\id ACT - Luang \h Rakot Nohora Makodi Upler lirni \toc1 Rakot Nohora Makodi Upler lirni \toc2 Rakot Nohora Makodi Upler lirni \toc3 Makod Upler lirni \mt1 Rakot Nohora Makodi Upler lirni \ip La' Puk di de rakot nohora riy maka kodia Uplerlawna lirni-tunnu (rasul) de hihi'ini-yapyapni. Rakot nohora emkameni la Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la' ira pede rla rakot nohora Uplerlawna Kot kalwiedni la'a Yerusalem, Yudea me Samaria la'pa la noheri woru-lyanti nayanni (1:8). Uplerlawna Nhiw Lululli ed maka ktut tialan la' ira me Nhi' aruri makpesiay honona pesiayni. \ip Riy id nanni Lukas ed maka khorta puk di. Enor wut wualia Paulus pa rla'a meni-meni pede Lukas nhorta puka pa nakot nohora ir yala'ani re. (16:10-17; 20:5-21:18; 27:1-28:16) \ip La'a puk di rakot nohor walia ler maka makden Yahudi atia'a na'nama rpesiaya me rlernana Uplerlawna Nhiw Lululli. La' ler de makden Yahudi edon rora Yahudi atia'a rwahaur wutu yoma Yahudi atia'a re edon rlernohora Musa deullu-tatarni sunat onde maka ha rakot nohor ya'ana-yemnu mak haliarna onde deulu-tatra korni. Pede la'pa makden Yahudi atia'a na'nama rpesiaya de Yahudi makpesiaya rahmena rwahaur wutu enekneka to'ama Yahudi atia'a re rlernohora agama Yahudi deullu-tatarni. Mere Paulus ntekal reria niwra Uplerlawna Nreiniana-na'nana he' to'a hornama rhoitio'or doini do'oni-halli pa rpesiaya Yesus. Ne krei o'tani-matni la Yerusalem ra'enyatga horta id la Yahudi atia'a re totpena rakot nohora Musa deullu-tatarni ida-woru tututu maka hota rlernohora totpena hota makden Yahudi rora Yahudi atia'a rlernan talan pa nhi'inde rwatamputu/rwahaur wutu. \ip La' puk di ralamni de rakot nohor emkadille: \ip 1. Yesus Nano'targa Uplerlawna Nhiw Lululli me nnio'a-niatu korni. (1:1-4) \ip 2. Rwahaka Yudas wniaunu. (1:15-26) \ip 3. Makodia Uplerlawna lirni-tunnu re hihi'ini-yapyapni la'a Yerusalem. (2:1-8:3) \ip 4. Makodia Uplerlawna lirni re hihi'ini-yapyapni la'a Yudea me Samaria. (8:4-12:25) \ip 5. Paulus hihi'ini-yapyapni. (13:1-28:31) \ip -Yala'ani yanulu maka enakot nohora Kot Kalwieda-Paitiota. (13:1-14:28) \ip -Rwahu'ru ralma-riora la'a Yerusalem. (15:1-35) \ip -Yala'ani wornu maka enakot nohora Kot Kalwieda-Paitiota. (15:36-18:22) \ip -Yala'ani wotellu maka enakot nohora Kot Kalwieda-Paitiota. (18:23-21:16) \ip -Paulus hihi'ini la Yerusalem, Kaisarea, me Roma. (21:17-28:31) \c 1 \s1 Yesus Ntutga Enmori owa'an la matmiati ralamni ne Nakot targa hota Uplerlawna Nhiw Lululli Nmai \p \v 1 Hya'lu Topilsu. La'a puka yanulnulu de,\f + \fr 1.1 \ft 1:1 Puka di, Lukas maka nhorat targa. Mere puk yanulnulu maka Lukas nhorat targa de Injil Lukas.\f* aghorat targ oleka, hya'a-hya'a mak Yesus Nhi' oleka me Nwatutg oleka la'a lerni la Enariri kniarni \v 2 la'pa ntutu-nte' wal lia ler maka Narian pa Nla'awa Ilyamou-Watyatoha. Mere edon Narian ma'ta la heyanan de, Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la Yesus pa Nano'a-na'atga makodia Uplerlawna lir kalwiedni mak Nwalir niana. \v 3 De la ler mak Enlernana yamuki-yama'ala, la la'pa Nmati dewade, Nmori owa'an pa lerni terampwogat ma'ta la noha wawannu de, Yesus mana Ntutga rupni re'eni wo'ir memna la mak Enhopan pa rodi Uplerlawna lir kalwiedni, ne Ntutga de Nmori owa'an olek la matmiatni ralamni totpena rpesiay miemna. Iramkek memna Yesus, ne Yesus Nakot nohora la ira, la emkameni la Uplerlawna Nodi plolli pa emek Ray ida. \v 4 Ne la' lerni Enora ir ra'an wutu rewre'wa, de Enakot lir dilla ira: “Hyal miy re, yan mihgalia (mliergot la) Yerusalem di. Mpiei lia handi pa A'mu Nal memna E' Nhiw Lululli mak Enettiarg oleka wa, mak A'ukot oleka tiy miy lia' ler ululu. \v 5 Yoma A'ukot oleka tiy miy die Giwra: “Yohansi nharania de nnairi gera. Mere hota ler wo'ir wal pia Uplerlawna Nala Nhiw Lululli pa Nodi plolli la miy.” \s1 Yesus Narian pa Nla'awa Ilyamou-Watyatoha \p \v 6 La' lerni la Yesus Nora mak Enhopan pa rodia Uplerlawna lir kalwiedni re rawok taru, noma ratiana Yesus riwra: “Matroma, hota la' hadi de Matro'mu Niwra Nhi' mak kodi plolli la hairi Israel totpena makden Roma edon nodi plolli mai ita?” \p \v 7 Noma Yesus Nwahla lirni re: “A A'mu nanpena ed mak kmeh'a ketlia ler meni-mel mueni. Yana mihak nohora hade yatianni yoma A'mu nanpena Nodi plolli. \v 8 Mere hota miy di de, mliernana ruri-lai la' ler maka Uplerlawna Nhiw Lululli Nerun la miy wawanmi. Ne hota miy mhi'a riy maka ktutrier (saksi) niohora A lia'a A li'ru-tu'nu la Yerusalem, Yudea uhunu-ewatni, Samaria ne nla' pa ntutu-nte'ela noheri woru-lyanti nayanni.” \p \v 9 La'pa Yesus Nakot emkade pa nhorwua noma E' ema rran nana pa Nha'at la Ilyamou-Watyatoha. Ir orgahi ramkek memna la matni, pa la'pa kakma mana npupniahala Yesus la heyanna pa nod hial memna yamkekni re. \p \v 10 La'pa irwatniar rer mia'ta la lyanti maka Yesus Narian de, de plinu-plinnianamde riy woru rnair wawahrani pa rtutrier lia ir onni. \v 11 Rrora rhar lirni riwra: “Hoi Galile' miy re! Nihya'pa mimtiutrieria tehra la hande pa mpiatniar rer lia lyanti?! Yesus mak mimkeka Narian pa Nla'awa Ilyamou-Watyatoha de, mimkek memn oleka me?! Hota Nawali pa Nmai die emkade owa'ana, emek ha mimkek de.” \s1 Rwahaka Yudas wniaunu \p \v 12 Nhorwua noma makodi Uplerlawna lir kalwiedni re, rwatiawu wo'or Saitun pa rawal lia Yerusalem. Wo'or Saitun de olietni la Yerusalem, de kilu ida. \v 13 Rodi liarni la roma tniau tiar geni ida. Noma rha'at la gen miak kden la heyanna, maka ir genni oleka wa. La' ir honona de Petrus, Yohansi, Yakowsi, Andarias, Pilipsu, Tomsa, Bartolomeus, Matius, Yakowsi, Alpius a'nani, Simona mak kwayotlia memna Romawi rodi plolli la Israel, ne Yudas, Yakowsi a'nani. \v 14 Ir honona de nhi'inde rla'a ihru ida-ralm id la sniumbain la' Uplerlawna. Nhi'inde ror wut wali Yesus hyalli re, Yesus inni Maria me, patke'a korni wali pa rsumbaini. \p \v 15 La'pa la'awa lera ida, ne makpesiay re e rawok taru, de ir honona de edonna nhal de riy rahu ida terampworu. Noma Petrus naprir pia niwa naltieri. Lirni niwra: \v 16 “Ina-nara ama-hyali, hya' maka ha rhorat tar lia' Puk lawna ralamni de Uplerlawna Netlia pa hota ntutu-nte'ewa. De la it upni-tgarni lerni de, Uplerlawna Nhiw Lululli Napre'et Daud nurnu pa nakot nohora oleka Yudas mak kla' o'tani pa rtorna Yesus de. \v 17 Yoma Yudas de, it mutwualli ida de, ne hade wnialir nian walia pa it tora tkar wiutu. \p \v 18 Yudas di de, naweli oleka tani, nnairi kupna maka nlernana la'a ya'olu Yesus, la riy mak kodia Yesus pa rwenna. Yudas nmati lia' hande, de namehi-nayona, nlererun de o'tani nala' ulu me apannu nahniarti, me tnie'eni nripu. \v 19 Kuku'uni-lalawanni la'a Yerusalem natlin nan memna hya' mak Yudas nhi'a oleka, pede tan die rweta la Akaldama, nnia'eratni de rar tani. \p \v 20 Yoma la'a puk Masmur ralamni de e rhorat targa de lirni emkadi: \q1 “Yeheni mana rdi'na, lia'arni mana rlo'wa. Ahu edonna ntowru. Hiwi edonna nkukule'a. (Genni nahgali ne riy edonna rdella.)”\f + \fr 1.20 \ft 1:20 Masmur 69:26\f* \q1 La'pa e rhorat tar wualia de emkadi wali: \q1 “Mollia la la'pa wikgeni mana riy rta'wa hgerla (rwarui-rwate'la). (Mollia pa riy dom to'a rla'a mtatanni.)”\f + \fr 1.20 \ft 1:20 Masmur 109:8\f* \p \v 21-22 La hade pede itwalir niana riy ida totpena nwauga Yudas pa nor rewre'wa it pa tsi'a tlin nohora-mat nohora, de Itmatromni Yesus Nmori owa'an olek la matmiatni ralamni. Twaliria riy de, de tamkek riy maka itor oleka tlernohor reria Yesus la meni-meni maka la' lerni meman la Yohansi nharani, pa la'pa nte' meman la Yesus Narian la noha wawannu pa Nokria Ilyamou-Watyatoha, de mak itden wal die.” \p \v 23 Noma riy mak kawok taru re rtut niana riy woru, id nanni Yusup. Rwet walia la Barsabas onde Yustus. Ne rwalir walia Matias. \v 24-25 Noma rsumbain nohora pa, rwaka plolli-mneheni la Uplerlawna. Rsumbain pa riwra: “Orgahi-Orha'a Omuat niohor oleka la riy honona ihranu ralamni. Yudas ntuini olek la genni, emolmolla makodia Uplerlawna lir kalwiedni pa e nmati olekwa, ne nla'awa geni maka hota nlernana hihi'ini-yapyapni wniahlani. Pede Matro'mu, orgahamu Mtiutga he'a mak O ralammu nala pa nkar lia kniarmu di. La' riy maroro'a ri de, Mtiutga riy id pa nwauga Yudas.” \v 26 Rsumbain pa nhorwua, noma rhedga patui la riy maroro'a re nanni. Noma rlernana Matias nanni. Pede rrana Matias pa nla'a mak Yesus Nhopan pa rodi Uplerlawna lir kalwiedni nor rewre'wa mutwualli termida wehrani ida re. \c 2 \s1 Uplerlawna Nhiw Lululli Nernu \p \v 1 La'pa Pentakosta lerni nte'ewa, dewade riy makpesiay honona rawok la geni ida. \v 2 Plinu-plinnianama ratlin de emek anin lawna nwatiawua Ilyamou-Watyatoha, pa nteni lia'a rom maka ira rawok tar lia de. \v 3 Noma ramkek de, emeka ai lomarni nhakre'era pa ntai lia ira riy nenenna. \v 4 La' ir honona, de Nhiw Lululli Nodi plolli pede rna'ona ltierni rella la'a yawala dom to'a, yawetni re rlernohora neka hya' maka Nhiw Lululli yawewalli la ir namni. \p \v 5 La' ler de de, Yahudi rirahu rwatiawua hairi-hairi la meni-meni to' pa e rawok tar lia Yerusalem. Ir honona re, er mak ka'unni-kamta'ata Uplerlawna. \v 6 La'pa ratlin nana mak kyetin de, dewade riy harahu rawok la hande. Riy honona rheduma, yoma makpesiay re raltier die rnairi ir yawalli. \v 7 Riy honona ema rtaplelleltarga noma riwra: “Hei, hari de riy makdena Galilea ri. \v 8 Mere emkameni pede ir rawal targho'a it yawalli? \v 9 Riy Yahudi ita, itwatiawua Partia, Media, Elam, Mesopotamia, Yudea, Kapadokia, Pontus, Asia, \v 10 mak kwatiawu Firgia, Pamfilia, Mesir ne geni-tien mak kden la Libia mak rehgorgorga Kirene. Me doma e rwatiawu walia Roma, de \v 11 riy Yahudi, me riy maka Yahudi atia'a mak kla oleka agama Yahudi, me Yahudi mak kwatiawua Kreta, ne Arpa er wal lia. It hononit tatlina ir rawal it yawalli la hya'a-hya'a maka Uplerlawna Nhi' nana, de mak it takenia twaror nana la ita kriahlanu, de Uplerlawna hihi'ini mak kodi it pa ta'uli-tawedi E'a.” \v 12 Honona re ema rtaplelleltarga pa idma natian ida: “Hya' ed mak katota-kariei piede emkadino?” \p \v 13 Mere riy dom pal pia e rwaliktia'a pa ramola-rama'a riwra: “Ah, hare e rma'wu to' pede rhi' emkade.” \s1 Petrus nakot nohora Yesus lirni-tunnu la mutlialawna gaini \p \v 14 Noma Petrus naprir niohora makodi Uplerlawna lir kalwiedni korni termida wehrani ida re, pa nakot la riy rahu mak kawok taru re. Nhaun pa nakot la re: “Ina-nara ama-hyali, Yahudi me Yerusalem uhunu-riwni makpoi-makeka, hononmi mitlina me mhioratreri la eda di. \v 15 Ami edon ma'an nana-memun nan pa nhop ihru-nha' rernu emeka ha mikota re. Yoma lera yawyawar ma'ta (jam sembilan). \v 16 La'a hya' mak ha rhi'a di, de Uplerlawna Nhopan pa makwohorulu-ktatrulu Yoel nakot nohor oleka, niwra: \q1 \v 17 “Uplerlawna lirni: La'pa la'awa lera hohoni de, hota Aghuriernia A Nhiw Lulu'lu la riy mak kdella nohkerna-rai miaran di honona. La'pa upmu-a'namu patke'a rora muanke'a totpena rakot nohora hya'-hya' maka A'ukota la ira, pa rakota la miy. Tuwu hararara-hatrapriapi, hota rdarat nana hya' maka Agala pa iramkeka. Inmu-ammu hota rmi'a mi' maka Agala pa ir rmi'a.\f + \fr 2.17 \ft 2:17 Ayat di la'pa rlernohora kata demi kata emkadi: “Tuwu hatrapriapi, hota rdarat nana hya' maka Agala pa iramkeka. Ammu hota rmi'a mi' maka Agala pa ir rmi'a.”\f* \q2 \v 18 La'pa atmi-wa'armi patke'a rora muanke'a makpesiay A'u muana,\f + \fr 2.18 \ft 2:18 Riy doma rwarora lir Yunani la ayat di nnia'eratni de mak kar lia Uplerlawna kniarni. Mere riy dom to'a rwarora de nnia'eratni de ata-wa'ara makpesiay Uplerlawna.\f* Aghuriernia A Nhiw Lulu'lu la'a ler de neka. Hota irakot nohora hya' mak A'ukota la ira. \q2 \v 19 Hota Aghi'a hya'a maka riy ramkeka de rheduma, nden la lyanti me hya'a-hya'a maka taken niana riy rwaror nana la'a yawa, la' noha wawannu, totpa Atiutga A ru'ru-la'yu. Hota rara nora ai, me mokla-mahu liawna la' nohkerna wawannu. \q2 \v 20 Hota lera nmati (makarau), wolla nmermer pa emeka rara na'nama Orgahi lerni ntutu-nte'ewa, de ler maka hota Uplerlawna Ntutga rurni-laini, hititni-homhomarni ne Nhudi-npara la riy honona. \q2 \v 21 Ne la'pa Orgahi lerni edon ntutu-nte' ma'ta de, he' mak kwaka yamori-yalewna la Orgahi-Orha'a de hota nmori-nlewna.”\f + \fr 2.21 \ft 2:21 Yoel 2:28-32\f* \p \v 22 Ina-nara ama-hyali, riy Israel miy re, mitlina la'a hya'a mak a'ukota ri. Yesus makden Nasaret de, Uplerlawna-Mempulwatnu Ntutmuata-nkewra'a pa Nmai lia tiy miy. Ne totpena miy hononmi miatga de, Uplerlawna ed mak khopna Yesus di pa Nmai, de Uplerlawna Nala rurni-laini la Yesus di, totpa Nhi'a hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona mak ktutga Uplerlawna rurni-laini, pede riy ema rtaplelleltarga. Hare honona de miy hononmi miatg oleka toh?! \v 23 Nlernohora E wniaror wamueheni, pa Uplerlawna Netlia de Nala Yesus la' miy. La'pa Nala la' miy, noma orgahami miala la riy mak edonna klernohora Uplerlawna deullu-tatarni pa rla rwairia la auwlakra hananni. La'a ululu memna Uplerlawna Nat niohora hare honona hota ntutu-nte'ewa. \v 24 Hoi-kietra rlumu-rtella Yesus, mere edonna Ndella matmiati ralamni yoma Uplerlawna, orgahi Namori owa'an la genni. Hade emkade, yoma taken niana matmiati nodi plolli la' Yesus. \v 25 La Yesus mak Uplerlawna Namori-nalewan di, de Daud nhorat tar wual lia, de niwra: \q1 “Nhi'inde A'umkek mamainia Orgahi-Orha'a Ntutrier lia A ga'yu. E Nden rer lia A o'nu, totpena riy edonna rawo'l A'u. \v 26 Hade pede A ralmu nahepru, A nu'ru na'uli-nawedia E'a. Ne Agha'ara ino'nu la Uplerlawna, de hota Amuormiori. \q2 \v 27 Yoma O' edonna Mtio'or doinia A lia noh mati-rai miolu. O' edonna Muolin doinia lili'irmu-hopopanmu A'u mak katlina-katailla O'a, de Alier la noh mati-rai miolu, pa ih'u ngehpa-nta'lu. \q2 \v 28 O' ed mak ktutga talan mai A'u, mak kod A lia mormiori. A yahepru de emekneka opli mak kha'a yoma O' e Muor A' tialla.”\f + \fr 2.28 \ft 2:28 Masmur 16:8-11\f* \p \v 29 Ina-nara ama-hyal miy re, mhiuria a' pua ukot nohora ploloi-plele'era Daud it upni-tgarni maka ha rtota-rwawa de hihi'ini-yapyapni, maka miat niohora oleka re. Enmati olekwa me rkenia la liena olek wali wia. Hoini-kietarni de, ed ma'ta pa itamkek walia. \v 30 Mere la'pa Daud di nmormior mia'ta de, makwohorulu-ktatrulu id wali e'a, ne nat niohora oleka Uplerlawna nnio'oni maka Enlokra-nhautu pa Nano'targa la Daud pa Niwra: “Hota la'a riy id la o duratmu-waitmu de, Ariana pa Nla'a Ray pa emekwali o'a.” \p \v 31 Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la Daud, pede natg olek wal lia hya' maka Uplerlawna hota Nhi'a-nyapia. La' hade pede e nakot targa, hota Ray Makamori-Kalewna maka Uplerlawna Nano'tar die, hota Nmori owa'an la matmiatni ralamni. De Daud niwra edonna raltarga Ray Makamori-Kalewan de pa nden la noh mati-rai miolu pa inonni ngehpa-nta'la tar lia genni.\f + \fr 2.31 \ft 2:31 Masmur 16:10\f* \v 32 Ina-nara ama-hyali, Yesus di ed maka Uplerlawna Namori owa'ana la matmiatni ralamni. A hononami mamkek memna la a mat mamni. \v 33 Uplerlawna Nran E' pa Namtatan la gen tutullu, ne Ntemna lodna-hairi la limni, ne Nlernan walia Uplerlawna Nhiw Lululli mak Amni Nano'targa mai am di. Ne Uplerlawna Nhiw Lululli inhatta maka Yesus Nhurriernia oleka mai ami, de ed maka mitlin nohora-miat niohora la dodo'ondi. \v 34 Daud meman nek de edon narian pa nla'awa Ilyamou-Watyatoha pa nhi'a ray. Mere Daud niwra: \q1 “Orgahi-Orha'a Nakot la a Matromlawnu (Yesus): \q2 \v 35 Muliwna (Mumtatnu) la' A wa'lu malganna, la'pa A'utowra arwalmu pa ratniowar la O nayanmu.”\f + \fr 2.35 \ft 2:35 Masmur 110:1\f* \p \v 36 La hade pede Israel hononmi, totpena miatga de maka mlia mpiairia la auwlakra de, de Yesus inhatta maka Uplerlawna Ntutmuata-nkewra'a pa Nhi'a Itmatromni me Ray makamori-kalewna ita.” \p \v 37 La'pa mak kawok taru re ratlin nana emkade de ralamni rtuindoin la. Noma ratiana Petrus nora kniarwialli makodi Uplerlawna lirni re, riwra: “Ama-hyal miy re, emkade de hota amhi'a hya'a wa?” \p \v 38 Petrus nakot la re: “Miy hononmi mhioitio'ora-mtiahnei dioinia do'omi-halmi. Ne rwet la Yesus Kristus de, pa ra rharan miy, totpena Uplerlawna Namou-nawitna do'omi-halmi. Ne hota mliernana Uplerlawna Nhiw Lululli. \v 39 Yoma Uplerlawna Nhiw Lululli maka Uplerlawna Nano'tar die, de ed maka miy gahami, pa nodi liarni la' miy duratmi-waitmi. Me la walia riy maka kden la olietleta, maka it Orgahani-Orha'ani Uplerlawna-Mempulwatnu Npol wiali, totpa rmai E' de, rlernan walia Uplerlawna Nhiwni de.” \p \v 40 Emkadella mak Petrus nakot nohora la ira. Me nal walia lir rahu pa nano'a-na'atga re, totpena rpesiaya Yesus, totpena Uplerlawna Namou-nawitna do'oni-halli. Nakot la re totpa yana rlernohora riy tuwu di nhiol yatyatni yoma hota Uplerlawna Nukmua riy mak edon kaplola re. \v 41 Riy re liawanni rpesiaya Petrus lirni-tunnu re, noma rla' pa rharania re. Rhor (rrekna) momuoga mak ka'itar la riy makpesiay re la ler de, la'pa edon nhal de, riy riwnu wotelu. \v 42 Rod nieka lierlernohorni pa ratlina-ratailla makodia Uplerlawna lir kalwiedni re pa rla ihru ida-ralm ida. Ne nhi'inde ra'an wutu-remun wutu \f + \fr 2.42 \ft 2:42 Riy doma rwarora lir Yunani la ayat di nnia'eratni de ra'an wutu-remun wutu. Mere Riy dom to'a rwarora nnia'eratni de krei liawna lerni.\f* me rsumbain la Uplerlawna rewre'wa. \s1 Riy makpesiay Uplerlawna, de wniehwani-liakatni \p \v 43 Makodia Uplerlawna lir kalwiedni re rhi'a-ryap nieka hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona mak ktutga Uplerlawna rurni-laini, nhi'nande riy honona ema rtaplelleltarga, ne ra'unni-ramta'ata Uplerlawna. \v 44 Makpesiay honona ihru ida-ralm ida pa nodi liarni, ne hya' maka etla ira, de honona rnair rewre'wa. \v 45 Lera dom pa riy ra'ol diodioinia yohya'a mak ir gahani, de rhakar welli la ir honona, la' rima-rima rlernana hya' maka irakleha. \v 46 Lera-ler nekpa rawok la Uplerlawna romni kreini, ne la'pa ra'ana-remun rewre'wa la ir romni, me ramuki-rahepru, la' walia ratu rhu'ru-rhelma. \v 47 Ra'uli-rawedia Uplerlawna la' lera-lera. Ir yehwani de rla' nana riy honona ralamni. La' lera-ler nekpa riy ra'ititar rer lia yoma Orgahi-Orha'a Nala la ira, riy maka kwahaka mormiori-lewlewna la Uplerlawna. \c 3 \s1 Rhi' kalwieda riy mak inonni kmati \p \v 1 La'a lera ida Petrus nor Yohansi rla Uplerlawna roma kreini la' lera nhierni, (jam 3) rla' pa rsumbaini, yoma makden Yahudi nhi'inde rsumbain la' lera nhierni de. \v 2 La'a Uplerlawna roma kreini, de puohra liawanni ida maka ha rweta la Puohra Samomuou. La'a puohra de, e rken tiarga muanke'a ida, de ndel meman la apun ralma pa rmor dioinia de edonna nala'a. Lera-ler nekpa rodia la hande, totpena nwaka kupan la mak kla'a krei. \v 3 La'pa namkek nana Petrus nora Yohansi rmai pia riwra rler la Uplerlawna roma kreini, noma nwak kupna la rrora. \v 4 Noka Petrus nora Yohansi ramkek tutga muanke' de, noma Petrus nakot la: “Mumkek mai ami!” \v 5 Noma muanke' de namkek la rrora, natniekamde hota rrora ral hadom la e'a. \p \v 6 Mere Petrus nakot la: “A'ukleh et miemna kupna-kai. Mere hya'a maka ed mai a'u, de hota agal hade tiy o'a pa dodo'ondi, a'ukot tiy o' de Yesus Kristus mak kwatiawua Nasaret de Nodi plolli pa mula'awa!” \v 7 Noma Petrus ntorreria muanke' de limni walli malganna pa nhi'a pa ntutrieri. Mtatande nekpa lakni oratni mana naple'era, me torni mana naruri pia naprir wia. \v 8 Nhi'nande pleta-plet pa naprir lia genni pa nala' meman wa. Nhorwua noma nor wutga Petrus me Yohansi rala'a la Uplerlawna roma kreini pa nla'a-nmai nneniehu-ntertera, me na'uli-nawedia Uplerlawna. \v 9 Riy honona ramkek reria nala'a olekwa, ne na'uli-nawedia Uplerlawna, \v 10 na'nama ratga de muanke' mak kmeh'a kawakwaka inhatta, maka nhi'inde kden lawan la Puohra Samomuou la'a Uplerlawna roma kreini gaini. Riy honona ema rtaplelleltarga, pa rheran doin la. \s1 Petrus nakot nohora Yesus, Ray makamori-kalewan de \p \v 11 Muanke' de ntorreria Petrus nor Yohansi limni pa nlernohor reria re. Ne la'pa ir wotelu rte'ela kalarei maka rweta la Salomo Kalareini de, riy honona rma rpepan reria la pa ramkek ira, yoma ema rtaplelleltarga. \v 12 La'pa Petrus namkek nana riy rahu re, noma nakot la re: “Israel miy re! Nihya'pa mimpier rier wiapmi la mak emkadina?! Ne la' hya' pede mimkek reri ami? Yana mimpiarora de hadi nala' olekwa, de yoma amodi plolli onde la'a am di de riy ploloi-plele'era la Uplerlawna. \v 13 Mere mitlina. Uplerlawna mak Abrahama, Isak, Yakop, me it upni-tgarni ha rkola tieru-rawur nehla la de, ed maka Nhi' pa hopopanni Yesus Nlernana ya'uli-yawedi. Yesus de ed maka miy miala la mak kodi plolli, me mhiedga la Pilatus gaini yoma mihmena mrieiniana-mia'nana Yesus emek Ray ida pa mitlin la lirni, la lerni la Pilatus niwa nolin doini Yesus. \v 14 Riy di maka ploloi-plele'era me Nakleha do'a-hala, mere mriehera. Ne miy mhioka temna ne mioir reria totpena Pilatus nolin doinia riy makwunu-makwenan la' miy. \v 15 Mimpienna E'a. Mere la' E' pede, rimormiori rler la mormior plalahwa pa nodi liarni. Ne Uplerlawna Namori oleka pa Nmori lia matmiatni. Ameh'a meman nek de mlin nohora-mmat nohora de Yesus Nmori owa'ana la matmiatni ralamni. \v 16 Miy hononmi mimkek oleka la matmi la'a hya' maka itamkeka la riy di. E nkalwied olek la'a liuta-kperanni, yoma Yesus Nkar lia ralamni pa npesiaya, noka la'a e npesiay Yesus pede, nkalwied wa pa hononmi mimkeka. \p \v 17 Ina-nara ama-hyali miy hononmi, dodo'ondi agatga la'a hya' maka miora miy o'tami-matmi mhi' oleka la Yesus de, de miplin niohora de Yesus de Ray mak kamori-kalewna ita. \v 18 Mere Uplerlawna ed maka Nhur niohora pa mhi' emkade, yoma Nakot targ oleka la ululu memna, la'a makwohorulu-ktatrulu honona lirni, de hota Ray Makamori-Kalewan de Nmai die Nler la yamuki-yama'ala pa hota Nmati. \v 19 La' hade pede awuak de mhioitio'ora-mtiahnei dioinia do'omi-halmi re, ne mai pia mliernohora Uplerlawna totpena Namou-nawitan miy lia'a do'omi-halmi. \v 20 Ne hota Orgahi-Orha'a Nhi' aruri miy ralamni me Nhi' aruri-alai miy pesiaymi totpena naruri-na'orta. Ne hota Nhopna Yesus Nmai lia miy, yoma la' miy rerieimi, de Uplerlawna Ntutmuata-nkewra'a Yesus pa la'a Ray mak kamori-kalewna miy. \v 21 Hota Endella genni la Ilyamou-Watyatoha, pa la'pa Uplerlawna Nhi' nohkerkeran di pa warwuarga, emeka Uplerlawna Nakot targa la makwohorulu-ktatrulu mak khima-kre' E'a, de lirni la'a ler ululu. \v 22 Ina-nara ama-hyali, makwohorulu-ktatrulu Musa mana nakot oleka de: “Orgahi-Orha'a Uplerlawna-Mempulwatnu maka mkiola tieru-miawur nehla, de hota Nhopan doinia makwohorulu-ktatrulu id la' miy hairi wamuehemi, pa emekwalia Enhopn Musa a'u. Hononmi mitlin la hya' maka makwohorulu-ktatrul die, ha nakota honona re. \v 23 La'pa riy meni edonna natlina-natailla makwohorulu-ktatrul die, riy de hota rreidioinia la Uplerlawna mutnu, pa nler la niukum matmiati-molmuolu.\f + \fr 3.23 \ft 3:23 Ulangan 18:15,18,19; Imamat 23:29\f* Hade pede mhioitio'ora-mtiahnei do'omi-halmi.” \p \v 24 Yaho'ma makwohorulu-ktatrulu mak ululu honona, nwauga la Samuel lerni pa, la'pa mak ktaw ler li'iru, honona re rakot nohora Yesus hihi'ini-yapyapni la it tuwnu di. \v 25 Ne nnielu-niau maka Uplerlawna Nakota la makwohorulu-ktatrulu lirni, me la'a upmi-tgarmi re, nnio'oni de e ntai miy wiali. Yoma Uplerlawna Nakot la Abraham de emkadi: “La'a o duratmu-waitmu de, hota Agala hairi-hairi honona pa remun la ger tliwtliwu, me rler la wewan potpioti (rlernana ra'a-palu).”\f + \fr 3.25 \ft 3:25 Puka Pianullu 22:18\f* \v 26 La' hade pede Uplerlawna Ntutmuata-nkewra'a hopopanni de, pa nmai ul miy die, totpena mliernana ra'a-palu. Ra'a-palu de yala'ani, de Uplerlawna Nkar lia ralammi totpa miy hononmi mhioitio'ora-mtiahnei dioinia do'omi-halmi.” \c 4 \s1 Rodia Petrus nora Yohansi la o'ta-mat agama gaini \p \v 1 La'pa Petrus nora Yohansi raltiertier mia'ta dewade imam-imam re ror mak khi' o'tani la mak katiaka Uplerlawna roma kreini, me riy makden Saduki rma rawenan la Petrus nor Yohansi. \v 2 Rawenan la yoma rrora rwatutu-rwaye'a Yesus lirni-tunnu, ne riwra Yesus Nmori owa'an la matmiatni ralamni pede hota mak kmati olekwa mana hota rmori owa'ana. \v 3 La'a lir de, pede rte'la la rrora pa rla rwi'ita la roma nhio'la. Ne yoma rtorna rrora de lera nmel olek wa, pede rwei pia repra nanpena rwalol nohora. \v 4 Mere riy mak kpesiay olek makodia Uplerlawna lir kalwiedni wniatutnu-wniaye'eni de, de edonna nhal de riy riwnu wolima.\f + \fr 4.4 \ft 4:4 Riy doma rwarora de riy riwnu wolim di muanke'a mamaini pa ir edon rrekan wutu patke'a rora keke'enku'a. Mere riy dom de rwarora riy riwnu wolim di, de patke'a rora muanke'a ror wutga keke'enku'a.\f* \p \v 5 Repar noma mak ktorna agama watghudi, de Yahudi in letni-am letni, rora makwatutu-kwaye'a agama, rawok momuou lia Yerusalem. \v 6 Imam o'ta lawanni Hanas me, e huwnu-woinni de Kayafas, Yohansi, Aleksander, me huwnu-woinni dom pali, er wal lia hande. \v 7 Ir rodia Petrus nora Yohansi la hare gaini, na'nama ratiana irrora: “Ee, mimrio'a mhi' emkameni pede riy maka inonni kmat die nkalwieda? He' mak kala ruri-lai tiy miy pede mhi' hadena?” \v 8 Petrus mak Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la, nakot la re: “U'pu-matro'mu mak kodi plolli la Yahudi ita, me la' wali u'pu-matro'mu korni mak ktorna agama watghudni. \v 9 U'pu-matro'mu mak khopan pa a'ultieri pede reiniande awualol nohora hihi' mamni-yapyap miamni. Miodi am lia watghudi lokarni me tatiaili pniarni, yoma la'a kalwied mamni la amhi' kalwieda mak inonni kmati. Ne u'pu-matro'mu riwra ratian walia pa rat niohora la emkameni riy de nkalwied la mehrani-maunu. \v 10 Hade pede a'ukota hadi, totpa u'pu-matro'mu la'pa Israel wal miana, miy hononmi miatga, riy di naprir lia it gaini la dodo'ondi, de onnila ruri-lai me plola-mneha Yesus Kristusa riy Nasaret de. U'pu-matro'mu hononmi er mak kakot pa rla rwairia E la auwlakar de. Mere Uplerlawna Nmeh'a Namori owa'ana la'a matmiatni ralamni. \v 11 Yesus de inhatta, maka ha rakotkota la Puklawna ralamni de emkadilla lirni: \q1 “Wat muaka tukna-tukna miy edonna mniair nana pa mhi'a roma-lewu, mere misrala, de Uplerlawna Nnairia olek pa Nhi'a la watu liar pianulu.”