\id 2CO - NT0243 Kuni/Boazi [kvg] (Kuni Dialect) - Fumey Dec/2015 
\ide UTF-8
\h 2 Kolin 
\toc1 2 Kolin 
\toc2 2 Corinthians 
\toc3 2 Ko 
\mt1 2 Kolin  
\mt2 Pol-qa pepa qambo-menas, Klisten bawan ezoqam-te, ndigu Kolin taon-te giyagam  
\is1 Megeat Manqat-qase  
\ip Nqanek pepa, Pol nqawa, Kolin taon Klisten bawan ezoqam-té genø-peawám.  
\ip Ta pepa-te ndøgo, Pol bugukhokhof gezø-khofotav, ndego gèzøponqóm. Yaq taqa zita-te, ndego Taitus ndøkhofotáv, ti-te. Ndego tiqa yage matev, tèabete-qeiví, yaq teqavan, Pol tiqa yaq-te emanqat bembøē-votot. Yaq Taitus geqavan, ndego emanqat, āv gembøe-votót nqǽgo: Kolin Klisten ezoqam, Pol-qa manqat mø̀ndø-ndapém, neka tiqa manqa-zapazapa-te vøndō-qambuz. Geté ezoqa nøme, Pol-qa manqat, gèsanqawém, neka ndigu poeveáv, Pol tigi Klisten megeat ezoqam tezøgoat. Ndigu āv gini-manqatám nqǽgo: Pol ndego unimanqatin Keliso-ge u-aném mbá. Yaq ndakin nqanek pepa mokho-te, Pol mø̀ndæzømás, av nqægo, ndego unimanqatin Keliso-gé u-aném. Neka manqat nøme gepeawam, nqánek: Moni ndigu, Klisten gigiap-av ezoqam nonqo gipisam, ta pisam matev ndøgo, ùni bete-khouím. Yaq kopømbaqapé, ti-te ndigu tikhofosam.  
\c 1  
\p
\v 1 No Pól, nqanek pepa nqæpeaomit. No Keliso Yesu-gé u-aném. Ndøgo Mbumbukiam-qá poév. Nqanek pepa nigi Klisten nøfu Timotí namba niti-peaomít.  
\p Zo-té qeitø-peaomít, zo Mbumbukiam-gi Klisten bawan ezoqam, nandav Kolin taon-te ndozoyage, neka zo Mbumbukiam-gi ezoqa ate ndøzøte꞉go, Akaya plovins-te nandozo-yageap.  
\v 2 Mbumbukiam, nigi Tat, neka Yesu Keliso, nigi Evezøza, tiqa kuku matev neka sambi matev, ndø̀goát, zo-te.   
\s1 Pol-qa ike manqat Mbumbukiam-te, teqa tøke-qa yaq-te  
\p
\v 3 \x - \xo 1:3 \xt Lom 15:5\x*Ni Mbumbukiam-qa iz, zí-eqatát, ndego nigi Evezøza Yesu Keliso-ge Eve, ndego tanakh møqæ Tat, te mokho-te ni kha oskia ndinimbi-føgakhat.  
\v 4 Gekha vinīv ndøgo, tøni-fakhanumat, ndego ndø̀ni-tøkeát, ni kha vønimbí-føgakhāt. Yaq ta kha føgakh matev mokho-te ndøgo, Mbumbukiam ni ndini-etoam, ni kopømbaqapé, ezoqa nøme zizǿ-tøkeát, viniv matev tøzø-fakhanumat, yaq até ndigú-a, kha vøzǿ-føgakhāt.  
\v 5 \x - \xo 1:5 \xt Psa 34:19\x*Keliso matev føgøføgakh kandambá ge-upøgim. Yaq ndakin até ní-a, matev føgøføgakh kandambá nqazi-upøgim, av ndego ge꞉-upøgim. Geté te mokho-te, ni tøke kandambá nqazi-ndape, ni kha ndīnīmbī-fø̄gākhāt.  
\v 6 Ni matev føgøføgakh nqei-upøgim, ndøgo zoqá tøke nonqó neka khandi ndape nonqó. Geté Mbumbukiam ndinitøke, neka niqa kha ndæføgakhat, yaq ndøgo até zó-a, ndø̀zøtøké, neka zo kha vøzømbé-føgākh. Yaq zo kopømbaqapé, bazaføgakh-us zówaniapát, matev føgøføgakh tøzø-fakhanumat, av ni nqanimbi-fakhanam.  
\v 7 Yaq nakémbá, ni zoqa yaq-te, Mbumbukiam-te mbá qeitøtaná. Zapa ndǿgo, ni mø̀tinøtén, zo matev føgøføgakh ndozo-upøgim, av ni nqati-upøgim, zo até Mbumbukiam-qá tøké-a, ndōzō-ndāpē, av ni nqati-ndape, neka zoqa kha vøzǿføgakh.   
\p
\v 8 \x - \xo 1:8 \xt Kel 19:23; 1 Ko 15:32\x*Nǿfuap. Ni zo zøtezat-qa nizøgó, av nqægo: Ni Esia plovins-te ndøgo, matev føgøføgakh kandambá qani-fakhanumam. Khàpumu-khouwév. Ni amba niti-eqaném. Yaq ni qeimatavupam, ndèipakhaén.  
\v 9 Unimanqatín. Matev bugug āv qambøe-kewagám nqǽgo: Ni avønīn nīpakhaēn. Geté ndøgo tø̀nimbi-fakhán ndǿgo: Ni ambá av nqǣgo, nikeza kha-tē qeitōtanā, geté Mbumbukiam-te mbá qabatio-taná, ndego ezoqa løvøte-te ndekhandi꞉zat.  
\v 10 \x - \xo 1:10 \xt 2 Tim 4:18\x*Ndego ni mø̀ndøni-tøké neka vø̄khandi꞉n, løvøte avønin-te qeigoam. Até megemege-té-a, Mbumbukiam giní-tøkeát, ni vǿkhandi꞉ntāt. Ni te-te mbá qeitøtaná. Ndego ni nqawa ndø̀khandi꞉ntát.  
\v 11 Até zó-a, zo niqa yaq-te ndøzøte-guligulim, zo zòni-tøkeé. Yaq zo ezoqa nøme kopoav, niqa yaq-te tøzøte-guligulimat, yaq ezoqa kopoáv, Mbumbukiam ike manqat mbómanqatát, ni zapaya, ta matev ate ndægo-qa yaq-te, Mbumbukiam ni gini-tøkeam.   
\s1 Pol gekha zapā, Kolin taon-te okhoeav qagoam  
\p
\v 12 Ni nqánek qati-khambuváp: Ni mø̀tinøtén, matev nqanek manqei-qape-te nqeimatanam, neka zo mokho-te vø̄i-matønumam, ndøgo ndaføyambá neka mbomambá, ate av-té, av Mbumbukiam ndømbøe-poev. Ni matev ambá av nqǣgo, manqei-qape-qā matavap loloakh-tē qeitø-matanām. Geté ni Mbumbukiam-qá kuku matev-té qeitø-matanám.  
\v 13-14 \x - \xo 1:13-14 \xt 2 Ko 5:12; Filip 2:16\x*Manqat ndøgo, ni nqeipeawam, ndaføyamba-qapé. Zo kopømbaqapé, mokho tozombo-ndapem. Ta mokho-te ndøugu, mokho manqat nøme mbaín. Zo niqa manqat nøme-qa mokho, mòzondapém. Yaq no tototaná ndǿgo: Vaev-te, zo mokho ate ndægo uni zombøé-ndapém. Yaq nigi Evezøza Yesu-qa Khøuwa Kandambaqape-te, até zó-a, kopømbaqapé, niqa yaq-te zøté-khambuvømém, ate av-té, ni zoqa yaq-te nqati-khambuvap.   
\p
\v 15-16 \x - \xo 1:15-16 \xt 1 Ko 16:5-6\x*No qæmatavupam, zo khanakhanákh atozogó, noqa yaq-te. Yaq no āv qatepøotám nqǽgo: No Masedonia plovins-te tænav, no bugukhokhof, ambá zo-té qatøndo-navɨ́n. Yaq nango tøtøndo-qavanɨn, zo nqawa vø̄ezømetin. Yaq av nqægo, no zo namba tizi꞉gonɨn, ambá genø-menasɨ́n, neka zo khanakhanakh nøme vozō-ndapemɨn. Yaq no amba Zudia manqei-te tæmatɨn, zo ambá zonø-tøkemɨ́n.   
\p
\v 17 Ge zô, ndozo-matavap? No matavap sǽ-enendtatun? Neka no qæpøoaɨn, no manqei-qape-qá matev-té qatǿ-pøogeapatun? Neka no khokhó sǽmanqatatun, av nqægo, no matev nōgō, gete matev nōgoāk? Āv taoká.  
\v 18 Mbumbukiam, ndego unimanqatín. Ndego mø̀ndæ-otév, ni ambá av nqǣgo, manqat khokhō seizø-manqatatūn, getē matev vini nimatønumatūn.  
\v 19 \x - \xo 1:19 \xt Kel 18:5\x*Até Yesu Kelisó-a, ndego Mbumbukiam-ge Yo, teqa yaq-te Sailes neka Timoti neka no qati-zømesimam, ndego ambá av nqǣgo, manqat khokhō sege-manqatām, yaq matavap gè-enendtām. Āv taoká. Geté matev ndøgo, ndego ge-einin, tego, ndego ùnime꞉-gonɨ́n.  
\v 20 \x - \xo 1:20 \xt Veve 3:14\x*Gekha manqa mbusa kopoav-qapē ndøgo, Mbumbukiam ge-aumat, Yesu mø̀ndø-unimanqatintát. Matev mø̀ndø-matønumám. Yaq nakémbá, ni te mokho-te, āv qazi꞉-manqaté nqǽgo, “Amén. Nqanek manqat unimanqatín,” neka Mbumbukiam-qa iz bembøē-eqawat.  
\v 21 Zo neka ni, bazaføgakh Mbumbukiam ni-etøomít, niqa unimanqatin-te Keliso-te bazaføgakh-us tizi-waniapat, neka ndego Nqova Mbomambaqape ande oil me vønimbō-qouz.  
\v 22 \x - \xo 1:22 \xt Ef 1:13-14; 2 Ko 5:5\x*Neka ndego ni-te mbusa ndømøpá, av nqægo, ni tegí. Nqova Mbomambaqape, ndego gini-etoam, ni mokho-te teyagat, ndego andé khakhatáp, av nqægo, Mbumbukiam ni vaev-te, nøme mba nimbó-etoám.   
\p
\v 23 No Kolin taon-te okhoeav qagoam, av bugukhokhof qatepøoa, zapa ndǿgo. No poeveáv, zo viniv nøme tæzø-etoam, neka zoqa matev-qa yaq-te vøzǿ-ponqōm. No nqanek manqat Mbumbukiam-qá bøi-té qato-manqaté. Ndego mø̀ndæ-otév, noqa manqat unimanqatín.  
\v 24 \x - \xo 1:24 \xt 1 Pita 5:3\x*Ni ambá av nqǣgo, zo kawaenat-qa nizøgō, zoqa unimanqatin-qa yaq-te. Geté ni zó namba zi꞉sasaeát. Zo khanakhanakh etoam nonqó. Ni mø̀tinøtén, zo bazaføgakh-us zowaniáp, zoqa unimanqatin-te.   
\c 2  
\p
\v 1 \x - \xo 2:1 \xt 1 Ko 4:21\x*Yaq nakémbá, no matavap āv qategó nqǽgo: No notøndó-navák, zo-te. Soqaín ndøgo, ni mbøni nqawa tøniva.  
\v 2 No mbøni vaev tæzø-etoam, yaq no ezoqa nøme mbaín, khanakhanakh tinø-etøomem. Zapa ndǿgo, no khanakhanakh zo mba zønø-etoám.  
\v 3 Yaq nakémbá. Manqat ndøgo, no bugukhokhof qazøndo-peawam, ta zapaya nqánek qazønde-peawám: Zoqa matev ambá bugukhokhof zokhakheinømemɨ́n. Soqaín ndøgo, no tøtøndonav, yaq mbøni nǿvā. Geté no khanakhanakh ndape-qa nogó, zo namba. No nqæmatavap, no khanakhanakh tønøgoat, yaq até zó-a, zo ate ndøzøte꞉go, khanakhanakh søzøtumú-goát, no namba.   
\p
\v 4 \x - \xo 2:4 \xt Kel 20:31\x*No zo pepa bugukhokhof fofogeap-us neka mbøni nqosøgeap-us neka eiv-us nopeaumát. Ta manqat mokho-te ndøgo, no zo ambá av nqǣgo, mbøni vaev etoam-qa nøzøgoām. Geté no zo zøtezat-qa nøzøgoám, no kuku kandambá zo-te.   
