\id ROM - Maka NT [mca] -Paraguay (web 2014) \h ROMANOS \toc1 ROMANOS \toc2 Romanos \toc3 Ro \mt1 ROMANOS \c 1 \s1 Pablo yojo in mexe wetfel. \p \v 1 Yakha' Pablo, ƚeqejkunenek ha' Jesucristo, t'eku'myiiji' qu' ya'apostoli'ij, qa tseqethenju' qu' henfel ke' ƚe'sits wi'tlijei ta'ƚets pa' Intata t'ejuyets ha' Jesús.\x * \xo 1:1 \xt 1Co 1:1; 9:1; 2Co 1:1; Hch 9:15; 13:2; Ga 1:15; Mr 1:14\x* \v 2 In yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata ke' ƚe'sits ƚe'lijei qa i'nijji' pa'aj pe' profetas'ik'i in yika'ajji' pa'aj.\x * \xo 1:2 \xt Tit 1:2; Lc 1:70; Ro 3:21; 16:26\x* \v 3 Eke' wi'tlijei yiwjutsiqen pa'aj hik ekewe' nifel ha' Ƚa's, hikha' in nekfik'i qa jukhewij qa ta'ƚets pe' ƚawa'mhitsik'i ta'ƚets pa' David'ik'i.\x * \xo 1:3 \xt Mt 1:1; Jn 1:14; Ro 4:1; 9:3,5; 1Co 10:18\x* \v 4 Qa in ta'ƚets in hats iƚa'x iye ma' qa yinikfe'l in Ƚaa'sija pa' Intata qa yinikfe'l iye pa' yijaa'ija in ƚet'unha'x qe pakha' ƚunyee'jija hakha'an ta'ƚets pa' Espíritu Santo. Hakha'an hik hakhaa'ija Jesucristo Yatsat'ax'inij.\x * \xo 1:4 \xt Hch 10:38; 13:33; 17:31; 26:23; Mt 4:3\x* \v 5 Ha' Jesucristo hikha' ta'ƚets aka' ƚe'wis nite' yeweju'ƚtaxiƚij qu' nana'li'ƚ ye'm aka'an in ya'apostolitsi'ƚij qe qa' hisu'unkenini'ƚij ene' week witsetits qa' nepiye'ek'i ke' ƚe'lijei ma' qa' niwqinhet qa' nijayan iye ha' Jesucristo.\x * \xo 1:5 \xt Hch 1:25; 6:7; 9:15; Ga 1:16; Ro 16:26\x* \v 6 Enewe' witsetits hit'ijets ekheweli'ƚ ƚa'ni'ƚ ji'teje'm hik enewe' te'nekumhi'yiiji' qa' natsat'etsij ha' Jesucristo.\x * \xo 1:6 \xt Jud 1; Ap 17:14\x* \v 7 Hika' ha'ne witfaakanek t'ejuyi'ƚ ei ekheweli'ƚ ƚe'su'unhei pa' Intata tetsetiyi' ek pa' witset Roma. Ekheweli'ƚ neqetheni'ƚju' qa' natsat'etsi'ƚ ej. Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewets qa qu' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ.\x * \xo 1:7 \xt Ro 5:5; 8:39; 1Ts 1:4; Ro 8:28; 1Co 1:24; 1Co 1:2-4\x* \s1 Pa' Pablo yisu'untax qu' namii pa' Roma. \p \v 8 Yojo qu' mexe hit'ij, ha' Jesucristo hikha' ta'ƚets qu' hit'ijets ƚe'wisij pa' yeqe Dios qe ta'ƚi'ƚ ewets week ekheweli'ƚ Roma ƚeiƚets, qe week ha'ne sehe' i'ye'ji'jij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij ha' Yatsat'ax'inij.\x * \xo 1:8 \xt Ro 16:19\x* \v 9 Pa' Dios hikpa' he'yithayi'yi'm weekij pa' yitawe'j qa henfel eke' ƚe'sits ƚe'lijei ha' Ƚa's, hikpa' nikfe'lij yiwets in yijaa'ija in nite' tsitapiji'iƚ ei qa k'iyinji'ij.\x * \xo 1:9 \xt 2Ti 1:3; Ro 9:1; 2Co 1:23; 11:31; Fil 1:3-5,8; Ef 1:16; 1Ts 1:2; 2:5,10; Flm 4\x* \v 10 Week ƚahatsiyij qa k'iyinji'ij qa hitjiijetspha'm pa' Intata qu' ƚexke'yi'ij, ma' qa' hats ƚeke'ye' qu' natsami'ƚ ei,\x * \xo 1:10 \xt Hch 18:21; Ro 15:32\x* \v 11 qe qii'ija in hisu'un qu' k'eweni'ƚ qe qa' k'efeni'ƚ iye qa' les et'unitsi'iƚij iye qu' ijayani'ƚ ha' Jesucristo.\x * \xo 1:11 \xt Hch 19:21; Ro 15:23\x* \v 12 Les ƚe'wis yijat'ij qu' hit'ij, qa' jinatkakƚinij wetju'ƚ pa' na'l ine'm nite' inqekuyejeyij ha' Jesucristo. \v 13 Nite' hisu'un qu'nte' enikfe'li'iƚets yejefets in hats olotsij in hatji'lettaxij qu' nek'injiwitsheni'ƚ ei yamijii hane'ej in mexe nite' ƚeke'. Qe ka' hisu'un kakha'an qu' nana'l iye pe'qu' ƚeye' qu' heyithayi'yi'ƚ etji' in ƚunyejeyek hekhewep witsetits.\x * \xo 1:13 \xt 1Co 10:1; 11:3; Hch 19:21; Jn 4:36; Ro 15:16; Fil 1:22; Col 1:6\x* \v 14 Na'l pa' haiyajaxti'yijets hik ƚunye'j qu' yekumhifkineyi'ipji' pe' week pekhewe' nikfe'lets ke' griego ƚe'lijei qa pe' nite' nikfe'lets ke' griego ƚe'lijei, pekhewe' wekwek nikfe'lets qa pekhewe' ham nikfe'le'ets.\x * \xo 1:14 \xt Hch 28:2\x* \v 15 Hik ta'ƚijupi' in qi in hisu'unetsha qu' natsami'ƚ ei qa' k'efe'ljiiƚimek eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij ekheweli'ƚ in ƚa'ni'ƚi' ek pa' witset Roma.\x * \xo 1:15 \xt Ro 15:20; 1Co 9:16\x* \s1 Eke' ƚe'sits wi'tlijei hik ekewe' ƚet'unha'x pa' Intata. \p \v 16 Yakha' nite' hewepinij in henfel ke' ƚe'sits wi'tlijei qe hik ekewe' ƚet'unha'x pa' Intata qe qa' iƚa'xe' week pakha' qu'nte' neqeku'ye', yojo pa'aj pe' judiol ma' qa i'nk'aƚe qa weekij pekhewe' nite' judiol.\x * \xo 1:16 \xt 2Ti 1:8,12,16; 1Co 1:18,24; Hch 3:26; Ro 2:9; Jn 7:35\x* \v 17 Eke' ƚe'sits wi'tlijei ji'yethinij pa'n ƚunye'j qu' jinatsathenket pa' Intata. Qu' jinatsathenket ta'ƚets in nite' jiteqeku' ma' qa lees t'ijaifik'i pa' nite' inqekuye'jij, hik aka' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei in yit'ij: \qt —Pa'qu' jukhewe' in yatsathen qa' iƚa'xe' qe ta'ƚets pa' nite' ƚeqekuye'j.—\qt*\rq (Hab 2:4)\rq*\x * \xo 1:17 \xt Ro 3:21; 9:30; Fil 3:9; Ga 3:11; He 10:38\x* \s1 Pa' ƚewuƚ'ax ene' jukhew qa efuts. \p \v 18 Qe pa' ƚawak pa' Intata ta'ƚiipha'm na' wa's in jinikfe'lets. Pa' qi ƚawak t'ejuyets pe' uƚ'ets qa yeqeku' iye. Pe' ƚewuƚ'ets pekhewe'en ta'ƚets in nite' ƚexkelij qu' nepiye'ek'i pekhewep eke' yijaaltaxija in ƚe'sits wi'tlijei.\x * \xo 1:18 \xt Ro 5:9; Ef 5:6; Col 3:6; 2Ts 2:6-10\x* \v 19 Qe ke' hats yinikfe'l in t'ejuyets pa' Intata ƚekhewel hats nikfe'ltaxetsha, qe pa' Intata ƚakhaa'ija in yikfelittaxets.\x * \xo 1:19 \xt Hch 14:17; 17:24-27\x* \v 20 In ipƚu'uk'i ek pa'aj in i'nk'a yaqsiijkii pa' Intata ha'ne sehe' qa na' wa's iye in nikfe'ltaxets ene' jukhew qa efuts in na'l pa' Intata, qa nikfe'ltaxets iye pa' nite' yili'ij ƚet'unha'x yemjeetax in nite' yi'wentax. Nikfee'ltaxetsha in nite' ham qe ta'ƚets ene' jite'wen ƚaqsijiiju'. Qa hik ta'ƚijupi' in ham weju'ƚi'ij qu' nittaxijets: —Nite' tsikfe'li'ƚets, me na'l pa' Dios, me i'nƚi'i qu' ham Diose'.—\x * \xo 1:20 \xt Mr 10:6; Job 12:7-9; Sal 19:1-6; Jer 5:21-22\x* \v 21 In hats nikfe'ltaxetsha in na'l pa' Intata, qa nite' yisu'un qu' niwqinhet in qitax in Dios qa nite' yit'ijetspha'm iye: —Ƚe'wisij.— Ƚekhewel in wo'taxii pa' Intata qa wekwekƚe ham weju'ƚi'ij yijamti'ijets yumtitax qu' hik ƚunyejeye' pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' pe' uƚ'ets ƚaqjamtikineyejeikii in les hik ƚunyejei qu' noo'ye'kii.\x * \xo 1:21 \xt 2R 17:15; Jer 2:5; Ef 4:17-20\x* \v 22 In wanamitij in nikfe'lets pe' wekwek ma' qa week neƚuts les in ham nikfe'le'ets.\x * \xo 1:22 \xt Jer 10:14; 1Co 1:20\x* \v 23 Qe ƚekhewel yitujtseikanintax pa' ƚunye'j pa' Intata, hikpa' nite' wa'm, qa yojonkettaxik'i ne'ej witeqsi'nq'alits, ƚesi'nq'alits ene' jukhewƚe hik enewe' wa'm, qa yumtitax iye qu' hik ƚunye'je' ene' junatai qa week ene' inqa'metets qa na'aj q'oiq'oi qa week iye ni'khewepij nekij sehe' eju'.\x * \xo 1:23 \xt Sal 106:20; Jer 2:11; Hch 17:29\x* \v 24 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in hats inye'jƚu' in yiwejinƚi'ij enewe'en qu' naqsiijkii pa' ƚekhewelƚe in yisu'un qu' naqsiijkii uƚ'ax. Ma' qa yaqsiijkii pakha' les in yeqwepin wanawitjiƚeju'kii nite' yiwqinhetji' ƚ'esenits jukhew qa efuts.\x * \xo 1:24 \xt Ef 2:3; 4:19\x* \v 25 Nite' nek'enheyu'ets pa' yijaa'ija in t'ejuyets pa' Intata qa ewi'ƚƚe pa' witwejtitsi' in yisu'unik'i. Iyinii qa t'ithayi'yi'm iye ne' ƚaqsijiiƚeju' pa' Intata qa nite' iyinii pa' yijaa'ija in Dios hikpa' yijat'ij neniwqinhetji'ha ene' week ƚahatsiyij.\x * \xo 1:25 \xt Is 44:20; Jer 10:14; 13:25; 16:19; Ro 9:5; 2Co 11:31\x* \v 26 Ma' qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in hats inye'jƚu' in yiwejinƚi'ij enewe'en pakha' ƚekhewelƚe in yisu'un qi in yeqwepintax. Efuts yitujtseikanin ƚunyejei qa yili'ij pa' ƚeqjunyejeitaxij pa' Intata, ma' qa wapilƚe wetju'ƚ.\x * \xo 1:26 \xt 1Ts 4:5\x* \v 27 Qa hik ƚeqfenyejei ƚewek iye ne'ej jukhew yili'ij iye pa' hats ƚeqjunyejeitaxij pa' Intata qa nite' yisu'un pe'qu' efuye' qa ewi'ƚƚe in qi in wo'oikii na'aj ƚejukhewifetax. Jukhew in wapilƚe wetju'ƚ qi in yeqwepin in yaqsiijkii. Qa hik ta'ƚijupi' in testi'yij qu' na'nij pakha' hats t'ejuiƚe'ets in ƚantanithenkeye'j.\x * \xo 1:27 \xt Lv 18:22; 20:13; 1Co 6:9\x* \v 28 Enewe'en in yumti qu' ham ne'weju'ƚi'ij qu' nenikfe'ltaxets pa' Intata, ma' qa pa' Intata qa tisij enewe'en qu' naqamaxji' pa' uƚ'ax pe' ƚaqjamtikineyejeikii. Ma' qa' naqsiijkii pakha' nite' ƚeke'tax qu' naqsiijkii yeqwepintax. \v 29 Enewe'en hats qi in topolij in nite' yatsathen, qi in topolij pe' ƚewuƚ'ets, qi in topolij iye in qi in yisu'un eke' wekwek, napjaxƚe etskii iye pe'ye' qa yawtshetenƚe, qi in topolij in eqemtshenetsitsij pe'ye', eqek'unhets, ek'eƚenhets, aqaqanhetsitsijkii pe'ye', uƚ'ax yukinji' na'aj yepi'ye' ek'i wi'tlijei ƚe'wistaxik'i, ifaakatenhets.\x * \xo 1:29 \xt 2Co 12:20\x* \v 30 Uƚ'etsik'ikii ƚe'lijeyij pekhewepe', yuteenija pa' Intata, yisu'unƚe qu' niwakaninkii pa'qu' niyetij, weniwqinhet, yumti qu' les nat'anipji' pekhewep, yisu'un qu' nojo'oj pa'qu' naqsiijkii qu' i'nk'a ne'twenhetii uƚ'ax, nite' tek'enets pe'qu' ƚ'alheye',\x * \xo 1:30 \xt Sal 5:5; 2Ti 3:2\x* \v 31 nite' nikfeliyu'ets pe'ye', nite' ƚeke' qu' jinetjumtitaxijets pa'qu' neniwjutsiqentaxij, hamitsi'm pa' witeqsu'unka'x qa nite' neq'elet iye.\x * \xo 1:31 \xt 2Ti 3:3\x* \v 32 Ƚekhewel hats nikfee'ltaxetsha pa' ƚ'anye'jij pa' Intata pe' yaqsiijkii in ewi'ƚƚe in weju'ƚij pa' witwamhi', qa nite' ewi'ƚe' in yaqsiijkii aka'an qe in yi'sinhetijupi' iye in yaqsiijkii iye pekhewep aka'an.\x * \xo 1:32 \xt Ro 6:21; Lc 11:48; Hch 8:1; 22:20\x* \c 2 \s1 Pa' Intata yitanithenij hatse' pa' hats ƚuk'e' pa' yaqsiijkii. \p \v 1 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in hats ham e'm pa'qu' ittaxij, akha' in ƚittaxijets qu' uƚ'axe' pakhape', ma' qa hats akha'ƚe ete'm in ƚanalitik'i pa' ejunye'j, qe in ƚittaxijets qu' uƚ'axe' pakhape' iye akha' hik ejunye'j iye qe pa' yaqsiijkii hik ƚunye'j iye pa' ƚaqsiijkii.\x * \xo 2:1 \xt Lc 12:14; Ro 1:20; 9:20; 14:22; 2S 12:5-7; Mt 7:1\x* \v 2 Hats jinikfe'ltaxetsha pa' Intata qu' nitanithen hatse' pe' yaqsiijkii ekewe' wekwek uƚ'ets. Nite' yaf'ali'ƚi'ij pa'qu' nitanithen qe yijaa'ija. \v 3 Akha' in ƚejeƚtaxik'ui pe' uƚ'ets yaqsiijkii pekhewep, ¿me ƚumtitax qu' uja'xe'ƚe qu' nitanithen hatse' pa' Intata qa akha'ƚe qa'nte' natanithane' hatse' in hik ejunyejeitax in ƚaqsiijkii iye pe' wekwek uƚ'ets? \v 4 ¿Me ƚuten pa' Dios in qi pa' ƚeqifenkeye'jtax ej? ¿Me ƚuten iye in mexe ham ƚeqfenye'jetax ej qa notkitax ewets iye qe akha' nite' ƚenikfe'lets in neƚistaxij pa' qi ƚeqifenkeye'jtax ej hats'inha qu' ili'ij pe' uƚ'ets ma' qa' ek'enets?\x * \xo 2:4 \xt Ro 3:25; 9:22; 11:22; Ex 34:6; 1Ti 1:16; 1P 3:20; 2P 3:9,15\x* \v 5 Qa yape'enhaƚe nite' ƚ'impiye' qa ƚit'unhet iye pa' atawe'j in nite' ƚitujtseikanin pa'qu' ejunye'je'. Ma' qa hats akha'ƚe ete'm in ƚ'ijatshenfik'i pa'qu' antanithenkeye'je' hatse' pa' neƚuji' qu' namtaxets qu' nethinij pa' Intata pa'qu' ƚuk'eye' qu' nitanithenij week ewiƚei. Nite' yaf'ali'ƚi'ij qe yijaa'ija pa'qu' nitanithen.\x * \xo 2:5 \xt Dt 32:34; Pr 1:18; Sal 110:5; 2Co 5:10; 2Ts 1:5; Jud 6\x* \v 6 Ma' qa pa' ƚuk'e' \qt pa' yaqsiijkii week ewiƚei ene' jukhew qa efuts qa' hik ƚuk'eyejeek hatse' pa'qu' nijaninij.\qt*\rq (Sal 62:12)\rq*\x * \xo 2:6 \xt Pr 24:12; Mt 16:27\x* \v 7 Ƚakha' tisij hatse' pa' witiƚa'x nite' yili'ij pekhewe' nite' yo'qmositij in yaqsiijkii pa' ƚe'wis, qa wo'oiha iye pa'qu' ƚesaxitsi'imkii hatse' qa pa'qu' ƚuk'eleji' hatse' na' wa'sji' qa wo'oiha iye qu' nana'li'm hatse' pa' nite' witwamhi'.\x * \xo 2:7 \xt 1Co 15:42,50,53; Lc 8:15; He 2:7; 10:36; 1P 1:7; Mt 25:46\x* \v 8 Qa pekhewe' ƚekhewelƚe ƚete'm in watjamtiƚetets, qa yuten iye pa' yijaa'ija in yit'ij eke' Intata ƚe'lijei qe ewi'ƚƚe in tek'enets pa' nite' yatsathen. Ma' qa qi qu' na'nayu'um qa qi iye hatse' qu' nitanithen qe nite' nek'enheyu'ets.\x * \xo 2:8 \xt 2Co 12:20; Ga 5:20; Fil 2:3; Stg 3:14,16; 2Ts 2:12\x* \v 9 Pekhewe' yaqsiijkii pa' uƚ'ax na'l hatse' pa' qi qu' naats'e'ej ma' qa' qi qu' nanaitaxik'i ƚunye'jkii, qa' nojo'oj pe' judiol qa i'nk'aƚe pe' nite' judiol.\x * \xo 2:9 \xt Ro 1:16; 8:35; Hch 3:26; 1P 4:17\x* \v 10 Qa pekhewe' yaqsiijkii pa' ƚe'wis qa' netesti'yij pa'qu' ƚesaxitsi'imkii qa' netesti'yij iye pa'qu' ƚuk'eleji' qa' netesti'yij pa'qu' ƚ'ikesimeyaxitse'ƚekii, qa' nojo'oj iye pe' judiol qa i'nk'aƚe pe' nite' judiol, \v 11 qe pa' Intata week ƚeqjunyejeyij.\x * \xo 2:11 \xt Dt 10:17; Hch 10:34; 1Co 9:21\x* \s1 Ham pa'qu' nat'intaxkii hatse' pe' ƚewuƚ'ets. \p \v 12 Week pekhewe' nite' nikfe'lets ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) qa yaqsi'jƚi'ijkii pa' uƚ'ax qa hik ta'ƚijupi' qu' netwu'mhitiiji'jukii iye pa' fe't. Qa pekhewe'ƚe nikfe'ltaxets ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) qa yape'enhaƚe yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa nite' yaqsiijkii pa' yittaxij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) qa hik aka' qu' nata'ƚets qu' netwu'mhitiiji'jukii pa' fe't. \v 13 Qe pa' Intata nite' yit'ijets qu' natsathen pekhewe' qu' nepiye'ƚi'ik'i ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley), pekhewe' qu' naqsiijkii yijat'ij pa' yit'ij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa hik pekhewe' yijat'ij qu' nit'ijets pa' Intata qu' natsathen.\x * \xo 2:13 \xt Mt 7:21,24; Jn 13:17; Stg 1:22\x* \v 14 Qa pekhewe' nite' judiol in hamitstaxi'm qa nite' nikfe'ltaxets iye ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa yaqsi'jƚi'ijkii hik ƚunye'j pa' yit'ij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa hik ta'ƚijupi' in hats hik ƚunye'j qu' nenikfe'lets kekhewe' yit'ij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i.\x * \xo 2:14 \xt Hch 10:35; Ro 1:19\x* \v 15 Qe ƚekhewel inq'ethinij in hats i'nji' pe' ƚatawjets kekhewe' yit'ij ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i. Qa inq'ethinij in yoksi'wen in yumti qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax qa in yumti iye qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis.\x * \xo 2:15 \xt Ro 2:27\x* \v 16 Aka'an aka' ƚunye'jkii hik qu' ƚunye'je' hatse' pa' neƚuji' pa' Intata qu' netistaxij ha' Jesucristo qa' nejeyumtshen qa' nethinij iye pe' yat'intaxkii ene' jukhew qa efuts. In ƚunyejeyek kekhewe' hats henfel.\x * \xo 2:16 \xt Hch 10:42; 17:31; Ro 3:6; 14:10; 16:25; 1Co 15:1; Ga 1:11; 1Ti 1:11; 2Ti 2:8\x* \s1 Pakha' yijaa'ija in judío. \p \v 17 Qa akha' in ƚanamitij in e'judio qa ƚanamitij iye ekewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa in ƚanamitij iye pa' Dios\x * \xo 2:17 \xt Mi 3:11; Jn 5:45; Ro 9:4\x* \v 18 qa in ƚenikfe'lets iye pa' yisu'un, qa ƚenikfe'lets iye qu' ejeƚji' pakha' les in ƚe'wisju' qu' aqsiijkii, qe ƚ'ijatshenheti'yij ke' Moisés ƚe'lijei.\x * \xo 2:18 \xt Fil 1:10\x* \v 19 Qa qi'ija iye in ƚumti qu' akha'ye' qu' ijts'enkii pekhewe' ƚit'ijets in hik ƚunyejei qu' puk'aletse', qa qi'ija iye in ƚumti qu' akha'ye' qu' ƚefetitjiye'ej pekhewe' ƚit'ijets in i'ni' pa' nookii, \v 20 yijatshen pekhewe' nite' teqeneƚuikii qa maestro iye pekhewe' wo'twomenhet, qa akha' qa ƚaqsi'jtax kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, hik kekhewe'tax qek nikfelitets pa' ƚunye'j pa' yijaa'ija.