\id MAT - Karajá NT -Brazil 2011 (DBL -2013) \h MATEU \toc1 Deuxu Rybe Wihikỹ Tỹmyra, Mateu Tyyritidỹỹdu \toc2 Mateu \toc3 Mt \mt1 Mateu \mt2 Deuxu Rybe Wihikỹ Tỹmyra, Mateu Tyyritidỹỹdu \c 1 \p \v 1 Kaheka Jesuisi Kristu labiehekỹ rare. Juhuu tahe Abraõ heka Davi labiehekỹ rare. Iribi tahe Davi heka Jesuisi Kristu labiehekỹ rare. \p \v 2 Ibutumy ilabiebohonimy arelyykre. Juhuu tybynimy arelyykre idi iriòrenimy: Abraõ, Ijai, Ijaò, \v 3 Juda, Peresi, (Peresi seriòre tahe Zera inire. Isereny tahe Tamara inire.) Esraõ, \v 4 Araõ, Aminadabe, Nasaõ, Salmaõ, \v 5 Boasi, (Raabe, Boasise rare.) Obede, Rute, Ijese, Kie. \p \v 6 Davi hãwyy heka Uria hãwyy juhuu raremyhỹ. Iribi Davi‑wana roire. Salomaõ iriòre rare. Tii heka Roaboaõ tyby rare. \v 7 Idi Abia reare. \v 8 Idi Asa, Josafa, Joraõ, \v 9 Uzia, Jòtaõ, Aka, Ezekia, \v 10 Ezekia, Manase, Amo, \v 11 Josia, Jekonia, taseriòre‑wana. \p \v 12 Babilonia‑ribi rohonyreu tahe tiiboho reare, Jekonia riòre wahe: Salatieli (Tii Babilonia‑ki reare.) Zorobabe, \v 13 Abiude, Eliaki, Azo, \v 14 Sadòki, Aki, Eliude, \v 15 Eliaza, Matỹ, Ijaò, \v 16 Ijaò tahe Jyje tyby rare, Jyje tahe Marie hãbu. Jesuisi tahe Kristu Deuxu deòdỹỹna rare. \p \v 17 Kia labiehekỹ sõwe tahe 14my rare, Abraõ‑ribi Davi‑ò wahe. Tule labieboho 14my rasõwerenyre Davi‑ribi Babilonia hãwã‑ò ridyreny ixideewimy aõkõ ròte‑ò. Ixyby 14my rasõwerenyre. Iribi tahe Jesuisi reare. \p \v 18 Kawese heka Jesuisi Kristu reare. Juhuu Marie Jyje‑wana roikremy rare. Tii ijadòmaule tahe Deuxu Tyytybytyhy ribòtònyre. \v 19 Jyje hãbu òbiti rare. Tai tahe riixãwididỹỹnykemy rõhõtinyre. Kia õmo‑ò rarybeõlere tuu. \v 20 Kiau ỹju tamy rarybere tarasina‑ki: —Jyje, Davi riòre riòre. Ahãwyy, Marie, biteònyõke. Tuu bexihãwyynykre. Iriòre dori Deuxu Tyytybytyhy riòre rare. \v 21 Jesuisimy raninykre. Kiani tahe irybereny rare: tarasadu. Ibutumy iny dori iòraruna‑ribi ritakre. \p \v 22 Iwese Deuxu rybe ihetxiu rarybere wese tahe tii wiji riwinyre. Kia wese ihetxiu rybe rare: \q1 \v 23 —Ijadòma rabòtònykre. Iriòreni heka Emanueli rarekre. \m Kiani tahe irybe‑ki kia rare: \q1 Deuxu iny‑wana ratxireri. \p \v 24 Iribi tahe Jyje dexixade tarasina‑ribi. Iwese Inynyrỹreny tuu tamy rarybere wesemy heka tii riwinyre. Tii‑wana ratxiõre. Tii aõhe risỹnyõre. \v 25 Uladu reare xiery tii aõhe rira. Tamy niõ riwahinyre, Jesuisi wahe. \c 2 \p \v 1 Belẽ hãwã‑ki Jesuisi reare, Judeia bede‑ki wahe. Iòlò Herodi iòlòmy raremyhỹ. Iu reareu, Hãbu Erytyhy mahãdu taina tỹmyramy robirenyre. Tai tahe iòlò mahãduõ doidenyde biura‑ribi Jerusalẽ hãwã‑ò. \v 2 Tiiboho rỹỹraxirenyre: —Iule judeu mahãdu iòlò aõbo kaki reare. Jiarỹboho itainamy rabirenyre tahe nadoidenyde riwowydynyrenykemy. Kaiboho teerytenyte aõbo titxibo ratxireri? \p \v 3 Tahe inyõ Herodiko relyyrenyre. Herodi kia roholareu sõwemy riòtiinyre. Tule ibutumy Jerusalẽ hãwã mahãdu riòtiinyrenyre. \v 4 Tahe Herodi ibutumy dinodu mahãdu ributunyre: Xiwena wahidỹỹdu dinodu, bede ywina tyyriti erydu mahãdu tule. Tahe tamyreny rỹỹraxire: —Titxibo Kristu reakemy timybo tyyriti‑ki ròritidỹỹmy roire? \v 5 Tiiboho tamy rarybere: —Judeia bede‑ki, Belẽ hãwã‑ki wahe. Kia tahe ihetxiu rybedu riritinyre. \q1 \v 6 —Kai Belẽ hãwã mahãdu. Judeia bede hãwãõ. Kai hãwã yja iny rõhõtinyre. Tahe inatyhy aõkõ rare. Kai hãwã nihikỹre. Aribi dori dinoduõ ròhònykre. Wamahãdu iòlòmy ronykre. Idinodumy rarekre, judeu mahãdu dinodu wahe. \p \v 7 Tahe Herodi heka biura mahãdu ributunyre ibutumy iny‑ribi wasimy. Tamy rỹỹraxire: —Tiutxubo taina ròhònyre? Tahe rirawyònyre. \v 8 Tamyreny rarybere: —Kaiboho boibenyke Belẽ hãwã‑ò. Idi tahe uladu‑ki mahabenykre. Iu wadee manarybebedenykre. Jiarỹ tule tamy arakre ariwowydynykremy. \v 9 Biura Hãbu Erytyhy mahãdu roholarenyre. Tahe roirenyre. Ryki ixityre tainamy robirenyre. Uladu tyrehekỹle ritoosònyre. \v 10 Iu tahe sõwemy reysarenyre. \v 11 Heto‑ò rehemynyre. Tahe ralorenyre. Uladu rare Marie‑wana. Tahe tatiowotimy reserenyre riwowydynykemy. Isaureny riraynyre tamy riwahinykremy: womati tỹrỹrỹhỹkỹ, hee aderòna, aderònatyhy wana. \v 12 Idi tahe Biura Hãbu Erytyhy mahãdu rarasinyre. Deuxu tamy rarybere: —Kaiboho Herodi‑ò bòòsebenyõke. Tai tahe rywitxira‑di tasubedereny‑ò ròòserenyre. \p \v 13 Biura mahãdu tahe ròireny rahudi tahe Inynyrỹ ỹju nade Jyje‑ò rybemy, irasina‑ki tamy rarybere: —Ariòre, ise‑wana bidyke Egito bede‑ò. Herodi dori uladu rubudỹỹmy ratxireri. Adee tiu ararybekreule kaò bòdòòseke. \v 14 Tai Jyjeboho rumy rahenyrenyre Egito bede‑ò. \fig |src="CN01637b.tif" size="span" copy="© 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Mateu 2.14" \fig* \v 15 Herodi rubusỹtybymy tahe dòòsedenyde. Tii riwinyre iwese ihetxiu tyyriti rarybere wese, Deuxu rybedu rybe wahe: \q1 —Wariòre Egito bede‑ribi nadidyde. \p \v 16 Herodi reburere. Biura Hãbu Erytyhy mahãdu dori tii riitxenanyre. Tai ibutumy uladu rirubunyre Belẽ hãwã‑ki, tule ijõ iòhò hãwã‑ki. Ibutumy howỹtòdu rirubunyre inataõ beòra ijõdikeki tahe rirubunyõre. Tai Jesuisi rirubunykemy risỹnyre, iwese tii rareu Biura Hãbu Erytyhy mahãdu tamy rarybere. \v 17 Kiamy ta rỹire iwese Deuxu rybedu rarybere wese, Jeremia wahe: \q1 \v 18 —Rama hãwã‑ribi ibru‑ò iny roholamyhỹre. Rakeli rare. Tii robumyhỹre. Ibutumy iriòre ituere. Tai robumyhỹre. Inyõ riteysanyõtyhy iriòre rurureki. \p \v 19 Herodi tahe rurureu, Inynyrỹ ỹju heka Jyje rasina‑ki tamy nade. \v 20 Tamy rarybere: —Bòòsebenyke judeu bede‑ò. Uladu ise‑wana bidyke. Kia rirubunykemy risỹnymyhỹré tahe, rurure. \p \v 21 Tahe Jyjeboho ròirenyre judeu bede‑ò. \v 22 Akelau tahe Herodi riòre ronyre iòlòmy, tyby deròwymy. Tai kowa‑ò Jyje ròirenyõre sỹmy. Rasina‑ki rybeõ rieryre Kalileia‑ò ròirenykemy. Tai tahe ròirenyre kowa‑ò. \v 23 Nazare hãwã‑ki rasỹnyrenyre. Kia tahe riwinyre iwese Inynyrỹ rybedu ihetxiu rarybere wese: —Nazare ludu tii rarekre. \c 3 \p \v 1 Kiau Judeia bederahy‑ki Joaõ Sebedỹỹdu heka iny‑ò rarybemyhỹre: \v 2 —Deuxu Iòlòna bededỹỹnana iòhòmy ratxireri. Aòraruna‑ribi biixãwibenyke, bexirãhĩke! \v 3 Joaõmy heka Isaia ihetxiu riritinyre kawese: \q1 Inyõ bederahy‑ki ryryreri: —Inynyrỹ dee ryòbiti biwinyke. Biywinyke ryõ tamy kanakemy. \v 4 Joaõ kamelo radetyy ityy rare. Iròdutyy iwereysanare. Seihikỹle bidi‑wana irỹsỹna rare. \v 5 Ibutumy iny tamy ròirenyre irybe‑ò roholakemy iòhò hãwã‑ribi, Jerusalẽ, Judeia, Jordaõ bero‑ribi wahe. \v 6 Tamy òrarunamy relyyrenyre rabedewomy tamy relyyrenyre. Tai tahe Joaõ heka bero Jordaõ‑ki tii riratysebenyre. \v 7 Fariseu mahãdu, saduseu mahãdu doide tamy riratysebenykemy. Kiau Joaõ tamyreny rarybere: —Hemylala mahãdu! Deuxu aõhõkỹmydỹỹnana‑ribi mahenybenyõtyhy. Aõhe inatyhy? \v 8 Juhuu aõwiwihikỹ widỹỹna biwinybeny. Tai tahe iny rierykre kaiboho aòraru‑ribi inatyhymy texihutenyte. \v 9 Fariseu mahãdu, kaiboho tahõtinytenyte: Abraõ heka inylabiehekỹreny rare. Rikirãhĩõtyhy. Deuxu‑ò kia aõ aõkõ rare. Tamy wikeki mana‑ribi Deuxu heka Abraõ riòkòreõ riwinykre. \v 10 Woma tahe òwòru‑ribi iòhòmy rỹira. Òwòru bederaty wiwihikỹ ihoõkeki, kedesekre. Rasõkre. Woma heka Deuxu aõhõkỹmydỹỹnana wese rare. \v 11 Jiarỹ bedi araratisebedỹỹnyra aòraruna‑ribi texirãhĩteki. Jesuisi tahe Deuxu Tyytybytyhy‑di ròratisebedỹỹkre heòty‑wana riratysebenykre. Tii waratyre awityhymy ratxireri. Jiarỹ riwaixỹrunymy watxireri iwa ariwykeki. \v 12 Tii maixõmo risykre. Maixõmo ributunyre tahyna‑ò. Irỹnysi heòty‑di riworonykre. Heòty itueõna heka rare. \p \v 13 Idi tahe Kalileia bede‑ribi Jesuisi nade bero Jordaõ‑ò. Tii Joaõ‑ò nade riratysebenykremy. \v 14 Joaõ aõkõmy rarybere: —Jiarỹ tahe aõ aõkõ rare. Kai biwaratysebenyke. \v 15 Jesuisi tahe tamy rarybere: —Deuxu deewina heka kia rare. Rikiwinykre. Tahe Joaõ riratisebedỹỹre. \v 16 Ròratisebenymy rahudi tahe Jesuisi ròtuòra. Biuwetyy rarayre Jesuisi tahe bòtòenimy robire, itxi dobehede, Deuxu Tyytybytyhy wahe. Rybeõ biu‑ribi narybede: \v 17 —Kia heka Wariòre rare. Jiarỹ heka sõwemy tukure. Idi wadeysareri. \c 4 \p \v 1 Idi tahe Deuxu Tyytybytyhy heka Jesuisi ridyre bederahy‑ò. Tai Satanasi riurihikemy tamy rehemynyre. \v 2 Jesuisi heka 40 txumy, 40 rumy heka aõ rirỹsỹõhyy bede idi rỹire. Sõwemy heka rama risamy tai raremyhỹ. \v 3 Taile Satanasi tamy nade. Tahe iurihiximy tamy rarybere: \q1 —Kai inatyhy Deuxu Riòre ahãte wana heka mana‑di orotxumy biwitxiranymy biwinyke ahinamy. \m \v 4 Tahe Jesuisi dirawyònyde: Deuxu Ritidỹỹna‑ki kiamy roire: —Iny heka orotxudile aõkõ irumy rỹirakre. Ibutumy Deuxu rybedile iny irumy rỹirakre. \v 5 Idi Satanasi heka Jesuisi ridyre Jerusalẽ hãwã‑ò. Templo heto ratyre tahe ritidire. \m \v 6 Tahe tamy rarybere: \q1 —Kai inatyhy Deuxu Riòre ahãte wana heka katyre‑ribi ixi‑di behukre bede‑ò. Buruõtyhy heka besekeki. Deuxu taỹju kiditeònykre aramykemy. Bede‑ò aõkõ beseke. \m Ijõ tyyriti rarybere: \q1 —Deuxu araywinykre taỹju‑di. Tii ỹju kiditeònykre tebò‑di ariijekemy. Awa ritõmonyõtyhy manatyre‑ki. \m \v 7 Jesuisi rirawyònyre: —Tyyriti tule rarybere: \q1 —Deuxu uritere biurihiõke. \m \v 8 Iribi Diabo heka Jesuisi ridyre hãwãlòõ‑ò. Tamy ibutumy bede iòlòna riteòsinyre. \v 9 Tahe tamy Satanasi rarybere: —Beseke atiowotimy tahe biwawowydynykeki, adee kia ibutumy iòlòna wiwihikỹ ariwahinykre. \v 10 —Make Satanasi, Jesuisi rarybere: —Tyyriti rarybere: \q1 —Deuxu‑ò sohojile deàlàna, wowydyna biwahinyke. Tiile bityhynykre. Deòdu tamy sohojile mabeke. \m \v 11 Satanasi tahe Jesuisi‑ribi rexitare. Ỹju mahãdu rehemynyre iyrubudỹỹmy. \p \v 12 Joaõ òludu heka ròtenawo‑ki ritidira. Kia Jesuisi roholareu, Kalileia bede‑ò ròòsere. \v 13 Nazare‑ribi rare Kafanaõ hãwã‑ki rasỹnykremy rare. Tii aho‑ki iòhòre, Kalileia aho wahe. Zebulõ bede, Natali bede tahe inatxi hãwã ibiòwa rare. \v 14 Kia tahe Isaia Tyyriti rarybere wese: \q1 \v 15 —Zebulõ bede, Natali bede, Jordaõ bero kowawe‑ribi ijà‑ò. Ahohokỹry‑ki. Kai judeukõdu mahãdu bede rare, Kalileia wahe. \q1 \v 16 Iny kowasỹ mahãdu bede luru‑ki rasỹnymyhỹre. Tahe tiiboho loosònahakỹmy robirenyre. Bede lurusỹ mahãdu‑ki tahe Deuxu loosòna ritoosònyre. \p \v 17 Iribi tahe Jesuisi ritelenyre Deuxu rybe ritỹnynykemy. Tii rarybere: —Aòraruna‑ribi bexirãhĩke. Deuxu Iòlòna bededỹỹnana dori iòhòmy ratxireri. \p \v 18 Kalileia aho ijàti‑ki Jesuisi rariamy ratximyhỹ. Tahe inatxi waxidu seriòremy robire, Simaõ Pedro, tule Andre ijõre. Rià‑di utura rimymyhỹreny. \v 19 Jesuisi tamyreny rarybere: —Bodoike wahemy. Iny wadee bimykre. Iwese araerynanykremy bimyke. \v 20 Aõwesele tahe tarià ririrenyre. Jesuisi‑wana roirenyre. \v 21 Roirenyre tahe inatxi ijõ seriòre‑ki Jesuisi robire. Txiau ijõni rare. Joaõ ijõre. Tiiboho Zebedeu riòre roire. Tiiboho talawo‑ki ronyrenyre rià riywinyrenymy. Jesuisi tamyreny rarybere: —Wahemy bòdòike. \v 22 Tai tahe tybyreny ririrenyre. Jesuisi hemy ròirenyre. \p \v 23 Ibutumy Kalileia bedey‑ki Jesuisi rariamyhỹre. Tii judeu dohodỹỹna heto‑ki rarybemyhỹre. Deuxu Iòlònamy ritỹnynymyhỹre, Rybe Wihikỹ Tỹmyra wahe. Sõwemy webinadu mahãdu riteytenyre. \v 24 Jesuisimy iny relyyre ibutumy hãwã hãwã‑ki Siria bede ibutumy. Tai tahe sõwemy webinadu mahãdu didydenyde tamy, iny tyytybybina‑di, iny iumy imyremyrehekỹ wahe. Jesuisi ibutumy iny riteytenyre. \v 25 Iny sõwehekỹ riheludunyre, Kalileia bede‑ribi, Debòwiò hãwã‑ribi, Jerusalẽ‑ribi, Judeia bede‑ribi, tule Jordaõ bero kowa‑ribi. \c 5 \p \v 1-2 Jesuisi inymy sõwemy robireu, raòwònyre hãwãlò ratya‑ò, Ierydỹỹna mahãdu tamy doidenyde. Taile rierynadỹỹnymy ronymyhỹre. \v 3 Deuxuko‑ki iny ibinamy rỹimyhỹre. Kia iny tuu rexierymyhỹre, teysatyhy rare. Tii deysana sõwemy tai ratximyhỹre, Deuxu Iòlòna heka ihõrõrenymy rarekre. \p \v 4 Robumy rỹirakeki teysamy heka rỹirakre. Ibedewona wiòhedỹỹna rybe‑di heka tamy kanakre. \p \v 5 Kia inytyhy‑di widee ratxireri, tii heka teysahyymy ratximyhỹre. Ibutumy heka iny ihõrõlehekỹle rỹirakre. Bede bede heka ihõrõmy rarekre teysamy rarekre. \p \v 6 Inyõ‑ò òbitinamy lobiximy rurukeki tahe teysamy rarekre. Deuxu tamy òbitina riwahinykre. \p \v 7 Inyõ ruxetòena‑di ratxireri. Deuxu heka tamy ruxetòena‑di rarekre. \p \v 8 Inyõ irayky òbitimy ratxikeki tii heka teysamy rarekre. Tii dori Deuxumy robikre. \p \v 9 Inyõ ywina‑di wiwana rỹirake teysamy rarekre. Ywinaõ‑di rarekré, teysamy rarekre. Tii dori rarinikre: Deuxu riòremy. \p \v 10 Inyõ aõhõkỹmy dỹỹnana reuròkeki, tii dori òbitimy rurukeki, tii tulesỹ teysamy rarekre. Deuxu Iòlòna dori ihõrõmy rarekre. \v 11-12 Inyõ umyreny relyykeki uritere hekỹle. Ruirybe‑di umyreny relyykeki, aõhõkỹmydỹỹnana adee riwahinykre wana, tai tahe beysakre. Awimy mohõtinykre. Kai dori biu‑ò mahenykre. Tai tahe beysakre kai awimy nohõtykre. Uritere nohõti rosarenyõmy. Kia wese tule Deuxu rybemy rybedu aõhõkỹmy rotỹỹnyre. \v 13 Kaiboho heka saawesemy atximahãtenyte, jyyra wesemy wahe bede mahãdu iny‑ò, kai dori kiamy bede mahãdu tewiòhenanyte. Auri tahe urihimyò biõnonykeki tahe aurihixina heka urihimyòlemy releke. Kaa jyyra urile idi adehu rỹikre iny ityre rariakremy. Awiòhedỹỹna biõnonykeki tahe aõma aõkõ beleke. \v 14-15 Kai loosòna wesemy atximahãte kabede mahãdu iny‑ò. Hãwãõ hãwãlò ratyy‑ki roikeki, tiu heka rexiwòõtyhy itỹnyhyy roimyhỹke. Loosònaõ iny ritoosònykeki, tule heka tiu heka hyna rawoõ‑ki roiõtyhy roosòmy. Aõma roosònanymyhỹre ibutu heto jurajuramy heka ibutu ritxuxanymyhỹre. Aõma tamana‑ki rỹimyhỹreki wahe. \v 16 Kaiboho tule amahãdureny awiwihikỹmy robikeki tahe Deuxu‑ò wowydyna riwahinykre. \p \v 17 Jiarỹ heka anaõde bede ywina tuededỹỹmy. Anade aõ Deuxu dee rybedu tuededỹỹmy aõkõ heka anade. Anade ibutumy aõmybo rarybere widỹỹmy. Timybo rarybere wese heka ibutumy tuu rotỹỹnymy rarekre. \v 18 Inatyhymy adeereny ararybekre bede ywina tyyritiy‑ribi tiu ijõ iõõtyhy ijõ sohoji ritiwedena yreõ reseõhyykre. Ibutumy roikre aõhebo rotỹỹnymyhỹreò bede konanako‑txi. \v 19 Inyõ tõhõti urihimyò bede ywina rosakeki rexidelenymyhỹre iny ribedeerynyõkemy iny ritohonyõmyhỹkemy. Hãbu tahe iyjamy Deuxuko‑ò rarekre, Deuxuko‑txi. Inyõ rityhynymyhỹre irybe iny rybedeerynymyhỹre. Tii tahe Deuxu Iòlòna‑ò nihikỹmy rarekre. \v 20 Kaiboho aõma fariseu mahãdu‑ribi awityhymy ixi‑di mohõtinybenykeki. Tiu heka Deuxu Iòlòna‑ò aròterenyõmy. Kaiboho heka awi toite aõma fariseu mahãdu judeu mahãdu wedu ratyre heka awi boibeke. Kia aõkõkeki tahe malòbenyõtyhy. \p \v 21 Ihetxiu bede ywina Tyyriti kawesemy rare: \q1 —Kai inyõ birubunykeki heka iòwynamy iny akanarubunyke. Kia heka bede ywina heka rare. \m \v 22 Tahe warybe urihimyò iwitxira bede ywina‑ribi. Kai inyõ‑ò maraykynykeki. Tai tahe brebunahakỹ‑ki tate. Abiòwa‑ò bininikeki itxỹtemy. Tamy kai marybekeki: —Kai aõki awiõre. Tai tahe akỹnadykre heka aõma ywisidỹỹduko‑ò araòwynykre. Inyõ‑ò kai makyaranynykeki kai brebuna‑ki texilòròmy tate. Kai inyõ deramy mabekeki uriteremy nodu tamy marybekeki, tai brebuna‑ki tate. Inyõ òsỹny aradykre wisidỹỹdu mahãdu‑ò. Inydee ratyhymy mabeke wana aõkõ raremy marybekeki, heòty kõnana bede‑ò make lau brebuna‑ki tate. Iòhãrure kai heòty bede‑ò makemy. \v 23 Kaki aõma nieru xiwena wahidỹỹna‑ò behemynykeki inyõ‑wana aõhe widee botỹỹnykeki õhõti rosaõlemy ahãte wana. \v 24 Deuxu heka axiwena tewahinyõhyymyhỹte aõma xiwena bire‑ki heka birike. Tahe biijeke aseriòre juhuu. Aõma wana biòbitinybenyke widee marybebenyke. Iribi tahe tamy bedehemynyke xiwena wahidỹỹna‑ò wahe tadevenymy atximahãte wana hãbuõ‑ò. \v 25 Aõma tai tahe iòraru‑ki aòludumy relera wana. Tamy behemynyke aõma timybo tii‑wana widi biywinykemy timybo adeve biòwynykemy tamy heka bitobiny òrale heka aõma rieryke urenana. Aradyhemy aõma ywisidỹỹna ube‑ò, idi ywisidỹỹna mahãdu, idi soldado. Tai tahe bitobinyke bede rierykemy. \v 26 Inatyhy heka adee ararybekre ròtenawo‑ki malòkeki. Tiu heka aòlòkòmy aõma iòwy mahumy adi rõhõtinykre. Idi mohõtinyke xiery heka bòhònyke. \p \v 27 Juhuu ihetxiu heka kaweselemy Tyyriti‑ki rarybere: \q1 —Òtaõmy! \m (Bede ywina tyyriti‑ki wahe.) Kawesemy heka jiarỹ rebedeerynywãhãre. \v 28 Òtamy rõhõtinykeki hãwyy‑ò retehekeki òtamy rexinohõtinykeki. Tai heka tii òta òraru riwinymyhỹre. Iwese iwitxira hãwyy‑wana roireri yrubule taheka òta òraru riwinymyhỹre. \v 29 Arueõ òraruna‑txi araatykeki, bitake. Awityhymy biu‑ki malòke kawesekile heka awire, Deuxusỹ‑ò malòke wahe. Arue wiòmy tahe awiõmy biu‑txi arue yremy heòty bede‑ò make tahe ibinatyhyre. \v 30 Tule eraõ bitake iurelemy era‑di make biu‑txi. Aumy ibutuhukỹlemy heòty bede‑ò rakehãrele tahe awiõre. \v 31 Bede ywina heka kawesemy ròhònyre iny‑ò juhuu wahe: \q1 —Inyõ tahãwyy ixi‑ribi riteònykeki rixãwididỹỹnyra tamy tyyritiõ riritinymyhỹre. \v 32 Iwitxira rybe‑di jiarỹ arukile tahe hãbu tahãwyy riatyra. Inyõ uritere òta òtana òraru‑ki ixi‑ribi tahãwyy riteònymyhỹre. Tai tahe hãwyy roimyhỹre hãbu witxira hãbuõ‑wana. Tai tahe òta òtadumy kia hãwyy rininire. Adỹỹwe òraru‑ò riteònyre tahãwyy riteònyre uritere òhyynaòle. Tai tahe tii adỹỹwe òrarunaòle heka riteònyre. Taile heka hãwyy hãbu witxiramy heka roimyhỹre ahãbuõ tahãwyy uritere hyynaòle riteònymyhỹre mahãdu hãbu heka. Tii heka tule òtadumy relemyhỹre hãwyy òta òtaduõ heka roireki wahe. \p \v 33 Juhuu heka ihetxiu kia wesemy Deuxu tamyreny kia rarybere: \q1 —Taholatenyte kiamy Deuxu heka uritere ruiõmy atximahãbenyke Deuxu‑ò biwinybenykemy marybemy bimykeki biwinybenyke. \m \v 34 Tahe jiarỹ heka kiamy adeereny ararybekre. Aõwidỹỹmy ixi‑di nohõtirenyõmy ryberenyõmy iwidỹỹmy. Ixinohõtidỹỹmy ryberenyõmy ariwinykre biwawiòhenanyke wana biu‑ribi wawiòhenanykre wana. Uritere heka tuu ryberenyõmykre kia wesemy biubrò‑ki aõkõ biu dori Deuxu rynana rare. \v 35 Kiamy uritere rybeõmy bedebrò‑ki aõkõ aõ biwinykemy aõmy mabekemy. Bede dori Deuxu idi ratximyhỹre rare. Deuxu waa elehyna dori bede rare. Jerusalẽ hãwãbrò‑ki tule aõkõ, tii dori Iòlòtyhy hãwã rare. \v 36 Tule arade‑di widỹỹmy uritere dori rybeõmy kai dori awitxiranyõtyhy arade iura‑ò ilyby‑ò urile araykywydynakile tuu ratxike. \v 37 Aõma araykywydynakile heka tuu riwitxiranykemy idi tahõtinymyhỹte. Kiamy heka tarybemahãte iwidỹỹnamy teuremy tarybemyhỹte: —Kohe, kiale ariwinykremy marybeke ada aõkõre, ariwinyõtyhymy aõbo. Kiamy marybekeki iratylemy kohe, aõkõre myỹ aõbo. Sõwemy marybekeki tahe aõbina binahakỹle heka ròhònykre. \p \v 38 Ihetxiu bede ywina ròhònyre. \q1 Inyõ witxira rueõ ribinadỹỹnykeki, iny witxira tule iwesele riwinyke. Kia widỹỹdu rue heka ribinadỹỹnyke. Rue heka wilemy raòwynyre rueõwilemy. Juhu tasỹ ỹjuõlemy raòwynyre. Jiarỹ tahe rebedeerynyre kawesemy. \m \v 39 Inyõ aõbinamy adee riwinykeki, aõ aõkõ tamy biwinyke. Inyõ aòsỹny rihetenykeki, tule iwyò‑di beake rehetenykemy. \v 40 Uritere aòludu‑ò ixiòwydỹỹõmy. Aõma ijõ atyy ritakeki heka tule tamy arahana biwahinyke. Inyõ sohoji urixinamy adee ixidinymy reake wana. Inatximy heka tii‑wana beake. \v 41 Inyõ ixitòedỹỹmy aõ aribi riwykeki tamy biwahinyke tule inyõ aribi aõ huòtemy riwyke wana. \v 42 Abròrò itue‑di tamy òkeseõmyke iwòde‑ki ihuòtemy biwahinyke. \p \v 43 Ihetxiu heka taholatenyte kawesemy: \q1 —Kai heka aõ hãwã ludu mahãdu luumy heka madònymyhỹke. \m Aòludumy aki ratxike wana tukumy atxike teramy atximahãke. \v 44-46 Tahe iwitxiramy ararybekre. Aòludu heka arabedeerynyke. Tukumy mabekemy inyõ aõhõkỹmydỹỹnana rotỹỹnyreri wana tamy rexitòenyke. Kia wese‑ki heka inytyby riòremy mabeke, Deuxu riòremy wahe. Tii dori juu riòlòdỹỹnymyhỹre inybina tyre‑ki wahe. Tule iny wiwihikỹ tule‑ki aõma biu heka tule riteònymyhỹre. Aõma iny òbitikõdu mahãdu tule‑ò. Tule òbiti mahãdu tule riteònymyhỹre. Aõma tukumy ahãte sohoji ratximyhỹre sohojile kai itukukeki. Kia heka awi aõkõ rare ibutumy òraru mahãdu heka tule riwinyremyhỹre kia wese. Aõma urile rybedỹỹ azry mahãdu, Aseriòre mahãdu. \v 47 Tulesỹ kia aõma aõkõ rare aõma tule heka judeukõdu mahãdu dori tule riwinyke, tii Deuxu rierykõre. \v 48 Òbitityhymy kaiboho boibeke. Aõma jiarỹ heka arabedeerynyrenyreri biu‑ki inytybyreny