\id MAT - Maka NT [mca] -Paraguay (web 2014) \h SAN MATEO \toc1 SAN MATEO \toc2 Mateo \toc3 Mt \mt1 SAN MATEO \c 1 \s1 Pe' ƚawa'mhitsik'i pe' ta'ƚets pa' Jesucristo. \r (Lucas 3:23-38) \p \v 1 Enewe'en ƚiyits pe' ƚawa'mhitsik'i pe' ta'ƚets ha' Jesucristo, hikha' ta'ƚets pa' David'ik'i, ta'ƚets pa' Abraham'ik'i.\x * \xo 1:1 \xt Rt 4:18-22; 2S 7:12-16; 1Cr 2:1-15; Mr 12:26; Lc 1:32,69; 3:4; Hch 1:20; Fil 4:3; Ap 3:5; Sal 89:3; Is 9:6; Gn 22:18; Mt 9:7; Ro 1:3; Ga 3:16\x* \v 2 Pa' Abraham'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Isaac, pa' Isaac'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Jacob. Pa' Jacob'ik'i qa ƚa'sek pa' Judá qa pe' ƚamatsits qa pe' ƚek'injats.\x * \xo 1:2 \xt Gn 29:35; Sal 14:7; 105:9; Mt 8:11; 22:32; Stg 2:21\x* \v 3 Pa' Juda'ak'i qa pa' ƚa's qa ƚii Fares qa pa' ƚek'inij Zara, qa pe' ƚenene qa ƚii Tamar. Pa' Fares'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Esrom. Pa' Esrom'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Aram.\x * \xo 1:3 \xt Gn 38:29-30; 46:12; Lc 3:33\x* \v 4 Pa' Aram'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Aminadab. Pa' Aminadab'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Naasón. Pa' Naason'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Salmón. \v 5 Pa' Salmón'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Booz qa pe' ƚenene'ek'i qa ƚii Rahab. Pa' Booz'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Obed qa pe' ƚenene'ek'i qa ƚii Rut. Pa' Obed'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Isaí.\x * \xo 1:5 \xt Rt 1:4; 2:1; Lc 3:32\x* \v 6 Pa' Isai'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii David, hikpa' qi wittata'aj pa'aj. Pa' wittata'ik'i David qa pa' ƚa's qa ƚii Salomón. Pekhe' ƚenene'ek'i hikpe' ƚewhe'ye'tax pa'aj pakha' ƚii Urias.\x * \xo 1:6 \xt 1S 16:1; 17:12; 2S 11:27; 12:24\x* \v 7 Pa' Salomon'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Roboam. Pa' Roboam'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Abías. Pa' Abias'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Asa.\x * \xo 1:7 \xt 1R 11:43; 14:31; 15:8,24; 22:50; 2R 14:21\x* \v 8 Pa' Asa'ak'i qa pa' ƚa's qa ƚii Josafat. Pa' Josafat'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Joram. Pa' Joram'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Uzías. \v 9 Pa' Uzías'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Jotam. Pa' Jotam'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Acaz. Pa' Acaz'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Ezequías.\x * \xo 1:9 \xt 2R 15:5,38; 16:20; 20:21; 21:18,24\x* \v 10 Pa' Ezequias'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Manasés. Pa' Manases'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Amón. Pa' Amon'ik'i qa pa' ƚa's ƚii Josías. \v 11 Pa' Josias'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Jeconías, qa pe' ƚamatsits qa pe' ƚek'injats. Hik pakha'aj pa' ƚahats'ij pe' Israel qa t'opheƚitiiju' qa wetka'xii pa'aj pa' witset Babilonia.\x * \xo 1:11 \xt 2R 24:6,14; Is 5:13; Jer 27:20; Ez 1:1; Mt 1:17\x* \v 12 In mexe i'ni'kii pa'aj pa' Babilonia pa' Jeconias'ik'i qa nekfik'i pa' ƚa's qa' ƚii Salatiel. Pa' Salatiel'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Zorobabel.\x * \xo 1:12 \xt Gn 10:10; 1Cr 3:17; Lc 3:27,30\x* \v 13 Pa' Zorobabel'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Abiud. Pa' Abiud'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Eliaquim. Pa' Eliaquim'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Azor. \v 14 Pa' Azor'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Sadoc. Pa' Sadoc'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Aquim. Pa' Aquim'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Eliud. \v 15 Pa' Eliud'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Eleazar. Pa' Eleazar'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Matán. Pa' Matan'ik'i qa pa' ƚa's qa ƚii Jacob. \v 16 Pa' Jacob'ik'i qa ƚa's pa' José, ƚewhe'ye' ke' María, hikke' ƚenene ha' Jesús, hikha' ƚenqii iye Cristo.\x * \xo 1:16 \xt Mt 27:17,22; Lc 2:11; Jn 1:45; 4:25\x* \v 17 Pa' Abraham'ik'i uja'x yamets pe' ta'ƚets catorce (14) ma' qa hats yametsji' pa' David'ik'i, qa pa' David'ik'i uja'x yametsji' iye catorce (14) iye pe' ta'ƚets, qa hik pa'aj t'opheƚitiiju' qa wetka'xii pa'aj pa' witset Babilonia. Qa catorce (14) iye yametsji' pekhewep iye ta'ƚets, ma' qa hikpe' qa ta'ƚji'ju' ha' Cristo.\x * \xo 1:17 \xt 2R 24:14; Jer 27:20; Dn 9:25-26; Mr 8:29; Hch 2:31,36,38\x* \s1 In i'nk'a nekfik'i pa' Jesucristo. \r (Lucas 2:1-7) \p \v 18 Aka'an ƚunye'jkii pa'aj in i'nk'a nekfik'i pakha'aj ha' Jesucristo. Ke' ƚenene ƚii María jutsiqetsi'ƚ wetju'ƚ pa'aj qu' ƚewhe'ye'yi'ij pa' José. In mexente' i'ntaxijupha' pa'aj qa yiwkajitsheninƚe pa' ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo. \v 19 Pa' José, María ƚewhe'ye', yatsathen. Nite' yisu'un qu' pekhel ƚ'anye'ji'ijkii pa'aj ke' María, qa yisu'un qu' niliƚi'ij qa'nte' nenikfe'le'ets pekhewep.\x * \xo 1:19 \xt Mt 13:17; Mr 10:12; Lc 2:36; 1Co 14:35; 2Co 11:2; Ga 4:27; Dt 22:20-24; 24:1-4; Mt 2:7; Lc 16:18; Jn 8:4-5\x* \v 20 In mexe yijamtitaxijupkii pa'aj aka'an, qa in ima' qa itsowoƚ'axij pa'aj pa' ewi'ƚ ángel ta'ƚii pa' Yatsat'ax'inij, qa yit'ijets pa'aj: —José, ta'ƚets ka' David'ik'i, hasu'uj e'nijiwei qu' ni'ijup ne' María qu' ewhe'ye'yi'ij qe pa' ƚa's qu' nenektaxfik'i ta'ƚets na' ƚet'unha'x na' Espíritu Santo.\x * \xo 1:20 \xt 2Cr 1:1; Mt 13:49; 27:19; Jn 6:20; Ro 1:3\x* \v 21 Ne' María qu' nenektaxfik'i pa' ƚa's qa eqiyi'ij hatse' Jesús. Ƚii aka'an qe qa' naqsi'jij pe' ƚewuƚ'ets ene' jukhew qa efuts ha'ne ƚetset.—\x * \xo 1:21 \xt Lc 1:31; 2:21; Jn 1:29; 10:25; 1Jn 2:12; Lc 2:11; Hch 4:12; 5:31; 13:23,38-39\x* \v 22 Week aka'an in ƚunye'jkii qe qa' nafits aka' yit'ij pa'aj pa' Yatsat'ax'inij in i'nijji' pa' ewi'ƚ profeta qa yit'ij:\x * \xo 1:22 \xt Is 7:14; Mt 20:5-6; 21:1-4; Lc 24:44; Ro 1:2-4\x* \v 23 \qt —Pekhe' mexe ham yawitjiye' qa' niwkajitshen, qa' nana'l pa' ƚa's qa' ƚeqiyi'ij Emanuel.—\qt*\rq (Is 7:14)\rq* Qa aka'an qa ikji' \qt —Dios in initji'ju'.—\qt*\rq (Is 8:10)\rq* \v 24 Ma' qa in nompha'm pa' José qa tek'eenik'iha pa' yit'ijets pa' Yatsat'ax'inij ƚaqa ángel qa i'nijup pa'aj ke' María.\x * \xo 1:24 \xt Mt 1:6; 13:49; Lc 1:1; 19:32; Jud 5\x* \v 25 Qa nite'ƚe ewi'ƚ i'wi'ƚi' nite' t'eku'mets iye, pekhe'en qa nekfik'i pa' ƚa's, qa pa' José qa ƚeqiyij Jesús.\x * \xo 1:25 \xt Gn 4:1,17; Ex 13:2; Jue 11:39; 1S 1:19; Lc 2:7,21\x* \c 2 \s1 Pe' jukhew ta'ƚii pa' neƚu'uju'ƚ. \p \v 1 In hats neki'fik'i pa'aj ha' Jesús ha' witset'ii Belén, hikha' witset yatsat'axij ha' sehe' Judea, hik pakha'aj mexe tenek'enhei pa' Herodes. Qa namets pa'aj ha' witset Jerusalén pe' jukhew ta'ƚii pa' neƚu'uju'ƚ. Pekhewe'en nikfe'lets qa yejeƚijupkiiha iye ne' footekii,\x * \xo 2:1 \xt Gn 25:6; 1R 4:30; Lc 1:5; 2:4-7\x* \v 2 qa inaqfaakaniikii pa'aj: —¿Pa'n i'ni' pa' ƚatata ene' judío pa' hane'ej nekfik'i? Qe hi'weni'ƚii ke' ƚoqo footeki' in nekpha'm na' neƚu'uju'ƚ qa heneki'ƚii qu' nek'iyini'ƚii pakha'an.—\x * \xo 2:2 \xt Jer 23:5; 30:9; Zac 9:9; Mt 27:11; Lc 19:38; Jn 1:49; Nm 24:17; Ap 22:16\x* \v 3 Pa' wittata Herodes in yepi'ye' ek'i aka'an ma' qa qi in yitawje'meten pa'aj qa week iye pe' tetseti'yi' ha' Jerusalén. \v 4 Ma' qa iyinii qa no'thet wetju'ƚ pe' week tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei, qa nifaakanij pa'aj pa'n neki'fik'i hatse' pa' Cristo.\x * \xo 2:4 \xt Mt 16:21; 20:18; 21:15; 27:41; Lc 9:22\x* \v 5 Pekhewe'en qa yit'ijju' pa'aj: —Na' Belenii na' sehe' ƚii Judea qe hik aka' yika'ajji' pa'aj pa' ewi'ƚ profeta in yit'ij: \v 6 \qt “Akha' witset Belén, yatsat'axij na' sehe' Judá, nite' t'an epji' qu' nite' eqiye' pe' week witsetits na' sehe' Judá, qe akha' qu' nat'atsji'ƚ e'pha'm hatse' pa' ewi'ƚ qi qu' netnek'enhei qa' nejeƚets na' yitset Israel.”—\qt*\rq (Mi 5:2)\rq*\x * \xo 2:6 \xt 2S 5:2; Jn 7:42; 21:16\x* \v 7 Pa' Herodes qa wanat'inij in iyinii iye pa'aj pe' jukhew pe' nikfe'lets pe' footekii. Ma' qa nifaakanijha pa'aj, qa yit'ijets: —¿Pa'n uja'xik'i juwelits in ƚi'weni'ƚii pe' footeki'?—\x * \xo 2:7 \xt Mr 5:6; Lc 1:7; Hch 13:6; Ap 1:16\x* \v 8 Ma' qa yukinii ha' Belén qa yit'ijets pa'aj: —Ma'aƚii qa' anfaakani'ƚiikiiha pa' iini'ha pa' omeƚa's. Qu' i'weni'ƚ qa' enfeli'ƚ ye'm ma' qa' hakjiiyek qa' nek'iyinjiiyek.— \v 9 Ekewe'en ƚ'anye'jets pa'aj pa' Herodes pe' jukhew ma' qa ikkii pa'aj. Qa pe' footeki' pe' hayiits yi'wenii pa'aj na' neƚu'uju'ƚ qa yi'wen iye qa ikik'ui yojo'ok'oi pa'aj pe' jukhew qa yamii pa' i'ni' pa' omeƚa's. Ma' qa amani' pe' footeki' qa i'nipji' pe' ƚetsi'. \v 10 Pe' jukhew in yi'wenii iye pe' footeki' ma' qa qi in ƚe'sitsi'mkii pa'aj. \v 11 Ma' qa uyifi pe' ƚetsi' qa yi'wen pa'aj pa' omeƚa's qa pe' ƚenene María. Ma' qa wonokok'enijupju'kii qa iyinii pa' omeƚa's. Qa sujƚe qa nit'osƚe' pe' ƚeqeti'najkii qa tisij pe' oro qa na'aj tene'ƚju' ewjisii incienso qa' pakhap ewjisii qa ƚii mirra.\x * \xo 2:11 \xt Sal 72:10; Is 60:6; Mt 1:18; 12:46; Mr 5:6\x* \v 12 Ma' qa in ima'ju' pa'aj pe' jukhew qa itsowoƚ'etsij pa' Intata qa yit'ijets pa'aj: —Hasu'uj mapiliƚii iye ha' Herodes na' i'ni'. Tujtseika' ma'aƚji' qu' mapiliƚii iye na' etset'iƚ.— Qa ikkii pa'aj qa wapilii pa' ƚetset ikik'i pakhap wit'ikheyi'j. \s1 Pa' José qa pe' María ilatijetsfik'i pa' sehe' Egipto pa' omeƚa's. \p \v 13 In ikkii pa'aj pe' jukhew qa neketsju' pa'aj pa' ewi'ƚ ƚaqa ángel pa' Yatsat'ax'inij itsowoƚ'axij pa' José qa yit'ijets pa'aj: —Eniipha'm. Ku'mi' na' omeƚa's qa ne' ƚenene iye qa' ilati'ƚetsfik'i na' Egipto ƚeqe sehe' qa' hikna' qu' ni'eku'niƚi' teek jutsitax qu' hit'iƚij ewets iye qa' etpili'ƚets. Qe niwoyo'oikii na' Herodes qu' nilan ha'ne omeƚa's.—\x * \xo 2:13 \xt Mt 1:20; 13:49; Mr 11:18; Stg 4:7\x* \v 14 Ma' qa niipha'm pa' José qa yeka'x pa'aj pa' omeƚa's qa ke' ƚenene iye naja'xij pa'aj. Ma' qa ikkii qa yamii pa' Egipto. \v 15 Qa hik pakha' qa i'ni' ipƚu'ui in wa'm pa' Herodes'ik'i. Hik aka' ƚunye'j qe qa' nasinik'i pa' ƚ'anye'j pa'aj pa' Yatsat'ax'inij in i'nijji' pa'aj pa' ewi'ƚ profeta qa yit'ij: \qt —Na' Egipto ƚeqe sehe' hikna' i'ntaxi' in haiya'yii na' ya's.—\qt*\rq (Os 11:1)\rq*\x * \xo 2:15 \xt Ex 4:22; Nm 24:8\x* \s1 Pa' Herodes qa inoqwoninii pe' omehets qu' nanlanju'. \p \v 16 Ma' qa in nikfe'lets pa' Herodes in yaqankii pe' jukhew qa qi in nayu'kii. Qa inoqwoninii pe' week omehets qu' nanlanju' week pe' wetsjuk ƚeqe'ninqapits yamijiiju' na'aj i'nk'a nekfik'i. Qa' nanlanju' pe' week omehets pa' Belén qa pe' ipƚuletskii iye witsetits pakha' hats yumti qu' ƚuk'eye' pa' omeƚa's. Qe yijamti'ik'i pa' ipƚu'uk'i pa' yit'ijju' pe' jukhew in i'nk'a yi'wenii pe' footeki'.\x * \xo 2:16 \xt Is 59:7; Mr 10:34; Hch 13:6; 25:3; Ap 12:4\x* \v 17 Ma' qa yasiinik'iha iye pa'aj pa' tooxik'i nifel pa' ewi'ƚ profeta'ik'i ƚii Jeremías in yit'ij: \v 18 \qt —Tepiikaxtii pe' qi in ip efu Ramá ƚeiƚeki'. Ip qa qi in yejtsi'le'kii pe' Raquel yayintaxik'i pe' ƚelitsik'i. Nite' ƚeke' qu' namehet pe'ye', qe hats naxju' pe' ƚelitsik'i.—\qt*\rq (Jer 31:15)\rq*\x * \xo 2:18 \xt Gn 35:19; Jue 4:5; Hch 8:2; 2Co 7:7\x* \v 19 Ma' qa in hats wa'm pa'aj pa' Herodes'ik'i, qa pa' Yatsat'ax'inij ƚaqa ángel qa te'nilit'etsju' iye pa' José in mexe amaneyi' pa'aj pa' Egipto. Ƚots'owoƚ'axƚe iye qa yit'ijets pa'aj:\x * \xo 2:19 \xt Mt 1:20; 13:49; Lc 1:11; Jud 5\x* \v 20 —Eniipha'm qa' ku'mi' na' omeƚa's qa ne' ƚenene iye qa' mapiliƚetsji' iye na' Israel ƚeqe sehe' qe hats naxju' ke' neqek'uyu'taxij na' omeƚa's.— \v 21 Ma' qa niipha'm pa'aj qa t'eku'mi' pa' omeƚa's qa ke' ƚenene iye qa wapilii iye na' Israel ƚeqe sehe'. \v 22 Ma' qa pa' José qa nijiwei qu' amani'i' pa' Judea ƚeqe sehe' in i'ye'ej pa' Arquelao, Herodes'ik'i ƚa's in yaya'xi' in tenek'enhe'yi' ha' Judea. Qa itsowoƚ'axij iye pa' Intata qa nite' amaneyi' ha' Judea. Ma' qa ikkii iye qa yamii ha' sehe' Galilea.\x * \xo 2:22 \xt Mt 17:22; Lc 1:5; Hch 27:29; Col 3:21; He 8:5\x* \v 23 In yamets pa'aj ha' Galilea ma' qa i'ni'kii ha' witset ƚii Nazaret. Ma' qa hats yasiinik'iha pa' ƚ'anye'j iye pa'aj tooxik'i pa' ewi'ƚ profeta yika'ajji' pa'aj ke' Intata ƚe'lijei: —Pakha'an qa' ƚenqiyi'ij hatse' Nazaret ƚeiƚe'.—\x * \xo 2:23 \xt Mr 1:24; Lc 1:26; Jn 1:45-46\x* \c 3 \s1 Juan Bautista qa i'nq'ijatsheni' pa' ham i'ni'i'. \r (Marcos 1:1-8; Lucas 3:1-9,15-17; Juan 1:19-28) \p \v 1 Qa hik pakha'aj pe' neƚutsji' qa hats yamets ƚahats'ij ka' Juan Bautista in we'nethinkii qa te'wenheti'yi' in i'nq'ijatsheni' ha' ham i'ni'i' hakha' sehe' Judea, qa yit'ij:\x * \xo 3:1 \xt Jn 1:6-8; Jos 15:61; Jue 1:16; 3:1-12; Lc 3:2-17\x* \v 2 —Ili'iƚij pe' uƚ'ets in ƚaqsiiƚijkii qe pa' tenek'enheiji' pa' Dios hats met ma' qa' hats na'nju'.—\x * \xo 3:2 \xt Dn 2:44; Mt 4:17; 6:10; 10:7; Mr 1:15; Lc 10:9; 11:20; 21:31\x* \v 3 Ha'ne Juan hik ha'ne pa' toxik'i nifel pa'aj pa' profeta'ik'i Isaías in yit'ij: —Tepiikaxtii pa' ƚ'a'x pa' taya'yi'kii pa' ham i'ni'i' in yit'ij: \qt “Aqsi'ji'ƚik'i pa'qu' ƚikheyije' pa' Yatsat'ax'inij, qa' natsathen iye hasu'uj q'if'imme' pe'qu' ƚ'ikheijeye'.”—\qt*\rq (Is 40:3)\rq*\x * \xo 3:3 \xt Lc 1:17,76; Jn 1:23\x* \v 4 Pe' ƚeqhinatai pa' Juan taqsijkitiyijkii ne'ej ats'etets ƚ'ewkujits qa pa' ƚeqelutsax qa inqa'met ƚ'aj qa pe' ƚaqats qa efenheyik'i qa na'aj ƚene'ji' witaq. \v 5 Olots pe' nekii nexpiikeyu'uj pa' Juan uja'x pe' ta'ƚii ha' Jerusalén qa pe' week pe' witsetits ƚelits Judea ƚeiƚets qa pe' ta'ƚiyek pe' metitsi'm pa' qi haqqi' Jordán.\x * \xo 3:5 \xt Mt 23:37; Mr 1:5; Lc 3:3; Jn 15:22; Hch 19:18\x* \v 6 Pe' tetfeljiiji'm pe' ƚewuƚ'ets, ma' qa' ka' Juan qa nimpuujinji'ijji'ju' ha' haqqi' Jordán. \v 7 Qa in yi'wen pa' Juan in olots pe' fariseol qa pe' saduceol iye in nektaxii qu' nenimpuujinju' iye qa yit'ijets pa'aj: —Hik ejunyejeyi'ƚ q'oiq'oyits ƚelits. ¿Ƚekpa' nifeli'ƚ e'm qu' ƚeke'ye' qu' ilati'ƚik'ui hatse' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios?\x * \xo 3:7 \xt Mt 12:34; 16:1; 22:23; 23:15; 23:33; Hch 4:1; 5:17; 23:6; Ro 5:9; 1Ts 1:10\x* \v 8 Manaqsiji'ƚju'ha yijat'ij pa'qu' ejunyejeyi'iƚ qu' yijaayi'ija qu' menink'aihiti'ƚ hats'inha qa' ne'twenhetii.\x * \xo 3:8 \xt Mt 3:10; 12:33; 13:8,26; 21:19,34,41,43; Mr 11:14\x* \v 9 Hasu'uj umti'iƚ qu' nelithiniƚik'ui hatse' pa' qi ƚawak hatse' pa' Intata qu' it'iƚij: “Yekheweli'ƚ hata'ƚi'ƚets pa' Abraham'ik'i”. Qe yijaa'ija qu' hit'iƚij ewets pa' Dios in ƚeke' qu' naqsiijkii ene' utel qu' ƚelitsi'ij pa' Abraham'ik'i.\x * \xo 3:9 \xt Lc 3:8; Jn 8:33,39; Hch 13:26; Ro 4:1\x* \v 10 Qa pe' witfejinetki' qa hats we'nenijupju' pa' ƚefitets pe' najkakui. Qa hik ta'ƚijupi', week pe'qu' najkak'e qu' nite' ƚe'sitse' pe'qu' ƚeye' qa' newetfekinifi qa' netwumhitiiji'ju' pa' fe't.\x * \xo 3:10 \xt Mt 7:19; Lc 13:7,9; Jn 15:2,6\x* \v 11 Yakha' yijaa'ija in k'empuujini'ƚji' ha'ne iweli'ƚe qa ikji' qu' hats ili'iƚij pe' uƚ'ets in ƚaqsiiƚijkii, qa hakha'ƚe teke'lenju' qu' nanam hatse' qa' nempuujini'ƚji' pa' Espíritu Santo qa pa' fe't iye. Hakha'an les t'un. T'anyipji'. Yakha' nite' ye'weju'ƚij qu' henit'ijji' pe' ƚ'otshilaxtii.\x * \xo 3:11 \xt Mr 1:4,8; Jn 1:26; Hch 1:5; Is 4:4; Jn 1:33; Hch 2:3-4; 11:16; Tit 3:5\x* \v 12 Hats t'eku'mi'kii pe' ƚeqe tseyem qa' niwu'mpha'mkii qu' naqsi'jji' pe' trigo hats'inha pa' t'unik'i qa' niwu'mkii pe' ƚ'ajits. Qa pe' ƚoi qa' naqsi'j qa' nenifi pe' ƚextsi'ij, qa pekhewe'ƚe ƚ'ajits qa' niwu'mji'ju'kii pa' fe't nite' yom.—\x * \xo 3:12 \xt Is 30:24; Mt 13:30; Mr 9:43,48; Lc 3:17\x*\fig Na'aj yaqsi'jji' ne'ej trigo.|src="HK00097B.TIF" size="col" ref="MAT 3.12" \fig* \s1 Pa' Juan qa yimpuujin pa' Jesús. \r (Marcos 1:9-11; Lucas 3:21-22) \p \v 13 Ha' Jesús ta'ƚii pa'aj ha' Galilea qa nametsju' ha' haqqi' Jordán, hikha' i'ni' pa'aj pa' Juan qe qa nimpuujin iye.\x * \xo 3:13 \xt Jn 1:31-34\x* \v 14 In i'nk'a pa'aj, pa' Juan nite' yisu'untax qu' nimpuujin ha' Jesús qa yittaxijets: —Yakha'tax yijat'ij qu' etsimpuujin. ¿Qa inhats'ek in ƚanamyii qu' k'empulijin?— \v 15 Qa yit'ij pa'aj ha' Jesús: —Inye'jƚu' qu' etsimpuujin qe les ƚe'wis qu' jintaqsiijkii week pa'qu' nisu'un na' Dios.— Ma' qa tek'eniju'ƚ pa'aj pa' Juan. \v 16 In yili'ij in yimpuujin qa ikik'uipha'm pa'aj ha' iweli', qa hik pa'aj qa qhofii na' wa'sji' qa yi'wen pa' Intata ƚeqe Espíritu hik ƚunye'jtax ofo' in te'nilit'etsju' qa i'nipji' pa'aj ha' Jesús.\x * \xo 3:16 \xt Mt 24:35; Lc 12:33; Hch 17:24; Ef 6:9; Ap 21:10; Is 11:2; Jn 1:32; Hch 7:56; 2P 1:17\x* \v 17 Ma' qa yepi'ye' pa' ewi'ƚ wit'ax nokesiipha'm na' wa's qa yit'ij pa'aj: —Hane'en hik ha'ne yaa'sija qi in hisu'un qi in tsi'sinheti'mkii.—\x * \xo 3:17 \xt Sal 2:7; Is 42:1; Lc 9:35; Jn 12:28\x* \c 4 \s1 Pa' inwo'met qa' yijaajintax pa' Jesús. \r (Marcos 1:12-13; Lucas 4:1-13) \p \v 1 Qa aje'eƚ pa' Espíritu Santo qa yeka'xii ha' Jesús pa' ham i'ni'i' qu' nijaajin pa' inwo'met.\x * \xo 4:1 \xt Jos 15:61; Jue 1:16; Jn 1:6-7; Stg 1:14\x* \v 2 Ham tuje' pa'aj yamijets cuarenta (40) neƚuts qa cuarenta (40) najai iye. Ma' qa i'nk'aƚe yoksi'wen in iyipkun pa'aj.\x * \xo 4:2 \xt Ex 34:28; 1R 19:8; Jn 9:4\x* \v 3 Pa' inwo'met qa nekets pa'aj qu' nijaajin, qa yit'ijets pa'aj: —Qu' yijaayi'ija qu' o' Dios ƚa'se' qa' it'ijets ene' utel qu' pani'ij.—\x * \xo 4:3 \xt Mr 3:11; 5:7; Lc 1:35; 4:41; Jn 1:34,49; Hch 9:20\x* \v 4 Qa yeku'ƚ pa'aj ha' Jesús: \qt —Ke' we'nika'ajji' yit'ij: “Nite' ewi'ƚƚe pa'qu' pane qu' niƚin pa'qu' jukhewe', qe ke' week ƚe'lijei na' Dios yiƚin iye pa'qu' jukhewe'.”—\qt*\rq (Dt 8:3)\rq* \v 5 Ma' qa pa' inwo'met qa yeka'xii pa'aj na' witset Jerusalén. Qa yeka'xiipha'm pa'aj ƚesinje'eipha'm ne' qi witlijtsitjii, qa yit'ijets pa'aj:\x * \xo 4:5 \xt Neh 11:1,18; Dn 9:24; Mt 27:53\x* \v 6 —Qu' yijaayi'ija qu' o' Dios ƚa'se', ilit'iiju' qe ke' we'nika'ajji' yit'ij iye: \qt “Qa' nenukinju' ne' ƚaqa angelits qa' nejeƚ ewets. Qa pe' ƚokoyei qa' net'eku'm e' hats'inha qa'nte' neqfe'metene' ne' utel ne' ef'iyei.”—\qt*\rq (Sal 91:11,12)\rq*\x * \xo 4:6 \xt Gn 16:7; Mt 13:49; Lc 1:11; Hch 5:19; Ap 14:6; 1P 2:8\x* \v 7 Qa yeku'ƚ iye pa'aj ha' Jesús qa' yit'ij: —Yit'ij iye ke' Dios ƚe'lijei: \qt “Hasu'uj ijaajin pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios.”—\qt*\rq (Dt 6:16)\rq*\x * \xo 4:7 \xt 1S 7:3; 1Cr 21:1\x* \v 8 Qa ewi'ƚij iye pa'aj pa' inwo'met qa yeka'xii iye pe' ewi'ƚ qipha'm utek ma' qa yethinij pe' week witsetits in week yiwq'axin pe' ƚewekwekits. \v 9 Qa yit'ijets: —Week qu' k'eƚisij enewe'en qu' monokok'enyifi qa' iyinyii.— \v 10 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Yape iƚun inwo'met. Qe ke' we'nika'ajji' Dios ƚe'lijei yit'ij: \qt “Iyinii pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios. Ewi'ƚƚe qu' aqsiijkii pa'qu' nit'ij.”—\qt*\rq (Dt 10:20)\rq*\x * \xo 4:10 \xt Dt 6:13; 1Cr 21:1\x* \v 11 Ma' qa pa' inwo'met qa ikik'ui pa'aj ha' Jesús. Qa namets pe' angelits qa t'ifti'ts'ets pa'aj.\x * \xo 4:11 \xt Mt 26:53; Lc 22:43; He 1:14\x* \s1 Jesús qa' i'nq'ijatsheni' pa' sehe' Galilea. \r (Marcos 1:14-15; Lucas 4:14-15) \p \v 12 In i'ye'ej pa'aj ha' Jesús in i'nifi pe' witq'opheƚitjii pa' Juan, qa ik pa'aj qa yamii ha' sehe' Galilea.\x * \xo 4:12 \xt Mt 14:3; Lc 3:20; Jn 3:24; 1:43; 2:11\x* \v 13 Qa nite'ƚe amani' ha' witset Nazaret qa ikii qu' na'ni' ha' witset Capernaum meti'm ha' ƚotkoyek ke' kaƚi' te'weyij hekhewe' sehel Zabulón qa Neftalí.\x * \xo 4:13 \xt Mr 1:21; 2:1; Lc 4:23; Jn 2:12; 4:46\x* \v 14 Aka'an in ƚunye'jkii qe qa' nasiinik'iha pa' ƚ'anye'j pa'aj pa' profeta'ik'i Isaías in yit'ij: \v 15 \qt —Sehe' Zabulón qa sehe' Neftalí, ikji'teje'm na' wit'ikheyi'j yamiiju' na' qi iweli' neƚu'uju'ƚ te'weyi'mii na' haqqi' Jordán. Sehe' Galilea i'ni' ne' olots nite' Judiol.\qt*\x * \xo 4:15 \xt Is 42:7; Lc 2:32\x* \v 16 \qt Ne' tetseti'yi' i'ntaxji'teje'm na' qi nookii hane'ej qa yi'wen na' qi na'lkii. Qa nekhewe' i'ntaxji'teje'm na' ƚeq'eneƚeya'x na' witwamhi' qa naliti'pji' pa' qi na'lkii.—\qt*\rq (Is 9:1,2)\rq* \v 17 Qa hik pa'aj i'nk'aƚe we'nq'ijatshen ha' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Ili'iƚij pe' uƚ'ets in ƚaqsi'ji'ƚijkii qe na' tenek'enheiji' na' Dios hats met ma' qa' hats na'nju'.—\x * \xo 4:17 \xt Mt 3:2; 5:3,10,19-20; 7:21; 8:11; Mr 1:14\x* \s1 Jesús qa taya'yets pe' ikwetju'ƚ (4) eq'ehemkinhets. \r (Marcos 1:16-20; Lucas 5:1-11) \p \v 18 Ha' Jesús qa ikik'iju' pa'aj ha' ƚotkoyek ke' kaƚi' Galilea qa yi'wen pa'aj he' wetsjuk witjefeye'k. Ewi'ƚ ha' ƚii Simón, qa ƚii iye Pedro qa hakhap iye qa ƚii Andrés. Enewe'en mexe teq'ehemkiiju' pa'aj qe hik aka' ƚ'ithayijkit ek.\x * \xo 4:18 \xt Jn 1:40-42; Mt 15:29; Mr 7:31; Jn 6:1\x* \v 19 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Atsjayani'ƚ, qa k'eƚisiƚij qu' mowo'oƚii ene' jukhew qu' hik ƚunye'je' in ƚeq'ehemkiyiƚju'.— \v 20 Qa aje'eƚ nejet pa'aj pe' ƚeq'ehemkil qa yijayan pa'aj. \v 21 Qa pa' ha'niiji'in qa yi'wen iye pa'aj hekhewep witjefeye'k iye ƚelits ha' Zebedeo ƚiyits, Jacobo (Santiago) qa ha' Juan. I'nji' pa'aj pe' ƚenhitjii tokoyei ƚasi' weeki'ƚ ha' ƚatata, yitiƚ pa'aj pe' ƚeq'ehemkil. Ha' Jesús qa taya'yiiji' iye pa'aj. \v 22 Hekhewe'en qa aje'eƚ yiwejini' pa'aj pe' ƚenhitjii tokoyei ƚasi' qa yiwejini' iye ha' ƚatata, ma' qa yijayan iye pa'aj. \s1 Jesús qa yijatshen pe' olots jukhew. \r (Lucas 6:17-19) \p \v 23 Ha' Jesús qa week yijalki'sik'i pa'aj ha' Galilea. Week pe' witlijtsitjiyits yamji'jets qa yijatshenji'ij qa nifelji'ij iye eke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pa' tenek'enheiji' pa' Dios, qa niƚinju'kii iye pe' pekhel ƚunyejeikii pe' ƚaja'metets qa pe' pekhel yaats'e'eju'kii.\x * \xo 4:23 \xt Mr 1:35-39; Lc 4:42-44; Mt 13:54; 24:14; Hch 10:38\x* \v 24 Ma' qa pa' ƚeniihe't pa'aj ha' Jesús qa weekij pa'aj ha' sehe' Siria, qa neka'xii week pe' pekhel ƚaatshenye'jeikii. Uja'x pe' qi wanqaats'eju', qa pe' i'nji' pe' inwo'metets, qa pe' akathenhets, qa pe' onqokits iye, qa week yaqsi'jju' niƚinju' ha' Jesús.\x * \xo 4:24 \xt Lc 2:2; Hch 15:23; Ga 1:21; Mt 8:16; 9:32; Mr 5:15; Jn 10:21\x* \v 25 Olootsija pa'aj pe' yijayan ha' Jesús pe' ta'ƚii ha' sehe' Galilea qa pe' ta'ƚii he' witsetits Decápolis qa na' Jerusalén qa pe' ta'ƚii iye ha' sehe' Judea qa pe' neƚu'uju'ƚ te'weyii na' ƚajaika' ai na' haqqi' Jordán.\x * \xo 4:25 \xt Mr 3:7; 5:20; Lc 6:17\x* \c 5 \s1 Jesús qa i'nq'ijatsheni' pe' utek ipji'. \p \v 1 In yi'wen pa'aj ha' Jesús in olots pe' jukhew qa efuts iye, qa ikik'ipha'm ke' utek qa hikha' qa i'niju'. Pe' yijatshen qa nekets pa'aj.\x * \xo 5:1 \xt Mr 3:13; Lc 9:28; Jn 6:3,15\x* \v 2 Ma' qa i'nq'ijatshen qa yit'ij pa'aj in iyet:\x * \xo 5:2 \xt Hch 8:35; 10:34; 18:14\x* \v 3 —Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' nit'ij ƚetets qu' ham ne'weju'ƚi'ij qu' hamitsi'im na' Intata, qe na' tenek'enheiji' na' Dios hats i'nji'teje'm.\x * \xo 5:3 \xt Is 57:15; 66:2; Mt 19:14; 25:34; Mr 10:14; Lc 6:20\x* \v 4 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' nikametetskii qa na' Dios qa' ne'nq'eletij qa' ni'sinheti'mkii iye.\x * \xo 5:4 \xt Is 61:2; Mt 11:29; 21:5; Jn 16:20; Ap 7:17\x* \v 5 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' netf'iljetsin nite' watpatunen iye qe ƚekhewel tisij hatse' na' sehe' na' Intata.\x * \xo 5:5 \xt Sal 37:11; Ro 4:13; Ap 21:7\x* \v 6 Ƚe'sitsi'mkii pekhewe' qu' nisu'unija qu' naqsiijkii pa' yatsathen qa na' Dios qa' ni'fenij.\x * \xo 5:6 \xt Is 55:1-2; Jn 4:14; 6:48; 7:37\x* \v 7 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' ne'nq'eletij pekhewepe' iye qa na' Intata qa' nenq'eletjiijek.\x * \xo 5:7 \xt Pr 11:17; Mt 18:33; Lc 6:36; 2Ti 1:16\x* \v 8 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' hats hamitse'ji' pe' ƚatawjets pe' ƚewuƚ'ets qe hats tetlijijju', qa' ni'wen hatse' na' Intata.\x * \xo 5:8 \xt Sal 24:4; He 12:14; 1Jn 3:2; Ap 22:4\x* \v 9 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' ni'sinhet wetju'ƚ pe'qu' na'nayu' wetju'ƚ qa' netitijiti'yijets qu' ƚelitse' na' Dios.\x * \xo 5:9 \xt Mt 5:45; Lc 6:35; Ro 8:14; Stg 3:18; 1Jn 3:1\x* \v 10 Ƚe'sitsi'mkii pe'qu' natawitjaxtii qe ta'ƚets in yatsathen qa tek'eenetsha na' Intata, qe ƚekhewel i'nji'teje'm nakha' tenek'enheiji' na' Dios.\x * \xo 5:10 \xt Mt 19:14; 25:34; Mr 10:14; Lc 6:20; 22:29\x* \v 11 Ƚe'sitsi'iƚ e'mkii qu' nit'iƚij ewets uƚ'axe' qa wekwek wi'tlijei uƚ'etsik'i qa nawitji'iƚ iye qa wotk'oniƚ'ejkii yit'ijets qu' uƚ'axe' pa'qu' aqsiiƚijkii, qe ta'ƚijupi' in ƚ'ek'eni'ƚ yiwetsha. \v 12 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkiiha qa' ƚe'sitsi'imkiiha iye pe' atawjetsi'ƚ qe na'l hatse' pa' qi ƚe'wis enisit'iƚ qu' amtaxi'ƚii na' wa's. Qe hik ƚunyejei iye ke' yojo profeta'ik'i in tawitjaxtii.—\x * \xo 5:12 \xt Mt 2:23; 2Ti 3:12; Mt 23:37; Hch 7:52; 1Ts 2:15\x* \s1 Witlepinek qa fetitjii. \r (Marcos 9:50; Lucas 14:34-35) \p \v 13 —Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ witlepinek ha'ne sehe' ipji'. Pa' witlepinek qu'nte' ek'eme'ye'ji' ¿pa'n ƚunye'j qu' ƚeke'ye' iye qu' ek'eme'ye'ji' iye? Ham ƚeke'ye'. Qa' netwumhitiiƚe' qa' not'otsipji'kii ene' jukhew. \v 14 Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ fetitjii nalitipji' ha'ne sehe' ipji'. Pa'qu' ewi'ƚƚe witset'e i'nipji' ƚesinje' pe'qu' qiye'pha'm utek qa nite' ƚeke' qu' nanat'inkii.\x * \xo 5:14 \xt Pr 4:18; Jn 8:12; Fil 2:15\x* \v 15 Ham pa'qu' ƚeqfenye'ji'ij qu' nene'ƚji' fetitjiye' qa' niyinji'ju' pe'qu' ti'najki'ye'. Les ƚeke' yijat'ij qe we'nenpha'm hats'inha qa week nalitipji' ne'ej i'ni' ƚetsi'.\x * \xo 5:15 \xt Jn 5:35; Ap 21:23; Mr 4:21; Lc 8:16; 11:33\x* \v 16 Qa ekheweli'ƚ aqsiiƚijkii hik ejunyejeyi'iƚ ne'ej fetitjii qe nalitipji' qa' nana'lkii qa' ni'wen ene' jukhew pa' ƚaqsiiƚijkii in ƚe'wis qa' nit'ijets: “Maa hayits qa ƚe'wisija pa' Ƚatata Dios i'ni' na' wa's.”—\x * \xo 5:16 \xt Mt 9:8; Jn 15:8; 1P 2:12\x* \s1 Jesús qa i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei. \p \v 17 —Hasu'uj umti'iƚ qu' natsamijetsju' qu' hiwu'm ke' ƚe'lijei na' Tata yika' ka' Moises'ik'i qa kekhewep iye yika' ke' profeta'ik'i. Nite' tsamijetsju' qu' hiwu'm, qe tsamijetsju' yijat'ij qe qa' nafits pa' yit'ij ekewe'en.\x * \xo 5:17 \xt Mt 7:12; Ro 3:31; 10:4; 13:8; Ga 3:24\x* \v 18 Qe yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets in mexe na'l na' wa's qa ha'ne sehe' qa nite' ƚeke' qu' ƚammise' pa'qu' hame' ekewe'en. Nite' ewiiƚe' pe'qu' witq'ikati'ye' qu' nawa'mik'i, ipƚu'ui qu' week nafits ekewe'en.\x * \xo 5:18 \xt Mt 11:11; 24:35; Lc 16:17; Stg 2:10\x* \v 19 Qa hik ta'ƚijupi' pakha' qu'nte' nisu'une' pa'qu' ewi'ƚe' yemjeetax pakha' les in nite' qitax ekewe' wenit'ij qu' jintaqsiijkii qa t'otsipji'kii, ma' qa hik aka' yijatshenij iye pekhewep, pakha'an qa' netitijitiyijets hatse' qu' les nite' qiye' qu' namtaxii na' tenek'enheiji' na' Intata na' wa'sji'. Qa pakha'ƚe qu' netk'enik'i qa yijatshenij iye pekhewep, ma' qa pakha'an qa' netitijitiyijets hatse' qu' les qiye' qu' namtaxii na' tenek'enheiji' na' Intata wa'sji'. \v 20 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets in nite' ƚeke' qu' uyi'ƚ ji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Intata qu' nite' les ani'iƚipji' qu' atsatheni'ƚ ne' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ne' fariseol iye.— \s1 Ne'ej uƚ'ets wetju'ƚ. \r (Lucas 12:57-59) \p \v 21 —Ekheweli'ƚ hats ƚ'impi'ye'eƚij ke' aqa'jteyi'ƚik'i in yit'ijets: \qt “Hasu'uj eqek'ui,\qt*\rq (Ex 20:13)\rq* qe pa'qu' netqek'ui qa' newetka'xetsji' pekhewe' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal) ma' qa' natfaakanhetiikii.”\x * \xo 5:21 \xt Dt 5:17; Mt 19:18; 23:31,35; Mr 10:19; Lc 18:20; Ro 13:9; Stg 2:11\x* \v 22 Qa Yakha'ƚe qa' hit'ijek, pakha' qu' na'nayu'um pa'qu' ƚejefeye' qa hats iftsaxets qu' newetka'xetsji' pekhewe' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal) ma' qa' natfaakanhetiikii. Qa pa'qu' nit'ijets pa'qu' ƚejefeye': “Ham e'wejuƚi'ij” qa hats iftsaxets qu' newetka'xetsji' pekhewe' qu' les qitse'ji' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal superior) ma' qa' natfaakanhetiikii. Qa pa'qu' nit'ijets ƚejefeye', “ƚujtsek na' qhuf” ma' qa hats iftsaxets qu' namii pa' fe't qi iftsax.\x * \xo 5:22 \xt Mt 18:9; Mr 9:43; Stg 3:6; 1Jn 3:15\x* \v 23 Qa hik ta'ƚijupi' qu' enqistineyutaxij pe'ye' na' Intata in hats ƚamii pa' ts'eewe'epji' t'ejuyets qu' ƚisij ma' qa' lemme' atawe'j in mexe uƚ'etsi'ƚ wetju'ƚ pa'qu' ejefeye' qa' hasu'uj ƚis eku'nij pa' ƚenqistineyutaxij na' Intata. \v 24 Ma' qa hik pakha'ƚe enejet eku'ni', qa' ma'aku'nii pa' ejefe. Qa qu' hats e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ iye, ma' qa hayitse' yijat'ij qu' ƚeke'ye' qu' ƚisij na' Intata pa' eqisit'ij. \v 25 Qu' nana'l pa'qu' nenektax ei qu' nonq'opheƚineyu'tax ej qa' ijayan qa' afaakate'yi'ƚ aje'eƚ qu' mexente' ami'iƚii pa'qu' jueze' ma' qa' e'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ hats'inha qa'nte' ami'iƚii pa' juez. Qe qu' ami'ƚii, qa pa' juez qa' neka'xiyek pa'qu' witq'opheƚitjii ƚeiƚe'ye' ma' qa' nophee'ƚija.\x * \xo 5:25 \xt Pr 25:8; Lc 12:58\x* \v 26 Yijaa'ija aka' hit'ij ewets, in nite' ƚ'atsji'ƚfik'i aje'eƚ ipƚu'ui qu' week ijanin.— \s1 Pa'qu' qapi'i' pekhepe' efuye'. \p \v 27 —Ekheweli'ƚ hats ƚ'impi'ye'eƚij in wenit'ijets iye: \qt “Hasu'uj ejtenij qu' a'qapi'i pekhepe' efuye' qu' hats ewhe'yei. Hasu'uj iye ejtenij qu' a'qapi'i pe'qu' hats nana'l ƚewhe'ye'ye'.”\qt*\rq (Ex 20:14)\rq*\x * \xo 5:27 \xt Dt 5:18\x* \v 28 Qa yakha' qa hit'iƚij ewetsek pa'qu' nejeƚju' efuye' qa yisu'untax qu' qapi'i' qu' nawitji, ma' qa hats hik ƚunye'j qu' nawitji qa ƚatawe'jƚeji' i'nji'.\x * \xo 5:28 \xt 2S 11:2; Job 31:1; Pr 6:25\x* \v 29 Ne' yiyayik'i oto' qu' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax qa' les ƚe'wis qu' enit'ijpha'm qa' iwu'm, itonii, qe les ƚe'wis qu' ewi'ƚe' pa'qu' hame' na' ese'n hats'inha qa'nte' week netwumhitiyeji'ju' pa' fe't qi iftsax.\x * \xo 5:29 \xt Mt 18:9; Mr 9:47; Mt 10:28; 23:15,33; Lc 12:5\x* \v 30 Na' yiya'yik'i okoi qu' hikna' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax qa' isa'xji' qa' iwu'm, itonii, qe les ƚe'wis qu' ewi'ƚe' pa'qu' hame' na' ese'n hats'inha qa'nte' week netwumhitiyeji'ju' pa' fe't qi iftsax.— \s1 Na'aj weqle. \r (Mateo 19:9; Marcos 10:11-12; Lucas 16:18) \p \v 31 —Ƚ'impi'ye'eƚij iye in wenit'ij: \qt “Pa'qu' neweqle qa' netisij pa'qu' ƚanfaakanek'e t'ejuyets qu' neweqle.”\qt*\rq (Dt 24:1,3)\rq*\x * \xo 5:31 \xt Jer 3:1; Mt 19:7; Mr 10:4\x* \v 32 Qa yakha' qa hit'iƚij ewetsek pa'qu' jukhewe' qu' niliƚi'ij pe'qu' ƚewhe'ye'ye' hamtax ta'ƚi'ijupi' nite' wo'taxiikii jukhewe' qa niweqleyu'ƚe. Ma' qa pa' jukhew qa hats hikpa' ta'ƚets in yaqsiijkii aka' witwuƚ'ax pe' efu, in wo'oikii iye pakhape' jukhewe'. Qa pa'qu' ƚewhe'ye'yi'ij pe'qu' iwhe'yele'ye' ma' qa hats yaqsiijkii iye aka' witwuƚ'ax (adulterio).—\x * \xo 5:32 \xt Mt 19:9; Mr 10:11; Lc 16:18; Ro 7:3; 1Co 7:11\x* \s1 Na'aj jiweniwjutsiqenij. \p \v 33 —Hats ƚ'impi'ye'eƚij iye in wenit'ij: \qt “Hasu'uj aqanƚekii qu' meniwjutsiqen, aqsiijkii yijat'ij pe' hats ƚeniwjutsiqeniji'm pa' Yatsat'ax'inij.”\qt*\rq (Dt 23:23)\rq*\x * \xo 5:33 \xt Lv 19:12; Nm 30:2; Dt 23:21; Mt 23:16\x* \v 34 Qa yakha' qa' hit'iƚij ewetsek iye. Hasu'uj meniwjutsiqeniji'm ene' wekwek qu' meniwjutsiqenij pe'ye', hasu'uj iye meniwjutsiqeniji'm na' wa's qe hik nakha' i'ni' na' ƚots'oji'la'x na' Dios.\x * \xo 5:34 \xt Sal 48:2; Is 66:1; Mt 23:22; Hch 7:49; Stg 5:12\x* \v 35 Hasu'uj iye ha'ne sehe' qe hik ha'ne ƚ'otshi'la'x. Hasu'uj iye na' Jerusalén qe hikna' \qt ƚetset na' qi Wittata.\qt*\rq (Sal 48:2)\rq* \v 36 Hasu'uj iye amets na' eiƚa' qe nite' ƚeke' qu' aqsiijkii qu' fo'yi'ik'i qa i'nƚi'i qu' no'yi'ik'i iye ewi'ƚe' ne' ewkujits. \v 37 Natsatheenija yijat'ij qu' iyet. It'ij, “ehe”, i'nƚi'i qu' it'ij “nite'”. Qa qu' i'tƚetaxij pekhewepe' iye, ma' qa hats ta'ƚets pa' uƚ'ax.