\s1 Ndego ezoqam, manqa-zapa gego, teqa manqa-zapa, sà bezømbo-navøém  
\p
\v 5 Ndego ezoqam, ndego mbøni vaev matev gengaz, ndego ambá av nqǣgo, mbøni vaev matev no nø-etoām. Geté ndego zo ezoqa ewaqape zø-etoám. Unimanqatín, ezoqa ewaqape-té mbá. Soqaín ndøgo, no manqat tækhouwevtet.  
\v 6 Yaq-fia ndøgo, zo ezoqa bawan-qape qazombotaem, ndøgo ság. Matev nøme, bègo᷄.  
\v 7 Geté zo teqa manqa-zapa, ndakin sà bezømbo-navøém. Neka gèmbo-tøkeém. Soqaín ndøgo, mbøni uni tømbøeva, yaq ndego gemø̄-sanqawām.  
\v 8 Yaq nakémbá, no nqazǿ-pouwe: Āv qane-ometém: Zo kukú te-te.   
\p
\v 9 No ta pepa ndøgo, nqánek qate-peawám: No nøtenat-qa nøgoám, av nqægo, zo bazaføgakh-us tøpøzøté-waniap-a, neka noqa manqat ate ndægo, o-mba tøpøzøté-ndape-a.  
\v 10 Gekha ezoqām ndego, zo teqa manqa-zapazapa, sa tøzømbo-navøemat, yaq até nó-a, segenømbó-navøemát. Manqa-zapa tøgoat, ndego ezoqam gego, no amba sa tønømbo-navøemɨn, ság, no zo zapaya, Keliso-qa bøi-te, mø̀ndønømbo-navøém.  
\v 11 \x - \xo 2:11 \xt Luk 22:31\x*No ndǿgo, tøté-matanám. Soqaín ndøgo, Saitan ni tinimbi-khavozam. Zapa ndǿgo, ni teqa pøogeap, mìzi꞉nøtén.   
\s1 Pol Taitus-qa amba ge꞉vao  
\p
\v 12 \x - \xo 2:12 \xt Kel 14:27; 1 Ko 16:9\x*No Tloas taon-te qæmø-fakhan, ezoqa Manqat Mbomambaqape, Keliso-qa yaq-te zømesim-qa, no Evezøza mboqog nømbe-mboqozó.  
\v 13 \x - \xo 2:13 \xt Kel 20:1\x*Geté no nòfofogeapám. Zapa ndǿgo, noge nøfu Taitus, no amba nømbøe-vawám. Geté kha qeiviáv. Yaq no ndigu ezoqam, ouo manqat mba nøzø-eín, Masedonia plovins-te sasa nønav.   
\s1 Keliso-gi u-anim, Mbumbukiam-qá bazaføgakh-té ginø-sasaeát  
\p
\v 14 No ike kandambá, Mbumbukiam-te. Zapa ndǿgo, teqa khagua gò꞉-eqawát. Keliso mokho-té qane-eqá. Ndego khanakhanakh-us nde-okho, ezoqa ewaqape teqa khagua eqawat-qa yaq-te nde꞉zømesim, ndego ni oskia nifikí. Yaq ni mokho-te, nøtenat Keliso-qa yaq-te, manqei-manqei ate ndægot, andé gigiap sisip mbomambaqape me me꞉panqavøemét.  
\v 15 Zapa ndǿgo, ni Mbumbukiam-te, andé Keliso-qá gigiap sisip mbomambaqape me nitigú. Nqanek sisip sège-panqavøemét, ti-te ndigu, ndikhandi꞉zat-a, ndigu ndīsōqōētēt.  
\v 16 \x - \xo 2:16 \xt Luk 2:34; 2 Ko 3:5-6\x*Ti-te ndigu, unimanqatinteav ndigu, ta sisip ndøgo, andé peakha vøvánq. Løvøte-té qanø-ituzá. Geté ti-te ndigu, khandi ndindapet, ta sisip ndøgo, mbomambaqapé. Khandi zø-etoám.  
\p Yaq gê, gekha ezoqâm, kopømba ndego, nqanek sasae tego? Khàpumu-føgákh.  
\v 17 Ni āv tiuká, av ezoqa nøme ndi꞉gu, ndigu Mbumbukiam-qa Manqat nømendim mokho-te, moni qaqasam-qa mba ndigu. Āv taoká. Ni nqanek sasae, Mbumbukiam ni-etoám. Neka ni ezoqa khavozumáv. Ni Keliso-gí sasae ezoqám. Ni ezoqa nqati-zømesim, Mbumbukiam-qá bøi-té qeito-manqaté.   
\c 3  
\s1 Kolin ezoqam, ndigu andé Pol-qá pepá  
\p
\v 1 \x - \xo 3:1 \xt 2 Ko 5:12; Kel 18:27\x*Ge zô, ndozo-matavap? Ni nqanek manqat mokho-te, nikeza kha nqawa eqawat-qa nígu? O gê, ni ezoqa nøme-qa pepa binígu, ndigu amba niqa sasae-qa yaq-te ti꞉peaomemɨn, zo vøtī-zømasɨn? O ni zoqa pepa binígu, zo amba niqa sasae-qa yaq-te tøzøte-peaomemɨn, ezoqa nøme vøtī-zømasɨn?  
\v 2 \x - \xo 3:2 \xt 1 Ko 9:2\x*Āv taoká. Pepa ndøgo, niqa sasae-qa yaq-te, zo zøkezán. Ta pepa ndøgo, niqá mbøni mokho-té qanu꞉-peawáp. Ezoqa ewaqape kopømbá, segéqeivát neka segé-geve꞉mát.  
\v 3 \x - \xo 3:3 \xt Exo 24:12; Jer 31:33; Ezek 36:26-27\x*Nqanek pepa Keliso ndøpeawám. Ndøgo bavokho-qapé. Niqa sasae mokho-té qando-fakhán. Ndøgo ambá av nqǣgo, pēn qane-peawāp. Geté Mbumbukiam-gé Nqova Mbomambaqapé qane-peawáp. Neka ndøgo ambá av nqǣgo, nandi-tē qano-peawāp, av Mozes-qa guguna manqat ndæpeawap. Geté ezoqam-qá mbøni-té qanu꞉-peawáp.   
\p
\v 4 Ni nqanek manqat nqeimanqate, zapa ndǿgo. Ni Mbumbukiam-te mbá qeitøtaná, ndego ni Keliso mokho-te nqanek sasae gini-etoam.  
\v 5 Ni matavapøteáv, av nqægo, ni kopømbaqapē, nqanek sasae teigoat. Geté ni mø̀tinøtén, bazaføgakh Mbumbukiam ni-etoám, nqanek sasae-te.  
\v 6 \x - \xo 3:6 \xt Jer 31:31; 1 Ko 11:25; Zion 6:63\x*Bazaføgakh ndégo tini-etoám, ezoqa teqa poev matev ndakinak-qa yaq-te nqati-zømesim. Nqanek poev matev ndakinak, Mbumbukiam ezoqa namba ge꞉-unimanqatin, viní. Āv taoká, av Mozes-qa guguna manqat ndægo, mbuk-te ndøpeawap. Geté ndøgo, Nqova Mbomambaqape-té qando-okhó. Mozes-qa guguna manqat, ni løvøte ni-etoám. Geté Nqova, ndego khandi ni-etoám.   
\s1 Nqova Mbomambaqape-qa tatas neka waev, ùnime꞉-løvú, Mozes-qa guguna manqat-qa tatas neka waev  
\p
\v 7 \x - \xo 3:7 \xt Exo 34:29\x*Mozes-qa guguna manqat, ndøgo nandi-te qo꞉peaupam, neka løvøte ndøni-etoam, waev-us neka tatas-us ndofakhán. Ta khøuwa-te ndøgo, Mozes nqanek manqat gendap, yaq Izlael ezoqam teqa bugug-te, amba me꞉kewagám. Zapa ndǿgo, taqa waev-qape, khàpumu-khouwév. Geté vaev-te, ta waev ndøgo, sège-khapelavøqase-tát.  
\v 8 Nqanek Mozes-qa guguna manqat, waev-us neka tatas-us qafakhan, yaq gê, Nqova Mbomambaqape-qa sasae-qa yaq-te, áv khané꞉go? Teqa sasae-qa waev neka tatas ùnime꞉-løvú, Mozes-qa guguna manqat-qa waev neka tatas.  
\v 9 \x - \xo 3:9 \xt Deut 27:26; Lom 1:17\x*Unimanqatín. Mozes-qa guguna manqat, ndøgo ezoqa manqa-zapazapa-us ndivewe neka løvøte-te ndø-abam, taqa tatas kandambá. Geté matev ndøgo, ta mokho-te ni Mbumbukiam-qa bøi-te tizi꞉-ndaføyamba-en, ndøgo tatas neka waev nøme mba mo꞉gó. Kandambá tantáv.  
\v 10 Mozes-qa guguna manqat-qa tatas neka waev, matev ndakinak-qa tatas neka waev namba toqote-khamas, yaq ndøgo Mozes-qa guguna manqat, tatas andé mbaín. Mø̀ndømømbo-navøém.  
\v 11 Ta matev ndøgo, ndakin sa nqanavøemtet, taqa tatas neka waev kandambá qagoam. Geté matev ndakinak ndøgo, miavmiav ndøgo, ùnime꞉-løvú, ta matev ndøgo, av bugukhokhof qægoam.   
\p
\v 12 Unimanqatín. Ni teitotaná ndǿgo: Nqanek matev ndakinak, miavmiav ndǿgoát. Yaq nakémbá, ni nqanek sasae, kha føgakh-mbá qatigú. Mivi mbaín.  
\v 13 \x - \xo 3:13 \xt Exo 34:33\x*Ni āv tiuká, av Mozes nde꞉go, ndego ekeza bugug-te ndabua go꞉khafuzɨn, yaq Izlael ezoqam kopømba mbain qagoam, teqa bugug-qa waev giqeivim, ndøgo vaev-te qamø-navøem.   
\p
\v 14 Izlael ezoqam, tiqa wema gètokám. Até ndakín-a, zua zøtokeáp. Mbumbukiam-qa poev gigeveømemɨn, ndego ibugukhokhof ti namba ge꞉-unimanqatin, ndigu mokho ndapemáv. Ta manqat ndøgo, andé ndabua me zømbe-khafuzú. Até ndakín-a. Nqanek ande ndabua me ndøzømbe-khafuzu, Keliso mba zømbé-oqoá.  
\v 15 Até ndakin khøuwa-té-a, ndigu Mozes-qa manqat gigeve꞉matun, tiqa wema-te, andé ndabua me zømbe-khafuzú.  
\v 16 \x - \xo 3:16 \xt Exo 34:34\x*Geté gekha ezoqām ndego, Evezøza-te teqambun, ta ndabua ndøgo, ndø̀mbo-oqoé.  
\v 17 \x - \xo 3:17 \xt Zion 8:36; Lom 8:2\x*Nqanek manqat Evezøza-qa yaq-te, Evezøza-gé Nqova me꞉manqaté. Yaq Evezøza-ge Nqova, ezoqa namba te꞉goat, ndego ezoqam, gigiap o matev kopømba mbaín tøløvønøvupat. Geté ndego mø̀ndømbo-nqovovøém.  
\v 18 Ni Klisten ezoqam, niqa bugug-te ndabua khafuzuáv. Geté ni-te, Evezøza-qá waev ndogamewáp. Yaq ndego Evezøza, Nqova Mbomambaqape-qa mokho-te, ni gè-enendtét, atema ni ande teqa bugug me vizimǿ-kewāg. Yaq Evezøza-qa waev, nøme mba mó꞉sanqatáv, niqa kha-te. Yaq sa tønǿ-khouwevtét.   
\c 4  
\s1 Pol sègemát, Mbumbukiam-qa sasae-te  
\p
\v 1 Mbumbukiam ni nqanek sasae, ekeza tanakh matev-té genøni-etoám. Yaq nakémbá ni yovitáv. Geté sèi-apét.  
\v 2 \x - \xo 4:2 \xt 2 Ko 2:17; 1 Tes 2:5\x*Ni matev khonoam-te gonemáv neka matev mivi-us gonemáv, neka ni ezoqa khavozumáv, neka ni Mbumbukiam-qa Manqat køfigimáv. Āv taoká. Ni ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat, teqá bøi-té qeitø-zømesím. Yaq manqat ndøgo, ni nqati-zømesim, unimanqatín. Gekha ezoqām ndigu, matavap eqeieqei ndøzøgo, ndigu mø̀ndæzøtéz, noqa manqat unimanqatín.  