ratximyhỹre dori òbitityhy rare. \c 6 \p \v 1 Wahisidỹỹna wiwihikỹ kai hãburu‑ki iwahisidỹỹõmy iny‑ò. Kai itxerenaõnamy biwahinymyhỹ. Aõkõkeki tiu inytybyreny‑ribi bitaõtyhy aòwy awahisidỹỹna. \p \v 2-4 Kai biwahinykeu iny adee aõmybo rurumyhỹreó. Uritere ibutumy iny itxerenamy iwahidỹỹõmyhỹ. Inyõ‑ò òbiti mahãdumy riwisỹnymyhỹre mahãdu, kia wesemy heka tii riwinymyhỹre heka. Dohodỹỹmy heto‑ki tuu riwinymyhỹre kia wesemy tule ibutumy hãwãhãkỹ ruetyawetyamy tuu riwinyrerimy ihỹre. Inatyhy dori adee rarybereri: —Aõma wahisidỹỹnatyhymy heka adee rarybereri: —Wahisidỹỹnaõ ixidee ritamyhỹre. Aõbo Deuxu wahisidỹỹnaõ heka adee riwahinyõtyhy. Tai heka Deuxu wahisidỹỹnatyhy riwahinyõtyhy tamyreny. Iny‑ò aõ biwahinykeki, abiòatyhy‑ò belyyõke. Wasilemy tamyreny awiòhedỹỹna biwahinyke. Iny tybyreny dori ibutumy aõna aõna ròtena rieryre aõwahisidỹỹna adee kidiwahinykre. \p \v 5 Iwese budu mahãdu riwinymyhỹre wese uritere iwidỹỹõmyke. Kia wesemy aõkõ heka bexitòenyke. Ibuturu‑ò rexitòenymyhỹre dohodỹỹna hetowo‑ki heka lamamy rexitòenymyhỹre. Hãwãy‑ki dori rexitòenymyhỹre ibutu itxerenakemy. Inatyhymy heka adee rarybere: —Atarasana ibutumy ritare. \v 6 Inatyhy dori ritare. \q1 —Bexitòenykeu malòke aheto jurawo‑ò. Ixi‑di biijòtòbònyke. Ierykõnamy boo ratximyhỹreò heka bexitòenymy myike. Ibutumy heka boo aõbo wasimy iny riwinyriwinymyhỹremy robimyhỹre. Tai‑ki tahe bede ywina wihikỹ heka adee kidiwahinykre. \v 7 Tule rexitòenymyhỹreu uritere irehemy idi lamaõmy uritere ixityre ixityremy tamy ixitòedỹỹõmy wiwesewesehyyle. Judeukõdu mahãdu dori kawesemy riwinymyhỹre. Kiamy heka raraykywydynanymyhỹre aõma rexitòenyre ehehekỹkeki heka roholatyhykemy rohõtinymyhỹrenyre uritere widỹỹõmy iwese tii riwinymyhỹre wesemy. \v 8 Inytybyreny dori rierymyhỹre aõmybo iny raraykynymyhỹré. Inyboho heka rexitòenymyhỹreu rierymyhỹre aõmybo inyboho rurumyhỹrenyre. Iny sõwemy rarybemyhỹrele aõkõ heka tii roholamyhỹre. Aõmybo iny rurumyhỹrenyre, heka bexitòenybenyke. Kia wese: \q1 \v 9 Wahareny, biu‑ki atximahãte. Anityhy iny ibutumy rityhynykemy idi rierykemy watxireri. \q1 \v 10 Aiòlòna heka wymy kanake. Iny adeewile riwinykemy iwese biu‑ki relemyhỹre wese. \q1 \v 11 Wadeereny txuõ txuõ rỹsỹna bidiwahinyke. \q1 \v 12 Waòrarunareny õhõti‑ribi bitosadỹỹnyke. Iwese jiarỹ inyõ òraruna wanohõti iribi aritosadỹỹnymyhỹre wese. \q1 \v 13 Isiratyhy urihixina‑ribi heka biwayrubunyke, òraruna‑txi reseke lau. Aõna aõna bina‑ò bidiwaijebenyke. Iòlòna, ruru, loosòna heka ahõrõhyy rare. Kie. \m \v 14-15 —Inyõ ariixãwidinykeki iaõbina‑ribi. Tule inytybyreny riwaiixãwididỹỹnyke. Deuxu iòraruna‑ribi riixãwididỹỹnyke. Beinareheke wana. \p \v 16 Uritere aòsỹny bedeòtiidỹỹõmy iwese budu mahãdu rỹira wesemy. Tai heka byreõmy iny‑di txuu rỹimyhỹremy widi retehemyhỹre. Wiji õhõtireny reake. Heka raòwynyra inarehena irareny. \v 17 Tai narehereheu tainarehenyteu. Atarina‑di ahãtemy beake aòsỹny bisuhòke. \v 18 Inywitxira heka anaeryõtyhy kai tenarehemy atxiteri. Inytybyreny sohojile heka rierymyhỹre. Inyõ tuu robiõtyhy. Tii tahe ibutumy aõna aõnamy robimy wasimy rỹiramy. Iribi tahe tii araòwynyrenyke. \p \v 19 Aõna aõna butudỹỹõmy tyy, nieru, aõna aõna wiwihikỹ butudỹỹõmy kabede‑ki. Txudòera dori ibutumy kabede‑ki tuu riroxike aõna aõnamy. Aõma rararỹỹnyke iaõmydỹỹna ibutumy rararỹỹnyke rahuke. Wasidu tamy ralòke. Iaõmydỹỹna‑ò sõweò wyremy rasinyke iaõmydỹỹna‑di. \v 20 Kaki ibutudỹỹlemy heka biu‑ò bibutunyke. Tai heka txudòera aõ riròõtyhy tule rararyõtyhy. Tule wasidu aõkõ rare. \v 21 Titxibo aõmydỹỹnana ratxireri iwesele taheka arayky ratximyhỹre. Biu‑ki aõbo ada bede‑ki aõbo. Aõma bede‑ki araykywydyna ratxireri wana heka kakile taraykywydynanyte. Biu‑ki araykywydyna ratxireri wana heka biu‑ki heka arayky aõmydỹỹna butuna raykywydyna ratximyhỹre. \v 22 Arue heka loosòna wesemy rare. Aumy dee itỹnykeki heka aumy ibutumy loosòna‑di tỹximy rarekre. \v 23 Aumy ibinakeki tahe bede loro‑ki matxike. Aumy bede lorohokỹ‑ki ratxikeki ibinatyhymy matxike aõma butunale‑di iny rõhõtinykeki heka tiu Deuxu iny riwiòhenyõtyhy. Deòdumy heka releõtyhy. \v 24 Inatxi wedu‑ki dori inyõ rityynyõtyhy. Tule heka tii roholamyhỹre ijõ‑ribi tahe tõhõti rosamyhỹre. Inyõ Deuxu deòdumy releõtyhy tii aõna aõna butunadile rõhõtinymyhỹreki. \v 25 Tai heka tuu rarybereri adeereny. Uritere nohõtiyreõmy arỹsỹnamy tule atyymy, idi matykynykemy. Aumy dori rỹsỹna ratyre aõnityhymy ratximyhỹre. Tule aumy tyky ratyre aõnimy ratximyhỹre. \v 26 Nawii‑di inihe betehebenyke. Tiiboho heka aõòworumy aõkõ ròbròmyhỹrenyre. Aramyre heka aõma tarỹsỹna wydymy bederahymy tarỹsỹna riyrubunyõhyymyhỹre heto nihikỹ‑ò. Deuxu biu‑ki ratximyhỹré heka nawii riyrubunymyhỹre irỹsỹna tamy riwahinymyhỹre. Kaiboho tahe iratyretyhy toite, Deuxu‑ki wahe. \v 27 Sõwetyhymy maraykywydynanykeki aõbohe, arumy aõbo arirarehemy mariake. Aõkõre. \v 28 Uritere nohõtiyreõmyke atyymy. Betehemyhỹ inihe noijasa‑di. Aõma tiiboho heka raaõmysỹdỹỹõhykymyhỹre. Tai tyky wihikỹ‑di rexityynyke. Tyy ixidee riwinyõtyhy. Ihãre tahe Deuxu rityynywihikỹre heka tyy wihikỹ tamy riwahinyreri. \v 29 Salomaõ heka itykynihikỹra. Ihãre tahe ityky heka awityhy aõkõ rare. Noijasa heka iratyre ityky wityhyre. \v 30 Deuxu heka noijasa ritykynymyhỹre aõma noijasa heka wijilemy idi ihỹre. Biurasòmy tahe ixãwilemy reamyhỹre, risõra. Tii heka tyky adee kidiwahinykre. Nohõtiyreõmy tahe. Tii dori adee kidiwahinykre tykyõ. Aityhyna dori ibutetyhyre heka. \v 31 Tahe raykyõmy nohõtiõmy titxiribibo arỹsỹna bidiwykré, atyky amona. \v 32 Tyhydỹỹdukõdu mahãdu heka kiaòle heka ritõhõtidỹỹnymyhỹre. Inytybyreny heka rierymyhỹre aõmybo tarumahãte. Ibutumy heka araerymyhỹre aõmybo taruterimahãte. \v 33 Tii Deuxu aõma dỹỹnana sohojidile. Manaykynykeki heka tii ibutumy adee riwahinykre. \v 34 Uritere nohõtiyreõmy aõbo biurasò kia aõmydỹỹnana‑ò. Rỹire dori sõwemy wiji biaõmysỹdỹnanykremy biwinykré. Iwitxiramy bidiwinykre iwitxira aõmydỹỹnanaõ. \c 7 \p \v 1 Iny witxira witxira‑di ywisidỹỹõkeki. Aywisidỹỹna wesemy heka Deuxu ruxetòena‑di ywisidỹỹmy araywinykre. \v 2 Iny teywinymahãte wesemy heka Deuxu araywinykre. \v 3 Kai heka òwòru nihikỹereõ arue‑ki ijõdikeki, aõherekibo bederarasi sõmo‑di inywitxira rue‑ribi bitakemy atxiteri. \v 4 Tai heka kai bobiõtyhy itarasa‑ki wahe. Arue‑ki dori òwòruere ijõdireki heka bobiõtyhy. Òwòru ere dori aòraruna sõwemy rỹire wesemy heka atximahãte. \v 5 Kai texibònyteri. Aòraruna‑ribi juhuu bexiòbitinykre. Idi tahe aseriòre òraruna‑ki biwiòhenanykre. Aòraruny‑di rierymy idi òbitimy betehekre iòraruna‑ribi iixitarasadỹỹmy biwiòhenanykemy. \p \v 6 Inyõ heka utura rati mana wiwihikỹ‑di rehuõtyhy aõma ixỹni herina‑txi. Ixỹni dori ityre rariake tahe riõnonyke adee heka kanakemy wahe. Iwese tule heka ijòròsa‑ò biwahinydỹỹõmyke. Rybewiwihikỹ hãbu òrarudutyhy‑ò iwahisidỹỹõmyke. \p \v 7-9 Rexitòenykeki tahe bitake kia. Biekeki tahe tai mahake. Bihetenykeki heka iny adee riraynyke ijòtòbòna. Inyõ heka Tyby‑ò rỹsỹnaõmy rexitòenykeki, mana heka tyby tamy riwahinyõtyhy. \v 10 Uturaõmy rexitòenykeki tahe hemylala binahakỹ tamy tiu riwahinyõtyhy. \v 11 Kai aõna aõna wiwihikỹ biwahinyke heka teerymyhỹte auladu‑ò wahe, hãbu òrarudu hãrele wahe. Aõbo heka tule Deuxu inytybyreny inydeereny riwahinyke aõna aõnaõ wihikỹõ. Rexitòenykeki tahe tamy ariwahinyke. Inytybyreny heka tamy riwahinyke. Iwese iny witxira teyrubunymahãte wesele heka iny araywinymy ixi‑di tahõtinymahãte wese. \v 12 Tule kai aõwiwi inyõ ixidee aõhebo rotỹỹnymyhỹkemy taruterí, kiaweselemy tamy botỹỹnymahãke. Kia heka Moisesi bede ywina tyyriti‑ki roire. Kiale Deuxumy rybedu mahãdu ribedeerynyre. \p \v 13 Biu bede wiwihikỹ kia ryỹijòhỹtỹdile malokre. Heòty ijò bederyijò heka nihikỹ rare. Iny kia ryhykỹ irumy rakre heka isirare iny ibute kowa ralore. \v 14 Irumy nonona ijò tahe ihỹtỹre. Ryy heka ihỹtỹre heka ibutere iny ryhỹtỹ‑di ròtedu timy bede erydỹỹkõdu‑ò. \p \v 15 Bexiijebenyke kia mahãdu lau Deuxu rybe rybedu mahãdu tyhymy aõkõ lau wahe. Budoeni wese ratximyhỹre inytyhy wesemy. Tawo‑ki tahe inatyhy rare ahola debore wesemy heka ratximyhỹre. \v 16 Teeryte wesemy ibederaty‑ò betehekeki. Hede‑ò heka uvamy figomy tule tiu iratyõna. Iaõmydỹỹna‑ò bierybenyke tibo roiré. \v 17-18 Tii heka bierybenyke aõhebo rotỹỹnyre wana teerytenyte. Tii heka riitxenanyõtyhy kia aõma matyty matynimy heka tiu biitxenanyõtyhy. Tule betehekeki, bierybenyke aõwesele heka òwòruõ bierybenyke. Aõma bederatyõ birỹsỹkeki tiu heka bederaty wihikỹõ arỹsỹõna òwòru ratyy‑ò, bederatybinahakỹ tule rierykre. \v 19 Òwòruõ bederaty wihikỹmy raratynyõkeki heka hemy raòròròke rokoke. \v 20-21 Kia weselemy heka iny teerytenyte. Aõhebo iny rotỹỹnyke wahe. Tai tahe terytenyte heka, tetehetenyterikile wahe. Òbiti mahãdu wesemy rarybemyhỹre. Tahe òbitimy aõkõre ihỹre. Sõwemy heka iny tawedumy riwaninire. Ihãrele tahe biu‑ò ralòõtyhy. Deuxu tyhydỹỹdule tahe ralokre. Ywisidỹỹnatxu heka kawesemy wadee rarybekre. \v 22 Sõwemy iny wahe: —Wanyrỹ, Wanyrỹ, jiarỹ hewa iny iwitxira sõwemy aijyy rarybemy rare wahe. Tule heka tyytybybina reteònymy rarewãhã. Tule deytena wiwihikỹ heka ani‑di rewinymyhỹre. \v 23 Tai tahe jiarỹ tamy ararybekre heka: —Kõrehe, kaiboho aõ wamahãdumy aõkõ atximahãte. Umy reerykõre. Waribi bexitake. Aòraruna dori sõwere. \p \v 24 Kawesemy heka iny bede eryna ratximyhỹre. Warybe‑ò roholamyhỹreu heka aõwesele riywinymy rityhynymyhỹre. Kia hãbu hetowidỹỹdu wesemy heka rare. Iheto heka manatyre‑ki riwinyre. Tii heka ibedeery sõwemy ihỹre. \v 25 Biu heka beòra heka rariamyhỹre. Iu tahe biu rejuxunymyhỹre, yhy rebonyre. Tahe tiu reseõtyhy manatyre‑ki dori riwinyre. \v 26 Warybe ijohonadu tahe iwitxiramy ihỹre. Hãbu itxỹte tahe warybe‑ribi aõwesele tõhõtireny rosamy reamyhỹre. Kaiboho aõbedeeryhykỹ aõkõre roire. Tii heka iwese hãbu ỹnarakile heto riwinymyhỹ wese rare. \v 27 Biu risebenykeu, beòra rareareu, yhy rebonyreu tahe iheto reseke, ibutumy iõre, rahura. \p \v 28-29 Ibutumy heka Jesuisi rybe erysydỹỹna‑ò bede riòtiinyre. Tii heka hãbu erysydỹỹdu wesemy tii ribedeerymyhỹre. Aõ judeu wedu wesemy aõkõ ribedeerynyre. \c 8 \p \v 1 Tiu hãwãlò‑ribi dobehedeu, sõwemy heka iny ihemy doidemyde webinadu, tybina heka tamy nade. \v 2 Wowydyna rybe‑di heka tamy rarybere: —Adee wikeki heka kai biwateytenyke. Jesuisi dirawyònyde: \v 3 —Wadee awire, arateytenykre. Tahe tamy tebò ritytere tamy reerimy. Ityybinana riteytenyre. \v 4 Tahe Jesuisi tamy rarybere: —Boholakre, iny‑ò uritere rybeõmy. \p Kai tahe makre xiwena wahidỹỹdu‑ò xiwenaõ biwahinykre. Idi tahe Moisesi bede ywina raryberewesemy xiwenaõ biwahinykre. Kai tahe iny rierykemy heka yteny ratximyhỹre. \p \v 5 Jesuisi Kafanaõ hãwã‑ò rehemynyreu heka hãbu soldado weduõ tamy rehemynyre. Tii tahe Jesuisi‑ò rexitòenyre: \v 6 —Wadeòdu biteytenyke raterenymy ratxireri waheto‑ki. Sõwemy aõhõkõmy rotỹỹnyreri. Ibinatyhymy roireri rexisiranymy raratykõhykylemy. \v 7 Tai tahe Jesuisi tamy rarybere: —Rakakre, tai ariteyteynykre. \v 8 Idi soldado wedu rariwyònyre: —Aõkõre, Kai hãbu wiwihikỹ tate. Jiarỹ tahe hãbu aõ aõkõmy jiarỹ watxiwãhãre. Waheto‑ò manalòõtyhy. Karibile marybekre tamy taile taile tahe wadeòdu reytekre. \v 9 Jiarỹ dori reyryre. Jiarỹ heka tule hãbu weduõmy watxiwãhãre. Soldado heka sõwemy riwatyhynymyhỹre. Iny sohoji‑ò aõma rakremy rarybemyhỹré heka, ramymyhỹre. Tule ijõ dee rarybemyhỹre: —Manake, tai tahe namyhỹde. Ijõ dee rarybemyhỹre wana: —Kai biwinyke, idi riwinymyhỹre. \v 10-11 Tai tahe Jesuisi ribedeòtiidỹỹnyre irybe‑ki wahe. Tahe rarybere erydỹỹna mahãdu‑ò: —Judeu mahãduy‑ki tai rahaõre ijõ‑ki kahãbu wesemy inatyhynana sõwereki. Sõwemy heka judeukõdu mahãdu rityynykre kia weselemy. Ijõ txu aõ wiji aõkõ heka riroxirenyke: Abraõ, Ijai, Ijaò‑wana biu‑ki heka riroxirenyke bede ludu iny mahãdu‑wana. \v 12 Judeu mahãduõ ròirenyõkre tamy. Tule kaibohoõ tahe aõhetykrebo. Ijõ mahãdu dori bede lorohokỹ‑txi resekre. Taiki tahe irynamy rurykre aõkõmydỹỹnana‑ò. \v 13 Taita Jesuisi soldado dinodu‑ò rarybere: —Makre, timybo wiji tahõtinymy tetyhynyte wesemy heka rarekre. Iurele teòdu reytere. \p \v 14 Iribi tahe Jesuisi Pedro heto‑ò ralòre. Iriòre lahi heka aõma rubuna nihikỹ roimyhỹ. \v 15 Tahe Jesuisi rimyre tebò‑di tamy rerire. Idi tahe irubuna iribi ròhònyre. Tai tahe tii ronyre. Ronymy tahe rỹsỹna riwinymyhỹ tamyreny. \v 16 Txiorotyhymy inyõ didyde aõma tyytybybina nihikỹ‑di ratximyhỹõ. Iu Jesuisi sohoji rybeõmy rarybereu tahe aõwesele iribi ròhònyre. Kia webinadu didyde, tule reytere. \v 17 Iwese ihetxiu Isaia ryberiti rarybere wesemy heka tule riwinyre: \q1 Jesuisi riwinyre. Kiamy wahe. Wabinanareny waribireny riwyre. Inatyhyre. \p \v 18 Iny sõwemy ributunyreu. Tai tahe taerydỹỹna mahãdu‑ò tii rarybere: —Rokoirenyhe kanawe‑ribi ijà‑ò. \v 19 Tai judeu mahãdu, bede ywina bederydỹỹduõ tamy rarybere: —Awana arakre titxibo makreu heka ahekile anakre. \v 20 Tahe Jesuisi dirawyònyde tamy heka rarybereri: —Ijòrò heka ihãloo dire, ibỹtỹ dire, nawii bỹtỹ isỹ dire. Tahe jiarỹ, Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ wahe, wahetoõre, waherinaõre. \v 21 Ka ijõ iheludu mahãduõ tamy rarybere: —Wanyrỹ, waha heka rurura. Tai heka juhuu arituunykre. \v 22 Tamy rarybere: —Manake, wijile biwaheludunyke. Rubuõmy rỹira, rubu mahãdu heka rituunykemy idi ratxireri. \p \v 23 Jesuisi hãworo‑ki ronyre tahe reurore. Ieryredỹỹna mahãdu riheludunyrenyre kia lawokile. \v 24 Ahobetya‑ki tahe yhy debore nihikỹ tamyreny rehemynyre. Tahe òbò nihikỹmy resemyhỹre. Uritereribile yhyhykỹ bee riòbònyra hãwò rilỹmynyke iòhòtyhyre. Jesuisi tahe rõrõmy roimyhỹ iu. \v 25 Tai tahe ierydỹỹna mahãdu heka riixixadỹỹnyre. Tamy raryberenyre: —Biwayrubunyke, Wanyrỹ. Aõkõkeki, rukururenykre. \v 26 Jesuisi tamyreny rarybere: —Aõherekibo kaiboho taberutenyteri? Aityhyna sõwe aõkõ atxitenyteri. Jesuisi tahe rỹimy reare. Yhy debure‑ò, òbò‑ò rarybere: —Biyryke, bede binahakỹ. Tahe aõwesele ibutumy riyryra. \v 27 Ierydỹỹna mahãdu urile ribedeòtiinyre. Tiiboho raryberenyre: —Aõhãbubo tii ihỹre. Òbò, tahe yhy‑wana tamy roholare. Iwese tii rarybere wese rityhynyre. Irybemynale riwinyre. \p \v 28 Kalileia aho ijõ weribi ijana‑ò ritehemynyre. Kowa bede heka Kadara inire. Tule hãbu inatxi heka tyytybybina‑di tai rasỹnyrenyre wabedewo‑ki. Kiary‑ki tahe ibutumy iny ruberure. Iribi tahe ròhònymy reare. \v 29 Aõwesele heka ryrymy roirenyre Jesuisi‑ò rarybekremy: —Aõwe wadireny tate, Deuxu Riòre? Kai aõbina binahakỹmy wahõrõdỹỹõmykre. \v 30 Tahe kowa‑ki ixỹni juramy riroximy rỹimyhỹ. \v 31 Tyytybybina tahe Jesuisi‑ò rexitòenyre: —Biwatòenybenykeki, ixỹni jurawomy aralorenykemy biwateònyke. \v 32 Tahe Jesuisi rarybere: —Bòibenyke hãbuwo‑ribi. Tahe ròirenyre ixỹniwo‑ò. Ixỹni jura tahe ibutumy rejuxunyre ijòtira‑ribi. Berawo‑txi tahe rabòròròre. \v 33 Ixỹni‑di itxeredu mahãdu tahe hãwã‑ò roirenyre ijyymy. \v 34 Kia hãwã ludu mahãdu tahe roirenyre Jesuisi‑ò itxeremy. Tai tahe tamy rarybere ibede‑ribi ròhònykemy. \c 9 \p \v 1 Ribererenyre aõma hãwò nihikỹro‑ò reuròrerenykremy kanawe‑ribi ijà‑ò. Tai tahe Jesuisi tahãwã‑ò rehemynyre. \v 2 Tai tahe didydenyde weryrybòõ byre‑di idi betyky‑di ramyremyrenymy roimyhỹre. Tahe hãbu mahãdu inatyhyna Jesuisi rieryreu heka hãbu dee rarybere: —Waexi, beysake, aòraruna dori reixãwididỹỹnyra. \v 3 Tai tahe ritidỹỹna bederydỹỹdu mahãdu retehereri. Ixideele heka rarybemahã: —Kia heka ibinamy Deuxumy rarybereri. \v 4 Iyky Jesuisi rieryre tahe tamyreny rarybere: —Kai aõbo ibinamy waki tahateri arayky‑ki. \v 5 Timybo heka kaiboho tahõtinyteri. Aõma iòraruna ariixãwidinyke aõbo ada iumy ariteytenyke aõbo? Aõbohe isiratyhyre wadee tahõtinyte wahe. \v 6 Deuxu‑ribi waruru dire. Kabede‑ki heka òraruna ariixãwididỹỹnyke jiarỹ heka Deuxu Riòre Hãbu tyhyhykỹ rareki wahe. Tamy rarybekre: —Myike, abyre bimykre ta mariakre asỹ‑ò. \v 7 Tai tahe hãbu aõwesele rỹimy reare. Tahe taheto‑ò rare. \v 8 Tahe bede inysõwetyhy heka ribedeòtiidỹỹnyre. Deuxu heka wowydyna riwahinyre. Tii iny‑ò ruru riwahinyreki wahe. \p \v 9 Jesuisi iribi rariamy rare. Tai tahe tii Mateu‑wana heka witxi reare ryki: —Jiarỹ heka nieru butudỹỹna heto‑ki ranymahã. Jiarỹ rebutunymahã aõma inyòwydỹỹna heka rebutunymyhỹre. Iu Jesuisi wadee rarybere: —Manake waerydỹỹnaõmy heka beleke. Tai tahe jiarỹ tii‑wana heka rare aõwesele heka ihemy rare. \p \v 10 Tai jiarỹ retobinyre kanakemy waheto‑ò. Waheto‑ki riroxikemy taerydỹỹna mahãdu‑wana. Tai tahe sõwemy heka iny waery mahãdu dòidenyde, òrarudu nihikỹ mahãdu wahe. \v 11 Tule heka fariseu mahãduõ tai ratximyhỹ. Tahe Jesuisi erydỹỹna mahãduõ kiaõ‑ò heka rarybere: —Aõherekibo Jesuisi òrarudu nihikỹ mahãdu‑wana riroxireri? \v 12-13 Tai Jesuisi roholarehe tamy rarybere: —Aõma òhotibedu heka, webinadu mahãdulemy aõnityhymy rarumahãre. Òhotibedu‑ò kanakemy. Binadu mahãdu‑ò tahe tiu ararariòwyõtyhy aõma òbiti widỹỹdu mahãduòle heka anade. Warurumy rurumyhỹle mahãdu ariwiòhenanykemy anade. Aõ awihikỹmy ixi‑di rõhõtinyreriò aõkõ wahe. Deuxu Ryberiti‑ki tahe kaweselemy roire: \q1 Ixiwe heka wadee awiõre aruxetòena wadee awire. \m Kaiboho bierybenyke aõbo katyyriti rare. \p \v 14 Tahe Jesuisi‑ò rarybere Joaõ eryna mahãdu: —Aõherekibo Joaõ Sebedeỹỹdu kia erydỹỹna mahãdu renarehemyhỹre rexitòenykreu. Fariseu mahãdu erydỹỹna heka tule heka renarehemyhỹre. Ihãrele taheka aõherekibo abedeerydỹỹna mahãdu heka tiu iwesemy riwinymyhỹre. Aõherekibo ka. \v 15 Taita Jesuisi dirawyònyde: —Iu iny inyhãwyymy roimyhỹreu heka iny reysamyhỹre. Aõma kia weryrybò hãwyy kialiina heka teysamy ratxirerimy ihỹre. Tiu rirubunyõhymyhỹre teti‑ò. Tahe aõutxumy tahe weryrybò hãwyymy heridu heka inyõ ritakremy ratximyhỹre. Iu tahe renarehekre heka. \v 16 Uritere inyõ deratyby ritòbònyõtyhy tyytỹmyra‑di. Inyõ itòbòna tỹmyra‑di ritòbònykeki, raykake heka iura ranihikỹke. Aõma iwesele rare aõma vĩĩ tỹmyra iròdutyy tỹmyrahakỹle ritidikreu. Aõma itỹmyra‑ò heka iròdutyy itỹmyrahakỹle raykake. \v 17 Aõhe tiu vĩĩ tỹmyra iròdutyy tyby‑ò rihynyõtyhy. Inyõ kia wesemy riwinykeki taheka raykake heka rejuxunykre irube. Ihyna heka rabinake. Vĩĩ wihikỹ taheka aõma iròdutyy tỹmyra hyynawo‑ki ka awimy rỹike. \p \v 18 Iu dohodỹỹdu hetoõ bede erydỹỹduõ heka Jesuisi‑ò nade tariòre rurureki wahe. Tai ta Jesuisimy reàlàre tamy heka rarybere: —Aõma wariòre rarurura wahirari wahe. Kai waheto‑ò manake wariòre ruru‑ribi biixixanykremy. \v 19 Tahe Jesuisi taerydỹỹna mahãdu‑wana roirenyre tii wana wahe. \v 20-21 Tahe hãwyy rõhõtinyre heka: —Jikarỹ heka ityky reroti‑kò karirikrekule karekytekre. \m Tii dori ihãlubu rihyõhyy raremyhỹre waò inatxi reurò beòramy. Iòhòmy iribi reare. Ireroti wereysanakile rimymy resere. \v 22 Taita Jesuisi ròòsemy reare. Tuu robire tamy rỹraxire: —Lerỹ, awi heka rare. Aityhyna heka arateyteynyre. Inatyhymy teyteta. Tai tahe hãwyy aõwesele reytemy reare. \v 23 Idi tahe aõwesele rehemynymy reare. Judeu wiuna bedeerydỹỹdu heto‑ò rehemynyre. Tai heka hãwyy sõwemy robumy rỹimyhỹ rubura‑ki rawiunymy rỹimyhỹ. \v 24 Tai tahe Jesuisi tamyreny rarybereri: —Bòibenyke hewahe. Hirarihikỹ heka ruruõhyky roireri. Urile heka rõrõmy roireri. Tahe iny rutxuenyre. \v 25 Tai iny sõwemy ròhònyre iribi. Tahe Jesuisi ralòre titxibo hirarihikỹ roireriò. Debò‑ki rimyre tahe riteytenyre. Rexixare ixyby. \v 26 Ibutu bede bedemyhe inina‑ò roholare. Kia deytena riwinyraò. \p \v 27 Tahe hãbu ruetà inatxi Jesuisi riheludunyre heka. Kia hetoy‑ribi wahe. Tamy heka raryberenyre: —Kai heka iòlò Davi riokore tate. Tai tahe ruxetòena‑di biwawotòenyke. \v 28 Idi tahe Jesuisi taheto‑ò ralore tai rasỹnymy ratximyhỹò. Iny mahãdu ihewomy rare tahe ralòre. Tamy rarybere: —Inatyhymy aõbo tetyhynytenyte, ixyby arãitxeredỹỹnykeò. Tiiboho raryberenyre: —Kohe Wanyrỹ, retyhynyre. \v 29 Jesuisi rarybere: —Ainytyhynadireki arue tabita. Aõwesele robirenyre. \v 30-31 Jesuisi heka rarybere tarurumy tamyreny