—\x * \xo 5:37 \xt Mt 6:13; 13:19,38; Jn 17:15; 2Ts 3:3\x* \s1 Na'aj taqatjai. \r (Lucas 6:29-30) \p \v 38 —Ƚ'impi'ye'eƚij iye in wenit'ij: \qt “Pa'qu' nalan qu' nasinji' oto' qa' ilanji'ijji'ek ƚotoye'. Qa qu' nepƚetii ek'unheti'ye' qa' epƚetjiiyek ƚek'unheti'ye'.”\qt*\rq (Ex 21:24)\rq*\x * \xo 5:38 \xt Lv 24:20; Dt 19:21\x* \v 39 Qa yakha' qa hit'iƚij ewetsek qu' hasu'uj atja'yi'ƚiju'ƚ pa'qu' na'nayu'kii. Pa'qu' ƚunye'je' qu' nilanje'm ekuki' ne' yiya'yik'i qa' eq'eheyijets iye ni'khep.\x * \xo 5:39 \xt Ro 12:17; 1Co 6:7; 1P 3:9\x* \v 40 Qu' nana'l pa'qu' nanqawitjineyutax'ej qa wo'tk'oni'mkii pe'qu' wit'alheyeji' pa'qu' witset'e, qa neqitkamhiyu' ej pa'qu' uihitjiye' qa' ƚisij iye pa'qu' aqa sakuye'. \v 41 Qu' nana'l iye pa'qu' nekekinenijii ewi'ƚ kilometroye' pe'qu' ƚaqataye' qa' it'ij ju'f qu' wetsjuk kilometroye' pa'qu' ipƚu'yi'ijik'i. \v 42 Pa'qu' jukhewe' qu' niyinij ewets pe'ye' qa' ƚisij. Qa pa'qu' nanatkinheyu'uj ewets iye pe'ye' hasu'uj iyejini'm.—\x * \xo 5:42 \xt Dt 15:8; Lc 6:34\x* \s1 Isu'uni'ƚ pe' ejuihifetstaxi'ƚ. \r (Lucas 6:27-28,32-36) \p \v 43 —Hats ƚ'impi'ye'eƚij iye in wenit'ij iye: \qt “Isu'un pe' ejuwaikalija\qt*\rq (Lv 19:18)\rq* qa pe'qu' ejuihifetse' qa' utenija.”\x * \xo 5:43 \xt Dt 23:6; Lc 10:29\x* \v 44 Qa yakha' qa' hit'iƚij ewetsek, isu'uni'ƚ pe'qu' ejuihifetsi'iƚ. Iyini'ƚipji'kii yijat'ij pe'qu' uƚ'etsetaxik'ikii ƚe'lijeyi'iƚ ewetskii qa qi iye in nawitjitaxi'ƚ.\x * \xo 5:44 \xt Lc 6:27; 23:34; Hch 7:60; Ro 12:20; 1Co 4:12; 1P 2:23\x* \v 45 Qu' aqsiiƚijkii aka'an qa' hik ejunyejeyi'iƚ na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qe ƚakha' yaqsiijkii ne' junu' qa nekpha'm qa weekƚi'ij in nalitipji' pe' uƚ'ets qa pe' teik'unei iye. Qa nukinju' iye na'aj piƚei qa weekij iye pe' yatsathen qa pe' nite' yatsathen iye.\x * \xo 5:45 \xt Job 25:3; Mt 5:9; Lc 6:35; Hch 14:17\x* \v 46 Qu' uja'xe'ƚetax qu' isu'uni'ƚ pekhewe' qu' nesu'uni'ƚ ¿pa'n ƚii pa'qu' enisit'i'iƚipji'? Ham enisit'i'iƚipji'. ¿Me nite' hik aka' ƚunyejei ne' wo'ƚi'ii ƚ'astai yijaninkii wekwek in uja'xƚe in yisu'un pe' ƚejuwaikal? \v 47 Qu' uja'xe'ƚe qu' mewetfeliƚi'm pe'qu' ejefetsi'iƚipji' na' Intata, ¿me qa hats tujtseika' pa'qu' aqsiiƚijkii qu' ejunyejeyi'iƚ aka'an? ¿Me nite' hik aka' yaqsiijkii iye ne' nite' yijayan na' Dios?\x * \xo 5:47 \xt Mt 5:37; Mr 6:51; Jn 10:10; Ro 3:1; 2Co 9:1\x* \v 48 E'ƚe'sitsi'iƚha qa' hik ejunyejeyi'iƚ na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's in ƚe'wiisija.—\x * \xo 5:48 \xt Gn 17:1; Lv 19:2; Fil 3:15; Col 4:12; Stg 1:4; 1P 1:15\x* \c 6 \s1 Hasu'uj metetjunuti'ƚijkii. \p \v 1 —Hasu'uj qu' me'nethiniƚi'iƚijets pe'qu' jukhewe' qu' iftits'iƚijets pe'ye'. Qu' aqsiiƚijkii aka'an qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qa' ham neƚisi'iƚij.\x * \xo 6:1 \xt Mt 23:5; Lc 6:24\x* \v 2 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ƚisi'ƚij pe'ye' pe'qu' ham niwq'axine' hasu'uj pekhel enfeli'ƚji'kii qa' ifuyu'uƚik'i iye ne'ej foj qu' metetjunuti'ƚijkii, in ƚunyejeyek nekhewe' hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusitse' qa i'njiijifi ne' witlijtsitjiyifi qa ne' wit'ikheijeiji' iye, qe nekhewe'en yisu'unƚe qu' ni'wenij pe'qu' jukhewe' ma' qa ƚe'wis na'aj wenit'ijets. Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, aka'an in hik aka'ƚe pa' ƚenisit'ij nekhewe'en. \v 3 Qu' ƚisi'ƚij pe'ye' pe'qu' ham niwq'axine' hasu'uj ne'weni'ƚij pe'ye', hasu'uj iye ne'weni'ƚij pa'qu' qi ejuwaika'ye'taxi'ƚ, hik ƚunye'je' yijat'ij qu' nite' nenikfe'le'ets na' efeyi'j okoi pa' yaqsiijkii na' yiya'yik'i okoi, \v 4 hats'inha qa' ham nenikfe'le'ets, qa na' Atata in hikna' week yi'wen qa nikfe'lets iye na'aj tat'inhetiitaxkii qa' neƚisjiijek pe'ye'.—\x * \xo 6:4 \xt Jer 17:10; Lc 14:14; Col 3:23-24; He 4:13\x* \s1 Pa'n ƚunye'j qu' ji'niyin. \r (Lucas 11:2-4) \p \v 5 Ha' Jesús mexe iyet qa yit'ij iye: —Qu' iyini'ƚ hasu'uj ejunyejeyi'iƚiju'ƚ nekhewe' hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusitse', qe nekhewe'en yisu'un qu' ts'ap'ayi'ijifi qu' niyin ne' witlijtsitjiyitsifi qa hik ƚunyejei iye in yamii ne'ej ƚekfi'ii ne' wit'ikheijei qa iyin qe yisu'unƚe qu' ni'wenij ne'ej jukhew. Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, aka'an in hik aka'ƚe pa' ƚenisit'ij nekhewe'en.\x * \xo 6:5 \xt Mt 6:16; Mr 11:25; Lc 6:24; 18:11\x* \v 6 Qa akha'ƚe, qu' iyin uyifi pe'qu' etsi'ye' qa' it'onji' pa'qu' eqeji'ye'. Ma' qa' iyinii na' Atata ham ne'weni'ij qa ham nikfe'le'ets iye. Ma' qa na' Atata in hikna' week yi'wen qa nikfe'lets iye na'aj tat'inhetiitaxkii qa' neƚisjiijek pe'ye'.\x * \xo 6:6 \xt 2R 4:33; Is 26:20; Mt 6:18\x* \v 7 Qu' iyin hasu'uj qu' iyeketijipji'kii e'lijei ham wejuƚi'ij, in ƚunyejeyek ne' nite' nikfe'lets na' Intata qe ƚekhewel yumtitax qu' net'eku'miju'ƚ na' Intata in olotsij in iyetƚe.\x * \xo 6:7 \xt 1R 18:26; Ec 5:2\x* \v 8 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj ejunyejeyi'iƚiju'ƚ nekhewe'en, qe na' Atata'aƚ hayiits nikfe'lets in mexe nite' ƚ'iyintaxi'ƚijets pa'qu' hamitsi'iƚ e'm.\x * \xo 6:8 \xt Mt 9:12; Mr 2:17; Lc 5:31; 9:11; 10:42; Hch 2:45\x* \v 9 Aka' eqfenyejeyi'ƚij yijat'ij qu' iyini'ƚ: “Intata i'ni' na' wa's, neniwqinhetji'ha aka' qiji' ii.\x * \xo 6:9 \xt Lc 11:2; 1Co 7:14\x* \v 10 Yape enekju' qa enek'enhe'yipji' ha'ne sehe'. Yape aqsi'jijkii pa' ƚisu'un ma' qa hik ƚunye'je' na' wa'sji'.\x * \xo 6:10 \xt Sal 103:20; Mt 3:2; 4:17; 26:42; Lc 22:42; Hch 21:14\x* \v 11 Esƚisi'ƚij ha'ne neƚuji' pa'qu' hetuji'ƚ in ƚunye'jek week neƚuts.\x * \xo 6:11 \xt Pr 30:8; Ro 4:4; Ga 5:3\x* \v 12 Iwu'mi'ƚyik'ui pe' uƚ'ets haqsi'ji'ƚijkii in yijunyejeyi'ƚek in hiwejinƚi'iƚ qa hats ye'ƚe'sitsi'ƚ wetju'ƚ iye week nekhewe' uƚ'ax yaqsi'jtaxi'ƚ ye'mijkii. \v 13 Hasu'uj etswejinƚi'iƚij qu' netswumi'ƚju' pa' witaqjaajinkeye'j, itoni'ƚ ye'mii yijat'ij pa' inwo'met. Qe akha' ƚantsat'etsij pa' witnek'enheye'j, pa' witt'unha'x qa pa' witisa'x, qa nite' yili'ij qu' antsat'etsij ene' week ƚahatsiyij. Amén.”\x * \xo 6:13 \xt Mt 26:41; 1Co 10:13; 2P 2:9; Mt 5:37; Jn 17:15; 2Ts 3:3; 2Ti 4:18\x* \v 14 Qe qu' iwejinƚi'iƚ pekhewe qu' uƚ'ax pa'qu' naqsi'jtaxi'ƚ e'mijkii, qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qa' ham jeek ƚeqfenyejeyi'iƚ ej.\x * \xo 6:14 \xt Mr 11:25; Ef 4:32; Col 3:13\x* \v 15 Qa qu' ku'mƚi'iƚiju'ƚ ma' qa' aqatja'yi'ƚij pekhewepe', qa na' Atata'aƚ qa' nana'l jeek pa'qu' ƚeqfenyejeyi'iƚ ej.—\x * \xo 6:15 \xt Is 58:5; Mt 18:35; Stg 2:13\x* \s1 Qu' nite' jinteke'. \p \v 16 —Ekheweli'ƚ qu' aqsiiƚijkii qu'nte' eki'iƚ qe ƚowo'iƚii na' Intata. Na'ltax pa'qu' aqi'iƚ, nite'ƚe ƚetuji'ƚ. Hasu'uj mujumme'pha'm ne' ejusitsi'ƚ in ƚunye'jek kakha' yaqsiijkii nekhewe' hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusits, qe ƚekhewel watanalitij in nite' tek qa mujumpha'm ƚejusits qe yisu'unƚe qu' ni'wenij pekhewepe' jukhew in nite' tek. Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets aka'an qa hik aka' ƚenisit'ij. \v 17 Qa akha' qu'nte' eke' manaqsi'j metenelisju' iye qa' matanaxtapulij iye.\x * \xo 6:17 \xt Rt 3:3; 2S 12:20; Dn 10:3\x* \v 18 Hats'inha qa'nte' nenikfe'le'ets pekhewepe' in nite' ƚ'ek. Ewi'ƚƚe na' Atata qu' nenikfe'lets hik nakha' ham yi'wene'. Qa na' Atata in hikna' week yi'wen na'aj tat'inhetiitaxkii qa' neƚisjiijek pe'ye'.— \s1 Olotsini' yijat'ij ewekwekitse' na' wa'sji'. \r (Lucas 12:33-34) \p \v 19 —Hasu'uj olotsinipji' ewekwekitse' qa aq'astaye' iye ha'ne sehe' ipji' qe tuj ƚeiƚets qa ƚawa'mhits iye. Qa hik ha'ne iye ha'ne sehe' ipji' pe' ejtenhetsilets uyetsji'kii qa t'ejtenijkii.\x * \xo 6:19 \xt Pr 23:4; He 13:5\x* \v 20 Les ƚe'wis yijat'ij qu' olotsini' ewekwekitse' na' wa'sji'. Nite' tuj yijat'ij ƚeiƚets. Nite' ƚawa'mhits iye. Nite' ƚeke' iye qu' nuyetsji' pe'qu' ejtenhetsiletse' qa' net'ejtenijkii.\x * \xo 6:20 \xt Mt 19:21; 18:22; 1Ti 6:19\x* \v 21 Qe pa'qu' eni'ƚi' pe'qu' ewekwekitsi'iƚ qa' hik pakha' jeek qu' na'ni' pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii.— \s1 Ne' otoi hik nekhewe' ƚefetitjii na' ese'n. \r (Lucas 11:34-36) \p \v 22 —Ne' otoi hik ƚunyejei qu' ƚefetitjiye' na' ese'n, qa hik ta'ƚijupi', ne' otoi qu' ƚe'sitse' qa' nana'ljiim kiyek na' ese'n. \v 23 Qa qu' uƚ'etse'ƚe ne' otoi qa' nooyejiimkiyek na' ese'n, qa hik ta'ƚijupi', pe' fetitjii i'ntax etji' qu' nite' netuje'ji', ¡maa hayits qa qi'ija qu' noo'ye'kii!—\x * \xo 6:23 \xt Mt 4:16; 8:12; 22:13; 25:30; 27:45\x* \s1 Pa' Dios qa eke' ƚ'astai. \r (Lucas 16:13) \p \v 24 —Nite' ƚeke' qu' wetsjuk'e pe'qu' patunitse' qu' net'ithayi'yi'm pa'qu' ewi'ƚ jukhewe'. Qe ewi'ƚ pa'qu' netk'enik'i ƚe'lijei qe yisu'un qa pakhap iye qa' nite' netk'enik'i ƚe'lijei qe yuten. Nite' ƚeke' qu' week aqa patunitsi'ij na' Dios qa eke' ƚ'astai.—\x * \xo 6:24 \xt Ga 1:10; Stg 4:4\x* \s1 Hasu'uj pa'qu' itawje'met'e'. \r (Lucas 12:22-31) \p \v 25 —Qa hik ta'ƚijupi' hane'ej qu' hit'iƚij ewets hasu'uj natawje'meteni'ƚ qu' ham aqi'iƚ i'nƚi'i pa'qu' iya'aƚji' qa i'nƚi'i iye qu' ham eqhinatayi'iƚ. ¿Me nite' les t'anipji' in mexe i'ƚiyi'ƚ pa'qu' aqi'iƚ? ¿Qa me nite' les t'anipji' iye ne' esenitsi'ƚ pe'qu' eqhinatayi'iƚ?\x * \xo 6:25 \xt Lc 10:41; Fil 4:6; 1P 5:7\x* \v 26 Jeƚ qeku'ni'ƚju' ne' na'ya'kii junatai. Nite' we'nq'en. Nite' nifte'ji' pe'qu' ƚeqeye'. Nite' yaqsi'j iye pe'qu' nenifte'ji' ƚeqei. Qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's hikna' tisijkii pe' ƚaqats. ¿Me nite' ekheweli'ƚ les ƚ'ani'ƚi'pji' ne' junatai?\x * \xo 6:26 \xt Job 38:41; Sal 147:9; Mt 10:29-31\x* \v 27 ¿Ƚekpa' ekheweli'ƚ qu' nata'ƚets in yitawje'meten pa'qu' ƚiƚa'xe' ma' qa' ƚeke'ye' qu' naqsiijkii qu' les nijetin eku'nij iye? \v 28 ¿Qa inhats'ek in natawje'meteni'ƚ qu' ham eqhinatayi'iƚ? Jeƚi'ƚju' ne' ƚop'om ta'ƚi' na' ƚ'ejinqa'wet in nite' t'ithayiitax qa nite' taftiƚintax iye. \v 29 Qa hit'iƚij ewets ka' wittata'ak'i Salomón in qitax in yiwq'axin ke' wekwek in wanaqsi'jtaxija nite' ƚunye'jiju'ƚ ne' ƚop'om. Qe ne' ƚop'om les qi in ƚe'sits wikfi'.\x * \xo 6:29 \xt 1R 10:4-7; Mt 8:26; 14:31; 16:8\x* \v 30 Qa na' Dios in qi in ƚe'wis pa' ƚeqjunyejeyij enewe' uje' qu' nonoxp'onhetji qa' lomomeji' hane'ej na'l jup'elket ta'ƚi' na' ƚ'ejinqa'wet, ¿me qa nite' les qi qu' ne'feni'ƚ? Hayits qa ƚeqekuteetsi'ƚkii jukhew, efuts na' Intata. \v 31 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj natawje'meteni'ƚ qu' it'iƚij: “Peijat'ij, ¿ƚekpa' qu' jinteƚuj?” I'nƚi'i qu' it'iƚij: “¿Ƚekpa' qu' ji'niyaji'?” Qa i'nƚi'i qu' it'iƚij: “¿ƚekpa' qu' jiteqhinataji'?” \v 32 Week ekewe'en qi yitawje'meten ne' nite' nikfe'lets na' Intata, qa ekheweli'ƚ na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's, ƚakha' hats nikfe'lets in nite' ƚisu'untaxi'ƚ qu' hamitsi'iƚ ejup week ekewe'en. \v 33 Qa lesƚe ƚe'wis qu' nojo qu' mowo'oi na' tenek'enheiji' na' Dios qa qu' aqsiijkii iye pa' yatsathen in ƚunye'jek pa' yisu'un qu' eqfenyejeyi'iƚ ewek. Ma' qa' hayitse' qa' esti'yij week ekewe' wekwek.\x * \xo 6:33 \xt Mr 1:15; Hch 20:25; Mt 27:19; Lc 7:29; 23:41,47; Jn 5:30; 17:25; Hch 3:14; 1R 3:13; Mt 19:28; Mr 10:29; Lc 18:29; 1Ti 4:8\x* \v 34 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj natawje'meten pakhap neƚuiyeji', qe pakhape' neƚu na'l iye pe'qu' natawje'meten. Week ene' neƚutsji' yeqet'etsij wetju'ƚkii pe' wekwek qu' natawje'meten.—\x * \xo 6:34 \xt Mt 6:25; Lc 10:41; Fil 4:6; 1P 5:7\x* \c 7 \s1 Hasu'uj ejefitki pekhewepe'. \r (Lucas 6:37-38,41-42) \p \v 1 —Hasu'uj ejefitkii pe'ye' hats'inha qa' ham jeek nenit'i'ij ewets.\x * \xo 7:1 \xt Mr 4:24-25\x* \v 2 Qe qu' ejefitkii pe'ye' qa hik ƚunye'je' iye qu' nejefitji'ijkiyek pakhape'. Qa pa' equk'e'ejji' pa' ejifeta'x qa' hik pakha' jeek iye qu' ƚuk'eyeji' pa'qu' netpil epji'.\x * \xo 7:2 \xt Mr 4:24; Ro 2:1; 14:10; Stg 2:13\x* \v 3 ¿Qa inhats'ek in ƚejeƚju' na' jup'el ƚa's i'nji' ne' ƚoto' na' ejefe qa akha' qa nite' ƚewetjeƚ in i'nji' ne' oto' na' qi'ik'i najak?\x * \xo 7:3 \xt Lc 6:41; Jn 8:7-9\x* \v 4 ¿Pa'n ƚunye'j qu' it'ijets pa'qu' ejefeye': “Etswejinij qu' hiwu'm ek'ui na' i'nji' ne' oto' jup'el ƚa's,” in akha' iye les qi'ik'i na' najak i'nji' ne' oto'? \v 5 ¡E'jtitsax hik ejunye'j qu' wetsjuk'e ejusitse'! Ojo'oj yijat'ij qu' iwu'm na' qi'ik'i najak i'nji' ne' oto'. Hats'inha qa' i'wenetsju' yijat'ij qu' iwu'mik'ui na' jup'el ƚa's i'nji' ne' ƚoto' na' ejefe. \v 6 Hasu'uj ƚisi'ƚij eke' ta'ƚets na' Dios nekhewe' jukhew hik ƚunyejei nunajits. Hasu'uj iye ƚisi'ƚij eke' qi ƚe'sits hik ƚunyejei ute na'lje'mkii (perlas) nekhewe' jukhew hik ƚunyejei tafitets, qe i'nƚi'i qu' not'otsƚi'ipji'kii ma' qa nente'nilit ewets qa' newu'mju'.—\x * \xo 7:6 \xt Pr 9:7-8; 23:9; Mt 15:26\x* \s1 Iyinets qa' esti'yij. \r (Lucas 11:9-13; 6:31) \p \v 7 —Iyini'ƚets qa neƚisi'ƚij na' Dios. Mowo'oƚiikii qa' i'weni'ƚ. Ilani'ƚetskii na' ƚeji' qa' nenit'iƚij e'mii qhof.\x * \xo 7:7 \xt Mt 18:22; Mr 11:24; Jn 14:13-14; 15:7; 16:24; Stg 1:5; 1Jn 3:22; 5:14\x* \v 8 Qe na'aj iyinkii qa testii. Qa na'aj wo'oikii qa yi'wen. Qa na'aj yilanetskii na'aj ƚeji' qa wenit'iji'mii qhof.\x * \xo 7:8 \xt Pr 8:17; Is 55:6; Jer 29:12-13\x* \v 9 ¿Pa'n ƚii ekheweli'ƚ pa'qu' netisij pe'qu' uteye' pa'qu' ƚa'se' in iyintaxijets pane'? \v 10 Qa qu' niyintaxijets sehetse', ¿me qa' netisij pa'qu' q'oiq'oye'? \v 11 In ekheweli'ƚ in qitax pe' ewuƚ'etsi'ƚ, ƚa'mek qa ƚe'niyayi'ƚij in ƚetisi'ƚijkii pe' ƚe'sits pe' elitsi'iƚ, qa na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's qa' les qu' qiye' qu' niya'yij qu' neƚisi'ƚij pe' ƚe'sits wekwek qu' iyini'ƚijetskii.\x * \xo 7:11 \xt Gn 6:5; 8:21\x* \v 12 Qa hik ta'ƚijupi' week pa'qu' isu'uni'ƚ qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii pekhewepe', qa' hik pakha' qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii, qe hik aka' yit'ij ke' yika'ajji' ka' Moises'ik'i qa kekhewe' iye profetas.—\x * \xo 7:12 \xt Mt 22:40; Lc 6:31; Ro 13:8; Ga 5:14\x* \s1 Pe' wetsjuk ƚejil qa wetsjuk iye wit'ikheijei. \r (Lucas 13:24) \p \v 13 —Uyi'ƚii na' ƚeji' epk'iyit, qe na' epk'etsaxii ƚeji' qa epk'etsaxik'i iye na' wit'ikheyi'j yamii na' fe't qi iftsax qa olots ne' ikik'i nakha'an,\x * \xo 7:13 \xt Mt 26:8; Mr 14:4; Jn 17:12; Hch 8:20; Ro 9:22; Fil 1:28\x* \v 14 qa nakha' ƚeji' epk'iyit'ii qa epk'iyit'ik'i iye na' wit'ikheyi'j yamii na' witiƚa'x, qa nite' olots ne' yi'wen qa uyii.— \s1 Wowol wotjonketik'i kots'etets. \r (Lucas 6:43-44) \p \v 15 —Jeƚi'ƚiju'ƚ pe' ejtitsits yit'ijets qu' profetaye'. Pekhewe'en in nami'ƚ ei wotjonketik'i kots'etets, qa pakha'ƚe te'weiju' qa wowolija qa qi in nowe'ƚ.\x * \xo 7:15 \xt Mt 24:11,24; Mr 13:22; Lc 6:26; Hch 13:6; 2P 2:1; Mt 9:36; 10:6,16; 12:11-12; 15:24; 18:12-13; Mi 3:5; 2Ti 3:5; Ez 22:27; Jn 10:12; Hch 20:29\x* \v 16 Pe'qu' ƚeye' hikpe' qu' nata'ƚets qu' enikfe'li'ƚij. ¿Me ƚeke' qu' nata'ƚets pe'qu' uwaye' ne'ej tii, i'nƚi'i ne'ej higo qu' nata'ƚets ne'ej extuweƚku'k?\x * \xo 7:16 \xt Pr 11:30; Mt 12:33; Jn 4:36; Stg 3:12; Mt 13:7; He 6:8\x* \v 17 Qa hik ƚunye'j ne' week najkakui ƚe'sits qa ƚe'sitsjeek ƚei, qa ne' uƚ'ets najkakui qa uƚ'etsjeek ƚei. \v 18 Ne'ej najkak ƚe'wis nite' ƚeke' qu' uƚ'etse' pe'qu' ƚeye', qa nite' ƚeke' iye ne' najkak uƚ'ax qu' ƚe'sitse' pe'qu' ƚeye'. \v 19 Week ne'ej najkakui uƚ'ets ƚei qa wetfekinik'i qa tewumhitiiji'ju'kii na'aj fe't.\x * \xo 7:19 \xt Jer 11:19; Mt 3:10; Lc 3:9; 13:7; Jn 15:2; Jud 12\x* \v 20 Aka'an hik aka' qu' menikfeliti'ƚets qa' enikfe'li'ƚij pa'n ƚunyejei pekhewe'en.—\x * \xo 7:20 \xt Mt 7:16; 12:33; Lc 6:44; Stg 3:12\x* \s1 Nite' week qu' namiipha'm na' wa's. \r (Lucas 13:25-27) \p \v 21 —Nite' week pe'qu' ni'ttaxij yiwets: “Yatsat'axyij, Yatsat'axyij” qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Tata wa'sji', qe uja'xƚe yijat'ij pe'qu' naqsi'jijkiiha pa'qu' nisu'un na' Tata wa'sji' qa' hikpe' qu' namiipha'm.\x * \xo 7:21 \xt Mt 3:2; 18:3; Mr 9:43; Sal 143:10; Pr 16:9; Mt 12:50; Ga 1:4; Ef 1:9; 1Jn 2:17; Os 8:2; Mt 25:11; Lc 6:46; Ro 2:13; Stg 1:22\x* \v 22 Qu' namtaxets hatse' pa' neƚuji' olots pe'qu' ni'ttaxij yiwets: “Yatsat'axyij, Yatsat'axyij, yekheweli'ƚ hit'iƚij ka' ii, qa hik kakha' iye hit'iƚiji' in hukini'ƚfik'ikii pe' inwo'metets. Qa hik kakha' iye ka' ii hit'iƚij qa' haqsiiƚijkii ke' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.”\x * \xo 7:22 \xt Mr 3:15; Ap 9:20; 18:2; Nm 24:4; Mt 10:15; Jn 11:51; 1Co 13:2\x* \v 23 Ma' qa' hit'ijets hatse': “Nite' hayiits qu' netsikfe'li'ƚ ewets. \qt ¡Me'nitoni'ƚ ye'mii ekheweli'ƚ qi in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax!”—\qt*\rq (Sal 6:8)\rq*\x * \xo 7:23 \xt Sal 5:5; Mt 25:12,41\x* \s1 Pe' wititsi' wettsupini'ju' pe' qi ute ipji'. \r (Marcos 1:22; Lucas 6:47-49) \p \v 24 —Pa'qu' nespi'ye' qa' naqsiijkii ekewe' hit'ij qa' hik ƚunye'je' pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' yiyaiƚewek in yitsupinju' pe'qu' ƚetsi'ye' qa yenipji' ne'ej qi ute.\x * \xo 7:24 \xt Stg 1:22-25; Mt 12:36; Mr 4:14; 8:21; Jn 1:1; 2:22\x* \v 25 Qa in namtax pa'qu' qi piƚeye' qa mulpha'mkii iye pe' lejtits qa t'unijik'i iye qa yeqsilanje'mkii pe' wititsi', qa nite'ƚe niwu'mju' qe wetsupini'ju' pe' ute ipji'. \v 26 Qa week pakha' qu' hats nespi'ye'tax qa nite'ƚe tek'enik'i ekewe' hit'ij qa hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚe' jukhewe' nite' yiyaiƚewek, walxa'l iye, yaqsi'jtaxijkii pe'qu' ƚetsi'ye' qa yenƚi'i na'aj isa'xipji'. \v 27 Ma' qa in nam pa'qu' qi piƚeye' qa mulpha'mkii iye pe' lejtits qa t'unijik'i iye qa yeqsilanje'mkii pe' wititsi', ma' qa nopƚetju', qa haamija pa'qu' amane'.— \v 28 Ha' Jesús in yili'ij pa'aj in iyet, qa pe' jukhew qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii,\x * \xo 7:28 \xt Mt 11:1; 13:53; 19:1; 26:1; 13:54; 22:23; Mr 1:22; 6:2; 11:18; Lc 4:32; Jn 7:46\x* \v 29 qe in i'nq'ijatshen hik ƚunye'j pa'qu' qi qu' netnek'enhei, qa nite' ƚunyejei he' i'nq'ijatshentaxij ke' Moisés ƚe'lijei. \c 8 \s1 Jesús qa yiƚin pa' ewi'ƚ i'nij pa' witja'me't lepra. \r (Marcos 1:40-45; Lucas 5:12-16) \p \v 1 In tepilik'uiju' pa'aj ha' Jesús ke' utek qa olootsija pa'aj pe' nijayan.\x * \xo 8:1 \xt Mt 5:1; Lc 3:7\x* \v 2 Qa nekets pa'aj pa' ewi'ƚ qi wanqaats'e' i'nij kakha' witja'me't ƚii lepra, ƚoq'oqkii pa' ƚ'ajik'i, qa wonokok'eni'ju' pa'aj ƚ'ejuyi'jii ha' Jesús, qa yit'ij: —Yatsat'axyij, qu' isu'un qa' ƚeke'ye' qu' etsiƚin wat'ij.—\x * \xo 8:2 \xt Mt 9:18; 15:25; 18:26; 20:20; Jn 9:38; Hch 10:25\x* \v 3 Qa ha' Jesús qa t'eku'mets pa'aj, qa yit'ijets: —Ehe, hisu'un qa' k'eƚin hane'ej.— In yit'ijets aka'an pa' wanqaats'e' qa aje'eƚ naxpa'lij pa' ƚaja'me'ttax. \v 4 Ha' Jesús qa yit'ijets iye pa'aj: —Menikfelitetsha aka' qu' hit'ij ewets, hasu'uj enfel eku'ni'm pe'ye' in hats ƚanaxpa'l. Maƚe qa' me'nethinii hakha' pa'i ne' witlijtsitjii qa' eyijii pa'qu' eqisit'i'ij na' Dios (ofrenda), in ƚ'anye'jek ka' inaqyaji'ij ka' Moises'ik'i, hats'inha qu' week nenikfe'lets in hats ƚanaxpa'lij ka' aja'me'ttax.—\x * \xo 8:4 \xt Mt 9:30; 17:9; Mr 5:43; 7:36; 8:30; Lv 14:3-4,10; Lc 5:14; 17:14\x* \s1 Jesús qa yiƚin pa' ƚeqejkunenek pa' ewi'ƚ tenek'enheyipji' pe' oq'opheƚinetsilets Roma ƚeiƚe'. \r (Lucas 7:1-10) \p \v 5 In uiji'teje'm pa'aj ha' Jesús ha' witset Capernaum qa pa' ewi'ƚ centurión\f + \fr 8:5 \ft Centurión ikji', tenek'enhe'yipji' ek pe' cien (100) oq'opheƚinetsilets, Roma ƚeiƚe'.\f* qa nekets pa'aj qa iyinijets,\x * \xo 8:5 \xt Jn 4:46-54\x* \v 6 qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ha' yeqejkunene'k ke' yitsi'ii qi in wanqaats'e', nite' p'e's iye.— \v 7 Ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Tsamƚi'iyek qa' hiƚin.— \v 8 Qa pa' centurión qa yeku'ƚ: —Yatsat'axyij, nite' ye'weju'ƚ eju'ƚ qu' uyifi ke' yitsi' qe ewi'ƚƚe yijat'ij pa'qu' it'ij ma' qa' hats nit'unhet ha' yeqejkunenek.\x * \xo 8:8 \xt Sal 107:20; Lc 15:19,21\x* \v 9 Qe yakha' iye na'l pe' te'weiyik'uipha'm qa yakha' iye na'l ye'm iye ne' oq'opheƚinetsilets in heinek'enhe'yipji'. Qe hiyaji'ets na'aj ewi'ƚ nekhewe'en qu' nak, qa ik. Qa nikhapij qe hiyaji'ets qu' nenekmet, qa nekmet. Qa ha' yeqejkunene'k qe hiyaji'ijets na'aj wekwek qu' nithayiki qa yithayiki.— \v 10 In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an ha' Jesús qa qi in yitjuƚaxijpha'm pa'aj. Qa yit'ijji'ju' pekhewe' yijayanik'ikii: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, week enewe' Israel ƚeiƚets ham pa'qu' hi'wen qu' hik ƚunye'je' in nite' inqeku' ha'ne jukhew. \v 11 Yakha' hit'iƚij ewets in olots hatse' pe'qu' nata'ƚji' na' neƚu'uju'ƚ qa pe'qu' tefe nata'ƚji' iye qa' na'nijupju'kii qa' ƚekufeye ka' Abraham'ik'i qa ka' Isaac'ik'i qa ka' Jacob'ik'i iye ha'ne wa'sji'pha'm tenek'enheiji' na' Intata.\x * \xo 8:11 \xt Is 49:12; 59:19; Mr 1:11; Lc 13:29; Ef 3:6\x* \v 12 Qa nekhewe'ƚe te'nekumhiitaxiiji' qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Intata qa' netwu'mhitii ji'teje'mkii na' i'nfik'i qi in noo'kiiha qa' hikna' qu' qi qu' napi'ju'kii qa' qi qu' nat'aiji' ƚek'unhetii.— \v 13 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj pa' centurión: —Yape mapilii pe' etsi', qa aka' hats ƚunye'j in nite' ƚeqeku'uk'i qa' hik aka' qu' ƚunye'je'.— Qa pa' witqejkunenek qa hik pakhaa'ijha in hamiikii pa' ƚaatshektax.\x * \xo 8:13 \xt Mt 9:22,29; Jn 4:53\x* \s1 Jesús qa yit'unhet pe' Pedro ƚeqewketi'. \r (Marcos 1:29-31; Lucas 4:38-39) \p \v 14 Ha' Jesús qa yamii pa'aj ke' ƚetsi' ha' Pedro qa yi'wen pa'aj ke' ƚeqewketi' in nite' niipha'm qe qi in iwilhan. \v 15 Qa t'eku'mi' pa'aj pa' ƚokoi qa hik pakhaa'ijha pa'aj qa ikik'uifik'i pa' witwilhat. Ma' qa niipha'm qa t'unkii, ma' qa yejeƚets qa yithayiki'im iye pe' wekwek. \s1 Jesús qa niƚinju' pe' olots wanqaats'eju'. \r (Marcos 1:32-34; Lucas 4:40-41) \p \v 16 Qa in hats uiju' pa'aj pe' junu' ha' Jesús qa tetka'xii pe' olots jukhew qa efutsji'kii i'nji' pe' inwo'metets. Ma' qa ƚe'lijeiƚe pe' yitjiijets in yukinfik'ikii pe' inwo'metets. Qa niƚinju' iye pe' week wanqaats'etaxju'.\x * \xo 8:16 \xt Mr 3:15; 1Ti 4:1; 1Jn 4:1; Mt 4:24; 8:33; Hch 19:12\x* \v 17 Aka'an in hats yaqsiijkii pa'aj, qe qa' nasiinik'iha pa' hats nifel pa'aj tooxik'i pa' profeta'ik'i Isaías in yit'ij: \qt —Ƚakha' t'eku'mi' pe' inawtshei qa yeka'x iye pe' inja'metets.—\qt*\rq (Is 53:4)\rq*\x * \xo 8:17 \xt Mt 1:22\x* \s1 Pakha' jutsitax ƚunye'j qu' jintajayan pa' Jesús. \r (Lucas 9:57-62) \p \v 18 Ha' Jesús in yi'wen pa'aj in olots pe' namii yeqewuk'un, qa yiyaji'ijets pa'aj he' ƚ'ijatshenhei qu' naki'ƚii ƚajaika' ke' kaƚi'.\x * \xo 8:18 \xt Mt 14:22; Mr 4:35; Lc 8:22; Jn 6:15-17\x* \v 19 Qa ewi'ƚ pa'aj pa' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekets ha' Jesús qa yit'ijets: —Maestro, tsaqjayankeyu'tax ej week pa'qu' maji'ijji'.— \v 20 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Ne' ejenelits na'l ne' ƚewjets qa ne' junatai qa na'l iye ne' ƚupits, qa ha'neƚe Ƚa's na' Jukhew qa ham pa'qu' na'wi'ju' ha'ne ƚeiƚa'.—\x * \xo 8:20 \xt Dn 7:14; Mt 9:6; 12:8; 13:41; Mr 8:31\x* \v 21 Qa pakhap iye pe' yijayanik'i qa yit'ijets iye: —Yatsat'axyij, ¿me ƚeke' qu' etswejinƚe eku'n qu' natsamii ha' tata qa heti'j eku'uk'ui hatse'?— \v 22 Qa yeku'ƚ pa'aj ha' Jesús qa yit'ij: —Atsjayan yijat'ij. Iwejinƚi'ij pekhewe' hik ƚunyejei qu' nawa'm qu' netijik'ui pe' naxju'.— \s1 Jesús qa yaq'ayinij pa' t'unik'i qa pa' iweli'. \r (Marcos 4:35-41; Lucas 8:22-25) \p \v 23 Ma' qa ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei iye qa t'ilitji'ju'kii pa'aj pe' qi'ik'i witinhitjii qa ikijteje'mkii.\x * \xo 8:23 \xt Jn 6:16-21; Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \v 24 Qa yamji'ju' pa'aj ƚeqewuk'u ke' kaƚi' qa aje'eƚ nam pa' qi t'unik'i iftsaxji' qa qitsik'i iye pe' ƚeqe t'uyuyuyits qa tsxiƚtsxiƚji'ju'kii pe' witinhitjii. Qa hakha'ƚe Jesús qa ima' pa'aj. \v 25 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nijt'otshenii pa'aj, qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ¡etsi'fen qeku'ni'ƚ wat'ij! ¡Hats ji'nuihiyu'!— \v 26 Qa yeku'ƚ pa'aj: —¿Inhats'ek in qi in ƚe'nijiwe'yi'ƚ? Hayits qa'nte' qitsi'ƚ e'm pa'nte' witqekuye'j.— In yit'ij aka'an ma' qa niipha'm pa'aj qa yaq'ayinij pa' t'unik'i qa pa' iweli' iye, ma' qa yili'ij aje'eƚ qa week ikesimen iye pa'aj. \x * \xo 8:26 \xt Sal 65:7; 89:9; 107:29; Mt 6:30; Lc 4:39\x* \v 27 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii pa'aj, qa yit'ijju': —¿Pa'n qu' ƚunyeeji'ija ha'ne jukhew in tek'enets iye aka' t'unik'i qa ha'ne iweli' iye?—\x * \xo 8:27 \xt Mr 1:27; Lc 5:9\x* \s1 Pa' sehe' ƚii Gadara i'ni' pekhewe' wetsjuk i'nji' pe' inwo'metets. \r (Marcos 5:1-20; Lucas 8:26-39) \p \v 28 In yamiiteje'm pa'aj ha' Jesús ha' ƚajaika' ke' kaƚi' ha' sehe' ƚii Gadara, ma' qa te'nilitfik'ikii pa'aj pe' wetsjuk jukhew i'nji' pe' inwo'metets ta'ƚets pa' nimeƚkuket qa nekets pa'aj pa' i'ni'. Pekhewe'en qi in iftsitsiju'ƚha pa'aj pa' ƚunyejei, ma' qa ham pa'qu' neneki'kii pakha' i'ni' pekhewe'en. \v 29 Qa tayai wetju'ƚ pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚanami'ƚyii Ƚaa'sija pa' Dios? ¿Me ƚanami'ƚyii qu' atsawtsheteni'ƚ in mexente' yamtaxets pa' ƚahats'ij?—\x * \xo 8:29 \xt Jue 11:12; 2S 16:10; Mr 1:24; Lc 4:34; Jn 2:4; Hch 8:7\x* \v 30 Ipƚulii pa'aj pa' i'ni' pe' olots tafitets taqakiyi'ju' pa' jup'elket. \v 31 Qa pe' inwo'metets qa iyinijets pa'aj ha' Jesús: —Qu' etswu'mi'ƚfik'i, qa etswejinƚi'iƚij qu' nek'uyiƚik'i ne' tafitets.— \v 32 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: —¡Ma'aƚfik'ikii!— Qa pe' inwo'metets qa ikik'uifik'ikii pa'aj pe' jukhew qa uijiteje'mkii pe' tafitets. Qa aje'eƚ pe' tafitetsik'i qa week wekuma'xik'iju'kii pa' koomojo' qa t'ilitji'ju'kii pa' iweli' qa naq'axijju'. \v 33 Pekhewe' yejeƚtax pa'aj pe' tafitetsik'i qa wekuma'xii pa'aj pa' witset qa nifelkii week pakha' ƚunye'jkii. Qa pa' ƚunyejeikii iye pekhewe' jukhew i'ntaxji' pe' inwo'metets. \v 34 Ma' qa week pa' witset qa nekii pa'aj pa' i'ni' ha' Jesús. Qa in yi'wen pa'aj qa iyinijets qu' nakik'ui iye pa' ƚeqe sehe' pekhewe'en.\x * \xo 8:34 \xt 1R 17:18; Lc 5:8; Hch 16:39\x* \c 9 \s1 Jesús qa yiƚin pa' ewi'ƚ onqok pa' witset'ii Capernaum. \r (Marcos 2:1-12; Lucas 5:17-26) \p \v 1 Ma' qa ha' Jesús qa t'ilitji'ju' iye pa'aj pe' witinhitjii qa yijawe'jiiteje'm pa' ƚajaika' qa yametsteje'm iye pa'aj ha' ƚetseet'ija.\x * \xo 9:1 \xt Mt 4:13; Mr 5:21\x* \v 2 Qa tetka'xii pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew qi wanqaats'e', nite' p'e's, tetkaxij pa' witiwhi'la'x. Ha' Jesús in yi'wen pa'aj pekhewe'en in nite' yeqeku', qa yiyaji'etsju' pa'aj pa' wanqaats'e: —Ment'unhet ya's, ne' ewuƚ'ets hats wetwu'm ek'ui.—\x * \xo 9:2 \xt Mt 4:24; 8:10,13; 9:22; Lc 7:48; Jn 16:33\x* \v 3 Ma' qa pe' uja'x hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yumti': —Ha'ne jukhew yiwakaninkii pa' Dios. Uƚ'etsik'i ke' ƚe'lijeyets.—\x * \xo 9:3 \xt Mt 26:65; Jn 10:36\x* \v 4 Ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets pa'aj pakha' yumti pekhewe'en, qa yit'ijets: —¿Inhats'ek in uƚ'ax aka' aqjamtikineyejeyi'ƚij aka'an?\x * \xo 9:4 \xt Mt 12:25; Lc 6:8; 9:47; 11:17\x* \v 5 ¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' les nite' jutsitaxe' qu' jintit'ij: “Me pe' ewuƚ'ets hats wetwu'm ek'ui” in nite' ƚeke' qu' i'weni'ƚ? ¿Me i'nƚi'i qu' jintit'ij: “Eniipha'm qa' ma” qe ƚi'weni'ƚ yijat'ij? \v 6 Hane'ej qa' nethiniƚij ha'ne Ƚa's na' Jukhew in na'li'm pa' ƚet'unha'xijup ha'ne sehe' ipji' qu' niwu'mkii pe' witwuƚ'ets.— Ma' qa yiyaji'etsju' pa'aj pa' wanqaats'e' nite' p'e's: —Eniipha'm, it'ij jof na' ewhi'la'x qa' mapilii pe' etsi'.— \v 7 Pa' wanqaats'etax qa niipha'm pa'aj qa ik qa wapilii pe' ƚetsi'. \v 8 He' jukhew qa efuts iye in yi'wen pa'aj aka'an qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa qi in yiwqinhetji' pa' Dios qe aka' witt'unha'x tisij ene' jukhew.\x * \xo 9:8 \xt Mt 5:16; 15:31; Lc 7:16; 13:13; Jn 15:8; Hch 4:21\x* \s1 Jesús qa taya'yets pa' Mateo. \r (Marcos 2:13-17; Lucas 5:27-32) \p \v 9 Ha' Jesús in hats ikik'ui iye hakha' i'ntaxi', qa yi'wen ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Mateo, i'niju' ha' yijanini'kii ke' wekwek t'ejuyets na' witset. Qa yiyaji'ets: —¡Atsjayan!— Ma' qa niipha'm qa yijayan.\x * \xo 9:9 \xt Mt 10:3; Mr 3:18; Lc 6:15; Hch 1:13\x* \v 10 Ha' Jesús qa i'nijupju' ha' mesa in teki'ju' ke' ƚetsi'ii ha' Mateo. Qa olots iye hekhewep yijaninkii wekwek qa hekhewep iye jukhew qi iye pe' ƚewuƚ'ets, nekii iye qa week ewi'ƚ ƚekulaxi'ƚ qa hekhewe' iye ƚ'ijatshenhei.\x * \xo 9:10 \xt Mt 10:42; 28:19; Lc 14:26; Jn 8:31; 13:35; 15:8; Hch 6:1\x* \v 11 Qa in yi'wenij he' fariseol qa nifaakan he' ƚ'ijatshenhei: —¿Inhats'ek na' aqa maestro'oƚ in ƚekufets ne' qi uƚ'ets wekwek yijanin qa ne' qi pe' ƚewuƚ'ets iye?—\x * \xo 9:11 \xt Mt 11:19; Lc 5:30; 15:2; Ga 2:15\x* \v 12 Ha' Jesús qa yepi'ye' ej aka' yit'ijju' ma' qa yit'ijji'ju': —Nekhewe' ham yaats'eyi'iju' nite' wo'oikii weihetaxe' witeqjunhetits ƚeiƚe', qe uja'xƚe yijat'ij nekhewe' wanqaats'eju'. \x * \xo 9:12 \xt Mr 2:17; Lc 5:31\x* \v 13 Ma'aƚkii qa' jeƚi'ƚijupkiiha aka' yit'ij pa'aj eke' wi'tlijei in yit'ij: \qt “Yakha' les hisu'un qu' e'nq'eleti'ƚ wetju'ƚ qa nite' pa'qu' ilantaxi'ƚyifi ene' inqa'metets.”\qt*\rq (Os 6:6)\rq* Yakha' nite' tsamijju' qu' haiya'yii pe' yatsathen, qe uja'xƚe yijat'ij ne' qi pe' ƚewuƚ'ets qe qa' nijayan na' Dios.—\x * \xo 9:13 \xt Mi 6:6-8; Mt 12:7\x* \s1 Inaqfaakanij in t'ejuyets qu' jintaqsiijkii qu'nte' jinteke'. \r (Marcos 2:18-22; Lucas 5:33-39) \p \v 14 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei ka' Juan Bautista qa nekets ha' Jesús qa nifaakan: —¿Inhats'ek yekheweli'ƚ qa ne' fariseol iye in olotsij in nite' heyekji'ji'ƚ qa ne' ijatshenhei qa nite' yaqsiijkii aka'an?—\x * \xo 9:14 \xt Mt 11:2; 14:12; 15:2; Lc 11:1; 18:12\x* \v 15 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —¿Me ƚeke' qu' nika'metets wetju'ƚ pekhewe' te'niyinhe'yij pa' witiwhe'yejii in mexe i'nji'teje'm pakha' niwhe'yeyu'? Yamets hatse' pa'qu' ƚahats'i'ij qu' ne'tnekumhi'yi' qa' netwumhitiifik'i pakha' niwhe'yeyu'. Ma' qa hayitse' yijat'ij qu'nte' neteke'ju'. \v 16 Ham witqhinawat'e qu' nowotk'oyinij pa'qu' ƚepk'eye'en penyiloye' qu' ink'ayik'e, qe na'aj ink'ayik wapilje'm qe wempuli'j qa' niwjafitik'i pa'qu' ƚawa'ma'xe' ma' qa' les e'pk'etsaxje'm pa'qu' ƚawjaf'iye'. \v 17 Nite' ƚeke' iye qu' na'natsi'yik'iju' pa'qu' ink'ayik winoye' ne' ƚawa'mhii ƚ'ajits eƚi'nilij, qe qu' nanaqsiijkii aka'an qa ne' ƚ'ajits eƚi'nil qa' netikeƚijje'm ma' qa' week hamitse' winolik'i qa eƚi'nilik'i iye. Qa hik ta'ƚijupi' qu' atsi'yi'ƚik'iju' yijat'ij na' ink'ayik wino ne' ink'aihits ƚ'ajits eƚi'nilij ma' qa' week ƚe'sitse'.— \s1 Jesús qa yiƚin pe' ƚasi' pa' Jairo. \r (Marcos 5:21-43; Lucas 8:40-56) \p \v 18 In mexe iyetij ha' Jesús ekewe'en qa namets ha' ewi'ƚ tenek'enhe'yij iye pe' ewi'ƚ hekhewe' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol. In namets qa wonokok'eni'ju' ha' ƚ'ejuyi'jii qa yit'ijets: —Ke' yasiik'i i'nk'aa'ija wa'm, qa qu' enekik'i' qa' ku'mipji' ma' qa' iƚa'xe' iye.—\x * \xo 9:18 \xt Mt 8:2-3\x* \v 19 Ha' Jesús qa niipha'm qa yijayan qa week iye he' ƚ'ijatshenhei.\x * \xo 9:19 \xt Lc 5:11; Jn 8:12\x* \v 20 Ma' qa ewi'ƚ ke' efu qi in wanqaats'e' nite' hamitsik'ui pe' ƚ'athits qa hats yamijets doce (12) ƚeqe'ninqapitsij. Qa nijayanpha'm ha' Jesús qa t'eku'mets pa'aj ha' te'weiju' ha' ƚ'uihitjii.\x * \xo 9:20 \xt Lv 15:25; Nm 15:38; Dt 22:12; Mt 14:36; 23:5\x* \v 21 Qe yumti'ija qu' ƚunye'je' qa yit'ij: —Qu' nakha'yeƚe ƚ'uihitjii qu' he'yeku'mets qa' natsaxpa'lij ha'ne yaatshe'k.—\x * \xo 9:21 \xt Mt 14:36; Mr 3:10; Lc 6:19\x* \v 22 Qa ha' Jesús qa tetwek'elaxiju'ƚ qa yi'wen ke' efu qa yit'ijets: —Ment'unhet, yasi'. Hats ƚanaxpa'lij na' aatshek qe nite' ƚ'inqeku'.— Qa hik akaa'ijha qa naxpa'lij pa' ƚaatshektax.\x * \xo 9:22 \xt Mt 15:28; Mr 10:52; Lc 7:50; 17:19; 18:42\x* \v 23 In hats uyifi ha' Jesús ke' ƚetsi' ha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij qa yi'wen hekhewe' tofojiyijup qa hekhewe' iye t'aiji' in yejtsi'le' wetju'ƚ.\x * \xo 9:23 \xt 2Cr 35:25; Jer 9:17; 16:6; Ez 24:17; Ap 18:22\x* \v 24 Qa yit'ijji'ju': —Ma'aƚik'uifik'i ene' wititsi'. Ne' ome'ƚaski' nite' wa'm. Ima'ƚe.