\id 1JN – Makaa NT – Cameroon – 2014 (DBL-2014) 
\h 1 Yuánɛs 
\toc1 Kálaad ashúshwóógʉ́ Yuánɛs nyə́ á cilə yɛ́ 
\toc2 1 Yuánɛs 
\toc3 1Yn 
\mt1 Kálaad ashúshwóógʉ́ Yuánɛs nyə á cilə yɛ́ 
\imt1 Isâ í dʉ́gyá nə Yuánɛs ashúshwóógʉ́ yí 
\ip Dɔ̧ mə Yésus dɛ̂sh í ŋgə cɨ nə́ Yuánɛs wə́ nyə á cilə kálaad ɛ́ga, nə bɔɔŋg óbá bwə́ ŋgə́ bɛ̧ wá, tɛɛm bə nə́ nyə a shígɛ́ ŋgə wá jínə́ dɛ́. Nyə á cilə kálaad ɛ́ga a músə cwúwúúl, a njúl Ifɛ̂z. Fwála dɔɔŋg í á bə Dɔ̧ mə Yésus í mə́ ŋgə mpu nada íkʉ̂l ikʉ̂l. Kálaad ɛ́ga ŋgə sá nə́ sə́ mpúg nə́ mədɔ̧ mɛ̂sh mə á ŋgə dʉ́g cúŋ nə bɔ́w-bɔ̂w mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mí á ŋgə mpyáánz mwɔ̂w mɔɔŋg dɨ́ myá. Nə́ ndɛɛ́, Yuánɛs nyə á ka cilə kálaad ɛ́ga nə́ a bwéél ísâ íbá: 
\ili1 (1) a bándʉ́lə́ múúd yɛ̂sh mə lɔ̧́ yɛ́ nə́ a mpúg bə nə wɔ́ŋgɔ́ nə Zɛmbî bá bɛ̂sh Mwán yé Yésus-Krîst; 
\ili1 (2) a lúmbʉ́lí nə bɔ́w-bɔ̂w njɨ́ɨ́gʉ́lá í á ŋgə́ kənd buud jugʉ́ yí. 
\ip Yuánɛs ŋgə ka cɨ nə́, njɨ́ɨ́gʉ́lá wɛ̂sh í yídá lwó nə́ Krîst jɨ nə yé, Yésus nə yé yí, mbúgʉla mə́ jəlá nə bə kú kənd mə́lwə̂ njɨ́ɨ́gʉ́lá wɔɔŋg dɨ̂. 
\c 1  
\s1 Ciyá mə́ Zɛmbî í ŋgə yə sə́ cʉg 
\p  
\v 1 \x - \xo 1:1 \xt 2.13-14; Yuá 1.1-2, 14 \xk cʉg: \xt Yuá 4.14; 6.35; 8.12; 11.25\x*Sə́ ŋgə cilə bɨ́ sâ í á dʉ bwey bə shí nə gwɔ́w nda fwo bə yí. Sə́ bâŋ dʉ́sʉ́ fwála dɨ́, sə́ á gwág gwo, sə́ dʉ́g gwo nə mísh mə́sʉ́, sə́ mpu beny gwo, məbwə́ mə́sʉ́ kúnya nə gwo. Sâ jɔɔŋg wə́ Ciyá mə́ Zɛmbî í dʉ yə búúd cʉg yí.  
\v 2 \x - \xo 1:2 \xk \xt bwiiŋg: \xt Yuá 15.27\x*Cʉg jɔɔŋg í á zə lwóya nyúul, sə́ dʉ́g gwo. Gwə́ wə́ sə́ ŋgə́ bwiiŋg nə́ jɨ́ bʉ́bə́lɛ́ yí, cʉg á kandʉgə í á bwey dʉ bə wə́ Zɛmbî Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ yí, sə́ ŋgə jaaw bɨ́ gwo nəcé í á zə lwóya nyúúl sə́dɨ́.  
\v 3 Sâ sə́ á dʉ́g sə́ gwág yí, gwə́ wə́ sə́ ŋgə́ nə́mə́ jaaw bɨ́ yí shú nə́ shé bə́g nə́mə́ nə wɔ́ŋgɔ́. Wɔ́ŋgɔ́ jɔɔŋg jɨ́ ntâg ɨɨ́, nə shé, nə Zɛmbî Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ bá bɛ̂sh mwán yé Yésus-Krîst.  
\v 4 \x - \xo 1:4 \xt Yuá 15.11\x*Sə́ ŋgə cilə bɨ́ gwo shú nə́ məshusʉg mə́ bə́g shé kú nə njɨ. 
\s1 Shé kyéyʉgá mə́ŋkɛnyad 
\p  
\v 5 \x - \xo 1:5 \xt Yuá 8.12\x*\x - \xo 1:5 \xt 1Tm 6.16\x*Kɛ́ɛl sə́ á gwág nə Yésus-Krîst yí, dwə́ wə́ sə́ ŋgə́ jaaw bɨ́ ga. Dʉ́sə nə́, Zɛmbî jisə məŋkɛnya\f + \fr 1:5 \fk məŋkɛnya: \ft Ciyá nɨ í bə́dʉ́gá zhwog isâ shú mə́ Zɛmbî: nə otʉ́təlí, nə obʉ́bə́lɛ́, nə jɔ̧ lâm, nə məsâŋ.\f*, yídʉ́gʉ́\f + \fr 1:5 \fk yídʉ́gʉ́: \ft Ciyá nɨ í bə́dʉ́gá nə́mə́ zhwog isâ: nə ijɔ̧́ɔ̧́, nə olɨ́lɨŋgɨ̂, nə bɔ́w-bɔ̂w cʉg mimbii myɛ̂sh.\f* í cugɛ́ bwɛlɛ bə nyə́dɨ́.  
\v 6 \x - \xo 1:6 \xt 2.4\x*Shé mə́ ká cɨ nə́ shénɔ̂ŋ Zɛmbî bʉ́sə nə wɔ́ŋgɔ́, njɨ shé ŋgə́ nyiŋgə cʉgə bɔ́w-bɔ̂w cʉg ɨɨ́, shé ŋgə bwiiŋg ijɔ̧́ɔ̧́, kuú njɔɔnd íshé í aŋgɛ̂ nə bɛ̧ obʉ́bə́lɛ́.  
\v 7 \x - \xo 1:7 \xt 3.5; Iza 2.5; Heb 9.12; Mbʉ́ 1.5\x*Njɨ, shé mə́ ká ŋgə cʉgə mə́ŋkɛnya dɨ́ nda Zɛmbî nyəmɛ́fwó jɨ́ mə́ŋkɛnya nə́, ntɔ́ jɨ nə́ shé bʉ́sə nə wɔ́ŋgɔ́ shémɛ́ nə shémɛ́, məcií mə mwán yé Yésus mə́ mú jímbal shé *misə́m myɛ̂sh.  
