\id HEB - Maka NT [mca] -Paraguay (web 2014) \h HEBREOS \toc1 HEBREOS \toc2 Hebreos \toc3 Heb \mt1 HEBREOS \c 1 \s1 Pa' Ƚa's les t'anipji' pe' angelits. \p \v 1 Pakha'aj toxik'i pa' Intata hayiits nifelji'ji'm na'aj ƚunye'jkii pe' i'nalheyik'i qa i'njiijji' pe' profetas'ik'i.\x * \xo 1:1 \xt Jn 9:29; He 2:2-3; Hch 2:30; 3:21; Nm 12:6,8; Jl 2:28\x* \v 2 Qa ha'neƚi'ij ene' teke'lenju' neƚuts qa hats ƚaa'sija ha' i'nijji' in nifel ine'm, hikha' testi'yij qu' natsat'axij ene' week, qa hikha' iye yaqsiijkii ha'ne wa's qa ha'ne week sehe' epji' iye.\x * \xo 1:2 \xt 2P 3:3; Jud 18; Sal 2:8; Jn 1:3\x* \v 3 Hakha'an hikha' pa' ƚesa'x tujji'ha pa' Intata, qa hakha'an iye ham hami'ik'ui in hik ƚunye'j pa' Dios. Ƚakha' niyejinik'ui ha'ne week qe ta'ƚets pa' ƚet'unha'x pa'qu' nit'ij. In hats jiyilijijju' pe' inwuƚ'ets qa wapiletspha'm na' wa's i'niju' pa' yiya'yik'i pa' qi Tenek'enhei.\x * \xo 1:3 \xt Mr 16:19; Col 1:17\x* \v 4 Ma' qa les in t'anipji'ha pe' angelits, qe testi'yij pa' ƚuk'eji' les in qiji' qa nite' hik ƚunyejei pekhewe'en.\x * \xo 1:4 \xt Ef 1:21; Fil 2:9\x* \v 5 ¿Qe pa'n ipƚu'uk'i pa' Intata qu' nit'ijets pa'qu' angele': \qt —Akha' k'ayaasija, hane'ej hats haqsiijkii qu' enekfik'i?—\qt*\rq (Sal 2:7)\rq* ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i iye qu' nit'ijets: \qt —Yakha' qu' ƚatataye'yij, qa ƚakha' qa' ya'si'ij?—\qt*\rq (2S 7:14)\rq*\x * \xo 1:5 \xt Hch 13:33\x* \v 6 Pa' Intata qa yit'ij iye pa'aj in yethinij ha'ne week sehe' epji' ha' ajit in ƚa's: \qt —Week pe' ƚaqa angelits ha'ne Dios qu' niyinets.—\qt*\rq (Sal 97:7)\rq*\x * \xo 1:6 \xt Ro 8:29; He 10:5; Dt 32:43\x* \v 7 Pa' Intata qa yit'ij iye in iyetij pe' ƚaqa angelits: \qt —Ha'ne yaqsiijkii ne' ƚaqa angelits qa hik ƚunyejei na'aj t'unik'i, qa ne' ƚeqejkunenhei qa hik ƚunyejei na'aj fe't leppepep.—\qt*\rq (Sal 104:4)\rq* \v 8 Qa in iyetij iye ha' ƚa's qa yit'ij: \qt —Akha' Dios, nite' yili'ij qu' enek'enhei, pa' ƚ'enek'enheiji' ewi'ƚƚe pa' yatsathen.\qt*\rq (Sal 45:6)\rq* \v 9 \qt Ƚisu'un pa' yatsathen qa pa' uƚ'ax qa ƚuteenija,\qt*\rq (Sal 45:7)\rq*\qt qa hik ta'ƚijupi' pa' Dios, hikpa' eqe Dios in neƚisij pa' qi in esa'xi'mkii, les in qi qa nite' hik ƚunye'j pa' testi'yij pekhewep.—\qt*\rq (Is 61:1,3)\rq*\x * \xo 1:9 \xt Fil 2:9\x* \v 10 Qa yit'ij iye: \qt —Akha', Yatsat'ax'inij, in i'nk'aa'ija qa ƚaqsiijkii ha'ne sehe', qa ne' okoyei qa yaqsiijkii ene' wasits.\qt*\rq (Sal 102:25)\rq* \v 11 \qt Enewe'en hamits hatse', qa akha'ƚe qa'nte' a'hame',\qt*\rq (Sal 102:26)\rq*\qt week enewe'en hik qu' ƚunyejeye' na'aj witqhinawat in hats ƚawa'ma'x.\qt*\rq (Is 51:6)\rq*\x * \xo 1:11 \xt Is 34:4\x* \v 12 \qt Enewe'en hik qu' eqfenye'ji'ij na'aj peñilo witintaafit qu' ipephe'ƚje'm, qa' ink'aihit iye hik qu' ƚunyejeye' ne'ej witqhinatai qe wenink'aihit. Qa akha'ƚe qa nite' yili'ij pa' hatsƚe ejunye'j, pe' eqe'ninqapits nite' yili'ij.—\qt*\rq (Sal 102:26-27)\rq*\x * \xo 1:12 \xt He 13:8\x* \v 13 ¿Qa pa'n ipƚu'uk'i pa' Intata qu' nit'ijets pa'qu' angele': \qt —Niju' e'weyii ha'ne ts'iyayik'i hatse'ƚu' qu' otstaxipji'kii nekhewe' ejuihifets?—\qt*\rq (Sal 110:1)\rq*\x * \xo 1:13 \xt Jos 10:24; He 10:13\x* \v 14 Qe week pe' angelits espíritu ƚeq'ithayinenhei pa' Intata, qa yukin qe qa' ni'fen pekhewe' qu' netesti'yij hatse' pa' witiƚa'x nite' yili'ij.\x * \xo 1:14 \xt Sal 103:20; Mt 18:10; He 5:9\x* \c 2 \s1 Qu' nite' jint'eku'mi'iha. \p \v 1 Qa hik ta'ƚijupi' qu' les ƚe'wis qu' jinatjanithenijha qu' jinaxtayitik'iha kekhewe' hats jitepi'ye'ek'i, hats'inha qu' nite' jitoxi'imets pa' wit'ikheyi'j ta'ƚets pa' yijaa'ija. \v 2 Qeku'nek, jeƚ qeku'ni'ƚek pakha'aj pa' Intata pe' yit'ij in i'nijji' pe' angelitsƚetax, ƚa'mek qa qi pa' ƚet'unha'x, qa pe' nite' yisu'un nite' nek'enheyutaxik'i, ma' qa tatanithenhetiijijij in ƚuk'e'ek pa' weju'ƚij.\x * \xo 2:2 \xt Dt 33:2; Hch 7:53; Nm 15:30; He 1:1; 10:28\x* \v 3 ¿Qa pa'n ƚunye'j qu' ji'nilattaxik'ui qu' nite' jinatjanitheni'ij in hats tewu'mhitiitax'ink'ui pe' inwuƚ'ets? Hik aka' yojo'oj in nifel ha' Yatsat'ax'inij, qa hekhewe' yepi'ye' hakha'an qa yiwjutsiqeni'ƚ ye'mha aka'an in yijaa'ija.\x * \xo 2:3 \xt Lc 1:2; He 1:2; 10:29\x* \v 4 Qa pa' Intata in yiwjutsiqen aka'an in yijaa'ija, qa yit'iji' in yiwjutsiqen kekhewe' jutsiqetsij in ta'ƚii pa' Intata qa in yitjuƚaxijpha'mkii iye, qa kekhewe' iye ƚunyejeiƚe wetju'ƚ ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa pekhewe' iye jiyeƚisij pa' Espíritu Santo qu' ji'niyayij in ƚunye'jek pa'qu' nisu'un qu' ji'niyayij.\x * \xo 2:4 \xt Jn 4:48; Hch 2:22; 1Co 12:4; Ef 1:5\x* \s1 Jesús hikpa' ta'ƚets in hats ji'ƚii. \p \v 5 Qe pa' Intata nite' tisij pe' angelits qu' netnek'enheiji' hatse' pa' ink'ayik sehe' mexe hamik'ui, hik pakha' t'ejuyets kekhewe' hane'ej henfeltaxi'ƚ. \v 6 Qe yit'ij yijat'ij pa' ewi'ƚ in i'nji' kekhewe' we'nika'ajji' in yit'ij: \qt —¿Pa'n eqjunye'jij pa' jukhew qa nite' ƚantapi'iikii? ¿Pa'n eqjunye'jij pa' ƚa's ene' jukhewƚe in ƚiwejuƚenij?\qt*\rq (Sal 8:4-6)\rq*\x * \xo 2:6 \xt Job 7:17; 1Co 15:25\x* \v 7 \qt Qa ƚaqsiijkii in ƚammi'sƚe in te'weyik'uiju' pe' angelits in nite' qiji'. Akha' ƚetisij pa' qi ƚesa'x qa ƚ'eni pa' ƚuk'eji', qa ƚetisij qu' netnek'enhe'yij week pe' ƚaqsijiiju' pe' okoyei.\qt* \v 8 \qt Akha' ƚaqsiijkii qa week ƚ'eniiju' pe' ƚef'iyei pakha'an qa tenek'enhe'yipji'.—\qt*\rq (Sal 8:5,6)\rq* Ye'ehe, pa' Intata in yit'ijets in week tenek'enhe'yipji', qa ham pa' qu'nte' netnek'enheyi'ij, qa ha'neƚi'ij qa mexente' jite'wen qu' nasinik'i aka'an. \v 9 Qa hats jinikfe'lets hakha' taqsijkitiyijkii in ƚammi'sƚe in te'weyik'uiju' pe' angelits in nite' qiji', hik hakha' Jesús, testi'yij pa' qi ƚesa'x qa pa' ƚuk'eji' qe ta'ƚets pa' qi in yaats'e' qa wa'm, qe pa' Intata in qi pa' ƚeqsu'unka'x inij qa yaqsiijkii in wa'm infi hakha'an qe qa' jini'fen.\x * \xo 2:9 \xt Hch 2:33; 3:13; Jn 3:16; 2Co 5:15; Fil 2:9\x* \v 10 Pa' Intata yaqsiijkii week pekhewe' na'l qu' net'ejuiƚe'ets ƚakha', qa yisu'un qu' olotse' pe'qu' ƚelitse' qu' neka'xii pa' qi ƚesa'x. Qa hik ta'ƚijupi' in les ƚe'wis qu' naqsiijkii qu' nasinketik'iha pakha' les ƚe'wis qu' ƚunye'je'kii hakha' qu' nata'ƚets qu' ji'ƚiye' qe ta'ƚets pa' qi in yaats'e'ej.\x * \xo 2:10 \xt Lc 13:32; 24:26; Ro 11:36; He 7:28\x* \v 11 Qe pa' yiwu'm pe' witwuƚ'ets qa pe' tewumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets enewe'en ewi'ƚƚe pa' Ƚatata. Qa hik ta'ƚijupi' hakha'an in nite' wepinij in yit'iƚij ewets k'injats.\x * \xo 2:11 \xt Mt 28:10; Jn 20:17; Hch 17:28; He 10:10\x* \v 12 Qa yit'ij in i'nji' kekhewe' we'nika'ajji': \qt —Aka' ii qu' henfeli'm enewe' k'injats. Qa' ha'nij ji'teje'm qu' netlijtsii ei ma' qa' heilijtsii ei qa' k'ewqinhet.—\qt*\rq (Sal 22:22)\rq*\x * \xo 2:12 \xt He 12:23\x* \v 13 Qa yit'ij iye: \qt —Yakha', pakha'an qu' hetjumti'ijets.—\qt*\rq (Is 8:17)\rq* Qa yit'ij iye: \qt —Ha'ne qe ha'ni', ha'nijup ne' yilits tseƚisij na' Dios.—\qt*\rq (Is 8:18)\rq*\x * \xo 2:13 \xt Sal 18:2; 12:2; Jn 10:29; 2S 22:3\x* \v 14 Qa hik ta'ƚijupi', in ƚunyejeyek enewe' ƚelits in ikijets aka' wit'eseninye'j qa na'l iye pe' ƚ'athits, qa ƚakha' qa ikjiijetsek aka' ƚunyejei, hats'inha in wa'm qe qa' niwuƚ'enhetju' pa' inwo'met, hik pakha' na'ltaxi'm pa' ƚet'unha'x pa' witwamhi'.\x * \xo 2:14 \xt Jn 1:14; 1Co 15:54-56; Col 2:15; 2Ti 1:10; 1Jn 3:8\x* \v 15 Qa' niwejinkii iye pekhewe' witƚinheitaxij eke' week ƚahats'ij qe nijiwe'yi'm pa' witwamhi'\x * \xo 2:15 \xt Ro 8:15; 2Ti 1:7\x* \v 16 qe yijaa'ija, nite' namijju' qu' ni'fen pe' angelits, qe namijju' yijat'ij qe qa' ni'fen pe' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i. \v 17 Qa hik ta'ƚijupi' pa'aj in les ƚe'wis qu' notjonketik'iha enewe' ƚek'injats, hats'inha qa yamƚe'etsji' in hats qi in eq'iltinhetsax qiji' pa'i nite' yijanik'i week pa' hats yisu'un pa' Intata, hats'inha qa' niwu'm pe' ƚewuƚ'ets ene' week.\x * \xo 2:17 \xt Fil 2:7; He 4:15; 5:1-2; 7:26-28\x* \v 18 Qe in ƚunye'jek ƚakha' in qi in yaats'e' in tajaajinhetii, qa ƚunyeje'ji'jek qu' qi qu' ni'fen pekhewe' qu' natjaajinhetii. \c 3 \s1 Jesús les in qiji' t'anipji' pa' Moises'ik'i. \p \v 1 Qa hik ta'ƚijupi' yejefetsipji' pa' Intata, i'nij ji'teje'm pe' teniya'yijii pa' wa'sji'pha'm, ijamti'iƚii pa'n ƚunye'j ha' Jesús, Ƚakha' nukin inwetsju' pa' Intata qa qiji' Pa'i, ma' qa hikha' jitetfelij in nite' jiteqeku'.\x * \xo 3:1 \xt Ro 15:8; Fil 3:14; He 2:11,17; 4:14-15\x* \v 2 Ƚakha' tek'eenik'iha pakha' hats yit'ijets pakha' nukin, in ƚunye'jek pa'aj pa' Moises'ik'i in tek'eenik'iha pa'qu' nit'ijets pa' Intata in tenek'enhe'yij pe' week Israel. \v 3 Qa lesƚe in qiji' ha' Jesús qa nite' hik ƚunye'j pa' Moises'ik'i, in ƚunye'jek na'aj yaqsiijkii ne'ej wititsi' in les qe weniwqinhetji' qa nite' ne'ej wititsi'. \v 4 Qe week ne'ej wititsi' na'l na'aj yaqsiijkii, qa pakha'ƚe Dios qa yaqsiijkii ha'ne week.\x * \xo 3:4 \xt Ef 2:10; 3:9\x* \v 5 Pa' Moises'ik'i tek'enik'iha pa'qu' nit'ijets in t'ithayi'yi'm pa' Intata in tenek'enhe'yij pe' week Israel, hats'inha kekhewe' yaqsiijkii pa'aj qa' hik ƚunye'je' qu' nenfel kakha' mexe hamik'ui pa'aj.\x * \xo 3:5 \xt Ex 14:31; Nm 12:7; Dt 18:19\x* \v 6 Qa hakha'ƚe Cristo qa hik ƚunye'j na'aj wita's impiye' in tenek'enhe'yij pe' ƚetsi' pa' Intata, qa pe' ƚetsi' pa' Intata qa inekhewel in jitajayan, qu' jinatjanithenij qa' jinaamƚi'ijii pa' ƚahats'ij in jitumti in yijaa'ija ha' Cristo in hats jiyiƚin, qa qu' jintewqinhetji' iye qa' jintefel pa' inwetjumtikineyejeyik'ui.