— Ma' qa talakaxtiiju' ha' Jesús.\x * \xo 9:24 \xt Jn 11:13; Hch 20:10\x* \v 25 Ha' Jesús in hats week yuki'nfik'ikii he' week. Ma' qa uyetsji' qa t'eku'mi' ha' ƚokoi, ma' qa ke' wa'mtax ome'ƚaski' qa niipha'm.\x * \xo 9:25 \xt Mr 9:27; Hch 3:7; 9:40-41\x* \v 26 Qa weekij ha' sehe' in i'ye'ej iye aka' ƚunye'jkii.\x * \xo 9:26 \xt Mt 4:24; 9:31; 14:1; Mr 1:28; Lc 4:14\x* \s1 Jesús qa yi'wenkitkii pe' wetsjuk puk'aletstax. \p \v 27 In ikik'ui iye ha' Jesús hakha' i'ntaxi', qa wetsjuk he' puk'alets nijayanpha'm qa taya'yik'ikii, qa yit'ijju': —Ƚa's pa' David'ik'i, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.—\x * \xo 9:27 \xt Mt 1:1; 12:23; 15:22; 20:30-31; Mr 10:47; Lc 18:38-39\x* \v 28 Qa ha' Jesús in uyifi ke' wititsi' qa nekets iye he' puk'alets. Ma' qa ha' Jesús qa nifaakan hekhewe'en: —¿Me nite' ƚeqeku'uƚik'i qu' ƚeke'ye' qu' haqsiijkii aka'an?— Qa yit'ijju' in yeku'ƚ: —Nite' heqeku'uƚik'i, Yatsat'axyij.—\x * \xo 9:28 \xt Mr 11:24; Jn 3:16; Hch 10:43; Ro 10:9; 1P 1:8-10\x* \v 29 Ma' qa ha' Jesús qa t'eku'mipji' he' ƚotoi qa yit'ijets: —Aka' hats ƚunye'j in nite' ƚ'inqeku'uƚ qa' nanaqsi'jjiiƚ e'mijkiyek.—\x * \xo 9:29 \xt Mt 8:4,13; 9:22; Mr 8:25; Jn 9:26\x* \v 30 Ma' qa yi'wen wetju'ƚ hekhewe' puk'aletstax. Ma' qa ha' Jesús qa qi in yiyajitaxetskiiha qa yittaxijets: —Mowo'oƚiiha qu'nte' nenikfe'le'ets pe'ye' aka'an.— \v 31 Qa in i'nk'a ikik'uikii qa aje'eƚ nifelkii, ma' qa weekij aje'eƚ ha' sehe' in nikfe'lets ka' yaqsiijkii ha' Jesús. \s1 Jesús qa yiƚin pa' ewi'ƚ ham ƚe'lijeye'. \p \v 32 In i'nk'a ikik'uifik'ikii he' puk'aletstax, qa aje'eƚ namets iye he' uja'x jukhew ha' Jesús, neka'xii ha' ewi'ƚ jukhew ham ƚe'lijeye' qe i'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met.\x * \xo 9:32 \xt Mt 12:22-24; Lc 11:14-15\x* \v 33 Ha' Jesús in yukinik'uifik'i pa' i'ntaxji' inwo'met ha' jukhew ma' qa iyet ha' hamtax ƚe'lijeye'. He' jukhew qa efuts iye qi in yitjuƚaxijpha'mkii qa yit'ijju': —Nite' pakhaa'ij qu' ƚunye'je' pa'qu' ne'twenhetiiji'teje'm ha'ne Israel qu' ƚunye'je' ka' ƚunye'j ha'ne jukhew.— \v 34 Qa hekhewe'ƚe fariseol qa yit'ijju'ek: —Ha'ne jukhew in yuki'nfik'ikii pekhewe' inwo'metets yit'iji' pa' ƚet'unha'x pa' qi ƚatata pe' inwo'metets.—\x * \xo 9:34 \xt Mr 3:22; Jn 7:20\x* \s1 Olotstax ne' yuji' na' wit'enekju', qa nite'ƚe olots ne' yithayikitax. \p \v 35 Ha' Jesús qa week ikik'i he' witsetits qa he' witsetits ƚelits iye qa i'nq'ijatshenifikii he' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol week he' witsetitsji'. Qa nifelji'ij iye ke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pakha' tenek'enheiji' pa' Dios qa niƚinju'kii iye he' pekhel ƚunyejeikii pe' ƚaja'metets qa he' pekhel yaats'e'eju'kii iye.\x * \xo 9:35 \xt Mt 4:23; Mr 1:15\x* \v 36 In yi'wen he' olots jukhew qa efuts iye qa qi in neq'eletij, qe itawje'metets qa nite' yimaamkii qe ham pa'qu' ni'fenkii qu' nejeƚets hik ƚunyejei ne'ej kots'etets qe ham na'aj ƚenilayets in yejeeƚija.\x * \xo 9:36 \xt Mt 14:14; 15:32; Mr 6:34; 8:2; Nm 27:17; 1R 22:17; Ez 34:5; Zac 10:2\x* \v 37 Qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —Hats olotstax ne' yuji' na' wit'enekju' qa nite'ƚe olots ne' yithayikitax.\x * \xo 9:37 \xt Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \v 38 Qa hik ta'ƚijupi' qu' iyini'ƚijets na' Yatsat'axij na' wit'enekju' qu' nenukin iye pe'qu' nithayiki.— \c 10 \s1 Jesús qa t'ekumiiji'kii pe' doce (12) ƚ'ijatshenhei. \r (Marcos 3:13-19; Lucas 6:12-16) \p \v 1 Ma' qa taya'yets ha' Jesús he' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa' tisij pa' ƚet'unhaxitsijup qu' nukinfik'ikii pe' inwo'metets qa qu' nenƚinju'kii iye pe' pekhel ƚunyejeikii pe' ƚaja'metets qa pe' pekhel yaats'e'eju'kii iye.\x * \xo 10:1 \xt Mr 6:7,13-16; Mt 9:35; Lc 9:1\x* \v 2 Enewe'en ƚiyits he' doce (12) ƚ'ijatshenhei ha' Jesús. Yojo ha' Simón, ƚii iye Pedro qa ha' ƚek'inij Andrés. Qa ha' Jacobo (Santiago) qa ha' ƚek'inij Juan, enewe' wetsjuk ƚelits ha' Zebedeo,\x * \xo 10:2 \xt Mt 4:18,21; 16:18; Jn 1:42\x* \v 3 Felipe qa ha' Bartolomé, Tomás qa ha' Mateo, hik ha'ne yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' witset Roma, qa ha' Jacobo (Santiago) ƚa's ha' Alfeo, qa ha' Tadeo, \v 4 qa hakhap iye Simón, i'nji'teje'mek pa'aj pekhewe' ƚiyinyejei cananitas\f + \fr 10:4 \ft Cananitas ƚiyits pekhewe' neqwumhiyu'taxij pa'aj pe' Roma ƚeiƚets.\f* qa ka' Judas Iscariote, hikka' wotk'onijkii ha' Jesús.\x * \xo 10:4 \xt Mt 26:14; Lc 22:3; Jn 6:71; 13:2,26\x* \s1 Jesús qa yukinkii pe' ƚ'ijatshenhei. \r (Marcos 6:7-13; Lucas 9:1-6) \p \v 5 Ha' Jesús qa yukinkii ene' doce (12) ƚ'ijatshenhei qa nifeli'm pa'qu' ƚeqfenyejeye' ƚewek qa yit'ijets: —Hasu'uj ami'ƚets ne' ƚeqe sehel ne' nite' judiol. Qa hasu'uj iye uyi'ƚ ji'teje'm ne' Samaria ƚetsetitits.\x * \xo 10:5 \xt 2R 17:24; Lc 9:52; 17:16; Jn 4:9; Hch 8:25\x* \v 6 Ma'aƚii yijat'ij nekhewe' i'ni'kii ne' kots'etets hamitstaxiikii ene' ƚetsi' ka' Israel'ik'i.\x * \xo 10:6 \xt Sal 119:36; Is 53:6; Jer 50:6; Mt 9:36; 18:12; Hch 2:36; 7:42; He 8:8,10\x* \v 7 In ƚaki'ƚkii qu' enfeli'ƚ qa' it'iƚij: “Pa' tenek'enheiji' pa' Dios hats met ma' qa' hats na'nju'.”\x * \xo 10:7 \xt Mt 3:2; 4:17; Lc 10:9\x* \v 8 Iƚini'ƚ pe' wanqaats'eju', iƚini'ƚ pa'qu' hats nawa'mji'ijtax. Iƚini'ƚ pakha' qu' na'ntaxij kakha' witaja'me't lepra. Iwu'mjiiƚfik'ikii pekhewe' inwo'metets. Aka'an in ƚ'estiyi'ƚij ham ƚaja'ye', qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj ji'jek ijanini'ƚ.\x * \xo 10:8 \xt Mr 3:15; Ap 9:20; 18:2\x* \v 9 Hasu'uj iye eka'xi'ƚ aq'astayi'iƚ nijketits oro qa ke' plata qa ke' cobre iye.\x * \xo 10:9 \xt Mr 6:6-8; 10:4-12; Lc 22:35-36\x* \v 10 Hasu'uj iye eka'xi'ƚ pa'qu' ti'naje' in ƚaki'ƚkii. Ewi'ƚe'ƚe iye pa'qu' uihitjiyi'iƚ, hasu'uj wetsjuk'e iye otshilaxtiyi'iƚ qa hasu'uj iye eka'xi'ƚ awaikajit'i'iƚ, qe na'aj t'ithayii weju'ƚij in testi'yij na'aj ƚaq.\x * \xo 10:10 \xt Lc 10:7; 1Co 9:14; 1Ti 5:18\x* \v 11 Qu' ami'ƚets pa'qu' witset'e i'nƚi'i qu' witset ƚa'se' qa' aje'eƚ mowo'oƚiikii pakha' qu' ninikfe'l qu' natsathen pa'qu' ƚunye'je', qa' hikpa' ni'iƚijup pe'qu' ƚetsi'ye' qa' ami'ƚijii qu' ma'aƚik'ui iye pa'qu' witset'e. \v 12 Qu' ami'ƚets pe'qu' wititsi'ye' ma' qa' it'iƚijets qu' mewetfeliƚi'm pekhewe' tetsii: “Pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' na'ni'ƚ ejupkii.”\x * \xo 10:12 \xt 1S 25:6; 1Cr 12:18; Sal 122:7-8\x* \v 13 Qa pekhewe' tetsii pe' wititsi' qu' ni'wejuƚenij qu' netesti'yij aka'an, ma' qa aka' ƚewetfeliƚiji'm wit'ikesimeya'xƚekii qa' amaneye' jiijupkiyek. Qa qu' nite'ƚe ni'wejuƚeni'ij qu' netesti'yij, ma' qa' eka'xi'ƚik'ui iye qu' ma'aƚik'ui.\x * \xo 10:13 \xt Sal 35:13; Mt 8:8; Hch 16:15\x* \v 14 Qa qu' nite'ƚe lesitsi'ƚ eju'ƚ axe'm qu' nite' nenexpiikeyu'yi'iƚ ej, ma' qa' ma'aƚik'ui pe' wititsi' axe'm qu' witset'e, qa' enfuluti'ƚju' pa'qu' sehe'ye' qu' namtaxij ne' ef'iyeyi'ƚ qa' jutsiqetsi'im in uƚ'ets.\x * \xo 10:14 \xt Neh 5:13; Lc 10:11; Hch 13:51\x* \v 15 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, qu' namtaxets pa' neƚu qu' newetjeyumtshentax ene' week qa pa' ƚantanithenkeye'j hatse' ha'ne witset in nite' nexpiikeyu'uƚ ej les qi qu' iftsaxe' hatse' qa tees qu' ƚunye'ji'iju'ƚ na' ƚantanithenkeye'j hatse' kekhewe' witsetitsik'i Sodoma qa ka' Gomorra.—\x * \xo 10:15 \xt Mt 12:36; Hch 17:31; He 10:25; 2P 2:9; 1Jn 4:17; Mt 11:22,24; 2P 2:6; Jud 6-7\x* \s1 Na'l pekhewe' qu' uƚ'ax ƚeqfenyejeyi'iƚ ej. \p \v 16 —Ek'en qeku'ni'ƚek, yakha' in k'ukini'ƚkii hik ejunyejeyi'ƚ kots'etets qu' na'nji'ju' ƚeqewuk'u ne'ej wowol. Qa hik ta'ƚijupi' matjanitheni'ƚkiiha hik ejunyejeyi'ƚ na'aj q'oiq'oi, qa hikƚe ejunyejeyi'iƚ ne'ej ofol in ham yumtiyi'iikii.\x * \xo 10:16 \xt Gn 3:1; Lc 10:3; Ro 16:19; Fil 2:15\x* \v 17 Jeƚi'ƚiju'ƚha ene' jukhew, qe na'l pekhewe' qu' neka'xi'ƚii hatse' pekhewe' qu' nejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (tribunal), qa' neqsilani'ƚje'mkii iye pekhewe' ƚe'lijtsitjiyitsifi.\x * \xo 10:17 \xt Mr 13:9,11; Lc 12:11-12; Hch 5:40; 26:11\x* \v 18 Qa' neka'xi'ƚii iye pekhewe' wit'alheiji' pe' witsetits (gobernadores) qa pe' qitsji' wittatal (reyes), qe ta'ƚ yiwets in ƚatsjayani'ƚha, hats'inha qu' iwq'axini'ƚij qu' enfeli'ƚi'mha pekhewe'en aka' yijunye'j qa pekhewe' iye nite' judiol.\x * \xo 10:18 \xt Mt 28:19; Ro 1:5; Ga 1:16\x* \v 19 Qa qu' neka'xiƚetsji' pekhewe' wit'alhei hasu'uj natawje'meteni'ƚ qu'nte' e'niya'yi'iƚiju'ƚ pa'qu' it'iƚijiju'ƚ, qe qu' namets qu' iyet qa na' Dios qa' neƚisi'ƚij pa'qu' it'iƚijiju'ƚ,\x * \xo 10:19 \xt Mr 13:11-13; Lc 21:12-17; Ex 4:12; Nm 23:5; Dt 18:18; Mt 6:25\x* \v 20 qe nite' ekheweli'ƚ qu' iyeti'ƚ, nakha' ƚeqe Espíritu na' Atata'aƚ qu' hikna' niyetiƚ'epji'.\x * \xo 10:20 \xt Sal 51:11; Jn 1:33; Hch 2:4; Ro 8:9; Ga 5:25; Tit 3:5; Lc 12:12; Hch 4:8; 13:9; 2Co 13:3\x* \v 21 Ma' qa ene' jukhew qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetii pa'qu' ƚek'inije' i'nƚi'i pa'qu' ƚamats'e. Qa pa' ƚatata qa ninaqyaji'ij qu' natlanhetii pa' ƚa's qa i'nƚi'i pe'qu' ƚasi'ye', qa pe' witlitstax qa' ƚ'ejuihifetsi'ij pe'qu' ƚ'alheye' qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetiiju'.\x * \xo 10:21 \xt Mi 7:6; Mt 10:35-36; Mr 13:12\x* \v 22 Week ha'ne sehe' epji' qi qu' nuteni'ƚ qe ta'ƚ yiwets in ƚatsjayani'ƚha, qa pa' qu'nte' niliye'yij qu' namijii pa' ƚ'aka'the' qa' hikpa' qu' iƚa'xe'.\x * \xo 10:22 \xt Mt 24:9; Lc 21:17; Jn 15:18; Mt 24:13; Mr 13:13; Jn 12:12-13\x* \v 23 Qu' nanqawitjineyu'uƚ'ej pa'qu' witset'e qa' aje'eƚ ilati'ƚii iye pakhape' witset'e iye. Qe yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets in tees qu' week anq'axiƚijpha'm qu' ma'aƚik'i ene' witsetits ha'ne Israel qu' hats nanam ha'ne Ƚa's na' Jukhew.\x * \xo 10:23 \xt Mt 12:15; Hch 8:1; 9:25; 14:6; 17:10\x* \v 24 Ham wit'ijatshenek'e qu' nat'anipji' pa'qu' ƚaqa maestroye' qa ham iye pa'qu' witqejkunenek'e qu' netweyik'uipha'm pa'qu' ƚaqa patune'.\x * \xo 10:24 \xt Lc 6:40; Jn 13:16; 15:20\x* \v 25 Na'aj wit'ijatshenek les ƚe'wis qu' ni'wejuƚenij in hats hik ƚunye'j na'aj ƚaqa maestro, qa na'aj witqejkunenek iye in hik ƚunye'jek na'aj ƚunye'j na'aj ƚaqa patun. Ene' jukhew qu' ƚeqiyi'ij Beelzebú (ƚatata pe' inwo'metets) na' yatsat'axij ne' wititsi', qa ¿me nite' les uƚ'etsi'ik'i pe'qu' ƚeqiyitsi'ij ene' ƚelits na' yatsat'axij ne' wititsi'?—\x * \xo 10:25 \xt 2R 1:2; Mt 12:24,27; Mr 3:22; Lc 11:15,18-19\x* \s1 Hasu'uj e'nijiwei. \r (Lucas 12:2-7) \p \v 26 —Qa hik ta'ƚijupi' qu' hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚ ene' jukhew qa efuts iye, qe ham pa'qu' natat'inhetiikii qu'nte' ne'twenheti'ye' qa qu'nte' ninikfe'le' iye.\x * \xo 10:26 \xt Mr 4:22; Lc 8:17\x* \v 27 Pa'qu' uja'xe'ƚi'iƚijkii qu' hit'iƚij ewets in nookii qa' enfeli'ƚ qu' ne'neƚukii. Qa pa' ujaxƚi'iƚijki in k'efeli'ƚi'm qa' meweƚiƚiji'pji' ne' wititsil qa' it'unheti'ƚik'iha' qu' enfeli'ƚ.\x * \xo 10:27 \xt Mt 24:17; Lc 5:19; 12:3; Hch 5:20\x* \v 28 Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚiju'ƚ enewe' yilanƚe ne' esenitsi'ƚ qa pakha'ƚe neƚini'ƚ (alma) qa' nite' yaq'alij. Les ƚe'wis yijat'ij qu' e'nijiwe'yiju'ƚha nakha' ƚeke' qu' naqsiijkii yijat'ij qu' week niwuƚ'enhetju' ene' wit'esenits qa pa' yiƚin (alma) ene' wit'esenits, qa' niwu'mji'ju'kii pa' fe't qi iftsax.\x * \xo 10:28 \xt Is 8:12-13; 51:12-13; Jer 1:8; 1P 3:14; Mt 5:22; Lc 12:5; He 10:31; Stg 4:12\x* \v 29 ¿Me nite' te'ninei ne'ej wetsjuk papaye'mtsil in ƚaja'aju'ƚ ne'ej ewi'ƚ ƚ'astaki' nijket ƚasi'? Enewe'en nite' ewii'ƚe' pe'qu' nanami'ju' na' sehe' qu'nte' ƚexke'yi'ij na' Atata'aƚ.\x * \xo 10:29 \xt Mt 5:16; 11:27; Lc 11:13; Jn 8:42\x* \v 30 Qa ekheweli'ƚ ne' ewkujitsi'ƚ hats week wetjeyumtshen, hats jutsiqax iye pa' uja'x.\x * \xo 10:30 \xt 1S 14:45; 2S 14:11; Lc 21:18; Hch 27:34\x* \v 31 Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ, qe ekheweli'ƚ les e'weju'ƚi'ƚij yijat'ij nite' ejunyejeyi'ƚiju'ƚ pe'qu' olootse'tax papaye'mtsile'.—\x * \xo 10:31 \xt Mt 6:26; 12:12\x* \s1 Pe' qu'nte' newelkut'i' ijkii. \r (Lucas 12:8-9) \p \v 32 —Qa hik ta'ƚijupi' week pakha' qu' netetfelyijha nite' welku't'ijetskii ene' jukhew in tsijayan, ma' qa' yakhap ji'jek iye qu' hetetfeljiiji'mha ek nite' hewelkut'ijetskii na' Tata i'ni' na' wa's.\x * \xo 10:32 \xt Ro 10:9-10; Ap 3:5\x* \v 33 Qa pakha'ƚe qu' newelku'tyijkii qu' natfaakanhetiitaxyij, ma' qa' yakhap ji'jek iye qu' hewelkutjiijetskiyek na' Tata i'ni' na' wa's.—\x * \xo 10:33 \xt Mr 8:38; Lc 9:26; 2Ti 2:12; 2P 2:1\x* \s1 Jesús ta'ƚets in yeqet'etsju'kii. \r (Lucas 12:51-53; 14:26-27) \p \v 34 —Hasu'uj umti'iƚ yakha' in tsam qu' henka'x pa'qu' ƚesaxitse'wetju'ƚkii ha'ne week sehe' epji'. Nite' tsamijetsju' qu' henka'x pa'qu' ƚesaxitse'wetju'ƚkii ha'ne week sehe' epji'. Tsamijetsju' yijat'ij qe qa' nawatk'esa'xju'kii. \v 35 Tsametsju' ha'ne sehe' \qt qe qa' nuten pa'qu' jukhewe' qa' ƚ'ejuihifeyi'ij pa'qu' ƚatataaye'taxija. Qa pe'qu' witasiye' qa' nutenek qa' ƚ'ejuihifeki'ij pe'qu' ƚeneneye'taxija qa pe'qu' witfelits'etax qa' nutenek qa' ƚ'ejuihifekiyi'ij pe'qu' ƚeqewketi'ye'.\qt* \v 36 \qt Qa pekhewe' ƚ'ejuihifets pakha' jukhew i'nƚi'i efu qa hik pekhewe' pe' ƚejefeetstaxija.\qt*\rq (Mi 7:6)\rq*\x * \xo 10:36 \xt Sal 41:9; 55:12-13; Jn 13:18\x* \v 37 Pa'qu' les qi qu' namitfik'i qu' nisu'un pa'qu' ƚatataye' i'nƚi'i pe'qu' ƚeneneye' qa yakha'ƚe qa nite' tsisu'unija qa nite' weju'ƚij qu' nastsat'axij. Qa pakha' qu' les namitfik'i qu' qi qu' nisu'unija pa'qu' ƚa'se' i'nƚi'i qu' ƚasi'ye' qa yakha'ƚe qa' nite' tsisu'unija iye qa nite' weju'ƚij iye qu' nastsat'axij.\x * \xo 10:37 \xt Lc 14:25-27\x* \v 38 Qa pa'qu' nite' net'ekumi'i pe'qu' ƚeqe cruze'\f + \fr 10:38 \ft “T'eku'mi' pe'qu' ƚeqe cruze'” ikji' qu' netk'enetsha pa' Jesús yemjeetax qu' qiye'tax pa'qu' uƚ'axe'.\f* qa' natsjayantax nite' weju'ƚij qu' nastsat'axij iye. \v 39 Pakha' qu' namitfik'i in yisu'un pakha' ƚunye'j in mexe iƚa'x, qa hikpa' qa' nanqamij pa' witiƚa'x. Qa pakha'ƚe qu' naqamij pakha' qu' ƚunye'je'tax in mexe iƚ'ax qe ta'ƚ yiwets qa' hikpa' qu' iƚa'xe' hatse'.—\x * \xo 10:39 \xt Mt 16:25; Mr 8:35; Lc 9:24; 17:33; Jn 12:25; Jn 8:12; 12:26; 21:19\x* \s1 Na'l hatse' pa'qu' ƚenisit'e'. \r (Marcos 9:41) \p \v 40 —Pa'qu' qi qu' neneqjunu'uƚ'ej, yakha'ƚe iye in neqjunu'yij. Pa' neqjunu'yij qa neqjunu'uj iye na' ts'ukinju',\x * \xo 10:40 \xt Mt 18:5; Lc 9:48; 10:16; Jn 13:20; Ga 4:14; Mr 9:37; Jn 12:44\x* \v 41 pa'qu' neneqjunu'uju'ƚ pa'qu' ewi'ƚ profetaye' qe ta'ƚets in profeta qa neqjunu'uju'ƚ, ma' qa' netesti'yij pa'qu' ƚenisit'e' in ƚunye'jek pa' ƚenisit pa' profeta. Pa'qu' neneqjunu'uju'ƚ qa t'eku'miju'ƚ pa'qu' natsathen jukhewe' qe ta'ƚets in yatsathen qa neqjunu'uju'ƚ, ma' qa' netesti'yij pa'qu' ƚenisit'e' in ƚunye'jek pa' ƚenisit pa' yatsathen.\x * \xo 10:41 \xt 1R 17:10-15; 18:4; 2R 4:8; 3Jn 5-8\x* \v 42 Pa'qu' ƚunye'je' pa'qu' jukhewe' qu' netisij yemjeetax qu' ewi'ƚ tok'o ƚa'se' iweli'ye' eneƚeiji' enewe' nite' weniwqinhetji' qe tsijayanija. Ma' qa' hik pakha' hatse' qu' yijaayi'ija qu' nana'l pa'qu' ƚenisit'e'.—\x * \xo 10:42 \xt Mt 25:40; He 6:10; Mt 28:19; Lc 14:26; Jn 8:31; 13:35; 15:8; Hch 6:1\x* \c 11 \p \v 1 Ma' qa in hats naq'axijik'i in yijatshen ha' Jesús he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, ma' qa ik qu' nakik'i he' metits witsetits i'ni' hakha' sehe' Galilea qa' ni'nq'ijatshen qa qu' nenfel iye ke' ƚe'lijei.\x * \xo 11:1 \xt Mt 7:28; 9:35; Lc 23:5\x* \s1 Pe' ƚ'ijatshenhei pa' Juan Bautista qa' namii pa' Jesús. \r (Lucas 7:18-35) \p \v 2 In impi'ye'ej pa'aj pa' Juan pe' witq'opheƚitjiyifi ke' yaqsiijkii ha' Cristo, ma' qa yukinii pa'aj pe' ƚ'ijatshenhei \v 3 qu' nanfaakankii ha' Jesús, ma' qa hekhewe'en qa yit'ijets: —¿Me hik akha' pakha' hats jutsiqaxik'ui qu' nanam? ¿Me i'nƚi'i qu' honotki'iƚik'ui iye pakhape'?—\x * \xo 11:3 \xt Sal 118:26; Jn 6:14; 11:27; He 10:37\x* \v 4 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Mapili'ƚii ha' Juan qa' enfeli'ƚi'm aka' ƚi'weni'ƚ qa aka' ƚ'impi'ye'eƚij iye, \v 5 \qt ne' puk'aletstax qa hats yi'wenkii,\qt*\rq (Is 35:5)\rq* ne' onqokitstax qa hats t'otsjo' iye qa ene' otshimetetstaxju' qa hats otshimetsitsju' iye, ne' ƚoq'oqtaxkii ƚ'ajits (lepra) qa hats hamitsiikii iye ke' ƚajametetstax, ne' nite' yepi'ye'tax wetju'ƚ qa hats yepi'ye'kii iye, hekhewe' hats naxtaxju' qa iƚii iye, \qt qa ene' if'iljetsits qa tefelhiti'yi'm eke' wi'tlijei t'ejuyets na' witiƚa'x.\qt*\rq (Is 61:1)\rq*\x * \xo 11:5 \xt Is 35:5; Lc 4:18; Stg 2:5\x* \v 6 Qa ƚe'wisi'mkii pakha' qu'nte' na'nayu'ye' yi'ij ye'm pe'ye'.—\x * \xo 11:6 \xt Is 8:14-15; Mt 13:21; Jn 6:61; 16:1\x* \v 7 In hats ikkii iye pekhewe'en qu' napilkii, ma' qa ha' Jesús qa iyetik'ui hekhewe' jukhew nifeli'm pa'n ƚunye'j pa' Juan, qa yit'ij: —¿Ƚekpa' ƚejeƚiƚii pa'aj in ƚami'ƚii na' ham i'ni'i'? ¿Me ewi'ƚ pe' fapu' yiwu'mkii pa' t'unik'i?\x * \xo 11:7 \xt Mt 3:1; Ef 4:14\x* \v 8 Qa qu' nite' hik aka'ye', ¿qa pa'n ƚunye'jek pa' ƚenjusi'ƚii pa'aj? ¿Me ewi'ƚ pa'qu' jukhewe' qi in ƚe'sits pe'qu' ƚeqhinataye'? Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets nekhewe' natkin kekhewe' ƚe'sits witqhinatai in i'nifi ne' ƚetsil ne' qitsji' wit'alhei. \v 9 Qa ¿ƚekpa' ek ƚami'ƚii qu' i'weni'ƚ? ¿Ye' me ewi'ƚ pa'qu' profetaye'? Ehe, hik aka' yijat'ij in ƚunye'j, qa hiwjutsiqeni'ƚ e'mha in hik hakha' les in qi in profeta.\x * \xo 11:9 \xt Mt 14:5; 21:26; Lc 1:76\x* \v 10 Hik hakha' Juan, hikha' t'ejuyets aka' we'nika'ajji' pa'aj Intata ƚe'lijei in yit'ij: \qt “Jeƚ qeku'nek, yakha' hukin hatse' na' yukinek qu' nathayin ek'ui, qa' hik nakha' qu' naqsi'jik'i pa'qu' ikheyi'je'.”\qt*\rq (Mal 3:1)\rq*\x * \xo 11:10 \xt Mr 1:2\x* \v 11 Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets in week ene' jukhew ha'ne sehe' epji' ham pa'qu' nat'anipji' qu' ƚuk'eyeji' ha' Juan Bautista, qa pakha'ƚe qu' les nite' qiye'ji' pe' i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios, qa t'anipji' ha' Juan. \v 12 In ipƚu'uk'i ek in i'nk'aa nam ha' Juan Bautista qa yamijii hane'ej ene' jukhew in watkatitij wetepji' in yisu'un qu' na'n ji'teje'm nakha' tenek'enheiji' na' Intata. \v 13 Qe week ke' profeta'ik'i qa ke' ƚe'lijei iye ka' Moises'ik'i in nifel na' tenek'enheiji' na' Intata wa'sji', kekhewe'en yamijii in hats nam ha' Juan. \v 14 Ekheweli'ƚ qu' isu'uni'ƚ qa' ku'mi'ƚiju'ƚ aka'an, hakha' Juan in hik hakha' profeta ƚii Elías, hayiits jutsiqaxik'ui pa'aj qu' nanam.\x * \xo 11:14 \xt Mal 4:5; Mt 17:10-13; Mr 9:11-13; Lc 1:17; Jn 1:21\x* \v 15 Pekhewe' qu' nana'l ƚekfiye' qa nepiye'ek'i aka'an.\x * \xo 11:15 \xt Mt 13:9; Mr 4:23; Lc 8:8; 14:35; Ap 2:7\x* \v 16 ¿Pa'n ƚii pa'qu' hejeyumtshenijupi' ene' jukhew qa' efuts iye hane'ej ha'ne ƚahats'ij? Hik ƚunyejei ne'ej omehets qe t'oto'yi'ju' na'aj joofji'ju' qa taya'yiikii ne'ej ƚ'otoihifets, \v 17 qa yit'ijiikii: “In hifuyutaxi'ƚ e'mik'i ne' foj, ekheweli'ƚ qa nite'ƚe ƚ'otoyi'ƚ. Hijitaxi'ƚ e'mik'i ke' witlijtsinel if'iljetsitsik'i qa nite'ƚe ƚapi'ƚju'” \v 18 Qe in namtax ha' Juan qa nite' tuj ke' week qa nite' iya' iye, qa titijiti'yijets in i'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met.\x * \xo 11:18 \xt Mt 3:4; Lc 1:15\x* \v 19 Qa in namtax iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa tek qa iya' iye, qa titijiti'yijets in iƚinkeyax qa iyana'x iye, ƚejuwaika'aj nekhewe' wekwek yijanin qa ƚejuwaika' iye ne' uƚ'ets jukhew. Qa jutsiqaxƚi'ij pa'qu' i'nithayijkit'e qu' jinenikfe'lkii.— \s1 Hiyee' enewusits pe' witsetits. \r (Lucas 10:13-15) \p \v 20 Ma' qa yapeƚek ha' Jesús qa yit'ijets pa' uƚ'ax ƚunyejei hekhewe' witsetits hekhewe' qi in yaqsi'jtaxiji'kii kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ. Yi'wentaxij yemjee qa nite'ƚe yili'ij in yaqsiijkii pe' uƚ'ets. Ma' qa yit'ij ha' Jesús: \v 21 —¡Peijaat'ij hiyee' a'ha'nus ha'ne witset Corazín! ¡Peijaat'ij hiyee' a'ha'nus iye ha'ne witset Betsaida! Qa qu' hakha'ye' Tiro qa ha' Sidón qu' nanaqsi'jiji'kii kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ wanaqsi'jtaxi'ƚ e'mijkii ha'ne ƚa'ni'ƚi'. Qekha hayiits nilitaxij in yaqsiijkii pe' uƚ'ets qekha nijayantax pa' Dios, ma' qekha ninq'ethintaxij in yijaa'ija qu' netf'iljetsin ƚeqhinatai qekha uƚ'etse'tax qa ƚeiƚa' qekha nilintaxij na'aj lo.\x * \xo 11:21 \xt Mr 6:45; Lc 6:17; 9:10; Jn 12:21; Mt 15:21; Hch 12:20\x* \v 22 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets ekheweli'ƚ, qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax ene' week, qa ekheweli'ƚ les qi qu' iftsaxe' hatse' qu' atanithenheti'yi'ƚ qa tees qu' ƚunye'ji'iju'ƚ na' ƚantanithenkeye'j hatse' ne' tetseti'yi' na' Tiro qa na' Sidón.\x * \xo 11:22 \xt Ez 28:2-4; Am 1:9-10; Mt 10:15; 15:21; Mr 3:8\x* \v 23 Qa akha' witset Capernaum, ¿me ƚumti qu' ekekiti'yetspha'm na' wa's? Akha' ƚ'ewumhiti'yiiju' hatse' na' fe't ƚe'nq'itset'ij ne' naxju' (Hades). Qe qek nanaqsi'jiji'kii ka' witset'ik'i Sodoma kekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ wanaqsi'jtaxij e'mijkii, ka' Sodoma'ak'i qekha hane'ej mexe nana'ltax.\x * \xo 11:23 \xt Is 14:13,15; Mt 4:13\x* \v 24 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'ij ewets iye witset Capernaum, qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax ene' week, qa ekheweli'ƚ les qi qu' iftsaxe' qu' atanithenheti'yi'ƚ qa tees qu' ƚunye'ji'iju'ƚ na' ƚantanithenkeye'j hatse' ke' tetseti'yi' ka' witset'ik'i Sodoma'ak'i.— \s1 Eneki'ƚ yiwets qa' k'awapiihiti'ƚ. \r (Lucas 10:21-22) \p \v 25 Hik aka'aj ka' ƚahats'ij ha' Jesús qa yit'ij pa'aj: —Qi in ƚe'wisij, Tata, Yatsat'axij na' wa's qa ha'ne sehe' iye qe hats ƚ'ethinij ene' nite' weniwqinhetji' eke' ham nikfe'le'ets t'ejuyets na' witiƚa'x, qa' nite' ƚ'ethinij pekhewe' wekwek nikfe'lets qa pekhewe' iye wekwek yiya'yij.\x * \xo 11:25 \xt Sal 8:2; Lc 22:42; Jn 11:41; 1Co 1:26; 2Co 3:14\x* \v 26 Ehe, Tata qe hik aka' ƚisu'un qu' ƚunye'je'.— \v 27 Qa yit'ijets iye he' jukhew: —Na' Tata hats week tseƚisij qu' heinek'enhe'yipji' ene' wekwek. Ham pa'qu' ewi'ƚe' qu' nenikfee'letsha ha'ne Ƚa's. Ewi'ƚƚe na' Ƚatata in nikfe'letsha. Qa ham iye pa'qu' ewi'ƚe' qu' nenikfe'letsha na' Ƚatata, ewi'ƚe' ha'ne Ƚa's in nikfe'lets qa nekhewe' iye yisu'un ha'ne Ƚa's qu' nikfelitets qa yikfelitets.\x * \xo 11:27 \xt Mt 28:18; Jn 1:18; 7:29; 8:19; 10:15; 17:25-26\x* \v 28 Eneki'ƚ yiwets week ekheweli'ƚ pe'qu' hats qi qu' niwefju' qa qi iye in neq'iihetij pe' wekwek qa yakha' qu' k'awapiihiti'ƚ.\x * \xo 11:28 \xt Jer 31:25; Jn 7:37\x* \v 29 Ku'mi'ƚi' qa' je'wetsjuk'eji' nakha' wakka ƚo'siyit (yugo) heni' yi'wonje' qa yakha' qu' k'ijatsheniƚij, qe yakha' nite' yeq'itaqsuna'x qa nite' iye heniwqinhetji' \qt ma' qa qi qu' nawapii ne' atawjetsi'ƚ.\qt*\rq (Jer 6:16)\rq*\x * \xo 11:29 \xt Jn 13:15; Ef 4:20; Fil 2:5; 1P 2:21; 1Jn 2:6; Zac 9:9; 2Co 10:1; Fil 2:7-8\x* \v 30 Qe nakha' wakka ƚ'osiyit (yugo) heni' yi'wonje' nite' jutsutax qa ne' yaqatai qa af'ayaiji'.— \c 12 \s1 Jesús yatsat'axij pa' neƚuji' nite' wit'ithayijii. \r (Marcos 2:23-28; Lucas 6:1-5) \p \v 1 Hik aka'aj ka' ƚahats'ij ha' Jesús qa ikji'teje'm ha' wit'enekju' ka' ewi'ƚ neƚuji' witwapiihijii (sábado) nite' ƚeke' pa'qu' net'ithayiiji'. He' ƚ'ijatshenhei hats iyipkunju' qa nit'ijji' ke' ƚei trigo qa tuj.\x * \xo 12:1 \xt Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \v 2 Qa he' fariseol in yi'wenij, ma' qa yiyaji'ets ha' Jesús qa yit'ijets: —Jeƚ qeku'nijju' ek ne' ijatshenhei ka' yaqsiijkii nite' ƚenexke'ej qu' naqsiijkii pe'ye' in yamets ha'ne neƚuji' witwapiihijii ham t'ithayiye'ji'.—\x * \xo 12:2 \xt Mt 12:10; Lc 13:14; 14:3; Jn 5:10; 7:23; 9:16\x* \v 3 Ma' qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —¿Me nite' ƚejeƚi'ƚ ne' witfaakanhei in nifel pa' yaqsiijkii pa'aj ka' David'ik'i pa' ewi'ƚ neƚuji' pa'aj in qi in iyipkuni'ƚju' pekhewe' ƚijts'eyek? \v 4 Qa uyifi pa'aj pe' witlijtsitjii qa tuj pa'aj pe' pan t'ejutshenheti'yets na' Dios. Ekewe'en nite' ƚenexke'ej qu' netnekui. Uja'xƚi'ijkii pekhewe' pa'il in ƚeke' qu' netuj.\x * \xo 12:4 \xt Ex 25:30; Lv 24:5-9; 1S 21:6\x* \v 5 ¿Me nite' ƚejeƚi'ƚ iye ke' Moisés ƚe'lijei ne' pa'ilipji' ne' witlijtsitjii qu' net'ithayiiji' na'aj witwapiihijii (sábado), qa nite' uƚ'ax in yaqsiijkii?\x * \xo 12:5 \xt Nm 28:9-10; 1Cr 9:32; Jn 7:22-23\x* \v 6 Hit'iƚij ewets hane'ej in na'l na' les t'anipji' ne' witlijtsitjii hats ha'ne i'ni'in.\x * \xo 12:6 \xt 2Cr 6:18; Mal 3:1; Mt 12:41-42\x* \v 7 Ekheweli'ƚ qek enikfe'li'ƚik'i kakha' ikji'ha aka' wi'tlijei in yit'ij: \qt “Yakha' les hisu'un qu' eq'iltinhetsi'iƚ qa nite' hisu'un pa'qu' ilantaxi'ƚyifi ene' inqa'metets”\qt*\rq (Os 6:6)\rq* ma' qekha nite' it'etaxi'ƚijets qu' uƚ'etse' enewe' ham yaqsi'ji'ijkii pa'qu' uƚ'axe'.\x * \xo 12:7 \xt Mi 6:8; Mt 9:13\x* \v 8 Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew Yatsat'axij tenek'enhe'yipji' ha'ne witwapiihijiiji' (sábado).—\x * \xo 12:8 \xt Mt 8:20; 9:6; 12:32,40\x* \s1 Ewi'ƚ pa' jukhew yisƚax pa' ƚokoyik'i. \r (Marcos 3:1-6; Lucas 6:6-11) \p \v 9 Ha' Jesús in hats t'atsji'ƚik'uifik'i ha' wit'enekju' qa ikii qa uyifi ke' judiol ƚe'lijtsitjii. \v 10 Qa hikha' i'ni' ha' ewi'ƚ jukhew yisƚax ka' ƚokoyik'i. Qa in ƚunye'jek hekhewe'en in wo'taxii pa'qu' nit'ijets qu' uƚ'axe' qu' naqsiijkii ha' Jesús, ma' qa nifaakan: —¿Me ƚeke' qu' jintiƚin pa'qu' nanqaats'etax in mexe witwapiihijiiji' (sábado)?—\x * \xo 12:10 \xt Mt 12:2; Lc 13:14; 14:3; Jn 9:16\x* \v 11 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ijiju'ƚ: —¿Pa'n ƚii ekheweli'ƚ qu' nanamik'iju' pe'qu' witijkiye' pe'qu' ƚeƚinkiye' kots'etax in sabadoji'? ¿Me nite' nit'ijpha'm pekhe'en?\x * \xo 12:11 \xt Ex 23:4-5; Dt 22:4; Lc 14:5\x* \v 12 Qa na'aj jukhew in les weju'ƚij yijat'ij nite' ƚunye'jiju'ƚ pe'qu' kots'etaxe', qa hik ta'ƚijupi' in ƚeke' qu' jintaqsiijkii pa'qu' ƚe'wise' pa'qu' sabadoye'ji'.—\x * \xo 12:12 \xt Mt 6:26; 10:31\x* \v 13 Ma' qa yiyaji'ets ha' jukhew qa yit'ijets: —¡Ijin na' okoi!— Ha' jukhew qa yijin ha' ƚokoi qa aje'eƚ hamiikii ka' ƚunye'jtax ha' ƚokoi, ma' qa week ƚunyejei iye he' ƚokoyei.\x * \xo 12:13 \xt 1R 13:4; Mt 8:3; Hch 28:8\x* \v 14 Ma' qa ikfik'ikii he' fariseol qa yifaakateji' pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' ƚeke'ye' qu' nilan ha' Jesús.\x * \xo 12:14 \xt Mt 26:4; 27:1; Mr 3:6; Lc 6:11; Jn 10:39; 11:53\x* \s1 Pa' profeta'ik'i Isaías hayiits nifel pa'aj pa' Jesús. \p \v 15 Ha' Jesús in nikfe'lets aka'an, ma' qa ikik'ui hakha' i'ni' qa olots he' yijayanik'i. Ha' Jesús qa niƚinju' week hekhewe' wanqaats'etaxju'.\x * \xo 12:15 \xt Mt 4:23; 10:23; 19:2; Mr 3:7\x* \v 16 Qa yiyaji'ijets qu' hasu'uj nenfeli'm pe'ye' kakha' yijaa'ija in ƚunye'j ha' Jesús.\x * \xo 12:16 \xt Mt 8:4; 9:30\x* \v 17 Hats'inha qu' nafits kakha' yit'ij pa'aj pa' Intata in i'nijji' pa' profeta'ik'i Isaías, in yit'ij pa'aj: \v 18 \qt —Jeƚi'ƚju', hane'en hik ha'ne yeqejkunene'k. Hik ha'ne he'yeku'miiji'. Qi in hisu'un qa qi iye in tsi'sinheti'mkii. Hetisij nakha'an na' yeqe Espíritu. Ƚakha' qa' nenfeli'm nakha' yatsathen nekhewe' witsetiikal nite' judiol.\qt*\x * \xo 12:18 \xt Jn 3:34; 10:25; Mt 3:17; 17:5; Lc 4:18\x* \v 19 \qt Ƚakha' tees qu' netk'eƚei, tees qu' natyaiƚekii. Nite' ƚeke' qu' netpiikaxtii pa'qu' ƚ'axe' pe'qu' wit'ikheijeye'ji'.\qt* \v 20 \qt Nite' yepƚet pe' fapu' in hats qaƚiyuje'm. Nite' yomhet iye in hats yomiyu'tax qa hats p'ulƚetax na'aj witfetitjiyij penyilo i'nji' ne'ej eƚi'ni. Hik aka' qu' ƚunye'je' qa' naamƚi'ijii qu' naxinentaxij pa' yatsathen.\qt* \v 21 \qt Qa aka' ƚiiji' qu' netjumti'ets week pe' witsetits pekhewe' qu' netk'enets.—\qt*\rq (Is 42:1-3)\rq* \s1 Pe' fariseol qa yit'ijju' qu' uƚ'axe' pa' Jesús. \r (Marcos 3:20-30; Lucas 11:14-23; 12:10) \p \v 22 Ma' qa tetka'xii ha' Jesús ha' ewi'ƚ jukhew puk'al qa ham iye ƚe'lijeye' qe ta'ƚets pa' inwo'met. Qa ha' Jesús qa yiƚin, ma' qa yi'wenkitkii qa iyet iye.\x * \xo 12:22 \xt Mt 4:24; 9:32-34\x* \v 23 Week hekhewe' yi'wenij qi in yitjuƚaxijpha'mkii qa yifaakateji' iye: —¿Ma hik hane'ek pa' Ƚa's pa' David'ik'i?—\f + \fr 12:23 \ft Ƚa's pa' David'ik'i ikji' Cristo.\f*\x * \xo 12:23 \xt 2Cr 1:1; Mt 1:1; Ro 1:3\x* \v 24 In yepi'ye' ek'i aka'an he' fariseol qa yit'ijju': —Pakha'ƚe Beelzebú, ƚatata pe' inwo'metets, tisij hane'en pa' ƚet'unha'xijup qa ƚeke' in yuki'nfik'ikii pekhewe' inwo'metets.—\x * \xo 12:24 \xt Mt 9:34; 10:25; Mr 3:22\x* \v 25 Ha' Jesús nikfe'lets hekhewe'en ka' yumtitax qu' ƚunye'je' qa yit'ijji'ju': —Na'aj qi witset qu' nawatlanju'kii ma' qa ƚakha'ƚe ƚete'm qu' netwuƚ'enhetju' qa hik ƚunye'j iye na'aj witset ƚa's. Qa hik ƚunye'j iye na'aj ewi'ƚ jukhew qa ƚelits qa ƚewhe'ye' iye in watlanju'kii qa ƚekhewelƚe ƚete'm iye in wetwuƚ'enhetju'.\x * \xo 12:25 \xt Mr 3:23-27; Lc 11:17-22\x* \v 26 Ma' qa hik ƚunye'j na' Satanás in ƚakha'ƚe ƚete'm qu' ne'nukinfik'i in Satanás, ma' qa ƚakha' ye'ƚe ƚete'm qu' newetqethenju'kii. ¿Qa pa'n ƚunye'j qu'nte' niliyi'ij na' tenek'enheiji' nakha'an?\x * \xo 12:26 \xt Mt 4:1,10; 13:19; Hch 13:10\x* \v 27 Ekheweli'ƚ in ƚit'iƚijets in hukinfik'ikii pe' inwo'metets qa ta'ƚets pa' ƚet'unha'x na' Beelzebú qa qu' yijaayi'ija aka'an, ¿qa ƚek ƚet'unha'xek pa'qu' nata'ƚijets ne' ijatshenheyi'ƚ in yiwu'mfik'i pe' inwo'metets? Qa hik ta'ƚijupi' nekhewe'en qu' hik nekhewe'ye' qu' nit'iƚij ewets qu' ijaniƚik'i.\x * \xo 12:27 \xt 2R 2:7; Hch 19:13\x* \v 28 Qa qu' nata'ƚƚe'ets na' ƚeqe Espíritu na' Dios in hukinfik'ikii ne' inwo'metets, ma' qa hats jutsiqax in hats nami'ƚ ewetsju' na' tenek'enheiji' na' Dios.\x * \xo 12:28 \xt Lc 17:21; 1Jn 3:8\x* \v 29 ¿Pa'n ƚeqfenye'j ƚewek pa'qu' nuyetsji' pe'qu' ƚetsi'ye' pa'qu' net'un jukhew qa' nenitka'mij pekhewe' ƚewekwekits qu'nte' nojoye' qu' nophe'ƚ? Qu' nophe'ƚ yijat'ij ma' qa ƚeke'ye' yijat'ij qu' nenitka'mij pe'qu' ƚewekwekitse'.\x * \xo 12:29 \xt Is 49:24; 53:12\x* \v 30 Pakha' qu' nite' yi'feyi'ij pakha'an yejuihife'ej. Qa pakha' nite' tsi'fenij in haqsi'jje'mkii qa yak'esa'xƚekii.\x * \xo 12:30 \xt Mr 9:40; Lc 9:50; 11:23\x* \v 31 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets, in week pakha' qu' naqsiijkii pakha' qu' ƚunye'je'ƚe pa' uƚ'ax qa pakha' iye qu' uƚ'etsik'i ƚe'lijeyi'ij pa'qu' ƚunye'je'ƚe, qa ƚeke'ƚe qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets. Qa pakha'ƚe qu' uƚ'ax ƚ'anye'je'ets nakha' Espíritu Santo qa' nite' ƚeke'ye' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.\x * \xo 12:31 \xt Mr 3:28-30; Lc 12:10; He 6:4-6; 10:26; 1Jn 5:16\x* \v 32 Pa'qu' ƚunye'je' qu' nit'ij pa'qu' ewi'ƚ wi'tlijeye' t'ejuyiju'ƚ ha'ne Ƚa's na' Jukhew, qa ƚeke'ƚe qu' netwumhiti'yik'ui aka'an. Qa pakha'ƚe qu' nit'ij pekhewe' qu' net'ejuyiju'ƚ nakha' Espíritu Santo qa nite' ƚeke' qu' netwumhiti'yik'ui pekhewe'en, nite' hane'ej ha'ne ƚahats'ij qa nite' iye pakha' mexe hamik'ui.—\x * \xo 12:32 \xt Mt 11:19; Jn 7:12; 9:24; Mr 2:10; 10:30; Lc 12:10; 20:34-35; Ef 1:21; Tit 2:12; He 6:5\x* \s1 Pe' najkak jutsiqetsij pe' ƚei. \r (Lucas 6:43-45) \p \v 33 Ha' Jesús qa yit'ijets iye he' fariseol: —Jeƚi'ƚji' pa'qu' it'iƚijju'ha ekewe'en in t'ejuyets ka' haqsiijkii, ne' najkak ƚe'wis qa ƚe'sitsjijek ƚei, ne' najkak uƚ'ax qa uƚ'etsjeek ƚei, qe ne'ej ƚei hik ne'ej jutsiqetsij ne'ej najkak.\x * \xo 12:33 \xt Mt 7:23; Jn 15:4-7\x* \v 34 ¡Q'oiq'oyits ƚelits! ¿Pa'n ƚunye'j qu' it'iƚij pa'qu' ƚe'wise' in ekheweli'ƚ qi in uƚ'etsi'ƚ? Qe pakha' topo'oj ha'ne intawe'j qa hik pakha' t'atsji'ƚii ha'ne ineji'.\x * \xo 12:34 \xt 1S 24:13; Mt 3:7; 23:33; Lc 6:45; Ef 4:29\x* \v 35 Pakha' jukhew ƚe'wis qe ta'ƚets pe' ƚe'sits yenji'ju'kii pa' ƚatawe'j ma' qa t'atsji'ƚfik'i pa' ƚe'wis, qa pakha'ƚe qu' uƚ'ax jukhewe' qe ta'ƚets pe' uƚ'ets yenji'ju'kii pa' ƚatawe'j ma' qa t'atsji'ƚfik'i pa' uƚ'ax.\x * \xo 12:35 \xt Mt 13:52; Col 4:6\x* \v 36 Qa yakha' qa hit'iƚij ewets qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' week newetjeyutshentax, ma' qa' nenfeelija ƚekpa' ta'ƚijupi' in yit'ij pe' ham weju'ƚi'ij wi'tlijei nite' ƚeke'tax qu' nit'ij.