\id GAL - Sateré-Mawé NT [mav] (Brazil) -2011 bd \h TAWA KURATA PIARIA NÃPIN HAP PAURU MIENOI \toc1 Tawa Kurata Piaria Nãpin Hap Pauru Mienoi \toc2 Gálatas \toc3 Ga \mt1 TAWA KARATA PIARIA NÃPIN HAP PAURU MIENOI \c 1 \p \v 1 Uito ti meiũ Pauru Tupana Mipo­'oro wuat'i miit'in mu'e hamuat ti uito are. Aipo­typot Iesui mipo­'oro sese uito are. I'ewyte Ai'ywot Tupana mihymut gu'uro pywiat Iesui mipo­'oro uito are. Yt karãpe i miit'in mesu­wa­ro­tiaria ui'airo Tupana mipo­'oro Aipo­rekuat nuat ehay moherep hamo. Yt miit'in mi'airo hin i uito. I'ewyte yt Iesui potpo­'o­roria mi'airo hin i uito ma'ato Tupana mipo­'oro uito are. \v 2 Mi'i tupono mesup atipo­'oro uimiwan uheywyt'in Iesui mohey haria tawa Karata piaria kape. Ma'ato yt uito yn i ma'ato torania meiũpiaria Iesui mohey haria ipo'oro mesuwat ta'a­tue­kue­katu ehowawi uruwy­ria'in are. \v 3 Koitywy mio tã are'e Tupana pe ehepiat — Ui'ywot pyno koitywy eti'a­tu­po­wyro ro tawa Karata piaria Esa'yru mohey haria are. Atiky­'esat kahato mi'iria egyi'at hap ok tã sese kuap haria hap atiky­'esat are. Atiky­'esat etimo­herep i'atuepe aikotã iwato hap i'atu­ky'e hap epiat hap atiky­'esat etimo­herep itotiaria pe ahẽtup. Tupana are eti'a­tunug itotiaria yt wanẽtup ko'i ko'i haria wo i are ma'ato wo'o­wese kahato rakaria wo eti'a­tunug mi'iria are. Mi'i tã are yn ahẽtup mesuwe Ai'ywot Tupana pe i'ewyte Aipo­typot Iesui pe ehepiat uiwy­ria'in. \v 4 Iesui tiky­'esat kahato ti miit'in ehakye­ra'at hap. Toiky­'esat kahato i'atu­minug sa'ag kaipywiat te'e­ra­'aipok hap. Mi'i hamo tuweium aria'yp posak ete To'ywot miky­'esat ewy. Mi'i hamo Tupana tum Tosa­'yru ai'a­piheg hap u hamo aiminug sa'ag ko'i hep hamo. \v 5 Mi'i tupono mesup — Waku kahato En Tupana wato'e at ka'ap mesup te mũki­'ite wuat'i e'at pe. Woro­mõ­typot kahato En Tupana waku wato'e mesup are. \p \v 6 Ta'i arewa­nẽtup kahato eiminug sa'ag ko'i kape. Kat hamo ten ewei'atoiat wakuap sehay Aika­'iwat Iesui kaipywiat hegyi'at kahato hap. Pywo apo eipohep ta'yn Aipo­typot aiky'e hat mohey hap ete wẽtup sehay sa'ag ky'ewi — To'iro watu­we­ha­kye­ra'at aiminug waku hap sa'up upi ewei'e apo. Ta'i mi'i e hap yt naku i wato'e katu­pono Iesui upi yn aheha­kye­ra'at kuap are. Ma'ato eipe wẽtup sehay upi ra'yn eweiwat yt sehay wakuat Iesui mienoi upi hin i sehay upi eweiwat are. Yt naku i pãi are. \v 7 — Ta'i po'og ipakup sehay aimi­mohey kahu ewei'e. Hẽ ewei'e ne'i ti mesup eiwo­'ope ma'ato yt hin i. Iesui mimo­herep yn ni sehay pakup sese toĩne'en are. Wẽtup yn ni toĩne'en sehay pakup sehay pywuat are mekewat sa'a­wy­'iwuat pywiat sese uimienoi ehowawiat hap yn sehay pakup Tupana wẽ pywiat. Mi'i yn sehay pywuat sese aheha­kye­ra'at kuap hap sehay are. Ipakup sehay i'atu'e irania'in ehepe ma'ato heso rakaria sok mi'iria are. Ta'i Iesui ehay pero'ok teran wẽtup sehay nem nakat kape teran ne'i mi'iria are. Yt Aipo­typot Iesui ete hin i i'atu­mienoi ma'ato i'atueko ko'i nug hap ete yn i'atuehay. \v 8 Ha'a­wyte Iesui etiat yn mekewat pywuat sese sehay etiat yn uruhenoi ehepe. Ahenoi ehepe mi'i ti sehay pakup wakuap sese rakat are. Yt naku i watoiat Iesui etiat aimu'e hap wẽtup sehay kapiat hamo are. Uito i'ewyte ma'ato mesup ahenoi wẽtup sehay yt sa'a­wy­'iwuat uimienoi yt ewy i pote waku Tupana uipo­'oro aria kape ne'i are. I'ewyte sio Wẽtup Ok put'ok'e atipy kaipyi — Uito Tupana mipo­'oro e hat pytkai wẽtup sehay toimo­herep yt Iesui mienoi yt sa'a­wy­'iwuat urumienoi ewywuat i pote — Tupana epo'oro aria kape waku ewei'e mekewat atipy piat uito e haria pe are. Katu­pono meiũran ti aru mesuwat yi tote tõ'ẽ atipy kaipywiat Tupana ehay moherep haria ewywuat ko'i ma'ato yt Iesui e hap yt ewywuat i moherep haria. Mi'i haria pe waku wato'e — Tupana yt miky'esat ewy i eimi'enoi waku ewe'eg wo katupono Tupana mi'apihag wo aru ereine'en yt Iesui e hap ewywuat etimoherep pote waku wato'e mi'iria pe. Yt naku i Tupana eipo­'oro aria kape waku wato'e wẽtup sehay wywuat õ'ẽ haria pe yt Iesui e hap ewywuat i haria pe. Pyno wyti waku Iesui ehay etiat aiwo­'o­mu'e hap yn po'og waku uiwy­ria'in i'atueso atueso hap ko'i kai are. \v 9 Pyno are'e i mi'i hap ehepe uwe uwe wẽtup sehay ne'i imoherep yt Iesui mienoi wakuat ewywuat i waku mi'i hat Tupana tipo­'oro aria wato kape sese wato'e. Waku mi'i miit topy­hu'at Tupana mikuasa wuat'i e'at pianuat are. \v 10 Ta'i yt ta'a­tu­ky­'esat i ahehay Iesui etiat pytkai waku mi'i etiat yn wahenoi po'og are. Waku ti Tupana mowepit hap yn watunug are. Mi'i hap yn uito po'og atiky­'esat are. Yt miit'in mowepit hap i ti atunug neran. Waku ti Tupana kaipywiat — En waku e hap po'og waku miit'in kaipywiat — Waku en e hap kai are. Ma'ato uito atunug miit'in wo mowepit hap yn mote ti rẽ irania'in yt karãmuo i uhaty'i haty'i. Pyno irania'in uhaty'i haty'i pytkai uito ti Aipo­typot sese mowepit reran kahato hat uito are. Yt atimo­wepit teran i miit'in Tupana e hap wywo. Po'og waku atimo­wepit Tupana are. Ma'ato miit'in miky­'esat ewywuat ne'i ahenoi pote Aika­'iwat miky­'esat ewy yt ahenoi kuap i are. — Urumu'e ro urumi­ky­'esat ewy e haria mowepit haria wo watu­kup­te'en pote yt Iesui eropat haria wo hin i watu­kup­te'en katu­pono yt wahenoi kuap i imiky­'esat wy. \v 11 Pyno ti atimoheg neran uhehay eiwa­nẽtup hawe uiwy­ria'in. Pywo ti mekewat sehay wakuat sese uimienoi sa'a­wy­'iwuat ehowawiat mi'i sehay yt miit'in wanẽtup hap kaipywiat i uimi­mo­herep ehepiat are. \v 12 Ta'i yt miit'in miium uhepiat i ti yt miit'in mienoi uhepiat i i'ewyte yt miit'in mimo­herep uhepiat i ma'ato mekewat Aipo­typot Iesui mimo­herep uhepiat ahenoi are. Yt atikuap hin turan i Iesui tomo­herep tehay wakuap sese uhepe towẽ pyi sese uimu'e are. \v 13 Ta'i eweikuap aikotã sa'a­wy'i yt atikuap hin i Iesui etiat. Eweikuap kahato uito aikotã wẽtup seko upiat myhu'at hat kahato areĩne'en sa'a­wy'i mesu­wa­rote. Mi'i Iuteu ywania eko wo uhowapy ra'yn nyti mi'i turan. Sa'a­wy'i te Iuteuria kaipyi atikuap Tupana ehay. Ta'i sa'a­wy'i uito Tupana emiit'in sese Iesui mohey haria moma teran hano areĩne'en. Ta'i eweikuap aikotã sa'a­wy'i Iesui potmu­'eria saty'i saty'i hat areĩne'en sa'ag po'og tora­nia'in kai hap eweikuap ta'yn. Yt nakuat i kahato uito. Sa'a­wy'i Iesui mohey haria atu'uka hat uito areĩne'en are. Ati'a­tu­'uka sa'ag mi'iria uito are. \v 14 Sa'a­wy'i uiwe­motag hamo te po'og irania'in ui'y­wania kai Iuteuria eko hit ko'i yne yne ati'a­tu­ky­'esat i'ewyte ati'a­tunug yne uito. Uiwe­motag tuwyria apy'i aremoe­hapap urue'a­se­'i'in eko ete yne e'at pe. Haty wo ati'a­tunug yne yne urueko ko'i po'og po'og torania kai. \v 15 Ma'ato wẽtup e'at pe Tupana tomi­ky­'esat ewy ui'airo temiit