\x * \xo 3:6 \xt Mt 10:22; Ro 5:2; 11:22; 1Co 3:16; He 1:2\x* \v 7 In ƚ'anye'jek pa' Espíritu Santo in yit'ij: \qt —Qu' hane'ej epi'ye'eƚ pa' ƚ'a'x pa' Dios,\qt*\rq (Sal 95:7)\rq*\x * \xo 3:7 \xt Hch 7:36; He 4:3,5\x* \v 8 \qt hasu'uj qu'nte' enk'enheyuyi'iƚets ma' qa' it'unheti'ƚ pe' atawjetsi'ƚ, in ƚunyejeyek kekhewe' alheyi'ƚik'i in nite' yisu'un qu' netk'enets, qa yijaajintaajkii pa'qu' nami' pa' Intata qu' hats nite' newejuƚi'iju'ƚ in nite' tek'enets in neki'kii ha' ham i'ni'i'.\qt*\rq (Sal 95:8)\rq* \v 9 \qt Hik hakha'a' ke' alheyi'ƚik'i in tsijaajintaxijkii qu' nenikfe'lets me hitani'then me nite'. Yemjeetax in cuarenta (40) ininqapits in iktaxijje'm in yi'wen ke' haqsi'ji'mijkii.\qt*\rq (Sal 95:9-11)\rq* \v 10 \qt Qa hik ta'ƚijupi' in ts'ayu'um kekhewe' jukhew'ik'i qa hit'ijets: “Nite' yili'ij in nite' nek'enheyu' pe' atawjetsi'ƚ, qa nite' ƚenikfe'li'ƚets pa'n yijunye'j.”\qt*\rq (Sal 95:10)\rq* \v 11 \qt Qa in hats ts'ayu'um qa hit'ijets in hiwjutsiqeni'm: “Nite' ƚeke' qu' ami'ƚii na' qek mawapiitaxiƚi' na' yiwapiihiwet.”—\qt*\rq (Sal 95:11)\rq* \v 12 Jeƚi'ƚiju'ƚ yejefets, hasu'uj pa'qu' nana'li'm pa'qu' ƚatawe'je' pa' uƚ'ax qa pa' witqekuye'j, ma' qa' toxi' imets pa' nite' wa'm Dios. \v 13 Matkakƚini'ƚ wetju'ƚkii yijat'ij week neƚuts hane'ej in mexe ƚeke', hats'inha qa' hame' ekheweli'ƚ pa'qu' hik ƚunye'je' qu' net'unje'm qu' nata'ƚets pa' ƚaqawitjineya'x pa' uƚ'ax.\x * \xo 3:13 \xt Ef 4:22; He 10:24\x* \v 14 Qe inekhewel hats wanaqsiijkii in ju'un ji'teje'm ha' Cristo, ehe, qu' hats jint'ekuu'miju'ƚha pa'aj hakha'an in i'nk'aa'ija qa' jinaamƚi'ijii pa' ƚahats'ij.\x * \xo 3:14 \xt 1Co 15:2; He 3:6; 10:23; 11:1\x* \v 15 Qa hik ta'ƚijupi' in wenit'ij: \qt —Qu' hane'ej epi'ye'eƚ pa' ƚ'a'x pa' Dios, hasu'uj qu'nte' enk'enheyuyi'iƚets ma' qa' it'unheti'ƚ pe' atawjetsi'ƚ, in ƚunyejeyek kekhewe' alheyi'ƚik'i in nite' yisu'un qu' netk'enets, qa yijaajintaxkii.—\qt*\rq (Sal 95:7-8)\rq* \v 16 ¿Ƚek pekhewe' pe' yijaajintaxkii in hats yepi'ye'tax pa' ƚ'a'x pa' Dios? ¿Me nite' hik pekhewe' pe' ikik'uifik'i pa'aj pe' Egipto yojo'ok'oi pa' Moises'ik'i?\x * \xo 3:16 \xt Nm 14:2; Dt 1:35-38\x* \v 17 Pa' Intata ¿ƚek pekhewe' pe' nayujiji'm qa ikijje'm cuarenta (40) ininqapits? ¿Me nite' hik pekhewe' pe' uƚ'ax yaqsiijkii qa naxju' qa pe' ƚenutsik'i qa amaneiji' pa' ham i'ni'i'?\x * \xo 3:17 \xt Nm 14:29; Sal 106:26\x* \v 18 ¿Qa ƚek pekhewe' pe' hats yiwjutsiqen pa' Intata qu' nite' nuyejiteje'm pa' ƚawapiihiwet? ¿Me nite' pekhewe' nite' tek'enets? \v 19 Hats jinikfe'lets in nite' uiji'teje'm pekhewe'en pa' sehe' Canaán qe ta'ƚets in nite' tek'enets pa' Intata. \c 4 \s1 Pa' ƚawapiihijii pe' yijayan pa' Intata. \p \v 1 Qa hik ta'ƚijupi', in mexe ƚeke' qu' ji'nuiji'teje'm pa' ƚawapiihiwet pa' Intata, qa les ƚe'wis qu' jine'nijiweyets qu' jinaqamij. Hasu'uj pa'qu' numti qu' hats nite' ƚeke'ye' qa' amane'fik'i.\x * \xo 4:1 \xt 1Ts 2:13; He 12:15\x* \v 2 Qe yijaa'ija, inekhewel in hats jitefelhiti'yi'm ekewe' ƚe'sits wi'tlijei, hik ƚunyejei pa'aj pekhewe' ikik'uifik'i pa' Egipto. Qa nite'ƚe testi'yij pa' hats weniwjutsiqentaxi'm, qe yeqeku'uk'i pa' wenittaxijets. \v 3 Qa inekhewel in jitek'enets qa hats ju'uiji'teje'm pa' ƚawapiihiwet, qa pekhewepƚe qa nite' uiji'teje'm, in ƚ'anye'jek pa'aj in yit'ij: —In ƚunye'jek in ts'ayukii qa hit'ij: \qt “¡Nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm na' yiwapiihiwet!”—\qt*\rq (Sal 95:11)\rq* ¡Qa nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm yemjeetax in hats week yijat'etstaxi'mju' pe' wekwek in ipƚu'uk'i ek pa'aj in i'nk'aa'ija yaqhat'axij pa' Intata ha'ne week sehe' ipji'!\x * \xo 4:3 \xt Sal 95:11; He 3:11\x* \v 4 Qe hik aka' yit'ij ke' Intata ƚe'lijei in t'ejuyets in hats yamets pa'aj wetsjuk tatsai (7) neƚuts: —Pa' Intata qa wapiiji' pa' neƚuji' in yamets wetsjuk tatsai (7) in hats yaqhat'axij pe' ƚ'ithayijkitits.—\x * \xo 4:4 \xt Ex 20:11\x* \v 5 Qa ka' hats henfel in yit'ij: \qt —¡Nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm na' yiwapiihiwet!—\qt*\rq (Sal 95:11)\rq*\x * \xo 4:5 \xt He 3:19\x* \v 6 Qe pekhewe'en in yepi'ye'tax qa nite'ƚe tek'enets pa' Intata, qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' nuiji'teje'm pa' ƚawapiihiwet. Qa mexeƚe ƚeke' pekhewepe' qu' nuiji'teje'm. \v 7 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yeni' pa' ewi'ƚ neƚuji' in yit'ij: —Hane'ej.— I'nijji' pa'aj pa' David'ik'i in hats olots ininqapitsik'i pa'aj pekhewe'en, in ƚ'anye'jek pa'aj kakha' wi'tlijei in yit'ij: \qt —Qu' hane'ej epi'ye'eƚ pa' ƚ'a'x pa' Dios, hasu'uj qu'nte' enk'enheyuyi'iƚets ma' qa' it'unheti'ƚ pe' atawjetsi'ƚ.—\qt*\rq (Sal 95:7,8)\rq*\x * \xo 4:7 \xt He 3:7\x* \v 8 Qe qu' net'ejuiƚe'ets pa' yeka'xii pa'aj pa' Josué pe' Israel witwapiihi'wet, ma' qa pa' Intata qekha nite' nenfeletax pakhape' neƚu.\x * \xo 4:8 \xt Jos 22:4\x* \v 9 Qa hik ta'ƚijupi' in jinikfe'lets in na'l pakha' mexe aman qiji' neƚu witwapiihijii qu' net'ejuyets pe' ƚelits pa' Dios. \v 10 Qa pe'qu' hats nuiji'teje'm pa' ƚawapiihiwet pa' Intata, qa' nawapiyij pe' ƚ'ithayijkitits, in ƚunye'jek pa' Intata in wapii pa'aj.\x * \xo 4:10 \xt He 4:4; Ap 14:13\x* \v 11 Qa hik ta'ƚijupi', jiwent'unhet qa' ji'nuiji'teje'm pa' witwapiihi'wet, hats'inha qa ham pa'qu' hik ƚunye'je' pa'aj pekhewe' nite' tek'enets pa'aj. \s1 Pa' ƚet'unha'x ke' Intata ƚe'lijei. \p \v 12 Qe ke' Intata ƚe'lijei in tefelhitii hik ƚunyejei qu' iƚiye', t'units, qa les in yasƚits iye qa nite' hik ƚunyejei na'aj witqatsjikinet week yasƚax ƚ'anu qa ƚ'ejuyi'j, qa in yasƚits wiikfik'i qa ƚeke' iye qu' nuiji'teje'm qa' neqetheni'ƚ wetju'ƚ pa' ƚiƚa'x ha'ne i'nese'n pa' inqe'spiritu, qa ƚeke' iye qu' nuiji'teje'm pe' ƚ'aka'thel wetju'ƚ ene' ƚewekwekits ene' i'nesenits qa pe' ininuts ƚatawjets, qa nikfe'letsha iye in yejeƚijupkii pa' yoksi'wen qa pa' yumti iye pa' intawe'j.\x * \xo 4:12 \xt Jer 23:29; 1P 1:23; Is 49:2; Ef 6:17; Ap 1:16; 2:12; 1Co 14:24-25\x* \v 13 Qa ham pa'qu' not'axi'mji' ene' week ƚaqsijiiju', qe week yijat'ij in ƚequk'elƚi'ijkii pe' ƚotoy pakha' jiyejeyumtshenij hatse' pakha' hane'ej injunyejei.\x * \xo 4:13 \xt 2Cr 16:9; Job 26:6; 34:21; Sal 33:13-15\x* \s1 Jesús qiji' pa'i. \p \v 14 Qa hik ta'ƚijupi', inekhewel in na'l ine'm ha' qiji' in pa'i yamiipha'm na' wa's, hikha' Jesús, ƚa's pa' Dios, ma' qa' jinatjanithenijha in nite' jiwepinij in jitetfelij in nite' jiteqeku'.\x * \xo 4:14 \xt He 3:1; 6:20; 10:23\x* \v 15 Qe ha' na'l ine'm qiji' pa'i yoksi'wen pa' jitoksi'wen in nite' jet'units, qe ƚakha' iye tajaajinheti'yij pa' a'tax in injunyejeyek hane'ej, qa ƚakha'ƚe qa nite' yaf'ali'ets pa'qu' ƚuk'eye' pa' uƚ'ax qu' naqsiijkii.\x * \xo 4:15 \xt Is 53:3; He 2:18; 2Co 5:21; 1P 2:22\x* \v 16 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj ji'nijiwei qu' jinenekets pa' ƚots'oji'la'x wa'sji' hats'inha qa' jineƚisij pa' ƚeq'iltiye'j, ma' qa' jini'fenji'ij qu' jintesu'unji'ij qu' jini'fen. \c 5 \p \v 1 Qe week pa'qu' qiye'ji' pa'i t'eku'miiji' pa' Intata qe qa' ni'fenij ene' jukhew pekhewe' t'ejuyets pa' Intata, hats'inha qu' ƚakha'ye' qu' nithayiki pe'qu' witqistitsi'ij pa' Intata, qa pe'qu' natlanhetiyifi iye pa' Intata inqa'metets qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets. \v 2 Pakha' qiji' pa'i in jukhewƚe iye qa yoksi'wen ji'jek pakha' nite' witt'unhaxiju'ƚ pe' wekwek, ma' qa' ne'nq'eletij pekhewe' ham nikfe'lets qa pekhewe' yeqfeetsinƚi'iikii pa'qu' ƚikheyije'.\x * \xo 5:2 \xt He 2:18; 4:15; 7:28\x* \v 3 Qa in ta'ƚijupi' in yoksi'wen pa' nite' witt'unhaxiju'ƚ pe' wekwek qa ƚakha' iye qu' nilanjiifi ek pe'qu' inqa'metetse' pa' Intata qu' net'ejuyets pe' ƚewuƚ'ets, in ƚunyejeyek pekhewep in t'ejuyets pe' ƚewuƚ'etsƚe'ek.\x * \xo 5:3 \xt Lv 4:3; 9:7; He 9:7\x* \v 4 Qa ham pa'qu' ƚakha' ye'ƚe qu' net'eku'mi' aka' witiwqiye'jji', qe pa' Intata yijat'ij in t'eku'm iniiji' qa jintesti'yij, in ƚunye'jek pa'aj pa' Aaron'ik'i.\x * \xo 5:4 \xt Ex 28:1; 1Cr 23:18\x* \v 5 Qa hik ƚunye'j iye ha' Cristo, nite' ta'ƚets qu' neniwqinhetƚe in qiji' pa'i, qe ta'ƚets yijat'ij in yiwqinhetji'. Pakha' yit'ijets pa'aj: \qt —Akha' k'ayaasija, hane'ej hats haqsiijkii qu' enekfik'i.—\qt*\rq (Sal 2:7)\rq*\x * \xo 5:5 \xt Jn 8:54; He 1:1\x* \v 6 Qa kakhap qa yit'ijek: \qt —Akha' nite' yili'ij qu' a'pa'iyi'ij, in ƚunyejju'ek pa' ƚeqniyak pa' Melquisedec.—\qt*\rq (Sal 110:4)\rq*\x * \xo 5:6 \xt He 7:17; Gn 14:18-20\x* \v 7 Ha' Cristo in mexe i'nipji' ha'ne sehe', iyinii pa' Intata qa iyinijets qu' ni'fen, qe ewi'ƚƚe in ƚeke' qu' nilithinik'ui pa' witwamhi'. Qa in iyin qa nekju' pe' ƚet'ilii in ip qa yit'unhetik'i in iyet in iyin. Qa pa' Intata qa yepi'ye' qe ha' Jesús wetf'iljetsin qa week yaqsiijkii pa'qu' nisu'un pa' Intata.\x * \xo 5:7 \xt Mt 26:39; 27:46,50; Mr 14:36; 15:34,37; Sal 22:1; Lc 23:46\x* \v 8 Yemjeetax in Ƚa'staxija pa' Dios, qa nikfe'lets pa'n ƚunye'j qu' jintek'en in ta'ƚets pe' wekwek qu' jintaats'e'ej.\x * \xo 5:8 \xt Fil 2:7-8; He 1:2\x* \v 9 Qa in hats week ƚe'wisik'uyi' hakha'an qe yaqsiijkii pe' yit'ijets pa' Intata, ma' qa ƚakha' qa ta'ƚets pa' witiƚa'x nite' yili'ij qu' net'ejuyets week pekhewe' qu' netk'enets. \v 10 Qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata qa yeni' qu' qiye'ji' pa'i, in ƚunyejju'ek pa' ƚeqniyak pa' Melquisedec. \v 11 Qa in t'ejuyets ha'ne Melquisedec olots pe'qu' jintit'ij, qa jutsitaxƚe qu' jintefel qe ekheweli'ƚ jutsitax qu' enikfe'li'ƚik'i. \v 12 In hats ƚa'nape'eƚijets in ƚ'ek'eni'ƚets ke' ƚe'sits tefelhitii, qekha hats a'maestrole'taxi'ƚipji'. Qa menjiitƚe ƚ'ijatshenheti'yi'ƚij ke' nite' jutsitetstax t'ejuyets pa' Intata. Ma' qa hats hik ejunyejeyi'ƚ iye qu' etu'f ƚi'iƚ qa nite' ƚeke' qu' etuji'ƚ na'aj t'un.