\f + \fr 4.11 \ft 4:11 Masmur 118:22\f* \p \v 12 La'pa he'a maka klernohora Yesus, de talla kmeh'a inhatta pa tler la mormiori-dardiar plalahwa ralamni. Yoma la'a noheri woru-lyanti nayan di, eneknek to'a Yesus Nmeh'a maka Uplerlawna Ntutmuata-nkewra'a pa Namori-nalewna rimormiori ita.” \p \v 13 Makhudi-makpara honona re rwarora-rwalaiya, de Petrus nora Yohansi parania la ltierni-tianni re, emkameni ho'mana edon la' meman la iskola, nhi'nande hare ema rtaplelleltarga. Makhudi re rwaror owa'ana, de irrora ratu raltieri-raltiani yoma nhi'inde ror oleka Yesus pa rlidan wutu. \v 14 Ne ramkek rer miemna riy mak kalwied olek la nnieni-nhien de, e ntutrieri lia honona re gaini ralamni, pede ir edonna rhi'a kokokna-rariarni doma. \v 15 Noma rhopan pa Petrus nora Yohansi rlergot la hande totpena o'ta-mata re rakot nohora hya'a mak hota rhi'a. \v 16 Nhor nioka idma nakot la ida: “Hota itakota hya'a la ha rora? Yerusalem uhunu-riwriwni rat momuog oleka la irrora mak khi' nana hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona (mujizat) mak riy edon ramkek taru, pa nhi'nande riy honona ema rtaplelleltarga. It edonna treher doinia hade. \v 17 Mere totpa la'pa mak ha rhi' nana la riy di yana nwewar la noheri woru, de mai pia takot la irrora totpena yan memmemna rrora rakot nohora Yesus la he'a-he'a.” \p \v 18 Noma rpolg owa'ana makodia Uplerlawna lir kalwiedni rora, pa rmai owa'an la rialma, ne rwagahniorta re pa, yan memmemna rwatutu-rwaye' de rakot nohora Yesus la he'a-he'a. \v 19 Mere Petrusa nora Yohansi rwalolla: “La'a wniaror wamuehemi de, hya'a mak kaplol la Uplerlawna yamkekni? Amlernohor miy me, amlernohora Uplerlawna? \v 20 Hota ami edonna mren am lia yaltieri la'a hya' mak amamkek oleka, me hya' maka amatlin oleka.” \p \v 21 Maktorna agama watghudni re honona edonna rlernana talan pa rukmua Petrus nora Yohansi yoma yeher to'a pa riy honona ra'uli-rawedi Uplerlawna. Pede rho'or temna rrora na'nama rwagahniorta, noma rolin doinia rrora la. \v 22 Riy honona ratga de, hadi de Uplerlawna hihi'ini-yapyapni yoma riy maka kler olek la kalwieda la mehrani-maunu ralamni de, anni terampwogat rehenu. \s1 Makpesiay honona rwaka ruri-lai la Orgahi-Orha'a \p \v 23 La'pa rolin doinia Petrus nora Yohansi noma, rawali owa'an la mutwualli re, me rwahauru momuoga la'a hya' maka imam-imam o'tani-matni re, rora Yahudi in letni-am letni rakota la ira. \v 24 La'pa mutwualli re ratlin ha rakota re, noma honona rewre'wa rsumbain pa rakot la Uplerlawna, riwra: “Matroma! O' ed maka kodi plolli la hanek-harahu wuawannu, O' nanpena ed mak kakoki-kayapi nohkerna-lyanit marna, la'pa gera-tah'i nor wutga ihini-turnu. \v 25 O' Nhipmu Napre'et up mamni-tgar mamni ray Daud mak kla' hopopanmu de nurnu, pa Omiwra: \q1 “Nihya'pa hairi-hairi maka Yahudi atia'a rahankerna, me la'a hya' pede makden Yahudi rna'ohma ha tia'ta'a? \q2 \v 26 Ray-ray marna-wuhura noha wawannu, me maktorna-makrautu rla' lir id pa ratlinnon keran la Orgahi-Orha'a, me riy maka Ha Nano'targa pa la'a Ray la yamori-yalewna, totpa rora ra'ara!”\f + \fr 4.26 \ft 4:26 Masmur 2:1-2\f* \p \v 27 Maka Daud nakota naplola, yoma la' toto' meman la Herodes me Pontius Pilatus rna'ohma pa rora makden Israel me makden Israel atia'a pa rla' lir ida la'a let di. Rna'ohma la wniatromni pa rlewria Yesus, hopopanmu mak kakleh do'a-hal de, maka Omtiutmuata-mkewra'a oleka la Ray, pa Namori-nalewan rimormiori. \v 28 Honona rla' lir id pa rhi'a hya' maka Mula'ul pua Omukot tar oleka pa hota ntutu-nte'ewa. Ne la'pa hya'a maka Mukot taru re de riora-liai wamuehemu la' liwangenmu-mtatangenmu. \v 29 Dodo'ondi de ampak de matmu reprepar la tulu lyanti, me tlinmu mana Mhuer tiarga la polpuol muamni. Yan Muolin limmu me, Mpue'er rormu la ami yoma e rna'ohma pa rhi' yatyatni mai ami. Ne Mpualoi-mpuahyaria talla mai hopopanmu ami totpena amparan pia amodia nanmu pa nla nwewar la noha wawannu. \v 30 Muala rurmu-laimu mai ami totpena amhi'a riy mak kamehra pa rkalwieda, la'pa amhi'a hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona mak ktutga O rurmu-laimu pede riy ema rtaplelleltarga. Yoma Yesus, hopopanmu mak kakleha do'a-hala de ed mak kodi plolli mai ami.” \p \v 31 La'pa rsumbain pa nhorwua dewade gen miak ha rdella, de nwolwo'la. Uplerlawna Nhiwni Nodi plolli la ira pa Napre'et nurnu-nwaran namni re honona, pa la' pa rakot nohora Uplerlawna lirni de edonna rmakukga (ramta'ata). \s1 Makpesiay re honona rla' ihru ida-ralm ida \p \v 32 Makpesiay honona re rla'a ihru ida-ralm ida. Riy id mana edonna nahora-natawlia ida. Hya' maka riy ida hyonni-hyanni de, honona rnair rewre'wa. \v 33 Rnairia plola-mneh lawan de pa makodia Uplerlawna lir kalwiedni ral kota-ral de'et la pa nodi liarni, rakot nohora la'a Itmatromlawanni Yesus de, Nmori olek owa'an la matmiatni ralamni. Ne Uplerlawna Ntera-ndem reri makpesiay honona re. \v 34 La'a riy id la ir mana edon nakleha-naplara, yoma la'a ir pa he'a nohananni etla me he'a romni etla, de orgahi na'olga pa weli kupna de, rodia \v 35 pa rawoka la makodi Uplerlawna lir kalwiedni re wokni letgara. Nhorwua demade kupan yawoka re ra'ala pa ra rhima-rre'a maka kakleha-kaplara. \p \v 36-37 Emkade wal lia' Yusup. E' wal pia na'olga nohananni, pa welli de nala la makodia Uplerlawna lir kalwiedni. Yusup de, de riy Lewi ida duratni-waitni mak kwatiawua Siprus. Makodia Uplerlawna lir kalwiedni re, rpolga Yusup de Barnabas, nnia'eratni de mak khi' aruri rira ralamni. \c 5 \s1 Ananias nora Safira \p \v 1 La'a riy la hande, de muanke' ida nwawa Ananias. patke'eni nwawa Safira. Ler ida ne nor hawni ra'olu nohananni ida. \v 2 Welli kupna, noma nade' korni me, nal korni la makodia Uplerlawna lir kalwiedni. Nhi' hare de patke'eni nat niohor walia. \p \v 3 Noma Petrus nakot la: “Ananias, nihya'pa omuolin hegana amlawanni nwawa Setan pa nodia plolli la' o ralammu, pa la'pa o' muakla oleka Uplerlawna Nhiw Lululli pa o' e muwunum targa kupna korni pa o wamuehemu?! \v 4 Tan die o gahamu. La'pa omu'ol ho'mana o gahamu ha welli. Ne hya' nrei pia o ralma-riormu nod o' la ralma-rior dena?! O' edonna mulahar rimormiori mere o' e mulahara Uplerlawna!” \p \v 5 La'pa Ananias natlin nana lir de, dewade napru'wu la yawa dewade nwaran doinia aranni (nmati). Riy honona ratlin tar hade de ramta'at wenna. \v 6 Hatrapriapi rma rtomna Ananias inonni pa rodgiota, rla pa rkenia la liena ralamni. \p \v 7 La'pa edon nalo'on wali (jam wotelu) rlardoinla, dewade patke'eni nma nler la rialma. Edon nat mua'ta hya' maka muanke'eni nlernan oleka wa. \v 8 Petrus nakot la: “Mukot nohor teka tan miaka omuor muanke'emu mi'ol die weli irhatti na?” \p Safira niwra: “Plola welli irhatti.” \p \v 9 Noma Petrus nakot la: “Nihya'pa omuora muanke'emu mlia' ralm id pa mtia'ga Orgahi-Orha'a Nhiw Lululli? Mumkek oo! Mak kla' ktamni o muanke'emu e rmai wia de. Hota ir wal pia rodgiot o'a.” \p \v 10 La'a mtatan de nekpa Safira nlitir la yawa, de natuinia aranni la'a Petrus gaini ralamni. Pede la'pa tuwari re rler la rialam de rlernan neka pat de nmati olekwa. Noma ra' wal lia pa rodi rla rkenia la muanke'eni onni. \v 11 Riy makpesiay re honona rora riy meheni-letanni la'pa ratlin nana hihi'a-yapyap die, de ramta'at matmiati. \s1 Maka Yesus Nhopan pa rodi Uplerlawna lir kalwiedni de hihi'ini-yapyapni nodia preheni-mkaini \p \v 12 Noma makodia Uplerlawna lir kalwiedni re rhi'a hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona harahu, mak ktutga Uplerlawna rurni-laini nhi'nande riy ema rtaplelleltarga. Makpesiay honona nhi'inde rawoka-rale'elia Uplerlawna roma kreini, la gen miaka rweta la Salomo Kalareini. \v 13 Ne mak edonna kpesiay mia'ta, de ir edonna rparan pia rler wut lia' ir la rialma. Mere makpesiay re honona de, mak kden hande ratu ra'unni-ramta'ata me rhu'ru-rhelma re. \v 14 Ne makpesiay Yesus ra'ititar rer lia' patke'a rora muanke'a. \v 15 Riy ramkek nana makodi Uplerlawna lirni de rhi'a hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona harahu re pede rla' pa rkeni mak kamehra-kamau re la lewu, onde rkenia la u'ti pa rodia la talla ralamni, totpena la'pa Petrus edon nteman la ira, hornama nwehweti de memannu ntaiya. \v 16 Riy rwalidlidan pa rmai rwatiaga leta-leta mak rehgorgorga Yerusalem pa rmai. Rmai die rora mak kamehra-kamau, me maka hegana ha rhu'ru ralma dewade honona rler la kalwiedni. \s1 Rnahora-rnala'a makodia Uplerlawna lir kalwiedni \p \v 17 La'pa edon nalo'on wali ne imam lawna, me mutwualli re honona la'a riy Saduki mniotni re, ralamni ramehra rehia. \v 18 Makodia Uplerlawna lir kalwiedni re, de riy Saduki rtorna pa rwi'ita la roma nhio'la. \v 19 Mere la'pa nmel wa, dewade Orgahi hopopanni-lili'irnu ida nma nhari roma nhio'la nhiarni pa nodgiota makodia Yesus lirni-tunnu rella tio'ora. Orgahi hopopanni-lili'irnu de nakot la re: \v 20 “Mlia' pa mtiutrieri lia Uplerlawna roma kreini, ne mikot nohor momuoga mormiori-dardiari warwuaru la riy mak kden hande.” \p \v 21 Noma makodia Uplerlawna lir kalwiedni re rlernohora Uplerlawna hopopanni-lili'irnu de yawewalli. Yawyawar ma'ta de rla'awa Uplerlawna roma kreini pa rpanulga la wniatutu-wniaye'ela hande. \p Edon nalo'on wali ne imam lawna me riy Saduki re, rmai owa'an pa rpolga o'ta-mata Yahudi korni honona pa rma rawoka. Ir honona er mak ketlia agama Yahudi lirni-tunnu. Rmai totpena ramtatan wut rewre'wa pa rakot nohora riy makodi Uplerlawna lir kalwiedni re. Noma rhopan pa rla rala makodi Uplerlawna lir kalwiedni re la' roma nhio'la, pa rma rwatrom la mak kla o'ta-mata re gaini. \v 22 Mere la'pa riy maka ha rhopna re rte'ela roma nhio'la ralamni, de edonna rlernana makodi Uplerlawna lir kalwiedni re la hande. Noma rawal pia rla rakota o'ta-mata mak ktorna agama watghudni re, \v 23 riwra: “Tuna-tuna sukni de amla'a roma nhio'la, mere ami edonna mlernan hare, ne nhiari nhio'lani mana e npit wuenna. Me mak katiaka roma nhio'la mana e npitu-nkora. Mere la'pa amhari nhiari pa ampahaka, de riy id mana edonna nayoh'a-nakpiatlia rialma.” \v 24 La la'pa perwira mak kla' o'tani la Uplerlawna roma kreini yatiakni, ne imam-imam o'tani-matni ratlin nana mak kla kala re lirni, de honona re ralamni worworga, ne riwra: “La'pa rmolu emkadi de hota emkameni owa'ana?” \p \v 25 Edon nalo'on wali ne muanke' id nma nodia kot la'a mak ktahana re niwra: “Mitlina am miy re, riy maka tuna-tuna ha rtahana re, e rtepartarlia wniatutu-wniaye'ela Uplerlawna roma kreini.” \v 26 Noma o'ta-mata la mak katiaka Uplerlawna roma kreini nor wutga limni-rorni rla rala re, mere irla' de rwanapal lirni la re, yoma ramta'ata yanhi'pa rimormior riahu re ral watu rwatliewur wenna re. \p \v 27 Rodia rpa rmai wia noma rottiarga la o'ta-mata lalawna mak ktorna agama watghudi gaini. Noma imam lawna nakot la re: \v 28 “Hoi, ampolliohora olek miy wia pa yana mpiatutu-mpiaye', de yana mhieik la riy de nanni. Mere miy edonna mhie'du nan kuku' a lir mamni. Miy e mpiatutu-mpiaye' de nwewr olek la Yerusalem. Rerehniana miwra la a hihi' mamni pede riy de nmati.” \p \v 29 Petrus nora mutwualli rwalolla: “Am miy re, amlernohora Uplerlawna. Mere ami edonna mlernohora rimormiori ida. \v 30 Amlernohora Uplerlawna, pa makot nohora Yesus, yoma Yesus maka mlia mpiairia la auwlakra hananni,\f + \fr 5.30 \ft 5:30 Rla rwairia Yesus la auwlakra hananni emeka riy mak nhiorghala-wniaghala\f* de Uplerlawna mak it upni-tgarni rkola tieru-rawur nehla la, Namori olek owa'ana la'a matmiatni ralamni. \v 31 Ne Uplerlawna Nal olek walia E' la gen tutulu, pa E' ed mak ktoran reria krita o'tani-hairi lia wuwannu (nodi plolli) me totpa E' ed maka kamori-kalewna ita, totpena hairi Israel nlernan talan pa rhoitio'ora-rtahnei lia do'a-hala, ne totpena Uplerlawna Namou-nawitna do'oni-halli. \v 32 Ami er mak khi' tlin nohora-mat nohora la'a hare honona. La'pa Uplerlawna Nhiw Lululli, maka Uplerlawna Nala la riy emekto'a ami mak katlin la E lirni, E' mana Nakot nohora Yesus hihi'ini-yapyapni me ralma-riorni di.” \p \v 33 La'pa o'ta-mata mak ktorna agama watghudni ratlin nan emkade, dewade yeher to'ama ralamni re ramehra, noma rawali owa'an pa rna'ohma wniunu-wnienna la makodi Uplerlawna lir kalwiedni re. \v 34 Mere la' o'ta-mata mak ktorna agama watghudi, de riy Parisi id ed walia nanni Gamaliel. Gamaliel de, de makwatutu-kwaye'a agama ida de. Tungkur maka nhi'inde makden Yahudi honona rhu'ru-rhelma. Naprir pia nhopna rodia makodia Yesus lirni-tunnu re pa rla'awa tio'ora pleini. \v 35 Nhor nioma nakot la o'ta-mat la woklawan de niwra: “O'ta-mata ina-ama Israel, la'pa hya' maka hota miy e mhi'a la hari, de nhioratmi la' temmi. Yanpa hari rwatiawua Uplerlawna. \v 36 Yoma aghoratrer mia'ta la ululu de Teudas nmai die nhi' inonni de emeka o'ta-mata lawna ida pede edonna ghal de riy rahu wogata rler wut lia pa rmalawna makden Roma o'tani-matni re. Mere rwenna Teudas, ne mak kler wut lia re to'a-taiya, ne e hihi'ini mana nwal lia hamamuamua. \v 37 Hade nhorwua noma la'pa ntutu-nte'ewa la ler maka rrekna rimormiori honona, de Yudas riy Galile' de nmai owa'ana, ne yoma riy ratlina ltierni-tianni, noma riy rahu rlitna-rtaur wut lia pa rmalawan la Roma. Mere plinu-plinnianamde, riy rwenan nana Yudas. Noma mak klidna-ktaur wut lia re, to'a-tai wialia. \v 38 Pede la' dodo'ondi de itwera it matni la'a yohya'a mak emkadi. A'ukot targa la miy, yana itseik la rimormiori ri. Miolin doinia ir la. Yoma la'pa wniatutnu me yehwani nwatiawua rimormiori, de (hota emolmolan neka Teudas me Yudas hihi'ini de) hota nwal lia hamamuamua. \v 39 Mere la'pa ha nwatiawua Uplerlawna, de hota ta'enniana mial ir la yawa. Ne hota miy di ed maka kora Uplerlawna idma nodlia'a-nodmiai ida.” Gamaliel yano'oni-yanatnu, de o'ta-mata mak ktorna agama watghudni re rreiniana-ra'nana. \p \v 40 Noma rpolga makodia Uplerlawna lir kalwiedni rpa rliwra-rkaklia. Nhor nioma rano'a rpa yan memmemna rwatutga riy pa ratga Yesus, nhor nia'nama rolin doinia rla. \p \v 41 Makodia Uplerlawna lir kalwiedni re rlergot la gen die, rahepur toto' memna yoma ratga de Uplerlawna Ntutmuata-nkewra'a ira, pa rlernana yamuki-yama'ala, me yamola-yama'a, la'a Yesus rerieini. \v 42 Me la'a lera-ler nekpa la Uplerlawna roma kreini, me riy romni-lewnu npenpuen lia riy mak katlina ira wniatutnu-wniaye'eni, la'a Kot Kalwieda-Paitiota la' Yesus de E' de Ray Makamori-Kalewna mak Uplerlawna Nano'taru, inhatta. \c 6 \s1 Rwalir riy wo'itu pa rkar wiutu \p \v 1 Maklernohora Yesus ra'ititar rer lia liawanni. La' ler de, de Yahudi mak kawal Yunani rora Yahudi mak kawal Ibrani edon rkalwieda. Maka Yunani re riwra: “A'na pat mamni mak kapalu, edonna rlernana yamanna la' lera-lera maka ha rhakar targ oleka la'a riy nenenna.” \v 2 La' hade pede makodia Uplerlawna lir kalwiedni termida wehrani woru re, rawoka makpesiay Yesus re honona pa rakot la: “La'pa amakokan nohora rira ya'ana-yemannu de hota ta'en niana amakot nohora Uplerlawna lirni-tunnu. Amhi' emkade hota edon naplola. \v 3 Hade pede mai pia mpialiri-mpialioha riy wo'itu la' miy, la' riy maka edonna klernan ma'ta nan yata, me riy maka Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la, pa ratu rwarora-rwalai samomuou totpena amtutga pa nhi'inde rwahora liolla riy honona. \v 4 Yoma am di de msumbaini, me makot nohora Uplerlawna lirni-tunnu nmeh'a.” \p \v 5 Honona re rwayow la hya' maka ha rakota re. Noma rwaliria Stefanus, riy maka pesiayni narur mieman la Yesus, ne Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la. Rwet walia Pilipsu, Prokorus, Nikanor, Timon, Parmenas, me Nikolaus mak kwatiawua Antiokia mere riy Yahudi atia'a de, mere nla oleka Yahudi agamni. \v 6 Riy mandiditu re, rodia la makodia Yesus lirni-tunnu, noma rsumbainia pa rwaka Orgahi-Orha'a pa Nala ruri-lai lia ira kniarni ralamni. \p \v 7 Emkadella Uplerlawna lirni nwewar la meni-meni, ne mak klernohora mana ra'ititar rer lia' Yerusalem. Ne imam-imam liawanni mana, rpesiay Yesus wali, me rlernohor E wniatutnu. \s1 Rtorna Stefanus \p \v 8 Uplerlawna Nala rurni-laini la Stefanus pede Stefanus nodi plolli pa nhi' neka hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona mak ktutga Uplerlawna rurni-laini, pede riy ema rtaplelleltarga. \v 9 Mere riy mak kden la hande dom mana rora Stefanus rawahla lira. Ir de nhi'inde rhi'a krei lia riy maka klergot olek la ata-wa'ara geni, de kreini-iskolli,\f + \fr 6.9 \ft 6:9 Riy maka klergot la gen miaka rhi'a la ata-wa'ara, de upni-a'nani hari.\f* de riy Yahudi mak kwatiawua Kirene, me Aleksandaria, ror wutga Yahudi mak kwatiawua Kilikia, me Asia. \v 10 Yoma Uplerlawna Nhiw Lululli Napre'et nurnu, me Nwaran namni la lir marna pede riy re taken niana rala Stefanus la yawa. \p \v 11 La' hade pede rtot wunwunamnu pa ra'hira riy ida-woru, pa rakot nohora Stefanus la mutlialawna gaini riwra: “Amatlina, de riy de, napolu-naliella Musa nora Uplerlawna.” \v 12 La' emkadella rodia nur lia riy rahu, rora Yahudi in letni-am letni me makwatutu-kwaye'a agama Yahudi rla rtorna Stefanus, pa rodia la o'ta-mata mak ktorna agama watghudni. \v 13 Me rpol wualia mak ktutrier niohora re (saksi) pa rla' walia mak ktorna agama watghudni de totpena rodia lira wotwotar la Stefanus. Mak ktutrier niohora re rwohora Stefanus riwra: “Riy di inhatta, mak edon nrena la yapolu-yaliella Uplerlawna roma kreini nora Uplerlawna deullu-tatarni maka Musa nakota. \v 14 Yoma niwra: “Hota Yesus riy Nasaret de, Nalitria Uplerlawna roma kreini dilla yawa, ne Nherun doinia deulu-tatra maka Musa nalerun targa la mai ita.”” \p \v 15 Riy honona mak kawok tar lia re rakillia Stefanus. Ne la' ler de de, Stefanus gaini yamkekni emeka Uplerlawna lili'irnu-hopopanni gaini. \c 7 \s1 Stefanus naltier lia mak ktorna agama watghudni gaini \p \v 1 Noma imam lawna natiana Stefanus: “Stefanus, hya' maka ha rakota re raplola me rhala?” \p \v 2 Stefanus nwalolla niwra: “Ina-ama ama-hyali, o'ta-mata hononmi. Awuaka lilili-mamuau pua mtiulan pa mitlina hya' mak a'ukota ri. La'a lerni la it upni-tgarni Abraham edonna ntawu pua la' ma'ta leta Haran, de Uplerlawna mak kdella tutullu-lolo'oni Nma Nakot la e' la' Mesopotamia liewnu Niwra: \v 3 “Abrama! Mliergot la letmu-ruhunmu, multar wualia inmu-narmu. La mliaun la riy ornoha maka hota Atiutga tiy o'a.” \p \v 4 Noma Abraham nran lakni la Kasdim yapatni la Mesopotamia pa nwatitin la Haran. La'pa Abraham amni nmat nioma, Uplerlawna Nhopan pa Abrahama nla'a Israel yapatni di, maka ina-nara, o'ta-mata miy hononmi e mhiol lia di. \v 5 La' ler de de, nohanna oke' mana Uplerlawna edonna Nala la Abrahama nwamueh'a. Mere Uplerlawna Enakot targa: “Hota la' tan di, de Agala la omuora duratmu-waitmu.” Mere la' ler de Abraham nakleh ma't a'na. \v 6 Noma Uplerlawna Nakot emkadilla e'a: “Hota o duratmu-waitmu rden la noha id de, emekneka riy mak klaunu pa rahulti-rahamra. La'a noh de mniotni, hota rodi plolli la ira, me rhopna-rli'iru, de edonna ral liwatnu-odawni yawahlani ne rnahora-rnala'a re, pa nahor tuw niana anni rahu wogata. \v 7 Mere hota Agukmua hairi mak kwa'ata-kwa'ara hare. Ne hota irlergot la gen die pa rma rkola tieru-rawur nehla la A'u mai handi.” \v 8 La'pa Nakot emkade noma rhi' nana kniohlima la'a nnio'oni id la Abraham, de sunat. La'pa rayoria Isak wa dewade nmai pia lerni wo'awni na'nama Abraham nsunta. La'pa la la' lolol wa de Isak nsunta a'nani Yakop. Ne Yakop nsunta a'nani termida wehrani woru re, maka rweta la riy mak kadurit nana Yahudi mut riwnu-halli. \p \v 9 Mak kadurit nana ita re, ralamni mehra la garni Yusup noma ra'olga. La'pa riy rwa'ata-rwa'ara la Mesir, mere Uplerlawna edonna Nolin lima-nwe'er ror la Yusup. \v 10 Ne Nwe'er doinia la wutwutnu-kokgohonu. Uplerlawna Ntutrier lia reranni kiorni-matni rletni, pa la'pa maka yade' la rai gerni mana nayamkek la, me mak kagaur la hletan lawna mana nakwiet nana. Hade pede marna ornoha-wuhur orrai Firaun ralam kalwiedni la, pede ntut lia matni-nkew la ra'ani pa nla o'ta-mata id la Mesir, ne nodi plolli la ray Firaun atni-wa'arni nor wutga likatni nora mniotni honona. \p \v 11 Nhorwua noma Mesira liewnu me nwewar walia Kana'an uhunu-ewatni de rehka-lar matmiati. It upni-tgarni yamananni nhorwua, \v 12 pede la'pa ratlin de metma (gandum) etla Mesir, noma Yakop nhopan doinia a'nani, it upni-tgarni re, rla rawelia hande. \v 13 La'pa rawali owa'an la re'eni wornu, dewade Yusup ntutga rupni la hyalli re. Noma Firaun na'nama natga la Yusup hyalli er walia. \v 14 Noma Yusup na'enyat kot la amni Yakop, de niwra e' e nmormior mia'ta pa plet pa amni nora upni-a'nani, me duratni-waitni honona mak kden la Kana'an de rla' nek wa la'a Mesir. Yakop nora upni-a'nani honona re, de riy terampwo'itu wehrani wolima. \v 15 Noma it upni-tgarni Yakop nor upni-a'nani rwatitin la Mesir, noma name'eta-na'anin lol wa, la la'pa lerni la Yakop nora it upni-tgarni rmat lia hande. \v 16 Mere rodia pa rkenia la liena la Sikhem, la'a tniamin mat geni maka Abraham nawel niana la Hemor upni-a'nani mak kden la Sikhem. \p \v 17 La'pa nhi'pa nwakriania lerni maka Uplerlawna Nano'targa la'a Abraham, de Yakop (Israel) upni-a'nani na'ititar rer lia liawanni. \v 18 La'pa nmai wia hohoni de, dewade ray miaka edonna nat niohor ma'ta Yusup nhernu-nwau pua ntorna Mesir. \v 19 La' ray die kniukamnu-tnio'mani de, ntot Yahudi re la klieratni. Enahora-nala'a it upni-tgarni, de nhopan pa it upni-tgarni re rhopliala papay mak na'nama ha rmor niana re la gera ralamni totpena rmati. \p \v 20 La'pa nla'awa la' ler de, dewade rayoria Musa. Ne Uplerlawna ralamni Nal e'a. Noka Musa wolanni wotel lia amni limni ralamni. \v 21 La'pa ta'en niana rlahu nana noma rla ranera, noka Firaun a'nani patke'a nlernana pa nhi'a la a'nani. \v 22 Nhioli lieta-ilu wniehwa, lira-yatu krei-iskola hairi Mesir, de Musa nwatut lia rpa nat momuou honona. Me nhar lir maranni de watu poka-pah'a, ne nodi plolli pa nhi' hya'-hya' to'owa. \p \v 23 La'pa Musa tuwnu anni terampwogata dewade ralma-riorni nko'i nana wniatroma la e nohwalli Israel mak kdella Mesira. \v 24 Noma nhor tut niana plollola e nohwalli ida, de makden Mesir ida nahora-nala'a. Noma Musa nahankeran pa nwenna riy Mesir de, yoma nod niana e nohwalli de. \v 25 La'a Musa wniarorni de, hota nohwalli re rat niohora, de Uplerlawna yala'ani la mak emkade totpena, e' ed mak kolin doini nohwalli re la wutwutu-kokgohu. Mere Musa hihi'ini-yapyapni de, hamamuamua la nohwalli re wniarorni-wnialaini. \v 26 Repar dewade, Musa namkek nan owa'ana e nohwalli Israel woru rtepartarlia yawenna. Noma Musa nwaduran pa nla npolliohor rrora totpena rkalwieda. Musa nakot la re: “Hei, mimrio' de, riy id nor hyalli. Hya'a nrei pia mrio' miwo'ora?!” \p \v 27 Mere riy mak kohma mutwualli ida notil doinia Mus la' wali, na'nama nakot la Musa: “Oi! He' ed maka kran o' la o'tani pa omuodi plolli me mpuolliohor ami?! \v 28 Yanhi'pa omiwra mpunu-mpuenan owa'an a lia dodo'ondi, pa emekwalia wonyira ompuenna riy Mesir dena?” \v 29 La'pa Musa natlin nana hya' maka ha nakota de, dewade Musa nawlar lia Mesir pa nla'awa Midian yapatni. Nden nek la hande emekneka riy mak klaunu, pa nahulti-nahamra pa nmehlima, ne nlernana a'na riy woru. \p \v 30 La'awa anni terampwogat wa dewade Uplerlawna hopopanni-lili'irnu ida nmaiya Musa la wo'orletna-kawurloini mak rehgorgorga wo'or Sinai. Uplerlawna hopopanni-lili'irnu de, nden la ai mormiori ralamni, de ai miormiori miak kden la ahla ralamni. \v 31 Musa ema rtaplelleltarga pa namkeka hade. Noma nla nwakriania totpena namkek kalwiedweda hade de hya'a de. Edon nalo'on wali ne, Orgahi-Orha'a Nhar lirni la Niwra: \v 32 “Uplerlawanmu A'g inhatti! Upmu-tgarmu Abraham, Isaka, Yakopa Uplerlawanni A'u.” Musa natlin hade, dewade mtatande nekpa ndiwra-nda'ala genni, pa nahmena namkek la Uplerlawna mak kden la ahla mak ai ha na'an la ralamni de. \p \v 33 Edon nalo'on wali ne Orgahi-Orha'a Nhari owa'an lirni: “Muo'lu dioinia lakmu wniowni della. Yoma gen miaka omuprir lia de, Uplerlawna mounu-wahrani etla hande. \v 34 A'g umkek reria u'pu-a'nu makdena Mesir e rlului-rnurnuhru nohora yamukni-yama'alli. Utlin oleka polpuollu-wakwakni, pede Agerun la heyanan pa Agolin doin ir la wutwutu-kokgohu. Mai pia omlia muwal lia Mesir la dodo'ondi memna.” \p \v 35 Ama-hyal miy re, mitlina. Mus di, riy Israel re edonna rtelan nana-raut nana oleka la' ler maka riy maroro'a re rawo'ora, ne rwayotlia pa rakot la: “Oi! He' ed maka kran o' la o'tani pa omuodi plolli me mpuolliohor ami?!” Mere la' e' nanpena Uplerlawna Ntutga rupni emeka E hopopanni-lili'irnu mak kden la ruwnu-ahla maka ai ha nmormior lia, pa Nhopna e nla' o'tani me namori-nalewna. \v 36 Mus de, ed mak kla o'tani pa nodgiota hairi Israel pa rlergot la Mesir me nhi' to'a hihi'ini-yapyapni mak riy edonna ramkek taru mak ktutga Uplerlawna rurni-laini, nhi'nande riy ema rtaplelleltarga la Mesir, me la Hletan Mermera, ne la' walia wo'orletna-kawurloini, pa nalo'on nana anni terampwogata. \p \v 37 Mus wal pia ed mak kakot la hairi Israel niwra: “Hota Uplerlawna Nal owa'ana riy id tiy miy, de makwohorulu-ktatrulu maka ha rwalir niana la miy orgahami emekwalia Uplerlawna Nwalir niana a' di.” \v 38 Musa nanpena ed mak kora hairi Israel re la'pa rawoka la wo'orletna-kawurloini ne mak kor Uplerlawna hopopanni-lili'irnu rwahauru la wo'or Sinai. Nhor nioka Musa nakot E lirni la it upni-tgarni re wali. E' ed mak Uplerlawna Nala kot mak kodia mormiori-dardiari pa enakota mai ita. \p \v 39 La' emkade ho'mana it upni-tgarni re edonna rtelan nana-raut nana Musa lirni-tunnu. Rwayotil Musa, ne riwra rawal lia Mesir. \v 40 Hade pede rakot la Harun: “Haruna, mukoki-muyapi nieka uplera-upmati marna-ornoha mai ami, totpena amkolla pa nmeh'a nodi ami. Yoma amaplin niohora de, Mus de mak kodi am pia mlergot la Mesir, de etla walli meni.” \v 41 La' hade pede rna'ona la rhi'a uplera-upmati ida, de rtot nohora sapi a'na pa nhi'inde rodia nhioi-tniani la. Ne ramuki-rahepur nohora ir limni enni de. \v 42 Noma Uplerlawna Nhur dioinia rpa Nhoitio'or la re, pa rwatniar la heyanan pa rpol lia wunu-rwak la lera. La' hade de, plol meman la maka ha rhorat targa la makwohorulu-ktatrulu pukni ralamni de emkadille: \q1 “Oi Israel miy re! Miy mkiok pipi-mriotan duma, me mhioi-mtiania la anni terampwogata mak ha mdiella wo'orletna-kawurloini de, mere edonna mial hare mai A'u. \q2 \v 43 Rom ku'a (kemah) atiehra mak kwawa Moloka ed maka miodia pa mimniair de, nor wutga atiehra wtiona, de uplermu mak kwaw Refan. Miy mieh'a neka mhi' hare totpena mhioi-mtiania. La hade pede hota Agolin doin miy lia pa arwalmi rod miy lia gen olietlet memna la Babel.” \p \v 44 Uplerlawna romni (Kemah) maka nhi'inde Uplerlawna Nlola pa Nmai lia it upni-tgarni, de Kemah mak kden la wo'orletna-kawurloini. Uplerlawna Nhopna Musa nariria Kemah de, de nlernohora hya' maka Uplerlawna Nhi'a me Ntutg olek la Musa pa Musa nod niohora. \v 45 Nhorwua noma it upni-tgarni rodia Kemah de pa rlol meni-meni to'a pa la' lerni la it upni-tgarni rora Yosua de, rod nieka de la' pa rwarui niana it nohoni di, la'a hairi-hairi maka Uplerlawna Ndi'na-nlo'wa la ir gaini ralamni. Kemah de nden nek la pa, mai pia Daud tuwnu nlernana. \v 46 Uplerlawna ralamni nala Daud, pede Daud nwak la Uplerlawna totpena enhi' walia roma-krei id la Uplerlawna maka Yakop nor upni-tgarni ha rkola tieru-rawur nehla la de. \v 47 Mere Salomo ed mak kariria roma-krei die. \p \v 48 Mere Uplerlawna mak kden la tutullu-lolo'oni edonna Nhol lia rom maka rimormiori rhi' nana yoma la'a makwohorulu-ktatrulu lirni la'a Puka ralamni niwra: \q1 \v 49 “Uplerlawna lirni nekane emkadilla: A liwange'nu de nawniau lia Ilyamou-Watyatoha, ne A lia'aru de nhapar reria noh marna. Ne hya' rom ed maka miwra miriria mai A'u?! Hota la' gen mieni ed mak Adien la?! \q2 \v 50 Miplinga de, Amueh'a ed mak kakoki-kayap niana penpuenu-tetema rina?!”