\id HEB – Makaa NT – Cameroon – 2014 (DBL-2014) 
\h Wəhebʉrə̂ 
\toc1 Kálaad bwə́ á cilə Wəhebʉrə̂ yɛ́ 
\toc2 Wəhebʉrə̂ 
\toc3 Heb 
\mt1 Kálaad bwə́ á cilə Wəhebʉrə̂ yɛ́ 
\imt1 Isâ í dʉ́gyá nə kálaad Wəhebʉrə̂ yí 
\ip Muud yɛ̂sh mə mpú shimal lɔ̧̂ kálaad ɛ́ga yɛ́ nyə e tə́dʉga nə́ í cúgɛ́ kálaad, í yidá bə bwiiŋgʉ́lə míláŋ mí Zɛmbî. Mətɛ́ɛ́dʉ́lé mə́sə, kú nə muud mə cílə yɛ́, kú nə muud bwə́ cílə yɛ́. Njɨ məbə́dá mə́sə́ ímpánzə́ yâ məshíné mə́ lúu 13 wə́ mə́ sá nə́ muud mpúg nə́ jísə kálaad nə́ bwə́ á kənd buud. 
\ip Muud nyə á cilə yɛ́ ŋgə bándʉlə okrîstɛn nə́ bwə́ kú nyiŋgə kənd mítə́dʉ́gá Mə́cɛ̧ɛ̧́ mə́ Moyîz dɨ̂. A ka ŋgə lwó bwo nə́ cʉg mə Krîst nə isɛ́y byé í ntɔ̧ sâ jɛ̂sh búúd bʉ́sə́ nə ŋkul tə́dʉga nə́ í dʉ cʉg búúd yí. 
\ip Kálaad mə́ bwey na nə́mə́ lwó mə́tɛ́ɛ́dʉ́léd nə́ Zɛmbî nyə a lwóya sâ á jísə́ yí wə́ Yésus-Krîst (1.1-3). Kálaad ɛ́ga jɨ nə fwámɛ́ məma mə́ŋkɔw məlɔ́ɔl: 
\ili1 (1) Krîst mə jág bul ntɔ̧ sâ jɛ̂sh (1.4–10.18). 
\ili1 (2) Olɔ̧́ye bwə́ nádag búgə́d (10.19–12.11). 
\ili1 (3) Baalɛ́ mə́cwûŋ nə ibwádán (12.12–13.25). 
\c 1  
\s1 Zɛmbî ŋgə lésha nə buud nə zhɨɨ́ a Mwân yé 
\p  
\v 1 Yág ɨɨ́, Zɛmbî nyə á dʉ lás nə odâ ija ija, mimbií mimbii nə zhɨɨ́ á *buud ɔ mícúndə́ bɛ́.  
\v 2 \x - \xo 1:2 \xk \xt Mwân: \xt 5.8 \xk sálə: \xt Yuá 1.2; Kol 1.16; Heb 11.3\x*Nə́ ndɛɛ́, mwɔ́w mâ məzhúgʉ́lâ mə́ga dɨ, a mə́ lás nə shé nə zhɨɨ́ a Mwân yé. Mwân yé wɔɔŋg wə́ nyə á balan nə ndɨ́ sálə shí nə gwɔ́w yɛ́; nyə a mə́ tə̂l nyə nə́ a bág lʉ́g nə isâ byɛ̂sh.  
\v 3 \x - \xo 1:3 \xt 2Kr 4.4; Kol 1.15 \xk mbwə̂ məncwûm: \xt 8.1\x*A jɨ njəs í ŋgə́ zhu mílwanə́ mí Zɛmbî dɨ́ yí, a jɨ zhigîm mbɛ̧ɛ̧la mə́ Zɛmbî, a ŋgə shúgal isâ byɛ̂sh nə ciyá jé álal-ŋkul, isâ byɛ̂sh yâ shí nə gwɔ́w. Ja nyə á shîn fúb buud, yîl bwo *misə́m yí, nyə á kə ji gwɔ̂w, mbwə̂ məncwûm mə́ Zɛmbî á ŋkul nyɛ̂sh dɨ̂. 
\s1 Mwân mə́ Zɛmbî mə ntɔ̧ wə́éŋgəles 
\p  
\v 4 \x - \xo 1:4 \xt Ifz 1.21; Flp 2.9\x*A ntɔ̧ *wə́éŋgəles, jínə́ Zɛmbî nyə á gwiid nyə yí ntɔ̧ jínə́ dáŋ.  
\v 5 \x - \xo 1:5 \xt Sôm 2.7; 2Sa 7.14; Mat 3.17; Mis 13.33; Heb 5.5\x*Mpugá nə́ Zɛmbî nyə abwɛ́lɛ́ cɨ nə ŋgwɔ́l *éŋgəles nə́: «Wo jɨ Mwân waamə̂, mə mə́ byá wo múús». Nda nə́mə́ nyiŋgə cɨ nə́: «Mə é bə nyə sɔ́ɔ́ŋgʉ́, a bə mə mwân».  
\v 6 \x - \xo 1:6 \xt Sôm 89.28; 97.7\x*Njɨ, ja Zɛmbî mə nyíŋgə zə jil Mwân yé a cúmbá shí ga dɨ́ yí, nyə nə́: 
\q1 Wəéŋgəles ɔ́ Zɛmbî bɛ̂sh 
\q1 bwə́ kúdʉ́g məmpwoombʉ́ 
\q1 mə́ndəlúd yə nyə gúmə́. 
\m  
\v 7 \x - \xo 1:7 \xt Sôm 104.4\x*Nyə á cɨ shú wə́éŋgəles nə́: 
\q1 A dʉ sá nə́ wəéŋgəles bɛ́ bwə́ bə́g nda fʉfə̂, 
\q1 a sá nə́ osɔ́ɔl ɔ mə́sáal bɛ́ bwə́ bə́g nda ŋgwiilɛ kuda. 
\m  
\v 8 \x - \xo 1:8 \xt Sôm 45.7-8\x*Njɨ nyə á cɨ shú mə́ Mwân yé nə́: 
\q1 Yé Zɛmbî, ijwûga byô í bá ji kú nə zhúgə́. 
\q1 Otʉ́təlí wə́ bwə́ ŋgə́ lwó nə wo ŋgə jwú nə faan dwô. 
\q1  
\v 9 Wo á cɛɛl otʉ́təlí, wo mpii fúlú a kú bísh mə́cɛ̧ɛ̧; 
\q1 sâ jɔɔŋg wə́ jɨ́ nə́, yé Zɛmbî, 
\q1 Zɛmbî woó nyə a gwáágʉlə wo məwúdə mə́ mə́shusʉg; 
\q1 ntɔ́ jɨ nə́ nyə á yə wo cé í ntɔ̧́ búúd ɔ gwooŋg bwô yí. 
\m  
\v 10 \x - \xo 1:10 \xt Sôm 102.26-28\x*Zɛmbî nyə á cɨ nə́mə́ nə́: 
\q1 Yé Cwámba, mə́tɛ́ɛ́dʉ́lé dɨ, wo wə́ wo á fwɔ̧ shí, 
\q1 wo a sá nə́mə́ joŋ nə məbwə́ mwô. 
\q1  
\v 11 Isâ byɔɔŋg byɛ̂sh í bá shîn, 
\q1 njɨ wɛɛ njul kú nə zhúgə́; 
\q1 byɛ̂sh í bá bə íbwoodʉ́ nda mikáándə́, 
\q1  
\v 12 wo bá báág byo nda bwə́ dʉ báág jud nə́. 
\q1 Haaw. Í bá shîn cɛ́nd nda káándə́. 
\q1 Njɨ wɛɛ wo njúl njɨ mbií ŋgwûd, 
\q1 mimbú myô kú bwɛlɛ shîn. 
\m  
\v 13 \x - \xo 1:13 \xt 8.1; Sôm 110.1\x*Zɛmbî nyə abwɛ́lɛ́ nə́mə́ cɨ nə ŋgwɔ́l éŋgəles nə́: 
\q1 Jig shí wa mə́dɨ́ mbwə̂ məncwûm 
\q1 kə wɔ́ɔ́s ja mə é culʉshi mízhízhíŋ myô, 
\q1 mí bə wo sâ wó dʉ tə̂l mə́kuú yí! 
\m  
\v 14 \x - \xo 1:14 \xt Sôm 34.8; 91.11\x*Wəéŋgəles bâŋ ná wə́ ozə́? Ŋgaá bɛ̂sh bʉ́sə mishíshim mí ŋgə́ sɛ̂y nə Zɛmbî, Zɛmbî ka dʉ kənd bwo nə́ bwə́ kə́g ŋgə kwíínd buud bwə́ bá ŋwa cʉg tâŋ ilʉ́gí Zɛmbî mə bá yə sə́ yí? 
\c 2  
\s1 Zɛmbî mə́ cʉg shé 
\p  
\v 1 \x - \xo 2:1 \xt 6.4-6\x*Nda jɨ́ ntɔ́ nə́, í bul jɨɨ nə́ shé mpúg wá mílúú sâ bwə́ á jaaw shé yííd, ŋkwaŋgá sə́ á bá kwab zhɨ́ɨ́.  
\v 2 \x - \xo 2:2 \xt Mis 7.38, 53; Gal 3.19\x*Shé mpúgá nə́ kɛ́ɛl *wə́éŋgəles bwə́ á zə nə ndɨ́ yág yí, í á bə álal-ŋkul; muud yɛ̂sh nyə á caam məcɛ̧ɛ̧, nda bísh dwo yɛ́, nyə a shí bwəma nə intʉ́gʉ́lí í á jəla yí.  
\v 3 \x - \xo 2:3 \xt 10.29; 12.25\x*Nda jɨ́ ntɔ́ nə́, shé mə́ ká bə kú bísh shísha məma cʉg bwə́ ŋgə́ jaaw shé yí, shé nda bá bwɛlɛ faam. Cwámba nyəmɛ́fwó wə́ nyə a tɛ́ɛ́d jaawʉ́lə láŋ á cʉg jɔɔŋgʉ̂, buud bwə́ á gwág nə nyə wá bwə́ mú zə báásʉlə shé wə.  
\v 4 \x - \xo 2:4 \xt Yuá 2.11; Mis 2.22; 1Kr 12.4-11; 2Kr 12.12\x*Shú lwólə nə́mə́ nə́ kɛ́ɛl dɔɔŋg dʉ́sə fwámɛ́ kɛ́ɛl, Zɛmbî nyəmɛ́fwó nyə a wééshʉli isâ í ntɔ̧ buud ŋkul yí, nə *isâ í mímbʉ́gú nə *məshimbá mimbií mimbii. A mú nə́mə́ yə bwo idáás Shíshim mə́ dʉ dáás búúd yí, nda nyə á cɛɛl nə́. 
\s1 Yésus, Mwân mə́ Zɛmbî nyə á zə bə muud 
\p  
\v 5 Haaw. Kala búúd sə́ ŋgə́ cɨ nə́ í bá bə yí, wəéŋgəles dɨ́ bwə́ bá jwú nə gwo, Zɛmbî nyə a shígɛ́ sá nə í bág bə ntɔ́.  
\v 6 \x - \xo 2:6 \xt Sôm 8.5-7\x*Í yidá bə cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́: 
\q1 Yé Zɛmbî, wo ŋgə tə́dʉga muud nəcé a jɨ jɨ́? 
\q1 Wo ŋgə kweemb kukwumʉga múúd nəcé í bə́lə jɨ́? 
\q1  
\v 7 Wo mə́ səl nyə shí fúfwála, cɔ̧́ wəéŋgəles. 
\q1 Nə́ ndɛɛ́, wo mə́ sá nə́ a ŋkə́nʉwag, a bə́g nə gúmə́ nda cî. 
\q1  
\v 8 \x - \xo 2:8 \xt 1Kr 15.27\x*Wo mə́ wá ísâ byɛ̂sh mə́nyámá mə́ múúd dɨ̂. 
\m Haaw. Sálə Zɛmbî mə́ sá nə́ a jwúg nə isâ byɛ̂sh yí, tɔɔ sâ ŋgwûd nə ŋgwûd í alʉ́gɛ́. Njɨ, shé cugɛ́ nə ŋkul fwo dʉ́g ja gaád nə́ a ŋgə jwú nə isâ byɛ̂sh.  
\v 9 \x - \xo 2:9 \xt Flp 2.8-9\x*Njɨ, sâ shé mú ŋgə dʉ́g yí jɨ́ nə́, Yésus muud Zɛmbî nyə á səl shí fúfwálá cɔ̧́ wə́éŋgəles yɛ́, a mú ŋgə ŋkənʉwa, a njúl nə gúmə́ nda cî, nəcé nyə á jug nə́ ndɛɛ́ a yə. Nyə á zə cé buud bɛ̂sh, lwóyálə mpaam Zɛmbî nyə á baam nə bwo yí. 
\p  
\v 10 \x - \xo 2:10 \xt 1Kr 8.6; 12.2; Mis 3.15\x*Zɛmbî wə́ nyə a tɛ́ isâ byɛ̂sh, nyə wə́ ŋgə́ sá nə́ byɛ̂sh í ŋgə́g nə kyey mpwogɛ́, nyə nə́mə́ wə́ nyə á jɨɨ nə́ ncúlyá zhwog bwân bɛ́ bwə́ ŋkə́nʉwag məŋkənʉwa mɛ́. Í á ka jəla nə́ a sáág nə́ micúŋ mí bííg Yésus muud nyə á juw zhɨɨ́ nə́ bwán ɔ́ Zɛmbî bwə́ bííg cʉg yɛ́, micúŋ myɔɔŋg mí mú mɛɛl sá nə́ Zɛmbî jílʉg nyə jiya í á jəla nə nyə yí.  
\v 11 \x - \xo 2:11 \xt Mat 25.40; 12.50; Yuá 20.17\x*Ntɔ́, nə Yésus muud ŋgə́ sá nə́ buud bwə́ bə́g miŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ mi búúd yɛ́, nə buud á ŋgə́ sá ntɔ́ wá, bɛ̂sh bʉ́sə nə shug ŋgwûd. Gwə́ wə́ á jɨ́ kú gwág shwôn jɔ́wʉ́lə bwo nə́ omínyɔŋʉ̂ bɛ́ yí.  
\v 12 \x - \xo 2:12 \xt Sôm 22.23\x*Ntɔ́ wə́ á cɨ́ nə́: 
\q1 Mə bá dʉ bwiiŋg ómínyɔŋʉ̂ bâm bímbí lʉ́ múúd wo jɨ́ yí, 
\q1 mə sɛy wo isʉsa i gúmə́ ja bwə́ sɛ́ɛ́ŋgyá nə́ bwə́ gúmal wo yí. 
\m  
\v 13 \x - \xo 2:13 \xt Iza 8.17-18\x*A nyiŋgə nə́mə́ cɨ nə́: 
\q1 Mɛɛ jâm jʉ́gʉ́wé jɛ̂sh í bá bə nyə́dɨ́. 
\m Nyə nə́mə́ nə́: «Mə wə́ ɛ́ga, nə bwân Zɛmbî nyə á yə mə wá».  
\v 14 \x - \xo 2:14 \xt 2.17; Yuá 1.14 \xk Njwû məjamb: \xt Yuá 8.44; 12.31; 1Yn 3.8; Mbʉ́ 12.10\x*Nda jɨ́ nə́ bwân á ŋgə́ cɨ ɔ́nɨ bʉ́sə nə mishwun nə məcií nə́, Yésus nyə á ŋwa nə́mə́ nyúul muud, a bə nə mishwun nə məcií shú nə́ a yə́g, shwɨy dɛ́ mú culʉshi ŋkûl mə Njwû məjamb, nyɛ muud nyə á ŋgə kyey nə shwɨy yɛ́.  
\v 15 \x - \xo 2:15 \xt Rom 8.21\x*Nyə á yə ntɔ́ shú nə́ a yîl búúd bɛ̂sh mə́nyámád, nəcé bwə́ á ŋgə cʉgə ŋkúmba cʉg njɨ ŋgə́lə fúndə shwɨy, cʉg mə́nyámá.  
\v 16 \x - \xo 2:16 \xt Iza 41.8-9\x*Í mə́ mpu nyîn nə́ Yésus nyə a shígɛ́ zə kwiid wə́éŋgəles; nyə á yida zə kwiid mpwoŋ buud mə́ *Abʉraham.  
\v 17 \x - \xo 2:17 \xt 4.14; 5.2; Flp 2.7; 1Yn 2.2\x*Sá jɔɔŋg wə́ í á sá nə́ a cɛ́ndʉ́g bə nda omínyɔŋʉ̂ bɛ́ məzhɨɨ́ mɛ̂sh, shú nə́ a bə́g bwo fwámɛ́ Ajəlácɨ á ofada mə gwág bwo cɛy lámʉ́d yɛ́, á sá ísɛ́y váál Zɛmbî mə cɛ́ɛl yí. A jɨ Ajəlácɨ á ofada nə́ a sáág *mə́túnʉga, yîl búúd *misə́m myáŋ.  
\v 18 \x - \xo 2:18 \xt 4.15; Mat 4.1-11\x*Yésus jɨ nə ŋkul kwíínd búúd mə́bwə́bʉ́lán mə́ ŋgə́ fwágʉsə məkuú shí wá, nəcé nyəmɛ́fwó nyə á fwo nə́mə́ bwəma nə məbwə́bʉ́lán, nyə á jug. 
\c 3  
\s1 Yésus-Krîst mə́ ntɔ̧ Moyîz 
\p  
\v 1 \x - \xo 3:1 \xt 4.14\x*Nə́ ndɛɛ́ yé míŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ mí ómínyɔŋʉ̂ bâm, bɨ́ buud Zɛmbî nyə a mə́ nə́mə́ jɔ̂w nə́ bɨ bág ŋwa ŋkɔw cʉg á gwɔ́wʉ́d wá, kəndʉgá mitə́dʉ́gá wə́ Yésus. Nyə wə́ sə́ ŋgə́ magʉlə tâm buud nə́ a jɨ́ *muud lwámá mə́ Zɛmbî, a njúl Ajəlácɨ á ofada yɛ́.  
\v 2 \x - \xo 3:2 \xt Ilŋ 12.7\x*Nyə á sá isɛ́y byé váál í á kwaga mísh mə́ múúd nyə á ntɨ nyə yí, nə́mə́ nda Moyîz nyə á kyey nə njɔ́w búúd mə́ Zɛmbî wɛ̂sh váál í á kwaga yí nə́.  