\x * \xo 12:36 \xt Mt 12:41; Jn 5:29; 1Jn 4:17; Lc 16:2; Hch 19:40; Ro 14:12; He 13:17; 1P 4:5\x* \v 37 Qe pe' e'lijei hik pekhewe' qu' nata'ƚets qu' nenit'ij ewets hatse' yatsathen, qa pe' e'lijei iye qu' nata'ƚets qu' nenit'ij ewets hatse' qu' uƚ'axe' qa' atanithenhetii.— \s1 Jesús qa wetjeyumtshenƚi'ijupi' pa' profeta'ik'i Jonás. \r (Marcos 8:12; Lucas 11:29-32) \p \v 38 Ma' qa he' uja'x he' fariseol qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yit'ijets ha' Jesús: —Maestro, hisu'untaxi'ƚ qu' k'eweniƚijha qu' aqsiijkii pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ hats'inha qu' jutsiqetsi'iƚ ye'mha qu' neƚisij pa' et'unha'x pa' Dios.—\x * \xo 12:38 \xt Mt 16:1; Lc 11:16; Jn 2:18; 6:30; 1Co 1:22\x* \v 39 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Enewe' hane'ej jukhew qi in uƚ'ets qa nite' ewi'ƚƚi'i' iye nakha' yijayantax, iyintaxets qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ, qa hatsƚe nite' ƚeke' qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ. Ewi'ƚƚe hatse' qu' net'ethinheti'yij qu' hik ƚunye'je' ka' ƚunye'jkii ka' profeta'ik'i Jonás.\x * \xo 12:39 \xt Mr 8:11-12,38; Lc 11:29-32; Is 57:3; Mt 16:4\x* \v 40 Qe in ƚunye'jek in i'nji' \qt ka' Jonás pe' ƚekutjii pa' qi ƚejits wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa wetshetk'ewi'ƚ najai\qt*\rq (Jon 1:17)\rq* qa' hik aka' qu' ƚunye'je' ha'ne Ƚa's na' Jukhew wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa wetshetk'ewi'ƚ najai iye qu' na'nji'ju' ha'ne sehe'. \v 41 Kekhewe' Nínive ƚeiƚetsik'i niipha'mkii hatse' qu' neniitaxpha'mkii enewe' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax ene' week, kekhewe'en qa' nit'ijets qu' les uƚ'etse' wiikfik'i enewe' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij. Qe ke' Nínive ƚeiƚetsik'i yili'ij in yaqsiijkii pe' uƚ'ets in yepi'ye' ek'i ke' nifeli'm ka' Jonas'ik'i, qa hane'ej nakha' les in t'anipji' ka' Jonas'ik'i qa hats ha'ne i'ntaxi'in.\x * \xo 12:41 \xt Jer 3:11; Ez 16:51; Ro 2:27; Jon 1:2; 3:5\x* \v 42 Ke' ewi'ƚ efu'uk'i qi tenek'enhei ta'ƚii na' i'wk'uyi'lii qa' neniipha'm hatse' qu' neniitaxpha'mkii enewe' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij pa' neƚuji' qu' newetjeyumtshentax ene' week, kekhe'en qa' nit'ijets qu' les uƚ'etse' wiikfik'i enewe' hane'ej na'l ha'ne ƚahats'ij. Qe ƚakha' ke' efu'uk'i in toxtaxii yemjee na' ta'ƚji' nakhap seheika' qa namii qu' nepiye' ka' qi ƚikfeliya'xkii ka' wittata'ak'i Salomón, qa hane'ej nakha' les in t'anipji' ka' Salomon'ik'i qa hats ha'ne i'ntaxi'in.—\x * \xo 12:42 \xt 1R 10:1; 2Cr 9:1\x* \s1 Pa' inwo'met uƚ'ax in tepilii pa' jukhew. \r (Lucas 11:24-26) \p \v 43 Ha' Jesús qa yit'ij iye: —Pa'qu' ewi'ƚ inwo'met'e in ikik'uifik'i na'aj jukhew qa nekƚi'ikii pe' yisƚaxkii sehel, wo'taxiikii ƚawapiihiwet'e qa nite'ƚe yi'wen, \v 44 ma' qa yit'ij: “Qa' hapilii iye ke' yitsi' ke' hata'ƚifi.” Qa in tepilii qa yi'wen in ham i'ni'ifi. Hats wetp'ilastaxifi qa hats wanaqsi'jtaxifi iye. \v 45 Ma' qa ik iye qa ikii pekhewep iye wetsjuk tatsai (7) inwo'metets les qi in uƚ'ets wiikfik'i qa t'eqe'mets qa week enewe'en qa uiji'teje'm iye qa i'nji' iye pakha' jukhew. Ma' qa les qi'ija in uƚ'ax nite' hik ƚunye'j pa' yojoo in ƚunye'jtax. Aka'an hik aka' qu' ƚunyejeye' hatse' enewe' uƚ'ets jukhew ha'ne hane'ej ƚahats'ij.—\x * \xo 12:45 \xt He 6:4; 2P 2:20\x* \s1 Pe' ƚenene qa pe' ƚek'injats pa' Jesús. \r (Marcos 3:31-35; Lucas 8:19-21) \p \v 46 Ha' Jesús in mexe iyetik'ui hekhewe' olots jukhew qa' efuts iye, qa namtaxets ke' ƚenene qa he' ƚek'injats iye qe nifaakateyutaxets qa amaneiƚefik'i.\x * \xo 12:46 \xt Mt 13:55; Mr 6:3; Jn 2:12; Hch 1:14; 1Co 9:5; Ga 1:19\x* \v 47 Qa ewi'ƚ ha' yit'ijets ha' Jesús: —Ke' enene qa he' ek'injats ha'niite' amaneyi'fik'i, nifaakateyutax ewets.— \v 48 Qa yeku'ƚ ha' Jesús hakha'an, qa yit'ijets: —¿Ƚek pekhe' nene qa ƚek pekhewe' iye k'injats?— \v 49 Ma' qa t'apsiiji'teje'm he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ij: —Enewe'en k'injats qa nene iye.\x * \xo 12:49 \xt Mt 10:42; 28:19; Lc 14:26; Jn 8:31; 13:35; 15:8; Hch 6:1\x* \v 50 Qe pa'qu' ƚunye'je' qu' naqsiijkii pa' yisu'un na' Tata i'ni' na' wa's, qa hik ha'ne k'inij qa k'inja' iye qa nene iye.—\x * \xo 12:50 \xt Mt 6:1; 7:21; Jn 15:14; He 2:11\x* \c 13 \s1 Yejeyumtshenijupi' pa' ewi'ƚ iwenq'enhena'x. \r (Marcos 4:1-9; Lucas 8:4-8) \p \v 1 Hik kakha' ka' neƚuji' qa ikik'uifik'i ke' wititsi' ha' Jesús qa i'niju' ha' ƚotkoyek ke' kaƚi'. \v 2 Qa olootsija he' nekii, qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in t'ilitji'ju' ke' qi'ik'i witinhitjii qa i'nji'ju' qa hekhewe'ƚe jukhew qa efuts iye qa amaneyi' ha' ƚotkoyek ke' kaƚi'.\x * \xo 13:2 \xt Mr 3:9; Lc 5:3\x* \v 3 Ma' qa iyetik'ui qa olots ke' wekwek in yejeyumtshenijupi', qa yit'ij: —Ewi'ƚ pa' jukhew iwenq'enhena'x ikii pa' ƚewenq'enhe'wet.\x * \xo 13:3 \xt Mt 13:10,34-36; 15:15; 21:33,45; 22:1; 24:32; Mr 4:2\x* \v 4 In we'nq'en qa namji'ju'kii pe' uja'x ƚoqoƚoi pa' wit'ikheyi'j, qa namii pe' junatai qa tuj. \v 5 Qa pekhewep qa namji'ju'kiyek pa' t'un sehe' qe uteket, qa nite' qi pa'qu' seheeyi'ija. Enewe' ƚoi qa aje'eƚ ta'ƚ qe nite' akaptaxju' pa' sehee'ija. \v 6 Qa in nekpha'm ne' junu' qa yaq'alij aje'eƚ, qe nite' ijetits pe'qu' ƚefitetsiye' qa yisƚax aje'eƚ. \v 7 Qa pekhewep iye ƚoi qa namji'ju'kiyek pa' tiiket, qa pa' tiiket in qitspha'm qa tik'eyijju' qa yitaƚi'meten. \v 8 Qa pekhewep iye ƚoi qa namji'ju'kiyek pa' ƚe'wisji' sehe' qa itaƚimetsits qa na'l iye pe' ƚei. Uja'x pe' yamets cien (100) pe' ta'ƚ in ewi'ƚtax pe' ƚo' qa uja'x pe' sesenta (60) yamets in ewi'ƚtax pe' ƚo' qa uja'x iye pe' treinta (30) in ewi'ƚtax pe' ƚo'.\x * \xo 13:8 \xt Gn 26:12; Mt 13:23\x* \v 9 Pa'qu' nana'l ƚekfiiye' qa nepiye'ek'iha aka'an.—\x * \xo 13:9 \xt Mt 11:15; 13:43; Lc 8:8; 14:35; Ap 2:7,11,17,29; 3:6,13,22\x* \s1 Inhats'ek kekhewe' yejeyumtshenijupi'. \r (Marcos 4:10-12; Lucas 8:9-10) \p \v 10 He' ƚ'ijatshenhei qa ikets qa we'tmetinheti'm ha' Jesús qa nifaakanij: —¿Inhats'ek in ƚit'iji' in ƚ'iyetik'ui hekhewe' jukhew qa efuts iye kekhewe' wekwek in ƚejeyumtshenijupi'?—\x * \xo 13:10 \xt Mt 9:10; 13:35; 15:15; 21:33,45; 22:1; 24:32; Mr 10:10; Lc 6:1; Jn 6:3; Hch 6:1\x* \v 11 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qe ekheweli'ƚ ƚexke'ej na' Dios qu' enikfe'li'ƚets ekewe' nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets t'ejuyets na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa nekhewe'ƚe'en qa nite' ƚexke'ej na' Dios qu' nenikfe'lets.\x * \xo 13:11 \xt Mt 11:25; 19:11; Jn 6:65; 1Co 2:10; Col 1:27; 1Jn 2:20,27\x* \v 12 Qe pa'qu' hats nana'li'm, qa' les netesti'yij iye, ma' qa' les qiyi'ija pa'qu' nana'li'm. Qa pakha'ƚe hami'm, qa' netitkamhiti'yij iye pa' ƚammi's in na'ltaxi'm.\x * \xo 13:12 \xt Mt 25:29; Lc 8:18; 19:26; Jn 15:2; Stg 4:6\x* \v 13 Qa hik ta'ƚijupi' in hit'iƚij'e' in k'iyeti'ƚ ek'ui ke' wekwek hejeyumtshenijupi'. Qe ƚekhewel yejeƚƚeju' qa nite'ƚe yi'weenija. Tek'entaxik'i qa nite'ƚe yepi'ye' ek'i, nite' nikfe'lik'i iye.\x * \xo 13:13 \xt Dt 29:4; Is 42:19-20; Jer 5:21; Ez 12:2; Mt 15:10; 16:12; 17:13; Mr 8:21\x* \v 14 Aka'an in ƚunyejei nekhewe'en ma' qa hats yafits kakha' yit'ij ka' profeta'ik'i Isaías in yit'ij: \qt “Yepi'ye'tax qa nite'ƚe nikfe'lik'i. Yejeƚtaxju' qa nite'ƚe yi'wen.\qt*\x * \xo 13:14 \xt Mr 4:12; Lc 8:10; Jn 12:40; Hch 28:26-27; Ro 11:8\x* \v 15 \qt Qe pe' ƚaqjamtikineyejeikii ha'ne witset tit'oyik'i. Yit'onik'i ƚekfii qa yit'onik'i iye ƚotoi. Qa qu' nite' hik aka' ƚunyejeye', in yejeƚju' qekha ni'wentax, in yepi'ye' ek'i qekha netk'entaxik'iha, qekha nenikfe'ltaxik'i iye pe' ƚaqjamtikineyejeikii ma' qekha nink'aihittax qa yakha' qekha henƚintaxju'.”\qt*\rq (Is 6:10)\rq*\x * \xo 13:15 \xt Mt 15:8; He 5:11\x* \v 16 Qa ekheweli'ƚ qa' e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii qe na'l ne' otoyi'ƚ qa ƚi'weniƚkii qa ne' ekfiyi'ƚ iye qa ƚepiye'eƚkii.\x * \xo 13:16 \xt Lc 10:23-24; Mt 16:17; Jn 20:29\x* \v 17 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in olotstax ke' profeta'ik'i qa ke' yatsathen jukhewik'i yisu'untax qu' ni'wen ha'ne hane'ej ƚi'weni'ƚ qa nite'ƚe yi'wen. Yisu'untax qu' nepiye' ha'ne hane'ej ƚepi'ye'eƚ qa nite'ƚe yepi'ye'.—\x * \xo 13:17 \xt Jn 8:56; He 11:13; 1P 1:10-12\x* \s1 Pa' ikji'ha in yejeyumtshenijupi' pa' iwenq'enhena'x. \r (Marcos 4:13-20; Lucas 8:11-15) \p \v 18 Ha' Jesús qa yit'ij iye: —Ek'eni'ƚ, hane'ej qu' henfel ka' ikji'ha pa' ewi'ƚ iwenq'enhena'x. \v 19 Week pa'qu' nepi'ye'taxik'i eke' wi'tlijei t'ejuyets na' tenek'enheiji' na' Dios, qa nite'ƚe nikfe'lik'i, qa hik ƚunyejei pekhewe' ƚoi namji'ju'kii pa' wit'ikheyi'j. Qa nam na' inwo'met qa nitka'mij eke' wi'tlijei we'nentaxji'ju' ƚatawe'j.\x * \xo 13:19 \xt Mt 4:23; 5:37; 6:13\x* \v 20 Qa pe' ƚoi namji'ju'kiyek pa' uteket qa hik ƚunyejei pe' yepi'ye' ek'i ke' wi'tlijei qa t'eku'mi' aje'eƚ qa ƚesitsi'mik'iha.\x * \xo 13:20 \xt Is 58:2; Ez 33:31-32; Mr 6:20; Jn 5:35\x* \v 21 Qa in nite'ƚe ijetits pe'qu' ƚefitetsiye' qa nite' t'unitsji'. In tajaajinhetii qa wenit'ijetskii pe' uƚ'ets ma' qa yo'qmositij qa yili'ij aje'eƚ.\x * \xo 13:21 \xt Mr 4:17; 10:30; Hch 8:1; 13:50; Ro 8:35; 2Co 12:10\x* \v 22 Qa pekhewe' ƚoi namji'ju'kiyek pa' tiiket qa hik ƚunyejei pekhewe' qu' nepiye'ek'i ekewe' wi'tlijei, qa lesƚe in yamitfik'i in yitawje'meten ekewe' wekwek, qa pa' ƚeqsu'unka'xij ekewe' wekwek qa qi in yawitji. Qa week ekewe'en tit'oyijju' kekhewe' wi'tlijei, ma' qa ham ƚeye'.\x * \xo 13:22 \xt Ro 12:2; 2Ti 4:10; 1Jn 2:15; Mt 19:23; Mr 10:23; 1Ti 6:9-10; 2Ti 4:10\x* \v 23 Qa pekhewe' ƚoi namji'ju'kiyek pa' ƚe'wisji' sehe' qa hik ƚunyejei pekhewe' qu' nepiye'ek'i eke' wi'tlijei qa nikfe'lik'i. Ma' qa hik pekhewe' qa na'l yijat'ij pe' ƚei, ewi'ƚtax pe' ƚo' qa yamets cien (100) pe' ƚei, qa pekhewep qa yametsek sesenta (60) qa pekhewep iye qa yametsek treinta (30) pe' ƚei.— \s1 Pe' uƚ'ets wit'enheiju' we'nenji'ju' pe' trigo. \p \v 24 Ha' Jesús nifeli'm iye kakhap iye wekwek yejeyumtshenijupi': —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j na'aj ewi'ƚ jukhew in yeni'ju' ne'ej ƚe'sits ƚoqoƚoi na'aj ƚewenq'enhe'wet.\x * \xo 13:24 \xt Mt 18:23; 20:1; 25:1; Mr 4:26,30\x* \v 25 Qa in hats week ima'ju' qa namii pa' ewi'ƚ ƚ'ejuihife qa yenji'ju' ek pe' ƚoqoƚoi ne'ej cizaña\f + \fr 13:25 \ft Ne'ej cizaña, hik ƚunyejeitaxija ne'ej trigo, qa nikhewe'ƚi'ij ƚei qa pakha' ƚunyejei.\f* hik ƚunyejeitax trigo pa' witwenq'enhe'wet'ij pe' trigo, ma' qa ik iye pakha'an. \v 26 Qa in hats qhufje'm pe' trigo ma' qa hats laxaji' pe' ƚei, qa ƚunyejeijijek iye pe' cizaña we'nenji'ju' in teiji'jek. \v 27 Ma' qa pe' yithayiki qa nifelii pa' yatsat'axij pa' wit'enekju': “Yaqa patun, in ƚe'sitstax ke' ƚoi ƚ'eniju' na' ewenq'enhe'wet ¿qa pa'n qu' nata'ƚji' ne' cizaña in ƚataƚifetsij?”\x * \xo 13:27 \xt Mt 10:24; Col 3:11; 4:1; Ap 1:1\x* \v 28 Qa yit'ij pa' patun: “Na'l na' i'nejuihife t'ejtenijji'ju' pa'aj in yenji'ju'.” Pekhewe' t'ithayii qa nifaakanij iye: “¿Me ƚisu'un qu' haki'ƚii qa' henit'iƚijik'i?” \v 29 Qa pakha'an qa yit'ij: “Nite', qe qu' enit'iƚijpha'm ne' cizaña qa i'nƚi'i qu' enit'iƚijpha'm iye ne' trigo. \v 30 Iwejinƚe eku'ni'ƚij qu' week nata'ƚi'ƚ ipƚu'ui qu' netenittaxijji' ne' trigo. Qa qu' namtaxets qu' netenit'ijji' ma' qa' hit'ijets nekhewe' qu' nenit'ijji': ‘Ojohoni'ƚ qu' ant'a'aƚiiji' ne' cizaña qa isifini'ƚ je'mkii hats'inha qa' netene'ƚju', qa nekhewe'ƚe trigo qa' eni'ƚifi ne' yextsi'ij.’”— \s1 Ne'ej mostaza ƚo'. \r (Marcos 4:30-32; Lucas 13:18-19) \p \v 31 Ha' Jesús nifeli'm iye kakhap iye yejeyumtshenijupi': —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej mostaza ƚo' na'aj jukhew in yeni'ju' pa'qu' ƚeq'ejinqa'wet'e.\x * \xo 13:31 \xt Mt 13:24; 17:20; Lc 17:6\x* \v 32 Yijaa'ija pe' ƚo' in hik pekhe' les in nite' qi pe' week ƚoi. Qa in ta'ƚ qa les qipha'm, nite' ƚuk'elpha'm pekhewep wit'enheiju' ne'ej ƚesejets (hortalizas) qe qipha'mha ma' qa najkak'ij. \qt Ma' qa namii ne'ej junatai qa tupiiji' ne'ej ƚakjil.—\qt*\rq (Ez 31:6)\rq*\x * \xo 13:32 \xt Sal 104:12; Ez 17:23; Dn 4:12\x* \s1 Pe' levadura. \r (Lucas 13:20-21) \p \v 33 Ha' Jesús qa nifeli'm iye kakhap iye yejeyumtshenijupi': —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej levadura, ne'ej ewi'ƚ efu in yetsjiƚkinij na'aj fo'ji' qitaxji' qa ƚammistax levadura. Ma' qa in hats yamje'mha qa yiju'fjufinhetik'i ma' qa les in qi'ija na'aj fo'ji'.—\x * \xo 13:33 \xt Gn 18:6; Ga 5:9\x* \s1 Jesús qa nifel pe' yejeyumtshenijupi'. \r (Marcos 4:33-34) \p \v 34 Week qa iyetjiik'ui ha' Jesús he' jukhew qa efuts iye qa uja'xƚe qa yitjiiji' ne'ej yejeyumtshenijupi', qa ham pa' qu'nte' nejeyumtsheni'ijupi' qa iyetjiik'ui,\x * \xo 13:34 \xt Jn 10:6; 16:25\x* \v 35 qe qa' nasinik'iha kakha' hayiits yit'ij pa'aj pa' ewi'ƚ profeta'ik'i in yit'ij: \qt —Hit'iji' hatse' pe'qu' newetjeyumtshenƚi ijupi' qu' nek'iyetik'ui. Hit'ij hatse' kekhewe' wekwek nite' hayiits qu' nana'l pa'qu' nenikfe'lets in ipƚu'uk'i ek in i'nk'a wanaqsiijkii ha'ne week sehe'.—\qt*\rq (Sal 78:2)\rq*\x * \xo 13:35 \xt Ro 16:25-26; 1Co 2:7; Ef 3:9; Col 1:26\x* \s1 Pa' ikji'ha pe' uƚ'ets we'nenji'ju' pe' trigo. \p \v 36 Ha' Jesús qa wetfeli'm hekhewe' jukhew qa efuts ma' qa uyifi ke' wititsi'. Qa hik hakha'a' he' ƚ'ijatshenhei qa nekets qa yit'ijets: —Enfeli'ƚ ye'mha pakha' ikji'ha pekhewe' cizaña we'nenji'ju' pa' wit'enekju'.—\x * \xo 13:36 \xt Mt 13:3; 15:15; 21:33,45; 22:1; 24:32\x* \v 37 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Pakha' yenju' pe' ƚe'sits ƚoi hik ha'ne ha'ne Ƚa's na' Jukhew. \v 38 Qa pa' witwenq'enhe'wet qa hik ha'ne ha'ne week sehe' ipji'. Pe' ƚe'sits ƚoi qa hik pekhewe' pe' ƚelits na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa pekhewe'ƚe cizaña hik pekhewe' pe' ƚelits nakha' uƚ'ax.\x * \xo 13:38 \xt Mt 8:12; Jn 8:44; Hch 13:10; 1Jn 3:10\x* \v 39 Qa pakha' ƚ'ejuihife in yenju' qa hik nakha' na' inwo'met. Qa in tenit'ijji' pe' ƚei qa hik ƚunye'j qu' namtaxets pa' ƚahats'ij qu' hame' ha'ne week sehe'. Qa pekhewe' nit'ijji' pe' ƚei qa hik nekhewe' ne' angelits.\x * \xo 13:39 \xt Jl 3:13; He 9:26; Ap 14:15\x* \v 40 Qa hik ƚunye'j iye in ewi'ƚ we'neni' pe' cizaña, qe qa' netene'ƚju', qa' hik ƚunye'je' iye hatse' qu' namtaxets pa' ƚahats'ij qu' hame' ha'ne week sehe' ipji'.\x * \xo 13:40 \xt Mt 24:3; 28:20\x* \v 41 Ha'ne Ƚa's na' Jukhew yukinii hatse' ne' ƚaqa angelits nakha' tenek'enheiji', qa' nant'a'aiji' week nekhewe' inqaqsijkinenjiijkii na' uƚ'ax qa nekhewe' iye yaqsiijkii na' uƚ'ax in i'ntaxji'teje'm.\x * \xo 13:41 \xt Sof 1:3; Mt 8:20; 18:7; 24:31\x* \v 42 Qa' niwumik'iteje'mkii ne' noxp'onhetjii qi in tujje'mha. Qa hikna' qi qu' nejtsi'le'e' wetju'ƚ, qa qi iye qu' nat'aiji' ƚek'unhetii.\x * \xo 13:42 \xt Ap 1:15; 9:2; Mt 8:12; Ap 19:20; 20:10\x* \v 43 \qt Ma' qa pekhewe' yatsathen qa' netujjiha hatse' in ƚunye'jek ne' junu'\qt*\rq (Dn 12:3)\rq* qu' hats nantaxji'teje'mha na' tenek'enheiji' na' Ƚatata. Pa'qu' nana'l ƚekfiiye' qa' nepiye'ek'i aka'an.—\x * \xo 13:43 \xt Mt 11:15; 1Co 15:42\x* \s1 Pe' ewi'ƚ qi inyetax tat'inhetiikii. \p \v 44 —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej ewi'ƚ qi inyetax wekwek in tat'inheti'yi'kii pa' ewi'ƚ ƚ'ejinqa'wet. Qa ewi'ƚ pa' jukhew yi'wen qa yayaxkit iye in yat'inkii iye, qa qi in ƚe'wisi'mkii qa wapilii pe' ƚetsi' qa week t'ihinij pekhewe' ƚewekwekits ma' qa taqha'yets pa' ƚ'ejinqa'wet yat'inikii pe' ewi'ƚ wekwek qi inyetax.—\x * \xo 13:44 \xt Is 55:1; Fil 3:7-8; Ap 3:18\x* \s1 Pe' ewi'ƚ inyetax ute ƚasi' perla. \p \v 45 —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye aka'an, na'aj ewi'ƚ t'ihinij wekwek, in wo'oi ne'ej inyetets ƚe'sits utel ƚelits perlas. \v 46 Qa in yi'wen pekhe' les in ƚe'wis perla, qa wapilii pe' ƚetsi'. Ma' qa week t'ihinijkii pe' ƚewekwekits ma' qa' taqha'yets pekhe'en.—\x * \xo 13:46 \xt Pr 2:4; Mt 7:6\x* \s1 Pa' tenek'enheiji' pa' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej ewi'ƚ witq'ehemki'. \p \v 47 Ha' Jesús qa yit'ij iye: —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye ne'ej ewi'ƚ witq'ehemki' tewumhitiiji'ju' na'aj iweli' qa olotsji' ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ƚejits witq'ehemkinel.\x * \xo 13:47 \xt Mt 3:2; 13:44; 22:10\x* \v 48 In topo'oj pe' witq'ehemki' qa pekhewe' teq'ehemkii qa yetsinijetspha'm pa' ƚ'isƚa'wet qa i'nijupju'kii qa yejeƚji' pe' ƚe'sits qa yenji' pe' canastul qa pekhewe'ƚe uƚ'ets qa yiwu'mƚekii. \v 49 Hik qu' ƚunye'je' hatse' qu' nanaxtaxijik'i pa' ƚahats'ij. Qa' nak ne' angelits qu' nant'a'aiji' ne' uƚ'ets in wenetsji'ƚtaxi'ƚ ne' yatsathen,\x * \xo 13:49 \xt Mt 13:39-40; 25:32\x* \v 50 ma' qa niwu'mik'iteje'mkii ne' noxp'onhetjii qi in tujje'mha. Qa' hik nakha'a' qu' qi qu' nejtsi'le'e' wetju'ƚ qa' qi iye qu' nat'aiji' ƚek'unhetii.\x * \xo 13:50 \xt Mt 8:12; 13:42\x* \v 51 ¿Me week qu' enikfe'li'ƚik'i ekewe'en?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Ehe, Yatsat'axyij.— \v 52 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijji'ju' iye: —Qa hik ta'ƚijupi' na'aj ewi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei (ley) in tetwek'ela'xets qa i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Intata, ma' qa hik ƚunye'j na'aj ewi'ƚ jukhew yatsat'axij ne'ej wititsi' in nikfe'lets qu' ni'nq'ethinij pe' ƚewekwekits pe' ink'aihits qa pe' ƚawa'mhits iye.—\x * \xo 13:52 \xt Mt 12:35; 28:19\x* \s1 Jesús qa yamii pa' Nazaret. \r (Marcos 6:1-6; Lucas 4:16-30) \p \v 53 In yili'ij ha' Jesús in nifel eke' wekwek yejeyumtshenijupi' pa' ƚunye'jkii, ma' qa ikik'ui ha' witset. \v 54 Qa yamii ha' ƚetseet'ija qa hik hakha'a' qa i'nq'ijatshenifi ke' judiol ƚe'lijtsitjii. Qa he' jukhew qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa yit'ijju': —¿Pa'n ta'ƚiji' hane'en week ekewe' nikfe'lets? ¿Qa pa'n ta'ƚiji' iye pa' ƚet'unha'x in yaqsiijkii eke' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ?\x * \xo 13:54 \xt Mt 2:23; 4:23; 7:28\x* \v 55 ¿Me nite' hik ha'ne ƚa's ka' ewi'ƚ carpintero'ik'i? ¿Me nite' ƚii ke' ƚenene María, qa he' ƚek'injats qa Jacobo (Santiago), qa ha' José, qa ha' Simón qa ha' Judas iye?\x * \xo 13:55 \xt Mt 12:46; 13:55; Mr 6:3; Lc 3:23; Jn 6:42; 7:5; Stg 1:1; Jud 1\x* \v 56 ¿Me nite' hik ha'ne iye i'ni' he' ƚek'injai? ¿Qa pa'n ta'ƚiji' hane'en week ekewe' wekwek?— \v 57 Qa aka'an in ta'ƚijupi' qa nite' nek'enheyu'ets. Qa ha' Jesús qa yit'ij: —Ham pa'qu' profetaye' qu' nite' nineqjunu'ye', qa ni'kha'ƚi'ij ƚetsetitstaxija' qa ƚetsi'taxija iye qa hik ne'ej qa nite' neqjunu'uj.—\x * \xo 13:57 \xt Jer 11:21; 12:6; Lc 4:24; Jn 4:44\x* \v 58 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' olots ke' yaqsiiji'kii wekwek ham ƚunye'ji'iju'ƚ hakha' witset qe he' tetseti'yi' qi in yeqeku'. \c 14 \s1 Talanhetii pa' Juan Bautista'ik'i. \r (Marcos 6:14-29; Lucas 9:7-9) \p \v 1 Hik akaa'ijha ka' ƚahats'ij, ha' Herodes tenek'enhe'yi' ha' Galilea qa i'ye'ej ke' yaqsiijkii ha' Jesús in ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.\x * \xo 14:1 \xt Mr 8:15; Lc 3:19; 13:31; 23:7; Hch 4:27; 12:1; 13:1\x* \v 2 Qa yit'ijets pekhewe' ƚeqejkunenhei: —Hik kakha' Juan Bautista'ik'i. Hats iƚa'x iye. Qa hik ta'ƚijupi' in na'li'm pa' qi ƚet'unha'x qa ƚeke' in yaqsiijkii pekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ.—\x * \xo 14:2 \xt Mt 16:14; Mr 6:14; Lc 9:7\x* \v 3 Qe ha' Herodes t'eku'mi' pa'aj ka' Juan'ik'i qa yophe'ƚ ƚokoyei qa yenifi iye pe' witq'opheƚitjii, qe ta'ƚets pa'aj pe' ewi'ƚ efu ƚii Herodías ƚewhe'ye'tax pa' ƚek'inij ƚii Felipe.\x * \xo 14:3 \xt Mt 4:12; 11:2; Jn 3:24\x* \v 4 Qe ka' Juan'ik'i yittaxijets pa'aj: —Nite' inek ƚenexke'ej kakha'an qu' ewhe'ye'yi'ij nekhe' efeli'tstax.—\x * \xo 14:4 \xt Lv 18:16; 20:21\x* \v 5 Qa ha' Herodes in neqek'uyu'taxij pa'aj ka' Juan, qa nijiweiƚi'iju'ƚ iye pa' witset, qe titijiti'yijetsha ka' Juan'ik'i in ewi'ƚ profeta.\x * \xo 14:5 \xt Mt 11:9; 21:26,46\x* \v 6 Qa in ink'ayik ƚeqe'ninqa'p ha' Herodes, qa ke' ƚasi' ke' Herodías qa t'otoyijup pekhewe' namii in ƚeqe ƚe'wis neƚu pa'aj. Ha' Herodes qa qi in yisu'unijji' pa'aj ke' inanyi' in t'otoyijup. \v 7 Qa hik ta'ƚijupi' in weniwjutsiqeniji'mha qu' yijaayi'ija qu' netisij pa'qu' niyinijets. \v 8 Ke' inanyi' in tayajaxti'yetskii pa'aj yiyaji'etskii pa'aj ke' ƚenene, ma' qa yit'ij: —Hisu'un qu' entshen hane'ejija ha' ƚeiƚa' ha' Juan Bautista. Enji' tok'oye'.— \v 9 Aka'an qa qi in nite' yi'sinhettaxi'mkii pa'aj ha' Herodes, qa hatsƚe tetfelijha in weniwjutsiqen qa week iye yepi'ye' ej pe' namii pa' ƚeqe ƚe'wis neƚu. Ma' qa inaqyaji'ij qu' netetka'xii qa' netesti'yij. \v 10 Ma' qa inq'ukinii qu' ne'nisa'xii ka' ƚeiƚa' ka' Juan'ik'i pe' witq'opheƚitjiyii. \v 11 Ma' qa tetka'x pa'aj ka' ƚeiƚa' ka' Juan'ik'i i'nji' pa' tok'o qa testi'yij pe' inanyi' qa yeka'xiiji' pe' ƚenene qa tisij pa'aj. \v 12 Qa namii pa'aj he' ƚ'ijatshenhei ka' Juan'ik'i qa yeka'x pa'aj qu' netijik'ui. Hekhewe'en qa nifelii ha' Jesús ka' ƚenifenye'j ka' Juan'ik'i. \s1 Jesús qa tisij pe' ƚaqats pe' cinco mil (5.000) jukhew. \r (Marcos 6:30-44; Lucas 9:10-17; Juan 6:1-14) \p \v 13 In i'ye'ej ha' Jesús ka' Juan'ik'i in talanhetii pa'aj, ma' qa ikkii uja'xƚekii qa i'nji' ke' witinhitjii qu' namijiiteje'm ha' ham i'ni'i'. Ma' qa in nikfe'lets he' week witsetits hekhewe' jukhew qa efuts iye pa' t'ejuiji', qa yijayanpha'm qa t'otsƚeju' in yamik'ui ha' t'ejuiji'. \v 14 Qa in t'ilittaxpha'm ha' Jesús qa yi'wen in olootsija he' nijayan. Qa qi in neq'eletij qa niƚinju' iye he' wanqaats'etaxju'.\x * \xo 14:14 \xt Mt 4:23; 9:36\x* \v 15 In hats metju' junu', he' ƚ'ijatshenhei qa ikets qa yit'ijets: —Hats metiyu'ju' ne' junu' qa ha'ne ju'uni' ham pa'qu' na'ni'. Yape it'ijets ene' jukhew qa efuts iye qu' napilii he' witsetits ƚelits hats'inha qu' nataqha'yets ƚaqatse'.—\x * \xo 14:15 \xt Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \v 16 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Inye'jƚu' qu'nte' napile'kii. Ekheweli'ƚ qu' ƚisi'ƚij pa'qu' netuj enewe'en.— \v 17 Qa yeku'ƚ iye he' ƚ'ijatshenhei: —Uja'xƚe inek ene' na'l ine'm lee'fij (5) ene' pan, qa wetsjuk ene' sehets, qa uja'xƚe.— \v 18 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Enka'xi'ƚ met pekhewe'en.— \v 19 Ma' qa yiyaji'ijets qu' nanaqsijju' qu' na'ni'ju'kii ha' jup'elket week hekhewe' jukhew qa efuts iye. Ma' qa t'eku'mi' ke' lee'fij (5) pan qa ke' wetsjuk sehets qa yejeƚetspha'm na' wa's qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios. Ma' qa napk'asitju' ke' pan qa tisij he' ƚ'ijatshenhei qa hikhe' qa netisijju' he' week jukhew qa efuts iye.\x * \xo 14:19 \xt 1S 9:13; Mt 26:26; Mr 8:7; 14:22; Lc 24:30; Hch 27:35\x* \v 20 Qa weekij in tuj qa hats iƚinijju'. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nat'a'ak'i ke' ƚapk'asil ke' amaneifik'i qa yenji'ju'kii he' doce (12) canastul qa topolij.\x * \xo 14:20 \xt Mt 16:9; Mr 6:43; 8:19; Lc 9:17; Jn 6:13\x* \v 21 Inƚi'i qu' leefij mil (5.000) uja'x namets he' jukhew tuj ke' pa'n. Qa hekhewe'ƚe efuts qa omehets iye qa nite' wetjeyumtshen. \s1 Jesús qa t'otsipji' pa' iweli'. \r (Marcos 6:45-52; Juan 6:16-21) \p \v 22 In naxijik'i aka'an, ma' qa ha' Jesús qa aje'eƚ yiyaji'ets he' ƚ'ijatshenhei qu' aje'eƚ nathayinijiiteje'm ke' witinhitjii ha' ƚajaika' ai, qa ƚakha'ƚe qa' mexe newetfeli'm he' jukhew hats'inha qu' napilkii. \v 23 Qa in hats yili'ij in wetfeli'm he' olots, ma' qa ikik'ipha'm ke' utek ewi'ƚƚekii qe qa' niyin. Ma' qa in hats najaleikii qa menjiit amani' ewi'ƚƚekii.\x * \xo 14:23 \xt Lc 6:12; 9:48\x* \v 24 Qa kikhe'ƚe witinhitjii qa hats toxik'iteje'mha, qa ke' ƚeqe t'uyuyuyits ha' iweli' qitsik'i qa yiwu'miju'ƚkii ke' witinhitjii qa nite' ju'f qe t'ejuyiju'ƚ ka' t'unik'i. \v 25 Ma' qa in hats ipƚu'uikii pa' neƚu ha' Jesús qa yijayanpha'm hekhewe'en t'otsipji' ha' iweli'.\x * \xo 14:25 \xt Mt 24:23; Mr 13:35\x* \v 26 He' ƚ'ijatshenhei in yi'weniju'ƚ in t'otsipji' ha' iweli' qa qi in nijiwei, qa yit'ijju': —¡Peyijat'ij, ma wit-si'nq'alek hane'en!— Ma' qa yeqejtsi'le'ej wetju'ƚ qe qi in nijiweitax. \v 27 Qa aje'eƚ yit'ijets ha' Jesús: —¡Ikesimeni'ƚ! Yakha'ƚe, e'nijiweikitek'iƚ.—\x * \xo 14:27 \xt Dt 31:6; Is 41:13; 43:1-2; Mt 17:7; Lc 2:10; Ap 1:17\x* \v 28 Qa ha' Pedro qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Yatsat'axyij, qu' hik akhaayi'ija qa it'ij yiwets qu' henek ei na' ƚa'ni' na' iweli'ipji'.— \v 29 Qa yit'ij ha' Jesús: —¡Te'ƚun!— Qa ha' Pedro qa t'ilit'ik'uiju' ke' witinhitjii qa t'otsipji' ha' iweli' qa ikii ha' Jesús. \v 30 Ha' Pedro in yi'wen in t'unik'i qa nijiwei, ma' qa nikheyu'ju' qa tayai, qa yit'ij: —¡Etsi'fen wat'ij, Yatsat'axyij!— \v 31 Ha' Jesús qa aje'eƚ yijin ha' ƚokoi qa t'eku'mi', qa yit'ijets: —Hayits qa nite' qi pa'nte' eqekuye'jtax. ¿Inhats'ek in ƚ'inqekutaaxkii?—\x * \xo 14:31 \xt Mt 6:30; 8:26; 16:8\x* \v 32 In t'ilitji'ju'kii ke' witinhitjii, ma' qa qeesik'ui ka' t'unik'i. \v 33 Ma' qa hekhewe' i'nji' ke' witinhitjii qa wonokok'enijupju'kii ha' Jesús qa yit'ijets: —¡Qete'e' yijaa'ija in akha' pa' Ƚaa'sija pa' Dios!—\x * \xo 14:33 \xt Sal 2:7; Mt 16:16; 26:63; Mr 1:1; Lc 4:41; Jn 11:4\x* \s1 Jesús qa yamii pa' sehe' Genesaret. \r (Marcos 6:53-56) \p \v 34 Qa yamiiteje'm ha' ƚajaika', qa t'ilit'ipha'mkii ha' sehe' Genesaret.\x * \xo 14:34 \xt Jn 6:24-25; Mr 6:5; Lc 5:1\x* \v 35 He' tetseti'yi' qa nikfe'lij ha' Jesús ma' qa aje'eƚ yamipji' ƚeniihe't week ha' sehe' qa tetka'xiikii he' wanqaats'eju'. \v 36 Qa iyinijets qu' niwejinƚi'ij qu' net'eku'metskii ha' ƚ'aka'the' eiju' ha' ƚ'uihitjii he' wanqaats'eju'. Qa week he' hats t'eku'mets qa naxpa'lij pe' ƚaatsheitax.\x * \xo 14:36 \xt Mt 9:20; Mr 3:10; Lc 6:19; Hch 5:15\x* \c 15 \s1 Na'aj yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe' ta'ƚii ƚeji'. \r (Marcos 7:1-23) \p \v 1 Ma' qa nekets ha' Jesús he' uja'x fariseol qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei ta'ƚii ha' Jerusalén qa nifaakan qa yit'ijets:\x * \xo 15:1 \xt Mr 3:22; 7:1-23; Jn 1:19\x* \v 2 —¿Inhats'ek ne' ijatshenhei in nite' tek'enik'i kekhewe' yittaxij inwets pe' inaqwa'mhitsik'i qu' jintaqsiijkii? Enewe'en nite' wa'nqa' eku'nju' qa tekji'ijju'.—\x * \xo 15:2 \xt Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; 11:38; Jn 12:16; Ga 1:14; Col 2:8; He 11:2\x* \v 3 Qa nifaakanijek ha' Jesús qa yit'ij: —¿Inhats'ekek ekheweli'ƚ in nite' ƚ'ek'eni'ƚik'i ka' yit'ij na' Dios qa e'mehe'eƚij in ƚ'ek'eni'ƚik'i ke' ƚe'lijeiƚe ke' ƚawa'mhitsik'i? \v 4 Qe na' Dios yit'ij: \qt “Ek'eenetsha qa iwqinhet iye atata qa eneneye' iye”\qt*\rq (Ex 20:12)\rq* qa \qt “pa'qu' nit'ijets uƚ'ets ƚe'lijei pa'qu' ƚatataye' qa ƚenene iye qa' hikpa' qa' hats jutsiqaxe' qu' nawa'm.”\qt*\rq (Ex 21:17)\rq*\x * \xo 15:4 \xt Dt 5:16; Ef 6:2; Lv 20:9\x* \v 5 Qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚit'iƚijets pa'qu' jukhewe' in ƚeke' qu' nit'ijets pa'qu' ƚatataye' qa ƚenene iye: “Nite' ƚeke' qu' he'yifti'ts ewets qe week ke' na'lji'ijtax ye'm qa hetisji'jij pa' Dios.” \v 6 Pakha' qu' nit'ij aka'an ma' qa hats nite' yiwqinhet pa'qu' ƚatataye' qa ƚeneneye' iye. Ekheweli'ƚ ƚiwu'miƚfik'i qa ƚili'iƚij iye ka' yittaxijha na' Dios, ma' qa ƚijayani'ƚ hane'ej pe' e'lijeiƚi'iƚ. \v 7 ¡Ekheweli'ƚ e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e pe'qu' ejusitsi'iƚ! Yasinik'iha ka' yit'iƚij ewets ka' profeta'ik'i Isaías in yit'ij: \v 8 \qt “Ha'ne witset ƚe'lijeiƚe tsiwqinhettax qa nekhewe'ƚe ƚatawjets qa tots ye'miiha.\qt*\rq (Is 29:13)\rq*\x * \xo 15:8 \xt Ez 33:31; Col 2:22; Tit 1:14\x* \v 9 \qt Nite' weju'ƚij in tsijayantax, ke' i'nq'ijatshenij ƚe'lijeiƚe ene' jukhewƚe.”—\qt*\rq (Sal 78:36)\rq* \v 10 Ma' qa ha' Jesús qa taya'yets he' week jukhew qa efuts iye qa yit'ijets: —Ek'eni'ƚha qa' menikfelitiƚik'iha iye. \v 11 Na'aj timju' na'aj jukhew qa efu iye nite' hik ha'ne qu' niwuƚ'enhet, qe pa' yiwuƚ'enhet yijat'ij pa'qu' jukhewe' qa efu iye, ta'ƚii ƚeji'.—\x * \xo 15:11 \xt Mt 15:18; Mr 7:15; Hch 10:14-15; 21:28; He 9:13; 1Ti 4:3\x* \v 12 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa we'tmetinheti'm qa yit'ijets: —¿Me nite' ƚenikfe'lets nekhewe' fariseol in nayu'kii in nepi'ye'ej kakha' ƚit'ij?— \v 13 Qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ij: —Week pe'qu' wit'enkiye'ju' in nite' yenju' na' Tata i'ni' na' wa's, qa' netenit'ijpha'm weekij ƚefitetsii.\x * \xo 15:13 \xt Is 60:21; 61:3; Jn 15:2; 1Co 3:9\x* \v 14 Iwejinƚi'iƚ nekhewe'en ek'enƚi'iƚets, qe nekhewe'en puk'alets yojo'ok'oi pekhewep iye puk'alets. Qu' puk'ale' pa'qu' nojo'ok'oi pakhape' iye puk'al, ma' qa' week nanamik'iju'kii pe'qu' koomojiju'ye'.—\x * \xo 15:14 \xt Mal 2:8; Mt 23:16,24; Lc 6:39\x* \v 15 Ha' Pedro qa yit'ijets ha' Jesús: —Etsfeliƚi'mha pa' ikji'ha kakha' ƚejeyumtshenijupi'.—\x * \xo 15:15 \xt Mt 13:36; 15:10,11; Mr 7:17\x* \v 16 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —¿Me ekhewepi'ƚ iye qu' mexe nite' enikfe'li'iƚik'i? \v 17 ¿Me nite' ƚenikfe'li'ƚik'i in week na'aj uyii pa'qu' witeji'ye' qa yamiiju' ƚekutjii ma' qa i'nk'aƚe qa ikfik'i iye? \v 18 Qa pakha'ƚe t'atsji'ƚii witeji' qa ta'ƚiiju' wittawe'j, qa hik ha'ne yijat'ij in yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe'.\x * \xo 15:18 \xt Mt 12:34; Stg 3:6\x* \v 19 Qe wittawe'j ta'ƚiiju' ekewe'en: uƚ'ets witaqjamtikineyejeikii, teqek'ui, wanawitji'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe' in hats tewhe'yeitax, wanawitjiƚi'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe' in mexe hamtax ƚewhe'ye'ye', t'ejtenkii, ejtitsits wotk'onƚi'imkii pe'qu' netnek'enhei qa wotk'onƚi'ijkii iye pa'qu' hamtax ƚeq'inye'je'.\x * \xo 15:19 \xt Ef 4:31; Col 3:8; 1Ti 6:4; Ex 20:13-16; Ga 5:19-21; Stg 2:4\x* \v 20 Ekewe' wekwek hik ekewe' yijat'ij in yiwuƚ'enhet pa'qu' jukhewe' qa efu iye. Qa qu' jintekƚe in mente' jiwanqa'tax qa nite' jiyiwuƚ'enhet.—\x * \xo 15:20 \xt Mt 11:18; Mr 7:2,5; 1Co 6:9-10\x* \s1 Ewi'ƚ pe' efu tujtseika' ta'ƚji' nekets pa'aj pa' Jesús. \r (Marcos 7:24-30) \p \v 21 Ma' qa ha' Jesús qa ikik'ui iye ha' i'ntaxi' qa yamii hakha' sehe' te'weyij he' witsetits Tiro qa ha' Sidón.\x * \xo 15:21 \xt Mt 11:21; Mr 7:24\x* \v 22 Ewi'ƚ ke' efu canaán ƚeiƚeki' i'ni'kii hakha' sehe' qa nekets ha' Jesús yit'unhetik'i in iyet qa yit'ij: —Yatsat'axyij, Ƚa's pa' David'ik'i, enq'eletyij wat'ij. Ke' yasi' i'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met qi in yawtsheten.—\x * \xo 15:22 \xt Gn 10:15,19; Jue 1:30-33; Mt 4:24; 9:27\x* \v 23 Qa nite' yeku'ƚ ha' Jesús. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nekets qa yit'ijets: —Iyaji'ets ne' efu qu' nak. Jiyijayanijpha'mkii in iyet. Nite' yili'ij.—\x * \xo 15:23 \xt Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \v 24 Jesús qa yit'ij: —Na' Dios ts'ukinijetsju' qu' howo'oikii hekhewe' hamitstaxiikii kots'etets Israel ƚeiƚets.—\x * \xo 15:24 \xt Mt 10:6,23; Mr 7:27; Jn 4:22; Ro 15:8\x* \v 25 Qa ke' efu qa wonokok'eni'ju' ƚ'ejuyi'jii ha' Jesús, qa yit'ijets: —Yatsat'axyij, ifti'ts qeku'n yiwets wat'ij.— \v 26 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Nite' ƚe'wisijupi' qu' netitkamhiti'yij na' pan enewe' omehets ma' qa' netesti'yij ne' nunajits ƚelits.—\x * \xo 15:26 \xt Ex 22:31; 2R 9:10; Mt 8:2; Fil 3:2\x* \v 27 Qa ke' efu qa inku'ƚ qa yit'ij: —Ehe, Yatsat'axyij, qa tujƚe iye ene' nunajits ƚelits ne'ej ƚaqamhiliiju' na'aj ƚenilayets namifikii na'aj mesa.— \v 28 Ma' qa yit'ij ha' Jesús: —Efu, hayits qa qi in nite' ƚesqeku'. Hane'ej qa' ƚunye'je' pakha' hats ƚisu'un qu' ƚunye'je'.— Qa hik akaa'ijha pa'aj qa ƚe'wisju' pe' ƚasi'.\x * \xo 15:28 \xt Mt 9:22; 17:18; Jn 4:52-53\x* \s1 Jesús qa niƚinju' pe' olots wanqaats'eju'. \p \v 29 Ma' qa ha' Jesús qa ikik'ui hakha' i'ntaxi' qa yamiiju' ha' ƚotkoyek ke' kaƚi' Galilea. Ma' qa' ikik'ipha'm ke' utek qa i'niju'.