\x * \xo 2:20 \xt Ro 3:31; 2Ti 1:13; Is 2:1-4; 42:6-7; 49:6\x* \v 21 Akha', in ƚ'ijatshen pekhewep, ¿me ƚe'nijatshenƚe ete'm? Akha' in ƚi'nq'ijatshenij qu' hasu'uj pa'qu' net'ejtenkii, ¿me nite' ƚ'ejtenkii?\x * \xo 2:21 \xt Mt 23:3-7\x* \v 22 Akha', in ƚit'ijets qu' hasu'uj pa'qu' nowo'oi efuye' in hats na'l pe'qu' ƚewhe'ye'ye', ¿me nite' ƚowo'oi pe'qu' efuye' in hats na'l pe'qu' ewhe'ye'ye'? Akha' in ƚanamitij in ƚuten pekhewe' witeqsi'nq'alits, ¿me ham ƚekaxi'ik'ui pe' ƚe'lijtsitjiyits?\x * \xo 2:22 \xt Hch 19:37\x* \v 23 Akha' in qi in ƚiwqinhetji' kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) ¿me ƚiwqinhet pa' Intata qu' otsipji' kekhewe' yit'ij pa'aj pa' Moises'ik'i (ley)?\x * \xo 2:23 \xt Mi 3:11; Jn 5:45; Ro 9:4\x* \v 24 Qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: \qt —Pe' nite' judiol yit'ijets uƚ'ax ka' ƚii pa' Intata qe ta'ƚi'ƚ ewets\qt*\rq (Is 52:5)\rq* qe ƚ'otsi'ƚipji'kii kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley).—\x * \xo 2:24 \xt Ez 36:20-23; 2P 2:2\x* \v 25 Qe yijaa'ija kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión)\f + \fr 2:25 \ft Circuncisión ikji' yisa'xii qa yiwu'm ƚammi's pa' ƚ'aj ƚ'aka'the'ei pa' ƚoso'.\f* aka'an iye na'l pa' weju'ƚij qu' aqsiijijkiiha pa' yit'ij kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, qa qu' nite'ƚe aqsi'ji'ijkii pa' yit'ij kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, qa ham ne'weju'ƚi'ij in ƚiwumtax axpa's (circuncisión).\x * \xo 2:25 \xt Jer 4:4; 9:25\x* \v 26 Hik ta'ƚijupi' pekhewe' nite' judiol in nite' yaqsi'jtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) qa yaqsi'jƚi'ijkii pa' yit'ij kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, ma' qa hats hik ƚunyejei qu' hats naqsi'jijkii kakha' yiwum ƚaxpa's (circuncisión).\x * \xo 2:26 \xt Ro 3:30; 8:4; 1Co 7:19; Ef 2:11\x* \v 27 Pakha' nite' judío qa nite' yaqsi'jtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's qa tek'enƚe'ets pa' yit'ij ke' Moisés ƚe'lijei qa hik ta'ƚijupi' qu' nuten qe akha' in ƚaqsijtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's qa na'ltax e'm iye kekhewe' wenittaxij yika' pa'aj pa' Moises'ik'i qa nite'ƚe ƚ'ek'enets.\x * \xo 2:27 \xt Mt 12:41\x* \v 28 Qe nite judío ha'ne laxa, qa kakha' iye yiwu'm ƚaxpa's ma' qa na'l na'aj jiif'iji' ha'ne i'naj,\x * \xo 2:28 \xt Jn 8:39; Ro 9:6; Ga 6:15\x* \v 29 qe pa' yijaa'ija yijat'ij in judío pakha'an ta'ƚets pa' ƚatawe'j, qa in yaqsiijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's qa ta'ƚets pa' Espíritu Santo in tetli'jju' pa' ƚatawe'j qa nite' ta'ƚets kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i. Pakha'an in ƚunye'j aka'an qa nite' ene' jukhewƚe qu' ni'sinhetij qe pa' Intata hik pakhaa'ija in yi'sinhetij aka'an.\x * \xo 2:29 \xt Fil 3:3; Col 2:11; Ro 7:6; 2Co 3:6; 10:18; Jn 5:44; 12:43; 1Co 4:5\x* \c 3 \s1 Pa' Intata yaqsiijkii pa'qu' hats nit'ij. \p \v 1 Ma' hayits, qa hane'ej ¿ƚekpa' weju'ƚij in je'judio? ¿Qa ƚekpa' iye weju'ƚij kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión)? \v 2 Aka'an olots weju'ƚij pakha'ƚe qu' ƚunye'je' qe yojo pa'aj in t'eku'miiji' pa' Intata pekhewe' judiol in tisij ekewe' ƚe'lijei qu' naqsi'j.\x * \xo 3:2 \xt Dt 4:8; Sal 147:19; Ro 9:4; Hch 7:38\x* \v 3 Ye'ehe hane'ej, pe'qu' uja'xe' qu' neqeku' ¿me yili'ijupi' pa' Intata pa'qu' hats nit'ij qu' nata'ƚets pekhewe'en in yeqeku'?\x * \xo 3:3 \xt Ro 10:16; He 4:2\x* \v 4 Aka'an nite' hik aka' ƚunye'j. Pa' Intata yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij yemjeetax pa'qu' nowotk'onƚetaxkii. Hik ta'ƚijupi' ka' we'nika'ajji' pa'aj in yit'ij: \qt —Akha' pa' Intata, yijaa'ija pa'qu' hats it'ij. Akha' ƚanaxij pakha' qu' nittaxijets qu'nte' yijaayi'ija pa'qu' hats it'ij.—\qt*\rq (Sal 51:4)\rq*\x * \xo 3:4 \xt Lc 20:16; Ro 3:31; Sal 116:11\x* \v 5 Qa pa'qu' injunye'je' in nite' jitatsa'then qu' les nanalitetsju' in yatsathen pa' Intata qa ¿pa'n qu' jintit'ijju'? ¿Me jitit'ijju' qu' nite' nasini'ik'i pa' Intata in yit'ijets qu' jinitanithen? (In ƚ'anye'jek na'aj jukhew qe iyet aka' hit'ij.)\x * \xo 3:5 \xt 2Co 6:4; Ga 2:18; 3:15; Ro 4:1; 5:8; 6:19; 7:7; 8:31; 9:14,30; 1Co 9:8; 15:32\x* \v 6 Qu' jintit'ijju' qu' nite' natsathene' pa' Intata, aka'an nite' ƚe'wis. Qa qu' hik aka' ƚunye'je' ¿me ƚeke' qu' nitanithen pa' Intata ha'ne week sehe' epji'?\x * \xo 3:6 \xt Ro 2:16\x* \v 7 Na'l pa'qu' nit'ij: —Pa' yiwejtitsi' qu' hikpa' nata'ƚets in na'letsju' pa' yijaa'ija ta'ƚets pa' Dios ma' qa t'ijaifik'i in olots pe' yiwqinhetji', ¿qa inhats'ek qu' natstanithen pa' Dios qu' hik ƚunye'je' qu' yuƚ'axe'?—\x * \xo 3:7 \xt Ro 9:19\x* \v 8 ¿Inhats'ek in nite' yit'ij yijat'ij: —Yape jitaqsiijkii pa' uƚ'ax hats'inha qa' les qiye' pa' ƚe'wis?— Aka'an hik aka' ƚunyejei in wotk'oni'ƚyijkii qa yit'ijets in hik aka' pa' k'inq'ijatsheni'ƚij. Qa hatsƚe jutsiqets qa yatsathenik'iha iye qu' nattanithenhetii.\x * \xo 3:8 \xt Ro 6:1\x* \v 9 ¿Ƚekpa' jitafaakateji' iku'uj? Inekhewel in je'judio ¿me les jit'anipji' pekhewep? Nite'. Qe yekheweli'ƚ hijatsheni'ƚij ne' judiol qa ne' nite' judiol iye in i'nipji' pa' uƚ'ax qa tenek'enhe'yipji'.\x * \xo 3:9 \xt Ro 1:18-32; 2:1-29; 3:19,23; 11:32; Ga 3:22\x* \v 10 Qa aka'an ka' we'nika'ajji' in yit'ij: \qt —Ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' natsathen, haamija.\qt*\x * \xo 3:10 \xt Sal 53:1-3; Ec 7:20\x* \v 11 \qt Ham pa'qu' nenikfe'lets. Ham pa'qu' nowoo'oyha pa' Dioosija.\qt* \v 12 \qt Week ikik'i pakha' tujtseika' wit'ikheyi'j, hikpa' ta'ƚets in hats ham weju'ƚi'ij enewe'en. Ham pa'qu' naqsiijkii pa' yijaa'ija in ƚe'wistax, haamija.\qt*\rq (Sal 14:1-3)\rq* \v 13 \qt Pe' ƚaqawjets hik ƚunyejei ne'ej nimeƚuk in qhofij. Ƚelepepits aqaqanhetsitsijkii pe'ye'.\qt*\rq (Sal 5:9)\rq*\qt Pe' ƚejil na'li'm pa' q'oiq'oi ƚa'ti'.\qt*\em Sal 140:3\em* \v 14 \qt Topolij ƚejil pa' uƚ'ax qa qi iye in ek'imii.\qt*\rq (Sal 10:7)\rq* \v 15 \qt Pe' ƚef'iyei iyits qu' nekuma'xii pa'qu' nilan.\qt* \v 16 \qt Witwuƚ'eye'jju' qa a'tax iye pa' i'nji' pe' ƚ'ikheijei.\qt* \v 17 \qt Nite' nikfe'lets pa' wit'ikheyi'j ta'ƚets pa'qu' wit'ikesimeya'xe'ƚekii.\qt*\rq (Is 59:7,8)\rq* \v 18 \qt Nite' ewii'ƚij qu' na'nji' pe' ƚaqjamtikineyejeikii qu' ne'nijiweyiju'ƚ pa' Intata.—\qt*\rq (Sal 36:1)\rq* \v 19 Qa inekhewel jinikfe'lets week kekhewe' wenit'ij (ley), in uja'xƚe in t'ejuyets pekhewe' yatsat'etsipji' ekewe'en, hats'inha qa' ham pa'qu' niyetƚe, qe week qu' hats nitanit'etsƚetij in uƚ'etsets pa' Intata.\x * \xo 3:19 \xt Jn 10:34; Ro 2:9,12\x* \v 20 Qe ham pa'qu' nit'ijets pa' Intata qu' hats natsathen qu' nata'ƚets qu' naqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley). Qe ekewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj ewi'ƚƚe in t'ejuyets qu' jinenikfe'lets pa' witwuƚ'ax.\x * \xo 3:20 \xt Sal 143:2; Hch 13:39; Ga 2:16; Ro 4:15; 5:13,20; 7:7\x* \v 21 Kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) nite' ta'ƚets qu' jinilijju' pa' Intata qa hane'ej qa hats we'nethinkii hakha' qu' nata'ƚets yijat'ij qu' jinilijju' pa' Intata hikha' ha' hayiits i'nji' pa'aj ekewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qa nifel iye pa'aj pe' profetas'ik'i.\x * \xo 3:21 \xt Ro 1:2,17; 9:30; Hch 10:43\x* \v 22 Hakha'an hikha' Jesucristo, hikha' ta'ƚets qu' nenli'jju' pa'qu' jukhewe' qa efuye' iye pa' Intata, week pakha' qu' nite' neqeku'ye' hakha'an. Qa weekƚe pa'qu' ƚunye'je'ƚe\x * \xo 3:22 \xt Hch 3:16; Ga 2:16,20; 3:22,28; Ef 3:12; Ro 4:5,11,16; 10:4,12; Col 3:11\x* \v 23 qe week yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' nafits pakha' yisu'untax pa' Intata qu' ƚunye'je' na'aj jukhew qa efu iye.\x * \xo 3:23 \xt Ro 3:9\x* \v 24 Qa hane'ej qa hats jiyatsathenket qa ham ƚaja'ye' qe ta'ƚets pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qe ta'ƚets ha' Jesucristo in jiyilithinik'uikii pa' uƚ'ax.\x * \xo 3:24 \xt Ro 4:4,16; 1Co 1:30; Ef 1:7; 2:8; Col 1:14; He 9:15\x* \v 25 Pa' Intata yaqsiijkii qa week yi'wen ha' Jesucristo in wa'm infi qa t'ilitfik'i pe' ƚ'athits hats'inha pa' qu'nte' neqeku'ye' qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets. Hik aka' ji'yethinij pa' Intata qe qa' jinenikfe'lets Ƚakha' in yatsathen. Ƚakha' in nite' eq'itaqsuna'x qa qi in notki'ets pa'aj qu' natjai pe' witwuƚ'ets,\x * \xo 3:25 \xt 1Jn 2:2; 4:10; 1Co 5:7; He 9:14,28; 1P 1:19; Ap 1:5; Ro 2:4; Hch 17:30; 14:16\x* \v 26 hats'inha qa' ji'nethinij ha'ne ƚahats'ij in yatsathen pakha'an qa yatsathenket iye pakha' qu'nte' neqeku'ye' ha' Jesús. \v 27 Qa hik ta'ƚijupi' ¿pa'n i'ni' pa'qu' nanamitij qu' hats netetli'jju'? Ham. ¿Inhats'ek in ham? ¿Me ta'ƚets pa'qu' jintaqsiijkii? Nite'. Qe pakha' nite' inqekuye'jij ha' Jesucristo hikpa' ta'ƚets qu' jinili'jju' pa' Intata.\x * \xo 3:27 \xt Ro 2:17,23; 4:2; 9:31; 1Co 1:29-31\x* \v 28 Qe yekheweli'ƚ hats tsikfe'li'ƚets in ewi'ƚƚe qu' nata'ƚets pa' nite' inqekuye'jij ha' Jesucristo qu' jinili'jju' pa' Intata, qa nite' qu' jitek'entaxik'i eke' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qu' nata'ƚets.\x * \xo 3:28 \xt Hch 13:39; Ro 9:31; Ef 2:9; Stg 2:20,24,26\x* \v 29 Qa pa' Dios ¿me uja'xƚi'ijkii qu' ƚeqe Diose' pekhewe' judiol? Qa ¿me nite' ƚeqe Dios iye pekhewe' nite' judiol? Ehe, ƚeqe Dios iye pekhewe' nite' judiol.\x * \xo 3:29 \xt Hch 10:34; Ro 9:24; 10:12; 15:9; Ga 3:28\x* \v 30 Qe yijaa'ija in ewi'ƚƚe pa' Dios, hikpa' yatsathenket pakha' qu'nte' neqeku'ye' ha' Jesucristo pekhewe' judiol qa pekhewe' nite' judiol.\x * \xo 3:30 \xt Ro 4:11,16; 10:12; Ga 3:8\x* \v 31 ¿Me qa ikji' aka'an qu' ham ne'weju'ƚi'ij ekewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qu' nata'ƚets pa' nite' inqekuye'jij ha' Jesucristo? Nite', nite' hik aka' ikji'. Jitiwjutsiqen yijat'ij in na'l weju'ƚij ekewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).\x * \xo 3:31 \xt Lc 20:16; Mt 5:17; Ro 3:4; 4:3; 8:4\x* \c 4 \s1 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Abraham. \p \v 1 Qa hane'ej ¿pa'n qu' jintit'ij in t'ejuyets pa' yitanit'axij pa'aj pa' yaqwa'maxi'ƚik'i Abraham?\x * \xo 4:1 \xt Ro 1:3; 1Co 1:31\x* \v 2 Qu' yijaayi'ija qu' nata'ƚets pa'qu' naqsiijkii pa' Abraham'ik'i in yatsathen, pa' Abraham'ik'i qa ƚeke'tax qu' neniwqinhetij pe'ye' pe' yaqsiijkii qa teesƚe qek ƚeke'ye'tax qek neniwqinhetets pa' Intata. \v 3 Qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij: \qt —Pa' Abraham nite' yeqeku' pa' Intata qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen pa' Abraham.—\qt*\rq (Gn 15:6)\rq*\x * \xo 4:3 \xt Ga 3:6; Stg 2:23\x* \v 4 Ehe, na'aj t'ithayii nite' hik ƚunye'j qu' ƚenistitseƚe pe'qu' ƚajale', testi'yij qe ƚaja' in t'ithayii.\x * \xo 4:4 \xt Ro 11:6\x* \v 5 Qa pakha'ƚe qu' nite' nenithayikiye'taxij qu' natsathen qa nite'ƚe yeqeku' pa' Intata, hikpa' yatsathenket pa'qu' jukhewe' qa efu iye. Pa' nite' ƚeqekuye'j hikpa' ta'ƚets qu' nit'ijets pa' Intata yatsathen pakha'an.\x * \xo 4:5 \xt Jn 3:33; Ro 3:22\x* \v 6 Qa hik ƚunye'j iye pa' David'ik'i in iyetij iye pa'aj pa'qu' jukhewe' in ƚe'wisi'mkii qe pa' Intata yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen qa nite' ta'ƚets pa'qu' naqsiijkii. \v 7 Pa' David qa yit'ij: \qt —Ƚe'sitsi'mkii pekhewe' qu' hats netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qa tit'oyipji' iye pe' ƚewuƚ'ets.\qt* \v 8 \qt Ƚe'wisi'mkii pa'qu' ewi'ƚe' in hats yiwu'mik'ui qa hats nite' neqjunu'etskii pa' Yatsat'ax'inij pe' ƚewuƚ'ets.—\qt*\rq (Sal 32:1,2)\rq* \v 9 Ha'ne witisa'xi'mkii ¿me uja'xƚe qu' net'ejuyets pekhewe' judiol in yaqsiijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión)?\f + \fr 4:9 \ft Circuncisión ikji' yisa'xii qa yiwu'm ƚammi's pa' ƚ'aj ƚ'aka'the'ei pa' ƚoso'.\f* ¿Qa me nite' t'ejuyets iye pekhewe' nite' judiol in nite' yaqsiijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's? Hats jitepi'ye'ek'i iku'uj \qt pa' Abraham in nite' yeqeku' pa' Intata qa pa' Intata qa yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen pa' Abraham.\qt*\rq (Gn 15:6)\rq*\x * \xo 4:9 \xt Ro 3:30\x* \v 10 ¿Pa'n ƚahats'ij pa'aj pa' Intata in yit'ijets yatsathen pa' Abraham'ik'i? ¿Me hayiits in mexe nite' yisa'xii pa' ƚ'aj pa' Abraham'ik'i (circuncisión)? ¿Me i'nƚi'i in hats yisa'xii pa'aj? Nite'. In yit'ijets pa'aj pa' Intata yatsathen pa' Abraham'ik'i hayiits pa'aj in mexe nite' yisa'xii pa' ƚ'aj pa' Abraham'ik'i. \v 11 Qa i'nk'aƚe tisij pa'aj pa' Abraham qa yaqsiijkii pa'aj kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión), qe qa' jutsiqaxi'ij in yi'sinhetijupi' pa' Intata in yit'ijets yatsathen pa' Abraham qe ta'ƚets in nite' yeqeku'. Qa hik ta'ƚijupi' in hik ƚunyejei iye qu' nata'ƚets pa' Abraham'ik'i pekhewe' nite' yaqsi'jtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) qa nite'ƚe yeqeku' pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yi'wen in nite' yeqeku', ma' qa yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen enewe'en.\x * \xo 4:11 \xt Gn 17:10-11; Jn 3:33; Lc 19:9; Ro 3:22\x* \v 12 Qa pekhewe' yaqsiijkii kakha' circuncisión, ƚelits iye pa' Abraham'ik'i qa nite' ewi'ƚƚe in yaqsiijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión), qe in yijayanij iye pakha' yaqwa'maxi'ƚik'i Abraham'ik'i in hayiits pa'aj qi in nite' yeqeku' pa' Intata qa mente' yaqsiijkii pa'aj kakha' yiwu'm ƚaxpa's. \v 13 Pa' Intata yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i qa pekhewe' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i qu' netisij hatse' ha'ne sehe'. Qa aka'an in yiwjutsiqen pa'aj nite' ta'ƚets qu' naqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley). Pakha' ta'ƚets yijat'ij, pa' Intata in yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets pekhewe'en yatsathen qe ta'ƚets in nite' yeqeku'.\x * \xo 4:13 \xt Ro 9:8; Ga 3:16; He 6:15,17; 7:6; 11:9,17; Gn 17:4-6; 21:17-18\x* \v 14 Qe qu' pekhewe'ye' yaqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qu' hik pekhewe'ye' qu' netesti'yij hatse' ha'ne sehe', qekha hamtax ne'weju'ƚi'ij pa' nite' witqekuye'j qa in yiwjutsiqentaxi'm pa'aj aka'an pa' Intata pekhewe' nite' yeqeku' qekha hamtax iye ne'weju'ƚi'ij.\x * \xo 4:14 \xt Ga 3:18\x* \v 15 Qa ¿ƚekpa' ek qu' net'ejuyets kekhewe' wenit'ij pa'aj (ley)? Qe in na'l pa'qu' leye' qa na'ljeek pa'qu' nattanithenhetii. Qa in hamƚe pa'qu' leye' qa ham jeek pa'qu' not'otsipji'kii pekhewe' qu' nenittaxij.