\f + \fr 7.50 \ft 7:50 Yesaya 66:1-2\f* \p \v 51 Oi! O'ta tehra-tlinnon kerna etla' miy, hota taken niana mitlina-mitailia Uplerlawna lirni-tunnu. Uplerlawna Nhar lirni mere tlinmi rahniodla pitu. Mikot oleka miwra a' di mak kapolu-kaliella (kwohora-kweyata) Uplerlawna roma kreini me Musa deullu-tatarni. Mere hota miy mieh'a miora upmi-tgarmi mlia'a lir ida, pa edon mitlin la Uplerlawna Nhiw Lululli. \v 52 Miy upmi-tgarmi rhi' yatyat la makwohorulu-ktatrulu honona mak kmai re. Hare mana rwen oleka maka Uplerlawna Nhopan pa rma rakot nohora la'a hota Uplerlawna Hopopanni Ploloi-Plele'era ida Nmai. Mere la'pa Nmai wia noma miy miala la makden Yahudi atia'a pa mpienna. \v 53 Uplerlawna hopopanni-lili'irnu rma rakot oleka la'a deulu-tatra maka Uplerlawna Nakota-nalde'et taru, mere miy edonna mliernohora honona re.” \s1 Ral watu ra rwatliewria Stefanus \p \v 54 La'pa o'ta-mata mak ktorna agama watghudni re ratlin targa hya' maka Stefanus nakotkota re edonna rla' nana ir ralamni, dewade rahankeran doin la pa rhoktemna Stefanus. \v 55 Mere Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la Stefanus pa nwatniar la lyanti, ne namkek de de hititni-repreparni nle'lu reria Uplerlawna, ne Yesus Naprir rier lia gen tiutulu la'a Uplerlawna walli malganna. \v 56 “Mimkek ee! A'g umkeka Ilyamou-Watyatoha ema rhar dioinia, me Rimormiori A'nani de Ntutrier lia Uplerlawna walli malganna.” \p \v 57 O'ta-mata re ral okarni ra rhodla tlinni na'nama polpuolu-hawaunia, rhaul temna pa rtorna Stefanus. \v 58 Rte'la la Stefanus pa rnunia la letlawna to'orni, na'nama ral watu ra rwatliewria. Riy maka dodo'ona rtutrier niohora pa rodia lira wotwotar la Stefanus la o'ta-mata re, ro'lu ir rain plalahwani, pa rala la tuwari ida namkek rer lia. Tuwar die nanni de Saulus. \p \v 59 Ertepartarlia Stefanus wniatliewurnu mere Stefanus npol lia Yesus: “Orgahi-Orha'a nee! Yesus e! Mhuoi limmu pa Muala a arnu.” \v 60 Noma nwaltior pa nhaun la Orgahi-Orha'a niwra: “Orgahi-Orha'a nee, yana Mpuahla mak khi' a'u ri do'oni-halli.” La'pa nakot emkade dewade nwaran doini aranni. \c 8 \p \v 1 Saulus mana nwayow nohora Stefanus wnienanni. \s1 Ramuki-rama'ala makpesiay Yesusa la' Yerusalem \p Ler de de rna'ulga yamuki-yama'al lawna la makpesiay Yesus la' Yerusalem. Ir honona re'era-rhakra la Yudea nora Samaria liewnu enekneka mak Yesus Nhopan pa rodi Uplerlawna lir kalwiedni re, de edonna re'era-rhakra. \v 2 Mere riy mak ka'unni-kamta'ata Uplerlawna re, rtamnia Stefanus inonni, ne rapolu-ratnian niohora matmiatni. \v 3 Mere Saulus ntot la'a-ntot mai pia nnahora-nnala'a makpesiay Yesus re, ne ntawu roma id pa nokur korni re ni'ita-nnunia patke'a ror muanke'a, nodgiota pa nma nala rpa rkenia la nhio'la geni-wnienat geni ralamni. \s1 Makdella Samaria ratlin la Uplerlawna Kot Kalwiedni-Paitiotni \p \v 4 Noma maka ha re'era-rhakra re, rala' doin noh de uhunu-ewatni-ewatni-lahwani pa rod kiota-ral de'et nohora Uplerlawna Kot Kalwiedni la'a Yesus. \v 5 Noma makpesiay Yesusa id de nwawa Pilipsu, nla'awa leta id la Samaria pa nod kiota-nal de'et nohora Ray mak Uplerlawna Nano'taru pua Namori-nalewna rimormiori la' mak kden hande. \v 6 La'pa riy rahu re ratlin nana Pilipsu wniahaurnu, me ramkek nohora mak ha nhi' nana re, de hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona (mujizat), mak ktutga Uplerlawna rurni-laini, dewade honona ral ralam tetema rreiniana-ra'nana hya' maka ha nakot nohora re. \v 7 Yoma la'a riy rahu mak yatni-rha'ani, hegana-kawnu rhu'ru ralma rde, yatni-rha'ani, hegana-kawnu re ema ratargota, de polpuolu-hawaun memna re, ne mak kaliu'uta re liawanni, mak ktu'u-kwaini re rkalwieda. \v 8 Hade pede la' let de ralamni de muki-hepru nmeh'a nniata. \s1 Simon mak khi' ukru-rehera \p \v 9 Noma riy ida nwawa Simona, mahneka meman pa nhi' ukru-rehera la' let de, pa nhi'a Samaria liewnu de, mniotni pa rhe'du hmuakmuakru. Simon di natulu-napetna inonni pa niwra: “A' di de, riy mak kla' orkotkotni-ornananni.” \v 10 Riy honona, kuku'uni-lalawanni rlernohora ne riwra: “Riy di de, Uplerlawna rurni-laini maka riy ratga de Rurliawna-Lailiawna.” \v 11 Ne rlernohor reria, yoma mahnek memna, nala ukru-rieherni na nahed wuenna re. \v 12 Mere dodo'ondi de, ir rpesiaya Pilipsu, mak nakot nohora Uplerlawna Kot Kalwiedni-Paitiotni, la' Uplerlawna Nodi plolli emeka Ray, ne nakot wal lia Yesus de Ray Makamori-Kalewna mak Uplerlawna Nano'taru, dewade patke'a rora muanke'a rala inonni pa rharania. \v 13 Simona nmeh'a nek de npesiaya, ne la'pa rharan dioinia, dewade nor mamaini Pilipsu talla, ne ema nhed wenna la'pa namkek nana Pilipsu hihi'ini-yapyapni maka riy edon ramkek taru, mak ktutga Uplerlawna rurni-laini. \p \v 14 La'pa makodi Uplerlawna lir kalwiedni mak kdella Yerusalem ratlin nana de makden Samaria rreinian oleka Uplerlawna lirni, dewade ir rwahor nana Petrus nor Yohansi pa rla' hande. \v 15 Noka rla'awa. La'pa rte'ela hande dewade, irrora rsumbain la Uplerlawna riwra: “Orgahi-Orha'a Uplerlawna-Mempulwatnu, ler di ampolu-mpak la O'a totpa makden Samaria ri rlernana Nhiw Lululmu.” \v 16 Yoma Uplerlawna Nhiw Lululli edon Nerun ma'ta la riy id la ir mutnu, rharan tio' ir la Itmatromni Yesus nanni wawannu. \v 17 Nhor nioka rrora rran limni pa rlapra la hare wuwannu, noka rlernana Uplerlawna Nhiw Lululli. \p \v 18 La'pa Simon namkek de rlernana Uplerlawna Nhiw Lululli, onnila makod Uplerlawna lirni re rran limni, nwatania kupanni la ira, \v 19 ne niwra: “Ama, mial wali ruri-lai die mai a'u, totpa la'pa arian li'mu pa kuowa la he'-he' wuwannu, de nlernana walia Uplerlawna Nhiw Lululli.” \p \v 20 Mere Petrus nakot la niwra: “Hoi! Rrinin wutga omuora kupanmu de la ai mormiori ralamni (binasa), yoma wniarormu de, de hota mual kupanmu muwel nian walia rurni-laini, pa mrian limmu la he'-he' wuwannu de nlernana Uplerlawna Nhiw Lululli. \v 21 O' edonna muor wutga am lia riora ida pa muala Uplerlawna Nhiw Lululli la riy, yoma ralammu edonna naploi-naple'er la Uplerlawna yamkekni. \v 22 Dodo'ondi mhioitio'ora-mtiahnei dioinia do'omu-halmu dilla, ne mpuolu-mpuak la Orgahi-Orha'a, totpa matialo'onama Uplerlawna Namou-nawitna do'omu-halmu onnila ralma-riormu de. \v 23 Yoma agatga, de ralammu namehra rehi (iri hati) emolmolla eru mernu, ne ralammu nawniotar la do'a-hala ralamni.” \p \v 24 Simona nwahla: “Emkade de, mpuolu-mpuak la Orgahi-Orha'a mai a'u, totpa yana amuat pia alier la ai mormiori ralamni, ne hota a kupnu nhorwua.” \p \v 25 Noma la'pa Petrusa me Yohansi rwair la yodkiota-yalde'et nohora Orgahi-Orha'a lirni, dewade ir rawal lia Yerusalema, ne la'a ir lala'ani de, de ir rod kiota-ral de'et nohora Uplerlawna lir kalwiedni-paitiotni la'a leta-ruhun liawanni no'a Samaria. \s1 O'ta-mata ida mak kwatiawu Etiopia \p \v 26 Nhor nioka Orgahi-Orha'a hopopanni-lili'irnu (malaikat) ida nakot la Pilipsu niwra: “Pilips ee! Mumat pa mpuaran pa muokru tranna, mliernohora talan mak kerun la Yerusalem pa nokru Gasa.” Talan de talan mak kdella wo'ora-kawru. \v 27 Hade pede Pilipsu nwaran wa. La'a talan letgara nwatroma makden Etiopia ida, riy lalawna, makhi' o'ta la Sri Kandake, Etiopia Ratnu kupna-kaini. Riy de nla'aw Yerusalem pa nla nkola tieru-nawur nehla la Uplerlawna la hande, demade nawali owa'ana. \v 28 La'pa riy de etla yala'ani ralamni pa nawal wia, ne namtatan reria la keretni ralamni, de e npaikpiaik rieria makwohorulu-ktatrulu Yesaya pukni. \v 29 Noka Uplerlawna Nhiw Lululli Nakot la Pilipsu: “Pilipsia, mlia' hande pa mriehgorga keret de onni.” \p \v 30 Pilipsu plet-plet pa nla'awa hande ne natlin de o'ta-mat de e nteparla pniaiki makwohorulu-ktatrulu Yesaya pukni. Pilipsu nakot la: “Tuna, omnia'erat nana hya' mak ha mpuaik dena?” \p \v 31 Nwahla: “Hyalia, emkameni pa ania'erit nana, la'pa riy edon re'er nohora mai a'u?!” Noka nwak pa Pilipsu nha'at la heyanna me namtatan la onni. \p \v 32 Lir maka ha npaik de, emkadille: \q1 “E' de emolmolla duma id mak ha rodia la riotan geni, ne emeka dum a'na mak kakleh lir la'a mak ktori wullu gaini, emkade wal lia E'a, edonna Nhar lirni. \q2 \v 33 Riy rhi' amola-ma'a E'a. Emeka E' de erierannu-padpa'danni id E'a la niukamnu, nalla' wawannu de mak edon naplola. Ne riy id mana edon nwahaur nohora duratni-waitni yoma rwatul doini olek aranni mai noh di wawannu la'a lera edon na'upa-na'a'na ma'ta.”\f + \fr 8.33 \ft 8:33 Yesaya 53:7-8\f* \p \v 34 Noma o'ta-mat de nakot la Pilipsu: “Hyalia, A'utian tek o'a, makwohorulu-ktatrulu die ha nakot nohor he'a pede emkadena? Nakot nohor inon wamueheni me nakot nohor riy dom to'a?” \v 35 Noma Pilipsu nhar lirni nnairia Puka lirni dilla, pa nwahaur nohora Uplerlawna Kot Kalwiedni la'a Yesusa lirni-tunnu honona. \p \v 36 Ira rhaur la yala'ani re, ne rte'ela geni id maka gera etla. Noka o'ta-mat de nakot la: “Ee mumkeka, la' hande de gera ette, ne hya' owa'an ed mak khi' oruli-augewat pa edonna mhuarania a'u?!” \v 37 [Pilipsu nwahla: “Toto' pa ralammu tetema npesiaya, de nlola.” \p Nwahla: “Apuesiaya Yesus Kristus de Uplerlawna A'nani.”]\f + \fr 8.37 \ft 8:37 Ayat di ndel to'ola puka ida-woru la'a Puklawna ululu honona.\f* \v 38 Noka o'ta-mat de nhopan pa ratutga keret de, ne irrora rerun la gera ralamni, Pilipsu me o'ta-mat de rewre'wa, ne Pilipsu nharania wa. \v 39 Ne la'pa ir rwatulgot la gera ralamni pa rha'at la heyanna, plinu-plinniana Orgahi-Orha'a Nhiw Lululli Natiarmua Pilipsu pa emek nwatlena, ne o'ta-mat de edon namkek nana owa'an wa. Mere o'ta-mat de nala' doini yala'ani, de nahepuepur reri. \v 40 Mere la' de Pilipsu etla Asdod. Dewade Pilipsu nala' etia yapatni de, ne nod kiota-nal de'et nohora Uplerlawna Kot Kalwiedni-Paitiotni la leta-leta re honona, nodia pa la ntut lia Kaisarea \c 9 \s1 Saulus nhoitio'ora-ntahnei dioinia do'oni-halli \p \v 1 La' ler de, Saulus nakot mamain de niwra nwunu-nwenna makpesiay Itmatromni Yesus re. Noka e nla nhar lirni-ngot gai lia imam lawna, \v 2 ne nwaka horta mak ha rtapla hiwliai (rurni-laini) la e' pa nodia la o'ta-mata la roma-lewu maka Yahudi re rhi' kreini-iskolli la leta Damsik, totpa la'pa nwatrom nana he'-he' mak klernohora Yesus talanni, de ntorna rpa nodia la Yerusalem. \v 3 Ne la'pa nharan rer mia'ta let Damsik pa niwa nwakrian wa, dewade plinu-plinniana tlena ida nwatiawu lyanti nlair nana Saulus. \v 4 Napru'wu la tani wawannu ne, natlin nana lira ida nakot la: “Saulus, Saulus ee! Hya' nrei pia omumuki-muma'al A'u?!” \p \v 5 Saulus nwahla: “He' O'a Matrome?” \p Niwra: “A' di de Yesus, mak omumuki-muma'al de. \v 6 Mere omumat meman la dodo'ondi, ne mlia'awa la' leta ralamni, la' hande hota rakot tiy o' pa omhi' hya'a.” \p \v 7 Noma talanwalli mak ktutrieri re, ema rtaplelleltarga re, yoma plola pa ratlin nana lir de, mere edon ramkeka riy id wali. \v 8 Saulus mana namat pa ntutrieri, noka nwer matni, mere edon namkek nana hadomdoma. Pede ira rnaheman nana pa ralakra la'a leta Damsik ralamni. \v 9 Nalo'on nan lera wotel die edon namkek eti, ne edon na'ana-nemnu wali. \p \v 10 La' Damsik de, riy id makpesiay Yesus etla, nwawa Ananias. Ananias di ndarat nana lira ida, de Itmatromni Niwra: “Ananias!” \p Nwahla niwra: “Hya' Matroma?” \p \v 11 Itmatromni lirni: “Oi! Plet pa mlia'awa diwa. Muodi liarmu la Yudas romni la talla mak kwawa Talan Plele'era. Mutian nan mak kwawa Saulus la' hande. Riy de ha nwatiawu leta Tarsus. Ne dodo'ondi de ntepartarlia sniumbaini. \v 12 Ne e' mana ndarat nan wali o'a, de namkek nana riy ida nwawa Ananias nler la rialma ne nlapar limni la wuwannu, totpa e matni naphyari owa'an la genni.” \p \v 13 Mere Ananias namta'at nlernohora Itmatromni lirni pa niwra: “Matroma, a'utlina la' riy rahu rwahauria riy di hihi'ini-yapyapni la yamukni-yama'alli la'a riy makpesiay O' la Yerusalem. \v 14 Ne dodo'ondi e nmai olekwa la handi, de nodia horta mak imam-imam o'tani-matni ha rtapla hiwliai lia, pa nodia totpa na nwatorna riy honona mak ka'uli-kawedia O' nanmu.” \p \v 15 Mere Itmatromlawanni lirni: “Mlia'awa, yoma Awualir oleka e' wa totpena nhima-nre'a A knia'ru, pa nwahaur lol A lia hairi-hairi korni rora ir rayni me Israel mniotni wali. \v 16 Ne hota Amueh'a nekpa tiutga la'a liwtu-odwa mehra-mau honona maka e ntutulu-nakwara, onnila A na'nu.” \p \v 17 Noma Ananias nla'awa meman la pa nler la rom de ralamni. Nlapar limni la Saulus wuwannu pa niwra: “Saulus, o' mak dodo'ondi de mpuesiay olek la Yesus, Itmatromni Yesus mak kalhari olek inonni tiy o'a la talan mak omliola de, ed mak khopn amuai olek di totpa o matmu namkek owa'ana, me Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli tiy o'a.” \v 18 Mtatande nekpa ha wawahra\f + \fr 9.18 \ft 9:18 Hadoma emolmolla i'n ki'ita nal doin la Saulus matni.\f* ida nal doin la Saulus matni, ne matni naphyari owa'an la genni. Noma namat wa pa nhor nioma rharania. \v 19 Ne la'pa na'an pa nhorwua, dewade naruri owa'an la genni. \s1 Saulus ndella makpesiay re letgarni \p Noma lera ida-woru Saulus ndella leta Damsik nor wutga makpesiaya Yesus. \v 20 Ler de meman pa nakot nohora Yesus la roma-lewu miaka Yahudi re rhi' kreini-iskolli la ralamni re, niwra Yesus de, hade de Uplerlawna A'nani (Wutmueha-Laimieha). \v 21 Riy honona ema rtaplelleltarga ratlina Saulus, pa idma nakot la ida: “Hadi ed mak knahora-knala'a riy honona makpesiay Yesus la Yerusalem toh?! Nhi' wal pia nmai die totpa ntorna makpesiay Yesus pa rodia la imam-imam o'tani-matni toh?!” \v 22 Mere Saulus rurni-laini na'ititar rer lia, ne ltierni la' riy ralamni. Ntutga de plol toto'a de, Yesus de, Ray mak Uplerlawna Nano'taru pa Namori-nalewna rimormiori. Nhi'pede Yahudi makden la Damsik edonna rlernan talan pa rhoklira-rpah'a waw la. \p \v 23 La'pa lera nla'a-nmai wia dewade, Yahudi o'tani-matni re rna'ohma totpa rwenna Saulus. \v 24 Mere wniarora-wnialai di naphyar lia Saulus. Lelera-melmel de Yahudi mniotni re ratiak apitga leta puohrani re honona, totpa rwenna Saulus. \v 25 Mere la'a mela ida, makpesiay Yesus de rkenia Saulus la lo'ora ralamni pa rhuriernia, lola lutur leta hu'ulli ida. \s1 Saulus la Yerusalem \p \v 26 Noma Saulus nokria Yerusalem. La'pa nte'ela hande wa dewade, Saulus e natekal pa nler wut lia makpesiay Yesus re, mere honona re ramta'at la e'a, yoma edonna rpesiay mia'ta, de e' de npesiaya olek Yesus wa. \v 27 Mere hohoni de Barnabas nreinian e' pa nodia la maka Yesus Nhopan pa rodi Uplerlawna lir kalwiedni re temanni, ne nwahaur nohor la emkameni la Saulus namkek nana Itmatromni la talan letgara, de Itmatromni Nora raltier wiutu. Barnabas nakot nohor wal lia ira, emkameni la Saulus nparani pa, nla nwatut niohora Yesus la'a Damsik. \v 28 Hade pede Saulus nora rpa rden rewre'wa la Yerusalem, ne Saulus nala' wewewar pa nodia paranni pa nakot nohora Itmatromni Yesus la hande. \v 29 Lerlera e' mana nora makden Yahudi mak kawala Yunani re rawahla lira, mere ir rahak talan pa rwenna. \p \v 30 La la'pa riy makpesiay korni ratga de rahak talan pa rwenna Saulus, noma rodia pa rla'awa la Kaisarea. Nhorwua noma rhopan Saulus pa nha'at la kapli id pa nla'awa Tarsus. \v 31 La'a lera wo'ira-wo'ir ralamni de makpesiay Yesus makden Yudea uhunu-ewatni-ewatni-lahwani me makden Galilea rora Samaria edon rlernana yamuki-yama'ala pede rdella' mtiertierannu ralamni. Rmor liola ya'unni-yamta'ata Itmatromni, ne Uplerlawna Nhiw Lululli Nhi' aruri ir pesiayni pede liawanni na'ititar lol to'a. \s1 Petrusa nhi' kalwieda Eneas \p \v 32 Petrus nla'a meni-meni pa ntomra-nnah'a makpesiay Yesus. La'a lera ida, e nla nwaloha-nwalakat la Uplerlawna mutnu-rahanu makden leta Lida. \v 33 La' hande, de nwatrom nana muanke' ida nwawa Eneas, mak kanin tar niek la genni wawannu anni wo'awa, onnila nakliu'uta. \v 34 Noka Petrus nakot la: “Eneas, Yesus Kristus Nhi'u pa mlia'a kalwiedni. Mumat wa pa mpuaho'a-mpuatiernu dudgenmu!” Mtatande nekpa Eneas namat wa. \v 35 La'pa riy harahu makdella Lida me Saron ramkeka Eneas, dewade riy liawanni rpesiaya Itmatromni. \s1 Petrusa namoria Dorkasa \p \v 36 Patke'a id la Yope nwawa Tabita. Riy de, riy makpesiay Yesus. Nan yawetni la yawala Yunani de Dorkas (nnia'eratni de rusa.) Nhiolli-lietni samoga, pa la nara'a-napalga riy maka kakleha-kaplara. \v 37 Mere la' ler de de namehra pa nmati. La'pa raroh mat die pa nhorwua, dewade retra la kamir mak kden heyanna. \v 38 Leta Yope edon oliet wal lia' leta Lida. Pede la'pa makpesiay Yesus la Yope ratlin nana de Petrus etla Lida, dewade rhopan doinia riy wor pua rodia lira-nnio' di riwra: “Tuna, pleta-plet pa mlia' a gen miamni.” \p \v 39 Dewade Petrusa namat doin la, pa nla nlernohora re. Rla rte'ela hande wa, dewade rodia Petrus la mak kmati die geni no' heyanna. Patyata re honona rtutrier lia onni pa rteparla knio'a-kniakru, me rtutga rayanni me yohya'a honona la', maka Dorkas ha nhor nana-nka'at nana la ira, la'a ha nmormior mia'ta. \p \v 40 Mere Petrusa nhopan pa honona re rlergot momuou, noma nwaltior pa nsumbaini. Nhor nioka e napal tiemna mat die na'nama nakot la: “Tabita, mumat wa!” Noka Tabita nwer matni ne la'pa namkek nana Petrus wa dewade namat pa namtatna. \v 41 Noma Petrusa nte'la la limni, me nhi'a pa napriri. Nhor nioka npolga patyata re, me makpesiaya Yesus korni, noka ntutga la, de patke' de e nmormiori. \v 42 Hihi'a-yapyap die nwewar la Yope tetema, pede riy rahu mana rpesiaya Itmatromni. \v 43 Nhorwua dewade Petrusa ndella Yope, pa lera na'ida-naworu owa'an la'a riy id romni nwawa Simon. Riy de mak ktulla-karia ha ulti. \c 10 \s1 Petrus nora makden Yahudi atia'a, mak nhi'inde Yahudi makriarnia, de rwatroma \p \v 1 La'a Kaisarea, riy ida mak Yahudi atia'a nwawa Kornelius. Riy de nhi' o'tani la makodi keki-rautu rahu ida. Enodi plolli la makodi keki-rautu rwatiawua Itali. \v 2 E' de nora romni mniotni re, riy mak ka'unni-kamta'ata Uplerlawna ne nhiolli-lietni nlernohora Uplerlawna ralma-riorni. E' mana nhi'de ntulan la riy Yahudi mniotni mak kakleha-kaplara, ne e nkol reri-nawur rer miamain la Uplerlawna. \v 3 La' lera ida, lera nhierni (jam wotelu), de matni ri'ini npah'a nan pa namkek nan samomuou Uplerlawna hopopanni ida nmai pia npolga, niwra: “Kornelius ee!” \p \v 4 Mere Kornelius namkeka hopopan de, de namta'at wenna, noka niwra: “Hya'a matrome?” \p Hopopan de nwahla: “Polpuolmu-wakwakmu me ralam kalwiedmu la mak kakleha-kaplara Uplerlawna Nreinian oleka, ne Uplerlawna Nhoratre'ru. \v 5 Dodo'ondi mhuopna riy rla' Yope pa rpolga Simona maka ha rpol wal lia Petrus. \v 6 E' e ntawu tiar lia riy mak ktulla-karia ha ulti id romni, nwawa Simona. Riy die nhol lia' eni gaini.” \p \v 7 La'pa Uplerlawna hopopanni naltier pia nhorwua na'nama nla'awa, noma Kornelius npolga hopopanni woru me makod kekni-rautnu ida mak nhi'inde natiak e'a, maka nhiolli-lietni nlernohora Uplerlawna ralma-riorni. \v 8 Kornelius nwahaur momuoga hya' maka ha namkek nan rella, na'nama nhopna rla'awa Yope wa. Noka rla'awa. \p \v 9 Rla'awa, noma reparni lera nwawuau ro'onni, la'pa ralala' rer mia'ta pa rwakrian lia Yope, dewade Petrusa nha'at la roma hananni pa nsumbaini. \v 10 Noma naplar memna, ne niwra na'ana. La'pa rwahihi' rer mia'ta ya'anni, dewade matni repar nana yamkeka ida. \v 11 Namkek nana lyanti nahniarti, ne hadoma emeka kok lihira wewerna pa rhuriernia la nohkerna, natniakloi lia uhunu re wogata. \v 12 La' ralamni de nhiuri-wnia'ana, porni-dawarni, mak kawrika-kawriai me onu-ma'nu honona erla. \v 13 Noka Petrus natlin nande, lira ida niwra: “Petrusa mumata! Mpunu-mpuen hare pa mu'una.” \p \v 14 Petrus nwahla: “Uhmena, Matroma. A'g edon u'un etia hya' mak khaliarna me hya' mak rmakriarnia.” \p \v 15 Mere lirni owa'an la: “Hya' maka Uplerlawna Ntutg oleka pa ra'ana, de yan memmemna mukot miwra haliarna.” \p \v 16 Yamkek de nati'ila-nawal niana re'eni wotel muemna, nhor diewade kok de narian pa nla'awa Ilyamou-Watyatoha. \p \v 17 Petrusa naplo' tar lia hya' maka ha namkek de. Petrusa ntepartarlia wniaror ma'ta, dewade riy mak Kornelius ha nhopna, rma rwahak nohora Simon romni, ne rte'ela puohrani gaini. \v 18 Noka rpolga riy pa ratiana: “La handi de riy mak ktaw tiar lia e nwawa Simon Petrus etla handina?” \p \v 19 Petrus e ntepartar mua'ta la nwaror nohora mak ha matni ri'ini npah'a nana re nnia'eratni. Dewade Uplerlawna Nhiw Lululli Nakot la: “Ee Petrus! Riy wotelg e rtepartarlia o yahakmu. \v 20 Oi, plet-plet pa muerun la yawa me yan mumta'ata mliernohora re. Yoma A'g ed mak khopna re.” \p \v 21 Noma Petrusa nerun pa nakot la re: “A'g ed mak a'mu-hya'lu rahaka. La'a hya' pede mihak a'u hyalmi re?” \p \v 22 Rwahla lirni: “Perwira Kornelius nhopna ammai handi. Riy ploloi-plele'era id hade, ne ha natu namta'at Uplerlawna, ne makden Yahudi honona ratota-rawawa. Uplerlawna hopopanni-lili'irnu ida, nhopna e nwaka tuna pa nla'a e romni, totpena natlin nana hya' maka matro'mu nakota la e'a.” \v 23 Noma Petrusa nwak la hare pa rla'awa rialma, totpena rwarini plein la hande. Repar dewade Petrus namat pa la nod tiemna re, nor walia riy dom makpesiay lia Yope pa rlernohora. Noka rla'awa. \p \v 24 Rla'awa noma lera ida nlardoinia la, dewade rte'ela Kaisarea. La hande Kornelius nor wutga inni-narni me Kornelius mutwualli mak ha rpolu-rwak nana honona rwewiei Petrus. \v 25 La'pa Petrusa nte'ewa pa niwa nler la rialma dewade, Kornelius nla' pa nwaltiora-nwaltieman la Petrus gaini ralamni. \v 26 Mere Petrusa nran apriria (nhi'a pa ntutrieri) me nakot la: “Mupriri-kdededa, upler atia' a'u, a' niek de rimormiori wial a'u.” \p \v 27 Nor Kornelius raltiertier mia'ta dewade, Petrusa nler la roma ralamni de namkek de riy rahu rawok olek la hande. \v 28 Noma nakot la re: “Ina-nara ama-hyali, orgahami miatga, la'a makden Yahudi re deullu-tatarni, de rahmen pa ma rtomra-rnah'a riy mak Yahudi atia'a onde rora rwatamputu emeka aghi'a di. Mere na'nam di Uplerlawna Nhopn olek la mai a'u la a yamke'ku ralamni pa, u'una ha mormiori mak kakdeha-kaktiahli. Ha nnia'eratni de totpa, yana awuarora de, Yahudi atia'a re rakdeha-raktiahli. \v 29 Hade pede la'pa tuna nwak pa totpa amuai, de a'g edonna wuayotlia. Pa la'pa dodo'ondi agiwa gat memna la'a hya' pede tuna nwak pa amuai?” \p \v 30 Kornelius nwalolla: “Tuna, melulu handena\f + \fr 10.30 \ft 10:30 Lera wotelu rlardoin olek la'a ler maka Kornelius nlernana yamkekni di.