\id ACT - NT0243 Kuni/Boazi [kvg] (Kuni Dialect) - Fumey Dec/2015 
\ide UTF-8
\h Keliso-gi u-anim 
\toc1 Keliso-gi u-anim-qa emanqat 
\toc2 Acts 
\toc3 Kel 
\mt1 Keliso-gi U-anim-qa Emanqat  
\is1 Megeat Manqat-qase  
\ip Nqanek emanqat, Luk ndøpeawám. Ezoqa kopo ndégo, ibugukhokhof Luk mbuk Yesu-qa yaq-te, gepeawam. Ngenek Luk, mulømula etoam ezoqám. Ndego nqanek Keliso-gi u-anim-qa emanqat, Tiofilus-té genø-peawám. Geté ndego ezoqa ewaqape nonqo ndøpeawám, manqei-manqei ate nqægo.  
\ip Nqanek emanqat-te, Luk Keliso-gi u-anim-qá yaq-té genevototát, neka tiqa matev ate qægoam, gimatønumam. Nqova Mbomambaqape, Yesu-gi paev ezoqam, bazaføgakh zø-etoám, neka até ndigú-a, vøzø̄-etoam, ezoqa ewaqape, gi-unimanqatintam neka vømbōpavam. Yesu-gi paev ezoqam, ezoqa teqa manqat, bugukhokhof Zelusalem taon-té gini-zømesimám. Yaq ndigu ezoqam, tiqa manqat gi-unimanqatintam, ndigu taon neka vemivemiav nøme-té ginø-okhoám, neka Manqat Mbomambaqape, Yesu-qa yaq-te, Zu ezoqa nøme vøzø̄-vototupam. Yaq ezoqa nøme, manqei-manqei nøme-té ginø-okhoám, neka nqanek Manqat Mbomambaqape, Zu ezoqam neká bawan vini-ak, vø̄e-zømesimam. Yaq nqanek manqei vinivinimba-te, ezoqa nøme, Yesu ekeza khandi etoam nonqo ndøndafém, yaq Klisten bawan matev vø̄ngazem.  
\ip Nqanek emanqat mokho-te, sapta 1 atema 12, Pita-za-qa yaq-té qane-manqaté. Neka sapta 13 atema 28, ndǿgo tøne-manqaté, matev vinivinimba, Pol-za gimatønumam. Manqei nøme-te, Pol ge-okhoam, Luk mø̀ndøgoám, te namba. Yaq ta emanqat mokho-te nqanek, Luk āv gene-peawám nqǽgo: “Ni nimatønumám.” Ta emanqat nqánek: Kel 16:10-17, 20:5–21:18 neka 27:1–28:16. Emanqat nøme-te, ndøgo ekezan goneav qagoam, ndego āv gene-peawám nqǽgo: “Ndígu timatønumám.”  
\c 1  
\s1 Yesu manqa mbusa geve, Nqova Mbomambaqape tendo-khofotav  
\p
\v 1 \x - \xo 1:1 \xt Luk 1:3\x*Tíofilus. Khaiya mbomá, qo-te!  
\m Ta mbuk ndøgo, no bugukhokhof qæpeawam, no tøtø-peawám ndǿgo, matev ate ndægo, Yesu gematønumam neka ezoqa vø̄e-zømesimam, ndego teqa sasae ande ge꞉ngaz,  
\v 2 \x - \xo 1:2 \xt Mak 16:19; Luk 24:49-51\x*atema ta khøuwa-te ndøgo, Mbumbukiam yan-te vø̄khato. Bugukhokhof, ndego Nqova Mbomambaqape mokho-te, tegi u-anim, manqa é-møndøzø-løvuá, ndigu bugukhokhof gevevesam.  
\v 3 \x - \xo 1:3 \xt Luk 24:36-49; Kel 10:41\x*Yesu tae mutui-te gitøkewem, genanim, nango gendo-khandi꞉v, yaq ndego khøuwa foti mokho-te, gèfakhanumám ti-te, neka Mbumbukiam-qa Megeat Matev-qa yaq-te vø̄e-zømesimam. Ndego khøuwa kopoáv, āv gene-zømesimám nqǽgo: Ndego unimanqatin ndøkhandí꞉v.  
\v 4 \x - \xo 1:4 \xt Luk 24:49; Zion 14:16-17; Kel 2:33\x*Khøuwa nøme, Yesu ti namba ge꞉goam, ndego āv gezømbe-eín nqǽgo, “Zelusalem taon naqanøká ndø-ivø̀ve᷄m. Geté manqa mbusa ndøgo, av noge Tat ge꞉ve, tozombøé-kewagát ndǿgo, no qazømbe-manqatam.  
\v 5 \x - \xo 1:5 \xt Met 3:11\x*Zion, ndego ezoqa ibøkha iz, ibøkha-té genøzø-etoumám. Geté zo avønín, ibøkha iz, Nqova Mbomambaqapé qazøté-ndapém.”   
\p
\v 6 \x - \xo 1:6 \xt Luk 24:21\x*Khøuwa nøme, Yesu-gi u-anim, te namba gi꞉møvab, ndigu āv gimbøe-bevøpém nqǽgo, “Evézøza. Éisa, qo ni Izlael ezoqam, ndakin megeat matev nqawa poqonimbí-etoām, penømakhaya, yaq ni nikeza ezoqam nimbō-kawaevtāt?”   
\p
\v 7 \x - \xo 1:7 \xt Mak 13:32\x*Yaq Yesu gezø-qavøiu, “Matev āv taoká, av ndægo, zo zøtēzøtēz, ta khøuwa neka viav, Tat ekeza poev-te gezav.  
\v 8 \x - \xo 1:8 \xt Met 28:19; Luk 24:48\x*Geté Nqova Mbomambaqape zo-te tendovis, zo bazaføgakh zóndapém. Yaq zo nogi bøi vizu ezoqam zógoát, neka noqá u zóløozumát, nqanek Zelusalem taon-te, neka Zudia plovins-te ate ndægo, neka Samalia manqei-te, atema manqei-qape-qa vaev-te.”   
\s1 Yesu yan-te geqavig  
\r (Mak 16:19-20; Luk 24:50-53)  
\p
\v 9 Yesu manqa manqate qamømbøe-navøem, yaq Mbumbukiam yan-té genø-eqeiú. Ndigu até ge-ometát, ge-eqanat, atema khaiya ozoz vømē-otan.   
\p
\v 10 Tiqa bøi é-møndømø-føgøføgakhám, yan-te. Yaq nqáe! Tiqa avønin-te, ezoqa menas sègefakház. Ndabua papaqa ndø-uzupám.  
\v 11 \x - \xo 1:11 \xt Met 26:64; Luk 21:27\x*Yaq ndigu āv gizømbe-eín nqǽgo, “Gélili plovins-ak. Zo gekhá zówanet, yan ndozo-waomit? Ngenek Yesu, Mbumbukiam zo mokho-te gendaf, yaq yan-te vø̄qavig, ndego nqawa āv tendéqaván, av zo ndakin qazøte-ometam, yan-te geqavigat.”   
\s1 Matias Zudas-qa iziz gendap  
\r (Met 27:3-10)  
\p
\v 12 \x - \xo 1:12 \xt Luk 24:50-53\x*Yaq Yesu-gi u-anim, ta manqei poyat ndøgo, Oliv manqei poyat gimbo-akhaemam, gè-ivøvém, Zelusalem taon-te vø̄vesez. Yaq ta manqei pøyat-a, yaq Zelusalem, taqa atap khapémbá. Ande āv 1 kilomitá ndægó.   
\p
\v 13 \x - \xo 1:13 \xt Met 10:2-4\x*Zelusalem taon-te gimøfakhaz, yaq khoev ova kouwat-té ginøzáv, ma gipindumam. Ezoqam ngínik: Pita neka Zion neka Zems neka Endlu neka Filip neka Tomas neka Batolomeu neka Metiu, neka Zems nøme, ndego Alfius-ge yo, neka Saemon, ndego Zelot ezoqam, neka Zudas, ndego Zems-ge yo.  
\v 14 Nginik mø̀ndø-møvøbumám, vø̄guligulimam. Até sakhéis-a, vø̄goam. Neka até Melí-a, Yesu-gu evo, neka tegi emekheis, vø̄goam.   
\p
\v 15 Khøuwa nøme, ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatintam, nqawa gimøvab, ezoqam ande av 120 ate gi꞉goam, yaq Pita tenø-itán ndǿgo, vøzø̄-ein,  
\v 16 \x - \xo 1:16 \xt Psa 41:9\x*“Nǿfuap. Mbumbukiam-qa Manqat-te, Nqova Mbomambaqape Deivid mokho-te, Zudas-qa yaq-te, manqat é-møndo꞉-eín, ndego ndigu ezoqam gezø-ovøemavun, ndigu Yesu gimøvøinam. Yaq nqanek manqat bè-unimanqatín, matev vø̄fakhan.  
\v 17 Ni Yesu-gi u-anim, nøme ndégo tegoám, neka sasae kopømba vøtīgoam, ni namba.”   
\p
\v 18 \x - \xo 1:18 \xt Met 27:3-8\x*(Moni ndigu, Zudas gendapaz, matev soqaqape ge꞉matanam, khae me꞉wiím. Yaq ta manqei-te ndøgo, ndego sègebøiáv. Pakhapakhá. Teqa kha sège-keqavøemát, neka teqa emu vøndō-qouvøem.  
\v 19 Ezoqa ewaqape, Zelusalem taon-te giyagam, manqat sùgumu-ewagát, taqa yaq-te. Yaq ta khae manqei ndøgo, ekeza manqat-te, Akeldama mbo-akhaemám. Taqa manqa mokho nqánek, “Khae Manqei Kouk-ús.”)   
\p
\v 20 \x - \xo 1:20 \xt Psa 69:25; 109:8\x*Yaq Pita nøme gezø-ein, “Sams mbuk mokho-te, āv qane-peawáp nqǽgo, ‘Teqa khoev unimé꞉-khakhambá. Ndøgo ezoqa gó꞉yageák.’ Neka nøme ndøpeawap, nqánek, ‘Teqa sasae, ezoqá nøme bendáp.’   
\p
\v 21 Yaq nakémbá, ni ezoqa kopo bizimbo-vawém, ndego ni namba qazi꞉goam, ta khøuwa ate qæpavpavemam, nigi Evezøza Yesu, ni namba ge꞉-okhoam,  
\v 22 \x - \xo 1:22 \xt Mak 1:9; 16:19; Zion 15:27\x*sasae ande qandengaz, Zion ezoqa ibøkha iziz gezø-etoumam, atema ta khøuwa-te ndøgo, Yesu ni genøuvan, Mbumbukiam yan-te gendaf. Yaq ngenek ezoqam, nqanek sasae até begót, ni namba, neka u bēløozumit, av bøi ge꞉qeiv, av nqægo, Yesu løvøte-tē gendo-khandī꞉v.”   
\p
\v 23 Pita nqanek manqat ge-ein, yaq ndigu ezoqa menas ndø-upøzó. Nøme ndego, Zoséf. Iz menas nøme mø̀ndømbo-goám, Basabas neka Ziastes. Neka nøme ndego, Matiás.  
\v 24 Yaq ndigu āv gini-guligulimém nqǽgo, “Evézøza. Qo ezoqa ewaqape-qa matavap mòqote-qatéq. Qotínømánd, nginik ezoqa menas, ākenégo, qo qoqo-veatav,  
\v 25 ndego qoge u-anim tegoat, Zudas-qa iziz vǿendāp. Zudas nqanek sasae, zitá genewuá. Yaq ndǿgo tenøwáv, ma Mbumbukiam manqei gembøe-mendeo.”   
\p
\v 26 Yaq ndigu nandi-qasis ndønqagevemém, iz-ús. Yaq Matias-qá iz ndøfakhán. Yaq Keliso-gi u-anim ileven-te, ndégo tindafém.   
\c 2  
\s1 Nqova Mbomambaqape gendovis  
\p
\v 1 \x - \xo 2:1 \xt Lev 23:15-21; Deut 16:9-11\x*Zu ezoqam-qa khøuwa kandambaqape-te ndøgo, Pentikos ndimbo-akhayam, ndigu ezoqam ate gi꞉goam, khoev kopo-té ginømøváb.  
\v 2 Yaq nqova mbaín, yan-te ndo꞉go, u ndowáv. Andé khamøe-qape me꞉fetavún. Yaq khoev ate qægoam, ma gi꞉qonavam, u ùnime꞉kház.  
\v 3 \x - \xo 2:3 \xt Met 3:11\x*Yaq ndigu andé gøina wageap me me꞉qeivím. Sègendo-panqavøém, ezoqa ewaqape-qa kha-te, vø̄qonam. Andé ezoqa sas bugug me me꞉kewagám.  
\v 4 \x - \xo 2:4 \xt Kel 4:31; 10:44-46; 19:6; Mak 16:17\x*Yaq nginik ezoqam ate gi꞉goam, kha Nqova Mbomambaqapé qazømbe-tønøyám. Yaq bawan vinivinimba-qá manqát gini-manqatát, av Nqova Mbomambaqape, matev gezømbe-etoumat.   
\p
\v 5 Ta khøuwa-te ndøgo, Zelusalem taon-te ndøgo, Zu bawan-ak kandambá giwambupam. Manqei-manqei ate ndǽgo, sugumu-pitát, ndigu ezoqam, Mbumbukiam gimbo-vizupam.  
\v 6 Yaq nginik ezoqam, nqanek u giyogem, tinduzáv ndǿgo, matev vǿqeivim. Ezoqa kandambá. Yaq ndigu nqova zøndáf. Zapa ndǿgo, Yesu-gi paev ezoqam, manqat gimanqatat, ndigu tiqá bawan vinivinimba-qá manqát gini-manqatám.   
\p
\v 7 Ndigu nqova ndafe kandambá, yaq gibevøpem, “Nqáe! Nginik manqa ngimanqate, nginik Gelili plovins-ak mbá.  
\v 8 Gê, áv khané꞉go, ni ate nqazi꞉gu nqazizø-yoge, nikeza manqat vinivinimba ngi꞉manqate?  
\v 9 Ni ezoqa vinivinimba, nøme Patia manqei-ák, nøme Midia manqei-ák, nøme Elam manqei-ák, neka nøme ndigu Mesopotemia-yák, neka nøme Zudia-yák, neka nøme Kapadosia-yák, nøme ndigu Pontus-ák neka nøme ndigu Esia-yák,  
\v 10 nøme Fligia-yák neka nøme Pamfilia-yák, nøme Izip manqei-ák neka nøme Libia-yák, ndøgo Sailini taon avønin-te. Até Lom ezoqám-a, vøndōzav.  
\v 11 Ti mokho-te, nøme Zu bawan-ák neka nøme bawan vini ezoqám, ndigu ti-te ginøzaz, Mbumbukiam timbo-vizupat. Neka ni ezoqa nøme, Klit manqei bawa-yák, neka ezoqa nøme, Alebia manqei-ák. Geté ni ate nqazi꞉gu, nginik niqa manqat vinivinimba-té qazizø-ewagét. Mbumbukiam-qa matev kandakanda-qa yaq-té gini-manqatét.”   
\p
\v 12 Ndigu nqova ndafe kandambá neka gò꞉nakém, taqa yaq-te. Yaq āv ginibónd nqǽgo, “Gekha matêv nqanek?”   
\p
\v 13 Geté ezoqa nøme gèvongezó, ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatinim, gi-einim, “Nginik ezoqam, gèndo-íz.” \fig Nqova Mbomambaqape gendovis|alt="GW" src="C091grcrop.jpg" size="span" ref="2:1-4" \fig*   
\s1 Pita-qa manqat  
\p
\v 14 Yaq Pita, ndigu u-anim ileven nøme namba, tenø-itán ndǿgo. Yaq sa manqa ndøyám. Yaq ezoqa ewaqape, gi-oteipam, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Zo Zu ezoqam, nogi ezoqam, neka zo ezoqa nøme, nqanek Zelusalem taon-te nqazo-wambap, vø̀ndoyogém, no mokho bazø̄-ovøyam.  
\v 15 Nginik ezoqam, ambá av nqǣgo, ge-īz, av zo ndøzøte-matavap. Ezoqa lovølova ndø-izumatún. Geté ndakin qanaqanus 9 oklok mbá.  
\v 16 Geté matev, ndakin qafakhan, ndǿgo, av Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam Zoel ge꞉manqatam. Ndego ge-ein,   
\q1
\v 17 \x - \xo 2:17-21 \xt Joel 2:28-32\x*‘Mbumbukiam āv gene-eín nqǽgo,  
\q1 “Vaev khøuwa-te,  
\q2 no ezoqa ewaqape,  
\q3 noge Nqova nøzǿ-etoám.  
\q2 Zogi nakhei angana neka zogi nakhei sakheis,  
\q3 noqa manqat ndǿvevezumát  
\q2 Zogi ezoqa ndakinak,  
\q3 umingiap ndǿqeivát,  
\q2 neka zogi laombøkik,  
\q3 venanqei vǿtamāt.   
\q1
\v 18 Ta khøuwa-te ndøgo,  
\q2 no até sasae ezoqám-a, angana neka sakheis, ndigu no ti-unimanqatintat,  
\q3 Nqova Mbomambaqape vøezǿ-etoām.  
\q3 Yaq ndigu noqa manqat ndǿvevezumát.   
\q1
\v 19 No umingiap matev nómatønumát,  
\q2 khaiya ova nekā manqei-qape-te.  
\q2 Kouk neka wageap neka ekuqape ndǿfakhán.   
\q2
\v 20 Khøuwa ndø̀bøivunév, neka løvøyak andé kouk mé꞉goát.  
\q1 Nqanek matev ndø̀khæ-fakhán.  
\q2 Yaq Evezøza-qa Khøuwa Kandambaqape ndǿfakhán, ndego teqa bazaføgakh neka waev te꞉zømas.   
\q1
\v 21 Ta khøuwa-te ndøgo,  
\q2 gekha ezoqām ndego,  
\q3 Evezøza-te tøkeam-qa te-akha,  
\q3 ndego gékhandí꞉v.” ’”   
\p
\v 22 Pita nqanek Zoel-qa manqat qamømbøe-navøem, yaq ndego manqat nøme āv gezømbe-eín nqǽgo, “Ízlael ezoqam! Manqat qàndoyogé nqanek, nogi ezoqam! No Yesu Nazalet-ak-qa yaq-té qazømbé-eín. Zo zøkeza mø̀zøte-zøtéz, te mokho-te, Mbumbukiam zoqa avønin-te, umingiap matev neka matev kandakanda vinivinimba ndømatønumám. Mbumbukiam tene-matanám ndǿgo, zo tø̀nezøtéz, ndego Yesu ekezan ndokhofotáv.  
\v 23 Ezoqa ndego zoqa zenda-te giveem, yaq zo ndego ezoqa soqøsoqa mokho-te, tae mutui-te sasa zotøkewem, vozōlaem, ndøgo Mbumbukiam ekezan ndøpøoá. Ndego é-møndæ-otév, matev av nqægo ndø̀fakhán.  
\v 24 Geté Yesu løvøte-qa bazaføgakh mokho-te gu꞉goam, Mbumbukiam mø̀ndø-nqovotáv, vø̄khandi꞉v. Løvøte, ngenek ezoqam amba me꞉geiú. Geté kopømba mbaín.   
\p
\v 25 \x - \xo 2:25-28 \xt Psa 16:8-11\x*Yesu løvøte-te tekhandi꞉v, taqa yaq-te, Deivid nupøkhan mba, āv gene-eín nqǽgo,  
\q1 ‘No Evezøza, noqa megemege-te, oskia no-ometám.  
\q2 Ndego noqa avønin-té gegó.  
\q3 Yaq no kha genǿ-wagimák.   
\q1
\v 26 Yaq nakémbá, noqa mbøni mokho-te, no khanakhanákh neka no manqat khanakhanakh-us nomanqaté.  
\q2 Até noqá khá-ya, Mbumbukiam-te mbá qanøtawát.   
\q1
\v 27 Zapa ndǿgo, qo no ezoqa pakhaezatak-qa manqei-te qónøuvanák.  
\q2 Qo qoge Ezoqam Mbomambaqape, teqa kha, sa qó-ivavák, vǿlanqā.   
\q2
\v 28 Qo no nakhoa qotenømánd, no khandi ande āv khaténdāp.  
\q2 Qo no namba qotégoát. Yaq no khanakhanakh nógoát.’”   
\p
\v 29 \x - \xo 2:29 \xt 1 King 2:10\x*Pita nqanek Deivid-qa manqat qamømbøe-navøem, yaq nøme āv gezømbe-eín nqǽgo, “Nǿfuap. Nigi atanakha-zapa Deivid-qa yaq-te, no ndaføyambá qazømbé-eín. Ndego mø̀ndønaním, neka vø̄-otøvem. Até ndakin khøuwa-té-a, teqa manqei ozu nqánek qagó.  
\v 30 \x - \xo 2:30 \xt 2 Sam 7:12; Psa 89:3-4; 132:11\x*Geté Deivid mø̀ndæ-otév, tegi zi, ezoqa kopo, teqa iziz ndǿndáp neka kawa ezoqam vǿgoāt. Mbumbukiam te-te manqa mbusa ndøvé, taqa yaq-te. Deivid Mbumbukiam-gé manqa vevezam ezoqam ndøgoám.  
\v 31 \x - \xo 2:31 \xt Psa 16:10\x*Yaq nakémbá, ndego é-møndøqeív, Keliso tenanim, yaq Mbumbukiam gékhandí꞉v. Unimanqatín. Mbumbukiam ndego ezoqa pakhaezatak-qa manqei-te ivøveáv, neka teqa kha, manqei ozu-te lanqøeveáv.  
\v 32 Ngenek ezoqam, Mbumbukiam løvøte-te gekhandi꞉v, Yesú. Ni ate nqati꞉gu, nikeza bǿi qatiqeivím.  
\v 33 \x - \xo 2:33 \xt Kel 5:31; 7:55-56\x*Mbumbukiam ndego ekezan-té genø-eqeiú, neka teqa nakeamo zenda-te vø̄ve. Yaq Eve Nqova Mbomambaqape mbo-etoám, av ibugukhokhof manqa mbusa ge꞉ve, yaq Yesu ndakin ni vønī-etoam. Matev nqánek, zo nqazo-qeivi neka nqāzōyōgē.  
\v 34 \x - \xo 2:34-35 \xt Psa 110:1\x*Ni mìzi꞉nøtén, Deivíd mbá, yan-te geqavig. Geté ndego Mesaya me꞉manqatám, av ge-ein nqægo,  
\q2 ‘Evezøza Mbumbukiam, noge Evezøza, āv gembøe-eín nqǽgo,  
\q2 “Noqá nakeamo zenda-té qanøqóm.   
\q2
\v 35 Até qóqotát, atema no qogi qaqa ezoqam,  
\q2 kopømba ande av zenda tokhotapak awam nonqo,  
\q2 qoqa zenda tokhotapak mokho-te vøtaqambú-āb.” ’   
\p
\v 36 \x - \xo 2:36 \xt Kel 5:30-31\x*Yaq nakémbá, zo Izlael bawan-ak ate ndøzøte꞉go, zo vø̀ezøtéz. Ngenek Yesu, zo tae mutui-te qazo-tøkewem, Mbumbukiam āv gene-veatáv nqǽgo: Ndego Evezøza neka Mesaya ndǿgoát.” \fig Pita ezoqa manqat gezø-manqatat|alt="FF" src="IB-084gr.tif" size="col" copy="International Bible Society" ref="2:14-36" \fig*   
\s1 Ezoqam Mbumbukiam-te giqambuz neka ibøkha iz vø̄ndapem  
\p
\v 37 Yaq ndigu ezoqam, Pita-qa manqat giyogem, tiqa mbøni, mø̀ndø-khanáz. Yaq ndigu Pita neka Keliso-gi u-anim nøme, āv gizømbe-beváp nqǽgo, “Nǿfuap. Ni ndakin gekhā nígonēm?”   
\p
\v 38 Yaq Pita gezø-qavøiu, “Zo é-mozoqambúz, neka Yesu Keliso-qa iz-te, ibøkha iziz vø̄-upøgim. Yaq Mbumbukiam zoqa manqa-zapazapa, segembøé-navøém, yaq zo Nqova Mbomambaqape vozóndafēm.  
\v 39 \x - \xo 2:39 \xt Isa 57:19\x*Manqa mbusa ndøgo, Mbumbukiam taqa yaq-te geve, ndøgo zoqá neka zogi nakheis-qá neka até tiqá ndigú-a, ndigu qamba-qamba ndindu-yageapet. Gekha ezoqām ndigu, ndego Evezøza, nigi Mbumbukiam, ndezø-akhayam, te-te tinduzav, nqanek manqa mbusa tiqa ndígu.”   
\p
\v 40 Pita manqat nøme kandambá gezø-manqatam. Manqat nøme, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Mòzoqambúz. Soqaín ndøgo, nginik manqa-zapazapa-us ezoqa namba tøzøte-soqoez, ndakin ngiyage.”   
\p
\v 41 \x - \xo 2:41 \xt Kel 2:47; 4:4\x*Ezoqa ndigu, Pita-qa manqat gindapem, ndigu ibøkha iz ndøndapém. Ta khøuwa-te ndøgo, ezoqa kandambá, Klisten bawan-te gi-oz. Ate gi꞉goam, ande āv tri taosen ezoqám ndi꞉gú.   
\s1 Klisten ezoqam, nqova kopo-te giyagam  
\p
\v 42 \x - \xo 2:42 \xt Kel 20:7\x*Ndigu Klisten ezoqam, āv gini-matønumám nqǽgo: Keliso-gi u-anim-qá nømendim manqat ndø-ewagám, neka yaqyaq-a vø̄tøke꞉mam. Ndigu gèpindupám, lou vø̄logɨn neka Evezøza-qa lou loge matev vø̄gonemɨn neka vø̄guligulimemin.  
\v 43 Mbumbukiam, Keliso-gi u-anim mokho-te, umingiap matev kopoáv gematønumat. Ezoqa ewaqape, nqova ndafe kandambá neka møe vø̄gonemɨn.  
\v 44 \x - \xo 2:44 \xt Kel 4:32-35\x*Ndigu ezoqa ate gi꞉goam, Yesu gi-unimanqatinim, ndigu nqova kopo-te sùgumu-yagám. Neka tiqa gigiap ate qazømbe-goam, sège-etoumám, yaqyaq-a.  
\v 45 Ekeza manqei neka gigiap vinivinimba gèwiám. Yaq moni ndigu, gi꞉qaqasumam, ndígu tizø-etoumám, lou-qa o gigiap-qa gi꞉potonumam.  
\v 46 Khøuwa ate qæpavpavemam, ndigu Mbumbukiam-qá khoev-té ginø-pindupám. Yaq Klisten zifuap vinivinimba-qa khoev-te, ndigu lou ndølogám neka Evezøza-qa lou loge matev vømø̄-gonemɨn. Khanakhanakh-ús. Lou sège-etoumám, yaqyaq-a.  
\v 47 \x - \xo 2:47 \xt Kel 6:7; 11:21\x*Yaq tiqa matev ate qægoam, ndigu Mbumbukiam-qá iz me꞉-eqatám. Ezoqa ewaqape, poev ndøveém, ti-te. Yaq khøuwa ate qæpavpavemam, Evezøza Klisten bawan-te, ezoqá nøme ndøyogimám, ndigu khandi gezø-etoamɨn.   
\c 3  
\s1 Kagi ezoqam gikhakheinøvemem  
\p
\v 1 Khøuwa nøme, ande av khagus tri oklok ndægo, ta khøuwa iz-te ndøgo, Zu ezoqam giguligulimam, Pita neka Zion, Mbumbukiam-qá khoev-té ginø-apát.  
\v 2 Ta khøuwa iz-te ndøgo, ezoqa kagi ezoqam ndø-eqeitavún. Ndego āv teneqán, kagi. Khøuwa ate qæpavpavemam, ndego mboqog tambav-té ginø-ivøvemɨ́n, ta mboqog ndigu, Qanimav-Qape gimbo-akhaemam. Yaq ndego ezoqa moni-qa zøviamɨ́n, ndigu Mbumbukiam-qa khoev-te gi-onimam.  
\v 3 Yaq ndego Pita neka Zion gezømet, gi-onat, ndego moni-qa zøviám.  
\v 4 \x - \xo 3:4 \xt Kel 14:9\x*Ndigu ezoqa menas, gèwaomém. Yaq Pita ndego āv gembøe-eín nqǽgo, “Ni-tē qotøndé-kewāg.”  
\v 5 Yaq ndego vø̄kewag. Ndego āv gene-matavupám nqǽgo: Moni nø̄-etøomēm.   
\p
\v 6 \x - \xo 3:6 \xt Kel 4:10; 16:18\x*Geté Pita gembo-ein, “No moni mbaín. Geté no tøtaqá-etoám ndǿgo, no nqanøgo. Yesu Keliso-qa iz-te, ndego Nazalet vemiav-ak, mòqo-itán neka okho vø̄ngaz.”  
\v 7 Yaq Pita nakeamo zenda mbogeá, vø̄-eqeiu. Yaq nqova mbaín, teqa zenda tokhotapak sègembo-føgøføgakhám neka gømig vømbō-føgøføgakhæzam.  
\v 8 Yaq ndego sasanqá sege-itán, okho vø̄ngaz. Yaq Mbumbukiam-qa khoev-te, namba me꞉-óz. Sège-okhoát neka vø̄vøvumat, neka Mbumbukiam-qa iz vø̄-eqatat.   
\p
\v 9 Ezoqa ti-ometám ndǿgo, ge-okhoam neka Mbumbukiam-qa iz ge-eqatat.  
\v 10 Gimatøvemem, av nqægo, ezoqa ngēnek, mboqog tambav-te geqonumam, ta mboqog ndigu Qanimav-Qape gimbo-akhaemam, neka gigiap-qa vø̄vi꞉mam, yaq ndigu nqova ndafe kandambá, ta matev-qa yaq-te, ndøgo qambo-fakhan.   
\s1 Pita-qa manqat, Mbumbukiam-qa khoev mokho-te  
\p
\v 11 Ndego ezoqam, kagi gegoam, Pita neka Zion, ti-te gèmø-tøkenøvém. Yaq lou-qase-te gizav, ndøgo Solomon-qa Lou-Qase gimbo-akhaemam, ezoqa ewaqape tinøbǿin ndǿgo, ngenek ezoqam vø̄-ometam. Yaq ndigu nqova ndafe kandambá.  
\v 12 Pita nginik ezoqa gezømet, yaq āv gezømbe-eín nqǽgo, “Zo Izlael-ak, nogi ezoqam. Gekha zapâ, zo nqova qazøndaf, matev av nqægo qafakhan? Neka gekha zapâ, ni-te ndozotøndo-keoge? Ge zô, ndozo-matavap, ni ngenek nikeza bazaføgakh-tē qeitǿ-khakheinøvemem, okho gengaz? Ó, ni ezoqam qaniqanîm, Mbumbukiam-qa bøi-te, yaq nakêmbà, ndego ni ginitøke, ngenek ezoqam qeikhakheinøvemem? Āv taoká!  
\v 13 \x - \xo 3:13 \xt Exo 3:6, 15; Luk 23:13-25; Kel 2:23\x*Ta matev mokho-te, ndego Eibleem neka Aezek neka Zekop-ge Mbumbukiam, ndego nigi atanakha-zapazapa-za-ge Mbumbukiam, ndego tege sasae ezoqam Yesu, iz kandambaqape mbo-etoám. Ezoqam ngének, zo Lom ezoqam-qa zenda-te qazoveem, yaq ndigu vø̄laem. Pailøt ambá sege-nqonqotavɨ́n. Geté zo Yesu zòsanqawém.  
\v 14 Zo ngenek Ezoqam Mbomambaqape neka Ndaføyamba-qape, zòsanqawém. Yaq zo Pailøt pepen ezoqam-qa zombo-viømém, sa tezø-nqonqotav.  
\v 15 Zo ngenek khandi zapa ezoqam, zòlaém. Geté Mbumbukiam mø̀ndø-khandí꞉v, løvøte-te. Ni nikeza bǿi qatiqeivím.  
\v 16 Ngenek ezoqam, zo nqazo-omete neka ndø̄zø̄tē-zø̄tēzāt, ngenek Yesu-qa bazaføgakh neka iz mokho-té, bazaføgakh gendap. Nqanek matev, unimanqatin matev-té qando-fakhán. Ni Yesu qei-unimanqatinim, yaq ndego ngenek ezoqam gèkhakhǽv, av zo ndakin nqazøte-omete.   
\p
\v 17 \x - \xo 3:17 \xt Luk 23:34; 1 Tim 1:13\x*Nǿfuap. No mø̀tenøtén, matev ndøgo, zo neka zogi megetapak, Yesu qazombo-matønømem, zapa ndǿgo: Zo zøtezateáv.  
\v 18 Mbumbukiam, tegi manqa vevezam ezoqam ate gi꞉goam mokho-te, é-møndi꞉nømánd, av nqægo, ndego Mesaya, tendo-khofotav, ezoqa tekhandi꞉z, ndego nqosøgeap ndǿqeív, vǿnanīm. Yaq ta matev mokho-te ndøgo, qafakhanam, nqanek manqat mø̀ndø-unimanqatín.   
\p
\v 19 \x - \xo 3:19 \xt Kel 2:38\x*Yaq ndakin, zo é-mozo-enénd neka Mbumbukiam-te vozóqambūz. Yaq ndǿgo, Mbumbukiam zoqa manqa-zapazapa, segembøé-navøém.  
\v 20 Yaq ndego zo pusa taev matev zǿ-etoám, neka Mesaya vøndó-khofotāv, ndego ibugukhokhof geveatav, ezoqa tekhandi꞉z. Ngenek ezoqam, Yesú.  
\v 21 Geté ndego bugukhokhof yan-té geabeto꞉gó, atema ta khøuwa-te ndøgo, Mbumbukiam gigiap neka matev ate ndægo nango vǿndakināk, av ndego nupøkhan mba, tegi manqa vevezam ezoqam mokho-te ge꞉-ein, ndigu gevevesam.   
\p
\v 22 \x - \xo 3:22-23 \xt Deut 18:15, 18-19\x*Mozes āv gene-eín nqǽgo, ‘Evezøza, zoge Mbumbukiam, zo mokho-te manqa vevezam ezoqam ndǿveatáv, av no nqate꞉go. Yaq gekha manqāt ndøgo, tezø-manqatat, zo vø̀ndapemát.  
\v 23 Geté gekha ezoqām ndego, teqa manqat ndapeav tøgoat, yaq Mbumbukiam ndego géngiú. Yaq ndego Mbumbukiam-ge ezoqam sekemba gégoák.’  
\v 24 Até Samuél-a, neka Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam ate gi꞉goam, teqa zita-te gipavavun, ndigu matev ndǿgo tini-manqatám, av ndakin khøuwa-te qæfakhanam.  
\v 25 \x - \xo 3:25 \xt Gen 22:18\x*Manqa mbusa ndøgo, Mbumbukiam tegi manqa vevezam ezoqam mokho-te gendo-ein, ndøgo zogi atanakha-zapazapa-za-te geve, ta manqa mbusa ndøgo, zo nonqó. Mbumbukiam Eibleem namba, poev ge-unimanqatin, yaq āv gembøe-eín nqǽgo, ‘Qogi qazi, ezoqa kopo mokho-te, no ezoqa ewaqape matev mbomømboma nøzǿ-matanám, nqanek manqei-qape-te.’  
\v 26 \x - \xo 3:26 \xt Kel 13:46\x*Mbumbukiam ngenek sasae ezoqam Yesu, ndego geveatav, bugukhokhof zo-té gendo-khofotáv. Ndego tende-khofotáv ndǿgo, ndego zo matev mbomømboma zǿmatanám, zoqa manqa-zapazapa-te tøzøtønde-qambuz.”   
\c 4  
\s1 Pita neka Zion, ndimbula-te ginqeitaz  
\p
\v 1 Pita neka Zion, ezoqa manqat até gezø-manqatám, yaq Mbumbukiam-gi iziz ezoqam neka Mbumbukiam-qa khoev vos keoge ezoqam-ge kawa neka Sadusi ezoqam tīnø̄fākhāz.  
\v 2 Ndigu khanakhanakh mbaín, ndigu ezoqa menas, ezoqa gi꞉zømesimat, neka gi꞉zømas, av nqægo, Mbumbukiam kopømbaqapē ezoqa løvøte-te tekhandi꞉z, zapa ndø̄go, ndego Yesu ndøkhandī꞉v, løvøte-te.  
\v 3 Yaq ndigu Pita neka Zion sègegavém. Yaq ndimbula-té genø-nqeitáz, atema nøme vøndōpave. Manqa ovøepøteáv. Zapa ndǿgo, gèpøistát.   
\p
\v 4 \x - \xo 4:4 \xt Kel 2:41\x*Geté ezoqa kopoáv, ndigu tiqa manqat giyogem, gè-unimanqatiním. Yaq ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatintam, mø̀ndømø-faev-taosen-éz, angana.\f + \fr 4:4 \ft Sakheis neka nakheis mø̀ndøgoám, ndigu Yesu gi-unimanqatintam. Geté ndigu gevebøpøteáv.\f*   
\p
\v 5 Yaq khøuwa nøme qandopave, Zelusalem taon-te ndøgo, Zu ezoqa kandakanda neka megetapak neka Mozes-qa guguna manqat nømendim ezoqam ndømøváb.  
\v 6 Até Anás-a, ndego Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape, neka Kayafas, neka ezoqa nøme, Zion gimbo-akhaemam, neka Aleksanda, neka Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape-gi ezoqa nøme, vø̄goam.  
\v 7 Yaq Pita neka Zion, tiqa megemege-té ginø-áb, sasa zøbevap, “Nqanek matev, gekha bazaføgakh-tē neka gekha ezoqam-qâ iz-tē qazonǿ-gonem?”   
\p
\v 8 Pita, Nqova Mbomambaqape kha é-møndømbøi-tønøyám. Yaq ndigu āv gezømbe-qavøiú nqǽgo, “Zo kawakawa-za neka megetapak!  
\v 9 Zo ni ndakin matev mbomambaqape-qa yaq-te nqazonimbi-sinøzumit, ni kagi ezoqam qeimbo-matønømem, yaq ngenek vø̄khakhæv,  
\v 10 \x - \xo 4:10 \xt Kel 3:6, 13-16\x*zo vø̀ezøtéz neka até Izlael ezoqam ewaqapé-a, betēzøtez: Ngenek ezoqam, zoqa bøi-te ngeya, Yesu Keliso-qá iz-té gene-eqeieqei-év, ndego Nazalet vemiav-ak. Zo ndego tae mutui-té qazonø-tøkewém. Geté Mbumbukiam løvøte-te mø̀ndø-khandí꞉v.  
\v 11 \x - \xo 4:11 \xt Psa 118:22\x*Ezoqam ngének, teqa yaq-te Mbumbukiam-qa Manqat qæ-ein, av nqægo,  
\q1 ‘Nandi-qapi ndigu,  
\q2 zo khoev puanam ezoqam qazo-sanqabem,  
\q2 ndigu mø̀ndømø-gigiap-qape-éz, khoev puanam nonqo.’   
\p
\v 12 \x - \xo 4:12 \xt Met 1:21\x*Ezoqa nøme mbaín, niqa khandi꞉nat nonqo. Yesu yakhapús. Nqanek manqei-qape ate nqægo, Mbumbukiam ezoqa nøme khofotøveáv, ni tekhandi꞉n.”   
\p
\v 13 Ndigu megetapak, ndigu ezoqa menas gizømet, manqat ndaføyamba gi-einim neka mivi mbaīn, ndigu nqova ndafe kandambá. Zapa ndǿgo, ndigu mø̀ndæzøtéz, ndigu khokho ezoqám, skul kandakanda mbaín. Neka ndigu mø̀ndæzøtéz, ndigu ezoqa menas, Yesú namba me꞉goám.  
\v 14 Geté ndigu zøtezateáv, gekha manqat zǿqavøiū. Amba zømbe-eín. Zapa ndǿgo, ndego ezoqam, kagi gegoam, Pita neka Zion namba me꞉wanám. Ndego mø̀ndø-khakhǽv. Yaq ndøgo bavokho-qapé.   
\p
\v 15 Yaq ndigu bavokhó ginø-khofotáz. Yaq gizav, ndigu Zu megetapak, manqa ovøyam khoev-te gu꞉qonavam, manqa ndøvøovømém.  
\v 16 Gi-einim, “Gekha zizǿgō, nginik ezoqa menas? Ezoqa ewaqape, nqanek Zelusalem taon-te ngiyage, mø̀ndømu-yogém, av matev gi꞉matønømem ndægo. Unimanqatín. Ndøgo matev viní. Ni kopømba mbaín tizio-naomem.  
\v 17 Geté nqanek manqat Yesu-qa yaq-te, ezoqa nøme-te, bepanqàvøe᷄m. Yaq nakémbá. Ni manqa āv qazizømbé-løvuá nqǽgo, ndigu teqa iz-te, ezoqa nøme manqat nqawa bezø̀-ei᷄n.”   
\p
\v 18 \x - \xo 4:18 \xt Kel 5:28\x*Yaq ndigu nqawa gizø-akha, khoev mokho-te vø̄u-oz, yaq gèzømbe-khafén. Ndigu Yesu-qa iz-te, manqat nqawa be-eìni᷄m, neka ezoqa nqawa bete-zømèsi᷄m! Matev av nqægo, ùni bete-navøém!   
\p
\v 19 \x - \xo 4:19 \xt Kel 5:29\x*Geté Pita neka Zion gizø-qavøiu, “Zo zøkeza mokho-mba, zøté-matøvømēm, av nqægo. Eqeieqei ākhanégo? Zoqâ manqat níndapēm, ó, Mbumbukiam-qā manqat níndapēm?  
\v 20 Ni kopømba mbaín, manqa sa teikhoutavat, av ni bøi qatiqeivam, neka vø̄i-ewagam.”   
\p
\v 21 Yaq ndigu megetapak, kha-khoiv manqat nøme zø-eín. Geté yaq sège-nqonqotáz, vø̄zav. Ndigu nakhoa qeiviáv, yaq-fia nqosøgeap ande āv kizømbé-etoām. Zapa ndǿgo, ezoqa ewaqape Mbumbukiam-qá iz ndø-eqatát, ta matev ndøgo, qafakhan.  
\v 22 Ngenek ezoqam, ndego kagi-qape geqan, yaq Yesu-qa iz-te vø̄khakhæv, ndego viav 40 mø̀ndømø-løvú.   
\s1 Mbumbukiam bazaføgakh-qa gimbo-viømem  
\p
\v 23 Pita neka Zion até vønqonqotáz-ae, ekeza Klisten bawan ezoqam-te e-vø̄zav, yaq emanqat vøzø̄votot, av Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda neka megetapak nøme gizømbe-manqatam.  