\x * \xo 4:15 \xt Ro 3:20; 7:7,10-25; 1Co 15:56; Ga 3:10\x* \v 16 Hik ta'ƚijupi' in ewi'ƚƚe pa' nite' inqekuye'jij pa' Intata qu' nata'ƚets qu' yijaa'ija qu' jineƚisij pa' yiwjutsiqen pa'aj. Qa nite' uja'xƚe qu' net'ejuyets aka'an pe' judiol nite' yeqeku' pa' Intata in hikpe' yaqsi'j pa' ley, qe t'ejuyets iye pekhewe' nite' judiol nite' yeqeku' pa' Intata in hik ƚunyejei pa' Abraham'ik'i in nite' yeqeku' pa'aj. Hikpa' Abraham'ik'i hik ƚunye'j qu' week jinta'ƚets inekhewel in nite' jiteqeku' pa' Intata\x * \xo 4:16 \xt Ro 3:24; 9:8; 15:8\x* \v 17 qe in yit'ij ke' we'nika'ajji' pa'aj Intata ƚe'lijei: \qt —Yakha' hats k'eni' qu' hik ƚunye'je' qu' elitse' pe'qu' olootse' ta'ƚetskii pe' witsetiikal.—\qt*\rq (Gn 17:5)\rq* Pakha' yit'ij aka'an hik pakhaa'ija pa' Dios nite' yeqeku' pa'aj pa' Abraham'ik'i, hik pakha' ƚeke' qu' netisij pe'qu' ƚiƚaxitse' pe'qu' hats nanaxtaxju' qa ƚeke' iye qu' naqsiijkii pakha' qu' mexe ham pa'qu' ni'wen.\x * \xo 4:17 \xt Jn 5:21; Is 48:13; 51:2; 1Co 1:28\x* \v 18 In hats jutsitaxtax pa' ƚilanyejei, qa pa' Abraham qa nite' yeqeku' qa qi in notki'ets pa' yiwjutsiqen pa' Intata qe qa' hik ƚunye'je' qu' ƚelitse' pe'qu' olootse' ta'ƚetskii pe' witsetiikal. Hik aka' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Intata pa' Abraham'ik'i in yit'ijets: \qt —Aka'an qu' ƚunye'je' pe'qu' nata'ƚ ewets.—\qt*\rq (Gn 15:5)\rq*\x * \xo 4:18 \xt Gn 15:5; 17:5,17; 18:11; He 11:12\x* \v 19 Qa nite' yoqmositij in nite' yeqeku'uk'i yemjeetax in wetwentax ƚete'm in hats ƚawa'ma'x qe hats k'esiyu'ets qu' cien (100) ƚeqe'ninqapitse' qa in ints'ateki' iye pe' ƚewhe'ye' Sara. \v 20 Pa' Abraham qi in nite' yeqenijanij in nite' yeqeku'uk'i pa' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Intata qa pa' nite' ƚeqekuye'j qa les in t'ijaifik'i qa qi in yiwqinhet pa' Intata.\x * \xo 4:20 \xt Mt 9:8\x* \v 21 Qii'ija in nikfe'lets pa' Intata in ƚeke' qu' naqsiimijkii pa' hats yiwjutsiqeni'm.\x * \xo 4:21 \xt Ro 14:5; Gn 18:14; He 11:19\x* \v 22 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata \qt in yi'sinhetijupi' qu' nit'ijets yatsathen pa' Abraham qe ta'ƚets in qi in nite' yeqeku'.\qt*\rq (Gn 15:6)\rq*\x * \xo 4:22 \xt Ro 4:3\x* \v 23 Qa aka'an in we'nika'ajji' nite' ewi'ƚƚe qu' net'ejuyets pa' Abraham'ik'i,\x * \xo 4:23 \xt Ro 15:4; 1Co 9:9; 10:11; 2Ti 3:16\x* \v 24 qe t'ejui inwets iye inekhewel, qe pa' Intata yi'sinhetijupi' iye qu' nit'ij inwets yatsathen qe ta'ƚets in nite' jiteqeku' hikpa' niihinik'uipha'm pa'aj pe' naxju' ha' Jesús hikha' Yatsat'ax'inij.\x * \xo 4:24 \xt Ro 10:9; 1P 1:21; Hch 2:24\x* \v 25 Hikha' testi'yij pa'aj pa' witwamhi' qe ta'ƚets pe' inwuƚ'ets, qa iƚa'xƚe iye qe qa' naqsiijkii qu' jinatsathenketik'ui pa' ƚeqjeƚinet pa' Intata.\x * \xo 4:25 \xt Ro 5:6,8,18; 8:32; Ga 2:20; Ef 5:2; 1Co 15:17; 2Co 5:15\x* \c 5 \s1 Je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pa' Intata. \p \v 1 In jiyatsathenket pa' Intata ta'ƚets pa' nite' inqekuyejeyij ha' Jesucristo. Ma' qa je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pa' Intata qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.\x * \xo 5:1 \xt Ro 3:28; 5:11\x* \v 2 Ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa pa' nite' inqekuyejeyij hakha'an ta'ƚets iye in hats ju'uyetsji' pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata. Qa aka'an qa hats nite' ƚeke' qu' naqam'inij. Ma' qa' je'ƚe'sitsi'mkii qe ta'ƚets pa' inwetjumtikineyejeyik'ui qu' jinamii hatse' pa' ƚe'wis ƚetset pa' Intata.\x * \xo 5:2 \xt Ef 2:18; 3:12; He 10:19-20; 1P 3:18; 1Co 15:1\x* \v 3 Qa nite' ewi'ƚƚe aka'an qu' jini'sinheti'mkii qe jiyi'sinheti'mkii iye in jitaats'e'ej pe' wekwek, qe jinikfe'lets in jitaats'e'ej pe' wekwek, qa leesjeek t'ijaifik'i in jet'uniju'ƚ pe' wekwek.\x * \xo 5:3 \xt Ro 5:11; 8:23; 9:10; 2Co 8:19; Mt 5:12; Stg 1:2-3; Lc 21:19\x* \v 4 Qa in jet'uniju'ƚ pe' wekwek qa jiyeƚisijek pa'qu' injunye'je', qa pa' injunye'j qa jiyeƚisijek pa' inwetjumtikineyejeyik'ui pe' hats yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata.\x * \xo 5:4 \xt Fil 2:22; Stg 1:12\x* \v 5 Qa pa' inwetjumtikineyejeyik'ui qa nite' jiyaqankii, qe pa' Intata yatsiiji'ju' pe' intawjets pa' ƚeqsu'unka'x inij qa pa' Espíritu Santo hikpa' jiyeƚisij pa'aj jiyikfelitets aka'an.\x * \xo 5:5 \xt Sal 119:116; Ro 9:33; He 6:18-20; Hch 2:33; 10:45; Ga 4:6; Tit 3:6\x* \v 6 Inekhewel in mexe hamtax ƚeke'ye' qu' ji'ƚiye', ma' qa in yamets pa' hats ƚenjeyumtshenek in te'nilitju' ha' Cristo qa wa'mifi pe' uƚ'ets jukhew qa efuts iye.\x * \xo 5:6 \xt Ga 4:4\x* \v 7 Jutsitax qu' nana'l pa'qu' nisu'un qu' nawa'mifi pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' yatsathen. I'nƚi'i qu' nana'ltax pa'qu' ewi'ƚe' qu' nisu'un qu' nawa'mifi pa'qu' neteik'unei. \v 8 Qa inekhewelƚe in mexe qi in juƚ'ets, ma' qa pa' Intata qa ji'yethinij in qi in jiyisu'uunija qa nukinju' ha' Ƚa's qu' nawa'm infi.\x * \xo 5:8 \xt Ro 3:5; 8:39; Jn 3:16; 15:13\x* \v 9 Qa hane'ej in hats je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ iye pa' Intata qe ta'ƚets pe' ƚ'athits ha' Cristo. Ma' qa les in yijaa'ija qu' ji'ƚiye' hatse' qa' nite' jinami'ii pa' qi ƚawak pa' Dios qe ta'ƚets ha' Cristo.\x * \xo 5:9 \xt Ro 1:18; 3:25; 1Ts 1:10\x* \v 10 Qe in mexe ƚ'ejuihifetstax'inij pa' Intata qa je'ƚe'sitsƚi'iƚ wetju'ƚ qe ta'ƚets in wa'm infi ha' Ƚa's, qa in je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ ma' qa les in yijaa'ija qu' ji'ƚiye' qe ta'ƚets in yijaa'ija ha' Ƚa's in iƚa'x iye.\x * \xo 5:10 \xt Ro 8:34; 11:28; 2Co 5:18-20; Ef 2:3; Col 1:21; He 7:25\x* \v 11 Qa nite' ewi'ƚƚe aka'an qe jitewqinhet iye pa' Intata qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo hikha' ta'ƚets in je'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pa' Intata.\x * \xo 5:11 \xt Ro 11:15; 2Co 5:18-20\x* \s1 Pa' ta'ƚets pa' yaqsiijkii pa' Adán qa pa' ta'ƚets pa' yaqsiijkii pa' Jesucristo. \p \v 12 Pa' ewi'ƚ jukhew ƚii Adán hikpa' ta'ƚets pa'aj in i'nk'a uiji'teje'm pa' uƚ'ax ha'ne week sehe' epji', qa pa' uƚ'ax qa ta'ƚetsek in uiteje'm pa' witwamhi', hik ta'ƚijupi' in week wa'm qe week yaqsiijkii pa' uƚ'ax.\x * \xo 5:12 \xt Gn 2:17; 3:6,19; 1Co 15:21,22,56; Ro 5:19,21; 6:23; Stg 1:15\x* \v 13 Pa' uƚ'ax ha'ne sehe' epji' hayiits pa'aj na'l in mexe hamtax pa'aj kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley). Qa yijaa'ija in ham pa'qu' nenikfe'liyu'ets pa' uƚ'ax in ham pa'qu' leye'.\x * \xo 5:13 \xt Ro 4:15\x* \v 14 Qa ƚunye'j ji'ij in week wa'm in ta'ƚii pa' Adan'ik'i qa yamijii pa' Moises'ik'i, week wa'm pekhewe' nite' yaqsi'jtaxijkii pa' yaqsiijkii pa'aj pa' Adan'ik'i in nite' tek'enets pa' ewi'ƚ wenittaxij. Pa' Adan'ik'i hikpa' wetjeyumtshenijupi' hakha' Cristo in hats nam.\x * \xo 5:14 \xt Os 6:7; 1Co 15:45\x* \v 15 Qa nite'ƚe ƚeke' pa' uƚ'ax yaqsiijkii pa'aj pa' Adan'ik'i qu' jintawapjuƚentaxiju'ƚ pa' jiyeƚisƚi'ij pa' Intata. Qe in ta'ƚets in yaqsiijkii pa' uƚ'ax pa' ewi'ƚ jukhew qa naxju' pe' olots. Qa lesƚe in ƚe'wis wiikfik'i pakha' ƚeqifenkeye'j inij pa' Intata qa ha' ewi'ƚ jukhew, Jesucristo pa' ƚeqifenkeye'j inij in jiyeƚisƚi'ij iye qa yatsathen pe' olots.\x * \xo 5:15 \xt Hch 15:11\x* \v 16 Qa nite' ƚeke' iye qu' jintawapjuƚentaxiju'ƚ pa' jiyeƚisƚi'ij pa' Intata pakha' nalit pa' ƚewuƚ'ax pa' Adán. Qe pa' nalit pa' ƚewuƚ'ax pa' Adán, pakha'an pa' witaxtanithenkeye'j hikpa' ta'ƚets pa' ewi'ƚ witwuƚ'ax. Qa pakha'ƚe jitestiiƚi'ij ham ƚaja'ye' qe ta'ƚets pe' olots inwuƚ'ets qe qa' jinatsathenket.\x * \xo 5:16 \xt 1Co 11:32\x* \v 17 Qe in yaqsiijkii pa' uƚ'ax pa' ewi'ƚ jukhew qa ta'ƚets in na'l pa' witwamhi'. Qa nite'ƚe hik ƚunye'j in les in ƚe'wis wiikfik'i pekhewe' olots testiiƚi'ij pa' qi witqi'fenkeye'j qa in testiiƚi'ij iye ham ƚaja'ye' qu' netetli'jju' ma' qa' iƚiye' qe ta'ƚets ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Jesucristo.\x * \xo 5:17 \xt 2Ti 2:12; Ap 22:5\x* \v 18 Ye'ehe, pakha' ewi'ƚ witwuƚ'ax in hikpa' in taa'ƚetsha in na'l pa'qu' ƚantanithenkeye'je' ene' week. Qa ka' yatsathen ƚeqfenye'j ƚewek ha' ewi'ƚ qa ta'ƚetsek qu' natsathen ene' week qe qa' nana'li'm pa' witiƚa'x.\x * \xo 5:18 \xt Ro 4:25\x* \v 19 Qe pa' ewi'ƚ in nite' tek'enik'i pa' wenittaxijets qa hikpa' ta'ƚets pe' olots yaqsiijkii pa' uƚ'ax, qa pakha'ƚe ewi'ƚ in tek'enik'i pa' wenit'ijets qa hikpa' ta'ƚetsek in olots pe'qu' natsathen hatse'.\x * \xo 5:19 \xt Ro 11:32; Fil 2:8\x* \v 20 Ka' ley in jitesti'yij qe qa' les net'ijaifik'i pe' inwuƚ'ets, qa in les t'ijaifik'i pe' inwuƚ'ets qa pa' Intata qa leesjeek in yiwu'm i'nk'uikii pe' inwuƚ'ets\x * \xo 5:20 \xt Ro 3:20; 6:1; 7:7; Ga 3:19; 1Ti 1:14\x* \v 21 hats'inha pa' witwuƚ'ax in ta'ƚets pa' witwamhi', qa pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qa' nata'ƚetsek qu' jintatsathen qe qa' nana'l ine'm pa' witiƚa'x nite' ham qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.\x * \xo 5:21 \xt Ro 5:12,14; 6:23; Jn 1:17\x* \c 6 \s1 Inekhewel hats jinaxik'uiju' pa' uƚ'ax. \p \v 1 Qa hane'ej ¿qa pa'n qu' jintit'ijju'? ¿Ye' me jitit'ijju' qu' hasu'uj jinteli'ij in jitaqsiijkii pa' uƚ'ax hats'inha pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata qa leesjeek net'ijaifik'i?\x * \xo 6:1 \xt Ro 3:5,8; 6:15\x* \v 2 ¡Nite', nite' ƚe'wis aka'an! Inekhewel in hats jiteli'ij pa' uƚ'ax qa hik injunyejei qu' jinanaxik'uiju' pa' uƚ'ax, qa ¿pa'n ƚunye'j qu' mexe ji'ƚiyi'ijup iye?\x * \xo 6:2 \xt Lc 20:16; Ro 7:4,6; Ga 2:19; Col 2:20; 3:3; 1P 2:24\x* \v 3 ¿Ye' me nite' ƚenikfe'li'ƚets in week inekhewel hats jiwempulijijju' qe in ju'uijiju' na'aj iweli' hik ƚunye'j in hats wa'm pa'aj ha' Jesucristo?\x * \xo 6:3 \xt Mt 28:19; 1Co 1:13-17; 12:13; Ga 3:27; Hch 2:38; 8:16; 19:5\x* \v 4 Hik ta'ƚijupi' in jiwempulijijju' ma' qa hats hik ƚunye'j qu' hats week jinanaxi'ƚju' qa jitajkatiyiƚik'ui iye ha' Cristo. Ma' qa in hats iƚa'x iye ha' Cristo qe ta'ƚets pa' qi ƚet'unha'x pa' Intata ma' qa inekhewelji'jek qa ink'ayikji'jek pa'qu' injunye'je'.\x * \xo 6:4 \xt Col 2:12; 3:10; Hch 2:24; Jn 11:40; 2Co 5:17; 13:4; Ro 7:6; Ga 6:15; Ef 4:23-24\x* \v 5 Qe qu' hats week jinanaxi'ƚju' ha' Cristo, ma' qa' yijaaye'jiija ek hatse' qu' hik injunyejeye' pa' ƚunye'j in hats iƚa'x iye pa'aj.\x * \xo 6:5 \xt 2Co 4:10; Fil 3:10; Col 2:12; 3:1\x* \v 6 Hats jinikfe'lets pakha' hayiits injunye'j in we'neni'ƚji'pha'm ha' Cristo pe' cruz, hats'inha ha'ne uƚ'ax i'nese'n qa' natnaxi'yij pa' ƚet'unha'xtax, qa hik ta'ƚijupi' in hats nite' ƚeke' qu' ƚeƚinheye'inij pa' uƚ'ax.\x * \xo 6:6 \xt Ef 4:22; Col 3:9; Ga 2:20; 5:24; 6:14; Ro 7:24\x* \v 7 Qe na'aj hats wa'm qa hats nite' ƚeke' qu' ƚeƚinek'i'ij pa' uƚ'ax.\x * \xo 6:7 \xt 1P 4:1\x* \v 8 Qa qu' hats week jinanaxi'ƚju' ha' Cristo, qa' jinenikfe'ljeetsekha in yijaa'ija qu' jina'nijupkii hatse'.\x * \xo 6:8 \xt 2Co 4:10; 2Ti 2:11\x* \v 9 Inekhewel jinikfee'letsha ha' Cristo in niyik'uipha'm iye pe' naxju' qa hats nite' ƚeke' qu' nawa'm iye. Pa' witwamhi' hats nite' ƚeke' qu' netnek'enhe'yipji' hakha'an.\x * \xo 6:9 \xt Hch 2:24; Ap 1:18\x* \v 10 Qe hakha'an in wa'm, qe qa' nawa'mifi pe' inwuƚ'ets qa hats ewi'ƚƚi'ij nite' yiyeket iye. Qa in iƚa'x qa iƚa'xijup pa' Intata. \v 11 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ me'neni'ƚi'ha qu' hik ejunyejeyi'iƚ qu' anaxi'ƚik'uiju' pa' uƚ'ax, qa hikƚe ejunyejeyi'iƚ qu' i'ƚiyi'iƚijup pa' Intata qe ta'ƚets in ƚijayani'ƚ ha' Jesucristo.\x * \xo 6:11 \xt Ro 7:4,6; Ga 2:19; Col 2:20; 3:3; 1P 2:24\x* \v 12 Qa hik ta'ƚijupi' iye qu' hasu'uj iwejini'ƚij pa' witwuƚ'ax qu' netnek'enhe'yij ne' esenitsi'ƚ hik nekhewe' ƚeke' qu' nawa'm, hats'inha qa'nte' ek'eni'iƚets pa' uƚ'ax yisu'un ene' i'nesenits. \v 13 Hasu'uj iye ƚisi'ƚij pa' witwuƚ'ax qu' nanatkiniji' ne' ƚewekwekits ne' esenitsi'ƚ pa' nite' yatsathen. Mewetƚisi'ƚij yijat'ij pa' Intata qu' hik ejunyejeyi'iƚ qu' hats eni'yi'ƚik'uipha'mkii pe' naxju, hats'inha qa' nanatkiniji' ne' ƚewekwekits ne' esenitsi'ƚ pa' yatsathen,\x * \xo 6:13 \xt Ro 7:5; 12:1; Col 3:5; 2Co 5:14; 1P 2:24\x* \v 14 qe pa' witwuƚ'ax hats nite' ƚeke' qu' netnek'enhe'yi'ƚ ej qe hats nite' yatsat'etsi'ƚ epji' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qe pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata hikpa' yijat'ij in yatsat'etsi'ƚ epji'.\x * \xo 6:14 \xt Ro 5:17,18,21; 7:4,6; Ga 4:21\x* \s1 Toxik'i mexe ƚeƚinheyi'ƚ ej pa' uƚ'ax. \p \v 15 Qa hane'ej ¿me qa' jintaqsiijkii pa' uƚ'ax in hats nite' yatsat'ets'inipji' kekhewe' wenit'ij hats we'nika'ajji' pa'aj (ley) qe pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata in hikpa' yatsat'ets'inipji' yijat'ij? Nite', nite' ƚe'wis aka'an.\x * \xo 6:15 \xt Ro 6:1; Lc 20:16\x* \v 16 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets na'aj ƚewetƚisi'ƚij qu' ek'eni'ƚik'i pa'qu' nit'iƚij ewets in pakha'an ƚeƚinheyi'ƚ ej? Qa hik ƚunye'j qu' ek'enets pa' uƚ'ax qa' hikpa' nata'ƚets qu' awa'm, qa qu' ek'enƚe'ets pa' Intata qa hikpa' natsathenket.\x * \xo 6:16 \xt Ro 6:23; 11:2; 1Co 3:16; 5:6; 6:2-3,9,15-16,19; 9:13,24; Jn 8:34; 2P 2:19\x* \v 17 Ƚe'wisij pa' Intata, qe ekheweli'ƚ in mexe ƚeƚinheitaxi'ƚ ej pa' uƚ'ax qa hane'ej qa weekij pe' atawjetsi'ƚ in ƚ'ek'eni'ƚik'i kekhewe' ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij.\x * \xo 6:17 \xt Ro 1:8; 2Co 2:14; 2Ti 1:3\x* \v 18 Qa in hats ƚ'ewejinhetiyiƚik'uifik'i pa' uƚ'ax qa hane'ej qa hats yatsat'etsi'ƚ epji' pa' yatsathen.\x * \xo 6:18 \xt Jn 8:32; Ro 8:2\x* \v 19 Ekheweli'ƚ hit'iƚij'e' ekewe' nite' jutsitetsik'i qe jutsitax qu' enikfe'li'ƚets. Ekheweli'ƚ toxik'i mexe ƚetisi'ƚij ne' ƚewekwekits ne' esenitsi'ƚ in ƚeƚinheyij pa' uƚ'ax. Ma' qa les in qi in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax qa hane'ej qa' mewetƚisi'ƚijha qu' natsat'etsi'ƚ epji' pa' yatsathen hats'inha qu' aqsi'ji'ƚijkii pa'qu' nisu'un pa' Intata.\x * \xo 6:19 \xt Ro 3:5\x* \v 20 Qe in mexe ƚeƚinheyi'ƚ ej pa' uƚ'ax, nite' yatsat'etsi'ƚ epji' pa' yatsathen.\x * \xo 6:20 \xt Mt 6:24\x* \v 21 ¿Ƚekpa' ƚata'ƚijets pekhewe' ƚaqsiijkii pa'aj hane'ej ƚewepinik'ikii? Ham. Qe pa' ƚ'aka'the'ju' kekhewe' wekwek pakha'an witwamhi'.\x * \xo 6:21 \xt Jer 12:13; Ez 16:63; Ro 1:32; 5:12; 7:5; 8:6,13; Ga 6:8\x* \v 22 Qa hane'ej in hats ƚ'ewejinhetiyiƚik'uifik'i pa' uƚ'ax qa hats yatsat'etsi'ƚ epji' pa' Intata, ma' qa hats ƚaqsi'ji'ƚijkii pa' yisu'un pa' Intata qa pa' ƚ'aka'the'ju' aka'an, qa hikpa' pa' witiƚa'x nite' yili'ij. \v 23 Qe pa' ƚaja' pa' witwuƚ'ax pakha'an witwamhi', qa pakha'ƚe jiyeƚisƚi'ij pa' Intata ham ƚaja'ye' pakha'an witiƚa'x nite' yili'ij qe ta'ƚets in ewii'ƚija ju'uniji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.\x * \xo 6:23 \xt Mt 25:46; Ro 5:21; 8:39\x* \c 7 \s1 Yejeyumtshenijupi' ne'ej tewhe'yeiju'. \p \v 1 Yejefets, k'efeli'ƚi'm hane'ej in t'ejuyets pekhewe' qu' nenikfe'lets pa'qu' leye'. ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚets na'aj ewi'ƚ jukhew in mexe iƚa'x qa mexe tek'enets pa'qu' nit'ij na'aj ley?\x * \xo 7:1 \xt Ro 1:13\x* \v 2 Jitejeyumtshen qeku'nijupi' ek na'aj ley in yit'ijets ne'ej efu iwhe'yele' nite' ƚeke' qu' nili'ij in mexe iƚa'x pa'qu' ƚewhe'ye'ye'. Qa in hats wa'm pa'qu' ƚewhe'ye'ye'tax, pekhe'en qa hats ikik'uifik'i pa' yittaxij pa' ley in t'ejuitaxets pa' ƚewhe'ye'.\x * \xo 7:2 \xt 1Co 7:39\x* \v 3 Qa hik ta'ƚijupi' pe' efu qu' ƚewhe'ye'yi'ij pakhape' in mexente' wa'mtax pa'qu' ƚewhe'ye'ye', ma' qa pekhe'en qa hikpe' pekhewe' ƚenqiyits “wo'oi jukhew.” Qa in hatsƚe wa'm pa'qu' ƚewhe'ye'ye'tax, pekhe'en qa hats ikik'uifik'i pa' yittaxij pa' ley. Ma' qa qu' ƚewhe'ye'yi'ij pakhape' iye qa hats nite' pekhewe' ƚenqiyits “wo'oi jukhew” qe hats wa'm pa' hayiits ƚewhe'ye'tax. \v 4 Qa hik ejunyejeyi'ƚ iye yejefets, in hats ƚanaxiƚik'uiju' pa' ley qe ta'ƚets in ƚa'ni'ƚ ji'teje'm pa' ƚ'ese'n ha' Cristo hikha' iƚa'xik'ui pa'aj pe' naxju' hats'inha qa' aqsiiƚijkii pa'qu' ƚunye'je'ƚe pa' yisu'un pa' Intata.\x * \xo 7:4 \xt Ro 6:2; 8:2; Ga 2:19; 5:18; Col 1:22\x* \v 5 Qe inekhewel toxik'i in mexe tenek'enhei inij kakha' uƚ'ax injunyejei qa kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) hik kekhewe' ta'ƚets in les yisu'un qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax ene' ƚewekwekits ene' i'nesenits, qa pe' jitaqsiijkii qa ewi'ƚƚe in weju'ƚij pa' witwamhi'.\x * \xo 7:5 \xt Ro 6:13,21,23; 8:8-10; 2Co 10:3\x* \v 6 Qa hane'ej qa hats hik injunyejei qu' hats jinanaxik'uiju' in tenek'enheitax inipji' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) ma' qa hats ju'ukik'uifik'i. Ma' qa hats jit'ithayi'yi'm pa' Intata qa jitatkin pa' ink'ayik int'unha'x ta'ƚets in in'initji' pa' Espíritu Santo, qa nite' ta'ƚets kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).\x * \xo 7:6 \xt Ro 2:29\x* \s1 Pa' inwatlanheyejeyi'ƚkii pa' uƚ'ax. \p \v 7 Qa hane'ej ¿ƚekpa' jitumti qu' nakji' aka'an? ¿Me jitumti qu' uƚ'etse' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley)? Nite', nite' ƚeke' aka'an. Qe qek hamitse' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qekha nite' netsikfe'letaxets pa' ƚunye'j pa' uƚ'ax. Axe'm yakha' tees qek netsikfe'ltaxets in nite' ƚe'wis qu' jintesu'un qu' jinatsat'axij pa'qu' natsat'axij pakhape', qa hik aka'ƚe ka' yit'ij ka' ley in yit'ij: —Hasu'uj isu'un qu' antsat'axij pa'qu' natsat'axij pakhape'.—\x * \xo 7:7 \xt Lc 20:16; Ro 3:5; 4:15; 5:20; Ex 20:17\x* \v 8 Pa' uƚ'ax yiwq'axinik'i kakha' ley ma' qa tsatkin qa hisu'untax qu' nastsat'axij na'aj nite' tsatsat'axij, qe in ham pa'qu' leye' qa hik ƚunye'j qu' hame' pa'qu' witwuƚ'axe' qe ham pa'qu' nenikfe'lets pa'qu' witwuƚ'axe'.\x * \xo 7:8 \xt Ro 3:20; 1Co 15:56\x* \v 9 Na'l ka' ƚahats'ij in na'l ye'm pa' witiƚa'x qa nite' ƚeke' qu' netnek'enheiyij ka' ley. Qa in hats yamets ƚahats'ij qu' netnek'enheiyij ka' ley, ma' qa pa' uƚ'ax qa niipha'm qa yakha' qa hawa'm. \v 10 Qa ka' ley in t'ejuitaxets qu' yi'ƚaxe' qa ju'f qa tseka'xtaxii pa' witwamhi'.\x * \xo 7:10 \xt Lv 18:5; Lc 10:28; Ro 10:5; Ga 3:12\x* \v 11 Qe pa' uƚ'ax yiwq'axinik'i kakha' ley ma' qa tsaqankii qa yaq'alyij qe i'nijji' ka' ley.\x * \xo 7:11 \xt Gn 3:13\x* \v 12 Ma' hayits, kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) ta'ƚets pa' Intata. Qa week ewiƚei kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) ta'ƚets pa' Intata, week ekewe'en yatsathen qa ƚe'sits iye.\x * \xo 7:12 \xt 1Ti 1:8\x* \v 13 Qa in ƚe'sits kekhewe'en ¿me qa ikji' qu' nesƚisij pa' witwamhi'? Nite', nite' inek ikji' aka'an. Pakha'ƚe uƚ'ax tseƚisij pa' witwamhi' in yiwq'axinik'i kekhewe' ƚe'sits wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) hats'inha in ta'ƚets ka' ley qa jinikfee'letsha pa' ƚunye'j pa' uƚ'ax in uƚ'aaxija.\x * \xo 7:13 \xt Lc 20:16\x* \v 14 Jinikfe'lets kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) in ƚe'sits qe ta'ƚets pa' Intata qa yakha'ƚe qa yuƚ'ax qe hata'ƚets ene' jukhewƚe. Yakha' heininei pa'aj qa hik ƚunye'j qu' ƚeƚinek'eyij pa' uƚ'ax.\x * \xo 7:14 \xt 1Co 3:1; 1R 21:20,25; 2R 17:17; Ro 3:9; 6:6; Ga 4:3\x* \v 15 Nite' tsikfe'lets pa' ƚunye'jkiiha kakha' yijunye'j, qe nite' haqsiijkii na'aj hisu'untax qu' haqsiijkii. Qa na'aj nite' hisu'untax hutentax qu' haqsiijkii qa hik na'aj qa haqsiijkii.\x * \xo 7:15 \xt Jn 15:15; Ga 5:17\x* \v 16 Qa in haqsiijkii pakha' nite' hisu'untax qu' haqsiijkii, ma' qa tsikfe'letsha in ƚe'siitsija kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley). \v 17 Qa nite'ƚe yakha' qu' nata'ƚ yiwets in haqsiijkii pakha' nite' hisu'untax qu' haqsiijkii. Pakha'ƚe uƚ'ax i'nyitji' hikpa' ta'ƚets. \v 18 Qe tsikfe'lets yakha', ha'ne yese'nƚe te'eme, in hamji' pa'qu' ƚe'wise', qe in hisu'untax qu' haqsiijkii pa'qu' ƚe'wise' qa nite'ƚe ƚeke' qu' haqsiijkii.\x * \xo 7:18 \xt Jn 3:6; Ro 8:3\x* \v 19 Ma' qa nite' haqsiijkii pa' ƚe'wis hisu'untax qu' haqsiijkii, qa pa' uƚ'ax nite' hisu'untax qu' haqsiijkii qa haqsiijkii. \v 20 Ye'ehe in haqsiijkii pakha' nite' hisu'untax qu' haqsiijkii, qa ikji' in pakha'ƚe uƚ'ax in i'nyitji' yaqsiijkii aka'an qa nite' qu' yakhaayi'ija qu' haqsiijkii. \v 21 Ma' hats tsikfe'lets aka' ƚunyee'jkiiha, qe in hisu'untax qu' haqsiijkii pa' ƚe'wis, qa pa' uƚ'ax in i'nyitji' qa niyejinik'uikii.\x * \xo 7:21 \xt Ro 8:2\x* \v 22 Qa pakha'ƚe te'weiju' hikpa' yitawe'j qa yi'sinheti'mkii in yisu'uunija kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj yit'ij pa' Intata (ley).\x * \xo 7:22 \xt 2Co 4:16; Ef 3:16; 1P 3:4\x* \v 23 Qa na'lƚe iye kakhap tsikfe'lets in ƚunye'jkii kakha'an pa' yisu'un ene' ƚewekwekits ha'ne yese'n. Qa pa' yisu'un ene' ƚewekwekits ha'ne yese'n watlani'ƚkii pa' yisu'untaxek pa' yaqjamtikineye'jkii qa hik ta'ƚijupi' in ts'ophe'ƚ pa' uƚ'ax i'nyitji'.\x * \xo 7:23 \xt Ro 6:19; Ga 5:17; Stg 4:1; 1P 2:11\x* \v 24 ¡Ya'ha'nus yijaat'ij! ¿Ƚekpa' qu' netswejinik'uifik'i pa' uƚ'ax i'nji' ene' ƚewekwekits ha'ne yese'n, hik ha'ne yese'n wa'm hatse'?\x * \xo 7:24 \xt Ro 6:6; 8:2; Col 2:11\x* \v 25 ¡Pa' Intata hikpa' qu' netswejinik'uifik'i! Qa hit'ijets ƚe'wisij pakha'an in tsiwejinik'uifik'i qe ta'ƚets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo. Ma' qa hik ta'ƚijupi' aka' ƚunye'jkiiha ekewe'en, aka'an: pa' yitawe'j tek'enets kekhewe' yit'ij pa'aj pa' Intata (ley) qa ha'neƚe yese'n i'nji' pa' uƚ'ax qa tsijufta'xtaxij qu' haqsiijkii pa' uƚ'ax.\x * \xo 7:25 \xt 1Co 15:57\x* \c 8 \s1 Jitaqsi'jijkii pa' yisu'un pa' Espíritu Santo. \p \v 1 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in hats ham pa'qu' ƚantanithenkeye'je' pekhewe' hats ewi'ƚ i'ni'ƚi' ha' Jesucristo, hikpe' nite' yaqsiijkii pa' yisu'un ene' i'nesenits qe yaqsiijkii pa' yisu'un pa' Espíritu Santo.\x * \xo 8:1 \xt Ro 5:16; 8:9-11,34,39; 16:3\x* \v 2 Qe pa' Espíritu jiyeƚisij pa' witiƚa'x ta'ƚets ha' Jesucristo, jiyiwejinik'uifik'ikii in jiyophe'ƚtaxju' pa' uƚ'ax in'initji' ma' qekha jineka'xtaxii pa' witwamhi'.\x * \xo 8:2 \xt 1Co 15:45; Jn 8:32,36; Ro 6:14,18; 7:4\x* \v 3 Qe kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) nite' weju'ƚij qu' ji'nukinik'uifik'ikii pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits qe kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) nite' t'units qe ta'ƚets ene' i'nesenits. Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata Dios in nukinju' ha' ewi'ƚƚe in Ƚaa'sija qa hik ƚ'eseninyejei enewe' wit'esenits yaqsiijkii pa' uƚ'ax qe qa' newetƚisƚi'ij qu' hik ƚunye'je' na'aj ƚe'wis inqa'met ofrenda qu' nawa'mifi pe' witwuƚ'ets, qa hik aka' ƚunye'jkii pa' Intata in ƚeke' qu' niwamhitik'i pe' inwuƚ'ets.\x * \xo 8:3 \xt Hch 7:18; 13:39; He 2:14,17; 4:15; 10:1-2; Ro 7:18; Fil 2:7; Lv 5:6-7,11; 14:31; Is 53:10\x* \v 4 Ma' qa' ƚeke'ye' qu' jintaqsiijkii pa' yit'ij kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley) qa hats nite' jitaqsiijkii pa' yisu'un ene' i'nesenits qe jitaqsiijkii pa' yisu'un pa' Espíritu Santo.\x * \xo 8:4 \xt Lc 1:6; Ro 2:26; Ga 5:16\x* \v 5 Qe pekhewe' yatsat'etsipji' pa' yisu'un ene' i'nesenits, qa ewi'ƚƚe in yijamti'ets pa' yisu'un ene' i'nesenits. Qa pekhewe'ƚe yatsat'etsij pa' Espíritu Santo, qa ewi'ƚƚe'ek in yijamti'ets pa' yisu'un pa' Espíritu Santo.\x * \xo 8:5 \xt Ga 5:19-25\x* \v 6 Qe pa'qu' witaqjamtikineye'je'kii in ewi'ƚƚi'i' pa' yisu'un ene' i'nesenits pakha'an qa witwamhi'. Qa pakha'ƚe witaqjamtikineye'jkii in ewi'ƚƚi'i' pa' yisu'un pa' Espíritu Santo qa witiƚa'x qa wit'ikesimeya'x iye.\x * \xo 8:6 \xt Ga 6:8; Ro 6:21\x* \v 7 Qe pa'qu' witaqjamtikineye'je'kii in ewi'ƚƚi'i' pa' yisu'un ene' i'nesenits pakha'an ƚ'ejuihife'ej pa' Intata, qe nite' yisu'un qu' naqsiijkii kekhewe' we'nika'ajji' pa'aj yittaxij pa' Intata (ley) qa in yisu'untax qu' naqsiijkii qa nite'ƚe ƚeke' qu' naqsiijkii.\x * \xo 8:7 \xt Stg 4:4\x* \v 8 Qa pekhewe' yatsat'etsij pa' yisu'un pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits nite' ƚeke' qu' ni'sinheti'mkii pa' Intata.\x * \xo 8:8 \xt Ro 7:5\x* \v 9 Qa ekhewelƚi'iƚ qa nite' tenek'enhe'yi'ƚ ej pa' yisu'un pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits qe tenek'enhe'yi'ƚ ej yijat'ij pa' yisu'un pa' Espíritu qu' yijaayi'ija qu' na'ni'ƚ etji'teje'm pa' Ƚeqe'spiritu pa' Dios. Qa pakha'ƚe qu' nite' na'ne' ji'teje'm pa' Ƚeqe'spiritu ha' Cristo, pakha'an nite' yatsat'axij hakha'an.\x * \xo 8:9 \xt Jn 14:17,23; 1Co 3:16; 6:19; 2Co 6:16; 2Ti 1:14; Ga 4:6; Fil 1:19; 1Jn 4:13\x* \v 10 Ne' esenitsi'ƚ hane'ej wa'm qe ta'ƚets pa' uƚ'ax. Qa pekhewe'ƚe eqe'spirituli'ƚ qa nite' wa'm qe ta'ƚets pa' yatsathen, qu' na'ni'ƚ etji' ha' Cristo.\x * \xo 8:10 \xt Jn 17:23; Ga 2:20; Ef 3:17; Col 1:27\x* \v 11 Qa pa' Ƚeqe'spiritu pakha' niihinik'uipha'm pa'aj ha' Jesús pe' naxju' qu' na'ni'ƚ etji', qa' hik pakhaayi'ija iye Espíritu niihinik'uipha'm pa'aj ha' Cristo pe' naxju' qu' netisij hatse' pe'qu' ƚiƚaxitse' ne' esenitsi'ƚ hik nekhewe' nite' yape. Qa ekewe'en week ta'ƚets pa' Espíritu Santo in i'niƚ'etji'.\x * \xo 8:11 \xt Hch 2:24; Ro 6:4\x* \v 12 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, na'l pa' jitayajaxti'yijets qu' jintaqsiijkii, qa nite'ƚe pa' yisu'un pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits \v 13 qe qu' natsat'etsi'ƚ ej pa' yisu'un pa' uƚ'ax i'nji' ene' i'nesenits, qa' anaxi'ƚju' hatse'. Qa qu' natsat'etsƚi'iƚ ej pa' Espíritu Santo qa' week neƚuts naqsiijkii qu' ilani'ƚ pa' uƚ'ax i'nji' ne' esenitsi'ƚ, ma' qa' i'ƚiyi'iƚ hatse'.\x * \xo 8:13 \xt Col 3:5\x* \v 14 Qe week pekhewe' yojo'ok'oi pa' Ƚeqe'spiritu pa' Dios, pekhewe'en ƚelits pa' Intata.\x * \xo 8:14 \xt Ga 3:26; 5:18; Os 1:10; Mt 5:9; Jn 1:12; Ro 9:8,26; 2Co 6:18; 1Jn 3:1; Ap 21:7\x* \v 15 Qe ekheweli'ƚ nite' ƚ'estiyiƚij pa'qu' espirituye' qu' nata'ƚets qu' hik ejunyejeyi'ƚ qu' e'witƚinheyi'iƚ ma' qa' e'nijiwe'yi'ƚi'm iye pa' Intata, qe ƚ'estiyiƚij yijat'ij pa' Espíritu yaqsiijkii in ƚelitsi'ƚ ej pa' Intata. Qa ha'ne Espíritu hik ha'ne iye ta'ƚets in jitit'ijets pa' Dios: —¡Tata!—\x * \xo 8:15 \xt 2Ti 1:7; He 2:15; Ga 4:5,6; Mr 14:36\x* \v 16 Qa hik ha'ne iye ha'ne Espíritu yikfeliitetsha pa' intawe'j in yijaa'ija in ƚelits'inij pa' Intata.\x * \xo 8:16 \xt Hch 5:32\x* \v 17 Qa in ƚelits'inij, ma' qa week ewiƚei inekhewel qu' nana'l pa'qu' jinatsat'etsij hatse'. Pa' Intata jiyeƚisij hatse' pa'qu' jinatsat'etsij in ƚunye'jek pa' testi'yij ha' Cristo. Qe qu' ha'neyi'ij qu' week jintaats'e'eƚij hakha'an pe' wekwek ma' qa' jintestiijiijek hatse' pa'qu' inuk'eleji' in ƚunye'jek ha' Cristo in hats testi'yij pa' ƚuk'eeji'ha.\x * \xo 8:17 \xt Hch 20:32; Ga 3:29; 4:7; Ef 3:6; Fil 3:10; Tit 3:7; He 1:14; Ap 21:7; 2Co 1:5,7; Col 1:24; 2Ti 2:12\x* \s1 Pa' ƚahats'ij qu' hats jintewejinhetiiƚe hatse'. \p \v 18 Qe humti pakha' jitesti'yij hatse' qu' les ƚe'wise' wiikfik'i hatse' qa nite' ƚeke' qu' neweju'ƚiju'ƚ qu' jintawapjuƚentaaju'ƚ aka' hane'ej injunyejei in jitaats'e'ej pe' wekwek.\x * \xo 8:18 \xt 2Co 4:17; 1P 4:13; 5:1; Ro 1:5; Col 3:4; Tit 2:13\x* \v 19 Qa week pe' ƚaqsijiiju' pa' Intata, hats qi in notkitaxets qu' ne'twenhetiitax pe' ƚelits pa' Intata.\x * \xo 8:19 \xt Fil 1:20; 1Co 1:7; Col 3:4; 1P 1:7,13; 1Jn 3:2\x* \v 20 Qe week ha'ne sehe' epji' pe' jukhew qa efuts iye hats we'neni' pa'aj qu' les jutsitaxi'im pa'qu' nisu'untax, qa nite' ƚekhewelƚe qu' ne'nenƚi'i aka'an qe pakha' yeni' qu' hik aka' ƚunyeje'ye' hikpa' ta'ƚets, qa yentaxik'uyi' pa'aj pa'qu' ƚewetjumtikineyejeyi'ik'ui\x * \xo 8:20 \xt Sal 39:5; Ec 1:2; Gn 3:17; 5:29\x* \v 21 ha'ne week sehe' epji' pe' jukhew qa efuts qu' netwejinhetiyik'uifik'i hatse' in nophe'ƚju' pa' witwamhi' ha'ne sehe' ipji' hats'inha qu' na'n ji'teje'm hatse' pa' qi ƚesaxitsi'mkii qu' hats netwejinhetiiƚe hatse' pekhewe' ƚelits pa' Intata.\x * \xo 8:21 \xt Hch 3:21; 2P 3:13; Ap 21:1\x* \v 22 Jinikfe'lets ha'ne sehe' epji' pe' jukhew qa efuts iye in mexe tik'etij in yaats'etaxij pe' wekwek in ƚunye'jek ne'ej efu qe naqalkeyu'.\x * \xo 8:22 \xt Jer 12:4,11\x* \v 23 Qa nite' uja'xƚe enewe'en qu' naats'e'ej ekewe'en, qe inekhewel iye in hats na'l ine'm pa' Espíritu Santo in hikpa' yojoƚe qu' jintesti'yij qa' netke'lenju' hatse' pekhewep, hik injunyejei iye in jitaats'e'ej iye in hik ƚunye'j qu' jintik'etij in jit'otki'ets pa' ƚahats'ij qu' jineka'xtax pakha' hats jutsiqax qu' jinaqsi'j qa' ƚelitse'enij ma' qa' jineƚisij pe' ink'aihits i'nesenits.\x * \xo 8:23 \xt Nm 15:17-21; 1Co 16:15; 2Co 1:22; 5:2,4; Ga 5:5; Ro 5:3; 7:24\x* \v 24 Qe kakha' inwetjumtikineyejeyik'ui hikka' ta'ƚets in hats ji'ƚii. Na'aj jiwetjumtitaxik'ui in hats jite'wen ma' qa hats ham pa' inwetjumtikineye'jtaxik'ui. ¿Pa'n i'ni' pa'qu' no'notki'ik'ui pa'qu' hats nana'li'm?\x * \xo 8:24 \xt 1Ts 5:8; Tit 3:7; Ro 4:18; 2Co 5:7; He 11:1\x* \v 25 Qa qu' ji'nt'otki'ik'ui pakha' mexe nite' jite'wen qa hasu'uj qu' ji'nitaqsunijup in jit'otki'ik'ui.\x * \xo 8:25 \xt 1Ts 1:3\x* \v 26 Qa pa' Espíritu Santo qa' jini'fen in jit'otkikii qe nite' jet'units, qe nite' jinikfe'lets ƚekpa' ƚe'wisju' qu' ji'niyinijets pa' Intata qa pakha'ƚe Espíritu Santo qa hikpa' iyin inipji', hik ƚ'anye'j na'aj tik'et in iyin inipji' nite' ƚeke' qu' jinenikfe'lik'i pe' yit'ij.\x * \xo 8:26 \xt Mt 20:22; 2Co 12:8; Jn 14:16; Ro 8:15-16; Ef 6:18\x* \v 27 Qa pa' Intata in hikpa' yejeƚijupkiiha week pe' intawjets, ma' qa nikfe'lik'i pa' neqit'ijineyu'uj pa' Espíritu Santo qe pa' Espíritu Santo in iyinipji' pekhewe' yijayan ha' Jesús qa iyini'mets pakha' hats yisu'un pa' Intata qu' ƚunyejeye'.