\x * \xo 5:12 \xt 1Co 3:2; He 6:1; 1P 2:21\x* \v 13 Qe week pakha' qu' mexe netu'fƚe, nite' nikfe'lets pa' yatsathen qa pa' nite' yatsathen, qe mexente' qi. \v 14 Qa na'ajƚe witaq t'un qa t'ejuyetsek pekhewe' hats qits, pekhewe'en in wenijatshenij qa nikfe'lets qu' nejeƚik'ui pa' ƚe'wis qa pa' uƚ'ax.\x * \xo 5:14 \xt Is 7:15; 1Co 2:6\x* \c 6 \p \v 1 Qa hik ta'ƚijupi' qu' yape jinakik'uifik'i kekhewe' hats jinikfe'lets t'ejuyets ha' Cristo, ma' qa' ji'nuiji'teje'm pakha' hats les in jutsitax wi'tlijei. Qa hasu'uj qu' jinapilets iye pekhewe' hats jiyaqhat'etsij in jitojohonjo' pekhewe'en, in jitit'ijets in hats jiteli'ij pe' wekwek jiyeka'xii pa' witwamhi', qa pa' nite' inqekuyejeyij pa' Intata,\x * \xo 6:1 \xt Fil 3:13; He 5:12; 9:14\x* \v 2 qa in jit'ijatshenhetiyij iye pa'n ikji' kekhewe' ƚunyejeikii in wenpulijijju' qa in yeni'pji'kii iye ƚokoyei, qa qu' iƚiye' pe' hats naxtaxju', qa pekhewe' tejeyu'mtshenhetii qu' namii pa' fe't nite' yili'ij.\x * \xo 6:2 \xt Jn 3:25; Hch 6:6; 17:31-32; 19:4-6\x* \v 3 Pa' Intata qu' ƚexke'yi'ij, qa' les hit'iƚij ju'f pe'qu' i'nk'aihitse' qu' nek'inq'ijatsheniƚij. \v 4 Qe in t'ejuyets pekhewe' hats testiitaxij pa' ƚikfeliyaxitsets pa'n ƚunye'j qu' ji'ƚa'xe', qa nikfe'ltaxets iye pa' ƚeqisit pa' Intata, qa i'ntaxij ji'teje'm iye in yoksi'wen pa' ƚet'unha'x pa' Espíritu Santo,\x * \xo 6:4 \xt Ga 3:3; Ef 2:8; He 10:32\x* \v 5 qa nikfe'ltaxetsha iye pa' ƚ'emenye'j ke' ƚe'sits Intata ƚe'lijei, qa nikfe'ltaxetsha iye pe' ƚet'unhaxits hatse' pa' Intata pakha' mexe hamik'ui, \v 6 ma' qa in hats namju'kii, qa nite' ƚeke' qu' netpilik'i qu' nit'ijets qu' naf'aliƚi'ij, qe hats ƚekhewelƚe in hik ƚunye'j qu' nenji'pha'm iye pe' cruz ha' ƚa's pa' Dios ma' qa natlakaxtiiju' iye hakha'an.\x * \xo 6:6 \xt He 10:29; 2P 2:21; 1Jn 5:16\x* \v 7 Qe na'aj sehe' in les yiwq'axin piƚeyits qa ƚe'sitsji' iye ne'ej ƚeqei, qa pekhewe' wenq'eni' qa yi'wejuƚenij, pa' sehe' qa yejeƚets pa' Intata.\x * \xo 6:7 \xt Gn 3:17-18; Sal 65:10; Is 5:6\x* \v 8 Qa in ta'ƚƚi'i' ne'ej tii qa ne'ej extuweƚkukui, qa ham weju'ƚij, ma' qa hats k'esiyu'ets qu' na'nipji' pa' ƚawak pa' Dios. Qa' hamitse' qu' netene'ƚju'. \s1 Pa' qi in jiwetjumti'ik'ui qu' nafits. \p \v 9 Qa ekheweli'ƚ yejefets, yemjeetax ekewe' hi'ttaxi'ƚij ewets, qa tsikfe'lƚi'iƚets in nite' nasini'ƚ ji'teje'm ekewe'en, qe ekheweli'ƚ les yijat'ij in ƚ'ijayiƚijfik'i in ƚijayani'ƚ pa' Intata. \v 10 Qe pa' Intata in qi in yatsathen, qa nite' ƚeke' qu' nantapi'ii pekhewe' ƚaqsiiƚijkii qa nite' ƚeke' iye qu' nantapi'ii in ƚ'inq'ethiniƚij pa' ƚeqsu'unka'x qa ƚi'feni'ƚ pekhewep. Hik kakha' mexe ƚaqsiiƚijkii hane'ej.\x * \xo 6:10 \xt Pr 19:17; Mt 10:42; 25:40; 2Co 8:4; 1Ts 1:3; 2Ti 1:18\x* \v 11 Qa hisu'unƚetaxi'ƚ qu' week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' naamƚi'ijii pa' ƚ'aka'the' qu' inq'ethini'ƚij in nite' atha'la'li'ƚju', hats'inha qu' afitstaxi'ƚ hatse', ma' qa nafits pa' qi in ƚetjumti'iƚik'ui. \v 12 Hats'inha qu' nite' a'walxalitsi'iƚ, qa' ojonketiƚik'i yijat'ij pekhewe' testi'yij hatse' pakha' hats yiwjutsiqen pa' Intata qe ta'ƚets pa' nite' ƚeqekuyejeyij qa in nite' itaqsunijup iye.\x * \xo 6:12 \xt He 10:36; 13:7\x* \s1 Pa' yiwjutsiqen pa' Intata yijaa'ija. \p \v 13 Pa' Intata in nifeli'm pa' yiwjutsiqeni'm pa' Abraham, qa in ham pakha' qu' netweyik'uipha'm pa' Intata qu' les qiye'ji' qu' netetfeliji'm pa' yiwjutsiqeni'm pa' Abraham, qa ƚakha'ƚe in tetfelƚi'ij ƚete'm,\x * \xo 6:13 \xt Gn 21:5; 22:16-17; Lc 1:73\x* \v 14 qa yit'ij: \qt —Yijaa'ija qu' k'efen qa' yijaa'ija iye qu' k'eƚisij pe'qu' olootse' qu' nata'ƚ ewets hatse'.—\qt*\rq (Gn 22:17)\rq* \v 15 Pa' Abraham qa notki'ets nite' itaqsunijup, qa pa' Intata qa yaqsiimijkii pa' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj. \v 16 Qe ene' jukhew in na'l na'aj yisu'un qu' neniwjutsiqenij qa tetfeliji'm na'aj te'weyik'uipha'm in qiji', qa in yaqsiijkii aka'an qa hats nite' ƚeke' qu' nenwu'mpha'm. Ma' qa hats ƚ'aka'the'ƚe pa' wi'tlijei.\x * \xo 6:16 \xt Ex 22:11; He 11:9\x* \v 17 Qa hik ƚunye'j pa' Intata, in yisu'un qu' nethiinijha pekhewe' tisij hatse' pa' hats yiwjutsiqen in nite' yink'aihitik'ui pa' hats yit'ij, qa in yiwjutsiqen pa'aj qa tetfeelijha, \v 18 hats'inha pa' yiwjutsiqen qa in tetfeelijha iye, qa' hik enewe'ye' qu' nata'ƚets qu' jet'unitse'jiik'i inekhewel pekhewe' wo'oikii pakha' qu' naqsi'jju', qa jinikfe'letsha iye in yijaa'ija pakha' hats yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata, qa enewe' wetsjuk pa' yiwjutsiqen qa in tetfeelijha iye qa nite' ƚeke' qu' naqanƚekii pa' Intata.\x * \xo 6:18 \xt Tit 1:2; He 12:1\x* \v 19 Qa in jinikfe'lets in yijaa'ija pa' yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata, qa hane'en qa hik ƚunye'j qu' ƚeqe tseyeme' pe' intawjets in ƚunye'jek ne'ej tokoyei ƚeqe tseyem. Qa pekhe'ƚe inqe tseyem qa i'nifi pe' te'weiteje'm pe' witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo) na' wa'sji' qa pa' ƚe'niyak qa t'atsji'ƚfik'i pa' ƚejilafi' ƚeqeji' pe' te'weiteje'm, ma' qa jet'unitsji'ha qa jiyijanit'etsija iye.\x * \xo 6:19 \xt Lv 16:2,15; He 9:7\x* \v 20 Qa pekhe' te'weiteje'm pe' witlijtsitjii, hik pekhe' ha' Jesús wathayin ine'mifi qa yaqsi'j ine'mijkii qu' ƚeke'ye' qu' ji'nuyetsji', qe ƚakha' hats qiji' pa'i qa nite' yili'ij in qiji' pa'i in ƚunyejju'ek pa' ƚeqniyak pa' Melquisedec.\x * \xo 6:20 \xt He 4:14; 5:6,10; 7:17; 8:1; 9:24\x* \c 7 \s1 Pa' Melquisedec. \p \v 1 Pa' Melquisedec wittata pa'aj pa' witset Salem qa ƚaqa pa'i iye pakha' qiji' in Dios. Pa' Abraham in tepil pa'aj in hats naxij in watlani'ƚ pe' wittatal, pa' Melquisedec qa mexe ikfik'i qu' newetweni'ƚ pa' Abraham qa iyinipji'.\x * \xo 7:1 \xt Gn 14:18-20; Mt 4:3; Mr 5:7; He 7:6\x* \v 2 Qa pa' Abraham qa tisij pa' Melquisedec pa' ewi'ƚ pe' week inyaqsii (10) yametsji' yeqethen wetju'ƚkii hik ƚunye'j tup'umje'mkii pe' wekwek qa pe' inqa'metets naxij pa'aj in watlani'ƚ pe' wittatal. Qa kakha' witii Melquisedec yojo in ikji' “wittata pa' yatsathen”, qa ikji' iye “ƚatata'aj pa' witset Salem”, qa aka' Salem qa ikji' “ƚatata pa' wit'ikesimeya'x.” \v 3 Pa' Melquisedec ham ƚatataye', ham ƚeneneye', ham pe'qu' nata'ƚets pa'aj, nite' yinikfe'l in i'nk'a neketsfik'i pa'aj ene' neƚuts qa pa' yami' pa' ƚiƚa'x, qa aka'an in ƚunye'j qa hik ƚunye'j ha' ƚa's pa' Dios, ma' qa amanij qa nite' yili'ij in pa'i. \v 4 Jeƚ qeku'ni'ƚek pa' na'li'm ƚewqiye'jji' pa' Melquisedec, in ƚakhaa'ija pa' inaqwa'ma'xik'i Abraham tisij pa' ewi'ƚ pe' ƚe'sits pe' diezmo,\f + \fr 7:4 \ft Diezmo ikji', in na'li'm pe'qu' diezse' pakha' qu' ƚunye'je'ƚe, qa ewi'ƚ na'aj tisij pa' Intata.\f* week inyaqsii (10) yametsji' in yeqethenju'kii tup'umje'mkii pe' wekwek qa pe' inqa'metets, naxij pa'aj in watlani'ƚ pe' wittatal.\x * \xo 7:4 \xt Gn 14:20; Hch 2:29; 7:8-9\x* \v 5 Jitejeƚqekunek pa' yit'ij pa' ley yika' pa'aj pa' Moises'ik'i, in uja'xƚe pekhewe' pa'il ta'ƚets pa' Levi'ik'i in ƚeke' qu' netesti'yijkii pe' ƚeqe diezmo pa' witset, qa enewe'en qa ƚejefetsƚetax iye in ta'ƚets iye pa' Abraham'ik'i.\x * \xo 7:5 \xt Nm 18:21,26; 2Cr 31:4-5\x* \v 6 Qa pa' Melquisedec qa nite' ta'ƚets pa' Leví, pa' Abraham qa tisij pe' ƚeqe diezmo. Pa' Melquisedec qa iyinipji' pa' Abraham hikpa' na'li'm pa' yiwjutsiqen pa' Intata.\x * \xo 7:6 \xt Gn 14:19; Ro 4:13\x* \v 7 Qa hats jinikfe'lets na'aj les in qiji' hik na'aj iyinipji' na'aj nite' les qu' qiye'ji'. \v 8 Qa enewe'ƚe pa'il testiiji'jij pekhewe' ƚeqe diezmoji'ij ha'ne witset, enewe'en jukhewƚe, enewe'en wa'm iye. Qa pakha'ƚe Melquisedec qa tefelhitii in nite' wa'm.\x * \xo 7:8 \xt He 5:6; 6:20\x* \v 9 Pe' pa'il ta'ƚets pa' Leví enewe'en testi'yij ne'ej ƚeqe diezmoji'ij ha'ne witset, qa ƚeke'ƚe qu' jintit'ijets pe' ƚeqe diezmo'ek enewe'en in hik ƚunye'j qu' netisij iye pa'aj pa' Melquisedec qe ta'ƚets pa' Abraham'ik'i. \v 10 Qe pa' Leví in mexe hamtax pa'aj qa hatsƚe i'nji'teje'm pakha' ta'ƚets Abraham in we'tweni'ƚ pa'aj pa' Melquisedec. \s1 Jesús nite' yili'ij in qiji' pa'i. \p \v 11 Ma' hayits, qe qu' nata'ƚets pe' pa'il qu' natsathen ene' jukhew, ehe, qe hik enewe'tax qu' netenifeni'ƚ ka' ley, ma' qekha nite' nanametax pakhape' iye pa'iye', pakha'an qa hatsƚe nite' pekhewe' pa'il ta'ƚets pa' ƚeqniyak pa' Aaron'ik'i, hikpe' Levitas, qe pakha' yijat'ij hik ƚunye'j pa' Melquisedec.\x * \xo 7:11 \xt Ga 2:21; He 7:17-19; 8:7; 10:1\x* \v 12 Qe qu' nenink'aihitipji' pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij pe'qu' pa'ile', ye'ehe, qa' nenink'aihitjiipji' ek pa'qu' ƚeqe leye'. \v 13 Qe ha' Jesucristo hikha' t'ejuyets ekewe' tefelhitii wekwek, ta'ƚets pekhewep iye ƚawa'mhitsik'i, hik pekhewe' ham pakha' qu' pa'iye'. \v 14 Qa hats week jinikfe'lets ha' Yatsat'ax'inij in ta'ƚets pekhewe' ƚawa'mhitsik'i ta'ƚets pa' Juda'ik'i, qa pakha'ƚe Moises'ik'i qa nite' yit'ijets pa'aj pa'qu' pa'iye' qu' nata'ƚets pa' Juda'ik'i.\x * \xo 7:14 \xt Is 11:1; Mi 5:2; Mt 1:3; Lc 3:33; Ap 5:5\x* \v 15 Qa aka'an in ƚunye'j, ma' qa hats yeqet'aaxik'iha hakha' ink'ayik pa'i in hik ƚunye'j pa' Melquisedec. \v 16 Hikha' in pa'i'ij nite' ta'ƚets pakha' ley in t'ejuyets ene' jukhewƚe, qe ta'ƚets yijat'ij pa' ƚet'unha'xijup in nite' wa'm. \v 17 Qe ka' t'ejuyets hakha'an we'nika'ajji' pa'aj yit'ij: \qt —Akha' nite' yili'ij qu' a'pa'iyi'ij, in ƚunyejju'ek pa' ƚeqniyak pa' Melquisedec.