\v 24 \x - \xo 4:24 \xt Exo 20:11; Neh 9:6; Psa 146:6\x*Ndigu Klisten bawan ezoqam, nqanek manqat giyogem, yaq sùgumu-guligulimém. Nqova kopo-té. Mbumbukiam āv gimbøe-akhaém nqǽgo, “Bázaføgakh-us-qape. Yan neka manqei-qape neka ndaola, neka gigiap ate nqægo, ta mokho-te nqøugut, qo qokhakheinumát.  
\v 25 \x - \xo 4:25-26 \xt Psa 2:1-2\x*Qo nigi atanakha-zapa Deivid, ndego qoge sasae ezoqam gegoam, qoge Nqova Mbomambaqape mokho-te, manqat qombo-etoám. Yaq ndego āv gene-eín nqǽgo,  
\q1 ‘Gekha zapâ, bawan vini-ak qaqa ndigu?  
\q2 Neka gekha zapâ, ndigu amba mba ndi꞉voqoyam?   
\q1
\v 26 Nqanek manqei-qape-gi kawakawa-za neka megetapak mø̀ndø-tøkuaném.  
\q2 Ndigu nøfe-qa mba mo꞉keogé, Evezøza namba, neka Mesaya namba, ndego geveatav.’   
\p
\v 27 \x - \xo 4:27 \xt Met 27:1-2; Luk 23:7-11; Kel 3:13\x*Unimanqatín. Matev av nqægo, mø̀ndø-fakhán, nqanek taon-te. Ndigu kawakawa-za menas, Elod neka Pontius Pailøt, manqei vini-ak neka Izlael manqei-ak namba me꞉tøkuaném. Neka nøfe-qa mba mo꞉kewagám, te-te ndego, Yesu, qoge sasae ezoqam, ndego qo Mesaya qoqo-veatav.  
\v 28 \x - \xo 4:28 \xt Kel 2:23\x*Geté ta matev mokho-te ndøgo, gimatønumat, ndigu qoqá matavap neka poev mba mbopavát. Qoqa bazaføgakh-te, qo nupøkhán mbá, é-moqopøoá, matev av nqægo tàbete-fakhán.   
\p
\v 29 \x - \xo 4:29 \xt Ef 6:19\x*Yaq ndakin, Evezøza, vø̀mbo-matøvém, kha-khoiv matev ndøgo, gimatønumat. Gìnitøké, ni qogi sasae ezoqam, yaq ni qoqa manqat, ndaføyamba neka mivi mbain tàbati-manqaté.  
\v 30 Qo zenda qotó꞉vé, ti-te ndigu, enqoni ndøzøgo, yaq vǿkhakhǣz. Neka qoge sasae ezoqam mbomambaqape, Yesu, teqa iz mokho-te, umingiap matev vinivinimba voqó-matønumāt.”   
\p
\v 31 Ndigu gumu-guligulimem, yaq manqei ndøgo, ma gi꞉qonavam, sùgumu-kukuvøemát. Yaq kha Nqova Mbomambaqapé qazømbe-tønøyám. Yaq ndigu Mbumbukiam-qá Manqat me꞉zømesimát. Bazaføgakh-ús neka mivi mbaín.   
\s1 Klisten ezoqam, yaqyaq-a gitøke꞉mam  
\p
\v 32 \x - \xo 4:32 \xt Kel 2:44\x*Ndigu ezoqa ate gi꞉goam, Yesu gi-unimanqatintam, ndigu nqova kopo zømbegoám. Ezoqa kopo einiáv, av nqægo, “Nqanek gigiap, nøkeza nonqo mbā.” Geté gigiap ate qægoam, sège-etoumám, yaqyaq-a.  
\v 33 Keliso-gi u-anim, ezoqa āv gini-zømesimám nqǽgo: Yesu løvøte-te mø̀ndø-khandí꞉v. Yaq ndego Evezøzá. Ndigu bazaføgakh-us me꞉zømesimám. Neka Mbumbukiam, matev mbomømboma zømatønumám, kopoáv, ti-te ndigu, ezoqa ewaqape.  
\v 34 \x - \xo 4:34 \xt Kel 2:45\x*Ezoqa kopo gigiap-qa potonøpøteáv, ti mokho-te. Ezoqa nøme ndigu, manqei o khoev qazøgoam, gèwiám. Yaq moni ndigu, gi꞉qaqasumam,  
\v 35 Keliso-gi u-anim-té ginø-upøgimám. Yaq ndigu gèqaqabemɨ́n, yaq gekha ezoqām ndigu, gigiap-qa gipotonumam, vøzø̄-etoamɨn.   
\p
\v 36 Ezoqa nøme, matev av nqægo gego, teqa iz Zoséf. Ndego Livai bawan-ák. Saiples manqei bawá geqán. Ndigu Keliso-gi u-anim, iz Banabas mbo-akhaemám. (Taqa manqa mokho, “Ezoqa zita tøpøzu ezoqám.”)  
\v 37 Ngenek manqei ndøwí. Yaq moni ndigu, geqas, Yesu Keliso-gí u-anim-té genøndapáz, ezoqa tøke nonqo.   
\c 5  
\s1 Ananayas neka Safila, meakha manqat gi-einim  
\p
\v 1 Geté ezoqa nøme mø̀ndøgoám. Iz Ananayás, neka ndego zas vømbōgoam. Tuqa iz Safilá. Até ndegó-a, ekeza manqei nøme, gèwí.  
\v 2 \x - \xo 5:2 \xt Kel 4:34-35\x*Geté moni ndigu, gendapaz, nøme gèkhonáb. Tegu zas mø̀ndæ-otév. Yaq moni nøme ndigu, Yesu Keliso-gí u-anim-té genøndapáz. Yaq āv gezømbe-eín nqǽgo, “Moni ndigu, qeiqasem, ngínik.”   
\p
\v 3 \x - \xo 5:3 \xt Zion 13:2\x*Yaq Pita Ananayas gembo-ein, “Ánanayas. Gekha zapâ, qo Saitan qoqombotak, qoqa mbøni mokho-te gendo-on, yaq Nqova Mbomambaqape voqombø̄e-khavoz, qo moni nøme qoqokhonab, manqei qoqowi.  
\v 4 Ndøgo qakeza manqei ndøgoám. Yaq qo qakeza poev-té qonøwí. Yaq moni qoqoqas, até ndigú-a, gemøqa-qakezanéz. Geté gekha zapâ, qo matavap soqøsoqa qoqo-tonqogim? Qo ambá av nqǣgo, ezoqa mba qombøekhavōz. Geté Mbumbukiam qombøekhavóz.”   
\p
\v 5 Yaq Ananayas nqanek manqat ge-ewag, sègebøiáv, vø̄nanim. Yaq ezoqa ewaqape, manqat giyogem, kha zøkhoí.  
\v 6 Yaq ezoqa ndakinak, teqa kha ndabuá gini-løvønømém, bavokho sasa ndø-eqanem, vømø̄-ozem.   
\p
\v 7 Khapé outøpøteáv. Ande āv tri awáz ndægó, zas tūndū-ōn. Ndugu otevateáv, matev ndøgo, qafakhan.  
\v 8 Yaq Pita gumbobevap, “Soqoní-eín. Moni ndigu qazoni-etoam, venanqeî, ndigu manqei qazøte-wiim?”  
\p Yaq gundu-qavøiu, “Venanqeí.”   
\p
\v 9 Yaq Pita gumbo-ein, “Gekha zapâ, qeivis namba, manqat qazo-kopo꞉nem av nqægo, Evezøza-ge Nqova Mbomambaqape khamasim-te qazoveem? Nqáe! Ezoqa ndigu, qoge anganeam gi-otøvem, mboqog tambav-té gonowaní. Yaq ndigu até qó-a, gé-eqæqonám.”   
\p
\v 10 Pita nqanek manqat ge-ein, yaq ndugu teqa megemege-te sègebøiáv, vø̄nanim. Yaq ndigu ezoqa ndakinak ginduqavaz, gi-ometam av nqægo, mø̀ndønanīm, yaq bavokhó ginø-eqeinám, zivis-qa avønin-te vømø̄-otøvem.  
\v 11 Yaq Klisten bawan ezoqam ate gi꞉goam neka ezoqa ewaqape, nqanek manqat giyogem, ndigu kha-khoiv kandambá.   
\s1 Keliso-gi u-anim, ezoqa kandamba gikhakhæz  
\p
\v 12 \x - \xo 5:12 \xt Kel 2:43; 14:3\x* Keliso-gi u-anim, ezoqam-qa mokho-te, umingiap matev kopoáv gimatønumam. Ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatintam, Solomon-qa lou-qase-té ginøwambám, ndøgo Mbumbukiam-qa khoev-te.  
\v 13 Bavokho ezoqam, møe ndøsinønimám. Yaq ndigu Klisten ezoqam namba, tøkuateáv. Geté ndigu gèzø-vizupám.  
\v 14 Yaq Evezøza, ezoqa nøme mba mo꞉-unimanqatiním. Ezoqa kandambá. Angana nekā sakheis.   
\p
\v 15 Matev ndøgo, ndigu Keliso-gi u-anim gimatønumat, ta zapaya ndøgo, ezoqa nøme enqoni-us ezoqam ndo-upøgimám. Yaq ndigu ekeza venanqei nonqo neka kita-te, nakhoa-té ginø-abumám. Yaq Pita-gé nqovønqova mba bekhantáz, ma ndego te꞉ma.  
\v 16 Até vemivemiav nøme-té-a, Zelusalem taon avønin-te ndøgo, enqoni-us ezoqam ndo-upøgimám, neka ezoqa nøme, nqova soqøsoqa giqantavam. Yaq ndigu ezoqa ate gi꞉goam, gèkhakhǽz.   
\s1 Enzol ezoqam, Keliso-gi u-anim gezøtøke, ndimbula-te gigoam  
\p
\v 17 Yaq ndego Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape neka tegi paev ezoqa ate gi꞉goam, ndigu Sadusi ezoqam gigoam, ndigu ova ndø-einím, Keliso-gi u-anim-te. Ova kandambá qazøgoam.  
\v 18 Yaq ndigu até gindigonem, Keliso-gi u-anim sègegavém, ndimbula-te vø̄nqeitaz.  
\v 19 \x - \xo 5:19 \xt Kel 12:7-10\x*Geté ta lova ndøgo, Evezøza-ge enzol ezoqam ndowáv, ndimbula mboqog vøzø̄-mboqogim, ndigu Keliso-gi u-anim bavokho sasa ndøkhatob,  
\v 20 vøzø̄-ein, “Zo Mbumbukiam-qá khoev-té qanøzáv. Yaq ezoqam-qá megemege-té qazomǿwán, manqat ate ndægo, khandi-qa yaq-te, vozomé-zømās.”   
\p
\v 21 Yaq ndigu u-anim, manqa o-mba mbøendapém, av enzol ezoqam gezømbe-ein. Yaq qanaqanus, khøuwa gendo-eqan, ndigu Mbumbukiam-qá khoev-té ginøzáv, ezoqa vømē-zømesim.  
\p Ta khøuwa iz kopo-te ndøgo, ndego Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape neka tegi paev ezoqam, Zu megetapak ate gi꞉goam ndøpisám. Manqa ndǿ-ovøemém. Yaq ndigu ndimbula khoev-te, manqat ndøkhofotøvém. Ndigu Keliso-gi u-anim, bègeáv.  
\v 22 Geté ndigu sasae ezoqam, ndimbula-te gifakhaz, ndigu Keliso-gi u-anim qaseáv, mokho-te ndøugu. Yaq ndigu sègeveséz, manqat vømø̄-einim,  
\v 23 “Ni ndimbula khoev-te qeimø-fakhan, mboqog qeizømetat, tokøváp. Neka ndimbula keoge ezoqam mòndo-feazotát, mboqog-te ndøgo. Geté mboqog qeimboqogimem, ezoqam mbaín, mokho-te.”   
\p
\v 24 Ndego Mbumbukiam-qa khoev vos keoge ezoqam-ge kawa neka Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda, nqanek manqat giyogem, ndigu gò꞉bevupém, av nqægo, “Gê, ndigu gekha matēv zǿfakhan?”   
\p
\v 25 Yaq ezoqam tendowáv ndǿgo, vøzø̄-ein, “Nqáe! Nginik ezoqam, zo ndimbula khoev-te qazo-nqeitaz, Mbumbukiam-qá khoev-té gigú. Ezoqa me꞉zømesimít.”   
\p
\v 26 Yaq ndego vos keoge ezoqam-ge kawa neka tegi sasae ezoqam, tinøzáv ndǿgo, nginik Keliso-gi u-anim, nqawa vømøndō-upøzo. Geté ndigu tøpøtøzateáv. Zapa ndǿgo, ndigu møe ndøgoném. Soqaín ndøgo, ezoqa qaqa tizøgo, nandi vǿepōub, neka vǿpakhaēz.   
\s1 Keliso-gi u-anim, manqa ovøyam-te, Mbumbukiam-qa Manqat manqate-te møe goneav qagoam  
\p
\v 27 Yaq ndigu vos keoge ezoqam, Keliso-gi u-anim, Zu megetapak-qá manqa ovøyam-té ginø-tonqozó. Yaq ndego Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape gezø-ein,  
\v 28 \x - \xo 5:28 \xt Met 27:25\x*“Ni zo khafeap nizømbové, av nqægo, ‘Zo ezoqa Yesu-qa iz-te me꞉zømèsi᷄m.’ Geté nqáe! Zo nandav nømendim manqat, Zelusalem taon-te ate nqægo, sòzo-vøndøzém. Neka zo nī zoni-løvøyáp, ngenek ezoqam gilaem.”   
\p
\v 29 \x - \xo 5:29 \xt Kel 4:19\x*Yaq Pita neka ndigu Keliso-gi u-anim nøme gizø-qavøiu, “Ni Mbumbukiam-qá manqat bambupáev, ambá ndø̄go, ezoqam-qa manqat.  
\v 30 Nigi atanakha-zapazapa-za-ge Mbumbukiam, Yesu løvøte-té gendo-khandí꞉v, ndego zo qazolaem, tae mutui-te qazo-tøkewem.  
\v 31 \x - \xo 5:31 \xt Kel 2:33-34; Ef 1:20; Iblu 2:10; 12:2\x*Yaq Mbumbukiam ndego ekezan-té genø-eqeiú, neka teqa nakeamo zenda-te vø̄ve. Yaq ndego kawa neka khandi etoam ezoqam ndǿgoát. Yaq ni Izlael ezoqam tàbizi꞉-qambún, yaq Mbumbukiam niqa manqa-zapazapa bembøē-navøem.  
\v 32 Matev ndøgo, Yesu gematønumam neka te-te vø̄fakhanumam, ni bǿi qatiqeivám. Yaq ni ezoqa niti-zømesimít. Neka até Nqova Mbomambaqapé-a, ndego Mbumbukiam ndigu tezø-etoumat, ndigu teqa manqa o-mba ndimbøe-ndape, ndego nqanek matev ate ndægo mø̀ndøqeív.”   
\s1 Gamaliel-qa manqat, Keliso-gi u-anim-qa yaq-te  
\p
\v 33 Ndigu iz-akhayapak, nqanek manqat giyogem, ndigu qaqa kandambá gigonem. Yaq ambá pakhapakha zøkhaneamɨ́n.  
\v 34 Geté Zu ezoqam-qa manqa ovøyam-te ndøgo, ezoqa kopo mø̀ndu꞉goám. Teqa iz, Gamaliél. Ndego Felisi ezoqám neka Mozes-qá guguna manqat nømendim ezoqám. Ezoqa vizap kandambá gimbogoam. Yaq ndego gè-itán, ndigu Keliso-gi u-anim bavokho vøkhǣ-khofotaz.   
\p
\v 35 Yaq ndego gezø-ein, “Zo nogi ezoqam, Izlael bawan-ak. Aiyá qagó, nginik ezoqam gekha matev tozozø-matanam.  
\v 36 \x - \xo 5:36 \xt Kel 21:38\x*Zo gèmbo-mataváp. Nupøkhan mbá mbá. Tiudas ndøgoám. Ndego ekeza kha, kandambaqape me꞉veó. Ezoqa fo andléd gimbopavam. Geté ndego gilaem, yaq ndigu te namba gi꞉goam, khokhó sege-panqanimát. Yaq matavap ndøgo, qambogoam, sègembøepá.  
\v 37 Taqa zita-te, ta khøuwa-te ndøgo, gaman, ezoqam-qa iziz gindapat, ezoqá nøme ndøfakhán. Teqa iz Zudás. Gelili plovins-ák. Ndego gaman-te nakhag vø̄ngaz. Neka ezoqa kopoáv gimbopavam. Geté até ndégo-a, vø̄laem. Neka tegi paev ezoqam ate gi꞉goam, sège-panqanimát.  
\v 38 Yaq nakémbá. No nginik ezoqam-qa yaq-te, āv qazømbé-ovøyám nqǽgo: Zo matev ndømatønø̀me᷄m, ti-te. Sègezø-iváv. Av tiqa sasae neka matev ezoqam-qa matavap-te mba qando-fakhanɨn, yaq segemǿ-navøém.  
\v 39 Geté, av nqanek matev Mbumbukiam-te qande-fakhan, yaq zo kopømba mbaín, nginik ezoqam tozozømbø-khaz. Soqaín ndøgo, zo Mbumbukiam namba tozo-nøfeapat.” Yaq ndigu iz-akhayapak, Gamaliel-qa manqat, gè-unimanqatiním.   
\p
\v 40 \x - \xo 5:40 \xt Kel 4:18\x*Yaq ndigu Keliso-gi u-anim, nango gizø-akha, vøndō-oz. Yaq gèfebám, khafeap vøzømbōve, av nqægo, “Zo ezoqa Yesu-qa iz-te, nqawa me꞉zømèsi᷄m.” Yaq sège-nqonqotáz, vø̄zav.   
\p
\v 41 \x - \xo 5:41 \xt Met 5:10-12; 1 Pita 4:13\x*Yaq Keliso-gi u-anim, nqanek Zu ezoqam-qa manqa ovøyam gi-ivøvem, ndigu khanakhanakh-ús giqavanat. Ndigu khanakhanakh-us tinigú ndǿgo, Mbumbukiam ndigu eqeieqei ge꞉zæb, Yesu zapaya mivi matev gindapem.  
\v 42 Ndigu ezoqa zømesim ivøveáv. Geté khøuwa ate qæpavpavemam, Manqat Mbomambaqape me꞉zømesimám. Mbumbukiam-qa khoev-te neka ezoqam-qa khoev vinivinimba-te, ndigu āv gizømbe-ovøemám nqǽgo: Yesu, ndego Mesayá. Ezoqam ndégo, Mbumbukiam geve, ezoqa tekhandi꞉z.   
\c 6  
\s1 Tøke ezoqam seven givevesam  
\p
\v 1 \x - \xo 6:1 \xt Kel 4:35\x*Ta khøuwa-te ndøgo, Yesu-gi paev ezoqam, bawan qazø-khouwevtat, yaq ti mokho-te ponqombap ndøfakhán, yaq Zu bawan-ak, ndigu Glik manqat vǿmanqatām-a, yaq ndigu, Iblu manqat vø̄manqatam. Ndigu Zu bawan-ak, Glik manqat gimanqatam, āv gini-einím nqǽgo, “Zo khøuwa kopoav, ngængæm lou-qa yaq-te qazozø-tøkematun, ndigu angana gizø-pakhaez, yaq nigi ngængæm tøke agé upøgimáv.”   
\p
\v 2 Keliso-gi u-anim tuelv, nqanek manqat giyogem, yaq ndigu ezoqa ewaqape ndømøváb, Yesu gi-unimanqatintam, vøzø̄-ein, “Matev av nqægo, eqeieqeí mbá, ni Keliso-gi u-anim, Mbumbukiam-qa Manqat zømesim tei-ivøvem, yaq lou etoam matev-tē qanimbō-ngetøgeapāt.  
\v 3 Yaq nakémbá, nigi nøfuap, ezoqa seven zóvevesám, zo mokho-te, ndigu zo qazøte-zøtez, kha Nqova Mbomambaqapē qazømbe-tønøyām, neka ndigu matavap loloakh ndø̄zø̄gō. Yaq ndígu tizí-áb, ezoqa lou tizø-etoumat.  
\v 4 Geté ni Keliso-gi u-anim, bazaføgakh ndǿgo teitǿ-asazát, teiguligulimat neka ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat vøtí-zømesimāt.”   
\p
\v 5 Ezoqa ewaqape khanakhanákh, nqanek manqat-qa yaq-te. Yaq ndigu Stiven ndøveatøvém, teqa unimanqatin bazaføgakh-us qambogoam neka kha Nqova Mbomambaqape vømbø̄e-tønøyam. Ezoqa nøme givevesam, Filíp neka Plokolús neka Nikanó neka Timón neka Pamenás neka Nikolās. Nikolas, ndego Antiok taon-ak ndøgoám. Geté ndego mø̀ndømø-Zu-bawan-ak-év, yaq ndego Mbumbukiam-anim vømbō-vizupam.  
\v 6 Yaq ndigu ezoqa seven, givevesam, Keliso-gi u-anim-té ginø-upøzó. Yaq ndigu gèzø-guligulím, neka zenda vøzømbø̄-awam.   
\p
\v 7 \x - \xo 6:7 \xt Kel 2:41; 16:5\x*Mbumbukiam-qa Manqat sège-vøndavát. Yaq Yesu-gi paev ezoqam, Zelusalem taon-te ndøgo, tiqa bawan sà tønø-khouwevtát. Até Mbumbukiam-gí iziz ezoqám-a, ezoqa kopoáv, Yesu-qa manqat vø̄ndapem-a, vø̄-unimanqatinim.   
\s1 Stiven gimøvøinam  
\p
\v 8 Mbumbukiam Stiven gèmbo-tøkeám neka bazaføgakh vømbō-etoumam. Yaq Stiven, ezoqa mokho-te, umingiap matev kandakanda ndømatønumám.  
\v 9 Geté ezoqa nøme, ndigu Zu ezoqam-qa guliguli khoev-te gimøvøbumam, ndøgo Nqovotøzat Ezoqam-qa Guliguli Khoev gimbo-akhaemam, ndigu Stiven namba, ponqombap ndøngazém. Nøme ndigu Sailini taon-ák neka nøme Aleksandlia taon-ák neka nøme Silisia manqei-ák neka nøme Esia manqei-ák.  
\v 10 \x - \xo 6:10 \xt Luk 21:15\x*Geté Mbumbukiam-ge Nqova Mbomambaqape, Stiven matavap loloakh mbo-etoám. Yaq ndigu kopømba mbaín, teqa manqat tiløvumem.  
\v 11 Yaq ndigu khonoam-te, ezoqa nøme tìnø-nøzøzó ndǿgo, gizø-ein, “Zo ezoqa nøme, meakha manqat zómanqatát, av nqægo, ‘Ngenek ezoqam, Mozes-qá neka Mbumbukiam-qá iz ndøngi꞉tatún. Ni mø̀imbo-yogém, manqat av ge꞉manqatam.’”  
\v 12 Yaq ta matev mokho-te ndøgo, ndigu ezoqa nøme neka megetapak neka Mozes-qa guguna manqat nømendim ezoqam, qaqa zøløwáz, Stiven-qa yaq-te. Yaq ndigu até gindigonem, Stiven vø̄-møvøinam, Zu megetapak-qa manqa ovøyam-te sasa ndøndafem.  
\v 13 Yaq ndigu, ezoqa nøme, khavozam nonqo ndøtonqozó. Yaq ndigu āv gini-einím nqǽgo, “Ngenek ezoqam, Mbumbukiam-qa khoev neka Mozes-qa guguna manqat-qa yaq-te, manqat soqøsoqa oskia ndømanqatatún.  
\v 14 Ni ngenek āv qeimbøe-yogém nqǽgo, ‘Ngenek Yesu, Nazalet vemiav-ak, Mbumbukiam-qa khoev géngiú neka niqa matev ate ndægo vǿ-enēnd, Mozes nigi atanakha-zapazapa-za gezø-etoam, yaq ni vizimø̄-ndapem.’”   
\p
\v 15 Yaq Zu megetapak ate gi꞉goam, manqa ovøyam-te giqonavam, Stiven-te bøi é-møndøzømbo-føgákh. Yaq bugug gimbo-qeivim, ndøgo waev ùnime꞉-papaqá. Andé enzol ezoqam-qá bugug me me꞉kewagám.   
\c 7  
\s1 Stiven manqa ovøyam khoev-te, manqat gezø-manqatam  
\p
\v 1 Yaq ndego Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape, Stiven gembobevap, “Gê, manqat ndøgo, ngiqa-møvøet, unimanqatîn?”   
\p
\v 2 \x - \xo 7:2-4 \xt Gen 11:31; 12:1\x*Yaq Stiven gezø-qavøiu, “Tát-za neka ata-za! Zøtøndé-yogēm. Nigi atanakha-zapa Eibleem, Elan taon-te yageav qagoam, gete Mesopotemia manqei-te zua gegoam, yaq ndego Mbumbukiam Iz-akhae-qape mbofakhán,  
\v 3 vømbō-ein, ‘Qoqa manqei neka qakeza ezoqa vø̀zuváz. Yaq manqei ndǿgo toqonǿqáv, ma no tøteqamakh.’   
\p
\v 4 Yaq Eibleem ekeza manqei, ndøgo iz nøme Kalde manqei gimbo-akhaemam, sège-iváv. Yaq Elan taon-té genøwáv, vømø̄qom. Yaq tege eve genanim, Mbumbukiam ndego nqánek gendo-khofotáv, zo ndakin nqazoyage.  
\v 5 \x - \xo 7:5 \xt Gen 12:7; 15:18; 17:8\x*Geté Mbumbukiam Eibleem-te, manqei-qase etopøteáv. Mbaín! Geté ndego manqa mbusa mbové, av nqægo, manqei ndø̀mbo-etoām, ndego neka tegi zi. Ta khøuwa-te ndøgo, Mbumbukiam manqa mbusa geve, Eibleem nakhasam fakhaneav mbogoám. Zuá.  
\v 6 \x - \xo 7:6-7 \xt Gen 15:13-14; Exo 12:40\x*Mbumbukiam Eibleem āv gembøe-eín nqǽgo, ‘Qogi qazi manqei nøme-té géyagát. Ta manqei-te ndøgo, ndigu mo-manqei-aním mbá. Yaq ndigu yaq-fia mbain sasae ezoqam ndǿgoát. Ezoqa ndigu géngenøzotát. Viav kandambá. Até tægoat, viav fo andléd.  
\v 7 \x - \xo 7:7 \xt Exo 3:12\x*Geté no ndigu bawan ezoqam, ndigu yaq-fia mbain sasae-te titøpøtavat, yaq-fia nqosøgeap nøzǿ-etoám. Yaq taqa zita-te, qogi qazi gendó-fakház, ta manqei-te ndøgo ti꞉sokhoat. Yaq noqa iz nqánek gí-eqatát.’   
\p
\v 8 \x - \xo 7:8 \xt Gen 17:9-14; 21:4\x*Yaq Mbumbukiam, Eibleem namba, poev ndø-unimanqatín, neka ngusu qogøzat matev vømbō-etoam. Yaq tege yo Aezek geqan, ta khøuwa-te ndøgo, ndego khøuwa eit qamømbo-ndap, Eibleem ngusum mbokepøtáz. Yaq ndego Aezek, matev até kopó, tege yo Zekop, ngusum vømbōkepøtaz. Yaq até Zekóp-a, tegi nakhei angana tuelv, ngusu vøzø̄qogaz, ndigu nigi atanakha-zapazapa-za kandakanda.   
\p
\v 9 \x - \xo 7:9 \xt Gen 37:11, 26-28; 39:1-3, 21-23\x*Ndigu atanakha-zapazapa-za, tigi eveqase-te Zosef, ova ndø-einím. Yaq ndego gèwiím. Yaq ndigu ezoqam, ma gi꞉wiim, Izip manqei-té ginø-ituím, ndego yaq-fia mbain sasae ezoqam vø̄veem. Geté Mbumbukiam até gegoám, te namba,  
\v 10 \x - \xo 7:10 \xt Gen 41:37-44\x*neka teqa yage føgakh-te vø̄khandi꞉v. Yaq Zosef Felo-qa megemege-te go꞉-itan, ndego Izip manqei-ak-ge kawa, Mbumbukiam matavap loloakh mbo-etoám. Yaq Felo, até gendego, Zosef vesøteve iz vømbō-akha. Yaq Izip manqei ate qægoam neka kawa-qa khoev ate qægoam, ndégo tembo-kewagám.   
\p
\v 11 \x - \xo 7:11 \xt Gen 41:54; 42:1-2\x*Yaq Izip neka Keinan manqei ate qægoam, vikia sekeqape ndømát. Yage føgakh kandambá. Nigi atanakha-zapazapa-za, lou mbaín. Gèzø-navøém.  
\v 12 Yaq Zekop ge-ewag, av nqægo, Izip manqei-te, lou zua ndøgō, yaq ndego ekeza nakheis, nigi atanakha-zapazapa-za, andé tene-khofotáz, ndøgo Izip manqei-te.  
\v 13 \x - \xo 7:13 \xt Gen 45:1-4, 16\x*Yaq khøuwa nøme nqawa ginduzav, Zosef ekeza zapikia-za tènezømás, av nqægo, ‘No zogé zøveqasé.’ Ndakin Felo mø̀ndæ-otév, Zosef-gi namba-qaniap ngínik.  
\v 14 \x - \xo 7:14 \xt Gen 45:9-11; 46:27\x*Yaq Zosef eve-te Zekop, manqat ndøkhofotáv, av nqægo: Ndego ekeza ezoqam namba, Izip manqei-té giabetøndozáv. Ndigu ezoqa ate gi꞉goam seventi-fáev.  
\v 15 \x - \xo 7:15 \xt Gen 46:1-7; 49:33\x*Yaq Zekop Izip manqei-té genøwáv, ekeza ezoqa namba. Yaq ndǿgo teyagám, atema vø̄nanim. Neka até ndigú-a, tegi nakhei angana, nigi atanakha-zapazapa-za, ndǿgo tiyagám, atema vumū-pakhaez.  
\v 16 \x - \xo 7:16 \xt Gen 23:2-20; 33:19; Josh 24:32\x*Ndigu gipakhaetat, yaq tiqa kha Sekem manqei-té ginø-tonqogimám. Yaq ndǿgo, tinø-osumám, ta manqei ozu-te ndøgo, ibugukhokhof Hamo-gi nakheis-qa manqei ozu qagoam, yaq Eibleem vø̄wi.   
\p
\v 17 \x - \xo 7:17-18 \xt Exo 1:7-8\x*Khøuwa qækhatoat, Mbumbukiam ekeza manqat te-unimanqatin, av ibugukhokhof Eibleem-te manqa mbusa ge꞉ve, ndigu bawan kandambá qazø-khouwev, Izip manqei-te ndøgo.  
\v 18 Geté ndego kawa ezoqam ndakinak, Izip manqei gembo-kewagam, ndego Zosef-qa yaq-te otevateáv.  
\v 19 \x - \xo 7:19 \xt Exo 1:11-22\x*Yaq ngenek kawa ezoqam, nigi atanakha-zapazapa-za gèzømbe-khavozumám neka ngenøgim matev vøzø̄-matønumam. Ndego āv gene-vøovám nqǽgo: Tigi nakhei ndakinak qaniap, bavokhó giabeto-abupít. Yaq ndigu tìabiti-pakhaetét.   
\p
\v 20 \x - \xo 7:20 \xt Exo 2:2\x*Ta khøuwa-te ndøgo, Mozes tèneqán. Mbumbukiam poev kandambá te-te. Ndego geqan, yaq bugukhokhof evøndipakha-qá khoev-té gunugoám, neka vømbō-kewagam. Løvøyak misiká.  
\v 21 \x - \xo 7:21 \xt Exo 2:3-10\x*Geté bavokho gimø-ivøvem, av Felo manqa ge꞉vøovam, ndego Izip ezoqam-ge kawa, yaq kawa-gú yu ndø-omét. Yaq ndugu gè-anqó, neka kopømba ande av ekeza nakhasam nde꞉go vø̄-okef.  
\v 22 Yaq ndigu Mozes, Izip ezoqam-qá matavap loloakh me꞉-ometimám, ate qægoam. Yaq ndego otevat kandambá. Manqa manqate nekā sasae gone-qa yaq-te.   
\p
\v 23 Yaq Mozes viav foti qamømbo-ndap, yaq ndego okha ndøwáv, ti-te ndigu, Izlael ezoqam, tegi ekeza ezoqam.  
\v 24 \x - \xo 7:24 \xt Exo 2:11-15\x*Yaq ndego tekewág ndǿgo, Izip ezoqam, Izlael ezoqam ndøfeumát. Yaq Mozes até gendego, vømbōtøke, Izip ezoqam pakhapakha vømbō-khana.  
\v 25 Mozes āv gene-matavupám nqǽgo: Ekeza ezoqam àbe-matøvemém, av nqægo, ndego Mbumbukiam ndokhofotāv, ndigu vǿe-khandī꞉z. Geté ndigu matavapøteáv.  
\v 26 Yaq khøuwa nøme qandopave, Mozes Izlael ezoqa menas ndøzømét, ginøfeat. Yaq ndego ndigu nqawa tøkuzuat-qa ndøgoám, gezø-ein, ‘Nqáe! Zo bawan kopó. Zo gekha zapâ, nqazo-nøfeet?’  
\v 27 Geté ndego, ma nøfe gendengaz, Mozes gènqontáv, vømbō-ein, ‘Ge qô, gekha ezoqām ndǿveataq, nigi kawa neka manqa ovøyam megeat ezoqam toqogoat?  
\v 28 \x - \xo 7:28 \xt Exo 2:14\x*Gê, qo até nó-a, løvømbe-qa qógo, av nømøkhaiya Izip ezoqam qotelavao?’  
\v 29 \x - \xo 7:29 \xt Exo 2:21-22; 18:3-4\x*Mozes nqanek manqat ge-ewag, yaq ndego gèkhokhón, Midian manqei-te vømø̄qom. Ta manqei-te ndøgo, ndego mo-manqei-aním mbá. Yaq geyagam ndøgo, nakhei angana menás gimbo-fakhaz.   
\p
\v 30 \x - \xo 7:30-35 \xt Exo 3:1-10; Kel 7:30-34\x*Yaq viav foti nøme qame-navøem, leg-av manqei-te, Sainai olol avønin-te, enzol ezoqam mbofakhán. Tae-qase wageap-us mokho-té genømbo-fakhán.  
\v 31 Mozes nqanek matev geqeiv, ndego nqova ndafe kandambá. Yaq avønin-te gewav, matev uni qeivi-qa gegoam, ndego Evezøza-qá manqa wag ndø-ewág. Ndøgo āv qane-eín nqǽgo,  
\v 32 ‘No qogi atanakha-zapazapa-za-gé Mbumbukiám, ndigu Eibleem neka Aezek neka Zekop.’ Mozes kha wageap kandambá, nqanek manqat ge-ewag. Yaq ndego møe ndøgó, vǿekewāg.  
\v 33 Yaq Mbumbukiam gembo-ein, ‘Qoqa tamak vø̀khofoé. Zapa ndǿgo, nqanek manqei, ma nqoqote-ya, khakheitáp. Noqá.  
\v 34 No matev soqøsoqa, Izip ezoqam nogi ezoqam ndizø-matanam, mø̀eqeív. Neka tiqa fumugap, mø̀e-ewág. No ndǿgo tøtøndevís, no ndigu nónqovotáz. Yaq nakémbá, mòqoqáv. No nqawa Izip manqei-té qatǿ-khofotáq.’   
\p
\v 35 \x - \xo 7:35 \xt Exo 2:14\x*Ngenek Mozes, ndégo, ibugukhokhof Zu ezoqam gisanqawem, gimbo-einim, ‘Ge qô, gekha ezoqām ndǿveataq, nigi kawa neka manqa ovøyam megeat ezoqam toqogoat?’ Geté ndego Mbumbukiam ndokhofotáv, ezoqa tezømbo-megetet neka vǿnqovotāz. Nqanek sasae, enzol ezoqam mokho-té genømbo-etoám, ndego tae-qase wageap-us mokho-te gembo-fakhan.  
\v 36 \x - \xo 7:36 \xt Exo 7:3; 14:21; Num 14:33\x*Yaq ndigu Izlael ezoqam, ndégo tezømbo-megé, Izip manqei vø̄-ivøvem. Ndego umingiap matev kandambá gegoat, até Izip manqei-té-a neka kewan-te ndøgo, Ndaola Køkouk ndimbo-akhayam, neka ta viav foti ndøgo, ndigu leg-av manqei-te gigoam.  
\v 37 \x - \xo 7:37 \xt Deut 18:15\x*Ngenek Mozes, Izlael bawan-ak āv gezømbe-eín nqǽgo, ‘Mbumbukiam zo mokho-te manqa vevezam ezoqam ndǿveatáv, av no nqate꞉go.’  
\v 38 \x - \xo 7:38 \xt Exo 19:3\x*Nigi atanakha-zapazapa-za, leg-av manqei-te ndøgo, Sainai olol avønin-te giwambupam, olol-te Mozes ndøqavíg, Mbumbukiam-ge enzol ezoqam-qa manqat vømø̄-ewag. Mbumbukiam-qa khandi manqat, ndégo tendáp, ni vønī-etoam.   
\p
\v 39 Geté nigi atanakha-zapazapa-za, teqa manqat upøgimáv. Ndigu sège-sanqawám, neka Izip manqei-te nqawa vesezam-qa ndøgoám.  
\v 40 \x - \xo 7:40 \xt Exo 32:1\x*Mozes olol-te go꞉goam, yaq ndigu Elon, tege zapikia, āv gimbøe-einím nqǽgo, ‘Tae khøuwiap mbumbuk qoní-khakheinøvém. Yaq ndǿgo tønimbó-megetát. Zapa ndǿgo, ndego Mozes, ni Izip manqei-te gendo-itumb, ni zì꞉nøtenák, gekha matev mbōfakhan.’  
\v 41 \x - \xo 7:41 \xt Exo 32:2-6\x*Yaq ta khøuwa-te ndøgo, ndigu tae ndøkhøuwimém. Andé kao nakhasam-qá bugug me꞉kewagám. Yaq ndigu até gindigonem, søvakha gigiap vømbō-løvusømem. Ta tae khøuwiap ndøgo, ekeza zenda gi꞉khakheinømem, andé Mbumbukiam me me꞉vewém, neka khanakhanakh vømbōgonem.   
\p
\v 42 \x - \xo 7:42-43 \xt Amos 5:25-27\x*Yaq Mbumbukiam ndigu zitá genewuáb, neka ekeza matev soqøsoqa-te vøzø̄-ivav. Yaq ndigu khøuwa neka løvøyak neka nduku zøtabupám. Taqa yaq-te, Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam-qa mbuk-te, āv qane-peawáp nqǽgo,  
\q1 ‘Mbumbukiam ge-ein,  
\q2 “Zo Izlael ezoqam. Zo viav foti leg-av manqei-te qazotu-yageapam,  
\q2 etoam matev neka søvakha løvusam matev qazogoam,  
\q2 zo ndøgo nō zonǿ-matønumam?  
\q2 Āv taoká. Nó mbá.   
\q2
\v 43 Geté zo ndego khape mbumbukiam Molek-qá palai khoev zo-eqatát  
\q2 neka ndego khape mbumbukiam nøme, Lefan, teqa nqovønqova, ndukuam ge꞉khamas, vozō-eqatat.  
\q2 Zo tae khøuwiap zokhakheinømém, vozombō-tabupam.  
\q2 Yaq nakémbá, no zo ndæ̀ngeasám. Qámbá.  
\q2 Zo Bebilon manqei ndòzo-løvuím.” ’   
\p
\v 44 Nigi atanakha-zapazapa-za leg-av manqei-te giyageapam, ndigu Mbumbukiam-qá palai khoev zøgoám. Ta palai khoev mokho-te, Mbumbukiam āv genezømás nqǽgo: Ndego mø̀ndøgoám, ti namba. Mbumbukiam ekezan mbo-eín, Mozes, neka nqovønqova vø̄e-omat, nqanek palai khoev ande āv kiníwevēm. Yaq giwevem, ndigu ùni mbøepavát.  
\v 45 \x - \xo 7:45 \xt Josh 3:14-17\x*Yaq ta khøuwa-te ndøgo, Zosua nigi atanakha-zapazapa-za-ge megeat ezoqam gegoam, yaq ndigu nqanek manqei gindapem, ndøgo bawan vini-ak-qa manqei qagoam, ndigu Mbumbukiam tiqa megemege-te gengeasumat, yaq nigi atanakha-zapazapa-za nqanek palai khoev màndo-ndapém, ndøgo evøndipakha-za gi꞉kawawavun. Yaq nqánek qawevám, atema Deivid-gi khøuwa vømø̄-khantøzem.  
\v 46 \x - \xo 7:46 \xt 2 Sam 7:1-16\x*Deivid, ndego ezoqam matev mbomambaqapé. Mbumbukiam khanakhanákh te-te. Yaq ndego Mbumbukiam āv gembøeviám nqǽgo, ‘Ambá khoev eqeieqei nøtaqa-wevɨ́n. Yaq ni Zekop-gi zi, ndǿgo teitaqá-vizupát?’  
\v 47 \x - \xo 7:47 \xt 1 King 6:1-38\x*Geté Mbumbukiam ndego takeáv. Yaq Deivid-ge yo, Solomon, manqa ndégo tevøovám, Mbumbukiam-qa khoev giwevem.   
\p
\v 48 Geté unimanqatín, Mbumbukiam, ndego Eqeiwat-Qape, khoev-te qonumáv, ndøgo ezoqa zenda gi꞉wevemɨn. Taqa yaq-te, Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqa nøme, ge-ein,  
\v 49 \x - \xo 7:49-50 \xt Isa 66:1-2\x*‘Evezøza āv gene-eín nqǽgo, “Noqa qonam nonqo, yán. Neka manqei-qape, noqa zenda tokhotapak awam nonqó. Yaq ge zô, gekha khoev bugug zonǿwevēm? Neka manqei áv khazøté-qeivīm, no tøteyagat?  
\v 50 Gigiap ate nqægo, no nøkezan nokhakheinám.” ’”   
\p
\v 51 \x - \xo 7:51 \xt Isa 63:10\x*Stiven nqanek emanqat ate ndægo gumuvotot, yaq ndego manqa ovøyam megetapak, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Zo sapi ezoqám! Zoqa mbøni neka zoqa matavap gèzø-tokeáp. Zo Mbumbukiam zøtezateáv neka teqa manqat yogeapáv. Até zó-a, zo Mbumbukiam-ge Nqova Mbomambaqape oskia zosanqawé, av zogi atanakha-zapazapa-za gi꞉matønumam.  