\v 8 Shé mə́ ká cɨ́ nə́ shé cugɛ́ nə mísə́m, shé ŋgə shɨɨg mənyúul, bʉ́bə́lɛ́ cugɛ́ shé mílámʉ́d.  
\v 9 \x - \xo 1:9 \xt Sôm 32.3-5\x*Njɨ, shé mə́ ká magʉlə mísə́m míshé mísh mə́ Zɛmbî dɨ́, a juu shé, a jímbal shé olɨ́lɨŋgɨ̂ bɛ̂sh shé á sá wá, nəcé a ji tʉ́təlí, a njúl abúgʉ́lág.  
\v 10 Shé mə́ ká cɨ́ nə́ shé aŋgɛ̂ ná nə nyiŋgə sá misə́m, shé mə́ cɨ nə́ Zɛmbî jɨ nə ijɔ̧́ɔ̧́, ciyá mə́ Zɛmbî cúgɛ́ bwɛlɛ bə shé mílámʉ́d. 
\c 2  
\p  
\v 1 \x - \xo 2:1 \xt Rom 8.34; Heb 7.25\x*Yé bwán bâm, mə ŋgə cilə bɨ́ isâ ínɨ shú nə́ bɨ́ nda dʉ sá *mísə́m. Njɨ, ŋkí í wɔ́ɔ́s nə́ muud mə sá sə́m, mpugá nə́ shé bʉ́sə nə muud ŋgə́ kyɛm shé mísh mə́ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ íshéd yɛ́: nyə wə́ Yésus-Krîst, muud a tʉ́təlî.  
\v 2 \x - \xo 2:2 \xt 4.10; Yuá 1.29\x*Nyə a yána nyəmɛ́fwó tâŋ cúdú icweel shú mísə́m míshé; í á shígɛ́ nə́mə́ bə njɨ shú mísə́m míshé shémɛ́fwó, í á bə shú mísə́m mí búúd bɛ̂sh wâ shí mishwun. 
\s1 Shé sáágá sâ Zɛmbî ŋgə́ cɨ yí 
\p  
\v 3 Sâ í lwó nə́ shé mə́ mpu Zɛmbî fwámɛ́ mpu yí, jɨ́ nə́ shé ŋgə baagʉlə məcɛ̧ɛ̧ mɛ́.  
\v 4 \x - \xo 2:4 \xt 1.6; 4.6; Yuá 3.21; 8.44; 16.13\x*Múúd mə ká cɨ nə́ a mpú Zɛmbî, njɨ a nda ŋgə baagʉlə məcɛ̧ɛ̧ mɛ́, a jɨ nə ijɔ̧́ɔ̧́, obʉ́bə́lɛ́ bwə́ cugɛ́ nyə lámʉ́d.  
\v 5 \x - \xo 2:5 \xt 2.17; 5.3; Yuá 14.15; 2Yn 6\x*Njɨ, muud ŋgə́ bɛ̧ ciyá mə́ Zɛmbî yɛ́ ŋgə mpu cɛɛl Zɛmbî váál í jə́la yí. Sâ í lwó nə́ shé bɨ́ buud bɛ́ yí jɨ́ nə́:  
\v 6 \x - \xo 2:6 \xt Yuá 13.15; 15.5\x*muud mə cɨ́ nə́ a mə́ nada nə Zɛmbî yɛ́ mə́ jəlá nə kyey kuú njɔɔnd Yésus nyəmɛ́fwó nyə á kyey yí. 
\p  
\v 7 \x - \xo 2:7 \xt 4.11; Yuá 13.34\x*\x - \xo 2:7 \xt 2.24; 3.11\x*Yé búúd bâm mə́ búl cɛɛl wá, cɛ̧ɛ̧ mə́ cílə́ bɨ́ ga í cúgɛ́ gúl sâ ágúgwáan nə́ bɨ abwɛ́lɛ́ gwág. Dʉ́sə cɛ̧ɛ̧ bɨ́ mə́ bwéy mpu té wúlə ja bɨ́ á tɛ́ɛ́d nə́ bɨ mə́ bɛ̧ *Krîst yí. Haaw. Cɛ̧ɛ̧́ dɔɔŋg dʉ́sə ciyá acwúlû bɨ́ á bwey gwág yí.  
\v 8 \x - \xo 2:8 \xt Yuá 1.9-10; 8.12; Rom 13.12\x*Njɨ, tɛɛm bə nə́ bɨ á bwey gwág dwo, í yida nə́mə́ bə cɛ̧ɛ̧ ágúgwáan. Í á nyîn gúgwáan cʉg mə́ Krîst dɨ̂, í ŋgə nə́mə́ nyîn gúgwáan bɨ́dɨ́ cʉgʉd. Jɨ́ nə́, yídʉ́gʉ́ í mú ŋgə cɔ̧̂, fwámɛ́ mə́ŋkɛnya mə́ mú ŋgə ŋwa jiya. 
\p  
\v 9 \x - \xo 2:9 \xt 3.10, 15; 4.20\x*Múúd mə ká cɨ nə́ a ŋgə cʉgə mə́ŋkɛnya dɨ́, njɨ a ŋgə́ yida mpii *mínyɔŋʉ̂ yé, a jɨ ná yídʉ́gʉ́d.  
\v 10 \x - \xo 2:10 \xt Sôm 119.165; Rom 14.13\x*Muud ŋgə́ cɛɛl mínyɔŋʉ̂ yé yɛ́, nywáá mə́ ŋwa jiya mə́ŋkɛnya dɨ̂; a cugɛ́ nə tɔɔ sâ jɨ́ nə ŋkul kwal nyə bɔɔgʉ́ yí.  
\v 11 \x - \xo 2:11 \xt Yuá 12.35-36\x*Nyɔɔŋg ŋgə́ mpii mínyɔŋʉ̂ yé yɛ́ jɨ ná yídʉ́gʉ́d. A ŋgə cʉgə yídʉ́gʉ́d, nyə aŋgɛ̂ nə mpu kɔ́ɔ́mb á ŋgə́ kə nə cʉg jé yí, nəcé yídʉ́gʉ́ í mə́ búdal nyə mísh. 
\s1 Kúgá kənd mílâm ísâ yâ shí gaád 
\q1  
\v 12 \x - \xo 2:12 \xt Mis 4.12\x*Yé bwán bâm, mə́ cilə bɨ́, nəcé Zɛmbî mə́ juu bɨ́ nə *misə́m mín nəcé *Krîst. 