\v 3 Mpugá nə́ Zɛmbî nyə a dʉ́g nə́ Yésus mə́ jəlá nə bul ŋwa gúmə́ ntɔ̧ Moyîz, nə́mə́ nda múúd mə lwɔ̧́ njɔ́w mə́ dʉ ŋwa gúmə́ ntɔ̧ njɔ́w wə́mɛ́fwó nə́.  
\v 4 Bɨ mə mpú nə́ njɔ́w wɛ̂sh í dʉ bə nə muud nyə́ ámə lwɔ̧̂ yɛ́; njɨ, Zɛmbî wə́ mə́ dʉ lwɔ̧̂ ísâ byɛ̂sh.  
\v 5 Moyîz nyə á kyey nə njɔ́w búúd mə́ Zɛmbî wɛ̂sh váál í á kwaga yí. Nyɛ, nyə á bə sɔ́ɔl məsáal, ŋgə̌lə lwó nə́ sâ Zɛmbî mə bá jaaw búúd yí í bá bə bʉ́bə́lɛ́.  
\v 6 \x - \xo 3:6 \xk \xt Mwân: \xt 5.8 \xk bwánd nyə nə búgə́: \xt 3.14; 4.14; 6.18-19; 9.28; 10.22-24, 35; 13.14; Kol 1.23; Flp 3.20; 2Tm 4.8\x*Krîst ŋgə sá isɛ́y byé váál í kwága yí. Nywá jɨ Mwân á njɔ́w mə́ Zɛmbî. Njɔ́w mə́ Zɛmbî wɔɔŋg wə́ shé, ŋkí shé mə́ kə́ nə iŋkáŋ shwóg, kə nə́mə́ shwóg nə ŋgə̌lə bə nə milúú nə́ sáŋ nəcé sə́ ŋgə bwánd nyə nə búgə́. 
\s1 Zɛmbî mə́ dʉ yə búúd bɨ́ nə búgə́ wá wogá 
\p  
\v 7 \x - \xo 3:7 \xt Sôm 95.7-11\x*Gwə́ wə́ Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ŋgə cɨ yí, nə́: 
\q1 Ŋkí bɨ mə gwág kə́l dɛ́ múús ɨɨ́, 
\q1  
\v 8 \x - \xo 3:8 \xt MmN 17.7; Ilŋ 20.2-5\x*kúgá sá nʉ́ŋ 
\q1 nda ja búúd bwə́ á sá miŋgáádə́ yí. 
\q1 Jwɔ̂w dɔɔŋgʉ́, buud bwə́ á kə nə məkʉgʉlʉ 
\q1 wə́ Zɛmbî nûŋ shí a shwééshá dɨ̂. 
\q1  
\v 9 Osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bʉ́n bwə́ á shweenzh mə cínɔŋg 
\q1 nə́ bwə́ dʉ́g sâ mə́ é sá yí. 
\q1 Bwə́ á shweenzh mə, í njúl nə́ bwə́ á shí dʉ́g 
\q1 ísâ mə́ á sá bwo  
\v 10 tâŋ mimbú məwûm mə́nɔ̧̂ yí. 
\q1 Nda bwə́ á dʉ she nə́ bwə́ dʉ́g sâ mə́ é sá yí nə́, 
\q1 mə á nyada nə kala búúd jɔɔŋgʉ́, 
\q1 mə mú cɨ nə́: «Bʉ́sə ja jɛ̂sh njɨ dʉ́lə wush; 
\q1 bwə́ afwóyɛ́ mpu zhɨ́ɨ́ mə́ ŋgə́ lwó bwo yí». 
\q1  
\v 11 \x - \xo 3:11 \xt Ilŋ 14.21-23\x*Mə mú ka kɛɛn nə mpimbə nə́: 
\q1 «Bwə́ ábʉ́lɛ bwɛlɛ kumə 
\q1 kʉ́l mə á kwəmʉsa bwo wogá yí». 
\p  
\v 12 Bwaaŋg, bɨ ɔ́ bɛy nə́ ŋgwɔ́l múúd gwooŋg wʉ́n bə́g nə bɔ́w-bɔ̂w lâm, lâm á kú nə búgə́ nə́ ndɛɛ́ a mú yid kwoŋ nə Zɛmbî á kuwô.  
\v 13 Yidagá dʉ sá nə́, jwɔ́w dɛ̂sh búúd bɨ́ nə ŋkul jɔ̂w nə́ «múús» yí, ŋgwɔ́l cwîny ŋgwɔ́l, ŋgwɔ́l cwîny ŋgwɔ́l. Dʉgá sá ntɔ́ shú nə́ *sə́m í nda bá shɨɨg tɔɔ muud á bɨ́dɨ́ gwooŋg nə́ ndɛɛ́ nyâŋ mú bə nə nʉ́ŋ.  
\v 14 \x - \xo 3:14 \xt 3.6\x*Nəcé shé músə *Krîst buud ɔ́ gwooŋg bɛ́, ŋkí shé mə́ bii búgə́ məbwə́ mə́bá kə wɔ́ɔ́s mə́shínéd, nə́mə́ nda shé á tɛ́ɛ́d mə́tɛ́ɛ́dʉ́léd nə́.  
\v 15 Shé kúgá wusa nə́ jísə cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́: 
\q1 Ŋkí bɨ mə gwág kə́l dɛ́ múús ɨɨ́, 
\q1 kúgá sá nʉ́ŋ 
\q1 nda ja búúd bwə́ á sá miŋgáádə́ yí. 
\p  
\v 16 \x - \xo 3:16 \xt Ilŋ 14.1-35\x*Ozə́ bâŋ bwə́ á gwág kə̂l mə́ Zɛmbî nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú sá míŋgáádə́ wá? Ŋgaá í á bə buud bɛ̂sh Moyîz nyə a wú nə ndɨ́ Igîpten wá?  
\v 17 \x - \xo 3:17 \xt Ilŋ 14.29; 1Kr 10.5, 10\x*Ozə́ Zɛmbî nyə á nyada nə ndɨ́ tâŋ mimbû məwûm mə́nɔ̧̂ wá? Ŋgaá í á bə buud bwə́ á sə̂m nə́ ndɛɛ́ mimbimbə myáŋ mí mú ŋgə mpʉ́ŋgʉli shí a shwééshád wá?  
\v 18 \x - \xo 3:18 \xt Ilŋ 14.1-4\x*Ozə́ nyə á kɛɛn nə́ bwə́ ábʉ́lɛ bwɛlɛ kumə kʉ́l nyə á kwəmʉsa bwo wogá yí? Ŋgaá í á bə buud bwə́ á sá nyə miŋgáádə́ wá?  
\v 19 Haaw! Shé mə́ dʉ́g na nə́ bwə́ á shígɛ́ kumə kʉ́l Zɛmbî nyə á kwəmʉsa bwo wogá yí nəcé jɨ́? Nəcé bwə́ á ban nə́ bwə́ abúgʉ́láyɛ́. 
\c 4  
\s1 Shé á jə́láyɛ́ nə shúb wogá mə́ Zɛmbî 
\p  
\v 1 Zɛmbî nyə á bwey kaag nə́ a bá sá nə́ buud bwə́ yɔ́wʉlag; ŋkaagə́ nyɔɔŋg nyɨ́ ná. Bɨ ɔ́ ka bɛy nə́ ŋgwɔ́l múúd á gwooŋg jɨ́n bág shúb wogá jɔɔŋg.  
\v 2 Shé á shí nə́mə́ gwág kɛ́ɛl mə́ Zɛmbî nda bwo. Njɨ, wáŋ gwágʉ́lə bwə́ á gwág yí í á shígɛ́ kwíínd bwo tɔɔ sâ, nəcé bwə́ á shígɛ́ *búgʉla sâ bwə́ á gwág yí.  
\v 3 Shé báá obúgʉla shé mú ŋgə yɔwʉla, kú bə bwo, nəcé nyə á cɨ shú dáŋʉ́d nə́: 
\q1 Mə mú ka kɛɛn nə mpimbə nə́: 
\q1 «Bwə́ ábʉ́lɛ bwɛlɛ kumə 
\q1 kʉ́l mə á kwəmʉsa bwo wogá yí». 
\m Zɛmbî nyə á cɨ ntɔ́ í njúl nə́, ja nyə á fwɔ̧ shí nə gwɔ́w yí, nyə á shí shínal ísɛ́y byé byɛ̂sh.  
\v 4 \x - \xo 4:4 \xt Mət 2.2\x*Shú sâ í dʉ́gyá nə jwɔ̂w á zaŋgbá yí, sə́ mə́ mpú nə́ Zɛmbî nyə á cɨ gúl kʉ́kʉ́lʉ́d nyə́dɨ́ kálaad dɨ́ nə́: «Zɛmbî nyə á ka yɔwʉla nə isɛ́y byé byɛ̂sh jwɔ̂w á zaŋgbá».  
\v 5 \x - \xo 4:5 \xt 3.11\x*Gwə́ nə́mə́ wə́ á cɨ́ wa jíga kʉ́kʉ́lʉ́d nə́: «Mə abʉ́lɛ́ bwɛlɛ sá nə́ bwə́ yɔ́wʉlag».  
\v 6 Ntɔ́ jɨ nə́ cígʉ́lá í bwey bə nə́ Zɛmbî mə bá sá nə́ bɔ́ɔ́l búúd bwə́ yɔ́wʉlag. Njɨ, buud bwə́ á tɛ́ɛ́d gwág kɛ́ɛl wá, bwə́ á shígɛ́ yɔwʉla, nəcé məlwə̂.  
\v 7 \x - \xo 4:7 \xt 3.7-8; 3.15\x*Nda jɨ́ ntɔ́ nə́, Zɛmbî mə́ tə̂l dúl jwɔ̂w búúd bwə́ é cɨ nə́ «múús» yí. Nyə á zə tə̂l jwɔ̂w dɔɔŋgʉ́ mimbú mí mə́ bwey bul cɔ̧́ té wulə fwála mə́ Moyîz; nyə á ka cɨ mpu mə *Dávid dɨ́ nda nyə́ ámə fwo cɨ nə́, nə́: «Ŋkí bɨ mə gwág kə́l dɛ́ múús ɨɨ́, kúgá sá nʉ́ŋ». 
\m  
\v 8 \x - \xo 4:8 \xt Mbá 31.7; Zho 22.4\x*Í á mbə̂m bə nə́ Yeshuwa nyə a sá nə́ kúl búúd í yɔ́wʉlag ja bwə́ á shîn nyíi shí á cɔ̧ɔ̧lá yí, Zɛmbî nyə a shígɛ́ nywá nyiŋgə cɨ nə́ dúl jwɔ́w lʉ́ wogá dʉ́sə.  
\v 9 Ntɔ́ mə́ lwó nə́ gúlʉ́gá wogá jísə ná shú búúd ɔ́ Zɛmbî, í njúl nda fwámɛ́ wogá Zɛmbî nyə á woga jwɔ̂w lʉ́ zaŋgbá yí.  
\v 10 \x - \xo 4:10 \xt 4.4\x*Nəcé, muud Zɛmbî mə sá nə́ a yɔ́wʉlag yɛ́, nyə é yɔwʉla nə isɛ́y byé byɛ̂sh nə́mə́ nda Zɛmbî nyə á yɔwʉla nə byé nə́.  
\v 11 Nda jɨ́ ntɔ́ nə́, shé wágá məŋkul nə́ shé bág yɔwʉla nda Zɛmbî nyə á kaag nə́; shé wágá məŋkul shú nə́ muud nda bá shúb nəcé sálə mbií mə́lwə̂ bwə́ á sá má. 
\p  
\v 12 \x - \xo 4:12 \xt Iza 49.2; 55.11; Zhe 17.10; Yuá 12.48; Ifz 6.17; 1Pr 1.23; Mbʉ́ 1.16\x*Mpugá nə́ Milə́sʉ́ mí Zɛmbî mísə mikuwó, mí njúl mi aŋkál-ŋkálʉ̂. Mí dʉ bɛ́wʉli ntɔ̧ kafwɛlɛ jɛ̂sh bwə́ dʉ jɔw íkɔ́ɔ́mb íbá yí. Mí dʉ nyíi múúd nyúúlʉ́d kə kumə kʉ́l mí bɛ́ɛ́g *jîm bá *shíshim yí; mí dʉ bɛ́ɛ́g mə́bwɔ̧ɔ̧́ mə nyúúl nə óshû ɔ́ íyasə́d. Milə́sʉ́ mí Zɛmbî wə́ mí dʉ lwó ŋkí mitə́dʉ́gá nə iyuug yâ lâm, bísə́ ŋkí bɔ̂w, ŋkí bísə ŋkí nywa.  
\v 13 Kú ntâg nə tɔɔ sâ Zɛmbî nyə á tɛ́ yí jɨ́ nə ŋkul shwaaw Zɛmbî. Isâ byɛ̂sh bísə oshushwáás, ompajáá nyə́dɨ́ míshʉ́d, nyə muud mə bá sá sə́ shitɔ́g yɛ́. 
\s1 Yésus jɨ wúsʉ́ Ajəlácɨ á ofada 
\p  
\v 14 \x - \xo 4:14 \xt 5.8; 8.1 \xk Ajəlácɨ á ofada: \xt 2.17-18; 3.1; 5.1, 4-6; 7.24-28; 8.3; 9.7, 11\x*Shé mú nə wúsʉ́ shísha Ajəlácɨ á ofada nyə á lɨ́ɨ́na joŋ lʉ gwɔ́w yɛ́\f + \fr 4:14 \ft Nyə á kə kumə kʉ́l Zɛmbî jɨ́ yí.\f*, nyə wə́ Yésus, Mwân mə́ Zɛmbî. Nda jɨ́ ntɔ́ nə́, shé kə́gá nə búgə́ jísʉ́ shwóg, kú bwɛlɛ tag.  
\v 15 \x - \xo 4:15 \xt 2.18; 5.2; 7.26; 9.12; 1Yn 3.5\x*Nəcé, Ajəlácɨ á ofada shé mú nə ndɨ́ yɛ́, cúgɛ́ nyɔɔŋg jɨ́ nda gwág shé cɛy lámʉ́d nə tag dʉ́sʉ́ yɛ́. A yidá bə nyɔɔŋg jɨ́ nə́ nyə á bwəma nə məbwə́bʉ́lán məzhɨɨ́ mɛ̂sh nda shé, njɨ a nda sá *sə́m yɛ́.  
\v 16 \x - \xo 4:16 \xt 10.19\x*Ntɔ́, shé shíshʉ́gá Zɛmbî kúnə́-kúnə kú fúndə. Shé shíshʉ́gá nyə́dɨ́ caaŋgə́d kʉ́l á ŋgə́ lwóya mpaam yí, a gwágʉ́g shé cɛy lámʉ́d a sá shé mpaam, a kwíínd shé ja shé mə́ jɨ́ɨ́ kwííndyá yí. 
\c 5  
\p  
\v 1 \x - \xo 5:1 \xt 4.14\x*Bɨ mə mpú nə́ bwə́ dʉ fɛ́ɛ́sh múúd yɛ̂sh mə bád Ajəlácɨ á ofada yɛ́ mpə́dʉ́gá buud, bwə́ tə̂l nyə nə́ a dʉ́g sɛ̂y nə Zɛmbî shú dáŋ. A dʉ kala ísâ bwə́ yə́ Zɛmbî yí, dʉ sá *mə́túnʉga shú nə́ *misə́m myáŋ mí jímbʉ́g.  
\v 2 \x - \xo 5:2 \xt 2.17-18; 4.15; 7.28\x*A jɨ nə ŋkul mpu mícúŋ íwugʉ́lu nə minjɛ̧́-gwɔ̂w mí ŋgə́ bwəma nə ndɨ́ myá, nəcé a jɨ nə́mə́ múúd nə iləm nə́mə́ nda bwo.  
\v 3 \x - \xo 5:3 \xt 7.27; 9.7; Ləv 9.7; 16.6, 15\x*Sâ jɔɔŋg wə́ jɨ́ nə́, á jəlá nə dʉ sá mə́túnʉga shú jímbálʉ́lə mísə́m myâ nyəmɛ́fwó, nə myɔɔŋg myâ kúl búúd nə́mə́.  
\v 4 \x - \xo 5:4 \xk \xt Arɔɔn: \xt MmN 28.1\x*Muud cugɛ́ nə ŋkul wánda jiya jɔɔŋgʉ́ wánda wándág nə́ á ŋwa gúmə́; Zɛmbî wə́ mə́ dʉ jɔ̂w búúd bwə́ ŋwá jiya jɔɔŋg wá nə́mə́ nda nyə á jɔ̂w Arɔɔn nə́. 
\p  
\v 5 \x - \xo 5:5 \xt 1.5\x*Ntɔ́ nə́mə́ wə́ jɨ́ nə *Krîst yɛ́. Krîst nyə a shígɛ́ wánda jiya jɔɔŋgʉ́ wánda wándág nə́ á ŋwa gúmə́; Zɛmbî wə́ nyə á yə nyə gwo, Zɛmbî muud nyə á cɨ nə nyə nə́: «Wo jɨ Mwân waamə̂, mə mə́ byá wo múús». 
\m  
\v 6 \x - \xo 5:6 \xt Sôm 110.4; Heb 6.20\x*A nyiŋgə nə́mə́ cɨ gúl kʉ́kʉ́lʉ́d nə́: «Wo jɨ fada, wo é ji jiya fada dɨ́ kandʉgə á kandʉgə nda Mɛlʉkisedɛk». 
\p  
\v 7 \x - \xo 5:7 \xt Mat 26.36-46\x*Ja Krîst nyə á ŋgə cʉgə wa shí ga dɨ́ yí, nyə á dʉ bul jəgʉla, dʉ tɛ́ɛ́g Zɛmbî məbwə̂, Zɛmbî muud nyə á bə nə ŋkul sá nə́ a kú yə yɛ́. Nyə á dʉ kɨ̂m, a jɨɨ, məzhwíílɛ wɔ́ɔ́s. Zɛmbî mú gwág nyə, nəcé nyə á bə nə məgwág nə Zɛmbî.  
\v 8 \x - \xo 5:8 \xt 1.2; 4.14; 6.4-6; 7.3, 28; 10.29; Yuá 1.34 \xk məgwág: \xt 4.15; Flp 2.8\x*Tɛɛm bə nə́ nyə á bə *Mwân mə́ Zɛmbî, nyə á bwəma nə micúŋ, mí mú jɨ́ɨ́gʉli nyə məgwág.  
