\id 1CO - NT0243 Kuni/Boazi [kvg] (Kuni Dialect) - Fumey Dec/2015 
\ide UTF-8
\h 1 Kolin 
\toc1 1 Kolin 
\toc2 1 Corinthians 
\toc3 1 Ko 
\mt1 1 Kolin  
\mt2 Pol-qa bugukhokhof pepa, Klisten bawan ezoqam-te, ndigu Kolin taon-te giyagam  
\is1 Megeat Manqat-qase  
\ip Pol Efesus taon-té gegoám, nqanek pepa, Klisten bawan ezoqam-te gepeawam, ndigu Kolin taon-te giyagam. Kolin taon ndøgo, kandambaqapé. Glik manqei-té qagó. Ta khøuwa-te ndøgo, Glik manqei-qa iz, Akaya mbo-akhaemám. Klisten ezoqam ndigu, Kolin taon-te gisøkhoam, nøme ndigu, Glik ezoqám, neka nøme ndigu, Zu ezoqám. Ezoqa gisøkhoam ndøgo, kandambá, gigiap kopoav ezoqám neka tiqa zøtezat andé kandambá.  
\ip Bugukhokhof khøuwa, Pol mø̀ndøgoám, Kolin taon-te ndøgo, neka ndigu ezoqam, ndakin mba gi-Klisten-ez, vø̄e-zømesimam. Nginik Yesu, oskia ndø-unimanqatintám, neka guligulim-te vø̄-møvøbumam. Geté tiqa Klisten bawan, sège-qaqaém. Neka ndigu matev soqain-té giyagám, kha-qa poev matev vømbōpavam-a, manqa-zapazapa vinivinimba vø̄matønumam. Pol mø̀ndø-ewág, taqa yaq-te, yaq ndigu nqanek pepa mokho-te, unimanqatin matev neka Klisten matev eqeieqei-qa yaq-te vøzø̄-peawam-a, tiqa matev-qa yaq-te, vøzø̄-ponqom.  
\c 1  
\p
\v 1 No Pól, nqanek pepa nqæpeaomit. No Keliso Yesu-gé u-aném. No Mbumbukiam ndøveatán, nqanek sasae nqægo. Ndøgo teqá poév. Nqanek pepa, nigi Klisten nøfu Sostenés namba niti-peaomít. \fig Pol, Sostenes namba, nqanek pepa gipeaomem|src="C103gr(PS).tif" size="col" copy="New Tribes" ref="1:1" \fig*   
\p
\v 2 Zo-té qeitø-peaomít, zo Mbumbukiam-gi Klisten bawan ezoqam, nandav Kolin taon-te ndozoyage, zo Mbumbukiam Keliso Yesu mokho-te ge꞉khaz, vozō-tegi-ezoqam-ez. Nqanek pepa até ti-té ndigú-a, vǿe-peawām, ezoqa ewaqape-te, manqei-manqei ate nqægo, nigi Evezøza Yesu Keliso-qa iz ndivewam, ndiguligulim. Ndego tigí Evezøzá neka nigī Evezøzā.   
\p
\v 3 Mbumbukiam, nigi Tat, neka Yesu Keliso, nigi Evezøza, tiqa kuku matev neka sambi matev ndø̀goát, zo-te.   
\s1 Pol-qa ike manqat Mbumbukiam-te, Kolin ezoqam-qa yaq-te  
\p
\v 4 No Mbumbukiam, ike manqat oskia nombo-manqaté, zoqa yaq-te, neka teqa kuku matev-qa yaq-te, ndego zo Keliso Yesu mokho-te gezø-etoam.  
\v 5 Te mokho-te, zo andé gigiap kopoav ezoqám. Mbumbukiam zo nømendim manqat neka zøtezat kandambá gezø-etoam.  
\v 6 Zapa ndǿgo, manqat ndøgo, no Keliso-qa yaq-te qate-zømesimam, mø̀ndømø-qóm, zo mokho-te.  
\v 7 Yaq ndǿgo, zo nigi Evezøza Yesu Keliso ndøzømbøe-esap, tendoveao, tendoqavan, zo matev nøme løvu꞉máv, ndøgo Nqova Mbomambaqape, ni Klisten ezoqam ngini-etoam.  
\v 8 \x - \xo 1:8 \xt 1 Tes 3:13; 5:23\x*Yesu Keliso zo føgøføgakh zǿgeatát. Yaq zo unimanqatin matev-te, føgøføgakh zówaniapát, atema vaev khøuwa-te. Yaq zo nigi Evezøza Yesu Keliso-qa Khøuwa Kandambaqape-te, ndego tendoqavan, manqa-zapazapa mbaín, sozógoát.  
\v 9 \x - \xo 1:9 \xt 1 Zion 1:3; 1 Tes 5:24\x*Mbumbukiam, ndego zo gezø-akha, tege Yo Yesu Keliso namba tøzøte-yagat, nigi Evezøza, ndego unimanqatin ezoqám. Ndego zo gezǿ-geatát, atema vaev-te.   
\s1 Qaqae matev-qa yaq-te, Klisten bawan mokho-te  
\p
\v 10 \x - \xo 1:10 \xt Filip 2:2\x*Nǿfuap! Nigi Evezøza Yesu Keliso-qa iz-te, no nqazǿ-pouwe: Zoqa Klisten bawan mokho-te nandav, zo manqa ndø-itùmba᷄m neka qatoat matev bezømbù꞉gu᷄. Geté zo nqova kopo-té qawaní, neka kha-mba, matev kopo zombó-ovét.  
\v 11 Nǿfuap! No nqanek manqat nqazømbe-manqate, zapa ndǿgo: Nigu Klisten nøfu Kloe, tugi ezoqa nøme, no āv gini-nømøndém nqǽgo: Zo mokho-te nandav, qatoat neka ponqombap matev zømbu꞉gú.  
\v 12 \x - \xo 1:12 \xt 1 Ko 3:4; Kel 18:24-28\x*No nqánek qate-manqaté: Zo mokho-te, ezoqa nøme, āv gini-manqaté nqǽgo, “No Pol nombopáev,” neka nøme ndimanqate, “No Apolos nombopáev,” neka nøme ndimanqate, “No Pita nombopáev,” neka nøme ndimanqate, “No Keliso nombopáev.”   
\p
\v 13 Áv khané꞉go? Gê, Keliso géqaqanim? Neka gê, no Pol, zoqa yaq-te no notónanim, tae mutui-te? Neka gê, zo ibøkha iz qazondapem, noqā iz-tē qazonǿ-ndapem? Āv taoká.  
\v 14 \x - \xo 1:14 \xt Kel 18:8; Lom 16:23\x*No ike kandambá, Mbumbukiam-te. Zapa ndǿgo, zo mokho-te, no ibøkha iz, ti-mba ngínik qazø-etoám, Klispus neka Gaius. Geté ezoqa nøme, ibøkha iz etopøteáv.  
\v 15 Soqaín ndøgo, ezoqa timanqatat, av nqægo, “No ibøkha iz, Pol-qā iz-tē qatøndāp.”  
\v 16 \x - \xo 1:16 \xt 1 Ko 16:15\x*Ó! Unimanqatín. No até Stefanas neka tegi ezoqám-a, ibøkha iz vøezø̄-etoam. Geté ezoqa nøme, no matavapøteáv, av nqægo, ibøkha iz mø̀ezø-etoām.  
\v 17 Keliso no ambá av nqǣgo, ezoqa ibøkha iz etoam-qa ndokhofotān. Geté ndego no Manqat Mbomambaqape zømesim-qa ndokhofotán. No ezoqa ambá av nqǣgo, manqei-qape-qā matavap loloākh qate-zømesīm. Soqaín ndøgo, Keliso-qa tae mutui manqat, tømø-khokho-manqat.   
\s1 Mbumbukiam ekeza bazaføgakh neka matavap loloakh, Keliso mokho-té gendo-vevezám  
\p
\v 18 \x - \xo 1:18 \xt Lom 1:16\x*Unimanqatín. Ti-te ndigu, tisoqoez, ta manqat ndøgo, Yesu tae mutui-te genanim, mokho mbaín. Geté ni-te, ni Mbumbukiam ngekhandi꞉ntet, nqanek manqat, bazaføgakh-ús. Ndøgo Mbumbukiam-qá bazaføgákh.  
\v 19 \x - \xo 1:19 \xt Isa 29:14\x*Taqa yaq-te, Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-peawáp nqǽgo,  
\q1 “No manqei-qape ezoqam-qa matavap loloakh nøzǿngiú.  
\q2 No tiqa zøtezat nósanqáo.”   
\p
\v 20 \x - \xo 1:20 \xt Isa 19:12; 33:18; 44:25; Job 12:17\x*Mbumbukiam-qa manqat av qæ-ein ndægo, yaq gê, manqei-qape ezoqam matavap loloakh-us neka zøtezat ezoqam neka manqa manqate ezoqam-qa yaq-te, áv khané꞉go? Ndøgo khokhó. Mbumbukiam manqei-qape-qa matavap loloakh, khokho matavap me꞉vewé.   
\p
\v 21 \x - \xo 1:21 \xt Met 11:25\x*Mbumbukiam ekeza matavap loloakh-te, matavap āv genevé nqǽgo: Manqei-qape ezoqam, kopømba mbaín, ekeza matavap loloakh-te, Mbumbukiam ti꞉zøtez. Yaq teqa poev nqánek qagó: Ezoqa ndígu tékhandí꞉z, ndigu nqanek manqat ndi-unimanqatinat, ndøgo ezoqa nøme khokho manqat ndi꞉vewe.  
\v 22 Zu ezoqam, ndigu umingiap matev qeivi-qa mba ndøgó, neka Glik ezoqam, matavap loloakh tonqogim-qa mbá ndīḡū.  
\v 23 \x - \xo 1:23 \xt Lom 9:32; 1 Ko 2:14\x*Geté ni ezoqa Keliso-qá yaq-te mbá qati-zømesím, ndego tae mutui-te gitøkewem. Nqanek manqat, Zu ezoqam, qaqa zøløozú. Neka bawan vini-ak, nqanek manqat, mokho mbain me꞉vewé.  
\v 24 \x - \xo 1:24 \xt Kol 2:3\x*Geté ni Mbumbukiam ginindu-akha, nøme Zu ezoqam neka nøme bawan vini-ak, ni Keliso-te, Mbumbukiam-qá bazaføgakh neka matavap loloakh ziqeiví.  
\v 25 \x - \xo 1:25 \xt 2 Ko 13:4\x*Mbumbukiam-qa matavap, ndøgo ezoqa nøme matavap livilivis ndi꞉vewe, ta matavap loloakh ndøgo, manqei-qape ezoqam-qa matavap loloakh, ùnime꞉-løvuám. Neka teqa matev matanam, ndøgo ezoqa nøme bazapos ndi꞉vewe, taqa bazaføgakh, manqei-qape ezoqam-qa matev matanam, ùnime꞉-løvuám.   
\p
\v 26 \x - \xo 1:26 \xt Met 11:25; Zems 2:5\x*Nǿfuap! Zo gèmbo-mataváp. Zo mokho-te nandav, Mbumbukiam gezø-akha, zo ezoqa khapímbá, manqei-qape ezoqam-qa bøi-te, matavap loloakh ndøzøgo o iz kandakanda ndøzøgo o zogi zøvøndipakha iz kandakanda qazøgoam.  
\v 27 Geté Mbumbukiam ndígu tevevesám, ndigu manqei-qape-te, matavap livilivis neka iz mbain ndi꞉zæza. Ndego tene-matanám ndǿgo: Matavap loloakh-us ezoqam neka iz-akhayapak, mivi mé꞉ndapém.  
\v 28 Mbumbukiam ndígu tevevesám, ndigu iz mbain ndigu, neka ndigu, ezoqa nøme ndisanqaza. Ndego nqanek matev, manqei-qape-qa matev kandakanda ngi꞉wat-qa ndøgó.  
\v 29 \x - \xo 1:29 \xt Ef 2:9\x*Ndego tenegó ndǿgo: Ezoqa kopo, gé꞉khambuvimák, Mbumbukiam-qa bugug-te.  
\v 30 \x - \xo 1:30 \xt Jer 23:5-6\x*Mbumbukiam ndømatanám, zo ndakin Keliso Yesu namba, ndøzøte-yage. Ndego ekeza matavap loloakh, Keliso mokho-té genøni-vevezám. Ni Mbumbukiam-qa bøi-te, te mokho-te ndégo tizi-ndaføyamba-én, neka vizimø̄-Mbumbukiam-gi-ezoqam-en neka Mbumbukiam ni te mokho-te vø̄nqovotan, ni manqa-zapa mokho-te qazu꞉goam.  
\v 31 \x - \xo 1:31 \xt Jer 9:24\x*Matev av tønefakhán, av Mbumbukiam-qa Manqat ndæpeawap, “Gekha ezoqām ndego, khambuvap-qa tegoat, ndego taqa yaq-te teabete-khambuváp ndǿgo, Evezøza gematanam.”   
\c 2  
\s1 Pol Yesu-qa manqat, ande āv kenē-manqatam, Kolin taon-te gegoam  
\p
\v 1 Nǿfuap! No zo-te qæmat, Mbumbukiam-qa Manqat qate-zømesimam, ndøgo khonoam-te qagoam, no ambá av nqǣgo, manqat kandakanda neka nøtenat kandambaqapē qazømbe-manqatām.  
\v 2 Geté no matavap āv qategó nqǽgo: No zo mokho-te, manqat nøme nǿmanqateák. Geté Yesu Keliso-qá yaq-te mbá qaté-manqatát, ndego tae mutui-te gitøkewem.  
\v 3 \x - \xo 2:3 \xt Kel 18:9; 2 Ko 10:1\x*No zo mokho-te qatu꞉goam, no kha bazaføgakh mbaín. No møe nøgoám neka kha wageap-ús.  
\v 4 \x - \xo 2:4 \xt 1 Tes 1:5\x*Neka manqat ndøgo, zo qate-zømesimam, no ambá av nqǣgo, manqei-qape ezoqam-qā matavap loloākh qate-zømesimām. Geté zo Mbumbukiam-ge Nqova-qá bazaføgákh qate-zømesimám.  
\v 5 Soqaín ndøgo, zoqa unimanqatin matev, ezoqam-qa matavap loloakh-te to꞉tawet. Geté Mbumbukiam-qá bazaføgakh-té qabeto꞉-tawé.   
\s1 Matavap loloakh, Nqova Mbomambaqape-te ndøndo-okho  
\p
\v 6 Geté, unimanqatín. Manqat ndøgo, ni nqeimanqate, matavap loloakh-ús. Ndigu ezoqam, Klisten matev-te gifisam, kopømbaqapé, mokho tindapem. Geté nqanek matavap loloakh, ambá ndø̄go, manqei-qape ezoqam-qā matavap loloākh, o kawakawa-za-qā matavap loloākh, ndigu manqei-qape ndo꞉kawaezat, tiqa bazaføgakh sa tømø-navøem.  
\v 7 Geté matavap loloakh, ni ezoqa nqati-zømesim, ndøgo Mbumbukiam-qá matavap loloákh. Teqa matavap loloakh nqánek: Manqei-qape khakheinøpøteav qagoam, Mbumbukiam é-møndo꞉pøoá, av nqægo: Matev ndǿmatanám, av ndakin ge꞉matanam, neka yage qanimav-qape vøní-etoām. Ibugukhokhof, nqanek matavap, Mbumbukiam geve, khonoam-té qagoám.  
\v 8 Nginik manqei-qape kawakawa-za, ezoqa kopo, Mbumbukiam-qa matavap loloakh otevateáv. Ndigu amba ti꞉zøtezɨn, ndigu nigi Evezøza iz eqawat-qape, tae mutui-te ambá gétøkewemák.  
\v 9 \x - \xo 2:9 \xt Isa 64:4\x*Geté matev av qanefakhán, av Mbumbukiam-qa Manqat qæ-ein,  
\q1 “Matev ndøgo, ezoqa bugukhokhof  
\q2 tiqa bøi-te qeiviav qagoam  
\q2 neka tiqa gea-te yogeav vø̄goam  
\q2 neka tiqa wema-te matavapøteav vø̄goam,  
\q1 Mbumbukiam, tiqa ndígu tene-mendewám,  
\q2 ndigu kuku ndøzøgo te-te.”   
\p
\v 10 Geté ta matavap ndøgo, bugukhokhof qakhonawam, ni Mbumbukiam Nqova Mbomambaqape-qa mokho-te, mø̀ndøni-veáz. Ndego Nqova kopømbaqapé, nqanek matev ti꞉nømand. Zapa ndǿgo, ndego matev ate ndægo gèqeiví, até Mbumbukiam-qa matavap igian-qapé-a, ndēqēivī.  
\v 11 Gê, gekha ezoqām mé꞉-otevat, ezoqam-qa matavap? Sa ndégo tene-otevát, tege nqova, te mokho-te ndu꞉gu. Yaq matev até kopó: Ezoqa mè꞉-otevák, Mbumbukiam-qa matavap. Mbumbukiam-ge Nqova yakhapús sege꞉-otevát.  
\v 12 Ni ambá av nqǣgo, manqei-qape-gē nqova zindafēm. Geté ni Nqova ndégo tizindafém, Mbumbukiam-te gendowav. Ndego ni ekeza Nqova, tinimbi-etoám ndǿgo: Ni Mbumbukiam-qa matev mbomømboma, yaq-mba gini-etoam, zí꞉nøtén.  
\v 13 Manqat ndøgo, ni ezoqa nqati-zømesim, ambá av nqǣgo, av manqei-qape ezoqam, ekeza matavap loloakh-te ndi꞉nømendim. Geté ni ndǿgo tøti-manqaté, av Nqova Mbomambaqape ndi꞉nømendim. Ni ezoqa Mbumbukiam-qa unimanqatin manqat nqeizø-ovøyam, ndøgo Nqova Mbomambaqape ndi꞉nømendim, ni Nqova Mbomambaqape-qá mokho-té qeitø-manqaté.   
\p
\v 14 Gekha ezoqām ndego, Nqova Mbomambaqape mbain ndego, ndego manqa mokho géndapák, ndøgo Mbumbukiam-ge Nqova-te ndøndo-okho. Te-te ndego, ta manqat, mokho mbaín. Zapa ndǿgo, qo Mbumbukiam-ge Nqova mbain tøgoat, qo kopømba mbaín, Mbumbukiam-qa Manqat-qa mokho toqondap.  
\v 15 Geté gekha ezoqām ndego, Nqova Mbomambaqape ndembøigu, ndego Mbumbukiam-qa matev ate ndægo-qa yaq-te, mokho ndø̀ndáp. Geté ezoqa nøme, ndigu Nqova Mbomambaqape mbain ndigu, ndigu kopømba mbaín, teqa yaq-te mokho tindapem.  
\v 16 \x - \xo 2:16 \xt Isa 40:13\x*Taqa yaq-te, Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-peawáp nqǽgo,  
\q1 “Gê, gekha ezoqām mé꞉-otev,  
\q2 Mbumbukiam-qa matavap?  
\q1 Neka gê, ezoqa tígu,  
\q2 Mbumbukiam timbo-ovøemem?”  
\p Āv taoká. Ezoqa mbaín. Geté ni Keliso-qá matavap nimbu꞉gú. Yaq ni kopømbaqapé, mokho tizindapem.   
\c 3  
\s1 Qaqae matev-qa yaq-te, Klisten bawan mokho-te  
\p
\v 1 Nǿfuap! No zo-te qægoam, no kopømba mbaín, manqat vøté-zømesīm, av ndigu nqate-zømesim, ndigu Nqova Mbomambaqape ndezømbu꞉gu. Geté no manqat āv qazømbe-manqatám, av ndigu nqazømbe-manqate, ndigu manqei-qape-qa matev zua ndimbopaev. Zapa ndǿgo, zo Keliso-qa matev-te, andé nakhei nqonqon me zøtegoám.  
