\id MRK - Sateré-Mawé NT [mav] (Brazil) -2011 bd \h IESUI ETIAT MAKU MIENOI \toc1 Iesui Etiat Maku Mienoi \toc2 Marcos \toc3 Mr \mt1 IESUI ETIAT MAKU MIENOI \c 1 \s1 MATEU 3.1-12 IRUKA 3.1-18 IUWÃU 1.19-28 PIAT EWY \p \v 1 Mesup mienoi wakuat Aipo­typot Iesui etiat Tupana Sa'yru etiat aikotã sa'a­wy'i te Tupana to'e Tosa­'yru pe — Uha'yru e woro­po­'oro aru En miit'in ehakye­ra'at hamo e ma'ato sa'a­wy'i atipo­'oro teran wẽtup ok eut hap enoi hamo e. \v 2 Miit'in ekatup hawyi woro­po­'oro En i'atue­wawi i'atue­ha­kye­ra'at hamo e Tupana miwan me Marakia 3.1 pe. \v 3 Ma'ato sa'a­wy'i mekewat wẽtup ok eut hap henoi miit'in me — Tut irane wyti Tupana Mipo­'oro Miit'in Porekuat nuat e hat e. Mio tã wyti aru to'e epiat Uha'yru e. — Eweihy­wytip ipu'ap e aru eipy'a piat eiwa­nẽtup hawe. Mi'i hawyi toĩne'en mu'ap ewy ra'yn Tupana Mipo­'oro ehay mohey hamo e aru Uha'yru e Tupana. Ekatup hawyi woro­po­'oro En miit'in kape Uha'yru e. Waku hawyi ti aru ekatup ta'yn miit'in turan ti aru waku En ereto e Tupana Tosa­'yru pe. E'yianmiat uimi­po­'oro wyti aru henoi henoi haty wo miit'in me — Tut irane ti Miit'in Porekuat nuat e. Mi'i hawyi eweitoiat ro eiminug sa'ag ko'i eiwa­nẽtup sa'ag hap ko'i hawyi mu'ap ewy ra'yn toĩne'en Tupana Mipo­'oro Eheha­kye­ra'at hanuat mohey pote e'yianmiat henoi e Tupana Tosa­'yru pe. Waku hawyi ti aru ekatup ta'yn miit'in mi'i turan ti aru waku ereto En e Tupana Tosa­'yru pe sa'a­wy'i. Mi'i hawyi Tupana ehay moherep hat Isaia iwan Tupana e ihay Tosa­'yru piat hap Isaia 40.3 pe. \v 4 Mi'i turan ni Iuwãu tut ra'yn mekewat wo'o­set'ok hat Tupana to'e hap ewy. Mi'i hawyi yahig note tohenoi henoi kahato miit'in me — Eweiwaure ro eiminug yt naku i hap ko'i e. Mi'i hawyi ewei'aipok to Tupana ewawi e. Waku hawyi woro­ho­'o­set'ok e Iuwãu miit'in me. \v 5 Mi'i hawyi miit'in tawa Ieru­sarẽi kaipy­wiaria yi Iuteu kaipy­wiaria tõ'ẽ tõ'ẽ yahig kape Iuwãu mienoi kuap hamo. Mi'i hawyi ti õ'ẽ haria henoi ra'yn wuat'i aikotã ta'a­tunug yt naku i hap ko'i to'ope. Waku hawyi Iuwãu ti'a­tu­set'ok Iũtãu hy pe. \v 6 Mi'i hap Iuwãu esokpe ti ihũ Kameru sap kawiat. Imi'u wyti pohit i'ewyte awi'a hy imi'u wo. Iwe'ok kytyt hap ti mi'at pe kawiat. \v 7 Mi'i hawyi ti tohenoi henoi miit'in me — Meiũran ti aru tut wẽtup ok po'og po'og wakuat uikawiat rakat e. Uiat uhewaku hap yt put'ok'e i ipysei hamo ipy sokpe saity pok hamo e. \v 8 — Uito ti woro­ho­'o­set'ok y'y wo ma'ato mi'i ti aru Tupana Pã'ãu wakuat no ra'yn ehet'ok e Iuwãu miit'in me. \p \v 9 Mi'i hawyi wẽtup e'at pe tut ra'yn Iesui tawa Nasare kaipyi tomotag hap tama Karireia kaipyi Iuwãu kape toset'ok Iũtãu hy piat hamo tut. \v 10 Mi'i hawyi Iesui tuwẽtem y'y pyi hawyi teha'at ra'yn atipy kape. Mi'i hawyi ta'a­kasa ra'yn oken'ypy ewy ra'yn. Mi'i totepyi tut ra'yn Tupana Pã'ãu hawyi put'ok'e ra'yn pykasu ewywuat Iesui ete. \v 11 Mi'i hawyi sehay tut Iesui pe atipy kaipyi — Ta'i uimi­ky'e kahato En Uha'yru e. Mi'i tupono arehum kahato ete e. \s1 MATEU 4.1-11 IRUKA 4.1-13 PIAT EWY \p \v 12 Mi'i hawyi meremo Tupana Pã'ãu to'e Iesui pe — Ereto ro yahig koro kape mesu­wepyi Iũtãu hy sakpo Uha'yru e. \v 13 Mi'i hawyi toto Iesui Iuwãu pyi i'ewyte Iũtãu hy kaipyi yahig koro kape. Mi'i hawyi itote tuweran toĩne'en mi'at ko'i py'a­setpe 40 e'at toĩne'en itote. Mi'i turan ahiag hã'ãg kahato Iesui. Toiky­'esat Iesui tunug yt naku i hap ko'i. Mi'i hawyi Tupana mipo­'o­roria atipy kaipy­wiaria tõ'ẽ tõ'ẽ Iesui moesaika hamo. \s1 MATEU 4.12 IRUKA 4.14 PIAT EWY \p \v 14 Wẽtup e'at pe miit'in tipyhik wo'o­set'ok hat Iuwãu. Mi'i hawyi Iesui toto i ra'yn yi Karireia kape Tupana ehay wakuat enoi enoi hamo. \v 15 Mi'i hawyi to'e — Koitywy ti porap put'ok'e ra'yn Tupana Morekuat nuat ieĩne'en hamuat. Mi'i tupono eweitoiat ro eiminug yt naku i hap ko'i hawyi eweimohey ro Tupana ehay wakuat e Iesui tetama piaria pe. \s1 MATEU 4.18-22 IRUKA 5.1-11 PIAT EWY \p \v 16 Wẽtup e'at pe so hewyry Iesui yi Karireia hyemyi'a e'yi kyt upi. Mi'i turan ta'a­kasa pira pytyk haria kape uhyt Simãu iywyt Ãtere kape. Mi'i turan kowo'i kowo'i suki wato wo ta'a­tukat pira y'y pe. \v 17 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­kaykay ra'yn — To'iro uhupi uhyt'i'in e. Mesup te ti pira pytyk haria wo eipe ma'ato meiũran ti aru ahenoi miit'in pytyk Tupana wanuat hap ehepe e Iesui Simãu i'ewyte Ãtere pe. \v 18 Mio tã e Iesui hawyi meremo ta'a­tu­'atoiat ta'a­tue­suki wato hawyi tuwat ra'yn Iesui upi. \v 19 Mi'i hawyi Iesui toto porap'i ywyku'i upi. Mi'i turan ta'a­kasa i Sepeteu sa'y­ru'in kape Tiaku Iuwãu kape wesuki wato mog yara piat haria kape. \v 20 Mi'i hawyi toi'a­tu­kaykay meremo mi'iria hawyi tuwat ra'yn hupi yara pyi ta'a­tu­'ywot wywuatpyi. Mi'i hawyi Sepeteu topy­hu'at temiit'in wywo yara pe. \s1 MATEU 4.13-25 IRUKA 4.31-37 PIAT EWY \p \v 21 Mi'i hawyi toto i ra'yn Iesui temiit'in wywo tawa Kawa­na'ũ kape. Tupana mõtypot hap e'at pe hawyi Iesui teke Tupana mõtypot yat pe itotiaria mu'e hamo. \v 22 Mi'i hawyi te'e­ru­we­wa­nẽtup kahato hawyi te'e­ro'e to'ope — Kat poteĩ Iesui aimu'e yt miwan enoi haria ewy i ra'yn i'atu'e. Mi'i ti morekuat ewy ra'yn wen i'atu'e. \v 23 Mi'i turan wo'o­mu'e hawe wẽtup ok toĩne'en ahiag ipiit piat rakat. Mi'i so to'e — Ta'i uruikuap ti En e. En ni mekewat Iesui tawa Nasare kaipywiat. En ni Tupana Sa'yru wakuat e tehay pirik wo. \v 24 Kat ere teran kahu uruete i'atu'e. Urutu­'uka hamo apo eriot i'atu'e. \v 25 Mi'i pote Iesui wãi'e haty wo — Epo'inik to ahiag e. Erẽtem no meiẽwat miit piit pyi e. \v 26 Mi'i pote meiẽwat miit ahiag tihuruk tuwẽtem tehay pirik wuat haype. \v 27 Mi'i pote irania'in te'e­ru­wa­nẽtup kahato hawyi apo'i­'a­tu'e to'ope — Uweĩ meiẽ wo'o­mu'e hat i'atu'e. Yt wata­'a­kasa i meiẽwat ewywuat tehay esaika wuat ahiag sopo hat i'atu'e. \v 28 Mi'i hawyi wuat'i pe ra'yn ta'a­tu­henoi henoi Iesui etiat hawyi irania'in yi Karireia piaria ikuap ta'yn Iesui piat wakuap nug hap etiat. \s1 MATEU 8.14-16 IRUKA 4.38-41 PIAT EWY \p \v 29 Mi'i hawyi ti Iesui tuwẽtem na'yn Tupana mõtypot yat pyi. Mi'i hawyi toto i ra'yn towy­ria'in Iuwãu Tiaku wywo temiit'in Ãtere Simãu yat kape. \v 30 Mi'i hawyi Simãu sakitu i'ahu rakat yni pe ta'a­tu­puẽti. Mi'i hawyi ti mekewat i'ahu hap ta'a­tu­henoi Iesui pe. \v 31 Mi'i hawyi toto ra'yn howawi. Put'ok­to'e hawyi toipo­pytyk ta'yn hawyi — Epoĩ'ãm no e hawyi i'ãpe­'ok'am na'yn waku ra'yn. Mi'i hawyi i'ahu kosap iwy Simãu sakitu. Tehãite meremo hawyi tote­ropat ra'yn Iesui'in. \p \v 32 Mi'i hawyi at min'e turan ta'a­tuerut Iesui kape wuat'i i'ahu rakaria wuat'i ahiag ipiit piat rakaria tawa wato Kawa­na'ũ kaipy­wiaria. \v 33 Mi'i hawyi ti yne tawa piaria te'e­ru­wa­'a­tunug oken'y­pyke. Mi'i hawyi ti toi'a­tu­moe­hãite kahato i'ahu rakaria. \v 34 I'ewyte ahiagnia toi'a­tu­sopo kahato miit'in piit pyi. Mi'i hawyi to'e i ahiagnia pe — Eipo­'inik to ahiagnia e. Yt ewehenoi tei'o uikuap ehepiat hap e i'atuepe. \p \v 35 Ihot'ok kai i toto ra'yn Iesui tuweran yahig kape. Mi'i hap tote to'oehay Tupana wywo. \v 36 Meiũran ti Simãu'in tuwat hupi ikat hamo. \v 37 Ta'a­tu­puẽti hawyi te'e­ro'e tope — Urumu'e hat i'atu'e mio ti ekat haria typy'i kahato Mehĩ i'atu'e. Pyno to'iro i wata­'aipok ekat haria kape i'atu'e. \v 38 Ma'ato toi'a­tu­wesat — To'iro irania'in tawa kape e. Wuat'i tawa pe ahenoi teran e. Yt wẽtup tawa pe yn i ahenoi teran e. Wuat'i piat henoi hamo ariot mesuwat yi kape e. \v 39 Mi'i hawyi toto i ra'yn Iesui yi Karireia piat Tupana mõtypot yat piaria enoi hamo ahiagnia sopo hamo miit'in kaipyi toto. \s1 MATEU 8.2-4 IRUKA 5.12-14 PIAT EWY \p \v 40 Wẽtup e'at pe Iesui ewyry hap tote hepihi pihi rakat tut Iesui kape. Mi'i hawyi tuwe­pỹ­'ã­tutuk haype to'e — Uhyt e uimoe­hãite teran mote uimoe­hãite o e. \v 41 Mi'i hawyi Iesui tiky'e hawyi tuwe­ponug hawyi to'e — Ta'i woro­ky'e kahato woro­moe­hãite teran uhyt e. \v 42 Mio tã e hawyi meremo ra'yn ipiit kahu ra'yn tuweityk ta'yn hepihi. \v 43 Mi'i hawyi Iesui tinãpin haty wo — Pyno uhyt waku ra'yn epe etiat e. Mi'i pote are'e epe ereto ro pa'i ko'i kape hawyi epiit kahu hap etomo­herep to i'atuepe e. Mi'i hawyi ti aru ta'a­tukuap ta'yn emoehãite hap e. Ma'ato irania'in me o yt etomo­herep tei'o emoehãite hap mu'ap upiaria pe e. \v 44 Katu­pono etomo­herep sa'a­wy'i pa'iria piat hap atiky­'esat e. Waku ehenoi i'atuepe aikotã aha'a­se'i Musei nimo ainãpin hap ewy ehenoi o emoehãite kuap miit'in miat hamo e. \v 45 Ma'ato yt Iesui miky­'esat ewy i tohenoi Iesui piat tomoe­hãite hap yne pe. Mi'i pote ti Iesui yt teke kuap i tawa pe katu­pono ti typy'i kahato akasa teran haria tõ'ẽ tõ'ẽ howawi wuat'i kaipyi. Mi'i pote yahig note toĩne'en yt teke kuap i tawa pe pote. \c 2 \s1 MATEU 9.1 IRUKA 5.17 PIAT EWY \p \v 1 Meiũran Iesui ta'aipok i ra'yn tawa Kawa­na'ũ kape. Put'ok­to'e itotiat hawyi teke wẽtup netap we. Toĩne'en porap'i itotiat hap hawyi miit'in tikuap ta'yn aikope Iesui ieĩne'en hap. \v 2 Mi'i hawyi meremo tõ'ẽ tõ'ẽ i ra'yn howawi typy'i kahato ra'yn hawyi irania'in miit'in sem oken upi ne'i ra'yn yn tukup­te'en. Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­mu'e Tupana ehay wo õ'ẽ tewawiat haria. \v 3 Mi'i turan ta'a­tuerut Iesui kape yt ipoĩ'ãm kuap i rakat yni pe 4 ok herut haria. Ma'ato yt tuwe­hyt'ok kuap i Iesui ewawi sese kat pote typy'i poity'i netap wiat pote. \v 4 Mi'i pote te'e­ra'am na'yn netap ok tote hawyi ta'a­tu­'ahot ra'yn netap ok Iesui apy tote. Mi'i hawyi i'okhot'e hawuo ta'a­tu­mo­'apyk yt hewyry kuap i rakat yni pe. \v 5 Mi'i hawyi ta'a­kasa yne hawyi Iesui tikuap ta'yn tomohey i'atuepiat hap ko'i. Mi'i hawyi to'e i'ahu rakat pe — Koitywy ti yt naku i eminug sa'ag ko'i Tupana tihep yne ra'yn epy'a piat uiwy e. \v 6 Mi'i pote apyk puaria miwan enoi haria te'e­ru­wa­nẽtup hawe te'e­ro'e — Kat pote mio tã e Iesui i'atu'e te'e­ru­wa­nẽtup hawe. \v 7 Tupana yn ni yt nakuaria i aiminug hep kuap hat i'atu'e. Yt naku i mio tã e Iesui i'atu'e te'e­ru­wa­nẽtup hawe. \v 8 Ma'ato meremo Iesui tikuap topy'a pe i'atu­wa­nẽtup hap. Mi'i hawyi Iesui to'e i'atuepe — Kat poteĩ yt eweiky­'esat i ui'e i'ahu rakat piat hap e. \v 9 Kat are'e som pyno po'og yt niatpo i yt hewyry kuap i rakat pe sio apo koitywy ti yt nakuap i eminug atihep ta'yn are'e sio erepoĩ'ãm no hawyi eti'ok­po'i ro e'yni hawyi ereto ro e'yat kape are'e. Kat som pyno po'og yt niatpo i are'e yt ipoĩ'ãm kuap i rakat pe e Iesui miwan enoi haria pe. \v 10 Mi'i hawyi to'e i — Ta'i Miit'in Yke'et ti yt nakuap i hep kuap hat wuat'i yt naku i hep kuap hat wyti Uito e. Mi'i tupono atimo­herep mesup ehepe uhesaika hap yt nakuap i hep hamuat e. \v 11 Mi'i hawyi Iesui to'e i yt hewyry kuap i rakat pe — Epoĩ'ãm no hawyi eti'ok­po'i ro e'yni hawyi ereto ro e'yat kape e. \v 12 Mi'i hawyi meremo ra'yn i'ahu rakat ipoĩ'ãm hawyi toi'ok­po'i te'yni hawyi toto ra'yn wuat'i ehamo. Mi'i hawyi te'e­ra­ha'at kahato hawyi te'e­ru­wehum kahato Tupana ete. Mi'i hawyi te'e­ro'e to'ope — Aito yt karãpe i wata­'a­kasa meikotã i'atu'e ra'yn. \s1 MATEU 9.9-13 IRUKA 5.27-32 PIAT EWY \p \v 13 Mi'i hawyi toto ra'yn Iesui tawa pyi yi Karireia hyemyi'a hy ẽpe kape. Mi'i hawyi yi kyt upi tõ'ẽ tõ'ẽ miit'in typy'i kahato howawi. Mi'i hawyi tohenoi henoi i'atuepe. \v 14 Mi'i hawyi tewyry hap tote Iesui ta'a­kasa uhyt Irewi mekewat Auweu sa'yru apykpe ipotpap netap wiat rakat. Mi'i ipotpap mu'ap pyhyp hap ete. Wuat'i mu'ap kare'en ko'i toipyhyp. Toipo­re­ra'at sa'up to'y­wania kaipyi wanĩ­kaptia porekuat pe. Mi'i hawyi Iesui tuwẽ­powat howawi — To'iro uiwywo Irewi e. Mi'i hawyi ipoĩ'ãm na'yn hawyi toto Iesui upi. \p \v 15 Wẽtup e'at pe Iesui toto Irewi yat kape topot­mu­'eria wywo te'e­renuk hamo. Mi'i hap tote typy'i kahato Irewi wyria'in te'e­ru­wa­'a­tunug ienuk hap tote. I'ewyte Iesui wywo tukup­te'en yt nakuaria i sa'up pore­ra'at haria te'e­renuk hamo. \v 16 Mi'i hawyi irania'in nagnia ehay enoi haria te'e­ra­ha'at ienuk hap kape i'ewyte miwan enoi haria te'e­ra­ha'at. Mi'i hawyi apo'i­'a­tu'e Iesui potmu­'eria pe — Kat poteĩ eimu'e hat yt nakuaria i iwywo sa'up pore­ra'at haria wywo tenuk i'atu'e. \v 17 Mi'i e hap Iesui tikuap hawyi toi'a­tu­wesat — Uhyt'i'in yt eweikuap i apo aikotã ihãite rakaria yt tikat hin i mohag nug hat ma'ato irania'in i'ahu rakaria ti ikat kahato e. Mi'i hap ewy ti koitywy ariot yt nakuaria i era'aipok Tupana kapiat hamo e. Ma'ato — Uruto po'og waku e haria yt atera­'aipok kuap i Tupana kape e katu­pono yt uikat hin i — Uruto po'og i'atu'e pote. \s1 MATEU 9.14-17 IRUKA 5.33-38 PIAT EWY \p \v 18 Mi'i hawyi mekewat i'atu­we­mo­sy'at hap e'at pe miit'in te'e­ro'e Iesui pe — Wo'o­set'ok hat Iuwãu potmu­'eria koitywy te'e­ru­we­mo­sy'at kahato ra'yn i'atu'e. I'ewyte ti nagnia ehay enoi haria te'e­ru­we­mo­sy'at kahato ra'yn i'atu'e. Ma'ato ewat epotmu­'eria yt te'e­ru­we­mo­sy'at hin i i'atu'e. Kat poteĩ mi'i tã epotmu­'eria i'atu'e. \v 19 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Katu­pono uipot­mu­'eria i'atu­wepit kahato aikotã ienuk hap e'at piat se'aito hap e'at piat ienuk hap ewy uipot­mu­'eria tukup­te'en e. Ienuk hap e'at pe yt uwe i tuwe­mo­sy'at i'atu­wepit hap e'at pote e. \v 20 Ma'ato karãpe irania'in tioto se'aito pya to'o­'ya­ty­pepyi mi'i hawyi te'e­ru­we­mo­sy'at e Iesui wemo­sy'at haria pe. \v 21 — I'ewyte ti wẽtup sehay ahenoi teran ehepe e. Ahesokpe pot'i i'ewyte hiot'e pote yt naku i watomog sokpe pakup wo ne'i e. Katu­pono ti ahepiat imog hap tuwe­'atuk hawyi toihiot ne'i ra'yn ahesokpe pot'i e. Mi'i hawyi ahesokpe hiot'e rakat topy­hu'at po'og na'yn sa'ag e. \v 22 I'ewyte ahetama pe watopag Uwa hy heiam i'ape pakup we e. Ma'ato heiam i'ape pot'i pe iteneg moity'i pote yt naku i mi'i tã katu­pono ti henãpuk hawyi heiam i'ape teneg hawyi pok'e i ra'yn e. Pok'e hawyi yt kat i Uwa hy i'ewyte yt kat i heiam pok'e hawyi. Ma'ato i'ape pakup wote yt pok'e i torok'e pote. Mi'i ewywuat yt naku i uhehay pakup eweipag sehay pot'i puo e Iesui nagnia ehay enoi haria pe. \s1 MATEU 12.1-8 IRUKA 6.1-5 PIAT EWY \p \v 23 Mi'i hawyi yt i'atu­potpap i hap e'at pe Iesui tokosap ta'yn go sakpo awati ypia wywuat sakpo. Mi'i hawyi iwyria'in ho'opik ta'yn awati toko­ka'at no. \v 24 Mi'i hawyi ma'ato irania'in nagnia ehay enoi haria te'e­ra­ha'at kahato i'atu­potpap hap kape. Mi'i hawyi tõ'ẽ meremo hawyi wãita­'a­tu'e Iesui piat hamo — Yt naku i ti ta'a­tu­ho­'opik awati yt aipotpap i hap e'at pe. Yt naku i ti mi'i tã i'atu'e. \v 25 Ma'ato Iesui ti'a­tu­wesat — U pãi yt eweikuap i apo miwan me aikotã sa'a­wy'i Tupana miky'e morekuat Tawi teke Tupana mõtypot hawe tesy'at wywuat hawyi toimõ'ẽ mekewat Tupana mõtypot haria eman tesu­ra­ra'in me hap e. \v 26 Mi'i hawyi tutu'u tesu­ra­ra'in nywo pa'i wato mi'u wuat ne'i. Mi'i aikotã aipo­rekuat sa'a­wy­'iwuat Tawi tunug mekewat pa'i Apiata ieĩne'en hap e'at pe turan e. Mi'i tã hat pytkai — Waku kahato aipo­typot sa'a­wy­'iwuat Tawi ewei'e. \v 27 — Uhyt'i'in sa'a­wy'i Tupana tunug tomõ­typot hap e'at hawyi tutum miit'in me i'atu­mo­wepit hamo tomohey hamuat e. Mi'i pote mio he'at toĩne'en miit'in po pe aimo­wepit hamo e. Ma'ato yt naku i Tupana mõtypot e'at ne'i topy­hu'at ai'akag wo wãi'e hano e. Kat pote Tupana tum ahepe te'at aimo­wepit hamo e. \v 28 Tutum na'yn miit'in me te'at are mi'i pote Uito areĩne'en Tupana e'at Ka'iwat no i'ewyte areĩne'en Wuat'i Miit'in Yke'et no e Iesui nagnia wãi'e hap enoi haria pe. \c 3 \s1 MATEU 12.9-14 IRUKA 6.6-11 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi Tupana mõtypot hap e'at pe Iesui teke i Tupana ehay enoi hawe. Mi'i hawyi itotiaria wywo toĩne'en ipo kĩ'ã rakat. \v 2 Mi'i hawyi te'e­ru­wa­nẽtup — Iesui timoe­hãite apo ipo kĩ'ã rakat yt aipotpap i hap e'at pe. Mi'i hap ti yt naku i i'atu­wa­nẽtup hawe. Mi'i hawyi te'e­ra­ha'at kahato Iesui kape ikuasa te hamo. \v 3 Mi'i hawyi Iesui tikaykay tuwe­wawi ipo kag mot'i rakat — Uhyt'i eriot ro meikowo e. Epoĩ'ãm no meiũpe miit'in py'a­setpe e. \v 4 Mi'i hawyi to'e Iesui irania'in me — Koran wyti Tupana mõtypot hap e'at e. Mi'i pote apo'are ehepe waku som mesuwat e'at pe wakuap watunug sio apo yt naku i e. Waku apo mesup e'at pe watunug miit'in ky'e hap sio miit'in atu'uka hap watunug e. Mi'i hawyi ma'ato yt ta'a­tu­wesat i ra'yn Iesui. I'atunik ne'i ra'yn. \v 5 Mi'i pote Iesui ipy'ahak hawyi iha'at kahato i'atue­wawi i'atu­py'a heg nakaria kape yt ta'a­tu­ky'e i ipo kĩ'ã rakat pote. Mi'i hawyi to'e i ipo kĩ'ã rakat pe — Erepo­torok to uhyt e. Mi'i hawyi toitorok ta'yn hawyi ipo kokawiat ewy ra'yn. \v 6 Mi'i hawyi nagnia ehay enoi haria tuwat ra'yn Iesui kaipyi. Mi'i hawyi tuwat ra'yn morekuat Eroti esura­ra'in kape. Mi'i hawyi mi'iria wywo ta'a­tukat aikotã waku Iesui auka hamuat hap. \p \v 7 Mi'i hawyi Iesui toto ra'yn topot­mu­'eria wywo tawa Karireia hyemyi'a kape. Mi'i hap upi typy'i kahato miit'in tuwat hupi tawa Karireia kaipy­wiaria tawa Iuteu kaipy­wiaria \v 8 Tawa Ieru­sarẽi kaipy­wiaria yi Itumeia kaipy­wiaria Iũtãu hy sakpuaria tuwat hupi i'ewyte mekewat tawa ko'i pya pywiat Tiru kaipy­wiaria tawa Sitãu kaipy­wiaria tuwat tuwat Iesui upi. \v 9 Karãpe Iesui minug wakuap ta'a­tukuap ta'yn hawyi te'e­ru­wa­'a­tunug howawi wuat'i kaipy­wiaria. \v 10 Mi'i hawyi itote i'ahu rakaria typy'i kahato Iesui ti'a­tu­moe­hãite. Mi'i