\v 9 \x - \xo 5:9 \xt 7.27\x*Zɛmbî mú sá nə́ a bə́g váál í jə́la yí. A mú bə ámə́dɨ́ á cʉg á kandʉgə kandʉgə, dʉ yə búúd bɛ̂sh bwə́ sá nyə məgwág wá.  
\v 10 \x - \xo 5:10 \xt 5.6; 6.20\x*Haaw! Zɛmbî nyə á tə̂l nyə mbií Ajəlácɨ á ofada mə́ Mɛlʉkisedɛk. 
\s1 Bɔ̂w ja múúd mə béégyá nə Zɛmbî yí 
\p  
\v 11 Bulya ísâ sə́ bɨ́ nə sə́ cɨ́g na yí. Njɨ, shú nə́ sə́ fɛ́ɛ́gʉ́g bɨ́ byo, í bul kwowʉla, nəcé bɨ ádɛ́ ná lɛɛl mpu gwág.  
\v 12 \x - \xo 5:12 \xt 1Kr 3.2\x*Bweyʉ́lə bɨ́ á jəla nə bwey bə oyɨ́ɨ́gʉli. Njɨ, í ŋgə ná jɨɨ nə́ muud jɨ́ɨ́gʉ́líg bɨ́ isâ bwə́ jə́lá nə fwo tɛ́ɛ́d mpu mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mí Zɛmbî dɨ́ yí. Í ŋgə ná jɨɨ bɨ́ mənyá mə́ bə̂l, kú bə fwámɛ́ ídʉ̂w.  
\v 13 Muud ŋgə́ ná cʉgə nə mənyá mə́ bə̂l yɛ́ nyə afwóyɛ́ wámbʉlə nda á cʉ́gəg tʉ́təlí mísh mə́ Zɛmbî dɨ́ nə́; a jɨ ná kʉ́kény.  
\v 14 \x - \xo 5:14 \xt 13.9; Rom 16.19; 1Kr 14.20; Ifz 4.14\x*Njɨ, buud bwə́ á mə́ lal wá, báá wə́ bwə́ jə́lá nə fwámɛ́ ídʉ̂w, nəcé bwə́ á mə́ jɨ́ɨ́g cʉg nə́ ndɛɛ́ milâm mí á mə́ janzʉlə bwo nə dʉ́lə wá mímbɛ́ɛ́gí mpə́dʉ́gá mənywa nə məbɔ̂w. 
\c 6  
\p  
\v 1 \x - \xo 6:1 \xt 9.14\x*Nə́ ndɛɛ́, shé kə́gá shwóg, shé jɨ́ɨ́gʉ́gá isâ í Zɛmbî í jə́lá nə buud bwə́ mə́ lal búgə́d yí. Shé yɔ́wʉg dʉ́lə nyiŋgə kə mpʉ́s kə dʉ ŋwa mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mí *Krîst myâ mətɛ́ɛ́dʉ́lé. Shé kúgá nyiŋgə tɛ́ɛ́d límʉ́lə límʉga ja shús. Ntɔ́ jɨ nə́ shé kúgá nyiŋgə ŋgə ŋwa minjɨ́ɨ́gʉ́lá myâ nda múúd mə jə́lá nə yîl lâm mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí shwɨy dɨ́, *búgʉla Zɛmbî nə́;  
\v 2 \x - \xo 6:2 \xt Yuá 3.25-26; Mis 19.1-6\x*nə minjɨ́ɨ́gʉ́lá mí dʉ́gyá nə minduwán\f + \fr 6:2 \ft Na cugɛ́ njɨ nduwán óbúgʉla bwə́ dʉ duwan yí, Oyúdɛn bwə́ á dʉ nə́mə́ bə nə wáŋ nduwán nə myáŋ mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́.\f* nə dʉ́lə bəd búúd məbwə̂ yí; ŋkí ntâg minjɨ́ɨ́gʉ́lá mí dʉ́gyá nə gwûmʉ́lə mímbimbə mí bá gwûm yí, nə sémbyé mílə́sʉ́ á kandʉgə kandʉgə yí.  
\v 3 Mbɔ̂! Shé ányiŋgəyɛ ŋgə bɛ̧ bínɨ; ŋkí Zɛmbî mə́ magʉlə, shé mə́ zə́ yida ŋwa minjɨ́ɨ́gʉ́lá mí jə́lá nə buud bwə́ á mə́ lal wá yí. 
\p  
\v 4 \x - \xo 6:4 \xt 2.1-3; 5.8; 10.26-29; 12.25; Mat 12.31; 1Yn 5.16\x*Bɔ́ɔ́l búúd bɨ́ nə́, məŋkɛnya mə́ Zɛmbî mə́ á shí kwan bwo, bwə́ á shí bə nə kɔw á isâ Zɛmbî ŋgə́ yə buud bɛ́ yí, bə́nɔ̂ŋ bɔ́ɔ́lʉ́gá bwə́ á shí lə́g Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim,  
\v 5 bwə́ á shí kagʉlə mə́nywa mâ Milə́sʉ́ mí Zɛmbî, bwə́ á shí nə́mə́ kagʉlə ŋkul Zɛmbî mə bá yə búúd mwɔ̂w mə́ zág má yí.  
\v 6 Mbií búúd nɨ, ja bwə́ mə́ yid kwoŋ nə Krîst yí, muud cugɛ́ ná nə ŋkul nyiŋgə sá nə́ bwə́ nyiŋgəg kənd mílâm wə́ Krîst. Nəcé banʉ́lə bwə́ mə́ ban *Mwân mə́ Zɛmbî yí wúsə bwo nda bwə́ ŋgə nyiŋgə bwambʉlə nyə kwolós dɨ́ jáŋ ja, ŋgə nyiŋgə sá nə́ a nyíŋgəg bwəma nə shwôn tâm buud. 
\p  
\v 7 Mpugá nə́, nyúl shí í ká tag nə ompú nə́ ndɛɛ́ í kɔ̧́ ídʉ̂w, Zɛmbî bwádan nə shí nyɔɔŋg, buud bwə́ á bɛ̧ məmpəg wá bə nə mfíí.  
\v 8 \x - \xo 6:8 \xt Mat 13.7, 22\x*Njɨ, í ká yida kɔ̧́ íbiin-bíin nə məgwaagʉlə́, í lʉ́g kúnə́-kúnə nə́ Zɛmbî lwéémʉg nywo nəcé í cúgɛ́ nə mfíí; zhúgʉ́lá zhúgʉ́lâ, bwə́ jígal nywo. 
\p  
\v 9 Njɨ, yé bwááŋg mə́ búl cɛɛl wá, tɛɛm bə nə́ sə́ ŋgə lás ntʉ́nɨ, sə́ ŋgə mpu bʉ́bə́lɛ́ nə́ bɨ báá bɨ́ təl fwámɛ́ zhɨ́ɨ́d, bɨ ŋgə sá isâ í lwó nə́ bɨ mú nə cʉg yí.  
\v 10 \x - \xo 6:10 \xt 10.32-34; 13.1; 1Yn 4.7-12, 19-21\x*Nəcé, Zɛmbî cugɛ́ nə olɨ́lɨŋgɨ̂ nə́ a bá wusa sâ bɨ́ ŋgə́ sá yí nə mbií bɨ́ mə́ cɛ́ɛ́l nyə yí. Cɛɛlí jɔɔŋg í ŋgə nyîn nə sɛ́yʉ́lə bɨ́ ŋgə́ sɛ̂y nə buud bɛ́ wú yág zə wɔ́ɔ́s múús yí.  
\v 11 Sə́ ŋgə bul jɨɨ nə́ muud yɛ̂sh á sámbá jɨ́n yáágʉ́g nə ŋgə́lə cʉgə cʉg jɔɔŋgʉ́ cé cʉg, ja jɔɔŋgʉ́ bɨ mú bá bii ísâ bɨ́ ŋgə́ bwánd nə búgə́ nə́ í bá bə yí.  
\v 12 \x - \xo 6:12 \xt 11.1-12; Luk 21.19\x*Kúgá sá íkɔ́ɔ́dʉ́gʉ́; yidagá ŋgə sá nda buud bwə́ mə́ jɛ́ɛ́g mə́nyúúl wə́ Zɛmbî kú nə milámʉsa wá, bwə́ wə́ bwə́ bá bə nə kɔw lʉ́ ísâ Zɛmbî nyə á kaag bwo yí. 
\s1 Ŋkaagə́ Zɛmbî nyə á kaag Abʉraham yí 
\p  
\v 13 \x - \xo 6:13 \xt Mət 22.16-17; Heb 11.12\x*Ja Zɛmbî nyə á kaag *Abʉraham ŋkaagə́ yí, nyə á kɛɛn ŋkaanə́. Nda jɨ́ nə́ ŋgwɔ́l múúd cúgɛ́ fwámɛ́ múúd ntɔ̧ Zɛmbî nə́, Zɛmbî nyə á kɛɛn jínə́ dɛ́ nyəmɛ́fwó,  
\v 14 nyə nə́: 
\q1 Bʉ́bə́lɛ́, mə bá bwádan nə wo, 
\q1 mə sá nə́ mpwoŋ buud nywô 
\q1 í búlʉg bul bulya. 
\m  
\v 15 Abʉraham nyə á ka nə́mə́ bwánd ŋkaagə́ nyɔɔŋgʉ́ nə lâm jísɔ́w nə́ ndɛɛ́, í mú nə́mə́ bə nda Zɛmbî nyə á kaag nyə nə́.  
\v 16 \x - \xo 6:16 \xt MmN 22.10; Mat 5.34; 23.16-22\x*Ja múúd mə́ dʉ kɛɛn ŋkaanə́ yí, á dʉ kɛɛn múúd jɨ́ fwámɛ́ múúd ntɔ̧ nyə yɛ́, ŋkaanə́ mú jâ, muud kú ná sá mə́shwán.  
\v 17 Ntɔ́, Zɛmbî nyə á cɛɛl nə́ buud bwə́ á lʉ́g nə isâ nyə á kaag yí bwə́ mpúg nə́ nyə abʉ́lɛ nyiŋgə cɛ́nd cígʉ́lá á mə́ ŋwa yí, a mú kɛɛn ŋkaanə́.  
\v 18 \x - \xo 6:18 \xt Ilŋ 23.19\x*Nə́ ndɛɛ́, nə ŋkaagə́ Zɛmbî nyə á kaag yí, nə kɛɛnʉ́lə nyə á kɛɛn bʉ́bə́lɛ́ yí, ŋgwûd nə ŋgwûd á na í cúgɛ́ nə ŋkul salan, nəcé Zɛmbî cugɛ́ nə ŋkul bwiiŋg íjɔ̧́ɔ̧́. Nyə á kaag, a nyiŋgə́ kɛɛn bʉ́bə́lɛ́ nəcé jɨ? Í á bə shú nə́ mənyúúl mə́ lálʉg shé buud shé mə́ kə shwaaw nyə́dɨ́, ŋgə bwánd sá á mə́ kaag shé wá.  
\v 19 \x - \xo 6:19 \xt 3.6; Rom 5.5; Heb 9.3\x*Bwándʉ́lə shé ŋgə́ bwánd nə búgə́ wɔɔŋgʉ́, wúsə shé shwamá shú nə́ lâm nda ŋkúŋkulə. Nda jɨ́ ntɔ́ nə́, shé mə́ bá kumə kʉ́l Zɛmbî jísə́ yí, lɨ́ɨ́nálə kə mpʉ́sə sanda\f + \fr 6:19 \ft Lɔ̧́g Mat 27.51, ŋkí Mak 15.58, ŋkí ntâg Luk 23.45 jísə sanda í á dʉ wá njɨ mpə́dʉ́gá fúm á ci nə mpáánzə́ nyɛ̂sh yí.\f*.  
\v 20 \x - \xo 6:20 \xt 4.14 \xk Mɛlʉkisedɛk: \xt Sôm 110.4; Heb 5.6, 10; 7.1-4\x*Wu wə́ Yésus nyə á kə shé shwóg kə nyíi shú dʉ́sʉ́ yɛ́. A músə Ajəlácɨ á ofada á kandʉgə kandʉgə nə́mə́ nda Mɛlʉkisedɛk nyə á bə nə́. 
\c 7  
\s1 Mɛlʉkisedɛk 
\p  
\v 1 \x - \xo 7:1 \xk \xt Mɛlʉkisedɛk: \xt Mət 14.17-20; Heb 5.6\x*Mɛlʉkisedɛk sə́ ŋgə́ cɨ ɛ́nɛ nyə á bə njwú-buud á Salɛm, a njúl nə́mə́ fada mə́ Zɛmbî á gwɔ́w-gwɔ̂w. *Abʉraham nyə á kə lúmbʉli dɔɔmb nə bɔ́ɔ́l ójwú-buud, a mú ntɔ̧ bwo. Ja nyə á ŋgə nyiŋgə yí, Mɛlʉkisedɛk nyə á kə bwəma nə nyə zhɨ́ɨ́d kə bwádan nə nyə.  
\v 2 Ja jɔɔŋg wə́ Abʉraham nyə á yə nyə *ŋkɔw wûm á isâ byɛ̂sh nyə á wú nə ndɨ́ dɔ́ɔ́mb dɨ́ yí. Jínə́ lʉ́ Mɛlʉkisedɛk í tɛ́ɛ́d fwo kə nə́ «njwú-buud jɨ́ nə otʉ́təlí yɛ́». Nyə á nyiŋgə ntâg bə njwú-buud á Salɛm, ntɔ́ nyiŋgə kə nə́ «njwú-buud á mpwogɛ́».  
\v 3 Mɛlʉkisedɛk nyə a shígɛ́ bə nə sɔ́ɔ́ŋgʉ́, kú nə nyɔɔŋgʉ̂, kú nə byɛ̂l, muud nyə ampúyɛ́ ja nyə á byɛ̂l yí, muud kú mpu ja nyə á yə yí. Nda Zɛmbî nyə a sá nə́ a bɛ̧́ɛ̧́lag *Mwân mə́ Zɛmbî nə́, a jɨ fada á kandʉgə kandʉgə, kú nə cɛ́nd. 
\p  
\v 4 Fwogá ná dʉ́g bímbí lʉ́ fwámɛ́ múúd Mɛlʉkisedɛk nyə á bə yí! Mbií fwámɛ́ múúd á nə́ mpáámbə́ jísʉ́ Abʉraham yə nyə ŋkɔw wûm á isâ byɛ̂sh nyə á wú nə ndɨ́ dɔ́ɔ́mb dɨ́ yí.  
\v 5 \x - \xo 7:5 \xt Ilŋ 18.21\x*Buud bɛ̂sh bwə́ á dʉ tɔ̂w ofada mpwoŋ buud mə Lévi dɨ́ wá, nyúl mpə́ndí á Mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz í ŋgə yə bwo ŋkul nə́ bwə́ dʉ́g gwáámb búúd ɔ *Izʉrəyɛ̂l ŋkɔw wûm á isâ byáŋ. Ntɔ́ jɨ nə́ bwə́ jəlá nə ŋwa kɔw dɔɔŋg ómínyɔŋʉ̂ báŋ dɨ́, í njúl nə́ omínyɔŋʉ̂ báŋ bʉ́sə nə́mə́ bwân ɔ́ Abʉraham.  
\v 6 Sá ŋgwúdʉ́, Mɛlʉkisedɛk nyə á shígɛ́ bə múúd á mpwoŋ buud nyáŋ; njɨ, tɛɛm bə ntɔ́, nyə á ŋwa kɔw dɔɔŋg wə́ Abʉraham, a bwádan ntâg nə Abʉraham, í njúl nə́ Abʉraham wə́ Zɛmbî nyə á kaag məŋkaagə́ mâ kúl jé yɛ́.  
\v 7 Shé mə́ mpú kú nə məshwán nə́ fwámɛ́ múúd wə́ mə́ dʉ bwádan nə zhizhe muud.  
\v 8 Jísə na nə́, jíga kɔ́ɔ́mb dɨ, ofada bwə́ dʉ ŋwa kɔw dɔɔŋg wá, bɛ̂sh bwə́ dʉ bə búúd bwə́ bá yə wá. Njɨ, Micilyá mí ŋgə cɨ nə́ Mɛlʉkisedɛk nywáá ŋgə ná cʉgə.  
\v 9 Sə́ bɨ́ nə ŋkul ka cɨ na nə́, ja Abʉraham nyə á yə Mɛlʉkisedɛk ŋkɔw wûm yí, Lévi muud mə jə́lá nə ŋwa dwo yɛ́, nyə a shí nə́mə́ yə Mɛlʉkisedɛk kɔw dɔɔŋg na mə́bwə́ mə́ Abʉraham dɨ̂.  
\v 10 Sə́ bɨ́ nə ŋkul cɨ ntɔ́ nəcé, ja Abʉraham nyə á yə Mɛlʉkisedɛk ŋkɔw wûm yí, í á bə Lévi njúl Abʉraham mə́bwugʉ́lu dɨ́ cwû\f + \fr 7:10 \ft Lévi nyə á bə mwân mə Yákwab, Yákwab mwân mə Izaag, Izaag mwân mə Abʉraham; ntɔ́ jɨ nə́ Lévi nyə á bə Abʉraham mə́bwugʉ́lud.\f*. 
\s1 Yésus jɨ mbií fada mə́ Mɛlʉkisedɛk 
\p  
\v 11 Məcɛ̧ɛ̧ Moyîz nyə á yə buud ɔ *Izʉrəyɛ̂l má mə́ ŋgə cɨ nə́ ofada bwə́ dʉ́g zhu bɛɛnd mə Lévi dɨ̂. Ká, jiya fada á bɛɛnd mə Lévi í á shígɛ́ mpu sá nə́ isâ í bə́g váál í á jəla nə bə yí. Í á mbə̂m mpu sá ntɔ́, ki í á shígɛ́ nyiŋgə jɨɨ ŋgwɔ́l fada njúl nda Mɛlʉkisedɛk; í á nywá nə́mə́ ka bə njɨ ofada wâ váál mə́ Arɔɔn.  
\v 12 Nə́ ndɛɛ́, ja jiya fada í mə́ cɛ́nd yí, í jɨɨ nə́mə́ nə́ məcɛ̧ɛ̧ mə́ á dʉ fwo bə má mə́ cɛ́ndʉ́g.  
\v 13 Shé mə́ mpú nə́ muud sə́ ŋgə́ cɨ ɛ́nɛ nyə a byɛ̂l bɛɛnd shúsʉ́d; tɔɔ mbyágá ŋgwûd nə ŋgwûd á bɛɛnd jɔɔŋg í á shígɛ́ fwo bwɛlɛ sɛ̂y *alatâr dɨ̂.  
