\id LUK - Border Kuna NT -Panama 2009 (DBL -2013) \h Lucas \toc1 Lucas Jesucristogin-kaka-nuegan Palchogzhad \toc2 Lucas \toc3 Lc \mt1 Lucas Jesucristogin-kaka-nuegan Palchogzhad \mt2 Lucas \ip Imi Lucasdin imial Jesús-immal-imajad kwen takchajul. Tenal Lucas tule-imial-immal-takchamaladzhe tegin ual-immal-itomaladzhe nuekwa immal-pal-ekichis Jesús iti-napkin ibi imadi-kus tegin Jesús igi chogzhagusbal. Tegin Lucas Pab-Purpa-Nuedbal kep tule-walgwen-Teófilo-nugadga iti-karta nermaszhun. Tenal Lucas oyosdo Jesús sanal tulega kunoni, tenal Jesús iskued kwen nikchul-kus. Tenal Jesús wilejakwa pel-kwapa tulemal-takcha, tule-wiledimalad-ugakche. Tenal Jesús-nonibal iskued-akar tule-abonogal. Al Jesús nakrusgin purkwis tegin ibapágin kannan tullenonibal. \ip Imi Lucas Judio-tule-chul. Tenal Lucas ina-cheed-tule tenal Pablo-e-pakadmo. Tenal Lucas Hechos-karta nermasmo. Pitomalgu. \c 1 \p \v 1 Imi teun takalgu, tulemal-ichejul anmal-abalgin immal-kujad nermasmalan. \v 2 Tenal we tulemal peyedzhe alamadi-kusmal, tule-imial-takchamaladzhe tegin tulemal kepegin-Pab-Jesús-kaka-palchogmalad anmalga inniki Jesúsgin chogzhad-yopí nermasmalbal. \v 3 Tummad-Teófilo, imi an-chunnad an nuekwa kepe-sagla-akar pél Jesúsgin-immal-kujad pal-amis-choggu, al an takto, antin pul nuekwa inniki-inniki Pab-Jesús-igal-kujadgin pega nermanemo. Tenal an takpaldo wedin pul ib-nued. \v 4 Imi an pega nermaneed, pe nuekwa pal wisgugal, pe Jesús-igalgin pel-kwapa turdajad, ib-chunchunnad, ib-kakanzhul. \s1 Angel chogzhagujad Juan Bautista mimmilenoniko \p \v 5 Imi Errey-Herode Judea-napkin neg-takmaigu, teun tule-irwal-Pabzhe-koled-Abíaszhikid-walgwen maimo. Tenal we tuledin nug Zacarías. Tenal Zacarías-e-ome-Elisabet ampa Aarón-e-wagwamo. \v 6 Tenal we abirginmalad napírra nanemal, al Pab Tummad we abirginmaladgin istar-choged kwen nikchul. Tenal we abirgin pane-pane Pab-chogzhad-pallí igal-mezhijadgin nanedimalbal. \v 7 Tenal Elisabettin kusgu-wichul-nuchu-amiedbal nuchu-kwen-nikchul. Tenal we abirgineddin pato chelegangus, nuchu-nikued-wilub okpis. \p \v 8 Imi te ibagwengin, Abíaszhikmaladga wilub noni Pabzhe-koled-neggin arpagal. Tenal teun takalgu, Zacarías Pabzhe-koled-neggin ampa tule-irwal-Pabzhe-koledga arpadimo. \v 9 Tegidgin Zacarías tule-irwal-Pabzhe-koled-igal-maidbal chulenoni, Pabzhe-koled-neg-yabal toggal, tegin Pab Tummadga immal-wawad kuggalbal. \v 10 Tenal teun takalgu, tule-Pabga-immal-wawad-kuged-wachi omosgu, tulemal-pel-kwapa magadbal aknidamal Pabzhe kolgal. \p \v 11 Tegin Zacarías Pabzhe-koled-neg-yabal togzha Pabga immal-wawad kuggal. Tegin Zacarías Pabga-immal-wawad-kuged-kwichid-nuedzhik kwisgunoni. Tegidgin Pab-angel arpak Zacaríasga nononi. \v 12 Tenal Zacarías Pab-angel-takchagu, weob pakal pes, tegin Zacarías angelgin kwakialbal. \v 13 Tegin Pab-angel Zacaríasga chogal: \p “Zacarías, melle pe an-tobguma. Imi Pab Tummad pe-eje-koled itos. Imi pe-ome-Elisabet pega machi-nikune. Tenal pe machi-nugzhao, Juan. \v 14 Tenal we machi pega mimmilenonikil, pemal we machigin welgumalo tegin pemal ulubgin pela-pela weligwal itononimalbalo. Tenal tulemal-ichejul pe-machi-mimmilejadbal peyedzhe welgumalmogo. \p \v 15 “Imi pe-machi Pab Tummadga tule-tummadga kunoniko. Tenal we machi keg vino kobel, tegin keg inna-kabil kobbalil. Tenal we machi e-mimmilejad-akar pela-pela Pab-Purpa-Nued-nika-kudio. \v 16 Tenal we machi Pab-Tummadzhe-akpirgal íchejul Israel-tulemal-imanoniko. \v 17 Tenal pe-machi-Juan Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule-iktual ne, tenal Juandin Pab-kaka-palchoged-Elíasyob kannaleged nikunatapmogo. Tenal Juan aga pilalgugal pabgan-istar-aga-nuskan-taktimalad-imanoniko. Tenal Juan tule-pirkin-pirkin-tamalad-pinzheed ogwabalo tule-yer-pinzhemaladyob. Tegin Juan Pabga kuakwa tule-urpemalbalo Pab-tule-palmidagoed-abingegal.” \p \v 18 Tegin Zacarías angelga chogal: \p —Nabir pe chogendo. ¿Tenal an igi wisguo pe-anka-chogzhad ib-chunchunnad? Imi antin tegin an-ome anmal pato cheredgusmal, anmal nuchu-nikued-wilubzhulmal. \p \v 19 Tegin angel Zacaríasga chogal: \p —Imi antin, an angel-Gabriel. Tenal an Pab-Tummad-waglika arpagedga kwichi Pab-choged-pallí immal imagal. Tenal Pab Tummad peje an-palmial, pega we kakapurwa-nuegan palchoggal. \v 20 Imi pe ankin-pengujadbal keg-pe-chunma pe peine, an pega immal-chogzhad e-wilubganbal kunonikoedzhe. \p \v 21 Tenal tule-magadbal-Pabzhe-kolbukmalad Zacarías-abintabukmal. Tenal tulemal Pabzhe-koled-neg-yabal owed-owed Zacarías-takchagu, chogalmal: “¿Igi Zacaríasde yabal kude-wede?” \p \v 22 Tegin Zacarías Pabzhe-koled-neg-yabal-akar noalgu, tulemalga pato keg chunma. Tenal Zacarías kobalbi-immal-chogzhadbal tulemal mag takchamal Zacarías Pabzhe-koled-neg-yabal immal-purpaled takcha. Tenal Zacarías keg-chunma-peszhun. \p \v 23 Tegin Zacarías Pabga-immal-uknaid-arpaged pelgusgu, aga negzhe nadzhun. \v 24 Tegin Zacarías angel-takchad-cholbal, e-ome-Elisabettin ponigwal kwisgunonijun. Tenal Elisabet ponigwal-kwisgujad-akar ni-walatal aga e-neg-akar kwen noszhul-kus. \v 25 Tenal Elisabet aga ulubgin chogalzhun: “Imi Pab Tummad imis-ibegin wilejakwa an-taknonikidbal an-pentas nuchu-nikugal, an-nuchu-nikchulidbal tulemal melle istar an-pal-takegal.” \s1 Angel chogzhagujad Jesús mimmilenoniko \p \v 26 Tenal Elisabet ni-walanerkwa ponigwal-kwichidgin, Pab Tummad Nazaret-Galileaje e-angel-Gabriel-palminoni puna-yaeje. \v 27 Tenal we puna-yaedin nug María. Tenal María ampa machered-kwen-omodijulid. Tenal puna-yae-María tule-José-nugadbak aga kaka-ukchamal aga nikumalgal. Tenal Josédin Errey-David-e-wagwa. \v 28 Tegin angel puna-chiid-neg-yabal tognonigu, punaje kote chogal: \q1 —¡Anná, tegidde! Pab Tummad nugu pegin pinzhas. Tenal Pab Tummad chogdo, ede pebak kudii. \p \v 29 Tegin María angel weob ega kaka-kolnoni itosgu, mag-itojul-pes. Tegin María aga ulubgin pinzheal: “¿Ibi chogle-wede, anka angel weob chognonikiddé?” \v 30 Tegin angel Maríaga chogalzhun: \p —María, pe melle an-tobguma, Pab Tummad nugu pegin pinzhas. \v 31 Imi pedin ponigwal kwisgunoniko. Tenal pe nuchu-nikunonikil, pe machi-nikunoniko. Tenal pe machi-toto-nugzhao, Jesús. \v 32 Tenal we machi-toto tule-tummadga kunoniko. Tegin we machi nug-kunoniko Pab-Pul-Tummad-E-Machi. Tenal Pab Tummad akpene-Errey-David-neg-takmaid-kujadyob we machi-odomogo. \v 33 Tenal we machi-Jesús ilagwen-nadgu Israel-neg takmaio, tenal e-neg-takmaid pal kwen pelguojul-kuo. \p \v 34 Tegin María angelga chogal: \p —An nabir itogendo pe-anka-chognonikid. ¿Tenal pe-anka-chognonikid igi kunoniko-ade? An macherganbak kwen nanedijuli. \p \v 35 Tegin angel Maríaga chogal: \p —Imi Pab Purpa Nued pegin aktenoniko, tegin Pab-Pul-Tummad-e-kannaleged pel-kwapa pe-edunoniko. Al pe machi-nikunonikoed machi-chwilidikidga kuo. Tegin machi nugzhalenonibalo Pab-Tummad-Machi. \v 36 Tenal pe-kwenad-Elisabettin pato cherediidgin nuchu-nikunonimogo. Imi tulemal Elisabetkin chogmaldo, Elisabet kusgu keg nuchu-ami. Tenal Elisabet pato ni-walanerkwagus ponigwal-kwichid-akar. \v 37 Tenal Pab Tummadgadin keg chogel immal keg ku, tenal Pab Tummadga pel-kwapa nabir immal ku. Al an-pega-chogzhadyob pega kunoniko. \p \v 38 Tegin María angelga chogal: \p —Tegil nabirde. Tenal antin Pab-Tummad-mosga yer an itomo-choggu, al Pab Tummad akalzhul pe-chogzhadyob ankin immal imakodo. \p Tegidgin angel ilgwen María-akar nadzhun. \s1 María Elisabet-taknaded \p \v 39 Tegidgin María nadzhun Judea-yalaganbal neg-kwebur-Elisabet-chiidzhe. \v 40 Tegin María Zacarías-neg-maidzhe tognatapku, Elisabetche kolnatap. \v 41 Tenal Elisabet María-eje-kolnoni itosgu, Elisabet-mimmi sapejul e-nan-ebus. Tegidgin Elisabet pela-pela Pab-Purpa-Nued-nikunoni. \v 42 Tegin Elisabet sapejul kolmas chogal: \p —¡Imi Pab Tummaddin egmal-omeganga pul nugu pe-takcha, tegin pe-nuchu-nikuoed ampamo! \v 43 ¿Tenal ante ibi-tule-ade, an-Tummad-e-nan an-taktagal? \p \v 44 Tenal Elisabet Maríaga pél chogalzhun: \p —Imi an kepegin itononigu pe wanagakkin anche kolnai, an-nuchu weligwal-itogedbal sapejul an-ebunoni. \v 45 Tenal pe Pab-Tummadgin-penzhul-kunonikidbal, Pabdin pega ib-nued imas, tegin Pab-pega-chogzhadyob, pél pega kunoniko. \p \v 46 Tegidgin María chogal: \q1 Imi antin ulubgin-akar Pab-otummonai. \q1 \v 47 Tegin an-purpa Pab-an-abonogedgin weligwal-itomo. \q1 \v 48 ¿Ibiga an weligwal-ito? Nabir. \q1 Imi antin tule-pinchegad \q1 tenal Pabdin yabli ankin nugu pinzhas. \q1 Tenal tulemal imis-akar ukin-ukin-e-wagwagan-ampagumaloed \q1 yer an-takti-kumalmogo. \q1 \v 49 Tegin Pab-pela-pela-kannaleged-nikad \q1 peyedzhe anka immal imas, \q1 tenal Pabdin, tule-chwilidikid. \q1 \v 50 Tenal Pab tule-ukin-ukin-ampagumaloed-ilbal \q1 keg-chulgu wilejakwa tule-egin-atamaloed-tako. \q1 \v 51 Tegin Pab Tummad aga tukin e-kannalegedgin \q1 peyedzhe immal imas. \q1 Tenal Pabdin tule-tummarba-itomalad-onis. \q1 \v 52 Tegin Pab tule-tummagan-neg-takmamimalad-onos, \q1 tule-tummaganga. \q1 Tenal Pab Tummad tule-tummarba-itojulmalad-odos, \q1 tule-tummadga. \q1 \v 53 Tegin Pab Tummad imme tule-ukul-mesdimalad-imas. \q1 Tenal Pab Tummad chunkal-kwabi mani-ibgan-palmisbal. \q1 \v 54 Tenal Pab Tummad anmal-tadganga-kaka-ukchadyob \q1 immal imas. \q1 Al Pab Tummad e-mosmal-Israel-tulemal-pentas. \q1 Tenal Pab Tummad kwen igeszhulbal, \q1 \v 55 wilejakwa Abraham tegin \q1 e-wagwagan-ukin-ukin-ampagusmalad-takegalbal. \p \v 56 Tegin María e-kwenad-Elisabet-neggin ni-walapá chii-peszhun. Tegin María kep te-cholbal kannan aga e-negzhe albal. \s1 Juan Bautista mimmilejad \p \v 57 Tegin Elisabet nuchu-nikued-wilubgan nonigu, machi-toto-nikunoni. \v 58 Tegin Elisabet-kwenamalad tegin e-aimal itosmalgu Pab Tummad peyedzhe wilejakwa Elisabet-takcha, Elisabetpak mes welgusmalmo. \p \v 59 Tegin Elisabet nuchu-nikujad-ibapábakkin, e-kwenamalad tegin e-aimal Elisabetche nonimal, Moisés-igal-mamikidbal machi-toto-e-abgan-tuku chikegal. Tegin tulemal-Elisabetche-nonimalad e-pabyob machi-toto-nugzhebi-kualin, Zacarías. \v 60 Tenal machi-toto-e-nan-Elisabet chogal, ede aga e-pabyob machi-kwen-nugzhenejul. Tenal Elisabet chogal: “An-machi nug-kuenab Juan.” \p \v 61 Tegin tule-pukmalad Elisabetka chogalmal: \p —¿Ibiga pe weob machi-toto nugzhebimal-wede? Imi pe-kwenamalad weob kwen nugzhul-ne. \p \v 62 Tegin tule-pukmalad chunkalbal machi-toto-e-pabzhe ekichialmal, igi machi-toto-nugzhebi. \p \v 63 Tegin Zacarías tulemalzhe chunkalbal akwa-matarra ekichis akwagin nermagal. Tegin tulemal akwa-matarra cheinonimalgu, Zacarías akwagin nermas: “Machi-toto nug-kuo Juan.” Tegin Zacarías akal-pakal nuchu nugzhajadbal, tulemal-pel-kwapa weob pakal pesmal. \v 64 Tegidgin Zacarías kannan nabir chunmanonibal. Tegin Zacarías Pab-Tummad-otummoalzhun. \p \v 65 Tegidgin tule-aka-tikalbal-mamimalad peyedzhe Zacaríasga-ib-kujadbal kwakialmal. Tegin tulemal-Judea-yalaganbal-mamimalad-pel-kwapa Zacaríasga ib-kujadginbi chunmananimalbal. \v 66 Tenal tulemal-pel-kwapa-itosmalad aga ulubgin pinzhedii-pesmal chogalmal: “¿Imi we machide ibi-tule-wede?” Tenal tulemal takchamaldo Pab-kannaleged Juanbak kudii. \s1 Zacarías Pab-Tummad-otummojad \p \v 67 Imi teun Zacarías pela-pela Pab-Purpa-Nued-nikunonikidbal, kujal-ib-kuoedgin chunmakal chogal: \q1 \v 68 Imi Israel-tulemal-e-Pab-Tummad otummodi-kuelen, \q1 nabirinye. \q1 Imi Pab Tummad kannan aga e-tulemal-ololchasmalye. \q1 \v 69 Tenal Pab Tummad e-mos-David-e-wagwabal \q1 tule-pela-pela-kannaleged-nikad-palminoni anmal-abonogalye. \q1 \v 70 (Imi Pab Tummad akpene e-kaka-palchogmaladbal \q1 chogzhagusmo, kujal immal weopí kunonikoye.) \q1 \v 71 Tenal Pab Tummad tule-anmalbak-aichulmalad-akar \q1 anmal-abonogo, \q1 tegin tule-istar-anmal-takmalad-akar anmal-abonobaloye. \q1 \v 72 Imi Pab Tummad anmal-tadganga chogzhabal \q1 ede wilejakwa anmal-tadgan-takoye. \q1 Tegin Pab Tummad anmal-tadganbak aga napírra \q1 igal-mezhijad pal kwen igeojul-kuoye. \q1 \v 73 Tenal we igal-megwijad, \q1 Pab Tummad aga e-nuggin tad-Abrahamga kaka-ukcha, \q1 ede keg-chulgu we igal imakenabye. \q1 \v 74 Tegin Pab Tummad kaka-ukchabalye, \q1 tulemal-anmalbak-aichulmalad-akar anmal-abonogo, \q1 tegin Pab Tummad anmal-pentako, \q1 anmal tobzhulidgin Pab Tummadga immal-imamalgalye, \q1 \v 75 tenal anmal chwilidikidgin \q1 tegin anmal inniki-naneedgin \q1 Pab Tummadga tula-tio, anmal purkwedzheye. \p Tegin Zacarías chogalbal: \q1 \v 76 Tenal pe-an-machi nugzhaoye, \q1 Pab-Pul-Tummad-e-kaka-palchogedye. \q1 Imi pedin, Pab-iktual Pabga igal-nudane \q1 \v 77 e-tulemal wisgunonimalgal \q1 Pab-tule-iskued-eliedbal \q1 Pab-tule-abonoged-igal igi maiye. \q1 \v 78 Tenal Pab-anmal-pilaledgin peyedzhe wilejakwa \q1 anmal-taknoniye. \q1 Al Pab-tule-palmied nikpa-akar noniko, \q1 neg-oipojadgin tad neg-otalonaidyobye. \q1 \v 79 Tenal Pab-tule-palmied nonibalo \q1 tule-Pab-wichulmalad \q1 tegin tule-purkwed-tobmalad Pab-wisgumalgal, \q1 tadgwa tule-neg-chichidgin-mamimaladga \q1 neg-otalogedyobye. \q1 Tenal Pab-tule-palmied nonibalo anmal-pentagal \q1 anmal ulubgin-akalzhul-itoged-igal amigalbalye. \p Tenal teun Zacarías weob Pab-otummosdo. \p \v 80 Tegin machi-Juan tunkualgu, purpal kannaleged nikunoni. Tegin Juan neg-nikchulidbal megwis, Pab-igalgin Israel-tulemalga-chunmaked-wilub-omoedzhe. \c 2 \s1 Jesús mimmilejad \r (Mateo 1:18-25) \p \v 1 Imi teun Jesús ampayo mimmilegeddu, Romano-e-sagla-César-Augusto igal-onononi pel-kwapa Romano-napa-naid-ugakche tule-pukmalad-nug weigal. \v 2 (Tenal tule-nug-weileged naigunonikidgin, Cirenio Siria-napkin gobernadorga maiun nug-weileged-keped naigunoni.) \v 3 Tenal teun takalgu, César-Augusto igal-mezhisdo, tule-pel-kwapa aga neg-kweburzhe neenabmal aga nug mesnegal. Al tulemal-pel-kwapa aga e-neg-kweburzhe nadmalzhun nug mesgal. \p \v 4 Imi teun José Nazaret-Galileagin maimo. Tenal José-e-tadgan Errey-David-choggu, al David-neg-kweburzhe nadmo, Belén-Judeaje. \v 5 Tenal teun José Maríabak aga kaka-ukchamal aga nikumalgal. Al José Maríabak mes Belénzhe nadmalzhun nug mesnegal. Tenal teun María Belénzhe ponigwal-kwichi-nad. \p \v 6 Tenal María Beléngin-chiidgin nuchu-nikued-wilubgan Maríaga noni. \v 7 Tenal tulemal-Belénzhe-ichejul-nonimaladbal kabed-neg pel algus, al María moli-neggin nuchu-keped-nikunonijun. Tegin María nuchu-nikunonigu, chamolgin aga machi-toto-ebirmas. Tegin María moli-mas-kunned-e-ulgin machi-toto-mezhiszhun. \s1 Pab-angelmal tule-oveja-takpukmaladga chognonikid Jesús mimmiles \p \v 8 Imi teun takalgu, Belén-tikalbal tule-oveja-takmalad mutik oveja-pukwadgin oveja-takpukmal. \v 9 Tegidgin Pab-angel tule-oveja-takpukmaladga arpak nononi. Tegin Pab-yer-takleged tule-oveja-takpukmaladginbi ibegwal neg otalononi. Tegidgin tule-oveja-takpukmalad peyedzhe kwakialmalzhun. \v 10 Tegin angel tule-oveja-takpukmaladga chogal: \p —Pemal melle tobgumalma. Imi antin pemalga kakapurwa-nued cheidani tulemal-pel-kwapa welgumalgal. \v 11 Imis David-neg-kwebur-Beléngin pemalga tule-abonoged mimmilenoni. Tenal we tuledin Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed, tenal wedin, Pul-Tule-Tummad. \v 12 Tenal an wisgal pemalga chogdo: imi pe we machi-toto-mimmilejad pe taknadel, moli-mas-kunned-e-ulgin pe taknatapo chamolgin-ebirmakal-mai. \p \v 13 Tegin angel-kepe-nonikid ampa chunmanaidgin, arpakaal Pab-angelmal-íchejul nikpa-akar nononimalmo tegin Pab-Tummad-otummoalmal, chogalmal: \q1 \v 14 Imi Pab Tummad immal-nued-imajadbal \q1 nikpa-neggin e-nug-otummoledi-kuo, \q1 tegin iti-napkin Pab-nued-tulemal-takmalad ulubgin \q1 akalzhul-itononimalbalo. \p \v 15 Tenal angelmal kannan nikpa aknakwidmalgu, tule-oveja-takpukmalad aga emal-emal chogalmal: \p —Tegil nemaldo Belénzhe, Pab-angelbal-anmalga-chognonikid taknegal. \p \v 16 Tegin tule-oveja-takmalad abarmakal-abarmakal Belén-neg-kweburzhe nadmalzhun. Tegin tule-oveja-takmalad Belén omosmalgu, taknatapmal María Josébak pukwamal, tenal machi-totodin moli-mas-kunned-ulgin mai. \p \v 17 Tegin tule-oveja-takmalad machi-toto-takchamalad-cholbal, tule-pimaladga chogzhamal, Pab-angel machi-totogin emalga chunmajad. \v 18 Tegin tulemal tule-oveja-takmalad-ega-chogzhad-itosmalgu, weob pakal pesmal. \v 19 Tenal Maríadin aga ulubgin pél immalmal-kujadgin pinzhedii-pes. \p \v 20 Tegin tule-oveja-takmalad kannan nadmalgu, pél immal takchadbal, pél immal itojadbal, tegin pél emalga immal kujadbal Pab-Tummad-otummoe tegin Pab Tummadga tog-nuedi-choge nadmal. \s1 María tegin José Pab Tummadga Jesús-ukchad \p \v 21 Tegin machi-toto-mimmilejad ibapábakkin machibi abgan-tuku chikchamal tegin nugzhasmal Jesús. Tenal machi-nug-kunonikiddin, María-ampayo-ponigwal-kwisgueddu angel Maríaga chognonigujad. \p \v 22 Tegin María nuchu-nikujad-akar aktesgu, Moisés-igal-mamikidyob chwilimakal aga imajogal. Tenal teun takalgu, machi-toto-e-pabgan Jerusalénzhe Moisés-igal-mamikidbal Jesús-chesmal Pab Tummadga ukegal. \v 23 Tenal Pab Tummad Moisésbal chogzhado: \q1 Imi tule kepe machi-nikunonikil, \q1 keg-chulgu Pabga machi-ukenab, \q1 Pabgadgabi kugal. \qr Ex. 13:2,12,15 \m \v 24 Tenal María aga tukin Pabga-immal-ukegal nadmo, Pab igal-mezhijadyob. Tenal Pab-igal chogdo: \q1 Imi ome nuchu-nikujal, \q1 Pabga keg-chulgu kwabo nu-chapur-ukenab, o chulil, \q1 kwabo wag-nu-ukenab. \qr Lv. 12:6-8 \s1 Simeón Jesús-takchadbal Pab-Tummad-otummojad \p \v 25 Imi teun takalgu, tule-walgwen Jerusaléngin mai. Tenal we tuledin nug Simeón. Tenal Simeóndin tule-napírragwad tegin Pab Tummadgin pirkin pinzhebal. Tegin Simeón Israel-neg-kwebur-pentakoed abintadii tenal Pab Purpa Nued Simeónbak pela-pela kudibal. \v 26 Tenal Pab Purpa Nued akpene Simeónga chogzhagusdo: “Imi pedin ampayo purkweddu, pe Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule-takenab.” \p \v 27 Tegin Pab Purpa Nued Simeón-ches, Pabzhe-koled-negzhe. Tenal teun Jesús-e-pabgan Pabzhe-koled-negzhe Jesús-cheinonimalmo Moisés-igal-mamikidbal immal-imagal. \v 28 Tenal Simeón Jesús-takchagu, chugnukwa Jesús-kas, tegin Pab-Tummad-otummoal-chogal: \q1 \v 29 Pab Tummadye, imi antin pe-mosye. \q1 Tenal pedin akalzhul an-opurko \q1 pe akpene anka chogzhadyobye. \q1 \v 30 Imi antin imial tule-abonoged-takcha-choggu, \q1 al an weligwal itononiye. \q1 \v 31 Tenal pedin tule-abonoged-amis, \q1 tulemal-pel-kwapa-akal-akal-pukwad-wagin \q1 \v 32 Judiojulmalad wisgumalgal pe ibi-tuleye, \q1 kallen neg-chichidgin neg-otaloedyobye. \q1 Tegin we tule-abonogedbal Israel-tulemal-nug otummoledi-kuoye. \p \v 33 Tegin Simeón Jesúsgin chognaigualgu, machi-toto-pabgan weob pakal pesmal. \v 34 Tegin Simeón Jesús-pabganga chogal: \p —Imi Pab Tummad pemalga immal-nuegan imakelen, nabirinye. \p Tegin Simeón machi-e-nan-Maríaga chogalbal: \p —Imi we machi chules Israel-napkin ichejul tulemal-tummaganga-mamikid-onogal, tegin tule-tummaganga ichejul tule-pinchemalad-odogalbal. Tenal machi-toto wilubgan-oyogal noni Pab Tummad nabir tule-abonogo. Tenal tulemal istar machi-taknonimalo. Tegin tulemal istar machigin chunmanonimalbalo. \v 35 Tenal we machi-totobal mag taklenonimalo tulemal-ichejul igi ulubgin pinzhedimal. María, pedin peyedzhe pukib-itononimogo, tule-es-pilacheedgin-eyurulejadbal nunma-itononikoedyob. \p \v 36 Imi teun takalgu, ome-walgwen Pab-kaka-palchoged-Ana-nugad chimo. Tenal we Anadin Fanuel-e-chiskwa, Aserzhik-akar tanimal. Tenal Ana yer chelgu. Tenal Ana apka yaegin machered-nikusgu, unnila pirkakugle aga e-macheredbak wis nanas. Tegidgin Ana-e-machered purkwenoni. \p \v 37 Tenal Ana e-machered-purkwed-akar walgwen tii-pes, machered-pal-kwen-nikuszhul-kus. Tenal imisgwadzhe Ana e-chelgued pirka-tulabake-kakabake nika. Tenal Ana pane-pane Pabzhe-koled-neggin chigu, tegin Pabzhe-koled-neg-akar pal noszhul-kus. Tenal Ana ibgin-mutik mas-kunchulidgin tegin Pabzhe-koledgin Pab Tummadga-maidbal pela-pela Pab-otummodi-kusbal. \p \v 38 Tegin Simeón ampa Maríabak chunmanaidgin, Ana María-chiidzhe kwisgunonimo. Tegin Ana kep Pab Tummadga tog-nuedi chogalzhun. Tegin Ana pel-kwapa tule-Pab-Jerusalén-abonoged-abintabukmaladga we machi-totogin chunmakalzhun. \p \v 39 Tegin José tegin María Pab-igal-mezhijadyob pél immal-imasmalgu, kannan nadmalbal Provincia-Galileaje, e-neg-kwebur-Nazaret-nugadzhe. \v 40 Tenal machi-Jesús chana nued tunkual, tegin we machi pinzheed-nika, tegin Pab-Tummad-yer-kin-pinzheed machi-Jesúsbak kudigusbal. \s1 Jesús Pabzhe-koled-neggin pejad \p \v 41 Tenal Jesús-e-pabgan pirka-ilbal keg-chulgu naddamal, Jerusalénzhe Pab-Najad-Ibe-Itoged itogal. \v 42 Teun Jesús-e-pabgan kusgu Pab-Najad-Itogedgin nane-choggu, al Jesús pirkaambe-kakabog-nikadgin aga e-pabganbak Jerusalénzhe nadmo Pab-Najad-Ibe-Itoged-itogalmo. \p \v 43 Tegin Pab-Najad-Ibe-Itoged pél nasgu, Jesús-e-pabgan kannan negzhe almalbal. Tenal machi-Jesúsdin Jerusaléngin pes. Tenal Jesús-e-pabgan kwen wichulmal Jesús Jerusaléngin pejad. \v 44 Tegin Jesús-e-pabgan ebinzhasmaldo Jesúsde tulemalbak e-iktual nad. Tegin Jesús-e-pabgan ibagwen-nanajadgin kep e-kwenamaladzhe tegin e-aimalzhe aga e-machi-Jesús-ekichial, Jesúsde pia nad. \v 45 Tenal Jesús-e-pabgan Jesús-kwen-onoszhul-kus. Al Jesús-e-pabgan kannan Jerusalénzhe nadmalbal Jesús-amigal. \p \v 46 Tegin Jesús-e-pabgan kannan Jerusalénzhe nonimalgu, kep te pangin Pabzhe-koled-neggin tummagan-pukwad-abalgin Jesús-onosmal. Imi teun takalgu, Jesús tummagan-tulemal-oturdananimalad-itojii tegin tummaganzhe immal ekisnaibal. \v 47 Tegin tummagan-Jesúszhe-immal-ekisnaidgin Jesús mag-immal-itogedbal, yer tummagan-abinchus. Al tulemal-pel-kwapa-itobukmalad Jesús-yer-immal-chogzhadbal weob pakal pesmal. \p \v 48 Tegin Jesús-e-pabgan takchagu Jesús tummagan-abalgin chii, weob pakal pesmal. Tegin Jesús-e-nan Jesúsga chogal: \p —Machi, ¿ibiga pe weob anmal-ima-wede? Imi ani tegin pe-pab pukib-itoged-abalgin pe-aminai, pede igi kus-dewa. \p \v 49 Tegin Jesús aga e-nanga chogal: \p —¿Ibiga pe an-aminanimal-ade? ¿Pe wichulzhí antin, an-Pab-neggin chiid-wilub? \p \v 50 Tenal Jesús-e-pabgan aku-itosmal Jesús ega ibi chogzhad. \p \v 51 Tegin Jesús aga e-pabganbak mes Nazaretche nadzhun. Tenal Jesús Nazaretkin-maidgin aga e-pabgan-ulpallí nanedi-kus. Tenal Jesús-e-nan pél immal-kujadgin aga ulubgin pinzhedii-pes. \p \v 52 Tegin Jesús chana-nued tunkumaigus. Tegin Jesús ibe-ilbal yer pinzheed nikumai-kusbal. Tegin tulemal tegin Pab Tummad pane-pane pul yer Jesús-takti-kusmalbal. \c 3 \s1 Juan Bautista neg-nikchulidbal chunmadi-kujad \r (Mateo 3:1-12; Marcos 1:1-8; Juan 1:19-28) \p \v 1 Imi teun takalgu, César-Tiberio Romano-tummadga-togzhad-akar, pirkaambe-kakaatal kudani. Tenal teun Poncio-Pilato Provincia-Judeagin gobernadorga maimo. Tenal Herode Provincia-Galileagin gobernadorga maimo. Tenal teun Herode-e-urpa-Felipe Provincia-Itureagin tegin Provincia-Traconitegin gobernadorga maimo. Tenal teun Lisanias Provincia-Abiliniagin gobernadorga maimo. \v 2 Tenal teun Anás tegin Caifás tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-pul-tummadga maimo. \p Imi teun takalgu, Zacarías-machi-Juan-Bautista neg-nikchulidbal-maidgin, Pab Tummad Juan Bautistaga chunmanoni. \v 3 Tegidgin Juan Bautista nadzhun Jordán-tiwalzhik. Tegin Juan Bautista tulemalga chogalzhun: “Imi pemal aga ulubgin iskuedgin pukib-itogenabmal, tegin pe-taed ogwaenabmal. Tegin pe tigin oglegenabmalbal, Pab Tummad pega iskued-nikad eligal.” \p \v 4 Tenal teun Juan Bautistagin weob immal-kunaid akpene Pab-kaka-palchoged-Isaías nermajadyob kunoni. Tenal teun Isaías chogzhado: \q1 Imi neg-nikchulidbal tule-walgwen kolmakal-kolmakal \q1 chunmanoniko: \q1 “Imi pemal Tule-Tummadga neg nudakenabmal, \q1 tegin pe Tummadga inniki-inniki igal imakenabmalbal. \q1 \v 5 Tegin pe neg-kullu-kullu-takleged enzheenabmal, \q1 tegin pe yal-murre-murre-taklemalad omataroenabmal, \q1 Tegin pe igal-ebiral-mamimalad inniki-inniki \q1 onoenabmal, \q1 tegin pe igal-mullu-mullu-taklemalad chwili imakenabmalbal. \q1 \v 6 Tegin kep tulemal-pel-kwapa \q1 Pab-tule-abonoged-mag-taknonimalo.” \qr Is. 40:3-5 \p \v 7 Tegin Juan Bautista pél chunmasgu, tulemal Juanzhe nonimal, Juande tigin e-ogmalgal. Tegin Juan tulemalga chogal: “Pemal nia-wagwagan, ¿toa pemalga chogzha-ade tigin-oboedbal Pab-peyedzhe-tule-oturdakoed-akar abonolego? We tigin oboedbal tule-kwen-abonogojul-kuo. \v 8 Tenal pemal nued-naneedbal tulemalga aga oyogenabgwel, pemal chunchunnad aga ulubgin iskuedgin pukib-itononimal. \p “Tenal pemal melle chogdamalo: ‘Abraham an-tad-sagla-choggu, al an akalzhul yozhagu nanao.’ Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi Pab Tummad chunna nabir we akwamal opinno Abraham-e-wagwaganga kugal. Al Pab Tummad pemal-kwen-napijul Abraham-wagwaganga kugal. \p \v 9 “Imi Pab Tummad kuakwa mai sapejul tule-nuekwá-nanejulmalad-oturdagal, tule chapi-keg-chanmaked-chalgin akan-kani-kwichidyob, kuakwa chapi olegal. Tenal Pab peyedzhe pel-kwapa tule-iskana-oturdako, chapi-keg-chanmaked keg-chulgu olaoedyob tegin chogin chapi-okummakoedyobbal.” \p \v 10 Tegin tule-itobukmalad Juanzhe ekichialmal: \p —¿Tegil anmal ibi imakenabzhun? \p \v 11 Tegin Juan tulemalga chogal: \p —Imi pe yogal-koabo nikamalal, tule-yogal-nikchulmaladga pe kogwen ukenab. Tegin pe mas-kunned nikamalal, tule-mas-kunned-nikchulmaladga pe mas-kunned ukmalbalo. \p \v 12 Tegin tule-Romano-tummadga-tulemalgin-mani-egwanmalad Juanzhe nonimalmo. Tenal we tulemal Juanzhe ekichialmalmo: \p —¿Tule-oturdaked, anmal ibi imakenabmalmo? \p \v 13 Tegin Juan we tulemalga chogalmo: \p —Pemal melle tulemalgin wilub-okpis mani pal egwanmalo, unnila igal-mamikidyob pe tulegin mani egwanmalo. \p \v 14 Tegin chulubmal Juanzhe nonimalmo, Juanzhe ekichialmalmo: \p —¿Anmal, ibi imakenabmalmo? \p Tegin Juan chulubmalga chogalmo: \p —Imi pedin melle kantikidgin tulemalgin pal immal idiro. Tegin pe melle tulemalgin kakanzheedgin tule-tummaganga immal-chogo. Tegin pe mani-kanaidgin pe yer itogenabmalbal. \p \v 15 Tegin tulemal-pukmalad kuakwa abintabukmal, Juande ega chogdago-dewa, ede Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule. \v 16 Tenal Juan tulemalga chogalzhun: \p “Tenal antin tiginbi unnila tule-og, oyogal pemal ulubgin chunchunnad iskuedgin pukib-itonanimal. Tenal tule-an-cholbal-tanikoed anka pul kannaleged nika. Tenal we tule anka pul tule-tummadiidbal, an kwen unnijul targa kutar-tub echikkal. Tenal tule-an-cholbal-tanikoed Pab Purpa Nuedgin tegin chogin pe-ognonimalo. \p \v 17 “Tenal tule-an-cholbal-tanikoed kuakwa kwichi pis-pis tulemal-urpegal, tule pala-azhaled-kanikidgin trigo-omigal kuakwa kwichidyob. Tegin tule-an-cholbal-tanikoed Pab-neggin tule-nuegan-odogo, tule kwapí aga trigo-kwa chaboedyob. Tegin tule-an-cholbal-tanikoed cho-keg-akinnedgin tule-iskana-urpo, tule chogin kummagal trigo-e-uka urpoedyob.” \p \v 18 Tegin Juan pél chunmasgu, ichejul akal-akal tulemal-uanaisbal tegin Juan tulemalga Pab-kaka-nuegangin chunmadi-kusbal. \p \v 19 Imi teun takalgu, Herode e-urpa-Felipegin ome-Herodías-egwas. Al Juan Herodega pakal-pud chogzhagusdo: “Imi pedin noal kudii. ¿Ibiga pe aga urpa-Felipegin ome-Herodías-egwas-wede? Imi anmalga igal weob kwen maichul.” Tegin Juan Herodega Herode-immal-akalodiid pél chogzhabal. \v 20 Tenal Herode ukin immal akalodiidbal, oturdaleged-neggin Juan-odos. \s1 Juan tigin Jesús-okchad \r (Mateo 3:13-17; Marcos 1:9-11) \p \v 21 Tenal Juan Bautista ampa tigin tulemal-ognaidgin, Juan tigin Jesús-okchamo. Tegin Jesús-Pabzhe-kolnaidgin arpak nikpa-neg arkat-nad. \v 22 Tegidgin Pab Purpa Nued Jesúsgin nuyob aktenoni. Tegin Pab Tummad nikpa-neg-akar kolnoni, Jesúsga chogal: \p —Imi pedin an-Machi-Pilaled, tegin an pegin weligwal-ito. \s1 Jesús-tadgan ampagusmalad \r (Mateo 1:1-17) \p \v 23 Tenal teun Jesús pirka-tulagwen-kakaambe-nikadgin kep Pab-igalbal tulemal-oturdakalzhun. Tenal tulemal ebinzhasmal Jesúsde José-e-machi. \q1 Tenal Josédin Elí-e-machi. \q1 \v 24 Tegin Elídin Matat-e-machi. \q1 Tegin Matattin Leví-e-machi. \q1 Tegin Levídin Melqui-e-machi. \q1 Tegin Melquidin Jana-e-machi. \q1 Tegin Janadin José-e-machi. \q1 \v 25 Tegin Josédin Matatías-e-machi. \q1 Tegin Matatíasdin Amós-e-machi. \q1 Tegin Amósdin Nahúm-e-machi. \q1 Tegin Nahúmdin Esli-e-machi. \q1 Tegin Eslidin Nagai-e-machi. \q1 \v 26 Tegin Nagaidin Maat-e-machi. \q1 Tegin Maatdin, Matatías-e-machi. \q1 Tegin Matatíasdin Semei-e-machi. \q1 Tegin Semeidin Josec-e-machi. \q1 Tegin Josecdin Judá-e-machi. \q1 \v 27 Tegin Judádin Joanán-e-machi. \q1 Tegin Joanándin Resa-e-machi. \q1 Tegin Resadin Zorobabel-e-machi. \q1 Tegin Zorobabeldin Salatiel-e-machi. \q1 Tegin Salatieldin Neri-e-machi. \q1 \v 28 Tegin Neridin Melqui-e-machi. \q1 Tegin Melquidin Adi-e-machi. \q1 Tegin Adidin Cosam-e-machi. \q1 Tegin Cosamdin Elmadam-e-machi. \q1 Tegin Elmadamdin Er-e-machi. \q1 \v 29 Tegin Erdin Josué-e-machi. \q1 Tegin Josuédin Eliezer-e-machi. \q1 Tegin Eliezerdin Jorim-e-machi. \q1 Tegin Jorimdin Matat-e-machi. \q1 Tegin Matattin Leví-e-machi. \q1 \v 30 Tegin Levídin Simeón-e-machi. \q1 Tegin Simeóndin Judá-e-machi. \q1 Tegin Judádin José-e-machi. \q1 Tegin Josédin Jonam-e-machi. \q1 Tegin Jonamdin Eliaquim-e-machi. \q1 \v 31 Tegin Eliaquimdin Melea-e-machi. \q1 Tegin Meleadin Mena-e-machi. \q1 Tegin Menadin Matata-e-machi. \q1 Tegin Matatadin Natán-e-machi. \q1 Tegin Natándin David-e-machi. \q1 \v 32 Tegin Daviddin Isaí-e-machi. \q1 Tegin Isaídin Obed-e-machi. \q1 Tegin Obeddin Booz-e-machi. \q1 Tegin Boozdin Sala-e-machi. \q1 Tegin Saladin Naasón-e-machi. \q1 \v 33 Tegin Naasóndin Aminadab-e-machi. \q1 Tegin Aminadabdin Admin-e-machi. \q1 Tegin Admindin, Arni-e-machi. \q1 Tegin Arnidin Esrom-e-machi. \q1 Tegin Esromdin Fares-e-machi. \q1 Tegin Faresdin Judá-e-machi. \q1 \v 34 Tegin Judádin Jacob-e-machi. \q1 Tegin Jacobdin Isaac-e-machi. \q1 Tegin Isaacdin Abraham-e-machi. \q1 Tegin Abrahamdin Taré-e-machi. \q1 Tegin Tarédin Nacor-e-machi. \q1 \v 35 Tegin Nacordin Serug-e-machi. \q1 Tegin Serugdin Ragau-e-machi. \q1 Tegin Ragaudin Peleg-e-machi. \q1 Tegin Pelegdin Heber-e-machi. \q1 Tegin Heberdin Sala-e-machi. \q1 \v 36 Tegin Saladin Cainán-e-machi. \q1 Tegin Cainándin Arfaxad-e-machi. \q1 Tegin Arfaxaddin Sem-e-machi. \q1 Tegin Semdin Noé-e-machi. \q1 Tegin Noédin Lamec-e-machi. \q1 \v 37 Tegin Lamecdin Matusalén-e-machi. \q1 Tegin Matusaléndin Enoc-e-machi. \q1 Tegin Enocdin Jared-e-machi. \q1 Tegin Jareddin Mahalaleel-e-machi. \q1 Tegin Mahalaleeldin Cainán-e-machi. \q1 \v 38 Tegin Cainándin Enós-e-machi. \q1 Tegin Enósdin Set-e-machi. \q1 Tegin Settin Adán-e-machi. \q1 Tegin Adándin Pab-Tummad-tar-opinnijad. \q1 Tenal Jesúsdin weob tadgan-nikusdo. \c 4 \s1 Neg-nikchulidbal nia-sagla Jesús-wilub-takchad \r (Mateo 4:1-11; Marcos 1:12-13) \p \v 1 Tegin Jesús Jordán-ti-akar nakwisgu, pela-pela Pab-Purpa-Nued-nika-nad. Tegin Pab Purpa Nued Jesús-cheszhun neg-nikchulidbal. \v 2 Tenal neg-nikchulidbal nia-sagla iba-tulabo Jesús-wilub-takti-kus. Tenal teun Jesús mas kwen kunchul-kudigus. \v 3 Al Jesús ukul-chaalgu, nia-sagla Jesúsga chogal: \p —Imi Pe-Pab-Machile, pe we akwamalga chogo: ‘Maduga pinno.’ \p \v 4 Tegin Jesús niaga chogal: \p —¡Chulá! Imi Pab-kartagin nermakal maido: \q1 Imi tule mas-kunnedginbi kwen tuladijul, \q1 (tenal tule Pab-kaka-itogedbal tula-kudimal). \qr Dt. 8:3 \p \v 5 Tegin nia-sagla yala-tummad-pirzhe Jesús-chesbal. Tegin nia-sagla Jesúsbak yal-pir omosgu, nia-sagla ilgwen-oyoal pel-kwapa napa-naid-ugakche Jesúsga neg oyos. \v 6 Tegin nia-sagla Jesúsga chogalbal: \p —Imi we neg-kweburgan-an-pega-oyojad, pel-kwapa anka ukles-choggu, al an akalzhul pega ukmogo, tegin neg-kweburgan-immalmal-nuegan-nikad an akalzhul pega pél ukmogo. \v 7 Tenal pe Pab Tummadyob pe an-otummoel, an kep pega pél uko. \p \v 8 Tegin Jesús nia-saglaga chogal: \p —Pinche pe koltima. Tenal Pab-Tummad-kartagin nermakal maido: \q1 Pab Tummadbi pe Pab Tummadyob otummogenab, \q1 tegin pe Pab Tummadgabi pe immal imakenabmalbal. \qr Dt. 6:13 \p \v 9 Tegin nia-sagla Jerusalénzhe Jesús-chesbal. Tegin Jerusalén-omosgu, nia-sagla Pabzhe-koled-neg-uwas-pirzhe Jesús-onakwis. Tegin nia-sagla Jesúsga chogalbal: \p —Imi pe Pab-Machile, pe we-akar napche ichomado. Tenal pedin kwen akalguojul. \v 10 Imi Pab-kartagin nermakal maido: \q1 Pab Tummad aga e-angelmalga chogo pe-takegal. \q1 \v 11 Tenal pe arkwatel, angelmal chugnukwa pe-kanonimalo, \q1 pe melle akwagin nag-kolgal. \qr Sal. 91:11-12 \p \v 12 Tegin Jesús nia-saglaga chogalbal: \p —Nabir pe chogendo, tenal Pab-kartagin chogbaldo: \q1 Pe melle Pab-Tummad-wilub-tako. \qr Dt. 6:16 \p \v 13 Tegin nia-sagla takchagu ede iskuedgin keg Jesús-egwangus, Jesús-akar ilgwen nadzhun. Tegin nia-sagla untar Jesúsgin wis owelenonijun. \s1 Tulemal Nazaretkin Jesús-kwen-abingaszhulmalad \r (Mateo 13:53-58; Marcos 6:1-6) \p \v 14 Tegin Jesús pela-pela Pab-Purpa-Nued-kannaleged-nikadgin Galileaje nonigu, tulemal pel-kwapa neg-kweburgan-ilbal Jesúsgin chunmaked-kibi-kualmal. \v 15 Tegin Jesús Judio-ormaked-negmal-ilbal Pab-igalgin tulemal-oturdadi-kual. Tenal tulemal-pel-kwapa Jesús-nug-otummoalmal. \p \v 16 Tegin Jesús aga e-tunkujad-neg-kwebur-Nazaretche nonibal. Tenal Jesús kusgu Judio-ormaked-negzhe nane-choggu, al ulukued-ibe-naigunonigu, Jesús Judio-ormaked-negzhe tognoni Pabzhe kolgal. Tegin Jesús kwisgus Pab-karta apchogal. \v 17 Tegin tulemal Jesúsga Pab-kaka-palchoged-Isaías-e-karta cheinonimal. Tegin Jesús karta egasgu, epad-epad imas, nermakal-naidzhe, chogal: \q1 \v 18 Pab Purpa Nued ankin mai. \q1 Al Pab an-nugzhas tule-wiledimaladga e-kaka-nuegangin chunmagal. \q1 Tegin Pab an-palmialbal tule-kalesbukmaladga choggal: \q1 “Pedin akalzhul noo.” \q1 Tegin an nonibal tule-aku-atamalad mag atamalgal. \q1 Tegin Pab an-palmialbal \q1 tulemal-chabzhul-kunanimalad-onogal. \q1 \v 19 Tegin Pab an-palmialbal tulemalga choggal: \q1 “Imi pirka naigunoni, Pab wilejakwa tule-takegal.” \qr Is. 61:1-2 \p \v 20 Tegin Jesús Pab-karta apchosgu, ebirmasbal. Tenal Jesús chowal-ibed-tummadga kannan Pab-karta ukchabal. Tegin Jesús kep chigwiszhun tulemal-oturdagal. Tegin tulemal-pel-kwapa-pukmalad nue Jesús-takpuk-pesmal Jesúsde igi chunmadago-dewa. \v 21 Tegin Jesús chunmakalgu, chogal: \p —Imi akpene Isaías Pab-kartagin chogzhad, imis pemal-abalgin sanal kunoni. Imi antin, an Isaías-ankin-chogzhad-tule. \p \v 22 Tegin tulemal-pel-kwapa Jesúsgin chogalmal: “Imi we Jesús tule-nued.” Tenal Jesús-yer-chunmajadgin tulemal weob pakal pesmalbal. Tegin tulemal aga emal-emal ekichialmal: \p —¿Imi we tulede José-machijulzhí? \p \v 23 Tegin Jesús tulemalga chogal: \p —Imi antin, an wisdo, pemal purpal anka chogdamalo: ‘Ina-tuled, pedin aga tukin poni-nikad nudakenab oyogal, pe tule-immal-wijiid.’ Tenal an wisbaldo, pemal anka chogdamalbalo: ‘Imi pe Capernaum-neg-kweburgin immal-taktijulid imadi-kujadyob pe aga neg-kweburgin keg-chulgu immal-taktijulid imakenabmo.’ \p \v 24 Tegin Jesús chogalbal: \p “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi meke-ibi-Pab-kaka-palchoged aga neg-kweburgin kwen abingelegojul-kuo. Tenal akpene Pab-kaka-palchogmalad kwen abingaleszhul. \v 25 Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi Elías maigusgu, pirkapá-abal ti kwen wiszhul-kus, tegin mas-kunned kwen nikchul-kunonibal. \p “Tenal teun Israel-napkin omegan-machered-tarbi-purkwismalad ichejul nika. \v 26 Tenal Elías yabli we omegan-machered-tarbi-purkwismaladzhe kwen palmileszhul. Tenal Pabdin wiis ede we omeganzhe Elías-palmijalen, we omegandin Elías-kwen-akojulmalan. Al Pab Sidón-napche neg-kwebur-Sareptaje Elías-palmis, we neg-kweburgin ome-machered-tarbi-purkwijad Elías-akwegal. \p \v 27 “Teginbal, Israel-napkin Eliseo maigusgu, teun tule-lepra-poni-nikmalad ichejul nika, tenal tule-lepra-poni-nikmalad Eliseogin-kwen-ibzhejulidbal, kwen nuguszhulmal. Tenal Naaman-Siria-napkinedbi Eliseogin-ibzhejadbal lepra-ponigin wis nugus.” \p \v 28 Tegin tulemal-pel-kwapa-Judio-ormaked-neggin-pukmalad Jesús-chogzhad itosmalgu, pela-pela Jesúsgin ulualmal. \v 29 Tegin tulemal kwisgudmalgu, neg-kwebur-akar kantikidgin Jesús-onodmal. Tegin tulemal yal-urchikal-kwichidzhe Jesús-chesmal, kullubal Jesús-egwangal. \v 30 Tenal tulemal yal-urchikal-kwichidzhe nonimalgu, Jesúsgin-kwakijadbal kullubal Jesús-kwen-egwaszhulmal. Tenal Jesús yabli tulemal-abalgin kannama-nas. Tegin Jesús ilgwen ukin nadzhun. \s1 Jesús tule-nia-nikad-nudajad \r (Marcos 1:21-28) \p \v 31 Tegin Jesús Capernaumzhe nad. Tenal Capernaum-neg-kweburdin Provincia-Galileagin chimo. Tegin ulukued-ibe omosgu, Jesús Pab-igalgin tulemal-oturdakalzhun. \v 32 Tenal Jesús chunchunnad igal-nikadgin tulemal-oturdanaidbal, tulemal weob pakal pesmal. \p \v 33 Imi teun takalgu, Judio-ormaked-neggin tule-walgwen-nia-iskana-nikad chimo. \v 34 Tegin nia sapejul tule-okormasgu, chogal: \p —Jesús-Nazaretkinedye, ¿ibiga pe anmalgin yoledanimo-wede? Pe melle ankin yolema. ¿Pe anmal-opelodaniyé? Imi antin pe-wisdo, pedin toa-tule: pedin tule-chwilidikid, pe Pab-Tummad-nuggin-tanikid-tuleye. \p \v 35 Tegin Jesús nia-tulegin-maidga chogal: \p —Pe yakir kuma. Pe ilgwen we tule-akar noo. \p Tegidgin tulemal-pel-kwapa-pukwad-wagin, nia napche tule-olasgu, tule-kwen-nakposzhulidgin tule-akar ilgwen noszhun. \p \v 36 Tenal tule-takpukmalad-pel-kwapa weob pakal pesmal. Tegin tulemal aga emal-emal chogalmal: \p —¿Ibi-tule-wede igal-nikadgin-chunmakeddé? We tule igal-nikadgin tegin kannalegedgin nia-iskanaga chogalda: ‘¡Pedin noo!’ Tegin niamal yabli ilgwen we tule-akar nomal. \p \v 37 Tegin tulemal-pel-kwapa akne-akne neg-kwebur-ilbal wisgunonimal, Jesús-tulegin-nia-onojad. \s1 Jesús Simón-Pedro-chak-e-ome-nudajad \r (Mateo 8:14-15; Marcos 1:29-31) \p \v 38 Tegin Jesús Judio-ormaked-neg-akar nodgu, Simón-negzhe nad. Tegin Jesús Simón-negzhe tognonigu, taknoni Simón-e-chak-ome pela-pela uged tarmamai. Tegin tulemal-aka-pukmalad Jesúszhe wilenonimal emalga Simón-chak-ome-nudagal. \v 39 Tegin Jesús Simón-chak-abir kwisgunonigu, tullu imas. Tegin Jesús ugedga chogal: “Pe akino.” Tegin uged ilgwen Simón-chak-omega akiszhun. Tegidgin Simón-chak-ome ilgwen kwisgudgu, Jesúsmalga immal chaalzhun. \p \v 40 Tegin neg-chedoalgu, tulemal Jesúszhe pel-kwapa tule akal-akal-yemalad-nikmalad-cheinonimal. Tegin Jesús chunkalgin tulemal-ebuged-ilbal pel-kwapa tulemal-nudas. \v 41 Teginbal, niamal-ichejul tulemalgin-nomamimaladgin kolmakal-kolmakal Jesúsga chogaldamal: “¡Pedin Pab-Machiye!” Tenal Jesús niagin igal-kas melle e-nug pigal. Tenal niamal nued wismaldo, Jesús Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule. \p \v 42 Tegin te pangin, Jesús wakur-neg-tale-tale nad, neg-tule-nikchulidbal Pab Tummadzhe kolgal. Tegin neg-oiposgu, tulemal takalmal, Jesús taklejul. Tegin tulemal Jesús-aminadmalzhun. Tegin tulemal Jesús-onosmalgu, Jesúsgin igal-kabi-kualmal melle akne negal, e-neg-kweburgin peigal. \v 43 Tenal Jesús tulemalga chogal: \p —Tenal antin neg-kweburgan-pimaladzhe neenabbal Pab-neg-takmaidgin-kaka-nuegangin tule-pukmaladga chunmagal. Imi an palmilenoni pel-kwapa tulemalga Pab-kaka-nuegangin chunmagal. Al an pemalbak keg peiel. \p \v 44 Tegin Jesús Provincia-Judeagin Judio-ormaked-negmalgin Pab-igalgin tulemalga chunmadi-kualzhun. \c 5 \s1 Jesús Simón-Pedrobak chakigin ichejul ua-kajad \r (Mateo 4:18-22; Marcos 1:16-20) \p \v 1 Tegin te ibagwengin, Jesús Genesaret-mata-kakpal Pab-igalgin chunma-kwichidgin, tulemal-ichejul tunnugwal Jesús-waglika kubi-kualmal nuekwa Jesús-itogal. \p \v 2 Tegidgin Jesús walabo ul takcha, ukubgin mamimal. Tenal tule-ul-ibgan ul-yagin kwen pukchulmal, tenal tigin chaki enuknanimal. \v 3 Tegin Jesús ulgin nakwiszhun. Tenal we uldin Simóngad. Tegin Jesús Simónga chogzha ega tije ul egwano. Tegin Jesús ulgin chigwisgu, ul-akar Pab-igalgin tulemal-oturdakalzhun. \p \v 4 Tegin Jesús tulemalga pél chunmasgu, Simónga chogal: \p —Nemalma ti-magadbal, wilaje chakigin ua-wis-kanegal. \p \v 5 Tegin Simón Jesúsga chogal: \p —Tummad, anmal óipos wegin ua-kananimal, tenal anmal yabli ua-kwen-kaszhul-kusmal. Tenal pe-anka-chogzhadbal an kannan chaki opatnebal. \p \v 6 Tegin Simónmal nadmalzhun mata-magadbal. Tegin Simónmal chaki opatismalgu, ichejul ua-kasmalzhun. Tenal Simón ichejul ua-kajadbal, e-chaki pel idirbi-kual. \v 7 Al Simón chunkalbal e-pakamaladzhe kocha emal-pentadagal. Tegin Simón-e-pakamalad nonimalgu, ul-walbo-pel ua-engus-ne. Al ulmal toged-naga pes. \p \v 8 Tegin Simón-Pedro takchagu emalde ichejul ua-kas, Jesús-abir chimtinoni. Tegin Simón-Pedro Jesúsga chogal: \p —¡Tummad, pe an-akar nema. Pedin tule-chwilidikid. Tenal antin tule-iskued-nikad! \p \v 9 Tenal Simón ichejul-ua-kajadbal weob pakal pes, tegin e-pakamalad-Simónbak-irmamalad ampa weob pakal pesmalmo. \v 10 Tenal Simón-e-pakamalad ul-pidgin kudimalmogad, Zebedeo-machimal-Jacobo-tegin-Juan. Tenal we tulemal ichejul-ua-kajadbal ampa weob pakal pesmalmo. \p Tegin Jesús Simónga chogal: \p —Pe anpak-kudiidbal pe melle akal-itoma. Tenal pedin imis-akar ua-kajadyob, pe anka tule-aminemo ankin turdagal. \p \v 11 Tegin Simónmal kannan ukubzhe ul nazhinonimalgu, ilgwen pél immalmal ebesmal, tegin Jesúsbak nadmalzhun, Jesúsgin turdagal. \s1 Jesús tule-lepra-poni-nikad-nudajad \r (Mateo 8:1-4; Marcos 1:40-45) \p \v 12 Imi te ibagwengin Jesús neg-kweburgin kudiidgin, tule-walgwen-noni. Tenal we tule lepra-poni nika. Tegin tule-lepra-poni-nikad Jesús-takchagu, askun Jesús-abin akmukutap. Tegin tule-lepra-poni-nikad Jesúszhe wilenaigual chogal: \p —Tummad, imi antin kwen penzhuldo pedin unni an-nudagal. Tenal pe an-nudabiel, akalzhul pe an-nudakoye. \p \v 13 Tegin Jesús tule-lepra-poni-nikadgin chunkal-mezhisgu, tule-yeedga chogal: \p —Imi antin yer itomodo pe-nudagal. Imisgin pe nugudo. \p Tegidgin tule-lepra-poni-nikad ilgwen nuguszhun. \p \v 14 Tegin Jesús tule-lepra-poni-nika-nadga chogal: \p —Imi pedin akalzhul nao, tenal pe melle tule-pimaladga pe palchogo, antin pe-nudas. Tenal pe ilgwen tule-irwal-Pabzhe-kolmaladzhe aga pe-chan oyonao. Tegin pe tule-irwal-Pabzhe-koledga chogo: ‘Antin nugus.’ Tegin pe chwilidik peigal, Moisés-igal-mamikidbal pe immal chedbalo, Pab Tummadga ukegal, tulemal wisgumalgal pedin nugus. \p \v 15 Tenal Jesús-e-nug pul-ichejul mimilemai-choggu, al tulemal-ichejul Jesúszhe ampagunonidamal Jesús-itogal, tegin Jesús e-poni-nikmalad-nudagalbal. \v 16 Tenal Jesús tulemal-akar naddabal pidzhi Pabzhe kolgal. \s1 Jesús igal-nika tule-iskued eligal \r (Mateo 9:1-8; Marcos 2:1-12) \p \v 17 Imi te ibagwengin Jesús neg-yabal Pab-igalgin tulemal-oturdanaidgin, Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad-akne-akne-tanimalad Jesús-itobukmalmo. Tenal we tummagan Provincia-Galilea-neg-kweburgan-ilbal nonimal, kwen Provincia-Judea-akar nonimal, kwen Jerusalén-neg-kwebur-akar nonimalmo. Tenal teun Pab-Tummad-kannaleged pela-pela Jesúsbak kudimo tule-yemalad-nudagal. \p \v 18 Tenal teun takalgu, tulemal kachigin Jesúszhe tule-abgan-purkwaled-nikad-cheinonimalmogan Jesús ega nudagal. Tegin tulemal-e-ai-yeed-cheinonimalad alamasmalan Jesúszhe tule-yeed-odogal. \v 19 Tenal tulemal-íchejul-pukwadbal kwen unniguszhulmal Jesús-chiidzhe tule-yeed-odogal. Al tulemal-e-ai-yeed-cheinonimalad nikpa neg-uwas-mataragwadzhe tule-yeed-onakwismalzhun. Tegin tulemal-yee-e-ai-cheinonimalad neg-uwasgin neg utusmalzhun, tegin Jesús-chiid-inniki kachigin tule-yeed-odesmalzhun. \p \v 20 Tegin Jesús takchagu tule-yee-e-ai-cheinonimalad egin kwen penzhulmal, Jesús tule-abgan-purkwaledga chogal: \p —An-ai, pe-iskueddin pato pelgus. \p \v 21 Tenal Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad aga ulubgin pinzhealmal: “¿Ibi-tule-wede, Pab Tummadgin kwen atajulidgin chunmakeddé? We tule Pab Tummadgin walmas. ¿Toa-tule-ade igal-nika tulega choggal: ‘Pe-iskueddin pato pelgus?’ Pab Tummadbi unnila igal-nikado, tule-iskued eligal.” \p \v 22 Tenal Jesús ulubzhe mag tulemal-tak-choggu, al Jesús wiis tule-tummagan aga ulubgin igi pinzhebukmal. Tegin Jesús tule-tummaganga chogal: \p —¿Ibiga pemal aga ulubgin an-pengusmal-wede? \v 23 ¿Pemal ebinzhemal antin keg tule-iskued eli? Tenal an we tulega chogzhal: ‘Pe-iskued pelgus,’ we tulega yabli iskued pelguenab. ¿Ibi pul-pulejul? ¿Tule-yeed-nudaked o tule-iskued-elied? Pog-pel ibi-puled. Al an unnigujal tule-yeed nudagal, an unnigumogo tule-iskued eligal. \v 24 Al pemal wisgal an-Te-Tule-Chunna iti-napkinga igal-nika tule-iskued eligal, an imisgin we tule-yeed-nudanejun. \p Tegin Jesús tule-yeedga chogalzhun: \p —Imisgin an pega chog: pe kwisgu, aga pe kachi olma. Imisgin pe negzhe naddo. \p \v 25 Tegidgin tule-yee-nad tulemal-pukwad-wagin ilgwen nugusgu kwisgus, tegin aga kachi cheszhun. Tegin tule-yee-nad Pab-Tummad-otummoe aga negzhe nadzhun. \v 26 Tenal tulemal-pel-kwapa-takpukmalad weob pakal pesmal, tegin Pab-Tummad-otummoalmalmo. Tegin tulemal-takpukmalad keger-takedbal chogalmal: \p —Anmal imis immal-taktijulid-keger-takleged takchamal. \s1 Jesús noni tule-iskanaje kolgal Pabbal naigugal \r (Mateo 9:9-13; Marcos 2:13-17) \p \v 27 Tegin Jesús tule-nudajad-cholbal, kep we neg-akar nadzhun. Tegin Jesús natapidgin tule-walgwen-Leví-nugad-taknoni, Romano-tummadga mani-egwaned-neggin chii tulemalgin-mani-egwanchii. Tegin Jesús Levíga chogal: \p —Anpak nemalma, ankin turdagal. \p Tegin Leví Jesúsga chogal: \p —Tegil nabirde. \p \v 28 Tegin Leví kwisgudgu, ilgwen pél immalmal ebes, tegin Jesúsbak nadzhun Jesúsgin turdagal. \p \v 29 Tegin Leví aga e-neggin ichejul mas-kunned onos, Jesús-otummogal. Imi teun, tule-Romano-tummadga-mani-egwanmalad-ichejul tegin tule-iskana-pimalad-ichejul Leví-neggin Jesúsbak mes mas kunnonimalmo. \v 30 Tenal Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad-Pariseomalzhik-naigusmalad Jesús-e-chapinganzhe ulualmal chogalmal: \p —¿Ibiga pemal tule-Romano-tummadga-mani-egwanmaladbak tegin tule-iskued-nikmalad-pimaladbak mes mas kunpukmal-wede? Wedin ib-nuedzhul. \p \v 31 Tegin Jesús Pariseomalga chogalzhun: \p —Imi tule-yemaladdin, ina-tuled-napimal. Tenal tule-poni-nikchulmalad ina-tuled-kwen-napijulmal. \v 32 Tenal antin ina-tuledyob noni, tule-iskued-nikmalad-amigal aga e-taed ogwagal. Tenal an nonijul tule-nuegan amigal. \s1 Igal-pin igal-cheredbak keg kued \r (Mateo 9:14-17; Marcos 2:18-22) \p \v 33 Tegin tule-wal-walgwen Jesúszhe ekisnonimal chogalmal: \p —Imi Juan-chapingan tegin Pariseo-chapingan peyedzhe mas-kunchulidgin tegin Pabzhe-koledgin nanemal, tenal pe-chapingandin mas kunmal tegin kobed kobmalbal. ¿Ibiga pe-chapingan mas-kunchulidgin keg nanemalmo? \p \v 34 Tegin Jesús tulemalga chogalzhun: \p —Nabir. Tenal an pemalga purpal chogdo: ¿imi tule ome-nikunail, machi-ome-nikuneed ampa chiidbal, tule-irmanonimalad mas-kunchul-kuo pe ebinzhe? Chulá. \v 35 Tenal machi-ome-nikuneed tulemal tarbi chesmalal, we tulemal mas-kunchulidgin kep nanadamalo. Imi tulemal an-chesmalal, kep an-chapingan mas-kunchulidgin nanadamalmogo. \p \v 36 Tegin Jesús tulemalga purpal chogalbal: \p —Imi tule mol-mukwagin mol-koa-pin kwen matamajulmal. Tenal tule mol-mukwagin mol-koa-pin-matamakelen, mol kaledel, pinche mol-pin izhooen, tegin mol-koa-pin mol-mukwagin-naigujad istar-taklebaloen. \p \v 37 Tegin Jesús purpal immal-pid chogalbal: \p —Imi pemal wismal puglu-moli-ukagad ilkwénna wis ebule inna chigal. Al tule keg ku puglu-ebugaledgin inna-kabil-pin chigal. Tenal tule an-chogzhadyob imakelen, inna-pin kakpi-kudel, puglu-ebugaled arpídel, ilgwen marroen. Tegin inna-kabil pél perienguoen tegin puglu-moli-ukagad iskubaloen. \v 38 Al tulemal puglu-moli-ukagad-pingin inna-kabil-pin chimal. Al tule-igal-pin igal-cheredbak keg kumo. \p \v 39 Tegin Jesús purpal immal-pid chogalbal: \p —Imi tulemal kakpi-pakal-inna-kobzhadbal, inna-ochigwad pal kwen kobbijul-kudago, pul-yer inna-kakpid itojadbal. Al tulemal pul-yer igal-chered takmaladbal yapa igal-chered ebebi-kudamalo. \p Teun Jesús weob chogzhagusdo. \c 6 \s1 Jesús chogzhagujad ede ulukued-ibe-e-ibedga-maid \r (Mateo 12:1-8; Marcos 2:23-28) \p \v 1 Tegin te ibagwengin ulukued-ibegin, Jesús aga e-chapinganbak trigo-naidbal natapidgin, Jesús-e-chapingan trigo-kwane-natapmal. Tegin Jesús-e-chapingan chunkalgin wigi-wigi trigo-kwa imasmal e-kwa magal. Tenal teun Pariseomal-wal-walgwen Jesúsbak natapmalmo. \v 2 Tegin Pariseomal-kwénna-kwénna Jesús-e-chapinganga chogalmal: \p —¿Ibiga pe ulukued-ibegin trigo-kwa kwananimal tegin pe ibiga wigi-wigi trigo-kwa-imananimalbal-wede? Wedin arpaged. Al ulukued-ibegin weob immal-imakeddin izhe. \p \v 3 Tegin Jesús Pariseomalga chogal: \p “An-chapingan noal immal kwen imananijulmal. ¿Pe Pab-kartagin apchodijulzhí akpene Errey-David aga e-chapinganbak ukul-mesdanikidgin, igi kus? \p \v 4 “Imi teun David aga e-chapinganbak Pabzhe-koled-neggin togzhagu, madu-Pabga-uklejad kuchamal. Tenal we madu-Pabga-uklejad unnila tule-irwal-Pabzhe-kolmaladbi igal-nika kunkal. Tenal David-madu-kuchad izheendo, tenal David yabli e-chapinganbak kwen iskuszhulmal. Tenal Pab Tummad pul yer tule-tak, pul igal-mamikidga. Al an-chapingan kwen iskuszhulmalmo. \v 5 Tenal an-Te-Tule-Chunna ulukued-ibe-e-ibedga mai.” \p Teob Jesús chogzhagus. \s1 Jesús tule-chakwa-tinkualed-nudajad \r (Mateo 12:9-14; Marcos 3:1-6) \p \v 6 Tegin ulukued-ibe-pidgin Jesús Judio-ormaked-negzhe tognoni, tegin Pab-igalgin tulemal-oturdakalzhun. Tenal teun takalgu, Judio-ormaked-neggin tule-walgwen-chakwa-nuedzhikid-tinkualed chimo. \v 7 Imi Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad igal-aminanimal Jesúsgin istar chunmagal Jesús noal-kudii. Al we Judio-tummagan nue Jesús-algebukmal takegal Jesúsde pule ulukued-ibegin tule-nudako-dewa. \v 8 Tenal Jesús nued wisdo Judio-tummagan igi egin pinzhebukmal. Tegin Jesús tule-chakwa-tinkualedga chogal: \p —Kwisgu. Tage neg-abaladzhe. \p Tegin tule-chakwa-tinkualed kwisgudgu, neg-abaladzhe kwisgunonijun. \p \v 9 Tegin Jesús Pariseomalga chogal: \p —Imi antin, an peido, pemal anka chog. ¿Imi ulukued-ibegin ib-nued immal-nued imagal, o immal-iskana imagal? ¿Tule-nudakoed o meke tule-purkoed? Anka chogdo. \p \v 10 Tegin Jesús tule-amigwisgual toa ega chogo. Tenal tulemal Jesús-kwen-abinchuszhulmal, ilgwen yakir pesmal. Tegin Jesús tule-chakwa-tinkualedga chogal: \p —¡Chakwa akto! \p Tegin tule-chakwa-tinkualed chakwa aktosgu, e-chakwa ilgwen nugus. \v 11 Tenal Pariseomal sae-itos-pesmal. Al Pariseomal aga emal-emal igal-aminaigualmal, emalde igi Jesús-imakel nabir. \s1 Jesús walambe-kakabog e-nuggin-palmilegalmalad-chujad \r (Mateo 10:1-4; Marcos 3:13-19) \p \v 12 Tegin Jesúsdin tule-chakwa-nudajad-cholbal untaradgin, yal-pirzhe nad Pabzhe kolgal. Tegin Jesús óipos Pabzhe kolzhii. \p \v 13 Tegin neg-oiposgu Jesús aga e-chapinganzhe kocha e-waglik amapagunonimalgal. Tegin Jesús walambe-kakabog aga e-chapingan-chus. Tenal Jesús tulemal-walambe-kakabog-chulenonimaladga nug uknoni e-nuggin-palmilegalmalad. \v 14 Tenal Jesús-nuggin-palmilegalmalad nug-nemal: Simón, (tegin Jesús tar-nugzhasbal Pedro,) tegin Pedro-e-urpa-Andrés, tegin Jacobo, Juan, Felipe tegin Bartolomé, \v 15 Mateo, Tomás, tegin Alfeo-machi-Jacobo, tegin Romano-tule-onobied-Simón, \v 16 tegin Jacobo-machi-Judas, tegin Judas-Iscariote. Tenal we Judas-Iscariotedin manibal-Jesúsgin-akpinnoed. \p \v 17 Tegin Jesús aga e-chapinganbak yal-pir-akar aktenonimalgu, nebaje ampagunonimal. Tenal teun takalgu, tulemal-Jesúsbal-naigusmalad íchejul ampagunonimal, tegin tulemal-aknedanimalad íchejul ampagunonimalmo. \p Tenal tulemal-ampagunonimalad pel-kwapa-Provincia-Judea-akar nonimal, kwén Jerusalén-neg-kwebur-akar nonimal, kwén Tiro-tegin-Sidón-neg-kwebur-termal-kakpal-akar nonimalbal. \v 18 Tenal tulemal nonimal Jesús-itogal, tegin Jesús e-poni-nikmalad-nudagalbal. Tegin tulemal-nia-iskanaje-wiledimalad nugunonimal. \v 19 Tegin Jesús-e-kannaleged-nikad-akar pela-pela tulemal-nuda, al tulemal-pel-kwapa chunkalgin Jesús-ebubi-kualdamal nugugal. \s1 Jesús weligwal-tule-imakedgin chunmajad, tegin pukib-tule-imakedgin chunmasbalid \r (Mateo 5:1-12) \p \v 20 Tegin Jesús nue aga e-chapingan-taktegu, chogal: \q1 Imi pe immal-nikchulidbal wilediil, \q1 ib-nued pemalga kus, \q1 Pab-neg-takmaid pemalgadga kunoniko. \q1 \v 21 Tenal pe imis ukul-mesdimalal, \q1 ib-nued pemalga kus, \q1 Pab kujal imme pemal-imamalo. \q1 Tenal pe imis pukib-itogedbal podimalal, \q1 ib-nued pemalga kus, \q1 pemal kujal weligwal-itogedgin allenonimalo. \q1 \v 22 Tenal pe an-Te-Tule-Chunnabal-nanimaladbal \q1 tulemal istar pe-taknonikil, \q1 tegin kantikidgin ormakedgin pe-onodmalal, \q1 ib-nued pemalga kus. \q1 Tenal tulemal istar pegin chunmakalmalal, \q1 tegin immal-iskanayob pe-nug izhoel, \q1 ib-nued pemalga kusbal. \q1 \v 23 Tenal tule chabzhul pe-imajal, \q1 ampa te ibegin pe ichomakal-ichomakal welguo, \q1 tegin Pab-neggin pemalga íchejul immal-nuegan uklenoniko. \q1 Tenal tulemal pemal-imajad-yopí, \q1 akpene we tulemal-e-tadgan chabzhul \q1 Pab-kaka-palchogmalad-imasmalmo. \p Tegin Jesús chogalbal: \q1 \v 24 Tenal pemal-mani-ibgan ampi pe wilesmalma, \q1 pe-immalmal-nikadgin pe yer itodimal, \q1 tenal Pab-neggin pemalga immalmal-nuegan \q1 pal kwen uklegojul-kuo. \q1 \v 25 Tenal pemal-imme-itodimalad ampi pe wilesmalma, \q1 pemal kujal peyedzhe ukul-mesnonimalo. \q1 Tenal pemal-imis-alledimalad ampi pe wilesmalma, \q1 pemal kujal pukib-itononikidbal \q1 peyedzhe pononimalo. \q1 \v 26 Tenal tulemal-pel-kwapa-pe-nug-otummodimalad, \q1 ampi pe wilesmalma, \q1 akpene tadgan ampa \q1 Pab-kaka-palchoged-chunchunnadzhulmalad-nug \q1 otummodi-kusmalmo. \q1 Al wegin choglejundo: \q1 pedin nuekwá kwen kudijulmalmo. \s1 Jesús chogzhagujad: “Tule-pebak-aichulmalad pe pilalguenab.” \r (Mateo 5:38-48) \p \v 27 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal-an-itobukmaladga an chogdo: imi tule-pebak-aichulmalad pe pilalguenabmal. Tegin tule-istar-pe-taktimaladga pe ib-nued imakenabmalbal. \v 28 Tegin tulemal-pe-ukapchemaladga pe chogo: ‘Pab pega immal-nuegan imakelen, nabirin.’ Tegin tulemal-istar-pegin-immal-imamaladga pe Pabzhe kolmalbalo. \p \v 29 “Tegin tule pebi-wagal ebiojal, pe we tulega wagal-konali pe oyobalo pe-ebiogalbal. Tegin tule-walgwen kantikidgin pegin chuba chujal, pe akalzhul we tulega yogal ukpalo. \v 30 Imi meke-ibi-tule peje immal ekisdanikil, pe we tulega immal uko. Tenal tule-walgwen pegin kantikidgin immal chujal, pe melle kannan pal ekisnao. \v 31 Imi pe igi peigujídin tule pega immal ima, pemal ampa teopí tule-pimaladga pel-kwapa immal imamogo. \p \v 32 “Imi pemal aga aimalbi-pilalmalal, ¿ibi-nued pega kunoniko? Keg kue. Imi tule-iskana ampa aga e-aimal-pilalmalmo. \v 33 Tegin tule-pega-immal-nuegan-imadimaladgabi pe immal-nuegan imadiil, ¿ibi-nued pega kunoniko? Keg kue. Imi tule-iskana ampa tule-ega-immal-nuegan-imadimaladga immal-nuegan imamalmo. \p \v 34 “Imi pe tulega immalmal-ololchajad pega kannan uko pe takedbal, pe tulega immalmal ololchasmogal, ¿ibi-nued pega kunoniko? Keg kue. Imi tule-iskana ampa tule-ega-kannan-immal-uko-takedbal tule-iskana-pimaladga immalmal ololchenanimalmo. \p \v 35 “Tenal pemal keg-chulgu tule-pebak-aichulmalad-pilalgumalo, tegin pe tule-pebak-aichulmaladga immal-nuegan imamalo. Tegin pe tulemalga immalmal ololchao, tenal pe melle pal pinzhao: ‘We tulemal anka kannan immalmal uknebal.’ \p “Imi an-chogzhadyob pemal immal imasmalal, Pab-neggin immalmal-ichejul pega uklenoniko. Tegin Pab-Pul-Tummad-naneedyob, pe kunonimogo. Imi Pab Tummad tule-keg-ega-nuedi-chogmaladbak pinnallé nane, tegin tule-iskanabak pinnallé nanebal. \v 36 Tenal pe-Pab-Tummad wilejakwa tule-takedyob, pedin wilejakwa tule-taked-wilubmalmo.” \s1 Jesús chogzhagujad: “Pe melle yogasal chogo wedin tule-nued o tule-iskana” \r (Mateo 7:1-5) \p \v 37 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal melle yogasal tule-pidgin chogdago: ‘We tuledin immal akalos,’ Pab pegin melle chognonigalmo: ‘Pedin iskusmo.’ Tegin pe melle tule-pidgin chogdamalbalo: ‘We tule sapejul oturdaleged-wilub,’ Pab pegin melle chognonigalmo: ‘Pedin sapejul oturdaleged-wilubmo.’ Tenal pe tulega chogzhal: ‘Pe-iskued pelgus,’ Pab pega chognonimogo: ‘Pe-iskued pelgusmo.’ \p \v 38 “Tegin pemal tule-pimaladga immalmal ukenabmal. Imi pe tule-pidga immal ukchal, Pabdin izhe-kwamakal okpinalebaa pega immalmal ukmogo. Tenal pe ibi-wilub pe ebúdin, Pab pe-wilub-ebuged-unni pega immalmal ukmogo.” \p \v 39 Tegin Jesús tulemalga purpal chogalbal: “¿Imi tule-aku-ataged nabir tule-aku-ataged-pid-iktuo pe ebinzhe? Chulá. ¿Tenal tule-aku-atamalad-walbo-pel aga ya-yabal arkwatmalojulzhí? Teobdo. \p \v 40 “Imi tule-oturdakedbal-turdananimalad kwen unnijul tule-oturdakedga pul immal wisgugal. Tenal tule-oturdakedbal pél turdasmalal, kep unnigumogo tule-oturdakedyob immalmal wisgumalgal.” \p \v 41 Tegin Jesús tulemalga purpal chogalbal: \p “¿Imi pe takchal, pe-kwenad aku-atagedbal iche immal wis akalos, tule imiagin turwa-totó megwijadyob nuekwa immal takchul, ibiga pe we tulegin istar chunmanonidadé? Tenal pedin aga tukin aku-itomo pe peyedzhe immal akalodimogad, tule imiagin chowal-kia-maidyob aku aga pe takmo. \p \v 42 “Tenal tule imiagin chowal-kia-maid aku takel, ¿tede we tule igi kwenadga chogo: ‘Kwenad, an pe-wis-pentagwelo pe-imiagin-turwa-maid chugal?’ Keg kue. Imi pemal peyedzhe immal-akalojadbal keg aga pe kwenad-penta e-immal-akalojad wis nudagal. \p “¡Pemal pinche-askinbi-nued-nanemalad! Imi pemal-inzhel aga pe-taed nudakenabmal, kep pe unniguo aga pe-kwenad-pentagal e-taed nudagal, tule aga e-imiagin chowal-kia-maid chujadyob kep unniguo aga e-kwenad-imiagin turwa-maid chugal.” \s1 Tule e-taedbal mag taklenoniko ibi-tule \r (Mateo 7:17-20; 12:34-35) \p \v 43 Tegin Jesús chogalbal: “Imi chapi-chan-nuegan kwen nikchul istar kulle. Tegin chapi-chan-iskana kwen nikchul yer kulle. \v 44 Tenal chapimal-ilbal e-chanmakedbal mag taklenoniko ibi-chapimal. Imi wag-islub-chan, chapi-iko-nikadgin pe kwen onogojul-kuo chan-nani. Tenal uva-chan, tub-iko-nikadgin pe kwen onogojulbal chan-nanimo. \p \v 45 “Imi anmal-tule ampa chapimalyobmo. Tenal tule-nuedil, aga ulubgin nugu-pinzheedbal immal-nuegan imanoniko. Tenal tule-iskanagwal, aga ulubgin istar-pinzheedbal immal-iskana imanoniko. Tenal tule aga ulubgin pinzheedbal nued chunmanoniko o istar chunmanoniko.” \s1 Jesús chogzhagujad tulemal e-choged-pallí immal imakenabmal \r (Mateo 7:24-27) \p \v 46 Tegin Jesús chogalbal: “¿Ibiga pemal anche kolmalde: ‘Tummad,’ tede pemalde an-choged-pallí immal kwen imajulmal? Imi pemal an-choged-pallí immal imaked-wilubmalan. \p \v 47 “Tenal an pemalga oyone tule anche tanikil tegin an-itosbalil, tegin an-chogzhad-pallí-tael, we tule igi nane. \v 48 Nabir. Imi tule an-chogzhad-yopí naneel, tule nuekwa akwa-neg chobzhadyob. Tenal we tule akwa-neg chobzhogalgu, nap-ulak akwapirgin neg-kaed mezhis. Tenal ti peyedzhe noalgu, neg-odononi, tenal akwa-neg-nuekwa-choblejadbal, kwen aglaszhul-kus. \p \v 49 “Tenal tule an-nued-itojal, tenal an-chogzhad-pallí kwen nanejulil, we tule pollé akwa-neg chobzhadyob. Tenal we tule pinche ukubgin akwa-neg chobzhadyob. Tenal ti peyedzhe noalgu, neg odononi, tegin akwa-neg-pollé-choblejadbal ilgwen aglad, tegin we akwa-neg ilgwen pelgunonijun. Al pemal an-kaka-itosmalal, ampa an-chogzhad-pallí pe pél immal imakenabmal. Pitogua.” \c 7 \s1 Jesús panna-akar Romano-chulub-tummadga e-mos-nudajad \r (Mateo 8:5-13) \p \v 1 Tegin Jesús tule-pukmaladga pél chunmasgu, neg-kwebur-Capernaumzhe nad. \v 2 Imi teun takalgu, Capernaumgin Romano-chulub-tummad-e-mos-pilaled yee-pakal mai, iche-napi purkwedani. \v 3 Tegin Romano-chulub-tummad Jesús-wisgusgu, Judio-chelegan-palmis Jesúszhe wilegal e-negzhe taggal tegin e-mos-yee-maid-nudagalbal. \p \v 4 Tegin Judio-chelegan Jesúszhe nonimalgu, Jesúszhe peyedzhe wilenaigualmal Romano-chulub-tummadga e-mos-nudagal. Tegin Judio-chelegan Jesúsga chogalmal: \p \v 5 —Imi chulub-tummad anmal-tule-pilaledbal anmalga Judio-ormaked-neg chobzha. Al pe keg-chulgu chulub-tummad-pentaked-wilubmo. \p Tegin Jesús Judio-cheleganga chogal: \p —Tegil nabirde. \p \v 6 Tegin Jesús Judio-tummaganbak mes alzhun Romano-chulub-tummad-negzhe. Tegin Jesús chulub-tummad-neg omodanikidgin, chulub-tummad Jesús-abin aga e-aimal-palmial. Tenal chulub-tummad-e-aimal Jesús-abingusgu, Jesúsga chogalmal: \p “Imi Romano-chulub-tummad chogdo, pede melle e-negzhe tago. Imi ede kwen unnijul e-neggin pe-odogal. \v 7 Al chulub-tummad kwen alzhul-kusbal pebak assapin chunmagal. Tenal chulub-tummad chogbaldo, pede unnila kakagin chogzhal, e-mos nuguo, e-mos ilgwen nugunoniko. \p \v 8 “Tenal chulub-tummad chogbal, ede tummad-nikamo tummad-ulpallí nanegal. Tenal ede aga e-chapingan-nikamo. Tenal ede e-chapingan-walgwenga chogzhal: ‘Pe nao,’ we chapin keg-chulgu neenab. Tegin ede e-chapin-pidga chogzhabalil: ‘Pede tago,’ we chapin keg-chulgu tagenab. Tegin ede e-mosga chogzhabalil: ‘Weob pe imako,’ we mos keg-chulgu immal imakenab.” \p \v 9 Tegin Jesús tule-chulub-tummad-kaka-chognonikid-pal-itosgu, weob pakal pes. Tegin Jesús tulemalzhik akpiridgu, tule-ebal-irmadimaladga chogalzhun: \p —Imi an chunchunnad pemalga chogdo: imi meke-pia, we tule-ankin-penzhulidyob an tule-kwen-taktijul, Israel-napche-pakal pel chul. \p \v 10 Tegin chulub-tummad-tule-palmismalad kannan chulub-tummadzhe nonimalgu, pato taknonimal, chulub-tummad-e-mos pato nugus. Tenal Jesúsdin panna-akar chulub-tummad-e-mos-nudas. \s1 Jesús Naín-neg-kweburgin machi-purkwijad-otulojad \p \v 11 Tegin Jesús chulub-tummad-mos-nudajad-cholbal, Naín-neg-kweburzhe nad. Tenal Jesús-e-chapingan tegin tulemal-ichejul Jesúsbak mes natapmalmo. \v 12 Tegin Jesús Naín-neg-kwebur-e-wanagak-omodanikidgin, tulemal Jesús-abin tule-mui-cheidanimal. \p Tenal machi-purkwijad-e-nan tanimo. Tegin tulemal-ichejul e-nanbak mes irmadanimalmo. Tenal machi-purkwijad-e-nan e-machered pato tarbi purkwis. Tenal we ome nuskan-pid-pal-nikchul-choggu, al machi-purkwijadbi aga nan-akwediin. \v 13 Tegin Tummad-Jesús ome-takchagu, tule-pid-pal-nikchul ome-akwegal, wilejakwa ome-taknoni. Tegin Jesús omega chogal: \p —Melle pe poma. \p \v 14 Tegin Jesús kachigin tule-purkwijad-cheidanimalad-abir kwisgunonigu, kachibal tule-purkwaled-kas. Tegin tule-cheinatapmalad kwisgusmalzhun. Tegin Jesús tule-purkwis-maidga chogal: \p —¡Machi, an pega chog pe kwisgu! \p \v 15 Tegidgin tule-purkwijad kachigin chigwis tegin chunmakalzhun. Tegin Jesús machi-e-nanga chogal: \p —Itigin pe-machi, an pega kannan tar-otulos. \p \v 16 Tegin tulemal-Jesús-machi-otulojad-takchamalad-pel-kwapa Jesús-tobgualmal, tegin Pab-Tummad-otummoalmalmo, chogalmal: \p —Imi Pab-kaka-palchoged-pul-tummad anmal-abalgin nononi. \p Tegin tulemal chogalmalbal: \p —Imi Pab Tummad aga e-tulemal-pentanoni. \p \v 17 Tegin Jesús-tule-otulojad-kaka mimmilemai-kuszhun pel-kwapa Provincia-Judeagin tegin tulemal-pel-kwapa aka-mamimaladzhe-pakal. \s1 Juan Bautista walbo Jesúszhe aga e-chapingan-palmijad \r (Mateo 11:1-19) \p \v 18 Imi teun takalgu, Juan-e-chapingan Juanga chognonimal, Jesús pél immal imajad. Tegin Juan Jesús-immal-imajad itosgu, walbo aga e-chapingan-amis Jesúszhe palmigal. \v 19 Tegin Juan aga e-chapinganga chogal: \p —Imi pemal Jesúszhe nadmalal, ka pe chogo: ‘¿Pede chunchunnad Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule-dewa o anmal tule-pid-abintakenab-dewa? Anka nuekwa kaka palmidabalo.’ \p \v 20 Tegin Juan-e-chapingan nadmalzhun Jesúszhe. Tegin Juan-e-chapingan Jesúszhe nonimalgu, Jesúsga chogalmal: \p —Imi Juan Bautista anmal-palmial peje ekisgal: ‘Pede chunchunnad Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule-dewa o anmal tule-pid-abintakenabmal-dewa.’ Pede ega nuekwa kaka palmidago. \p Tegin Jesús Juan-e-chapinganga chogal: \p —Tegil nabirde. Tenal pemal an-wis-abintamalgwelo pe an-takegal. \p \v 21 Tegin apka-tegidgin Jesús Juan-e-chapingan-wagin ichejul tulemal-nudas: poni-nikmalad, tule-yemalad, tule-nia-nikmalad, tegin tule-aku-atamalad pel-kwapa nudas. \v 22 Tegin kep Jesús Juan-e-chapinganga chogal: \p —Imisgin pe nemalzhunno Juanzhe. Tenal pe Juan-omojal, pe Juanga chogo, pél pe imial takchad, pél ual pe itojad. Tegin pe Juanga chogbalo, tule-aku-atamalad nabir atanonimal, tegin tule-mego-mego-nanemalad nabir-nane-pesmal, tegin tule-lepra-poni-nikmalad ilgwen nugusmal, tegin tule-chuchu-yallilmalad mag-itos-pesmal, tegin tule-purkwismalad kannan tullesmal, tegin tule-wiledimaladga Pab-kaka-nuegan choglenaibal. \v 23 Tegin pe Juanga chogbalo: ‘Imi meke-ibi-tule an-immal-imanaidbal Pab-Tummad-kwen-ebeszhulil, we tulega ib-nuedga kunoniko.’ \p \v 24 Tegin Juan-e-chapingan naded-cholbal, Jesús tule-pukmaladga Juan Bautistagin chunmakal chogal: \p —Imi pe neg-nikchulidbal arpigusgu, ¿ibi pe takti-kusmal? ¿Tule-keg-ilgwen-chunmaked kaiki-purwabal-akpanedyobid? Chulá. \v 25 ¿Tegil ibi pe takapchun? ¿Tule-mol-nuegan yowed? Chulá. Tenal tule-mol-nuegan-yomalad erreymal-ampagumalad-negmalgin, immal-nuegan-wilub-okpis-nikadgin mamimal, neg-nikchulidbal chul. \v 26 ¿Tegil ibi pe takapchun? ¿Tule-Pab-kaka-palchoged? Teobdo. Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: Juan Bautista Pab-kaka-palchogmaladga pul-pule tule-tummad. \v 27 Tenal Pab-karta Juan Bautistagin chogzhado: \q1 Imi antin pe-iktual tule-igal-nudaked-palmine, \q1 pega igal nudagal. \qr Mal. 3:1 \p \v 28 “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi tulemal-iti-napkin-mimmilesmalad-abalgin, Juan Bautistaga pul tule-tummad kwen nikchul. Tenal Pab-neg-takmaidgin meke-ibi-tule-pul-totogwadzhe-pakal Juan Bautistaga pul tule-tummad.” \v 29 (Tenal tulemal-pel-kwapa tegin tule-Romano-tummadga-tulemalgin-mani-egwanmaladzhe-pakal, Juan Bautistabal-tigin-oglesmal. Al we tulemal Jesús-chunmajad-itosmalgu, chognonimal Pab Tummad yer igal mezhis. \v 30 Tenal Pariseomal tegin Pab-igal-wismalad Juanbal-tigin-obzhajulmal. Al we tulemal Pab-ega-immal-imabied kwen abingaszhulmal.) \p \v 31 Tegin Jesús chogalbal: “¿Imi an ibimalayob an pemalga tule-imis-pukmalad-oyogo nabir wichul? ¿We tulemal ibiyob-takle pe ebinzhe? Nabir. \v 32 Imi tule-imis-pukmalad nuskan-purwigana tule-ampagumaladgin aga emal-emal kolbuktamaladyob. Tenal we purwigana chogdamalo: \q1 Imi anmal pemalga kammu-okochamal, \q1 tenal pemal kwen kwichajulmal. \q1 Tegin anmal pemalga pukib-itoged-namaked namasmal, \q1 Tenal pemal kwen poszhulmalbal. \m \v 33 Imi Juan Bautista mas-kunchulidgin tegin vino-kobzhulidgin pemalzhe noni. Tenal pemal chogmal: ‘Juan Bautistade nia-nika.’ \v 34 Tegin an-Te-Tule-Chunna nonigu, mas-kunnedgin tegin kobedgin noni. Tenal pemal ankin chogmal: ‘We tule aku-aku-mas-kunned tegin mumurgued-tule, tegin tule-Romano-tummadga-mani-egwanmaladbak ai-nued, tegin tule-iskued-nikmalad-e-aibal.’ \v 35 Imi tule-imis-pukmalad Juan-tegin-an-kwen-abingaszhulmal. Tegil ¿igi pe wisgunoniko an-igal ib-chunchunnad o chul? Nabir. Imi tule-an-abingasmalad-e-taedbal kep kujal mag taklenoniko an-igal ib-chunchunnaddo.” \s1 Jesús Pariseo-negzhe mas kunnapid \p \v 36 Tegin te ibagwengin Pariseo-walgwen Jesúszhe kocha e-negzhe mas wis kuntagal. Tegin Jesús Pariseo-negzhe nadzhun mas kunkal. Tegin Jesús Pariseo-negzhe omosgu, mas kunnalzhun. \p \v 37 Imi teun we neg-kweburgin ome-macherganbi-wijiid kudimo. Tenal we ome wisgusgu Jesús Pariseo-neggin mas kunchii, ome alabastro-pudegin ti-wawad-annik-noni. \v 38 Tegin ome Jesús-nag-tukubal poe-pakal kwisgunoni. Tegin ome Jesús-naggin imialis-tedemajad, e-chagla-kiagin Jesús-nag elisbal. Tegin ome Jesús-nag usgu, Jesús-naggin ti-wawad imas. \p \v 39 Tegin Pariseo-Jesúszhe-kochad takchagu ome Jesús-naggin ti-wawad-imas, aga ulubgin pinzheji-kual: “Imi Jesús Pab-kaka-palchogedilen, pato wisgujan ibi-ome-wede, tegin Jesús wisgusbalin we ome macherganbi-wijiid.” \p \v 40 Tenal Jesús wisdo Pariseo igi aga ulubgin pinzhejii. Al Jesús Pariseoga chogal: \p —Simón, an kakabo pega immal wis chogbido. \p Tegin Pariseo-Simón Jesúsga chogal: \p —Tule-oturdaked, pe chogden an pe-itogo. \p \v 41 Tegin Jesús purpal Simónga chogalzhun: \p —Imi tule-walbo tule-mani-ibedgin mani kalenai; walgwen ol-mani-tulaataled-ilatal kalenai, kwéntin ol-mani-tulabo-kakaambe kalenaimo. \v 42 Tenal tule-mani-ibed takchagu we tule-walbogwad keg ega mani-kalenaid penukkus, mani-ibed we tule-walbogidga chogal: ‘Pemal melle anka mani-kalenaid pal penukmalo.’ \p Tegin Jesús chogalbal: \p —Simón, imisgin anka pe chogdo: ¿piti tule-mani-kalenai-nad-walbogid pul mani-ibed-pilalguo? \p \v 43 Tegin Pariseo-Simón Jesúsga chogal: \p —Antin, an chog, tule-pul-ichejul-mani-kalenai-nad pul tule-mani-ibed-pilalguo. \p Tegin Jesús Pariseo-Simónga chogal: \p —Pe nued chogzhado. \p \v 44 Tegin Jesús omezhik akpiridgu, Pariseo-Simónga chogal: \p —Simón, pe tak we ome. Imi an pe-negzhe tognonigu, pe anka ti kwen ukchajul nag enukkal. Tenal we ome e-imialisgin an-nag wartichas, tegin e-chagla-kiagin an-nag elisbal. \v 45 Tenal pe igal-mamikidbal pe an-wagal-kwen-uszhul-kus. Tenal we ome an-pe-negzhe-tognonikid-akar an-nag unai. \v 46 Tenal pedin an-nonogin kwallu-wawad kwen imaszhulbal. Tenal we ome an-naggin ti-wawad imasbal. \v 47 Al an pega chogdo, we ome peyedzhe an-pilaledbal, we omega ichejul iskued pelgunonijun. Tenal an tulega iche-iskued pelgus chogzhal, we tule iche an-pilalgunoniko. \p \v 48 Tegin Jesús omega chogal: \p —Pe-iskueddin pato pelgus. \p \v 49 Tegin tulemal-pimalad-pukmalmogad aga emal-emal ekichialmal: \p —¿We Jesúsdé, ibi-tule-wede, tulega iskued eliedde? ¿Pab Tummadbi nabir tule-iskued elijulzhi? Teobdo. \p \v 50 Tenal Jesús omega chogalbal: \p —Pe-ankin-penzhulidbal pe abonolenoni. Imisgin pe akalzhul pe nejunno. \c 8 \s1 Omegan ichejul Jesús-pentadi-kujad \p \v 1 Tegin Jesús Pariseo-neggin-mas-kuchad-cholbal, neg-kweburgangin tegin neg-kwebur-purwiganagin pipirmadi-kualzhun. Tegin Jesús we neg-kweburgangin Pab-neg-takmaid-kaka-nuegangin chunmadi-kus. Tenal teun takalgu, e-chapingan-walambe-kakabogwad Jesúsbak kudigusmalmo. \p \v 2 Tenal teun omegan-wal-walgwen akpene nia-nikujad tegin poni-nikujad-Jesús-tar-nudajad Jesúsbak tigusmalmo. Tenal we omegan: María-pimalbalid-Magdalena. Tenal Jesús we María-akar walakugle nia-onijad. \v 3 Tegin Juana tigusmo. Tenal Juanadin Chuza-ome. Tenal Chuzadin Errey-Herode-e-neg-taked-pul-tummad. Tegin Susanna tegin omegan-pimalad-ichejul Jesúsbak pipirmadi-kusmalmo. Tenal we omegan e-immal-nikadbal Jesús-pentadi-kusmal. \s1 Jesús purpal mial immal-kwa-tigedgin chunmajad \r (Mateo 13:1-9; Marcos 4:1-9) \p \v 4 Tegin tulemal-ichejul neg-kwebur-pid-pid-akar irmanonimal Jesús-itogal. Tegidgin Jesús tulemalga purpal chunmakalzhun: \v 5 “Imi te ibagwengin tule-walgwen nad mie-mie immal-kwa imagal. Tegin tule immal-kwa minaidgin, immal-kwa kwen igal-nanemaladgin apatis. Tenal we immal-kwa, tulemal kin anas-ne, tegin chikwimal we immal-kwa masmalbal. \p \v 6 “Tegin immal-kwa kwen akwapir-ulak-naidgin apatis. Tenal we immal-kwa nisgu, neg-walajulidbal pulzhul tinkus. \p \v 7 “Tegin immal-kwa kwen iko-kwa-naidgin apatis. Tegin we immal-kwa nisgu, iko-kwabak mes nismo. Tegin immal-kwa tunkusgu, ikodin immal-kwa-nued-nijad izhos, al keg chanmagus. \p \v 8 “Tegin immal-kwa kwen napa-nuedgin apatis. Tegin we immal-kwa tunkusgu, yer chanmanoni, kal-kwengin tulaataled-ilgwen chanmas.” \p Tegin Jesús weob chunmasgu, sapejul kote, chogal: \p —Imi an-pega-chogzhad pe nuekwa itomalo. \p \v 9 Tegin e-chapingan Jesúszhe ekichial: \p —¿Tegil we igalde igi choglejun pe immal-kwa-tiglejadgin chunmajaddé? \p \v 10 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Imi Pab-neg-takmaid-igal otukal mai. Tenal Pab pemalga igal-ukcha mag we igal itogal, tenal Pab tule-pimaladgadin igal-kwen-ukchajul. Tenal an we tulemalga purpal Pab-neg-takmaid-igalgin chunma. Imi Pab-kartagin chogdo: \q1 Tule-takpukmalad aku taknonimalo, \q1 tegin tule-itobukmalad aku itononimalbalo. \qr Is. 6:9 \p \v 11 “Al an pemalga mial immal-kwa-tiged-igal chognejun, ibi-chogle-wede. Imi immal-kwa chogle, Pab-kakapurwa-nued. \p \v 12 “Tegin immal-kwa-igalbal-apatismalad chogle: tule-wal-walgwen Pab-kakapurwa itojal, nia-sagla ulubgin kin chunmanoniko Pab-kakapurwa igegal, melle Pabgin ibzhegal, tegin we tule melle Pabgin abonolegalbal. \p \v 13 “Tegin immal-kwa-akwapir-ulak-naidgin-apatismalad chogle: tule Pab-kakapurwa itojal, weligwaledgin Pab-kakapurwa abingao, tenal we tule nuekwa Pab-abingejulmal. Al we tulemal ichejal Pabbak wis kudiguo. Tenal apka te-cholbal wilub-taklenonikoedgin, ilgwen Pab-igedo. \p \v 14 “Tegin immal-kwa-iko-naidzhik-apatismalad chogle: tule Pab-kakapurwa itojal, Pab-kakapurwa abingenoniko. Tenal we tulemal Pabbak-kudiidgin iti-napkin-pinzheedbal pukib-itoged kin nakwidago. Tegin we tule immalmal-ichejul-nikuedbal tegin weligwal aga chan-imakedbal, e-pinzheed kalenoniko. Tegin we tule Pab-igenonibalo. \p \v 15 “Tegin immal-kwa nap-nuedgin apatismalad chogle: tule-nuegan tegin tule-nued-pinzhemalad. Tenal we tule Pab-kakapurwa itojal, Pab-kakapurwa-abingenoniko, tegin Pab-kwen-igeojul-kuo. Tenal we tulemal Pab-chogzhadyob pane-pane alamakedbal nued nanadamalo. Imi immal-kwa-tiged-igaldin weob chogledo.” \s1 Jesús kallen-neg-otalogedgin chunmajad \r (Marcos 4:21-25) \p \v 16 Tegin Jesús chogalbal: “Imi tule-kwen-nikchul kallen ogajal mete-yabal chigal, o chulil, ulu-ulpal chigal. Tenal tule kallen ogajal, keg-chulgu kallen-kalugin chienabmal, tule-ukpomamimalad mag takegal kallen-neg-otalojii. \v 17 Al immal-otukal-maid keg-chulgu wisgulenoniko, tegin immal-otukal-kujad keg-chulgu mag taklenoniko, tegin immal otukal-kujad tulemal pél wisgunonimalbalo. \p \v 18 “Al pe nuekwa pinzheenab pe igi Pab-ito-dewa. Tenal pe nuekwa Pab-itojal, Pab ukin pega e-pinzheed-pid uknonibalo. Tenal pe nuekwa Pab-itojulil, Pab pegin e-pinzheed egwannoniko.” \s1 Jesús e-kwenamalad-chunchunnadgin chunmajad \r (Mateo 12:46-50; Marcos 3:31-35) \p \v 19 Imi teun takalgu, Jesús tulemal-oturdanaidgin, Jesús-e-nan Jesús-e-urpamalbak Jesús-taknonimal. Tenal tulemal-ichejul-wanagakkin-pukwadbal Jesús-e-kwenamalad keg Jesús-chiidzhe toggusmal. \v 20 Tegin tule-takchamalad Jesúsga chognonimal: \p —Pe-nan pe-urpamalbak magarbal pukwamal. Emalde pebak chunmabimal. \p \v 21 Tegin Jesús tulemalga chogal: \p —Imi tule Pab-kakapurwa itojal tenal keg-chulgu Pab-chogzhadyob nanemalal, wedin purpal an-nan tegin an-kwenamalad-chunchunnad. \s1 Jesús purwa tegin mata-arwed opogi-chajad \r (Mateo 8:23-27; Marcos 4:35-41) \p \v 22 Tegin te ibagwengin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Nemal mata-opakal. \p Tegin Jesús aga e-chapinganbak ulgin nakwismalgu, nadmalzhun. \v 23 Tegin Jesús ulgin-natapmaladgin ul-yagin kabid. Tegidgin purwa pela-pela kolnonigu, mata peyedzhe tunkualmo. Tegin mata arwialgu ul-azhubal ti-milegalidbal ti ulgin engual. Al ul togdani-pes. Tenal Jesús-e-chapingan wichulmal emalde igi kunemal-dewa purkwenemal o tullenemal. \p \v 24 Tegidgin e-chapingan kueye-kueye Jesúszhe nonimal Jesús-otagal. Tegin e-chapingan Jesús-otasgu, Jesúsga chogalmal: \p —Tummad, pe tak anmalbi-ul-togdani. Anmal ogangudanimalbal. \p Tegin Jesús atasgu, kep purwaga tegin mata-arwedga chogal: \p —¡Pe wis pogiguma! \p Tegidgin purwa ilgwen poki nad, tegin mata ilgwen chiale-pesmo. \v 25 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —¿Pe-ankin-penzhulidde igi pe kuddé? \p Tegin Jesús-e-chapingan Jesús-kwen-abinchaszhul-kus. Tenal Jesúsgin-kwakijadbal weob pakal pesmal. Tegin Jesús-e-chapingan aga emal-emal chogalmal: \p —¿Ibi-tule-wede? Purwa tegin mata-aroed Jesús-ega-chogzhad-pallí ibzhe. ¿Tegil we Jesús purwa-ibeddé? \p \v 26 Tegin Jesús aga e-chapinganbak yabli Galilea-mata-opakal omosmalzhun, Gerasaje. \s1 Jesús Gerasagin tule-nia-ichejul-nikad-nudajad \r (Mateo 8:28-34; Marcos 5:1-20) \p \v 27 Tegin Jesús Gerasa-omopen naigunonimalgu, ul-akar aktesmal. Tegidgin tule-neg-kweburgined-nia-nikad-walgwen Jesús-abingusmal. Tenal teun we tule-nia-nikad pirkabalgus neggin kwen maichul. Tenal we tule uanbal chwili mai, mol pel nikchul. \p \v 28 Tegin tule-nia-nikad Jesús-takchagu, sapejul kolmas, tegin Jesús-abir chimtinoni. Tegin tule-nia-nikad sapejul Jesúszhe kote chogal: \p —Jesús Pab-Pul-Tummad-e-Machiye, ¿ibiga pe ankin yoledani-wedeye? An peje wile, pe melle sapejul an-imakoye. \p \v 29 (Imi teun Jesús pato niaga chogzhagusdo: “Pedin keg-chulgu we tule-akar pe noenab.” Tenal tulemal melugus ezha-tubgin chunkalgin tegin naggin tule-nia-nikad-etinmalan, melle wakingal. Tegin tulemal tule-nia-nikad-takkwisdamalbal. Tenal nia tulegin tognonikil, tule ilgwen ezha-tub-etilenaid idirda, neg-nikchulidbal wakisda.) \p \v 30 Tegin Jesús tule-nia-nikadzhe ekichial: \p —¿Igi pe nugdé? \p Tegin tule-nia-nikad Jesúsga chogal: \p —An nug Ichejulid. \p ¿Tenal ibiga Ichejulid nug pe ebinzhe? Imi nia we tulegin íchejul-mamikidbal weob nugdo. \v 31 Tegin niamal kannan-kannan Jesúszhe wilenaigualmal melle Jesúsde nia-oturdaleged-negzhe e-palmidgal. \p \v 32 Imi teun takalgu, chinmal-ichejul yal-abal mas mabukmal. Al niamal Jesúszhe wilegalmal emalde nabir chinmalgin ukpoo-dewa. Tegin Jesús niamalga igal-ukchajun chingin ukpogal. \v 33 Tegin niamal tule-akar nodmalgu, ilgwen chingin ukpotapmalzhun. Tegidgin chinmal arpak koelegalmalgu, pulal turmadmal, yal-urchikal-kwichidgin mataje pél apatismal. Tegin chinmal pél tigin ogangusmalzhun. \p \v 34 Tegin tulemal-chin-takpukmalad takchagu chin-ogangusmal, abarmadmal tulemal-igalbal-mamimaladga choge-nad tegin tule-neg-kweburginmaladga choge-nadmalmo. \v 35 Tegin tulemal wisgusmalgu tule-nia-nika-nad nugus tegin chinmal ogangusmal, al tulemal taknadmalzhun igi immal kujad. \p Tegin tulemal Jesúszhe nonimalgu, tule-nia-nika-nad-taknonimal Jesús-nabal mol-yowi nued-chii, pato koelegal-chul. Al tulemal Jesús-tobgualmalzhun. \v 36 Tegin tule-takchamalad tule-nonimaladga palchogzhamal tule-nia-nika-nad igi nugus. \p \v 37 Tegin Gerasa-tulemal-pel-kwapa Jesúsgin-kwakijadbal Jesúszhe wilenaigualmal ilgwen kannan Gerasa-neg-akar negal. Al Jesús kannan ulgin nakwisbal kannan negal. \p \v 38 Tegin tule-nia-nika-nad Jesúszhe wilenaigualmo, Jesúsbak mes negalmo. Tenal Jesús we tulega chogal: \p \v 39 —Tenal pedin keg anpak neel. Tenal pedin kannan aga negzhe neenab tulemalga pél palchoggal Pabdin igi pe-nudas. \p Tegin tule-nia-nika-nad nadzhun, tule-neg-kweburgin-pukmaladga pel-kwapa palchogzha Jesús e-nudasgujad. \s1 Jesús purkwijad-akar Jairo-chiskwa-otulojad tegin ome-yeed-nudasbalid \r (Mateo 9:18-26; Marcos 5:21-43) \p \v 40 Tegin tulemal wisgusmalgu Jesús mata-opakal-akar tani, al tulemal-ichejul Jesús-abintabukmal. Tegin tulemal yer Jesús-abingasmalzhun. \v 41 Tegidgin tule-walgwen Jesús-abir chimtinoni. Tenal we tuledin Judio-ormaked-neg-e-tummad-walgwen. Tenal we tule nug Jairo. Tegin Jairo Jesúszhe wilenoni e-negzhe negal. \v 42 Imi teun takalgu, e-chiskwa-walkwénnagwad-pirkaambe-kakabo-nikad iche-napi-purkwedani-mai. Tegin Jesús Jairoga chogal: \p —Tegil nabirde, an pebak negzhe naodo. \p Tegin Jesús Jairo-negzhe nadedgin, tulemal-ichejul Jesúsbak ali-ali natapmalmo. \p \v 43 Imi teun takalgu, ome-walgwen Jesúsbak natapmo. Tenal we ome pirkaambe-kakabogus aga e-purpa-takedbak a-imadii. Tenal ome ina-tulganzhe ina chaabin, tenal omega yabli ina kwen kuszhul-kus, (tenal ome pinche-pakal pél aga mani misbal). \v 44 Tegin ome yankalbal-akar Jesús-mol-turpa-turpad ebusgu, apka-pakal omega e-ponigan akunoni. \p \v 45 Tegidgin Jesús chogal: \p —¿Toa an-ebusdé? \p Tegin tulemal-wal-walgwen Jesúsga chogalmal: \p —An wichíwa toa pe-ebus. \p Tegin Pedro Jesúsga chogal: \p —Tummad, ¿pe takchulzhí tulemal-ichejul pegin yolenanimal? ¿Igi pe wisguo: ‘We tule ankin walmas?’ \p \v 46 Tegin Jesús kannan chogalbal: \p —Tenal an wisdo, tule-walgwen an-ebus. Tenal an naga mag itos, an tule-walgwen-nudas. \p \v 47 Tegin ome itosgu Jesús e-wisgus, ome ampayo Jesús e-takeddu, tu-tu-tu-tu Jesús-abir chimtinoni. Tegidgin ome tulemal-wagin Jesúsga chogal, ede yola-pirkaambe-kakabo-kus aga poniganbak a-imadii. Tegin ome chogalbal ede Jesús-mol-tuku-ebujadgin apka-pakal ega e-ponigande akunoni. \v 48 Tegin Jesús omega chogal: \p —Puna, pe ulubgin ankin penzhul-kunonikidbal, pe nugus. Imisgin pe akalzhul nejunno. \p \v 49 Tegin Jesús ampa ome-nugujadbak chunma-kwichidgin, tule-walgwen Jairo-neg-akar noni. Tegin we tule Jairoga chogal: \p —Jairo, pe-chiskwa pato purkwis. Pe melle Tule-oturdakedzhe pal wilego, pebak negzhe negal. \p \v 50 Tenal Jesús tule-Jairoga-chognonikid itosgu, Jairoga chogal: \p —Pe melle akal-itogo, ankinbi pe unnila ibzhao. Tenal pe ankin ibzheel, pe-chiskwa yabli tullego. \p \v 51 Tegin Jesús Jairo-negzhe omosgu, tule-pimalad-odogal kwen imaszhul. Tenal Jesús unnila odos; Pedro, Juan, Jacobo tegin puna-purkwijad-e-pab tegin e-nan. \v 52 Tenal tulemal-neggin-pukmalad ponanimal, tegin pukib-itogedbal puna-purkwijadga okormananimalbal. Tenal Jesús tule-okormananimaladga chogal: \p —¡Melle pe pomalma! We puna purkwiszhuli, pinche kabmai. \p \v 53 Tenal tulemal Jesúsga allealmal, tenal tule-ponanimalad nued wismaldo, punade purkwis. \p \v 54 Tenal Jesús chunkalbal puna-kasgu, punaga chogal: \p —¡Puna, pe kwisguma! \p \v 55 Tegidgin puna-purpa kannan punagin tognonibalgu, puna ilgwen kwisgudzhun. Tegin Jesús puna-e-nanganga chogal: \p —Masgin pe puna-okunno. \p \v 56 Tegin puna-kannan-tullejad-e-pabgan weob pakal pesmal. Tenal Jesús puna-e-pabganga chogal: \p —Pe melle tule-pimaladga pe palchogo, puna igi kannan tullejad. \p Imi teun Jesús weob Jairo-chiskwa-otulosdo. \c 9 \s1 Jesús walambe-kakabog e-nuggin-palmilegalmalad-palmijad \r (Mateo 10:5-15; Marcos 6:7-13) \p \v 1 Tegin Jesús aga e-chapingan-walambe-kakabogwadzhe kocha ormagal. Tegin Jesús ormabukwadgin, aga e-chapinganga igal-ukcha kannaleged-nikugal tulegin-nia-onogal, tegin tule-yemalad-nudagalbal. \v 2 Tegin Jesús aga e-chapingan-palmidzhun tulemalga Pab-neg-takmaidgin chunmagal, tegin tule-yemalad-nudagalbal. \v 3 Tenal Jesús ampayo aga e-chapingan-palmieddu, aga e-chapinganga chogal: \p “Imi pe nadmalal, pe melle kabaston chedo, pe melle muchila chedo, pe melle mas-kunned chedo, pe melle mani chedo, tegin pe melle mol-ogwaged chedbalo, chunkal-kwabi pe nemalo. \v 4 Imi meke-ibi-neg-kweburzhe pe omojal, ibi-neggin pe togdapódin, pe ilgwen we neggin peio, pe-needzhe. \p \v 5 “Imi meke-pia pe omos-dewa, tulemal pe-kwen-abingaszhulil, pe ilgwen we neg-kwebur-akar pe nao. Tenal pe we neg-kwebur-akar alil, pe kutargin nap-pur-nanikid pe opat-opat imako oyogal, Pab-kakapurwa pato we tulemalzhe arpi, tenal tulemal yabli Pab-kakapurwa kwen abingaszhulmal. Tenal tegi-kuo, Pab-kakapurwa we neg-kweburzhe pal kwen nonikojul-kuo.” \p Tenal teun Jesús weob aga e-chapingan-uanais Pab-neg-takmaidgin chunmagal. \p \v 6 Tegin Jesús-e-chapingan nadmalgu, neg-kwebur-purwigana-chijiid-ilbal Pab-kaka-nuegangin chunmake-nadmal tegin tule-yemalad-nudake-nadmalbal. \p \v 7 Imi teun Errey-Herode wisgus, Jesús immal imadiid. Tenal teun tulemal-wal-walgwen chogdimal, we Jesúsde Juan-Bautista-kannan-tullejad. \v 8 Tenal tule kwen chogdimalmo, Jesúsde Pab-kaka-palchoged-Elías. Tegin tule kwen chogdimalmo, Jesúsde akpene-Pab-kaka-palchoged-purkwijad-walgwen-kannan-tullejad. Tenal tulemal-akal-akal-chogdiidbal, al Herode chuli-pinzhe-pes. \p \v 9 Tegin Herode chogalzhun: \p “¿Imi ante Juan-tukal-idiriszhulzhí? ¿Tede toa-tulejun an itogedde?” \p Tenal te-ulgin Herode sanal Jesús-takpi-kualzhun. \p \v 10 Tegin Jesús-nuggin-palmilegalmalad-walambe-kakabogwad kannan Jesúszhe nonimalgu, pél Jesúsga chognonimal, emalga igi immal kujad. Tegin Jesús pidzhi aga e-chapingan-walambe-kakabogwadbak Betsaida-neg-kweburzhik nadmal. \s1 Jesús miliatal masgin tulemal-okuchad \r (Mateo 14:13-21; Marcos 6:31-44; Juan 6:1-15) \p \v 11 Tenal tulemal wisgusmalgu Jesús Betsaidazhik nad, tulemal Jesús-cholbal nadmalmo. Tegin Jesús weligwal tulemal-abintas, tegin Pab-neg-takmaidgin tulemalga chunmas, tegin Jesús tule-nudalegoed-napimalad-nudasbal. \p \v 12 Tegin neg-chedoalgu, e-chapingan-walambe-kakabogwad Jesúszhe nonimal. Tegin e-chapingan Jesúsga chogalmal: \p —Imi anmal neg-kweburgin pukchul-choggu, al pe tulemal-palmienabmal, we tulemal neg-kwebur-purwiganagin tegin tule-nagnugin-mamimaladzhe nemalgal, aga mas-kunned wis pakmalgal. \p \v 13 Tenal Jesús aga e-chapingan-walambe-kakabogwadga chogal: \p —Tagoed. Tenal pemal we tulemalga mas-uked-wilubmal. \p Tegin e-chapingan Jesúsga chogal: \p —Tummad, anmal we tulemalga mas-kunned kwen paknejulil, mas-kunned kwen nikchul tulemal-okunkal. Imi anmalga madu-walatal tegin ua-ukabo wis mai. ¿Tede anmal igi tulemal-okunmalo? \p \v 14 (Imi teun tulemal-tégin-pukmalad macherganbi-miliatal, omegan tegin purwigana kwen choglejul.) \p Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Imi pemal tulemalga chognemalo, wala-tulabo-kakaambegin tunnul-tunnul ampagumalo. \p \v 15 Tegin Jesús-e-chapingan tunnul-tunnul tulemal-urpismalzhun. Tegin tulemal Jesús-chogzhadyob pél ampagusmalzhun. \p \v 16 Tegin Jesús madu-walatal-tegin-ua-ukabo-chusgu, Pab Tummadga tog-nuedi chogzha. Tegin Jesús purwi-purwi madu pipichisgu, madu Jesúsga melgud. Tegin Jesús purwi-purwi ua-pipichisbalgu, ua Jesúsga melgudbal. Tegin Jesús aga e-chapinganga madu, ua-ukchagu, tulemalga chiapchun aga kunmalgal. \p \v 17 Tegin tulemal-pel-kwapa immedzhe mas-kuchamalgu, ampa madu, ua-okpis. Tegin Jesús-e-chapingan mas-okpitchad ampa karpa-kwaambe-kakabog wesmal. \s1 Pedro Jesúsga chogzhagujad: “Pedin Pab-Machi-chunnad” \r (Mateo 16:13-20; Marcos 8:27-30) \p \v 18 Imi te ibagwengin Jesús pidzhi Pabzhe-kolnaidgin, e-chapingan Jesúsbak kudimalmo. Tegin Jesús aga e-chapinganzhe ekichial: \p —¿Tulemal igi ankin chogmal, ante toa-tule? \p \v 19 Tegin e-chapingan Jesúsga chogal: \p —Tulemal-kwénna-kwénna chogmaldo, pede Juan-Bautista-purkwijad. Kwéntin chogmo, pede Elías-patoun-purkwijad. Kwéntin chogmo, pede Pab-kaka-palchoged-pid-kannan-tullejad. \p \v 20 Tegin Jesús aga e-chapinganzhe ekichialmo: \p —¿Anná, pemalde igi ankin chogmalmode, ante toa-tule? \p Tegin Pedro Jesúsga chogalzhun: \p —Pedin Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule. \p \v 21 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Imi pe melle tule-pimaladga pe palchogo, antin Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule. \s1 Jesús aga chogzhagujad ede purkweenab \r (Mateo 16:21-28; Marcos 8:31–9:1) \p \v 22 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Imi an-Te-Tule-Chunna peyedzhe wilegenab, tegin Judio-chelegan-tummagan an-kwen-abingaojulmal, tegin tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummagan an-kwen-abingaojulmalbal, tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad an-kwen-abingaojulmalmogo. Tegin tulemal an-mesmalo. Tenal an ibapágin kannan tullenonibalo. \p \v 23 Tegin Jesús pel-kwapa tule-e-itobukmaladga chogal: \p “Imi meke-ibi-tule anpal naigubiel, we tule pane-pane aga tukingabi pal kwen pinzhejulinab. Tenal we tule kuakwa kudiinabbal anka purkwegal, tule nakrusgin aga purkwe-natapidyob. Tenal tule an-chogzhadyob naneel, kep ankin turdanoniko. \p \v 24 “Tenal meke-ibi-tule anpal-naidbal yapa purkwejogel we tule yabli pelgunoniko. Tenal meke-ibi-tule anpal-naidbal akalzhul purkwejogel, we tule kannan tullenoniko. \v 25 Imi tule iti-napkin pel-kwapa immalmal nikunonikilen, tenal purpa-abonoged kwen nikchulil, ¿ibi-nued we tulega kunoniko pe ebinzhe? Chulá. ¿Tenal tule ibi-immalmal-ukedgin unniguo aga purpa abonogal melle sapejul oturdalegal? Chulá. Keg kue. Tenal immal kwen nikchul tule aga purpa abonogal. \p \v 26 “Imi meke-ibi-tule ankin chogzhal; ‘Ante wichí wedin toa-tule,’ tegin an-chogzhadgin chogzhabalil, ‘An we kaka wichul,’ an-Te-Tule-Chunna nugu-taklegedgin tegin an naga kannalegedgin tegin Pab-Tummad-kannalegedgin tegin angelmal-kannalegedgin iti-napche an kannan tanikil, an we tulegin chogmogo: ‘An wichí wedin toa-tule.’ \p \v 27 “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi tulemal-pukwad-wal-walgwen ampayo purkweddu Pab-neg-takmaid takmalo.” \s1 Jesús arpak chipú kanoni-kujad \r (Mateo 17:1-13; Marcos 9:2-13) \p \v 28 Tegin Jesús aga e-chapinganbak chunmajad ibapábak-kuchaledgin, Jesús walapá aga e-chapingan-ches: Pedro, Juan tegin Jacobo, pelugles Jesúsgin walabake. Tegin we tule-walabakegwad yal-tummad-pirzhe nadmal Pab Tummadzhe kolgal. \p \v 29 Tenal teun Jesús Pabzhe-kolnaidgin, arpak e-wagal akalgunoni. Tegin Jesús-e-mol ilgwen chipú pi-pi-pip-pes. \v 30 Tegidgin tule-walbo yer-taklegedgin Jesúsbak chunmanonimal. \v 31 Tenal we tule-walbogid, Moisés tegin Elías. Tenal we tule-walbogid Jesús-imichal-Jerusaléngin-purkoedgin chunmasmal. \p \v 32 Imi teun Pedro tegin e-pakamalad kabidzhá-pukwamal. Tenal Pedromal nued atasmalgu, takalmal, Jesús nugu-taklegedgin tule-walbogidbak chunmagwis. \v 33 Tegin Moisés, Elías Jesús-akar nejogalidgin, Pedro Jesúsga chogal: \p —Tummad, anmal wegin nued pukwamal. Imi anmal pemalga kwapá obuneg chobnemal: pega kwagwen, Moisésga kwagwen tegin Elíasga kwagwenmo. \p (Tenal Pedro immal-kwen-wichulidgin chunmas, ede ibi chognai.) \p \v 34 Tegin Pedro ampa chunmanaidgin po aktenoni, tegin po pel-kwapa Jesúsmal-edunonimal. Tenal Pedromal po-tar-edudanikidgin kwakialmal. \v 35 Tegin Pedromal po-yabal ukposmaladgin, tule-kakapurwa kolnoni chogal: “Wedin an-Machi, an-tar-nugzhajad anka immal-imagal. Imi pemal nue an-Machi-itogenabmal.” \p \v 36 Tegin Pab-kakapurwa pél chunmasgu, Jesús-e-chapingan pato takalmal, Jesúsbi walkwénna kwichi. Tenal Jesús-e-chapingan tule-pimaladga Jesús-akalgujadgin kwen chunmaszhulmal, ilgwen yakir pesmal. \s1 Jesús tule-machigin-nia-maid-onojad \r (Mateo 17:14-21; Marcos 9:14-29) \p \v 37 Tegin te pangin, Jesús aga e-chapingan-walapágwadbak yal-akar aktenonimalgu, takalmal tulemal-íchejul Jesús-abintabukmal. \v 38 Tegidgin tulemal-pukwad-abalgin tule-walgwen sapejul kolal chogal: \p —Tule-oturdaked, an-machi-walkwénna-nikadbal an peje wileye, pe an-machi-wis-pentakoye. \v 39 Imi an-machi nia-nika. Tenal nia an-machigin tognonikil, arpak kolmakalda. Tegin an-machi neg-owedel, pela-pela pintomakalda, tegin kaka maku-makaldabal. Tegin nia keg machi-iptakedbal pul-pule chabzhul machi-e-chan imanatap. \v 40 Tenal antin pe chapinganzhe wilejan an-machigin nia-onogal, tenal pe-chapingan kwen unniguszhulmal we nia-onogal. \p \v 41 Tegin Jesús chogal: \p —¿Imi pemal-ankin-penmalad tegin pe-yapa-an-itomalad, an inkwáje pemalbak kudiguenabmal-wede ankin penzhulmalgal? ¿Tegin an inkwáje pemal-abin-purtidio-wede, pemal kep ankin ibzhemalgal? Nabir. Imisgin pe anka machi-chedado, an pega nudagal. \p \v 42 Tegin tulemal Jesúszhe machi-cheidanimaladgin, nia machi-olas. Tegin machi neg-owedgu, pintomamai-pes. Tenal Jesús niaje ulusgu, machi-nudas. Tegin Jesús machi-e-pabga nuedgin kannan machi-ukchabal. \v 43 Tegin tulemal-pel-kwapa-takpukmalad Pab-Tummad-kannaleged takchamalgu, weob pakal pesmal. \s1 Jesús ilabogus aga chogzhagujad ede purkweenab \r (Mateo 17:22-23; Marcos 9:30-32) \p \v 44 Tegin tulemal Jesús-machi-nudajadgin ampa weob pakal pejadgin, Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Machimal, an pemalga-immal-chogoed pe nuekwa itomalo pe melle igemalgal. Imi an-Te-Tule-Chunna tulemalzhe uklenoniko. \p \v 45 Tenal Jesús-e-chapingan Jesús-chogzhad aku-itomal ibi chog. Tenal Pab Tummad Jesús-e-chapinganga igal-kwen-ukchajul Jesús-chogzhad itogal. Tegin Jesús-e-chapingan Jesús-tobgualmal Jesúszhe immal ekisgal ibi chogle-wede. \s1 Jesús-e-chapingan aga imakal-kujad toa pul tule-tummadga kuo \r (Mateo 18:1-5; Marcos 9:33-37) \p \v 46 Imi teun takalgu, Jesús-e-chapingan aga emal-emal imakalmal chogalmal, toa emal-abalgin pul tule-tummadga kuo. \v 47 Tenal Jesús wisgusgu e-chapingan aga ulubgin igi pinzhenanimal, Jesús machi-toto-amis tegin e-nabal okwisnoni. \v 48 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalzhun: \p —Imi meke-ibi-tule an-nuggin yer machi-toto-abingajal, we tule pato weligwaledgin an-abingasmo. Tenal meke-ibi-tule yer an-abingajal, we tule pato weligwaledgin Pab-an-palmialid-abingasmo. Imi tule pemal-abalgin pul mosyob naneel, we tule pul tule-tummad. \p \v 49 Tegin Juan Jesúsga chogal: \p —Tummad, anmal tule-walgwen-takcha pe-nuggin tulegin nia-onodii. Tenal tule-anmal-pakadzhulidbal anmal we tulegin igal-kasmal melle pe-nuggin nia-onogal. \p \v 50 Tegin Jesús Juanga chogal: \p —Pe melle tulegin igal-kao an-nuggin tulemalgin nia-onogal. Tenal meke-ibi-tule anmalbak istar chulil, we tule anmalzhikidmogad. \s1 Samaritano-tulemal yapa Jesús-abingegusmalad \p \v 51 Tegin Jesús-e-wilubgan omosgu Pab-negzhe kannan negal, Jesús aga tukin chognoni, ede keg-chulgu Jerusalén-neg-kweburzhe neenab. \v 52 Tegin Jesús igalbal-natapidgin, e-iktual Samaritano-neg-kwebur-totoje aga e-chapingan-palmis ega neg-toged amigal. \v 53 Tenal Jesús-Jerusalénzhe-natapidbal, Samaritano-tulemal-pukmalad Jesús-kwen-abingaszhulmal. \p \v 54 Tenal Jesús-e-chapingan-Jacobo-tegin-Juan takchamalgu Samaritano-tulemal yapa Jesús-abingegusmal, Jesúsga chogalmal: \p —¿Tummad, imi pe pei, anmal Pabzhe kolmal nikpa-neg-akar cho palmidagal we tulemal-opelogal, (akpenegwad-Pab-kaka-palchoged-Elías imajadyob)? \p \v 55 Tenal Jesús Jacobo-tegin-Juanzhik akpiridgu, Juanmalga chogal: \p —Machimal, ¿ibiga pe tule-mejedgin pe chunmanani-wede? Pe weob chunmaked-wilubzhulmal. (¿Pe wiszhulzhí pe ibi-purpa nikamal? \v 56 Tenal an-Te-Tule-Chunna iti-napche noni tulemal-abonogal, tulemal-opelogal chul.) \p Tegin Jesús neg-kwebur-pidzhe nadmalzhun. \s1 Jesús chogzhagujad tule ebak nanebiel, wilegenabmo \r (Mateo 8:18-22) \p \v 57 Tegin Jesús aga e-chapinganbak ampa igalbal-natapidgin, tule-walgwen Jesúsga chogal: \p —Tummad, meke-pia pe naódin an pebak nemogo. \p \v 58 Tegin Jesús we tulega chogal: \p —Tenal pe nuekwa pinzheenabgwel. Imi chug-achu nap-ya nika meggal, tegin chikwimal ampa u nika-nemalmo meggal. Tenal an-Te-Tule-Chunnadin neg pel nikchul wis ulukugal. ¿Tenal pe anyob unnigumogojí neg-nikchul nanegal? Imi pe unnimogal, pe akalzhul anpak nemogodo. \p \v 59 Tegin Jesús tule-pidga chogal: \p —Anpak nemalma ankin turdagal. \p Tegin tule Jesúsga chogal: \p —Tummad, an pebak nabir naoendo, tenal an pilal naga pab-taknegwelo. Tenal an-pab-purkwijad-cholbal kep an pebak nemogo. \p \v 60 Tegin Jesús we tulega chogal: \p —Chuli machi. Imi tule-purkwemaloed meke tule-purkwaled-e-mui-tigmalo. Tenal pedin tulemalga Pab-neg-takmaidgin chunmanao. \p \v 61 Tegin tule-pid Jesúsga chogalmo: \p —Tummad, an pebak nebimogando, tenal an pilal naga napi kwenamalad taknegwelo. Tenal an kwenamalad-takapid-cholbal kep an pebak nemogo. \p \v 62 Tegin Jesús we tulega chogal: \p —Chuli machi. ¿Pe wiszhulzhí, tule nap okpinail, nuekwa takenab inniki chedgal? Tenal pe nuekwa takchulil, pega ibga kwen kunonikojul. Tenal tule-Pab-neg-takmaidga-arpaged ampamo. Imi pe igal-akpenegwad ebejulil, pega ib-nuedga kwen kunonikojul. \c 10 \s1 Jesús wala-tulapá-kakaambe-kakabog aga e-chapingan-palmijad Pab-igalgin chunmagal \p \v 1 Tegin Jesús pél chunmajad-cholbal, wala-tulapá-kakaambe-kakabog aga e-chapingan-nugzhas e-iktual negal. Tenal Jesús neg-kwebur-tummaganzhe tegin neg-kwebur-purwigana-e-naoedzhe wal-walbogin aga e-chapingan-palmijogal. \p \v 2 Tegidgin Jesús aga e-chapinganga chogalzhun: “Imi tule-ichejul nika Pabbak naigugal, tenal tule walpókwa wis nika Pabga arpagal. Al an pemalga purpal chogzhundo: imi immal-kwa-weied ichejul nai weigal. Tenal tule-weimalad walpókwa wis nika. Tenal Pab immal-kwa-weied-e-ibed-choggu, al pe Pabzhe wilegenabmal tule-pimalad-palmidagal Pabbal-naigugal tule-imagal, tule immal-kwa weiedyob. \p \v 3 “Imi antin purkwed-abalgin tulemalzhe pe-palmine, oveja-mimmi achu-kwegwed-abalgin kudimaladyob. Imisgin pe nadmalzhundo. \v 4 Tenal pe nadmalal, pe melle mani chedo, tegin pe melle muchila chedo, tegin pe melle kutar-ogwaed chedmalbalo. Tegin pe igalbal tule-takalil, pe melle kwisguo tulebak chunmagal. \p \v 5 “Tegin pe neg-togoedzhe tognatapil, pe chognatapo: ‘Anná, tegidde. Imi pemal-wegin-pukmalad akalzhul ampagumalalen, nabirin.’ \p \v 6 “Tenal we neggin tule-akalzhul-itogedgin-naneed mail, pe-we-tulega-chogzhad-yopí keg-chulgu targa kued-wilub. Tenal we tule-ulubgin-akalzhul-itoged maichulil, pe-targa-chognonikidyob kwen kuojul-kuo. \v 7 Tenal pe neg-togzhadgin tule pega meke-ibi-immala ukchal kunkal o kobgal, pe kunno pe kobo. Tenal pe melle neg ogwa-ogwa-nanemalo, pe ilgwen we neggin peio, pe needzhe. Imi tule e-arpagedbal keg-chulgu akwilegenab. Al pemal pinche akwilegenabmalmo. \p \v 8 “Tegin pe neg-kweburzhe nonikil, ibi-mas tulemal pega ukmalódin, te mas-kunned pe kunno. \v 9 Tegin pe tule-yemamimalad-nudako. Tegin pe tulemalga chogo: ‘Pab-neg-takmaid pato pemal-omodani.’ \p \v 10 “Tenal pe neg-kwebur-kwagwenzhe omojal, tenal tulemal-pukmalad pe-kwen-abingaszhulmalal, pe neg-kwebur-igalmalbal pe nao. Tegin pe chogo: \v 11 ‘Imi pemal-anmal-abingaszhulidbal anmal kutargin nap-pur-nanimaladzhe-pakal opatnemal oyogal anmal pemalzhe pal kwen tanikojul, pemalga Pab-igalgin chunmagal. Tenal pe nuekwa wisgugal an pemalga chogdo: Imi Pab-neg-takmaid pato omodani.’ \p \v 12 “Imi an chunchunnad pemalga chogdo: imi Pab Tummad sapejul tule-oturdakoed-wilub nonikoedgin, we neg-kweburgin-tulemal-pe-abingaszhulmalad Sodoma-tolganga pul-pule sapejul oturdalenoniko.” \s1 Jesús neg-kweburmal ukapchajad \r (Mateo 11:20-24) \p \v 13 Tegin Jesús chogalbal: “¡Corazín-tolgan anpi pe wilesmalma, pemal peyedzhe oturdalenoniko! ¡Betsaida-tolgan anpi pe wilesmalmoma, pemal peyedzhe oturdalenonimalmogo! Tenal Tiro-tolgan tegin Sidón-tolgan pemalyob immal-taktijulmalad takchamalalen, pato tikajulgus cho-purgin obzhamalan, tegin chagu-mol yosmalbalin, oyogal emalde aga ulubgin iskuedgin pukib-itononimal. \v 14 Al Pab-tulemalga-igal-itoged-ibegin pemaldin Tiro-tolganga tegin Sidón-tolganga Pab Tummadzhe pul-pule sapejul oturdalenonimalo.” \p \v 15 Tegin Jesús chogalbal: “Capernaum-tolgan, ¿pemal ebinzhebukmal peyedzhe otummoledi-kuo? Chulá. Tenal pemaldin ankin-ibzhejulidbal pul-pule nug iskunonimalo.” \p \v 16 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalbal: “Imi tule yer pe-chunmaked itosmalal, we tule yer an-chunmaked abingasmo. Tenal tule pe-chunmaked abingaszhulil, we tule an-chunmaked kwen abingaszhulmo. Tenal tule an-abingaszhulil, we tule-an-palmialid-kwen-abingaszhulmo.” \p Tegin Jesús-e-chapingan nadmalzhun Jesús-ega-chogzhadyob immal-imagal. \s1 Jesús-e-chapingan wala-tulapá-kakaambe-kakabogwad kannan Jesúszhe-akpirnonimalad \p \v 17 Tegin Jesús-e-chapingan-wala-tulapá-kakaambe-kakabogwad weligwaledgin kannan Jesúszhe akpirnonimalgu, Jesúsga chognonimal: \p —Tummad, imi niamalzhe-pakal anmal-pe-nuggin-immal-imajadbal anmalbal ibzhasmal. \p \v 18 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Tenal pe melle tummarba itomalo. Imi an takchado nia-sagla-Satanás tummarba-itogedbal nikpa-neg-akar maripedyob iti-napche arkwannoni. \v 19 Tenal an pemalga igal-ukchado, nakpemalgin tegin tiolmalgin annegal. Tegin an pemalga igal-ukchabal pemal pe-aichulid-Satanás-kannalegedgin nakwegalbal. Tenal pemal yabli kwen naklik-kunonikojulmalbal. \v 20 Tegin niamal-pe-chogedbal-ibzhajadbal pe melle welgumalo. Tenal Pab-neggin pe-nug-nermalejadgin pe welgumalo. \s1 Jesús weligwal itononikid \r (Mateo 11:25-27) \p \v 21 Imi teun Jesús Pab-Purpa-Nued-nikadbal pela-pela weligwaledgin chogal: “Pabye, an pe-otummoye. Imi pe nikpa-neggin tegin iti-napkin e-Tummadga maiye. Tenal pe tule-immal-wismalad tegin tule-nono-nikmalad an-immal-imajad aku-itogal pe imasbalye. Tenal an-immal-imajad pe mag-itogal tule-polgana-imasbalye. Al an pe-nug otummoye. Pabye, an wisdo, pe yer itos weob immal imagalye. Imi pe weob immal-imajadyob an weob peigunainye. Pitogua.” \p \v 22 Tegin Jesús chogalbal: “Imi an-Pabdin pel-kwapa anka immal ukcha an immal imagal. Tegin tule-kwen-nikchul nuekwa Machi-wisgugal, tenal e-Pabbi nuekwa e-Machi-wiis. Tegin tule-kwen-nikchulbal nuekwa Pab-wisgugal, tenal e-Machibi nuekwa e-Pab-wismo. Tenal e-Machi aga e-itolegedbal tule-ima e-Pab-wisgugal.” \p \v 23 Tegin Jesús aga e-chapinganzhik akpiridgu, e-chapingangabi chogal: “Imi pe-imial-an-immal-imajad-takchadbal, ib-nued pemalga kus. \v 24 Imi an chunchunnad pemalga chogdo: Pab-kaka-palchogmalad-ichejul tegin erreymal-ichejul pe-immal-takchiidyob takpi-kusmogan, tenal we tulemal yabli kwen takchajulmal. Tegin we tulemal pe-immal-itosmalad itobi-kusmalmogan, tenal we tulemal yabli kwen itoszhulmalbal.” \s1 Jesús purpal chogzhagujad Samaritano-tule, tule-mellemaid-pentajad \p \v 25 Tegin te ibagwengin tule-pirkin-Moisés-igal-wijiid arpak kwisgual Jesús-wilub-takegal. Tegin tule-pirkin-igal-wijiid Jesúsga chogal: \p —Tule-oturdaked, ¿an igi imakel nabir ilagwen Pab-neggin meggal, tegin an melle pal purkwegalbal? \p \v 26 Tegin Jesús we tulega chogal: \p —Nabir. ¿Tenal Moisés-igalgin igi nermakal-mai-chogna? ¿Igi pe apcho? \p \v 27 Tenal tule-Moisés-igal-wijiid Jesúsga chogal: \q1 —Imi pe Pab-Pul-Tummad-pilalguenab, \q1 pél aga pe-ulubgin-itogedzhe, \q1 pél pe-purpaje, \q1 pél pe-kannaleged-nikadzhe, \q1 pél pe-pinzheedzhe, pel-kwapa. \qr Dt. 6:5 \q1 Tegin pe aga tukin chan pilaledyob \q1 tule-pe-tikalbal-mamimalad pe pilalguenabmalbal. \qr Lv. 19:18 \p \v 28 Tegin Jesús we tulega chogal: \p —Eye, pe nued chogzhado. Tenal pe chogzhadyob pe naneel, pe ilagwen-nadgu tullego, pe pal kwen purkojul-kuo. \p \v 29 Tenal tule-Moisés-igal-wijiid, melle tule-kegeyob peigal, Jesúsga chogalbal: \p —Nabir pe anka chogzhando, ¿tenal toa-tulemalzhun an-tikalbal-mamimaladdé? \p \v 30 Tegin Jesús purpal tule-Moisés-igal-wijiidga chogal: \p “Nabirdo. Imi te ibagwengin tule-walgwen Jerusalén-akar Jericóje nad. Tegin tule igalbal-natapidgin tule-iskana-abingus. Tegin tule-iskana we tulegin mol chus. Tegin tule-iskana peyedzhe we tule-sakisbal. Tegin tule-iskana igalbal neg-wichul mellemai we tule-ebesbal. \p \v 31 “Tegidgin tule-irwal-Pabzhe-koled-walgwen igalbal immal-kwen-wichul tanikidgin, arpak mellemai tule-taknoni. Tegin tule-irwal-Pabzhe-koled mellemai tule-takchagu, tikabal tule-mellemaid-ebiris. Tegin tule-irwal-Pabzhe-koled ilgwen ukin nad. \p \v 32 “Tegin tule-pid, tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-pentamalad-walgwen, tule-mellemaidzhe nonimo. Tenal tule-nonikid pinche imial tule-mellemaid-takchagu ilgwen ukin nadmo. \p \v 33 “Tegin Samaritano-tule-walgwen ampa igalbal tanimogadgin panna tule-sakilejad-taknonimo. Tenal Samaritano-tule wilejakwa tule-sakilejad-taknonikidbal, tule-sakilejad-waglik kwisgunoni. \v 34 Tegidgin Samaritano-tule, tule-sakilejadga ina chaalzhun. Tegin Samaritano-tule, tule-sakilejad-ya-chijiidgin kwallu tegin vino imas, tegin molgin ya-ebirmasbal. Tegin Samaritano-tule aga e-moli-burrogin tule-sakilejad-onakwisgu, tule-kabmalad-negzhe tule-yeed-ches. Tegin Samaritano-tule kabmalad-neggin nuekwa tule-sakilejad-takcha. \p \v 35 “Tegin te pangin Samaritano-tule neg-ibedga tulabo e-mani ukchagu, neg-ibedga chogalbal: ‘Imi pe anka nuekwa we tule-tako. Tenal an-pega-mani-ukchad ampa pega akuel, pedin, pe aga pe-manigin we tule-pentagwelo. Tenal an kannan tanikil, pe-mani-owejadun an kannan pega penukbalo.’ Tegin Samaritano-tule ukin nadzhun. Pitogua.” \p \v 36 Tegin Jesús tule-Moisés-igal-wijiidzhe ekichial: \p —¿Imi piti we tule-walpágwad tule-e-waglik-mamimaladyob tule-sakilejad-pentas? \p \v 37 Tegin tule-Moisés-igal-wijiid Jesúsga chogalzhun: \p —Samaritano-tule wilejakwa tule-sakilejad-taknonikidde. \p Tegin Jesús tule-Moisés-igal-wijiidga chogal: \p —Pe nued chogzhado. Tenal pe imis-akar we Samaritano-tuleyob pe tule-pentakenabmo. \s1 Jesús Marta-tegin-María-negzhe kalmanonikid \p \v 38 Tegin Jesús aga e-chapinganbak natapidgin, neg-kwebur-totoje omosmal. Imi teun ome-walgwen-Marta-nugad we neg-kweburgin chimo. Tegin Jesús we neg-kwebur-totoje nonigu, Marta weligwal e-neggin Jesús-abingas. \v 39 Tenal Marta urpa-nika. Tenal Marta-e-urpadin nug María. Tenal Maríadin Jesús-nabal chii-pes Jesús-itogal. \v 40 Tenal Marta echar-echar-immal-imanaidbal Maríagin Jesúsga chognoni: \p —Tummad, ¿pe akal kwen takchul, an-urpa an-kwen-pentajul? ¿Ibiga pe keg Maríaga chogde an-wis-penta? \p \v 41 Tegin Jesús Martaga chogal: \p —Marta, imi pe ichejul immalmal-cheedgin pinzheedbal, pe sae-itonai. \v 42 Tenal immal-choggwen pul-chunchoged naido. Tenal María pul-ib-nued chus an-chunmaked itogal. Tenal antin Maríaga kwen chogojul-kuo. ‘Pe we-akar nao.’ \c 11 \s1 Jesús Pabzhe-koledgin e-chapingan-oturdajad \r (Mateo 6:9-15; 7:7-11) \p \v 1 Imi te ibagwengin Jesús akne Pabzhe-kolnaid pelgusgu, e-chapingan-walgwen Jesúszhe wilenaigual chogal: \p —Tummad, pe anmal-wis-oturdama Pabzhe-kolgal, Juan aga e-chapingan-oturdajadyob. \p \v 2 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalzhun: \p —Imi pe Pabzhe kolneel, pe weob Pabzhe kolmalo: \q1 An-Pab-nikpa-neggin-maidye, \q1 imi tulemal pegin chogmalalen, nabirin: \q1 ‘Pe-nugdin chwilimakalye.’ \q1 Tenal pe-neg-takmaid nonikilen, nabirbalinye. \q1 (Imi nikpa-neggin pe-itolegedbal pél immal-kunaidyob, \q1 iti-napkin pe-itolegedbal pél immal-kunaimogalen, nabirbalinye.) \q1 \v 3 Imi pe anka pane-pane mas-kunned ukoye. \q1 \v 4 Pabye, imi tulemal-ankin-walmajadbal \q1 an nega iskued pelgus chogzhadyob, \q1 pe anka iskued pelgus chogmogoye. \q1 Imi pe wilub-takleged-naidzhik, \q1 pe melle an-palmioye. \q1 (Tenal pe iskuedgin-yoledanikid-akar \q1 pe an-onobaloye.) \q1 Pitogua. \m Imi pemal weob Pabzhe kolmalo. \p \v 5 Tegin Jesús aga e-chapinganga purpal chogalbal: \p “Imi tule mutik-neg-kabgwen peje nonikil, tenal pe mas kwen nikchulil tule-nonikid-okunkal, ¿pe ilgwen ai-nuedzhe naojulzhí mas amigal? Tegin pe aizhe kolnatapo; ‘An-ai, an peje walapá madu wis amidani, ogwagal. \v 6 Imi an-ai-pid tikajul-akar anche noni. Tenal antin mas-kunned kwen nikchul an-ai-okunkal. Tenal pe madu nikale, pe anka madu wis uko.’ \p \v 7 “¿Tegin pe-ai-neggin-maid pega chogo pe ebinzhe: ‘Pe melle anche kolma. Imi an-wanagak pato chaktigal chii, tegin anmal tegin an-nuskan pato pél kabmamimal. Al an kwen kwisgunejul pega madu ukegal?’ Chulá.” \p \v 8 Tegin Jesús chogalbal: \p “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi ai-neggin-maid pe-aiyadbal yabli kwen kwisguojul pega madu ukegal. Tenal pe-ai-neggin-maid melle pinkegugal keg-chulgu yabli unnigualedzhe pega immalmal-napi-kujiid uko.” \p \v 9 Tegin Jesús chogalbal: \p “Al an pega chogzhundo: imi pemal Pabzhe immal ekismalal, Pab pega uko. Tenal pemal Pabzhe immal aminanimalal, pedin we immal onomalo. Tegin pemal Pabzhe pali-pali kolmalal tule-wanagakkin-kolnanikidyob, Pab pe-itogo, tule pega wanagak egenonikidyob. \p \v 10 “Tenal meke-ibi-tule Pabzhe immal ekisnail, we tule keg-chulgu immal-ekisnaid nikunoniko. Tenal meke-ibi-tule Pabzhe immal aminail, we tule keg-chulgu immal onogo. Tenal meke-ibi-tule Pabzhe pali-pali kolnail, tule-wanagakkin-kolnaidyob, Pab keg-chulgu we tule-itogo, tule wanagak egajadyob. \p \v 11 “(¿Imi pe-machi peje madu ekisdanikil, pe machiga akwa uko? Chulá. Teginbal,) ¿pe-machi peje ua-ekisdanikil, pe machiga nakpe-uko? Chulá. \v 12 Teginbal, ¿pe-machi peje kallin-nuzha ekisdanikil, pe machiga tiol-uko? Antin chog chul. \v 13 Tenal pemal tule-iskanagwando, tenal pemal yabli wiis aga nuskanga immal-nuegan ukmal. Al pe anmal-Pab-nikpa-maidzhe Pab-Purpa-Nued-ekisnail, Pabdin pemalga pul-pule E-Purpa-Nued-uko.” \p Teob Jesús chogzhagusdo. \s1 Tulemal yami Jesúsgin chogzhagujad: “Jesús niabal immal ima” \r (Mateo 12:22-32; Marcos 3:20-30) \p \v 14 Tegin te ibagwengin Jesús tulegin nia-keg-chunmaked-onosgu, tule nabir chunmanoni. Tegin tulemal-Jesús-takpukmalad weob pakal pesmal. \p \v 15 Tenal tulemal-wal-walgwen chogalmal: “Imi we Jesús nia-tummad-Beelzebú-kannalegedgin tulegin nia-onimai.” \v 16 Tenal tule-pimalad Jesús wilub-takegal Jesúsga chogalmal: “Imi pe Pab-Tummad-akar anmalga wilub oyogenab pe Pab-nuggin nia-oni o chul-dewa.” \p \v 17 Tenal Jesús wiis we tulemal igi pinzhebukmal. Tegin Jesús tulemalga chogalzhun: “Imi meke-ibi-napa abal-marral chiil, pél neg iskunoniko. Tenal meke-ibi-neg-yaginmalad, aga abal istarmalal, kwen unniguojulmal mes pulakwa ampagugal. \v 18 Tenal nia-Satanás aga e-chapingan-onidel, aga abal istar kunonimalo. ¿Imi Satanás aga iskudmalalen, igi Satanás-neg-takmaid unniguoen? Keg kue. Tenal pemal-ankin-chognonikidbal antin Beelzebú-kannalegedgin nia-onimai, al an pemalga weob chogzhado. \p \v 19 “¿Tenal an Beelzebú-kannalegedgin tulegin nia-oniel, tede pe-chapingan toa-kannalegedgin tulegin niamal-onimalmójun? ¿Imi pe-chapingan ampa nia-nuggin nia-onimalmojulzhí? Tenal pemal wismal pe-chapingan nia-nuggin niamal-kwen-onijulmal. Al pe-chapingan nia-oninaidgin pemalga oyos pe-ankin-chogzhad, ib-chunchunnad-chul. \p \v 20 “Tenal an Pab-kannalegedgin niamal-oni-choggu, al wedin choglejundo, Pab-neg-takmaid pato pemalzhe noni.” \p \v 21 Tegin Jesús purpal chogalbal: “Imi tule-kal-ibed es-annik aga neg-takmail, e-immalmal tarbi kwen aturzhelegojul-kuo. \v 22 Tenal tule-neg-takmaidga pul tule-kal-ibed nonikil, tule-kal-ibed-maidgin nako. Tenal tule-nonikid tule-kal-ibed-maidgin nakwijal, tule-kal-ibed-maidgin pél immalmal idirnoniko, esgin-penzhulidzhe-pakal tule-kal-ibed-maidgin chulenoniko. Tegin tule-nonikid tule-pimaladga pél tule-kal-ibed-maid-e-immalmal mimibalo. \p \v 23 “Tenal tule anpak naichulil, we tule anchikid-chul, tenal we tule anpak istargad. Tenal tule anka pulakwa tulemal-urpenaichulbalil, we tule pul-kigma anka tulemal-izhonai tulemal melle anpak naigugal.” \s1 Nia tulegin nojal, tule-Pab-Jesús-abingaszhulidbal tulegin kannan tognonibalo \r (Mateo 12:43-45) \p \v 24 Tegin Jesús chogalbal: “Imi nia tule-akar nojal, neg-ti-nikchulidbal pipirmadi-peio, neg-ulukued amigal. Tenal nia neg-ulukued onoszhulidbal kannan pinzhedago: ‘An pul kannan nao akpenegwad neg-nojadzhe.’ \p \v 25 “Tegin nia tule-akar-nojadzhe kannan nonibalil, taknoniko neg turwial chii, pato kuakwa meggal. \v 26 Tenal nia takchal neg-olobi chii, kannan nao. Tegin nia aga walakugle e-pakamalad-ega-pul-nia-iskana-amio. Tegin nia aga e-pakmalad-amijal, we niamal-pel-kwapa tulegin megnoniko. Tenal tule-nia-nikad akpenegwadga pul-pule iskunoniko.” \p \v 27 Tegin Jesús ampa chunmanaidgin, tulemal-abalgin ome-walgwen arpak sapejul kolal, chogal: \p —Imi we ome-pe-nikujad tegin pe-otummojadga peyedzhe-ib-nuedga kus. \p \v 28 Tenal Jesús omega chogal: \p —Imi pe nabir chogendo, tenal tule Pab-kaka itojal tegin Pab choged-pallí naneel, we tulega pul-pule ib-nuedga kunonikodo. \s1 Jesús chogzhagujad Jonásgin-immal-kujadbal tulemal wisgunonimalo, Jesúsde toa-tule \r (Mateo 12:38-42) \p \v 29 Tegin tulemal Jesúszhe pul-pule irmanonigu, Jesús tulemalgin chogal: “Imi imisgwagwad-tulemal, tule-nuegan-chul, tule-iskana. Tenal we tulemal peigujimaldo, an-immal-taktijulid-imakedbal ega oyo an Pab-akar tani. Tenal imisgwagwad-tulemalga immal-taktijulid-pid pal kwen oyolegojul-kuo. Tenal we tulemalga akpene Jonásgin-immal-kujadbalbi oyolego an toa-tule. \p \v 30 “Imi Jonásgin-immal-kujad Nínive-tolganga wilub oyos Nínive-tolgan Jonás-chogzhad itogenabmal. Tenal an-Te-Tule-Chunnagin-immal-kuoed ampa teopí tule-imis-pukmaladga wilub oyomogo, tule-imis-pukmalad an-chogzhad itogenabmalmo. \p \v 31 “Imi Reina-tad-chapiredzhik-neg-takmai-kujaddin nap-kaka-akar noni Salomón-pirkin-immal-wijiid-wisgugal. Al we Reina Pab-tulemalga-igal-itoged-ibegin tule-imis-pukmalad-tuktinonimogo. Imisgin pe takto, antin Salomónga pul tule-tummadga kudii, tenal pemal yabli yapa ankin ibzhemal. \p \v 32 “Teginbal, Nínive-tolgan Jonás-chunmajadbal aga ulubgin iskuedgin pukib-itononimal. Al Nínive-tolgan Pab-igal-tulemalga-itoged-ibegin tule-imis-pukmalad-tuktinonimalo. Imisgin pe takto, an Jonásga pul tule-tummadga kudii, tenal pemal yabli yapa ankin ibzhemal.” \s1 Jesús chogzhagujad imia tule-chan otalo, kallen neg-otalonaidyob \r (Mateo 5:15; 6:22-23) \p \v 33 Tegin Jesús purpal chogalbal: “Imi tule kwen nikchul kallen ogajal, otukal kallen chigal, tegin mete-yabal chigal-chulbal. Tenal tule kallen ogajal, keg-chulgu kallen-kalugin kallen chimal pel-kwapa tule-ukpomamimalad mag takegal pia immalmal pukwa. \p \v 34 “Imi pe-imia, pe-changa kallen-neg-otalonaidyobmo. Tenal pe-imia nuedil, pe-chan pel-kwapa mag immal tak. Tenal pe-imia-iskunonikil, pe-chan aku-ata peimogo, neg-chichidgin kudiidyob. \p \v 35 “Imi pemal nue aga takermal, melle pe chogdago: ‘Antin pel-kwapa Pab-igal mag ito,’ tenal pemal yabli aku Pab-igal itomal. \v 36 Tenal pe chunchunnad mag Pab-igal itogel, pedin pel-kwapa Pab-igal mag itogo, kallen tale neg-imajiidyob pe pel-kwapa mag immal-tak, pe-aku-immal-taked kwen nikchul.” \s1 Jesús Pariseomal-tegin-Moisés-igalgin tulemal-oturdamalad-tuktijad \r (Mateo 22:1-36; Marcos 12:38-40; Lucas 20:45-47) \p \v 37 Tegin Jesús tulemalga pél chunmasgu, Pariseo-walgwen aga negzhe Jesús-ches masgin okunkal. Tegin Jesús Pariseo-negzhe tognatapku, ilgwen mesa-nabal ampagunonimal mas kunkal. \v 38 Tenal Pariseo Jesús-takchagu, Jesús ampayo mas kunneddu igal-mamikidbal chunkal kwen enukchajul, weob pakal pes. \p \v 39 Tegin Jesús Pariseoga chogal: \p “Imi pemal-Pariseomal askinbi pate tegin muruk enukmal, tenal pe yabal pate tegin muruk kwen enukchulmal. Tenal pemal askinbi aga chunkal enuknanimal, tenal pemal ulubgindin kantikidgin immal-egwanedginbi pinzhenanimal, tegin pe istar-immal-imakedginbi pinzhenanimalbal. \p \v 40 “¡Pe immal kwen wichulma! ¿Pe wiszhulzhí Pab Tummad askin pe-opinnis tegin ulubgin pe-opinnisbal? \v 41 Tenal pe tule-wilemaladga pategin-mas-kunned-chiid ukenabmal. Tenal pe tule-wilemaladga pategin-mas-kunned-chiid ukchal, pemal kep pél chwilimakal kunoniko. \p \v 42 “¡Imi pemal-Pariseomal anpi pe wilesmalma! Imi pemal immal-polléje-pakal: menta, ruda tegin immal-kagan kwaambegwad-kwagwen Pabga ukmal. Tenal pemal yabli ampa itojulmal piti igal-nued, piti igal-iskana. \p “Teginbal, pemal Pab-tule-pilaledyob kwen pinzhejulmal tule-pilalgugal. Tenal pemal Pab-tule-pilaledyob tule-pilalguenabmal. Tegin pe tulemalga nuekwa immal-imakedgin pe naneenabmalbal. Tenal pemal ampa kwaambegwad-kwagwen Pabga-immal-uked-igalgin pinzheenabmalbal. \p \v 43 “¡Imi pemal-Pariseomal anpi pe wilesmalma! Imi pemal Judio-ormaked-neggin tule-tummagan-ampagumalad-kangin ampagugal pe yer itomal. Tenal tulemal immalmal-uked-neggin tule-tummaganyob peje kolalil, pe yer itomalbal. \p \v 44 “¡Imi pemal-Pariseomal, anpi pe wilesmalma! Imi tule uan-askin wichul pipirmadiidyob, pemal askin yer-taklemal, tenal pemal aga ulubgin tule-purkwijad-nungumaidyob, pe istar nanemal.” \p \v 45 Tegidgin tule-Moisés-igal-wijiid-walgwen Jesúsga chogal: \p —Tule-oturdaked, imi pe-chogzhadyob, pe anmalgin istar chunmanaimo. \p \v 46 Tegin Jesús chogalbal: \p “¡Imi pemal-Moisés-igal-wismalad, anpi pe wilesmalma! Imi pemal peyedzhe-tutujul tulemalga igal-mesmal, tule pel unnijulidzhe. Tenal pemal pel-iche tulemal-kwen-pentajulmal igal-mezhijadgin nanegal. \p \v 47 “¡Imi pemal-Moisés-igal-wismalad, anpi pe wilesmalma! Imi pemal uangin Pab-kaka-palchogmalad-akpene-purkwismaladga neg-nued chobmal. Tenal pe-tadgan Pab-kaka-palchogmalad-mechamal. \p \v 48 “Tenal pe uangin neg-chobzhadbal pe oyonai pemal tadgan-Pab-kaka-palchogmalad-mechamalad yer itosmalmo. \v 49 Al Pab Tummad pela-pela immal-wijiidbal pemalgin chognoni: ‘Imi an we tulemalzhe an-kaka-palchogmalad tegin an-nuggin-palmilegalmalad-palmialmal. Tenal we tulemal an-nuggin-palmilegalmalad-wal-walgwen-mesmalo, tegin an-nuggin-palmilegalmalad-wal-walgwen sapejul-imanonimalbalo.’ \p \v 50 “Al pemal-imis-pukmalad istar tule-palmilegalmalad-imakoedbal, Pab-kaka-palchogmalad-kepe-sagla-akar-opurkwismalad pel-kwapa pemalgin chii, Abel-opurkwijad-akar Zacarías-opurkwijadzhe-pakal. \v 51 Tenal pe-tadgan Pabzhe-koled-neg-akar Pabga-immal-uked-kwichid-abalgin Zacarías-mechamal. Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi Pab-kaka-palchogmalad-mechamalad-pel-kwapa tule-imis-pukmaladgin kunoniko, sapejul oturdalegal. \p \v 52 “¡Imi pemal-Moisés-igal-wismalad, anpi pe wilesmalma! Imi pemal tulemalgin Pab-neg-takmaid-toged-igal otusmal. Tenal pemal aga tukin kwen togzhajulmal, tenal pemal tule-Pab-neg-takmaidzhe-togbi-kunanimaladgin igal-kasmalbal melle toggal.” \p \v 53 Tegin Jesús pél chunmasgu, akne nadzhun. Tenal Pariseomal tegin Moisés-igal-wismalad istar itos-pesmal. Al Pariseomal Jesúszhe kannan-kannan immal-ekisnai-kualmal, \v 54 ade, Jesús noal-wis-chunmanonikil, Jesús-kamalgal. \c 12 \s1 Jesús chogzhagujad: “Askinbi melle nued nanemalo.” \p \v 1 Imi teun takalgu, tule mili-milibal Jesúszhe ali-ali irmanonimalgu, Jesús aga e-chapinganga-inzhel chunmakal chogal: “Wijira, Pariseomal-e-madu-inagin. Imi wedin choglege: pinche-askinbi-nued-nanemalad-igal. \p \v 2 “Tenal immal-otukal-maid keg-chulgu wisgulenoniko, tegin immal-otukal-kujad keg-chulgu mag taklenoniko. \v 3 Tenal pe neg-chichidgin immal-chogzhad, neg-ibgin kannan choglenonibalo. Tenal pe neg-yabal aga apinni arpa-arpa chunmajad, neg-uwas-pir-akar sapejul choglenonibalo.” \s1 Tule-pe-mesbiedga pe pul Pab-Tummad-tobguenab \r (Mateo 10:26-31) \p \v 4 Tegin Jesús chogalbal: “An-aimal, an chunchunnad pemalga chogdo: imi tule-pe-mesbi-kunanimalad pe melle tobgumalo. Tenal tulemal pe-chan-mechad-cholbal, tule keg pe-purpa-pal-akalo. \v 5 Tenal antin pega chogdo toa-tule pe tobguenabmal. Imi pedin, pe Pab-Tummad-tobguenab. Tenal Pab Tummad igal-nikado, pe-chan purkwijad-cholbal, cho-chaglaje pe-purpa-metkal. Al an pemalga chogdo: pemal Pab-Tummad-tobguenabmal. \p \v 6 “¿Imi chikwi-purwigana kwaatalgin mani-pogwal, ibiga nabir? Keg kue. Tenal we immal-tulgan pel karkejul. Tenal Pab Tummad yabli we chikwimal-kwen-igeojul-kuo. Tenal Pab Tummad chikwimalga pul-pule pemal-takodo. \v 7 Tenal Pab Tummad pemal-chagla-ki-kigwenzhe-pakal episal cheitii. Al pe melle tule-tobgumalo, Pab Tummad chikwi-purwigana-ichejulidga pul-pule pemal-takmal.” \s1 Jesús chogzhagujad tule-egin-ibzhemalad tulemal-wagin keg-chulgu chogenabmal: “An Jesúsbal nai” \r (Mateo 10:32-33) \p \v 8 Tegin Jesús chogalbal: “Imi an chunchunnad pemalga chogdo: imi meke-ibi-tule, tulemal-wagin chogzhal: ‘An Jesúsbal nai,’ an-Te-Tule-Chunna Pab-angelmal-wagin chogmogo: ‘We tule anpal nai.’ \v 9 Tenal meke-ibi-tule, tulemal-wagin chogzhal: ‘An Jesúsbal naichul,’ antin Pab-angelmal-wagin chogmogo: ‘An we tule kwen wichul.’ \p \v 10 “Imi meke-ibi-tule istar an-Te-Tule-Chunnagin chunmajal, Pab Tummad we tulega nabir iskued elio. Tenal meke-ibi-tule Pab Purpa Nuedgin istar chunmajal, Pab Tummad meke-igi we tulega iskued pal kwen eliojul-kuo. \p \v 11 “Imi tulemal pe-kasmalal, Judio-ormaked-neggin-tummagan-pukmaladzhe pe-chedmalo. O chulil, igal-itomaladzhe o tummagan-pimaladzhe pe-chedmalbalo pega igal-itogal. Tenal pe melle pukib-itomalo pe igi chunmako-dewa, o pe igi chogo-dewa. \v 12 Tenal tegidgin Pab-Purpa Nued pega chogo, pe igi chunmakenab.” \s1 Tule-mani-ibed Pab Tummadgin kwen pinzhejulid \p \v 13 Tegin tule-pukwad-walgwen Jesúsga chogal: \p —Tule-oturdaked, imi pe an-iaga chogo: an-pabgad-immalmal-pejad anka abalzhal wis ukmogo. \p \v 14 Tegin Jesús tule-ega-chognonikidga chogal: \p —Chuli machi. ¿Ante pemal-saglají-ade, pega igal-nudagal, pemalga immal mimigal? ¿Toa saglaga an-nugzhas-ade? Imi an we immalmalgin kwen yolenejul. \p \v 15 Tegin Jesús tulemalga chogalzhun: \p —Wijir, nue aga pe takermal. Pe melle twagdar pel-kwapa immal-peigujiidgin pinzhemalo. Imi tule keg chogel: ‘An ichejul immalmal-nikadbal pirkabal megne.’ \p \v 16 Tegin Jesús tulemalga purpal chunmakalzhun: “Imi te ibagwengin tule-mani-ibed immal tigzhagu, ichejul we tulega immal chanmanoni. \v 17 Tegin tule-mani-ibed pinzhealzhun: ‘¿An igi pul immal imakel pul nabir? An immal-chaboed-neg-tummagan kwen nikchul immalmal chabogal’ \p \v 18 “Tegin tule-mani-ibed chogalzhun: ‘Aaá, imi an wiis an igi imakenab. Imi an immalmal-chaboed-neg-pukwad an eyarne, tegin an neg-pul-tummagan chobne pel-kwapa an-immalmal-nikad chabogal. \v 19 Tegin an pél immal chabojal, an pinzhenoniko: Imisgin an kus arpas. Tenal an immalmal-ichejul nika-choggu pirkabal meggal, al an wis ulukune, an mas-kunne, an kobne tegin an yer itononibalo.’ \p \v 20 “Tegin Pab Tummad tule-mani-ibedga chognoni: ‘¡Pe immal-kwen-wichulma! Pe imis-mutik purkwene. ¿Tede pél pe immalmal-nikad, toaga peio? Pega immal kwen peiojul.’ ” \p \v 21 Tegin Jesús chogalbal: “Imi tule Pab Tummadgin nue pinzhejulidgin ichejul immalmal chaboel, weob kunonida-take.” \s1 Jesús chogzhagujad: “Pe melle twagdar pukib-itogo pe igi mego-dewa” \r (Mateo 6:25-34) \p \v 22 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalbal: “Al an pemalga chogdo: pe melle twagdar pukib-itogo, pe igi mego-dewa, pia pe mas-kunned amio-dewa. Tegin pe melle twagdar pukib-itomalbalo, pia pe mol amio-dewa wis yogal. \v 23 ¿Imi tule-tula-kudiil, pul ib-nuedzhulzhí, pul mas-kunnedga? ¿Tegin tule-chan pul chunchogedbalzhulzhí, pul mol-yomaladga? Teobdo. \p \v 24 “Imi pe takto, chikwi-chichimal igi nanemal. Tenal we immal-tulgan pel immal tigdijulmal, tegin keg immal weimalbal chabogal, tegin neg pel nikchulmalbal mas-kunned chabogal. Tenal Pab Tummad yabli chikwimalga mas-kunned uk. Tenal pemal chikwimalga pul tule-nued-choggu, al Pab Tummad pemalga pul-pule mas-kunned uko. \p \v 25 “¿Imi toa peyedzhe-pukib-itogedbal unniguo wachilgwen e-purkwed okpingal? Chulá. Keg kue. \v 26 Tenal pemal immal-ichegwadgin peyedzhe-pukib-itogedbal keg pel immal ima unnigugal, ¿tede ibiga pemalde pul-pule immal-pimalad-nikuedgin peyedzhe pukib pinzhemal? Pe peyedzhe pukib-pinzheed-wilubzhulin. \p \v 27 “Imi pe takto, tud-chapurbalid a-ito chunnemal. Tenal tudmal kwen arpajulmal, tegin tudmal pel purrejulmalbal. Tenal an pemalga chogzhundo, Errey-Salomón-e-mol pul-yer taklegendo, tenal tud, Errey-Salomónga pul yer-takle. Tenal tud-chapurbalid imis tula, tegin we tud te-pangin tinkujal, chogin yok okummakal. \v 28 Tenal Pab Tummad yabli tudga yer tud-oturpama, molyob. \p “¿Tede ibiga pemal Pabgin nuekwa ibzhejulmal? ¿Pab pemalga pul-pule mol ukojulzhí yogal? Teobdo. \v 29 Al pemal melle mas-kunnedginbi tegin kobedginbi pinzhemalo. Tegin pe melle we igalgin peyedzhe pukib-itomalbalo. \p \v 30 “Tenal tule-Pab-wichulmalad unnila pane-pane alamananimal we immalmal nikugal. Tenal Pab Tummad pemal-nued-wismal ibi pe napi kujimal. \p \v 31 “Tenal pemal kepegin alamakenabmal Pab-neg-takmaidgin immal-nuegan nikugal. Tenal pemal Pab-neg-takmaidga alamasmalal, kep pe pél immal-napi-kujiid pega uklego: mas-kunned, kobed, tegin mol.” \s1 Jesús Pab-neggin-immal-nuegan-nikuoedgin chunmajad \r (Mateo 6:19-21) \p \v 32 Tegin Jesús chogalbal: “Tenal pemal-an-mimmigan-walpókwagwad, pe melle tobgudamalo. Tenal Pab Tummad yer-itogedbal pemalga igal-ukcha e-neg-takmaidgin ebak mes meggal. \p \v 33 “Tenal pe immalmal-nikmalad manigin pe uko, tegin pe tule-wilemaladga mani mimio. Tenal pe alamakenabmal Pab-neggin mani-chabolejiid-keg-pelgued nikugal, tegin Pab-neggin immalmal-nuegan nikugalbal. Imi tule Pab-neggin kwen togojulmal immal aturzhegal, tegin chumal immalmal kwen kunnojulmalbal izhogal. \p \v 34 “Imi pe-immalmal Pab-neggin pega chabolejiil, pe Pab-neggin pinzhedago. Tenal pe-immalmal iti-napkin pega chabolejiil, pe iti-napkinbi pinzhedago.” \s1 Jesús chogzhagujad: “Pemal kuakwa kudiguenabmal an tanikoedzhe” \p \v 35 Tegin Jesús chogalbal: “Imi mosmal kuakwa mol-yoyo tegin kallen-kabuk aga e-tummad-abintajiidyob, pemal kuakwa kudiguenabmalmo. \v 36 Imi tule-tummad machi-ome-nikunaidgin mas-kuchad-cholbal, kannan negzhe tanikil, e-mosmal kuakwa kudimal. Tenal mosmal e-tummad wanagakkin-kolnonikoedgin ilgwen e-tummadga wanagak egemaloedyob, pemal kuakwa kudiguenabmalmo pe-tummad tanikoedzhe. \p \v 37 “Tenal tule-tummad negzhe-nonikil, e-mosmal kuakwa tar-abintabukmalal, we mosmalga ib-nued kunoniko. Imi an chunchunnad pemalga chogdo: we tule-tummad mosmal-mol yojal, mesa-nabal we mosmal-ochio, tegin tule-tummad mosmalga mas-weigwiszhunno. \p \v 38 “Tenal an pemalga kannan chogbaldo: imi tule-tummad meke neg-kabgwen o meke neg-wakurudzhik negzhe nonikil, tenal mosmal yabli kuakwa tar-abintabukmalal, mosmalga ib-nuedga kunoniko. \p \v 39 “Tenal an wisgal pemalga chogdo: imi neg-ibed wisgujalen ibi-wachigin tule-immal-aturzheed noniko, neg-ibed pali-pali neg algenaioen, melle ebi immal aturzhalegal. \v 40 Tenal pemal-ampa-an-kwen-abintajulidgin an-Te-Tule-Chunna pemalzhe kannan noniko-choggu, al pemal kuakwa kudiguenabmalmo an-abingegal.” \s1 Jesús mos-nuedgin, tegin mos-iskanagin chunmajad \r (Mateo 24:45-51) \p \v 41 Tegin Pedro Jesúszhe ekichial: \p —¿Tummad, pe-imis-immal-otukal-chogzhad anmalgabi pe chogzha, o tule-pimaladga pe otukal chogzhamo? \p \v 42 Tegin Jesús purpal Pedroga chogal: “Nabir. ¿Imi toa-tule-jogna inniki nanemogo, mos-immal-wijiidbal e-tummad-chogzhadyob inniki-nanajadyob? Nabir. Imi neg-ibed mos-walgwen-ebes mos-pimalad-takegal, tegin e-tummad-chogzhadyob masgin mos-pimalad-okunkal. \v 43 Tegin neg-ibed kannan nonikil, taknoniko, mos e-chogzhad-pallí inniki immal imanai, we mos ib-nued imas, tegin we mosga ib-nuedga kunoniko. \p \v 44 “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi mos-yer-nanajadbal e-tummad pél we mosga e-immalmal ebeo ega takegal. Imi an-Te-Tule-Chunna ampa tule-tummad e-mos-imajadyob pemal-imamogo. \p \v 45 “Tenal mos-iskanadin pinzhedago: ‘An-tummad imiszhul noniko.’ Tegin we mos sapejul mos-pimalad, machergan tegin omeganzhe-pakal sakidago. Tegin we mos mas-kuntago tegin inna-kobdabalo mumurguedzhe. \v 46 Tenal mos-iskana-e-tummad ampa abintajulidgin e-moszhe noniko. Tegin tule-tummad nonikil koa-koa mos-iskana-imanoniko. Tegin tule-tummad mos-iskanaga igal-uko tule-Pab-wichulmaladbak mes sapejul oturdalegal. \p “Tenal an-Te-Tule-Chunna kannan tanikil, tule-tummad e-mos-iskana-imajadyob pemal-istar-an-chapingan-imasmalad-imanonimogo. \p \v 47 “Tenal mos wijiindo e-tummad igi peigujii ega immal imagal. Tenal we mos yabli kuakwa kudijul, tegin e-tummad peigujiidyob immal kwen imaszhulbal. Imi mosmal-wegii-tamalad peyedzhe sakilenoniko. \v 48 Tenal mos immal-wichulidgin immal akalojal, oturdaleged-wiluban. Tenal we mos pul nue-peyedzhe sakilegojul-kuo. \p “Imi tule ichejul Pab-igal wisgunonikil, Pab we tuleje peyedzhe immal ekisnoniko. Tenal tule íche Pab-igal wisgunonikil, Pab we tuleje íche immal wis ekisnonimogo. Tegin Pab tulega ichejul immal ebejal ega takegal, Pab we tuleje pul-pule immal ekisnoniko.” \s1 Jesús chogzhagujad: “Tule anpal-naigujadbal tulemalbak iskunoniko” \r (Mateo 10:34-36) \p \v 49 Tegin Jesús purpal chogalbal: “Imi an iti-napche noni cho ogegal. Tenal an ínkwagus peigujiin cho turmagwis. \v 50 Tenal ankin peyedzhe ib kuenabgwel. Tenal ankin pel-kwapa immal-peyedzhe kuoedgin, an ulubgin pukib-ito. \p \v 51 “¿Imi pemal pinzhemal antin noni iti-napkin-pukmaladga neg-nudagal tulemal melle aga imamalgal? Chulá. Tenal an chunchunnad pemalga chogdo, an noni pis-pis tule-neg-yaginmalad-imagal. \p \v 52 “Tenal imis-akar tule neg-yagin walatal pukmalal, istar aga taktamalo, walpágwad walbogwadbak imadamalo, tegin walbogwad walpágwadbak imadamalmogo. \v 53 Tegin pab aga machibak iskunonimalo, tegin machi aga pabbak iskunonimogo. Tegin nan aga chiskwabak iskunonimogo, tegin chiskwa aga nanbak iskunonimogo. Tegin chak-ome aga palabak iskunonimalo, tegin pala aga chak-omebak iskunonimogo.” \s1 Jesús chogzhagujad: “Pemal wisguenabmal neg-imis-kunaid, ibi chogle-wede” \r (Mateo 16:1-4; Marcos 8:11-13) \p \v 54 Tegin Jesús tulemalga chogalbal: “Imi pemal tad-arkwanedzhik mogil-takalil, pemal ilgwen chogdamalo: ‘Ti-wine.’ Tegin keg-chulgu ti-winonida. \v 55 Tenal pe takalil, yol-purwa kolmai, pemal chogaldamal: ‘Neg-ued pela-pela tani.’ Tegin neg-ued keg-chulgu nononida. \p \v 56 “¡Imi pemal pinche-askinbi-nued-nanemalad! Imi pemal nued wismaldo nikpa-neg-taklegedbal neg igi kunoniko. ¿Tede pemal igi wichul-kune, neg imis igi kunaid? Pemal pato wijiid-wilubmogan.” \s1 Pab ampayo sapejul tule-oturdaked-wilub omoeddu, pe Pabbak igal-nudakenab \r (Mateo 5:25-26) \p \v 57 Tegin Jesús chogalbal: “¿Tenal pemal-wagin-immal-kunaid ibiga keg pe chogmal wedin ib-nued o chul? \v 58 Imi tule-walgwen ebi immal-akalojadbal igal-itogedzhe pe-chedbi-kualil, pe ampa igalbal-natapidgin pe we tulebak igal-nudakenab. \p “Tenal pe we tulebak igal-nudaszhulil, we tule igal-itogedzhe pe-odogo, tegin tule-igal-itoged ilgwen chulubga pe-uko oturdaleged-neggin pe-odogal. \v 59 Tenal pe we tulebak igal-nudaszhulil, an chunchunnad pemalga chogdo: pél pe penukchulil, pe oturdaleged-neg-akar pal kwen noojul-kuo. Imi Pab Tummad sapejul tulemal-oturdaked pato omodani-choggu, al pe Pabbak igal-nudakenabmal. Pitogua.” \c 13 \s1 Jesús chogzhagujad: “Pe-istar-tiidbal, pe aga ulubgin pukib-itogenabmal” \p \v 1 Imi teun takalgu, tule-wal-walgwen Jesúsga chognonimal Galilea-tolgan immal-tulgan-mesnaidgin Pabga ukegal, Pilato aka-tégin we tulemal-mecha. \v 2 Tegin Jesús tulemal-nonimaladga chogalzhun: “¿Imi pemal ebinzhemal Galilea-tolgan-weob-purkwijadbal Galilea-tolgan-pimaladga pul tule-iskana? Chulá. \v 3 Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi pe iskued-nikadbal pe aga ulubgin pukib kwen itononijulil, pemal pél pe pelgunonimalmogo. \p \v 4 “Teginbal, tulemal-walambe-kakapábak torre-Siloégin-kwichid kin aglajadbal purkwismal. ¿Imi tulemal-purkwismalad tule-Jerusaléngin-pukmalad-pimaladga pul tule-immal-akalosmalad pe ebinzhe? Chulá. \v 5 Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi pe iskued-nikadbal pe aga ulubgin pukib kwen itononijulil, pemal pél pe pelgunonimalmogo.” \s1 Jesús purpal wag-islub-keg-chanmakedgin chunmajad \p \v 6 Tegin Jesús purpal wag-islubgin chunmakal chogal: “Imi tule-walgwen e-nagnugin wag-islub tigzha. Tegin wag-islub chanmaked-wilub omosgu, e-ibed taknad aga e-chan kwangal. Tenal wag-islub-ibed wag-islub-chalzhe nonigu, taknoni e-chan saté. \p \v 7 “Tegin wag-islub-ibed tule-nagnu-takedga chogalzhun: ‘Imi antin pirkapágus wag-islub-chan amidanigus, tenal an wag-islub-chan kwen onoszhul-kus.’ Tegin wag-islub-ibed tule-nagnu-takedga chogalzhun: ‘Imi wag-islub pinche neg-kani-kwichi-choggu, al pe akalzhul olejunno.’ \p \v 8 “Tegin tule-nagnu-taked wag-islub-ibedga chogalzhun: ‘Tummad, pe melle wag-islub olegweloma, pirkagwen pe napi takkwelo. Tenal antin imis-akar nagabal chika-chika nap imane tudu-chegal. Tenal an moli-cha wis eyonebal takegal, chanmako o chul-dewa. \v 9 Tegin wag-islub nabir chanmanonikil, meke kwichio, melle pe olao. Tenal wag-islub chanmanonijulil, akalzhul pe olejunnodo.’ \p “Tegin wag-islub-e-ibed chogalzhun: ‘Tegil nabirde.’ ” \p Teob Jesús chogzhagus. \s1 Jesús ome-tulludik-naneed-nudajad \p \v 10 Tegin te ibagwengin Jesús ulukued-ibegin Judio-ormaked-neggin Pab-igalgin tulemal-oturdadi-kus. \v 11 Imi teun takalgu, ome-walgwen chimo. Tenal we ome nia-nikadbal pirkaambe-kakapábakkus tulludik nanedii, keg inniki kwisgu. \p \v 12 Tegin Jesús ome-takchagu, omeje kocha eje taggal. Tegin ome Jesúszhe nonigu, Jesús omega chogal: \p —Mu, pe imis-akar poni-pe-kanikid-akar pe ololgune. \p \v 13 Tegidgin Jesús omegin chunkal mezhisgu, ome apka-pakal inniki kwisgunonijun. Tegin ome Pab-Tummad-otummoalzhun. \p \v 14 Tegin Jesús ulukued-ibegin ome-nudajadbal, Judio-ormaked-neg-e-tummad istar-itogedbal tulemalzhe ulual chogal: \p —¿Imi pemal wichulzhí ibe-ibanerkwa nika arpagal? Al pe we ibemalgin tagdo nudalemalgal. Tenal pe ulukued-ibegin pe melle tagmalo nugugal. \p \v 15 Tegin Tummad-Jesús Judio-ormaked-neg-e-tummadga chogalzhun: \p —¡Pe-askinbi-nued-nanemalad-tule! ¿Imi pemal-pel-kwapa ulukued-ibegin aga moli echiktamalzhulzhí, tije tigin moli-okobnegal? Teobdo. \v 16 Tenal we omedin Abraham-e-wagwa. Tenal Satanás pirkaambe-kakapábakkus we ponibal we ome-kasgudii. ¿Tede ib-nuedzhulzhí, ulukued-ibegin ponigin-kalesgudiid-akar ome-onogal? Ib-nueddo. \p \v 17 Tegin Jesús pél chunmasgu, tulemal-istar-Jesús-takmalad peyedzhe pinkegusmal. Tenal tulemal-pimaladdin Jesús-immal-taktijulid-imajadbal yer itos-pesmalmo. \s1 Jesús purpal Pab-neg-takmaidgin chunmajad \r (Mateo 13:31-33; Marcos 4:30-34) \p \v 18 Tegin Jesús chogalbal: “¿Imi Pab-neg-takmaid ibiyob an pega chogel-kad-wichul? \v 19 Nabir. Imi Pab-neg-takmaid, tule nagnugin chapi-mostaza-kwa tigzhadyob. Imi mostaza-kwa tunkusgu, chapiun tunkus, tegin chikwimal e-aanganbal ampagunonimal.” \p \v 20 Tegin Jesús kannan chogalbal: “¿Imi Pab-neg-takmaid ibiyob an pega chogel-kad-wichul? \v 21 Nabir. Imi Pab-neg-takmaid ome-walgwen madu-pur-liber-tulapágwadgin madu-ina eyojadyob. Tenal madu-ina pinna-pinna madu-pur-kadel, pel-kwapa madu omuo.” \s1 Tule-pel-kwapa Pab-neg-takmaidgin kwen togojul-kuo \r (Mateo 7:13-14, 21-23) \p \v 22 Imi teun takalgu, Jesús Jerusalén-neg-kweburzhe natapidgin neg-kwebur-tummagangin tegin neg-kwebur-purwiganagin Pab-igalgin tulemal-oturdake-nad. \v 23 Imi teun tule-walgwen Jesúszhe ekichial: \p —¿Tummad, tule-walpókwajal wis abonolenonimalo melle sapejul oturdalegal? \p Tegin Jesús tulemalga purpal chogal: \p \v 24 “Nabir. Imi an chunchunnad pemalga chogdo: imi tulemal-íchejul alamananimalan wanagak-alikwágwadgin toggal. Tenal tulemal keg kugusmal toggal. Al pemal pela-pela alamakenabmal wanagak-alikwágwadgin toggal. \p \v 25 “Tegin tule-neg-ibed kwisgudel, ilgwen wanagak chaktio. Tenal pemal-magadbal-pesmalad wanagakkin neg-ibedzhe kolnonimalo, wilenonimalo. Tegin pemal chogdamalo. ‘Tummadye, pe anka wanagak wis egegweloye.’ Tenal tule-neg-ibed pemal-tarzhe-kolnonimaladga chogdago: ‘An wichí pe ibi-tule, pia pe tani.’ \p \v 26 “Tegin pemal-magarbal-pesmalad neg-ibedga chogdabalo: ‘¿Imi an pebak mes kobzhamalzhulzhí, tegin an pebak mes mas kuchamalbalzhulzhí? ¿Tegin pe anmal-neg-impabal Pab-igalgin tulemal-oturdadi-kusbalzhulzhí?’ \p \v 27 “Tegin tule-neg-ibed pemal-magarbal-pesmaladga chogdabalzhunno: ‘Pinche pe koltima. An wichí pe ibi-tule, pia pe tani. ¡Pe-tule-iskana, pe ilgwen we-akar nao!’ \p \v 28 “Tegin pe takalil Abraham, Isaac, Jacob tegin Pab-kaka-palchogmalad-pel-kwapa Pab-neg-takmaidgin pukwamal. Tenal pemal kwen togzhajulmalal, pe pela-pela pononimalo, tegin pe peyedzhe-wilejiidbal nugal kotamalbalo. \p \v 29 “Tenal Pab-neg-takmaidgin tulemal-akne-akne-tanimalad, tad-nakwedzhik, tad-arkwanedzhik, tegin tad-chabiridzhik-nuedzhik, tegin tad-chabiridzhik-chapilezhik-tanimalad mesagin pel-kwapa pukmalmogo mes mas-kunkal. Tenal pemaldin saté. \v 30 Imi tule-pinchemalad-wal-walgwen tule-tummadga kunonimalo, tenal tule-tummagan-wal-walgwen tule-pinchegadga kunonimalmogo.” \p Imi Jesús teob chogzhagusdo. \s1 Jesús Jerusalén-tolgan-yapa-e-abingeedbal pukib-itogedbal pojad \r (Mateo 23:37-39) \p \v 31 Tegidgin Pariseomal-wal-walgwen Jesúsga chognonimal: \p —¡Pe kueye nao! Errey-Herode pe-aminai pe-mesgal. \p \v 32 Tegin Jesús Pariseomalga chogalzhun: \p —Imi pe us-tad-Herodega chogo: ‘An imis, pan tulemalgin nia-onine, tegin tule-yemalad-nudanebal. Takalgu achul kep an immalmal pelogo.’ \v 33 Tenal antin keg-chulgu imis, pan, tegin achul ukin neenab. Tenal Pab-kaka-palchoged-tule keg-ku akne purkwegal, keg-chulgu Jerusaléngin purkwed-wilub. Al an Jerusalénzhe omoed-wilubmo purkwegal. \p \v 34 Tegin Jesús chogalbal: \p —Jerusalén-tolgan, pemal Pab-kaka-palchogmalad-mechamal, tegin pe akwagin tule-peje-palmilegalmalad-mechamalbal. Tenal antin melugus peigujiin pemal-pel-kwapa anche tagmal nuekwa pe-akwegal, kallin-nan aga chakan-tarbal mimmigan-chabogedyob an pemal chabogal. Tenal pemal yabli yapa-kusmal. Al an peyedzhe pukib-itodo. \v 35 Imi pe-negdin mellegal-peio. Tenal an pemalga chogdo: imi pemal meke-igi an-pal-kwen-takojulmal, pemal chognonimaloedzhe: \q1 Imi pe-Pab-nuggin-tanikid-tule otummoledi-kuelen, \q1 nabirinye. Pitogua. \qr Sal. 118:26 \c 14 \s1 Jesús tule-abgan-mued-poni-nikad-nudajad \p \v 1 Tegin te ibagwengin ulukued-ibegin, Jesús Pariseo-tummad-negzhe nad mas kunkal. Tegin Jesús-mas-kunchiidgin, tulemal Jesús-algebukmal, Jesúsde igi immal imako-dewa. \v 2 Tenal Jesús-abir tule-walgwen chimo. Tenal we tuledin abgan-mued-poni nika. \v 3 Tegidgin Jesús Pariseomalzhe tegin tule-pirkin-Moisés-igal-wismaladzhe ekichial: \p —¿Imi ulukued-ibegin tule-nudagal ib-nued o chul? \p \v 4 Tenal Judio-tummagan ilgwen yakír pesmal, Jesúsga immal kwen chogzhajulmal. Al Jesús tule-abgan-mued-poni-nikad-ebusgu, ilgwen tule-yeed-nudas. Tegin Jesús tule-yeed-palmiszhun. \p \v 5 Tegin Jesús Judio-tummaganzhe ekichialbal: \p —Imi pemal-walgwen machi-nikal, o moli-peb-nikad-dewa, ulukued-ibegin pebi ya-yabal arkwatchal, ¿pe apka-pakal moli-onaknaojulzhí? \p \v 6 Tenal Judio-tummagan Jesús-kwen-abin-imaszhulmal, ilgwen yakir pesmal. \s1 Jesús chogzhagujad: “Pe melle aga tukin tule-tummadyob nanao” \p \v 7 Imi teun Jesús tule-mas-kunnonimalad-takchagu tule-tummagan-kangin chigbi-kualdamal, al Jesús tulemalga purpal chogalzhun: \p \v 8 “Imi machi-ome-nikuedgin tule peje wis kochamogal-dewa e-wis-taknegal, pe melle tule-tummagan-ampagumalad-kangin chigo mas kunkal. Tenal pe kwen wichul tule-pega-pul-tule-tummad arpak noniko-dewa. \p \v 9 “Tenal pe tule-tummagan-ampagumalad-kangin chigwijal, tenal tule-pega-pul-tummad arpak nonikil, mas-kunned-e-tummad peje noniko, tegin pega chogdago: ‘Imi pe we tummad-kan-akar pe kwisguenab, tule-tummad pe-anal chiggal.’ Imi an-pega-chogzhadyob pega kuelen, pe peyedzhe pinkeguoen, tegin pe kan-pinchegadgin chignatapchunno. \p \v 10 “Tenal te ibagwengin tule peje kocha-dewa mas kunkal, pe kan-pinchegadgin chigo. mas-kunned-e-ibed pega chognonikoedzhe: ‘An-ai, pe tule-tummagan-pukwadgin pe chigmogo.’ Tenal mas-kunned-e-ibed pega teob chognonikil, kep pe tulemal-pebak-mes-mas-kunpukmalad-wagin pe otummolenoniko. \p \v 11 “Imi meke-ibi-tule aga tukin tummarba itogel, we tule, pul tule-pinchegadga kunoniko. Tenal tule aga tukin pinchegadga imakel, pul tule-tummadga kunoniko.” \p \v 12 Tegin Jesús tule-neg-ibedga chogal: \p “Imi pe íchejul mas-imabi-kualil tulemal-okunkal, pe melle aga aimalzhe kolo, pe melle aga urpamalzhe kolo, pe melle aga kwenamaladzhe kolo, pe melle tule-mani-ibgan-pe-waglik-mamimaladzhe kolbalo. Tenal pe an-chogzhadyob pe tulemalzhe kochamalal, we tulemal kujal peje kolnonimalmogoen. Wedin choglejun, pemal aga muchub-muchub masgin okunnanimaladgin aga nabonanimal. \p \v 13 “Tenal pe ichejul mas imabi-kualil tulemal-okunkal, pe tule-wilemaladzhe pe kolo, pe tule-ponigwalmaladzhe pe kolo, pe tule-mego-mego-nanemaladzhe pe kolo, pe tule-aku-atamaladzhe pe kolmalbalo. \p \v 14 “Tenal pe masgin tule-wilemalad-okuchal, pega ib-nuedga kunoniko. Tenal tule-wiledimalad muchub pe-kwen-okunnojul-choggu, al tule-chwilidik-nanedimalad-kannan-tullegoed-ibegin Pab-neggin pega immalmal-nuegan uklenoniko.” \s1 Jesús purpal chogzhagujad tule-tummad tulemalzhe kochad ebak mes mas kunkal \r (Mateo 22:1-14) \p \v 15 Tegin tule-walgwen-Jesúsbak-mes-mas-kunchiid Jesús-chunmajad itosgu, Jesúsga chogal: \p —Imi tule Pab-neg-takmaidgin mas kunpukwal, ib-nued we tulega kunoniko. \p \v 16 Tegin Jesús we tulega chogalzhun: \p “Nabir pe chogendo. Tenal an pemalga purpal chog, imi te ibagwengin tule-walgwen íchejul-mas-imajogalidgin ichejul tulemalzhe kocha, ebak mes mas kunkal. \v 17 Tegin tule-tummad mas-kunned ogusgu, aga e-mos-palmis tule-akpene-tarzhe-kochamaladga chognegal: ‘Tagmalo, mas pato akwigus kunkal.’ \p \v 18 “Tegin mos tulemalga chognatapku, tulemal-pel-kwapa yapa taggusmal. Kwéntin mosga chogal: ‘An imichal naga nagnu pakcha. Al an naga nagnu takneenab. Al tule-anche-kochadgin an wis naojulidbal walmanejun.’ \v 19 Tegin kwéntin mosga chogal: ‘An imichal naga walambe moli-pakcha. Al an naga moli-takneenab molide nued arpamal-dewa. Al tule-anche-kochadgin an naojulidbal wis walmanejun.’ \v 20 Tegin kwéntin mosga chogalmo: ‘An imichal ome-nikkus. Al an keg neel.’ \p \v 21 “Tenal mos e-tummadzhe kannan akpirnonigu, pél aga e-tummadga chognonijun, tulemal ega chogzhad. Tegin tule-tummad e-mos-ega-chognonikid itosgu tulemal yapa taggusmal, sae-itos-pes. \p “Tegin tule-tummad e-mosga kannan chogalbal: ‘Imi pe kueye-kueye kannan neenabbal, neg-kweburgin callebal tegin neg-chukungangin tule-wiledimaladzhe kolnegal. Tegin pe tebal nadel, tule-ponigwalmaladzhe, tule-aku-atamaladzhe, tule-mego-mego-nanemaladzhe pe kolmogo anpak mes mas kunmalgal.’ \p \v 22 “Tegin mos e-tummad-chogzhadyob pél pipirmasgu, e-tummadga chognoni: ‘Tummad, pél pe anka chogzhadyob an imas. Imi tulemal-ichejul irmanoni, tenal tulemalga neg ampa unni.’ \p \v 23 “Tegin tule-tummad e-mosga chogal: ‘Imisgin pe nebalo, tule-igalbal-mamimalad-aminegal tegin tule-chapurbal-mamimalad-amigalbal. Tegin pe kantikidgin tulemal-chedago an-neg enzhegal. \v 24 Tenal an pega chogdo, imi tulemal-an-kepe-neje-kochamalad-pel-walgwen meke-igi an-neggin mas pal kwen kunnojulmal.’ ” \p Teob Jesús chogzhagus. \s1 Jesús chogzhagujad: “Tule anpal-naigujadbal wilenoniko” \r (Mateo 10:37-38) \p \v 25 Imi teun tulemal-íchejul Jesúsbak irmadimal. Tegin Jesús tulemalzhik akpiridgu, tulemalga chogal: \v 26 “Imi meke-ibi-tule anpal naigubiel, aga pabga, aga nanga, aga omega, aga nuskanga, aga urpamalga, tegin aga punmalga, pul an-pilalzhulil, we tule an-chapinga keg kuel. Tenal meke-ibi-tule an-pilaledbal, yapa anka purkwel, we tule an-chapinga keg kubalil. \v 27 Tenal meke-ibi-tule anpal-naigujadbal kuakwa purkwegal natapchulil, tule-aga-nakrus-cheinatapidyob, we tule an-chapinga keg kubalil. \p \v 28 “Al an pemalga purpal chognejun, imi pe neg-tummad chobbi-kualil, ¿kepegin pe nuekwa pinzheenabgwelzhulzhí pe mani unni-dewa o chul-dewa, pél neg-tummad chobgal? \v 29 Tenal pe kepegin nuekwa pinzhaszhulil, neg-tummad mani-akujadbal abal kalenai melledo. \p “Tenal tulemal takchal neg abal-kalenai, pegin chogdamalo: \v 30 ‘We tuledin immal-kwen-wichulma. Tenal tule neg-tummad-chobnaindo tenal kwen okuszhul-kus neg-tummad pelogal.’ \p \v 31 “Tegin an pemalga purpal chogbaldo: ¿imi errey-walgwen errey-pidbak pila-chebi-kualil, nuekwa pinzheenabzhulzhí, ede chulub-miliambe-nikadgin unnio-dewa errey mili-tulagwen chulub-nikadbak pila-chenaidgin, nakwegal? \v 32 Tenal errey unnijulil, errey-pid ampa tikajulidgin tulemal-palmio, errey-pidbak igal-nudagal melle pila-chegal. \p “Imi pemal ampamalmo. Al pe nuekwa pinzheenabmal pe unnio-dewa anpal-naigugal o chul. \v 33 Teginbal, pe pél immalmal-nikad pe ebejulil anpal naigugal, keg pe an-chapinga kuel. \p \v 34 “Tenal palu ib-nueddo yer-kulle mas imagal. Tenal palu iskunonikil, keg kannan pal nudale. \v 35 Tenal palu iskujal, ibga pal kwen kunonikojul, nap-nudagal pel chul, tegin turwa-nudagal pel chulbal, unnila migal nabir. Imi an-pemalga-chogzhad, pe nuekwa itomalo.” \c 15 \s1 Jesús purpal oveja-owelejadgin chunmajad \r (Mateo 18:10-14) \p \v 1 Imi teun tule-Romano-tummadga-tulemalgin-mani-egwanmalad tegin tule-iskana-pimalad Jesúszhe irmanonimal Jesús-itogal. \v 2 Tenal Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad Jesúsgin chogalmal: \p —We tule yer tule-iskana-abinge, tegin tule-iskanabak mes mas kunpal. \p \v 3 Tenal Jesús Pariseomal-chogzhad itosgu, Pariseomalga purpal chogalzhun: \v 4 “Imi pemal-walgwen oveja-wala-tulaatal-nikal, tegin oveja pebi walgwen owelejal, ¿pe moli-kagan-naidgin oveja-pimalad-ebegojulzhí, walkwénna-oveja-owelejad-aminegal onogedzhe? Teobdo. \v 5 ¿Tegin pe oveja-owelejad onojal, pe negzhe weligwaledgin kwikangin pirnai oveja-chedagojulzhí? Teobdo. \p \v 6 “¿Tegin pe negzhe nonikil, pe-aimalzhe tegin pe-tikalbal-mamimaladzhe pe kolojulzhi? Teobdo. Tegin pe tulemalga chogo: ‘Imi an oveja-owelejad an kannan onojadbal, pe anpak mes welgumalo.’ \p \v 7 “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi oveja-wala-tulabake-kakaambe-kakabakepak kwen oweleszhulmaladga pul oveja-owelejad-kannan-onojadbal pe welgumalo. Imi tule-inniki-timalad aga iskuedgin pukib-itogal kwen napijulidbal, Pab-neggin tule-inniki-timaladga pul tule-aga-iskued-pukib-itononikidgin pul welgunonimalo.” \s1 Jesús purpal mani-chipú-owelejadgin chunmajad \p \v 8 Tegin Jesús purpal chogalbal: “Imi ome-walgwen kwaambe mani-chipú nikal, tegin mani-chipú omebi kwagwen owelejal, ¿we ome kallen ogao, tegin neg-turwidago tegin nuekwa mani amidagojulzhí ilgwen onogedzhe? Teobdo. \p \v 9 “Tegin ome mani-owelejad onojal, aga aimalzhe kolo tegin tule-aga-tikalbal-mamimaladzhe kolmogo. Tegin ome tulemalga chogdago: ‘Imi an mani-owelejad an kannan onojadbal, pe anpak mes welgumalo.’ \p \v 10 “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi tule-walgwen aga ulubgin iskuedgin pukib-itononikidbal, ome aga e-aimalbak welgujadyob Pab-angelmal peyedzhe welgumalmogo.” \s1 Jesús purpal machi-e-pabgin-purkwijadyob-owelejadgin chunmajad \p \v 11 Tegin Jesús purpal chogalbal: “Imi te ibagwengin, tule-walgwen machimal-walabo-nika. \v 12 Tegin machi-totogwad aga e-pabga chogal: ‘Paba, imi pe-purkwijad-cholbal-anka-immalmal-uklegoed pe imis-imis anka uko.’ Tegin machi-e-pab e-machimalga pél e-immalmal-nikad mimiszhun. \p \v 13 “Tegin machi-totogwad nue-nadzhul manigin pél aga e-immalmal-nikad ukcha. Tegin we machi napa-pidzhe nadzhun. Tegin machi napa-pidzhe omosgu, kalagwenzhul nanedi-kual, inna-kobdi-kual, tegin omegangin mani midi-kualbal. \v 14 Tegin machi pél aga e-mani misgu, mani-nikchul-kunoni. Tenal machi-maid-napkin mas-kunned-kwen-nikchul kunonigu, machi ukul mejal. Al we machi peyedzhe wilegalzhun. \p \v 15 “Tegin machi tule-aka-mamimaladzhe nadzhun arpaged wis amigal. Tegin machi arpaged onosgu, e-tummad chapur-tikalzhe machi-palmis ega chin-takegal. \v 16 Tenal we machi chin-okunnaidgin pela-pela ukul-chaal. Al we machi chinbi-mas kunpi-kual. Tenal tulemal machiga yabli chin-mas kwen ukchajulmal. \p \v 17 “Tenal machi aga mag itononigu ede pela-pela wiledii, aga chognonijun: ‘¿Ibiga an wegin wiledi-wede? An-pab-mosmal, mas-ichejul nikamal, tenal antin itigin ukul mesdani. Al an pabzhe nejun. \v 18 Tenal an pabzhe kannan nadel, an pabga chognatapo: Pabye, an Pab Tummadbak iskus, tegin an pebak iskusmoye. \v 19 Al an igal-kwen-nikchul choggal: An pe-machiye. Tenal pedin, pe mosyob an-takoye.’ \v 20 Tegin machi aga e-pabzhe alzhun. \p “Tenal machi ampa untar-panku tanigu, e-pab panna-akar aga e-machi-takcha. Tegidgin e-pab peyedzhe wilejakwa machi-takchagu, ilgwen machi-abin abarmakalzhun. Tegin e-pab allakwa aga machi-kas, tegin igal-maidbal machi-wagal usbal. \p \v 21 “Tegin machi e-pabga chogal: ‘Pabye, an Pab Tummadbak iskus, tegin an pebak iskusmoye. Al an igal-kwen-nikchul choggal: An pe-machiye.’ Tegin machi-e-pab aga e-machiga chogalzhun: ‘Machi, pe melle weob anka chogma. Pedin ampa an-machido.’ \p \v 22 “Tenal machi-e-pab aga e-mosmalga chogal: ‘Pe kueye-kueye mol-pul-nued aminao, tegin pe ko-yoed tegin sapat aminebalo. Tegin pe an-machigin pél pe we immalmal yoyomalo. \v 23 Tegin pe kueye moli-peb-nikad-chapini-kwamtikid-chunao mesgalbal. Tegin anmal weligwal-itogedgin we chan kunmalo. \v 24 Imi an-machi tikajulgus tule-purkwijadyob oweledi-kus, tenal imidin kannan tullejadyob anmalzhe nonibal.’ Al tulemal weligwal-itogedgin mas kunonimalzhun. \p \v 25 “Tenal teun takalgu, e-ia-chered neggin maichul, nagnuganbal kudii. Tenal e-ia-chered negzhe tanikidgin, panna-akar itos kal kolomajii, tegin tule kwilnanimalbal. \v 26 Tegin e-ia-chered mos-walgwenzhe kocha ekisgal: ‘¿Ibiga tulemalde kwilnanimal-wede?’ \v 27 Tegin mos machi-cheredga chogal: ‘Imi pe-urpa-akpene-nadgujad kannan chana-nued akpirnonibal. Al pe-pab moli-peb-nikad-chapini-kwamtikid-mecha, pe-urpa-nonikidbal tulemal weligwal-itogedgin mas kunmalgal.’ \p \v 28 “Tenal machi-chered e-pab-e-urpaga-immal-imajadbal sae-itos-pes. Tegin machi-chered yapa mas-kunnanimaladgin toggus. \p “Tenal e-pab wisgusgu e-machi-chered noni, magadbal nod e-machi-cheredga choggal: ‘¿Ibiga pe keg wis togmodeé, mas wis itogal?’ \v 29 Tegin machi-chered e-pabga chogalzhun: ‘Imi antin pirkabalgus pebak kudii, tegin an pe-choged-pallí pél immal imadi-kus. Tenal pe anka cabra-chapini kwen ukchajul, naga aimalbak weligwal-itogedgin wis kunkal. \v 30 Imi an-urpa omegan-machergan-wismaladgin pél pe-mani misgu, kannan negzhe noni. Tenal pedin an-urpaga moli-kwamtikid-mecha kunmalgal.’ Tenal pe an-urpaga weob immal-imaked-wilubzhulin. \p \v 31 “Tegin e-pab machi-cheredga chogal: ‘Machi, pedin anpak pane-pane kudii, tegin an-immalmal-nikad pel-kwapa ampa pegadmo. \v 32 Tenal pe-urpadin tikajulgus tule-purkwijadyob oweledi-kus, tenal imidin pe-urpa kannan tullejadyob anmalzhe nonibal. Tenal pe-urpa owelejan, tenal imidin kannan anmalzhe nonibal. Al anmal weligwal-itogedgin mas-kunned-wilubmal.’ ” \p Teob Jesús chogzhagus. \c 16 \s1 Jesús purpal tule-istar-tummadga-immal-takedgin chunmajad \p \v 1 Tegin Jesús purpal aga e-chapinganga chogalbal: “Imi te ibagwengin tule-mani-ibed mai. Tenal we tule-mani-ibed tule-pid-nikbal ega pél immalmal takegal. Tenal tule-mani-ibed iche-iche wisgus, e-mos-ega-immal-takedde pinche-pinche-pakal e-mani mimai. \p \v 2 “Al tule-mani-ibed tule-ega-immal-takedzhe kocha. Tegin tule-mani-ibed tule-ega-immal-takedga chogal: ‘Imis an wisgusdo, tulemal pegin chogmal, pede nuekwa an-immalmal kwen taknaichul. Imi an pei pe-anka-immalmal-takchiid pél pe anka chogo, melu ampa immalmal wis pukwa. Tegin pe anka chogbalo tulemal melu ankin kalenanimal. Tenal pe we arpagedgindin anka pe pal kwen arpanejul.’ \p \v 3 “Tegin tule-immal-taked aga pinzhealzhun: ‘Imi an-tummad arpaged-akar an-metel. Tede, ¿an igi kuojun? Imi antin unnijul nagnugin arpagal, tenal an pinkebal magadbal tulemalzhe mani ekisgal. \v 4 ¡Aaá! Imi an wiis an igi imakenab. Imi an tummad ankin arpaged idirijal, an akalzhul tule-neggin mego.’ \p \v 5 “Tegin tule-immal-taked tulemal-e-tummadgin-immalmal-kalenanimaladzhe kocha. Tenal tule-immal-taked tule-kepe-nonikidga chogal: ‘¿Pe melu an-tummadgin immalmal kalenai-chogna?’ \v 6 Tegin tule-immal-kalenaid tule-immal-takedga chogal: ‘Kwallubi, barril-tulaatal an kalenai.’ \p “Tegin tule-immal-taked tule-immal-kalenaidga chogal: ‘Nued, wegin pe-karta. Tegil pe kueye chigdo nermagal. Tenal pe kartagin unnila barril-tulabo-kakaambe pe nazhiko.’ Tegin tule-immal-kalenaid tummad-immal-taked-chogzhadyob imas. \p \v 7 “Tegin tule-immal-taked tule-pidga chogalbal: ‘¿Pe melu an-tummadgin immalmal kalenai-chogna?’ Tegin tule-immal-kalenaid-pid tule-immal-takedga chogal: ‘Trigobi quintal-tulaataled-ilatal an kalenai.’ \p “Tegin tule-immal-taked tule-immal-kalenaidga chogal: ‘Nued, wegin pe-karta. Tegil pe kueye chigdo nermagal. Tenal pe kartagin unnila quintal-tulaataled-ilabake pe nazhiko.’ Tegin tule-immal-kalenaid tummad-immal-taked-chogzhadyob imas. \p \v 8 “Tegin tule-mani-ibed tule-ega-immal-taked-wisgusgu, tule-immal-taked-iskanagin chogalzhun: ‘Imi tule-immal-taked pirkin pinzheed-nika melle kujal wilegal.’ Imi tule-iti-napkin-pinzhedimalad tule-Pabgin-pinzhedimaladga pul-pirkin immal wismal, e-tulemalgin immal-imagal melle kujal wilemalgal. \p \v 9 “Tenal an pemalga chogdo: imi pemal iti-iskued-napkined-mani pe ebugo, pe-ai-nuedga tule-imagal. Al pega we mani pelgunonikil, pe neg-keg-pelguedgin abingelenoniko. \p \v 10 “Imi meke-ibi-tule yer immal-íchegwad akwel, we tule ampa nabir immal-ichejulid akwemogo. Tenal meke-ibi-tule wichul immal-ichegwad akwel, we tule ampa istar immal-ichejulid akwemogo. \v 11 Imi pe iti-napkined-iskued-manigin pe nuekwa nanejulil, tede ¿toa pega immalmal-nuegan-chunchunnad uko? Keg kue. \v 12 Teginbal, pe tule-pid-immalmalgin pe nuekwa nanejulil, tede ¿toa pega immalmal uko pegadga kugal? Keg kue. \p \v 13 “Imi tule walbo keg tummagan-nikuel. Imi pe keg-chulgu tummad-walgwen-yer-taknoniko, tenal pe tummad-pid-istar-taknoniko. Chulil, pe tummad-walgwen-choged-pallí immal imanoniko, tenal pe tummad-pid-choged-pallí immal kwen imanonikojul. Imi pemal keg Pab-walbo nanemalal. Tenal pemal walkwénna chuenabmal pe tummadga kugal, Pab Tummad o mani.” \p \v 14 Imi Pariseomal pul-peyedzhe manigin pinzhedimal-choggu, al Pariseomal pél Jesús-chunmajad itosmalgu, Jesúsgin todoalmal chogalmal: “Pinche pe koltima.” \p \v 15 Tenal Jesús Pariseomalga chogal: \p —Imi pemal tulemal-wagin aga tukin oyodimal, pemal tule-nuegan. Tenal Pab Tummad ulubzhe-pakal pemal-wiis pe igi pinzhebukmal. Imi tulemal chogmalal wedin ib-nued, Pab Tummaddin istar tegiid-immal tak. \p \v 16 Tegin Jesús chogalbal: “Imi Moisés-igal tegin Pab-kaka-palchogmalad-chogzhad Juan-Bautista-nonikidzhe chunmaledi-kus. Tenal Juan-Bautista-nonikid-akar Pab-neg-takmaid-kaka-nuegan chunmalenoni. Tenal tulemal-pel-kwapa kantikidgin alamananimal Pab-neg-takmaidgin toggal. \v 17 Tenal iti-nap tegin nikpa-neg pul-pulejul pelguo, Moisés-igal-pul-totógwadga. \p \v 18 “Imi meke-ibi-tule aga ome-metel, tegin ome-pid-nikujal, pato ome-pidgin-yolejadyob iskunoni. Teginbal, tule ome-melleded-nikujal, pato ome-pidgin-yolejadyob iskunonimo.” \s1 Jesús tule-mani-ibedgin tegin tule-wileged-Lázarogin chunmajad \p \v 19 Tegin Jesús chogalbal: “Imi te ibagwengin tule-mani-ibed mai. Tenal tule-mani-ibed mol-nueganbi yo, mol-kwalugiid tegin mol-chibu-karked. Tegin tule-mani-ibed pane-pane mas-nueganbi kunpal. \v 20 Tenal teun tule-mani-ibed-neg-magadbal, tule-wileged-Lázaro-nugad ya-chunnabi mellejimo. \v 21 Tenal Lázaro tule-mani-ibed-mas-kunned-apatmaid kucha-tagmogan. Tenal achumal Lázaroga ya emenonidamalbal. \p \v 22 “Tegin te ibagwengin Lázaro purkwenoni, tenal angelmal Lázaro-chunonimal Abraham-maidzhe chedgal. Tegin Lázaro-purkwijad-cholbal, tule-mani-ibed purkwenonimo. Tegin tulemal tule-mani-ibed-tigzhamalmo. \p \v 23 “Tegin tule-mani-ibed cho-chagla-neggin peyedzhe wilejiidgin, panna-akar Lázarobak-chii tad-Abraham-takcha. \v 24 Tegin tule-mani-ibed Abrahamzhe kote chogal: ‘Tad-Abrahamye, imi pe wilejakwa an-takelen, nabirinye. Tenal pe anka Lázaro-palmidagelen, nabirbalinye, Lázaro ko-tukugin anka ti wis chedagalye, Lázaro an-kwabin-tukugin ti wis nazhigalye. Imi an peyedzhe we cho-chaglagin wilenaiye.’ \p \v 25 “Tenal Abraham tule-mani-ibedga chogal: ‘¿Machi, ampa pe wiis, pe napkin tigusgu, pe igi kus? Imi pe napkin tigusgu, pe ichejul immalmal-nuegan nikus, tenal Lázarodin peyedzhe wiles. Imidin Lázaro itigin nued akwilejii, tenal pedin peyedzhe wilejii. \v 26 Tenal anmal-abalgin ya-tummad chibal. Al tule-anchik-pukmalad meke-igi keg peje opakel. Tenal tule-pezhik-pukmalad meke-igi keg anchik opakelmo.’ \p \v 27 “Tegin tule-mani-ibed Abrahamga chogalzhun: ‘Tad-Abraham, imi antin urpamal-walatal-nika. Al an peje wileye, pe an-kalgwenmaladzhe Lázaro-wis-palmioye. \v 28 Tenal pe Lázaro palmidel, Lázaro an-urpamalga chunmagal, melle iti-wileged-negzhe nonimalgalmoye.’ \v 29 Tenal Abraham tule-mani-ibedga chogalzhun: ‘Chulá. An Lázaro-kwen-palminejul. Imi pe-urpamal Pab-karta nika-nemal, Moisés-nermajad tegin Pab-kaka-palchogmalad-nermasmogad. Al pe-urpamal akalzhul Pab-karta itomalo.’ \p \v 30 “Tegin tule-mani-ibed Abrahamga chogal: ‘Nabir pe chogendo, tenal an-urpamal Pab-karta kwen itogojulmal. Tenal tule-purkwijad kannan an-urpamalzhe nadel, an-urpamal kep e-iskuedgin pukib-itononimalo.’ \p \v 31 “Tegin Abraham tule-mani-ibedga chogalzhun: ‘Imi pe-urpamal Moisés-karta-nermakal-maidgin tegin Pab-kaka-palchogmalad-karta-nermakal-maidgin kwen ibzhaszhulmalal, tenal imi an pe-urpamalzhe tule-purkwijad-palmijal, pe-urpamaldin ampa tule-purkwijadbal kwen ibzhaojulmalbal.’ ” \p Teob Jesús chogzhagus. \c 17 \s1 Jesús chogzhagujad: “Pe melle iskuedgin tule-pid-egwano” \r (Mateo 18:6-9; Marcos 9:42-48) \p \v 1 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalbal: “Imi tulega keg-chulgu wilub-takleged nonida iskuedgin arkwangal. Tenal tule-walgwen iskuedgin tule-pid-egwannonikil, we tule peyedzhe-oturdalenoniko. Tenal we tule ampi peyedzhe wilesmalma. \v 2 Tenal tukalgin-akwa-mu-edinal-nai termalzhe tule-walgwen metel, wedin pul iwen-akalzhul, pul tule-walgwen iskuedgin Pabgin-ibzheed-mimmi-egwangal. \p \v 3 “Al pemal nue aga takermal, melle iskuedgin tule-pid-egwangal. Imi pe takel, pe-kwenad iskuedgin kudii, pe kwenadga chogo: ‘Pe melle iskuedgin nane.’ Tenal pe-kwenad aga iskuedgin pukib-itononikil, pe kwenadga chogo: ‘Pe-iskueddin pato pelgus.’ \p \v 4 “Tenal pe-kwenad ibagwengin ilakugle pegin walmajal, tenal pe-kwenad ilakugle pega chognonikil: ‘Antin pegin-walmajadbal pukib-itononi,’ pedin ilakugle pe kwenadga chogenabmo: ‘Pe-iskueddin pato pelgus.’ ” \p \v 5 Tegin Jesús-nuggin-palmilegalmalad Tummad-Jesúsga chogalmal: \p —¿Ibiga pe keg anmal-okannode, anmal pegin pul penzhulgal? \p \v 6 Tegin Jesús e-nuggin-palmilegalmaladga chogalzhun: \p —Imi pemal mostaza-kwaun ankin penzhulil, pemal chunna we morera-chapiga chogo: ‘We-akar pe nao, tegin pe termalzhe kwisgunao.’ Tenal we chapi keg-chulgu pe-choged-pallí kuenab. \s1 Jesús chogzhagujad mosmal e-tummadga nuekwa naneenab \p \v 7 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal-walgwen mos-nikal, tegin pe-mos oveja-takap-dewa, o nagnugin arpajad-akar nonikil-dewa, ¿pe mosga chogo pe ebinzhe: ‘Imisgin pe chigwelo mas kunkal?’ Chulá. \v 8 ¿Tenal pe pul-kigma mosga chogdagojulzhí? ‘Pe anka mas tuenab, tegin pe mol ogwaenab. Tegin pe anka mas-kunned tegin kobed chedabalo. Tegin pe anka-pél-immal-imajad-cholbal kep pe mas-kunchunmogo.’ \p \v 9 “¿Tegin mos pe-chogzhad-pallí immal imajadbal, pe mosga chogo pe ebinzhe: ‘Tog-nued pe anka immal-imajadbal?’ Chulá. \v 10 Tenal pemal ampamo. Imi pemal an-chogzhad-pallí pél immal imajal, pe melle aga tukin otummogo. Tenal pemal choged-wilubmal: ‘Antin twagdar mos-nued-chul. Tenal antin pinche an-tummad-chogzhad-pallí immal imas.’ ” \p Teob Jesús chogzhagus. \s1 Jesús walambe tule-lepra-poni-nikmalad-nudajad \p \v 11 Tegin Jesús Jerusalén-neg-kweburzhe natapidgin Provincia-Samaria tegin Provincia-Galilea-abingujiidgin natapmal. \v 12 Tegin Jesús neg-kwebur-totoje togdanikidgin tule-walambe-lepra-poni-nikmalad Jesús-iktual pukmal. \v 13 Tenal tule-lepra-poni-nikmalad panna igal-pial sapejul Jesúszhe kolalmal chogalmal: \p —¡Jesús tule-tummadye, imi pe wilejakwa anmal-takelen, nabirinye! \p \v 14 Tegin Jesús tule-lepra-poni-nikmalad-takchagu, ka chogal: \p —Imi pemal ilgwen tule-irwal-Pabzhe-kolmaladzhe nemalo, pemal aga chan oyomalgal, pedin nugusmal. \p Tegin tule-lepra-poni-nikmalad Jesús-ka-chogzhadyob ilgwen tule-irwal-Pabzhe-kolmaladzhe nadmalzhun. \p Tenal tule-lepra-poni-nikmalad ampa igalbal-natapidgin aga takalmal e-ponidin pato pelgus. \p \v 15 Tegidgin tule-lepra-poni-nika-nad-walgwen aga takchagu ede nugus, kolmakal-kolmakal Pab-Tummad-otummoe Jesúszhe kannan al. \v 16 Tegin we tule Jesúszhe nonigu, Jesús-abir askun chimtinoni. Tenal tule-nonikid tog-nuedi Jesúsga chognoni. Tenal takalgu, tule-tog-nuedi-chognonikiddin, Samaritano-tule. \p \v 17 Tenal Jesús tulemalga chogal: \p —¿Imi tulemal-nugujadde walambejulzhí? ¿Imi tule-walabakebakkwaddé, pia nadzhun? \v 18 ¿Tenal we tule-kwapidbi noni Pab Tummadga tog-nuedi choggal? ¡Paaa! ¿Igi taklejun? \p \v 19 Tegin Jesús tule-eje-nonikidga chogal: \p —Kwisgu, pe akalzhul nejunno. Imi pe ankin-penzhul-kujadbal, pe nugunoni. \s1 Pariseomal Jesúszhe ekichijad: “¿Pab-neg-takmaidde inkwa noniko?” \r (Mateo 24:23-35) \p \v 20 Tegin te ibagwengin Pariseomal Jesúszhe ekisnonimal, Pab-neg-takmaid inkwa kunoniko. Tegin Jesús Pariseomalga chogal: “Imi Pab-neg-takmaid pe kwen takojul-kuo tani. \v 21 Tegin tule Pab-neg-takmaidgin kwen chogojul-kuo: ‘Wegin chii,’ o ‘Wépal chii.’ Tenal Pab-neg-takmaiddin pato tule-ulubgin mai.” \p \v 22 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalzhun: “Imi ibe nonikodo, pemal takpi-kudamalo an-Te-Tule-Chunna neg-takmai, tenal pemal kwen takojul-kuo. \v 23 Tenal tulemal pemalga chogdamalo: ‘Wegin Cristo mai.’ Tegin tule pemalga chogdamalbalo: ‘Cristo wépal mai.’ Tenal pemal melle tak-nemalo, tegin pe melle we tule-itomalbalo. \p \v 24 “Tenal an-Te-Tule-Chunna kannan tanikil, mariped pél nikpa-neg otalogedyob an noniko. \v 25 Tenal an-Te-Tule-Chunna kepegin peyedzhe wilegenabgwel, tegin tulemal-imis-pukmalad an-kwen-abingaojul-kuenabmalbal.” \s1 Tule kwen wichul ibi-ibegin Jesús kannan taniko \r (Mateo 24:36-44; Marcos 13:32-37) \p \v 26 Tegin Jesús chogalbal: “Imi akpene Noé-maigu-kujadyob an-Te-Tule-Chunna iti-napche kannan tanikil, tulemalga ampa kunonimogo. \p \v 27 “Imi Noé-maigu tulemal pul mas-kunnedginbi pinzhedi-kusmal, kobedgin pul pinzhedi-kusmal, ome-nikuedgin pul pinzhedi-kusmal, tegin pabgan aga nuskan-ukedgin pul pinzhedi-kusmalbal aga nikumalgal. Tenal Noé ul-tummadzhe-togzhadzhe weob kudigusdo. Tegidgin tulemal ampa immalgin-kwen-pinzhejul-pukmaladgin mu-tummad arpak neg-odononi. Al teun tulemal pel-kwapa purkwismal. \p \v 28 “Tegin Lot-maigu ampa weob kusmodo. Imi teun tulemal mas-kunnedgin pul pinzhedi-kusmal, kobedgin pul pinzhedi-kusmal, immalmal-pakedgin pul pinzhedi-kusmal, immalmal-ukedgin pul pinzhedi-kusmal, immal-tigedgin pul pinzhedi-kusmal, tegin neg-chobedgin pul pinzhedi-kusmalbal. Tenal tulemal Pab Tummadgin kwen pinzhedi-kuszhulmal. \p \v 29 “Tenal Lot Sodoma-akar nodgu, tulemal ampa immalgin-kwen-pinzhejul-pukmaladgin ti tar-winaidyob nikpa-neg-akar cho-azufrebak winoni. Tenal teun tulemal-pel-kwapa ilgwen we chogin purkwismal. \p \v 30 “Tenal Noé-maigu tegin Lot-maigu, tulemal ampa immalgin-kwen-pinzhejul-pukmaladgin neg kujadyob an-Te-Tule-Chunna kannan tanikoedgin, tulemalga kunonimalmogo. \p \v 31 “Tenal an-Te-Tule-Chunna kannan tanikil, tule neg-uwas-askin pukmalal, melle neg-yabal pal togmalo immalmal weigal, ilgwen pe-kunaid-akar pe wakinenabmal. Tenal tule nagnugangin kudimalal, melle negzhe pal tagmalo immalmal weigal, ilgwen aka pe wakinenabmal. \v 32 ¿Imi pemal ampa wismalzhulzhí Lot-e-ome igi kus? Imi teun Lot-e-ome kannan-akpiridedgin ilgwen purkwenoni. \p \v 33 “Imi meke-ibi-tule yapa purkwejogel, yabli pelgunoniko. Tenal meke-ibi-tule akalzhul purkwejogel, we tule kannan tullenoniko. \p \v 34 “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi an-tanikoedgin tule-walbo mutik aga kachigin kabmamikil, walgwen chulenoniko, tegin walgwen peio. \v 35 Teginbal, ome-walbo ob-nagnanikil, walgwen chulenoniko, tegin walgwen peio. ( \v 36 Tegin machergan-walbo nagnugin arpananikil, walgwen chulenoniko, tegin walgwen peio.)” \p \v 37 Tegin e-chapingan Jesúsga chogalmal: \p —¿Tummad, imi we immal-pe-chogzhad, pia kuo-wede? \p Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalzhun: \p —Imi immal-purkwaled pia nungumaídin, tebal mulamal keg-chulgu ampagunonimalo. \c 18 \s1 Jesús chogzhagujad tule pali-pali Pabzhe koldi-kuenab \p \v 1 Tegin Jesús aga e-chapingan-oturdakalgu, chogal: “Imi pe Pabzhe kolneel, pe keg-chulgu pali-pali Pabzhe kolmalo. Tenal pe melle chogdamalo: ‘An weje-ugak an Pabzhe kol.’ ” \v 2 Al Jesús aga e-chapinganga purpal chogalzhun: “Imi te ibagwengin tule-walgwen neg-kweburgin tulega-igal-itogedga mai. Tenal we tule Pab-Tummad-kwen-tobzhul, tegin tulemalgin pel atajulbal. \p \v 3 “Tegin we neg-kweburgin, ome-tarbi-machered-purkwijad chimo. Tenal we ome pane-pane tule-igal-itogedzhe chognonida: ‘Imi tule-anpak-istargadbak pe anka igal-wis-nudakoye.’ \v 4 Tenal tule-igal-itoged kepegin omega yapa igal-itogus. \p “Tegin tule-igal-itoged untaradgin pinzheal: ‘Imi antin Pab-Tummad-kwen-tobzhul, tegin tulemalgin pel atajulbal. \v 5 Tenal ome pane-pane keg-chulgu anka immal chognonida-choggu, al an we omega igal-nudanejun, ome melle anka kannan-kannan an-pudar-itogedzhe immal pal chognonigal.’ ” \p \v 6 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalbal: “¿Pe itosmal, tule-igal-itoged igi chog? \v 7 Nabir. Imi tule-Pab-tar-chusmalad mutik-ibgin Pabzhe kolel, ¿Pab we tule-pentakojul pe ebinzhe igal-nudagal? Pab we tule-pentakodo. ¿Tenal Pab pane-pane tulemal-yardako pe ebinzhe melle pentalegal? Chulá. \v 8 Tenal an pemalga chogdo: Pab Tummad ilgwen tule-chusmaladga igal-nudanoniko. \p “Tenal an-Te-Tule-Chunna iti-napche kannan tanikil, ¿an iti-napkin tule-ankin-penzhulmalad-onogo-día o chul?” \s1 Jesús purpal tule-walbo-Pabzhe-kochamaladgin chunmajad \p \v 9 Imi teun takalgu, tule-wal-walgwen chogmal ede tule-nued, tenal tule-pimalad, tule-iskana. Al Jesús tegiid-tulemalga purpal chogalzhun: \v 10 “Imi te ibagwengin tulemal-walbo Pabzhe-koled-negzhe nadmal Pabzhe kolgal. Tenal tule-walgwen Pariseo-tule, tegin kwéntin e-tulemalgin-Romano-tummadga-mani-egwaned-tule. \p \v 11 “Tegin Pariseo kwisgusgu, weob Pabzhe kolaldo: ‘Pab Tummadye, an tog-nuedi pega chogye. Imi antin tule-pimaladyobzhul tule-iskanaye. Tenal antin tule-immal-aturzheed-chul, tenal an tule-immal-akaloed-chul, tegin an tule-pimaladyob ome-pidgin-yoleged-chulbalye. Tenal an we tule-mani-egwanedyob tajulbalye. \v 12 Tenal antin tumigwengin ilabo mas-kunchulidgin nanedabalye, tegin an-immal-nikad-ilbal, kwaambegid an kwagwen pega ukye.’ Tenal Pariseo weob Pabzhe kochagusdo. \p \v 13 “Tenal tule-mani-egwaneddin panna kwichi-pes Pabzhe kolgal. Tenal tule-mani-egwaned pukib-itogedbal pel nikpa atadzhul, ilgwen chagla-tukkinbi pes, tegin aga twisgal okolnai-pesbal. Tegin Pabga chogal: ‘Pab Tummadye, imi an tule-iskued-nikad-choggu, al pe wilejakwa an-takelen, nabirinye.’ Tenal tule-mani-egwaned weob Pabzhe kochagusmodo. \p \v 14 “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi tule-mani-egwaned Pab-wagin iskued-nikchulidgin negzhe nad. Tenal Pariseodin iskued-kwen-elileszhul negzhe nad. \p “Imi meke-ibi-tule aga tukin otummoel, we tuledin, tule-pinchegadga kunoniko. Tenal meke-ibi-tule aga tukin totogwadga imakel, we tuledin tule-tummadga kunoniko.” \p Teob Jesús chogzhagus. \s1 Jesús wiles nuskan-purwigana-takchad \r (Mateo 19:13-15; Marcos 10:13-16) \p \v 15 Imi teun takalgu, tulemal Jesúszhe nuskan-cheinonimal, Jesús chunkalgin nuskan-ebujadgin choggal: “Pab Tummad pega immal-nuegan imakelen, nabirinye.” Tenal Jesús-e-chapingan takchagu nuskan-e-pabgan Jesúszhe aga nuskan-cheidanimal, Jesús-e-chapingan nuskan-e-pabganzhe ulualmal chogalmal: “Melle Jesúszhe nuskan-pal-chedamalo.” \p \v 16 Tenal Jesús nuskan-e-pabganzhe kote chogal: “Pe anka nuskan-chedama.” Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Pe melle nuskangin igal-kao. Meke nuskan anche tagmalo. Imi Pab-neg-takmaid we nuskanyob-kudimaladga kunoniko. \v 17 Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: meke-ibi-tule we nuskanyob Pab-neg-takmaid kwen abingejulil, we tuledin Pab-neg-takmaidzhe kwen togojul-kuo. \s1 Jesús tule-mani-ibedbak chunmajad \r (Mateo 19:16-30; Marcos 10:17-31) \p \v 18 Tegin tule-tummad-walgwen Jesúsga chogal: \p —Tule-oturdaked, pedin tule-nued. ¿Imi an igi imakenabzhun an ilagwen-nadgu tullegal? \p \v 19 Tegin Jesús tule-tummadga chogal: \p —Nabir. ¿Ibiga pe anka chogde, antin tule-nued? Pab Tummadbi unnila tule-nued. \v 20 ¿Imi pe nued wiszhulzhí, Pab Tummad Moisésbal igi igal-mezhis? Imi Pab chogdo: \q1 Melle ome-pidgin yolego, \q1 melle tule-mejo, \q1 melle immal aturzhao, \q1 melle pinche-pinche kakanchao. \q1 Tenal pe aga pabgin \q1 tegin pe aga nangin atagenabmalbal. \qr Ex. 20:12-16; Dt. 5:16-20 \p \v 21 Tegin tule-tummad Jesúsga chogal: \p —Imi antin toto-akar pe-chogzhadyob nanedii. \p \v 22 Tegin Jesús tule-tummad-chogzhad itosgu, tule-tummadga chogalzhun: \p —Nabir pe chogendo: ‘Pe-chogzhadyob antin pel-kwapa nanedii.’ Tenal pe immal-choggwen napido. Imi pe immalmal-nikad pel-kwapa manigin uko. Tenal pe tule-wiledimaladga pe we mani mimio. Imi pe tule-wilemaladga pel-kwapa we mani ukchal, pedin Pab-neggin ichejul immalmal-nuegan nikunoniko. Tenal pe tule-wiledimaladga mani-ukchad-cholbal kep pe anche tago, ankin turdagal. \p \v 23 Tenal tule-tummad peyedzhe-immalmal-nikad-yapa-ukedbal, Jesús-ega-chogzhad itosgu, peyedzhe pukib-itogedgin-pes. \p \v 24 Tegin Jesús ampa nuu tule-mani-ibed-takkwichidgin tulemalga chogal: \p —¿Peyedzhe, pe takchulzhí, tule-mani-ibed pirkin-mani-pilaledbal Pab-neg-takmaidzhe toggal? \v 25 Imi moli-camello wag-iko-imia-yabal pul-pulejul togo, pul tule-mani-ibed Pab-neg-takmaidgin toggal. \p \v 26 Tenal tule-itopukmalad Jesúszhe ekichialmal: \p —¿Imi tule-mani-ibed Pab-negzhe toggal ib-peyedzhe-choggu, tede toa abonolegojun? \p \v 27 Tegin Jesús tulemalga chogal: \p —Imi tulega immal-keg-kued, Pabgadin pél nabir immal kunonida. Al Pab unni e-neg-takmaidgin tule-odogal. \p \v 28 Tegin Pedro Jesúsga chogal: \p —Imi anmal pel-kwapa naga neg ebesmal pebal-naigugal. ¿Tegil ibi anmalga uklenonimalmogojun? \p \v 29 Tegin Jesús tulemalga chogal: \p —Imi an chunchunnad pemalga chogdo: imi meke-ibi-tule Pab-neg-takmaidga-arpagedbal immalmal ebejal, nega, ome, kalgwenmalad, pabgan, o nuskan-dewa, \v 30 we tule iti-napkin keg-chulgu immal-ebejadga pul-pule immalmal nikunoniko. Tegin we tule Pab-neggin ilagwen-nadgu tullenonibalo. \s1 Jesús ilapágus aga chogzhagujad ede purkwene \r (Mateo 20:17-19; Marcos 10:32-34) \p \v 31 Tegin Jesús pidzhi aga e-chapingan-walambe-kakabogwadzhe kocha. Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: “Imi anmal Jerusalénzhe nejogalmal. Tenal Pab-kaka-palchogmalad iktual an-Te-Tule-Chunnagin-immal-kuoedgin chogzhagujad Jerusaléngin pél kunoniko. \p \v 32 “Imi an-Te-Tule-Chunna Judiojulmaladga uklenoniko. Tenal tule-Judiojulmalad peyedzhe ankin istar todomalo, tegin ankin istar chunmamalo. Tegin Judiojulmalad ankin kwi mimalo, tegin peyedzhe an-ebiomalo, tegin an-mesmalbalo. \v 33 Tenal an-Te-Tule-Chunna ibapágin kannan purkwaled-akar tullenonibalo.” \p \v 34 Tenal Jesús-e-chapingan aku itos-pesmal, Jesús ega ibi chogzhad. Tenal Pab Tummad aku-itogal Jesús-e-chapingan-imajadbal, Jesús-e-chapingan chichikaal-pesmal, Jesúsde ibi chogzha. \s1 Jesús tule-aku-ataged-mani-ekichii-taed-nudajad \r (Mateo 20:29-34; Marcos 10:46-52) \p \v 35 Tegin Jesús Jericó-neg-kwebur omodanikidgin, teun, tule-aku-ataged igalgin mani ekichi. \v 36 Tenal tule-aku-ataged itosgu tulemal ichejul egin irmamami, tulemalzhe ekichial: \p —¿Igi negde kunai-ade? \p \v 37 Tegin tulemal, tule-aku-atagedga chogalmal: \p —Jesús-Nazaretkined natapte. \p \v 38 Tegin tule-aku-ataged sapejul kotegu chogal: \p —Jesús, pe-David-wagwaye. Imi pe wilejakwa an-takelen, nabirinye. \p \v 39 Tenal tule-Jesús-iktual-irmamamimalad tule-aku-atagedga chogalmal: \p —¡Pe melle kolmama! Pe yakir-kuma. \p Tenal tule-aku-ataged pul-kigma kolmakal chogal: \p —David-wagwaye, pe wilejakwa an-takelen, nabirinye. \p \v 40 Tegin Jesús itosgu tule eje kol, kwisgus. Tegin Jesús tulemalga chogal: \p —Anka pe we tule-cheda. \p Tegin tulemal Jesúszhe tule-aku-ataged-cheinonigu, Jesús tule-aku-atagedga chogal: \p \v 41 —¿Igi pe pei ante pe-penta? \p Tegin tule-aku-ataged Jesúsga chogalzhun: \p —Tummad, antin, an pei, pe anka imia nudaye. \p \v 42 Tegin Jesús tule-aku-atagedga chogal: \p —Nabir. Imisgin pe-imia nugudo. Imi pe ankin penzhul-kujadbal, pe nugunoni. \p \v 43 Tegidgin tule-aku-ataged ilgwen mag atanoni-peszhun. Tegin tule-nugujad Jesús-cholbal Pab-Tummad-otummoe-nadzhun. Tenal tulemal-pel-kwapa tule-mag-atajad-takchamalgu, Pab-Tummad-otummoalmalmo. \c 19 \s1 Jesús Zaqueo-neggin mas kuchad \p \v 1 Tegin Jesús Jericó-neg-kweburzhe tognonigu, ilagwen igalbal irmadmal. \v 2 Imi teun takalgu, Jericógin tule-walgwen-Zaqueo-nugad maimo. Tenal Zaqueodin Romano-tummadga-tulemalgin-mani-egwanmalad-e-tummadga mai, tegin tule-mani-ibedga maibal. \v 3 Imi Zaqueo Jesús-takpi-kudiin. Tenal Zaqueo tule-matu-choggu, al Jesús nasgu, Zaqueo tulemal-Jesúsbak-ichejul-irmamaidbal Jesús-kwen-takchajul-kus. \v 4 Al Zaqueo Jesús-iktual abarmad. Tegin Zaqueo Jesús-najoedgin sicómoro-chapigin nakwis Jesús-takegal. \p \v 5 Tenal Jesús Zaqueo-chiid inniki-kusgu, nikpa atad. Tegin Jesús Zaqueoga chogal: \p —Zaqueo, pe ilgwen aktema. Imis an pe-neggin keg-chulgu togenab. \p \v 6 Tegin Zaqueo chapi-akar ilgwen aktesgu, Jesúsbak mes aga e-negzhe nadzhun. Tegin Zaqueo weligwaledgin aga e-neggin Jesús-abingaszhun. \v 7 Tenal tulemal Jesús-takchagu, Zaqueo-neggin togzha, tulemal Jesús-uachogalmal: \p —Imi Jesús tule-iskana-neggin togzha. \p \v 8 Tenal Zaqueo Jesúsbak-pukwadgin kwisgusgu Tummad-Jesúsga chogal: \p —Tummad, an kakabo pega immal wis chogbido. Imi antin, an-immalmal-nikad an tule-wiledimaladga abal ukne. Tegin an-tulegin-immal-aturzhajad ilabakegwad-wilub an kannan nega uknebal. \p \v 9 Tegin Jesús Zaqueoga chogalzhun: \p —Imis-ibegin iti-neg-yaginmaladga tule-abonoleged noni. Imi pedin ampa Abraham-e-wagwaga kannan kunonibal. \v 10 Imi an-Te-Tule-Chunna iti-napche nonido, tule-Pabgin-nojadbal-oweles-kudimalad-amigal tegin we tulemal-abonomalgalbal. \s1 Jesús purpal tule-tummad e-mosmalga ichejul-mani-ebejadgin chunmajad \r (Mateo 25:14-30) \p \v 11 Imi teun takalgu, Jesús Jerusalénzhe-omodanikidbal, tulemal ebinzhenatapmal Pab-neg-takmaid ilgwen noniko. Al tulemal ampa Jesús-itobukwadgin, Jesús purpal tulemalga chogal: \v 12 “Imi te ibagwengin tule-tummad mai. Tegin tule-tummad nap-pidzhe nejogalgu, erreyga nugzhalegal. Tenal we tule-tummad kannan akpirnonibalo. \p \v 13 “Tenal tule-tummad walambe e-mosmalzhe kocha. Tegin tule-tummad mosmal-ilbal yopí ichejul-mani ebes. Tegin tule-tummad e-mosmalga chogal: ‘Imi pemal we mani-ochanmamalo an kannan tanikoedzhe.’ \p \v 14 “Tenal tulemal-e-neg-kweburginmalad istar we tummad-takmal. Al tule-tummad-naded-cholbal e-neg-kweburginmalad tulemal-palmis tummaganga choggal: ‘Imi anmal we tule-kwen-peichulmal anmal-erreyga kugal.’ \p \v 15 “Tenal tule-tummad yabli erreyga nugzhales. Tegin tule-tummad kannan e-negzhe nonibal. Tegin tule-tummad e-mosmalga-mani-ebemaladzhe kocha. Tegin tule-tummad mosmal-ilbal ekichial melu ega mani-ochanmasmal-dewa. \p \v 16 “Tegin mos-kepe-inzhel-nonikid e-tummadga chognoni: ‘Tummad, pe-anka-mani-ebejad eg-ilambe an pega mani ochanmas.’ \p \v 17 “Tegin errey e-mosga chogal: ‘Pe nued imas. Imi pe immal-totogwad yer akwis-choggu, al pe neg-kweburgan-kwaambe, pe tako.’ \p \v 18 “Tegin mos-pid e-tummadzhe nonibalgu, chognonimo: ‘Tummad, pe-anka-mani-ebejad eg-ilatal an pega mani ochanmas.’ \p \v 19 “Tegin errey e-mosga chogal: ‘Pe nued imas. Imi pe immal-totogwad yer akwis-choggu, al pe neg-kweburgan-kwaatal pe takmogo.’ \p \v 20 “Tegin mos-pid erreyga chognonimo: ‘Tummad, wegin pe mani. Imi antin muswegin-ebirmakal pe-mani chabos. \v 21 Imi pe tule-puled-choggu, al an pe-tobgual. Imis an wisdo, pe kwen arpajul, tenal pe pinche kuakwa immal aminonida. Tegin pe immal kwen tigzhulbal, tenal pe immal weinonidabal.’ \p \v 22 “Tegin errey e-mosga chogal: ‘¡Pe mos-iskanama! Imi pe aga tukin chunmajadbal, an chabzhul pe-imane. ¿Imi pe nued-wijiinzhulzhí, antin tule-puled? Imi an kwen arpajul, tenal an pinche kuakwa immal aminonida. Tegin an immal kwen tigzhulbal, tenal an immal weinonidabal. \v 23 Tede, ¿ibiga pe bancogin an-mani chaboszhuldé? Imi pe bancogin an-mani chabojalen, an kannan akpirijadgin bancogin anka mani ochanmajan.’ \p \v 24 “Tegin errey tule-e-itobukmaladga chogalzhun: ‘Imi pe we tulegin an-mani chumalo, tule-ilambe-mani-ochanmajadga pe we mani ukmalo.’ \p \v 25 “Tegin tule-itobukmalad erreyga chogalmal: ‘¿Ibigadé? Imi we tule mani-chogambe pato nika.’ \p \v 26 “Tegin errey chogalbal: ‘Imi an pemalga chogdo: imi meke-ibi-tule ichejul immalmal nikal, we tulega pul-melu immal uklego. Tenal meke-ibi-tule iché immalmal nikal, we tulegin immal-ichegwad egwalenoniko, chunkal-kwabi kwichi-peio. \v 27 Tenal tulemal-anpak-istarmalad yapa erreyga an-odogusmalad, pe anka chedamalo, pemal an-wagin tar-mesmalgal.’ ” \p Teob Jesús chogzhagus. \s1 Jesús errey-tummadyob Jerusalénzhe tognonikid \r (Mateo 21:1-11; Marcos 11:1-11; Juan 12:12-19) \p \v 28 Tegin Jesús pél chunmasgu, tulemal-iktual nad Jerusalénzhe. \v 29 Tegin Jesús neg-kweburgan-Betfagé tegin Betania-omodanikidgin, Olivo-yal-inik peinoni. Tegin Jesús aga walbo e-chapingan-palmijogal neg-kweburzhe. \v 30 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Imi pe we neg-kwebur-toto-pe-takchiidzhe, pe nemalo. Tenal pe neg-kweburzhe tognatapil, pe taknatapmalo moli-burro-chapini edinal-un. Imi we moli-chapini tule ampa kwen nakwedijul. Tenal pe moli-burro-echikchal, pe anka chedamalo. \v 31 Tenal tule peje ekichialil: ‘¿Ibiga pe moli-burro-echiknai-wede?’ Pe we tulega chogo: ‘Tummadde choge ede we moli-pei.’ \p \v 32 Tegin Jesús-e-chapingan-palmilesmalad Jesús-ka-chogzhad-yopí kus. \v 33 Teun Jesús-e-chapingan moli-echiknaidgin tule-moli-ibgan Jesús-e-chapinganzhe ekichialmal: \p —¿Ibiga pe moli-echiknanimal-wede? \p \v 34 Tegin Jesús-e-chapingan tule-moli-ibganga chogalmal: \p —Imi Tummad chog, ede we moli-pei. \p Tenal tule-moli-ibgan Jesús-e-chapinganga chogalmal: \p —Tegil pe cheddo. \p \v 35 Tegin e-chapingan Jesúszhe moli-cheinonimalgu, moli-yankalgin aga e-molmal okismal. Tegin e-chapingan moligin Jesús-onakwismalzhun. \v 36 Tegin Jesús moli-askin-chii natapidgin, tulemal errey-tummadyob Jesús-takedbal Jesús-iktual igalgin aga e-molmal okismal. \p \v 37 Tegin Jesús-Olivo-yal-odejogalidgin Jesús-e-chapingan-pel-kwapa ichejul-immal-taktijulmalad-takchamaladbal, weligwaledgin sapejul pulal Pab-Tummad-otummoalmal chogalmal: \q1 \v 38 ¡Imi we errey-Pab-nuggin-tanikid, \q1 ib-nued erreyga kuelen, nabirinye! \q1 ¡Imi Pab-neggin akalzhul-pukmalalen, nabirbalinye! \q1 ¡Tegin we errey nikpa-neggin nug okannoledi-kuelen, \q1 nabirbalinye! \qr Sal. 118:26 \p \v 39 Tegin Pariseomal-wal-walgwen-itobukmalad Jesúsga chogalmal: \p —Tule-oturdaked, pe-chapinganga pe chogma: ‘Melle weob kolmamal.’ \p \v 40 Tegin Jesús Pariseomalga chogal: \p —Chulá. Imi an-chapingan yakir-pejalen, we akwamal kolmamaloen Pab-otummogal. \p \v 41 Tegin Jesús Jerusalén-omodanikidgin, panna Jerusalén takcha. Tegin Jesús tulemal-Jerusaléngin-pukmaladga peyedzhe poalzhun. \v 42 Tenal Jesús chogal: “Imi pemal yabli imis-ibegin wisguelen pe igi imakenabmal akalzhul ampagugal, pemal akalzhul ampagumaloen. Tenal imidin Pab aku-itogal pemal-imas-choggu, al pemal wisguszhulmal. \p \v 43 “Tenal pemalga kujal ibe-puled noniko. Tenal te ibegin tulemal-pebak-aichulmalad pel-kwapa pe-neg-kwebur ebirmalo. Tegin tulemal-pebak-aichulmalad pe-neg-kwebur ebirismalal, yalyob pel-kwapa ebiris nap omurmamalbalo, pe melle nomalgal. \v 44 Tenal tule-pebak-aichulmalad napkin-ebiogal pe-mesmalo, tegin nuskan-pukmalad ugakche-pakal. \p “Imi Pab pemalzhe-noni pemal-abonogal. Tenal pemaldin Pab-pemalga-immal-imabied akus takchamal. Al tule-pebak-aichulmalad pel-kwapa pebi neg eyarmalo, akwa-askin chii pel peiojul, ilgwen ubibi peio.” \s1 Jesús Pabzhe-koled-neg-akar tulemal-immalmal-ukpukmalad-onijad \r (Mateo 21:12-17; Marcos 11:15-19; Juan 2:13-22) \p \v 45 Tegin Jesús Pabzhe-koled-neg-impabal togzhagu, tulemal-immalmal-ukpukmalad-onis. \v 46 Tegin Jesús tule-immalmal-ukpukmaladga chogal: \p —Imi Pab Tummad kartagin chogdo: \q1 Imi an-neg unnila anche-kolgalbi, \q1 tenal pemaldin immalmal-aturzheed-negga \q1 anche-koled-neg imanonimal. \qr Is. 56:7; Jr. 7:11 \p \v 47 Tegin Jesús pane-pane Pabzhe-koled-neggin Pab-igalgin tulemal-oturdadi-kus. Tenal tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummagan tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad tegin Judio-tummagan-pimalad igal-aminanimalan Jesús-mesgal. \v 48 Tenal tulemal yer Jesús-itosmaladbal Jesúsbak kudigusmal. Al Judio-tummagan kwen unniguszhulmal Jesús-mesgal. \c 20 \s1 Judio-tummagan Jesúszhe ekichijad: “¿Pe toa-nuggin immal ima?” \r (Mateo 21:23-27; Marcos 11:27-33) \p \v 1 Tegin te ibagwengin tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummagan tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad tegin Judio-chelegan-tummagan Jesúszhe nonimal. Tenal teun Jesús Pabzhe-koled-neg-impabal tulemal-oturdadii tegin Pab-kakapurwa-nuegan palchogdibal. Tegin Judio-tummagan Jesúszhe ekichialmal: \p \v 2 —¿Imi pe toa-nuggin weob immal ima-wede? ¿Tegin toa pega igal-ukpal-wede, weob immal imagal? Imi an peido, pe anka chog. \p \v 3 Tegin Jesús Judio-tummaganga chogal: \p —Tegil an pemalzhe-inzhel immal ekisnegwel. Imisgin an pei pe anka choggwel. \v 4 ¿Imi Juan-Bautista-tigin-tulemal-ogdi-kujad pia-akar tani-jogna? ¿Pab-akar o tule-akar? Anka chogdo. \p \v 5 Tegin Judio-tummagan aga emal-emal chunmakalmal: “Imi anmal chogzhal: ‘Juan-Bautista-tigin-tulemal-oged Pab-akar tani,’ we Jesúsde anmalga chogdago: ‘¿Tede, ibiga pemalde Juangin keg ibzhemalzhun?’ \v 6 Tenal anmal chogzhabalil: ‘Juan-Bautista-tigin-tulemal-oged tule-akar tani,’ tulemal-pel-kwapa Juan-Pab-kaka-palchoged-takedbal, akwagin anmal-mesmalo.” \p \v 7 Al Judio-tummagan Jesúsga chogalmalzhun: \p —Anmal kwen wichulmal Juan-Bautista-tigin-tule-oged pia-tani. \p \v 8 Tegin Jesús Judio-tummaganga chogal: \p —Tegil an pemalga kwen chogojulmodo, toa anka igal-ukcha weob immal imagal. \s1 Jesús purpal tule-iskana-uva-nagnu-takmaladgin chunmajad \r (Mateo 21:33-46; Marcos 12:1-12) \p \v 9 Tegin Jesús tulemalga purpal chogal: “Imi tule-walgwen nagnugin uva tigzha. Tegin tule-nagnu-ibed nejogalgu, tulemalga uva-naid ololchas, kujal uva-weied-omojal aga abal kamalgal. Tegin tule-nagnu-ibed napa-pidzhe nad pirkabal owegal. \p \v 10 “Tenal uva-nabgued-ibe omosgu, tule-nagnu-ibed tule-nagnu-takchimaladzhe aga e-mos-palmial, uva-chan-abal-ega-uklegoed amigal. Tegin mos tule-nagnu-takchimaladzhe nonigu, tule-nagnu-takchimalad sapejul mos-nonikid-sakismal, tegin chunkal-kwabi kannan e-tummadzhe mos-palmismalbal. \p \v 11 “Tegin tule-nagnu-ibed e-mos-pid-palmialbal tule-nagnu-takchimaladzhe. Tenal mos-pid-nonigu tule-nagnu-takchimalad sapejul mos-sakismalbal, tegin mosgin istar chunmasmalbal. Tegin tule-nagnu-takchimalad chunkal-kwabi kannan e-tummadzhe mos-palmismalbal. \v 12 Tegin tule-nagnu-ibed e-mos-pid-palmialbal. Tegin mos nonigu, tule-nagnu-takchimalad mos-naklichasmal. Tegin tule-nagnu-takchimalad nagnu-akar kantikidgin mos-onodmalbal. \p \v 13 “Tegin tule-nagnu-ibed chogalzhun: ‘¿An igi imakenabzhun? Tegil an naga machi-pilaled-palminejun. Imi an chogdé we tulemal an-machigindin atamalo.’ \p \v 14 “Tenal tule-nagnu-takchimalad takchamalgu nagnu-ibed-e-machi tani, aga emal-emal chunmakalmal chogalmal: ‘Imi we machi-tanikid e-pab purkwijal, we nagnu machigadga kunoniko. Al anmal we machi-mejenabmal, we nagnu pél anmalgadga kunonigal.’ \v 15 Tenal tule-nagnu-takchimalad machi-kasmalgu, nagnu-tikalzhe machi-chesmal. Tegin tule-nagnu-takchimalad nagnu-tikalbal kep machi-mechamalzhun.” \p Tegin Jesús chogalbal: “¿Imi tule-nagnu-ibed tule-ebi-machi-mechadbal, igi tule-nagnu-takchimalad-imako pe ebinzhe? \v 16 Nabir. Imi tule-nagnu-ibed tule-nagnu-takchimaladzhe nonikil, tule-nagnu-takchimalad-mesmogo, tegin tule-pimaladga nagnu-uko ega takegal.” \p Tegin tulemal-Jesús-itobukmalad chogalmal: \p —Imi pe-chogzhadyob Pab Tummad anmalgin kad weob immal imada. \p \v 17 Tenal Jesús nuu tulemal-taktegu, tulemalga chogal: \p —¿Tede ibiga Pab-kartagin-nermakal-maid chogzhun: \q1 Imi tule-neg-chobmalad akwa-mete? \q1 Tenal akwa-meted akwa-pul-chunchogedga kunoni. \qr Sal. 118:22 \m \v 18 Imi meke-ibi-tule we akwa-askin arkwajal, ilgwen e-kalmal pisli-pisli peio. Tenal we akwa tule-askin arkwannonikil, we tule ilgwen akpudo. \p \v 19 Tenal Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad tegin tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummagan mag itosmal, Jesús purpal emalgin otukal chunmas. Al Judio-tummagan igal-aminani-pesmal ilgwen Jesús-kagal. Tenal Judio-tummagan tulemal-tobedbal Jesús-kwen-kaszhul-kusmal. \s1 Jesús Romano-tummadga-mani-egwanmaladgin chunmajad \r (Mateo 22:15-22; Marcos 12:13-17) \p \v 20 Tegin Judio-tummagan Jesús-algenanimal, Jesúsde iche istar wis chunmadago-dewa. Tegin Judio-tummagan tule-nueganyob tulemal-palmialmal, yami Jesúszhe immal ekisgal. Imi tule-palmilesmalad pinzhebukmal: “Imi Jesús iche wis noal chunmakelen, nabirin, anmal nabir gobernadorga Jesús-uko, gobernador igal-nikadbal sapejul Jesús-oturdagal.” \p \v 21 Tegin tulemal-nonimalad Jesúszhe immal ekichialmalzhun chogalmal: \p —Tule-oturdaked, imi anmal nued wismaldo, pe tulemal-oturdanaidgin pe napírra inniki chunma. Tegin anmal wismalbaldo, pe tule-kwen-tobzhul, tenal pe ilgwen pakal-pud-pud Pab-igalgin tulemal-oturdabal. \v 22 Imi pe inniki-immal-choged-tule-choggu, al an peido, pe anka chog: ¿imi anmal nabir Romano-Tummad-Césarga mani-egwannanimalad penuko o chul? \p \v 23 Tegin Jesús takchagu tulemal pinche e-wilub-takegal eje immal ekisnanimal, Jesús we tulemalga chogal: \p \v 24 —Nabir. Imi pe anka mani wis oyogweldo. \p Tegin tulemal Jesúszhe mani oyosgu, Jesús tulemalga chogal: \p —¿We manigin, toa-wagal-purpa chii-jogna? ¿Tegin toa-nug nermakal naibal-chogna? \p \v 25 Tegin tulemal Jesúsga chogalmal: \p —Romano-Tummad-Césargadde. \p Tegin Jesús tulemalga chogalzhun: \p —Nabir. Imi immal Romano-Tummad-Césargadil, Césarga pe ukodo. Tenal immal Pab Tummadgadil, Pabga pe ukodo. \p \v 26 Tenal tulemal-palmilenonimalad kwen unniguszhulmal, tulemal-wagin noal-chunmagal Jesús-imagal. Tenal tulemal-palmilenonimalad Jesús-emalga-immal-chogzhadbal pul-kigma weob pakal pesmal, al ilgwen yakir pesmalbal. \s1 Saduceomal Jesúszhe tule-purkwaled-akar-kannan-tullegoed ekisnonikid \r (Mateo 22:23-33; Marcos 12:18-27) \p \v 27 Tegin Saduceomal-wal-walgwen Jesúszhe immal ekisnonimal. Imi Saduceomal chogmal: “Tule purkwijal, Pab-neggin pal kwen tullegojul.” \v 28 Tegin Saduceo-nonimalad Jesúsga chogalmal: “Tule-oturdaked, imi Moisés anmalga igal-mezhisdo: imi tule-ome-nikad nuchu-nikchul purkwijal, e-urpa keg-chulgu e-ia-omega-kujad-nikuenabmo, we omebak aga e-ia-purkwijadga nuchu-nikugal. \p \v 29 “Nabir. Imi te ibagwengin tule-walgwen machimal-walakugle-nikus. Tegin machi-tummad ome-nikunoni. Tenal machi-tummad nuchu-kwen-nikchul purkwenoni. \v 30 Tegin e-urpa-e-palid we ome-nikunonimo. Tenal e-urpa nuchu-kwen-nikchul purkwenonimo. \v 31 Tegin e-urpa-e-palid we ome-nikunonimo. Tenal machi nuchu-kwen-nikchul purkwenonimo. Tenal we machimal-walakugled pél we ome-walkwénnagwad-nikusmal. Tenal machimal yabli tegigus nuchu-kwen-nikuszhul purkwismal. \v 32 Tegin we ome kep purkwenonimojun. \p \v 33 “Imi we ome Pab-neggin kannan tullejal, ome machimal-walakugle-pél-nikujadbal, ¿piti machi-walakugled e-machered-chunchunnadga kunoniko?” \p \v 34 Tegin Jesús Saduceomalga chogal: \p “Imi pemal immal-kwen-wichul chunmajima. Imi tule iti-napkin ome-nikumal, tegin omegan machered-nikumalmo. \v 35 Tenal tule purkwaled-akar kannan tullejal, tegin Pab-neggin nabir togzhamalal, machergan ome-pal-kwen-nikuojulmal. Tegin omegandemo machered-pal-kwen-nikuojulmalmo. \v 36 Tegin tule-kannan-tullesmalad pal kwen purkojulmal. Tenal tule-tullesmalad angelmalyob kunonimalo, tegin tule kannan tullejadbal Pab-nuskanga kunonimalo. \p \v 37 “¿Imi anmal igi wisguo tule kannan tullego? Nabir. Imi Moisés chapi-purwi-kagwis takchadgin, teun Moisés chogzhagusdo: ‘Pab Tummadde Abraham, Isaac tegin Jacob-e-Pab-Tummadga mai.’ Al Moisés oyosdo tule-purkwaled-akar kannan tullego. \v 38 Imi Pab tule-purkwaled-e-Pab-Tummad chul. Tenal Pab Tummad tule-tulad-e-Pab-Tummadga mai. Tenal Pab pel-kwapa tuladbi tulemal-tak.” \p \v 39 Tegidgin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad-wal-walgwen Jesúsga chogalmal: \p —Tule-oturdaked, pe yer chogzhado. \p \v 40 Tenal Jesús pirkin-immal-wijiidbal, tulemal Jesús-tobgualmal. Al tulemal Jesúszhe immal pal ekichiszhulmal. \s1 Jesús Pariseomalzhe ekichijad: “¿Cristode toa-wagwa-wede?” \r (Mateo 21:41-46; Marcos 12:35-37) \p \v 41 Tegin Jesús tulemalga chogal: \p —¿Ibiga chogmaldé: ‘Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tulede Errey-David-e-wagwa?’ \v 42 Imi Errey-David aga tukin Pab-namaked-kartagin chogzhado: \q1 Imi Pab Tummad an-Tummadga chogzhado: \q1 ‘Pedin an-nuedzhik tule-tummadga chigwitapo, \q1 \v 43 tule-pebak-aichulmaladgin nakwegal an pe-imakedzhe, \q1 pe kangin nag-onakwedyob.’ \qr Sal. 110:1 \p \v 44 Tegin Jesús chogalbal: \p —Imi Errey-David-pel Cristoje kocha ‘Tummad,’ ¿tede Cristode, igi David-e-wagwaga kuodé? \p Tenal tulemal Jesús-kwen-abin-imaszhulmal, ilgwen yakir pesmal. \s1 Jesús Moisés-igalgin-tulemal-oturdamaladgin immal-choged nikunonikid \r (Mateo 22:1-36; Marcos 12:38-40; Lucas 11:37-54) \p \v 45 Tegin tulemal-pel-kwapa Jesús-itobukwadgin, Jesús aga e-chapinganga chogal: \v 46 “¡Wijirmal Moisés-igalgin-tulemal-oturdamaladzhe! Imi we tulemal yer itomal mood mol yogal. Tenal we tulemal yer itomalbal, tule-immalmal-ukmaladgin tule-tummadyob eje kolgal. Tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad yer itomalbal Judio-ormaked-neggin tule-tummagan-ampagumalad-kanmalgin chiggal. Tenal we tulemal pulal mas kunnalmalal, yer itomalbal tule-tummagan-kan-ampagumaladgin chiggal. \p \v 47 “Tenal Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad kantikidgin omegan-tarbi-machered-purkwismaladgin immalmal egwanmal. Tenal we tulemal pinche yami yer e-takegal, ib-chunnadyob orojul Pab Tummadzhe kolmalbal. Imi an-chogzhadyob tulemal nanemalal pul-pule Pabzhe oturdalenoniko.” \p Teob Jesús chogzhagusdo. \c 21 \s1 Ome-wileged-machered-tarbi-purkwijad Pabga mani ukchad \r (Marcos 12:41-44) \p \v 1 Tegin Jesús chiidgin, panna tule-mani-ibgan-takchii, ulugin Pabga mani uknanimal. \v 2 Tegin Jesús takchabal ome-wileged-machered-tarbi-purkwijad-walgwen ulugin Pabga mani-kollogana-kwabo ukchamo. \v 3 Tenal Jesús tulemalga chogal: \p —Imi an chunchunnad pemalga chogdo: imi we ome-wileged-machered-tarbi-purkwijad pel-kwapa tule-mani-ibganga pul-pule Pabga mani ukcha. \v 4 ¿Ibiga an teob chog? Nabir. Imi tule-mani-ibgan ichejul mani ukchando, tenal we tulemal yabli aga manigwen-ukchadyob itosmal. Tenal we ome iché mani ukchando, tenal we ome-wilegeddin Pabga aga pelallé mani-napid ukcha, mas kunkal pel peszhul. \s1 Jesús neg-tuku omodanikidgin, neg-igi-kunonikoedgin chunmajad \r (Mateo 24:1-28; Marcos 13:1-23) \p \v 5 Imi Jesús-e-chapingan-wal-walgwen aga emal-emal Pabzhe-koled-neggin chunmakalmal, chogalmal: “Imi we Pabzhe-koled-neg yér takle-á tegin akwamal yér taklebal-á. Tegin tulemal-Pabzhe-koled-negga-immal-ukchamalad yér taklebaldo.” Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p \v 6 —Imi pe-immal-takchimalad ibagwengin pelgunoniko. Tenal te ibegin we neg eyarismalal, akwa-aga-askin chiji pel peiojul. \p \v 7 Tegin e-chapingan Jesúszhe ekichialmal: \p —¿Tule-oturdaked, imi pe-imis-chogzhadde, inkwa kuo-wede? ¿Tede igidgin anmalga oyolenoniko we neg-kunaid-wilubgan pato noni? \p \v 8 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: “Tenal pe nue aga takermal, tulemal pe-yardadamal. Imi tulemal-ichejul yami an-nuggin nonimalo. Tenal we tulemal chognonimalo: ‘Imi antin Cristo.’ Tegin tule-pe-yardadanimalad pemalga chognonimalbalo. ‘Imi neg-tuku pato omodani.’ Tenal pemal melle we tulebal naigumalo. \p \v 9 “Tenal pe itoalmalal, pila-nonai, tegin pe itoalmalbalil, tulemal aga emal-emal mesnanimal, melle pe kwakidamalo. Tenal an-pega-chogzhadyob neg-kunaid keg-chulgu iktualeba kunoniko. Tenal an-chogzhadyob neg-kunonikil, ampa neg-tukujul.” \p \v 10 Tegin Jesús chogalbal: “Imi tulemal kaka-akal-akal-chunmamaladbak pila-onononimalo, tegin napa, napa-pidbak pila-onononimalbalo. \v 11 Tegin neg-tutumaked peyedzhe naigunoniko, tegin napa-pid-pidgin mas-kunned nikchul-kunonibalo. Tegin ponigan peyedzhe akninoniko. Tenal nikpa-neg-magadbal wilubgan akal-akal oyolenonikil, tule-takmaloedbal peyedzhe kin kwakidamalo. \p \v 12 “Tenal an chogzhadyob ampayo immalmal-kueddu, tulemal pe-kanonimalo. Tegin tulemal sapejul pe-imanonimalbalo. Tegin tulemal Judio-ormaked-negmalzhe pe-cheinonimalo pega igal-itogal. Tegin tulemal oturdaleged-neggin pe-odomalbalo. Tenal pe anpal-naidbal, tulemal erreymalga tegin gobernadormalga pe-tuktinonimalo. \p \v 13 “Tenal tule-tummagan pega igal-itononimalal, pemalga igal-uklenoniko ankin chunmagal, antin tule-abonoged. \v 14 Imi pe kalejal, pe aga tukin chogenabmal: ‘An iktualeba kwen pinzhenejul an igi chunmako-dewa.’ \v 15 Tenal antin, an pega pinzheed-nued uknoniko pe chunmagal. Tenal pe chunmakoedgin, tule-pebak-aichulmalad unniguojulmal pegin nakwegal, ilgwen yakir peimalo. \p \v 16 “Tenal pe-pabgan, pe-urpamal, pe-kwenamalad, pe-aimal-ugakche pe-tuktimalo. Tenal tulemal wal-walgwen pemal-mesmalo. \v 17 Tenal pe-anpal-naidbal, tulemal-pel-kwapa istar pe-taknonimalo. \v 18 Tenal pe-chagla-kia-kigwen meke-igi pegin kwen owelegojul-kuo. \v 19 Tenal pe abin-purtijadbal pe-purpa abonolenoniko Pabbak meggal.” \p \v 20 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pe takalil chulubmal Jerusalén-ebiris pukwamal, pemal pato wisgunonimalodo, Jerusalén-pelgued omodani. \v 21 Tenal te ibegin tulemal-Provincia-Judeagin-pukmalad ilgwen-wakinenabmal yal-tummaganzhe. Tenal tule-Jerusaléngin-pukmalad Jerusalén-akar noenabmalmo. Tenal tule-nagnuganbal-kudimalad Jerusalénzhe melle pal tognonimalo. \p \v 22 “Tenal te ibegin Pab-kartagin-nermakal-maidyob pél neg-kunoniko peyedzhe tulemal-oturdalegal. \v 23 Imi Pab-peyedzhe-tulemal-oturdaked-ibegin omegan-ponigwal-kwichimalad tegin omegan-kin-nuskan-nunanimaladdin ib-kuoedbal peyedzhe wilenonimalo. Tenal te ibegin iti-napkin peyedzhe wileged noniko, tegin Pab Tummad peyedzhe tulemalzhe urwenonibalo. \p \v 24 “Imi tulemal-wal-walgwen esgin-eyural purkwenonimalo, tegin kwéntin kalesmalal, akne-akne napa-pidzhe palmilemalo. Tenal tule-Judiojulmalad Jerusaléngin-maidgin chabzhul-immal-imanonikidbal neg-izhononimalo, Pab Tummad Judiojulmaladga wilub-nazhijadzhe.” \s1 Pab-Jesús kannan-tanikoedgin aga chunmajad \r (Mateo 24:29-35; Marcos 13:24-31) \p \v 25 Tegin Jesús chogalbal: “Imi te ibegin an-Te-Tule-Chunna-kannan-tanikid omodanikil, tadgwagin, nigin, tegin iskwagin wilubgan oyolenoniko. Tenal tule-akal-akal-chunmamalad iti-napkin termal pela-pela arwed kolomamaidbal, peyedzhe kwakidamalo. Tegin tulemal chuli-pinzhe itononimalbalo. \v 26 Tenal neg-nikpa-kanalejiid pela-pela tutumanoniko. Tenal tulemal iti-napkin neg-kuneedgin, peyedzhe kwagyenonimalbalo. Tegin tulemal neg-owedmalbalo. \p \v 27 “Imi te ibegin tulemal taknonimalo, an-Te-Tule-Chunna mogil-impabal pela-pela kannalegedgin tegin pela-pela nugu-taklegedgin aktedani. \v 28 Imi an-pega-chogzhiidyob pe neg takalil, pe kuakwa kudigumalo. Imi Pab-pe-abonogoed-wilubgandin pato omodani.” \p \v 29 Tegin Jesús tulemalga purpal chogalbal: “Imi pe takto, wilubgan wag-islub-chapigin tegin chapi-pimaladgin. \v 30 Imi pe takalil chapimal ka-nial, pemal pato wismaldo, neg yol omodani. \v 31 Tenal chapimalgin-kunai-yopí, an-imis-pega-chogzhadyob pe neg takalil, pe wisgunonimalmogo, Pab-neg-takmaiddin pato omodanimo. \p \v 32 “Imi an chunchunnad pemalga chogdo: imi te ibegin-tule-pukmalad ampayo purkwemaladdu, an-pega-chogzhadyob keg-chulgu kued-wilub. \v 33 Imi nikpa-neg tegin iti-nap pelgunoniko, tenal an-immal-chogzhad keg-chulgu kued-wilub, an-kakapurwa kwen perienguojul-kuo. \p \v 34 “Tenal pe wijirmal, pe nue aga takermal. Tenal pe melle twagdar mas-kunnedgin pinzhao, tegin pe melle mumurguedgin nanao. Tegin pe melle iti-napkin twagdar immalmal-nikuedgin pukib-itononikidbal, pe pinzheed-kalenonimalbalo. Tenal pe twagdar we immalmalgin pinzhediil, an-pega-chogzhadyob te ibe arpak pega kunoniko. Al pe we immalmalgin kalenoniko, immal-tulgan-arpakaal kalegedyob. \p \v 35 “Imi an-pega-chogzhadyob neg-kunonikil, pel-kwapa tule-iti-napkin-pukmaladga kunoniko. \v 36 Imi pemal keg-chulgu pe pane-pane kuakwa kudigued-wilubmal, tegin pe Pabzhe kolenabmalbal, we neg-kudanikid melle peje nonigal, tegin pe Pabzhe kolenabmalbal an-Te-Tule-Chunna-assapin pe chwilimakal kwisgutapmalgalbal.” \p Teob Jesús chogzhagus. \p \v 37 Tegin Jesús pane-pane ibgin Pabzhe-koled-neggin Pab-igalgin tulemal-oturdadi-kus. Tenal Jesús chedo nadda Olivo-yalzhe kabnegal. \v 38 Tegin tulemal-pel-kwapa wakur Pabzhe-koled-negzhe irmanonidamal, Jesús-tulemal-oturdanaid itogal. \c 22 \s1 Judas-Iscariote manibal Jesúsgin akpitchad \r (Mateo 26:14-16; Marcos 14:10-11; Juan 13:21-30) \p \v 1 Imi teun takalgu, Madu-Ina-Nikchulid-Itoged pato omodani, tenal we itoged pimalbal Pab-Najad-Itoged. \v 2 Tenal teun tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummagan tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad igal-aminanimal Jesús-mesgal. Tenal Judio-tummagan tulemal-tobedbal kwen unniguszhulmal Jesús-kagal. \p \v 3 Tegin nia-Satanás Jesús-e-chapingan-walambe-kakabogwad-walgwengin tognoni. Tenal we tuledin nug Judas-Iscariote. \v 4 Tegidgin Judas tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummaganzhe tegin Pabzhe-koled-negginmalad-chulub-tummaganzhe nad, Judio-tummaganbak igal-nudagal Jesús-ukegal. \p \v 5 Tenal Judio-tummagan yer Judas-itosmal. Tegin Judio-tummagan aga emal-emal igal-nudasmal Judasga mani ukegal. \v 6 Tenal Judas weob-melgu-ega-mani-uklegoed yer itosmo. Tegin Judas igal-aminaigualzhun tulemal-pukchulidgin Judio-tummaganga Jesús-ukegal. \s1 Jesús aga e-chapinganbak chedo napi mas kuchad \r (Mateo 26:17-30; Marcos 14:12-25; Juan 13:21-30; 1 Corintios 11:17-34) \p \v 7 Tegin Madu-Ina-Nikchulid-Itoged-ibe noni. Imi teun te ibegin kusgu igal-maidbal Pab-Najad-Itoged wisgugal oveja-chapini-mesmalbal. \v 8 Al Jesús Pedro-tegin-Juan-palmijogalidgin Pedromalga chogal: \p —Imi pe neg-kweburzhe nemalo. Tegin pe tebal anmalga neg nudamalo, anmal Pab-Najad-Itogedgin mas kunmalgal. \p \v 9 Tegin Pedro Juanbak Jesúszhe ekichialmal: \p —¿Pia pe pei, anmal pega neg nudamalgal Pab-Najad-Itogedgin mas kunmalgal? \p \v 10 Tegin Jesús Pedroga tegin Juanga chogalzhun: \p —Nabir. Imi pemal Jerusalén-neg-kweburzhe tognatapil, pe tule-walgwen-taknatapo, metegin ti cheimai. Tenal pe we tule-cholbal nemalo. Tegin tule-ti-cheimaid neg-togoedzhe, pe togmalmogo. \v 11 Tenal pe tule-neg-ibedga chogo: ‘Imi tule-oturdaked chog: ¿Pia negde chii, an naga chapinganbak Pab-Najad-Itogedgin mas kunkal?’ \v 12 Tegin tule-neg-ibed pega nikpa neg-tummad oyogo. Tenal we neggin pél immalmal nika. Tegin pemal we neggin anmalga mas-kunned tumalo itoged itogal. \p \v 13 Tegin Jesús-e-chapingan-walbogid nadmalgu, Jesús-chogzhad-yopí ka kunoni. Tenal Jesús-e-chapingan we neggin Pab-Najad-Itogedga pél immalmal nudasmalzhun. Tegin Jesús kep aga e-chapingan-pimaladbak irmanonimalmo. \p \v 14 Tegin mas-kunned-wachigin nonigu, Jesús aga e-chapinganbak mesa-nabal ampagunonimal mas kunkal. \v 15 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Imi an ampayo purkweddu, an inkwagus we Pab-Najad-Itogedgin pemalbak mes mas kunpi-kudiin. \v 16 Imi an chunchunnad pemalga chogdo: an pemalbak we mas pal kwen kunnojul, Pab-neg-takmaidgin immal-purpal-chogle-maid sanal kunonikoedzhe. \p \v 17 Tegin Jesús kobed chusgu, Pab Tummadga tog-nuedi chogzha. Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —We kobed-chiid pe chu, tegin pemal-ilbal we kobed kobmalo. \v 18 Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi an imis-akar uva-nis pal kwen kobojul-kuo, Pab-neg-takmaid nonikoedzhe. \p \v 19 Tegin Jesús madu chusbalgu, Pab Tummadga tog-nuedi chogzhabal. Tegin Jesús purwi-purwi madu pipichisgu, aga e-chapinganga ukcha. Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalbal: \p —Imi we madu an-chan pemal-anal purkwegal ukles. Al pe we madu kunmalo, an purkwijadgin pe pinzhedi-kumalgal. \p Tegin Jesús-e-chapingan madu kuchamalzhun. \p \v 20 Tegin Jesús madu-imajadyob, mas-kuchad-cholbal, Jesús kobed chusbal. Tegin Jesús chogalbal: \p —Imi we kobed an-abe. Tenal an-abe oyonai Pab-Tummad-kaka-pin-ukchad ib-chunchunnad. Al an-abe pemalga milenoniko. \v 21 Tenal tule-ankin-akpinnonikoed ampa anpak mes mesa-nabal chimo. \v 22 Imi Pab Tummad akpene chogzhadyob an-Te-Tule-Chunnagin kunoniko. Tenal tule-ankin-akpinnonikoed oturdalegoedbal ampi peyedzhe wilesma. \p \v 23 Tegin Jesús-e-chapingan aga emal-emal ekichialmal, chogalmal: \p —¿Toa anmal-abalgin Jesúsgin akpinnoniko-ade? \p Tenal e-chapingan ilgwen yakir pesmal. \s1 Jesús-e-chapingan aga emal-emal ekisnaigujad toa pul tule-tummad \p \v 24 Imi teun takalgu, Jesús-e-chapingan aga imakalmal, emal-abalgin toa pul tule-tummadga kudii. \v 25 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p “Imi erreymal-iti-napkinmalad tummarba-itogedgin sapejul tulemal-imanonida. Tenal tule-tummagan aga chogaldamal, ede tulemal-pentaked-tule. \v 26 Tenal pemal melle iti-napkined-tummaganyob nanemalo. Tenal pemal-tummagan pul chapinganyob naneed-wilubmal. Tegin pemal-neg-takmamimalad pul mosyob naneed-wilubmalbal. \v 27 ¿Imi toa pul tule-tummad, tule-mesa-nabal-chiid o tule-mesagin-immal-urped? ¿Tule-mesa-nabal-chiidzhulzhí? Teobdo. \p “Tenal an pemal-tummadga kudiindo, tenal an pemalga yabli mosyob immal ima. Tenal pemal anyob naneed-wilubmalmo. \v 28 Imi an-wilenaidgin, pemal ampa anpak mes wiledi-kusmalmo. \v 29 Tenal an pemal-odomogo neg-takegal, Pab Tummad neg-takegal an-odojadyobmo. \v 30 Al an-neg-takoedgin, pemal ampa anpak mes mas kunno, tegin pe anpak mes kobmalmogo. Tenal pe tule-tummagan-kan-kwaambe-kakabogwad-pukwadgin pe chigwitapmalmogo, Israel-tulemal-chogambe-kakabogwadga igal-itogal.” \s1 Jesús Pedroga chogzhagujad: “Pe ankin chogdago: ‘An Jesús-kwen-wichul’ ” \r (Mateo 26:31-35; Marcos 14:26-31; Juan 13:36-38) \p \v 31 Tegin Jesús chogalbal: \p —Simónye, imi nia-Satanás Pab Tummadzhe pe-ekichis, tule aros-ominaidyob pe wilub takegal. \v 32 Tenal antin pega Pabzhe koldi-kus, pe melle ankin pengunonigal. Tenal pe ankin-iskujad-cholbal pe kannan anpal naigunonikil, pe kwenamalad-okannogo pul nuekwa anpal naigugal. \p \v 33 Tegin Simón-Pedro Jesúsga chogal: \p —Tummad, pinche pe koltima. Imi antin kuakwa kudii pebak oturdaleged-neggin mes oturdalegal. Tegin an kuakwa kudibal pebak mes purkwegalbal. \p \v 34 Tegin Jesús Simón-Pedroga chogalbal: \p —Chulá. Pedro, imi an chunchunnad pega chogdo: imis ampayo kallin-mastad namakeddu, pe ilapá ankin chogo: ‘Antin we tule-kwen-wichul.’ \p \v 35 Tegin Jesús aga e-chapinganzhe ekichial: \p —Imi an akpene pemal-palmisgu, an immal-kwen-nikchul pemal-palmis. Imi teun pemal mani pel chedzhulmal, tegin muchila pel chedzhulmal, tegin pe kutar-ogwaed pel chedzhulmalbal. ¿Imi teun pemalga immalmal-akus o chul? \p Tegin e-chapingan Jesúsga chogalmal: \p —Chulá. Anmalga immal kwen napi-kuszhulmal. \p \v 36 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —Imi an akpene pemal-palmijadyob pemalga ib pal kwen kunejulmal. Imidin pe immalmal chedenabmalzhun. Imi pe mani nikal, pe mani chedenab. Tegin pe muchila nikal, pe muchila chedenabbal. Tenal pe es-pilacheed nikchulil, manigin aga pe-chuba uko, tegin pe we manigin aga pe es-pilacheed pako. \v 37 ¿Ibiga an teob pemalga chog? Nabir. Imi Pab-kartagin nermakal maido: \q1 Ankin choglego, antin tule-iskana. \qr Is. 53:12 \m Tegin Pab-kartagin-nermakal-maidyob keg-chulgu ankin kuoed-wilub, tenal ankin pato kunai. \p \v 38 Tegin e-chapingan Jesúsga chogalmal: \p —Tummad, pe tak, wegin es-pilacheed-kabo mai. \p Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalzhun: \p —Ogus pe chunmamalma, nemal. \s1 Jesús Getsemanígin Pabzhe napi kochad \r (Mateo 26:36-46; Marcos 14:32-42) \p \v 39 Tenal Jesús kusgu Olivo-yalzhe nadda-choggu, al Jesús Olivo-yalzhe nadzhun. Tenal Jesús-e-chapingan Jesús-cholbal irmadmalmo. \v 40 Tegin Jesús neg-natapidzhe omosmalgu, aga e-chapinganga chogal: \p —Imi pemal Pabzhe kolenabmal, melle wilub-takleged pemalzhe nonimalgal. \p \v 41 Tegin Jesús aga e-chapingan-akar tule-unni-akwa-miedun-panku wis nad. Tegin Jesús yokorgin-chimtial chigwisgu Pabzhe kolal, chogal: \v 42 “Pabye, imi ina-kakpidyob an-wilegoedgin nabir-noo pe an-takel, pe an-onogoye. Tenal an-itolegedbal-chul, tenal pe-itolegedbalye.” \p ( \v 43 Tegidgin Pab-angel-walgwen nikpa-akar Jesúszhe noni Jesús-okannogal. \v 44 Tegin Jesús aga ulubgin peyedzhe pukib-itogedbal neg-owebi-kualedgin pul kantik Pab Tummadzhe kote. Tegin Jesús-e-wigmaked abeyob napkin tedemas.) \p \v 45 Tegin Jesús Pab Tummadzhe pél kochagu, kannan aga e-chapingan-pukwadzhe albal. Tenal Jesús aga e-chapingan pukwadzhe nonigu, e-chapingan-taknoni peyedzhe pukib-itogedbal kabmamimal. \v 46 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: “¿Ibiga pemal kabmamimal-wedé? Pe atamalma, Pab Tummadzhe kolgal, imis-immal-kuoedgin pe melle wilub-taklegal, tegin pe melle an-midmalgalbal.” \s1 Judio-tummagan Jesús-kasmalad \r (Mateo 26:47-56; Marcos 14:43-53; Juan 18:1-11) \p \v 47 Tegin Jesús ampa aga e-chapinganga chunma-kwichidgin tulemal-ichejul irmanonimal. Tenal Jesús-e-chapingan-walambe-kakabogwad-walgwen-Judas-nugad, tulemal-iktudani. Tegin Judas Jesús-abir kwisgunoni, tenal igal-mamikidbal Jesús-wagal-us. \v 48 Tegin Jesús Judaszhe ekichial: \p —¿Judas, imi pe an-wagal-ujadgin pe an-Te-Tule-Chunna-uknaiyé? \p \v 49 Tegin Jesús-e-chapingan takchamalgu immal-akalgujogal, Jesúsga chogalmal: \p —¿Tummad, anmal es-pilacheedgin we tulemal itimimalmogo o chul? \p \v 50 Tenal Jesús ampayo e-chapinganga chogeddu: “Melle tule-chiko,” Jesús-e-chapin-walgwen es-pilacheedgin tummad-e-mos-chiktegu, chuchu-nuedzhikpi kaletap-idirrí. Tenal tule-chuchu-chiklejad tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-pul-tummad-e-mos. \p \v 51 Tegin Jesús chogal: \p —¡Melle tule-pal-chikoma! \p Tegin Jesús tule-chuchu-idirijad kannan nazhisgu, ilgwen tule-chuchu-idirijad-nudas. \v 52 Tegin Jesús tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummaganga tegin Pabzhe-koled-neggin-chulub-tummaganga tegin Judio-chelegan-tummagan-Jesús-kanonimaladga chogal: \p —¿Ibiga pemal es-pilacheed-annik tegin chowal-oro-annik an-kadanimal-wede, an-kantikidgin-immal-aturzheed-tuleyob? \v 53 Imi antin pemalbak pane-pane Pabzhe-koled-neggin kudigus. Tenal pemal an-kwen-kabijulmal. Tenal imidin niaga-igal-uklejadbal, al pemalga ibe-noni an-kagal. \p Tegin chulubmal Jesús-kasmalzhun. \s1 Pedro Jesúsgin chogzhagujad ede Jesús-kwen-wichul \r (Mateo 26:69-75; Marcos 14:66-72; Juan 18:15-18, 25-27) \p \v 54 Tegin chulubmal Jesús-kasmalgu, tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-pul-tummad-e-negzhe Jesús-chesmalzhun. Tenal Pedro untar-panku Jesús-cholbal pinna-pinna nadmo. \v 55 Tegin Pabzhe-koled-neg-takmalad neg-impagin cho ogasmalgu, cho-ebiral ampagusmal chowagal. Tegin Pedro tule-pukwad-abalgin chignonimo chowagalmo. \v 56 Tegin puna-mos-walgwen cho-kaedbal chii Pedro-takchagu, nuu Pedro-takal. Tegin puna tule-pukmaladga chogal: \p —¿We tule Jesúsbak-kudimogad-taklebalí? \p \v 57 Tegin Pedro punaga chogal: \p —Puna, an we tule-kwen-wichul. \p \v 58 Tegin apka te-cholbal, tule-pid Pedro-takchagu, Pedroga chogalmo: \p —¿Pe tule-kalejad-e-pakadmo-taklebalí? \p Tegin Pedro we tulega chogal: \p —Chuli an-ai, antin we tule-pakad-chuli. \p \v 59 Tegin apka te-cholbal wachi-ilgwengin, tule-pid tule-chowa-pukmaladga Pedrogin chogalmo: \p —Imi an chunchunnad pemalga chogdo: we tule, tule-kalejadbak kudimogan. We tule ampa Galilea-tolmo. \p \v 60 Tegin Pedro tule-egin-chogzhadga chogal: \p —Chuli machi, an wichí pe ibigin chunmanai. \p Tegidgin Pedro ampa chunmanaidgin, kallin-mastad namanoni. \v 61 Tegin Tummad-Jesús Pedrozhik akpiridgu, nuu Pedro-takte. Tegin Pedro kep wisgunoni, Jesús akpene ega igi chogzhagujad. Imi teun Jesús Pedroga chogzhado: “Imi ampayo kallin-mastad namakeddu, pe ilapá ankin chognoniko: ‘An Jesús-kwen-wichul.’ ” \p \v 62 Al Pedro ilgwen magadbal nodgu, pukib-itogedbal peyedzhe pononi. \p \v 63 Tegin chulubmal-Jesús-takpukmalad istar Jesúsgin todoalmal. Tegin chulubmal sapejul Jesús-sakialmalbal. \v 64 Tenal chulubmal Jesús-imia-etismalgu, Jesús-sakismal. Tegin chulubmal Jesúszhe ekichialmal: \p —Imi pe-immal-wijiidbal pe anka ilgwen chogo toa pe-sakis. \p Tenal Jesús immal kwen chogzhajul-kus, ilgwen yakir pes. \v 65 Tegin chulubmal akal-akal Jesúsgin istar chunmakalmalbal. \s1 Judio-tummagan-wala-tulapá-kakaambegwad Jesúsga igal-itojad \r (Mateo 26:57-68; Marcos 14:53-65; Juan 18:19-24) \p \v 66 Tegin neg-oiposgu, Judio-tummagan ormanonimal, tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummagan tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad. Tegin chulubmal Judio-tummagan-ormabukmaladzhe Jesús-cheinonimal. \v 67 Tegin Judio-tummagan Jesúszhe ekichialmal: \p —Imi pe Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tulel, pe anmalga nuekwa chogo: ‘Antin Cristo.’ \p Tegin Jesús Judio-tummaganga chogal: \p —Imi an pemalga chogzhal ‘Antin a-tule,’ pemal yabli anpal kwen ibzhaojulmal. \v 68 Tenal an pemalzhe immal ekichial, pemal anka immal kwen chogojulmalmo. \v 69 Tenal an imis-akar an-Te-Tule-Chunna Pab-Tummad-pela-pela-kannaleged-nikad-nuedzhik tule-tummadga chigwitapo. \p \v 70 Tegin Judio-tummagan Jesúszhe ekichialmal: \p —¿Tegil pe Pab-Tummad-e-Machidé? \p Tegin Jesús Judio-tummaganga chogal: \p —Nabir pe chogzhado, antin a-tuledo. \p \v 71 Tegin Judio-tummagan chogalmalzhun: \p —¿Pe itojímal igi chog? ¿Imi anmal ibiga tule-e-takchamaladzhe immal pal ekiso? We tule aga tukin chogzha, ede Pab-Machi. Al anmal keg-chulgu we tule-mejenabmal. \c 23 \s1 Pilato Jesúsga igal-itojad \r (Mateo 27:11-26; Marcos 15:1-15; Lucas 23:13-25; Juan 18:28–19:16) \p \v 1 Tegidgin Judio-tummagan-ormabukmalad-pel-kwapa aknidmalgu, ilgwen Pilatoje Jesús-chesmalzhun Jesúsga igal-itogal. \p \v 2 Tegin Judio-tummagan Pilatoje omosgu, Pilatoga Jesús-tuktialmal, chogalmal: \p —Imi anmal takalmaldo, we tule anmal-tulemal-pinzheed kadii Romano-abin-kwisgugal. Tenal we tule chogdo, anmalde melle Romano-Tummad-Césarga mani-egwannanimalad pal penuko. Tegin we tule chogbal, ede Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule. Tegin we tule chogbal, ede Judio-erreyga maibal. \p \v 3 Tegin Pilato Jesúszhe ekichial: \p —¿Chunnají pe Judio-erreyzhí? \p Tegin Jesús Pilatoga chogalzhun: \p —Imi pe nabir chogzhado. Antin a-tuledo. \p \v 4 Tegin Pilato tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummaganga tegin tulemalga chogalzhun: \p —Imi an takto, we tule immal kwen akaloszhul. \p \v 5 Tenal Judio-tummagan kannan-kannan Pilatoga chognaigual: \p —Tenal we tule pel-kwapa Provincia-Judeagin tulemal-oturdadiidbal, tulemal-oulusmal Romano-tummagan-abin-kwisgugal. Imi we tule kepegin Provincia-Galileagin tulemal-oulusmal, tegin itije-pakal tulemal-ournonimalbal. \s1 Errey-Herode Jesúsga igal-itojad \p \v 6 Tegin Pilato itosgu Jesúsde kepegin Provincia-Galileagin kudigus, Judio-tummaganzhe ekichial: \p —¿Imi we Jesúsde Galilea-tolzhí? \p Tegin Judio-tummagan Pilatoga chogalmal: \p —Teobdo. \p \v 7 Tenal Pilato itosgu Jesús Herode-neg-takmaidgin-tani, Herodeje Jesús-palmiszhun. Imi teun takalgu, Herode Jerusaléngin maimo. Al Pilato Herodeje Jesús-palmiszhun. \p \v 8 Tenal teun Herode Jesús-takchagu eje tani, weligwal itononi. Imi Herode itodi-kus Jesús immal-taktijulmalad imadii. Al Herode imial Jesús-takpi-kudii, Jesús e-wagin immal-taktijulid imagalmo. Al Herode tikajulgus Jesús-takpi-kudiin. \p \v 9 Tenal Herode peyedzhe Jesúszhe immal ekisnaigual. Tenal Jesús ilgwen yakir pes, Herodega immal kwen chogzhajul-kus. \v 10 Tenal tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummagan tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad kannan-kannan pul pela-pela Jesús-tuktigalmal. \p \v 11 Tenal Herode aga e-chulubmalbak istar Jesúsgin todoalmal, tegin Jesúsgin istar chunmakalmalbal. Tegin chulubmal Jesúsgin mol-yér-takleged yosmal. Tegin Herode kannan Pilatoje Jesús-palmisbal. \v 12 Imi teun Herode kusgu Pilatobak aga aichulmalan. Tenal Herode Jesúsga-igal-itojad-akar Pilatobak aga ai-nuedga imanonimalzhun. \s1 Pilato Judio-tummaganga igal-ukchad nakrusgin Jesús-piokkal \r (Mateo 27:11-26; Marcos 15:1-15; Lucas 23:1-5; Juan 18:28–19:16) \p \v 13 Tegin Pilato tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummaganzhe tegin Judio-tummagan-pimaladzhe tegin tulemal-yogasalmaladzhe pel-kwapa kocha. Tegin Pilato tulemalga chogal: \p \v 14 —Imi pemal anche we tule-cheinonimal. Tegin pemal chogmal, we tulede tulemal-pinzheed kadii Romano-tummagangin ourwegal. Tenal antin we tuleje pél immal ekichis, ibi akalos-ade. Tenal antin we tulegin-immal-akalodiid kwen onoszhul-kus. \v 15 Imi Herode anmalzhe kannan Jesús-palmialidbal, al anmal wismal, Herode Jesús-immal-akalodiid kwen onoszhulmo. Al pemal mag itogenabmal we tule kwen purkwed-wilubzhul. \v 16 Tenal antin we tule-wis-oturdane tegin an kannan ne-ononebal. \p \v 17 Tenal Pab-Najad-Itoged-naidbal, Pilato keg-chulgu igal-maidbal tule-walgwen-onoed-wilub. Al Pilato Jesús-onobi-kual. \v 18 Tenal tulemal pulakwa kotemal chogalmal: \p —¡We tule pe mejo! ¡Barrabásdin pe onogo! \p \v 19 (Imi we Barrabás Jerusaléngin Romano-tulemalbak urwedi-kujadbal tegin tulemal-mechadbal, oturdaleged-neggin mellejii.) \p \v 20 Tenal Pilato Jesús-onobi-kunaidbal tulemalga kannan chogalbal: \p —¿An Jesús-ononeé? \p \v 21 Tenal tulemal kannan-kannan pulakwa kolnanimal chognanimal: \p —¡We Jesús nakrusgin pe tar-pioko! \p \v 22 Tegin Pilato ilapágus tulemalga chogedgin, chogal: \p —¿Ibiga an nakrusgin Jesús-pioko-ade? ¿Ibi akalos-ade purkwegal? Imi an Jesúsgin immal-akalojad kwen onoszhul purkwegal. Al an Jesús-wis-oturdane, tegin an kannan ne-ononebal. \p \v 23 Tenal tulemal sapejul kotemal chogalmal: \p —Imi pedin keg-chulgu nakrusgin-nai Jesús-mejenab. \p Tegin tulemal yabli Pilatogin nakwismal Jesús-mesgal. \v 24 Tegin Pilato chogalzhun Judiomal akalzhul nakrusgin-nai Jesús-mesmalzhunno. \p \v 25 Imi Barrabás Jerusalén-neg-kweburgin Romano-tummaganbak urwedi-kus tegin tulemal-mechabal. Tenal tulemal-Pilatoje-ekichijadbal, Pilato yabli Barrabás-onos. Tenal Pilato Judio-tummaganga Jesús-ukchajun, Judio-tummagan aga itolegedbal Jesús-mesgal. \s1 Chulubmal nakrusgin Jesús-piokchamalad \r (Mateo 27:32-44; Marcos 15:16-32; Juan 19:17-27) \p \v 26 Tegin chulubmal nakrusgin piokkal Jesús-cheinatapmaladgin, Simón-Cirenegined-kasmal Jesúsga nakrus chedgal. Imi we Simóndin a-ito Jerusalénzhe tanikin. Tenal chulubmal kantikidgin Simóngin nakrus mezhismal, Jesús-cholbal nakrus chedgal. \v 27 Tenal tulemal-íchejul Jesús-cholbal irmadanimalmo. Imi teun omegan pukib-itogedbal Jesúsga nakpodanimalmo, kwen okormadanimal. \p \v 28 Tegidgin Jesús omeganzhik akpiridgu, omeganga chogal: \p “Omegan-Jerusalénginmalad, pe melle anka pomalma. Pemal aga tukin pomalma, tegin pe aga nuskanga. \v 29 Imi pemalga kujal neg-puled-noniko. Tenal pemalga neg-puled-nonikil, nuskan-peyedzhe-wilenoniko. Al pemal chogdamalo: ‘Imi omegan-kusgu-wichul-nuchu-pakmaladga, ib-nuedga kus. Tegin omegan-ampayo-nuskan-nikumaladga, ib-nuedga kusmo. Tegin omegan-nugin-nuchu-okuchajulmaladga, ib-nuedga kusmo.’ \v 30 Tegin te ibe-nonikoedgin, \q1 tulemal peyedzhe-wilenaidbal \q1 yal-tummaganga chogdamalo: \q1 ‘Imi pe ankin pel-kwapa yaswelen, nabirin,’ \q1 Tegin tulemal yal-mulluganaga chogdamalbalo: \q1 ‘Imi pe an-chaktigelen, nabirbalin.’ \qr Os. 10:8 \p \v 31 “Imi tule chapi-wal-makidgin sapejul immal imanail, tegin chapi-wal kujal tinkunonikil, ¿we tulemal pul sapejul immal imamalojulzhi? Teobdo.” \p Teob Jesús chogzhagus. \p \v 32 Imi teun chulubmal Jesúsbak walbo tule-iskana-cheimamimalmo nakrusgin piokkalmo. \v 33 Tegin chulubmal Tule-Nono-Kal-Yal-neg-nugadzhe Jesús-cheinonimalgu, we yalgin nakrusgin Jesús-piokchamalzhun. Tegin chulubmal nakrus-pidgin tule-iskana-piokchamalmo, kwén Jesús-nuedzhik, kwéntin Jesús-chapilezhik. \p \v 34 Tegidgin Jesús chogal: \p —Pabye, we tulemal-sapejul-an-imananimaladga pe chogo: ‘Pe-iskueddin pelgusye.’ Imi we tulemal immal kwen wichulmal, ibi ankin imananimalye. \p Tegin chulubmal Jesús-molgin todoalmal, toa pul-melu aga mol chumalo. \p \v 35 Tenal tulemal pel-kwapa Jesús-takpukmal. Tenal Judio-tummagan istar Jesúsgin chunmakalmal chogalmal: \p —Imi we tule, tule-pimalad-abonos. Tenal we tule chunchunnad Pab-Tummad-akpene-chogzhad-palmidagoed-Cristol, tegin Pab we tule-chusbalil, nakrusgin-naid-akar aga tukin abonodo. \p \v 36 Tegin chulubmal Jesús-waglik kwisgunonimalgu, Jesúsgin todoalmal. Tegin chulubmal Jesúsga vino-kakpid uknain, tenal Jesús yabli kwen kobzhajul-kus. \v 37 Tegin chulubmal Jesúsga chogalmal: \p —Imi pe chunchunnad Judiomal-e-erreyel, pe aga tukin nakrusgin-naid-akar pe-abonodo. \p \v 38 Tegin Jesús-nakrus-tukugin karta (kaka-chogapá nermakal nai, Griego-kakagin, Romano-kakagin tegin Judio-kakagin nermakal-naimo). Tenal karta-nermakal-naid chognaido: \qc \sc WE TULE JUDIOMAL-E-ERREY\sc*. \p \v 39 Tegin tule-immal-aturzhemalad-walgwen Jesús-yalbal-nakrusgin-naid istar Jesúsgin chunmakalmo. Tegin we tule Jesúsga chogal: \p —Imi pe Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule chunchunnadil, pe aga tukin nakrusgin-naid-akar pe-abonodo. Tegin pe anmal-abonomogo. \p \v 40 Tenal tule-immal-aturzhemalad-piddin aga e-pakadga chogal: \p —¿Ibiga pe weob we tulega chogdé? Imi pe we tule-yopí pe purkwenemo. Tede, ¿ampa pe Pab-Tummad-kwen-tobzhul? \v 41 Imi anmal-walbogid immal-akalojadbal nabir oturdalenai. Tenal we tule immal kwen akaloszhul. Al we tule weob oturdaleged-wilubzhulin. \p \v 42 Tegin tule-immal-aturzheed-e-pakad-abin-imajad Jesúsga chogal: \p —Jesúsye, imi pe neg-takoed omojal, pe ankin wis pinzhemogoye. \p \v 43 Tegin Jesús tule-immal-aturzheedga chogal: \p —Tegil pe imis Pab-neg-nuedgin anpak mes megwitapmogo. \s1 Jesús nakrusgin-nai purkwijad \r (Mateo 27:45-56; Marcos 15:33-41; Juan 19:28-37; Hebreos 9:1-28) \p \v 44 Tegin yorokudanikid-akar wachilapáje neg-pel-kwapa chichidbi naigus. \v 45 Imi teun tadgwa mommó kanai-pes. Tegin Pabzhe-koled-neggin mol-naid apallala islis. \v 46 Tegin Jesús sapejul kotegu, chogal: \p —Pabye, an pega purpa ukye, pe an-takegalye. \p Tegin Jesús weob chogzhagu, ilgwen purkwis. \p \v 47 Tenal chulub-tummad pél immal-kujad takchagu, Pab-Tummad-otummoal chogal: \p —¿We tule chunchunnad immal-kwen-akaloszhulid-taklebalí? \p \v 48 Tegin tule-pel-kwapa-aka-tégin-takpukmalad immal-kujad takchamalgu, pukib-itogedbal aga negzhe twisgal-ebionani nadmal. \v 49 Tegin tulemal-pel-kwapa mag-Jesús-takmalad, tegin omegan-Galilea-akar-Jesúsbak-nonimalad-ugakche, panna Jesúsgin-pél-immal-kunaid takpukmal-pes. \s1 Tule Jesús-mui-tigzhamalad \r (Mateo 27:57-61; Marcos 15:42-47; Juan 19:38-42) \p \v 50 Imi teun tule-walgwen-José-nugad maimo. Tenal we tule neg-kwebur-Arimateagined. Tenal we neg-kweburdin Provincia-Judeagin chii. Tenal Josédin Judio-tummagan-wala-tulapá-kakaambegwad-walgwen. Tenal José tule-nued, tegin tule-innikigwad. \v 51 Tenal akpene Judio-tummagan ormasmalgu Jesús-mesgal, we José tummaganbal kwen naiguszhul. Tenal José Pab-neg-takmaid abintadimogan. \p \v 52 Tegin José Pilatoje nad Jesús-mui-ekisgal tiggal. \v 53 Tegin Pilato Joséga igal-ukchagu, José nakrus-akar Jesús-mui odeszhun. Tegin José kep mol-chibugin Jesús-mui ebirmas. Tegin José akwapir-chobaled-yabal Jesús-mui-odos. Tenal we akwapir-chobaled-ya ampa-tule-kwen-tigledijulid. \p \v 54 Imi teun itogedga-immal-nudaked-ibe nai, tegin ulukued-ibe pato omodanibal. \v 55 Tenal omegan-Galilea-akar-Jesúsbak-nonimalad José-cholbal pinna-pinna nadmal, takegal Joséde pia Jesús-mui-tigo-dewa. Tegin omegan nuekwa takchagu pia José Jesús-mui tigzha, kannan negzhe nadmalzhun. \v 56 Tegin omegan iktualeba kuakwa ina-ti-wawad amismal, tegin ina-wawad-kwamakaled imasbal, ulukued-ibe-cholbal Jesús-muigin imagal. Tegin omegan ulukued-ibegin wis ulukusmal, Pab Tummad Moisésbal igal-mezhijadyob. \c 24 \s1 Jesús purkwaled-akar kannan tullejad \r (Mateo 28:1-10; Marcos 16:1-8; Juan 20:1-10) \p \v 1 Tegin omegan tumigin polego uanzhe ti-wawad-amismalad-chesmal Jesús-muigin imagal. \v 2 Tenal omegan uanzhe omosmalgu, pato taknatapmal, akwa-tummad-uan-ya-chaktijiid oniral-chii. \p \v 3 Tegin omegan uan-yabal togzhamalgu, Tummad-Jesús-mui kwen onoszhul-kusmal. \v 4 Tegin omegan ampa Jesús-mui-onoszhulidgin pinzhebukwadgin, tule-walbo omegan-abin arpak nononimal. Tenal tule-walbogid mol-pi-pi-pip-kaed yowimal. \v 5 Tegin omegan pela-pela kwakijadbal ilgwen tullu chigwismal. Tegin tule-walbogid omeganga chogalmal: \p —¿Ibiga pemal tule-purkwalmamimalad-abalgin tule-tulad-aminanimal-wede? \v 6 Imi Jesús itigin pato maichul, pato kannan tullesbal. ¿Imi pemal ampa wismalzhulzhí, Jesús pemalbak ampa Galileagin kudigusgu, pemalga igi chogzhagus? \v 7 Imi teun Jesús pemalga chogzhado: ‘Imi an-Te-Tule-Chunna tule-iskanaga keg-chulgu uklegenab, tegin an nakrusgin pioklegenab, tegin an ibapágin kannan tullegenabbal.’ \p \v 8 Tegin omegan kep wisgud-nadmal, Jesús akpene emalga igi chogzhagujad. \p \v 9 Tegin omegan uan-akar kannan negzhe nonimalgu, Jesús-chapingan-walambe-kakagwenchakkadga tegin tule-aka-pukmaladga pél palchogzhamal uangin emalga igi immal kujad. \v 10 Tenal omegan-Jesús-nuggin-palmilegalmaladga-chognonimalad: María Magdalena, Juana, Santiago-e-nan-María, tegin omegan-pimalad. \p \v 11 Tenal Jesús-nuggin-palmilegalmalad omegan-ega-chognonikidbal kwen ibzhaszhulmal. Tenal Jesús-e-chapingan chogalmal: “We omegan pinche chunmamalma.” \p \v 12 Tegin Pedro kwisgudgu, yok ilgwen uanzhe abarmad. Tegin Pedro uan-yabal tognonigu, tullu imas. Tenal Pedro Jesús-mui-kwen-onoszhul-kus, mol-Jesús-ebirmajadbi unnila pukwa. Tegin Pedro kannan algu, pinzhe-nad Jesús-muide igi kus-dewa. \s1 Jesús Emaús-igalbal tule-walbogidga sanal nononikid \r (Marcos 16:12-13) \p \v 13 Imi ampa te ibegin, tulemal-walbo-omegan-itosmalad neg-kwebur-Emaúszhe nadmal. Tenal we neg-kwebur Jerusalén-akar wachilbo-naneed-wilub. \p \v 14 Tegin tule-walbogid Emaús-igalbal natapidgin, Jesúsgin-pél-immal-kujadgin chunmake-natapmal. \v 15 Tenal tule-walbogid ampa Jesúsgin-immal-kujadgin aga chunmanatapidgin, Jesús tule-walbogid-palgatap. Tegin Jesús tule-walbogidbak mes nadzhun. \v 16 Tenal tule-walbogid Jesúsgin imia akismal, wichulmal wedin Jesús. \p \v 17 Tegin Jesús tule-walbogidzhe ekichial: \p —¿Ibigin pe chunmanatapmal-wede? \p Tegidgin tule-walbogid kwisgusmalgu, e-wagal pukib-takle-pes. \p \v 18 Tenal tule-walbogid-natapid-walgwen-Cleofas-nugad Jesúsga chogal: \p —¿Imi pebi Jerusaléngin kwen kudijulinzhí? ¿Al pe wichulyé Jerusaléngin immal igi kujad? \p \v 19 Tegin Jesús tule-walbogidga chogal: \p —¿Igi kus-ade? \p Tegin tule-walbogid Jesúsga chogalmal: \p “Imi Jesús-Nazaretkinedga weob immal kusdo. Imi we tule, Pab-kaka-palchoged. Tegin we Jesús Pab-wagin tegin tulemal-wagin pela-pela-kannalegedgin chunmadi-kus. Tegin Jesús immal-taktijulmalad imadi-kusbal. \v 20 Tegin tule-irwal-Pabzhe-kolmalad-e-tummagan tegin anmal-tummagan Romanomalga Jesús-ukchamal, emalga Jesús-mesgal. Tegin tule-tummagan nakrusgin-nai Jesús-mechamalzhun. \p \v 21 “Tenal anmal abintadiindo Jesús Romanomal-akar Israel-tulemal-onogo. Imi Jesús-purkwijad-akar pato ibapágus. \p \v 22 “Tenal anmal-omegan-wal-walgwen anmalga chognonimal, emalde wakur-polego uanzhe arpimal. \v 23 Tenal omegan Jesús-mui kwen onoszhul-kus. Al omegan weob pakal anmal-ebesmal. Tegin omegan anmalga chognonimalbaldo, emalde angelmal-takchamal. Tenal angelmal emalga chogzhamal, Jesúsde kannan tulles. \p \v 24 “Tegin anmal-pakamalad-wal-walgwen uanzhe arpimalmo. Tenal anmal-pakamalad omegan-chogzhad-yopí takchamalmo, Jesús-mui kwen maichul. Tenal anmal-pakamalad Jesús-kwen-takchajulmalmo.” \p \v 25 Tegin Jesús tule-walbogidga chogal: \p —¿Teobí? Tenal pemal immal kwen wichulma. Tenal pemal Pab-kaka-palchogmalad pél chogzhamaladbal pe penmal. \v 26 ¿Imi pemal wismalbalzhulzhí, Cristo ampayo nug-tunkueddu, weob wilegenab? \p \v 27 Tegin Jesús tule-walbogwadga palchogalzhun: Pab-kartagin egin pél nermalejad; kepegin Moisés egin nermajad, tegin Pab-kaka-palchogmalad egin pél nermasmalad-ugakche. \p \v 28 Tegin tule-walbogid neg-kwebur-natapidzhe omosmalgu, Jesús ukin-pakal nejogalbalin. \v 29 Tenal tule-walbogid Jesúsga kannan-kannan chognaigualmal: \p —Pe melle ukin pal naoma. Imi pe tak, tad pato arkwandani. Pul pe akalzhul anmal-neggin anmalbak peio. \p Tegin Jesús tule-walbogwadbak peszhun. \p \v 30 Tegin Jesús tule-walbo-nonikidbak mes mas-kunchogalgu, madu chus. Tegin Jesús Pab Tummadga tog-nuedi chogzha. Tegin Jesús pisli-pisli madu imasgu, tule-walbo-ebak-nonimaladga madu ukcha. \v 31 Tegidgin tule-walbogid mag Jesús-taknonimalzhun. Tenal Jesús tule-walbogwad-abalgin ilgwen oweles-nad. \p \v 32 Tegin tule-walbogid aga emal-emal chogalmal: \p —¿Imi Jesús igalbal anmalbak chunmadanikidgin, tegin anmalga Pab-karta palchogdanikidgin, anmal ulubgin yer-itole-nadzhulzhí? Teobdo. \p \v 33 Tegin tule-walbogwad ilgwen kwisgudgu, kannan Jerusalénzhe almalbal. Tegin Jerusalénzhe nonimalgu, taknonimal, Jesús-e-chapingan-walambe-kakagwenchakkad, Jesús-chapingan-pimaladbak ormabukmal. \v 34 Imi teun tule-ormabukmalad chunmananimal, chogalmal: \p —Imi Tummad-Jesús-kannan-tullejad, wedin ib-chunchunnad. Tegin Jesús Simón-Pedroga chunchunnad-sanal nononi. \p \v 35 Tegin tule-walbogid-nonimalad tule-pukmaladga chogalmalmo, igalbal emalga igi immal kusmogad. Tegin tule-walbogwad chogalmalmo: \p —Imi Jesús-pisli-pisli madu-imajadgin, anmal kep mag taknonimal, we tuledin Jesús. \s1 Jesús aga e-chapinganga nononikid \r (Mateo 28:16-20; Marcos 16:14-18; Juan 20:19-23) \p \v 36 Tegin Jesús-e-chapingan ampa Jesúsgin chunmananikidgin, Jesús-chunnad e-chapingan-abaladgin sanal kwisgunoni. Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —¡Anná! ¿Pemalde? Imi pemal aga ulubgin akalzhul-itogelen, nabirin. \p \v 37 Tegidgin Jesús-e-chapingan Jesúsgin kwakijadbal kikli nadmal. Tenal e-chapingan ebinzhasmal, wedin Jesús-e-purpa. \p \v 38 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p —¿Ibiga pe chuli-pinzhe itobukmal-wede? ¿Tegin pe ulubgin ibiga ankin penmalbal-wede? \v 39 Imi pe an-takto, an-chunkal an-nag. Antin, an Jesús. Pe an-ebudo, antin sanal, an purpajul. Tenal pe an-takto, antin chan tegin an kal nika. Tenal purpadin chan, kal pel nikchul, pinche purpabi. \p \v 40 Tegin Jesús pél chunmasgu, aga e-chapinganzhe chunkal tegin nag-maklejad oyoal. \v 41 Tegin Jesús-e-chapingan weob pakal pejadbal, tegin peyedzhe weligwal-itononikidbal, neg-owesmal, Jesús sanal nononi o chul. Tegidgin Jesús-tule-pukmaladga chogal: \p —¿Imi pemal wegin mas-kunned wis nika an pemalga oyogal, an purpajul, antin sanal? \p \v 42 Tegin e-chapingan Jesúsga chogalmal: \p —Imi anmal ua-chelogaled wis nika, (tegin anmal acha-nis wis nikmalbal). \p Tegin e-chapingan Jesúsga abal-piskal ua-ukchamalgu, \v 43 Jesús e-chapingan-wagin pél ua-kucha. \p Tegin Jesús aga e-chapingan-pukmaladga chogalbal: \p \v 44 —Imi an pemalbak ti-un, weob-ankin-immal-kujad, an pél pemalga chogzhado. Imi Moisés-igalgin, tegin Pab-kaka-palchogmaladgin tegin Pab-namaked-kartagin nermakal-mai pel-kwapa ankin keg-chulgu kued-wilub. \p \v 45 Tegin Jesús Pab-kartagin mag-itogal aga e-chapingan-imas. \v 46 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p “Imi Pab-kartagin nermakal maido: ‘Imi Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule purkwene, tegin purkwaled-akar ibapágin kannan tullenonibalo.’ \p \v 47 “Tegin Pab-kartagin nermakal maibaldo: ‘Imi tule Cristo-nuggin pel-kwapa tule-akal-akal-chunmakedga chunmanonimalo, tulemal aga ulubgin iskuedgin pukib-itogenabmal, tegin Pab we tulemalga iskued elinoniko.’ Tenal kepegin Jerusaléngin-inzhel choglenoniko. \v 48 Imi pemal pél an-takchamal an wiledi-kus, an nakrusgin-naidgin purkwis, tegin imi an kannan tullesbal. \p \v 49 “Tegin an pemalga Pab-Purpa-Nued-palmidago, an-Pab-kaka-ukchadyob. Tenal pemal melle we-akar nemalo. Tenal pe iti-Jerusalén-neg-kweburgin peimalo, pemal nikpa-neg-akar Pab Purpa Nuedbal pela-pela kannaleged nikanonikoedzhe.” \s1 Jesús Pab-negzhe aknakwijad \r (Marcos 16:19-20; Hechos 1:1-11) \p \v 50 Tegin Jesús Betania-tikalbal aga e-chapingan-ches. Tegin Jesús Betania-tikalzhe omosgu, kusgu e-taedbal nallakwa aga chakwa imas. Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: \p \v 51 —Imi Pab pemalga immal-nued imakelen, nabirinye. \p Tegidgin Jesús ampa chunmanaidgin ilgwen Pab-negzhe aknakwid. \p \v 52 Tegin Jesús-e-chapingan Pab Tummadyob Jesús-otummosmalgu, pela-pela weligwaledgin kannan Jerusalénzhe almalbal. \v 53 Tegin Jesús-e-chapingan Pabzhe-koled-neggin pane-pane Pab-Tummad-otummodi-kusmal. Pitomalgu.