\v 3 Manqat ndøgo, ni ezoqa nqati-zømesim, ambá av nqǣgo, mokho manqāt. Geté niqa manqat, mokho manqat ti-te mba ndígu tøgó, ndigu tisoqoez.  
\v 4 \x - \xo 4:4 \xt Ef 2:2; Kol 1:15; Iblu 1:3\x*Saitan, ndego manqei-qape-ge mbumbukiam, ndego tiqa wema mø̀ndøzø-tokéam, ndigu unimanqatinteav ndigu. Yaq ndigu kopømba mbaín, Manqat Mbomambaqape-qa waev vǿe-qeivāt, ndøgo Keliso mokho-te ndøndokhaev, ndego ande Mbumbukiam-qa bugug me nde꞉keoge.  
\v 5 Ni ezoqa ambá av nqǣgo, nikezan-qā yaq-tē qati-zømesīm. Geté ni Evezøza Yesu Keliso-qá yaq-té qati-zømesím. Ni zogí sasae ezoqám. Nqanek sasae, Yesu ni-etoám.  
\v 6 \x - \xo 4:6 \xt Gen 1:3; Isa 9:2; 2 Ko 3:18\x*Ndego Mbumbukiam, ndego av ge꞉-ein nqægo, “Waev bekhā, bøivun mokho-te,” ndego até niqá mbøni-té-a, waev vø̄u-sanqatav. Yaq ni mokho-te, até ezoqa nømé-a, Mbumbukiam-qa waev betēzøtez, ta waev ndøgo, Yesu Keliso-qa bugug-te ndøkhaev.   
\s1 Mbumbukiam matev mbomømboma, andé manqei pot-té genø-nqeitám  
\p
\v 7 \x - \xo 4:7 \xt 2 Ko 5:1\x*Ta matev mbomømboma, Mbumbukiam gini-etoam, ni manqei-qape ezoqam-qá kha-té qanu꞉gú. Geté niqa kha ndøgo, andé manqei pót. Gémøkuvøém. Yaq ezoqa āv giabiti-qeiví nqægo, bazaføgakh kandambaqape, ni mokho-te nqøu-sasaeat, Mbumbukiam-té qando-okhó, ambá ndø̄go, nikezan-tē qando-okhō.  
\v 8 \x - \xo 4:8 \xt 2 Ko 1:8; 7:5\x*Ni-te, matev soqøsoqa vinivinimba kandambá nqafakhanam. Geté ni tokhonønateáv. Khøuwa nøme, ni āv qati-bevøpemɨ́n nqǽgo, “Áv khazí꞉-gonēm ndakin,” geté ni yovitáv.  
\v 9 Ezoqa ni ngiænoat-qa ndøgó. Geté Mbumbukiam ni nøuvindáv. Neka ezoqa ni kha nikhanæmatún. Geté ni løvøte qeivupáv.  
\v 10 \x - \xo 4:10 \xt 1 Ko 15:31\x*Niqa kha-te, ni andé Yesu-qá løvøte matev nitindapé. Nqanek matev ndǿgo tønde-fakhaté: Niqa kha mokho-te, até Yesu-qá khandí-a, betē-veveam.  
\v 11 \x - \xo 4:11 \xt Lom 8:36\x*Unimanqatín. Ni nqeikhandî꞉nát. Geté niqa kha, oskia løvøte-té qeitø-awám, Yesu zapaya. Niqa kha, løvøte khá. Geté ta kha mokho-te ndøgo, até Yesu-qá khandí-a, tàbete-veveám.  
\v 12 Yaq av nqægo, ni ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat nqati-zømesim, ndøgo ni løvøte ni-etoám. Geté zo khandi zø-etoám.   
\p
\v 13 \x - \xo 4:13 \xt Psa 116:10\x*Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-peawáp nqǽgo, “No Mbumbukiam, mø̀e-unimanqatín. Yaq nakémbá, no manqat qæ-ein.” Ni nqova kopó, ndego ezoqa namba, nqanek manqat ge-ein. Até ní-a, ni nì-unimanqatinát. Yaq nakémbá, ni manqat nqeimanqate.  
\v 14 \x - \xo 4:14 \xt 1 Ko 6:14\x*Ni mø̀tinøtén, Mbumbukiam, ndego nigi Evezøza Yesu, løvøte-te gekhandi꞉v, ndego até ní-a, løvøte-te vǿkhandī꞉n. Yaq ndego ni ekeza megemege-té genǿ-ámb. Zó namba mé꞉-ámb.   
\p
\v 15 Nqanek matev ate ndægo, ni-te nqafakhanam, zo tøke nonqó qanimbi-fakhanám. Yaq ta mokho-te ndøgo, Mbumbukiam-qa kuku matev, ezoqa nøme mba mó꞉khatób, Yesu-te, yaq ndigu Mbumbukiam ike manqat bembøē-manqate neka Mbumbukiam-qa iz betē-eqawat.   
\p
\v 16 \x - \xo 4:16 \xt Ef 3:16\x*Yaq nakémbá ni yovitáv. Geté seì-apét. Unimanqatín. Niqa kha-qa bazaføgakh, sège-navøemtét. Geté niqa mokho-te, ni khøuwa ate ndægot, sèi-ndakinak-entét.  
\v 17 \x - \xo 4:17 \xt Lom 8:17-18\x*Matev føgøføgakh ndøgo, ni-te nqafakhanam, ndøgo ibu-ibus nonqó. Uni viniv-ín mbá. Geté vaev-te, ta matev mokho-te, matev mbomambaqape ndǿfakhán. Ndøgo segémá. Miavmiáv. Neka ndøgo unimé꞉-løvuám, matev ate ndægo, av ndakin nqanimbi-fakhanam.  
\v 18 \x - \xo 4:18 \xt Kol 1:16\x*Yaq nakémbá. Ni kha-mba, ambá ndø̄go teimbo-ovē, bøi nqati-qeivi. Geté kha-mba ndǿgo teimbo-ové, bøi qeivupav ndøgo. Zapa ndǿgo, gigiap ndøgo, bøi nqazi꞉-qeivi, ndøgo ibu-ibus nonqó. Geté qeivupav ndøgo, miavmiav gigiáp.   
\c 5  
\s1 Manqei-qape kha neka kha ndakinak-qa yaq-te  
\p
\v 1 \x - \xo 5:1 \xt 2 Ko 4:7\x*Ni mìzi꞉nøtén, niqa manqei-qape kha tøsoqa, ndøgo ande palai khoev me nqawev, yaq Mbumbukiam ni andé khoev ndakinak me nimbí-etoám, yan-te nqo꞉go. Ta khoev ndøgo, ambá av nqǣgo, ezoqa ndøpuanumatūn. Geté Mbumbukiam ekezan ndǿpuán. Ta khoev ndøgo, miavmiav ndǿpuatét. Ndøgo niqá kha ndakinák.  
\v 2 \x - \xo 5:2 \xt Lom 8:23\x*Ni nqanek kha-te nqaziyage, nqosøgeap zimboyogé. Esevem-ús. Neka ni tizimbo-endáp ndǿgo: Kha ndakinak ande ndabua ndakinak me zimí-uzám, ndøgo yan-te tøndowav.  
\v 3 Soqaín ndøgo, ni ande naqei-av me tizi꞉goat, niqa manqei-qape kha tizi-ivøvem.  
\v 4 Unimanqatín. Ni nqanek manqei-qape kha-te nqazigu, ni zì-esevém. Zapa ndǿgo, viniv khàpumu-khouwév. Ni poeveáv, niqa manqei-qape kha, ande ndabua me tizi꞉-khofoe. Soqaín ndøgo, ni ande naqei-av me tizi꞉goat. Geté ni kha ndakinak, ande ndabua me uzam-qa zi꞉gú. Yaq niqa manqei-qape kha, andé khandi ndǿkhóug.  
\v 5 Mbumbukiam ndøkhakheinømbém, kha ndakinak tizindapem. Ndego Nqova Mbomambaqape gini-etoam, ndøgo andé khakhatáp, av nqægo, ndego ni até kha ndakinák-a, vøní-etoām.   
\p
\v 6 \x - \xo 5:6 \xt Iblu 11:13-16\x*Yaq nakémbá, ni kha føgakh-mba oskia nigú. Ni mìzi꞉nøtén, ni nqanek manqei-qape kha-te nqaziyage, ni Evezøza-qa khoev-te fakhaneáv. Zuá.  
\v 7 Ni ndakin nqaziyage, sìzi-unimanqatinát. Matev qeivi zuá.  
\v 8 \x - \xo 5:8 \xt Filip 1:23\x*Geté ni kha føgakh-mbá. Ni manqei-qape kha, ndøgo ande palai khoev me nqawev, ivøve-qa nimbogó, neka Evezøzá namba yage-qa nigú, teqa khoev-te ndøgo.  
\v 9 \x - \xo 5:9 \xt Kol 1:10; 1 Tes 4:1\x*Geté oskiá ndøgo, ni Evezøza-qa khoev-te é-ndeimø-fakhān, o, manqei-qape-te zua niyagē, ni bazaføgakh ni-asøzú, ndego khanakhanakh etoam-qa nimbogó.  
\v 10 \x - \xo 5:10 \xt Eccl 12:14\x*Zapa ndǿgo, ni ate nqazi꞉gu, Keliso-qá megemege-té qabizimø-waním, manqa bizimø̄-ovøemem. Yaq ni yaq-fia āv qazimí-upøgím, av nqanek manqei-qape kha-te, matev mbomømboma o soqøsoqa nqazi꞉-matanam.   
\s1 Mbumbukiam ezoqa nqawa tøkuzuat-qa ndøgó, ekezan namba  
\p
\v 11 Ni mø̀tinøtén, Evezøza ni matev, ndø̀ni-geveá. Yaq nakémbá, ni nìmbovizáp, neka ezoqa Mbumbukiam-te yozoat-qa nizøgó. Ndego ni mø̀ndæ-otév. Yaq no tototaná ndǿgo: Até zó-a, zo mø̀zøte-zøtéz, niqa matev eqeieqeí.  
\v 12 Ni ambá av nqǣgo, nikeza kha eqawat-qa nigū, zoqa bøi-te. Āv taoká. Geté ni zo zømesim-qa nizøgó, av nqægo, zo ni tøzøte-khambuvupat, ndøgo kopømbá. Yaq av nqægo, zo kopømbaqapé, ndigu ezoqam sozozǿ-qavøitát, ndigu ndimatavap av nqægo, gigiap-qape ndø̄go, bøi toqote-qeivat, ambā ndøgo, ezoqam-qa mbøni-te nqøugu.  
\v 13 Ni matavap mbain teigoat, av ezoqa nøme ndi꞉manqate, ni Mbumbukiam-qá iz eqawat nonqo nigú. Geté ni matavap eqeieqei tønigoat, ni zo nitigú.  
\v 14 Ni Keliso-qá kuku matev ndønøzøngím. Ni āv qati-unimanqatinát nqǽgo: Ezoqa kopo, ezoqa ewaqape-qa ndønaním. Yaq te mokho-te, até ní-a, ni ate nqazi꞉gu, vizī-pakhaen. Ni awenege matev-te, sekemba yageapáv.  
\v 15 \x - \xo 5:15 \xt Lom 14:7-8\x*Ndego ezoqa ewaqape-qa, ndǿgo tenenaním: Gekha ezoqām ndigu, ndiyage, ndigu ambá av nqǣgo, ekeza kha-qa beyagē, geté teqa ndégo tiabiti-yagé, ndego tiqa genanim neka løvøte-te vøndō-khandi꞉v.   
\p
\v 16 Yaq nakémbá. Ni ezoqa nøme sekemba gevezoatáv, av manqei-qape ezoqam ndi꞉matanam. Até Kelisó-a, ndego ni bugukhokhof qeigeveitam, av manqei-qape ezoqam ndi꞉matanam, ni ndakin av nqægo sekemba geveuatáv.  
\v 17 \x - \xo 5:17 \xt Lom 8:1; Gal 6:15\x*Gekha ezoqām ndego, Keliso mokho-te ndeyage, ndego mø̀ndø-ndakinak-év. Awenege matev, mø̀ndømø-navøém. Yaq nqáe! Matev ndakinak ndøngáz.  
\v 18 \x - \xo 5:18 \xt Lom 5:10\x*Nqanek matev ate ndægo, Mbumbukiam-té qando-okhó. Ndego ni Keliso mokho-te, nqawa ekezán namba me꞉tøkunú, neka ni nqanek sasae vønī-etoam, ta mokho-te ndøgo, atē ezoqa nømē-a, Mbumbukiam namba betē-tøkuanem.  