pote te'e­ru­wa­'a­tunug kahato howawi hemig hamo. Mi'i pote Iesui to'e towy­ria'in me — Eweterut ro yara uhowawi e. Katu­pono meiũpe uhemig neran haria typy'i kahato e. Ta'i ui'akit kuap ne'i ra'yn ti uhemig neran haria e. \v 11 Mi'i hawyi ahiag ipiit piat rakaria hewo yi tote. I'ewyte ahiagnia kak'i­'a­tu'e. Iesui kapiat te'e­ra­ha'at hawyi — Tupana Sa'yru ti En i'atu'e. \v 12 Mi'i pote Iesui wãi'e ahiagnia pe — Eipo­'inik to e. Yt ewehenoi tei'o eimikuap uwe Uito hap e Iesui ahiagnia pe. \s1 MATEU 10.1-4 IRUKA 6.12-16 PIAT EWY \p \v 13 Mi'i hap totepyi Iesui ta'am na'yn yity'ok tote. Mi'i totepyi toi'a­tu­kaykay tuwe­wawi tomi­'ai­roria 12 miit. Mi'i hawyi toko­ka'at howawi hawyi to'e topot­mu­'eria pe \v 14 — Uimi­'ai­roria eipe uiwywuat wuat'i e'at piat ieĩne'en haria eipe e. \v 15 Uimi­po­'o­roria ahiag sopo hanuaria ti eipe e. \v 16 Sa'a­wy'i toikaykay tuwe­wawi Simãu. Mi'i hawyi tutum het pakup Simãu me PETERU Nu e. \v 17 Mi'i hawyi toikaykay TIAKU Sepeteu sa'yru tuwe­wawi hawyi toikaykay Tiaku ywyt IUWÃU tuwe­wowi. Mi'i hawyi mi'iria pe Iesui tum i'atuset pakup Ipuehay rakaria e ma'ato Iesui pusu puo Puanesei e. \v 18 Mi'i hawyi toi'a­tu­kaykay tuwe­wawi temiit'in ÃTERE WIRIPI PATORUMEU. Mi'i hawyi toikaykay MATEU TUME tuwe­wawi. I'ewyte TIAKU Auweu sa'yru hawyi TATEU hawyi SIMÃU SERATI torania toi'a­tu­kaykay. \v 19 Torania toikaykay IUTA Ikarioti sa'yru. Mi'i ti meiũran ima'at hano topy­hu'at. \p \v 20 Mi'i hawyi Iesui ta'aipok i ra'yn yity'ok kaipyi netap kape towy­ria'in nywo. Mi'i hawyi miit'in te'e­ru­wa­'a­tunug kahato i ra'yn howawi typy'i kahato. \v 21 Mi'i pote yt aikotã kuap i te'e­renuk. Mi'i hap ti iywyt'in tikuap ta'yn hawyi te'e­ro'e to'ope — Meiẽ Aheyke'et Iesui wyti heso'ok ta'yn yt tenuk i pote i'atu'e to'ope. Mi'i hawyi tuwat ra'yn Ta'a­tuy­ke'et Iesui enõtem hamo. Waku watioto i ai'yat kape kat pote ti heso'ok ta'yn i'atu'e. \v 22 I'ewyte miwan enoi haria Ieru­sarẽi kaipy­wiaria to'oehay to'ope — Ta'i watikuap ta'yn Iesui hepap ahiagnia pore­nõtem miit'in mywiat hap i'atu'e. Ta'i ahiagnia porekuat aipusu puo Peusepu toĩne'en Iesui piit pe pote toi'a­tu­po­'oro kuap ahiagnia sa'ag i'atu'e to'ope. \v 23 Mi'i pote Iesui ti'a­tu­kaykay miit'in tuwe­wawi hawyi to'e i'atuepe — Uiwy­ria'in e ahenoi teran ehepe uhehay iã'ãkap wuo e. Are pãi kat hamo ten ahiag tuwe­sopo are e. \v 24 Yt aikotã kuap i wyti ren e. Katu­pono yt karãpe i tuwe­sopo kuap miit piit pyi ahiag e. Katu­pono karãpe wẽtup setama pe miit'in tu'uka tu'uka to'ope meiũran ti mekewat setama pe yt uwe i ra'yn topy­hu'at e. Kat pote to'o­'atoiat yne yne e yt kat i wo'o­wese hap itote pote e. \v 25 I'ewyte ti karãpe miit'in wẽtup yat pe tu'uka tu'uka to'ope meiũran ti yt uwe i ra'yn topy­hu'at mekewat yat pe to'o­'a­tu­'uka pote e. \v 26 Mi'i hap ewy kahato karãpe ahiag tuwe­'uka tuwete meiũran tuwe­moma hap yn topy­hu'at e. I'ewyte sero­'ok'e hat yt teke kuap i surara hesaika rakat yat pe heka­re'en ero'ok hamo e. \v 27 Ma'ato sa'a­wy'i toipo'i po'i hesaika rakat mi'i hawyi ti tote­ro'ok kuap heka­re'en e. Mi'i pote ti rat toipo­hari kuap ahiag e. \v 28 Pywo ti are'e ehepe yne ehehay yt nakuap i ko'i Tupana timo­hãpyk kuap ma'ato ehehay yt nakuat i Tupana Pã'ãu kapiat ti ihay uhepiat turan Tupana yt timo­hãpyk kuap i — Mi'i Miit Uha'yru sese e Tupana Pã'ãu ehepe turan — Eso kahato ewei'e tope hawyi Tupana yt tomo­hãpyk kuap i ra'yn e. \v 29 Mi'i e hat ti Tupana mi'a­piheg hano topy­hu'at wuat'i e'at pe. Katu­pono Tupana yt timo­hãpyk kuap i — Yt uimohey teran i e hat. Tupana Pã'ãu wakuat etiat — Eso kahato to'e hawyi ihay uhetiat turan. Mi'i e hat wuat'i e'at piat Tupana mi'a­piheg hanuat topy­hu'at e Iesui tomohey hap pun haria pe. \v 30 Iesui to'e mio tã e katu­pono Iesui ete sa'a­wy'i te'e­ro'e — Ahiag pã'ãu toĩne'en Iesui piit pe i'atu'e pote. \s1 MATEU 12.46-50 IRUKA 8.19-21 PIAT EWY \p \v 31 Mi'i turan put'ok­'i­'a­tu'e Iesui ywyt'in inyt'in ity wywo Ta'a­tuy­ke'et ereto tawa Nasare kapiat hamo. Mi'i hawyi typy'i kahato Iesui apypueri wo pote ity'in yt teke kuap i Iesui ewawi. Mi'i pote sehay ta'a­tu­po­'oro Iesui kaykay hamo oken kape ipotmu­'eria py'a­setpyi. \v 32 Mi'i hawyi Iesui apypueri haria henoi tope — Urumu'e hat ety eywyt'in einyt'in ekaykay oken kape i'atu'e. \v 33 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — U e uweĩ uity e uweĩ uheywyt'in e uweĩ uheinyt'in e. \v 34 Mi'i hawyi teha'at ta'a­py­pueri haria kape tomohey haria kape hawyi to'e \v 35 — Meiũpe ti uity uheywyt'in uheinyt'in e. Katu­pono Tupana ehay pe pywo e haria wyti uheywyt'in uheinyt'in uity'in e. Ui'ywot miky­'esat nug haria eipe pote Uheywyt'in uheinyt'in uity'in wo eweipy­hu'at e Iesui ta'a­py­pueri haria pe i'ewyte ahepe. \c 4 \s1 MATEU 13.1-9 IRUKA 8.4-8 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi Iesui toto i ra'yn yi Karireia hyemyi'a e'yikyt'ok upi miit'in atumu'e hamo. Mi'i hap tote typy'i rakaria te'e­ru­wa­'a­tunug howawi. Mi'i hawyi Iesui teke yara pe. Mi'i hawyi ta'apyk yara pe yowa tote­pywiat miit'in atumu'e hamo. Mi'i pytkai miit'in yi kyt upi tukup­te'en. \v 2 Mi'i hawyi tohenoi henoi sehay iã'ãkap wuo i'atuepe. \v 3 — Eweiwa­nẽtup o e. Wẽtup e'at pe so hã'ỹi sytpok hat toto toko kape hã'ỹi sytpok hamo e. \v 4 Put'ok­to'e ra'yn go totiat hawyi tohytpok ta'yn hã'ỹi te'yi go pe ma'ato yt yne i hã'ỹi hewo go sese tote. Irania'in so hã'ỹi hewo go pu'ap upi. Mi'i ko'i ti weitaria tu'u ne'i e. \v 5 Ma'ato irania'in hã'ỹi ti hewo yi hit nu totiat rote. \v 6 Mi'i ti meremo hẽtyt ma'ato meiũran at hakup hawyi ti iku'uro ra'yn itotiat hapo yt toto kuap i yi piit kapiat pote e. \v 7 Mi'i hawyi so irania'in hã'ỹi hewo tuereto i'anam me e. Mi'i ko'i so hẽtyt wen ma'ato i'anam wywo to'o­'ewy ne'i. Mi'i pote meiũran i'anam tohik ne'i ra'yn hawyi yt tuwenug i ra'yn e. \v 8 Ma'ato irania'in hã'ỹi yi wakuat rote go sese tote hewo e. Mi'iria ti hẽtyt meremo hawyi ihãite kahato hawyi haat kahato e. Mi'i ko'i kaipyi toimo­rania haat karan karan iã'ỹi hawyi toipuẽti 30 iã'ỹi. Wẽtup sat kaipyi toipuẽti 60 ra'yn. Wẽtup kaipyi 100 ra'yn e. \v 9 Uhyt'i'in Mana'in ehewaure ka'a pote eweikuap to kat som are'e teran eimu'e hap uhehay iã'ãkap wuo hap e Iesui yẽpe upiaria pe. \s1 MATEU 13.18-23 IRUKA 8.11-15 PIAT EWY \p \v 10 Tuwat porap i ra'yn yne miit'in hawyi iwyria'in 12 ok takaria apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Urumu'e hat kat ete som mesuwat hã'ỹi hã'ãkap wuo urumu'e i'atu'e. \v 11 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Ta'i uiwy­ria'in ahenoi teran ehepe wuat'i mikuap yt heremo i aikotã Tupana topy­hu'at irane Miit'in Porekuat no hap etiat e. Ma'ato irania'in me pya aikawiat haria pe yt uimohey teran i haria pe ahenoi teran sehay iã'ãkap wuo e. \v 12 Mi'i tupono uhehamo ma'ato yt ta'a­tukuap i kat are'e sese hap mi'iria e. Te'e­ra­'a­kasa yne ma'ato yt heremo i rakat e. Mi'i pote yt karãpe i te'e­ra­'aipok Tupana kape ta'a­tu­minug yt nakuap i pyi ta'a­tu­mo­hãpyk Tupana piat hamo e. \v 13 Koitywy kat poteĩ yt eweikuap i mesuwat mikoi iã'ãkap sehay e. Aikotã aru pyno eweikuap irania'in uimienoi iã'ãkap ewywuaria e topot­mu­'eria pe. \v 14 Pyno ahenoi ehepe eweikuap sese hamo e. Mekewat iã'ỹi sytpok hat ti Tupana ehay enoi moherep hat ewy e. \v 15 Mi'i hawyi mekewat go pu'ap ẽpe upiat ti wẽtup ok wẽtup ok wanẽtup haria ewy e. Mi'iria tote hawyi Tupana ehay hewo mikoi hã'ỹi ewy ma'ato ta'a­tukuap sa'ag hawyi meremo ahiag tihep te'en te'en i'atu­py'a pyi Tupana ehay e. \v 16 I'ewyte ti mekewat iã'ỹi hin nu totiat ti wẽtup ok wẽtup ok wanẽtup hat ewy e. Ta'a­tu­wa­nẽtup hawyi meremo waku kahato ta'a­tu­puẽti e. \v 17 Ma'ato yt i'atu­sopo i pote yt toĩne'en mot'i e. Meiũran irania'in miat ta'a­tu­sa­ty'i saty'i Tupana ehay mohey i'atu'e piat pote mi'i hawyi meremo ta'a­tu­'atoiat Tupana ehay e. Sa'a­wy'i i'atu­wepit kahato ma'ato irania'in to'o­ky­ry'i e i hawyi meremo ta'a­tu­waure ra'yn e. \v 18 I'ewyte ti mekewat hu ypia piat ewy toĩne'en e. Mi'iria ta'a­tu­wa­nẽtup Tupana ehay kape. \v 19 Ma'ato meiũran hawyi te'e­ru­wa­nẽtup ta'a­tu­potpap iwato hap kape ta'a­tue­ka­re'en iwato hap kape. Ta'a­tu­mi­ky­'esat wuat'i hap kape yn te'e­ru­wa­nẽtup. \v 20 Mi'i pote Tupana ehay yt tuwenug i e. Ma'ato mekewat yi wakuat upiat ti wẽtup ok wẽtup ok wanẽtup haria ewy e. Sa'a­wy'i ta'a­tu­wa­nẽtup Tupana ehay kapiat hawyi ta'a­tu­ky­'esat kahato. Mi'iria tuwenug na'yn e. Ta'i wẽtup ok 30 hap ewy wẽtup ok 60 hap ewy hawyi wẽtup ok 100 hap ewy ra'yn Tupana ehay tuwenug kahato ra'yn i'atuieĩ­ne'en hap tote e Iesui topot­mu­'eria pe. \s1 MATEU 5.15 PIAT EWY \p \v 21 Mi'i hawyi Iesui henoi wẽtup iã'ãkap sehay teka­tu­wy­ria'in me — Wãtym mote wyti miit'in topag ariãty ywaiti heiam note ta'a­tupag hẽtyhot hamo e. Ma'ato yt uwe i ariãty ipag neran yrysakag ywyt'ok­pype e. Ta'i yt uwe i tuwe­'a­riã­typag neran yparakai ywyt'ok­pype e. Yt naku i mi'i tã. Iwat heiam me yn waku ariãty e. \v 22 Katu­pono meiũran imierewyi tuwe­mo­herep e i'ewyte huwy piat meiũran heremo e. \v 23 Ehewaure ka'a pote eweikuap to uiwy­ria'in e Iesui tomohey haria pe. \v 24 Eweiwa­nẽtup to sehay kape e. Imõ'ẽ haria wyti aru po'og hereko e. \v 25 Meiũran po'og na'yn Tupana tum ehepe e. Ma'ato yt eweimõ'ẽ Tupana miium pote mekewat kurin kat toihep yne eipo pyi. Tupana piat einãpin hap eweimu'e irania'in me pote po'og tehay tutum ehepe e. Ma'ato yt eweimu'e irania'in me i Tupana piat einãpin hap ko'i pote ti aru toihep yne i ra'yn to'e hap eipy'a pyi eimikuap hit e. Mi'i hawyi po'og yt kat i sa'a­wy­'iwuat kai topy­hu'at eiwa­nẽtup hawe e Iesui. \v 26 — Ta'i mi'i tã ti Tupana topy­hu'at irane Miit'in Porekuat no aikotã hã'ỹi koi hat ewy ti aru e. \v 27 Sa'a­wy'i toikoi hawyi tuwewi hẽtyt ra'yn ma'ato ikoi hat toĩne'en to'yat pe mi'i turan hẽtyt e. Mi'i hawyi itag na'yn mi'i hawyi haat ra'yn ma'ato ikoi hat yt uwe i itote pytkai i'ewyte yt ta'a­kasa hin i aikotã itag hap kape pytkai e. \v 28 Ta'i mekewat at esaika hap upi mekewat iã'ỹi tuwe­moe­hãite tuwepyi e. Mekewat go koi hat toket turan hewyry turan hẽtyt ra'yn tuwe­motag na'yn haat ra'yn. Mi'i hawyi iko nug hat toto ra'yn ta'a­kasa hamo hawyi — Waku kahato e uimi'u ra'yn e yt uipotpap i pytkai tuwenug pãi e tuwepe e. \v 29 Waku yne hawyi toiterek kyse'yp wo e. Mi'i uhehay iã'ãkap ewy kahato Tupana tuwenug Morekuat no mesuwat yi tote e Iesui topot­mu­'eria pe apo'i­'a­tu'e hap wesat hamo. \s1 MATEU 13.31-32 IRUKA 13.18-19 PIAT EWY \p \v 30 Mi'i hawyi Iesui henoi po'og na'yn wẽtup iã'ãkap sehay towy­ria'in me — Are pãi aikotã Tupana topy­hu'at Miit'in Porekuat no. Mi'i hap ete ahenoi teran ehepe sehay iã'ãkap wuo e. \v 31 Ta'i aimikoi iã'ỹi kurin kat Mutata iã'ỹi ewy ti. Eweikoi yi pe hawyi hẽtyt hawyi meremo topy­hu'at itag i'yp e. Ywaiti ra'yn hawyi weitaria te'e­ru­we­soknug na'yn haga tote i'yhop og me. \v 32 Aikotã aimikoi yt kat iã'ỹi ok tã rakat i po'og kurin kat wen ma'ato meremo i'yp uato ra'yn e. Mi'i hap ewy ti Tupana topy­hu'at irane Miit'in Porekuat no e Iesui i'atuepe. \v 33 Miit'in me Iesui henoi henoi kahato sehay hã'ãkap wuo yn tohenoi yt i'atu­mikuap wuo i. \v 34 Ma'ato tuweran hawyi topot­mu­'eria sese pe tohenoi sese kat e kat e tohenoi hã'ãkap wuo hap. \s1 MATEU 8.23-26 IRUKA 8.22-25 PIAT EWY \p \v 35 At min'e turan Iesui to'e — To'iro ysakpo uhyt'i'in mesuwat yara puo e. \v 36 Mi'i hawyi ta'a­tu­hok­'iwat ra'yn yẽpeke typy'i rakaria. Mi'i hawyi ma'ato ipat'ok irania'in tuwat hupi hewat­'ymo yara ko'i puo. \v 37 Mi'i turan Iesui toket ne'i yara etu'a pe to'akag pysop tote. Iket kai ti ihyemyi'a wato py'a­setpiat turan ywytu kahato ra'yn ywytu uato kahato ra'yn. Mi'i hawyi y'y teke teke ra'yn i'atue­'yara pe. \v 38 Mi'i hawyi hemiit'in to'o­kak'i te'e­ra­'a­py'at irane ihy wato ta'a­tue­'yara piat pote. Mi'i hawyi meremo te'e­ru­wẽ­powat ta'a­tuehay pirik wo Iesui kape — Urumu'e hat erehymut ro i'atu'e. Yt uruky'e i apo En i'atu'e. Urutopap hamuat ra'yn wyti i'atu'e minwa­to'e Uhyt i'atu'e Iesui pe. \v 39 Mi'i hawyi Iesui ipoĩ'ãm na'yn hawyi to'e ywytu uato pe ihy esaika rakat pe — Epo'inik to y'y e epohep to wasere wato e. Mi'i hawyi meremo wasere ipohep hawyi y'y i'ewyte ipo'inik ta'yn. Mi'i hawyi ihy nik kahato ra'yn. \v 40 Mi'i hawyi to'e towy­ria'in me — Uhyt'i'in e kat poteĩ eweiken'ẽ uimohey haria eipe pytkai e. \v 41 Mi'i hawyi te'e­ro­ken'ẽ po'og ne'i hawyi apo'i­'a­tu'e to'ope — Yt uwe i mesuwat yi tote Mi'i Miit Iesui ewywuat i'atu'e. Ta'i ywytu y'y tunug kahato Aimu'e hat Iesui mipo­'oro ewy i'atu'e. Uwe pyno Iesui i'atu'e to'ope. \c 5 \s1 MATEU 8.28-34 IRUKA 8.26-39 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi Iesui hakpo temiit'in wywo yi Karireia hyemyi'a. Mi'i hawyi put'ok­'i­'a­tu'e yi Kata­renu wã tote te'e­ru­wehik ta'yn. \v 2 Mi'i hawyi Iesui tuwẽtem yara pyi yi kape. Mi'i hawyi meremo ahiagnia ipiit piat rakat wẽtup ok teput tuerut Iesui kapiat ta'a­kasa hamo. \v 3 Mi'i so nimo ra'yn toĩne'en wo'osyp hawe yt uwe i ipyhik kuap. \v 4 Ha'a­wyte ra'yn karania wo ne'i ra'yn ta'a­tu­pyhik wo'o­pyhik hawe wen ma'ato so toipirik ne'i topyhik hap ko'i. Ta'i kurenti wo ta'a­tu­pyhik ma'ato toitektek ne'i. Mi'i hawyi yt uwe i imope­rup'i hamo topy­hu'at. \v 5 Mi'i tã ti mekewat ahiagnia ipiit piat rakat wãtym muo ihot'ok puo miit syp hawe yity'ok tote toĩne'en. Kak'e kak'e yity'ok upi tuwe­witwit nu ko'i wo hawyi haty kahato ra'yn tuwete. \v 6 Mi'i turan so ta'a­kasa Iesui kape pya pyi hawyi so teput tuerut ra'yn. Mi'i hawyi put'ok'e Iesui ete hawyi tuwe­pỹ­'ã­tutuk howa kape. \v 7 Mi'i hawyi Iesui pe to'e tehay pirik wo — Kat som etunug neran uhete Iesui Tupana Sa'yru e. \v 8 Mi'i hawyi Iesui to'e ahiagnia pe — Eiwe­nõ'ẽ ro meiũwat miit piit pyi e. Mio tã hawyi toiwesat — Yt urusa­ty'i saty'i tei'o En i'atu'e. \v 9 Mi'i hawyi Iesui to'e mekewat miit piit piat ahiagnia pe — Kat eĩ pyno ehet e Iesui ahiagnia pe. \v 10 Mio tã e hawyi ta'a­tu­wesat — Isem e uruwat uruset Uhyt i'atu'e katu­pono uruty­py'i kahato uruto pote. Pyno yt urupo­'oro tei'o pya meiũpe pyi Uhyt i'atu'e mekewat miit ahiag ipiit piat rakat wẽ pyi. \v 11 Mi'i turan hamaut ko'i typy'i rakaria tukup­te'en mekewat yity'ok tote te'e­renuk hap tote. \v 12 Mi'i hawyi ahiagnia hẽtup Iesui pe — Meimuẽwat hamaut asuwai ko'i kape ro urupo­'oro i'atu'e. Mi'iria pe mono urutu­we­hyt'ok i'atu'e ra'yn. \v 13 Mi'i hawyi Iesui to'e — Eweiwat ro pono e. Mio tã e hawyi tuwe­nõ'ẽ ra'yn ahiagnia mekewat miit piit pyi hawyi tuwe­hyt'ok ta'yn hamaut asuwai ko'i 2000 rakaria piit pe ra'yn tuwe­hyt'ok. Mi'i hawyi hamaut ko'i ikohye­put'i kohye­put'i yity'ok totepyi hawyi tuwe­hyt'ok y'y pe hawyi topap yne ra'yn. \v 14 Mi'i hawyi hamaut sem apykok haria ikohyeput ra'yn yi Kata­renu etawa ko'i upi go ko'i upi irania'in miat henoi hamo. Mi'i hawyi so tuwat yne miit'in Iesui kapiat te'e­ra­'a­kasa hamo. \v 15 Mi'i hawyi te'e­ra­'a­kasa mekewat miit Iesui yatype apyk pe ra'yn waku i ra'yn tuwe­painug me ra'yn toĩne'en yt kat i ra'yn ahiagnia ipiit pe. \v 16 Mi'i hawyi ti te'e­ro­ken'ẽ Iesui pupi. Mi'i hawyi ti mekewat õ'ẽ haria pe akasa haria henoi yne ra'yn aikotã aikotã mekewat ahiag ipiit piat rakat etiat hamaut asuwai ko'i topap yne hap etiat. \v 17 Mi'i hawyi ta'a­tu­hẽtup hẽtup i Iesui pe — Uhyt Mimi i'atu'e motoro meiũwat uruetama pyi i'atu'e. \v 18 Mi'i hawyi Iesui teke yara pe turan mekewat sa'a­wy­'iwuat ahiagnia ipiit piat rakat imimoe­hãite tuwẽ­powat Iesui kape — Uipap kahato eupi Mehĩ e. \v 19 Ma'ato Iesui tiwesat — Yt wyti waku po'og ni era'aipok i ra'yn e'yat kape hawyi ehenoi henoi mesu­wa­ro­tiaria pe aikotã Uito Eka'iwat pakup eky'e hap aikotã enug waku hap ewyria'in miat hap ti atiky­'esat uha'yru e Iesui. \v 20 Mi'i hawyi ti toto ra'yn Iesui yaty­pepyi. Mi'i hawyi wuat'i 10 tawa puaria piat henoi henoi aikotã wakuap Iesui tunug tetiat hap. Mi'i hawyi ikuap haria te'e­ru­wa­nẽtup kahato — Waku kahato Iesui i'atu'e to'ope. \s1 MATEU 9.18-26 IRUKA 8.40-56 PIAT EWY \p \v 21 Mi'i hawyi Iesui toto i ra'yn temiit'in nywo yara puo yi Karireia hyemyi'a wato sakpo. Mi'i hawyi put'ok­'i­'a­tu'e hawyi miit'in tõ'ẽ tõ'ẽ howawi. \v 22 Mi'i hawyi miit'in sem ra'yn tukup­te'en yẽpeke. Mi'i hawyi Tupana mõtypot yat ka'iwat wẽtup ok Tupana mõtypot yat akag uhyt Iairu tut Iesui kape. Mi'i hawyi tuwe­pỹ­'ã­tutuk Iesui ewa kape. \v 23 Mi'i hawyi tohẽtup Iesui pe haty wo — Mehĩ e uhaki'yt hin iku'uro irane Uhyt e. Pyno to'iro meremo imoehãite hamo e. Ereponug itote hawyi mono ihãite hawyi uhaki'yt yt iku'uro i e. \v 24 Mi'i hawyi toto Iesui Iairu upi. Ma'ato mekewat typy'i rakaria tuwat yne hupi. Mi'i hawyi mu'ap upi ta'a­tu­py­huhik ne'i Iesui. \v 25 MI'i hawyi Iesui toto Tupana mõtypot yat akag uhyt Iairu upi miit'in sem tuwat hupi. Mi'i turan ti wẽtup ok hary­poria huu wato rakat toĩne'en i'atu­wywo. Mi'i wyti nimo kahato ra'yn i'ahu. Mi'i wyti 12 anu ra'yn toho­'opot mekewat to'ahu hap. \v 26 Mi'i so hewyry mohag nug haria upi. Tutum yne ra'yn teka­re'en mohag nug haria pe. Ma'ato yt naku i po'og po'og ne'i tuwete. \v 27 Mi'i turan Iesui etiat toikuap ta'yn. \v 28 Mi'i hawyi tuwa­nẽtup ta'yn — Pyno mesup aru areto ra'yn Mimi Iesui upi hesokpe emig hamo e. Mi'i atunug