—\qt*\rq (Sal 110:4)\rq*\x * \xo 7:17 \xt He 5:6; 6:20; 7:21\x* \v 18 Qa hik ta'ƚijupi' kakha' hayiits ley in hats nite' weju'ƚij, qe hats nite' t'un qa hats ham iye weju'ƚi'ij,\x * \xo 7:18 \xt Ro 8:3; Ga 4:9\x* \v 19 (qe ka' ley ham ƚeke'ye' qu' jinatsathenkettax), qa ha'neƚi'ij pa' yayaxipji' qa jiyeƚisij pa' les in ƚe'wisju' in jiwetjumti'ets, qa aka'an qa ta'ƚets in les je'metitsi'm pa' Intata.\x * \xo 7:19 \xt Hch 13:39; Ro 3:20; He 4:16; 6:18; 9:9\x* \v 20 Qe pa' Intata tetfeelijha pa'aj in yiwjutsiqen ha' Jesús qu' pa'iyi'ij. Qa pekhewepƚe qa nite' tetfelij qu' niwjutsiqen, \v 21 qa hakha'ƚe'en qa weniwjutsiqeni'm qu' pa'iyi'ij qa yit'ij pa' yiwjutsiqeni'm: \qt —Ha'ne Yatsat'ax'inij hats yiwjutsiqen, qa nite' ƚeke' qu' nink'aihitik'ui. Akha' nite' yili'ij qu' a'pa'iyi'ij.—\qt*\rq (Sal 110:4)\rq*\x * \xo 7:21 \xt 1S 15:29\x* \v 22 Qa aka'an in ƚunye'j, ma' qa ha' Jesús qa hikha' jutsiqaxij pakha' ink'ayik wenit'ij qu' jintaqsiijkii in les ƚe'wis.\x * \xo 7:22 \xt He 8:6-10; 9:15; 12:24; 13:20\x* \v 23 Pekhewe' pa'ilipji' pa' yojo in wenit'ij qu' jintaqsiijkii olotstaxija, qa pakha'ƚe witwamhi' qa hikpa' yaq'ayinji'jij qu' mexe nakij in pa'il, \v 24 qa hakha'ƚe Jesús qa nite' yili'ij pa' ƚiƚa'x, qa hik ta'ƚijupi' qu' nite' ƚ'anuuyi'i qu' nili'ij in pa'i'ij. \v 25 Qa hik ta'ƚijupi' in ƚeke' qu' niƚin qa pakhaayi'ij qu' niƚin pekhewe' qu' nenekets pa' Intata in ta'ƚets hakha'an, qe hakha'an nite' yili'ij pa' ƚiƚa'x qe qa' niyetjiipji' pekhewe'en.\x * \xo 7:25 \xt Ro 8:34; He 9:24\x* \v 26 Qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in hikha' qiji' pa'i yasinik'iha pa' jitesu'untax pa'i qu' nana'l ine'm, qe ƚakha' yatsathen, ham pa'qu' ƚewuƚ'axe', qa ham yami'ij pa'qu' uƚ'axe' pa' ƚaqjamtikineye'jkii, toxi'mets pekhewe' uƚ'ax yaqsiijkii, qa we'neni' pakha' les toxpha'mha ene' wasits.\x * \xo 7:26 \xt 2Co 5:21; He 4:15\x* \v 27 Hikpa' nite' hamik'ui qu' hik ƚunye'je' pekhewe' pa'il in yilanji'ij ne'ej inqa'metets week neƚuts qu' netisji'jij pa' Intata qa yojohonji'ij in t'ejuyets pe' ƚewuƚ'etsƚe qa ink'aƚeji'ij pe' ƚewuƚ'ets pa' witset. Qa hakha'ƚe Jesús qa ewi'ƚƚi'ij in yaqsiijkii in wetƚisij pa' Intata qa pakhaayi'ij qu' ƚunye'je'.\x * \xo 7:27 \xt Ef 5:2; He 5:1,3; 9:12,28\x* \v 28 Pa' ƚeqe ley pa' Moises'ik'i yeni' qu' qitse'ji' qu' pa'ili'ij pe' jukhewƚe nite' t'units. Qa kakha'ƚe yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata qa tetfeelijha iye, kakha'an i'nk'aƚe na'l ƚ'anu'upji' kakha' ley, qa yeni' qu' qiye'ji' qu' pa'iyi'ij hakha' ƚa's, qa hikha' qa yaqsiijkii in nite' yili'ij qu' natsathen.\x * \xo 7:28 \xt Fil 3:12; He 1:2; 2:10; 5:2,9; 10:14; 11:40\x* \c 8 \s1 Jesús qiji' inqa pa'i na' wa'sji'. \p \v 1 Ma' hayits, aka' jitajamti'etsha aka'an: ha' na'l ine'm qiji' inqa pa'i, hikha' hats i'niju' pa' yiya'yik'i pa' ƚots'oji'la'x pa' Intata na' wa'sji'pha'm,\x * \xo 8:1 \xt Col 3:1; He 2:17\x* \v 2 qa yithayiki pa' ƚe'wisija wititset pe' yijaa'ija witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo) yaqsiijkii pa' Yatsat'ax'inij qa nite' enewe' jukhew qu' naqsiijkii.\x * \xo 8:2 \xt Ex 33:7; He 9:11,24\x* \v 3 Qe week na'aj qiji' pa'i in t'enheti'yi' qe qa' nana'l pe'qu' netisij pa' Intata pe'qu' ofrendaye' qa qu' nilanifi iye pe'qu' inqa'metetse' qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, qa hik ta'ƚijupi' ha' Jesús in qiji' in pa'i qa' nana'l jeek pa'qu' netisij pa' Intata.\x * \xo 8:3 \xt Ef 5:2; He 5:1; 9:14\x* \v 4 Qe qek amani'ipji' ha'ne sehe', tees qek pa'iye'taxij, qe hane'e'in na'l ne' pa'il tistaxij ne'ej ofrenda pa' Intata qe hik aka' yit'ij ka' ƚeqe ley pa' Moises'ik'i, \v 5 hik enewe' pa'il yithayiki hekhewe' wekwek tejeƚitiiƚi'ijupi' qa hik ƚunyejei qu' ƚesi'nq'alitse'ƚe pekhewe' wa'sji'pha'm, qa in jinikfe'lets in tejeƚitiiƚi'ijupi', qe pa' Moisés in i'nk'aa yaqsiijkii pe' witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), pa' Intata qa yit'ijets: \qt —Jeƚik'uiha qa' aqsiijkii week kekhewe' wekwek in ƚunyejeyek kakha' hats ƚunyejei kekhewe' ƚ'ethinhetiyij ene' utekji'pha'm.—\qt*\rq (Ex 25:40)\rq*\x * \xo 8:5 \xt Col 2:17; He 9:23; 10:1; 11:7; 12:25\x* \s1 Pa' Cristo jiyamitets pakha' les in ƚe'wis pe' yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata. \p \v 6 Qa hakha'ƚe inqa pa'i Jesucristo, hikha' testi'yij pakha' les in ƚe'wis wiikfik'i ƚ'ithayijkit, qa hikha' ta'ƚets in jiyamets pakha' les in ƚe'wis wiikfik'i pekhewe' yiwjutsiqen pa'aj pa' Intata.\x * \xo 8:6 \xt Job 33:23; Is 29:1; Ga 3:19-20; 1Ti 2:5; He 7:22; 9:15; 12:24; 13:20; Lc 22:20; 2Co 3:6,8\x* \v 7 Qe ka' yojo in wenit'ij qek ƚe'wise'ju', qekha nite' jinowoyetaxiikii pa'qu' ink'ayik'e qu' nenit'ij. \v 8 Qe pa' Intata in yi'wen pe' jukhew in nite' ƚeke' qu' netk'enets, qa yit'ij: \qt —Ha'ne Yatsat'ax'inij yit'ij: “Yamets hatse' pe'qu' neƚutseji' qu' haqsiijkii pa'qu' ink'ayik'e qu' nenit'ij qu' net'ejuyets ne' Israel ƚeiƚets qa ne' Judá ƚeiƚets.\qt* \v 9 \qt Nite' hik ƚunye'j kakha' wenit'ij haqsiimijkii kekhewe' ƚ'alheyik'i, ka' neƚuji' in he'yeku'mi' ƚokoi qe qa hekaxik'uifik'i ha' sehe' Egipto. Qa in nite'ƚe yaqsiijkii kakha' hi'ttaxij qu' naqsiijkii, ma' qa yakha' qa' he'nitonjiimetsek, yit'ij ha'ne Yatsat'ax'inij.\qt* \v 10 \qt Qa aka' ink'ayik wenit'ij qu' haqsiimijkii hatse' nekhewe' Israel ƚeiƚets qu' nanaxtaxijik'i pe' ƚeqe neƚuts kakha' yojo in we'nika'ajji' wenit'ij, qa' henji'teje'm pe' ƚaqjamtikineyejeikii qa hika'ajji' iye pe' ƚatawjets. Yakha' qu' ƚeqe Diose'yij qa enewe'en qa' yitset'i'ij.\qt*\x * \xo 8:10 \xt Zac 8:8; 2Co 3:3; He 10:16\x* \v 11 \qt Qa' hame' pa'qu' nijatshentaxij pe'qu' ƚetsetifetse', i'nƚi'i pa'qu' ƚejefeeyi'ija, qu' nittaxijets: ‘les ƚe'wis qu' enikfe'lets pa' Yatsat'ax'inij,’ qe week qu' hats nenikfe'l yiwets hatse', pekhewe' mente' qits qa' namijii pekhewe' ƚawa'mhits.”\qt*\rq (Jer 31:31-34)\rq*\x * \xo 8:11 \xt Is 54:13; Jn 6:45; 1Jn 2:27\x* \v 12 \qt “Yakha' qu' nesq'eletij qa' hiwu'm pe' ƚewuƚ'ets, qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' hijamti'ik'i pe'qu' ƚewuƚ'etse'.”—\qt*\rq (Is 43:25)\rq*\x * \xo 8:12 \xt Jer 31:31-34; Ro 11:27; He 10:17\x* \v 13 Pa' Intata in nifel qu' naqsiijkii pa' ink'ayik wenit'ij qu' jintaqsiijkii, qe hats nite' weju'ƚij qa ƚawa'ma'x iye kakha' hayiits wenit'ij qu' jintaqsiijkii. Qa na'aj hats ƚawa'ma'x qa hats nite' weju'ƚij, qa hats sujƚe qu' hame'.\x * \xo 8:13 \xt 2Co 5:17\x* \c 9 \s1 Nifel pe' yojo in witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits. \p \v 1 Kakha' yojo in wenit'ij qu' jintaqsiijkii, na'ltaxi'm kekhewe' tajayanhetiyij in t'ejuyets qu' ji'niyinii pa' Intata qa in t'ejuyets pekhe' witlijtsitjii pa'aj ha'ne sehe' ipji' inqa'met ƚ'ajits. \v 2 Qe pa' yojo ƚatawe'j pe' witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), na'l pe' ewi'ƚ ƚii candelabro, we'nenji' pe' wetsjuk tatsai (7) ƚefetitjiyits hik ƚunyejei velas, qa pa' mesa i'nipji' pe' ƚe'sits pan (sagrados). Hane'en ƚii pa'aj ƚe'wis wititset.\x * \xo 9:2 \xt Ex 25:8-9,23-39; 26:1; Lv 24:5-8\x* \v 3 Qa pa' foƚetsji' iye ƚatawe'j pa' te'weiteje'm ƚejilafi' qa ƚii lees in ƚe'wisija wititset,\x * \xo 9:3 \xt Ex 26:31-33; 40:3\x* \v 4 qa hikpa' qa i'ni' ek pekhe' tik'eyi' pa' oro, yejutshenets in ne'ƚju' na'aj ewjisii ƚopok na'aj najkak ƚits'i (incienso) qa pe' ti'najki' tik'eyi' iye pa' oro ƚii ƚejiiki' pe' we'nika'ajji' pa'aj wenit'ij qu' jintaqsiijkii (leyes/pacto), qa i'nji' iye pe' kamusi yaqamax pa' oro i'nji' pe' tenekui pa'aj maná, qa pa' ƚawaikajit pa' Aaron'ik'i, hik pakha' ta'ƚji' pa'aj pe' ƚesejets, qa pe' k'ewen utel we'nika'aji' pa'aj kekhewe' wenit'ij qu' jintaqsiijkii.\x * \xo 9:4 \xt Ex 16:33; 25:10,16; 30:1-5; Nm 17:10; Dt 10:2\x* \v 5 Qa i'nipji' pekhe'en pekhewe' wetsjuk witeqsi'nq'alits ƚesi'nq'alits pekhewe' ƚe'sits (gloriosos) pakha' ƚunyejei ƚeqjeƚinenhei pa' Intata ƚiyits querubines, qa pe' ƚefets qa yit'onijipji' pa' ƚit'o pe' ti'najki'. Qa ha'neƚi'ij enewe'en nite' ƚeke' qu' jintafaakateji' pa' ƚunyejei.\x * \xo 9:5 \xt Ex 25:18-19; Lv 16:2\x* \v 6 In hats hik aka' ƚunyejeiju' eke' wekwek, ma' qa pe' pa'il qa hats uijeetsjikii pakha' te'nweifik'i ƚatawe'j pe' witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), qe qa' naqsiijkii pa' yithayinenij pa' Intata.\x * \xo 9:6 \xt Nm 28:3\x* \v 7 Qa pakha'ƚe te'weiteje'm ƚatawe'j pe' witlitsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), qa ewi'ƚƚe in uyetsji' na'aj qiji' pa'i ewi'ƚƚi'ij week ininqapits, qa nite' ƚeke' qu'nte' neteyi'ijteje'm ne'ej inqa'met ƚ'athits, hats'inha qu' nijaninij pe' ƚewuƚ'etsƚe qa pe' ƚewuƚ'ets pa' witset nite' nikfe'lets in uƚ'ets in yaqsi'jijkii.\x * \xo 9:7 \xt Ex 30:10; Lv 16:15,34; He 5:3\x* \v 8 Pa' Espíritu Santo qa jiyikfelitetsha, in mexe na'l pa'aj pa' te'nweifik'i ƚatawe'j pe' witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo), qa ikji' in mexente' te'wenhetii pa' wit'ikheyi'j yamii pa' ƚe'wisija wititset.\x * \xo 9:8 \xt Jn 14:6; He 10:19-20\x* \v 9 Week ekewe'en t'ejuiƚe'ets in wetjeyumtshenijupi' ha'ne hane'ej ƚahats'ij, qe nite' ƚeke' qu' naqsi'jtaxju' pa' yoksi'wen pekhewe' mexe yijayanij aka'an in tisji'ijtaxij pe'ye' pa' Intata qa in yilantaxifi iye ne'ej inqa'metetsik'i.\x * \xo 9:9 \xt He 5:1; 7:19\x* \v 10 Qe ekewe'en ewi'ƚƚe in nifel in t'ejuyets na'aj inaq, na'aj ji'ya'ji' qa qu' jinewetli'jijju' iye pa'qu' nam inij, qa ekewe'en in na'l qa yamijii in hats wenink'aihitik'i ke' wekwek.