\id REV - Maka NT [mca] -Paraguay (web 2014) \h APOCALIPSIS \toc1 APOCALIPSIS \toc2 Apocalipsis \toc3 Ap \mt1 APOCALIPSIS \c 1 \s1 Pa' Jesucristo jiyikfelittaxets pa' ƚunye'jkii hatse'. \p \v 1 Hane'en pakha' ƚunye'jkii pa' Dios tisij ha' Jesucristo hats'inha qu' nethinij pekhewe' yijayan hakha'an pakha' hats nite' toxik'ui ƚunye'jkii hatse'. Qa ha' Jesucristo qa tisij pa' ángel qu' netisij ha'ne ƚeqejkunenek Juan.\x * \xo 1:1 \xt Hch 2:18; Ro 6:19; 1P 2:16; Ap 22:6,8; Dn 2:28-29,45; Gn 24:7; Mt 1:24; Hch 12:11; Jn 21:7\x* \v 2 Hik ha'ne Juan iyetij kekhewe' ƚe'lijei pa' Intata, qa nifel iye kekhewe' iyetij ha' Jesucristo, qa week kekhewe' yi'wen.\x * \xo 1:2 \xt 1Co 1:6; Ap 12:17; 19:10; 20:4\x* \v 3 Ƚe'wisi'mkii pakha' qu' niyinenik'i eke' wi'tlijei nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' qe nite' yeqeku'uk'i, qa ƚe'sitsi'mkii iye pe'qu' nepiye'ek'i, qe t'eku'miju'ƚ qa nite' yeqeku'uk'i, qe pa' ƚahats'ij hats met.\x * \xo 1:3 \xt Ap 14:13; 16:15; 19:9; 20:6; 22:7,14\x* \v 4 Yakha' Juan henq'ika'aƚ ei ekheweli'ƚ hekhewe' wetsjuk tatsai (7) witlijtsitjiyits i'ni' ha' sehe' Asia. Pa' Intata qu' ne'feni'ƚ qa qu' nikesimenƚekii iye pe' atawjetsi'ƚ, hik pakha' hane'ej, qa pakha'aj, qa hatse' iye, qa pe' wetsjuk tatsai (7) ƚunyejei pa' Espíritu Santo iye, hik pekhewe' i'nijup pa' ƚots'oji'la'x pakha'an\x * \xo 1:4 \xt Tit 1:4; Ap 1:8,17; 3:1; 4:5,8; 5:6; 16:5\x* \v 5 qa ha' Jesucristo iye, hikha' yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij, hikha' yojo'oj in iƚa'x iye qa yamii na' wa's, hikha' tenek'enhe'yipji' pe' week wit'alheyipji' ha'ne sehe'. Ha' Cristo jiyisu'un qa yiwu'mik'ui pe' inwuƚ'ets qe ta'ƚets ke' ƚ'athits in t'ilitfik'i, \v 6 ma' qa yaqsi'j ine'mijkii in jitenek'enhei, qa ƚaqa pa'il inij qa jit'ithayi'yi'm pa' ƚeqe Dios qa ƚatata iye, hikpa' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij. Amén.\x * \xo 1:6 \xt Ex 19:6\x* \v 7 \qt Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats te'nilitju' nekijju' ne' wasil.\qt*\rq (Dn 7:13)\rq* Week qu' ni'wen hatse', week pekhewe' yilan pa'aj qa tijje'mkii iye. Qa week pe' witsetits qu' qi qu' neqejtsi'le' ej wetju'ƚ hatse'. Ehe, hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).\x * \xo 1:7 \xt Is 19:1; Gn 12:3; 28:14; Zac 12:10; 14:17; Dn 7:13\x* \v 8 Yit'ij pa' Yatsat'ax'inij Dios: —Yakha' hik yijunye'j ne'ej witq'ikati' “Alfa” qa ne'ej “Omega”.\f + \fr 1:8 \ft Ne'ej Alfa griego ƚeq'ikati' hik ƚunye'j ne'ej “A” in yojo, qa Omega qa hik ƚunye'j ne'ej witq'ikati' “Z” in teke'lenju'.\f* Qe yakha' ya'hane'ej, qa yakha' iye yapakhaa'ij, qa yakha' iye hatse'. Yakha' ham yit'unhenyeji'iju'ƚ.—\x * \xo 1:8 \xt Is 44:6; Ap 21:6; 22:13\x* \s1 Juan yi'wen iye pa' Ƚa's pa' Jukhew. \p \v 9 Yakha' Juan, ejefe'eƚipji' pa' Intata qa ewi'ƚ ju'uniji' iye pakha' jitaats'e'ej qa nite' ji'taqsunijup iye qe inekhewel ju'un ji'teje'm pa' tenek'enheiji' ha' Jesús. Yakha' ha'ni'kii ha'ne witq'opheƚi'we't ƚeqewuk'uji' ha'ne iweli' ƚ'isƚa'wet ƚii Patmos, qe ta'ƚets in henfel ke' Intata ƚe'lijei qa in henfel iye kekhewe' iyetij ha' Jesucristo.\x * \xo 1:9 \xt Ap 1:2; 6:9; 12:17; 19:10; 20:4\x* \v 10 Kakha' ƚeqe neƚuji' ha' Yatsat'ax'inij (domingo) pa' Espíritu Santo hikpa' i'nyitji', hikpa' ta'ƚets in hepi'ye' pa' yanu'ui t'unik'i wit'ax in ƚet'unhenye'jik'i ek na'aj ƚ'a'x ne'ej foj.\x * \xo 1:10 \xt Ap 4:2; 17:3; 21:10\x* \v 11 Qa yit'ij: —Ika' pa'qu' witfaakanek'e hekhewe' ƚi'wen, qa' inqekenijii hekhewe' wetsjuk tatsai (7) witlijtsitjiyits i'ni' he' witsetits Efeso, Esmirna, Pérgamo, Tiatira, Sardis, Filadelfia qa ha' Laodicea.— \v 12 Ma' qa hetetwek'ela'xtax qu' hi'wen pakha' t'axii pa' yithin yiwets. Qa in hats hetetwek'ela'x, qa' hi'wen he' wetsjuk tatsai (7) tsupjul fetewots oro yaqamax.\x * \xo 1:12 \xt Ex 20:18\x* \v 13 Qa ha' ƚeqewuk'uji' hekhewe' tsupjul fetewots, qa hi'wen hakha' hik ƚunye'j ha' Ƚa's pa' Jukhew, ha' ƚ'uyhitjii yamiiju' he' ƚef'iyei, qa ha' ƚeqelutsax weniftii oro q'ilimmik'i qa ƚ'ejuyi'j neki'.\x * \xo 1:13 \xt Dn 7:13\x* \v 14 He' ƚ'ewkujits ha' ƚejiƚa' fo'ija, hik ƚunye'j na'aj lana qe fo'ija, hik ƚunye'j iye na'aj ƚ'ifiwa'x in fo'ija. He' ƚotoy t'unitsik'iha ka' ƚ'uƚa'x in tujji'ha, in ƚunye'jek na'aj fe't qe eleje'yija qa fo'. \v 15 He' ƚef'iyei hik ƚunyejei ne'ej bronce in leppepep qe i'nk'a tenit'ijfik'i ne'ej witoxp'onhetjiyifi. Pa' ƚ'a'x t'unik'iha in ƚet'unhenye'jik'i ek na'aj ƚ'a'x na'aj qi iweli' qe tsujjetsju'.\x * \xo 1:15 \xt Ez 1:24; 43:2; Ap 14:2; 19:6\x* \v 16 Ha' yiya'yik'i ƚokoi i'nji' he' wetsjuk tatsai (7) footekii, qa ha' ƚeji' qa t'atsji'ƚfik'i ha' ewi'ƚ witqatsjikinet week yasƚax ƚ'anu qa ƚ'ejuyi'j. Ha' ƚeju's tujji'ha hik ƚunye'j ne' junu' qe t'unik'iha na'aj ƚ'uƚa'x.\x * \xo 1:16 \xt Is 49:2; He 4:12; Ap 2:12,16; 19:15\x* \v 17 In hi'wen, qa tsamifi he' ƚef'iyei hik yijunye'j qu' hawa'm. Qa hakha'an qa t'eku'myipji' ha' yiya'yik'i ƚokoi, qa yit'ij: —Hasu'uj e'nijiwei, yakha' yojo qa yakha' iye teke'lenju', \x * \xo 1:17 \xt Is 41:4; 44:6; 48:12; Ap 2:8; 22:13\x* \v 18 Yakha' iye pa' nite' yili'ij in na'l. Yakha' iye hawa'm. Yakha' hane'ej yi'ƚa'x qa nite' yili'ij qu' natsa'l. Yakha' na'l ye'm ne' ƚejinjei qe heinek'enhe'yij na' witwamhiye'j qa na' ƚe'nq'itset'ij ne' naxju'. \v 19 Ika'ajji' kekhewe' ƚi'wen, kekhewe' hane'ej ƚunyejeikii, qa kekhewe' iye qu' ƚunyejeye'kii hatse'. \v 20 Aka'an kakha' ƚunye'jkiiha hekhewe' ƚi'wen wetsjuk tatsai (7) footekii i'nji' ha'ne ts'iyayik'i yikoi qa hekhewe' iye wetsjuk tatsai (7) tsupjul fetewots oro yaqamax. Hekhewe' wetsjuk tatsai (7) footekii hik nekhewe' hatse' ne' hik ƚunyejei qu' angelitse' in tenek'enhe'yi' ne' wetsjuk tatsai (7) witlitsitjiyits, qa hekhewe' wetsjuk tatsai (7) tsupjul qa hik hekhewe' ne' wetsjuk tatsai (7) witlitsitjiyits.— \c 2 \s1 Pe' ƚe'lijeyii pa' Jesús pe' witlijtsitjii pa' witset Efeso. \p \v 1 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Efeso, qa' it'ij: “Hakha' i'nji' ha' yiya'yik'i ƚokoi he' wetsjuk tatsai (7) footekii, qa ikik'i iye hekhewe' wetsjuk tatsai (7) tsupjul fetewots oro yaqamax, yit'ij: \v 2 ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiiƚijkii, qa kakha' ƚunye'j iye in ƚ'ithayi'yi'ƚ, qa in nite' ƚono'qmositi'ƚij iye. Ma' qa nite' ƚisu'uni'ƚ qu' iwejinƚi'iƚ pe' uƚ'ax yaqsiijkii, qa tsikfe'lets iye in ƚijaajini'ƚ hekhewe' yit'ij ƚetets qu' apostolitse' qa nite'ƚe apóstoles, ma' qa ƚenikfe'li'ƚets in ejtitsitsƚe. \v 3 Nite' ƚono'qmositi'ƚij. Ƚ'awtshetenheti'yi'ƚkii qe ta'ƚets ka' Yii, qa nite'ƚe atha'la'li'ƚju'. \v 4 Qa na'lƚe aka' t'ejui eju'ƚ aka'an: in hats ƚili'iƚij ka' yojo e'qsu'unka'xi'ƚyij. \v 5 Qa hik ta'ƚijupi', ijamti'iƚik'i kakha' ejunyejeyi'ƚ in mexente' ƚanami'ƚ ju'kii hik aka'aj. Ma' qa' ili'iƚij aka'an qa' aqsiiƚijkii iye kekhewe' ƚaqsiiƚijkii in yojo. Qa qu' nite'ye'ƚe, qa' natsamii na' ƚa'ni'ƚi' qa' henit'ijji' na' i'ntaxi' ne' tsupju' fetewoki', qu' nite' iliyi'iƚij ka' ejunyejeyi'ƚ. \v 6 Qa na'lƚe ka' k'esu'uni'ƚij in ƚuteni'ƚ kakha' ƚunyejei nekhewe' nicolaítas,\f + \fr 2:6 \ft Nicolaítas ikji', in yisu'un qu' niyinii pe' yijayan qa natkiniji' wekwekƚe, i'nƚi'i qe wanawitji'ijifi ƚ'esenits.\f* hik nekhewe' yakha' iye in huten. \v 7 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits. Pekhewe' qu' nanaxij qa' hetisij qu' netuj ne' ƚei ne' najkak ta'ƚets pa' witiƚa'x nite' yili'ij, hik nekhe' i'ni' na' ƚewenq'enhe'wet na' Dios (paraíso).’”—\x * \xo 2:7 \xt 1Jn 5:4-5; Gn 2:8-9; Lc 23:43; 2Co 12:4; Ap 22:2,14,19\x* \s1 Pe' ƚe'lijeyii pa' Jesús pe' witlijtsitjii pa' witset Esmirna. \p \v 8 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Esmirna, qa' it'ij: “hakha' hik hakha' pa' yojo qa hik hakha' iye pa' teke'lenju', hik hakha' iye wa'm, qa hik hakha' iƚa'x iye, yit'ij: \v 9 ‘Yakha' tsikfe'lets in qi in ƚaats'e'eƚij, qa tsikfe'lets iye in if'iljetsitstaxi'ƚ hane'ej, qa a'patunitsƚi'iƚ. Qa tsikfe'lets iye in uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyi'ƚ ewetskii hekhewe' judioltax qa nite'ƚe hik ƚunyejei qu' judiole', qe nakha'ƚe inwo'met (Satanás) hik nakha' yijayan. \v 10 Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ qu' nanamtaxi'ƚ ewets kekhewe' qu' aats'e'eƚij, qe na' inwo'met yuihinifi hatse' pe'qu' uja'xe' ekheweli'ƚ ne' witq'opheƚitjii, qe qa' najaajini'ƚ. Qa' ami'ƚijets diez (10) neƚuts qu' qi qu' aats'e'eƚij. Matjanitheni'ƚij pakha' nite' eqekuyejeyi'ƚyij, inye'jƚu' qu' nalantaxi'ƚifi, qa yakha' qa' k'eƚisiƚij pa'qu' apjisa'yi'iƚ witiƚa'x nite' yili'ij. \v 11 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits. Pekhewe' qu' nanaxij, nite' ƚeke' qu' nawtsheten nakha' teke'lenju' witwamhi'.’”—\f + \fr 2:11 \ft Teke'lenju' witwamhi' ikji', qu' namii pakha' fe't hik ƚunye'j kaƚi'.\f*\x * \xo 2:11 \xt Ap 20:6,14; 21:8\x* \s1 Pe' ƚe'lijeyii pa' Jesús pe' witlijtsitjii pa' witset Pérgamo. \p \v 12 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Pérgamo, qa' it'ij: “hakha' na'li'm ha' ewi'ƚ witqatsjikinet week yasƚax ƚ'anu qa ƚ'ejuyi'j yit'ij:\x * \xo 2:12 \xt Is 49:2; He 4:12; Ap 1:16; 2:16; 19:15\x* \v 13 ‘Tsikfe'lets nakha' ƚa'ni'ƚi' in hik nakha' i'ni' na' ƚots'oji'la'x na' Satanás. Ekheweli'ƚ nite' ƚisu'uni'ƚ qu' iwejini'ƚ ka' yii, qa nite' ƚisu'uni'ƚ iye qu' ili'iƚij pa' nite' eqekuyejeyi'ƚyij, yemjeetax kekhewe' neƚutsji' kakha' Antipas, hik kakha' qi in tsifeltax iye in wa'mi'ƚ etji'ju' nakha' witset'ii i'ni' na' Satanás. \v 14 Qa na'lƚe kekhewe' uja'x t'ejui eju'ƚ aka'an, qe ekheweli'ƚ na'l nekhewe' hik ƚunyejei kakha' ƚunye'j ka' Balaam, hik kakha' yijatshenij ka' Balac'ik'i pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij hats'inha qu' naqsiijkii pa'qu' uƚ'axe' pe' Israel, ma' qa tuj kekhewe' testiiji'jij ke' witeqsi'nq'alits qa qi iye in yaqsiijkii in wanawitji'iƚijju'kii ƚ'esenits pekhewep. \v 15 Qa na'l e'm iye nekhewe' yaqsi'j qe yisu'un kekhewe' i'nq'ijatshenij nekhewe' nicolaítas. \v 16 Ma' qa hane'ej qa' nili'ij aka'an, qa qu' nite'ye'ƚe, qa' natsamii na' ƚa'ni'ƚi', ma' qa he'yejuyiju'ƚ pekhewe'en qu' hawatlani'ƚ qa' hit'iji' ha'ne witqatsjikinet t'atsji'ƚfik'i ha'ne yeji'. \v 17 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits. Pekhewe' qu' nanaxij qa' hetisij qu' netuj ne' maná tat'inhetiikii. Qa' hetisij iye ewiƚeikii ne' utel ƚelits fo', qa we'nika'aji' ne' ƚiyits ink'ahits, qa ham pa'qu' nenikfe'lets ne' ink'ahits ƚiyits uja'xƚe pekhewe' qu' netesti'yijju'.’”—\x * \xo 2:17 \xt Ex 16:32-34; Is 55:13; 56:5; 62:2\x* \s1 Pe' ƚe'lijeyii pa' Jesús pe' witlijtsitjii pa' witset Tiatira. \p \v 18 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Tiatira, qa it'ij: “Hakha' Ƚa's pa' Dios, hikha' t'unitsik'iha he' ƚotoi ka' ƚ'uƚa'x in tujji'ha, qa he' ƚef'iyei hik ƚunyejei ne'ej bronce in leppepep, hakha'an yit'ij: \v 19 ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiiƚijkii, tsikfe'lets pa' e'qsu'unka'xi'ƚ, pa' nite' eqekuyejeyi'ƚ, tsikfe'lets iye pa'n ƚunye'j in ƚ'ithayi'yi'ƚ, qa in nite' ƚ'itaqsuniƚijup iye pa'qu' ƚunye'je', qa kekhewe' iye ƚaqsiiƚijkii in les t'anipji' kekhewe' yojo in ƚaqsiiƚijkii. \v 20 Qa na'lƚe aka' t'ejui eju'ƚ aka'an: in ƚiwejinƚi'iƚij pa'qu' nisu'un qu' naqsiijkii kekhe' efu hik ƚunye'j ke' Jezabel'ik'i, hik kekhe' Jezabel'ik'i yit'ij ƚetets qu' profetaki'ye', ma' qa yijatshenij in yawitjiƚi'iji' ne' yeqejkunenhei qa wanawitjiƚi'ijju' ƚ'esenits qa tuj iye kekhewe' talanheti'yifi ke' witeqsi'nq'alits. \v 21 Hats hijetintaxij in ho'notkitaxets qu' nili'ij nekhe'en, qa nite' yisu'un qu' nili'ij in wanawitjiƚe. \v 22 Qa hik ta'ƚijupi', qu' henjele'eji'pji' na' ƚewhi'la'x qu' nanqaats'e, qa week nekhewe' wanawitji'iƚ nekhe'en qu' haqsiijkii iye qu' qi qu' naats'e'ej pa'qu' ƚawtshek'e. Ehe, enewe'en qu' nite' niliyi'ij kakha' yijatshenij nekhe'en. \v 23 Qa nekhewe' yijayanij ka' ƚunye'j nekhe'en qa' hetisij pa'qu' naq'alji'jij witja'me't, ma' qa' weeke' ne' witlijtsitjiyits qu' nenikfe'lets in yakha' hejeƚ qa hi'wen ne' ƚaqjamtikineyejeikii qa ne' ƚatawjets. Qa week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' hetisij pa'qu' ne'weju'ƚij pa'qu' naqsiijkii.\x * \xo 2:23 \xt Ez 33:27\x* \v 24 Nekhewe' uja'x nakha' Tiatira ai, nekhewe' nite' yijayanij ka' ƚeq'ijatshenkeye'j nekhe'en, qa nite' nikfe'lets iye qe nite' t'eku'mets kekhewe' yit'ijets nekhewe'en in hik kekhewe' pekhewe' jutsitets pa' ƚaqjamtikineye'jkii na' Satanás, hit'iƚij ewets in ham iye pakhape' iye qu' k'ayaji'iƚijets ewi'ƚƚe aka'an, \v 25 qu' maƚi'iƚij kekhewe' hats ƚaqsiiƚijkii, ipƚu'ui qu' natsamtax. \x * \xo 2:25 \xt Ap 3:11\x* \v 26 Nekhewe' hats naxij, ma'aƚij qu' aqsiiƚijkii kekhewe' hisu'un qu' aqsiiƚijkii qa' amƚi'iƚijii pa' ƚ'aka'the', \qt ma' qa' k'eƚisiƚij hatse' ne' witsetits qu' enek'enhe'yi'ƚij,\qt* \v 27 \qt Qa qu' enek'enhe'yi'ƚ, pa'qu' itanitheni'ƚ hik ƚunye'j qu' ilani'ƚij pa'qu' nijket'e, qa pa'qu' ilani'ƚij hik qu' ƚunye'je' qu' anlani'ƚju' pe'qu' kamusiye',\qt*\rq (Sal 2:8,9)\rq* hik qu' ƚunye'je' na' Tata in tseƚisij qu' heinek'enhei.\x * \xo 2:27 \xt Ap 19:15; Sal 2:9\x* \v 28 Qa k'eƚisiƚij iye ne' footeki' neƚuwoki'\x * \xo 2:28 \xt Is 14:12; 2P 1:19; Ap 22:1\x* \v 29 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa' nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits.’”— \c 3 \s1 Pe' ƚe'lijeyii pa' Jesús pe' witlijtsitjii pa' witset Sardis. \p \v 1 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Sardis, qa' it'ij: “Hakha' na'li'm pekhewe' wetsjuk tatsai (7) ƚunyejei pa' Espíritu Santo, qa i'nji' iye ha' yiya'yik'i ƚokoi he' wetsjuk tatsai (7) footekii, yit'ij: ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiijkii. Titijiti'yijets in i'ƚa'x, qa ƚawa'mƚe.