\v 19 \x - \xo 5:19 \xt Lom 3:23-25\x*Manqat ni ezoqa nqati-zømesim, nqánek: Keliso mokho-te, Mbumbukiam mu꞉goám. Yaq Mbumbukiam te mokho-te ndego, manqei-qape ezoqam vø̄tøkuzu, ekezan namba. Yaq ndego ezoqam-qa manqa-zapazapa, sekemba matavupáv. Manqat nqánek, Mbumbukiam ni gini-etoam, ezoqa tøti-zømesimat. Ndego ezoqa nqawa tøkuzuat-qa ndøgó, ekezan namba.   
\p
\v 20 Ni Keliso-qá iz-té qeinøzø-manqaté. Ni mokho-te, Mbumbukiam ezoqa ekezan zø-akhayám. Ni ezoqa Keliso-qa iz-te nqeizǿ-pouwe: Zo Mbumbukiam-té qando-okhó neka teqa tøkuat matev vø̄ndapem.  
\v 21 \x - \xo 5:21 \xt Iblu 4:15\x*Keliso, ndego manqa-zapa-qase goneáv. Geté Mbumbukiam, niqa manqa-zapa ate ndægo, Keliso-té geno꞉vé, yaq ni te mokho-te, Mbumbukiam-qa bøi-te bizimī-ndaføyamba-en.   
\c 6  
\p
\v 1 Ni Mbumbukiam namba nqeisasaeat, ni nqeizǿ-pouwe: Zo Mbumbukiam-qa kuku matev qazondapem, até vøwaní, ta mokho-te ndøugu. Soqaín ndøgo, zo khokho sa qazondapem.  
\v 2 \x - \xo 6:2 \xt Isa 49:8\x*Mbumbukiam āv gene-manqaté nqǽgo,  
\q1 “Khøuwa eqeieqei qandap,  
\q2 no qoqa guliguli manqat mø̀e-ewág.  
\q1 No màtaqa-tøké,  
\q2 ta khøuwa-te ndøgo, no qæzav, ezoqa tækhandi꞉z.”  
\m Nqáe! Khøuwa eqeieqei ndakín. Khøuwa ndøgo, Mbumbukiam gezav, ezoqa tekhandi꞉z, ndakín.   
\s1 Keliso-gi u-anim, Mbumbukiam-qa sasae-te, viniv kandakanda ndi-eqawat  
\p
\v 3 Ni matev eqeieqei mba nimbopáev. Soqaín ndøgo, niqa matev ezoqa tiqa unimanqatin-te tøkhaosam neka ezoqa Mbumbukiam-qa sasae vǿngenøitāt.  
\v 4 Geté gekha matēv ndøgo, nqani-fakhanam, ni āv qati-vøndøzú nqǽgo: Ni Mbumbukiam-gí sasae ezoqám. Potonam matev neka ngenøgim matev neka gekha matev føgøføgakh nqani-fakhanam, ni bazaføgakh-us niwaniáp.  
\v 5 \x - \xo 6:5 \xt 2 Ko 11:23-27\x*Ni gèzitangatún, ndimbula-te vø̄nqeindumatun. Neka ni vø̄ngeandumatun. Ni sasae føgøføgakh nigoatún, neka khøuwa nøme, ni venanqei sømbiam kopømba mbaín, neka ifi nivinumatún.  
\v 6 \x - \xo 6:6 \xt 1 Tim 4:12\x*Ni matev eqeieqei-té qeiyagé, neka nøtenat nigú. Ni ezoqa matev aiyaiyav-te neka kuku matev-us nizøgó. Mbumbukiam-gé Nqova mu꞉sasaeát, ni mokho-te. Neka niqa kuku matev, ezoqa nøme-te, ngusum-te mba khazeáv.  
\v 7 Ni ezoqa unimanqatin manqat mba nizø-manqaté. Ni Mbumbukiam-qá bazaføgakh-té qeitø-sasaeát neka matev eqeieqei nigoatún. Ndøgo niqá nakhag gigiáp, nøfe nonqo neká khakhazam nonqo.  
\v 8 Ezoqa nøme, gìnivizáp. Geté nøme ndigu, mivi ni-etoumatún. Ezoqa nøme, iz gìni-eqawát. Geté nøme ndigu, iz gìnivoát. Ezoqa nøme, ni khavozam ezoqam mi꞉næná. Geté ni unimanqatin manqat mba nimanqaté.  
\v 9 \x - \xo 6:9 \xt 2 Ko 4:10\x*Ezoqa nøme, ni khokho ezoqam mi꞉næná. Geté nøme ndigu, ni mø̀ndæzøtéz. Ni ambá nipakhaenɨ́n. Geté, nqáe! Ni khandi zua nigú. Ni gèzitangatún. Geté ni løvøte, etopøteáv.  
\v 10 Ni mbøni nivavatún. Geté ni khanakhanakh oskia ni-asøtøvé. Ni gigiap-av ezoqám. Geté ni mokho-te, ezoqa kopoáv, andé ge꞉-gigiap-kopoav-ezoqam-éz. Ni zenda-zenda mbá qatiyagé. Geté Keliso mokho-te, ate ndægo, niqá.   
\p
\v 11 Zo Kolin-ak. Ni manqat ndaføyambá seizø-manqatám. Ni kuku kandambá zo-te.  
\v 12 Ni ambá av nqǣgo, kuku matev gèmøni-navøēm zo-te. Geté zo zøkezan zoto-tokém, niqa kuku matev.  
\v 13 \x - \xo 6:13 \xt 1 Ko 4:14\x*No zo ndakin, andé nogi nakheis me nøzømbe-manqaté. Zo āv tøne-matanám, av ni nqeizømbe-matanam. Até zó-a, zo kuku yà bezøgó ni-te.   
\s1 Ni ezoqa namba bizi꞉-tøkuàne᷄m, ndigu unimanqatinteav ndigu  
\p
\v 14 \x - \xo 6:14 \xt Ef 5:11\x*Zo ti namba me꞉tøkùa᷄t, ndigu unimanqatinteav ndigu. Gê, matev eqeieqei neka matev soqain, áv khané-tøkuā? Neka gê, waev bøivun namba, áv khané-tøkuā? Kopømba mbaín!  
\v 15 Yaq gê, Keliso nqova soqaqape namba, nqova kopo-te áv kiníyagāt? Neka gê, ezoqam nde-unimanqatinat, áv kené-tøkuā, ezoqa nøme namba, ndego unimanqatinteav ndego?  
\v 16 \x - \xo 6:16 \xt 1 Ko 3:16; Lev 26:12\x*Yaq gê, Mbumbukiam-qa khoev, tae khøuwiap namba áv khané-tøkuā? Nakhoa mbaín. Zo mø̀zøte-zøtéz. Mbumbukiam-qa khoev, ní, ndego khandi miav-ak Mbumbukiam. Ndego ekezan, āv gene-eín nqǽgo,  
\q1 “No ezoqám namba nøtéyagát  
\q2 neka no ti mokho-té tøtú꞉-okhoát.  
\q1 No tigí Mbumbukiam tǽgoát  
\q2 neka ndigu nogi ezoqam vǿgoāt.   
\m
\v 17 \x - \xo 6:17 \xt Isa 52:11; Veve 18:4\x*Neka Evezøza manqat nøme, āv gene-manqaté nqǽgo:  
\q1 Vø̀ziváz ndigu, neka ti-te vø̄qataz.  
\q1 Neka gigiap ndøgo, noqa bøi-te soqain ndøgo,  
\q2 kha mbokhanø̀ze᷄m.  
\q1 Yaq no zo ndæ̀khatób.   
\m
\v 18 \x - \xo 6:18 \xt 2 Sam 7:14; Jer 31:9\x*Neka Evezøza, ndego bazaføgakh ate ndægo ndømbogo, manqat nøme āv gene-manqaté nqǽgo:  
\q1 No Zøve nøzǿgoát  
\q2 neka zo nogi nakhei angana  
\q2 neka nakhei mbasi vozonǿ-goāt.”   
\b  
\c 7  
\p
\v 1 Nøfuap mbomømboma! Mbumbukiam nqanek manqa mbusa mbomømboma ate ndægo gini-awam, yaq gekha manqa-zapazapā ndøgo, kha-te o matavap-te qazi-matønumatun, zí-ivøvém. Ni Mbumbukiam-qá mokho-té qabizu꞉gú. Vizap-ús. Neka bazaføgakh bizi-asøzú, Mbumbukiam-qa bøi-te eqeieqei bizīyage.   
\s1 Taitus Kolin ezoqam-qa yaq-te emanqat gevotot, Pol khanakhanakh kandambá gendap  
\p
\v 2 Ni zoqa mbøni, vø̀ni-mboqoá. Ni ezoqam-te manqa-zapazapa goneáv, neka ezoqa kopo ngi꞉wateáv. Neka ni ezoqam-te, gigiap aqonøpøteáv.  
\v 3 No nqanek manqat, ambá av nqǣgo, zo vøozoat-qa nømanqatē. Āv taoká. No mø̀ezø-eín. Ni kuku kandambá zo-te, neka ni kuku até ginígoát, oskiá ndøgo, zo namba tizi꞉-pakhaen o zo namba tizi꞉yagat.  
\v 4 No zo nò-unimanqatinát. Neka nø̀te-khambuváp, zo. No zoqa yaq-te nqate-matavap, niqa yage føgakh-qape mokho-te, no kha nømbe-føgakhát. Neka no khanakhanakh kandambá.   
\p
\v 5 \x - \xo 7:5 \xt 2 Ko 2:13\x*Ni Masedonia plovins-te qeimø-fakhan, ni viniv kandambá, qani-fakhanumam. Pusup mbaín. Bavokho ndøgo, gìni-ponqomám, neka ni mokho-te, møe neka fofogeap vønīgoam.  
\v 6 Geté Mbumbukiam, ndego ezoqa kha føgakh matev ndezø-etoam, ndigu mbøni ndøzøvaev, ndego kha føgakh ni-etoám, Taitus gendowav.  
\v 7 Geté Mbumbukiam ni kha føgakh ta-mbá mbá ndøgo, gini-etoam, Taitus gegeavun, geté até ndøgó-a, ndego zoqa yaq-te manqat gini-ein, av matev mbomømboma qazømbøe-matønumam. Neka ndego nøme āv gene-eín nqǽgo: Zo vao kandambá no-te, neka zo tanakh zøgó, av qazøte-matønømem, neka no ndø̄zø̄nø̄mbō-vīgīm. No nqanek manqat qæ-ewag, no khanakhanakh kandambá qændap.   
\p
\v 8-9 \x - \xo 7:8 \xt 2 Ko 2:4\x*Ta pepa ndøgo, no bugukhokhof qatøndo-peawam, zo mbøni zømbevá. Unimanqatín, no qæmatavupam, zapá sætøndo-khofotáv. Geté no ndakin khanakhanákh, taqa yaq-te ndøgo, no qatøndo-khofotav. Zapa ndǿgo, zo mbøni vaev-qase ambá qazøte-ndapém. Geté ta mbøni vaev matev mokho-te, zo Mbumbukiam-té qazonø-qambúz. Zoqa mbøni vaev matev mokho-te, Mbumbukiam ndøsasaetám. Yaq av nqægo, noqa pepa mokho-te ndøgo, zo soqain-qase qeiviáv.  
\v 10 \x - \xo 7:10 \xt Met 27:3-5; Iblu 12:16-17\x*Mbøni vaev matev av nqægo, Mbumbukiam-te ndøndo-fakhate, ndøgo ezoqa gèzøtøkeé, yaq ndigu Mbumbukiam-te vø̄-qambuzɨn, neka khandi vø̄ndapemɨn. Mbøni vaev matev av nqægo-qa yaq-te, tanakh mbain taqagoat, kopømbá. Geté manqei-qape mbøni vaev matev, ezoqa løvøte-té qanø-ituzá.  
\v 11 Nqáe! Zoqa mbøni vaev matev mokho-te, Mbumbukiam matev qaniqaním gezø-matønumam. Zo ndakin Mbumbukiam-qá poev matev paev-qa mba zombogó. Neka zo āv qazøte-matøvemém nqǽgo: Matev ndøgo, zo mokho-te qando-fakhan, soqaqapé. Neka zo mǿe. Soqaín ndøgo, manqa-zapa nøme av nqægo tøzøfakhan. Neka zo vao kandambá no-te. Neka zo ndego ezoqam, manqa-zapa gego, mòzo-guguím. Ta matev ate ndægo, zo ni āv qazøte-nømánd nqǽgo: Zo nakhoa eqeieqei geve-qa zogó.   