\f* de lera emkadi, de lera nhierni (jam 3), asiumbain rerer lia' a ro'mu. De plinu-plinniana muanke' ida naprir lia a ga'yu, naniayarni nlipa-nka'ma. \v 31 Nakot niwra: “Kornelius! Uplerlawna Nreinian oleka polpuolmu-wakwakmu, ne Nhoratreria o' la ralam kalwiedmu la riy mak kakleha-kaplara. \v 32 Hade pede mhuopan pa riy rla'a Yope, pa rpolga riy mak kwawa Simon Petrus. Riy de e ntawu tiar lia riy mak ktulla-karia ha ulti romni. Riy de nanni Simon, ne rom de ndella eni gaini.” \v 33 La hade pede pleta pa aghopna rtiy rpolga matro'mu, ne matro'mu ralam kalwiedni pa nmai wia. Pa dodo'ondi a hononami mawok tar lia handi la Uplerlawna gaini ralamni, totpena matlina-matailia lirmu-tunmu mak Uplerlawna Nhopna tuna nakota la' ami.” \s1 Petrus naltier lia' nhiopun lawna \p \v 34 Noma Petrus nakot lirni: “Ina-nara ama-hyali, dodo'ondi na'nama agatga plola la'a Uplerlawna hihi'ini-yapyapni namneneha la riy honona. \v 35 Uplerlawna Nreililili-na'mamuau niana he'a-he'a la'a hairi hya' to'a maka'unni-makamta'ata Uplerlawna, me mak kwehwa-klakat la ploloi-plele'era. \v 36 Ina-nara ama-hyali, miatg oleka Uplerlawna Kot Kalwiedni-Paitiotni maka Nakot targa la Israel re. Nakot targa de onnila Yesus, maka Uplerlawna Nano'tar pua Namori-nalewna rimormiori, de itkalwied olek la Uplerlawna. Ne Yesus di de, Yahudi me Yahudi atia'a Matromni. \v 37 Hononmi miatg oleka la hya' maka rhi' ulga la Galilea la'pa la Yudea liewnu, la' ler maka Yohansi nhaun pa niwra: “Mhioitio'ora-mtiahnei dioinia do'omi-halmi, me miala inonmi pa rharania.” \v 38 Miy miatga la' ler de Uplerlawna Nwalir Yesus makden Nasaret de, pa Nala Nhiw Lululli la, me totpa Ntorna plola-mneha. Miat wualia de la'pa Yesus de Nla'a meni-meni de totpena Nhi' kalwieda-paitiota, e Nhi' kalwieda riy honona maka hegana amlawanni nodi plolli la, yoma Uplerlawna Nora talla. \p \v 39 Ina-nara ama-hyali, am di nekpa, ed mak klin nohora-kmat nohor memna hya'-hya' to'a maka Ha Nhi'-nyapi lia Yerusalem me Yahudi letni korni. Emkade ho'mana rwal dioinia pa rla rwairia la auwlakra, ne ratuin doin memna aranni. \v 40 Mere la'pa nodia lera wotellu, dewade Uplerlawna Namoria owa'ana la matmiatni ralamni, ne Ntutga Yesus la riy totpena ramkek nana de Nmori owa'ana. \v 41 Mere edon Ntutga Yesus la riy honona, mere am tio'a maka Uplerlawna Nwalir niana mulaliaini, totpena mhi' tlin nohora-mat nohor la. La'a am di maka ma'an wutu-memun wutu nor E'a, la'a E Nmor owa'an la matmiatni ralamni. \v 42 Ne Enhopan pa amakot nohora lir kalwieda la riy, ne amala tlin nohora-mat nohora, de E' nanpena Uplerlawna Nrana pa Ntorna watghudi lokarni la riy mak kmormior mia'ta, ne riy mak kmati olekwa. \v 43 Makwohorulu-ktatrulu honona raltier lia E' wawannu. Ira raltier niohora riwra riy honona makpesiay Yesus de, hota Uplerlawna Namou-nawitna do'oni-halli, onnila Yesus plolli-mneheni.” \s1 Uplerlawna Nhiw Lululli Nala' ul pua Nerun la mak Yahudi atia'a wawannu \p \v 44 Petrus naltiertier mia'ta, dewade Uplerlawna Nhiw Lululli Nerun la riy honona wawannu mak katlina kota-de'et de. \v 45 Yahudi mniotni mak kpesiay Yesus mak klernohora Petrus pa rmai, honona ema rtaplelleltarga ramkeka Uplerlawna mana Nal walia Nhiw Lululli la riy mak Yahudi atia'a. \v 46 Yoma ratlina ri'a re, raltier die rawala yawal dom pa ra'uli-rawedia Uplerlawna. \p Noma Petrus nhar lirni: \v 47 “Mimkeka, Uplerlawna Nhurriernia E Nhiw Lululli la mak Yahudi atia'a ri, pa emekwali Yahudi ita. Hade emkade pede hota Yahudi re ta'en niana rteri-rtawa rpa rharania.” \v 48 Noma Petrus nhopan pa rharania re, de rweta la Yesus Kristus. La'pa nhorwua noma rwaka Petrus totpena nwarini plein nor ir la lera ida-woru. \c 11 \s1 Petrus nakot nohora yala'ani la makpesiay Yesus no' Yerusalem \p \v 1 Noma mak Yesus Nhopan pa rodia Uplerlawna lirni, me riy korni mak kpesiay Yesusa la' Yudea liewnu ratlin nana riy maka Yahudi atia'a mana rreinian oleka Uplerlawna lirni-tunnu. \v 2 Pede la' pa lerni la Petrus nte'ela Yerusalem, Yahudi mak kpesiay olekwa re, rawo'or nohora Petrusa. \v 3 Ratiana Petrusa riwra: “Nihya'pa omlia'a Yahudi mniotni atia'a romni-lewnu?! O' mana mlier wut lia ira, pa omuora mi'in wutu-miemun wutu!” \p \v 4 Hade pede Petrusa nwahaur la ira, hya'-hya' honona maka e namkek nana, de nwaga la onni, pa la' pa nhoru, \v 5 de niwra: “Lera ida, asiumbain rer lia' leta Yope, de a ma'tu nrepar nana yamkek ida, de hadom emeka koka lihira wewerna ida ralernia la lyanti, natniakloi lia uhunu re wogata, noka ralernia de kok de etla a o'nu walli. \v 6 La'pa a'umkek reria la' ralamni de, umkek nana nhiuri-wnia'ana, makpora-kdawra, makawrika-kawriai, me onu-ma'nu. \v 7 Noka a'utlin nana lira ida niwra: “Oi, mumata Petrusa. Mpunu-mpuenna hare pa mu'una.” \p \v 8 Mere awualolla: “Taken niana Matroma. A'g edonna 'un targa ya'ana-yemnu haliarna, me maka ha rmakriarnia.” \p \v 9 Mere lirni owa'ana nwatiawu lyanti: “Hya' maka Uplerlawna Ntutga oleka pa ra'ana, de yan memmemna mukot miwra haliarna.” \v 10 Dewade hya' maka umkek nana de nati'ila-nawal niana re'eni wotel muemna, nhor diewade kok de narian pa nla'aw owa'an la Ilyamou-Watyatoha. \p \v 11 La' ler de meman nekpa riy mantetelu mak kwatiawua Kaisarea, mak ha rhopan pa rma rwatrom a'u mana rte'ela rom mak adiella. \v 12 Noka Uplerlawna Nhiw Lululli Nhopna agora ir pa mla'awa, de yan umta'ata. Noma makpesiay wonema ri ror pa amla' rewre'wa la' pa amte'ela riy id nanni Kornelius de romni. \v 13 Noma nwahaur nohora mai ami, emkameni la namkek nana Uplerlawna hopopanni-lili'irnu ida ntutga rupni la romni ralamni pa niwra: “Mhuopna riy rla' Yope, rla rpolga muanke' ida mak kwawa Simon Petrus. \v 14 Hota nalde'et la tiy o'a lir mak kodia mormiori-dardiari tiy o'a, me rommu mniotni.” \p \v 15 Noma la'pa a'ultieri lira ida-woru emkade, de Uplerlawna Nhiw Lululli Nerun la ir wawannu, emolmolan wali maka Nhi' nana mai it la' ler ululu.\f + \fr 11.15 \ft 11:15 La'a Pentakosta lerni.\f* \v 16 Noka aghoratnana hya' maka Itmatromni Nakot targa de: “Yohansi nharania de nnairi gera mere miy die Uplerlawna Nala Nhiw Lululli pa Nodi plolli la miy.” \v 17 Pede plolli de Uplerlawna Nal wal lia Nhiw Lululli la riy maka Yahudi atia'a re, emekwali ita la' ler maka it tpesiay Itmatromni Yesus Kristus. Hade pede emkameni pa atieri-tiawa Uplerlawna?!” \p \v 18 La'pa makden Yahudi ri makpesiay Yesus ratlin nan Petrus lirni re honona, dewade ir edonna rakot hadomdom owa'ana. Mere ra'uli-rawedia Uplerlawna pa riwra: “Hade emkade, de riy maka Yahudi atia'a mana Uplerlawna Nal wal lia rpa rhoitio'ora-rtahnei dioinia do'oni-halli, ne rre' pa rlernana mormiori-dardiari plalahwa.” \s1 Riy makpesiay Yesus no' Antiokia \p \v 19 Lerni pa rwen oleka Stefanus wa, ir mana ramuki-rama'ala riy makpesiay Yesus re pa rhokar la'a-rhokar maiya, nhi'nande ir ema kurge'era-karge'era lol meni-meni. Dom rawlar pia rla' genni Fenisia, Siprus me Antiokia. Ira ralde'et nohora Uplerlawna lirni la'a makden Yahudi mniotni rmeh'a. \v 20 Mere la'a makpesiay rde, dom de rwatiawua Siprus, me Kirene, pa rla'a Antiokia de rod kiota-ral de'et wali Kot Kalwieda-Paitiota la'a Itmatromni Yesus Kristus della makden Yahudi atia'a. \v 21 Uplerlawna plolli-mneheni etla hare wawannu, nhi'nande riy rahu rpesiaya, ne rala inonni rla Itmatromni. \p \v 22 Kotlola-de'etlol la hihi'a-yapyapi re, nodia pa la' memna makpesiay Yesusa no'a Yerusalema. Noma rwahor nana Barnabas pa nla'awa Antiokia. \v 23 La'pa Barnabas nte'ela hande, ne namkek memna emkameni la Uplerlawna Nara'a-napalga riy re, dewade nahepur wenna. Noka nwak totpa hare ra' rer pitpit lia Itmatromni, ral ralamni tetema. \v 24 Barnabas di de, riy ralam samomuou ida de, ne Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la, ne npesiay matmiatia Itmatromni, nhi'nande riy rahu rpesiaya Itmatromni Yesusa. \p \v 25 Nhor nioka Barnabas nla'a Tarsus pa nahaka Saulus. \v 26 La'pa nwatrom nan Saulus dewade nodia Saulus pa nla'awa Antiokia rora makpesiay Yesus no' hande, pa rawok wut lia anin tetema ida ne rwatutu riy liawanni. Ler di la'a Antiokia na'nama riy makpesiay Yesus rweta rla riy Kristen. \p \v 27 La' ler de de makwohorulu-ktatrulu doma rwatiawua Yerusalem pa rmai Antiokia. \v 28 La' hare mutnu de riy id etla, nwawa Agabus. Onnila Uplerlawna Nhiw Lululli rororni, Agabus naprir pia nala lira nnielu, de hota lar lawna nma nwewar nan noha-rai tetema. Ne hade nla' lola la' ler maka Kaisar Klaudius nodi plolli.\f + \fr 11.28 \ft 11:28 Ayat di nnia'eratni de, hota lar lawna nma nwewar nan noha-rai Roma honona.\f* \v 29 Noma makpesiay Yesus re ra'an lira-remun waw pa ra'enyatga himima-rere'ela makpesiay makdella Yudea, rima-rima ra'enyat die rlernohora rurni-laini. \v 30 Noka rhopan pa Barnabas nora Saulus pa rla rodia himima-rere'a rella makpesiay Yesus ullu-o'tani la hande. \c 12 \s1 Yamuki-yama'ala na'ititar rer lia \p \v 1 La' ler de nekpa ray Herodes nmaklekal wa pa nhopna rtorna makpesiay Yesus, totpena ramuki-rama'ala. \v 2 Yoma titni de, Yohansi hyalli mak kwawa Yakowsi rala wehla ya'ara ra rdawar wenna. \v 3 La'a Herodes yamkekni, illu-wniehwani de nla' nana riy Yahudi ralamni pede nhi' owa'ana emkade. Nhopan pa riy rla rtorna Petrus wali. Rla rtorna Petrus la'a lerlalawna roti mak edonna rnairi tgo'a. \v 4 La' pa rtoran nana Petrus, noma rodia la roma nhio'la ralamni. Rhor nana riy termida wehrani wonema, pa rwahernu-rwahal la yatiaka Petrus. Yatiaka ralamni de mak kla'a rialma riy wogata-wogata. La'pa lerlalawan Paska maka Yahudi rhorat tuini-wedni la ler maka rlergot la Mesir, de nwair wa, nanpena Herodes niwa netlia Petrusa hihi'ini-yapyapni la mutliawna gaini. \p \v 5 Pede Petrus ndella roma nhio'la ralamni, mere makpesiay Yesus mak kawoka re, e rpolpuolu-rwakwak pa nodi liarni la Uplerlawna yana Nolin limni-nwe'er rorni la Petrusa. \p \v 6 La'awa lera nmel wa Herodes edonna nakot nohor ma'ta Petrus la mutliawna gaini, de Petrus e nanin ma'ta, me rala ranti woru ra rwutu-rkohoga limni nora mak katiaka limni wali malwiru-malganna. La walia mak katiaka riy dom to'a, e ratiak reria roma nhio'la nhiar liawanni. \v 7 Plinu-plinnianama Orgahi-Orha'a hopopanni-lili'irnu ntutga rupni pa ntutrier lia Petrusa onni, ne la' gen die hitita-reprepra. Uplerlawna hopopanni-lili'irnu de nawo'la Petrus pa namat memna, noma nakot la Petrus: “Ee, plet pa mumata!” Mtatande nekpa ranti natior dioin la Petrusa limni. \p \v 8 Nhior nioma Orgahi-Orha'a hopopanni nakot la: “Mhu'ru la naniayarmu (rayanmu), me mpuatiehra lakmu wniowni.” Noma Petrusa nlernohora lir de pa nhi'a. Nakot wal lia Petrusa: “Mhu'ru wal lia rain lawanmu ne mliernohor a'u.” \v 9 Petrusa nlernohora pa rlergot la roma nhio'la ralamni. Mere Petrusa natniekamde, e ndarat nan to'a. \v 10 La'pa rto'or doin oleka yatiak geni wor wua dewade, rte'ela nhiari mnotna mak kapal reria letlawna, noma nhiari rho'pani ema rtew dioinia. Noma rhargot pa rlernohora talla ida pa ntut lia honi. Rala' rerer mia'ta de plinu-plinniana Orgahi-Orha'a hopopanni de nwatlena. \p \v 11 Emkade na'nama Petrusa hmuakarnu la' temni. Na'nama natga de plol toto'a pa Orgahi-Orha'a mak khopna hopopanni pa nodia la Herodes plolli, me nodgiota la Yahudi re wniaror yatyatni. \p \v 12 La'pa nwarora emkade, dewade nla'a Maria romni. Mari' di, Yohansi inni. Yohansi di mak ha rpol wual lia' Markusa. La' hande riy rahu rawok pa rtepartarlia sniumbaini. \v 13 Petrusa nkorkor la puohrani, noma patke' ida nmai pia niwa nhari nhiari. Patke' di Maria hopopanni, de, nwawa Rode. \v 14 La'pa Rode natga de lir de, Petrus lirni de nahepur nande edonna nhar wialia nhiari ne pleta-plet pa nawal lia rialma pa nakot la hare niwra: “Ee, Petrusa etla tio'ora.” \p \v 15 Rakot la: “Omga'u.” \p Mere Rode ntekal reria pa nakot la re: “Petrus toto' hade.” \p Pede mutwualli re rakot la Rode riwra: “Edonna. Uplerlawna hopopanni-lili'irnu mak katiaka Petrus hade.”\f + \fr 12.15 \ft 12:15 Makden Yahudi rwarora de, Uplerlawna hopopanni-lili'irnu mak nhi'inde katiaka riy nenenna, gaini emolmolan neka riy gaini maka nhi'inde ratiaka.\f* \p \v 16 Petrus nodi liarni to'ola nhiari kniorkorni. La'pa ir rla rharia nhiari pa ramkek nan Petrus de rhed muemna. \v 17 Petrus nayer limni la totpena ramolmuolga. Noma Petrusa nwahaur nohor la'a Orgahi-Orha'a hihi'ini-yapyapni emkameni pede nlergot la roma nhio'la ralamni. Noma Petrus nakot la re: “La' pa mikota la Yakowsi nora mutwualli korni wali.” Nhorwua noma Petrus naltaru ira ne nla'awa geni dom to'a. \p \v 18 Repar yawyawar ma'ta de lima-rora makodi keki-rautu mak katiaka re rkokna-rrarin nohora Petrusa molmuollu. \v 19 Herodes nhopan pa rahaka samomuou Petrus mere, riy edonna rlernana. La' pede Herodes natian la'a-natian mai mak katiaka Petrus, na'nama nhopan pa rwunu-rwenan mak katiaka re. \s1 Herodes matmiati \p Noma Herodes nwatiawu Yudea pa nla'awa Kaisarea pa nden la hande. \v 20 Herodes nawunu-nawenan la riy makdena Tirus me makdena Sidon. Hade pede rma rawok pa rwatrom la Herodes gaini ralamni. Rla' ulga Blastus mak kla'a o'tani ida la Herodes rom rayni, pa rwak la pa nherlia ira. Nhorwua noma, la rwak la Herodes pa rkalwieda, yoma ir letni ya'anni-yemannu de nawniair to'ola noha-rai mak Herodes handella. \p \v 21 La'a lera ida maka ha rakot targ oleka wa, de Herodes nnairia rain plalahwani mak ktutga de E' de ray, me nla'awa liwangenni pa nakot lirni la'a riy mutlialawna gaini ralamni. Nakot lirni pa nhorwua \v 22 noma riy mutlialawna re riwa rhi' amikria Herodes ralamni pede rpolu-rhaunu pa riwra: “Hadi de upler lirni. Rimormiori lirni atia' hadi.” \v 23 La'a mtatande nekpa Orgahi-Orha'a hopopanni nalernia mehra lawna la Herodesa yoma, nakleha nhiu'ru-nhielam pa, edon na'uli-nawedia Uplerlawna-Mempulwatnu. Noma Herodesa nmat die, yoma gargara ra'an doinia la. \p \v 24 Mere Uplerlawna lirni-tunnu npehpeh lol pa nawerna-naplahwa lolola, ne makpesiay re yeher to'a pa na'ititar rer lia. \p \v 25 Ne la'pa Barnabas nora Saulus rodia himima-rere'a la makpesiay Yesus pa nhorwua, dewade rpolan la Yerusalem de rodia Yohansi maka ha rwet walia Markus pa ror rewre'wa talla. \c 13 \s1 Barnabas nora Saulus rwalir niana pa rhopna \p \v 1 La'a riy mak kpesiay Yesus mak kden la Antiokia, de makwohorulu-ktatrulu rora mak kwatutu-kwaye'a erla hande, de Barnabas, Simeon maka rweta la Niger (nnia'eratni de, riy metmetma), Lukius mak kwatiawua Kirene, Menahem maka rlahu wut niohora la raiya Herodes, me Saulus. \v 2 La'awa lerni pa makpesiay rkola tieru-rawur nehla la Orgahi-Orha'a ne ratahan lara, noma Uplerlawna Nhiw Lululli Nakot la ira: “Awualir nian oleka Barnabas nor Saulus. Hade pede mtiutmuata-mkiewra'a hare, totpa rkar lia' A knia'ru ralamni.” \v 3 Rsumbaini me ratahan lara pa nhorwua noma rran limni la Barnabas nor Saulus o'tani totpa rrana rpa rkar lia Uplerlawna kniarni, na'nama rhopan pa rla rhi' kniarni de. \s1 La'a Siprus \p \v 4 Barnabas nora Saulus rla'awa Seleukia, yoma Uplerlawna Nhiw Lululli nhiopanni. Rden la hande pa rhopal pa rla'awa noha Siprus. \v 5 La'pa rla'awa la'a Salamis, dewade rakot nohora Uplerlawna lirni la' roma-lewu maka Yahudi re rhi' kreini-iskolli. Yohansi maka ha rwet walia Markus nre'ela kniarni re, la' talla ralamni. \p \v 6 La'pa rala'a la kniari la noha Siprus ewatni-lahwani, pa rla rtut lia'a leta Papos. La hande de rwatrom nana Yahudi ida, nwawa Bar Yesus. Kniarni de, nhi' ukru-rehera mak kamehi-kayona, ne nalahar pa nakotiwra e' de makwohorulu-ktatrulu id e'a. \v 7 Sergius Paulus, mak khi' ulu-o'ta la gen die, nora Bar Yesus de rora nhi'inde rwatamputu. Mak khi' ulu-o'ta de, de riy mak katu. Npolga Barnabas nor Saulus yoma niwra nor wal pia natlina Uplerlawna lirni-tunnu. \v 8 Mere Bar Yesus, mak kwawa la yawala Yunani de Elimas de nnia'eratni de mak khi' ukru-rehera, nhi' oruli-augewat la Barnabas nora Saulus. Ntekal rer lia, totpa mak khi' ulu-o'ta de yana npesiaya Yesus. \v 9 Mere Saulus maka rpol wualia la Paulus de, Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la pa namkek tutga mak khi' ukru-rehera mak kamehi-kayon de. \v 10 Na'nama Saulus nakot la: “Ee mak kodia kdiori-kdieha putra-palka hegana upni-a'nani o'a. He'-he' mak hihi'ini-yapyapni illu-wniehwani naplol la Uplerlawna gaini, de omhi' oruli-augewat la hare. Omhi'a-myapi, edonna mrie'nu la mpueyata-mpuaniawua Orgahi-Orha'a wniarorni-wnialaini mak kiwra kodia rimormiori la kalwiedni-paitiotni. \v 11 Pen mumkek la dodo'ondi. Orgahi-Orha'a hota Nukmu o'a. Hota omlier la melli-kalamni. Hota omuplinga tipru-warta ra'i-tranna la dodo'ondi.” \p Edon nalo'on wali ne Bar Yesus yamkekni de emolmolla ponpona-mamuahu, memetma nwow nana e matni, pa nala' de dudunti-wetwetria hoho'a-hayaya, pa nahaka mak kalakra. \v 12 La'pa o'ta-mat de namkeka hya' maka Uplerlawna Nhi'a la Bar Yesus dewade o'ta-mat de npesiaya Yesus. Me nwer rer wiawni la wniatutu-wniaye'a re la'a Orgahi-Orha'a yala'ani. \s1 Paulus nwatutu-nwaye'ela Antiokia me Pisidia \p \v 13 Rwatiawua Papos noma Paulus nora kniarwialli re rhopal pa rla'a leta Perga, la Pamfilia. La hande noma Yohansi maka ha rwet walia Markus naltar ira ne nawal lia Yerusalem. \v 14 Rden la Perga noma rodi liarni la leta Antiokia la Pisidia.\f + \fr 13.14 \ft 13:14 Leta Antiokia de edon olieta la Pisidia.\f* La'pa Sabat lerni (de ler maka riy edonna rkar lia), noma rla'awa pa ramtatna la gen miaka Yahudi re rhi' kreini-iskolli. \v 15 La'pa rpaiki ahorga Musa pukni, me makwohorulu-ktatrulu pukni, noma roma kreini de o'tani-matni rhopan pa riy ratiana Paulus nora talanwalli re, riwra: “Ama-hyal miy re, la'pa miwa miala nnio'a-niat diom pa mhi' aruri a pesiay mamni, de ampak pa mikota.” \p \v 16 Noma Paulus naprir pia nayer limni la totpena ramolmuolga, na'nama nakot lirni: “Ina-ama krei, ama-hyali ina-nara la'pa a'na mak kden la Israel di, ne mak Israel mutnu atia'a, la'pa it hononit di mak ka'unni-kamta'ata Uplerlawna. Mtiulan pa mhieri tlinmi la lir mak a'ukota ri. \v 17 Uplerlawna maka makden Israel ita tkola tieru-tawur nehla. Ne Nwalir niana-nalioh nana it upni-tgarni, me Napeha-nalawna rla Mesir, la gen miaka rdella emolmolla mak kahulti-kahamra. Noma Uplerlawna plolli-mneheni pa Nodgiot ir la'a Mesir. \v 18 Ne Uplerlawna Nod niohor neka ira wniehwani-liakatni la'a wo'ora-kawru la' anni terampwogata ralamni.\f + \fr 13.18 \ft 13:18 Lir di nnia'eratni la yawala Yunani de Uplerlawna Nod niohora ira wniehwani-liakatni la'a wo'ora-kawru. Nnia'eratni dom to' de Uplerlawna Ntera-ndema la'a wo'ora-kawru.\f* \v 19 Noma hairi wo'itu rimormiorni de, Uplerlawna Nkuhi-nho'ora la'a noha Kana'ana, totpena hairi Israela nanie'era-nahniakar la hande, totpena Kana'an de Israel gahani. \v 20 Lerni pa Israela mniotni rla'awa Mesir nhi' na'nama rmai owa'an la Kana'ana, pa rhi'a noh della ir gahani, de mahnekni la'pa edon nhal de anni rahu wogata terampwolima. \p La la'pa rhakar doinia noh Kana'an uhunu-ewatni, dewade Uplerlawna Nhopan pa rrana mak ktorna deulu-tatra. Noma la'awa me'eta-anin nlol wa pa la' pa Samuel lerni. Samuel de mak ktorna deulu-tatra hohoni. Makwohorulu-ktatrulu id wali hade. \v 21 Nhor nioma Israel mniotni rwak walia Samuel pa nrana ray ida. Noka Uplerlawna Ntutga Saul, Kisa a'nani la'a Benyamina duratni-waitni. Noka Saul nla' nan ray anni terampwogata. \v 22 Noma Uplerlawna Nalernia Saul la' mtatangenni, dewade Nran owa'an Daud pa nla' ray lia ira. Uplerlawna Nakot nohora Daud, Niwra: \q1 “Aliernana oleka Daud, Isai a'nani de, la'a riy mak khi' amikri A ralmu. Hota e' ed mak klernohora A ralma-rio'ru.”\f + \fr 13.22 \ft 13:22 1Samuel 13:14\f* \p \v 23 Hota Daud nadurti-nawait nana riy maka Uplerlawna Nwalir oleka wa, la'a Israel hairni rerieini, de hota riy de nodia rimormiori la mormiori-dardiari, emekwalia hya' maka Uplerlawna Nano'targ oleka wa. De Yesus de ed maka Ha Nakota. \v 24 La la'pa Yesus edonna Nkar mia'ta E kniarni, de Yohansi nhaun olek la Israel rimormiorni, totpena rhoitio'ora-rtahnei dioinia do'oni-halli ne rharania re. \v 25 Ne nhi'pa la ler la kniarni hohoni, Yohansi nhi'inde nakot la riy niwra: “La'a miy wniarormi de a' di de he'a? Maka mimpiei-mniar de a'g edonna. Mhioratreria, hota riy de, amuai ulu nanpena Ha Nmai. Hota awue'er doin lakni wniowni ho'mana a'g edonna puar nana.” \p \v 26 Ina-nara ama-hyali, Abrahama duratni-waitni, me maka Yahudi atia'a, de riy honona mak ka'unni-kamta'ata Uplerlawna. Uplerlawna Na'enyat oleka kota la'a Yesus mak kamori-kalewan de mai ita. \v 27 Riy mak kden la Yerusalem rora ir o'tani-matni edonna rhe'du nana Yesus de ed mak kamori-kalewna. Ir edonna rna'erit nana makwohorulu-ktatrulu wniatutnu, maka rpaikia la'a Sabat lerni pede irukmu Yesusa. Mere la'a hihi'ini-yapyapni re, pede hya' maka makwohorulu-ktatrulu ha ror taru re, Israel mniotni rhi' nana-ryap niana. \v 28 Kennama edonna rlernan walia hadom la E'a, retlia nekpa rukum wenna. Noka rwak la Pilatus pa totpena rwenna. \v 29 Ne la'pa rhi'a-ryapia hare honona mak ha rhorat targa la Puk Lululli la E wawannu, noma iralerni owa'ana la' auwlakra hananni pa rla rade'a la liena ralamni. \v 30 Mere Uplerlawna Namori owa'ana la matmiatni ralamni. \v 31 Nhor owa'ana de, nalera-namela, noma Ntutga-nharia inonni la riy mak kora lek E' talla rwatiawua Galilea pa rokria Yerusalem. Hare er maka la'pa dodo'ondi, de irden wal pia rlin nohora-rmat nohora E'a la'a Israel mniotni. \p \v 32 Hade pede dodo'ondi, de amakot nohora Kot Kalwieda tiy miy, la'a hya' maka Uplerlawna Nano'targa la it upni-tgarni, \v 33 E Nhi' oleka hade mai ita la'a Namoria Yesus owa'an la'a matmiatni ralamni. Ina-nara ama-hyali, la Puka ralamni wal pia, de rhorat targa la'a Yesus Nmori lia matmiati-molmuolu ralamni. Yoma la'a Puk Masmur (onni woru) ralamni de, e rhorat targa Uplerlawna lirni la'a Yesus, de: \q1 “A a'nu O'a. La'a ler di de, Atiutga la riy honona de, O' Ammu A'u.”\f + \fr 13.33 \ft 13:33 Masmur 2:7\f* \p \v 34 Uplerlawna Namori owa'ana Yesus la'a matmiatni ralamni. Pa hota dodo'ondi de edonna Nler la matmiati-molmuolu ralamni. La eda de pede Uplerlawna Nhar lirni: \q1 “Pena Agala Nnio' Lululli plollolli tiy O'a\f + \fr 13.34 \ft 13:34 Uplerlawna Nala nnio' lululli plollolli la Israil re upni-tgarni. Mere la' konteks di rakot nohora hya' ed maka Yesus Nlernana.\f*. Hota Aghapartiklia mak A'ukottarg oleka la Daud.”\f + \fr 13.34 \ft 13:34 Yesaya 55:3\f* \p \v 35 Emkade wal lia' Masmur onni (pasal) dom to'a Daud nakot la Uplerlawna: \q1 “O' edonna Mhur niohora hopopanmu mak katlina-katailla O'a de inonni ngehpa la matmiati-molmuolu.”\f + \fr 13.35 \ft 13:35 Masmur 16:10\f* \p \v 36 La'a lirni de Daud edon nakot nohora inon wamueheni yoma lera ida nmat wia pa rtamin wutga la upni-tgarni. Yoma la'pa Daud nhi' oleka hya' maka Uplerlawna Nhopna e nhi'a, dewade nmati ne inonni mana napiat olekwa la'pa ngehpa-nta'la. \v 37 Miy hononmi mitlina. Daud edon nakot nohora inon wamueheni, mere nakot nohora Yesus mak Uplerlawna Namori owa'ana la matmiatni ralamni, de Yesus edonna Nler la matmiati-molmuolu ralamni pa Ngehpa. \p \v 38-39 Ina-nara ama-hyali miy re, la hade pede amakot nohora tiy miy totpa miatga, de lol Yesus wawannu de, it do'oni-halli honona ramou-rawitna. Ne riy nenenna mak kpesiay Yesusa, Uplerlawna Netlia de, hare de edon rhala. Mere la'pa itlernohora Musa deullu-tatarni to'a, de la Uplerlawna gaini de it edon taplol ma'ta. \v 40 Hade pede mpuahniorta me! Yanhi'pa makwohorulu-ktatrulu lirni ntuin tar tiy miy. Har lirni re riwra: \q1 \v 41 “Mimkek kalwiedweda he' maka nhi'inde kwatei-kwahapra A li'ru. Hota miy mhiedu, noma mmiati pa mlia' ai mormiori ralamni. Yoma hota la' ler maka mmiormior mia'ta de, de hota A'g e tiepartarlia ghi' hadomdoma mak kodia miy lia kropna-krieutu luilui-nunuhru. La'pa riy rakot nohora hota Aghi' emkade tiy miy, ta'en niana mpiesiaya.”\f + \fr 13.41 \ft 13:41 Habakuk 1:5\f* \p Mitlina olek me mhioratreria samomuou.” \p \v 42 Nakot pa nhorwua noma, la'pa Paulus nora Barnabas e rlergot la gen miaka Yahudi rhi'a kreini-iskolli de, dewade riy mak kden la krei die rwak pa rrora nanpena rawali owa'an la Sabat mak kmai, totpena rhauri aplahwa wniahaur dodo'ona. \v 43 La'pa riy rlergot la krei die ralamni, noma riy Yahudi liawanni rora mak Yahudi atia', mak kla' oleka Yahudi kreini (agamni) rlernohor reria Paulus nora Barnabas. Makodia Uplerlawna lir kalwiedni ri, rwagahniort owa'ana mak klernohora re, totpena rapniapan rer miamain la Uplerlawna kalwiedni. \p \v 44 La'pa Sabat mak kmai owa'ana, de trema-trema riy honona mak kden la letlawan de rma ratlina Itmatromlawanni lirni-tunnu. \v 45 La'pa riy Yahudi ramkek nana riy liawanni rmai, dewade ir rahankeran doin (iri hati) la. Ir rwohor weyata-rtatar waniawua Paulusa, me rahmena-rapraiya hya' mak ha nakotkota re. \p \v 46 Mere Paulus nora Barnabas edonna rwadur la ltierni mak kaplola re pa rakot la re: “Uplerlawna Nhopan pa amakot nohor ulu Uplerlawna lirni-tunnu la Yahudi miy, mere mihmena mrieiniana, pede orgahami mtiut tiarga de, Uplerlawna edon Nwalir nian miy pia mliernana mormiori-dardiari plalahwa pa nodi liarni. Pa dodo'ondi amhoitio'or tiy miy, pa la' pa amakot nohora Uplerlawna lir kalwiedni la mak Yahudi atia'a re. \v 47 Yoma Orgahi-Orha'a Nhopna ami, Niwra: \q1 “Atiut olek mimlia' lodna-hairi dom to'a, pa miodia la lelerni. Totpena miy er mak kodia mormiori-dardiari la noheri woru-lyanti nayanni.””\f + \fr 13.47 \ft 13:47 Yesaya 42:6; 49:6\f* \p \v 48 La'pa riy maka Yahudi atia' ratlin nana lira re, de ralamni rahepuepru pa ra'uli-rawed reria Orgahi-Orha'a, onnila E lirni. Ne riy maka Uplerlawna Nwalir oleka pa rlernana mormiori-dardiari plalahwa de, honona rpesiaya. \p \v 49 Orgahi-Orha'a lirni nwewar la noh de ewatni-lahwani. \v 50 Mere o'ta-mata mak kden la let de, rora patke'a marna-wuhura mak kamta'ata Uplerlawna re, Yahudi mniotni rodia lir yawewal yatyat la, nhi'nande rhi'a kokokna-rariarin la Paulus nor Barnabas. Noma rhokar doinia irrora la' noh de. \v 51 Makodia Yesus lirni rora rlergot wa, noma rrora rkakan doinia lakni makamnu la riy mak kden hande, totpena rtutga Uplerlawna Nwayotli ira, noma rla'awa Ikonium. \v 52 Mere la'a Antiokia de makpesiay re ramuki-rahepru, me Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la. \c 14 \s1 La'a Ikonium \p \v 1 Noma la' pa Paulus nora Barnabas rte'ela Ikonium dewade, hya' maka rhi' oleka la Antiokia de rhi' owa'an la hande, de rrora rla'awa la gen miaka Yahudi re rhi' kreini-iskolli, ne rodi plolli pa raltier niohor Yesus la' hande, reiniande makden Yahudi, me Yahudi mniotni atia'a, harahu rpesiay Yesus. \v 2 Mere Yahudi mniotni mak kahmena kpesiay re, rawewla maka Yahudi atia'a, pa rhi'a ralam mehra rer lia riy mak kpesiay lia Yesus. \v 3 Mere riy harahu rpesiaya, pede Paulus nora Barnabas rden la hande pa mahneka. Ne rrora rparan pia raltier niohora la'a Itmatromni Yesus wniahaurnu. Itmatromlawanni wal pia, Ntut muemna hya' mak ha rakotkota la' E ralam kalwiedni de, plola, yoma E Nal ir pa rodia plolli, totpena rhi'a-ryapia hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona, mak tutga Uplerlawna rurni-laini nhi'nande riy ema rtaplelleltarga. \v 4 Mere let de mniotni idma edonna ntelan nana-naut nan ida. Doma rler wut lia Yahudi mniotni, me dom de rher lia irrora. \v 5 Noma Yahudi mniotni, rora ir o'tani-matni, me Yahudi mniotni atia'a re, rla'a lira id pa rtota la klieratni, pa riwra ra'ala watu ra rwatliewur wenna makodia Uplerlawna lir kalwiedni rora re. \v 6 Mere makodia Uplerlawna lirni re ratlin nan hade pa rat niohor wal lia. Noma rawlari lia leta Listra me leta Derbe mak kden la Likanonia, ne rla' walia geni-tiena mak rehgorgor lia leta-leta re. \v 7 La hande, rakot nohor walia Kot Kalwieda-Paitiot de. \s1 La'a Listra me Derbe \p \v 8 Noma muanke' id la Listra, de lakni nmati nod miemna la apun ralma pa edonna nala' taru, yoma lakni nakleh ruri. Riy de namtatna la hande, \v 9 pa natlin la Paulus wniahaurnu. Paulus namkek tutga riy de, Paulus nat niohor memna riy de npesiaya e lirni, pa hota ha nler la kalwiedni. \v 10 Noma Paulus nhaun pa nakot la: “Mupriri pia mtiutrier kdededa!” Dewade pleta-plet pa riy de naprir pia nala'awa. \p \v 11 La'pa riy rahu ramkek Paulus hihi'ini-yapyapni de, noma rhaun pa rawala Likanonia, riwra: “Marna-ornoha rhar pia rerun weee!” \v 12 Noma rpolga Barnabas della ir uplerni Seus, ne Paulus demade rpolga la ir uplerni Hermes, yoma e' ed mak kaltieri.