mote mono waku ra'yn uhete e. Mi'i hawyi ti toto ra'yn miit'in typy'i tok puo Iesui ewat'ymo. Mi'i hawyi totemig na'yn hesokpe ete. \v 29 Mi'i hawyi meremo waku tuwete hawyi mekewat hary­poria tikuap ta'yn tehãite hap. Toikuap tetiat yt tosuu wato i ra'yn hap. \v 30 Mi'i hawyi ma'ato meremo tuwewi Iesui tikuap tesaika wẽtem topiit pywiat miit'in moehãite hamuat hap ko'i. Mi'i pote tuwe­morem na'yn hawyi apo'e topy­huhik haria pe — Uwe kahu uhesokpe emig e. \v 31 Mio tã e pote ipotmu­'eria te'e­ro'e — Urumu'e hat meiũpe ti miit'in sem me watu­kup­te'en typy'i poity'i emig haria i'atu'e. Kat poteĩ — Uwe uhesokpe emig ere i'atu'e. \v 32 Ma'ato Iesui teha'at yne i'atuewa pe. Toikat temig hat uwe hap. Mi'i pote mekewat hary­poria token'ẽ kahato katu­pono toikuap ta'yn tomoe­hãite hap. \v 33 Mi'i hawyi tut i ra'yn hawyi tuwe­pỹ­'ã­tutuk howa kape tyry­to'e wywo hawyi tohenoi ra'yn Iesui piat tomoe­hãite hap. \v 34 Mi'i hawyi Iesui to'e — Uheinyt ewat uimohey hap emoehãite ra'yn e. Mi'i hawyi ti aru ehãite ra'yn e. Mi'i tupono ewepit ro era'aipok i ro e'yat kape e. \p \v 35 Mi'i turan Tupana mõtypot yat akag uhyt Iairu emiit'in tõ'ẽ ra'yn i'yat kaipyi. Mi'i hawyi ta'a­tu­henoi Iairu pe — Uruka­'iwat i'atu'e yt naku i kahato ra'yn. Yt kat hamo i ra'yn wyti Wo'o­mu'e hat etiky­'esat katu­pono ti esaki'yt wyti iku'uro sese ra'yn i'atu'e i'ywot Iairu pe. \v 36 Ma'ato Iesui tikuap hawyi to'e i'ywot pe — Yt ereken'ẽ tei'o e. Uimohey yn no en e. \v 37 Mi'i hawyi typy'i rakaria irania'in Iesui yt tiky­'esat i tuwat yne hap. Temiit'in yn Peteru Tiaku iywyt Iuwãu wywo yn toiky­'esat tuwat hap. \v 38 Mi'i hawyi tuwat ra'yn Iairu yat kape. Mi'i hawyi put'ok­'i­'a­tu'e tu'isa yat pe turan miit'in typy'i poity'i ta'a­tu­puẽti wak haria. \v 39 Te'e­ruwak ihay pirik kahato pĩ'ã hin iku'uro pote. Mi'i turan Iesui teke netap we hawyi to'e wak haria pe — Kat poteĩ eweiwak e. Kat poteĩ ehehay pirik e. Yt iku'uro i ti pĩ'ã ma'ato toket ne'i ti e. Mio tã e pote wak haria to'o­ky­ry'i Iesui ete. Mi'i pote wak haria Iesui ti'a­tu­sopo ra'yn i'yat pyi. \v 40 Mi'i hawyi toko­ka'at ity i'ywot Iuwãu Tiaku Peteru wywo yn na'yn iku'uro rakat kape. \v 41 Mi'i hawyi Iesui ti'y­kesat hawyi to'e iku'uro rakat pe — Pĩ'ã hin epoĩ'ãm no e. \v 42 Ma'ato towat topusu puo — Tarita kumi e. Mi'i hawyi meremo pĩ'ã hin 12 anu rakat ipoĩ'ãm na'yn hewyry i ra'yn. Mi'i pote te'e­ra­ha'at kahato te'e­ru­wa­nẽtup kahato ra'yn. \v 43 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­nãpin — Pyno ewetopoi ro eimẽpyt e. Ma'ato o yt ewehenoi tei'o pĩ'ã hin ieĩne'en i hap irania'in me e i'atuepe. \c 6 \s1 MATEU 13.53-58 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi Iesui toto i ra'yn uhyt Iairu etawa kaipyi towy­ria'in wywo tomotag hap tawa hit Nasare kape. \v 2 Mi'i hawyi Tupana mõtypot hap e'at pe Iesui henoi henoi tetawa Nasare piaria pe Tupana mõtypot yat pe. Mi'i hawyi itotiaria te'e­ru­wa­nẽtup kahato. Mi'i hawyi te'e­ro'e to'ope — Yt sa'a­wy­'iwuat meiũpiat pan'i pan'i e hat i apo meiẽ i'atu'e. Yt mana Maria mẽpyt i apo Mi'i Miit i'atu'e. Yt Tiaku Iuse Iuta Simãu eyke'et i apo Mi'i Miit Iesui i'atu'e. I'ewyte iwat yt Iesui einyt'in i apo tukup­te'en meiũpe i'atu'e to'ope. \v 3 Uwe som pyno mekewat we'eg hap henoi Iesui pe i'atu'e. Hawytepyi ipatpap mesuwe tawa Nasare pe wuat'i aria'yp kawiat hap nug hanuat i'atu'e. Katu­pono som pono tohepap kahato wuat'i wakuap nug hanuat i'atu'e ra'yn. Uwe som mesuwat tesaika hap henoi tope Tupana ewywuat nug hamo i'atu'e to'ope. Mi'i hawyi yt ta'a­tu­mohey hin i Iesui haype. Mi'i pote Iesui yt timoherep kuap i wakuap Tupana mimoherep yt uwe tunug kuap i hap i'atuepe. \v 4 Kurin Kurin tutunug tesaika wo tawa Nasare pe. Wẽtup ok wẽtup ok yn toimoe­hãite topo wo i'ahu rakaria. \v 5 Ma'ato yt tomohey i haria pe yt tutunug kuap i aikotã aikotã e hap ko'i. Yt tomohey i haria kape tuwa­nẽtup kahato — Kat pote yt uimohey i uimotag haria e tuwepe. \v 6 Mi'i pote to'e i'atuepe — Irania'in setama puaria wyti imohey kahato Tupana ehay moherep hat e. Ma'ato iwat hetama puaria ti yt imohey i e. Iwat i'ywania sese ti i'ewyte yt imohey i e. I'yat piaria i'ewyte yt imohey i e Iesui tetawa Nasare piaria pe tomotag hanuaria pe yt tomohey i haria pe. Mio tã e hawyi toto ra'yn tomotag hap tawa Nasare pyi irania'in tawa hit ko'i kape henoi henoi ipuat hamo. \s1 MATEU 10.1 IRUKA 9.1-2 PIAT EWY \p \v 7 Mi'i turan Iesui tikaykay temiit'in tuwe­wawi. Mi'i hawyi tutum na'yn tesaika hap ahiag sopo hamuat towy­ria'in me 12 ok takaria pe. Mi'i hawyi toi'a­tu­nãpin — Uipot­mu­'eria e koitywy woro­ho­'o­po­'oro wuat'i tawa piaria mu'e hamo e. \v 8 Typy ok tuereto woro­ho­'o­po­'oro e. Pyno waku ti ewetioto eheka­re'en kurin kurin mu'ap upianuat e. Esokpe epiit etiat yn etioto e. \v 9 Waku epy sokpe epy etiat yn etioto are. Epo'yha wẽtup waku e. Waku yt kat i eimi'u mu'ap upianuat ewetioto e. Waku yt kat i ehesokpe eiam e. Waku yt kat i mu'ap sa'up ape ewetioto e. Waku sokpe eipiit piat yn ewetioto are. \v 10 Mi'i hawyi put'ok­'e­wei'e wẽtup tawa pe hawyi waku wuat'i e'at pe ti wẽtup getap we yn ewehenuk i'ewyte eweiket e. \v 11 Ma'ato tawa piaria yt i'atu­wese i ehete yt te'e­ru­wa­nẽtup teran i eimienoi uhetiat kape mi'i pote eweiwat i ra'yn i'atue­tawa pyi e. Eiwe­nõ'ẽ hamo waku meiẽwat tawa sawiu eipy etiat ko'i eiwe­py­pit­pit'ok kahato i'atue­hamo e. Mi'i tã ewetunug hawyi ti aru ta'a­tukuap ta'yn Tupana etiat yt ta'a­tu­wese i hap e Iesui topot­po­'o­roria 12 ok takaria pe. \p Mi'i hawyi tuwat ra'yn typy ok tuereto tawa ko'i upi Iesui yaty­pepyi ihay enoi hamo. \v 12 Put'ok­ta­'a­tu'e hawyi mio tã i'atu'e miit'in me — Koitywy ewei'atoiat ro yt nakuap i eiminug ko'i hawyi ewei'aipok to Tupana etiat kuap hamo i'atu'e miit'in me. \v 13 Mi'i hawyi i'ewyte ahiag ko'i ta'a­tu­'a­tu­sopo miit'in piit pyi. I'ewyte ikap takat wo ta'a­tupen i'ahu rakaria akag hawyi i'atue­hãite ra'yn. Miit'in te'e­ru­we­wa­nẽtup kahato uwe Iesui e hap ete. \v 14 Mi'i hawyi yne ra'yn ikuap Iesui etiat ipotmu­'eria 12 ok takaria wẽ pyi. Mi'i hawyi mio tã hap morekuat Eroti tikuap hawyi to'e tuwa­nẽtup hawe — Iuwãu ta'aipok ta'yn gu'uro pyi e. Iesui wyti wo'o­set'ok hat Iuwãu toĩne'en i ra'yn gu'uro pyi e. Mi'i tupono ti tote­reko hesaika hap e morekuat Eroti Iesui etiat. \v 15 Mi'i hawyi wẽtup ok wẽtup ok to'e — Iesui wyti Tupana ehay moherep nimuat hat i'atu'e. Ma'ato irania'in — Ta'i Tupana ehay moherep hat sa'a­wy­'iwuat Eria wyti Iesui i'atu'e. \v 16 Ma'ato morekuat Eroti to'e tuwe­wa­nẽtup hawe — Are pãi atikuap wyti uwe sese hap e. Ta'i Iuwãu uimi­'akag tek wyti e tuwe­wa­nẽtup. Ta'i toĩne'en i ra'yn gu'uro pyi e tuwa­nẽtup hawe morekuat Eroti Iesui etiat. \s1 MATEU 14.1-12 IRUKA 9.7-9 PIAT EWY \p \v 17 Mio tã to'e katu­pono sa'a­wy'i morekuat Eroti toywyt Wiripi ehary'i wywo mana Erotia e hap het rakat wywo toĩne'en. \v 18 Mi'i pote sa'a­wy'i te ahet'ok hat Iuwãu to'e morekuat pe — Wãi'e yt naku i ti ereĩne'en eywyt ehary'i wywo ne'i e tope. Mio tã e pote morekuat ti'a­tu­po­'oro tesu­ra­ra'in Iuwãu sat hamo ipo'i po'i hamo. Mi'i hawyi iheg me ta'a­tupag. \v 19 Mi'i hawyi morekuat ehary'i pakup Erotia yt iwese hin i Iuwãu ete. Toi'auka teran ma'ato yt toi'auka kuap i katu­pono Iuwãu pupi he'aito token'ẽ kahato. \v 20 Morekuat Eroti tikuap ta'yn Iuwãu wakuat kahato hap. Mi'i hawyi toika­wiano Iuwãu katu­pono morekuat tikuap teran Iuwãu ehay aikotã kahato hap. Toikuap hawyi ikenmu'e kahato tuwete. \v 21 Mi'i hawyi wẽtup e'at pe morekuat Eroti ywã'ĩ hap kapiat wa'a­tunug hap e'at pe tõ'ẽ tõ'ẽ hesu­ra­ra'in akagnia te'e­renuk hamo. Te'e­ru­wa­'a­tunug tu'i­saria yne yi Karireia kaipy­wiaria tõ'ẽ tõ'ẽ. \v 22 Mi'i hawyi i'atu­wa­'a­tunug hawe teke ihary'i hit Erotia mẽpyt ikahu rakat tehairu tuweran hamo. Mi'i hawyi tehairu waku ra'yn hawyi morekuat Eroti iwepit kahato ienuk haria wywo. Mi'i hawyi to'e pĩ'ã makuptia pe — Ehairu hap ikahu kahato pĩ'ã e. \v 23 Pyno ehẽtup to kat som etiky­'esat e. Mi'i hawyi kat emiẽtup atum epe ehẽtup pote e. Ta'i etiky­'esat pote uhe'yi ipat'ok atum epe pĩ'ã e morekuat ihairu rakat pe. \v 24 Mi'i hawyi pĩ'ã toto toty kape ihay kuap hamo hawyi to'e — Mamai e kat som waku ahẽtup morekuat pe e. Mi'i pote ity to'e e — U an e pyno ehẽtup to miit'in set'ok hat Iuwãu akag. Mi'i som yn waku e mana Erotia pĩ'ã pe. \v 25 Mi'i hawyi pĩ'ã ta'aipok meremo ra'yn morekuat piat henoi hamo. Put'ok­to'e hawyi pĩ'ã to'e — Pyno mesup uito atiky­'esat warupy hit piat Iuwãu akag e. \v 26 Mio tã e pote morekuat iperup ta'yn yt iwepit hin i ra'yn. Yt toi'auka teran i Iuwãu haype ma'ato sa'a­wy'i mio tã e pĩ'ã piat hap iwywuat ienuk haria tikuap ta'yn kat e hap. \v 27 Mi'i pote toipo­'oro ra'yn wẽtup ok surara Iuwãu auka hamo. Mi'i hawyi toto ra'yn wo'o­pyhik hap kape i'auka hamo. \v 28 Mi'i hawyi toterut warupy hit pe imiẽtup Iuwãu akag hawyi tutum na'yn pĩ'ã pe. \v 29 Mi'i hawyi pĩ'ã hum na'yn toty pe. Mi'i hawyi Iuwãu potmu­'eria tikuap ta'yn i'auka hap hawyi tõ'ẽ ra'yn hyp nu ka'a piat hamo. \s1 MATEU 14.13-21 IRUKA 9.10-17 IUWÃU 6.1-14 PIAT EWY \p \v 30 Mi'i hawyi imipo­'o­roria 12 ok takaria te'e­ra­'aipok i ra'yn Iesui ewawi wo'o­pot­mu'e haria wuat'i tawa kaipyi. Mi'i hawyi ta'a­tu­henoi henoi Iesui pe aikotã ta'a­tu­minug ko'i i'ewyte ta'a­tu­mienoi wuat'i tawa puat ko'i. \v 31 Mi'i hawyi typy'i kahato õ'ẽ õ'ẽ haria tukup­te'en itote mi'i pote yt te'e­renuk kuap i ra'yn typy'i poity'i pote. Mi'i pote Iesui to'e topot­mu­'eria pe — To'iro wato aiweran aikope yt uwe i miit'in hap kape aiwe­mohy hamo e. \v 32 Mi'i hawyi typy'i rakaria kaipyi Iesui toto ra'yn temiit'in wywo yara puo ihyemyi'a sakpo. \v 33 Ma'ato irania'in tikuap ta'yn iwat hap hawyi yi upi wuat'i kaipyi miit'in te'e­ru­wa­'a­tunug aikowo Iesui toto hap kape. \v 34 Mi'i hawyi Iesui tuwehik hawyi tuwẽtem yara pyi. Mi'i turan yahig note yẽpeke toi'a­tu­puẽti miit'in typy'i kahato yt tuweran hin i. Mi'i hawyi ma'ato toi'a­tu­ky'e kahato katu­pono toi'a­tu­puẽti aikotã hũria Uweuria ko'i ewy aikotã yt ika'iwat rakaria i ewy toi'a­tu­puẽti. Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­mu'e. \v 35 Wãtym irane ra'yn hawyi Iesui potmu­'eria tõ'ẽ Iesui kape te'e­ro'e hamo — Wãtym irane ra'yn wyti Uhyt i'atu'e. \v 36 Yahig note ne'i ti watu­kup­te'en mi'i pote eti'a­tu­po­'oro i ro hesy'at rakaria i'atue­tawa ko'i kape i'atu'e. Waku netap ko'i kape tuwat mi'u kyi'at hamo i'atu'e. \v 37 Ma'ato Iesui ti'a­tu­wesat — Yt rat waku ewei'a­tupoi hesy'at rakaria e. Mi'i hawyi ta'a­tu­wesat — Aikotã etiky­'esat Mehĩ miit'in sem poi hap i'atu'e. Etiky­'esat man iwato wati­kyi'at miit'in mi'u wo i'atu'e. Katu­pono 200 e'at motpap sa'up yn put'ok'e i'atupoi hap sa'up mo i'atu'e. \v 38 Mi'i hawyi Iesui to'e temiit'in me — Karania a pyno aheman e. Ewei'a­kasa ro pyno e. Ta'a­tukuap hawyi ta'a­tu­henoi — 5 man typy pira yn Uhyt i'atu'e. \v 39 Mi'i hawyi Iesui to'e temiit'in me — Ewei'apyk to mopep hyp tote ewei'e ro miit'in me e. \v 40 Mi'i hawyi te'e­ra­'apyk ta'yn kowo 50 ok kowo 50 ok kowo 100 ok kowo 100 ok. 5000 rakaria yne mopep hyp tote. \v 41 Waku hawyi Iesui tat 5 man typy pira hit topo pe hawyi iha'at ywaipe hawyi to'e — Waku kahato En Tupana e. Urupoi kahato hat En e. Mi'i hawyi toipat'ok kahato mekewat 5 a man 2 pira hit rakat towy­ria'in me. Mi'i hawyi mi'iria imõ'ẽ irania'in me. \v 42 Toi'a­tu­mi­'u­mo­wato kahato ra'yn. Mi'i hawyi ti te'e­renuk kahato ra'yn hawyi i'atu'ok kahato ra'yn tukup­te'en. \v 43 Mi'i hawyi i'atu­mi'u ieĩpyt topy­hu'at re 12 eyry­sakag ne. \v 44 Mekewat e'at pe Iesui ti'a­tupoi 5000 ihainia 5 man wo yt miit minug kuap ewy hin i tutunug kuap Iesui. \s1 MATEU 14.22-33 IUWÃU 6.15-21 PIAT EWY \p \v 45 Te'e­renuk waku hawyi Iesui ti'a­tu­po­'oro ra'yn temiit'in ihyemyi'a sakpo tawa Petsaita kape. Mi'i hawyi irania'in tomipoi ko'i i'ewyte toi'a­tu­po­'oro i'atue­tawa ko'i kape. \v 46 Toi'a­tu­sopo yne yne hawyi Iesui toto ra'yn yity'ok kape. Mi'i hap tote tuweran na'yn hawyi ihay Tupana wywo. \v 47 Wãtym irane hawyi teha'at ihyemyi'a kape towy­ria'in kape. Mi'i turan wasere kahato i'atuewa kapiat pote yt i'atu­hyha i iwyria'in iha'at turan. \v 48 Mi'i pote waipaka ehay hap owakai Iesui toto ra'yn temiit'in ewat'ymo yowa tote. \v 49 Ma'ato te'e­ra­'a­kasa Iesui kapiat hawyi to'o­kak'i — Kat kahu meke i'atu'e. Miit ehog keĩ i'atu'e. \v 50 Mi'i hawyi i'atu­wuwu kahato ra'yn. Mi'i hawyi Iesui to'e — Uiwy­ria'in Uito rat yt eweiken'ẽ tei'o e. \v 51 Mio tã to'e hawyi Iesui teke ra'yn yara pe temiit'in wywuat pe ra'yn. Teke hawyi meremo ywytu ipohep ta'yn. Mi'i pote te'e­ru­wa­nẽtup aikotã aikotã Iesui hewyry yowa tote hap kape. \v 52 Katu­pono sa'a­wy'i te'e­ra­'a­kasa Iesui minug ko'i 5 man etiat ma'ato yt ta'a­tukuap i uwe sese Iesui hap i'atu­py'a heg mote yt ta'a­tu­mohey kuap i. \s1 MATEU 14.34-36 PIAT EWY \p \v 53 Mi'i hawyi put'ok­'i­'a­tu'e tama Kene­sare wã tote i ra'yn. \v 54 Te'e­ru­wehik yẽpeke hawyi tuwẽtem na'yn yara pyi. Mi'i hawyi meremo yi Kene­sare piaria tikuap Iesui mi'i pote yni puo ta'a­tue­ro­po'ok i'ahu rakaria kope pyi kope pyi ra'yn howawi. \v 55 Mi'i hawyi ta'a­tu­hẽtup i'atu­moe­hãite hamuat hesokpe emig hamo. Mi'i hawyi tewyry hap upi toi'a­tu­moe­hãite kahato i'ahu rakaria i'atu­mierut ko'i. Mi'i turan yne mu'ap upi tukup­te'en i'ahu rakaria Iesui esokpe emig neran haria. \v 56 Tawa wato pu'ap upiaria tawa hit pu'ap upiaria go pu'ap upiaria tawa e'oken upiaria i'atue­tama pu'ap upiaria yne yne Iesui ti'a­tu­moe­hãite i'ahu rakaria tesokpe emig haria. I'ahu rakaria ta'a­tuerut kahato Iesui ewawi hawyi Iesui hewyry hap upi ta'a­tuemig hesokpe yne mu'ap upi hawyi yne yne temig haria toi'a­tu­moe­hãite tomohey hap ok tã. \c 7 \s1 MATEU 15.1-9 PIAT EWY \p \v 1 Wẽtup e'at pe te'e­ru­wa­'a­tunug kahato Iesui kape nagnia ehay enoi haria i'ewyte miwan enoi haria tawa wato Ieru­sarẽi kaipy­wiaria wywo. \v 2 Mi'i hawyi ta'a­tuenuk hap tote te'e­ra­'a­kasa Iesui ekatu­wy­ria'in yt te'e­ru­we­posei i nagnia mienoi yt ewy i. \v 3 Mi'i hawyi te'e­ra­ha'at kahato katu­pono yne Iuteu ywania te'e­ru­we­posei yne te'e­renuk hamo. Kare'en kyi'at haria te'e­ruwei yne. \v 4 Yt te'e­ruwei i pote yt te'e­renuk kuap i. Ta'i niatpo kahato ti i'atu­we­pokuap hap. Katu­pono yne ta'a­tupyi wuat'i y'y eiam ko'i mi'u eiam ko'i wuat'i ta'a­tupyi te'e­renuk hamo. Aikotã nagnia inug sa'a­wy'i hap ewy ta'a­tunug. \v 5 Mi'i hap yn ta'a­tunug. Ma'ato irania'in Iesui mohey haria yt te'e­ru­we­pokuap i mi'i tã. Mi'i pote nagnia ehay enoi haria miwan enoi haria apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Wo'o­mu'e hat kat poteĩ emimu­'eria yt te'e­ru­we­posei posei i urumu'e haria ewy i i'atu'e. Kat poteĩ yt ta'a­tunug i ainãpin sa'a­wy­'iwuat hap ko'i i'atu'e. Katu­pono ti aipo pitpit hap wywo yt naku i watu'u aimi'u yt naku i i'atu'e. \v 6 Mi'i pote Iesui ti'a­tu­wesat — Nimo te ti ase'i Isaia henoi tomiwan me ehetiat typy ihay rakat etiat. Mio tã e Isaia — Mi'i tã haria Tupana mõtypot ta'a­tuwẽ pywiat haria yn mi'iria ma'ato yt ta'a­tu­py'a pyi i ta'a­tu­mõ­typot Tupana e Isaia 29.13 pe. \v 7 Ta'i mi'iria ti Tupana mõtypot sa'ag ne'i katu­pono yt ta'a­tu­henoi Tupana ehay sese i ma'ato miit'in kaipywiat sehay yn ta'a­tu­henoi e ti Isaia henoi ehetiat e Iesui. \v 8 Mi'i hawyi po'og to'e — Ta'i Tupana ehay atoiat haria ti eipe katu­pono nagnia ehay yn ni topy­hu'at eipy'a pe i'ewyte ewehenoi miit'in e hap ko'i ma'ato Tupana e hap meremo eweiwaure are e. \v 9 Ta'i apuete ewei'e ti Tupana miky­'esat ko'i nug hawe hawyi eimi­ky­'esat yn ewetunug at ka'ap. Tupana ehay aikotã waku watunug e hap pun haria eipe wen ma'ato ei'e hap aikotã waku watunug e hap ewetunug kahato. \v 10 Nimo te ti Tupana tinãpin tehay moherep hat Musei — Waku ti eimẽ­pyt'in eimõ­typot hanuaria wo tukup­te'en are e. Waku ta'a­tuty ta'a­tu­'ywot ky'e kahato haria wo te'e­ro­py­hu'at e. Ma'ato yt kat i ta'a­tu­ty'in ta'a­tu­'y­wot'in mõtypot hap i'atuete pote ta'a­tu­sa­ty'i saty'i ta'a­tu­ty'in ta'a­tu­'y­wot'in. Waku mi'iria miit'in ti'a­tu­sa­ty'i saty'i nu wo ta'a­tu­ku­'uro hap kape e Tupana sa'a­wy'i Musei pe mekewat Esutu 20.12 piat pe. \v 11 Ma'ato eipe wẽtup sehay moherep haria e Iesui pa'iria pe nagnia pe. Yt mio tã ewei'e hin i katu­pono mio tã ewei'e — Waku Tupana pe yn eweium eipo hap nug hap ko'i ewei'e sa'ag aha'y­ru'in muo ahaki­'yt'in muo. Waku Tupana yn wati­mõ­typot yt kan hamo i wati­mõ­typot ai'y­wot'in ewei'e sa'ag. Waku watum aity ai'ywot sa'up Tupana pa'i pe ewei'e sa'ag e. Waku watum sa'up aipo hap nug hap ko'i ahepa'i pe uruepe Tupana wanuat ewei'e sa'ag yn eimu'e haria pe e Iesui. \v 12 Yt naku i ti eimienoi katu­pono koitywy yt kat i ra'yn miit'in po hap nug hap ta'a­tu­'ywot ta'a­tuty piat hap e. Yt ta'a­tu­mõ'ẽ hin i ta'a­tu­ty'in ta'a­tu­'y­wot'in me mesup e. Yt naku i are katu­pono mesup yt ta'a­tu­mõ­typot hin i ta'a­tu­ty'in ta'a­tu­'y­wot'in eimienoi sa'ag nagnia ehay upi pyi e. Mi'i pote mesup ta'a­tu­'y­wot'in me — Papai Mamai i'atu'e yt kat i ti koitywy topy­hu'at uikaipyi eipo­wyro hamuat hap i'atu'e katu­pono uimiium ehepiat eipo­wyro hamo atum yne ra'yn Tupana mõtypot yat piaria akag ko'i pe i'atu'e sa'ag eimienoi upi ma'ato yt