\x * \xo 15:29 \xt Mr 7:31-37; 9:43; Mt 9:8; 18:8\x* \v 30 Olootsija he' jukhew qa efuts iye nekii ha' i'ni'. Neka'xii he' uƚ'ets ƚewek f'oyoq f'oyoq, qa he' onqokits, qa he' puk'alets, qa he' ham ƚe'lijeye', qa olots iye hekhewep iye wanqaats'eju', we'nenifikii ha' Jesús ma' qa week niƚinju'. \v 31 Ma' qa hik ta'ƚijupi' in qi in yitjuƚaxijpha'mkii he' jukhew qa efuts iye in yi'wen in iyet he' hamtax ƚe'lijeye', qa otshimetsitsju' iye he' f'oyoq f'oyoqtax, qa he' onqokitstax qa hats t'otsjo' iye, he' puk'alets qa yi'wenkii iye. Ma' qa hik ta'ƚijupi' qa yit'ijets: —¡Maa! hayits qa ƚe'wisija pa' Israel ƚeqe Dios.—\x * \xo 15:31 \xt Is 29:23; Lc 1:68; Hch 13:17\x* \s1 Jesús qa tisij pe' ƚaqats pe' jukhew yamets ikwetju'ƚ mil (4.000). \r (Marcos 8:1-10) \p \v 32 Ha' Jesús qa taya'yets he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —Hats tseq'eletij enewe' jukhew qa efuts iye qe hats wetshetk'ewi'ƚ ke' neƚuts in i'nyijup qa hats ham ƚaqe'. Nite' hisu'un qu' hipilheninkii in mexe ham pa'qu' netuj qe i'nƚi'i qu' nanajkat'axijju' ƚeyipkul na' wit'ikheyi'jik'i.—\x * \xo 15:32 \xt Mt 14:14-21\x* \v 33 Qa yit'ijiju'ƚ he' ƚ'ijatshenhei: —¿Qa pa'n qu' jintaƚi'iji' pa'qu' netuj enewe'en in olots wikfi' in hami' hane'e'in pa'qu' nata'ƚets pa'qu' ƚaqe' qe ham i'ni'i'?—\x * \xo 15:33 \xt Mr 8:4; 2Co 11:26; He 11:38\x* \v 34 Qa nifaakan ha' Jesús: —¿Pa'n uja'x pe' aqatsi'ƚ pan?— Hekhewe'en qa yit'ijiju'ƚ: —Wetsjuk tatsaiƚe (7) ne' pan qa uja'x ne' sehets ƚelits iye.— \v 35 Ma' qa inaqyaji'ij ha' Jesús qu' week na'ni'ju'kii ha' sehe'. \v 36 Qa t'eku'mi' ke' siete (7) pan qa ke' sehets ƚelits iye qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios. Qa napk'asitju' qa netisijju' he' ƚ'ijatshenhei qa hik hekhewe' qa netisijju' hekhewe' jukhew qa efuts iye.\x * \xo 15:36 \xt Mt 26:27; Lc 22:17; Jn 6:11,23; Hch 27:35; Ro 14:6; 1Co 10:30\x* \v 37 Week he' tuj, qa iƚinijju'. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa nat'a'ak'i ke' ƚapk'asil ke' amaneifik'i qa yenji'ju'kii he' wetsjuk tatsai (7) qits canastul qa topolij. \v 38 Hekhewe' tuj ke' pan yamets ikwetju'ƚ mil (4.000) he' jukhew, hekhewe'ƚe efuts qa nite' wetjeyumtshen, qa he' omehets iye. \v 39 Ma' qa in hats wetfeli'm ha' Jesús hekhewe' jukhew, qa t'ilitji'ju'kii iye ke' witinhitjii qa ikkii iye qa yamii ha' sehe' Magadán.\x * \xo 15:39 \xt Mr 3:9; 8:10\x* \c 16 \s1 Iyintaxets pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ. \r (Marcos 8:11-13; Lucas 12:54-56) \p \v 1 Hekhewe' fariseol qa he' saduceol iye qa namii ha' Jesús qu' nijaajin, qa iyintaxijets qu' nethinij pa'qu' pakha' ƚunye'je' na' wa'sji'.\x * \xo 16:1 \xt Mt 12:38-39; Lc 11:16; 1Co 1:22\x* \v 2 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ijiju'ƚ: —In metiyu'ju' ne' junu' ekheweli'ƚ ƚit'iƚijets in qi qu' ƚe'wise'kii qe na'l pa'qu' s'eye' na' wa'sji'. \v 3 Qa in leefiju' ekheweli'ƚ qa ƚit'iƚijets qu' uƚ'axekii qe na'l na'aj s'e' qe i'ni' na' wa's qa a'taxiju'ƚ iye. Ehe, ekheweli'ƚ in ƚenikfe'li'ƚets pa' ƚunye'j ha'ne wa'sji' qa ¿inhats'ek in nite' ƚenikfe'li'ƚets ekewe' jutsiqetstaxij ha'ne ƚahats'ij? \v 4 Enewe' hane'ej jukhew qi in uƚ'ets qa nite' ewi'ƚƚi'i' iye nakha' yijayantax iyintaxets qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ, qa nite'ƚe ƚeke' qu' net'ethinheti'yij pa'qu' ham ƚunye'ji'iju'ƚ. Ewi'ƚƚe hatse' qu' net'ethinheti'yij qu' hik ƚunye'je' ka' ƚunye'jkii ka' profeta'ik'i Jonás.— Ma' qa' ha' Jesús in yili'ij qa' ikik'ui.\x * \xo 16:4 \xt Mt 4:13; 21:17; Lc 11:29\x* \s1 Pe' ƚeqe levadura pekhewe' fariseol. \r (Marcos 8:14-21) \p \v 5 In yijawe'jiiteje'm iye he' ƚ'ijatshenhei ha' ƚajaika' ke' kaƚi' qa nitapi'ii qu' neka'x ƚaqatse' pane'. \v 6 Ma' qa yit'ijets ha' Jesús: —Qeku'nek, jeƚi'ƚiju'ƚ ne' ƚeqe levadura nekhewe' fariseol qa nekhewe' iye saduceol.—\x * \xo 16:6 \xt Mt 3:7; 8:15; Lc 12:1; 1Co 5:6-8; Ga 5:9\x* \v 7 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yifaakateji' aka'an qa yit'ijju': —Ma in nite'ek jiteka'x pane'.— \v 8 Qa ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets, qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ hayits qa ƚesqeku'uƚ, ¿inhats'ek in ƚit'iƚijets qu' hamitse' ine'm inqatse' pane?\x * \xo 16:8 \xt Mt 6:30; 8:26; 14:31; Lc 12:28\x* \v 9 ¿Me nite' ƚenikfe'lik'i in hentisijju' ke' lee'fij (5) pan he' lee'fij mil (5.000) yamets he' jukhew? ¿Qa pa'n uja'x ke' ƚaqaxpalii topolij he' canastul?\x * \xo 16:9 \xt Mt 14:17-21; 15:34-38\x* \v 10 ¿Me hats ƚantapi'iƚik'i iye in hentisijju' ke' wetsjuk tatsai (7) pan he' ikwetju'ƚ mil (4.000) yamets he' jukhew? ¿Qa pa'n uja'x iye ke' ƚaqaxpalii topolij he' canastul? \v 11 ¿Inhats'ek in nite' ƚenikfe'li'ƚets yakha' in nite' k'iyetij pa'qu' pane', qe k'iyetij yijat'ij qu' jeƚi'ƚiju'ƚ ne' ƚeqe levadura nekhewe' fariseol qa ne' saduceol iye?—\x * \xo 16:11 \xt Mt 3:7; 16:6; Mr 8:15; Lc 12:1\x* \v 12 Ma' qa nikfe'lik'iha hekhewe'en ha' Jesús in nite' iyetij ne'ej levadura yetsji'ƚ ne'ej pan, qete'e' kekhewe' i'nq'ijatshenij he' fariseol qa he' saduceol iye.\x * \xo 16:12 \xt Mt 5:20; 17:13; 23:3\x* \s1 Jesús ƚakha'ija pa' Cristo. \r (Marcos 8:27-30; Lucas 9:18-21) \p \v 13 Ha' Jesús in hats yamets ha' sehe' te'weyij ha' witset Cesarea de Filipo, qa nifaakanji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —¿Pa'n ƚ'anyejeyij ene' jukhew ha'ne Ƚa's na' Jukhew?— \v 14 Qa yeku'ƚ he' ƚ'ijatshenhei: —Uja'x he' yit'ijets in akha'te' ka' Juan Bautista'ik'i, qa uja'x he' yit'ijetsek in akha'te' pa' Elias'ik'i, qa hekhewep qa yit'ijetsek in akha'te' pa' Jeremiasik'i qa yumtitax iye pekhewep profeta'ik'i.—\x * \xo 16:14 \xt Mt 14:2; 17:10; Mr 6:15; Lc 9:8; Jn 1:21\x* \v 15 Qa ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Qa ekheweli'ƚ, ¿ƚekpa' ƚetsumti'iƚiikiyek qu' yakha'ye'?— \v 16 Qa ha' Simón Pedro qa yeku'ƚ qa yit'ijets: —Akha' pa' Cristo, Ƚaa'sija pakha' nite' wa'm Dios.—\x * \xo 16:16 \xt Mt 1:16; Jn 11:27\x* \v 17 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Qi qu' e'ƚe'wisi'imkii, Simón, ƚa's ha' Jonás, qe nite' pa'qu' jukhewe'ƚe qu' nethinij in ƚenikfe'lets aka'an, qe ewi'ƚƚe na' Tata i'ni' na' wa's in nethinij qa ƚenikfe'lets aka'an.\x * \xo 16:17 \xt Jn 1:42; 21:15-17; 1Co 15:50; Ga 1:16; Ef 6:12; He 2:14\x* \v 18 Yakha' hit'ij ewets, in akha' e' Pedro, ute ƚasi', qa ene' qi ute qa' hik ene' haqsi'jipji' ne' yi'lijtsitjii. Qi qu' net'un, qa nite' yeqenijanij hatse' na' ƚe'nq'itset'ij ne' naxju' (Hades).\x * \xo 16:18 \xt Mt 18:17; Hch 5:11; 7:38; 8:1,3; 9:31; 11:22,26\x* \v 19 K'eƚisij ne' ƚejinjei na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa pa'qu' ophe'ƚ ha'ne sehe' ipji' qa' hik ƚunye'je'jeek na' wa'sji' qu' not'opheƚitii, qa pa'qu' iwejin ha'ne sehe' ipji' qa ƚunye'je'jeek qu' netwejinhetii iye na' wa'sji'.—\x * \xo 16:19 \xt Is 22:22; Mt 18:18; Jn 20:23; Ap 1:18; 3:7\x* \v 20 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei qu' hasu'uj nenfel'ekuni'm pe'ye' in ƚakha'ija pa' Cristo.\x * \xo 16:20 \xt Mr 8:30; Lc 9:21\x* \s1 Jesús qa nifel qu' natlanhetii hatse'. \r (Marcos 8:31–9:1; Lucas 9:22-27) \p \v 21 Qa hik aka'aj ha' Jesús qa nifeeli'mha he' ƚ'ijatshenhei in ƚakha' qu' namii hatse' ha' Jerusalén qa he' tenek'enhe'yij ha' witset qa hekhewe' iye tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei qu' qi qu' naatsheten hatse'. Qa yit'ijets qu' nilan qa' iƚa'xe'ƚe iye qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts.\x * \xo 16:21 \xt Lc 9:22-27; Mt 17:9; 20:18; 27:63; Lc 24:7; Jn 2:19\x* \v 22 Ha' Pedro qa ikijfik'i ha' Jesús qe qa' naq'ayinij aka' yit'ij, ma' qa yit'ijets: —¡Nite' hisu'un qu' ƚexke'yi'ij kakha'an pa' Dios, Yatsat'axyij! ¡Aka'an nite' ƚeke' qu' ejunye'je'kii!— \v 23 Qa ha' Jesús qa tetwek'ela'xets, qa yit'ijets ha' Pedro: —Me'niton ye'mii, Satanás, hik ejunye'j ne'ej ute qu' hilanifi qa' natsamju', qe akha' nite' ƚijamti'ets pa'qu' nisu'un na' Dios, qe uja'xƚe eke' yisu'un ene' jukhewƚe.—\x * \xo 16:23 \xt 2S 19:22; Ro 8:5,7; Fil 2:5; 3:19; Col 3:2\x* \v 24 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Qu' nana'l pa'qu' nisu'un qu' natsjayanija, qa' nili'ij pa'qu' ƚakhayeƚetax qu' nisu'un, net'eku'mi' yijat'ij pe'qu' ƚeqe cruze'\f + \fr 16:24 \ft “T'eku'mi' pe'qu' ƚeqe cruze'” ikji' qu' netk'enetsha pa' Jesús yemjeetax qu' qiye'tax pa'qu' uƚ'axe'.\f* qa' natsjayan.\x * \xo 16:24 \xt Mt 10:38; Lc 14:27\x* \v 25 Qe pa'qu' nisu'un pa' witiƚa'x ha'ne sehe' ipji', qa qu' nawa'm qa' hami'im hatse'. Qa pakha'ƚe qu' nite' nana'yi'ij pa' witiƚa'x ha'ne sehe' ipji' qe ta'ƚ yiwets, qa qu' nawa'm qa' nana'li'm pa' witiƚa'x.\x * \xo 16:25 \xt Mt 10:39; Jn 12:25\x* \v 26 Qe, ¿ƚek pakha' qu' ne'weju'ƚij pa'qu' jukhewe' qu' natsat'axtaxij ha'ne week sehe' ipji' qa ham ƚi'im na' witiƚa'x na' wa'sji'? ¿Qa ƚekpa' iye qu' niƚeyijkitiju'ƚ pa'qu' jukhewe' qu' nataqha'yets pa'qu' ƚiƚa'xe' na' wa'sji'?\x * \xo 16:26 \xt Sal 49:7-8; Lc 12:20\x* \v 27 Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew te'nilit'ijju' hatse' na' qi ƚesa'x na' Ƚatata qa ne' ƚaqa angelits iye. Ma' qa' ha'ne Ƚa's na' Jukhew \qt qa' nijaninij week ewiƚei in ƚunyejeyek pe'qu' naqsiijkii.\qt*\rq (Sal 62:12)\rq*\x * \xo 16:27 \xt Mt 26:64; Mr 8:38; Hch 1:11; 1Ts 1:10; 4:16; Ap 1:7\x* \v 28 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, enewe' uja'x hane'e'in mente' naxju' hatse' qa' ni'wen ha'ne Ƚa's na' Jukhew namijju' qu' netnek'enhei.—\x * \xo 16:28 \xt Mt 4:23; 10:23; Hch 20:25\x* \c 17 \s1 Jesús qa tujtseika' pa' ƚunye'j pa'aj. \r (Marcos 9:2-13; Lucas 9:28-36) \p \v 1 In naxijik'i ke' ewi'ƚ tatsai (6) neƚutsik'i ha' Jesús qa ikijfik'i ha' Pedro qa ha' Jacobo (Santiago) qa hakha' iye ƚejefeƚe ha' Jacobo, Juan. Qa uja'xƚi'iƚkii in iki'ƚik'ipha'm ke' qipha'm utek.\x * \xo 17:1 \xt Mt 26:37; Mr 5:37\x* \v 2 Qa hik hakha'a' pa'aj qa we'nethinets ha' Jesús in tanalit pa' ƚunye'j. Ma' qa pa' ƚeju's leppepep hik ƚunye'j ne' junu' qa pe' ƚeqhinatai qa tujji'ha in foo'ija.\x * \xo 17:2 \xt Sal 104:2; Dn 7:9; Mt 28:3; 2Co 3:18; Ap 1:16; 10:1\x* \v 3 Qa laxa iye pa'aj pa' Moises'ik'i qa pa' Elias'ik'i tafaakate'yi'ƚju' pa'aj ha' Jesús. \v 4 Ha' Pedro qa yit'ijets pa'aj ha' Jesús: —Yatsat'axyij, hayits qa ƚe'wisi' ha'ne ju'uni'. Qu' isu'un qa haqsiiƚijkii wetshetk'ewi'ƚe' wititsil ƚelitse', ewi'ƚ pe'qu' etsi'yi'ij qa ewi'ƚ pe'qu' Moisés ƚetsi'yi'ijek qa pekhep iye qa' ƚetsi'yi'ijek na' Elías.—\x * \xo 17:4 \xt Mr 9:5; Lc 9:33\x* \v 5 In mexe iyet pa'aj ha' Pedro qa nametsju' pa'aj pe' tujji'ha wasi' qa tit'oyijju' pa'aj qa hikpe' nokes ji'teje'm pa' iyet qa yit'ij pa'aj: —Hane'en hik ha'ne Ya's qi in hisu'un, hik ha'ne qi in tsi'sinheti'mkii. Qa hik ha'ne ek'eni'ƚik'iha pa'qu' nit'ij.—\x * \xo 17:5 \xt Is 42:1; Mt 3:17; Mr 1:11; Lc 3:22; Hch 3:22; 2P 1:16-18\x* \v 6 In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an he' ƚ'ijatshenhei qa namju'kii, weniipinju'kii pa'aj qa qi in nijiwei.\x * \xo 17:6 \xt Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \v 7 Ha' Jesús qa ikets pa'aj qa t'eku'metsju'kii qa yit'ijets pa'aj: —Eniyi'ƚpha'mkii. Hasu'uj e'nijiwe'yi'ƚ.—\x * \xo 17:7 \xt Dn 8:18; 9:21; 10:10; Mt 14:27\x* \v 8 Qa yejeƚtaxik'ipha'm pa'aj qa hats hamits pekhewep hats ewi'ƚƚekii pa'aj ha' Jesús. \v 9 In tepilik'uiju'kii iye ke' utek, ha' Jesús qa yiyaji'ijets pa'aj qu' hasu'uj nenfel, qa yit'ijets: —Hasu'uj enfeli'ƚi'm pe'ye' aka' ƚi'weni'ƚ. Hatse'ƚu' qu' iƚa'xe'tax iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' enfeli'ƚkii yijat'ij.—\x * \xo 17:9 \xt Mr 9:9-13\x* \v 10 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa nifaakanij ha' Jesús qa yit'ijets: —¿Inhats'ek ne' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei in yit'ijets qu' nonjo qu' nanam pa' Elias'ik'i qa ink'aye'ƚe pa' Cristo?—\x * \xo 17:10 \xt Mal 4:5; Mt 11:14\x* \v 11 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yijaa'ija qu' nanam hatse' pa' Elías, qa' hikpa' week naqsi'jju' hatse' ekewe' wekwek.\x * \xo 17:11 \xt Mal 4:6; Lc 1:16-17\x* \v 12 Qa yakha'ƚe qa hit'iƚij ewets ka' Elías in hats namtax qa nite'ƚe nikfe'lij, qe ƚeqfenyejeyij yijat'ij kakha' ƚekhewelƚe in yisu'un qu' ƚeqfenyejeyi'ij. Qa hik qu' ƚeqfenyejeyi'ij iye hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' naatsheten iye nekhewe'en.— \v 13 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa nikfe'lik'i in kakha'ƚe Juan Bautista'ik'i in iyetij. \s1 Jesús qa yiƚin pa' ewi'ƚ omeƚa's. \r (Marcos 9:14-29; Lucas 9:37-43) \p \v 14 In yamii iye ha' i'ni' he' olots jukhew qa efuts iye, ma' qa nekets ha' ewi'ƚ jukhew qa wonokok'enijupju' qa yit'ijets: \v 15 —Yatsat'axyij, enq'eletij wat'ij ha' ya's, qe qi qa iftsaxji'ijji' qa nekji'jets pa' ƚaja'me't, ma' qa yik'elelinhetji'ijkii qa hats qi in wanqaats'e', qe olotsij in namijji'ju' na'aj fe't qa olotsij iye in namijji'ju' na'aj iweli'. \v 16 Hats henka'xtaxets ene' ijatshenhei qa nite'ƚe ƚeke' qu' niƚin.—\x * \xo 17:16 \xt Mt 10:1; Mr 6:7; Lc 10:17\x* \v 17 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa' yit'ij: —Peijaat'ij, enewe' hane'ej namji'ju' ha'ne ƚahats'ij hayits qa qi in inqeku' qa uƚ'ets iye. ¿Pa'n ipƚu'uk'ui qu' mexe ha'ni'ƚ etji'teje'mkii? ¿Pa'n ƚahats'ij qu' mexe ye'weju'ƚi'iƚ eju'ƚ? Enka'xi'ƚ met hane'e'in pa' omeƚa's.—\x * \xo 17:17 \xt Jn 14:9; 20:27; Fil 2:15\x* \v 18 Ha' Jesús qa yaq'ayinij qa pa' inwo'met qa ikik'uifik'i hakha'an. Ma' qa hik akaa'ijha ha' omeƚa's qa hamiikii pa' ƚunye'jtax.\x * \xo 17:18 \xt Zac 3:2; Mt 8:26; Mr 1:25; Lc 4:35; Jud 9\x* \v 19 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei qa uja'xƚi'iƚkii in tafaakate'yi'ƚ ha' Jesús, qa nifaakanij: —¿Inhats'ek yekheweli'ƚ in nite' ƚeke' qu' hiwutsheni'ƚfik'i pa' inwo'met?— \v 20 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —Qe ƚammi'sƚe in nite' ƚ'inqekutaxi'ƚ, qe yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, qu' hik ƚuk'eye' ne'ej mostaza ƚo' pa'qu' nite' eqekuyejeyi'iƚ qekha ƚeke'ye'tax qu' it'iƚijets ene' utek: “Ijayik'ui ha'ne ƚa'ni' qa' tujtseika'ye' pa'qu' ni'i'.” Ene' utek qekha net'ijaitax. Hamtax pa' qek nite' ƚeke'ye'tax qu' aqsiiƚijkii.\x * \xo 17:20 \xt Mt 21:21-22; 13:31; Mr 9:23; 11:23; Lc 17:6; Jn 11:40; 1Co 13:2\x* \v 21 Aka'an in ƚunye'j pa'qu' inwo'met'e nite' ikfik'i, qe ewi'ƚƚe yijat'ij qu' nukinfik'i pa'qu' niyiinija qa nite' tek iye.— \s1 Ewi'ƚij iye pa' Jesús in nifel qu' natlanhetii hatse'. \r (Marcos 9:30-32; Lucas 9:43-45) \p \v 22 In mexe i'ni' wete'm ha' Galilea ƚeqe sehe', ha' Jesús qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: —Ha'ne Ƚa's na' Jukhew testi'yij hatse' nekhewe' jukhew.\x * \xo 17:22 \xt Mt 16:21; 20:17; Mr 8:31\x* \v 23 Ma' qa' nilan, qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa iƚa'xe' iye.— Hekhewe'en qa qi in ika'metetskii in yepi'ye' ej aka'an. \s1 Pe' yijaninkii t'ejuyets pe' witlijtsitjii. \p \v 24 Ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei in yamets ha' witset Capernaum qa hekhewe' yijanin wo'oi ƚ'astai qu' net'ejuyets ke' witlijtsitjii qa nekii ha' Pedro qa nifaakan: —Na' aqa maestro'oƚ ¿me nite' yijaninji'ij ke' qi witlijtsitjii?—\x * \xo 17:24 \xt Ex 30:13; 38:26; Mr 9:33\x* \v 25 Qa yeku'ƚ ha' Pedro: —Hats yijaninji'ij.— Ma' qa in uyifi ke' wititsi' ha' Pedro, qa ha' Jesús qa aje'eƚ nojo'ojpha'm in nifaakanij aka'an ha' Pedro in mexe ham yit'etaxij, qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚumti'ek Simón qu' ƚunye'je' aka'an? Week pekhewe' tenek'enhe'yipji' ha'ne sehe', ¿pa'n ƚii pe' iyinijets qu' nijaninji'ij pe' wekwek? ¿Me pekhewe' ƚelitsƚe? ¿Me i'nƚi'i pekhewe' tujtseikal?—\x * \xo 17:25 \xt Mt 22:17,19; Mr 12:14; Ro 13:7\x* \v 26 Qa yeku'ƚ ha' Pedro: —Pekhewe' tujtseikal.— Ha' Jesús qa yit'ijets: —Ye'ehe, qa pe' ƚelits qa' hik pekhewe' qu' nite' nijanine'. \v 27 Qa qu' hasu'uj na'nayu' ine'm pe'ye', ma'aiju' ne' kaƚi' qa' aqaqanhen, qa pa'qu' nojo qu' aqaqanhene'ye' qa' hikpa' i'wenji' ƚeji' pe'qu' ƚ'astaki'ye' qa hik pekhe'ye' qa' hijaninij qa' akhap iye qu' ijaninij iye. Qa' eka'xii qa' ƚisij.—\x * \xo 17:27 \xt Mt 5:29; Jn 6:61\x* \c 18 \s1 ¿Ƚek pakha' les qiji'? \r (Marcos 9:33-37; Lucas 9:46-48) \p \v 1 Qa hik pakha'aj he' ƚ'ijatshenhei qa nekets ha' Jesús, qa nifaakan: —¿Ƚek pakha' les qu' qiye'ji' hatse' pa' tenek'enheiji' pa' Dios?—\x * \xo 18:1 \xt Mt 9:10; 22:24; Mr 10:10; Lc 6:1; Jn 3:35; 6:3; Hch 6:1; 13:20\x* \v 2 Ha' Jesús qa taya'yii ha' ewi'ƚ omeƚa's. Ma' qa yinhinji'ju ƚeqewuk'u, \v 3 qa yit'ijji'ju': —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ekheweli'ƚ qu' nite' meni'nk'aihiti'iƚ qa qu' nite' ejunyejeyi'iƚ ne'ej omehets, qa' nite' niyi'iƚ ji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.\x * \xo 18:3 \xt Mt 5:20; 7:21; 19:14,23-24; Mr 9:47; 10:15; Lc 18:17; 1Co 14:20; 1P 2:2; Jn 3:5\x* \v 4 Qa hik ta'ƚijupi', pa'qu' ƚunye'je' in nite' weniwqinhet in ƚunye'jek ha'ne omeƚa's, qa' hik pakha'ye' qu' les qiye'ji' in i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios. \v 5 Qa pa'qu' neneqjunu'uj pa'qu' ewi'ƚ omeƚa'se' hik ƚunye'j hane'en qu' nata'ƚets ka' yii, qa yakha'ƚe in neqjunu'yij. \v 6 Qa pakha'ƚe qu' naqsijkinenijkii pa' uƚ'ax enewe' tek'en yiwets mente' qits, qa les ƚe'wis qu' not'opheƚiti'yijifi ƚaqawe'j ewi'ƚ qi ute qa' netwumhitiiji'ju' pa'qu' qi lejtaxe'.\x * \xo 18:6 \xt Mt 20:20-28; Mr 9:42; Lc 17:2; 1Co 8:12\x* \v 7 ¡Peijaat'ij hatse' ha'ne sehe' ipji' qe ta'ƚets pekhewe' yatsat'etsipji' hane'en in inqaqsijkinenijkii pa' uƚ'ax! Qe ham niyejini'ik'ui qu' ƚunye'je'kii aka'an. ¡Qa hiye' ha'nus pa'qu' jukhewe' i'nƚi'i efu qu' nata'ƚets in yaqsijinenijkii pa' uƚ'ax pakhape' iye!\x * \xo 18:7 \xt Mt 26:24; Lc 17:1; 1Co 11:19\x* \v 8 Qa qu' nakha'ye' okoi, i'nƚi'i qu' nakha'ye' ef'i' qu' nata'ƚets in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax, qa' isa'xii qa' iton e'mii pa'qu' iwu'mji'. Les qu' ƚe'wise' qu' ewi'ƚe'ƚe okoi i'nƚi'i qu' ewi'ƚe'ƚe ef'iye' qu' niji'teje'm na' witiƚa'x, qa nite' hik ƚunye'j qu' ewumhitiiji'ju' pa' fe't nite' yili'ij qu' weeke' wetets ne' okoyei i'nƚi'i ne' ef'iyei.\x * \xo 18:8 \xt Mt 5:30; 25:41; Mr 9:43\x* \v 9 Qa qu' nekhe'ye' oto' qu' naqsijinenijkii pa' uƚ'ax, qa' enit'ijpha'm qa' iton e'mii pa'qu' iwu'mji'. Les qu' ƚe'wise' qu' ewi'ƚe'ƚe otoye' qu' niji'teje'm na' witiƚa'x, qa nite' hik ƚunye'j qu' ewumhitiiji'ju' pa' fe't nite' yili'ij qu' weeke' wetets ne' otoi.—\x * \xo 18:9 \xt Mt 5:22,29; Mr 9:47\x* \s1 Pe' hamiikii kots'etax. \r (Lucas 15:3-7) \p \v 10 —Hasu'uj uteni'ƚ pa'qu' ewi'ƚe' enewe' mente' qits, qe yakha' hit'iƚij ewets in na'l nekhewe' ƚaqa angelits enewe'en i'nji' ene' wasits, qa nekhewe'en qa week ƚahatsiyij ikji'jets na' Tata i'ni' na' wa's.\x * \xo 18:10 \xt Est 1:14; Lc 1:19; Ap 8:2; Sal 34:7; 91:11; He 1:14; Mt 6:29; 25:40,45; Lc 15:10\x* \v 11 (Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew nam qe qa' nowo'oikii qu' niƚin pakha' qu' hame'taxiikii.)\x * \xo 18:11 \xt Mr 2:10; Jn 2:25\x* \v 12 ¿Pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚunye'je'? Pa'qu' jukhewe' qu' nana'li'm pe'qu' cien (100) ƚeƚinheye' kots'etets qa ewi'ƚ pe'qu' hami'iikii, ¿me nite' yiwejinƚe eku'ni' pa' tseenepha'm pe' noventa y nueve (99) qa' mexe nowo'oikii pe' kots'etax hamiikii? \v 13 Yijaa'ija in ƚe'wisi'mkii in na'l pe' noventa y nueve (99), qa in yi'wen pe' ewi'ƚ hamtaxiikii qa les qi'ija in ƚe'wisi'mkii. \v 14 Hik aka' ƚunye'j na' Atata'aƚ i'ni' na' wa's, nite' yisu'un qu' ewi'ƚe' pa'qu' hami'iikii ene' mente' qits.— \s1 ¿Pa'n ƚunye'j qu' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pa'qu' ejefeye'? \r (Lucas 17:3) \p \v 15 —Qa pa'qu' ejefeye' qu' naqsi'j e'mijkii pa' uƚ'ax, ma'ai qa' ujaxeƚi'iƚ wetju'ƚ qu' afaakate'yi'ƚju', qa' enfeeli'mha pa' uƚ'ax yaqsi'j e'mijkii. Qa qu' netk'en'eju'ƚ, ma' qa' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ iye.\x * \xo 18:15 \xt Lv 19:17; Ga 6:1; 2Ts 3:15; Stg 5:19; 1P 3:1\x* \v 16 Qa qu' nite'ƚe netk'eni'ik'i pa'qu' ittaxijets ma' qa' eqe'mets iye ewi'ƚe' i'nƚi'i qu' wetsjuk'e pe'qu' ijts'eyek'i'ii, hats'inha pe'qu' nit'ij \qt qa' week jutsiqetsi'ija qu' nata'ƚets pekhewe' qu' wetsjuk'e i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' in ijts'eyek.\qt*\rq (Dt 19:15)\rq*\x * \xo 18:16 \xt Nm 35:30; Jn 8:17; 2Co 13:1; 1Ti 5:19; He 10:28\x* \v 17 Qa qu' nite' netk'eni'iƚ eju'ƚ iye qa' enfeli'ƚi'm pe' witlijtsitjii. Qa qu' nite' netk'eni' iju'ƚ iye pe' witlijtsitjii, ma' qa' hik eqjunyejeyi'iƚij pekhewe' yeqeku' na' Dios qa pe' yijaninkii wekwek judioltax qu' net'ejuyets pa' witset Roma. \x * \xo 18:17 \xt Mt 16:18; 1Co 14:4; Ap 1:4; Ro 16:17; 1Co 5:9; 6:1-6; 2Ts 3:6,14; 2Jn 10\x* \v 18 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pa'qu' ophe'ƚi'ƚ ha'ne sehe' ipji', qa' hik ƚunye'je'jeek qu' not'opheƚitii na' wa'sji'pha'm. Qa pa'qu' iwejini'ƚ ha'ne sehe' ipji' qa' ƚunye'je'jeek iye qu' netwejinhetii iye na' wa'sji'pha'm. \x * \xo 18:18 \xt Mt 16:19; Jn 20:23\x* \v 19 Qa hit'iƚij ewets iye aka'an, qu' wetsjuk'e ekheweli'ƚ pe'qu' net'ekumij wetjuƚha pa'qu' nisu'un qu' niyinets ha'ne sehe' ipji', qa na' Tata i'ni' na' wa's qa' naqsiimijkii. \v 20 Qe pa'qu' na'ni' pe'qu' wetsjuk'e i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' qu' nonot'axij wetju'ƚ ka' yii qa yakha' qu' ha'nji'ju' ƚeqewuk'u pekhewe'en.— \v 21 Ma' ha' Pedro qa ikets, qa nifaakan: —Yatsat'axyij, ¿pa'n uja'xij qu' naqsi'j ye'mijkii pa'qu' uƚ'axe' pa'qu' yejefeye' qa yakha' qa' hisu'unji'ij qu' ye'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ? ¿Me siete'ej (7)?— \x * \xo 18:21 \xt Lc 17:3-4; Col 3:13\x* \v 22 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Nite' hit'ij ewets qu' sieteye'ƚi'ij (7), les ƚe'wis yijat'ij qu' hit'ij ewets qu' setentayi'ij (70) qu' sieteyi'ij (7). \v 23 Qa hik ta'ƚijupi', na' tenek'enheiji' na' Dios qu' jintejeyumtshenijupi' in hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚ qi wittataye' in yisu'un qu' nenikfe'lets pe' ƚ'ekumhifkinel pe' ƚeqejkunenhei. \v 24 In i'nk'a yejeƚ qa tetka'xii pa' ewi'ƚ olots pe' ƚ'ekumhifkinel olots millonits yamets. \v 25 Pakha' witqejkunenek in ham pa'qu' nijaninij pe' ƚ'ekumhifkinel, ma' qa pa' wittata qa inaqyaji'ij qu' ne'tninei qu' hik ƚunye'je' qu' witƚinek'e weeki'ƚ pe' ƚewhe'ye' qa' pe' ƚelits iye, qa week iye pe' na'ltaxi'm in yatsat'etstaxij qa' ƚaja'yi'ij pe' ƚ'ekumhifkinel.\x * \xo 18:25 \xt Ex 21:2; Lv 25:39; 2R 4:1; Neh 5:5,8; Lc 7:42\x* \v 26 Ma' qa pa' witqejkunenek qa wonokok'enifi pa' ƚaqa patun, qa yit'ijets pa'aj: “Patun, enq'eletyij. Hasu'uj itaqsunijup wat'ij. Week ƚek hijanin hatse'.” \v 27 Pa' patun qa qi in neq'eletij qa week yiwu'm pe' ƚ'ekumhifkineltax qa yiwamhitik'i. Ma' qa yuki'nfik'i qa yiwejinƚe. \v 28 In ikfik'i pa'aj pa' witqejkunenek qa we'tweni'ƚ pa'aj pakhap witqejkunenek iye ƚ'ithayife'ej pa'aj pa' yithayiki. Pakha'an t'eku'mi' pa'aj pe' ƚaq'astai, nite'ƚe olotstax. Qa t'ilit'ets pa'aj qa yeqes'ulkatifi ƚaqawe'j pa'aj qa yit'ijets: “¡Yape atsjanin ke' ƚ'eku'mi' yaq'astaiyik'i!”\x * \xo 18:28 \xt Mt 20:2; 22:19; Mr 6:37; 14:5; Lc 7:41; 10:35; Jn 6:7\x* \v 29 Pakha'an qa wonokok'entaxifi qa yittaxijets pa'aj: “Enq'eletyij, hasu'uj itaqsunijup wat'ij. Week ƚek hijanin hatse'.” \v 30 Qa pakha'an qa nite'ƚe neq'eletij qa yeka'xii pe' witq'opheƚitjii qa yuihinifi qa yophe'ƚ pa'aj qa' i'nk'aƚe niwejin qu' week nijanin pe' ƚ'ekumhifkinel. \v 31 In yi'wenij pekhewep iye witqejkunenhei pakha'an aka' ƚeqfenye'j ƚewek qa qi in yaats'e'ej pa'aj pekhewe'en, ma' qa nifeli'm pakha' ƚaqa patun wete'm pa' ƚeqfenye'j ƚewek pa' ewi'ƚ. \v 32 Pa' patun qa inq'ukinii qu' netetka'xii qa yit'ijets pa'aj: “Witqejkunenek, akha' qi in uƚ'ax. Yakha' k'ewejinƚe. Hiwu'm ek'ui qa hiwamhitik'i iye ke' ekumhifkinel qe ƚ'iyinij yiwets qu' ne'sq'elet'ej. \v 33 Qa akhaptax iye qek enq'eletij iye na' ithayife in yijunye'jek in tseq'elet ej.”\x * \xo 18:33 \xt Mt 6:12; Ef 4:32; Col 3:13; 1Jn 4:11\x* \v 34 Pa' patun qi in nayu'um pakha'an qa inaqyaji'ij qu' not'opheƚitii qa' nattanithenhetii iye ipƚu'ui qu' week nijanin pekhewe' ƚ'ekumhifkinel qa' netwejinhetii. \v 35 Aka'an hik aka' qu' ƚeqfenyejeyi'iƚ ej na' Tata wa'sji' qu' nite' weeki'ijha pe' atawjetsi'ƚ qu' e'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pa'qu' ejefeyi'iƚ.—\x * \xo 18:35 \xt Pr 21:13; Mt 6:14; Stg 2:13\x* \c 19 \s1 Jesús qa iyetij in t'ejuyets na'aj weqle. \r (Marcos 10:1-12; Lucas 16:18) \p \v 1 Ha' Jesús in yili'ij in nifel ekewe'en, qa ikik'ui ha' Galilea qa yamii ha' ƚeqe sehe'ek ha' Judea neƚu'uju'ƚ te'weyii ha' ƚajaika' ai ha' haqqi' Jordán.\x * \xo 19:1 \xt Mt 7:28; Lc 9:51; Jn 10:40\x* \v 2 Ma' qa olootsija iye he' yijayaniiteje'm, qa hik hakha'a' qa niƚiniju' he' wanqaats'etaxju'.\x * \xo 19:2 \xt Mt 4:23; 12:15\x* \v 3 Uja'x he' fariseol qa nekets qu' nijaajin, ma' qa nifaakan: —¿Me ƚenexke'ej pa'qu' jukhewe' qu' neweqle'eƚ pe'qu' ƚewhe'ye'ye' in na'l pa'qu' nata'ƚijupi'?—\x * \xo 19:3 \xt Mt 5:31; Jn 8:6\x* \v 4 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Me nite' ƚejeƚi'ƚ ke' we'nika'ajji', nakha' naqsi'jju' in i'nk'aa'ija ha'ne week \qt yaqsiijkii pa' jukhew qa pe' efu?\qt*\rq (Gn 1:27)\rq*\x * \xo 19:4 \xt Gn 2:18; 5:2; Mt 21:16\x* \v 5 Qa yit'ij iye ke' we'nika'ajji': \qt “Qa hik ta'ƚijupi' pa'qu' jukhewe' qu' nak'esik'ui ƚ'alhei, ma' qa' ewi'ƚ na'ni'ƚi' pe'qu' ƚewhe'ye'ye', qa in wetsjuktax qa hats ewi'ƚƚe pa' wit'ese'n.”\qt*\rq (Gn 2:24)\rq*\x * \xo 19:5 \xt Mal 2:15; 1Co 6:16; Ef 5:31\x* \v 6 Ma' qa hats nite' wetsjuk, hats ewi'ƚ pa' wit'ese'n. Qa hik ta'ƚijupi' hasu'uj pa'qu' nak'esinhetje'm pekhewe' hats ewi'ƚ yeni' pa' Dios.— \v 7 Pekhewe'en qa yit'ijets iye pa'aj: —¿Qa inhats'ek pa' Moises'ik'i in inaqyaji'ij pa'aj \qt pe'qu' efuye' qu' netesti'yij pa'qu' witfaakanek'e t'ejuyets qu' neweqle ma' qa nakik'ui pa'qu' ƚewhe'ye'ye'?—\qt*\rq (Dt 24:1-4)\rq*\x * \xo 19:7 \xt Mt 5:31\x* \v 8 Qa yit'ijiju'ƚ ha' Jesús: —Qe t'units pe' atawjetsi'ƚ, ham eq'iltaxitsi'iƚ. Qa ka' Moises'ik'i qa ƚexkeliƚij e'm qu' meweqle'eƚju' pe' ewhe'yetsi'ƚ. Qa nite'ƚe hik aka' qu' ƚunye'je' in yojo. \v 9 Yakha'ƚe qa hit'iƚij ewetsek pakha' qu' nili'ij pe'qu' ƚewhe'ye'ye' ma' qa ƚewhe'ye'yi'ij iye pekhepe' efu ma' qa hats yaqsiijkii iye aka' witwuƚ'ax (adulterio). Qa qu' nata'ƚƚe'ets pe'qu' efuye' in wanawitji'iƚ pakhape', ma' qa pa' jukhew qa hats nite' yaqsiijkii aka' witwuƚ'ax (adulterio) qu' ƚewhe'ye'yi'ij pekhepe'.—\x * \xo 19:9 \xt Mt 5:32; Lc 16:18\x* \v 10 Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijju': —Ye'ehe, qu' hik aka' ƚunye'je' in t'ejuyets na'aj jukhew qa ne'ej ƚewhe'ye', qete'e' les ƚe'wistax pa'qu' jukhewe' qu' hasu'uj netewhe'yei.— \v 11 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Nite' week qu' ƚeke'ye' qu' net'eku'mi' qu' ƚunyejeye' aka' ƚit'iƚijets. Uja'xƚe pe'qu' netisij na' Dios qa' net'eku'mi' qu' ƚunyejeye' aka'an.\x * \xo 19:11 \xt Mt 13:11; 1Co 7:7\x* \v 12 Qe na'l pe' ta'ƚij ji'teje'm wittawe'j in uƚ'ets pe'qu' ƚeqeƚeye' qa nite' ƚeke' qu' netewhe'yei. Qa na'l iye pe' wetwu'mƚe pe' ƚeqeƚei yiwu'mik'ui ene' jukhew. Qa pekhewepƚe qa ƚekhewelƚe in wanaqsi'jƚetijkii in hik ƚunyejei qu' newetwu'm ƚeqeƚei, qe ta'ƚets pa' tenek'enheiji' pa' Dios. Pakha' qu' ƚeke'ye' qu' net'eku'mi' aka'an, qa' net'eku'mi'.— \s1 Jesús qa iyinipji' pe' omehets. \r (Marcos 10:13-16; Lucas 18:15-17) \p \v 13 Ma' qa tetka'xii ha' Jesús he' uja'x omehets qe qa' net'eku'mipji' ƚesinjel qu' niyinipji'. Qa he' ƚ'ijatshenhei qa yaq'ayintaxij hekhewe' neka'x he' omehets. \v 14 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ij: —Enwejini'ƚ met ne' omehets, hasu'uj aq'ayini'ƚij qu' nenek yiwets, qe nekhewe' i'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunyejei nekhewe'en.—\x * \xo 19:14 \xt Mt 18:3; 1P 2:2\x* \v 15 Ma' qa in hats yili'ij in t'eku'mipji'kii ƚesinjel he' omehets, qa ikik'ui iye hakha' i'ntaxi'. \s1 Pa' ewi'ƚ jutjana'x yiwq'axin wekwek. \r (Marcos 10:17-31; Lucas 18:18-30) \p \v 16 Ewi'ƚ ha' jutjana'x namii ha' Jesús qa nifaakan: —Maestro, ¿pa'n ƚunye'j pa'qu' ƚe'wise' qu' haqsiijkii hats'inha qu' nana'l ye'm pa' witiƚa'x nite' yili'ij?—\x * \xo 19:16 \xt Lc 10:25-28; Jn 12:25; Hch 13:48\x* \v 17 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —¿Inhats'ek in ƚatsfaakanij pakha' t'ejuyets pa' ƚe'wis? Ewi'ƚƚe nakha' ƚe'wis. Qa qu' isu'un qu' nana'l e'm na' witiƚa'x qa' ek'enik'iha ke' yit'ij nakha'an tisij ka' Moises'ik'i.— \v 18 Qa yit'ij ha' jutjana'x: —¿Qa pa'n ikji' pakha'an kekhewe'en?— Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ iye: \qt —Hasu'uj eqek'ui. Hasu'uj ejtenij qu' a'qapi'i pekhepe' iye efuye' qu' hats ewhe'yei. Hasu'uj ejtenkii. Hasu'uj mowotk'onƚi'imkii pa'qu' netnek'enhei.\qt*\x * \xo 19:18 \xt Dt 5:17-20\x* \v 19 \qt Iwqinhetji' qa ek'eenetsha iye pa'qu' atataye' qa enene iye. Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.—\qt*\rq (Ex 20:13-16)\rq*\x * \xo 19:19 \xt Lv 19:18; Dt 5:16; Mt 5:43; 22:39; Ga 5:14; Stg 2:8\x* \v 20 Qa ha' jutjana'x qa yit'ij: —Week ekewe'en yakha' qi in heik'enik'i qa haqsiijkii iye. ¿Qa pa'n ƚunye'j pa'qu' mexe hami'ik'ui qu' haqsiijkii?— \v 21 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Qu' isu'un qu' atsathenija, yape ma hane'ej, qa' ihinijkii week pekhewe' na'l e'm. Qa pe'qu' ƚajale' qa' week ƚisij nekhewe' if'iljetsits ham yiwq'axine', qu' hik aka' eqfenye'ji'ij ma' qa' nana'l e'm yijat'ij nekhewe' ƚe'sits t'ejuyets na' wa'sji'. Ma' qa' i'nk'aƚe etpil qa' enek qu' atsjayan.—\x * \xo 19:21 \xt Lc 12:33; 16:9; Hch 2:45; 4:35; 1Ti 6:18\x* \v 22 Ha' jutjana'x in yepi'ye' ek'i aka'an, qa ik qi in uƚ'axi'mkii, qe ƚakha' qi in yiwq'axin wekwek. \v 23 Ha' Jesús qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in jutsitaxija pa'qu' qi wekwek niwq'axin qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.\x * \xo 19:23 \xt Mt 13:22; Mr 10:23; 1Co 1:26; 1Ti 6:9\x* \v 24 Hit'iƚij ewets iye in les qu' nite' jutsitaxe' pa'qu' ats'etaxe' qu' nuyii ne'ej tawjena'x ƚoto', qa nite' hik ƚunye'j pa'qu' qi qu' niwq'axin wekwek in jutsitaxija qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.—\x * \xo 19:24 \xt Mt 12:28; Mr 10:25; Lc 18:25\x* \v 25 In yepi'ye' ej aka'an he' ƚ'ijatshenhei, qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa yit'ijju': —Maa, ¿qa pa'n ƚii pa'qu' ƚeke'ye' qu' nuiji'teje'm pa' tenek'enheiji' pa' Dios?— \v 26 Qa ha' Jesús qa yejeƚ ji'teje'm qa yit'ijji'ju': —Ene' jukhewƚe jutsitax qu' naqsi'jƚetaxijkii aka'an. Ewi'ƚƚe pa' Dios in nite' jutsitaxi'm.—\x * \xo 19:26 \xt Gn 18:14; Job 42:2; Jer 32:17; Zac 8:6; Mr 10:27; Lc 18:27\x* \v 27 Ha' Pedro qa yit'ij: —Yekheweli'ƚ week henejeti'ƚ he' week yiwekwekitsi'ƚ ma' qa k'ajayani'ƚ. ¿Qa ƚekpa' qu' heyesti'yi'ƚij hatse'?— \v 28 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets qu' namtaxets hatse' pa' ƚahats'ij, qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' na'nipji' na' qi ƚe'wis ƚots'oji'la'x, ekheweli'ƚ in ƚatsjayani'ƚ qa' ni'iƚipji' ek ne' doce (12) wits'ojilaxits. Qa ekheweli'ƚ qu' enek'enhe'yi'ƚij ene' doce (12) witsetits Israel ƚelits.\x * \xo 19:28 \xt Is 65:17; 66:22; 2P 3:13; Ap 3:21; 21:1; 22:1,3; Sal 45:6; Mt 25:31; He 1:8\x* \v 29 Week pekhewe' qu' nenejet ƚetsil, i'nƚi'i ƚamatsits qa ƚek'injats, i'nƚi'i ƚekutii qa ƚek'injai, i'nƚi'i ƚatata, i'nƚi'i ƚenene, i'nƚi'i ƚelits qa i'nƚi'i ƚeq'ejinqa'wetitse' qe ta'ƚets aka' yii, ma' qa les olotsii'ija pe'qu' netesti'yij qa' netesti'yij iye na' witiƚa'x nite' yili'ij.\x * \xo 19:29 \xt Mt 6:33; Mr 10:29; Lc 18:29\x* \v 30 Qa olotsƚe nekhewe' hane'ej yojo, qa' hik nekhewe'ye' hatse' qu' netke'lenju'. Qa olots iye nekhewe' hane'ej teke'lenju' qa' hik nekhewe'ye' hatse' qu' nojo.— \c 20 \s1 Yejeyumtshenijupi' pe' yithayiki pa' uwaket. \p \v 1 Ha' Jesús mexente' naq'axijik'i aka' yit'ij, qa yit'ij iye: —Qe na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' yatsat'axij pa'qu' uwakete', qa wekiya'ffik'i in ik qe qa' nakii pe'qu' nithayinenij pa' ƚeqe uwaket.\x * \xo 20:1 \xt Mt 13:24; 21:28,33\x* \v 2 Qa mexe tafaakate'yi'ƚijju' pa'qu' ƚaqjanye'ji'ij qu' ewi'ƚ neƚuye', ewi'ƚ denario,\f + \fr 20:2 \ft Ewi'ƚ denario, ƚajanye'j pa'aj pa'qu' jukhewe' in ewi'ƚ neƚu qu' net'ithayii.