\id GAL - Maka NT [mca] -Paraguay (web 2014) \h GÁLATAS \toc1 GÁLATAS \toc2 Gálatas \toc3 Ga \mt1 GÁLATAS \c 1 \s1 Pablo wenq'ika'ai pe' hats yijayan pa' Jesús i'ni' pa' sehe' Galacia. \p \v 1 Yakha' Pablo. Yakha' apóstol qe t'eku'myiiji' pa' Dios. Nite' t'eku'myiiji' qa nite' iye ts'ukin ene' jukhewƚe. Hakha'ƚe Jesucristo hik hakhaa'ija in t'eku'myiiji'. Qa pa' Intata Dios t'eku'myiiji' iye hik pakha' yiƚin pa'aj ha' Jesús in hats wa'mtax.\x * \xo 1:1 \xt Mt 5:16; 6:1; 11:27; Jn 8:42; Hch 9:6; 13:9; 20:24; 22:10-21; 26:16\x* \v 2 Yakha' qa week iye enewe' inejefetsipji' ha' Cristo in i'nyijup in hika'aƚ ha'ne witfaakanek t'ejuyets week he' inejefetsipji' ha' Cristo i'ni' ha' sehe' Galacia.\x * \xo 1:2 \xt Hch 16:6; 18:23; 1Co 16:1; 2Ti 4:10; 1P 1:1\x* \v 3 Pa' Intata Dios qa ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' natsiyi'ƚ epji' pa' qi ƚe'wis qa' nikesimen iye pe' atawjetsi'ƚ week ekheweli'ƚ. \v 4 Ha' Jesucristo wetƚisƚi'ij pa'aj pakha' witwamhi' qe ta'ƚets pe' inwuƚ'ets qe qa' ƚeke'ye' qu' jinakik'uifik'i pekhewe' uƚ'ets yatsat'etsij ha'ne sehe' ipji' qe hik aka' yisu'un pa' Intata Dios qu' ƚunye'je'.\x * \xo 1:4 \xt Ro 4:25; 6:23; Tit 2:14; Mt 20:28; 1Co 15:3; Ga 2:20; Fil 4:20; 1Ts 1:3; 3:11,13; He 10:7; 1P 3:17; Ap 10:7\x* \v 5 Jitewqinhet pa' Dios ene' week ƚahatsiyij. Hik aka' qu' ƚunye'je' yijat'ij (Amén). \s1 Ham pekhewepe' iye wi'tlijeye' qu' jinamitii na' wa's. \p \v 6 Qi in tsitjuƚaxijpha'm ekheweli'ƚ in aje'eƚ ƚili'iƚij iye pa' Dios. Ƚakha' tayaitaxi'ƚ ei qe ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j ha' Cristo, qa ƚijayani'ƚ pekhewep iye wi'tlijei, nite' ƚunyejeyiju'ƚ ekewe' ƚe'sits wi'tlijei.\x * \xo 1:6 \xt Col 3:15; 1P 1:15\x* \v 7 Yijaa'ija ham pekhewepe' wi'tlijeye' qu' ƚe'sitse' qu' jinamitii na' wa's. Na'lƚe ekheweli'ƚ pe' uja'x yisu'un qu' newuƚ'enheti'ƚju' qa yitujtseikanintax ekewe' ƚe'sits wi'tlijei ta'ƚets ha' Cristo.\x * \xo 1:7 \xt Hch 4:12; 1Co 3:11; Jud 4\x* \v 8 Yekheweli'ƚ i'nƚi'i pa'qu' ewi'ƚ angele' qu' nata'ƚiipha'm na' wa's qu' nenfel pe'qu' wi'tlijeye' in nite' ƚunyejeyiju'ƚ ekewe' ƚe'sits wi'tlijei henfeli'ƚ e'm, qa' na'nipji' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios.\x * \xo 1:8 \xt Gn 16:7; Mt 13:49; Lc 1:11; Hch 5:19; Ap 14:6; Ro 15:20\x* \v 9 Ka' hayiits henfeli'ƚ e'm qa' hiyeket iye qu' henfeli'ƚ e'm. Qu' nana'l pa'qu' nanami'ƚ ei qu' nenfel pe'qu' wi'tlijeye' in nite' ƚunyejeyiju'ƚ ekewe' yojo in ƚenikfe'li'ƚets ƚe'sits wi'tlijei, qa' na'nipji' pa' qi iftsax ƚawak pa' Dios.\x * \xo 1:9 \xt Jud 3\x* \v 10 ¿Ƚekpa' ƚumti'iƚ? ¿Me howo'ƚi'ii qu' netsu'un ene' jukhew qa efuts, me i'nƚi'i pa' Dios? ¿Ye' me ƚumti'iƚ qu' howo'ƚi'ii qu' hi'sinhetƚi'imkii qu' nek'iyetij i'nƚi'i pa'qu' haqsiimijkii pakhape'? Nite', nite' hik aka' qu' howo'oi. Qu' hik aka' howo'oi, ma' qa nite' ƚeke'ye' qu' ƚeqejkunenek'eyij ha' Cristo.\x * \xo 1:10 \xt 1Ts 2:4\x* \s1 Pa' ƚunye'jkii in i'nk'a apostolij pa' Pablo. \p \v 11 Menikfeliti'ƚetsha week ekheweli'ƚ aka'an yejefetsipji' ha' Cristo, ekewe' ƚe'sits wi'tlijei henfelji'ij nite' ƚe'lijei pa'qu' jukhewe'ƚe. \v 12 Nite' hata'ƚijets eke' wi'tlijei pa'qu' jukhewe'ƚe qa nite' iye ts'iyayitij. Hakha'ƚe Jesucristo hik hakhaa'ija in tsikfelitets.\x * \xo 1:12 \xt 1P 4:13; 1Co 11:23; 15:3\x* \v 13 Ekheweli'ƚ hats ƚenikfe'li'ƚets ka' hayiits yijunye'j in mexe hijayan ke' ƚe'lijei pe' ƚawa'mhitsik'i judiol. Qa ƚenikfe'li'ƚets iye in hanawitjiju'kii pekhel yeqfenyejeyijkii hekhewe' hats yijayan ha' Jesús qe howotaxii qu' hiwuƚ'enhetju' qekha hamitse'tax.\x * \xo 1:13 \xt 2P 3:11; Hch 8:1–9:2; 26:4; Fil 3:5-6; 2Ti 3:12\x* \v 14 Kekhewe' ƚe'lijei he' judiol les heik'eenetsha qa ha'yanipji' he' yilanyejeyiju'ƚ qe les in hijufta'x qa hent'unhet iye in heik'enets kekhewe' ƚawa'mhits ƚe'lijei.\x * \xo 1:14 \xt Mr 7:3\x* \v 15 Qa pakha'ƚe Dios qa hayiits t'eku'myi' pa'aj in mexente' tsekfik'i. Qa pa' qi ƚeqsu'unkaxyij hikpa' ta'ƚets qa tayaiyiiji' in hats yisu'un.\x * \xo 1:15 \xt Mt 24:22; Col 3:15\x* \v 16 Pa' Intata qa ts'ethinij ha' Ƚa's hats'inha qu' yakha'ye' qu' henfeli'm ke' ƚe'sits ƚe'lijei pekhewe' nite' judiol, qa nite' aje'eƚ qu' howo'oikii pa'qu' hanfaakanijkii qa' nenfel ye'm ke' hayiits we'nika'ajji' pa'aj.\x * \xo 1:16 \xt Jn 5:19; He 1:2\x* \v 17 Nite' tsamii iye ha' Jerusalenii hekhewe' yojo'oj in apostolitsij, qe aje'eƚ yijat'ij hakji' ha' sehe' ei Arabia, qa i'nk'aƚe hetpilii iye ha' Damasco.\x * \xo 1:17 \xt Mt 23:37; Hch 8:1; Jud 17; Is 21:13; Jer 25:24; Ez 27:21; Ga 4:25; 2S 8:5\x* \v 18 Qa in hats tsamijets wetshetk'ewi'ƚ ininqapits qa tsamii ha' Jerusalén qe tsikfeliyu'ets ha' Pedro. Qa quince (15) neƚuts tsamijets in ha'nijup.\x * \xo 1:18 \xt Hch 9:26; Jn 1:42\x* \v 19 Qa nite'ƚe hi'wen hekhewep iye apóstoles, ewi'ƚƚe ha' Jacobo (Santiago) ƚek'inij ha' Yatsat'ax'inij.