uritere ijyyõmykremy. Tai tahe aõma ròirenyre ibutuko relyyrenyre. \p \v 32 Idita tako‑ò rexidorunymy reareki tasỹ kia hãbuõ‑txi reare tyytybybina‑di ratximyhỹõ. \v 33 Tahe Jesuisi‑ò didydenyde hãbu irybeõna kia tyytybybina òraru‑ki wahe. Jesuisi tuu òlòdỹỹnyre iribi. Iule tahe hãbu aõwesele heka rarybere iroo‑ki. Kia iny ibutumy ribedeòtiidỹỹnyre. Timy heka rarybeõhyyre iko‑ki juhuu raremyhỹu. Tuu rabiõhe iwesedỹỹnadumy. \v 34 Idi tahe fariseu mahãdu rarybere: —Tyytybybina‑di ratximyhỹre. Tai heka tyytybybinahakỹ reteònymyhỹre iny‑ribi. Ihãrele heka Satanasi‑di ihỹre. Tyytybybinatyhy wedu heka ratximyhỹre. \p \v 35-36 Idi tahe ibutumy hãwã hãwã‑di Jesuisi rariamy rare ròbedeerydỹỹmy. Judeu mahãdu dohodỹỹna heto‑ki relyymyhỹre, Rybewihikỹmy. Tai Iòlòna kia ritỹnynymy tuu relyymy. Ibutumy iny bina bina kia heka riteytenyre. Iny nade ihewo‑ribi. Sõwemy heka iny aõna aõna bina binahakỹ riwinymyhỹre idi rỹimyhỹ. Titxibo rakre heka rieryõhykymyhỹre ta aõna aõna òraru‑ki idinoduõreki wahe. Tai tahe Jesuisi riwotòenymyhỹre ibutumy tiiboho dori budoeni wese ratximyhỹre, itxeredu ihoõreki. \v 37 Tai tahe taerydỹỹnana mahãdu‑ò Jesuisi rarybereri: —Iny heka maixõmo sõwehekỹ rỹira wese heka iny ratximyhỹre. Aõma ibutelemy heka arixidu rỹira. \v 38 Bexitòenyke Deuxu‑ò. Tii heka bederomy maixõmo rỹira wedu rare. Bexitòenyke tamy aõbo maixõmo arixidu‑ò kiditeònykemy. Irybe‑di heka raaõmysỹdỹỹkre ibedero‑ki. Ibutu bedero‑ki heka idi raaõmysỹdỹỹkre. \c 10 \p \v 1 Ributunyre Jesuisi aõma tawa‑ò inatxi reurò kia bede erydỹỹna mahãdu. Tamy heka ruru riwahinyre. Aõma tyytybybina riteònykemy. Tule tamy riwahinyre ibutu binana deytena heka riwahinyre tamy. \p \v 2 Kia heka tadeòdỹỹmahãdurenynimy ararybekre. Juhuu heka Simaõ Pedro. Juhuu heka Simaõ inire, ihewomy tahe Pedromy naninide. Andre ijõ. Tii heka Pedro seriòre rare. Txiau, Joaõ‑wana heka Zebedeu riòre rare: \v 3 Filipi tasỹ ijõ rare. Idi tahe Bartolomeu ijõre. Tome ijõre. Mateu ijõre, jiarỹ wahe. Jiarỹ nieru tarasaduõ rare, imposto tarasadu wahe. Ijõ Txiau tasỹ Afeu riòre rare. Tadeu ijõre. \v 4 Simaõ ijõre. Tii Kana bede luduõ rare. Judasi Isariò ijõre. Tii heka Jesuisi tyhedỹỹdu rare. \p \v 5 Jesuisi taerydỹỹna mahãdu waòinatxi reruòmy riteònyre. Tamyreny rarybere: —Judeukõdu mahãdu‑ò aõkõkre reteònyre. Aõma Samaria mahãdu hãwã heka ralòõhyymyhỹre. \v 6 Kaiboho heka bòibenyke judeu mahãdu‑ò sohojile. Tiiboho Israeli riokore mahãduõ ihỹre. Aõma budoeni reòsamyhỹre mahadu wesemy tiiboho ratximyhỹrenyre. \v 7 Aõma tamy marybebenyke: —Deuxu Iòlòna biu‑ki heka aõwesele kedehemynykemy ihỹre. \v 8 Webinadu mahãdu heka biteytenyke. Aõma iny rubu‑wana witxi beakeki, biixixadỹỹnyke rubu‑ribi. Tykybina yjy yjyhykỹ‑ribi iny biteytenyke. Tyytybybina inywo‑ribi biteònyke. Iwese aõ tetate wese iòwykõ heka ijõ‑ò biwahinymahãke, iòwykõ wahe. \v 9 Uritere nieru wydyõmy, womati tỹrỹrỹhỹkỹ nieru aõkõ, prata womati nieru aõkõ, cobre womati nieru aõkõ wahe. \v 10 Aõma anieru hyna nihikỹ wydyõmy, awa ijõ wydyõmy, ijõ dera wydyõmy. Aõma òwòru arirana wiòhedỹỹna wydyõmy. Aõmysỹdỹỹdu taòwy riwykre. Kia òbitire. \v 11 Hetoõ malòke. Kia heka arayrubunykre. Adee riwahinykre ibutumy aõmybo rarumyhỹkre. Iu hãwãõ‑ò malokreu, hãbu ityhydỹỹdu mahãduõ biijekre. Taihyy bonykrehyy tahe iwitxira hãwã‑ò iribihyymy makre. \v 12 Iu hetoõ‑ò malòkeu Deuxu ywina tamy marybekre, Deuxu deysanamy wahe. \v 13 Kai awimy ityhydỹỹdu hetomy rỹike wana, biwahinyke aàlàna tamyreny. Kai òbitimy aõkõ atxiteri wana tahe uritere tamy Deuxu deysanamy tamy wahidỹỹõmy. \v 14 Aõma tii arybe‑ò roholaõkeki, kai hãwã‑ribi bexitake taheto‑ribi wahe. Tahe iribi bòhònykeu tahe awabrybyxi biubỹtỹnymy bòhònyke. Tii tahe tamyreny rioimyhỹre. Aõma tamyreny ibinatyhykre. \v 15 Inatyhymy heka adee ararybekre. Sodoma hãwã mahãdu, Komora hãwã mahãdu inatyhymy heka ibinare tamyreny tahe isiraõkre aõhõkỹmy dỹỹnana wahe. Aõma kia hãwã arybe‑ò raholara heka kia ratyre heka tamy isiraõkre. Kia hãwã tahe aõnityhymy aõhõkỹmy rotỹỹnykre. Ywisidỹỹna txu heka rỹekreu wahe. \p \v 16 Iwese budoeni ijòrò aholay‑ki rỹikre wese heka kaiboho boibekre. Hemylala erydỹỹna wesemy heka maraykynykre. Idi tahe sõwemy aõma ywina‑di maraykynybenykre bòtòewesena‑di. \v 17-18 Uritere inatyhy heka aramykre araròtenykre dohodỹỹna hetowo‑ò adi ralokre. Waòraru‑ki heka bede dinodu mahãdu heka araywisidỹỹnynakre. Judeukõdu mahãduko Rybewihikỹ Tỹmyra rarybekre. Tiiboho arahãtenykre. \v 19 Aõ heka belyyke ikoreny ibutumy roholakemy. Aramykeu heka uritere nohõtiõmyke aõmybo marybekremy ywisidỹỹna‑ki wahe. Bede heka ariwahinykre rybe ibededỹỹnanau. Rybeõmyke, urile rybeõmyke. \v 20 Kai ixiwanale aõkõ marybeke. Aõma Deuxu Tyytybytyhy arãwiòhenanymyhỹrenyre. \v 21 Inyõ heka taseriòre rityhenykre. Tybyõ tule tariòre rityhenykre. Aõma iriòre tasỹ tyby‑ò iky reakre idi rirubunykre. \v 22 Ihyy ibyrymy heka aluu aõkõkre waòraru‑ki. Ibutumy iny deramy rarehyyke waòraru‑ki: Inyõ tule òbitimy rarekreki, ikonanatxu‑u, Deuxu Iòlòna‑ò ralokre. \v 23 Tahe anatakre. Aõma hãwãhãkỹõ‑ki atxikeki mahenykre ijõ hãwã‑ò. Ihewoludu ikonana hãwã hãwãhãkỹ‑ribi behemynyke‑ribi tahe adòòsekre. Judeu hãwãhãkỹõ‑ò behemynykrekõule tahe adòòsekre, jiarỹ Hãbutyhyhykỹ wahe. \p \v 24-25 Aõma bedeerydỹỹdu mahãdu tahe aõma ierydỹỹna mahãdu ratyre rare. Tule iwedu deòdu ratyre heka ihỹre. Iwesereny tahe boibebenykre. Tahe awedu tate. Inyõ tahe riwarinimyhỹre Satanasi, Belisibu wahe raremy. Tahe iwesele heka iny araninikre waweselemy, ibinatyhyre wahe. \v 26-28 Jiarỹ adee wiji relyyreri. Biurasòmy heka tuu bedelyykre ibutu ijohonanamy adeereny relyyreri. Wasimy wijirumy adeereny relyyre. Biurasòmy tahe ibutu ijohonanamy tuu belyybenykre. Uritere ilau brebuõmy. Aõbo wasimy rỹire heka ibutumy ratỹnykre. Uritere ilau brebuõmyke. Adeelekre rirubunykre atyytyby ta rirubunyõtyhy. Iruruõre dori atyytyby rirubunyké. Deuxule tahe bityhynyke. Tii dorihe iruru‑di heka rare. Tii bede luru‑txi heka atyytyby bede luru heòty‑txi heka adi rehuke. Bityhynyke idile maraykynyke. Hãbu lau brebuõmy hãbu aõbina bina riwinymyhỹre lau brebuõmy. \v 29 Nawiiõ iny riwymyhỹre womati nieru iyja‑di, iòwy riòre iny heka riwymyhỹre. Ibutumy heka Deuxu nawii rieryre sohoji sohojimy. Tiu heka Deuxu rieryõhyymyhỹre nawii sõmo rurumyhỹreu heka tiu rieryrykõmy idi reteheõtyhy. Kiawese aõbo tahõtinymahãte. Aõkõre, inatyhymy idi retehemyhỹre. Ijõ rurumyhỹreu heka tuu robimyhỹre. Aõma Deuxu heka anaerymyhỹre nawii sõmo ratyre heka aumy rierymyhỹ. \v 30 Ara erymy heka aõma arati‑ki tiwesebo radeti rỹimyhỹre heka rierymyhỹre. \v 31 Breburenykõmykre, kaiboho dori nawii ratyre Deuxu‑ò toite. \v 32-33 Kai marybeke: —Jiarỹ retyhynyre dori tahe umy arelyyke. Jiarỹ heka umy ararybeke inynyrỹ dee biu‑ki wahe. Iny sõwehekỹy‑ki riwatxiõnykeki tule aratxiõnyke jiarỹ Wahako‑ò. Jiarỹ heka suò anade. \p \v 34 Aõ ywina wydymy aõkõre heka anade. Jiarỹ heka ywina aõkõre diwyde. Bedejeijeidỹỹmy anade iribi wadee wou rỹikremy. Hãbu heka tybe òludumy rarekre. \q1 \v 35 Tule hãwyy tadi òludumy arisynykre. Tule iriokorese tariòrelahi òludumy arisynykre. Aõma inyõ òludu heka tasỹ mahãdu òludumy rarekre. \q1 \v 36 Boluu adireny boreny heka boibekre. Kia luumy heka boibekre. Tai tahe iratyremy boibekre aõkõkeki tahe waluuõkeki tahe wahõrõ mahãdumy aõkõ boibeke. \m \v 37-39 Kaweselemy boibeõkeki. Tai tahe kai wahõrõ mahãdumy aõkõhe mabekre. Aõma biyrurubunytyhykeki tahe kai ihãrele aõkre. Aõma kai waòraru‑ki aõhõkỹmy botỹỹnykeki wadee waaõmysỹdỹỹ òraru‑ki inyõ anarubunykeki aõhe adee rutỹỹnykeki. Tai tahe aumy ròhònykre inyõ tasỹ‑ò aradykeki iwese tii tasỹ‑ò riwadyra wesele heka aradykre. \p \v 40 Tii riwadyra wana Deuxu heka ridymyhỹre riwateònyreki wahe. \v 41 Deuxu rybeduõ bidybenykeki. Tii Deuxu‑ò arãwahinykre. Deuxu adee uriiõno kadiwahinykre. Adeereny kidiwahinykre. Wahisidỹỹna ritakre wese heka tule kai bitakre. Adeereny ararybekre. Deuxu hõrõ mahãdu heka bimymahãbenyke. Aheto‑ò bidybenyke hãbuwi ihỹrenyre. Tiiboho dori wese uriiõno ritarenykre wesele kaiboho bitabenyke. \v 42 Kai uladu‑ò bemonaõ biwahinykeki bedi imonamy. Tai tahe kanakre inatyhymy adee aõ kidiwahinykre. Kai waòraru‑ki ityhydỹỹdu‑ò bee biwahinykeki, inatyhymy heka aòwy adee kanakre. \c 11 \p \v 1 Jesuisi heka rexihure aõma taerydỹỹna mahãdu waòinatxi bedeerydỹỹna‑ribi. Kia bede ywina tamyreny riwahinyre. Rexihureu tahe rare ròhònyre iribi hãwã‑di. Aõma rybe ritỹnydỹỹmy rakremy hãwã hãwã‑ò. \p \v 2 Idi tahe ròtenywokile heka iu Joaõ roimyhỹ. Aõbo Jesuisi tahe iu aõna aõna wiwihikỹ ritxienymyhỹreu heka Joaõ tamy roholare. Ròtenywo‑ki roimyhỹ‑ribi. Idi tahe Joaõ taerydỹỹna mahãdu riteònyre Jesuisi‑ò dỹỹraximy: \v 3 —Kohe, anaraòdenyde tate. Aõma Deuxu deòdỹỹna wahe kanakre aõbo ihewo‑ribi. Ariraòrenykre aõbo urihimyò. \v 4 Tai Jesuisi rirawònyre: —Aõma bòòsebenyke ixybyle Joaõ‑ò. Belyybenykre ikò aõna aõna wiwihikỹ rewinyre arureny‑ki tule tabite wamyreny. \v 5 Aõma iruetàhàkỹ heka. Reruedỹỹnymy rare wahe. Itiere tasỹ retinywãhãre dinoduhukỹ ityy reytemyhỹre. Aõma ijõ Rybewihikỹ Tỹmyra roholaõhyymyhỹre tasỹ tule reijohonadỹỹnyre. Aõma rubu tule rubu‑ribi reixixadỹỹnyre. Rybewihikỹ Tỹmyramy heka retỹnydỹỹnyre ibutu iny‑ò wahe, iny aõkõ mahãdu‑ò wahe. Tule Joaõ‑ò marybebenyke kaweselemy wahe. \v 6 Maratyhybenykeki, beysabenyke. \p \v 7 Iribi ròhònyreu tahe Jesuisi heka rarybere Joaõ bededỹỹnanamy. Aõmybo wahe Joaõ‑di rõhõtinyrenyre aõmy tuu bedi nohõtinyrenyre tamy itxereny bederahy ròirenyreki wahe. Otxirarade wese yhy‑ki tahõtinyteri. \v 8-9 Ada aõma hãbu urimynodutyhymy aõbo idi rõhõtinyrenyre. Aõma butòre wesemy idi rõhõtinyrenyre. Ada iwitxiramy aõbo idi tahõtinytenyte hãbu tyywihikỹdiremy idi rahõtinytenyte. Iòlò taheto wihikỹ‑ki ratximyhỹre. Aõkõre, kia iny heka aõ Deuxu rybeduõmybo tahõtinytenyte. Inatyhy tii kia rare. \v 10 Iratyre heka tii rare. Aõma dori Tyyriti‑ki rarybemyhỹre: \q1 —Tii heka wako‑ki kadehemynykremy ratximyhỹre, wamy relyykemy, wary riywinymyhỹre. \m \v 11-14 Inatyhy heka rare. Tii heka ibutu hãbu ratyre ratximyhỹre. Ihãrele tahe heka Deuxu Iòlòna‑ki heka ijõ iny iratyre ratximyhỹre. Hãbu binahakỹ heka Deuxu Iòlòna‑ò raaõbinanymyhỹre. Joaõ rexidelenyre rybe itỹnydỹỹmy rexidelenyreuhyyle heka ritelemy ralore. Tule wiji nalòmyhỹde sõwemy. Iu Joaõ rehemynykõle heka tuu rarybemyhỹre ibutu Deuxu rybedu mahãdu heka tuu rarybemy raremyhỹ. Tule Moisesi bede ywina kia rarybere. Tii Eliasi wesele ihỹre. Tetyhynytenyte aõbo. Iwese Deuxu rarybereri wesemy heka tii nade. \v 15 Inyõ ierysymy rurukeki, roholake wiji. Aõmybo ararybekre kainymy tiwesebo rỹimyhỹremy. \v 16 Tiiboho heka iwese weryry uladu risinymyhỹre wesemy ihỹrenyre. Kiamy heka tiinamahãdu‑ò rarybemyhỹre: \v 17 —Jiarỹboho heka aõma wiunawihikỹ‑di rawinymyhỹrenyre. Idi tahe teysatenyõhyymãhãtenyte. Tahe wiuna bederarysyna‑di heka rawiunymyhỹrenyre. Ta bedewoõhyymahãtenyteri. \v 18 Joaõ Sebedỹỹdu heka riroxiõre. Vĩĩmy riõõre. Inywesereny tai tarybetenyte: —Tii raitxỹtemy ihỹre. Tyytybybina‑di ihỹre. \v 19 —Jiarỹ Deuxu Riòre heka rehemynyre Hãbutyhyhykỹ wahe. Jiarỹ reroximyhỹre. Reõmyhỹre tahe kiaboho heka waluu aõkõ heka toite. Urile heka wamy tarybemyhỹtenyte wabyre nihikỹremy wabemomohõkỹremy. Aõma òrarudu kia liinatyhy heka jiarỹ rare. Aõ ikõkõlemy heka taraykynymyhỹtenyte ihãrele taheka òbitilemy ixi‑di tanohõtimyhỹtenyte. \p \v 20 Jesuisi heka sõwemy aõwiwihikỹmy riwinymy raremy. Ihãrele heka imahãdu rityhynyõhyymyhỹre heka. Kia Jesuisi heka rarybere kia hãwã mahãdumy. \v 21-22 Orasi hãwã aõ heka adee binatyhymy kanakre amahãdu‑ò wahe. Besaida hãwã mahãdu, kaiboho aõna aõna wiwihikỹmy tabitenyte ahãwãreny‑ki. Tiu heka ixi‑txi õhõtireny reaõhykymyhỹre. Jiarỹ aõma Tiro hãwã‑ki Sidõ hãwã‑ki aõna aõna wiwihikỹ ariwinyre wana inihe heka ixi‑txi tõhõtireny reare iniheka saumy tyky rexityynyre tule brybysi ixityrereny heka rexihumy. Sidõ hãwã Tiro hãwã heka urihimyò adeereny isirakre. \v 23-24 Kafanaõ hãwã mahãdu! Kaiboho heka tule ixitxireny õhõtireny reaõhykyre. Aõma kaiboho heka awireny ixidireny tahoõtinymahãtenyte, awityhyremy. Kaiboho heka òhòtenamy bekoabenykre bedebina heòtyhykỹ‑ò dori besebenykre. Sõwemy dori aõwiwihikỹmy kaiboho tabitenyte. Deysana wiwihikỹ‑di wahe. Tiu heka ixi‑txi õhõtireny reaõhykymy aòrarureny‑txi. Aõ wiwihikỹ Sodoma hãwã‑ki rewinyre wana wahe. Tiu heka rabinaõhyyre inihe heka wiji‑ò. Aõkõ botỹỹbenykre aõma Sodoma hãwã ratyre heka aõhõkỹmy botỹỹnybenykre, Deuxu ywisidỹỹnatxu. \p \v 25 Tahe Jesuisi rexitòenyre Deuxu‑ò: —Waha, biu bede‑wana iwedu atximahãte. Kai uladu‑ò aõna aõna tetỹnynyte. Tewòmahãte heka kia ibedeeryhykỹ lau heka tewòmahãte. Kai ixi‑di bedeeryhykỹmy rõhõtinymyhỹre lau wahe. \v 26 Tii heka adeewinare. \v 27 Ibutumy heka Waha wadee riwahinyre tii heka riwaeryre. Jiarỹ tule tii reeryre. Aõma ixidee wikeki inydee ariteòsinyke. Timybo Waha rare. \v 28 Elehydỹỹmy buruke aõbo? Manake wadee. Jiarỹ heka araelehynykre. \fig |src="HK066A.tif" size="span" copy="© 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Mateu 11.28" \fig* \v 29 Walòtityreherina ixidee bitidibenyke. Tai tahe wawana maaõmysỹdỹỹbenyke. Arabederynykre heka ywina‑di. Aritidiõtyhy heka aõ utxiehekỹ atyrereny. Elehyna adeereny ariwahinykre awo araykyreny‑ò. \v 30 Aaõmysỹdỹỹna adeereny rewahinymyhỹre isiraõre heka. Iutxiemy aõkõ rare. \c 12 \p \v 1 Sabado txuu, judeu elehynatxu Jesuisi rariamy ròirenyre maixõmoni oworu‑ki. Tahe rekoarenyre aõma maixõmoni oworuro‑di heka irenyre. Kia heka tahe Jesuisi taerydỹỹna mahãdu heka riarimyhỹre aõma riyrenykremy rama rahuraki. \v 2 Iu‑ki tahe fariseu mahãduõ retehemy ratximyhỹre. Tiiboho tahe rarybere kia Jesuisi‑ò rarybere: —Kia hewa brebuna rare aõma sabadotxu riwinymyhỹré: —Aõherekibo aerydỹỹna mahãdu iu riwinyrereri. \v 3 Tahe Jesuisi tamy rỹỹraxire aõma ijyymy ikoreny relyyre iwese Davi riwinyre wesemy heka riwinyreri ramy rahureu. \v 4 Davi riki heka ralòre Deuxu dohodỹỹna hetowo‑ò heka ralore. Tai tahe rirỹsỹmyhỹ kia aõma xiwena‑ki heka riymy. Kia orotxu heka aõma xiwena‑ò hidỹỹna mahãduòle rỹimy. Tahe ihãrele heka riyrenyre heka. Taijoi mahãdu‑ò riwahinyre. \v 5 Kia wesemy aõma tariakõte bede ywina tyyriti‑ki wahe. Aõma xiwena wahidỹỹdu heka rityynyõhyymyhỹre. Aõma sabadotxu kia wahisidỹỹna. Xiwena bede ywina wahe. Iu dohodỹỹna hetowo‑ki ratximyhỹu. Tii heka sabadotxu bede ywina rityhynyõhyymyhỹre. Tahe heka aõbina bina riwinyrenyõhyymyhỹre. Kia tahe heka tule heka bede ywina tyyriti heka ritidỹỹna roire. Idi tariatenyõte. \v 6 Inatyhymy heka adee ararybekre. Inyõ kaki ratxikeki jiarỹ heka kaki heka inyõ ratximyhỹre aõma dohodỹỹnahakỹ heto‑ki wahe. Dohodỹỹdu mahãdu ratyre heka watximahãre jiarỹ wahe. \v 7 Kiamy heka ritidỹỹna rỹimyhỹre. Jiarỹ heka xiwena luure ihãre tahe sõwemy heka iratyre ruxetòena luure. Jiarỹ aõma xiwena luure ihãre tahe iratyre heka aõma ruxetòena luure sỹ. Kaiboho terytenyte wana. Aõma heka ibinamy tarybehyynyhỹte inyõ teòsamy ratxikeò. Aõma aõ riwinyrenykõhyyre. Kiamy wahe. \v 8 Jiarỹ dori Deuxu Riòre Hãbu watximyhỹre. Jiarỹ tule aõma sabadotxu wedu wãhãre. \p \v 9 Tai tahe Jesuisi nade heka ixyby aõma tohodỹỹnareny heto‑ò. Ralòre heka sabadotxu. \v 10 Hãbuõ ratximyhỹre debò binare. Debò rayjayja ihỹmyhỹre. Tahe fariseu mahãdu heka Jesuisi‑di mynamy ratximyhỹre. Aõ rybebinamy rarybeke òraru‑ki rimykemy. Tai tahe rỹỹraxire Jesuisi‑ò: —Timyrebohe brebuna aõbo sabadotxu deytedỹỹ ada aõkõre aõbo. \v 11 Tai ta Jesuisi rirariwònyre: —Kaweselemy rõkõhõtinyrenyke. Kai heka aõmy abudoeni sohojilere. Sabadotxu heka reseke hãlooro‑txi aribi. Timybo mohõtinyke aõma bitake hãlooro‑ribi. Inatyhyre aõbo. Sabadotxu hãrele bitake. Kohe, inatyhyra. \v 12 Hãbu heka budoeni ratyre heka iòwy rare. Aõma sabadotxu aõwaxinyre heka reyteke. \v 13 Tai hãbu‑ò rarybere Jesuisi: —Ebò biditytyke. Debò ritytyra ta wiwesele debò relere awimy. \v 14 Fariseu mahãdu heka wii ributunyre, iribi ròhòrenyreu wahe. Widee raryberenyre: —Aõma timybo rikisỹnyrenykre rikimyrenykre rikirubunyrenykre. \p \v 15 Tahe Jesuisi rierymyhỹ kiamy rarybermyhỹreny heka roholamyhỹ. Tahe Jesuisi rierymy heka. Iribi irehemy ratximyhỹreny hãrele, rierymy heka. Iribi tahe rexitare heka hãwã‑ribi wahe. Idi heka ihemy heka rare riheludunyre. Sõwemy heka webinadu ihemy rare. Ibutumy riteytenyre. \v 16 Teyteydỹỹna mahãdu‑ò rarybere: —Uritere itỹnydỹỹõmykremy tuu ijyyõmykremy inyko‑ò. \v 17 Ihexiu Isaia tyyriti‑ki heka kawesemy rỹimyhỹre. Tii heka Deuxu rybeduõ rare. \q1 \v 18 —Kaheka Wadeòdu rare. Tuure heka jiarỹ, tii heka retare. Rehitxinyre. Tii heka deysana wadee riwahinymyhỹre Tatyytybytyhy tamy ariwahinykre. Ywisidỹỹna txuu heka ibutuko‑ò relyykre. \q1 \v 19 Tii heka ryryõtyhy rebureõtyhy heka inyõ‑wana widee. Tiu heka inyõ roholaõtyhy irybe dee. Ryki heka inyõ irybe‑ò roholaõtyhy. \q1 \v 20 Aõma bòtòreõ irybòhòmy roikeki. Tii raòròõtyhyy. Txuheòtyjurà loosòna urihimyòkeki heka tiu ruriõtyhy eleti‑di. Tii ritakre iaõbinana, inatyhynaõ binana wahe. \q1 \v 21 Ibutumy heka iraròsòna iribi ritakre. \p \v 22 Hãbu rybeõ ruetàõ heka iny didydenyde Jesuisi‑ò wahe ralòmyhỹreki wahe. Tii tyytybybina iwo‑ò ralòmyhỹreki wahe. Jesuisi tyytybybina riteònyre. Tai irue heka awimy relere rarybere. \v 23 Ibutu iny sõwe heka heka ribedeòtiidỹỹnyre. Widee tahe raryberenyre: —Ka heka Davi riore riòre òsana rare, Deuxu deòdỹỹna wahe. \v 24 Tahe fariseu mahãdu‑ò roholare. Tahe rarybere Jesuisimy: —Tii inatyhymy tyytybybina riteònymyhỹre inywo‑ribi. Aõma tyytybybina wedu ruru‑di heka riteònymyhỹre. Belisibu ruru‑di wahe. \v 25 Jesuisi heka rieryre iraykyreny. Tai tahe tamy rarybere: —Ijyymy heka tamy rarybere. Iòlòna mahãdu wiribi ibutumy rexihitxinykeki tahe rexihukre ibutumy wiribireny. Tahe hãwã mahãdu taijoiy‑ribi rexihitxinykeki, awi aõkõ rare tai wahe. \v 26 Wiribi rexihitxinyke wana. Tule awi aõkõ rare tai wahe. Aõma Satanasi rexideònykeki tahe tayreny‑ribi rexitake. \v 27 Belisibu ruru‑di tyytybybina ariteònyke wana aõdibohe aheludu mahãdu riteònykemy ratximyhỹre. Tiiboho heka aywisidỹỹdurenymy ratximyhỹre. \v 28 Jiarỹ Tyytybytyhy ruru‑di ariteònykeki heka kaiboho arurunareny Deuxu‑ribi nade. Iòlòna adeereny rehemynyreri. \v 29 Inyõ heka hãbu rurutere hetowo‑txi ralòõtyhy wasimy wahe. Tai rawasinymy ratximyhỹkeki tahe urile juhuu hãbu ritaataake. Idi tahe iheto‑ribi aõdibo rawasinyke. \v 30 Inyõ wabiòwamy aõkõ ihỹre wana heka, waòludu rare. Inyõ wawana ibutumy ratxiõmyhỹre wana tahe raybàtàmyhỹre. \v 31 Inatyhymy jiarỹ adee anarybekre. Ibutu òraruna kanaixãwididỹỹke. Hãbu aõtxile aõbina bina rarybemyhỹre. Sohojile taruxãwidỹỹõtyhy. Aõtxile inyõ aõbina binamy Deuxu Tyytybytyhy rarybekeki. Tii aòraru rataõtyhy. Kia heka òraruna tiiehyymy rarekemy ihỹre. \v 32 Hãbutyhyhykỹ heka Deuxu riòremy aõbina binamy iny rarybekeki, wamy wahe, tii tahe ixãwidina dire. Deuxu Tyytybytyhyhymy rarybekeki, tii tahe iixãwidinyõhyyre. Tiehyy kia òraruna‑di rareke. \v 33 Jesuisi rawesenanyre iny òwòru wese rare. Òwòru awimy rỹike wana, tai heka iratywihikỹõ‑ki iny rahake. Ruru rasunymyhỹre raruburerimy ihỹre. Kia tasỹ iratywimy aõkõ rỹike ibinamy. Aõma òwòru iny rierymyhỹre aõbo iribi iraty dejuxunymyhỹde òraru‑ki iny rierymyhỹre, awire. \v 34-35 Kaiboho heka hemylala mahãdu wesemy atximyhỹtenyte. Kaiboho heka abinatyhymy ahãtenyte. Timybo heka kaiboho aõwiwihikỹmy marybebenyke. Arayky aõbina bina hakỹlemy tõhõtinyteri wana. Tai taheka ary tuu ròhònyke ary tuu rarybeke. Aõma hãbu wihikỹõ ratxiremyhỹre wana aõnana wiwihikỹle tarayky‑ki riyrubunymyhỹre. Tii heka rarybemyhỹre. Hãbu bina tahe tarayky‑ribi ibinalemy rarybemyhỹre. \v 36 Ibutumy aõmybo iny rarybemyhỹre heka ywisidỹỹna txu tuu rarybemyhỹre rierymy timykibo tuu rarybere wahe. \v 37 Òrarukibo rarybere: —Arybe òraru‑ki heka ywisidỹỹna‑ki atxiteri. Bitakemy aõbo ada aõkõre aõbo. \p \v 38 Bedeerydỹỹdu mahãdumy heka fariseu mahãduõ tamy rarybereri: —Erydỹỹdu, wadeereny biteòsinyke awiwihikỹõ. \v 39 Jesuisi dirawyònyde: —Iny kamahãdu heka ibinatyhy rare aõ awiwihikỹ rexitòenymyhỹre. Abina binale wahe. Aõ wihikỹle bobiõtyhy. Tahe sohoji aõwiwihikỹõmy heka mohõtinyke. Jonasi widỹỹna wahe. \v 40 Jonasi Deuxu rybeduõ widỹỹna wahe. Tii inataõ txu inataõ rumy uturahakỹ wona‑ki ihỹmyhỹwesemy. Iwese Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ bede‑ki rarekremyhỹ wesemy inataõ txumy inataõ rumy. \v 41 Ninive hãwã mahãdu heka roholarenytxi tõhõtireny reare. Iu Jonasi rybe ritỹnydỹỹreu wahe. Tahe inyõ kaiboho tamy taholatenyte. Sõwemy heka iny Jonasi ratyremy ihỹre. Ihỹrele kaiboho ixitxireny õhõtireny reaõre. Ninive tamahãdu tahe ibinany adeereny rarybekre. Ywisidỹỹnatxu wahe. \v 42 Iòlò Hãwyyõ heka ibòò irehe‑ribi nade. Aõma Salomaõ bede erydỹỹna‑ò roholakemy. Kaiboho heka inyõ‑ò taholatenyte. Salomaõ ratyre heka sõwe inihikỹ ihỹre. Ihãrele ta ixitxi nohõtireny reaõre. Ywisidỹỹnatxu heka Iòlò hãwyy ibinanamy kỹnarybekre umyreny wahe. Ywisidỹỹnatxu. \v 43 Aõma tyytybybina hãbu‑ribi ròhònykreu tahe elehyydỹỹna riijekre. Aõma bedebinana tòteehekỹ tahe tuu reakre. Ihỹre tahe tai rahaõhyykre elehyna‑ki wahe. \v 44 Tai tahe ixidee rybekre: —Aròòsekre kỹhe. Iribi ranywỹhỹreò anakre. Tai tahe kia hãbu‑ki rahara. Tyyrahakỹmy iwo‑ki iruxeramy. \v 45 Tai tahe ijõ‑txi reare. Debò inatxi reurò tyytybybina‑txi iratyre tyhy wahe ibinare. Tai tahe ridyke tahãbu‑ki rasỹnyrenykemy. Kia hãbu heka iwese juhu raremyhỹre ratyre ibinamy ratximyhỹre. Kaiboho heka kia tyytybybina wese atximyhỹtenyte. \p \v 46 Jesuisi tahe ijõ‑ò rarybere ijõ ijoi‑ò, tai tahe ise rehemynyre, iseriòreboho‑wana. Sõwemy iny mahãdu‑ò heka rarybere. \v 47 Inyõ tamy rarybere: —Inyõ heka arãijereri adi ahelỹỹna. Kie heka rehemynyreri adee rarybekemy adi ratxireri. \v 48 Jesuisi dirawyònyde: —Mota heka nadireri, mota heka waseriòrereri? \v 49 Tai tahe tebòhe riteòsiriteòsinyre taerydỹỹna mahãduõ‑ò. Ka heka nadi rare. Ka heka waseriòrere. Ka ijõ heka waseriòre. \v 50 Wahadeewi riwinymyhỹreki tahe, tii heka nadi rare. Waseriòre rare. Waha dori biu‑ki ratximyhỹre. \c 13 \p \v 1 Itxu taheka Jesuisi rare heto‑ribi Kalileia aho ijà‑ò. Tahe tai ronyre. Tahe rexiterenyre Jesuisi iny ribedeerynymy. \v 2 Tai ibututyhymy heka iny wirotyre. Tai tahe Jesuisi rexitareny urihimyò hãworo‑ò ronymy rexitaranyre. Iny sõwehekỹ mahãdu tahe aho ijàkile heka roholamy rỹimyhỹre. \v 3 Tii heka relyymyhỹre aõma ijyyõ relyyre: —Aõna aõna wese ijyy rawesenanyre. Hãbu alòbòròmy rara. Tii heka alòbòròna dehudu rare. \v 4 Ijõ heka idi rehumyhỹu heka ijõ ryro‑txi resere. Nawii heka riròmyhỹre riore heka. \v 5-6 Ijõ tahe rejuxunyre aõma manarutysu‑txi. Tii tahe raumynyre aõwesele. Iraruxiõlemy heka rỹimyhỹ suu ibutureki. Idi bedetòtee rimoedỹỹnyre. Idi tahe rurure. \v 7 Òwòrudỹỹ resere edey‑txi. Idi ta ruhunyre edewanale. Idi tahe ede riòdesedỹỹnymyhỹre. Tai heka raratynyõlemyhỹre. \v 8 Ijõ tahe resere suwitxirawihikỹ‑txi. Tai tahe sõwemy raratynyre. Sohoji òwòruty‑ribi tahe 30my raratynyre iraty wahe. Ijõ 60my raratynyre iribi. Ijõ ta 100my raratynyre. \v 9 Tahe Jesuisi heka rarybere: —Kia boholatyhymy bonyke. Õhõtirenydikeki boholabenyke. \p \v 10 Tai tahe ierydỹỹna mahãdu Jesuisi ritỹỹraxinyre: —Aõherekibo kai ijyy‑di bierynanykemy atxiteri, rawesenanyreri wahe. \v 11 Tai tahe dirawyònyde: —Kaiboho aõmybo Deuxu reerynanyre kaiboho bierybenyke. Ijõ mahãdu tiu ijyy rieryõtyhy. Kaiboho dori Deuxu Òlòna teerytenyte. \v 12 Hãbuõ iaõdikeki ijõ heka iratyre tamy ariwahinyke. Tai tahe sõwemy tamy rauhenyke. Tahe hãbu ihoõkeki ibutelemy ijõdikeki heka kiale iribi ibutumy aritakre. \v 13 Retehemy ihãre tahe robiõhyymyhỹrenyre tahe ririõhyymyhỹre. Tai heka ijyy‑di reerynanymy watxireri. \v 14 Iwese Isaia tyyriti‑ki roire wese heka tiiboho ihỹrenyre: \q1 —Roholamyhỹre, roholamyhỹre ihãre tahe rieryõhyymyhỹre. Retehemy ihãre tahe tiu robiõhykymyhỹre. \q1 \v 15 —Irayky tererenyreki wahe rieryõre heka. Õhõtireny heka ritòbònymyhỹre ta ijohonana‑ribi. Tarue ribrenymyhỹre robike lau. Tahe wadee ròòseõtyhy. Aõkõre heka ariteytenykemy idi watximyhỹre. Tibo heka terareny aõkõre. \m \v 16 Jesuisi ijõ relyymyhỹre tamyreny: —Kaiboho heka eysamy atxitenyteri. Kaiboho heka bobibenyke tahe bierybenyke. Aõmybo kaiboho tabitenyteri heka, taholatenyteri wahe. \v 17 Ihetxiu mahãdu, hỹỹna mahãdu wahe, tuu lobiximy riwisỹnymyhỹre. Aõma aõwobo kaiboho taholamyhỹtenyteò heka roholakemy riwisỹnymyhỹre tahe roholaõhyymyhỹre. \v 18 Tahe boholake heka adee aritỹnynyke aõbo ijyy rare. \v 19 Òwòruty ryro‑txi resemyhỹre heka iny ijoireny wesemy ihỹre. Ijohona tuuwesemy wahe. Tibo roholamyreny ihỹre tahe rieryõhyymyrenyre. Aõma Satanasi heka nade tai tahe warybe heka iribireny ritamyhỹre. \v 20 Ijõ manarutysu‑txi resemyhỹ mahãdu tahe ijõ ijohonadu wesemy heka roire. Tiiboho heka deysana‑di roholamyhỹrenyre. \v 21-22 Tai tahe urihimyòle rityhynymyhỹrenyre aõhõkỹmy dỹỹnana kanakeu tahe aõwesele riatyke ririmy reake. Kia edey‑txi resera tasỹ aõma ijõ ijohonadu mahãdu wesemy heka rare. Tiiboho heka aõma 1000 nierule aõnityhymy idi rõhõtinymyhỹrenyre nierudile. Tai tahe rexibedewonymyhỹrenyre. Tiu heka Deuxu aõmydỹỹna riwinyõhyymyhỹre, Deuxu Rybe riwiòhenanyrenyre. \v 23 Kia suwitxira wihikỹ‑txi resera wana tahe iwitxira ijohonadu mahãdu wesemy heka rare. Tiiboho heka roholamyhỹrenyre rityhynymyhỹre sõwemy Deuxu dee roholamyhỹreny heka. Ijõ 100my wesemy raratynyre. Ijõ 60my raratynyre ijõ 30my raratynyre. Iny sohoji sohojiõ heka Deuxu‑ò aõ riwinyrerimy ihỹre. \p \v 24 Idi tahe iwitxira ijyymy relyyre Jesuisi tamyreny: —Deuxu Iòlòna heka kia wesemy ihỹre. Oworudu heka aõma alòbòròna wihikỹõ ritòbrònymyhỹre taoworuro‑ò. \v 25-28 Tahe iòluduõ rumy heka tamy nade. Tahe iu ibutumy iny rõrõmyhỹreu, asibinaty‑di tamy rehure. Tai tahe alòbòròna asibina‑wana ruhunyre kia aõma ede wana wimy urilemy. Taiki tahe kia aõma oworudu kia aõmysỹdỹỹdu mahãdu. Tuu heka ijyy‑di nade tuu ijyymy. Idinodu rarybere: —Aõma waòludu heka kia riwinyre wadee. Idi oworudu narybede: —Aõhebohe arotỹỹnyrenykre? Ta idile aõbohe arisiherenykre araxirenyre. Tai tahe rirawyònyre: \v 29-30 —Aõkõre wahe, kia ibutumy alòbòròna rirarutxinykre. Ixinamy heka ratybienykre tii‑wana wiurilemy kia maixõmo arixina bededỹỹnamy bede relerekeu tahe iribi raarike. Ararybekre heka tamy kia aõma oworu‑di raaõmysỹdỹỹkreò. Juhu delemy asi arisykre. Tahe ritoonykre. Idi tahe maixõmo heka riarikre kia maixõmo hetowo‑ò riyrubunykre. \p \v 31 Tahe Jesuisi ijõ ijyy witxiramy relyymyhỹre: —Aõma Deuxu Iòlòna heka aõma alòbòròna sõmo sõmo wesemy ratximyhỹre. \v 32 Aõma raumynyreri heka aõma òwòru iyjatyhymy ibutumy òwòruty‑ribi rariewesele relemyhỹre. \q1 Taiki tahe kia nawiile tuu rỹtỹnymyhỹre kia òwòru‑ò. \p \v 33 Uri paõ uri ixiòlòdỹỹna heka Deuxu Iòlòna wesemy heka kia ihỹre. Hãwyy heka paõ riwinymyhỹreu, riurinymyhỹreu tahe ibutumy raubỹtỹmyhỹre kia ibemy. \p \v 34 Tai tahe rexiòlònymyhỹre Jesuisi heka sõwemy tuu relyymy raremyhỹ. Iu iny ribedeerynymy raremyhỹu. Tiiemy heka Jesuisi relyyhyy raremyhỹ iu ròbedeerydỹỹmy raremyhỹu. \v 35 Deuxu rybedu dori ihetxiu rarybere: \q1 —Jiarỹ ijyy‑di rebedeerynymyhỹre. Aõma tuu relyymyhỹre heka ierykõna rare. Tiuhe rieryõhyymyhỹre. Iu bede rexideelenyrauhyyle. \p \v 36 Idi tahe Jesuisi rexitare iny sõwey‑ribi rexitare. Hetoõ‑ò heka ralore. Tai tahe aõmybohe wakoreny inihe bedelyyke. Aòludu inybo arasỹnyremy. Kia ijyy heka aõma hãbu ede‑di rehure ioworu‑ò, taòludu oworu‑ò. Kia inihe wadee bitỹnynyke aõbo rare wahe. Kia ijyy telyyté. \v 37 Tai tahe Jesuisi tii dirawyònyde: —Kia hãbu alòbòròna wihikỹ ribòrònyre heka Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ, rare wahe. \v 38-39 Ioworu heka ibutu bede heka roimyhỹ wesemy roimyhỹre. Aõma alòbòròna wihikỹre heka ityhydỹỹdu iwese rỹirawesemy rỹira. Asi tahe kia ityhydỹỹdukõdu mahãdu wesemy heka ihỹre. Aõma kia iòludumy rarybereri tahe kia Satanasile heka ihỹre. Kia iyresynamy rarybereri aõbo bedekonana heka tuu rininimy heka tuu rarybereri. Kia ỹju heka iyresydumyhỹ tuu rarybereri. Kia rimykre ede riorokremy rarybereri heka aõma ityhydỹỹdukõdu mahãdu heka tuu rininimy rarybereri. \v 40 Ritakre heka rihitxinykre. Heòty bedehekỹ heka idi rehukre risõkre iu wahe. Iwesele taheka bedekonana heka rarakre. \v 41 Deuxu Riòre, Hãbutyhyhykỹ heka aõma ỹju riteònykre ibutu iny ributunykremy. \q1 Ityhydỹỹdukõdu mahãdu ijõ iny òraruna‑txi rityhedỹỹdu mahãdu heka ibutumy ributunykre widee. Ibutumy aõbina bina widỹỹdu wahe. \m \v 42 Idi tii rihukre. Tai tahe ryrykre aõkỹmy rotỹỹnykre tai. Robumyhỹre taju. \v 43 Kiau aõma \q1 Deuxu hõrõ mahãdu tahe Waha Iòlòmy ronymyhỹre kie ronykre. Tiiboho loosòny wesemy heka ritoosònanykre txuu loosòna wesemy. \m Õhõtirenydikeki ibutumy heka boholabenyke. \p \v 44 Deuxu Iòlòna tahe nieru wesemy ratximyhỹre. Aõma nieru heka hynaõ‑ki rahara nieru‑di tỹximy aõma surawo‑ki idi hãbu ixyby riwore. Tai tahe tii reysatyhymy ròòsere. Kia ibutumy taaõmydỹỹna‑di heka rohonyre. Kia bedero riwykremy. \p \v 45-46 Ijõ tahe tule Deuxu Iòlòna wesemy ka ratximyhỹre. Iwese ixiura wydydu ihỹre wesemy heka Deuxu Iòlòna ihỹre. Iwydydu heka iijese iijesemy riwymyhỹre. Aõwi riererimy riererimy heka tai rahamyhỹre iruxera‑ki tii tahe riwymyhỹre. Kiau tahe tai rahare aõ òwyhykỹõ‑ki heka rahare. Tii idi tahe rohonyre ibutumy taaõmydỹỹna‑di idi tahe kia iwydymy idi ratxireriò riwyre. \p \v 47 Riàõ wese heka tule Deuxu òlòna ihỹre. Aõma rià‑di iny rehumyhỹre wana heka ibutumy utura rimymyhỹre. \v 48 Kia aõma idi tahe idi raixỹnymyhỹre riarimyhỹre iky‑ribi. Aõma awi‑di awihe riarirerimy iky‑ribi. Ibinare rihitxinymy iribi. \v 49 Kia bedekonanau tahe iweselemy heka rarekre. Kia aõma ỹju heka riarikre awi heka ibinau‑ribi riarikre. \v 50 Rehukre heòty bedebinakỹ‑ò wahe. Tai ki tahe rirajuamyhỹkre ta aõhõkỹmy rotỹỹnymyhỹkre. Txuu rikyinymyhỹkre \p \v 51 Tahe Jesuisi tamy rỹỹraxire: —Kiamy ibutumy teerymyhỹtenyte? Tiiboho riraòwònyrenyre: —Kohe, reerymyhỹrenyre. \v 52 Idi Jesuisi rarybere: —Inyõ bede ywina bedeerydỹỹna heka rityhynyreu, waheludu rarekreu wahe. Tii tahe iwese hãbu butudỹỹdumy ratximyhỹre wese heka ronymyhỹre. Tii heka ibutudỹỹna heto‑ribi ritamyhỹre, tasỹ mahãdu‑ò riwahinykemy. Aõ tyby aõ tỹmyra. Ibutumy heka ritamyhỹre. \p \v 53 Tahe iribi Jesuisi rexitareu, \v 54 tahe tahãwã‑ò ròòsere. Judeu dohodỹỹna heto‑ki ribedeerynyre. Tahe ibutumy ribedeòtiidỹỹnyre. Tiribibo heka tii bedeeryna rierymyhỹre: —Timyrekibohe aõwiwihikỹ rierymyhỹre. Tii kỹny heka aõma òwòru besedỹỹwidỹỹdu riòre heka rare. \v 55 Jyje riòre wahe. Marie heka tule rare ise wahe. Txiau, Simaõ, Jyje, Judasi‑wana iseriòre ihỹre tule wahe inatyhy? \v 56 —Iseriòre hãwyy heka tule kaki rasỹnymyhỹre inatyhy. Timyrakibohe aõna aõna ikõkõ rierymyhỹre. \v 57 Tahe rityhynyõhyymyhỹre heka tai wahe. Jesuisi tamyreny rarybere: —Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ heka tiu tauludu wijirana hãwã‑ki inyõ rityhynyõtyhy rybeduõ ihetomy ijirana‑ki. \v 58 Tai tahe aõna aõna wiwihikỹ heka tai riwinyõhyyre, rityhynyõmyhỹreki. \c 14 \p \v 1 Kia bedeu tahe Herodi, Kalileia iòlò, Jesuisini‑ò roholare. Aõikõkõ heka riwinymyhỹre. \v 2 My heka rarybere teòdu mahãdu‑ò: —Kia Joaõ Sebedỹỹdule aõbohe rubu‑ribi riixixadỹỹnyre. Tai tahe tii aõikõkõ riwinymyhỹre. \v 3 Herodi tahe juhuu Joaõ ròtenawo‑ki riteònyre. Tii taseriòre hãwyy òraru‑ki kia wesemy riwinyre, Herodia òraru‑ki wahe. Herodia heka Filipi hãwyy rare. \v 4 Juhuu Joaõ Herodi‑ò rarybere: —Awi aõkõ rare. Kai dori aseriòre hãwyy‑wana atxiteri. Uritere heriõmyke. \v 5 Tai tahe Herodi heka Joaõ rubudỹỹmy riwisỹnyre. Urile ruberumy judeu mahãdu lau. Tamyreny Deuxu rybeduõmy rỹiramy Joaõ Sebedỹỹdu rare. \v 6 Herodi kai beòramy bede reareu tahe worana bedehesi ritxienyrenyre. Herodia riòre ijadòma heka iko‑ò resemyhỹre. Iixe‑ki tahe awimy Herodi rahare, Ijadòma luure wahe. \v 7 Tii tahe tamy rarybere kanakemy. Aõmybo wadee bexitòenykre. Inatyhymy adee ibutumy ariwahinykre. \v 8 Tai ise ijadòma‑ò rarybere: —Aõma bexitòenykre: Sebedỹkỹdu ratilemy tamy bexitòenykre. Tai tahe ijadòma tamy rexitòenyre: —Wadeke bidiwyke Joaõ Sebedỹkỹdu rati, pratoro‑ki. \v 9 Tai tahe iòlòhe rabedewore. Ibutu ijohonaru‑ò dori tuu rarybere ijadòma‑ò. Tahe ibutumy riwinyke rỹire. \v 10 Tahe ihãrele iòlò heka soldadoõ riteònyre ròtenawo‑ò kia Joaõ rati resymy. \v 11 Inyõ diwyde pratoro‑ki. Ijadòma‑ò heka riwahinyre. Tahe tii tadi‑ò idi rare. Riwahinyre. \v 12 Idi tahe Joaõ erydỹỹna mahãdu dioryde iumy, riwykremy, rituunykremy. Iribi tahe roirenyre Jesuisiko relyyre. \p \v 13 Kia roholareu tahe Jesuisi ròhònyre ixisohojilemy bederahu‑txi. Hãwò‑di rexitaranyre rare. Iny sõwemy bede‑di ròirenyre ihemy titxibo iru‑ki rakemy. \v 14 Rehemynyreu tahe iny sõwehekỹmy Jesuisi robire. Tai tahe Jesuisi riwotòenyre. Ibutumy riteytenyre webinadu mahãdu. \v 15 Tahe ratxioronyre. Tahe ierydỹỹna mahãdu tamy nade. Tamy rarybere: —Txuu ratxioronyra. Bederahy‑ki dori atxiteri. Iny tahe biteònykre hãwãõ‑ò tai rỹsỹna ixidee riwykemy. \v 16 Tahe Jesuisi rirawyònyre: —Aõkõre, ariteònyõtyhy jiarỹ. Kaibohole tahe aõ tamy bidiwahinybedenyke. \v 17 Jiarỹboho kỹny diwatxiõnyreri iruyre orotxu‑di, utura inatxire. \v 18 Tai tahe Jesuisi narybede: —Bidiwahiny wadee. \v 19 Jesuisi tahe ibutumy iny asityre‑ki ronykemy risỹnyre. Orotxu inaubiòwa, utura inatxi rỹire, utura‑wana rimyre tahe ritehere biu‑txi àlàna Deuxu‑ò riwahinyre. Idi tahe paõ riyreyrenymyhỹre teòdu mahãdu‑ò riwahinyre. Idi rare iny sõwehekỹ‑ò. \v 20 Ibutumy iny riroxirenyre ihãre rihydyre. Kia iuhe‑di ierydỹỹna mahãdu 12 weriri ritỹxinyre. \v 21 Hãbumy 5000 òsana rỹimyhỹre. Ihãre tahe uladu‑di rariaõhyyre hãwyyboho‑di. \p \v 22 Tahe Jesuisi taerydỹỹna mahãdu riteònyre aho kanawe‑ribi ijà‑ò reuròrenykemy hãwò‑di. Jesuisi tahe rarire iny sõwehekỹ mahãdu rirybedỹỹmy. \v 23 Jesuisi heka iny tahetoreny‑ò riteònyremy rahudi tahe tii raòwònyre hãwãlò ratyy‑ò ixitòedỹỹmy. Taihyyle idi bede roronyre ixi sohojihyyle. \v 24 Kiaule hãwò ahotya‑ki rare. Òbò nihikỹy‑txi ixinalemy ratximyhỹre. Tiò tiò òbò riwelòrò riwelòròmy idi rehumyhỹ. Yhy deade txura‑ribi. \v 25 Rudile tahe Jesuisi biura‑di heka rare taerydỹỹna mahãdu‑ò, beratyredile heka rare. \v 26 Iu Jesuisile betyredile tamy rarau tahe, tiiboho heka ruberurenyre. Rirajuarenyre: —Worỹsỹ òsana inydee rareri. \v 27 Tai tahe Jesuisi rarybere: —Aworeny bitamadỹỹnybenyke. Jiarỹle watxireri. \v 28 Tahe Pedro rarybere: —Wanyrỹ, inatyhymy kai atxiteriwana heka wadee manyarybeke betyre‑ki arariakemy. \v 29 Tahe Jesuisi tamy rarybere: —Manake wahe. Aõwesele tahe Pedro hãwò‑ribi ròhònymy reare, Jesuisi‑ò rakemy. Betyre‑ki rariare. \v 30 Yhylemy tahe robure. Tii urile ruberure. Tai ijirahakỹlemy riwisỹnyra berahatxi‑ò. Tai tahe Pedro rarybere: —Biwatakewa Wanyrỹ. \fig |src="cn01722B.tif" size="span" copy="© 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Mateu 14.30" \fig* \v 31 Tahe Jesuisi rimyre: —Ainatyhynakỹny ibutelemy atxiteri. Aõherekibo heka tiwatyhynyõteri. \v 32 Idi hãworo‑ò wiwana rorukurenyre. Yhy ruhure. \v 33 Ierydỹỹna mahãdu Jesuisimy reàlàre. Inatyhymy heka kai Deuxu Riòretyhy tate. \p \v 34 Tai tahe reuròrenyre Kenesare bede‑ò. \v 35 Ibutumy iny kowa Jesuisi rieryrenyre. Ti ibutumy webinadu mahãdu‑ò relyyrenyre Jesuisimy. Tahe hãwã ikõkõ‑ribi ritelenymy didydenyde. \v 36 Tahe Jesuisi‑ò rarybere. Ixinamy watyky‑ò rerike, awimy relerenykemy. Ibutumy tamy rerire heka reytere. \c 15 \p \v 1 Jerusalẽ hãwã‑ribi bede ywina bede erydỹỹna mahãduõ dehemynyde Jesuisi‑wana rarybekemy. Tiiboho‑wana tule fariseu mahãduõ dehemynyde. Tiiboho heka Jesuisi‑ò rỹỹraxirenyre: \v 2 —Aõherekibo aerydỹỹna mahãdu tebòreny risuhòkõreri roxiko‑ki. Inydeereny kia bede ywina rare. Aõherekibo rityhynyõreri ihetxiu lahi rybe. \v 3 Jesuisi rirawyònyre ỹỹraxina‑di: —Aõherekibo kaiboho Deuxu rybe tetyhynyõteri kaiboho lahirybele tetyhynytenyte. \v 4 Deuxu bede ywina kawesemy rarybere: \q1 —Boo adi‑wana ibutumy heka bityhynybenyke. Inyõ rybebina tadi‑ò tyby‑ò rarybekeki. Tii tahe ruruke, tuu bede ywina rybe wahe. \m \v 5 Kaiboho tahe kawesemy tebedeerynytemy tewitxiranyte: Inyõ tadimy tybymy rarybekeki Wanieru Deuxu‑ò wahisidỹỹnamy. \v 6 Tai tahe inieru‑ei tyby tadi‑wana riwiòhenanyõre kia bede ywina witxira tewinymahãte. Deuxu bede ywina rityhynyõreki. \v 7 Kaiboho itxerenadu mahãdu atxitenyteri. Isaia inatyhymy umy rarybereu: \q1 \v 8 —Kia mahãdu wadee rybe‑di riwadeàlànanyrenyre. Wowydyna wadee riwahinymyhỹrenyre. Inatyhymy aõkõ heka kai tarybemahãte. Arayky dori Deuxu‑ribi irehemy ratximyhỹre. Teerytyhyõlemy heka atximahãte. \q1 \v 9 Iwowydyna heka wadee aõ aõkõ rare. Wabede ywina ribedeerynyõtyhy. Texibedeerynymahãtenyte abede ywinarenydile. \m \v 10 Jesuísí rexidelenymy ribedeerynyre: —Boholabeny warybe‑ò. \v 11 Brebuna roxina‑di biroxibenykeki, aõ adeereny ibinaõtyhy aõ aryrenymy ralòmyhỹre aõkõ heka ibinare. Ryribi ròhòmyhỹre heka ibinare, arybe wahe. \v 12 Tai tahe Jesuisi erydỹỹna mahãdu Jesuisiko rarybere: —Fariseu mahãdu kỹny tamy awiõre kia wiji tuu tarybeta wahe. \v 13 Tahe Jesuisi rarybere: —Aõhere aõkõ rare. Timyre aõkõ rare. Ixinamy tuu raryberenyre. Iorutere‑di nohõtirenyõmy. Kia fariseu bedeeryna lòbòròna wese rare. Waha ribòrònyõre. Ibutumy waha ribòrònyõre suribi mahãdu ritakre. \v 14 Inatxi hãbu ruetà widee ryò ritỹnynymyhỹre wese. Hãwãry‑ribi wiwanale hãloo‑txi resekre. Tiiboho ixinamy biribenyke. \v 15 Tahe Pedro Jesuisi‑ò rỹỹraxire: —Wakoreny inihe biditynynyke, roxina brebuna ijyy wahe. \v 16 Kaiboho ibutu wese atxitenyteri. Teeryõtenyte. \v 17 Ibutumy iny aõ rirỹsỹmyhỹre weryri‑di ramyhỹre tahe ròhònymyhỹre. \v 18 Tahe inyõ rybebinamy rarybemyhỹre. Tii iwo ibinare, irayky ibutumy ibinare tai wahe. \v 19 Raykywydyna binahakỹ‑ribi heka òtaòtana, rubuna, wasina, ruina ujõmo inyry‑ribi ròhònymyhỹre. \v 20 Kia aõmydỹỹnana iny risurisumyhỹre, inydee ibinare. Tahe roxinako‑ki iny tebò risuhòmyhỹré, kia tahe aõ aõkõ rare, ibina aõkõ rare. \p \v 21 Iribi tahe kia‑ribi ròhònyreu tahe Jesuisi rare irehetytymy Tiro hãwã‑ò Sidõ hãwã‑ò. \v 22 Kana bede hãwyyõ tamy nade. Tahe tamy rexitòenyre: —Wahĩ, Davi riòkòre, biwaruxetoènyke hewa. Waritxòre heka tykytyby bina‑di iwoku‑ki ratximyhỹre. Anohõkỹmy heka idi rotỹkỹnymyhỹre. \v 23 Tahe Jesuisi aõmy rarybeõhyyre tamy. Taerydỹỹna mahãdu tahe rarybere: —Biteònyke hewa. Inyboho dori riixiranyrenyreri. \v 24 Jesuisi tahe rarybere: —Jiarỹ Deuxu riwateònyre judeu mahãduòle, tabudoeni mahãdu iõre mahãdu wese wahe. \v 25 Hãwyy ixityre nade. Tatiowotimy resere. TAhe ixityre tamy rarybere: —Biwawikòhenanyke hewa, Wahĩ. \v 26 Jesuisi rirawyònyre: —Awiòhedỹỹna kia wese rare aõma hãbuõ tariòre‑ribi rỹsỹna riwyra tahe idi rehura ijòròsaòle. Kiawese rarekre, jiarỹ arawiòhenanykeki. \v 27 Hãwyy rarybere: —Inatyhy rare. Kuladu‑ribi ano rỹsỹna resemyhỹre bede‑txi, tiki tahe itxòròsa ritxòre idi riwymy reakamy riròmyhỹre. \v 28 Inatyhymy Jesuisi rirawyònyre: —Kai ainatyhyna sõwere. Adee ariwinykre aõmybo textitòenyteri. Iule iriòre reytemy rare. \p \v 29 Tahe Jesuisi ròòsere ixityre Kalileia ahohokỹ‑ò. Raòwònymy rare hãwãlò‑ò. Iratytyre ronyre. \v 30 Sõwemy heka iny webinadu didyde: itiere mahãdu, iruetà mahãdu, irybeõ mahãdu, aõ ikõkõ heka bina bina witxira witxira idi rare. Jesuisiko‑ò heka ritidirenyreki ibutumy riteytenyre. \v 31 Iny ruetà rỹira mahãdu itxeretyhymy riwinyre. Rarybekõmy rỹira mahãdu, rarybemy rỹimyhỹ teysamy. Itiere rỹira mahãdu, rariamy rỹimyhỹ. Tai ibutumy iny ribedeòtiidỹỹnyre heka tahe judeu mahãdu Deuxu‑ò wowydyna riwahinyre. \p \v 32 Jesuisi rarybere taerydỹỹna mahãdu‑ò kanakemy. Tahe tamyreny rarybere: —Jiarỹ kỹny rewotòenyreri kainy mahãdu rỹireridi. Inataõ txumy