\x * \xo 9:10 \xt Lv 11:2-3; Col 2:16\x* \s1 Pe' ƚ'athiitsija hikpe' yijaninij pe' inwuƚ'ets. \p \v 11 Qa ha' Cristo qa hats nam, qa qiji' in pa'i ipji' ekewe' ƚe'sits wekwek mexe hamitsik'ui pa'aj, pekhe' pa'i ipji' witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo) hik pekhe' pe' les qi in ƚe'wiisija na' wa'sji'pha'm, qa nite' ene' jukhew qu' naqsiijkii, ikji', nite' ta'ƚets ha'ne week in wanaqsiijkii pa'aj.\x * \xo 9:11 \xt He 2:17; 8:2; 10:1\x* \v 12 Qa in uyetsji' qa nite' pe'qu' ƚ'athitse' na'aj kots'eteika', qa nite' iye pe'qu' ƚ'athitse' na'aj wakka (toro) qu' nuyijetsji', qe pe' ƚ'athiitsija yijat'ij in hikpe' uyijetsji', qa hats ewi'ƚƚi'ij nite' ƚeke' qu' niyeket iye in hats yijanin pe' inwuƚ'ets.\x * \xo 9:12 \xt Dn 9:24; He 7:27; 10:4\x* \v 13 Qe ne'ej ƚ'athits ne'ej kots'eteikalik'i, ne'ej wakkalik'i (toros) qa na'aj ƚ'olo ne'ej wakka'ak'i, wetfulutipji' ne'ej mexe hik ƚunyejei qu' netjilii, ekewe'en ewi'ƚƚe in nili'jju' ha'ne i'nese'n.\x * \xo 9:13 \xt Lv 16:14-15; Nm 19:2,9,17-18\x* \v 14 Qa pekhewe'ƚe ƚ'athits ha' Cristo qa' les qu' qiye' pa'qu' naqsiijkii, hikha' in ta'ƚets pa' nite' yili'ij Espíritu qa wetƚisƚi'ij pa'aj ham pa'qu' uƚ'axe'ji' in wetƚisij pa' Intata, pe' ƚ'athits qa jiyilijijju' yijat'ij pekhewe' weekij pa' intawe'j in jitaqsi'jtaxijkii hikpe' jiyeka'xƚetaxii pa' witwamhi', qe qa' ji'nt'ithayiyi'm pa' nite' wa'm Dios.\x * \xo 9:14 \xt 1P 3:18; 1Jn 1:7; Tit 2:14; He 6:1; 10:2,22\x* \v 15 Qa hik ta'ƚijupi', in ƚakha' ewi'ƚƚe in ta'ƚets in jiyamets kakha' ink'ayik wenit'ij, hats'inha in wa'm qe qa' niwuumija pe' ƚewuƚ'etstax pa'aj pekhewe' yaqsi'jijkiiha kakha' yojo in wenit'ij qu' jintaqsiijkii, ma' qa ƚekhewel in teniya'yiiji' qa' ƚeke'ye' qu' netesti'yij pa'qu' natsat'etsijek hatse' nite' yili'ij pakha' hats yiwjutsiqen ine'm pa'aj pa' Intata.\x * \xo 9:15 \xt 1Ti 2:5; Jer 31:31-34; 1Co 11:25; 2Co 3:6; He 4:1; 7:22; 8:6,8; 12:24; 13:20; Gn 12:7; Ro 3:25; 5:6; 8:28; Ga 3:19\x* \v 16 Qe na'aj t'ejuyets witfaakanek qu' nawatk'esaxijju' pe'qu' natsat'etsij (testamento), qu' les ƚe'wise' qu' net'un qa' les ƚe'wis qu' nawa'm pakha' yaqsiijkii. \v 17 Qe na'aj t'ejuyets witfaakanek qu' nawatk'esaxijju' pe'qu' natsat'etsij ewi'ƚƚe in weju'ƚij in hats wa'm na'aj yaqsiijkii, qa nite' ƚeke' qu' net'un in mexe iƚa'x na'aj yaqsiijkii. \v 18 Qa hik ta'ƚijupi' iye, kakha' yojo in wenit'ij qu' jintaqsiijkii, in i'nk'aa'ija pa'aj qhofij qa nite' hamijup iye pe'qu' wit'athitse'. \v 19 Qe pa' Moisés in hats yili'ij in week yiyinenimik'i pa' witset pe' wenit'ij ta'ƚets pa' ley, ma' qa t'eku'mi' pe' ƚ'athits pe' wakkalik'i qa pe' kots'eteikalik'i, yetsjiƚkinij pa' iweli', qa t'eku'mi' iye pe' lana qa yetsjiƚkinij pe' q'ilimmik'i ƚesejets ƚiyits hisopo, qa yilke'ej ji'ju' qa yit'ij tshxiƚ tshxiƚ in yetsileƚipji' pa' witfaakanek qa i'nk'aƚe pe' week pa' witset.\x * \xo 9:19 \xt Ex 24:6-8; Lv 17:11\x* \v 20 Qa yit'ij: \qt —Enewe'en wit'athits t'ejuyets qu' t'une' pa' yiwjutsiqen pa' Dios qu' haqsiiƚijkii.—\qt*\rq (Ex 24:8)\rq*\x * \xo 9:20 \xt Mt 26:28\x* \v 21 Qa hik ƚeqfenye'jij iye in yitshxiƚ tshxiƚinhetikii pe' witlijtsitjii inqa'met ƚ'ajits (tabernáculo) qa week iye pekhewe' wekwek pe' witlijtsitjiyifi.\x * \xo 9:21 \xt Ex 29:12; Lv 8:15\x* \v 22 Qe ka' ley yit'ijets in yaqaamij qu' weeke' qu' netetlijijju' pe'qu' wit'athitse', qa in ham pa'qu' nawa'mifi qu' net'ilitfik'i pe'qu' ƚ'athitse', qa nite' jeek ƚeke' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.\x * \xo 9:22 \xt Lv 17:11\x* \v 23 Qa hik ta'ƚijupi' in les ƚe'wis qu' inqa'metetse'ƚe pe'qu' natlanhetiyifi qu' net'ejuyets hekhewe' tejeƚitiiƚi'ijupi' pe' wa'sji', qa pekhewe'ƚe yijaalija wekwek na' wa'sji' qa les ƚe'wis pa'qu' natlanhetiyifi qu' les ƚe'wise' qu' nite' hik ƚunyejeye' pe' inqa'metetsƚe.\x * \xo 9:23 \xt He 8:5\x* \v 24 Ha' Cristo nite' uyetsji' pakha' te'weiteje'm pe' witlitsitjii ƚii wititset lees in ƚe'wiisija (lugar santísimo) ƚaqsijikƚi'ijkii ene' jukhew, hikpa' tejeƚitiiƚi'ijupi' pa' yijaa'ija, qe uyetsji' yijat'ij pakha' i'ni' na' wa'sji', pakha' iini'ha pa' Intata qe qa' niyetji'ij'inipji'.\x * \xo 9:24 \xt Ro 8:34; He 7:25; 8:2\x* \v 25 Qa nite'ƚe qu' olotsi'ij qu' newetƚisji'jij, qu' hik ƚunye'je' na'aj qiji' pa'i in week ininqapits uyetsji' pakha' ƚii wititset lees in ƚe'wiisija qa teijiijteje'm ne'ej wit'athits nite' yatsat'etstaxij.\x * \xo 9:25 \xt He 9:7; 10:19\x* \v 26 Qe qu' hik aka' ƚunye'je' ha' Cristo, qekha les ƚe'wistax qek olotsi'ij qek nawa'm, qu' nata'ƚijii in i'nk'aa pa'aj ha'ne sehe'. Qa ewi'ƚƚi'ij in yaqsiijkii aka'an enewe' teke'lenju' ƚahatsiyij, ma' qa we'nethinkii qe qa' niwu'm pe' inwuƚ'ets qu' newetƚisƚi'ij ƚawamhi'ye'.\x * \xo 9:26 \xt Mt 24:3; 28:20; 1Co 10:11; He 4:3; 7:27\x* \v 27 In ƚunye'jek ka' hats we'neni' qu' ƚunye'je'kii ene' jukhew qa efuts iye in ewi'ƚƚi'ij in wa'm qa pa' teke'lenju' qa wetjeyumtshen.\x * \xo 9:27 \xt Gn 3:19; 2Co 5:10\x* \v 28 Qa hik ƚunye'j ha' Cristo in ewi'ƚƚi'ij nite' yiyeket iye in wetƚisƚi'ij in wa'm qe qa' neka'x pe' ƚewuƚ'ets pe' olots, qa qu' netpiltaxju' iye qa hatsƚe nite' qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, qe qa' niƚin yijat'ij pekhewe' hats notki'ik'ui.\x * \xo 9:28 \xt Is 53:12; 1P 2:24; Mr 8:38; Mt 26:28; 1Ts 4:16; 1Co 1:7; Tit 2:13\x* \c 10 \s1 Pa' hayiits ley nite' weju'ƚij qu' niwu'm pe' inwuƚ'ets. \p \v 1 Qe kakha' ley ƚesinq'alƚe ƚeq'eneƚeya'x kekhewe' ƚe'sits wekwek mexe hamitsik'ui pa'aj hik kekhewe' pe' yijaalija. Qa hik ta'ƚijupi' kakha' ley in nite' ƚeke' qu' ni'sinhettax pekhewe' iktaxets pa' Intata qa ininqapits in iktaxijje'm qa kakha' hatsƚe ƚunye'j in yilanji'ijtaxifi pe' inqa'metets.\x * \xo 10:1 \xt Col 2:17; He 8:5; 9:11\x* \v 2 Qe qek yijaayi'ija qek nenli'jju' kakha' ley, qekha hats nihaminhettaxiikii in yitawje'metem pe' ƚewuƚ'ets, ma' qekha hats nilitaxij in yilan na'aj inqa'met. \v 3 Qa week ininqapits in yaqsiijkii in yilanji'ij pe' inqa'metets qe qa' net'ejuyets pe' ƚewuƚ'ets. \v 4 Qe nite' weju'ƚij pe'qu' ƚ'athitse' na'aj wakka qa na'aj kots'eteika' qu' niwu'm pe' inwuƚ'ets. \v 5 Qa hik ta'ƚijupi' in i'nk'aa uiji'teje'm ha'ne sehe' ha' Cristo qa yit'ijets pa' Intata: \qt —Nite' ƚisu'un pe' talanhetiiji'ijtax efi inqa'metets qa pe' testiiji'ijtax ej iye (ofrendas), qa hatsƚe ƚajilet ye'm pa' yese'n.\qt*\x * \xo 10:5 \xt Jer 36:2; He 1:6\x* \v 6 \qt Pe' talanhetii efi inqa'metetsik'i na'aj week tene'ƚju' qa na'aj nite' week qu' netene'ƚju' qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, enewe'en nite' ƚiwejuƚenij.\qt* \v 7 \qt Ma' qa hik ta'ƚijupi' in hit'ijets iye: “Ha'ne qe ha'ni'in qu' haqsiijkii pa' ƚisu'un akha', Dios,” in ƚ'anye'jek kakha' t'ejui yiwets we'nika'ajji' na' witfaakanek.—\qt*\rq (Sal 40:6-8)\rq* \v 8 Kakha' yojo iku'uj in yit'ij, ha' Cristo in yit'ij pa'aj: \qt —Nite' ƚisu'un pe' talanhetiiji'ijtax efi inqa'metets qa pe' testiiji'ijtax ej iye (ofrendas), qa pe' talanhetii efi inqa'metetsik'i na'aj week tene'ƚju' qa na'aj nite' week qu' netene'ƚju' qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, week ekewe'en nite' ne'sinheti'mkii.—\qt*\rq (Sal 40:6)\rq* Qa ekewe'en qa hik ekewe' ƚ'anye'jtax kakha' ley.\x * \xo 10:8 \xt Mr 12:33; He 10:5-6\x* \v 9 Ma' qa yit'ij iye: \qt —Ha'ne qe ha'ni'in qu' haqsiijkii pa' ƚisu'un.—\qt*\rq (Sal 40:7)\rq* Qa ikji' qu' hats nenit'ijji' pakha' yojo ƚenifenye'jtax qu' netwu'mhitii ink'ui pe' inwuƚ'ets, ma' qa' nuihinteje'm pa' ink'ayik. \v 10 Qa in ta'ƚets pa' yisu'un pa' Intata ma' qa hats jitetli'jju' qe ta'ƚets pa' ƚ'ese'n ha' Cristo in wetƚisƚi'ij qa hats ewi'ƚƚi'ij nite' ƚ'anuuyi'i qu' niyeket iye.\x * \xo 10:10 \xt Jn 17:19; He 7:27; 9:12\x* \v 11 Week na'aj pa'i neƚuts ikijje'm in nite' i'nju', yithayiki qa kakha' hatsƚe ƚunye'j in yilanjiifi ne'ej inqa'metets qa in yaqsiijkii qa olotsij, yemjeetax ekewe'en nite' ƚeke'tax qu' niwu'm ink'ui pe' inwuƚ'ets.\x * \xo 10:11 \xt Nm 28:3; He 5:1\x* \v 12 Qa pakha'ƚe Jesucristo wetƚisƚi'ij pa' Intata qu' nawa'mifi pe' inwuƚ'ets qa hats ewi'ƚƚe qa' hame' iye pakhape', ma' qa hats \qt i'niju' pa' yiya'yik'i pa' Intata.\qt*\rq (Sal 110:1)\rq*\x * \xo 10:12 \xt Ro 8:34; Ef 1:20; Col 3:1; He 1:3; 8:1; 12:2; 1P 3:22\x* \v 13 Qa hik pakha'a' qa notki'ets qu' hats namets in yit'ij: \qt —Ipƚu'ui qu' week not'otsipji'kii qu' nanaxij pe' ƚ'ejuihifets.—\qt*\rq (Sal 110:1)\rq*\x * \xo 10:13 \xt Lc 20:43; 1Co 15:25; He 1:13\x* \v 14 Qe in wetƚisƚi'ij in wa'm infi qa hats ewi'ƚƚi'ij iye, ma' qa ta'ƚets in hats nilii'jju'ha qa' pakhaaye'ƚi'ij qu' ƚe'sitse' pekhewe' hats t'eku'miiji'. \v 15 Pa' Espíritu Santo nifel ine'm iye aka'an in yit'ij: \v 16 \qt —Pa' Yatsat'ax'inij yit'ij: “Aka'an kakha' hiwjutsiqen qu' haqsiimijkii hatse' nekhewe'en qu' hats ƚ'aka'the' ye'ƚe ha'ne hane'ej ƚahats'ij. Qa' henji'teje'm pe' ƚatawjets ekewe' qu' hit'ij qu' naqsiijkii qa hika'ajji' iye pe' ƚaqjamtikineyejeikii.”\qt*\x * \xo 10:16 \xt He 8:10,12\x* \v 17 Qa yit'ij iye: \qt “qa nite' ƚ'anuuyi'i iye qu' hijamti'ik'i pe'qu' ƚewuƚ'etse'.”—\qt*\rq (Jer 31:33-34)\rq* \v 18 Qa hik ta'ƚijupi', in hats tewu'mhitii ink'ui ekewe'en ma' qa hats nite' hamik'ui pa'qu' jintalantaxifi inqa'met pa' Intata qu' net'ejuyets pe' inwuƚ'ets. \s1 Pa' wit'ikheyi'j ink'ayik qa iƚa'x iye. \p \v 19 Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, in ta'ƚets pe' ƚ'athits ha' Jesús ma' qa hats ham peeyi'ijkii hats ji'kesimenƚi'ijkii qu' ji'nuyetsji' pakha' ƚii wititset lees in ƚe'wiisija\x * \xo 10:19 \xt Ef 2:18; He 9:25\x* \v 20 qe ta'ƚets pa' wit'ikheyi'j ink'ayik qa iƚa'x iye yiqhofinhetii hakha'an qe in hats qhofii pa' ƚejilafi' pe' witlijtsitjii ikji' in hats wetƚisƚi'ij pa' ƚ'ese'n qa wa'm infi,\x * \xo 10:20 \xt Jn 10:9; He 9:3,8\x* \v 21 qa na'l iye hakha' inqa pa'i les in qiji' pekhe' ƚetsi'ii pa' Intata.