\p
\v 12 Ta pepa ndøgo, no qatøndo-peawam, no ambá te zapaya ndēgo, tøtønde-peawām, ndego ezoqam, manqa-zapa gego o te zapaya ndego, manqa-zapa gembogo. Geté no nqanek pepa ndǿgo tøtønde-peawám: Zo Mbumbukiam-qa megemege-te, āv qane-vøndøzém nqægo: Zo kukú ni-te neka zo niqa manqat o-mba zotondapé.  
\v 13 Ni kha mø̀ndøni-føgákh, taqa yaq-te.  
\p Geté taqa yaq-te mbá mbá. Ni kha nøme mba ndǿgo tønimbi-føgákh neka khanakhanakh vø̄indapem, Taitus manqat gini-ein, av nqægo, zo ate ndøzøte꞉go, qazombo-tøkeam neka mokho-te vozombō-eqeieqei-tam.  
\v 14 No Taitus-te, nø̀te-khambuvupám, zo zapaya. Yaq zo mòzo-vøndøzém, av nqægo, noqa manqat unimanqatín, neka zo ni mivi etopøteáv, taqa yaq-te. Manqat ate ndægo, ni zo qeizø-manqatam, unimanqatín. Yaq ndakin, até niqá khambuvap manqát-a, zoqa yaq-te Taitus qeimbo-einim, ndøgo mø̀ndø-unimanqatín.  
\v 15 Taitus zo-te gegeavun, yaq zo mòzo-khatowém, møe-ús neka vizap-ús, neka teqa manqat o-mba vøzømbø̄e-ndapem. Yaq matavap qambo-vesezɨn, ndego kuku kandambá zo-te.  
\v 16 No khanakhanakh kandambá. Zapa ndǿgo, no āv qate-unimanqatinát nqǽgo: Zo matev eqeieqeí sozógót.   
\c 8  
\s1 Etoam matev eqeieqei-qa yaq-te  
\p
\v 1 \x - \xo 8:1 \xt Lom 15:26; 2 Ko 9:1-2\x*Nǿfuap! Ni zo zøtezat-qa nizøgó, av nqægo: Mbumbukiam Klisten bawabawan mokho-te, Masedonia plovins-te ndøgo, teqa kuku matev mokho-te, matev kandakandá gematønumam.  
\v 2 Ndigu viniv-qape, ambá qane-khamasimám. Geté ndigu khanakhanakh kandambá. Ndigu gigiap andé mbaín. Geté tiqa khanakhanakh mokho-te, ndigu Klisten ezoqa nøme, tøke kandambá gizøgo.  
\v 3 No zo āv qate-unimanqatinát nqǽgo: Ndigu gigiap mbain ambá ginigú. Neka ambá kopømba mbaín, ezoqa nøme tizøtøke. Geté ndigu nøme mba zømbo-etoám. Ekeza poev-té ginøgoném.  
\v 4 Ndigu ekezan mbá segeni-viám, av nqægo, “Até ní-a, ni ndigu Klisten ezoqam, gigiap-av ndigu, ndøgo Zudia manqei-te ndiyage, ambá nizø-tøkeɨ́n, moni vøizø̄-khofotazɨn.”  
\v 5 Ni qeimatavupam, ndigu moni-qasi mba ndǿ-etøomém. Geté ndigu bugukhokhof, ekeza kha, Evezøza mbo-etøomém, yaq vaev até ní-a, ande ekeza kha me vønimbī-etoam. Ndigu Mbumbukiam-qá poev mbopaevém, taqa yaq-te.   
\p
\v 6 Yaq ta zapaya ndøgo, ni Taitus āv qeimbøe-viømém nqǽgo: Ndego até zo mokho-té-a, ta tanakh matev sasae ndøgo, gengaz, zo ndigu Klisten ezoqa zapaya moni nqazo-pisam, ùni betekhóu.  
\v 7 \x - \xo 8:7 \xt 1 Ko 16:1-2\x*Zo andé gigiap kopoav ezoqám. Zo Mbumbukiam bazaføgakh-us zo-unimanqatinát, neka teqa manqat eqeieqei zomanqaté. Neka zo zøtezat kandambá. Neka zo Mbumbukiam-qá sasae gone-qa zogó. Neka zo mokho-te, kuku kandambá. Ta kuku matev ndøgo, ni-té qazoqeivám. Yaq nakémbá, zo ande gigiap kopoav ezoqa me ndøzøte꞉go, zoqa tøke matev até kandambaqape bezøgó, ti-te ndigu, Zudia Klisten ezoqam.   
\p
\v 8 No nøzǿ-pouweák, av nqægo, zo vø̀zøtøkē. Geté no tiqa yaq-te zømesim-qa nøzøgoám, ndigu Klisten ezoqa nøme ndizøtøke. Yaq no qeivi-qa nogó, av nqægo, até zoqá kuku matév-a, unimanqatīn tøpøtégo-a.  
\v 9 \x - \xo 8:9 \xt Met 8:20; Filip 2:6-7\x*Zo mø̀zøte-zøtéz, nigi Evezøza Yesu Keliso, ndego kuku kandambá gego ni-te. Ndego gigiap kopoav ezoqam ndøgoám. Geté ndego mø̀ndømø-gigiapav-ezoqam-év. Zo me꞉gó. Ndego tenegó ndǿgo, teqa gigiap-av matev mokho-te, zo andé tøne-gigiap-kopoav-ezoqam-éz.   
\p
\v 10 Moni pisam-qa yaq-te, noqa matavap nqánek: Zo-te qanimáv, zo moni tozo-etøomem, ndigu Klisten ezoqam nonqo. Viav nøme qagoam, zo matavap é-mozoto-veém, taqa yaq-te, neka moni pisam é-vozotō-ngazem.  
\v 11 Yaq ndakin matev vø̀khouím, zo qazongazem. Av zo matavap qazøte-veem, taqa yaq-te, zo ndakin nqanek matev āv tøzøté-khouím. Khanakhanakh-ús. Gekha monī ndigu, zo kopømba ndøgo, tozozø-etoam, sègezø-etoám.  
\v 12 \x - \xo 8:12 \xt Mak 12:43-44\x*Qo tøke-qa toqogoat, yaq Mbumbukiam ndø̀qa-khatiú, qoqa tøke matev. Ndego qoqa etoam matev, ndǿgo tenékhamás, av gigiap nandaqambe꞉go. Geté gigiap mbain toqogoat, etoam nonqo, ság, etopøteav tøgoat.   
\p
\v 13 Noqa poev ambá av nqǣgo, zo ndigu zogi moni ate ndi꞉gu tozozø-etoam, yaq zo zenda-zenda mbā sozōwān. Geté no āv qanømbe-poév nqǽgo: Matev sà betumuvií.  
\v 14 Ndakin zo gigiap kopoáv nandøzøgo. Yaq zoqa gigiap nandav, zo kopømbá, zozømbé-tøké, ndigu ndikhakhambaezat. Yaq vaev ndígu tizǿtøké, ndigu gigiap kopoav tøzøgoat, gete zo tozo-khakhambaeztat. Yaq av nqægo, matev sugumú-víat.  
\v 15 \x - \xo 8:15 \xt Exo 16:18\x*Yaq matev āv qanégoát, av Mbumbukiam-qa Manqat, Izlael ezoqam-qa yaq-te nqæpeawap, ndigu leg-av manqei-te mana gipizumam, “Gekha ezoqām ndigu, kopoav gipizam, ndigu ambá av nqǣgo, mana khàpe zømbe-khouwēv. Neka gekha ezoqām ndigu, khapelavøqase gipizam, ndigu ambá av nqǣgo, mana khapémbá. Geté ezoqa ewaqape kopømbá gigoam.”   
\s1 Ezoqa misika-qa yaq-te, Kolin taon-te tizav  
\p
\v 16 No ike kandambá, Mbumbukiam-te. Zapa ndǿgo, ndego Taitus kuku matev zo-te, āv gembøe-etoám, av no nqanømbe꞉go.  
\v 17 No qamboviam, zo-te tewav, yaq ndego nakhamas-té qanømbo-póe. Ndego matavap av nqægo, é-møndømbøe-goám.  
\v 18 Ni te namba, até ezoqa nømé-a, nikhofotaváv. Ngenek nigi Klisten nøfu, Klisten bawabawan ate ndægot, gèmbovizáp. Zapa ndǿgo, teqa Manqat Mbomambaqape nømendim matev qanimáv.  
\v 19 Klisten bawabawan ezoqam, ngenek até nqanek sasae-té-a, vø̄veatøvem: Ngenek ní namba bati-apét, Klisten ezoqam tøke nonqo moni, Zelusalem taon-te batī-ndapavet. Ni tøtigút ndǿgo: Evezøza-qá iz be-eqawát neka ndigu Klisten ezoqam betēqeivim, av nqægo, ni ndigu tøke-qa nizøgō.   
\p
\v 20 Ni sa teitumu-apet, zapa ndǿgo: Soqaín ndøgo, ezoqa niqa manqa tigeve꞉mat, ni tiqa etoam matev kandambaqape nqeigeazoat.  
\v 21 Ni matev eqeieqei gone-qa nigú. Ambá ndø̄go, Evezøza-qā bøi-te mbā, geté até ezoqam-qá bøi-té-a.   
\p
\v 22 Ndigu ezoqa menas namba, nigi Klisten nøfu nøme nikhofotaváv. Ni teqa yage mø̀iqeivám. Khøuwa kopoáv neka matev vinivinimbá. Neka ni mø̀tinøtén: Ndego ezoqa tøke-qa zøgó. Yaq ndakin, ndego zoqa yaq-te ge-ewag, av zo ndigu Klisten ezoqa nøme tøke-qa ndozogo, ndego ti namba okho-qa nøme mba mo꞉gó, nqanek sasae-te bezømbētøke.   
\p
\v 23 Yaq Taitus-qa yaq-te, ndego nogé yaq táng. Ndego no sasae namba, nìtigú, zo nonqo. Neka ndigu nøfuap menas nøme, zo-te tinduzav, ndigu Klisten bawabawan-qá iz-té gindúzáv. Tiqa sasae, ndigu Keliso-qá iz me꞉-eqawát.  
\v 24 \x - \xo 8:24 \xt 2 Ko 7:13-14\x*Yaq nakémbá, zo nginik ezoqam vø̀khatób. Kuku matev-ús. Yaq Klisten bawabawan nøme, āv giabiti-qeivím nqægo, ni zo nqati-khambuvap, ndøgo unimanqatín.   
\c 9  
\s1 Manqat nøme, tiqa tøke-qa yaq-te, ndigu Klisten ezoqam-te tikhofotøvem, ndigu Zudia manqei-te ndiyage  
\p
\v 1 \x - \xo 9:1 \xt 2 Ko 8:1-7\x*No manqat kandambaqape nøme peawapøteav tøgoat, zoqa tøke-qa yaq-te, Mbumbukiam-gi ezoqam-te, ndigu Zudia manqei-te ndiyage, kopømbá.  
\v 2 No mø̀tenøtén, zo tøke-qa zogó. No taqa yaq-te, nø̀te-khambuvupám, ti-te ndigu, Masedonia plovins-te ndiyage. No ndigu āv qazømbe-eín nqǽgo: Zo Akaya plovins-te ndozoyage, mòzo-khakheinám. Viav nøme qagoam, zo moni asøsam é-mozongazém. Yaq ndigu zoqa poev-qa yaq-te giyogem, ndigu Klisten ezoqam tozozø-tøke, yaq ate ndigú-a, poev āv tiniveém. Ezoqa kopoáv.  
\v 3 No nginik nøfuap ndǿgo tøte-khofotaváv: Soqaín ndøgo, no zoqa yaq-te khokho sa qate-khambuvupam. Geté no tønøpoév ndǿgo: Zo é-mozoto-khakheinám, av no zoqa yaq-te qate-ein.  
\v 4 Soqaín ndøgo, Masedonia plovins-ak no namba titøndu-niav, yaq ndigu tiqeivim av nqægo, zo khakheinøpøteāv, yaq ni mivi teindapem, taqa yaq-te. Geté ni mbá mbá. Até zó-a, zo mivi vozō-ndapemɨn.  
\v 5 Yaq nakémbá, no āv qate-matøvém nqǽgo: No nginik nøfuap, bàtøndokhæ-khofotáz, zoqa etoam matev bēkhakheinømem, av bugukhokhof manqa mbusa qazønimbi-ve. Yaq zoqa etoam matev, khakheitáp segégoát, neka matev khanakhanakh-us vozógoāt, ambá ndø̄go, qovetam matev-us zógoāt.   