no hawyi uiky'e kahato tuwe­kaipyi tuwe­wawi. Yt kat i atunug wakuat pytkai i ui'airo ma'ato uiky'e haype. Uiky'e tewa­nĩkap muat uheĩne'en pytkai ui'airo topot­po­'oro wo. Mi'i hawyi to'e uhepe — Ta'i Pauru worokuap en ha'a­wyte ety ymyẽ piat re ereĩne'en turan worokuap. Mi'i turan woro­'airo uimi­po­'oro wo e Tupana uhepe. Uiky'e yt kan hamo i uikaykay tuwe­wawi tuwepyi hap ewy are. Mi'i hap eweikuap. \v 16 Mi'i hawyi sake wẽtup e'at pe Tupana tuwe­mo­herep Tosa­'yru sese Iesui uhowawi uipy'a pe. Atikuap Ha'yru hawyi to'e uhepe — Pauru woro­'airo en uhehay enoi miit'in yt Iuteu ywania piat hamo i e uhepe. Mi'i hawyi yt uwe pe i — Uimu'e ro are. Katu­pono sa'a­wy'i Tupana yn uimu'e hat toĩne'en. Yt wẽtup ok miit pe i are — Waku apo areĩne'en ehay sytpok hamo yt are hin i. Yt uwe pe i mio tã are. \v 17 I'ewyte Iesui e'yiannote wuaria motpo­'oria yt uimu'e hin i katu­pono yt areto i tawa Ieru­sarẽi kape. Ma'ato Iesui tuwe­mo­herep uhowawi hawyi mekewat e'at pe ti areto pya kahato uiweran hap kape mekewat yi wato yahig Arapia e hap kape areto. Ikaipyi ti ara'aipok tawa Tamaku kape i ra'yn. \v 18 Mi'i tote ti areĩne'en mot'i mye'ym i'aman motpe areĩne'en tawa Tamaku piaria py'a­setpe. Mi'i hawyi areto tawa wato Ieru­sarẽi kape Iesui potmu'e Peteru kapiat ui'a­kasa hamo. Itote areĩne'en 15 e'at iwywo ikuap hamo. \v 19 Mi'i tote ti Aika­'iwat Iesui ywyt sese wẽtup ok ara'a­kasa Tiaku e hap het rakat. Ma'ato mi'i hawyi yt uwe i ati'a­tukuap itote Iesui potpo­'o­roria torania. Peteru hawyi Tiaku atikuap hawyi mi'iria yatype are'i­ne'en 15 e'at hawyi areto e tawa Ieru­sarẽi pyi. \v 20 Uiwyia'in mi'iria ti yt uimu'e haria i are. Yt uheso hin i ma'ato ahenoi ehepe Tupana ehamo are'e — Tupana yn ui'airo topot­po­'oro wo. Yt Iesui potmu­'eria mi'airo i uito are. Yt uikuap hin i mi'iria sa'a­wy'i. \v 21 Areĩne'en tawa Ieru­sarẽi piat hawyi areto yi Siria kape hawyi yi Sirisia kape. \v 22 Mi'i turan mekewat e'at pe yi Iuteu piaria tama Ieru­sarẽi piaria Iesui mohey haria yt uikuap hin i katu­pono yt karãpe i uhewyry i'atue­wawi. Mi'i pote uhowa ete yt uikuap hin i. \v 23 Ma'ato itotiaria uikuap uhehay ete yn. Mi'i hawyi te'e­ro'e to'ope itote — Ta'i koitywy ti sa'a­wy­'iwuat ai'a­tu­sa­ty'i saty'i hat ra'yn meiũ Aika­'iwat Iesui powyro hamo ra'yn topy­hu'at i'atu'e to'ope uhepiat pe. Pyno ti koitywy yt aimoma teran hin i ra'yn katu­pono topot­mu'e kahato ra'yn Iesui mohey hap ete i'atu'e to'ope uhepiat pe. \v 24 Mi'i hawyi ti mi'iria te'e­ru­wehum kahato ra'yn Tupana ete — Waku kahato ti En Tupana i'atu'e itote uhepiat pe Tupana pe Iesui mohey haria yi Iuteu piaria mekewat tawa Ieru­sarẽi piaria te'e­ro'e. \c 2 \p \v 1 Mi'i hawyi yi Siria yi Sirisia pe areĩne'en mot'i kahato. 14 i'aman mot hap ewy 14 anu hap ewy areĩne'en itote hawyi areto i tawa wato Ieru­sarẽi kape. Uiwy Panãpe wywo areto i'ewyte atioto uiwy uhyt Titu uiwywo. \v 2 Areto turan Tupana to'e uhepe — Pauru atiky­'esat ereto tawa Ieru­sarẽi kape mesup e uhepe pote areto i e hap ewy. Put'ok­'are ra'yn itote hawyi areto ra'yn Iesui potmu­'eria yianmiaria kape hawyi mi'iria pe ahenoi henoi kat e hap kat e hap ahenoi yne sehay wakuat Iesui etiat Tupana ehay kat e kat e hap ko'i ahenoi mesuwat yi tote irania'in me yt uru'y­wania i pe ui'e hap atimo­herep yne yne uhehay wakuat are'e itote. Iesui mohey haria akagnia puo yn ma'ato mig'i wo pyi ahenoi katu­pono ta'a­tukuap teran sio pywo uhehay sio wẽtup sehay ahenoi irania'in me sio Iesui etiat. I'atuehay ewywuat ahenoi hap sio yt ta'a­tukuap teran itote tawa Ieru­sarẽi piaria. Katu­pono uikuap hamo yn ahenoi wakuat sio yt hap moherep hamo. Aikotã ahenoi sehay wakuat yt Iuteuria i piat hap ewywuat e hap ahenoi itote i'atuepe. Ta'a­tu­ky­'esat kahato uimienoi pywo kahato i'atu­mienoi Iesui etiat hap ta'a­tu­ky­'esat. Ahenoi yne hawyi — Waku kahato ehenoi miit'in me Pauru i'atu'e aikotã miit ihyha rakat teput kuap kahato rakat ewywuat en i'atu'e uhepe. Uiwy­ria'in are mi'i hap ewy atiky­'esat Aipo­typot Iesui to'e uhepe aru — Waku rakat ewy ereput Pauru e hap atiky­'esat kahato. Yt naku i to'e uhepe — Yt kan hamo i emienoi miit'in me Pauru to'e hap yt atiky­'esat hin i are. \v 3 Mekewat e'at pe ahenoi ui'e hap irania'in miat hap e'at pe uiwy mehĩ Titu toĩne'en uiwywo itote Iesui potmu­'eria 12 ok takaria py'a­setpe. Wẽtup ywania Titu toĩne'en mekewat Kereku ywania yt Iuteu ywania i ma'ato. Mi'i ete yt kat i'atu'e hin i Iuteuria Iesui mohey haria akag ko'i — Yt naku i en e'ahit sokpe toĩne'en ne. Yt uru'y­wania ewy i e hap yt i'atu'e i. Yt naku i eko yt i'atu'e i. Waku uruto ewy etunug no i'ewyte yt i'atu'e i aiwy Titu pe. Waku kahato atipuẽti itote. \v 4 Ma'ato mi'i hawyi ahenoi kahu turan put'ok­'i­'a­tu'e itote wẽtup miit'in ko'i Iesui mohey ran haria heso heso rakaria henoi haria. Mi'i hawyi urupy­'a­setpe tukup­te'en mi'iria yt naku i e hap kat hanuaria ne'i. Yt uruikuap i i'õ'ẽ hap miit'in sem itote pote. Mi'i hawyi te'e­ra­ha'at kahato Titu kape urupy­'a­setpiat kape yt Iuteu ywania i hap kape. Mi'i hawyi — Wãi'i­'a­tu'e ta'a­tu­wa­nẽtup hawe yt i'atueko ewywuat i urutunug itote pote. Mi'i hawyi ta'a­tuehay wo ta'a­tu­ky­'esat kahato urutunug ta'a­tueko nug hap ewywuat katu­pono ta'a­tu­ky­'esat ta'a­tuehay upiat urutu­kup­te'en hap wẽtup sehay sa'ag upi — Uruto po'og waku Tupana wanẽtup hawe irania'in ywania Iesui mohey haria kai katu­pono Iuteu eko ewywuat urueko e hap upi hap ky'ewi. \v 5 Ma'ato ti mi'iria eko wãi'e hap upi yt urutuwat teran hin i pãi — Yt urueko ko'i nug hap kaipyi hin i aimoe­waku hap uruto'e itote mekewat miit'in ko'i pe. Iesui mohey hap kaipyi yn aimoe­waku hap tut e Tupana ahepe. Pywuat wakuat sehay Iesui kaipywiat upi yn urutuwat teran uruto'e i'atuepe. Katu­pono uruiky­'esat kahato Aika­'iwat Iesui minug upi aheha­kye­ra'at hap yt kat sa'up i rakat uruto'e itote. Tupana miium yn ni aimoe­waku uruto'e. Ta'i yt aheko nug hap upi i Iuteu eko nug hap upi aimoe­waku Tupana uruto'e yn itote. Ta'i yt urutuwat hin i Pete­ru'in ehay wẽtup upi. Iesui mohey haria akag ko'i pytkai yt pywo pe i i'atuehay uruto'e eika­wiano urumi­po­wyro ko'i eipe Karata ywania wẽtup eko nug hanuaria pote. \v 6 Ta'i mekewat e'at pe i'atu kahato miit'in akag ko'i Iesui mohey haria akag ko'i tawa wato Ieru­sarẽi miaria urui'a­tu­puẽti itote miit'in akag ko'i ahyt i'atu­mi­'ai­roria ko'i. Mi'iria ai'akag ko'i i'atu'e uruepe katu­pono mi'iria po'og wakuat irania'in kai i'atu'e uruepe ma'ato uiwa­nẽtup hawe Tupana yt ai'airo i aikahu hap upi aimikuap upi miit'in miky'e kahato aito e hap upi yt ai'airo i ma'ato tuwepyi ai'airo tomi­ky­'esat ewy. Ma'ato mi'iria te'e­ru­we­mo­wato