\id LUK - Karajá NT -Brazil 2011 (DBL -2013) \h LUKA \toc1 Deuxu Rybe Wihikỹ Tỹmyra, Luka Tyyritidỹỹdu \toc2 Luka \toc3 Lk \mt1 Luka \mt2 Deuxu Rybe Wihikỹ Tỹmyra, Luka Tyyritidỹỹdu \c 1 \p \v 1-3 Wyla, Teòfilo. Adee heka watyyriti ariwahinykre timybo Kristu rotỹỹnyre. Tuu lobixidu mahãdu tuu relyymyhỹre‑ribi, jiarỹ ire ariòbitinytyhykre. Kia heka jiarỹ adee reritinymyhỹre, waiòlò, iwese ibutumy reeryrenyre juhu bededỹỹna‑ribi. Aõma inatyhymy kia rotỹỹnymy rare wahe. \v 4 Kia wese wahe. Iwese iny adee relyyre wese, jiarỹ adee arelyyre inatyhymy aõbo rotỹỹnyre. \v 5 Zacaria heka Deuxu xiwe wahidỹydu rare, Abia ijoiõ wahe. Iriòrese Isabeli tahe tule xiwe wahidỹỹdu riokore mahãduõ rare. Kiau heka Herodi judeu bedesỹ iòlòmy raremyhỹ, Araõ riokore mahãduõ wahe. \v 6 Wiwanale heka awirenyre Deuxuru‑ò. Òbitihyy heka ratximyhỹrenyre ibutumy Deuxu bededỹỹnanako‑ò. \v 7 Tiiboho iriòreõhyyre. Ihãwyy Isabeli heka rasenadunyre, uladu herina dori awiõre. Ihãbu tule ramatuarinyre. \p \v 8 Aõutxumy tahe Zacaria raaõmysỹdỹỹnymyhỹre aõma templowo‑ki. Kiatxu heka iròtenatxumy bede rỹimyhỹre templowo‑ò. Tahe iwo‑ki ratximyhỹre. \v 9 Hewydysi lỹnywi ritoonymyhỹ Deuxu kia deàlànamy, iwese riwinymyhỹrewesehyyle. \v 10 Iu ahana‑ki tahe sõwemy iny rexitòenymyhỹ. \v 11 Iu Zacaria xiwena ruruwe‑ribi loosòna‑ò rỹireu, hewydysi lỹnywi ritoonymyhỹre. Tahe aõwesele ỹjuõ rexitỹnynyre Zacariako‑ò. \v 12 Tii tuu robireu heka rexiraòmy ruberumy reare. \v 13 Ỹju rarybere: —Brebuõmykre, Zacaria. Deuxu roholare aixitòedỹỹna‑ò. Tai heka adee ijyymy rareri. Ahãwyy Isabeli rariòrenykre. Kai heka Joaõmy bininikre. \v 14 Tai kaiboho heka iura heka beysabenyke sõwemy; ijõ iny tule reysakre iòraru‑ki. \v 15 Tii heka hãbutyhyhykỹmy rarekre Deuxu dee tiu heka vĩĩ riõõtyhy mona hàrihikỹ riõõtyhy. Deuxu Tyytybytyhy. Juaõtykymy ralokre tii reareu. \v 16 Sõwemy heka aõma Israeli mahãdu Deuxu rityhynykre iòraru‑ki wahe. \v 17 Tii heka hãbutyhyhykỹmy rarekre Deuxu rybedumy Elia wesemy. Tii heka aõma Deuxu deòdỹỹna juhuu rehemynymy reakre ikòlemy iny ywisidỹỹnakre rehemynykre juhuu, aõma Deuxu Tyytybytyhy dehemynyna riijemy tuu rehemynymy rakre. Tii bede ywina riòbitinykre inyy‑ki. Tyby tariòre‑wana wii riwoxinykremy. Tii heka iny ribedeerynykre aõma òbitimy rỹirakremy. Deuxu luumy rỹirakre aõma ilahireny rỹira wesemy juhuu. \p \v 18 Zacaria rarybere ỹju‑ò: —Jiarỹ ramatuarinyre timykre heka? Hãwyy tule rasenadunyre ihãrele òsana tukre. \v 19 Ỹju rarybere: —Jiarỹ Gabrieli watxireri, Deuxu deòdutyhy wahe. Tii heka diwateònyde kaò adee rybemy wahe. \v 20 Kai tetyhynyõhyyteri tai kai marybeõkre uladu reakre xiery tahe marybekre. Kaa adee rarybereri dori òbitimy rarybereri warybemynamy ibutumy rỹikre. \v 21 Iny riraòmy rỹimyhỹ Zacaria òlòna, tahe raroorehenymyhỹ. Iroorehena rieryõhyymyhỹreny. Dòhònydeu ta, rybe‑ki rexisiranymy rarybeõhyyre. \v 22 Tii rehemynyreu tamy rybeõhykyre rahòra. Idi tebò‑di raramynyre urile rybe riwisỹnymy rarybeõhykymyhỹre aõma timybo aõhebo rotỹỹnyrá heka riòbitinykemy heka rarybeõhyymyhe timyrabo. \v 23 Tahe taaõmysỹdỹỹna rihudi, taheto‑ò ròòsere ixyby. \p \v 24 Idi tahe Isabeli rabòtònyre iruwyre ahãdumy bede riijere rexiwòmy. \v 25 Isabeli rarybere: —Deuxu awi heka rare, riwatare waixỹruna‑ribi. Kuladu wadeke riwahinyreri. \p \v 26 Ijõ ahãdu tahe Deuxu Gabrieli riteònyre Nazare hãwã‑ò Kalileia bede‑ò. \v 27 Ỹjuõ heka rybe‑di ijadòma‑ò. Kia ijadòma heka wii ritobinymy rỹireri tybyboho iseboho Jyje‑wana roikremy. Jyje heka iòlò Davi kia mahãduõ rare. Ijadòma tahe Marie inire. \v 28 Ỹju heka kiamy rarybere: —Beysakre Marie! Inynyrỹ heka awana ratxireri. Bedeòbyhykỹ adee kidiwahinykre. Tii arãwowydynyreri. \v 29 Kia rybe‑di tahe Marie rexiraykynyre. Tii rieryõmy aõmybo rare. \v 30 Tahe ỹju tamy rarybere: —Marie, Brebuõmy! Deuxu teteysanyte. Kai awi heka rare. Tii aõwihikỹbo adee kidiwahinykre. \v 31 Kai heka mariòrekre, uladu heka Jesuisimy raninikre. \v 32 Tii heka hãbu nihikỹ rarekre. Tii Deuxu riòremy raninikre. Deuxu heka tii iòlòmy risỹnykre, iwese Davi alabiehekỹreny ronyre wese, tii ronykre. \v 33 Tii heka ibutu Ijaò mahãdu iòlòmy rarekre. Iòlòna heka tiu itueõtyhy. \v 34 Tai tahe Marie ỹju‑ò rarybere: —Jikarỹ heka ijadòkòmatyhy watxireri. Timykibohe krabòtònykre. \v 35 Tahe ỹju rirawyònyre: —Tyytybytyhy adee kanalokre. Deuxu ruru heka adee kanakre. Tai heka kia uladu Deuxu òbiti riòremy raninikre. \v 36 Nohõti lusaõmy anymy‑ribi Isabeli riki bòtòkõmy rareke‑ribi tahe bòtòmy ratxireri. Debò sohoji reurò ahãdumy iahãdu. \v 37 Deuxu dee heka tiu aõ isiraõre. \v 38 Marie rarybera: —Jikarỹ Wahĩ dekòdu