\s1 Mbumbukiam ni gigiap ndini-etoam, yaq ni kopømbaqapé, ezoqá nøme zizømbé-tøkeát  
\p
\v 6 \x - \xo 9:6 \xt Prov 11:24-25\x*Gèmbo-mataváp: Gekha ezoqām ndego, khapelavøqase te-ogeakh, ndego khapémbá tepea. Geté gekha ezoqām ndego, kandambaqape te-ogeakh, ndego kandambá tepea.  
\v 7 Zo ezoqa kopokopo ate ndøzøte꞉go, ndigu āv qazozømbé-etoumát, av zo zøkezan matavap qazøte-aumat. Zo viniv ndøndàpe᷄m, etoam-qa yaq-te. Neka zo ndigu ta zapaya mba zømbe-tø̀ke᷄ ndøgo, ndozo-matavap av nqægo, zo ezoqa nditøpøtøzat. Zapa ndǿgo, gekha ezoqām ndego, khanakhanakh-us nde-etoam, Mbumbukiam kukú te-te.  
\v 8 Mbumbukiam kopømbaqapé, zo gigiap nøme mba zømbó-etoám. Yaq zo eqeieqei oskia zóyagát, neka kopømbaqapé, até ezoqa nømé-a, ndigu khakha-mba ndigu, vozozǿ-tøkeāt.  
\v 9 \x - \xo 9:9 \xt Psa 112:9\x*Ezoqam-qa yaq-te, ndego ezoqa nøme ndezø-tøkee, Mbumbukiam-qa manqat, āv qane-peawáp nqǽgo,  
\q1 “Ndego gigiap-av ezoqam,  
\q2 yaq-mbá segezø-etoám.  
\q1 Matev eqeieqei ndøgo, ndego ndematanam,  
\q2 Mbumbukiam gembøé-navøemák.  
\q2 Geté miavmiav mbómatavupát.”   
\p
\v 10 \x - \xo 9:10 \xt Isa 55:10\x*Mbumbukiam, ndego avøe khayam ezoqam gigiap ogekhæ nonqo neka lou ndezø-etoam, ndego até zó-a, gigiap ogekhæ nonqo segezǿ-etoám. Yaq ndøgo segezǿ-khouwév. Yaq zo loge nonqo kandambá tozo-peanem. Yaq até zoqa matev qanimav mokho-té-a, mokho kandambá tøzøfakhan.  
\v 11 \x - \xo 9:11 \xt 2 Ko 1:11; 4:15\x*Mbumbukiam zo gigiap kopoáv segezǿ-etoám. Yaq zo kopømbaqapé, ta gigiap mokho-te ndøgo, ezoqa nøme zozømbé-tøkeát. Yaq ni zoqa etoam matev, ti-te teindapet, ndigu Mbumbukiam ike manqat mbómanqatát, zoqa tøke-qa yaq-te.  
\v 12 Unimanqatín. Zo ndigu tozozø-tøke, yaq matev ta-mbá taoká ndøgo, tøndo-fakhan, Klisten ezoqam zoqa gigiap tindapem, ndigu ndikhakhambaezat. Geté ta mokho-te ndøgo, Mbumbukiam ike manqat kandambá tendap.  
\v 13 Zo ndigu tozozø-tøke, yaq ndøgo zo søzøté-vøndøzém, av nqægo: Zo Manqat Mbomambaqape, Keliso-qa yaq-te, o-mba mòzoto-ndapém, ndøgo zo ezoqa nøme ndozozømbe-manqate. Yaq ndigu Klisten ezoqam, zoqa etoam matev tindapem, āv giní-qeivím nqǽgo: Zo ezoqa nøme tøke-qa zøgó. Yaq ndigu Mbumbukiam-qá iz ndǿ-eqatát, ta zapaya.  
\v 14 Yaq ndigu zo gezǿ-guligulím. Kuku matev-ús. Ndigu āv giní-matøvemém nqǽgo: Mbumbukiam zo kuku kandambá gezøgo.  
\v 15 Unimanqatín. Mbumbukiam-qa kuku matev kandamba tantáv, ni-te. Kopømba mbaín, matev nøme namba toqote-khamas. Neka ni ike kandambá, Mbumbukiam-te, ta zapaya.   
\c 10  
\s1 Pol iz Mbumbukiam-té gendáp, sasae tegoat  
\p
\v 1 \x - \xo 10:1 \xt 1 Ko 2:3\x*No Pol, no manqat-qase nøme nqanø̂gó. Nøkezan-qa yaq-té qanømbegó. Ezoqa nøme, zo mokho-te, noqa yaq-te āv gini-manqaté nqǽgo, “Ndego ni namba te꞉goat, ndego manqat aiyav-té genø-manqaté. Geté qambaqape tegoat, ndego manqat sasanqa-ús sege-manqaté.” Yaq no ndakin, Keliso-qa iz-te, ndego ekeza kha gevoa neka kuku ginigu, nqazǿ-pouwe:  
\v 2 \x - \xo 10:2 \xt 1 Ko 4:21\x*Zo no ndøtøpøtø̀ne᷄m, av nqægo, no tøtøndonav, manqat sasanqa-us banø-manqatē. No kopømbaqapé, ndigu manqat sasanqa-us tæzø-ein, ndigu niqa yaq-te ndimatavap av nqægo, ni manqei-qape matev mba nimbopāev.  
\v 3 Unimanqatín. Até ní-a, ni manqei-qape ezoqám. Geté ni ambá av nqǣgo, ninakhagāt, av manqei-qape ezoqam ndi꞉nakhagat.  
\v 4 \x - \xo 10:4 \xt Ef 6:13-17\x*Ni ambá av nqǣgo, manqei-qape ezoqam-qā nakhag gigiāp qati-nøfeāp. Geté ni Mbumbukiam-qá nakhag gigiap føgøføgákh qati-nøfeáp. Yaq ta mokho-te ndøgo, ni kopømbaqapé, ezoqam-qa khokho matavap seí-tømbuatát, kopømba av-té, nakhag-te yaq-ak-qa uta-qape toqote-ngiu,  
\v 5 neka khambuvap matev ate ndægo vǿi-tokhonumāt, ndøgo ezoqam-qa zøtezat, Mbumbukiam-qa yaq-te, ndo꞉khazu. Neka ezoqam-qa matavap ate ndægo, andé ndimbula khoev-té qati-nqeitám, yaq ndigu Keliso-qa manqat o-mba bembøē-ndapem.  
\v 6 Ni mø̀ikhakheinám. Zo Klisten bawan ezoqam, Mbumbukiam-qa Manqat o-mba tozotumu-ndapem, yaq gekha ezoqā nøme, zo mokho-te zua ndisanqawe, ni yaq-fia nizǿtá.   
\p
\v 7 Zo eqeieqei ndømataváp. Gekha ezoqām ndego, ekeza kha Keliso-ge ezoqam nde꞉vewe, ndego yà bembo-matøvém, até ní-a, ni Keliso-gí ezoqám. Ndøgo bavokho-qapé.  
\v 8 \x - \xo 10:8 \xt 2 Ko 13:10\x*Unimanqatín. No tønø-poeɨn, no ambá nøme mba noto-khambuvimɨ́n, ta bazaføgakh-qa yaq-te, Evezøza gini-etoam. Geté ta bazaføgakh ndøgo, ndego ni gini-etoam, ndøgo zoqá unimanqatin bazaføgakh etoam nonqó, ambá av nqǣgo, zo ngiæzoat nonqō. Yaq nakémbá, no mivi mbaín, noqa khambuvap-qa yaq-te.  
\v 9 No poeveáv, zo ndozo-matavap av nqægo, no zo nø̀zø-utøvē, noqa pepa vinivinimba-te.  
\v 10 Zapa ndǿgo, ezoqa nøme, āv gini-manqaté nqǽgo, “Pol-qa manqat, teqa pepa vinivinimba-te ndøpeawap, ndøgo bazaføgakh-ús neka sasanqa-ús. Geté ndego ekezan ni namba tizi꞉goat, yaq teqa manqa manqate, bazaføgakh mbaín. Khokhó.”  
\v 11 Gekha ezoqām ndigu, av ndi꞉manqate, ndigu bètezøtéz, niqa pepa-te manqat ande sasanqa-us qeipeaumam, ni matev āv tøtí-matønumát, zo namba tizi꞉goat.   
\p
\v 12 Ezoqa nøme, zo mokho-te nandav, ekeza kha ezoqa kandakanda me꞉vewé. Ság! Ndigu yakhapús. Ni nikeza kha, ti namba nití-khamasemák, vøimǿvī. Geté tiqa matev, mokho mbaín. Zapa ndǿgo, ndigu ekeza matev, ekeza matev namba me꞉geveatatún neka ekeza kha, ekeza kha namba vø̄e-khamasimatun.  
\v 13 \x - \xo 10:13 \xt Lom 12:3\x*Geté ni khapé bati-khambùva᷄p. Ni taqá yaq-te mbá tøtí-khambuvupát, Mbumbukiam ni sasae gini-etoam, teigoat. Até ta sasae ndøgó-a, zo mokho-te nqeigut, ni Mbumbukiam ni-etoám.  
\v 14 Ni amba zo-te okhoeav teigonɨn, zo qambaqape ndozoyage, yaq ni taqa yaq-te ambá kopømba mbaín tøti-khambuvapɨn. Ni amba av tøtigonɨn, yaq niqa khambuvap, ambá mokho mbaín. Geté ni mø̀itøndu-niáv zo-te, neka Manqat Mbomambaqape, Keliso-qa yaq-te, vøtīzømas.  
\v 15 Ni ambá av nqǣgo, nikeza iz ezoqa nøme-qā sasae-qa yaq-tē qati-eqawāt, ndøgo ni nikezan goneav qagoam. Geté ni teitotaná ndǿgo: Zo unimanqatin matev-te tozotumu-fisam, yaq niqa sasae bèkhouwév, zo mokho-te nandav. Yaq ezoqa nøme mba beto-unimanqatiním.  
\v 16 Unimanqatín. Ni até zoqá manqei yaq ndøndogó-a, ezoqa Manqat Mbomambaqape zømesim-qa nigú. Zapa ndǿgo, ni poeveáv, nikeza iz sasae nøme-qa yaq-te tøti-eqatat, ndøgo ezoqa nøme, manqei nøme-te gimatønumam.   
\p
\v 17 \x - \xo 10:17 \xt Jer 9:24; 1 Ko 1:31\x*Khambuvap-qa yaq-te, Mbumbukiam-qa Manqat āv qane-peawáp nqǽgo, “Gekha ezoqām ndego, ndekhambuvap, ndego tèabete-khambuváp ndøgo, av Evezøza matev ge꞉matønumam.”  
\v 18 \x - \xo 10:18 \xt 1 Ko 4:4\x*Ezoqam teoká ndego, ekeza kha kandambaqape ndevewe, iz ndømbogo. Geté iz ndégo tømbogó, ndego Mbumbukiam kandambaqape ndevewe.   
\c 11  
\s1 Pol-qa matev neka khavozam nømendim ezoqam-qa matev, vinivinimbá  
\p
\v 1 Tanakhambá. Manqat nøme, no ndakin tæzø-ein, mokho andé mbaín. Geté ság, no nqæmatavap, zo aiyaiyav matev ndòzogoát, no namba, taqa yaq-te.  
\v 2 \x - \xo 11:2 \xt Ef 5:26-27\x*Zo Kolin-ak, zo andé nogú yú. No ezoqa kopo-te ivøve-qa nombogó. Mbumbukiam ova ndømanqaté, zoqa yaq-te. Até nó-a, no poeveáv, ezoqa vini zo tezøkɨm. No søvøta mø̀egó. Anganeam kopo mba bezøkɨ́m. Ndego anganeam, Kelisó. No zo te-te andé mbasønakam matev mbomambaqape me etoam-qa nøzøgó.  
\v 3 \x - \xo 11:3 \xt Gen 3:4, 13\x*Geté no nòfofogeáp, zoqa yaq-te. Soqaín ndøgo, ezoqa zoqa matavap ti-enegim, yaq zoqa poev Keliso-te tøzømbo-navøem neka zo ndego uni paeveav vøzǿgoāt. Soqaín ndøgo, zo matev tøzøfakhan, av Iv qambøe-fakhan, wazeam getuwam, teqa khavozam matev mokho-te.  