\f + \fr 14.12 \ft 14:12 Rhi' emkade onnila uplera woru la uplera maka rpesiaya re, de nwawa Seus me Hermes. \f* \v 13 Makpolwunu-wakler la marna Seus mak roma polu-wak genni la leta gaini, nmai pia nodia lembu ltiata re, me au dieutu re pa nokria puohra. Niwa la'pa nlernohor wut lia riy mutlialawna re, pa la' pa nala limtutnu totpa rhi'a la nhioi-tniani la makodia Uplerlawna lirni rora re. \p \v 14 La'pa Barnabas nora Paulus ratlin nana hya' mak ha riwa rhi'a re, dewade rrora rlihira-rnaiya naniayarni, pa rawlar lia mutlialawna re letgarni, ne rhaun pa rakot la re: \v 15 “Hoi, nihya'pa miy mhi' ha rina?! Am di de rimormior ami, it rewre'wa pa tamneneha. Ammai handi, de amodia Kota Kalwieda-Paitiot tiy miy, totpena mhioitio'or doini-mtiahnei dioinia la mhioi-mtiania uplera mak edon kaplola, ne mai pia mliernohora Uplerlawna mak kden pa nodi liarni. Yoma E' de maka Na'ohi-na'ara nohkerna-lyanit marna, la'pa gera-tah'i nor wutga mniotni. \v 16 It upni-tgarni lerni de Uplerlawna Nhur niohora rimormiori la hairi-hairi pa rmor niohora kirkira-ralma-rior wamueheni, pa rpolu-rwak la atiehrani (uplerni). \v 17 Mere Uplerlawna nekane Nala lin nohora-mat nohora la inon wamueheni, totpena riy rlernohor E'a, yoma Nhi' kalwieda-paitiota mai ita, de e Nhuria otna la'a lyanti pa nturu, me tani nalgota wullu-we'elli mai pia treikia. Enala ya'ana-yemun mai ita pa niniha-malmial ita.” \v 18 Mere lira-tunu emkade ho'mana, makodia Uplerlawna lirni rora re, nhi'pa trema-trema taken niana ir rwayotil nana limtut mak ha rala pa rhi' nhioi-tniani la ira, yoma rwaror ma'ta de irrora de uplerni-upmatni. \p \v 19 Noma Yahudi mak kden la Antiokia me mak kwatiawu Ikonium dom pali, rma rod nur lia riy liawanni makden Listra pa rawali totpa rler teman la Yahudi re owa'ana. Ral watu ra rwatliewur wenna Paulus, nhor nioma ra'ita la leta to'orni. Ratniekamde Paulus ha nmati oleka wa. \v 20 Mere la'pa riy mak kpesiay re e rtutrier niohor ma'ta, dewade naprir wia pa nler owa'an la leta ralamni. Repar dewade, nora Barnabas rla'awa Derbe. \s1 Paulus nora Barnabas rawal lia Antiokia \p \v 21 La'a Derbe Paulus nora Barnabas rakot nohor Kot Kalwieda-Paitiot de, ne riy rahu rpesiaya Yesus. Nhor nioma rla'awa Listra pa nhorwua noma Ikonium, noma rla'awa leta Antiokia. \v 22 La'a leta-leta re de, rhi' aruria mak kpesiay Yesus re ihranu ralamni, ne rano'a-ra'atga rpa yana rwadur la pesiayni la' Yesus. Riwra: “Ina-nara ama-hyali, it di tlernan ulu mehra-mau liawanni, nanpena itler la Uplerlawna genni mak Enodi plolli pa emeka Ray.” Emkadella makodia Uplerlawna lirni re wniatutnu-wniaye'eni la makpesiay Yesus la'a leta-leta re. \p \v 23 Paulus nora Barnabas rrana mak khi' o'tani-matni la' makpesiay Yesus re totpena rima-rima wokni o'tani-matni erla. Noma rsumbaini me ratahan lara pa rala o'ta-mata re la Itmatromlawanni maka ha rpesiay oleka de. \v 24 Nhorwua dewade Paulus nora Barnabas rodi liarni la Pamfilia, rleretia Pisidia. \v 25 Me rla' pa rakot nohora Uplerlawna lirni la'a Perga, noma rla'awa Atalia la eni wawannu. \p \v 26 Rden la hande pa rhopal pa rawal lia Antiokia. Let de ed maka ir genni ululu mak kal ir la Uplerlawna lo'mani ralamni, totpena rkari ahorga kniarni mak na'nama ha rkaria. \v 27 La'pa ha rte'ela Antiokia, noma rawoka makpesiay Yesus la hande. Ne rwahaur nohor hya' maka Uplerlawna Nhi' oleka la ira kniarni ralamni, de la'a emkameni la Uplerlawna Nhar tialan la riy maka Yahudi atia' totpena rpesiay Yesus. \v 28 La'a let de, Paulus nora Barnabas ror wutga makpesiay rden la hande pa mahneka. \c 15 \s1 Rwahu'ria ralma-riora la'a Yerusalem \p \v 1 Lera ida ne riy wo'ira memna rwatiawu Yudea pa rmai lia Antiokia, me rwatutga Yahudi atia'a mak kpesiay mai Antiokia de, riwra: “La'pa miy edonna mtiolliohora ma'ta Musa tatarni pa rsunta, de hota edonna mliernana mormiori mak kodi liarni.” \v 2 Noka Paulus nor Barnabas rawenan toto' meman la re, la'a wniarorni-wnialaini re. Nhor diewade makpesiay Yesus la hande, retlia Paulus nor Barnabas, rora riy dom makpesiay makden Antiokia rewre'wa, pa rla'a Yerusalem totpa rora makodi Uplerlawna lir kalwiedni, me o'ta-mata krei rwahu'ru ralma-riora la'a sunat la hande. \v 3 Makpesiay Yesus mak kden la Antiokia rlidan nohora pa rlergot la leta, nhor diewade Paulus nora talanwalli re rodi liarni la'pa rlola Fenisia me Samaria. La hande rwahaur nohora Yahudi atia'a re ral oleka inonni pa rpesiay Yesus. La'pa ratlin nana kot de, de makpesiay re rahepur memna. \v 4 Rla' pa rte'ela Yerusalem, dewade makpesiay Yesus la' hande rreiniana-ra'nana nora kalwiedni. Emkade wal lia makodia Uplerlawna lirni me o'ta-mata krei honona. Noma rwahaur nohor la, hya' maka Uplerlawna Nhi'a-nyapia la ira kniarni ralamni. \p \v 5 Mere Parisi mniotni dom mak kpesiay oleka Yesus raprir pia rwahla mak ha rakota re. Riwra: “Riy maka Yahudi atia' mak kpesiay oleka re musti rsunta, me rlernohora Musa tatarni korni walli.” \p \v 6 Noma makodia Uplerlawna lirni re, rora o'ta-mata krei rawok pa rwahaur nohora lirni ri. \v 7 Nalo'on meman la rwahu'ru ralma-riora, pa la'awa hohoni noma Petrus naprir pia nakot lirni: “Ina-ama ama-hyal miy re, it hononit tatg oleka la ler mak itto'or doini olek de, Uplerlawna Nwalir nian a lia hononmi, totpena a'g e mak kodia Kot Kalwieda-Paitiot della' riy maka Yahudi atia', totpena ratlina pa rpesiaya. \v 8 Ne Uplerlawna, mak katga riy ihranu ralamni de Ntutg oleka de Nreiniana ira, de Nal walia E Nhiw Lululli la ira, emekwalia maka Nal oleka mai ita. \v 9 Uplerlawna edonna Naheri-nahelta itor ira, pede Enamou-nawitna ira ihru kdeheni-ralma kdeheni, yoma rpesiay olekwa. \v 10 Pa dodo'ondi, nihya'pa miwa mikot la mak Yahudi atia' re, de hota rlernohora Musa deullu-tatarni honona, totpa rler la mormiori-dardiari plalahwa?! Wniarormi-wnialaimi emkade, reiniande hota Uplerlawna Nawenan tiy miy, onnila la'pa mhiopan pa rlernohora Musa deullu-tatarni honona, de mial owa'ana kwar werwerat la mak Yahudi atia'a. Kwar werwerat de it upni-tgarni, me it nek de taken niana takwar nana. \v 11 Yana itsopan pa rlernohora Musa deullu-tatarni honona, yoma it tpesiaya onnila Itmatromni Yesus ralam kalwiedni pede itler la mormiori-dardiari plalahwa. Mak Yahudi atia'a nek de emkade wali.” \p \v 12 La'pa riy mak kden la yawoka-yale'u die ema rwun wuenna, Barnabas nora Paulus rwahaur nohora hya' maka Uplerlawna Nhi'a-nyapia la ira kniarni ralamni de, hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona (mujizat), mak ktutga Uplerlawna rurni-laini pede riy ema rtaplelleltarga. Hare honona de ir rhi' nana, yoma Uplerlawna hihi'ini-yapyapni la'a riy mak Yahudi atia'a. \v 13 La la'pa rwatia wniahaurnu, noma Yakowsi Nakot la re: “Ina-nara ama-hyali mitlina mai a'u. \v 14 Simon Petrusa na'nama nakot nohora la'a ler mak itto'or doini de, Uplerlawna Nala' ul pua Ntutga plollolli totpa riy ramkeka, de Nreililili-Na'mamuau niana riy maka Yahudi atia'a. La'a Uplerlawna wniarorni de, Nala riy dom to' pa rler wut lia E'a. \v 15 La' eda de, de naplol memna yoma makwohorulu-ktatrulu ror targ oleka wa. Yoma e rhorat targa emkadi: \q1 \v 16 “Hota A'uwali owa'ana. Pa hota A'uriri owa'ana Daud romni mak klitri. Napru'wu-namdierna, ne A'uyapi owa'an la genni. \q2 \v 17 Totpena riy korni re honona mana rma rahaka Orgahi-Orha'a, de riy honona mak Yahudi atia'a, mak Apuolu pa rler wut mai A'u. A' di de Orgahi-Orha'a. Hadi de A li'ru me hota Aghi' emkadi. \q2 \v 18 A'ukot targ olek hadella ululu.” \f + \fr 15.18 \ft 15:18 Amos 9:11-12\f* \p \v 19 Hade emkade, pede awuarora de, yana itsi'a riy mak Yahudi atia' re, maka rmai lia Uplerlawna limni ralamni, pa rlernohora Musa deullu-tatarni honona, nhi'nande rler la klieratni. \v 20 Mere ita'enyat nieka horta id la ira, pa takot nohora Musa deullu-tatarni ida-woru mak hota rlernohora, de de ya'ana-yemnu mak ha ral oleka la rhoi-rtani uplera-upmati, la' walia ha ihi mak edonna rotna tiernu de, yana ra'ana, me yan remun rarni. Ne yana ralira-raliai.\f + \fr 15.20 \ft 15:20 La deulu-tatra woru la horat di, de rlarna hya' maka nhi'inde riy rhi'a la'pa rhoi-rtania uplera-upmati. Ne deulu-tatra korni la horat di, de rlarna hihi'ini-yapyapni mak hota kariei piede hota Yahudi rora Yahudi atia'a ta'en niana rewre'wa pa rkola tieru-rawur nehla. Rwatamputu nekane ta'en niana yoma hota Yahudi re rwarora Yahudi atia'a rakdeha-raktiahli. \f* \v 21 Musa deullu-tatarni ri hare ratlin nana oleka la'a ler ululu la'pa dodo'ondi. Yoma tatarni de, rpaikia la'a roma-lewu maka Yahudi re rhi' kreini-iskolli de ralamni la'a Sabat-Sabat lerni, ne ralde'eta la leta-leta re honona.” \s1 Horta la'a mak Yahudi atia'a maka kpesiay olekwa \p \v 22 Makodia Uplerlawna lirni, me o'ta-mata krei ror wutga makpesiay Yesus retlia riy ida-woru lia ir mutnu, mak hota rawal lia Antiokia, pa rlidan nohora Paulus nor Barnabas. Noma rwaliria Silas nora Yudas mak ha rpolga la Barsabas. Riy maroro'a ri de riy orkotkotni-ornananni la maka kpesiay Yesus no' Yerusalem. \v 23 Ral walia horta id pa ra rodia, de lirni emkadilla: \q1 “La'a riy honona tiy miy, ina-nara ama-hyali mak kwatiawua hairi-hairi dom to'a mak Yahudi atia'a, makpesiay mak kden la Antiokia, Siria me Kilikia. \q2 Makodia Uplerlawna lirni amora o'ta-mata krei korni, a hononami makot kalwedo! \q2 \v 24 Amatlina de, riy doma mak kwatiawu ami e rtiy pia rhi' adwiorin miy, rnairia wniatut wamueheni nhi'nande miy ralammi worworga. Ami edonna mhopna hare. \q2 \v 25 Hade pede, amaltier olek pa ampaliri riy mak kmai tiy miy lia hande. Hota rmai die rora Paulus me Barnabas mak kden la a ralam mamni. \q2 \v 26 Paulus me Barnabas di, de er maka edon kwadana matmiati-molmuolu, onnila Itmatromni Yesus Kristus rerieini. \q2 \v 27 Amatlin de, riy mak ami edon mhopna rodia wniatut wamueheni tiy miy, pede amala Yudas nora Silas, pa rtiy miy die. Pena ira er mak kakota a lir mamni mak ed walia horat mak irodia de. \q2 \v 28 Uplerlawna Nhiw Lululli Natg oleka ne, a miana ampayow nohora, totpena yana amala deulu-tatra mak werwerta, mere amhorat to'a deulu-tatra ri to'a. \q2 \v 29 Deulu-tatra ri, de yana mi'in nana-miemun nana ya'ana-yemnu, maka ha rodia la nhioi-tniani. Yana mi'ina ha ihi, me yana miemun rar maka kwatiawua nhiuri-wnia'ana mak edonna rotna tiernu me rkokia apannu. Me olietmi la yalira-yaliai. La la'pa olietmi la maka amakota ri, de miy miplol olekwa. Emkade nek wa pa it kalwiedni.” \p \v 30 Noka rano'a-ra'atga maka ha rhopan re pa nhorwua, na'nama maka ha rhopna re rla'awa la Antiokia. La'pa rte'ewa, noma rpolg awoka makpesiay Yesus mutnu honona, na'nama rala horat de. \v 31 La'pa makpesiay Yesus re rpaikia horat de, rahepur nohora meman la horat de lirni. Yoma horta lirni nla' nana ir ralamni. \v 32 Yudas nor Silas mana nhi'inde rakot nohora Uplerlawna lirni-tunnu pede ir wal pia raltieri plalahwa memna totpena rodia amni-hyalli inni-narni re la ga'a pa rparani. \v 33 La'pa Yudas nora Silas rwarin tiar pua lera na'ida-naworu, noma riy makpesiay lia Antiokia re, rhopn owa'ana rora rawal lia Yerusalem, me rano'a la'pa rwak kalwieda la mak khopna ira re. \v 34 [Mere Silas netlia lirni de hota e nwarin niek la Antiokia.]\f + \fr 15.34 \ft 15:34 Ayat di nden to'ola puk ida-woru la Puklawna ululu honona.\f* \v 35 Noka Paulus nora Barnabas rwarin tiar wual lia Antiokia, rwatutu-rwaye'ela Orgahi-Orha'a lirni-tunnu rora riy liawanni mak kden hande. \s1 Paulus nora Barnabasa rwahakar talla \p \v 36 Noma lera ida ne Paulus nakot la Barnabas niwra: “Hyalia, mai pia tawalia pa ttomra-tnaha it inni-narni makpesiay Yesus la'a leta-leta honona, mak itakot nohora oleka Orgahi-Orha'a lirni, totpena tamkek teka emkameni la ira.” \v 37 Barnabas ralamni la teman la' Yohansi maka rwet walia Markus pa nodia. \v 38 Mere, Paulus nwarora de yan rodia Markusa, yoma ululu de Markus nahmena nora ir pa rkar wiutu pede nal tar olek ir la'a Pamfilia. \v 39 Noma Paulus nora Barnabas rawenan pa, nhi'nande rora rwahakar talla. Barnabas npolga Markus pa rrora rhopal la Siprus. \v 40 Mere Paulus na'ala Silas pa nora talla. Edonna rla' ma'ta de ama-hyali, ina-nar no' hande rsumbaini, pa rala irrora la Orgahi-Orha'a limni ralamni. \v 41 Noma rloh doin momuoga Siria nora Kilikia. Rrora rhi' aruri riy mak kden la hande pesiayni. \c 16 \s1 Timotius nlernohora Paulus nora Silas \p \v 1 Noka Paulus nodi liarni la Derbe nhorwua noma, Listra. La hande de, riy ida mak kpesiay Yesus nwawa Timotius. Inni de pat Yahudi ida makpesiay oleka Yesus mere amni de makden Yunani. \v 2 La'a riy mak kpesiay mak kden la Listra me Ikonium, de rwetwet nek la Timotius nanni, yoma ralamni kalwieda. \v 3 Paulus ralamni nod lia Timotius pa nora talla. Hade pede Paulus nsunta Timotius. Nhi' eda de yoma riy Yahudi mak kden la gen die honona ratga de Timotius de amni de makden Yunani.\f + \fr 16.3 \ft 16:3 Onnila Timotius inni de makden Yahudi Paulus nsunta Timotius yoma namta'ata la'pa Timotius edon nlernohora Musa deullu-tatarni hota Yahudi re rawenan la Paulus.\f* \v 4 La'a leta-leta maka ha rtomra-rnah'a re, de rakot nohora lira maka makodi Uplerlawna lirni ror wutga o'ta-mata krei la Yerusalem ha ret tiarg oleka re, la'a hya' maka yana ra'ana-remnu, me oliet ir la yalira-yaliai, totpena ina-ama ama-hyali makpesiay oleka re rlernohora hya' maka ha rhi' targ oleka re. \v 5 La' hade pede makpesiay Yesus re pesiayni yeher to'a pa naruri-na'orta, ne lera-ler nekpa makpesiay re rma ra'ititar rer lia liawanni. \s1 La'a Troas de Paulus ndarat nana yamkeka ida \p \v 6 Uplerlawna Nhiw Lululli edonna Nwayow nohora Paulus nora Silas ra rhakra Uplerlawna lirni-tunnu la'a Asia yapatni. Pede yala'ani re rodi liarni la noha Firgia me Galatia. \v 7 La'pa rte'ela' Misia nhiakarni noma riwra rler la Bitinia yapatni, mere Yesus Nhiw Lululli Nleretia pa yana rla hande. \v 8 Hade pede rleretia Misia pa rodi liarni la Troas. \v 9 Nmel nana la Troas, dewade Paulus ndarat nana Makedonia mniotni riy ida naprir lia e gaini pa nwak lilili-mamuau lia niwra: “Ee, mtiulan pa mmuai handi pa mtiulan mai ami!” \v 10 La'pa ndarat nan hade, noma ampahi'a-mpayodi pia amodi liar mamni la Makedonia\f + \fr 16.10 \ft 16:10 Lukas maka khorta puka di, na'nama nor rewre'wa Paulus talla pa nakot nohora ir yala'ani.\f*. Yoma la'a a hmuakur mamni amparora-mpalai die, Uplerlawna Nhopna ami er mak kakot nohora Kot Kalwiedni la riy mak kden hande. \s1 Lidia npesiaya Uplerlawna la'a Pilipi \p \v 11 Amto'or la Troas me amhopal pa modi liarni la Samotrake. Ne repar noma amla'awa la'a Napolis. \v 12 Ampatiawu hande pa amla'awa letlawna Pilipi, la Makedonia yapatni. Pilipi de lodna-hairi Roma yapatni. Amparin tiar lia hande lera ida-wor wuali. \p \v 13 La'pa la'awa Sabat lerni, noma amla'awa gerlawna aratni la'a leta puohrani wali tio'ora, yoma amna'erit nana la hande, de Yahudi kniola tieru-niawur nehla genni etla. La'a gen die wal pia amamtatnami, ne amora patke' mak kawok la gen die pa maltieri. \v 14 La'a patke'a honona re, de riy id de rpolga la Lidia, makdena Tiatira ne kniarni de na'olu-nala'a kok ungu mak welli werta. Patke' di nhi'inde nkola tieru-nawur nehla la Uplerlawna. Noma Itmatromni hihi'ini-yapyapni pa nreiniana hya' maka Paulus ha nwatutu-nwaye'a la e'a. \v 15 E nor wutga rompalli honona re pa rharania. Nhiaranni nhorwua, noma Lidia nakot mai ami: “Nar miy re, la'pa miatga toto' memna a' di de riy mak kpesiay Yesus id a'u, de mtiulan pa tla tlola a ro'mu nayanni pleini.” \p Nwakwak nekpa totpa amlola romni nayanni, pede ampayow pa mlernohora wakwakni. \s1 Rho'la Paulus la roma nhio'la la Pilipi \p \v 16 La'a lera ida, amiwa mla mkola tieru-mawur nehla noma ampatrom nana patke' ata-wa'ara ida. Patke' de hegana nhu'ru ralma pa natu nakwiet nana hya'-hya' mak hota ktai ita, nhi'nande riy ral kupan la pede nodia unut lawan la upni-matromni re. \v 17 Hararar de nlernohor reria amor Paulus pa nhaunu-nhaunu niwra: “Hoi, hari de, Uplerlawna-Mempulwatnu mak kdella tutullu-lolo'oni hopopanni hari. Ha rmai pia rakot nohora loi-talla plele'era la ina-nara miy, totpena mlier la mormiori-lewlewna.” \v 18 La'pa lera wo'ir meman pa hararar de polpuolu-hawaunia. Noma Paulus nwarora de lawan rehi, dewade Paulus napal tieman pa nakot la: “Ee, hegana mak khu'ru ralma patke' di, agala Yesus Kristus pa aghokar doin o' la'a hararar di ralamni.” La'a mtatan de nekpa, hararar de nhiu'ru ralamni ema rho'or doinia la. \p \v 19 La'pa upni-matromni re rwarora de hota ir edonna rlernan kupan wa, noma rte'l la Paulus nor Silas pa ri'ita la ya'olu-yala'a geni, pa rodia la makodi plolli totpa retlia (ra'ursia) halli. \v 20 Rodia Paulus nora Silas pa rottiarga la o'ta-mata hairi Roma. Noma rakot la re: “Ri'a ri, makden Yahudi re. Rma rkokna-rrarin la let di. \v 21 Yoma rawewal wal riy pa rala nhiolli-lietni me deullu-tatarni pa rarehia deulu-tatra makden Roma ita. Mere ira deullu-tatarni de yan tatlin la, me yana tlernohora.” \p \v 22 Riy rahu re wal pia rho'or temna Paulus nor Silas, ne o'ta-mata hairi Roma wal pia rhopan pa riy rlihira-rnaiya rrora naniayarni me rwanalga re. \v 23 Rwanalu rrora pa nhor nioma, rwi'ita rrora la roma nhio'la. Noma rhopan pa makhi'a o'tani la roma nhio'la, natiak matmiat memna re. \v 24 Yoma mak katiaka roma nhio'la o'tani namta'ata o'ta-mat leta lira nhiopanni, pa nreiniande la nwi'it wutu Paulus nora Silas la kokio'oni. Ne rnairi ranti pa rwutga rrora lakni. \p \v 25 La'pa edon nhal de, mela letargara Paulus nora Silas rtepartarlia sniumbaini, me ramuki-rahepur la wniahniara pa ra'uli-rawedia Uplerlawna ne riy mak ha rho'la taru re korni mana e ratlin rer wiali. \v 26 Plinu-plinnianamde noha nruru, (upkarururu) la'pa roma nhio'la wniatatgenni mana nwo'la-nwaini. Roma nhio'la nhiarni honona ema rhar tiar momuoga, ne riy honona mak ha rranit taru re mana ema rwe'er doin momuoga. \v 27 Mak khi' roma nhio'la o'tani nhed pua namat wa. La'pa namkek nana nhiari honona rahniari, dewade nleh dioinia wehla plalahwani pa niwa nwen inonni, yoma natnieka riy mak kahnio'la honona rawlar olekwa. \v 28 Mere Paulus npolliohora, nhaun pa nakot la: “Ee, yana mpuen inonmu. A hononami erla handi.” \p \v 29 Roma nhio'la o'tani nwak ai (hulu) pa nawlar lia rialma, ne ndiwra-nda'al pa nwaltior tar lia Paulus nora Silas gaini ralamni. \v 30 Noma la nodia pa rlergota na'nama nakot la re: “Upa-matrom miy re, hota hya' mak aghi'a totpena alier la mormiori-lewlewna la' Uplerlawna gaini ralamni?” \p \v 31 Paulus nora Silas rwahla lirni: “Ama, mpuesiaya Itmatromni Yesus pa hota ommuori-mliewna, muor wutga rommu mniotni honona.” \v 32 Noma Paulus nora Silas rakot nohora Orgahi-Orha'a lirni-tunnu la'a roma nhio'la o'tani de, nor wutga romni mniotni honona. \v 33 Noma la' mel de meman nekpa makhi' o'tani la roma nhio'la de nodia ir la' pa nohma dodioinia no'oni-rarni re kdeheni-ktiahlani. Nhorwua noma rharan miemna hare honona mak kden la rom de nayanni. \v 34 Nhorwua noma nodia Paulus nora Silas pa rla' pa nhoi-ntania ya'ana-yemun la e romni. E nor wutga romni mniotni honona, ralamni re rahepur memna yoma rpesiaya oleka Uplerlawna. \p \v 35 Repardoin, dewade o'ta-mata hairi Roma rhopan pa makodi keki-rautu rla rakot la totpena Paulus nora Silas rlergot la roma nhio'la ralamni. \v 36 Makhi' o'ta la roma nhio'la geni nodia kot della Paulus pa nakot la: “A o'ta-mat mamni, rhopan pa rollia u'pu-matro'mu la handi. Mlia'awa ler di wa. Mliola kalwiedni.” \p \v 37 Mere Paulus nakot la makodi keki-rautu re: “Eh, Am di de makden lodna-hairi Roma molanni ami, mere edonna mhiudi-mpiar wali ami. Amlernana liwliwra-kakaklu la mutlialawna gaini ralamni, nhor nioma mrianti wali am lia roma nhio'la ralamni. Ne rhopan pa amla'awa, de edonna rkokan nohora ami?! Amahmena. Mhiopan pa o'ta-matmi re rmeh'a rmai handi pa ralgot ami!” \p \v 38 Makodi keki-rautu re rla rakot lira rella o'ta-mata hairi Roma re. La'pa ratlin nana Paulus nor Silas, de lodna-hairi Roma upni-a'nani hare, dewade o'ta-mata re ramta'at wenna yoma hya' maka ir rhi'a re edon lol Roma deullu-tatarni. \f + \fr 16.38 \ft 16:38 Mak kden la Roma deullu-tatarni de, de he' maka khal de rodia la makhi' o'ta-mata pleini pa rlernana halli nanpena rliwra-rkaklia demade rkenia la roma nhio'la geni. \f* \v 39 Noma rla' pa ruh' idma-rrama liar la Paulus nora Silas, na'nama ralgota rrora la roma nhio'la de ralamni, na'nama rwak la pa rlergot la let de. \v 40 Paulus nora Silas rto'or la roma nhio'la, dewade rlola Lidia romni. La'pa rrora makpesiay re rwatrom la hande, noma ral owa'ana nnio'a-niat lia totpena rhi' aruri ir pesiayni. Nhor nioma Paulus nora Silas rwaran wa. \c 17 \s1 La'a Tesalonika \p \v 1 Paulus nora Silas rla' pa rodi liarni, la' pa rlola Ampipolis me Apolonia noma rte'ela Tesalonika. La hande de, gen miaka Yahudi re rhi' kreini-iskolli etla. \v 2 Pede Paulus nla'a krei die emolmolan wali maka nhi'inde e nhi'a la Sabat lerni totpa nora mak kden hande rwahu'ru ralma-riora no' Puka ralamni. Noma enhi' nan emkade la'a krei wotel ralamni. Nhapar rer lia hya' mak rakot targa la Puka ralamni \v 3 pa nwe'er nohora memna niwra: “Ina-nara ama-hyal miy re, Ray Makamori-Kalewan mak Uplerlawna Nano'tar die (Mesias), Uplerlawna Netlia pa hota Nler la yatlorni-yatra'ani pa Nmati, la'pa Nmori owa'an la matmiatni ralamni emekto'a rakot nohora la Puka ralamni. Ina-nara ama-hyali, dodo'ondi a'ukot tiy miy die, Yesus de Ray Makamori-Kalewna inhatta.” \v 4 Noma riy Yahudi wo'ira rpesiaya pa rlernohora Paulus nora Silas, me emkade wal lia riy Yunani mutlialawna mak ka'unni-kamta'ata Uplerlawna me patke'a liawanni wali maka nhi'inde riy rwetwet ir nanni (orang penting). \p \v 5 Mere Yahudi korni re ralamni ramehra rer lia. Rpol wutga riy nhiol yata mak kdella ya'olu-yala' genni totpa rhi'a kokokna-rariarni. Pede letlawan de tetema kokokna-rariarnia, ne rawlar pia rler temna riy makpesiay id romni, nwawa Yason pa rahaka Paulus nora Silas totpena rodgiota la tio'ora, pa rapalia la' mutlialawna. \v 6 Mere la'pa edonna rwatrom nana Paulus nor Silasa, noma rte'la la Yason, me makpesiay riy wo'ir wal pia rodia pa ra'ita la o'ta-mata makodi plolli la let de. Rhaun pa riwra: “Am miy re, hari er mak khi'a kokokna-rariarin la' meni-meni. Dodo'ondi de, rmai wialia it letni di. \v 7 Ne Yason mana nreinian wali olek ir wa pa rden la romni. Ir honona edonna rlernohora deulu-tatra maka Kaisar (ray Roma) ha ntatar targ oleka la maiye lodna-hairi Roma, yoma irakota riwra: “Ray id ed ma'ta de nwawa Yesus.”” \v 8 Lirni re rhi'nande riy rahu rora o'ta-mata makodi plolli la let de, pa rler wut niohora ira, totpa ralamni ramehra rer lia Paulus nor Silasa. \v 9 Hade pede o'ta-mat leta rhopan pa Yason nor wutga makpesiay korni re pa ral kupna ra rmolu-rmati, totpena rolin doinia ir la. \s1 La'a Berea \p \v 10 La'a mel de meman pa makpesiay lia let de rhopan pa Paulus nor Silas rla'awa Berea. Rla'awa noma la'pa rte'ewa dewade, Paulus nor Silas rokria gen miaka Yahudi re rhi' kreini-iskolli. \v 11 Riy mak kden la Berea rreh wialia makden Tesalonika yoma ral toto' memna ralam kalwiedni pa rreiniana Uplerlawna lirni pa rahepur memna la yatlina, me lera-ler nekpa rpaik la Puk lawna, totpena rat niohora walia hya' maka Paulus ha nwatutu-nwaye'a re raplola. \v 12 Hade pede riy Yahudi harahu mak kden hande rpesiaya. Patke' Yunani liawanni maka rwetwet la nanni re, me muanke'a Yunani liawanni rpesiay wali. \p \v 13 La'pa Yahudi mak kden la Tesalonika ratlin nana Paulus e nakot nohora Uplerlawna lirni-tunnu la'a Berea, dewade rmai wia Berea pa rawewla rirahu rpa rawenan la Paulus. \v 14 Pleta-plet pa makpesiay Yesus mak kden la Berea rhopan pa riy wo'ira rlidan nohora Paulus la' eni wawannu, pa rokru leta Atena, ne Silas nora Timotius de rwarin tiar lia Berea. \v 15 La'pa rottiarga Paulus la Atena, noma mak klidan nohora re rawal lia Berea, me rodia Paulusa nnio'oni la Silas nor Timotius de niwra: “Hyal miy re, pleta-plet pa mimrio'a mai pia mhiapartikil nohor a'u.” \s1 La' Atena \p \v 16 La'pa Paulus e nwei reria Silas nora Timotius la' Atena de ralamni nmayo'a, yoma namkek la let de, de npenpuen niohora atiehra maka ha rhoi-rtania. \v 17 La hade pede la'a gen miaka Yahudi rhi' kreini-iskolli, Paulus nora Yahudi re rwahu'ru ralma-rior wut wual lia Yunani mak ka'unni-kamta'ata Uplerlawna. Emkade wal lia' gen miaka ha ra'olu-rala'a la mana Paulus nora makden hande, rwahu'ru ralma-rior la lera-ler neka. \v 18 Makwatutu-kwaye'ela mak kor la Epikuros, me mak kor la Stoa, rora Paulusa rawahla lira. Ir wokni de idma nakot la ida riwra: “Ee, riy di yatnu oke'a nmeh' to'a, mere nurnu lawna. Ha nakot nohora hya'a?” Dom rakot wali: “Yanhi'pa hadi e nakot nohora nhioi-tniania uplera-upmati hairi