\f* qa in hats ƚe'sitsijju' pa' ƚaqjanye'jij ma' qa yukinii pa' uwaket qu' nithayiki. \v 3 Ma' qa in hats juufik'ipha'm ne' junu' qa ikfik'i iye pa' yatsat'axij pa' uwaket. Qa yi'wen iye pekhewep ts'ap'a'aju' iye pakha' joofji'ju' ham yithayikiye'. \v 4 Qa yit'ijets: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket, k'ajametsinƚi'iƚek.” Ma' qa ikkii pekhewe'en qu' net'ithayii. \v 5 Pa' yatsat'axij pa' uwaket qa ikfik'i iye in hats natsathenju' junu' qa yi'wen iye pekhewep iye ts'ap'a'aju' iye pakha'a', qa yit'ijets iye: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket.” Qa ewi'ƚij in ikfik'i iye pa'aj in hats jelji' junu' qa yi'weni' iye pekhewep iye, qa yit'ijets iye: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket.” \v 6 Ma' qa in hats metju'ha pa'aj pe' junu' qa ikii iye pa' joofji'ju' qa yi'weni' iye pekhewep iye ts'ap'a'aju' iye pakha' joofji'ju', qa nifaakan: “¿Inhats'ek in miitsju' ƚa'ni'ƚi' hane'e'in nite' ƚ'ithayi'yi'ƚ?” \v 7 Qa yeku'ƚ pa'aj pekhewe'en: “Qe ham pa'qu' nets'ithayineni'ƚ.” Qa yit'ij pakha'an: “Ma'aƚii iye ha' yeqe uwaket qu' ithayiki'iƚ.” \v 8 Ma' qa in hats lef'ekii pa'aj, pa' yatsat'axij pa' uwaket qa yiyaji'ets pa' ƚeqjeƚinenek'ipji' pe' t'ithayii: “Onothet wetju'ƚ he' t'ithayii qa' natjai, yojo qu' natjai he' teke'lenijju' in t'ithayii qa he' yojo'oj in t'ithayii qa' netkelenijju' qu' natjai.”\x * \xo 20:8 \xt Lv 19:13; Dt 24:15\x* \v 9 Ma' qa nekets pe' hats metju'ha pa'aj junu' in t'ithayii qa week pekhewe'en in tajai ewi'ƚ denario. \v 10 Ma' qa in yamets pe' miitsju' t'ithayii qa yumtitax pekhewe'en qu' les qiyi'ija qu' natjai qe miitsju' t'ithayii. Qete'e' hik uja'x iye pe' ƚajal pe' i'nk'aƚe t'ithayiitax ewi'ƚ denario. \v 11 In yi'wen pe' ƚajaltax pekhewe'en ma' qa qi in uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pa' yatsat'axij pa' uwaket. \v 12 Qa yit'ijju' pa'aj pekhewe'en: “Enewe' i'nk'aƚe t'ithayiitax in hats metju' ke' junu' qa hik aqjanyejeyi'ƚyij yekheweli'ƚ in miitsju' haki'ƚifi in he'yithayi'yi'ƚji' ka' ƚ'elej ke' junu' aka' neƚu'ik'i.”\x * \xo 20:12 \xt Jon 4:8; Lc 12:55; Stg 1:11\x* \v 13 Qa yeku'ƚ pa' yatsat'axij pa' uwaket pa' ewi'ƚ pekhewe'en: “Waika', nite' k'awitji'. ¿Me nite' hayiits jitafaakate'yijju' ka' yaqjanyej'ej qu' ewi'ƚ neƚuye' qu' ithayii ewi'ƚ denario?\x * \xo 20:13 \xt Mt 22:12; 26:50\x* \v 14 Ehe, enewe'en aja', yape ma'aj. Qa yakha'ƚe qa hisu'un qu' hetisij qu' hik uja'xe' ke' k'eƚisij ha'ne teke'leenijju' in t'ithayii. \v 15 ¿Ye' me nite' ƚenexke'ej pa'qu' hisu'un qu' yeqfenye'ji'ij pe'qu' nastsat'etsƚetaxij? ¿Ye' me natawje'meten in yeq'iltina'x?”\x * \xo 20:15 \xt Dt 15:9; Pr 23:6; Mt 6:23; Mr 7:22\x* \v 16 Qa aka'an hik aka' ƚunye'j pekhewe' hane'ej teke'lenju' qa hik pekhewe' qu' nojo hatse', qa pe' hane'ej yojotax qa' hik pekhewe' qu' netkelenju' hatse'.—\x * \xo 20:16 \xt Mt 19:30; Mr 10:31; Lc 13:30\x* \s1 Pa' Jesús qa nifel iye qu' natlanhetii hatse'. \r (Marcos 10:32-34; Lucas 18:31-34) \p \v 17 Ha' Jesús in mexe ikik'ipha'm ha' wit'ikheyi'j hikha' teyii ha' Jerusalén, qa taya'yets qu' neqet'etsi'ƚju' he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets: \v 18 —Ek'en qeku'ni'ƚek qu' k'efeli'ƚi'm, hane'ej in jiyamiipha'm na' witset Jerusalén, qa' hik nakha'yi'i' hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' netesti'yij ne' tenek'enhe'yij ne' pa'il qa ne' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetii,\x * \xo 20:18 \xt Mt 16:21; 26:66; Jn 19:7\x* \v 19 qa' netisij nekhewe' jukhewiikal nite' judiol qe qa' nawitji'iji' pe'qu' ƚe'lijeye', qa' neqsilanje'mkii iye ma' qa' nenji'pha'm pe'qu' cruze'. Qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' iƚa'xe' iye.— \s1 Pakha' iyintaxets pe' ƚenene pa' Santiago qa pa' Juan. \r (Marcos 10:35-45) \p \v 20 Ke' ƚenene he' ƚelits ha' Zebedeo, qa ƚijts'eyek in nekets ha' Jesús, qa wonokok'enijupju' qe niyinheyu'ujets pe'ye'.\x * \xo 20:20 \xt Lc 22:24-27; Mt 4:21; 8:2\x* \v 21 Ha' Jesús qa nifaakan: —¿Ƚekpa' ƚisu'un?— Kikhe'en qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Inaqyaji'ij hatse' wat'ij qu' enek'enheitax enewe' wetsjuk yilits qu' na'n ejupha, ewi'ƚ pa'qu' netweiji' ƚeniyayik'i qa nakhap qa' efeyi'j ne'tweyijek.— \v 22 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ hekhewe'en: —Nite' ƚenikfe'li'ƚets aka' ƚ'iyintaxi'ƚets. Pakha' haats'e'ej hatse' qi qu' a'taxe' hik ƚunye'j qu' nek'iyaji' pa'qu' ek'imiye'ji', ¿me ƚeke' qu' iya'aƚji' pakha' ek'imiiji' k'iya'ji' hatse'?— Qa yit'ijju' hekhewe'en: —Ehe, ƚeke'.—\x * \xo 20:22 \xt Is 51:22; Jer 49:12; Mr 14:36\x* \v 23 Qa yeku'ƚ iye ha' Jesús: —Yijaa'ija qu' iya'aƚji' hatse' pa' qi ek'imiiji', qa pakha'ƚe qu' na'ni'ju' ha'ne ts'iyayik'i qa ha'ne yifeyi'j qa nite' yakha' qu' nata'ƚ yiwets qu' hetisij. Uja'xƚe hatse' qu' netesti'yij pekhewe' hats yaji'let qu' netisij na' Tata.—\x * \xo 20:23 \xt Hch 12:2; Ap 1:9\x* \v 24 Qa hekhewe' diez (10) ƚ'ijatshenhei in yepi'ye' ek'i aka'an, ma' qa nayu'um he' wetsjuk witjefeye'k ƚelits ha' Zebedeo. \v 25 Qa ha' Jesús qa taya'yets week hekhewe'en qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets nekhewe' tenek'enhe'yipji' ne' nite' judiol in ewi'ƚƚe in yisu'un qu' nenethinijkii pe' ƚet'unhaxits in tenek'enhei. Qa nekhewe' te'weyik'uiju' nekhewe'en qa yisu'unek in inaqyaji'ij pe'ye'. \v 26 Qa ekhewelƚi'iƚ qa' hasu'uj ejunyejeyi'iƚ aka'an, qe pakha' qu' nisu'un qu' neniwqinhetji' qa' les ƚe'wis qu' hik ƚunye'je' qu' witqejkunenek'e qu' nithayiki pekhewepe'.\x * \xo 20:26 \xt Mt 23:11; Mr 9:35\x* \v 27 Qa ekheweli'ƚ pakha' qu' nisu'un qu' nojo qa' les ƚe'wis qu' hik ƚunye'je' qu' witƚinek'e qu' eqejkunenek'i'iƚij. \v 28 Qe ha'ne iye Ƚa's na' Jukhew nite' nam ma' qa' neteniftitshiyets, qe nam yijat'ij qe qa' net'iftits qa net'ihinij iye na' ƚiƚa'x, hats'inha qu' nilithinik'ui pa' witaxtanithenkeye'j pe'qu' olotse'.—\x * \xo 20:28 \xt Lc 22:27; Jn 13:13-15; 2Co 8:9; Fil 2:7; Mt 26:28; 1Ti 2:6; Tit 2:14; He 9:28\x* \s1 Jesús qa yi'wenkitkii pe' wetsjuk puk'aletstax. \r (Marcos 10:46-52; Lucas 18:35-43) \p \v 29 In hats ikik'ui iye ha' witset Jericó, qa olotsija iye he' yijayanpha'm. \v 30 Wetsjuk he' puk'alets i'niju'kii ƚekuwe' ha' wit'ikheyi'j. Hekhewe'en in yepi'ye' in nekijup ha' Jesús, qa taya'yik'ikii: —Yatsat'axyij, David Ƚa's, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.—\x * \xo 20:30 \xt Mt 9:27; 21:9; 22:42\x* \v 31 Olots he' yaq'ayintaxij in tayaikii. Qa yape'enhaƚe les in yit'unhetik'ikii in taya'yik'ikii: —Yatsat'axyij, David Ƚa's, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.— \v 32 Ha' Jesús qa teke'lenju' qa taya'yii he' puk'alets, qa nifaakan: —¿Ƚekpa' ƚisu'uni'ƚ qu' haqsi'ji'ƚ e'mijkii?— \v 33 Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Yatsat'axyij, hisu'untaxi'ƚ qu' hi'weni'ƚkii wat'ij.— \v 34 Ha' Jesús qi in neq'eletij hekhewe'en qa t'eku'mipji' he' ƚotoi. Ma' qa aje'eƚ yi'wen wetju'ƚ he' puk'aletstax, qa yijayanpha'm ha' Jesús. \c 21 \s1 Jesús qa uiji'teje'm pa' Jerusalén. \r (Marcos 11:1-11; Lucas 19:28-40; Juan 12:12-19) \p \v 1 In hats metitsi'm ha' Jerusalén, hats yamets ha' witset ƚa's ƚii Betfagé, qa ke' utek ƚii Olivos. Ha' Jesús qa yukin he' wetsjuk ƚ'ijatshenhei,\x * \xo 21:1 \xt Zac 14:4; Mt 24:3; 26:30; Lc 19:37; 21:37; Jn 8:1; Hch 1:12\x* \v 2 qa yit'ijets: —Ma'aƚetsteje'm na' witset ƚa's. Qa' hikna' i'weni'ƚi' pe'qu' matikkatekiye' wo'nophe'ƚ qa ewi'ƚ wo'nopheƚiƚiju' pa'qu' ƚa'se'. Qa' enit'iƚijii pe' wetsjuk qa enka'xi'ƚyii. \v 3 Qa qu' nana'l pa'qu' nayajitaxiƚijets, qa' it'iƚijiju'ƚ: “Ha' Yatsat'axi'ƚyij yisu'un. Aje'eƚƚete' ek nepilet hatse'.”— \v 4 Aka'an in ƚunye'j ma' qa hats yasiinik'iha pa' nifel pa'aj pa' profeta in yit'ij: \v 5 \qt —Enfeli'ƚi'm na' witset Sión, qa' it'iƚijets: “Jeƚju', hats nam ei ha'ne qiji' wittata. Nite' weniwqinhetji', i'nipji' na' ewi'ƚ matikkatax, ewi'ƚ matikkatax ƚa's.”—\qt*\rq (Zac 9:9)\rq*\x * \xo 21:5 \xt Is 62:11\x* \v 6 He' wetsjuk ƚ'ijatshenhei qa ikkii qa yaqsiijkii ka' hats yit'ijets ha' Jesús. \v 7 Qa neka'x ke' matikkateki' qa ha' ƚa's iye, qa yipk'eni'pji' he' ƚe'ntaafitits ƚaqlatiyij, qa i'nipji' ha' Jesús. \v 8 Olootsija he' jukhew qa efuts iye, yipk'enik'uijiju'kii ha' wit'ikheyi'j ke' ƚe'ntaafitits qa hekhewep qa yifekinik'i ek ke' najkakui ƚesejets qa yenik'uiji' ha' wit'ikheyi'j. \v 9 He' yojo'ok'oi ha' Jesús qa he' teke'lenijupju' iye qa week ewi'ƚ ka' ƚ'anyejei in taya'yijipji'kii: —¡Qi in ƚe'wis ha'ne Ƚa's pa' David'ik'i! \qt ¡Qi in ƚe'wis ha'ne namij ka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij! ¡Qi in ƚe'wis pa' Intata wa'sji'!—\qt*\rq (Sal 118:26)\rq*\x * \xo 21:9 \xt Mt 9:27; 23:39; Lc 2:14\x* \v 10 Ha' Jesús in hats yamji'teje'mha ha' Jerusalén, qa week ha' witset in yeƚ'ilax wetju'ƚ qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚunye'j ha'ne nam inwets?— \v 11 Qa yeku'ƚji'ij hekhewe' yojo'ok'oi: —Hik ha'ne Jesús, profeta, ta'ƚii na' witset Nazaret Galilea ƚeqe sehe'.—\x * \xo 21:11 \xt Mr 6:15; Lc 7:16; 13:33; 24:19; Jn 1:21; 4:19; 6:14\x* \s1 Jesús qa yiwutshenfik'ikii pe' t'ihintaxij pe' wekwek pe' witlijtsitjiyifi. \r (Marcos 11:15-19; Lucas 19:45-48; Juan 2:13-22) \p \v 12 Ha' Jesús qa uyifi ke' qi witlijtsitjii qa yiwutshenfik'ikii week hekhewe' taqha'yets qa he' t'ihinij iye ke' wekwek. Qa yiwu'mkii iye ke' ƚeqe mesal he' yepiletets ƚ'astai qa yiwu'mkii iye ke' ƚots'oji'laxits he' ofol t'ihinij.\x * \xo 21:12 \xt Jn 2:14-16; Ex 30:13; Lv 1:14; 5:7; 12:8; Dt 14:25\x* \v 13 Qa yit'ijets: —Ke' we'nika'ajji' yit'ij: \qt “Ene' yitsi' qu' ƚenqiyi'ij wit'iyinhetjii,”\qt*\rq (Is 56:7)\rq* qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚaqsiiƚijkii in \qt “ƚewejij ne' ejtenhetsits.”—\qt*\rq (Jer 7:11)\rq* \v 14 He' puk'alets qa he' onqokits qa he' otshimetetsju' iye qa nekets ha' Jesús ke' witlijtsitjiyifi, qa niƚinju'. \v 15 Qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei in yi'wenij ke' yaqsiijkii in ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa in yepi'ye' iye he' omehets in taya'yijipji'kii ke' witlijtsitjiiyifi in yit'ijju': —Qi in ƚe'wis ha'ne Ƚa's pa' David'ik'i,— ma' qa qi in nayutaxkii hekhewe'en, \v 16 qa yiyajitaxets ha' Jesús: —¿Me nite' ƚepiye' enewe'en aka' yit'ijju'?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Ehe, hepi'ye'. Qa ekheweli'ƚ ¿me nite' les qu' ejeƚi'ƚ kekhewe' we'nika'ajji' in iyetij aka'an, qa yit'ij: \qt “Ene' omehets qa ene' mexe tu'f, hats watji'let e'm qu' netlijtsii ei qa' newqinhetija iye”?—\qt*\rq (Sal 8:2)\rq*\x * \xo 21:16 \xt Mt 11:25; 12:3,5; 19:4; 22:31\x* \v 17 Ma' qa ha' Jesús qa yiwejinƚe hekhewe'en, qa ikik'uifik'i iye ha' witset qa wapilii ha' witset ƚa's ƚii Betania qa hikha' i'wi' wete'm.\x * \xo 21:17 \xt Mt 26:6; Mr 11:1; Lc 19:29; 24:50; Jn 11:18\x* \s1 Pe' higokuk wa'mji' qa yisƚax. \r (Marcos 11:12-14,20-26) \p \v 18 Qa neƚukii leefiju' qa wapilii iye ha' witset, ha' Jesús qa yoksi'wentax in iyipkun. \v 19 Qa yi'wen ke' ewi'ƚ higokuk metetsju' ha' wit'ikheyi'j qa iktaxets wo'taxiikii ƚeye' qa hamƚe, uja'xƚe kekhewe' ƚesejets. Ma' qa yit'ijets: —Nite' ƚ'anuyi' hane'ej qu' nana'l pe'qu' eye'.— Ma' qa aje'eƚ wa'mji' ke' higokuk'ik'i qa yisƚax. \v 20 In yi'wen aka'an hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa yitjuƚaxijpha'mkii, qa nifaakan ha' Jesús: —¿Pa'n ƚunye'j eke' higokuk'ik'i in aje'eƚ yisƚax?— \v 21 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets qu' nana'liƚ'em pa' nite' witqekuye'j qa' qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i iye, nite' ewi'ƚƚe qu' ƚeke'ye' qu' aqsiiƚijkii aka' yeqfenye'jij ke' higokuk'ik'i, qe ƚeke' iye qu' it'ijets ne' utek: “Ma'ak'ui na' ƚa'ni' qa' anamji'ju' na' qi lejtax,” qa' hik aka' qu' ƚunye'je'.\x * \xo 21:21 \xt Mt 17:20; Lc 17:6; 1Co 13:2; Stg 1:6\x* \v 22 Week pa'qu' iyini'ƚets qu' iyini'ƚ, qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i pa'qu' iyinheyejeyi'iƚ ma' qa' yijayejek qu' esti'yi'ƚij.—\x * \xo 21:22 \xt Mt 7:7-8; Jn 11:22\x* \s1 ¿Ƚekpa' ta'ƚets pa' ƚet'unha'x pa' Jesús? \r (Marcos 11:27-33; Lucas 20:1-8) \p \v 23 In hats yamii iye ha' Jesús ke' witlijtsitjii, qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset qa nekets ha' Jesús in mexe i'nq'ijatshen, qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚii pa' tenek'enhei neƚisij qu' aqsiijkii ekewe' wekwek in ƚaqsiijkii? ¿Ƚekpa' neƚisij in ƚaqsiijkii?—\x * \xo 21:23 \xt Ex 2:14; Mt 26:55; Hch 4:7; 7:27\x* \v 24 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yakhap ji'jek iye qu' k'afaakani'ƚ. Qu' enfeli'ƚ ye'm pa'qu' k'afaakani'ƚij, qa' henfeljii'ƚ e'mek nakha' ta'ƚets in haqsiijkii ekewe' wekwek. \v 25 ¿Ƚekpa' ta'ƚijets in inqimpuujin ka' Juan'ik'i? ¿Me ta'ƚijets na' Dios? ¿Me i'nƚi'i ene' jukhewƚe?— Ma' qa wapilij wetju'ƚ in iyetijju', qa yit'ijju': —Qu' jintit'ijets ta'ƚijets pa' Dios, ma' qa nit'ij inwets: “¿Qa inhats'ek in nite' ƚ'ek'eni'ƚets?”\x * \xo 21:25 \xt Mt 13:54; Lc 7:30; 15:18,21; Jn 3:27\x* \v 26 Qa nite' ƚeke' iye qu' jintittaxijets qu' nata'ƚets ene' jukhew, qe ji'nijiweyiju'ƚ ene' jukhew qe week yit'ijets ka' Juan'ik'i in profeta.—\x * \xo 21:26 \xt Mt 11:9; 14:5; 21:46; Mr 6:20; 11:32; 12:12\x* \v 27 Ma' qa hekhewe'en in yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijju': —Nite' tsikfe'li'ƚets.— Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚek: —Qa' yakhape' ji'jek qu'nte' k'efeli'iƚi'm ƚekpa' tenek'enhei tseƚisij qa haqsiijkii ekewe'en.— \s1 Pa' jukhew wetsjuk pe' ƚelits. \p \v 28 Ha' Jesús qa nifaakan iye hekhewe'en: —¿Pa'n qu' eqjunyejeyi'iƚij aka'an? Pa' jukhew wetsjuk pe' ƚelits. Qa yit'ijets pa' ewi'ƚ pekhewe'en: “Ya's, hane'ej qu' ma'aiju' qu' ithayiki na' yeqe uwaket.”\x * \xo 21:28 \xt Mt 20:1\x* \v 29 Pa' wita's qa inku'ƚ: “Nite' ts'ikheyu'uiju'.” Ma' qa i'nk'aƚe qa yijamtikii, ma' qa ikiiju'. \v 30 Ma' qa pa' ƚatata qa yiyaji'ets iye pakhap iye ƚa's, qa aka' hats ƚ'anye'jets iye pa'aj. Qa pakha'an qa yeku'ƚ qa yittaxijets yijat'ij: “Ehe tata, hakiiju' hane'ej.” Qa nite'ƚe ikiiju'. \v 31 ¿Ƚek pakha' enewe' wetsjuk yaqsiijkii pa' yisu'un pa' ƚatata?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Pa' yojo in nifaakan.— Qa yit'ij ha' Jesús: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets nekhewe' yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma ƚatata qa nekhewe' iye efuts natkinkii ene' jukhew, enewe'en yojo'oƚ ek'ui qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios. \v 32 Qe in namtaxi'ƚ ei ka' Juan Bautista'ik'i qa nijatshentaxiƚij pa' yatsathen qu' ejunyejeyi'iƚ yijat'ij, qa nite'ƚe ƚ'ek'eni'ƚets. Qa enewe'ƚe yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma ƚatata qa nekhewe' iye efuts natkinkii ene' jukhew qa qi in tek'enets yijat'ij. Qa ekheweli'ƚ qa hats ƚi'wentaxi'ƚha aka'an, qa ƚunye'j ji'ij in nite' ƚitujtseikanini'ƚ pa'qu' ejunyejeyi'iƚ hats'inha qu' ek'eni'ƚets.—\x * \xo 21:32 \xt Pr 8:20; Mt 3:8-12; 2P 2:21\x* \s1 Pe' uƚ'ets witeqjeƚinenheyij pa' uwaket. \r (Marcos 12:1-2; Lucas 20:9-19) \p \v 33 Qa yit'ijets ha' Jesús hekhewe'en: —Ek'eni'ƚik'i iye aka' qu' hejeyumtshenijupi' iye. Ewi'ƚ pa' jukhew \qt yeni'ju' pa' ƚeq'ejinqa'wet pa' uwaket qa yeqetsitenijijup pe' utel. Qa tijju' iye pa' ewi'ƚ ƚeq'itset'ij qu' nenq'umutju' pe'qu' ƚeye'. Qa yaqsiijkii iye pe' ewi'ƚ qipha'm t'ejuyets qu' nejeƚipji'kii pa' uwaket.\qt*\rq (Is 5:1,2)\rq* Ma' qa i'nk'aƚe qa yatkinhenets pe' jukhew pa' uwaket, ma' qa ik inji'witshen.\x * \xo 21:33 \xt Mt 13:3,34-36; 15:15; 22:1; 24:32; 25:14; Lc 14:28; Sal 80:8; Cnt 8:11-12\x* \v 34 In hats k'esiyu'ets ƚahats'ij qu' netenifte'ji' pe' ƚei, qa nukintaxii pe' ƚeqejkunenhei pekhewe' natkin pa' uwaket, hats'inha qu' netisij qa neka'xii pe'qu' natsat'etsijek ƚeqei pa' yatsat'axij pa' uwaket. \v 35 Qa pe' amaneyij in natkin pa' uwaket, qa t'eku'mi' pe' wit'ukinheitax, qa ewi'ƚ pa' yilanje'mkii, qa pakhap qa yilaanija qa pakhap iye qa nijele'ejkii pe' utel.\x * \xo 21:35 \xt 2Cr 24:21; Neh 9:26; Mt 5:12; 23:34,37; Hch 7:52; 1Ts 2:15; He 11:36-37\x* \v 36 Pa' yatsat'axij pa' uwaket qa ewi'ƚij iye in yukin pekhewep iye ƚeqejkunenhei, qa hats les in olotstax. Qa pekhewe'en qa hik ƚeqfenyejeyij iye pa' hats ƚeqfenyejeyij pe' yojo. \v 37 Ma' qa teke'lenju' in yukintax pa' ƚaa'sija, qa yit'ij: “Tees qu' ƚeqfenyejeyi'ij pe'ye' ha'ne ya's.” \v 38 Qa in yi'weniju'ƚ pekhewe'en qa yit'ijju' pa'aj: “Hik ha'ne ha' ƚaa'sija. Hik ha'ne qu' naya'xtaxij ha'ne ƚetset ha' ƚatata. Jitalan hats'inha qa' jinatsat'etsij ha'ne sehe' yatsat'axij ha' ƚatata.” \x * \xo 21:38 \xt Sal 2:8; He 1:2\x* \v 39 Ma' qa t'eku'mi' qa yeka'xik'uifik'i pa' uwaket qa yilan. \v 40 Qa hane'ej, qu' nanamtax pa' yatsat'axij pa' uwaket, ¿pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚeqfenyejeyi'ij pekhewe' nejettaxij yatkinhenintaxets pa' ƚeq'ejinqa'wet?— \v 41 Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Nilanju' tees qu' ne'nq'eletij ene' uƚ'ets natkintax pa' uwaket. Qa' ni'nk'aihit iye pe'qu' nejeƚinenij qu' nanatkin iye pa' ƚeqe uwaket qa' hik pekhewe'ye' yijat'ij qu' netisji'jij pa' uja'x pe'qu' netisji'jij pa' yatsat'axij pa' uwaket qa yamji'jets ƚahats'ij qu' netenifte'ji'.— \x * \xo 21:41 \xt Mt 8:11; Hch 13:46; 18:6; 28:28\x* \v 42 Qa ha' Jesús qa yit'ij: —¿Me nite' les qu' ejeƚi'ƚ ke' we'nika'ajji' in yit'ij: \qt “Ne' ute yuten qa yiwu'mfik'i ne' niihinpha'm ne' wititsi', hane'ej qa ewi'ƚƚe in les weju'ƚij in teniihinijpha'm ne' wititsi'. Qa pa' Yatsat'ax'inij hikpa' yaqsiijkii aka'an qa in jitejeƚju' qa qi in ƚe'sits ine'm”?\qt*\rq (Sal 118:22)\rq*\x * \xo 21:42 \xt Hch 4:11; Ro 9:33; 1P 2:7\x* \v 43 Qa hik ta'ƚijupi' in hit'iƚij ewets qu' itkamhiti'yi'ƚij na' tenek'enheiji' na' Dios qa' netesti'yij pakhap witset'e, qa hik pakha'ye' yijat'ij qu' olotse' pe'qu' ƚeqeye'. \v 44 Yakha' hik ƚunye'j ute, pakha' qu' nanamipji' ene' ute, qa' qaƚaƚe'ju'. Qa ene'ƚe ute pa'qu' nanamipji' qa' netweyik'uiju', ma' qa' ƚipipeju'.—\x * \xo 21:44 \xt Is 8:14-15; Ro 9:32-33; 1P 2:8\x* \v 45 Hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' fariseol iye in yepi'ye' ek'i ekewe' yejeyumtshenijupi' ha' Jesús, ma' qa nikfe'lik'i in ƚekhewelƚe in t'ejuyets.\x * \xo 21:45 \xt Mt 13:3,35; 15:15; 21:33; 22:1; 24:32\x* \v 46 Qa in yisu'untax qu' nophe'ƚ qa nijiweiƚi'iju'ƚ he' olots jukhew qa efuts, qe enewe'en nikfe'lets ha' Jesús in profeta.\x * \xo 21:46 \xt Mt 26:4; Mr 11:18; Lc 19:47-48; Jn 7:25,30,44\x* \c 22 \s1 Pa' ƚe'wis neƚu witiwhe'yejii. \r (Lucas 14:15-24) \p \v 1 Ma' qa iyetik'ui iye ha' Jesús he' jukhew qa efuts, qa ewi'ƚij iye in yit'iji' ke' yejeyumtshenijupi', qa yit'ij: \v 2 —Na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye na'aj ewi'ƚ ƚe'wis neƚu yaqsiijkii na'aj ewi'ƚ qi wittata t'ejuyets in tewhe'yei pa' ƚa's.\x * \xo 22:2 \xt Mt 13:24; Lc 12:36; Jn 2:2; Ap 19:7\x* \v 3 Qa yukin pe' ƚeqejkunenhei yiihettaxii pe' hats jutsiqets qu' nanamii pa' ƚe'wis neƚu witiwhe'yejii. Enewe'en qa nite'ƚe namiyu'ui pa' ƚe'wis neƚu.\x * \xo 22:3 \xt Est 6:14; Pr 9:3,5\x* \v 4 Qa ewi'ƚij in yukintaxii iye pekhewep iye ƚeqejkunenhei, qa yit'ijets: “Aka' it'iƚijets hekhewe' hats jutsiqetstax qu' nanamii: ‘Hats hajilettaxi'ƚ ek'ui na' qi aqi'ƚ. Hats talanhetiiju' ke' wakka'ik'i qa kekhewe' iye wakka ƚelitsik'i ne'ej we'nujenin, qa week hats yijat'etsju', te'ƚuniƚii qu' eneki'ƚets nakha' ƚe'wis neƚu witiwhe'yejii.’”\x * \xo 22:4 \xt Pr 9:2; Mt 21:36\x* \v 5 Pekhewe' wit'eqemhiitax qa nite' tek'en iye. Pekhewe'en ewi'ƚ pakha' ik yamii pa' ƚeq'ejinqa'wet qa pakhap iye qa yamiyek pe' ƚaqhatjii. \v 6 Qa pekhewep iye wit'eqemhii qa t'eku'mi' pe' ƚ'ukinheitax pa' wittata qa yilanje'mkii qa pekhewep qa nilaanju'ha. \v 7 Ma' qa qi in nayu'kii pa' wittata qa yiyaji'ets pe' ƚelits oq'opheƚinetsilets, qa ikii qa nilanju' pekhewe' eqek'unhets qa ne'ƚijju' iye pa' ƚetsetik'i. \v 8 Ma' qa i'nk'aƚe qa yit'ijets iye pa' wittata pe' ƚeqejkunenhei: “Na' witiwhe'yejii hats week yijat'axju', qa kekhewe'ƚe yojotax in wit'eqemhiitax qa nite'ƚe weju'ƚtaxij qek nanamii.\x * \xo 22:8 \xt Mt 10:11; Hch 13:46\x* \v 9 Qa hik ta'ƚijupi', yape ma'aƚetsfik'i ne' les qits wit'ikheijei, qa' eqe'mi'ƚets week pa'qu' i'weni'ƚji' hats'inha qu' nanamii ha'ne ƚe'wis neƚu witiwhe'yejii.”\x * \xo 22:9 \xt Ez 21:21; Abd 14\x* \v 10 Pe' witqejkunenhei qa iketsfik'i pe' wit'ikheijei. Qa no'thet wetju'ƚ week pekhewe' yi'wen, pe' uƚ'etstax qa pe' ƚe'sits. Ma' qa hats topo'oj pe' wititsi' pe' wit'eqemhinel. \v 11 Ma' qa in uyetsji' pa' wittata qu' ni'wen pe' namii pa' ƚe'wis neƚu, qa yi'wen pa' ewi'ƚ jukhew in nite' yeqhinataji' pe' witqhinatai t'ejuyets na'aj tewhe'yei.\x * \xo 22:11 \xt Ap 19:8; 22:14\x* \v 12 Pa' wittata qa yit'ijets: “Waika', ¿pa'n ƚunye'j in ƚentenuyetsji' ha'ne ƚe'wis neƚu in nite' ƚeqhinataji ke' t'ejuyets na'aj tewhe'yei?” Pakha'an qa ham pa'qu' nit'ij.\x * \xo 22:12 \xt Mt 20:13; 26:50\x* \v 13 Ma' qa pa' wittata qa yit'ijets pe' ƚeqejkunenhei: “Ophe'ƚi'ƚ ne' ƚokoyei qa ne' ƚef'iyei iye qa' iwu'mi'ƚiifik'i na' i'nfik'i qi nookii qa' hik nakha'a' qu' qi qu' napi' qa' nat'aitaxji' iye ƚek'unhetii.” \v 14 Qe olots nekhewe' teniyaitaxets, qa nite'ƚe olots ne' te'nekumhi'yiiji' ujaa'xkii.—\x * \xo 22:14 \xt Mt 20:16; Ap 17:14\x* \s1 ¿Me ƚe'wis in yijaninkii pe' wekwek qu' net'ejuyets pa' witset Roma? \r (Marcos 12:13-17; Lucas 20:20-26) \p \v 15 In yili'ij ha' Jesús ekewe'en, qa he' fariseol qa ikkii qa iyetijju' pa'n ƚunye'j qu' net'eku'mi' ha' Jesús qu' nata'ƚets pa'qu' nit'ij hakha'an. \v 16 Hekhewe'en qa nukinii he' ƚ'ijatshenheiƚe qa ƚijts'eyek hekhewe' yijayanek ha' Herodes, ma' qa yit'ijets: —Maestro, tsikfe'li'ƚetsha in akha' yijaa'ija na'aj ƚit'ij qa yijaa'ija iye in ƚi'nq'ijatshenij pa' yisu'un pa' Dios, ma' qa nite' ƚenwu'mpha'm qu' ink'aihitik'ui pakha' hats ƚisu'un qu' ƚunye'je' qu' nata'ƚets pa'qu' ƚunye'je'ƚe ene' jukhew, qe akha' week eqjunyejeyij.\x * \xo 22:16 \xt Mr 2:8; 3:6; 8:15; Jn 3:2; Hch 10:34; 13:10; 18:26\x* \v 17 Qa hik ta'ƚijupi', enfeli'ƚ ye'm pa'qu' umti'ek. ¿Me ƚe'wisijupi' in jitajaninkii ekewe' wekwek qu' net'ejuyets pa' César, Roma ƚatata? ¿Me nite'?—\x * \xo 22:17 \xt Mr 12:14,16-17; Lc 2:1; 3:1; 20:22,24-25; Jn 19:12,15\x* \v 18 Ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets in nite' ƚe'wis pa' neqfenyejeyutaxij hekhewe'en, qa yit'ijets: —Ejtitsits, hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ. ¿Inhats'ek in ƚ'ewqeleitaxi'ƚ yik'ui? \v 19 Ets'ethini'ƚij ewi'ƚe' ƚ'astaki'ye' nijket pekhewe' t'ejuyets in tajaikii eke' wekwek.— Hekhewe'en qa yethinij ke' ewi'ƚ denario.\f + \fr 22:19 \ft Ewi'ƚ denario, ƚajanye'j pa'aj pa'qu' jukhewe' in ewi'ƚ neƚu qu' net'ithayii.\f* \v 20 Ha' Jesús qa yit'ijets hekhewe'en: —¿Ƚek ƚeju's ha'ne witeqsi'nq'al i'nji' qa ƚek ƚii iye ha'ne i'nji'?— \v 21 Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Pa' César, Roma ƚatata ƚesi'nq'al.— Ha' Jesús qa yit'ijets: —Ye'ehe, qa' ƚisi'ƚij pa' Roma ƚatata (César) pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Roma ƚatata (César), qa na' Dios pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Dios.—\x * \xo 22:21 \xt Mt 17:25; Ro 13:7\x* \v 22 In yepi'ye' ek'i aka'an hekhewe'en, qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa ikik'uikii. \s1 Iƚii iye hatse' pe' naxju'. \r (Marcos 12:18-27; Lucas 20:27-40) \p \v 23 Qa hik kakha' iye ka' neƚuji', he' uja'x hekhewe' saduceol qa nekii iye ha' i'ni' ha' Jesús qe naqfaakanheyu'uj pe'ye'. He saduceol yit'ijets in nite'te' iƚii iye hatse' pe' naxju'.\x * \xo 22:23 \xt Mt 3:7; Hch 4:1; 23:8\x* \v 24 Ma' qa yit'ijets ha' Jesús: —Maestro, pa' Moises'ik'i yit'ij pa'aj: \qt “Pa'qu' nawa'm in mexe hamtax ƚelitsi'iƚ pe'qu' ƚewhe'ye'ye', ma' qa pa' ƚek'inij i'nƚi'i qu' ƚamats'e qa' hik pakha' qu' ƚewhe'ye'yi'ij pe' ƚewju'lelax. Ma' qa qu' nataltsa'yi'ƚ qa' hikpa' qu' ƚa'si'ij pa' wa'm ƚewhe'ye'ek'i.”\qt*\rq (Dt 25:5)\rq* \v 25 Ha'ne ha'ni'ƚi' na'l ka' ewi'ƚ hik ƚunye'j aka'an wetsjuk tatsai (7) pe' witjefeye'k. Pa' yojo in tewhe'yeitax qa wa'm, qa mexeƚe hamtax ƚa'si'iƚ pe' ƚewhe'ye'tax. Qa nejettaxij qu' ƚewhe'ye'yi'ij pa' ƚek'inij, \v 26 qa wa'mifi iye. Qa hik ƚunyejei iye pekhewep iye ma' qa week naxju' pe' wetsjuk tatsai (7) witjefeye'k. \v 27 In hats week naxju' qa wa'm iye pe' efu'uk'i. \v 28 Qa hane'ej qu' iƚiye'tax iye pe' hats nanaxtaxju' ¿qa pa'n ƚunye'j pa'qu' ƚewhe'ye'yi'ij pekhewe' wetsjuk tatsai (7) pe' efu'uk'i? Qe hats week ƚewhe'yetstaxij pekhewe'en.— \v 29 Qa yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ: —Ekheweli'ƚ qi in ƚijaniƚik'i qe nite' ƚenikfe'li'ƚik'i ke' Intata ƚe'lijei, qa nite' ƚenikfe'li'ƚetsha iye na' qi ƚet'unha'x na' Dios. \v 30 Qe qu' iƚiye'tax pe' naxju', pe' jukhew qa efuts nite' tewhe'yeiju' hatse', qe hik qu' ƚunyejeye' yijat'ij ne' angelits wa's ƚeiƚets.\x * \xo 22:30 \xt Mt 24:38; Lc 17:27\x* \v 31 Ye'ehe, in t'ejuyets qu' iƚiye'tax pe' naxju', ¿me nite' ƚiyineniƚik'i na' Dios in yit'iƚij ewets: \v 32 \qt “Yakha' ƚeqe Dios ka' Abraham qa ka' Isaac qa ka' Jacob”?\qt*\rq (Ex 3:6)\rq* Na' Dios ƚeqe Dios ne' iƚii. Qa nite' ƚeqe Dios pe' naxju'.—\x * \xo 22:32 \xt Ex 3:15-16; Hch 7:32\x* \v 33 Hekhewe' olots jukhew qa efuts, in yepi'ye' ek'i ekewe' i'nq'ijatshenij ha' Jesús qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii aka' ƚunye'jkii. \s1 Pakha' les qiji' kekhewe' wenit'ij pa'aj. \r (Marcos 12:28-34) \p \v 34 Qa hekhewe'ƚe fariseol in impi'ye'ej he' saduceol in ham pa'qu' nit'ijiju'ƚ ha' Jesús, qa ewi'ƚ we'neni'.\x * \xo 22:34 \xt Lc 10:25-28\x* \v 35 Qa ha' ewi'ƚ hekhewe' fariseol hakha' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yijaajintax iye, qa yit'ijets:\x * \xo 22:35 \xt Lc 7:30; 10:25; 11:45; 14:3\x* \v 36 —Maestro, ¿pa'n ƚunye'j pa'qu' les qiye'ji'ha kekhewe' ƚe'lijei pa' Dios tisij pa'aj pa' Moises'ik'i (mandamientos)?— \v 37 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ij: \qt —Isu'unija pa' Yatsat'ax'inij eqe Dios weekij pa' atawe'j, qa weekij iye pa' iƚa'x, qa weekij iye pa' aqjamtikineye'jkii.\qt*\rq (Dt 6:5)\rq*\x * \xo 22:37 \xt Lc 10:27\x* \v 38 Aka'an hik aka' ka' les in qiji' qa hik aka' iye yojo'ok'oi kekhewe' wenit'ij qu' nanaqsiijkii. \v 39 Qa ka' yojo'opji' qa hik ƚunye'j iye aka'an in yit'ij: \qt “Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.”\qt*\rq (Lv 19:18)\rq*\x * \xo 22:39 \xt Mt 19:19\x* \v 40 Ekewe' wetsjuk wi'tlijei hik ekewe' ƚetkui ke' week testi'yij ka' Moises'ik'i qa ke' i'nq'ijatshenij iye ke' profeta'ik'i.—\x * \xo 22:40 \xt Mt 7:12; Ro 13:8-10; Ga 5:14\x* \s1 ¿Pa'n ƚii pakha' ta'ƚets pa' Cristo pekhewe' ƚawa'mhitsik'i? \r (Marcos 12:35-37; Lucas 20:41-44) \p \v 41 Qa in mexe ewi'ƚ i'ni' he' fariseol, qa ha' Jesús qa nifaakanji'ju', \v 42 qa yit'ij: —¿Pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚunye'je' pa' Cristo? ¿Pa'n ƚii pa'qu' nata'ƚets?— Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Ta'ƚte'ets hatse' pa' David'ik'i.— \v 43 Ma' qa yit'ijets ha' Jesús: —Ye'ehe, ¿qa inhats'ekek ka' David'ik'i pa' Espíritu Santo in ta'ƚets, qa yit'ijets: “Yatsat'axyij?” Qe ka' David'ik'i yit'ij:\x * \xo 22:43 \xt 2S 23:2; Ap 1:10; 4:2\x* \v 44 \qt “Pa' Intata qa yit'ijets pa' Yatsat'axyij: ‘Niju' ni'iju' ha'ne ts'iyayik'i ipƚu'ui qu' hentaxiiju' ne' ef'iyei qa' otsi'pji'kii ne' ejuihifets.’”\qt*\rq (Sal 110:1)\rq*\x * \xo 22:44 \xt Hch 2:34-35; 1Co 15:25; He 1:13; 10:13\x* \v 45 Pa' David'ik'i in yit'ijets, “Yatsat'axyij.” ¿Qa pa'n ƚunye'j iye qu' nit'ijets qu' ƚa'se'?— \v 46 Hekhewe'en qa ham pa'qu' neku'ƚijiju'ƚ pe'qu' ƚe'lijeye', ma' qa hik aka'aj ka' neƚuji' qa ta'ƚi' in hats ham pa'qu' nanfaakanij pe'ye'.\x * \xo 22:46 \xt Mr 12:34; Lc 14:6; 20:40\x* \c 23 \s1 Jesús qa iyetij pa' uƚ'ax ƚunyejei pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pe' fariseol. \r (Marcos 12:38-40; Lucas 11:37-54; 20:45-47) \p \v 1 Ma' qa hik aka'aj ha' Jesús qa hats iyetik'uiha he' jukhew qa efuts qa week iye he' ƚ'ijatshenhei,\x * \xo 23:1 \xt Mt 10:42; 28:19; Lc 14:26; Jn 8:31; 13:35; 15:8; Hch 6:1\x* \v 2 qa yit'ijji'ju': —Nekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekhewe' iye fariseol, hik nekhewe' wetƚisij qu' net'ekuumi'ha qu' ninq'ijatshenij kekhewe' wenit'ij qu' nanaqsiijkii yika'ajji' ka' Moises'ik'i.\x * \xo 23:2 \xt Esd 7:6,25; Neh 8:4\x* \v 3 Qa hik ta'ƚijupi' qu' ek'eeni'ƚik'iha qa' week aqsiiƚijkii iye pa'qu' nit'iƚij ewets, qa hasu'ujƚe ijayani'ƚij ka' ƚunyejei nekhewe'en, qe ƚekhewel nite' yaqsiijkii kekhewe' i'nq'ijatshentaxij.\x * \xo 23:3 \xt Mt 5:20; 15:3-9; Ro 2:17-23\x* \v 4 Ƚekhewel hik ƚunyejei aka'an: yophe'ƚ je'mkii pe' witqatai qi niihetits, jutsitets qu' jinteka'xtax. Ma' qa yiƚkoninij enewe' jukhew qa efuts iye, qa ƚekhewelƚe qa nite' ewii'ƚe' pe'qu' ƚayaqsi'ye' qu' nekumhini' qu' neka'x.\x * \xo 23:4 \xt Lc 11:46; Hch 15:10; Ga 6:13\x* \v 5 Week na'aj yaqsi'jtaxijkii ewi'ƚƚe in yisu'un qu' netwenheti'yij. Yisu'un in yeni' ne'ej ƚ'iwatai qa ƚokoyei iye ne'ej nite' qitax ƚasimmi'tax qa lesƚe in yiwqinhet iye ne'ej yaqsiijkii ti'najki' ƚasi' i'nji' ne'ej uja'x kekhewe' Intata ƚe'lijei, qa ne'ej yit'onijju' ƚeiƚal iye qa les in yijetinijju' iye ne'ej jipimju'.\x * \xo 23:5 \xt Ex 13:9; Dt 6:8; 11:18; Mt 6:1,5,16; 9:20; 14:36; Mr 6:56; Lc 8:44\x* \v 6 Yisu'un iye qu' na'nipji' ne'ej ƚots'oji'laxits ne'ej qitsji' qe tekju' na'aj ewi'ƚ ƚe'wis neƚu qa ne'ej witlijtsitjiyifi iye ne'ej wits'ojilaxits, ƚots'oji'laxits pe' qitsji'.\x * \xo 23:6 \xt Lc 11:43; 14:7; 20:46\x* \v 7 Yisu'un iye qu' netniwetfelhei qe yijalki'sji'kii na'aj ƚaqhawet qa yisu'un iye qu' netiyi'yij in maestro.\x * \xo 23:7 \xt Mr 9:5; 10:51; Jn 1:38,49; 11:8; Stg 3:1\x* \v 8 Qa ekhewelƚi'iƚ qa' hasu'uj iwejini'ƚi'm aq'ayini'ƚij pakha' qu' ni'ttaxi'ƚij ewets maestro, qe ewi'ƚƚe na' aqa Maestro'oƚ qa ekheweli'ƚ qa week e'witjefeyek'iƚipji'. \v 9 Hasu'uj iye it'iƚijets pe'ye' ha'ne sehe' epji' tata, qe ewi'ƚƚe na' Atata'aƚ hik nakha' i'ni' na' wa's.\x * \xo 23:9 \xt Mal 1:6; Mt 6:9; 7:11\x* \v 10 Hasu'uj iye iwejini'ƚi'm pe'qu' ni'ttaxi'ƚij ewets qu' e'qitsi'iƚji', qe ewi'ƚƚe na' Cristo in qiji'ha. \v 11 Qa pakha'ƚe les in qiji' ekheweli'ƚ, pakha'an, pakha' hik ƚunye'j qu' eqejkunenek'i'iƚ.\x * \xo 23:11 \xt Mt 20:26-27; Mr 9:35; 3Jn 9\x* \v 12 Qe pakha' qu' ƚakha' ye'ƚetax ƚete'm qu' neniwqinhetji', qa' hik pakha'ye' qu' netwepinhetkii. Qa pakha'ƚe qu' nite' neniwqinhete'ji' qa' hik ha'neye' qa' neniwqinhetji'.\x * \xo 23:12 \xt Pr 29:23; Ez 21:26; Lc 14:11; 18:14; Stg 4:6,10; 1P 5:5-6\x* \v 13 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekhewe' iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ƚit'oniƚik'uiji' ene' jukhew qa efuts iye na' ƚeji' na' tenek'enheiji' na' Dios. Qa ekheweli'ƚ iye nite' ƚe'nuihiyu'uƚii iye. Nite' ƚiwejiniƚi'm iye nekhewe' nuihiyu'taxii.\x * \xo 23:13 \xt Mt 23:15,23,25; Lc 11:52\x* \v 14 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekhewe' iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ƚenitka'miƚijkii pe' ƚetsiltax pe' wikiihalei. Ƚa'napetaxi'ƚijets qe ƚ'iyini'ƚ qa nite'ƚe yijaa'ija qu' iyini'ƚ qe ƚisu'unƚi'iƚ qu' me'nethiniƚijkii. Qa hik ta'ƚijupi' qu' les qu' qiye' pa'qu' atanithenheti'yi'ƚij.\x * \xo 23:14 \xt Mr 12:40; Lc 20:47\x* \v 15 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa nekhewe' iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ƚijawe'jiƚij ji'teje'mkii na' qi iweli' qa pekhel ƚenekiƚiji'kii iye ha'ne sehe' in ƚowo'oƚiikii pa'qu' amiti'ƚijju' kakha' ejunyejeyi'ƚ. Ma' qa in hats ƚamitiƚijju', qa hats ƚaqsiiƚijkii qu' wetsjuk'i'ij qu' nat'ani'ƚ epji' qu' les ne'weju'ƚij wiikfik'i qu' namii pa' fe't.\x * \xo 23:15 \xt Hch 2:11; 6:5; 13:43\x* \v 16 Hiyee' e'newusitsi'ƚ, puk'alets yojotaxik'ui pekhewep, qe ekheweli'ƚ ƚit'iƚij: “Ham weju'ƚi'ij pakha' qu' neniwjutsiqentaxiji'm ne' witlijtsitjii pa'qu' nit'ij, qa hasu'uj naqsiijkii. Pakha' yijat'ij qu' neniwjutsiqeniji'm pa'qu' nit'ij ne' ƚeqe oro ne' qi witlijtsitjii, qa weju'ƚij yijat'ij, ma' qa' naqsiijkii pa' weniwjutsiqenij.”