rare. Anomybo tarybeteri ka ibutumy rekyrubunyreri. Wadeke awire. Anowaxina tuukre irybemynamy karotỹkỹnykre. Idi ỹju rikõmy reare. \p \v 39 Idi ta tii heka Isabeli roramy rare. Zacaria sỹmy Judeia bede hãwãlò hãwã bede‑ki. \v 40 Iu Marie rehemynyreu tahe wii rirybenyrenyre: \v 41 Tiu kia aõbo uladu Isabeli kia‑ki iule rexiwatxinymyhỹ Marie‑ò. Isabeli heka tỹxiykỹle Deuxu Tyytybytyhy‑di ratximyhỹ. \v 42 Riajuamy rare deysana‑di sõwere: —Kai hãwyy ibutu‑ribi deysana rarekre. Auladu tule deysana rarekre. \v 43 Anoherekibo Wahĩse waroramy naderi. Jikarỹ ano anokõ rare. \v 44 Adeke rahokujareku, kuladu wawoku‑ki rexilòrelòrenymyhỹ tabedesa‑di. Tai tahe Isabeli rỹỹraximy ratximyhỹre Deuxu Tyytybytyhy‑di. \v 45 Kai bekysabenyke kia tetyhynyteki. Deuxu rybe dokuri adeke nade. Iwese tiki raryberewesele ibutumy rãikre. \v 46 Marie rarybere: —Jikarỹ wawoku‑ribi Wahĩ rewokuwydynyre. \v 47 Wawokuribityhy wadekysareri Wahĩ watarasadu dokuri rare. \v 48 Ihyky tahe tiki tekòdu‑ribi walanokonakona‑ribi tõhõti rosakre. Tahe iny ibutumy hãwyky dekysanamy riwaninikre. \v 49 Deuxu dokuri anomydỹkỹnana wiwihikỹ wadeke riwahinyre. Tii tahe ityhy rare. \q1 \v 50 Tikiemy inydeke ruxetòena riwahinymyhỹre iny tamy wowydyna riwahinyrekí. \m \v 51 Ixityhy nohõtidu mahãdu tiki rehure. \v 52 Bede ikòlò sõwemy tiki rehure. Tule iny ianokõ mahãdu Deuxu riwikòhenanymyhỹre. \q1 \v 53 Rama risamahãdu deke rỹsỹna tiki riwahinyre. \m \v 54 Irybe tahe tiki rityhynyre anobo tiki inytybyreny deke tiki raryberemy. Tikiboho tahe Deuxu riwikòhenanyre. \v 55 Ruxetòena tahe Abraõ deke riwahinyre tule tikiemy iriokore deke riwahinymyhỹre. \p \v 56 Marie tahe inataõ ahãdu Isabeli‑wana riwyra. Idi tahe tasỹ‑ò ròòsera. \p \v 57 Bededỹỹnana Isabeli‑ò rehemynyre. Iriòre reakremy ratxireriu, Iriòre reare. \v 58 Isỹ mahãdu heka teysana‑ò roholarenyre, iery mahãdu tule rabedesarenyre tamy Inynyrỹ raruxetòenyredi, Inynyrỹreny ruxetòena tamy riwahinyreki. \v 59 Tahe debò inataõ txu‑di, uladu notyky resynamy bede rỹire. Zacaria raninykemyre. \v 60 Tai tahe ise rarybere: —Anokõre, Joaõmy rarekre. \v 61 Isỹ mahãdu rarybere: —Joaõmy ninadu taheka ijõkõhykyre inysỹreny‑ki. Anoherekibo tuukre? tai tuu raninike wahe. \v 62 Tuu Zacaria‑ò rỹỹraxireny: —Momybo raninykre? \v 63 Tahe Zacaria tababese riòreõ rimyre. Riritinyra kia: —Joaõ heka inikre. Tahe ijõ mahãdu ibutumy ribedeòtiidỹỹnyre. \v 64 Iu tahe Zacaria rarybere Deuxu riwowydynyre. Tahe ibutumy isỹ mahãdu heka ruberure. \v 65 Ibutumy heka tii relyymy raremyhỹ Judeia mahãdu hãwãlò nihikỹmy. \v 66 Ibutumy tamy roholaré heka raryberenyre: —Timybo uladu rarekre? Inynyrỹ idi tarukimy iweribikre. \p \v 67 Tahe Deuxu Tyytybytyhy heka Zacariatykymy ralore. Tahe Deuxu aõmydỹỹnanamyhe relyyre timybo rabededỹỹnananykremy. Tii rarybere: \q1 \v 68 —Judeu mahãdu Deuxu awi rare. Tii dori taijoi roramy nade. \m \v 69 Iwiòhedỹỹmy tulemy tarasadu tyhy Tii heka Iòlò Davi mahãduy rare. \v 70 Deuxu Rybedỹỹdu mahãdu kia wesemy tuu raryberenyre. \q1 \v 71 Inydireny òludu mahãdureny‑ribi riki iny ritarenykre. Iny‑di heka raruxetòerenyra. \m \v 72 Tahe iny‑ribi tõhõtireny rosaõhykyra. Tahe rarybekre timybo raryberemy inytybyrenymy. \v 73-75 Tii heka iny ritarenykemy inydireny ratxireri inyòludureny‑ribi. Kia‑ò heka rarybere inylabiereny Abraõ‑ò. Tai heka rikiwiòhenanyrenyke brebuõlemy. Òbitimy iko‑ò rakatxirenyhyykre. \v 76 Kai wariòre Deuxu rybedumy mabekre. Kai heka mabekre Deuxuhukỹ rybemy rybedumy. Kai heka bòhònykre \q1 Inynyrỹ‑kò iry biywinykremy. \m \v 77 Asỹ mahãdu‑ò marybekre biu‑ò hena kanakremy ihỹre. Deuxu heka tõhõti rosakre iòrarunareny‑ribi. \v 78 Iny Deuxureny dori inydeereny ruxetòedu rare. Tii heka biu‑ò hena ibutu‑ò kidiõkre, tarasana wahe. \q1 \v 79 Kia bede lurumy rỹira mahãdu biuloosònamy robikre. \m Zacaria rybe tahe rikonananyre. Loosòna ywinary‑ò tahe ritỹnynykre. \p \v 80 Ihewo‑ribi tahe uladu ratybienyre taumy‑di Deuxu tyhydỹỹna‑ki tule. Tii heka bederahy‑ki raremyhỹ. Tiutxumy rexitỹnynykremy judeu mahãdu‑ò. \c 2 \p \v 1 Kia mahãdu iòlò Augusto inire. Kia heka ibutumy bede‑ki inyni rityyritinykemy bede riywinyre. \v 2 Kurina heka Siria bede dinodu rare. \v 3-4 Jyje heka Nazare hãwã‑ki rasỹnymy raremyhỹ. Tai tahe Kalileia bede‑ribi tiiboho roirenykemy Judeia bede‑ò. Iòlò Davi dori tai reare, Belẽ hãwã‑ki. \v 5 Jyje tahe rare, tii dori Davi ijoimy rareki. Marie bòtòmy tii ridyre tai ihãwyy. \v 6 Tahe Belẽ hãwã‑ò rehemynyre. Tahe herina roxina heto ihoõre herina tamyreny. Taihe awaru roxina heto‑ò roire. \v 7 Tai hãwyy ratohouãsenyre. Idi rihetynyre awaru roxina hynaro‑ò ritidikemy. \p \v 8 