\v 52 \x - \xo 7:52 \xt Met 23:31\x*Gê, Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqa kopo møndǿgoam, zogi atanakha-zapazapa-za yage ngi꞉wateav qambogoam? Mbaín. Neka ndigu ezoqam, ge꞉zømesimam, av nqægo, ndego Ezoqam Ndaføyamba-qape ndø̀ndowāv, ndigu gèzitagám. Ngenek ezoqam, gi꞉manqatam, mø̀ndø-geavún. Geté zoqa matev até kopó, av zogi atanakha-zapazapa-za gi꞉goam. Zo sòzombo-qambúz, vozōlaem.  
\v 53 Zo Mbumbukiam-qa guguna manqat mòzondapém. Mbumbukiam-gí enzol ezoqam mo꞉veém, zoqa zenda-te. Geté zo o-mba ndapeáv.”   
\s1 Stiven nandi gi꞉pouwim, genanim  
\p
\v 54 Ndigu manqa ovøyam megetapak, Stiven-qa manqat giyogem, ndigu qaqa kandambá neka khaya vømbō-vivisumem.  
\v 55 \x - \xo 7:55 \xt Psa 110:1\x*Geté Stiven, Nqova Mbomambaqape kha é-møndømbøi-tønøyám. Yaq ndego yan-té genøqán, Mbumbukiam-qa waev bazaføgakh-us vø̄qeiv neka Yesu vø̄-omet. Mbumbukiam-qá nakeamo zenda-té geyám.  
\v 56 \x - \xo 7:56 \xt Kol 3:1\x*Yaq Stiven āv gezømbe-eín nqǽgo, “Nqáe! No yan mboqoat nqǽqeivi. Neka Ezoqam-ge Yo, Mbumbukiam-qá nakeamo zenda-té geyá.”   
\p
\v 57 Yaq ndigu nqanek manqat gimboyogem, zenda gea me꞉tokeám, vø̄tøkuz. Yaq sa tinø-viviám ndǿgo,  
\v 58 Stiven vø̄-møvøinam. Yaq taon bavokhó ginø-ituím. Yaq nandí gini-pouwím. Ndigu ezoqam, Stiven-qa manqat gisøkuzømem, yaq nandi pouwi gingazem, tiqa ndabua loloakh mø̀ndøkhofoé. Yaq ezoqam ndakinak-qá zenda tokhotapak-té ginø-awém. Teqa iz, Sól. Yaq ndégo tembo-kewagám.   
\p
\v 59 Yaq Stiven nandi gi꞉pouwat, ndego āv gene-akhá nqǽgo, “Yésu. Evézøza! Noge nqova vø̀kható!”  
\v 60 \x - \xo 7:60 \xt Luk 23:34\x*Yaq ndego sa manazap ndømøkuí, vø̄-akha, “Evézøza! Qo nginik ezoqam-te, nqanek matev soqaqape ngimatønumit, yaq-fia ndø̀ta᷄.” Yaq nqanek manqa manqate qamømbøe-navøem, tènenaním. \fig Stiven nandi gi꞉pouwim|alt="DCC" src="IB-088gr.jpg" size="col" copy="International Bible Society" ref="7:60" \fig*   
\c 8  
\p
\v 1 Ndigu Stiven gilaem, Sol mø̀ndø-unimanqatín.  
\s1 Sol Klisten ezoqam gengiæzotat  
\p Ta khøuwa-te ndøgo, ndigu Stiven gilaem, Klisten bawan ezoqam ngiæzoat matev ndøngáz, Zelusalem taon-te ndøgo. Yaq ndigu Klisten ezoqam ate gi꞉goam, Zudia neka Samalia manqei-té ginø-panqaním. Keliso-gí u-anim mba ndøsokhoám, Zelusalem taon-te ndøgo.   
\p
\v 2 Yaq ezoqa nøme, ndigu Mbumbukiam gimbo-vizupam, Stiven gè-otøvém. Ndigu enu kandambá te-te.   
\p
\v 3 \x - \xo 8:3 \xt Kel 9:1, 13; 22:4; 26:9-11\x*Geté ndego Sol, Klisten bawan ezoqam ngiæzoat matev ndøngáz, ta khøuwa-te ndøgo. Yaq ndego tenø-okhoám ndǿgo, khoev ate qæpuatat, ndigu vø̄gavemɨn, ndigu Yesu gi-unimanqatintam, angana nekā sakheis, yaq ndimbula-te sasa ndønqeisamɨn.   
\s1 Filip Samalia manqei-te, ezoqa Mbumbukiam-qa manqat gemezømas  
\p
\v 4 Geté ndigu Klisten ezoqam, manqei vinivinimba-te gipanqanim, Mbumbukiam-qa Manqat sège-vøndazát, ma gi꞉-okhoam ndøgo.   
\p
\v 5 Até Filíp-a, matev até kopó gego. Ndego Samalia manqei mokho-te, taon nøme-te gemøfakhan, yaq ndigu ezoqam, Keliso-qá yaq-té gene-zømesimát.  
\v 6 Yaq ezoqa ewaqape, Filip-qa manqat giyogem neka umingiap matev vø̄qeivim, gematønumam, ndigu yoge eqeieqei ndøgoném te-te.  
\v 7 Ezoqa kopoáv, ndigu nqova soqøsoqa gizømbu-goam, ndigu sègezø-fakház. Zøgeæz-ús. Neka kagi ezoqam neka okho soqøsoqa ezoqam kopoáv, sège-khakhǽz.  
\v 8 Yaq ta taon mokho-te ndøgo, ezoqa khanakhanakh kandambá gindapem.   
\s1 Saemon, ndego manqa-sisi ezoqam, teqa emanqat  
\p
\v 9 Ta taon-te ndøgo, ezoqa nøme mø̀ndøgoám. Teqa iz Saemón. Ndego manqa-sisi matev ndømatønumám. Yaq ndigu Samalia ezoqam, nqova zøndaføgimám. Neka ndego ekeza kha, ezoqa kandambaqape me꞉vewám.  
\v 10 Yaq ezoqa ewaqape, iz-akhayapak nekā khokho ezoqam, te-mbá tiwaumám ndégo. Yaq āv gini-einimín nqǽgo, “Ngenek Mbumbukiam-qá bazaføgakh ndøndáp, ta bazaføgakh ndøgo, bazaføgakh kandambaqape ndimbo-akhayam.”  
\v 11 Yaq ndigu yoge eqeieqei mbogoám. Zapa ndǿgo, teqa manqa-sisi matev mokho-te, ndego nqova zøndaføgimám. Viav kopoáv.   
\p
\v 12 Geté Filip, ndigu ezoqam, Manqat Mbomambaqape, Mbumbukiam-qa Megeat Matev neka Yesu Keliso-qa bazaføgakh-qa yaq-te ge꞉zømas, yaq ndigu gè-unimanqatiním, angana nekā sakheis, neka ibøkha iz vø̄ndapem.   
\p
\v 13 Até Saemón-a, vø̄-unimanqatin neka ibøkha iz vø̄ndap. Yaq ndego Filip-te, gèmø-tøkenøvém. Ndego nqova ndafe kandambá, umingiap matev vinivinimba geqeivam, Filip gematønumam.   
\p
\v 14 Yaq Keliso-gi u-anim, Zelusalem taon-te giyagam, giyogem av nqægo, Samalia ezoqam Mbumbukiam-qa Manqat mø̀ndø-ndapēm, yaq ndigu Pita neka Zion tìkhofotáz, ti-te.  
\v 15 Yaq ndigu ezoqa menas gimøfakhaz ndøgo, ndigu Samalia ezoqam-qa yaq-te, āv gini-guligulimém nqǽgo, Nqova Mbomambaqape ndø̄ndafēm.  
\v 16 Zapa ndǿgo, ndigu Nqova Mbomambaqape ndafeáv. Geté Evezøza Yesu-qa iz-te, ibøkha iz mba ndøndapém.  
\v 17 \x - \xo 8:17 \xt Kel 19:6\x*Yaq ndigu Keliso-gi u-anim menas, zenda zømbø-awám, yaq ndigu Nqova Mbomambaqape vø̄ndafem.   
\p
\v 18 Yaq Saemon geqeiv, ndigu ezoqa nøme, Nqova Mbomambaqape gindafem, ndigu Keliso-gi u-anim zenda gizømbø-awam, yaq ndego moni ndondapáz.  
\v 19 Yaq ndego Pita neka Zion, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Até nó-a. Bazaføgakh nandav, zonǿ-etøomém. No ezoqa nøme zenda, tàbazømbe-awám, yaq ndigu Nqova Mbomambaqape betēndafem.”   
\p
\v 20 Geté Pita gembo-qavøiu, “Qo nandiv moni namba, gøinam-té qonǿqáv! Manqa-zapá nandav, qo qoqo-matavupam av nqægo, Mbumbukiam-qa etoam matev, monī qoqotēwī.  
\v 21 Qo kopømba mbaín, nqanek sasae mokho-te toqotugoat. Zapa ndǿgo, qoqa mbøni, eqeieqeí mbá, Mbumbukiam-qa bøi-te.  
\v 22 Vø̀qambúq. Qoqa manqa-zapazapa nandav, zitá qanewuá. Yaq Evezøza qombóviám. Éisa, yaq ndego ta manqa-zapa nandav pømbøé-navøēm, penømakhaya, qo teqa bazaføgakh amba moni toqote-wiin.  
\v 23 No āv qate-qamekhé nqǽgo: Qoqa matavap khàpumu-soqá. Neka manqa-zapazapa matev, qo mø̀ndø-løvønáq.”   
\p
\v 24 Yaq Saemon gendo-ein, “Zo ezoqa menas, Evezøza āv qazømbøé-viømém nqǽgo: Matev nandav, av zo nqazonømbe-manqate, befàkha᷄n no-te.”   
\p
\v 25 Pita neka Zion, ta taon-te ndøgo, ezoqa Evezøza-qa manqat gi꞉zømesimat, qazømbe-navøem, yaq Zelusalem taon-té ginøqaváz. Yaq nakhoa livin-te ndøugu gu꞉-apat, ndigu Samalia manqei-te, vemiav kopoáv, ezoqa Manqat Mbomambaqape me꞉zømesimát.   
\s1 Filip Itiopia ezoqam, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉-omat  
\p
\v 26 Khøuwa nøme, Evezøza-ge enzol ezoqam, Filip āv gembøe-eín nqǽgo, “Mòqo-itán, yaq ta nakhoa-te ndǿgo toqonǿqáv, ma Zelusalem taon-te qandewav, atema Gaza taon-te ndø-ovøev.” (Ta nakhoa-te ndøgo, ezoqa agé okhomáv.)  
\v 27 Yaq Filip até gendego, gè-itán, vø̄wav. Yaq nqáe! Nakhoa livin-te ndøugu, ndego ezoqa mbøeqatáz. Ngenek Itiopia manqei-ák. Gaman iz akhae ezoqám. Kawa sævam, tuqa iz Kandasi, tugé sasae ezoqám. Tuqa gigiap ate qægoam neka moni ate gi꞉goam, ndégo tembo-kewagám. Ndego Zelusalem taon-té gegoám. Mbumbukiam-qá iz ndø-eqatám.  
\v 28 Yaq ndakin ekeza manqei-té genø-qavanát. Manqei khagua wil-us-té gono-qotavún, hos gulivavun. Yaq ndego, Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam Aezaya-qá mbuk ndøgeve꞉mavún.   
\p
\v 29 Yaq Nqova Mbomambaqape, Filip āv gembøe-eín nqǽgo, “Toqonǿqáv ndǿgo, hos manqei khagua wil-us ndulivav. Yaq avønín soqombómá.”  
\v 30 Yaq Filip tenøvuáo ndǿgo. Yaq ndego ngenek ezoqam āv gembøe-ewág nqǽgo: Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam Aezaya-qá mbuk ndøgeve꞉mét. Yaq Filip gembobevap, “Mokho moqombó-ndap, nandav nandoqo-geve꞉met?” \fig Filip Itiopia ezoqam-te gemat|alt="LB" src="LB00331B.tif" size="col" copy="International Bible Society" ref="8:29-30" \fig*   
\p
\v 31 Yaq ndego gembo-qavøiu, “Gê, mokho áv khambøéndāp, ezoqam ovøyam nonqo mbain tøgoat?” Yaq ndego até gendego, Filip vø̄khato, ova vō꞉qavig, te namba vømø̄qonav.  
\v 32 \x - \xo 8:32-33 \xt Isa 53:7-8\x*Mbumbukiam-qa Manqat ndøgo, gegeve꞉mavun, nqánek,  
\q1 “Ndego andé sip me me꞉-ituím, ndugu laelae-qa ndimbogo.  
\q1 Neka ate av-té, sip nakhasam nduigu, su gimbo-qogemɨn, manqat mbain tugoat,  
\q2 até ndegó-a, manqat mbaín.   
\q1
\v 33 Ndego ngenøgim kandambá gendap.  
\q1 Yaq manqa ovøyam ndøgo, gimbo-etøomem, eqeieqeí mbá.  
\q1 Ezoqa tegi zi-qa yaq-te gémanqateák.  
\q2 Zapa ndǿgo, teqa yage, nqanek manqei-qape-te, livin-mbá gembøe-kepøzém.”   
\p
\v 34 Yaq ndego gaman ezoqam, Filip gembo-ein, “Qoténømānd. Ndego Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam, gekha ezoqā mé꞉manqate? Ekezân, ó, ezoqâ vinì?”   
\p
\v 35 Yaq Filip manqat ndǿgo sogomanáz, Manqat Mbomambaqape, Yesu-qa yaq-te, vø̄e-omat.   
\p
\v 36 \x - \xo 8:36 \xt Kel 10:47\x*Yaq ndigu ate av-té nakhoa-te gi꞉teitat, ibøkha ndøqeivím. Yaq ndego gaman ezoqam gendo-ein, “Nqáe! Ibøkha nqánek. No ambá ibøkha iz nondapɨ́n.”\f + \fr 8:36 \ft Baebol kopokopo nøme-te, Glik manqat-te gipeaomem, manqat nøme ndø̂gó. Ta manqat nqánek: \fv \ft 37 \+fv*\fq Yaq Filip gembo-ein, “Qanimáv. Uni toqote-unimanqatin, yaq kopømbaqapé.” Yaq ndego gendo-qavøiu, “No mø̀e-unimanqatín, av nqægo, Yesu Keliso, ndego Mbumbukiam-gé Yó.”\f*   
\p
\v 38 Yaq ndego gaman ezoqam, nøzøgim ezoqam bøyat manqat mbo-eín, vø̄bøen. Yaq Filip, ndego gaman ezoqam namba, tinø-ová ndǿgo, ibøkha iz vømbō-etoam.   
\p
\v 39 Yaq ibøkha-te nango gindu-fakhaz, yaq nqova mbaín, Evezøza-ge Nqova Mbomambaqape, Filip sègekható. Yaq ndego gaman ezoqam, Filip nango ometeáv. Yaq sège-qavanát. Khanakhanakh-ús.   
\p
\v 40 \x - \xo 8:40 \xt Kel 21:8\x*Yaq Filip Azotus taon-té gemøfakhán. Yaq gemat, atema Sæzalia taon-te vømø̄fakhan, ta vemiav ate qægoam, nakhoa-te qo꞉goat, ndego ezoqa Manqat Mbomambaqape me꞉zømesimát.   
\c 9  
\s1 Sol Yesu Keliso-te geqambun  
\r (Kel 22:6-16; 26:12-18)  
\p
\v 1 \x - \xo 9:1 \xt Kel 8:3\x*Zelusalem taon-te ndøgo, Sol Evezøza-gi paev ezoqam, sekembá sègezø-utavám. Zitøge-qa zøgoám. Yaq ndego Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape-té genøwáv,  
\v 2 pepa peawam manqat vømømbō-ein. Yaq ndego, av teqa poev qægoam, pepa āv tembøe-peawám. Gekha ezoqām ndigu, Sol tiqasat, ndigu Yesu-qa Nakhoa ndimbopaev, angana nekā sakheis, ndego kopømbaqapé, segé-gavemát, neka Zelusalem taon-te vǿtonqozoāt, yaq ndimbula-te sasa ndǿnqeitazāt. Nqanek pepa, ndego Damaskus taon Zu ezoqam-qa guliguli khoev megetapak-té genø-peawám. Yaq Sol bèndapét, atema ti-te ndigu.   
\p
\v 3 Geté Sol gewav, Damaskus taon gumu-khatoam, yaq nqova mbaín, yan-te, waev bæbæs-qape ndovís, vø̄gutav.  
\v 4 Yaq ndego manqei-té genøbøiáv. Manqa wag mba mo꞉-ewág. Ndøgo āv qane-eín nqǽgo, “Sol, Sol! Gekha zapâ, no ndoqo-ngiænotet?” \fig Sol, Yesu gembo-fakhan|alt="LB" src="BA03026BW.tif" size="col" copy="International Bible Society" ref="9:3-6" \fig*   
\p
\v 5 Yaq Sol gendo-ein, “Kándambaqape. Qo khoqonǿ-goam?”  
\p Yaq manqat ndøgo, qando-qavøiu, “No Yesú. No ndégo, qo ndoqo-ngiænotet.  
\v 6 Ndakin mòqo-itán. Yaq taon-té qonǿqáv. Ezoqam ndêgó. Yaq ndego ndø̀qa-eín, qo ande āv khoqotégō.”   
\p
\v 7 Ezoqam ndigu, Sol namba gi꞉-apat, sègewán. Manqa wag mba gi-ewagam, gete ezoqam mbain, yaq ndigu møe ndøgoném. Ndigu nqova zøndáf. Yaq manqa manqateáv.  
\v 8 Yaq Sol manqei-te geveam, nqawa ge-itan, bøi geqaqanam, ndego bøi waev mbaín. Yaq ndigu pingi mbogeaném, Damaskus taon-te vø̄-ituim.  
\v 9 Sol khøuwa misiká, bøi waev mbain gegoam. Lou logemāv-a, ibøkha izumav.   
\p
\v 10 Damaskus taon-te ndøgo, Yesu-ge paev ezoqam kopo mø̀ndøgoám. Teqa iz Ananayás. Ndego umingiap ndøqeív. Evezøza iz mboveó, “Ánanayas.” Yaq Ananayas āv gene-qavøiú nqǽgo, “Evézøza. No nqǽya.”   
\p
\v 11 Yaq Evezøza Ananayas gembo-ein, “Mòqo-itán. Ta nakhoa-té ndǿgo toqonǿqáv, Nakhoa Ndaføyamba-qape ndimbo-akhayam. Zudas-qa khoev-te toqomø-fakhaq, yaq ezoqa Tasus taon-ak-qá yaq-té qozømbé-beváp. Ndego iz nqambógo, Sól. Nqáe! Ndego gèguligulimít.  
\v 12 Sol umingiap ndøqeív. Ndøgo āv geneqeív nqǽgo: Ezoqa kopo, iz nqambogo Ananayas, khoev-té genømbo-ón, zenda vømbø̄e-ao. Yaq ndego bøi waev nqawa tèabetendáp.”   
\p
\v 13 Geté Ananayas gendo-qavøiu, “Evézøza. No nandev ezoqam-qa yaq-te, manqat kandambá qæ-ewagam, av ndego qogi ezoqam, Zelusalem taon-te ndøgo, matev soqøsoqa gezømbe-matønumam.  
\v 14 Yaq ndakin ndego Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda-qa iz-te, nqanek Damaskus taon-té gegó. Yaq ndego até nqanék-a, gekha ezoqām ndigu, qoqa iz ndi-eqawat, tèabete-gavém.”   
\p
\v 15 \x - \xo 9:15 \xt Kel 26:2, 6; 27:24; Lom 1:5\x*Geté Evezøza Ananayas gembo-ein, “Sègeqáv! Zapa ndǿgo, no nø̀veatáv, ndego. Ndego noqá sasae ndǿgoát. Ndego ezoqa tèabete-zømesím, noqa yaq-te, até ndigú-a, bawan vini-ak neka tigi kawakawa-za neka Izlael ezoqam.  
\v 16 \x - \xo 9:16 \xt 2 Ko 11:23-28\x*No ndego āv qaté-omát nqǽgo: Ndego nqosøgeap neka viniv kandambá teqeivat, no zapaya.”   
\p
\v 17 Yaq Ananayas tenøwáv ndǿgo, ta khoev-te ndøgo, vømø̄-on. Yaq ndego Sol zenda mbøe-áo, vømbō-ein, “Nǿfu! No Evezøza ndokhofotán, qo-te, ndego Yesu, nakhoa-te geqafakhan, qo nqanek qoqogeavun. No ndego ta zapaya ndǿgo tende-khofotán. Qo bøi nqawá qonǿkewág, neka kha Nqova Mbomambaqapé qaqambé-tønøyám.”   
\p
\v 18 Yaq nqova mbaín, Sol-qa bøi-te, andé zongøyam-qá paq me ndenqeivøém. Yaq ndego bøi nqawá genøkewág. Yaq Sol tenø-itán ndǿgo, ibøkha iz vø̄ndap.  
\v 19 Yaq ndego lou vø̄log. Yaq kopømbá, bazaføgakh nqawa qamøndæ-vesez.  
\s1 Sol Damaskus taon-te, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimam  
\p Yaq Sol elavøqase mø̀ndø-qovezám, ndigu ezoqam namba, Yesu gi-unimanqatintam, Damaskus taon-te ndøgo.  
\v 20 Yaq ndego ndaføyambá, Zu ezoqam-qa guliguli khoev vinivinimba-té genø-okhoám, ezoqa Yesu-qa yaq-te sasa me꞉zømesim, neka vøzø̄-ovøyam, av nqægo, Yesu ndego Mbumbukiam-gē Yō.   
\p
\v 21 \x - \xo 9:21 \xt Kel 8:3\x*Ndigu ezoqam ate gi꞉goam, teqa manqat giyogem, ndigu nqova ndafe kandambá. Yaq gi-einim, “Gê, ezoqam ngénèk, ndego Zelusalem taon-te, ndigu ezoqam gengiæzotam, ndigu Yesu ndi-unimanqatinat? Ndego até nqanék-a, ndǿgo tenegeavún, ezoqa av ngi꞉gu gégavém, yaq Mbumbukiam-gí iziz ezoqa kandakanda-té genǿ-tonqozó.”   
\p
\v 22 \x - \xo 9:22 \xt Kel 18:28\x*Sol-qa nømendim matev, taqa bazaføgakh sà tønø-khouwevtát. Ndego ezoqa āv gene-zømesimám nqǽgo: Yesu ndego Mesayá. Ezoqam ndégo, Mbumbukiam geve, ezoqa tekhandi꞉z. Yaq ndigu Zu bawan-ak, Damaskus taon-te ndøgo giyagam, kopømba mbaín, vømbøé-qavøinām.   
\p
\v 23 Khøuwa andé møe-mbá segembo-auwám. Yaq Zu bawan-ak gèmbo-voqoém. Ambá gelaemɨ́n.  
\v 24 Geté Sol nqanek voqoe-qa yaq-te, é-møndæ-ewág. Ndigu ezoqam, laelae-qa gimbogoam, lovølova neká pavpave, vos oskia mbøe-keavám, taon mboqog-te.  
\v 25 \x - \xo 9:25 \xt 2 Ko 11:32-33\x*Geté khøuwa nøme, qapøis, Sol-gi paev ezoqam, ava-té ginø-utøvém, taon uta bøi mboqog-te sasa ndøføløtøvem, vø̄khokhon.   
\s1 Sol Zelusalem taon-te, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimam  
\p
\v 26 \x - \xo 9:26 \xt Gal 1:17-19\x*Yaq Sol Zelusalem taon-té genøveséz. Yaq ndego ambá Yesu-gi paev ezoqam namba me꞉tøkuanemɨ́n. Geté ndigu møe mbogoném. Ndigu unimanqatinteáv, av nqægo, ndego ndakin mø̀ndø-Yesu-gē-paev-ezoqam-ēv.   
\p
\v 27 \x - \xo 9:27 \xt 1 Ko 9:1\x*Geté Banabas gèkható, Keliso-gi u-anim-te sasa ndø-itu. Yaq ndego tènøzø-ovøyám ndǿgo, av nqægo, Sol nakhoa-te Evezøza ndø-omét, yaq ndego manqat vømbō-ein. Yaq Damaskus taon-te ndøgo, ndego ezoqa Yesu-qá iz-té gene-zømesimám. Kha føgakh-mbá neka møe mbaín.  
\v 28 Yaq Sol namba me꞉goám, ndigu. Yaq Zelusalem taon-te ate qægoam, ndego ezoqa, Evezøza-qá iz-té gene-zømesimám. Kha føgakh-mbá neka møe goneáv.  
\v 29 Ndego até namba ndigú-a, Zu ezoqam, Glik manqat gimanqatam, manqa vø̄manqatam, neka ti namba manqa vø̄-itumbam. Yaq ndigu ambá gelaemɨ́n.  
\v 30 Geté Klisten zifuap, taqa yaq-te manqat giyogem, yaq ndigu Sol Sæzalia taon-té ginø-ituím, ekeza taon-te sasa ndøkhofotøvem, Tasus.   
\p
\v 31 Ndigu Klisten bawan ezoqam, Zudia neka Gelili neka Samalia manqei-te ate qægoam giyagam, ndigu ndakin sambi zøgoám. Tiqa unimanqatin matev, mø̀ndøzø-føgøføgakhám, yaq ndigu Evezøza vømbō-vizupam. Yaq Nqova Mbomambaqape-qa zita tøpøzu matev mokho-te, tiqa bawan sà tønø-khouwevtát.   
\s1 Pita Ainias gekhakhæv  
\p
\v 32 Khøuwa nøme, Pita manqei vinivinimba-te gevatam, yaq Lida vemiav-té genøfakhán, Klisten ezoqam-te okha vø̄wav.  
\v 33 Yaq ta vemiav-te ndøgo, kagi ezoqam ndø-omét. Teqa iz Ainiás. Ndego viav kopoáv, venanqei nonqo-te mbá gesømbimám. Até qægoam, viav eít.   
\p
\v 34 Yaq Pita ndego āv gembøe-eín nqǽgo, “Áinias. Yesu Keliso gékhakhǽq. Mòqo-itán, neka venanqei nonqo vø̄løvøen, nandoqote-sømbiam.” Yaq nqova mbaín, Ainias sège-itán.   
\p
\v 35 Ezoqa ewaqape, Lida vemiav-te neka Salon vemiav-te giyageapam, Ainias gi-ometam, ge-eqeieqei-ev, yaq ndigu Evezøza-té ginøqambúz.   
\s1 Pita Tabita løvøte-te gukhandi꞉v  
\p
\v 36 Ziopa taon-te, sævam mø̀ndøgoám, Yesu gu-unimanqatintam. Tuqa iz Tabitá. Glik manqat-te, Dokas mbo-akhaemám. Ndugu matev eqeieqei ndømatønumám, neka gigiap-av ezoqam vøzø̄-tøkemam.  
\v 37 Yaq Pita Lida vemiav-te gegoam, Tabita enqoni ndøndáp, vø̄nanim. Yaq tuqa kha gèsunguzím. Yaq khoev ova kouwat-té ginøveém.   
\p
\v 38 Ziopa taon qambaqapé mbá, Lida vemiav-te. Yaq Ziopa taon-te ndøgo, ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatintam, giyogem av nqægo, Pita Lida vemiav-tē gegō, yaq angana menas ndøkhofotáz. Ndigu Pita-te, manqat āv ginindapát nqǽgo: Ndego nakhamas-té geabetøndo-wáv.   
\p
\v 39 Yaq Pita até gendego, ndigu ezoqa menas namba vø̄ezav. Yaq gimøfakhaz ndøgo, ndigu khoev ova kouwat-té ginø-ituím. Ta khoev kouwat-te ndøgo, ngængæm kopoáv gipindam, vø̄-eivumam. Yaq ndigu Pita gè-ogitøvém, neka ndabua vinivinimba vø̄e-ometømem, Tabita guzø-potofumam, ndugu khandi guigoam.   
\p
\v 40 Yaq Pita ezoqa ate gi꞉goam, bavokhó genø-khofotáz. Yaq ndego katuk ndømøkuí, vø̄guligulim. Yaq kha-té genøqambún, vømbō-ein, “Tábita, mòqosuzám.”  
\p Yaq ndugu até gundigu, bøi vø̄-qaqanam. Yaq Pita gu-omet, sègeqóm.  
\v 41 Yaq Pita zenda mbogeá, vø̄-eqeiu, ndugu sasa ndø-itan. Yaq ndego, ndigu ngængæm neka ezoqa nøme, Yesu gi-unimanqatintam, nqawá genøzø-akhá, vøndō-oz. Yaq ndego āv genezømás nqǽgo: Ndugu nqawa mø̀ndø-khandí꞉v.   
\p
\v 42 Ezoqa ewaqape, Ziopa taon-te ndøgo, mø̀ndø-ewagát, taqa yaq-te. Yaq ezoqa kopoáv, Evezøza gi-unimanqatinim.  
\v 43 Yaq Pita Ziopa taon-te ndøgo, andé møe-mbá sege-qovezám. Saemón namba me꞉qotám, ndego søvakha gigiap-gi ngusum khakheinøvem ezoqam.   
\c 10  
\s1 Mbumbukiam-ge enzol ezoqam, Konilius gembo-fakhan  
\p
\v 1 Sæzalia taon-te ndøgo, ezoqa mø̀ndøyagám. Iz nqambógo, Koniliús. Nakhag bawan mokho-te, ndøgo Itali nakhag bawan gimbo-akhaemam, kawa ezoqam nøme ndégo tegoám.  
\v 2 Konilius ekeza ezoqa namba, khoev-te gi꞉yagam, Mbumbukiam ndø-unimanqatintám neka vømbō-vizupam. Neka ndego gigiap-av ezoqam, sègezø-tøkeám. Neka ndego khøuwa kopoav, Mbumbukiam-té genø-guligulimám.   
\p
\v 3 Khøuwa nøme, khagus yaq-té. Ande āv 3 oklók ndægó. Konilius umingiap ndøqeív. Āv geneqeív nqǽgo: Mbumbukiam-gé enzol ezoqam ndøgeavún, iz vømbōveo, “Konílius”. Bavokho-qapé sogo-omét, ndego enzol ezoqam.   
\p
\v 4 Yaq Konilius, ndego sège-waumám. Møe-ús. Yaq gembobevap, “Kándambaqape. Qo no-te manqat taqágo?”  
\p Yaq ndego enzol ezoqam gendo-qavøiu, “Mbumbukiam qoqa guliguli manqat, mø̀ndøqa-ewág. Neka ndego mø̀ndø-qamékh, qo gigiap-av ezoqam qoqozø-tøkematun. Nqanek matev, andé etoam matev me me꞉qavíg, Mbumbukiam-te. Yaq ndakin Mbumbukiam yaq qaqavøitít.  
\v 5 Ezoqa Ziopa taon-té qonǿ-khofotáz. Ndigu manqat āv tiabiti-ndapét. Ezoqam, iz nqambogo Saemon, iz nøme Pita ndimbo-akhayam, ndego bètøndowáv.  
\v 6 Ndego Saemon nøme-qá khoev-té geqomát. Ngenek søvakha gigiap-gi ngusum khakheinøvem ezoqám. Teqa khoev ndaola avønin-té qambowév.”   
\p
\v 7 Enzol ezoqam ge-ivav, ndego manqat gembo-manqatam, yaq Konilius tegi sasae ezoqa menas zø-akhá, neka nakhag ezoqam kopo, gembo-sasaetam, vømbō-akha. Ngenek Mbumbukiam mbovizupám.  
\v 8 Konilius nginik ezoqa misika, manqat ate qægoam, mø̀ndøzømbøkhæ-ovøyám, Ziopa taon-te sasa ndøkhofotaz.   
\s1 Pita umingiap geqeiv  
\p
\v 9 Yaq khøuwa nøme qandopave, ndigu Ziopa taon gikhatoumat, Pita khoev ová genøqavíg, vømø̄-guligulim.\f + \fr 10:9 \ft Ta khøuwa-te ndøgo, tiqa khoev puanam matev viní. Ve-zita mbaín. Andé lou me mé꞉løvøetát. Yaq kopømbaqapé, soqóqavíg.\f* Khøuwa iz, ande āv khøuwa muín ndægó.  
\v 10 Yaq Pita ifin mbovín. Yaq lou loge-qa mbogoám. Yaq ezoqa nøme lou gi-ifutat, ndego umingiap ndøqeív.  
\v 11 Yan gèmboqoé. Neka yan-te ndøgo, andé ndabua kandambaqape me ndæføløvøém, atema manqei-te. Taqa vavap foa-té qando-geageapám.  
\v 12 Ta mokho-te ndøugu, søvakha gigiap bugug vinivinimbá gu꞉goam, nøme ndi-okho-a, nøme ndivisigiap-a, nøme ndīlø̄vūvām. \fig Pita umingiap geqeiv|src="IB-098gr.jpg" size="col" loc="International Bible Society" copy="International Bible Society" ref="10:9-12" \fig*   
\p
\v 13 Yaq manqa wag tøndowáv ndǿgo, qando-ein, “Píta! Mòqo-itán. Søvakha gigiap nandiv qózitág, voqólōuz.”   
\p
\v 14 \x - \xo 10:14 \xt Lev 11:1-47; Ezek 4:14\x*Geté Pita yaq gendo-qavøiu, “Evézøza. Āv taoká. No søvakha gigiap louzimáv, taqa yaq-te Mozes-qa guguna manqat av ndæmanqate, soqain ndøgo, Mbumbukiam-qa bøi-te.”   
\p
\v 15 \x - \xo 10:15 \xt Mak 7:15, 19\x*Geté nqanek manqa wag, nqawá qandowáv, te-te, qambo-ein, “Gigiap ndøgo, Mbumbukiam gesunguz, qo kopømba mbaín, soqain toqote-vewat.”   
\p
\v 16 Manqat av nqægo, misiká qando-fakhan. Yaq nqova mbaín, ndabua nqawá qanøveséz, yan-te.   
\p
\v 17 Pita nqanek umingiap-qa mokho até gembøe-bevupát, yaq nqáe! Ndigu angana, Konilius gendo-khofotaz, Saemon-qa khoev tìniqeivím. Yaq mboqog tambav-té gonowán.  
\v 18 Yaq ndigu āv gini-akhaém nqǽgo, “Gê, Saemon, ndego iz nøme Pita ndimbo-akhayam, téqomat?”   
\p
\v 19 Pita ate av-té, umingiap-qa yaq-te gembøe-matavupat, yaq Mbumbukiam-ge Nqova Mbomambaqape, āv gembøe-eín nqǽgo, “Qoté-ewāg. Angana misika qoqa ndøvawét.  
\v 20 Mòqo-itán. Manqei-té qonǿvís. Yaq soqóqáv, ti namba. Ndøfofògea᷄p. Zapa ndǿgo, nō notøndo-khofotáz, ndigu.”   
\p
\v 21 Yaq Pita tenøvís ndǿgo, ndigu ezoqam vøzø̄-ein, “Nqáe! Ezoqam nó, zo qazombo-vawavun. Zo gekham-qā zógeavun?”   
\p
\v 22 Yaq ndigu gindu-einim, “Nakhag kawa ezoqam ndokhofotán. Iz nqambógo, Koniliús. Ndego ezoqam ndaføyamba-qapé neka Mbumbukiam mbovizáp. Zu bawan-ak ate ndi꞉gu, gèmbovizáp. Mbumbukiam-gé enzol ezoqam mbofakhán. Yaq ndego qo akhae manqat mbo-eín. Qo teqá khoev-té qonǿqáv, yaq ni qoqa manqat banīyogem.”   
\p
\v 23 Yaq Pita ndigu gèkhatób, neka khoev vøzø̄-ein. Yaq qanaqanus qandopave, Pita namba me꞉qaváz. Até Ziopa taon-ak nømé-a, ndigu Yesu gi-unimanqatintam, vøzø̄fikat.   
\s1 Pita Konilius-qa khoev-te gemøfakhan  
\p
\v 24 Yaq khøuwa nøme qandopave, Sæzalia taon-te gimøfakhaz, Konilius gèzømbo-kewagát. Ndego ekeza ezoqam neka zifuap mbomømboma, é-møndømøváb.   
\p
\v 25 Yaq Pita khoev-te gemømbo-on, Konilius teqa zenda tokhopatak-qa megemege-te, ekeza kha, manqei me꞉laváo, khanakhanakh vømbōgo.  
\v 26 \x - \xo 10:26 \xt Kel 14:13-15; Veve 19:10\x*Geté Pita gè-eqeiú, gembo-ein, “Mòqo-itán. Até nó-a, no ezoqám. Ate av-té, qo nqoqote꞉go.”   
\p
\v 27 Yaq Pita Konilius namba, manqat até go꞉manqatát, khoev mokho-te gi-onat. Yaq khoev mokho-te ndøugu, āv geneqeív nqǽgo: Ezoqa kopoáv, gipindam.  
\v 28 Yaq gezø-ein, “Zo mø̀zøte-zøtéz. Ni Zu bawan-ak-te, khafeáp, bawan vini-ak namba tøti-tøkuanem o tiqa khoev-te tei-on. Geté Mbumbukiam, no āv genenømánd nqǽgo: No ezoqa nøme, khavim-us o soqain, Mbumbukiam-qa bøi-te, batezæ̀za᷄.  
\v 29 Yaq nakémbá, qo manqat qoqonøndo-khofotav, no qoqa manqat ogieáv. Yaq ndakin no nøtaqá-beváp. Qo gekham-qā, qonøndé-akha?”   
\p
\v 30 Yaq Konilius gendo-qavøiu, “Khøuwa foa mø̀ndømø-nasiním. No nøkeza khoev mokho-te, nòguligulimát. Khøuwa iz ande kopó, av ndakin nqægo. Khagus tri oklók. Yaq nqáe! Noqa megemege-te, ezoqam sògo-itán. Ndabua ge-uzam, papaqá. Bøi sanqatøve-ús.  
\v 31 Yaq ndego āv genømbe-eín nqǽgo, ‘Konílius! Mbumbukiam qoqa guliguli manqat mø̀ndøqa-ewág. Neka ndego mø̀ndø-qamékh, qo gigiap-av ezoqam qoqozø-tøkematun.  
\v 32 Yaq nakémbá. Ezoqa Ziopa taon-té qonǿ-khofotáz. Saemon qombó-akhá, ndego iz nøme Pita ndimbo-akhayam. Ndego bètøndowáv. Ndego Saemon nøme-qá khoev-té geqomát. Ngenek søvakha gigiap-gi ngusum khakheinøvem ezoqám. Teqa khoev ndaola avønin-té qambowév.’  
\v 33 Yaq no até qatøndego, ezoqam vøtaqandō-khofotaz. Yaq no khanakhanákh, qoqotøndoqav. Yaq ni ndakin nqéigu. Mbumbukiam-qá bøi-té. Manqat ate ndægo níyogém, av Evezøza qo manqa geqambe-løvua, toqoti-nømand.”   
\s1 Pita Konilius-qa khoev-te, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømas  
\p
\v 34 \x - \xo 10:34 \xt Deut 10:17; Lom 2:11\x*Yaq Pita manqat gengaz, gezø-ein, “No ndakin ùni nøtenøtén. Mbumbukiam-qa bøi-te, ezoqam ate ndi꞉gu kopó. Vinivinimba mbaín.  
\v 35 Bawabawan vinivinimba ate ndægo, gekha ezoqām ndigu, Mbumbukiam ndimbovizap neka matev eqeieqei ndīmātānām, ndigu sège-khatobɨ́n.  
\v 36 Manqat no qatøndo-ndap, nqánek, Mbumbukiam Izlael ezoqam-te gendo-khofotav, ta Manqat Mbomambaqape, sambi-qa yaq-te, ndøgo Yesu Keliso mokho-te ndøndo-okho. Ngenek Yesu, ezoqa ewaqape-gé Evezøzá.  
\v 37 \x - \xo 10:37 \xt Met 4:12-17\x*Zo mø̀zøte-zøtéz, matev ndøgo, Zudia plovins-te ate ndægo qafakhanumam. Gelili plovins-té genøngáz, Zion ezoqa ge꞉zømesimat neka ibøkha iziz vøzø̄-etoumat.  
\v 38 \x - \xo 10:38 \xt Met 3:16; Luk 4:17-21\x*Neka zo mø̀zøte-zøtéz, Mbumbukiam ndego Yesu Nazalet vemiav-ak, Nqova Mbomambaqape ande oil me gembøe-qouz neka bazaføgakh vømbō-etoam. Neka zo mø̀zøte-zøtéz, Yesu ande āv kenē-okhoam, matev eqeieqei gematønumam neka ezoqa ewaqape gekhakheinøvemam, ndigu nqova soqaqape-qa bazaføgakh mokho-te gu꞉goam. Zapa ndǿgo, Mbumbukiam mø̀ndøgoám, te namba.   
\p
\v 39 Ni matev ate qægoam, Yesu Zudia plovins-te neka Zelusalem taon-te gematønumam, mø̀iqeivím. Yaq ndigu gèlaém. Tae mutui-té ginø-tøkewém.  
\v 40 Geté genanim, yaq khøuwa misika-qa zita-te, Mbumbukiam ndego nangó genø-khandí꞉v, yaq ndego ezoqa vø̄ezømas.  
\v 41 \x - \xo 10:41 \xt Kel 1:8; Luk 24:42-43\x*Ezoqa ewaqapé mbá. Geté sati ndígu, Mbumbukiam ibugukhokhof gevevesam, bøi vizu ezoqam tigoat. Nginik ezoqam ní. Ndego løvøte-te gesuzam, yaq ndego lou namba vøtīlogam-a, ibøkha namba vøtī-izumam.  
\v 42 \x - \xo 10:42 \xt Kel 17:31; 1 Pita 4:5\x*Yesu ni manqat āv ginimbi-løvuá nqǽgo: Ni ezoqa Mbumbukiam-qá Manqat nití-zømesimát neka āv teizømbé-ovøemát, ezoqa kopo sa ngének, Mbumbukiam geveatav, ndego khandi neka løvøte ezoqam-qa manqat te-ewag, ndigu manqa ovøyam-te tiwan.  
\v 43 \x - \xo 10:43 \xt Isa 53:5-6; Jer 31:34; Kel 2:38\x*Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam ate gi꞉goam, teqa yaq-te āv gini-manqatám nqǽgo, ‘Gekha ezoqām ndigu, ndego ti-unimanqatinim, Mbumbukiam te mokho-te, tiqa manqa-zapazapa segezǿ-evøzám.’”   
\s1 Bawan vini-ak Mbumbukiam-ge Nqova Mbomambaqape gindafem  
\p
\v 44 \x - \xo 10:44 \xt Kel 11:15; 15:8\x*Pita ate av-té nqanek manqat ge꞉manqatam, yaq Nqova Mbomambaqape ndovís, atema ti-te ndigu ate gi꞉goam, ndigu nqanek manqat gi-ewagat.  