\x * \xo 23:16 \xt Mt 5:33; 14:7; 15:14; 23:24; 26:63,72; Hch 1:16; Ro 2:19; Lv 19:12; Nm 30:2; Dt 23:21\x* \v 17 Nite' ƚ'eqeneƚuyi'ƚ wetju'ƚ qa puk'alets iye, qe ¿pa'n ƚunye'j pa'qu' les qiye'ji'? ¿Me na' oro? ¿Me i'nƚi'i ne' witlijtsitjii in hik nekhe' ta'ƚets in we'nenifi ne' oro ma' qa yatsat'etsij na' Dios? \v 18 Qa ƚit'iƚijju' iye: “Nite' weju'ƚij pakha' qu' neniwjutsiqentaxiji'm na' ts'eewe'epji' (altar) t'ejuyets na'aj witqisit'ij na' Intata (ofrenda) pa'qu' nit'ij, qa' hasu'uj naqsiijkii. Pakha' yijat'ij qu' neniwjutsiqeniji'm na'aj witqisit'ij pa' Intata (ofrenda) pa'qu' nit'ij, qa weju'ƚij yijat'ij, ma' qa' naqsiijkii pa' weniwjutsiqenij.” \v 19 ¡Puk'alets! ¿Ƚekpa' qu' les qiye'ji'? ¿Me pa' witqisit (ofrenda)? ¿Me i'nƚi'i pa' ƚe'nenhe'wet'ipji' (altar), in hikpa' ta'ƚets in we'nenipji' pa' witqisit (ofrenda) qa yijaa qa yatsat'axij pa' Dios?\x * \xo 23:19 \xt Ex 29:37; 30:29\x* \v 20 Qa hik ta'ƚijupi', pakha' qu' netetfeliji'm pa' ts'eewe'epji' (altar) pa'qu' nit'ij, ma' qa hats week tetfeliji'm pa' ts'eewe'epji' (altar) qa pe' i'nipji' iye (ofrenda). \v 21 Qa pakha' qu' netetfeliji'm ne' qi witlijtsitjii pa'qu' nit'ij, qa tetfeliji'm ne' witlijtsitjii qa nakha' iye i'nifi ne' witlijtsitjii.\x * \xo 23:21 \xt 1R 8:13; 2Cr 6:2; Sal 26:8; 132:14\x* \v 22 Qa pakha' qu' netetfeliji'm pa'qu' nit'ij na' wa's, qa hats tetfeliji'm na' ƚots'oji'la'x na' Dios qa nakha' iye i'nipji' nakha'an.\x * \xo 23:22 \xt Ex 17:16; Sal 11:4; 47:8; Mt 5:34; 19:28; He 8:1; Ap 4:2\x* \v 23 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ, i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ekheweli'ƚ iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe in ƚeqethentaxi'ƚfik'i ne'ej menta ƚesejets qa ne'ej anis iye qa comino iye in cien (100) yamets qa diez (10) ƚeqetheni'ƚfik'i qu' net'ejuyets na' Dios. Qa nite'ƚe ƚaqsiiƚijkii kekhewe' les in qitstaxji' wi'tlijei wenittaxij qu' nanaqsiijkii, kekhewe'en: yatsathen, eq'iltina'x, yaqsi'jijkii pa'qu' hats nit'ij hik ekewe'tax qek aqsiiƚijkii, qa hasu'ujƚe qek ili'iƚij qu' aqsiiƚijkii kekhewe' hats ƚ'asiniƚik'i in ƚaqsiiƚijkii.\x * \xo 23:23 \xt 1S 15:22; Sal 33:5; Jer 5:1; Mi 6:8; Zac 7:9; Lc 11:42\x* \v 24 ¡Ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' e'puk'aletsi'iƚ in ƚojotaxiƚik'ui pekhewepe'! Qe hik ƚunye'j qu' uketi'ƚ na'aj iweli' qe qa' nite' etimi'ƚ ne'ej iye, qa ni'kha'ƚi'ij ats'etax in qitax qa hik na'aj ƚetimi'ƚ.\x * \xo 23:24 \xt Mt 15:14; 23:16\x* \v 25 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ekheweli'ƚ iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ekheweli'ƚ ƚimpulijini'ƚ na' ƚ'anu'ui nakha' hik ƚunye'j wasu qa hik ƚunye'j iye tok'o, qa ƚatawejƚe qa topo'oj pakha' wit'ejtenheye'j qa pa' wit'ekuyi' iye.\x * \xo 23:25 \xt Mr 7:4; Lc 11:39\x* \v 26 ¡Fariseo puk'al! Yojo yijat'ij qu' nempulijik'iju' na' ƚatawe'j nakha' hik ƚunye'j wasu qa hik ƚunye'j iye tok'o, hats'inha qu' ƚe'wise' ji'jek ham ƚejili'ye' nakha' i'nfik'i. \v 27 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ekheweli'ƚ iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ekheweli'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ ne'ej nimeƚkui qe hats wetlinij na'aj fo' i'm qa ƚe'sits in jite'wen, qa ƚatawjetsƚe qa topolij witinutsik'i qa in hats ƚipipji' iye.\x * \xo 23:27 \xt Lc 11:44; Hch 23:3\x* \v 28 Aka'an hik aka' ejunyejeyi'ƚ iye, e'ƚe'sitsi'ƚ in ne'weni'ƚ ene' jukhew, qa pekhewe'ƚe atawjetsi'ƚ qa qi in topolij in hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ, qa topoli'ƚ ej iye in nite' ƚisu'uni'ƚ qu' aqsiiƚijkii pa' yisu'un na' Dios. \v 29 ¡Hiyee' e'newusitsi'ƚ i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa ekheweli'ƚ iye fariseol, e'jtitsitsi'ƚ hik ejunyejeyi'ƚ qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ! Qe ekheweli'ƚ ƚeniihini'ƚpha'm ne' ƚenimeƚkui kekhewe' profeta'ik'i qa ƚi'sinheti'ƚ iye wekwek ƚ'eniƚi' ne' ƚenimeƚkui ke' jukhew'ik'i yatsathen. \v 30 Ma' qa ƚit'iƚijju': “Qek hats jinana'l pakha'aj pa' ƚahats'ij pekhewe' inqa'jteyik'i qekha nite' jina'ne'taxij ji'teje'm in nilanju' pekhewe' profeta'ik'i.” \v 31 Ye'ehe, qa aka'an in ƚit'iƚijju', ma' qa hats ƚanalitƚi'iƚik'i in ekheweli'ƚ ƚata'ƚiƚets kekhewe' nilanju'kii ke' profeta'ik'i.\x * \xo 23:31 \xt Gn 15:16; Hch 7:51; 1Ts 2:15-16\x* \v 32 Yape oponheti'ƚij pakha' uƚ'ax mente' yoxpo'taxij ke' aqa'jteyi'ƚik'i.— \s1 ¡Q'oiq'oyits ƚelits! \p \v 33 —¡Q'oiq'oyits! ¡Q'oiq'oyits ƚelits! ¿Pa'n qu' ilithinyejeye'taxiƚik'ui hatse' qu' atanithenhetiitaxi'ƚij pa' fe't qi iftsax?\x * \xo 23:33 \xt Mt 3:7; 5:22; 12:34\x* \v 34 Qa hik ta'ƚijupi', Jeƚ qeku'ni'ƚek qu' he'nukini'ƚ ei iye pe'qu' profetaye', qa pe'qu' qi nikfe'lets wekwek in t'ejuyets na' Dios qa pe'qu' ninq'ijatshenij iye ke' ƚe'lijei na' Dios. Ma' qa ekheweli'ƚ qa' anlani'ƚju' iye pe'qu' uja'xe', qa pekhewep qa' eni'ƚji'pha'm pe'qu' cruzitse', qa pekhewep iye qa' eqsilani'ƚ je'mkii ne' witlijtsitjiyitsifi qa' ijayani'ƚiikii pekhewep witsetiikal,\x * \xo 23:34 \xt Lc 11:49-51; Hch 13:1; 22:19; 1Co 12:28; 2Cr 36:15-16; Mt 10:17\x* \v 35 hats'inha qu' nanami'ƚ epji' iye na' witaxtanithenkeye'j ta'ƚets ke' ƚ'athits ke' week yatsathen in talanhetiiju', qa in ta'ƚi' ek ka' yatsathen Abel'ik'i qa yamijii ka' Zacarias'ik'i ƚa's ka' Berequias'ik'i. Hik kakha' Zacarias'ik'i ƚilaniƚi' na' ƚeqewuk'uji' ne' witlijtsitjiyii qa na' ts'eewe'epji' ƚe'nenhe'wet'ipji' na'aj witqisit'ij na' Dios.\x * \xo 23:35 \xt 2Cr 24:21; Zac 1:1; Gn 4:8; He 11:4; 1Jn 3:12; Ap 18:24\x* \v 36 Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets in week ekewe'en qu' na'nipji' hatse' enewe' na'l hane'ej ha'ne ƚahats'ij.—\x * \xo 23:36 \xt Mt 10:23; 16:28; 24:34\x* \s1 Jesús qa yayinju' pa' Jerusalén. \r (Lucas 13:34-35) \p \v 37 —¡Jerusalén, Jerusalén, ƚanlani'ƚju'kii kekhewe' profetas'ik'i, ƚenjele'eƚijkii utel kekhewe' nukintax ei na' Dios qu' nenfel e'm ke' ƚe'lijei! Pa'n uja'xij in hisu'untax qu' ewi'ƚ heni' ne' elits, in ƚunye'jek ne'ej ta'a'a' qe ewi'ƚ yeni' ne'ej ƚelits uyifi ƚefets, qa nite'ƚe ƚisu'un.\x * \xo 23:37 \xt Dt 32:11-12; Rt 2:12; Mt 5:12\x* \v 38 Jeƚ qeku'ni'ƚju' ek na' etset'iƚ qu' hats ham na'ni'i hatse'.\x * \xo 23:38 \xt 1R 9:7; Is 64:11; Jer 12:7; 22:5\x* \v 39 Qe hane'ej qu' nata'ƚi' qu' hit'ij ewets in hats nite' ƚ'anuuyi'i qu' e'tswen iye, ipƚu'ui qu' ittaxij: \qt “Qi in ƚe'wis ha'ne namij ka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij.”—\qt*\rq (Sal 118:26)\rq*\x * \xo 23:39 \xt Mt 21:9\x* \c 24 \s1 Jesús qa iyetij pe' witlijtsitjii qu' uƚ'axe'ju' hatse'. \r (Marcos 13:1-2; Lucas 21:5-6) \p \v 1 Ha' Jesús in hats ikik'uifik'i ke' witlijtsitjii, qa hats iktax, qa he' ƚ'ijatshenhei qa we'tmetinheti'm qa yit'ijets: —Jeƚ qeku'nju' ene' witlijtsitjii, ¡hayits qa ƚe'wis!—\x * \xo 24:1 \xt Mt 9:10; Mr 10:10; Lc 6:1; Jn 6:3; 12:1\x* \v 2 Ha' Jesús qa yeku'ƚ qa yit'ijets: —¿Me hats ƚi'weni'ƚ ene'en? Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in ham pe'qu' ewii'ƚe' qu' amane'pha'm hatse' ene' utel ene' witlijtsitjii. Week qu' jaƚaq'eju'kii hatse'.— \s1 Pekhewe' wekwek ƚunyejeikii yamƚi'ijii qu' hats namets pa' ƚahats'ij. \r (Marcos 13:3-23; Lucas 21:7-24; 17:22-24) \p \v 3 Qa ha' Jesús qa i'niju' ke' utek ƚii Olivos, ma' qa nekets he' ƚ'ijatshenhei qa uja'xƚi'iƚkii, qa nifaakan: —Hisu'untaxi'ƚ qu' enfeli'ƚ ye'm ¿pa'n ipƚu'uk'ui qu' namets qu' ƚunye'je' kakha' ƚit'ij qu' jaƚaq'eju' ne' witlijtsitjii? ¿Qa pa'n ƚunye'j iye pa'qu' jutsiqaxi'ij qu' etpiltaxju' iye, qa pa'qu' jutsiqaxi'ij iye qu' nanaxtaxijik'i hatse' pakha' hane'ej ƚahats'ij?—\x * \xo 24:3 \xt Mt 21:1; 24:27,37,39\x* \v 4 Ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —Jeƚi'ƚiju'ƚha, hasu'uj pa'qu' nawitji'iƚ ma' qa' naqani'ƚkii.\x * \xo 24:4 \xt Jer 29:8; Ef 5:6; Col 2:8; 2Ts 2:3\x* \v 5 Qe olots hatse' pe'qu' nanam qa' netyinenyij qa' nit'ij: “Yakha' ye' Cristo.” Ma' qa' olots pe'qu' naqankii.\x * \xo 24:5 \xt Mt 1:17; Ef 5:2\x* \v 6 Ekheweli'ƚ qa' impi'ye'jiiƚij pe'qu' hats nawatlaanija, qa' impi'ye'jiiƚij iye pe'qu' nanwatlanheyu'ji'ijtax. Qa hasu'ujƚe e'nijiwe'yi'ƚ, qe les ƚe'wis qu' ƚunyejeye'kii week ekewe'en, qa mexeƚe nite' yamets pa' ƚ'aka'the'ju' hatse'. \v 7 Qe ewi'ƚ pa'qu' witset'e qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye witsetiika'ye', qa ewi'ƚ pa'qu' wittataye' qa' nawatlani'ƚ pakhape' iye wittataye'. Qa' nana'l iye pe'qu' witsetitse' qu' qi qu' niyipkunju', qa pe'qu' me'le'le' iye sehel.\x * \xo 24:7 \xt Hch 11:28; Ap 6:8; 2Cr 15:6; Is 19:2\x* \v 8 Qa hikƚe ƚunyejei ekewe'en ne'ej iwkajitshen in i'nk'a yoksi'wen pa'qu' ƚaqati'yi'ij hatse'.\x * \xo 24:8 \xt Lc 21:12-24\x* \v 9 Ma' qa' yapeye'ƚek qu' namets qu' ekekiti'yi'ƚiikii qu' awitjaxti'yi'ƚju', qa qu' alanheti'yi'ƚju'ha iye qa' qi iye qu' na'napjaxi'ƚ e'm ene' week witsetits qe ta'ƚets qu' atsjayani'ƚ.—\x * \xo 24:9 \xt Mt 10:17,22; Jn 16:2\x* \s1 Olots pe'qu' nili'ij hatse' pa' Cristo. \p \v 10 —Ma' qa olots pe'qu' niliyij hatse', pekhewe'en qa' nowotk'onijkii qa qi iye qu' na'napjaxi'm pekhewep. \v 11 Qa olots iye hatse' pe'qu' nanam ejtitsits qu' nit'ij ƚetets qu' profetaye', ma' qa olots iye pe'qu' naqankii.\x * \xo 24:11 \xt Is 44:25; Mt 7:15; 24:24; Mr 13:22; Lc 6:26; Hch 13:6; 2P 2:1; 1Jn 4:1\x* \v 12 Qa qu' hats qi qu' net'ijayijfik'i hatse' pa' uƚ'ax, ma' qa pa' ƚeqsu'unka'xtaxyij pe'qu' olootse' qa' net'ijayik'iju'.\x * \xo 24:12 \xt Mt 13:41; 2Ts 2:3\x* \v 13 Qa pa' qu'nte' niliye'yij qu' namijii pa' ƚ'aka'the'ju' pa' ƚahats'ij qa hikpa' qu' iƚa'xe'. \v 14 Qa eke' ƚe'sits wi'tlijei nifel pa' ƚunye'j qu' jina'nji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios, qa week netfelhitiyi'pji' pe' week witsetits ha'ne sehe' epji'. Ma' qa qu' hats week nepiye'ek'i qa' hayitse' qa' hats nanam pa' ƚ'aka'the'ju'.—\x * \xo 24:14 \xt Mt 4:23; Ro 10:18; Col 1:6,23; 1Ts 1:8; Lc 2:1; 4:5; Hch 11:28; 17:6; Ap 3:10; 16:14\x* \s1 Pa' hayiits nifel pa'aj pa' profeta'ik'i Daniel. \p \v 15 —Qa hik ta'ƚijupi', qu' i'weni'ƚ \qt pakha' qi uƚ'ax yeq'ilatkii hatse',\qt*\rq (Dn 9:27)\rq* pakha' hayiits nifel ka' profeta'ik'i Daniel, qa' nawatts'ap'anhetifi nakha' qi ƚe'wis ƚetsettax na' Dios nekhe' witlijtsitjiiyifi (pakha' qu' niyinenik'i aka'an qa' nenikfe'lik'i). \x * \xo 24:15 \xt Dn 11:31; 12:11; Mr 13:14; Lc 21:20; Hch 6:13; 21:28\x* \v 16 Ma' qa pekhewe' qu' na'ni' na' Judea, qa' nilatii ne' utekui. \v 17 Qa pa'qu' na'nipji' pe'qu' ƚetsi'ye' na'aj k'eewe'epji' qu' namtaxets pakha'an, hasu'uj nenuihiyu'ufi pe'qu' ƚetsi'ye' qu' net'ilitju' qa' neka'xfik'ikii pe'qu' ƚewekwekitse'. Aje'eƚ nilat yijat'ij.\x * \xo 24:17 \xt 1S 9:25; Mt 10:27; Lc 5:19; 12:3; 17:31; Hch 10:9\x* \v 18 Qa pa'qu' na'nji' na' ƚ'ejinqa'wet, hasu'uj netpilii iye pe'qu' ƚeqhinataye'. Aje'eƚ nilat yijat'ij. \v 19 Qa ¡hiye' enewusits pe'qu' efutse' pekhewe' qu' niwkajitshenju' qa pekhewe' qu' mexe nifunen iye pe'qu' ƚelitse' qu' namtaxets hatse' nekhewe' neƚutsji'! \v 20 Iyini'ƚijets na' Dios qu' hasu'uj qu' lop'e qu' ilati'ƚkii, qa qu' hasu'uje' iye pa'qu' witwapiihijiye'ji' (sábado). \v 21 Qe pe' neƚutsji' hatse' qii'ija pa'qu' a'taxe' qa iftsitsji'ha iye, qa ham pa'qu' hayiits ƚunye'ji'iju'ƚ in ipƚu'uk'i ek in i'nk'a wanaqsiijkii ha'ne sehe' qa yamijii hane'ej, qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' ƚunye'je'kii iye hatse'.\x * \xo 24:21 \xt Dn 12:1; Jl 2:2; Mt 24:29; Ap 7:14\x* \v 22 Qa qu' nite' neniwk'itsini'iju'ƚ pekhewe' neƚutsji' hatse', qa' ham pa'qu' iƚa'xe'. Qa in ta'ƚƚe'ets pekhewe' hats te'nekumhi'yiiji', ma' qa' neniwk'itsiniju'ƚ hatse'.\x * \xo 24:22 \xt Mt 22:14; 24:24,31; Mr 13:20,22,27; 1Ti 5:21; 2Ti 2:10; Ap 17:14\x* \v 23 Qa qu' nana'l pa'qu' ni'ttaxi'ƚij ewets hatse' pekhewe' neƚutsji': “Ek'en qeku'ni'ƚek, hik ha'nete' i'ni' pa' Cristo,” i'nƚi'i qu' nit'ij “hatsiite' pa' i'ni'”. Qa' hasu'ujƚe umti'iƚ qu' yijaayi'ija.\x * \xo 24:23 \xt Lc 17:3; 21:28; Mr 11:24; Jn 6:64\x* \v 24 Qe nam hatse' pe'qu' nit'ij ƚetets qu' Cristoye' qa pe'qu' nit'ij ƚetets qu' profetaye'. Qa' ni'nq'ethinij pe'qu' qits ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa pe'qu' qi qu' nitjuƚaxijpha'mkii iye, qe qa' naqankii ene' week, qa qu' ƚeke'ye', qa' naqankii iye nekhewe' hats t'eku'miiji' na' Dios.\x * \xo 24:24 \xt Dt 13:1-3; Mt 24:11; Hch 8:9; 2Ts 2:9-11; Ap 13:13-14; 16:14; 19:20\x* \v 25 Jeƚ qeku'ni'ƚek, hats week henfeli'ƚ e'm aje'eƚ ekewe'en in mente' yamets qu' nana'l. \v 26 Qa hik ta'ƚijupi', pa'qu' ni'ttaxi'ƚij ewets: “Jeƚ qeku'ni'ƚii i'nti'i' pa' ham i'ni'i',” qa hasu'uj jeƚi'ƚii, qa i'nƚi'i qu' ni'ttaxi'ƚij ewets: “I'nifi ke' wititsi',” qa hasu'uj iye qu' umti'iƚ qu' yija'ye'. \v 27 Qe hik qu' ƚunye'je' na'aj etheluna'x in nite' wanat'in qe tethelun qa na'lji' na' neƚu'uju'ƚ qa i'nƚi'i qe na'lji' iye na' tefeji', qa' hik aka' qu' ƚunye'je' hatse' na' Ƚa's na' Jukhew qu' netpiltaxju' iye. \x * \xo 24:27 \xt Mt 8:20; 24:3,37,39; Lc 17:2\x* \v 28 Na'aj i'ni' na'aj iwamhi'l qa hik na'aj i'njii ek ne'ej o'powil.—\x * \xo 24:28 \xt Job 39:30; Lc 17:37\x* \s1 Qu' netpiltaxju' pa' Ƚa's pa' Jukhew. \r (Marcos 13:24-37; Lucas 17:26-30,34-36; 21:25-33) \p \v 29 —Qu' nanaxijik'i hatse' pekhewe' neƚutsji' qi iftsitsji' qa a'tits iye, \qt ma' qa ne' junu' qa' aje'eƚ nom, qa juwel iye qa'nte' nana'leji' iye, qa ne' footekii qa' nanamiiju'kii iye\qt*\rq (Is 13:10)\rq* qa pa' qi ƚet'unha'x ne' wasits qa' nawapja'.\x * \xo 24:29 \xt Is 24:23; Ez 32:7; Jl 2:10,31; 3:15; Sof 1:15; Ap 6:12-13\x* \v 30 Ma' qa' hayitse' qa' ne'twenhetii na' wa'sji'pha'm pa'qu' jutsiqaxi'ij na' Ƚa's na' Jukhew, qa qi qu' ne'nijiwei week pe' witsetits ha'ne sehe' ipji'. Ma' qa' ne'twenhetii \qt ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' netpiltaxju' iye i'nji' pe' wasi' in ta'ƚiipha'm na' wa's,\qt*\rq (Dn 7:13)\rq* qi pa'qu' ƚet'unha'xe' qa qi iye pa'qu' ƚesa'xe'.\x * \xo 24:30 \xt Zac 12:12; Mt 24:3; Ap 1:7\x* \v 31 Ma' qa' nukinkii ne' ƚaqa angelits qu' hats nat'ai \qt pe' qi foj, qa' nonothet wetju'ƚ\qt*\rq (Ex 19:16)\rq* week pe' hats t'eku'miiji' na' ima'xii, i'wk'uyi'lii, neƚu'uju'ƚ qa pe' tefeji' iye, in uja'xek pe' week te'weyik'uiju' ha'ne wa's.\x * \xo 24:31 \xt Is 27:13; 1Co 15:52; 1Ts 4:16; Ap 7:1; 8:2; 11:15; Dn 7:2; Zac 2:6\x* \v 32 Maxtayit qekuni'ƚijupi' ek ne'ej ewi'ƚ higokuk aka' jiyijatshenij, in hats esufui iye ne'ej ƚenuts ma' qa ta'ƚji' iye ne'ej ƚesejets, qa hats ƚenikfe'li'ƚets in hats k'esets na'aj jinawa'p.\x * \xo 24:32 \xt Mt 13:3,34-36; 15:15; 21:33,45; 22:1\x* \v 33 Qa hik ƚunye'j, ekheweli'ƚ qu' i'weni'ƚ week ekewe' wekwek tefelhitii, qa' menikfeliti'ƚets na' Ƚa's na' Jukhew in hats metifikii na' ƚeji'.\x * \xo 24:33 \xt Stg 5:9; Ap 3:20\x* \v 34 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets in nite' hamits hatse' pekhewe' qu' nanamji'ju' pakha' ƚahats'ij hatse', qa namƚi'ii qu' week ƚunye'je'kii ekewe' hats hit'ij.\x * \xo 24:34 \xt Mt 10:23; 16:28; 23:36\x* \v 35 Na' wa's qa ha'ne sehe' hamits hatse', qa ekewe'ƚe hats hit'ij qa yijaa'ija, nite' ƚeke' qu' hamitse'.\f + \fr 24:35 \ft Ekewe'ƚe yi'lijei qa'nte' hamitse', ikji': nite' ƚeke' qu' nite' hik ƚunye'je' pa' hats yit'ij.\f* \v 36 Qa hamƚe nikfe'le'ets pa' neƚuji' qa pa' i'ni' iye junu' hatse'. Nite' nikfe'lets iye ne' angelits na' wa'sji'. Nite' nikfe'lets iye na' Ƚa's. Qe ewi'ƚƚe in nikfe'lets na' Ƚatata.—\x * \xo 24:36 \xt Zac 14:7; Mt 25:13; Mr 13:32; Hch 1:7; 1Ts 5:1-2\x* \s1 Hik ƚunyejeye' pe' ƚeqe neƚutsji' pa'aj pa' Noe'ik'i. \p \v 37 —Qe in ƚunyejeyek ke' ƚeqe neƚutsji' ka' Noe'ik'i, qa hik aka' qu' ƚunye'je' iye hatse' qu' netpiltaxju' iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew.\x * \xo 24:37 \xt Gn 6:5; 7:6-23; Mt 22:30; Lc 17:26\x* \v 38 Qe in ƚunyejeyek kekhewe' neƚutsji' in mexente' nam ka' qi piƚei qa iwelitax iye, ke' jukhew'ik'i tek, iya', tewhe'yeiju'kii qa ke' ƚelits qa yiwhe'yeyinju'kii, qa yamƚi'ijii ka' neƚuji' ka' Noe'ik'i in t'ilitji'ju' ke' qi tokoyei. \v 39 Qa nite' yumti qu' yijayi'ija yamijii in hats nam ka' qi piƚei qa iwelitax iye, ma' qa week yeka'x ka' iweli'. Hik aka' qu' ƚunye'je' hatse' qu' netpiltaxju' iye na' Ƚa's na' Jukhew. \v 40 Wetsjuk pe'qu' na'ni' pa'qu' ƚ'ejinqa'wet'e, ewi'ƚ pa'qu' neka'x qa ewi'ƚ pa'qu' nenejet. \v 41 Wetsjuk pe'qu' efutse' taqfijinju'. Ewi'ƚ iye pe'qu' neka'x qa ewi'ƚ iye pe'qu' nenejet.\x * \xo 24:41 \xt Ex 11:5; Is 47:2; Lc 17:35\x* \v 42 Qa hik ta'ƚijupi', matjanitheni'ƚkii qe nite' ƚenikfe'li'ƚets pa' neƚu ƚamijiiju' na' Yatsat'etsi'ƚ ej. \x * \xo 24:42 \xt Mt 25:13; Lc 12:40; 21:36\x* \v 43 Menikfeliti'ƚets aka'an, pa'qu' ewi'ƚ natsat'axij pe'qu' wititsi'ye' qu' nenikfe'lets pa'n uja'x hora qu' na'naja'xij qu' nanamets pa'qu' ejtenhetsi'le', ma' qa' qi qu' natjanithenik'ui hats'inha qu' nite' name'etsji' qu' nuyifi pe'qu' ƚetsi'ye'.\x * \xo 24:43 \xt Lc 12:39; 1Ts 5:2; Ap 3:3\x* \v 44 Qa hik ta'ƚijupi' ekheweli'ƚ qu' matjanitheni'ƚkiiha qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew i'nƚi'i qu' nanamji' pakha' qu'nte' umtiyetaxi'ƚ qu' nanamji'.—\x * \xo 24:44 \xt Mt 25:10; 1Ts 5:6\x* \s1 Pa' witqejkunenek tek'en qa pa' nite' tek'en. \r (Lucas 12:41-48) \p \v 45 —¿Ƚekpa' witqejkunenek tek'en qa nikfe'lkiiha iye? Pakha'an pa' ƚaqa patun qa nejetij qu' week nejeƚ pe' ƚetsi' qa' nenkunhenji'ijju' iye qa yamji'jets ƚekujii pekhewe' i'ni' pe' ƚetsi'.\x * \xo 24:45 \xt Mt 7:24; 10:16; 25:2,21\x* \v 46 Ƚe'wisi'mkii pa' witqejkunenek, pakha'an in nam pa' ƚaqa patun, qa yi'wen in yaqsiijkii aka'an.\x * \xo 24:46 \xt Jn 13:17; Ap 16:15\x* \v 47 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pakha' patun qa' netisij qu' week netnek'enhe'yipji' pe' ƚewekwekits. \v 48 Qa pakha'ƚe qu' witqejkunenek'e in uƚ'ax, qa yit'ij pa'qu' ƚatawe'je': “tees qu' nanam aje'eƚ ha' yaqa patun,” \v 49 ma' qa' yapeye'ƚek qu' nilanji'ij je'mkii pakhape' iye pekhewep ƚ'ithayifetstax, qa tek qa iya' iye, i'nji'teje'mkii iye pekhewe' yek'uwetju'kii.\x * \xo 24:49 \xt Hch 2:15; 1Co 11:21; 1Ts 5:7; Ap 17:6\x* \v 50 Ma' qa pa' ƚaqa patun pa' witqejkunenek qa' nanamji' pa' neƚuji' nite' yumtitaxji' qa pe' hora iye nite' yumtitaxji' iye. \v 51 Ma' qa qi qu' nitanithen qa' nuihinetsji' iye pakha' ewi'ƚ ƚeq'itset'ij pekhewe' hik ƚunyejei qu' wetsjuk'e ƚejusitse'. Ma' qa' hikpa' qu' qi qu' napi' qa' tx'ak'ak'etaxkii iye ƚek'unhetii.— \c 25 \s1 Yejeyumtshenijupi' pe' diez (10) inanyii. \p \v 1 —Pa' ƚahats'ij hatse' na' tenek'enheiji' na' Dios hik qu' ƚunye'je' ne'ej diez (10) inanyii qe nenjelu'uk'ui na'aj niwhe'yeyu' qa week t'eku'mi' ne'ej ƚefetitjiyits ƚeq'ilij na'aj aceite.\x * \xo 25:1 \xt Mt 13:24; Hch 20:8; Ap 4:5; 19:7; 21:2,9\x*\fig Pe' ƚefetitjiyits pa'aj ƚeq'i'ij pa' aceite.|src="HK00151B.TIF" size="col" ref="25:1" \fig* \v 2 Cinco (5) pekhewe' nite' watji'let qa cinco (5) iye pe' watji'let yijat'ij.\x * \xo 25:2 \xt Mt 7:24; 10:16; 24:45\x* \v 3 Qe pekhewe' nite' watji'let, in yeka'xtax pe' ƚefetitjiyits qa nite'ƚe yeka'x pe'qu' ƚeq'ili'ij iye hatse'. \v 4 Qa pekhewe' watji'let yijat'ij qa yeka'x pe'qu' ƚeq'ili'ij iye hatse' qu' nimtaxji' pe' ƚefetitjiyits. \v 5 In nite' namets aje'eƚ pa' niwhe'yeyu' pa' notkitaxik'ui, qa hats week nijatiyu'ju'. Ma' qa imaa'ju'ha. \v 6 Qa in hats natsathenju' pa' naja'x ma' qa tepiikaxtii pa' taya'yijipji': “¡Hats nam na' tewhe'yei! ¡Yape eneki'ƚiju'ƚ qa ijts'eyi'iƚkii!” \v 7 Ma' qa pe' inanyii qa week niipha'mkii qa mexe yaqsi'jju' iye qu' nene'ƚji' pe' ƚefetitjiyits. \v 8 Pekhewe' cinco (5) inanyii pe' nite' watjanithen qa iyintaxijets ƚeq'ile': “Esƚis qeku'niƚij ƚammi'se'ƚeji yeq'ili'iƚ, hats yomiyu' ene' yifetitjiyitsi'ƚ.” \v 9 Qa inku'ƚ pekhewe' inanyii pe' watjanithen yijat'ij: “Ham, hats weju'ƚji' ene' yifetitjiyitsi'ƚ. Les ƚe'wis yijat'ij qu' aqhai eku'ni'ƚii pe'qu' eq'ili'iƚ.” \v 10 Pekhewe' nite' watjanithen, in mexe taqhaitaxii pe'qu' ƚeq'ile', qa naamƚek pa' tewhe'yei. Qa pekhewep cinco (5) watjanithen yijat'ij qa hikpe' qa ƚijts'eye'kteje'm in uyi'ƚetsji' pakha' qi qu' netekifi witiwhe'yejii. Qa week yot'axteje'm, ma' qa tit'oiji' pa' ƚeji'.\x * \xo 25:10 \xt Mt 22:2; Lc 13:25\x* \v 11 Ma' qa i'nk'aƚe qa namtaxkii pe' taqhaitaxii ƚeq'ile', qa yiyajitaxetsji'kii: “Yatsat'axyij, yatsat'axyij, i'tqeku'ni'ƚij ye'mii qhof na' ƚeji'.” \v 12 Qa yeku'ƚ pakha'an, qa yit'ij: “Yijaa'ija aka' qu' hit'iƚij ewets, nite' tsikfe'li'ƚ ej.” \v 13 Matjanitheni'ƚkiiha, qe nite' ƚenikfe'li'ƚets pa' neƚuji' qu' namets, qa nite' ƚenikfe'li'ƚets iye pa'qu' uja'xe' horaye'.— \s1 Yejeyumtshenijupi' pakha' yithayinenij pe' ƚaq'astai pe' ƚeqejkunenhei. \r (Lucas 19:11-27) \p \v 14 —Qe na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j iye pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' in hats nikheyu' qa' namii pakhape' iye witsetiika'. Ma' qa taya'yii pe' ƚeqejkunenhei qa nejetij pe' ƚaq'astai qu' net'ithayi'yij. \v 15 Pa' ewi'ƚ pekhewe'en qa tisij pe' cinco mil (5.000) nijketits inyetets, qa pakhap qa wetsjuk mil (2.000) nijketits inyetets, qa pakhap iye qa ewi'ƚ mil (1.000) pe' tisijek nijketits inyetets. Qa week ewiƚei netisijju' pakha' qu' ne'weju'ƚij qe nikfe'lets. Ma' qa ik pakha' jukhew.\x * \xo 25:15 \xt Mt 18:24; Ro 12:6; 1Co 12:11; Ef 4:7\x* \v 16 Pakha' witqejkunenek testi'yij pe' cinco mil (5.000) nijketits inyetets, qa aje'eƚ ik qa taqhayijets pe' testi'yij pa'qu' net'ihinij, ma' qa cinco mil (5.000) iye nijketits pe' ƚaxifkinel. \v 17 Qa hik ƚunye'j iye pa' testi'yij pe' wetsjuk mil (2.000) nijketits qa na'l iye pe' t'anij iye wetsjuk iye mil (2.000) nijketits. \v 18 Qa pakha'ƚe testiitaxij pe' ewi'ƚ mil (1.000) nijketits, qa ik qa ti'jik'ui yat'inkii pe' ƚaq'astai pa' ƚaqa patun. \v 19 Ma' qa in hats yape'eikiiha pa'aj pa' ƚaqa patun pekhewe'en qa nam, qa yejeyumtshen pe' ƚaq'astai netisijju' pa'aj pe' ƚeqejkunenhei. \v 20 Yojo in nekets pa' testi'yij pe' cinco mil (5.000) nijketits inyetets, qa neka'xets pekhewe' cinco mil (5.000) ƚaxifkinelij qa yit'ijets pa'aj: “Yaqa patun, ƚesƚisij ene' cinco mil (5.000) qa hane'ej qa cinco mil (5.000) iye ene' yaxifkinelij.” \v 21 Qa yit'ijets pa' ƚaqa patun: “Hats weju'ƚij. Akha' qi in ƚeik'unei. Akha' in nite' ƚono'qmositij pa'qu' ƚammi'se'tax. Qa hik ta'ƚijupi' qa les olotse' pe'qu' k'ejeƚinenij. Ente'nuiteje'm qa' week je'ƚe'sitsi'imkii.”\x * \xo 25:21 \xt Mt 24:45,47; Lc 12:44; 22:28; He 12:2\x* \v 22 Qa nekets iye pa' testi'yij pe' wetsjuk mil (2.000) nijketits inyetets, qa yit'ijets: “Yaqa patun, ƚesƚisij ene' wetsjuk mil (2.000) qa hane'ej qa wetsjuk mil (2.000) iye ene' yaxifkinelij.” \v 23 Qa yit'ijets iye pa' ƚaqa patun: “Hats weju'ƚij. Akha' qi in ƚeik'unei. Akha' in nite' ƚono'qmositij pa'qu' ƚammi'se'tax. Qa hik ta'ƚijupi' qa' les olotse' pe'qu' k'ejeƚinenij. Ente'nuiteje'm qa' week je'ƚe'sitsi'imkii.” \v 24 Qa nekets iye pa' testi'yij pe' ewi'ƚ mil (1.000) nijketits inyetets, qa yit'ijets: “Yaqa patun, tsikfe'l ewets in its'iyoptox qe hik ejunye'j qu' enitƚi'ijji' ne'ej ƚei ne'ej nite' akha' qu' enju' qa ƚ'eku'mi' iye ƚei ne'ej nite' akha' qu' iwu'mkii qe we'nenju'.\x * \xo 25:24 \xt 1S 25:3; 2Co 8:12\x* \v 25 Qa hik ta'ƚijupi' in ts'ijiwei eju'ƚ qa hetijik'ui ne' aq'astaki'. Ene'en ke' ƚantsat'axij in aq'astaki'.” \v 26 Pa' ƚaqa patun qa yeku'ƚ: “Akha' qi in uƚ'ax qa a'walxa'l iye. In ƚenikfe'lets in hik yijunye'j qu' henitƚi'ijji' ne'ej nite' yakha' qu' henju', qa he'yeku'mi' ne'ej ƚei ne'ej nite' yakha' qu' hiwu'mkii qe we'nenju',\x * \xo 25:26 \xt Pr 20:4; Mt 18:32; Ro 12:11\x* \v 27 les ƚe'wistax qek enifi ne' banco ne' yaq'astaki' qa in tsam qekha hats nana'ltax pe' qek nat'antaxfik'i. \v 28 Qa hik ta'ƚijupi', enitka'mi'ƚij ne' mil (1.000) qa' ƚisi'ƚij nakha' na'li'm ne' diez (10).” \v 29 Qe week pakha' qu' hats nana'li'm, qa' les netesti'yij, ma' qa' olootsi'ija. Qa pakha'ƚe qu' ham nana'li'im qa' netitkamhiti'yij pe'qu' ujaxe'tax qu' nana'li'm ma' qa' hamija amani'ij.\x * \xo 25:29 \xt Mt 13:12; Mr 4:25; Lc 8:18; 19:26; Jn 15:2\x* \v 30 Qa ha'ne ham weju'ƚi'ij witqejkunenek, iwu'mi'ƚetsfik'i nakha' i'nik'uifik'i na' nookii, hik nakha'a' hatse' nekhewe' qu' qi qu' napi'ju' qa' qi iye qu' nat'aiji' ƚek'unhetii.—\x * \xo 25:30 \xt Mt 8:12; 22:13; Lc 13:28\x* \s1 Kots'etets qa kots'eteikal. \p \v 31 —Qu' netpiltaxju' iye ha'ne Ƚa's na' Jukhew qi pa'qu' ƚesa'xe' qa week ne' ƚaqa angelits qu' nanjayanju', ma' qa' na'nipji' na' ƚots'oji'la'x t'ejuyets pa' qi ƚet'unha'x in tenek'enhei,\x * \xo 25:31 \xt Gn 16:7; Mt 5:34; 13:49; 16:27; 19:28; Lc 1:11; Hch 5:19; 2Ts 1:7; Jud 14; Ap 1:7; 14:6\x* \v 32 ma' qa' nonot'axets nakha'an week pe' witsetiikal, qa' neqethenwetju'ƚkii, in ƚunye'jek na'aj kots'etets ƚenilayets qe yeqethen wetju'ƚ ne'ej kots'etets qa kots'eteikal.\x * \xo 25:32 \xt Jl 3:12; Mt 13:49; 24:14; 28:19; Ro 1:5; Ga 1:16; Ez 34:17,20\x* \v 33 Pe' kots'etets qa' ni'wetshenji' pa' yiya'yik'i, qa' pekhewe'ƚe kots'eteikal qa' ƚefeyi'j ni'wetshenji'. \v 34 Ma' qa ha'ne Wittata qa' nit'ijets pekhewe' qu' ne'tweyij pa' yiyayik'i: “Te'ƚuni'ƚ ekheweli'ƚ, nekhewe' hats qi in yi'fen na' Tata. Ni'iƚi' nakha' qu' neƚisi'ƚij tenek'enhe'yi', hik nakha' hayiits tooxik'i in watji'leti'ƚ ek'ui in mexente' wanaqsiijkii ha'ne week sehe' ipji'.\x * \xo 25:34 \xt Mt 13:35; 19:29; 20:23; Lc 12:32; 1Co 15:50; Ga 5:21; Stg 2:5; 1P 3:9; Ap 21:7; 1Co 2:9; He 4:3; 9:26; 11:16; Ap 13:8; 17:8\x* \v 35 Qe in k'iyipkun qa ekheweli'ƚ qa ƚesƚisi'ƚij pa'qu' hetuj, in ts'iyayu' qa ekheweli'ƚ iye qe ƚesƚisi'ƚij na'aj ya't. In ƚetsweni'ƚik'ui nite' ƚenikfeltaxiƚyij qa ƚesƚisƚi'iƚij pa'qu' yiwhi'wet'e.\x * \xo 25:35 \xt Is 58:7; Ez 18:7; Job 31:32; 2Ti 1:16; He 13:2; Stg 1:27; 2:15-16\x* \v 36 Hamtax pe'qu' yeqhinataye' qa ekheweli'ƚ qa ƚesƚisi'ƚij ne'ej yeqhinatai. In hanqaats'e' qa ekheweli'ƚ qe ƚanami'ƚ yiikii qu' e'tsweni'ƚ. Hoyopheƚitiitax qa ƚanami'ƚ yiiji'kii iye qu' e'tsweni'ƚ.” \v 37 Ma' qa pekhewe' yatsathen pa' ƚunyejei qa' neku'ƚ, qa' nit'ijiju'ƚ: “Yatsat'axyij, ¿pa'n ipƚu'uk'i qu' k'eweni'ƚ qu' iyipkun qa k'eƚisiƚij pa'qu' aqe'? ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i iye qu' k'eweni'ƚ qu' e'niyayu' qa k'iyahani'ƚ iye? \v 38 ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i iye pa'aj qu' k'eweni'ƚ in nite' tsikfe'ltaxi'ƚ ej qa tseqjunuƚi'iƚ ej qa k'eƚisiƚij pa'qu' ewhi'wet'e', qa in hamtax eqhinataye' qa k'eƚisiƚij iye? \v 39 ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i iye pa'aj qu' manqaats'e i'nƚi'i qu' opheƚitii qa tsamjii'ƚ eiji' qu' k'eweni'ƚ?” \v 40 Qa na' Wittata qa' neku'ƚ, qa' nit'ijiju'ƚ: “Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ekewe'en in ƚaqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' ewi'ƚe' ene' k'injats yemjeetax nekhewe' hik ƚunyejei ne'ej mexeelija, qa yakha'ƚe in ƚaqsi'ji'ƚ ye'mijkii.”\x * \xo 25:40 \xt Pr 19:17; Mt 10:42; 25:34; He 6:10\x* \v 41 Na' Wittata qa' nit'ijets iye pekhewe' te'weyij ƚefeyi'j: “Me'nitoni'ƚ ye'mii, ekheweli'ƚ nekhewe' ewi'ƚƚe in weju'ƚij nakha' qi witaxtanithenkeye'j, yape ma'aƚetsju' na' qi fe't nite' yili'ij hayiits watjiletijup qu' netwumhitiiji'ju' na' inwo'met qa ne' ƚaqa angelits iye.\x * \xo 25:41 \xt Mt 7:23; 13:40,42; Mr 9:48; 2P 2:4; Jud 6-7\x* \v 42 Qe in k'iyipkuntax qa nite' ƚesƚisi'ƚij pa'qu' hetuj. Ts'iyayutax qa nite' ƚesƚisi'ƚij iye pa'qu' yat'e'. \v 43 In ƚetswentaxi'ƚ qa in nite' ƚenikfe'li'ƚyij, qa nite' ƚeneqjunu'uƚyij qu' esƚisi'ƚij pa'qu' yiwhi'wet'e. Hamtax yeqhinataye' qa nite' ƚesƚisi'ƚij iye pe'qu' yeqhinataye'. Qa in hanqaats'e' qa' i'nƚi'i iye qe hoyopheƚitii qa nite' ƚanami'ƚ yiiji' qu' e'tsweni'ƚ.” \v 44 Pekhewe'en qa' neku'ƚtax iye, qa nittaxijiju'ƚ: “Yatsat'axyij, ¿pa'n ipƚu'uk'i qu' k'eweni'ƚ qu' iyipkun i'nƚi'i qu' e'niyayu', i'nƚi'i qu' nite' netsikfe'li'iƚ ej, i'nƚi'i qu' ham eqhinataye', i'nƚi'i qu' manqaats'e, i'nƚi'i qu' opheƚitii qa qu' nite' k'efeni'iƚ iye?” \v 45 Ma' qa pakha'an qa' neku'ƚ iye, qa nit'ijets: “Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ekheweli'ƚ in nite' ƚaqsi'ji'ƚi'mijkii ekewe'en nekhewe' hik ƚunyejei ne'ej mexeelija nekhewe' k'injats, qa yakha'ƚe in nite' ƚaqsi'ji'ƚ ye'mijkii ekewe'en.”\x * \xo 25:45 \xt Pr 14:31; 17:5; Hch 9:5\x* \v 46 Enewe'en qa' namii na' qi witaxtanithenkeye'j nite' yili'ij, qa pekhewe'ƚe yatsathen qa' namiyek na' qi ƚe'wis witiƚa'x nite' yili'ij.—\x * \xo 25:46 \xt Dn 12:2; Ro 2:7\x* \c 26 \s1 Iyetijju' qu' net'eku'mi' qa' nilan iye pa' Jesús. \r (Marcos 14:1-2; Lucas 22:1-2; Juan 11:45-53) \p \v 1 Ha' Jesús in yili'ij in nifel week ekewe'en, ma' qa yit'ijets he' ƚ'ijatshenhei: \v 2 —Ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets in wetsjuk neƚuts pe' hamitsik'ui qa' namets pa' qiji' ƚe'wis neƚu Pascua,\f + \fr 26:2 \ft Pascua ikji', ƚahats'ij pa'aj pe' week judiol in yilan na'aj kots'etax qa yilinij pe' ƚ'athits pe' ƚekuwelii pe' ƚeqejilƚe wetju'ƚ in mexe i'ni' pa'aj pa' sehe' Egipto, qe qa' naqsi'jij pakha' yilan na'aj ajit wita's, hik pakha'aj qa ikik'uifik'i pa' Egipto.\f* ma' qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' ne'tnineiji' qe qa' net'enhetii'ji'pha'm pe'qu' cruze'.—\x * \xo 26:2 \xt Jn 11:55; 13:1\x* \v 3 Hik pakha'aj hekhewe' tenek'enhe'yipji' he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset, qa ewi'ƚ we'neni' pa'aj qa not'axi' wetju'ƚ ke' ƚaqa palacio'oi ha' qiji' ƚatata he' pa'il ƚii Caifás.\x * \xo 26:3 \xt Sal 2:2; Mt 26:57; Lc 3:2; Jn 11:47; 18:13,15; Hch 4:6\x* \v 4 Ma' qa iyetijju' in yijamtitaxets qu' nanat'inij qu' net'eku'mi' ha' Jesús qa' nilan.\x * \xo 26:4 \xt Mt 21:46; Jn 11:53\x* \v 5 Hekhewe'en qa yi'tƚi'ijju' iye: —Qa hasu'ujƚe jit'eku'm eku'ni' qu' jintalan enewe' ƚe'sits neƚutsji', hats'inha qa' nite' nat'ayeji' qu' na'nayu'kii ene' jukhew.— \s1 Pe' efu yatsi'yipji' ƚeiƚa' pa' Jesús pa' ewjisii. \r (Marcos 14:3-9; Juan 12:1-8) \p \v 6 Ha' Jesús i'nii ha' witset Betania, ke' ƚetsi'ii ha' Simón, hikha' ƚenqii iye leproso. \v 7 Qa hik hakha'a' qa nekets ke' efu, neka'xets ke' ewi'ƚ qi ƚe'wis ute ƚii alabastro eƚi'ni'ij topo'oj ka' ewjisii inyetax, ma' qa yatsi'yipji' ƚeiƚa' ha' Jesús in mexe i'nijup ha' mesa. \v 8 He' ƚ'ijatshenhei in yi'wenij qa nayutaxkii, qa yit'ijju': —¿Inhats'ek in yaq'ayinƚekii kakha'an?\x * \xo 26:8 \xt Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \v 9 Qe aka' ewjisiyik'i olotstax pe' qek ƚaja'ye'tax ƚ'astai qek ne'tninei, ma' qekha netestiitaxij ne' if'iljetsits.— \v 10 Ha' Jesús in yepi'ye' ej hekhewe'en aka' yit'ijju', ma' qa yit'ijji'ju': —¿Inhats'ek in pekhel anyejeyi'ƚijkii ene' efu? Aka' ƚeqfenye'jyij qi in ƚe'wis. \v 11 Qe ene' ham yiwq'axine' nite' yili'ij week ƚahatsiyij qu' nana'li'ƚ ejup. Qa yakha'ƚe qa nite' week ƚahatsiyij qu' ha'ni'ƚ ejup.\x * \xo 26:11 \xt Dt 15:11; Jn 12:8\x* \v 12 Aka' ƚeqfenye'jij ene' efu in yatsi'yipji' aka' ewjisii qa yewjisit ha'ne yaj, qe qa' najilet qu' nets'ewjisit aje'eƚ in mente' hayajkati'yik'ui qu' hawa'm. \v 13 Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, pa'qu' na'ne'ƚi'i qu' netfelhitii hatse' eke' ƚe'sits wi'tlijei ha'ne week sehe' epji', qa' netfelhitii iye aka' ƚeqfenye'jyij ene' efu, ma' qa' natjamtaxti'yik'ikii nekhe'en.—\x * \xo 26:13 \xt Mt 24:14; Mr 1:1; 13:10\x* \s1 Pa' Judas qa t'ihinij pa' Jesús. \r (Marcos 14:10-11; Lucas 22:3-6) \p \v 14 Ma' qa hik aka'aj ka' ewi'ƚ he' doce (12) ƚ'ijatshenhei ƚii, Judas Iscariote, qa ikii pa'aj hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il,\x * \xo 26:14 \xt Mt 10:4; Jn 6:71; 12:4; 13:30; Hch 1:16\x* \v 15 qa yit'ijets: —¿Pa'n uja'x pe'qu' isu'uni'ƚ qu' esƚisi'ƚij hats'inha qu' k'eƚisiƚij ha' Jesús?— Ma' qa he' pa'il qa yijaninij pe' treinta (30) nijketits ƚiyits plata.