dom to'a?” Rakot emkade, yoma Paulus nwahaur nohora Kot Kalwieda-Paitiota la'a Yesus, me la' walia tmori owa'an la matmiati ralamni. \v 19 Noma rodia Paulus pa rla'awa wniatrom genni la'a wo'or ku'a. Gen die rweta la Areopagus. Rakot la Paulus la hande, riwra: “Tuna, amiwa mat wualia wniatutga warwuar muaka omukota re. \v 20 Yoma hya' maka omukota re de, amatlina, mere edonna nla'a wniaror mamni. Hade pede mukot teka nnia'eratni.” \v 21 Rakot emkade, yoma riy honona mak kden la Atena di, me do'ona-dakna mak kden hande, nhi'inde ramtatan mamain pa ratlina wniatutu-wniaye'a maka na'nama iratlin nana noma rwahaur nohor walia. \p \v 22 Noma Paulus naprir lia riy mak kawok tar lia Areopagus de gaini, noma Paulus nakot la re: “Ama-hyal miy re, miy hononmi makden Atena miy. A'umkeka de la' miy wniehwami-liakatmi la'a hya'-hya' to'a, miy agammi de, edonna mhioratdoinia. \v 23 A'ulala' pa a'umkek la miy letmi di walli-walli de, umkek nana gen miaka mhioi-mtiania uplera-upmati. A'umkek wal lia' geni ida, de katri'ana ida. La katri'ana de rhorat targa riwra: “Rala la Uplerlawna maka it edon tat niohora.” Ina-nara ama-hyali, Uplerlawna maka mkiola tieru-miawur nehla la, mere edonna miat niohora de, Hade ed maka a'ukota la miy. \p \v 24 E' ed mak Na'ohi-na'ara nohkerkeran di nor wutga mniotni honona. E' de Orgahi-Orha'a maka liwangenni ntut lia lyanti, me lia'arni nhapar rer lia nohkerna. E' edonan Ndella roma-roma nhioi-tniani uplera-upmati maka rimormiori rhi' nana. \v 25 Me E' edonna Nwak pa rimormiori rhima-rre' E'a, yoma E' nampena mak kala aran mormiori, me hare honona la'a rimormiori. \v 26 Ntawua rimormiori o'ta watu ida, (nwawa Adam) E' Nhi'a hairi-hairi honona, ne Nhi' pa riy rholi-rlet la nohkerkeran di wawannu tetema. E' wal pia ed maka ketlia ululu, moweni hota rmor lia, me rmati, me hota rdella hanmeni. \v 27 Uplerlawna Nhi'a-nyap hare totpena la'pa rimormiori e rwahak E'a, de hota irwatrom nan E'a la'a ler maka irwahaka. Mere plolli de, Uplerlawna edon olieta mai it inonni. \v 28 Emeka nhi'inde riy rakota riwra: “Itden la nohkeran di pa tmormiori, yoma E' ed mak kodi plolli mai ita.” Emekwalima mak katu khorta puka, makden Atena di riwra: “It hononit di, E a'nani ita.” \p \v 29 Ama-hyali miy re, onnila Uplerlawna a'nani ita, pa yana twarora de Uplerlawna emekwalia uplera-upmati maka ra' nana la leli-maha, la' walia watu maka rimormiori rhi'a pa rtot nohora yatnu pa rakoki-rayap niana. \v 30 La' lera maka itto'or doin de, ita hihi'ini-yapyapni podku-padku maka tsi' nana yoma taplin niohora Uplerlawna ralma-riorni, de Uplerlawna Nhortapling oleka la, mere dodo'ondi, Enhopan pa riy honona rhoitio'ora-rtahnei dioinia do'oni-halli. \v 31 Yoma Enet tiarg olek la' lera ida, de hota Enhudia noheri woru-lyanti nayanni la'a watghudi lokarni-npara la tatiaili lahannu. Uplerlawna Ntutg oleka riy ida pa hota Nhi' mak ktoran watghudi die. Uplerlawna Namori owa'ana oleka riy de la'a matmiatni ralamni totpena riy honona ratga de Uplerlawna ed maka Ntutmuata-nkewra'a riy de.” \p \v 32 Noka la'pa riy re ratlin nana hota riy rmori owa'an la matmiati ralamni, dewade riy dom la hande rahe'i-ramalia Paulus. Mere dom pal pia riwra: “Tuna, ampak owa'an pa mpuahauria.” \v 33 Mere Paulus nwatlirni pa rrena pleini, nhor nioka nla'awa. \v 34 Mere la' hande wal pia riy doma e rlernohora Paulus me rpesiaya Yesus. Ir de de Dionisius, id la o'ta-mat Areopagus me patke'a id nanni Damaris ne riy dom pali. \c 18 \s1 La'a Korintus \p \v 1 Nhorwua noma Paulus nlergot la Atena, ne nla'awa la leta Korintus. \v 2 La hande, Paulus nwatrom nana Yahudi ida nwawa Akwila, maka rmor lia Pontus. Akwila di de na'nama nwatiawua Italia pa nora patke'eni Priskila rmai. Rmai wia Korintus, yoma Kaisar (ray) Klaudius nhopna Yahudi honona rhargot la letlawna Roma. Noma Paulus la ntomar la irrora. \v 3 Nhi'noka nden wut lia hare pa rkar wiutu, yoma rora Paulus mensiarni re ramneneha. Kniarni re nhi'inde rala ha ulti pa rhi'a larma. \v 4 La'pa nhi'inde Sabat lerni, Paulus nla' mamain pa nor mak kden la gen miaka Yahudi re rhi' kreini-iskolli de rwahu'ru ralma-riorni. Paulus nakot nohora Uplerlawna lirni, totpena nhi'a Yahudi rora mak Yahudi atia'a rpa rpesiaya Yesus. \p \v 5 La'pa Silas nora Timotius rwatiawu Makedonia pa rmai wia, dewade lera-ler nekpa Paulus nakot nohora Uplerlawna lirni la'a riy Yahudi niwra: “Ina-nara ama-hyal miy re, Yesus de ed mak Uplerlawna Nano'taru pa Namori-nalewna rimormiori.” \v 6 Mere nhi'inde riy Yahudi rhi' amola-ma'a mamainia, pede Paulus nkakan doini awu la naniayarni, totpa nhi'pa nakot la re: “Hoi, la'pa mlier la Uplerlawna niukamnu, de orgahami to'a. A'g edon gor la. Ler di pa nla nodi liarni de alia' uhak neka makden Yahudi atia'a.” \p \v 7 Hade pede Paulus nhoitio'or la ira, dewade la' pa nwatutu-nwaye'ela roma ida mak kden la gen miaka Yahudi re rhi' kreini-iskolli de walli. Orrom de, de riy mak kola tieru-kawur nehla la Uplerlawna, me Yahudi atia' de. Rpol nianni de Titius Yustus. \v 8 Mere Krispus, makla' o'tani la krei nor wutga romni mniotni de, me makden Korintus riy rahu wal pia, la'pa ratlin nana kot maka Paulus ha nakot de, rpesiaya Itmatromni Yesus nhor nioka rharania. \p \v 9 La'pa la mela ida, Paulus ndarat nana lira ida, de nwatiawua Orgahi-Orha'a de Nakot la Paulus: “Paulus ee! Yan mumta'ata. Mpuahaur pa nodi liarni, yana mrie'nu. \v 10 Yoma A'g e gor o' talla. Riy id mana hota edonna nheik la inonmu. Mpuahaur pa nodi liarni yoma la'a let di, de rimormiori liawanni hota rmai lia A li'mu ralamni.” \v 11 La hade pede Paulus nden nek la' Korintus pa anni id rehenu. Me nwatutu-nwaye'a Uplerlawna lirni-tunnu la ira. \p \v 12 Lerni la riy ida nwawa Galio nhi'a Gubernura la'a Akhaya, noma makden Yahudi re rla' lira ida, pa rlewria Paulus pa rodia la watghudi lokarni. \v 13 Rwaghala Paulus de riwra: “Tuna, riy di nawewla riy rahu totpena rkola tieru-rawur nehla la Uplerlawna mere wniatutnu edon nora Musa deullu-tatarni ramneneha.” \p \v 14 La'pa Paulus niwra naltieri na'nama Galio nakot la re: “Ee Yahudi miy! La'pa hya' maka mimikota ri, de lira helkiai-hakpera id hadi, onde lira tniutin leta-wnienan marna id hadi, mana awuei pia mikot lir maranmi. \v 15 Mere lir di de, mikot nohora to'a riy nanni me lirni, me deulu-tatar wamuehemi. Pen orgahami mietlia. A'g e edonna wuayow nohora miy pia agetlia lira-tunu mak emkadi.” \v 16 Noka Galio nhokargota re. \v 17 La' noma rirahu re rtorna Sostenes makla'a o'tani la krei die, pa rwanalga la mak ktoran watghudi pepanni gaini. Mere Galio edonna nhe'du nan memna ira yahak kahelli-kaha'arni re. \s1 Paulus nawal lia Antiokia \p \v 18 Noma Paulus nalo'on ma'ta la Korintus, dewade nakot tar lia makpesiay nio' hande pa irwarini, noma e nora Priskila, me Akwila pa rhopal pa rokru Siria. Mere edon rhopal ma'ta de, Paulus liokarni ida la Uplerlawna nhorwua pa, ni'ir doinia moratnu la'a leta Kengkrea (nlernohora Yahudi deullu-tatarni). \v 19 La'pa nte'ela Epsus, noma Paulus naltarga Priskila, me Akwila ne nla'awa Yahudi kreini-iskolli genni pa rwahu'ru ralma-rior wut lia Yahudi mak kden hande. \v 20 Noka Yahudi rwak pa Paulus nalo'on taru plein la hande, mere nahmena. \v 21 La'pa emkade mere e nla'awa, de nakot tar lia re: “Ina-nara ama-hyali, la'pa Uplerlawna Nala a' pua amuormior die, hota a'uwali owa'an la handi.” Noma nawliohor tar pua nha'at la kapli pa nla'awa. \v 22 La la' pa nerun la Kaisarea, noma nla'awa Yerusalem pa npahar tar lia makpesiay Yesus mutnu limni mak kden hande, noma nodi liarni la Antiokia. \p \v 23 La la'pa nden nek la hande la' lera ida-woru nhor nioka nla' pa ntomra-nnah'a la makden Galatia, me Firgia liewnu totpena nhi' aruria makpesiay lia hande pesiayni. \p \v 24 La ler de de, makden Yahudi ida mak ha rmori la'a leta Aleksandaria nwawa Apolsu, nmai lia leta Epsus. Apolus de riy mak katu pa natu naltieri, me nat niohor memna Puka lirni. \v 25 La' walia rwatutg olek walia pa nat niohora Itmatromni Yesus nhiornu-tnia'anu (loini-talanni). Apolus di nwatikil la wniatutu-wniaye'a la' Yesus. La'pa nwatutu-nwaye'ela Yesus wniatutnu-wniaye'eni de, edon nhala mere nat niohor to'a hya' maka Yohansi nwatutu la' lera maka nharani riy. \v 26 Apolsu nmai pia nwahauru la'a Yahudi kreini-iskolli geni ralamni de nurnu kerna la'a ltierni. Ne la'pa Priskila nora Akwila ratlin nana wniatutnu, noma rrora rodia pa rla'awa ir romni na'nama rrora rakot nohora Uplerlawna loini-talanni totpa rhaur la pa rhi' aplola hya'a mak nat niohora oleka wa. \p \v 27 Nhorwua noma Apolsu niwa nla'awa la Akhaya. Pede makpesiay Yesus la'a Epsus ntulan la e'a, de ra'enyatga horat la inni-narni makpesiay no' Akhaya totpena rreiniana Apolsu. Ne la'pa Apolsu nte'ela Akhaya ntulan memna riy maka Uplerlawna Nara'a-napalga pa rpesiay olek Yesus wa. \v 28 Yoma la'a nur kieranni, pede Apolsu nala Yahudi rella yawa, pa nterna pniok lirni-pniah'a wawni re la'a mutlialawna gaini. Ne Apolsu ntekal reria la'a hya' maka ha rhorat targa la Puk lawna ralamni, mak ktutga Yesus de Ray mak Uplerlawna Nano'taru pa Namori-nalewna rimormiori. \c 19 \s1 Paulus Kniarni la Epsus \p \v 1 La'pa Apolsu nden ma'ta la Korintus, de Paulus nlola Galatia me Firgia pa nmai wial lia Epsus.\f + \fr 19.1 \ft 19:1 Paulus nloha noha ko'oni-ka'ani.\f* La hande de, nwatrom nana riy dom pali makpesiay. \v 2 Noma natiana re: “Ina-nara ama-hyali, miy mrieinian Uplerlawna Nhiw Lululli olekwa la ler mak mimpiesiaya?” \p Noma rwahla lirni: “Edonan ma'ta. Uplerlawna Nhiw Lululli de ami edonna matlin ma'ta.” \p \v 3 “La'pa emkade de mimpiesiay hya'a la' ler mak rharani miy?” \p Rwahla riwra: “Ampesiay hya' maka Yohansi nwatutga.” \p \v 4 Noma Paulus nakot la: “Ina-nara ama-hyali, lerni pa Yohansi ha nharania rira de, nakot la re niwra: “Mimhioitio'ora-mtiahnei dioinia oleka do'omi-halmi.” Mere Yohansi e nakot walia la riy Israel, niwra: “Miy miana mpiesiay walia riy mak ktawli'iru mai a' di,” Hade de Yesus.” \v 5 La'pa ratlin nan hade, noma rharania rde la Yesus nanni wawannu. \v 6 Ne la'pa Paulus nran limni la ir wawannu de, Uplerlawna Nhiw Lululli Nodi plolli la ira, noma rmeh'a raltiertieria la yawala mak ha raplinu, me rakot nohora kot mak rlernana la Uplerlawna la' ler de. \v 7 La' rawok ir de, de la'pa edon nhal de riy termida wehrani woru. \p \v 8 La'a wolla wotel ralamni de, Paulus edonna natota-nawawet lia riy ida ne naltier die nto'pi-ngauria lirni la mak kden la Yahudi kreini re, me nor ira rawahla lira totpena nhedu-ntehra ir la'a hya' maka e nakot nohora la' Uplerlawna Nodi plolli pa emek Ray de naplola. \v 9 Mere riy wo'ir erla hande, de rhi' ralam tehra pa rahmena rpesiaya. La'a riy honona gaini ralamni, de mak edonna kpesiay re rahe'i-ramalia hya' mak ha rwatutu-rwaye'a re la'a Uplerlawna, de hota Namori-nalewna rimormiori la'a Yesus wawannu. La hade pede Paulus nhoitio'or la ira, ne nora makpesiay Yesus pa rla'awa rialam la'a Tiranus wniatutnu genni. La' hande de lera-ler nekpa nora mak kden hande rwahu'ru ralma riorni. \v 10 Nhi'a-nyap niek emkade pa la anni wor muemna, pede harahu rehi mak kden la Asia yapatni la'a riy Yahudi, me Yahudi atia'a mana harahu ratlin la Itmatromlawanni lirni-tunnu mak ha rwatut lia re. \s1 Skewa upni-a'nani \p \v 11 Noma Uplerlawna Nal Paulus pa nodia plolli, totpena hihi'a-yapyapi mak kamehi-kayona mak edonna tamkek taru (mujizat) de \v 12 hya' mak Paulus ha nnairia re emek lenso, rewa, la'pa rod harella mak kamehra-kamau re, de rleretnekpa rkalwied wa me hegana lo'orni-mawalli mana rlergot la riy mak hegana rodi plolli la. \p \v 13 La hande de Yahudi maka nhi'inde kalala' pa rhokra-rlaiya hegana-kawnu, yatni-rha'ani maka khu'ru ralma riy. Ratlin nana Paulus nakot nohora Yesus, na'nama irnair walia Itmatromni Yesus nanni pa ra rhokra hegana-kawnu re, riwra: “Amal Yesus nanni maka Paulus nakot nohora pa amhokar miy lia riy di.” \v 14 Skewa, Yahudi ida, makla'a imam o'tani-matni ida, a'nani muanke'a riy wo'itu de mana rnairia Yesus nanni pa ra rhokra hegana-kawnu. \v 15 Lera ida ne, riwra rnairia Yesus nanni pa rhokar doini hegana-kawnu mak khu'ru ralma riy ida. Mere la'pa rhopan pa hegana-kawnu nlergot la riy de, dewade hegana-kawnu de nakot la riy mandiditu re riwra: “Hoi, agat niohora Yesus, me agat niohora walia Paulus. Mere miy di de, he' miy?! Uplerlawna edon Nala rurni-laini pa mhiokargot a'u.” \v 16 Dewade riy mak ha nhiu'ru ralam de nkarma riy mandiditu re pa ramno'a-ramrara, me ratliawihi pa rawlar dioinia rom della. \p \v 17 Riy honona la'a Yahudi me maka Yahudi atia'a mak khol lia Epsus la'pa ratlin nana hade de honona ramta'at wenna. La hade pede Yesus nanni mana riy ra'unni-ramta'ata rhu'ru-rhelma. \v 18 Riy rahu mak kpesiay Yesus rmai pia rwahaur nohora do'oni-halli la' mutlialawna gaini, la'a hya' maka rhi' nan oleka wa. \v 19 Yoma nhi'inde nala' nohora hegana-kawnu me du'ula-we'erni.\f + \fr 19.19 \ft 19:19 Ulangan 18:9-13 \f* Noma rawoka pukni re honona, na'nama rtutnia la riy rahu gaini. La'pa rrekan nana puk ku'uni (notes) re honona welli werta, de kupan maha wawahra riwnu terampwolima, (de kupna-kai maka riy termida wehrani wonema rlernana la anni termida). \v 20 Emkadella Uplerlawna Ntutga preheni-mkaini (rurni-laini) la mak kden hande, pede Orgahi-Orha'a lirni-tunnu mana nwewar la gen die, me mak kpesiay Uplerlawna lirni re na'ititar rer lia liawanni. \s1 Kokokna-rariarin lawna la Epsus \p \v 21 La' hade pa nhorwua noma Uplerlawna Nhiw Lululli Nodia Paulus pa netlia, de hota nleretia Makedonia, me Akhaya pa nodi liarni la Yerusalem. Noka Paulus nakot la makpesiay re, niwra: “Hota alia'awa Yerusalem nhor nianpena alia'awa la' letlawna Roma wali.” \v 22 Noma netlia pa, la' riy woru mak ktulan la, de Timotius nora Erastus, Paulus nhopan pa rla'awa Makedonia, ne hota e nwarin tiar lia la'a Asia yapatni lera na'ida-naworu. \p \v 23 La' ler de, kniokna-riarin lawna la Epsus, yoma wniatutu-wniaye'a la' Yesus loini-talanni. \v 24 Yoma la'a let de, de riy ida makhuria mah wawahra nwawa Demetrius, nwewla rom ku'a-lewu ku'a mak ha rhoi-rtani la upler Artemis. La' mensiarni de nodia unut lawna la'a limni-rorni honona. \v 25 La' hade pede, nawoka-nale' momuowua limni-rorni rora makhuria mah wawahra honona pa nhar lirni: “Ama-hyal miy re, miatga la'a kniar di, pede itlernana kupna-kai. \v 26 Dodo'ondi de, mitlin nohora-miat nohora la'a Paulus lira kdiorni-kdieheni, de niwra nhioi-tniani miaka rimormiori ha rakoki-rayapi niana re, de hare honona rhala. Ne e' mana nreinian olek riy liawanni pa rlernohora e wniatutnu-wniaye'eni. Edonna nden la Epsus to'ola handi, mere trema-trema la'a Asia liewnu wali. \v 27 Hota ita kniarni de nteri-ntawa, me nodi it la nan yata. Hade edonna nmeh'a, mere upler Artemis roma nhioi-tniani lawanni wal pia riy edonna rwarekna, me hota riy rwatei-rwahapra upler Artemis tullu-petanni. Hota rhi' emkade, kennama nhioi-tniani die, ed mak ha ra'uli-rawedia la'a Asia la'pa noheri woru-lyanti nayanni.” \p \v 28 La'pa ratlin nana lirni de, dewade ralamni ramehra pa polpuolu-hawaunia pa riwra: “Artemis mmuormiori! O' de, a atiehra mamni o'a, mai Epsus dilla.” \v 29 La' pa kniokan lawan de nwewar la letlawna uhunu-ewatni-ewatni-lahwani. La' noma mak kawoka-kale' pua kokna-rarni re, rtorna riy woru. Id nanni Gayus nora id nanni Aristarkus, yoma ha rora de makden Makedonia mak nhi'inde rora Paulus rala' wutu. Rodia rrora pa rokria leta yawok genni mak inponni. \v 30 Noma Paulus niwra nlernohora walia ir rora pa nla'awa rialma, mere mak kpesiay Yesus la hande rahmena. \v 31 Makhi' o'ta-mata la'a Asia yapatni, mak kora Paulus rwatalla re, mana rhopan pa rakot la Paulus totpena yana Paulus nayamkek la gen die. \p \v 32 Edon nalo'on wali ne, mak kawoka-kale'u re rhi'a kniokan lawna. Polpuolu-hawaunia mere hya' maka rhaunu re, de edon ramneneha pa emeka riy mak kga'u. Riy harahu raplin niohora hya' maka rerieinian pede irawoka. \v 33 Noka Yahudi ral riy ida mak kwawa Aleksander la mutlialawna gaini, totpena nakot nohora Yahudi wniarorni-wnialaini me riy wo'ira nano'a-na'atga, de hya' maka hota nakot la re. Noka Aleksander nayer limni la mutlialawna gaini totpena ramolmuolga, totpa nlernana nhiapargeni pia nod niana Yahudi re la plol wawna. \v 34 Mere la'pa riy harahu re ramkek nana Yahudi eda de, dewade honona rahmena ratlin e lirni pede riarin taru riwra: “Uplera-upmati atiehra Artemis mmuormiori! Makden Epsus aran lawna o'a!” Rhaunu-rhaunu emkade pa la'pa edon nhal de jam woru. \p \v 35 Nhi'noka ama-yei leta mak kwatutu-kwaye'a leta pa'etnu-parahmani (yortulsi) nalina-nalera re, noma nakot la re: “Ina-nara ama-hyali makden Epsus miy, mhieri tlinmi-mtiatar matmi. Miy hononmi la'pa riy meni-meni miatg oleka, de Epsus nanpena let maka kawilla-kayomtia roma nhioi-tniani Artemis, me atiehra Artemis, (de watu lilili-mamuau)\f + \fr 19.35 \ft 19:35 Mak kwatutu Puklawna re rwarora maka ha riwra atiehra Artemis di, de watu ida mak kwatiawu lyanti pa ktuini, yamkekni emeknekama patke' ida maka uhunu harahu.\f* mak kwatiawu lyanti pa ktuini. \v 36 Riy id mana edon nwayotlia hade. Hade pede hononmi yana mkiokna-mriarni. \v 37 Dodo'ondi miodia oleka ir rora pa mmiai handi, mere a'utian tek miy. Hari mak kreyahru oleka genia ha nhioi-tniani, onde rapolu-raliella upler Artemis pede miodi mmiai a'u?! Mimiatga de hari edon rhi' hadomdoma. \v 38 Demade, la'pa hadom edon nla' nana Demetrius nor kniarwalli re ralamni\f + \fr 19.38 \ft 19:38 Demetrius nor makhuria mah wawahra korni.\f*, de rodi nieka lira-tun della' watghudi lokarni. Yoma o'ta-mata mak ktorna watghudi edonna rwayotlia re. \v 39 Ne la'pa hya' maka miy ralammi nala pa mhi'a la lira-tunu de, miodia la o'ta-mata mak nhi'inde rawoka re, totpena rhudia la watghudi lokarni. \v 40 Yoma la'pa mkiokokna-mriariarni emkadi, de hota o'ta-mata rtut it la mak khala. Ne hota itakleha wniatikilgeni kuku' pa ta twahaur la.” \v 41 Nwahaur nohor la hare honona pa nhorwua, noma yortulsi nhopan pa mutlialawna re ranewar wa. \c 20 \s1 Paulus la nkar lia Makedonia me Yunani \p \v 1 La'pa kokokna-rariarin lawna la Epsus namtierun wa, noma Paulus nawoka-nale'ga makpesiay Yesus pa nala lira nnio'a-niat lia re pa nhi' aruria ir ralamni, nhor diemade nakot tar lia re dewade la' pa nodi liarni pa nla'awa Makedonia. \v 2 Nalala' pa ntomra-nnah'a la'a makden Makedonia liewnu pa nano'a-na'atga liawanni la makpesiay Yesusa, totpena yana rwadur la pesiayni. Nhorwua noma nodi liarni la Yunani. \v 3 Ndella Yunani pia nalo'on nana wolla wotelu. La'pa niwa nhopal la Siria, noma natlin nana makden Yahudi riwa rla' lir id pa rwen e'a. La' hade pede e netlia hota nawali pia la nlola Makedonia. \v 4 Sopater, Pirus a'nani mak kden la Berea la'pa ror rewre'wa Paulus talla. Emkade walia Aristarkus nora Sekundus riy mak kden la Tesalonika, me Gayus makden Derbe, Timotius, Tikhikus me Trofimus riy mak kden la Asia yapatni. \v 5 Irala' ulga am pia rwei lia' Troas. \v 6 La la'pa lerlalawna roti mak edonna rnairia tgo'a nhorwua, noma amhopal pa mto'or doinia Pilipi. Tre' ma'ta lera wolim pa amawok owa'an la Troas. Amparin tiar lia Troas krei id ralamni. \s1 Paulus la ntomra-nnah'a la makden Troas la' ler hohoni \p \v 7 Krei lerni pa nmel wa, noma amawok pa ama'an rewre'wa emeka riy nora hyalli. \f + \fr 20.7 \ft 20:7a Riy doma rwarora lir Yunani la ayat di nnia'eratni de ra'an wutu-remun wutu, mere riy dom to'a rwarora nnia'eratni de krei liawna lerni.\f* Paulus nora rwahaur wutu, yoma hota repar de eniwa nla'awa. Paulus naltier niande la'pa mela letargara. \v 8 La' kamri gen nio' heyanna, nniawok gen miamni de, leler momuou lia' wa'du. \v 9 Tuwari ida nanni Etikhus namtatna la'a folla. Yoma Paulus wniahaurnu plahwa, noma tuwari die nhoki ntemna pa nanin tar muemna la folla nhi'noka ntuin pa nalla yawa. La rom tutul die dadanni wotelu. La'pa rmai pia irrana, de nmati olekwa. \v 10 Mere Paulus nerun pa nakowa la tuwari die na'nama nkorreria. Na'nama Paulus niwra: “Ee, yan mimta'ata, e nmormior owa'ana.” \v 11 Nhor nioma Paulus nha'at owa'an la heyanan pa nhakra roti pia ira'an rewre'wa. \f + \fr 20.11 \ft 20:11a Riy doma rwarora lir Yunani la ayat di nnia'eratni de ra'an wutu-remun wutu, mere riy dom to'a rwarora nnia'eratni de krei liawna lerni.\f* Nwahaur pa nodi liarni la repardoin yawyawra, noma Paulus nla'awa. \v 12 Riy rla rottiaru tuwar diella romni yoma nmormior mia'ta, ne ralamni re rahepuepur memna. \s1 Paulus ndella Troas pa nla'awa Miletus \p \v 13 Noma amha'at la kapli totpena amhopal pa mala' ulga Paulus la leta Asos. Mere Paulus nwaror oleka yala'ani onni, de e nlol keranni. La Asos nanpena Paulus hota nha'at la kapli pa nor rewre'wa ami. \v 14 La'pa ampatrom la Asos, noma amora Paulus mha'at la kapli pa amora mhopal pa mla'awa leta Metilene. \v 15 Amden la hande pa repar wa, dewade amhopal pa amte'ela' gen miaka kapal reria noha Khios. La'pa walin de amte'ela Samos. Lera id owa'an de amte'ela Miletus. \s1 Paulus nano'a-na'atga makpesiay o'tani-matni \p \v 16 Paulus neti olek la, hota edonna nlola Epsus totpena yana nahe'i miamain la'a geni-tien mak kden la Asia. Nmahrur niohor totpena pleta-plet pa nla Yerusalem pa nlernana lerlalawna Pentakosta. \v 17 Hade pede Paulus nden la Miletus (pa niwa nala nnio'a la makden Epsus), pede nwaka o'ta-mata la' makpesiay Yesus pa rma rwatrom e'a. \v 18 La'pa rmai wia dewade Paulus nakot la re: “Am miy re, mimiatga emkameni la amuormior di, la' lera yanulu maka atie'ela Asia la'pa ntutu-nte'ela ler maka awuaran wa. \v 19 A'ului-unuhru nohora a nhiu'ru-a nhielmu, pa akar lia Itmatromni kniarni. Alier la yatyatni-halalli yatlorni-yatra'ani la'a Yahudi wniaror yatyatni mai a'u. \v 20 Mimiatga de a'g edonna umta'ata ukota la' miy, la'a hya' mak kodia unut tiy miy. Awuatutu-wuaye' tiy miy lia'a yawoka-yale'u lalawna gaini, me la'a roma-lewu. \v 21 La'pa Yahudi miy, la'pa Yahudi atia'a nhi'inde a'ukot mamain tiy miy, totpena mhioitio'ora-mtiahnei dioinia do'omi-halmi totpa mlier la Uplerlawna limni ralamni, me mpiesiaya Itmatromni Yesus Kristus. \p \v 22 Dodo'ondi aliernohora Uplerlawna Nhiw Lululli pa alia'awa la Yerusalem, me a'uplinga hota hya' maka aliernana la hande. \v 23 Agat tio'a de, la'a leta-leta re de Uplerlawna Nhiw Lululli Nakot targ a' pua hota alia'a roma nhio'la, me hota alier la kropna-krieutu. \v 24 Mere a'g edonna wuadan nohora a mormio'ru di, hornama akari ahorga kniar miaka Itmatromni Yesus Nal pa akaria ne, adien rer lia kniari pa la'pa la'awa a mormio'ru hohoni pa ukot nohora Uplerlawna Kot Kalwiedni-Paitiotni de mak kakot nohora Uplerlawna Nhi' samomuou lia rimormiori. \p \v 25 Atiomra-niah' oleka ina-nara ama-hyali hononmi, me a'ukot nohor oleka emkameni la Uplerlawna Nodi plolli emolmolla Ray ida. Dodo'ondi de, a'g edonna ghe'du nan miy wia, wniatroma-tniahnei edonan mai it wa. \v 26 La' hade pede a'ukota ploloi-plele'era la' miy lia ler di, la'pa miy edon mliernohor a lira-nnio'u pa hota la' ler ida mlier la yatyatni-halalli pa rrinnia miy lia ai mormiori ralamni, de orgahami to'a. \v 27 Yoma a'g edonna uwlar tiar lia a knia'ru maka a'ukot nohora tiy miy Uplerlawna ralma-riorni honona mak Enhopan pa awuahaur nohora. \v 28 Am miy re, yanin edonna-yamat edonna la' miy. Ne emolmolla riy mak katiaka nhi'inde natiak reria dumni, hota miy die mpialia riy mak katiaka riy makpesiay Yesus. Hade pede mitiak makpesiay Yesus honona, maka Uplerlawna Nhiw Lululli Nal oleka la' miy pia mitiaka. Makpesiay ri, Uplerlawna Nala Wutmueha-Laimieha pa la'pa rtowr riarni, me Nler la matmiati-molmuolu ralamni totpena rla' E gahani. \v 29 Awuaran kuku' la handi, de hota riy rmai tieman tiy miy. Ne emolmolla ahpuora-ahdiawra rlihir matmata-rhaw riarara, ri'a re hota rhi'a yatyat la makpesiay re. \v 30 Ntawua krei mutnu ralamni nekane, riy wo'ir mana hota rakot nohora kot mak kodia lir kdiori. Ir rhi' emkade, totpena riy makpesiay Yesus rler la klieratni, me rlernohor re. \v 31 La hade pede yan mininmi la yatiaka. Mpiahniorta. La'a anni wotelu die ului-unuhru. Lera nhaur mela, edon rien a lia nnio'a-niat tiy miy hononmi. Emkade wal lia hota mitiaka riy makpesiay. \p \v 32 Am miy re, dodo'ondi de agotil miy lia Uplerlawna, totpena E' ed mak kwilla-kmata miy. Ne totpena mkiol pitpit lia E nehlani totpa yana mhiortaplinga mliernohora E Kot Kalwiedni-Paitiotni mak Nakot nohora oleka tiy miy wia, de emkameni Nhi' samomuou mai ita. Uplerlawna ed mak kodi plolli pa Nhi' aruri miy, ne hota mdiunit nana-mpietur nana ra'ani-pallu mak Enken tiarga la'a riy mak E Nhi' la E kamieheni. \v 33 Am miy re, la'a mormio'ru ralamni atiutg oleka talan tiy miy. Net niana-npat niana a wniaro'ru pa miala kupna-kai, hewewta-naniairi mai a'u. \v 34 Ne mimieh'a miatga de, ndella a ruri-lai wamueh'u, pa akar (ha ulti pa ghi'a larma) pa agala utu'tu agora a mutwua'lu mak klernohora a'u ya'an mamni-yemun mamni, hewewat mamni-naniair mamni. \v 35 La'a hihi'u-yapya'pu honona de, agal oleka talan tiy miy, de la'a kniar werwerta emkade de tkar pia tatwaran nana riy mak edonna ktaru me riy mak kakleha ruri. Ne yana tsoratdoini hya' maka Itmatromni Yesus Nmeh'a Nakot targ oleka wa, Niwra: “Italla riy, hota itlernana Uplerlawna ra'ani-pallu liawanni. Mere la'pa twei pia riy ral mai ita de itlernan to'a Uplerlawna ra'ani-pallu oke' nmeh'a.” \p Mitlina oleka me mhioratreria it kalwiedni.” \p \v 36 La'pa Paulus nwahaur pa nhorwua, dewade ir honona rewre'wa pa rwaltiora-rwaltieman pa rsumbaini. \v 37 Ir honona rko'a-rkakru me rhedge'du memna, me rkorreria Paulus pa rkinnia yoma niwa nla'awa. \v 38 Mak kwarini honona ralamni rmawal doin la, yoma Paulus niwra: “Hota miy edonna mimkek olek a wua.” Noma rlidan nohora pa rottiarga la kapli. \c 21 \s1 Paulus nla'awa la'a Yerusalem \p \v 1 Noma amawliohor tar lia o'ta-mata la makpesiay