\v 14 \x - \xo 7:14 \xt Mət 49.10; Mat 2.6; Mis 13.23; Mbʉ́ 5.5\x*Buud bɛ̂sh bwə́ mpú nə́ Cwámba wúsʉ́ nyə a byɛ̂l bɛɛnd mə Yúda dɨ̂, Moyîz nyə á shígɛ́ ntâg bwɛlɛ cwééd bɛɛnd jɔɔŋgʉ́ ja nyə á lás sâ í dʉ́gyá nə sɛ̂y fada yí.  
\v 15 Í mə́ nyiŋgə mpu nyîn nə́ isâ í á cɛ́nd, nəcé wúl mbɛ̧ɛ̧la mə́ Mɛlʉkisedɛk í á tɔ̂w fada.  
\v 16 Nyə atɔ́wɛ́ fada nə́ nyə a byɛ̂l byélé dɔɔŋg, kú nə́mə́ bə nə́ micɛ̧ɛ̧lá mí búúd wə́ mí tə́l nyə; cʉg ŋkûl jé wə́ í sá nə́ a bə́g fada, nəcé cʉg jé jɔɔŋg í cúgɛ́ nə ŋkul shîn.  
\v 17 \x - \xo 7:17 \xt 5.6\x*Jɨ́ ntɔ́! Micilyá mí Kálaad Zɛmbî mí ŋgə bwiiŋg láŋ yé nə́: «Wo jɨ fada, wo é ji fada kandʉgə á kandʉgə nda Mɛlʉkisedɛk».  
\v 18 Na mə lwó nə́ cɛ̧ɛ̧ acwúlû í á mə́ kəndɔw koogʉ́, nəcé í á bə ŋkí tag, í á shígɛ́ bə nə mfíí.  
\v 19 \x - \xo 7:19 \xt 9.9; Rom 3.20\x*Məcɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz mə́ á shígɛ́ mpu sá nə́ isâ í bə́g váál í á jəla nə bə yí. Zɛmbî mə́ yida yə sə́ fwámɛ́ sâ ántʉntɔ̧ɔ̧́ sə́ mə́ jə́lá bwánd nə búgə́ yí, sâ jɔɔŋg wə́ í mə́ sá nə́ shé shíshʉ́g Zɛmbî kúnə́-kúnə. 
\p  
\v 20 Sâ í búl nyîn cínɔŋg yí jɨ́ nə́, Zɛmbî nyə á də ŋkə̂l ja nyə á tə̂l Yésus fada yí. Í njúl nə́ nyə a shígɛ́ dʉ də ŋkə̂l ja bɔ́ɔ́lʉ́gá bwə́ á dʉ tɔ̂w ofada yí.  
\v 21 \x - \xo 7:21 \xt 7.17\x*Njɨ, Yésus nyə a tɔ̂w fada nə ŋkə̂l mə́ Zɛmbî nə́, 
\q1 Zɛmbî Cwámba nyə á kɛɛn ŋkaanə́ nə́: 
\q1 «Wo jɨ fada, wo é ji fada 
\q1 kandʉgə á kandʉgə.» 
\q1 Nyə abʉ́lɛ nyiŋgə shwána ŋkaanə́ nyɛ́ nyɔɔŋg. 
\m  
\v 22 \x - \xo 7:22 \xt 8.6\x*Kɛɛnʉ́lə Zɛmbî nyə á kɛɛn ntɔ́ yí í lwó nə́ sɔ̧ Yésus nyə a jɛ́ɛ́g bʉd dɨ́ yí í ntɔ̧́ jɔɔŋg áshúshwóógʉ́.  
\v 23 Gúl sâ jɨ́ nə́mə́ nə́, ofada wâ bɛɛnd mə Lévi bwə́ á bə ŋkí bulya nəcé shwɨy í á dʉ sá nə́ bwə́ bə́g kú sɛ̂y kandʉgə kandʉgə.  
\v 24 \x - \xo 7:24 \xt 6.20\x*Njɨ, Yésus nywáá nyə abʉ́lɛ bwɛlɛ yə, sɛ́y fada jé í ábʉ́lɛ́ bwɛlɛ shîn.  
\v 25 \x - \xo 7:25 \xt 2.11; 10.14; Rom 8.34; 1Yn 2.1\x*Ntɔ́ jɨ nə́, buud bwə́ cíŋgyá wə́ Yésus nə́ bwə́ shísh wə́ Zɛmbî wá, Yésus jɨ nə ŋkul cʉg bwo ja ŋgwûd á kandʉgə, nəcé a jɨ kuwó, nyə é dʉ jəgʉla nə Zɛmbî shú dáŋ ja jɛ̂sh. 
\p  
\v 26 \x - \xo 7:26 \xt 4.15\x*A jɨ mbií Ajəlácɨ á ofada í jɨ́ɨ́ shé yí nəcé a jɨ ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ múúd, kú nə məbyaagʉlə, fúbán, mbɛ́ɛ́gí wúsə mpə́dʉ́gá bə́nɔ̂ŋ osɔ́ɔl ɔ *mísə́m, a njul jiya gúmə́ í ntɔ̧́ íjiya byɛ̂sh yííd.  
\v 27 \x - \xo 7:27 \xt 5.3, 9; 7.25; 9.12, 26, 28; 10.10, 12; Rom 6.10; 1Pr 3.18\x*A cugɛ́ nda bɔ́ɔ́l wə́ájəlácɨ wâ ofada. Bwə́ á dʉ bə jwɔ́w dɛ̂sh ɨɨ́, nyâŋ fwo tɛ́ɛ́d sá *mə́túnʉga shú mísə́m myɛ́, a mú ka sá shú mísə́m mí bɔ́ɔ́l búúd. Í ajɨ́ɨ́yɛ́ nə́ Yésus dʉ́g sá ntɔ́, nyə a shí bwey sá mə́túnʉga mɔɔŋgʉ̂ ja ŋgwûd á kandʉgə ja nyə á yána nyúúl nyɛ́ yí.  
\v 28 \x - \xo 7:28 \xt 5.1-2, 8; 7.19; Sôm 2.7\x*Məcɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz mə́ dʉ ŋwa buud bwə́ njúl kú bə lwándʉ́lá məzhɨɨ́ mɛ̂sh, dʉ tə̂l bwo wə́ájəlácɨ wâ ofada; njɨ, Zɛmbî nyə á zə də ŋkə̂l mpʉ́sə Məcɛ̧ɛ̧́, a tə̂l Mwân yé fada. Nyə a mə́ lwándʉlə nyə məzhɨɨ́ mɛ̂sh kandʉgə á kandʉgə. 
\c 8  
\s1 Yésus jɨ wúsʉ́ Ajəlácɨ á ofada sɔ̧ á gúgwáan dɨ̂ 
\p  
\v 1 \x - \xo 8:1 \xt 4.14 \xk mbwə̂ məncwûm: \xt 1.3, 13; 7.25; 10.12; 12.2, 25; Sôm 110.1; Mat 22.44; Mis 2.33; Rom 8.34; Ifz 1.20; Kol 3.1\x*Lúú ciyá á isâ sə́ ŋgə́ cɨ ínɨ wúsə nə́: mbií Ajəlácɨ á ofada shé bʉ́sə nə ndɨ́ wə́ nɨ; nyɔɔŋg nyə á mə́ kə ji jiya gúmə́d joŋ dɨ́, mbwə̂ məncwûm mə́ Zɛmbî á ŋkul nyɛ̂sh dɨ́ yɛ́,  
\v 2 \x - \xo 8:2 \xt 8.5\x*nyɔɔŋg ŋgə́ sá isɛ́y í fada fwámɛ́ kʉ́l Zɛmbî njúl yí, fwámɛ́ banda *mə́túnʉga dɨ́ yɛ́. Dâŋ banda mə́túnʉga, Cwámba wə́ nyə a lwɔ̧́, kú bə múúd. 
\p  
\v 3 Bwə́ dʉ tə̂l Ajəlácɨ á ofada nə́ a dʉ́g kala ísâ búúd bwə́ yə́ Zɛmbî yí, a dʉ nə́mə́ sá mə́túnʉga. Í á jɨɨ nə́ wúsʉ́ Ajəlácɨ á ofada bə́g nə́mə́ nə jé sâ á kálá Zɛmbî yí.  
\v 4 A mbə̂m bə shí gaád ɨɨ́, a kú bə fada. Mbɔ̂! A kú bə, nəcé ofada bwə́ ŋgə́ kala Zɛmbî isâ wá bʉ́sə, bwə́ ŋgə sɛ̂y nda Mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz mə́ ŋgə́ cɨ nə́.  
\v 5 \x - \xo 8:5 \xt 9.9; 10.1; Kol 2.17 \xk banda mə́túnʉga: \xt 9.2; MmN 25.9, 40\x*Wáŋ yə́lə bwə́ ŋgə́ yə Zɛmbî gúmə́ yí wúsə njɨ yuug á fwámɛ́ gúmə́ jɨ́ joŋ dɨ́ yí, sə́ jee nə́mə́ cɨ nə́ jísə shishîm á fwámɛ́ ísɛ́y byɔɔŋg. Nəcé, ja Moyîz nyə a lwɔ̧̂ banda mə́túnʉga yí, Zɛmbî nyə á cɨ nə nyə nə́: «Dʉgɨ́, wo ɔ bá sá sâ jɛ̂sh bɛ̧ yuug mə́ á lwó wo mbʉ́ŋʉ́d yí.»\fig Banda mə́túnʉga nə mbaadə́ yé|src="lb00259b.tif" size="span" copy="Louise Bass" ref="8.5" \fig* 
\v 6 \x - \xo 8:6 \xt 7.22; 8.2, 6, 13; 9.11, 15; 12.24; Iza 55.3; Zhe 31.31-33; Eze 37.26; 1Kr 11.25\x*Njɨ, jaá ga dɨ, isɛ́y Yésus nyə a lə́g yí í bul bə fwámɛ́ ísɛ́y, jɨ́ ntɔ́ nəcé nyə wə́ jɨ́ lɨ́ɨ́-njɨ mpə́dʉ́gá sə́nɔ̂ŋ Zɛmbî shú sɔ̧ í ntɔ̧́ yí. Sɔ̧ jɔɔŋg í ntɔ̧ nəcé məŋkaagə́ mɛ́ mə́ ntɔ̧́ mɔɔŋg mâ sɔ̧ áshúshwóógʉ̂. 
\p  
\v 7 Sɔ̧ áshúshwóógʉ́\f + \fr 8:7 \ft Na jɨ sɔ̧ í á sɨ̂y mbʉ́ŋ á Sinayî dɨ́ yí (MmN 24.3-8).\f* í á mbə̂m bə kú nə sá á jumʉ́g ɨɨ́, í á shígɛ́ nywá nyiŋgə jɨɨ nə́ sɔ̧ ábɛɛ̂ í zə́g sɨ̂y, zə cɛ́nd gwo.  
\v 8 \x - \xo 8:8 \xt Zhe 31.31-34; Heb 10.16-17\x*Njɨ, Zɛmbî nyə á jum kúl búúd jé, nyə nə́: 
\q1 Fwála í zag, mə Cwámba mə ŋgə cɨ ntɔ́. 
\q1 Fwála mə́ bá sá sɔ̧ ágúgwáan yí. 
\q1 Mə bá sá sɔ̧ jɔɔŋgʉ́ nə kúl búúd Izʉrəyɛ̂l, 
\q1 nə kúl búúd Yúda. 
\q1  
\v 9 Jâŋ sɔ̧ í ábʉ́lɛ́ bə nda jɔɔŋg 
\q1 mə́ á sá nə osɔ́ɔ́ŋgʉ́ báŋ 
\q1 jwɔ́w mə́ á bii bwo mbwə́d 
\q1 wú nə bwo Igîpten yí. 
\q1 Nda bwə́ á shígɛ́ baagʉlə jâŋ sɔ̧ nə́, 
\q1 mə á shígɛ́ ná nə́mə́ ŋgə bísh bwo. 
\q1 Mə Cwámba mə mə́ cɨ ntɔ́. 
\q1  
\v 10 Sɔ̧ mə́ bá sá nə kúl búúd *Izʉrəyɛ̂l yí, í bá bə nə́, 
\q1 ja mwɔ̂w mɔɔŋg mə́ bá cɔ̧́ yí, 
\q1 mə bá wá bwo məcɛ̧ɛ̧ mâm mítə́dʉ́gád, 
\q1 mə cilə bwo mwo mílámʉ́d. 
\q1 Mə Cwámba mə mə́ cɨ ntɔ́ 
\q1 mə bá bə Zɛmbî wáŋ, 
\q1 bwə́ bə kúl búúd jâm. 
\q1  
\v 11 Muud nyə abʉ́lɛ ná nyiŋgə 
\q1 jɨ́ɨ́gʉli múúd jɨ́ nyə kúnə́-kúnə yɛ́, 
\q1 ŋkí *mínyɔŋʉ̂ yé nə́: 
\q1 «Í jɨɨ nə́ wo mpúg Cwámba». 
\q1 Nəcé bɛ̂sh bwə́ bá mpu mə, 
\q1 bɛ̂sh, tɛ́ɛ́d nə mwántombú kala nə cúmbá muud. 
\q1  
\v 12 Mə bá juu bwo nə olɨ́lɨŋgɨ̂ báŋ, 
\q1 mə yîl *mísə́m myáŋ mə́dɨ́ tə́dʉ́gád. 
\p  
\v 13 \x - \xo 8:13 \xt 8.6\x*Ja Zɛmbî ŋgə́ lás lə́sʉ́ sɔ̧ á gúgwáan yí, a mə́ ŋwa nə́ sɔ̧ áshúshwóógʉ́ dɛ́ fwála í á mə́ ntɔ̧. Sâ jísə́ nə́ dɛ́ fwála í á mə́ ntɔ̧ yí, í mú sâ acwúlû, jâŋ í wál bá zə kəndɔw koogʉ́. 
\c 9  
\s1 Yə́lə búud bwə́ á dʉ yə Zɛmbî gúmə́ yág yí 
\p  
\v 1 Sɔ̧ áshúshwóógʉ́ Zɛmbî nyə a sá nə kúl búúd jé yí í á bə nə məcɛ̧ɛ̧́ mə́ dʉ́gyá nə yə́lə Zɛmbî gúmə́ má nə banda *mə́túnʉga kʉ́l bwə́ á dʉ bwəma nə Zɛmbî wa shí gaád yí.  
\v 2 \x - \xo 9:2 \xk \xt banda mə́túnʉga: \xt 8.5; 9.11-12; MmN 26.1-30 \xk cé lámba: \xt MmN 25.31-39 \xk tʉ́wʉli: \xt MmN 25.23-30\x*Bwə́ á lwɔ̧́ banda dɔɔŋgʉ́ í njúl ntʉ́ga: kɔ́ɔ́mb áshúshwóógʉ́ í á bə nə cé lámba, nə tʉ́wʉli, nə ibʉlɛ́d cínɔŋg tʉ́wʉli dɨ̂, ibʉlɛ́d í íci shú gúmə́ mə́ Zɛmbî. Bwə́ á dʉ jɔ̂w kɔ́ɔ́mb jɔɔŋg nə́ «kʉ́l jísə ci yí».\fig Cwû á banda mə́túnʉga: cé lámba, nə alatâr, nə tʉ́wʉli íbʉlɛ́d, nə fada|src="bk00278c.tif" size="span" copy="Horace Knowles & Louise Bass" ref="9.2" \fig* 
\v 3 \x - \xo 9:3 \xt MmN 26.31-33; Ləv 16.2; Heb 6.19; 9.7, 12; 10.20\x*Jɔɔŋg kɔ́ɔ́mb í á dʉ bə mpʉ́sə *sanda ábɛɛ̂ yí, bwə́ á dʉ jɔ̂w gwo nə́ «kʉ́l í búl bə ci yí».  
\v 4 \x - \xo 9:4 \xk \xt alatâr: \xt MmN 30.1-6 \xk wɔ́lɛ sɔ̧: \xt MmN 25.10-16 \xk mána: \xt MmN 16.32-35 \xk fiidye mə́ Arɔɔn: \xt Ilŋ 17.21-25 \xk məkwóógʉ́ mə́ á bə nə cilyá: \xt MmN 25.16\x*Cínɔŋg cwû, í á dʉ bə nə *alatâr bwə́ dʉ jígal Zɛmbî olabínda yɛ́, nə *wɔ́lɛ sɔ̧; bwə́ á shîn bwadʉlə alatâr nə wɔ́lɛ sɔ̧ or kʉ́kʉ́l jɛ̂sh. Wɔ́lɛ jɔɔŋg í á dʉ bə cwû, nə kwúmbu *mána, nə fiidye mə́ Arɔɔn í mə́ kɔ̧́ íkáá shwógʉ́d, nə məkwóógʉ́ mə́ á bə nə cilyá mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ sɔ̧ má. Kwúmbu mána nyə á bə sɨ́yá nə or.  
\v 5 \x - \xo 9:5 \xt MmN 25.18-22\x*Bwə́ á mɛ̧ ivʉgʉli í osherubɛ̧̂\f + \fr 9:5 \fk Sherubɛ̧̂: \ft Jisə dúl váál éŋgəles.\f* íbá, bwə́ tə̂l búdʉga wɔ́lɛ jɔɔŋg dɨ́ gwɔ́w shú dʉ́lə lwó nə́ Zɛmbî á milwanə́ jisə cínɔŋg; ivʉgʉli byɔɔŋg í á bə í mə́ lɛɛsh mə́fafʉgə́ dʉ wá gúgʉ́wá kʉ́l ófada bwə́ á dʉ myɛɛg məcií shú cweelʉ́lə Zɛmbî mpimbə yí. Njɨ, fwála ga í cugɛ́ fwála mə fáád ísâ byɔɔŋg. 
\p  
\v 6 \x - \xo 9:6 \xt 10.11; Ilŋ 18.2-6\x*Nda bwə́ á shîn táág isâ ínɨ byɛ̂sh ntʉ́nɨ nə́, ofada bwə́ á dʉ nyíi banda dɔɔŋgʉ́ dɨ njɨ kɔ́ɔ́mb áshúshwóógʉ́ dɨ̂ jwɔ́w dɛ̂sh, dʉ kə sá ísɛ́y byáŋ.  