\q1  
\v 13 \x - \xo 2:13 \xt 1.1-2\x*Bɨ́ ocúmbá buud, mə́ cilə bɨ́ nəcé bɨ á mə́ mpu nyɔɔŋg nyə á bwey bə tɛ́ɛ́d mə́tɛ́ɛ́dʉ́lé mə́ shí nə gwɔ́w yɛ́. 
\q1 Bɨ́ ŋgwíínzhá, mə́ cilə bɨ́ nəcé bɨ á mə́ ntɔ̧ Mbʉ́wʉ́lú múúd. 
\q1  
\v 14 Yé bwán bâm, mə mə́ cilə bɨ́ nəcé bɨ mə́ mpu Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ íshé. 
\q1 Ocúmbá buud, mə mə́ cilə bɨ́ nəcé bɨ á mə́ mpu nyɔɔŋg nyə á bwey bə tɛ́ɛ́d mə́tɛ́ɛ́dʉ́lé mə́ shí nə gwɔ́w yɛ́. 
\q1 Ŋgwíínzhá, mə mə́ cilə bɨ́ nəcé bɨ mə́ lal mə́ŋkul, Milə́sʉ́ mí Zɛmbî mí á mə́ ŋwa jiya bɨ́dɨ́ mílámʉ́d, bɨ a mə́ ntɔ̧ Mbʉ́wʉ́lú múúd. 
\p  
\v 15 \x - \xo 2:15 \xt Zhk 4.4\x*Kúgá bɛ̧ mə́nywa mâ shí ga, ŋkí isâ yâ shí ga. Muud mə bɛ̧ mə́nywa mâ shí ga yɛ́ cugɛ́ nə ŋkul bɛ̧ Dâ.  
\v 16 \x - \xo 2:16 \xt Mik 27.20; Rom 13.14; Ifz 2.3; Zhk 4.16\x*Nəcé cʉg á shí ga jísə: nə iyéésh bísə́ kú nə Zɛmbî yí, nə dʉ́lə wɨ́ɨ́mb sâ jɛ̂sh mísh mə́ dʉ́g yí, nə dʉ́lə ŋkɛ̂ny nyúul nə sâ wó jɨ́ nə ndɨ́ yí nə sâ wó jísə́ yí; isâ ínɨ byɛ̂sh í ádɛ́ zhu wə́ Dâ, í dʉ zhu cʉg á shí gaád.  
\v 17 \x - \xo 2:17 \xt Mat 7.21; 1Kr 7.31\x*Njɨ, cʉg á shí ga í ŋgə shîn, tɔɔ iwɨ́ɨ́mbʉ́g byé nə́mə́. Muud mə sá sâ Zɛmbî ŋgə́ jɨɨ yɛ́ nywáá nyə é cʉgə kandʉgə kandʉgə. 
\s1 Bɔ́ɔ́l búúd bwə́ ŋgə́ lúmbʉli nə Krîst 
\p  
\v 18 \x - \xo 2:18 \xt 4.3; Mat 7.15; 2Yn 7\x*Yé bwán bâm, fwála lʉ́ mə́shíné mə́ shí wə́ mú ŋgə bwey bə̌ ga. Sə́ á shí bwey jaaw bɨ́ nə́ *Sátan mə́ *Krîst ŋgə zə; nə́ ndɛɛ́, buud ɔ lúmbʉ́lí bɔɔŋg bwə́ mú ŋkí bulya ja gaád, gwə́ wə́ í ŋgə́ sá nə́ shé mpúg nə́ məshíné mə́ shí mə́ mú ŋgə bwey bə.  
\v 19 \x - \xo 2:19 \xt Mis 20.30\x*Buud ɔ lúmbʉ́lí bɔɔŋg bwə́ á wú shédɨ́ *Dɔ̧ dɨ̂, ntɔ́ mə lwó nə́ bwə́ áshígɛ́ nə́mə́ fwo bə búúd ɔ íshé. Bwə́ á mbə̂m bə búúd ɔ íshé, ŋki bwə́ á shí nada nə shé. Njɨ, í á jɨɨ nə́ í bʉ́gʉ́lɨ́g nə́ bɛ̂sh ɔ́nɨ dɨ, kú nə tɔɔ ŋgwúd nyə á bə muud wúsʉ́. 
\p  
\v 20 \x - \xo 2:20 \xt 2.27\x*Njɨ, bɨ báá, Krîst nyə a gwáágʉlə bɨ́ məwúdə yə́lə bɨ́ Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim\f + \fr 2:20 \ft Bɔ́ɔ́l bwə́ cɨ nə́ «yə́lə bɨ́ Ciyá jé».\f*, nə́ ndɛɛ́ bɨ bɛ̂sh bɨ mə mpú óbʉ́bə́lɛ́.  
\v 21 Ja mə́ ŋgə́ cilə bɨ́ ga, mə acɨ́yɛ́ nə́ bɨ mə jág óbʉ́bə́lɛ́; mə ŋgə yida cɨ nə́ bɨ mə mpú óbʉ́bə́lɛ́. Bɨ mə mpú nə́mə́ nə́ sâ jɛ̂sh jɨ́ íjɔ̧́ɔ̧́ yí í cúgɛ́ nə ŋkul wú óbʉ́bə́lɛ́ dɨ́ cwû.  
\v 22 \x - \xo 2:22 \xt 4.3; 2Yn 7\x*Ká zə́ jɨ́ nə ijɔ̧́ɔ̧́ yɛ́? Jísə muud yɛ̂sh mə shwána nə́ Yésus cugɛ́ Krîst yɛ́. Muud ŋgə́ lúmbʉli nə́ Krîst wə́ ɛ́nɛ, a mə́ ban Zɛmbî Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ bá Mwán bɛ̂sh.  
\v 23 \x - \xo 2:23 \xt 4.15; 5.1; Yuá 5.23; 15.23; 2Yn 9\x*Muud yɛ̂sh mə bán *Mwân mə́ Zɛmbî yɛ́, nyə ampúyɛ́ nə́mə́ Zɛmbî Sɔ́ɔ́ŋgʉ́. Muud mə lás nə mpu nə́ Yésus jɨ Krîst yɛ́, a mpú nə́mə́ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́. 