Iu tahe budoeni‑di itxeredu mahãdu bedero‑ki ratximyhỹreny. \v 9 Idi tahe ỹjuõ tamy nade Deuxu‑ribi. Deuxu loosòna tamy ritynyre. Ruberurenyre. \v 10 Ỹju tamy rarybere: —Brebuõmyrenyke. Rybe wihikỹ‑di adee rehemynyreri. Ibutumy iny reysakre ka rybe‑di. \v 11 Atarasadu heka ratohouãnyra Davi hãwã‑ki, abiu‑ò hedu wahe. Tii heka Kristu rare, Inynyrỹreny wahe. \v 12 Kaiboho heka awaru roxinaõ‑ò inihe bòike itxeremy. Tai heka tohouã roireri tyy‑di rarahananymy. \v 13 Iule tahe sõwemy ỹju widotyde Deuxu dee rawiunykremy, kiawese rawiunyrenyre riwowydynyrenymy: \q1 \v 14 —Biu‑ki Deuxu loosòna ratxihyymyhỹre. \m \v 15 Tahe ỹju ròòserenyre biu‑ò. Budoeni‑di itxeredu mahãdu widee raryberenyre. Wylemy Belẽ‑ò ròkòirenykre itxeremy kia aõmydỹỹnanamy Deuxu inydee riteòsinyreriò. \v 16 Tahe roirenyre idi tahe Marie, Jyje‑txi rekoarenyre. Tuu robirenyre. Tahe broreni dòròtòhòhyna‑ki uladu roire. \fig |src="CN01625b.tif" size="span" copy="© 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Luka 2.16" \fig* \v 17 Tai tahe budoeni‑di itxeredu mahãdu timybo ỹju tamy raryberamy, rarybere. \v 18 Tai tahe ibutumy kia tamy roholaré ribedeòtiinymy rỹire. \v 19 Marie heka tõhõti itxi reare. Tahe sõwemy raraykywydynanymy ronyre. \v 20 Budoeni‑di itxeredu mahãdu ròòserenyre rawiunyrenymy Deuxu‑ò Deuxumy reàlàre ibutu òraru‑ki. Iwese ỹju raryberewesetyhyle heka ibutumy rỹire. \p \v 21 Iribi tahe txu rỹireu tahe rare Jesuisi notyky orokré. Debò inataõ reurotxu rỹireu Jesuisi notyky raorokremy raywire. Tahe rininirenyre Jesuisimy iwese ỹju rarybere myna. \p \v 22 Xiwena rỹikemy bede rỹire Moisesi bede ywidỹỹnamyna. Aõutxumy tahe dehemynyde Marie Jyje‑wana kia idi riwinyrenykemy. Tahe Jyje ridykemy Jerusalẽ‑ò idi ratxireri. Tai uladu‑di roirenyre Deuxu‑ò riteòsinykemy. \v 23 Kiamy heka Inynyrỹ Ritidỹỹna‑ki roire. \q1 Weryrykeki, Deuxu dee rawahidỹỹkre. Tii uladudelaa weryrykreki. \q1 \v 24 Iwese tule bòtòe inatximy rawahidỹỹkre ada bòtòerurà inatxi heka xiwenamy reakre Moisesi bede ywidỹỹna myna. \m \v 25 Hãbuõ tai ratximyhỹre Simeaõ inire. Jerusalẽ hãwãdu wahe. Deuxu rityhynymyhỹre hãbuwi rare. Tii Kristu riraòmyhỹre Deuxu deòdỹỹna wahe. Iijoi aõbina bina‑ribi tarasadumy Deuxu Tyytybytyhy heka tai ratximyhỹre. \v 26 Deuxu Tyytyby ihetxiu tamy rarybere: —Kai buruõtyhy Deuxu deòdỹỹnamy bobiõdi. \v 27 Iu Jesuisise tyby‑wana rehemynyreu Deuxu Tyytybytyhy heka Simeaõ riteònyre kowa‑ò. \v 28 Simeaõ uladu taãxiò‑ki rimyreu. Tahe Deuxu riwowydynyre: \q1 \v 29-31 —Kiamy heka Wanyrỹ Iòlò arybe retyhynyre timybo tarybete wahe. Ibutumy dorihe tewinyta. Tahe aõwaxinyhe arurukre. Abiuòhenamy heka rabira. Tii ibutu iny tarasadumy rarekre biu‑ò hena wahidỹỹdu wahe. \q1 \v 32 Kia heka ibutumy iny‑ò loosòna tewahinyta judeukõdu mahãdu‑ò. Tai judeu mahãdu tahe wowydynamy tii rarekre. \m \v 33 Tai tahe Jyje Marie‑wana bede riòtiinyre aõmybo rarybereki. \v 34 Simeaõ tahe Deuxu deysanamy tamyreny rarybere: —Deuxu biu‑ò henamy heka kia uladu rare. Sõwemy judeu mahãdu tarasadumy rarekre, tule sõwemy tasỹ ituekre. Kia heka Deuxu deòsina rare. Sõwemy heka Jesuisimy rakyararybenynykre. \v 35 Ibutumy iny rayky‑ribi heka ibutumy ritỹnynynykre. Bederyry sõwemy bieryke tai aõhõkỹmy botỹỹnykre. \v 36 Tule Deuxu rybe erydỹỹnaõ rehemynyre. Ana inire. Hãwyy rare. Tii heka Fanueli riòre rare. Asere mahãdusỹõ rare. Tii heka rasenadunymy raremyhỹ. Ijadòmamy raremyhỹu heka roire hãbu‑wana. Debò inatxi reurò beòralemy heka tii‑wana raremyhỹ tahe tii rawytesenyre. \v 37 Tii 84 beòramy heka bede idi rỹire wytesemy. Tii Deuxu dohodỹỹna heto‑ribi ròhònyõhyymyhỹre. Tii heka rexitòenymyhỹre rumy txumy tabyreõ‑di. \v 38 Tahe tii rehemynyre Deuxu dohodỹỹna heto‑ò. Deuxumy reàlàre. Idi Jesuisimy imahãdu‑ò rarybere tii tarasadumy rarekremy. \p \v 39 Iu Marie, Jyje‑wana ibutumy bede ywidỹỹnamy ituereu, riòòserenyre tahãwã‑ò Nazare‑ò. \v 40 Jesuisi raumynymyhỹre beòra beòramy. Iruru, ibede eryna sõwemy ijõdire Deuxu dori idi tarukimyhỹre. \p \v 41 Pascoa worana bedehesi riòlòdỹỹnyre Jerusalẽ hãwã‑ki. Jesuisi tyby heka iseboho roihyymyhỹrenyre tamy. \v 42 Tule Jesuisi waòinatxi reurò beòra‑di ridyrenyre tamy. \v 43 Worana bedehesi rexihureu kidiòkesedenykremy doide. Tahe Jesuisi naride Jerusalẽkihikỹle. Tiiboho rieryrenyõhyyre naridemy. \v 44-46 Taijoirenywanale ratxirerilemy idi rõhõtinyrenyra. Txusohojimy heka bede idi rỹidi, rierenyre. Tai rahaõhyyrenyra iijesemy diòkesedenyde Jerusalẽ‑ò ixyby. Inataõ txu‑di tahe tai nahadenyde, Deuxu dohodỹỹna hetowo‑ki wahe. Tii heka bede erydỹỹdu mahãdu‑wana ronyre. Roholamyhỹrenyre irybe‑ò ronymyhỹreny. Tule