\v 2 \x - \xo 3:2 \xt Iblu 5:12-13; 1 Pita 2:2\x*No zo andé tete nøzømbe-etoumám, ambá ndø̄go, lou føgøføgākh. Zapa ndǿgo, ta khøuwa-te ndøgo, zo kopømba mbaín, manqa mokho vøzømbøé-ndapēm, av ndigu ndi꞉ndape, ndigu Mbumbukiam-qa matev-te e-ma go꞉fisam. Até ndakín-a, zo zuá, kopømba mbaín, mokho tozombo-ndapem.  
\v 3 \x - \xo 3:3 \xt 1 Ko 1:10-11\x*Zapa ndǿgo, zo zøkeza khatae-qa poev, zua zombopavét. Ge zô, ndozo-matavap? Zo-te nandav, ova matev neka ponqombap matev nandøzøgo, ndøgo khatae-qâ poèv? Unimanqatín. Zo manqei-qape-qa matev-te, zua zoyagé.  
\v 4 \x - \xo 3:4 \xt 1 Ko 1:12\x*Zapa ndǿgo, ezoqa nøme nandi-manqate, “No Pol nombopaēv,” neka nøme nandi-manqate, “No Apolos nombopaēv.” Matev av nqægo tozogoat, yaq zo manqei-qape ezoqam-qá matavap zua zombopáev.   
\p
\v 5 \x - \xo 3:5-6 \xt Kel 18:4, 11, 27-28\x*Gê, Apolos, ndego gekha ezoqâm? Neka no, Pol, gekha ezoqâm? Ni Mbumbukiam-gí sasae ezoqám, ni mokho-te zo Mbumbukiam vozō-unimanqatinim. Mbumbukiam no sasae vini nø-etoám, neka Apolos sasae vini vømbō-etoam.  
\v 6 No zo mokho-te, andé ogekhæm sasae me nøtegoám, neka Apolos, ta avøe gigiap ndøgo, ande ibøkha me vømbø̄e-etoumam. Geté zoqa unimanqatin, Mbumbukiam ndø-uminøvemát.  
\v 7 Ezoqa ndego avøe vø̄-ogeakh-a, ndego ibøkha vømbō-etoumam, ndøgo gigiap-qapé mbá. Geté gigiap-qape sate ndégo, Mbumbukiam, ndego avøe nde-uminøvem.  
\v 8 \x - \xo 3:8-9 \xt Met 16:27; Ef 2:20-22\x*Ogekhæm ezoqam neka ibøkha etoam ezoqam, nginik kopó. Nginik Mbumbukiam-qá sasae mba ndøgó. Yaq nginik ezoqam, yaq-fia āv timí-upøgím, av ekeza sasae gi꞉goam.  
\v 9 Ni ezoqa menas, ni kopømbá seitumu-sasaeát, Mbumbukiam-qa sasae-te. Zo andé Mbumbukiam-qá kháe neka andé Mbumbukiam-qá khoév.  
\v 10 Mbumbukiam-qa kuku matev mokho-te, ndego genø-etoam, no andé nøte-khoev-puanam-ezoqam-matavap-loloakh-us-én. No uk nø-asáz. Yaq ezoqa nøme, khoev mo꞉wevét, ta uk-te ndøgo, qæ-asaz. Geté, gekha ezoqām ndego, khoev ndewevet, ndego yà beqeiví. Sasae eqeieqei begó.  
\v 11 \x - \xo 3:11 \xt Isa 28:16; 1 Pita 2:4-6\x*Ta uk ndøgo, ndø-asø̂zú. Ndøgo Yesu Kelisó. Ezoqa kopømba mbaín, nøme te-asaz.  
\v 12 Ta uk-te ndøgo, ezoqa nøme, khoev gigiap qaniqaním giniwevét, kopømba ande av gol o silva o mbaqambaqa fia kandakanda ndi꞉gu. Geté ezoqa nøme, tae o peføpefa o gagayag mbá giniwevét.  
\v 13 \x - \xo 3:13 \xt 1 Ko 4:5\x*Yaq vaev-te, Mbumbukiam-qa Khøuwa Kandambaqape-te, ezoqa ewaqape-qa sasae, tønǿqeivát ndǿgo, sasae eqeieqeī pizí꞉goat-a. Gøina ndǿqeív. Gøinam ni ezoqa ewaqape-qa sasae matev, giní-geveá, av nqægo, ta sasae ndøgo, ni qazigoat, gøina wageap-te petéwevāt, penømakhaya.  
\v 14 Gekha ezoqam-qā sasae, gøinam-te wageapøteav tøgoat, ndego yaq-fia eqeieqei ndǿndáp.  
\v 15 Geté sasae ndøgo, gego, tømbowagim, ndego ezoqam, sasae khokhó segegoám. Ndego ekezan, ndø̀khandí꞉v. Geté andé gøinam-té gindú-qombi꞉nám.   
\p
\v 16 \x - \xo 3:16 \xt 1 Ko 6:19; 2 Ko 6:16\x*Ge zô, møzøté-zøtez? Zo Mbumbukiam-qá khoév. Mbumbukiam-ge Nqova, zo mokho-té gunu꞉yagé.  
\v 17 Gekha ezoqām ndego, nqanek Mbumbukiam-qa khoev tengiu, Mbumbukiam ndego géngiú. Zapa ndǿgo, ta khoev ndøgo, Mbumbukiam-qá khoév. Neka ta khoev ndøgo, zó.   
\p
\v 18 Zo zøkeza kha, mbøe-khavòza᷄m. Zo mokho-te, ezoqa nøme ndematavap, av nqægo, no manqei-qape ezoqam-qa bøi-te, matavap loloakh-ūs, ndego bèmø-matavap-livilivis-us-ezoqam-év. Yaq av nqægo, ndego segemǿ-matavap-loloakh-us-ezoqam-év.  
\v 19 \x - \xo 3:19 \xt Job 5:13\x*Zapa ndǿgo, manqei-qape ezoqam-qa matavap loloakh, ndøgo matavap livilivís, Mbumbukiam-qa bøi-te. Taqa yaq-te, Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-peawáp nqǽgo,  
\q1 “Mbumbukiam ndigu ezoqam,  
\q2 ndimatavap av nqægo,  
\q3 ‘Ni matavap loloakh-ūs,’  
\q2 ndigu ekeza khavozam matév genégavém.”   
\m
\v 20 \x - \xo 3:20 \xt Psa 94:11\x*Neka manqat nøme ndø̄pēāwāp,  
\q1 “Mbumbukiam, mø̀ndæ-otév:  
\q2 Matavap loloakh-us ezoqam-qa matavap,  
\q3 ndøgo mokho mbaín.”   
\p
\v 21-22 Yaq nakémbá, zo me꞉khambùva᷄p, av nqægo, zo ande gekha ezoqam me zombø̄epaev. Zapa ndǿgo, ni ate nqati꞉gu, Pol neka Apolos neka Pita, ni zogí. Neka até ndøgó-a, manqei-qape neka khandi neka løvøte neka ndaki yage neka vaev yage, ndøgo zoqá.  
\v 23 Geté zo Keliso-gí, neka Keliso, ndego Mbumbukiam-gé.   
\c 4  
\s1 Keliso-gi u-anim-qa yaq-te  
\p
\v 1 Zo ni āv qaninæná, av nqægo: Ni Keliso-gí sasae ezoqám. Ni Mbumbukiam tene-vevendám ndǿgo, teqa matavap ndøgo, khonoam-te qagoam, ezoqa batī-zømesim.  
\v 2 \x - \xo 4:2 \xt Luk 12:42\x*Neka sasae ezoqam-qa yaq-te, zo mø̀zøte-zøtéz, av nqægo: Gekha sasae ezoqām ndigu, ta sasae ndøgo, megeat ezoqam tiqa zenda-te geve, eqeieqei bematanám.  
\v 3 No-te, ndøgo gigiap-qapé mbá, av zo no ndøzøte-gevenoat o gekha ezoqa nøme, no ndi꞉gevenoat. Até ndøgó-a, av no nøkeza kha nqate-gevewat, ndøgo gigiap-qapé mbá.  
\v 4 Unimanqatín. No nø̀tenøtenák, av nqægo, no manqa-zapa-qase mø̀egō. Geté até ndøgó-a, no kopømba mbaín tæ-ein, av nqægo, “No ndaføyamba-qapē.” Geté ndego, no nde꞉gevenoat, Evezøzá.  
\v 5 \x - \xo 4:5 \xt 1 Ko 3:8\x*Yaq nakémbá. Zo ezoqa nøme-qa matev, ndøgevèwa᷄t. Sizió-kewagát, atema Evezøza vømǿfakhān. Ta khøuwa-te ndøgo, ndego matev ate ndægo, khonoam-te ndøgo, bavokhó genǿ-awám, neka matavap ate ndægo, ezoqam-qa mokho-te ndøkhonoap, vǿvøndāz. Neka ta khøuwa-te ndøgo, Mbumbukiam yakhapús, niqa iz te-èqā, ó, tevoa.   
\p
\v 6 \x - \xo 4:6 \xt Lom 12:3\x*Nǿfuap! No Apolos neka noqa yaq-te, yaya qazømbe-etæavun, no zo nøtegó. Zoqá nømendim nonqó, av nqægo, zo Mbumbukiam-qa Manqat ndøløvùi᷄m. Soqaín ndøgo, zo tøzøte-khambuvupat, neka ezoqa nøme-qa iz tozo-eqatat, gete ezoqa nøme-qa iz, vozó-voatāt.  
\v 7 \x - \xo 4:7 \xt Lom 12:6\x*Gê, qakeza kha, ezoqa kandambaqape qotévewe? Gèmbo-mataváp. Gigiap neka matev tǿgo, qo Mbumbukiam-te ndapeav qoqogoam? Āv taoká. Ndøgo ate ndægo, qo Mbumbukiam qa-etoám. Yaq gekha zapâ, ndoqote-khambuvap?   
\p
\v 8 Zo ndozo-matavap, zo matev ate ndægo mòzotumu-ndapém neka andé gigiap kopoav ezoqa me zøte꞉gó neka ni vozō-løvumbam neka kawa iz vozō-tonqogim. Unimanqatín. Zo unimanqatin-te, amba uni tøzøte-fisamɨn neka kawakawa-za-qa iz vozō-upøgimɨn, no ambá khanakhanákh. Yaq ni ambá zo namba kawakawa-za zigonɨ́n.  
\v 9 No nqæmatavap, Mbumbukiam ni Keliso-gi u-anim, vaev-té genø-ámb. Ni andé ndimbula ezoqam me nitigú, ndigu gigavemɨn, yaq otøotam-tē ginø-abɨ̄n, ezoqa ewaqape-qa bøi-te sasa ndøzitagɨn, vø̄pakhaezɨn. Manqei-qape ezoqam-qa bøi-te mbá mbá, geté até enzol ezoqám-qá bøi-te-á.  
\v 10 Keliso zapaya, ezoqa nøme ni matavap livilivis ezoqam mi꞉næná. Geté zo, matavap loloakh ezoqam me꞉zæzá. Keliso zapaya, ni bazaføgakh, mø̀ndønimbu-navøém. Geté zo mòzomø-bazaføgakh-us-ezoqam-éz. Zoqa iz, gò꞉-eqawát. Geté niqa iz, gèvoát.  
\v 11 \x - \xo 4:11 \xt 2 Ko 11:23-27\x*Até ndakín-a, ni ifin nivinumatún neka ibøkha naq vønī-papumatun. Neka ni ndabua eqeieqei mbaín. Ni gèzitangatún. Neka ni manqei mbaín, teiyagat.  
\v 12 \x - \xo 4:12 \xt 2 Tes 3:8; Met 5:44\x*Ni nikeza zenda-te, sasae kandakanda nigoatún, niqa yage nonqo. Ezoqa ni soqa manqat ndini-manqate, yaq ni Mbumbukiam ndigu tøke-qa nimbo-vi꞉matún. Neka ni ndingiænoat, ni viniv, seìndapé.  
\v 13 Ni ezoqa manqa soqøsoqa gini-manqatatun, ni yaq manqat eqeieqeí qeizømbe-qavøiuín. Ni manqei-qape ezoqam-qa bøi-te, mø̀imø-pageap-én. Unimanqatín. Ti-te ndigu, ni andé khavím. Matev av nqægo, zua ndøgó, ndakin.   
\p
\v 14 No nqanek manqat, ambá av nqǣgo, zo mivi etoam-qa nopeaumavūn. Āv taoká. Geté zo nakhoa eqeieqei zømesim-qa nogó. Zapa ndǿgo, zo nogí nakheís. Neka no kuku kandambá zo-te.  
\v 15 \x - \xo 4:15 \xt Gal 4:19\x*Zo nømendim ezoqam kopoav-qape, ambá gezømbigú, zøkeza Klisten yage-te. Geté zo zøvøndipakha, kopoáv mbá. Zo zøve kopo mba zømbegó. Nó. Keliso Yesu mokho-te, no nøzø-zøve-én, zo Mbumbukiam-qa Manqat ande qatezømas.  
\v 16 \x - \xo 4:16 \xt Filip 3:17\x*Yaq nakémbá, no nqazǿ-pouwe: Zo āv tøneyagé, av no nqateyage.  
\v 17 \x - \xo 4:17 \xt Kel 19:22\x*No ta zapaya ndøgo, Timoti notøndo-khofotáv, zo-te. Ndego andé nogé yó, Keliso mokho-te. No poev kandambá te-te. Ndego unimanqatin ezoqám. Ndego zo nqawá geabenøzø-eín, av no Keliso Yesu mokho-te nqateyage. Noqa yage matev, āv tøne꞉gó, av no manqei-manqei ate ndægo, Klisten bawan vinivinimba nqate-zømesim.   
\p
\v 18 Zo ezoqa nøme, āv qazøte-khambuváp nqǽgo: Pol nqawa gendō-vesezāk.  
\v 19 Geté no avønín, é-ndøtøndonáv, zo-te, Mbumbukiam tømbopoe. Yaq no nøkeza bøí qatéqeív, av nqægo: Ezoqam ndigu ekeza iz ndi-eqawat, ndigu unimanqatin bazaføgakh tøpøzømbégo-a, ó, manqat mbā ndǿmanqate.  
\v 20 \x - \xo 4:20 \xt 1 Ko 2:4\x*Zapa ndǿgo, Mbumbukiam-qa Megeat Matev, ndøgo manqat mbá mbá. Geté matev matanam-ús. Neka ndøgo bazaføgakh-ús.  
\v 21 Ge zô, gekhā zǿpoev? No tae-us notøndónāv, zo vøtéfebām, ó, kuku matev-us neka aiyav-tē qatǿgeāv, zo-te?   
\c 5  
\s1 Klisten bawan ezoqam mokho-te, manqa-zapa tøfakhan  
\p
\v 1 \x - \xo 5:1 \xt Lev 18:7-8; Deut 22:30\x*No āv qate-ewág nqǽgo: Zo mokho-te nandav, mambe okho matev viní qafakhan. Soqaqapé. Ndøgo mø̀ndømø-løvú, av bavokho-ak, ndigu Mbumbukiam zøtezateav ndigu, gi꞉goatun. No āv ginømbe-einím nqǽgo: Ezoqam nandêgó, zo mokho-te. Ndego eve-gú zas mbopáev.  
\v 2 Zo zø̀te-khambuváp, taqa yaq-te. Geté zo ambá mutøkhop zowaniapɨ́n neka ngenek ezoqam, nqanek matev ndematanam, vozō-khofoinamɨn, zoqa Klisten bawan mokho-te nandu꞉gu.  
\v 3 \x - \xo 5:3 \xt Kol 2:5\x*Unimanqatín. No kha-te, nø̀yoná. Geté nqova-te, no ndøtû꞉gú, zo namba. No ngenek ezoqam-qa yaq-te, matev av nqægo gego, matavap é-møto꞉vé, av nqægo:  
\v 4 Zo Yesu Keliso-qa iz-te, vø̀møváb. Yaq no nqova-te, ndæ̀goát, zo namba, neka Yesu, nigi Evezøza, teqa bazaføgakh vǿgoāt.  
\v 5 \x - \xo 5:5 \xt 1 Tim 1:20\x*Yaq ngenek ezoqam, Saitan-qá zenda-té qazinǿ-veém, teqa yage vǿsoqā. Yaq ndego tèabetønde-qambún, neka Evezøza-qa Khøuwa Kandambaqape-te, Mbumbukiam betē-khandi꞉v.   
\p
\v 6 \x - \xo 5:6 \xt Gal 5:9\x*Zo zøkeza iz ndozo-eqawat, nandav soqaín. Nandev ezoqam, manqa-zapa av nde꞉matanam, ndego andé flawa poponøvem nonqo me me꞉gó. Ge zô, møzøté-zøtez? Poponøvem nonqo flawa-te toqotu-nqagim, oskiá ndøgo, khapelavøqase mba tøgoat, yaq flawa-te ate ndi꞉gu segemǿ-panqavøém, flawa vǿpopōez.  
\v 7 \x - \xo 5:7 \xt Isa 53:7; 1 Pita 1:19\x*Yaq nakémbá, zo āv qanegoném, av Pasova khøuwa-te gi꞉goatun. Flawa awenege poponøvem nonqo-us, vø̀-ogiím. Yaq zo andé flawa ndakinak poponøvem nonqo mbain me zøtégoát. Ndaføyamba-qapé. Unimanqatín, zo mòzo-ndaføyamba-qape-éz. Zapa ndǿgo, nigi Pasova sip nakhasam, mø̀ndønaním, ni zapaya, ni vø̄khandi꞉n. Ndego Kelisó.  
\v 8 \x - \xo 5:8 \xt Deut 16:3\x*Yaq nakémbá. Ni andé Pasova khøuwa kandambaqape zí꞉goném. Av Zu ezoqam, Pasova khøuwa-te, flawa awenege poponøvem nonqo-us gi꞉nqagevematun, ni matev soqøsoqa neka manqa-zapazapa vinivinimba, āv tabizi꞉-nqagím. Neka av Pasova khøuwa-te, flawa ndakinak poponøvem nonqo mbain gilouzatun, ni matev eqeieqei, āv tabizi꞉gú neka unimanqatin manqat mba bizī-manqate.   
\p
\v 9 No pepa nøme-te, bugukhokhof qazøndo-peawam, āv qazømbe-eín nqǽgo: Zo mambe okho ezoqam namba me꞉tøkùa᷄t.  
\v 10 Geté no nqanek manqat qæpeawam, no einiáv av nqægo, zo manqei-qape ezoqam ate ndi꞉gu, uni zøtēzivāz, ndigu mambe ndi꞉-okho o gigiap ndiqovetu o gigiap aqonam-te ndi-upøgim o batae ndimbovizap. Zo ezoqa ewaqape av ngi꞉gu, amba zøuvøzat-qa tozogoɨn, yaq zo ambá manqei-qape zo-ivøvemɨ́n.  
\v 11 \x - \xo 5:11 \xt 2 Tes 3:6; Tait 3:10\x*Geté no nqánek qæpeawám: Zo mokho-te nandav, ezoqa tigoat, ndigu ekeza kha Klisten ndi꞉vewe, gete ndigu mambe ndi꞉-okho, o gigiap ndiqovetu o batae ndimbovizap o ezoqam-qa manqa ndigeveam o ibøkha soqa izam møqæ ndigu o gigiap aqonam-te ndi-upøgim, yaq zo ti namba me꞉tøkùa᷄t. Neka ezoqam av ngi꞉gu, zo lou namba me꞉lòge᷄.  