\p  
\v 24 \x - \xo 2:24 \xt 2.7\x*Nda jɨ́ ntɔ́ nə́, bɨ báá bɨ a shí gwág kɛ́ɛl ja bɨ́ á tɛ́ɛ́d nə́ bɨ mə́ bɛ̧ Krîst yí; í jɨɨ nə́ kɛ́ɛl dɔɔŋgʉ́ í ŋwág jiya bɨ́dɨ́ mílámʉ́d. Í ká ŋwa jiya bɨ́dɨ́ mílâm dɨ, bɨ́ nada nə Zɛmbî Mwân bá bɛ̂sh Sɔ́ɔ́ŋgʉ́.  
\v 25 \x - \xo 2:25 \xt Yuá 5.24\x*Nə́ ndɛɛ́, ŋkaagə́ Krîst nyəmɛ́fwó nyə á kaag yí nyísə nə́: shé mə́ bá cʉgə cʉg á kandʉgə kandʉgə. 
\p  
\v 26 Sâ mə á ŋgə yímə nə́ mə cíləg bɨ́ wə́nɨ, shú nə́ bɨ mpúg buud bwə́ ŋgə́ cɛɛl yîl bɨ́ zhɨ́ɨ́d wá.  
\v 27 \x - \xo 2:27 \xt Zhe 31.34; Yuá 14.16; 16.13\x*Bɨ báá, bɨ a shí lə́g Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ja Krîst nyə a gwáágʉlə bɨ́ məwúdə́ yí. Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim wɔɔŋg mə́ ŋwa jiya bɨ́dɨ́ mílámʉ́d; nə́ ndɛɛ́, bɨ anyíŋgə́yɛ́ ná jɨɨ nə́ ŋgwɔ́l múúd jɨ́ɨ́gʉ́líg bɨ̂. Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ŋgə jɨ́ɨ́gʉli bɨ́ sâ jɛ̂sh, njɨ́ɨ́gʉ́lá yé wúsə bʉ́bə́lɛ́, nda bə íjɔ̧́ɔ̧́, nadagá nə Krîst nda njɨ́ɨ́gʉ́lá wúsə́ nə́. 
\p  
\v 28 \x - \xo 2:28 \xt 3.21; 4.17; Yuá 5.22; 15.5\x*Yé bwán bâm, nda jɨ́ ntɔ́ nə́, nadagá nə nyə, bɨ bág bə kú bɛɛmb tɔɔ sâ ja á bá nyiŋgə zə yí, bɨ́ nda gwág shwôn shíshʉ́lə nyə kúnə́-kúnə. 
\s1 Bwán ɔ́ Zɛmbî bwə́ ŋgə cʉgə cʉg ótʉ́təlî 
\p  
\v 29 \x - \xo 2:29 \xt 3.10\x*Bɨ mə mpú nə́ *Krîst jɨ tʉ́təlí muud mísh mə́ Zɛmbî dɨ̂; mpugá nə́mə́ nə́ muud yɛ̂sh mə cʉ́gə́ cʉg ótʉ́təlí yɛ́ jɨ məbyá mɛ́. 
\c 3  
\p  
\v 1 \x - \xo 3:1 \xt 3.10; 4.6; Yuá 1.12; 3.16\x*Bɨ mə́ dʉ́g mbií cɛɛlí Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ íshé Zɛmbî nyə á cɛɛl shé yí? Nyə á cɛɛl shé cɛɛlí á nə́ a jɔ̂w shé nə́ bwán bɛ́. Ntɔ́, shé mpúgá nə́ shé bʉ́sə bwán bɛ́, sâ jɔɔŋg wə́ í sá nə́ buud ɔ shí ga bwə́ bə́g kú nyiŋgə mpu shé nəcé bwə́ afwóyɛ́ mpu Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ íshé.  
\v 2 \x - \xo 3:2 \xt 2Kr 3.18; Flp 3.21\x*Yé búúd bâm mə́ búl cɛɛl wá, shé mú bwey bə bwán ɔ́ Zɛmbî, njɨ mbií shé mə́ bá bə yí í afwóyɛ́ mpu nyîn. Sə́ mə́ yidá mpu nə́ ja Krîst mə bá zə lwóya nyúul yí, shénɔ́ŋ mə́ bá bə mbií ŋgwûd, nəcé shé mə́ bá dʉ́g nyə nda á jɨ́ nə́.  
\v 3 Ntɔ́ jɨ nə́, muud yɛ̂sh ŋgə́ bwánd nə búgə́ nə́ a bá bə nda Krîst yɛ́, nyə é ŋgə sásʉlə *misə́m nəcé Krîst cugɛ́ nə sə́m. 
\p  
\v 4 Muud yɛ̂sh ŋgə́ sá misə́m yɛ́ ŋgə caam məcɛ̧ɛ̧ mə́ Zɛmbî. Sálə sə́m wúsə caamʉ́lə mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ Zɛmbî.  
\v 5 \x - \xo 3:5 \xt 1.7; 2.2; 4.10; Iza 53.9; Yuá 1.29; 8.46; 2Kr 5.21; Heb 4.15; 9.14; 1Pr 1.19; 2.22, 24; 3.18\x*Bɨ mə mpú ntâg nə́ Krîst nywáá muud cúgɛ́ nə ŋkul sá sə́m yɛ́, nyə á zə shí ga dɨ́ nə́ a zə́ jímbal mísə́m.  
\v 6 \x - \xo 3:6 \xt 3.9; 5.18; Yuá 15.5; Rom 6.2, 14\x*Ntɔ́ jɨ nə́, muud yɛ̂sh mə́ nada nə nyə yɛ́ nyə ádɛ́ kə nə sálə mísə́m shwóg. Muud yɛ̂sh ŋgə́ kə nə sálə mísə́m shwóg yɛ́ nyə afwóyɛ́ dʉ́g Krîst, nyə ampúyɛ́ nə́mə́ nyə. 
\p  
\v 7 Yé bwán bâm, muud nda yîl bɨ́ zhɨ́ɨ́d. Muud yɛ̂sh ŋgə́ sá isâ otʉ́təlí yɛ́ jɨ tʉ́təlí muud nda Krîst jɨ́ tʉ́təlí muud nə́.  
\v 8 \x - \xo 3:8 \xt Mat 12.26-29; Yuá 8.44\x*Nyɔɔŋg ŋgə́ kə nə sálə mísə́m shwóg yɛ́, jɨ muud mə Njwû məjamb, nəcé bwey Njwû məjamb nyə a tɛ́ɛ́d nə sálə mísə́m. Nə́ ndɛɛ́, Mwân mə Zɛmbî nyə á zə shí ga dɨ́ zə caam mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí Njwû məjamb. 