\x * \xo 3:1 \xt Ap 1:4; 4:5; 5:6\x* \v 2 Onompha'm qa' eniihinpha'mkii qu' it'unhet nekhewe' mexe a'maneyij hats niwamhiyu'ju' iye, qe nite' hi'wen qu' hats anqhat'etsij nekhewe' ithayijkitits in ƚunye'jek ka' yisu'un na' yeqe Dios. \v 3 Menikfelitik'i kekhewe' ƚ'esti'yij qa ƚepi'ye'ek'i iye in i'nk'aa'ija, qa' ek'enik'iha qa' menink'aihit iye. Qa qu' nite'ƚe onome'pha'm, ma' qa hik yijunye'je' na'aj t'ejtenkii qu' natsam ei, qa' nite' enikfe'le'ets iye pa'n qu' uja'xe' hora qu' natsam. \v 4 Qa na'lƚe e'm nekhewe' uja'x nakha' Sardisii ham yami'ij ne' ƚeqhinatai. Nekhewe'en qa' fo' ƚeqhinatai qu' yijts'eyek'e, qe hik aka' weju'ƚij. \v 5 Qa hik aka' qu' ƚunyejeye' pekhewe' qu' nanaxij, fo' ƚeqhinatai, qa' nite' hiwamhiti'ik'i ne' ƚiyits i'nji' na' witfaakanek t'ejuyets na' witiƚa'x, qa' hetetfeliji'm iye ne' ƚiyits na' Tata qa ne' ƚaqa angelits.\x * \xo 3:5 \xt Ap 13:8; 17:8; 20:12,15; 21:27\x* \v 6 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa' nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits.’”— \s1 Pe' ƚe'lijeyii pa' Jesús pe' witlijtsitjii pa' witset Filadelfia. \p \v 7 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Filadelfia, qa' it'ij: “Hakha' ƚe'wis pa' ƚunye'j qa hikha' iye hamji' pa' qu'nte' yija'ye'. Qa hik hakha' iye na'li'm pe' ƚeqejinje' pa' David'ik'i, qe pa'qu' nit'ij qhof qa nite' ƚeke' pa'qu' nit'ontaxji', qa pa'qu' nit'onji' qa nite' ƚeke' pa'qu' nit'ij qhof, yit'ij:\x * \xo 3:7 \xt Is 22:22\x* \v 8 ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiiƚijkii. Jeƚ qeku'nek, mexe yif'eli'tax in qhofii na' ƚeji' qu' uihimteje'mkii, qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nit'ontaxji'. Hit'ij ewets aka'an qe nite' qi pa' et'unha'x, ƚ'ek'enik'i ke' yi'lijei, qa nite' ƚewelkut'ijkii iye ka' yii. \v 9 Nekhewe' inwo'metƚe na' yijayan, qa yit'ij ƚetets iye in judiol qa nite'ƚe hik ƚunyejei qu' judiole', qe yaqanƚekii, yakha' qu' haqsiijkii qu' neneki'ƚ ewets qa' nonokok'enetsju' ne' ef'iyeyi'ƚ, qa' nenikfe'lets iye in yakha' k'esu'uni'ƚ.\x * \xo 3:9 \xt Is 45:14; 60:14\x* \v 10 Akha' in ƚ'ek'enik'i ke' yi'lijei in nite' ƚ'itaqsunijup ƚe'nt'unhetƚi'ifi, qa' yakhap ji'jek qu' k'aqsi'jij hatse' qu' nanamtax na' qi witaqjaajinkeye'j ha'ne week sehe' epji' qa' nijaajin ene' i'nipji' ha'ne sehe'. \v 11 Aje'eƚ qu' natsam. Matjanithenij aka' hane'ej ejunye'j in nite' ƚesqeku', hats'inha qa' ham netka'mi'ij hatse' na' axifkine'.\x * \xo 3:11 \xt Ap 2:25\x* \v 12 Pakha' qu' nanaxij qa' hetisij qu' hik ƚunye'je' qu' ƚetsupinki'ye'ju' ne' ƚe'lijtsitjii na' yeqe Dios, qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' nakik'uifik'i, qa' hika'aji' iye ka' ƚii na' yeqe Dios, qa ka' ƚii iye na' ƚetset na' yeqe Dios, Ink'ayik Jerusalén, ta'ƚiipha'm na' wa's yatsat'axij na' yeqe Dios, qa' hika'aji' iye kakha' ink'ayik yii. \x * \xo 3:12 \xt Ap 2:17\x* \v 13 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa' nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits.’”— \s1 Pe' ƚe'lijeyii pa' Jesús pe' witlijtsitjii pa' witset Laodicea. \p \v 14 —Ika'ajji' qa' inqekenijii ha' hik ƚunye'j qu' angele' in tenek'enhei ke' witlijtsitjii na' witset Laodicea, qa' it'ij: “Hakha' Amén, qa hikha' iye yijaa'ija pa'qu' hats nit'ij qa yaqsiijkii, qa hikha' iye hamji' pa' qu'nte' yija'ye', qa hik hakha' iye pa' week yaqsiijkii ha'ne nalit pa' Dios, yit'ij hakha'an:\x * \xo 3:14 \xt Col 1:18; Jn 1:1-5\x* \v 15 ‘Yakha' tsikfe'lets week kekhewe' ƚaqsiiƚijkii. Nite' hik ejunyejeyi'ƚ na'aj iweli' in eneƚeiji' qa nite' hik ejunyejeyi'ƚ iye qe elejeiji' na'aj iweli'. ¡Q'axqe qu' e'neƚe'yi'iƚha i'nƚi'i qu' e'leje'yi'iƚha! \v 16 Qa in e'jupuiƚi'iƚji', qa nite' e'neƚe'yi'ƚji' qa nite' iye e'leje'yi'ƚji', ma' qa' heik'iyi'ƚ ejju'. \v 17 Qe ekheweli'ƚ ƚit'iƚij: Hats hik yijunye'j qu' hiwq'axin wekwek, hats hik yijunye'j qu' qi qu' haiq'astai qa ham iye pa'qu' hite'jii. Qa nite'ƚe ƚenikfe'li'ƚets in ham esaxitsi'iƚi'mkii, ƚ'initi'ƚ, if'iljetsitsi'ƚ, e'puk'aletsi'ƚ, qa uk'elƚi'iƚkii iye in ham eqhinatayi'iƚ. \v 18 Qa hik ta'ƚijupi' qu' k'efeli'ƚi'm qa' aqha'yi'ƚij yiwets ne' oro we'nen ji'teje'm na' fe't in we'nuketij qu' naqamaaxju'ha, hats'inha qu' yijaayi'ija qu' iwq'axini'ƚ wekwek. Qa' aqha'yi'ƚij yiwets iye ne' fo' witqhinatai hats'inha qa' uyi'ƚik'ipha'm qu' i'ntaafini'ƚju' in yeqwepin in uk'elƚi'iƚkii in ham eqhinatayi'iƚ. Qa' aqha'yi'ƚij yiwets iye na' witeqjunhe't qu' net'ejuyets ne' otoyi'ƚ, hats'inha qa' i'weni'ƚkii. \v 19 Yakha' haq'ayinij in yaqsi'jtaxijkii na'aj uƚ'ax, qa hitani'then week nekhewe' hisu'un, qa hik ta'ƚijupi' ment'unheti'ƚ qa ili'iƚij pa' uƚ'ax. \v 20 Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats ha'ntaxji' ha'ne ƚeji' haiyaitaxi'ƚ eiji'kii. Pa'qu' nespi'ye' qa' niqhofinhetii pa'qu' ƚeqeji'ye', qa' nek'uyetsji' qa' yekufeyi'ij qa pakha'an qa' ƚekufeye'yij. \v 21 Pekhewe' qu' nanaxij qa' ye'weeki'iƚ qu' ha'ni'ƚipji' na' yits'oji'la'x, in ƚunye'jek in tsaxij qa ha'ni'ƚipji' na' Tata na' ƚots'oji'la'x. \v 22 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa' nepiye'ek'i kakha' yit'ijets na' Espíritu nekhewe' witlijtsitjiyits.’”— \c 4 \s1 Pa' ƚots'oji'la'x pa' Dios. \p \v 1 In hats uja'xƚe ekewe'en, qa hejeƚetspha'm na' wa's qa hi'weniipha'm ha' ewi'ƚ ƚeji' qhofii, qa ka' yojo wit'ax in hepi'ye', in ƚet'unhenye'jik'i ek na'aj ƚ'a'x ne'ej foj in ts'ithinetsju', qa yit'ij: —Te'ƚunpha'm qa' k'ethinij nekhewe' wekwek ƚunyejeikii hatse' qu' nanaxtaxijik'i ekewe'en.— \v 2 Ma' qa hik aka'aj pa' Espíritu Santo in ta'ƚets, qa hi'wen ha' ewi'ƚ witts'oji'la'x i'ni' na' wa'sji', qa na'l ha' i'nipji' hakha' witts'oji'la'x.\x * \xo 4:2 \xt Ap 1:10; 17:3; 21:10; Dn 7:9\x* \v 3 Qa hakha' i'nipji' qa hik ƚunye'j ne'ej ƚe'wis ute ƚii jaspe qa ne'ej sardio, qa ke' tik'elax hik ƚunye'j ne'ej ute ƚii esmeralda ikijup ha' witts'oji'la'x in k'ooiji'. \v 4 Qa ha' ƚ'ejuyi'jii ha' witts'oji'la'x qa ikijup he' veinticuatro (24) wits'ojilaxits, qa he' i'nipji' qa veinticuatro (24) he' jukhew tenek'enhei, he' ƚeqhinatai fo' yaqamax qa he' ƚ'iwatai qa yaqamax iye he' oro. \v 5 Ha' witts'oji'la'x ta'ƚetskii he' lepep lepepkii qa pe' wit'axits qa pa' kimmimim iye. Qa ha' ƚ'ejuyi'jii iye ha' witts'oji'la'x qa hi'wen he' wetsjuk tatsai (7) leppepep in tujje'mha he' fetei, qa hik hekhewe' pe' wetsjuk tatsai (7) ƚunyejei pa' ƚeqe Espíritu pa' Dios.\x * \xo 4:5 \xt Ap 1:4; 3:1; 5:6\x* \v 6 Qa ha' ƚ'ejuyi'jii iye ha' witts'oji'la'x qa hi'wen iye ha' hik ƚunye'j na'aj qi iweli' qa lemeƚe hik ƚunye'j ne'ej ute na'lje'mkii (cristal). Qa hi'wen iye he' yeqewuk'un ha' witts'oji'la'x he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei taƚtaƚij he' ƚotoi ha' week he' ƚ'ajits.\x * \xo 4:6 \xt Is 6:2-3; Ez 1:5-28; 10:20\x* \v 7 Hakha' ewi'ƚ hekhewe'en hik ƚunye'jtax athi'l. Qa ha' wetsjuk qa hik ƚunye'jtax na'aj wakka ƚa's. Qa ha' wetshetk'ewi'ƚ ha' ƚeju's qa hik ƚunye'jtax ƚeju's na'aj jukhew. Qa ha' ikwetju'ƚ (4) qa hik ƚunye'jtax sinjena'x qe na'ya'. \v 8 Hekhewe' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, week ewiƚei hekhewe'en na'li'm he' ewi'ƚ tatsai (6) ƚefets, he' ƚotoi qa taƚtaƚij ha' week qa ha' ƚatawejifi iye he' ƚefets. Neƚuts qa najai in nite' yili'ij in yit'ij: \qt —Ham uƚ'axe', ham uƚ'axe', ham uƚ'axe', hik nakha' Yatsat'ax'inij Dios, ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ,\qt*\rq (Is 6:3)\rq* hik nakha' hane'ej, qa pakha'aj, qa hatse' iye.—\x * \xo 4:8 \xt Is 6:2\x* \v 9 Hekhewe' pakha' ƚunyejei tisji'jij pa' ƚesaxits qa yiwqinhetji'ijji' iye qa yitjiijets iye ƚe'wisij hakha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x, hik hakha' nite' yili'ij in na'l ene' week ƚahatsiyij, \v 10 ma' qa he' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa we'niyipinjiifikii hakha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x, qa iyinji'jets hakha' nite' yili'ij in na'l ene' week ƚahatsiyij, qa yenijupju'kii he' ƚ'iwatai, ma' qa yitjiijju': \v 11 —Akha' ewi'ƚƚe in e'weju'ƚij, Yatsat'ax'inij qa yeqe Diosi'ƚ iye, qu' nenit'ij ewets pa' esa'x, pa' ewqinye'jji' qa pa' et'unha'x iye, qe akha' week aqsijiiju' ene' wekwek, qe in ƚisu'un qa ƚaqsiijkii ma' qa na'l ene' week.— \c 5 \s1 Pa' Kots'etax Ƚa's qa pe' siete (7) ƚe'nikatii pa' witfaakanek. \p \v 1 Qa hi'wenji' iye hakha' yiya'yik'i ƚokoi ha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x ha' ewi'ƚ witfaakanek wetpephe'ƚik'i qa week we'nika' ha' ƚatawe'j qa ha' te'nweipha'm, qa na'l he' wenik'eihini' wetsjuk tatsai (7) ƚeq'ikatii hik ƚunyejei qu' ƚotole' qa awqaƚaiƚe.\x * \xo 5:1 \xt Ez 2:9-10\x* \v 2 Ma' qa hi'wen ha' ewi'ƚ ángel t'unija qa yit'unhetik'i in inaqfaakantaxiikii: —¿Ƚek pakha' qu' neweju'ƚiju'ƚ na' witfaakanek qu' nit'ij qhof, qa qu' neniwqhaf'itju' iye ne' ƚe'nikatii hik ƚunyejei ƚotol?— \v 3 Qa hamƚe, ha'ne wa'sji', ha'ne sehe' epji', qa pa' sehe'ji' iye pa'qu' ƚeke'ye' qu' nit'ij qhof qa qu' niyinenik'i iye. \v 4 Qa yakha' qa qi in hap, qe ham hi'wene' pa'qu' neweju'ƚiju'ƚ ha' witfaakanek qu' nit'ij qhof qa qu' niyinenik'i iye. \v 5 Ma' qa ha' ewi'ƚ hekhewe' jukhew tenek'enhei qa yit'ij yiwets: —Mapkitek. Jeƚ qeku'nek, nakha' athi'l ta'ƚets ka' Juda'ak'i, nakha' ƚefitets ka' David'ik'i, hats naxij qa' nit'ij qhof na' witfaakanek qa ne' wetsjuk tatsai (7) ƚe'nikatii hik ƚunyejei ƚotol.—\x * \xo 5:5 \xt Gn 49:9; Is 11:1,10; Ap 22:16; Jn 16:33\x* \v 6 Ma' qa hi'wen ha' yeqewuk'un ha' witts'oji'la'x qa hekhewe' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, qa yeqewuk'un iye he' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei ha' ewi'ƚ Kots'etax Ƚa's hik ƚunye'j qu' hats natlanhetii pa'aj. He' ƚeketsii uja'x yametsji' wetsjuk tatsai (7), qa he' ƚotoi qa wetsjuk tatsai (7) iye, qa hikhe' pe' wetsjuk tatsai (7) ƚunyejei pa' Espíritu Santo, hik hekhewe' pe' t'ukinheti'yetsju' ha'ne week sehe' epji'.\x * \xo 5:6 \xt Ap 1:4\x* \v 7 Ma' qa ha' Kots'etax Ƚa's qa ikets qa t'eku'mi' ha' witfaakanek i'nji' ha' yiya'yik'i ƚokoi ha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x. \v 8 Qa in hats t'eku'mi' ha' witfaakanek, qa he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa hekhewe' iye veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa we'niyipinifikii hakha' Kots'etax Ƚa's. Week ewiƚei hekhewe'en na'l he' ƚefiƚii (arpa) qa he' tok'ol copa, oro yaqamax, topolij kakha' tene'ƚju' ewjisii incienso, qa hik hekhewe' pe' ƚ'iyinheyejei pe' yijayan pa' Intata. \v 9 Ma' qa te'lijtsii, qa yiji'ik'i ka' ink'ayik ƚe'lijtsine' in yit'ij: —Akha' eƚ'ewi'ƚƚe in e'weju'ƚij in ƚ'eku'mi' na' witfaakanek qa qu' eniwqhaf'itju' iye ne' ƚe'nikatii hik ƚunyejei ƚotol, qe akha' ƚ'alanhetii, qa pe' athits qa ƚaja'aj in ƚ'aqha'yi'mets na' Dios ene' jukhew week pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ pe' ta'ƚetskii, pe' ƚe'lijenyejeiƚe wetju'ƚ, qa pe' witsetits qa pe' seheikal.\x * \xo 5:9 \xt Sal 40:3; 96:1; 98:1; 149:1; Is 42:10; Ap 14:3; Ex 19:5\x* \v 10 Ma' qa ƚaqsiijkii iye in tenek'enhei enewe'en, qa ƚaqsiijkii iye qu' ƚaqa pa'ilij qa' net'ithayi'yi'm na' inqe Dios, enewe'en qa' netnek'enhe'yij na' sehe'.—\x * \xo 5:10 \xt Ex 19:6; Ap 1:5-6\x* \v 11 Ma' qa hi'wen qa hepi'ye' iye pa' ƚ'a'x he' olootsija angelits, yeqewuk'un ha' witts'oji'la'x, yeqewuk'un he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa yeqewuk'un iye hekhewe' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei, hekhewe'en angelits millonits qa millonits qu' nametsji'. \v 12 Qa yit'unhetik'i hekhewe'en in yit'ij: —Na' Kots'etax Ƚa's talanhetii ewi'ƚƚe nakha'an in weju'ƚij in testi'yij pa' qi ƚet'unha'x in tenek'enhei, ewi'ƚƚe in weju'ƚij in testi'yij pa' qi witpatuniye'j, pa' qi witikfeliya'xkii, qa pa' witt'unha'x iye, qa qu' nenit'ijets iye pa' ƚewqiye'jji', qa pa' ƚesa'x iye, qa qu' ne'tniyinhe'yiiha iye.— \v 13 Ma' qa week pekhewe' wekwek witaqsijiiju' na' wa'sji', qa ha'ne sehe' epji', qa pa' te'weiju' ha'ne sehe', qa na' qi iweli'ji' iye, week pekhewe' wekwek i'nji' enewe'en, qa hepi'ye' in yit'ijju': —Nakha' i'nipji' na' witts'oji'la'x qa na' Kots'etax Ƚa's iye, qu' hik nekhewe' qu' ne'tniyinhe'yiikiiha, qa qu' neniwqinhetji'ha iye, qu' netitijiti'yijetskii iye pa' ƚesa'x qa qu' hasu'uj newetli'ij iye in qitsji' in wittatal.— \v 14 He' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, qa yit'ijju': —Amén,— qa hekhewe' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa we'niyipinju'kii qa iyinii. \c 6 \s1 Pe' yojo ƚe'nikati' (sello) pa' witfaakanek. \p \v 1 Qa hi'wenij iye ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it qe qa' neni'tsju'k ke' yojo he' wetsjuk tatsai (7) ƚe'nikatii ha' witfaakanek hik ƚunyejei ƚotol, ma' qa hepi'ye' ha' ewi'ƚ hekhewe' pakha' ƚunyejei qa in ƚ'anye'jek na'aj kimmimim in yit'ij: —¡Te'ƚun!— \v 2 Qa hejeƚtax, ma' qa hi'wen ha' ewi'ƚ tiptip fo', qa ha' i'nipji' qa na'l ha' ƚeqelenek qa he' ƚakjui, qa testi'yij ha' k'oiji' ƚ'iwat. Ma' qa ikfik'i hik ƚunye'j qu' hats nanaxij, qe qa' ewi'ƚij iye qu' nanaxij qu' nawatlan.\x * \xo 6:2 \xt Zac 6:1-3\x* \s1 Pe' yamets wetsjuk pe' ƚe'nikati' (sello) pa' witfaakanek. \p \v 3 Qa in yiwqhaf'it iye qe qa' neni'tsju'k iye kekhe' wetsjuk he' ƚe'nikatii ha' witfaakanek, ma' qa hepi'ye' iye ha' wetsjuk hekhewe' pakha' ƚunyejei, qa yit'ij iye: —¡Te'ƚun!— \v 4 Ma' qa t'atsji'ƚfik'i iye ha' ewi'ƚ tiptip s'e', qa ha' i'nipji' qa testi'yij qu' nenit'ijji' pa' ƚ'ikesimeya'xƚetaxkii ha'ne sehe', qa qu' naqsiijkii iye qu' nawatlanƚeju'kii qa' nawa'mji'ij ene' jukhew, ma' qa testi'yij ha' qi witqatsjikinet. \x * \xo 6:4 \xt Mt 10:34\x* \s1 Pe' yamets wetshetk'ewi'ƚ pe' ƚe'nikati' (sello) pa' witfaakanek. \p \v 5 Qa in yiwqhaf'it iye qe qa' neni'tsju'k iye ke' wetshetk'ewi'ƚ he' ƚe'nikatii ha' witfaakanek, ma' qa hepi'ye' iye ha' wetshetk'ewi'ƚ hekhewe' pakha' ƚunyejei, qa yit'ij iye: —¡Te'ƚun!