Tupana e hap ewy hin i ei'e hap ko'i are. \v 13 Ta'i mi'i hap ko'i ewywuat ti rat sa'ag ne'i ewehenoi miit'in me ma'ato Tupana e hap yt eweimo­herep hin i yt naku i rat eipe are. Katu­pono Tupana ehay etiat eipohep takaria eipe. Mi'i pytkai — Uruehay ti Tupana ehay toĩne'en ewei'e sa'ag ne'i. Mi'i hap kaipyi ti Irania'in Tupana ehay sese yt ikuap hin i are e Iesui Iuteu ywania mu'e haria pe wẽtup miwan enoi haria pe. \s1 MATEU 15.10-20 PIAT EWY \p \v 14 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­kaykay tuwe­wawi irania'in miit'in miat henoi hamo — Koitywy are'e teran ehepe aikope pyi som yt nakuap i tut e. \v 15 Pywo ti yt eimi'u kaipyi i ti i'ewyte yt eiposei eipysei hap eiwe­painug hap kaipyi i ti tut i'aparap ehepiat hap e. \v 16 Ma'ato miit'in minug yt nakuap i ti tuwẽtem i'atu­py'a pyi i'atu­wa­nẽtup sa'ag hap kaipyi e. Pyno ehewaure ka'a pote eiwa­nẽtup to mio wat ui'e hap kape e Iesui i'atuepe. \p \v 17 Mi'i hawyi Iesui toto temiit'in wywo miit'in typy'i rakaria py'a­setpyi hawyi teke wẽtup netap we. Mi'i hawyi meiũran hemiit'in apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Kat ereĩ i'atuepe sehay hã'ãkap wuo ehenoi Mehĩ i'atu'e. \v 18 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Are pãi yt eweikuap i apo uhehay e. Irania'in ewy te ti apo eipe e. Pyno ahenoi i ehepe e. Yt miit'in mi'u kaipyi i ti tuwenug yt naku i hap e. \v 19 Pywo pe ti mi'u yt teke i aiwa­nẽtup hawe aipy'a piat ma'ato aimẽ'ẽn me yn teke kuap e. Mi'i hawyi tuwẽtem hawyi toto i ra'yn aipiit pyi e Iesui. Mio tã tupono ti waku yne mi'u aimi'u wo e Iesui. \v 20 Mi'i hawyi Iesui to'e — Uiwy­ria'in miit'in minug yt nakuat i tuwẽtem i'atu­py'a pyi ti e. Pywo pe ti miit'in py'a pyi tuwetẽm wanẽtup yt nakuat i hap e. \v 21 Tuwepyi tutunug yt nakuap i e. Wuat'i hary­po­ria'in nywo e hat sero­'ok'e hat miit auka hat wẽtup ok ti se'aito wywo uito e hat wẽtup ok ti seha­ry'i wywo uito e hat miit'in py'a pyi tuwẽtem \v 22 I'ewyte uiwano yn irania'in ekare'en e hat ati'a­tu­mo­weu­ka'i uito irania'in e hat atima'at sehay wo wẽtup ok e hat uito ti po'og uiwaku irania'in kai e hat ti Tupana ehay etiat weky­ry'i hat yt iwe'eg i rakat tuwepyi ta'a­tuehay ta'a­tu­py'a pywiat ta'a­tunug yt naku i e. \v 23 Pyno uiwy­ria'in eweikuap ta'yn som miit py'a pyi tuwẽtem wanẽtup hap yt naku i hap. Mi'i wo ti yt naku i tuwenug tuwe­mohun e Iesui temiit'in me. \s1 MATEU 15.21-28 PIAT EWY \p \v 24 Mi'i hawyi Iesui toto pya kahato tetama pyi wẽtup ywania etama kape i ra'yn wẽtup setama pya wuat kape. Mi'i hap tote put'ok'e ra'yn i'atue­tama Tiru piat hawyi iheg me ra'yn toĩne'en. Katu­pono yt toiky­'esat i miit'in miat tokuap hap. Ma'ato yt aikotã me kuap i tuwemig. \v 25 Mi'i hawyi wẽtup ok hary­poria tikuap Iesui etiat hawyi toikat ra'yn Iesui. \v 26 Kat pote tomẽpyt piit piat ahiag putsit hamo toikat Iesui. Mi'i hary­poria so yt Iesui ywania i ra'yn. Wẽtup setama pywiat mekewat yi Siru­we­nisia pywiat. Mi'i ti wẽtup ta'yn ipusu Kereku ehay puo ra'yn ihay. Mi'i hawyi toipuẽti Iesui hawyi tuwe­pỹ­'ã­tutuk howa kape hawyi to'e — Mimi e etihep o ten ahiag uimẽpyt piit piat e haty wo. \v 27 Mi'i hawyi Iesui tiwesat — Apuete mana e sa'a­wy'i ti atipoi teran ui'y­wania e katu­pono yt naku i hira­karia mi'u wo urutopoi awareria ne'i e. \v 28 Mi'i hawyi to'e Iesui pe hary­poria — Are an mi'i tã ti Mimi e ma'ato ti i'ewyte aware hit ko'i tu'u mi'u ku'i hewo rakat e'ywania mẽpyt'in tenuk turan e. \v 29 Mio tã e pote Iesui tiwesat — Hẽ ti waku kahato mana uiwesat en e. Pyno era'aipok i ro emẽpyt kape katu­pono koitywy ti yt kat i ra'yn ahiag emẽpyt piit pe are'e hap ewy e. Atisopo ra'yn wyti ahiag emẽpyt piit pyi mana e. Pyno koitywy waku ra'yn tuwete e. Yt kat i ra'yn som pyno ahiag emẽpyt piit pe mana e. \v 30 Mi'i hawyi ity ta'aipok ta'yn tomẽpyt kape. Put'ok'e to'yat pe hawyi toipuẽti ra'yn tomẽpyt yni pe waku pe i ra'yn. Tokosap ta'yn heso'ok hap. Mi'i hawyi ti ity tikuap ta'yn tomẽpyt piit pywiat ahiag wẽtem hap. \s1 MATEU 15.29-31 PIAT EWY \p \v 31 Mi'i hawyi toto Iesui tawa Tiru pyi yi Sitãu sakpo ra'yn. Mi'i hawyi ta'aipok i ra'yn hẽpype tetama sese kape i ra'yn. Mi'i hap upi toi'a­tu­mu'e tetama Karireia hyemyi'a piaria 10 tawa ko'i. \v 32 Mi'i hap tote ta'a­tuerut ra'yn Iesui kape wẽtup ok hewaure rakat yt ihay hãpyk kuap i rakat. Mi'i hawyi ta'a­tu­hẽtup Iesui pe imoehãite topo wuat hamo. \v 33 Mi'i hawyi Iesui tioto hewaure rakat miit'in tok pyi hawyi totemig na'yn hewaure ka'a ko'i hawyi kuitu'e ra'yn hawyi tohẽku pen tẽty hy wo. \v 34 Mi'i hawyi Iesui iha'at atipy kape hawyi kynkyn'e — Etimoe­waure ka'a i ro meiũwat miit Tupana e. Ma'ato towat topusu puo Iesui to'e tope — Ewata e. \v 35 Mi'i hawyi meremo hewaure ka'a i ra'yn ihay kuap wuat'i ewy ra'yn. \v 36 Mi'i hawyi Iesui wãi'e irania'in me haty wo — Yt ewehenoi tei'o uhepiat imoehãite hap irania'in me e wen ma'ato ta'a­tu­henoi henoi ra'yn wuat'i puo ra'yn yt Iesui miky­'esat ewy hin i ra'yn. \v 37 Mi'i hawyi ta'a­tukuap wuat'i puo ra'yn Iesui piat hewaure rakat moehãite hap hawyi te'e­ro'e to'ope — Waku kahato Iesui tunug i'atu'e. Hewaure rakaria wyti tutunug hewaure ka'a ko'i wo ra'yn i'atu'e. Yt ihay kuap i rakaria tutunug ihay kuap i ko'i wo ra'yn i'atu'e. Mi'i hawyi tuwat tuwat Iesui kape pya pyi. \c 8 \s1 MATEU 15.32-39 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi te'e­ru­wa­'a­tunug Iesui kape miit'in sok. Mi'i hawyi mye'ym e'at Iesui ti'a­tu­mu'e at ka'ap. \v 2 Mi'i hawyi temiit'in me to'e ra'yn — Uimi­mu­'eria meiũpiaria ti mye'ym e'at pe ra'yn mye'ym wãtym na'yn uhupi hupi uhehay kuap hamo e. Mi'i pote ti yt kat i ra'yn topy­hu'at i'atu­mi'u wuat e. Mi'i pote i'atue­ha­ky­'e'i kahato uhepe mi'iria pãi e. \v 3 Koitywy ti yt naku i ra'yn te'e­ra­'aipok ta'a­tue­tawa ko'i kape katu­pono pya kahato ra'yn i'atue­tawa ko'i tukup­te'en e. Ta'i te'e­ropap ne'i ra'yn ni ren mu'ap upi yahig koro sakpo tuwat turan sy'at pono e. Yt naku i ra'yn ati'a­tu­po­re­ra­'aipok yt kat i i'atu­mi'u wywo i e Iesui. \v 4 Mi'i hawyi hemiit'in te'e­ro'e Iesui pe — Pywo mehĩ ma'ato aikotã waku wati­'a­tupoi mesuwe yahig wato tote i'atu'e. Yt kat i meiũpe man i'atupoi hamo i'atu'e Iesui pe. \v 5 Mi'i hawyi apo'e Iesui — Karania a kahu pyno man aiwat e. Mio tã e pote — Ta'i 7 man yn Uhyt i'atu'e. \v 6 — Pyno ewei'apyk to yi upi e Iesui torania miit'in me. Mi'i hawyi Iesui waku e Tupana pe — Uru'ywot atipy piat urutu­wehum ewawi urupoi hap upi e hawyi toipikpik kahato ra'yn mekewat 7 rakat man hawyi toimõ'ẽ kahato temiit'in me. Mi'i hawyi hemiit'in irania'in me imõ'ẽ ra'yn wy. \v 7 Mi'i hawyi i'ewyte pira hit ko'i totat hawyi waku e Tupana pe hawyi toipat'ok kahato hawyi tutum temiit'in me hawyi — Eweimõ'ẽ o irania'in me e. \v 8 Mi'i hawyi te'e­renuk kahato ra'yn hawyi i'atu'ok ta'yn 4000 miit. \v 9 Mi'i hawyi hemiit'in ti'a­tunug i'atu­mi'u ieĩpyt 7 e'yry­sakag ne topy­hu'at. Waku hawyi Iesui ti'a­tu­po­'oro ra'yn i'atue­tawa pya rakat ko'i kape. \s1 MATEU 16.1-4 PIAT EWY \p \v 10 Mi'i hawyi toto i ra'yn Iesui yara puo tama Tauma­nuta kape temiit'in wywo. \v 11 Put'ok­'i­'a­tu'e hawyi nagnia ehay enoi haria hã'ãg Iesui ta'a­tuehay wo — Heno pyno etomo­herep esaika hap atipy kaipywiat iwato rakat i'atu'e. Mi'i etunug mote ti aru uruikuap ta'yn Tupana Mipo­'oro En hap i'atu'e. \v 12 Mio tã i'atu'e pote Iesui haty'u kahato topy'a pe hawyi hen'ẽ poity'i hawyi to'e mio tã e haria pe — Kat poteĩ mesu­wiaria tiky­'esat kahato atimo­herep yt miit'in misepap ko'i ewywuat i uimohey hamo e. — Ta'i esaika hap etimo­herep uruepe hawyi uruimohey En i'atu'e. Mio tã e haria pe ti yt atomo­herep teran i uhesaika hap mio tã e haria pe e Iesui yt imohey i haria tewa­nĩ­kaptia pe. \v 13 Mi'i hawyi tohok­'iwat hawyi toto i ra'yn temiit'in wywo ihyemyi'a sakpo i ra'yn. \s1 MATEU 16.5-12 PIAT EWY \p \v 14 Ma'ato hemiit'in tiwaure ta'a­tu­mi'u man. Mi'i pote ta'a­tukat man yara pe mu'ap upi ma'ato wẽtup man yn ta'a­tu­puẽti. \v 15 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­nãpin — Eiwe'eg wo o nagnia ehay enoi haria mani puk hap ewywuaria pupi e. I'ewyte morekuat Eroti mani puk hap ewywuat pupi e. \v 16 Mi'i hawyi te'e­ro'e to'ope — Kat poteĩ mio tã e ahepe sio aheman yt iwato i pote i'atu'e to'ope. \v 17 Mi'i hawyi Iesui tikuap hawyi to'e i'atuepe — Kat pote aheman yt iwato i ewei'e eiwo­'ope e. Yt eweikuap hin i te iwato kahato atunug man ga'atpo pytkai apo e. Eipy'a heg kahato te apo e. \v 18 Yt eheha pytig i te apo e. Yt ehewaure ka'a i te apo e. \v 19 Eweiwaure ra'yn apo aikotã sa'a­wy'i miit'in ati'a­tupoi 7 man wo yn 4000 rakaria hap e. \v 20 Mi'i kaipyi apo pyno karania e'yry­sakag ne topy­hu'at mi'u ieĩpyt e Iesui temiit'in me. — Ta'i 7 e'yry­sakag ne ti howapy topy­hu'at Uhyt i'atu'e. Mi'i hawyi Iesui to'e — I'ewyte ti sa'a­wy­'iwuat 5 man wo ati'a­tupoi 5000 rakaria. Mi'i kaipyi apo karania e'yry­sakag ne topy­hu'at mi'u ieĩpyt mekewat e'at piat wy e. — Ta'i 12 e'yry­sakag ne i'atu'e. \v 21 Mi'i hawyi Iesui to'e — Yt eweikuap i apo te aikotã atimo­wato kuap man hap pyno kat — Aheman yt iwato i ewei'e. Wẽtup man a yn toĩne'en aimi'u wo ewei'e e. Yt uimohey i te apo eipe e Iesui temiit'in me katu­pono po'og kurin ipo pe toĩne'en pote po'og iwato tutunug kuap. \p \v 22 Mi'i hawyi put'ok­'i­'a­tu'e ysakpo tawa Petsaita pe. Mi'i turan so ta'a­tuerut Iesui ewawi yt iha pytig i rakat — Etimoe­hãite epo wo meiũwat yt iha pytig i rakat i'atu'e. \v 23 Mi'i hawyi Iesui ti'y­kesat ereto ra'yn yt iha pytig i rakat tawa pyi. Mi'i hap tote iha pe kuitu'e ra'yn hawyi totemig topo wo. \v 24 Mi'i hawyi apo'e — Waku ra'yn apo eha uhyt e. Mi'i hawyi teha'at hawyi toiwesat — Hẽ porap waku Uhyt e ma'ato meimuẽwat miit'in hewyry rakaria wyti aria'yp ko'i ewy ne'i e. \v 25 Mi'i hawyi Iesui temig i topũ'ĩa wo iha hawyi waku ra'yn yne ta'a­kasa ra'yn. Mi'i hawyi Iesui to'e tope — Pyno waku ra'yn eete koitywy uhyt e. \v 26 Era'aipok to e'yat kape wẽtup mu'ap upi e. Yt erokosap tei'o wẽtup tawa puo emoehãite hap enoi hamo e Iesui tomi­moe­ha­pytig me. \s1 MATEU 16.13-25 IRUKA 9.18-26 PIAT EWY \p \v 27 Mi'i hawyi Iesui ipot'am towy­ria'in wywo yi Sesareia piat tawa Wiripi kape tawa ko'i upi toto temiit wywo. Mi'i hawyi mu'ap upi Iesui apo'e towy­ria'in me — Uwe som pono Uito irania'in wanẽtup hawe e. \v 28 Apo'e hawyi ta'a­tu­wesat — U pãi Tupana ehay moherep hat nimuat hat raso wo'o­set'ok hat Iuwãu raso Eria raso i'atu'e. \v 29 Mi'i hawyi to'e — Ma'ato apo uwe Uito eiwa­nẽtup hawe e. Mi'i pote mekewat Nu e hap het rakat mekewat Peteru tiwesat — Wo'oe­ha­kye­ra'at hat Tupana Mipo­'oro Urupo­rekuat nuat rat En Uhyt e. \v 30 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­nãpin — Yt ewehenoi tei'o koitywy uikuap ehepiat hap irania'in me e temiit'in sese pe. \v 31 Pywo ti Uito Wuat'i Miit'in Eyke'et wen ma'ato mi'i pytkai nagnia yt uiky­'esat hin haria i e. Ta'i pa'i kororia miwan enoi haria i'ewyte uhehay pun haria ne'i e. Pywo ti Uito Eheyke'et ta'a­tu­'auka irane e. Aho'opot kahato ui'auka hap turan ma'ato ui'auka sa'ag hawyi uiku­'uro sese hawyi mye'ym e'at yn uisyp hawe areĩne'en hawyi Tupana uihep gu'uro po pyi Eheyke'et e Iesui towy­ria'in me. \v 32 Mio tã e pote Peteru tikaykay Iesui tuwe­wawi wãito'e hamo — Uhyt e yt naku i ti ehenoi e'auka hamuat hap e. \v 33 Ma'ato Iesui tuwe­morem topot­mu­'eria kape Peteru saty'i saty'i hamo hawyi to'e Peteru pe — Erepik to ahiag e. Uinãpin sa'ag ne'i yt Tupana uinãpin hap ewy i ra'yn ma'ato miit'in wo'o­nãpin hap ewy ne'i ra'yn uinãpin en e. \v 34 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­kaykay tuwe­wawi irania'in mu'ap upiaria i'atu­mu'e hamo — Pywo ti rat eweiwat teran uhupiat pote eweitoiat ro eimi­ky­'esat ko'i yt Tupana miky­'esat ko'i hawyi eweiwat ro uhupi ehe'a­ria'yp posak wywo e. \v 35 Uwe uwe iku'uro uhehay wakuat enoi hap upi pote uiky'e haria wo topy­hu'at e. Mi'i haria ti aru wuat'i e'at piat ieĩne'en hap sese puẽti hanuaria e. Ma'ato irania'in mesuwat rotiat ieĩne'en hap yn ky'esat haria ti aru ieĩne'en hap sese pun hanuaria wo ho'o­wasat rakaria ne'i tukup­te'en e. \v 36 Kat hamo ten eweikyi'at yne yne mesuwat yi totiat eheĩne'en hap sese sa'up mo e. \v 37 Ma'ato mesu­wa­rotiat kyi'at hap kape yn eiwa­nẽtup at ka'ap hawyi aru aikotã eweikyi'at kuap wuat'i e'at piat ikahu sese rakat eheka­re'en Tupana wuat hap e. Mi'i hawyi eheĩne'en wuat'i e'at piat hap ko'i eimipun no topy­hu'at e. Mi'i hawyi uhehay wakuat kuap hap yt teke kuap i eiwa­nẽtup hawe e Iesui ahepe. \v 38 Mesu­wa­rotiat miit'in wyti yt uimohey i kahato haria mesu­wiaria e. Ta'i ta'a­tu­mi­ky­'esat ko'i yn ta'a­tunug neran e. Mi'i pote uwe uwe uhehay pupi tuwe­mõti yt uimohey haria i py'a­setpe mi'i haria pupi ti aru Uito i'ewyte aremõti wy mekewat e'at pe karãpe Uito Eheyke'et no ariot i ra'yn Morekuat no atipy piaria wywo Tupana wat hẽtyhot rakat pe imehit rakat piat turan. Mi'i hap e'at pe ti aru Uito Eheyke'et aremõti uipupiat wemõti haria pupi e Iesui mu'ap upiaria pe. \c 9 \s1 MATEU 17.1-8 IRUKA 9.28-36 PIAT EWY \p \v 1 Wẽtup e'at pe Iesui to'e temiit'in me — Meiũran ti aru Tupana uimo­herep sese ehepe Uito Miit'in Porekuat nuat sese areĩne'en hap e. Ma'ato wẽtup ok wẽtup ok yn eipe meiũpe akasa uhowawiat haria eweipy­hu'at e. Ta'i eipe ti eiwa­'a­kasa ra'yn uhewaku hap ko'i e eiku­'uro hap e'yianmete are e. Yt yne i eipe ma'ato wẽtup ok wẽtup ok ti aru mi'i hap kapiat akasa hanuaria eweikup­te'en aru e Iesui Iuwãu Tiaku Peteru piat. \v 2 Mi'i hawyi 6 e'at itote toĩne'en hawyi Iesui toto i ra'yn yity'ok ywaiti kahato rakat kape towy­ria'in nywo mye'ym ok takaria wywo yn Peteru Tiaku Iuwãu wywo. Mi'i hawyi itote Iesui timo­herep ta'yn aikotã toĩne'en hap sese. \v 3 Mi'i turan Iesui esokpe imehit kahato ikytsig kahato po'og ikytsig mesu­wa­rotiat ko'i kai e. \v 4 Mi'i hawyi hemiit'in te'e­ra­'a­kasa typy ok Tupana ehay moherep haria sa'a­wy­'i­wuaria iwywo. Wẽtup ok Eria wẽtup ok Musei te'e­ra­'a­kasa. Mi'iria ti to'oehay Iesui wywo. \v 5 Mi'i hawyi Peteru to'e — Urumu'e hat e ta'i waku kahato meiũpe watoĩ­ne'en e. Etiky­'esat apuru urutunug ehe'og mye'ym e wẽtup ewano wẽtup Musei wano wẽtup Eria wano e Peteru Iesui pe. \v 6 Ma'ato ipoity'i tuete pono mio tã e ne'i. Ta'i token'ẽ pote. Yne ra'yn te'e­ro­ken'ẽ. \v 7 Mi'i hawyi ywyhig me ywaiti pyi sehay tut ra'yn — Uha'yru Uimi­ky'e kahato ti eipy­'a­setpe toĩne'en e. Mi'i tupono eweiwa­nẽtup to ihay kape are e Tupana ywaiti pyi. \v 8 Mio tã e hawyi Iesui yn na'yn heremo temiit'in yatype. \v 9 Mi'i hap totepyi tuwat popuo Iesui to'e towy­ria'in me mye'ym ok takaria pe — Yt ewehenoi tei'o aikotã Eimu'e hat ewei'a­kasa mesup yity'ok totiat hap irania'in me e. Ma'ato karãpe Uito Eheyke'et arẽtem gu'uro pyi hawyi ti aru waku ra'yn ewehenoi Eimu'e hat ewei'a­kasa mesup hap e. \v 10 Mi'i pote irania'in me yt ta'a­tu­henoi teran i. Ma'ato mio tã e Iesui pote te'e­ru­wa­nẽtup kahato — Kat pote mio tã e — Ara'aipok gu'uro pyi e i'atu'e te'e­re­wa­nẽtup hawyi. \v 11 Mi'i hawyi yity'ok tote­pywiat tuwat hap upi te'e­ro'e Iesui pe — Kat poteĩ sa'a­wy­'iwuat miwan enoi haria te'e­ro'e ahepe miwan me — Ta'i Tupana tipo­'oro ti aru wuat'i ehakye­ra'at hanuat ma'ato toipo­'oro aru Mi'i Miit e'yianme mekewat sa'a­wy­'iwuat tehay moherep hat Eria toipo­'oro Temiit ut hap moherep hamuat i'atu'e ahepe. Mio tã i'atu'e pote Iesui tiwesat — Ta'i Eria ti tut hamuat yianme uipu'ap mohãpyk hamo e. Ta'i tohenoi kahato Eria etiat miwan me. To'e hap ewy ti ra'yn e. I'ewyte ti tohenoi kahato Eheyke'et ku'uro hamuat hap etiat miwan me e. \v 12 I'ewyte tohenoi kahato aikotã ho'opot hamuat hap etiat aikotã i'atu­mi­ky­ry'i tuetiat hamuat etiat hap ko'i tohenoi miwan me wy e. Mi'i hap ewy ti tohenoi Eria ut hamuat hap etiat e. \v 13 Pywo ti Eria ti put'ok'e ra'yn ha'a­wyte ra'yn e hap ewy e. Ta'i Uimo­herep ta'yn miit'in me mi'i miit Tupana ehay moherep hat sa'a­wy­'iwuat Eria ewywuat e Iuwãu piat. Pywuat sese ti i'atu­mi­ky­ry'i kahato mi'i ete. Ta'a­tu­'auka ra'yn wyti aikotã sa'a­wy­'iwuat henoi hap ewy ti ra'yn e Iesui towy­ria'in mye'ym ok takaria pe mu'ap upi yity'ok totepyi. \s1 MATEU 17.14-21 IRUKA 9.37-43 PIAT EWY \p \v 14 Mi'i turan myhu'at haria irania'in hemiit'in tihep teran wẽtup ok kurum piit pyi ahiag pã'ãu ma'ato yt ta'a­tuhep kuap i. Mi'i pote itotiaria miwan enoi haria to'o­ky­ry'i kahato i'atuete. Mi'i turan Iesui put'ok'e i ra'yn i'atuete mye'ym ok takaria wywo. \v 15 Hemiit'in te'e­ra­'a­kasa Iesui kape hawyi pun'i­'a­tu'e howa kape irania'in typy'i rakaria wywo i'atu­wepit kahato ra'yn. Mi'i hawyi te'e­ru­wẽ­powat — Haika'at Uhyt haika'at Mimi i'atu'e. \v 16 Mi'i hawyi Iesui put'ok'e ra'yn i'atuete mye'ym ok takaria wywo hawyi Iesui apo'e i'atuepe — Kat eiwei'eĩ eiwo­'ope uhyt'i'in mana'in e. \v 17 Mi'i hawyi wẽtup ok typy'i tok pyi to'e — Wo'o­mu'e hat ga'atpo aterut uha'yru ahiag ipiit piat rakat ewawi wen ma'ato En yt uwe i e. Yt naku i kahato ahiag uha'yru ete Uhyt e. Ahiag teke hawyi yt ihay kuap i tuereto e. \v 18 Ta'i ta'at yi tote hawyi ti tuwe­'okhyt morem morem tuereto iwẽ enãpuk tyry'e kyry­'et­ky­ry'et e. Mi'i haype iku'uro porap i tuereto e hap. Yt naku i Uhyt e. Sa'a­wy'i epotmu­'eria pe