\v 45 Yaq ndigu Zu bawan-ak, Yesu gi-unimanqatintam, ndigu Pita namba gi꞉geavun, ndigu nqova zøndáf, giqeivim av nqægo, Mbumbukiam até bawan vini-ák-a, Nqova Mbomambaqape zø-etoām.  
\v 46 \x - \xo 10:46 \xt Kel 2:4; 19:6\x*Zapa ndǿgo, ndigu āv giniyogém nqǽgo: Nqova Mbomambaqape mokho-te, ndigu manqat vinivinimba-té ginø-manqatát neka Mbumbukiam-qa iz vø̄-eqatat.  
\p Yaq Pita gendo-ein,  
\v 47 “Nginik ezoqam, Mbumbukiam-gé Nqova Mbomambaqape ndøndafém, ate av-té, ni qazi꞉ndafem. Gê, gekha ezoqā zømbǿkhāz, ibøkha iz tindapem?”  
\v 48 \x - \xo 10:48 \xt Kel 19:5\x*Yaq Pita ge-ein, “Nginik ibøkha iz, sà bendapém, Yesu Keliso-qa iz-te.” Yaq taqa zita-te, ndigu Pita āv gimbøe-viømém nqǽgo, “Elavøqase vø̀nimbøkhæ-qomát.”   
\c 11  
\s1 Pita Zelusalem taon-te geqavan, manqat ge꞉zømas ndøgo, matev qafakhanam  
\p
\v 1 Keliso-gi u-anim neka Klisten ezoqa nøme, Zudia plovins-te giyagam, mø̀ndøyogém, av nqægo, até bawan vini-ák-a, Mbumbukiam-qa Manqat mø̀ndø-ndapēm.  
\v 2 Yaq Pita Zelusalem taon-te nqawa gendoqavan, ndigu Zu ezoqa nøme, Yesu gi-unimanqatinim, gèponqombém, te namba.  
\v 3 \x - \xo 11:3 \xt Kel 10:28; Gal 2:12\x*Ndigu āv gimbøe-einím nqǽgo, “Manqa-zapá nandav, qo tiqa khoev-te qoqo-oq, ndigu Zu bawan-ak mbain ndigu, neka ti namba lou vøzøtē-logam?”   
\p
\v 4 Yaq Pita emanqat ate qægoam, gèzømbe-votót, gezø-ein,   
\p
\v 5 \x - \xo 11:5-15 \xt Kel 10:9-48\x*“No Ziopa taon-té qægoám. Yaq khøuwa nøme, no qæguligulimat, no umingiap nøqeív. Yan-te nqo꞉go, andé ndabua kandambaqape me ndæføløvøém, no-te. Taqa vavap foa-té qando-geageapám.  
\v 6 Yaq qatu꞉vøot, søvakha gigiap nøzømét. Nøme nanák neka nøme lozokhák, nøme ndi-okho, neka nøme ndivisigiap, neka nøme ndīlø̄vūvām.  
\v 7 Yaq no manqa wag nø-ewág. Ndøgo āv qande-eín nqǽgo, ‘Píta! Mòqo-itán. Søvakha gigiap qózitág, voqólōuz.’   
\p
\v 8 Geté yaq no qambo-qavøiu, ‘Evézøza. Āv taoká! Noqa manqa-nqa-te, søvakha gigiap-qase kopo oeveáv, taqa yaq-te Mozes-qa guguna manqat qæ-ein, soqain ndøgo, Mbumbukiam-qa bøi-te.’   
\p
\v 9 Geté nqanek manqa wag, nqawá qandowáv yan-te, qanø-ein, ‘Gigiap ndøgo, Mbumbukiam gesunguz, qo kopømba mbaín, soqain toqote-vewat.’  
\v 10 Manqat av nqægo, misiká qando-fakhatam. Yaq gigiap ate qægoam, nqawá qanøqaván, yan-te.   
\p
\v 11 Nqanek matev qame-navøem, yaq nqáe! Ezoqa misika ndøfakház, ta khoev-te ndøgo, ma qategoam. Sæzalia taon-té gindu-khofotáz.  
\v 12 Yaq Mbumbukiam-ge Nqova, āv genømbe-eín nqǽgo, ‘Qo ndøfofògea᷄p. Sègeqáv, ti namba.’ Yaq nginik Klisten nøfuap, ezoqa siks, namba nitiniáv, Konilius-qa khoev-te vøimø̄-on.   
\p
\v 13 Yaq Konilius ni emanqat nimbivotót. Teqa khoev-te ndøgo, ndego Mbumbukiam-gé enzol ezoqam ndø-omét. Yaq ndego āv gembøe-eín nqǽgo, ‘Ezoqa Ziopa taon-té qonǿ-khofotáz. Saemon qombó-akhá, ndego iz nøme Pita ndimbo-akhayam. Ndego bètøndowáv.  
\v 14 \x - \xo 11:14 \xt Kel 16:31\x*Ndego qo manqat qá-eín. Yaq ta manqat mokho-te ndøgo, qo neka qogi ezoqam, qoqa khoev-te ndiyage, zøté-khandí꞉z.’   
\p
\v 15 \x - \xo 11:15 \xt Kel 2:4\x*Yaq no manqa manqate qængaz, Nqova Mbomambaqape ndovís, atema ti-te. Até kopó, av ibugukhokhof ni-te gendevis.  
\v 16 \x - \xo 11:16 \xt Kel 1:5\x*Yaq no Evezøza-qá manqat nombo-matøvém, manqat ndøgo ge-ein, ‘Zion, ndego ezoqa ibøkha iz, ibøkha-té genøzø-etoumám. Geté zo, ibøkha iz, Nqova Mbomambaqapé qazøté-ndapém.’   
\p
\v 17 Ndigu Mbumbukiam-qa etoam matev kopo me꞉ndapém, av ni bugukhokhof qazi꞉ndapem, ni Evezøza Yesu Keliso qazi-unimanqatinim. Yaq gê, no gekha ezoqâm, Mbumbukiam tæmbøe-khaz?”   
\p
\v 18 \x - \xo 11:18 \xt Kel 13:48; 14:27\x*Ndigu Pita-qa manqat giyogem, yaq ndigu manqat nøme einiáv. Yaq Mbumbukiam-qá iz ndø-eqaném, vø̄-einim, “Av tægoat ndægo, yaq Mbumbukiam até bawan vini-ák-a, nakhoa zømboqoá, te-te tiqambuz neka khandi vǿndapēm.”   
\s1 Mbumbukiam-qa Manqat, Antiok taon-te qafakhan  
\p
\v 19 \x - \xo 11:19 \xt Kel 8:1-4\x*Ta khøuwa-te ndøgo, Stiven gilaem, yaq Klisten ezoqam ngiæzoat matev qafakhan, yaq ndigu manqei vinivinimba-te gipanqanim, ezoqa nøme Finisia manqei-té neka nøme Saiples bawa-té neka nøme Antiok taon-té ginøfakház. Geté ta manqei vinivinimba ndøgo, ndigu Mbumbukiam-qa Manqat, Zu bawan-ak mba me꞉zømesimám.  
\v 20 Geté Klisten ezoqam nøme, ndigu Saiples bawa-te neka Sailini taon-te giyagam, Antiok taon-té ginøzáv. Yaq ndigu Manqat Mbomambaqape, Yesu-qa yaq-te, ndego Evezøza, até bawan vini-ák-a, vø̄e-zømesimat.  
\v 21 Mbumbukiam-qa bazaføgakh mø̀ndøgoám, ti namba. Yaq ezoqa kandambá, gi-unimanqatinim neka Evezøza-te vø̄qambuz.   
\p
\v 22 \x - \xo 11:22 \xt Kel 4:36\x*Yaq ndigu Klisten bawan ezoqam, Zelusalem taon-te giyagam, nqanek manqat giyogem, ndigu Banabas ndøkhofotøvém, Antiok taon-te ndøgo.  
\v 23 Yaq ndego Antiok taon-te gemøfakhan, ndego khanakhanakh kandambá, matev geqeiv, Mbumbukiam-qa kuku matev mokho-te qafakhan. Yaq ndego zita tøpøzu manqat zø-eín, ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatinim. Ndigu Evezøza, føgøføgakh até bembo-geageáp.  
\v 24 Banabas, ndego ezoqam matev mbomambaqapé, neka kha Nqova Mbomambaqape é-møndømømbo-tønøyám, neka teqa unimanqatin bazaføgakh-ús, Yesu-te. Yaq te mokho-te ezoqa kopoáv, Evezøza-te giqambuz.   
\p
\v 25 \x - \xo 11:25 \xt Kel 9:30\x*Yaq Banabas, Antiok taon gè-iváv, Tasus taon-te vø̄wav. Sol-qa ndøvawát.  
\v 26 Yaq kha gemboqeiv, ndego Antiok taon-té genø-itú. Yaq viav kopó, Sol neka Banabas, Klisten bawan ezoqám namba me꞉goám, Antiok taon-te ndøgo, neka Mbumbukiam-qa Manqat vø̄e-zømesimat. Ezoqa kandambá gi꞉zømesimam.  
\p Ezoqa ndigu Yesu ndimbopaev, Klisten iz ndizø-akhayam, Antiok taon-té qanøngáz.\f + \fr 11:26 \ft Klisten, taqa manqa mokho nqánek: Keliso-gí ezoqám.\f*   
\p
\v 27 Ta khøuwa-te ndøgo, Mbumbukiam-gí manqa vevezam ezoqam ndozáv. Zelusalem taon-té ginduvís, atema Antiok taon-te.  
\v 28 \x - \xo 11:28 \xt Kel 21:10\x*Ti mokho-te, ezoqa mø̀ndøgoám. Teqa iz, Agabús. Yaq ndego tenø-itán ndǿgo. Mbumbukiam-ge Nqova mokho-te, āv gene-eín nqǽgo, “Vikia sekeqape ndǿfakhán, ezoqa lou mbaimbai vøzǿpā, manqei-qape ate nqægo.” (Nqanek matev tønefakhán ndǿgo, Klodies Lom kawa kandambaqape gegoam.)  
\v 29 Yaq Klisten ezoqam, Antiok taon-te ndøgo, manqa āv gini-kopo꞉ném nqǽgo: Ndø̀zøtøkē, ndigu Klisten zifuap, Zudia plovins-te ndiyage. Ezoqa ewaqape, moni āv tiabiti-abumít, av ndizømbi꞉gut.  
\v 30 \x - \xo 11:30 \xt Kel 12:25\x*Yaq moni ndigu, gimøvøbumim, Klisten megetapak-te, Zelusalem taon-te ndøgo, Banabas neká Sol, tindapavát.   
\c 12  
\s1 Elod Aglipa, Klisten ezoqam gengiæzotat  
\p
\v 1 Ta khøuwa-te ndøgo, ndego kawa ezoqam Elod, Klisten ezoqam ngiæzoat matev ndøngáz.  
\v 2 Yaq Zems, Zion-ge zapikia, kaiyá ginilaém.  
\v 3 Yaq Elod ge꞉-otev av nqægo, Zu bawan-ak khanakhanakh gindapem, taqa yaq-te, yaq ndego até Pitá-ya, vø̄-møvøiu. Nqanek matev, Zu bawan-ak-qa khøuwa kandakanda-té qanøfakhán, ndøgo flawa poponøvemav gilouzatun.  
\v 4 Pita gimøvøinam, yaq ndimbula-té ginø-utøvém. Yaq nakhag ezoqam-qá zenda-té ginøveém. Nakhag bawan foá gimbo-kewagat. Ndigu sège-enendtát. Bawan kopokopo-te ezoqa foá. Pasova kandambaqape tømø-navøem, yaq Elod Pita manqa ovøyam-te vee-qa mbogoám, ezoqa ewaqape-qa bøi-te.  
\v 5 Geté Pita ndimbula mokho-te ge-utavam, ndigu Klisten bawan ezoqam, gèmbo-guligulimám. Ndigu Mbumbukiam-te viam kandambá gimbogoat, teqa yaq-te.   
\s1 Mbumbukiam-ge enzol ezoqam, Pita gembotøke, ndimbula khoev-te gefakhan  
\p
\v 6 Ta lova ndøgo, Elod Pita amba manqa ovøyam-te teveɨn, nøme pave, Pita gèbuvát. Nakhag ezoqa menas-qá livin-té gunubuvát. Pingim auli sén gimbøe-løvønømém. Yaq sen ndigu, nakhag ezoqa menas-qá pingim-te giløvøtupám. Neka nakhag ezoqa nøme, mboqog tambav-té ginøwanát.   
\p
\v 7 Yaq nqáe! Evezøza-gé enzol ezoqam mbofakhán. Yaq waev mu꞉sanqatáv, ndimbula khoev mokho-te ndøugu. Yaq ndego enzol ezoqam, Pita gevogevo mbokesáz, vø̄tiu, gembo-ein, “Nakhama ndøgó! Mòqo-itán!” Yaq ndaføyambá, auli sen Pita-qa pingim-te giløvøtupam, sège-vinginím.   
\p
\v 8 Yaq enzol ezoqam gendo-ein, “Ndabua segim nonqo mòqolováz, neka tamak vø̄-uzam.” Yaq Pita sège-matanám. Yaq ndego enzol ezoqam manqat nøme gembo-ein, “Qoqa ndabua qozaq nonqo vø̄-uz. Yaq no qonøndó-páev.”   
\p
\v 9 Pita ndego enzol ezoqam sègembo-pavát, ndimbula mokho-te gifakhatat. Geté ndego otevateáv, av nqægo, matev ndøgo qambo-fakhan, enzol ezoqam mokho-te, unimanqatīn penømakhaya. Ndego até vø̄e-ein, umingiap ndøqeivīt.  
\v 10 \x - \xo 12:10 \xt Kel 5:19\x*Gi-apat ndøgo, ndigu vos keoge ezoqam, gù꞉løvubumát, nøme vømø̄løvub-a, nøme vømø̄løvub, yaq auli mboqog-te sasa ndøfakhaz, taon-te go꞉goam. Nginik auli mboqog, ekezan mbá segezømbo-mboqóz, vø̄fakhaz. Yaq gimøzav ndøgo, nakhoa gimø-geveem, yaq nqova mbaín, enzol ezoqam, sègembøe-navøém. Pita sège-iváv.   
\p
\v 11 Yaq Pita matavap tønømbo-mboqovøém ndǿgo, matev ndøgo, te-te qafakhan. Yaq ge-ein, “Ndakin, no mø̀tenøtén. Evezøza unimanqatín, ekeza enzol ezoqam ndokhofotáv, no vø̄khandi꞉n, no Elod-qa zenda-te qægoam, neka matev ate ndægo, ndigu Zu bawan-ak gimatavupam, no amba tønø-fakhanɨn.”   
\p
\v 12 Yaq matavap qamømbo-ndaføya, taqa yaq-te, ndego Meli-qá khoev-té genøwáv, ndugu Zion-gu evo, ndego iz nøme Mak ndimbo-akhayam. Ezoqa kandambá gipindam ndøgo, giguligulimat.  
\v 13 Pita uta mboqog bavokho go꞉khaneam, yaq sasae mbasønakam ndowáv. Tuqa iz Lodá. Ndugu ambá mboqog mømbo-mboqozoɨ́n.  
\v 14 Geté Pita-qa manqa wag gu-ewag, yaq ndugu khanakhanakh ndøndáp. Geté ndugu mboqog mboqozoateáv. Ndugu nqawá gunøteít, ndigu ezoqa vøzø̄-ein, “Pita ngóya, mboqog-te.”   
\p
\v 15 Yaq ndigu gimbo-einim, “Qo kawa qá-okɨ?”  
\p Geté ndugu sekembá sege-pouweám, av nqægo, “No unimanqatín nqæmanqate!”  
\p Geté ndigu gindu-einim, “Pita-gé nqova ategó!”   
\p
\v 16 Pita sekembá sogo-khanæmám, mboqog-te. Yaq ndigu mboqog gimboqozønam, te-mbá tinø-ometám. Yaq ndigu nqova zøndáf.  
\v 17 Yaq ge-on, Pita zenda ndø-eqá. Manqa manqate me꞉khoutøvém. Yaq ndego gèzø-ovøyám, Evezøza ande āv kembø̄e-tøke, ndimbula-te gu꞉goam, ge꞉fakhan. Yaq gezø-ein, “Zems gèmbo-einím, neka ndigu Klisten nøfuap nøme, matev ande āv khanømbē-fakhan.” Yaq ndego sègezuváz, manqei nøme-te vø̄wav.   
\p
\v 18 \x - \xo 12:18 \xt Kel 5:22-24\x*Yaq khøuwa nøme qandopave, ndigu nakhag ezoqam Pita gimbo-kewagat, ndigu nqova ndafe kandambá. Gèmbøenakát, ande gekha matev me mbøéfakhan.  
\v 19 Yaq Elod Pita vawe-qá manqat ndøvøovám. Geté ndigu ometeáv. Yaq ndego, ndimbula vos keoge ezoqam zøsinøzám, manqa sasa ndøvøovam, ndigu bèzitág, bēpakhaez.  
\p Taqa zita-te, Elod Zudia plovins gè-iváv, Sæzalia taon-te vø̄yag.   
\s1 Elod Aglipa genanim  
\p
\v 20 Ndego kawa ezoqam Elod, Taya neka Saedon taon ezoqam-te qaqa mbogoám. Yaq ta zapaya ndøgo, ndigu gètøkuaném. Yaq Elod-te okho-qa ndøgoám, sambi manqat namba vømé-einīm. Yaq ndigu Blastus-te tøke-qa ndøzáv, ndego Elod-ge sasae ezoqam kandambaqape. Zapa ndǿgo, ndigu lou tinotabám ndǿgo, Elod-qa manqei-te qando-okhoam.   
\p
\v 21 Yaq ta khøuwa ndigu, Elod gezav, ndigu gindizav, ndego ndabua qaniqanim ndø-uzám, ekeza qonam nonqo-te vø̄qom, ezoqa ewaqape-te, manqa manqate sasa ndøngaz.  
\v 22 Yaq ndigu ezoqam ate gi꞉goam, giwaniapam, teqa manqat gi-ewagat, āv gindi-akhaemám nqǽgo, “Ngenek ezoqam, teqa manqat nqazimbo-ewaget, ndego mbumbukiám. Ezoqam-aním mbá.”  
\v 23 \x - \xo 12:23 \xt Dan 5:20\x*Elod nqanek manqat ge-ewag, yaq ndego ndigu ezoqam sègezø-iváv. Manqat khoutøpøteáv. Geté ndego vizap ambá Mbumbukiam mbo-etoamɨ́n. Yaq Evezøza-ge enzol ezoqam, até gendego, vø̄lavao. Nonqou ndøloutøvém, vø̄nanim.   
\p
\v 24 \x - \xo 12:24 \xt Isa 55:11\x*Geté Mbumbukiam-qa Manqat sà tønø-vøndavát neka ezoqa kopoáv, teqa manqat qakhanøsumat.   
\p
\v 25 \x - \xo 12:25 \xt Kel 11:29-30; 15:37\x*Banabas neka Sol, Zelusalem taon-te gizav, ndigu moni vøzø̄-etoam, ta sasae ndøgo gumø-khouim, yaq Antiok taon-té ginøveséz, Zion vø̄khatowem, ndego iz nøme, Mak gimbo-akhaemam.   
\c 13  
\ms1 Pol ande ge꞉ngaz, manqei vinivinimba-te ge-okhoam, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimat  
\mr 13:1–14:28  
\s1 Banabas neka Sol, Mbumbukiam-qa sasae-te givevesam  
\p
\v 1 Klisten bawan ezoqam mokho-te, Antiok taon-te ndøgo, Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam neka nømendim ezoqam, mø̀ndøgoám. Nøme Banabás. Neka nøme Simeón. Iz nøme gimbo-akhaemam, Nigá. Neka ezoqa nøme Lusiús. Ngenek Sailini taon-ák. Neka ezoqa nøme Manaén. Ngenek Elód namba me꞉fís, ndego kawa ezoqam. Neka ezoqa nøme Sól.   
\p
\v 2 \x - \xo 13:2 \xt Kel 9:15\x*Yaq ndigu Evezøza iz gimbo-eqatat neka lou logemav matev vø̄goat, ndigu Nqova Mbomambaqape, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Banabas neká Sol, tozó-vevesám. Ndigu sasae ndǿgo tígoát, no qazømbe-akha.”   
\p
\v 3 \x - \xo 13:3 \xt Kel 6:6\x*Yaq ndigu lou logemav matev nøme gigoam neka vø̄guligulimam, Banabas neka Sol, zenda zømbø-awám, sasae-te sasa ndøkhofotaz.   
\s1 Banabas neka Sol, Saiples manqei bawa-te gigoam  
\p
\v 4 Nqova Mbomambaqape, Banabas neka Sol gekhofotaz, yaq ndigu Selusia taon-té ginø-ová. Yaq palai khagua-té ginøketáb, Saiples manqei bawa-te vø̄ndafaz.  
\v 5 \x - \xo 13:5 \xt Kel 12:12; 15:39\x*Yaq Salamis taon-te gimøfakhaz, ndigu Zu ezoqam-qa guliguli khoev-te, Mbumbukiam-qá Manqat me꞉zømesimát. Até Zion-Mák-a, mø̀ndøgoám, ti namba, vøzø̄-tøkeam.  
\v 6 Yaq ndigu manqei bawa sekeqape ndøvototát, atema Pafos taon-te vømø̄fakhaz. \fig Sol neka Banabas, palai khagua-te giketab|alt="New Tribes Picture" src="C099gr.jpg" size="col" copy="New Tribes" ref="13:4" \fig*  
\p Ta taon-te ndøgo, Zu ezoqam ndøqatém. Teqa iz, Ba-Yesú. Ndego manqa-sisi ezoqám. Ndego ekeza kha, Mbumbukiam-gé manqa vevezam ezoqam me꞉vewám. Geté ndøgo unimanqatín mbá.  
\v 7 Ndego gaman ezoqam-gé sasae ezoqam ndøgoám, iz qambogoam Segies Paulus. Ngenek matavap loloakh ezoqám. Ndego Mbumbukiam-qá Manqat yoge-qa ndøgoám, yaq Banabas neka Sol vøzø̄-akha.  
\v 8 Geté ndego manqa-sisi ezoqam, Glik manqat-te, iz nøme Elimas gimbo-akhaemam, ndigu amba zømbekház. Zapa ndǿgo, ndego poeveáv, ndego kawa ezoqam, Yesu te-unimanqatin.   
\p
\v 9 Sol, ndego iz nøme Pol gimbo-akhaemam, Nqova Mbomambaqape kha é-møndømbøi-tønøyám. Yaq ndego Elimas, bøi mbøe-møvuiú,  
\v 10 gembo-ein, “Qo nqova soqaqape-gé yó. Qoqa mokho-te, khavozam matev neka khokho manqa manqate matev ate ndægo mø̀ndømø-tøvá. Qo matev eqeieqei ate ndægo ngi꞉wat-qa qogó. Neka qo Evezøza-qa nakhoa ndaføya-ndaføya, køfigim-qa qogó.  
\v 11 \x - \xo 13:11 \xt Kel 9:8\x*Yaq nqáe! Evezøza yaq-fia ndakin ndǿtá. Qo bøi waev geqá-navøém, neka khøuwa-qa waev qóqeiviák. Møe-mbá segeqá-auwám.”  
\p Yaq ndaføyambá, ndego bøivun ndøgutáv, bøi waev vømbō-navøem. Yaq ndego sògo-visimát. Ezoqa itui-qa ndøvawát.  
\v 12 Yaq ndego gaman ezoqam, nqanek matev geqeiv, ndego Yesu gè-unimanqatín. Ndego Evezøza-qa nømendim matev-qa yaq-te, nqova ndafe kandambá.   
\s1 Pol neka Banabas Antiok taon nøme-te gigoam, ndøgo Pisidia manqei-te  
\p
\v 13 \x - \xo 13:13 \xt Kel 15:38\x*Yaq Pol neka ndigu ezoqa nøme, namba gi꞉-okhoam, Pafos taon gè-ivøvém. Yaq Pega taon-té ginøtiním. Ndøgo Pamfilia plovins-té qagó. Yaq Zion-Mak ndigu gèzuváz, Zelusalem taon-te vø̄vesez.   
\p
\v 14 Geté ndigu ezoqa menas, Pega taon-te gigoam, zapá ginøzáv, atema Antiok taon-te, Pisidia manqei-te, vømø̄fakhaz. Yaq Sabat khøuwa-te ndøgo, ndigu Zu ezoqam-qa guliguli khoev-té gimø-óz, sasa ndøqonav.  
\v 15 Guliguli khoev-te ndøgo, ezoqa Mozes-qa manqat neka Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam-qa manqat gumu-geveømem, yaq guliguli khoev megetapak, Pol neka Banabas manqat zøkhofotáv, av nqægo, “Nǿfuap. Andé manqat vøzøté-geatāt, ezoqam-qa zita tøpøzu nonqo, vø̀ni-eín.”   
\p
\v 16 Yaq Pol tenø-itán ndǿgo, zenda sasa zø-eqa, ezoqa vøzø̄-ein, “Izlael-ak, nogi ezoqam, neka zo ezoqa nøme, Mbumbukiam ndozombo-vizap, zøtøndé-yogēm.  
\v 17 \x - \xo 13:17 \xt Exo 1:7; 6:6; 12:51\x*Ni Izlael ezoqam, nigi Mbumbukiam, nigi atanakha-zapazapa-za ndøvevesám. Yaq ndigu Izip manqei-te giyagam, ndego bawan kandambá gezø-khouwev. Yaq teqa bazaføgakh kandambaqape mokho-te, ndego nqawá gendo-khatób, Izip manqei vø̄-ivøvem.  
\v 18 \x - \xo 13:18 \xt Num 14:34; Deut 1:31-32\x*Yaq ndigu viav foti leg-av manqei-te giyageapam, teqa manqat gisanqawam, ndego sège-khatibám.  
\v 19 \x - \xo 13:19 \xt Deut 7:1; Josh 14:1\x*Yaq Keinan manqei-te ndøgo, Mbumbukiam bawan seven tènengiú, neka manqei ekeza ezoqam vøzø̄-etoam.  
\v 20 \x - \xo 13:20 \xt Judg 2:16; 1 Sam 3:20\x*Nqanek matev ate ndægo qafakhanam, taqa atap, viav ande āv 450́ ndægó.  
\p Taqa zita-te, Mbumbukiam manqa ovøyam iz-akhayapak zø-etoumám, ti keoge nonqo, atema Samuel, ndego Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam, vømø̄fakhan.   
\p
\v 21 \x - \xo 13:21 \xt 1 Sam 8:5, 19; 10:20-24\x*Yaq ndigu kawa ezoqam-qa giviømem, tezømbo-megetat, Mbumbukiam Sol zø-etoám. Ndego Kis-gé yó. Benzamin khagua bawan-ák. Yaq ndégo tezømbo-megetám. Viav fotí.  
\v 22 \x - \xo 13:22 \xt 1 Sam 13:14; 16:12; Psa 89:20\x*Yaq Mbumbukiam Sol gevingitav, ndego Deivid ndøvé, tigi kawa. Teqa yaq-te, Mbumbukiam āv gene-eín nqǽgo, ‘No ezoqam mø̀e-omét, av no nqanømbe-poev. Deivíd. Zesi-gé yó. Ndego matev ate ndægo tématønumát ndǿgo, av no nqanømbe-poev.’   
\p
\v 23 \x - \xo 13:23 \xt 2 Sam 7:12-16\x*Yaq Mbumbukiam ndakin Deivid-ge zeo kopo, Izlael ezoqam-gé khandi etoam ezoqam ndøvé, av bugukhokhof manqa mbusa ge꞉ve. Ngenek ezoqam, Yesú.  
\v 24 \x - \xo 13:24 \xt Met 3:1-2\x*Geté Yesu sasae ngazeav qagoam, bugukhokhof Zion Izlael ezoqam ate gi꞉goam, āv gene-zømesimám nqǽgo, ‘Yage é-mozo-enénd neka ibøkha iz vø̄ndapem.’  
\v 25 \x - \xo 13:25 \xt Zion 1:20, 27\x*Yaq Zion sasae qambøe-navøemtat, ndego ezoqa āv gezømbe-eín nqǽgo, ‘Ge zô, ndozo-matavap, no gekha ezoqâm? No teoká ndego, zo nqazombøe-keoge. Geté nqáe! Ndego ngêgeáv, noqa zita-te. Ndego no ùnime꞉-løvúmb. Até nqanek sasae khapelavøqasé-a, no teqa tamak khofoe-te tæmbotøke, no kopømba mbaín.’”   
\p
\v 26 Yaq Pol manqat nøme ge-ein, “Nógi ezoqam, zo Eibleem-gi zi, neka zo ezoqa nøme, Mbumbukiam ndozombo-vizap! Nqanek manqat, khandi꞉nat matev-qa yaq-te, Mbumbukiam ni-té gendo-khofotáv.  
\v 27 Ndigu ezoqam, Zelusalem taon-te ngiyage neka tigi megetapak, ndigu gèbiinám, ngenek Yesu. Ndigu qeiviáv, av nqægo, ndego khandi etoam ezoqām, Mbumbukiam gendo-khofotav. Neka ndigu Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam-qa manqat mokho ndapeáv, ndøgo Sabat khøuwa ate ndægot, guliguli khoev-te gigeve꞉matun. Geté Yesu løvøte-te giveem, ta matev mokho-te, manqat ndøgo, Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam gipeaomem, tøfakhan, mø̀ndø-unimanqatín.  
\v 28 \x - \xo 13:28 \xt Met 27:22-23\x*Ndigu Yesu-qa manqa-zapa qeiviáv, ta zapaya ndøgo, ndego løvøte-te tiveem. Geté ndigu Pailøt, Yesu laelae manqat sègembo-einím.  
\v 29 \x - \xo 13:29 \xt Met 27:59-60\x*Yaq ndigu matev ate ndægo gimbøi-matønømem, av Mbumbukiam-qa Manqat teqa yaq-te qæpeaupam, yaq tindu-koqoinám ndǿgo, tae mutui-te getøkewam, neka manqei ozu-te vømø̄-utøvem.  
\v 30 Geté Mbumbukiam løvøte-te mø̀ndø-khandí꞉v.  
\v 31 \x - \xo 13:31 \xt Kel 1:3, 8\x*Yaq taqa zita-te, ndigu ezoqam, ibugukhokhof te namba Gelili plovins-te gi-okhoam, atema Zelusalem taon-te, ndigu gè-ometupám. Khøuwa kopoáv. Yaq ndigu ezoqam, matev bøi gi꞉qeivim, nigi ezoqam gè꞉zømesimít.   
\p
\v 32 Yaq ni ndakin nqéiwani. Ni zo Manqat Mbomambaqape nitízømás. Matev ndøgo, Mbumbukiam nigi atanakha-zapazapa-za manqa mbusa gezøve, tematanam,  
\v 33 \x - \xo 13:33 \xt Psa 2:7\x*ndakin mø̀ndøni-matanám, ndego Yesu løvøte-te ge꞉khandi꞉v. Taqa yaq-te, Sams 2-te āv qane-peawáp nqǽgo: Mbumbukiam ge-ein,  
\q1 ‘Qo nogé yó. No nqægo khaiya, nø̀taqa-qave-én.’   
\p
\v 34 \x - \xo 13:34 \xt Isa 55:3\x*Mbumbukiam mø̀ndø-khandí꞉v, ndego Yesu. Ndego manqei-pakha-te nqawa gévesezák neka gemǿ-lanqaevák. Taqa yaq-te, Mbumbukiam āv gene-eín nqǽgo,  
\q1 ‘No zo ndæ̀zøtøké, neka matev eqeieqei vøzǿ-matanām,  
\q2 av no bugukhokhof Deivid qambøe-ein.’   
\p
\v 35 \x - \xo 13:35 \xt Psa 16:10\x*Neka Sams nøme-te, āv qane-peawáp nqǽgo,  
\q1 ‘Mbumbúkiam! Qo qoge Ezoqam Mbomambaqape,  
\q2 teqa kha, sa qó-ivavák, manqei ozu-te vǿlanqā.’   
\p
\v 36 Nqanek manqat, Deivid ambá av nqǣgo, ekezan me꞉-eīn. Ni mìzi꞉nøtén, Deivid geyagam, ndego Mbumbukiam-qá poev mbopavám. Geté ndego gènaním. Yaq ndigu tinø-otøvém ndǿgo, ma tegi atanakha-zapazapa-za gi-osupam, teqa kha vø̄lanqa.  
\v 37 Geté ndego ezoqam, Mbumbukiam løvøte-te gekhandi꞉v, teqa kha ambá av nqǣgo, manqei ozu-tē qamømbo-lanqā.   
\p
\v 38 Yaq nakémbá, nogi nøfuap. Zo vø̀ezøtéz. Ngenek ezoqam-qa mokho-te, Mbumbukiam zoqa manqa-zapazapa segezǿ-evøzám. Manqat nqánek, ni ezoqa nqati-zømesim. Geté Mozes-qa guguna manqat mokho-te, zo kopømba mbaín, Mbumbukiam-qa bøi-te tozo-ndaføyamba-ez.  
\v 39 \x - \xo 13:39 \xt Lom 10:4\x*Geté Yesu mokho-te, gekha ezoqām ndego, nde-unimanqatinat, Mbumbukiam-qa bøi-te segé-ndaføyamba-év.   
\p
\v 40 Yaq nakémbá, zo gò꞉feazoát! Soqaín ndøgo, zo unimanqatinteav tøgoat, yaq ta matev ndøgo tøzøfakhan, Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam nøme ge꞉-ein, av nqægo,   
\q1
\v 41 \x - \xo 13:41 \xt Hab 1:5\x*‘Zo ezoqam, Mbumbukiam-qa Manqat otøotam ndøzøte-vewe!  
\q1 Nqáe! Zo nqova zǿndáf, vozó-pakhaēz.  
\q1 Zapa ndǿgo, no zo mokho-te, matev vini nǿmatanám.  
\q1 Zo ezoqa taqa yaq-te tizømbe-manqatat,  
\q2 zo zó-unimanqatinimák.’”   
\p
\v 42 Yaq Pol neka Banabas, Zu ezoqam-qa guliguli khoev gi-ivøvem, ezoqa ndigu nqawa vesezu manqat zø-eín, Sabat khøuwa nøme-te. Ndigu taqa yaq-te, manqat nøme yoge-qa ndøgoám.  
\v 43 Wambap qame-navøem, yaq ezoqa kopoáv gizø-pavat, Zu ezoqam neka ezoqa nøme ndigu, Zu ezoqam namba gi꞉tøkuanem neka Mbumbukiam vømbō-vizupam. Yaq Pol neka Banabas, ndigu ezoqam, gègugúb. Ndigu Mbumbukiam-qá kuku matev-té giabenø-sokhoé.   
\p
\v 44 Yaq Sabat khøuwa nøme, ezoqa kandambá, andé ewaqapé, ta taon-te ndøgo, gindupindam, Evezøza-qa Manqat vø̄yogem.  
\v 45 Yaq Zu megetapak ndigu ezoqa kopoav gizømet, ndigu ova ndø-einím, neka Pol ngenøgim manqat vømbō-einim-a, manqat vø̄-itumbam.  
\v 46 \x - \xo 13:46 \xt Kel 3:26; 18:6\x*Geté Pol neka Banabas møe goneáv. Yaq āv gezømbe-qavøiú nqǽgo, “Ni Mbumbukiam-qa Manqat, bugukhokhof zo Zu ezoqam bati-zømesím. Geté zo zòsanqawém. Yaq ta mokho-te ndøgo, zo zøkeza kha soqaqape zøtevewé, yage miavmiav vøzøté-ndapēm. Yaq nqáe! Ni ndakin Mbumbukiam-qa Manqat, bawan vini-ak nití-zømesimát.  
\v 47 \x - \xo 13:47 \xt Isa 49:6\x*Zapa ndǿgo, Evezøza ni āv ginimbi-eín nqǽgo,  
\q1 ‘No qo bawan vini-ak-qá waev nøvé.  
\q1 Qo mokho-te, ezoqa khandi mé꞉ndapém, atema nqanek manqei-qape-qa vaev-te.’”   
\p
\v 48 Yaq ndigu bawan vini-ak, nqanek manqat giyogem, ndigu khanakhanakh kandambá. Yaq ndigu Evezøza-qá iz ndø-eqaném, teqa manqat zapaya. Yaq gekha ezoqām ndigu, Mbumbukiam gevevesam, khandi miavmiav tindapem, ndigu gè-unimanqatiním.   
\p
\v 49 Yaq Evezøza-qa Manqat, sège-vøndavát, ta manqei-te ndøgo, ate qægoam.  
\v 50 Geté Zu bawan-ak, ti-te ndigu, sakhei iz-akhayapak, ndigu Zu ezoqam-qa guliguli matev gindapem, neka taon megetapak, qaqa zøløwáz, Pol neka Banabas-qa yaq-te. Yaq ndigu, nginik ezoqa menas-te, ngiæzoat matev ndøngazém, neka tiqa manqei-te ndøgo vø̄nataz.  
\v 51 \x - \xo 13:51 \xt Met 10:14; Kel 18:6\x*Yaq Pol neka Banabas, tiqa zenda tokhotapak-te, pakhakh mba ndøpomoemém. Yaq ndigu ezoqam gé꞉zøtéz, av nqægo, niqā manqa-zapā, Mbumbukiam-qa Manqat qanimbo-qasi. Yaq ndigu Aikonium taon-té ginøzáv.  
\v 52 Geté ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatintam, Antiok taon-te ndøgo, ndigu khanakhanakh kandambá neka kha Nqova Mbomambaqapé qazømbe-tønøyám.   
\c 14  
\s1 Pol neka Banabas, Aikonium taon-te gigoam  
\p
\v 1 Até Aikonium taon-té-a, Pol neka Banabas, Zu ezoqam-qá guliguli khoev-té ginø-okhoam, ezoqa vømē-zømesimɨn. Yaq ezoqa kopoáv, Zu bawan-ak nekā bawan vini-ak, Yesu ndø-unimanqatiním.  
\v 2 Geté ndigu Zu ezoqa nøme, ndigu Yesu unimanqatinteav gigoam, ndigu bawan vini-ak qaqa zøløwáz, Klisten ezoqam-qa yaq-te. Yaq ndigu sègezø-qambúz.  
\v 3 \x - \xo 14:3 \xt Mak 16:20; Iblu 2:4\x*Geté Pol neka Banabas møp-mbá gini-sokhoám, Aikonium taon-te ndøgo, ezoqa Evezøza-qa yaq-te vø̄e-zømesimam. Kha føgakh-mbá neka møe gonemáv. Yaq ti mokho-te, Evezøza umingiap matev neka matev vinivinimba ndømatønumám. Ta matev mokho-te ndøgo, ndego ezoqa āv genezømás nqǽgo: Tiqa manqat, teqa kuku matev-qa yaq-te, unimanqatín.  
\v 4 Ndigu ezoqam, taon-te ndøgo giyagam, gèqaqagimém. Nøme ndigu Zu ezoqam-té ginønøzáz, neka nøme Keliso-gi u-anim-te vø̄nøzaz.  
\v 5 \x - \xo 14:5 \xt Kel 14:19\x*Yaq Zu bawan-ak neka bawan vini-ak, tigi megetapak namba, Pol neka Banabas ambá gengiæzoɨ́n. Ndigu ambá nandí gini-zitagɨ́n, vø̄pakhaezɨn.  
\v 6 Geté ndigu ezoqa menas manqat gi꞉yogem, ndigu Likonia manqei-té ginø-khokhóz. Yaq Listla neka Debe taon-té ginø-okhoám, neka vemivemiav nøme-te, ta taon avønin-te ndøgo.  
\v 7 Até ndǿgo-a, ezoqa Manqat Mbomambaqape vø̄e-zømesimam.   
\s1 Pol neka Banabas, Listla neka Debe taon-te gigoam  
\p
\v 8 Listla taon-te ndøgo, ezoqam mø̀ndøqotám. Ndego bov gèmbo-wauwauám. Ndego āv teneqán. Ande ge꞉qan, atema ndakin, ndego okhomáv.  
\v 9 Yaq Pol ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesim, ndego yoge eqeieqei ndøgó. Pol ge-omet, av nqægo, ndego mø̀ndø-unimanqatīn, Mbumbukiam kopømbā tekhakheinøvem, yaq ndego bøi mbøe-møvuiú.  
\v 10 Yaq manqat bazaføgakh-ús, āv gembøe-eín nqǽgo, “Qoté-itān!” Yaq ndego ezoqam sasanqá sege-itán, okho vø̄ngaz.   
\p
\v 11 \x - \xo 14:11 \xt Kel 28:6\x*Yaq ezoqa ewaqape matev giqeivim, Pol gematanam, yaq ndigu ekeza Likonia manqat-te, āv gini-akhaemém nqǽgo, “Mbumbuk ndovís ni-te! Andé ezoqa bugug me꞉keogé.”  
\v 12 Yaq Banabas tigi mbumbukiam Zus-qá iz mbo-akhaém, neka Pol tigi mbumbukiam nøme-qa iz Hemes vømbō-akhaem. Pol av gimbøe-akhaemam nqægo, zapa ndǿgo: Ndego manqa manqate ezoqám. ⌞Ate av-té, av tigi mbumbukiam Hemes nde꞉go.⌟  
\v 13 Yaq ndego khape mbumbukiam Zus-ge iziz ezoqam, ma mbumbukiam-qa khoev taon bavokho qæwevam, ndego taon mboqog-té genøgeavún, kao neka flawas khokhosap vøndō-upøgim. Ndego ezoqa ewaqape namba, Pol neka Banabas, ambá etoam matev zøgonɨ́n neka kao vøzø̄løuwavɨn, ⌞av ekeza mbumbuk-te gi꞉matønumatun.⌟   
\p
\v 14 Ndigu ezoqa menas giyogem, ⌞av nqægo, ezoqa ndigu mbumbuk me꞉zǣb,⌟ yaq ndigu ekeza ndabua ndøkeqagím, ⌞av Zu ezoqam-qa matev qazømbe-goam, mbøni nqosøgeap gindapemɨn.⌟ Yaq ndigu ezoqa ewaqape-qá livin-té ginøbøín, vø̄-akhaemem,  
\v 15 \x - \xo 14:15 \xt Kel 10:26; Psa 146:6\x*“Nǿfuap. Zo gekha zapâ, matev av nqazøte-matønumit? Ni até kopó, av zo ndøzøte꞉go. Ezoqam-anim mbá. Ni sa ndǿgo tøtigeavún. Zo Manqat Mbomambaqape nití-zømesím. Zo khape mbumbuk tø̀neziváz. Yaq khandi miav-ak Mbumbukiam-té qazonǿ-qambúz, ndego yan neka manqei-qape neka ndaola neka gigiap ate nqægo, ta mokho-te nqøugut, gekhakheinam.  
\v 16 \x - \xo 14:16 \xt Kel 17:30\x*Bugukhokhof qagoam, Mbumbukiam zo bawan vinivinimba, zøkeza nakhoa-té genøzuváz, qazo-okhoam.  