\v 7 \x - \xo 9:7 \xt 5.3; 9.25; 13.11; Ləv 16.2-16\x*Kɔ́ɔ́mb ábɛɛ̂ jâŋ, njɨ Ajəlácɨ á ofada nyəmɛ́fwó wə́ nyə á dʉ nyíi cínɔŋg. Nyə á dʉ nyíi cínɔŋgʉ́ ja ŋgwûd ŋkúmba mbû. Ja á kə́ ntâg nyíi cínɔŋg yí, á jəlá nə kə nə məcií mə́ cúdú á kə́ myɛɛg shú dɛ́d nə shú íwushî yâ kúl búúd.  
\v 8 Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ŋgə lwó na sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ nɨɨ́d nə́ zhɨɨ́ í kə́ fwámɛ́ kʉ́l Zɛmbî njúl yí í á shígɛ́ bə mbəg té wɛ̂sh sɛ́y í á ŋgə ná sɨ̂y kɔ́ɔ́mb banda áshúshwóógʉ́ dɨ́ yí.  
\v 9 \x - \xo 9:9 \xt 7.19; 9.2\x*Sâ jɔɔŋg jísə tâŋ yuug shú mwɔ̂w mə́ga. Yuug jɔɔŋg í lwó nə́, wo tɛɛm yə Zɛmbî isâ, wo tɛɛm sá *mə́túnʉga, isâ byɔɔŋgʉ́ nə *mətúnʉga mɔɔŋgʉ̂ mə́ cúgɛ́ nə ŋkul sá nə́ lâm í bə́g wo váál í jə́la yí.  
\v 10 \x - \xo 9:10 \xt Ləv 11; 15; Ilŋ 19\x*Bísə njɨ mícɛ̧ɛ̧lá búúd bwə́ á ŋgə cɛ̧ɛ̧lə shú sâ í dʉ́gyá nə dəg nə məŋgul nə miŋgusa mí íci yí; isâ byɔɔŋg mfíí wáŋ í á shîn ja Zɛmbî nyə á wá mícɛ̧ɛ̧lá mí agúgwáan yí. 
\s1 Krîst jɨ mətúnʉga 
\p  
\v 11 \x - \xo 9:11 \xt 4.14\x*Krîst nyə a mə́ zə, tâŋ Ajəlácɨ á ofada, zə sá nə́ sə́ bə́g nə kɔw á fwámɛ́ ísâ í á mə́ bwey zə yí. Nyə a nyíi banda *mə́túnʉga ánʉ́nɨ́ dɨ̂, fwámɛ́ banda mə́túnʉga, kú bə dɔɔŋg búúd bwə́ á lwɔ̧̂ nə məbwə̂ yí. Ntɔ́ jɨ nə́ dâŋ banda mə́túnʉga í cúgɛ́ sâ á shí ga.  
\v 12 \x - \xo 9:12 \xt 7.27; 10.4; Ləv 16.14-16 \xk məcií mɛ́: \xt 9.25; 12.24; 13.12, 20; Mat 26.28; Rom 3.25-26; 1Pr 1.2, 18-19; 1Yn 1.7\x*Nyə a nyíi cínɔŋg ja ŋgwûd á kandʉgə; nyə a shígɛ́ nyíi nə məcií mə́ íncwəmbɛ nə intɛny, nyə a yána məcií mɛ́, a yîl sə́ mə́nyámád kandʉgə.  
\v 13 \x - \xo 9:13 \xt Ilŋ 19.1–10.17\x*Ja ófada bwə́ á dʉ myɛɛg buud məcií mə́ íncwəmbɛ nə intɛny, gúl ja ifiî í cwɔ̧ myɔɔlú ntɛny yí, isâ byɔɔŋg í á dʉ sá nə́ muud nyúúl í bə́g fúbán\f + \fr 9:13 \ft Í á dʉ bə nə́, ja múúd mə́ bə nə məlwaagʉwo yí, bwə́ cígə íncwəmbɛ nə intɛny ŋwa mə́cií, bwə́ jígal cwɔ̧ myɔɔlú ntɛny ŋwa ífiî byé, bwə́ mú myɛɛg múúd wɔɔŋgʉ́ məcií nə ifiî byɔɔŋg nə́ ndɛɛ́ nyúúl mú bə nyə fúbán.\f*.  
\v 14 \x - \xo 9:14 \xt Rom 6.20-23; 8.2\x*Ŋkə́mʉ́sá ná ísâ ínɨ í fúb búúd, ŋkəmʉsa nə məcií mə́ *Krîst. Krîst nyə á ŋwa nyəmɛ́fwó, yə Zɛmbî tâŋ *mətúnʉga mə́sʉ́ mə́ njúl kú nə tɔɔ cúcwán lʉ́ mə́bwam. Nyə á sá nə́mə́ nda *shíshim á kandʉgə í á lwó nyə nə́. Ŋgaá nə́ məcií mɛ́ mə́ sá nə́ milâm mí bə́g shé mifúbán, shé mú yɔw mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí dʉ kə́nd búúd shwɨy dɨ́ myá, shé yida yə Zɛmbî á kuwô gúmə́? 
\s1 Məcií mə́ Krîst mə́sə mbyûl á sɔ̧ á gúgwáan 
\p  
\v 15 \x - \xo 9:15 \xt 8.6\x*Sâ jɔɔŋg wə́ í á sá nə́ *Krîst bə́g lɨ́ɨ́-njɨ mpə́dʉ́gá sə́nɔ̂ŋ Zɛmbî shú Sɔ̧ á Gúgwáan. Nyə á yə shú nə́ buud bwə́ wúg míkwám mí caamʉ́lə bwə́ á dʉ caam məcɛ̧ɛ̧ bwə́ njúl ná Sɔ̧ a Cwúlû dɨ́ yí; bɔɔŋg Zɛmbî mə́ jɔ̂w wá bwə́ mú bə nə kɔw á jɔ̧jɔ̧ ísâ nyə á kaag yí.  
\v 16 Shú nə́ bwə́ wɛ́ɛ́fʉg kálaad lʉ́gə́, í dʉ jɨɨ nə́ bwə́ tɛ́ɛ́dʉ́g fwo mpu wámbʉlə nə́ muud nyə á cilə nyə yɛ́ nyə a mə́ yə.  
\v 17 Nəcé kálaad lʉ́gə́ cugɛ́ tɔɔ sâ té múúd nyə á cilə nyə yɛ́ ŋgə́ ná cʉgə yí. Múúd wɔɔŋg mə ká yə, kálaad lʉ́gə́ ka tɛɛm bə nə ŋkul.  
\v 18 Gwə́ wə́ bɨ́ mə́ dʉ́g nə́ micɛ̧ɛ̧lá myâ sɔ̧ áshúshwóógʉ́ mí á tɛ́ɛ́d məcií mə́ mə́ fwo shwɨy.  
\v 19 \x - \xo 9:19 \xt MmN 24.6-8; Heb 9.12-13 \xk ízop: \xt Ləv 14.4, 6; Ilŋ 19.6\x*Dʉ́gʉ́gá nə́, ja Moyîz nyə á shîn lɔ̧́ kûl *Izʉrəyɛ̂l jɛ̂sh məmpə́ndí mə́ á bə cilyá Mə́cɛ̧ɛ̧́d má ŋgwúd ŋgwúd yí, nyə á ŋwa məcií mə́ ikálá nə bwán ɔ́ íntɛny fʉla nə məjúwó, a mú ŋwa mbúmbwə́ *ízop nə kʉ́l káándə́ átɨ́tɨɨ̂ í njúl sɨ́yá nə mimyɔ̧ɔ̧́ mí ncwəmbɛ, ŋgə juwo cínɔŋgʉ́, ŋgə myɛɛg kálaad məcɛ̧ɛ̧́d, ŋgə myɛɛg nə́mə́ búúd bɛ̂sh wâ kúl búúd.  
\v 20 Nyə á ŋgə myɛɛg ntɔ́ a ŋgə́ kâlə nə́: «Məcií mâ sɔ̧ wə́ mə́ga, sɔ̧ Zɛmbî ŋgə́ cɨ nə́ bɨ mə́ jəlá nə baagʉlə yí.»  
\v 21 Moyîz nyə á myɛɛg nə́mə́ mə́cií mɔɔŋg banda *mə́túnʉga dɨ́ nə ísâ byɛ̂sh bwə́ dʉ balan nə ndɨ́ dʉ́lə sá mísɔɔn yííd.  
\v 22 \x - \xo 9:22 \xt Ləv 17.11\x*Məcɛ̧ɛ̧ mə́ Zɛmbî mə́ lwó nə́ bwə́ dʉ fúb zhwog isâ nə məcií; mə́cií mə́ ká bə kú shwɨy, ijuugá í *mísə́m nda bə.  
\v 23 \x - \xo 9:23 \xt 8.5\x*Ntʉ́nɨ wə́ ófada bwə́ á dʉ fúb isâ yɛ́, í njúl nə́ isâ byɔɔŋg í á dʉ bə njɨ ivʉgʉli yâ fwámɛ́ ísâ bísə́ joŋ dɨ́ yí. Ntɔ́ jɨ nə́ bwə́ jəlá nə fúb ísâ byɔɔŋgʉ́ nə mətúnʉga mə búl ntɔ̧ má. 
\p  
\v 24 Haaw. Krîst nyə a shígɛ́ nyíi banda mə́túnʉga búúd bwə́ á lwɔ̧́ nə məbwə́ yííd; banda dɔɔŋg í á bə vʉgʉli á fwámɛ́ kʉ́l Zɛmbî njúl yí. Krîst nyə a nyíi joŋ dwə́mɛ́fwód, kʉ́l á tə́l Zɛmbî míshʉ́d shú dʉ́sʉ́ yí.  
\v 25 Nyə a shígɛ́ nyíi wu nə́ a bá dʉ kə yána cʉg jé ija ija nda Ajəlácɨ á ofada mə́ dʉ kə «kʉ́l í búl ŋkɛ̧̂ yí» mbú wɛ̂sh nə́. Ajəlácɨ á ofada mə́ dʉ ntâg kə nyíi kʉ́l jɔɔŋgʉ́d nə ízháá məcií, kú bə mə́cií mɛ́ nyəmɛ́fwó.  
\v 26 \x - \xo 9:26 \xt 7.27\x*Í á mbə̂m jɨɨ nə́ Krîst yánág cʉg jé ija ija, ŋki Krîst mə́ jug ija ija té Zɛmbî nyə á fwɔ́ shí nə gwɔ́w yí. Ká, nyə a lwóya nyúúl njɨ ja ŋgwûd á kandʉgə mwɔ́w mâ məzhúgʉ́lâ dɨ̂ shú nə́ mətúnʉga mɛ́ mə́ zə́g shínal mísə́m.  
\v 27 Ŋkúmba cígʉ́lá wúsə nə́ muud mə́ jəlá nə yə njɨ ja ŋgwûd nə́ ndɛɛ́ a mú bá kə tɔ̂w kɔɔdʉd.  
\v 28 \x - \xo 9:28 \xt 3.6; 10.10; Iza 53.11-12; Mat 26.28; 1Kr 15.50-53\x*Nə́mə́ mbií ŋgwûd wɔɔŋgʉ́, Krîst nyə a yána cʉg jé njɨ ja ŋgwûd nə́ a ŋkɛ́ny zhwog buud mbag mísə́m wáŋ. A bá zə ja ábɛɛ̂ kú ná bə shú zə́lə ŋkɛ̂ny mbag mísə́m, í bá bə shú zə́lə yə búúd bwə́ ŋgə́ bwánd nyə wá cʉg. 
\c 10  
\s1 Mətúnʉga mə́ Yésus mə́ kwaga nə muud yɛ̂sh 
\p  
\v 1 \x - \xo 10:1 \xt 8.5\x*Mə́cɛ̧ɛ̧́ Moyîz nyə a tə̂l má mə́ cúgɛ́ wámbʉlə bə fwámɛ́ ísâ í á jəla nə zə bə yí, mə́sə njɨ ishishîm. Məcɛ̧ɛ̧ mɔɔŋg mə́ jɨ́ɨ́gʉ́lí nə́ buud bwə́ dʉ́g sá *mə́túnʉga məmpwûd mbû wɛ̂sh kú yɔw. Nəcé mə́ cúgɛ́ nə ŋkul sá nə́ buud bwə́ cɛ́ɛ́l shísh wə́ Zɛmbî wá bwə́ bə́g váál í jə́la yí.\fig Fada ŋgə sá mətúnʉga álatâr dɨ̂|src="cn02093b.tif" size="col" copy="David C. Cook" ref="10.1" \fig* 
\v 2 Í á mbə̂m bə nə́ mə́ dʉ sá ntɔ́, ŋki bwə́ á mə́ bwey yɔw sálə mə́túnʉga mɔɔŋg, ŋki buud bwə́ dʉ sá mwo wá bwə́ á mə́ bwey bə váál Zɛmbî mə cɛ́ɛl yí ja ŋgwûd á kandʉgə, bwə́ nda ná dʉ gwádʉga mílâm myáŋʉ́d nə́ bʉ́sə nə məbyaagʉlə.  
\v 3 Ká, mətúnʉga mɔɔŋg mə́ yidá dʉ báásʉlə bwo *misə́m myáŋ báásʉlə báásʉ́lə́g mbû wɛ̂sh,  
\v 4 \x - \xo 10:4 \xt 9.12-13\x*nəcé məcií mə́ íntɛny nə ikálá mə́ cúgɛ́ nə ŋkul jímbal mísə́m.  
\v 5 \x - \xo 10:5 \xt Sôm 40.7-9\x*Sá jɔɔŋg wə́ í á sá nə́, ja *Krîst nyə á bə nə́ a zə́ shí gaád yí, nyə á cɨ nə Zɛmbî nə́: 
\q1 Wo a shígɛ́ jɨɨ nə́ buud bwə́ sáág wo tɔɔ mətúnʉga, 
\q1 ŋkí ntâg nə́ bwə́ yə́g wo tɔɔ sâ. 
\q1 Njɨ wo a sá nə́ mə bə́g nə nyúul muud. 
\q1  
\v 6 Nə ocúdú bwə́ á dʉ jígal álatâr dɨ́ oncindî wá, 
\q1 nə mətúnʉga mə́ mísə́m, 
\q1 byɛ̂sh í á shígɛ́ kwaga nə tə́dʉ́gá á lâm wô. 
\q1  
\v 7 Mə á ka cɨ nə́: «Mə wə́ ɛ́ga. É, yé Zɛmbî, 
\q1 mə zə́ sá sâ wó jɨ́ɨ́ yí, 
\q1 nda kálaad woó ŋgə́ cɨ shú dâm nə́». 
\m  
\v 8 Krîst nyə a tɛ́ɛ́d fwo cɨ nə́: 
\q1 Wo a shígɛ́ jɨɨ mə́túnʉga, 
\q1 kú jɨɨ nə́ bwə́ yə́g wo isâ, 
\q1 kú jɨɨ nə́ bwə́ jígálʉ́g wo ocúdú álatâr dɨ́ oncindî, 
\q1 kú jɨɨ mə́túnʉga mə́ mísə́m. 
\q1 Isâ byɔɔŋg í á shígɛ́ kwaga nə tə́dʉ́gá á lâm wô. 
\m Í njúl nə́ Məcɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz mə́ ŋgə gwáámb byo.  
\v 9 A mú nyiŋgə cɨ nə́: «Mə wə́ ɛ́ga, mə zə́ sá sâ wó jɨ́ɨ́ yí». Ntɔ́ jɨ nə́ a mə́ yîl mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí acwúlû, a cɛ́nd myo nə agúgwáan\f + \fr 10:9 \ft Ntɔ́ jɨ nə́ Krîst mə yîl mə́túnʉga nə isâ í acwúlû, a cɛ́nd byo nə mətúnʉga mâ cʉg jé nyə á yána yí.\f*.  
\v 10 \x - \xo 10:10 \xt 7.27\x*Nə́ ndɛɛ́, Yésus nyə a sá sâ Zɛmbî nyə á jɨɨ yí. Nyə a yána nyúúl nyɛ́ ja ŋgwûd á kandʉgə, a mú sá nə́ shé bə́g miŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ mi búúd. 
\p  
\v 11 \x - \xo 10:11 \xt 9.6; MmN 29.38\x*Fada yɛ̂sh mə́ dʉ tɔ̂w tʉ́təlí jwɔ́w dɛ̂sh dʉ sá ísɛ́y mə́ Zɛmbî. A dʉ sá mə́túnʉga məmpwûd ja jɛ̂sh, njɨ mə́ kú bwɛlɛ jímbal mísə́m.  
\v 12 \x - \xo 10:12 \xt 8.1\x*Ká Krîst nywáá, sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mə́túnʉga nyə á sá shú mísə́m yí, í á bə njɨ ŋgwûd. Nyə a mə́ kə ji shí mbwə̂ məncwûm mə́ Zɛmbî dɨ̂, jílə á kandʉgə.  
\v 13 \x - \xo 10:13 \xt Sôm 110.1; 1Kr 15.25\x*A mú ka ŋgə bwánd njɨ nə́ Zɛmbî culʉshigí mizhízhíŋ myɛ́, wá nyə myo mə́kuú dɨ́ shí.  
\v 14 Yánalə nyə á yána nyúúl nyɛ́ ja ŋgwûd yí, nyə a mə́ sá nə́ shé buud mú ŋgə bə miŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ wá, shé bə́g váál í jə́la yí, kandʉgə kandʉgə.  
\v 15 Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ŋgə nə́mə́ bwaagʉlə shé gwo nə́ jísə ntɔ́; nyə á fwo cɨ nə́: 
\q1  
\v 16 \x - \xo 10:16 \xt Zhe 31.33-34; Heb 8.10, 12\x*Cwámba mə́ cɨ nə́: 
\q1 «Sɔ̧ mə́ bá sá nə bwo yí, í bá bə nə́, 
\q1 ja mwɔ̂w mɔɔŋg mə́ bá cɔ̧́ yí, 
\q1 mə bá wá bwo məcɛ̧ɛ̧ mâm mílámʉ́d, 
\q1 mə cilə bwo mwo mítə́dʉ́gád». 
\m  
\v 17 A mú nyiŋgə kwádʉlə nə́: 
\q1 Mə bá yîl mísə́m myáŋ mə́dɨ́ mítə́dʉ́gád, 
\q1 mə yîl nə́mə́ misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ bwə́ á dʉ sá kú bísh mə́cɛ̧ɛ̧ myá. 
\m  
\v 18 Ja múud mə́ bii íjuugá í misə́m myɛ́ yí, í á nyíŋgə́yɛ́ ná jɨɨ nə́ muud wɔɔŋgʉ́ sáág mətúnʉga shú mísə́m. 