kahato itote to'ope te'e­ru­wehay upi Pete­ru'in. Mi'i tote areĩne'en Titu wywo i'atu­py­'a­setpe wen ma'ato yt kat i urumu'e hat itote. Yt kat i'atu'e hin i uruepe. Mi'i hawyi — Uruiky­'esat eti'a­tu­mu'e irania'in ywania urueko nug hap yt i'atu'e i uhepe uruepe. — Pyno waku wẽtup sehay ehenoi ro yt Iuteuria i pe yt i'atu'e hin i uhepe i'ewyte Titu pe. \v 7 Ma'ato mi'i tã te'e­ro'e tawa Ieru­sarẽi miaria Iesui mohey haria akag ko'i to'ope uruetiat — Pywo waku ti uhyt Pauru topy­hu'at Tupana mi'airo yne irania'in ywania mu'e hamo meimuẽwat yt Iuteu ywania i mu'e hamuat waku i'atu'e to'ope uhepiat pe. Ma'ato waku uhyt Peteru ti uru'y­wania Iuteuria ywania mu'e hamuat topy­hu'at Tupana mi'airo i'atu'e to'ope itote torania Iesui emiit'in akag ko'i mekewat 12 ok takaria. Ma'ato — Waku eti'a­tu­mu'e irania'in ywania aheko ewy Pauru yt i'atu'e hin i uhepe itote yt i'atu'e i pãi. \v 8 Ta'i itotiaria tikuap kahato aikotã Tupana Pã'ãu toĩne'en kahato uhetiat hap irania'in ywania mu'e Iesui etiat hap ta'a­tukuap ma'ato i'ewyte ta'a­tukuap kahato aikotã Ipã'ãu toĩne'en kahato Peteru kai uru'y­wania Iuteu ywania mu'e Iesui etiat hamuat hap ta'a­tukuap kahato. Mi'i pote — Ta'i ai'y­wania Iesui mohey haria mu'e kahato hat sese Peteru i'atu'e ma'ato Pauru i'ewyte te Tupana Pã'ãu ipotpap kahato ipiit pyi irania'in ywania mu'e hamo Iesui mohey haria apykok hamo i'atu'e Ieru­sarẽi miaria imohey haria akag ko'i. \v 9 Itote Ieru­sarẽi me atikuap mye'ym ok miit po'og Iesui mohey haria akag ko'i mye'ym Tupana mõtypot yat apy'yha ewy iheg nakaria ewywuat ko'i mi'iria. Wẽtup ok mekewat Iesui ywyt sese aiwy mehĩ Tiaku wẽtup ok Iesui potmu'e sese aiwy mehĩ Peteru wẽtup ok Iesui potmu'e sese aiwy mehĩ Iuwãu. Mi'iria po'og miit'in mimõ­typot ko'i itote atikuap. Mi'iria tikuap kahato Tupana Pã'ãu mi'ai­roria kahato aiwy Panãpe i'ewyte uito hap irania'in ywania mu'e hamuat hap yt Iuteuria mu'e hamuat hap ta'a­tukuap. Ta'a­tukuap ta'yn hawyi te'e­ro'e mehĩ Panãpe pe i'ewyte uhepe — Koitywy ti pyno urui'a­tu­'airo eipe wẽtup eko rakaria mu'e hamo i'atu'e. Ma'ato aheko ewywuaria Iuteu ywania kape wemurui ãpy sokpe tek haria kape waku uruto urutuwat i'atu­mu'e hamo i'atu'e uhepe i'ewyte Panãpe pe. Mi'i hawyi te'e­ru­we­ponug i'atupo sese ko'i ui'akag note i'ewyte uhyt Panãpe akag note mi'i hawyi mio tã i'atu'e — Pyno Tupana eti'a­tu­po­'oro ro Panãpe i'ewyte Pauru wuat'i ywania mu'e hamo i'atu'e. Mi'iria ti i'ewyte urumi­'airo ko'i wuat'i ywania mu'e Esa'yru sese etiat hamo i'atu'e. Mi'i hawyi waku i'atu'e uruepe te'e­ru­wehum haype Tiaku Peteru Iuwãu. \v 10 Mi'i hawyi te'e­ro'e uruepe — Waku ewei'a­tu­mu'e Iesui ehay ete wuat'i ywania i'atu'e katu­pono mi'i nug kuap hap Tupana tum na'yn ehepe i'atu'e uruepe. Waku kahato i'atu'e. Ewei'a­tu­mu'e turan yt waure­'e­wei'e tei'o ihaky­'e'i rakaria poi mi'u wuat hap ete pyi i'atu'e uruepe. Ewei'a­tu­po­wyro ro meimuẽ­wuaria hatek takaria i'ewyte ewei'a­tu­mu'e mi'iria Iesui etiat turan i'atu'e uruepe itote tawa Ieru­sarẽi me. Mio tã i'atu'e uruepe hawyi — Ta'i uruwy­ria'in mi'i hap ewy yn urutunug teran ha'a­wy­tepyi mesup te ra'yn uruto'e haty wo urupy'a pyi Tiaku Peteru Iuwãu me uruto'e ainãpin hawyi. \p \v 11 Wẽtup e'at pe ma'ato ai'akag Peteru hewyry uruewawi tawa Atiokia kape mekewat wẽtup ywania Iesui mohey haria kapiat ta'a­kasa hamo toto. Mi'i tote mekewat e'at pe urutunug ienuk wato kahato hap. Waku kahato itote watenuk wẽtup miit ewy uruto irania'in ywania Peteru wywo waku yne. Ma'ato urutenuk turan put'ok'e itote uhyt Tiaku mipo­'o­roria Iuteu ywania sese tawa Ieru­sarẽi kaipywiat. Tuwe­mo­herep hawyi aiwy Peteru yt tenuk teran i po'og uruwywo yt Iuteuria i ywania ko'i aito pote. Toiky­'esat Tiaku mipo­'oro ko'i wywo yn tenuk hap to'y­wania wywo yn tenuk teran aikotã Iuteu ywania eko ewy tenuk itote. Ta'i Iuteu ywania yt te'e­renuk hin i wẽtup ywania wywo — Tupana yt tiky­'esat i watenuk yt naku i nug haria wywo i'atu'e to'ope ta'a­tueko ewy. Mi'i pote Peteru toto irania'in totepyi to'y­wania wywuat tenuk hamo. Yt Iesui ewy hin i tutunug itote. Mi'i tã ne'i tutunug hawyi meremo uipoĩ'ãm i'atu­py­'a­setpe Peteru ewãi hamo. — Ta'i yt uiwese i ra'yn eete Peteru are haty wo. Ta'i yt nakuap no i ewy etunug mesup are itote typy'i tok pe. Kat pote etoiat irania'in ywania Iesui mohey haria wẽtup ywania upi. — Uito po'og mi'iria kai Iuteu uito pote e'e hap sa'ag hap wywo are. \v 12 Kat poteĩ pyno yt erenuk teran i ra'yn yt Iuteuria i wẽtup ywania wywo. Kat pote Tiaku mipo­'o­roria wywo e'ywania Iuteuria wywo yn erenuk meiũpe are. Kat pote ereken'ẽ kahato Iuteuria ywania eko mõtypot haria pupi are. Yt naku i mi'i tã etunug Peteru are. \v 13 Mi'i tã are pote torania Iesui mohey haria ta'a­tu­'a­tunug typy sehay upiat ewy te'e­ru­wa­'a­tunug itote. Ipat'ok Peteru wywo ipat'ok uiwywo. I'ewyte aiwy Panãpe toto Peteru eko ewywuat ra'yn. I'ewyte torania irania'in Iuteuria tuwat Peteru enuk hap kape irania'in ywania enuk hap kaipyi. Yt naku i kahato topy­hu'at itote. Yt wo'o­wese hap ewy hin i ta'a­tunug itote. \v 14 Mi'i pote are'e ra'yn Peteru pe typy'i ehamo haty wo — Mehĩ Peteru kat pote yt ewyry i Iesui piat aimu'e hap ewy are. Kat hamoĩ etiky­'esat Iuteuria eko ewy meiũpe. En ni Iuteu ywania sese ma'ato koitywy erenuk kahato uruwywo yt Iuteu ywania i wywo yt Iuteu ywania eko ewy hin i erenuk meiũpe are. Ta'i koitywy erenuk kahato urupy­'a­setpe. Erenuk ta'yn mesup yne ehamo mehĩ are. En ni Iuteu ywania uito ewy wen Peteru ma'ato eko ti yt Iuteuria eko ewy hin i tuereto ereĩne'en are. Pyno kat poteĩ etiky­'esat irania'in meiũpiaria Iuteu eko ewy hap ewy mesup uhyt are Peteru pe. Kat poteĩ i'atu­'ewy ereĩne'en sa'a­wy'i ma'ato mesup te eti'a­tu­mo­'a­kag'aia mo'a­kag'aia kahato irania'in Iuteuria eko ete are. Iuteuria eko ewy sese yt eti'a­tunug hin i te are'e Peteru pe. \v 15 — Ta'i aito Iuteuria ywania ai'y­wã'ĩ kaipyi are. Aheko sa'a­wy­'iwuat kaipyi watikuap ai'y­wania ehay — Irania'in ywania ti yt naku i nug haria i'atu'e ai'y­wot'in aity'in ahepe. \v 16 Ma'ato koitywy watikuap ta'yn wẽtup eko mio tã e — Aheko nug hap kaipyi ne'i yt tut i aheha­kye­ra'at hap e hap watikuap. Ta'i yt Iuteuria i eko nug hap kaipyi hin i toĩne'en aheha­kye­ra'at hap e. Ta'i Tupana wanẽtup hawe ahewaku hap yt tut i ai'y­wania eko nug hap kaipyi ne'i hap watikuap mesup Iesui e hap ewy. Ta'i mekewat wãi'e hap watunug yne pytkai yt ahewaku kuap i e Tupana mesup are. Mesup Uha'yru Iesui mohey hap kaipyi yn ni woro­ho­'o­mo­hãpyk kuap e Tupana ahepe mesup are. Koitywy ti wato­mohey ra'yn Iesui Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat aito imohey