\v 4 \x - \xo 11:4 \xt Gal 1:8-9\x*Zo ezoqa nøme Yesu-qa yaq-te manqat vini ndimanqate, av ni qati-zømesimam, o zo ti-te nqova vini ndozo-upøgim, av bugukhokhof Nqova Mbomambaqape qazøte-ndafem, o zo manqat vini ndozozø-upøgim, av bugukhokhof Mbumbukiam-qa Manqat qazøte-ndapem, zo ezoqa av ngi꞉gu, sòzo-khatobumatún.   
\p
\v 5 \x - \xo 11:5 \xt 1 Ko 15:10; 2 Ko 12:11\x*No mø̀tenøtén. Nandiv ezoqam, zo Keliso-gi u-anim uni kandakanda-in ndøzøte-zæza, no ambá av nqǣgo, nø̀zøpāev.  
\v 6 \x - \xo 11:6 \xt 1 Ko 2:1, 13\x*Éisa? Noqa manqa manqate uni tatas-ín mbá, av ezoqa nøme-qa manqat ndægo. Geté no nøtenat nqanø̂gó. Niqa sasae-te ate ndægo, zo mokho-te qeigoam, ni oskia nìzø-vøndazám, taqa yaq-te.   
\p
\v 7 \x - \xo 11:7 \xt 1 Ko 9:18\x*No Mbumbukiam-qa Manqat Mbomambaqape, yaq-mbá søte-zømesimám. Neka nøkeza kha nòvoá. No tøte-voatát ndǿgo: Zo tø̀ne-eqáz. Yaq ge zô, ndozo-matavap, no av qate-matønumam ndægo, no manqa-zapa nógo? Āv taoká.  
\v 8 \x - \xo 11:8-9 \xt Filip 4:15-16; 2 Ko 12:13\x*No zo mokho-te qæsasaetam, no moni Klisten bawan ezoqa nøme-té qæ-upøgimám, ndigu noqa yage nonqo ginø-etoumam. No ndigu andé nøzø-aqonøvemám.  
\v 9 No gigiap qatumu-wafenɨn, zo namba qategoam, no zo-te tambeáv. Geté noqa yage nonqo, ndígu tinø-etoumám, nigi Klisten nøfuap, ndigu Masedonia plovins-te ginduzav. No zo-te tambeáv. Yaq até megemege-té-a, no zo-te notó-tambák.  
\v 10 No andé khambuváp, taqa yaq-te ndøgo, no zo-te tambemav ndøgo. Yaq ezoqa kopo, nandav Akaya plovins-te ate ndægo, noqa khambuvap taqa yaq-te, genømbǿ-khazák. No unimanqatin manqat nømbøe-manqaté. Neka Keliso-qa unimanqatin manqat, nqø̂ugú, noqa mokho-te.  
\v 11 Yaq ge zô, ndozo-matavap? No gekha zapâ, av qate-ein nqægo? Gê, no kuku mbaîn, zo-te? Āv taoká. Mbumbukiam mø̀ndæ-otév. No kuku nqanø̂gó, zo-te.   
\p
\v 12 Ndigu ezoqa nøme, āv gini-khambuváp nqǽgo: Ndigu até kopó, av ni nqati꞉gu. Geté ndøgo unimanqatín mbá. Ndigu zo moni-qa zøvi꞉matún. Geté ni zo moni-qa viimáv. Yaq nakémbá, no matev av ndakin nqate-matanam, até nómatønumát. Até megemege-té-a, no zo moni-qa yaq-te, nøzǿ-viamák.  
\v 13 Ndigu ekeza kha, Keliso-gí u-anim me꞉vewé. Geté ndøgo khavozam manqát. Ndigu Keliso-gi u-aním mbá. Ndigu zo-te, gè꞉khavozumatún, tiqa sasae-qa yaq-te.  
\v 14 Geté ni nqova binìnda᷄f, matev av nqægo tøfakhan. Zapa ndǿgo, até Saitán-a, ndego ekeza bugug sège-enendɨ́n, ezoqa vøzømbē-khavozamɨn, av nqægo, “No Mbumbukiam-gē enzol ezoqām.”  
\v 15 Yaq nakémbá. Ni nqova binìnda᷄f, ndigu Saitan-gi sasae ezoqam-qa yaq-te, ndigu ekeza bugug sa ndi-enendat, neka ande sasae ezoqa eqeieqei me ndi꞉keoge. Geté vaev-te, ndigu yaq-fia āv tiníqeivím, av matev ndi꞉matanam.   
\s1 Pol-qa potonam matev vinivinimba  
\p
\v 16 No nqawá qatǿ-eín. Ezoqa bematàva᷄p, av nqægo, no bianav ezoqām. Geté zo av ndøzøte-matavap, yaq noqa manqat, āv qazøté-ndapém, av bianav ezoqa nøme-qa manqat ndøzøte-ndape. Yaq até nó-a, elavøqase nøté-khambuvupát, av bianav ezoqa ndi꞉matanam.  
\v 17 Manqat ndøgo, no ndakin nqæmanqate, ambá av ndǣgo, av Evezøza manqat nde꞉manqate. Geté no andé bianav ezoqam me nøte-khambuvím.  
\v 18 Av nandiv ezoqa kopoav, ekeza iz ndi꞉-eqawat, kopømba ande av manqei-qape ezoqam ndi꞉matanam, yaq ndakin até nó-a, nøkeza iz nøté-eqá.  
\v 19 Zo zøkeza kha matavap loloakh-us ndøzøte-vewe, zo bianav ezoqam-qa manqat, gèzømbe-khaneát.  
\v 20 Zo ndigu sòzozø-také, ndigu zo ndizøtømev neka gigiap sa ndizø-upøgim neka ande ka me ndizø-awam neka zo khokho ezoqa ndi꞉zæza neka zo ande lokom me ndizømbe-tøkubam.  
\v 21 \x - \xo 11:21-22 \xt Filip 3:5\x*Geté ni zo namba qatigoam, ni matev av nqægo goneáv, zo-te. Yaq ge zô, ndozo-matavap? Ni bazaføgakh mbaîn, yaq nakêmbà, ni matev av nqægo gonemav qagoam?  
\p No ndakin andé bianav ezoqam me nøte-manqaté. Ndigu ezoqam, matev nøme-qa yaq-te kopømba tøgoat, ti꞉khambuvupat, yaq até nó-a, no kopømbaqapé, tøte-khambuvim.  
\v 22 Ndigu āv gini-manqate nqǽgo, “Ni Iblu ezoqám.” Ndøgo unimanqatín. Geté até nó-a, no Iblu ezoqám. Neka ndigu ndimanqate, “Ni Izlael ezoqám.” Geté até nó-a, Izlael ezoqám. Neka ndigu ndimanqate, “Ni Eibleem-gí zí.” Geté até nó-a, Eibleem-gé zeó.  
\v 23 \x - \xo 11:23 \xt Kel 16:23\x*Neka ndigu ndimanqate, “Ni Keliso-gí sasae ezoqám.” Tanakhambá. Manqat no ndakin nqæmanqate, andé bianav ezoqam-qá manqát. No ndigu ùni nøteløvúb, sasae-qa yaq-te. No Keliso-qa sasae kopoav-qapé qæmatønumam, āv taoká, av ndigu gi꞉matønumam. No Keliso-qa sasae zapaya, khøuwa kopoáv, ndimbula-té ginø-nqeindumám. No ndigu mø̀eløvúb, taqa yaq-te. Neka khøuwa kopoav-qape nøme mba mo꞉zumbám. Unimanqatín. Khøuwa kopoáv, ambá nønanimín.  
\v 24 \x - \xo 11:24 \xt Deut 25:3\x*Khøuwa faev, no Zu ezoqa ndøfembumám. Khøuwa kopokopo-te, 39́ kha ginø-khanæmam.  
\v 25 \x - \xo 11:25 \xt Kel 16:22; 14:19\x*Neka khøuwa misika, no Lom ezoqam vø̄zumbam. Neka khøuwa nøme, nandí gini-poumbím. Neka khøuwa nøme, palai khagua nitøkuvøemám. Misiká, qani-tøkuvøemam. Ta khøuwa nøme-te, no lova kopo nekā paveat kopo, ndaola-té qatu-kawambát.   
\p
\v 26 \x - \xo 11:26 \xt Kel 9:23; 14:5\x*No oskia qæ-okhoam, no løvøte-té qato-wanimám. Khøuwa kopoáv. Kea qætanqaemam, no ambá ibøkha mbageap ndøkawambɨ́n. Khøuwa nøme, ambá pepen ezoqam ndøngiænonamɨ́n. Neka khøuwa nøme, ambá nøkeza Zu ezoqam ndøngiænonamɨ́n, neka khøuwa nøme, ambā bawan vini-ak vø̄ngiænonamɨn. Neka no løvøte-te nøme, taon mokho-té neka ezoqam-av manqei-té neka ndaola-té qatø-wanimám. Neka no khape Klisten ezoqam mokho-te, løvøte-te vøtō-wanimam.  
\v 27 No sasae føgakh-qape nømbo-ngetøgeapám. Khøuwa nøme, no sasae khàpe nømbe-khouwevtám neka venanqei sømbimáv. Neka khøuwa nøme, no ifín neka ibøkha naq páp. Khøuwa kandambá, ififina qægoam. Neka khøuwa nøme, no qozáq neka ndabua eqeieqei mbaín.  
\v 28 Geté ta-mbá taoká, ndøgo. No oskia Klisten bawabawan ezoqam nøzø-fofogeáp, ndigu tiqa unimanqatin-te, āv kinī-apet.  
\v 29 Ezoqa unimanqatin-te bazaføgakh mbain tøgoat, no soqaín sæmbøe-ewagɨ́n. Neka ezoqa nøme, manqa-zapa-te gebøiavɨn, no mbøni nqosøgeap nombo-ndapɨ́n.   
\p
\v 30 Zo tøzø-pøovat, no tøte-khambuvim, yaq no nøkeza bazaføgakh mbain-qa yaq-té qaté-khambuvím.  
\v 31 Mbumbukiam, ndego nigi Evezøza Yesu-ge Eve, teqa iz miavmiav ndø-eqæv, ndego mø̀ndæ-otév. No khavozøpøteáv.  
\v 32 \x - \xo 11:32-33 \xt Kel 9:23-25\x*No Damaskus taon mokho-te qægoam, ndego gaman ezoqam, kawa Aletas-qa mokho-te gu꞉goam, ambá gemøvønoɨ́n, neka taon mboqog-te, bøibøi ezoqam vø̄-abam.  
\v 33 Geté nogi nøfuap, ava-té ginø-utoném, taon uta bøi mboqog-te sasa ndøføløtønem. Yaq no tøtø-khokhón ndǿgo, ndego gaman ezoqam, no møvønoat-qa gegoam.\fig Pol ava-te gi-utøvem, taon uta bøi mboqog-te giføløtøvem, vø̄khokhon|src="LB00333B.tif" size="col" ref="11:33" \fig*   
\c 12  
\s1 Umingiap matev-qa yaq-te, Pol qambo-fakhanam  
\p
\v 1 No nøme, sà bate-khambuváp. Geté, unimanqatín, matev av nqægo, ezoqa agé tøkemáv. No ndakin umingiap neka vevezam manqat-qá yaq-té qazømbé-eín, Evezøza genø-etoumam.  
\v 2 No Keliso-ge ezoqa kopo, mø̀tenøtén. Ndego Mbumbukiam, yan uni ova-in-té genøndáf.\f + \fr 12:2 \ft Nqanek emanqat mokho-te, Pol ekezan me꞉manqaté. Geté ndego poeveáv, ekezan-qa yaq-te tekhambuvim. Yaq nakémbá, ndego ekeza iz veweáv.\f* Viav 14 mø̀ndømø-navøém, ndakin. No nø̀tenøtenák, av nqægo, ndego khá namba mé꞉qavig, ó, nqova mba ndǿqavig. Mbumbukiam yakhapús sege꞉-otév.  
\v 3 Neka no mø̀tenøtén, ngenek ezoqam, Paladais manqei-té genøqavíg. Yaq até nangó, no nø̀tenøtenák, ngenek khá namba mé꞉qavig, ó, nqova mba ndǿqavig. Geté Mbumbukiam yakhapús sege꞉-otév.  
\v 4 Ta manqei-te ndøgo, ndego manqat ndø-ewág. Vini-qapé. Ezoqa kopømba mbaín, manqat av nqægo timanqatat. Neka ti-te ndigu, khafeáp.  
\v 5 Yaq nakémbá, no teqá yaq-te ngének qate-khambuváp. Geté nøkezan-qa yaq-te, nøté-khambuvapák. Nøkeza bazaføgakh mbain-qá yaq-te mbá qaté-khambuvupát.  