\v 17 \x - \xo 14:17 \xt Jer 5:24\x*Geté ndego zo matev eqeieqei oskia zømatanám. Yaq zo tø̀ne-zøtezát, av nqægo, ndego ndekhandî꞉vát. Ndego zo qæ zø-etoumatún, yan-te qando-lanqaɨn, neka avøe viav eqeieqei vøzø̄-etoumatun, qa-ogiin, neka lou kandakanda neka khanakhanakh vøzø̄-etoumatun.”  
\v 18 Oskiá ndøgo, Pol neka Banabas nqanek manqat gizø-ein, ndigu ambá kopømbá mbaín, ezoqa tizømbø-khazɨn, etoam matev tizøgonɨn.   
\p
\v 19 \x - \xo 14:19 \xt Kel 17:13; 2 Ko 11:25\x*Yaq Antiok neka Aikonium taon-te, Zu ezoqam ndozáv, ezoqa bawan-qape ekezan-te vø̄-eozo. Yaq ndigu Pol nandí gini-pouwím. Yaq gimatavupam, av nqægo, mø̀ndønanīm, ndigu taon bavokhó ginø-livøvém.   
\p
\v 20 Geté ndigu ezoqam, Yesu gimbopavam, Pol gi-ogitøvem, ndego sège-itán. Yaq taon-té genøveséz.  
\p Yaq khøuwa nøme qandopave, ndego Banabas namba, ta taon ndøgo gè-ivøvém, Debe taon-te vø̄zav.   
\s1 Pol neka Banabas, Antiok taon-te givesez, Silia manqei-te ndøgo  
\p
\v 21 Até Debe taon-té-a, Pol neka Banabas, ezoqa Manqat Mbomambaqape me꞉zømesimát. Yaq ti mokho-te, ezoqa kandambá, gi-Yesu-gi-paev-ezoqam-ez. Taqa zita-te, ndigu Listla neka Aikonium neka Antiok taon-té ginøveséz,  
\v 22 \x - \xo 14:22 \xt Kel 15:32; 1 Tes 3:3\x*ndigu ezoqam, Yesu gimbopavam, zita tøpøzu manqat vøzø-ein. Āv gizømbe-eín nqǽgo: Ndigu unimanqatin-te, bazaføgakh-us até bewaniáp. Neka nøme vøzø̄-ein, “Ni Mbumbukiam-qa Megeat Matev mokho-te onim-qa tizigoat, yaq ni matev føgøføgakh kopoáv tiziqeivit.”   
\p
\v 23 Yaq ta Klisten ezoqam-qa bawan vinivinimba-te ndøgo, Pol neka Banabas, megetapak ndøvevesám, ti keoge nonqo. Yaq gèguligulimemɨ́n, neka lou logemav matev vø̄gonemɨn. Yaq ndigu Klisten megetapak, Evezøza-qá zenda-té ginø-abɨ́n, te-te ndego, ma ndigu gi꞉-unimanqatintam.   
\p
\v 24 Yaq Pisidia manqei-te gu꞉mutiat, ndigu Pamfilia plovins-té gimøfakház.  
\v 25 Yaq Pega taon-te ndøgo, Mbumbukiam-qa Manqat gumu-zømesim, ndigu Atalia taon-té ginøvís.  
\v 26 \x - \xo 14:26 \xt Kel 13:1-2\x*Yaq ndøgo, palai khagua-té gimøketáb, Antiok taon-te vømø̄teit, ma ibugukhokhof Klisten ezoqam, Pol neka Banabas, Mbumbukiam-qa kuku matev-te gi-ab, nqanek sasae-te tezøtøke, ndigu ndakin qamøzø-navøem.   
\p
\v 27 \x - \xo 14:27 \xt Kel 15:4, 12\x*Pol neka Banabas, Antiok taon-te gimøfakhaz, ndigu Klisten bawan ezoqam ate gi꞉goam, gèmøváb, emanqat vøzømbē-votot, Mbumbukiam ti mokho-te ande gekha matev me ndø̄matønumam, neka ndego bawan vini-ak, unimanqatin-te, nakhoa āv kezømbē-mboqoa.  
\v 28 Yaq ndigu møp-mbá gini-sokhoám, ndøgo, ndigu ezoqa nøme namba, Yesu gimbopavam.   
\c 15  
\ms1 Pol Zelusalem taon-te gegoam  
\mr 15:1–15:35  
\s1 Zelusalem taon-te, Mozes-qa guguna manqat-qa yaq-te gi꞉kakambam  
\p
\v 1 \x - \xo 15:1 \xt Gal 5:2\x*Antiok taon-te ndøgo, ezoqa nøme Zudia plovins-té ginduzáv. Yaq ndigu Klisten ezoqam, āv gini-zømesimám nqǽgo, “Zo ngusum qogøzateav tøgoat, av Mozes-qa guguna manqat qæ-ein, yaq zo zókhandi꞉zák.”  
\v 2 \x - \xo 15:2 \xt Gal 2:1\x*Geté Pol neka Banabas unimanqatinteáv, tiqa manqat. Yaq manqa itumbam kandambá qafakhan, taqa yaq-te. Yaq vaev-te, ndigu Klisten ezoqam, manqa āv gini-kopo꞉ném nqǽgo: Pol neka Banabas, Klisten ezoqa nøme namba, Zelusalem taon-té giabenøzáv, Keliso-gi u-anim neka megetapak taqa yaq-te bemēzømas.   
\p
\v 3 Yaq Klisten bawan ezoqam, gèkhofotáz, ndigu. Yaq nakhoa gigeveat, ndigu ezoqa ewaqape, Finisia neka Samalia manqei-te ndøgo, emanqat zømbe-vototáp, av bawan vini-ak Mbumbukiam-te giqambuz. Yaq ndigu Klisten ezoqam, nqanek manqat giyogem, ndigu khanakhanakh kandambá gindapem.   
\p
\v 4 \x - \xo 15:4 \xt Kel 14:27\x*Yaq Zelusalem taon-te gimøfakhaz, ndigu Keliso-gi u-anim neka megetapak neka Klisten bawan ezoqam, gèkhatób. Yaq ndigu ezoqa menas, emanqat zømbe-vototáp, matev-qa yaq-te ndøgo, Mbumbukiam ti mokho-te gematønumam.  
\v 5 Geté Felisi ezoqa nøme, ndigu Yesu gi-unimanqatintam, sège-umiáz, gi-einim, “Bawan vini-ak, ndigu gi-Klisten-ezoqam-ez, ndigu ngusum bezø-qogøzát. Neka ni āv tabizizømbe-manqaté. Ndigu Mozes-qá guguna manqat bembopáev.”   
\p
\v 6 Yaq ndigu Keliso-gi u-anim neka megetapak tinøpindám ndǿgo, manqat vø̄e-kakambam.  
\v 7 \x - \xo 15:7 \xt Kel 10:1-43\x* Yaq khøuwa mba gezømbemat, manqat gi꞉kakambumat, Pita sège-umián, gezø-ein, “Nǿfuap. Zo mø̀zøte-zøtéz. Ibugukhokhof, ni mokho-te, Mbumbukiam no ndøveatán, teqa Manqat Mbomambaqape, bawan vini-ak tøte-zømesimat. Ndigu no-té ginøyogém neka vø̄-unimanqatinim.  
\v 8 \x - \xo 15:8 \xt Kel 10:44; 11:15\x*Yaq Mbumbukiam, ndego ezoqa ewaqape-qa matavap nde-otevat, mø̀ndø-khatób. Ni ndǿgo tizi꞉nøtén, ndego Nqova Mbomambaqape gezø-etoam, av bugukhokhof ni ginimbi-etoam.  
\v 9 Mbumbukiam-qa bøi-te, ni neka ndigu kopó. Ndigu gi-unimanqatinim, yaq ta mokho-te ndøgo, Mbumbukiam tiqa manqa-zapazapa sègezø-evøzám.  
\v 10 \x - \xo 15:10 \xt Met 11:30; Gal 3:10\x*Yaq ndakin, zo gekha zapâ, Mbumbukiam khamasim matev-te ndozoveet, ndigu ezoqam, Yesu ndi-unimanqatinat, nqanek viniv awam-qa ndozozøgo, Mozes-qa guguna manqat ate ndægo timbopavat, ndøgo nigi atanakha-zapazapa-za neka ni kopømba mbain qagoam, amba tizi-eqanemɨn?  
\v 11 \x - \xo 15:11 \xt Gal 2:16; Ef 2:5-8\x*Kopømba mbaín, nandav! Ni āv qazi꞉-unimanqatinát nqǽgo: Mbumbukiam ni Evezøza Yesu-qa kuku matev zapayá gini-khandí꞉n. Yaq ti-te ndigu, bawan vini-ak, até kopó.”   
\p
\v 12 Yaq Pol neka Banabas, umingiap matev-qa yaq-te gi꞉zøvototap, Mbumbukiam ti mokho-te bawan vini-ak gezø-matønumat, yaq ndigu ezoqa ate gi꞉goam, tiqa manqat giyogem, manqa sùgumu-khoutavát.   
\p
\v 13 \x - \xo 15:13 \xt Gal 2:9\x*Yaq ndigu manqa manqate qamøzømbu-navøem, Zems ezoqa ewaqape, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Nǿfuap! Zøtøndé-yogēm.  
\v 14 Saemon Pita ni ndǿgo teni꞉nømánd, Mbumbukiam ibugukhokhof bawan vini-ak mokho-te, ezoqa nøme gekhatob, yaq ndigu vø̄-ekeza-ezoqam-ez.  
\v 15 Manqat ndøgo, Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam gipeaomem, mø̀ndø-unimanqatín, nqanek matev, ndakin qafakhan. Ndigu āv gini-peaomém nqǽgo,   
\q1
\v 16 \x - \xo 15:16-18 \xt Amos 9:11-12\x*‘Evezøza ge-ein,  
\q2 “Khøuwa ndø̀fakház.  
\q2 Yaq no notøndó-veséz,  
\q3 Deivid-qa kawa matev, ndøgo ande palai khoev ndægo, qanqoe, nqawa vǿewēv.  
\q2 Khoev-qa gigiap ate ndægo qasoqøsoqoam,  
\q3 no nqawá qatǿ-khakheinám.\f + \fr 15:16 \ft Nqanek yaya manqat-qa mokho, Mbumbukiam ge-eta, nqánek: Ndego Deivid-gi zi mokho-te, ezoqa kopo nqawa ndø̀veatáv, kawa tegoat. Ngenek ezoqam Yesú.\f*   
\q2
\v 17 Yaq até bawan vini-ák-a, tìabenømbe-vawém.  
\q2 Zapa ndǿgo, até ndigú-a, nigí.  
\q2 No, Evezøza, āv qate-manqaté nqǽgo:  
\q3 Matev av nqægo ndæ̀matanám.   
\q2
\v 18 Nupøkhán mbá no qæ-ein, matev av nqægo tøfakhan.” ’”   
\p
\v 19 Yaq Zems manqat nøme gezø-ein, “Yaq nakémbá, no nqæmatavap, ni bawan vini-ak, Mbumbukiam-te tiqambuz, viniv nøme bizizømbø-àwa᷄m.  
\v 20 \x - \xo 15:20 \xt Exo 34:15-17; Lev 17:10-16\x*Ni sa nqánek qazizǿ-peawam, ‘Loge gigiap ndøgo, ezoqa batae-te ti-aumat, ndigu belòge᷄. Zapa ndǿgo, gigiap av nqægo, Mbumbukiam-qa bøi-te soqaín. Neka ndigu mambe okho matev, kha bembo-khanø̀za᷄m. Neka søvakha gigiap ndigu, ezoqa naq tizø-khotøgimat, ndigu belòuzi᷄. Neka ndigu kouk belòge᷄.’   
\p
\v 21 Ezoqa ewaqape mø̀ndæzøtéz, taqa yaq-te. Zapa ndǿgo, taon ate ndægot, Mozes-qa guguna manqat oskia me꞉zømesimatún, Zu ezoqam-qa guliguli khoev-te, Sabat khøuwa ate ndægot, teqa manqat gigeve꞉matun. Nupøkhán mbá gingazem, nqanek matev.”   
\s1 Pepa gikhofotøvem, Klisten bawan vini-ak-te  
\p
\v 22 Keliso-gi u-anim neka megetapak neka Klisten bawan ezoqam ate gi꞉goam, manqa āv gini-kopo꞉ném nqǽgo: Tigi ezoqa nøme tinǿ-khofotáz ndǿgo, Antiok taon-te, Pol neka Banabas, ti namba. Yaq ngínik givevesám. Zudás, iz nøme gimbo-akhaemam, Basabās, nekā Sailes. Nginik ezoqa menas, Klisten bawan megetapák.  
\v 23 Pepa ndøgo, ndigu ezoqam namba gi꞉khofotøvem, āv gini-peaomém nqǽgo: “Khaiya mbomá, zo-te, nigi nøfuap.  
\p Ni Keliso-gi u-anim neka megetapak, ni zogi zøfuap, nqanek pepa zo-té qeitø-peaomít, zo Klisten ezoqam, zo bawan vini-ak nandozogo, Antiok taon-te neka Silia manqei-te neka Silisia manqei-te nandozo-yageap.   
\p
\v 24 Ni āv qatiyogém nqǽgo: Nigi ezoqa nøme, zo-té ginduzáv, zo manqat vini vø̄e-zømesim. Yaq zo mutøkhop zowaniáp, av ndigu manqat gizømbe-manqatam. Geté ndigu ambá av nqǣgo, niqa manqa vøovam-tē ginduzāv zo-te. Yakhapus mokho-mbá sege-matøvemém.  
\v 25 Ni ndakin matavap kopo qeindapem, taqa yaq-te, yaq ni manqat āv qati-kopo꞉ném nqǽgo: Ezoqa zívevesám. Yaq ndigu zo-té qeitøndú-khofotáz. Ndigu nigi nøfuand mbomømbomá namba ndézáv, Banabas neka Pol,  
\v 26 ndigu nigi Evezøza Yesu Keliso-qa sasae-te, ekeza kha ginqonqotøvem.  
\v 27 Ezoqa ni nqeikhofotavav, ngínik, Zudas neka Sailes. Yaq ndigu niqa manqat ndø̀-unimanqatiním, av pepa-te nqati-peaomit.  
\v 28 \x - \xo 15:28 \xt Met 23:4\x*Mbumbukiam-ge Nqova Mbomambaqape, teqa matavap, neka niqa matavap, kopó, taqa yaq-te. Ni zo viniv nøme nizømbó-veák. Geté sa nqánek qazombó-pavát:  
\v 29 Loge gigiap ndøgo, ezoqa batae-te ti-aumat, zo ndølòge᷄. Neka kouk ndølòge᷄. Neka søvakha gigiap ndigu, ezoqa naq tizø-khotøgimat, zo ndølòuzi᷄. Neka zo mambe okho matev, kha mbokhanø̀za᷄m. Zo nqanek matev vinivinimba gonemav tøgoat, qanimáv. Manqat nøme mbaín. Ouo!”   
\p
\v 30 Yaq ndigu ezoqa foa gikhofotaz, Antiok taon-té ginøvís. Yaq gifakhaz ndøgo, ndigu Klisten bawan ezoqam ate gi꞉goam gèmøváb, pepa vøzø̄-etoam.  
\v 31 Yaq ndigu nqanek pepa gigeveømem, ndigu khanakhanakh kandambá. Zapa ndǿgo, zita tøpøzu manqat mbomømbomá qøupeaupam.  
\v 32 Zudas neka Sailes, ndigu Mbumbukiam-gí manqa vevezam ezoqám. Yaq ndigu Klisten ezoqa nøme manqat kandambá gizø-manqatam. Tiqa manqat zita zøtøpáz, neka unimanqatin vøzø̄føgakh.   
\p
\v 33 Zudas neka Sailes, khøuwa andé kandambá gisokhoam. Yaq ndigu Klisten ezoqam, sambi matev-té ginø-khofotáz, ti-te ndigu, ma gindi-khofotaz.\f + \fr 15:33 \ft Ibugukhokhof Baebol gipeaomem, manqat sa nqánek qagoám. Geté vaev-te, manqat nøme āv gini-mønøzém nqǽgo: \fv \ft 34 \+fv*\fq Geté Sailes matavap āv genegó nqǽgo: Tenǿqóm ndǿgo.\f*   
\p
\v 35 Geté Pol neka Banabas, até gesokhoám, Antiok taon-te ndøgo. Yaq ndigu, ezoqa kopoav nøme namba, Evezøza-qá yaq-té gini-zømesimám neka Manqat Mbomambaqape vø̄e-zømesimam.   
\ms1 Pol qambo-menas, manqei vinivinimba-te ge-okhoam, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimam  
\mr 15:36–18:22  
\s1 Pol neka Banabas giqatønem  
\p
\v 36 Khøuwa nøme, Pol Banabas āv gembøe-eín nqǽgo, “Tizinǿ-veséz ndǿgo, taon ate ndægot, Mbumbukiam-qa Manqat qazi꞉-zømesimavun, nigi Klisten nøfuap vizimǿ-zømēt. Yaq zimǿ-zømét, ndigu ande āv kinīgut.”  
\v 37 \x - \xo 15:37 \xt Kel 12:12, 25\x*Banabas mø̀ndø-unimanqatín. Geté ndego Zion, iz nøme Mak gimbo-akhaemam, ndafe-qa mbogoam, tezø-fikatɨn.  
\v 38 \x - \xo 15:38 \xt Kel 13:13; Kol 4:10\x*Geté Pol poeveáv, ndego tezøfikit. Zapa ndǿgo, ndego ti namba Pamfilia plovins-te gegoam, yaq sègeziváz, neka ti namba sasae khouiáv.  
\v 39 Ndigu ezoqa menas, manqat kandambá gi-itumbam, teqa yaq-te. Yaq gèqatøném. Nakhoa vinivinimba ndøgeveám. Banabas, Mak namba, Saiples manqei bawa-té ginøtiním.  
\v 40 Geté Pol, Sailes ndøveatáv, namba te꞉ma. Yaq Klisten ezoqam, Antiok taon-te ndøgo, ndigu Evezøza-qá kuku matev-té ginø-áb, ndigu vø̄zivaz.  
\v 41 Yaq ndigu Silia neka Silisia plovins-té gi-okhoám, Pol Klisten bawabawan vinivinimba-te, ezoqa zita tøpøzu manqat vøzø̄-manqatat, tiqa unimanqatin vøzø̄-føgøføgakham.   
\c 16  
\s1 Pol Timoti geveatav, te namba te-okhoat  
\p
\v 1 \x - \xo 16:1 \xt Kel 14:6; 2 Tim 1:5\x*Yaq Pol Debe neka Listla taon-té genøwáv. Yaq nqáe! Listla taon-te ndøgo, ezoqa mø̀ndøgoám. Yesu-gé paev ezoqám. Iz nqambógo, Timotí. Até tegu evó-a, Yesu ndø-unimanqatintám. Ngunuk Zu bawan-ák. Geté tege eve, ndego Glik bawan-ák.  
\v 2 \x - \xo 16:2 \xt Filip 2:19-22\x*Klisten ezoqam ate gi꞉goam, Listla neka Aikonium taon-te giyagam, ndigu Timoti matev eqeieqei me꞉vewám.  
\v 3 Pol Timoti khatowe-qa mbogoám, namba ti-apatɨn. Geté bugukhokhof, Pol Timoti ngusum mbokepøtáz, ⌞vø̄-Zu-ezoqam-ev.⌟ Zu bawan-ak zapayá gene-matanám, ta manqei-te ndøgo giyagam. Zapa ndǿgo, ndigu mø̀ndæzøtéz av nqægo, Timoti-ge eve, ndego Glik bawan-ák, ⌞neka ndigu tigi nakhei angana ngusum qogøvemāv.⌟  
\v 4 \x - \xo 16:4 \xt Kel 15:23-29\x*Ndigu taon vinivinimba-te gi-okhoam, yaq ndigu Klisten ezoqam, manqat zø-etoumát, ta manqat ndøgo, Keliso-gi u-anim neka megetapak Zelusalem taon-te ande āv kinī-kopo꞉nem, neka vøzø̄-ein, “Manqat qàmbopáev nqanek.”  
\v 5 Yaq Klisten bawabawan vinivinimba, tiqa unimanqatin matev mø̀ndøzø-føgøføgakhám, neka tiqa bawan sà tønø-khouwevtát, khøuwa ate qæpavpavemam.   
\s1 Pol Mbumbukiam-qa umingiap geqeiv, Masedonia plovins-ak gemøndæ-akha  
\p
\v 6 \x - \xo 16:6 \xt Kel 18:23\x*Yaq Pol neka ndigu ezoqa nøme, te namba gi꞉-okhoam, Fligia neka Galesia manqei-te sège-apát. Ta manqei-te ndøgo, ndigu ezoqa Manqat Mbomambaqape zømesateáv. Zapa ndǿgo, Nqova Mbomambaqape ndigu takeáv, ezoqa Esia plovins-te ndøgo, ti꞉zømesimat.  
\v 7 Yaq ndigu Misia manqei iziz gimø-khanøzem, ndigu ambá Bitinia plovins-té ginøzavɨ́n. Geté Yesu-ge Nqova, até ndøgó-a, takeáv, tizav.  
\v 8 Yaq ndigu Misia manqei sègemø-løvuím, atema Tloas taon-te vømø̄-ova.   
\p
\v 9 Yaq ta lova ndøgo, Pol umingiap ndøqeív. Masedonia manqei-ak ndø-omét, geyam, vømbōviam, “Qandoqáv, nqanek Masedonia plovins-te, ni vønītøke.”  
\v 10 Pol nqanek umingiap geqeiv, yaq ni nakhoa-qa nakhamas-té qeitøvawém, Masedonia plovins-te vøtíniāv. Zapa ndǿgo, ni āv qati-matøvemém nqǽgo: Ni Mbumbukiam ni-akhá, ni ndigu ezoqam, Manqat Mbomambaqape bamīzømas.   
\s1 Lidia Yesu gu-unimanqatin  
\p
\v 11 Yaq ni Tloas taon tø̀ti-ivøvém. Palai khagua-té qeitø-ketámb, Samotles manqei bawa-te vøimø̄-fakhan. Yaq khøuwa nøme qandopave, ni Neapolis taon-té qeimø-fakhán.  
\v 12 Yaq zapá qeimøniáv, atema Filipai taon-te. Ta taon ndøgo, Masedonia plovins mokho-te, kandambaqapé. Lom ezoqam mo꞉kawaeztám. Yaq ni elavøqase, teitø-qovezám ndǿgo.   
\p
\v 13 Yaq Sabat khøuwa qandap, ni taon bavokhó qeitø-fakhán. Yaq kea keoqa-té qeitøniáv. Zapa ndǿgo, ni āv qati-matøvemém nqǽgo: Ndøgo Zu ezoqam-qá pindap manqei atøgó, giguligulimemin. Sakheis nøme, é-møndøpindám ndøgo. Yaq ni sèiqonáv, ti namba manqa manqate vø̄ingazem.  
\v 14 Sævam nømu, ndugu niqa manqat gu-ewagam, tuqa iz Lidiá. Tiatila taon-ák. Ndabua køkouk ndøwiám, moni guiqaqasumam. Ndugu Zu ezoqam-qá guliguli matev ndøndáp, neka Mbumbukiam vømbō-vizupam. Yaq ndugu Pol-qa manqat gu-ewag, Evezøza matavap mbomboqoá, yaq ndugu teqa manqat vø̄-unimanqatin.  
\v 15 Yaq ngunuk sævam neka ndigu ezoqa nøme, khoev-te namba gu꞉yagam, ibøkha iz ndøndapém. Yaq ndugu ni āv gunimbi-eín nqǽgo, “Zo no unimanqatin Evezøza-gu paev ezoqam tøzøte-næmbem, yaq noqá khoev-té qazøtøndózáv, vozomǿqōm.” Yaq ni tuqa manqat, nìmbo-paevém, tuqa khoev-te vøimø̄qom.   
\s1 Pol neka Sailes ndimbula khoev-te ginqeitaz  
\p
\v 16 Khøuwa nøme, ni Zu ezoqam-qa guliguli manqei-te qei-apat, yaq sasae mbasønakam ndøqánd. Ngunuk nqova soqa mbøigoám. Ndugu ezoqa é-møndæ-zømasɨ́n, megemege-te ndo꞉go, matev ande āv khanē-fakhanɨn. Ta matev mokho-te ndøgo, ndugu tugi sasae kawakawa-za, fia kandakanda zømbe-qaqasumám.  
\v 17 \x - \xo 16:17 \xt Mak 1:24\x*Yaq ngunuk mbasønakam, Pol neka ni, sègeni-pavám, vøndō-akhaemam, “Nginik ezoqam, ndigu Mbumbukiam-gí sasae ezoqám, ndego Eqeiwat-Qape. Nginik nakhoa me꞉zømesím, zo khandi ande āv khazøté-ndapēm.”  
\v 18 Ngunuk matev av nqægo, khøuwa kopoáv gumatønumam. Yaq Pol gèmbo-ewéz. Yaq ndego até gendego, gèqambún, nqova soqa vømbō-ein, “Yesu Keliso-qa iz-te, no nqataqá-manqate: Mòqofakháq, qo mbasønakam-qa mokho-te ndoqotu꞉gu.” Yaq ndaføyambá, nqova soqa sègefakhán.   
\p
\v 19 Yaq tugi kawakawa-za giqeivim, av nqægo, tu mokho-te, moni nqawa gēqasemāk, yaq Pol neka Sailes sègegavém. Yaq maket manqei-té ginø-itub. Ndabua mba zøgeageapát, taon megetapak-qa megemege-te vō꞉-ab.  
\v 20 \x - \xo 16:20 \xt Mak 13:9\x*Yaq nginik, ndigu Lom megetapak-té ginø-tonqozó, vøzø̄-ein, “Nginik Zu bawan-ak, taon ningiitít!  
\v 21 Matev ndøgo, ezoqa ndi꞉zømesim, ni Lom ezoqam-te khafeáp, tizimbo-pavat.”  
\v 22 \x - \xo 16:22 \xt 2 Ko 11:25; 1 Tes 2:2\x*Yaq até ezoqa nømé-a, giwaniapam, Pol neka Sailes-te, qaqa zøqambuí. Yaq ndigu Lom megetapak, até gindigonem, Pol neka Sailes, ndabua zøkeqagím, neka nakhag ezoqam febam manqat vøzø̄-ein.  
\v 23 Kha kandambá gizø-khaneam, gifebam. Gumufebam, yaq ndimbula khoev-té ginø-nqeitáz. Yaq ndego ndimbula keoge ezoqam, manqa āv gimbøe-løvuaném nqǽgo, “Qo ùni zømbe-keogé, nginik ezoqa menas. Soqaín ndøgo, tifakhaz.”  
\v 24 Ndego nqanek manqat ge-ewag, yaq ta kouwat-te ndǿgo tenø-nqeitáz, uni mokho-te-in qøugoam. Yaq tiqa bov, tae menas livin-té gezømbu-sokhofám, sasa ndøtøkua, vø̄tok.   
\p
\v 25 Yaq ande av lova u-mba ndægo, Pol neka Sailes, gèguligulimát neka Mbumbukiam-te ouv vø̄-qaqaemat. Yaq ndigu ndimbula ezoqa nøme, sègezø-ewagát.  
\v 26 Yaq nqova mbaín, manqei kandambá qakukuvøem. Ndimbula khoev sùgumu-kukuvøemát. Yaq mboqog ate gi꞉goam, ekeza mbá segembo-qonimát, neka ndimbula ezoqam auli sen gizø-møpusupat, vøzø̄-nqovonim.   
\p
\v 27 \x - \xo 16:27 \xt Kel 12:18-19\x*Yaq ndego ndimbula keoge ezoqam gesuzam, nqanek matev geqeiv, mboqog gimboqogeapam, yaq ndego kaiya mba ndøndapáz. Ambá ekeza kha ndøngiuín. Zapa ndǿgo, ndego āv gene-matavupám nqǽgo: Ndimbula ezoqam mø̀ndø-khokhonīm.  
\v 28 Geté Pol gembo-akha, “Qo qakeza kha ndøngìu᷄. Ni ndimbula ezoqam ate nqati꞉gu, nqeitú꞉gu.”   
\p
\v 29 Yaq ndego ndimbula keoge ezoqam, waev-qa ndø-akhá, ndimbula khoev mokho-te vø̄teit. Kha sègembøɨ-wageapát. Yaq até gendego, ekeza kha manqei me꞉laváo, Pol neka Sailes, tiqa megemege-te.  
\v 30 \x - \xo 16:30 \xt Kel 2:37\x*Yaq ndego bavokhó ginø-itúb, vøzø̄-ein, “Khanánqa-za. No gekha matev nógō, tøte-khandi꞉n?”   
\p
\v 31 Yaq gimbo-qavøinam, “Evezøza Yesu qó-unimanqatín. Yaq atē khandī voqotēndāp, qogi ezoqam namba, khoev-te ndiqayage.”  
\v 32 Yaq Pol neka Sailes, Evezøza-qá Manqat me꞉-ometimém, neka ndigu ezoqa ate gi꞉goam, khoev-te namba gi꞉yagam.   
\p
\v 33 Yaq ta lova u-mba ndøgo, ndego ndimbula keoge ezoqam, Pol neka Sailes nqamav zøsungúz. Taqa zita-te, ndego ndaføyambá, ibøkha iz ndøndáp, ekeza ezoqa namba.  
\v 34 Yaq ndego khoev-té genøkhatób, lou vøzø̄-etoam. Yaq ndego ekeza ezoqam namba, khanakhanakh kandambá gindapem, ndakin Mbumbukiam gi-unimanqatinim.   
\p
\v 35 Yaq khøuwa nøme qandopave, qanaqanus, Lom megetapak, polis ezoqam ndøkhofotáz, ndimbula keoge ezoqam vømbō-einim, “Nandiv ndimbula ezoqa menas, vø̀nqonqotáz!”   
\p
\v 36 Yaq ndego ndimbula keoge ezoqam, Pol gembo-ein, “Lom megetapak, zo nqonqotøzat manqat ndokhofotøvém. Yaq ndakin zo kopømbá, sambi-té qazonǿ-fakház.”   
\p
\v 37 Geté Pol ndigu polis ezoqam gezø-ein, “Ndigu ni ezoqa ewaqape-qá bøi-té ginøfembám. Oskiá ndøgo, ni Lom manqei-ak nqeigu neka ni bugukhokhof manqa ovøepøteav vø̄goam. Yaq ni ndimbula khoev-té ginø-nqeitán. Yaq ndakin, ndigu ni khonoam-te khofotønat-qa ndøgó. Geté kopømba mbaín. Ndigu ekezan betøndozáv, ni taon bavokho bēkhofotan.”   
\p
\v 38 Yaq ndigu polis ezoqam, nqanek manqat, Lom megetapak me꞉zømás. Yaq nginik giyogem, av nqægo, Pol neka Sailes Lom manqei-āk, ndigu møe kandambá gigonem. ⌞Zapa ndǿgo, khafeap kandambá, Lom manqei-ak sa toqofewam, manqa ovøepøteav tøgoat.⌟  
\v 39 Yaq ndigu tinduzáv ndǿgo, Pol neka Sailes tanakh manqat vøzø̄-ein, neka taon ivøve-qa vøzø̄viam.   
\p
\v 40 Yaq ndimbula khoev-te gindu-fakhaz, ndigu Lidia-qá khoev-té ginøzáv. Yaq Klisten ezoqa nøme tizømét ndǿgo, neka zita tøpøzu manqat vøzø̄-ein, taon sasa ndø-ivøvem. \fig Pol neka Sailes, ndimbula khoev-te gu꞉goam|alt="GW" src="IB-108grbr.jpg" size="span" copy="New Tribes" ref="16:16-40" \fig*   
\c 17  
\s1 Pol neka Sailes Tesalonika taon-te gigoam  
\p
\v 1 Yaq Pol neka Sailes, Amfipolis taon neka Apolonia taon sègemø-løvuím. Yaq até ge-apát, atema Tesalonika taon-te vømø̄fakhaz. Ta taon-te ndøgo, Zu ezoqam-qa guliguli khoev mø̀ndøwevám.  
\v 2 Yaq Pol tenøwáv ndǿgo, av oskia ge꞉goatun, ezoqa vømē-zømesim. Sabat khøuwa misiká, manqat gezø-manqatam.  
\v 3 Ndego āv gezømbe-ovøemám nqǽgo: Mbumbukiam-qa Manqat é-møndø-eín, ndego Mesaya, Mbumbukiam geve, ezoqam tekhandi꞉z, ndego nqosøgeap bendáp, neka løvøte-te betøndō-suzam. Yaq Pol nøme gezø-ein, “Ndego Yesu, no nqazømbe-manqate, Mesaya ngének.”   
\p
\v 4 Yaq Zu bawan-ak nøme, nqanek manqat gè-unimanqatiním, Pol neka Sailes-te vø̄nøzaz. Até Glik bawan-ák-a, ndigu Zu ezoqam-qa guliguli matev gindapem neka Mbumbukiam vømbō-vizupam, kopoáv, neka sakhei iz-akhayapak kopoáv, tiqa manqat gi-unimanqatinim.   
\p
\v 5 Geté Zu bawan-ak nøme, ova ndø-einím. Yaq ndigu ezoqa soqøsoqa ndø-upøzó, maket manqei-te sa gi-okhoam, neka ezoqa ewaqape qaqa vøzø̄løwaz. Yaq ndigu Zeisen-qá khoev-té ginøbøín, Pol neka Sailes vømøzø̄vao. Yaq ambá ezoqa ewaqape-té ginø-tonqozoɨ́n.  
\v 6 Geté ndigu ezoqa menas, zømeteav qagoam, yaq até gindigonem, Zeisen neka Klisten ezoqa nøme vø̄gavem. Yaq taon megetapak-té ginø-itúb. Ndabua mba zøgeageapát. Yaq āv gini-akhaemát nqǽgo, “Ezoqam ndigu, manqei-qape-te ate nqægo, manqa-zapazapa gigoatun, ndakin nqánek gigú.  
\v 7 \x - \xo 17:7 \xt Luk 23:2; Zion 19:12\x*Yaq ngenek Zeisen, nginik ezoqam, ekeza khoev-té genøkhatób. Nginik ezoqam ate ngi꞉gu, Siza-qá khafeap ndømøkuiám, nigi kawa ezoqam kandambaqape. Zapa ndǿgo, ndigu āv gini-manqaté nqǽgo: Kawa nøme ndêgó. Iz nqambógo, Yesú.”   
\p
\v 8 Yaq taon megetapak neka ezoqa ewaqape, khanakhanakh mbaín, nqanek manqat giyogem.  
\v 9 Yaq ndigu Zeisen neka ezoqa nøme, namba gi꞉goam, moni abam manqat zø-ein. Yaq ndigu moni gi-abem, vø̄nqonqotaz.   
\s1 Pol neka Sailes, Belia taon-te gigoam  
\p
\v 10 Yaq ta khøuwa kopo-te ndøgo, qapøis, ndigu Klisten ezoqam, até gindigonem, Pol neka Sailes, Belia taon-té ginø-khofotáz. Yaq gimøfakhaz ndøgo, ndigu Zu ezoqam-qá guliguli khoev-té ginøzáv.  
\v 11 Nginik Zu bawan-ak, Belia taon-te ndøgo, tiqa matev eqeieqeí, āv tiuká, av ndigu Tesalonika taon-te gi꞉yagam. Ndigu Manqat Mbomambaqape ùnime꞉-ndapém. Yaq khøuwa ate qæpavpavemam, Pol ge꞉zømesimam, ndigu teqa manqat, Mbumbukiam-qá manqat namba me꞉geveatát.  
\v 12 Yaq Zu ezoqa kopoáv, gè-unimanqatiním. Neka até Glik iz-akhayapak sakhéis-a, neka Glik angana, vø̄-unimanqatinim. Ezoqa andé kandambá.   
\p
\v 13 Geté Tesalonika Zu bawan-ak nøme, giyogem, av nqægo, Pol ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat Belia taon-tē genø-zømesimīt, yaq ndigu tinduzáv ndǿgo, ezoqa teqa yaq-te qaqa vøzø̄løwaz.  
\v 14 Yaq ndigu Klisten ezoqam, até gindigonem, Pol ndaola keoqa-té ginø-khofotøvém. Geté Sailes neka Timoti, Belia taon-te, até gesokhoám.   
\p
\v 15 Yaq ndigu ezoqam, Pol namba gi꞉-apat, até ge-ituát, atema Atens taon-te vømø̄fakhaz. Yaq ndigu nqawa ginduqavaz, Pol Sailes neka Timoti-te manqat ndøkhofotáv. Ndigu bètøndozáv. Andé nakhamas-té.   
\s1 Pol Atens taon-te, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimam  
\p
\v 16 Pol Atens taon-te ndøgo, ndigu ezoqa menas gezømbo-kewagam, yaq āv geneqeív nqǽgo: Ta taon-te ndøgo, tae khøuwiap kopoav-qapé qagoam. Yaq ndego mbøni mbonqosøgím.  
\v 17 \x - \xo 17:17 \xt Kel 18:19\x*Yaq ndego Zu ezoqam-qá guliguli khoev-té genø-okhoám, ti namba manqat vømø̄-einimin, Zu ezoqam neka ndigu ezoqa nøme, Zu ezoqam-qa guliguli matev gindapem neka Mbumbukiam vømbō-vizupam. Yaq khøuwa ate qæpavpavemam, ndego até maket manqei-té-a, gekha ezoqām ndigu, sa gi-okhoam, manqat vøzø̄-manqatam.  
\v 18 Yaq ezoqa nøme, ndigu Epikuli neka Stoik-qa nømendim matev gimbopavam, ndigu Pol namba manqa ndø-itumbám. Yaq āv gini-einím nqǽgo, “Ngenek gekha khokho manqāt ndǿmanqatet? Gê, ngenek ni nømendim-qa ndǿgo?” Geté ezoqa nøme gi-einim, “Ngenek manqei vini-ak-gí mbumbuk-qá yaq-té ate꞉-manqaté.” Av gi꞉-einim ndægo, zapa ndǿgo: Pol Yesu neka ezoqa løvøte-te khandi꞉zat-qá yaq-té gene-manqatám.   
\p
\v 19 Yaq ndigu Pol Aleopagus manqei-té ginø-ituím, ma taon megetapak gi꞉pindumam. Yaq ndigu taon megetapak, Pol āv gimbøe-einím nqǽgo, “Kopømbâ, ni qoqa nømendim ndakinak-qa yaq-te, qo ezoqa ndoqote-zømesim, toqoni-ovøyam?  
\v 20 Manqat nøme ndøgo, ni nqeitaqa-yoge, viní. Yaq ni taqa manqa mokho ndape-qa nigú.”  
\v 21 (Ndigu Atens taon-ak, neka até bawan vini-ák-a, taon-te okha gindu-okhoam, tiqa poev kandambaqape ndǿgo tøgoám, khøuwa kopoav, ezoqa emanqat ndakinak vinivinimba vø̄vototupam-a, vø̄-ewagam.)   
\p
\v 22 Yaq Pol, Aleopagus manqei-te ndøgo, megetapak-qá megemege-té genø-itán, gezø-ein, “Zo Atens ezoqam. No āv qateqeív nqǽgo: Zo guliguli matev-te, bazaføgakh zo-asazét.  
\v 23 Zapa ndǿgo, no zoqa taon mokho-te qatu-okhoam, neka gigiap vinivinimba qæqeiv, zo ndozombo-tabap, yaq no lou-qase nøme nøqeív, zo mbumbukiam nøme søvakha gigiap qazombo-løvutumatun. Yaq ta lou-qase-te ndøgo, manqat āv qane-peawáp nqǽgo, ‘Mbumbukiám nøme-qá, ni nøtenateav ndego.’ Ndego Mbumbukiam nøme, zo ndozombo-vizap, gete zo zøtezateav ndøgo, ndégo, no nqazømbe-manqate.  
\v 24 \x - \xo 17:24-25 \xt 1 King 8:27; Kel 7:48\x*No Mbumbukiam ndégo tøte-manqaté, ndego manqei-qape neka gigiap ate nqægo, ta mokho-te nqøugut, gekhakheinam. Ndego Evezøzá. Yan neka manqei-qape ndégo teno-kawaevát. Ndego ambá av nqǣgo, guliguli khoev-tē geyagē, ezoqa gipuanumatun.  
\v 25 \x - \xo 17:25 \xt Psa 50:12\x*Neka ndego gigiap-av ezoqám mbá. Ndego ambá av nqǣgo, ni-tē gonotawē. Āv taoká. Geté ndego ezoqam ndégo, ni ezoqa ate nqazi꞉gu, khandi neka mbøni fokeam neka gigiap ate nqægo ngini-etoam.  
\v 26 Ibugukhokhof, Mbumbukiam ezoqa kopo ndøkhakheinøvém. Yaq ni bawabawan vinivinimba ate nqazi꞉gu, ngenek ezoqa kopo mokho-té genø-khakheinømbém, manqei-qape bizīkhazem. Neka Mbumbukiam ni bawabawan vinivinimba khøuwa nizáv, ni tiziyagat neka gekha manqei-te qazíyagāt.  
\v 27 \x - \xo 17:27 \xt Psa 145:18; Jer 23:23\x*Mbumbukiam matev av nqægo, tenegó ndǿgo. Ni teqa tàbizimbøe-vawém, neka eísa, te-te pizí-visiīm penømakhaya, neka pizí-ometām penømakhaya. Zapa ndǿgo, ndego Mbumbukiam qambaqapé mbá ni-te, ni ezoqam ate nqazi꞉gu.  
\v 28 Ni teqá mokho-té qazu꞉yagé, neka teqá mokho-té qazu꞉-okhó, neka teqá mokho-té qazu꞉gú. Ndøgo até kopó, av zogi emanqat vototap ezoqa nøme ndimanqate, av nqægo, ‘Ni tegī nakheīs.’   
\p
\v 29 \x - \xo 17:29 \xt Isa 40:18-20; 44:10-17; Kel 19:26\x*Yaq nakémbá, ni Mbumbukiam-gi nakheis nqazigu, yaq ni bizi-matàva᷄p, av nqægo, ‘Mbumbukiam ndego gigiāp, kopømba ande av gol neka silva neka mbaqambaqa mbumbuk ndi꞉gu. Mbumbuk av ngi꞉gu, ndigu ezoqa zøtezat ndøzøgo, ekeza zendá gini-khakheinøvematún.’   
\p
\v 30 Ibugukhokhof, Mbumbukiam qaqa goneáv, ta zapaya ndøgo, ndego vizøpøteav qagoam. Zapa ndǿgo, ndigu ndego zøtezateáv. Geté ndakin, ndego ezoqa ewaqape, manqei-manqei ate ndægot, āv gezømbe-manqaté nqǽgo, tiqa yage bè-enénd neka te-te bēqambuz.  