\x * \xo 10:21 \xt He 2:17; 4:14\x* \v 22 Qa hik ta'ƚijupi', jineketsha pa' Intata qa' yijaali'ija pe' intawjets qu' weeki'ijha qu' jinenekets, qa pa' nite' inqekuyejeyij qa' yijaale' ine'mha iye, qe hats jitetli'jijju' in jiyitawjemetentax pe' inwuƚ'ets qa ha'ne i'naj qa hats wempuli'jji' pa' ƚe'wisji' iweli'.\x * \xo 10:22 \xt Ez 36:25; He 9:14\x* \v 23 Jiwatjanithenij qu' nite' jinteliyi'ij in nite' jiteqeku'uk'i pa' inwetjumtikineyejeyik'ui, qe pa' Intata nite' yaqanƚekii yaqsiijkii hatse' pa' hats yiwjutsiqen.\x * \xo 10:23 \xt 1Co 1:9; He 3:6\x* \v 24 Jiweteni'fenij wetju'ƚ qu' jinowo'oikii pa'n ƚunye'j qu' les jinewe'tsu'un qa qu' jintaqsiijkii pa' ƚe'wis. \v 25 Hasu'uj qu' ewi'ƚi'ik'i qu'nte' jinanami'ii qa jinot'axji'ij wetju'ƚ, in ƚunyejeyek pe' uja'x in hats amaneyijkii, jinamii yijat'ij hats'inha qu' jinatkakƚinjiij wetju'ƚ, qe les ƚe'wis qu' jinatkakƚinij in hats jite'wen in hats met pa' neƚuji'.\x * \xo 10:25 \xt Hch 2:42; Ro 13:11; He 3:13\x* \s1 ¿Me pa' Cristo qu' ijayan, me i'nƚi'i pa' qi ƚawak pa' Intata? \p \v 26 Qe qu' nite' jinteliyi'ij in jitesu'unƚe in jitaqsiijkii pa' uƚ'ax in hats jinikfe'ltaxets pa' yijaa'ija, ma' qa hats ham pakhape' iye qu' nawa'mifi pe' inwuƚ'ets,\x * \xo 10:26 \xt Nm 15:30; Dt 17:12; He 6:4; 2P 2:20-21; 1Jn 5:16\x* \v 27 qa hats ewi'ƚƚe pa' jit'otki'ets pakha'an pa' uƚ'axija qa iftsaxji' iye qu' newetjeyumtshentax, qa pa' ƚ'elej iye \qt pa' fe't qa' netuj pe' ƚ'ejuihifets.\qt*\rq (Is 26:11)\rq*\x * \xo 10:27 \xt Sof 1:18; 2Ts 1:8\x* \v 28 Kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) na'aj nite' tek'enets qa t'otsipji'kii, ma' qa ham pa'qu' ne'nq'eletij in talanhetii in wetsjuk i'nƚi'i qu' wetshetk'ewi'ƚe' pe'qu' nenfelijkii.\x * \xo 10:28 \xt Dt 17:6; He 2:2\x* \v 29 ¿Qa pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚuk'eye' qu' les qiye' pa'qu' ƚantanithenkeye'je' pakha' qu'nte' netk'ene'ets qa t'otstaxipjikii iye ha' ƚa's pa' Dios, qa yuten pe' ƚ'athits hik pekhewe' yit'unhet pa' ink'ayik wenit'ij qa hik pekhewe' iye hats nili'jtaxju', qa uƚ'etsik'i ƚe'lijeyij pakha' Espíritu eqi'fenkena'x?\x * \xo 10:29 \xt Mt 12:31-32; Ef 4:30; He 6:6\x* \v 30 Jinikfe'lets pa' Intata in yit'ij: \qt —Yakha' qu' haiqa'tjai. Yakha' qu' hijanin.—\qt*\rq (Dt 32:35)\rq* Qa yit'ij iye: \qt —Pa' Yatsat'ax'inij qa' nitanithen na' ƚetsettax.—\qt*\rq (Dt 32:36)\rq*\x * \xo 10:30 \xt Sal 135:14; Ro 12:19\x* \v 31 Uƚ'axija qa iftsax qu' jinitanithen pa' nite' wa'm Dios.\x * \xo 10:31 \xt Mt 16:16; Lc 12:5\x* \v 32 Ijamti'iƚik'i kekhewep neƚutsik'i, ekheweli'ƚ in i'nk'a ƚ'estiyiƚij pa' na'lkii, qa qi in ƚ'ejuyiƚiju'ƚ pekhewe' a'tits enifenyejeyi'ƚkii, qa nite'ƚe yeqenijani'ƚ ej.\x * \xo 10:32 \xt Fil 1:29-30; He 6:4\x* \v 33 Qe i'nƚi'i qe ƚ'ethinhetiyi'ƚij ne'ej week in uƚ'etsik'i ne'ej wenit'iƚij ewetskii qa qe uƚ'ax iye na'aj enifenyejeyi'ƚ, qa i'nƚi'i qe ƚi'feni'ƚ ne'ej hik ƚenifenyejei iye pa' enifenyejeyi'ƚ,\x * \xo 10:33 \xt 1Co 4:9; Fil 4:14; 1Ts 2:14\x* \v 34 qa ƚe'nq'eletiƚij iye ne'ej t'opheƚitiiju', qa in ƚ'itkamhitiitaxi'ƚij ne'ej ƚantsat'etstaxiƚij qa e'ƚe'sitsƚi'iƚi'mkii, qe ƚenikfe'li'ƚets in hats na'li'ƚ e'm na' wa'sji' pekhewe' les in ƚe'sits qa les iye in t'units wiikfik'i ƚantsat'etsi'ƚij.\x * \xo 10:34 \xt Mt 5:12; 2Ti 1:16; 1P 1:4-5\x* \v 35 Qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeqeku'uƚ, qe hik aka' qu' nata'ƚets pa'qu' qi enisit'i'iƚ hatse'.\x * \xo 10:35 \xt He 2:2; 11:26\x* \v 36 Qe les ƚe'wis qu'nte' itaqsuni'iƚijup, hats'inha qu' aqsiiƚijkii pa' yisu'un pa' Intata, qa' esti'yi'ƚij pa' hats yiwjutsiqen pa'aj.\x * \xo 10:36 \xt Lc 21:19; He 12:1\x* \v 37 Qe hats nite' toxik'ui pa' ƚahats'ij, \qt pakha' nam hatse', aje'eƚ qu' nanam.\qt*\rq (Hab 2:3)\rq*\x * \xo 10:37 \xt Is 26:20; Lc 18:8; Ro 1:17; Ga 3:11; Ap 22:20\x* \v 38 Qa yi'tƚi'ij iye \qt pakha' qu' natsathen qu' iƚa'xe' ta'ƚets qu' nite' nesqekuye', qa qu' netetwek'ela'xƚeyik'ui, ma' qa nite' ƚeke' qu' ƚe'wise' ye'm.\qt*\rq (Hab 2:4)\rq* \v 39 Qa nite'ƚe inekhewel pekhewe' tetwek'ela'xets pa' ƚewuƚ'eye'jju', qe inekhewel yijat'ij pekhewe' hats yamets pa' witiƚijii qe nite' jiteqeku'. \c 11 \s1 Pa'n ƚunye'j in nite' jiteqeku'. \p \v 1 Ma' hayits, pa' nite' inqekuye'j in na'l ma' qa hats jutsiqax in jintesti'yij hatse' pekhewe' hats jit'otki'ik'ui, qa hats yam'inijju'ha iye in nite' jiteqeku'uk'i in yijaa'ija in na'l pekhewe' mexe nite' jite'wen.\x * \xo 11:1 \xt Ro 8:24; 2Co 4:18\x* \v 2 Hik pakha' iye pa' nite' witqekuye'j pe' inaqwa'mhitsik'i in na'li'm qa pa' Intata qa yi'sinhetij. \v 3 Pa' nite' inqekuye'j hikpa' ta'ƚets in jinikfe'lets pa' Intata in yi'tƚi'ij ma' qa na'l ha'ne week, qa hik ta'ƚijupi' enewe' hane'ej jite'wen in wanaqsiijkii pa'aj ta'ƚets pekhewe' wekwek nite' jite'wen.\x * \xo 11:3 \xt Gn 1:1; Jn 1:3; 2P 3:5\x* \v 4 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Abel in ta'ƚets, qa ƚe'wis pa' ƚeqisit'ij pa' Intata qe yilan pa' kots'etaxik'i qa nite' hik ƚunyejei pe' tistaxij pa' Caín, qa hik ta'ƚijupi' pa' Intata in yit'ijets yatsathen pa' Abel ma' qa t'eku'mijiju'ƚ pa' ƚeqisit'ij. Pa' Abel in hats wa'mtax, qa hikƚe ƚunye'j qu' mexe niyet qe ta'ƚets pa' nite' ƚeqekuye'j.\x * \xo 11:4 \xt Gn 4:4; 1Jn 3:12\x* \v 5 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Enoc in ta'ƚets, qa wetka'xetspha'm na' wa's in mexe nite' wa'mtax hats'inha qa' nite' nawa'me' ha'ne sehe' ipji', \qt qa ham yi'wene' pa'aj qe pa' Intata hats yeka'xpha'm.\qt*\rq (Gn 5:24)\rq* Qa yit'ij ke' we'nika'ajji', in mexe nite' wetkaxpha'm, pa' Intata yisu'unija pa' ƚunye'j pa' Enoc.\x * \xo 11:5 \xt Gn 5:21-23; 2R 2:11\x* \v 6 Qa qu' hame'ƚe pa'qu' nite' inqekuye'ji'ij, nite' ƚeke' qu' ni'sinheti'mkii pa' Intata, qe les ƚe'wis pakha' qu' nisu'un qu' meti'im pa' Intata qa' hasu'uj neqeku'uk'i in na'l pakha'an, qa' hasu'uj neqeku'uk'i iye in tis pekhewe' wo'oi. \v 7 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Noé in ta'ƚets, pa' Intata in nifeli'm qu' ƚunye'je'kii pakha' qu' mente' ne'twenheti'ye', pa' Noé qa qi in tek'enetsha pa'aj qa yaqsiijkii pe' qi tokoyei qe qa' ƚe'sitseju' pe' ƚewhe'ye' qa pe' ƚelits qa pe' ƚewheyetsƚe pe' ƚelits. Pakha' nite' ƚeqekuye'j pa' Noé hikpa' ta'ƚets in uƚ'etsju' pa'aj pekhewe' sehe' ipji', qa hik aka' ƚunye'j pa' Noé in testi'yij qa yatsathen qe ta'ƚets in nite' yeqeku'.\x * \xo 11:7 \xt Gn 6:13-22; 1P 3:20\x* \v 8 Pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Abraham in ta'ƚets, qa pa' Intata in taya'yiiji' qa tek'eenetsha qa ik qu' namii pakha' hats yiwjutsiqeni'mii qu' netisij qa' natsat'axij. Qa in ik, qa nite' nikfe'lets pa'n t'ejuiji'.\x * \xo 11:8 \xt Gn 12:1-4,7; Hch 7:2-4\x* \v 9 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j in ta'ƚets, qa' hik ƚunye'j na'aj tujtseika' ta'ƚji' in i'ni'kii pa' sehe' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Intata. Qa i'nifi pekhewe' qooxol, qa hik aka' ƚunye'j iye pa'aj pa' ƚa's Isaac qa pa' Jacob iye ƚa'sek pa' Isaac, hik pekhewe' iye pa'aj tisij aka' yiwjutsiqen.\x * \xo 11:9 \xt Gn 12:8; 18:1; Hch 7:5; He 6:17\x* \v 10 Qe pa' Abraham notkitaxets qu' namii pakha' witset na'li'm pe' te'weyik'uiju' yijanit'ets, qa pakha' yaqsiijkii pa' ƚunyejju' qa hikpa' iye niihinpha'm, pakha'an hikpa' pa' Intata.\x * \xo 11:10 \xt He 12:22; 13:14; Ap 21:2,10,14\x* \v 11 Qa in ta'ƚets iye pakha' nite' witqekuye'j, pe' Sara qa testi'yij pa' ƚet'unha'xijup in iwkajitshen pa'aj, yemjeetax in hats ƚawa'mhitax, qe nite' yeqeku' pakha' yiwjutsiqeni'm aka'an.\x * \xo 11:11 \xt Gn 17:19; 18:11-14; 21:2\x* \v 12 Qa hik ta'ƚijupi', pa' Abraham in hats nite' ƚeke'tax qu' nana'l ƚa'se' qe hats ƚawa'ma'x, pakha'an qa ta'ƚƚe'ets \qt pe' olootsija in ƚunyejeyek ne' footekii i'ni' na' wa's, qa hik ƚunyejei iye na'aj isa'x ƚotkoyek'i na'aj qi iweli' in nite' ƚeke' qu' jintejeyumtshentax.\qt*\rq (Gn 22:17)\rq*\x * \xo 11:12 \xt Ro 4:19\x* \v 13 Week enewe'en wa'mƚejiik'uiha pa' nite' ƚeqekuyejei, qa nite' testiitaxij pe' wekwek yiwjutsiqen pa' Intata. Qa ƚe'sitsƚi'imkii in yejeƚii pakha' mexe toxii, qa tetfelij iye in ƚekhewel hik ƚunyejei qu' jukhewiika'le' ha'ne sehe' epji' qa qu' tujtseika' nata'ƚik'uiji' iye ha'ne sehe' epji'.\x * \xo 11:13 \xt Mt 13:17; Jn 8:56; He 11:39; Gn 23:4; 1Cr 29:15; Sal 39:12; 1P 1:17\x* \v 14 Qa pekhewe'en in yit'ij aka'an qa yeqet'aaxik'iha in tetfeltaxij in wo'oikii pa'qu' ƚetseet'i'ija. \v 15 Qa qek nijamti'iikii qu' napilii pakha' hats ta'ƚji'kii, qekha hats napiltaxii iye. \v 16 Qa yisu'unƚe pa'qu' ƚetseet'i'ija les ƚe'wis, ikji', pa'qu' ƚetseet'i'ija na' wa'sji'. Qa hik ta'ƚijupi', pa' Intata in nite' wepinij in yit'ij ƚetets in ƚeqe Dios pekhewe'en, ma' qa hats yajileti'm pa' ƚetset.\x * \xo 11:16 \xt Ex 3:6,15; Mr 8:38; 2Ti 4:18; He 13:14\x* \v 17 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Abraham in ta'ƚets, pa' Intata in yijaajin, pa' Abraham qa t'eku'mi' pa' Isaac qu' nilan qa' netisij. Pa' Abraham in tistaxij pa' Intata pa' yiwjutsiqen, ƚa'mek qa t'ihintaxij qa yilantax pa' ewi'ƚƚi'i' in ƚa's.