\s1 Shé shíshʉ́gá Zɛmbî kúnə́-kúnə 
\p  
\v 19 \x - \xo 10:19 \xt 4.16; 9.8\x*Bwaaŋg, shwúlə Yésus nyə á shwu mə́cií mɛ́ yí, í á mə́ sá nə́ shé jéég nyíi kʉ́l í búl ŋkɛ̧̂ yí kú nə ifwaas.  
\v 20 \x - \xo 10:20 \xk \xt sanda: \xt 9.3; Mat 27.51 \xk zhɨɨ́ agúgwáan í kə́ nə buud cʉg dɨ́ yí: \xt 2.14-15; 9.14-15; Yuá 14.6\x*Nəcé nyə a mə́ juw shé zhɨɨ́ agúgwáan í kə́ nə buud cʉg dɨ́ yí. Zhɨɨ́ nyɔɔŋg nyísə lɨ́ɨ́nálə *sanda, ntɔ́ jɨ nə́ lɨ́ɨ́nálə nyúúl nyɛ́.  
\v 21 \x - \xo 10:21 \xt 3.6; 4.14\x*Shé mú nə Ajəlácɨ á ofada ŋgə́ kyey nə njɔ́w mə́ Zɛmbî yɛ́.  
\v 22 \x - \xo 10:22 \xt Eze 36.25; Ifz 5.26\x*Shé kágá shísh Zɛmbî kúnə́-kúnə kú nə məkə́ŋ, shwu nyúul nə nyə ncindî nə ncindî. Shé shíshʉ́gá nyə kúnə́-kúnə, nəcé Yésus a mə́ myɛɛg shé məcií mɛ́, milâm mí mú shé mifúbán; nyə a mə́ gusa shé mənyúul nə məjúwó mə́ aŋkʉ̂l-ŋkʉ̂l.  
\v 23 \x - \xo 10:23 \xt 3.6\x*Shé kə́ndʉgá milâm ŋkaagə́ shé ŋgə́ bwaagʉlə yííd. Shé kúgá ná ŋgə zhízhigə, nəcé Zɛmbî muud nyə á kaag shé ŋkaagə́ yɛ́ jɨ abúgʉ́lág.  
\v 24 \x - \xo 10:24 \xt 13.1\x*Shé bíígá mítə́dʉ́gád nə́ shé dʉ́g wɨ́ya məgwɔ̧̂ mə́nyúúlʉ́d ŋgwɔ́l wá ŋgwɔ́l, ŋgwɔ́l wá ŋgwɔ́l, shú nə́ shé cʉ́gəgí cʉg cɛɛlí, shé ŋgə́ sá jɔ̧jɔ̧ mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́.  
\v 25 Bɔ́ɔ́l búúd bwə́ mú dʉ mpyêny jǐlə ísɛɛŋgyá bíshéd, kúgá ŋwa fúlú nyɔɔŋg. Yidagá dʉ ŋgə wɨ́ya ŋkul mə́nyúúlʉ́d, ŋgwɔ́l wá ŋgwɔ́l, ŋgwɔ́l wá ŋgwɔ́l, bul bə nə́ ndɛɛ́ ja bɨ́ ŋgə́ dʉ́g jwɔ̂w mə́ Cwámba í ŋgə́ shísh kúnə́-kúnə ga. 
\p  
\v 26 \x - \xo 10:26 \xt 6.4-6\x*Shé á mə́ shîn mpu sâ jɨ́ bʉ́bə́lɛ́ yí, shé magʉlə gwo. Nəcé, ŋkí shé mə́ ka nyiŋgə ŋgə sá *misə́m nə kwo, mɔ́ɔ́l *mə́túnʉga mɨ́ nə ŋkul yîl myâŋ mísə́m máá mə́ cúgɛ́ ná.  
\v 27 \x - \xo 10:27 \xt Iza 26.11\x*Í mə́ yida lʉ́g njɨ ŋgə́lə fúndə yáág-yáág sémbyé Zɛmbî mə bá sámb shé milə́sʉ́ yí, nə bʉmb-bʉmb kuda í bá cumbal jígal mízhízhíŋ mí Zɛmbî yí.  
\v 28 \x - \xo 10:28 \xt Mbá 19.15; 2Kr 13.1\x*Muud yɛ̂sh nyə á caam məcɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz yɛ́, bwə́ á gwú nyə nə ŋkʉ́d ja ówúshinɛd obá ŋkí ólɔ́ɔl bwə́ bwáágʉlə yí.  
\v 29 \x - \xo 10:29 \xt 2.3; 5.8; 9.12; Mat 12.31\x*Ŋkə́mʉ́sá ná í bə́ ntɔ́ nə muud mə cáám mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz yɛ́, ŋkəmʉsa nə muud mə ŋwá *Mwân mə́ Zɛmbî nda sâ cwag yɛ́. Muud wɔɔŋgʉ́ mə́ dʉ́g nə́ məcií mə́ sɔ̧ mə́ á sá nə a bə́g ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ múúd má mə́sə zhizhe, a mə́ lwîy Shíshim á mpaam. Bɨ mə tə́dʉ́gá nə́ muud wɔɔŋg mə́ jəlá nə bwəma nə byáyɛ́ yáág-yáág íntʉ́gʉ́lí?  
\v 30 \x - \xo 10:30 \xt Mbá 32.35, 36\x*Ŋgaá nə́ shé mə́ mpú múúd nyə á cɨ nə́: 
\q1 Mə wə́ mə́ bá dʉ kunda, 
\q1 mə wə́ mə́ bá dʉ yə búud myə́na 
\q1 mí jə́lá nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ myáŋ myá. 
\m Nyə á cɨ nə́mə́ nə́: «Cwámba mə bá cígə búúd bɛ́ milə́sʉ́».  
\v 31 Í bul jág wagʉwo nə́ muud kúdʉg Zɛmbî á kuwô mə́bwə́d. 
\p  
\v 32 \x - \xo 10:32 \xt 6.10\x*Yidagá tə́dʉga mwɔ̂w mə́ŋkɛnya mə́ Zɛmbî mə́ á bwɛlɛ kwan bɨ́ má. Bɨ a jísɔw lal-lal gwáná, jísɔw mícúŋ.  
\v 33 \x - \xo 10:33 \xt 1Kr 4.9\x*Í á dʉ bə, bíl íja bwə́ lwîy bɨ̂, jugʉshi bɨ́ tâm buud, bíl íja bɨ́ ŋwa minjugú mí bɔ́ɔ́l búúd bwə́ á dʉ bwəma nə mbií mínjugú mín wá.  
\v 34 \x - \xo 10:34 \xt 11.26; 13.14\x*Jɨ́ nə́ bɨ á dʉ ŋwa micúŋ mí búúd bwə́ á bə mímbwug dɨ́ wá; ja búúd bwə́ á dʉ dɛ́ɛ́g bɨ́ isâ yí, bɨ á dʉ bɨ́d bwo nə məshusʉg, nəcé bɨ á dʉ mpu nə́ bɨ bʉ́sə nə fwámɛ́ mə́bii, mɔɔŋg mə́ bá ji kandʉgə kandʉgə má.  
\v 35 \x - \xo 10:35 \xt 3.6; 6.11-12\x*Nə́ ndɛɛ́, kúgá bɛɛg yɔw yɨ́ɨ́mʉ́lə mə́nyúúl íŋkáŋʉ́d, nəcé bɨ mə bá bə nə məma myə́na.  
\v 36 Ntɔ́, í jɨɨ nə́ bɨ bə́g nə zɛ́ny kə́lə shwóg shú nə́, bɨ́ mə́ ká sá sâ jɛ̂sh Zɛmbî ŋgə́ jɨɨ nə́ bɨ sáág yí, bɨ́ lə́g sâ nyə á kaag yí.  
\v 37 \x - \xo 10:37 \xt Aba 2.3-4\x*Nəcé, nda jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́, 
\q1 í mə́ lʉ́g wuwálá cíg-cîg, 
\q1 muud ŋgə́ zə yɛ́ kə́ wɔ́ɔ́s, 
\q1 nyə á bweyɛ. 
\m  
\v 38 \x - \xo 10:38 \xt Rom 1.17; Gal 3.11\x*Zɛmbî mə́ nyiŋgə nə́mə́ cɨ nə́: 
\q1 Muud jɨ́ tʉ́təlí mə́dɨ́ míshʉ́d yɛ́, 
\q1 nyə é ntɨ lâm mə́dɨ́, a mú dʉ́g cʉg. 
\q1 Njɨ, á ká cúculə nə kwoŋ, mə nda ná gwág nyə nywa. 
\m  
\v 39 Njɨ, shé cugɛ́ mbií búúd bwə́ dʉ cúculə nə kwoŋ nə́ ndɛɛ́ kə jîmb wá. Shé mə́ yidá bə bɔɔŋg bʉ́sə́ nə búgə́ nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú bii cʉg wá. 
\c 11  
\s1 Búgə́ sə́ mə́ dʉ́g nə obúgʉla ɔ́ ayág yí 
\p  
\v 1 \x - \xo 11:1 \xt Rom 8.24; 2Kr 4.18\x*Búgə́ jísə cidɔwʉ́lə lám mə́ múúd í kə́ cidɔw nə gúl sâ nə́, i é bə, kú yîl kú bəd yí; búgə́ jísə nə́mə́ magʉlə́lə lâm mə́ múúd í mágʉ́lə́ gúl sâ nə́, tɔɔ nyə aŋgɛ̂ nə dʉ́g gwo, jísə bʉ́bə́lɛ́ yí.  
\v 2 Obúgʉla ɔ́ ayág bwə́ á bə nə búgə́ jɔɔŋg. Gwə́ wə́ í á sá nə́ mínə́ máŋ mə́ nyíig Mícilyá mí Zɛmbî dɨ̂. 
\p  
\v 3 \x - \xo 11:3 \xt Mət 1.1; Sôm 33.6, 9; Rom 4.17; 2Kr 4.18\x*Búgə́ wə́ ŋgə́ sá nə́ shé ŋgə́g nə magʉlə nə́ Zɛmbî nyə á cɨ ciyá, shí nə gwɔ́w í mú bə. Ntɔ́ jɨ nə́ sâ jɛ̂sh shé ŋgə́ dʉ́g yí í á zhu sâ shé aŋgɛ̂ nə dʉ́g yííd. 
\p  
\v 4 \x - \xo 11:4 \xt Mət 4.3-10\x*Búgə́ í á sá nə́ Abɛl sáág Zɛmbî *mətúnʉga mə́ njúl ŋkí nywa cɔ̧́ mɛ́ mə́ Káan, Zɛmbî magʉlə mwo, a mú cɨ nə́ Abɛl jɨ tʉ́təlí muud. Nə́ ndɛɛ́, tɛɛm bə nə́ Abɛl nyə a mə́ bwey yə, a ŋgə ná lás nyə́dɨ́ búgə́ nyə á *búgʉla yííd. 
\p  
\v 5 \x - \xo 11:5 \xt Mət 5.21-24\x*Búgə́ í á sá nə́ Inɔɔg ŋkáŋʉ́g kə wə́ Zɛmbî kú fudə. Tɔɔ muud nyə a shígɛ́ ná dʉ́g nyə nəcé Zɛmbî nyə a sá nə́ a ŋkáŋʉ́g. Kálaad Zɛmbî ŋgə cɨ nə́ shúshwóógʉ́ nə́ a ŋkáŋʉ́g ɨɨ́, nyə á nywa Zɛmbî lámʉ́d.  
\v 6 Í njúl nə́, nda nəcé búgə́, muud nda bwɛlɛ nywa Zɛmbî lámʉ́d. Ntɔ́ jɨ nə́, muud mə cɛ́ɛ́l shísh Zɛmbî kúnə́-kúnə yɛ́ mə́ jəlá nə magʉlə nə́ Zɛmbî jisə; á jəlá nə magʉlə nə́mə́ nə́ buud bwə́ ŋgə́ wá lâm nə́ bwə́ sɔ̧́ Zɛmbî wá, Zɛmbî ŋgə yə bwo myə́na. 
\p  
\v 7 \x - \xo 11:7 \xt Mət 6.13-22; Rom 4.3; 1Pr 3.20\x*Búgə́ í á sá nə́ *Nówe gwágʉ́g məcwûŋ mə́ Zɛmbî a mú bwey mpu sâ í á bə nə́ í zə́ sɨ̂y yí, sâ jɔɔŋgʉ́ nda fwo bə. Nyə á ŋwa ciyá mə́ Zɛmbî nə məjilə, a mú lwɔ̧́ məma byɔ́ɔl, a cʉg njɔ́w búúd yé. Nyə á lwó nə sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ yé wɔɔŋg nə́ buud ɔ shí bwə́ á bə nə məbɛ̧ɛ̧́. Nə́ ndɛɛ́, búgə́ jé í á sá nə Zɛmbî cɨ́g nə́ a jɨ tʉ́təlí muud. 
\p  
\v 8 \x - \xo 11:8 \xt Mət 12.1-2\x*Búgə́ í á sá nə́ *Abʉraham sáág Zɛmbî məgwág ja Zɛmbî nyə a jɔ̂w nyə yí. Nyə a tɨ́ njɔɔnd kə́lə lɔɔm í á bə nə́ Zɛmbî mə bá yə nyə tâŋ lʉ́gí yí, a nda fwo mpu kʉ́l lɔɔm wɔɔŋg í á bə yí.  
\v 9 \x - \xo 11:9 \xt Mət 35.12, 27\x*Búgə́ í á sá nə́ a kə́g ŋgə cʉgə nda njôŋ lɔɔm Zɛmbî nyə á kaag nyə yííd. Nyə á dʉ ŋgə ji mə́banda dɨ́, *Izaag ji nə́mə́ ntɔ́, tɔɔ *Yákwab, bwó buud bwə́ á lʉ́g nə isâ impwúd nyə á kaag Abʉraham yí.\fig Buud bwə́ ŋgə ji mə́banda dɨ̂|src="co01443b.TIF" size="span" copy="David C. Cook" ref="11.9" \fig* 
\v 10 \x - \xo 11:10 \xt 13.14\x*Abʉraham nyə á dʉ ŋgə ji ntɔ́ nəcé nyə á ŋgə bwánd ŋgwə́la álal-límʉga í á bə nə́ Zɛmbî nyəmɛ́fwó mə bá cwɔ̧́ yuug, nyəmɛ́fwó lwɔ̧́ yí. 
\p  
\v 11 \x - \xo 11:11 \xt Mət 17.19; 18.11-14; 21.2; Rom 4.19-20\x*Búgə́ í á sá nə́ kundú múdá nda *Sara zə́g bə nə ŋkul mə bíí mpwoŋ buud a mə́ bwey shîn kə\f + \fr 11:11 \ft Bɔ́ɔ́lʉ́gá bwə́ cɨ na nə́: Búgə́ í á sá nə́ Abʉraham zə́g bə mbyɔ̂l a mú cwúcwúúl, fwála lʉ byâ mə́ bwey ntɔ̧, Sara ntâg kundú.\f*. Nyə á bwey mpu nə́ Zɛmbî muud nyə á kaag ŋkaagə́ yɛ́ jɨ abúgʉ́lág.  
\v 12 \x - \xo 11:12 \xt Mət 15.5\x*Sá jɔɔŋg wə́ í á sá nə́, muud ŋgwúdʉ́ zə bə nə mpwoŋ buud, nyúúl mə́ shîn bwey kə. Mpwoŋ buud nyɛ́ mpyáánz nda wəacén-cénî wâ joŋ, nda shɛ̧ á bwûŋ lʉ́ ŋgwɔ̧ɔ̧́. 
\p  
\v 13 \x - \xo 11:13 \xt 11.9; 13.14; Mət 23.4; 47.9; Sôm 39.13\x*Obúgʉla ɔ́ ayág ɔ́nɨ bɛ̂sh bwə́ á ŋgə yə bwə́ ŋgə́ ná búgʉla Zɛmbî, njɨ bwə́ nda fwo bii mə́nywa Zɛmbî nyə á kaag bwo má. Bwə́ á yida dʉ́g mwo shwóg-shwóg, bwə́ mú shwas mwo. Bwə́ á magʉlə nə́ bʉ́sə ojóŋ wa shí gaád, ijigə-jigə.  
\v 14 Ja bwə́ lás ntʉ́nɨ yí, bwə́ lwó nə́ ŋgə́ŋ nə́ bwə́ ŋgə sɔ̧́ wúl lɔɔm í bá bə bwo nyáŋ mpwág yí.  
\v 15 Lɔɔm wáŋ í á mbə̂m ná ŋgə nyiŋgə sá bwo fund ɨɨ́, bwə́ á nywá nə́mə́ je bə nə fwála mə nyíŋgə́ nə mpʉ́s, kə wu.  
\v 16 \x - \xo 11:16 \xt 13.14; MmN 3.6; Mat 22.32\x*Njɨ mpǔlə dʉ́g dɨ̂, bwə́ á ŋgə jɨɨ nə́ bwə́ kə́ lɔɔm á gwɔ̂w, lɔɔm í búl nywa cɔ̧́ wɔɔŋg bwə́ á dʉ ji yí. Sâ jɔɔŋg wə́ Zɛmbî jɨ́ nda gwág shwôn ja bwə́ jɔ́w nyə nə́ Zɛmbî wáŋ yí; ŋgaá nyə á mə́ kwəmʉsa bwo fwámɛ́ ŋgwə́la? 
\p  
\v 17 \x - \xo 11:17 \xt Mət 21.12; 22.1-14; Zhk 2.21\x*Zɛmbî nyə sá Abʉraham məkʉgʉlʉ nə́ a yánág cʉ́gə́ lʉ́ mwân dɛ́ Izaag, sá mə́túnʉga. Búgə́ í á sá nə́ Abʉraham mágʉləg, a ŋgə́ mpu nə́ Zɛmbî nyə á kaag nyə məŋkaagə́.  
\v 18 Nəcé Zɛmbî nyə á cɨ nə Abʉraham nə́: «Izaag wə́ mə́ bá byâ wo mpwoŋ buud mə́ á kaag wo yí.»  
\v 19 \x - \xo 11:19 \xt Rom 4.17\x*Njɨ, Abʉraham nyə á bə nə búgə́ nə́ Zɛmbî jɨ nə ŋkul gwúmʉshi búúd. Ntɔ́, Izaag nyə á bə Abʉraham ja jɔɔŋgʉ́d nda muud nyə á mə yə nə́ ndɛɛ́ a mə́ nyiŋgə gwûm yɛ́. 