Yesus mutnu makden Epsus re pa amla'awa. Amhopal pa modi liar mamni la noha Kos. Ne repar noka amte'ela noha Rodos. Amdella hande pa mhopal pa amla'awa Patara herni. \v 2 La'a Patara, noma amha'at owa'ana kapli ida mak kiwa kla'awa Fenisia. Ne amhopal pa \v 3 amamkek rer miemna noha Siprus dewade a kapil mamni nhalil niana Siprus la malwiru, mere modia liar mamni pa mdawar reria Siria. Noma kapil mamni natrernia watgornihini pa amerun la Tirus. Kapil mak amodia, nalernia yodni la hande. \v 4 La hande pa amla mtomra-mnah'a riy maka kpesiay lia Yesus, pa amora mparin tiar lia krei id ralamni. Onnila Uplerlawna Nhiw Lululli Nakot la re, hota Paulus nlernana yatyatni-halalli yatlorni-yatra'ani pede irano'a-ranatga Paulus, totpena yana la'a Yerusalem. \v 5 Mere la'pa a ler mamni ntu'tu la hande, noma amaltarga ira, ne mala' pa amodi liar mamni. Riy makpesiay mak kden hande honona rora hawni-a'nani rlidan nohora am pia amler la leta herni wali tio'ora. A honona mpaltiora-mpaltiemna la'a eni ga'arni pa msumbaini. \v 6 Nhorwua noma am idma nawliohor targ id pa irwarini, ne amha'at la kapli. Noma honona re rla'awa la ir romni nayanni. \p \v 7 Noka ampatiawu Tirus pa ammai wia la'a Ptolemais. La' hande de amla mtomra-mnah'a mutwual miamni makpesiay, totpa am idma nawliohor tar lia ida, noma ranet tiarga am lia lera ida. \v 8 Repar wa, dewade amha'at la kapli pa amhopal pa amla'awa Kaisarea. Amte'ela hande pa mla'a riy ida mak nhi'inde nakot nohora Uplerlawna lirni kalwiedni-paitiotni la riy mak edon ratlin ma'ta Yesus lirni-tunnu. Ha nwawa Pilipsu, noka amden la romni nayanni. E' wal pia ed maka ha rwalir wialia la'a riy mandiditu la'a Yerusalem, totpa nkar lia Itmatromlawanni kniarni ralamni. \v 9 A'nani hararara riy wogata. Itmatromlawanni Nal oleka ruri-lai penpuenu pa nhi'inde rakot nohora Uplerlawna lirni-tunnu maka Enalharia la' ira. \p \v 10 A ler mamni na'ida-nawor lia hande, noma makwohorulu-ktatrulu ida nanni Agabus nwatiawua Yudea pa nmai wia. \v 11 Nmai tieman la ami noma na'ala Paulus rewni pa Agabus na nwutga e inon wamueheni limni-lakni na'nama nror targa pa niwra: “Hadi ed maka Uplerlawna Nhiw Lululli Nakot targa, de rew di matromni hota rwutu-rkohoga la'a Yerusalem pa emek a'g e ghi'a di. Mak kwutu-kohu re, riy Yahudi me hota rala rew di matromni la riy mak Yahudi atia'a.” \p \v 12 La'pa amatlin nan hade, noma amora a mutwual miamni re honona mak kden la Kaisarea mpak lilili-mamuau lia Paulus pa yan memmemna nhapar la Yerusalem. \v 13 Mere nakot mai ami: “Ina-nara ama-hyali, la'a hya' pede mkio'a-mkiakru emkadena pa la'pa mhi'a a ralmu nmayo'a?! Awuayow olek pa hota alier la wutwutu-kokgohu, me la'pa rwen a lia Yerusalem la'a Itmatromni Yesus kniarni wawannu, de a'g edonna wuadur nana pera ida.” \v 14 Lirni emkade, pede ami edonna mpak owa'an pa yana nla'awa Yerusalem. Mere makot miwra: “Hya' maka Orgahi-Orha'a Nwarora-nwalaiya hota Nwayow pa rhi' nana-ryap niana.” \p \v 15 Amden nek la hande, pa lera wo'ir memna, noma ampahi'a-mpayod pia amla'awa la Yerusalem. \v 16 Nhi'noka riy makpesiay wo'ir meman la Kaisarea, pa ror pa rottiar am lia' Manason romni. Yoma amparor olek pa hota amtaw tiar lia e' de. Manason de, de riy Siprus ida de, mahneka memna ha nlernohora Yesus wniatutnu-wniaye'eni. \s1 Paulus nma ntomra-nnah'a Yakowsi \p \v 17 La'pa amte'ela Yerusalem noma a mut muamni mak kden hande rahepur nohor ami. \v 18 Repar noma Paulus nor am pia mla mtomar la Yakowsi. O'ta-mata la makpesiay Yesus mutnu re honona, erla hande wali. \v 19 La'pa Paulus nwak kalwied la ir pa nhorwua, noma Paulus nakot nohora hya'-hya' maka Uplerlawna Ntutga la e' pa nhi'a la riy maka Yahudi atia'a. \p \v 20 La'pa ratlin oleka Paulus wniahaurnu de noma honona re ra'uli-rawedia Uplerlawna. Nhorwua noma rakot la Paulus: “Heiwialia! Heiwia'lu erammu la'a temmu, yoma Yahudi riwnu-halli olek pa rpesiay Yesus. Mere ir honona de riy mak khu'ru-khelma matmiati lia Musa deullu-tatarni. \v 21 Ne dodo'ondi de, ratlina lir kdiori, de hyalia mpuatutga Yahudi honona mak kahulti-kahamra la'a hairi-hairi dom to'a, totpena yana rlernohora Musa deullu-tatarni. Ne ratlin nana heiwia'lu muala ralma-rior la ira, totpena yana rsunta upni-a'nani me yana rlernohora Yahudi pa'etnu-parahmani. \v 22 Plola pa riy Yahudi mak kpesiay oleka re hota ratlin nan la'a heiwia'lu ed olek la handi, pa hota itsi' emkameni mai ita? \v 23 Mai pia itsi' emkadi, totpa tler la kalwiedni. La' a mut muamni de riy wogata e rlokra-rhautu olek la Orgahi-Orha'a. \v 24 Pede dodo'ondi, omuora riy mandadata ri mlia' pa ra ramou-rawitna miy riewre'wa. Muala kupan pa raweli himimni-rere'eni pa rodia la imam totpena ri'ir moratnu re (emeka nhi'inde rhi'a, la'pa liokra ida nhorwua). La' emkade, totpena riy honona rat muemna la'a hya' mak iratlina re, de honona rhala. Yoma heiwia'lu nek de nlernohora Musa deullu-tatarni. \v 25 Mere la'a riy Yahudi atia'a makpesiay oleka Yesus de ami edon mpak pa rlernohora hade, yoma ita'enyat oleka horta la ira la'a hya' maka ha reti oleka wa totpena yan memmemna ra'ana-remnia ya'ana-yemnu maka ha ra rhoi-rtani lia uplera-upmati. Yan memmemna remun rara, me yan ra'an ha ihi maka riy edon rotna tiernu-rkokia apannu, me yan ralira-raliai.” \p \v 26 La'a repar lerni noma Paulus nora riy mandadata re rla' pa ror rewre'wa Paulus pa ramou-rawitna inonni re. Noma Paulus nla'awa Uplerlawna roma kreini pa nakot nohor la imam, totpena lera wo'it owa'an nanpena yamou-yawitan de nhoru, me rima-rima hota rodia nhioi-tniani pa rala la Uplerlawna. \s1 Rtorna Paulus la'a Uplerlawna roma kreini \p \v 27 La'pa la'awa lera wo'it pua nhi'pa nhorwua, de Yahudi mak kwatiawu Asia riy wo'ira ramkek nana Paulus la'a Uplerlawna roma kreini. Noma ra'hira riy rahu pede rtorna Paulus. \v 28 Noma rhaunu-rhaunu pa riwra: “Israel miy re, mtiulan nan mai ami ee! Ha rlerna inhattioo! E' ed mak kwatutu-kwaye'ela meni-meni to'a, pa riy honona edonna ratlin la hairi Israel, me yana rlernohora Musa deullu-tatarni me napolu-naliella Uplerlawna roma kreini. Ne yeher to'a nodi owa'ana riy mak Yahudi atia' pa rma rhi' akdeha-aktiahlia Uplerlawna romni mak kmou-kwitan di.” \v 29 Rakot emkade yoma iramkek nana dodo'ona Trofimus makden Epsus de nor rewre'wa Paulus la letlawna ralamni, ne ratniekamde Paulus nodia riy de pa nla'awa la Uplerlawna romni kreini. \p \v 30 Letlawna mniotni honona kokokna-rariarin nohora re, rawlar tipru-warta pa rawoka. Noma rtorna Paulus ne ri'ita la tio'ora. Ler de meman pa rho'la Uplerlawna romni nhiarni. \v 31 La'pa riwra rwenna Paulus, dewade riy rla rakota mak kodia keki-rautu Roma o'tani riwra: “Ee! Makden la Yerusalem uhunu-riwni rler la yawenan lawna!” \v 32 Mtatande nekpa o'ta lawna nora makodi keki-rautu ror o'tani rhapartikil nohora la'a yawenan lawna genni. La'pa ramkek nana o'ta lawna de nora makodi keki-rautu rpitu-rkor pa rtopur pa rmai wia, dewade wnianalu la Paulus rho' taru. \p \v 33 Makodi keki-rautu o'ta lawna nhopan pa rtoran reria Paulus pa rrantia Paulus limni malwiru-malganna la mak katiaka riy woru. Noma o'tani de natiana: “Riy di de he'a? Hya'a pede emkadina?” \v 34 Mere riy mak kden hande rhaunu pa doma rakot emkadina, dom de rakot emkade. Kokokna-rariarin rehia pede o'tani de edonna nlernana he' ed mak khala. Emkade pede o'tani nhopan pa rodia Paulus la mak kodi keki-rautu yatiak genni. \v 35 Rodia pa rte'ela retna, noma riy rahu rod lia'-rod miaiya pa riwra rliwra-rkaklia, pede mak kodia keki-rautu re rakwara Paulus pa rhapet reria. \v 36 Riy rahu mak kokna-krarni re rlernohor reria Paulus pa rhaunu-rhaunu riwra: “Mpienan memna hade!” \s1 Paulus nwak pa naheri-nahelta inonni \p \v 37 La'pa riwa rte'ela makodi keki-rautu yatiak genni, noma Paulus nakot la makodia keki-rautu o'tani: “Matroma, mpuayow pa ukot li'ru.” \p Noma makodi keki-rautu o'tani nheduma pa natiana: “Eh! O muat niohora yawal Yunani? \v 38 Hade emkade de o' di de mak kmalawna hairi Roma o'a? Riy makden Mesir maka ktut iwarni-wo'orni, me nodia wlaria riy riwnu wogata mak kmalawna pa rler la wo'ora-kawru la' ler ululu?” \p \v 39 Mere Paulus nwahla niwra: “Edonna matroma. Riy Yahudi id a'u, makden leta Tarsus la' Kilikia. Let maka nakota-nanana. Mtiulan pa mrieinian a' pua ultier lia riy maka kokokna-rariarni re.” \p \v 40 La'pa o'tani de nwayow nohora Paulus, dewade Paulus ntutrier lia retna na'nama nayer limni rla totpena riy harahu re ramolmuolga. Dewade honona ema rwun wuenna. Noma Paulus nnairia yawala Ibrani pa na naltieri pia nakot la re: \c 22 \p \v 1 “Ina-ama, ina-nara miy hononmi maka aguh idma-riama lia'armi. Awuak pa agheri-ghelta a ino'nu la' miy. Awuak pa mtia'wa reri tlinmi mai a'u.” \p \v 2 Yoma ratlina Paulus naltier die nnairi yawala Ibrani, pede yeher to' pa mtulu-mtie'ela re. Paulus nakot la \p \v 3 “A' di de riy Yahudi id a'u. A i'nu ntor a lia Tarsus noha-rai Kilikia. Mere ramori-ralawna a lia mai Yerusalem la handi, me tungkuru Gamaliel mak kwatutga plu'unu-plehenu a lia' deulu-tatra maka Musa nala la it upni-tgarni. Emolmolan walia miy hononmi la'a ler di wali, aghu'ru-ghelam matmiati Uplerlawna deullu-tatarni honona. \v 4 Aniahora-niala'a la'pa awunu-wuenna riy mak klelernohora Yesus yala'ani de. La'pa patke'a rora muanke'a, honona rde atiorna pa awui'ita la roma nhio'la. \v 5 Imam o'ta lawna, me ina-ama honona mak ktorna agama watghudni pena rtutrier wial (saksi) pia rat niohora a hihi'u-yapya'pu. Yoma ir er mak kala horta-hairi pa agodia la Yahudi mak kden la Damsik. Atiorreria horat re totpena awuatorna riy makpesiay Yesus ne agodi muai Yerusalem di pa rukmua. \v 6 La' lerni mak a lia Damsik de, pa tre' ma't oke' pa alier la Damsik, la' lera nwawuau ro'onni, dewade plinu-plinnianamde tlen lawna ida layarni la lyanti pa nle'lu reri a'u. \v 7 Dewade a'upru'wu tar lia tani wawannu pa utlina lira id nakot mai a'u: “Saulus, Saulus ee! Hya' nrei pia omumuki-muma'al A'u?!” \p \v 8 Noma a'utiana: “He' o'a Matroma?” \p “Yesus. A'g inhatti. Riy Nasaret mak omumuki-muma'al de.” \v 9 Agor rewre'wa riy mak kden hande mamkeka tlen lawan de. Mere ir edonna rna'erit nana lir mak kaltier mai a'u. \p \v 10 Noma utian owa'ana: “Hota hya' maka aghi'a Matromlawnu ne?” \p Noma Itmatromlawanni Nakot mai a'u: “Mumat doin la pa mlier la Damsik. La'a hande nanpena Uplerlawna na Nakot o kniarmu.” \v 11 A ma'tu npona, yoma tlena lipni-layarni nweyat targa. Noma a mutwua'lu re rnahemna a'u pua amler la leta Damsik ralamni. \p \v 12 Riy id la hande de nwawa Ananias. E' de riy plele'era ne natlina-natail la'a deulu-tatra Musa. La' walia riy Yahudi honona la'a Damsik de ratu ra'unni-ramta'ata de. Enmai pia namkek a'u, \v 13 noma ntutrier lia a wa'lu pa nakot mai a'u: “Saulus, hyalia, mpuer matmu.” La'a mtatande nekpa umkek nan e'a. \p \v 14 Noma nakot mai a'u de niwra: “Hyalia, Uplerlawna la it upni-tgarni ed mak kwalir o' totpena omuat niohora E yala'ani. Ne totpa mumkek la Riy Ploloi-Plele'era mak Uplerlawna Nano'targa pa Namori-nalewna rimormiori me totpa mutlin nana E lirni. \v 15 Hota o' ed mak ktutrier (saksi) pa mukot nohora la riy honona la'a hya' maka mumkeka ne hya' maka mutlina. \v 16 Dodo'ondi yana ralammu worworga. Mupriri, ne mlia' pa rhara'nu. Mpuol lia Itmatromni, totpena Namou-nawitna do'omu-halmu.”” \s1 Uplerlawna Nhopan pa Paulus nakot nohora Yesus yala'ani la riy maka Yahudi atia'a \p \v 17 “A'uwal lia Yerusalem, ne la'pa asiumbain rer lia' Uplerlawna roma kreini, de Uplerlawna Nhiw Lululli Napenga a ralmu pa \v 18 a'umkek nana Itmatromni noma Nakot mai a'u: “Mupleta! Mliergot la Yerusalem diwa. Yoma hota riy mak kden la handi edonna ratlin la hya' maka omukot nohora la'a A wawnu.” \p \v 19 Noma awuahla: “Edonna emkade Matroma, hota ratlin mai a'u, yoma irat muemna la a' die ed mak kwahu'ru Yahudi kreini-iskolli genni re pa atioran makpesiaya O'a re pa aliwra-kaklia re. \v 20 Nhi' wal pia Stefanus mak kakot nohora O lirmu de rwenan nana, de atiutrier wiali me awuayow wal pia rwen e'a. A'g ed mak katiaka mak kwenna re rayanni.” \p \v 21 Mere Itmatromni Nakot owa'an la mai a'u: “Mlia'awa, yoma hota A'g ed mak khopan pa omlia'a gen miaka oliet memna, la'a riy maka Yahudi atia'a.”” \p \v 22 Riy harahu mak katlina re edonna rwadur ma'ta la genni. Mere la'awa honi pa Paulus nakot nohora niwra Uplerlawna Nhopan pa Paulus nla nakot nohora Uplerlawna lirni la Yahudi atia'a, dewade rawenan doin la, nhi'nande rhaun pa riwra: “Mpienna, mpienna riy mak emkade. Yana twayow pa nmormiori.” \p \v 23 Rawenan pa rhaun reri tio'owa, ne ro'lu rain lawan wamueheni re pa rkakna, me rnaklia koda-awu la' heyanna. \v 24 Dewade Komandan la makodia keki-rautu la Roma nhopan pa rodia Paulus la makodi keki-rautu yatiak genni totpena rnairi ha ulti pa rliwra-rkaklia ne ratian nohora plolli-halli. Hya' mak krei pede Yahudi re polpuolu-hawaunia re? \v 25 Mere la'pa rwutga Paulus pa riwa rliwra, noma Paulus nakot la o'ta-mata la makodi keki-rautu rahu ida mak ktutrier lia hande: “Hairi Roma deullu-tatarni nwayow nohora pa makden hairi Roma, la'pa edonna rat mua'ta plolli-halli de rliwra-rkaklia?!” \p \v 26 Makodi keki-rautu rahu ida o'tani natlin nana dewade nla nakota la e' o'tani niwra: “Matroma, hota itsi' hya'a? Riy di mak kden la hair lawna Roma id e'a.” \p \v 27 Noma o'tani de nla'a Paulus de pa natiana niwra: “Mukot nohora teka, o' di de makden Roma id o'a?” \p Noma Paulus nwayowa niwra: “A' di de makdena hair lawna Roma molanni id a'u.” \p \v 28 O'tani de nakot owa'ana: “La'pa agiwra u'itra-ulawan la Roma mutnu de, apuair werwerta.” \p Noma Paulus nakot la: “Mere a' di de rtetia a horu-rki'ira a kliawtu la' Roma.” \p \v 29 La'pa ratlin tutga Paulus lirni dewade makodia keki-rautu mak kiwra katiana Paulus plolli-halli re honona rwadura, ne o'tani mana namta'at wenan wali yoma e' ed mak kenia ranti la Paulus limni. Natniekamde Paulus de Roma atia' de. \s1 Rodi Paulus la krei Yahudi o'tani-matni \p \v 30 O'tani la makodi keki-rautu re nahak pa nat muemna hya'a rerieini pa Yahudi rwaghala Paulus. La hade pede repar noma nhopan pa rpolga imam-imam o'tani-matni honona, ror rewre'wa o'ta-mata mak ktorna agama watghudni re korni honona pa rma rawoka. Me nwe'er doin Paulus pa nodia la ir honona gaini. \c 23 \p \v 1 Noma Paulus namkek tutga ina-ama mak ha rpol niana re pa nakot la re: “Ama-hyal miy re, nodia pa ler di, awuarora de ukleh hal la Uplerlawna la'a a mormio'ru-dardia'ru ralamni.” \v 2 Rnahmi rer lia lir de pede imam lawna, Ananias nhopna mak kaprir lia hande rkiria lo'mani (rpahara) la Paulus nurnu. \v 3 Noma Paulus nakot la imam lawna niwra: “Hota Uplerlawna Nwalo'ma o hgotmu, de (nurmu) yoma mputra-mpualka pa mtiot pa mhi' inonmu de riy plele'era. Mumtatan la hande pa muetlia a ha'lu, mliernohora Musa. Mere inon wamuehemu nek de muwlar dioinia Musa deullu-tatarni, pa mhuopna riy rwalo'ma a ga'yu.” \p \v 4 Riy mak ktutrier lia hande riwra: “Yana muhe'i-mumalia imam lawna la Uplerlawna.” \p \v 5 Paulus nakot la re: “Oh a'uplingoo! Ama-hyal miy re, a'uplinga de, riy de makla' imam lawna. Puklawna e nakota de: “Yana mihe'i-mimalia o'ta-mata hairi nayanni.”” \p \v 6 Paulus nat niohora de la' mak kawok taru re, de riy Saduki, me riy Parisi erla pede Paulus nakot la mak kawok taru re: “Ama-hyal miy re, a' di de riy Parisi id a'u, me plola pa Parisi duratni-waitni a' di. Mimihak a plo'lu-a ha'lu la handi, yoma apuesiay hota mak kmati, hota rmori owa'ana.” \v 7 La'pa nakot emkade dewade Saduki rora Parisi idma nod lia'a-nod miai ida, pa nhi'nande woka-le' die nwal lia woka-le'u wor wua. \v 8 Yoma riy Saduki ralma-riorni de mak kmati re taken niana rmori owa'ana, me Uplerlawna hopopanni-li'irnu rora hmuakarnu (mati lianu) hadamonna. Mere riy Parisi rpesiay hare honona de erla. \p \v 9 La'pa kniokna-riarni na'ititar rer lia, Parisi riy wo'ira mak kla'a makwatutu-kwaye'a agama raprir pia rawahla lira re. Riwra: “La'a wniaror mamni de riy di edonna nhala kuku' eti. Yanhi'pa hmuakarnu onde Uplerlawna hopopanni-lili'irnu ror toto' e' pa raltieri.” \v 10 Yawenan lawan de pede makodi keki-rautu o'tani de namta'at pa yan kekwal die riy ru'uta-rtorna Paulus la letgara pa nhi'nande nmati. Pede e nhopan pa makodi keki-rautu re ra'ala Paulus la mutu letgarni pa rodia la ir yatiak genni (markasni). \v 11 La'pa lera nmel wa dewade Itmatromni Yesus Naprir lia Paulus onni me Nhar lirni niwra: “Mutehra ralammu. Emolmolla omukot nohora A'g olek la Yerusalem hota omlia mukot nohora wal lia letlawna Roma.” \p \v 12 Repar doini de riy Yahudi rawok pa rpanulga nnia'ohma-nniakatni. Ir rlokar rwah'a inonni, riwra hota ir edonna ra'ana-remnu la'pa lerni pa edonna rwenan ma'ta Paulus. \v 13 Ir wokni-le'enu de de riy o'ta terampwogat rehenu. \v 14 Rla'a imam-imam o'tani-matni, me Yahudi in letni-am letni pa rakot la: “Am miy re, a hononam di, amlokra-mhautu oleka inon mamni hota ami edonna ma'ana-memun ma'ta, la'pa nte'ela lerni pa ampenan Paulus de. \v 15 Ne dodo'ondi de miora mak ktorna agama watghudni re korni mlia' totpena mpiak la makodi keki-rautu o'tani mak kwatiawua Roma, mpiak la e'a, pa nodia Paulus pa nma ntut gaini owa'an la miy, emolmolla miy miwra mitian owa'ana plolli. Ne la'pa la talan letgara nanpena ampenna.” \p \v 16 Mere ira nnia'ohmani de Paulus narni a'nani muanke'a natlin nohora noma nla nakota Paulus la makodi keki-rautu yatiak genni. \p \v 17 Noma Paulus npolga makla' o'ta la makodi keki-rautu rahu ida, na'nama nakot la: “Tuna, mtiulan pa muodia tuwari di mlia'a miy o'tami de. Yoma e niwa nakot hadom la miy o'tami de.” \v 18 Noma nodia tuwari die la'a o'ta lawna pa nakot la: “Ama, Paulus mak ha rho'la tar die npol pua agodia tuwari di pa amuai a'mu la' handi. E niwa nakot hadom la a'mu.” \p \v 19 Noma o'ta lawan de ntorreria tuwari die limni pa nodia la wali pa natiana: “Omuiwra mukota hya' mai a'u?” \p \v 20 Noma tuwari die nwalolla: “Tuna, riy Yahudi re rna'ohma olekwa pa hota rwak la tuna totpa repar lerni de muodia Paulus la ina-ama mak ktorna agama watghudi re, totpena emolmolla iriwra ratiana plu'unu-plehenu owa'ana. \v 21 Yana mliernohora ir wakwakni de, yoma riy terampwogata rehenu e rwuw rer lia talan letgara pa hota rwenna la hande. Honona re rwalokr olekwa, pa hota edonna ra'ana-remnia hadoma la' ler maka edonna rwenan ma'ta Paulus. Ir honona e rwei tio' pa tuna nwayow nana ir wakwakni.” \p \v 22 Noma o'ta lawan de nakot la: “Ama, yan memmemna omukot hadella' riy ida, maka mukot oleka mai a'u la ler di.” Noma nhopan pa tuwari die nla'awa. \s1 Ra'enyatga Paulus la Feliks \p \v 23 Nhorwua noma o'ta lawanni de npolga makodi keki-rautu o'tani woru pua nakot la: “Mpiahor doinia makodi keki-rautu riy rahu woru, rora mak kodia kuda ya'ara terampwo'itu, me makodia tera-ra'pa\f + \fr 23.23 \ft 23:23 Keki-rautu maka irodia de wehlahara.\f* riy rahu woru pa rarian pa rla'awa Kaisarea la jam wosiewa mela. \v 24 Mial walia kuda pa Paulus nha'at la me mitiak kalwieda pa miodia la Gubernur Feliks.” \p \v 25 Me Komandan nal walia horta id pa rodia. La horat de Komandana nakot emkadilla: \p \v 26 “Gubernur Feliks maka aghu'ru-aghelma (ahormata-kanala). \p Klaudius Lisias, awuak kalwieda tiy o'a. \q1 \v 27 Riy di, riy Yahudi rtorn oleka wa me tre' kuku' nekpa rwenna, mere a'uplet nohora a lidnu ne ulewna, yoma utlina de Paulus di riy Roma ida de. \q2 \v 28 La'pa agiwa gat wual lia' halli hya', pede agodi e' la Yahudi o'tani-matni mak ktorna agama watghudni. \q2 \v 29 Mere utlina de nakleha do'a-hala mak krei totpena rodia niukum matmiati onde rodia la roma nhio'la. Lir mak ha rodi re, de edonna tlernana la lodna-hairi niukamnu maka rdeul taru-rtatar taru. Mere rawo'or nohor neka Musa deullu-tatarni mak ir memeh'a nanpa rlernohora. \q2 \v 30 La' walia riy rma rakot mai a'u, de Yahudi re rna'ohma yatyatni la riy di. Hade pede aghopan pa rodia rmai wia tuna Gubernura. Ne aghopan wal pia mak kaklaka e'a re, ror wal pia, rmai totpena rakot nohora la'a hya'a rerieini pa e raklaka hadi totpena tuna nmeh'a natlin walia.” \p \v 31 Noka makodi keki-rautu re radil doin wa. Ra'ala Paulus la mel de meman pa rodi rla'awa leta Antipatris. \v 32 Repar noma kud ya'ara lidanni nodia Paulus pa rodi liarni. Ne korni re rawal lia makodi keki-rautu yatiak genni. \v 33 La'pa kud ya'ara re lidanni nte'ela Kaisarea noma rodia horta pa rala la Gubernur, ne ral walia Paulus la. \v 34 La'pa Gubernur de npaikia horat pa nhorwua, noma natiana Paulus: “Ee, ompuatiawu hya' noha (propinsi)?” \p “Tuna, awuatiawua Kilikia.” La'pa natga Paulus de nwatiawua Kilikia, \v 35 noma nakot la: “Emkadewa, hota a'g ed mak ketlia o lirmu-tunmu mere, twewiei niohora mak kaklak o'a re.” Noma nhopan pa ratiak reria Paulus la ray Herodes romni. \c 24 \s1 Yahudi rodia Paulus la Gubernur Feliks \p \v 1 La'pa lera wolima rlardoin la, dewade imam o'ta lawna Ananias nor nhielli-liarni o'ta-mata Yahudi re rwatiawua Yerusalem pa rla'awa la Kaisarea, rora mak kod lira ida nwawa Tertulus. Ir honona rla raklaka Paulus la Gubernur Feliks. \v 2 La'pa rpolga Paulus pa nmai wia na'nama Tertulus nteran Paulus la gubernura gaini. Tertulus niwra: “Gubernur Feliks maka aghu'ru—aghelma (ahormata-kanala), la mahnek memna o kniukammu-tnio'mamu di nodia gen mamni la linni-lerni mounu-wahrani. Me la'a o ralma-riormu pa amler olek la kalwiedni. \v 3 Hare honona de amreiniana-ma'nana la o kalwiedmu mak amtutul rewre'wa, me ama'uli o'a la' hya'a-hya'a to'a. \v 4 Awuak pa matro'mu natlin dodo'on to'a lir mak amodi ri. Ne, totpa yana matro'mu kniarni namdierna. \p \v 5 Riy di de amdu'du nana-mreran nana ha do'oni-halli de, riy di ed mak kodia riwtu-hora. La' meni-meni to' pa ha nhi'a kokokna-rariarni la Yahudi makden hande, me nodgai lia woka ida mak klernohora riy id wniatutnu makden Nasaret. Ha wniatutnu-wniaye'eni de edon lola deulu-tatra Roma. \v 6 Rereh wiali e ntot pa nhi' akdeha Uplerlawna roma kreini pede amtorna. [A wniaror mamni de pena ameh'a mhudia la a agam mamni watghudni lokarni. \v 7 Mere Komandan Lisias nwaruiya la ami. \v 8 Ne nhopan pa ma maklaka me mpatrom la matro'mu gaini.]\f + \fr 24.8 \ft 24:6b-8a Ayat-ayat ri rdel to'ola Puka ida-woru la'a Puklawna ululu honona.