\v 31 \x - \xo 17:31 \xt Psa 96:13\x*Ndego khøuwa mø̀ndøzáv. Ta khøuwa-te ndøgo, ndego ni manqei-qape ezoqam ate nqazi꞉gu, manqa ovøyam-té genǿ-ámb. Ta manqa ovøyam ndøgo, eqeieqeí. Te mokho-te ndégo tenǿgó, ndego geveatav. Ezoqam ndégo, løvøte-te gekhandi꞉v. Teqa khandi꞉vat matev mokho-te, Mbumbukiam ezoqa ewaqape, āv gininømánd nqǽgo: Ezoqam geveatav ngének.”   
\p
\v 32 Ezoqa nøme ndigu, Pol gimboyogem, ezoqa løvøte-te khandi꞉zat-qa yaq-te ge꞉manqatam, ndigu gèvøngi꞉nám. Geté nøme ndigu, gimbo-einim, “Ni khøuwa nøme, qoqa manqat nqawa yoge-qa nigú, taqa yaq-te.”   
\p
\v 33 Yaq Pol ndigu gèzuváz, vø̄wav.  
\v 34 Geté ezoqa nøme, mø̀ndø-tøkuaném, Pol namba, Yesu vø̄-unimanqatinim. Ezoqa kopo nøme ge-unimanqatin, teqa iz Dionisiús. Ndigu taon megetapak, Aleopagus møvøna manqei gipindumam, ezoqa nøme ndégo tegoám. Sævam nømu ndugu, gu-unimanqatin, tuqa iz Damalís, neka ezoqa nøme vø̄goam, gi-unimanqatinim. \fig Pol Aleopagus manqei-te, Mbumbukiam-qa manqat ge꞉zømesimam|alt="GW" src="GW-181X.tif" size="col" copy="New Tribes" ref="17:22-34" \fig*   
\c 18  
\s1 Pol Kolin taon-te gegoam  
\p
\v 1 Khøuwa nøme, Pol Atens taon tène-iváv, Kolin taon-te vø̄wav.  
\v 2 \x - \xo 18:2 \xt Lom 16:3\x*Yaq Zu ezoqam tenøqát ndǿgo. Teqa iz Akuilá. Ndego Pontus manqei-té geqán. Ndego, tegu zas namba, Plisila, Itali manqei-té giyagám. Geté ndakin Kolin taon-té ginøyág. Zapa ndǿgo, Klodies, ndego Lom kawa ezoqam kandambaqape, manqat āv gene-vøovám nqǽgo: Zu ezoqam ate ndi꞉gu, Lom taon bè-ivøvém. Yaq Pol okha ndøwáv, Akuila neka Plisila, ti-te ndigu vø̄qom.  
\v 3 \x - \xo 18:3 \xt Kel 20:34\x*Yaq namba me꞉yagám, sasae namba vø̄egoam. Zapa ndǿgo, até ndigú-a, palai khoev potofam ezoqám, av Pol ge꞉goam.   
\p
\v 4 Yaq Sabat khøuwa ate qæpavpavemam, ndego Zu ezoqam-qa guliguli khoev-te, Zu bawan-ak nekā Glik bawan-ak, manqat zømanqatám. Ndigu Yesu bè-unimanqatiním.   
\p
\v 5 \x - \xo 18:5 \xt Kel 17:14-15\x*Yaq Sailes neka Timoti Masedonia plovins-te ginduzav, Pol sasae nøme goneáv. Geté khøuwa kopoáv, ezoqa Mbumbukiam-qá Manqat mba me꞉zømesimám. Ndego Zu bawan-ak āv gezømbe-ovøemám nqǽgo: Ndego Mesaya, Mbumbukiam geve, ezoqa tekhandi꞉z, ndego Yesú.  
\v 6 \x - \xo 18:6 \xt Kel 13:46, 51; 20:26\x*Geté ndigu Pol-qa manqat, gèsanqawém, neka vø̄ngenøinam. Yaq ndego pakhakh mba ndøpomoyám, ekeza ndabua-te qambogoam, vøzø̄-ein, “Zo khandi qazo-sanqawem, tozo-soqoez, ndøgo noqá manqa-zapá mbá. Zøkeza manqa-zapá. No ndakin bawan vini-ak-té qatǿnáv, Mbumbukiam-qa manqat vømé-zømesīm.”   
\p
\v 7 Yaq Pol Zu ezoqam-qa guliguli khoev gè-iváv. Yaq Titius Ziastes-qá khoev-té genøwáv, vømø̄qom. Teqa khoev, guliguli khoev avønin-té qawevám. Ngenek ezoqam, Zu ezoqam-qá guliguli matev ndøndáp, neka Mbumbukiam vømbō-vizupam.  
\v 8 Zu ezoqam-qa guliguli khoev-te ndøgo, Klispus megeat ezoqam ndøgoám. Yaq vaev, até ndegó-a, neka ndigu ezoqa ate gi꞉goam, teqa khoev-te gi꞉yagam, Evezøza vø̄-unimanqatinim. Neka ezoqa nøme kopoáv, Kolin taon-te ndøgo, Pol-qa manqat gi-ewagam, vø̄-unimanqatinim, neka ibøkha iz vø̄ndapem.   
\p
\v 9 Khøuwa nøme, lová, Pol umingiap ndøqeív. Ta mokho-te ndøgo, Evezøza āv gembøe-eín nqǽgo, “Qo møe ndø̀go᷄. Ezoqa manqat até vøe-zømesimít. Qo manqat ndøkhoùta᷄v.  
\v 10 \x - \xo 18:10 \xt Josh 1:9; Isa 41:10\x*No nqæ̂gó, qo namba. Ezoqa kopømba mbaín, tengiæqo. Zapa ndǿgo, ezoqa kopoáv, nqanek taon-te ngiyage, ndigu nogí ezoqám.”   
\p
\v 11 Yaq Pol Kolin taon-te viav andé møe-mbá geyagam. Viav kopó neka nøme livin-mbá gunumu-nqawá, ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimam.   
\p
\v 12 Ta khøuwa-te ndøgo, Galio Akaya plovins-te ndøgo, Lom kawa ezoqam gegoam, yaq Zu bawan-ak até gindigonem, bawan vø̄pizumem, Pol sasa ndømøvøinam, manqa ovøyam-te vø̄ndafem  
\v 13 Yaq gi-einim, “Ngenek ezoqam, ezoqa āv gene-zømesimatún nqǽgo: Ndigu Mbumbukiam matev vini-té giabembo-vizáp. Geté matev av nqægo khafeáp, Mozes-qa guguna manqat-te.”   
\p
\v 14 Pol ambá manqat ndø-einín. Geté Galio mba, é-møndo꞉-løfokév, Zu bawan-ak gezø-ein, “Ngenek ezoqam amba manqa-zapa tegonɨn o ezoqa telavawɨn, no zoqa manqat ndæ̀-ewagɨ́n.  
\v 15 Geté zo zøkeza nømendim manqat neka iziz neka guguna manqat mba zøte-itumbumít. Yaq nakémbá, zo zøkhapus mbá sozó-ovøemém, taqa yaq-te. No zoqa manqa ovøyam, nǿ-ewagák.”  
\v 16 Yaq ndego tiqa manqa ovøyam, gèzø-evøzám, bavokho vø̄ngeasam.   
\p
\v 17 Yaq ndigu até gindigonem, Sostenes, ndego Zu ezoqam-qa guliguli khoev megeat ezoqam vø̄-møvøinam, manqa ovøyam khoev megemege-te, sasa ndøzuim. Geté Galio ndigu geagipøteáv. Sègezøták.   
\s1 Pol Antiok taon-te gevesez  
\p
\v 18 \x - \xo 18:18 \xt Num 6:18; Kel 21:24\x*Taqa zita-te, Pol Klisten ezoqam namba, Kolin taon-te ndøgo, elavøqase nøme, mø̀ndø-qovezám. Yaq vaev, ndego sègezuváz, Plisila neka Akuila namba. Silia manqei-té ginøtiním. Geté Senklia taon-te ndøgo, khagua-te giketab, Pol bugukhokhof izu ndøqogáz, vømø̄-kawa-mokho-mba-ev, av Zu ezoqam-qa matev qazømbe-goam, manqa mbusa gumu-khouimin. Zapa ndǿgo, Pol manqa mbusa ndøvé, Mbumbukiam-te.   
\p
\v 19 Yaq ndigu Efesus taon-te gimøfakhaz, Pol Plisila neka Akuila gèzuváz. Yaq ndego Zu ezoqam-qá guliguli khoev-té genøwáv, Zu ezoqam namba manqat vømø̄-einim.  
\v 20 Yaq ndigu Pol, khøuwa elavøqase qomat manqat mbo-einím, ti namba. Geté ndego poeveáv.   
\p
\v 21 Geté ndego ouo manqat gezø-ein, ndego āv gezømbe-eín nqǽgo, “No nqawa ndø̀tøndo-veséz, Mbumbukiam poev tømbogoat.” Yaq ndego Efesus taon, gè-iváv, vø̄søkuzim.   
\p
\v 22 Yaq Pol Sæzalia taon-te gemøfakhan, ndego Zelusalem taon-té genøqavíg, Klisten bawan ezoqam-te ndøgo, okha vømø̄wav. Taqa zita-te, ndego Antiok taon-té gemø-ová.   
\ms1 Pol qambo-misika, manqei vinivinimba-te ge-okhoam, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimam  
\mr 18:23–21:16  
\p
\v 23 Yaq Pol elavøqase mø̀ndø-qovezám, Antiok taon-te ndøgo. Geté vaev-te, ndego nqawa ge-ivav, Galesia neka Fligia manqei-té genøwáv, ta manqei-te ate qægoam, ndigu Yesu gi-unimanqatintam, zita tøpøzu manqat vøzø̄-manqatat, tiqa unimanqatin vøzø̄-føgøføgakham.   
\s1 Apolos Efesus taon-te, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimam  
\p
\v 24 Ta khøuwa-te ndøgo, Zu bawan-ak ezoqa kopo, Efesus taon-té genøwáv. Teqa iz Apolós. Ndego Aleksandlia taon-té geqán. Ndego Mbumbukiam-qa Manqat ùnime꞉-otév neka teqa manqa manqate qanimav tantáv.  
\v 25 Ndego Evezøza-qa Nakhoa é-møndæ-ometimém. Yaq ndego ezoqa, Yesu-qa yaq-té gene-zømesimám. Khanakhanakh-ús neka ndaføyamba-qapé. Geté ibøkha iz upøgim-qa yaq-te, ndego sa ndǿgo tene-otév, av Zion ezoqa gezømbe-etoumam.   
\p
\v 26 Yaq ngenek Apolos, Zu ezoqam-qa guliguli khoev-te, Efesus taon-te ndøgo, manqa manqate ndøngáz. Kha føgakh-mbá. Yaq Plisila neka Akuila, teqa manqat giyogem, ndigu ekeza khoev-té ginø-khatowém, Mbumbukiam-qa matev-qa yaq-te, nøme vømbø̄e-ovøemem.   
\p
\v 27 Yaq vaev Apolos matavap geve, Akaya plovins-te tewav, Klisten zifuap, zita mbotøpøzém, neka pepa vømbō-peaomem. Ta pepa-te ndøgo, ndigu Klisten ezoqa nøme-te, go꞉yagam ndøgo, āv gini-peaomém nqǽgo, “Nandev ezoqam, vø̀mø-khatowém.” Yaq gemøfakhan ndøgo, ndego tøke kandambá gezøgo, ndigu ezoqam, ndigu Mbumbukiam-qa kuku matev mokho-te, Yesu gi-unimanqatinim.  
\v 28 \x - \xo 18:28 \xt Kel 9:22\x*Zu bawan-ak, ezoqa ewaqape-qa bøi-te, Apolos namba manqa gi-itumbam, ndego gèpitáz. Ndego Mbumbukiam-qa Manqat mokho-te, āv genezømás nqǽgo: Ndego Mesaya, Mbumbukiam geve, ezoqam tekhandi꞉z, ndego Yesú.   
\c 19  
\s1 Pol Efesus taon-te, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimam  
\p
\v 1 \x - \xo 19:1 \xt 1 Ko 3:6\x*Ta khøuwa-te ndøgo, Apolos Kolin taon-te gegoam, Pol manqei popotap-té ge-okhoám, atema Efesus taon-te vømø̄fakhan. Yaq ndego ezoqa nøme tezømét ndǿgo, Yesu gi-unimanqatintam,  
\v 2 \x - \xo 19:2 \xt Kel 8:16\x*vøzø̄bevap, “Zo Nqova Mbomambaqape mozóndafem, zo Yesu ande qazøte-unimanqatinim?”  
\p Yaq gindu-einim, “Mbaín. Ni Nqova Mbomambaqape-qa yaq-te yogeáv.”   
\p
\v 3 Yaq Pol gezøbevap, “Av tægoat ndægo, zo gekha ibøkha iz zóndapem?”  
\p Yaq gindu-qavøinam, “Ni ibøkha iz ndǿgo teindapém, av Zion ezoqa gezømbe-etoumam.”   
\p
\v 4 \x - \xo 19:4 \xt Met 3:11\x*Yaq Pol gezø-ein, “Gekha ezoqām ndigu, Zion-qa ibøkha iz gindapem, ndigu ta mokho-te ndøgo, āv gini-vøndæmém nqǽgo, ndigu Mbumbukiam-té ginøqambúz. Zion ezoqa gezø-ein, ‘Ndégo tozó-unimanqatiním, noqa zita-te tegeav.’ Ngenek ezoqam, Yesú.”   
\p
\v 5 Yaq ndigu ezoqam, Pol-qa manqat giyogem, ndigu ibøkha iz, Yesu-qá iz-té ginøndapém, ndego Evezøza.  
\v 6 \x - \xo 19:6 \xt Kel 8:17; 10:44, 46\x*Ibøkha iz gumundapem, yaq Pol zenda mo꞉vé, ti-te. Yaq Nqova Mbomambaqape ndovís, ti-te. Yaq ndigu bawan vinivinimba-qá manqat-té ginø-manqatám, neka Mbumbukiam-qa manqat vø̄vevezumam.  
\v 7 Angana ate gi꞉goam, ibøkha iz gindapem, ande āv tuélv ndi꞉gú.   
\p
\v 8 Yaq Pol Efesus taon-te ndøgo, Zu ezoqam-qá guliguli khoev-té genø-okhoám, ezoqa namba manqat vø̄e-manqatam, kha føgakh-mbá, neka Mbumbukiam-qa Megeat Matev-qa yaq-te vøzø̄-ovøyam. Matev av nqægo, løvøyak misiká gematønumam.  
\v 9 Geté ndigu Zu bawan-ak nøme, Pol-qa manqat ndapeáv. Ndigu føgakhín. Yaq ndigu ezoqa ewaqape-qa bøi-te, Yesu-qa Nakhoa gèngi꞉nám. Yaq Pol ndigu ezoqa nøme namba, Yesu gimbopavam, sègeziváz. Yaq khøuwa ate qæpavpavemam, ndego ezoqa Tilanus-qá skul khoev-té gene-zømesimám.  
\v 10 Ndego matev av nqægo, viav menás gematønumam. Yaq Zu bawan-ak nekā bawan vini-ak ate gi꞉goam, Esia manqei-te gisokhoam, Evezøza-qa Manqat sùgumu-ewagát.   
\s1 Skeva-gi nakhei angana, nqova soqøsoqa amba gi꞉ngeasam  
\p
\v 11 \x - \xo 19:11 \xt Kel 14:3\x*Mbumbukiam Pol mokho-te, umingiap matev viní gematønumam.  
\v 12 \x - \xo 19:12 \xt Kel 5:15\x*Ezoqa nøme ndabua mba ndø-upøgimám, tata vuogim nonqo neka mim-te faleam nonqo, ndego ge-uzumam, yaq enqoni-us ezoqam-té ginø-aumám. Yaq ndigu enqoni sègezø-navøemɨ́n, neka ezoqa nøme ndigu, nqova soqøsoqa gizømbu-goam, vøzø̄-fakhazɨn.   
\p
\v 13 Zu ezoqa nøme, ndigu manqei vinivinimba-te gi-okhoam, nqova soqøsoqa gingeasumam, ndigu ndakin nqova soqøsoqa, amba Yesu-qá iz-té ginø-ngeasamɨ́n, ndego Evezøza. Ndigu āv gini-einimín nqǽgo, “No zo nqova soqøsoqa nqazǿ-manqate: Yesu-qa iz-te, ndego Pol ezoqa nde꞉zømesim, vø̀fakház.”   
\p
\v 14 Ezoqa nøme, ndigu matev av nqægo gimatønumam, ndigu Skeva-gí nakhei angana sevén. Ngenek Skeva, Mbumbukiam-gé iziz ezoqa kandambaqapé nømé, Zu ezoqam mokho-te.  
\v 15 Yaq khøuwa nøme, ndigu matev amba av nqægo tigonemɨn, yaq nqova soqa, āv gezømbe-eín nqǽgo, “No Yesu mø̀tenøtén, neka Pol vøtēnøten. Geté zo, gekha ezoqâm?”  
\v 16 Yaq ndego ezoqam, nqova soqa gembøegoam, até gendego, gèndovuáo, vø̄zitag. Kha kandakandá gezø-khaneam, neka ndabua vøzø̄løvøi. Yaq ndigu gèbǿin, khoev vø̄-ivøvem. Kouk até gezømbo-wavupát.   
\p
\v 17 \x - \xo 19:17 \xt Kel 5:11\x*Yaq ezoqa ewaqape, Efesus taon-te giyagam, nqanek manqat giyogem, Zu bawan-ak nekā bawan vini-ak, ndigu nqova ndafe kandambá. Yaq Evezøza Yesu, gèmbo-vizumém.  
\v 18 Yaq ezoqa nøme, ndigu gi-unimanqatintam, tiqa matev soqøsoqa gèvøndøzém, ezoqa nøme-te. Ezoqa kopoáv, matev av nqægo gigonem.  
\v 19 Yaq ndigu ezoqa nøme, manqa-sisi matev vinivinimba gimatønumam, tiqa manqa-sisi mbuk, gèndo-tonqogím, ezoqa ewaqape-qa bøi-te, vø̄løvutømem. Mbuk ndøgo, giløvutømem, taqa fia kandambá tantáv. Silva moni mokho, ande āv fifti taosén ndægó. \fig Ezoqa manqa-sisi mbuk giløvutømem|alt="DCC" src="CN02002B.tif" size="col" copy="New Tribes" ref="19:19" \fig*   
\p
\v 20 Yaq ta matev nqanek gi꞉matønømem, Evezøza-qa Manqat sège-vøndavát. Bazaføgakh-ús.   
\p
\v 21 \x - \xo 19:21 \xt Kel 23:11; Lom 1:13\x*Taqa zita-te, Pol matavap āv genegó nqǽgo: Ndego Masedonia neka Akaya plovins-té geabenøwáv, yaq vaev Zelusalem taon-te bēwav. Yaq Pol nøme ge-ein, “Taqa zita-te, no até Lom taon-té-a, banø̄nav.”  
\v 22 Yaq Pol bugukhokhof tegi tøke ezoqa menas, Timoti neka Elastus mo꞉khofotáz, ndøgo Masedonia plovins-te. Geté ndego ekezan, elavøqase nøme mø̀ndø-qovezám, Esia manqei-te ndøgo.   
\s1 Efesus taon-te, qaqa matev qafakhan  
\p
\v 23 \x - \xo 19:23 \xt 2 Ko 1:8\x*Ta khøuwa-te ndøgo, Yesu-qa Nakhoa zapaya, qaqa matev kandambá qafakhan.   
\p
\v 24 Ezoqa nøme mø̀ndøgoám. Iz nqambógo, Demitliús. Ndego silva gigiap ndøkhakheinumám. Taqa bugug, ande Atemis-qá khoév, tigu mbumbukiam sævam. Ndøgo silva, auli gigiap fia kandakandá. Yaq ndego neka ndigu ezoqa nøme, nqanek sasae namba gi꞉goam, moni kandakandá gi꞉qaqasumam.  
\v 25 Yaq Demitlius, ndigu ezoqa sègezømbu-akhá, ndigu sasae kopo gi꞉goam, gezø-ein, “Nǿfuap. Zo mø̀zøte-zøtéz. Ni nqanek sasae-te, moni kandakandá qazi꞉-qaqasumatun.  
\v 26 Geté zo àmozo-qeivím neka àmozo-yogém. Ngenek ezoqam Pol, ezoqa ewaqape matavap zøqambuatét. Nqanek Efesus taon mokho-te mbá mbá, geté avønín, até Esia manqei ate ndægó-a. Ndego ezoqa āv gene-zømesimatún nqǽgo: Mbumbuk ndigu, ezoqa zenda gi꞉khakheinøvematun, ndigu uni mbumbuk-aním mbá. Neka ezoqa kopoáv, sège-unimanqatiním.  
\v 27 Yaq nakémbá, ni aiyá qabizigú. Soqaín ndøgo, teqa manqat niqa sasae-qa iz mbomambaqape tøngiu. Geté ta-mbá mbá. Uni qæsoqa nqánek, ezoqa ngunuk Atemis, nigu mbumbukiam sævam kandambaqapu, tuqa khoev khokho ti꞉vewat, yaq ta mokho-te ndøgo, ezoqa ngunuk mbumbukiam sævam-qa iz tingi꞉nam, ndugu Esia manqei-te neka manqei-qape-te ate ndægo ndimbovizap.” \fig Khape mbumbukiam sævam Atemis|src="IB-113grcropped.tif" size="col" copy="International Bible Society" ref="19:27" \fig*   
\p
\v 28 Yaq ndigu nqanek manqat giyogem, qaqa kandambá gigonem. Yaq āv gini-akhaemát nqǽgo, “Atemis, Efesus taon-gu mbumbukiam sævam, tuqa iz kandambaqapé!”  
\v 29 \x - \xo 19:29 \xt Kel 20:4; 27:2; Kol 4:10; Filem 24\x*Yaq nakhamas-té, ezoqa ewaqape, taon mokho-te ndøgo, sùgumu-akhayát. Manqa vøe kandambá qapa. Yaq ndigu wambap manqei-té ginøbǿin, Gaius neka Alistakus, ndigu Masedonia plovins-ak menas, Pol namba gigeavun, vø̄gavem.  
\v 30 Pol ambá ezoqa ewaqape-qá megemege-té genø-itanɨ́n, manqat vøzø̄-einin. Geté ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatintam, gètokøvém, tewav.  
\v 31 Até plovins megetapak nømé-a, ndigu Pol-gi zifuap gigoam, ndigu manqa ndøkhofotøvém te-te, av nqægo, ndego wambap manqei-te bèwa᷄v. ⌞Soqaín ndøgo, ezoqa timølaem.⌟   
\p
\v 32 Ezoqa ewaqape, giwaniapam ndøgo, manqa wag gèzømbo-eqavát. Ezoqa nøme, manqat vini ndø-akhaemám, neka nøme manqat vini vø̄-akhaemam. Neka ezoqa kopoáv, mè꞉zøtezák, av nqægo, gekha mokhō gindīpindam.   
\p
\v 33 Yaq Zu bawan-ak nøme, Aleksanda ndøtøpøtøvém, ndego ezoqa ewaqape manqat bemøzø̄-ein. Yaq Aleksanda ezoqa ewaqape, zenda zø-eqá. Manqa khoutam-qa zøgoám. Yaq ambá gezø-ovøyamɨ́n, av nqægo, nqanek matev qafakhan, ndøgo Zu bawan-ak-qá manqa-zapá mbá.  
\v 34 Geté ezoqa ewaqape gimatøvemem, av nqægo, ndego Zu bawan-āk, yaq ndigu nøme mba mo꞉-akhaemém, av nqægo, “Atemis, Efesus taon-gu mbumbukiam sævam, tuqa iz kandambaqapé!” Ndigu khøuwa iz kandambá gi꞉khoubim. Ande āv tu awáz ndægó, gi-akhaemat.   
\p
\v 35 Yaq vaev-te, ezoqa ewaqape-qa manqat, taon megeat ezoqam zøkhoutāv, gezø-ein, “Éfesus taon-ak. Nogi ezoqam. Ezoqa ewaqape mø̀ndæzøtéz, av nqægo: Ngunuk mbumbukiam sævam Atemis, tuqa khoev neka tuqa nqovønqova, yan-te qandobøi, ni zimbo-kewagatún, ni Efesus taon-ak.  
\v 36 Ezoqa kopømba mbaín, manqa tiqavotømem. Yaq nakémbá, zo manqa feazu vø̀-ivøvém. Neka matev-qase, ngetøgeap-te ndøgòne᷄m.  
\v 37 Nginik ezoqam, zo khokho qazøtøndo-itub nqanek, ndigu nigu mbumbukiam sævam-qa iz ngi꞉wateáv, neka tuqa khoev-te, gigiap aqonøpøteáv.  
\v 38 Demitlius neka nginik ezoqa nøme, sasae kopo gi꞉goatun, manqat tøzøgoat, ezoqam-qa manqa-zapa zapaya, yaq ndigu manqa ovøyam khoev-té giabenøzáv. Manqa ovøyam khøuwa ndø̂gó neka manqa ovøyam iz-akhayapak ndîgú, ndigu manqat gikhakheinumatun.  
\v 39 Neka zo manqat nøme tøzøgoat, yaq ni taon manqa manqate møvøna khøuwa-té qabizinø-ovøemém.  
\v 40 Ni aiyá qabizigú. Soqaín ndøgo, nigi gaman megetapak, niqa manqa tisøkuzømem, av nqægo, ‘Zo ezoqa ewaqape mbøni sozozømbu-sokhofāt.’ Nqanek matev, nqægo khaiya qafakhan, mokho mbaín. Yaq tinibevap, yaq ni kopømba mbaín, mokho tizi꞉zømas.”  
\v 41 Ngenek taon megeat ezoqam, nqanek manqat qamømbøe-navøem, yaq ndigu ezoqa tène-khofosám.   
\c 20  
\s1 Pol Masedonia neka Glik manqei-te ge-okhoam  
\p
\v 1 Nqanek qaqa matev qame-navøem, yaq Pol ndigu ezoqam, Yesu gi-unimanqatintam, gèzø-akhá, zita tøpøzu manqat sasa zø-etoam, ouo manqat vøzø̄-ein. Yaq Pol tenøzuváz ndǿgo, Masedonia plovins-te vø̄wav.  
\v 2 Yaq ta manqei-te ndøgo gu꞉mat, ndego Klisten ezoqam, zita tøpøzu manqat zømanqatát. Manqat kandambá gezø-manqatat. Yaq até gemát, atema Glik manqei-te vømø̄fakhan.  
\v 3 Yaq ndøgo løvøyak misiká, geqotam.  
\p Taqa zita-te, Pol ambá palai khagua-té genøketawɨ́n, Silia manqei-te vømø̄-fakhanɨn. Geté ndego āv gene-ewág nqǽgo: Zu bawan-ak nøme gèmbo-voqoém. Gélaém. Yaq ndego matavap gè-enénd. Yaq Masedonia plovins mokho-té genøveséz.  
\v 4 Ezoqa nøme, namba gi꞉-apat, ngínik: Sopatá. Ndego Pilus-gé yó. Belia taon-ák. Neka nøme Alistakús neka Sekundús. Ndigu Tesalonika taon-ák. Neka nøme Gaiús. Ndego Debe taon-ák. Neka até Timotí-a, neka nginik Esia manqei-ak menas, Tikikus neka Tlofimus, ndigu vø̄-apat.  
\v 5 Nginik ezoqam, gò꞉megetát. Yaq Tloas taon-té ginimbo-kewagám.  
\v 6 Geté ni até nitøndu-sokhoám, atema Zu bawan-ak-qa khøuwa kandakanda, ndøgo flawa poponøvemav gilouzatun, vømø̄-nasinim. Yaq ni Filipai taon-te ndøgo, palai khagua nindapém. Yaq khøuwa faev-qa zita-te, nginik ezoqam, Tloas taon-te nqawa vø̄iqas. Pula kopó, qeisokhoam ndøgo.   
\s1 Pol Tloas taon-te, ezoqa ndakinak nqawa gekhandi꞉v  
\p
\v 7 Sande khøuwa-te ndøgo, ni Klisten ezoqa nømé namba nitimøvámb, Evezøza-qa lou loge matev vøimǿgonēm. Yaq Pol ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat tene-zømesimát ndǿgo, até vømø̄-umba. Zapa ndǿgo, ndego khøuwa nøme, ivøve-qa ndøgoám.  
\v 8 Ta khoev-te ndøgo, ni qeipindam, kouwat ová qeito-qonavám. Neka ndøgo ndavand waev kopoáv qakhavat.  
\v 9 Møvøna-te ndøgo, iwateam mø̀ndøgoám. Teqa iz Yutikus. Bøi mboqog-té geqotám. Yaq Pol ate av-té manqat ge꞉geveat, ngenek Yutikus venanqei-qape mboqaná, vø̄buv. Nqova mokho-té gembøi-teitát. Yaq ndego manqei-té genøbøiáv. Yaq ezoqa ginduvis, gindafem, ndego é-møndønaním. Lou løvøtap misika-té gendobøiav.   
\p
\v 10 Yaq Pol gendovis, Yutikus-qá mumat-té genøqoqóz, vø̄pøtiu, neka ezoqa gezø-ein, “Zo mbøni khapé bezømbèva᷄. Ngenek ngekhandî꞉vát.”  
\v 11 Yaq Pol nqawá genøqavíg, ezoqa namba Evezøza-qa lou loge matev vø̄gonem. Yaq ndego manqat até gemanqatát, ezoqam namba, atema꞉ vøndōpave, sasa ndøzivaz.  
\v 12 Ndego iwateam, nqawa gekhandi꞉v, ezoqa khoev-té ginø-ituím. Ezoqa ewaqape, khanakhanakh kandambá gindapem, te zapaya.   
\s1 Pol Tloas taon ge-ivav, Miletus taon-te gewav  
\p
\v 13 Tloas taon-te ndøgo, ni palai khagua-té qeitø-ketámb, atema Asos taon-te. Ndøgo Pol-qá poév, av nqægo qeimatønømem. Geté ndego ekezan, zapa okho-qa mbogoám. Yaq sa ndǿgo, temǿketáo.  
\v 14 Yaq Asos taon-te ndøgo, qeimø-qaqandam, ndego gèndo-ketáo, atema Mitilini taon-te, vøimø̄teit.  
\v 15 Yaq khøuwa nøme qandopave, ni Kios manqei bawa avønin-té qeimø-fakhán. Yaq nøme qamøpave, ni ate niqantavát, Samos manqei bawa-te vøimø̄-fakhan. Yaq khøuwa nøme qamøni-pave, ni Miletus taon-té qeimø-fakhán.  
\v 16 Pol matavap é-møndøgó, av nqægo, ni até nitúguvít. Efesus taon seimǿ-løvuím. Ndego gè꞉ngetøgeapát neka poeveáv, ni Esia manqei-te, khøuwa mba tøti-khoubit. Zapa ndǿgo, kopømba tøgoat, ndego Pentikos khøuwa kandambaqape-te, Zelusalem taon-te gone-qa ndøgoám.   
\s1 Pol Efesus Klisten megetapak, manqa gezø-løvua neka ouo manqat gezø-ein  
\p
\v 17 \x - \xo 20:17 \xt Kel 18:21\x*Ni Miletus taon-te qeimø-fakhan, yaq Pol Efesus taon-te, manqat ndøkhofotáv. Klisten megetapak, yà betøndozáv, bēnømendam.  
\v 18 \x - \xo 20:18 \xt Kel 18:19–19:10\x*Yaq gifakhaz, ndego āv gezømbe-eín nqǽgo, “Zo mø̀zøte-zøtéz, av no qateyagam, Esia manqei-te ande qategeavun, neka khøuwa ate qægoam, zo namba qazi꞉yagam.  
\v 19 No Evezøza-qá sasae mba nogoám neka no nøkeza iz eqawateáv. No nqanek sasae qægoam, nøme nø̀-eivumám. Neka no yage føgakh-qapé qændapat, Zu ezoqam, noqa yage ngi꞉wat-qa givawam.  
\v 20 Neka zo mø̀zøte-zøtéz, no Mbumbukiam-qa Manqat qate-zømesimam, no manqat-qase khonøweáv, zo tøzømbe-tøkeat. Geté zo ùni nøte-zømesimám, ezoqa ewaqape-qa bøi-te neká zøkeza khoev vinivinimba-te.  
\v 21 No ezoqa āv qazømbe-ovøemám nqǽgo: Zu bawan-ak neká bawan vini-ak, tiqa yage bè-enénd, neka Mbumbukiam-te bēqambuz neka nigi Evezøza Yesu bē-unimanqatinim.   
\p
\v 22 Yaq ndakin, nqáe! No Zelusalem taon-té qatǿnáv. Nqova Mbomambaqape ndø-itumbít, tænav. Geté, unimanqatín, no nø̀tenøtenák, ande gekha matev me mønǿfakhān.  
\v 23 \x - \xo 20:23 \xt Kel 9:16; 21:11\x*Ta-mba nqánek qatenøtén, gekha tāon ndøgo, qæ-okhoatun, Nqova Mbomambaqape āv gene-nømendimatún nqǽgo: No ndimbula-té gimǿ-utøném neka no yage føgakh-qape vøemǿqeīv.  
\v 24 \x - \xo 20:24 \xt Kel 21:13; 2 Tim 4:7\x*Geté no nøkeza yage-te, matavapøteáv. Gigiap-qape sa nqánek: No bøiat uni nøtékhóu, neka ta sasae ndøgo, Evezøza Yesu genø-etoam, vøtumú-khōu, ezoqa Manqat Mbomambaqape tøte-zømesimit, Mbumbukiam-qa kuku matev-qa yaq-te.   
\p
\v 25 Yaq nqáe! No āv qatenøtén nqǽgo: No zo mokho-te qæ-okhoam neka Mbumbukiam-qa Megeat Matev vøtē-zømesimam, zo noqa bugug nqawa zonǿ-qeivimák.  
\v 26 Yaq nakémbá, no zo āv qazømbé-eín nqǽgo: Zo ezoqa nøme, Mbumbukiam te-ivav, vǿsoqoēv, ndøgo noqá manqa-zapá mbá.  
\v 27 Zapa ndǿgo, no manqat kopo khonøweáv zo-te. Geté no Mbumbukiam-qa poev ate ndægo, ezoqa khandi꞉zat-qa yaq-te, sø̀tumu-zømesimát.  
\v 28 \x - \xo 20:28 \xt 1 Tim 4:16; 1 Pita 5:2-4\x*Zo zøkeza kha, gèqeiví. Neka ate ezoqa ewaqapé-a, vø̄zømete, ndigu Nqova Mbomambaqape, zoqa zenda-te ge-ab, zo tozozø-kewagat. Zo andé sip keoge ezoqam me zøte꞉gó. Zo Mbumbukiam-gi bawan ezoqam, mbomambá segezø-keogé, ndego ekeza kouk ge꞉wi.  
\v 29 \x - \xo 20:29 \xt Met 7:15; Zion 10:12\x*No mø̀tenøtén, no tænav, yaq zo mokho-te, ezoqa nøme andé gaqo lozokhak khobokhobos me ndézáv. Yaq ndigu ezoqa ngiæzoat-qa ndǿgoát, ndigu kopømba ande av sip ndi꞉gu.  
\v 30 Até zo mokho-té-a, ezoqa nøme vǿfakhāz. Ndigu Klisten ezoqam-qa matavap enegim-qa ndǿgoát. Yaq nginik Klisten ezoqam, ndigu tìabezømbe-páev.  
\v 31 \x - \xo 20:31 \xt 1 Tes 2:11\x*Yaq nakémbá. Gò꞉feazoát. Até vømbo-mataváp. No zo ate ndøzøte꞉go, viav misika mokho-te, pavpave neká lovølova, oskia nogugubám. Nøme ndøgo eiv-ús, qægugubam.   
\p
\v 32 No zo ndakin Mbumbukiam-qá zenda-té neka teqá Manqat-té qatø-abét, ndøgo teqa kuku matev-qa yaq-te ndæmanqate. Nqanek manqat mokho-te, zoqa unimanqatin kopømbaqapé, gezømbé-føgákh, yaq zo matev mbomømboma vozóndapēm, ndøgo Mbumbukiam tegi ezoqam ate ndi꞉gu-qa gekhakheinam.   
\p
\v 33 \x - \xo 20:33-34 \xt 1 Ko 9:11-12\x*No zo namba qategoam, no ambá av nqǣgo, ezoqa nøme tigi moni neka tiqa ndabua nøte-qovetām.  
\v 34 \x - \xo 20:34 \xt Kel 18:3; 1 Tes 2:9\x*Zo mø̀zøte-zøtéz, no nøkeza zendá qate-sasaetám, moni qæqaqasumam, nøkeza kha keoge nonqo neka tiqa ndigu, namba qati-okhoam.  
\v 35 Matev ate qægoam, no qæmatønumam, no āv qatezømás nqǽgo: Ni sasae bazaføgakh-us bizigú. Yaq av nqægo, ni kopømbaqapé, ndigu ezoqam zizǿtøké, ndigu bazaføgakh mbain ndigu, ekeza kha timbo-kewagat. Ni até bizimbo-mataváp, av nigi Evezøza Yesu ekezan ge꞉-ein, ‘Khanakhanakh ndøgo, toqondap, ezoqa nøme gigiap toqombo-etoam, ndøgo gò꞉megeát. Mø̀ndøløvú, av khanakhanakh ndægo, ezoqam-te gigiap toqondap.’”   
\p
\v 36 Pol nqanek manqat qamømbøeva, yaq katuk ndømøkuí, nginik ezoqa ewaqape namba, vø̄guligulimem.  
\v 37 Yaq ndigu gè-eivám, Pol sasa ndømøvøinam neka vø̄ngenøtømem.  
\v 38 Ndigu mbøni vaev kandambaqape, ta zapaya ndǿgo tinindapém, ndego gezø-ein av nqægo, “No bugug nqawa zonǿ-qeivimák.”  
\p Yaq Pol khagua pu-te ge-ova, ndigu gèmbofikím, vømø̄-khofotøvem.   
\c 21  
\s1 Pol Zelusalem taon-te gewav  
\p
\v 1 Ni ouo manqat qeizømbu-akha, vø̄iketamb, yaq ni ndaføyamba niteitát, atema Kos manqei bawa-te. Yaq khøuwa nøme qandopave, ni Lodes manqei bawa-té qeimø-fakhán. Yaq até niteitát, atema Patala taon-te.  
\v 2 Yaq ni palai khagua nøme qeiqeivim, qabøetam, ndøgo Finisia manqei-te qantøve-qa qagoam, yaq ni teitø-ketámb ndǿgo, vø̄i-teit.  
\v 3 Yaq ni Saiples manqei bawa qeiqeivim, sèimø-gigizím. Sa nakeamó qeitøteít, atema Silia manqei-te vøimø̄-fakhan. Yaq ni Taya taon-té qeimø-tokhotøvém, gigiap ndøgo, khagua-te qøugeyam, vø̄-ivøvem.   
\p
\v 4 \x - \xo 21:4 \xt Kel 20:23\x*Yaq Taya taon-te ndøgo, Klisten ezoqam qeizøvao, vø̄izømet, yaq ni namba niti-sokhoám ndigu. Pula kopó. Ndigu Nqova Mbomambaqape mokho-te, Pol āv gimbøe-viømém nqǽgo: Ndego Zelusalem taon-te bèwa᷄v.  
\v 5 Geté ta pula kopo ndøgo, qame-navøem, ni tø̀ti-ivøvém, vø̄i-niav. Yaq Klisten ezoqa ewaqape, até sakheis neka nakheis, gìnifikát, atema taon bavokho vøimø̄-fakhan. Yaq ndøgeg-te ndøgo, ni katuk nimøkuí, vø̄i-guligulimem.  
\v 6 Yaq ni yaqyaq-a, ouo manqat qeitumu-einim, ni palai khagua-té qeitø-ketámb, yaq ndigu khoev-te vø̄qavaz.   
\p
\v 7 Ni Taya taon qei-ivøvem, yaq Tolemais taon-té qeitøteít. Yaq ni Klisten nøfuap-te, okha nimøniáv, neka namba vømī-qovez. Khøuwa kopó.  
\v 8 \x - \xo 21:8 \xt Kel 6:5-6; 8:5, 40\x*Yaq khøuwa nøme qandopave, ni nìzuváz. Yaq até nigoát, atema Sæzalia taon-te vøimø̄-fakhan. Yaq ndøgo, ni Filip-qá khoev-té qeimøqóm. Ngenek Filip, ezoqa Manqat Mbomambaqape me꞉zømesimám, ndigu Yesu-te betøndēqambuz. Ibugukhokhof, Zelusalem taon-te ndøgo, tøke ezoqam seven givevesam, ezoqa nøme ngének.  
\v 9 Ngenek nakhei sakheis foá gimbogoam. Ngængǽm. Angana upøgipøteáv. Ndigu Mbumbukiam-qá Manqat ndøvevezumám, av ndego gezømbe-ovøemam.   
\p
\v 10 \x - \xo 21:10 \xt Kel 11:28\x*Ni Sæzalia taon-te, khøuwa andé møi-mbá qeisokhoam. Yaq Mbumbukiam-gé manqa vevezam ezoqam ndowáv. Teqa iz Agabús. Zudia plovins-té gendo-ová.  
\v 11 \x - \xo 21:11 \xt Kel 20:23; 21:33\x*Ndego ni-te gendowav, yaq Pol-gi ndabua segim nonqo ndøndapáz, ekeza zenda tokhotapak neka geagim nonqo vø̄løvønam. Yaq sasa ndø-ein, “Nqova Mbomambaqape, āv gene-manqaté nqǽgo: Ngenek ezoqam, ndabua segim nonqo ngimbogo, Zu megetapak Zelusalem taon-te, āv tiní-løvønøvemém. Yaq ndigu bawan vini-ak-qá zenda-té ginǿveém.”   
\p
\v 12 Ni nqanek manqat qeiyogem, yaq ni ndigu Klisten ezoqa nøme namba, ta taon-te ndøgo giyagam, Pol āv qeimbøe-viømém nqǽgo: Ndego Zelusalem taon-te bèqa᷄.   
\p
\v 13 \x - \xo 21:13 \xt Kel 20:24\x*Geté ndego gendo-ein, “Zo gekha zó-eivumit neka noqa mbøni ndōzō-ngīītīt? No mø̀ekhakheinám. Ta-mbá taoká ndøgo, no timø-løvønømbemem, Zelusalem taon-te ndøgo. Geté até ndøgó-a, noge Evezøza Yesu zapaya tæmønanim.”   
\p
\v 14 Yaq ni kopømba mbain qagoam, teqa matavap teimbo-enendem, yaq ni ndego sekemba pouweáv. Yaq āv qati-einím nqǽgo, “Evezøza-qá poev mba begó.”   