\x * \xo 8:27 \xt Sal 139:1-5; Lc 16:15; Hch 1:24; Ap 2:23\x* \s1 Ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' ji'nitontaxi'mets pa' ƚeqsu'unka'x pa' Cristo. \p \v 28 Ye'ehe, hane'ej hats jinikfe'lets pa' Intata in yojo'ok'oi qa yaqsi'ji'mju' eke' wekwek pekhewe' qu' nana'l ƚeqsu'unka'xi'ij pa' Intata. Pa' Intata t'eku'miiji' pekhewe'en qa' naqsiijkii pa' yisu'un.\x * \xo 8:28 \xt Ro 9:24; 11:29; 1Co 1:9; Ga 1:6,15; 5:8; Ef 1:11; 3:11; 2Ts 2:14; He 9:15; 1P 2:9; 3:9\x* \v 29 Qe pa' Intata, pekhewe' hayiits nikfe'lets pa'aj qu' nijayan hatse', in nikfe'lets qu' nijayan hatse' ma' qa yisu'un iye qu' hik ƚunyejeye' hatse' pa' ƚunye'j ha' Ƚa's, hats'inha qa' ƚakha'ye' pa' yojo in ƚa's qa inekhewelƚe qa i'nmats, qa week pe' olots inejefetsipji' iye.\x * \xo 8:29 \xt Ro 9:23; 11:2; 1Co 2:7; 8:3; 15:49; 2Ti 1:9; 1P 1:2,20; Ef 1:5,11; Fil 3:21; Col 1:18; 3:10; 1Jn 3:2; He 1:6\x* \v 30 Pekhewe' hayiits jutsiqax qu' net'ekumiiji', pakha'an qa taya'yiiji'. Qa in taya'yiiji' qa yatsathenket. Qa in yatsathenket qa yiwqinhetji'.\x * \xo 8:30 \xt 1Co 2:7; 6:11; Jn 17:22; Ro 9:23\x* \v 31 ¿Qa pa'n qu' jintumti aka'an? In hats jinikfe'lets pa' Intata in ini'fe'ej, ¿ƚekpa' qu' ƚeke'ye' qu' nanax inij?\x * \xo 8:31 \xt Ro 3:5; 4:1; Sal 118:6; Mt 1:23\x* \v 32 Pa' Intata in nite' yisu'un qu' niyejin ine'm yemjeetax in ewi'ƚƚe in Ƚaa'staxija qe yisu'un yijat'ij in jiyeƚisij qu' nawa'm'infi. ¿Qa inhats'ek qu' nite' jineƚisi'ij pekhewe' hats wekwekƚe?\x * \xo 8:32 \xt Jn 3:16; Ro 4:25; 5:8\x* \v 33 ¿Ƚekpa' jukhew qu' ƚeke'ye' qu' nanaxij pekhewe' t'eku'miiji' pa' Intata in nifeltaxijkii qu' uƚ'etse'? Qe pa' Intata hikpa' jiyatsathenket.\x * \xo 8:33 \xt Lc 18:7; Is 50:8-9\x* \v 34 ¿Ƚekpa' qu' ƚeke'ye' qu' jinitanithen? Qe ha' Jesucristo hats wa'm infi, qa iƚa'xƚe iye, qa i'ni' pa' yiya'yik'i pa' Intata qa hik hakha' iyet'inipji'.\x * \xo 8:34 \xt Ro 5:6-8; 8:1; Hch 2:24; Mr 16:19; He 7:25; 9:24; 1Jn 2:1\x* \v 35 ¿Ƚekpa' qu' ƚeke'ye' qu' ji'nitonimets pa' ƚeqsu'unka'x ha' Cristo? ¿Me pe' wekwek jitaats'e'ej? ¿Me pa' wittawje'mete'? ¿Me qu' jintawitjaxtii? ¿Me pa' yipku'? ¿Me qu' ham pe'qu' inqhinataye'? ¿Me in iftsaxets pe'ye'? ¿Me i'nƚi'i pa'qu' nenqek'uyu'unij? Week ekewe'en nite' ƚeke' qu' ji'nitontaxi'mets pa' ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata.\x * \xo 8:35 \xt Ro 2:9; 1Co 4:11; 2Co 4:8; 11:26-27\x* \v 36 Kakha' wit'iyinheye'j we'nika'ajji' yit'ij: \qt —Akha' ta'ƚ ewets in week neƚuts yaqamijkii qu' natsaxi'ƚju'. Hik ƚeqfenyejeyi'ƚyij ne'ej kots'etets qe wetka'xii na'aj ƚenqek'uwet.—\qt*\rq (Sal 44:22)\rq*\x * \xo 8:36 \xt Hch 20:24; 1Co 4:9; 15:30-31; 2Co 1:9; 6:9; 11:23; Is 53:7; Zac 11:4,7\x* \v 37 Qa nite'ƚe nax'inij ekewe'en, inekhewel yijat'ij les qi wiikfik'i pa' jinaxij ekewe'en, qe ta'ƚets pa' qi ƚeqsu'unka'x inij ha' Cristo.\x * \xo 8:37 \xt Jn 16:33; 1Co 15:57; Ga 2:20; Ef 5:2; Ap 1:5\x* \v 38 Qe yakha' tsikfee'letsha in nite' ƚeke' qu' ji'nitonimets pa' ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata pa' witwamhi', pa' witiƚa'x ha'ne sehe' epji', pe' angelits, pe' tenek'enhe'yij pe' inwo'metets, qa pe' na'l hane'ej qa pe' mexe hamitsik'ui qa pe' qits witt'unhaxits,\x * \xo 8:38 \xt 1Co 3:22; 15:24; Ef 1:21; 1P 3:22\x* \v 39 pekhewe' na'l pa' toxpha'm qa pekhewe' na'l pa' toxiiju' qa week pakha'ƚe qu' ƚunye'je' pekhewe' ƚaqsijiiju' pa' Intata week ekewe'en nite' ƚeke' qu' ji'nitontaxi'mets pa' ƚeqsu'unka'x inij pa' Intata. Hikpa' ƚeqsu'unka'x inij jiyikfelitets ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.\x * \xo 8:39 \xt Ro 5:8; 8:1\x* \c 9 \s1 Pa' Intata t'eku'miiji' pe' Israel. \p \v 1 Yakha' hijayan ha' Cristo qa pa' Espíritu Santo qa hikpa' tsoksi'wenkeninijha in tsikfe'lets in yijaalija ekewe' qu' hit'ij, nite' haqanƚekii,\x * \xo 9:1 \xt Ro 1:9; 2Co 11:10; Ga 1:20; 1Ti 2:7\x* \v 2 yakha' na'l ye'm pa' qi yikameta'xkii qa week neƚuts heka'xkii pa' qi a'tax \v 3 qe qi'ija in hisu'untaxija qu' hi'fenij qu' netk'enets ha' Cristo hekhewe' yejefeetsija in judiol hik enewe' hataa'ƚetsha inye'jƚuƚetax qek na'nyi'pji' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios, inye'jƚuƚetax iye qek yitoxi'imets ha' Cristo.\x * \xo 9:3 \xt Ex 32:32; 1Co 12:3; 16:22; Ga 1:8,9; Ro 1:3; 11:14; Ef 6:5\x* \v 4 Enewe'en ƚelits pa' Israel'ik'i. Pa' Intata t'eku'mi' enewe'en qu' naqsi'j qa' ƚelitsi'ij. Pa' Intata ƚakhaa'ija pa'aj in we'nethintaxets qa hikƚe ƚunye'j na'aj q'olpha'm ma' qa yojo'ok'oikii. Qa ƚakha' iye pa'aj in nifelji'ji'm pe' ƚawa'mhitsik'i na'aj yiwjutsiqeni'm qa i'nk'aƚe qa tisij iye pa'aj pa' Moises'ik'i kekhewe' wenit'ij qu' naqsiijkii qa yika'ajji' (leyes). Qa tisij iye pa'aj pa'qu' ƚeqfenyejeye' ƚewek qu' net'ejuyets in yijayan pa' Intata. Qa ƚakhaa'ija iye pa'aj in nifelji'ji'm kekhewe' yiwjutsiqen pa'aj t'ejuyets ha' Cristo.\x * \xo 9:4 \xt Ex 4:22; 40:34; Ro 8:6,15; 1R 8:11; Ez 1:28; He 9:1,5,6; Gn 17:2; Dt 4:13-14; 7:6; 14:1; 29:14; Lc 1:72; Hch 2:39; 3:25; 13:32; Ef 2:12; Sal 147:19\x* \v 5 Hik enewe' taa'ƚetsha pa'aj pe' wetshetk'ewi'ƚ qits inaqwa'mhitsik'i, pa' Abraham qa pa' ƚa's Isaac qa pa' ƚa's pa' Isaac, Jacob. Qa pe' inaqwa'mhitsik'i in t'ejuyets aka' i'neseninyejei qa ta'ƚji'ju' pa'aj ha' Cristo, hikha' Dios ene' week. Week neƚuts neniwqinhetji'ha hakha'an. Hik aka' yijat'ij qu' ƚunye'je' (Amén).\x * \xo 9:5 \xt Hch 3:13; Ro 1:3,25; 11:28; Mt 1:1-16; Jn 1:1; Col 1:16-19; 2:9\x* \v 6 Ye'ehe, yakha' in hit'ijets in qi in tsika'metenhetkii enewe'en in nite' yijayan ha' Yatsat'ax'inij. Qa in nite' yijayan nite' ikji' qu'nte' yija'ye' pe' yit'ij pa' Intata. Kakha' ƚunye'jkiiha kakha'an in nite' week pe' ta'ƚets pa' Israel'ik'i qu' nit'ijets pa' Intata qu' Israele'.\x * \xo 9:6 \xt Nm 23:19; Jn 1:47; Ro 2:28-29; Ga 6:16\x* \v 7 Qa nite' iye week qu' ne'tnekumhi'yiiji' pe' taa'ƚtaxetsha pa' Abraham'ik'i, qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij: \qt —Pe'qu' nata'ƚ ewets hatse' ewi'ƚƚe qu' nata'ƚets na' Isaac.—\qt*\rq (Gn 21:12)\rq*\x * \xo 9:7 \xt Jn 8:33,39; Ga 4:23; He 11:18\x* \v 8 Qa hik ta'ƚijupi' pekhewe' ƚelits pa' Intata nite' ta'ƚets pakha' nekfik'i in hik ƚunye'j ne'ej week omehets in nekfik'i, qe ta'ƚets yijat'ij pakha' nekfik'i yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata qu' nenekfik'i.\x * \xo 9:8 \xt Ro 4:13,16; 8:14; Ga 3:29; 4:28; He 11:11\x* \v 9 Qa aka'an ka' yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata in yit'ij: \qt —Hik qu' ƚahats'i'ij pakhap ininqap ha'ne ƚahats'ij qu' hetpil iye, qa ne' ewhe'ye' Sara qa' hats nana'l pa'qu' ƚa'se'.—\qt*\rq (Gn 18:10,14)\rq* \v 10 Qa nite' ewi'ƚƚe aka' ƚunye'jkii qe pe' Rebeca iye testi'yij pe' wetsjukji' qa pa' ƚatata hikpa' pa' inaqwa'ma'xik'i Isaac.\x * \xo 9:10 \xt Ro 5:3; Gn 25:21\x* \v 11 In mexente' yamets qu' nenekfik'i qa in mexente' iye yaqsiijkii pa'qu' ƚe'wise' i'nƚi'i qu' uƚ'axe', qa qu' jutsiqaxe' pa'qu' net'eku'mi' pa' Intata, nite' ta'ƚets pa'qu' naqsiijkii enewe'en, qe pakha'ƚe qu' nisu'un pa' Intata.\x * \xo 9:11 \xt Ro 4:17; 8:28\x* \v 12 Pa' Intata qa yit'ijets pa'aj pe' Rebeca: \qt —Pa' omehe' qu' netnek'enhe'yipji' pa' ajit.—\qt*\rq (Gn 25:23)\rq* \v 13 Qa yit'ij iye ka' we'nika'ajji': \qt —Hisu'un na' Jacob qa nakha'ƚe Esaú qa nite' hisu'un.—\qt*\rq (Mal 1:2-3)\rq* \v 14 ¿Qa pa'n qu' jitumti aka'an? ¿Ye' me jitumti qu' nite' natsathene' pa' Intata? ¡Nite', nite' ƚeke' aka'an!\x * \xo 9:14 \xt Ro 2:11; 3:5; 2Cr 19:7; Lc 20:16\x* \v 15 Pa' Intata yit'ijets pa'aj pa' Moises'ik'i: \qt —Yakha' qu' hisu'un qu' hi'fen pakha' qu' hisu'un qu' hi'fen, qa' netsq'eletij iye pakha' qu' hisu'un qu' netsq'eletij.—\qt*\rq (Ex 33:19)\rq* \v 16 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' weju'ƚij pa'qu' nisu'unƚetax ene' jukhew qa nite' weju'ƚij iye pa'qu' qi qu' nithayikitax iye qe ewi'ƚƚe yijat'ij pa' Intata pakha' qu' nisu'un qu' ni'fen.\x * \xo 9:16 \xt Ga 2:2; Ef 2:8\x* \v 17 Qe ke' we'nika'ajji' in yit'ijets pa'aj pa' Intata pa' Faraón:\f + \fr 9:17 \ft Faraón ikji' wittata'a' pa' sehe' Egipto.\f*\qt —Yakha'ƚe in ta'ƚ yiwets in e'wittata'aj qe qa' nek'inq'ethinij pa' yit'unha'x, qe qa' weeke' iye ha'ne sehe' qu' nimpi'ye'ej qa' nenfel ka' yii.—\qt*\rq (Ex 9:16)\rq* \v 18 Ye'ehe, in yit'ij aka'an ma' qa hats jinikfe'lets pa' Intata in neq'eletij pakha' qu' nisu'un qu' ne'nq'eletij, qa yit'unhet iye ƚatawe'j pakha' qu' nisu'un qu' nit'unhet ƚatawe'j.\x * \xo 9:18 \xt Ex 4:21; 7:3; 9:12; 10:20,27; 11:10; 14:4,7; Dt 2:30; Jos 11:20; Jn 12:40; Ro 11:7,25\x* \v 19 Qa akha', hane'ej i'nƚi'i qu' it'ij yiwets: —¿Qa inhats'ek pa' Dios qu' nets'itutshentaxets qu' haqsiijkii pa' uƚ'ax, in ham pa'qu' neweju'ƚiju'ƚ pa'qu' nisu'un pa' Dios?—\x * \xo 9:19 \xt Ro 3:7; 11:19; 1Co 15:25; Stg 2:18; 2Cr 20:6; Job 9:12; Dn 4:35\x* \v 20 Qa yakha' qa' hit'ij ewetsek hane'ej: —¿Ƚek akha' jukhew in ƚittaxijets pa' Dios ekewe'en? ¿Me ƚeke' pe'qu' kamusiye' qu' nit'ijets pakha' yaqsiijkii: “Inhats'ek aka' eqfenye'jyij”?—\x * \xo 9:20 \xt Ro 2:1; Job 33:13; Is 29:16; 45:9; 64:8; Jer 18:6; 2Ti 2:20\x* \v 21 Pakha' naqsi'jju' pe' kamusil, pa' oƚoq'oi ewi'ƚƚe qa yejeƚƚi'ijkii pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij in naqsi'jju' pe' kamusil. Na'l pekhewe' qu' net'ejuyets pe' patunits qa pe' t'ejuyets in week neƚuts tanatkinhei.\x * \xo 9:21 \xt Is 64:8; Jer 18:6\x* \v 22 Pa' Dios nite' itaqsunijup qu' ni'nq'ethinij pa' qi ƚawak qa pa' qi ƚet'unha'x, ma' qa inye'jƚu' in yiwejinƚe nite' naqatsit'ij pekhewe' hats jutsiqetstax qu' namii pa' qi ƚawak pa' Dios.\x * \xo 9:22 \xt Ro 2:4; Pr 16:4; 1P 2:8\x* \v 23 Aka'an yaqsiijkii qe qa' nenikfe'lets in na'l pa' qi witisa'x pa' i'ni' pa' Intata pekhewe' hats jutsiqax qu' ni'fen, hik pekhewe' hayiits pa'aj yaji'let pa' Intata qu' nejutshenets pa' qi witisa'xi'mkii.\x * \xo 9:23 \xt Ro 2:4; 8:29; Ef 3:16; Hch 9:15\x* \v 24 Enewe' taya'yiiji' pa' Intata enewe'en inekhewel qa nite' i'nuja'xƚe in je'judiol qe week iye pekhewe' nite' judiol.\x * \xo 9:24 \xt Ro 3:29; 8:28\x* \v 25 Hik aka' yit'ijets pa'aj pa' Intata pa' ewi'ƚ profeta'ik'i ƚii Oseas qa yika'ajji' t'ejuyets pe' nite' judiol in yit'ij: \qt —Hit'ijets hatse' qu' “yitset'i'ij” pekhewe' nite' yitsettax, qa' hit'ijets iye qu' “hisu'un” pekhe' nite' he'yeku'mtaxiiji'.\qt*\rq (Os 2:23)\rq*\x * \xo 9:25 \xt 1P 2:10\x* \v 26 \qt Qa pa' hats ƚa'ni'ƚi' in yit'iƚij ewets pa' Intata: “Ekheweli'ƚ nite' k'eyitset'iƚ” qa' nenit'iƚij ewets hatse': “Enewe'en ƚelits pa' Dios nite' wa'm.”—\qt*\rq (Os 1:10)\rq*\x * \xo 9:26 \xt Mt 16:16\x* \v 27 Pa' Isaias'ik'i iyetij iye pa'aj in t'ejuyets pe' Israel qa yit'ij: \qt —Yemjeetax qu' olotse ne' Israel ƚeiƚets qu' hik ƚunyejeye'tax na'aj isa'x ƚotkoyek'i na'aj qi iweli', qa nite'ƚe olots pe'qu' iƚiye',\qt*\x * \xo 9:27 \xt Is 28:22; Gn 22:17; Ro 11:5\x* \v 28 \qt qe pa' Intata yaqsiijkii hatse' ha'ne sehe' epji' pekhewe' hats yit'ijets pa'aj, qa qu' hats namets qu' naqsiijkii qa' aje'eƚ qu' week naqsiijkii qa yif'elitƚe iye.—\qt*\rq (Is 10:22-23)\rq* \v 29 Pa' Isaias'ik'i qa yit'ij iye in iyetij pa'qu' ƚunyejeye'kii pe' Israel: \qt —Pa' Yatsat'axij pe' week oq'opheƚinetsilets wa's ƚeiƚets qu'nte' nenejete' uja'xe' ene' inejefets, qekha hats hik injunyejeye'tax pe' Sodoma ƚeiƚetsik'i qa pe' Gomorra ƚeiƚetsik'i iye in ham pa'qu' amane'.—\qt*\rq (Is 1:9)\rq*\x * \xo 9:29 \xt Stg 5:4; Dt 29:23; Is 13:19; Jer 49:18; 50:40; Am 4:11\x* \v 30 ¿Pa'n qu' jintit'ijju' in t'ejuyets aka'an? Aka'an ikji' pekhewe' nite' judiol in nite' wo'taxii pa'qu' natsathen, qa yamƚe'ets pa' yatsathen ta'ƚets pa' Intata qe ta'ƚets in nite' yeqeku'.\x * \xo 9:30 \xt Ro 1:17; 3:21; 9:14; 10:6; Ga 2:16; 3:24; Fil 3:9; He 11:7\x* \v 31 Qa enewe'ƚe Israel in wo'taxii pa' yatsathen qa yijayantax kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley), ma' qa nite' yamets pa' yatsathen ta'ƚets pa' Intata.\x * \xo 9:31 \xt Ro 10:2,20; 11:7; Is 51:1; Ga 5:4\x* \v 32 ¿Qa inhats'ek enewe'en in nite' yamets pa' yatsathen? Qe in wo'taxii qu' natsathen qa nite' wo'ojii pa'nte' ƚeqekuye'jij pa' Intata, qa woƚetaxijii pe' yaqsiijkii t'ejuyets pa' ley. Enewe'en ma' qa yilanifi pe' ute ƚii “ute witlanki'ifi”\x * \xo 9:32 \xt 1P 2:6,8\x* \v 33 in ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji': \qt —Jeƚi'ƚ, na' witset Sión\qt*\f + \fr 9:33 \ft Sión ƚii iye pa' Jerusalén.\f*\qt henji' ne' ute\qt*\f + \fr 9:33 \ft Pe' ute ikji' Cristo.\f*\qt witlanki'ifi qa inaqwakaninkii iye in yothetkii. Qa pa' qu'nte' neqeku'ye' pakha'an, ma' qa'nte' jeek natqanhetiyekii hatse'.—\qt*\rq (Is 28:16)\rq*\x * \xo 9:33 \xt Ro 5:5; 10:11; Is 8:14\x* \c 10 \s1 Pe' Israel ewi'ƚƚe in yaqsiijkii pa'qu' nisu'unƚe. \p \v 1 Yejefets, pakha' yiyinheye'jii pa' Intata kakha' les qi in hisu'untax kakha'an, qu' nana'li'm pa' witiƚa'x pe' week Israel ƚeiƚets. \v 2 Tsikfe'lets in yijaa'ija in yisu'untax qu' nijayaanija pa' Intata, qa nite'ƚe nikfe'lets pa'n ƚunye'j qu' nijayan.\x * \xo 10:2 \xt Hch 21:20\x* \v 3 Qe nite' nikfe'lets pa'n ƚunye'j pa' Intata qu' naqsiijkii qu' netisij pa'qu' ƚiƚa'xe' pa'qu' jukhewe' qa efuye' iye, ma' qa ƚekhewelƚe in yaqsi'jtaxijkii pa'qu' numtitax qu' nata'ƚijets pa'qu' liƚa'xe', qa hik ta'ƚijupi' in nite' t'eku'miju'ƚ kakha' jiyeƚistaxij pa' Intata qu' jinta'ƚijets pa'qu' iniƚa'xe'.\x * \xo 10:3 \xt Ro 1:17\x* \v 4 Qe pa'qu' nijayan ha' Cristo qa hats na'li'm pa' ƚiƚa'x, qe ha' Cristo hikha' hik ƚunye'j qu' hats jina'nq'axijipji' kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).\x * \xo 10:4 \xt Ro 3:22; 7:1-4; Ga 3:24; 4:5\x* \v 5 Pa' Moises'ik'i yika'ajji' pa'aj pa'qu' jukhewe' qu' nowo'ojii pa'qu' ƚiƚa'xe kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' (ley), qa' week qu' naqsiijijkiiha kekhewe'en hats'inha qu' iƚa'xe'.\x * \xo 10:5 \xt Lv 18:5; Neh 9:29; Ez 20:11,13,21; Ro 7:10\x* \v 6 Qa pakha'ƚe witiƚa'x ta'ƚets pa' nite' witqekuye'jij ha' Cristo qa yit'ijek: \qt —Hasu'uj numti pa' atawe'j qu' nit'ij: “¿Ƚekpa' qu' namiipha'm na' wa's?”\qt*\rq (Dt 30:12)\rq* (ikji', ¿ƚekpa' qu' namiipha'm na' wa's qu' nenka'xju' pa' Cristo?)\x * \xo 10:6 \xt Ro 9:30; Dt 9:4\x* \v 7 i'nƚi'i qu' nit'ij: “¿Ƚekpa' qu' namiiju' pa' ƚe'nq'itset'ij pe' naxju'?”— (ikji', ¿ƚekpa' qu' namiiju' pa' ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' qu' nenka'xik'uipha'm pa' Cristo pe' naxju'?)\x * \xo 10:7 \xt Dt 30:13; Lc 8:31; He 13:20\x* \v 8 Qa ¿pa'n ikji'ha pa' neqit'ijineyu'uj pa' Moises'ik'i in yit'ij ekewe'en? Aka' neqit'ijineyu'ujha aka'an: —Eke' wi'tlijei hats metits e'm, hats i'nji' na' eji' qa pa' atawe'j iye.— Eke' wi'tlijei hik ekewe' k'inq'ijatsheni'ƚij qe qa' nana'l ine'm pa' nite' witqekuye'j.