\x * \xo 1:19 \xt Jud 1\x* \v 20 Pa' Intata nikfe'lets in yijaa'ija ekewe' he'nq'ika'aƚij ei. Nite' haqanƚekii. \v 21 Qa i'nk'aƚe tsamii iye hekhewe' seheikal hakha' Siria qa hakha' iye Cilicia.\x * \xo 1:21 \xt Nm 23:7; Lc 2:2; Hch 6:9; 9:30; 11:25-26; 15:23,41; 21:39; 22:3; 23:34; 27:5\x* \v 22 Qa mexeƚe nite' tsi'weenija hekhewe' hats yijayan ha' Cristo i'ni' ha' Judea ƚeqe sehe'. \v 23 Qa i'ye'ƚi'ij pa'aj qa yit'ijju': —Pakha' tooxik'i wotax'inii qu' jinawitjiju'. Hane'ej hatste' nifel ke' wi'tlijei t'ejuyets pa' nite' witqekuye'j.— Hik hekhewe' tooxik'i hisu'untax qu' hamitse'.\x * \xo 1:23 \xt Hch 8:1-3; Jud 3\x* \v 24 Qa hane'ej pekhewe'en qa hats qi'ija in yiwqinhet pa' Dios qe ta'ƚ yiwets. \c 2 \s1 Pekhewep apóstoles t'eku'miju'ƚ pa' Pablo. \p \v 1 Qa in hats tsamijets catorce (14) ininqapits qa tsamii iye ha' Jerusalén qa yijts'ekii ha' Bernabé qa ha' Tito.\x * \xo 2:1 \xt Hch 4:36; 15:2-30; Tit 1:4\x* \v 2 Tsamii ha' Jerusalén qe pa' Dios ts'ethinij in yisu'un qu' natsamii. Hik hakha'a' qa tsot'axi'ƚi' wetju'ƚ yu'ja'xƚi'iƚ wetju'ƚ hekhewe' tenek'enhe'yipji' pe' hats yijayan ha' Cristo qa henfeli'm ekewe' wi'tlijei t'ejuyets qu' ji'ƚa'xe' hik ekewe' henfelji'ji'm hekhewe' nite' judiol. Haqsiijkii aka'an in yu'ja'xƚi'iƚ wetju'ƚ hekhewe' tenek'enhe'yipji' pe' hats yijayan ha' Cristo qe nite' hisu'untax qu' ham ne'weju'ƚi'ij kekhewe' hats haqsiijkii.\x * \xo 2:2 \xt 1P 4:13\x* \v 3 Hakha' Tito in yijts'ekii, nite' tayajaxti'yijets qu' niwu'm ƚammi's ƚaxpa's. Hakha' Tito nite' judío, griegoƚe. \v 4 Yijaa'ija in na'l pekhewe' nite' yijaalija qu' inejefetsi'ipji' ha' Jesucristo in i'ntax initji'teje'm qa hamƚe nikfe'le'ets. Enewe'en in initji'teje'm qe nikfeliyu'ƚe inwets qa' ni'wen iye ka' injunyejei in jitajayan ha' Cristo qa in hats nite' iye jiyophe'ƚ ke' Moisés ƚe'lijei qe ƚekhewel yisu'untax qu' ƚeƚinheye'inij iye kekhewe'en.\x * \xo 2:4 \xt 2P 2:1\x* \v 5 Qa nite'ƚe ewii'ƚij qu' hetisi'ƚij qu' niyeti'ƚ ek'ui qekha nenfeltax kekhewe' yisu'untax qu' jintaqsiijkii. Qe yekheweli'ƚ nite' hisu'uni'ƚ qu' anqami'ƚij ekewe' yijaalija ƚe'sits wi'tlijei.\x * \xo 2:5 \xt 2Ts 2:10\x* \v 6 Qa hekhewe' tenek'enhe'yipji' hekhewe' hats yijayan ha' Cristo nite' yit'ij yiwets pa'qu' hijanik'i qa hik ta'ƚijupi' in ham pe'qu' nenfel ye'm qu' i'nk'aihitse'. Yakha' week hisu'un nite' hijamti'iikii pa'qu' ƚuk'eleji' hekhewe'en me tenek'enhei me i'nƚi'i qu' nite' netnek'enheye' qe pa' Intata nite' yejeƚ ene' jite'wen uja'xƚe in yejeƚ ji'teje'm pe' intawjets.\x * \xo 2:6 \xt Dt 16:19\x* \v 7 Hekhewe'en nite' tseƚisij pa'qu' i'nk'a yeqfenye'je' yiwek qe hats nikfe'lets aka' yithayijkit in ta'ƚets pa' Dios qu' henfeli'm eke' ƚe'sits wi'tlijei pe' nite' judiol hats'inha qu' iƚiye'ji'jek. Hik ƚunye'j ka' ƚ'ithayijkit ha' Pedro in nifeli'm ekewe' ƚe'sits wi'tlijei he' judiol.\x * \xo 2:7 \xt Col 3:11; Lc 6:14; Hch 10:32\x* \v 8 Pa' Dios in yukin ha' Pedro qu' apostoli'ij pekhewe' judiol, qa hik pakha' iye ts'ukin iye qu' ya'apostoli'ijek pekhewe' nite' judiol. \v 9 Qa hik ta'ƚijupi' ha' Jacobo qa ha' Pedro qa ha' Juan iye, ƚekhewel les tenek'enheeyija, in nikfe'lets ka' yithayijkit in ta'ƚets pa' Dios qa hewetfeli'ƚij wetju'ƚ hekhewe'en yakha' qa na' Bernabé iye. Yaqsiijkii aka'an qe qa' jutsiqaaxiija qu' yithayifetsi'iƚij. Qa hats yi'sinhetijupi' qu' natsami'ƚii qa' henfeli'ƚi'm eke' wi'tlijei pekhewe' nite' judiol qa ƚekhewelƚe qa' nakijik'i' ek qu' nenfeli'mek eke' wi'tlijei pekhewe' judiol.\x * \xo 2:9 \xt Jud 1; Jn 1:42; 21:7; 1Ti 3:15; Ap 3:12; 10:1\x* \v 10 Ha' Jacobo qa ha' Pedro qa ha' Juan iye ewi'ƚƚe in iyintaxi'ƚij yiwets qu' hasu'uj nastapi'iƚii pekhewe' if'iljetsits, qa hatsƚe hayiits nite' tsitapi'ik'i aka'an in haqsi'jjiijkii.\x * \xo 2:10 \xt Mr 14:7; Ro 15:26\x* \s1 Pa' Pablo qa iyetijets pa'aj pa' yaqsiijkii pa' Pedro in hik ƚunye'j qu' wetsjuk ƚejusitse'. \p \v 11 Qa ha'ƚe Pedro in yamii ha' witset Antioquía qa k'iyetijets, qe ka' yaqsiijkii qi in uƚ'ax qa week tsepi'ye'ej. \v 12 Qe in mexe ƚekufetstax hekhewe' nite' judiol hats yijayan ha' Jesús qa namets hekhewe' uja'x jukhew nukin ha' Jacobo. Qa hik akaa'ijha qa we'nitonimets qa hats nite' ƚekufets hekhewe' nite' judiol qe nijiweyiju'ƚ he' jukhew judiol i'nji'teje'm he' hats yijayan ha' Jesús qa hikhe' he' uja'x he' yisu'untax qu' weeke' pe'qu' hats nijayan ha' Jesús qa' niwu'mji'ij ƚammi's ƚaxpa's (circuncisión). \v 13 Qa hekhewep iye judiol hats yijayan ha' Cristo qa hik ƚeqfenyejeyij ha' Pedro ka' yaqsiijkii in hik ƚunye'j qu' wetsjuk ƚejusitse'. Qa hakha' iye Bernabé i'nji'teje'm qa yijayanij iye ka' ƚunyejei hekhewe'en.\x * \xo 2:13 \xt Ro 2:28-29; Mr 12:15\x* \v 14 In hi'wen in nite' yaqsiijkii pakha' yijaataja ta'ƚets eke' ƚe'sits wi'tlijei qa week tsepi'ye'ej iye ka' hit'ijets ha' Pedro: —Akha' e'judio hats ƚanape'ej in ekifetskii hekhewe' nite' judiol. ¿Qa inhats'ek in ƚisu'un qu' ƚunyejeye' ne' nite' judiol kakha' ƚunyejei nekhewe' judiol?