\p  
\v 9 Muud yɛ̂sh jɨ́ mə́byá mə́ Zɛmbî yɛ́ nyə ádɛ́ ná nyiŋgə sá mísə́m nə ilaŋ; cʉg mə́ Zɛmbî í á mə́ ŋwa jiya nyə́dɨ́ lámʉ́d nəcé a jɨ məbyá mə́ Zɛmbî, a cugɛ́ ná nə ŋkul ŋgə kə nə sálə mísə́m shwóg.  
\v 10 \x - \xo 3:10 \xt 2.9, 29\x*Mbɛ́ɛ́gí í dʉ bə mpə́dʉ́gá bwán ɔ́ Zɛmbî nə bwán ɔ́ Njwû məjamb. Sâ í dʉ wá mbɛ́ɛ́gí wɔɔŋg yí jɨ́ nə́, muud yɛ̂sh mə bə́ nda sá ísâ otʉ́təlí yɛ́, cúgɛ́ mwân mə́ Zɛmbî, tɛɛm bə nyɔɔŋg mə bə́ nda cɛɛl *mínyɔŋʉ̂ yé yɛ́. 
\s1 Shé cɨɨlagá mpə́dʉ́gá íshé 
\p  
\v 11 \x - \xo 3:11 \xt Yuá 2.7-8; 4.11; 13.34\x*Kɛ́ɛl bɨ á gwág ja bɨ́ á tɛ́ɛ́d nə́ bɨ mə́ bɛ̧ *Krîst yí dʉ́sə nə́ shé cɨ́ɨ́lag mpə́dʉ́gá íshé.  
\v 12 \x - \xo 3:12 \xt Mət 4.8\x*Shé kúgá ŋwa kuú njɔɔnd mə Káan muud nyə a gwú mínyɔŋʉ̂ yé yɛ́, nyə á bə muud mə Mbʉ́wʉ́lú Múúd. Nyə a gwú ná mínyɔŋʉ̂ nəcé jɨ́? Í á bə nəcé misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ myɛ́ mí á bə ŋkí bɔ̂w, mínyɔŋʉ̂ nywáá myɛ́ mí njúl otʉ́təlî. 
\p  
\v 13 \x - \xo 3:13 \xt Yuá 15.18\x*Bwaaŋg, bɨ kú káam mpiílə búúd ɔ shí ga bwə́ ŋgə́ mpii bɨ́ yí.  
\v 14 \x - \xo 3:14 \xt 2.11; Yuá 5.24; 13.35\x*Shé mə́ mpú nə́ shé á bə mimbimbə, njɨ shé cugɛ́ ná mímbimbə, shé mú mikuwó\f + \fr 3:14 \fk mimbimbə: \ft Ntɔ́ jɨ ŋgə́lə cʉgə kú nə wɔ́ŋgɔ́ nə Zɛmbî; \fk mikuwó: \ft ntɔ́ jɨ bə́lə nə wɔ́ŋgɔ́ nə Zɛmbî.\f*. Shé mə́ mpú ntɔ́ nəcé shé mú ŋgə cɨɨla mpə́dʉ́gá íshé. Muud jɨ́ kú cɛɛl bɔ́ɔ́l yɛ́ jɨ ná mbimbə.  
\v 15 \x - \xo 3:15 \xt Mat 5.21-22; Mbʉ́ 21.8\x*Muud yɛ̂sh mə mpíí *mínyɔŋʉ̂ yé yɛ́ jɨ ŋgwûl buud. Bɨ mə mpú ntâg nə́ ŋgwûl buud ŋgwûd nə ŋgwûd cugɛ́ nə cʉg á kandʉgə kandʉgə.  
\v 16 \x - \xo 3:16 \xt Yuá 15.13; Gal 1.4; Flp 2.17; 1Te 2.8\x*Shé mə́ mpú sâ bwə́ jɔ̂w nə́ cɛɛlí yí nə sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ ga: Yésus nyə a yána cʉg jé shú dʉ́sʉ́. Shé mə́ jəla nə́mə́ nə yána ícʉg bísʉ́ shú ómínyɔŋʉ̂ bʉ́sʉ́.  
\v 17 \x - \xo 3:17 \xt Mbá 15.7\x*Muud jɨ́ nə məbii bímbí í jə́la yɛ́, á ká dʉ́g mínyɔŋʉ̂ yé ŋgə́ fúfə nə sâ, a nda gwág nyə cɛy lámʉ́d ɨɨ́, ye a jɨ nə ŋkul cɨ nə́ a ŋgə ná cɛɛl Zɛmbî?  
\v 18 \x - \xo 3:18 \xt Zhk 2.15-17\x*Yé bwán bâm, shé kúgá dʉ jaaw cɛɛlí njɨ mímpu dɨ̂, shé dʉ́gá cɛɛl fwámɛ́ cɛɛl, misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí cɛɛlí dʉ nyîn. 
\p  
\v 19 Ntɔ́ wə́ shé é mpu nə́ shé ŋgə bɛ̧ fwámɛ́ zhɨ́ɨ́ yɛ́, milâm mí mú já shé shí mísh mə́ Zɛmbî dɨ̂.  
\v 20 Ja jɔɔŋgʉ́, tɛɛm bə nə́ lâm í jum shé nə gúl sâ, shé bə nə́mə́ njɨ nə́ shɛɛ, nəcé Zɛmbî mə́ ntɔ̧ lâm wúsʉ́, a mpú sâ jɛ̂sh jɨ́ nə ŋkul kənd sə́ lâm gwɔ́w yí.  
\v 21 \x - \xo 3:21 \xt 2.28\x*Yé búúd bâm mə́ búl cɛɛl wá, ŋkí lâm í ajúmɛ́ shé nə gúl sâ, shé jee lésha nə Zɛmbî kú nə ifwaas,  
\v 22 \x - \xo 3:22 \xt Yuá 15.16\x*a yə shé sâ jɛ̂sh shé mə́ gwáámb nyə yí, nəcé shé ŋgə baagʉlə məcɛ̧ɛ̧ mɛ́, ŋgə sá sâ á gwág nywa yí.  
\v 23 \x - \xo 3:23 \xt Yuá 2.23; 13.34\x*Cɛ̧ɛ̧́ dɛ́ nyə á yə shé yí dʉ́sə nə́: Shé mágʉləgá nə́ Yésus-Krîst jɨ *Mwân mə́ Zɛmbî, shé cɨ́ɨ́lag shémɛ́ nə shémɛ́ nda nyə á cɨ nə́.  