bede riera waki. Aõ heka ihokõre rirỹsỹrenykemy. Iòwedỹỹkõlemy ariteònykeki heka ijõ reseke ryrowetyakile. Rama riatyke. \v 33 Tai tahe ierydỹỹna mahãdu rarybere: —Inyboho bederahy‑ki, titxibo heka rỹsỹna arimykre iny sõwehekỹ‑ò ariwahinyrenykremy? \v 34 Tahe Jesuisi tamyreny ritỹỹraxinyre: —Tiwesebo roxina‑di atxitenyteri. Tahe rirawyònyre: —Debò inatxi reurò orotxu sõmo sõmomy idi watxireri utura deyre ijõ rare. \v 35 Jesuisi rarybere ibutumy iny ronykemy. \v 36 Tahe tíí rexitòenyre Deuxumy reàlàre. Orotxu, utura‑wana riereerenyre tahe taerydỹỹna mahãdu‑ò riwahinyre idi rakremy. \v 37 Ibutumy riroxire heka kia iny sõwehekỹ ta rihydyre. Tabyre rahudi tahe riarire ierydỹỹna mahãdu. Tai tahe rahure tỹxihikỹlemy. Debò inatxi reurò weririmy heka ritỹxinyrenyre. \v 38 Tahe 4000 hãbumy riòwenyre, kia txuu wahe. Uladu, hãwyy‑di rariaõhyyre. \v 39 TAhe Jesuisi iny‑ò rarybere tasỹ‑ò ròòsekemy ixyby. Iribi tahe Jesuisi hãwò‑di reuròmy rare Magadã hãwã‑ò. \c 16 \p \v 1 Fariseu mahãdu saduseu mahãdu nade Jesuisi‑ò iurihixidỹỹmy riitxenanyrenykemy: —Aõbedeerydỹỹnabo heka biu‑ki iribi rexitòenyre. Biwateòsinyke heka aõwiwihikỹ‑di biu‑ò jiarỹboho arieyrenykre, kai inatyhy tate wahe. \v 2 Idi tahe Jesuisi rarybere: —Kaiboho heka awirenyre biuwetyky erysy‑ki. Jesuisi rarybere: —Kia rybe tarybemahãte. Txiorotxumy heka biuwetyy isòhòkỹra‑ki, biurasòmy tahe awimy txu kedeakre. \v 3 Biurasou ibede lyby lybymy txu‑di kedeakeki tahe biu ròahyyhyy bede txu rariakre. Myhe tarybemahãte. Kaiboho heka iwitxira aõhebo rotỹỹnykre heka teerytenykõlemahãtenyte. \v 4 Iny kamahãdu heka ibutumy ibina binare. Tiu heka rityhynyõhyymyhỹrenyre. Rexitòenymyhỹrenyre heka biu‑ò rityhynykemy. Tahe riwahinyõtyhy heka aõma bedeerynaõ. Kia Jonasi‑ò bedeeryna rareõle tahe tamy rakre heka. Tahe Jesuisi rexitamy rare iribireny. \p \v 5 Idi tahe aho weribiijà‑ò reuròrenyreu tahe, tõhõtireny rosare tarỹsỹnareny‑ribi. \v 6 Jesuisi tamy rarybere: —Fariseu mahãdu, saduseu mahãdu iurina‑ò bexiebenyke. \v 7 Ierydỹỹna mahãdu tahe widee rarybere: —Tii kia rarybere iny orotxu diwyõdeki. \v 8 Jesuisi roholare aõmybo raryberenyre tahe tamyreny rarybere: —Aityhynareny urihimyòre. Aõherekibo orotxumy jiarỹ rarybererimy tahõtinytenyte? \v 9 Tiu kaiboho bierybenyõtyhy. Iruyre orotxumy remyre. Idi 5000 hãbumy reòwenyre. Ihãre tahe weriri txỹxi tỹxihikỹlemy rỹimyhỹre rauhenyre. Itxi aõbo õhõtireny reakõmyhỹre. \v 10 Ixityreu tasỹ 4000my reòwenyre, debò inatxi reurò orotxu‑di. Ixiyrubule rauhenyre. \v 11 Jiarỹ orotxumy rarybeõre. Fariseu mahãdu, saduseu mahãdu urina‑ribi bexiebenyke. \v 12 Tai ierydỹỹna mahãdu rieryrenyre aõmybo rarybemyhỹmy Jesuisi heka fariseu saduseu bedeerydỹỹnamy rarybereri. \p \v 13 Idi tahe Sesaria Filipi hãwã iòhòmy rehemynyre. Jesuisi rỹỹraxire taerydỹỹna mahãdu‑ò: —Iny wamy rarybereri. Mobo heka jiarỹ raremy heka wadi rỹireri. Jiarỹ Hãbutyhyhykỹ rare, Deuxu Riòre wahe. \v 14 Ijõ kỹny rarybemy rỹireri: —Kai riki heka Joaõ Sebedỹỹdu atxiteri. Ijõ riki Elia atxiterimy adi rỹireri. Ijõ tahe Jeremiamy adi rỹireri. Ijõ heka Deuxu rybeduõ riki heka atxiterimy adi rỹireri. \v 15 Tai tahe Jesuisi rỹỹraxire taerydỹỹna mahãdu‑ò: —Mowexe watxirerimy wexe wadi tahõtinytenyteri. \v 16 Simaõ Pedro heka rarybere: —Kai Kristu atxiteri Deuxu deòdỹỹna heka tate. Kai heka Deuxu Riòre tate. \v 17-18 Tahe Jesuisi rirawyònyre Pedro‑ò: —Inatyhymy Pedro tate, Waha, biu‑ki Mana ani rare. Boholake, ratximyhỹrele kia adee riteòsinyre. Iny aõkõ kia adee riteòsinyre. Wadohodỹỹna mahãdu kia mana tyre‑ò ariwinykre. Rubu dori heka tiu ituedeõna. \v 19 Waiòlòna rayna heka adee ariwahinykre. Kabede‑ki aõwidỹỹ adee binakeki tule biu‑ki ariijõnykre. Aõtxiletxibo aõwidỹỹmy burukre tasỹ biu‑ki tule adee ariwinykre. \v 20 Jiarỹ inatyhymy Deuxu deòdỹỹna rare. Tuu ijyyrenyõmyke. \p \v 21 Iribi tahe Jesuisi itỹny relyymy taerydỹỹna mahãdu‑ò. Rurukremy heka relyyre: —Arakre heka Jerusalẽ‑ò. Tai heka matuari mahãdu, õnosõna bedeeryna mahãdu, xiwena wahidỹỹdu mahãdu‑wana riwarubunykre. Inataõ txu‑di tahe ixyby rubu‑ribi adexixakre. \v 22 Idi tahe Pedro heka Jesuisi ridyre ijõ erydỹỹna‑ribi tahe tamy rarybere: —Aõkõre, Wanyrỹ, tiu heka tiiboho ararubunyrenyõtyhy. \v 23 Tahe Jesuisi rarybere Pedro‑ò: —Waribi bexihitxinyke. Kai heka Satanasi weselemy atximahãte. Iwese kai taraykynymahãte heka aõ Deuxu deewinamy aõkõ tuu tahõtinymahãte hãbudeewile rare. \v 24 Idi tahe Jesuisi rarybere taerydỹỹna mahãdu‑ò: —Inyõ wawananomy rurukeki, ixi‑ribi heka tõhõti rosake. Nomy rurukeki heka taitxeò rimyke idi tahe wahemy kanake. \v 25 Inyõ wahemy rariakemy ixi‑di rõhõtinyhyyke wana heka irumy inonana irehemy ixi‑di ratxikeki heka tii ihãrele ruruke. Inyõ taumy riõnonykeki waòraru‑ki tai tahe tii ròtake. \v 26 Inyõ heka ibutumy aõna aõna bede‑ki ributunykeki. Tahe ihãrele heka tii ruruke. Tule umytuedeõna riõnonyre. Aõ tarasana tamy aõ aõkõ rare. Iny iruna riòwynyõhyymyhỹre, ixiyby tamy kanake wahe. \v 27 Jiarỹ, Deuxu Riòre, Hãbutyhyhykỹ dori kanakre wana aõwesele. Taỹju loosòna‑ki tii kanake. \q1 Iny ibutumy ariòwynykre bibutunymy aõbo iny riwinymyhỹré heka aõwiwihikỹ aõbina bina. \m \v 28 Iu jiarỹ, Deuxu Riòre, Hãbutyhyhykỹ, kanakeu tahe inyõ kaibohoõ tuu robikre, Iòlòmy kanakreu. \c 17 \p \v 1 Reare heka debò sohoji reurò txumy. Tahe Jesuisi ridyre Pedro, Txiau, Joaõ‑wana. Joaõ tahe Txiau seriòre rare. Tahe raòwònyre tiiboho‑wana hãwãlò ratòòhòkỹ ratyy‑ò. Inyõ heka tii wana raõhyyre. \v 2 Ikoreny‑ki tahe Jesuisi rexiwitxiranyre. Iòsana heka roosòre. Txuwesehekỹle relere iòsana heka ratỹrỹrỹnyre. Ityky tasỹ rauranyhỹkỹre. Tahe roosòna itoosònadihikỹre. \v 3 Iu tahe tuu robire Moisesi rubu, Elia rubu, Jesuisi‑wana widee rarybemyhỹreny. \v 4 Tahe Pedro tamy rarybere: —Awire, Wanyrỹ, kawese watxirenyreri kaki. Adee wikeki hetomy ariwinyrenykre ijõ adeekre, ijõ ta Moisesiõkre, ijõ Eliaõkre. \v 5 Iu Pedro rarybereriule tahe biuwetyky urahakỹ relere. Iyribile rybeõ narybede: —Kia heka Wariòre waluu heka rare. Boholabeny irybe‑ò. \v 6 Idi tahe ierydỹỹna tamy roholareu, tahe ruberure. Tahe reserenyre iòsanareny bede‑ò. \v 7 Jesuisi tamyreny nade: —Breburenyõmyke hewa bodorukubedenyke heka. \v 8 Reteherenyre tahe Jesuisi sohojile tai rỹire. \p \v 9 Iribi tahe diberenydenyde hãwãlò ratyy‑ribi, Jesuisi narybede: —Uritere waijyyõmyke inyko wiji tuu tabitimy. Iu jiarỹ, Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ, rubu‑ribi riixixanykreu tahe tuu belyykre. \v 10 Tahe ierydỹỹna mahãdu Jesuisi‑ò rỹỹraxire: —Aõherekibo tarybetenyteri —Elia juhuu kanakemy ako‑ò juhuu kanakemy. \v 11 Jesuisi rirawyònyre: —Inatyhy rare tii juhuu kanakre. Ibutumy heka bede riywinykre. \v 12 Tule ararybekre kiamy: —Elia nade tahe ihãrele heka iny rieryõhyyre. Aõhõkỹmy risỹnyre. Iwese Elia aõhõkỹmy risỹnyre wesele tahe Deuxu Riòre Hãbu heka aõhõkỹmy risynykre, jiarỹ wahe. \v 13 Tai tahe Jesuisi erydỹỹna mahãdu rieryrenyre aõmybo Eliamy tii raryberemy Joaõ Sebedỹỹdule tahe Jesuisi rarybere. \p \v 14 Iribi tahe dòòsedenyde iny sõwemy riraõmy rỹimyhỹre. Hãbu‑ò nade Jesuisiko‑ò tatiowomy resere: \v 15 —Wanyrỹ, ruxetòena wariòre‑di biwahinyke. Irayky awimy aõkõ ratximyhỹre. Bera‑txi resemyhỹre. Heòtyru‑txi resemyhỹre. Ibutumy aõna aõna riwinyrerimy ihỹre. \v 16 Aerydỹỹna mahãdu‑ò heka adidyde tahe tiu riteytenyõtyhy. \v 17 Jesuisi rirawyònyre tamyreny: —Kaiboho isira mahãdu atxitenyteri. Aõ heka inatyhyna heka akireny ijõkõre. Tiwese bede dỹỹnana bohe araòludunyrenykre. Bedese inihe bididy uladu wadee. \v 18 Tahe Jesuisi rarybere kia uladuwo‑ki ratximyhỹò: —Iribi wa bohonyke! Tahe uladu reytemy reare. \p \v 19 Idi ierydỹỹna mahãdu Jesuisiòle rarybere: —Aõherekibohe jiarỹboho tyytybybina iribi reteònykõreri? \v 20 Aõmareki kiehe ainatyhyna ibutetyhyreki òwòruty sõmowesele ainatyhyna dikeki heka kai aõwiwihikỹ biwinyke. Kai hãwãlòõ‑ò marybeke: —Iribi bexitake! Tai tahe hãwãlò rexitake iwitxira suò. Aõ aõkõ adee isirake, ainatyhyna direki wahe. \v 21 Kia tyytyby bina iwitxira rare. Isiratyhyre heka. Kaiboho bexitòenybenykeki, binarehebenykeki, ixiery tyytybybina biteònybenyke. \p \v 22-23 Kalileia bede‑ki Jesuisi taerydỹỹna mahãdu‑wana ributunyre. Tai Jesuisi rarybere tamy: —Jiarỹ, Deuxu Riòre Hãbu, rare. Tai inyõ riwahinykre hãbubinaõ‑ò warubudỹỹmy. Inataõ txu‑di tahe rubu‑ribi adexixakre. Tai tahe ierydỹỹna mahãdu rabedewo nihikỹre. \p \v 24 Iu tiiboho heka Kafanaõ hãwã‑ò ritehemynyreu, inyõ Pedro‑ò nade. Tii dohodỹỹna òwy butudỹỹdu rare. Tahe rarybere: —Awedu aõbohe tii rexiòwynykekõ. \v 25 Pedro rirawyònyre: —Tii riòwynymyhỹre. Tai tahe Pedro rakemy reare. Iu Pedro tuu Jesuisi‑ò rarybekemy hetowo‑ò raloreu, Jesuisi juhuu rarybere: —Moribibo iòlò rexitòenymyhỹre òwydỹỹnamy. Mynydu mahãdu‑ribi aõbo ada ta taijoiribile aõbohe rotamyhỹre. \v 26 Pedro tahe rirawyònyre: —Mynydu mahãduòle rexitòenymyhỹre. —Inatyhy rare, Jesuisi rarybere. Iijoi mahãdu òsana riòwynyõhykymyhỹre. Jesuisi rarybere: —Ihãre tahe ròkòòwydỹỹkre. \v 27 Òbitimy rakaòwònyrenykre. Kia Templo heto òwymy. Ibinamy kia iny‑ò ariwinyõtyhy. Kai heka makre ahohokỹ‑ò awaxi‑di behukre. Juhu utura kanakrele heka bidimykre. Idi iry biraynykre. Tai nieruõ‑ki mahake. Iribi biditamy tahe makre iny òwydỹỹmy. \c 18 \p \v 1 Iule tahe Jesuisi erydỹỹna mahãdu tamy rehemynyre rỹỹraxire: —Mobohe Deuxu Iòlòna‑ki nihikỹmy rarekre. \v 2 Jesuisi heka ratximyhỹ uladuõ ibire‑ki. \v 3 Idi tamy rarybere: —Kai uladu weseleõmy mabeõkeki, Deuxu Iòlòna‑ò malòbenyõtyhy \v 4 Uladu wese maraykynybenykeki heka, tii tahe Deuxu Iòlòna‑ki inatyhymy rỹirakre. \v 5 Kai waòraru‑ki uladu kawesemy biwiòhenanykeki tiwawiòhenanymahãte \v 6 Kai uladuõ òraruna‑txi resekemy risỹnykeki, kai abinatyhymy atximahãte. Inyõ òy ritakamy reroti‑di aratakemy heka inyõ adi rehuke bera‑txi. Tii tahe awityhyre adee. \p \v 7 Sõwemy heka aõna aõna rỹira wary‑ribi iny riatykemy. Tii adee ibinatyhyre. Tiiemy heka tuhyy rarekre. Inydee heka ibinakre heka. Wary‑ribi riòlòdỹỹnymyhỹre heka tamy ibinakre. \v 8 Ebò òraru‑ki tahe wainatyhyry‑ribi bexitakeki, ebò biòròmy idi behuke. Awityhyre heka adee Deuxu Iòlòna‑ò malòkre sohoji ebòdile. Inatxi ebò‑di heòty bedebina‑ò malòkeki, awiõre heka. \v 9 Tule arue sohoji òraru‑ki kia òrarunamy beseke lau, urile bitake idi behuke. Arue wiò‑di heòty bedebina‑ò malòheny arue‑di wiòle. Biu bedewihikỹ‑ò malòke tahe awire heka arueyremy. \v 10 Iny nihikỹ ityhy iny yja mahãdu heka tuuõre. Uritere heka iweserenyõmy atxibenyke kaiboho bexiijebenyke tamy. Iny aõkõ mahãdu dori tii iỹju dire heka. Iỹjureny heka Deuxuko tii ibutumy relyymyhỹre tureny. Idi õhõtireny‑ribi bosabenyõke. \v 11 Jiarỹ Hãbutyhyhykỹ rare, Deuxu Riòre wahe. Ityhydỹỹdukõdu mahãdu ibutumy aritakemy anade. \v 12 Rakawesenanykre heka kaijyy wesemy. Rakarybekre heka kahãbu 100 budoeni ijõdire wesemy. Sohoji heka iõre iy‑ribi. Kia hãbu idi itxeredu tahe iy‑ribi iõre rakre ijesemy. Iuhe tahe hãwãlò‑ki riroximy ririre. \v 13 Tai rahakre wana heka teysamy ratxikre. Kia sohoji òrarukile reysakre. \v 14 Iwesetyhylemy taheka inyõ iõõtyhy Waha‑ribi. Tamy dori kia ibinare. \p \v 15 Inyõ adee rexiòrarunykeki tahe tamy makre rybemy. Uritere inywitxirako‑txi rybeõmy tuu. Tahe tamyhyylemy marybeke. Aityhydỹỹdu seriòre heka arybe‑ò roholakeki, tahe ixi‑txi tõhõti reake wana, ixi dee ibinamy rõhõtinyra wana, tai tahe kai ixyby tii‑wana ityhydỹỹdu seriòre biòwamy beleke. \v 16 Aõhe wana tahe arybe‑ò roholaõhyykre, tahe ixityre make inyõ wana rexibiòwanymy. \q1 Iny inatximy ixihe‑ki bidyke. Tii tahe arybe‑ò ijohonaduke inatyhy raremy arybera‑txi resekemy wahe. Iu dohodỹỹna‑ki rarybekreu, tai tasỹ tii rarybeke teòsamy aõkõ ratximyhỹrelemy rarybeke. \v 17 Tii irybereny‑ò roholaõkeki, tai tahe dohodỹỹna mahãdu‑ò belyyke. Tii irybereny‑ò roholaõkeki, tai tahe biteònyke. Tii iwese òrarudu mahãdu heka adee rarekre, bede dinodu‑ò nieru wydydu wese wahe. \v 18 Iwese kaiboho waityhydỹỹdu mahãdu kabede‑ki rõhõtinyre wesele, tule araykywesetyhyle Deuxu biu‑ki rõhõtinykre. Aõbo adee kabede‑ki aõwidỹỹ ibinare ada awire heka tule biu‑ki ibinamy rarekre, awimy rarekre. Arybe riwitxiranyõtyhy kowa biu bede‑ki. \v 19 Iwitxiraõmy adeereny ararybekre: —Ijõ titxibo inatxi ada inataõ ityhydỹỹdu seriòre wiweselemy raraykynykre. Waha‑ò rexitòenymyhỹreki iwese rexitòenyre wesele heka tamy riwinykre biu‑ki. \v 20 Titxibo waniòraru‑ki inatxi, inataõ wii ributunykre heka, jiarỹ taile watxireri. \p \v 21 Tahe Pedro rỹỹraxire Jesuisi‑ò: —Bede erydỹỹdu! Waityhydỹỹdu seriòre heka wadee rexiòrarunykeki, tiwesebo sõwe ariixãwididỹỹnykre ixi‑ribi debò inatxi reurò, my aõbo? \v 22 Jesuisi rirawyònyre: —Aõkõre, debòinatximy aõkõre, 490 wesemy wahe. Ixityre ixityre biixãwidỹỹnykre. \v 23 Deuxu Iòlòna kawesemy rare: —Iòlòõ heka teòdu mahãdu kia contamy robikemy idi ratxireri. Tiwesebo inieru‑di rasiranyre wesemy wahe. \v 24 Sohoji teòdu juhuu dehemynyde. Sõwemy heka tevedỹỹna ratximyhỹre, 1000,000 womati tỹrỹrỹhỹkỹ nieru wahe. \v 25 Inieruõre heka iòwydỹỹna wahe. Idi rohonykemy heka iwedu riteònyre deòdu mahãdu wesemy. Tariòre‑wana tahãwyy‑wana ibutumy deòdumy roirekemy. Aõbo tai rỹimyhỹ heka ibutumy idi rohonyre. \v 26 Tai kia deòdu heka tatiowotimy resere kia iòlòko‑txi: —Waiòlòreny, txioinihe biwaraòkre ariòwynykre ibutumy. \v 27 Tai tahe iòlò riwotòenyre aõma ixinahykylemy ritusanyre. \v 28 Tai tahe kia hãbu he rare kia urihimyò tamy radevenymyhỹò heka rexinohõtidỹỹnyre. Tai tahe hãbu lòtikile rimyre. Rierenymy resere ribòtòrarytxynyre: —Bidiwaòwynykre kỹnyhe wijityhyle. \v 29 Tai tahe tatiowomy resere, rarybere: —Txiokre inihe ariòwynykre ibutulemy. \v 30 Tai tahe rirutyre ròtenawo‑ò idi riòtenyre. Riwotòenyreõhyyre. \v 31 Itxeredu mahãdu heka rabedewore tai tahe ibutumy relyyre iòlòko. \v 32 Tai tahe ixityre tamy rarariòwyre tamy rarybere: —Aõherewe, deòdu binahakỹ, jiarỹ araixãwididỹỹnyre ibutumy inatyhy? Kai dori ixitòedỹỹna wadee tewinyta. \v 33 Aõherekibohe aleina kia adee nadevenymyhỹde kia teixãwidinyõta, iwese jiarỹ araixãwidinyre wese. \v 34 Tai tahe tii rimyre reburere itere iòlò, tai imynymy riteònyre rotenawo‑ò riòwynykre xiery riòlòdỹỹnykremy. Tai aõhõkỹmy rotỹỹnymyhỹre. \v 35 Jesuisi rexihura narybede: —Kiawesele heka adeereny rarekre. Ityhydỹỹdu seriòre taseriòre riixãwidinyõkeki heka iwesele heka waha adi riwisỹnykre. \c 19 \p \v 1 Jesuisi ibedeerydỹỹna‑ribi rexihureu, Kalileia bede‑ribi ròhònyre. Bero Jordaõ weribiijà‑ò reurore, Judeia hãwã bede kanawe‑ribi ijà‑ò rehemynyre. \v 2 Tai tahe sõwemy iny webinadu mahãdu rỹire. Idi tahe ihemy rare. Ibutumy riteytenyre. \v 3 Fariseu mahãdu imynymy idi riwisỹnymyhỹre aõbinamy rarybekeki rimykemy. Tai tahe tamy dỹỹraximy namyhỹde aõsirahakỹmybo: —Iny bede ywinareny tahãwyy riteònymyhỹre urirybelemy, wiribi resekemy. \v 4 Jesuisi dirawyònyde: —Ritidỹỹnamy aõbo tariaõmyhỹte idi? \q1 —Deuxu ibutu widỹỹdu heka juhuu hãbu hãwyy‑wana riwinyre. \m \v 5 Idi tahe rarybere: \q1 —Hãbu heka tybyboho‑wana tadiboho‑wana wiribi rexihitxinymyhỹre tai tahe tahãwyywanale wii ributunymy rỹira. \m \v 6 Inatxi heka sohoji weselemy rarekre, hãbu tahãwyy‑wana. Deuxu heka hãbu tahãwyy‑wana ributunyreu, inyõ heka tiu rihitxinyõtyhy. \v 7 Tahe ijõmy fariseu mahãdu ritỹỹraxinyre: —Aõherekibo Moisesi kawesemy juhuu rarybere: \q1 —Hãbu tahãwyy riteònykeki juhuu urile tyyriti tamy riwahinyke riteònykekoki. \m \v 8 Tahe Jesuisi kawesemy rarybere: —Kaiboho heka ieryna urihimyòlereki aõ isirareki heka kia riwinyre. Juhuu tahe kawese aõkõ rỹire. \v 9 Aõmale tahe ixinamy riteònyke ixi‑ribi òta òtadule heka aõwaxiny tuu riteònyre ixi‑ribi. \v 10 Tai tahe ierydỹỹna mahãdu rarybere Jesuisi‑ò: —Tahe kiawesekeki heka uritere heriõmy hãwyyõmy, hãbuõmy. \v 11 Jesuisi tahe dirawyònyde: —Kaa bede eryna heka aõ ibutuhukỹ‑ò aõkõ tureri aõma Deuxu bede eryna tamy riwahinymyhỹreòle heka tureri. \v 12 Aõtxi‑ki tahe tuu hãbuõ rỹira hãwyymy heridumy aõkõ rỹira. Ijõ hãbuõ tahe tiiemy tunodumy rỹirerimy ihỹre. Iwitxira hãbu‑ò rexiwahinymy rỹireriki heka tuu rỹirerimy ihỹre. Ijõ tahe tuu rỹirerimy ihỹre aõma Deuxu aõmysỹdỹỹna òraru‑ki wahe. Kaa rybe tahe inyõ tahe rityhynykeki tii inatyhymy rityhynyke. \p \v 13 Inyõ didyde uladuõ Jesuisi‑ò tamy rexitòenykemy tebò iraty tyre‑ki roirerilemy. Ierydỹỹna mahãdu tahe uritere iixiradỹỹõmyke. \v 14 Tahe Jesuisi rarybere: —Ixinamy kanamyhỹke uladu wadee. Uritere itinysỹrenyõmy. Uladu wesemy dori Deuxu Iòlòna ròtedu mahãdu ratximyhỹre. \v 15 Jesuisi tahe iratytyre tebò ritidire tamy rexitòenyre. Idi tahe Jesuisi rare. \p \v 16 Aõu tahe hãbuõ Jesuisi‑ò nade: —Erydỹỹdu, aõhebo arotỹỹnykre. Aõma, timykibo umytuedeõna aritakemy wahe. Aõwidỹỹ wiwihikỹbo ariwinykemy. \v 17 Jesuisi rarybere: —Aõherekibo wadee aõwiwihikỹmy widỹỹ tỹỹraxiteri? Iny sohojile awi rare, Deuxule wahe. Kai bede ywina ibutumy bityhynyke, umytuedeõna hakỹ‑ò molokre. \v 18 Aõbedeywinabo arityhynykre? Tahe Jesuisi rirawyònyre: \q1 —Rubudỹỹõmy, Òta òta widỹỹõmy, wasiõmy, ruiõmy, \q1 \v 19 Adi boo‑wana bityhynyke, iwese ixiluure wese heka abireludu mahãdu luuke. \m \v 20 Hãbu rarybere: —Kia heka aõu aõu jiarỹ retyhynyre. Aõijõmybo arotỹỹnykre? \v 21 Jesuisi rirawyònyre: —Kai òbitimy mabekekile aõmydỹỹna‑di ibutumy. Kia idi bohonyke òwy tahe biwahinyke urimynodu mahãdu‑ò. Tai sõwemy aõna aõna biu‑ki ahõrõmykre. Iribi tahe biwaheludunyke. \v 22 Iu hãbu kia roholareu tahe rabedewonihikỹre inieru sõwereki heka rabedewore. \p \v 23 Tai tahe Jesuisi taerydỹỹna mahãdu ribedeerynyre: —Isiratyhyre heka biu bede‑ò ralòke aõma ityhy nihikỹkeki. \v 24 Isirare heka aõma kamelo tyy rurena òtumy ralòke heka isirare, inatyhy? Tai tahe aõma ityhy mahãdu ralòke tarasanamy reake heka isirare. \v 25 Jesuisi erydỹỹna mahãdu ribedeòtiinyre kai‑ò roholareu. Tai tahe rõhõtinyre: —Aõkõre isiratyhyre tuu ròte. Inyõ tarasanamy reaõtyhy. \v 26 Jesuisi tamyreny retehere tahe rarybere: —Inatyhy rare hãbu‑ò isirare. Deuxu dee tahe isiraõle rare. \v 27 Tai tahe Pedro rarybere: —Jiarỹboho ibutumy aõmydỹỹnareny adiridenyde. Araheludunymy watxiwãhãre. Aõma ritarenykre? \v 28 Jesuisi tahe dirawyònyde: —Kiamy heka adee ararybekre. Jiarỹ Deuxu Riòre Hãbu tyhyhykỹ wahe. Kaiboho heka tule borukubenyke aiòlònaryna‑ki iu ibutumy ratỹmyrakreu. Kaiboho iny sohoji sohojimy judeu ijoiõ biywisidỹỹnanybenykre, waijoi waòinatxi reurò mahãduõ wahe. \v 29 Inyõ kia ibutumy aõbo waòraru‑ki ririmyhỹre iwese taheto ririmyhỹre waòraru‑ki, taseriòre, tadi, tyby, uladu, taoworu, ririmyhỹre. Kia sohoji sohoji‑ribi heka aõ sohoji sohoji òwymy 100 ritakre. Tule umytuedeòna ijõmy ritakre. \v 30 Inyõ nihikỹmy ityhymy ratxirerimy ihỹre, tii iyjalemy relekre, aõma aõkõ tai relekre. Tule iyja nihikỹmy relekre. Sõwemy urimynodu kaki rỹirerimy ihỹre tahe biu‑ki inihikỹmy rarekre. \c 20 \p \v 1 Jesuisi tasỹ riteòsinyreri ijyyõ timyrebo Deuxu Iòlòna. Hãbu aõmysỹdỹỹdu heka oworu widỹỹmy heka riteranymy tamy rarybemyhỹre: \v 2 —Aõmamy araòwynykre, sohoji prata womati nieru, iwese ibutumy raòwynymyhỹre wese, sohoji txuòwy wahe. Tai tahe tii raaõmysỹdỹỹre uva oworu‑di raaõmysỹdỹỹmyhỹ. \v 3-4 Idi tahe tii reare 9 horau tule, txutyeu tule, titxibo iaõmysỹdỹỹna rỹireri titxibo hãbu teaõmysỹdỹỹmyhỹò. Tahe tuu robire urile ratximyhỹmyhe idi retehemyhỹ. Tai tahe tamy rarybere: —Maaõmysỹdỹỹke hewa, waoworu‑ki. Ikonana txu heka òbitihyky araòwynykemy adi watxireri. \v 5 Tiiboho raaõmysỹdỹỹre tule. Txutye tasỹ ixiyrubule ijõ riteranyre aõma iwese kia juhuu ijõ‑ò rarybera wesele. \v 6 Txuinyòbira‑ò ijõ rimyre, tule ijõ txiorotxure. \v 7 Iruyre hora‑ò ijõ tasỹ riteònyre. \v 8 Tahe txiorotxumy ròhònyra tahe kia iòwydỹỹdu tamy ryryre. \v 9 Tahe 1 womati nieru tamy riwahinyre, sohoji hora raaõmysỹdỹỹre mahãdu wahe. \v 10 Tahe txusohojimy raaõmysỹdỹỹre tahe iratyre ròtakremy ixi‑di rõhõtinyre. Tahe tule riòwynyra iwese ijõ riòwynyra weselemy, 1 womati nieru, sohoji