kahato haria are. Koitywy watikuap ta'yn yt uwe i tuwe­ha­kye­ra'at kuap teko waku nug hap kaipyi ne'i hap watikuap Peteru are. Watikuap ta'yn aikotã Aika­'iwat Iesui yn aheha­kye­ra'at kuap hat topy­hu'at hap watikuap Peteru are. \v 17 Koitywy watikuap wẽtup mu'ap yn toĩne'en Tupana kape. Mi'i yn toĩne'en Tupana kapiat are. Mi'i mu'ap ti Aiwy Iesui mohey hap ti are. Uwe uwe yt toto i hupi mi'i haria ti yt nakuat i nug hanuaria wo Tupana wanẽtup hawe tukup­te'en are. Mi'iria tunug kahato ta'a­tueko wakuap pytkai ho'o­wasat rakaria wo tukup­te'en Tupana pe sio Iuteu ywania sio wẽtup ywania are Peturu pe itote. Ta'i Aika­'iwat tut yt aipat'ok pat'ok hamo i tut are ma'ato aikotã hũria tukup­te'en to'o­pype pype hap ewy ainug hamuat tut are. Wẽtup ywania yn ainug hamo tut Iesui uiwy are'e Peteru pe itote. \v 18 Iesui mohey hap kaipyi yn ni aheha­kye­ra'at hap toĩne'en uhyt are. Waku kahato watunug yne Tupana piat ainãpin sa'a­wy­'iwuat hap ko'i wen ma'ato mi'i ko'i nug hamo yt watu­we­ha­kye­ra'at kuap i mehĩ are. Ma'ato wato­mohey aheko aheha­kye­ra'at kuap pote ho'o­wasat rakaria sese wo i ra'yn watoĩ­ne'en uhyt are. \v 19 Peteru etikuap apo kat pote yt watu­we­ha­kye­ra'at kuap i mekewat Tupana wo'o­nãpin hap nug yne hap kaipyi. Ta'i Tupana tiky­'esat kahato tepiat ainãpin hap nug hap yne yne hap toiky­'esat kahato ma'ato wahã'ãg pytkai wati­'a­parap kahato tuereto yne yne imiky­'esat nug hap ete yt wati­'a­parap teran hin i pytkai. — Waku atunug yne imiky­'esat wato'e wen ma'ato wati­'a­parap aparap imiky­'esat ewywuat nug hap ete. Mi'i pote yt watu­we­ha­kye­ra'at kuap i aiwe­kaipyi yne Tupana miky­'esat nug hap upi wahã'ãg kahato pytkai are. Ta'i wati­'a­parap aparap hawyi ho'o­wasat rakaria wo watu­kup­te'en aiwa­nẽtup hawe aipy'a pe are. Wati­'a­parap kahato tuereto imiky­'esat nug hap ete are'e sa'a­wy'i itote Iesui potmu'e Peteru pe wuat'i Iuteu ywania ehamo i'atu­py­'a­setpe mekewat ienuk hap e'at pe turan. Mi'i pote yt aheha­kye­ra'at kuap i mekewat wãi'e hap yt uwe i nug yne kuap pote are. Mi'i pote uheha yt mekewat wãi'e hap kape hin i uheha­kye­ra'at hap ky'ewi ma'ato Tupana Sa'yru kape yn uheha are Pete­ru'in me. \v 20 — Uito yt atunug i te emiky­'esat ewy ai'e hamo are. Tupana miky­'esat ewy atunug neran kahato wen ma'ato uhesaika hap yt toĩne'en i te uipiit pe inug hamuat wato'e hap watikuap are. Mi'i pote Iesui kape waku wato­kosap hesaika hap sat hamo are. Yt tuwe­mi­ky­'esat ewy i iku'uro aria'yp posak ete Iesui ma'ato Tupana miky­'esat ewy iku'uro aria'yp posak ete wato'e are. Mi'i hap ewy atunug neran wen. Koitywy uipyt'at teran kahato Iesui Pã'ãu wo. Mi'i pote koitywy uimi­ky­'esat ko'i hokpap yne ra'yn. Uika­'iwat Iesui miky­'esat ko'i nug hamo yn na'yn areĩne'en koitywy are. Mesup ti koitywy Tupana Sa'yru mohey hano yn areĩne'en. Koitywy wẽtup ok uiky'e hat mõtypot hamo yn na'yn areĩne'en wato'e. \v 21 Ta'i Tupana ti hegyi'at kahato ahepe tuwe­kaipyi aiky'e are. Ma'ato watu­we­kyi'at kuap aheha­kye­ra'at hap aheko nug hap sa'up mo pote yt kat hamo i Iesui iku'uro aria'yp posak ete aha'up mo aheha­kye­ra'at hamo are Pete­ru'in me tawa Atiokia pe ienuk hap e'at pe. Yt naku i so wato'e ne'i Tupana pe are. Ta'i yt naku i Tupana egyi'at hap Tupana wese hap pun haria wo wato­py­hu'at are itote yne pe. \c 3 \p \v 1 Tawa Karata piaria Iesui mohey haria woro­ho­'o­nãpin neran eipe. Kat pote ewei'e mesup eiwo­'ope — To'iro watu­we­ha­kye­ra'at aiminug wakuat nug hap upi ewei'e. Yt iwe'eg hin i rakaria ewy apo eipe are. Uweĩ eimu'e mi'i tã itote are. Uweĩ eima'at mi'i e hap upi. Ha'a­wyte woro­ho­'o­mu'e kahato kat hamo Iesui iku'uro hap ete itote at ka'ap. Mi'i uimi­mo­herep uhehay sa'a­wy'i heremo kahato ehewaure ka'a pe. Mi'i hawyi Iesui mohey haria wo eweikup­te'en itote. Waku kahato mekewat e'at pe are. Mi'i hawyi Tupana tum na'yn ehepe Topã'ãu wakuat eweimohey Ha'yru hawyi. \v 2 Pyno woro­ho­'o­'apo mesup — Kat hap upi Tupana eipyt'at nug Topã'ãu wakuat no are sio to'y­wã'ĩ pywiat re wakuap nug haria eipe pote sio Tosa­'yru mohey uimienoi kaipywiat pote are. Ta'i eweikuap ta'yn Tosa­'yru mohey ra'yn hawyi eipyt'at nug Tupana Topã'ãu wo hap eweikuap are. \v 3 Pyno kat pote mesup wẽtup sehay upi eweiwat are. Ei'akag heg kahato apo. Sa'a­wy'i Tupana Pã'ãu kaipyi yn na'yn eweiky­'esat eimoe­saika hamuat. Pyno kat pote koitywy ehewaku hap moherep hap kaipyi eweiky­'esat eimoe­saika hamuat. Kat pote eweikyi'at teran Tupana miium ehewaku nug hap sa'up hap upi are. Yt iwe'eg i haria ewy kahato eipe are. \v 4 Sa'a­wy'i Iesui mohey haria eipe turan miit'in mimo­weu­ka'i ko'i wo yn eweikup­te'en Aparãu ewywuat ko'i wo ra'yn imohey hap kaipyi. Aikotã Aparãu mohãpyk hap ewy te ra'yn are. \v 5 Pywo tig Tupana tum Topã'ãu hawyi Topã'ãu wo aimoe­saika wakuap nug hamuat sio sehay wakuat Iesui etiat wati­mohey hawyi. Imohey hawuo watunug miatpo kahato hap ko'i yt miit'in minug kuap i ko'i. \v 6 Aikotã miwan me tohenoi Aparãu etiat — Toimohey ti pywuat sese e. Pywo ti imohey pywo piat hap kaipyi ti Tupana to'e — Hãpyk kahato en uhepe e Aparãu me. \v 7 Mi'i hap ewy ti pywo eweikuap ta'yn mekewat Aparãu Emiari­ruria imohey haria kahato wo sok ta'yn hap. \v 8 Mio tã e sa'a­wy­'iwuat miwan me tomohey hap kaipy­wiaria pe yn — Uimohey kahato hap ti einug wakuaria wo e hap wẽtup ywaniaria pe. Mio tã e hap tohenoi yianmete Aparãu me. Mio tã e Aparãu — Pywuat sehay ahenoi epe. Ekaipywiat ti aru Wuat'i Ywania Ehakye­ra'at hanuat tuwe­mo­herep aru e Tupana Aparãu me. \v 9 Pyno koitywy aitoria yne ywania Tupana mimo­hãpyk ko'i. Aikotã Aparãu mohãpyk hap ewy ra'yn tomohey pywo piat potiat ko'i. \v 10 Ma'ato uwe uwe to'e topy'a pe — Ta'i atunug yne kahato Tupana wo'o­nãpin hap ko'i mi'i pote Tupana mieha­kye­ra'at wuat areĩne'en e hat Tupana mi'a­piheg wo topy­hu'at. Katu­pono mio tã e Tupana sa'a­wy'i — Yt torania i ewetunug einãpin uhepiat hap ko'i pote uimi­'a­piheg wo eweikup­te'en e. \v 11 Uimohey kahato haria yn uimi­mo­hãpyk wuaria tukup­te'en. Mi'iria yn ni ui'ya­typiat gupte'en hanuaria e Tupana sa'a­wy'i. Mio tã e hap kaipyi watikuap ta'yn sa'a­wy­'iwuat Tupana wo'o­nãpin hap nug yne hap kaipyi yt aimo­hãpyk kuap i are. \v 12 Irania'in ti wẽtup wo'o­nãpin haria. Mi'iria ti — To'iro watuwat Tupana piat ainãpin hap ko'i nug yne aiwe­ha­kye­ra'at hamo i'atu'e. Mi'i nug hap upi watu­we­ha­kye­ra'at aito i'atu'e. Ma'ato mi'iria yt i'atu­we'eg hin i katu­pono Tupana to'e miwan me — Uimohey haria yn uimi­mo­hãpyk wuaria tukup­te'en e. Mi'iria yn ui'ya­typiat gupte'en hanuaria e Tupana sa'a­wy'i ahepe. Mi'i pote aiminug wakuap ko'i aheha­kye­ra'at hamo wato­mohey pote yt