— Qa hejeƚtax iye, ma' qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ tiptip no', qa ha' i'nipji' qa t'eku'mi'kii ke' ƚeqe balanza. \fig Ne'ej balanza.|src="HK00156B.TIF" size="col" ref="Ap 6.5" \fig* \v 6 Ma' qa hepi'ye' pa' ewi'ƚ wit'ax ta'ƚji'ju' ha' ƚeqewuk'uji' he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, qa yit'ij: —Ewi'ƚ litroye'ƚe pe'qu' trigoye', i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe'ƚe litroye' pe'qu' cebadaye' qu' ne'weju'ƚij pe'qu' ƚaja'ye' pa'qu' net'ithayii in ewi'ƚ neƚu, qa hasu'ujƚe ku'mets na' aceite qa na' wino.— \s1 Pe' yamets ikwetju'ƚ (4) pe' ƚe'nikati' (sello) pa' witfaakanek. \p \v 7 Qa ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it iye qe qa' neni'tsju'k iye ke' ikwetju'ƚ (4) he' ƚe'nikatii ha' witfaakanek, ma' qa hepi'ye' iye ha' ikwetju'ƚ (4) hekhewe' pakha' ƚunyejei, qa yit'ij iye: —¡Te'ƚun!— \v 8 Qa hejeƚtax iye, ma' qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ tiptip maaja fooje'mkii. Qa ha' te'wutii qa ƚii witwamhi', qa ƚa'ts'ipji'kii ha' fe't ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' ƚii Hades. Ma' qa testi'yij pa' ƚet'unha'x qu' netnek'enhe'yipji' pa' ewi'ƚ tup'uje'm in ikwetju'ƚtaxju' (4) pe' week jukhew qa efuts ha'ne week sehe' epji', hats'inha qa' nanlanju', qa' yit'iji' witqatsjikinet, yipku', witaja'me't qa inqa'metets nowe'ƚ ha'ne sehe' epji'.\x * \xo 6:8 \xt Mt 10:1; 28:18; Ap 9:3\x* \s1 Pe' yamets lee'fij (5) pe' ƚe'nikati' (sello) pa' witfaakanek. \p \v 9 Ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it qe qa' neni'tsju'k iye ke' lee'fij (5) ƚe'nikati' ha' witfaakanek, ma' qa hi'wen ha' ƚekuwe'efi ha' ƚe'nenhe'wet'ipji' na'aj witqisit'ij pa' Intata (altar) he' ƚesi'nq'alits ƚiƚaxits pekhewe' talanhetiiju' qe ta'ƚets in nifel ke' ƚe'lijei pa' Dios qa in nite' yili'ij iye in tetfelji'jij.\x * \xo 6:9 \xt Ap 1:2,9; 12:17; 19:10; 20:4\x* \v 10 Hekhewe'en qa yit'unhetik'i in yit'ijju': —¿Pa'n qu' ipƚu'yi'ik'ui qi ƚe'wis Yatsat'ax'inij, qa nite' iye yi'tƚi'ijkii na'aj hats yit'ij, qu' ejeyumtshen qa' aqa'tja'yij he' tsilani'ƚju' i'nipji' na' sehe'?— \v 11 Ma' qa testi'yij week ewiƚei he' ƚeqhinatai fo', qa titijiti'yijets iye qu' mexe no'notki eku'nets ƚ'ajƚi'ij, ipƚu'ui qu' namtaxik'ui pa' hats jutsiqax qu' uja'xe' pekhewe' qu' hik ƚunyejeye' iye qu' natlanhetiiju' witq'ithayinenhei iye qa ƚejefetsipji'. \s1 Pe' yamets ewi'ƚ tatsai (6) pe' ƚe'nikati' (sello) pa' witfaakanek. \p \v 12 Qa hi'wenij iye ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it qe qa' neni'tsju'k ke' ƚe'nikati' ewi'ƚ tatsai (6) ha' witfaakanek, ma' qa t'unik'i in me'le'l ha'ne sehe', qa ne' junu' qa no'ipji' in ƚunye'jek na'aj no' penyilo, qa ne' juwel qa s'e' ija hik ƚunye'j wit'athits,\x * \xo 6:12 \xt Is 50:3\x* \v 13 qa ne' footekii wa'sji' qa namiiju'kii ha'ne sehe', in ƚunye'jek ne'ej igoku'k qe niwu'miiju'kii na'aj qi t'unik'i ne'ej mexe no' ƚei. \v 14 Qa na' wa's qa hats hamiyu'uikii, hik ƚunye'j na'aj witfaakanek qe wetpephe'ƚik'i, qa week he' utekui qa he' ƚ'isƚa'wetits qa t'ijayik'ui he' i'ntaxi'. \v 15 Ma' qa he' wittatal, qa hekhewe' iye qitsji' wit'alhei, qa he' qitsji' oq'opheƚinetsilets ƚ'alhei, qa he' patunits yiwq'axin wekwek, qa hekhewe' iye t'units, qa he' jukhew witƚinhei, qa he' nite' witƚinhei, week enewe'en in wanat'inifikii he' kumummifi qa he' kumummik'iteje'm he' utekui.\x * \xo 6:15 \xt Is 2:10\x* \v 16 Ekewe'en qa yittaxijets he' utekui: —¡Anami'ƚyi'pji'kii qa' atsat'ini'ƚik'uikii na' i'nipji' na' witts'oji'la'x qa pa' qi ƚawak na' Kots'etax Ƚa's,\x * \xo 6:16 \xt Os 10:8\x* \v 17 qe hats yamets pa' qi ƚawak nekhewe'en! ¿Ƚekpa' qu' neweju'ƚiju'ƚ?— \x * \xo 6:17 \xt Mal 3:2\x* \c 7 \s1 Pe' 144.000 nika'ajju' pe' ƚeq'ikati' (sello). \p \v 1 In hats naxijik'i in hi'wen ekewe'en, ma' qa hi'wen iye he' ikwetju'ƚ (4) angelits ts'ap'a'aju' he' ikwetju'ƚ (4) ƚekfii ha'ne sehe', niyejinik'ui he' ikwetju'ƚ (4) ta'ƚji' na'aj t'unik'i ha'ne sehe', hats'inha qa ham pa'qu' net'unik'i ha' sehe', ha' qi iweli', qa he' najkakui iye.\x * \xo 7:1 \xt Is 11:12; Ez 7:2; Ap 20:7-8\x* \v 2 Ma' qa i'nk'aƚe qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ ángel ta'ƚii na' neƚu'uju'ƚ, neka'x ke' ƚeq'ikati' pa' nite' wa'm Dios. Qa tayai yit'unhetik'i in yiyaji'ii he' ikwetju'ƚ (4) angelits, hik hekhewe' testi'yij pa' ƚet'unhaxitsijup qu' nawtsheten ha'ne sehe' qa na' qi iweli' iye. \v 3 Qa yit'ij: —Hasu'uj awtsheten eku'ni'ƚ na' sehe', qa na' qi iweli', qa ne' najkakui iye, ipƚu'ui qu' hentaxi'ƚi' ne' witq'ikati' ne' ƚotkoyehei nekhewe' jukhew ƚeqejkunenhei na' inqe Dios.— \v 4 Ma' qa hepi'ye' pa' uja'x pekhewe' nika'ajju' pe' ƚeq'ikati': ciento cuarenta y cuatro mil (144.000) pe' ta'ƚetskii pe' ƚelitsik'i pa' Israel'ik'i. \v 5 Pe' ta'ƚets pa' Juda'ik'i, uja'x yamets doce mil (12.000) pe' ta'ƚets pa' Ruben'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Gad'ik'i, doce mil (12.000), \v 6 pe' ta'ƚets pa' Aser'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Neftali'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Manases'ik'i, doce mil (12.000), \v 7 pe' ta'ƚets pa' Simeon'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Levi'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Isacar'ik'i, doce mil (12.000), \v 8 pe' ta'ƚets pa' Zabulon'ik'i, doce mil (12.000), pe' ta'ƚets pa' Jose'ik'i, doce mil (12.000), qa pe' ta'ƚets pa' Benjamin'ik'i, doce mil (12.000) iye. \s1 Pe' olots jukhew qa efuts iye fo' ƚeqhinatai. \p \v 9 In naxijik'i aka'an, qa hejeƚtax iye, ma' qa hi'wen he' olootsija jukhew qa efuts iye, ham ƚeke'ye' pa'qu' nejeyumtshentax, ta'ƚiikii pe' week pekheli'kii witsetits, pe' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ pe' ta'ƚetskii, pe' witsetits ƚelits pekheli'kii qa week pe' ƚ'anyejeiƚe wetju'ƚ witlijeikal. Enewe'en qa week ts'ap'a'ajup ha' witts'oji'la'x qa ha' Kots'etax Ƚa's iye, qa' he' ƚeqhinatai qa fo' qa he' t'eku'mi'kii qa fitsuk ƚesejets. \v 10 Qa week taya'yij wetju'ƚ in yit'ijju': —Pa' iniƚa'x ta'ƚets na' inqe Dios, hikna' i'nipji' na' witts'oji'la'x, qa ta'ƚets iye na' Kots'etax Ƚa's.— \v 11 Qa week he' angelits ts'ap'a'ajup in yeqewuk'un ha' witts'oji'la'x, qa yeqewuk'un iye hekhewe' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa yeqewuk'un he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei, hekhewe'en qa yamitetsju' sehe' he' ƚejusits in totjoijo'kii qa iyinets ha' Dios, \v 12 qa yit'ijju' in iyinii: —¡Amén! Ne'tniyinhe'yiiha, netitijiti'yijetskiiha pa' ƚesa'x, pa' ƚikfeliya'xkii, pa' ƚeqi'fenkeye'j, pa' ƚewqiye'jji', pa' ƚet'unha'x in tenek'enhei qa in t'uunija iye. Week ekewe'en hasu'uj newetli'ij ene' week ƚahatsiyij qu' netesti'yij na' inqe Dios. Amén.— \v 13 Ma' qa ha' ewi'ƚ hekhewe' jukhew tenek'enhei qa yit'ij in tsifaakan: —Nekhewe' yeqhinataji' ne' fo', ¿pa'n ƚunyejei qa pa'n ta'ƚji'kii iye?— \v 14 Qa hit'ijiju'ƚ: —Jukhew, akha' ƚenikfe'lets.— Ma' qa yit'ij yiwets: —Hik enewe' t'atsji'ƚijfik'i ke' qits iftsitsji' neƚutsik'i, qa ne' ƚeqhinatai qa hats fo'ija qe tetlijijju' ke' ƚ'athits na' Kots'etax Ƚa's.\x * \xo 7:14 \xt Sal 51:7; Is 1:18; 43:25; 44:22\x* \v 15 Qa hik ta'ƚijupi' in i'nijup na' ƚots'oji'la'x na' Dios, t'ithayi'yi'm neƚuts qa najai ne' ƚelijtsitjiyii, qa nakha' i'nipji' na' witts'oji'la'x qa i'nji'ju'. \v 16 Hats nite' ƚeke' qu' niyipkunju', nite' niyayu'ju' iye. Hats nite' ƚeke' iye qu' eleje'yi'im qa qu' niwujkinji'kii iye ne' junu',\x * \xo 7:16 \xt Is 49:10\x* \v 17 qe na' Kots'etax Ƚa's hik nakha' i'ni' na' wankaaju'ƚets na' ƚeqewuk'uuji'ha na' witts'oji'la'x, hats yejeƚipji'ha hik ƚunyejei kots'etets qa' neka'xik'i ne' niwekƚe iwelii, ta'ƚets pa' witiƚa'x. Qa pa' Dios qa' week nenli'jju' pe' ƚet'ilii.—\x * \xo 7:17 \xt Sal 23:1,2; Ez 34:23; Is 25:8; 9:10; Jer 2:13; Ap 21:4\x* \c 8 \s1 Pe' yamets wetsjuk tatsai (7) pe' ƚe'nikati' (sello) pa' witfaakanek. \p \v 1 Ha' Kots'etax Ƚa's in yiwqhaf'it iye qe qa' neni'tsju'k iye ke' wetsjuk tatsai (7) ƚe'nikati' ha' witfaakanek, ma' qa weikii ham pa'qu' net'ewui ha'ne wa'sji' i'nƚi'i qu' media horaye'. \v 2 Qa hi'wen he' wetsjuk tatsai (7) angelits ts'ap'a'ajup ha' Dios, qa testi'yijju' he' wetsjuk tatsai (7) fojits. \v 3 Qa nam iye hakhap ángel yeka'xkii ke' oro ƚeqjiiki'ij qu' newjisitkii (incensario), qa teke'lenijupju' ha' oro t'ejuyets na'aj tene'ƚju' ewjisii. Ma' qa testi'yij ka' olotsji' ƚopok ewjisii (incienso) qe qa' nukinets he'te' ƚ'iyinheyejei pe' week yijayan pa' Intata i'nipji' hakha' ts'eewe'epji' t'ejuyets na'aj tene'ƚju' ewjisii ƚ'ejuyi'jii ha' witts'oji'la'x. \fig Ne'ej incensario.|src="HK00268B.TIF" size="col" ref="Ap 8.3" \fig* \v 4 Qa ha' ángel ha' ƚokoi in ta'ƚets qa yametspha'm ha' Dios ka' ƚo'wq'ol ka' ne'ƚju' ewjisii weeki'ƚ ke' ƚ'iyinheyejei pe' week yijayan ha' Intata. \v 5 Qa ha' ángel qa t'eku'mi' iye ke' incensario, qa yoponhetij ka' fe't ha' ts'eewe'epji' (altar) qa yiwu'miiju' ha'ne sehe', ma' qa nokesƚek pa' kimmimim, qa pe' wit'axits, qa lepep lepepkii iye ma' qa me'le'l ha' sehe'. \s1 Pa' ewi'ƚ ángel yojo in yifuyu'uk'i pe' ƚofoj. \p \v 6 Ma' qa he' wetsjuk tatsai (7) angelits hikhe' na'li'm he' wetsjuk tatsai (7) ƚofojits, qa wanaqsi'jju' qu' nifuyu'uk'i he' ƚofojits. \v 7 Qa ha' yojo qa yifuyu'uk'i ke' ƚofoj. Ma' qa nam he' ƚoi qa ha' fe't yetsji'ƚ he' wit'athits, qa tewumhiti'yetsju' ha' sehe'. Ma' qa naq'axij fe't ka' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚju' ha'ne week sehe' epji', qa naq'axij fe't ka' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚju' pe' week najkakui, qa week ka' jup'elketik'i in naq'axij fe't. \s1 Pa' wetsjuk ángel in yifuyu'uk'i pe' ƚofoj. \p \v 8 Qa ha' ángel wetsjuk qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj. Ma' qa hakhate'ek qii'ija ka' ƚuk'e' in ƚuk'e'ek ne'ej qii'ija utek qa yaqamaxƚe ha' fe't, qa tewumhiti'yetsju' ha' qi iweli', ma' qa ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' ha' qi iweli' qa hik ƚunye'j wit'athits.\x * \xo 8:8 \xt Jer 51:25\x* \v 9 Ma' qa naxju' ka' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' i'nji' ha' qi iweli' week kekhewe' na'ltaxi'm ƚiƚii, qa ka' ewi'ƚ iye in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week tokoyeyits qa ham iye. \s1 Pa' wetshetk'ewi'ƚ ángel in yifuyu'uk'i pe' ƚofoj. \p \v 10 Qa ha' ángel wetshetk'ewi'ƚ qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj. Ma' qa na' wa'sji' qa namiiju' ke' ewi'ƚ qi footeki', qa leppepep hik ƚunye'j na'aj fe't we'nenji' na'aj najak, qa nametsju' ha' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week haqqil qa week iye pe' niwekƚe iwelii.\x * \xo 8:10 \xt Is 14:12; Ap 9:1\x* \v 11 Qa ke' footeki' qa ƚii Ek'imii. Qa ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week iwelii qa qi in ek'imiiji', qa aka'an in ƚunye'j ha' iweli' qa olots ke' naq'axijju' jukhew, efuts qa omehets. \s1 Pa' ikwetju'ƚ (4) ángel in yifuyu'uk'i pe' ƚofoj. \p \v 12 Qa ha' ángel ikwetju'ƚ (4) qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj, ma' qa eqfe'met ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxji' ne' junu', qa eqfe'met iye ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxji' ne' juwel, qa eqfe'met ha' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxji' in week ne' footekii, hats'inha in week ewiƚei he' ƚapk'asits enewe'en in wetshetk'ewi'ƚtaxji'kii qa noo'ipji', qa ha' neƚu qa nite' tujji' ha' ewi'ƚ in wetshetk'ewi'ƚtaxju', qa hik ƚunye'j iye ha' naja'x.\x * \xo 8:12 \xt Am 8:9\x* \v 13 Ma' qa hejeƚtax iye, qa hepi'ye' ha' ewi'ƚ sinjena'x na'ya' ai ha' ƚeqewuk'uji'ha ha'ne wa's, qa yit'unhetik'i in yit'ij: —¡Hiyee', hiyee', hiyee' enewusits yijaat'ij nekhewe' i'nipji' na' sehe', qu' nat'aitaxji' ne' wetshetk'ewi'ƚ fojits qu' nifuyu'uk'i nekhewep iye angelits!—\x * \xo 8:13 \xt Ap 9:12; 11:14; 12:12\x* \c 9 \s1 Pa' lee'fij (5) ángel in yifuyu'uk'i pe' ƚofoj. \p \v 1 Qa ha' ángel lee'fij (5) qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj, ma' qa hi'wen na' wa'sji' ta'ƚii ke' footeki' in namiiju' ha' sehe', qa testi'yij ke' te' ƚejinje' ke' witijki' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo).\x * \xo 9:1 \xt Ap 8:10; 9:11; 11:7; 17:8; 20:1-3; Lc 8:31; Ro 10:7\x* \v 2 Qa in hats qhofij ke' witijki' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo), qa ikpha'm ka' ƚo'wq'ol hik ƚunye'j ƚo'wq'ol ne'ej qi noxp'onhetjii, ma' qa ne' junu' qa ha'ne pha'mji' qa nookii, qe ta'ƚets ka' ƚo'wq'ol ke' witijki'. \v 3 Qa ha' ƚo'wq'ol qa ta'ƚji'teje'mkii he' efenhei qa t'ilit'etsju'kii ha' sehe', qa testi'yijju' pa' ƚet'unhaxits hik ƚunye'j neyei ƚet'unha'x.\x * \xo 9:3 \xt Mt 10:1; 28:18; Ap 6:8\x* \v 4 Qa titijiti'yijets qu' hasu'uj niwuƚ'enhet na' jup'elket, qa hasu'uj iye pe'qu' wit'enheye'ju', qa hasu'uj iye ne' najkakui, qe uja'xƚe yijaat'ij pe' jukhew qa efuts hamitsi'm ƚotkoyeheyi' pe' ƚeq'ikati' pa' Dios. \v 5 Nite' ƚenexkeliji'm qu' naq'alij pe'ye', qe nawtshetenƚeju'kii yijat'ij qa' namijets lee'fij (5) juwelits. Pa' ƚaqa'ti' hik ƚa'tinye'j ƚaqa'ti' ne'ej neyei. \v 6 Kekhewe' neƚutsji' he' jukhew qa efuts iye qa wo'taxiikii pa' witwamhi' qa nite'ƚe yi'wen, yisu'untax qu' nawa'm qa pakha'ƚe witwamhi' qa we'nitonimets hekhewe'en. \v 7 Qa ka' ƚunyejei hekhewe' efenhei qa hik ƚunyejei na'aj tiptip ƚawatlanhewo qe watjanithen. Qa he' ƚejiƚalipji' qa hik ƚunyejeitax qu' ƚ'iwataye' k'ooiji', hik ƚunyejei qu' oroye'. Qa he' ƚejusits qa hik ƚunyejei jukhew ƚejusits.\x * \xo 9:7 \xt Jl 2:4\x* \v 8 Na'li'm iye he' ƚ'ewkujits hik ƚunyejei efu ƚ'ewkujits, qa he' ƚek'unhetii qa' hik ƚunyejei athi'l ƚek'unhetii.