rỹỹraximyhỹrenyre. \v 47 Tii heka ibutumy rirawyònymyhỹre. Tii dori bede ery nihikỹ rare. \v 48 Iseboho tahe bede riòtiinyrenyre tai ronyreki wahe. Ise tamy rarybere: —Waritxòre, anoherekibo kai ikykyreny‑ki tanyte. Anoherekibo tuu wadekereny tewinyteri aijesereny‑di watxireri. \v 49 Tahe Jesuisi rirawyònyre: —Waijeserenykõmyke. Waha heto‑ki watxireri, Waha aõmysỹdỹỹnamy reywinyhyy watxireri. Kia aõbo teeryõhyytenyte. \v 50 Tiiboho rieryrenyõhyyre aõmybo Jesuisi rarybereri. \v 51 Idi tahe dòòsedenyde Nazare‑ò. Tahe Jesuisi tyby rybe rityhynyhyymy raremyhỹ. Tahe Jesuisise kia ibutumy riyrubunyhyymy raremyhỹ tarayky‑ki. \p \v 52 Jesuisi tahe raumynyre. Bede erytyhymy relere. Ibutumy he iny iluure. Deuxu wowydyna‑di ihỹre. \c 3 \p \v 1 Tiberiò heka waiyre beòramy iòlòmy raremyhỹ. Poncio Pilato heka Judeia bede dinodu. Ijõ heka Herodi inire. Inataõ inymy heka bede dinodumy raremy. Herodi heka Kalileia bede dinodu. Iseriòre, Filipi tahe Itureia bede, Traconite bede‑wana dinodu rare. Ijõ iny tahe Lisỹnia inire. Tii Abileni bede dinodu rare. \v 2 Anasi, Kaifa‑wana heka inatxi hãbu roire. Tiiboho wiwana xiwena wahidỹỹdu wedu raremyhỹ. Kia bedeu heka Joaõ rehemynyre bedero‑txi. Tii iny‑ò Deuxu rybe tỹnydỹỹdu rare. Zacaria riòre rare. \v 3 Tii kia bede ibutumy rybe ritỹnynyre, Jordaõ beroweramy ibutumy wahe. Kia wesemy rarybere: —Aòraru‑ribi bòhònyke. Maratisebenyke. Tahe Deuxu aòraru riixãwididỹỹnykre. \v 4 Iwese Isaia ròritidỹỹre wesemy heka wiji rỹire. \q1 Inyõ heka ryrymyhỹ bedero‑ki. \m Kia: \q1 —Inynyrỹry bexiywinybenyke. Ryòbitihikỹ biwinybenyke. Hãloo bitỹxinybenyke wimyny biijaranybenyke. Iry iòweòwena ramyhỹre heka, biòbitinybenyke. \m \v 5 Iratòratòkeki, wimyna biijaranybenyke. \v 6 Ibutumy iny heka Deuxu biu‑ò henamy robirenykre. \v 7 Sõwemy iny nade riratisebenykremy Joaõ‑ò. Tahe tii tamyreny rarybere: \q1 —Kaiboho hemylalaweselemy toite. Deuxu ykarana‑ribi bexitabenyke, aõwiwihikỹ. \q1 \v 8 Uritere kawese ryberenyõmykre: —Abraõ dori iny labiereny rare. Tai tahe ibutumy awityhy rare inydeereny. \m Jiarỹ dori adeereny ararybekre: —Deuxudeewikeki, Tii kia manadile iny riwinyke. Abraõ dee ijõ riòreõmy kia manadile riwinyke. \v 9 Woma heka òwòruraruti riòròmyhỹre. Kia raratynyõkeki heka, raòròkre. Heòty‑di wòmy ririradỹỹnymyhỹke. \v 10 Tai tahe iny rỹỹraxire Joaõ‑ò: —Timybohe rakatxirenykre. \v 11 Tai tahe rarybere: —Inyõ tõre inatximy ijõdikeki, sohoji iny ijõ‑ò riwahinyke. Irỹsỹnadikeki, tule ritxuatxuake ijõkõ mahãdu‑ò. \v 12 Iny witxiraõ Joaõ‑ò rehemynyre. Tiiboho nieru tarasadu mahãdu rare bede dinodu‑ò. Tai rỹỹraxirenyre: —Timybo aõhebo rokotỹỹnyrenykre. \v 13 Joaõ rirawyònyre: —Uritere aõnihikỹmy itarasarenyõmykre. Bede ywidỹỹna tyyriti myna ta tuukre. \v 14 Tai tahe soldado tamy rỹỹraxire: —Inyboho tahe aõhebo rokotỹỹnyrenykre. Joaõ rirawyõnyre: —Inyõ biteranyõtyhy adee nieru kanakemy. Inieru dori ahõrõ aõkõ rare. Beysake, adinodu‑ribi tiwesebo nieru tetamahãte‑di. \v 15 Tahe kia iny mahãdu raraykynyre Joaõ‑di. Kowa aõbo hãbu Kristu ihỹre. \v 16 Tai heka Joaõ rarybere: —Jiarỹ heka bedi araratisebenyreri. Ijõ wahewo‑ribi kanakre tahe woratyre inihikỹ rarekre. Tii heka awityhy rare. Jiarỹ heka raixỹruwãhãre iwataana aritake lau. Tii heka akanaratisebenykre Deuxu Tyytybytyhy‑di. Heòty‑di tule wahe. \v 17 Iti tebò‑ki ratxireri. Maixõmo ruxity hitxina‑di wahe. Tii heka ritakre. Maixõmo riyrubunykre ihyna‑ò. Iruxityy tahe ritoonykre. Kia heòty heka tiu ruriõtyhy. \v 18 Aõ heka Joaõ rarybere. Sõwemy aõna aõnamy iwesele rarekemy. Dohodỹỹna wihikỹ‑di tamyreny rarybera. \v 19 Bede dinodu Herodi heka taseriòre riòrese‑wana roire. Aõbina binahakỹle riwinyre kia. Tai tahe Joaõ tamy rarybere: —Kia awi aõkõ rare. Ibina heka rare. Sõwemy aõna aõna bina tule tii riwinyre. \v 20 Tai Herodi heka Joaõ mynymy riteranyre ròtenawo‑ki roikemy. \v 21 Joaõ ixiwesehyyle rexitỹmyranymy iny riratisebenyre. Tahe tule iny witxirahe‑ki Jesuisi riratisebenyre, Jesuisi rexitòenyreu, biuwetyhy rarayre. \v 22 Biuwetyky‑ribi tahe Deuxu Tyytybytyhyle dobehemy nade bòtòerurà wesemy. Biu‑ribi rybeõ‑ò iny roholare: —Kai heka Wariòre tate. Aluure heka jiarỹ wadeysatyhyre. \v 23 Jesuisi 30 beòramy raremy taaõmysỹdỹỹna tyhy ritelenyreu, iny heka Jyje riòrelemy rõhõtinymyhỹre. \v 24 Jyje heka Eli riòre rare. Matate, Levi, Maki, Janai, Jyje, ibutumy labiehekỹ Jyje rare. \v 25 Ijõ tahe Matatias, Amos, Naum, Esli, Nagai, \v 26 Maate, Matatias, Semei, Jyje, Joda, \v 27 Joana, Resa, Zorobabe, Salatieli, Neri, \v 28 Meki, Adi, Cosã, Elmadaõ, Er, \v 29 Josue, Eliézer, Jorim, Matate, Levi, \v 30 Simeaõ, Juda, Jyje, Jona, Eliaki, \v 