\p
\v 15 Nginik khøuwa-qa zita-te, Sæzalia taon-te ndøgo, ni gigiap nikhakheinám, Zelusalem taon-te sasa niqavig.  
\v 16 Yesu-gi paev ezoqa nøme, Sæzalia taon-ak, ndigu ni namba qati-apat, Neison-qá khoev-té ginø-itúmb, vøimø̄qonav. Ngenek ezoqam, Saiples manqei-ák. Yesu ande gimbøe-paevem, ezoqa nøme ngének.   
\s1 Pol Zelusalem taon-te, Klisten megetapak namba gi꞉qonav  
\p
\v 17 Ni Zelusalem taon-te qeimø-fakhan, Klisten nøfuap, ni gèkhatómb. Khanakhanakh-ús.  
\v 18 Yaq khøuwa nøme qandopave, Pol neka ni ezoqa nøme, Zems-té qeitøniáv. Até Klisten megetapák-a, ate ndi꞉gu, vø̄pindam.  
\v 19 \x - \xo 21:19 \xt Kel 15:12\x*Yaq Pol ndigu zenda kaka guzumbu-itiam, ndego emanqat zømbe-votót, matev ate ndægo, Mbumbukiam bawan vini-ak-te, teqa sasae mokho-te gematønumam.   
\p
\v 20 \x - \xo 21:20 \xt Kel 15:1, 5\x*Ndigu teqa manqat giyogem, yaq Mbumbukiam-qá iz ndø-eqaném. Yaq Pol gimbo-einim, “Nǿfu. Nqáe! Qo mòqote-qatéq, ande gekha taosen Zu bawan-ak, Yesu Keliso gi-unimanqatinim. Nginik ezoqa ate ngi꞉gu, Mozes-qa guguna manqat, bazaføgakh-us zua mbopavét.  
\v 21 Geté ndigu manqat āv giniyogém nqǽgo: Qo Zu ezoqa ate ndi꞉gu, ndigu bawan vini-ak namba ndi꞉sokhoe, āv qoqote-zømesimatún nqǽgo: Ndigu Mozes-qa guguna manqat bè-ivøvém neka tigi nakhei angana ngusum sekembā bezø-qogàza᷄t, neka ndigu niqa matev vinivinimba sekembā bembòpa᷄ev.  
\v 22 Yaq ndakin áv khazígonēm, ndigu ti꞉zøtez av nqægo, nqanek manqat unimanqatīn mbā? Ndigu àbeyogém, qo qoqofakhaq.  
\v 23 \x - \xo 21:23-24 \xt Num 6:1-20; Kel 18:18\x*Yaq nakémbá, taqa yaq-te, niqa matavap nqánek. Āv qoqoté-matanám. Angana foa ndîgú, ni namba. Ndigu manqa mbusa ndøveém, Mbumbukiam-te.  
\v 24 Nginik ezoqa, vø̀-upøzó. Yaq Mbumbukiam-qá khoev-té qonǿqáv, ti namba, matev vozomǿ-gonēm, av Mozes ge꞉peawam, Mbumbukiam-qa bøi-te eqeieqei toqome-fakhaq. Yaq ta matev-qa fia, qakeza moní qozømbéwí. Yaq taqa zita-te, ndigu kopømbaqapé, tigi izum nqawá genøzǿ-qogáz, vømǿ-kawa-mokho-mbā, av Mozes-qa manqat qæ-ein. Qo nqanek matev toqo-matanam, yaq ezoqa ewaqape tìabiti-zøtéz, av nqægo, manqat ndøgo, qoqa yaq-te gi꞉yogem, ndøgo unimanqatín mbá. Yaq ndigu tìabiti-qeivím, av nqægo, qo qakezan, Mozes-qa guguna manqat zua ndoqombô-páev.   
\p
\v 25 \x - \xo 21:25 \xt Kel 15:29\x*Geté bawan vini-ak-qa yaq-te, ndigu Yesu gi-unimanqatinim, ni pepa mìzi-khofotøvém ti-te. Ni manqat āv qazi꞉-kopo꞉ném nqǽgo: Loge gigiap ndøgo, ezoqa batae-te ti-aumat, ndigu belòge᷄. Neka kouk belòge᷄. Neka søvakha gigiap ndigu, ezoqa naq tizø-khotøgimat, ndigu belòuzi᷄. Neka ndigu mambe okho matev, kha bembo-khanø̀ze᷄m.”   
\p
\v 26 \x - \xo 21:26 \xt 1 Ko 9:20\x*Yaq khøuwa nøme qandopave, Pol ndigu angana foa gè-itúb, neka ti namba matev vø̄ngazem, av Mozes ge꞉peawam, Mbumbukiam-qa bøi-te toqome-ndaføyamba-eq. Taqa zita-te, Pol Mbumbukiam-qá khoev-té genø-ón, Mbumbukiam-gi iziz ezoqam vømēzømas, gekha khøuwā ndøgo, matev ate ndægo tømøzø-navøem. Yaq taqa zita-te, Mbumbukiam-gi iziz ezoqam kopømbaqapé, ndigu ezoqa kopokopo, søvakha gigiap zǿløvutám Mbumbukiam-te.   
\s1 Pol Mbumbukiam-qa khoev-te gimøvøinam  
\p
\v 27 Khøuwa seven ambá vømø̄-nasinimin, ndigu nqanek matev tigonemin. Geté Zu ezoqa nøme, ndigu Esia manqei-te ginduzav, Pol Mbumbukiam-qá khoev-té gi-ometám. Yaq ndigu até gindigonem, ezoqa teqa yaq-te mbøni vøzø̄-sokhof, sasa ndømøvøinam.  
\v 28 Yaq āv gini-akhaemém nqǽgo, “Ízlael-ak! Gìnitøké! Ezoqam ngének, manqei-manqei ate ndægo, teqa nømendim manqat mokho-te, ni Zu ezoqam-qa iz neka Mozes-qa guguna manqat neka nqanek Mbumbukiam-qa khoev ndengi꞉wat. Neka nøme nqánek: Ngenek bawan vini-ak ndo-itúb, nqanek Mbumbukiam-qa khoev-te, taqa khakheitap matev vø̄ngiu.”  
\v 29 \x - \xo 21:29 \xt Kel 20:4\x*Ndigu nqanek manqat gi-einim, zapa ndǿgo. Pol Zelusalem taon-te ge-okhoam, ndigu Tlofimus ndø-ometám, te namba. Ngenek Tlofimus, Efesus taon-ák. Yaq ndakin ndigu āv gini-matavupám nqǽgo: Pol ndego Mbumbukiam-qá khoev-té abe-ituát.   
\p
\v 30 Yaq ezoqa ewaqape, Zelusalem taon-te ndøgo, mbøni nqosøgeap ndøndapém, taqa yaq-te. Yaq ezoqa tindubǿin ndǿgo, Pol vø̄-møvøinam, Mbumbukiam-qa khoev bavokho sasa ndø-ituim, mboqog é-vø̄tokøvemem.  
\v 31 Ndigu ezoqam, Pol laelae-qa mbogoám. Geté ndego Lom nakhag kawa ezoqa kandambaqape, manqat ge-ewag, av nqægo, Zelusalem taon ate qægoam, qaqa kandambaqape ndøfakhān,  
\v 32 yaq ndego até gendego, tegi nakhag ezoqam, tigi kawakawa-za namba vø̄-upøzo, ezoqa ewaqape-te sasa ndøbøin. Yaq ezoqa nakhag ezoqam neka tigi kawa kandambaqape gizømet, gibøitavun, yaq ndigu Pol-qa kha khaneam, sège-ivøvém.  
\v 33 Yaq ndego nakhag kawa kandambaqape, tendowáv ndǿgo, Pol vø̄-møvøiu, neka nakhag ezoqam, ndego auli sen menas løvønøvem manqat vøzø̄-ein. Yaq ndego ezoqa gezøbevap, “Ngenek gekha ezoqâm? Neka gekha manqa-zapa ndǿgo?”   
\p
\v 34 Geté ezoqa sège-akhaemát. Ezoqa nøme manqat vini ndø-akhaemám, neka nøme manqat vini vø̄-akhaemam. Manqa feazu kandambá. Yaq nakhag kawa ezoqam, kopømba mbain qagoam, qaqa-qa manqa mokho vǿe-qeīv, yaq ndego tegi nakhag ezoqam, Pol nakhag ezoqam-qa khoev-te ndafe manqat zø-eín.  
\v 35 Yaq khokhop gumu-khatoem, nakhag ezoqam, Pol gè-eqeinám. Zapa ndǿgo. Ezoqa khàpumu-khouwéz, neka ndigu qaqa kandambá gigonem, Pol-te. Yaq soqaín ndøgo, ndigu kha timbo-ngi꞉nam.  
\v 36 \x - \xo 21:36 \xt Luk 23:18\x*Ezoqa ewaqape até gezøpavát, vøndō-akhaemat, “Gèlaém nandev!”   
\s1 Pol ezoqa ewaqape manqat gezø-ein  
\p
\v 37 Ndigu nakhag ezoqam, Pol ambá nakhag ezoqam-qá khoev-té ginø-ndafemɨ́n. Geté Pol ndego nakhag kawa ezoqa kandambaqape gembo-ein, Glik manqat-té, “Kopømbâ, manqat-qase tøtaqa-ein?”  
\p Yaq ndego gendo-qavøiu, “Óu! Qo Glik manqat toqó-manqate?  
\v 38 \x - \xo 21:38 \xt Kel 5:36-37\x*Av tægoat ndægo, yaq qo ndego Izip ezoqám mbá, ndego nakhag matev gengaz, gaman namba, neka leg-av manqei-te pepen ezoqam fo taosen vø̄møvab.”   
\p
\v 39 Yaq Pol gendo-ein, “Āv taoká. No Zu bawan-ák. No Tasus taon-té qæqán, Silisia manqei-te. No mo-manqei-aném, ta taon kandambaqape-te ndøgo. Ndoqonǿtak? No nginik ezoqam, ambá manqat nøzø-einín.”   
\p
\v 40 Yaq ndego nakhag kawa ezoqam sègemboták. Yaq Pol khokhop-té genø-itán, yaq ezoqam-qa manqa khoutam nonqo, zenda vøzø̄-eqa. Yaq ndigu manqa sùgumu-khoutavát. Yaq Pol ndigu ekeza Iblu manqat-te, āv gezømbe-eín nqǽgo:   
\c 22  
\p
\v 1 “Tát-za neka ata-za. Noqa manqat gèndoyogé. No manqat nøzǿ-ovøyám, nøkezan-qa yaq-te.”   
\p
\v 2 Yaq ndigu manqat gimboyogem, ekeza Iblu manqat-te gezømbe-ein, ndigu tìnizøyáz. Susú sege-waniapám. Yaq Pol ge-ein,   
\p
\v 3 \x - \xo 22:3 \xt Kel 5:34\x*“No Zu bawan-ák. No Tasus taon-té qæqán, ndøgo Silisia manqei-te. Geté no nqánek qækhouwén, Zelusalem taon-te. Nømendim ezoqam genøgoam, Gamaliél. Ndego no nigi atanakha-zapazapa-za-qa guguna manqat ate ndægo, ùnime꞉-nømendimát. Yaq no nqanek guguna manqat, bazaføgakh-us nombopavát. Ate av-té, zo ndakin ndøzømbøe-paev.  
\v 4 \x - \xo 22:4 \xt Kel 8:3\x*No ndigu ezoqam, Yesu-qa Nakhoa ndimbopaev, nø̀ngiæzotám, neka pakhapakha khaneam-qa vøezø̄goam. Angana neká sakheis, nògavemɨ́n neka ndimbula-te vø̄e-nqeitazɨn.  
\v 5 Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape neka Zu megetapak nøme, ndigu mø̀ndæzøtéz, noqa manqat unimanqatín. Ezoqa ngínik, pepa ginø-etøomem, no amba Zu megetapak, Damaskus taon-te tæzø-etoamɨn. Yaq ndigu ambá gezøtezɨ́n, av nqægo, no Klisten ezoqam, Zelusalem Zu megetapak-qá manqa vøovam-té qatǿgavém, neka nqanek Zelusalem taon-te vøtøndó-khatōb, yaq ndigu kha nqosøgeap bēndapem.”   
\s1 Pol ezoqa emanqat gezømbe-votot, ndego ande āv kenē-Klisten-ev  
\r (Kel 9:1-19; 26:12-18)  
\p
\v 6 Yaq Pol manqat nøme gezø-ein, “Ni qei-apat, yaq ande av khøuwa muin ndægo, Damaskus taon qeitumu-khatoem, yaq nqova mbaín, yan-te waev bæbæs-qape ndovís, no vø̄gutan.  
\v 7 Yaq no manqei-té qatøbøián. Manqa wag mba noto-ewág. Ndøgo āv qane-eín nqǽgo, ‘Sol! Sol! Gekha zapâ, no ndoqo-ngiænotet?’   
\p
\v 8 Yaq no qambo-qavøiu, ‘Kándambaqape. Qo khoqonǿ-goam?’  
\p Yaq manqat ndøgo, qando-ein, ‘No Yesú. Nazalet vemiav-ák. No ndégo, qo ndoqo-ngiænotet.’   
\p
\v 9 Ndigu ezoqa nøme, no namba qati-apat, ndigu waev mø̀ndø-qeivím. Geté ndigu manqat-qa wag uni yogeáv, no-te qando-manqatam.   
\p
\v 10 Yaq no qatøndo-ein, ‘Evézøza. Gê, áv khatégō?’  
\p Yaq Evezøza gendo-qavøiu, ‘Mòqo-itán. Damaskus taon mokho-té qonǿqáv. Yaq manqat ndǿgo toqomǿ-ewág, gekha matēv ndøgo, Mbumbukiam ndømbopoev, qo toqo-matønumat.’   
\p
\v 11 Geté no bøi waev mbaín, vøténāv. Zapa ndǿgo, ta waev bæbæs-qape ndøgo, no-te qandovis, bøi gènøngiú. Yaq ndigu ezoqa nøme, no namba qati-apat, pingim nøgeatát, Damaskus taon-te vøimø̄-fakhan.   
\p
\v 12 Damaskus taon-te ndøgo, ezoqa kopo mø̀ndøgoám. Teqa iz Ananayás. Ndego Mbumbukiam mbovizupám neka Mozes-qa guguna manqat vømbōpavam. Zu ezoqam ate gi꞉goam, ndego gèmbo-vizupám.  
\v 13 Ngenek ezoqam, tendowáv ndǿgo, noqa avønin-te vø̄-itan, yaq genø-ein, ‘Nǿfu! Sól! Nqawa qotékewāg!’ Yaq nqova mbaín, noqa bøi waev nqawa qandovesez, no ndego vø̄e-omet.   
\p
\v 14 Yaq ndego āv genømbe-eín nqǽgo, ‘Nigi atanakha-zapazapa-za-gi Mbumbukiam, qo tene-veatáq ndǿgo: Qo teqa poev qotéqatéq neka ndego Ezoqam Ndaføyamba-qape voqó-omēt neka manqat ndøgo voqó-ewāg, teqa manqa-nqa-te ndøndo-okho.  
\v 15 Qo tegé bøi vizu ezoqam qógoát neka ezoqa ewaqape emanqat voqozømbé-vototupāt, matev ndøgo qoqoqeiv neka voqō-ewag.  
\v 16 Yaq qo ndakin gekham-qā qotó-keoge? Mòqo-itán, ibøkha iz vø̄ndap, neka Evezøza vømbō-akha. Yaq qoqa manqa-zapazapa, betaqambē-sunguz.’”   
\s1 Pol emanqat ge꞉votot, Mbumbukiam gembo-akha, bawan vini-ak teqa Manqat te꞉zømesimat  
\p
\v 17 Yaq Pol manqat nøme gezø-ein, “No Zelusalem taon-te qatøndo-vesez, yaq Mbumbukiam-qa khoev-te qæguligulim, no umingiap nøqeív.  
\v 18 \x - \xo 22:18 \xt Kel 9:29-30\x*No Evezøza no-omét. Ndego āv genømbe-eín nqǽgo, ‘Nakhama ndøgó! Zelusalem taon qó-iváv. Zapa ndǿgo, ndigu qoqa manqat géndapemák, noqa yaq-te.’   
\p
\v 19 \x - \xo 22:19 \xt Kel 8:3; 26:9-11\x*Geté no qambo-qavøiu, ‘Evézøza. Nginik ezoqam noqa manqat ndø̀ndapém. Zapa ndǿgo, ndigu mø̀ndæzøtéz, av no Zu ezoqam-qa guliguli khoev vinivinimba-te qate-okhoam, neka ndigu ezoqam vø̄e-gavemam neka kha vøezø̄-khanæmam, ndigu qo ndi-unimanqatinat.  
\v 20 \x - \xo 22:20 \xt Kel 8:1\x*Neka nginik mø̀ndæzøtéz. Qoge bøi vizu ezoqam Stiven gilaem, vø̄nanim, no mø̀egoám. Neka no mø̀e-unimanqatín, gilaem, neka ndigu ezoqam-qa ndabua vøezø̄-qeivam, ndigu gilaem.’   
\p
\v 21 \x - \xo 22:21 \xt Kel 9:15\x*Geté Evezøza genø-ein, ‘Qóqáv! No bawan vini-ak-té qatǿ-khofotáq. Qámbá.’”   
\s1 Pol nakhag ezoqam ge꞉zømas, av nqægo, ndego Lom ezoqām  
\p
\v 22 Atema nqanek, ezoqa ewaqape manqat mbomambá segembo-ewagát. Geté yaq Pol bawan vini-ak-qa yaq-te geme-ein, yaq ndigu sùgumu-tøkúz, gindu-akhayat, “Gèlaém! Nandev beyàge᷄, nqanek manqei-qape-te. Ezoqam av nge꞉go, yage-te bizi-khatìwi᷄.”  
\v 23 Ezoqa ewaqape, sùgumu-akhayát, neka ekeza ndabua vø̄khofoe, qaqa-ús, neka pakhakh namba sasa ndø-eqazam.   
\p
\v 24 Yaq ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape, tegi nakhag ezoqam, Pol nakhag ezoqam-qa khoev-te ndafe manqat zø-eín. Yaq ndøgo bèzuím, Pol ndigu manqa qæf betēzømas, ezoqa ewaqape gekha zapā ginī-akhawem.   
\p
\v 25 \x - \xo 22:25 \xt Kel 16:37\x*Yaq gumu-løvønøvemem, amba tizuimin, Pol até gendego, ndego nakhag kawa ezoqam, avønin gemboyam, vømbō-ein, “Gê, Lom manqei-qa khafeap áv khané-ein? Kopømbâ, no Lom mo-manqei-anem nqægo, sa toqo-petembam, noqa manqa-zapa qeiviav tøgoat?”   
\p
\v 26 Yaq ndego nakhag kawa ezoqam nqanek manqat ge-ewag, ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape-té genøwáv, vømømbō-ein, “Qo moqoté-qateq, matev nandoqogot? Ngenek ezoqam, Lom mo-manqei-aném.”   
\p
\v 27 Yaq ngenek Pol-té genøwáv, vømømbō-bevap, “Qonømbé-eīn. Qo unimanqatîn, Lom mo-manqei-anèm?”  
\p Yaq Pol gembo-qavøiu, “Nandav unimanqatín.”   
\p
\v 28 Yaq ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape gendo-ein, “No moni kandambá qænqagevem, Lom mo-manqei-anem iz qændap.”  
\p Yaq Pol gendo-ein, “Geté no. Mø̀eløvúq. No Lom ezoqam noqán.”   
\p
\v 29 \x - \xo 22:29 \xt Kel 16:38\x*Yaq ndaføyambá, ndigu ezoqam, Pol amba tizuimin neka vømbō-sinøzømemɨn, sège-ivøvém. Ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape, ge꞉-otev, av nqægo, Pol Lom mo-manqei-anēm, yaq sège-løvønøvēm, ndego møe kandambá gego. ⌞Zapa ndǿgo, khafeap kandambá, Lom mo-manqei-anem sa toqo-løvønøvem, voqózū.⌟   
\s1 Pol Zu manqa ovøyam-te ge-itan  
\p
\v 30 Yaq khøuwa nøme qandopave, ndego nakhag kawa ezoqam, manqa qæf otevat-qa ndøgoám, Zu ezoqam Pol-te gekha manqât ndimøvøemet. Yaq Pol auli sen tèmbøe-nqovosám. Yaq manqat ndøkhofotáv. Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda neka Zu megetapak ate gi꞉goam, bèmøváb, manqa bē-ovøemem. Yaq gimøvab, ndego Pol tenø-itú ndǿgo, tiqa megemege-te vømø̄-itan.   
\c 23  
\p
\v 1 Yaq Pol ndigu Zu megetapak, manqa ovøyam-te gimøvab, bøi mbøe-møvøiú ti-te, gezø-ein, “Tát-za neka ata-za. Noqa mbøni-te, no bevap mbaín, noqa yage-qa yaq-te. Matev ate ndægo, nqæmatanam, atema ndakin, eqeieqeí Mbumbukiam-qa bøi-te.”   
\p
\v 2 \x - \xo 23:2 \xt Zion 18:22-23\x*Yaq ndego Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape, Ananayas, nqanek manqat ge-ewag, ndego até gendego, ndigu ezoqa Pol-qa avønin-te giwanam, teqa tou tøkui manqat vøzø̄-ein.   
\p
\v 3 \x - \xo 23:3 \xt Met 23:27\x*Yaq Pol Ananayas gembo-ein, “Até qó-a, Mbumbukiam tou qátøkuí. Qo andé khoev møndæap bugug eqeieqei me qote꞉gó. Bavokho ndo꞉go, khakheitáp. Geté mokho-te ndøugu, mø̀ndølanqá. Qo noqa manqa ovøyam yoge-qa qogó, av Mozes-qa guguna manqat qæ-ein. Geté qo qakezan, khafeap qonqawatét, ezoqa noqa tou tøkui manqat qoqozø-ein.”   
\p
\v 4 Yaq ndigu ezoqam, Pol-qa avønin-te giwanam, gimbo-einim, “Qo gekhā qógot? Ngenek ezoqam, qo manqat qaqa-us qoqombo-ein, Mbumbukiam-gé iziz ezoqam kandambaqapé.”   
\p
\v 5 \x - \xo 23:5 \xt Exo 22:28\x*Yaq Pol gezø-ein, “Nǿfuap. Tanakhambá. No nøtenateáv, av nqægo, ngenek Mbumbukiam-gē iziz ezoqam kandambaqapē. Unimanqatín. Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-peawáp nqǽgo, ‘Qo ndego manqat qaqa-us mbò-ei᷄n, ndego qogi ezoqam ndezømbo-megeat.’”   
\p
\v 6 \x - \xo 23:6 \xt Kel 26:5\x*Pol mø̀ndæ-otév, ndigu Zu megetapak, manqa ovøyam-te giqonavam, nøme Sadusi ezoqám, neka nøme Felisi ezoqám. Yaq ndego āv gezømbe-akhá nqǽgo, “Nǿfuap. No Felisi ezoqám. Neka até nogé tát-a, Felisi ezoqam ndøgoám. No manqa ovøyam-te, ta zapaya nqánek qate-itán, no Mbumbukiam-te nqatotana, ndego løvøte ezoqam nango tekhandi꞉z.”  
\v 7 Pol nqanek manqat até vø-eín-ae, ndigu Felisi ezoqam neka Sadusi ezoqam, bawan é-vø̄qaqagimem, neka manqa vø̄-itumbam.  
\v 8 \x - \xo 23:8 \xt Met 22:23\x*Zapa ndǿgo, Sadusi ezoqam, ndigu enzol ezoqam neka nqova neka ezoqa løvøte-te khandi꞉zat-qa yaq-te unimanqatinteáv. Geté Felisi ezoqam, mø̀ndø-unimanqatintám.  
\v 9 Yaq ndigu manqat kandambá gi-itiim. Manqa gèzømbo-eqavát. Yaq Mozes-qa guguna manqat nømendim ezoqa nøme, ndigu Felisi ezoqam gigoam, sègewaním, neka āv gini-akhaém nqǽgo, “Ni ngenek ezoqam, teqa manqa-zapa, qeiviáv. Éisa, enzol ezoqam o nqova, manqat unimanqatín as mbó-eín.”   
\p
\v 10 Yaq manqa itumbam, sà tønøzø-khouwevtát. Yaq ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape, møe ndøgó. Soqaín ndøgo, ndigu Pol tikeqeinøvemem. Yaq ndego nakhag ezoqa ndøkhofotáz. Ndigu Pol bèndafém, neka nakhag ezoqam-qa khoev-te bemø̄-ituim.   
\p
\v 11 \x - \xo 23:11 \xt Kel 27:24; 28:16, 23\x*Ta lova ndøgo, Pol Evezøza mbofakhán, teqa avønin-te vømbō-itan, manqat vombō-ein, “Qo kha føgakh-mbá qagó! Av qo nqanek Zelusalem taon-te, ezoqa noqa yaq-te qote-zømesimam, yaq qo até Lom taon-té-a, qoté-zømesimát.”   
\s1 Pol gimbo-voqoem  
\p
\v 12 Khøuwa nøme qandopave, Zu ezoqa nøme tìnipindám, manqat vø̄kopo꞉nem neka Mbumbukiam-te vø̄-unimanqatinim, av nqægo, “Ni lou naqanøká zílogák neka ibøkha naqanøká zí-izamák. Geté Pol, ndego ezoqam soqaqape, pakhapakha bìzimbøkhæ-khanøém. Ni goneav tøgoat, yaq Mbumbukiam kopømbá, ni-te yaq-fia ndø̀tá.”  
\v 13 Ezoqa kopoáv, 40 mø̀ndømø-løvú, Pol gimbo-voqoem.   
\p
\v 14 Yaq nginik ezoqam, Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda neka Zu megetapak-té ginøzáv, vøzø̄-ein, “Ni Mbumbukiam-te, āv qati-unimanqatiním nqǽgo, ‘Ni gigiap-qase naqanøká nílogák. Geté Pol, pakhapakha bàmbøkhæ-khanøém.’  
\v 15 \x - \xo 23:15 \xt Kel 25:3\x*Yaq ndakin, zo neka Zu megetapak nøme, manqa ovøyam-te giqoqongatun, nakhag kawa ezoqam kandambaqape-te manqat zókhofotøvém. Pol zo-té giabetøndo-ituím. Āv qazømbøé-matemateømém nqǽgo, ‘Ni Pol ambá nqawá qeinømbo-sinøzømemɨ́n, neka manqa qæf vøimbō-yogemɨn.’ Yaq ni khakheitap nitógoát. Yaq tendowav, ni seílaém. Ma géfakhanák nqanek.”   
\p
\v 16 Geté Pol-gu zan-ge yo, mø̀ndø-ewág, ta voqoe ndøgo. Yaq ndego nakhag ezoqam-qá khoev-té genøwáv, Pol vømømbō-ein.  
\v 17 Pol nqanek manqat ge-ewag, yaq nakhag kawa ezoqam kopo mbo-akhá, vømbō-ein, “Iwateam ngenek, nakhag kawa ezoqam kandambaqape-té qanø-itú, ndego manqat bembō-ewag, ngenek ngembo-geawat.”   
\p
\v 18 Yaq ndego, ngenek iwateam ndaføyambá, nakhag kawa ezoqam kandambaqape-té genø-itú, vømømbō-ein, “Pol nøndo-akhá, ndego ndimbula-te nde-utøve. Yaq āv genømbe-eín nqǽgo. No ngenek iwateam, qo-té qabatøndo-ndáf. Zapa ndǿgo, ndego manqat qageawát. Qo geqá-eín.”   
\p
\v 19 Yaq ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape, iwateam sège-itú, vø̄-yakhapusiz, gembobevap, “Qo gekha manqat qonǿgeawat?”   
\p
\v 20 Yaq ndego iwateam gendo-ein, “Zu ezoqam manqat āv gini-kopo꞉ném nqǽgo: Geqá-matemateømém. Ndigu āv giqambé-einím nqǽgo: Ndigu Pol-qa manqat nøme yoge-qa ndøgó. Yaq ndego qasun tiqa manqa ovøyam-té giabenø-ituím.  
\v 21 Geté qo tiqa manqat zøpàe᷄v. Zapa ndǿgo, ndigu Pol laelae-qa ndøgó. Ezoqa kopoáv, 40 mø̀ndømø-løvú, vos nduoke꞉ve, Pol tilaem. Ndigu Mbumbukiam-te, manqat āv gini-unimanqatiním nqǽgo: Ndigu lou naqanøká gélogák neka ibøkha naqanøká gé-izamák. Pol pakhapakha, ndø̀mbøkhæ-khanøém. Ndigu mø̀ndø-khakheinám. Qoqá poev manqat-qa mo꞉yozú.”   
\p
\v 22 Yaq ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape, iwateam nqawa gekhofotav, é-møndøgugú, gembo-ein, “Qo ezoqa nøme mbò-ei᷄n, nqanek manqat qoqote-nømand.”   
\s1 Pol gaman ezoqam Filiks-te gindafem  
\p
\v 23 Yaq ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape, até gendego, nakhag kawa ezoqa menas vøzø̄-akha, gezø-ein, “Nakhag ezoqam 200 zókhakheinøvém, neka 70 nøme ndigu hos ndi꞉bøiat vozó-khakheinøvēm, neka 200 nakhag ezoqa nøme, sanqava-us, vozó-khakheinøvēm. Ndigu ate ndi꞉gu, Sæzalia taon-té giabenøzáv. Lova 9 oklok zó-umiáz.  
\v 24 Hos nømi bèzøfikít, Pol to꞉qotet. Zo ngenek mbomambá segendafét, Filiks-te, ndego gaman ezoqam. Soqaín ndøgo, livin-qase matev-qase tømbo-fakhan.”   
\p
\v 25 Yaq ndego nakhag kawa kandambaqape, pepa ndøpeawám. Āv gene-peawám nqǽgo,   
\p
\v 26 “Filiks, nigi gaman ezoqam kandambaqape. Khaiya mbomá, qo-te. No Klodies Lisiás, nqanek pepa nqæpeaomit.   
\p
\v 27 \x - \xo 23:27 \xt Kel 21:30-33; 22:25-27\x*Ngenek ezoqam, no nqækhofotavav, Zu ezoqam ndømøvøinám. Yaq ndigu ambá gilaemɨ́n. No qæ-ewag av nqægo, ndego Lom mo-manqei-anēm, yaq no nø̀náv, nogi nakhag ezoqam namba, vø̄i-khandi꞉vem.  
\v 28 \x - \xo 23:28 \xt Kel 22:30\x*No nøtenat ndape-qa qægoam, Pol-te gekha manqāt ndǿmøvøemet, yaq no tiqa manqa ovøyam-té qatøndáf.  
\v 29 Geté no āv qateqeív nqǽgo: Ngenek ezoqam, matev soqa-qase goneáv, ta zapaya ndøgo, ezoqa ndimbula-te nqazi-nqeisam o løvøte-te nqazi-abam. Geté ndigu manqat, ekeza khafeap manqat-qa mba mbøe-søkuzumít.  
\v 30 \x - \xo 23:30 \xt Kel 23:16-23; 24:1-9\x*No qæ-ewag, av nqægo, ndigu gèmbo-voqoēm, yaq no ndaføyambá, qo-té qatøndo-khofotáv. Yaq ndigu Zu ezoqam, manqat ndimbo-søkuzumit, āv qazømbe-eín nqǽgo. Ndigu qo-té giabetøndozáv. Yaq manqat nándav timǿ-ovøemém, te zapaya.”   
\p
\v 31 Yaq ndigu nakhag ezoqam, āv tini-matønømém, av ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape gezømbe-vøovam. Yaq ta lova ndøgo, ndigu Pol Antipatlis taon-té ginø-ituím.  
\v 32 Yaq khøuwa nøme qandopave, ndigu nakhag ezoqam, zapa gigeavun, nakhag ezoqam-qá khoev-té ginøveséz. Geté ndigu nakhag ezoqa nøme, hos-us gigoam, ndigu Pol namba, Sæzalia taon-té ginø-apát.  
\v 33 Yaq Sæzalia taon-te gimøfakhaz, ndigu gaman ezoqam, pepa mbo-etøomém, neka Pol teqa zenda-te vø̄veem.   
\p
\v 34 Yaq pepa gegeveam, ndego Pol āv gembøebeváp nqǽgo, “Qo gekha plovins-âk?” Yaq ge-ewag, av nqægo, ndego Silisia plovins-āk,  
\v 35 gembo-ein, “No qoqa manqat ndǿgo tøtǿ-ewág, ndigu ezoqam tifakhaz, manqat giqa-søkuzim.” Yaq tegi nakhag ezoqam, āv gezømbe-eín nqǽgo. Pol Elod-qá gaman khoev-té giabenø-utøvém, ta ndimbula khoev-te ndøgo bembøē-keoge.   
\c 24  
\s1 Pol manqa ovøyam-te giveem  
\p
\v 1 Khøuwa faev-qa zita-te, ndego Mbumbukiam-ge iziz ezoqam kandambaqape, Ananayas, megetapak neka manqa ovøyam otevat ezoqam namba, Titulus, Sæzalia taon-té ginøzáv, gaman ezoqam-te, Pol-qa manqa vømǿ-søkuzømēm.   
\p
\v 2 Yaq Pol gimbo-akhaem, vøndō-on, Titulus teqa manqa søkuzam manqat, āv genengáz nqǽgo, “Nigi kandambaqape, Filiks. Qo mokho-te, ni nupøkhán mbá, sambi-té qeitøyagé. Enend matev vinivinimba ndøgo, qoqa matavap loloakh-te qafakhan, ezoqa ewaqape zøtøkeé, niqa manqei-te.  
\v 3 Ni ezoqa ate nqati꞉gu, nqanek manqei-te nqeiyage, oskia nimanqatatún, taqa yaq-te. Neka ni ike kandambá qo-te.  
\v 4 Geté soqaín ndøgo, noqa manqat khape tæseke, qogi khøuwa vǿe-sisindøvēm. Ta-mba nqánek qataqambé-viám. Niqa manqat-qase nqanek, qó-ewág.   
\p
\v 5 \x - \xo 24:5 \xt Kel 17:6\x*Ni āv qatiqatém nqǽgo, ngenek ezoqam manqa-zapa-ús. Ndego manqei-qape-te ate nqægo, Zu ezoqam mokho-te, qaqa ndøngazungazumatún. Nazalin bawan, ni-te giqataz, megeat ezoqam ngének.  
\v 6 \x - \xo 24:6 \xt Kel 21:28-30\x*Neka ndego ambá bawan vini-ak ndo-itubín, Mbumbukiam-qa khoev-te, taqa khakheitap vø̄ngiuin. Yaq ni ndǿgo teitø-møvøinám.\f + \fr 24:6 \ft Ibugukhokhof Baebol gipeaomem, manqat sa nqánek qagoám. Geté vaev-te, manqat nøme āv gini-mønøzém nqǽgo: \fq Ni nikezan, manqa ovøyam-qa nimbogoám, av Mozes-qa guguna manqat qæ-ein. \fv \ft 7 \+fv*\fq Geté ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape, Lisias, gèvimbám, niqa zenda-te gegoam. \fv \ft 8 \+fv*\fq Yaq āv ginimbi-eín nqǽgo. Ni qo-té qabatøndu-niáv, teqa yaq-te, manqat banī-søkuzømem.\f*  
\v 8 Qo ngenek toqombo-sinøzam, yaq qo qakezan ndòqote-qatéq, manqat ate ndægo unimanqatín, ni ngenek manqa ovøyam-te nqeiveet.”   
\p
\v 9 Yaq Zu ezoqam ate gi꞉goam, namba gi꞉geavun, teqa manqa søkuzam manqat mø̀ndø-unimanqatiním.   
\s1 Pol Filiks-te manqa ge-ovøyam, ndego gaman ezoqam  
\p
\v 10 Yaq ndego gaman ezoqam, Pol bøi mba mbokhouwá, av nqægo: Manqat yà bemanqaté. Yaq Pol gendo-ein, “No qatenøten, av nqægo, qo nqanek manqei-te, viav kandamba ezoqam-qa ovøyam manqat nqoqoyoge, yaq no khanakhanákh, qo-te manqat tæ-ovøyam.  
\v 11 Ndakin khøuwa tuelv mbá gimø-nasinim, no Zelusalem taon-te qæmat, Mbumbukiam-qa iz eqawat nonqo. Ezoqa toqozø-bevap, yaq geqá-unimanqatiním.  
\v 12 Ezoqa no nømendeáv, av nqægo, Mbumbukiam-qa khoev-te, ezoqa namba niti-ponqombēm, o Zu ezoqam-qa guliguli khoev vinivinimba-te o taon mokho-te, ezoqa qaqa nøzøløwāz.  
\v 13 Manqat nqanek, no-te ngi-møvøet, kopømba mbaín ti꞉qamekhem, av nqægo, ndøgo unimanqatīn.  
\v 14 Geté, unimanqatin nqánek: No nigi atanakha-zapazapa-za-ge Mbumbukiam, nqánek qambøe-vizáp: No Yesu-qá Nakhoa nombopáev, ndøgo ezoqa nøme soqain ndivewe. No Mozes-qa guguna manqat ate ndægo neka manqat ndøgo, Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam gipeaomem, mø̀e-unimanqatín.  
\v 15 \x - \xo 24:15 \xt Zion 5:28-29\x*Matev ndøgo, taqa yaq-te no Mbumbukiam-te nqatotana, até kopó, av ndigu te-te nduotaza. Ni te-te taqa yaq-te nqánek qeitotaná: Løvøte ezoqa ewaqape gékhandí꞉z, ndigu matev eqeieqei vø̄goam-a, matev soqøsoqa vø̄goam.  
\v 16 Yaq nakémbá, no bazaføgakh oskia nø-asøzú. Noqa mbøni mokho-te, manqa-zapa mbaín, sà begó, Mbumbukiam-qa bøi-te neká ezoqam-qa bøi-te.   
\p
\v 17 No viav kandambá, qæ-ewambam. Yaq no Zelusalem taon-te ndǿgo tøteveséz. No ndigu nogi bawan ezoqam, moni etoam-qa nogoám, tigi Klisten zifuap gindu-khofotøzem, gigiap-av ezoqam tøke nonqo, neka no Mbumbukiam-te etoam matev gone-qa vø̄egoam.  
\v 18 \x - \xo 24:18 \xt Kel 21:17-28\x*Ta khøuwa-te ndøgo, no ezoqa nøme Mbumbukiam-qa khoev-te ginømendam, no Zu ezoqam-qa matev mùtumugú, Mbumbukiam-qa bøi-te eqeieqei fakhane nonqo. Neka ezoqa kandambá mbá, no namba, neka no qaqa matev goneáv.  
\v 19 Zu ezoqam, no ginømendam, Esia manqei-ák. Amba ndígu tinduzavɨ́n, qo-te noqa manqa vø̄søkuzømemɨn, ndigu unimanqatin noqa manqa-zapazapa tiqeivimin.  
\v 20 O ngínik giabetaqa-einím, ngiwaniap, no-te gekha manqa-zapa ndø̄qeivim, no tiqa manqa ovøyam-te qæ-itan.  
\v 21 \x - \xo 24:21 \xt Kel 23:6\x*Ndigu khanakhanakh mbain, ekeqá taqa yaq-te nqánek qazømbegó, no tiqa megemege-te, manqat-qase qæ-akha. No sa nqánek qæ-akhá, ‘No manqa ovøyam-te ta zapaya nqánek qate-itán, no Mbumbukiam nqæ-unimanqatinat, ndego løvøte ezoqam nango tekhandi꞉z.’”   
\p
\v 22 \x - \xo 24:22 \xt Kel 23:26\x*Filiks, ndego otevat andé kandambá, Yesu-qa Nakhoa-qa yaq-te. Yaq Pol teqa manqat qame-navøem, Filiks nqanek manqa ovøyam sègetók, ge-ein, “Lisias tefakhan, ndego nakhag kawa ezoqam kandambaqape, yaq no matavap ndǿgo tøtǿvé, zoqa manqa ovøyam-qa yaq-te.”  
\v 23 Yaq nakhag kawa ezoqam-te, ndego Pol gembo-kewagam, ndego āv gembøe-eín nqǽgo, “Ngenek até vømbo-keogé. Geté elavøqase vø̀mbo-mboqoaném. Yaq tegi ezoqam kopømbá, tindu-okhoat, vømbó-tøkemāt.”   
\s1 Pol Filiks neka Dlusila, Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømas  
\p
\v 24 Khøuwa nøme, Filiks, zas namba ndezáv. Tegu zas, Dlusila, ndugu Zu bawan-ák. Yaq ndego manqat ndøkhofotáv, Pol bètøndo-ituím. Yaq Pol taqa yaq-te ndøgo ge꞉manqatat, Keliso Yesu ande āv khoqoté-unimanqatīn, ndego yoge eqeieqei mbogó.  
\v 25 Geté yaq Pol matev eqeieqei neka qakeza kha nøzøgim matev neka Mbumbukiam-qa manqa ovøyam khøuwa-qa yaq-te gendo-ein, ndøgo tøgeav, yaq Filiks møe ndǿgo, gembo-ein, “Ság! Vø̀khæqaváq. No nango tøtaqambé-akhá ndǿgo, khøuwa eqeieqei tæzømet.”   
\p
\v 26 Filiks Pol-te, khøuwa andé kopoáv, manqat gekhofotumam, tendo-okhoat, yaq manqat vø̄-einimat. Zapa ndǿgo, ndego moni ndøpazat-qa mbogoám. Yaq Pol ndego amba moni tembo-etoamɨn, yaq amba gènqonqotavɨ́n.   
\p
\v 27 Viav menas qame-navøem, yaq Filiks-qa iziz, Posius Festus ndøndáp, gaman ezoqam tegoat. Geté Filiks gewav, yaq Pol ndimbula-te sège-iváv. Zapa ndǿgo, ndego Zu ezoqam khanakhanakh etoam-qa ndøgoám.   
\c 25  
\s1 Pol Festus-te manqat ge-ovøyam  
\p
\v 1 Festus Zudia plovins-te gefakhan, gaman ezoqam iz vø̄ndap, yaq khøuwa misika-qa zita-te, ndego Sæzalia taon, gè-iváv. Yaq Zelusalem taon-té genøqavíg.  
\v 2 \x - \xo 25:2 \xt Kel 24:1\x*Yaq Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda neka Zu megetapak, Pol-qa yaq-te, manqa ndosøkuzømém te-te.  
\v 3 \x - \xo 25:3 \xt Kel 23:15\x*Yaq ndigu Festus āv gimbøe-viømém nqǽgo: Pol Zelusalem taon-té geabetøndo-khofotáv. Ndigu nqanek manqat gimbo-einim, zapa ndǿgo: Nakhoa livin-te ndøugu, ndigu Pol laelae-qa mbogoám.   