\x * \xo 9:8 \xt Jl 1:6\x* \v 9 He' hik ƚunyejeitax qu' ƚ'ejuijiwotse' qa hik ƚunyejeitax na'aj wit'ejuijiwo nijket, qa ka' ƚ'anyejei he' ƚefets qa hik ƚ'anyejei qe kimmimim ne'ej koyoyoyits in olots ne'ej tiptipits wekuma'x qu' nawatlan. \v 10 Na'li'm iye he' ƚahatsjii qa he' ƚeqewkii hik ƚunyejeitax neyei. Qa he' ƚahatsjii qa hik hekhewe' yawtsheten he' jukhew qa efuts iye. Qa in na'l enewe'en qa ikijje'm lee'fij (5) juwelits. \v 11 Qa ha' tenek'enhei ƚatata hekhewe'en qa hikha' ángel pa' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo). Qa ka' ƚii in hebreo qa yit'ij Abadón qa in griego qa yit'ijek Apolión.\f + \fr 9:11 \ft Kekhewe' wi'tlijei Abadón qa Apolión ikji' witwuƚ'eye'jju'.\f* \v 12 Kakha' yojo ¡hiyee' enewusits! hats t'anji', qa mexe wetsjuk pe' amanei ¡hiyee' enewusits! \s1 Pa' ewi'ƚ tatsai (6) ángel in yifuyu'uk'i pe' ƚofoj. \p \v 13 Qa ha' ángel ewi'ƚ tatsai (6) qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj, ma' qa hepi'ye' pa' wit'ax ta'ƚji'ju' ha' ƚeqewuk'uji' he' ƚeketsii ha' ts'eewe'epji' t'ejuyets na'aj tene'ƚju' ewjisii yaqamax oro i'ni' ha' ƚ'ejuyi'jii ha' Dios.\x * \xo 9:13 \xt Ex 39:38; 40:5\x* \v 14 Qa pa' wit'ax qa yit'ijets ha' ewi'ƚ tatsai (6) ángel tofojii: —Iwejin hekhewe' ikwetju'ƚ (4) angelits wo'nophe'ƚji'ju' na' qi haqqi' Eufrates.— \v 15 Ma' qa tewejinhetiikii in wonophe'ƚtaxju' he' ikwetju'ƚ (4) angelits, hik hekhewe' hayiits watjiletijup pa'aj kekhe' horaji', kakha' neƚuji', kekhe' juwelji' qa kakha' ininqa'pji' qu' nanlanju' ka' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week jukhew qa efuts iye ha'ne week sehe' epji'. \v 16 Qa hepi'ye' pa' uja'x yametsji' hekhewe' oq'opheƚinetsilets te'wutii, qa uja'x yametsji' doscientos (200) millones. \v 17 Hik aka' ƚunye'j in hi'wen he' tiptipits qa he' i'nipji': kakha' color he' ƚ'ejuijiwots he' te'wutii qa hik ƚunye'j na'aj fe't qe s'e', qa noo'ijik'i iye in leek'e in ƚunye'jek na'aj color jacinto, qa maaja iye in ƚunye'jek na'aj azufre. Qa he' tiptipits he' ƚejiƚal qa hik ƚunye'j athi'l, qa he' ƚejil qa ta'ƚets ka' fe't, qa ka' ƚo'wq'ol qa ka' azufre iye. \v 18 Ma' qa wa'm ka' ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' pe' week jukhew qa efuts iye ha'ne week sehe' epji' qe ta'ƚets ekewe' iftsits wetshetk'ewi'ƚ: kakha' fe't, kakha' ƚo'wq'ol, qa kakha' iye azufre ta'ƚii he' ƚejil hekhewe'en. \v 19 Qe ka' ƚet'unha'x he' tiptipits ta'ƚii he' ƚejil qa he' ƚahatsjii iye, qe he' ƚahatsjii hik ƚunyejeitax q'oiq'oi, na'li'm he' ƚejiƚal qa hikhe' yawtsheten iye ke' jukhew. \v 20 Qa hekhewe' amanei jukhew qa efutsji'kii iye nite' naq'axijju' ekewe' iftsits, qa in yemjeetax ekewe' ƚunyejeitaxkii, qa nite'ƚe yisu'un qu' nili'ij kakha' ƚunyejei uƚ'ax in iyinii pe' inwo'metets, pe' witeqsi'nq'alits iye ne'ej oro, ne'ej plata, ne'ej bronce, ne'ej utel, ne'ej najak. Enewe' witeqsi'nq'alits nite' yi'wenkii, nite' yepi'ye'kii, nite' ik iye qu' not'otsjo'.\x * \xo 9:20 \xt 1Co 10:20; Sal 115:4-7; 135:15-17; Dn 5:23\x* \v 21 Qa nite' yisu'un iye qu' nili'ij in teqek'uiju'kii, in we'tweihetenin, in wanawitji'ijju'kii ƚ'esenits, qa in ejtenhetsits iye. \c 10 \s1 Pa' ángel qa pa' witfaakanek ƚa's. \p \v 1 Qa hi'wen iye hakhap iye ángel t'unija ta'ƚiipha'm na' wa's in te'nilitju', yimeqeqin ke' wasi', qa ke' tik'elax qa i'nipji' ha' ƚeiƚa', qa ha' ƚeju's qa tujji'ha hik ƚunye'j ne' junu', qa he' ƚef'iyei qa tujje'mha hik ƚunyejei qu' ts'ap'aye' na'aj fe't.\x * \xo 10:1 \xt Ap 3:12; 4:3; 5:2; 18:21\x* \v 2 Qa t'eku'mi'kii ha' ewi'ƚ witfaakanek ƚa's qhofij. Qa ha' yiya'yik'i ƚef'i' qa yotshinipji' ha' qi iweli' qa ha' ƚefeyi'j qa yotshinipji' ek ha' sehe'. \v 3 Qa yit'unhetik'i in tayai in ƚet'unhenye'jik'i ek na'aj athi'l qe tik'et. Qa in tayai qa wetsjuk tatsaiyik'i (7) in kimmimim pa' ƚ'a'x, qa in ewi'ƚ kimmimim qa' na'l ke' yit'ij. \v 4 Qa in hats naxijipji' in week iyet ke' wetsjuk tatsai (7) kimmimim, ma' qa hisu'untax qu' hika'ajji' ke' yit'ij, qa hepi'ye' pa' wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's in yit'ij yiwets: —Aqsi'jƚe, qa hasu'uj pa'qu' nenikfe'lets kekhewe' yit'ij ke' wetsjuk tatsai (7) kimmimim, hasu'uj ika'ajji'.—\x * \xo 10:4 \xt Dn 8:26; 12:4,9\x* \v 5 Ma' qa ha' ángel hikha' hi'wen in t'otsipji' ha' qi iweli' qa ha' sehe', qa yetshenpha'm ha' yiya'yik'i ƚokoi \v 6 qa weniwjutsiqeniji'mha pakha' nite' yili'ij in na'l ene' week ƚahatsiyij, \qt hik pakha' yaqsiijkii na' wa's qa pe' wekwek i'nji' nakha'an, qa yaqsiijkii iye ha'ne sehe' qa week pekhewe' na'l ha'ne sehe', qa yaqsiijkii na' qi iweli' qa week iye pekhewe' i'nji'.\qt*\rq (Ex 20:11)\rq* Qa yiwjutsiqeni'mha in hats ham ƚeke'ye' hats nite' qi pa' aman,\x * \xo 10:6 \xt Dn 12:7\x* \v 7 qe pekhewe' neƚutsji' hatse' qu' nifuyutaxik'i na' ángel wetsjuk tatsai (7) ne' ƚofoj, ma' qa' hats nafits hatse' pakha' ham nikfe'le'ets yat'inkii na' Dios, hik pakha' yitjiijetskii ke' ƚeqejkunenhei profetas'ik'i.\x * \xo 10:7 \xt Ap 1:20; 11:15; 16:17; 17:5,7; 2R 9:7; 17:23; Ez 38:17; Am 3:7; Zac 1:6; 1P 2:10-12\x* \v 8 Qa pa' hayiits hepi'ye' wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's, qa ewi'ƚij iye in ts'ithinets qa yit'ij yiwets iye: —Ma'ai qa' ku'mi' na' witfaakanek ƚa's qhofij t'eku'mi'kii na' ángel t'otsipji' na' qi iweli' qa na' sehe'.— \v 9 Ma' qa hakii ha' ángel qa hit'ijets qu' nesƚisij ha' witfaakanek ƚa's. Ma' qa hakha'an qa yit'ij yiwets: —Ku'mi' qa' ƚuj. Pe' ekutjii qi qu' ek'imiye'ji', qa nakha'ƚe eji' qa' qi qu' ek'eme'ye' hik ƚunye'j witaq.— \x * \xo 10:9 \xt Sal 119:103; Jer 15:16; Ez 2:8–3:3\x* \v 10 Qa he'yeku'mijets ha' ángel ha' witfaakanek ƚa's qa hatanji'kii in hetuj, qa ha'ne yeji' qa' qi in ek'emeije'm hik ƚunye'j witaq, qa in hetimju' qa qi in ek'imii pe' yikutjii.\x * \xo 10:10 \xt Nm 5:24; Ez 3:1-3\x* \v 11 Qa wenit'ij yiwets iye: —Les ƚe'wis qu' enfel iye pa'qu' ƚunyejeye'kii iye pe'qu' olotse' witsetits ƚelits, qa pe'qu' qits witsetitse', qa pe'qu' ƚ'anyejeye'ƚe wetju'ƚ witlijeikale' qa pe'qu' wittatale' iye.—\x * \xo 10:11 \xt Dn 3:4,7; 4:1; 5:19; 7:14; Ap 5:9; 7:9; 11:9\x* \c 11 \s1 Pe' wetsjuk jukhew. \p \v 1 Ma' qa heyesti'yij iye ha' tutsi'latax hik ƚunye'j witeqjeyumtshela'x, qa wenit'ij yiwets iye: —Eniipha'm qa' ejeyumtshenji' ne' ƚe'lijtsitjii na' Dios qa na' ts'eewe'epji' iye t'ejuyets na'aj witqisit'ij na' Dios, qa' ejeyumtshen iye ne' iyinets.\x * \xo 11:1 \xt Ez 40:3,5; 42:15-19; Ap 21:15\x* \v 2 Qa nakha'ƚe joofji'ju' i'nfik'i ne' witlijtsitjii qa' hasu'uj ejeyumtshenji', qe hikna' testi'yij ne' pekhel ta'ƚji'kii, qa' namijets qu' not'otsipji' na' te'nekumhi'yiiji' witset Jerusalén cuarenta y dos (42) juwelits. \v 3 Ma' qa' hukin qa' hetisij iye ƚet'unhaxitse' ne' wetsjuk in nikfe'lij yiwets eke' wekwek, qa' qi qu' nenfel week pa'qu' hisu'un, qa' namijets mil doscientos sesenta (1.260) neƚuts. Ƚeqhinatai nite' ƚe'sits hik ƚunyejei na'aj elhuyitax penyilo.—\x * \xo 11:3 \xt Dn 12:11; Ap 12:6,14; 13:5\x* \v 4 Enewe' jukhew hik enewe' wetjeyutshenijupi' ne' wetsjuk najkakui olivos qa wetsjuk iye tsupjul fetewots i'ni' na' ƚ'ejuyi'jii nakha' Yatsat'aaxijha na' sehe'.\x * \xo 11:4 \xt Zac 4:2,3,11-14\x* \v 5 Qa pa'qu' neneqfenyejeyu'taxij pe'ye', enewe'en qa' nata'ƚii ƚeji' pa'qu' fet'e' qa' ƚ'oloye'ƚeji'ij pe'qu' ƚ'ejuihifetsi'ik'i. Qa hik aka' qu' ƚunye'je' week pa'qu' nisu'untax qu' nawtsheten enewe'en.\x * \xo 11:5 \xt Jer 5:14\x* \v 6 Enewe'en na'li'm pa' ƚet'unhaxitsijup qu' nit'onji' na' wa's hats'inha qu' ham piƚeye' qa' namijets pa' uja'x pekhewe' neƚutsji' qu' nenfel week pa'qu' hisu'un, na'li'm iye pa' ƚet'unhaxitsijup qu' naqsiijkii pe' iwelii qu' hik ƚunye'je' wit'athits, qa qu' nawtshetenijkii iye ha'ne sehe' epji' pe'qu' iftsitse', qa pakha'ƚe qu' nisu'un qu' ƚeq'uja'xe'ji'jij qu' nawtshetenji'ijkii.\x * \xo 11:6 \xt 1R 17:1; Ex 7:17-21\x* \v 7 Qa qu' hats naqhat'etsij kakha' hisu'un qu' naqsiijkii, ma' qa nakha' hik ƚunye'j inqa'met ta'ƚiiju' na' koomojo' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo) qa' nawatlani'ƚ qa nanaxij qa' nanlanju' enewe'en.\x * \xo 11:7 \xt Ap 13:1,11; 17:8\x* \v 8 Qa in hats naxju' qa' amaneye'ƚeji' na' wit'ikheyi'j na' qi witsetji' (Jerusalén), hik nakha' t'amtsheti'yijje'm in ƚenqii Sodoma qa Egipto iye, nakha'an we'neniji'pha'm iye ke' cruz ha' Yatsat'axij enewe'en.\x * \xo 11:8 \xt Is 66:24\x* \v 9 Ma' qa ne' week jukhew qa efuts iye ta'ƚiikii ne' witsetits ƚelits pekheli'kii, ne' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ne' ta'ƚetskii, qa ne' ƚ'anyejeiƚe wetju'ƚ witlijeikal, qa week ne' pekheli'kii witsetits qu' nejeƚju' in hats naxju' qa' namijets wetshetk'ewi'ƚ qa ewi'ƚ k'itsje'm neƚuts qu' nejeƚju', qa' nite' nisu'une' iye qu' netijik'ui.\x * \xo 11:9 \xt Ap 5:9; 7:9; 10:11\x* \v 10 Qa' weeke' nekhewe' i'nipji' na' sehe' qa' qi qu' ƚe'sitsi'imkii qa' not'oto'yij iye, qa' newetƚisijju'kii iye pe'qu' ƚeqistitse' wetju'ƚkii, qe hats naxju' kekhewe' wetsjuk profetas'ik'i yijiweikitkii nekhewe' i'nipji' na' sehe'. \v 11 Ma' qa qu' hats namets wetshetk'ewi'ƚ qa ewi'ƚ k'itsje'm neƚuts qa na' Dios qa' nifuyu'ets qa' neniipha'mkii iye. Qa week hekhewe' yejeƚju' qa qii'ija in nijiwei.\x * \xo 11:11 \xt Gn 2:7; 6:17; 7:15,22; Ez 37:5\x* \v 12 Ma' qa yepi'ye' pa' t'unik'i wit'ax na' wa'sji' in yit'ijets: —Te'ƚuni'ƚ pha'mkii hane'e'in.— Ma' qa ikpha'mkii qa ikji'teje'm ke' wasi', qa he' ƚ'ejuihifets qa week yi'wenij.\x * \xo 11:12 \xt 2R 2:1; Mr 16:19; Lc 24:51; Hch 1:9-10\x* \v 13 Ma' hik akaa'ijha qa t'unik'i in me'lle'le'l ha' sehe', qa jaƚa'qju' ewi'ƚ wititsi' in week inyaqsii (10) wititsil. Qa ke' naxju' qa yamets siete mil (7.000) jukhew qa efuts'ik'i iye, qa he' nite' naxju' qa qi in topolij pa' ƚ'ijiweya'x, ma' qa yi'tƚi'ijju' in yittaxijets ƚe'wisij pa' Dios na' wa'sji'.\x * \xo 11:13 \xt Is 29:6; Ez 38:19\x* \v 14 Kakha' wetsjuk ¡hiyee' enewusits! hats t'anji', qa hats k'esets na' wetshetk'ewi'ƚ ¡hiyee' enewusits!\x * \xo 11:14 \xt Ap 8:13; 9:12\x* \s1 Pa' wetsjuk tatsai (7) ángel in yifuyu'uk'i pe' ƚofoj. \p \v 15 Qa ha' ángel wetsjuk tatsai (7) qa yifuyu'uk'i iye ke' ƚofoj, ma' qa nokesƚek pe' qits wit'axits na' wa'sji' in yit'ijju': —Pakha' witnek'enheye'j ha'ne sehe' epji' hane'ejija hats tenek'enhe'yij na' Yatsat'ax'inij qa na' ƚeqe Cristo, qa hikna' qu' netnek'enhei ene' week ƚahatsiyij.— \x * \xo 11:15 \xt Is 27:13; 37:16; 2S 7:16; Dn 7:14,18; Lc 1:32-33\x* \v 16 Qa he' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei hikhe' i'niju'kii he' ƚots'oji'laxitsipji' ha' ƚ'ejuyi'jii ha' Dios qa totjoyetsju'kii sehe' qa iyinii ha' Dios, \v 17 qa yit'ijju': —Hit'iƚij ewets ƚe'wisij Yatsat'ax'inij, Dios. Ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ, akha' hane'ej qa akha' iye pakha'aj, qe hats ƚ'eku'mi' pa' qi et'unha'x qa hane'ej qa' enek'enhei.\x * \xo 11:17 \xt Ap 1:4,8; 4:8; 16:5; 19:6; Lc 1:33; 1Co 15:25\x* \v 18 Ne' witsetits hats qi in nayu'kii, qa hatsƚe nam na' qi awak qa na' ƚahats'ij qu' ejeyumtshen pe' naxju' qa qu' etis iye ne' eqejkunenhei profetas, qa ne' elits iye in najayan, qa nekhewe' iye yiwqinhet ka' ii, nekhewe' nite' qits qa nekhewe' iye qits, qa qu' iwuƚ'enhetju' iye nekhewe' yiwuƚ'enhet na' sehe'.—\x * \xo 11:18 \xt Sal 2:1; Ap 10:7; 19:5; 2R 23:2; Sal 115:13\x* \v 19 Qa ke' i'ni' na' wa'sji' ƚe'lijtsitjii pa' Dios qa qhofij, ma' qa na'letsji' ke' ti'najki' ƚeqjiiki'ij kekhewe' yit'ij pa'aj qu' jintaqsiijkii. Ma' qa na'lji' ha' lepep lepepkii, qa pe' wit'axits iye, qa pa' kimmimim iye, qa me'lle'le'l iye ha' sehe', qa qi iye in itsaxju' ke' ƚoi.\x * \xo 11:19 \xt Ap 4:5; 8:5\x* \c 12 \s1 Pe' efu qa pa' ƚeiƚe' qa pa' omeƚa's. \p \v 1 Ma' qa hi'wen iye na' wa'sji' ka' ewi'ƚ qii'ija in pakha' ƚunye'j na'l pa' jutsiqaxij: ewi'ƚ ke' efu yeqhinataji' ne' junu', qa ne' juwel qa t'otsipji', qa ha' yiwataji' k'oiji' qa doceji' (12) he' footekii.\x * \xo 12:1 \xt Gn 37:9-10\x* \v 2 Ke' efu iwkajitshen qa qi in yejtsi'le'kii qe yaats'etax in naqalkeyu'. \v 3 Ma' qa hi'wen iye na' wa'sji' ha' ewi'ƚ na'l iye pa' jutsiqaxij: ewi'ƚ ha' ƚeiƚe' qi qa s'e' iye. Qa he' ƚejiƚal qa wetsjuk tatsai (7) qa he' ƚeketsii qa week inyaqsii (10) qa he' ƚejiƚal qa week yiwataji' he' k'oiji' wit'iwatai.\x * \xo 12:3 \xt Dn 7:7\x* \v 4 Qa ke' ƚahatsji' qa yit'iji' in yetsinfik'i ha' ewi'ƚ ƚapk'as in wetshetk'ewi'ƚtaxju' ne' week footekii qa niwu'miiju'kii ha' sehe'. Ha' ƚeiƚe' qa teke'lenijupju' ƚ'ejuyi'jii ke' efu naqalkeyu' qe qa' netuj pa' ƚa's qu' nenekfik'i.\x * \xo 12:4 \xt Dn 8:10\x* \v 5 Ke' efu qa nekfik'i ha' ƚa's jukhew qa hikha' pakha' qu' netnek'enhe'yij pe' week witsetits qa pa' ƚek'u' qu' netnek'enhei qa nijket. Ke' efu ha' ƚa's in nekfik'i qa aje'eƚ wenilithin qa wetka'xii na' Dios qa na' ƚots'oji'la'x.\x * \xo 12:5 \xt Sal 2:7-9; Ap 19:15\x* \v 6 Qa kekhe'ƚe efu qa ilatiyek pa' ham i'ni'i', hikpa' i'ni' pa' hats yajileti'm pa' Dios qu' na'ni' kikhe'en qa' nekunhen iye, qa' namijets mil doscientos sesenta (1.260) neƚuts.\x * \xo 12:6 \xt 1R 19:3-8; Dn 12:11; Ap 11:3; 12:14; 13:5\x* \v 7 Qa in watlan na' wa'sji': ha' Miguel qa he' ƚaqa angelits watlani'ƚ ha' ƚeiƚe'. Ha' ƚeiƚe' qa he' ƚaqa angelits qa watlan,\x * \xo 12:7 \xt Dn 10:13,21; 12:1\x* \v 8 qa nite'ƚe naxij, qa hats ham iye pa'qu' ƚetset'e na' wa'sji'. \v 9 Ma' qa tewumhiti'yiiju' ha' qi ƚeiƚe', hikha' pakhaa'ij q'oiq'oi qa ƚii inwo'met qa Satanás iye, hikha' yaqankii ha'ne week sehe' epji', qa tewumhiti'yiiju' ha' sehe' qa weeki'ƚ he' ƚaqa angelits in tewumhitiyi'ƚiiju'kii.\x * \xo 12:9 \xt Gn 3:1; Lc 10:18; Ro 16:20; Ap 2:9; 3:9; 20:2,7; 1Ti 5:15\x* \v 10 Ma' qa hepi'ye' pa' t'unik'i wit'ax na' wa'sji' in yit'ij: —Hane'ej hats yijat'axju' qa hats week wetets na' witiƚiye'j, qa na' witt'unha'x, qa na' witnek'enheye'j yatsat'axij na' Dios qa na' ƚewqiye'jji' na' ƚeqe Cristo, qe hats tewumhiti'yiiju' na' nifelji'ijtaxijkii pa' ƚunyejei ne' inejefetsipji', neƚuts qa najai in nifelji'ijtaxkii na' ƚ'ejuyi'jii na' Dios.