31 Melea, Mena, Matata, Natã, Davi, \v 32 Ijese, Obede, Boasi, Sala, Nasaõ. \v 33 Aminadabe, Adimim, Arini, Esraõ, Peresi, Juda. \v 34 Ijaò, Ijai, Abraõ, Tera, Nakò, \v 35 Serui, Raau, Faleki, Eber, Sala, \v 36 Aina, Arfaxade, Sem, Noe, Lamei, \v 37 Metusalẽ, Enoi, Jarete, Maleleel, Aina, \v 38 Enosi, Sete, Adaõ. Tii tahe Deuxu juhuu riwinyre iriòre wese. \c 4 \p \v 1 Bero Jordaõ‑ribi Deuxu Tyytybytyhy heka Jesuisi diòòsedỹỹnyde Tai heka tule bederò‑ò rexiykynyra. \v 2 Tahe Satanasi Jesuisi riurihire, 40 txu‑di wahe. Aõ heka rirỹsỹõhyyre Jesuisi kia itxumy txu rỹireu wahe. Idi tahe sõwemy rama risare. \v 3 Satanasi tamy rarybere: —Kai Deuxu Riòretyhy tate‑wana heka, mana bitxienykre hinamy. \v 4 Tai Jesuisi dirawyònyde: —Deuxu Rybe tule kiamy rarybere. \q1 —Hãbu hewa byre sohojiribile aõkõ irumy rỹimyhỹre. \m \v 5 Tai Satanasi heka Jesuisi ridyre heto ratyti tyre. Ibutumy hãwãhãkỹ riteòsinyre bede bede rỹirá. \v 6 Tahe Jesuisi‑ò rarybere: —Kai biwalàhànanykeki, ibutumy aõna aõna adee ariwahinykre, ibutumy hãwãhãkỹ dinodumy tule wahe. \v 7 Wahõrõ heka rare. Inyõ‑ò aõtxile ariwahinykre. \v 8 Idi tahe Jesuisi dirawyònyde: —Deuxu‑ò sohojile walàhàna biwahinykre. Kiamy Deuxu Rybe rarybere. \v 9 Idi Satanasi Jesuisi ridyre Jerusalẽ hãwã‑ò. Biu‑txi tahe rỹire, Deuxu dohodỹỹna heto tyre‑ki wahe. Tii narybede, kai Deuxu Riòre tyhy tate wana heka bexiwatxitxinyke inihe karibi hetoratyti‑ribi. \v 10 Ỹju riki arayrubunykre wa. Deuxu taỹjuõ bede riywinyre aramykemy. \v 11 Tule kia rarybemyhỹre Deuxu Rybe. \q1 Awa riki manaõ riwotõmonyõtyhy. \m \v 12 Tahe Jesuisi dirawyònyde: —Tule Deuxu Rybe rarybere: —Inyõ heka Deuxu uri urihixiõtyhy. \v 13 Rexihure tahe Jesuisi urihixina. Tahe Satanasi heka Jesuisi ririre. \v 14 Idi tahe Jesuisi ròòsere Kalileia bede‑ó. Deuxu Tyytybytyhy ruru tahe tii‑wana ratximyhỹre. Ibutumy heka kia hãwã‑ki ibededỹỹnana rierymy hỹreny. \v 15 Jesuisi heka dohodỹỹna heto‑ki ròbedeerydỹỹmyhỹre. Ibutumy tuu rarybere. Tuu reàlàmy rarybemy rỹimyhỹ. \v 16 Iribi tahe Jesuisi ròòsere tai raumynyréò, Nazare hãwã‑ò. Sabado txuu tahe dohodỹỹna heto‑ò reamy raremy iwesehyyle. Tii tahe lamamy rỹire tyyriti‑di rariakremy. \v 17 Tahe tamy Isaia tyyriti riwahinyreò. Tahe Jesuisi riijemyhỹre rybeõ idi rariakemy. Tai idi rariare: \q1 \v 18 —Wanyrỹ Tyytybytyhy waki ratxireri. Rybe Tỹmyra wihikỹ inyko arotohodỹỹkremy. Iny aõkõ mahãdu‑ò rybe wihikỹ ararybekemy riwatare. Tule iny ròtena‑ki rỹira mahãdu, jiarỹ ariòlòdỹỹnykemy. Kiamy heka tamyreny ararybekre. Tule ruetỹmyra ariwahinykre ruetà mahãdu‑ò. Iny idi rarỹỹnymyhỹre mahãdu‑ribi, aritakre idi risinymyhỹreki. (Aõna aõnamy risỹnyrenymyhỹreki wahe.) \m \v 19 Tibedeubo Inynyrỹreny taijoi ritakremy ararybekre. \v 20 Idi tasỹ ixyby riwerasenyre. Tahe riwahinyre ixyby kia hãbu riyrubunymyhỹreò. Tii ronyre. Ibutumy kia dohodỹỹna mahãdu idi retehemy rỹimyhỹre. \v 21 Tahe Jesuisi ritelenymy rarybera: —Wiji idi rariará heka aõbo tamy ibededỹỹnanamy roire. Kia aõbo ritidỹỹna‑ki roireri ihetxiu. Kaimy tahe wiji rarybereri, jiarỹ heka tii rare. Tii adeereny tyyriti rariará wahe. \v 22 Tai tahe bede riòtiinyrenyre. Kia tahe aõmybo raryberakí. Tahe widee raryberenyre. Kaa heka Jyje riòrele ratxireri. \v 23 Tahe Jesuisi ixityre tamyreny rarybere: —Aõu kaiboho wamy tarybetenyteri rybeõmy, myỹ manarybeke: Kai bexideytenyke, hàri, òhotibedu. Kiamy aõbohe wadee manarybebenykemy atxitenyteri: \q1 Iwese Kafanaõ bede‑ki tewinyte wese ariwinyrenykemy wadi atxitenyteri, ahãwã‑ki. \m \v 24 Adeereny inihe tuu ararybekre. Rybe tỹnydỹỹdu heka õmo rityhynyõtyhy ihãwãreny‑ki. \v 25-26 Tahe iwitxiramy ararybekre. Ibedeu kia raremyhỹu, sõwemy heka rama reamy raremyhỹ judeu sỹ mahãdu. Sõwemy wytese mahãdu heka ramamy rurumyhỹre. Biu heka roaõhykyre tai inataõ beòra weeremyhỹ wahe Sareta hãwã heka Sidõ bede‑ki tii rasỹnymyhỹre. Tahe Deuxu bede riywinyre Eliasi rakemy iny sohoji wytese‑ò, rỹsỹna riwahinykelemy wahe. \v 27 Eliseu bedeu heka sõwemy tyybinadu rỹimyhỹ. Sohoji inyle riteytenyre. Naamy heka inire. Tii heka Siria bede luduõ rare. \v 28 Kia dohodỹỹna mahãdu heka ibutumy iu tamy rakyarananyre. \v 29 Rimyrenyre heka Jesuisi. Idi retỹhirenyre hãwãlò ratya‑ò ridyrenyre. Idi rehurenykemy riwisỹnyrenyre. \v 30 Tahe Jesuisi inysõwehekỹy‑txi ralore. Idi rahenyre. \v 31 Iribi tahe Jesuisi rare Kafanaõ‑ò, Kalileia bede‑ò. Sabado txuõ txuõlemy heka Jesuisi iny ribedeerynymyhỹre. \v 32 Sõwemy heka iny ribedeerynymyhỹre mahãdu tamy awimy rỹira, irybe dori awireki wahe. \v 33 Hãbuõ raremyhỹ dohodỹỹna hetowo‑ki tyytybybinahakỹ‑di tahe taumywo‑ki ratximyhỹ. Tai tahe tii ryryre: \v 