\v 6 Geté unimanqatín. Até ndǿgo-a, no amba nøkezan-qa yaq-te tøte-khambuvapin, yaq no bianav ambá nøtégoák. Zapa ndǿgo, manqat ndøgo, no amba tæzø-einin, ndøgo ambá unimanqatin manqát. Geté ság. No nøkezan-qa yaq-te, nøté-khambuvapák. Soqaín ndøgo, zo no khape tøzøte-eqanonam. Geté zo sa ndǿgo tøzøté-gevenonám, matev av nqate-matanam neka manqat av nqate-manqate.   
\s1 Pol ande sanqava me qambo-genøyam  
\p
\v 7 \x - \xo 12:7 \xt Job 2:6\x*Unimanqatín. Mbumbukiam no matev kandakandá tantáv genø-vevezam. Geté no khapé bate-khambùva᷄p, taqa yaq-te. Yaq nakémbá, Mbumbukiam no viniv-qape nø-etoám. Nqanek viniv, no andé sanqava me nømbegenøé. Ndøgo andé Saitan-gé u-anim me ndæwavɨ́n, no vø̄lavambɨn. Soqaín ndøgo, no khape tøte-khambuvupat.  
\v 8 No Evezøza, mø̀embo-vi꞉mám. Nqanek viniv, yà bekhofá. Misiká qambovi꞉mam.  
\v 9 \x - \xo 12:9 \xt Filip 4:11-13\x*Geté ndego āv genømbe-qavøiú nqǽgo, “Noqa kuku matev mba taqagoat, ság. Matev nøme betaqàgo᷄. Zapa ndǿgo, noqa bazaføgakh, kandambaqape ti mokho-te ndígu tønø-sasaeát, ezoqa ndigu bazaføgakh mbain ndigu.” Yaq nakémbá, no khanakhanákh neka taqa yaq-te ndǿgo tøte-khambuváp, no bazaføgakh mbain nqægo. Yaq ndǿgo, Keliso-qá bazaføgakh betu꞉gú, no mokho-te.  
\v 10 Yaq nakémbá, no bazaføgakh mbain nqægo neka ngenøgim matev o potonam matev o gekha viniv vinivinimba tønø-fakhanam, o ezoqa no tingiænonam, Keliso zapaya, yaq no khanakhanákh. Zapa ndǿgo, no mø̀tenøtén. No bazaføgakh ndǿgo tønǿgoát, no nøkezan bazaføgakh mbain tægoat.   
\s1 Pol-qa fofogeap, Kolin ezoqam-qa yaq-te  
\p
\v 11 \x - \xo 12:11 \xt 2 Ko 11:5\x*No andé bianav ezoqam me nøte-manqatát. Geté zo noqa mbøni, zònøqagém, no qate-khambuvim. Noqa iz, ambá zō zø-eqawatɨ́n, taoká ndøgo, no nøkeza iz nqæ-eqawat. No khokho ezoqam ambá qategó. Geté ndigu ezoqam, zo Keliso-gi u-anim uni kandakanda-in ndøzøte-zæza, ndigu ambá av nqǣgo, no gèløvumbīm, yaq no nopaēv. Āv taoká.  
\v 12 \x - \xo 12:12 \xt Lom 15:19\x*No zo namba qategoam, neka umingiap matev vinivinimba qæmatønumam, ta mokho-te zo Mbumbukiam-qa bazaføgakh qazoqeivat, yaq ndøgo zo mø̀ndøzø-vøndáz, no unimanqatin Keliso-gé u-aném. Neka viniv vinivinimba qambo-ewagam, no sæ̀mát, sasae-te. Neka ivøveáv.  
\v 13 \x - \xo 12:13 \xt 2 Ko 11:9\x*No ambá av nqǣgo, zo mokho-te nandav, matev andē khapēmbā qæmatønumam, getē Klisten bawan ezoqa nøme-qa mokho-te, andē kandambā sæmatønumām. Āv taoká. Matev kopo, no zo mokho-te vini qæmatanam, sa nqánek: No zo-te tambeáv, noqa yage nonqo. Zo tozo-matavupat, no manqa-zapa nogō, no zo gigiap-qa yaq-te viøpøteav qagoam, yaq zo nqanek noqa manqa-zapa, sà bezømbo-navøém.   
\p
\v 14 Nqáe! No avønín, nqawá qatøndónáv zo-te. Yaq genǿ-misiká, zo namba tøtegoat. Até ndakín-a, no zo-te notó-tambák. No zo nøpoév, tiuká ndigu, zogi moni. Unimanqatín. Matev ambá av nqǣgo, nakheis evøndipakha zøkeogē neka gigiap ndīzø̄-etōām. Geté evøndipakha zøkeogé, nakheis, neka gigiap ndīzø̄-etōām.  
\v 15 Ság, no khanakhanákh. Gigiap ate nqanømbe꞉go, sæzǿ-nqonqotáv. Até nøkeza khá-ya, vøezǿ-nqonqotāv. Noqa kuku tønø-khouwev zo-te, yaq gê, zoqa kuku mé꞉-khapelavøqasē no-te, ta zapaya?   
\p
\v 16 Zo mø̀zøte-zøtéz, no zo-te gigiap-qa tambeáv. Geté ezoqa nøme, zo mokho-te, āv qazøte-mataváp nqǽgo: No àbøzømbe-khavóz, ka vøezø̄ve.  
\v 17 Ge zô, ndozo-matavap, no zo ndigu ezoqa mokho-té qazømbé-khavozam, zo-te qatøndo-khofotaz? Āv taoká.  
\v 18 \x - \xo 12:18 \xt 2 Ko 8:6, 16-18\x*No Taitus qamboviam, zo-te tendowav, Klisten nøfu nøme namba, yaq gê, ndego zo gezømbé-khavozam? Āv taoká. Ndego matev av nqægo gonemáv. Ni nqova kopó, niqa sasae-te. Ni nakhoa vinivinimba okhomáv.   
\p
\v 19 Ge zô, ndozo-matavap, ni nikezan zapayá qatí-peaomem? Āv taoká. Ni Keliso-qá mokho-té qatu꞉gú neka nqanek manqat, Mbumbukiam-qá megemege-té qeinøzø-manqaté. Nigi nøfuap mbomømboma! Ni nqanek manqat ate nqægo, zō nizømbe-manqaté, zoqa unimanqatin matev bezømbē-føgakh.  
\v 20 Zapa ndǿgo, no nòfofogeáp. Soqaín ndøgo, no tøtøndonav, yaq zo vini tæzømet, ambā av nqǣgo, av no ndønømbe-poev. Neka soqaín ndøgo, zo no vini tozo-nømendam, ambā av nqǣgo, av zo ndøzømbe-poev. Neka soqaín ndøgo, no zo mokho-te ponqombap matev neka ova matev neka qaqa matev neka ezoqa qaqaza matev neka manqat soqøsoqa manqate matev neka manqa geveam matev neka khambuvap matev neka sapi matev tæqeiv.  
\v 21 \x - \xo 12:21 \xt 2 Ko 13:2\x*Soqaín ndøgo, no zo-te tøtøndonav, matev av nqægo tæqeiv, yaq noge Mbumbukiam zoqa megemege-te ndo꞉go, mivi nqawa tenø-etoam. Neka soqaín ndøgo, no ti zapaya mbøni vaev tændap, ndigu manqa-zapazapa gigoam, neka tiqa mambe okho matev-te neka sakhei o angana qovesam matev-te, qambuzaneav gigoam.   
\c 13  
\s1 Vaev guguna manqat neka khaiya mboma manqat  
\p
\v 1 \x - \xo 13:1 \xt Deut 19:15; Met 18:16; 1 Tim 5:19\x*Ndakin genǿ-misiká, no zo-te tøtøndonav. Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-peawáp nqǽgo, “Manqa ovøyam ate ndægot, tøné-unimanqatintát ndǿgo, bøi vizu ezoqa misika o menas tigoat.”\f + \fr 13:1 \ft Pol nqanek manqat, bøi vizu ezoqa misika o menas-qa yaq-te, tene-eín ndǿgo: Ndego gembó-misiká, Kolin taon-te tewav. Yaq ndøgo andé bøi vizu ezoqa misiká. Yaq ndøgo ndø̀zøvøndáz, teqa manqat gigiap-qapé neka unimanqatín.\f*  
\v 2 No zo-te qægeavun, qanø-menas, no é-møezø-eín, neka até ndakín-a, no nqateyona, no nqawá qanøzǿ-eín, zo ezoqa nøme, manqa-zapazapa qazogoam neka zo ate ndøzøte꞉go: No zo-te nqawa tøtøndonav, no aiyav matev genǿgoák, ti namba ndigu, manqa-zapazapa gigoam.  
\v 3 Zo qeivi-qa ndozogo, av nqægo, Keliso no mokho-te ndemanqate, ság, zo ndòzo-qeivím. Ndego ambá av nqǣgo, bazaføgakh mbaīn. Āv taoká. Ndego bazaføgakh-qapé, zo mokho-te.  
\v 4 \x - \xo 13:4 \xt Filip 2:7-8\x*Unimanqatín. Ta khøuwa-te ndøgo, tae mutui-te getøkewam, ndego bazaføgakh mbaín. Geté ndakin, ndego Mbumbukiam-qá bazaføgakh-té geyagé. Até ní-a, ni Keliso mokho-te nqeiyage, ni bazaføgakh mbaín. Geté ni āv qatí-zømesimát nqǽgo: Ni Keliso namba, Mbumbukiam-qá bazaføgakh-té qeíyagát, zo mokho-te.   
\p
\v 5 \x - \xo 13:5 \xt 1 Ko 11:28\x*Zøkeza kha gèqeiví, zo Yesu uni tøpøzøté-unimanqatinat-a. Zøkeza kha gègevewát, taqa yaq-te. Zo àbøzøte-zøtéz. Yesu Keliso, zo mokho-té gunu꞉gú. Mbain tøgoat, yaq zo mø̀zøte-busøtøvém.  
\v 6 No tototaná ndǿgo: Zo zóqeivát. Ni nikezan, busøtøveáv.  
\v 7 Ni Mbumbukiam-te, āv qati-guligulím nqǽgo: Zo manqa-zapazapa zógoák. Ni ambá ta zapaya ndø̄go tøti-guligulīm, ezoqa tiqeivat av nqægo, ni sasae eqeieqei nigoām, zo mokho-te. Āv taoká. Geté ni ndǿgo tøti-guligulím: Zo matev eqeieqei-té qayagé. Oskiá ndøgo, ezoqa nøme niqa sasae eqeieqei me veweav tøgoat.  
\v 8 Zapa ndǿgo, ni kopømba mbaín, unimanqatin manqat tei-tokhonem. Geté unimanqatin manqat nqei-eqawat, ndøgo kopømbaqapé.  
\v 9 Ni bazaføgakh mbain tøgoat, gete zo bazaføgakh-us tozogoat, yaq ni khanakhanákh. Ni āv qati-guligulím nqǽgo: Zo vø̀fisám, Klisten matev-te.  
\v 10 \x - \xo 13:10 \xt 2 Ko 10:8\x*No ndakin nqateyona, no nqanek manqat ta zapaya ndǿgo tøte-peawám: Soqaín ndøgo, no zo namba tøtegoat, yaq nøzø̄-ponqomāt, ta iz mokho-te ndøgo, Evezøza genø-etoam. Ndego no nqanek iz, ndǿgo tenømbe-etoám: Zo zøtéfisám, Klisten matev-te, ambá ndøgo, zo zøté-soqoēz.   
\p
\v 11 Nǿfuap! Noqa manqat nqá-vaev. Zo khanakhanakh bezøgó. Neka bazaføgakh ndø-asøzú, zoqa Klisten matev-te. Manqat ndøgo, no qazø-peaumam, gèmbopáev. Zo nqova kopo-té neka sambi-té qayagé, yaqyaq-a. Yaq Mbumbukiam, ndego kuku neka sambi ndini-etoam, ndø̀goát, zo namba.   
\p
\v 12 Zo tozo-møvabat, zenda kaka vø̀-itiamát neka vø̄ngenøndamat, ate av-té, Mbumbukiam-qa bøi-te eqeieqei ndægo.  
\p Nginik Mbumbukiam-gi ezoqam, khaiya mboma manqat ndøkhofotaváv zo-te.  
\v 13 Evezøza Yesu Keliso-qa tanakh matev neka Mbumbukiam-qa kuku matev neka Nqova Mbomambaqape, ndø̀goát, zo namba, zo ate ndøzøte꞉go. Neka te mokho-te, zo nqova kopo tø̀negó.