\x * \xo 12:10 \xt Job 1:9-11; Zac 3:1\x* \v 11 Nekhewe'en hats naxij, qa in naxij qa yit'iji' ke' ƚ'athits na' Kots'etax ƚa's, qa yit'iji' iye kekhewe' ƚe'lijei in tetfelij wete'm, ma' qa nite' naiƚewek, nite' nijiwe'yets in naxju'.\x * \xo 12:11 \xt Jn 12:25\x* \v 12 Qa hik ta'ƚijupi', e'ƚe'sitsi'iƚi'mkii, wasits, qa nekhewe' iye i'nji' nekhewe'en. ¡Hiyee' enewusits sehe' qa na' qi iweli'! qe na' inwo'met in te'nilit'iƚ ewetsju' qi in topo'oj na' ƚawak, qa nikfe'lets iye in ƚ'ajƚi'ij qu' netwejinhetiiƚe.— \v 13 Qa ha' ƚeiƚe' in we'twen in hats tewumhiti'yiiju' ha' sehe', ma' qa yijayankii ke' efu, hik kikhe' nekfik'i ha' Ƚa's jukhew. \v 14 Qa ke' efu qa testi'yij he' wetsjuk ƚefets ha' qi sinjena'x, hats'inha qu' nilatik'ui qa' nana'ya'ak'uyii na' q'oiq'oi na' ham i'ni'i', hik nakha' i'ni' na' ƚetset'ij, qa' hik nakha'a' qu' na'ni'kii qa' netkunhenhetii iye, qa' namijets wetshetk'ewi'ƚ qa ewi'ƚ k'itsje'm ininqapits. \v 15 Ha' q'oiq'oi qa tek'iyijfik'i ka' iweli' hik ƚunye'j na'aj haqqi' ƚ'anu'ui ke' efu, hats'inha in t'unik'i ha' haqqi' qa' netsinju' pe' efu. \v 16 Qa ha' sehe' qa yi'fen ke' efu, ha' sehe' qa yit'ij k'aj ha' ƚeji' qa timju' ka' iweli' tek'iitaxijfik'i ha' ƚeiƚe'. \v 17-18 Ha' ƚeiƚe' qa qi in nayu'um ke' efu, ma' qa ik qa' nakii qu' nawatlani'ƚ pekhewe' amanei ta'ƚets kikhe'en, hik pekhewe' tek'enets kekhewe' yit'ij na' Dios qa nite' yeqeku' iye kekhewe' iyetij ha' Jesús.\x * \xo 12:17-18 \xt Ap 1:2,9; 11:7; 13:7; 19:10; 20:4\x* \c 13 \s1 Pa' inqa'met ta'ƚji'ju' pa' qi iweli'. \p \v 1 Ha' ƚeiƚe' qa teke'lenju' ha' isa'xipji' ƚotkoyek'i ha' qi iweli'. Ma' qa hi'wen in t'atsji'ƚpha'm ha' qi iweli' ha' ewi'ƚ iftsax inqa'met, he' ƚeketsii week inyaqsii (10) yametsji', qa he' ƚejiƚal qa wetsjuk tatsai (7) yametsji', he' ƚeketsii qa week inyaqsii (10) he' uiji'ju' k'ooiji', qa he' ƚejiƚal qa we'nika'aji' ke' uƚ'etsik'i witiyits t'ejuyiju'ƚ na' Dios.\x * \xo 13:1 \xt Dn 7:3; Ap 12:3; 17:3\x* \v 2 Ha' hi'wen inqa'met hik ƚunye'jtax qa'metena'x, qa hekhewe'ƚe ƚef'iyei qa hik ƚunyejei ƚef'iyei na'aj qi apsinhetax, qa ha' ƚeji' qa hik ƚunye'j ƚeji' na'aj athi'l. Qa ha' ƚeiƚe' qa tisij ka' ƚet'unha'x, qa ha' ƚots'oji'la'x, ma' qa qi in tenek'enhei. \x * \xo 13:2 \xt Dn 7:4-6\x* \v 3 Qa hi'wen ha' ewi'ƚ hekhewe' ƚejiƚal ka' ƚeqfe'met yamje'mha nite' ƚeke'tax qu' niƚin, qa napa'lƚeji' kakha' ƚeqfe'me'ttax. Qa week ha'ne sehe' epji' qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa yijayan ha' inqa'met.\x * \xo 13:3 \xt Ap 17:8\x* \v 4 Ma' qa iyinii ha' ƚeiƚe', qe hikha' tisij in tenek'enhei ha' inqa'met, ma' qa yit'ijju' in iyinii iye ha' inqa'met: —¿Ƚekpa' qu' hik ƚunye'je' nakha' inqa'met, qa ƚek pakha' qu' ƚeke'ye' qu' net'ejuitaxiju'ƚ nakha'an?—\x * \xo 13:4 \xt Ap 12:3; Ex 15:11; Is 46:5\x* \v 5 Ha' inqa'met qa testi'yij iye qu' nit'ij pe'qu' wi'tlijeye' weniwqinhet qa uƚ'etsik'i iye ƚ'anyejeyets na' Dios. Qa testi'yij cuarenta y dos (42) juwelits qu' nakijje'm qu' net'ithayii in tenek'enhei.\x * \xo 13:5 \xt Dn 7:8,11,20; Ap 11:2\x* \v 6 Ma' qa yapeƚek qa yit'ij ke' uƚ'etsik'i t'ejuyiju'ƚ na' Dios, qe qa' nit'ijets uƚ'ax ka' ƚii, qa ne' ƚe'lijtsitjii iye, ikji', pekhewe' hats i'ni' na' wa'sji'. \v 7 Qa ƚenexke' eji'm iye qu' nawatlani'ƚ nekhewe' yatsathen qa' nanaxij, qa testi'yij qu' netnek'enhe'yipji' pe' week ƚunyejeiƚe wetju'ƚ pe' ta'ƚetskii, qa pe' witsetits, qa pe' ƚe'lijenyejeiƚe wetju'ƚ, qa pe' week seheikal.\x * \xo 13:7 \xt Ap 5:9; 7:9; 11:9; 14:6\x* \v 8 Ma' qa week qu' niyinii nakha'an nekhewe' i'nipji' na' sehe', hik nekhewe' ke' ƚiyits nite' we'nika'ajji' in mexe ham ha'ne week sehe', qa nite' we'nika'ajji' na' witfaakanek t'ejuyets na' witiƚa'x yatsat'axij na' Kots'etax Ƚa's hikna' hats talanhetii.\x * \xo 13:8 \xt Ex 32:32-33; Sal 69:28; Fil 4:3; Ap 3:5; 17:8; 20:12,15; 21:27; 1P 1:19-20\x* \v 9 Pakha' qu' nana'l ƚekfiiye', qa nepiye'ek'i aka'an.\x * \xo 13:9 \xt Ap 2:7\x* \v 10 Pakha' hayiits jutsiqax qu' not'opheƚitii, qa' not'opheƚitii. Pakha' hayiits jutsiqax qu' naq'alij pa'qu' witqatsjikinet'e, qa' naq'alij pa'qu' witqatsjikinet'e. Aka'an hik aka' ƚunyejei ne' yatsathen in nite' itaqsunijup qa in nite' yeqeku' iye.\x * \xo 13:10 \xt Jer 15:2; Ap 14:12\x* \s1 Pa' inqa'met ta'ƚji'ju' pa' sehe'. \p \v 11 Ma' qa hi'wen iye in t'atsji'ƚpha'm hakhap iye iftsax inqa'met ta'ƚji'ju' ha' sehe'. Qa na'li'm he' wetsjuk ƚeketsii hik ƚunyejei kots'etax ƚa's ƚeketsii, qa in iyet hik ƚ'anye'j ƚeiƚe'.\x * \xo 13:11 \xt Dn 8:3\x* \v 12 Hakha'an hik ƚunye'j iye pa' na'li'm ƚewqiye'jji' ha' yojo in na'l iftsax inqa'met qe meti'm hakha'an, ma' qa yaqsiijkii in week he' i'nipji' ha'ne sehe' in iyinii ha' yojo in na'l inqa'met, hikha' hamiikii kakha' ƚeqfe'me'ttax. \v 13 Yaqsiijkii iye ke' qits ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, qa nilithinju' iye ka' fe't ta'ƚiipha'm na' wa's qa olots he' yi'wen jukhew qa efuts iye. \v 14 Eke' wekwek ham ƚunyejeyi'iju'ƚ in ewi'ƚƚe in ƚenexke'ej qu' naqsiijkii qu' meti'im qa qu' net'ejuyets iye ha' yojo in na'l inqa'met, qa yawitji'iji' hekhewe' i'nipji' ha' sehe'. Qa yaqsijkinenijkii iye pa'qu' ƚesinq'ale' ha' yojo in na'l inqa'met. Hik akha' tefekinhetiitaxijje'm ka' witqatsjikinet qa iƚa'xƚe iye.\x * \xo 13:14 \xt Ap 12:9; 2Ts 2:9-12\x* \v 15 Ha' teke'lenju' inqa'met testi'yij pa' ƚet'unha'x qa ƚeke' in tisij in t'uƚaijei ha' ƚesi'nq'al ha' yojo in na'l inqa'met, hats'inha qa iyet ha' witeqsi'nq'al qa inaqyaji'ij qu' natlanhetiiju' week he' nite' niyinheyu'taxii. \v 16 Qa yaqsiijkii iye in week nekhewe' nite' qits qa nekhewe' iye qits, nekhewe' yiwq'axin wekwek qa nekhewe' iye if'iljetsits, nekhewe' jukhew qa efuts nite' witƚinhei qa nekhewe' iye jukhew qa efuts witƚinhei in yeni' he' yiya'yik'i ƚokoyei i'nƚi'i ƚotkoyehei ke' ewi'ƚ witq'ikati'.\x * \xo 13:16 \xt Ap 14:1\x* \v 17 Ma' qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nataqhaitaxets pe'ye' i'nƚi'i pa'qu' net'ihintaxij qu'nte' ne'nika'yi'ij ka' ƚii i'nƚi'i he' ƚeqe número ka' ƚii ha' inqa'met. \v 18 Hane'en les ƚe'wis qu' nana'lijup pa'qu' witikfeliyaxe'kii. Pakha' qu' nenikfe'lkii qa' nejeyumtshenji' ne' número ƚe'nikati' ka' ƚii ha' inqa'met, qe ne' número jukhew pa' te'nikatii. Qa ne' ƚe'nikati' qa uja'x seiscientos sesenta y seis (666).\x * \xo 13:18 \xt Ap 17:9\x* \c 14 \s1 Pa' Kots'etax Ƚa's qa pe' 144.000 jukhew. \p \v 1 Ma' qa hejeƚtax iye, qa hi'wen ha' Kots'etax Ƚa's t'otsipji' ke' utek Sión qa he' ciento cuarenta y cuatro mil (144.000) jukhew, hik hekhewe' we'nika'aji' he' ƚotkoyehei ka' ƚii ha' Kots'etax Ƚa's qa ka' ƚii iye pa' Ƚatata.\x * \xo 14:1 \xt Ap 13:16; 3:12; 7:3\x* \v 2 Qa hepi'ye' pa' ewi'ƚik'i wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's in ƚet'unhenye'jik'i ek ƚ'anye'j qe qi na'aj tsuj iweli', qa hik ƚet'unhenye'jik'i iye ƚ'anye'j qe t'unik'i na'aj kimmimim. Qa pakha' hepi'ye' qa olots pe' tefiƚkii yit'ij pe' ƚefiƚii (arpas).\x * \xo 14:2 \xt Ez 1:24; 43:2; Ap 1:15; 5:8; 19:6\x* \v 3 Qa te'lijtsii yiji'ik'i pa' ink'ayik witlijtsine' ha' ƚ'ejuyi'jii ha' witts'oji'la'x qa hekhewe' iye ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa hekhewe' iye jukhew tenek'enhei, qa ka' yiji'ik'i qa ham iye pakhape' iye qu' nenikfe'lets, qe uja'xƚe hekhewe' ciento cuarenta y cuatro mil (144.000) hik hekhewe' tanaqha'yets na' sehe' ipji'.\x * \xo 14:3 \xt Ap 4:4,6; 5:9\x* \v 4 Enewe'en hik enewe' nite' t'eku'mets pa'aj pekhepe' iye efuye', qe wanaqsi'jju'. Enewe'en yijayanik'ikii ha' Kots'etax Ƚa's week pa'qu' nakji'. Hik hekhewe' tanaqha'yets na' sehe' ipji' qu' hik ƚunyejeye' na'aj qiji' ewi'ƚƚe in t'ejuyets qu' netesti'yij pa' Dios qa ha' Kots'etax Ƚa's.\x * \xo 14:4 \xt 1S 21:4-5; Ex 23:19\x* \v 5 Ham pa'qu' ƚe'wejtitsiye' qu' netpiikaxti'yij pe' ƚejil, ham pa'qu' uƚ'axe'ji'.\x * \xo 14:5 \xt Sof 3:13\x* \s1 Pe' wetshetk'ewi'ƚ angelits. \p \v 6 Ma' qa hi'wen iye hakhap iye ángel in na'ya' ai ƚeqewuk'uji'ha ha'ne wa's, qa kakha' nifelkii qa hik kakha' ka' nite' yili'ij in weju'ƚij. Qa ha' ángel qa nifeli'm he' week i'nipji' ha' sehe', pekhewe' week witsetits, pe' jukhew ƚunyejeiƚe wetju'ƚ pe' ta'ƚetskii, pe' witlijeikal qa pe' pekhelji'kii witsetits ƚelits.\x * \xo 14:6 \xt Ap 5:9; 7:9; 8:13; 11:9; 13:7\x* \v 7 Qa yit'unhetik'i in yit'ij: —E'nijiwe'yi'ƚiju'ƚha na' Dios qa' iwqinheti'ƚha iye, qe hats yamets na' ƚahats'ij qu' nejeyumtshen ene' week. Iyini'ƚets nakha' yaqsiijkii na' wa's, qa na' sehe', qa na' qi iweli', qa ne' niwekƚe iwelii.— \v 8 Qa na'lji' iye ha' yojo'opji' hikha' ángel wetsjuk qa yit'ij iye: —¡Hats namju', hats namju' ka' qi Babilonia'ik'i! Hik kakha' niyahanijju'kii ne' week witsetits na' wino ta'ƚets in yisu'unji' in wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits.—\x * \xo 14:8 \xt Is 21:9; Jer 51:7-8,49; Ap 18:2\x* \v 9 Ma' qa na'lji' iye ha' yojo'opji' iye hikha' ha' ángel wetshetk'ewi'ƚ, qa yit'unhetik'i in yit'ij iye: —Pakha' qu' niyinii na' inqa'met qa na' ƚesi'nq'al iye, qa we'nika'aj iye ne' ƚeq'ikati' ƚotkoyek'i i'nƚi'i qu' ƚoko'yi'i', \v 10 qa' niya'ji'ijji' ek na' wino ta'ƚets na' qi ƚawak na' Dios, hik nakha' wino ham yetsji'ƚe' hats watji'let, qa i'nji' na' ƚoqotok'o t'ejuyets pa' qi ƚawak, ma' qa' qi qu' naats'etax na' fe't azufre, qa ne' ƚe'sits angelits qa na' Kots'etax Ƚa's iye qu' nejeƚijju'.\x * \xo 14:10 \xt Sal 75:8; Is 51:17; Jer 25:15-17; Lc 17:29; Ap 20:10; 21:8\x* \v 11 Qa pa' ƚetutsax pa' ƚawtshek nite' yili'ij qu' nakpha'm ene' week ƚahatsiyij, qa ham pa'qu' ƚawapiiheye'je' neƚuts qa najai iye qu' nakijje'm pekhewe' qu' niyinii nakha' inqa'met qa na' ƚesi'nq'al iye, i'nƚi'i pekhewe' qu' ne'nika'aj ne' ƚeq'ikati' ta'ƚets ka' ƚii.\x * \xo 14:11 \xt Is 1:31; 34:10; 66:24; Ap 19:3\x* \v 12 Aka'an ikji' in les ƚe'wis qu' qi qu' nent'unhet pekhewe' yatsathen qa yijayanija iye kekhewe' yit'ij na' Dios, qa nite' yeqeku' iye na' Jesús.—\x * \xo 14:12 \xt Ap 13:10\x* \v 13 Qa hepi'ye' pa' wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's in yit'ij yiwets: —Ika'ajji' aka'an: “Ƚe'sitsi'mkii nekhewe' hane'ej naxju' qa pekhewe' mexe hamitsik'ui iye qu' nanaxju' qe ta'ƚets in yijayan na' Yatsat'ax'inij.”— Qa pa' Espíritu qa yit'ij: —Ehe, hats'inha qu' nawapiyijup ne' ƚ'ithayijkitits, qe ne' ƚ'ithayijkitits hik nekhewe' ƚijts'eyek.— \x * \xo 14:13 \xt Ap 1:3; 16:15; 19:9; 20:6; 22:7,14\x* \s1 Ne' ƚei na' sehe' hats yuji'ha. \p \v 14 Ma' qa hejeƚtax, qa hi'wen iye ke' ewi'ƚ wasi' fo'ija, qa hakha' i'nipji' ke' wasi' qa hik ƚunye'j hakha' Ƚa's pa' Jukhew, ha' ƚ'iwat k'ooiji' qa oro, qa ƚokoiji' ha' nooyo'ofi witqatsjikinet yasƚax.\x * \xo 14:14 \xt Dn 7:13; Lc 21:27; Ap 1:13\x* \v 15 Ma' qa ke' witlijtsitjii qa t'atsji'ƚfik'i iye hakhap iye ángel, qa yit'unhetik'i in yithinii hakha' i'nipji' ke' wasi', qa yit'ij: —Yape anatkin na' aqa'tsjikinet qu' isaafikii ne' eqei, qe hats yamets ne' hora, qe ne' ƚei na' sehe' hats yuji'ha.—\x * \xo 14:15 \xt Jl 3:13\x*\fig Yisa'xifikii pe' ƚeqei yit'iji' pa' nooyo'ofi witqatsjikinet.|src="LB00098B.TIF" size="col" ref="Ap 14.15" \fig* \v 16 Qa hakha' i'nipji' ke' wasi' qa yit'ijetsju' ha' sehe' ha' ƚaqa'tsjikinet, ma' qa ha' sehe' qa tenit'ijji' ke' ƚei. \v 17 Qa t'atsji'ƚfik'i iye hakhap iye ángel ke' witlijtsitjii na' wa'sji', hikha' na'li'm iye ha' nooyo'ofi witqatsjikinet yasƚax. \v 18 Ma' qa t'atsji'ƚfik'i iye hakhap iye ángel, hikha' na'li'm pa' ƚet'unha'x in tenek'enhe'yipji' hakha' ƚefet ha' ts'eewe'epji', qa yit'unhetik'i in yithinii hakha' na'li'm ha' nooyo'ofi witqatsjikinet yasƚax, qa yit'ij: —Yape anatkin na' aqa'tsjikinet qu' isa'xik'i ne' ƚei na' uwaket na' sehe' epji', qe ne' uwa hats yuji'ha.— \v 19 Qa ha' ángel qa yit'ijetsju' ha' sehe' ha' ƚaqa'tsjikinet, yisa'xik'i ke' ƚei ha' uwaket ha' sehe' epji', qa yiwu'mji'ju'kii ha' qi t'ejuyets in neq'umutju' ke' uwa, hik hakha' pa' ƚawak pa' Dios.\x * \xo 14:19 \xt Ap 16:19; 19:15\x* \v 20 Qa ha' tonotshiiji'ju'kii in wetq'umutju' ne'ej uwa qa i'nik'uifik'i ha' witset qu' nenq'umutju' ke' uwa, ha' tonotshiiji'ju'kii in wetq'umutju' ke' uwa qa t'atsji'ƚfik'i ke' wit'athits, qa ke' wit'athits qa yametspha'm ƚeqep'iyek na'aj tiptip, qa ka' ƚ'ajje'm qa uja'x yametsji' trescientos (300) kilómetros.\x * \xo 14:20 \xt Is 63:1-6\x* \c 15 \s1 Pe' wetsjuk tatsai (7) angelits ta'ƚets pe' yaats'e'ej hatse' ha'ne sehe'. \p \v 1 Ma' qa hi'wen iye na' wa'sji' ka' ewi'ƚ qiji'ha in pakha' ƚunye'j na'l pa' jutsiqaxij: wetsjuk tatsai (7) he' angelits na'li'm he' wetsjuk tatsai (7) qu' naats'e'ej ha' sehe', hik enewe' qa hats ƚ'aka'the'ƚe, qe enewe'en hik enewe' qu' hats nanaxijik'i pa' qi ƚawak pa' Dios.\x * \xo 15:1 \xt Ap 12:3; 16:17\x* \v 2 Qa hi'wen iye hakha' hik ƚunye'jtax na'aj qi iweli' qa lemeƚe na'lje'mkii qa hik ƚunye'j iye qu' nenetsji'ƚi'ƚ ha' fe't, qa hekhewe' naxij ha' inqa'met, qa naxij iye ha' ƚesi'nq'al qa naxij iye ke' ƚe'nikati' ka' ƚii, enewe'en qa ts'ap'a'apji' hakha' hik ƚunye'jtax na'aj qi iweli' qa t'eku'mi' he' ƚefiƚii (arpas) tisij pa' Dios.\x * \xo 15:2 \xt Ap 4:6; 5:8; 14:2\x* \v 3 Qa yiji'ik'i in te'lijtsii ka' ƚe'lijtsine' pa' Moises'ik'i, ƚeqejkunenek pa' Dios, qa ka' ƚe'lijtsine' iye ha' Kots'etax Ƚa's, qa yit'ij: —Qits qa ƚe'siitsija iye ene' week ƚanaqsijju', Yatsat'ax'inij Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un, yatsathen qa yijaalija iye pe' ikheijei, Akha' e'wittata pe' week witsetits.\x * \xo 15:3 \xt Ex 15:1; Dt 31:22\x* \v 4 Yatsat'ax'inij, ¿Ƚekpa' qu'nte' ne'nijiweye' eju'ƚ? ¿Ƚekpa' qu'nte' niwqinhete'ji' ka' ii? Qe akha' eƚ'ewi'ƚƚe in qi in e'ƚe'wis, ham uƚ'axe' etji', qe \qt week ne' witsetits qu' nenek ei qa' niyin ewetsha,\qt*\rq (Sal 86:9)\rq*\qt qe hats qu' ne'twenhetii in week yatsathenik'iha pe' aqsijiyijkii in t'ejuyets pa'qu' ijanin.