34 —Jesuisi, Nazareludu, aõhebohe ijoi bisỹnykremy atxiteri? Biwahubenykre aõbo? Jiarỹ heka araeryre mobo taté. Kai heka Deuxu deòdu atxiteri. \v 35 Tai tahe Jesuisi tamy rarybere tyytybybina iumywo‑ki riyrykemy. Iribi riòlòdỹỹnyre. Tahe idi rehure iutyde‑ò idi iribi ròhònyre. Hãbu aõhe risỹnyõhyyre. \v 36 Ibutumy heka iny ribedeòtiidỹỹnyre. Iny sohoji sohoji widee rarybere: —Aõrybemy aõwe tii rarybereri? Timybo iny‑ribi tyytybybina riteònyke. \v 37 Ibutumy timybo Jesuisi riwinyre, ijyynamy reare. \v 38 Tahe Jesuisi ròhònyre Simaõ heto‑ò idi rare. Simaõ riòrelahi webinadumy roire rubuna‑di. Tai Jesuisi‑ko tuu relyyrenyre. \v 39 Tai Jesuisi ibireweribi‑ò rare. Tahe irubuna iribi riòlòdỹỹnyre. Tahe tii ritamadỹỹnyre. Rỹsỹnaõ tamy riwahinyre. \v 40 Ibutumy iny tawebinadu mahãdu didydenyde. Ibutumy Jesuisi riteytenyre tibò iratityre rilidimyhỹre. Sõwemy iny tyytybybina‑di rỹireri mahãdu riòlòdỹỹnyre. \v 41 Iu tahe ryrymy reamy rỹimyhỹ: —Kai Deuxu Riòretyhy tate. Tii Jesuisi rierymyhỹ tii Deuxu deòdu raremy, tyytybybina wahe. Tai Jesuisi tamy rarybere rybeõkemy. \v 42 Txu ijiramy Jesuisi rare bedero‑txi ixisohojile. Iny sõwemy riijemyhỹ. Itxi rearenyreu, iatysy deramy rekoamyhỹreny. \v 43 Tai Jesuisi rarybere tamyreny: —Jiarỹ heka Rybewihikỹ Tỹmyra arelyykre iwitxira hãwã Deuxu Òlòna Tỹmyramy arelyykre. Tuu Deuxu diwateònyde. \v 44 Jesuisi ibutumy Judeia mahãdu bede bedemy dohodỹỹna rỹiraki rotohodỹỹmyhỹre. \c 5 \p \v 1 Jesuisi tahe aho ijà‑ki rỹire Kenesare aho ijà‑ki. Iny heka sõwemy Deuxu rybe‑ò roholakemy iu rỹimyhỹ. \v 2 Tii robire hãwòõ inatximy roinyimyhỹre. Waxidumy mahãdu heka rirahure rià‑di risuhòreri. \v 3 Idi tahe rimyre hãwòõ. Simaõ hãwò heka rare. Tii tahe ixi‑di ritaranyre beroro‑ò. Tai tahe tii rexidelenymy relyyre. Kia iny rỹimyhỹ mahãdu heka ribedeerynymy relyymyhỹre. \v 4 Rexihure rybe‑ribi. Idi tahe Simaõ‑ò rarybere: —Make wa bera‑txi. Rià bitidike. Bimykemy utura. \v 5 Tahe Simaõ rirawyònyre: —Wanyrỹ, ruu wa wadireny aõkõhykylemy bedewadireny rareri, uturamy ho aõkõ. Tarybete urenana anakre. Aritidikre heka rià. \v 6 Tahe ritidireu tahe, rià utura sõwemy rimyre, kia rautxienyre. Tule riykamyhỹ rià. \v 7 Talawò biòwa mahãdu‑ò ryryre: —Bòdòibedenyke bidiwawiòhenanybenykemy. Inatxi hãwò heka rỹxire. Ritỹxinyre utura‑di. Ihyy berahatxi‑ò ijiramy riwisỹnymyhỹ ilawòreny. \v 8 Simaõ tuu robire. Tii Jesuisi ratximyhỹre tahe tatiowomy resere Jesuisiko‑txi. Simaõ Pedro rarybere: —Wanyrỹ, aribi kỹny iòhòmy arỹiõtyhy. Jiarỹ heka waòrarudimy rare. \v 9 Simaõboho bede riòtiinymy rabedewore aõma utura sõwemy tamyreny riwahinyraki wahe. Tii tuu iximy rarybere. \v 10 Ibutumy tiiboho mahãdu ribedeòtiidỹỹnyrenyre Zebedeu riòre kia Txiau, Joaõ‑wana. Jesuisi rarybere Simaõ‑ò: —Brebuõmyke heka ikonana‑ò heka utura bimyõkre. Wadee dori maaõmysỹdỹỹnykre hãbu wadee bimykremy. Tamyreny biwatỹnynykre. Iwese utura temymyhỹte wese, wadee hãbu wiji bimykre waerydỹỹna mahãdumy rarekremy. \v 11 Tahe waxidumy mahãdu ibutumy kaa tawaxi tarià iu ririra Jesuisi riheludunykremy. \p \v 12 Ròirenyre rirònyrenyre ibutumy hãwã‑ò. Idi tahe hãbuõ rare ityyjyjyhykyle. Hãbu Jesuisi robireu tahe resere iko‑txi, rexitòenyre: —Wanyrỹ, adeewikeki biwateytenykre. \v 13 Jesuisi tamy tebò ritetemy rarybere: —Kohe, arateytenykre. Tii reytemy reare. \v 14 Tai Jesuisi rarybere tamy: —Inyõ‑ò tahe ijyyõmykre. Xiwena wahidỹỹdu mahãdu‑ò make. Tai maxiwekre tuu Moisesi bede riywinyre myna. Xiwenaõ heka biwinymy biwahinykre. Moisesi rarybere wese wahe. Iny mahãdu‑ò heka biteòsinykre. Kia riteòsinykre teytetamy. \v 15 Tahe ihãrele Jesuisi ibutumy rieryre. Sõwemy iny heka wirotyre raholakremy. Ijõ nade aõma iwebinaduna ibina‑ribi riteyteuykemy. \v 16 Tahe Jesuisi iribireny aõma rexitòenykremy rexitare. \p \v 17 Ijõ txuu ròbedeerydỹỹmyhỹu, fariseu mahãdu, bede ywina rybe bede erydỹỹduõ‑wana ronymyhỹreny. Ibutu hãwã hãwã‑ribi dotydenyde wese tahe sõwerenyre, Kalileia bede‑ribi Judeia bede‑ribi, Jerusalẽ hãwã‑ribi. Deuxu deytena Jesuisi‑ki ratximyhỹ. Jesuisi hãwãlò‑ribi dobehede tii‑wana, taerydỹỹna mahãdu‑wana wahe. Tahe sõwemy iny iube‑ki ributunymy ronymyhỹre. \v 18 Iny mahãduõ heka hãbu iumymy manadu kididydenykemy ratxireri Jesuisiko‑ò ritidirenykemy. Idi tahe hãbu webinadu wahe Jesuisi‑ò rakemy bede riywinyre. Inatyhyle riatyhynyre. \v 19 Inysõwereki tahe tamy rehemynyrenyõtyhy. Tai tahe hetoratyti‑ò raòwònyre hãbu webinadu‑di. Iribi tahe diberesedỹỹnyde reroti‑di. \v 20 Jesuisi robire, rieryre aõma rityhynymy ratxirenyreri. Hãbu‑ò Jesuisi rarybere: —Wy, aòraru heka raixãwidỹỹnyra. \v 21 Tahe fariseu mahãdu he widee