—\x * \xo 2:14 \xt Ro 1:13; 6:2; 14:2\x* \s1 Ke' Moisés ƚe'lijei nite' yiwu'm pe' inwuƚ'ets. \p \v 15 Inekhewel jinekijfik'i in je'judiol. Qa nite' injunyejeyiju'ƚ pekhewep witsetiikal in yaqsiijkii pa' uƚ'ax. \v 16 Ƚa'mek qa jinikfe'lets in ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qu' nata'ƚets in yaqsiijkii ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qe ham pa'qu' ƚeke'ye' qu' nanq'axiji'pji' ekewe'en. Ewi'ƚƚe yijat'ij qu' jintek'enets ha' Jesucristo. Qa hik ta'ƚijupi' inekhewel in nite' jiteqeku' ha' Jesucristo qe qa' ƚeke'ye' qu' netwu'mhitii'ink'ui pe' inwuƚ'ets qe ta'ƚets in nite' jiteqeku', qa nite' ke' Moisés ƚe'lijei qu' nata'ƚets, qe ham pa'qu' ewii'ƚe' qu' hats nanq'axiji'pji' ke' Moisés ƚe'lijei qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets.\x * \xo 2:16 \xt Ro 3:20; Ga 3:2,5,10\x* \v 17 Inekhewel in jiwotaxii qu' niwu'm ink'ui ha' Cristo pe' inwuƚ'ets, qa jitaqsi'jƚi'ijkii iye pa' uƚ'ax, ¿me ikji' aka'an qu' jineƚisij ha' Cristo in jitaqsiijkii pa' uƚ'ax? Nite' inek ikji' aka'an.\x * \xo 2:17 \xt Ro 6:23; 1Ti 1:15; 1Co 3:5; Lc 20:16\x* \v 18 Qe qu' haqsiijkii iye kekhewe' hats hiwuƚ'enhettaxijkii, ma' qa hats yakha'ƚe in ta'ƚ yiwets,\x * \xo 2:18 \xt Hch 20:32; Ro 2:25,27; Stg 2:9,11\x* \v 19 qe in t'ejuyets ke' wi'tlijei yika' pa'aj pa' Moisés (ley) yakha' hik yijunye'j qu' hats hawa'm qa in t'ejuyets pa' Intata qa hik yijunye'j qu' yi'ƚa'xe'.\x * \xo 2:19 \xt Ro 7:4; 1P 2:24; Fil 1:21\x* \v 20 Ha' Cristo hik ƚunye'j qu' week he'neni'ƚ ji'pha'm pe' cruz. Qa hik ta'ƚijupi' yakha' in hats nite' yakha'ƚe qu' yi'ƚa'xe', hakha'ƚe Cristo i'nyitji'. Aka' haqsiijkii hane'ej in mexe ha'nipji' ha'ne sehe' ta'ƚets pa' nite' yeqekuye'jij ha' Intata Ƚa's in qi in tsisu'un qa wetƚisƚi'ij pa' witwamhi' qe ta'ƚets pe' yiwuƚ'ets.\x * \xo 2:20 \xt Mr 10:38; 2Co 13:5; Jn 3:16; 5:19; He 1:2; 2Ts 2:13; Tit 2:14; Lc 20:38; Ro 14:8\x* \v 21 Nite' hisu'un qu' hoyoqoweyiju'ƚ pakha' tseƚisƚi'ij pa' Dios ham ƚaja'ye' qe qu' nata'ƚets ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qu' netwu'mhitii'ink'ui pe' uƚ'ets, qekha hamtax ne'weju'ƚi'ij in wa'm infi ha' Cristo.\x * \xo 2:21 \xt 1Co 8:11; Ef 3:10\x* \c 3 \s1 ¿Me ke' Moisés ƚe'lijei me i'nƚi'i pa' nite' witqekuye'jij pa' Jesús? \p \v 1 Gálatas ƚeiƚets, hayits qa qi in ƚanf'ali'iƚij ka' ƚaqsiiƚijkii. ¿Ƚekpa' naqani'ƚkii in hats nite' ƚ'ek'eni'ƚets kekhewe' yijaaltaxija ƚe'sits wi'tlijei? In k'efeli'ƚi'm kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei qa k'eqethentaxiƚimik'iha iye ka' ƚunyee'jkiiha ha' Jesucristo in we'nenji'pha'm pe' cruz.\x * \xo 3:1 \xt Ro 1:14; Mt 27:22\x* \v 2 Enfeli'ƚ ye'm hane'ej aka' qu' k'afaakani'ƚij. ¿Ƚekpa' neƚisi'ƚij pa' Espíritu Santo? ¿Me in ƚaqsiiƚijkii ke' Moises'ik'i ƚe'lijei (ley), me i'nƚi'i in ƚepi'ye'eƚik'i qa nite' ƚeqeku'uƚik'i ha' Jesucristo in wa'm infi? \v 3 ¿Inhats'ek ekheweli'ƚ in qi ka' ƚanf'ali'iƚij in ƚaqsiiƚijkii? In i'nk'aa'ija qa yojotaxi'ƚ ek'ui pa' Espíritu Santo qa ne'feni'ƚij qa ƚaqsi'jtaxi'ƚijkii pa' yisu'un pa' Intata, qa hane'ej ¿me ƚumti'iƚ qu' ƚeke'ye' qu' ekhewele'ƚi'iƚ qu' aqsi'jƚi'iƚijkii pa' yisu'un pa' Intata? \v 4 In nami'ƚ ewets pe' wekwek uƚ'ets qa ƚe'nt'unheti'ƚiju'ƚ qe ta'ƚets in ƚijayani'ƚ ha' Jesús. Aka'an in ƚaqsiiƚijkii, ¿me ƚumti'iƚ qu' ham ne'weju'ƚi'ij? Yakha'ƚe qa humti qu' nana'l hatse' pa'qu' ne'weju'ƚij aka'an.\x * \xo 3:4 \xt Fil 1:29\x* \v 5 Pa' Dios neƚisi'ƚij pa' ƚeqe Espíritu Santo ma' qa yaqsi'ji'ƚ e'mijkii pekhewe' ham ƚunyejeyi'iju'ƚ, ¿qa aka'an me ta'ƚets ke' Moisés\x * \xo 3:5 \xt Mr 13:22\x* ƚe'lijei (ley), me i'nƚi'i in ƚepi'ye'eƚik'i qa nite' ƚeqeku'uƚik'i ha' Jesucristo in wa'm infi pa'aj? \v 6 \qt Pa' Abraham nite' yeqeku' pa'aj pa' Dios qa hik ta'ƚijupi' pa' Dios in yisinhetijupi qu' nit'ijets yatsathen pa' Abraham.\qt*\rq (Gn 15:6)\rq*\x * \xo 3:6 \xt Jn 14:1; Gn 15:6\x* \v 7 Qa hik ta'ƚijupi' hane'ej ekheweli'ƚ les ƚe'wis qu' enikfe'li'ƚets pekhewe' yijaalija in nite' yeqeku' pa' Intata, pekhewe'en hik ƚunyejei qu' nata'ƚets pa' Abraham'ik'i.\x * \xo 3:7 \xt Jn 8:37,39\x* \v 8 Ke' Intata ƚe'lijei hayiits nifel pa'aj qu' niwu'mik'ui week pe' ƚewuƚ'ets pe' nite' judiol pekhewe' qu'nte' neqeku'ye' pa' Intata. Pa' Intata hayiits nifeli'm iye pa'aj pa' Abraham'ik'i ekewe' ƚe'sits wi'tlijei in yit'ijets pa'aj: \qt —Akha' qu' nata'ƚ ewets qu' week ƚe'sitsi'imkii hatse' pe' witsetits ha'ne sehe' epji'.—\qt*\rq (Gn 12:3)\rq*\x * \xo 3:8 \xt Jn 8:37; He 2:16; Gn 16:15; 18:18\x* \v 9 Qa hik ta'ƚijupi', pekhewe' qu'nte' neqekuyi'ik'i qa' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qa' ni'fen pa' Intata qa' ni'sinheti'mkii iye, ma' qa' hik ƚunyejeye' pa' testi'yij pa' Abraham'ik'i in nite' yeqeku' pa'aj.\x * \xo 3:9 \xt Jn 8:39\x* \v 10 Pekhewe' qu'nte' niliyi'ij in yumti qu' week naqsiijkii ke' Moisés ƚe'lijei (ley) qa' namii na' wa's, pekhewe'en hats i'nipji' pa' qi ƚawak pa' Dios, qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: \qt —Week pakha' qu'nte' nanq'axiji'pji' ekewe' hats we'nika'ajji' Moisés ƚe'lijei (ley) qa hats i'nipji' pa' qi ƚawak pa' Dios.