wato­mohey i aheha­kye­ra'at hamuat Iesui iku'uro hap. Mi'i pote Tupana to'e sa'a­wy'i — Ewei'a­parap wẽtup wo'o­nãpin uhepiat hap ete pote aru uimi­'a­piheg wo eweikup­te'en e. Ewetunug torania sese wuat'i e'at pe pote yn waku kahato ereĩne'en uiwa­nẽtup hawe e Tupana sa'a­wy'i. Ma'ato yt uwe i uimi­ky­'esat ewy kahato inug haria eweikup­te'en e Tupana ahepe. \v 13 Ta'i Tupana tikuap kahato aipy'a piat i'aparap hap ko'i. Mi'i kaipyi aria'yp posak kape Tupana tipo­'oro Tosa­'yru ai'a­piheg hap u hamo. Tosa­'yru suu wo toihep tokuasa hap pya ra'yn aikai. — Uwe aria'yp ete tomo­sat'e pe iku'uro mi'i uikuasa topy­hu'at e Tupana sa'a­wy'i miit'in me. Pyno koitywy Tupana py'ahak hap yt kat i ahete aika­wianuat iku'uro ra'yn aria'yp ete pote. Mi'i hawyi ikai toĩne'en na'yn iwese hap. \v 14 Sa'a­wy'i Aparãu Tupana timo­waku kahato mekewat tomohey kahato hap kaipyi tegyi'at hap kaipyi toipoi­tyro. Mi'i hap ewy koitywy aito i ra'yn watoĩ­ne'en wuat'i ywania Tupana mipoi­tyro ko'i ra'yn watu­kup­te'en. Mekewat tomi­poi­tyro sese tomi­po­'oro Aipo­typot Iesui piat aikyi'at hap wato­mohey hap kaipyi aimo­hãpyk kuap. Mio koitywy mio tã e Tupana — Koitywy atum Uha'yru mohey haria pe Uipã'ãu e. Yt kat sa'up mo i atum i'atuepe kat pote Uha'yru upiaria mi'iria pote e. \v 15 Uhyt'i'in mana'in karãpeĩ wato'e aiwo­'ope — Atunug aru ui'e hap epiat. I'ewyte waku en waku etunug kuap e'e hap uhepiat aiwo­'o­'e­wy­'ewy wato'e aiwo­'opiat hawyi waku yne ai'e aiwo­'opiat hap watunug. Yt naku i eipohep atunug aru ai'e aiwo­'opiat hap ete wato'e. I'ewyte yt naku i watunug wẽtup sehay wo atunug aru ai'e rokirẽ hawyi wato'e. \v 16 Mi'i hap ewy ti sa'a­wy'i Tupana to'e Aparãu me — Meiũran ti aru Wẽtup Ok Emiariru kaipyi atipoi­tynug yi totiaria torania. Yt uheso i aru atunug ui'e hap ewy e. Tepiat Tupana e hap Aparãu timohey kahato. Tupana yt to'e i — Emẽpyt'in kaipyi aru atipoi­tyro torania yi totiaria yt e i ma'ato — Wẽtup Ok Emiariru kaipyi atipoi­tyro wuat'i ywania e Iesui wuanuat etiat pe tohenoi. Aparãu Emiariru Emiariru piat pe yianmete Aipo­rekuat nuat tomi­po­'oro tohenoi mio tã e. \v 17 Pywo yt ipohep hin i atunug aru to'e hap kai ete. Pyno atunug aru to'e hap Tupana tunug na'yn. Pyno yt uwe i Tupana ewãi kuap — Atunug aru e hap ete ma'ato tutunug i'ewyte tomi­ky­'esat ewy tuwe­kai­pywiat aru to'e Aparãu miat hap tutunug na'yn. 430 anu hap ete tutum na'yn wo'o­nãpin hap ase'i Musei pe. Ma'ato yt tutunug kuap i sa'a­wy­'iwuat Aparãu miat — Atipoi­tyro aru Emiariru mohey haria i'atue­ha­kye­ra'at hamo e hap. \v 18 — Watunug Musei pywiat torania Tupana wo'o­nãpin hap pote aipoi­tyro hap aheha­kye­ra'at hap topy­hu'at ma'ato yt pywo pytkai i ewei'e are katu­pono 430 anu turan ase'i Musei e'yianmete toĩne'en kahu ra'yn Tupana aipoi­tyro hap. Sa'a­wy'i pyi te Tupana to'e Aparãu me — Wẽtup esa'yru kaipyi aru wuat'i atipoi­tyro e. Mi'i hap tutunug mesup. \v 19 Kat hamo som pyno tutum ahepe ainãpin hap ko'i. Pyno woro­ho­'o­wesat. Ta'i aiminug sa'ag moherep hamuat tutum ahepe. Mi'i hap ewy mesup tutum ahepe Aparãu Emiariru Iesui put'ok'e yianmete wuat hap — Atunug aru to'e hap. Yt tutunug i te turan Tupana ainãpin atipy kaipywiat tomi­po­'oro wẽ pyi. Mi'i e hap Musei tiwan ainãpin hamuat. \v 20 Ma'ato sa'a­wy'i Aparãu me tuwewi sese tohenoi towẽ kaipyi sese — Meiũran aru atipoi­tyro torania ywania esaipepiat emẽpyt kaipywiat no e tope tehay pywo piat nug hamo. Yt tomi­po­'oro wẽtup ok atipy piat wẽ pyi i mio tã e Aparãu me ma'ato tuweran toto tehay moherep hamo Tupana sese. \v 21 Tupana tinãpin kahato Musei sa'a­wy'i wẽtup aha'a­se'i tehay wo wen ma'ato yt Aparãu piat tehay moma hamo i ma'ato ahewaku hamo ihay Musei pe ma'ato aipyhyp aiminug sa'ag nug pupiat hamo yn yt wato­mohey i te pytkai. Mi'i pote pyno atunug aru Musei piat uinãpin hap hawyi waku pe areĩne'en Tupana wanẽtup hawe wato'e pote yt aimo­hãpyk kuap i Tupana katu­pono yt watunug yne i pote. Katu­pono yt put'ok­wa­to'e i torania nug hamo. \v 22 Ta'i sa'a­wy'i Tupana to'e tomiwan me — Yt naku hin i miit'in e. Yt uwe i kahato uimienoi kuap teran haria meikope e. Yt uwe i uiwe­nãpin hap uimiium nug yne haria itote e Tupana sa'a­wy'i miit'in me. Mi'i pote paawa­to'e Tupana mi'a­tu­'a­piheg wuaria aito wato'e haype. Mi'i hawyi pyno wẽtup mu'ap yn waku wato'e. Koitywy Aipo­typot Iesui mohey hap yn waku aheha­kye­ra'at hamo wato'e. Aikotã Aparãu me to'e — Atipoi­tyro aru wuat'i ywania mekewat ewat'ypmuat esaipepiat mohey sese haria e ahepe. Koitywy toĩne'en wato'e meimẽ. Koitywy imipoi­tyro ko'i ra'yn watu­kup­te'en. Katu­pono imipo­'oro Aipo­typot Iesui mohey haria ra'yn aito pote wato'e. \v 23 Sa'a­wy­'iwuat yt wato­mohey kuap i wahe­katup kahato karãmuo tomohey hap wen. Wahã'ãg hã'ãg kahato wãi'e Tupana hap nug yne hamo ma'ato yt watunug kuap i. Mi'i pote mipyhik ko'i ewy watu­kup­te'en Tupana mi'a­piheg ko'i wo iheg miat ko'i wo hap ewy. \v 24 Ahenoi hã'ãkap wuo mi'i e hap ete. Sa'a­wy'i Tupana ehay ainãpin hap ko'i tukup­te'en wo'o­mu'e sese hat ewy wãi wãi'e hamo. Mi'i hap e'at pe wahe­katup aimu'e pywuat sese hanuat Iesui e'yianmete wuat hamuat. Put'ok'e ra'yn Aheha­kye­ra'at hat Iesui hawyi Tupana aimo­hãpyk Tosa­'yru Iesui mohey hap upi. \v 25 Pyno mesup koitywy Tupana aimo­hãpyk Tosa­'yru mohey sese hap upi yn na'yn. Yt sa'a­wy­'i­tewuat ainãpin hap upi i ma'ato wato­mohey sese Iesui hawyi pywo ra'yn wato'e. \v 26 Tupana mẽpyt'in no watu­kup­te'en wẽtup miit pakup ewy Aika­'iwat Iesui mohey hap kaipyi wato'e. \v 27 Aito miit'in aiwo­'o­'ewy wẽtup miit yn watoĩ­ne'en. Wẽtup miit set wywo wato­py­hu'at Iesui mohey hat set wywo watoĩ­ne'en mio. Aiwe­set'ok hawyi aikotã Iesui ewy ra'yn watoĩ­ne'en. \v 28 Aito miit'in yt aiwo­'o­'ewy hin i watu­kup­te'en irania'in Iuteu ywania e hap ko'i irania'in yt Iuteu ywania i irania'in ihainia'in hary­po­ria'in irania'in ga'i­waria irania'in miit emiit'in. Ma'ato mi'i pytkai watoĩ­ne'en Iesui mohey hap kaipyi wẽtup piit ewywuaria yn imohey haria sok aito pote are. \v 29 — Atipoi­tyro aru Wẽtup Takat Emiariru e Tupana sa'a­wy'i yianmete Aparãu me. Koitywy Iesui topy­hu'at Aipo­rekuat no ra'yn. Mi'i hap kaipyi koitywy Tupana wanẽtup turan Aparãu Emiari­ru'in wo ra'yn wato­py­hu'at katu­pono Iesui toĩne'en aiwywo pote Tupana mi'a­tu­poi­tyro ko'i sok aito Tupana e Aparãu miat hap ewy topy­hu'at ahepe koitywy. \c 4 \p \v 1 Pyno ahenoi po'og wẽtup i hã'ãkap wuo ehepe. Ahetama pe kue aihire te turan ai'ywot iku'uro pote ipowat'yp aiwanuat totoiat iheg me toĩne'en yt ta'atuium i te ahepe. Ma'ato airan hap put'ok'e ra'yn hawyi iheg myi ta'a­tue­nõtem na'yn mi'i te ium i'atu'e ahepe ai'ywot powat'yp