sohoji wahe. \v 11 Tai tahe rimyre nieru urile tamy rexibinanymy rarybere: \v 12 —Kowa heka sohoji horale raaõmysỹdỹỹhãrele heka 1 teòwynyta. Jiarỹ boho tahe txuhyy raaõmysỹdỹỹra, bede tòtee‑ki wahe. \v 13 Tahe iwedu rarybere: —Wabiòwa, adeereny rarybera. Wiji 1 womati nieru ariwahinykremy heka inatyhy? Tuheka adeereny rewahinyre. Aribi rawasinyora. \v 14 Boibenykre heka ibutumy araòwynyreri. Wiwesetyhylemy heka araòwynyrenyreri, iwese rarybere wese. \v 15 Hora sohojilemy raaõmysỹdỹỹraò sohojimy wanieru ariòwynykre inatyhy. Tamy wanieru ariwahinykemy ixideewimy, aõhe inatyhy? Aõherekibo tebureteri? Jiarỹ urihimyò raaõmysỹdỹỹraò wawiremy tarybetenyteri wahe. \v 16 Jesuisi tahe rexihure kia rybe‑di, kiamykre bede: —Ikoludu heka ihewoludu‑ò resekre. Ihewoludu tasỹ iko‑ò resekre. \p \v 17 Tai tahe Jesuisi ròwònyre Jerusalẽ hãwã‑ò. Iny‑ribi tawaò inatxi reurò mahãdu rihitxinyre. Tamy relyyre timybo aõhebo rotỹỹnykremy Jerusalẽ hãwã‑ki: \v 18 —Jiarỹ, Hãbutyhyhykỹ adee ararybekre: —Inyõ riwawahinykre aõma‑ò Xiwena wahidỹỹdu wedu mahãdu‑ò. Tule diwatyhenykre judeu wedu mahãdu‑ò. Tahe riwarubunykemy heka tiiboho wamy rarybekre ijõ iny‑ò. \v 19 Tii heka riwamykre tahe riwawahinykre Roma iòlò‑ò, judeukõdu mahãdu iòlò wahe. Ibinatyhymy aõhebo riwasỹnymy riwahetenyre. Itxeò nihikỹ‑ò riwatamadỹỹnykre. Tahe txu inataõ‑di rubu‑ribi areixixanykre. \p \v 20 Zebedeu riòrese Jesuisi‑ò nade. Tatiowotimy resere tahe rexitòenyre aõmybo Jesuisi‑ò tariòre‑wana nade. \v 21 Jesuisi tamy rarybere: —Aõbo rare hãwyy rarybere: —Waritxòre inatxi hãbu rare. Tikiboho kỹnyhe, aikòlònykuna rynana‑ki ronykre awana. Ijõ aruruna‑txi, ijõ ahywe‑txi wahe, kai aikòlòkuna‑kò malokreku wahe. \v 22 Jesuisi heka iriòre‑ò rarybere: —Kaiboho aõmybo texitòenyteri teerykõleteri. Kai Txiau, kai Joaõ, teerytenyte aõbo aõhebo wadi rotỹỹnykre arurukre dori jiarỹ kaiboho tulekre? Tiiboho dirawyònyde: —Tulekre. \v 23 Tahe Jesuisi rarybere: —Inatyhy rare kaiboho tule aõhõkỹmy botỹỹnybenykre. Tahe mobo warora‑txi ada waruruna weribi rynana‑txi ronykre. Jiarỹ reerykõre. Wahale heka rieryre. Tiile tamy riywinyre. \v 24 Idi tahe debòwiò ierydỹỹna mahãdu kia rieryre aõmybo Txiaku Joaõboho rexitòenyrenyrá. Tai tahe tiiboho rakyarananyrenyre. \v 25 Tahe Jesuisi ibutumy taerydỹỹna mahãdu tamy kanakemy rarybere: —Iny iòlò iruru dire. Ibutumy dinodu tahe kia weselere —taijoi mahãdu riteònymyhỹre. Teòdu mahãdu riteònymyhỹre. \v 26 Tahe aõ tuukre aõkõ heka rare ayreny‑ki. Inyõ dinodumy ixidikre heka deòdumy rarekre. \v 27 Kia iny nihikỹmy ixi‑di rexinohõtinyreri tasỹ aõ aõkõ tii rarekre. \v 28 Iwese jiarỹ riwinyre wesemy heka rarekre. Hãbutyhyhykỹ aõ dinodumy aõkõ anade. Iwese deòdu rỹira wesemy heka nade waumy riwahinykremy rubu‑ò kabede‑ki. Tai sõwemy iny ritakre. \p \v 29 Iu Ijeriò hãwã‑ribi ròirenyreu, tahe sõwemy iny riheludunyre. \v 30 Inatxi iruetàmy heka ronymyhỹ iu Jesuisi ibire‑di rareu. Tiiboho roholarenyre kia Jesuisi raremy. Rexidelenyre ryryre Jesuisi‑ò: —Davi riokore, wadee hewa ruxetòena biwahinyke. \v 31 Tai tahe iòhòmy iny iribi rỹimyhỹ rarybere: —Txiokre inihe, biyryke! Ixityre ryryre tarurutyhy: —Inynyrỹ Davi riokore, Biwawotòenyke hewa. \v 32 Jesuisi tamy rarybere: —Aõwexe adeereny ariwinykre. \v 33 —Wanyrỹ, Kai wa bidiwaruenykre warue biraynykremy. \v 34 Tahe Jesuisi riwotòenyre iruebymy reare tebò‑di. Aõwesele tahe ruòmy reare. Tai tahe Jesuisihe riheludunyre. \c 21 \p \v 1 Jesuisiboho tahe rehemynyrenyre Jerusalẽ hãwã iòhòmy. Betabaji hãwã‑ò heka rehemynyre. Kia Oliveira hãwãlò‑ribi irehemy aõkõ ihỹre. Tahe Jesuisi inatxi iny riteònyre hãwã‑ò, taerydỹỹna mahãdu wahe. Tamy rarybere: \v 2 —Juhu hãwã dele‑ò malokreule aõma bobikre, jumenta tariòre‑wana. Tahe bitaanalawekre ta bididykre kaò. \v 3 Inyõ aratỹỹraxinykre wana, tai tahe kiamy bisỹnykre aõma: —Wawedu hewa idi ratxikemy rõhõtinyreri. Tai ki tahe ahemy kiditeònykre. \v 4 Kia ihetxiu ritidỹỹna tuheka relemy roimyhỹre. Kamy rarybere: \v 5 —Marybeke heka Jerusalẽ hãwã‑ò: \q1 —Deuxu Iòlòna heka kanakre adeereny wahe. Tii inihikỹ wesemy aõkõ kedehemynymy, jumenta tyre‑ki heka kedehemynykre. \m \v 6 Tahe ierydỹỹna mahãdu riwinyre iwese Jesuisi rarybere weselemy. \v 7 Didyde tahe jumenta tariòre‑wana. Ihetyreny jumenta tyre ritidire. Jesuisi ityre ronyre tahe idi rare. \v 8 Tahe inyõ sõwemy‑ribi tahetyreny‑di rehumyhỹre iryko‑txi idi rariakemy ityre‑di. Ijõ tasỹ hereru‑di iryko‑txi rehure iryube hetymy ityre‑di rariakemy. \v 9 Sõwemy tai iny rirajuamy rỹimyhỹ iko‑ò, ihewo‑ò: \q1 —Iòlò Davi riokore heka sõwemy iny wowydyna tamy iny riwahinyreri. Tii Deuxu Riòre Hãbu rare. Deuxu deysana heka tamy biwahinyke! \m \v 10 Jesuisi hãwãy‑ki rehemynyreu, ibutumy iny ribedeòtiidỹỹnyre: —Mohãbuwe kia ralòreri Jerusalẽ hãwã‑ki wahe? \v 11 Tai tahe iny mahãdu rarybere: —Aõkõre, kia Deuxu rybeduõ rare. Jesuisi inire Kalileia bede‑ribi Nazare hãwã‑ribi dehemynyde. \p \v 12 Tahe ralore Deuxu dohodỹỹna heto‑ò. Tai kia aõna aõna‑di rohonyreri heka riteònyre. Kia aõma nieru wiuròna iòwòruwebese tahe riatyre. Kia aõma bòtòe dohodỹỹdu ryna ibutumy ritxiwire riatyre. \v 13 Tahe Jesuisi rarybere: —Deuxu Tyyriti rarybere: \q1 —Dohodỹỹna heto heka waha heto rare, ixitòedỹỹna heto rare. \m —Kaiboho heka inywasidu mahãdu‑di tetỹxinytenyta. \v 14 Sõwemy iny itiere, iruetà, nade Jesuisi‑ò dohodỹỹna heto‑ò. Jesuisi taile riteytenyre. \v 15 Tahe xiwena wahidỹỹdu wedu tuu robire. Tule judeu bede ywina bede eryna mahãdu robireu tahe, aõma uladu templo‑ki ryrymy rỹimyhỹò aõma: —Davi riokore heka Deuxudeewina rare. Tai tahe kia rybe‑ò reburerenyre. \v 16 Tiiboho tahe raryberenyre Jesuisi‑ò: —Kai aõbo taholate aõbo rarybereri. Jesuisi rirawyònyre: —Kohe, raholare. Kaiboho teeryõtenyte: \q1 —Uladu dori wowydyna tamy riwahinykre. Tiu aõbo tariatenyõhyymahãte kia Tyyriti‑ki. \m \v 17 Tahe Jesuisi iribi ròhònyre Betỹnia hãwã‑ò. Taile tahe ruu idi rỹire. \p \v 18 Biurasò txumy tahe tii dòòsede Jerusalẽ‑ò. Tahe rama risare iu. \v 19 Òwòruõ tai rỹire. Tai tahe diaride figoraty‑ò. Tahe iratyõre, txirule rỹire. Tai Jesuisi rarybere òwòru‑ò: —Tiu heka kai maratynyõtyhy aõwesele tahe irade rairuxỹrure. \v 20 Tai tahe ierydỹỹna mahãdu heka ribedeòtiidỹỹnyre: —Timykibo heka aõwesele rairumyrõmy reareri. \v 21 Tahe Jesuisi tamy rarybere: —Kai ainatyhyna ijõdikeki heka iwesele biwinyke. Iratyre biwinyke. Kaiboho heka bitxiõnyõkeki kaa hãwãlò‑ò dori marybekre kiamy: —Iribi bexitake tahe aho‑ò boikre. Tai hãwãlò‑ò aõwesele heka ahoro‑ò roikre. \v 22 Aõtxile kai bexitòenykre heka adee ijõ rỹikre. Bityhynytyhykeki, tahe ibutumy bitake. \p \v 23 Tai Jesuisi dehemynyde Deuxu dohodỹỹna heto‑ò. Tai tahe ròbedeerydỹỹmy ratximyhỹ. Tahe xiwena wahidỹỹdu mahãdu, tule judeu bede ywina erydỹỹna mahãdu tule tamy dỹỹraximy nade. Tai tahe Jesuisi‑ò rỹỹraxire: —Morurudibo heka kai aõmydỹỹnana tewinymahãte? Mobo heka arateranyre kia biwinykemy. \v 24 Tai tahe Jesuisi tamy rarybere: —Kai aõbo myỹraxikeki wadee tai ako tuu arelyykre. Kai dỹỹraxinaõmy bidiwatỹnynykeki tahe, adee tuu arelyykre. \v 25 —Joaõ Sebedỹỹdu heka morurudibo nade morybekibo tuu tadiwinymahãte wesemy. Morybekibo Joaõ iny risebenymyhỹre. Deuxu Rybe‑ki aõbo ada iny rybe‑ki aõbo. Tai tahe widee rarybe raryberenyre: —Aõma Deuxu Rybe‑ki tuu ròsebedỹỹmyhỹre. Mykeki rakarybenykre taheka: —Aõherekibo tetyhynytenyõte myle tii risỹnykre. \v 26 Aõmamy rikisỹnyrenykeki: —Iny rybekile tii tahe nade. Myỹ rikisỹnyrenykeki tasỹ kia ijoi inydeereny rakyarananyke. Joaõ Sebedỹỹdu dori ibutumy iny rityhynyrenyre moma tii Deuxu deòduõ ratximyhỹre heka. Rakarybenyõkre tahe. \v 27 Tai tahe Jesuisi‑ò raryberenyre: —Aõkõre, reeryrenyõre heka irawyòdỹỹ titxiribibo iruru nade. Tahe Jesuisi rirawyònyre: —Tule jiarỹ ỹỹraxina adeereny aritỹnynyrenyõtyhy. \v 28 Ijõ Jesuisi relyyre: —Timybo maraykynybenykre ka ijyymy arelyykre. Hãbuõ heka inatximy iriòre raremyhỹ. Tariòre dela‑ò rarybere: —Dàà, maaõmysỹdỹỹkre waoworu‑ki, wiji wahe. \v 29 Tahe tamy dirawyònyde: —Waha, araõkre hewa. Ihãrele tahe tawo rirahòrere rakremy. Tahe rare. \v 30 Idi tahe tyby rarybere helỹỹna‑ò: —Kai tule makre waaõmysỹdỹỹna biwinykremy: —Dei wahe, arakre araaõmysỹdỹỹkre. Ihãrele tahe tii raõhyyre. \v 31 Adeereny inihe araỹraxikre. —Tibohe weryrybò aõma tybyrybe rityhynyre? Tai tahe dirawyònyde: —Juduludule irybe rityhynyre. Tai tahe Jesuisi tamy rarybere: —Iny òrarudu tyhy heka wydena‑wana ralòkre biu bede ròtena‑ò. Ihãrele tahe kaiboho birònybenyõtyhy. \v 32 Joaõ Sebedỹỹdu dori adeereny rarybere. Ihãrele tahe kaiboho ixitxireny aòrarureny‑txi õhõtireny reakemy Deuxu bityhynykemy. Kaiboho heka teramy tekoamahãte tahe sõwemy òrarudu mahãdu wydena mahãdu rityhynyrenyre. Kaiboho tuu tabitenyte ihãrele teerytenykõte. \p \v 33 Ijõ ijyymy arelyykre: \q1 —Hãbuõ heka uva oworuhukỹle ritòbrònyre. Tahe òtityna riwinyre. Tai tahe utà riwinyre yrubudỹỹdu mahãdu itxerenamy. \m Tai tahe rihuòtere oworu wahe hãbu mahãduõ‑ò. Tii tahe rabedetỹinymy rare taheto‑ribi. \v 34 Iu uva bederaty kia siredenamy bede reareu, riherehe txuramy ixidee ritxuakemy wahe. \v 35 Tai tahe huòtedu mahãdumy heka teòdu mahãdulemy raòhòtere. Ijõ tahe rirubunyre ijõ manadile tamy rehunanymy rỹimyhỹ. \v 36 Iribi tasỹ teòdu mahãduõ didyde sõwetyhymy juhuna ludu ratyre. Tahe ixybyle tuu raòhòtere juhuu iwese tuu rotỹỹnyra wesele. \v 37 Tahe iwedutyhy rõhõtinyre: —Aõma wariòrele kòri ariteònykre. Tai tahe wariòre rityhynykre heka. Tahe tariòre diteònyde. \v 38 Tahe huòtedu mahãdu weryrybòmy robireu, tahe wideereny rarybere: —Kaa heka iwedu riòrele rare. Aõma iwedu rurukreu iaõna aõna, ioworu heka ixideereny rikimyrenykre. \v 39 Tahe rirubunyrenyre iumy‑di rehurenyre oworuro‑ribi. \v 40 Tahe Jesuisi rarybere: —Adeereny araỹraxikre aõbo iwedu tamyreny riwinykre huòtedu mahãdu‑ò iu tii rehemynykreu wahe. Timybohe tii riwinykre? \v 41 Tiiboho dirawyònydenyde: —Kia rirubunykre ibutumy hãbu bina. Inywitxira‑ò huòtenamy ele elemy wijuramy riatykre‑ò riwahinykre. \v 42 Tahe Jesuisi tamy rỹỹraxire: —Kaiboho aõbo Ryberiti‑di tariaõletenyteri: \q1 —Mana‑di heka heto widỹỹdu rehumyhỹre kia manale heto hàtxi‑ki ritidimy roimyhỹre. Jiarỹ kia mana wese rare. Inynyrỹ Deuxu kia riwahinyre. Tai awi heka rare. Ijõ riwiòhenanyre, mana wahe. \m \v 43 Tahe Jesuisi tamyreny rarybere: —Tule jiarỹ adeereny ararybekre: —Deuxu Iòlòna heka aribi ritakre. Tahe inywitxira‑ò aribi riwahinykre. Inyõ txura wylemy riwahinykremy Deuxu‑ò. \v 44 Kia iny mana tyre resemyhỹkre heka tii heka wiòròmy ixòdumy rare. Mana inytyre resekeki tasỹ iny risurusurunyke. \v 45 Inyõ roholakeki kia aõbo aõma xiwena wahidỹỹdu mahãdu roholamy rỹimyhỹ tule fariseu mahãdu. Tule rexierymyhỹrenyre tiiboho Jesuisi turenyle rarybereri heka rierymyhỹrenyre. \v 46 Tai heka tii mahãdu rimykemy idi riwisỹnymyhỹ tahe iny sõwehekỹ lau ruberumyhỹrenyre. Iny mahãdu dori idi rõhõtiny tii Deuxu rybeduõ ratximyhỹremy. \c 22 \p \v 1 Jesuisi heka rexidelenyre ijyymy relyykremy: \v 2 —Timybo Deuxu Iòlòna rare ijyymy heka relyykre. —Iòlòõ heka tariòre herinamy worana bedehesi riywinyre. \v 3 Iaõmydỹỹnana ròrarukõmy rỹidi tahe teòdu mahãdu iòrysymy roire. Rexihumy rỹireriki iaõmydỹỹnana, kanakremy wahe. Tahe òrysyna noderamy reare. \v 4 Ijõ riteònyre teòduõ iny ritobinykremy. Aõhere tahaka, wabroreni kỹnyhe rerubunyre heka. Ibutumy heka waaõmydỹỹna rehumy rỹireri. Tahe kedea kedeake heka kòdòidenyke heka. \v 5 Tahe timy heka irybe rityhynyrenyõhyyre. Iny sohoji sohoji tatyyresi‑di ijohona‑ò, ijõ taaõmysỹdỹỹna‑ò rea reare, ijõ taoworu‑ò reare. \v 6 Ijõ lobidỹỹna reburere teòdu mahãdu dee. Tii teòdu dee heka rawobinare. Ijõ aõbina bina heka ritxienyre ijõ rirubunyre dori. \v 7 Tai tahe iòlò reburere lobidỹdỹna mahãdumy bina bina raòhòtedỹỹnyre, rirubunyre. Ihãwã ritoonyre. \v 8 Tai iòlò rarybere teòduboho‑ò: —Waworana bedehesi rexihumy rỹireri ibutumy. Kia iny mahãdu ijoi juhuu retobinyra heka aõ ibina heka roire. Urile riòmysanymyhỹrenye. \v 9 Tai tahe ibutumy boibenykre hãwã‑ò ibutumy iny‑txi bekoabenybekre heka bitobinybenybekre ibutumy waworana bedehesina‑ò kedea kedeakremy. \v 10 Tai tahe didyde iny wiwihikỹ, iny ityhy iny bina mahãdu. Hetowo tahe ritỹxire tỹmyra mahãdu‑di. \v 11 Tahe iòlò ralore hetowo‑ò kia iny mahãdu dee rybemy. Tahe tii robire hãbuõmy kia worana bedehesi kia tykyõmy ratxirerimy. \v 12 Tai tahe tamy iòlò rarybere: —Waliiny, aõherekiwe worana bedehesi kia tyky‑di aõkõ atxiteri? Kia tahe hãbu rybeõmy riijere. \v 13 Tai tahe iòlò aõma rarybere teòdu mahãdu‑ò: —Bimybenyke kaa hãbu. Waa bitaataabenyke imy behubenyke tahe idi diòlòdỹỹmy idi rehukre luruhukỹ‑ò. Tai Aõhõkỹmy dỹỹnana‑ki tai txuraruti rikyikyinymy. Tai rahinykre. \v 14 Tai tahe Jesuisi rarybere: —Sõwemy iny heka kidirahukre tahe ibutemy kanaarikre. \p \v 15 Tai tahe fariseu mahãdu ròhònyre wii rotyre. Aõbinamy Jesuisi rarybekeule heka rimykemy idi rỹimyhỹ. \v 16 Kia aõma fariseu ijoiõ heka riteònyre Jesuisi‑ò. Tule Herodi ijoi mahãdu riteònyre. Rỹỹraxire Jesuisi‑ò: —Erydỹỹdu, kai heka hãbuwi tate, hãbu òbiti. Kai heka tòbedeerydỹỹmahãte Deuxu deewinamy. Awire aõbo ariòwynyrenykre Roma hãwã mahãdu dinodu‑ò. \v 17 Kai heka ixinamy aõma adee iny rarybererimy ihỹre. Timybo iny raraykynyrerimy ihỹre. Iny bede ywinareny aõbohe ixinamy nieru aõna aõna òwydỹỹnamy ròhònyke aõbohe awire? \v 18 Tai Jesuisi heka rierymyhỹ aõma awimy aõkõ tai rahareri heka rexierymyhỹre: —Kaiboho òbitimy aõkõ toite. Aõherekibo heka kai biwaitxenanybenykemy wamynymy wadi atxitenyteri? \v 19 Timybohe nieru‑ki rakaharenykre aõna aõna òwydỹỹnamy. Biditeòsinyke kia‑ò arierykremy. Tai tahe tamy riteòsinyre womati nieruõ. \v 20 Tahe Jesuisi ritỹỹraxinyre: —Motyytybybo koa rỹire. Monibo ityre‑ki koa roire? \v 21 Tai tahe rirawyònyre: —Roma hãwã iòlònile tai roire. Tai tahe Jesuisi rarybere: —Tibo Roma hãwã iòlò nierubo heka tamy biwahinykre. Tibo Deuxu nierule tasỹ tamy biwahinykre. \v 22 Tai tahe urile ribedeòtiidỹỹnyre. Tai ririrenyre ròirenyre. \p \v 23 Tahe kia txule saduseu mahãduõ heka dòidenyde Jesuisi‑ò. Rityhynyõhyymyhỹre kia aõma rubu‑bibi ixixana heka rityhynyõhyymyhỹre, saduseu mahãdu wahe. \v 24 Tamy rarybere: —Erydỹỹdu, Moisesi tyyriti heka kawesemy ribedeerynyre: \q1 —Aõma hãbumy hãwyy heridumy roikeki aõbohe timykibo hãwyy uladu‑di ratxikeki. Hãbuõ iriòrekõ‑di rurukeki tai tahe iseriòre heka iriòrese tyby‑wana roike. Tai heka kia hãbu rubuweleu, kia deròwymy heka uladu ritybienyke. \m \v 25 Aõu heka debò inatxi seriòremy kaki rasỹnymy raremyhỹ. Telareny heka roire hãwyymy tahe iriòrekõlemy rurure. Tahe ihãwyytybyhe kia iseriòrewanale roire. \v 26 Ihelỹỹna sỹ tule rurure. Kia heka ibutumy debò inatxi reurò tii‑wana roihyyre iriòrekõule. \v 27 Tahe hãwyy heka tule rurure. \v 28 Tai tahe kia ruru‑ribi rexixakreu tahe, tiwexe ihãbukre? Ibutumy dorihe tii‑wana heka roilehekỹlera. \v 29 Tai tahe Jesuisi rirawyònyre: —Kaiboho teerytenykõlemahãtenyte timybo Tyyriti‑ki roimyhỹre. Deuxu ruru tule teeryõte. \v 30 Tiu iny rubu‑ribi rexixakreu iwitxiramy rexixakre. Ỹju wesemy ronykre. Timy heka hãbumy hãwyymy roiõtyhy. \v 31 Kaiboho heka tetyhynytenyõhyymahãtenyte rubu‑ribi ixixana. Idi heka tariatenyõhyymahãtenyte timybo Deuxu rarybere? \v 32 Kiamy heka rarybere: —Jiarỹ heka Abraõ Deuxu rare. Ijai Deuxu rare. Ijaò Deuxu jiarỹ rare. Tii heka iru mahãdu Deuxu heka tii ihỹre rubu mahãdu Deuxu aõkõ wahe. \v 33 Iu iny sõwe ribedeerynyreu, tahe urile iny ribedeòtiidỹỹnyre. \p \v 34 Fariseu mahãdu doidenyde Jesuisi‑ò wii rotyrenyre. Roholareki wahe aõma saduceu mahãdu ribedeòtiidỹỹnyrenyreki. \v 35 Bede ywina erỹdỹỹna mahãduõ rỹỹraxire heka aõmybo Jesuisi‑ò. Tii rimykemy heka idi riwisỹnymy kia rybebinaõmy rirawyònykeki rimykemy. \v 36 Tahe rỹỹraxire: —Erydỹỹdu, tibohe aõbo bede ywina kia‑ribi aõnityhymyhewe bedeòtiidỹỹnamy ratximyhỹre. Wakoreny inihe tuu bedelyykre. Tibo kidiòtiidỹỹnamy ihỹre. \v 37 Tahe Jesuisi dirawyònyde: —Iny Deuxureny iny iòlòreny luuke heka. Ibutumy awo‑ribi heka iluuke, ibutumy aruruna‑ribi, ibutumy arayky‑ribi luuke heka. \v 38 Tii heka inatyhy bedeòtiidỹỹna tyhymy ratximyhỹre ibutu bede ywina‑ribi. \v 39 Ijõ ihelỹỹna tahe iwesele heka rare: Iwese ixiluure wese heka ibutu luuke. \v 40 Ibutumy Moisesi bede ywina heka juhuu rare. Tule Deuxu rybedu mahãdu erydỹỹna heka iribile rare. Kia bede ywina inatxi‑ribi heka ibutumy iny bede eryna ròhònyre. Kia inatxi bityhynymy bohonykeki iuhe heka tetyhynymahãte. \p \v 41 Iu fariseu mahãdu iweroramy rỹimyhỹò tahe rỹỹraxire Jesuisi tamy: \v 42 —Mobo Deuxu deòdỹỹnamy ihỹre, Kristu wahe? Moriòrebo tii ihỹre. Tai tahe tiiboho rirawyònyrenyre: —Moma Davi riokore òsana. Tahe ijõ Jesuisi rỹỹraxire: \v 43 —Tai tahe aõherekibo Davi heka Wanyrỹmy rininire Deuxu Tyytybytyhy irybe riwiòhenanyreu wahe. Davi dori kawesemy rarybere: \v 44 Deuxu wawedu‑ò rarybere. \q1 —Bodonyke warurunawe‑ribi, jiarỹ heka aòludu mahãdu‑di arawo‑txi. \m \v 45 Davi tawedumy Kristu rininirehãre, timykibo Kristu iriokore riokorekre. \v 46 Tahe inyõ heka Jesuisi rirawyònyõhyyre. Tai tahe ruberumyhỹre tamy rỹỹraxike lau. \c 23 \p \v 1 Jesuisi heka iny sõwe nihikỹ ribedeerynymyhỹ taerydỹỹna mahãdu‑wana. Tii rarybere: \v 2 —Judeu bedeerydỹỹdu mahãdu heka Moisesi bede ywina bede erydỹỹna mahãduõ rare. fariseu mahãdu tule bede ywina riwinymyhỹrenyre. \v 3 Iwese ribedeerynyre wese tahe bityhynykre. Uritere iwese tii riwinymyhỹre wese uritere iwidỹỹõmy. Aõwidỹỹmy rarybemyhỹrenyrehãre tahe aõwitxira heka riwinymyhỹrenyre. \v 4 Tiiboho heka atyrereny riòdònynihikỹmyhỹre bede ywina. Ihãre tahe rityhynyrenyõhyymahãrenyre. \v 5 Aõma òbitimy ratxike sỹny heka iny tamy roholamyhỹre ixi‑di ratxirerimy ihỹre. Aõma walabu riòreõ heka rỹimyhỹre axiò‑ki bede ywina heka ritidimy roimyhỹre ityky ijeti retydyna bede ywina‑txi tõhõti reakemy tuu riwinyrenyre. Sõwemy heka iretydyna riwinyrenyre. \v 6 Ronymyhỹreu heka ikoòhòkỹle ronymyhỹre, worana bedehesina rỹi‑wana wahe. Dohodỹỹna heto‑ki heka tule ronymyhỹre, iko‑ò tuu rexisỹnymyhỹ. \v 7 Hãwãy‑ki iny tamy ryrymyhỹre: —Waerydỹỹdu, Habimy, kia tahe irybe‑ki bede erydỹỹdu rare. Tii tahe tamyreny awire. \v 8 Tai tahe Jesuisi tamyreny rarybere: —Kaiboho heka uritere Habimy inyõ adeereny irykõmy ihỹke. Deuxu sohojile bede erydỹỹdu heka rare. Ibutumy kaiboho seriòre wesemy atximahãtenyte. \v 9 Kasu‑ki taheka inyõ heka tiu wahamy inyõ widee rarybeõtyhy Deuxu biu‑ki ratximyhỹrele tuu bininibenyke heka. \v 10 Uritere Wawedu myỹ inyõ kia nidỹỹõmy. Deuxu deòdỹỹnale heka awedu ratximyhỹre Mesia wahe. \v 11 Anihikỹmy ixi‑di mohõtinykeki tahe, kia iny biwiòhenanyke. \v 12 Kia ityhy rare ixi‑di rõhõtinymyhỹre, tii heka ihewo‑ribi rabedewokre. Ihewo‑ribi tahe aõma aõkõ relekre. Kia iaõkõmy ixi‑di rõhõtinykre tahe nihikỹmy heka relekre. \v 13 Belàhàxe! Kaiboho itxenadỹỹluku. Ibina adeereny kanakre, kai bede erydỹỹna mahãdu, fariseu mahãdu. Kaiboho uritere iny ròtedỹỹrenyõmy Deuxu Iòlòna‑ò. Kaiboho birònybenyõtyhy tule iny ròtedỹỹ‑ò biebenyke. Kaiboho bexisỹnybenyke òbitinamy. \v 14 Aixitòedỹỹna rehereheki wahe hãwã ube‑ki. Kaiboho urile iny teitxenanymahãtenyte. Aõma wytese urimynodu heka iheto‑ribi teteònymahãtenyte kaiboho heka abinarenyre. Tai heka kaiboho yla aõkõ aõhõkỹmy botỹỹnybenykre. \v 15 Belàhàxe! Kaiboho ibutumy iny aratyhynyrenykemy ixi‑di tahõtinymahãtenyte. Tai heka iny tesỹnymahãtenyte òrarudutyhymy wahe ixiratyre heka teijiradỹỹnymahãtenyte. Aòraru‑ki heka aõhõkỹmy botỹỹnybenykre. Iny‑di atxikemy heka tahõtinymahãte. \v 16 Kaiboho ruetà mahãdu wesemy kai ahãte. Kaiboho heka kia wesemy tebedeerynytenyte. Inyõ heka Deuxu bede eryna heto riwawiòhenanykeki heka aõna aõna ariwinykre. Myỹ marybebenykeki, heka aõ aõkõ heka rare. Deuxu dohodỹỹna heto womati tỹrỹrỹhỹkỹ‑di marybekeki heka, tii heka rityhynyhyy. Ibutumy heka kia bede ywina òta òta tewinymahãtenyte. \v 17 Kaiboho