\x * \xo 10:8 \xt Dt 30:14\x* \v 9 Qe qu' nit'ij na' eji': —Ha' Jesús hikha' Yatsat'axyij— qa pa' atawe'j iye qu' numtii'ija nite' yeqeku'uk'i pa' Intata in niihinik'uipha'm pa'aj ha' Jesús pe' naxju', ma' qa' iƚa'xe'.\x * \xo 10:9 \xt Mt 10:32; Lc 12:8; Ro 4:24; 14:9; 1Co 12:3; Fil 2:11; Hch 2:24; 16:31\x* \v 10 Qe pa' atawe'j qu' numtii'ija nite' yeqeku'uk'i ma' qa hats ƚatsathen, qa na'ƚe eji' qu' netetfelij, ma' qa' hats jutsiqax in hats iƚa'x. \v 11 Qe ke' we'nika'ajji' yit'ij: \qt —Pa' qu'nte' neqeku'ye' pakha'an, ma' qa'nte' jeek natqanhetiyekii hatse'.—\qt*\rq (Is 28:16)\rq* \v 12 Qe ham pa'qu' pakha' ƚunye'je' judío qa pe' nite' judiol, qe ha' Yatsat'ax'inij hikha' Yatsat'axij ene' week, qi pa'qu' netisij hatse' week pe'qu' niyinii,\x * \xo 10:12 \xt Ro 3:22,29; Hch 10:36\x* \v 13 qe ke' we'nika'ajji' yit'ij iye: \qt —Week pa'qu' niyinijets ƚiƚa'xe' pa' Yatsat'ax'inij qa' iƚa'xe'.—\qt*\rq (Jl 2:32)\rq*\x * \xo 10:13 \xt Hch 2:21; 7:59\x* \v 14 ¿Qa pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' niyinijets aka'an in hikha' nite' nek'enheyu'ets? ¿Pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' netk'enets in nite' impi'yelij hakha'an? ¿Pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij iye qu' nepiye'ek'i in ham pa'qu' nenfeli'm eke' wi'tlijei?\x * \xo 10:14 \xt Ef 2:17; 4:21; Hch 8:31; Tit 1:3\x* \v 15 Qa ¿pa'n qu' ƚeqfenyejeyi'ij iye qu' nenfel eke' wi'tlijei qu' nite' net'ukinheti'yi'ij qu' nenfel? Qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: \qt —¡Hayits qa ƚe'wis nekhewe' neka'x ke' ƚe'sits wi'tlijei!—\qt*\rq (Is 52:7)\rq*\x * \xo 10:15 \xt Nah 1:15; Ro 1:15; 15:20\x* \v 16 Qa nite'ƚe week qu' net'eku'miju'ƚ ekewe' ƚe'sits ink'aihits wi'tlijei. Qa hik ta'ƚijupi' pa' Isaias'ik'i in yit'ij: \qt —Yatsat'axyij, ¿ƚekpa' qu' hats numti qu' yijaali'ija eke' henfeli'ƚ?—\qt*\rq (Is 53:1)\rq*\x * \xo 10:16 \xt Ro 3:3; Jn 12:38\x* \v 17 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in ewi'ƚƚe qu' jintepiye'ek'i ke' wi'tlijei, ma' qa'nte' jinteqekuye', qa eke' qu' jintepiye'ek'i wi'tlijei hik ekewe' ƚe'lijei ha' Cristo.\x * \xo 10:17 \xt Ga 3:2,5; Col 3:16\x* \v 18 Qa yakha'ƚe qa' k'afaakani'ƚ, ¿me mente' ƚepi'ye'eƚik'i ke' wi'tlijei? ¡Nite'! Yakha' tsikfe'lets in hats ƚepi'ye'eƚik'i, qe ke' we'nika'ajji' yit'ij: \qt —Week ha'ne sehe' yamipji' pa' ƚ'a'x, qa yamii iye pe' les in totsii.—\qt*\rq (Sal 19:4)\rq*\x * \xo 10:18 \xt Ro 1:8; Col 1:16,23; 1Ts 1:8\x* \v 19 Qa ewi'ƚij iye qu' nek'inaqfaakan, ¿me nite' hayiits qu' nenikfe'lets pa'aj ne' Israel? ¡Nikfe'lets! Pa' Moises'ik'i hikpa' yojo'oj pa'aj in nifel aka' ƚ'anye'j pa'aj pa' Intata in yit'ij: \qt —Yakha' qu' haqsiijkii qu' eqemtsheni'ƚetskii ekheweli'ƚ judiol nekhewe' witsetitstax qa nite'ƚe hik ƚunyejei qu' witsetitse' qe nite' nikfe'l yiwets. Yakha' qu' haqsiijkii iye qu' nawakanini'ƚkii pa'qu' witset'e in nite' nikfe'ltax yiwets.—\qt*\rq (Dt 32:21)\rq*\x * \xo 10:19 \xt Ro 11:11,14\x* \v 20 Qa i'nk'aƚe pa' Isaias'ik'i qa nite' nijiwei in nifel pa'aj pa' ƚ'anye'jets pa' Intata in yit'ij: \qt —Hats tsi'wen nekhewe' nite' wotaxyii. Henethinets nekhewe' nite' inaqfaakantaxyiikii.—\qt*\rq (Is 65:1)\rq*\x * \xo 10:20 \xt Is 65:1; Ro 9:30\x* \v 21 Ma' qa nifel iye pa' ƚ'anye'jets pa' Intata ne' Israel qa yit'ij: \qt —Miitsju' in hi'ttaxijets k'eewe yikoyei na' ewi'ƚ witset nite' nek'enheyu' qa ewi'ƚƚe in yisu'un qu' naqsiijkii pakha' ƚakha'ƚe in yisu'un qu' naqsiijkii.—\qt*\rq (Is 65:2)\rq* \c 11 \s1 Pe' mexe amaneyij pa' Intata pe' Israel ƚeiƚets. \p \v 1 Qa week ekewe'en qu' nek'inaqfaakanij: ¿Me hats yili'ij pa' Intata in t'eku'mtaxiiji' ne' Israel? Nite', aka'an ham ƚeke'ye'. Qe yakha' iye ye'israel ƚeiƚe', yakha' iye hata'ƚets pa' Abraham'ik'i qe pe' yaqwa'mhitsik'i ta'ƚets pa' Benjamin'ik'i.\x * \xo 11:1 \xt 1S 12:22; Jer 33:24-26; Lc 20:16; 2Co 11:22; Fil 3:5\x* \v 2 Pa' Intata nite' yili'ij ne' Israel, qe hikne' hayiits t'eku'miiji' pa'aj. ¿Ye' me nite' ƚenikfe'li'ƚets ke' we'nika'ajji' pa'aj pa' Elias'ik'i in nifeletspha'm pa' Intata in uƚ'ax pa' yaqsiijkii pe' Israel? Qa yit'ij:\x * \xo 11:2 \xt 1S 12:22; Sal 94:14; Ro 6:16; 8:29; 1P 1:2\x* \v 3 —Yatsat'axyij, \qt hats nilanju' ke' ƚenukintax profetas, qa nopƚetju'kii iye kekhewe' yejutshentaxets pa'qu' ƚeqisit'e'ej (altar). Hats yeƚ'ewi'ƚƚe in yaman qa hats neqek'uyuyij iye.—\qt*\rq (1R 19:10,14)\rq*\x * \xo 11:3 \xt 1Ts 2:14\x* \v 4 Qa ¿pa'n yit'ij in yeku'ƚ pa' Intata? \qt —Hats haqsi'jijup qu' natsjayan hekhewe' wetsjuk tatsai mil (7.000) jukhew hikhe' nite' wonokok'enifi na' witeqsi'nq'al Baal.—\qt*\rq (1R 19:18)\rq*\fig Yejutshenets na'aj inqa'met ƚeqisit'ij pa' Intata (altar).|src="LB00255B.TIF" size="col" ref="ROM 11.4" \fig* \v 5 Qa hik ƚunye'j iye hane'ej, in na'l pe' mexe amanei t'eku'miiji' pa' Intata qe qa' ni'fen.\x * \xo 11:5 \xt 2R 19:4; Ro 9:27\x* \v 6 Ye'ehe, in ta'ƚƚe'ets pa' ƚeqi'fenkeye'j in t'eku'm i'ni', ma' qa' hats nite' ta'ƚets pa'qu' jintaqsi'jtaxijkii, qe qu' nata'ƚets pa'qu' jintaqsiijkii in t'eku'm i'ni', qa pa' ƚeqisitƚetax'inij qa hats nite' hik ƚunye'je' qu' ƚeqisit'e.\x * \xo 11:6 \xt Ro 4:4\x* \v 7 Qa ¿pa'n ikji' aka'an? Pe' Israel nite' yi'wen pa' wo'taxiikii, qa pekhewe'ƚe t'eku'miiji' pa' Intata qa yi'wen, qa pekhewepƚe qa yit'unhet ƚatawjets pa' Intata, ma' qa les in yaqsi'jijkiiha pa' yisu'unƚe.\x * \xo 11:7 \xt Mr 6:52; Ro 9:18,31; 11:25; 2Co 2:14\x* \v 8 In ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji' in yit'ij: \qt —Pa' Intata tisij pa' ƚunyejei ma' qa hik ƚunyejei ne'ej hats imaa'ju'ha, pe' ƚotoi hik ƚunyejei qu' nite' ni'wenekii qa pe' ƚekfii qa hik ƚunyejei qu' nite' nepiye'ye'kii. Qa aka'an yamijii hane'ej ha'ne ƚahats'ij.—\qt*\rq (Dt 29:4)\rq*\x * \xo 11:8 \xt Is 29:10; Mt 13:13-14\x* \v 9 Qa pa' David'ik'i qa yit'ijek: \qt —Pa'qu' ƚeqe ƚe'wis neƚuye' hisu'un qu' ƚeniwqe'leƚi'ij enewe'en, qa hisu'un iye qu' ƚalanki'ye'ƚi'ifi, qa qu' ƚantanithenkeyeje'ƚi'ij iye.\qt* \v 10 \qt Noo'yi'imkii ne' ƚotoi hats'inha qa' nite' ni'wene'kii, it'ij tufum ƚ'anul hats'inha qa' pakhaayi'ij qu' nite' natsathene' ne' ƚ'anul.—\qt*\rq (Sal 69:22-23)\rq* \s1 Yejeyumtshenijupi' pe' ƚakjil pe' wit'enkiju' najkak olivo. \p \v 11 Qa ewi'ƚij iye qu' nek'inaqfaakan. ¿Me in yilanifi pe'ye' qa' hats nite' neniyepha'mkii iye? Nite', aka'an nite' ƚeke'. Qe pe' judiol in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, ma' qa yija'ƚe qa na'li'm pe' nite' judiol pa' witiƚa'x, hats'inha pe' judiol qa' netqemtsenijetskii.\x * \xo 11:11 \xt Hch 28:28\x* \v 12 Pe' Israel in yaqsiijkii pa' uƚ'ax qa pa' Intata qa tisij ha'ne week sehe' epji' pa' qi ƚeqi'fenkeye'j. In nite' yaqsiijkii pa' yittaxij pa' Intata, qa pa' Intata qa tisij pe' nite' judío pa' qi ƚeqi'fenkeye'j. Qa pe' judiol qu' hats week net'eku'miju'ƚ hatse' qa' naqsiijkii pa' yit'ij pa' Intata, qa pa' Intata qa leesjeek qu' nijatshenfik'i pa' ƚeqi'fenkeye'j.\x * \xo 11:12 \xt Ro 11:25\x* \v 13 Qa hane'ej qu' hit'iƚij ewets ekheweli'ƚ nite' judiol. Yakha' in ya'apostoli'ƚ epji', qi in hiwqinhetji' aka' yithayijkit,\x * \xo 11:13 \xt Hch 9:15\x* \v 14 qe hisu'untax qu' haqsiijkii qu' hats netqemtsheni'ƚ ewetskii hekhewe' yejefeetsija in judiol, hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' iƚiye' pe'qu' uja'xe'.\x * \xo 11:14 \xt Gn 29:14; 2S 19:12-13; Ro 9:3; 1Co 1:21; 7:16; 9:22; 1Ti 1:15; 2:4; 2Ti 1:9; Tit 3:5\x* \v 15 Pa' Dios in hats t'oqowe'yiju'ƚ pe' Israel, qa aka'an qa yaqsiijkii qu' ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ pa' Dios ha'ne week sehe' epji'. Qa qu' ƚesitsetaxi'ƚ wetju'ƚ pa' Intata ne' Israel, nekhewe'en in hik ƚunyejeitax qu' nanaxju', ma' qa' iƚiye'.\x * \xo 11:15 \xt Ro 5:11; Lc 15:24,32\x* \v 16 Qe in ƚe'wisi'm pa' Intata pa' yojo ƚok'opƚe, ye'ehe, qa ikji' qu' ƚe'wise'jiimek iye week pa' itupi'le'. Qa in ƚe'wisi'm pa' ƚefitets qa' ƚe'sitse'jiimek iye week pe' ƚakjil pe' najkak olivo.\f + \fr 11:16 \ft Pe' najkak olivo wit'enkiju', ikji' pe' judiol.\f*\x * \xo 11:16 \xt Nm 15:17-21; Neh 10:37; Ez 44:30\x* \v 17 Qa na'lƚe pe' weniwqaƚitik'i pe' ƚakjil pe' najkak olivo wit'enkiju'. Pa' ewi'ƚ pekhewe' weniwqaƚitik'i qa yaya'xi' pa' ƚakji' pe' nite' wit'enkiju' olivo. Pa' ƚakji' pe' nite' wit'enkiju' hikpa' akha' in nite' e'judio, ma' qa teniqatij ewets pe' wit'enkiju' qa ƚakijets pa' yimax ƚits'i pa' ƚefitets pe' olivo wit'enkiju'.\x * \xo 11:17 \xt Jer 11:16; Jn 15:2; Ef 2:12-13\x* \v 18 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj umti qu' les anipji' qu' e'ƚe'wise' pekhewe' ƚakjiltaxija pe' najkak. Qa qu' ejunye'je' aka'an, menikfelitets in nite' akha' qu' ƚisij ƚits'iye' pa' ƚefitets qe pa' ƚefitets hikpa' neƚisij yijat'ij pa' ƚits'i.\x * \xo 11:18 \xt Jn 4:22\x* \v 19 Akha' nite' judío i'nƚi'i qu' it'ij yijat'ij: —Weniwqaƚitik'i pe' uja'x ƚakjil hats'inha qu' heteniqatets.—\x * \xo 11:19 \xt Ro 9:19\x* \v 20 Qa yijaa'ija aka'an. Qa weniwqaƚitƚi'ik'i qe inqeku', qa akha' in weniqatij ewets qa' matjanithenij in nite' ƚ'inqeku'. Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj meniwqinhetij e'nijiwe'yipji' yijat'ij.\x * \xo 11:20 \xt Ro 5:2; 12:16; 1Co 10:12; 2Co 1:24; 1Ti 6:17; 1P 1:17\x* \v 21 Qe pa' Intata qu' nite' niwejine'ƚi'i pekhewe' ƚakjiltaxija pe' najkak, qa'nte' jeek newejineƚi'i. \v 22 Jeƚ qeku'nek, pa' Intata in qi in eq'iltinhetsax qa its'iyoptoxƚe iye. Yitanithen pekhewe' yili'ijju' in nite' yeqeku'tax, qa akha'ƚe qa neq'elet'ej qu' nite' iliyi'ij in nite' ƚeqeku', qa qu' iliƚi'ij in nite' ƚeqeku'tax qa' netenisa'xji'ij eyek.\x * \xo 11:22 \xt Ro 2:4; 1Co 15:2; He 3:6,14; Jn 15:2\x* \v 23 Qa qu' niliƚi'ij pa' ƚeqekuyejei pekhewe'en, qa' neteniqatets iye, qe pa' Intata yiya'yij qu' neniqatets iye.\x * \xo 11:23 \xt 2Co 3:16\x* \v 24 Qe in akha' pakha' ƚakji' pe' najkak olivo nite' wit'enkiju', qa ƚeteniqatƚe'ets pe' olivo wit'enkiju' nite' ƚata'ƚtaxets. Qa hik ta'ƚijupi' qu' les nite' jutsitaxe' pe' wenisa'xtaxik'i qu' neteniqatets iye pe' najkak ta'ƚets. Qu' netiƚinhetiitax pe' Israel. \p \v 25 Yejefets, hisu'un qu' enikfe'li'ƚets aka' nite' hayiits qu' nenikfe'letsha pe'ye' hats'inha qa' nite' umtiyi'iƚ qu' hats week enikfe'li'ƚets. Pe' Israel hane'ej na'l pe' yit'unhet pe' ƚatawjets qa' naamƚi'ijii pa' ƚ'axkathe'ej qu' uja'xe' pe'qu' nite' judiole'.\x * \xo 11:25 \xt Ro 1:13; 16:25; 11:7; 12:16; Mt 13:11; 1Co 2:7-10; Ef 3:3-5,9; Lc 21:24; Jn 10:16\x* \v 26 Qa qu' hats nametsji' pa' uja'x pe' nite' judío, ma' qa' weeke' pe' Israel qu' netiƚinhetii, in ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji' in yit'ij: \qt —Na' witset Sión (Jerusalén) qu' nata'ƚii hatse' pa' Eqiƚina'x, qa' nenit'ijji' week pa' uƚ'ax i'ntaxji' ne' Jacob (Israel) ƚelits.\qt*\x * \xo 11:26 \xt Is 59:20-21\x* \v 27 \qt Hik aka' hiwjutsiqeni'm nekhewe'en qu' hiwu'mtaxik'ui pe' ƚewuƚ'ets.—\qt*\rq (Jer 31:31-34)\rq*\x * \xo 11:27 \xt He 8:10,12\x* \v 28 In t'ejuyets ke' ƚe'sits wi'tlijei, pe' Israel qa ƚ'ejuihifetsij pa' Dios qe ta'ƚi'ƚ ewets qa pakha'ƚe Dios qa yisu'un qe ta'ƚets in t'eku'miiji' pe' ƚaqwa'mhitsik'i.\x * \xo 11:28 \xt Ro 5:10; 9:5; Dt 7:8; 10:15\x* \v 29 Qe pa' Intata nite' yepilet i'nk'ui iye pa'qu' hats jineƚisij, qa nite' yili'inij iye in hats tayai iniiji'.\x * \xo 11:29 \xt Ro 8:28; 1Co 1:26; Ef 1:18; 4:1,4; Fil 3:14; 2Ts 1:11; 2Ti 1:9; He 3:1; 2P 1:10\x* \v 30 Qa hik ƚunye'j ekheweli'ƚ toxik'i nite' ƚaqsiiƚijkii pa' yisu'un pa' Intata, qa hane'ej pa' Intata qa neƚisi'ƚij pa' ƚeq'ilta'x qe ne' Israel nite' tek'enets.\x * \xo 11:30 \xt He 7:21\x* \v 31 Hane'ej ne' Israel hik ƚunyejei ka' ejunyejeyi'ƚ toxik'i, nite' tek'enets pa' Dios, hats'inha pa' Intata qa' neƚisi'ƚij pa' ƚeq'iltiye'j. Qa hane'ej hatse' qa' ƚekhewele' eku'nek ne' Israel qu' netisij pa' Intata pa' ƚeq'iltiye'j. \v 32 Pa' Intata yaqsiijkii qa nophe'ƚju' ene' week qe nite' impiyel, hats'inha qa' nethinij pa' ƚeq'iltiye'j ene' week.\x * \xo 11:32 \xt Ro 3:9; Ga 3:22-23\x* \v 33 ¡Hayits qa ham ƚ'aka'the'ye' in qi in ƚe'wis pa' ƚeqi'fenkeye'j pa' Intata! ¡Hayits qa ham ƚ'aka'the'ye' pa' ƚikfeliya'xets pe' wekwek qa pa' ƚikfeliya'xets pa'qu' naqsiijkii! ¡Hayits qa ham ƚeke'ye' qu' jinenikfeliyu'taxets pa' ƚaqjamtikineye'jkii qa pa'qu' nanqaqsijkineyu'ujkii iye!\x * \xo 11:33 \xt Ro 2:4; Ef 3:8,10; Col 2:3; Job 5:9; 11:7; 15:8\x* \v 34 \qt ¿Ƚekpa' qu' nenikfe'lets pa' ƚaqjamtikineye'jkii pa' Yatsat'ax'inij? Qa ¿ƚekpa' iye qu' nijatshenijkii pa'qu' wekweke'?\qt*\rq (Is 40:13-14)\rq*\x * \xo 11:34 \xt Job 41:11; Jer 23:18; 1Co 2:16\x* \v 35 \qt ¿Ƚekpa' iye qu' natatkinhenets qa' i'nk'aƚe nepiletets iye?\qt*\rq (Job 35:7)\rq* \v 36 Qe week ta'ƚets pa' Intata, week ƚaqsijiiju' qa week iye ƚakha'ƚe in t'ejuyets. Ƚakha' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).\x * \xo 11:36 \xt 1Co 8:6; 11:12; Col 1:16; He 2:10\x* \c 12 \s1 Pa' yiija'ija ƚunye'j qu' jintajayan pa' Intata. \p \v 1 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata hikpa' ta'ƚets qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' itupi'leni'ƚetsha ne' esenitsi'ƚ qu' mewetƚiisi'ƚijha pa' Intata qu' hik ejunyejeyi'iƚ na'aj ofrenda in ewi'ƚƚe in t'ejuyets pa' Intata. Hik aka' qu' ejunyejeyi'iƚ qu' ewi'ƚe'ƚe qu' metjutsheni'ƚets pa' Intata qa qu' qiyi'ija iye qu' nesu'uni'ƚ. Aka'an hik aka' ka' yiija'ija in ƚunye'j qu' jintajayan pa' Intata.\x * \xo 12:1 \xt 1Co 1:10; 6:20; 2Co 10:2; Ef 4:1; 1P 2:5,11; Ro 6:13,16,19; He 13:15\x* \v 2 Hasu'uj eneqjeyu'uƚijets pa' ƚunye'j ha'ne sehe' epji', i'nk'aihiti'ƚ yijat'ij pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii qe hik aka' ta'ƚets in ink'ayik pa'qu' injunye'je'. Qa aka'an qa hik aka' qu' nikfeliti'ƚets pa' yisu'un pa' Intata, ikji' pa' ƚe'wis, qa pa' yi'wejuƚenij qa pa' ham uƚ'axi'ik'uyi'.\x * \xo 12:2 \xt 1P 1:14; Mt 13:22; Ga 1:4; 1Jn 2:15; Ef 4:23; 5:10,17; Tit 3:5; Col 1:9\x* \v 3 Aka' yithayijkit ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata hik aka' qu' nata'ƚets qu' hit'iƚij ewets week ewiƚei ekheweli'ƚ aka'an, hasu'uj pa'qu' numti qu' les qiye'ji', nikesimeni' yijat'ij pa' hats ƚuk'e'eju'ƚ pa' testi'yij nite' ƚeqekuye'j tisij pa' Intata.\x * \xo 12:3 \xt Ro 1:5; 11:20; 15:15; 1Co 3:10; 7:17; 15:10; Ga 2:9; 2Co 10:13; Ef 3:7-8; 4:7; 1P 4:11\x* \v 4 Qe hik ƚunye'j ha'ne i'nese'n in olots ene' ƚewekwekits qa week ewiƚei yeqet'etsijju'kii t'ejuyets. \v 5 Qa hik injunyejei inekhewel in jo'lots in jitajayan ha' Cristo qa hik injunyejei na'aj ewi'ƚ wit'ese'n. Qa week pa'qu' ewi'ƚe' pe' ƚewekwekits pa' wit'ese'n ti'jets pekhewep ƚewekwekits.\x * \xo 12:5 \xt 1Co 10:17,23; 12:20,27; Ef 4:12,25\x* \v 6 Week ewiƚei inekhewel nite' ƚunyejei wetju'ƚ pe' jitesti'yij ham ƚajale' ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata. Pa'qu' ewi'ƚe' qu' netesti'yij in profeta, qa' nanatkin in ƚuk'e'ek pa' hats ƚuk'e' pa' testi'yij.