iku'uro rakat miky­'esat miwan miat ai'ywot to'e hap ewy. \v 2 Ma'ato aiwe­motag hamo te yt kat i ipowat'yp aikai. Irania'in emiit no yn watu­kup­te'en pote ai'ywot powat'yp iwato toĩne'en pytkai. Mi'i tã ahetama pe watunug. \v 3 Karãpe atunug yne teran Tupana wo'o­nãpin hap uheha­kye­ra'at hamo ai'e pote watoĩ­ne'en aikotã wãi'e hat po pe. Aikotã aihire te turan ai'ywot iku'uro rakat powat'yp iheg me kahato toĩne'en rakat hap ewywuat watoĩ­ne'en mesuwe. \v 4 Put'ok'e ra'yn he'at tomi­ky­'esat ewy ra'yn topy­hu'at hawyi Tupana tipo­'oro Tosa­'yru hary­poria kaipywiat torania tehay wo'o­nãpin hap nug hamuat ra'yn. Put'ok­to'e hawyi yt wẽtup i To'ywot wo'o­nãpin hap toi'a­parap. Tutunug yne imiky­'esat ok tã. \v 5 Koitywy Iesui ainug To'ywot sa'y­ru'in To'ywot saki­'yt'in ko'i wo. Koitywy watunug neran ainãpin hap ok tã katu­pono imẽpyt'in pakup ko'i watoĩ­ne'en pote. Aikotã waku ehay uinãpin hap atunug wato'e at i at i Tupana kape. \v 6 Mi'i hawyi tutum Tosa­'yru Pã'ãu wakuat — Uimẽ­pyt'in wo eweikup­te'en to'e ahepiat hap. Put'ok'e hawyi Papai wato'e at ka'ap Tupana kape aipy'a pe. \v 7 Tupana yat eropat haria ewy nimo watoĩ­ne'en. Koitywy ha'y­ru'in haki­'yt'in no sese wo ainug na'yn. Koitywy Ai'ywot powat'yp yn na'yn aikai pãi ha'y­ru'in sese haki­'yt'in kahato wo aito. \v 8 Sa'a­wy'i yt eweikuap i Tupana sese pywuat turan eweikup­te'en Tupana ran ko'i mohey haria tupa­naria eropat haria eipe eweikup­te'en. \v 9 Ma'ato koitywy wyti Tupana sese kuap haria ra'yn eweikup­te'en. I'ewyte Tupana sese mikuap ko'i eipe are. Kat hamo ten pyno koran ewei'aipok teran mekewat sa'a­wy­'iwuat eipyhyp hap ewywuat kape sa'a­wy­'iwuat eipyhyp hat eika­'iwat kape. Ehetu­pana ran yt kat etiat i kuap haria kape. \v 10 Uimo­ken'ẽ kahato haria eipe tawa Karata piaria katu­pono — Watunug Iuteuria eko ko'i ewy yne pote watu­we­ha­kye­ra'at kuap e haria eipe. Iuteuria eko ko'i wati­'a­tu­mõ­typot hãpyk hawyi watu­we­ha­kye­ra'at kuap ewei'e. Waku kahato aimi­mõ­typot no Iuteuria e'at ko'i waty ko'i anu ko'i yne aiwe­ha­kye­ra'at hamo ewei'e. \v 11 Mi'i pote uimo­'a­kag'aia kahato haria eipe are mio tã ewei'e pote. Yt naku i rat pãi katu­pono eimu'e sa'a­wy­'i­tewuat Iesui etiat uhepiat hap eweiwaure kahato hap. Mi'i hawyi yt kat hamo i eimu'e sa'a­wy­'iwuat hap topy­hu'at ehepe. \v 12 Uito meimuẽwat seko ko'i uheha­kye­ra'at hap atiwaure yne rokirẽ ahẽtup kahato Iesui kape yn uheha­kye­ra'at hap. Mi'i hawyi atipuẽti Tupana Iesui mohey hap upi waku kahato. Pyno mesup atiky­'esat kahato eipe uito ewywuat. Yt eweimohey tei'o eheko nug hap mu'ap Tupana kuap hamuat katu­pono Iesui yn mu'ap Tupana kape are. Atiky­'esat kahato eipe ui'e­wywuat imohey haria hap atiky­'esat eweikup­te'en hamuat pãi. Iuteuria ywania mẽpyt sese uito meiũ pãi. Ui'ywot ti Iuteu sese pãi. Ui'y­wania eko ko'i ewy atunug kahato sa'a­wy'i uheha­kye­ra'at hap ky'ewi Tupana kuap hamo wen ma'ato yt atipuẽti i mi'i mu'ap atunug yne urueko ewywuat pytkai pãi. Mi'i hawyi Iesui Uheha­kye­ra'at hano topy­hu'at hawyi waku kahato Tupana topy­hu'at yt pya hin i uikai topy­hu'at. Pyno atiky­'esat eipe uhepiat Iesui mohey hap ewywuaria ro eweikup­te'en. Sa'a­wy'i areĩne'en eipy­'a­setpe turan eheko ewywuat atunug. Yt urueko ko'i i atunug uito Iuteu uito pytkai. Eipe ewy atunug itote. Pyno mesup ewetunug uito ewy eweikup­te'en yi Karata ywania. Waku eheko wakuat ewywuat ewetunug aikotã sa'a­wy'i atunug eipy­'a­setpe are. Ma'ato mio uheko Iuteu eko upi eweikat Tupana piat eheha­kye­ra'at hap aikotã uimotag hap e'at pe ewywuat ewetunug neran. Yt eiwe'eg hin i mio tã ewetunug pote. Sa'a­wy'i uimohey haria eweikup­te'en. Kat pote mesup uhehay mohit hanuaria eweikup­te'en. \v 13 Sa'a­wy'i ui'ahu kahato itote eipy­'a­setpe areĩne'en turan mi'i pote yt areto kuap i wẽtup tawa kape. Ui'ahu eipy­'a­setpe wywo woro­ho­'o­'o­mu'e. \v 14 Mi'i turan tig yt eweiwaure i uhehay. Yt karãpe i — Motoro ewei'e uhepe. Ui'ahu hap upi yt eiwe­ky­ry'i hin i. Waku kahato waku kahato ewei'e yn uimi­mu'e pe. — Ereke ro mehĩ ereke ro mimi ewei'e yn uhepe. Aikotã uito atipy kaipywiat sut hat ewy uinug Iesui put'ok'e turanuat ewy. — Ereke ro ewei'e hap ewy yn. Eimi­mõ­typot no kahato areĩne'en sa'a­wy'i itote. \v 15 Mi'i turan uhehay wo woro­ho­'o­mo­wepit kahato. Kat poteĩ koitywy yt iwepit rakaria wo i ra'yn eweikup­te'en. Sa'a­wy'i uheha ahu hap yt ikahu i pytkai uiky'e eipe. — Urutum neran urueha wakuat ewei'e uiky'e haype. \v 16 Ma'ato koitywy eweikup­te'en yt uiky'e i po'og haria ewy eweikup­te'en katu­pono yt uiwẽ pohep teran i eimu'e pywuat sehay wuat hap ete pyi pote. Mi'i pote ehewa­nĩkap ewy areĩne'en mesup. \v 17 Koitywy eimu'e haria wẽtup seko kaipyi eiky'e wen ma'ato eima'at reran haype. Woro­ho­'o­ky'e i'atu'e ma'ato ehero­po'ok uipo pywiat reran haype ne'i. Eiky­'esat ta'a­tu­ky'e ehepiat po'og uiky'e hap kawiat haria wo eweikup­te'en. \v 18 Atiky­'esat wuat'i e'at pe miit'in ei'a­tu­ky'e haria wo sio areĩne'en itote sio yt. Wuat'i miit'in eiky'e hap atiky­'esat aikotã uito woro­ho­'o­ky'e hap ewy are atiky­'esat wen ma'ato yt atiky­'esat i eiky'e ran hap ne'i eima'at sehay wo hap ne'i. \v 19 Uimẽ­pyt'in eipe pote haty kahato uhete. Woro­ho­'o­ky'e hap aikotã aity tuwe­mẽpyt turanuat hap ewy. Uhehat'at kahato eiky­'ewi are. Ei'a­tu­mu'e hap kaipywiat hãpyk takaria wo teran woro­ho­'onug aikotã Iesui hãpyk takat topy­hu'at hap ewywuaria wo teran haype. Atiky­'esat kahato Iesui i'ywã'ĩ eipy'a pe i hap. Mi'i pote Tupana kape ahẽtup haty wo — Etunug emẽpyt'in no mi'iria are Tupana pe. Haty kahato uipy'a pe aikotã aity ete haty imẽpyt wemo­herep hap e'at pe hap ewy ahẽtup eika­wiano. Eweimo­herep ta'yn hawyi waku ra'yn uhetiat. Haty hap tokosap ta'yn aikotã aity tehat'at tomẽpyt egyi'at turan hap ewy. \v 20 Uipopap kahato eimo­wa­nẽtup pyre'i uhepiat Tupana ehay wuat hamo. Mi'i pote areto teran ehowawi ma'ato yt aikotã kuap hin i areto wo'o­pyhik hawe areĩne'en mote. \v 21 Uhehat'at kahato sio ehehaĩte Iesui mohey hap ete sio yt hap kuap hamo aikotã aity ewy woro­ho­'o­ky'e. \v 22 Sa'a­wy'i te ti urue'a­se'i Aparãu toĩne'en typy ok sa'yru ywot no e miwan me. Wẽtup ha'yru ihary'i sese mana Sara kawiat ma'ato wẽtup ha'yru hemiit wẽtup ywania kawiat mana Ãka kawiat. \v 23 Temiit kawiat ha'yru ti topu'i kaipywiat wemo­herep. \v 24 Pyno ahenoi teran mi'i hap sehay iã'ãkap wuo ehepe Aparãu sa'y­ru'in etiat typy ok etiat ihary­'i'in typy ok hap kaipywiat hap. Pyno Aparãu ehary'i toĩne'en typy ok hap kaipywiat. Pyno Aparãu ehary'i toĩne'en typy ok aikotã typy ok kapiat Tupana ihay hap e. Tohenoi kahato tehay wo'o­nãpin hap Musei pe yity'ok Sinai e hap