ahẽtup ahiag putsithep hamuat hap wen ma'ato yt ta'a­tuhep kuap i e. \v 19 Mi'i hawyi Iesui to'e — Ta'i yt uimohey i haria miit'in mesuwat yi totiaria pote e. Karania e'at ti aru areĩne'en eiwywo eimu'e uimohey mono ui'e haype e. Karãmuo put'ok'e uimohey ehepiat hap woro­ho­'o­mu'e mot'i pytkai yt Tupano mohey i rakaria wo eweikup­te'en ne e. Pyno eterut ro meikowo uhowawi esa'yru ahiag ipiit piat rakat e Iesui ahiag ipiit piat rakat ywot pe. \v 20 Mi'i hawyi meremo ta'a­tuerut ra'yn howawi. Mi'i hawyi ta'a­kasa ra'yn Iesui ewa kape hawyi ahiag tipun hirakat yi tote hawyi toi'okhyt morem morem hawyi iwẽ enãpuk ta'yn. \v 21 Mi'i pote Iesui to'e i'ywot pe — Karãmuo kahu sa'a­wy'i meiko tã emẽpyt ete uhyt e. — Ta'i ihire pyi te mekewat ahiag toĩne'en ipiit pe Mehĩ e. \v 22 Aria pe kawiat re i ahiag tipun tuereto i'auka hamo e. Mi'i tusake ti y'y pe toi'auka teran tuereto i'auka hamo e. Yt naku i kahato mi'i tã uha'yru etiat hap uhete Uhyt e. Urueha­kye­ra'at ro En Uhyt e. Eithep kuap pote etihep to ahiag Uhyt e. \v 23 Mi'i hawyi Iesui tiwesat — Etihep kuap pote ere'e apo uhepe e. Kat pote mio tã ere. Yt uimohey i apo en. E'e hap kaipyi ti yt uimohey i kahato hap atikuap. Tupana mohey haria pe ti yt kat i niatpo e Iesui mio tã e pote. \v 24 Mi'i hawyi hirakat ywot to'e haty wo — Ta'i atimohey Tupana Uhyt ma'ato yt kahato i e. Pyno uipo­wyro po'og uhepiat Tupana mohey hamuat e tuwak popuo. \v 25 Mi'i turan typy'i ra'yn tõ'ẽ pote Iesui haty'i haty'i tehay wo ahiag — Erẽtem no ahiag sa'ag meiũwat hirakat piit pyi e. Yt naku i kahato en e. Miit'in pusu mõto hat en e. Miit'in ewaure ka'a pyhyp hat en e Iesui ahiag me. Yt karãmuo i ra'yn o era'aipok hirakat kape e. \v 26 Mi'i hawyi ahiag tuwẽtem na'yn kakto'e kakto'e popuo hawyi toihuruk huruk kurum tuwẽtem hawe. Mi'i hawyi kurum ta'at yi tote iku'uro rakat ewy ra'yn. Mi'i pote raso — Iku'uro ra'yn wyti i'atu'e ra'yn irania'in. \v 27 Ma'ato Iesui timo­poĩ'ãm na'yn topo wo hawyi ipoĩ'ãm waku i ra'yn tuete. \v 28 Mi'i hawyi toto i ra'yn Iesui wẽtup getap kape towy­ria'in nywo. Mi'i tote apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Uhyt kat pote som yt uruihep kuap i mekewat ahiag uruto i'atu'e ra'yn. \v 29 Mi'i hawyi toi'a­tu­wesat — Ta'i uhyt'i'in mesuwat ewywuat ahiag niatpo kahato tuwẽtem e. Tupana yn na'yn ti mekewat ewywuat ihep kuap e. Ewehẽtup Tupana pe haty wo eiwe­mo­sy'at hap wywo ahiag hep hamuat mi'i pote yn ni tuwẽtem ma'ato iũte'en ewehẽtup pote yt karãpe i eweimõto kuap meremo mekewat ahiag ewywuat e Iesui temiit'in me. \s1 MATEU 17.22-23 IRUKA 9.43-45 PIAT EWY \p \v 30 Mi'i hap totepyi toto Iesui towy­ria'in wywo yi Karireia sakpo i ra'yn. Ma'ato yt tuwenoi i toto hamo irania'in me katu­pono temiit'in mu'e hamo ne'i tuweran toto. \v 31 Mi'i hawyi mu'ap upi toi'a­tu­mu'e mu'e kahato ra'yn towy­ria'in — Meiũran ti aru Uito Eheyke'et ta'a­tu­pyhik hawyi ui'auka ra'yn e. Mi'i hawyi ti aru ta'a­tusyp wo'o­pyhyp hawe e. Mi'i hawyi ti aru ta'a­tusyp hawyi mye'ym e'at yn iku'uro mekepe e. Mi'i hawyi ti aru ma'ato areĩne'en i ra'yn gu'uro pyi Uito Eheyke'et e. \v 32 Ma'ato mio tã e hap iwyria'in yt tikuap i ma'ato apo yt i'atu'e i katu­pono te'e­ro­ken'ẽ haype apo'i­'a­tu'e hap pupi. \s1 MATEU 18.1-5 IRUKA 9.46-48 PIAT EWY \p \v 33 Mi'i hawyi put'ok'e Iesui temiit'in wywo getap we hawyi apo'e temiit'in me — Mehĩ'in e kat ewei'eĩ eiwo­'ope ehehay mu'ap upi e. \v 34 Ma'ato yt ta'a­tu­wesat teran i katu­pono to'oehay moweu­ka'i ne'i — Uito ti wakuat no po'og eikai i'atu'e to'ope wen. \v 35 Mi'i hawyi ta'apyk ta'yn Iesui hawyi toi'a­tu­kaykay temiit'in 12 ok takaria hawyi tohenoi i'atuepe — Po'og nakano ereĩne'en neran mote ereĩne'en no wuat'i miit eropat hano wuat'i miit'in miat motpap nug hano. Mi'i hawyi po'og ereĩne'en Tupana wanẽtup hawe e Iesui temiit'in me i'ewyte ahepe. \v 36 Mi'i hawyi hirakat toipo­rokpun i'atu­py­'a­setpe hawyi toi'a­hi­'y­pysat hawyi to'e towy­ria'in me. \v 37 — Uwe uwe ti aru uhetiano wẽtup ok hirakat ky'e meikowat ewy e mi'i hat wyti uiky'e hano topy­hu'at e. I'ewyte uwe uwe uiky'e hat toĩne'en mi'i hat ti aru yt Uito yn i uiky'e ma'ato Uipo­'oro hat Tupana ky'e hano topy­hu'at wy e. \s1 IRUKA 9.49-50 MATEU 18.6-9 PIAT EWY \p \v 38 Mi'i hawyi iwy ok Iuwãu to'e — Wo'o­mu'e hat ga'atpo uruta­'a­kasa wẽtup ok ahiag sopo eset wuat hat e. Mi'i hawyi wãi'u­ru­to'e katu­pono yt aiwywuat hewyry rakat i pote e. \v 39 Mi'i hawyi Iesui tiwesat — Yt naku i wãiwa­to'e wẽtup ok pe uhet wuat ahiag sopo hat e katu­pono atiky­'esat mi'i ewywuat nug hap. Kat pote uhet wuat ahiag sopo haria yt te'e­ru­we­ky­ry'i kuap i uhet esaika hap ete e. \v 40 Mi'i pote uwe uwe uhehay etiat uhet etiat yt ipy'ahak i rakat mi'i hat aiwywuat hewyry rakat ewy toĩne'en e Iesui. \v 41 Ta'i uwe uwe ehepe hum y'y wẽtup ekui'a yn uhemiit'in eipe pote mi'i hat ti aru haipepiat ipuẽti ha'up Tupana piat e. \v 42 Uiwy­ria'in e ta'i yt naku i kahato wato­py­hu'at ihy pya pe nu wato aipiit ete saitynug wo katu­pono mi'i hap ewy hawyi aiku­'uro hap yn topy­hu'at. Mekewat nu ipotyi rakat aipiit ete pote yt wato'am kuap i ihy pya pyi hawyi. Ma'ato po'og yt naku i mi'i hap kai topy­hu'at aru hira­karia uimohey haria ma'at haria e. \v 43 Ma'ato eipo wo eweima'at hirakat pote waku eweitek eipo e. Katu­pono po'og waku eiwe­hyt'ok Tupana etawa pe wẽtup eipo wywo yn ma'ato typy eipo wywo eiwe­hyt'ok aria pe ne'i e. \v 44 Ta'i yt naku i ti eiwe­hyt'ok hamuat aikope aria yt hasep i hawe aikope ut yt topap i hawe e. I'ewyte eipy wo eweima'at hirakat wẽtup mu'ap upi mi'i ti waku eweitek eipy e. \v 45 Katu­pono po'og waku eiwe­hyt'ok Tupana etawa pe wẽtup eipy wywo yn ma'ato typy eipy wywo eiwe­hyt'ok aria pe ne'i e. Mi'i pote karãpe eipy ehewyry yt naku i nug hamuat po'og waku eweitek eipy eweiwat yt naku i nug hamuat kai are e Iesui ahepe. \v 46 Ta'i yt naku i ti eweikup­te'en hamuat aikope aria yt hasep i hawe aikope ut yt topap i hawe e. \v 47 I'ewyte eweima'at hirakat eheha wo mi'i eheha waku eweihep o are'e e. \v 48 Po'og waku wẽtup eheha wywo yn eiwe­hyt'ok aikope Tupana toĩne'en Morekuat no hawe. I'ewyte typy eheha wywo eiwe­hyt'ok aikope ut yt topap i rakat hap tote e Iesui tomohey haria hira­karia ma'at haria pe. \p \v 49 Mi'i hawyi Iesui to'e temiit'in me — Ta'i aria waku kahato aimi'u mokã'ã hamo e. \v 50 I'ewyte waku kahato ukyt yne mosẽ'ẽ hamo ma'ato ukyt yt hẽ'ẽ i rakanuat pote yt uwe i iky'esat e. Uhyt'i'in mi'i hap ewy o eweikup­te'en aria ewy ukyt hẽ'ẽ rakat ewy wuat'i mosẽ'ẽ hamo e. Hẽ'ẽ kahato rakaria ewy o eweikup­te'en eiwo­'ope e. Yt eiwu­'uka tei'o eiwo­'ope e Iesui temiit'in me e. \c 10 \s1 MATEU 19.1-12 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi Iesui toto i ra'yn yi Iuteu kape. Mi'i hawyi toto Iũtãu hy sakpo. Mi'i hap tote te'e­ru­wa­'a­tunug typy'i kahato howa kape. Mi'i hawyi tohenoi henoi i'atuepe tomi­ky­'esat ewy Tupana ehay. \v 2 Mi'i turan nagnia ehay enoi haria tõ'ẽ howa kape ima'at teran haype apo'i­'a­tu'e — Uhyt urunãpin En sio waku apo urueha­ry'i wywo uruto­'o­'atoiat wẽtup ok wywuat i ra'yn hamo i'atu'e Iesui pe. \v 3 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Kat eĩ pono nimuat aha'a­se'i Musei ainãpin mi'i hap yt eweikuap i apo'e. \v 4 Mi'i hawyi ta'a­tu­wesat — Nimo Musei to'e — Eiwo­'o­'atoiat teran pote ewetunug miwan popera tote yt eiwo­'o­wese i hap morekuat ehamo mi'i hawyi ti waku eiwo­'o­'atoiat e Musei sa'a­wy'i i'atu'e. \v 5 Ma'ato Iesui ti'a­tu­wesat — Eweikuap kat pote Musei einãpin mio tã e. Pyno ahenoi ehepe. Ta'i yt eiwo­'o­ky'e kuap i ti eipy'a heg mote. Mi'i pote ti Musei mio tã e miwan me e. \v 6 Ma'ato sa'a­wy'i sese ti yt mi'i tã hin i katu­pono sa'a­wy'i te ti Tupana tunug miit ipa'iat iwary'i e. \v 7 Mi'i tupono waku ihainia ti'atoiat to'ywot toty hawyi teha­ry'i wywo toĩne'en e. \v 8 Mi'i hawyi ihainia teha­ry'i wywo wẽtup piit ieĩne'en hap ewy ra'yn topy­hu'at e. \v 9 Mi'i tupono yt eweitek tei'o Tupana mipo'i wo'o­kyi'at hap e. \v 10 Getap wiat hawyi iwyria'in apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Kat to'e hawe som mio tã i'atu'e. \v 11 Mi'i hawyi toi'a­tu­wesat — Uwe uwe teha­ry'i atoiat mi'i hawyi toĩne'en wẽtup ok wywo i ra'yn mi'i hat ti yt naku i inug teha­ry'i sa'a­wy'i pe Tupana wanẽtup hawe e. \v 12 I'ewyte ti uwe te'aito atoiat mi'i hawyi toĩne'en wẽtup ok wywo i ra'yn mi'i hat ti yt naku i inug te'aito sa'a­wy'i pe Tupana wanẽtup hawe e. Mi'i tã ti yt naku i kahato ewetunug uimohey haria eipe pote e Iesui. \s1 MATEU 19.13-15 IRUKA 18.15-17 PIAT EWY \p \v 13 Mi'i hawyi miit'in te'e­ro­po'ok teran hira­karia Iesui ewawi i'atue­waku topo wuat hamo. Ma'ato ipotmu­'eria ti'a­tu­pyhyp hira­karia howawi waĩ'i­'a­tu'e. \v 14 Mi'i pote ipy'ahak Iesui temiit'in ete hawyi to'e — Tero tõ'ẽ uhowawi hira­karia e. Yt eweipyhyp tei'o uhowawi hira­karia pãi e. Katu­pono karãpe Tupana topy­hu'at Wuat'i Ywania Miit'in Porekuat no mi'i hap e'at pe hemiit'in imohey haria hira­karia ewy ra'yn tukup­te'en hetama pe. \v 15 Pywo pe ti eweiwat teran aikope Tupana toĩne'en Morekuat no hap kape pote aikotã hira­karia tiky­'esat tuwe­hyt'ok ta'a­tuty ta'at­'ywot kapiat hap ewy o eweiky­'esat eiwe­hyt'ok hap ma'ato yt pote ti aru yt eiwe­hyt'ok hin i atipy pe e Iesui topot­mu­'eria pe. \v 16 Mi'i hawyi hira­karia toi'a­tu­'ok­hytsat hawyi topo wo toi'a­tue­waku. \s1 MATEU 19.16-30 IRUKA 18.18-30 PIAT EWY \p \v 17 Mi'i hap totepyi Iesui toto ra'yn. Mi'i turan wẽtup ok hekat rakat pun'e Iesui owawi mu'ap upi. Put'ok­to'e hawyi tuwe­pỹ­'ã­tutuk howa kape. Mi'i hawyi to'e — Wo'o­mu'e hat waku kahato En e. Mi'i pote uimu'e katu­pono atiky­'esat wyti areĩne'en wuat'i e'at piat hap e ma'ato yt atikuap i kahato kat som atunug waku ha'up mo e. En ni wakuat kahato e. \v 18 Mi'i hawyi Iesui to'e mekewat miit pe — Tupana yn ni wakuat e. Uito wakuat ere'e apo. Uito Tupana ewanẽtup hawe apo e. \v 19 Mi'i hawyi Iesui to'e tope — Etikuap apo Tupana wo'o­nãpin hap ko'i yt erepot­'auka tei'o e hap yt wẽtup ok wywo tei'o ehary'i e'aito e hap yt sero­'ok­'ere tei'o e hap yt eso tei'o e hap yt erepot­ma'at tei'o e hap etimõ­typot e'ywot ety e hap etikuap apo'e. Ta'i mio tã e hap etikuap e Iesui kurum iwasu hekat rakat pe. \v 20 Mi'i hawyi kurum iwasu tiwesat — Ta'i uihire pyi te ti yt ati'a­parap i mio tã e hap ete e. \v 21 Mi'i hawyi Iesui teha'at howawi iky'e kahato hap wywo hawyi to'e — Mehĩ wẽtup mo etunug hawyi waku ereĩne'en ne'en Tupana wywo e. Pyno motoro e'yat kape hawyi etimõ'ẽ yne ekare'en yt hekat i rakaria pe hawyi era'aipok uhowawi ereto uhupi hamo e. Mi'i pote ti aru ekare'en sese etipuẽti Tupana etama pe e. \v 22 Mio tã e Iesui pote paa'e ne'i ra'yn hawyi toto Iesui kaipyi yt iwepit i ra'yn katu­pono iwat heka­re'en iwato kahato pote yt toimõ'ẽ teran i. \v 23 Mi'i hawyi Iesui teha'at temiit'in kape hawyi to'e — Are pãi niatpo kahato ti rat weka­re'en ky'e haria tuwe­hyt'ok aikope Tupana toĩne'en Morekuat no hawe e. \v 24 Mi'i hawyi hemiit'in te'e­ru­we­wa­nẽtup kahato ihay kape mi'i hawyi Iesui to'e i — Ta'i niatpo kahato ti rat weka­re'en mohey hat teke aikope Tupana Morekuat no toĩne'en hawe e. \v 25 Ta'i niatpo kahato aikotã aihũ iwato rakat Kameru teke awi ehapo ka'a puo hap ewy e. Mi'i hap ewy ma'ato ti po'og niatpo tuwe­hyt'ok Tupana etama pe weka­re'en mohey haria e temiit'in me. \v 26 Mi'i hawyi hemiit'in gyt'i­'a­tu'e i ra'yn hawyi te'e­ro'e to'ope — Pyno yt uwe i hekat rakat pono teke kuap atipy pe i'atu'e. Mi'i hawyi apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Yt uwe i aru pono hekat rakaria Tupana mi'a­tue­ha­kye­ra'at rakaria i'atu'e. \v 27 Mio tã i'atu'e pote Iesui teha'at i'atue­wawi hawyi to'e — Pywo ti rat yt uwe i tuwee­ha­kye­ra'at kuap tuwewi. Tupana yn ti'a­tue­ha­kye­ra'at kuap miit'in e. \v 28 Mi'i hawyi Peteru to'e ra'yn — Urumu'e hat sa'a­wy'i te ti uru'atoiat yne meimuẽwuat ko'i uruekat eupiat urutuwat hamo e Peteru Iesui pe. \v 29 Mi'i hawyi Iesui to'e — Atikuap eimi­'atoiat yne hap e. Ta'i pywo ti rat are'e ehepe uwe uwe uhehay moherep wẽtup ywania pe toto uiky'e haype hawyi i'atoiat to'yat towy­ria'in toty to'ywot tomẽ­pyt'in tomikoi ko'i mi'i hat po'og toipuẽti sa'a­wy­'iwuat wakuat tomi­'atoiat hap ko'i kai e. \v 30 Mi'i hawyi toipuẽti mesu­wa­rotiat ko'i kai po'og po'og na'yn sa'a­wy­'iwuat kai aikotã 100 hap ewy aru toipuẽti to'yat ko'i towy­ria'in toty'in tomẽ­pyt'in tomikoi ko'i sa'a­wy­'iwuat wẽtup takat tomi­'atoiat kai 100 hap ewy aru toi'a­tu­puẽti e. I'ewyte ti aru eweipuẽti miit'in miky­ry'i hap uhehay upi uhupi eweiwat pote e. I'ewyte mesu­wa­rotiat toku­'uro hap saipepiat toipuẽti hamuat toieĩne'en hap yt sakewuat ikahuro rakat i ra'yn e. \v 31 Mekewat e'at pe ti aru ipoity kahato sa'a­wy­'iwuat mesu­wa­ro­tiaria iwato rakaria te'e­ro­py­hu'at kurin rakaria wo yt miit'in mimõ­typot ko'i i wo e. Ma'ato sa'a­wy­'iwuat kurin nakaria paa'e haria ti aru te'e­ro­py­hu'at po'og iwato rakaria wo po'og mimõ­typot ko'i wo wuat'i miit'in kai atipy pe e Iesui temiit'in me. \s1 MATEU 20.17-19 IURKA 18.31-34 PIAT EWY \p \v 32 Mi'i hawyi Iesui ipot'am towy­ria'in e'yianme tawa wato Ieru­sarẽi kape. Mi'i hawyi te'e­ro­ken'ẽ kahato ipotmu­'eria i'ewyte i'atu­wuwu kahato katu­pono — Ta'i itote tukup­te'en ai'auka teran haria i'atu'e to'ope. Mi'i pote toi'a­tu­kaykay tuwe­wawi temiit'in hawyi tohenoi i'atuepe aikotã aikotã tawa wato Ieru­sarẽi miaria tunug tuwetiat hamuat. \v 33 — Wato hamuat wyti tawa Ieru­sarẽi kape e. Put'ok­wa­to'e itote hawyi ti aru Uito Eheyke'et pa'i kororia miwan enoi haria uipag na'yn sura­ra'in po pe ra'yn e. Mi'i hawyi mi'iria ti aru uipo­'oro ra'yn ui'auka hamuat kape e hawyi ti aru irania'in ywania po pe uipag ui'auka hamo e. Mi'i hawyi te'e­rehay miky­ry'i kahato uhete. \v 34 I'ewyte kuitu­'i­'a­tu'e uhete e. Mi'i hawyi ti aru uipokpok ta'yn hawyi ti aru ui'auka ra'yn wen ma'ato ti aru mye'ym e'at yn areĩne'en gu'uro pe hawyi ti aru areĩne'en i ra'yn Uito Eheyke'et e Iesui mu'ap upi tawa Ieru­sarẽi kapiat tuwat hap upi. \s1 MATEU 20.20-28 PIAT EWY \p \v 35 Mi'i hawyi hemiit'in Iuwãu Tiaku Sepeteu sa'y­ru'in tuwat Iesui kape hawyi ta'a­tu­hẽtup tope — Urumu'e hat etum uruepe kat urumi­ky­'esat ok tã i'atu'e. \v 36 Mi'i hawyi to'e — Pyno kat som eweiky­'esat atum ehepe e. \v 37 Mi'i hawyi ta'a­tu­wesat — Pyno karãpe eropy­hu'at Wuat'i Miit'in Porekuat no mi'i turan ni aru uruiky­'esat uruta­'apyk po'og e'yatype etu'i­saria wo emimõ­typot ko'i irania'in kai i'atu'e. \v 38 Ma'ato Iesui ti'a­tu­wesat — U yt eweikuap i kahato kat som ewehẽtup uhepe hap e. Pyno uhekui'a pyi apo eiwe­'y­'ukuap e. Uhatek hap apo ewehã'ãg kuap e. \v 39 Mi'i hawyi ta'a­tu­wesat — Ta'i uruhepap kahato i'atu'e. \v 40 Mi'i hawyi Iesui to'e — Pywo eiwe­'y'u aru ti uhekui'a pyi i'ewyte ewehã'ãg irane uhatek hap e ma'ato eimiẽtup uhepiat ti yt atum kuap i ehepe katu­pono Tupana ti'airo yn na'yn ui'ya­typiat apyk hanuaria e Iesui Tiaku Iuwãu pe. \v 41 Mio tã i'atu'e ta'a­tu­hẽtup Iesui piat pote irania'in hemiit'in i'atu­py­'ahak Iuwãu Tiaku ete. \v 42 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­kaykay i ra'yn tuwe­wawi hawyi to'e i'atuepe — Uheka­tu­wyria e eweikuap apo aikotã mesu­wa­rotiat more­kuaria te'e­ru­we­mo­wato kahato hap e. Ta'i ta'a­tu­po­'oro kahato ti ta'a­tue­miit'in sehay pirik wo e. \v 43 Ma'ato mesu­wa­ro­tiaria epore­kuaria ewy yt atiky­'esat hin i eweikup­te'en e. Ma'ato uwe wemo­wato teran hat wuat'i powyro hano atiky­'esat e. \v 44 Uwe topy­hu'at ei'akag wo teran mi'i hat waku topy­hu'at ehemiit no Eheyke'et ewy e. Katu­pono Uito Eheyke'et ariot mesuwat yi kape miit'in eropat hamo e. Ma'ato yt miit'in miat uheropat hamo i ariot mesuwe e. \v 45 Ta'i miit'in hep yt nakuap i pywiat hamo ariot ehowawi e. Ta'i uheĩne'en hap atum irane wuat'i miit'in kyi'at Tupana wanuat sa'up mo atum uhuu e Iesui topot­mu­'eria pe. \s1 MATEU 20.29-34 IRUKA 18.35-43 PIAT EWY \p \v 46 Mi'i hawyi Iesui put'ok'e i tawa Ieriko pe temiit'in nywo. Mi'i hawyi tuwe­nõ'ẽ mekewat tawa pyi miit'in tok puo. Mi'i hawyi tawa ekuekai mu'ap tote toĩne'en mehĩ Patimeu apyk pe. Mi'i ti yt iha pytig i. Wuat'i kaipywiat kat ẽtup hat toĩne'en. Mi'i ti Timeu sa'yru. \v 47 Mi'i hawyi toikuap ta'yn Iesui tawa Nasare piat ut hap hawyi tohẽtup haty wo Iesui pe — Morekuat Tawi Sa'yru uheha­kye­ra'at En e. \v 48 Ma'ato so irania'in — Wãi'i­'a­tu'e ehay pirik kahato. Epo'inik to i'atu'e. Ma'ato po'og ne'i haty wo iwẽpap'i tuwatka watka — Morekuat Tawi Sa'yru uheha­kye­ra'at En e Iesui pe. \v 49 Mi'i hawyi Iesui topy­hu'at hawyi to'e — Eweikaykay ro meikowo yt iha pytig i rakat e i'atuepe. Mi'i hawyi te'e­ro'e Patimeu pe — Iesui ekaykay ra'yn koitywy uhyt mimi i'atu'e. Pyno epoĩ'ãm no ereto ro ewepit ro i'atu'e. \v 50 Toikuap hawyi topysop toipun hawyi ipoĩ'ãm peso'e hawyi toto ra'yn Iesui kape. \v 51 Mi'i hawyi apo'e Iesui tope — Pyno kat aru emiky­'esat atunug epe e. Mi'i hawyi toiwesat — Wo'o­mu'e hat uheha pakup i nug hap atiky­'esat e. \v 52 Mi'i hawyi Iesui to'e tope — Pyno koitywy waku ra'yn eha ete katu­pono uimohey hap emoehãite ra'yn e. Mi'i hawyi meremo waku ra'yn tuete ta'a­kasa i ra'yn. Mi'i hawyi Patimeu toto mu'ap upi Iesui upi sa'a­wy­'iwuat yt