—\qt*\rq (Sal 22:31)\rq* \v 5 Ma' qa in hats nite' hi'wen ekewe'en, qa hejeƚtax iye, ma' qa hi'wen iye in qhofij ha' te'weiteje'm ke' witlijtsitjii na' wa'sji' hikha' i'ni' kekhewe' wenit'ij pa'aj.\x * \xo 15:5 \xt Ex 38:21; Nm 17:7; 18:2; Ap 11:19\x* \v 6 Ma' qa ke' witlijtsitjii qa t'atsji'ƚfik'ikii hekhewe' wetsjuk tatsai (7) he' angelits hik hekhewe' he' na'li'm he' wetsjuk tatsai (7) qu' naats'e'ej ha' sehe', he' ƚeqhinatai tujji'ha in fo' qa he' ƚeqelutsits qa weniftii ke' q'ilimmik'i oro qa ƚ'ejuijei ikje'm. \v 7 Ma' qa ha' ewi'ƚ hekhewe' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa netisijju' hekhewe' wetsjuk tatsai (7) he' angelits he' wetsjuk tatsai (7) tok'ol (copas) oro yaqamax qa topolij pa' qi ƚawak pa' Dios. Pa' Dios hik pakha' nite' yili'ij in na'l ene' week ƚahatsiyij. \v 8 Ma' qa ke' witlijtsitjii qa yaqamaxifi ka' ƚo'wq'ol pa' ƚesa'x pa' Dios qa pa' ƚet'unha'x iye, qa ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nuyetsji' ke' witlijtsitjii ipƚu'ui qu' nanaxijipji' hekhewe' wetsjuk tatsai (7) qu' naats'e'ej na' sehe' ta'ƚets he' wetsjuk tatsai (7) angelits.\x * \xo 15:8 \xt Is 6:4\x* \c 16 \s1 Pe' wetsjuk tatsai (7) tok'ol (copas) topolij pa' qi ƚawak pa' Dios. \p \v 1 Ma' qa hepi'ye' pa' t'unik'i wit'ax ta'ƚifi ke' witlijtsitjii qa yit'ij in yithinii he' wetsjuk tatsai (7) angelits: —Ma'aƚii qa' atsiyi'ƚipji'kii na' sehe' na' qi ƚawak na' Dios i'nji' ne' wetsjuk tatsai (7) tok'ol (copas).— \v 2 Ha' yojo ewi'ƚ ángel qa ik qa yatsi'yipji' ha' sehe' ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa hekhewe' na'li'm ke' ƚeq'ikati' ha' inqa'met qa iyinii iye ha' ƚesi'nq'al qa na'l ke' neki'pha'm iftsits qa a'tits iye.\x * \xo 16:2 \xt Ex 9:9-11\x* \v 3 Qa ha' ángel wetsjuk qa yatsiiji'ju' ek ha' qi iweli' ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa ha' qi iweli' qa wit'athitsij, hik ƚunye'j ƚ'athits na'aj wa'm. Ma' qa wa'm week ke' na'l ƚiƚa'x i'ntaxji' ha' qi iweli'.\x * \xo 16:3 \xt Ap 8:8-9\x* \v 4 Qa ha' ángel wetshetk'ewi'ƚ qa yatsiiji'ju' ek he' haqqil qa he' niwekƚe iwelii ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa wit'athitsij hekhewe'en.\x * \xo 16:4 \xt Ex 7:19-21\x* \v 5 Qa hepi'ye' hakha' ángel tenek'enhe'yipji' ek hekhewe' iwelii in yit'ij: —Akha' hane'ej qa akha' iye pakha'aj, Dios ham uƚ'axe'. Akha' ƚatsathen, qe yatsathenik'i eke' wekwek ƚijaninij,\x * \xo 16:5 \xt Ap 11:17\x* \v 6 qe enewe'en yatsiikii pe' ƚ'athits in nilanju' kekhewe' yatsathen qa ke' profetas'ik'i iye, ma' qa hane'ej qa ƚetisij qu' niya'ji' wit'athits, aka'an qa hik aka' weju'ƚij.—\x * \xo 16:6 \xt Is 49:26\x* \v 7 Qa hepi'ye' iye ha' ts'eewe'epji' in yit'ij: —Ehe, Yatsat'ax'inij Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un, yijaalija qa yatsathenik'iha iye pekhewe' ƚijanin.—\x * \xo 16:7 \xt Ap 19:2\x* \v 8 Qa ha' ángel ikwetju'ƚ (4) qa yatsi'yipji' ek ne' junu' ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa ne' junu' qa testi'yij qu' niwujkinhet he' jukhew qa efuts iye qi in elejei. \v 9 Qa he' jukhew qa efuts iye qa iwujkinji'kii in qi in elejei, ma' qa uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyij ka' ƚii pa' Dios hikpa' na'li'm pa' ƚet'unha'xipji' ekewe' yaats'e'ej, qa nite' yisu'un qu' nenikfe'lƚetets ma' qekha niwqinhettax pa' Dios.\x * \xo 16:9 \xt Ap 13:6\x* \v 10 Qa ha' ángel lee'fij (5) qa yatsi'yipji' ek ha' ƚots'oji'la'x ha' inqa'met ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa ha' tenek'enheiji' ha' inqa'met qa weekij in noo'kiiha, qa he' jukhew qa efuts iye qa yikfe'jij wetju'ƚkii he' ƚelepepits in qi in yaats'etax.\x * \xo 16:10 \xt Ap 2:13; 13:2; Ex 10:21\x* \v 11 Ma' qa uƚ'etsik'i ƚ'anyejeyij pakha' Dios na' wa'sji' qe ta'ƚets kekhewe' yaats'e' qa kekhewe' iye neki'pha'm, qa nite' yisu'un qu' nenikfelitijƚetets pe' yaqsiijkii.\x * \xo 16:11 \xt Ap 13:6\x* \v 12 Qa ha' ángel ewi'ƚ tatsai (6) qa yatsiiji'ju' ek ha' qi haqqi' Eufrates ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, ma' qa ka' iweli'ik'i qa yisƚaxji' qe qa' nanaqsiik'i' pa'qu' ƚikheyije' pe' wittatal ta'ƚii na' neƚu'uju'ƚ.\x * \xo 16:12 \xt Ap 9:14\x* \v 13 Qa hi'wen iye in t'atsji'ƚfik'i ha' ƚeji' ha' ƚeiƚe', ha' ƚeji' ha' inqa'met qa ha' ƚeji' iye ha' yit'ij ƚetets qu' profetaye' he' wetshetk'ewi'ƚ espíritu uƚ'ets hik ƚunyejeitax s'ams'amits.\x * \xo 16:13 \xt Ex 8:2-14; Lv 11:9-12,41-47; Ap 12:9; 13:1,11-17\x* \v 14 Enewe'en espíritu inwo'metetsƚe qa yaqsiijkii ke' ham ƚunyejeyiju'ƚ, qa ikik'i qu' nonothet wetju'ƚ he' wittatal ha'ne week sehe' epji', qe qa' net'ejuyets pa' witwatlanheyejii pa' qi ƚeqe neƚu pa' Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un.\x * \xo 16:14 \xt 2Ts 2:9-10; Jl 2:11; 3:2; Ap 19:11-21\x* \v 15 (Hepi'ye' iye pa' ƚ'a'x ha' Jesús in yit'ij: —¡Maxtayiitiƚik'i! Qu' natsam hik qu' yijunye'je' na'aj t'ejtenkii. Ƚe'wisi'mkii pakha' nite' ima' qa nite' wenqit'ijji', qe qa' nite' ƚuk'eye'ƚekii qu' nakfik'i qa qu' niwepinhetkii iye qu' ƚuk'eye'ƚekii ham ƚeqhinataye'.—)\x * \xo 16:15 \xt Ap 1:3; 3:18; 14:13; 19:9; 20:6; 22:7,14; Lc 12:35-40; 1Ts 5:2,6-8\x* \v 16 Ma' qa no'theti' wetju'ƚ ha' sehe' ne' hebreo ƚeqiyij Armagedón.\x * \xo 16:16 \xt Jue 5:19; 2R 9:27; Ez 38:8\x* \v 17 Qa ha' ángel wetsjuk tatsai (7) qa yatsi'yipji' ek pa' hane'ej jitoksi'wen t'unik'i ka' i'nji' ha' ƚoqotok'o, qa pa' ewi'ƚ t'unik'i wit'ax ta'ƚifi ke' witlijtsitjii, qa yit'ij: —¡Hats uja'xƚe!—\x * \xo 16:17 \xt Is 66:6\x* \v 18 Ma' qa yapeƚek qa lepep lepepkii, qa nokes iye pe' wit'axits, qa pa' kimmimim iye, qa qi in t'unik'i me'le'l ha'ne sehe', qa nite' hayiits qu' ƚunye'je' in ipƚu'uk'i ek in i'nk'aa na'lipji' ha'ne sehe' pa' jukhew. Qii'ija in iftsax in t'unik'iha in me'le'l ha' sehe'.\x * \xo 16:18 \xt Ex 19:16-19; Ap 4:5; 8:5; 11:19\x* \v 19 Qa ka' qi witset'ik'i qa wetshetk'ewi'ƚju' in jaf'afju', qa ke' witsetitsik'i pe' week witsetits qa jaƚa'qju'kii. Pa' Dios in nite' nitapi'ii ke' qi Babilonia qe qa' niyahanij ha' ƚoqotok'o (copa) i'nji' ka' wino ta'ƚets pa' qi ƚawak pa' Dios.\x * \xo 16:19 \xt Ap 14:19; 18:10,16,18,19,21; 19:15\x* \v 20 Qa ke' ƚ'isƚa'wetitsik'i qa hamits hik ƚunyejei qu' nilatkii, qa ke' utekuyik'i iye qa hamits.\x * \xo 16:20 \xt Ez 38:20; Ap 6:14\x* \v 21 He' jukhew qa efuts qa nametsju'kii iye ke' qits ƚoi i'nƚi'i qu' cuarenta y cinco (45) kiloye'. He' jukhew qa efuts qa uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pa' Dios qe ta'ƚets ke' yaats'e'ej ƚoi, qe ka' yawtshetenij qi in a'tax.\x * \xo 16:21 \xt Ap 16:9,11; Jos 10:11; Ez 38:22\x* \c 17 \s1 Pe' efu i'nipji' pa' inqa'met. \p \v 1 Qa ha' ewi'ƚ kekhewe' wetsjuk tatsai (7) angelits na'li'm he' wetsjuk tatsai (7) ƚoqotok'ol (copas), qa nekyii qa ts'ithinets, qa yit'ij yiwets: —Te'ƚun, qa' k'ethinij qu' netesti'yij pa' weju'ƚij ƚantanithenkeye'j ne' qi in witqesu' i'nju' i'nipji' ne' olots iwelii.\x * \xo 17:1 \xt Ap 21:9; Jer 51:13\x* \v 2 Nekhe'en hik nekhe' wanawitji'iƚ nekhewe' wittatalipji' na' sehe', qa nekhewe' i'nipji' na' sehe' qa yek'uwetinenijju' ka' wino ta'ƚets in wanawitjiƚi'ij na' ƚ'ese'n.—\x * \xo 17:2 \xt Is 23:16-17; Nah 3:4; Ap 14:8; 18:3\x* \v 3 Ha' ángel qa tseka'xii espirituƚe in tseka'xii ha' ham i'ni'i'. Qa hi'wen ke' ewi'ƚ efu i'nipji' ha' ewi'ƚ inqa'met s'e' taƚtaƚij ke' uƚ'etsik'i witiyits t'ejuyiju'ƚ pa' Dios, qa he' ƚejiƚal qa wetsjuk tatsai (7) yametsji' qa he' ƚeketsii qa week inyaqsii (10) yametsji'.\x * \xo 17:3 \xt Ap 1:10; 4:2; 13:1; 21:10\x* \v 4 Ke' efu he' ƚeqhinatai witpalinek qa ka' s'e', qa yenpha'm he' oro, qa ke' ƚe'sits utel ƚelits qa kekhewe' iye hik ƚunyejeitax utel ƚelits ƚiyits perlas. Qa ha' t'eku'mi'kii qa oro iye ha' tok'o (copa) topo'oj pa' uƚ'ax yisu'unji' in yaqsiijkii, qa topo'oj iye pa' ƚet'esinye'j ta'ƚets in wanawitjiƚi'ij ƚ'ese'n.\x * \xo 17:4 \xt Mt 24:15; Mr 13:14; Lc 16:15; Ap 21:27\x* \v 5 Qa ha' ƚotkoyek qa we'nika'aji' ka' ewi'ƚ witii, qa ka' ikji' qa nite' hayiits qu' nakji' pa'qu' witiye', qa yit'ij: —Ne' qi Babilonia, ƚenene ne' witqesul qa ƚenene iye na' ƚewuƚ'ax na' sehe'.—\x * \xo 17:5 \xt Ap 14:1\x* \v 6 Qa hi'wenij iye ke' efu in yek'uwet'ij ke' ƚ'athits kekhewe' yatsathen, hik kekhewe' yijayaanija ha' Jesús, ma' qa qi in tsitjuƚaxijpha'm. \v 7 Qa ha' ángel qa yit'ij yiwets: —¿Inhats'ek in ƚe'nitjuƚaxijpha'm? Hane'ej qu' k'efeli'm kakha' ikji'ha ne' efu qa na' i'nipji' inqa'met wetsjuk tatsai (7) ne' ƚejiƚal qa week inyaqsii (10) ne' ƚeketsii. \v 8 Nakha' ƚi'wen inqa'met kakha' ƚahats'ij mexe na'l, qa hane'ej qa mexe ham qa hats k'esiyu'ets qu' nat'atsji'ƚik'uipha'm iye nakha' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo), ma' qa' namii pa' ƚewuƚ'eye'jju'. Qa nekhewe' i'nipji' na' sehe', hik nekhewe' ke' ƚiyits nite' we'nika'ajji' na' witfaakanek t'ejuyets na' witiƚa'x in mexente' wanaqsiijkii na' sehe', nekhewe'en qa qi qu' nitjuƚaxijpha'mkii qu' ni'wen ka' ƚunye'jija na' inqa'met hik nakha' ka' ƚahats'ij mexe na'l, qa hane'ej qa mexe ham qa hats k'esiyu'ets qu' nat'atsji'ƚpha'm iye.\x * \xo 17:8 \xt Ap 1:18; 2:8; 3:5; 11:7; 13:3,8,12,14; 20:12,15; 21:27; Sal 69:28; Is 4:3\x* \v 9 Hane'en qu' nanalitik'i pa'qu' ƚaqjamtikineye'je'kii pakha' qu' yijaayi'ija yijat'ij in nikfe'lkii. Nekhewe' wetsjuk tatsai (7) ƚejiƚal nekhewe'en wetsjuk tatsai (7) utekui ne' efu i'nipji',\x * \xo 17:9 \xt Ap 13:18\x* \v 10 qa wetsjuk tatsai (7) iye wittatal, qa lee'fij (5) ke' hats namiiju'kii, qa na' ewi'ƚ hane'ej mexe tenek'enhei, qa nakhap iye ewi'ƚ qa mexe hamik'ui, qa qu' nanamtax qa nite'ƚe yape ƚ'ajƚi'ij qu' netnek'enhei. \v 11 Na' inqa'met hik nakha' ka' ƚahats'ij mexe na'l, qa hane'ej qa mexe ham, hik nakha' wittata yamets wetshetk'ewi'ƚ tatsai (8), qa hik nakha' ewi'ƚ nekhewe' wetsjuk tatsai (7) wittatal, qa' namii hatse' na' ƚewuƚ'eye'jju'. \v 12 Qa nekhewe' week inyaqsii (10) yametsji' ƚeketsii qa hik nekhewe' ne' week inyaqsii (10) wittatal hik nekhewe' mexente' testi'yij qu' netnek'enhei, qa nite'ƚe yape ewi'ƚƚe hora qu' netesti'yij qu' netnek'enhe'yi'ƚ na' inqa'met. \v 13 Ene' week inyaqsii (10) wittatal na'l ka' ewi'ƚƚe in yisu'un qu' net'eku'mij wetju'ƚ qu' netnek'enhei, kakha'an: qu' netisij pe' ƚet'unhaxits in tenek'enhei na' inqa'met. \v 14 Enewe'en qa' nawatlani'ƚ na' Kots'etax Ƚa's, qa nakha'ƚe Kots'etax Ƚa's qa' nanaxij nekhewe'en, qe nakha'an Yatsat'ax'inij tenek'enhe'yipji' pe' week tenek'enhei qa Wittata pe' wittatal, qa nekhewe' i'nijup nakha'an, nekhewe'en teniya'yii qa te'nekumhi'yiiji' qa nite' yeqeku' iye.—\x * \xo 17:14 \xt Dt 10:17; Sal 136:2-3; Dn 2:47\x* \v 15 Ha' ángel qa yit'ij yiwets iye: —Nekhewe' ƚi'wen iwelii i'nipji' ne' witqesu' hik nekhewe' ne' pekhelji'kii jukhew qa efuts, ne' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ, ne' witsetits, qa ne' ƚe'lijenyejeiƚe wetju'ƚ.\x * \xo 17:15 \xt Ap 5:9; 7:9; 10:11; 11:9; 13:7; 14:6\x* \v 16 Qa nekhewe' ƚi'wen week inyaqsii (10) yametsji' witketsii qa na' inqa'met iye, qa' qi qu' na'napjaxi'm ne' witqesu', qa' week neka'xik'ui pe' na'ltaxi'm, qa' nilaxaxinhetkii iye, qa' netuj pa' ƚ'ese'n qa' nene'ƚju' iye.\x * \xo 17:16 \xt 2S 13:15-20; Ez 23:22-35; Lv 20:14; 21:9\x* \v 17 Qe na' Dios yenji'teje'm pe' ƚatawjets enewe' week inyaqsii (10) witketsii qu' net'eku'mij wetju'ƚ pa' ewi'ƚƚe in yisu'un, qe qa' nafits pa' yisu'un na' Dios qu' ƚunye'je'kii. Ma' qa enewe'en qa' netisij na' inqa'met pe' ƚet'unhaxitstax in tenek'enhei, hats'inha qu' netnek'enhei na' inqa'met qa' namijii qu' hats nafits pa' yisu'un na' Dios qu' ƚunye'je'kii.\x * \xo 17:17 \xt Gn 50:20\x* \v 18 Qa ne' ƚi'wen efu qa hik nekhe' nakha' qi witset qa week tenek'enhe'yipji' pe' wittatal na' sehe' epji'.— \c 18 \s1 Pa' ƚewuƚ'eye'jju' pe' Babilonia'ik'i. \p \v 1 In hats naxijik'i in hi'wen ekewe'en, ma' qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ ángel in te'nilitik'uiju' na' wa's, qa qii'ija pa' ƚet'unha'x in tenek'enhei. Qa pa' ƚewqiye'jji' qa les in t'unik'iha ka' ƚ'uƚa'x in napjuyit'ipji' ha'ne sehe'. \v 2 Qa yit'unhetik'i in tayai qa yit'ij: —¡Hats namju', hats namju' ke' qi Babilonia'ik'i! Hats inwo'metetsƚe ne' ƚetsi'ij, qa ƚetsi' ne' espíritu uƚ'ets, qa ƚetsi'ij iye ne' uƚ'ets junatai yinaq'axtsii iye qu' netnekui.\x * \xo 18:2 \xt Is 13:20-22; 21:9; Ap 14:8\x* \v 3 Qe week ne' witsetits niyahanijju' ka' ƚeqe wino ta'ƚets in wanawitjiƚe. Qa ne' wittatal na' sehe' epji' qa wanawitji'iƚ nekhe'en, qa nekhewe' t'ihinij wekwek qa qi in yaq'astanin, qe kekhe'en ewi'ƚƚe in yejeƚii pa' ƚeqsu'unka'xij eke' wekwek.—\x * \xo 18:3 \xt Ap 14:8; 17:2\x* \v 4 Qa hepi'ye' iye pakhap iye wit'ax ta'ƚiipha'm na' wa's, qa yit'ij: —Witset tsatsat'axij, ma'aƚik'uifik'i nekhe'en hats'inha qu' nite' aki'iƚijets pe' ƚewuƚ'ets, ma' qa'nte' jeek esti'yi'iƚij nekhewe' qu' naats'e'ej hatse'.\x * \xo 18:4 \xt Is 52:11; Jer 50:8; 51:6,9,45; 2Co 6:17\x* \v 5 Qe ne' ƚewuƚ'ets hats yametspha'm na' wa's in tewfupha'm, qa na' Dios qa hats nikfe'lets week nekhewe' tewfupha'm ƚewuƚ'ets.\x * \xo 18:5 \xt Jer 51:9\x* \v 6 Ijanini'ƚij pa' hats ƚeqfenyejeyij pekhewep, wetsjuk'ij qu' epileti'ƚets in ƚunyejeyek pe' ƚaqsijiyijkii nekhe'en, nakha' hats niyahanijju' tok'o nekhe'en qu' iwe'tsjukeni'ƚij pa'qu' ukini'ƚetsju' qu' les a'tinheti'ƚji'ha pa'qu' iyahani'ƚji' nekhe'en.\x * \xo 18:6 \xt Is 40:2; Jer 16:18; 17:18; 50:29; Ap 14:8\x* \v 7 Ƚisi'ƚij pakha' hats ƚuk'e' in weniwqinhet ƚete'm qa kakha' ƚe'sinye'j iye in qi in ƚe'wisju', qu' awtsheteni'ƚij pa'qu' naats'e'ej, qe pa' ƚatawe'j yit'ij nekhe'en: \qt “Yakha' hane'ej in ha'nju' qa hik yijunye'j qiji' witi'yi', qa yakha' nite' ye'wikiihale', ma' qa nite' ƚ'anuuyi'i qu' nana'l pa'qu' hayinik'i.”