\x * \xo 11:17 \xt Gn 22:1-10; Stg 2:21\x* \v 18 Qa ha'ne Abraham qa hik ha'ne pa' Intata yit'ijets pa'aj: \qt —Na' Isaac hikna' qu' nata'ƚets pakha' ta'ƚ ewets hatse'.—\qt*\rq (Gn 21:12)\rq*\x * \xo 11:18 \xt Ro 9:7\x* \v 19 Pa' Abraham nikfe'lets pa' Intata in na'li'm pa' ƚet'unha'xijup qu' niƚin pe' hats naxtaxju'. Qa hik ta'ƚijupi' pa' Abraham in hik ƚunye'j qu' hats ni'wen iye pa' ƚa's qu' hik ƚunye'je' qu' hats nawa'mtax, qa aka'an qa hik aka' wenit'iji' in wetjeyumtshenijupi' in iƚa'x iye pa'qu' hats nawa'mtax.\x * \xo 11:19 \xt Ro 4:18\x* \v 20 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Isaac in ta'ƚets, qa iyinipji' pa' Jacob qa pa' Esaú qu' net'ejuyets pa' mexe hamik'ui.\x * \xo 11:20 \xt Gn 25:25; 27:26-40\x* \v 21 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Jacob in ta'ƚets in hats niwamhiyu', qa iyinipji' pekhewe' ƚelits pa' José, qu' net'ejuyets pa' mexe hamik'ui, qa in iyin qa totjoyipji' pa' ƚawaikajit.\x * \xo 11:21 \xt Gn 47:31; 48:1,5,16,20\x* \v 22 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' José in ta'ƚets in hats niwamhiyu' pa'aj, qa nifeli'm pa'qu' neƚuyeji' qu' nakik'uifik'i pe' Israel pa' sehe' Egipto, ma' qa nifeli'm pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij hatse' pe' ƚenutsik'i.\x * \xo 11:22 \xt Gn 50:24-25; Ex 13:19\x* \v 23 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pe' ƚ'alhei pa' Moisés in ta'ƚets, in i'nk'a nekfik'i pa'aj pa' Moisés, in yi'wen in ƚe'wis, qa yat'inkii pa'aj yamijets wetshetk'ewi'ƚ juwelits, qa nite' nijiweyik'i in inaqyaji'ij pa' wittata qu' natlanhetiiju' week na'aj i'nk'a nekfik'i qu' jukhewe'.\x * \xo 11:23 \xt Ex 1:16,22; 2:2\x* \v 24 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Moisés in ta'ƚets, in hats ajit pa'aj, qa nite' yisu'un qu' ƚa'si'ij pe' ƚasi' pa' Faraón.\x * \xo 11:24 \xt Ex 2:10-11; Sal 84:10\x* \v 25 Pa' Moisés yejeƚji' qa t'eku'mi' qu' weeki'iƚ qu' natawitjaxtiyi'ƚ pe' Israel ƚeiƚets hik pekhewe' ƚetset pa' Intata, qa t'anuyi' pekhewe' te'su'unhetiiji' qa yi'sinheti'mkii nite' yape ta'ƚets pa' uƚ'ax. \v 26 Qe les in yaftsin yijat'ij in yumti qu' les ƚe'wise' wiikfik'i pa'qu' nata'ƚets in jitaats'e'ej pe'ye' qu' nata'ƚets ha' Cristo qa t'anipji' pe' Egipto ƚewekwekits, qe ƚakha' hats yejeƚii pakha' qu' netisij hatse' pa' Intata.\x * \xo 11:26 \xt He 10:35; 13:13\x* \v 27 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Moisés in ta'ƚets, in ikik'uifik'i pa' sehe' Egipto, pa' ƚawak pa' wittata nite' nijiweyiju'ƚ, qe nite' yaqamij pakha' hats yumti qa hik ƚunye'j qu' ni'wen pakha' nite' jite'wen Dios.\x * \xo 11:27 \xt Ro 1:20; Col 1:15-16; 1Ti 1:17\x* \v 28 Qa pa' nite' ƚeqekuye'j pa' Moisés in ta'ƚets, qa yaqsiijkii kakha' ƚii Pascua qa yetsileƚijkii pe' wit'athits pe' ƚekuwelii pe' ƚeqejil, hats'inha pakha' ángel yilan na'aj ajit ne'ej witlits qa' nite' net'ekume'ets pekhewe'en. \v 29 Pakha' nite' ƚeqekuyejei in ta'ƚets, qa iketsteje'm pa' ƚajaika' pa' qi iweli' ƚii Rojo qa in ikteje'mkii qa hik ƚunye'j na'aj yisƚax sehe'. Qa pe' Egipto ƚeiƚets in yijawejtaxteje'm, qa week uikii pa'aj.\x * \xo 11:29 \xt Ex 14:22-30\x* \v 30 Pa' nite' ƚeqekuyejei pe' Israel in ta'ƚets, qa jufufju' pa' qi ƚejilafi' pa' witset Jericó. Jufufju' pa'aj in hats yamijets wetsjuk tatsai (7) neƚuts in ikijje'm in tef'eyeikiyijupkii. \v 31 Pakha' nite' ƚeqekuye'j pe' ewi'ƚ natkinkii pe' jukhew ƚii Rahab in ta'ƚets, qa nite' i'nji'teje'm pe' naxju' pa'aj nite' tek'en, qe pekhe'en neqjunu'uju'ƚ qa yi'fen pekhewe' Israel ƚeiƚets yituweƚkii pa' witset.\x * \xo 11:31 \xt Jos 2:1; 6:23\x* \v 32 ¿Pa'n ƚii pa'qu' henfel iye? Qa hatsƚe nite' weju'ƚij pa' neƚu qu' henfelik'i pa' Gedeón, pa' Barac, pa' Sansón, pa' Jefté, pa' David, pa' Samuel, qa pekhewep profetas.\x * \xo 11:32 \xt Jue 4:6; 11:1; 13:24; 1S 1:20; 16:1,13\x* \v 33 Pakha' nite' ƚeqekuyejei pekhewe'en in ta'ƚets, qa yamitju' pe' witsetits, yaqsiijkii pa' yatsathen, tisji'jij pa' Intata pa'qu' niwjutsiqen, yit'onik'i ƚejil pe' athilets,\x * \xo 11:33 \xt 2S 7:11; 8:1-3; Jue 14:5-6; 1S 17:34-37; Dn 6:22\x* \v 34 ham ƚunyejeyi'ijkii pa' ƚ'elej pa' fe't, nite' yif'eli' ik'uiju' pa' ƚ'asƚeye'j pa' witqatsjikinet, jukhewiwatitstaxkii qa wanaqsi'jƚejiijkii in t'unitsji'ijkii, ƚekhewel pa'aj les in t'units qa watlanji'ij, yeq'ilatjiijkii pe' ƚawatlanhefets.\x * \xo 11:34 \xt Jue 15:8; 2R 20:7; Dn 3:25\x* \v 35 Pe' efuts yaqamtaxij pe' ƚelitsik'i, qa testiiji'jij in hats iƚiiji'ij. Qa pekhewepƚe qa yaq'alji'jij ƚenqek'uwjei, qe qa' nana'li'm pa'qu' ƚiƚijiye' iye les in ƚe'wis, ma' qa nite' t'eku'miju'ƚ in tewejinhetiitaxkii. \v 36 Qa pekhewep qa tawtshenheti'yijkii wi'tlijei qa teqsilanhetiije'mkii iye, qa t'opheƚitiyijju' iye pe' foƚoƚik'il qa wenuijinifi iye pe' witq'opheƚitjii,\x * \xo 11:36 \xt Gn 39:20; Jer 20:2\x* \v 37 naq'axijju' pe' uja'x in tejelaxti'yijkii pe' utel, weniwk'itsinjem ƚaljai pe' uja'x, qi in t'emehetsetiyijetskii pe'ye' in tajaajinhetiitaxkii, naq'axijju' pe' uja'x witqatsjikinet, qa pekhel tufufji'kii uja'xƚi'i in yeqhinataji' kots'etets qa kots'eteikal ƚ'ajits. If'iljetsits, yaats'e'ej wekwek, qa uƚ'ax ƚenifenyejei iye.\x * \xo 11:37 \xt 2Cr 24:20-21; 1R 19:10; 21:13; 2R 1:8\x* \v 38 Aka' ƚunyejei enewe'en qa nite' ƚeke'tax qu' na'nipji' ha'ne uƚ'ax sehe', nekƚi'ikii pa' neki'kii pa' ham i'ni'i', pa' uteket, i'nifikii pe' kumummifi utekui qa pe' kumummik'iju' pa' uteket hik ƚunyejei witiwjets. \v 39 Enewe'en in yemjeetax in nite' yeqeku'tax pa' Intata, qa nite'ƚe tisij pa' yiwjutsiqen pa'aj, \v 40 qe pa' Intata hats yaji'let pa' qi in ƚe'wis qu' net'ejui inwets, hats'inha qa' je'weeki'iƚ hatse' pekhewe'en qu' jinink'aihit qa' injunyejeye' pakha' yisu'uunija pa' Intata qu' injunyejeye'.\x * \xo 11:40 \xt He 11:16; Ap 6:11\x* \c 12 \s1 Pa' Intata yitanithen iye pekhewe' hats ƚelitsij. \p \v 1 Qa hik ta'ƚijupi' qu' jintejeƚii enewe' qu' jinetjeyumtshenƚe injupi' in t'ejuyets pa' nite' inqekuyejei enewe'en olots pa'aj hik ƚunye'j qu' jineqewuk'un, qa' jintewejin eku'n pakha' qu' jinok'elettaxkii qa' jintewejinija iye pakha' qu' nite' jutsitaxe' qu' jiniyejinju' uƚ'ax, qa' jinekuma'x qa hasu'uj qu' jineneqlineyu'uj in ju'un ji'teje'm pe' wa'nq'an,\x * \xo 12:1 \xt He 10:36; 11:2,4-5,39; 1Co 9:24\x* \v 2 qa' jintejeƚiiha ha' Jesús, hikha' yenju' pa' nite' inqekuyejei qa hikha' iye qu' les namitik'uiha hatse'. Hikha' in yejeƚiiha pa' witisa'x qa qi in went'unhetifi ke' Cruz, nite' yisu'un qu' newepinkii, qa hane'ej qa hats i'niju' pa' yiya'yik'i pa' Intata pa' ƚots'ojila'xipji'.\x * \xo 12:2 \xt Lc 24:26; Fil 2:8-9; He 13:13\x* \v 3 Ijamti'iƚii hakha' qi in went'unhetƚi'iju'ƚ pakha' ƚ'apjahattaxi'm pekhewe' uƚ'ax yaqsiijkii, hats'inha qu' nite' eniwefi'iƚju' qa' nite' atha'la'li'iƚju' iye.\x * \xo 12:3 \xt Mt 10:24; Ga 6:9\x* \v 4 Qe hane'ej in ƚawatlani'ƚ pa' witwuƚ'ax, qa mexeƚe nite' nami'ƚ ewets qu' me'nt'unheti'ƚiju'ƚ qa ipƚu'ui qu' naq'ali'ƚ ej. \v 5 Qa hats ƚantapi'iƚik'i iye kakha' ankakƚineya'xtaxi'ƚ in ƚunyejeyek ne'ej witlits in wenit'iƚij ewets: \qt —Ya's, iwu'mkitek'iju'ƚ pa' ƚaxtsathenkeye'j ej pa' Yatsat'ax'inij, qa hasu'uj iye utenij in naq'ayinij,\qt*\x * \xo 12:5 \xt Job 5:17; Sal 94:12; Ap 3:16\x* \v 6 \qt qe pa' Yatsat'ax'inij pakha' qu' nisu'un, pakha'an in yaqsi'jtaxijkii pa'qu' uƚ'axe' qa yitanithen qe qa' natsathenket, qa yeqsilankii iye pakha' qu' ƚa'si'ij.—\qt*\rq (Pr 3:11,12)\rq* \v 7 Qa hik ta'ƚijupi' in ƚaqsiijkii pa' uƚ'ax qa ƚ'atanithenhetii, qe pa' Dios hats ƚelitsi'ƚ ej qa ƚeqfenyejeyi'ƚ ej aka'an, ¿qe pa'n i'ni' pa'qu' wita'se' qu'nte' nitanithene' qe qa' natsathenket pa'qu' ƚatataye'?\x * \xo 12:7 \xt Dt 8:5; 1P 5:9\x* \v 8 Qa qu' nite'ƚe natanitheni'iƚ pa' Intata in ƚaqsiiƚijkii pa' uƚ'ax, ma' qa ikji' in nite' ƚelitsi'ƚ ej, qe pa' Intata yitanithen week pe' ƚelits. \v 9 Week inekhewel na'l ine'm i'nalhei qa jiyitanithen in jitaqsiijkii pa'qu' uƚ'axe', ma' qa jitek'enets. ¿Qa inhats'ek qu' nite' jinewetƚisi'ij qa les jintek'eenetsha pakha' ƚatata pe' iniƚii, qa' ji'ƚiye'?\x * \xo 12:9 \xt Nm 16:22; Is 38:16\x* \v 10 Qe enewe' i'nalhei ƚ'ajƚi'ij in jiyitanithen in jitaqsiijkii na'aj uƚ'ax qe qa' injunyejeye' pakha' yumti qu' ƚe'wise' qu' injunyejeye', qa pakha'ƚe Intata qa jiyitanithen in jitaqsiijkii na'aj uƚ'ax, qe qa' je'ƚe'sitse'ju', ma' qa' ƚeke'ye' qu' hik injunye'je' hatse' pa' ƚunye'j pakha'an ham uƚ'axe'.\x * \xo 12:10 \xt Lv 11:44; 2P 1:4\x* \v 11 Yijaa'ija in ham pa'qu' witaxtanithenkeye'je' qu' jini'sinheti'mkii in nam inwets, qe jitaats'e' yijat'ij. Qa jiyeƚisƚi'ij pa' wit'ikesimeya'x qa qu' jintatsathen iye in hats jit'atsji'ƚijfik'i. \x * \xo 12:11 \xt Is 32:17; Stg 3:17-18; 1P 1:6\x* \v 12 Qa hik ta'ƚijupi', in ƚanami'ƚ ju'kii in hats ƚ'ajaajinhetiyi'ƚ, qa' mapiliƚets iye qu' it'unheti'ƚik'i ne' okoyeyi'ƚ qa eniihini'ƚpha'm iye ne' aqhutsiyi'ƚ in hats nite' t'unitstaxik'i.\x * \xo 12:12 \xt Job 4:3-4; Is 35:3\x* \v 13 Ma'aƚik'i pa' wit'ikheyi'j ƚe'wisik'i qa yatsathen qu' net'ejuyets ne' ef'iyeyi'ƚ, hats'inha pakha' i'nk'a napa'liyuji' ef'i' qa' nite' naname' wetju'ƚ iye, qe qa nanpa'lji' yijat'ij.\x * \xo 12:13 \xt Pr 4:26; Ga 6:1\x* \s1 Jeƚi'ƚiju'ƚ, hasu'uj oqowe'yi'ƚiju'ƚ pa' Intata. \p \v 14 Mowo'oƚii pa'qu' ƚe'wise' qu' ejunyejeyi'iƚets ene' week hats'inha qu' ikesimen ƚi'iƚkii, qa' mowo'oƚii iye qu' hasu'uj aqsiiƚijkii pa' uƚ'ax, qe qu' nite' aqsi'ji'iƚijkii aka'an qa' nite' ƚeke'ye' qu' i'weni'ƚ pa' Yatsat'ax'inij.