iha pytig i rakat. \c 11 \s1 MATEU 21.1-11 IRUKA 19.28-40 IUWÃU 12.12-19 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi Iesui toto i ra'yn tawa wato Ieru­sarẽi kape towy­ria'in wywo. Put'ok­to'e mekewat yity'ok Uriweira ypia yity'ok hap het rakat tote hawyi te'e­ra'am hawyi te'e­ro­py­hu'at mekewat yity'ok tote. Yt pya hin i ra'yn tawa wato Ieru­sarẽi kai tawa Pewake kai tawa Petania kai tukup­te'en itote. \v 2 Mi'i totepyi toi'a­tu­po­'oro typy ok temiit tawa Ieru­sarẽi kape — Eweiwat ro mekewat tawa kape hawyi put'ok­'e­wei'e hawyi aru ewei'a­kasa aru wẽtup i'atuhũ Iumentu mẽpyt ta'a­saity piat eweipuẽti aru e. Mekewat i'atuhũ Iumentu mẽpyt pakup takat toĩne'en katu­pono yt uwe i hewyry itotiat rakat te toĩne'en i'atuhũ e. Pyno mi'i hawyi o waku ewei'a­sai­typok hawyi o eweterut ra'yn i'atuhũ uhowawi katu­pono uhewyry teran mekewat Iumentu mẽpyt rote areto tawa wato Ieru­sarẽi kape teran e Iesui typy ok temiit'in me. \v 3 Mi'i hawyi to'e i tomi­po­'oro ko'i pe — Ta'a­tukuap teran aru — Kat hamoĩ ewetioto uruhũ i'atu'e hawyi waku ewei'e aru — Aika­'iwat wyti ipuru porap'i eihũ uhyt'i'in waku ewei'e o ika'i­waria pe e Iesui typy ok tomi­po­'o­roria pe. \v 4 Mi'i hawyi tuwat ra'yn hawyi mi'i Iesui e hap ewy ra'yn ta'a­tu­puẽti itote i'atuhũ Iumentu ta'a­saity pe mu'ap tote oken note. \v 5 Mi'i hawyi ta'a­tu­'a­sai­typok pote itotiaria apo'i­'a­tu'e — Kat hamoĩ ewetioto uruhũ i'atu'e. \v 6 Mi'i hawyi ta'a­tu­wesat — Aika­'iwat Iesui wyti ipuru meremo i'atu'e. Mi'i hawyi so — Pyno waku i'atu'e. \v 7 Mi'i hawyi ti tuwat ra'yn i'atuhũ wywo Iesui kape. Put'ok­'i­'a­tu'e hawyi ta'a­tu­po­rokpun i'ok tote ta'a­tue­sokpe ko'i i'atuhũ tote. Mi'i hawyi Iesui ta'am na'yn apyk pe mekewat Iumentu pakup ok tote. \v 8 Mi'i hawyi irania'in iporokpun ta'a­tue­sokpe yi upi. Ta'a­tu­terek i'yhop ko'i haga ko'i ga'a­koran ko'i hawyi ta'a­tu­po­rokpun howa kai ipu'ap mokahu hamo more­kuaria pu'ap ewy. \v 9 Mi'i hawyi yianmiaria wat'y­muaria te'e­rehum ta'a­tuehay wepit wywo — Ta'i waku kahato ti Tupana i'atu'e. Meiũwat Miit ti Tupana Mimõ­typot i'atu'e. \v 10 Meiũwat Miit ri Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat aikotã morekuat Tawi ewywanuat i'atu'e. To'iro Tupana Mipo­'oro Morekuat Tawi Saipepiat sese mõtypot hamo i'atu'e mekewat mu'ap upiaria sem tuwat tuwat Iesui upi tawa wato Ieru­sarẽi kape turan. \v 11 Put'ok'e tawa wato Ieru­sarẽi me hawyi Iesui teke Tupana mõtypot hawe. Mi'i hawyi teha'at yne hawyi toto i tawa wato Ieru­sarẽi myi wãtym neran moity'i pote toto mekewat tawa hit Petania kape temiit'in 12 ok takaria wywo. \s1 MATEU 21.18-19 PIAT EWY \p \v 12 He'i­hot'ok pe tawa Petania kaipyi ta'aipok i ra'yn Ieru­sarẽi kape. Mi'i hap tote mu'ap upi Iesui hesy'at kahato ra'yn. \v 13 Mi'i hawyi ta'a­kasa Wiku yp kape pya wuat kape i'yhop kahuria rakat kape. Mi'i hawyi toto haat ky'ewi ma'ato yt kat i haat toipuẽti. I'yhop yn toipuẽti hesy'at turan. Yt haat rakat i. \v 14 Mi'i hawyi Iesui to'e Wiku yp we hawyi — Are pãi e pyno mi'i hawyi wyti aru yt sake i ra'yn esaat e. Yt uwe i ra'yn ti aru esaat'u e tesy'at hap wywo te. Mio tã e hap hemiit'in tikuap. \s1 MATEU 21.12-17 IRUKA 19.45-48 PIAT EWY \p \v 15 Mi'i hawyi Iesui toto temiit'in wywo i ra'yn Ieru­sarẽi kape. Put'ok­ta­'a­tu'e hawyi tuwe­hyt'ok i ra'yn Tupana mõtypot yat wato pe. Mi'i turan kare'en kyi'at haria wene­ru'i wene­ru'i e haria tukup­te'en itote typy'i kahato toipuẽti. Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­po­re­nõtem i ra'yn mi'iria Tupana mõtypot yat wato hawyi. Mi'i hawyi Iesui i'atue­ti­neiru pat'ok pat'ok hap mesa yparakai ko'i tohytpok yne. Mi'i hawyi pykasu weneru haria e'amyap ko'i tohytpok yne. Toi'a­tu­sopo yne i'atukat weneru haria. \v 16 Mi'i hawyi herut haria toi'a­tu­pyhyp ta'yn yt toiky­'esat i ra'yn Tupana mõtypot yat wato e'okipy sakpo toko­ka'at. \v 17 Mi'i hawyi mi'i haria toi'a­tu­nãpin haty wo — Yt eweikuap i apo aikotã Tupana to'e Isaia miwan me — Ui'yat rat ri atiky­'esat wuat'i ywania ehay uhowawiat hamuat e. Ma'ato ti Tupana mõtypot yat ewetunug sero­'ok'e haria yat no ne'i are e. Yt naku i kahato ewetunug are e Iesui Tupana mõtypot yat piaria kare'en weneru haria pe. \v 18 Mi'i tã na'yn tutnug mote miwan enoi haria pa'i akagnia tikat kahato ra'yn aikotã miat i'auka hamuat ma'ato te'e­ro­ken'ẽ Iesui pupi kat pote typy'i poity'i ihay upiaria pote. \v 19 Mi'i hawyi wãtym'i irane hawyi toto Iesui tawa Ieru­sarẽi myi temiit'in wywo. \s1 MATEU 21.20-22 PIAT EWY \p \v 20 Mi'i hawyi he'i­hot'ok pe hunete Iesui toto i ra'yn towy­ria'in nywo Ieru­sarẽi kape. Mi'i hawyi mu'ap upi iwyria'in te'e­ra­ha'at i mekewat Wiku yp kape. Mi'i turan i'yp gag na'yn hapo wywo ra'yn. \v 21 Mi'i hawyi ti Peteru to'e — Urumu'e hat mekewat Wiku yp iku'uro ra'yn emisa­ty'i saty'i e. \v 22 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­nãpin — Ta'i eweimohey ro Tupana haty wo e. \v 23 Pywo pe ti are'e ehepe uwe uwe meiũwat yity'ok wato rakat ewywuat pe to'e — Ereto ro meiũpepyi y'y wato kape hawyi min'ere ro y'y wato pe imohey hap wywo yn mi'i pote ti aru topopy ra'yn meremo yity'ok y'y wato kape hawyi min'e imohey hap ok tã are e. \v 24 Mi'i tupono ti karãpeĩ eimi­ky­'esat ehẽtup Tupana pe imohey hap wywo ewei'e ro eipy'a pe — Tut aru tut aru pãi tut aru an uimiẽtup ewywuat ewei'e ro eipy'a pe e. Katu­pono imohey hap wywo ehẽtup Tupana pe pote eimiẽtup ewy tutunug ehepiat tomohey hap ok tã tutunug. Mi'i pote ti meremo aru eipo pe ra'yn eimi­ky­'esat toĩne'en Tupana miium emiẽtup hap ok tã. \v 25 Pyno Tupana kapiat ehehay hamo eweimo­hãpyk to eipy'a piat yt eiwo­'o­wese i hap ko'i mi'i pote ti aru Ei'ywot atipy piat timo­hãpyk yne eiminug yt nakuap i ko'i e. \v 26 Ma'ato yt waure wo i eweikup­te'en mote ti aru Ei'ywot atipy piat i'ewyte yt waure wo i toĩne'en eiminug sa'ag ko'i ete e Iesui temiit'in me Wiku yp gag na'yn hap tote apo'e haria pe. \s1 MATEU 21.23-27 IRUKA 20.1-8 PIAT EWY \p \v 27 Mi'i hawyi put'ok'e i ra'yn Iesui tawa wato Ieru­sarẽi me. Mi'i hawyi Tupana mõtypot hap yat puo hewyry. Mi'i hawyi pa'i akag ko'i seko miwan enoi haria i'ewyte nagnia tipuẽti Iesui itote. \v 28 Mi'i hawyi apo'i­'a­tu'e Iesui pe \v 29 — Uweĩ epo'oro ga'atpo meketã nug hamo Tupana mõtypot yat pyi uruemiit'in sopo hamo i'atu'e. \v 30 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Pyno ahenoi aru ehepe wen ma'ato sa'a­wy'i ewehenoi uhepe uwe ipo'oro Iuwãu wo'o­set'ok hamo sio Tupana sio miit'in e Iesui. \v 31 Mi'i hawyi ta'a­tukat Iesui wesat hamuat hap. Mi'i hawyi te'e­ru­wa­nẽtup — Kat wato'e som waku wati­wesat i'atu'e. Sio Tupana ti Iuwãu po'oro hat wato'e pote ti ren — Kat poteĩ pyno yt eweimohey i Iuwãu e aru ahepe. \v 32 Ma'ato miit'in mipo­'oro ti Iuwãu wato'e pote aru i'atu­py­'ahak ahete irania'in katu­pono irania'in Iuwãu mohey haria tukup­te'en i'atu'e to'ope. \v 33 Mi'i hawyi ta'a­tu­wesat Iesui — Uhyt yt uruikuap i sese uwe ehay pyi Iuwãu topot­set'ok i'atu'e. Mi'i pote Iesui ti'a­tu­wesat — Yt uiwesat i pote mi'i hawyi yt ahenoi i ehepe uwe ehay pyi ati'a­tu­sopo wene­ru'i wene­ru­'i'e haria pya Tupana mõtypot yat pyi hap e Iesui pa'i akag ko'i miwan enoi haria pe. \c 12 \s1 MATEU 21.33-46 IRUKA 20.9-19 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi Iesui henoi hã'ãkap wuo i'atuepe sehay — Wẽtup e'at pe so wẽtup ok miit tuwa­nẽtup Uwa ypia nug tepiat hap ete e. Mi'i hawyi toikoi hawyi toi'a­tu­pyhyp kurara wato pe hawyi tutunug nu ka'a wato Uwa hy sat hamuat e. Mi'i hawyi so i'ypia py'a­setpe tuwe­py­typnug ywaiti rakat surara eiam Uwa u haria pupi Uwa ero'ok haria pupi e. \v 2 Hãpyk yne hawyi ipotpap takaria po pe ra'yn toipuru. Mi'i hawyi so toto ra'yn tewyry hamo e. Meiũran haat hap e'at pe so toipo­'oro wẽtup ok temiit Uwa po'ok hamo e. \v 3 Mi'i hawyi put'ok'e ipotpo­'oro imikoi ypia pe ma'ato yt i'atu­wese i ra'yn imipo­'oro ete. Yt ta'atuium neran i ra'yn ta'a­tu­mi­po'ok e. Mi'i hawyi ta'a­tu­pytyk hawyi ta'a­tu­pokpok kahato ra'yn. Mi'i hawyi ta'a­tu­po­re­ra­'aipok yt kat nywo i ra'yn e. \v 4 Mi'i hawyi wẽtup ok temiit i ra'yn ika'iwat tipo­'oro ma'ato i'ewyte mi'i ipotpap takaria ti'ahyk ahyk i'akag ete e. Mi'i hawyi i'atu­mi­ky­ry'i wo ne'i ra'yn. \v 5 Mi'i hawyi wẽtup ok temiit i ra'yn toipo­'oro. Mi'i ti ta'a­tu­'auka ra'yn e. Mi'i hawyi irania'in i ra'yn toi'a­tu­po­'oro ma'ato i'ewyte te ta'a­tunug irania'in ta'a­tu­'ahyk ahyk irania'in ta'a­tu­'a­tu­'uka ne'i ra'yn e Iesui. \v 6 Mi'i hawyi Ha'yru yn na'yn topy­hu'at Imiky'e kahato. Mi'i ti ma'ato toipo­'oro — Ta'i Uha'yru sese tupono ti aru ta'a­tu­mõ­typot kahato ra'yn Mi'i Miit rat pãi e so tuwa­nẽtup hawe e. \v 7 Ma'ato ti yt hin i. Mi'i hawyi te'e­ro'e to'ope — To'iro wati­'auka I'ypia Ka'iwat Sa'yru i'atu'e. Katu­pono ti aru meiũran Mi'i ra'yn Ika'iwat Pakup mo i'atu'e. Wati­'auka hawyi mono aipo pe yne ra'yn topy­hu'at mesuwat mikoi ypia i'atu'e ne'i to'ope e Iesui tuwepiat. \v 8 Mi'i hawyi ta'a­tu­'auka ra'yn Ha'yru hawyi ta'a­tu­pugha ipiit mikoi i'ypia kaipyi e. \v 9 Mi'i hawyi Iesui to'e — Kat aru mi'i hawyi mikoi ypia Ka'iwat tunug Tosa­'yru auka haria ete e. Ta'i tut hawyi ti aru toi'a­tu­'uka mi'iria hawyi ti aru wẽtup ywania po pe i ra'yn toipuru te'yi e Iesui nagnia pe to'auka teran haria pe. \v 10 Mi'i hawyi Iesui to'e i'atuepe — Yt karãmuo i apo eiwe­mu'e miwan me aikotã Tupana to'e sa'a­wy­'iwuat hap ete — Meiũran aru Wẽtup ok Uimi­'airo i'apy­'yha ewywuat netap nug haria yt tiky­'esat i uimõ­typot yat nug hamo e Iesui. Ma'ato mi'i ti aru topy­hu'at netap akywyt yp mo ipo'og hesaika irania'in kai e. \v 11 Mi'i wyti Aipo­typot minug ikahu kahato rakat atipuẽti e. Mi'i wyti aru akywyt yp mo aha'a­wynug uimõ­typot yat sese ui'yat nug haria yt tiky­'esat i pytkai e ti miwan me e morekuat Tawi miwan 118.22 pe. \v 12 Mio tã e pote hewa­nĩ­kaptia te'e­ru­wa­nẽtup kahato hawyi te'e­ro'e — Ahete ti mio ihay yt wati­ky­'esat i Iesui pote i'atu'e. Mi'i pote ta'a­tu­pytyk teran Iesui ma'ato typy'i poity'i iwyria'in pote te'e­ro­ken'ẽ hawyi tuwat Iesui yaty­pepyi. \s1 MATEU 22.15-22 IRUKA 20.20-26 PIAT EWY \p \v 13 Mi'i hawyi meiũran morekuat Eroti emiit ta'a­tu­po­'oro Iesui kape nagnia ehay enoi haria Iesui ehay aparap ta'a­tuehay wuat hamo tuwat. \v 14 Mi'i hawyi apo'i­'a­tu'e — Wo'o­mu'e hat i'atu'e ta'i uruikuap En. Pywo ti ehenoi hãpyk yn Tupana kapiat pu'ap wuat'i miit'in me katu­pono yt uwe pupi i ereken'ẽ i'atu'e. Wẽtup ehay yn ehenoi wuat'i miit'in i'atu'e. Mi'i tupono urunãpin En. Waku apo aheti­neiru wati­pat'ok morekuat wato Sesa pe sio yt i'atu'e Iesui pe. \v 15 Ma'ato Iesui tikuap toiã'ãg ne'i hap morekuat mõpy­'ahak hap. Mi'i hawyi toi'a­tu­wesat — Kat poteĩ mio tã ewei'e sio apo uhã'ãg hap e. Eweterut ro uhepe tineiru i'ape rakat ara'a­kasa mono pyno e Iesui apo'e haria pe. \v 16 Mi'i hawyi ta'a­tu­'erut ra'yn hawyi Iesui apo'e i'atuepe — Uwe iã'ãkap kahu pyno meiũ tineiru ete toset wywo e. Mi'i hawyi ta'a­tu­wesat — Ta'i morekuat wato Sesa iã'ãkap ti i'atu'e. \v 17 Mi'i hawyi Iesui to'e — Pyno waku watum morekuat wato pe towanuat ko'i sa'up e. Ma'ato Tupana wanuat ko'i sa'up waku watum Tupana pe e. Mi'i hawyi mio tã e Iesui pote te'e­ro'e to'ope — Pywo ti rat ihay hãpyk kahato Iesui wyti i'atu'e. Ta'i tuwe'eg kahato ti ihay i'atu'e to'ope Iesui ewanĩ­kaptia. \s1 MATEU 22.23-33 IRUKA 20.27-40 PIAT EWY \p \v 18 Wẽtup e'at pe hawyi tõ'ẽ Iesui kape wo'o­mu'e haria. Mi'iria so miit'in mu'e aiku­'uro hawyi ti yt kat i ra'yn aheĩne'en pakup i hap e haria. Mi'iria so apo'i­'a­tu'e Iesui pe. \v 19 — Wo'o­mu'e hat nimo te Musei miwan ainãpin hap mio tã e — Karãpe eheyke'et iku'uro ma'ato yt kat i imẽpyt mi'i pote waku hehiwu iywyt ehary'i wo iku'uro rakat mẽpyt nug hamo e ti Musei mienoi nimuat Mekewat Musei miwan miat Teute­ru­numiu 25.5 pe i'atu'e. \v 20 Mi'i hawyi wẽtup e'at pe so iywyt sem nakaria toĩne'en. Mi'i hawyi so i'atuy­ke'et tipuẽti teha­ry'i ma'ato meiũran so iku'uro yt imẽpyt i te turan i'atu'e. \v 21 Mi'i hawyi so iywyt wywo i ra'yn hehiwu toĩne'en i'atu'e. Mi'i i'ewyte yt imẽpyt i te turan so iku'uro ra'yn i'atu'e. \v 22 Meiũran 7 ok takat topap yne ta'a­tue­hiwu yatype ma'ato yt wẽtup ok i imẽpyt topy­hu'at i'atu'e Iesui pe. Mi'i hawyi so iku'uro ra'yn i'atue­hiwu i'atu'e aiku­'uro hawyi yt kat i aheine'en hap e haria Iesui pe. \v 23 Mi'i hawyi apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Atipy pe hawyi mekewat hiwu uwe te'aito wywo toĩne'en kat pote 7 he'aito toĩne'en mesuwe pote. Mi'i hawyi apuru uwe wary wo mekewat hary­poria katu­pono 7 ok he'aito i'atu'e Iesui pe. \v 24 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Ta'i ewei'a­parap kahato wyti katu­pono yt eweiwa­nẽtup hãpyk hin i wyti uhyt'i'in e katu­pono Tupana mienoi yt eweikuap i kahato i'ewyte Tupana esaika hap yt eweikuap i kahato e i'atuepe. \v 25 Karãpeĩ tuwe­nõ'ẽ gu'uro pyi miit'in mi'i hawyi ti aikotã Tupana emiit'in atipy piaria ewy te'e­ro­py­hu'at. Ma'ato yt he'aito rakaria i yt iwary rakaria wo i ra'yn tukup­te'en itote e. \v 26 Mi'i hawyi Iesui to'e — Eipe ti aiku­'uro hawyi ti yt kat i ra'yn aheĩne'en pakup i hap e haria e. Pyno ahenoi teran wẽtup sehay ehepe gu'uro pywiat aheĩne'en pakup i hap e. Yt karãmuo i apo eiwe­mu'e Musei miwan ete aikotã aria'yp wuk'e hat kaipyi to'e Tupana Musei pe — Uito ti Aparãu eTupana Isaki eTupana Iako eTupana Uito e Tupana Musei pe sa'a­wy'i e Esutu 3.6 pe. \v 27 Mi'i tupono are'e ehepe Tupana ti yt map haria eTupana i ti. Ta'i uhyt'i'in Tupana ti ieĩne'en haria eTupana yn hap watikuap e. Mi'i pote Aparãu Isaki Iako yt karãpiat i iku'uro raka­nuaria ma'ato wuat'i e'at piat ieĩne'en hanuaria mi'iria e Iesui yt kat i aheĩne'en hap aiku­'uro hawyi e haria pe. \s1 MATEU 22.34-40 PIAT EWY \p \v 28 Mi'i turan wẽtup ok miwan enoi hat tikuap yne Iesui wesat waku hap ko'i pote apo'e Iesui pe — Uhyt e kat e hap som ewanẽtup hawe irania'in kai po'og iwato Tupana wo'o­nãpin hap e. \v 29 Mi'i hawyi Iesui tiwesat — Pyno ahenoi po'og iwato rakat epe e. Mio tã e ti miwan me tohenoi Isareu ywania pe — Wẽtup Tupana yn ni toĩne'en e Aipo­typot no e. \v 30 Tupana ro eweiky'e kahato yne yne eipy'a pe yne yne eiwa­nẽtup hawe yne yne eiwe'eg hawe e ti e Musei tomiwan Teute­ru­mumia 6.5 pe e Iesui tope. \v 31 Mi'i hawyi wẽtup wo'o­nãpin hap toĩne'en porap i'ewywuat — Eti'a­tu­ky'e miit'in irania'in aikotã aikotã eweky'e hap ewy e Musei tomiwan Irewi­tiku 19.18 pe. \v 32 Yt kat i ti wẽtup po'og iwato wo'o­nãpin hap mesuwat kawiat rakat e Iesui tiwesat. \v 33 Mi'i hawyi mekewat miwan enoi hat Iesui pe to'e — Ta'i waku ti wati­ky'e Tupana yne yne aipy'a pe aiwa­nẽtup hawe aiwe'eg hawe e i'ewyte irania'in waku wati­'a­tu­ky'e aiwe­ky'e hap ewy e. Pywo pe ti mi'i po'og waku watunug ikamhig se wuk hamuat sio aihũ aimiium Tupana piat kai. Ta'i po'og waku wati­ky'e Tupana aipy'a pyi e Iesui pe. \v 34 Mi'i hawyi Iesui tipuẽti iwesat hamuat ikahu rakat sehay. Mi'i hawyi Iesui to'e tope — Ta'i porap yn na'yn ni en Tupana emiit no e Iesui miwan enoi hat pe. Mi'i hawyi yt ta'a­tu­hã'ãg po'og i Iesui ehay aparap ta'a­tuehay wuat hamo katu­pono iwesat hap pupi te'e­re­mõti ra'yn iwesat hap waku yne yne pote. \s1 MATEU 22.41-46 IRUKA 20.41-44 PIAT EWY \p \v 35 Mi'i hawyi to'e Iesui Tupana mõtypot yat piaria pe — Kat poteĩ einãpin haria mio tã i'atu'e ehepe — Wẽtup ok morekuat Tawi emiariru aru topy­hu'at Wuat'i Miit'in Porekuat no i'atu'e ehepe e. \v 36 Ma'ato nimo te Tupana Pã'ãu mikuap morekuat Tawi to'e — Tupana ti to'e Uhetu­pana pe — Era'apyk to uipo sese kai e. Mi'i hawyi ti aru ati'a­tu­'akit torania e'akit reran haria e. Mi'i hawyi ti aru yt kat i'atu'e i ra'yn ewanĩ­kaptia aru katu­pono atunik yne ra'yn e wyti Tupana uhepe e morekuat Tawi e Iesui. \v 37 — Kat poteĩ pyno Tawi emiariru yn topy­hu'at Wuat'i Porekuat no ewei'e ma'ato Tawi to'e — Tupana ti to'e Uhetu­pana pe e e Iesui. Mi'i hawyi mio tã e Iesui pote ti Tupana mõtypot hawiaria — Ta'i ihay se kahato ti Iesui i'atu'e ra'yn to'ope. \s1 MATEU 23.1-7 IRUKA 20.45-47 PIAT EWY \p \v 38 Mi'i hawyi Iesui to'e — Eiwe'eg wo o einãpin haria ran mupi e. Katu­pono sokpe kahuria puo teran ikohye­wyry miit'in ko'i upi e. Mi'i hawyi ta'a­tu­ky­'esat miit'in wẽpowat kahuria i'atu­'e­ka­re'en kyi'at hap upi e. \v 39 I'ewyte Tupana mõtypot hawe ienuk turan ta'atueiam nug po'og waku irania'in kawiat hap ta'a­tu­ky­'esat e. \v 40 Mi'i hawyi hiwuria ta'a­tu­ma'at ta'a­tu'yat ko'i kape ta'a­tue­ro'ok hamo e. Yt nakuaria i mi'iria pote meiũran aru po'og mi'iria Tupana ti'a­tu­mo­so­'opot irania'in kai e. Eiwe'eg wo o Tupana mõtypot yat piaria nãpin haria yt pywo i rakaria pupi e Iesui itotiaria pe. \s1 IRUKA 21.1-4 PIAT EWY \p \v 41 Iesui henoi kahu ra'yn hawyi ta'apyk towy­ria'in nywo Tupana piat miium eiam yatype. Mi'i hawyi miit'in terut terut ta'a­tumiium Tupana pianuat ko'i. Mi'i hap kape Iesui iha'at. Mi'i turan hekat rakaria miium iwato ra'yn. \v 42 Mi'i turan wẽtup ok hiwu yt hekat i rakat i'atu­py­'a­setpe hum tomiium kurin typy ape hit rakat yn tutum. \v 43 Mi'i hawyi Iesui teha'at kahato hawyi teka­tu­wyria toi'a­tu­kaykay hawyi to'e i'atuepe — Eweha'at ro mekewat hary­poria hiwu kape e. Pywo pe ti are'e ehepe mekewat hiwu yt hekat i