raryberenyre: —Mobo kia hãbu ratxireri, timyhe tu kia irybeõna rybe‑di. Deuxu‑ò kia rybe ibinatyhy rare. Deuxu sohojile òraru‑ribi iny riixãwididỹỹnymyhỹre. \v 22 Tahe Jesuisi rierymyhỹ timybo rexinohõtinymyhỹreny. Tai rarybere: —Aõherekibo kia wesemy texiraykynytenyteri. \v 23 Tibohe irutaõre webinadu‑ò rybe: —Aòraruna reixãwididỹỹnyra ada myimy mariake aõbo. \v 24 Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ jiarỹ rare. Tai waruruna wadee Deuxu Riòre òraruna ixãwididỹỹnamy. Katahe bierybenykre inatyhymy aõbo rarybereri: —Myike, abyre biwymy asỹ‑ò ta mahe. \v 25 Hãbu tabyre rimymy tahe aõwesele tasỹ‑ò rare. Deuxu riwowydynymy rare. \v 26 Sõwemy iny ribedeòtiidỹỹnyrenyre. Riwowydynymy rỹimyhỹ. Tiiboho raryberenyre: —Aõwitxiramy wiji inyboho robirenyra. Tiu juhuu tukõre‑ribi wahe robirenyra. \p \v 27 Iribi tahe nieru bede dinodu nieru mynydumy robire, Levi heka inire. Tii heka raaõmysỹdỹỹnymyhỹ titxibo nieru tarasana‑ki. Jesuisi tamy rarybere: —Manakehe wawana. \v 28 Tahe taaõna ibutumy ririre, idi ihemy rare. \p \v 29 Levi tahe taheto‑ki roxinaõ riòlòdỹỹnyre Jesuisi dee. Tamy rehemynyre nieru arisidu mahãdu, tule fariseu mahãdu. Ibutumy iny iarixina mahãdu. \v 30 Kia fariseu mahãdu kia bederydỹỹdumy mahãdu tyyritirybedỹỹdu mahãdu kie heka aõbina binahylemy rarybereri Jesuisimy. Jesuisi terydỹỹna mahãdu‑wana kiamy rarybereny: —Aõherekibo kaiboho teroxitenyteri, nieru arixidu‑wana, iòrarudu sõwe mahãdu‑wana. \v 31 Jesuisi rirawyònyre: —Iny awimy ratxireri‑wana, òhotibedumy reaõmyhỹre. Webinadu mahãdule ta tuu reamyhỹre. \v 32 Òbiti mahãdu‑ò aõkõ heka jiarỹ anade rybemy. Tiibohole heka ixi‑txi tõhõti reakemy idi watxireri. \p \v 33 Tahe tiiboho Jesuisi‑ò rarybere: —Joaõ heludu mahãdu roxiõmy txumy rỹire. Tule tiiboho rexitòenyrenyre. Sõwemy rexitòenymyhỹre fariseu mahãdu erydỹỹna tule. Tahe aijoi tahe riroximyhỹrenyre riõmyhỹrenyre. \v 34-35 Tahe Jesuisi tamy rarybere: —Hãwyymy heridu tỹmyra ijoi ratxikeki heka tiu itobidỹỹnana mahãdu wahe. Kia heka riroximyhỹke. Kia tahe tỹmyra iribireny ratakreu, iijoi mahãdu renarehekre. \v 36 Tyky tỹmyraõ tiu tykytyby dòbònamy iny ritidiõtyhy. Timyki dori wii wiòbydỹỹõna. \v 37 Vĩĩ tỹmyra heka tiu aõiròdu tyky watxiwe yla tyby‑ò rarareõmyhỹre, tukeki ta kia raykakre idi vĩĩ urile rejujukre. \v 38 Vĩĩ tỹmyra heka hyna tỹmyra‑ò rararemyhỹke. \v 39 Inyõ vĩĩ tybyhykỹ riõkeki, itỹmyra rexitòenyõtyhy. Kiamyki rybe. Vĩĩ tyby dori itỹmyra‑ribi awi rare. \c 6 \p \v 1 Judeu elehydỹỹnymyhỹreny txu kia idi rekoarenyre maixõmoho‑di. Ierydỹỹna mahãdu rimyra maixõmo, maixõmo, debò‑di riroxitytxiwimyhỹ riymy idi rare. \v 2 Fariseu mahãdu tuu robire. Tamy rỹỹraxire: —Aõherekibo kia wese tewinyteri. Kiamy heka iwidỹỹõmyke bede ywina rybe rarybemyhỹre judeu elehydỹỹnymyhỹrenytxumy. \v 3-4 Jesuisi tamyreny rarybere: —Ihetxiu Davi tamahãdu‑wany rama risareu, Deuxu dohodỹỹna hetowo‑ò rirònyre. Tai Davi xiwena rỹsỹnale taijoi‑wana rirỹsỹre. Xiwena wahidỹỹdule heka irỹsỹdure, inywitxira ta aõkõ. \v 5 Jesuisi ritỹnynyre tamy: —Hãbutyhyhykỹ jiarỹ rare, Deuxu Riòre wahe. Kiata sabado wedu jiarỹ rare, elehydỹỹnymyhỹrenytxu wedu wahe. \p \v 6 Ixityre ralore dohodỹỹna mahãdu heto‑ò ròbedeerydỹỹkemy. Hãbuõ tai rare tebò rabinamy. \v 7 Tahe fariseu mahãdu Jesuisi‑ò retehere. Riteyteynykemy kia hãbu webinadu judeu elehydỹỹnymyhỹrenytxu. Rexiwodohonanyre. Kiatxuu tii riwinyrekeki tahe ribinanyke judeu elehydỹỹnymyhỹrenytxu, riwinykeki wahe. \v 8 Jesuisi rierymyhỹre aõmybo tiiboho raraykynyrenyreri. Jesuisi tamy ryryre, —Aõma hãbu debòbina‑ò: —Mynyike ini, ityareny‑txi. \v 9 Tahe fariseu mahãdu‑ò Jesuisi rarybere: —Arỹỹraxikre inihe adeereny, awire adee ka hãbu debò ariteytenyke sabado txuu. Aõbo adeereny awire sabadotxu widỹỹ. Aõwihikỹwidỹỹmy aõbo ada aõbina widỹỹmy. Rubu‑ò wahidỹỹ aõbo ada rubu‑ribi itarasa aõbo. \v 10 Retehere! Ibutu‑ò idi hãbu‑ò rarybere: —Ebò inihe biditeòsinyke. Tiu hãbu tebò riteòsinyreu tahe, reytere. \v 11 Reburerenyre heka. Timybo Jesuisi risỹnyrenykemy rexinohõtinyrenyre. \p \v 12 Idi tahe Jesuisi heka hãwãlòratyy‑ò rare ixitòedỹỹmy Deuxu‑ò. Rureherehemy heka tamy rexitòenymy bede idi rỹire. \v 13 Txuijaramy tahe ludu mahãdu‑ribi waòinatxi reurò taheludutyhy mahãdu ritare. Tarybemy rybedumy rininirenyre. \v 14 Sohoji ijõ heka, Simaõ inire, Pedromy idi ranire, ijõ tahe Andre rare, iseriòre. Idi Txiau, Joaõ, Filipi, Bartolomeu. \v 15 Mateu, Tome, Tadeu Txiau, (Kia Txiau heka Afeu riòre rare.) Ijõ Simaõ Kana bedeluduõ rare, tasubedeluudure. \v 16 Juda Txiau riòre, ijõ Juda Isariò tahe Jesuisi tyhedỹỹdu rare. \v 17-18 Jesuisi dobehede bedero‑ò