\qt*\rq (Is 47:7-8)\rq* \v 8 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ewi'ƚ neƚuye'ƚe qu' week na'nipji' ne' qu' naats'e'ej hatse': witwamhi', wit'aphiye'j qa yipku' iye. Ma' qa nanq'axij fe't iye, qe nakha' qu' nitanithen Yatsat'ax'inij Dios qii'ija in t'un.— \v 9 Qa nekhewe' wittatalipji' ha'ne sehe', nekhewe' wanawitji'iƚ nekhe'en qa wenkufeni'ƚij iye ka' ƚe'sinye'j in ƚe'wisju', qa qi qu' nayintaxik'i qa' nanaitaxik'i iye qu' ni'wenij pa'qu' ƚetutsaxe' qu' nanq'axij fe't, \v 10 qa' ts'ap'aye' wete'm totsii qu' nejeƚiiteje'mkii qe nijiwe'yi'm pa' yawtsheten, qa' nit'ijju': —¡Hiyee', hiye' ha'nus aka' qi witset'ik'i Babilonia witset'ik'i t'untax, qe in ewi'ƚ horaƚe qa hats week i'n epji' pa' antanithenkeye'j!— \v 11 Qa nekhewe' wekwek t'ihinij qa' nayintaxik'i qa' nanaitaxik'i iye, qe hats ham pa'qu' nataqhayijets pekhewe' t'ihintaxij: \v 12 olots pe' oro, plata, utel ƚelits ƚe'sits, qa ne'ej hik ƚunyejeitax iye utel ƚelits ƚe'sits ƚiyits perlas, pe' elesei penyilots, na'aj witpalinek, na'aj sila penyilo qa na'aj s'e' iye penyilo, qa week iye ke' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ najak ewjisii, qa pe' ƚaqsijiiju' ta'ƚijets ne'ej qits ƚek'unhetii na'aj elefante, qa ne'ej najak ƚe'sits iye, qa ne'ej nijketits maaja (bronce), qa ne'ej nijketits no' (hierro), qa ne'ej utel fo' mármol, \v 13 qa t'ihinij iye ƚesejets ne'ej canela, qa ni'khewepij yewjisitji' na'aj ƚaq, qa na'aj tene'ƚju' ewjisii (incienso), qa na'aj ewjisii tene'ƚju' iye mirra, qa na'aj ewjisii iye olibano, qa na'aj wino, qa na'aj aceite ta'ƚets ne'ej oliva, qa na'aj fo'ji', qa ne'ej trigo, qa t'ihinij iye ne'ej wakka, ne'ej kots'etets, ne'ej tiptipits, ne'ej koyoyoyits, qa ne'ej jukhew qa efuts iye witƚinhei.\x * \xo 18:13 \xt Gn 36:6; Nm 31:32-35; 1Cr 5:21; Ez 27:13\x* \v 14 Week kekhewe' wekwek qi in ƚisu'untax hats ham e'm, qa week kekhewe' ƚe'sits na'ltax'em hats ham ejup, qa hats nite' ƚ'anuuyi'i qu' nana'l e'm iye. \v 15 Qa nekhewe' t'ihinij ekewe' wekwek qa qi in yipatunen qe ta'ƚets eke' etsju', nekhewe'en qa' ne'nitoniiha pa'qu' ts'ap'ayi'iju' qe ta'ƚets in nijiwe'yi'm pa' yawtsheten, qa' nayintaxik'i qa' nanaitaxik'i iye, \v 16 qa' nit'ijju': —¡Hiyee', hiyee'! Ha'nus aka' qi witset'ik'i Babilonia, yeqhinatataxji' kekhewe' ƚe'sits elesei penyilots, qa na'aj witpalinek, qa na'aj s'e' iye, qa yentaxpha'm iye ke' oro, qa ke' ƚe'sits utel ƚelits qa kekhewe' iye hik ƚunyejeitax utel ƚelits ƚiyits perlas, \v 17 qe in ewi'ƚ horaƚe qa hats week uƚ'axijkii in wekwek ƚi'wq'axintax.— Qa week hekhewe' tenek'enhe'yij tokoyeyits (capitanes), qa hekhewe' iye ƚ'ahinhei he' tokoyeyits, qa hekhewe' iye marineros qa week he' t'ithayiiji' ha' qi iweli', qa' we'nitoniiha ha' ts'ap'a'aju', \v 18 in yi'weniiteje'm ka' ƚetutsax in naq'axij fe't qa taya'yij wetju'ƚ in yit'ijju': —¿Ƚekpa' witset qu' hik ƚunye'je' aka' qi witset'ik'i?—\x * \xo 18:18 \xt Ez 27:32\x* \v 19 Ma' qa yifulfulinhetipji'kii ka' sehe' he' ƚeiƚal, qa taya'yij wetju'ƚ, yayintaxik'i qa naitaxik'i iye, qa yit'ijju': —¡Hiyee', hiyee'! Ha'nus aka' qi witset'ik'i, hik aka' qi in yipatunen nekhewe' na'li'm ne' ƚenhitjiyits tokoyeyits na' qi iweli'ji', qe in ewi'ƚ horaƚe qa hats week uƚ'axju'.\x * \xo 18:19 \xt Ez 27:30; Ap 18:10,16\x* \v 20 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii, wa'sji', yatsathen, apóstoles qa profetas, qe na' Dios in yitanithen qe qa' natqa'tja'yi'ƚ epji'.—\x * \xo 18:20 \xt Ap 12:12\x* \v 21 Ma' qa ha' ewi'ƚ ángel t'un, qa t'eku'mifi ke' qi ute in ƚuk'e'ek ne'ej ute t'ejuyets na'aj we'neqhipitju', qa nije'le'ejji'ju' ha' qi iweli', qa yit'ij: —Aka'aj'in qu' enifenye'je' ham naqsi'ji'ijkii qu' ejelaxti'yijju' Babilonia, qi witset, qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' e'wenhetii iye.\x * \xo 18:21 \xt Ap 5:2; 10:1; 16:20; 18:11,14,22-23; Jer 51:59-64\x* \v 22 Qa' hats nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' netpiikaxtii etji'teje'm pe'qu' ƚ'axitse' pe'qu' netfiƚkii (arpistas) pe'qu' netlijtsii, pe'qu' fojinjetse' (flautistas), qa pekhewepe' iye fojinjetse' (trompeteros). Hats nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' ne'twenhetii etji'teje'm pe'qu' ƚunyejeye'ƚe wetju'ƚ pe'qu' niya'yij t'ithayii etji', qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' netpiikaxtii etji'teje'm ƚ'anye'j ne'ej t'ejuyets na'aj we'neqhipitju'. \v 23 Fetitjii ƚ'uƚa'x hats nite' ƚ'anuuyi'i qu' nanalit epji'. Qa' hats nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' netpiikaxtii etji'teje'm ƚ'anyejei ne'ej tewhe'yeiju'. Qe nekhewe' aqhafets hik nekhewe' qits ha'ne sehe' epji', qe week ne' witsetits ƚanawitji'ijju' in ƚetweihetenin.\x * \xo 18:23 \xt Jer 25:10\x* \v 24 Aka' witset'ik'i te'wenhetiiji' ke' ƚ'athitsik'i ke' profetas'ik'i, qa kekhewe' iye yatsathen, qa week iye kekhewe' talanheti'yipji' ha'ne sehe'.—\x * \xo 18:24 \xt Ap 6:10; 16:6\x* \c 19 \s1 Na' wa'sji' yiwqinhet pa' Dios. \p \v 1 In hats naxijik'i in hi'wen ekewe'en, ma' qa hepi'ye' iye pa' qi ƚ'a'x pe' olots na' wa'sji'pha'm, qa yit'ij: —¡Aleluya! Pa' witiƚiye'j, pa' witiwqiye'jji' qa pa' witt'unha'x, yatsat'etsij na' inqe Dios, \v 2 \qt qe yijaalija qa yatsathenik'iha pekhewe' ƚaxtanithenkeyejei.\qt*\rq (Sal 19:9)\rq* Qe hats yitanithen eke' qi witqesu'ik'i yatsaihinets ha'ne week sehe' ipji' in wanawitjiƚe, \qt qa hats taqa'tja'yipji' ke' ƚeqejkunenheyik'i in naxju' ta'ƚets eke' etsju'.—\qt*\rq (Dt 32:43)\rq*\x * \xo 19:2 \xt Jn 8:16; 19:35; Ap 6:10; 15:3; 16:6,7; 17:6; 18:24; Dt 32:43; 2R 9:7\x* \v 3 Qa ewi'ƚij iye in yit'ijju': —¡Aleluya! \qt Na' ƚetutsax eke' etsju' nite' yili'ij in ikpha'm ene' week ƚahatsiyij.—\qt*\rq (Is 34:10)\rq*\x * \xo 19:3 \xt Is 34:8-10; Ap 14:11\x* \v 4 Qa hekhewe' veinticuatro (24) jukhew tenek'enhei qa he' ikwetju'ƚ (4) pakha' ƚunyejei qa we'niyipinju'kii qa iyinii hakha' Dios i'nipji' ha' ƚots'oji'la'x, qa yit'ijju': —¡Amén! ¡Aleluya!—\x * \xo 19:4 \xt Ap 5:8; Sal 106:48\x* \v 5 Qa ha' witts'oji'la'x qa ta'ƚets pa' ewi'ƚ wit'ax, qa yit'ij: —Iwqinheti'ƚji'ha na' inqe Dios week pe' ƚeqejkunenhei, qa week iye pe' nijiweyiju'ƚ qa pekhewe' iye nite' qits qa pekhewe' qits iye.—\x * \xo 19:5 \xt Sal 115:13\x* \s1 Pa' ƚewhe'yejii pa' Kots'etax Ƚa's. \p \v 6 Ma' qa hepi'ye' iye pa' ewi'ƚ wit'ax in ƚ'anye'jek ƚ'a'x ne'ej olots, qa in ƚ'anye'jek ƚ'a'x qe qi na'aj tsuj iweli', qa in ƚ'anye'jek iye qe t'unik'i na'aj kimmimim, qa yit'ij: —¡Aleluya! Qe na' Yatsat'ax'inij inqe Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un, hats tenek'enhei.\x * \xo 19:6 \xt Ez 1:24; 43:2; Ap 1:15; 14:2\x* \v 7 Ƚe'sitse' ine'mkiiha, qitse' ine'mha pa' witisa'xi'mkii qa' jintewqinhetija iye, qe hats nam na' neƚu ƚewhe'yejii na' Kots'etax Ƚa's, qa ne' ƚewhe'ye' qa hats q'ax.\x * \xo 19:7 \xt Mt 5:12\x* \v 8 Qa nekhe'en qa wetqhinataninji' ne' ƚe'sits penyilots elesei qa tujji'ha in fo', qa ƚe'siitsija iye ham ƚejili'ye',— qe na' ƚe'wis penyilo elesei ikji', pa' ƚe'wis ƚunyejei pe' yatsathen.\x * \xo 19:8 \xt Ap 15:6; 19:14; Ef 2:10\x* \v 9 Qa ha' ángel qa yit'ij yiwets: —Ika'ajji': “Ƚe'sitsi'mkii nekhewe' te'niyinhe'yijup na' witkujiyifi na' ƚewhe'yejii na' Kots'etax Ƚa's.”— Qa yit'ij yiwets iye: —Ekewe'en yijaalija in ƚe'lijei na' Dios.—\x * \xo 19:9 \xt Ap 1:3; 14:13; 16:15; 17:1; 20:6; 22:7,8-9,14; Is 25:6-8; Mt 26:29; Lc 13:29\x* \v 10 Ma' qa honokok'entaxifi ha' ángel qu' nek'iyinii, qa yi'tƚi'ij yiwets: —Hasu'uj aqsi'j ye'mijkii kakha'an. Yakha' k'eyithayifeƚe qa week iye nekhewe' ejefetsipji' in nite' yeqeku'uk'i kekhewe' iyetij ha' Jesús. Iyinii yijat'ij na' Dios. Qe kekhewe' iyetij ha' Jesús hik kekhewe' ƚetuk kekhewe' wi'tlijei nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía).—\x * \xo 19:10 \xt Ap 1:2,9; 12:17; 20:4\x* \s1 Pa' ewi'ƚ i'nipji' pa' tiptip fo'. \p \v 11 Ma' qa hi'weniipha'm na' wa's in qhofij, qa laxaji' ha' ewi'ƚ tiptip fo' qa ha' i'nipji' qa ƚii, pa'qu' hats nit'ij qa yaqsiijkii, qa ƚii iye, hamji' pa' qu'nte' yija'ye'. Qa yatsathenik'iha iye in inaxtanithen qa in watlan iye.\x * \xo 19:11 \xt Ap 3:14; 4:1; 11:19; 15:5; 16:7; 19:2; Sal 9:8; 96:13\x* \v 12 He' ƚotoi leppepep hik ƚunye'j fe't, qa ha' ƚeiƚa'apji' qa olotsipji' he' k'ooiji' ƚ'iwatai (coronas), qa na'li'm ka' ewi'ƚ witii we'nika'ajji' ham nikfe'le'ets, ewi'ƚƚi'ijkii in nikfe'lets.\x * \xo 19:12 \xt Ap 2:17; 3:12\x* \v 13 He' yeqhinataji' saaƚ'a'aj ke' wit'athits qa aka' ƚii, Ƚe'lijei pa' Dios.\x * \xo 19:13 \xt Is 63:1-6; Jn 1:1-5; He 4:12\x* \v 14 Qa he' oq'opheƚinetsiletsi' na' wa's qa yijayanpha'm, yeqhinataji' ke' ƚe'sits penyilo elesei, fo'ija qa ham ƚejili'ye' iye. Qa he' ƚe'wutits qa week fo' iye. \v 15 Ha' ƚeji' hakha'an qa t'atsji'ƚfik'i ha' ewi'ƚ witqatsjikinet yasƚax qe qa' nenfekinijju' he' week witsetits, qa ha' ƚek'u' qu' netnek'enhei qa nijket. Ƚakha'ija in t'otsji'ju'kii ha' ƚeq'itset'ij in neq'umutju' ke' uwa, hikha' pa' qi ƚawak pa' Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un.\x * \xo 19:15 \xt Is 49:2; He 4:12; Ap 1:16; 2:12,16; 12:5; 14:19-20; 16:19; Is 11:4; 2Ts 2:8; Sal 2:9\x* \v 16 Ha' ƚe'ntilafit qa ke' ƚekumkenet'i' iye qa we'nika'aji' ka' ewi'ƚ witii, yit'ij: Wittata pe' wittatal qa Yatsat'ax'inij tenek'enhe'yipji' pe' week tenek'enhei.\x * \xo 19:16 \xt Dt 10:17; Dn 2:47; 1Ti 6:15; Ap 17:14\x* \v 17 Qa hi'wen iye ha' ewi'ƚ ángel ts'ap'a'apji' ne' junu', qa qi in yit'unhetik'i in taya'yii week he' na'ya'kii junatai, qa yit'ij: —Te'ƚuni'ƚ qa ewi'ƚ ni'iƚiji' hatse' qu' ƚuji'ƚ na' qi aqi'ƚ ta'ƚets na' Dios, \v 18 qa' ƚuji'ƚ ne' ƚ'esenits ke' qits wittatalik'i, qa ke' oq'opheƚinetsilets ƚ'alheyik'i qa ke' t'unitstax jukhew'ik'i, qa ke' tiptipits'ik'i qa ke' tenilatshei iye, qa ke' jukhew'ik'i witƚinhei qa ke' nite' witƚinheitax iye, qa kekhewe' iye nite' qits qa kekhewe' iye qits.—\x * \xo 19:18 \xt Ez 39:17-20\x* \v 19 Ma' qa hi'wen ha' inqa'met qa he' week wittatalipji' ha'ne sehe' qa he' ƚelits oq'opheƚinetsilets in not'ax wetju'ƚ qe qa nawatlani'ƚ hakha' (Cristo) i'nipji' ha' tiptip qa hekhewe' iye ƚelitsek oq'opheƚinetsilets.\x * \xo 19:19 \xt Ap 16:13-14\x* \v 20 Qa ha' inqa'met qa te'nekumhi'yi' qa weeki'ƚ hakha' yit'ij ƚetets qu' profetaye', hikha' in metji'ji'm hakha'an qa yaqsi'j jiijkii ke' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, ma' qa qi in yawitji'iji' hekhewe' we'nika'aj ke' ƚeq'ikati' ha' inqa'met qa iyiniikii ha' ƚesi'nq'al. Enewe' wetsjuk nite' talanhetii eku'nju' in tewumhitiiji'ju'kii hakha' hik ƚunye'j kaƚi' qa fe'tƚe azufre.\x * \xo 19:20 \xt Ap 13:13-17; 20:10,14; 21:8; Mt 5:22; Mr 9:43\x* \v 21 Qa kekhewepƚe oq'opheƚinetsilets qa naq'axijju' ek ha' witqatsjikinet ta'ƚii ha' ƚeji' hakha' i'nipji' ha' tiptip, qa week ne' junatai qa qi in iƚinijju' ke' ƚ'esenitsik'i kekhewe'en. \c 20 \s1 Pa' Satanás t'opheƚitii qa' namijets mil (1.000) ininqapits. \p \v 1 Ma' qa hi'wen ha' ewi'ƚ ángel in te'nilitju' ta'ƚetspha'm na' wa's teneyijju' ke' ƚejinje' hakha' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo) qa ƚokoiji' iye ha' qi foƚoƚik'i.\x * \xo 20:1 \xt Lc 8:31; Ap 9:1\x* \v 2 Ma' qa ha' ángel qa yif'elitets in t'eku'mi' ha' ƚeiƚe', hikha' pakhaa'ij pa'aj q'oiq'oi, qa hikha' inwo'met qa Satanás iye, qa yophe'ƚij ha' qi foƚoƚik'i qa' namijets mil (1.000) ininqapits.\x * \xo 20:2 \xt Ap 12:9; Is 24:22\x* \v 3 Qa nije'le'ejik'iju' hakha' ham ƚ'aka'the'ye' (abismo), ma' qa yit'onij qa yeni' ke' ƚe'nikati' ha' ƚit'o, hats'inha qa' hats nite' nawitjiye' ene' witsetits, ipƚu'ui qu' nafits qu' mil (1.000) ininqapitse', ma' qa' ink'aye'ƚe qu' hats mil (1.000) ininqapitse' qa' ƚ'ajƚi'ij qu' netwejinhetii iye.\x * \xo 20:3 \xt Dn 6:17; Mt 27:66; Ap 12:9\x* \v 4 Ma' qa hi'wen iye he' wits'ojilaxits qa hekhewe' i'nipji' hekhewe'en qa testi'yij pe' ƚet'unhaxits qu' nineqjeyumtshen. Qa hi'wen iye hekhewe' ƚiƚaxits kekhewe' we'nisa'xik'i ƚeiƚalik'i in talanhetiiju' qe ta'ƚijupi' in nifel ha' Jesús qa ke' ƚe'lijei iye pa' Dios, qa hekhewe' iye nite' iyinii ka' inqa'met qa ka' ƚesi'nq'al iye, qa nite' iye we'nika'aji' ƚotkoyehei qa ƚokoyei iye ke' ƚeq'ikati', ma' qa iƚii iye, enewe'en qa te'weyik'uiju' ha' Cristo in tenek'enhei qa yamijets mil (1.000) ininqapits.\x * \xo 20:4 \xt Dn 7:22; Mt 19:28; 1Co 6:2-3; Ap 1:2,9; 2:8; 3:21; 6:9; 12:17; 13:12-16; 19:10; Is 25:6-8; Mt 9:18; Lc 13:29; Ro 14:9\x* \v 5 Qa aka'an qa hik aka' pa' yojo witiƚijii. Qa kekhewepƚe naxju' qa nite' iƚii iye ipƚu'ui qu' nanaxijik'i pe' mil (1.000) ininqapits. \v 6 Ƚe'wisi'mkii qa ƚe'wisija iye pakha' qu' na'n ji'teje'm pakha' yojo witiƚijii. Pa' teke'lenju' witwamhi' ham pa'qu' ƚet'unha'xe' qu' na'nipji' pekhewe'en, qe enewe'en ƚaqa pa'il hatse' pa' Dios qa ha' Jesucristo, qa' netnek'enhe'yi'ƚ hakha'an pe' mil (1.000) ininqapitsji'.\x * \xo 20:6 \xt Ap 1:3,6; 5:10; 14:13; 16:15; 19:9; 20:14; 21:8; 22:7,14\x* \s1 Pa' Satanás qa tewumhitiiji'ju' pa' fe't. \p \v 7 Qu' nanaxijik'i pe' mil (1.000) ininqapits, qa pa' Satanás qa' netwejinhetii in t'opheƚitiitax. \v 8 Ma' qa nakfik'i qa' nawitji iye pe' week witsetits ha'ne week sehe' epji' Gog qa pa' Magog, qa' nonothet wetju'ƚ qe qa' net'ilit qu' nawatlan. Qa ka' uja'x hekhewe'en hik ƚunye'j na'aj isa'x ƚotkoyek'i na'aj qi iweli'.\x * \xo 20:8 \xt Is 11:12; Ez 7:2; Ap 7:1\x* \v 9 Ma' qa nekipji' weju'ƚij ha'ne week sehe' epji', qa k'ooyijji' in yeqewuk'un ha' ƚewhi'we't hekhewe' yatsat'etsij pa' Dios, qa nakha' iye witset yisu'un pa' Dios. Qa te'nilitƚeju' ka' fe't ta'ƚiipha'm na' wa's, ma' qa week naq'axij fe't.\x * \xo 20:9 \xt 2R 1:10,12; Ez 38:22; 39:6; Lc 9:54\x* \v 10 Qa ha' inwo'met, hikha' nawitjiju'kii week ekewe'en qa tewumhitiiji'ju' ha' fe't hik ƚunye'j kaƚi' qa t'ijuƚe fe't azufre, hik hakha' tewumhitiiji'ju'kii iye ha' inqa'met qa hakha' iye yit'ij ƚetets qu' profetaye', qa' hikha' qu' nejtsi'le'e' wetju'ƚkii neƚuts qa najai nite' yili'ij ene' week ƚahatsiyij.\x * \xo 20:10 \xt Ap 19:20; Mt 25:41\x* \s1 Wetjeyumtshen ts'ap'a'afi pa' witts'oji'la'x fo'. \p \v 11 Qa i'nk'aƚe qa hi'wen iye ha' qi witts'oji'la'x fo', qa hakha' i'nipji', hikha' in yi'wen ha' sehe' qa ha' wa's qa ilatkii, qa hekhewe' sehe' qa ha' wa's qa hats ham pa'qu' na'ni'.\x * \xo 20:11 \xt Is 51:6; Mt 24:35; 2P 3:10; Ap 18:21\x* \v 12 Qa hi'wen he' naxju' qits qa ke' nite' qits, ts'ap'a'afi ha' witts'oji'la'x, qa he' witfaakanhei qa wenit'ij qhof, qa hakhap iye witfaakanek qa wenit'ijek qhof iye, hikha' ha' witfaakanek t'ejuyets pa' witiƚa'x. Ma' qa he' naxju' qa' tejeyumtshenhetiyij week pekhewe' yaqsiijkii we'nika'ajji' hekhewe' witfaakanhei.\x * \xo 20:12 \xt Dn 7:10; 12:1; Is 4:3; 34:16; Ap 3:5; 13:8; 17:8; 20:15; 21:27; Sal 62:12; Jer 17:10; Ro 2:6; 1P 1:17\x* \v 13 Qa ha' qi iweli' qa neka'xets qu' netisij hekhewe' i'nji' naxju', qa hakha' witwamhiye'j qa hakha' iye ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' ƚii Hades qa neka'xets iye qu' netisij hekhewe' i'nji' ek naxju'. Ma' qa tejeyumtshenhetiyij week ewiƚei pa' ƚunyejei pekhewe' yaqsiijkii pa'aj. \v 14 Ma' qa ha' witwamhi' qa hakha' iye ƚe'nq'itset'ij pe' naxju' ƚii Hades qa tewumhiti'yiiju'kii hakha' fe't hik ƚunye'j kaƚi'. Hik ha'ne fe't hik ƚunye'j kaƚi' ƚii, “teke'lenju' witwamhi'.”\x * \xo 20:14 \xt Is 25:7-8; 1Co 15:26\x* \v 15 Pakha' nite' te'wenhetiiji' pa'qu' ƚiye' ha' witfaakanek t'ejuyets pa' witiƚa'x qa' netwumhitiijiiju' ha' fe't hik ƚunye'j kaƚi'. \c 21 \s1 Pe' ink'aihits wa's qa sehe'. \p \v 1 Ma' qa hi'wen ha' wa's ink'ayik qa ha' sehe' ink'ayik iye, qe ka' hayiits wa's qa ka' sehe' iye hats hamits, qa hats ham iye pa'qu' qi iweli'ye'.\x * \xo 21:1 \xt Is 65:17; 66:22; 2P 3:13; Ap 13:1\x* \v 2 Qa hi'wen iye ha' qi ƚe'wis witset, ham uƚ'axi'i, Ink'ayik Jerusalén, in ta'ƚetspha'm ha' wa's, te'nilitju' nukinju' pa' Dios. Qii'ija in ƚe'wis, hats week yijat'etsju' hik ƚunye'j ne'ej ewi'ƚ efu in hats yamets ƚahats'ij ƚewhe'yejii qa wanaqsiijija.\x * \xo 21:2 \xt Ga 4:26; He 11:10; Ap 3:12; 19:7; Is 61:10\x* \v 3 Qa hepi'ye' pa' ewi'ƚ t'unik'i wit'ax ta'ƚets ha' witts'oji'la'x, qa yit'ij: —Jeƚ qeku'nek, hane'ej na' i'ni' na' Dios hats i'nji'teje'm ne' jukhew qa efuts iye, qa nakha'an hats i'nji'ju'ha nekhewe'en qa ƚakha' qu' ƚetset'i'ijha, qa hik nakhaa'ija Dios in i'nji'ju'.\x * \xo 21:3 \xt Lv 26:11-12; Jer 31:33; Ez 37:27; Zac 8:8\x* \v 4 Qa ƚakha' qa' nenli'jju' week pe' ƚet'il nekhewe'en, qa pa' witwamhi' qa' hats hame' iye, qa' hats hame' iye pa'qu' uƚ'axi' i'mkii itawje'met, hats ham iye ipe', ham iye a'taxe', qe week kekhewe' yojo in na'l wekwek hats hamits.—\x * \xo 21:4 \xt Is 25:8; 30:19; 35:10; 42:9; 51:11; 60:20; 65:19; Ap 7:17; Os 13:14; 1Co 15:54\x* \v 5 Ma' qa ha' i'nipji' ha' witts'oji'la'x qa yit'ij: —Jeƚ qeku'nek, yakha' week hink'aihit eke' week wekwek.— Qa yit'ij iye: —Ika'ajji', qe ekewe' wi'tlijei yijaalija qa yijaa'ija iye qu' hik ƚunye'je' pa'qu' hats nit'ij.—\x * \xo 21:5 \xt Ap 22:6\x* \v 6 Qa yit'ij yiwets iye: —¡Hats uja'xƚe! Yakha' hik yijunye'j ne'ej witq'ikati' “Alfa” qa ne'ej “Omega”. Qe yakha' yojo qa yakha' iye hetke'lenju'. Pakha' qu' ne'niyayu' yakha' qu' hetisƚi'ij ham ƚaja'ye' ta'ƚets na' niwekƚe iweli' ta'ƚets na' witiƚa'x.\x * \xo 21:6 \xt Ap 1:8; 16:17; 22:13; Is 41:17; 44:3,6; 48:12; 55:1; Jn 4:14; 7:37; Sal 36:9; 42:1-2; Jer 2:13\x* \v 7 Pakha' qu' nanaxij qa' hetisij ekewe' wekwek, qa Yakha' qu' ƚeqe Diose'yij qa ƚakha' qa' ya'si'ij.\x * \xo 21:7 \xt Ap 2:7; 2S 7:14\x* \v 8 Qa nekhewe'ƚe ifinhetets nijiweyipji' qu' netetfelyij, qa nekhewe' inqeku', qa nekhewe' hats nite' yoksi'wen ƚewuƚ'ets, qa nekhewe' eqek'unhets, qa nekhewe' wanawitjiju'kii ƚ'esenits, qa nekhewe' weihetets, qa ne' iyinii ne' witeqsi'nq'alits, qa week iye nekhewe' ejtitsits, qu' nana'lek pa'qu' natsat'etsijek nekhe' hik ƚunye'j kaƚi' qa fe'tƚe azufre, hik nakha' na' teke'lenju' witwamhi'.—\x * \xo 21:8 \xt Ap 19:20\x* \s1 Pa' ink'ayik Jerusalén. \p \v 9 Ma' qa nam ha' ewi'ƚ hekhewe' wetsjuk tatsai (7) angelits, hik hekhewe' t'eku'mi' he' wetsjuk tatsai (7) tok'ol (copas) topolij ke' teke'lenju' wetsjuk tatsai (7) yaats'e'ej ka' sehe', qa yit'ij yiwets: —Te'ƚun, qu' k'ethinij ne' inanyi', ƚewhe'ye' na' Kots'etax Ƚa's.—\x * \xo 21:9 \xt Ap 16:1\x* \v 10 Ma' qa tseka'xiipha'm iye espirituƚe in tseka'xiipha'm ke' qipha'mha utek, qa ts'ethinij ha' qi witset ham uƚ'axi'i, Jerusalén, in te'nilitju' ta'ƚetspha'm ha' wa's nukinju' pa' Dios.\x * \xo 21:10 \xt Ap 1:10; 4:2; 17:3; Ez 40:2\x* \v 11 Ha' witset qii'ija in lepepkii yitujinhetji' pa' ƚesa'x pa' Dios, ka' ƚ'elepep hik ƚunye'j ƚ'elepep ne'ej ƚe'wis qa inyetax ute ƚii jaspe na'lje'mkii.\x * \xo 21:11 \xt Is 60:1-2\x* \v 12 He' ƚekuwelii ha' witset na'l ha' qipha'mha ƚejilafi' qa doce (12) he' ƚejil, qa week he' ƚejil ewiƚeikii in i'nji' yejeƚ he' i'nji' angelits, qa week we'nika'aji' iye ke' doce (12) ƚiyits pe' ƚelits pa' Israel'ik'i. \v 13 Wetshetk'ewi'ƚ he' ƚejil te'weyij neƚu'uju'ƚ, qa wetshetk'ewi'ƚ iye he' ima'x te'weyij, qa wetshetk'ewi'ƚ iye he' i'wk'uyi'l te'weyij qa wetshetk'ewi'ƚ iye he' tefe te'weyijek.\x * \xo 21:13 \xt Ez 48:30-34\x* \v 14 Ha' ƚejilafi' ha' witset na'l he' doce (12) ƚetkui, qa hekhewe'en qa we'nika'aji' ke' doce (12) ƚiyits he' doce (12) apóstoles ƚ'ijatshenhei ha' Kots'etax Ƚa's. \v 15 Qa hakha' haifaakate'yi'ƚ ángel, na'li'm hakha' ƚeqjeyumtshela'x yaqamax oro, qe qa' nejeyumtshenji' ha' witset, qa he' ƚejil qa ha' ƚejilafi' iye.\x * \xo 21:15 \xt Ap 11:1; Ez 40:3\x* \v 16 Ha' witset week uja'x wetju'ƚ ha' ƚ'a'j qa ha' ƚepk'eji' (cuadrado). Ma' qa yejeyumtshenji' ha' witset yit'iji' ha' ƚeqjeyumtshela'x, qa yamets dos mil doscientos (2.200) kilómetros ƚ'a'j qa ƚepk'e' qa ƚuk'epha'm iye, week uja'xji'. \v 17 Ma' qa yejeyumtshenji' iye ka' ƚuk'eje'm ha' ƚejilafi', qa yamets sesenta y cinco (65) metros, qa in ƚunye'jek ƚeqjeyumtshela'x na'aj jukhew ha' ángel in yejeyumtshenji'. \v 18 Ha' ƚejilafi' yaqamax ke' utel jaspe, qa ha' witset qa yaqamaxi' oro na'lje'mkii hik ƚunye'j leme. \v 19 He' ƚetkui ha' ƚejilafi' ha' witset qa tik'eyi' week ke' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ƚe'sits utel. Ke' yojo ƚetuk tik'eyi' ne'ej jaspe, qa ke' yojo'opji' qa zafiro, qa kekhep iye qa ágata, qa kekhep iye qa esmeralda,\x * \xo 21:19 \xt Ex 28:15-21; Is 54:11\x* \v 20 qa kekhep iye qa sardónice, qa kekhep iye qa sardio, qa kekhep iye qa crisólito, qa kekhep iye qa berilo, qa kekhep iye qa topacio, qa kekhep iye qa crisopraso, qa kekhep iye qa jacinto, qa ke' yamets doce (12) qa ƚii amatista. \v 21 Hekhewe' doce (12) ƚejil hekhewe'en doce (12) perlas, ewi'ƚ perla wanaqsiijkii ewi'ƚ ƚeji'. Ha' wit'ikheyi'j ha' witset qa yaqamax ha' orotax qa na'lƚeje'mkii hik ƚunye'j leme. \v 22 Ham hi'weni'i' pe'qu' witlijtsitjiye' hakha'an, qe pa' Yatsat'ax'inij, hik pakha' Dios ham ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in t'un, qa ha' Kots'etax Ƚa's iye, hik nekhewe' ƚelijtsitjiyij. \v 23 Ha' witset nite' yite'jii pe'qu' junuye' qa pe'qu' juwele' iye qu' nanaliti'pji', qe pa' ƚesa'x pa' Dios hikpa' nalitkii, qa ha' Kots'etax Ƚa's qa hikha' ƚefetitjii.\x * \xo 21:23 \xt Is 24:23; 30:26; 60:19-20; Zac 14:6-7; Ap 22:5\x* \v 24 Pe' witsetits qu' nijalki'sji'kii ha' na'lkii ta'ƚets ha' witset, qa pe' wittatalipji' ha' sehe' qa' nenka'xji'jii pe'qu' ƚeqistitse'ji'jij pe' qits ƚewekwekits.\x * \xo 21:24 \xt Is 42:6; 49:6,7,23; 60:3,5,10\x* \v 25 He' ƚejil nite' tit'oyik'i week neƚuts, ehe, qe ham naja'xi'i'. \v 26 Qa pe' witsetits qa' nenka'xji'jii pe'qu' ƚeqistitse'ji'jij pe' qits ƚewekwekits qa qu' qi qu' niwqinhetji' iye.\x * \xo 21:26 \xt Is 60:11\x* \v 27 Nite' ƚ'anuuyi'i qu' nuyetsji' hatse' hakha'an pa'qu' uƚ'axe', nite' iye pa'qu' naqsiijkii pe'qu' neqwepin, qa pa'qu' aqawitjina'xe' iye, qe uja'xƚe yijat'ij qu' nuyetsji' hatse' pekhewe' we'nika'ajji' pe' ƚiyits ha' witfaakanek t'ejuyets pa' witiƚa'x ƚafaakanek ha' Kots'etax Ƚa's.\x * \xo 21:27 \xt Is 35:8; 52:1; Ap 3:5; 13:8; 17:8; 20:12,15\x* \c 22 \s1 Pa' iweli' ta'ƚets pa' witiƚa'x. \p \v 1 Ma' qa ha' ángel qa ts'ethinij iye ha' ewi'ƚ haqqi', hik hakha' iweli' ta'ƚets pa' witiƚa'x, qi in na'liiju' hik ƚunye'j na'aj na'lje'mkii, qa ta'ƚji'teje'm ha' ƚots'oji'la'x pa' Dios qa ha' Kots'etax Ƚa's iye.\x * \xo 22:1 \xt Ez 47:1-2; Jl 3:18\x* \v 2 Ha' iweli' qa ikji'teje'm ƚeqewuk'u'uk'i' ha' wit'ikheyi'j ha' witset, qa he' wetsjuk ƚotkoyehei ha' haqqi' qa ikik'iju' he' najkakui witiƚa'x, qa week juwelitsji' tei. Qa he' ƚesejets he' najkakui qa hikhe' ƚeqjunhetitsij he' witsetits.\x * \xo 22:2 \xt Gn 2:9; 3:22\x* \v 3 Qa week pakha' uƚ'ax hats hami' ha' sehe'. Qa ha' ƚots'oji'la'x pa' Dios qa ha' Kots'etax Ƚa's iye qa' na'nji'ju'ha ha' witset, qa pe' ƚeqejkunenhei (ƚelits) qa' net'ithayi'yi'mkiiha.\x * \xo 22:3 \xt Gn 3:14-19; Zac 14:11\x* \v 4 Enewe'en qa' ni'wenija pa' ƚeju's, qa ka' ƚii qa' na'ni' ƚotkoyehei.\x * \xo 22:4 \xt Ex 33:20; Sal 17:15; Mt 5:8; Ap 7:3; 9:4; 13:16; 14:1,9; 17:5; 20:4\x* \v 5 Hats ham pa'qu' naja'xe', qa hats nite' hamik'ui pe'qu' fetitjiye' nite' hamik'ui iye ha'ne ƚ'uƚa'x ne' junu', qe pa' Yatsat'ax'inij Dios qu' nanaliti'pji' hatse', qa ƚekhewel pe' ƚelits qu' netnek'enhei ene' week ƚahatsiyij, nite' yili'ij.\x * \xo 22:5 \xt Zac 14:7; Ap 21:25\x* \s1 Hats nite' toxik'ui qu' nanam pa' Cristo. \p \v 6 Qa ha' ángel qa yit'ij yiwets iye: —Ekewe' wi'tlijei yijaalija qa yijaa'ija iye qu' hik ƚunye'je' pa'qu' hats nit'ij. Qa na' Yatsat'ax'inij, hikna' ƚeqe Dios ne' ƚeqe espiritul ke' profetas'ik'i, nukin ha'ne ƚaqa ángel qe qa' nethinij nekhewe' ƚeqejkunenhei ekewe' wekwek hats nite' toxik'ui qu' ƚunyejeye'kii.—\x * \xo 22:6 \xt Ap 1:1; 3:14; 19:11; 21:5; Dn 2:28-29,45\x* \v 7 Qa pa' ƚ'a'x ha' Jesús qa yit'ij: —¡Hats nite' toxik'ui qu' natsam! Ƚe'wisi'mkii pakha' qu' netk'enik'i eke' wi'tlijei nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía) i'nji' ha'ne witfaakanek.—\x * \xo 22:7 \xt Ap 1:3; 3:11; 14:13; 19:9; 20:6; 22:14\x* \v 8 Yakha', Juan, yakha' hepi'ye' qa hi'wen iye ekewe' wekwek. In hepi'ye' qa hi'wen iye, ma' qa honokok'entaxifi ha' ángel qu' nek'iyinii hikha' ts'ethinij ekewe' wekwek. \v 9 Ma' qa yi'tƚi'ij yiwets: —Hasu'uj aqsi'j ye'mijkii kakha'an. Yakha' k'eyithayifeƚe qa week iye nekhewe' profetas ejefetsipji' qa nekhewe' iye nite' yeqeku'uk'i ekewe' wi'tlijei i'nji' ha'ne witfaakanek. Iyinii yijat'ij na' Dios.—\x * \xo 22:9 \xt Ap 19:10\x* \v 10 Qa yit'ij yiwets iye: —Hasu'uj qu' aqsi'jƚe ekewe' wi'tlijei nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía) i'nji' ha'ne witfaakanek, qe pa' ƚahats'ij hats met.\x * \xo 22:10 \xt Dn 12:4; Ap 1:3; 10:4\x* \v 11 Pakha' nite' yisu'un qu' nili'ij in yaqsiijkii pakha' nite' yatsathen, yape iwejinƚi'iƚij. Pakha' nite' yisu'un qu' nili'ij in yaqsiijkii pa' uƚ'ax, yape iwejinƚi'iƚij. Qa pakha'ƚe yaqsiijkii pa' yatsathen, qa' nakipji'ha qu' naqsiijkii. Qa pakha' yaqsiijkii pa' ƚe'wis, qa' hasu'uj nili'ij qu' naqsiijkii.\x * \xo 22:11 \xt Ez 3:27; Dn 12:10\x* \v 12 ¡Hats nite' toxik'ui qu' natsam! Qa nekhewe' qu' hijaninij qa' henka'x hats'inha qu' hijaninij week ewiƚei inƚuk'e ek pakha' hats ƚuk'e' pa'qu' naqsiijkii.\x * \xo 22:12 \xt Is 40:10; 59:18; 62:11; Jer 17:10; 25:14\x* \v 13 Yakha' hik yijunye'j ne'ej witq'ikati' “Alfa” qa ne'ej “Omega”. Qe yakha' yojo qa yakha' iye hetke'lenju'. Yakha' henju' qa yakha' iye qu' hilinenij.\x * \xo 22:13 \xt Ap 1:8,17; 21:6\x* \v 14 Ƚe'sitsi'mkii pekhewe' qu' hats nempuli'jju' pe' ƚeqhinatai qe qa' ƚeke'ye' qu' netuj hatse' ne' ƚei ne' najkak ta'ƚets pa' witiƚa'x qa qu' nuyii iye nekhewe' ƚejil na' witset.\x * \xo 22:14 \xt Ap 1:3; 14:13; 16:15; 19:9; 20:6; 22:7\x* \v 15 Nekhewe'ƚe hik ƚunyejei nunajits qa i'ni' nakha' i'nfik'i, qa nekhewe' iye weihetets, qa nekhewe' iye wanawitji'ijju'kii ƚ'esenits, qa ne' eqek'unhets, qa ne' iyinii ne' witeqsi'nq'alits, qa week iye nekhewe' qi pa' ƚeqsu'unka'xij pa' witwejtitsi' qa nite' yili'ij.—\x * \xo 22:15 \xt Ap 21:8\x* \v 16 —Yakha', Jesús, yakha' he'nukin ei na' yaqa ángel hats'inha qu' nefeli'm week ekewe' wekwek qa' enfeli'm ne' witlijtsitjiyits. Yakha' ƚefitets qa hata'ƚets iye ka' David'ik'i, yakha' iye neƚuwoki' tujji'ha in hats neƚuyu'kii.—\x * \xo 22:16 \xt Ap 2:28; 5:5; Is 11:1,10; Ro 1:3; Nm 24:17\x* \v 17 Pa' Espíritu Santo qa ke' witiwhe'ye' qa yit'ijju': —¡Te'ƚun!— Qa pa'qu' hats nimpi'ye' qa' ni'tjiijek: —¡Te'ƚun!— Qa pa'qu' ne'niyayu', ¡te'ƚun! Qa pa'qu' nisu'un, qa' niya'ji' ham ƚaja'ye' na' iweli' ta'ƚets pa' witiƚa'x.\x * \xo 22:17 \xt Ap 21:6\x* \v 18 Yakha' hiwjutsiqeni'mha week pekhewe' qu' nepiye'ek'i ekewe' wi'tlijei i'nji' ha'ne witfaakanek nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía): pakha' qu' nukintaxetsji' pe'ye' iye ekewe' wi'tlijei, qa pa' Dios qa' nenipji' ekewe' qu' naats'e'ej we'nika'ajji' ha'ne witfaakanek. \v 19 Pakha' qu' niwu'mfik'i pe'ye' ekewe' wi'tlijei i'nji' ha'ne witfaakanek nifel pakha' ƚunye'jkii hatse' (profecía), pa' Dios qa' niwu'mjiik'uifik'i' ek ne' najkak ta'ƚets pa' witiƚa'x qa na' witset ham uƚ'axi'i, hik enewe' we'nika'ajji' ha'ne witfaakanek.\x * \xo 22:19 \xt Dt 4:2; 12:32\x* \v 20 Hakha' yiwjutsiqen ekewe' wekwek yit'ij: —Ehe, aje'eƚ qu' natsam.— Amén, yape ente'nilitju' Yatsat'ax'inij Jesús.\x * \xo 22:20 \xt Ap 1:2; 1Co 16:22\x* \v 21 Pa' ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij Jesús qu' na'ni'ƚ ejupkii e'weeki'ƚ. Amén.