—\qt*\rq (Dt 27:26)\rq*\x * \xo 3:10 \xt Stg 3:10; Hch 15:15; Ro 4:15\x* \v 11 Hats jinikfee'letsha in ham pa'qu' ewi'ƚe' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qu' nata'ƚets in yaqsiijkii ke' Moisés ƚe'lijei (ley). Qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: \qt —Pa'qu' ewi'ƚe' qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qa' iƚa'xe' qe ta'ƚets in nite' yeqeku' pa' Intata.—\qt*\rq (Hab 2:4)\rq*\x * \xo 3:11 \xt Fil 1:21\x* \v 12 Qe eke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) nite' hik ƚunyejei pa'nte' witqekuye'j, qe ekewe'en yit'ij: \qt —Week pakha' qu' nanq'axiji'pji' ekewe' wenit'ij qu' jintaqsiijkii (ley) qa hik ekewe' qu' nata'ƚijets pa'qu' ƚiƚa'xe'.—\qt*\rq (Lv 18:5)\rq* \v 13 Cristo hats jitaqaweniju'ƚ pa' qi ƚawak pa' Intata qe ta'ƚets kekhewe' yikaninij pa'aj pa' Moises'ik'i (ley), qe pa' qi ƚawak pa' Intata t'eku'mi' ha' Cristo qe ta'ƚ inwets qa wa'mjipha'm pe' cruz, qe ke' Intata ƚe'lijei yit'ij pa'aj: \qt —Week pa'qu' ewi'ƚe' qu' ne'nenji'pha'm pe'qu' tsupjuye' qa nawa'm qa' hikpa' qa' na'nipji' pa' qi ƚawak.—\qt*\rq (Dt 21:23)\rq*\x * \xo 3:13 \xt 1P 2:24; Hch 5:30\x* \v 14 Aka'an in ƚunye'jkii pa'aj hats'inha pa' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i qa' week netesti'yij pekhewe' nite' judiol qe ta'ƚets ha' Jesucristo. Qa' ƚeke'ye' qu' week netesti'yij pa' Espíritu Santo week pekhewe' qu'nte' neqeku'ye'.\x * \xo 3:14 \xt Ro 4:16\x* \s1 Pe' Moisés ƚe'lijei qa pa' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i. \p \v 15 Yejefetsipji' ha' Jesús, henfeli'ƚ e'm pa'qu' ewi'ƚ hejeyumtshenijupi'. Pa'qu' ewi'ƚe' jukhewe' qu' hats nika'ajji'ju' pa'qu' witfaakanek'e qa ham pa'qu' jukhewe' qu' ƚeke'ye' qu' ni'nk'aihit qa' nukintaxets iye pe'ye'. \v 16 Qa hane'ej, pa' Dios hats yaqsiijkii pakha' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i qa ha' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i. Eke' Intata ƚe'lijei nite' yit'ij: —Pekhewe' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i,— qe hik ƚunye'j qu' olotse' pe'qu' jukhewe'. Qa yi'tƚi'ij: —Pa' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i.— Aka'an ikji' in ewi'ƚƚe pa' jukhew. Pakha'an hikha' Cristo.\x * \xo 3:16 \xt Gn 12:7; 13:15; 17:8; 24:7\x* \v 17 Aka' tseqitijineyu'uƚij ewets week ekheweli'ƚ. Pa' Dios pakha' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i in hats yamijets cuatrocientos treinta (430) ininqapits qa i'nk'aƚe qa hats na'l pa'aj ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley). Qa ekewe' yika' pa' Moises'ik'i (ley), qa nite' ƚeke' qu' niwuƚ'enhetju' pa' hayiits yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i.\x * \xo 3:17 \xt Gn 15:13; Ex 12:40; Hch 7:6\x* \v 18 Qe pa' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios pa' Abraham'ik'i qu' netisƚi'ij ham ƚaja'ye'. Qu' net'ejuyets ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) ma' qa hats nite' hik ƚunye'j qu' ham ƚaja'ye'. Qa pa' Dios hatsƚe hayiits yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i qu' netisƚi'ij ham ƚaja'ye'. \s1 ¿Inhats'ek in na'l pe' Moisés ƚe'lijei (ley)? \p \v 19 ¿Qa ƚekpa' t'ejuyets kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley)? Pa' Intata tisij pa'aj pa' Moises'ik'i hats'inha qa' week nenikfe'lets in yaqsiijkii pe' wekwek uƚ'ets yamijii in nam ha' ta'ƚets pa' Abraham'ik'i (Cristo). Pa' Dios yiyaji'ijets pe' angelits qu' netisij pe' ƚe'lijei pa' Moises'ik'i. Qa pa' Moises'ik'i qa hik pakha'ye' qu' nethinij pe' judiol.\x * \xo 3:19 \xt Ro 4:15; 5:20; Gn 16:7; Mt 13:49; Lc 1:11; Hch 5:19; Ap 14:6; He 8:6\x* \v 20 Pa' Dios in tisij pa'aj pe' ƚe'lijei pa' Moises'ik'i qa ƚakha' qa nifelji'ji'm pe' Israel ƚeiƚets, qa pakha'ƚe yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Abraham'ik'i qa ƚakhaa'ija pa'aj pa' Intata in nifeli'm.\x * \xo 3:20 \xt Dt 6:4\x* \v 21 ¿Me ikji' aka'an qu' net'ejuyiju'ƚ ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) pa' hats yiwjutsiqen pa'aj pa' Dios qu' nana'l? Nite' inek ikji' aka'an. Qe qek nana'l pa'qu' ewi'ƚ wi'tlijeye' (ley) qu' jineƚisij pa' witiƚa'x, ma' qekha hats je'ƚe'sitsetaxi'ƚ wetju'ƚ pa' Dios qe jitaqsiijkii pa' yit'ij pa' ewi'ƚ wi'tlijei (ley). \v 22 Qa yi'tƚi'ijets pa'aj ke' Intata ƚe'lijei in week pe' jukhew qa efuts iye ha'ne sehe' epji' nophe'ƚju' pa' uƚ'ax, hats'inha pekhewe' qu'nte' neqeku'ye' ha' Jesucristo qa' netesti'yij pa' hats yiwjutsiqen pa'aj pa' Dios qu' jineƚisij pakha'an witiƚa'x.\x * \xo 3:22 \xt Mr 11:24; Jn 3:16; Hch 10:43; Ro 3:22; 6:23; 10:9; 1P 1:8-10\x* \v 23 In mexe hamik'ui pa'aj ha' Cristo qa kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) mexe jiyophe'ƚju' qe jit'otki'ik'ui qu' nanam ha' Cristo.\x * \xo 3:23 \xt Jud 3; Lc 10:21\x* \v 24 Qa hik ta'ƚijupi' kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) hik yeqjunyejeyi'ƚij qu' netsijts'eniƚii ha' Cristo, hats'inha qu' heik'eeniƚetsha hakha'an qa' ƚeke'ye' qu' ye'ƚe'sitsi'iƚ wetju'ƚ pa' Dios.\x * \xo 3:24 \xt Mt 5:17; Col 2:17; He 9:10\x* \v 25 In hats nam pa'aj ha' Cristo, qa ke' Moisés ƚe'lijei in jiyijts'entaxkii qa hats nite' jiyejeƚiji'pji'.\x * \xo 3:25 \xt Jud 3\x* \v 26 Week ekheweli'ƚ hats ƚelitsi'ƚ ej pa' Dios qe ta'ƚets in nite' ƚeqeku'uƚ ha' Jesucristo. \v 27 Qe week pekhewe' hats wempuli'jju' qe ta'ƚets ha' Cristo, pekhewe'en hats tujtseika' ƚunyejei. Hats hik ƚunyejei qu' neqhinataji' ha' Cristo.\x * \xo 3:27 \xt Pr 31:25\x* \v 28 Qa hane'ej qa hats ham pa'qu' tujtseika' ƚunye'je', i'nƚi'i qu' judioye' qa i'nƚi'i qu' griegoye' qa i'nƚi'i iye qu' witqejkunenek'e i'nƚi'i qu' nite' witqejkunenek'e, ham pakha' qu' tujtseika' ƚunye'je' jukhew qa efuts. Week ƚunyejei qe in hats ƚa'ni'ƚ ji'teje'm ha' Cristo qa hik ƚunye'j qu' ewi'ƚe' pa'qu' i'nese'ne'.\x * \xo 3:28 \xt Jn 8:33; 17:11; Ro 10:12; 1Co 12:13; Ga 5:6\x* \v 29 Qe qu' natsat'etsi'ƚ ej ha' Cristo ma' qa hats hik ƚunye'j qu' ata'ƚi'ƚets pa' Abraham'ik'i. Qa hik ta'ƚijupi' qu' esti'yi'ƚij pakha' yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios.\x * \xo 3:29 \xt Ro 4:13,14; 8:17\x* \c 4 \p \v 1 Aka' hisu'un qu' hit'iƚij ewets, qu' nana'l pa'qu' ewi'ƚe' wita'se' qu' netesti'yij hatse' qu' naya'xij pe' wekwek. Qa mexeƚe omeƚa's qa hik ta'ƚijupi' in mexe hik ƚunye'j na'aj witqejkunenek pakha'an in yemjeetax in week tenek'enhe'yij.\x * \xo 4:1 \xt Nm 26:52-62; Col 3:22\x* \v 2 Na'l pa'qu' jukhewe' i'nƚi'i pe'qu' efuye' qu' mexe nejeƚijets week pe' wekwek yamijii in hats yafits pe' ƚeqe'ninqapits ƚeqjeyumtshenek pa' ƚatata, ma' qa' netisij. \v 3 Qa hik aka' ƚunye'j pa'aj inekhewel in mexe hik injunyejei qu' jomehetse' qa mexe yatsat'ets inipji' kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i.\x * \xo 4:3 \xt Ro 7:6; 2P 2:20\x* \v 4 Qa in hats yamets ƚahats'ij qa pa' Dios qa nukinju' ha' Ƚa's qa uiji'teje'm pe' ewi'ƚ efu qa hik pekhe' ta'ƚets in nekfik'i. In nam pa'aj qa te'weyik'uiju' iye pa'aj kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley).\x * \xo 4:4 \xt Jn 5:19; He 1:2; Gn 3:15; Lc 2:7; Fil 2:7\x* \v 5 Nam qe qa' nijanin pa' ƚajanye'j qu' ƚeke'ye' qu' jiniwejin in jiyophe'ƚtaxju' ke' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) ma' qa' ƚeke'ye' qu' jinaqsi'j qa' ƚelitse'inij pa' Dios.\x * \xo 4:5 \xt Dt 14:1; Mt 5:9\x* \v 6 Inekhewel hats ƚelits inijha pa' Dios. Qa hik ta'ƚijupi' in yukin ji'teje'm pe' intawjets pa' ƚeqe Espíritu ha' Ƚa's. Qa pa' Espíritu Santo in i'n i'nitji'teje'm qa jitit'ijiipha'm: —Tata.—\x * \xo 4:6 \xt Hch 16:7; Ro 5:5,20; 8:9,15,16; 2Co 3:17; Mr 14:36; Mt 5:16; 6:1; 11:27; Jn 8:42\x* \v 7 Qa hik ta'ƚijupi' akha' hane'ej hats ƚas'ej pa' Dios. Hats nite' e'witƚinek'ij. Qa in hats ƚas'ej qa pa' Dios qa' neƚisij hatse' pe' hats nifel pa'aj qe ta'ƚets ha' Cristo.\x * \xo 4:7 \xt Mt 5:9; 10:24; Ap 1:1; Dt 14:1; Nm 26:52-62; Ro 4:14; 8:17\x* \s1 Pablo yitawje'meten pe' hats yijayantax pa' Cristo. \p \v 8 Tooxik'i ekheweli'ƚ mente' ƚenikfe'li'ƚets pa' Dios, mexe ƚeƚinheyi'ƚ ej pekhewe' ƚumtitaxi'ƚ qu' diositse'.\x * \xo 4:8 \xt Jn 7:28; Fil 3:8\x* \v 9 Qa hane'ej qa hats ƚenikfe'li'ƚets pa' Dios, ye' qete'e' les ƚe'wis yijat'ij qu' hit'ij, hats nikfe'li'ƚ ewets pa' Dios. ¿Qa inhats'ek in ƚapiliƚets iye kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i? Ham ƚet'unhaxitse' qa ham weju'ƚi'ij iye. ¿Ye' me ƚisu'uni'ƚ qu' natsat'etsi'ƚ ej qa' ƚeƚinheyi'iƚ ej iye?\x * \xo 4:9 \xt Pr 2:6; Fil 3:8; Mr 14:17; Ro 15:26; Col 2:8\x* \v 10 Hane'ej ekheweli'ƚ ƚaqsiiƚijkii qa ƚiwqinheti'ƚji' na'aj neƚu qe yamets, ne'ej juwelji', na'aj ƚahats'ij qe k'uy qa in elejei iye qa in yamets iye na'aj ininqa'pji' qa ƚiwqinheti'ƚji'.\x * \xo 4:10 \xt Ro 14:5; Col 2:16\x* \v 11 Qi in tsitawje'meten kakha' yithayijkit qu'nte' nefeni'iƚ, qu' ham ne'weju'ƚi'ij. \v 12 Yejefetsipji' ha' Cristo, k'iyini'ƚij ewets qu' ojonketiƚik'i ka' yijunye'j in ewi'ƚƚe in hijayan ha' Cristo qe yakha' hili'ij kekhewe' hijayantax qa ekheweli'ƚ iye hats ƚili'iƚij iye. Ekheweli'ƚ ham pa'qu' uƚ'axe' qu' aqsi'ji'ƚ ye'mijkii. \v 13 Hats ƚenikfe'li'ƚets yakha' in mexe qi in hanqaats'e' qa hiwu'metsji' ha' etset'iƚ qa hik aka'aj qa henfeli'ƚ e'm kekhewe' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets qu' ji'ƚa'xe'. \v 14 Kakha' yawtshek qitax in iwe'me't qa niihet iye qa ekheweli'ƚ nite' ƚetsuteniƚij qa nite' iye ƚetswu'miƚfik'i. Qa ƚ'ekumi'ƚ yiju'ƚ hik eqjunyejeyi'ƚyij pa'qu' ewi'ƚ ƚaqa angele' pa' Dios, hik ƚunye'j qu' hik yijunye'je' iye ha' Jesucristo. \v 15 Qa hane'ej ¿qa pa'n ikji' ka' hats ƚ'efe'lhitiitaxiƚi'm qa qi in nesinhettaxiƚi'mkii? Nite' tsitapi'ik'i in qi in e'ƚe'sitsi'ƚi'mkii qa ƚisu'untaxi'ƚ qu' iftits'iƚ yiwets qa ƚittaxiƚijets qu' ƚeke'ye' ne' otoyi'ƚ qu' enifte'eƚpha'm qekha esƚistaxi'ƚij. \v 16 Qa hane'ej ¿me hats ejuihife'eƚyij qu' nata'ƚets in henfeli'ƚ e'm kekhewe' yijaalija?