\v 24 \x - \xo 3:24 \xt 4.13; Yuá 14.16; 15.5; Rom 8.5, 9, 14\x*Muud mə báágʉ́lə́ mə́cɛ̧ɛ̧ mɛ́ yɛ́ nywáá mə́ nada nə Zɛmbî, Zɛmbî nyə á mə́ ŋwa jiya nyə́dɨ́ lámʉ́d. Shíshim nyə á yə shé yí í dʉ lwó nə́ Zɛmbî nyə á mə́ ŋwa jiya shédɨ́ mílámʉ́d; ntɔ́ wə́ shé mə́ dʉ mpu nə́ Zɛmbî nyə á mə́ ŋwa jiya shédɨ́ mílámʉ́d yɛ́. 
\c 4  
\s1 Dʉ́lə faas míshíshim 
\p  
\v 1 \x - \xo 4:1 \xt 2.18; Mat 7.15; 1Te 5.21\x*Yé búúd bâm mə́ búl cɛɛl wá, bɨ́ nda dʉ kənd lâm míshíshim myɛ́shʉd. Dʉgá fwágʉsə myo shú nə́ bɨ dʉ́g mpu ŋkí mí ŋgə zhu wə́ Zɛmbî. Dʉgá sá ntɔ́ nəcé ncúlyá *buud ɔ mícúndə́ wâ ibəmb bwə́ mú shí gaád.  
\v 2 \x - \xo 4:2 \xt Yuá 1.14; Rom 10.9; 1Kr 12.3\x*Məyɨɨgyé bɨ́ é dʉ yag Shíshim mə́ Zɛmbî yí mə́sə nə́: shíshim wɛ̂sh í lás mpu dɨ́ nə́ Yésus-Krîst nyə á zhu wə́ Zɛmbî zə ŋwa nyúul muud yí, í ŋgə zhu wə́ Zɛmbî.  
\v 3 \x - \xo 4:3 \xt 2.18, 22\x*Shíshim wɛ̂sh í yídá ban láslʉ́lə mpu dɨ́ nə́ Yésus nyə á zhu wə́ Zɛmbî zə bə múúd yí, wúsə shíshim mə Múúd lúmbʉ́lí mə́ *Krîst bɨ́ á gwág nə́ a zag yɛ́; a mə́ bwey wɔ́ɔ́s ja gaád. 
\p  
\v 4 \x - \xo 4:4 \xt 5.5\x*Yé bwán bâm, bɨ báá bɨ bɨ́ bwán ɔ́ Zɛmbî, bɨ a mə́ ntâg bwey ntɔ̧ búúd ɔ́ mícúndə́ wâ ibəmb; bɨ á ntɔ̧ bwo nəcé Shíshim wɨ́ bɨ́ mílámʉ́d yí í ntɔ̧ wɔɔŋg wúsə búúd ɔ shí ga mílámʉ́d yí.  
\v 5 \x - \xo 4:5 \xt Yuá 3.31\x*Buud ɔ mícúndə́ wâ ibəmb ɔ́nɨ bʉ́sə buud wâ shí ga; gwə́ wə́ í sá nə́ bwə́ lásʉ́g nə́mə́ njɨ nda buud ɔ shí ga, buud ɔ shí ga ka nə́mə́ dʉ gwágʉlə bwo.  
\v 6 \x - \xo 4:6 \xt 2.4; 3.1; Yuá 8.47; 18.37\x*Ká, shé báá bɨ́ bwán ɔ́ Zɛmbî. Muud mə mpú Zɛmbî yɛ́ nyə e gwágʉlə shé. Muud cúgɛ́ yé mə́ Zɛmbî yɛ́ nyə agwágʉ́lə́yɛ́ shé. Na wə́ sə́ mə́ dʉ yag Shíshim óbʉ́bə́lɛ́, shé mpu nə́mə́ shíshim íwushí yɛ́. 
\s1 Shé cɨ́ɨ́lagá mpə́dʉ́gá íshé 
\p  
\v 7 Yé búúd bâm mə́ búl cɛɛl wá, shé cɨ́ɨ́lagá mpə́dʉ́gá íshé, nəcé cɛɛlí í ŋgə zhu wə́ Zɛmbî. Muud yɛ̂sh jɨ́ nə cɛɛlí yɛ́ jɨ məbyá mə́ Zɛmbî, a mpú nə́mə́ Zɛmbî.  
\v 8 \x - \xo 4:8 \xt 4.16\x*Muud cúgɛ́ nə cɛɛlí yɛ́ nyə afwóyɛ́ mpu Zɛmbî, nəcé fúlú mə́ Zɛmbî nyɨ́ nə́ a jɨ nə cɛɛlí.  
\v 9 \x - \xo 4:9 \xt Yuá 3.16\x*Sâ í lwó cɛɛlí Zɛmbî nyə á cɛɛl shé yí jɨ́ nə́, nyə á ntɨ Cʉ́gə́ lʉ́ Mwán dɛ́ shí gaád shú nə́ shé ŋgə́g nə cʉgə nyə́dɨ́ kwoŋʉd.  
\v 10 \x - \xo 4:10 \xt 2.2; 3.5; Rom 5.8, 10\x*Cɛɛlí jɔɔŋg cúgɛ́ nə́ shé wə́ a cɛɛl nyə; nyə wə́ a cɛɛl shé, a mú ntɨ Mwán yə́ nda cúdú icweel shú *mísə́m míshé.  
\v 11 \x - \xo 4:11 \xt 3.11; 4.21; Mat 5.44-45; 18.33; Yuá 13.34; 2Yn 5\x*Yé búúd bâm mə́ búl cɛɛl wá, nda Zɛmbî nyə á cɛɛl shé ntʉ́nɨ nə́, í jɨɨ nə́ shé kág cɨɨla mpə́dʉ́gá íshé.  
\v 12 \x - \xo 4:12 \xt 2.5; 4.17; Yuá 1.18\x*Muud nyə abwɛ́lɛ́ dʉ́g Zɛmbî. Njɨ, shé mə́ ká cɨɨla mpə́dʉ́gá íshé, í mú nyîn nə́ Zɛmbî mə́ ŋwa jiya shédɨ́ mílámʉ́d, cɛɛlí jé í músə shé mílámʉ́d mbií í jə́la yí. 
\p  
\v 13 \x - \xo 4:13 \xt 3.24\x*Shé mə́ nada nə Zɛmbî, Zɛmbî nyə a mə́ ŋwa jiya shédɨ́ mílámʉ́d. Sâ í ŋgə́ sá nə́ shé mpúg ntɔ́ yí jɨ́ nə́: nyə a mə́ yə shé Shíshim yé.  