rakat miium po'og iwato Tupana pe hekat rakaria wat kai e. \v 44 Katu­pono hekat rakaria wyti hum Tupana pe ta'a­tue­ti­neiru eĩpyt yn ma'ato mekewat hiwu tuwe­mi­'u­kyi'at hamuat tutum yne yne Tupana pe e Iesui towy­ria'in me. \c 13 \s1 MATEU 24.1-14 IRUKA 21.5-19 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi Iesui toto meiẽwat Tupana mõtypot yat koro pyi. Mi'i hawyi wẽtup ok ipotmu'e tuwẽ­powat Iesui kape — Wo'o­mu'e hat e eraha'at ro meikowo e ikahu kahato rasig Tupana mõtypot hap yat nu wato kawiat e. \v 2 Mi'i pote Iesui tiwesat — Ta'i iwato kahato nu kawiat ikahu kahato e era'a­kasa ro e. Ma'ato meiũran ti aru yt wẽtup i ra'yn nu wato wo'o­totiat totiat rakat topy­hu'at e. Meiũran ti aru sura­ra'in ti'a­tu­'a­po­rok'e yne nu wato wuat Tupana mõtypot yat yt kat i topy­hu'at meiũpe e Iesui topot­mu'e haria pe. \v 3 Mi'i hawyi tuwat ra'yn Uriweira ypia yity'ok kape ra'yn. Mi'i hawyi te'e­ra­'apyk yity'ok apypeke ra'yn. Itote pyi heremo yne Tupana mõtypot yat nu wato kawiat ko'i. Mi'i hawyi ipotpo­'o­roria Peteru Iuwãu Tiaku Ãtere ta'a­tu­weran hawyi apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Urumu'e hat karãmuo aru meiẽwat Tupana mõtypot yat i'atu­'a­po­rok'e i'atu'e. \v 4 I'ewyte aikotã aikotã aru uruta­'a­kasa yian Tupana mõtypot hap yat aporok'e hamo i'atu'e. Mi'i hap uruikuap teran mesup yianmete i'atu'e. Mi'i hawyi ti aru karãpe hut hamuat hap uruikuap ta'yn i'atu'e. \v 5 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Uiwy­ria'in eiwe'eg wo o katu­pono meiũran tut aru uhet ero'ok haria — Meiũ ra'yn Uito Iesui i'atu'e miit'in ma'at reran haype e. \v 6 Uito ti Tupana Mipo­'oro Miit'in Porekuat nuat ra'yn i'atu'e ti aru miit'in me yt pywo pe i te'e­ro­pot­ma'at ne'i ti aru wẽtup mu'ap upi e. \v 7 Mi'i hap upi ti aru toĩ wu'uka hap ko'i wuat'i setama puo i'ewyte ehetama puo irania'in etama puo wyti aru yne kaipyi wu'uka hap sehay eweikuap ma'ato o yt gyt'e­wei'e tei'o katu­pono ti aru yt ikahuro hap i te e. \v 8 I'ewyte ti aru wẽtup ywania wẽtup ywania wywo ti aru to'o­'a­tu­'uka atu'uka i'ewyte ti aru wẽtup setama wẽtup setama wywo to'o­'a­tu­'uka atu'uka yne mesuwat yi wato hap ok tã e. Mi'i hap ewy ti aru aikope aikope yi huruk huruk'e. Mi'i hawyi ti aru miit'in topap kahato yt kat i hin i mi'u pote e. Ma'ato meiũran ti aru po'og po'og haty wo rakat tut e. \v 9 Eiwa­nẽtup kahato o katu­pono wyti aru ehum wanĩ­kaptia po pe ra'yn eipe tu'i­saria po pe ra'yn eipe e. Mi'i hawyi ei'ahyk ahyk wyti aru Tupana mõtypot hawe e. Mi'i hawyi ti aru i'atu­po­rekuat po pe i'atue­tu­'isa po pe ra'yn eipe ehum uhetiat enoi i'atuepiat hamo e. \v 10 Mesuwat uhehay wakuap wyti aru wuat'i miit'in me yi wato ok tã tuwe­mo­herep ikahuro hap sese owakai te e. \v 11 Mi'i hawyi karãpe eipyhik ehehay kuap hamo mi'i pote o yt eweiken'ẽ tei'o mi'i hap e'at pe are — Kat som pono aru waku are'e atiwesat pãi an yt ewei'e tei'o eipy'a pe katu­pono ti aru mekewat e'at pe Tupana Pã'ãu ti aru eiwẽ pyi henoi e. \v 12 Mi'i hawyi ti aru to'o­kuasa to'o­'auka toyke'et toywyt toinyt toty to'ywot tomẽ­pyt'in nywo yne yne wywo to'ope to'ope to'o­kuasa to'o­'auka wyti aru e. \v 13 Katu­pono ti uimohey haria ti eipe mi'i pote ti aru wuat'i i'atu­py­'ahak ehete e. Ma'ato uwe uwe ta'a­tu­sa­ty'i saty'i pytkai yt uiwaure i wuat'i e'at pe mi'i hat ti aru Tupana mieha­kye­ra'at topy­hu'at wuat'i e'at pe e Iesui. \s1 MATEU 24.15-41 IRUKA 21.20-31 PIAT EWY \p \v 14 Iwan miat wo'o­mu'e hat uito ti Maku. Mesuwe atiwan uimiwan me Iesui e hap. Eweikuap to kat e som Iesui to'e meiũpe hap. Mio tã e Iesui — Ui'y­wania sa'awy'i Tupana ehay moherep hat ase'i Tanieu tiwan kahato ahaig mipo'oro wuat'i porekuat ran hap etiat. Mi'i pote are'e ehepe karãpe ti aru ewei'a­kasa mekewat miit po'og po'og yt nakuat i rakat ahiag sa'yru — UIto ti Tupana e hat yt teiam me i Tupana mõtypot yat wato pe wuat'i miit'in porekuat no hawyi o eiko­hyeput haty wo ra'yn mekewat miit uhet ere'ok sa'ag nakat pyi yity'ok ko'i kape hawyi eiwemig no yi ka'a ko'i pe mi'i hat pupi ahiag mote are'e e. \v 15 Eihyha wo ro eweinõ'ẽ. Yt ewei'aipok tei'o i ra'yn o ei'yat kape eheka­re'en sat hamo e. \v 16 Eipotpap turanuat put'ok'e pote o eiko­hyeput tawa Ieru­sarẽi myi o yity'ok kape yn na'yn. Yt ewei'aipok i ra'yn o ehesokpe pag hamo ei'yat kape e. \v 17 Mekewat e'at wyti aru yt naku i kahato mĩ u haria ete hupi'a rakaria ete e. \v 18 Ewehẽtup to Tupana pe — Yt etipo­'oro tei'o mekewat ho'opot hap e'at sese i'aman mot pe ewei'e ro e. \v 19 Mekewat e'at ti aru po'og satek hap e'at wuat'i e'at kai Tupana piat yi nug hawyi te mesup te ahe'at kape yt irania'in e'at piat ewy i ra'yn po'og na'yn yt naku i e. \v 20 Ta'i miit'in topap topap kahato mekewat e'at pe e. Mi'i tupono ti aru Tupana titek ta'yn mi'i hap e'at — Yt atiky­'esat po'og ho'opot hap e aru tomi­'ai­roria etiano e. Yt pote miit'in topap yne mesuwat yi totiaria e. \v 21 Mi'i hawyi ti aru miit'in te'e­ro'e ehepe — Ta'i miit'in Porekuat Aipo­typot Tupana Mipo­'oro wyti put'ok'e ra'yn i'atu'e ti aru. To'iro ewei'a­kasa pyno i'atu'e ti aru ehepe. Ma'ato ti aru yt eweimohey tei'o — Eheso ewei'e ro i'atuepe e. \v 22 Katu­pono ti aru i'atu kahato — Uito Tupana Mipo­'oro Eipo­rekuat nuat e haria ewywuat sa'ag ko'i te'e­ru­we­mo­herep mesuwat yi totiat kape e. Tupana ehay henoi sa'ag haria ne'i yt pywo pe i ma'ato te'e­ru­we­mõ­typot hanuaria e. Mi'iria ti aru aikotã aikotã imoherep ta'a­tue­saika hap iwato rakat i'atu­minug ko'i ti aru yt miit minug kuap i ewy ta'a­tunug Tupana mi'ai­roria sese ma'at reran haype e. \v 23 Ta'i yianmete ra'yn ni ahenoi ehepe yne mi'i ho'opot hap e'at aikotã aru hap etiat e. Mi'i tupono eimitum o ra'yn eweikup­te'en e. \v 24 Mi'i hawyi mekewat ho'opot hap e'at tokosap hawyi ti aru yt hẽtyhot i sese i ra'yn at i'ewyte waty i'ypyryp ra'yn e. \v 25 I'ewyte ti aru waikiru ko'i ta'atueiam myi hewo hewo hawyi ti aru huruk huruk'e atipy e. \v 26 Mi'i hawyi ti aru ariot i ra'yn Uito Eheyke'et Wuat'i Miit'in Yke'et Sese wo. Uhesaika kahato hawe ariot mesuwat yi kape uimõ­typot kahato hawe ariot aru e. Te'e­ra­'a­kasa kahato hamuat uhut hap ywyhig me wuat'i miit'in e. \v 27 Mi'i hawyi ti aru atipo­'oro Tupana potpo­'o­roria atipy piaria yne mesu­wa­rotiat uimi­'ai­roria uimohey haria atunug uhowawiat hamo mesuwat yi sasat kaipyi ta'a­tu­'a­tunug uhowawi e. At min'e hap kaipyi at wẽtem hap kaipyi at posak hap kaipyi yne kaipyi ta'a­tu­'a­tunug aru uhemiit'in sese e Iesui i'atuepe. \v 28 Mi'i hawyi Iesui to'e i temiit'in me — Pyno mesup ahenoi teran wẽtup sehay iã'ãkap ehepe e — Wiku yp i'yhop kyt ra'yn hawyi eweikuap ta'yn meremo i'aman mot ut hamuat e. \v 29 I'ewyte ti aru karãpe ta'a­tunug mesuwat uimienoi ewywuat mi'i hawyi ti aru eweikuap ta'yn meremo Uito Eheyke'et ut hamuat hap e. \v 30 Pywo pe ti ta'a­tunug ni aru yne mesuwat uimienoi ewy mi'i hawyi ti aru mesu­wa­ro­tiaria uimohey haria ahaipe­piaria wo ra'yn tukup­te'en yne aheĩne'en hawe e. \v 31 Ta'i at waikiru yi ti aru ikahuro yne ma'ato uimienoi ko'i yne yt sake i ikahuro e Iesui. \v 32 Yt uwe i mesu­wa­ro­tiaria ikuap karãmuo mekewat uhut hap e'at put'ok'e hap e. Yt atipy piaria i wyti ikuap yt Ha'yru i wyti ikuap. Ma'ato Ui'ywot atipy piat yn wyti ikuap e. \v 33 Mi'i tupono eiwa­tetup we o eweikup­te'en katu­pono yt uwe i ikuap karãpe mekewat e'at put'ok'e hap e Iesui temiit'in me. \p \v 34 Mi'i hap ewy uhut hap e'at piat e. Mi'i uhehay iã'ãkap ewy — Wẽtup e'at pe so wẽtup ok netap ka'iwat koro toto tewyry hamo e. Mi'i hawyi temiit'in sem toi'a­tu­kaykay tohenoi aikotã i'atu­potpap nuat ko'i mesuwiat tosaipe kawianuat turanuat hap ko'i henoi i'atuepiat hamo e. Mi'i hawyi to'e oken'ypy wato apykok hat pe — Ewatetup we o ereĩne'en karãmuo ui'aipok hap kape e. Put'ok­'are hawyi woro­kaykay hawyi waku ero'o­ken­hyp'ok uhowawi e. \v 35 Mi'i hawyi toto netap ka'iwat e. I'ewyte Uimohey haria eiwa­tetup we o eweikup­te'en katu­pono yt eweikuap hin i karãmuo Uito Ei'yat Ka'iwat put'ok'e aru hap sio hunete sio wãtym hake turan sio waipaka ehay turan yt uwe ikuap i kat e'at kat ewãtym ara'aipok i hap e. \v 36 Yt naku i eiket at Tupana motpap nug hap kai aru put'ok­'are i mi'i hap e'at pe e. Ta'i yt naku i eiwe­mõti hap put'ok'e Eika­'iwat ut turan e. \v 37 Meremo ti tut hamuat mi'i pote kat are'e ti ehepe are'e yne uhemiit'in me wuat'i uimohey aru haria pe ewatetup we o e Iesui ahepe mekewat mikoi Uriweira ypia e'yity'ok tote. \c 14 \s1 MATEU 26.1-5 IRUKA 22.1-2 PIAT EWY \p \v 1 Typy e'at man teneg u hap e'at ko'i owakai te pa'i akag ko'i miwan enoi haria wywo te'e­ru­wa­'a­tunug tawa wato Ieru­sarẽi kape sa'a­wyiwuat Iuteu ywania ehakye­ra'at hap ta'a­tue­wa­nĩ­kaptia Esitu'in po pyi e'at kapiat watetup hamo te'e­ru­wa­'a­tunug kahato itote. Mi'i hawyi te'e­ro'e to'ope — Aikotã som pyno waku wati­pyhik hawyi wati­'auka Iesui yt uwe mikuap mo i i'atu'e. \v 2 Yt naku i wati­pyhik aheman teneg u hap e'at ko'i pe katu­pono wu'uka hap ne'i ra'yn topy­hu'at miit'in me i'atu kahato Iesui mohey haria pote i'atu'e. \s1 MATEU 26.6-13 IUWÃU 12.2-8 PIAT EWY \p \v 3 Mi'i turan toĩne'en Iesui hepihi pihi rakat Simãu yat pe tawa Petania pe. Mi'i hawyi te'e­renuk turan wẽtup ok hary­poria tut Iesui owawi mohag hy Natu kawiat okpun Iesui esap ete hamo. Ha'up woity kahato rakat toterut. Mi'i hawyi toi'okpik heiam hekat rakat nu Arapatu kawiat hawyi toi'okpun Iesui esap ete. \v 4 Mi'i pote irania'in ienuk haria i'atu­py­'ahak kahato hary­poria ete hawyi te'e­ro'e to'ope — Ta'i ha'up woity kahato ti mekewat i'atu'e. \v 5 Yt naku i ti mohag hy moma yne hat hary­poria i'atu'e. Waku po'og ti toiwe­neru hawyi ti ha'up iwato yt hekat i rakaria pe toimõ'ẽ i'atu'e. \v 6 Ma'ato Iesui to'e — Kat poteĩ eweha­ty'i haty'i mesup hary­poria tero tutunug wakuap uhepe e. \v 7 Yt hekat i rakaria ti aru tukup­te'en wuat'i e'at pe eiwywo e. Karãpe ewetunug waku teran mi'iria pe mi'i pote waku eweimõ'ẽ ehekat mi'iria pe wuat'i e'at pe wen ma'ato Uito yt areĩne'en mot'i i eiwywo ewetunug waku uhepiat hamo e. \v 8 Ta'i mesuwat hary­poria ti'okpun howakai te ra'yn uipiit ete mohag hy uhyp hap e'yianmete e. Mi'i ti inug waku uhepe tomikuap ok tã e. \v 9 Mi'i pote pywo pe ti rat are'e ehepe aikope aikope ti aru mesuwat yi wato hap ok tã miit'in henoi Tupana ehay wakuat mi'i hap i'ewyte te ti aru mesuwat hary­poria minug wakuap uhepiat hap ta'a­tu­henoi wuat'i ywania pe yt waure­'i­'a­tu'e i hamo e Iesui i'atuepe — Yt naku i tutunug mekewat hary­poria e haria pe. \s1 MATEU 26.14-16 IRUKA 22.3-6 PIAT EWY \p \v 10 Mi'i hawyi sura­ra'in tikat kahato Iesui i'auka hamo ma'ato yt ta'a­tu­puẽti i. Mi'i hawyi wẽtup ok hemiit 12 ok hap toto pa'i wato ko'i kape Iesui enoi i'atupo piat hamo. Mi'i hawyi put'ok'e hawyi Iuta henoi. Mi'i pote i'atu­wepit kahato pa'iria akag ko'i — Ta'i urutum epe ha'up Iesui puẽti hamo i'atu'e tope. \v 11 Mi'i hawyi Iuta tikat at ka'ap aikotã waku sura­ra'in po piat hum hamuat hap. \s1 MATEU 26.17-20 IRUKA 22.7-14 PIAT EWY \p \v 12 Mi'i hawyi mekewat man teneg u hap e'at put'ok'e hawyi mekewat i'atuhũ Kuteiru mẽpyt auka hap e'at put'ok'e ra'yn hawyi hemiit'in apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Aikopeĩ etiky­'esat koity urutunug aheman teneg u hap e'at mesuwat ewãtym Mehĩ i'atu'e Iesui pe. \v 13 Mi'i hawyi Iesui tipo­'oro typy ok temiit tawa Ieru­sarẽi kape ma'ato sa'a­wy'i toi'a­tu­nãpin aikotã som waku ta'a­tunug hap. Mio tã e typy ok pe — Pyno eweiwat ro eipe tawa kape e. Put'ok­'e­wei'e hawyi te ti aru eweipuẽti wẽtup ok ihainia kamũti piat y'y so'osat hat e. Mi'i ti aru tut ehowawi teka­mũti wywo e. \v 14 Mi'i upi o eweiwat hawyi ti aru teke wẽtup ok yat pe e. Mi'i hawyi o ewehenoi uhehay mekewat netap ka'iwat pe — Aiũwat okipy keĩ waku wo'o­mu'e hat temiit'in nywo teman teneg u wãtym muo mesup ewei'e o netap ka'iwat pe e. \v 15 — Mi'i pote ti aru netap ka'iwat tomo­herep ehepe okipy wato ywaiti rakat waku yne rakat ra'yn e. Mi'i pe o eweipo­rokpun yparakai mesa tote aimi'u ko'i e Iesui temiit typy ok takaria pe. \v 16 Mi'i hawyi tuwat ra'yn tawa kape. Mi'i hawyi ti aikotã aikotã Iesui henoi i'atuepe sa'a­wy'i hap ewy yne ra'yn ta'a­tu­puẽti. Mi'i hawyi put'ok­ta­'a­tu'e hawyi ta'a­tu­po­rokpun yparakai tote ta'a­tu­mi'u ko'i. \v 17 Mi'i hawyi ti wãtym i turan ni tut ra'yn Iesui temiit'in 12 ok takaria wywo. \s1 MATEU 26.21-24 IRUKA 22.21-22 PIAT EWY \p \v 18 Mi'i hawyi ta'a­tuenuk hap tote Iesui to'e temiit'in me — Pywo pe ti are'e wẽtup ok ti aipy­'a­setpe ahenuk tuwy uhenoi aru wanĩ­kaptia sura­ra'in po piat ui'auka hanuat e. \v 19 Mio tã e pote ti hemiit'in haty'u kahato ta'a­tu­py'a pe hawyi wẽtup ok tuereto apo'e Ta'a­tu­mu'e hat pe — Urumu'e hat uito apo ema'at hat apo'i­'a­tu'e tuereto. \v 20 Mi'i hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Eipe 12 ok hap wyti mekewat mĩkau u piat uiwywuat man pag hat kui'a piat wyti Eheyke'et ma'at hat toĩne'en e. \v 21 Ta'i Uito Eheyke'et wyti iku'uro irane aikotã sa'a­wy'i Tupana ehay enoi haria henoi hap ewy ti ra'yn e Iesui. Ma'ato ti aru yt naku i yn na'yn Eheyke'et ma'at hat topy­hu'at wuat'i e'at pe e. Ta'i waku po'og uima'at hat yt karãpe i sa'a­wy'i i'ywã'ĩ hap e'at piat toĩne'en e Iesui temiit Iuta piat. \s1 MATEU 26.26-30 IRUKA 22.19-20 PIAT EWY \p \v 22 Mi'i hawyi te'e­renuk hamo Iesui tat wẽtup a man hawyi waku e Tupana pe hawyi toipikpik hawyi toimõ'ẽ temiit'in me. Mi'i hawyi to'e i'atuepe — Ewetu'u ro man pikpik e. Mi'i ti uipiit e. \v 23 Mi'i hawyi ihy kui'a piat totat hawyi waku e Tupana pe hawyi toimõ'ẽ i'atuepe. Mi'i hawyi yne te'e­re­'y'u ihy wo. \v 24 Mi'i hawyi to'e Iesui — Mi'i ti uhuu at hap miit'in wo'o­wehik Tupana wywuat hamuat hap e. \v 25 Pywo ti are'e ehepe mi'i hawyi ti aru yt are'y'u i ra'yn sapo hy mesuwe eiwywo ma'ato karãpe Tupana toĩne'en Morekuat no mi'i hap e'at pe ti aru watu­we­'y'u i ra'yn e Iesui. \v 26 Mi'i hawyi te'e­ru­wepy Tupana pe hawyi tuwat Uriweira yp e'yity'ok kape i ra'yn. \s1 MATEU 26.31-35 IRUKA 22.31-34 PIAT EWY \p \v 27 Mi'i hawyi Iesui to'e towy­ria'in me — Eiwe­sytpok yne ti aru ui'ya­ty­pepyi mesup ewãtym e. Ta'i ui'atoiat yne eipe aikotã iwan me sa'a­wy'i tohenoi hap ewy ti aru — Ta'a­tu­ka­'iwat auka hawyi ihũ ko'i tuwe­sytpok yne e miwan me e Iesui towy­ria'in me. \v 28 Mi'i hawyi to'e — Ma'ato uimoieĩ­ne'en i hap hawyi ti aru areto ehe'yian me uimotag hap Karireia kape e. Mi'i hap tote ti aru wato­'o­puẽti i ra'yn e. \v 29 Mi'i hawyi Peteru to'e Iesui pe — Irania'in e'atoiat yne mesup ewãtym mote uito yt woro­'atoiat hin i e Peteru Iesui pe. \v 30 Ma'ato Iesui — Pywo pe ti mesup ewãtym na'yn ni aru waipaka ehay typuot hap owakai ti aru — Yt atikuap i Iesui ere'e irane irania'in me mye'ym mo e Iesui Peteru pe. \v 31 Mi'i hawyi tehay pirik wo Peteru wẽtup het Nu to'e — Yt nyti yt nyti e. Ui'auka irania'in ewywo pytkai yt woro­'atoiat i En e Peteru Iesui pe. I'ewyte irania'in hemiit'in Peteru ehay ewyte i'atu'e. \s1 MATEU 26.36-46 IRUKA 22.39-46 PIAT EWY \p \v 32 Mi'i hawyi toto Iesui towy­ria'in nywo mikoi ypia ikahu rakat Kese­mani e hap kape. Mi'i hawyi to'e towy­ria'in me — Ewei'apyk to meiũpe uhehay Tupana wywuat turan e. \v 33 Mi'i hawyi totioto Peteru Tiaku Iuwãu tuwe­wywo hap tote. \v 34 Toha­ty'u tuwa­nẽtup kahato hawyi to'e i'atuepe — Uiwy­ria'in Uito ti ahaty'u kahato ra'yn uipy'a pe e. Ta'i ipoity'i kahato ti uhete e. Yt uipy'a wasu i hap porap ui'auka e. Ewehe­ha'at ro wanĩ­kaptia pupi e Iesui hemiit'in mye'ym ok takaria pe. \v 35 Mi'i hawyi toto porap i hawyi parag'e towa puo tehay Tupana kapiat hamo. Mi'i hawyi to'e — Ui'ywot e etiky­'esat pote etihep o meiko­ranmuo uikaipyi e. \v 36 Ui'ywot wuat'i nug kuap hat En mi'i tupono etat teran uipo pyi meikowat kui'a mi'i pote etat ma'ato yt pote yt e. \v 37 Mi'i tã to'e kahu hawyi ta'aipok ta'yn towy­ria'in kape. Mi'i hawyi ta'a­kasa towy­ria'in kape mi'i turan ti te'e­roket ne'i ra'yn iwyria'in. Mi'i hawyi to'e Peteru pe — Uhyt Simãu ereket apo'e. Yt eraha'at porap'i apo uheka­wiano e. \v 38 Yt eweiket ne'i tei'o ma'ato ewehẽtup o Tupana pe koran ni yt ahiag eihã'ãg hawyi ewetunug yt naku i hap e. Ta'i ewetunug neran ni Tupana miky­'esat ewy eipy'a pe ehesaika kahato wen ma'ato ti eipiit wyti iperup kahato hap ewy toĩne'en e Iesui Pete­ru'in me. \v 39 Mi'i hawyi toto i ra'yn Iesui Tupana wywo tehay hamo — Papai e etiky­'esat pote etihep o uipo pyi meikowat kui'a ma'ato yt pote yt e. \v 40 Tehay kahu hawyi ta'aipok i ra'yn towy­ria'in kape. Mi'i turan ni te'e­roket i typy wo ra'yn yt mehit­'i­'a­tu'e kuap i ra'yn. Mi'i hawyi yt kat i'atu'e kuap i ra'yn te'e­ru­we­mõti i ra'yn haype. \v 41 Mi'i hawyi toto hawyi kat e sa'a­wy'i ihay mi'i e hap ewy te ihay hawyi ta'aipok hawyi toi'a­tu­puẽti i ra'yn i'atuket kai mye'ym mo. Mi'i hawyi to'e i'atuepe — Eweiket i ra'yn apo'e. \v 42 Pyno toran na'yn e. Koran na'yn ni yt nakuaria i po pe Uito Eheyke'et topy­hu'at e. Put'ok'e ra'yn uiku­'uro hap e'at e. Eweipoĩ'ãm no eweha'at ro meikowo ti uima'at hat tut ra'yn ui'auka haria wywo e. \s1 MATEU 26.47-56 IRUKA 22.47-53 IUWÃU 18.3-12 PIAT EWY \p \v 43 Mio tã e turan wẽtup ok hemiit Iuta 12 ok hap tut. Mi'i wywo typy'i kahato ra'yn sura­ra'in tõ'ẽ tõ'ẽ Iesui pyhik hanuaria. Irania'in aria'yp ãkun ko'i wywo irania'in kyse'yp wywo tõ'ẽ tõ'ẽ. Pa'i koro miwan enoi haria nagnia mipo­'o­roria tõ'ẽ tõ'ẽ hemiit Iuta upi. \v 44 Sa'a­wy'i ma'ato Iuta henoi sura­ra'in me — Aiũwat uimi­'ã­pysin o eweto­pytyk to e katu­pono ti aru Iesui ra'yn Mi'i Miit e. Mi'i ti aru ewei'a­pykok kahato o hawyi ewetioto o e Iuta sa'a­wy'i sura­ra'in me. \v 45 Mi'i hawyi put'ok­to'e hawyi Iuta tokosap Iesui kape meremo hawyi — Uimu'e hat to'e hawyi toi'ã­pysin na'yn. \v 46 Mi'i hawyi sura­ra'in topytyk ta'yn Iesui. \v 47 Mi'i pote wẽtup ok Iesui emiit i'yatypiat iherep ta'yn towape pyi kyse'yp hawyi toi'a­ha­pehep ta'yn pa'i akag emiit. \v 48 Mi'i hawyi topyhik teran haria pe to'e Iesui — Sero­'ok'e hat Uito mi'i pote apo eweĩ'ẽ uipyhik hamo kyse'yp ko'i wywo aria'yp ãkun ko'i wywo e. Ha'a­wyte areĩne'en at eiwywo Tupana mõtypot yat pe wuat'i e'at pe eimu'e hamo ma'ato mekewat e'at pe yt uipytyk hin i eipe e. \v 49 Ma'ato mesup ti aikotã nimo tohenoi yianme miwan me uhetiat hap ewy ti ra'yn uipytyk eipe e topyhik haria pe. \v 50 Mi'i hawyi iwyria'in yne ti'atoiat ra'yn Iesui. Te'e­ru­we­sytpok yne ipytyk pote. \v 51 Mi'i hawyi ma'ato wẽtup kurum wasu toto Iesui upi tuwe­suwy puo yn. \v 52 Mi'i hap tote ta'a­tu­pytyk ta'yn mi'i kurum wasu hesokpe ete ma'ato totoiat tuwe­suwy hap i'atupo pe hawyi topopy kahato ra'yn yt kat i topiit piat sokpe wywo i teput. \s1 MATEU 26.57-68 IRUKA 22.63-67 IUWÃU 18.19-24 PIAT EWY \p \v 53 Mi'i hawyi ta'a­tue­reto Iesui pa'i akag koro kape. Mi'i hawyi yne nagnia pa'i wato ko'i miwan enoi haria te'e­ru­wa­'a­tunug na'yn. \v 54 Mi'i hap kape toto Iesui upi Peteru ma'ato yt heremo i. Mi'i hawyi tokosap Iesui upi pa'i wato e'oken­'ypy kape. Mi'i hawyi ta'apyk sura­ra'in py'a­setpe aria kupyke tuwe­mõpe hamo. \v 55 Mi'i hawyi pa'i wato emiit'in tu'i­saria wywo ta'a­tukat Iesui kuasa te haria i'auka hamo — Ara'a­kasa Iesui yt naku i nug hap kape e haria ma'ato yt ta'a­tu­puẽti i. \v 56 Mi'i pote heso rakaria yn na'yn henoi ikuasa hap itote ma'ato yt i'ewy i ra'yn ta'a­tu­henoi sa'ag. \v 57 Mi'i hawyi ikuasa haria wẽtup ok wẽtup ok i'atu­poĩ'ãm ta'a­tuehay hamo — Ta'i ha'a­wyte Iesui to'e — Atipugha aru meiũpiat Tupana mõtypot yat miit'in minug ko'i e ti i'atu'e. \v 58 Mi'i hawyi wẽtup Tupana mõtypot yat atunug mye'ym e'at pe yn e. Mi'i hawyi Tupana yat atunug yt mo wuat i minug na'yn e ti Iesui i'atu'e. \v 59 Ma'ato yne i'atu'e hap ko'i yt to'o­'ewy i ta'a­tu­henoi. Mi'i hawyi ipoĩ'ãm na'yn pa'i akag koro apoto'e Iesui piat hamo — Ta'a­tu­henoi kahato eminug yt naku i hap ko'i ma'ato yt kat ere'e i e. \v 60 Eti'a­tu­wesat ro pywo apo ta'a­tu­henoi sio yt e. \v 61 Ma'ato ipo'inik ne'i ra'yn Iesui yt kat e i hawyi pa'i akag i ra'yn apo'e tope — En apo Tupana Mipo­'oro Miit'in Porekuat nuat sio yt e. En apo Tupana Wakuat Sese rakat Sa'yru e. \v 62 Mi'i hawyi ti Iesui tiwesat — Ta'i Uito Mi'i Miit e'e hap ewy e. Meiũran ti aru ewei'a­kasa Uito Miit'in Yke'et Tupana hesaika po'og nakat po sese kai apyk pe e. Ta'i ewei'a­kasa ti aru uhut turan atipy kaipyi ywyhig kytsig me e. \v 63 Mio tã e Iesui pote pa'i akag koro totat tesokpe hawyi toihiot ra'yn topy­'ahak hap Iesui ete moherep hamo irania'in me — Heso kahato Iesui e pa'i akag koro. Ihay sa'ag kahato Tupana ete — Ta'i Uito Tupana Mipo­'oro Wuat'i Ywania ehakye­ra'at hamo e hap yt naku i kahato. Pyno yt wati­ky­'esat i po'og miit'in ehay Iesui etiat meiũpe katu­pono iwẽ pyi yne ahehamo yt naku i mio tã sa'ag ihay e. Pyno aikotã ewetunug neran mesuwat Miit heso rakat ete e. \v 64 Mi'i hawyi irania'in tiwesat — Ta'i mio tã e hat auka potiat ne'i yn waku i'atu'e. \v 65 Mi'i hawyi irania'in kuitu­'i­'a­tu'e Iesui ete hawyi irania'in ihahik i'ahyk ahyk hamo hawyi te'e­ro'e — Etikuap yne pote uwe mio e'ahyk ahyk apo'i­'a­tu'e Iesui pe. I'ewyte sura­ra'in howa petek tuereto Iesui piit ete. \s1 MATEU 26.69-75 IRUKA 22.56-62 IUWÃU 18.15-27 PIAT EWY \p \v 66 Mi'i turan Peteru toĩne'en oken note aria kupyke tuwe­mõpe turan ni wẽtup pa'i koro emiit hary­poria tut. \v 67 Mi'i ta'a­kasa Peteru kape aria kupyke hawyi teha'at hawyi to'e — Are an worokuap en tawa Nasare piat Iesui emiit keĩ en e. \v 68 Ma'ato Peteru to'e — U pãi yt atikuap i kat ere'e mana e. Mi'i hawyi Peteru toto kurara e'oken­'ypy wato kape. Ikosap turan wẽtup waipaka ihay. \v 69 Meiũran tut i ra'yn turan mekewat hary­poria pa'i wato eropat hat hawyi i'ewyte to'e Peteru yaty­piaria pe — Meiũ ti Iesui emiit e. \v 70 Ma'ato Peteru i'ewyte — Yt uito i rat e. Meiũran i'yaty­piaria i'ewyte te'e­ro'e — En nat wẽtup ok hemiit katu­pono tama Karireia kaipywiat en i'atu'e. Epusu Karireia pusu ewy kahato pote uruikuap en i'atu'e. \v 71 Ma'ato Peteru tiwesat — Yt uheso i ti. Uheso pote waku ra'yn Tupana uhaty'i haty'i e. Pywo rat yt atikuap i Mi'i Miit Iesui ti rat e Peteru. \v 72 Mio tã e hawyi ihay i ra'yn mekewat waipaka. Mi'i pote Peteru iwatetup Iesui ehay sa'a­wy­'iwuat kape — Waipaka ehay typuot hap owakai te — Yt atikuap i Mi'i Miit ere'e aru uhepiat mye'ym mo irania'in me e Iesui Peteru pe sa'a­wy'i. Mi'i Iesui e hap kape iwatetup Peteru teso hap kape hawyi tuwak kahato haty wo tuwe­mõti kahato haype. \c 15 \s1 MATEU 27.1-14 IRUKA 23.1-5 IUWÃU 18.28-38 PIAT EWY \p \v 1 Mi'i hawyi hunete at wẽtem hawyi meremo te'e­ru­wa­'a­tunug pa'i wato ko'i nagnia miwan enoi haria yne yne irania'in wo'o­nãpin sa'ag haria wywo i ra'yn te'e­ru­wa­'a­tunug. Mi'i hawyi to'ope to'oehay aikotã aikotã waku Iesui ete ta'a­tunug hap ko'i ete. Mi'i hawyi ta'a­tu­po'i po'i hawyi ta'a­tue­roto hawyi ta'atuium morekuat Piratu kape. \v 2 Mi'i hawyi morekuat apo apo'e Iesui pe — En apo Iuteu ywania Porekuat e. Mi'i hawyi Iesui tiwesat — Uito Iuteu Ywania Porekuat ere'e apo e. \v 3 Mi'i hawyi pa'i wato ko'i tikuasa kahato ra'yn Iesui. \v 4 Mi'i hawyi morekuat Piratu apo'e i Iesui pe — Ekuasa kahato mi'iria Uhyt e. Yt kat ere'e i apo eti'a­tu­wesat e. \v 5 Ma'ato yt kat e i po'og Iesui tiwesat. Mi'i pote morekuat tuwa­nẽtup kahato — Kat poteĩ yt uiwesat i e tuwa­nẽtup hawe. \s1 MATEU 27.15-26 IRUKA 23.13-21 IUWÃU 18.39-19.16 PIAT EWY \p \v 6 Yne 12 ewaty e'at pe ienuk hap e'at pe morekuat tipo­re­nõtem wẽtup ok wo'o­pyhik hap wyi miit'in miky­'esat ewy. \v 7 Mekewat ewaty pe toĩne'en morekuat wo'o­pyhik hawe wẽtup ok yt naku i rakat Parapa e hap. Mi'i ti morekuat tipyhik sa'a­wy'i katu­pono wo'o­hoiro hap tote toi'auka wẽtup ok miit. \v 8 Mi'i hawyi te'e­ru­wa­'a­tunug morekuat kape miit'in kahato hawyi ta'a­tu­hẽtup — Morekuat etipo­re­nõtem i ro emipyhik wẽtup ok i'atu'e. \v 9 Mi'i hawyi Piratu tiwesat — Eweiky­'esat apo pyno atipo­re­nõtem ei'y­wania Porekuat Iesui hap e. \v 10 Mio tã e Piratu i'atuepe pa'i akag ko'i moweu­ka'i hamo katu­pono Piratu tikuap pa'i ko'i Iesui auka teran i'atu­py­'ahak kahato tuete miit'in miat iky'e pote i'atu­ha­'y­wywi pote. \v 11 Mi'i hawyi pa'i akag ko'i te'e­ro'e ta'a­tue­miit'in me — Yt etipo­re­nõtem nei'o Mi'i Miit Iesui ma'ato etipo­re­nõtem emipyhik Parapa ewei'e ro morekuat Piratu pe i'atu'e ta'a­tu­mi­mu­'eria ko'i pe. \v 12 Mi'i hawyi Piratu to'e — Kat aru pyno atunug Ei'y­wania Porekuat ete e. \v 13 Mi'i hawyi ta'a­tu­wesat ta'a­tuehay pirik wo — Ewei'auka ro ewei'auka ro aria'yp posak ete i'atu'e. \v 14 Mi'i pote Piratu apo'e — Kat poteĩ kat som tutunug yt naku i e. Mi'i hawyi te'e­ro'e i po'og haty wo — Ewei'auka ro aria'yp posak ete i'atu'e. \v 15 Mi'i hawyi mi'iria mowepit hamo morekuat Piratu tipo­re­nõtem Parapa wo'o­pyhyp hawyi. Mi'i hawyi toipo­'oro Iesui ipokpok hamo hawyi tutum tesu­ra­ra'in me aria'yp posak etiat ipehik hamo. \s1 MATEU 27.27-31 IUWÃU 19.2-3 PIAT EWY \p \v 16 Mi'i hawyi sura­ra'in tioto Iesui aikope morekuat mipyhik haria saty'i saty'i hamuat hap kape. Mi'i tote hawyi hereto haria ti'a­tu­kaykay irania'in sura­ra'in ko'i Iesui moweu­ka'i hamo. \v 17 Mi'i hawyi ta'a­tupag Iesui ipiit pe sokpe hup'i morekuat ewy. Mi'i hawyi ta'a­tu­pi'ig morekuat e'amãtap ma'ato hu kawiat ne'i ma'ato. Mi'i hawyi ta'a­tupag i'akag me ta'a­tu­mi­ky­ry'i hap. \v 18 Mi'i hawyi te'e­ru­wẽ­powat ta'a­tu­mi­ky­ry'i hap — Wakuat wakuat En Urupo­rekuat i'atu'e sa'ag imohit hap ne'i ma'ato. \v 19 Mi'i hawyi te'e­ro­poityk pina wy'yp ko'i wo i'akag ete hawyi kuitu­'i­'a­tu'e tuwete hawyi te'e­ru­we­pỹ­'ã­tutuk ta'a­tu­mõ­typot yt pywo pe i hamo. \v 20 Ta'a­tu­mi­ky­ry'i kahu hawyi ta'a­tuhep i ra'yn ta'a­tu­mipag sokpe hup'i morekuat ewy hap hawyi ta'a­tupag iwat hesokpe sese i ra'yn. Mi'i hap totepyi ta'a­tue­reto aria'yp posak etiat i'auka hamo. \s1 MATEU 27.32-44 IRUKA 23.26-43 IUWÃU 19.17-27 PIAT EWY \p \v 21 Mi'i hawyi mu'ap upi tut Simãu yi Sireneu kaipywiat mekewat Aresã­tere ywot Huwu ywot tut toko kaipyi. Mi'i hawyi tokosap hawyi sura­ra'in te'e­ro'e tope — Etipo­wyro ro Iesui he'a­ria'yp posak ereto hap ete i'atu'e mekewat Simãu me. \p \v 22 Mi'i hawyi ta'a­tue­roto Iesui I'akag Kag e hap e'yity'ok kape ma'ato Iesui pusu puo Koukuta e hap kape. \v 23 Put'ok­ta­'a­tu'e hawyi ta'atuium neran Iesui pe mohag Mira e hap Winu hy puo haty monik hamo ma'ato yt tutu'u i. \v 24 Mi'i hawyi ta'a­tuhep i ra'yn hesokpe hawyi te'e­ru­we­mo­hara ra'yn aikotã waku hesokpe ta'a­tu­pat'ok pat'ok hamo to'ope. \v 25 Mi'i hawyi ihot'ok po'og na'yn ta'a­tu­pehik ta'yn aria'yp posak ete. \v 26 Mi'i hawyi toĩne'en miwan kat pote Iesui auka hap enoi hap aria'yp posak tote. Mi'i ti henoi miit'in me — Mi'i Miit Iuteu Ywania Porekuat e. \v 27 I'ewyte typy ok iwywo ta'a­tu­pehik i'atue­'a­ria'yp posak ete sero­'ok'e haria miit'in atu'uka haria ipo ran kai ipo sese kai aikotã nimo ta'a­tu­henoi miwan me. \v 28 — Yt nakuaria i py'a­setpiat iku'uro pote Mi'i Miit i'ewyte yt naku i te'e­ru­wa­nẽtup hawe e Tupana ehay moherep hat Isaia tomiwan 53.12 pe. \v 29 Mi'i hawyi gosap haria te'e­ru­we­mõ­ko'i mõko'i howawi ta'a­tuehay miky­ry'i tuwete — Meiẽ Tupana mõtypot yat okhytpun hat hawyi mye'ym e'at piat yn inug pakup i hat i'atu'e. \v 30 — Ereha­kye­ra'at ro i'atu'e. Era'apyk to e'aria'yp posak pyi i'atu'e. \v 31 I'ewyte pa'i watoria miwan enoi haria to'o­ky­ry'i tuete — Ta'i irania'in ni toi'a­tue­ha­kye­ra'at kuap ma'ato tuwewi ti yt tuwe­ha­kye­ra'at kuap hin i i'atu'e. \v 32 Mi'i hawyi te'e­ro'e miky­ry'i hap wywo Iesui pe — Pyno En ni Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat no pote waku era'apyk to aria'yp posak kaipyi i'atu'e. Ta'i e'apyk hap aria'yp posak pyi uruta­'a­kasa pote ti aru uruimohey ra'yn En yt pote yt i'atu'e Iesui pe imoweu­ka'i haype. Mi'i hawyi i'yaty­piaria mipehik ko'i te'e­ro'e yt naku i tope irania'in ehay ewy. \s1 MATEU 27.45-56 IRUKA 23.44-49 IUWÃU 19.28-30 PIAT EWY \p \v 33 Atpo­sake hawyi at min'e hap kape i'ypyryp kahato wãtym ewy ra'yn yne mesuwat yi tote topy­hu'at. \v 34 Mye'ym ura hawyi Iesui iwẽpap'i tehay pirik wo — Uhetu­pana Uhetu­pana kat pote ui'atoiat En e. Ma'ato topusu puo to'e — Erui Erui irama sapa­tani apo'e. \v 35 Mi'i hawyi seha'at haria te'e­ro'e — Meiẽ toikaykay sa'a­wy­'iwuat ase'i Eria topo­wyro hamuat i'atu'e. \v 36 Mi'i hawyi wẽtup ok teput amũkiusu ap ewywuat kape hawyi toipo'i pina wy'yp ãpo ete hawyi toipuk'a ihy haiũg nakat pe. Mi'i hawyi tutum Iesui pe ihy sym hamo. Mi'i hawyi to'e irania'in me — Apuete to'iro wate­ha'at sio Eria tut imo'apyk aria'yp posak pywiat hamo sio yt e. \v 37 Mi'i hawyi Iesui kak'e haty wo hawyi ipyhu tek'e ra'yn iku'uro sese ra'yn. \v 38 Mi'i hawyi Tupana mõtypot yat wato e'okenhyp wato sokpe i'anam kawiat miit'in pyhyp Tupana kapiat hap hiot'e ra'yn atipy kaipyi oken'ypy yi kape. \v 39 Mi'i hawyi surara akag Iesui owakaipyi ta'a­kasa yne aikotã Iesui iku'uro hap hawyi to'e — Pywo rasig Meiẽ Ihainia ti Tupana Sa'yru sese e. \v 40 Mi'i hawyi hary­poria tawa Ieru­sarẽi kaipy­wiaria te'e­ra­'a­kasa pya pyi Iesui auka hap kape. Mi'i haria py'a­setpe tukup­te'en mana Sarume mana Maria yi Mata­rena kaipywiat hawyi mana Maria Tiaku hit ty Iuse ty. \v 41 Mi'iria sa'a­wy'i Iesui ieĩne'en tama Karireia piat turan tuwat Iesui upi heropat hamo. Yt mi'iria yn i ma'ato i'atu hary­poria tõ'ẽ Iesui upi Ieru­sarẽi kape. Mi'i pote tukup­te'en itote mekewat e'at pe i'auka hamuat turan. \s1 MATEU 27.57-61 IRUKA 23.50-56 IUWÃU 19.38-42 PIAT EWY \p \v 42 Tupana mõtypot hap e'at owakai te waku puo yne ra'yn ta'a­tunug neran motpap ko'i Iuteu ywania. \v 43 Mi'i pote wãtym'i turan pote Iuse tawa Arimateia kaipywiat ti'asyp teran na'yn Iesui piit meremo at min'e hap yianmete. — Iuse ti Iuteu ywania atunãpin hat akag waku sese rakat i'atu'e. Mi'i ti hekatup kahato karãmuo Morekuat no Tupana tut hap e'at. Mi'i ti toto morekuat Piratu kape Iesui piit ẽtup hamo hyp hamo. Morekuat pupi yt token'ẽ hin i. \v 44 Mi'i hawyi morekuat Piratu tuwa­nẽtup — Iku'uro ra'yn koitypuo yt pãi e tuwa­nẽtup hawe. Mi'i pote toikaykay tesu­rara akag hawyi apo'e tope — Iku'uro ra'yn apo Iesui sio yt e. \v 45 Mi'i hawyi toiwesat — Ta'i iku'uro sese ra'yn e. Mi'i pote morekuat tum na'yn Iuse pe ipiit. \v 46 Mi'i hawyi Iuse toto sokpe kyt'i kype kyi'at hamo. Mi'i hawyi toimo­'apyk Iesui piit aria'yp posak pyi. Mi'i hawyi tohuwy ipiit mekewat sokpe kype kyt'i wo. Mi'i hawyi totopag ipiit wo'osyp pakup we tominug sa'a­wy'i nu ka'a pe. Mi'i hawyi toho­'o­kenhyp ta'yn nu wato wo ra'yn. \v 47 Mana Maria yi Mata­rena piat mana Maria Iuse ty te'e­ra­'a­kasa yne Iesui syp hap aikopiat hyp hap. \c 16 \s1 MATEU 28.1-8 IRUKA 24.1-12 IUWÃU 20.1-10 PIAT EWY \p \v 1 Tupana mõtypot hap e'at kosap hawyi mana Maria yi Mata­rena kaipywiat mana Sarume hawyi mana Maria Tiaku ty tikyi'at mohag hy ikamhig se rakat Iesui piit pen hamo. \v 2 Mi'i hawyi hunete mytu'u e'at pe at wẽtem turan tuwat ra'yn Iesui syp hap kape. \v 3 Mi'i turan mu'ap upi te'e­ro'e to'ope — Uwe aru ho'o­'o­ken­hyp'ok ahepe i'atu'e. Nu wato ipotyi pote Iesui syp hap oken'ypy ete pote aikotã me aru watipen Iesui piit mohag hy wo i'atu'e. \v 4 Ma'ato te'e­ra­ha'at turan te'o­ken­hyp'ok pe ra'yn toĩne'en ika'a. \v 5 Mi'i hawyi tuwe­hyt'ok nu ka'a pe. Mi'i hawyi mo sese kai apyk pe te'e­ra­'a­kasa kurum iwasu ewywuat atipy kaipywiat ieĩne'en hat sokpe kyt'i i'ywop takat piat. Mi'i hawyi i'atu­perup ta'yn. \v 6 Mi'i hawyi to'e i'atuepe — Yt gyt'e­wei'e tei'o e. Atikuap kat pe eweĩ'ẽ. Iesui tawa Nasare piat kape eweĩ'ẽ e. Aria'yp posak etiat mi'auka kape eweĩ'ẽ meikowo e. Yt uwe i ra'yn Iesui meiũpe hyp hawe e. Katu­pono toĩne'en i ra'yn gu'uro pyi e. Ewei'a­kasa ro aikope ipag hap kape are e. \v 7 Mi'i pote ewei'aipok i ro iwyria'in miat henoi hamo i'ewyte Peteru kape hawyi ewehenoi Iesui ehay i'atuepe — Areto ti aru ahetama Karireia kape ehe'yianme e hap e. Mi'i tote ra'yn aru wato­'o­puẽti i kat are'e sa'a­wy'i e hap ewy e. Mi'i e hap ewehenoi ro e atipy piat hary­poria pe. \v 8 Mi'i hawyi hary­po­ria'in ikohyeput kahato Iesui potmu­'eria 11 ok takaria enoi hamo. Yt uwe pe i ta'a­tu­henoi mu'ap upi te'e­ro­ken'ẽ haype. \s1 IUWÃU 20.11-18 PIAT EWY \p \v 9 Mi'i hawyi mekewat mytu'u e'at pe Iesui wẽtem gu'uro pywiat hap e'at pe hunete Iesui tuwe­mo­herep Maria tawa Mata­rena piat kape tomiahiag sopo 7 ok takat pot'i kape. \v 10 Mi'i hawyi Maria ta'aipok iwyria'in kape henoi hamo. Mi'i hawyi paa'i­'a­tu'e te'e­ruwak toi'a­tu­puẽti. \v 11 Mi'i hawyi to'e i'atuepe — Ta'aipok i ra'yn ni Iesui gu'uro pyi Mimi'in e. Ara'a­kasa i ra'yn an uito e i'atuepe. Ma'ato mio tã e hap iwyria'in yt timohey i. \s1 IRUKA 24.13-35 PIAT EWY \p \v 12 Mi'i hawyi typy ok hemiit tuwat wẽtup tawa kape. Mi'i hawyi mu'ap tote Iesui tuwe­mo­herep i'atue­wawi ma'ato yt ta'a­tukuap i sa'a­wy'i. \v 13 Ta'a­tukuap Iesui hawyi te'e­ra­'aipok irania'in miat henoi hamo. Ma'ato ta'a­tu­henoi hawyi i'ewyte yt ta'a­tu­mohey hin i. \s1 MATEU 28.16-20 IRUKA 24.36-49 IUWÃU 20.19 PIAT EWY \p \v 14 Mi'i hawyi 11 ok takaria kape Iesui tuwe­mo­herep i'atuenuk turan. Mi'i hawyi toi'a­tu­sa­ty'i saty'i tehay wo — Kat poteĩ yt eweimohey i uheĩne'en pakup i hap kapiat akasa haria e. Eipy'a heg kahato rat e i'atuepe. \v 15 Mi'i hawyi to'e i — Uiwy­ria'in eweiwat ro yne mesuwat yi totiaria wuat'i ywania uhehay wakuat enoi hamo e. \v 16 Uwe uwe uimohey haria weset'ok haria ti aru uimie­ha­kye­ra'at nuaria te'e­ro­py­hu'at e Iesui. Ma'ato yt uimohey i haria ti aru wo'o­'a­piheg haria tukup­te'en wuat'i e'at pe e. \v 17 Mi'i hawyi uimohey haria tomo­herep miit'in me wakuap kahato. Mi'i tã ta'a­tunug ahiag ko'i miit'in miat ta'a­tu­sopo uhesaika wo. Musu pakup ko'i ta'a­tu­su'at. \v 18 Mi'i hawyi moi ok akit hanuaria tukup­te'en. Moi pytyk pytkai yt haty i uimohey haria ete e. I'ewyte gu'uro hy u pytkai yt haty i i'atuete e. Ta'i i'ahu rakaria ete te'e­ru­we­ponug hawyi waku ra'yn i'atuete e. Mi'i tã ti aru uimohey haria timo­herep miit'in me e Iesui topot­mu­'eria pe. \s1 IRUKA 24.50-53 PIAT EWY \p \v 19 Mio tã e Aika­'iwat Iesui hawyi Tupana tioto Iesui atipy kape. Mi'i hawyi ta'apyk Tupana po sese kai tomi­mõ­typot po'og eiam note ra'yn ta'apyk ta'yn. \p \v 20 Mi'i hawyi hemiit'in tuwat ra'yn Iesui ehay enoi hamo wuat'i ywania mesuwat yi totiaria enoi hamuat. I'ewyte ti I'atu­ka­'iwat Pã'ãu ipotpap kahato i'atu­wywo tesaika wo wakuap nug hamo miit'in miat tomohey hamo. \p Toran na'yn uimiwan \p Uito ti Maku