\p
\v 4 Geté Festus yaq manqat gezø-qavøiu, “Pol ndimbula-te até gekhǽgoát, Sæzalia taon-te ndøgo. No avønín, é-ndæqaván.  
\v 5 Zogi megetapak bè-apét, no namba. Yaq ndigu manqat ndǿgo, timǿ-søkuzømém, Pol-qa yaq-te, av ndego unimanqatin manqa-zapazapa te꞉goat.”   
\p
\v 6 Festus khøuwa ande av ten o eit ndægo, Zelusalem taon-te geqovezam, yaq Sæzalia taon-té genøveséz. Yaq khøuwa nøme qandopave, ndego manqa ovøyam khoev-te, teqa qonam nonqo-té genøqóm. Yaq manqat ndøkhofotáv. Pol bètøndo-ituím.  
\v 7 \x - \xo 25:7 \xt Kel 24:5-6\x*Yaq Pol gendo-on, ndigu Zu ezoqam, Zelusalem taon-te ginduzav, gè-ogitøvém, neka teqa manqa vø̄søkuzømem. Manqa-zapazapa kandakandá gimbo-søkuzømem. Geté ndigu kopømba mbaín gi꞉zømas, av nqægo, tiqa manqat unimanqatīn.  
\v 8 Yaq Pol gezø-qavøiu, “No Zu ezoqam-qa khafeap o Mbumbukiam-qa khoev-qa khafeap o Siza, ndego Lom kawa ezoqam kandambaqape, teqa khafeap kopo nqawateáv.”   
\p
\v 9 Festus ndigu Zu ezoqam khanakhanakh etoam-qa ndøgoám, yaq Pol gembo-ein, “Poev taqagoat, yaq ni Zelusalem taon-té qazinǿ-niáv. Yaq qoqa manqa ovøyam ndǿgo, tømøqá-ewág.”   
\p
\v 10 Geté Pol yaq gembo-qavøiu, “No poeveáv, tænav. No ndakin Siza-qá manqa ovøyam-té qatø-itán. Yaq noqa manqat yoge qàbegó nqanek. Qo mòqote-qatéq, no Zu ezoqam-te, manqa-zapa-qase goneáv.  
\v 11 No amba unimanqatin manqa-zapa kandambaqape tægonɨn, ta zapaya no løvøte tæqeivin, yaq ság, ambá kopømbá, no tænanimin. Geté nginik Zu ezoqam, noqa manqa-zapa-qase qeiviáv, manqa nginø-møvøet. Yaq ezoqa kopømba mbaín, no tiqa zenda-te sa tiveem. Yaq nakémbá, no āv qanømbe-póe nqǽgo: Noqa manqa ovøyam, Siza ekezan be-ewág, ndego Lom manqei-ge kawa ezoqam kandambaqape.”   
\p
\v 12 Yaq Festus tegi zøtezat ezoqam namba, manqa gumu-vøovomem, ndego Pol āv gembøe-eín nqǽgo, “Qo Siza-te okho-qa qogoám, ndego qoqa manqa ovøyam te-ewag. Yaq ság. Qo Siza-té qonǿqáv.”   
\s1 Pol Aglipa neka Benis, tiqa megemege-te gindu-ituim  
\p
\v 13 Khapé outøpøteáv, kawa ezoqam Aglipa, tegu yakhasuk namba, Benis, Sæzalia taon-té ginøfakház, Festus-te okha vø̄zav.  
\v 14 \x - \xo 25:14 \xt Kel 24:27\x*Ndigu andé møe-mbá sege-qovezám ndøgo. Yaq Festus, ndego kawa ezoqam, Pol-qa yaq-té gene-omát. Gembo-ein, “Filiks gewav, yaq ndego ezoqa kopo ndø-iváv, ndimbula-te ndøgo.  
\v 15 No Zelusalem taon-te qæmat, yaq Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda neka Zu megetapak, manqa ndøsøkuzømém, teqa yaq-te. Ndigu no āv ginømbe-einím nqǽgo: Løvøte-té qabatøvé, teqa manqa-zapa zapaya.  
\v 16 Geté no āv qazømbe-eín nqǽgo, ‘Ni Lom bawan-ak, matev mbaín, av nqægo, ezoqa tiqa zenda-te sa teiveem, ndigu manqa gimbo-søkuzømemɨn. Geté ndego khøuwa eqeieqei bèmbo-etoám, ekeza manqat tezø-ovøyam.’  
\v 17 Yaq ndigu nqanek ginduzav, no khøuwa nøme sisindøvepøteáv. Geté khøuwa nøme qandopave, no manqa ovøyam qonam nonqo-té qatoqóm, neka Pol itui manqat vø̄e-ein.  
\v 18 Yaq ndigu Zu ezoqam teqa manqa gisøkuzømem, ndigu ambá av nqǣgo, manqa-zapazapa kandakanda me꞉manqatām, av no qate-matavupam.  
\v 19 Geté ndigu sa ekeza Mbumbukiam vizap matev-qa yaq-té gini-manqatám, neka ezoqa nøme-qa yaq-te vø̄e-manqatam, ndego genanim, ndego iz nqambogo, Yesu. Teqa yaq-te, Pol āv gene-manqaté nqǽgo, ‘Ndego ndekhandî꞉vát.’  
\v 20 No nøtenateav qagoam, no manqa qæf ande āv khatéqeīv, taqa yaq-te, yaq no Pol āv qambøe-eín nqǽgo. Poev tømbogoat, yaq ndego kopømbá, Zelusalem taon-té genǿwáv. Yaq ni teqa manqat ndǿgo teimømbó-ovøemém.  
\v 21 Geté Pol poeveáv, yaq ge-ein, ‘Lom kawa ezoqam kandambaqape, ekezan be-ewág, noqa manqa ovøyam.’ Yaq nakémbá, no āv qate-vøovám nqǽgo: Pol ndimbula-té geabetøkhæ-utøvé. Yaq khøuwa eqeieqei tømø-khantaz, no Siza-té qatǿ-khofotáv, ndego Lom kawa ezoqam kandambaqape.”   
\p
\v 22 Yaq Aglipa Festus gembo-ein, “No ndego ezoqam, manqat nøkezan yoge-qa nombogó.”  
\p Yaq Festus gembo-qavøiu, “Qanimáv. Qasun qombó-ewág.”   
\p
\v 23 Yaq khøuwa nøme qandopave, Aglipa neka Benis, tìnifakház. Ndigu khakheinam kandambá go꞉gonem, ndabua qaniqanim vø̄-uzam neka agiwa-qasis khagi-us vø̄-qanabam. Ndigu pindap khoev-te, nakhag ezoqa kandakanda neka taon megetapák namba sugumu-óz. Yaq Festus, Pol itui manqat ge-ein, tindu-ituím ndǿgo, mokho-te vø̄u-on.   
\p
\v 24 Yaq Festus āv gene-eín nqǽgo, “Nigi kawa ezoqam Aglipa, neka zo ezoqa ate nqazøte꞉go, nqazo-waniap. Ezoqam ngének, teqa yaq-te, no Zu ezoqam ate ndi꞉gu, Zelusalem taon-te neká nqanek taon-te, ginømbe-pouwe. Ndigu āv gini-akhayám nqǽgo: Ndego yage khapé bembøe-sekète᷄t.  
\v 25 Geté no teqa manqa-zapa-qase qeiviáv, ta zapaya ndøgo, ezoqa løvøte-te nqazi-abam. Geté ekezan qambo-pøovam, teqa manqa ovøyam manqat, Lom kawa ezoqam kandambaqape te-ewag, yaq no matavap āv qatevé nqǽgo: Ndæ̀khofotáv, te-te ndego.  
\v 26 Geté sa ndǿgo. No nø̀tenøtenák, gekha manqat nópeawām, nigi kawa ezoqam kandambaqape-te tækhofotav, teqa yaq-te. Yaq nakémbá, no ngenek qoqá megemege-té qatøndo-itú, qo nigi kawa ezoqam Aglipa, neka zo ezoqa ewaqape-qa megemege-te, zo nqazo-waniap. Yaq teqa manqat tiziyogem, no kopømbaqapé, pepa tæpeawam.  
\v 27 Soqaín ndøgo, no ndimbula ezoqam, Lom taon-te tækhofotav, gete ovøyam manqat eqeieqei khofotøveav tøgoat, teqa yaq-te.”   
\c 26  
\s1 Pol Aglipa-te manqa ge-ovøyam  
\p
\v 1 Yaq Aglipa Pol gembo-ein, “Qo kopømbaqapé, manqat toqo-ein, qakezan-qa yaq-te.”  
\p Yaq Pol zenda ndø-eqá, manqat vø̄ngaz, ge-ein,  
\v 2 “Nigi kawa ezoqam, Aglipa! No khanakhanakh kandambá, qoqa megemege-te, no manqat tæ-ovøyam, Zu ezoqam-qa manqat ate ndægo-qa yaq-te, ginø-søkuzømem.  
\v 3 Qo Zu bawan-ak-qa matev ate ndægo-qa yaq-te, qateqat kandambá. Até ndøgó-a, manqa gi꞉-itumbumatun. Yaq nakémbá, no āv qataqambe-viám nqǽgo: Noqa manqat qonǿ-ewág. Aiyav-té.   
\p
\v 4 Zu ezoqa ewaqape, noqa yage ate ndægo mø̀ndæzøtéz, no nøkeza manqei-te qæyagam, no khapelavøqase qategoam, yaq taqa zita-te, no Zelusalem taon-te vø̄e-yagam.  
\v 5 \x - \xo 26:5 \xt Filip 3:5-6\x*Ndigu mø̀ndæzøtéz. No Felisi ezoqam nogoám, neka khafeap matev ate ndægo vøembō-pavam, av Felisi ezoqam gi꞉goatun. Ndigu tøzø-pøovat, yaq gé-unimanqatiním qo-te.   
\p
\v 6 \x - \xo 26:6-7 \xt Kel 23:6; 28:20\x*Yaq no ndakin nqanek manqa ovøyam-te, ta zapaya nqánek qate-itán, Mbumbukiam-te nqatotana, matev tøfakhan, av ndego nigi atanakha-zapazapa-za-te manqa mbusa ge꞉ve.  
\v 7 Zu ezoqam-qa khagua bawan tuelv, ndigu Mbumbukiam pavpave neka lovølova ndimbovizap, te-te ndego, até taqa yaq-te nqánek gonotazá.  
\p Nigi kawa ezoqam! Ta matev ndøgo, no nqæ-unimanqatinat, tøfakhan, ta zapaya nqánek, Zu ezoqam, no manqa ginø-søkuzømem.  
\v 8 Yaq gekha zapâ, zo ndozo-matavap, av nqægo, kopømba mbaīn, toqo-unimanqatin, Mbumbukiam løvøte ezoqam, nqawa tekhandi꞉z?   
\p
\v 9 \x - \xo 26:9 \xt Kel 8:3\x*Até nó-a, qæmatavupam, no ndigu ezoqam, Yesu Nazalet-ak ndimbopaev, bànøtokáz. Yaq no matev kandakandá qæmatønumat, teqa iz voat nonqo.  
\v 10 No āv qate-matønumám, Zelusalem mokho-te. No Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda-qa iz-te, Mbumbukiam-gi ezoqam kopoáv, ndimbula-té qatø-nqeisumám. Yaq ndigu pakhapakha khaneam-qa gizøgonɨn, no nò-unimanqatinín.  
\v 11 No ndigu Zu ezoqam-qa guliguli khoev vinivinimba-te, yaq-fia nqosøgeap nøzø-etoumám, tiqa Klisten matev zapaya. Yaq no ndigu amba nøzømbe-khakhazumám, tiqa unimanqatin Yesu-te, betē-ivøvem. No mbøni nqosøgeap kandambá, qanøgoam ti-te. Yaq no ndigu, até taon vinivinimba qambaqape-té-a, mø̀ezøpavám, vø̄e-ngiæzotam.”   
\s1 Pol emanqat gezø-votot, ndego ande āv kenē-Klisten-ev  
\p
\v 12 “Yaq khøuwa nøme, no Damaskus taon-té qatømát. No ndøgo ambá Klisten ezoqam nømøndo-gavemɨ́n. Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda-qá iz-té qatømát. Ndígu tikhofotøném.  
\v 13 Nigi kawa ezoqam, Aglipa! Ta khøuwa-te ndøgo, no nakhoa-te qæmat, ande āv khøuwa muín ndægó, no waev bæbæs-qape nøqeív. Ta waev-qa bazaføgakh, mø̀ndøløvú, khøuwa tatas-qa waev. Yan-té qandovís, no vø̄gutan, até ndigú-a, ezoqa nøme namba qati-apat.  
\v 14 Yaq ni ezoqam ate qatigoam, manqei-té qeitø-o꞉án. Yaq no manqa wag mba noto-ewág. Ndøgo noqa Iblu manqat-te, āv qane-eín nqǽgo, ‘Sol! Sol! Gekha zapâ, no ndoqo-ngiænotet? Kopømba mbaín, tae viæge toqopam.’   
\p
\v 15 Yaq no qambobevap, ‘Kándambaqape. Qo khoqonǿ-goam?’  
\p Yaq Evezøza gendo-qavøiu, ‘No Yesú. No ndégo, qo ndoqo-ngiænotet.  
\v 16 Mòqo-itán! No nqánek qataqambe-fakhán. Qo nǿveatáq. Qo nogé sasae ezoqam neka bøi vizu ezoqam qógoát, neka ezoqa emanqat voqozømbé-vototupāt, matev ndøgo, no-te qoqoqeiv neka nøme ndøgo, no vaev-te tøte-qamekhæmit.  
\v 17 No qogi ezoqam neka bawan vini-ak-té qatǿ-khofotáq. Yaq ndigu qo ngiæqoat-qa tigoat, no ndæ̀khandí꞉q.  
\v 18 \x - \xo 26:18 \xt Isa 42:16; Ef 2:2; Kol 1:13\x*Qo ndigu bøi qozǿ-mboqoá. Yaq ndigu bøivun zitá giabiti-wuøém, neka waev-te betēqambuz. Neka Saitan-qa bazaføgakh, tìabiti-ivøvém, Mbumbukiam-te betēnøzaz. Yaq ndigu no mokho-te, manqa-zapazapa segezǿ-navøém, neka vǿ-nogi-ezoqam-ēz, ndigu ezoqa nøme namba, no ndi-unimanqatinat.’”   
\s1 Pol ekeza nømendim sasae-qa yaq-te ge꞉zømas  
\r (Kel 9:1-19; 22:6-16)  
\p
\v 19 “Nigi kawa ezoqam, Aglipa! No nqanek umingiap sanqaweáv, Mbumbukiam-te qandowav. Manqa o-mba nømbøendáp.  
\v 20 Yaq no até qatøndego, Damaskus taon-te ndøgo, Mbumbukiam-qa Manqat nømendim vø̄engaz. Taqa zita-te, no Zelusalem taon-té qatønáv neka Zudia manqei ate ndægo vø̄e-okhoam, neka até bawan vini-ak-té-a, vø̄e-okhoam. No ezoqa āv qate-zømesimám nqǽgo: Manqa-zapazapa matanam, zitá giabiti-wuøém, neka Mbumbukiam-te bēqambuz. Yaq tiqa matev mokho-te, ndigu ndimatanam, āv giabiti-zømás, ndigu ùnime꞉-qambúz, Mbumbukiam-te.  
\v 21 No Zu ezoqam, Mbumbukiam-qa khoev mokho-te, ta zapaya nqánek gini-møvønonám, neka lambe-qa vønø̄goam.  
\v 22 Geté Mbumbukiam, no oskia nøtøkeám. Yaq nakémbá, no até ndakín-a, ezoqa iz-akhayapak neka khokho ezoqam-qá megemege-té qatoyá, neka nqātē-zø̄mēsīm. No ezoqa sa nqánek qate-zømesím, av Mozes neka Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam gi꞉manqatam, matev tøfakhanam.  
\v 23 \x - \xo 26:23 \xt Luk 24:44-47; 1 Ko 15:20\x*Ndigu āv gini-einím nqǽgo: Ndego Mesaya, Mbumbukiam geve, ni tekhandi꞉n, nqosøgeap ndǿndáp, vǿnanīm. Yaq løvøte-te, bugukhokhof ndégo tenǿsuzám. Yaq ndego Zu ezoqam neká bawan vini-ak-te, waev ndóndáp.”   
\p
\v 24 Pol nqanek manqat ge-ein, yaq Festus gèmøndøtáv, vø̄-akhao. Gembo-ein, “Pól. Qo kandaniáp. Qoqa qateqat ndape kandambaqape nandav, qòte-kandaqaním.”   
\p
\v 25 Geté Pol gembo-qavøiu, “Nigi kandambaqape, Festus! No ambá av nqægo, kandaniāp. Manqat nqæmanqate, unimanqatín neka mokho-ús.  
\v 26 Ngenek, nigi kawa ezoqam, Aglipa, mø̀ndæ-otév, manqat no nqæmanqate. No kopømbaqapé, bavokhó sæmbøé-manqatát. Matev ate ndægo, no nqate-manqate, ngenek àbe-ewagám. Zapa ndǿgo, ta matev ndøgo, ambá av nqǣgo, khonoam-tē qanø-fakhanām.  
\v 27 Nigi kawa ezoqam, Aglipa! Qo Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam-qa manqat moqó-unimanqatin? No mø̀tenøtén. Qo mòqo-unimanqatín.”   
\p
\v 28 Yaq Aglipa Pol gembo-ein, “Ge qô, ndoqo-matavap, qoqa manqat-te nandav, no nakhamas-te ndǽ-Klisten-en?”   
\p
\v 29 Yaq Pol gendo-qavøiu, “Nakhamas-te ó aiyav-te. No Mbumbukiam, āv qambøe-viám nqǽgo: Qo mbá mbá. Geté até ezoqa ewaqapé-a, ndakin noqa manqat ngi-ewaget, zo āv tøne꞉gó, av no nqate꞉go. Geté auli sen ndigu, no ginømbe-mopøvømem.”   
\p
\v 30 Yaq ndego kawa ezoqam, Aglipa, neka gaman ezoqam Festus neka ndugu Benis, ezoqa ewaqape namba, sùgumu-umiáz.  
\v 31 Yaq bavokho gizav, ndigu yaqyaq-a gibond, “Ngenek ezoqam manqa-zapa-qase goneáv, ta zapaya ndøgo, ezoqa løvøte-te nqazi-abam neka ndimbula-te nqazi-nqeisam.”   
\p
\v 32 Yaq Aglipa Festus gembo-ein, “Qo ngenek ezoqam ambá soqo-nqonqotavɨ́n, ndego ekezan poeveav tøgonɨn, Siza teqa manqa ovøyam manqat te-ewag, ndego Lom kawa ezoqam kandambaqape.”   
\c 27  
\ms1 Pol Lom taon-te gewav  
\mr 27:1–28:15  
\s1 Pol gesøkuz, Lom taon-te gemat  
\p
\v 1 Khøuwa qandap, ndigu gizavem, ni Itali manqei-te teimøtinim, yaq Pol neka ndimbula ezoqa nøme, nakhag kawa nøme-qá zenda-té ginø-áb. Teqa iz Zuliés. Ndego Lom kawa ezoqam kandambaqape-qa nakhag bawan mokho-té gunu꞉-sasaetám.  
\v 2 \x - \xo 27:2 \xt Kel 19:29\x*Palai khagua mø̀ndøbøetám, ta pu-te ndøgo. Khakheitáp. Adlamitium taon-té qandowáv. Yaq Esia plovins-te, pu vinivinimba-te tøkeam-qa ndøgoám. Yaq ni teitø-ketámb ndǿgo, vø̄i-søkuzim. Ezoqa nøme mø̀ndøgoám, ni namba. Ndego Tesalonika taon-ák, ndøgo Masedonia plovins mokho-te. Teqa iz Alistakús.   
\p
\v 3 Khøuwa nøme qandopave, ni Saedon taon-té qeimø-fakhán. Yaq Zulies, Pol tanakh mbogó. Ndego sègemboták. Ekeza zifuap-té genǿwáv, ndigu loge gigiap neka gekha gigiap nøme bembō-etøomem.  
\v 4 Ni nqawa qeisøkuzim, yaq khamøe sa ni-té qandofeá. Yaq ni Saiples manqei bawa niti-otán. Sèitø-guguyát.  
\v 5 Yaq ni qeitu-qantavat, anana-mba ndøugu, Silisia neka Pamfilia manqei sa nakeamo-te vøtīkhatøvem, yaq Maela taon-té qeimø-fakhán, Lisia manqei-te ndøgo.  
\v 6 Ta taon-te ndøgo, ndego nakhag kawa ezoqam, palai khagua nøme ndøqeív. Aleksandlia taon-té qandowáv. Itali manqei-te teiti-qa ndøgoám. Yaq ndego ni tenø-itúmb ndǿgo, vøimø̄guv.   
\p
\v 7 Qeisøkuzim, yaq khøuwa kopoáv, ni aiyav-té qeitø-teitát. Yaq Naides taon qati-khatoumat, ni ambá seiteitatɨ́n. Geté kopømba mbaín. Zapa ndǿgo, khamøe gèqavønotám. Yaq ni Salmone manqei luát qeitø-qantáv, Klit manqei bawa-te ndøgo.  
\v 8 Yaq sèitø-guguyát. Geté føgakh-mbá qeitiamát, atema vaev-te khagua pu nøme-te vøimø̄-fakhan. Ta pu ndøgo, iz Pu Mbomambaqapé. Lasea taon avønin-té qagó.   
\p
\v 9 Ta-mba av nqægo qati-teitavun, ni khøuwa kandambá qeingiæzotavun. Zu ezoqam-qa khøuwa, ndøgo lou logemav matev gigoatun, é-møndømu-nasiním, yaq mbe viav vø̄ngaz. Yaq ndakin Pol ezoqa āv genegugúb nqǽgo,  
\v 10 “Láo. No āv qateqeiví nqǽgo: Ni sa tizi-teitit, yaq ni matev føgakh-qape zimǿqeivím. Ni nqanek palai khagua neka gigiap giníngiú. Geté ta-mbá mbá. Até niqá khandí-a, kopømbá, sa tømø-navøem.”  
\v 11 Geté ndego nakhag kawa ezoqam, Pol-qa manqat gè-ogí. Yaq palai khagua eve neka nøzøgim ezoqam-qá manqat ndøndáp.  
\v 12 Zapa ndǿgo, ta khagua pu ndøgo, qanimáv mbá, qozøqozaq viav khøuwa-te, khagua tøbøetat, mbe qafakhanumatun. Yaq nakémbá, ezoqa kandambá, nqawa søkuzam-qa ndøgoám. Kopømba tøgoat, ambá Finiks taon-té ginøteitín. Taqa khagua pu, Klit manqei bawa-te ndøgo, khøuwa sininim-té qavé. Nøme ndøgo, nakeamo zenda-té neka nøme ndøgo, yogea zenda-té. Yaq ndøgo kopømbaqapé, qozøqozaq khøuwa-te, khagua tøbøetupat.   
\s1 Mbe qandofea  
\p
\v 13 Yaq sa niqa yogea-te ndøgo, khamøe-qase qandofea, palai khagua sasae ezoqam, āv gini-matavupám nqǽgo: Kopømbaqapé. Seítiním, av manqat gi꞉-einim. Yaq angølap sège-khatobumím, vø̄i-søkuzim. Yaq ni Klit manqei bawa uni avønin-té seitø-guguyát.  
\v 14 Geté nqova mbaín, sa manqei bawa ndøgo, mbe-qape ndofeá. Taqa bazaføgakh kandamba tantáv. Mbe av nqægo, Khøuwa Fakhanam Yogea Zenda Mbe mbo-akhaemám.  
\v 15 Mbe ndøgo, khagua qanqagim, ni kopømba mbaín, eqeieqei níteīt, teimbøe-qatazet. Yaq ság. Khamøe ni qavevendumat, sèimbøkhæ-takát.  
\v 16 Yaq Kauda manqei bawa-qase avønin-te qeito-guguyat, ni khagua-qase eqawat-qa nigoám, ndøgo qei-itiat. Geté føgakh kandambá. Vaev-té qeitø-eqaném, ova vøitō-veem, sasa niløvønømem.  
\v 17 Yaq ta sasae ndøgo qame-navøem, ndigu sasae ezoqam, palai khagua tìni-møpøvømém, tabetē-føgakh-a, neka palai vø̄føløzømem. Zapa ndǿgo, ndigu møe ndøgoném. Soqaín ndøgo, ndøgo Libia manqei avønin-te, ndivind bawa-te teitø-qavig, ibøkha mokho-te ngu꞉gu. Palai giføløzømem, yaq khamøe mba mbotakém, qavevendumat.  
\v 18 Geté khøuwa nøme qandopave, khamøe ndøgo qafegimam, sà tønø-khouwevtát. Yaq khagua keoge ezoqam, até gindigonem, gigiap khagua-te qøugeyam, gènqagimém, khagua vø̄vøyan.  
\v 19 Yaq khøuwa nøme qandopave, ndigu até khagua-qa sasae gigiáp-a, vø̄nqagimem. Ekezan ndø̀nqagimém.  
\v 20 Yaq khøuwa kopoáv, ni nduku neká khøuwa zømetupøteáv, niqa nakhoa qeivi nonqo. Neka mbe sègemát. Khàpumu-føgákh, qafegimam. Ni sèimbøkhæ-ovøemém. Neka matavapøteáv, av nqægo, ndèiyagēt.   
\p
\v 21 Ndigu ezoqam, khagua mokho-te gu꞉goam, khøuwa kopoáv, lou logemáv. Yaq Pol tiqa megemege-te ndo꞉go, tenø-itán ndǿgo, vøzø̄-ein, “Zo noqa manqat ambá zóyogem. Ni Klit manqei, atē bizindu-ivøvèmɨ᷄n. Yaq nqanek matev føgakh-qape neka gigiap qasoqøsoqoam, ambá gé꞉fakhanák ni-te.  
\v 22 Geté no ndakin nqazǿ-manqate. Zo ndøfofògea᷄p. Zo ezoqa kopo gó꞉navøemák. Palai khagua mba ndǿsoqá.  
\v 23 No Mbumbukiam-gé ezoqám, neka te-mba ndégo tæmbovizáp. Yaq lova qapøistat, tege enzol ezoqam nøfakhán.  
\v 24 \x - \xo 27:24 \xt Kel 23:11\x*Ndego āv genømbe-eín nqǽgo, ‘Pól. Qo møe ndø̀go᷄. Qo ndego Lom kawa ezoqam kandambaqape, Siza, teqa megemege-te, ndòqomø-itán. Yaq nqáe! Qo zapaya, Mbumbukiam até ezoqa ewaqapé-a, qo namba ndøzøte-guvi, ndø̀khandí꞉z.’   
\p
\v 25 Yaq nakémbá, lao, zo anøzi ndøgó. No Mbumbukiam, āv qate-unimanqatinát nqǽgo: Matev ndø̀fakhán, av genømbe-ein ndægo.  
\v 26 \x - \xo 27:26 \xt Kel 28:1\x*Geté nqanek palai khagua, manqei bawa-qase-té qanótǿun, vǿtøkuvøēm.”   
\p
\v 27 Ni pula menas, Meditelenien ndaola-te qeitu-bøetam, yaq ta lova nøme ndøgo, ndigu khagua sasae ezoqam, āv gini-matavupám nqǽgo: Manqei àbizimu-khatoém.  
\v 28 Yaq mbag ndøføløzém, gigiap viniv vømø̄pøem. Igian qeivi nonqó. Yaq āv giniqeivím nqǽgo: Ibøkha-qa igian, 40 mitá. Geté nøme qeimø-kawamb, nqawa gimø-føløzem, taqa igian 30 mita mbá.  
\v 29 Yaq ndigu ezoqam, møe ndøgoném, av nqægo, khagua andé nandi-té vømé-ngøovøēm. Yaq ndigu khagua-qa okho-te, angølap ndønqagivemém. Angølap foá. Yaq paveat-qa ndøguligulimém.   
\p
\v 30 Yaq ndigu khagua sasae ezoqam, khokhozan-qa ndøgoám, khagua-qase ibøkha-te vø̄føløzem. Yaq ndigu ezoqa nøme, ambá gezø-matemateamɨ́n, av nqægo, ndigu ambá angølap nøme ndønqagevememɨ́n, khagua mege-te ndo꞉go.  
\v 31 Geté Pol nakhag kawa neka nakhag ezoqa nøme gezø-ein, “Nginik khagua sasae zøtezat ezoqam, nqanek khagua-te guveav tøgoat, yaq zo zóyageák.”  
\v 32 Yaq ndigu nakhag ezoqam, até gindigonem, khagua-qase-qa mbag vø̄qogømem, ibøkha-te vø̄bøi.   
\p
\v 33 Yaq qanaqanus lovølova-ús, Pol ezoqa ewaqape, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Zo lou mòzológ. Zapa ndǿgo, zo pula menas sa qazo-qovezumam, zo lou eqeieqei logemáv.  
\v 34 Yaq nakémbá. No nqazǿ-pouwe. Zo lou zólóg. Zo bazaføgakh, bèzøndo-qaván. Yaq zo soqain-qase, zomǿ-qeivimák.”   
\p
\v 35 Pol nqanek manqat ge-ein, yaq ndego flawa ndøndapáz, ezoqa ewaqape-qa bøi-te, Mbumbukiam ike manqat vømbō-ein. Yaq gèmbezó, louzi vø̄ngaz.  
\v 36 Yaq ezoqa ewaqape, tiqa mokho-te, é-qazø-eqeieqeitát. Yaq até ndigú-a, lou vø̄log.  
\v 37 Ni ezoqam, palai khagua-te qeitu꞉guvam, kandambá. Ate qatigoam, 276́.  
\v 38 Ezoqa ewaqape lou gumulog, qazø-ewez, yaq wit ndigu, khagua-te gu꞉geabam, gènqagivemém. Khagua betēvøyan.   
\s1 Palai khagua qamø-ngøovøem  
\p
\v 39 Yaq qanaqanus qandopave, khagua keoge ezoqam, manqei ndøqeivím. Geté ndigu amba me꞉matøvemém. Geté ogewe giqeivim, manqei ge꞉v qagoam, ndigu matavap, āv giniveém nqǽgo: Palai khagua, sa ge꞉v-té qabenø-qavíg.  
\v 40 Yaq angølap gi꞉zøitam, mbag gèqogém. Yaq ndaola-té sege-zuvøzém. Yaq mbag ndøgo, khagua nøzøgim nonqo-te qaløvøtupam, sège-føløzømém, neka palai ndøgo, mege-te qo꞉løvøtupam, vø̄vøndøzem. Khamøe ambá manqei ge꞉v-té qanø-ziandamɨ́n.  
\v 41 Geté livin-qase ndøugu, ibøkha mokho-te, nandi bawa mu꞉zavám. Yaq khagua mege, nandi-té qano꞉qavíg, vømø̄føgakh. Kha khokhokeáv. Geté okho, khamøe ndømøkuimát, khagua ate ndægo vømū-møkuvøem.   
\p
\v 42 Yaq nakhag ezoqam, ndimbula ezoqam, zitøge-qa ndøgoám. Soqaín ndøgo, ndigu manqei-te titanqayam, vømǿ-khokhonīm.  
\v 43 Geté ndego nakhag kawa ezoqam, Zulies, Pol khandi꞉vat-qa ndøgoám. Yaq ndego gèzømbø-kház. Ezoqa ewaqape, ndigu tanqayam gi꞉zøtez, ndego ibøkha-te vøvuam manqat zø-eín, bemø̄-tanqayam, manqei-te bemø̄qaqavam.  
\v 44 Geté ndigu ezoqa nøme, tanqayam zøtezateav gigoam, khagua qaqageap-te fabam manqat zø-eín, manqei-te betē-tanqayam. Yaq av nqægo, ni ezoqa ate qatigoam, manqei-té qeimø-qaqavám, vø̄i-khandi꞉n. \fig Palai khagua, nandi-te qamø-ngøovøem|alt="GW (Shipwreck)" src="IB-121gr.jpg" size="span" copy="International Bible Society" ref="27:44" \fig*   
\c 28  
\s1 Malta manqei bawa-te gigoam  
\p
\v 1 Ni manqei-te qeimøqa, yaq ni āv qatiyogém nqǽgo: Nqanek manqei bawa, iz Maltá.  
\v 2 \x - \xo 28:2 \xt 2 Ko 11:27\x*Ndigu ezoqam, ta manqei-te ndøgo giyagam, matev eqeieqei nimatanám, vø̄khatomb. Yaq gøina niløvutím. Zapa ndǿgo, qæ ndølanqavát neka qozaq ndønqeivøém.   
\p
\v 3 Pol gøina ndøpizumát. Yaq gøina geløvut, qawagim, te-tata ndøgo, wazeam ndongikáv, pingim-te vømbōtag. Wazeam av nge꞉go teqatag, yaq løvøte qóqeív.  
\v 4 Yaq ndigu mo-manqei-anim, Pol gi-ometam, wazeam pingim-te gembo-følawam, āv ginibónd nqǽgo, “Ngenek pepen ezoqám as ndǿgoát. Unimanqatín. Ndego geoneáv, ibøkha-te. Geté ndakin, ndugu mbumbukiam nømu, ezoqam-te yaq-fia ndutaev, unimé꞉-laváo.”   
\p
\v 5 \x - \xo 28:5 \xt Mak 16:18\x*Geté Pol wazeam sège-vingitáv, gøinam-te sasa ndø-ogiu. Yaq ndego soqain-qase qeiviáv.  
\v 6 \x - \xo 28:6 \xt Kel 14:11\x*Ezoqa āv gini-matavupám nqǽgo: Ndego ndø̀mbo-tøpuí, o segébøiáv, vǿnanīm. Yaq amba me꞉nqanqeitupám. Geté Pol-te matev-qase fakhaneav qagoam, yaq matavap gè-enendém, gi-einim, “Ngenek mbumbukiám nøme ategó.”   
\p
\v 7 Ta manqei avønin-te ndøgo, manqei nøme mø̀ndøgoám. Ndøgo Publius-qá manqeí. Ngenek megeat ezoqam ndøgoám, ta manqei bawa-qase-te ndøgo. Yaq ngenek ni gèkhatómb, lou neka venanqei nonqo vønī-etoam. Khøuwa misiká.  
\v 8 Publius-ge eve, enqoni mbovinumám. Ngusum tatas neka emu mbogoám. Venanqei nonqo-té gebuvám. Yaq Pol tenøwáv ndǿgo, zenda vømbø̄eve, sasa ndøguligulim. Yaq ndego enqoni, sègembo-navøém.  
\v 9 Nqanek matev qafakhan, yaq até enqoni-us ezoqa nømé-a, manqei bawa-te giyagam, Pol-te vøndōzav. Yaq enqoni sègezø-navøém.  
\v 10 Ndigu ni vizap kandambá ginigu. Yaq ni manqei nqawa qei-ivøvem, gekha gigiāp ndøgo, ni mbain qeigoam, ndigu sègeni-etoám.   
\s1 Pol Lom taon-te gemøfakhan  
\p
\v 11 Ta manqei bawa-te ndøgo, palai khagua mø̀ndøbøetám. Khamøe viav qa-ogɨtat, ndǿgo tømbøegéz. Aleksandlia taón qandovuáo. Palai khagua-qa mege-te ndo꞉go, Mbumbuk Qaqangeap-qá nqovønqova mo꞉goám.  
\p Yaq khamøe viav qame-navøem, ni tø̀tiketámb, vø̄i-søkuzim. Løvøyak misiká qeisokhoam, ta manqei bawa-te ndøgo.  
\v 12 Yaq ni Silakus taon-té qeimø-tokhotáv, khøuwa misika vøimø̄-qovezam.  
\v 13 Yaq nqawa qei-ivøvem, ni Legium taon-té qeitøteít, vøimø̄-tokhotav. Yaq nøme qandopave, khamøe sa zita-té qandofeá, vø̄søkutan. Yaq khøuwa menas mbá qati-teitát, Puteoli taon-te vøimø̄-fakhan.  
\v 14 Ta taon-te ndøgo, Klisten ezoqam mø̀ndøgoám. Ndigu gèkhatómb. Yaq ni pula kopó, ti namba qati꞉goam. Yaq nqawa qei-ivøvem, zapá qeitøniáv, atema Lom taon-te.   
\p
\v 15 Ndigu Klisten ezoqam, Lom taon-te giyagam, manqat é-møndømø-yogém, av nqægo, ni Puteoli taon-te qeifakhan. Yaq ndigu ezoqa nøme, ni nømende-qa ndozáv. Andé qámbá, ginduzav. Nøme ndigu, ni Apius maket-té qeitø-qaqandám neka nøme, ta manqei-te ndøgo, vø̄i-qaqandam, Venanqei Nonqo Khoev Misika gimbo-akhaemam. Pol nginik ezoqa gezømet, yaq Mbumbukiam ike manqat mbo-eín, neka mbøni vømbōbøi.   
\s1 Pol Lom taon-te, ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat ge꞉zømesimat  
\p
\v 16 Ni Lom taon-te qeimø-fakhan, yaq gaman ezoqam, Pol sègembo-takém, av nqægo, khoev eqeieqei-té géyagát. Geté nakhag ezoqa kopo mø̀ndømbo-goám, gembo-kewagam.   
\p
\v 17 Yaq khøuwa misika-qa zita-te, Pol Zu megetapak zø-akhayám. Yaq gindupindam, ndego āv gezømbe-eín nqǽgo, “Tát-za neka ata-za. Noqa yaq-te, manqat nqánek: No manqa-zapa-qase goneáv, nigi ezoqam-te neka nigi atanakha-zapazapa-za-qa matev-te. Geté Zu ezoqam, no sège-møvønonám, Zelusalem taon-te. Yaq no Lom ezoqam-qá zenda-té ginøveém.  
\v 18 \x - \xo 28:18 \xt Kel 26:31\x*Geté Lom ezoqam ginø-sinøzumem, ndigu no nqonqotønat-qa ndøgoám. Zapa ndǿgo, ndigu no-te manqa-zapa-qase qeiviáv, ta zapaya ndøgo, ezoqa løvøte-te ndi-abam, av Zu ezoqam noqa yaq-te qazømbe-pøovam.  
\v 19 \x - \xo 28:19 \xt Kel 25:11\x*Geté Zu ezoqam, tiqa manqat gèsanqawém. Yaq no nakhoa nøme qeiviáv. Yaq no āv qazømbe-eín nqǽgo: Ndego Lom kawa ezoqam kandambaqape, Siza, ekezan be-ewág, noqa manqa ovøyam manqat. Geté no ambá av nqǣgo, nøkeza ezoqam manqa nømøzø̄-søkuzām.  
\v 20 \x - \xo 28:20 \xt Kel 26:6-7\x*No zo ta zapaya nqánek qazømbe-akhá, nqanek manqat tæzø-ein. No nginik auli sen, te zapaya ndégo tinømbe-løvønøzat, ni Izlael ezoqam, Mbumbukiam-te nqazio-tana, tendo-khofotav, ni tekhandi꞉n.”   
\p
\v 21 Yaq ndigu gindu-qavøinam, “Zudia ezoqam, ni qoqa yaq-te pepa khofotøveáv. Neka nigi ezoqa kopo okhoeáv, ni-te, manqa vøqā-søkuzim, o qo zapaya, manqat soqain vønī-ein.  
\v 22 \x - \xo 28:22 \xt Kel 24:14\x*Geté ni qakeza manqat yoge-qa nigú, ande āv khoqotē-matavap. Zapa ndǿgo, ni āv qatiyogé nqǽgo: Manqei-manqei ate ndægot, ezoqa nqanek bawan ndakinak, manqa mbogeve꞉matún.”   
\p
\v 23 Yaq ndigu Pol namba, khøuwa nøme ndøzavém. Yaq ta khøuwa-te ndøgo, ezoqa kandambá gindupindam, Pol ma ge꞉qotam. Yaq khøuwa gemat, qanaqanus atéma khagus, Pol Mbumbukiam-qá Megeat Matev-qá yaq-té gene-zømesimát. Ndego āv gezømbe-ovøemát nqǽgo: Mozes-qa guguna manqat neka Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam-qa manqat mokho-te, Yesu-qa yaq-te, mø̀ndø-peaomém. Yaq ndego ndigu Yesu-te khatoza-qa ndøgoám.  
\v 24 Ezoqa nøme, mø̀ndø-unimanqatiním, Pol-qa manqat. Geté nøme ndigu, unimanqatinteáv.   
\p
\v 25 Yaq ndigu ekeza mokho-mba, ponqombap ndønqazém. Yaq sègezáv. Geté Pol ndigu bugukhokhof, āv gezømbe-eín nqǽgo, “Manqat ndøgo, Nqova Mbomambaqape zogi atanakha-zapazapa-za gezø-ein, Aezaya mokho-te, ndego Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam, nqanek manqat unimanqatín. Ndøgo āv qane-eín nqǽgo,   
\q1
\v 26 \x - \xo 28:26-27 \xt Isa 6:9-10; Kel 25:13; 26:2, 6; 27:24; Lom 1:5\x*‘Vø̀qáv, ndigu ezoqam vømøzø̄-ein:  
\q1 Zo ndòzo-ewagát.  
\q2 Geté manqa mokho zombó-ndapemák.  
\q1 Zo ndòzo-kewagát.  
\q2 Geté zóqeivimák.   
\q1
\v 27 Zapa ndǿgo, nginik ezoqam,  
\q2 mbøni gèzø-føgøføgakhám,  
\q2 neka gea gèzø-tokeáp,  
\q2 neka bǿi ndīkōpø̄ītāp.  
\q1 Zapa ndǿgo, ndigu poeveáv,  
\q2 bøi ti꞉qeivat neka gea ti꞉-ewagat,  
\q2 neka mokho tindapem,  
\q2 yaq no-te vøndé-qambūz,  
\q3 no vøté-khakheinøvēm.’”   
\p
\v 28 Yaq Pol nøme gezø-ein, “Zo vø̀ezøtéz. Mbumbukiam nqanek khandi manqat, ndakin até bawan vini-ak-té genø-khofotáv. Yaq ndigu ndø̀ndapém.”\f + \fr 28:28 \ft Baebol kopokopo nøme-te, Glik manqat-te gipeaomem, manqat nøme ndø̂gó. Ta manqat nqánek: \fv \ft 29 \+fv*\fq Pol nqanek manqat ge-ein, yaq Zu ezoqam sègezáv. Izuizu manqa ndø-itumbumát. Manqa itumbam kandambá gigoat.\f*   
\p
\v 30 Ta khoev-te ndøgo, Pol viav menás geqotam, fia vø̄-aumam. Yaq gekha ezoqām ndigu, gindu-okhoam, sège-khatobɨ́n.  
\v 31 Ndego ezoqa Mbumbukiam-qa Megeat Matev neka Evezøza Yesu Keliso-qa yaq-té gene-zømesimám. Ndego manqat sège-manqatám. Ezoqam-qa møe goneáv. Neka ezoqa kopo ndego khazeáv.