\x * \xo 4:16 \xt Ef 4:15\x* \v 17 Qe hekhewe' jukhew in yisu'untax qu' ijayani'ƚ qa nite'ƚe ƚe'wis pa' yisu'untax. Ƚekhewel yisu'untax qu' jitotse' wetju'ƚ qa' jinak'eskii iye, ma' qekha isu'untaxi'ƚ hekhewe'en. \v 18 Yijaa'ija in ƚe'wis qu' neneqjunu'uƚ'ej ene' jukhew qu' nijatsheni'ƚ, qa hasu'ujƚe qu' uƚ'exe' pa'qu' nisu'untax qu' ƚunye'je', qa hasu'uj iye qu' ewi'ƚe'ƚi'ij qa ha'njii'ƚ etji'teje'm qu' neneqjunu'uƚ ej. \v 19 Yilits, hats wapilijupi' iye in hik yijunye'j ne'ej ewi'ƚ efu qe naqalkeyu' qa qi in yaats'eji', yamijii qu' hik ejunyejeyi'iƚha ha' Cristo.\x * \xo 4:19 \xt 1Ts 2:11; 1Co 4:15; Stg 1:18\x* \v 20 Ƚe'wistax yijat'ij qek ye'metitsi'iƚ e'mha qekha tujtseika' pa' qek hi'ttaxi'ƚij ewets qe nite' tsikfe'li'ƚ ewets pa'n ejunyejeyi'ƚ hane'ej. \s1 Yejeyumtshenijupi' pe' Agar qa pe' Sara. \p \v 21 Ekheweli'ƚ pekhewe' yisu'un qu' naqsiijkii kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley), enfeli'ƚ ye'm, ¿me ƚenikfe'li'ƚik'i pa' yit'ij kekhewe' wi'tlijei (ley)? \v 22 Qe ke' Intata ƚe'lijei nifel pa'aj pa' Abraham'ik'i in na'li'm pe' wetsjuk ƚelits, ewi'ƚ pa' ta'ƚets pe' witƚinki' ƚeqejkunenki' pe' ƚewhe'ye' qa pakhap qa ta'ƚetsek pe' ƚewhe'yee'ija. Pekhe'en nite' witƚinki'.\x * \xo 4:22 \xt Gn 16:15; Jn 8:37; He 2:15,16; Ro 8:15,21\x* \v 23 Pakha' ƚa's pe' witƚinki' in nekfik'i qa hik ƚunye'j ne'ej week omehets qe nekfik'i. Qa pakha'ƚe ƚa's pekhe' nite' witƚinki' in nekfik'i qe qa' nasiinik'iha pakha' hats yiwjutsiqeni'm pa'aj pa' Dios. \v 24 Aka'an hik ƚunye'j qu' ewi'ƚ newetjeyu'mtshenijupi'. Pekhewe' wetsjuk efuts hik ƚunye'j qu' wetsjuk'e wi'tlijeye'. Pe' ewi'ƚ hikpe' pe' witƚinki' ƚii Agar hik ƚunye'j pekhewe' wi'tlijei (ley) ta'ƚets pa'aj pe' utek Sinaí. Qa pekhewe' t'eku'mi' ke' wi'tlijei (ley) qa hik ƚunyejei qu' nenekijfik'i qu' witƚinheyi'ij.\x * \xo 4:24 \xt Ex 16:1; Gn 16:1\x* \v 25 Pekhe' Agar hik ƚunye'j pekhe' utek Sinaí i'ni' pa' Arabia ƚeqe sehe', qa hik ƚunye'j iye hane'ej na' Jerusalén, qe ha'ne witset qa weeki'ƚ pe' ƚelits in witƚinheyij.\x * \xo 4:25 \xt Is 21:13; Jer 25:24; Ez 27:21; Ga 1:17; Mt 23:37; Hch 8:1\x* \v 26 Qa pakha'ƚe Jerusalén i'ni' na' wa's nite' witƚinek'ij qa inekhewel ƚelits'inij pakha'an.\x * \xo 4:26 \xt He 12:22; Ap 3:12; 21:2,10\x* \v 27 Qe ke' Intata ƚe'lijei in nifel t'ejuyets pa' wa'sji' Jerusalén qa yit'ij: \qt —E'ƚe'wisi'imkii efu in ham pa'qu' oqwomehe'ye' qe nite' ƚeke' qu' altsai it'unhetik'i qu' aya'yijkii in e'ƚe'wisi'mkii. Akha' in nite' ƚenikfe'lets pa' ƚaqa'tiye'j ne'ej naqalkeyu'. Qe pe' efu tewu'mhitii hikpe' lees qu' olotse' pe'qu' ƚelitse' qa tees qu' ƚunye'je' pekhe' qu' nana'ltax pa'qu' ƚewhe'ye'ye'.—\qt*\rq (Is 54:1)\rq*\x * \xo 4:27 \xt Hch 15:15; Gn 11:30; Lc 1:7\x* \v 28 Yejefets, pa' Dios in yiwjutsiqen pa'aj qu' nana'l pa' Isaac'ik'i. Inekhewel hik injunyejei pakha'an qe pa' Dios hayiits jiyiwjutsiqen iye pa'aj qu' jinana'l.\x * \xo 4:28 \xt Sal 105:9; Stg 2:21; Gn 12:7; Ro 9:8; Ga 3:29\x* \v 29 Qa hik pakha'aj na'aj wita's qu'nte' nata'ƚe'ets pa' Espíritu Santo in nekfik'i qa napjaxi'm pakha' qu' nata'ƚets pa' Espíritu Santo qa hik ƚunye'j iye hane'ej.\x * \xo 4:29 \xt Sal 51:11; Jn 1:33; Hch 2:4; Ro 8:9; Ga 5:25; Tit 3:5; Ap 3:22; Gn 21:9\x* \v 30 ¿Qa pa'n yit'ij ke' Intata ƚe'lijei? Yit'ij: \qt —Iwu'mfik'i pekhe' witƚinki' qa pa' ƚa's, qe pa' ƚa's pe' witƚinki' nite' ƚeke' qu' netesti'yij pe'ye' pe' wekwek t'ejuyets qu' naya'xij pa' ƚa's pe' nite' witƚinki'.—\qt*\rq (Gn 21:10)\rq* \v 31 Yejefets, nite' ƚelits'inij pekhe' witƚinki', pe' nite' witƚinki', hikpe' ƚelits'inij yijat'ij.\x * \xo 4:31 \xt 1P 3:6\x* \c 5 \s1 Cristo hats jiyiwejinfik'i in je'wit'opheƚiitaxij. \p \v 1 Ha' Cristo yiwk'itsinii pa' jit'opheƚitiitaxijju' ma' qa hats nite' ƚeke' qu' jinapilets qu' ji'nt'opheƚitiiju' iye. Qa hik ta'ƚijupi' qu' matjanitheni'ƚij in hats nite' e'wit'opheƚiyi'ƚij, qu' nana'l pa'qu' nepilettaxi'ƚets iye qa' hasu'uj ek'eni'ƚiju'ƚ.\x * \xo 5:1 \xt Ro 14:4; Ef 5:2\x* \v 2 Ek'eni'ƚ yiwetsha. Yakha', Pablo, hit'iƚij ewets ekheweli'ƚ. Qu' aqsiiƚijkii qu' iwu'mi'ƚ ƚammi's axpa'si'iƚ (circuncisión) qe ƚumti'iƚ qu' ami'ƚii na' wa's, qa ekheweli'ƚ ma' qa' hats hik ejunyejeyi'iƚets qu' ham ne'weju'ƚi'ij ha' Cristo. \v 3 Ewi'ƚij iye qu' henfeli'ƚ e'm in week pekhewe' qu' niwu'm ƚammi's ƚaxpa's, qa lees ƚe'wis qu' week nanq'axiji'pji' qu' naqsiijkii kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley). \v 4 Ekheweli'ƚ pekhewe' yumtitax qu' netwumhiti'yik'ui pe' ƚewuƚ'ets qu' naqsiijkii kekhewe' yika' pa' Moises'ik'i (ley), hats totsi'mii ha' Cristo qa hats totsimets iye pakha' qi ƚeqsu'unka'x pa' Dios hats jiyeƚistaxij.