tote — Uwe uwe inug yne teran Tupana ehay wãi'e hap teha­kye­ra'at hamo haria ti tukup­te'en Aparãu sa'yru temiit kawiat ewy mana Ãka kawiat ewy. \v 25 Irania'in te'e­re­mohey sa'ag. — Atunug yne teran uheha­kye­ra'at hamuat i'atu'e. Mio tã e haria mana Ãka mẽpyt Isameu ewywuat wẽtup ok Aparãu ehary'i temiit kawiat ewywuat haria. Mio tã e haria tawa Ieru­sarẽi miaria. Uwe uwe toto mi'iria ehay upi mi'iria te'e­ro­py­hu'at — Atunug yne teran Tupana wo'o­nãpin hap e hap emiit no tukup­te'en. \v 26 Ma'ato toĩne'en wẽtup tawa Ieru­sarẽi ne. Mi'i tawa atipy kaipywiat sut hat mesuwiat ewywuat re wen. Mi'i pe watu­kup­te'en mio aitoria Aparãu ehary'i sese mẽpyt Isaki ewywuaria wẽtup sehay upiat gupte'en haria. Katu­pono Iesui mohey hap yn aheha­kye­ra'at e haria. \v 27 Sa'a­wy'i te ti Tupana to'e miwan me — Eiwe­mo­wepit ro yt karãpiat i imẽpyt rakaria e. Eiwe­mo­wepit ro yt karãpiat i hã'ãg mẽpyt saty hã'ãg haria katu­pono he'aito mi'atoiat ti aru po'og imẽpyt'in nakano topy­hu'at he'aito kahato rakat mẽpyt'in kai. \v 28 Mi'i tupono uiwy­ria'in aito ti watu­kup­te'en Tupana sa'y­ru'in wo Tupana saki­'yt'in no to'e Tupana Aparãu me hap ewy Isaki piat — Atum ti aru e hap ewy. \v 29 Mekewat ha'yru piit esaika hap kaipywiat wyti Isameu e hap het rakat tuwe­ky­ry'i kahato Tupana Pã'ãu esaika hap kaipywiat ete Isaki ete. Mi'i hap ewy kahato te koran topy­hu'at. Katu­pono miit esaika hap kaipy­wiaria to'o­ky­ry'i kahato te Tupana Pã'ãu esaika hap kaipywiat ete. \v 30 Sa'a­wy'i mana Sara to'e te'aito Aparãu me Tupana Pã'ãu kaipyi — Etipo­'oro ro ehary'i emiit kawiat imẽpyt wywo pya ai'ya­ty­pepyi katu­pono yt naku i ti aru e'yi epowat'yp ko'i topy­hu'at esa'yru ran po pe ne'i pote. Esa'yru sese po pe yn waku epowat'yp e'yi epoityro hap topy­hu'at e te'aito pe. Mi'i hawyi Aparãu tipo­'oro teha­ry'i ran imẽpyt wywo wẽtup hy kape. \v 31 Mi'i tupono uiwy­ria'in teropat hat kawiat Aparãu mẽpyt yt ewywuaria i ra'yn aito ma'ato pywo sese ihary'i sese kawiat imẽpyt ewywuaria aito are. Isaki saipepiat sese Iesui pãi mi'i upiaria aito are. \c 5 \p \v 1 Koitywy Aika­'iwat Iesui tum na'yn ahepe tesaika hap wakuap ko'i nug yne hamuat. Mi'i tupono yt kat hamo i ra'yn wata­'aipok Iuteuria eko ko'i ewywuat nug yne aheha­kye­ra'at hap ky'ewi. Yt kat hamo i po'og watu­we­potpap ha'up nug howoity rakat kyi'at hamo hap ewy ne'i pãi. Ahesaika hap yt put'ok'e hin i waku nug hamo Iesui ewywuat hamo. Ma'ato Iesui Pã'ãu esaika hap aipiit pe pote yn waku nug hap ko'i tuwẽtem aipyt'at hap kaipyi. \v 2 Uito Pauru mi'i tupono ewetum no ehewaure ka'a uhepe. Uru'y­wania Iuteuria mio tã i'atu'e — Aiwe­'ahit ãpy sokpe tek hap kaipyi aheha­kye­ra'at i'atu'e sa'ag. Wati­mohey mi'i pote Iesui atoiat haria wo watoĩ­ne'en katu­pono Iesui yn aheha­kye­ra'at kuap. Iesui mohey hap kaipyi yn nyti Tupana aimoe­waku. Kat hamo pyno Iuteuria eko nug hap aimo­waku ewei'e. \v 3 — To'iro ihainia'in ahit sokpe ãpy tek hap watunug Iuteuria eko ewy watunug ewei'e. Mi'i watunug mote waku pe watoĩ­ne'en Tupana pe e haria wo ne'i eipe are. Uiwy­ria'in i'atu kahato Iuteuria eko mi'i ma'ato yt ewetunug yne hin i te. Yt eiminug i ko'i topy­hu'at re i'atu kahato te. Eiwe­'ahit ãpy sokpe tek hap ewetunug i'ewyte irania Iuteuria eko ewetunug neran. Ma'ato yt naku i wẽtup seko yn ewetunug are. Waku torania ewetunug are. Ma'ato yt uwe i mesuwat yi tote inug kuap torania. Mi'i pote seko nug hap ne'i yt aimo­hãpyk kuap hin i Tupana wanẽtup hawe. \v 4 Ma'ato eipe — Watunug yne meimuẽwat ko'i potiat ne'i Tupana aheha­kye­ra'at ewei'e wen mi'i pote pya kahato eweikup­te'en Aika­'iwat sese kai katu­pono sa'a­wy'i Iesui yn aheha­kye­ra'at kuap e haria ra'yn eipe. Imohey hap pun haria wo eweikup­te'en mio. Mi'i pote Tupana egyi'at hap pun haria wo eweikup­te'en. \v 5 Ma'ato uruto yt eiperia ewy hin i katu­pono uruto ti Iesui mohey hap kaipyi ti aheha­kye­ra'at kuap e haria uruto. Mi'i hap kaipyi yn uruimohey. \v 6 Ma'ato Aika­'iwat Iesui aheha­kye­ra'at teran haype Tupana yt tuwa­nẽtup hin i mekewat seko aiwe­musin ãpy sokpe tek hap kape ne'i. Ma'ato toieha­kye­ra'at kuap miit'in yne sio hemusin ãpy sokpe tek hap toĩ sio yt sio Iuteuria sio yt mi'iria i waku yne. Toimo­hãpyk kuap wuat'i ywania katu­pono kat seko kat seko kape ne'i yt iha'at hin i ma'ato teha'at tomohey hap sese kape yn. Toky'e ahepiat hap aikawiat toĩne'en sio yt wati­ky'e i hap kape yn ta'a­kasa. \v 7 Sa'a­wy'i imohey kahato haria eipe. Uwe uwe itote eima'at sa'ag sa'ag wẽtup mu'ap upi. Katu­pono koitywy eipe yt pywuat sehay upi hin i ra'yn eweikup­te'en sa'a­wy'i waku pe eweikup­te'en pytkai. \v 8 Tupana ti yt eima'at hat hin i pãi. Kat pote mesup eiwe­morem hamo eweimohan kahato Iuteuria eko katu­pono mi'i aipun hat ne'i ai'ahit ãpy sokpe hep hap. Mekewat Iuteuria eko yt aikaykay hãpyk hat eko ewy hin i yt imienoi ko'i ewy hin i. \v 9 Pyno aimi'u to'oran me toĩne'en nem nakat ipyp kurin kat. Mi'i hawyi aimi'u wakuat nem na'yn topy­hu'at toimonem tuwe­wawi. Mi'i hap ewy kahato toĩne'en aipy­'a­setpe wẽtup aimi­mohey yt pywuat i rakat. Meiũran aimi­mohey wakuat monem hat wywo wato­py­hu'at are. \v 10 Mi'i ewy wẽtup seko enoi hat toĩne'en eito­'oran me. Mi'i ti eiwa­nẽtup hap moeha­ma­na'i ra'yn. Yt atikuap i mi'i hat set Tupana ikuap. Mi'i tupono toĩne'en imi'a­piheg wo aru. Atikuap ti ma'ato meiũran ewei'aipok Iesui mohey hap mohan hamo. Meiũran uhepiat imohey hap ewy wẽtup sok yn aru aito Iesui wywo watoĩ­ne'en. \v 11 Uiwy­ria'in uito arepot­mu'e kahato Iesui ku'uro aria'yp posak etiat hap ete. Mi'i eweimohey pote toĩne'en eheĩne'en pakup i hap are. Ma'ato mi'i hap ete to'o­ky­ry'i kahato. Yt karãpe i arepot­mu'e wen — Eremusin ãpy sokpe tek eheha­kye­ra'at hamo pote waku yt karãpe i are'e ehepe. Mio tã ahenoi pote yt to'o­ky­ry'i hin i katu­pono Iuteuria ta'a­tu­mi­ky­'esat ewywuat pote. \v 12 Ahemusin sokpe ãpy tek hawyi aheha­kye­ra'at i'atu'e eimoe­ha­ma­na'i haria. Pyno waku mi'i haria te'e­ru­we­sa­'ahep yne hawyi aikai tukup­te'en pya mi'iria tuwe­sa­'ahep ta'a­tueko sese nug yne haria pote waku. \v 13 Uiwy­ria'in Tupana tum ahepe tesaika hap wakuap nug hamo aimi­ky­'esat ok tã nuat hamuat nug hamo. Ma'ato yt naku i — Uimi­ky­'esat ewywuat yn aru atunug wato'e ne'i pote yt naku i pãi are. Katu­pono ui'airo ra'yn tomi­ky­'esat nug hamuat tupono waku wato'e. Yt naku i aimi­ky­'esat yn watunug. Katu­pono towat tomi­ky­'esat nug hamo ai'airo aiwo­'o­po­wyro wo'o­ky'e hamuat etiat hap. \v 14 Mio tã e ti Tupana Musei miwan me — Ewei'a­tu­ky'e ro miit'in aikotã eweiky'e hap ok tã e. Mi'i tupono karãpe wato­'o­po­wyro aiwo­'o­ky'e hap ete pote Tupana miky­'esat nug haria