\v 12 No nqanek manqat qæ-ein, zapa ndǿgo: Ndøgo niqá sasáe mbá, bavokho ezoqam tizi-gevezotat. Geté zøkeza Klisten bawan ezoqam zógevezotát.  
\v 13 \x - \xo 5:13 \xt Deut 13:5; 17:7\x*Mbumbukiam yakhapús, bavokho ezoqam tegevezo. Geté ni Klisten bawan mokho-te, āv tabizi꞉-matanám, av Mbumbukiam-qa Manqat-te nqæpeawap: Manqa-zapa-us ezoqam, vø̀natáv, zoqa mokho-te nandu꞉gu.   
\c 6  
\s1 Klisten ezoqa nøme, manqa ovøyam-te toqove, taqa yaq-te  
\p
\v 1 Gê, zoqa Klisten bawan ezoqam mokho-te, ezoqa menas manqat tøzøgoat, gigiap o matev-qa yaq-te, yaq ndøgo eqeieqeî, bavokho ezoqam-te manqa ovøyam-te tizav, ambā ndøgo, zo Klisten bawan mokho-te tozo-khakheinømem? Āv taoká. Matev av nqægo, eqeieqeí mbá.  
\v 2 \x - \xo 6:2 \xt Veve 20:4\x*Ge zô, møzøté-zøtez? Vaev khøuwa-te, ni Mbumbukiam-gi ezoqam, manqei-qape ezoqam zígevezó. Zo vaev khøuwa-te manqei-qape ezoqam tozo-gevezotat, yaq gê, zo ndakin kopømba mbaîn, zo mokho-te, manqa-zapa khasøkhasis tozo-khakheinømem?  
\v 3 Neka gê, zo møzøté-zøtez? Ni até enzol ezoqám-a, zígevezó. Av tægoat ndægo, yaq ni kopømbaqapé, manqei-qape matev tizi-geveatat.  
\v 4 Geté zoqa matev viní. Zoqa Klisten bawan mokho-te, manqa-zapa qafakhanɨn, yaq zo bavokhó qazonø-ndapemɨ́n. Yaq tiqa zenda-te ndígu tozonø-veemɨ́n, ndigu Klisten bawan-te iz mbain ndigu?  
\v 5 Zo ambá mivi zøvitiín. Gê, zo mokho-te, ezoqa kopo matavap loloakh-us mbaîn, ndego ezoqa tegevezotat, izu Klisten ezoqam-te manqat tøfakhanat?  
\v 6 Klisten ezoqam, Klisten ezoqa nøme, manqa ovøyam-te teve, ndøgo soqaín. Geté uni tøne-soqa-ín ndǿgo, Klisten ezoqam, Klisten ezoqa nøme, bavokho ezoqam-te tendaf, manqa ovøyam-te vømǿvē, ndigu Mbumbukiam unimanqatinteav ndigu.   
\p
\v 7 Zo yaqyaq-a, manqa ovøyam-te ndozo-ambam, zo mòzo-o꞉áz, Klisten matev-te. Klisten ezoqa nøme, manqa-zapa teqago o gigiap teqa-aqonam, qo soqombó-ták.  
\v 8 Geté zo ezoqa nøme-te manqa-zapazapa qazogoatun neka gigiap aqonam-te vozozø̄-upøgimatun, soqaín nandav. Uni tøne-soqa-ín ndǿgo, matev av nqægo, Klisten zøfuap-te ndozogo.   
\p
\v 9 \x - \xo 6:9-10 \xt Gal 5:19-21; Ef 5:5; Veve 22:15\x*Ge zô, møzøté-zøtez? Ezoqa soqøsoqa, Mbumbukiam-qa Megeat Matev-te gemǿ-ozák. Zo zøkeza kha, mbøe-khavòza᷄m. Ezoqa ndigu mambe ndi꞉-okho, o batae ndimbovizap, o nøkenøkem matev ndingi꞉wat, o angana izuizum mambe ndigu,  
\v 10 ezoqam av ngi꞉gu, Mbumbukiam-qa Megeat Matev-te gemǿ-ozák. Até ndigú-a, aqonam ezoqam, o gigiap qovetam ezoqam, o ibøkha soqa izam møqæ ezoqam, o ndigu manqa ndigeveam, o gigiap aqonam-te ndi-upøgim, ndigu gemǿ-ozák.  
\v 11 \x - \xo 6:11 \xt Tait 3:3-7\x*Zo ezoqa nøme, matev av nqægo mòzo-matønumám. Geté Mbumbukiam zo mø̀ndø-sungutáz, vozō-tegi-ezoqam-ez neka vozó-ndaføyamba-ez, teqa bøi-te. Mbumbukiam, nigi Evezøza Yesu Keliso neka ekeza Nqova Mbomambaqape mokho-té genø-matanám.   
\s1 Niqa kha, Mbumbukiam-qá iz bizi꞉-eqawát  
\p
\v 12 \x - \xo 6:12 \xt 1 Ko 10:23\x*⌞Zo ezoqa nøme, āv qazøte-manqaté nqǽgo,⌟ “Ni kopømbá. Matev ate ndægo sizí-matønumát. Khafeap mbaín.” Unimanqatín. Ni-te khafeap mbaín. Geté matev nøme ndøgo, ni giní-tøkeák. No-te khafeap mbaín. Geté soqaín ndøgo, matev o gigiap nøme, noqa yage to꞉kawaevtat.   
\p
\v 13 \x - \xo 6:13 \xt 1 Tes 4:3-5\x*⌞Neka ezoqa nøme, āv gini-manqaté nqǽgo,⌟ “Lou ndøgo, emu nonqó. Neka emu ndøgo, lou nonqó.” Ndøgo unimanqatín. Geté gèmbo-mataváp. Nqanek gigiap menas, gigiap-qapé mbá. Vaev-te, Mbumbukiam nqanek gigiap menas géngiú. Neka nøme nqánek: Niqa kha, mambe okho nonqó mbá. Ndøgo Evezøza nonqó. Niqa kha ndégo teno-kawaevát.  
\v 14 \x - \xo 6:14 \xt Lom 8:11; 1 Ko 15:20; 2 Ko 4:14\x*Mbumbukiam, ndego Keliso løvøte-te gekhandi꞉v, ndego ekeza bazaføgakh-te, até ní-a, løvøte-te vǿkhandī꞉n.   
\p
\v 15 \x - \xo 6:15 \xt Ef 5:30\x*Gê, zo møzøté-zøtez? Zoqa kha nandav, Keliso-qá kha bunøzáp. Yaq gê, kopømbâ, Keliso-qa kha, mambe ezoqa namba toqote-tøkua? Ùnime꞉-kopømba-mbaín.  
\v 16 \x - \xo 6:16 \xt Met 19:5\x*Neka gê, zo møzøté-zøtez? Mambe okho sævam namba, venanqei nonqo toqote-tøkua, yaq qo kha kopó, tu namba. Zapa ndǿgo, Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-eín nqǽgo: Anganeam sævam namba ti꞉tøkuanem, yaq ndigu kha kopó.  
\v 17 \x - \xo 6:17 \xt Zion 17:21-23; Lom 8:9-11\x*Geté gekha ezoqām ndego, unimanqatin matev mokho-te, Evezøza namba te꞉tøkua, yaq ndego té namba tené-kopoevtát. Ndigu nqova-te, kopó.   
\p
\v 18 Zo mambe okho matev møe zombónayát. Zapa ndǿgo, gekha manqa-zapā ndøgo, ezoqa ndimatanam, ndøgo kha bavokhó gino꞉gó. Geté mambe tizi꞉-okhoat, ni soqain-te, nikeza kha zí-aumát.  
\v 19 Gê, zo møzøté-zøtez? Zoqa kha nandav, Nqova Mbomambaqape-qá khoév, ndego Mbumbukiam-te qazondafem. Yaq ndego zo mokho-té geyagé. Zoqa kha, zøkezán mbá. Ndøgo Mbumbukiam-qá.  
\v 20 \x - \xo 6:20 \xt 1 Ko 7:23; 1 Pita 1:18-19\x*Ndego zo fiá genewí. Fia kandambá gego. Yaq nakémbá, zoqa kha, Mbumbukiam-qá iz zøté-eqatát.   
\c 7  
\s1 Nøkenøkem-qa yaq-te  
\p
\v 1 Taqa yaq-te ndøgo, zoqa pepa-te qazøtøndo-bevøpem, noqa qavøiwat nqánek: Ezoqa sæva okɨeav tøgoat, ndøgo qanimáv.  
\v 2 Geté soqaín ndøgo, ezoqa andé mambe matev-te vǿe-o꞉āz. Yaq nakémbá, anganeam, ekeza zas bèmbogó, neka sævam ekeza zivis bembōgo.   
\p
\v 3 Anganeam ekeza kha-te khafeap betòve᷄, zas-te. Yaq matev até kopó. Até sævám-a, ekeza kha-te khafeap betòve᷄, zivis-te.  
\v 4 Zas ekeza kha kawaevateáv. Geté zivis mo꞉kawaevát. Yaq até kopó, zivis ekeza kha kawaevateáv. Geté zas mo꞉kawaevát.  
\v 5 Zo bezømbo-qasì꞉va᷄p, yaqyaq-a. Geté zo manqat tozo-kopo꞉nem, av nqægo, khøuwa ande gekham tizi-qovezamat, ni matev zīgoāk, getē ni zīguligulimāt, yaq ndøgo kopømbá. Geté ta khøuwa ndigu timø-nasinimat, yaq nango vø̀tøkuanemát. Soqaín ndøgo, zo zøkeza kha nøzøgim-qa amba tøzøtegoat, yaq zo Saitan manqa-zapa-te te-itub.  
\v 6 No nqanek manqat, zo tøke nonqo nøzø-manqaté. No ambá av nqǣgo, zo nøkenøkem matev-qa yaq-te khafeap nozømbovē.  
\v 7 Unimanqatín. No nqæmatavap, zo Klisten ezoqam ate ndøzøte꞉go, nøkepøteav tøgonɨn, av no nqate꞉go, ndøgo ambá qanimáv. Geté Mbumbukiam, teqa kuku matev-te, ni matev vinivinimbá ndini-etoam. Ezoqa nøme viní-a, ezoqa nøme vini.   
\p
\v 8 Neka ti-te ndigu, nøkepøteav ndigu, neka ngængæm, tigi angana gizø-pakhaez, noqa manqat nqánek: Ndigu yakhapus-mba tiyagat, av no nqateyage, ndøgo qanimáv.  
\v 9 \x - \xo 7:9 \xt 1 Tim 5:14\x*Geté ndigu ekeza poev matev amba ti꞉nøzøgimat, ság, sà benøkɨ́m. Soqaín ndøgo, tiqa poev matev ande lou me tøzømbe-lonqotumit.   
\p
\v 10 \x - \xo 7:10 \xt Met 5:32\x*Neka zo ndozo-nøkɨap, noqa manqat zo-te nqánek. Geté unimanqatín. Nqanek noqá manqat mbá mbá. Evezøza-qá manqát. Manqat av nqǽgo: Zo até vønøkɨáp. Sævam zivis be-ìva᷄v.  
\v 11 Geté sævam ndugu, anganeam ē-møndø-ivāv, ndugu até begó, ngæmam, o nango zivis-té guabenø-qaván, te namba bemø̄-khakheinømem. Yaq anganeam, até kopó, ndego zas be-ìva᷄v.   
\p
\v 12 Ndigu ezoqa nøme-qa yaq-te, tigi angana o sakheis, Yesu unimanqatinteav ndigu, Evezøza manqat einiáv. Geté ti-te ndigu, noqa manqat nqánek: Qogu sævam, Yesu unimanqatinteav ndugu, yaq ndugu qo namba yage-te poev zua mbogō, qo nanduv sævam ndø-ìva᷄v.  
\v 13 Neka qo sævam, qoge anganeam Yesu unimanqatinteav ndego, yaq ndego qo namba yage-te poev zua mbogō, qo nandev anganeam ndø-ìva᷄v.  
\v 14 Zapa ndǿgo, anganeam ndego Yesu unimanqatinteav ndego, Klisten sævam namba ndi꞉nøkeap, yaq até ndegó-a, Mbumbukiam-gé, zas zapaya. Neka até sævám-a, ndugu Yesu unimanqatinteav ndugu, Klisten anganeam namba ndi꞉nøkeap, até ndugú-a, Mbumbukiam-gú, zivis zapaya. Amba vini tøgonɨn, yaq zogi nakheis ambá ndaføyambá mbá, Mbumbukiam-qa bøi-te. Geté ndigu ndaføyamba-qapí.   
\p
\v 15 \x - \xo 7:15 \xt Lom 14:19\x*Geté anganeam, ndego Yesu unimanqatinteav ndego, zas ivøve-qa tegoat, o sævam, ndugu Yesu unimanqatinteav ndugu, zivis ivøve-qa tugoat, ság, bèmatønømém. Qo anganeam o sævam, Yesu ndoqo-unimanqatinat, kopømbaqapé, soqombó-ták. Geté yaq sævam-a, yaq anganeam, poev sekemba tøzøgoat, até benøkɨáp. Zapa ndǿgo, ni Mbumbukiam, sambi yage-té genøni-akhá.  
\v 16 \x - \xo 7:16 \xt 1 Pita 3:1\x*Éisa, qo Klisten sævam, qeivis Keliso-té qopøté-itū penømakhaya, yaq Mbumbukiam vǿkhandī꞉v? Neka qo Klisten anganeam. Éisa, qo qayas Keliso-té qopøté-itū penømakhaya, yaq Mbumbukiam vǿkhandī꞉v?   
\s1 Ni āv tabizi꞉-yagé, av Mbumbukiam ni ginimbi-akha  
\p
\v 17 Zo ezoqa kopokopo ate ndøzøte꞉go, ta yage mokho-te ndøgo, av Evezøza gezømbe-etoam, até vøyageáp, ta yage ndøgo, zo qazogoam, Mbumbukiam zo gezø-akha, vozō-Klisten-ez. No Klisten bawabawan ate ndægot, ezoqa manqat āv tæzømbe-løvuát.  
\v 18 Mbumbukiam Zu ezoqam gemøndæ-akha, vø̄-Klisten-ev, ndego anganeam ngusum ē-møndømbo-kepøtøzēm, ndego matev nango evøzam-qa bègo᷄. Neka até kopó, ezoqa nøme, ndego ngusum kepøtøzateav gegoam, ge-Klisten-ev, ndego ngusum bekepø̀ta᷄z.  
\v 19 \x - \xo 7:19 \xt Lom 2:25; Gal 5:6; 6:15\x*Zapa ndǿgo, ngusum mø̀ndømbo-kepøtøzēm, ō, kepøtøzateav tøgoat, nqanek gigiap-qapé mbá. Geté gigiap-qape nqánek, Mbumbukiam-qa manqat o-mba toqombøe-ndapat.  
\v 20 Ezoqa ewaqape, ta yage-te ndøgo, gigoam, gi-Klisten-ez, até begó.   
\p
\v 21 Qo ezoqam-ge yaq-fia mbain sasae ezoqam qoqogoam, qoqo-Klisten-eq, ság. Mbomatàva᷄p. Até vøugú. Geté qogi kawakawa-za nqonqotøqat-qa tiqagonem, qanimáv. Sègeqáv.  
\v 22 \x - \xo 7:22 \xt Filem 16; 1 Pita 2:16\x*Zapa ndǿgo, gekha ezoqām ndego, yaq-fia mbain sasae ezoqam gegoam, Evezøza gembo-akha, ndego ndakin nqonqotøvé, Evezøza mokho-te. Neka gekha ezoqām ndego, yaq-fia mbain sasae ezoqam goneav gegoam, Evezøza gembo-akha, ndego ndakin andé yaq-fia mbain sasae ezoqám. Zapa ndǿgo, ndego Keliso-gé.  
\v 23 Ndego zo fiá genewí. Fia kandambá gego. Yaq nakémbá, zo manqei-qape ezoqa bezømbo-kawàe᷄z.  
\v 24 Nǿfuap! Ta yage-te ndøgo, Mbumbukiam zo gezømbe-akha, zo até vøgó, Mbumbukiam namba.   
\s1 Ngængæm-qa yaq-te  
\p
\v 25 Tiqa yaq-te ndigu, qazonø-bevøpem, ndigu nøkepøteav ndigu, no Evezøza-qa manqa løvuat mbaín. Geté ndego, teqa tanakh matev mokho-te, no nøtenat nø-etoám. Yaq nakémbá, no nqæmatavap, noqa manqat unimanqatín, taqa yaq-te.  
\v 26 Ni ndakin føgakh-te nqaziwani, yaq no nqæmatavap, qanimav av nqǽgo: Zo ezoqam, nøkepøteav até vøgó.  
\v 27 Geté qo qoqo-oq, qo até vøyagé, av ndægo. Qogu sævam, ndø-ìva᷄v. Geté qo lousi khoev qeiviav tøgoat, qo sævam-qa ndø̀vao᷄.  
\v 28 Geté unimanqatín. Sævam toqo-okɨ, ndøgo kopømbá. Manqa-zapa mbaín. Até ndøgó-a, mbasønakam anganeam tundaf, ndøgo manqa-zapa mbaín. Geté gèmbo-mataváp. Ezoqam ndigu tinøkɨm, ndigu føgakh-té gíwanát. Geté no poeveáv, zo matev føgøføgakh av nqægo tøzø-fakhanam.   
\p
\v 29 Nǿfuap! No nqanek manqat qæ-ein, zapa ndǿgo: Manqei-qape-gi khøuwa khapímbá ngu꞉yoza. Yaq nakémbá, ndakin khøuwa-te nqanek, gekha ezoqām ndigu, ndinøkɨap, tiqa matavap nøkenøkem-qa yaq-te mba bezø̀go᷄.  
\v 30 Neka gekha ezoqām ndigu, mutøkhop ndiwaniap, tiqa matavap mutøkhop-qa yaq-te mba, bezø̀go᷄. Neka gekha ezoqām ndigu, khanakhanakh ndøzø-asøtøve, tiqa matavap khanakhanakh-qa yaq-te mba bezø̀go᷄. Neka gekha ezoqām ndigu, gigiap giwiin, tiqa matavap gigiap-qa yaq-te mba, bezø̀go᷄.  
\v 31 \x - \xo 7:31 \xt 1 Zion 2:17\x*Neka gekha ezoqām ndigu, manqei-qape gigiap ndøzømbo-ngetageapet, tiqa matavap manqei-qape gigiap-te mba bezø̀go᷄. Zapa ndǿgo, manqei-qape-qa bugug, av ndakin nqazi꞉-qeivi, ndø̀mø-navøém.   
\p
\v 32 No āv qanømbe-poév nqǽgo: Zo fofogeap-áv, sozóyagát. Zapa ndǿgo, gekha ezoqām ndego, sæva okɨeav ndego, ndego Evezøza-qá sasae mba mbomataváp. Ndego Evezøza khanakhanakh-qa mbogó.  
\v 33 Geté gekha ezoqām ndego, sævam-us ndego, ndego manqei-qape gigiap mbomataváp. Zapa ndǿgo, ndego zas khanakhanakh-qa mbogó.  
\v 34 Matev menás tø-itu꞉mat. Yaq matev até kopó, ngæmam o mbasønakam, tuqa matavap, Evezøza-qá sasae-te mbá qambogót. Ndugu āv qambøepoév nqǽgo: Ndugu ndaføyamba-qapu ndǿgoát, neka tuqa kha neka tugu nqova, Mbumbukiam-qa vǿgoāt. Geté sævam ndugu, zivis-us ndugu, ndugu manqei-qape gigiap mbomataváp. Zapa ndǿgo, ndugu zivis khanakhanakh-qa mbogó.  