\x * \xo 12:6 \xt 1Co 7:7; 12:4,10; 1P 4:10-11; Hch 13:1\x* \v 7 Qa pa'qu' netesti'yij pa'qu' net'ihinijkii, qa' net'ihinijkii. Qa pa'qu' netesti'yij qu' ni'nq'ijatshen, qa' ni'nq'ijatshen.\x * \xo 12:7 \xt Hch 6:1; 13:1; 1Co 12:28; 14:26\x* \v 8 Qa pa'qu' netesti'yij qu' ninaxkakƚin, qa' ninaxkakƚin. Qa pa'qu' netesti'yij in t'ihin, qa' lees nanhin pa'qu' net'ihinij. Qa pa'qu' netesti'yij qu' netnek'enhei, qa' nejeeƚik'uiha pa'qu' naqsiijkii. Qa pa'qu' netesti'yij qu' net'iftits, qa' hasu'uj qu' na'tinhetje'm ƚeju's, ƚe'wisi'imkii yijat'ij.\x * \xo 12:8 \xt Hch 4:36; 11:23; 13:15; 2Co 8:2; 9:7,11,13; 1Co 12:28; 1Ti 5:17\x* \s1 Pa'qu' injunye'je' in jitajayan pa' Jesucristo. \p \v 9 Qu' mewet-su'uni'ƚ yijaayi'ija, hasu'uj aqanƚi'iƚkii qu' hik ƚunye'je' qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ. Uteeni'ƚha pa' uƚ'ax, qa pa' ƚe'wis qa' ik'eyiƚijha qu' isu'uni'ƚ.\x * \xo 12:9 \xt 2Co 6:6; 1Ti 1:5; 1Ts 5:21-22\x* \v 10 Mewet-su'uuni'ƚha qe hats e'witjefeyeek'iƚha. Week ewiƚei ekheweli'ƚ iwqinheti'ƚ pa'qu' ejefeyi'iƚipji' pa' Intata qe hats e'witjefeyeek'iƚha.\x * \xo 12:10 \xt Jn 13:34; 1Ts 4:9; He 13:1; 2P 1:7\x* \v 11 Hasu'uj e'qinyetetsi'iƚkii pa'qu' ithayiki'iƚ, et'unitsi'iƚkii yijat'ij qa' imeheti'ƚji' qu' ithayi'yi'ƚi'mkii ha' Yatsat'ax'inij.\x * \xo 12:11 \xt Ro 13:7; Fil 2:3; 1P 2:17; Hch 18:25; 20:19\x* \v 12 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qu' nata'ƚets pa' inwetjumtikineyejeyik'ui, me'nt'unheti'ƚiju'ƚ qa hasu'uj itaqsuni'ƚijup pe' wekwek ƚaats'e'eƚij, hasu'uj antapi'iƚii qu' iyini'ƚ.\x * \xo 12:12 \xt Ro 5:2; He 10:32,36; Hch 1:14\x* \v 13 I'feni'ƚij pa'qu' hami'im pekhewe' inejefetsipji' pa' Intata. Eneqjunu'uƚij qa' ƚisi'ƚij iye ƚewhi'wet'e' pe'qu' i'weni'ƚik'ui.\x * \xo 12:13 \xt Ro 15:25; 1Co 16:15; 2Co 9:1; He 6:10; Mt 25:35; 1Ti 3:2\x* \v 14 Aqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' ƚe'wise' pe'qu' nawitjitaxi'ƚ. Iyini'ƚipji'kii qa hasu'uj qu' uƚ'etsi'ik'i pe'qu' anyejeyi'iƚij.\x * \xo 12:14 \xt Lc 6:22; 1Co 4:12\x* \v 15 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qu' ƚe'sitsi'imkii pekhewep. Mapi'ƚju' qu' napju' pekhewep.\x * \xo 12:15 \xt Job 30:25; He 13:3\x* \v 16 Ewi'ƚ pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii. Hasu'uj pa'qu' numti qu' les ƚe'wise'ju' pa'qu' numti qa pekhewepe' qa' nite'ye', a'qapitsi'iƚi'kii yijat'ij pekhewe' wenit'ijets in uƚ'eetsƚekii. Qa hasu'uj iye pa'qu' numti qu' les nenikfe'lets wekwek qa pekhewepe' qa' nite'ye'.\x * \xo 12:16 \xt Ro 11:20,25; 15:5; 2Co 13:11; Fil 2:2; Ef 4:2; 1P 3:8; Pr 3:7\x* \v 17 Hasu'uj aqa'tja'yi'ƚij qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' uƚ'axe' pekhewe' qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii pa'qu' uƚ'axe'. Menethiniƚijets ene' week qu' aqsiiƚijkii pa' ƚe'wis.\x * \xo 12:17 \xt Pr 20:22; 24:29; 2Co 8:21\x* \v 18 Qu' ƚeke'ye', qa aqsiiƚijkii pakha' ƚuk'e' pa' ƚeke' qu' aqsiiƚi'mijkii ene' week jukhew qa efuts hats'inha qu' ikesimen ƚi'iƚkii.\x * \xo 12:18 \xt Mr 9:50; Ro 14:19\x* \v 19 Yejefets, hasu'uj qu' ekhewele'ƚi'iƚ qu' anqa'tjayu'uƚkii, iwejini'ƚij yijat'ij pa' Intata qu' nitanithen, qe ke' we'nika'ajji' in yit'ij pa'aj pa' Intata, yit'ij: \qt —Yakha' qu' haiqa'tjai. Yakha' qu' hijanin.—\qt*\rq (Dt 32:35)\rq*\x * \xo 12:19 \xt Sal 94:1; 1Ts 4:6; He 10:30\x* \v 20 Qa kakhap we'nika'ajji' iye qa yit'ij: \qt —Pa'qu' na'napjaxtax e'm, qu' niyipkun qa' ƚisij pa'qu' netuj. Qu' ne'niyayu' qa' ƚisij pa'qu' ƚat'e. Qu' hik aka' eqfenye'ji'ij ma' qa hik ƚunye'j qu' enipji'kii ƚeiƚa' pe'qu' ƚ'ofololitse' tujje'm qe qi qu' niwepinhetkii pa' ƚunye'j in nite' ƚe'wis.—\qt*\rq (2R 6:22)\rq*\x * \xo 12:20 \xt Mt 5:44; Lc 6:27; Pr 25:21-22\x* \v 21 Hasu'uj nanax'ej pa' uƚ'ax, aqsiijkii yijat'ij pa' ƚe'wis qa' anaxij pa' uƚ'ax. \c 13 \s1 Pa'qu' injunyejeyi'ij pe' tenek'enhei. \p \v 1 Week jitewqinhet pekhewe' qu' netnek'enhei, qe ham pa' qu'nte' nata'ƚe'ets pa' Intata pekhewe' ƚetsetitits pe' tenek'enhei. Qa hik ta'ƚijupi' pekhewe' hane'ej ƚetsetitits pe' tenek'enhei pa' Intata hikpa' yaqsi'jju'.\x * \xo 13:1 \xt Tit 3:1; 1P 2:13; Dn 2:21; 4:17; Jn 19:11\x* \v 2 Qa hik ta'ƚijupi' pakha' qu' net'ejuyiju'ƚ pe' ƚetsetitits pe' tenek'enhei ma' qa hats t'ejuyiju'ƚ iye pa' Intata qe hikpa' yaqsi'jju'. Qa week pekhewe' qu' net'ejuyiju'ƚ aka'an qa' nattanithenhetii.\x * \xo 13:2 \xt 1P 2:14\x* \v 3 Qe pe' tenek'enhei nite' t'ejuyets qu' nijiweikitkii pekhewe' yaqsiijkii pa' ƚe'wis, qe t'ejuyets yijat'ij qu' nijiweikitkii pekhewe' yaqsiijkii pa' uƚ'ax. ¿Me ƚisu'un qu' ham ijiweyaxi'iju'ƚkii pe' tenek'enhei? Aqsiijkii pa' ƚe'wis hats'inha qa' ne'sinhetij. \v 4 Qe pa' Intata yaqsiijkii pekhewe' ƚetsetitits pe' tenek'enhei qe qa' nejeƚiƚijets pa' uƚ'ax. Qa qu' aqsi'jƚi'ijkii pa' uƚ'ax, qa' les ƚe'wis qu' e'nijiweikii, qe pe' tenek'enhei na'li'm pa' ƚet'unha'xijup qu' natanithen qe pekhewe'en t'ithayi'yi'm pa' Intata ma' qa yitanithen pa'qu' naqsiijkii pa' uƚ'ax.\x * \xo 13:4 \xt 1Ts 4:6\x* \v 5 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj hami'ik'ui qu' jintek'enets pekhewe' tenek'enhei, hasu'uj qu' ewi'ƚe'ƚe qu' jine'nijiweyets qu' jinitanithen, qe les ƚe'wis iye qu' ham jintoksi'wene' pa'qu' uƚ'axe' qu' jintaqsiijkii.\x * \xo 13:5 \xt 1P 2:13,19\x* \v 6 Pa' Intata hikpa' yaqsiijkii pekhewe' ƚetsetitits pe' tenek'enhei, qa hik ta'ƚijupi' in les ƚe'wis qu' jintajaninkii pe' wekwek (impuestos) t'ejuyets pe' tenek'enheiji' pa' witset, qe pekhewe'en ƚeq'ithayinenhei pa' Intata qa ewi'ƚƚe in yithayiki pa' ƚ'ithayijkit in tenek'enhei. \v 7 Hik ta'ƚijupi', ijanini'ƚkii pekhewe' ƚ'estiyiƚij qu' ijanini'ƚkii. Week ewiƚei ekheweli'ƚ ijanini'ƚkii pekhewe' wekwek (impuestos) t'ejuyets pe' tenek'enheiji' pa' witset. Ijanini'ƚkii iye pekhewe' t'ejuyets in yijanin wekwek tujtseika' ta'ƚji' (aduana) qe t'ejuyets iye pe' tenek'enheiji' pa' witset. Ek'eni'ƚets pekhewe' qu' netesti'yij qu' netnek'enhei. Iwqinheti'ƚ pekhewe' qu' netesti'yij qu' netiwqinhetii.\x * \xo 13:7 \xt Mt 17:25; 22:21; Lc 20:22; 23:2\x* \s1 Jiwet-su'un. \p \v 8 Hasu'uj qu' nana'l ekumhifkineli'iƚij pakhape', ewi'ƚƚe yijat'ij qu' hik ƚunye'je' qu' ekumhifkineyi'iƚij qu' mewet-su'uni'ƚ, pa'qu' nisu'un pakhape' ma' qa hats yaqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley).\x * \xo 13:8 \xt Mt 7:12; 22:39; Jn 13:34; Ro 12:10; Ga 5:14; Stg 2:8\x* \v 9 Qe wenit'ij qu' jintaqsi'jijkii in yit'ij: \qt —Hasu'uj ejtenij pe'qu' efuye' qu' hats ewhe'yei. Hasu'uj eqek'ui. Hasu'uj ejtenkii. Hasu'uj isu'un qu' antsat'axij pa'qu' natsat'axij pakhape'.—\qt*\rq (Ex 20:13)\rq* Qa week iye kekhewep, qa qu' aqsiijkii in wenit'ij: \qt —Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.—\qt*\rq (Lv 19:18)\rq* Ma' qa' hats week na'n ji'teje'm qu' aqsiijkii ekewe'en.\x * \xo 13:9 \xt Dt 5:17-21; Lv 19:18; Mt 19:19\x* \v 10 In jitesu'un pakhape' nite' jitawtshetenij pe'ye', qa hik ta'ƚijupi' in jitesu'un pakhape' ma' qa hats week jitaqsiijkii kekhewe' wenit'ij we'nika'ajji' pa'aj (ley). \v 11 Les ƚe'wis qu' aqsiiƚijkii ekewe'en qe ha'ne hats ju'un ji'teje'm ƚahats'ij qiji'. Yape onomi'ƚpha'mkii in ƚama'aƚju' qe pa' iniƚijii hats met, hats nite' hik ipƚu'ui pa' ipƚu'uk'i in i'nk'aa jitek'enets,\x * \xo 13:11 \xt 1Co 3:5; 7:29; 10:11; 15:2,34; Stg 5:8; 1P 4:7; 2P 3:9,11; 1Jn 2:18; Ap 1:3; 22:10; Mr 13:37; Ef 5:14; 1Ts 5:6; Hch 19:2\x* \v 12 qe pa' naja'x hats hamiyu' qa pa' neƚu qa hats met. Qa hik ta'ƚijupi', yape jiteli'ij pe' wekwek t'ejuyets pa' nookii ma' qa' jinteqhinataji' pe' t'ejuyets pa' neƚu hats'inha qu' jinaqsi'jij pa' uƚ'ax.\x * \xo 13:12 \xt He 10:25; 1Jn 2:8; Ap 1:3; 22:10; Ef 5:11; 6:11,13; 2Co 6:7; 10:4; 1Ts 5:8\x* \v 13 Les ƚe'wis qu' ji'nt'asinikiha in neƚu iniiƚets. Hasu'uj hik injunyejeye' pe' yewutƚekii qa pe' yek'uwetju'kii iye. Hasu'uj hik injunyejeye' iye pe' wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits qa pe' wapilƚe wetju'ƚkii in wanawitji. Hasu'uj iye injunyejeye' pe' tek'eƚeiju'kii qa pe' eqemtshenetsitsij wekwek.\x * \xo 13:13 \xt 1Ts 4:12; Lc 21:34; Ga 5:21; Ef 5:18; 1P 4:3\x* \v 14 Les ƚe'wis yijat'ij qu' hik injunyejeye' qu' jinteqhinataji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa' ji'nt'ethinkii, qa hasu'uj qu' jintesu'unji' pakha' yisu'un ene' i'nesenits.\x * \xo 13:14 \xt Job 29:14; Ga 3:27; 5:16; Ef 4:24; Col 3:10,12; 1P 2:11\x* \c 14 \s1 Pekhewe' hats nikfe'lets qa pe' mente' nikfe'letsha in yijayan pa' Cristo. \p \v 1 Elesi'iƚiju'ƚ pakha' mente' t'unij pa' nite' ƚeqekuye'jij ha' Cristo, qa hasu'ujƚe isu'un qu' ejitheyijetskii pe' yumtiƚetax.\x * \xo 14:1 \xt Hch 28:2; Ro 11:15; 12:3; 15:1,7; 1Co 8:9-11; 9:22\x* \v 2 Na'l pe'qu' numti qu' weekƚe ƚeke'ye' qu' netuj qe ta'ƚets in hats t'un pa' nite' ƚeqekuyejeyij, qa na'l pe' yumti ek qu' uja'xe'ƚe kekhewe' ƚesejets (verduras) qu' netuj qe ta'ƚets in nite' t'un pa' nite' ƚeqekuyejeyij.\x * \xo 14:2 \xt Ro 14:14\x* \v 3 Pakha' weekƚe tuj qa hasu'uj qu' nuten pakha' nite' weekƚe qu' netuj, qa pakha' nite' weekƚe qu' netuj qa hasu'uj qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' pakha' weekƚe tuj, qe pa' Intata week t'eku'miju'ƚ.\x * \xo 14:3 \xt Lc 18:9; Col 2:16; Hch 28:2; Ro 11:15; 15:7\x* \v 4 ¿Ƚek akha' qu' ittaxijets qu' uƚ'axe' pa'qu' ƚeqejkunenek'e pakhape'? Qe in ƚe'wisju' i'nƚi'i qu' uƚ'axe'ju' pa' yithayiki qa ewi'ƚƚe pa' ƚaqa patun pa'qu' nit'ij, qa nite'ƚe yiwejinƚe ma' qa' nanamju', qe pa' patun hikha' ha' Yatsat'ax'inij hikha' ewi'ƚƚe in na'l pa' ƚet'unha'xijup qu' naqsiijkii qu' nite' naname'ju'. \v 5 Na'l pa'qu' numti pa'qu' ewi'ƚ neƚuye' qu' les qiye'ji' qa na'l pa'qu' numti'ek in week ƚunyejei pe' neƚuts. Week ewiƚei net'eku'mi' pa' hats yumti.\x * \xo 14:5 \xt Ga 4:10; Lc 1:1; Ro 4:21\x* \v 6 Pakha' yumti pa'qu' ewi'ƚ neƚuye' qu' les qiye'ji' ma' qa yaqsi'jijup qu' niwqinhetji' ha' Yatsat'ax'inij. Qa pa' weekƚe tuj eke' witqats qe yumti qu' nata'ƚets ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata. Qa pakha' nite' week qu' netuj eke' witqats qe yumti qu' hik aka' nisu'un ha' Yatsat'ax'inij, ma' qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Intata.\x * \xo 14:6 \xt Mt 14:19; 1Co 10:30; 1Ti 4:3-4\x* \v 7 Qe in jitajayan ha' Yatsat'ax'inij, in mexe ji'ƚii qa hasu'uj qu' jinteli'ij qu' jintaqsi'jijkii pa' yisu'un, yamijii qu' jinanaxtaxju'.\x * \xo 14:7 \xt Ro 8:38; 2Co 5:15; Ga 2:20; Fil 1:20\x* \v 8 Qe in mexe ji'ƚii i'nƚi'i qu' hats jinanaxtaxju' nite' yili'ij qu' natsat'ets'inij ha' Yatsat'ax'inij qa nite' inekhewel qu' jinatsat'etsƚe intij.\x * \xo 14:8 \xt Lc 20:38; Fil 1:20; 1Ts 5:10; Ap 14:13\x* \v 9 Pa' Cristo in wa'm qa iƚa'x iye qe qa' netnek'enhe'yij pe' iƚii qa pe' naxju'.\x * \xo 14:9 \xt Ap 1:18; 2:8; Mt 28:18; Jn 12:24; Fil 2:11; 1Ts 5:10; Ro 2:16; 2Co 5:10\x* \v 10 ¿Qa inhats'ek akha' in ƚejefitkii pa' ejefe'epji' pa' Intata? ¿Inhats'ek iye in ƚuten pa' ejefe'epji' pa' Intata? Week qu' jats'ap'ayi'ijup hatse' pa' Intata qa' jinifaakan. \v 11 Qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: \qt —Pa' Yatsat'ax'inij yit'ij: “In yijunye'jek in tsa'l, qu' week nonokok'enyifi hatse' qa' week qu' netetfeli'm: ha'ne Dios.”—\qt*\rq (Is 45:23)\rq*\x * \xo 14:11 \xt Fil 2:10-11\x* \v 12 Ye'ehe, qa' week ewiƚei inekhewel qu' jintetfeliji'm hatse' ha' Dios pe' jitaqsiijkii.\x * \xo 14:12 \xt Mt 12:36; 16:27; 1P 4:5\x* \v 13 Qa hik ta'ƚijupi', jiteli'ij in jitejefitkii pakhape' inejefe'epji' pa' Intata, les ƚe'wis yijat'ij qu' hasu'uj qu' jinowo'oi pa'qu' jintalanhenijifi pa'qu' inejefeyi'ipji' pa' Intata.\x * \xo 14:13 \xt Mt 7:1; Ro 14:3; 1Co 8:13\x* \v 14 Yakha' in hijayan ha' Yatsat'ax'inij Jesús qa tsikfe'lets in ham pa'qu' nite' ƚeke'ye' qu' jinteƚuj eke' witqats. Qa pa'qu' numti qu' nana'l pe'qu' nite' ƚexkeli'ij pa' Intata qu' netuj, qa' hasu'uj netuj, qe qu' netuj ma' qa hats uƚ'ax in yaqsiijkii.\x * \xo 14:14 \xt Hch 10:15; Ro 14:2,20; 1Co 8:7\x* \v 15 Qa qu' newenƚi'ij pa' ejefe'epji' in ƚetuj pekhewe' yumti qu' nite' ƚexkeli'ij pa' Intata, ma' qa' netujji'jek, qa' nitawje'meten qe yoksi'wen in hats uƚ'ax in yaqsiijkii aka'an. Qa akha' in ƚaqsiimijkii aka'an pa' ejefe qa hik ƚunye'j qu' ham e'qsu'unka'xi'ij. Hasu'uj nata'ƚets pa'qu' netnekui qu' iwuƚ'enhetju' pa' ejefe'epji' pa' Intata qe ha' Cristo wa'mifi iye pa'aj pakha'an.\x * \xo 14:15 \xt Ef 5:2\x* \v 16 Jeƚiju'ƚ hasu'uj qu' nenit'ijets qu' uƚ'axe' pakha' qu' ƚe'wise' e'm.\x * \xo 14:16 \xt 1Co 8:11; 10:30; Tit 2:5\x* \v 17 Qe pa' tenek'enheiji' pa' Intata nite' t'ejuyets qu' jinteƚuj pe'ye' i'nƚi'i pa'qu' ji'niyaji', qe t'ejuyets yijat'ij pa' yatsathen qa pa' ham peeyi'ijkii qa t'ejuyets iye pa' witisa'xi'mkii, hik ekewe' jiyeƚisij pa' Espíritu Santo.\x * \xo 14:17 \xt 1Co 8:8; Ro 15:13; Ga 5:22\x* \v 18 Pa'qu' netk'enets ha' Cristo qu' hik aka' ƚunye'je', qa pa' Intata qa' qii'ija qu' ni'sinhetij, qa' qii'ija iye qu' ni'sinhetij ene' week jukhew qa efuts.\x * \xo 14:18 \xt Ro 16:18; 2Co 8:21; Fil 4:8; 1P 2:12\x* \v 19 Qa hik ta'ƚijupi', jitaqsiijkii pakha' qu' nata'ƚets qu' ham peeyi'ijkii qa qu' jineteni'fenij wetju'ƚkii iye qu' jet'unitsi'ij pa' nite' inqekuyejeyij.\x * \xo 14:19 \xt Sal 34:14; Ro 12:18; 15:2; 1Co 7:15; 10:23; 14:3,26; 2Ti 2:22; He 12:14; 2Co 12:19; Ef 4:12,29\x* \v 20 Hasu'uj nata'ƚets pa'qu' netnekui qu' iwuƚ'enhetju' pa' ƚ'ithayijkit pa' Intata yenji'teje'm pa' ejefe'epji'. Week kekhewe' tenekui ƚe'sits, qa nite'ƚe ƚe'wis in ne'wenij pa' ejefe qu' etuj pekhewe' yumti qu' nite' ƚexkeli'ij pa' Intata qu' netnekui, qa qu' netuj ma' qa hats ƚaqsijinenijkii pa' uƚ'ax.\x * \xo 14:20 \xt 1Co 8:9-13\x* \v 21 In mexe ne'wenij qa les ƚe'wis qu' hasu'uj ƚuj eku'n ƚ'ese'n i'nƚi'i qu' winoye' qa i'nƚi'i pa'qu' ƚunye'je'ƚe qu' naqsijinenijkii pa' uƚ'ax pa' ejefe'epji' pa' Intata. \v 22 Qa hik ta'ƚijupi' in ƚumti qu' weekƚe ƚeke' qu' etuj eke' witqats, qa les ƚe'wis qu' u'jaxe'ƚi'iƚijkii pa' Intata qu' enikfe'li'ƚets. Ƚe'wisi'mkii pakha' qu'nte' naqsijineni'ijkii pa' uƚ'ax pa' yumti.\x * \xo 14:22 \xt 1Jn 3:21\x* \v 23 Qa pakha'ƚe yumti qu' nata'ƚets pa' Intata in nite' week qu' netuj, qa qu' netuj pekhewe' yumti qu' nite' ƚeke'ye' qu' netuj ma' qa hats uƚ'ax in yaqsiijkii qe nite' yaqsiijkii pakha' yumti qu' nisu'un pa' Intata. Qa hik ta'ƚijupi', week pa'qu' jintaqsiijkii qu' net'ejuyiju'ƚ pakha' jitumti, nite' ƚe'wis, witwuƚ'ax.\x * \xo 14:23 \xt Ro 14:5\x* \c 15 \p \v 1 Inekhewel pekhewe' hats t'unitsij pakha' nite' ƚeqekuyejeyij les ƚe'wis qu' hasu'uj qu' ji'nitaqsunijup in jiti'fen pekhewe' mente' t'unitsij pakha' nite' ƚeqekuyejeyij. Qa hasu'uj jiwo'oi pa'qu' i'nujaxe'ƚi'ijkii qu' jintesu'unik'i.