heka bede erydỹỹdu bede erytyhykõ mahãdu atxitenyteri dohodỹỹna heto kia‑ò ralòkeki. Aõbo bedeòtiidỹỹna tyhyre womati tỹrỹrỹhỹkỹ aõbo ada dohodỹỹna hetole aõbo teeryõte, Deuxu Dohodỹỹna heto wahe. \v 18 Kaiboho tule tebedeerynyte kawesemy. Inyõ tarybe inatyhy‑di rarybekeki, tai heka kia xiwena wahidỹỹna‑di rarybekeki, tai tahe tii rityhynyõkeki, awira. Tahe tii xiwena wahidỹỹna tyre‑ki rarybekeki tahe, tii òbitimy heka rarybeke. \v 19 Kaiboho ruetà mahãdu wese, kaiboho heka erydỹỹnakõdu mahãdumy toite. Aõbo awityhyre? Xiwena wahidỹỹna aõbo ada ityre‑ki wahidỹỹna roimyhỹre aõbo? \v 20 Wahisidỹỹna heka wiwesele rare. Aõma xiwena tyre‑ki roire wana tule wiwesele rare. Aõma xiwena tyre‑ki roiõre wana wahe heka aõ aõkõ rare. Xiwena utàle heka rierymyhỹre inatyhy rare. Myheka kai mararybekeki heka tai tahe kai heka xiwena utàlemy tarybeteri. Ibutumy iny ityre‑ki rỹire bohomy tule heka tai tuu tarybeteri. \v 21 Deuxu dohodỹỹna heto òraru‑ki kai koityhyxemy marybekeki heka tai heka kai dohodỹỹna hetomy tarybeteri hãre tahe Deuxu iwo‑ki ratxirerilemy tuu tarybeteri. \v 22 Biu òraru‑ki ka koityhyxenyteri marybekeki, Deuxusỹmy tarybeteri. Tii dori tarynana‑ki ronyreri. \v 23 —Belàhàxe! fariseu mahãdu! Kaiboho heka itxenadỹỹdu mahãduõ toite. Tule bede ywina bede erydỹỹdu mahãdu. Adeereny heka ibinamy ratxikre. Arỹsỹna uri juraõ heka kai Deuxu‑ò tewahinyte, hortelã, erva‑doce, cominho wahe. Kaiboho heka aõninihikỹ tetyhynytenyõhyymahãtenyte. Iwese òbitina, ruxetòena, inatyhyna kia‑ribi heka õhõti losamyhỹre ibutumy. Aõmydỹỹna jura wahisidỹỹna heka awi rare. Tahe tule uritere õhõti losaõmyke aõwitxira‑ribi wahe. Aõbo bedeòtiidỹỹnare bede ywina‑ki. Kaiboho heka bede erydỹỹdu toite hãre tahe teerytenyõte. \v 24 Belàhàxe! Kai hãbuõ wese rare. Tiiboho imona berareny‑ribi ohoruxõmo riarimahãre. Ihãrele tahe tiiboho iròdu nihikỹ rirỹsỹmyhỹre. Iwesele kaiboho tule terỹsỹmyhỹtenyte. \v 25 —Belàhàxe fariseu mahãdu, bede ywina bede erydỹỹna mahãdu. Amona deoreny tesuhòmahãtenyte iwe. Iwo tahe ka isuhukỹlemy rỹimyhỹre. Itxenadỹỹna rỹire. Aõma aumy weselemy heka kia ratximyhỹre. Aõma aumy heka webòròsityy tyrare heka. Araykywo‑ki tahe ibutu itxenadỹỹ heka tai rỹimyhỹre. \v 26 Belàhàxe fariseu mahãdu! Kaiboho taruetà mahãdu. Kai mona hynawo bisuhòke heka biòtinyke. Aõma bisuhòke ihỹre tahe arayky bityranykre. Tahe ibutumy heka aumy ryranykre. \v 27-28 —Belàhàxe fariseu mahãdu! Kaiboho heka koityhyxenyteri. Rubu heto wiwihikỹ ixideereny tewinymahãtenyte. Kaiboho heka iwesetyhylemy toite. Aõma webòròsitylydu heka iruxeramy idi toite. Aõma aworeny‑ki tahe aõma iny rubu idi ròhòkỹdileka atxitenyteri mahãtenyte. Ibutumy aõbina bina awo‑ki arayky‑ki idi atxiteri mahãtenyte. Aumyreny‑ki heka tykywihikỹ texitykyny mahãtenyte. Aõma hãbu wihikỹwesemy. Hãbu òbitimy matxibenyke myheka iny adi rõhõtirenykemy heka tuu texitykynymahãtenyte. Araykywo‑ki tahe arimyrenywo‑ki tahe ibutu itxenadỹỹna‑di heka toite, òrarudu mahãdu toite. \v 29 Belàhàxe! Tai heka kaiboho Deuxu rybedu mahãduõ rirubunyre. Kaa nohõti ijaranamy tuu tewinymahãtenyte. Awabederenywo‑ki heka noijasa ruxerahakỹle tetidite. \v 30 Kaiboho heka tarybemahãtenyte. —Tiu wahareny riwinyre wese heka ariwinyrenyõtyhy. \v 31 Kiamy tarybeteu heka hãbu bina riòremy texininite. Bowesele toite. Iriòre toite. \v 32 Iwese juhuu ibinamy riwinyre wese heka iwesetyhyle aõhebo tatỹỹnymahãtenyte. \v 33 Iwese hemylala deborehekỹ wesemy heka kaiboho atximahãtenyte. Boreny tule iweselere. Timybo heka kaiboho heòty bede‑ribi mahenybenyke? Kaiboho heòty bede‑ò boibenyke. \v 34 Adeereny ariteònykre aõma Deuxu rybeduõ hãbu erydu, tyyriti erydu wahe. Kaiboho bidirubunybedenykre. Ohodỹỹna heto‑ki ijõ bidihetenybedenykre awaru hetenaõ‑di. Itxeòtyre‑ki ijõ bidirubunybedenykre. Ijõ heka biheludumykre hãwã hãwã‑ò tamy ibinamy riwinykremy. Aõhõkỹmy dỹỹnana heka tamy biwahinybenykre ijõ hãwã‑ò rakreu. \v 35-36 Kia heka hãbu ibutumy rurure tyby òraru‑ki wahe. Dohodỹỹna hetowokile rirubunyrenyre. Kaiboho Abeli juhuu terubunytenyte ikonana tahe Zacaria, Barakia riòre wahe. Òbitityhy juratya‑ki heka tuu tewinytenyte. Wijinabòdu mahãdu tai aõhõkỹmy rotỹỹnykre. Ibutumy ibinamy kai atyre‑ò kedesekre. \v 37 Jesuisi ikonana tahe rarybere: —Jerusalẽ hãwã mahãdu, kaiboho heka terubunytenyte Deuxu rybemy rybedu mahãdu. Jiarỹ heka aramykemy adi rewisỹnyreri wariòre wesemy tahe waderarenyre kaiboho. Iwese hãnieõ iriòre ridyre wese idewo‑ki. \v 38 Aheto heka ixisohojilemy rỹimyhỹre. \v 39 Kaheka ararybekre adeereny: —Wamy heka bobiõtyhy ixityre. Kai heka Deuxu deòdỹỹna bidykreule wamy bobikre. Iu rarybereu, Deuxu deysanamy, wamy bobikre. \c 24 \p \v 1 Iu Jesuisi ròhònyreu dohodỹỹna‑ribi, ierydỹỹna mahãdu tamy rarybere dohodỹỹna heto itxeremy ròikemy, eleri‑ò wahe. Tai tahe Jesuisi dirawyònyde: \v 2 —Inatyhy rare, awi heka rare. Urile tahe kidiixãwididỹỹnykre heka. Timy heka manaõ wityre‑ki roiõhyykre. Ibutumy bede‑ò idi rehukre. \v 3 Iribi tahe Jesuisi rehemynyre Oliveira hãwãlò‑ò heka ronyre. Tai tahe erydỹỹna mahãdu tii ritỹỹraxinyre iny sõwe‑ribi: —Tiubohe ibutumy kedeixixãwididỹỹnykre. Tiuboho ibutumy bede konanadỹỹnamy reakre. Timybohe rikieryrenykre kai bedehemynyke aõma bede ibutumy rexihukre. \v 4 Tahe Jesuisi tamy rarybere: —Uritere inyõ aitxenadỹỹõmykre. \v 5 Sõwemyhe iny itxenadỹỹnamy rỹirakre. Jiarỹ Kristu rare, Deuxu deòdỹỹna heka jiarỹ rare, myheka adee kanarybekre. \v 6 Kaiboho heka boholamy mabekre iny aõbina ròhònymyhỹkre: boholamahãkre. Ihãre tahe iny rarybekre aõma: —Karibi heka aõbina urihimyò ròhònykre. Myhe rarybemahãkre. Ihãrele tahe kòdòòseõkre aõma ikonana urihimyò. Ibutumy heka kia wesemy relekre. \v 7 Aõma kia wesemy heka bede roimyhỹ rarekre aõbo iny witxira witxira heka ibutumy iòlòna heka riteranymyhỹkre. Aõbinamy. Tai heka raaõbinanymy rỹirakre. Aõma rama ijara reakre. Bede ibutumy ramytatakre hãwãõ‑ki. \v 8 Kia heka iwese hãwyy uladu dese wesemy robumyhỹre wese tukre. \v 9 Adeereny heka aõhõkỹmydỹỹnana tiiboho riwahinykre aõma wani òraru‑ki wahe. Ijõ kaibohoõ heka ararubunyrenykre. \v 10 Sõwemy heka iny riatymyhỹkre wary‑ribi heka riatymy ririmyhỹkre. Wii rityhenymyhỹkre. Widee rakyarananymyhỹkre. \v 11 Rybebina rybeduõ heka sõwemy kedehemynykre tahe kia heka sõwemy iny riitxenanymyhỹkre. \v 12 Iu heka òraru nihikỹ iu ròhònykremy roimyhỹre. Sõwemy heka luuna‑di rỹiramyhỹ katahe wiji ixãwikre heka ihomy aõkõ relekre. \v 13 Kia idi hyy rỹirakre ikonana‑ò. Tii mahãdu tahe tarasanamy reakremy rỹira. \v 14 Ibutumyhe kia iny‑ò rybe tỹnydỹỹnamy reakremy rỹira, Deuxu Rybewihikỹ Tỹmyra wahe. Ibutu iny witxira witxira heka roholakre rybe wihikỹ‑ò. Kia rahudi hikỹle heka taheka kedehemynykre heka ikonana. \v 15 Aõbinahakỹ tyhybohe ibinatyhy rỹikre. Tii heka rỹikre heka aõma Deuxu ubetyre‑ki, Deuxu isỹ‑ki, kiaweselemy heka rỹikre. Bieryke aõbo kia rare. Bieryke aõbo kia rare Danieli heka Deuxu rybeduõ ihetxiu kiamy heka rarybere: \q1 \v 16 —Judeia mahãdu bede‑ribi tahe kia bihenybenyke. Ibutumy heka bòibenykre hãwãlò bede‑ò biòturònykre. \q1 \v 17 —Kia bededỹỹnanau heka tiu aõ bimyõtyhy ahetowo‑ribi. Tiiemy heka ròhònyhykyle rakre aõwesele wahe. \m \v 18 Iu bedero raaõmysỹdỹỹkreu heka tiu kòdòòseõtyhy tatyky itxemy. \v 19 Tule aõma hãwyy bòtòmy rỹira kia bedeu aõhõkỹmy rotỹỹnykremy rỹira. Kia tohouã‑di ratxireri tahe tamy isirakre heka itybiedỹỹ idi rakeò heka isirakre. \v 20 Bedejutytykõkemy heka bexitòenyke ahena mahenykeu. Tule sabado txu aõkõkemy bexitòenyke. \v 21 Tiu heka aõhõkỹmy dỹỹnanamy iny rotỹỹnyõhyymyhỹre kaa aõhõkỹmy dỹỹnana nihikỹmy. Tule tiu tuu robiõhyymyhỹre. \v 22 Kia Deuxu irokorehemykre wana heka ibutumy iny ituekre. Kaa urihimyòlekre wana tahe kai Deuxu hõrõ mahãdule tuukre. \v 23 —Aõma Mesia heka kowa‑ò rehemynyra, Deuxu deòdỹỹna wahe. Ihãre tahe kai heka inyõ adee rarybekeki tahe tetyhynyõhyyte heka. \v 24 Kia iu kedehemynykreu tahe aõ Kristu tyhy aõkõ heka rarekre. Aõma rybedu itxenadỹỹdu heka tule aõna aõna wiwihikỹ riwinykre. Aõma ityhydỹỹdu dori riitxenanykemy idi riwisỹnykre: \v 25 Boholake, juhuu dori adee relyyreri ibutumy aõhebo rotỹỹnykre. \v 26 —Aõma arateòwarinyre dori tuu. Kia Mesia, Deuxu Deòdỹỹna heka ròòsereri. Beteheke bederahy‑ki, tule hetowo‑ki. Iu tahe timy heka tamy itxeremy raõtyhy inatyhy aõkõreki. \v 27 Iu jiarỹ Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ arehemynykreu ibutumy heka rierykre loosòna delaana wesele heka wadehemynyna heka rarekre biu ibutumy ritỹxinykre. \v 28 Iwese aõ rubu roimyhỹre, rara heka tamy rabutumyhỹre. Kaiboho rierykre iu rehemynykreu. \v 29 Iu kia bede dỹỹnanamy reakreu tahe txulyby heka kòdòhònykre. Ahãdu tule rybynykre. Taina tule ixewesehekỹle kanakre. Ibutumy ramytatakre biu‑ki. \v 30 Iule tahe kia wadehemynynamy iny robikre. Sõwemy heka hinana ibrunana bede bedemy rỹirakre. Ibutumy heka iny robikre wadehemynynamy biuwetyky‑ki, jiarỹ dori, Deuxu Riòre, Hãbutyhyhykỹ rare. Loosòna ruruna sõwekreu, tahe arehemynykre. \v 31 Tule wajuròna‑di, ỹju aditeònykre iu, ajuròna wodỹỹhỹkỹ‑di. Tahe ibutumy wahõrõ mahãdu he ixidee aributunykre bede bede‑ribi, ibutu rehetyhy‑ribi wahe. \v 32 Jesuisi tule relyyre: —Ijyyõmy heka ako arelyykre. Kai heka ibede erynamy bimykre. Iu kia figueira òwòru hãbu wiji tybiehekỹ. Kia aõma iruru tỹmyra rurunymyhỹré. Tule aõma txirubò tỹmyra ròhònykre. Tiu tahe bierykre. Kai iòhòra bohe wyra. Myhe tamy besekre. \v 33 Iwesetyhyle taheka kai heka bierykre. Aõma wadehemynyna ròhòny relekre wahe aòbitikre wadehemynyna iu, aõhõkỹmydỹỹnana wahe. \v 34 Tiu kia bededỹỹnanaule heka bedekõnyna rexihukre. \v 35 Biu heka bede‑wana ituekre warybe tahe aõu aõu heka rỹihyymy rarekre. \v 36 Inyõ heka rieryõhyymyhỹre. Tiubo txuu ruu kai konany rỹimyhỹre wahe Ỹju dori tiu rieryõhyymyhỹre. Aõma, jiarỹ Deuxu Riòre dori rieryõre. Aõma Waha Deuxule tahe rierymyhỹre. \v 37 Noe bededỹỹnana wesemy heka rỹimyhỹkre iny risinykre kia bedeu. \v 38 Ibutumy heka worana bedehesi rỹikre kiau. Lisisò tahe rỹikre. Herina lisina aõma hãwyymy herina. \v 39 Tahe Noe bededỹỹnana wesemy heka reakre. Iu heka beòra rariare. Tahe rityyhynyõhyyre tiiboho. Tahe heka raòwònyre rariare ibutumy ituere. Iwesele tii heka rarekre heka, wadehemynyna Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ wahe. \v 40 Inatxi hãbu heka oworu‑ki raaõmysỹdỹỹkre. Ijõ heka rakre dynamy reakre. Ijõ tahe rarikre. \v 41 Tule inatxi hãwyy heka raaõmysỹdỹỹkre heto‑ki ratxikre mai risyrenykre. Ijõ heka dynamy reakre ijõ heka rarikre. \v 42 Tai heka iny rexiywinymy rỹimyhỹkemy rybe roimyhỹre awedureny kanakreki. Tiubo rehemynykre, teeryõte. \v 43 Aõma hãbuõ kanakeki heka tiu aõma hãbuõ itxeredumy ronykeki heka, tiu hãbuõ iribi rawasinyõtyhy. \v 44 Bexiywinymy heka wadehemynyna biijemy bonyke, jiarỹ Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ wahe. \v 45 Ijõ Jesuisi relyyre: —Inyõ tadinodu deòdutyhymy ratxikeki, tii aõmysỹdỹỹna riwinyhyy ronymyhỹke tamy. Iheto riywinyhyyke. Teòdu mahãdu txuõ txuõlemy riywinymahãke. \v 46 Kia riwinykeki, deysamy rarekre teòdu rehemynykreu. \v 47 Inatyhymy ararybekre: —Kia deòdu tadinodu aõmydỹỹnana ibutumy idi riywinykre, riyrubunykre. Tii ibutu wedu rarekre. \v 48-49 Ibinamy tahe tii rõhõtinykeki, kiawesemy riwinykre: Deòdumy raòhòtemyhỹ, lisilemy ronymyhỹ, riroximyhỹ momodu mahãdu‑wana riõmyhỹ. Tii ixidee rarybekre: —Wawedu kedehemynyõtyhy, aõtxile ariwinykre. \v 50 Iu rehemynyõkremy rõhõtinyreu, iwedu kiaule rehemynykre. \v 51 Tai tahe raòhòtebinakre. Heòty bede‑ò riteònykre, Iwese itxena mahãdu tii riteònykre wese. Kia‑ò rahinykre, robukre, txuraruti rikyikyinymy aõhõkỹmy dỹỹnana òraru‑ki. \c 25 \p \v 1 Jesuisi ijõ relyyre: —Kia txu heka Deuxu Iòlòna ka ijyy wesemy rarekre. Debòwiò ijadòma heka hãbumy herina riraòmyhỹrenyre. Iny sohoji sohoji heka toosòna riwyre iximynamyna. \v 2-4 Iruyrele tahe tõhõti reare aõma adỹỹ‑di ritỹxinykemy. Ihony tahe tõhõti rosare iruyre wasỹ, ijõ tule ihyna‑ki riwykemy. \v 5 Weryrybò rehemynyõre, tai tahe ijadòma mahãdu ele rihynymy rỹimyhỹ tehemynyna riiraòmyhỹrenyre. Iny sohoji sohoji heka toosòna riwyre iximynamyna. \v 6 Tai tahe rarybera: —Tỹmyra mahãdu‑ò wahe rehemynyreri. Birybenybenyke ruwetya. \v 7 Tai tahe ijadòma mahãdu he rituranymy rỹimyhỹre. Toosò itỹnytyhymy rookemy. \v 8 Kia ijõ tahe tõhõti rosare mahãdu tahe uritere riijere. Itoodỹỹmy idi riwisỹnymyhỹ. Aõma widee he rexitòenyre: —Urihimykò inihe wahõrõ‑kò biditxiwike karihukòtekre. \v 9 Tai tahe kialemy risỹnyre: —Anokõre wadehunale dokuri rỹire. Bikòryke tahe ijõ itxe tahe. Maa. \v 10 Idi tahe ròireny iõbradỹỹmy. Tai titxi tai rohonymyhỹreò. Iòrysymy iõbradỹỹmy ròirenyra rookile tahe dehemynyde kia tỹmyra mahãdu wahe. Tahe rironyrenyre ibutumy riroxikemy. Riratòbònyrenyre. \v 11 Tai tahe kia iruyre ijadòma iõbradỹỹmy rare tahe dehemynyde: —Wahĩ, itxòtòbòna wadeke bidirakynybedenyke! \v 12 Tai tahe kialemy rirawyònyre: —Jiarỹ umyreny reeryõre. Kie riki ijyy. \v 13 Tahe Jesuisi rarybere: —Tai kaiboho bexiywinymy ahãbenyke wadehemynyna biijebeny. Teerytenykõte dori tiubo adòòsekre. \p \v 14 Tii ijõ rarybere: —Ijõ ijyymy adeereny arabedeerynykre timybo Deuxu Iòlòna raremy. Inyõ heka rakemy ratximyhỹre ijõ bede‑ò ratỹinykemy. Tii tahe taaõmydỹỹnana ririre teòdu mahãdu‑ki. \v 15 Tanieru tahe tamy riwahinyre timykibo isiraõmy nieru ritamyhỹre myheka tamy riwahinyre. Ijõ‑ò 5000 riwahinyre. Ijõ‑ò 2000 riwahinyre. Ijõ‑ò 1000 riwahinyre. Idi tahe tii rare tabede tỹinamy. \v 16 Kia iruyre ritara heka aõna aõna riõbranymyhỹre. Diwymyhỹre tasỹ idi rohonyrerimy ihỹre. Tai wylemy heka inieru rabuture. Ijõ ixityre iruyremy ritxienyre iratyretyhy. \v 17 Kia ijõ inatximy tamy riwahinyre tasỹ tulere aõwesele raaõmysỹdỹỹre ta ròtare tule ijõ inatximy ixityre. \v 18 Kia sohojimy tamy riwahinyre tahe urile riyrubunyre inieru hãloole riare tamy tahe riyrubunykemy heka riare. \v 19 Sõwemy rabededỹỹnana‑ribi tahe iwedureny dehemynyde. Tahe tamyreny rarariòwyre takõtareny riòbitinykremy. \v 20 Iruyre riwyre heka debòwiò diwyde: —Beteheiny wawedu ijõ iruyre anieru tyre rebutunyre. \v 21 Tahe tawedu sõwemy riwowydynyre iaõmysỹdỹỹna wiwihikỹmy ròhònyraki wahe. Kiamy heka tamy rarybere: —Òbitimy idi taaõmysỹdỹỹteki heka. Sõwemy heka adee ariwahinykre riywinykemy. Aõwaxinyhe bitelenykre aõmysỹdỹỹna. Kai heka wawana beysanihikỹkre. \v 22 Idi tahe kia inatximy ròtaré sỹ dehemynyde: —Beteheke, inatxi tasỹ inaubiòwa ixityre adee rewinyra. \v 23 Tahe iwedu rarybere: —Awityhymyhe taaõmysỹdỹỹta! Kai heka deòdu wihikỹ tate. Kai ibutedile sõwemy tewinyte tahe sõwemy ixityre adee ariwahinykre riwahinykemy. Kai heka wawana beysanihikỹkre. \v 24 Kia sohojimy tamy riwahinyre tahe rarybemyhe retximyhỹ: —Kai heka hãbu nieru tarasaery heka tate. Aõ taaõmysỹdỹỹteri‑ribi aõkõ heka nieru tetamahãte. \v 25 Tai heka jiarỹ raberumahã alau watxireri. Tai heka rewore iny lau. Tahe tii sohojidile ratxireri. \fig |src="HK00166B.TIF" size="col" copy="Horace Knowles revised by Louise Bass © The British & Foreign Bible Society, 1994." ref="Mateu 25.25" \fig* \v 26 Iwedu rarybere: —Kai heka eoruxerere, awi aõkõ heka tate! Inyõ tehuòtekõta heka idi urihimyò ityre ròtakelemy wahe. Kai tiwaeryte wahe. \v 27 Aõherekibo banco‑ki aõkõ tetidite. Kia huòteòwy wanieru‑ribi ritarerimy ihỹre. \v 28 Bitabohe kia nieru‑di atxitere, tahe kia debòwiò ritaraò wahe biwahinykre. \v 29 Kia òbitimy raaõmysỹdỹỹra heka sõwetyhymy ròtakre. Kia òbitimy raaõmysỹdỹỹõmyhỹre kia heka ròõnodỹỹkre. \v 30 Kia deòdu bimybenyke. Tii dorihe ibinatyhyre inihe bede luruhukỹ‑ò idi behubenykre. Tai heka tii aõhõkỹmy rotỹỹnykre rahinykre. \p \v 31 Jesuisi tahe ikonana rarybere: —Iu jiarỹ, Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ, arehemynykreu heka Waiòlònary‑ò aronykre. Arehemynykre waỹju mahãdu‑wana. \v 32 Ibutumy heka bede iny mahãdu wako‑ki ributunykre. Iwese budoeni itxeredu heka tabudoeni, budòe‑wana wiribi rihitxinymyhỹre wese heka bede iny mahãdu wiribi arihitxinykre. \v 33 Wabudoeni heka warurunawe‑ribi arisỹnykre. Budòe tahe wahywe‑ribi arihitxinykre. \v 34 Idi tahe waruruna ludu‑ò ararybere: —Manake hewa, beysabenyke. Waha Iòlòna‑ò rokonykre. Myheka tamy ararybekre. Juhuu bedeu ihetxiu heka ywimy adireny kia rỹimyhỹre. \v 35 Rama tahe riwasanyreu rỹsỹna wadee tewahinytenyte. Iu bemy rarureu, wadee tewahinytenyte. Jiarỹ heka tori rare asỹ‑ò tiwadytenyte. \v 36 Jiarỹ heka watykyhoho aõkõu, kaibohole wadee tewahinytenyte. Binamy rỹimy rarewãhã, waroramy tadòitenyte ròtenawo‑ò. \v 37 Tai tahe òbiti mahãdu rarybekre: —Wanyrỹ, tiu taheka ramamy heka wadeereny teate —Adee rewahinyrenyre? Tiubo heka bemy tarumy tatemahã adee rewahinyrenyre? \v 38 Tiubo heka kai torimy tatemahã idi wahetoreny‑ò aradyrenyre. Tiubo atykyõmy tatemahã‑di, tyky adee rewahinyrenyre. \v 39 Tiubo ròtena‑ki tỹimy tatemahã‑ò ada webinadumy tatemahã‑ò, aroramy ròirenyre. Wanohõti atxi reaõhyymyhỹre. \v 40 Tai Jesuisi rarybere: —Jiarỹ, Iòlò, tamy ararybekre: —Iu kaiboho waityhydỹỹdu seriòre mahãdureny‑ò waòraru‑ki tewinymy toitemahãu, wadeele tuu tewinytenyte. \v 41 Idi tahe kia wahywenawe‑ribi ludu tamy ararybekre: —Boibenyke karibi kaiboho heka abinarenyre heòty bede‑ò ihyymy boibenykre ixi‑di ariteònykre. Diabo tatyytybybinasỹ‑ò idi boibenykre. Deuxu isỹ tamy riwinyre. \v 42 Tiu rama riwasareu rỹsỹna kaiboho wadee tewahinytenyõhyyta. Iu bemy rarureu heka ijõ wadee tewahinytenyõhyyte. \v 43 Torimy rarewahãu, tiu tiwatobinytenyõhyyte. Tykyõ wadee tewahinytenyõhyyte. Binamy rãimy rarewãhã ròtenawo‑ki wororana webinadumy tahe tòiõhyyte. \v 44 Tai tahe kiamy rarybekre: —Wanyrỹ, tiubohe tuu rewinyrenykõre. Wanohõti heka reaõhyymyhỹre aramamy rubuna‑txi, abemy rubuna‑txi, torimy tatemahãu, atyykõmy tatemahãu, ròtenawo‑ki webinadumy tatemahãu wahe. \v 45 Tahe jiarỹ Iòlò tamy ararybekre: —Kaiboho heka waityhydỹỹdu seriòreõ tewiòhenanyõmahãtenyte tai heka tiwawiòhenanytenyõte. \v 46 Tahe Jesuisi ikonanamy rarybere: —Tai tahe tii tiuhyymy rakre heòty bede‑ò, aõhõkỹmydỹỹnana‑ò. Òbiti mahãdu heka umytuedeõna‑ò rakre. \c 26 \p \v 1 Kia taijyy rahudi tahe Jesuisi taerymahãdu‑ò rarybere: \v 2 —Ixityre inatxi txu‑di tasỹ aõma Pascoa worana bedehesimy rỹikre. Kaiboho tahe kia teerytenyte. Iu iny riwatyhenykre Deuxu Riòre Hãbu wahe. Irahu‑di tahe itxeònihikỹ‑ò riwatamadỹỹnykre. \v 3 Tahe aõwesele heka xiwena wahidỹỹdu wedu mahãdu ributunyre heka judeu wedu mahãdu‑wana wahe. Kaifa heto wii rotyre. Xiwena wahidỹỹdu mahãdu wedu wahe. \v 4 Wiwana heka raryberenyre: —Timybohe Jesuisi aõhebo rikisỹnyrenykre aõma teburemy ijiranakõnahakỹle. Timybo rikisiraõnyrenykre, rikimyrenykre, rikirubunyrenykre. Urile iny tuu rierykõre. \v 5 Pascoa worana bedehesi rỹireu tahe aõkõlemy idi rỹire. Kia worana bedehesiko‑ki iny raaõbinanykeki dori ibutuhukỹlemy heka raaõbinanyke. \p \v 6 Jesuisi heka rare Betỹnia hãwã‑ò hãbu tykybinaõ‑wana heka isỹ‑ò rare, Simaõ heto‑ò wahe. \v 7 Iu iheto‑ki riroximyhỹreu tahe hãwyyõ tamy rare aderòna lỹnyrehekỹõ‑di manaurahyna‑ki. Tai tahe Jesuisi tyre ritxiwire, iratityre. \v 8 Ierydỹỹna mahãdu heka urihimyò heka rebure riòre iòraru‑ki. \v 9 Iòwy nihikỹtyhyre dorihe. Tai heka tanieru uriterehekỹle rahuraki heka tai rawobinamy. Idi rohonykewile heka rare aõma iòwy tahe iny aõkõ mahãdu‑ò riwahinykewihikỹle tii rõhõtinyre. \v 10 Tahe Jesuisi rierytyhymy aõmybo tuu raryberenyrerimy: —Aõherekibo kaiboho ibinamy tarybetenyteri hãwyy‑ò. Aõwidỹỹnana wihikỹ wadee riwinyreri. \v 11 Aõma kaiboho heka urimynodu mahãdu‑wana ihyymy boibekre. Ibutulemy awanareny jiarỹ watxiwãhãde. \v 12 Tii heka wahãloodỹỹna riwaywinyra aderòna watyre ritxiwireu. Kia tahe wadee riwinyre. \v 13 Boholake, iny itxi tõhõti reahyy rỹirakre iòraru‑ki. Rybewihikỹ Tỹmyramy ritỹnydỹỹmyhỹkre heka rierymyhỹkre bede bedemy wahe. \p \v 14 Iribi tahe Judasi Isariò, tii waò inatxi reuròõ rare, tii heka ròhònyre ierydỹỹna mahãduy‑ribi. Tahe rare xiwena wahidỹỹdu mahãdu wedu‑ò. Tahe tamy rarybere: \v 15 —Adeereny Jesuisi ariwahikre wana heka tiwesebo biwaòwynybenykre? Kiamy tahe 30 prata womati nieru myhe tamy riwahinyre. \v 16 Judasi kia ribile rarunymy raremyhỹ dohodỹỹnaõmy Jesuisi tamy riwahinykremy. \v 17 Pascoa worana bedehesi rỹireule rexidelenyre, Paõ iuridỹỹkõ, kia txu rỹimyhỹ wahe. Jesuisi erydỹỹna mahãdu tai ritỹỹraxinyre: —Titxiwexe rikirỹsỹkre Pascoa worana bedehesi jiarỹboho dori ariywinyrenykemy? \v 18 Tahe Jesuisi rirawyònyre: —Hãbuõ hãwãhãkỹ‑ki ratximyhỹre tii riwaeryre. Tahe tamy marybekre: —Wawedu kỹny rarybereri aõma aheto‑ki heka Pascoa worana bedehesina rirỹsỹkremy taerydỹỹna mahãdu‑wana. Ibededỹỹna dori iòhòre riki. \v 19 Tai tahe taerydỹỹna mahãdu kia riwinyre idi kowa worana bedehesi rỹsỹna riywinyre. \p \v 20 Bedesòmy tahe tai riroximy rorukumyhỹreny, taerydỹỹna waò inatxi reurò mahãdu‑wana wahe. \v 21 Aõma inyõ heka riwatyhenykremy ratximyhỹre. Jesuisi heka tuu rarybere: \v 22 —Mowexe tii rarekre. Tiiboho rabedewomy roire, tai tahe widee rarybere: —Jiarỹ kõaõboka. \v 23 Tahe Jesuisi rarybere: —Kia wawana pratoro tebò rearerile taheka tiikre. \v 24 Iwese Deuxu Tyyriti‑ki Rybe roire wese heka arurukremy jiarỹ Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ watxiwãhãre. Kia hãbu riwatyhenykre tahe tamy heka ibinatyhykre. Ratybienykõre wana inihe awityhyre. \v 25 Tai tahe Judasi ityhedỹỹdu rarybere: —Erydỹỹdu, jiarỹ aõbohe rare? Tahe Jesuisi tamy rarybere: —Kaityhy wahe tate. Kaile tarybeta. \p \v 26 Tai tahe Jesuisi orotxu sohojiõ rimyre ibutumy riroxireu, tahe riyreyrenymyhỹre tahe inysohoji sohoji‑ò riwahinyre. Tai tahe tamy Jesuisi rarybere: —Kia biybenyke heka. Waumy wese heka kia ratxireri. \v 27-28 Idi vĩĩ monahynaõ rimymy rexitòenyre Deuxu‑ò. Idi tahe tamy riwahinyre iribi sohoji sohoji riõrenykemy. —Biõrenyke kaa dori wahãlubu wesemy ratxireri. Tai sõwemy iny biu‑ò rahenykre Deuxu dee. Ibutumy òraruna ixãwididỹỹmy heka tuu ròhònyra. Wahãlubu heka Deuxu, iny‑wana wii riwoàxinykre rare. \v 29 Tahe boholake warybe‑ò. Awanareny heka ixityre vĩĩ monamy ariõõtyhy. Kia Waha Iòlòna‑ò dehemynynahykyle tahe awanareny ixyby tuu ariõkre. \p \v 30 Idi tahe wiuõ rawiunyrenyre idi tahe Oliveira hãwãlò‑ò ròirenyre. \p \v 31 Jesuisi tamyreny rarybere: —Wijiru heka ibutumy kaiboho biwaribenykre. Tyyriti‑ki heka roire kiawesemy: \q1 Budoeni‑di itxeredu rirubunykre. Ibutumy budoeni raubỹtỹkre bede bedemy. \m \v 32 —Waixixana kỹnyikreu tahe Kalileia bede‑ki awanareny aratxikre. \v 33 Pedro tahe rarybere: —Ibutumy ararirenykre wana tahe jiarỹ aõkõre. Ararirenyõtyhy. \v 34 Tai Jesuisi heka Pedro‑ò rarybere: —Kai heka hãnie dele robukõdile biwatxiõ‑ribi bexihukre, inataõmy wahe. Tuu wijiru rarekre. \v 35 Pedro dirawyònyde: —Aõkõre wa, arurukre heka tahe urile aratxiõnyõtyhy. Tule ibutumy ijõ ierydỹỹna tule Pedro wesele rarybere. \p \v 36 Tahe Jesuisi ridyrenyre bederaty oworuõ‑ò, aõma Kesemani ninadu‑ò ridyre: —Kakile bonykre arakre dori ixitòedỹỹmy kowa‑ò. \v 37 Tahe Jesuisi heka Pedro ridyre ixi‑wana. Tule Zebedeu riòre wiwana ridyrenyre. Tahe Jesuisi rabedeòtiidỹỹre aõhõkỹmy rotỹỹnyre bedeòtiidỹỹ òrarukile. \v 38 Tii tahe tamy rarybere: —Kaki wawanale atxibekre. Watyytyby heka tỹxihikỹlemy bedeòtiidỹỹ‑di ratxireri. Waki bexiebekre. \v 39 Urile tahe tako‑ò rariareu tahe resere bede‑ò. Jesuisi tahe tyby‑ò rarybere: —Waha, rubu mona waribi bitake adeewikeki. Aõkõkeki tahe ariõkre, arurukre adeewilemy aõhebo arotỹỹnykre. \v 40 Idi tahe dòòsede kia ierydỹỹna inataõ tai rõrõmyhỹò heka ixyby dòòsemy nade. Jesuisi rarybere: —Pedro! Kai heka timy sohoji horamy adi bede rỹiõtyhy wawana. \v 41 Bexixaruhyy atxibeke bexitòenymy. Aõkõkeki tahe òraruna kanamykre. Kai heka òbitimy matxikemy tahõtinymahãte. Aumy tahe ibinare heka arurukõre wahe. \v 42 Ixityre rare rexitòenykemy. Tahe Jesuisi rarybere: —Waha, adeewinale ariwinykre. Aõhõkỹmydỹỹnana monamy heka ariõkre. Kia mona waribi bitaõkeki ihãrele heka arurukre. \v 43 Tai dòòsede tai rõrõmyhỹrenyòle heka nade. Tiiboho ixixamy rỹiõhyyre. \v 44 Tahe ròòsere ixybyle ikonanamy. Iweselemy rexitòenyre tyby‑ò. \v 45-46 Idi tahe dòòsede taerydỹỹna mahãdu‑ò rarybere: —Bexielehynybeny. Watyhedỹỹdu naderi. Rexihumyhe rare. Hãbubina mahãdu rehemynyre. Jiarỹ Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ, wahe. Bexixabeny, rakakre watyhedỹỹdu dori rehemynyreri. \p \v 47 Tahe Judasi dehemynyde waòinatxi reuròõ wahe. Jesuisi rarybereu, tii nade sõwemy hãbu‑di mayrehe‑di, òhòte‑di tõnori‑di widotyde. Judeu mahãdu wedu tahe iteòdỹỹdure xiwena wahidỹỹdu wedu wana wahe. \v 48 Juhuu Judasi tamyreny bede riywinyre. Kamy rexirybenymy: —Iòsỹny‑ò aruwokrele heka tiikre. Tiile bimybenykre. \v 49 Tahe Judasi rarybere: —Rareri, Wawedu. Iòsỹny‑ò ruwore. \v 50 Tahe Jesuisi rarybere Judasi‑ò: —Iò, aõwaxiny aõbo biwinykre iwidỹỹmy tateri. Tahe Jesuisi imahãdu rimyre. Ritaataare. \v 51 Tahe Jesuisi mahãduõ mayrehe‑di rimymy resere. Tai hãbuõ‑ò reare. Tai tahe tõhõtile rikòròmy idi reare, xiwena wahidỹỹdu wedu deòduõ wahe. \v 52 Tahe Jesuisi tamy rarybere. Aõkõre amayrehe birutyke irasirahanawomy. Kia dori inyõ maydese rimymy resekre heka tule rurukre maydeselemy. \v 53 Karibi ixitarasamy arurukeki dori wahaòle ararybekre. Tai tahe waha sõwemy ỹju kiditeònyke, 12 aõbinadu ijoi mahãdu wahe. Kia teeryõtenyte. \v 54 Ihãrele tahe ibutumy tuu bededỹỹnana relekre iwese ritidỹỹna‑ki roimyhỹre wese. \v 55 Tahe Jesuisi rỹỹraxire tamyreny: —Aõbo jiarỹ raremy wadi tahõtinytenyteri. Wasidu aõbo. Kai dori waòrysymy tehemynyte maydese‑di, tõnori‑di. Aõherekibo wahe. Jiarỹ heka arabedeerynyrenyre txuõ txuõlemy wahe Deuxu dohodỹỹna heto‑ki. Aõherekibo taile tiwamytenykõte kowa watxiwãhãure. \v 56 Kia ibutumy Deuxu Ritidỹỹna‑ki roimyhỹre. Tai tahe tuu bededỹỹnana relekre iwese Deuxu rybedu mahãdu rarybere. Ibutumy aõna aõnamy rotỹỹnymy raremyhỹ. Tai tahe taryberahu‑di. Ibutumy iery mahãdu iribi tahe robỹtỹre. \p \v 57 Tiiboho heka Jesuisi ridyrenyre Kaifa heto‑ò, xiwena wahidỹỹdu wedu wahe. Tai ibutumy judeu mahãdu wedu ributunyre bede ywina erydu mahãdu tule wahe. \v 58 Pedro irehetyty‑ribi riheludunyre. Iheto ube‑ki tahe ronyre yrubu dỹỹdu‑wana. Tahe rehere aõhebo rotỹỹnykremy. \v 59 Xiwena dinodu mahãdu tahe ributunyre Jesuisimy raruikremy heka riijemy. Aõma rirubunykre òbirele heka tuu rarybemyhỹ. \v 60 Tahe inyõ‑ki heka rahaõhyyre turybedu wahe. Iny sõwemy tahe relyyre. Ihãrele rirubunyõhyyre. Iroona‑ribi tahe inatxi hãbu dehemynyde. \v 61 Tai tahe kiamyhe tuu relyyre: —Aõma Jesuisi rarybere: —Aõwesele heka Deuxu dohodỹỹna heto ariatymy idi areake. Inataõ txudi tasỹ ixityre aditamadỹỹke, ibutumy adiwinyke. \v 62 Tai tahe xiwena dinodu heka Jesuisi‑ò ryyraxire: —Aõbo marybekre kia umy ijyy rohonyreriki? \v 63 Jesuisi tahe rybeõlemy ronyre roholare. Ixityre tamy rỹỹraxire: —Kai heka inatyhy tyhymy Deuxu Riòremy kai atximahãte. Mesia aõbohe kai tate? Deuxu riwaeryre inatyhymy rarybereri. \v 64 Jesuisi dirawyònyde tamy: —Kaile kia tarybete. Ibutumy iny‑ò ararybekre: —Kaiboho ibutumy bobibenykre \q1 Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹmy, jiarỹle wahe. Tii heka Deuxu rurunawe‑ribi heka ronykre. Iribi tahe kanakre biuwetyky‑ki. Jiarỹle wahe tiire. \m \v 65 Tai tahe xiwena dinodu tatyky riykare. Reburere kie: —Aõhere tahaka. Deuxumy heka ibinatyhylemy tarybemahãte. Ijõ iny‑ò aroholaõkre, rexihura! \v 66 Ibutumy kaiboho irybe‑ò taholatenyteri, inatyhy? Aõbo rikiwinykre tii ibinatyhyre dori, rikirubunyrenykre tahe. \v 67 Tahe iòsỹny‑ò rarybexinyre. Rihetenyre. \v 68 Tamy ihetedỹỹdu rarybere: —Marybeke Kristu, mobo arahetenyra inihe. \p \v 69 Pedro tahe ube‑ki ronymyhỹ. Tahe ijadòma heka deòduõ tamy rehemynyre: —Kai anõbo Jesuisi Kalileia ludu‑wana atximahã. Kumymy rabire. \v 70 Iny ibutuko Pedro rarybere: —Aõkõre, aõmybo arybe reeryõhykyreri. \v 71 Tai tahe rare ijò‑ò. Ijõ ijadòma deòduõ rarybere kamahãduko: —Inatyhymy heka tiki Jesuisi Nazareludu mahãduno tiki rare. \v 72 Ixityrele Pedro ritxiõnyre: —Reerykõre wahe hãbu. Tiu heka rabiõwãhãre. Inatyhy rare. \v 73 Idi hãbuõ heka narybede tamy: —Inatyhy rare. Kakỹny irybe weselemy tarybeteri, Kalileia rybe wahe. \v 74 Tahe Pedro rarybere: —Jiarỹ reerykõreri, tuu heka rabiõwãhãre. Deuxu riwaeryre inatyhymy rarybereri. Iule taheka hãnie hãbu robumy reare. \v 75 Tahe Pedro tõhõti itxi reare. Jesuisi rarybere weselemy heka tii riwinyra. Ritxiõnyre. Tai tahe Pedro ròhònymy reare heka rahinyhyyre. \fig |src="HK007D.tif" size="col" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Mateu 26.75" \fig* \c 27 \p \v 1 Ijõ biurasò ruidile tahe rỹire. Xiwena wahidỹỹdu wedu ributunyre judeu mahãdu wedu‑wana. Timywexe aõhe rikisỹnyrenykre. Rikirubunyrenykemy heka idi watxiwãhãre. \v 2 Roma dinodu‑ò òsana rikidyrenykre. Tahe tiiboho Jesuisi ritaataare idi ridyrenyre tamy, Pilato‑ò. \p \v 3 Judasi heka rieryre. Tai tahe tii rabedewonihikỹre rityhenyreki wahe. Tai tahe raraykynyre tawo‑ò raòhòrere. Tahe nieru òkesedỹỹmy idi rõhõtinyre. Tahe nieru diwyde, 30 prata womati nieru tahe riòkesedỹỹnykremy judeu wedu mahãdu‑ò, Xiwena wahidỹỹdu mahãdu‑ò. \v 4 Tahe Judasi rarybere: —Ixãwirahe, jiarỹ raòrarunyra hãbu òbitityhymy ratximyhỹrele retyhenyre heka. Tahe judeu mahãdu dinodu rarybere: —Jiarỹboho, kia aõ aõkõ rare. \v 5 Tahe Judasi nieru‑di bedetyrele rihure. Tahe ròhònyre iribi. Tahe rare. Rerotihikỹ‑di rexibòtòtaare. Rexirubunyre. \v 6 Tai tahe xiwena wahidỹỹdu wedu riwyre nieru bede‑ribi: —Aõwexe kanieru rikiwinyrenykre? Dohodỹỹna hetowo‑ò rikirutyrenyke heka aõkõre. Aõma dori rare rubuòwymy iwahidỹỹ heka rare. \v 7 Urile suõle rikiwyrenykre idi. Tai tamy wabede rikiwinyrenykre. Aõma tori kaki rurukreu tahe rikitoonyrenykre tamyle wahe. Tai tahe tiiboho riwyrenyre aõma butxi widỹỹna subede heka riwinyrenyre. Kia heka inire suni wahe. \v 8 Kia bedero tahe rininire aõma Hãlubu Bederomy heka rininire. Wiji tule ini rare. \v 9-10 Iwese Jeremia tyyriti‑ki roire wesele heka tii riwinyre: \q1 Tahe 30 —Womati nieruõ‑di heka bedero riwyre butxiwidỹỹdu‑ribi. Iwese kai riwateònyre wese. Kia iòwy rare judeu mahãdu‑ò tamy riwahinyre wahe. Txiõdỹỹna òwy wahe. \m \v 11 Jesuisi heka Pilato, bede dinodusỹ‑ki ratximyhỹ. Pilato tahe tamy rỹỹraxire: —Kai aõbo judeu mahãdu iòlò atxiteri? Jesuisi dirawyònyde: —Kai tuu tarybeta. \v 12 Xiwena wahidỹỹdu wedu heka tamy rarybere: —Jesuisi rirawyònyõhyyre. Judeu mahãdu wedu‑ò tule rirawyònyõre. \v 13 Pilato tahe tamy rarybere: —Kai aõbohe rybe‑ò taholate. \v 14 Tule tamy Jesuisi dirawyònyõhyyde. Byy! Urile Pilato ribedeòtiidỹỹnyre. \v 15 Pascoa worana bedehesi bededỹỹnana tikiemy tuure. Ròtenawo‑ribi heka sohoji beòra beòrahyyle ixinamy inyõ rexideònymyhỹ, inysõwe rybe òraru‑ki wahe. \v 16 Kia beòra tahe hãbu ibinatytyre ròtenawo‑ki rỹire. Baraba inire. Ibutumy iny tuu rieryre. \v 17 Aõma Pascoa worana bedehesi rỹireu ibutumy iny ributunyre. Tahe Pilato ritỹỹraxinyre: —Tibohe ixinamy ariteònykre Jesuisi Kristu aõbo ada Baraba aõbo? \v 18 Tahe iny heka ibutumy urile Jesuisi Kristu luure heka. Tai tahe judeu dohodỹỹdu wedu mahãdu tahe aõkõ tamy waritimy rityhenyrenyre. Pilato kia rieryre. \v 19 Iu tabede ywina dohodỹỹna‑ki Pilato rỹireu, ihãwyy tamy tyyriti riwahinyre. Kawese heka rarybere aõma: —Ixinamy Jesuisi bitekònykre. Anobinatytymybo dokuri rarasino txu wadi reakareri. Jikarỹ anohõkỹmy dỹkỹnana sõwemy ratỹkỹnyre Jesuisi kòraru‑ki wahe. \v 20 Iny sõwehekỹ‑ò heka xiwena wahidỹỹdu mahãdu wedu rarybere: —Kaiboho mararybebenyke: —Baraba ixinamy biteònykre. Tiiboho dirawyònyde: —Jesuisi birubunykre. \v 21 Iribi Pilato rarybere: —Tiwexe ixinamy ariteònykre? Tiiboho dirawyònyde: —Baraba biteònykre. \v 22 Pilato tahe rỹỹraxire: —Aõhebo tahe arotỹỹnykre Jesuisi‑di, Kristu‑di? —Itxeò nihikỹ‑ki bitamadỹỹnykre. Birubunykre. \v 23 Pilato tamy rỹỹraxire: —Aõbinahakỹ aõbo riwinyraki? Tai tahe ibutumy iny rirajuamy rỹimyhỹ: —Birubunyke kia bitamadỹỹnykre. \v 24 Pilato iny sõwe‑di aõ riwinyõhyyre aõbinatyhy òsana ròhònykremy idi rõhõtinyre, tai tahe inyõ rarybere: —Bee kidiwykremy baciaro‑ki. Tahe tebò risuhore iny sõwehekỹko‑ki. Tamy rarybere: —Jiarỹ kỹny waòraru‑ki aõkõ heka rurukre. Kaiboho heka irubudỹỹ erydumyhe boibekre. \v 25 Tahe ibutumy iny rarybere: —Awire, inyboho heka irubudỹỹdu erydumy rokoirekre, tule wariòrereny òraru‑ki wahe ihãlubu rejuxunykre. Soldado ridyre itxeò nihikỹ‑ò ritamadỹỹnykremy rirubunykremy. \v 26 Tai tahe Pilato heka Baraba riteònyre ixinalemy. Iribi tahe Jesuisimy raòhòtere. \p \v 27 Pilato soldado mahãdu urile idi juhu risinyre, soldado tyamy ritidire. Pilato heto‑ò ridyre. \v 28 Ityky iribi ritare tahe aõma tykysò‑di ritidire heka juhu rihetynyre. \v 29 Iòdỹỹmy tahe idi ede lòrilòrihikỹ irati‑ò ridekremy. Òwòruõ tebò‑ò ritidire. Tai iko‑ò resere tatiowotimy. Raryberenyre: —Awire, kai judeu Iòlòtyhy. \v 30 Ityre rarybexinyre. Òwòru rimyre tahe iratimy tuu raòhòtere. \v 31 Iribi ritarenyrenyre ihõrõ itykyle ixityre rirutyre ityre‑ki. Idi tahe ryò ròirenyre. \p \v 32 Iu ròhònyreu, hãbuõ Sireni bede luduõ‑wana witxi reare. Tamyhe rarybere Jesuisi itxeò riwykemy. \p \v 33 Tahe Kòkòta hãwãlò‑ò rehemynyre. Aõma, rubu ratityby wesemy heka rare. Tai tahe Kòkòtamy heka rininimyhỹrenyre. \q1 \v 34 Tii vĩĩ riurinyre bee ihyra‑wana, idi tahe Jesuisi‑ò kia riwahinyre. \m Iurihi‑di teramy reare. \m \v 35 Tahe itxeò nihikỹ‑ki ritamadỹỹnyre. Irahu‑di tahe \q1 ityy heka ritxuatxuarenyre wimy rarudeòsanyre tibo iwydydukemy. \m \v 36 Idi tahe retehemy rorukumyhỹrenyre. \v 37 Irati tyre‑ki tahe ritidỹỹnaõ roire: \q1 —Kia Heka Jesuisi Rare, judeu Iòlò Mahãdu. \m \v 38 Tule wasidu brebunahakỹ tii‑wana ritamadỹỹnyrenyre itxeò hòkỹ‑ki, ijõ iruru‑ribi, ijõ ihywe‑ribi. \v 39 Iny ibire‑di reamyhỹ idi risinymyhỹ kamy rexirybenymy: \v 40 —Kai inihe bexitake, kai Deuxu Riòre tateki. Bodobeheke itxeò nihikỹ‑ribi. \v 41 Kai heka arurudiremy iximy tarybemahãte. Dohodỹỹna biatykemy heka iximy tarybete tahe inataõtxu‑di heka biwinykemy tarybeta. Tule xiwena wahidỹỹdu wedu mahãdu idi risinyre. Tii tahe rarybere: \v 42 —Tii heka iny iwitxira witxira aõbina bina‑ribi ritamyhỹre ihãre tahe taaõbina bina‑ribi rexitaõtyhy. Tii heka aõ judeu mahãdu iòlò aõkõ rare. Myheka tuu rarybemyhỹ. Kia itxeòhòkỹ‑ribi kedexiberesedỹỹnykekile tahe rikityhynyrenykre inatyhymy. \v 43 Tii heka iximy rarybemyhỹre Deuxu Riòre raremy, Deuxu rityhynymyhỹremy. Reketeherenykre inihe aõbo Deuxu riwiòhenanykremy wahe. \v 44 Wasidu mahãdu kia itxeò nihikỹ rỹire iwesele heka tamy rarybere. \p \v 45 Txutyeu tahe bede luruhukỹ bede reare, txioro tirehehekỹule bede kamy reare. \v 46 Kiaule tahe bede ratỹnyre Jesuisi iu ryryre: \q1 —Eli Eli Lema Sabatani. \m Kiamyhe rarybere: \q1 —WaDeuxu, WaDeuxu, aõherekibo waribi õhõti rosare? \m \v 47 Tai tahe iny sõwe mahãdu irybe‑ò doholade. Ijõ kiamy narybede: —Eliasi‑ò hòwa ryryreri. \v 48 Kia ele elemy riwinyre noseõ. Idi tahe vĩĩõ rirymy tamy idi riteònyre. Teòrehemy riwinyre bemy rimonykremy. \v 49 Ijõhe raryberenyre: —Txiokre inihe inatyhymy aõbo reketeherenykre inatyhymy aõbo Eliasi iwiòhenadỹỹmy kanakremy aõbo inihe. \v 50 Jesuisi ixityre rirajuare. Rurure. \v 51 Kia dohodỹỹna heto‑ki heka ixiwòtenaõ rỹimyhỹre ierykõna. Tahe urile idi ixiwanale ruamy reare iratyre‑ribi bede‑ò. Suuhe ramytatare. Mana rabòhòbòhònyre. \v 52 Wabede hãlooõ heka riraynyre. Deuxu hõrõ mahãdu sõwemy rubu‑ribi riixixanyre. \v 53 Wabede‑ribi ròhònyrenyre. Iu Jesuisi rubu‑ribi riixixareu tahe Jerusalẽ‑ò ròirenyre. Tai tahe sõwemyhe iny tuu robire. \v 54 Tai heka soldado dinoduõ ratximyhỹ idi retehemy. Tule soldado mahãduõ tii‑wana ratximyhỹre. Ibutumy tuu robirenyre. Tai tahe tabrebu‑ribi narybedenyde: —Tii inatyhymy Deuxu Riòre heka rare. \v 55 Hãwyyõ tule retehemy ratximyhỹre irehe‑ribi idi. Aõma hãwyy Jesuisi riwiòhenanymy raremyhỹ heka idi retehemyhỹre. Tiiboho Kalileia bede‑ribi doide. \v 56 Marie Madalena, Marie Txiause Jyjese, Zebedeu riòrese tule tai ratximyhỹ. \p \v 57 Bedesòmy Jyje rehemynyre. Tii ityhy heka rare Arimatea hãwã luduõ ratximyhỹre. Tii Jesuisi tyhydỹỹduõ ratximyhỹ. \v 58 Tai Jesuisi umy rexitòenyre Pilato‑ribi. Tai tahe Pilato rarybere: —Tamy biwahinykre. \v 59-60 Tahe Jyje linho tyky rirahananymy. Tai tahe aõma wabede tỹmyrahakỹ riamy roireriò heka rituunykremy idi rara. Idi mana nihikỹ ritidire txiò. Idi ròirenyre. \v 61 Marie Madalena ijõ Marie‑wana taile retehemy ronyre wabede‑ki. \p \v 62 Ijõ txu tahe fariseu mahãdu wedu tule xiwena wahidỹỹdu wedu heka Pilato‑ò sexta feira rahudi tahe, judeu mahãdu elehyna txu wahe ituere. \v 63 —Jesuisi irumy raremyhỹu tii rarybere: \q1 —Rubu‑ribi heka ariixixanykre inataõ txu‑di. \m \v 64 Ruimy rare tahe ihãrele tahe biyrubunyke iwabede. Aõkõkre‑wana tahe ierydỹỹna mahãdu heka iumy riwykre. Tai tahe rarybere: —Tii rexiixixanyre. Tai tahe ibutu rityhynykre iruina. Kia ibinatyhymy rarekre. \v 65 Tai tahe Pilato riteònyre soldado mahãduõ txiò‑ki. Tamy rarybere: —Awimy biyrubunyke! \v 66 Kia bede erynaõ heka tamy ritidire. Txiò‑ribi resekreule heka rieryrenykre. Tahe soldado mahãdu riyrubunymyhỹre. \c 28 \p \v 1 Ijõ txu rudile tahe Marie Madalena, Marieõ‑wana rare ihãloona‑ò itxeremy, domingo, nobiutxu wahe. \v 2 Aõwesele tahe iu suu ramytatare. Wanyrỹ ỹju heka dobehede biu‑ribi iu. Tahe hãloo ijò‑ribi mana ritamy ityre ronyre. \v 3 Iòsỹny heka urile ritoosònyhỹkỹre. Ityky tasỹ iurahakỹre. \v 4 Idi itxeredu mahãdu heka aõma ruberunihikỹrenyre. Urile rõhõtiberemy reserenyre. \v 5 Ỹju rarybere hãwyy‑ò: —Uritere berebuõmyrenyke. Kai aõbo Jesuisi teijeteri, inatyhy? Aõma itxeò ritamadỹỹnyrenyre wahe. Reeryre kia. \v 6 Aõkõre kaki aõkõ heka ratxireri. Tii dori rubu‑ribi rexiixixanyre iwese tii iximy rarybere wese wahe. Beteheke inihe iherina tyby‑ò tai juhu roimyhỹò. \v 7 Make karibi ele elemy ierydỹỹnako belyykre tii rubu‑ribi rexiixixanyraki. Tii heka rara Kalileia‑ò tamy wirotyreriò. Matahe, relyyra dorihe adeereny. \v 8 Tai tahe rakòrunyrenyre, hãwyyboho. Ruberumy ròirenyre tasỹ reysamy ròirenyre. Ierydỹỹna mahãdu‑ò heka riijemyhỹre aõma ỹju rybemy ikoreny relyykemy. \v 9 Iu rakòrunyrenyraule tahe wii reòbynyra. Jesuisiwanale heka itxi rekoare. Idi tamy rehemynyre iòhòmy. Iwa rimyrenyre tahe riwowydynyre. Jesuisi tamy rarybere: —Toiteri aõbo! \v 10 Uritere breburenyõmyke. Boibeny tahe ijyymy waityhydỹỹdu mahãdu seriòre‑ò heka Kalileia‑ò aròirenykemy. Tai tiiboho‑wana wii areòbynyrenykremy. \p \v 11 Tai tahe tiiboho ròirenyre. Kiaule tahe wabede soldado itxeredu rehemynyre xiwena wahidỹỹdu wedu‑ò wahe. Tahe ibutumy relyyre iko. \v 12 Tai tahe nieruõ riwahinyre ruiõmy relyykemy. \v 13 Tamyreny raryberenyre: —Ierydỹỹna mahãdu heka ridyra watỹireny reòbylemy. \v 14 Tai tahe bede dinodu rierykreu heka aõ adee beleõtyhy aõbinahakỹõ. \v 15 Tai tahe nieru sõwemy riwyrenymy tahe tuu ròirenyre ruimy. Wiji dori tuu ijyy rỹira. Ibutumy judeu mahãdu kia rybe‑ò rityhynymyhỹre. \p \v 16 Idi tahe ierydỹỹna mahãdu ròirenyre Kalileia‑ò. Tiobo Jesuisi riteònyrenyremy juhutyhy. \v 17 Jesuisimy robirenyreu tahe tiiboho bede‑ò reserenyre tahe riwowydynyrenyre. Ijõ mahãduõ riseõnylemy idi rõhõtinymyhỹre. \v 18 Tai tahe Jesuisi iòhòtyhymy tamyreny relere kiamy tamy rarybere: —Waruruna heka ibutu ratyre ratximyhỹre kabede‑ki tule, biu‑ki tule. \v 19 Tai kaiboho waha deòdumy boibenyke ibutumy iny bede bede mahãdu‑ò, bede bede konananahakỹ mahãdu‑ò ihyy behemynybenyke. Waityhydỹỹdumy heka bitxienybenyke. Wahanimy, tule Deuxu Riòrenimy, tule Deuxu Tyytybytyhynimy, tahe bòratisebedỹỹnybenyke wadeòdurenymy, Waha, Ityytybytyhy, Iriòre kaboho deròwymy wahe. \v 20 Ibutumy aõbo wabede ywina adee rewahinyredi bibedeerykre. Uritere nohõti losarenyõmy awanarenyhyy dori ararekre bededỹỹnanahyy rekehemynykre.