\f* La'pa matro'mu nwahak hadi plolli-halli, de matro'mu nmeh'a natlina e lirni, hota mak ha nakota re de emekwalia maka makota ri.” \p \v 9 Yahudi mak kden la hande rlernohora hya' maka Tertulus ha nakota re pa yeher to' pa rakot walia Paulusa yatni-halli. \s1 Paulus naheri-nahelta inonni la Feliks gaini \p \v 10 Noma Gubernur de nran limni la Paulus pa nhopan Paulus pa naltieri. Noma Paulus nakot la re: “Agatga tuna ntorn oleka watghudi la'a noh di, de mahnek memna. Hade pede a'g edon umta'ata niahelta ino'nu la hal wawna la'a tuna gaini ralamni. \v 11 Pena tuna nmeh'a natiana rira totpa tuna nat niohora hya' maka a'ukota di naplola. De edonna narehelia lera termida wehrani woru mak klar olekwa de, alia kola tieru-gawur nehla la' Yerusalem. \v 12 Mak kwaghala a'u re, edonna rlernana Yahudi id mana gora pa mawo'ora, onde ramkek aghi' ma'ta woka-le'u id pa ghi'a kokokna-rariarni la Uplerlawna roma kreini, la' walia Yahudi kreini-iskolli genni re, onde la leta ralamni. \v 13 Hade pede ir mana edonna rte'la rer lia a li'mu la'a hya' maka irodia la tuna gaini. \v 14 Mere meman neka la, awuayow la' tuna gaini de plola pa aliernohora Yesus wniatutnu pa akola tieru-gawur nehla la a u'pu-tga'ru Uplerlawanni. Yesus wniatutnu de, Yahudi ri riwra nhala. Mere emekwali hare, apuesiay mia'ta hya' maka ha rhorat targa la Musa pukni me la'a makwohorulu-ktatrulu pukni ralamni. \v 15 Emek ir wali, a' muana gha'ara ino'nu la Uplerlawna, de hota riy honona rmor lia matmiati ralamni. Riy mak kaploloi-kaplele'era me riy mak khi' do'a-hala mana hota rmori owa'an la matmiati ralamni (totpena hota Uplerlawna Nhudi riy honona la watghudi lokarni). \v 16 La'pa hade pede aniaduran meman la ralma mou-witna la'a Uplerlawna ne uploi-uple'er meman la rimormiori. \p \v 17 La'awa anni wo'ira, de a'g edonna dien la Yerusalem. A'uwal lia hande pa agodia kupan la riy Yahudi maka kakleha-kaplara. Nhi' wal pia agodi nhioi-tniani la Uplerlawna. \v 18 La'pa a'g e ghi' rerer mia'ta hade, dewade irwatrom a lia Uplerlawna roma kreini pa aghi' ahor muemna yamou-yawitna, de riy rahu edon ror a'u, me kokokna-rariarnia edonan la hande. \v 19 Mere la Yerusalem, de Yahudi riy wo'ira erla, mak kwatiawua Asia yapatni. Toto'a, de hare er mak krei pia riy rkokokna-rrariarni. La'pa ir riwra rwaghala a' die, hota ir nekpa rod a lia tuna gaini. \v 20 Onde mak kden la gen di, dodo'ondi rakot memna a ha'lu mak ina-ama Yahudi rlernana la'a ler maka ir rodia a lia mak ktorna agama watghudni gaini. \v 21 La'pa a'g edonna ghal de, e rte'la rer lia a li'ru la'a mak aghaun pa ukota la hare gaini giwra: “Miod a lia watghudi lokarni la ler di, yoma apuesiaya la rimormiori mak kmati olekwa mana hota ramori owa'ana.”” \p \v 22 Feliks di nat niohor oleka liawanni la Yesus wniatutnu-wniaye'eni. Noka niwra: “Hadewa pleini. Itwei pleinia Komandan Lisias nmai nianpena agetlia o plolmu-halmu.” \v 23 Nhor nioka nhopan doinia perwira mak katiaka Paulus de totpena yana nolin doinia Paulus mere yana nanetia (nlarna) Paulus pa nora mutwualli re idma namkek la ida totpa rtulan la e'a. \s1 Rodia Paulus la Feliks nora Drusila gaini \p \v 24 La'pa lera wo'ir dewade Feliks nmai wia nor rewre'wa hawni Drusila makdena Yahudi ida de. Noma Feliks nhopna rla rpolga Paulus totpa nmai, pa nakot nohora pesiay lia Ray mak Uplerlawna Nano'targa pa Namori-nalewna, de Yesus. \v 25 La'pa natlin nana Paulus nwahaur nohora la'a ploloi-plele'era nhioli-lieta, ne tatehra it ralamni la do'oni-halli, ne nakot walia hota Uplerlawna Nhudia it hononita la watu lokarni me Npara la tatiaili lahannu. Feliks natlin nana, dewade ihranu ndiwra pa niwra: “Emkade de, hadewa plein la o wnialolmu pa yana plahwa, plet pa muprir pia mlia'awa. La'pa a'uhe'i miamain nanpena apuolg o'a.” \v 26 Feliks wniarorni de hota nlernan kupan la Paulus. La' hade pede nhi'inde npolga Paulus pa rwahauru. \p \v 27 La'pa anni woru rtaw doin la dewade Perkius Festus nherun-nwauga Feliks la Gubernur. Ne yoma Feliks niwa nwokmarga riy Yahudi re ralamni pede nahmena nalgota Paulus la roma nhio'la ralamni. \c 25 \s1 Paulus naheri-nahelta inonni la Gubernur Festus gaini \p \v 1 La'pa Festus na'nama lera wotellia' propinsi de pa nodi plolli la, dewade nden la Kaisarea pa nokria Yerusalem. \v 2 Noka imam-imam o'tani-matni rora Yahudi in letni-am letni raklaka Paulus la Festus. \v 3 Mere rnori-rtama Festus totpena Festus nhuria ralamni pa nhopna riy rodia Paulus la Yerusalem. Yoma rna'ohma olek pa totpena rwenna Paulus la talan letgara. \v 4 Mere Festus nakot la re niwra: “Paulus e nahnio'la ma'ta la Kaisarea pa hota edon nalo'on wali ne a'uwal lia Kaisarea. \v 5 Ne emkadella pa miala o'ta-mata wo'ir pa ror a tialla la' Kaisarea totpa rto'on reria Paulus la a ga'yu pa tamkek teka he' mak khala.” \p \v 6 La'pa Festus nden nek la Yerusalem pa hota lera wo'awa, onde termid owa'ana nanpa nawal lia Kaisarea. La'pa nawal lia Kaisarea pa repar dewade nhopan pa rpolga Paulus pa nma npesiar la Festus totpena rhudi-rpara. \v 7 Paulus nmai wia dewade Yahudi mak kwatiawua Yerusalem re rpepan nana pa rakota lira-kdiori werwerta. Mere riy id mana edon nakot nohora Paulus halli onni, yoma hare honona de ha wniaror nan to'a de. \p \v 8 Paulus naheri-nahelta inonni pa niwra: “Tuna, la'a Musa deullu-tatarni de a'g edonna ghelkiai me la'pa Uplerlawna roma kreini nora ray Roma hairni mana a'g edonna ghakpera.” \p \v 9 Mere Festus nwarora pa nwokmarga Yahudi re pa natiana Paulus niwra: “Ompuayow de muor a' tialan pa tla'a Yerusalem totpa rhudi lia a ga'yu la' lir mak ha ra rto'on reri o'a re?” \p \v 10 Paulus nwalolla: “Tuna, dodo'ondi de a'getla watghudia ray Roma, pa agatga de watghudi lioklokarni e' inhatti. Me tuna nat muemna oleka la agora Yahudi re de, unhala-gemnhala, ukleh do'a-ukleh hal la re. \v 11 La la'pa aghelkiai-ghakpera deulu-tatra, ne aghi'a-yapia do'a-hal mak edon nlewan la niukum mak kodia matmiati, de aghuria ino'nu pa rla rukum pen a'u. Mere Yahudi ri rakleha nhiapargenni lia mai a'u. Riy id mana mak klernohora Roma deullu-tatarni ta'en niana nodi plolli pa notlia a lia ira. Dodo'ondi de awuak pa mua mpuesiar la Kaisar (ray liawna) la Roma.” \p \v 12 La'pa makano'a-ka'atu Festus re rora raltier pia nhorwua, noma Festus nakot la Paulus: “Ompuak pa rodi o' la watghudi Kaisar pa ampayowa.” \s1 Festus nakot nohora Paulus la'a ray Agripa nora narni Bernike \p \v 13 La'pa edon nalo'on wali ne ray Agripa me narni Bernike rma rpahar la Festus limni la Kaisarea. \v 14 Rden nek la hande pa mahneka pede Festus nwahaur nohora Paulus lirni-tunnu la ray Agripa, niwra: “Hyalia, mai handi Feliks e ntahan targa riy id la roma nhio'la. \v 15 Ler adien la Yerusalem de, imam-imam o'tani-matni rora Yahudi ina-ama leta rwak pa agetlia riy de lirni-tunnu pa giwra e' de nhala. \p \v 16 Mere a'ukot la re: “La'a makden Roma taken niana ret wuamueh'a la lira-tunu ida, mere ratlin walia mak khi' lira-tun die pa nakot nohora ha lolola, ne maka rto'on reri de naheri-nahelta inonni.” \v 17 Pa la'pa rmai nioka, repar meman pa aghopan pa rpolga riy de pa rodia la ga'yu pa rhudia. \v 18 La'pa mak kaklaka re rtutrieri pa rakot lirni, agatniekamde hota rakot nohora riy de halli maka itwarora de nhala. \v 19 Mere ir yaklakni de rakot nohora to'a iror riy de ralma-riorni edon ramnehela ir agamni. Irawo'or nohora riy ida mak kwawa Yesus. Riy di Nmati olekwa mere, Paulus nakota niwra plollolli de Nmori owa'ana. \v 20 La' hade pede a wniaro'ru naktem la ir yaklakni la Paulus. Noma a'utiana Paulus la'pa nwayow de rla rpesiar la (rodi la watghudi lokarni la) Yerusalem. \v 21 Mere Paulus nwak pa nden nek la roma nhio'la pa nwei mieman pa Kaisar netlia lirni. La' hade pede aghopan pa yana nlergota plein la roma nhio'la ne nwei pia aliernana talan nanpena u'enyatga la Kaisar.” \p \v 22 Noma Agripa nakot la Festus: “A' muana giwra utlin teka lirni.” \p Festus niwra: “Dema repar nanpa tuna natlin lirni.” \p \v 23 La'pa repar noma Agripa nor Bernike rmai die rtutga ir tullu-petanni. Rmai pia rodia liarni la mak ktorna watghudi tniau geni, me ror walia o'ta-mata lalawna la'a makodi keki-rautu me ina-am lalawna la'a letlawan de. Festus nhar lirni pa nhopan rodia Paulus pa rler la rialma. \v 24 Noma Festus nakot la: “Maran lawna Agripa nora mak kpenpuenu-knanaha mak utota-uwawa, riy di de, riy Yahudi liewnu rto'on reri hadilla mai a'u. Mak kden handi rora Yerusalem liewnu rteran nihini la hadi yaklakni. Rto'on reria me polpuolu-hawaunu nohora pa riwra: “Mpuenan memna hade!” \v 25 Mere a'g edonna liernan ma'ta la'a hya' totpena aghapar rer lia pa rodia la wniair wenna. Ne, enmeh'a nwak pa e lirni-tunnu di rodia la Kaisar pede aghopan pa ir rodia. \v 26 Mere a'g edonna wuahi' ma'ta a hortu-hai'ru pa a'u'enyatga la Kaisar totpa ukot nohora e yala'ani. La' hade pede atiut e' la tuna-tuna miy hononmi la' walia tun lawan mak ktoran reria lodna-hairi tuna Agripa. A ralma-rio'ru de totpa la'pa hadi nhor die de aliernan halli totpena akenia la horta. \v 27 Yoma a wniaro'ru de ita'enyatga riy mak khala ida pa la'pa rukmua de, itakot momuowua halli honona la' horta ralamni totpa rat mieman nohora.” \c 26 \s1 Paulus naheri-nahelta inonni la hal wawna la'a Agrip gaini \p \v 1 Noka Agripa nakot la Paulus: “A'g ed mak khopan pa mhuar lirmu totpena mniahelta inonmu la hala.” \p Noma Paulus nayer limni rla totpena nwak pa naltieri niwra: \v 2 “Marna-wuhura Agripa maka aghu'ru-ghelma tiutulu-ukwara (ahormata-kanala). Aliernana unut lawna yoma tuna meman pa mak khopna a'ultieri pia ukot nohora lira-tun muaka Yahudi ri ra rto'on reri mai a'u. \v 3 Uhepur memna yoma tuna wal pia nat momuou Yahudi re deullu-tatarni la'pa hya' ed maka nhi'inde ha rawo'or nohora. Pede awuak pa matro'mu ntulan pa natlin kalwiedweda lir mak a'ukota ri. \p \v 4 Yahudi honona rat niohor oleka a mormio'ru la tuwari lewatni la' adien ma'ta la let mak ha rmori a'u. Rat niohora walia la'a lerni la tuwari-lawer mua't a'u, de amuori-diari, me pueha-liawan nohora a mormio'ru la Yerusalem. \v 5 Yoma honona re rat niohora olek a lia mahneka memna ne la'pa riy id ir mana rwayow nohora, de ratga rakot nohora a nhio'lu-lie'tu la ulul geni, de aghi'a ino'nu emek riy Parisi pa aghu'ru-ghelam matmiati ir deullu-tatarni honona, mak ha ror taru-rtatar targ olek la a agam mamni. \v 6 Ne dodo'ondi pa uprir lia handi, de totpena rhud a lia watghudi, yoma apuesiaya nnielu-niau muaka Uplerlawna Nano'targa la a up mamni-tgar mamni. \v 7 Nnielu-niau die wal pia ed maka lodna-hairi termida wehrani woru la'a Israel e rwuwu-rwei reria, de hota Uplerlawna Namori owa'an riy mak kmati. Me rkola-tieru lelera-melmel la Uplerlawna. A'u muana wuwu-wiei nnielu-niau die, mere riy Yahudi ri rhapartiklia a pesia'yu di pa rwaghal a'u, tuna. \v 8 Nihya'pa ina-nara Yahudi miy ta'en niana mpiesiaya de hota Uplerlawna Namori owa'ana riy mak kmati?! \p \v 9 Ululu a' mueman nek de wuarora-wualaiya de aghi'a yatyatni hya' to'a pa atieri-tiawa etia Yesus mak kwatiawua Nasaret de wniahaurnu. \v 10 Ne naplol la hade yoma aghi' hadella Yerusalem. Ler de awuak horta mak ha rtapla hiwliai la'a imam-imam o'tani-matni. Riy liawanni mak Uplerlawna mutnu-rahanu, a'g ed mak ka'ita la roma nhio'la ralamni. Rerehniande a'g ed mak kwayow nohor pa rhudia la niukum matmiati. \v 11 Nhi'inde aniahora-niala'a riy liawanni la'a Yahudi kreini-iskolli genni re, me umuki-uma'ala totpena rtikil doinia pesiayni. A ralmu nha'ar doin meman la ira pa ghapartikil nohora memna la leta-let mak ha rden la hairi dom to'a. \v 12 Lera ida ne, de agodia horat maka imam-imam o'tani-matni ha rtapla hiwliai pa godi lia Damsik totpa umuki-uma'ala mak kpesiay Yesus re. \v 13 Ne la'pa adien ma'ta la talan letgara, de lera nwawuau ro'onni. Noma tuna, umkek nana wriai liawna id la lyanti de hitni-reparni rehia lera. Wriai hita-repar, de nle'lu rer a'u me riy maka agora talla re wali. \v 14 A honona mapru'wu la yawa. Noma utlina lira id nakot mai a'u de nnairia yawala Ibrani pa npol mai a'u niwra: “Saulus, Saulus ee! Hya'a nrei pia omumuki-muma'al A'u?! Pena orgahamu mumkek mehramu, yoma o matrommu ed maka ha mumuki-muma'ala de.” \p \v 15 Noma utiana: “He' O'a Matrome?” \p Noma Itmatromlawanni Nwahla li'ru: “A' di de Yesus, mak omumuki-muma'ala. \v 16 Mumat pa mupriri. Atiutga ino'nu tiy o'a yoma Agiwra rian o' pa mlia'a hopopan mai A'u. Mlia' pa muod kot la riy dom to'a la'a hya' maka omutlin nohora-mmuat nohora ler di la A wawnu, ne la'a hya' mak hota Atiutga la o'a la'a ler li'iru. \v 17 Hota Agolin doin o' la'a hairi Israel me la' walia hairi-hairi dom to'a mak Yahudi atia'. Ghopna mlia' ir de \v 18 pa mpuer matni me mhu'ula tlinni re, totpena rhargot la melmelli pa rler la lelerni, yoma hegana amlawanni edon nodi plolli owa'an la ira, mere rler la Uplerlawna limni ralamni. La'pa rpesiay A'u totpena A'umou-uwitna do'a-hal maka ir rhi' oleka re, ne hota hare rwal lia Uplerlawna limni-rorni maka Ha Nwalir niana.”” \s1 Paulus nakot nohora e kniarni \p \v 19 “Tuna Agripa, aliernohor memna hya' maka aliernan oleka la Yesus lirni la yamke'ku de. A'g edonna ude'a Uplerlawna lirni la riy, \v 20 mere ukot la re totpa rhoitio'ora-rtahnei dioinia do'oni-halli re, me rma rodia inonni la Uplerlawna. Lera-lera nekpa hihi'ini-yapyapni nhiolli-lietni re ploloi-plele'era totpa rtutga la mormiorni-dardiarni ralamni, de rhoitio'ora-rtahnei oleka do'oni-halli pa rmai lia Uplerlawna limni ralamni olekwa. La'a hari de a'ukot ulga la Damsik, pa nhorwua noma la Yerusalem me la'a Yudea uhunu-ewatni me la' walia riy mak Yahudi atia'a. \v 21 La' hade pede riy Yahudi rtorna a lia Uplerlawna roma kreini, ne rna'ohma pa rwen a'u. \v 22 Mere Uplerlawna edonna Nolin limni mai a' pua, la'pa ler di de a'g e tiutrier mia'ta pa ukot nohora la riy lalawna honona, me riy ku'uni-ke'eni honona. La' to'a hya' mak a'ukota ri, de edonna nhal la makwohorulu-ktatrulu lirni, me la' walia Musa lirni, \v 23 de emkadilla, hota Ray mak ha rnel tiar die pa Namori-nalewna rimormiori de hota Nler la yamuki-yama'ala la'pa Nmati, me hota Enpanulga la Nmori owa'an la matmiatni ralamni. Totpa la' hade pa Enakot nohora Uplerlawna Kot Kalwiedni mak emolmolla lelerni totpa riy Yahudi me riy maka Yahudi atia'a rler la mormiori-lewlewna ralamni.” \p \v 24 La'pa Paulus nakotkot reria nniaheri-nniahelatni de, dewade Festus nhaun pa nakot la: “Hoi, o e mga'u Paulusa. Lirmu-yatmu rodi olek o' la leplepa-kakakma pi'u-ga'u.” \p \v 25 Mere Paulus nakot la: “A'g edonna ulepa-ukakma tuna. Maka ukota ri, de lira plola me ha rlergot lola o'ta kriahlu mak kamtemtemna. \v 26 Marna Agripa natga plu'unu-plehenu olek hare wa. La hade pede apuaran pia ukot momuoga a li'ru la'a Yesusa. Agatga de hari id mana edonna nayade' la matro'mu, yoma hari honona de edonna rhi'a la'a gen miaka kayade'a. \v 27 Marna-wuhura Agripa mak a'u'unni-umta'ata ghu'ru-ghelma (ahormata-kanala) la'a moratmu tutnu me lia'armu nayanni. Matro'mu npesiay hya' maka lerni la makwohorulu-ktatrulu rakot taru re toh?!” \p \v 28 Noma Agripa nwahla Paulus tianni: “La' o wniarormu de alia' agama Kristen de hakampa?” \p \v 29 Paulus niwra: “La'pa dodo'ondi me mahnek ma'ta, pena awuak la Uplerlawna totpena marna-wuhura nora tuna-tuna hononmi mak katlin oleka re, de awuak lilili-mamuau pua mliernohor a'u. Meman neka la'a ranti di, de taken niana mliernohor a'u.” \p \v 30 La'pa nhorwua noma ray liawna, me Gubernur me Bernike me riy honona rtutrier pia \v 31 rla'awa tio'ora pa idma nakot la ida: “Riy de, edonna nhi'a-nyapia lira-tun muak kodia la niukum matmiati, onde rkenia la roma nhio'la.” \p \v 32 Noma Agripa nakot la Festus: “Festus, plollolli de riy di rolin doinia la wa. Mere nwak olek pa rhudi-rpara lirni-tunnu la watghudi Kaisar, rieiniande hota nla'a Kaisar.” \c 27 \s1 Paulus nwair watgornihini pa nla'awa Roma \p \v 1 La'pa retlia pa hota am mhopal la Italia noma rala Paulus nor wutga riy ida-woru mak kden la roma nhio'la la Yolius, makla' o'ta la makodi keki-rautu rahu ida (perwira). Makodi keki-rautu rahu ida re la resimen di nhi'inde rweta la Resimen Kaisar. \v 2 Amha'at la kapil mak kwatiawu Adramitium pa amloh momuoga hera-nan mak kden la Asia yapatni. Aristarkus makden Makedonia ida, nwatiawua Tesalonika pa nor rewre'wa wali am tialla. \p \v 3 La'pa repar wa de amte'ela Sidon. Yolius nhi' kalwiedweda Paulus, de nhur dioinia Paulus pa nla ntomra-nnah'a mutwualli mak kden hande, totpena niwa nwak hadom la re, de nlernana. \v 4 Ampatiawu hande pa amhopal pa nodi liarni. Yoma anni nlola a gai rieran mamni, pede ampapan nohora noha Siprus totpena yana amlernana anni. \v 5 Nhorwua noma amleretia Kilikia nora Pamfilia rletni pa amte'ela leta Mira la' Likia yapatni. \v 6 La' hande noma Resimen Kaisar o'tani de nwaten am lia kapil mak kwatiawu Aleksandaria ne mak kiwra nla'awa Italia. \v 7 Mahnek am lia nhiopal ralma, neknanamde amte'ela olieta la leta Knidus. Yoma anni lawan rehia, a kapil mamni nnera pa amlola wali tranan la noha Kreta, pa amleretia Salmone tutnu, totpena amayehew lia anni. \v 8 Yo'ora-anni natutga am lia noh de onni pa mahnek memna, neknanamde amte'ela geni ida nanni Her Linni. Edon olieta la leta Lasea. \p \v 9 Mahnek memna am lia nhiopal ralma pede la'pa amte'ela hande, de lerlalawna maka nhi'inde riy Yahudi ratahan lara nhorg olekwa, pede woki lerni oleka. Hota ami edonna mlernan oleka lina-lera la mai nhiopla emkadi, pede Paulus nala nnio'a-niat lia re niwra: \v 10 “Ama-hyal miy re, la a wniaro'ru de yana itsopal pa tod ita liarni. Yoma hota emkadi mamaini, de itlernana kowlora-pah'a meti. Hota it yodni-yalli rmolu me it kapalli niata. Rerehniande it aranni mana nmolu.” \v 11 Mere perwir de npesiay tio'a yormudi nora orkapli ne edonna natlin la Paulus lirni kuku'a. \v 12 Pnialgen mak kden hande yata yoma kapli-kapli taken niana rapnial lia la'pa nmai lia woki lerni. La emkade pede kapli matrosni liawanni rwayow pa rhopal pa rodi liarni, yana rapnial lia pnialgeni die yoma riwra rtota pa rodi liarni la Feniks totpena rden nek la hande pa rawait nohora woki lerni nlardoinla. Feniks de pnialgenia mak kden la Kreta napal tiarga tranna-warta, nora ra'wiarta. \s1 Me'et lawna-anin lawna lol lora \p \v 13 La' ler de de anni newnewlia tranan deulu pede mak kar lia kapli ratnieka e nalina pa rwairi owa'ana watgorniha pa rhopal pa rpapan nohora noha Kreta. \v 14 La'pa edon nalo'on wali ne anin lawna maka nhi'inde riwra kakmorna mak kwatiawua noha wali tipru, pa lol noha wawannu pa nmai die nodia oranni. \v 15 Yoma kapli ta'en niana nawtutg anni pa nhopal pa nodi liarni, de amolin doini kapli pa nner to'a pa nlernohora anni. \v 16 A kapal mamni nayahew nian olek la noha'na Kauda walli tranna, mere nhi'pa trema-trema am ta'eni amhed nian a iskut mamni. \v 17 La'pa amhedga kapli iskutni nhor diemade rnairi tali pa rala rewan nan kapli inonni pa ralla rhi' aruria de. Onnila ramta'ata ranera pa rnen tiar lia lai Sirtis, ralernia kapli larni ne kapli nnera pa nlernohora anni. \v 18 Yo'ora-anni yeher to'a na'ititar rer lia pa la'awa repar noma rhoplierliernia yohya'a kapli mniotni la tah'i lawna. \v 19 Lera id owa'an dewade mak kar lia kapli rmeh'a rhoplierliernia kapli manarni la tah'i lawna. \v 20 La' krei ida-woru rlardoinla ami edonna mamkek nana lera-wtiona, ne yo'ora-anni nten pia nodi liarni pede amparora de tah'i nlol oleka tier muamni. \p \v 21 Mahnek meman wal pia ya'an edonna-niemnu edonna. Noma Paulus la ntutrier lia hare gaini pa nakot la re: “Ama-hyal miy re! La'pa mliernohor oleka a li'ru pa edonna tsopal lola Kreta mana, it edonna tlernana ruki me riwtu-hora ri honona. \v 22 Mere dodo'ondi de awuak lilili-mamuau tiy miy yan mimta'at kuku' eti. Yoma la' miy hononmi de taken niana riy id mana nmati. Mere it kapalli di nanpa hota natniepar wehlihi me nadgaur wat muetma. \v 23 Yoma orawia umkek nana Uplerlawna mak akola tieru-gawur nehla de, me mak aghi' hopopan la de, hopopanni-lili'irnu nma nakot mai a'u. \v 24 Niwra: “Paulus! Yan mumta'ata yoma Uplerlawna Netlia de hota o' mlia mpuatrom la Kaisar gaini pa netlia o plolmu-halmu. Me hota Uplerlawna ralam kalwiedni pa riy honona maka muora mhiopal wutu ri edonna rler la yatyatni yoma la o'a.” \v 25 La' hade pede apuaran pia ukot miy, yan mimta'ata. Yoma apuesiaya Uplerlawna, de hya' to'a maka hopopanni-lili'irnu nakot olek mai a'u de hota Uplerlawna Nhi' nana-nyap niana. \v 26 Mere hota itakniekar la noha id metni wawannu.” \p \v 27 Amloloi-mpalpial niana lera-mela pa termida wehrani wogata la'a Adria lorni. Edonna ghal de mela letgara ne mak kar lia kapli ra'eram nana kapli e nrehgor oleka noha metni kerna. \v 28 Pede rhurgernia watliota pa ra rlot haru kdielamni, de kdielamni re'a terampwogata. Edon nalo'on wali ne rlot owa'ana de kdielamni re'a termida wehrani wo'awa.\f + \fr 27.28 \ft 27:28 Rlot haru kdielamni, de kdielamni 37 meter. Rlot owa'ana de kdielamni 27 meter.\f* \v 29 Pa ramta'at hota kapli nakniekar la nana wawannu noma ralernia watgorniha wogata la kapli li'irnu pa ra rpal tiarga. Me edon ranin matni pa rwei-rnara repar rauria. \v 30 Mak kar lia kapli rwaror wunwunamnu pa rawlar dioinia kapalli. Ralernia iskutni de rtot pa ralernia lol kapli gaini pa emolmolla e ralernia watgorniha. \v 31 Noma Paulus nakot la perwira nor wutga limni-rorni mak kden kapli niwra: “Ama-hyal miy re, la'pa mak kar lia kapli re rawlar dioinia kapalli di, hota miy hononmi edonna mliewan la matmiati.” \v 32 La' hade pede lima-rora makodi keki-rautu re rtetietia iskuta talli pa nanera. \p \v 33 La'pa reprepar reria, dewade Paulus nhopan pa a hononami ma'ana-memnu. Paulus niwra: “Ama-hyali miy re, la'a lera-mela termida wehrani wogat memna de ama-hyali miy hononmi edonna mi'ina yoma mimta'at memna. \v 34 Pa a'ukot tiy miy, mi'in tek oke'a totpena mia'ala rurmi-laimi. Yoma hota hononmi mlier owa'an la kalwiedni me edonna hoho'a-wakwakmi la hanekneka.” \v 35 La'pa nakot hade pa nhorwua noma na'ala roti na'nama na'uli-nawedia Uplerlawna la riy honona gaini pa nhorwua noma nhawi-nhawia noma na'ana oke'ela. \v 36 Hononami mahmuakr owa'ana ne mor pa ma'an rewre'wa. \v 37 Riy honona mak kden la kapil de, de riy rahu woru terampwo'itu, wehrani wonema. \v 38 La'pa hononami ma'an pa mpeher wa, noma rhopliala kapli yodni wetra' lawna la' tah'i lawna totpena kapli napranrana. \s1 Kapli nakniekra \p \v 39 La'pa lera matni npah'a dewade mak kar lia kapli ramkek noha nkerna-nhau mere raplin mua'ta hya' noha de. Ramkek nana her lelie'u id nora eni plalahwa. Ratekal pa ra rpal lia hande. \v 40 Noma rtetietia watgorniha re wogata talli pa rolin doinia la. Kopiau talli nek de rtet dioin wal lia. Nhor nia'nama rhedga lar no'a kapli gaini la heyanna totpena anni nodia la keranni. \v 41 Mere kapli nawa'u tar lia lai kierna wawannu nhi'nande kapli edonna nwo'la, pede li'irnu de yo'ora natipu-nato' weyata la geni. \p \v 42 Makodi keki-rautu re rwaror pa rwunu-rwenna riy nhio'la re, yanhi'pa rnan pia rawlari. \v 43 Mere makhi' o'tani la makodi keki-rautu re nodi etia ira wniarorni, yoma niwa nalewna Paulus. Nhopan pa mak katu knani rala' ul pua rnehgerun pa rnan lia keranni. \v 44 Ne totpa korni re rnan niohora kapli ananni, dom de rodi ordeulu-audeulu mak kdella kapli pa rmai lia keranni. La emkade pede a hononami mlewan la keranni. \c 28 \s1 La'a Malta \p \v 1 La'pa honona amlewan la keranni na'nama amatga de noh de nanni Malta. \v 2 Riy mak khol lia noh de ratu rholi-rlet la mai ami, de radunia ai pa amamriria, yoma otna nturu pa woki lawna. \v 3 Paulus nawoka ora-au pa nkenia la ai. Noma naplin niana niy ida nawrikgot la ai pahnani pa nihiya Paulus limni. \v 4 La'pa noh de mniotni ramkek nana niy die natniakloi lia Paulus limni noma idma nakot la ida: “Hei, matiala riy di mak kwunu-kwenna rimormiori id hadi. Yoma nlewan olek lol lora, mere hegana patke'a marna-ornoha (dewa)\f + \fr 28.4 \ft 28:4 Iratniekamde ir uplerni-upmatni niwra nwenan memn Paulus.\f* edonna nolin nihini la.” \v 5 Mere Paulus nkakan doinia niy diella ai ralamni. Ne edonna na'eram nana mehrani wali. \v 6 Ir wniarorni de hota edon nalo'on wali ne Paulus limni npetna, onde plinu-plinnianamde hota Paulus nlitir pa nmati. Mere la'pa rwei pia mahnek rehia ne Paulus edon nlernana hadomdoma, noma rwaldioinia ralma-riorni pa riwra Paulus di, de hegan marna muanke'a ornoha ida di. \p \v 7 Edon olieta la hande, de Publius mak kodi plolli la noh de, nohananni id etla hande. Nrei kalwieda-paitiot nan am pia amden la romni la'a lera wotelu. \v 8 La' ler de de Publius amni e namehra-namau lia nnienia tema pniahna me wniahiwra-wnialalli. Paulus nla kamri pa namkeka mak kamehra de, noma nsumbain la, pa nran limni la wawannu noma nkalwied wa. \v 9 La'pa ornoha ramkek emkade noma mak kamehra-kamau honona rmai momuou pua Paulus nsumbainia re pa rkalwieda. \v 10 Rodia himimni-rere'eni mai ami me la'pa amiwa mhopal wa, de rodia hya'-hya' maka ampaka la ira, totpena la kapli de ami ma'ana lol lora. \s1 Ampatiawua Malta pa amhopal pa amla'awa Roma \p \v 11 Amden la hande pa wolla wotelu, noma amhopal pa amla'awa amodia kapli mak kwatiawua Aleksandaria, mak kapnial niek la' noh de la'a woki lerni. Kapil de nnairia kniau mak kakot nohora hegana marna ornoha maka kadio'a, de Kastor nora Poluks. \v 12 Amhopal la'pa amapnial lia leta Sirkus pa lera wotelu. \v 13 Amden la hande pa amhopal la noha plahwani pa amla'awa Regium. Repar dewade anni nteni nwatiawua tranna, pa lera wor wua dewade amte'ela leta Putioli. \v 14 La hande de ampatrom nana riy ida-woru maka kpesiay Yesus. Noka rpolg am pia amden wut lia ira pa malo'on nana krei ida ralamni. Noma amokru letlawna Roma. \v 15 Makpesiay Yesus riy ida-woru mak kden la Roma ratlin nan am nioma rmai wia geni miaka kwawa Ya'olgeni Apius, me la'a gen id wali nanni Roma Tniau Geni Wotelu totpa rwatrom ami. La' pa Paulus nwatroma re, noma na'uli-nawedia Uplerlawna me ralamni naruri-nalai toto' la Uplerlawna. \s1 La'a Roma \p \v 16 La'pa amte'ela Roma noma makodi keki-rautu o'tani nhuria Paulus pa nden la roma ida nor wut lia makodi keki-rautu ida totpena natiak reria Paulus. \v 17 La'pa lera wotel wua noma Paulus npolga Yahudi o'tani-matni mak kdella la gen die. La'pa rawok wa noma nakot la re: “Ama-hyali, miy hononmi. A'g edonna ghi' do'a-uyap hial la'a ita hair wali, la' wali a'g edonna udunti-uwetria ita deullu-tatarni mak itlernana la it upni-tgarni. Emkade ho'mana rtorna a lia Yerusalem pa rodi a lia riy mak kden Roma. \v 18 La' pa rhudia a lia o'ta-mat lalawna gaini mere riwa rol a lia yoma a'g edonna ghi'a-yapia do'a-hal mak kod a pua rukum pen a'u. \v 19 Mere yoma Yahudi rhoka-rhoka a'u, nhi'nande awuak de rod niek a lia mak ktorna watghudia la'a Kaisar Roma. Mere a'g edonna tio'ona a hair wa'lu. \v 20 Ne la' hade pede awuak pa itwatrom la handi pa twahaur nohora a wniu'tu-knioh'u onnila Ray mak kamori-kalewna Israel mak Uplerlawna Nano'taru rerieini.” \p \v 21 Noma rakot la Paulus: “Ami edonna mlernan ma'ta horta-hairi mak kwatiawua Yudea pa nakot nohora o' la hadi. Yahudi id mana mak kmai oleka de edon nwahaur nohora o halmu wali. \v 22 Mere amiwra matlin walia omukot nohora pesiaymi de yala'ani. Yoma amatlin oleka de riy makden la meni-meni to' pa rhi' amola-ma'a o wniatutmu mak omuora mutmu re miodia.” \p \v 23 Noma rora Paulus rna'ohma targa lera id pa rwatrom owa'ana. La' ler de de riy rahu rmai lia rom maka Paulus handella. Yawyawar ma'ta pa nodia pa lera ntuini, Paulus nwahaur nohor la emkameni Uplerlawna Nodi plolli de emekwalia Ray. Nwahaur de nahmir rer lia hya' maka ha rakot targa la Musa pukni ralamni me la' walia mak ha rhorat targa la makwohorulu-ktatrulu pukni re. Paulus naduran memna la totpena rpesiay Yesus de, Ray maka Uplerlawna Nano'taru pua Namori-nalewna rimormiori. \v 24 E rpesiay walia hya' maka Paulus ha nakota. Mere riy doma edonna rpesiay walia. \v 25 La'a wniarora-wnialai mak kapahokar tar die pa nreiniande ranewar wa. Mere edon rla' ma'ta de Paulus nakot nohora emkadilla niwra: “Emkadilla plollolli meman la Uplerlawna Nhiw Lululli lirni la it upni-tgarni. Yoma Uplerlawna Nhiw Lululli Napre'et Yesaya nurnu pa niwra: \q1 \v 26 Uplerlawna lirni: “Mlier pa mlia'awa mukot la hair di, hota mitlin pa nodi liarni mere miplinu-miplo'a. Hota mlina-miat reria mere miplinga hota hya'a de. \q2 \v 27 Yoma la'a hair Israel ri ra'o'ta tehra. Yatlinni nmanu wa me yamkekni npon wa. Rhi' emkadi totpena matni yan namkeka me tlinni yan natlina. Wniarorni yan naplahwa ne yan ralamni nakwiali pa nawal mai A'u totpena hota A'g ed maka khi' kalwieda.”\f + \fr 28.27 \ft 28:27 Yesaya 6:9-10\f* \p \v 28 Hade pede totpa ama-hyali miy hononmi miatga, de la mak ha rakot nohora la yamori-yalewna mak kwatiawua Uplerlawna (maka mihmena mitlina ne mliernohora), dodo'ondi alia' pa a'ukot oleka la hairi-hairi mak Yahudi atia'a. Ne hota ratlina ne rlernohora.” \v 29 [La'pa Paulus nakot emkade noma riy Yahudi re ranewar wa de rawo'or nohora Paulus lirni.] \f + \fr 28.29 \ft 28:29 Ayat di nden to'ola Puklawna ida-woru la ululu gahani.\f* \p \v 30 Paulus nalo'on nana anni woru la' Roma, ndella rom mak orgahani npairia. Ralamni naple'er meman la riy rahu mak ktomra-knah'a e'a. \v 31 Nparan mieman la nakot nohora la emkameni la Uplerlawna Nodi plolli emeka Ray ne la'a Itmatromni Yesus Kristus. Paulus nakot nohora hare de edon namta'ata haneka-harah wawannu. Mere riy id mana edonna nhi'a yawuhi-yawe'eta la gaini.