\v 35 No nqanek manqat, zo tøke-qa nøzø-manqaté. No ambá av nqǣgo, zo toke-qa nøzøgō. Geté noqa poev kandambaqape nqánek: Zo matev eqeieqei-té qazógoát neka Evezøza-qa vozóyagāt. Soqaín ndøgo, zo matev menas tø-itubumat.   
\p
\v 36 Ezoqam mbasønakam-te søvøta gimbogonem, geté yaq ndego matavap geve, av nqægo, tiā, no sæva nō-okɨāk, geté ndakin ndego gematøvem, av nqægo, ndøgo eqeieqeī mbā, no ndugu okɨeav tøgoat, zapa ndø̄go, ndugu nakhei tonqogim khøuwa avønīn gemømbō-nasinīm, av tægoat, ság, ndego yà begó, av ndømbøe-poev. Ndigu yà benøkɨ́m. Ndøgo manqa-zapa mbaín.  
\v 37 Geté ndego ekeza matavap uni ge꞉ve, av nqægo, no sæva nō-okɨāk, neka ezoqa ndego taqa yaq-te tøpøtøveav vǿgoāt, neka ndego ekeza kha-qa poev to꞉kawaevtat, neka ndego uni te꞉-unimanqatin av nqægo, ndøgo kopømbā, no ndugu okɨeav tøgoat, yaq ság. Kopømbá. Ndego sæva be-òkɨ᷄.  
\v 38 Nakhoa menás eqeieqei, qo sæva toqo-òkɨ̄, o, okɨeav tøgoat. Geté qanimav ndǿgo, qo sæva okɨeav tøgoat.   
\p
\v 39 \x - \xo 7:39 \xt Lom 7:2-3\x*Sævam zivis zua ndemboyage, ndugu zivís namba me꞉tøkuát. Geté zivis tembonanim, ndugu kopømbaqapé, anganeam nøme tundaf. Khafeap mbaín. Geté ndego Klisten ezoqam begó.  
\v 40 Geté no nqæmatavap, tuqa khanakhanakh ndø̀møløvú, ndugu ngæmam sekemba tugoat. Nqanek noqá mataváp. Geté até nó-a, Mbumbukiam-ge Nqova ngenømbû꞉gú, no mokho-te.   
\c 8  
\s1 Lou-qa yaq-te, khape mbumbuk-te gi-aumatun  
\p
\v 1 \x - \xo 8:1 \xt Kel 15:29\x*Zo søvakha-qa yaq-te qazøtøndo-bevøpem, tae khøuwiap mbumbuk-te gi-aumatun, yaq ezoqa sasa ndølogɨn, taqa yaq-te, noqa qavøiwat nqánek: Unimanqatín. Ni mìzi꞉nøtén. Ni ate nqazi꞉gu nøtenat nqanîgú. Geté qateqat mba taqagoat, yaq ndøgo soqoté-khambuvupát. Geté matev-qape, niqa Klisten matev-te nqani-tøkee, kuku matév.  
\v 2 \x - \xo 8:2 \xt Gal 6:3\x*Ezoqa nøme ndematavap av nqægo, teqa otevat kandambā, ndøgo ni āv qaninømánd nqǽgo, ndego otevat ndapeáv, av te꞉ndapɨn.  
\v 3 Geté gekha ezoqām ndego, kuku ndømbogo Mbumbukiam-te, Mbumbukiam mø̀ndæ-otév ndego.   
\p
\v 4 \x - \xo 8:4 \xt Gal 4:8; Deut 4:39; 6:4\x*Søvakha-qa yaq-te, khape mbumbuk-te gi-aumatun, ni mìzi꞉nøtén, nginik uni mbumbuk-ín mbá. Mbumbukiam kopo me꞉gó. Nøme mbaín.  
\v 5 Gigiap nqâgó, ezoqa “mbumbuk” ndi꞉zæza, manqei-qape-te nqanek o yan ova nqo꞉go. Unimanqatín. Mbumbuk neka evezøza-za av ngi꞉gu kopoáv.  
\v 6 \x - \xo 8:6 \xt Ef 4:5, 6\x*Geté ni mìzi꞉nøtén, Mbumbukiam sate ndégo, nigi Tat, ndego gigiap ate nqægo gekhakheinam neka ni teqa nqaziyage. Neka Evezøza sate ndégo, Yesu Keliso, te mokho-te, Mbumbukiam gigiap ate nqægo gekhakheinam neka ni te mokho-te nqaziyage.   
\p
\v 7 Geté ezoqa nøme zøtezateáv. Ndigu mbumbuk gèzømbe-meá. Yaq ndigu søvakha tilogat, ndøgo khape mbumbuk-te go꞉-aomem, ndigu āv giní-matavupát nqǽgo: Khape mbumbuk zua zømbé-tabupít. Yaq nakémbá, ti-te ndigu soqaín, lou av nqægo toqolog.  
\v 8 Geté unimanqatín. Ni kopømba mbaín, lou zapaya, Mbumbukiam-qa bøi-te tizi-ndaføyamba-en. Oskiá ndøgo, lou nøme tizilog o logeav tøgoat, ndøgo kopømbá, Mbumbukiam-qa bøi-te.   
\p
\v 9 \x - \xo 8:9 \xt Lom 14:13-15; Gal 5:13\x*Geté aiyá qagó. Soqaín ndøgo, zo lou nøme tozolog, taqa yaq-te ndozo-matavap, khafeap mbaīn, yaq zo ndigu ezoqa nøme vozó-itūb, ndigu unimanqatin-te bazaføgakh mbain ndigu, yaq zoqa matev, tiqa Klisten matev-te tøkhaosam, vǿ-o꞉āz.  
\v 10 Qo qakezan mòqote-qatéq, khape mbumbuk, ndigu khokhó. Geté Klisten ezoqa nøme teqamekh, qo khape mbumbuk-qa khoev-te toqo-qotat, lou voqólōg, ndego otevateav ndøgo, ndigu uni mbumbuk-īn mbā, yaq até ndegó-a, lou segélóg, ndøgo khape mbumbuk-te gi-aomem.  
\v 11 \x - \xo 8:11 \xt Lom 14:15, 20\x*Yaq av nqægo, qo ndego ezoqam qoqa qateqat soqoté-ngi꞉ú, ndego teqa unimanqatin-te bazaføgakh mbain ndego. Geté gèmbo-mataváp. Keliso até te zapaya ndégo, tenenaním.  
\v 12 Qo Klisten qafuap, matev nøme-te toqo-itub, ndøgo ndi꞉matavap, soqaīn, yaq qo manqa-zapa qógó, ti-te. Yaq av nqægo, qo ate Keliso-té-a, manqa-zapa qógó.  
\v 13 \x - \xo 8:13 \xt Lom 14:21\x*Yaq nakémbá, nogi Klisten nøfuap, noqa lou loge zapaya, tiqa unimanqatin-te amba ti-o꞉azɨn, yaq no søvakha nango nólogák, noqa yage-te ate nqægo. Zapa ndǿgo, soqaín ndøgo, nogi Klisten nøfuap, manqa-zapa-te tæ-itub.   
\c 9  
\s1 Pol sasae-te fia upøgimav ambá genegoám, geté ndego khanakhanákh  
\p
\v 1 \x - \xo 9:1 \xt Kel 22:17-18; 26:16; 1 Ko 15:8-9\x*Ge zô, ndozo-matavap? No kopømba mbaîn, gekha matēv ndøgo, Mbumbukiam ndenøtake, amba sa tæmatanamɨn? No kopømbaqapé. Neka gê, no Keliso-gê u-anêm mbà? No nqæ̂gó. Neka gê, no Yesu ometeâv, ndego nigi Evezøza? No mø̀e-omét. Neka gê, ndøgo noqâ sasae zapayâ mbà, zo Evezøza ndozo-unimanqatinat. Āv taoká. Ndøgo noqá sasae zapayá.  
\v 2 \x - \xo 9:2 \xt 2 Ko 3:2-3\x*Ezoqa nøme ndimatavap, no Keliso-gē u-anēm mbā. Geté zo mø̀zøte-zøtéz, no unimanqatin Keliso-gé u-aném. Zapa ndǿgo, zo Evezøza ndozo-unimanqatinat, zo noqá khakhatáp, av nqægo, no unimanqatin Keliso-gé u-aném.   
\p
\v 3 No ndigu ezoqam, ndigevenoat, āv qazømbé-qavøiú nqǽgo:  
\v 4 \x - \xo 9:4 \xt Luk 10:8\x*Ge zô, ndozo-matavap, no neka Banabas, ni Mbumbukiam-qa sasae nqeigu, amba niqa yaq-fia lou vøtīlogɨn-a, ibøkha vøtī-izamɨn, ndøgo ambâ eqeieqeî mbà? Āv taoká. Ndøgo ambá eqeieqeí.  
\v 5 Neka gê, ni amba tøni-poeɨn, ni kopømba mbaîn, amba Klisten sakheis teizøkɨmɨn neka namba vøtī-okhoɨn, av ndigu Keliso-gi u-anim nøme neka Evezøza-gi emekheis neka Pita gi꞉goatun? Āv taoká. Ni ambá kopømbaqapé, ni tøni-poeɨn.  
\v 6 Neka ge zô, ndozo-matavap, no neka Banabas, ni amba sasae nøme goneav teigonɨn, av ezoqa nøme gi꞉goatun, ndøgo eqeieqeî mbà? Āv taoká. Até ní-té-a, ndøgo ambá eqeieqeí, ni sasae nøme goneav teigonɨn.  
\v 7 Gê, nakhag ezoqa tígu, ndigu yage nonqo, sasae nøme gigoatun? Neka gê, khae ogekhæm ezoqa tígu, ndigu ekeza avøe gigiap logemav ndigu? Neka gê, kao keoge ezoqa tígu, ndigu ekezan, kao-qa tete logemav ndigu? Āv taoká. Matev av nqægo, mbaín.   
\p
\v 8 Manqat ndøgo, no nqæmanqate, ambá av nqǣgo, manqei-qape ezoqam-qā matavap-te mbā qando-fakhatē. Āv taoká. Até Mbumbukiam-qá guguna manqát-a, Mozes gini-etoam, gè-unimanqatinát, noqa manqat.  
\v 9 \x - \xo 9:9 \xt Deut 25:4; 1 Tim 5:18\x*Ndøgo āv qane-peawáp nqǽgo, “Qo kao-qa manqa-nqa, mboløvø̀na᷄m, wit tag koqogim sasae tugoat.” Ge zô, ndozo-matavap, Mbumbukiam ndego kao mba zǿmatavupam, yaq ndego manqat ndø̄go tene-eīn?  
\v 10 \x - \xo 9:10 \xt 2 Tim 2:6\x*Āv taoká. Geté ndego ni nimatavupám. Unimanqatín. Manqat ndøgo, nqapeawap, ni zapayá qane-peawáp. Zapa ndǿgo, gekha ezoqām ndego, ezoqa nøme-qa khae tekha neka gekha ezoqām ndego, avøe gigiap tepea, ndigu tonotazá ndǿgo: Khae eve, avøe gigiap nøme ndø̀zø-etoám, tiqa yaq-fia.  
\v 11 \x - \xo 9:11 \xt Lom 15:27\x*Ni zo Mbumbukiam-qa Manqat qati-zømesimat, ni andé tege Nqova-qá avøe gigiap me niti-ogeakhát, zo mokho-te. Yaq ge zô, ndozo-matavap, ni sasae qatigoam, zo yaq gigiap-qase tozoni-etoam, ndøgo kopømbâ mbaìn?  
\v 12 \x - \xo 9:12 \xt Kel 20:34; 2 Ko 11:9\x*Gê, zo ezoqa nøme ndozozø-tøkee, ndigu Mbumbukiam-qa Manqat ndi꞉zømesim, yaq zo ni kopømba mbaîn tozoni-tøke? Ni sasae kandambá qeigoam, zo mokho-te. Geté ni einiáv av nqægo, yaq-fia bànindapēm. Ni yage føgakh-qape sèindapét. Zapa ndǿgo, soqaín ndøgo, ezoqa niqa yaq-fia manqat zapaya, amba Keliso-qa Manqat Mbomambaqape tisanqawemɨn.   
\p
\v 13 \x - \xo 9:13 \xt Deut 18:1-3\x*Ge zô, møzøté-zøtez? Ezoqam ndigu Mbumbukiam-qa khoev-te ndisasaeat, ndigu loge gigiap ndǿgo ti-upøgimatún. Neka ndigu ezoqam, Mbumbukiam-te søvakha gigiap ndiløvusam, nøme ndøgo, tiqá.  
\v 14 \x - \xo 9:14 \xt Met 10:10; Gal 6:6\x*Yaq matev até kopó. Evezøza manqa āv ginimbi-løvuá nqǽgo: Gekha ezoqām ndigu, ezoqa Manqat Mbomambaqape ti꞉zømesimat, ndigu yaq-fia bè-upøgím, tiqa yage nonqo.   
\p
\v 15 Geté no manqatemáv av nqægo, no yaq-fia bànøndāp, zapa ndø̄go, no zo mokho-te sasae kandambā nqægot. Neka no nqanek manqat ambá ta zapaya ndø̄go tøte-peaomīt, no yaq-fia ndape-qa nøtegō. Āv taoká. No ezoqam-te tambeáv. No andé khambuváp, taqa yaq-te. Neka no poeveáv, ezoqa nqanek khambuvap matev tinø-ngi꞉nam. No bàtøkhæ-naním.  
\v 16 \x - \xo 9:16 \xt Jer 20:9\x*Geté no ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat nqate-zømesim, taqa yaq-te, no kopømba mbaín, tøte-khambuvupat. Zapa ndǿgo, nqanek sasae, Mbumbukiam ndøvé, no-te. No bànøgót. No ndæ̀mø-soqoenɨ́n, no ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat amba zømesipøteav tægonɨn.  
\v 17 No nqanek sasae amba nøkeza poev-te mba tægoatɨn, yaq no ambá kopømbá. Yaq-fia ndæ̀ndapɨ́n. Geté nqanek sasae, no Mbumbukiam nø-etoám. Nakhoa mbaín, sa tæ-ivav. Oskiá ndøgo, yaq-fia tændap o ndapeav tøgoat.  
\v 18 Av tægoat ndægo, yaq gê, noqa yaq-fia gekhâm? Noqa yaq-fia sa nqánek: No ezoqa Manqat Mbomambaqape, yaq-mbá søté-zømesím neka no yaq-fia upøgimáv, ta sasae-te.   
\s1 Pol ezoqa ewaqape-te, é-møndømø-tigi-ezoqam-ev-ɨ́n  
\p
\v 19 No ezoqam-gé sasae ezoqám mbá. Geté no mø̀emø-ezoqa-ewaqape-gé-sasae-ezoqam-en-ɨ́n. Zapa ndǿgo, no ezoqa ewaqape, Keliso-te yozoat-qa nogó.   
\p
\v 20 \x - \xo 9:20 \xt Kel 21:20-26\x*Zu ezoqam-te, no mø̀emø-Zu-ezoqam-én. Unimanqatín. No ambá av nqǣgo, Mozes-qā guguna manqat mokho-tē qatu꞉gū. Geté no ti-te mø̀emøzø-Mozes-qa-guguna-manqat-paev-ezoqam-én. Zapa ndǿgo, no ndigu ezoqam, Mozes-qa guguna manqat mokho-te ndu꞉gu, Keliso-te yozoat-qa nogó.  
\v 21 Neka bawan vini-ak, ndigu Mozes-qa guguna manqat mokho-te goneav ndigu, no mø̀emøzø-Mozes-qa-guguna-manqat-goneav-ezoqam-én. No nøkezan, ambá av nqǣgo, Mbumbukiam-qa guguna manqat mokho-te goneāv. Āv taoká. No Keliso-qá guguna manqat mokho-té qatu꞉gú. Geté no ndigu Keliso-te yozoat-qa nogó, ndigu Mozes-qa guguna manqat mokho-te goneav ndu꞉gu.  
\v 22 \x - \xo 9:22 \xt 2 Ko 11:29\x*Ti-te ndigu, unimanqatin-te bazaføgakh mbain ndøgo, no mø̀emø-bazaføgakh-mbain-ezoqam-én. Zapa ndǿgo, no ndigu Keliso-te yozoat-qa nogó, ndigu unimanqatin-te bazaføgakh mbain ndøgo. Unimanqatín. No ezoqa ewaqape-te, mø̀emø-tigí-ezoqam-én. Zapa ndǿgo, noqa poev kandambaqape nqánek: No ande gekha nakhoa me tæqeiv, ndigu Keliso-té qatǿyozó.   
\p
\v 23 No nqanek matev ate ndægo, Manqat Mbomambaqape zapayá qategoatún. Yaq até nó-a, matev mbomømboma batē-upøgim, ndøgo Manqat Mbomambaqape ndæmanqate.   
\s1 Ni bazaføgakh-us bizibøitít, atema yaq-fia bizimø̄-ndapem  
\p
\v 24 Ge zô, møzøté-zøtez? Bøiat-te, ezoqa kopoáv gibøinin, gififingimin. Geté ezoqa kopo mba mo꞉megeɨ́n, yaq-fia vø̄ndapɨn. Yaq nakémbá. Zoqa Klisten matev-te, bazaføgakh-us ndøbøitít, atema yaq-fia vømø̄-upøgim.   
\p
\v 25 \x - \xo 9:25 \xt Filip 3:14; 2 Tim 4:7-8; 2:4-5\x*Gekha ezoqām ndigu, bøiat-te gififingimin neka yaq-fia upøgim-qa ndigu, ndigu kha-qa poev matev gèvoanemɨ́n, bazaføgakh vø̄-asazɨn. Geté unimanqatín. Ta yaq-fia ndøgo, gindapemɨn, ate nonqo gigiáp mbá. Geté ni nqazi-bøitit, yaq-fia ndøgo tizimø-ndapem, gemǿ-lanqayák. Ndøgo miavmiáv.  
\v 26 Yaq nakémbá, no ambá av nqǣgo, khokho sæteitīt. Geté no megemege-te, kha-mba nombo-ovét. Neka no andé kupundam ezoqám. No pingim khokho sa nqagimáv.  
\v 27 \x - \xo 9:27 \xt Lom 8:13; 13:14\x*No andé nøkeza kha me nøte-khanæmét, neka noqa poev paev-qa nombogó. Soqaín ndøgo, no ezoqa nøme mba tæzø-manqatat, ndaføyamba ndøbøitīt, gete no nøkezan ndaføyamba teitiav tøgoat, yaq yaq-fia ndapeav vǿegoāt.   
\c 10  
\s1 Matev vinivinimba, Izlael bawan-ak-te qafakhanumam, ndøgo ni guguna nonqó  
\p
\v 1 \x - \xo 10:1 \xt Exo 13:21-22; 14:22-29\x*Nǿfuap! Zo nigi atanakha-zapazapa-za zozǿ-matavupát, ande gekha matev me zømbé-fakhanumam. Mozes gimbopavat, ndigu ate gi꞉goam, ozoz mokho-té gunu꞉goám, neka ndigu ate gi꞉goam, kewan-te vømø̄tanqa.  
\v 2 Neka ndigu ezoqa ate gi꞉goam, ozoz mokho-te gu꞉-apat neka kewan-te gitanqa, andé ibøkha iz me me꞉ndapém, vømø̄-Mozes-gi-paev-ezoqam-ez.  