\x * \xo 26:15 \xt Ex 21:32; Zac 11:12-13; Mt 27:3\x* \v 16 Ma' qa hik aka'aj pa'aj ka' Judas qa wo'oikiiha pa'aj pa'qu' iwemetsaxe' qu' ƚeke'ye' qu' net'ihinij ha' Jesús. \s1 Pa' qi ƚe'wis neƚu ƚenkujiiji' pe' pan nite' yetsji'ƚ pe'qu' levaduraye'. \r (Marcos 14:12-25; Lucas 22:7-23; Juan 13:21-30; 1 Corintios 11:23-26) \p \v 17 Ka' yojo neƚuji' kakha' qi ƚe'wis neƚu witkujiiji' ne'ej pan nite' yetsji'ƚ pe'qu' levaduraye', he' ƚ'ijatshenhei ha' Jesús qa nekets qa nifaakan: —¿Pa'n i'ni' pa'qu' isu'un qu' jinaniji' qa' haqsiiƚiji'kii pa'qu' jinteƚuj qu' net'ejuyets ha'ne qi ƚe'wis neƚu Pascua?— \v 18 Qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Ma'aƚiiteje'm na' witset qa' i'weni'ƚi' pa'qu' jukhewe' qa' it'iƚijets: “Ha' Maestro yit'ij: Hats k'esets qu' namets yeqe hora, hik ta'ƚijupi' qu' henekii ne' etsi' qu' ha'ni'ƚiji' ene' yijatshenhei qu' heyeki'ƚji' pa' qi ƚe'wis neƚu Pascua.”—\x * \xo 26:18 \xt Jn 7:6,8; 8:20; 13:1; 17:1\x* \v 19 Ma' qa hekhewe' yukin ƚ'ijatshenhei, qa week yaqsiijkii aka' hats yit'ijets ha' Jesús. Qa yaji'let week ke' ƚaqats t'ejuyets ka' qi ƚe'wis neƚu Pascua. \v 20 Qa in hats najaleikii, ha' Jesús qa hats i'nijupju' ha' mesa qa week iye he' doce (12) ƚ'ijatshenhei. \v 21 In mexe tekju', ha' Jesús qa yit'ijji'ju': —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets, ekheweli'ƚ na'l nakha' ewi'ƚ qu' net'ihinyij hatse'.— \v 22 Qa hekhewe'en qa qi in yitawje'meten qa week nifaakantax: —Yatsat'axyij, ¿me yakha'?— \v 23 Qa ha' Jesús qa yeku'ƚ, qa yit'ij: —Nakha' ewi'ƚ na' yoqotok'o'oƚ in hilke'eƚijetsju'kii ne' pan, hik nakha' pa' t'ihinyij hatse'. \v 24 Ha'ne Ƚa's na' Jukhew hats ikƚi'ij, in ƚ'anyejeyek kekhewe' hats we'nika'ajji' in t'ejuyets nakha'an. Qa ¡hiye' ha'nus nakha' t'ihinij hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew! Les ƚe'wistax nakha' jukhew qek hasu'uj nenekfik'i pa'aj.—\x * \xo 26:24 \xt Dn 9:26; Mr 9:12; Lc 24:25-27; Hch 17:2-3; 26:22-23; 1Co 15:3; 1P 1:10\x* \v 25 Ma' qa ha' Judas hik hakha' t'ihinij, qa nifaakan: —Maestro, ¿me yakha'?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Akha' hats ƚit'ij aka'an.— \v 26 In mexe tekju', ha' Jesús qa t'eku'mi' ka' pan qa yit'ijetspha'm ƚe'wisij pa' Dios, qa netisijju' he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets: —Ku'mi'ƚiju'ƚ qa' ƚuji'ƚ, hane'en hik ha'ne yese'n.—\x * \xo 26:26 \xt Mr 3:7; 14:22-25; Lc 6:13; 22:17-20; 1Co 11:23-25; Mt 10:1; 14:19; 26:56; 16:20; 1Co 10:16; Jn 12:16\x* \v 27 Ma' qa t'eku'mi' iye ha' tok'o qa in hats yit'ijetspha'm iye ƚe'wisij pa' Dios qa tisijik'i iye he' ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets iye: —E'weeki'iƚij qu' iya'aƚij ha'ne tok'o, \v 28 qe ha'ne i'nji' hane'en hik enewe' yathits, hik enewe' qu' nata'ƚets pakha' ink'ayik wenit'ij, ma' qa' nawantsiifik'i qe ta'ƚets pekhewe' olots hats'inha qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.\x * \xo 26:28 \xt Ex 24:8; Mt 20:28; Mr 1:4; He 9:20\x* \v 29 Qa hit'iƚij ewets in hats nite' k'iya'ji' iye ni'khap iye uwa ƚ'i', ipƚu'ui qu' namtaxets pa' neƚuji' qu' ji'niyataxji' iye na' ink'ayik uwa ƚ'i' na' tenek'enhe'yi' na' Tata.—\x * \xo 26:29 \xt Mt 4:23; Mr 1:15; Hch 20:25\x* \s1 Jesús qa nifel qu' newelkut'ijkii pa' Pedro. \r (Marcos 14:26-31; Lucas 22:31-34; Juan 13:36-38) \p \v 30 In yili'ijju' kakha' ewi'ƚ in yiji'ik'i, ma' qa ikkii qu' nakiiteje'm ke' utek Olivos.\x * \xo 26:30 \xt Mt 21:1; Lc 22:39; Jn 18:1\x* \v 31 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijji'ju': —Hane'ejija ha'ne naja'xji', week ekheweli'ƚ qu' me'nitoniƚets hatse' qe yakha' qu' nata'ƚ yiwets, qe kekhewe' we'nika'ajji' Intata ƚe'lijei yit'ij: \qt “Hilan hatse' na' kots'etets ƚenilayets, qa ne' kots'etets qa' nak'eskii.”\qt*\rq (Zac 13:7)\rq*\x * \xo 26:31 \xt Mt 11:6; Jn 16:32\x* \v 32 Qa qu' yi'ƚa'xe'tax iye qa' hathayini'ƚ ek'uyii ha' Galilea.—\x * \xo 26:32 \xt Mt 28:7,10,16; Mr 16:7\x* \v 33 Ma' qa ha' Pedro qa yeku'ƚ, qa yit'ijets: —Yemjeetax qu' week ne'nitontax e'mets hatse' qe akha' qu' nata'ƚ ewets, qa yakha'ƚe qa' nite' ƚ'anuuyi'i qu' he'niton e'mets.— \v 34 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Yijaa'ija aka' hit'ij ewets ha'ne naja'xji' qu' mente' nape' pa'qu' ta'a'aye' qa hats wetshetk'ewi'ƚij qu' mewelku'tyijkii.—\x * \xo 26:34 \xt Mt 26:75; Lc 22:34; Jn 13:38\x* \v 35 Ha' Pedro qa yit'ijets iye: —Ƚunye'jij qu' week jinanaxju', nite' hewelku't ejkii.— Qa week ƚ'anyejeitax aka'an he' ƚ'ijatshenhei. \s1 Jesús qa iyini' pa' najkaket Getsemaní. \r (Marcos 14:32-42; Lucas 22:39-46) \p \v 36 Ma' qa hats namets ha' Jesús qa he' ƚ'ijatshenhei ha' najkaket ƚii Getsemaní, qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —Hik ha'ne ni'ekuni'ƚi'ju'kii qa yakha'ƚe qa' mexe ha'nii hakijji' qu' nek'iyin.— \v 37 Qa t'eqe'mets ha' Pedro qa he' wetsjuk ƚelits ha' Zebedeo. Ma' qa yapeƚek ha' Jesús in yoksi'wen in qi in ika'metkii qa qi iye in itawje'met.\x * \xo 26:37 \xt Mt 4:21; 17:1\x* \v 38 Ma' qa yit'ijets: —Qi in hoksi'wen in naq'aliyuyij pa' yikameta'xkii. Ha'ne a'maneyi'iƚi'. Hasu'uj mama'aƚ yijup.—\x * \xo 26:38 \xt Sal 42:5-6; Mt 24:42; Jn 12:27\x* \v 39 Ma' qa ikfik'i pa' ha'niiji'in, qa wonokok'enju' qa yamitetsju' sehe' ƚotkoyek, qa iyin qa yit'ij: —Tata qu' ƚeke'ye', qa' hasu'uj anamit yiwets wat'ij ha'ne qi ek'imiiji', qa hasu'ujƚe pa'qu' yakha' ye'ƚe qu' hisu'un, akha' yijat'ij pa'qu' isu'un.—\x * \xo 26:39 \xt Mt 20:22; Jn 5:30; 6:38; Fil 2:8; He 5:7\x* \v 40 Ma' qa tepilii iye pa' i'ni' he' ƚ'ijatshenhei qa yi'wen in imaa'ju'ha pa'aj. Ha' Jesús qa yit'ijets ha' Pedro: —¿Me nite' ƚeke' qu' ewi'ƚ horaye' qu'nte' ama'ye' eku'ni'ƚ yijup? \v 41 Hasu'uj mama' a'ƚju'. Iyini'ƚ hats'inha qa' nite' nanami'iƚ ewets na' witaqjaajinkeye'j. Pe' atawjetsi'ƚ hats qi in yisu'untaxija qu' naqsiijkii aka'an, qa nite'ƚe t'units ne' esenitsi'ƚ.— \v 42 Qa ewi'ƚij iye in ikfik'i iye pa'aj, qa iyin iye, ma' qa hats wetsjuk'ij, qa yit'ij iye pa'aj: —Tata, qu' nite' ƚeke'ye' qu'nte' anamite' yiwets qa'nte' nek'iya'ye'ji' pa' qi ek'imiiji', qa' aqsiijkii pakha' ƚisu'un.—\x * \xo 26:42 \xt Mt 26:39; Mr 14:36; Lc 22:42; Jn 6:38\x* \v 43 Qa tepiltaxii iye qa yi'wen iye in ima'ju' iye he' ƚ'ijatshenhei, qe nite' ƚekheweliju'ƚ pa' nijati'. \v 44 Qa ikfik'i iye, qa iyin iye ma' qa hats wetshetk'ewi'ƚij, qa yiyeketij kakha' hats yit'ij. \v 45 Qa tepilii iye pa' i'ni' he' ƚ'ijatshenhei qa yit'ijets pa'aj: —¿Me menjiit ƚama'aƚju' qa ƚawapiyi'ƚju' iye? Hats yamets ne' hora, qa ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' netesti'yij nekhewe' uƚ'ets jukhew.\x * \xo 26:45 \xt Jn 12:27; 13:1\x* \v 46 Eniyi'ƚpha'mkii qa' jinakkii. Jeƚ qeku'ni'ƚiju'ƚ, hats met nakha' t'ihinyij.— \s1 Te'nekumhi'yi' qa wetka'x pa' Jesús. \r (Marcos 14:43-50; Lucas 22:47-53; Juan 18:2-11) \p \v 47 In mexe iyet ha' Jesús qa namets ka' Judas. Hikka' i'ntaxji'teje'm he' doce (12) ƚ'ijatshenhei. Olots he' ƚijts'eyek taqatsjikinetii qa uja'x he' najak he' t'eku'mi'. Ƚ'ukinhei he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' tenek'enheiji' ha' witset. \v 48 Ka' Judas in t'ihinij qa hayiits na'l pa'aj pa'qu' niwjutsiqenij, qa yit'ij pa'aj: —Hakha' qu' hetu'je'm, qa' hik hakha'ye', qa' ku'mi'ƚi'.— \v 49 Qa in hats namets qa aje'eƚ nekets ha' Jesús, qa yit'ijets: —Ƚanam, Maestro.— Ma' qa tu'je'm. \v 50 Ha' Jesús qa yit'ijets: —Waika', aqsiijkii pakha' ƚanamij met qu' aqsiijkii.— Ma' qa hekhewe' ƚijts'eyek qa nekets ha' Jesús qa t'eku'mi' qa niyejinju'ha.\x * \xo 26:50 \xt Mt 20:13; 22:12\x* \v 51 Ma' qa hakha' ewi'ƚ hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa t'eku'metsju' ha' ƚaqa'tsjikinet qa' weqfekin je'm qa yasinii ke' ƚekfi'ik'i ha' ƚeqejkunenek hakha' qiji' ƚatata he' pa'il.\x * \xo 26:51 \xt Lc 22:38; Jn 18:10\x* \v 52 Ha' Jesús qa yit'ij: —Ukinik'iju' iye na' ƚejii na' aqa'tsjikinet. Qe week pe'qu' nawatlanij na'aj witqatsjikinet, qa' hik na'aj iye qu' naq'alij.\x * \xo 26:52 \xt Gn 9:6; Ap 13:10\x* \v 53 ¿Ye' me ƚumti qu' nite' ƚeke'ye' qu' nek'iyinets na' Tata, qa ƚakha' qa' aje'eƚ nenukinju' pe'qu' nat'ani' doce (12) legión \f + \fr 26:53 \ft Ewi'ƚ legión, ikji' ewi'ƚ tatsai mil (6.000) yamets pe'qu' oq'opheƚinetsiletse'.\f* angelitse'?\x * \xo 26:53 \xt 2R 6:17; Dn 7:10; Mt 4:11; Lc 8:30\x* \v 54 Qa qu' hik aka' ƚunye'je'kii, ¿qa pa'n ƚunye'j qu' nafits kekhewe' we'nika'ajji' in hayiits yit'ij qu' hik aka' ƚunye'je'kii?—\x * \xo 26:54 \xt Mt 1:22; 26:24\x* \v 55 Qa hik aka'aj qa yit'ijji'ju' ha' Jesús hekhewe'en: —¿Inhats'ek in ƚ'aqatsjikineti'yi'ƚyii qa ƚenka'xi'ƚ iye ne' ek'uli'ƚ najak qu' ots'opheƚi'ƚ? ¿Me hik yijunye'j na'aj ejtenhetsax? Week neƚuts yakha' ha'nifi ne' witlijtsitjii he'nq'ijatshenifi qa ham ts'opheƚe'.\x * \xo 26:55 \xt Mr 12:35; Lc 21:37; Jn 7:19; 8:2; 18:20\x* \v 56 Qa hatsƚe week qu' ƚunyejeye'kii hane'ej ekewe'en, qe qa' nasinik'i kekhewe' yika'ajji' ke' profeta'ik'i.— Ma' qa hik aka'aj he' ƚ'ijatshenhei qa week yak'esik'uikii qa ilatkii.\x * \xo 26:56 \xt Ro 1:2; 2P 1:20; Mt 10:1; 26:54,56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \s1 Jesús qa wetka'xii pe' ƚetsi' pa' qiji' ƚatata pe' pa'il. \r (Marcos 14:53-65; Lucas 22:54-55,63-71; Juan 18:12-14,19-24) \p \v 57 Hekhewe' t'eku'mi' ha' Jesús qa yeka'xii ke' ƚetsi' ha' Caifás, hikha' qiji' ƚatata he' pa'il, qe hik hakha' not'axi' wetju'ƚ hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa he' tenek'enheiji' ha' witset.\x * \xo 26:57 \xt Mt 26:3; Jn 11:49\x* \v 58 Ha' Pedro qa yijayanpha'mkii pa'aj qa toxƚi'imii, yamƚi'ijiiji'ha pa'aj ha' jofji'ju' ke' ƚetsi' ha' pa'il ƚatata. Qa uiteje'm qa i'nijupju' pa'aj hekhewe' witeqjeƚinenheyipji' ke' witlijtsitjii qe qa' niweenijha week pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij.\x * \xo 26:58 \xt Jn 7:32; 18:15\x* \v 59 Hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa week pekhewe' Junta Suprema\f + \fr 26:59 \ft Junta Suprema ikji' tenek'enhe'yij qa yejeƚ iye pa' sehe' Israel, pe' jukhew yamets 71.\f* wo'oikii pa'qu' witwotk'onhet'eƚe qu' net'ejuyiju'ƚ ha' Jesús, hats'inha qu' ƚeke'ye' qu' natlanhetii.\x * \xo 26:59 \xt Mt 5:22; Hch 6:11\x* \v 60 Qa nite'ƚe yi'wen, yemjeetax in olotstax pe' jukhew in wotk'onƚetaxiikii pa'qu' ƚunye'je' ha' Jesús. Qa i'nk'aƚe pa'aj qa na'l pe' wetsjuk jukhew qu' nowotk'onijkii iye.\x * \xo 26:60 \xt Dt 19:15; Sal 27:12; 35:11; Hch 6:13\x* \v 61 Enewe'en qa yit'iju' pa'aj: —Ha'ne jukhew hik ha'ne yit'ijets: “Yakha' ƚeke' qu' hiwuƚ'enhetijkii ene' qi witlijtsitjii, qa' wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qu' heniihinpha'm iye.”—\x * \xo 26:61 \xt Mt 27:40; Jn 2:19; Hch 6:14\x* \v 62 Ma' qa ha' pa'il ƚatata qa ts'ap'a, qa yit'ijets ha' Jesús: —¿Me nite' ƚ'inku'ƚ? ¿Pa'n qu' it'ij qu' eku'ƚik'i aka' wenit'ij ewets?— \v 63 Qa ha' Jesús qa nite'ƚe inku'ƚ. Qa ha' pa'il ƚatata qa yit'ijets iye pa'aj: —Aka' ƚiiji' pa' nite' wa'm Dios qu' hit'ij ewets yape enfeli'ƚ ye'mha, ¿me hik akha'ija pa' Cristo, Ƚaa'sija pa' Dios?—\x * \xo 26:63 \xt Lc 22:67-71; Is 53:7; Mt 5:33; 14:7; 23:16; 27:12,14; Jn 19:9; Lv 19:12; Nm 30:2; Dt 23:21; Lv 5:1; 1S 14:24,26; Mt 16:16\x* \v 64 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —I'woyaxijik'iha ka' ƚit'ij in hik yakha'. Qa hit'iƚij ewets iye ekheweli'ƚ in ƚi'weni'ƚ hatse' \qt ha'ne Ƚa's na' Jukhew qu' na'ni'ju' na' yiya'yik'i nakha' Ham Ƚet'unhenye'ji'iju'ƚ in T'un, qa qu' nenekijju' iye ne' wasil ha'ne wa'sji'.—\qt*\rq (Sal 110:1)\rq*\x * \xo 26:64 \xt Dn 7:13; Mt 16:27; 24:30; Ap 1:7\x* \v 65 Ma' qa ha' pa'il ƚatata qa yiwjaf'itik'i pa' ƚ'uihitjiiƚe, qa yit'ij: —Eke' yit'ij ha'ne jukhew qi in uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pa' Dios. ¿Ƚekpa' qu' hami'ik'ui qu' nenfel iye pakhape' iye ƚunye'je'kii hane'en? Ekheweli'ƚ ƚepi'ye'eƚik'i ke' yit'ij in uƚ'etsik'i.\x * \xo 26:65 \xt Mr 3:29; Jn 10:33; Nm 14:6; Mr 14:63; Hch 14:14\x* \v 66 ¿Pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚenifenye'je' hane'en?— Qa yeku'ƚ pekhewe'en: —Ewi'ƚƚe in weju'ƚij qu' nawa'm.—\x * \xo 26:66 \xt Lv 24:16; Jn 19:7\x* \v 67 Ma' qa tek'iije'mkii ƚeju's qa yi'wiƚtenji'ijje'm iye. Qa pekhewep qa yeqsilanje'm ƚeju's,\x * \xo 26:67 \xt Mt 27:30; Mr 10:34; Lc 22:63-65; Jn 18:22\x* \v 68 qa yitjiijets: —Akha', in hik akha' pa' Cristo ¿ƚekte'ek pa' nalan?—\x * \xo 26:68 \xt Mr 14:65; Lc 22:64\x* \s1 Pedro qa welkut'ijkii. \r (Marcos 14:66-72; Lucas 22:56-62; Juan 18:15-18,25-27) \p \v 69 Ha' Pedro i'niju' hakha' joofji'ju' ke' wititsi'ii. Ma' qa nekets pa'aj ke' ewi'ƚ witqejkunenki', qa yit'ijets: —Qete'e' hik akha' iye hekhewe' ƚijts'eyekji'ijkii ha' Jesús Galilea ƚeiƚe'.— \v 70 Qa hakha'ƚe'en qa welkut'ijkii qa week yepiikinij hekhewe'en in yit'ij: —Axe'm, nite' tsikfe'lets kakha' ƚit'ij.— \v 71 Ma' qa ikii pa'aj qa i'ntaxi' pa'aj ha' ƚeji'ii, qa hik hakha'a' qa yi'weni' iye pekhep iye, pekhe'en qa yit'ijji'ju' pekhewep iye: —Hik ha'ne ha' ƚijts'eji'ijkii ha' Jesús Nazaret ƚeiƚe'.—\x * \xo 26:71 \xt Mr 14:67; Hch 6:14\x* \v 72 Ma' qa ewi'ƚij iye in welkut'ijkii, qa hats les in yatinhettaxik'i in welkut'ijkii: —Axe'm, yakha' nite' tsikfe'lets hakha' jukhew.—\x * \xo 26:72 \xt Lv 19:12; Nm 30:2; Dt 23:21; Mt 5:33; 14:7; 23:16\x* \v 73 Qa sujƚe iye pa'aj pekhewe' i'ni' pakha'an qa nekets iye ha' Pedro qa yit'ijets iye pa'aj: —Yijaa'ija in hik akhap iye hekhewe' ƚijts'eyekkii. Hik anyejei qe iyetju'.— \v 74 Ma' qa yapeƚek ha' Pedro in uƚ'axik'i ƚ'anye'j qa weniwjutsiqentaxijha iye in yit'ij: —Qu'nte' yijaayi'ija aka' hit'ij qa les ƚe'wis qek nastanithen pa' Dios. ¡Nite' tsikfe'lets hakha' jukhew!— Ma' qa hik pakha'aj qa ip pa' ta'a'a'. \v 75 Qa ha' Pedro qa yijamti'ik'i pa'aj in hayiits yit'ijets ha' Jesús: —Qu' mente' nape' pa'qu' ta'a'aye' qa hats wetshetk'ewi'ƚij qu' newelku'tyijkii.— Ma' qa ikfik'i pa'aj ha' Pedro qa qi in ip pa'aj.\x * \xo 26:75 \xt Mt 26:34; Jn 13:38; Hch 3:13-14\x* \c 27 \s1 Jesús qa wetka'xii pa' Pilato. \r (Marcos 15:1; Lucas 23:1-2; Juan 18:28-32) \p \v 1 Ma' qa in hats leefiju' iye, qa week pa'aj hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset, qa not'axij wetju'ƚ iye qe qa' nilan ha' Jesús.\x * \xo 27:1 \xt Mt 26:34; Jn 13:38; Hch 3:13-14\x* \v 2 Ma' qa in hats yophe'ƚ qa yeka'xii qu' netisij ha' Pilato, hikha' romano gobernador ipji' ne' judiol.\x * \xo 27:2 \xt Mt 20:19; Lc 13:1; Hch 3:13; 1Ti 6:13\x* \s1 Wa'm pa' Judas'ik'i. \p \v 3 Ka' Judas hik kakha' t'ihinij ha' Jesús. In yi'wen in hats yijaa'ija qu' natlanhetii hatse' ha' Jesús qa qi in itawje'met qa yepilettaxets pa'aj pe' treinta (30) nijketits ne'ej plata hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' tenek'enheiji' na' witset.\x * \xo 27:3 \xt Mt 21:29; 26:14-15\x* \v 4 Qa yit'ijets: —Qi in yuƚ'ax qe he'yihinij ma' qa' nawa'm nakha' jukhew ham uƚ'axe' qu' naqsiijkii.— Qa hekhewe'en qa yit'ijiju'ƚ pa'aj: —¡Nite' tsatsat'etsi'ƚij pa'qu' natawje'meten! ¡Akha'ƚe in ƚantsat'axij!— \v 5 Ma' qa ka' Judas qa nijele'ejifi pe' ƚ'astayik'i ke' witlijtsitjii, qa ikfik'i pa'aj qa wetsifinpha'm.\x * \xo 27:5 \xt 2S 17:23; Lc 1:19,21; Hch 1:18\x* \v 6 Qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa nat'a'ak'i pa'aj pe' ƚ'astayik'i, qa yit'ijju': —Ene' ƚ'astai hats nite' ƚeke' qu' netenenik'iju' nekhe' ti'najki' t'ejuyets ne' witlijtsitjii, qe enewe'en hats tajayij pe' wit'athits.—\x * \xo 27:6 \xt Mr 2:24; Jn 18:31\x* \v 7 Ma' qa in hats week ƚexkelij iye, qa pe' ƚ'astai qa taqhayijets pa' ewi'ƚ sehe' ƚii Campo del Alfarero, hats'inha qa' hik pakha'ye' qu' ƚenimeƚku'wet'i'ij pe'qu' jukhewiikali'ik'i. \v 8 Qa hik ta'ƚijupi' ha'ne sehe' in ƚenqiyij “Wit'athits Ƚetset.” Qa yamijii hane'ej in ƚenqiyij. \v 9 Ma' qa hats yafits kakha' yit'ij pa'aj pa' Dios in i'nijji' pa' profeta'ik'i Jeremías qa yit'ij pa'aj: \qt —Pekhewe'en qa t'eku'mi' pe' treinta (30) ƚ'astai nijketits plata, hik aka' ƚajanye'j pa' ewi'ƚ jukhew ƚaqjanyejeyij nekhewe' Israel ƚeiƚets.\qt*\rq (Zac 11:12)\rq*\x * \xo 27:9 \xt Jer 32:6-9; Mt 1:22\x* \v 10 \qt Ma' qa pe' ƚ'astai qa taqhayijets pa' sehe' ƚii Campo del Alfarero. Hik aka' yit'ij yiwets pa' Yatsat'axyij.—\qt*\rq (Zac 11:13)\rq* \s1 Jesús qa wetka'xii pa' Pilato. \r (Marcos 15:2-5; Lucas 23:3-5; Juan 18:33-38) \p \v 11 Ha' Jesús qa wattsap'anhetijup pa'aj hakha' gobernador, qa hane'en qa nifaakan, qa yit'ijets: —¿Me akha' pakha' qi ƚatata ene' judío?— Qa yeku'ƚ pa'aj ha' Jesús: —I'woyaxijik'iha ka' ƚit'ij.— \x * \xo 27:11 \xt Mt 2:2; 1Ti 6:13\x* \v 12 Qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' hakha' witset in yittaxijetskii kekhewe' wekwek uƚ'ets yit'ijets in yaqsiijkii ha' Jesús, qa hakha'ƚe Jesús qa nite' yeku'ƚik'i.\x * \xo 27:12 \xt Mt 26:63; Jn 19:9\x* \v 13 Qa hik ta'ƚijupi' pa'aj ha' Pilato in yit'ijets: —¿Me nite' ƚepiye' kekhewe' wekwek uƚ'ets wenit'ij ewetskii qu' aqsiijkii?— \v 14 Qa ha' Jesús qa nite' yeku'ƚ. Qa nite' ewii'ƚe' iye pa'qu' nekuƚik'i pe' uƚ'etsik'i wenit'ijets in yaqsiijkii. Qa hik ta'ƚijupi' hakha' gobernador in qi in yitjuƚaxijpha'm. \s1 Pa' Pilato qa inaqyaji'ij qu' natlanhetii pa' Jesús. \r (Marcos 15:6-20; Lucas 23:13-25; Juan 18:38–19:16) \p \v 15 Hakha' gobernador ha' witset, in hayiits ƚeqfenye'jji'jij qa yamji'jets ekewe' ƚe'sits neƚuts Pascua qu' niwejin pa'qu' ewi'ƚ wit'opheƚik'e' pakha' qu' niyinen pekhewe' jukhew. \v 16 Qa na'l pa'aj hakha' ewi'ƚ qi in yinikfe'l wit'opheƚik ƚii Barrabás. \v 17 Qa in hats ewi'ƚ i'ni' pa'aj pekhewe' olots, ha' Pilato qa nifaakanji'ju': —¿Ƚekpa' ƚisu'uni'ƚ qu' netwejinhetii ne' wit'opheƚii, me hakha' Barrabás, me i'nƚi'i nakha' Jesús, ƚenqii iye Cristo?—\x * \xo 27:17 \xt Mt 1:16; 27:22\x* \v 18 Qe ha' Pilato nikfe'lets hekhewe'en in tisij qe ta'ƚets in teqemtshenƚe'etskii. \v 19 Ha' Pilato in mexe i'nipji' pa'aj ha' ƚots'oji'la'x t'ejuyets in yejeƚik'ui pa'qu' ƚunye'je'kii (juez), pe' ƚewhe'ye' qa inqekenijii pe' ƚe'lijei, qa yit'ij pe' ƚe'lijei pe' efu: —Hasu'uj ma'ajets pa' ƚenifenye'j nakha' jukhew yatsathen, qe juka'x qi in uƚ'axik'i ka' yitsowoƚ'ax ta'ƚets nakha'an.—\x * \xo 27:19 \xt Gn 20:6; Nm 12:6; Job 33:14-16; Mt 2:12; Jn 19:13\x* \v 20 Qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset qa yaqsiijijetskii in yiyaji'etskii hekhewe' olots jukhew, ma' qa week iyinets qu' netwejinhetii ha' Barrabás qa hakha'ƚe Jesús qa' natlanhetii. \v 21 Ha' gobernador qa ewi'ƚij iye in nifaakanji'ju' iye: —¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' netwejinhetii ene' wetsjuk wit'opheƚii?— Pekhewe'en qa yeku'ƚ: —¡Barrabás qu' netwejinhetii!— \v 22 Qa ha' Pilato qa nifaakanji'ju' iye: —¿Qa pa'n qu' yeqfenyeji'ijek ha'ne Jesús ƚii iye Cristo?— Qa week yeku'ƚ pa'aj pe' jukhew qa yit'ijju': —¡Ne'nenji'pha'm pe'qu' cruze'!— \x * \xo 27:22 \xt Mt 1:16; Hch 13:28\x* \v 23 Ha' Pilato qa yittaxij iye pa'aj: —¿Inhats'ek? ¿Ƚekpa' uƚ'ax yaqsiijkii hane'en?— Pe' jukhew qa les yit'unhetik'i in taya'yijipji'kii, qa yit'ijju' iye: —¡Eni'ƚji'pha'm cruze'!—\x * \xo 27:23 \xt Lc 23:41; Jn 8:46\x* \v 24 Ha' Pilato in yi'wen in hats ham ƚeqfenye'ji'ij, qe ewi'ƚƚe in hats les yiwakanintaxkii hekhewe' jukhew, ma' qa inq'ukinii pa'aj pa'qu' iweli'ye' qa tetka'xii, qa yethinij he' week in wa'nqa', qa yit'ij: —Yakha' nite' ta'ƚ yiwets qu' nawa'm ha'ne jukhew yatsathen. Ekhewele'ƚi'iƚij.—\x * \xo 27:24 \xt Dt 21:6-8; Sal 26:6; Mt 26:5; 27:4,19\x* \v 25 Qa yeku'ƚ pa'aj pekhewe' week jukhew: —Ehe, yekheweli'ƚ qa enewe' yilitsi'ƚ, he'yeku'mi'ƚiju'ƚ qu' he'yenheti'yi'ƚi' qu' nata'ƚi'ƚ yiwets qu' nawa'm nakha'an.—\x * \xo 27:25 \xt Jos 2:19; Hch 5:28\x* \v 26 Ma' qa ha' Pilato qa yiwejin pa'aj ha' Barrabás. Qa hakha'ƚe Jesús in hats yili'ij in yeqsilankii, ma' qa tisij pa'aj he' oq'opheƚinetsilets qe qa' ne'nenji'pha'm pe' cruz.\x * \xo 27:26 \xt Is 53:5; Mr 15:15; Lc 23:16; Jn 19:1\x* \v 27 Ma' qa pe' oq'opheƚinetsilets ƚelits pa' gobernador qa yeka'xifi pa'aj ha' Jesús ke' palacio, ma' qa he' oq'opheƚinetsilets qa week not'axij wetju'ƚ pa'aj hakha'an.\x * \xo 27:27 \xt Mr 15:16-20; Jn 18:28,33; 19:2-3,9; Hch 10:1\x* \v 28 Qa nit'ijji' pa'aj ke' ƚeqhinatai ma' qa yi'ntaafinij pa'aj pa' s'e' ƚeqi'ntaafit'ij.\x * \xo 27:28 \xt Lc 23:11; Jn 19:2\x* \v 29 Qa yuihinji'ju' iye pa'aj pekhe' yifti'yik'i tii, qa pa' yiya'yik'i ƚokoi qa yekumhini' pa' tutsi'latax. Ma' qa wonokok'enifikii yawitjiƚe, qa yi'tjiijets: —E'ƚe'wisi'imkii, qi ƚatata ene' judiol.— \v 30 Qa tek'iyi'kii iye qa t'eku'mijets iye pa' tutsi'latax ma' qa yilanijkii ƚeiƚa'.\x * \xo 27:30 \xt Is 53:7; Mt 26:67\x* \v 31 In hats yili'ijju' in qi in yawitji pa'aj hakha'an, qa nifte'ji' iye pa' yi'ntaafinij s'e' qa yuihinik'ipha'm iye pa'aj ke' ƚeqhinataayija. Ma' qa yeka'xfik'i qe qa' nenji'pha'm pe' cruz. \s1 Jesús qa we'nenji'pha'm pe' cruz. \r (Marcos 15:21-32; Lucas 23:26-43; Juan 19:17-27) \p \v 32 In hats k'esitsiyu'uk'uifik'i ha' witset, qa weikutiju'ƚ ha' ewi'ƚ jukhew Cirene ƚeiƚe' ƚii Simón. Qa he' oq'opheƚinetsilets qa yiyaji'ijets qu' neka'xi'm ke' ƚeqe cruz ha' Jesús.\x * \xo 27:32 \xt Nm 15:35; He 13:12\x* \v 33 Qa in hats yamijets hakha' ƚenqii Gólgota, ikji' aka'an, witjiƚa'ak'i ƚetset. \x * \xo 27:33 \xt Mr 15:22-32; Lc 23:33-43; Jn 19:17-24\x* \v 34 Qa t'iyahanhetiitaxji' pa'aj pa' wino yetsji'ƚ pe' ewi'ƚ ne'ej inqa'metets ƚ'aftuk, ma' qa in hats yijaajintax pa'aj, qa yili'ij qa nite' niyayu'ji' qa t'oqowe'yiju'ƚ pa'aj. \x * \xo 27:34 \xt Sal 22:17; 69:21\x* \v 35 Qa in hats yenji'pha'm ke' cruz, qa ke' ƚeqhinatai qa watk'esaxijju', ikij wetju'ƚ. \v 36 Ma' qa i'nijupju'kii qe qa' nejeƚets. \v 37 Qa ka' wankaaju'ƚetsju' ƚejiƚa' we'nika'ajji', hik kakha' ka' ta'ƚijupi' in talanhetii, qa yit'ij ka' we'nika'ajji': —Hane'en Jesús, hik ha'ne qi ƚatata ene' judiol.— \v 38 Qa ƚe'nenhifetsji'pha'm iye ke' cruzits ke' wetsjuk ejtenhetsits. Ewi'ƚ ka' te'weyij yiya'yik'i qa kakhap qa ƚefeyi'j te'weyijek. \x * \xo 27:38 \xt Is 53:12; Mt 20:21; Jn 18:40\x* \v 39 Hekhewe' nekjiijup qa yawitjijeetspha'mkii, qa yitjiij iye qhet tetet ƚeiƚal,\x * \xo 27:39 \xt Job 16:4; Sal 22:7; 109:25; Lm 2:15; Mr 15:29\x* \v 40 ma' qa yitjiijetspha'm: —Akha' in ƚonopƚetju' hatse' ne' witlijtsitjii qa' wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qu' eniihinpha'm iye, meteƚinƚe. Qu' yijaa'ija qu' Ƚa'se'ejha pa' Dios qa' ilit'ik'uiju' ne' cruz.—\x * \xo 27:40 \xt Mt 4:3,6; 26:61,63; Jn 2:19\x* \v 41 Qa hik ƚunyejei iye hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset in yawitji'etspha'mkii iye qa yit'ijju': \v 42 —Niƚinji'ijju' pekhewep qa ƚakha'ƚe qa nite' ƚeke' qu' neteƚinƚe. Hik ha'ne pa' ƚatata ne' Israel, ye'ehe, qa' net'ilitju' in we'nenji'pha'm ne' cruz, ma' qa hayitse' yijat'ij qu'nte' jinteqekuye'.\x * \xo 27:42 \xt Jn 1:49; 12:13\x* \v 43 \qt In nite' yeqeku' pa' Dios, ye'ehe qa' hik pakha'ye' qu' niƚin hane'ej qu' yijaa'ija pa' Dios qu' nisu'un nakha'an,\qt*\rq (Sal 22:8)\rq* qe nakha'an yit'ij: “Yakha' Ƚaa'sija pa' Dios.”—\x * \xo 27:43 \xt Lc 23:39-43\x* \v 44 Qa hik ƚunyejei iye ke' ejtenhetsits ƚenenhefetsji'pha'm ke' cruzits uƚ'etsik'i iye ƚe'lijeyetskii. \s1 Wa'm pa'aj pa' Jesús. \r (Marcos 15:33-41; Lucas 23:44-49; Juan 19:28-30) \p \v 45 In hats natsathenju' junu' qa weekij ha' sehe' in nookii yamijii in las tres metju' junu'. \v 46 Hik pakha'aj ha' Jesús qa t'unik'i in tayaikii: —Elí, Elí, ¿lema sabactani?— Ikji' aka'an: \qt —Dios Yatsat'axyij, Dios Yatsat'axyij, ¿inhats'ek in ƚetswu'm?—\qt*\rq (Sal 22:1)\rq*\x * \xo 27:46 \xt He 5:7\x* \v 47 Qa hekhewe' i'nijup, hekhewe' uja'x in yepi'ye', qa yit'ijju': —Hats taya'yiikii pa' profeta'ik'i Elías.— \v 48 Qa aje'eƚ hakha' ewi'ƚ hekhewe'en qa wekuma'xii ka' ewi'ƚ jupayek (esponja) qa yuihinji'ju' ka' wino na'aj ewtsik'iiji' yilke'ej ji'teje'm ka' tutsi'latax ma' qa iktaxijets qu' nifunenij qe qa' niyahan.\x * \xo 27:48 \xt Sal 69:21; Mr 15:36; Lc 23:36; Jn 19:29\x* \v 49 Qa hekhewepƚe qa yit'ijju': —Iwejinƚe, qa' jintejeƚijju' pa' Elias'ik'i qu' nanamii qa' niƚin.— \v 50 Ma' qa ha' Jesús, qa ewi'ƚij iye in t'unik'i in tayai iye, ma' qa wa'm.\x * \xo 27:50 \xt Mr 15:37; Lc 23:46; Jn 10:18\x* \v 51 Qa hik pakha'aj kakha' ƚenjilafi' hakha' yeqet'axetsji' ke' witlijtsitjii qa ja'fik'iju' ƚeqewuk'u ta'ƚijiipha'm in ja'fik'iju' ka' te'weipha'm qa yamijiiju' ka' sehe' eju'. Qa ha' sehe' qa me'le'le'l iye qa ke' utel qa jaf'afju' iye.\x * \xo 27:51 \xt Ex 26:31-33; 2Cr 3:14; He 9:3\x* \v 52 Qa pe' nimeƚkui qa qhofik'i iye pa'aj qa olots pe' jukhew'ik'i, efuts'ik'i yatsathen ma' qa' iƚii iye. \v 53 Qa ikik'uifik'ikii pe' ƚenimeƚkui in hats iƚa'x iye pa'aj ha' Jesús, pekhewe'en qa ikji'teje'm iye na' qi ƚe'wis witset Jerusalén qa olots he' yi'wen pa'aj. \v 54 Hakha' centurión\f + \fr 27:54 \ft Centurión ikji', tenek'enhe'yipji' ek pe' cien (100) oq'opheƚinetsilets, Roma ƚeiƚe'.\f* qa hekhewe' iye i'nijup yejeƚets ha' Jesús, in yi'wen in wapja' ha' sehe' qa kekhewe' iye wekwek ƚunyejeikii qa qi in nijiwei wetju'ƚ, ma' qa yit'ijju': —Yijaa'ija aka'an in hik aka' pa' Ƚaa'staxija pa' Dios.—\x * \xo 27:54 \xt Jn 5:19; He 1:2\x* \v 55 Olots he' efuts nejeƚi'iikii totsi'mii ha' i'ni', hik hekhewe' ƚijts'eyekkii ha' Jesús in ta'ƚiji' ek ha' Galilea'ai in t'ifti'ts'etskii.\x * \xo 27:55 \xt Sal 38:11; Lc 8:2-3; Jn 19:25\x* \v 56 Hekhewe'en i'nji'teje'm ke' María Magdalena qa ke' María ƚenene ha' Jacobo (Santiago) qa ha' José qa ke' ƚenene he' ƚelits ha' Zebedeo.\x * \xo 27:56 \xt Mt 20:20; Mr 15:40; Jn 19:25\x* \s1 Jesús qa we'nenifi pe' ƚenimeƚuk. \r (Marcos 15:42-47; Lucas 23:50-56; Juan 19:38-42) \p \v 57 In hats metiyu'ju' junu' qa namets pa'aj ha' ewi'ƚ jukhew yiwq'axin wekwek, ƚii José Arimatea ƚeiƚe', ƚakha' iye hats yijayan qa tek'enets iye ha' Jesús.\x * \xo 27:57 \xt Mt 10:42; 28:19; Lc 14:26; Jn 8:31; 13:35; 15:8; Hch 6:1\x* \v 58 Ha' José qa mexe yamii pa'aj ha' Pilato qu' niyinijets ka' Jesus'ik'i qu' neka'x. Ha' Pilato qa inaqyaji'ij qu' netesti'yij. \v 59 Ha' José qa t'eku'mi'fi pa'aj ka' Jesús ma' qa yijuphe'ƚji' ka' penyilo ƚe'wis. \v 60 Ma' qa yenifi ke' yatsat'axij in ƚenimeƚuktax ink'aiki' inqajkaninijju' pa'aj ke' utekji'teje'm. Ma' qa in hats yikoyoyinhetets in yit'onijji' ke' qi ute ha' ƚenuihiyi'jteje'm ke' nimeƚuk, ma' qa ik. \x * \xo 27:60 \xt Is 53:9; Mt 27:66; 28:2; Mr 16:4\x* \v 61 Qa ke' María Magdalena qa kikhep iye María iye, qa ipƚu' pa' i'nijupi'ju'kii pa'aj ke' nimeƚuk. \s1 Pekhewe' oq'opheƚinetsilets yejeƚets pe' ƚesehek pa' Jesús. \p \v 62 Ka' neƚuji' watji'letji' pe' witqats qa kakhap neƚuji', qa hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye fariseol qa yamii pa'aj ha' Pilato,\x * \xo 27:62 \xt Mr 15:42; Lc 23:54; Jn 19:14,31,42\x* \v 63 qa yit'ijets pa'aj: —Yatsat'axyij, hijamti'iƚik'i ka' yit'ij ka' ejtitsi'l jukhew'ik'i in mexe iƚa'x, qa yit'ij: “Qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' yi'ƚa'xe' iye.”\x * \xo 27:63 \xt Mt 16:21; 17:22-23; 20:19; Mr 8:31; 10:34; Lc 9:22; 18:33\x* \v 64 Qa hik ta'ƚijupi', akha' qu' inaqyaji'ij qu' netjeƚitiyetsha ke' ƚenimeƚuk namijii qu' wetshetk'ewi'ƚe' neƚutse', hats'inha qu' nite' neneki'ii he' ƚ'ijatshenhei ma' qa' net'ejtenij, ma' qa' i'nk'aƚe nit'ijets ha'ne witset: “Hats iƚa'x iye.” Qa pakha' teke'lenju' qu' ƚe'wejtitsiye' qa' les qu' qi qu' uƚ'axe' wiikfik'i, qa' nite' hik ƚunye'je' ka' yojo.—\x * \xo 27:64 \xt Mt 10:1; 26:56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16\x* \v 65 Qa yit'ijiju'ƚ ha' Pilato: —Enewe'en oq'opheƚinetsilets eka'xi'ƚ, qa' ejeƚineni'ƚij pe' ƚesehek qa aqsiiƚijkii pakha' hats ƚenikfe'li'ƚets qu' aqsiiƚijkii.— \v 66 Ma' qa ikkii qa yijanithen pe' nimeƚuk, qa yeni' pa' ƚeji' pe' ƚeq'ikati' qa' jutsiqaxi'ij qu' ham nit'i'ij qhof. Ma' qa amaneyijup he' oq'opheƚinetsilets qa yejeƚ.\x * \xo 27:66 \xt Dn 6:17; Mt 28:2,11\x* \c 28 \s1 Iƚa'x iye pa' Jesús. \r (Marcos 16:1-8; Lucas 24:1-2; Juan 20:1-10) \p \v 1 In hats t'anji' kakha' neƚuji' sabadoji', in i'nk'a nekiyupha'm pa'aj ne' junu' ka' yojo neƚuji' (domingo), ke' María Magdalena qa kikhep iye María ikii pa'aj ke' nimeƚuk qu' ni'wen. \v 2 In mente' yamets pa'aj qa t'unik'i in me'le'l pa'aj ha' sehe' qe te'nilitju' pa' ƚaqa ángel ha' Yatsat'ax'inij qa ikets ke' nimeƚuk qa yit'ij qhof ke' ute ƚit'otax qa i'nipji'.\x * \xo 28:2 \xt Lc 24:4; Jn 20:12\x* \v 3 Pa' ángel leppepep pa'aj hik ƚunye'j na'aj etheluna'x, qa pe' ƚeqhinatai qa fo' hik ƚunyejei ƚ'ifiwa'x.\x * \xo 28:3 \xt Dn 7:9; 10:6; Mr 9:3; Jn 20:12; Hch 1:1\x* \v 4 Pe' oq'opheƚinetsilets in yi'wen pa'aj qa yitsalalinhet wetju'ƚ qe qi in nijiwei. Ma' qa week namju'kii hik ƚunyejei qu' nanaxju'. \v 5 Pa' ángel qa yit'ijets pa'aj he' efuts: —Ekheweli'ƚ, e'nijiweikitek'iƚ, qe yakha' tsikfe'lets in ƚowotaxiƚiikii ha' Jesús hikha' we'nentaxji'pha'm ke' cruz.\x * \xo 28:5 \xt Mt 14:27; 28:10; Ap 1:17\x* \v 6 Hats nite' i'ni' hane'e'in. Hats iƚa'x iye ka' hats yit'iƚij ewets. Te'ƚuni'ƚ qa' jeƚi'ƚ ha'ne we'nentaxi'.\x * \xo 28:6 \xt Mt 12:40; 16:21; 27:63\x* \v 7 Qa' if'elitiƚik'i qu' enfeli'ƚii he' ƚ'ijatshenhei in hats iƚa'x iye. Ƚakha' wathayinti'iƚ ek'uyii ha' sehe' ei Galilea, qa' hikha' tit i'weni'ƚi'. Hik ekewe' tit k'efeli'ƚi'm.—\x * \xo 28:7 \xt Mt 10:1; 26:32,56; Mr 3:7; 16:20; Lc 6:13; Jn 12:16; Mr 16:7\x* \v 8 Ma' qa he' efuts qa yapeƚek pa'aj qa ikik'ui ke' nimeƚuk itaqsunkiiha. Qi in nijiweitax qa qiiƚe iye in ƚe'sitsi'mkii, wekuma'xijii pa'aj qu' nenfeli'm he' ƚ'ijatshenhei. \v 9 Qa hik pakha'aj, ha' Jesús qa we'nethinets pa'aj hekhewe' efuts qa wetfeli'm. He' efuts qa ikets pa'aj qa wonokok'enifikii qa tik'eyijup ƚef'iyeyiiju' qa iyinets.\x * \xo 28:9 \xt Mr 16:9; Jn 20:14\x* \v 10 Ma' qa ha' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —E'nijiweikitek'iƚ. Yape ma'aƚkii qa' enfeli'ƚi'm he' yejefets qu' nakkii namii ha' sehe' Galilea qa' hikha' netsweni' hatse'.—\x * \xo 28:10 \xt Jn 20:17; Ro 8:29; He 2:11-12,17\x* \s1 Pe' oq'opheƚinetsilets qa nifelik'i pa' ƚunye'jkii. \p \v 11 In hats ikkii pa'aj he' efuts, ma' qa pe' uja'x pekhewe' oq'opheƚinetsilets qa ikii pa'aj ha' witset qu' nenfelimik'i pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il week aka' ƚunye'jkii pa'aj. \v 12 Pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa ikii qu' nonot'axi'ƚ wetju'ƚ pekhewe' tenek'enheiji' pa' witset, qa tafaakate'yijju' pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij ƚewek. Ma' qa tisij pe' olots ƚ'astai pe' oq'opheƚinetsilets. \v 13 Qa yit'ijets pa'aj: —Aka' it'iƚij: “He' ƚ'ijatshenhei namii pa'aj aka' najaxik'i qa t'ejtenij pa'aj ka' Jesus'ik'i yekheweli'ƚ in qi in hama'aƚju'.” \v 14 Qa qu' nenikfe'ltaxets nakha' gobernador, qa' yekheweli'ƚ qu' haifaakateyi'ƚju' qa' ham peyi'ijkii qa ekhewelƚi'iƚ qa' ikesimen ƚi'iƚkii.—\x * \xo 28:14 \xt Mt 27:2; Hch 12:20\x* \v 15 Pe' oq'opheƚinetsilets qa t'eku'miju'ƚ pe' ƚ'astai ma' qa week yaqsiijkii aka' hats wenit'ijets pa'aj. Qa aka' wit'anye'j qa hik aka' week i'ye'ej wetju'ƚ ne' judío qa yamijii hane'ej.\x * \xo 28:15 \xt Mt 9:31; 27:8; Mr 1:45\x* \s1 Yape ma'aƚik'i ene' week witsetits qa' ijatsheni'ƚij eke' yi'lijei. \r (Marcos 16:14-18; Lucas 24:36-49; Juan 20:19-23) \p \v 16 Qa hekhewe'ƚe once (11) ƚ'ijatshenhei ha' Jesús qa ikkii qu' namii ha' sehe' Galilea, ke' utek'ii hats yiwjutsiqenik'uyii ha' Jesús qu' newe'tweniƚi'.\x * \xo 28:16 \xt Mt 26:32; 28:7\x* \v 17 Qa in yi'wen hekhewe'en ha' Jesús qa week wonokok'enju'kii. Qa uja'x hekhewe' nite' tu'u numtiye'taxija qu' hik hakhaayi'ija.\x * \xo 28:17 \xt Dn 7:13-14; Jn 17:2; Ro 14:9; Ef 1:20-22; Fil 2:9-10; Col 2:10; 1P 3:22\x* \v 18 Ma' qa ha' Jesús qa ikets, qa yit'ijets: —Na' Dios hats week tseƚisij qu' heinek'enhe'yij na' wa'sji' qa ha'ne sehe' ipji' iye. \v 19 Yape ma'aƚik'i week ene' witsetits qa' ijatsheni'ƚij qu' natsjayan iye qa' impulijini'ƚji' ka' ƚii na' Tata qa ha'ne Ƚa's qa na' Espíritu Santo.\x * \xo 28:19 \xt Mt 10:42; 28:19; Lc 14:26; 24:47; Jn 8:31; 13:35; 15:8; Mr 16:15; Hch 2:38; 6:1; 8:16\x* \v 20 Qa' ijatsheni'ƚij hats'inha qu' netk'enik'i ke' week hats k'ijatsheniƚij. Menikfelitiƚetsha in Yakha' nite' k'itoni'ƚ week neƚuts ha'ni'ƚ ejupkii yamijii qu' hame'tax ha'ne sehe'.—\x * \xo 28:20 \xt Mt 13:39; 18:20; Hch 1:2; 2:42; 18:10\x*