\x * \xo 12:14 \xt Ro 6:22; 14:19; Mt 5:8; 2Co 7:1\x* \v 15 Jeƚi'ƚiju'ƚha hasu'uj pa'qu' naqamij in yisu'un qu' namets pa' ƚeqiƚinkeye'j pa' Intata, qa hasu'uj pakha' qu' hik ƚunye'je' qu' nana'li'm pa'qu' ƚefitets'e' ek'imii, ma' qa nalit pa'qu' uƚ'axe' qa suujƚe qa hats weekijipji'.\x * \xo 12:15 \xt 2Co 6:1; Ga 5:4; He 3:12; 10:39\x* \v 16 Hasu'uj nana'l iye pakha' qu' nanawitjiƚe qa nite' qi'i'mji' pa' Intata in ƚunye'jek pa'aj pa' Esaú in t'ihinij pakha' qek natsat'axtaxij in ajit pa'aj qa yiƚeyijkitiju'ƚ pa' ƚaq.\x * \xo 12:16 \xt 1Ti 1:9; 4:7; 6:20; 2Ti 2:16; Gn 25:33\x* \v 17 Ƚenikfe'li'ƚets pa' Esaú in hats yisu'untax pa'aj qu' netesti'yij pakha' qek natsat'axtaxij in ajit pa'aj, qa hatsƚe nite' ƚeke', yemjeetax in yaq'aptaxij qa hatsƚe ham ƚeke'ye' qu' nenink'ayhitik'ui pakha' hats wanaqsiijkii.\x * \xo 12:17 \xt Gn 27:34-38\x* \v 18 Ekheweli'ƚ nite' hik ejunyejeyi'ƚ pe' aqa'jteyi'ƚik'i qu' ma'aƚets pe'qu' utek'e' nite' ƚenexke'ej qu' ji'nt'ekumtaxets, pa'qu' fet'e' qu' lepepekii, pa'qu' nooyekiiha, pa'qu' iftsaxe'kii najatax, pa'qu' net'unijik'i,\x * \xo 12:18 \xt Ex 19:12-13,18; 20:18-21; Dt 4:11; 5:5,25\x* \v 19 pa'qu' t'uni'ik'i ƚ'a'x pe'qu' foje', pa'qu' kimmimime' ƚ'a'x pe'qu' wi'tlijeye', hik pakha' wit'ax pa'aj in yepi'ye' pekhewe'en, qa iyinets qu' yape hasu'uj niyet. \v 20 Qe pekhewe'en nite' weju'ƚiju'ƚ kakha' wenit'ij in yit'ij: \qt —Ƚunye'j ji'ij iye qu' inqa'met'eƚetax qu' not'otsipji' na' sehe' ne' utek qa' netje'laxti'yijkii pe'qu' utele' qa nawa'm.—\qt*\rq (Ex 19:12)\rq* \v 21 Qii'ija pa'aj in iftsaxji' pakha' ƚunye'jkii, qa pa' Moisés qa yit'ij: \qt —Tsitsalalinhetkii pa' yijiweya'x qi in topo'yij.—\qt*\rq (Dt 9:19)\rq* \v 22 Qa ekhewelƚi'iƚ qa hats ƚaki'ƚets pe' utek Sión qa pa' ƚetset pa' nite' wa'm Dios, hikpa' witset Jerusalén wa'sji', qa hats ƚaki'ƚets iye pe' milits angelits,\x * \xo 12:22 \xt Ga 4:26; He 11:10\x* \v 23 hats ƚaki'ƚets iye pe' not'ax wetju'ƚ ƚe'sitsi'mkii, hikpe' pe' week hats yamii pa' Intata hik ƚunyejei na'aj ajit ne'ej witlits pe' ƚiyits we'nika'ajji' na' wa'sji', qa hats ƚaki'ƚets iye pa' Dios hikpa' juez ha'ne week, hats ƚaki'ƚets iye pe' hats ƚe'siitsija ƚeqe espiritul pe' yatsathen,\x * \xo 12:23 \xt Sal 94:2; Lc 10:20; Fil 3:12\x* \v 24 qa hats ƚaki'ƚets iye ha' Jesús, hikha' jiyamitets kakha' ink'ayik wenit'ij, qa hats ƚaki'ƚets iye pe' t'ilitfik'i pa'aj ƚ'athits, hik pekhewe' pa' ƚ'anyejei ƚe'wisik'i, qa nite' hik ƚ'anyejei pa'aj pe' ƚ'athits pa' Abel'ik'i in yisu'unƚetax qu' natqa'tjai.\x * \xo 12:24 \xt 1Ti 2:5; He 7:22; 8:6; 9:15; 11:4; 13:20; 1Co 11:25; 2Co 3:6; Gn 4:10\x* \v 25 Qa hik ta'ƚijupi' jeƚi'ƚiju'ƚ qu' hasu'uj oqowe'yi'ƚiju'ƚ pakha' hane'ej iyeti'ƚ ek'ui. Qe in nite' ƚeke' qu' nilattaxik'ui pa'aj pekhewe'en pakha' yiyajitaxetskii ha'ne sehe' epji', ye'ehe qa' les qu' nite' ƚeke'ye' wiikfik'i qu' ji'nilattaxik'ui qu' ji'nt'anuitaxi' pa' jiyiyajitaxetskii wa'siipha'm.\x * \xo 12:25 \xt He 2:2-4,6; 8:5; 11:7\x* \v 26 Pa' ƚ'a'x yime'lejit pa'aj pa' sehe', qa ha'neƚi'ij pakha'an qa yiwjutsiqen in yit'ij: \qt —Ewi'ƚij iye qu' hime'lejit hatse', qa' hats nite' ewi'ƚe'ƚe ha'ne sehe', qe na' wa's iye qu' hime'lejit.—\qt*\rq (Hag 2:6)\rq*\x * \xo 12:26 \xt Ex 19:18\x* \v 27 Qa aka' yit'ij: —Ewi'ƚij iye— qa jiyikfelitets in week hatse' pekhewe' witaqsijiiju' qu' netwu'mhitii pekhewe' ƚeke' in me'le'l, qe qa uja'xe'ƚe qu' amaneyi'i' pekhewe' nite' ƚeke' qu' me'le'le'.\x * \xo 12:27 \xt 1Co 7:31; 2P 3:10\x* \v 28 Qa hik ta'ƚijupi' inekhewel in jintesti'yij hatse' pakha' nite' ƚeke' qu' me'le'le'. Qa' jintit'ijets pa' Intata in qi in ƚe'wisij, qa' ji'niyinii qa in ƚunye'jek pakha' witjunye'j yi'sinhetij pa' Intata. Qa' jinewetƚiisijha qu' jintewqinhetji'ha qa qu' jine'nijiweyiju'ƚha iye,\x * \xo 12:28 \xt Dn 2:44; He 13:15\x* \v 29 qe pa' Intata hik ƚunye'j na'aj fe't in week naq'axij.\x * \xo 12:29 \xt Dt 4:24; 2Ts 1:8\x* \c 13 \s1 Pa'qu' naqsiijkii pe' yijayan pa' Jesús. \p \v 1 Hasu'uj ili'iƚij qu' mewet-su'uni'ƚ qe hats e'witjefeyek'iƚ.\x * \xo 13:1 \xt Ro 12:10; 1P 1:22\x* \v 2 Hasu'uj antapi'iƚii in ƚeneqjunu'uƚij qa ƚetisi'ƚij na'aj ƚewhi'we't ne'ej ƚi'weniƚik'ui, qe aka'an in ta'ƚets qa na'l pe' uja'x i'wjiijup pe' angelits qa nite'ƚe nikfe'lets.\x * \xo 13:2 \xt Gn 18:3; Mt 25:35\x* \v 3 Hasu'uj antapi'iƚii iye pekhewe' ejefetsi'ƚipji' wit'opheƚii, qu' hik ƚunye'je' qu' onopheƚifetsi'iƚ, qa pekhewe' iye yaats'e'ej uƚ'ax ƚenifenyejei, qe hats ewi'ƚ pa' ese'ni'ƚ.\x * \xo 13:3 \xt Mt 25:36; 1Co 6:9\x* \v 4 E'weeki'iƚ qu' qitsi'iƚ e'mji'ha in ƚ'ewheye'yi'ƚ, jeƚi'ƚets, hasu'uj netjilii in ƚ'ewheye'yi'ƚju', qe pa' Intata yitanithen pekhewe' wanawitjiƚi'ijju'kii ƚ'esenits qa pe' wanawitjiƚe hats tewhe'yeitax. \v 5 Jeƚi'ƚik'ui pa'qu' ejunyejeyi'iƚ hasu'uj qu' isu'uni'ƚ wiikfik'i kekhewe' ƚ'astai, i'wejuƚeni'ƚij pakha' ƚuk'e' pekhewe' hats na'li'ƚ e'm, hats ƚek yit'ij pa' Intata: \qt —Nite' k'ewejinƚe, nite' tsitapi ei.—\qt*\rq (Dt 31:6)\rq*\x * \xo 13:5 \xt Dt 31:8; Jos 1:5; Fil 4:11\x* \v 6 Qa hik ta'ƚijupi', jiwetjumti'ik'ikiiha qa' jintit'ij: \qt —Pa' Yatsat'ax'inij hikpa' tsi'fen, tees qu' nets'ijiwei. ¿Ƚekpa' qu' ƚeqfenyejetaxyij ene' jukhew qa efuts iye qu' nite' ƚexke'yi'ij pa' Yatsat'ax'inij?—\qt*\rq (Sal 118:6)\rq*\x * \xo 13:6 \xt Sal 27:1; 56:4,11\x* \v 7 Ijamti'iƚii pekhewe' nifeli'ƚ e'm ke' Intata ƚe'lijei, jeƚi'ƚii pa' yamitji' in ƚe'wis pa' ƚunyejei, qa' ojonketiƚik'i pa' ƚunyejei in nite' yeqeku'.\x * \xo 13:7 \xt He 6:12; 13:17,24\x* \v 8 Ha' Jesucristo nite' yili'ij pakha' hatsƚe ƚunye'j neƚu, qa hane'ej, qa pakhaayi'ij iye.\x * \xo 13:8 \xt Jn 8:58; He 1:12\x* \v 9 Hasu'uj metwejiniƚij qu' ek'eni'ƚik'i pekhewe' qu' witq'ijatshenkeyejeye' nite' ƚunyejeyiju'ƚ ekewe'en qa pe' pakhaa'ija ƚunyejei. Qe les in ƚe'wisju' qu' nata'ƚets pa' ƚeqsu'unka'x pa' Intata qu' jet'unitse', qa nite' pa'qu' jinteƚuj. Hik aka' ham weju'ƚi'ij pekhewe' yaqsiijkii aka'an.\x * \xo 13:9 \xt Ef 4:14; Col 2:16\x* \v 10 Qa inekhewelƚe qa na'l hakha' hats wa'm infi qa yiwu'm pe' uƚ'ets, qa pekhewe'en qa nite' weju'ƚij qu' nittaxijets qu' nijayan qe nite' yili'ij in yilanji'ijtax pe' inqa'metets qu' net'ejuyets pe' ƚewuƚ'ets.\x * \xo 13:10 \xt 1Co 9:13; 10:18\x* \v 11 Qe na'aj qiji' pa'i in yeka'xifi ne'ej ƚ'athits ne'ej inqa'metetsik'i pa' te'weiteje'm ƚatawe'j pe' witlijtsitjii qu' net'ejuyets pe' witwuƚ'ets, qa ne'ej ƚ'esenits qa tewu'mhitiyik'uifik'i na'aj witset, ma' qa tene'ƚju'.\x * \xo 13:11 \xt 1Co 9:13; 10:18; Ex 29:14; Lv 16:27\x* \v 12 Qa hik ƚunye'j ha' Jesús in yiwu'm pe' witwuƚ'ets qe ta'ƚets pe' ƚ'athits, qa wetka'xik'uifik'i pa' witset qa qi in yaats'e'ej.\x * \xo 13:12 \xt Jn 19:17; Hch 7:58\x* \v 13 Qa hik ta'ƚijupi' yape ju'uketsfik'i pakha' i'nfik'i, ma' qa' jinakijets qa' jinakifikii pa' witwepina'xtax in ƚenifenye'j.\x * \xo 13:13 \xt He 11:26; 1P 4:14\x* \v 14 Qe ham ha'ne'e' pa'qu' initset'e' qu' nite' niliyi'ij, qe jiwo'oikii yijat'ij pakha' mexe hamik'ui.\x * \xo 13:14 \xt Mi 3:10; He 12:22\x* \v 15 Qa hik ta'ƚijupi', hasu'uj jiteli'ij qu' jinteƚisij pa' Intata qu' nata'ƚets ha' Jesucristo qa pa' jiteƚisij pakha'an in jitewqinhet, ye'ehe, ha'ne ineji' in hats tetfelij ka' ƚii hakha'an qa hik aka' ƚunye'j.\x * \xo 13:15 \xt Lv 7:12; Os 14:2; Ef 5:20\x* \v 16 Hasu'uj antapi'iƚii pa' ƚe'wis qu' aqsiiƚijkii qa qu' i'feni'ƚ iye pekhewep, qe hik ekewe' ju'ukifikii yisu'un pa' Intata.\x * \xo 13:16 \xt Ro 12:13; Fil 4:18\x* \v 17 Ek'eni'ƚets pekhewe' tenek'enhe'yi'ƚ epji' in ƚijayani'ƚ pa' Intata qa' aqsiiƚijkii iye pa'qu' nit'iƚij ewets, qe ƚekhewel nejeƚij epji'. Qa nikfe'lets in ikets hatse' pa' Intata qa' nenfeli'm pa'qu' ejunyejeyi'iƚij. Mowo'oƚii qu' i'sinheti'ƚi'mkii in nithayiki'iƚ qa hasu'uj qu' iwuƚ'enheti'ƚi'mkii, qe qu' iwuƚ'enheti'ƚi'mkii qa nite' ƚeke' qu' ne'feni'ƚ.\x * \xo 13:17 \xt Is 62:6; Ez 3:17; Hch 20:28\x* \v 18 Iyini'ƚyipji'kii, qe yekheweli'ƚ tsikfe'li'ƚets in ham pa'qu' uƚ'axe' qu' haqsiiƚijkii. Qa ewi'ƚƚe in hisu'uni'ƚ qu' ham net'ejuyi'iju'ƚ week pa'qu' haqsiiƚijkii.\x * \xo 13:18 \xt Hch 23:1; 1Ts 5:25\x* \v 19 Les in k'iyini'ƚij ewets pe' iyinheyejeyi'ƚ hats'inha pa' Intata qu' ƚexke'yi'ij qa' nite' optoxe' qu' hetpili'ƚ ei iye. \s1 Pa' Dios qu' ne'feni'ƚ. \p \v 20 Pa' Dios pa' wit'ikesimeya'x, qa hikpa' iye niihinik'uipha'm pe' naxju' ha' Jesús Yatsat'ax'inij, hikha' qiji' kots'etets ƚenilayets qe ta'ƚets pe' ƚ'athits hik pekhewe' yit'unhet kakha' ink'ayik wenit'ij hik kakha' nite' ƚeke' qu' nili'ij.\x * \xo 13:20 \xt Jn 10:11; Hch 2:24; Ro 15:33; Zac 9:11; He 7:22; 8:6-10; 9:15; 12:24\x* \v 21 Pa' Dios qu' hik pakha'ye' qu' neƚisi'ƚij week pa' ƚe'wis hats'inha qu' aqsiiƚijkii pa' yisu'un, qa qu' net'ithayii'initji' iye inekhewel qa' jintaqsiijkii pa' yisu'un qu' nata'ƚets ha' Jesucristo, hikha' neniwqinhetji'ha qa hasu'uj qu' newetli'ij. Amén.\x * \xo 13:21 \xt Ro 11:36; Fil 2:13; 1P 5:10\x* \v 22 Yejefets, k'iyini'ƚij ewets qu' me'nikulayiti'ƚets ekewe' uja'x qu' k'akakƚini'ƚ in he'nq'ika'aƚij ei.\x * \xo 13:22 \xt Hch 16:1; Col 4:18; 1Ts 3:2; He 13:7,17; 1P 5:12\x* \v 23 Hisu'un qu' enikfe'li'ƚets hakha' inejefe Timoteo in hats t'atsji'ƚfik'i iye in t'opheƚitiitax, qa qu' aje'eƚ nanamyii qa' hikha' qu' yijts'eye'kii hatse' qu' natsamtaxi'ƚ ei qa' k'eweni'ƚ. \v 24 Hewetfelii pe' week pekhewe' tenek'enhe'yi'ƚ epji' in ƚijayani'ƚ pa' Intata, qa week pe' inejefetsipji'. Enewe' inejefetsipji' pa' Intata Italia ƚeiƚets wetfeli'ƚ ei. \v 25 Pa' qi ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij qu' hikpa' na'ni'ƚ ejupha.