\v 3 \x - \xo 10:3 \xt Exo 16:35\x*Ezoqa ewaqape, lou kopo me꞉logám, Mbumbukiam gezø-etoumam.  
\v 4 \x - \xo 10:4 \xt Exo 17:6; Num 20:11\x*Neka ndigu ibøkha kopo vø̄e-izumam, ndøgo Mbumbukiam gezø-etoumam. Ta ibøkha ndøgo, køi-té qando-fakhatám. Ndigu køi, namba me꞉-okhoám. Ta køi ndigu, Kelisó.  
\v 5 \x - \xo 10:5 \xt Num 14:29-30\x*Geté ezoqa kopoáv, Mbumbukiam khanakhanakh mbaín, ti-te. Yaq ndigu gèpakhaetám. Ezoqa peakha mba mu꞉-osupát, Sainai leg-av manqei-te ndøgo.   
\p
\v 6 \x - \xo 10:6 \xt 1 Ko 10:11; Num 11:4, 34\x*Nqanek matev ate qægoam, ni guguna nonqo ndøfakhanám. Soqaín ndøgo, ni manqa-zapazapa-te poev tønigoat, av ndigu qazømbe-goam.  
\v 7 \x - \xo 10:7 \xt Exo 32:6\x*Zo khape mbumbuk zøkhanakhanàkha᷄t, av ndigu ezoqa nøme gi꞉matønømem. Taqa yaq-te, Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-peawáp nqǽgo, “Ndigu ezoqam gèqonáv, lou loge matev neka izam matev vø̄gonem. Yaq giwan, tae khøuwiap mbokhanakhanakhém, vø̄-ogiam.”  
\v 8 \x - \xo 10:8 \xt Num 25:1-9\x*Até mambe matév-a, ni bizìgu᷄, av ndigu ezoqa nøme gi꞉goam. Gèmbo-mataváp. Mbumbukiam yaq-fia ndøtá, ti-te ndigu, matev gigonem. Ta khøuwa kopo-te ndøgo, ezoqa kopoáv gipakhaez. Ate gi꞉goam, tuenti-tri taosen ezoqám.  
\v 9 \x - \xo 10:9 \xt Num 21:5-6\x*Ni Keliso khamasim-te bizi-àwa᷄m, av ndigu ezoqa nøme, Mbumbukiam khamasim-te gi꞉veem. Ndigu waza ndøfoqobám, vø̄pakhaez.  
\v 10 \x - \xo 10:10 \xt Num 16:41-49\x*Neka Mbumbukiam-qa, manqa ndøpònqo᷄m, av ndigu ezoqa nøme gi꞉gonem, yaq ndego enzol ezoqam, ezoqa løvøte ndezø-etoam, vøndōwav, ezoqa pakhapakha vøzø̄khana.   
\p
\v 11 Nqanek matev ate qægoam, ti-te qafakhanumam, ni guguna nonqo ndøfakhanumám. Tøne-peawáp ndǿgo: Ni gè꞉guguná, ni ndakin vaev khøuwa-te nqaziyage.   
\p
\v 12 Gekha ezoqām ndego, ndematavap, av nqægo, no bazaføgakh-us noyā, ndego aiyáv geabegó. Soqaín ndøgo, tebøiav.  
\v 13 Khamasim matev nøme fakhaneáv, zo-te. Satø ndǿgo, ezoqam-te oskia qafakhanumatun. Mbumbukiam, ndego unimanqatin ezoqám. Ndego khamasim matev nøme sa gembótakák, zo-te tøndo-okhoat, ndøgo zo kopømba mbain tøgoat, ndaføyamba tozo-waniapat. Geté khamasim matev tøzø-fakhanumat, yaq ndego zo bazaføgakh zǿ-etoumát. Yaq zo kopømbaqapé, ta khamasim matev-te ndøgo, føgøføgakh zówaniapát.   
\s1 Ni kopømba mbaín, Mbumbukiam-anim neka khape mbumbuk namba tizi꞉-tøkuatat  
\p
\v 14 Yaq nakémbá, nogi nøfuap mbomømboma, zo khape mbumbuk neka tae khøuwiap vizap matev, møe zombónayát.  
\v 15 Zo ezoqam, no nqanek manqat nqazø-manqate, zo matavap loloakh-ús. Yaq nakémbá, zo zøkezan vø̀geveaném, noqa manqat eqeieqeî tøpøtegó-a.  
\v 16 \x - \xo 10:16 \xt Met 26:26-28\x*Gèmbo-mataváp. Ibøkha ndøgo, Evezøza-qa lou loge matev-te qazi-izumatun neka Mbumbukiam-te ike manqat vizī꞉-manqatatun, ndøgo ni Keliso-qá kóuk namba me꞉tøkunuín. Neka flawa ndigu, qazi-mbegimatun neka vizīlouzɨn, ndigu ni Keliso-qá khá namba me꞉tøkunuín.  
\v 17 \x - \xo 10:17 \xt Lom 12:5\x*Ndøgo lou kopó, ni qazi-logatun. Yaq nakémbá, oskiá ndøgo, ni ezoqa kopoāv, ni kha kopó. Zapa ndǿgo, ni ate nqazi꞉gu, lou kopo zi꞉logé.   
\p
\v 18 \x - \xo 10:18 \xt Lev 7:6\x*Zo Izlael ezoqam zozǿ-matavupát. Ndigu søvakha gilogɨn, ndøgo Mbumbukiam-te giløvutumatun, ndigu Mbumbukiám namba me꞉tøkuzuín.  
\v 19 \x - \xo 10:19 \xt 1 Ko 8:4\x*Av tægoat ndægo. Yaq gê, ezoqa nøme søvakha gigiap, khape mbumbuk gizø-løvusumatun, ndigu unimanqatin mbumbuk zø̄løvusumatun? Neka ndigu mbumbuk, unimanqatîn mbumbùk?  
\v 20 \x - \xo 10:20 \xt Deut 32:17; Veve 9:20\x*Āv taoká! Geté søvakha gigiap, ndigu khape mbumbuk gizø-løvusumatun, ndigu nqova soqøsoqa zøløvusumatún, ambá ndego, Mbumbukiam-anim. Yaq no poeveáv, zo nqova soqøsoqa namba tøzøte-tøkuatat.   
\p
\v 21 \x - \xo 10:21 \xt 2 Ko 6:15-16\x*Zo kopømba mbaín, menas-te tozo-waniapat, Evezøza-qa lou loge matev-te, ibøkha tozo-izumat, neka ibøkha nøme vozó-izamāt, ndøgo nqova soqøsoqa gizø-aumatun. Neka zo kopømba mbaín, Evezøza-qa lou-qase-te, lou tozologat neka nqova soqøsoqa-qa lou-qase-te, lou vozólogāt.  
\v 22 \x - \xo 10:22 \xt Deut 32:21\x*Soqaín ndøgo, ni Mbumbukiam qaqa tizimbo-løozem. Ge zô, ndozo-matavap, niqa bazaføgakh, teqa bazaføgakh ndømǿløvu? Āv taoká. Gemǿ-løvuák.   
\s1 Gekha matēv ndøgo, ni tizi-matønumat, Mbumbukiam-qá iz bete-eqawát  
\p
\v 23 \x - \xo 10:23 \xt 1 Ko 6:12\x*Ezoqa nøme, āv gini-manqaté nqǽgo, “Ni-te khafeap mbaín. Matev ate ndægo sizígoát.” Unimanqatín. Ni-te khafeap mbaín. Geté matev nøme, giní-tøkeák, niqa yage-te. Neka matev nøme, ni Klisten bawan giní-tøkeák, niqa unimanqatin-te bazaføgakh-us tizi-waniapat.  
\v 24 \x - \xo 10:24 \xt Lom 15:1-2\x*Zo zøkeza kha mba mbomatàva᷄p. Geté ezoqa nøme zozǿ-matavupát.   
\p
\v 25 Gekha søvakhā ndøgo, maket-te giwiatun, zo kopømbaqapé, sozólogát. Neka zo khapé mbøe-matàva᷄p, av nqægo, ndigu khape mbumbuk-te peté-aomem-a?  
\v 26 \x - \xo 10:26 \xt Psa 24:1\x*Zapa ndǿgo, Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-eín nqǽgo, “Manqei-qape neka gigiap ate nqægo, manqei-qape-te nqago, ndøgo Evezøza-qá.”   
\p
\v 27 Ezoqa nøme, ndego unimanqatinteav ndego, zo lou loge manqat tezø-ein, teqa khoev-te, yaq zo okho-qa tozogoat, lou ate ndægo, sègelóg ndøgo, ma ndego tezømbe-etoam. Zo khapé mbøe-matàva᷄p, av nqægo, zo manqa-zapa pøzøté-gonēm penømakhaya, ta søvakha ndøgo tozologem.  
\v 28 \x - \xo 10:28 \xt 1 Ko 8:7\x*Geté ezoqa nøme tezø-ein, av nqægo, “Nqanek lou mbumbuk-tē ginø-awēm,” yaq zo ndø̀lo᷄g. Zo ndégo tøzøtégoát, ma manqat gezømbe-ein.  
\v 29 No einiáv av nqægo, zo manqa-zapa zōgonēm, tozolog. Geté no ndégo tæmbøe-manqaté, ndego ezoqam, ma manqat gezømbe-ein. Soqaín ndøgo, ndego tematavupat, av nqægo, zo manqa-zapazapa zogōt, te namba.  
\p Éisa, ezoqa nøme taqa yaq-te tepeté-manqate-a, “Gekha zapâ, ezoqa nøme-qa matavap-te, sa tæmbotambam? Kopømba mbaín.  
\v 30 \x - \xo 10:30 \xt 1 Tim 4:4\x*Neka gê, no Mbumbukiam lou-qa yaq-te ike manqat nqæmbo-manqate, yaq gekha zapâ, noqa manqa ndigeveam?”   
\p
\v 31 \x - \xo 10:31 \xt Kol 3:17\x*Noqa qavøiwat taqa yaq-te, nqánek: Gekha matēv ndøgo, tozogoat, zo lou tozologat o ibøkha tozo-izumat, zo matev ndǿgo tozógoát, Mbumbukiam-qa iz tæ-eqatat.  
\v 32 \x - \xo 10:32 \xt Lom 14:13\x*Oskiá ndøgo, Zu ezoqam o Glik ezoqam o Mbumbukiam-gi bawan ezoqam tigoat, zoqa matev, ndigu tiqa unimanqatin-te bekhaòsa᷄m, vǿ-o꞉āz.  
\v 33 \x - \xo 10:33 \xt 1 Ko 9:20-22\x*Zo āv qane-matanám, av no nqate-matanam. No ezoqa ewaqape, matev eqeieqei gone-qa nøzøgó. No ambá av nqǣgo, nøkeza kha mba nøteqeivī. Geté no ezoqā nøme nøtegó, ndigu khandi betēndapem.   
\c 11  
\p
\v 1 \x - \xo 11:1 \xt 1 Ko 4:16\x*Zo noqa matev, āv tozombøé-pavát, av no Keliso-qa matev nqæmbøe-paev.   
\s1 Kawa gutam-qa yaq-te, guligulim-te  
\p
\v 2 No khanakhanákh, zoqa yaq-te. Zapa ndǿgo, zo noqa manqat miavmiav zombo-mataváp, neka matev ate ndægo ndōzōmbō-pāēv, ndøgo no qate-zømesimam.   
\p
\v 3 \x - \xo 11:3 \xt Gen 3:16; Ef 5:23\x*Geté no zo zøtezat-qa nøzøgó. Keliso, ndego anganeam-gé kawá, neka anganeam, ndego sævam-gé kawá, neka Mbumbukiam, ndego Keliso-gé kawá.\f + \fr 11:3 \ft Manqat mokho nøme nqánek: Keliso, ndego anganeam-gé zapá, neka anganeam, ndego sævam-gé zapá, neka Mbumbukiam, ndego Keliso-gé zapá.\f*  
\v 4 Gekha anganeām ndego, teguligulim o Mbumbukiam-qa manqat tevevezam, ndego teqa kawa tegutav, ndego tege kawa mivi mbó-etoám, Keliso.  
\v 5 Geté gekha sævām ndugu, tuguligulim o Mbumbukiam-qa manqat tuvevezam, yaq ndugu kawa gutøveav tugoat, ndugu ekeza kawa mivi mbó-etoám. Zapa ndǿgo, ndøgo andé izum me me꞉-agáz.  
\v 6 Gekha sævām ndugu, kawa gutøveav tugoat, ndugu sà bemá, até izu bēqogaz. Geté sævam ndugu izum tuqogaz o tu-agaz, tu-te ndugu, mivi-ús. Yaq nakémbá, ndugu kawa yà begutáv.   
\p
\v 7 \x - \xo 11:7 \xt Gen 1:26-27\x*Geté anganeam kopømba mbaín, kawa tegutav. Zapa ndǿgo, ndego andé Mbumbukiam-qá bugug me me꞉keogé. Te mokho-te, andé Mbumbukiam-qá iz kandambaqape neka bazaføgakh qoteqeiví. Geté sævam mokho-te, andé anganeam-qá iz kandambaqape neka bazaføgakh qoteqeiví.  
\v 8 \x - \xo 11:8-9 \xt Gen 2:18-23\x*Mbumbukiam ezoqam gekhakheinøvem, ndego ambá av nqǣgo, anganeam sævám gene-khakheinøvém. Geté ndego sævam, anganeam-qá khá gene-khakheinøvém.  
\v 9 Neka Mbumbukiam ambá av nqǣgo, anganeam sævam zapayá gene-khakheinøvēm? Geté sævam anganeam zapayá gene-khakheinøvém.  
\v 10 Yaq ta zapaya ndøgo, neka enzol ezoqam zapaya, sævam kawa gutam nonqo be-uzú, tuqa kawa-te, Klisten wambap-te tuguligulim o Mbumbukiam-qa manqat tuvevezam. Ndøgo tuqá khakhatáp, av nqægo, ndugu iz ndømbôgó, av tuimatanam.\f + \fr 11:10 \ft Nqanek manqat-qa mokho, elavøqase føgákh, Glik manqat-te. Ezoqa nøme, āv gini-mataváp nqǽgo: Kawa gutam nonqo, nqánek qane-manqaté. Até sakhéis-a, iz ndøndapém, guligulim-te Mbumbukiam-te tiguligulimat neka teqa manqat vǿvevezumāt. Geté ezoqa nøme ndimatavap, taqa mokho nqánek: Sævam anganeam mokho-té gunu꞉gú. Neka nøme ndimatavap, mokho nqánek: Sævam yakhapús, tømbo-pøovat, tuqa kawa tugutav o gutøveav tøgoat.\f*   
\p
\v 11 Gèmbo-mataváp. Evezøza mokho-te, sævam anganeam-té gunø-vintøvé, nekā anganeam sævam-te ndō꞉vīntø̄vē.  
\v 12 Unimanqatín. Sævam anganeam-qá khá guni-khakheinøvém. Neka anganeam, sævam-té gendo-fakhanɨ́n. Geté nginik ezoqa menas, Mbumbukiam ndøkhakheinøvém.   
\p
\v 13 Zo zøkhapús sozombó-matøvemém. Gê, ndøgo eqeieqeî, sævam ndugu kawa gutøveav tøgoat, Mbumbukiam-te tuguligulim?  
\v 14 Até niqá matév-a, āv qaninømánd nqǽgo: Anganeam-te mivi-ús, izu loloakh timbogoat.  
\v 15 Geté sævam ndugu izu loloakh timbogoat, tu-te ndugu qanimáv. Zapa ndǿgo, tugi izum andé kawa gutam nonqo me mbøegó.  
\v 16 Geté zo ezoqa nøme, taqa yaq-te manqa itumbam-qa tozogoat, no sa nqánek qazǿ-eín: Ni neka Mbumbukiam-gi bawan vinivinimba, matev nøme mbaín, taqa yaq-te.   
\s1 Evezøza-qa lou loge matev-qa yaq-te  
\r (Met 26:26-29; Mak 14:22-25; Luk 22:14-20)  
\p
\v 17 Matev nøme-qa yaq-te, no ndakin manqa tæzø-løvua, no khanakhanakh mbaín zo-te. Zapa ndǿgo, zo qazo-møvabɨn, zoqa matev soqaín. Ndøgo zo gèngiæzoát, ambá av nqǣgo, gèzøtøkeē.  
\v 18 \x - \xo 11:18 \xt 1 Ko 1:10-12\x*Bugukhokhof nqánek: No āv qate-ewág nqǽgo, zo qazo-møvabɨn, zo mokho-te iziz matev zømbu꞉gú. No nqæmatavap, manqat nøme qæ-ewag, taqa yaq-te, unimanqatín atøgó.   
\p
\v 19 Unimanqatín, iziz matev nøme, zo mokho-te ndøfakhate, ndøgo eqeieqeí. Ndøgo ni tøninømánd ndǿgo, gekha ezoqām ndigu, nakhoa eqeieqei-te ndiwaniap.   
\p
\v 20 Zo qazo-møvabɨn, lou vozōlogɨn, zo ambá av nqǣgo, Evezøza-qā lou loge matev zogonemɨ̄n.  
\v 21 Zapa ndǿgo, zo qazo-møvabɨn, ezoqa nøme lou loge sège-ngazemɨ́n. Yaq av nqægo, ezoqa nøme ifiifin-us oskia ndǿgoát. Geté nøme ndigu, lou khàpeme꞉-logɨ́n neka waen khape vø̄e-izamɨn, kawa vøzø̄-okɨ-in.  
\v 22 Gê, zo khoev mbaîn, ma lou tøzøte-logat neka ibøkha vøzøté-izumāt? Zo ndigu ezoqam, zo mokho-te gigiap mbain ndigu, mivi qazozø-etoumatun, zo Mbumbukiam-gi bawan ezoqam, khasøkhasis zøtezæzá. Ge zô, ndozo-matavap? No khanakhanakh manqat nøzǿ-eīn, taqa yaq-te? Āv taoká. No khanakhanakh mbaín, taqa yaq-te.   
\p
\v 23 Manqat ndøgo, nigi Evezøza-te qændap neka zo qazø-etoam, nqánek:  
\p Ta lova ndøgo, Evezøza Yesu, tege paev ezoqam kopo sa gemboqambun, flawā gendàpāz,  
\v 24 Mbumbukiam-te ike manqat vø̄-ein, sasa ndømbegim, gezø-ein, “Nqanek noqá khá. Ndøgo zo nonqó. Zo matev āv tønegó. Yaq no zonømbé-matøvememát.”   
\p
\v 25 \x - \xo 11:25 \xt Exo 24:6-8; Iblu 8:8-13\x*Yaq lou gumulog, até izam nonqó-a, vø̄ndap, waen-ús, sasa ndø-ein, “Nqanek waen, ndøgo Mbumbukiam-qá poev ndakinák, ndego tegi ezoqam namba, noqa kouk mokho-te ge-unimanqatin. Zo matev āv tønegó. Gekha khøuwā ndigu, zo nqanek ibøkha tozo-izumat, zo no zonømbé-matøvememát.”   
\p
\v 26 Gekha khøuwā ndigu, zo nginik flawa tozolouzat neka nqanek waen vozó-izamāt, zo Evezøza-qá løvøte-qa yaq-té zøté-zømasát, atema ekezan vǿgeāv.  
\v 27 \x - \xo 11:27 \xt Iblu 10:29\x*Yaq nakémbá, gekha ezoqām ndego, ta matev-qa mokho-qa yaq-te matavapøteav tøgoat neka nginik flawa sa vǿlōuz-a, Evezøza-qa waen sa vǿ-īz, ndego Evezøza-qá kha neka kouk-qa yaq-te manqa-zapa ndøgót.  