\p  
\v 20 \x - \xo 11:20 \xt Mət 27.27-29, 39-40\x*Búgə́ í á sá nə́ Izaag bwádánʉ́g nə Yákwab bá Eso shú cʉg í á ŋgə zə bwo shwóg yí.  
\v 21 \x - \xo 11:21 \xt Mət 47.31–48.20\x*Búgə́ í á sá nə́, ja Yákwab nyə á bə nə́ a zə́ yə yí, a ŋgə́g nə bwádan nə bwân ɔ́ Yósɛb ŋgwûd ŋgwûd nə́ ndɛɛ́ a mú jwaagʉwo nyə́dɨ́ fiidye dɨ́, yə Zɛmbî gúmə́. 
\p  
\v 22 \x - \xo 11:22 \xt Mət 50.24-25; MmN 13.19\x*Búgə́ í á sá nə́ ja Yósɛb nyə á bə nə́ a zə́ yə yí, a jááwʉg buud nda bwân ɔ́ *Izʉrəyɛ̂l bwə́ bá wú Igîpten, wɔ́ɔ́s nə nda bwə́ bág sá íyasə́ byé nə́\f + \fr 11:22 \ft Dʉ́gʉ́g Mət 50.24-25. Yósɛb nyə á cɨ nə́ bwə́ bág ŋwa íyasə́ byé, kyey nə byo, kə bá dʉl bwə́dɨ́ lɔɔm Zɛmbî nyə á bwey yə impáámbə́ byáŋ yííd.\f*. 
\p  
\v 23 \x - \xo 11:23 \xt MmN 1.22; 2.2\x*Búgə́ í á sá nə́, ja Moyîz nyə a byɛ̂l yí, obyɔ̂l bɛ́ bwə́ shwéélʉg nyə tâŋ oŋkwoond olɔ́ɔl nəcé bwə́ á dʉ́g nə́ nyə á bə mbíya jɔ̧jɔ̧ kʉ́kény. Mpə́ndí njwú-buud nyə a tə̂l yí í á shígɛ́ sá bwo ifwaas. 
\p  
\v 24 \x - \xo 11:24 \xt MmN 2.10-12\x*Búgə́ í á sá nə́, ja Moyîz nyə á bə muud yí, a bánʉg nə́ bwə́ kú dʉ jɔ̂w nyə nə́ mwân mə́ shilə mə Farawôŋ.  
\v 25 Nyə á yida cɛɛl nə́ bwə́ cúgʉ́g bə́nɔ̂ŋ kúl mə́ Zɛmbî, ntɔ̧ nə́ a kə́g bɛ̧ mə́nywa mâ kʉ́kʉ́l wəla cʉg *mísə́mʉ́d.  
\v 26 \x - \xo 11:26 \xt 12.2; 13.13\x*Nyə á kwey nə́ í nywa nə́ bwə́ sáág nyə isâ í shwôn nə́mə́ nda bwə́ bá sá *Krîst nə́, nəcé cínɔŋg wə́ jɨ́ fwámɛ́ tɔɔm ntɔ̧ wɔɔŋg á kúm á Igîpten. Mísh mɛ́ mə́ á ŋgə dʉ́g njɨ myə́na á bá bii mwɔ̂w mə́ zág má yí. 
\p  
\v 27 \x - \xo 11:27 \xt MmN 2.15; 12.41\x*Búgə́ í á sá nə́ a wúg Igîpten kú fúndə nə́ njwú-buud nyə e nyada nə nyə. Nyə a yɨ́ɨm nyúul nda sá mə́ cɨ́ nə́ nyə á ŋgə dʉ́g Zɛmbî, í njúl nə́ muud cúgɛ́ nə ŋkul dʉ́g nyə.  
\v 28 \x - \xo 11:28 \xt MmN 12.1-14\x*Búgə́ í á sá nə́ Moyîz fwɔ̧́g *Páska, a cɨ nə́ búúd ɔ Izʉrəyɛ̂l bwə́ myɛ́ɛ́gʉg məcií bwə́dɨ́ mímpumbɛ́ mí mínjɔ́wʉ́d shú nə́ *éŋgəles á shwɨy nda gwú bwân báŋ ɔ́ acúmbâ. 
\p  
\v 29 \x - \xo 11:29 \xt MmN 14.21-29\x*Búgə́ í á sá nə́ bwân ɔ́ Izʉrəyɛ̂l bwə́ ntɔ̧́g mâŋ mə́ atɨ́tɨɨ̂ nə məkuú nda bwə́ á ŋgə kyey zhizhe shíd; ja búúd ɔ Igîpten bâŋ bwə́ á nywá zə ntɔ̧ ntɔ́ yí, məjúwó mə́ á zə byalʉga nə bwo, mə́ mú shîn gwú bwo. 
\p  
\v 30 \x - \xo 11:30 \xt Zho 6.12-21\x*Búgə́ í á sá nə́ mənyuŋg mə́ Zheríko\f + \fr 11:30 \ft Buud ɔ fwála dɔɔŋg bwə́ á dʉ lwɔ̧̂ məma mə́nyuŋg tâŋ luŋgʉla lyɛ̧̌lə ŋgwə́la wɛ̂sh, ka lʉ́gə mímpumbɛ́.\f* mə́ shínʉ́g shugʉla shí ja bwân ɔ́ Izʉrəyɛ̂l bwə́ á dʉ ciiŋgya cínɔŋg ŋgwə́la tâŋ mwɔ̂w zaŋgbá yí. 
\p  
\v 31 \x - \xo 11:31 \xt Zho 2.11-12; 6.21-25; Mat 1.5; Zhk 2.25\x*Búgə́ í á sá nə́ Ráhab mudá jaŋga bə́g kú yə ja búúd bwə́ á sá Zɛmbî miŋgáádə́ wá bwə́ á yə yí. Nəcé, nyə a lə́g buud bwə́ á kə ŋgə bigas ŋgwə́la shwoó wá.  
\v 32 \x - \xo 11:32 \xt OoM 6.11–8.32; 4.6–5.31; 13.2–16.31; 11.1–12.7; 1Sa 16.1–1Oj 2.11; 1Sa 1.1–25.1\x*Mə nyíŋgəg ná jaaw bɨ́ jɨ? Mə́ ká cɨ nə́ mə́ bwiiŋg bɨ́ miláŋ mí Zhedeyoŋ nə Barak nə Sámʉ́son nə Zhɛfʉté nə *Dávid nə Samyɛ̂l nə *buud ɔ mícúndə́, fwála fúfə mə. 
\p  
\v 33 \x - \xo 11:33 \xt OoM 14.6-7; 1Sa 17.34-36; Dan 6.1-27\x*Nəcé, búgə́ í á sá nə́ bwə́ lúmbʉ́líg nə məfaan məshús, bwə́ ntɔ̧ mwo; bwə́ á ŋgə kyey nə lɔɔm ótʉ́təlí dɨ̂ nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú bii ísâ Zɛmbî nyə á kaag yí; bwə́ á fad ozhwambáŋkwuŋ mimpu.  
\v 34 \x - \xo 11:34 \xt Dan 3.23-25\x*Bwə́ á jímə ibɨɨmb-bɨɨmb íkuda, bwə́ faam íkʉ́l í á bə nə́ bwə́ gwûg bwo nə ikafwɛlɛ yí. Məbwas mə́ á dʉ bii bwo, Zɛmbî mú dʉ yálʉshi bwo, bwə́ mú bə óŋkáŋ ɔ́ dɔ́ɔ́mb, julya nə igwooŋg i dɔ́ɔ́mb yâ míl mílɔɔm.  
\v 35 \x - \xo 11:35 \xt 1Oj 17.17-24; 2Oj 4.18-37\x*Bɔ́ɔ́lʉ́gá búdá, buud báŋ bwə́ á yə wá bwə́ á nyiŋgə gwûm, bə́nɔ́ŋ nyiŋgə cʉgə. 
\p Bɔ́ɔ́lʉ́gá búúd bwə́ á yida bwəma nə cúgə́ áyíyáág bwə́ fudə́ fudə́g. Bwə́ á ban nə́ bwə́ cúgɛ́ nə ŋkul cuwó kwoŋ nə Zɛmbî shú nə́ bwə́ fáámʉgɨ́ nə cúgə́. Bwə́ á sá ntɔ́ shú nə́ bwə́ bág bə nə fwámɛ́ cʉg ja bwə́ bá gwûm yí.  
\v 36 \x - \xo 11:36 \xt Zhe 20.2; 37.15\x*Bɔ́ɔ́l bwə́ á bwəma nə cóógʉ́, bɔ́ɔ́l bígə́, bɔ́ɔ́lʉ́gá kə mímbwug dɨ́ ŋgwówʉ́lá mə́ŋkəda nə mikwoolú mí íŋkwánz.  
\v 37 \x - \xo 11:37 \xt 2Ib 24.21\x*Bwə́ á gwú bɔ́ɔ́l nə məkwóógʉ́, bwə́ shigə bɔ́ɔ́l nə́ ndɛɛ́ sámb íkʉ́l íbá, gwú bɔ́ɔ́l nə ikafwɛlɛ. Bɔ́ɔ́lʉ́gá bâŋ, bwə́ á ŋgə kyey kə cɛ̧́ kə cɛ̧̂, bwə́ dʉ́gə́ bwáád njɨ íkúúdú í ncwəmbɛ nə ikúúdú í kálá, sâ jɛ̂sh fúfə bwo, bwə́ ŋgə́ bwəma nə cúgə́, buud bwə́ ŋgə́ jugʉshi bwo.  
\v 38 \x - \xo 11:38 \xt 1Sa 13.6\x*Váál búúd dáŋ í áshígɛ́ bə nə́ í jíg nə buud ɔ shí ga. Bwə́ á ka ŋgə jɛ̧́ gwɔ́w mə́shí mə́ ashwééshád nə mímbʉ́ŋʉ́d, bwə́ dʉ́gə́ ji míku mí mə́kwóógʉ́d nə míku mí mə́ndəlúd. 
\p  
\v 39 Tɛɛm bə nə́ Zɛmbî nyə á faag buud bɔɔŋgʉ́ nəcé búgə́ jáŋ, bwə́ á yə bwə́ kú fwo bii sâ Zɛmbî nyə á kaag yí.  
\v 40 Jɨ́ nə́, Zɛmbî nyə á ŋgə bwey kwəmʉsa shé sâ í búl nywa yí; nə́ ndɛɛ́, nyə a shígɛ́ jɨɨ nə́ bwə́ tɛ́ɛ́dʉ́g kə bə váál í jə́la yí, sə́ bâŋ lʉ́g mpʉ́s. 
\c 12  
\s1 Zɛmbî mə́ dʉ sʉ́g bwân bɛ́ 
\p  
\v 1 \x - \xo 12:1 \xt 1Kr 9.24\x*Nda shé bâŋ jíshé kɔ́ɔ́mb dɨ, kúdə zhwog buud ɔ́nɨ bwə́ mə́ lyɛ̧ shé, cʉg bwə́ á cʉgə yí í ŋgə lwó shé sâ bwə́ jɔ̂w nə́ búgə́ yí. Ntɔ́, shé myáásʉgá isâ í ŋgə́ ŋkí ŋkúŋgʉla shé yí, nə *misə́m mí ŋgə́ lɛɛl nada shé nyúúlʉ́d myá, shé yídag bə nə zɛ́ny kə́lə shwóg, ju kʉ́lə́ Zɛmbî mə́ kwəmʉsa nə́ shé júg yí.  
\v 2 \x - \xo 12:2 \xt 2.10; 8.1\x*Shé kə́ndʉgá mísh njɨ wə́ Yésus muud nyə á fwɔ̧ shé búgə́ mílámʉ́d yɛ́, nyə nə́mə́ wə́ mə́ bá sá nə́ búgə́ í fífəgí, bə ncindî. Nywá nyə á magʉlə shwɨy kə́lə yə kwolós dɨ́, kú bísh bímbí lʉ́ shwôn dʉ́sə shwɨy dɔɔŋg dɨ́ yí. Nyə a shígɛ́ bísh dwo nəcé nyə á ŋgə bwey dʉ́g məshusʉg Zɛmbî nyə á bwey kwəmʉsa nyə má. A njul jiya gúmə́d ja gaád, *caaŋgə́ mə́ Zɛmbî dɨ́ mbwə̂ məncwûm.  
\v 3 Kəndʉgá mitə́dʉ́gá nyə́dɨ́, nyə muud ósɔ́ɔl ɔ mísə́m bwə́ á jág lúmbʉli nə ndɨ́ njɨ a ŋgə́ jísɔw jísɔ́wʉ́g yɛ́. Kəndʉgá mitə́dʉ́gá nyə́dɨ́, bɨ bə́g kú tag, búgú bə́g kú bii bɨ́ mílámʉ́d. 
\p  
\v 4 Bɨ́ ŋgə lúmbʉli nə sâ bwə́ jɔ́w nə́ sə́m yí, njɨ lúmbʉ́lí jɔɔŋg í afwóyɛ́ bə lúmbʉ́lí á shwɨy.  
\v 5 \x - \xo 12:5 \xt Mik 3.11-12; Mbʉ́ 3.19\x*Nə́ ndɛɛ́, ye bɨ mə́ wusa lə́sʉ́ Zɛmbî ŋgə́ lás nə bɨ́ tâŋ bwân bɛ́ shú wálə bɨ́ ŋkul mílámʉ́d yí? Ŋgaá á cɨ nə́: 
\q1 Mwân waam, 
\q1 ja Cwámba mə sʉ́g wo yí, 
\q1 kú ŋwa sâ jɔɔŋgʉ́ nda fyaŋga. 
\q1 Ja á ŋkáánd nə wo yí, 
\q1 kú kənd nyúúl íbwundûd. 
\q1  
\v 6 Nəcé Cwámba mə́ dʉ sʉ́g múúd yɛ̂sh á cɛ́ɛl yɛ́; 
\q1 nyɔɔŋg yɛ̂sh á mágʉ́lə́ nə́ a jɨ mwân yé yɛ́, 
\q1 á dʉ yə nyə intʉ́gʉ́lí. 
\m  
\v 7 \x - \xo 12:7 \xt Mbá 8.5\x*Ntɔ́, jísɔ́wʉ́gá minjugú bɨ́ ŋgə́ bwəma nə ndɨ́ myá, mísə shú ŋgə́lə sʉ́g bɨ̂. Mpugá nə́ Zɛmbî ŋgə ŋwa bɨ́ cínɔŋgʉ́ nda bwân bɛ́. Ye mwân abyág nyə a mə́ bwɛlɛ cʉgə sɔ́ɔ́ŋgʉ́ nda dʉ sʉ́g nyə?  
\v 8 Zɛmbî ká bə kú sʉ́g bɨ́ nda á dʉ sʉ́g bwân bɛ́ bɛ̂sh nə́, mpu nə́ bɨ́ cugɛ́ bwân bɛ́, bɨ mə́ yidá bə nyə nda bwân bwə́ á zə nə ndɨ́ gwól dɨ́ wá.  
\v 9 Gúl sâ bɨ́ mə́ jə́lá nə nyiŋgə tə́dʉga yí jɨ́ ntʉ́ga: shé bɛ̂sh á shí bə nə osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bwə́ á byá shé wa shí ga dɨ́ wá, bwə́ á shí dʉ sʉ́g shé, shé dʉ gúmal bwo. Ká ŋkə́mʉ́sá ná bwo, ŋkəmʉsa nə sɔ́ɔ́ŋgʉ́ íshé jɨ́ gwɔ́w yɛ́; ŋgaá shé mə́ jəlá nə bul bul magʉlə íjwûga byé shú nə́ shé dʉ́gʉ́g cʉg ɨɨ́?  
\v 10 \x - \xo 12:10 \xt Mat 5.48; Rom 5.2; Zhk 3.17\x*Osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bwə́ á byá shé wá bwə́ á dʉ sʉ́g shé njɨ shú kʉ́kʉ́l wəla mbií bwə́ á dʉ kwey mətəla yí; Zɛmbî nywáá ŋgə sʉ́g shé shú mə́nywa mə́ íshé, á jɨɨ nə́ shé bə́g mbií á cɛ́ɛl yí.  
\v 11 \x - \xo 12:11 \xt 12.14; Zhk 3.17-18\x*Intʉ́gʉ́lí bwə́ yə́ shé nə́ bwə́ sʉ́g shé yí, í ádɛ́ fwo bə shé sâ mə́shusʉg, shé mə́ dʉ shúsʉla. Njɨ, zhúgʉ́lá zhúgʉ́lâ, intʉ́gʉ́lí byɔɔŋg í dʉ wúmə mpúmə́: shé cʉgə nə́ shɛɛ, cʉgə cʉg á otʉ́təlî.  
\v 12 \x - \xo 12:12 \xt Iza 35.3\x*Ntɔ́, lʉlʉshigá məbwə́ mʉ́n mə́ mə́ káád mə́nɨ, bɨ́ lʉlʉshi mə́bwóŋ mʉ́n mə́ ŋgə́ tagʉwa mə́nɨ.  
\v 13 \x - \xo 12:13 \xt Mik 4.26\x*Dʉgá kyey njɨ mə́zhɨɨ́ mə́sə́ tʉ́təlí mád, shú nə́ buud bɨ́ ŋkí tag wá, bwə́ nda láŋgʉwo kə koogʉ́, bwə́ yídag lal mə́ŋkul. 
\s1 Bɨ ɔ káálʉgə 
\p  
\v 14 \x - \xo 12:14 \xt 12.11; Mak 12.30-31; Sôm 34.15; 1Kr 7.15\x*Wágá ŋkul nyɨ́n nyɛ̂sh nə́ bɨ cʉ́gəgí nə buud bɛ̂sh nə́ shɛɛ, bɨ́ wá ŋkul nə́ bɨ cʉ́gəgí ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ cʉg, nəcé muud mə bə́ nda cʉgə ntɔ́ yɛ́ cugɛ́ nə ŋkul bá dʉ́g Cwámba.  
\v 15 \x - \xo 12:15 \xt Mbá 29.17; Gal 1.6\x*Bɨ ɔ mpú dʉ dʉ́g nə́ muud nda shúb mpáam mə́ Zɛmbî. Bɨ ɔ mpú nə́mə́ dʉ dʉ́g nə́ muud kú sá záágʉ́wó, í á bá wá bɨ́ zhizhɔɔm nə ndɛɛ́ *Dɔ̧ mú yúúd.  