\x * \xo 5:4 \xt 2P 3:18\x* \v 5 Qa inekhewelƚe qa na'l ine'm pakha' inq'otkineyejeyik'ui pakha' qi ƚe'wis t'ejuyets qu' hats haamija hatse' pe' inwuƚ'ets qe ta'ƚets pakha' Espíritu Santo qa pakha' nite' inqekuye'jij ha' Jesucristo.\x * \xo 5:5 \xt Jud 21; Ro 8:23-25; 1Ts 1:3\x* \v 6 Qa pa'qu' hats nijayan ha' Jesucristo qu' hats niwu'mtax pa'aj ƚammi's ƚaxpa'se', i'nƚi'i qu' nite' niwu'me qa ƚunye'j ji'ij iye qe aka'an hats ham weju'ƚi'ij. Pakha' nite' inqekuye'j hikpa' weju'ƚij yijat'ij qa hikpa' ta'ƚets pa'qu' ineqsu'unka'xe'.\x * \xo 5:6 \xt 1Ts 1:3; 1Co 13:1; Stg 2:18-22\x* \v 7 Ekheweli'ƚ in i'nk'aa'ija mexe ƚatsathentaxi'ƚ in ƚekumaxi'ƚ qa hane'ej qa ¿ƚekpa' naq'ayiniƚij in ƚ'ek'entaxi'ƚets pa' yijaa'ija?\x * \xo 5:7 \xt Jn 8:14; 1Jn 5:20\x* \v 8 Aka'an in ƚaqsi'ji'ƚijkii nite' ta'ƚets pa' Intata. Pa' Intata hikpa' tayaitaxi'ƚ ewetskii.\x * \xo 5:8 \xt Col 3:15; 1P 1:15\x* \v 9 Ƚammi'stax ne'ej levadura qa yiju'fjufinhetƚi'ik'i na'aj week fo'ji'. \v 10 Yakha' tsikfe'lets in ƚijayani'ƚ ha' Yatsat'ax'inij qa hik ta'ƚijupi' in humti qu' ku'mi'ƚi' ekewe' hit'iƚij ewets. Pakha' Intata yitanithen hatse' pakha' nef'ululinhettaxi'ƚkii inye'jƚu' pa'qu' ƚunye'je'ƚe.\x * \xo 5:10 \xt Mr 12:40\x* \v 11 Yejefets, yakha' qu' mexe nite' hiliyi'ij in henfel kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) ¿qa inhats'ek qu' menjiit natsjayankii ne' judiol? Qa inhats'ek iye qu' menjiit niwakaninkii ne' judiol in henfel eke' wi'tlijei nifel ha' Cristo in wa'mjipha'm pe' cruz.\x * \xo 5:11 \xt Lc 9:23\x* \v 12 Qa pekhewe' nef'ululinheti'ƚkii, ƚe'wistax ƚekhewel yijat'ij qu' week niwu'm qa hasu'uj qu' ƚammise'ƚe pa'qu' niwu'm. \v 13 Qe ekheweli'ƚ, yejefets, ƚ'enekumhiyiƚiiji' qa' nite' e'wit'opheƚiyi'iƚij qa nite'ƚe ƚanatkini'ƚ in hats nite' e'wit'opheƚiyi'ƚ qa ƚumti'iƚ qu' hats ƚeke'ye' qu' aqsiiƚijkii pekhewe' uƚ'ets yisu'un ene' i'nesenits. Les ƚe'wis yijat'ij qu' e'witqejkunenheyi'iƚij qa' meteni'feni'ƚ wetju'ƚkii qe ta'ƚets in ƚewetsu'uni'ƚ.\x * \xo 5:13 \xt Col 3:15\x* \v 14 Qe week kekhewe' yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley) week yasin ji'teje'm ha'ne ewi'ƚ wi'tlijei in yit'ij: \qt —Isu'un week pa'qu' mete' e'm jukhew qa efuts in ejunye'jek in ƚewetsu'unƚe.—\qt*\rq (Lv 19:18)\rq*\x * \xo 5:14 \xt Mt 1:22; 7:12; 19:19; 22:37-40; Jn 13:34\x* \v 15 Qa qu'nte'ƚe menikesimeti'iƚ qa hik ƚunye'j qu' menikfe'jƚi'iƚju' qa ƚewetƚujƚi'iƚ iye, jeƚi'ƚiju'ƚ, hasu'uj qu' ekhewele'ƚi'iƚ qu' metwuƚ'enheti'ƚju'.\x * \xo 5:15 \xt Ga 5:20; Fil 3:2,20\x* \s1 Pa' yisu'un ene' i'nesenits t'ejuyiju'ƚ pa' yisu'un pa' Espíritu Santo. \p \v 16 Qa hik ta'ƚijupi' qu' hit'iƚij ewets aka'an. Aqsiiƚijkii pa' yisu'un pa' Espíritu Santo, qa'nte' aqsi'ji'iƚijkii pa' uƚ'ax yisu'un ene' i'nesenits.\x * \xo 5:16 \xt Ro 8:4; 1Ti 3:16; 2P 1:4; 2:10\x* \v 17 Qe pekhewe' yisu'un ene' i'nesenits t'ejuyiju'ƚ pa' Espíritu Santo. Qa pa' Espíritu Santo pa' yisu'un qa t'ejuyiju'ƚek pekhewe' yisu'un ene' i'nesenits. Enewe'en t'ejui wetju'ƚ qa hik ta'ƚijupi' in nite' ƚeke' qu' aqsiiƚijkii pakha' ƚisu'untaxi'ƚ.\x * \xo 5:17 \xt 1P 2:11; Ro 7:15,23; Fil 2:13\x* \v 18 Qa qu' pakha'ye' Espíritu Santo qu' nojo'oƚ ek'ui, ma' qa hats nite' yatsat'etsi'ƚ epji' kekhewe' wi'tlijei yika' pa'aj pa' Moises'ik'i (ley). \v 19 Nite' jutsitax qu' jinenikfe'lets pekhewe' yisu'un ene' i'nesenits: yisu'un qu' nanawitjiƚe, wanawitji'iƚju' pekhewep nite' ƚewhe'yetstax, nite' wepinij in yisu'un qu' nanawitji'iƚ pakhape' i'nƚi'i pekhepe'.\x * \xo 5:19 \xt Mr 7:21,22; 1Ts 4:3,7\x* \v 20 Iyinii ne'ej witeqsi'nq'alits qa wenijatshenij iye qu' weihetetsi'ij. Apjanhetets, nayu'uj wetju'ƚkii pe'ye', qa eqemtshenetsits iye. Nayuuƚekii, yaqsiijkii qa ƚ'ejuihifetsij pekhewep. Nite' t'eku'mij wetju'ƚ pa'qu' ewiƚe' wetqethenju'kii, wetqethenijju' pa'qu' numti qu' ƚunyejeyi'ij pa' Intata.\x * \xo 5:20 \xt Col 3:5; 1P 4:3; Ap 14:19; 18:23; Tit 3:9; Stg 3:4; Ro 2:8; 8:7; 16:17; 2P 2:1\x* \v 21 Nite' ƚeke' qu' nineqwenij pa'qu' ƚe'wise' qa teqemtshenijkii, yek'uwetju'kii, yijalkisijkii najai in yek'uwetju' qa tayaiƚe wetju'ƚkii iye. Qa pekhewep iye hik ƚunyejei iye ekewe'en. Hit'iƚij ewets ka' hats hit'iƚij ewets toxik'i, pe'qu' hik ƚunyejeye' aka'an nite' ƚeke' qu' namii hatse' pa' tenek'enhe'yi' pa' Dios.\x * \xo 5:21 \xt Ro 1:29; 13:13; 1P 4:3; 1Co 6:10; 15:50\x* \s1 Pakha' ta'ƚets pa' Espíritu Santo. \p \v 22 Pakha' ta'ƚets pa' Espíritu Santo ƚunye'j: qi witeqsu'unka'x, qi ƚe'wisi'mkii, qi ikesimen ƚatawe'j, nite' eq'itaqsuna'x, nite' apjanhetax, teik'unei, nite' yaqanƚekii pa'qu' hats nit'ij,\x * \xo 5:22 \xt Mt 7:16-20; Ro 6:21; 7:4; 8:5; Ef 5:9; 1Co 13:1; Flm 5; Jn 15:11; 2Co 6:6,10; Ex 34:6; 2Ti 3:10; Sal 25:6\x* \v 23 nite' watpatunen, yejeƚ ƚotok'oi pa'qu' ƚunye'je'. Qa ekewe'en ham pa'qu' wi'tlijeye' (ley) qu' net'ejuyiju'ƚ.\x * \xo 5:23 \xt Stg 3:13; 2P 1:6\x* \v 24 Qe pekhewe' hats yatsat'eetsijha ha' Jesucristo, pekhewe'en hats hik ƚunyejei qu' hats nenijji'pha'm pe' ƚ'esenits pe' cruz pe' ƚewuƚ'ets qa pe' wekwek uƚ'ets yijamti'etskii yisu'untax qu' naqsiijkii pa'aj.