\v 28 Yaq nakémbá, ezoqa ekeza matev bètøkhæ-geveá, váev nginik flawa telouz neka nqanek waen vǿ-īz.  
\v 29 Zapa ndǿgo, gekha ezoqām ndego, nginik flawa sa telouz o waen sa te-iz, neka Evezøza-qa kha-qa mokho matavapøteav vǿgoāt, ndego ekeza kha, manqa ovøyam-té genǿvé.  
\v 30 Yaq nakémbá, zo mokho-te nandav, ezoqa kopoáv, bazaføgakh mbaín neka enqoni-ús neka nøme ndigu mø̀ndø-pakhaéz.  
\v 31 Geté ni nikeza matev amba tizi-geveanemɨn, yaq ni Mbumbukiam viniv matev av nqægo ambá giní-etoamák.  
\v 32 \x - \xo 11:32 \xt Iblu 12:5-6\x*Geté ta viniv matev mokho-te, ni nqazi-ndape, Evezøza ni gè꞉guguná. Ndego ni nakhoa eqeieqei-te ambam-qa nigú. Soqaín ndøgo, ni manqei-qape ezoqa nøme namba, manqa ovøyam kandambaqape-te, viniv kandambaqape tizimø-ndapem.   
\p
\v 33 Yaq nakémbá, nogi nøfuap, zo tozo-møvabat, Evezøza-qa lou loge matev tozo-gonemat, ezoqa nøme-qa, vø̀zømbøkhæ-kewagát.  
\v 34 Geté gekha ezoqām ndego, ifi tømbovinat, ndego lou khoev-té geabetøndokhæ-lóg. Soqaín ndøgo, Mbumbukiam-qa manqa ovøyam tøzøfakhan, zoqa møvøna matev zapaya.  
\p No ndakin taqa yaq-te, manqat nøme mbaín. Nøme ndǿgo tæzømbé-ovøyám, no zo-te tøtøndonav.   
\c 12  
\s1 Nqova Mbomambaqape-qa matev vinivinimba, ndego ezoqa ndezø-etoam  
\p
\v 1 Nǿfuap! No ndakin Nqova Mbomambaqape-qa etoam matev-qá yaq-té qazømbé-qavøiú, zo qazonømbe-bevøpem. No poeveáv, zo taqa yaq-te zøtezateav tøgoat.   
\p
\v 2 \x - \xo 12:2 \xt Hab 2:18-19\x*Zo mø̀zøte-zøtéz, zo Keliso unimanqatinteav qazogoam, zo khape mbumbuk ndø-itubát. Geté ndigu khandi mbumbúk mbá, neka manqat manqatemáv. Yaq ndigu zo vø̄tubumam.  
\v 3 \x - \xo 12:3 \xt 1 Zion 4:2-3\x*Yaq nakémbá, no zo zøtezat-qa nøzøgó: Gekha ezoqām ndego, Mbumbukiam-ge Nqova Mbomambaqape tembøigoat, ndego kopømba mbaín, te-ein, av nqægo, “Yesu bèsoqoēv.” Neka ezoqa kopømba mbaín te-ein, av nqægo, “Yesu ndego Evezøzā,” ndego Mbumbukiam-ge Nqova mbain tøgoat.   
\p
\v 4 \x - \xo 12:4 \xt Lom 12:6\x*Matev ndøgo, Nqova Mbomambaqape ezoqa ndezø-etoam, ndøgo vinivinimbá. Geté Nqova ndego, kopó.  
\v 5 Neka sasae ndøgo, Evezøza-qa nqazi-matanam, ndøgo vinivinimbá. Geté Evezøza, ndego kopó.  
\v 6 Neka matev ndøgo, Mbumbukiam ezoqa mokho-te ndu꞉matanam, ndøgo vinivinimbá. Geté ndego Mbumbukiam kopó, ndego matev ate ndægo, ezoqa ewaqape mokho-te ndu꞉matanam.  
\v 7 Gekha matēv ndøgo, Nqova Mbomambaqape ezoqa vinivinimba ndezø-etoam, ndøgo Klisten bawan ezoqam ate ndi꞉gu-qá tøke nonqó.   
\p
\v 8 Ezoqa nøme, Nqova Mbomambaqape matavap loloakh zø-etoumatún. Yaq ndigu manqat matavap loloakh-us ndømanqatatún.  
\p Neka ndego Nqova kopo, ezoqa nøme zøtezat vøzø̄-etoumatun. Yaq ndigu ta zøtezat-te ndøgo, ezoqa zømbe-tøkeé.   
\p
\v 9 Neka ndego Nqova kopo, ezoqa nøme unimanqatin matev vøzø̄-etoumatun.  
\p Neka ndego Nqova kopo, ezoqa nøme, ezoqa khakhæzat nonqo, bazaføgakh vøzø̄-etoumatun.   
\p
\v 10 Neka ezoqa nøme, ndego umingiap matev gone nonqo, bazaføgakh vøzø̄-etoumatun.  
\p Neka ezoqa nøme, ndego Mbumbukiam-qa manqat vevezam matev vøzø̄-etoumatun.  
\p Neka ezoqa nøme, ndego zøtezat vøzø̄-etoumatun. Yaq ndigu segé꞉zøtéz, av nqægo, matev nøme, Nqova Mbomambaqape-tē qando-okhō, ó, nqova soqaqape-tē qando-okhō.  
\p Neka ezoqa nøme, ndego manqat vinivinimba-te manqate matev vøzø̄-etoumatun.  
\p Neka ezoqa nøme, ndego nqanek manqat vinivinimba-qa mokho, ezoqa nøme oyøyam matev vøzø̄-etoumatun.   
\p
\v 11 \x - \xo 12:11 \xt 1 Ko 7:7\x*Nqanek matev ate nqægo, Nqova kopo ndøsasaeát. Av ndego ekezan, eqeieqei nde꞉qeivi, ezoqa segezǿ-etoumát, matev.   
\s1 Ni Klisten ezoqam ate nqazi꞉gu, ni Keliso-qá khá  
\p
\v 12 \x - \xo 12:12 \xt 1 Ko 10:17\x*Ezoqam-qa kha kopó. Geté ta kha-te ndøgo, kha bunøzap vinivinimbá. Kha bunøzap vinivinimba ambá qanegó, geté kha kopó. Keliso-qa yaq-te, matev até kopó. Ni Klisten ezoqam vinivinimbá. Geté ni ate nqazi꞉gu, kha kopó.  
\v 13 \x - \xo 12:13 \xt Gal 3:28\x* Ni ezoqa vinivinimbá. Nøme ndigu Zu ezoqám, neka nøme ndigu Glik ezoqám. Nøme yaq-fia mbain sasae ezoqám, neka nøme ndigu, nqonqotøzat ezoqám. Geté ni ate nqazi꞉gu, Nqova kopo mokho-te, ibøkha iz kopo zi꞉ndapém, neka vizimø̄-kha-kopo-en. Mbumbukiam ni ate nqazi꞉gu, Nqova Mbomambaqape kopo nimbi-etoám, ni ande ibøkha me vizī꞉-izim.   
\p
\v 14 Ezoqam-qa kha, ambá av nqǣgo, kha bunøzu kopo mba me꞉gō. Geté gigiap vinivinimbá, nqani-bunøzap.  
\v 15 Gê, zenda tokhotapakh amba manqat tø-einin, av nqægo, “No zenda geagim nonqō mbā. Yaq nakēmbā, no kha bunøzū mbā.” Manqat av nqægo tø-einin, yaq gê, ndøgo sekemba kha-qâ gigiâp mbà? Āv taoká.  
\v 16 Neka gê, gea amba manqat tø-einin, av nqægo, “No bøī mbā. Yaq nakēmbā, no kha bunøzū mbā.” Manqat av nqægo tø-einin, yaq gê, ndøgo sekemba kha-qâ gigiâp mbà? Āv taoká.  
\v 17 Gèmbo-mataváp. Kha ate nqægo, amba bøi mba tøgonɨn, yaq manqat amba áv khané-yogeɨn? Neka kha ate nqægo, amba gea mba tøgonɨn, yaq sisip amba áv khané-vutugiamɨn?  
\v 18 Geté matev āv taoká, av nqægo. Mbumbukiam ezoqam-qa kha-te, kha bunøzap vinivinimba āv tenevé, av ekeza qambøe-pøovam, neka sasae vinivinimba vømbō-etoam.  
\v 19 Kha ate ndægo, amba kha bunøzu kopo mba tøgonɨn, yaq kha eqeieqei ambá mbaín.  
\v 20 Geté matev av nqǽgo: Ezoqam-qa kha-te, kha vinivinimbá ndøbunøzap. Geté kha ndøgo, kopó.   
\p
\v 21 Bøi kopømba mbaín, pingim tømbo-ein, av nqægo, “Ság, qo mbain toqogoat. No nøkhapus kopømbā.” Neka kawa kopømba mbaín, zenda tokhotapak vømbó-eīn, av nqægo, “Ság, zo mbain tozogoat. No nøkhapus kopømbā.”  
\v 22 Āv taoká. Até ta kha bunøzap nømé-a, ndøgo ande bazaføgakh mbain me ndækeoge, ndøgo gigiap-qapé. Ta kha bunøzap ndøgo mbain tøgoat, yaq kha kopømba mbaín, eqeieqei tøsasaetat.  
\v 23 Gekha kha bunøzāp ndøgo, bugug keogeav tøgoat, ni ùni zimbøe-kewagatún. Neka kha bunøzap ndøgo, ni mivi ndøni-etoam, ni eqeieqei zigutumatún.  
\v 24 Geté kha bunøzap ndøgo, bugug eqeieqei ndømbogo, ndøgo kopømbá, ni gutøveav tøgoat. Mbumbukiam niqa kha, āv gene-bunøzám nqǽgo: Ta kha bunøzap ndøgo, ande iz mbain me ndækeoge, iz kandakanda mbo-etoám.  
\v 25 Mbumbukiam av ge꞉matanam ndægo, zapa ndǿgo: Soqaín ndøgo, kha mokho-te iziz tøugoat. Geté kha bunøzap vinivinimba, yaqyaq-a yà betøkeám.  
\v 26 Kha bunøzu kopo, nqosøgeap tømbo-ewagat, yaq kha ate ndægo, sugumbú-ewagét. Neka kha bunøzu kopo, iz kandambaqape tøndap, yaq kha ate ndægo, khanakhanakh sugumú-ndapét.   
\p
\v 27 \x - \xo 12:27 \xt Lom 12:5\x*Zo Klisten bawan ezoqam-qa yaq-te, matev até kopó: Zo ate ndøzøte꞉go, Keliso-qá khá. Neka ezoqa vinivinimba, zo mokho-te ndu꞉gu, ndigu Keliso-qá kha bunøzáp.  
\v 28 \x - \xo 12:28 \xt Ef 4:11-12\x*Klisten bawan mokho-te, Mbumbukiam ezoqam vinivinimbá ge-abam. Bugukhokhof Keliso-gí u-aním. Tiqa zita-te, manqa vevezam ezoqám. Neka tiqa zita-te, nømendim ezoqám. Neka nøme ndígu, umingiap matev ndimatanam. Neka nøme ndígu, ndego bazaføgakh gezø-etoam, enqoni ezoqa tikhakhætat. Neka nøme ndígu, ndigu ezoqa ndizø-tøkee. Neka nøme ndígu, ndigu ezoqa nøme ndizømbo-megeat. Neka nøme ndígu, ndigu manqat vinivinimba-te ndi꞉manqate, av Nqova Mbomambaqape ndezømbe-etoam.   
\p
\v 29 Ge zô, ate ndøzøte꞉go, Keliso-gî u-anìm? O ge zô, ate ndøzøte꞉go, Mbumbukiam-gî manqa vevezam ezoqàm? O ge zô, ate ndøzøte꞉go, nømendim ezoqâm? O ge zô, ate ndøzøte꞉go, umingiap matev mozó-matønumatun?  
\v 30 O ge zô, ate ndøzøte꞉go, Mbumbukiam bazaføgakh møndøzǿ-etoam, enqoni ezoqa tozo-khakhætat? O ge zô, ate ndøzøte꞉go, manqat vinivinimba-te møzøté-manqatatun? O ge zô, ate ndøzøte꞉go, ezoqa nqanek manqat vini-qa mokho mozozǿ-ovøematun? Mbaín. Āv taoká, av nqægo.  
\v 31 \x - \xo 12:31 \xt 1 Ko 14:1\x*Geté zo bazaføgakh tønø-asøzú ndøgo: Nqova Mbomambaqape-qa matev, tozó-upøgím ndǿgo, zoqa Klisten bawan ezoqam ndøzø-tøkee.  
\p Geté matev nøme, no ndakin tæzø-ovøyam, ndøgo mø̀ndøløvú, matev ate ndægo, no qate-manqatavun.   
\c 13  
\s1 Matev uni qækandambaqape, kuku matév  
\p
\v 1 No amba bawa vini-ak-qa manqat-te o enzol ezoqam-qa manqat-te tøte-manqateɨn, gete no kuku mbain tægonɨn, yaq no manqa ambá khokhó segenø-feazuɨ́n. Mokho mbaín. Ndøgo andé kanda wag o bel wag mba me꞉wageɨ́n.  
\v 2 \x - \xo 13:2 \xt Met 17:20\x*Neka no amba Mbumbukiam-qa manqat vevezam-te kopømba tægonɨn, neka matev ate ndægo, ndøkhonøwe, tøte-nøtenɨn, neka nøtenat nøme ate ndægo tønøgonɨn, neka unimanqatin matev kandambaqape tønøgonɨn, manqei popotap nøzøgim nonqo, geté no kuku mbain tægonɨn, yaq no khokhó.  
\v 3 Neka no gigiap ate nqanømbe꞉go, amba gigiap-av ezoqam tæzø-etoamɨn, o noqa unimanqatin matev zapaya, nøkeza kha sa tænqonqotavɨn, gøinam-te tætaɨn, vø̄e-nanimɨn, getē no kuku mbain tægonɨn, yaq noqa matev, mokho ambá mbaín. Matev av nqægo, genǿ-tøkeák.   
\p
\v 4 Gekha ezoqām ndego, kuku ndømbogo, ndego qaqa nakhamas-te gonemáv. Geté ndego ezoqa nøme gèzø-tøkeatún. Neka ndego ova matev mbaín. Neka ndego khambuvap matev mbaín neka ekeza iz eqawatáv.  
\v 5 Gekha ezoqām ndego, kuku ndømbogo, ndego gésapi꞉vák, neka ndego ekeza kha-qa yaq-te mba matavupáv, neka ndego mbøni nakhamas-te nqosøgeapáv, neka ndego manqa mate oskia gembó-eimák, ezoqa nøme manqa-zapa tembogo.  
\v 6 \x - \xo 13:6 \xt Lom 12:9\x*Gekha ezoqām ndego, kuku ndømbogo, ndego khanakhanakh mbaín, matev soqøsoqa-qa yaq-te. Geté ndego unimanqatin matev mbøe-khaneát.  
\v 7 \x - \xo 13:7 \xt 1 Pita 4:8\x*Gekha ezoqām ndego, kuku ndømbogo, ndego tatak vinumáv. Geté ndego viniv sège-eqawát. Ndego Mbumbukiam oskia ndǿ-unimanqatintát neka te-te vó꞉tawāt. Neka gekha vinīv ndøgo, tømbo-fakhanumat, ndego føgøføgakh até géyát.   
\p
\v 8 Kuku matev génavøemák. Geté Mbumbukiam-qa manqat vevezam matev, segé-navøém. Até manqat vinivinimba-te manqate matév-a, segé-navøém. Neka Mbumbukiam ezoqa nøme zøtezat vini tezø-etoam, ta matev ndøgo segé-navøém.  
\v 9 Nøtenat ndøgo, ni ndakin nqanigu, andé kopokopó. Neka ezoqa Mbumbukiam-qa manqat givevezumatun, ndøgo kopokopo mba ndøvevezumatún.  
\v 10 Geté uni matev-in tøfakhan, yaq nqanek matev vinivinimba, ibu-ibus nonqo nqanigu, ndø̀mø-navøém.   
\p
\v 11 No nakhasam qategoam, no manqa āv tøte-manqatám, av nakheis ndi꞉manqate. Neka noqa matavap, āv tønømbe-goám, av nakheis ndi꞉matavap. Neka no matev āv tøte-geveatám, av nakheis ndi꞉gevewat. Geté ndakin, no mø̀ekhouwén, vø̄e-anganeam-en, neka nakheis-qa matev vø̄e-ivav.  
\v 12 Niqa nøtenat ndakin bavokho-qapé mbá. Ndøgo ate av-té, qakeza bugug ibøkha-te toqoqeiv. Gò꞉-ototáp. Geté vaev-te, ni abugug zíwambám, Mbumbukiam namba. No ndakin nøtenat khapémbá. Geté vaev-te, unin-qape, ndø̀menøtén, kopømba av-té, no ndakin Mbumbukiam ge꞉-otev.   
\p
\v 13 \x - \xo 13:13 \xt 1 Tes 1:3\x*Nqanek matev misika, unimanqatin matev, neka Mbumbukiam-te vintønat matev neka kuku matev, sa gemǿ-navøemák. Geté ta matev misika mokho-te, matev uni qækandambaqape, kuku matév.   
\c 14  
\s1 Mbumbukiam-qa manqat vevezam neka manqat vinivinimba-te manqate-qa yaq-te  
\p
\v 1 \x - \xo 14:1 \xt 1 Ko 12:31; 14:39\x*Zo kha-mba kuku matev mbo-ové. Neka zo matev upøgim-qa tøgó ndøgo, Mbumbukiam-ge Nqova-te ndøndo-okho. Zoqa poev kandambaqape, tabegó ndøgo, Mbumbukiam-qa manqat vevezam matev tozondapem.  
\v 2 Zapa ndǿgo, gekha ezoqām ndego, Nqova Mbomambaqape matev gembo-etoam, manqat vinivinimba-te nde꞉manqate, ndego ambá av nqǣgo, ezoqam-tē genø-manqatē. Geté ndego Mbumbukiam-te mbá genø-manqaté. Ezoqa kopømba mbaín, teqa manqa mokho tindapem. Manqat ndøgo, ndemanqate, khonoam-té qagó.  
\v 3 Geté gekha ezoqām ndego, Mbumbukiam-qa manqat ndevevezam, ndego ezoqam-té genø-manqaté. Yaq manqat ndøgo, ndemanqate, ndego ezoqá nøme-qá unimanqatin me꞉føgøføgakhamɨ́n, neka zita vøzømbē-tøpazɨn neka mbøni vøzømbē-bøiɨn.  
\v 4 Gekha ezoqām ndego, manqat vinivinimba-te nde꞉manqate, av Nqova Mbomambaqape ndembøe-etoam, ndego ekeza unimanqatin mba me꞉føgøføgakhamɨ́n. Geté gekha ezoqām ndego, Mbumbukiam-qa manqat ndevevezam, ndego Klisten bawan ezoqam ate ndi꞉gu-qá unimanqatin ndøføgøføgakhamɨ́n, wambap-te.   
\p
\v 5 No nqanø̂poév, zo ezoqa ate ndøzøte꞉go, Nqova Mbomambaqape-qa etoam matev tozondapem, manqat vinivinimba-te tøzøte-manqatat. Geté noqa poev kandambaqape nqánek: Zo Mbumbukiam-qa manqat zóvevezumát. Gekha ezoqām ndego, Mbumbukiam-qa manqat ndevevezam, ndego ezoqā nøme zømbe-tøkeé. Geté ndego ezoqam, manqat vinivinimba-te nde꞉manqate, ndego teqa manqat mokho-te, ezoqa nøme tøkemáv. Geté ezoqa nøme, teqa manqat mokho te-ovøemat, yaq ezoqa ewaqape-qa unimanqatin kopømbá tøzømbe-føgøføgakham.   