\v 16 \x - \xo 12:16 \xt Mət 25.29-34\x*Bɨ ɔ mpú dʉ dʉ́g nə́ muud nda wá lúú jaŋgad, ŋkí ntâg nə́ a mpyêny sâ í dʉ́gyá nə Zɛmbî yí nda Eso nyə a sá nə́; Eso nyə á kusha nə jiya cúmbá jé nə səŋ ídʉ̂w.  
\v 17 \x - \xo 12:17 \xt Mət 27.30-40\x*Bɨ mə mpú nə́, shínʉ́lə nyə á shîn kusha nə jiya ntʉ́nɨ yí, ja nyə á nywá jɨɨ nə́ sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wág nyə mətɨ́ɨ́le mə lʉ́gə́ yí, sɔ́ɔ́ŋgʉ́ nyə á ban. Eso nyə á tɛɛm nyiŋgə jɨɨ, wééshʉli mə́zhwíílɛ, nyə a shígɛ́ bə nə ŋkul cɛ́nd sâ í á bwey sɨ̂y yí. 
\p  
\v 18 \x - \xo 12:18 \xt MmN 19.16-22; 20.18-21\x*Bɨ a shígɛ́ shísh kúnə́-kúnə nə wúl mbʉ́ŋ búúd bɨ́ nə ŋkul kúnya nə ndɨ́ yí, mbʉ́ŋ í ŋgə́ jígə nə kuda; bɨ a shígɛ́ shísh kúnə́-kúnə nə gúl kʉ́kʉ́l í njúl nə yídʉ́gʉ́ á ikukwɛndɛ, kú nə́mə́ nyiŋgə bə kʉ́kʉ́l ŋkwɔ̧̂ nyə á ŋgə kuŋg yí.  
\v 19 Bɨ a shígɛ́ shísh kúnə́-kúnə nə gúl kʉ́l laag í á lás yí, kú bə kʉ́l dúl kə́l í á lás yí, buud bwə́ á gwág kə̂l dɔɔŋg wá bwə́ á jəgʉla nə́ í kú na kwo cɨ bwo tɔɔ ciyá.  
\v 20 \x - \xo 12:20 \xt MmN 19.12-13\x*Nəcé bwə́ áshígɛ́ bə nə ŋkul kwiig mpə́ndí Zɛmbî nyə a tə̂l yí. Mpə́ndí nyɔɔŋg í á bə nə́: «Ŋkí muud, ŋkí cúdú, sâ jɛ̂sh í kúnya nə mbʉ́ŋ yí, bwə́ gwú gwo nə məkwóógʉ́.»  
\v 21 Isâ bwə́ á dʉ́g cínɔŋg yí í á bə ŋkí jág wagʉwo, Moyîz nyəmɛ́fwó mú cɨ nə́: «Mə ŋgə lilya nə ifwaas.» 
\p  
\v 22 \x - \xo 12:22 \xt 13.14; Gal 4.26; Mbʉ́ 5.11; 21.2\x*Bɨ bâŋ bɨ á yida shísh kúnə́-kúnə nə mbʉ́ŋ Siyôn\f + \fr 12:22 \fk Siyôn: \ft Nyə á bə məma mbʉ́ŋ bwə́ á lwɔ̧́ ŋgwə́la á Yurʉ́səlɛm cínɔŋg gwɔ́w yí.\f*, ŋgwə́la mə́ Zɛmbî á kuwô, Yurʉ́səlɛm á joŋ dɨ́ gwɔ̂w kʉ́l ncúlyá *wəéŋgəles bwə́ ŋgə́ sá zaŋ yí. Wəéŋgəles bɔɔŋg bʉ́sə ŋkí jág bulya, bímbí múúd cúgɛ́ nə ŋkul lɔ̧́ yí.  
\v 23 \x - \xo 12:23 \xt Luk 10.20\x*Bɨ a shísh kúnə́-kúnə nə sɛɛŋgyá bwân wə́ acúmbâ mínə́ mə́ mú bwo micilyá joŋ dɨ́ gwɔ́w wá; bɨ a shísh kúnə́-kúnə nə Zɛmbî muud mə dʉ sámb milə́sʉ́ mí búúd bɛ̂sh yɛ́, bɨ a shísh kúnə́-kúnə nə *mishíshim mí otʉ́təlí ɔ búúd bwə́ mú váál í jəla yí  
\v 24 \x - \xo 12:24 \xt 8.6; 9.12 \xk Abɛl: \xt Mət 4.10\x*Bɨ a shísh kúnə́-kúnə nə Yésus muud nyə á shwu məcií mɛ́ shú nə́ sə́ bə́g mifúbán yɛ́. Nyə wə́ jɨ́ lɨ́ɨ́-njɨ mpə́dʉ́gá sə́nɔ̂ŋ Zɛmbî shú sɔ̧ á gúgwáan, məcií mɛ́ mə́ ŋgə́ lás fwámɛ́ lə́sʉ́ cɔ̧́ mə́ mə́ Abɛl\f + \fr 12:24 \ft Məcií mə Yésus mə́ ŋgə lás lə́sʉ́ íjuugá Zɛmbî mə́ juu sə́ mpáam nyɛ́ dɨ́ yí; məcií mə́ Abɛl mâŋ mə́ á ŋgə jɨɨ nə́ Zɛmbî kúndagí nyə nda mínyɔŋʉ̂ nyə a gwú nyə nə́.\f*. 
\p  
\v 25 \x - \xo 12:25 \xt 6.4-6; 8.1; MmN 20.22\x*Bɨ ɔ káálʉgə! Kúgá ban nə́ bɨ agwágʉ́lə́yɛ́ múúd ŋgə́ lás nə bɨ́ yɛ́. Nəcé, muud nyə á ŋgə cúndə yág nə buud wa shí gaád nə́ bwə́ káálʉ́gə́g yɛ́, buud bwə́ á ban nə́ bwə́ agwágʉ́lə́yɛ́ wá, bwə́ á shígɛ́ faam nə intʉ́gʉ́lí. Ŋkə́mʉ́sá ná bwə́ fwó bə kú faam, ŋkəmʉsa nə shé ja shé mə́ bán nə́ shé agwágʉ́lə́yɛ́ múúd ŋgə́ lás nə shé joŋ dɨ́, shé cugɛ́ nə ŋkul bá faam.  
\v 26 \x - \xo 12:26 \xt MmN 19.18; Azh 2.6, 21\x*Yág ɨɨ́, kə̂l dɛ́ í á sá nə́ shí í júŋgyag; njɨ, ja gaád ɨɨ́, a mə́ kaag nə́: «Mə bá nyiŋgə sá nə́ í júŋgyag gúl ja; njɨ, jâŋ ja, kú ntâg bə njɨ shí wə́ í bá juŋgya, gwɔ́w í bá nə́mə́ juŋgya.»  
\v 27 Ja á cɨ́ nə́ a bá nyiŋgə sá nə́ í júŋgyag gúl ja yí, ntɔ́ mə́ lwó nə́ isâ í dʉ juŋgya yí í bá wû, nəcé byâŋ bísə isâ nyə á tɛ́ yí; í ka bá lʉ́g njɨ isâ í cúgɛ́ nə ŋkul juŋgya yí.  
\v 28 \x - \xo 12:28 \xt 13.14\x*Nə́ ndɛɛ́, shé yə́gá Zɛmbî akíba nə a yə́lə shé faan í cúgɛ́ nə ŋkul ntaŋʉsa yí. Shé sɛ́yʉ́gá nə nyə mbií nyə́ é gwág nywa yí, sɛ̂y nə gúmə́ nə fúndʉ́gʉ́.  
\v 29 \x - \xo 12:29 \xt Mbá 4.24\x*Nəcé Zɛmbî íshé jɨ kuda í dʉ cumbal jígal sâ jɛ̂sh yí. 
\c 13  
\s1 Mbií cʉg Zɛmbî mə cɛ́ɛl yí 
\p  
\v 1 \x - \xo 13:1 \xt 6.10; 10.24; 13.16; 1Pr 1.22\x*Kúgá yɔw cɨɨlálə bɨ́mɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó nda omínyɔŋʉ̂, kəgá nə ndɨ́ shwóg.  
\v 2 \x - \xo 13:2 \xt Mət 18.1-8; 19.1-3; Zhb 31.32; Rom 12.13; 1Tm 3.2; 5.10; 1Pr 4.9; 3Yn 8\x*Bɨ kú wusa dʉ́lə ŋwa ójóŋ bɨ́dɨ́ mínjɔ́w. Mpugá nə́ sálə bɔ́ɔ́l búúd bwə́ sá ntɔ́ yí, bwə́ á ŋwa *wəéŋgəles bwə́ nda mpu nə́ í á bə wəéŋgəles.  
\v 3 \x - \xo 13:3 \xt 10.34; Mat 25.36\x*Bɨ ɔ́ dʉ tə́dʉga búúd bʉ́sə́ mímbwug dɨ́ wá, gwág bwo cɛy nə́mə́ nda bɨnɔ́ŋ bɛ̂sh wə́ bʉ́sə́ mímbwugʉd. Bɨ ɔ́ dʉ tə́dʉga nə́mə́ bɔɔŋg bwə́ ŋgə́ bwəma nə minjugú wá, nə́mə́ nda bɨnɔ́ŋ bɛ̂sh wə́ ŋgə́ bwəma nə minjugú myɔɔŋg.  
\v 4 \x - \xo 13:4 \xt 1Kr 7.2-4; 1Te 4.3-8\x*Bɨ bɛ̂sh gúmálʉ́gá bâ. Muud nda kə nə isâ í mə́bwam gwoŋʉ́ báád, nəcé Zɛmbî mə bá yə buud ɔ́ jaŋga nə osɔ́ɔl ɔ mínɔɔmb intʉ́gʉ́lí. 
\p  
\v 5 \x - \xo 13:5 \xt Mbá 31.6, 8; Flp 4.11-12; 1Tm 6.7-10\x*Kuú njɔɔnd wʉ́n í nda bɛɛg bə ŋgə́lə bɛ̧ záŋ *mwaanɛ̂. Bɨ mə́ jəlá nə gwág mə́shusʉg nə sâ bɨ́ bɨ́ nə ndɨ́ yí; mpugá nə́ Zɛmbî nyəmɛ́fwó nyə á cɨ nə́: «Mə abʉ́lɛ́ bwɛlɛ béégya nə wo, mə abʉ́lɛ́ bwɛlɛ myaas wo».  
\v 6 \x - \xo 13:6 \xt Sôm 118.6\x*Gwə́ wə́ jɨ́ nə́, shé bʉ́sə nə ŋkul lás nə iŋkáŋ, cɨ nə́: «Cwámba ŋgə kwíínd mə, mə afúndə́yɛ́ ná tɔɔ sâ; muud nyə e sá mə jɨ́?»  
\v 7 \x - \xo 13:7 \xt 6.12; 1Kr 4.16\x*Bɨ ɔ́ dʉ tə́dʉ́gá ótɔ́we ɔ shwóg bʉ́n bwə́ á bwiiŋg bɨ́ Milə́sʉ́ mí Zɛmbî wá, kəndʉgá mitə́dʉ́gá dʉ́g nda ícʉg byáŋ í á shúgʉla nə́, bɨ́ yágʉlag búgə́ bwə́ á bə nə ndɨ́ yí.  
\v 8 Yésus-Krîst jɨ mbií ŋgwûd wú yág, wɔ́ɔ́s múús, kə nə́ ndɛɛ́ kú nə zhúgə́.  
\v 9 \x - \xo 13:9 \xt Rom 14.2; Kol 2.20-22; 1Tm 4.3\x*Bɨ kú bɨ́d nə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá mishús mísə́ mímbií mimbii myá mí yílʉ́g bɨ́ zhɨ́ɨ́d kənd koogʉ́. Nəcé í nywa nə́ mpaam mə́ Zɛmbî wə́ í wág bɨ́ ŋkul mílámʉ́d, kú bə mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ dʉ́gyá nə idʉ̂w má. Məcɛ̧ɛ̧ mɔɔŋg mə́ aŋgɛ̂ nə kwíínd buud bwə́ ŋgə́ bɛ̧́ mwo wá tɔɔ sâ. 
\p  
\v 10 Shé bâŋ shé bʉ́sə nə *alatâr jɨ́ nə́, buud bwə́ ŋgə́ ná sɛ̂y banda *mə́túnʉga dɨ́ wá bwə́ cúgɛ́ nə zhɨɨ́ mə ŋwá ídʉ̂w cínɔŋg.  
\v 11 \x - \xo 13:11 \xt 9.7; Ləv 16.27\x*Ajəlácɨ á ofada nyə á dʉ kə nə məcií mə́ ócúdú «kʉ́l í búl ŋkɛ̧̂ yí», dʉ kə sá mə́túnʉga shú nə́ Zɛmbî jwúg *misə́m. Njɨ, ocúdú bɔɔŋgʉ́ mikug myáŋ, bwə́ á dʉ wú nə myo ŋgwə́la dʉ kə jígal bugád.  
\v 12 \x - \xo 13:12 \xt 11.26; Mat 27.31-33\x*Ntɔ́ nə́mə́, shú nə́ Yésus ŋwág məcií mɛ́ mâ nyəmɛ́fwô kə sá nə́ kúl búúd í bə́g ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ kûl, nyə á kə jug nə məcɛy bugád nə́ ndɛɛ́ a yə.  
\v 13 Nə́ ndɛɛ́, shé wúgá ŋgwə́la kə bwəma nə nyə bugád, bwə́ mpyényʉ́g nə́mə́ shé nda bwə́ á mpyêny nyə nə́.  
\v 14 \x - \xo 13:14 \xt 11.9-10, 13, 16; 12.22, 28; Flp 3.20; 2Kr 5.6; 1Pr 2.11; Mbʉ́ 21.2\x*Nəcé shé cugɛ́ nə ŋgwə́la á kandʉgə kandʉgə wa shí gaád; shé ŋgə sɔ̧́ wɔɔŋg ŋgwə́la í bá zə bə yí.  
\v 15 \x - \xo 13:15 \xt Ifz 5.19-20; Sôm 50.14, 23\x*Nə́ ndɛɛ́, nda Yésus nyə a sá ntɔ́ nə́, shé dʉ́gá ságʉsə Zɛmbî ja jɛ̂sh, mətúnʉga ɔ́ mə́cɨ́. Ntɔ́ jɨ nə́ mimpu míshé mí jəlá nə jaaw búúd nə́ jínə́ dɛ́ dʉ́sə́ nə mpífə́.  
\v 16 \x - \xo 13:16 \xt Gal 6.10; Flp 4.18\x*Bɨ kú wusa dʉ́lə kwíínd bɔ́ɔ́l búúd nə dʉ́lə yána ísâ bín, nəcé mbií mə́túnʉga wɔɔŋg wə́ Zɛmbî mə́ dʉ gwág nywa yí. 
\p  
\v 17 \x - \xo 13:17 \xt Eze 3.17; Mis 20.28-31; 1Kr 16.16\x*Otɔ́we ɔ shwóg bʉ́n bwə́ ŋgə ji ŋkasə́ shú *míshíshim mín, bwə́ bá nə́mə́ kə jaaw Zɛmbî sɛ́y bwə́ á sɛ̂y shú dʉ́n yí. Ntɔ́, ságá bwo məgwág, kyeyʉgá íjwûga byáŋʉ́d, shú nə́ bwə́ sáág sɛ́y jáŋ nə məshusʉg kú tədʉwa. Bwə́ ká tədʉwa, í nda bə bɨ́ nə mfíí.  
\v 18 \x - \xo 13:18 \xt 10.22; Rom 15.30; 2Kr 1.12; Mis 24.16\x*Dʉgá jəgʉla nə Zɛmbî shú dʉ́sʉ́. Jísʉ́ kɔ́ɔ́mb dɨ, sə́ ŋgə mpu nə́ milâm mísə sə́ nə́ sáŋ, sə́ ŋgə ntâg nə́mə́ she cʉgə ja jɛ̂sh mbií í jə́la yí.  
\v 19 Mə tɛ́ɛ́g bɨ́ məbwə̂ nə́ bɨ jə́gʉlag nə Zɛmbî, a sáág nə́ mə lálʉg nyiŋgə zə kwey bɨ̂. 
\s1 Ibwádán nə məbə́dá 
\p  
\v 20 \x - \xo 13:20 \xk \xt mpwogɛ́: \xt 12.14; Rom 5.1; 2Kr 13.11 \xk sɔ̧: \xt 8.6 \xk məcií: \xt 9.12\x*Zɛmbî á mpwogɛ́, nyə muud nyə á gwûmʉshi Yésus, Cwámba íshé, mbaagʉlə itɔw anʉ́nɨ̂ yɛ́, nyə á cɛ̧ sɔ̧ á kandʉgə kandʉgə nə məcií mɛ́.  
\v 21 \x - \xo 13:21 \xt Ifz 2.10; Flp 2.12-13\x*Zɛmbî wɔɔŋgʉ́ yə́g bɨ́ ŋkul nə́ bɨ sáág sâ ányunywaâ jɛ̂sh á cɛ́ɛl yí. A sáág nə́ shé bə́g váál á gwág nywa yí, kwoŋ mə Yésus-Krîst dɨ̂. Yésus-Krîst ŋwág gúmə́ kandʉgə á kandʉgə! Amɛn!  
\v 22 Bwaaŋg, mə́ jəgʉla nə bɨ́ nə́ bɨ jísɔ́wʉ́g lə́sʉ́ mə́ ŋgə́ yáág nə bɨ́ nə ndɨ́ ga. Kálaad nyəmɛ́fwó mə́ mə́ cilə bɨ́ yɛ́ nyə agwááyɛ́.  
\v 23 \x - \xo 13:23 \xk \xt Timotê: \xt 1Kr 4.17\x*Mə́ cɛɛl jaaw bɨ́ nə́ bwə́ mə́ bɨ́d *mínyɔŋʉ̂ íshé Timotê; á ká lɛɛl wɔ́ɔ́s wa, sá sə́ mú zə dʉ́g bɨ̂.  
\v 24 Bɨ ɔ bə́da mə otɔ́we ɔ shwóg bʉ́n bɛ̂sh nə buud ɔ́ Zɛmbî bɛ̂sh. Bɔɔŋg wâ Italî bwə́ ŋgə bə́da bɨ̂.  
\v 25 \x - \xo 13:25 \xt Gal 6.18\x*Zɛmbî kə́ sá bɨ́ bɛ̂sh mpaam.