\v 14 \x - \xo 4:14 \xt Yuá 15.27\x*Sə́ báá sə́ á shí dʉ́g nə mísh mə́sʉ́ nə́ Zɛmbî nyə á ntɨ Mwán yé zə cʉg búúd ɔ shí ga. Sə́ ŋgə bwiiŋg nə́ jɨ́ mpu bə ntɔ́ bʉ́bə́lɛ́.  
\v 15 \x - \xo 4:15 \xt 2.23\x*Muud yɛ̂sh mə lás nə mpu yé nə́ Yésus jɨ *Mwân mə́ Zɛmbî yɛ́ mə́ nada nə Zɛmbî, Zɛmbî mə́ ŋwa jiya nyə́dɨ́ lámʉ́d.  
\v 16 \x - \xo 4:16 \xt 4.8-10; Yuá 15.5\x*Shé báá mə́ mpú cɛɛlí Zɛmbî ŋgə́ cɛɛl shé yí, shé ŋgə nə́mə́ *búgʉla gwo. Fúlú mə́ Zɛmbî nyɨ́ nə́ a jɨ nə cɛɛlí; muud yɛ̂sh mə́ nada nə cʉg cɛɛlí yɛ́ mə́ nada nə Zɛmbî, Zɛmbî nyə a mə́ ŋwa jiya nyə́dɨ́ lámʉ́d. 
\p  
\v 17 \x - \xo 4:17 \xt 2.28; 4.12\x*Sâ í lwó nə́ cɛɛlí mə́ Zɛmbî jísə shé mílámʉ́d váál í jə́la yí jɨ́ nə́, shé mə shwu mə́nyúul nə jwɔ́w lʉ́ sémbyé mílə́sʉ́. Shé mə́ shwu mə́nyúul nəcé shé bʉ́sə wa shí gaád nə́mə́ nda Yésus nyə á bə nə́.  
\v 18 Cɛɛlí í ádɛ́ sɛɛŋgya nə ifwaas; fwámɛ́ cɛɛlí í yidá dʉ shínal ífwaas. Nəcé ifwaas í lwó nə́ muud ŋgə mpu nə́ nyə é bwəma nə intʉ́gʉ́lí. Ntɔ́ jɨ nə́, muud mə sá ífwaas yɛ́ cɛɛlí mə́ Zɛmbî í afwóyɛ́ bə nyə lámʉ́d mbií í jə́la yí. 
\p  
\v 19 Shé báá ŋgə bə nə cɛɛlí nəcé Zɛmbî nyə á fwo tɛ́ɛ́d cɛɛl shé.  
\v 20 \x - \xo 4:20 \xt 2.9\x*Ŋkí múúd mə́ cɨ nə́ á cɛɛl Zɛmbî, njɨ a ŋgə́ mpii *mínyɔŋʉ̂ yé, a jɨ nə ijɔ̧́ɔ̧́. Nəcé sə́ ŋgə dʉ́g omínyɔŋʉ̂ bʉ́sʉ́ njɨ sə́ cugɛ́ nə ŋkul dʉ́g Zɛmbî. Ntʉdɛlɛ́ sə́ bʉ́sə́ nə ŋkul cɛɛl Zɛmbî sə́ nda ŋgə cɛɛl omínyɔŋʉ̂ bʉ́sʉ́ yɛ́?  
\v 21 \x - \xo 4:21 \xt 4.11; Mat 22.34-40\x*Cɛ̧ɛ̧́ *Krîst nyə á yə sə́ ntâg wə́ ga: muud mə cɛ́ɛ́l Zɛmbî yɛ́, cɛ́ɛ́lʉg nə́mə́ mínyɔŋʉ̂ yé. 
\c 5  
\s1 Búgə́ í ntɔ̧ mə́bwə́bʉ́lán mâ shí mishwun 
\p  
\v 1 \x - \xo 5:1 \xt 1Pr 1.22-23\x*Muud yɛ̂sh mə mágʉ́lə́ nə́ Yésus jɨ *Krîst yɛ́ mə́ byɛ̂l byélé á Zɛmbî. Nə́ ndɛɛ́, muud yɛ̂sh mə cɛ́ɛ́l mbyɔ̂l yɛ́ nyə é cɛɛl nə́mə́ mwán mbyɔ̂l nyə ámə byá yɛ́.  
\v 2 Shé mə́ dʉ mpu nə́ shé ŋgə cɛɛl bwán ɔ́ Zɛmbî ja jɨ́ nə́ shé ŋgə cɛɛl Zɛmbî nyəmɛ́fwó shé ŋgə́ baagʉlə məcɛ̧ɛ̧ mɛ́ yí.  
\v 3 \x - \xo 5:3 \xt 2.5; Mbá 30.11; Mat 11.30\x*Haaw, cɛɛlʉ́lə Zɛmbî wúsə nə́ shé mə́ bɛ̧́ mə́cɛ̧ɛ̧ mɛ́. Məcɛ̧ɛ̧ mɛ́ mə́ cúgɛ́ ntâg sâ cúŋ.  
\v 4 \x - \xo 5:4 \xt Yuá 16.33\x*Nəcé muud yɛ̂sh mə́ byɛ̂l byélé á Zɛmbî yɛ́ ŋgə ntɔ̧ məbwə́bʉ́lán mâ shí mishwun. Búgə́ sə́ ŋgə́ *búgʉla Krîst wə́ ŋgə́ sá nə́ sə́ ŋgə́g nə ntɔ̧ ntɔ́.  
\v 5 \x - \xo 5:5 \xt 4.4; Rom 8.37\x*Zə́ jɨ́ nə ŋkul ka ntɔ̧ mə́bwə́bʉ́lán mâ shí mishwun yɛ́? Njɨ muud mə magʉlə nə́ Yésus jɨ *Mwân mə́ Zɛmbî yɛ́. 
\s1 Isâ í lwó nə́ Yésus jɨ Mwân mə́ Zɛmbî yí 
\p  
\v 6 \x - \xo 5:6 \xt Yuá 16.13; 19.34\x*Yésus-Krîst wə́ nyə á zə nə məjúwó nə məcií. Nyə a shígɛ́ zə njɨ nə məjúwó, nyə á zə nə məjúwó nə məcií nə́mə́. Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim jɨ wúshinɛd nə́ jɨ́ ntɔ́ bʉ́bə́lɛ́. Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ŋgə bwaagʉlə ntɔ́ nəcé nyə wə́ obʉ́bə́lɛ́.  