\p
\v 6 Nǿfuap! Ge zô, ndozo-matavap? No zo-te tøtøndonav, yaq no manqat vinivinimba-te sa tøte-manqatat, yaq ndøgo zo áv khazømbé-tøkē? Matev av nqægo gezǿ-tøkeák. Geté no manqat tøte-zømesimat, Mbumbukiam te꞉nømand, o nøtenat eqeieqei tæzø-etoam, o Mbumbukiam-qa manqat tæzø-vevezumat, o nømendim eqeieqei tøtøndo-ndap, yaq ndøgo zo kandambá tøzøtøke.   
\p
\v 7 Pøinda neka gita zombó-matavupát. Ouv tozo-qaqaemat, yaq ezoqa pøinda tikhambøemem o gita tikhanøemem, gete taqa wag eqeieqei mbain tøgoat, yaq gê, ezoqa ouv-qa naq áv kiníndapēm? Géndapemák.  
\v 8 O nakhag kawa ezoqam, kipi tekhambøyam, gete taqa wag ndaføyambā mbā, yaq gê, ezoqa áv kinízøtēz, av nqægo, nakhāg? Gézøtezák.   
\p
\v 9 Yaq Klisten wambap mokho-te, matev até kopó. Ezoqa nøme, manqat vini-te mba te꞉manqatat, neka manqat mokho-us manqateav vǿgoāt, yaq gê, ezoqa nøme mokho áv kimbǿe-ndapēm? Mokho gimbó-ndapemák. Manqat ndøgo ndemanqate, ndøgo khokhó sege-manqaté.   
\p
\v 10 Manqei-qape-te nqanek, bawabawan-qa manqat vinivinimbá. Kopoav-qapé. Yaq nqanek manqat vinivinimba ate ndægo mokho-ús.  
\v 11 Geté no bawa vini ezoqam-qa manqat nøtenateav tøgoat, yaq no teqa manqa mokho nóndapák, neka até ndegó-a, noqa manqa mokho géndapák.  
\v 12 Yaq nakémbá, zo mokho-te, matev até kopó. Zo Nqova Mbomambaqape-qa etoam matev upøgim-qa ndozogo, zo matev upøgim-qa tøgó ndøgo, Klisten bawan ate ndi꞉gu, tiqa unimanqatin-te tøzømbe-tøke.   
\p
\v 13 Yaq nakémbá, gekha ezoqām ndego, Nqova Mbomambaqape-qa etoam matev tendap, manqat vinivinimba-te te꞉manqatat, yaq ndego yà beguligulím, Mbumbukiam tèabembøe-tøké, yaq ndego ezoqa nøme ta manqa mokho bezømbē-ovøyam.  
\v 14 Unimanqatín. No manqat vinivinimba-te tøte-guligulimat, noge nqova géguligulimít. Geté noqa matavap, khokhó segégoát.   
\p
\v 15 Yaq no gekha nógō? No matev menás sǽgoát. No nqova-té qatǿ-guligulimát, neka até matavap-té-a, vǿe-guligulimāt. Neka no ouv nqova-té qatǿ-qaqaemát, neka até matavap-té-a, ouv vǿe-qaqaemāt.  
\v 16 Geté qo Mbumbukiam-qa iz nqova-te mba toqombo-eqatat, yaq gê, ezoqa nøme, ndigu nqanek manqat zøtezateav ndigu, Klisten wambap-te nandav, qoqa ike manqat áv kiní-unimanqatinīm neka “Amen” áv kiní-einīm? Nakhoa mbaín. Zapa ndǿgo, ndigu kopømba mbaín, qoqa manqat-qa mokho timbo-ndapem.  
\v 17 Qoqa ike manqat, mbomambaqape ambá qanegó. Geté ezoqa nøme taqa manqa mokho ndapeav tigoat, yaq qoqa manqat ndigu gezǿ-tøkeák, tiqa unimanqatin-te.   
\p
\v 18 No ike kandambá, Mbumbukiam-te. Zapa ndǿgo, no manqat vinivinimba-te oskia nøte-manqaté, av Nqova Mbomambaqape matev ndenømbe-etoam. No mø̀eløvúb, zo ezoqa ate ndøzøte꞉go, taqa yaq-te.  
\v 19 Geté Klisten wambap mokho-te, no amba manqat mokho-us faev mba tæ-einin, ezoqa zømesim nonqo, ndøgo ambá qanimáv. Ambá ndø̄go, manqat vinivinimba-te, ande gekha taosen manqat tøte-manqatat, ta manqa mokho ezoqa ndapeav ndøgo.   
\p
\v 20 \x - \xo 14:20 \xt Ef 4:14\x*Nǿfuap! Zo ande nakheis me, sekemba ndø̀go᷄, zoqa zøtezat-te. Unimanqatín, manqa-zapa gone-qa yaq-te, zo andé nakhei nqonqon me me꞉gó. Geté zoqa zøtezat-te, zo ezoqa kandakanda ndøgó.  
\v 21 \x - \xo 14:21 \xt Isa 28:11-12\x*Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-peawáp nqǽgo:  
\q1 Evezøza ge-ein,  
\q2 “No nginik bawan ezoqam,  
\q3 bawa vini-ak-qá mokho-té  
\q3 neka manqat vinivinimba-té qazømbé-manqatát.  
\q2 Geté até ndøgó-a, ndigu noqa manqat géyogemák.”   
\p
\v 22 Nqanek manqat ni āv qani-nømendím nqǽgo: Ezoqa manqat vinivinimba-te ti꞉manqatat, av Nqova Mbomambaqape ndezømbe-etoam, ndøgo Mbumbukiam-qá khakhatáp. Geté ta khakhatap ndøgo, ambá tiqa ndīgu, ndigu ndi-unimanqatinat, geté tiqa ndígu, unimanqatinteav ndigu.\f + \fr 14:22 \ft Nqanek khakhatap, ndigu āv qane-zømesím nqǽgo: Ndigu ndø̀soqoéz. Zapa ndǿgo, ndigu unimanqatinteáv.\f* Geté Mbumbukiam-qa manqa vevezam matev, ambá tiqa ndīgu, unimanqatinteav ndigu, geté tiqa ndígu, ndi-unimanqatinat.   
\p
\v 23 \x - \xo 14:23 \xt Kel 2:13\x*Gèmbo-mataváp. Zo tozo-møvabat, yaq zo ate ndøzøte꞉go, manqat vinivinimba-te tøzøte-manqatat, yaq ezoqa vini te-on, ndego ta matev-qa yaq-te otevateav ndøgo, o Klisten-av ezoqam te-on, yaq ndigu zo bianav mé꞉zǽb.  
\v 24 \x - \xo 14:24 \xt Zion 16:8\x*Geté zo Mbumbukiam-qa manqat tozo-vevezumat, yaq ezoqa vini te-on, ndego ta matev-qa yaq-te otevateav ndøgo, o Klisten-av ezoqam te-on, yaq ndego ta manqat ndøgo te-ewag, ndøgo teqa mbøni unimé꞉lév. Yaq ndego segé-matøvém, ndego manqa-zapazapa-ús.  
\v 25 Teqa matavap, khonoam-te qagoam, bavokhó qanǿfakhán. Yaq ndego ekeza kha, manqei mé꞉laváo, bugug até manqei-té, Mbumbukiam-qa iz vǿ-eqā. Yaq āv gené-eín nqǽgo, “Unimanqatín. Mbumbukiam ngû꞉gú, zo mokho-te.”   
\s1 Matev ndøgo, Mbumbukiam-ge Nqova Mbomambaqape ni ndini-etoam, eqeieqei āv khazí꞉-sasaetāt  
\p
\v 26 \x - \xo 14:26 \xt 1 Ko 12:8-10\x*Nǿfuap! Av tægoat ndægo, av no qate-manqatavun, yaq zoqa wambap-qa yaq-te, áv khané꞉go? Āv qazøtégoát nqǽgo: Zo ezoqa ewaqape matev vinivinimba zógoát. Ezoqa nøme ouv qaqayám, neka ezoqa nøme nømendim matév, neka ezoqa nøme Mbumbukiam-qá manqat vevezám, neka ezoqa nøme manqat vini-te manqaté, neka ezoqa nøme nqanek Mbumbukiam-qa manqat ovøyám, av ndigu ti꞉manqatat. Gekha matēv ndøgo, zoqa guligulim-te tozo-matønumat, Klisten ezoqam-qá unimanqatin bete-føgøføgakhám.  
\v 27 Ezoqa manqat vini-te te꞉manqatat, av Mbumbukiam matev tembøe-etoam, yaq kopømba mbaín, ezoqa kopoav matev kopo tigoat. Geté ezoqa menas o misika mba ndǿmanqatát. Yaq ndigu ezoqam kopømba mbaín, manqat sa tumu-manqatat. Geté ezoqa kopokopo ndǿmanqatát. Yaq ezoqa nøme ta manqa mokho ndøgo, bè-ovøyám, ezoqa mokho bembøē-ndapem.  
\v 28 Geté manqa ovøyam nonqo ezoqam mbain tøgoat, yaq gekha ezoqām ndigu, manqat vini-te manqate-qa ndigu, ndigu manqat mbaín, sà beqonøvé. Ndigu Mbumbukiam-te, mokho mbá giabetu-manqaté.   
\p
\v 29 \x - \xo 14:29 \xt 1 Tes 5:21\x*Ezoqa Mbumbukiam-qa manqat tivevezumat, ezoqa menas o misika mba bevevezám. Yaq ndigu ezoqa nøme tiqonavat, tiqa manqat yà begeveaném, eqeieqei tøpøtégo-a.  
\v 30 Ezoqa Mbumbukiam-qa manqat tevevezumit, yaq Mbumbukiam ezoqa nøme manqat te꞉-omat, ndego wambap-te teqotat, yaq ndego bugukhokhof ezoqam, Mbumbukiam-qa manqat tevevezumit, teqa manqat yà be-iváv. Yaq manqat ndégo témanqatát, Mbumbukiam manqat nøme ge꞉-omat.  
\v 31 Zo ezoqa ate ndøzøte꞉go, Mbumbukiam-qa manqat tozo-vevezumat, zǿ-enendtát. Yaq ndǿgo, ezoqa ewaqape zøtezat tiníndapém, neka zoqa manqat tiqa unimanqatin-te zita bezømbē-tøpaz.  
\v 32 Nqova Mbomambaqape, ezoqa manqa vevezam-qa yaq-te tøpøsumáv. Geté gekha ezoqām ndigu, Mbumbukiam-qa manqat ndivevezam, ekezan ndømatøvememɨ́n, ande āv kiní-einīm neka ande gekha khøuwa-tē giní-einīm, manqat ndøgo, Mbumbukiam ge꞉zømas.  
\v 33 Zapa ndǿgo, Mbumbukiam, khokho matev poeveáv. Geté ndego matev, sambi-té genø-matønumatún, Mbumbukiam-gi ezoqam-qa wambap mokho-te ate ndægo.   
\p
\v 34 \x - \xo 14:34 \xt 1 Ko 11:3; 1 Tim 2:12\x*Sakheis manqa bezø-feàzu᷄, wambap mokho-te. Kopømba mbaín, manqat sa timanqatat. Geté ndigu megetapak-qá mokho-té giabetu꞉gú. Até Mozes-qá guguna manqát-a, āv tøne-manqaté.  
\v 35 Geté ndigu manqa mokho ndape-qa tigoat, ekeza angana bezøbevapát, khoev-te tiqavazat. Zapa ndǿgo, sakheis Klisten wambap-te manqat sa timanqatat, ndøgo eqeieqeí mbá.   
\p
\v 36 Gê, áv khané꞉go? Zo áv khazøté-matavap? Gê, Mbumbukiam-qa manqat, zo-té qandó-fakhan? O zo-te mbā qanǿgeavun? Āv taoká.  
\v 37 \x - \xo 14:37 \xt 1 Zion 4:6\x*Ezoqa nøme ndematavap, av nqægo, ndego Mbumbukiam-gē manqa vevezam ezoqām, o ndego Nqova Mbomambaqape-qā etoam matev ndømbôgō, ndego bète-otév, manqat ndøgo, no qazø-peaumavun, ndøgo Evezøza-qá manqa løvuat manqát.  
\v 38 Geté ndego nqanek manqat o-mba ndapeav tøgoat, yaq zo teqa manqat ndø-upø̀gi᷄m.   
\p
\v 39 Nǿfuap! Manqat ate ndægo, Nqova Mbomambaqape-qa etoam matev-qa yaq-te qate-manqatavun, manqat kandambaqape nqánek: Zoqa poev kandambaqape, qabegó nqanek, Mbumbukiam-qa manqat tozo-vevezumat. Neka zo ezoqa zømbe-khafèa᷄p, manqat vinivinimba-te ti꞉manqatat, av Nqova Mbomambaqape, manqat ndezømbe-etoam.  
\v 40 Geté zo matev ate ndægo, ndaføyamba neka eqeieqei ndøgó.   
\c 15  
\s1 Manqat Mbomambaqape mokho-te, gigiap-qape nqánek, Keliso løvøte-te gekhandi꞉v  
\p
\v 1 Nǿfuap! No zo ndakin Manqat Mbomambaqape-qa yaq-te, manqa mate eim-qa nøzøgó, no zo bugukhokhof qatezømas. Zo mòzondapém, nqanek manqat. Yaq zo bazaføgakh-us zøtu꞉-waniáp.  
\v 2 Zo manqat nqánek qazøte-khandi꞉zát, zo føgøføgakh tozombo-geatat, av no qate-zømesimam. Mbain tøgoat, yaq zo khokhó sozo-unimanqatiním.   
\p
\v 3 \x - \xo 15:3 \xt Isa 53:5-12\x*Manqat ndǿgo tøtezømás, av Mbumbukiam ge꞉nømand. Bugukhokhof nqánek: Keliso niqa manqa-zapazapa evøzam nonqo ndønaním. Mbumbukiam-qa Manqat é-møndo꞉-eín, matev ndø̀fakhān.  
\v 4 \x - \xo 15:4 \xt Met 12:40; Kel 2:24-32\x*Yaq ndego gè-otøvém. Geté yaq khøuwa misika-qa zita-te, nqawá genø-khandí꞉v. Até taqa yaq-té-a, Mbumbukiam-qa Manqat é-møndo꞉-eín.  
\v 5 \x - \xo 15:5 \xt Luk 24:34; Met 28:16-17\x*Yaq ndego Pita-té gemøfakhán, yaq taqa zita-te, ekeza paev ezoqam tuelv vømøzø̄-fakhan.  
\v 6 Yaq taqa zita-te, Klisten ezoqa faev andled mø̀ndømø-løvú, gi-ometam. Nøme kopokopo mø̀ndø-pakhaéz. Geté ezoqa nøme, zua ndøyagé. Kopoáv.  
\v 7 \x - \xo 15:7 \xt Kel 1:3-4\x*Yaq taqa zita-te, Zems-té gemøfakhán, neka tegi u-anim ate gi꞉goam vømøzø̄-fakhan.   
\p
\v 8 \x - \xo 15:8 \xt Kel 9:3-6\x*Yaq vaev-te, até nó-a, vømønø̄-fakhan. Taqa yaq-te, no andé khøuwa soqain-té qatøqán.  
\v 9 \x - \xo 15:9 \xt Ef 3:8; 1 Tim 1:15\x*Zapa ndǿgo, Keliso-gi u-anim mokho-te, ezoqa uni khapelavøqase-in nó. Unimanqatín, no ezoqa eqeieqeí mbá, ezoqa no Keliso-ge u-anem ndinæna. Zapa ndǿgo, no Mbumbukiam-gí bawan ezoqam nøngiæzotám.  
\v 10 \x - \xo 15:10 \xt 2 Ko 11:23\x*No Mbumbukiam-qá kuku matev zapayá, qæ-Keliso-ge-u-anem-en, av no ndakin nqate꞉go. Geté no Mbumbukiam teqa kuku matev, ambá av nqǣgo, khokhō segenø-etoām. Āv taoká. Zapa ndǿgo, sasae ndøgo, no qægoam, ndøgo mø̀ndømø-løvuám, av Keliso-gi u-anim nøme gi꞉sasaetam. Geté unimanqatín. No ambá av nqǣgo, nøkhapus mokho mbā sæsasaetām. Geté Mbumbukiam-qá kuku matev ndøgoám, no namba.   
\p
\v 11 Geté ndøgo gigiap-qapé mbá, zo Manqat Mbomambaqape nō tøte-zømesimat o ndigu u-anim nøme ti꞉zømesimat. Zapa ndǿgo, niqa manqat kopó. Yaq zo nqanek manqat mòzo-unimanqatiním.   
\s1 Løvøte ezoqam-qa khandi꞉zat-qa yaq-te  
\p
\v 12 Ni zo qati-zømesimam, av nqægo, Keliso løvøte-tē gendo-khandī꞉v, yaq gê, áv khané꞉go, zo ezoqa nøme av ndøzøte-manqate, av nqægo, ezoqa løvøte-te gendō-khandi꞉vāk?  
\v 13 Ezoqa amba løvøte-te khandi꞉zateav tøgonɨn, yaq até Kelisó-a, løvøte-te ambá gékhandi꞉vák. Geté ndego mø̀ndø-khandí꞉v.  
\v 14 Neka nøme nqánek: Keliso amba løvøte-te khandi꞉vateav tøgonɨn, yaq manqat ndøgo, ni qati-zømesimam, ambá khokhó. Mokho mbaín. Yaq até zoqá unimanqatín-a, ambá mokho mbaín. Khokhó.  
\v 15 Av tægonɨn ndægo, yaq ni Mbumbukiam-qa yaq-te, ambá khavozam ezoqam nigonɨ́n, ni zo nqati-zømesim, Mbumbukiam Keliso løvøte-te gekhandi꞉v. Zapa ndǿgo, Mbumbukiam ezoqa løvøte-te amba khandi꞉zateav tegonɨn, yaq ndego até Kelisó-a, ambá gékhandi꞉vák.  
\v 16 Zapa ndǿgo, løvøte ezoqam nango khandi꞉zateav tøgønɨn, yaq até Kelisó-a, ndego løvøte-te nango ambá gékhandi꞉vák.  
\v 17 Yaq Keliso løvøte-te amba khandi꞉vateav tøgonɨn, zoqa unimanqatin matev, ambá mokho mbaín. Ambá khokhó. Neka zo manqa-zapa-te, ambá zua zogonɨ́n.  
\v 18 Neka ndigu Klisten ezoqa nøme, gipakhaez, ambá gemø-soqoezɨ́n.  
\v 19 Ni ndakin yage-qa yaq-te mba, Keliso-te tizio-tambat, getē megemege-qa yaq-te, ni Keliso-te ziō-tambatāk, yaq ni uni zí꞉-tanakhamba-én. Yaq ni ezoqa ewaqape nøme zíløvubát, ndigu ti-tanakhamba-ez.   
\p
\v 20 Geté Keliso mø̀ndø-khandí꞉v, løvøte-te. Bugukhokhof ndégo tekhandí꞉v. Yaq ni mìzi꞉nøtén, vaev-te até løvøte ezoqa nømé-a, vǿkhandī꞉z.  
\v 21 \x - \xo 15:21 \xt Lom 5:12\x*Løvøte, ezoqa kopo-té qandowáv. Adám. Neka até løvøte-te khandi꞉nat matév-a, ezoqa kopo-té qandowáv. Yesú.  