wo aito wato­py­hu'at. \v 15 Ma'ato karãpe wati­kuasa irania'in wahenoi aiwẽ pyi aheso hap yt i'e hap ewy i wato­ma'at ne'i wẽtup ok pote aikotã miat haiwot rakaria ewywuat wato­py­hu'at. Miit'in u hat ewywuat watoĩ­ne'en. Eiwe'eg wo o mi'i tã nug hap pupi are. \v 16 Mi'i tupono uiwy­ria'in atiky­'esat Tupana Pã'ãu miky­'esat nug haria wo eweikup­te'en hap Tupana miky­'esat ewywuaria wo eweikup­te'en. Yt atiky­'esat i eiwa­nẽtup hap kaipywiat ne'i nug haria wo eweikup­te'en. Eimi­ky­'esat sese ne'i nug haria wo hap yt atiky­'esat i. \v 17 Mi'i turan aiwat aimi­ky­'esat ne'i yt Tupana miky­'esat ewy hin i. Aimi­ky­'esat po'og ne'i watunug mote yt watunug kuap i Tupana miky­'esat ewy. \v 18 Pyno Tupana Pã'ãu miky­'esat ewy ra'yn watunug hawyi atunug neran Musei mienoi uheha­kye­ra'at hamo yt wato'e kuap i. \v 19 Ma'ato mekewat aimi­ky­'esat ewy watunug neran mote yne hary­po­ria'in wywo watoĩ­ne'en ne'i. I'ewyte watu­wa­nẽtup sa'ag hap he ne'i. I'ewyte aiminug sa'ag yn watunug kuap. \v 20 Tupana sa'ag wati­mõ­typot kahato pote wato­pot­kuasa wanĩkap mo watoĩ­ne'en. Sehay uka uka hano watoĩ­ne'en. Iha'y­wywi rakano watoĩ­ne'en. Ipy'ahak takano watoĩ­ne'en. Eikai po'og uruto urutu­kup­te'en e haria wo wo'o­pat'ok pat'ok haria wo watoĩ­ne'en. \v 21 Yt wato­pot­'oksat i. Imopẽ'ã rakaria wo watoĩ­ne'en pote wo'oe­ro'ok wo'oe­ro'ok haria ewywuat gupte'en haria ewy watoĩ­ne'en. Mi'i pote eiwe'eg wo o katu­pono mi'i tã ne'i nug haria yt tuwe­hyt'ok kuap i Tupana Morekuat no topy­hu'at hap e'at pe yt tuwe­hyt'ok kuap i hetama pe. \v 22 Ma'ato Tupana Pã'ãu miky­'esat ewywuat watunug hawyi wo'o­ky'e haria wo watoĩ­ne'en. Wo'o­mo­wepit haria wo watoĩ­ne'en. Wo'okuap haria kahato wo watoĩ­ne'en. Miit perup'i wo watoĩ­ne'en. Wo'o­wese haria wo watoĩ­ne'en. Aiwo­'opiat ai'e hap nug haria wo watoĩ­ne'en. \v 23 Yt wemo­wato haria wo i watoĩ­ne'en. Wewãi kuap kahato haria wo wato­py­hu'at. Karãpe mi'i tã e hap ewy watunug hawyi yt kat i ahewãi Musei mienoi kaipywiat hap tuwẽtem aipiit pyi e. Mi'i pote iperup'i rakano watoĩ­ne'en e. Watu­we­nãpin kahu kahato pote mi'i hap yn tuwẽtem Tupana Pã'ãu kaipyi aipiit pyi. Mi'i tã e hap yne. Mi'i wãi'e hap mopo­'inik hap yt kat i toĩne'en e. \v 24 Pywo pe ti Aipo­rekuat Iesui po pe ra'yn wato­py­hu'at pote mekewat aiwa­nẽtup hap aimi­ky­'esat sa'ag ko'i topap yne ra'yn. Mi'i hawyi yt iheg muo hin i aiminug sa'ag ko'i tukup­te'en. Katu­pono Iesui wano ra'yn wato­py­hu'at pote. \v 25 Nimo yt imohey i te turan aimu'e kahato Tupana Pã'ãu Iesui mohey ahepiat hamo. Koitywy po'og na'yn Tupana Pã'ãu aimu'e Tupana miky­'esat ewywuat nug hamo. \v 26 To'iro wati­pywo koitywy aimu'e hap imiky­'esat nug hamo yt kat i aheha sio pywo sio yt ai'e hap pun ne'i wywo aiwo­'oehay sat hap ko'i wywo. \c 6 \p \v 1 Uiwy­ria'in Karãpe wẽtup ok yt naku i i'aparap hap inug mi'i pote waku wẽtup ok toto Tupana Pã'ãu sehay wywo i'aparap hat nãpin perup'i wuat hamo. Mi'i hat wyti waku kahato inug ma'ato waku mi'i rokirẽ tuwe'eg wo ra'yn toĩne'en tepiat i'aparap hap pupi irania'in nãpin rokirẽ. \v 2 Meiũran wẽtup ok i i'aparap mi'i hawyi waku wati­po­wyro imoesaika hamo. Mi'i tã aiminug kaipyi ti Iesui e hap nug haria aito pote. \v 3 Ma'ato uwe — Uito yt arepot­po­wyro teran i po'og uiwato e hat yt kan hamo hin i atimohey uito Iesui e. Mio tã e hat tuwe­ma'at kahato ne'i. \v 4 Waku watu­wa­nẽtup kahato aiminug sio waku sio yt e hap kape. Waku pote aimo­wepit hap toĩne'en. Ma'ato uito po'og atunug ikahu ai'e hap ne'i ti aimo­wepit hap akit hamo topy­hu'at. \v 5 Waku aiwo­'o­'e­wy­'ewy ipotpap takaria wo watoĩ­ne'en. \v 6 Waku ti aiwo­'o­mu'e haria pe wati­mõ'ẽ ahekat. \v 7 Yt naku i watu­we­ma'at. Yt wati­ma'at kuap hin i Tupana. Kat iã'ỹi watikoi pote ti mi'i ti ra'yn imoẽtyt. \v 8 Mi'i hap ewy ti aimi­ky­'esat yn nug mote yt nakuaria i wo watu­kup­te'en Tupana pe. Mi'i turan na'yn aiku­'uro hawyi yt kat i aheĩne'en Tupana wywuat hap. Ma'ato Tupana Pã'ãu wo wepit hamo watoĩ­ne'en pote tutum tesaika hap aheĩne'en towywuat wuat'i e'at piat hamuat. \v 9 Yt naku i eipo sero ne'i wakuap nug hap ete katu­pono meiũran Tupana tum hamuat ipotpap kahato rakaria pe. Mi'i turan aiwat ahepe tutum wy aikotã ipirik kahu ra'yn hawyi aimo­wepit ra'yn hap ewy. Mi'i hap ewy ti Tupana tum wakuap nug hap etiat yt ipo sero i rakaria i pe ha'up tutum are. \v 10 Pyno ti waku watikat aikotã irania'in powyro hamuat. Waku ti yne watunug wakuap torania miit'in me. Ma'ato ti Iesui mohey haria ti waku po'og wati­'a­tu­po­wyro wakuap no. Uiwy­ria'in ewehe­ha'at ro uipo wuat uimiwan iwato'in kahato rakat kape. \v 11 Uimiwan mesuwe atunug uipo wo. Iwato kahato uimiwan katu­pono yt heremo kahato i yt uheha­pytig i pote. \v 12 Eimu'e haria ipakup takaria te'e­ru­we­mo­wato kahato itote — Uruto po'og wo'o­mu'e haria torania kai i'atu'e haria. Wemusin ãpy sokpe tek hap ti waku e haria aipiit etiat yn wo'o­mu'e haria mi'iria. Iro pote miit'in to'o­ky­ry'i kahato aimi­mohey aria'yp posak etiat aheha­kye­ra'at hamo e hap ete. Mi'i haype yt te'e­re­pot­mu'e i mi'i ete. Yt ta'a­tu­ky­'esat i miit'in wo'o­ky­ry'i ta'a­tuetiat hap haype. \v 13 Pyno Iuteuria wo'o­nãpin hap ewy watunug wemusin ãpy sokpe tek hap aheha­kye­ra'at i'atu'e yt ta'a­tu­henoi yne hin i Iuteuria eko pytkai. Ta'a­tu­ky­'esat ta'a­tu­mi­ky­'esat nug hanuaria wo yne eipe haype. \v 14 Ma'ato Iesui iku'uro ahetiano are pote yt i'atu­wese hin i. Yt ta'a­tu­ky'e i Iesui haype. Mi'iria yt iky'esat hin i uheĩne'en hap ewy tukup­te'en hap. I'ewyte uito yt atiky­'esat i i'atu­'e­wywuat areĩne'en hap wy katu­pono te'e­ru­we­mo­wato haype ne'i pote. \v 15 Mekewat hemusin ãpy sokpe sio yt rakaria kape sio Iuteuria eko nug yne haria sio yt hap kape te'e­ru­wa­nẽtup. Mi'i haria ti yt kat no i Iesui pe. Ma'ato ti tokai­pywiat miit ipakup sio yt hap kape yn ni iha'at Iesui. Imopakup hap toĩne'en sio yt hap kape yn teha'at. Yt kat i imopakup hap toipuẽti pote toimo­pakup i. \v 16 Mi'i hap yn ahẽtup Tupana pe — Erehay moeha­ky­'e'i ro Ui'ywot i'atue­ha­ky­'e'i hap etiano ipakup takaria upi inug hamo are. Etihep o i'atue­ha­ma­na'i hap are ehupiat pe. I'ewyte torania Tupana emiit'in etiano. \v 17 Yt atiky­'esat i po'og sehay aiwo­'o­'a­tu­'uka hap wemusin ãpy sokpe tek hap ete katu­pono ipoity kahato uipekyt pekyt uipiit ete. Uito Iesui emiit sese e hap moherep hap upi uipekyt pekyt. Uipe timo­herep kahato Iesui ewywuat areine'en uipekyt pekyt ui'auka teran haria tunug Iesui mohey hap moherep hap uipe. \v 18 Uiwy­ria'in mio tã are Aika­'iwat pe ehupi — Iesui egyi'at ro aiwy­ria'in Karata piaria pe are Aika­'iwat pe are ehupi. \p Uito Pauru pyno toran uimiwan.