\v 7 \x - \xo 5:7 \xt Yuá 5.36-37\x*Owúshinɛd bʉ́sə ólɔ́ɔl\f + \fr 5:7 \ft Míl mícilyá mí ayág mí ŋgə lás na ímpánzə́ ínɨ dɨ́ ntʉ́ga: \fv \ft 7 \+fv*\ft Owúshinɛd bʉ́sə ólɔ́ɔl joŋ dɨ̂: bʉ́sə́ nə́: nə Sɔ́ɔ́ŋgʉ́, nə Ciyá, nə Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim; bɛ̂sh ólɔ́ɔl bʉ́sə sâ ŋgwûd. \fv \ft 8 \+fv*\ft Owúshinɛd bwə́ njúl nə́mə́ ólɔ́ɔl wa shí: nə Shíshim, nə məjúwó, nə məcií; bɛ̂sh ólɔ́ɔl bʉ́sə cʉ́ŋ.\f*:  
\v 8 nə Shíshim, nə məjúwó, nə məcií; bɛ̂sh ólɔ́ɔl bwə́ ŋgə bwiiŋg sâ ŋgwûd.  
\v 9 Shé mə́ dʉ magʉlə bwaagʉlə́lə ówúshinɛd wâ buud bwə́ dʉ bwaagʉlə yí; yé mə́ Zɛmbî wə́ í búl bə, nəcé Zɛmbî ŋgə bwaagʉlə láŋ mə́ Mwán yé.  
\v 10 \x - \xo 5:10 \xt Rom 8.16; Gal 4.6\x*Muud mə búgʉ́lá *Mwân mə́ Zɛmbî yɛ́ mə́ dʉ gwádʉga Zɛmbî ŋgə́ bwaagʉlə nyə lámʉ́d nə́ ntɔ́ jɨ bʉ́bə́lɛ́. Muud mə bə́ kú *búgʉla Zɛmbî yɛ́ mə́ ŋwa Zɛmbî nə́ mbwiiŋgyɛ ijɔ̧́ɔ̧́, nəcé a mə́ bə kú magʉlə sâ Zɛmbî ŋgə́ bwaagʉlə shú mə́ Mwân yé yí.  
\v 11 \x - \xo 5:11 \xt Yuá 3.16-18\x*Bwaagʉlə́lə wɔɔŋg wɨ́ nə́əə́: «Zɛmbî nyə a mə́ yə shé cʉg á kandʉgə kandʉgə; cʉg jɔɔŋg í ŋgə zhu wə́ Mwán yé.  
\v 12 \x - \xo 5:12 \xt Yuá 3.36; 5.24\x*Muud jɨ́ nə Mwân mə Zɛmbî yɛ́ jɨ nə cʉg; muud cúgɛ́ nə Mwân mə́ Zɛmbî yɛ́ cugɛ́ nə cʉg.» 
\s1 Iciyá í áməzhúgʉ́lâ 
\p  
\v 13 \x - \xo 5:13 \xt Yuá 20.31\x*Mə́ cilə bɨ́ isâ ínɨ, bɨ mpúg nə́ bɨ mú nə cʉg á kandʉgə kandʉgə, bɨ́ buud ŋgə́ *búgʉla jínə́ mə́ *Mwân mə́ Zɛmbî wá. 
\p  
\v 14 \x - \xo 5:14 \xt Yuá 15.16\x*Shé mú nə ŋkul mílámʉ́d mísh mə́ Zɛmbî dɨ́ nə́ ja shé mə́ gwáámb nyə sâ yí, ŋgwóómbʉ́lú wɔɔŋg í ká bə́ váál á jɨ́ɨ́ yí, a gwágʉlə shé.  
\v 15 Nda shé mə́ mpú nə́ á dʉ gwágʉlə mə́jəgʉla míshé nə́, shé mə́ mpú nə́mə́ nə́ shé é bii sâ shé mə́ gwáámb nyə yí. 
\p  
\v 16 \x - \xo 5:16 \xt Mat 12.31; Heb 6.4-6\x*Ŋkí muud mə dʉ́g *mínyɔŋʉ̂ yé ŋgə́ sá *sə́m, sə́m wɔɔŋgʉ́ nda bə sə́m í dʉ kə nə muud shwɨy dɨ́ yí, a jə́gʉlag nə Zɛmbî; Zɛmbî nyə é yə mínyɔŋʉ̂ yé wɔɔŋgʉ́ cʉg. Í é bə ntɔ́ njɨ shú mísə́m mí ádɛ́ kə nə buud shwɨy dɨ́ myá. Nəcé wúl sə́m í dʉ kə nə muud shwɨyʉd, mə aŋgɛ̂ nə cɨ́ nə́ muud jə́gʉlag nə Zɛmbî ja jɨ́ sə́m wɔɔŋg yí.  
\v 17 Misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ myâ lɨ́lɨŋgɨ̂ myɛ̂sh mísə misə́m, njɨ míl mísə́m mísə, myâŋ mí ádɛ́ kə nə muud shwɨyʉd myá. 
\p  
\v 18 \x - \xo 5:18 \xt 3.6, 9-10 \xk Mbʉ́wʉ́lú múúd: \xt Yuá 17.15; 2Te 3.3\x*Shé mə́ mpú nə́ muud yɛ̂sh mə́ byɛ̂l byélé á Zɛmbî yɛ́ nyə ádɛ́ ŋgə kə shwóg nə sálə mísə́m, njɨ Mwân mə́ Zɛmbî mə́ dʉ kyɛm mbií múúd wɔɔŋgʉ̂, Mbʉ́wʉ́lú múúd kú ná nə ŋkul mə sá nyə sâ.  
\v 19 \x - \xo 5:19 \xt Yuá 12.31; Gal 1.4\x*Shé mə́ mpú nə́ shé bâŋ bɨ́ buud ɔ́ Zɛmbî, shí mishwun nyɛ̂sh nyâŋ í njúl mpə̂l mə Mbʉ́wʉ́lú múúdʉd. 
\p  
\v 20 \x - \xo 5:20 \xt Yuá 1.14, 18; 11.25; 17.3; 20.28\x*Shé mə́ mpú nə́ Mwân mə́ Zɛmbî nyə a shí zə, zə wá shé fʉg mílámʉ́d nə́ shé mpúg Fwámɛ́ Zɛmbî, shé mə nada leedyá nə Fwámɛ́ Zɛmbî. Mwân yé Yésus-Krîst wə́ mə́ sá nə́ shé bə́g buud ɔ Fwámɛ́ Zɛmbî. Nyə, Yésus-Krîst jɨ Fwámɛ́ Zɛmbî, a jɨ cʉg á kandʉgə kandʉgə. 
\p  
\v 21 \x - \xo 5:21 \xt 1Kr 10.14\x*Yé bwán bâm, bɨ ɔ́ dʉ bɛy ózɛmbî wâ yadʉ́g!