\v 22 Ni ezoqa ewaqape, Adam mokho-te, sizimú-pakhaentát. Yaq matev até kopó. Ni ezoqa ewaqape, Keliso mokho-te, sizimú-khandí꞉n.  
\v 23 \x - \xo 15:23 \xt 1 Tes 4:16; Veve 20:5\x*Mbumbukiam matev āv genevé nqǽgo: Bugukhokhof, Keliso ndøkhandí꞉v, løvøte-te. Yaq vaev, nqawa tendoqavan, løvøte-te ni ndǿkhandí꞉n, tegi ezoqam.  
\v 24 Yaq taqa zita-te, manqei-qape-qa vaev khøuwa vømǿfakhāz. Ta khøuwa-te ndøgo, Yesu megetapak ezoqam neka kawakawa-za neka gekha ezoqa o nqova nøme, Mbumbukiam namba ndi꞉nøfeap, géngiæzó. Yaq megeat matev, Yesu Eve mbó-etoám.  
\v 25 \x - \xo 15:25 \xt Met 22:44\x*Yesu manqei-qape até gekhǽ-kawaevtát, atema Mbumbukiam-gi qaqa ezoqam ate ndi꞉gu vømú-ngiæzō, neka ekeza zenda tokhotapak mokho-te vǿu-āb.  
\v 26 \x - \xo 15:26 \xt Veve 20:14\x*Yaq qaqa matev ate ndægo tumungiu, vaev løvøte ndǿngíu.  
\v 27 \x - \xo 15:27 \xt Psa 8:6\x*Mbumbukiam-qa Manqat é-møndo꞉-eín, av nqægo, “Matev ate ndægo, teqá zenda tokhotapak mokho-té genø-áo.” Geté unimanqatín. Mbumbukiam gigiap ate nqægo, teqa zenda tokhotapak mokho-te ge-ao, ndego ambá av nqǣgo, até ekeza khá-ya, te mokho-tē genøvē. Āv taoká.  
\v 28 Yaq gigiap neka matev ate ndægo, Keliso mokho-te tøugoat, yaq ndego ekeza kha, Mbumbukiam-qá mokho-té genǿvé, te mokho-te ndego, ibugukhokhof gigiap ate ndægo teqa mokho-te gu꞉-ao. Yaq Mbumbukiam yakhapús, gigiap ate ndægo, kawa mó꞉goát.   
\p
\v 29 Ezoqa amba løvøte-te khandi꞉zateav tigunɨn, av ezoqa nøme ndi꞉manqate, yaq gekha zapâ, ezoqa nøme løvøte ezoqam-qa iz-te, ibøkha iz gindapemɨn? Løvøte ezoqam amba khandi꞉zateav tigunɨn, yaq tiqa matev, mokho ambá mbaín.  
\v 30 \x - \xo 15:30 \xt Lom 8:36\x*Yaq até ndøgó-a, niqa kha khøuwa kopoav, Mbumbukiam-qa Manqat zapaya, løvøte-te nqei-awam, ndøgo mokho ambá mbaín.  
\v 31 Nǿfuap! Unimanqatín. No nøkeza kha, khøuwa kopoáv, løvøte-té qatø-awám. Até nømé-a, unimanqatín. Yesu Keliso mokho-te, nigi Evezøza, no zo nø̀te-khambuváp.  
\v 32 \x - \xo 15:32 \xt Isa 22:13\x*No Manqat Mbomambaqape zapaya, Efesus taon-te ezoqa soqøsoqa namba ande gaqo khobokhobos me qate-nøfe꞉pam, yaq ndøgo áv khanømbé-tøkē, ezoqa amba løvøte-te khandi꞉zateav tigunɨn? Matev av nqægo, ambá genǿ-tøkeák. Ezoqa amba løvøte-te khandi꞉zateav tigunɨn, yaq ezoqa nøme-qa manqat ambá unimanqatín, ndigu av ndi꞉manqate nqægo, “Lou sizīlogāt neka ibøkha sizī-izumāt. Zapa ndø̄go, ni avønīn zīpakhaēn.”   
\p
\v 33 Geté gò꞉feazoát. Zo ezoqam-qa manqat av nqægo andé vǿe-tubām. Zapa ndǿgo, ezoqa soqøsoqa namba toqote-khokhombupat, yaq ndigu qoqa matev eqeieqei segé-ngi꞉nám.  
\v 34 Matavap eqeieqei-té qanøqambúz neka manqa-zapazapa matanam é-vø̄-ivøvem. No nqanek manqat tæzømbe-manqaté ndǿgo: Zo ezoqa nøme, Mbumbukiam zøtezateáv. Zo mivi bezøvití, ta zapaya.   
\s1 Ezoqa løvøte-te tikhandi꞉z, yaq tiqa kha viní  
\p
\v 35 Éisa, ezoqa nøme áv gipøtí-bevupēm penømakhaya, “Gê, løvøte ezoqam áv kiní-khandī꞉z? Yaq tiqa kha ande áv khazømbé-goāt, ndigu tinduqavaz?”  
\v 36 \x - \xo 15:36 \xt Zion 12:24\x*Ezoqa ndigu av ndi꞉manqate, ndigu mokho ndapeáv, taqa yaq-te. Gèmbo-mataváp. Tae nanga toqo-zøgeakh, yaq mbusa naqanøká géfakhanák. Geté tae nanga ndø̀khæ-pakhá. Yaq váev mbusa tøfakhan.  
\v 37 Qo gigiap toqo-zøgeakh, kopømba ande av wit ndi꞉gu o gekha gigiap nøme ndægo, qo ambá av nqǣgo, tae-us qó-ogeākh. Geté qo nanga mba qózøgeákh. Yaq tae segéfakhán.  
\v 38 Mbumbukiam, ta nanga ndigu, kha ndakinak mbó-etoám, av ndego qambøe-pøovam. Nanga vinivinimba, mbusa bugug vinivinimba zøfakhanamɨ́n.   
\p
\v 39 Até gigiap nømé-a, Mbumbukiam gekhakheinam, bugug vinivinimbá. Ezoqam-qa kha viní neka søvakha gigiap-qa kha vini, neka pipisi-qa kha vini neka zonga-qa kha vini.  
\v 40 Gigiap nøme, yan-té qano꞉gó neka gigiap nøme manqei-qape-té qagó. Gigiap ndøgo, yan-te nqo꞉go, taqa bugug keoge viní, neka gigiap ndøgo, manqei-qape-te nqago, bugug keoge vini.  
\v 41 Khøuwa-qa bugug keoge viní, neka løvøyak-qa bugug keoge vini, neka nduku-qa bugug keoge vini. Neka até ndukú-a, tiqa bugug keoge vinivinimbá.   
\p
\v 42 Løvøte ezoqam-qa khandi꞉zat-qa yaq-te, matev até kopó. Ezoqam-qa kha, kopømba ande av tae nanga ndægo, ti-ogeakhem, yaq segé-navøém. Geté løvøte-te tøndo-khandi, yaq nqawa génanimák.  
\v 43 \x - \xo 15:43 \xt Filip 3:20-21\x*Kha ndøgo, ndø-ozu, bugug soqaín neka bazaføgakh mbaín. Geté løvøte-te tøkhandi, yaq mbomambá segégoát neka bazaføgakh-ús.  
\v 44 Kha ndøgo, tø-ozat, ndøgo manqei-qape khá. Geté tøndo-khandi, yaq ndøgo khandi miavmiav khá. Manqei-qape kha nqago, yaq até khandi miavmiav khá-ya, ndø̂gó.  
\v 45 \x - \xo 15:45 \xt Gen 2:7\x*Mbumbukiam-qa Manqat āv qane-peawáp nqǽgo, “Ndego bugukhokhof ezoqam, Adam, Mbumbukiam khandi mbo-etoám, vø̄-ezoqam-ev.” Geté Keliso, ndego kopømba ande av Adam nøme, vaev-te gegeavun, ndego ekeza Nqova mokho-te, ezoqa khandi ndakinak zø-etoumatún.  
\v 46 Geté unimanqatín. Matev ambá av nqǣgo, khandi miavmiav kha bugukhokhof mo꞉geavūn. Geté bugukhokhof, manqei-qape kha mo꞉geavún. Yaq vaév, khandi miavmiav kha tøgeav.  
\v 47 Bugukhokhof ezoqam, ndego manqei-qape-té gendowáv. Mbumbukiam manqeí gene-khakheinøvém. Geté ndego ezoqa nøme, vaev gegeavun, ndego yan-té gendovís.  
\v 48 Ni manqei-qape ezoqam, ni até kopó, av Adam nde꞉go, ndego Mbumbukiam manqei ge꞉khakheinøvem. Geté vaev-te, ni løvøte-te tizimø-khandi꞉n, ni andé Keliso me zí꞉goát, ndego yan-te gendovis.  
\v 49 Ni ndakin Adam-qá bugug zi꞉keogé, Mbumbukiam manqei ge꞉khakheinøvem. Geté vaev-te, ni Keliso-qá bugug zí꞉kewagát, ndego yan-te gendovis.   
\p
\v 50 Nǿfuap! No nqanek manqat tæzømbe-eín ndǿgo: Zo vø̀ezøtéz. Manqei-qape kha neka kouk, kopømba mbaín, Mbumbukiam-qa Megeat Matev-te tømø-oe. Unimanqatín. Gigiap ndøgo, sa qamø-navøemɨn, kopømba mbaín, navupav manqei-te tømø-oe.   
\p
\v 51 \x - \xo 15:51-52 \xt Met 24:31\x*\x - \xo 15:51 \xt 1 Tes 4:15-17\x*Nqáe! No mokho manqat nøtézømás: Ni ezoqa nøme, naqanøká zípakhaenák. Geté ni ate nqazi꞉gu, sizimú-enendtét.  
\v 52 Matev nakhamas-té qanǿfakhán. Ndánd segení-nqøóz. Kipi-qá wag zíyogém, ta wag ndøgo, ezoqa tæzømas, av nqægo, vaev mø̀ndø-fakhān. Yaq ezoqa ndigu gipakhaez, ndø̀ndo-khandí꞉z. Yaq ndigu miavmiav ndǿyagát. Yaq até ní-a, ni ta khøuwa-te zua tiziyagat, ni sizimú-enendtét, ti namba.  
\v 53 \x - \xo 15:53 \xt 2 Ko 5:4\x*Kha ndøgo, sa qamø-navøemɨn, bè-enénd, bemø̄-navupav-kha. Løvøte kha ndøgo, bè-enénd, bemø̄-khandi-miavmiav-kha.  
\v 54 \x - \xo 15:54 \xt Isa 25:8\x*Nqanek matev tøfakhan, manqei-qape kha tø-enend, vømǿ-navupav-khā neka løvøte kha vømǿ-khandi-miavmiav-khā, yaq Mbumbukiam-qa Manqat gemǿ-unimanqatín, ndøgo av qæ-ein nqægo,  
\q1 “Mbumbukiam-qa khagua, mø̀ndømø-eqá.  
\q2 Løvøte matev, mø̀ndø-evøzám.   
\q1
\v 55 \x - \xo 15:55 \xt Hos 13:14\x*Lǿvøte!  
\q2 Gê, qoqa khagua møndǿ-eqa?  
\q2 Āv taoká. Mø̀ndø-løvuám.  
\q1 Lǿvøte!  
\q2 Qoqa sanqava khanáqape, qo ezoqa qoqote-keqasam?  
\q2 Mbaín. Mø̀ndøqa-navøém!”   
\p
\v 56 \x - \xo 15:56 \xt Lom 7:13\x*Løvøte-qa bazaføgakh, manqa-zapa-té qando-fakhaté. Neka manqa-zapa-qa bazaføgakh, Mozes-qá guguna manqat mokho-té qando-fakhaté.  
\v 57 Geté ike kandambá, Mbumbukiam-te. Yesu Keliso mokho-te, ndego nigi Evezøza, Mbumbukiam ni gìni-tøkeét. Yaq niqa khagua gemǿ-eqá.   
\p
\v 58 Yaq nakémbá, nogi nøfuap mbomømboma! Føgøføgakh ndøwaniáp neka matev nøme benøzø̀zo᷄. Evezøza-qa sasae-te, bazaføgakh oskia ndø-asøzú. Zapa ndǿgo, zo mø̀zøte-zøtéz, sasae ndøgo, zo Evezøza mokho-te nandozogo, khokho nonqó mbá.   
\c 16  
\s1 Moni-qa yaq-te, ndigu Zelusalem Klisten ezoqam-te khofosam-qa gigoam, ndigu gipotonumam  
\p
\v 1 \x - \xo 16:1 \xt Lom 15:25-26; 2 Ko 8:1-9\x*Zoqa moni møvøbam-qa yaq-te, zo Zelusalem Klisten ezoqam-te khofosam-qa ndozogo, noqa manqat nqánek: Matev āv tønegoném, av no Galesia Klisten bawabawan vinivinimba qazømbe-ein.  
\v 2 Sande-Sande, zo ezoqa ate ndøzøte꞉go, moni nøme gè꞉mendebám, ndigu pula-te qazo-qaqasumatun. Ndigu moni, Zelusalem Klisten ezoqam-gí. Soqaín ndøgo, moni sa ndø̄go tøzøté-møvøbēm, no tæfakhan.  
\v 3 Yaq no tøtøndonav, no ndigu ezoqam, zo tozo-vevesam, nginik moni tindapavet, pepa nøzǿ-etoám. Yaq Zelusalem Klisten ezoqam tìabiti-zøtéz, av nqægo: No nqanek moni pisam matev, mø̀e-unimanqatín. Yaq no ndigu ezoqam nókhofotáz, zoqa etoam matev namba.  
\v 4 No tæmatøvem, av nqægo, atē nō-a, banømā, yaq no ndæ̀má, ti namba.   
\s1 Pol okho-qa yaq-te, gepøogeapam  
\p
\v 5 \x - \xo 16:5 \xt Kel 19:21\x*No Masedonia plovins-te tæmøfakhan, yaq no zo-té qatøndónáv. Masedonia ndøgo, nóqovezamák.  
\v 6 \x - \xo 16:6 \xt Lom 15:24\x*Geté zo namba, elavøqase ndæ̀qóm. Yaq kopømba tøgoat, até qozaq viav-te ate ndægó-a, kopømba ande av løvøyak misika ndægo, sǽqotát, zo namba. Yaq taqa zita-te, no gekha manqei nøme-te tænav, zo kopømbaqapé, sozonǿ-tøkeém.  
\v 7 No poeveáv, ndakin mba notøndónāv. Yaq waū sǽzømēt, vǿeløvūb. Geté no tønøpoév ndǿgo: No zo namba khøuwa andé møe-mbá sizí-qovezám, Evezøza tømbo-pøovat, tenøtak.   
\p
\v 8 No ndakin nqanek Efesus taon-te, até nóqotát, atema Pentikos khøuwa vømǿndāp.  
\v 9 \x - \xo 16:9 \xt Kel 19:8-10; 2 Ko 2:12\x*Zapa ndǿgo, Mbumbukiam mboqog mø̀ndønø-mboqozó, nqanek. Yaq no kopømbaqapé, Mbumbukiam-qa manqat tøte-zømesim. Geté qaqa ezoqam kopoáv ngigu. Yaq nakémbá, no elavøqase bàtøkhæ-qomát, nqanek.   
\p
\v 10 \x - \xo 16:10 \xt 1 Ko 4:17\x*Timoti zo-te tefakhan, yaq zo vø̀khatowém. Yaq ndego fofogeap mbaín, sà begó, zo namba. Zapa ndǿgo, até ndegó-a, Mbumbukiam-qá sasae ndøgó, av no nqate꞉go.  
\v 11 \x - \xo 16:11 \xt 1 Tim 4:12\x*Ezoqa ndego besanqàwe᷄m. Yaq ndego no-te nqawa veseze-qa tegoat, gèmbo-tøkeém. Sambi-té qando-khofotøvém. Zapa ndǿgo, no ndego neka ndigu Klisten zifuap nøme, te namba gi꞉zav, nòzømbø-endáp.   
\p
\v 12 \x - \xo 16:12 \xt 1 Ko 3:6\x*Nqanek manqat nøme, nigi Klisten nøfu Apolos-qa yaq-té qanegó. No nòmbo-pouweám. Ndego bèmá, zo-te, ndigu Klisten ezoqa nøme namba, zo-te tizav. Geté ndego ùnime꞉-poeveáv, ndakin tewav. Geté vaev-te, khøuwa eqeieqei tezømet, ndego ndø̀ndowáv zo-te.   
\s1 Vaev manqat neka khaiya mboma manqat vinivinimba  
\p
\v 13 Zo gò꞉feazoát. Neka føgøføgakh ndøwaniáp, unimanqatin-te. Zo kha føgakh-mbá qagó neka møe ndø̀go᷄.  
\v 14 Zo matev ate ndægo, kuku matev-us ndøgó.   
\p
\v 15 \x - \xo 16:15 \xt 1 Ko 1:16\x*Neka nøme nqánek: Zo mø̀zøte-zøtéz, Stefanas neka ndigu ezoqa nøme, te namba khoev-te ndiyage, ibugukhokhof ngínik gi-Klisten-éz, Akaya plovins mokho-te. Nginik Klisten ezoqa nøme kandambá gizøtøke.  
\v 16 Yaq no nqazǿ-pouwe: Zo ezoqa av ngi꞉gu neka gekha ezoqa nøme, ndigu ti namba Evezøza-qa sasae ndigu, tiqá mokho-té qanu꞉gú.   
\p
\v 17 No khanakhanakh kandambá qændap, zogi ezoqa misika, Stefanas neka Fotunatus neka Akaikus gigeavun. Unimanqatín. No ndakin kopømba mbaín, zo namba tøte-qotat. Geté nginik ezoqam, zoqá iziz ndøndapém.  
\v 18 No nginik ezoqa mokho-te, kha vøndæv kandambá qændap. Até zó-a, zo tiqa mokho-te, kha vøndæv vozōndapem. Ezoqa av ngi꞉gu, gèzøvizáp.   
\p
\v 19 \x - \xo 16:19 \xt Kel 18:2, 18, 26\x*Klisten bawabawan vinivinimba, nqanek Esia plovins-te ngiyage, khaiya mboma manqat ndøkhofotaváv zo-te. Até Akuilá-ya, zas namba Plisila, neka ndigu Klisten ezoqa nøme, tiqa khoev-te gipindumatun, tiqa khaiya mboma manqat ngīkhōfōtāvāv, Evezøza-qa iz-te.  
\v 20 Até Klisten ezoqam ate ngi꞉gú-a, no namba nqatiyage, tiqa khaiya mboma manqat ngīkhōfōtāvāv.  
\p Zo tozo-møvabat, zenda kaka vø̀-itiamát neka vø̄ngenøndamat, ate av-té, Mbumbukiam-qa bøi-te eqeieqei ndægo.   
\p
\v 21 No Pol, nqanek khaiya mboma manqat-qase, nøkeza zendá qate-peaumít.   
\p
\v 22 \x - \xo 16:22 \xt Gal 1:8-9; Veve 22:20\x*Gekha ezoqām ndego, Evezøza-te poev mbain ndego, ndego bèsoqoév.  
\p \tl Malanatá!\tl*\f + \fr 16:22 \ft Malanata. Taqa manqa mokho nqánek: \fq Evézøza, vø̀ndoqáv!\f*   
\p
\v 23 Yesu Keliso-qa kuku matev, ndø̀goát zo-te.   
\p
\v 24 No kuku kandambá zo-te, Keliso Yesu mokho-te.