\x * \xo 5:24 \xt Nm 3:12; Ro 8:12; 2P 1:4; 2:10\x* \v 25 Inekhewel in hats na'l initji'teje'm pa' Espíritu Santo qa les ƚe'wis qu' jinewetwejinij qu' nojo i'nk'uikii.\x * \xo 5:25 \xt Fil 1:21; 3:16\x* \v 26 Hasu'uj jitumti qu' je'qitse'ji'. Hasu'uj jitawakaninkii pe'ye'. Qa hasu'uj iye nana'l ine'm pa' witqaq'ayinkeya'xij pe' wekwek.\x * \xo 5:26 \xt Fil 2:3\x* \c 6 \s1 Jeƚiju'ƚ, akha' ƚeke' iye qu' newu'mju' pa' uƚ'ax. \p \v 1 Yejefets, qu' i'weni'ƚ i'nƚi'i qu' enikfe'li'ƚets pe'ye' qu' nenwu'mju' pa' uƚ'ax pe' hats yijayan pa' Intata, ekheweli'ƚ in lees ƚijayani'ƚha pa'qu' nisu'un pa' Espíritu Santo, ƚe'wis qu' i'feni'ƚ hats'inha qa' ƚeke'ye' qu' neniyik'uipha'm pa' uƚ'ax, qa hasu'ujƚe meniwqinhetiƚij in ƚi'feni'ƚ qe akha' iye ƚeke' qu' najaajin iye pa' uƚ'ax.\x * \xo 6:1 \xt Stg 1:13; 3:13; Sal 51:12\x* \v 2 Meteni'feni'ƚij wetju'ƚkii yijat'ij qu' eka'xi'ƚ pe' wekwek niihetits nekipji' ha'ne sehe'. Qa aka'an qu' aqsiiƚijkii, ma' qa hats ƚaqsiiƚijkii kakha' ƚeqe ley ha' Cristo.\x * \xo 6:2 \xt 1Co 9:21\x* \v 3 Qe pakha' qu' numtiƚetax qu' qiye'ji', in nite' qitaxji', ma' qa hats ƚakha'ƚe ƚete'm in watqanƚekii.\x * \xo 6:3 \xt 1Co 3:18; 2Co 12:11; Ga 2:6\x* \v 4 Qa hik ta'ƚijupi' les ƚe'wis yijat'ij qu' week ewiƚei ekheweli'ƚ qu' jeƚ eku'ni'ƚijupkii pe' ithayijkititsi'ƚ, hats'inha qu' enikfe'lets qu' hats ƚe'wise'ju' ma' qa' hayitse' qu' it'ijets qu' e'niya'yij. Qa hasu'ujƚe qu' it'ijets qu' lees ƚe'wise'ju' pakha' ƚaqsiijkii qa pekhewepƚe qa' nite' ƚe'sitseju' pe' yaqsiijkii.\x * \xo 6:4 \xt Mr 14:6; Ga 3:10; Stg 2:14-26\x* \v 5 Qe week ewiƚei qu' ne'neniha pakha' hats testi'yijek in ƚ'ithayijkit. \v 6 Qa pakha' qu' net'ijatshenhetiyij ke' Intata ƚe'lijei, ƚe'wis qu' ni'fen pa'qu' ƚaqa maestroye' qa natqapk'asiyijets week pa'qu' nana'li'm.\x * \xo 6:6 \xt Ro 15:27\x* \s1 Pakha' jit'enju' qa hik pakha' qa ta'ƚji'. \p \v 7 Hasu'uj umti'iƚ qu' ƚeke'ye' pa'qu' aqani'ƚijkii pa' Dios, qe pa' Dios ham yawitjiye'. Qe week ne'ej yenju' na'aj jukhewe' qa hik ne'ej qa nifte'ji' ne'ej ƚei. \v 8 Qe pakha' qu' hik ƚunye'je' qu' nenju' pa'qu' ƚakha' ye'ƚe qu' nisu'un, qa' nata'ƚ pe' ƚeqei qa' nenifte'ji' witwamhi' nite' yili'ij. Qa pakha'ƚe qu' hik ƚunye'je' qu' nenju' pa' yisu'un pa' Espíritu Santo, qa' nata'ƚ pe' ƚeqei qa' nenifte'ji' witiƚa'x nite' yili'ij.\x * \xo 6:8 \xt Sal 51:11; Jn 1:33; 12:25; Hch 2:4; 13:48; Ro 8:9; Ga 5:25; Tit 3:5; Ap 3:22\x* \v 9 Hasu'uj jiyiwefju' in jitaqsiijkii pa' ƚe'wis, qe qu' namets pa' ƚahats'ij qu' nuji' pe' ƚei qa' jintifte'ji' qu' nite' jiniwefe'ju'.\x * \xo 6:9 \xt 2Ts 3:13; Lc 18:18; Stg 4:17\x* \v 10 Qa hik ta'ƚijupi' in yamets ƚahats'ij qu' ƚeke'ye' qu' jinti'fen pa'qu' ƚunye'je'ƚe ene' weekji', ƚe'wis qu' jinti'fen, qa lesƚe in ƚe'wiisija qu' jinti'fen pekhewe' hats inejefetsipji' ha' Cristo.\x * \xo 6:10 \xt 2Jn 8; Gn 1:31; 3Jn 11; 1Ti 5:8; Jud 3\x* \s1 Pablo ƚakha'ija in yika' pe' teke'lenju' ƚe'lijeyii pe' Gálatas. \p \v 11 Jeƚi'ƚju' ene' yeq'ikatii hayits qa qitsji'. Hane'ej hit'ij ha'ne yikooyija in he'nq'ika'aƚ ei. \v 12 Pekhewe' yit'ijets qu'nte' ƚeke'ye' qu' hamitsi'iƚ e'm kakha' yiwu'mi'ƚ ƚaxpa's (circuncisión) qe yisu'unƚe qu' nisu'un pekhewep, hats'inha qa'nte' natawitjaxtiye' in i'nq'ijatshentaxij in ewi'ƚƚe pe' ƚeqe cruz ha' Cristo qu' jiniƚin.\x * \xo 6:12 \xt Fil 3:3,18; Hch 15:1; 2Ti 3:12\x* \v 13 Qa pekhewe'en in judiol qa yaqsi'jtaxijkii kakha' yiwu'm ƚaxpa's (circuncisión) qa nite'ƚe yaqsiijijkiiha week kekhewe' yit'ij ke' Moisés ƚe'lijei (ley). Qa yisu'unƚe qu' iwu'mi'ƚ ƚammi's axpa'si'iƚ, qe qa' neniwqinhetij qe ta'ƚets in nayaji'iƚij ewets qa' eka'xi'ƚkii pa'qu' jiif'iyeji' pe' ajitsi'ƚ.\x * \xo 6:13 \xt Lc 11:28\x* \v 14 Qa yakha'ƚe qa nite' hisu'un qu' heniwqinhetijji' pe'ye'. Ewi'ƚƚe in hiwqinhetji' in wa'mjipha'm hakha' Yatsat'ax'inij Jesucristo pe' cruz. Hik hakha' in ta'ƚets qa pe' wekwek ha'ne sehe' epji' qa hik yeqjunyejeyij qu' hats nanaxju', qa pe' wekwek ha'ne sehe' epji' qa hik ƚeqjunyejeiyijek qu' hats hawa'm. \v 15 Inye'jƚu' pa'qu' hats niwu'mtax ƚaxpa'se', i'nƚi'i qu' mente' niwu'metax. Ekewe'en hats ham weju'ƚi'ij. Pakha' weju'ƚij yijat'ij ta'ƚets in ƚ'ek'enets ha' Jesucristo ma' qa hats i'nk'ayik pa' ejunye'j.\x * \xo 6:15 \xt Col 3:11; Jn 1:3; Ap 3:14\x* \v 16 Qa pekhewe' tek'eenik'iha aka'an, pa' wit'ikesimeya'xƚekii qu' nanipji' qa pa' ƚeq'iltiye'j iye pa' Dios week pekhewe' ink'aihits ƚeqe Israel pa' Dios.\x * \xo 6:16 \xt Lc 3:8\x* \v 17 Qa hane'ej hats nite' hisu'untax qu' ewi'ƚij qu' esƚisi'ƚij qa' hepi'ye'ek'i iye week ekewe'en, qe yakha' na'l ye'm enewe' jif'imji' i'ni' ha'ne yaj ta'ƚets in ewi'ƚƚe in hijayan ha' Jesús.\x * \xo 6:17 \xt Fil 3:10\x* \v 18 Yejefets, pa' qi ƚeqi'fenkeye'j ha' Yatsat'ax'inij Jesucristo qu' hikpa' na'ni'ƚ ejupha week ekheweli'ƚ. Hik aka' qu' ƚunye'je' (Amén).\x * \xo 6:18 \xt Sal 51:12\x*