\x * \xo 15:1 \xt Ro 14:1; Ga 6:2; 1Ts 5:14\x* \v 2 Week ewiƚei inekhewel jitaqsi'ji'mijkii pakha' qu' ni'sinhetij qa yi'sinhet iye pa'qu' inejefeye' hats'inha qa' neteiƚem qu' net'unij pa' nite' ƚeqekuye'jij.\x * \xo 15:2 \xt 1Co 9:22; 10:24,33; 2Co 13:9\x* \v 3 Ha' Cristo iye nite' wo'oi pa'qu' ewi'ƚe'ƚi'ijkii qu' nisu'unik'i in ƚ'anye'jek pa'aj ka' we'nika'ajji' ha' Cristo in yit'ijets pa'aj pa' Intata: \qt —Pekhewe' uƚ'etsik'i ƚe'lijei ewets qa yakha'ƚe iye in uƚ'etsik'i ƚe'lijei yiwets.—\qt*\rq (Sal 69:9)\rq*\x * \xo 15:3 \xt 2Co 8:9\x* \v 4 Qe week kekhewe' hayiits we'nika'ajji' pa'aj, we'nika'ajji' qe qa' ji'nijatshen, hats'inha qa' nite' jinanqatsit'i'ij qa qu' jinatkakƚin iye ma' qa nana'l pa'qu' jinetjumti'ets witiƚa'x nite' yili'ij.\x * \xo 15:4 \xt Ro 4:23; 2Ti 3:16\x* \v 5 Pa' Intata hikpa' ta'ƚets in jiwatkakƚin qa in nite' jinaqatsit'ij iye, k'iyinijets qu' neƚisi'ƚij qu' ewi'ƚ pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii in ƚunye'jek ka' hats yisu'un ha' Jesucristo,\x * \xo 15:5 \xt 2Co 1:3; Ro 12:16\x* \v 6 hats'inha qu' ewi'ƚ ni'iƚi' qa' ewi'ƚi'ik'i pa'qu' a'xi'iƚ qu' iwqinheti'ƚ pa' Dios qa Ƚatata iye ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo.\x * \xo 15:6 \xt Ap 1:6\x* \s1 Pa' Intata t'eku'mi' pe' nite' judiol. \p \v 7 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ku'mi'ƚij wetju'ƚ in ƚunye'jek ha' Cristo in t'eku'mi'ƚ eju'ƚ qe qa' iwqinheti'ƚji' pa' Intata.\x * \xo 15:7 \xt Ro 14:1\x* \v 8 Hit'ij ewets ha' Cristo in taqsijkitiiƚi'ijkii in hik ƚunye'j qu' witq'ithayinenek'i ipji' ne' judiol qe qa' nethinkii in yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij pa' Intata, qa qu' naqsiijkii iye pe' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj pe' inaqwa'mhitsik'i.\x * \xo 15:8 \xt Mt 15:24; Hch 3:26; Ro 4:16; 2Co 1:20\x* \v 9 Qa qu' naqsiijkii iye pekhewe' nite' judiol qu' niwqinhetji' pa' Intata qe ta'ƚets pa' ƚeq'iltiyejij, in ƚ'anye'jek ka' we'nika'ajji' in yit'ij: \qt —Qa hik ta'ƚijupi' ne' witsetiikal ji'teje'm yakha' qu' k'ewqinhetji' qa' heilijtsi'yij iye ka' ii.—\qt*\rq (2S 22:50)\rq*\x * \xo 15:9 \xt Ro 3:29; 11:30; Mt 9:8; Sal 18:49\x* \v 10 Qa kakhap qa yit'ijek: \qt —E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii e'weeki'ƚ witsetits, e'weeki'iƚij na' witset t'eku'miiji' pa' Dios qu' e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii.—\qt*\rq (Dt 32:43)\rq* \v 11 Qa kakhap iye qa yit'ijek: \qt —Iwqinheti'ƚji'ha pa' Yatsat'ax'inij, e'weeki'iƚ nite' judiol. Jite'lijtsi'yiiha pa' Yatsat'ax'inij, e'weeki'iƚ witsetits.—\qt*\rq (Sal 117:1)\rq* \v 12 Isaías qa yit'ijek: \qt —Nam hatse' pakha' qu' nata'ƚets pa' Isai'ik'i.\qt*\f + \fr 15:12 \ft Isaí ƚatata pa' David'ik'i.\f*\qt Ma' qa' netnek'enhe'yij week pe' witsetits nite' judiol. Week pe' witsetits nite' judiol qu' netjumti'ets pakha'an.—\qt*\rq (Is 11:10)\rq*\x * \xo 15:12 \xt Ap 5:5; 22:16; Mt 12:21\x* \v 13 Pa' Dios ta'ƚets pa' inwetjumtikineyejeyik'ui pa' witiƚa'x nite' yili'ij hikpa' qu' noponheti'ƚij pa'qu' esaxitsi'iƚi'mkii qa pa'qu' ikesimeyaxitseƚi'iƚkii week ekheweli'ƚ in nite' ƚeqeku'uƚ, hats'inha qu' qiyi'ija qu' etjumti'iƚets qu' nata'ƚets pa' ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo.\x * \xo 15:13 \xt Ro 14:17; 1Co 2:4; 1Ts 1:5\x* \s1 Pa' ƚ'ithayijkit pa' Pablo in apóstol. \p \v 14 Yejefets, yakha' tsikfe'lets in qi in topoli'ƚ ej qu' iftits'iƚ wetju'ƚ, tsikfe'lets iye in qi in topoli'ƚ ej pa' ikfeliyaxitsi'ƚets qa topoli'ƚ ej iye in ƚisu'uni'ƚ qu' enfeli'ƚi'm pekhewep qu' nili'ij pa' uƚ'ax.\x * \xo 15:14 \xt Ef 5:9; 2Ts 1:11; 1Co 1:5; 8:1,7,10; 12:8; 13:2\x* \v 15 Qa ƚunye'j ji'ij in nite' hetjeyepunets qu' henq'ika'aƚij ei iye kekewe' uja'x wekwek, qe qa' nite' antapiyi'iƚik'i, nite' hetjeyepunets ekewe'en qe ta'ƚets pa' ƚeqi'fenkeye'j in tseƚisij pa' Intata\x * \xo 15:15 \xt Ro 12:3\x* \v 16 qe qa' ƚeq'ithayinenek'eyij ha' Jesucristo qu' hik yijunye'je' qu' ya'maestroyi'ipji' eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij, hats'inha pekhewe' nite' judiol pe'qu' netk'enets qa' hik ƚunyejeye' qu' yeqistitse' ƚe'sits qa yisu'un pa' Intata qe ta'ƚets in hats nili'jju' pa' Espíritu Santo.\x * \xo 15:16 \xt Hch 9:15; Ro 1:1; 11:13; 12:1; Fil 2:17; Ef 5:2\x* \v 17 Qa hik ta'ƚijupi', yakha' in heik'enets ha' Jesucristo qa qi in hisu'un aka' yithayijkit t'ejuyets pa' Intata.\x * \xo 15:17 \xt Fil 3:3; He 2:17; 5:1\x* \v 18 Qe nite' hisu'un pakhape' iye qu' henfel qe uja'xƚe kekhewe' tsatkinij ha' Jesucristo hats'inha qa tek'enets hekhewe' nite' judiol in ta'ƚets kekhewe' hit'ij qa ke' haqsiijkii,\x * \xo 15:18 \xt Hch 15:12; 21:19; Ro 1:5; 2Co 3:5\x* \v 19 qa ta'ƚets iye pa' qi ƚet'unha'x kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa in yitjuƚaxijpha'mkii iye qa pa' ƚet'unha'x pa' ƚeqe Espíritu pa' Dios. Qa aka'an in ƚunye'jkii qa hata'ƚiji' ha' Jerusalén qa tsaq'axij in week henfeli'm ke' ƚe'sits ƚe'lijei ha' Cristo qa tsaamƚi'ijii ha' sehe' Iliria.\f + \fr 15:19 \ft Sehe' Iliria ƚii iye pa'aj pa' Acaya. Hane'ej qa ƚii Grecia.\f*\x * \xo 15:19 \xt Jn 4:48; Hch 20:1; 22:17-21\x* \v 20 Qa yijunye'jƚe in hisu'un qu' henfelji'ji'm eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij week he' witsetits hekhewe' ham pa'qu' nenikfe'lets ha' Cristo. Haqsiijkii aka'an qe qa' nite' he'yilit'eƚe ji'teje'm pe'qu' hats ink'am neteniihinpha'm.\x * \xo 15:20 \xt Ro 1:15; 10:15; 1Co 3:10; 2Co 10:15-16\x* \v 21 Qe ka' we'nika'ajji' yit'ij: \qt —Pekhewe' nite' hayiits qu' netfelhitiyi'm pakha'an, qa' ni'wen wetju'ƚ hatse'. Pekhewe' nite' hayiits qu' nepiye'ek'i, qa' nenikfe'lik'i hatse'.—\qt*\rq (Is 52:15)\rq* \s1 Pablo yisu'un qu' namii pa' Roma. \p \v 22 Olotsij in hisu'untax qu' natsami'ƚ ei, qa aka'ƚe yithayijkit hik aka' ta'ƚets in mexe jutsitax qu' natsami'ƚ ei.\x * \xo 15:22 \xt Ro 1:13; 1Ts 2:18\x* \v 23 Qa hane'ej in hats tsaqhat'axij aka' yithayijkit enewe' hane'e'in witsetits qa in hats hit'ij in hats olots ininqapits in hisu'untax qu' nek'injiwitsheni'ƚ ei.\x * \xo 15:23 \xt Hch 19:21; Ro 1:10\x* \v 24 Qu' haktax pa' España qa' hiwq'axinij qu' mexe henwu'mi'ƚ eiji', q'axqe qu' ƚeke'ye' pa'qu' etsi'feni'ƚij qu' haktax iye qu' hats ƚ'aje'ƚi'ij qu' je'ƚe'sitsi'imkii in jiwetwen.\x * \xo 15:24 \xt Hch 15:3; Ro 1:12\x* \v 25 Qa ha'neƚi'ij qa' mexe hojohonii ha' Jerusalén qe qa' heka'xii enewe' ƚ'astai qu' ni'fenii hekhewe' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek hakha' witset.\x * \xo 15:25 \xt Hch 19:21; 24:17\x* \v 26 Qe he' inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ha' sehe' Macedonia qa he' i'ni' ek ha' sehe' Acaya t'eku'mij wetju'ƚ qu' ewi'ƚ nenikii pe'qu' net'ejuyets hekhewe' if'iljetsits inejefetsipji' pa' Intata i'ni' ek ha' Jerusalén.\x * \xo 15:26 \xt Hch 16:9; 18:12; 19:21; 1Co 16:5; 2Co 1:16; 2:13; 7:5; 8:1; 9:2,4; 11:9; Ef 4:15; 1Ts 1:7; Fil 4:10; Tit 1:3\x* \v 27 In ƚekhewelƚe in yisu'un qu' ni'fen ma' qa hats yasiinik'iha in yaqsiijkii, qe hik ƚunyejei in judiol tisji'jij eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' witiƚa'x nite' yili'ij pekhewe' nite' judiol. Qa hik ta'ƚijupi' qu' aqa'pk'asiyi'ƚijets week pa'qu' ƚunye'je'.\x * \xo 15:27 \xt 1Co 9:11\x* \v 28 Qa qu' nasqhat'axtaxij aka'an qu' hats hetisij enewe' ewi'ƚ we'neni'kii hekhewe'en, qa i'nƚi'i qu' hikna' hata'ƚi' qu' natsamii pa' España ma' qa' mexe henwu'mi'ƚ eiji' qu' nek'injiwitsheni'ƚ ei.\x * \xo 15:28 \xt Jn 3:33\x* \v 29 Tsikfe'lets qu' natsamtaxi'ƚ ei qa' qi qu' ni'fen pe' intawjets ha' Cristo. \v 30 Yejefets, k'iyini'ƚij ewets aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qa pa' witeqsu'unka'x jiyeƚisij pa' Espíritu Santo qu' eneki'ƚij yiwets qa' qi qu' iyini'ƚyipji'kii,\x * \xo 15:30 \xt Ga 5:22; Col 1:8; 4:12; 2Co 1:11\x* \v 31 hats'inha qu' netswejinjiik'uifik'i pa' Intata pekhewe' yeqeku' ha' Jesús i'ni' na' sehe' Judea, hats'inha iye aka' qu' haqsiijkii na' Jerusalenii qa' ham peeyi'ijkii qu' net'eku'miju'ƚ he' inejefetsipji' ha' Jesucristo,\x * \xo 15:31 \xt 2Co 1:10; 8:4; 9:1; 2Ts 3:2; 2Ti 3:11; 4:17; Hch 9:13; Ro 15:15\x* \v 32 hats'inha qu' nisu'un pa' Intata, ma' qa' qi qu' ye'ƚe'wisi'imkii qu' natsami'ƚ ei yejefets Roma ƚeiƚets. Qi qu' nimax qu' mexe hawapi'yi'ƚ ejup.\x * \xo 15:32 \xt Hch 18:21; Ro 1:10; 15:23\x* \v 33 Pa' Intata hikpa' ta'ƚets pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'ni'ƚ ejupkii. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).\x * \xo 15:33 \xt Ro 16:20; 2Co 13:11; Fil 4:9; 1Ts 5:23; 2Ts 3:16; He 13:20\x* \c 16 \s1 Pablo qa wetfelii pekhewe' nikfe'li'ƚ wetju'ƚ. \p \v 1 K'efeli'ƚi'm ke' Febe inejefeki'ipji' pa' Intata t'iftits'etski ke' witlijtsitjii ha' witset'ii Cencrea.\x * \xo 16:1 \xt 2Co 3:1; Hch 18:18\x* \v 2 K'iyini'ƚij ewets qu' eneqjunu'uƚijiju'ƚ aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij qa' aqsi'ji'ƚ iye, inƚeqfenyejei ƚewekek pekhewe' hats yijayan pa' Intata. I'feni'ƚij week pa'qu' nite'jii, qe kikhe'en olots he' t'ifti'ts'etskii qa yakha' iye qa t'ifti'ts yiwetskii iye.\x * \xo 16:2 \xt Fil 2:29\x* \v 3 Hewetfelii ke' Priscila qa ha' ƚewhe'ye' Aquila, hikhe' yithayifetsipji' ha' Jesucristo,\x * \xo 16:3 \xt Hch 18:2; Ro 8:1,11; 2Co 5:17; 12:2; Ga 1:22\x* \v 4 hikhe' nite' naiƚetij ƚewek in yisu'un qu' netsi'fen, hit'ijets ƚe'wisij hekhewe'en, qa nite' yeƚ'ewi'ƚƚe in hit'ijets ƚe'wisij qe week iye he' ƚe'lijtsitjiyits he' nite' judiol in yit'ijets iye ƚe'wisij. \v 5 Hewetfelii week pekhewe' qu' nonot'axjiij wetju'ƚ pa' Intata pe' ƚetsi'ii hekhewe'en. Hewetfelii ha' hisu'un yejefe Epeneto, hikha' yojoo in tek'enets ha' Cristo in ta'ƚiyek ha' sehe' Asia.\x * \xo 16:5 \xt 1Co 16:15,19; Col 4:15; Flm 2; Hch 16:6\x* \v 6 Hewetfelii kikhe' María hikke' qi in t'ithayi'yi'ƚ epji'. \v 7 Hewetfelii he' yitsetifets qa hayiits iye yinopheƚifets ha' Andrónico qa ha' Junías. He' apóstoles yisu'unij pa' yaqsiijkii enewe'en. Hikhe' hayiits tek'enets pa'aj ha' Cristo qa yakha'ƚe qa i'nk'aƚe.\x * \xo 16:7 \xt Ro 9:3; 16:21; Col 4:10; Flm 23\x* \v 8 Hewetfelii ha' Amplias hikha' hisu'un iye yejefe'epji' ha' Yatsat'ax'inij. \v 9 Hewetfelii ha' Urbano, hikha' inqi'fenijkii iye aka' wit'ithayijkit t'ejuyets ha' Cristo. Qa hewetfelii iye ha' hisu'un yejefe Estaquis. \v 10 Hewetfelii ha' Apeles, hikha' nite' yeqenijanij pe' witaqjaajinkeyejei in yijayan ha' Cristo. Qa hewetfelii iye hekhewe' ƚejefets ha' Aristóbulo.\x * \xo 16:10 \xt 1Co 1:11\x* \v 11 Hewetfelii ha' yitsetife yejefe Herodión. Hewetfelii iye hekhewe' yijayan ha' Yatsat'ax'inij ƚejefets ha' Narciso. \v 12 Hewetfelii kikhe' Trifena qa ke' Trifosa ƚeqejkunenkii ha' Yatsat'ax'inij. Hewetfelii iye ke' hisu'un yejefeki' Pérsida, hikke' qi iye in t'ithayi'yi'm ha' Yatsat'ax'inij. \v 13 Hewetfelii ha' Rufo, hikha' t'unij in yijayan ha' Yatsat'ax'inij. Qa hewetfelii iye ke' ƚenene hakha'an, hikke' hik ƚunye'j iye qu' neneye'.\x * \xo 16:13 \xt Mr 15:21\x* \v 14 Hewetfelii ha' Asíncrito, ha' Flegonte, ha' Hermes, ha' Patrobas, ha' Hermas qa week pekhewe' te'weyij hekhewe'en inejefetsipji' pa' Intata. \v 15 Hewetfelii ha' Filólogo qa ke' Julia qa ha' Nereo qa ke' ƚejefeki'. Hewetfelii iye ke' Olimpas qa week pekhewe' te'weyij hekhewe'en inejefetsipji' pa' Intata.\x * \xo 16:15 \xt Ro 16:2\x* \v 16 Mewetfeljiiƚij wetju'ƚkii aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij. Wetfeli'ƚ ei week hekhewe' witlijtsitjiyits yijayan ha' Cristo.\x * \xo 16:16 \xt 1Co 16:20; 2Co 13:12; 1Ts 5:26; 1P 5:14\x* \v 17 Yejefets, k'iyini'ƚij ewets qu' jeƚi'ƚiju'ƚha pekhewe' yaqsi'j jiijkii in yeqet'ets wetju'ƚkii qa yaqsi'j jiijkii iye pa'qu' net'ejuyiju'ƚ kekhewe' hats ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij qa hats ƚenikfe'li'ƚets qa' me'nitoniƚimetsha pekhewe'en.\x * \xo 16:17 \xt 1Ti 1:3; 6:3; Mt 7:15; Ga 1:8-9; 2Ts 3:6,14; Tit 3:10; 2Jn 10\x* \v 18 Qe pekhewe'en nite' t'ithayi'yipji' ha' Yatsat'ax'inij Cristo, qe t'ithayi'yipji' yijat'ij pekhewe' ƚekhewelƚe in yisu'un. Pekhewe'en in iyet qa qi in af'ayai qa qi iye in ineqsimetsin ma' qa yeqif'eli'ijju' pekhewe' yumti qu' yijaayi'ija na'aj yepi'ye' ek'i.\x * \xo 16:18 \xt Ro 14:18; Fil 3:19; Col 2:4; 2P 2:3\x* \v 19 Qe hats week nikfe'lets in nite' ƚ'inqeku'uƚ, qa hik ta'ƚijupi' in ye'ƚe'wisi'mkii qe ta'ƚi'ƚ ewets, qa hisu'unƚe qu' maxtayitiƚij pa' ƚe'wis qa' aqsiiƚijkii qa' maxtayitiƚij iye pa' uƚ'ax qa' hasu'uj aqsiiƚijkii.\x * \xo 16:19 \xt Ro 1:8; Jer 4:22; Mt 10:16; 1Co 14:20\x* \v 20 Pa' Intata hikpa' ta'ƚets pa' wit'ikesimeya'xƚekii, hats nite' toxik'ui qu' not'otsipji'kii pa' inwo'met (Satanás) qa' neniiju' ef'iyeyi'ƚ qa' otsiƚipji'kii. Ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' net'iftits'iƚ ewetskii.\x * \xo 16:20 \xt Ro 15:33; Mt 4:10; 1Co 16:23; 2Co 13:14; Ga 6:18; Fil 4:23; 1Ts 5:28; 2Ts 3:18; Ap 22:21\x* \v 21 Wetfeli'ƚ ei na' Timoteo hikna' yithayife iye. Wetfeli'ƚ ei iye na' Lucio, na' Jasón qa na' Sosípater, enewe'en yejefets in judiol.\x * \xo 16:21 \xt Hch 13:1; 16:1; 17:5; 20:4\x* \v 22 Yakha' yii Tercio, ƚeq'ikanenekyij na' Pablo ha'ne witfaakanek. Hewetfeli'ƚij ei aka' ƚiiji' ha' Yatsat'ax'inij.\x * \xo 16:22 \xt 1Co 16:21; Ga 6:11; Col 4:18; 2Ts 3:17; Flm 19\x* \v 23 Wetfeli'ƚ ei na' Gayo hikna' yiwhiwet'iƚijkii ene' ƚetsi' qa week wetfeli'ƚ ei hekhewe' inejefetsipji' pa' Intata not'axjii wetju'ƚ ene' ƚetsi' nakha'an. Qa wetfeli'ƚ ei iye na' Erasto witeqjeƚinenek'ij ƚ'astai (tesorero) ha'ne witset. Qa wetfeli'ƚ ei iye na' inejefe'epji' pa' Intata ƚii Cuarto.\x * \xo 16:23 \xt Hch 19:22; 20:4; 1Co 1:14\x* \v 24 Pa' ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' na'ni'ƚ ejupkii week ekheweli'ƚ. Hik aka' yijat'ij qu' ƚunye'je' (Amén). \s1 Jitewqinhetji'ha pa' Intata. \p \v 25 Jitewqinhetji'ha pa' Intata, hikpa' ƚeke' qu' nit'unhet pa' nite' eqekuyejeyi'ƚij ekewe' ƚe'sits wi'tlijei k'efeli'ƚi'm t'ejuyets ha' Jesucristo, hik ekewe' pakhaa'ij pa'aj in ham pa'qu' nenikfee'letsha.\x * \xo 16:25 \xt Jud 24; Ro 2:16; 11:25; Mt 13:35; 1Co 2:1,7; 4:1; Ef 1:9; 3:3,9,20; 6:19; Col 1:26; 2:2; 4:3; 1Ti 3:16; 2Ti 1:9; Tit 1:2\x* \v 26 Qa ha'neƚi'ij qa hats jinikfee'letsha qa hats yeqet'ets ine'mkii iye kekhewe' yika' pa'aj pe' profetas'ik'i, qe pa' nite' wa'm Dios hats yisu'un qu' nenikfe'lets pe' week witsetits ke' ƚe'lijei qe qa' netk'enik'i qa'nte' neqeku'ye' ha' Jesucristo.\x * \xo 16:26 \xt Ro 1:2,5\x* \v 27 Pa' ewi'ƚƚe in wekwek nikfe'lets Dios neniwqinhetji'ha ene' week ƚahatsiyij qu' nata'ƚets ha' Jesucristo. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).\x * \xo 16:27 \xt Ro 11:36\x*