hãwãlò‑ribi. Tahe sõwemy iny iheludu mahãdu tii‑wana rỹimyhỹ. Judeia bede mahãdu Jerusalẽ hãwã mahãdu. Tule Kalileia bede, Tiro hãwã, Sidõ hãwã mahãdu. Tiiboho wii ributunymy hãwã mahãdu Jesuisi‑ò roholakemy idi reytekemy. Kia tai ròteytedỹỹmyhỹ. \v 19 Ibutumy Jesuisi tyky‑ò tamy adereximy risỹnymyhỹre adeytena iribi ròhònymyhỹ. \p \v 20 Tamyreny retehere tai ibutumy rierynanyrenyre: —Kaiboho aõkõrenyre‑ki, beysebenyke. Deuxu Òlòna dori ahõrõreny rare. \v 21 Rama arasareri‑wana beysabenyke. Bihydymy dori mabekre. Tule tahinyteri wana beysakre ihewo‑ribi. \v 22-23 Beysamy butxuenykre, inyõ umy radònykeki tule. Kaiboho dori Deuxu Riòre tetyhynytenyte jiarỹ tiire, Hãbutyhyhykỹ Riòre wahe. Kia mahãdu eramy ijira Riòre rỹikeki beysake. Beysa tyhyki tai. Biu‑ki dori aõwiwihikỹ bitakre. Deuxu rybemy rybedu mahãdu tule rotỹỹnyrenyre iòraru‑ki. \v 24 Kobe làhàxe kaiboho ityhy mahãdu abedesanareny dorihe rexihura. \v 25 Kobe làhàxe ahàdyreny mahãdu, aramasanareny dori rehemynyre. Kobe làhàxe abedesareny, ahinanareny dori abrunareny rehemynyre. \v 26 Kobe làhàxe atyhydỹỹ sõwereny tule dori. Ilabiereny rybemy rybedutyhy aõkõ rityhynyrenyre. \p \v 27 Warybe‑ò taholatenyteriki inihe ararybekre. Aòludu luumy atxibenyke amykyaradureny‑di, awimy idi mabeke. \v 28 Ibinamy aõma umy rarybekeki aõbinahakỹ riwinykeki, tamy bexitòenykre Deuxu‑ò. \v 29 Aòsỹny‑ribi anahatenykeki iyre‑ribi iwyòdỹỹmy tamy bexirahòreke. Inyõ atyky riwykeki tule tamy arahana biwahinyke. \v 30 Iwese aõtxiu aõna inyõ adee rexitòenykeki, tamy biwahinyke ixyby iribi iwydykõkemy. \v 31 Aõbina inyõ adee riwinykõkemy atximahãte. Iwese tiu kia aõhõkỹmy inyõ isỹdỹỹõmykre. \v 32 Kai aluu mahãdu sohojile iluuõmyke; òrarudu mahãdu dori tuu rỹimyhỹre. \v 33 Kai aery mahãduòle tawotòemahãte, timyki Deuxu‑ribi aõ atarasaõna. Iny itxỹte iehehe mahãdu dori widee rawotòemyhỹre. \v 34-35 Òrarudu mahãdu heka widee rihuòtemyhỹre. Iribi tahe iwesele ixiby kidiwykemy idi riwisỹnymyhỹ. Kai ta buhuòtemyhỹke idi tehuòtete ixyby iraròsòkõmyke. Tukõkeki ta Deuxu‑ribi aõ atarasaõna. Aòludu luumy atximahãbenyke. Tai Deuxu‑ribi aõwiwihikỹ bitakre. Tai Deuxu wihikỹ riòremy mabekre. Tii dori inywi‑ò inybina‑ò awire. \v 36 Awimy kaiboho boibeke, iwese boreny awimy biu‑ki ratximyhỹre wese. \v 37 Inyõdee kyarakõmyke tai Deuxu adee rakyarananyheny. Inyõ taòraruna biixãwididỹỹnyõkeki, Deuxu tahe aòraruna riixãwididỹỹnyõkre. \v 38 Ainytyhyke inyõdee imyna Deuxu adee rainytyhynanyhyykre. Deuxu ibutumy aõwi adee riwahinykre. Tiwesebo tòwahite wesemyna idi Deuxu adee ròwahikre. \p \v 39 Aõmybo ribedeerynyre ijyyõmy relyyre: —Inyõ ruetà heka riwiòhenanyõtyhy iwitxira iny ruetà. Tukeki heka hãloo‑txi wiwana resekre. \v 40 Ierysỹdỹỹ iòrysydỹỹdu, kia ratyre aõkõ ratximyhỹ. Kia uladu ratyyritinyre nihikỹmy tahe erysydu tiu taerysydỹỹdu ratyre ratxiõmyhỹre. \v 41-42 Òwòrukre nihikỹ aruety‑ki roire. Aõherekibo aseriòre ruety‑ribi òwòru rỹnysiõ tarasamy tewisỹnyteri. Kia heka itxenadỹỹdu tate. Juhuu òwòrukre aruewo‑ribi bitakre. Idi tahe betehemy iruewo‑ribi aõsõmo bitakre. \v 43-44 Òwòru wihikỹ tiu bederaty binaõ riwahinyõhyymyhỹre. Tule òwòru binahakỹ bederatywimy raratynyõmyhỹre. Òwòru raerymyhỹre iraty‑ò itxere rỹimyhỹreu, beraty‑ò retehemy awire ada ibinare aõbo beraty‑ò retehemy awire ada ibinare aõbo. Figoraty uvaraty tiu iwitxira òwòru‑ribi raheõmyhỹre. \fig |src="HK00089B.TIF" size="col" copy="Horace Knowles revised by Louise Bass © The British & Foreign Bible Society, 1994." ref="Luka 6.43-44" \fig* \v 45 Hãbuwi heka aõwimy rotỹỹnymyhỹre iwo‑ki tuu rỹimyhỹremyna. Tule hãbu bina aõbinamy rotỹỹnymyhỹ iwomy tuu rỹimyhỹremyna aõbina bina. Inyõ dori aõmy raraykymyhỹremyna rarybemyhỹre. \p \v 46 Kai rarybere boholaõkeki aõbo biwinykeki. Uritere wanidỹỹõmy. Wanyrỹmy tiwaninimyhỹtenyte tahe warybemynamy atxõhyylemyhỹtenyte. \v 47 Tiwese hãbu warybe riywinyre wese adee ararybekre. Tiu heka ariteòsinykre. \v 48-49 Hãbuõmy akoreny arelyykre. Tii warybe‑ò roholare idi imynany rotỹỹnyre. Tii kiata taheto riwinyre manadelemy ria‑di. Beòra iheto reseõhyyre manatyre‑ki relereki wahe. Ikõmyta warybe‑ò roholakõre, kawese rotỹỹnyre. Taheto uritere sukile riwinyre. Beòrau ta, urile resere. Ikyhynakõreki wahe. Kiamyta rotỹỹnyre warybe tyhydỹỹdu‑ò idi ityhydỹỹdukõ‑ò. \c 7 \p \v 1 Jesuisi tarybe rahu‑di tahe Kafanaõ hãwã‑ò rare. \p \v 2 Tai Roma soldado dinoduõ tai ihỹmyhỹ. Teòduõ tahe binamy irubu iòhòmy roimyhỹ. \v 3 Soldado dinodu Jesuisini‑ò roholareu tahe, iòrysymy rarybere. Taita judeu mahãdu kia matuariõ rexitòenyre aõma kididykremy riteytenykremy kia webinadumy roireri. \v 4 Tahe Jesuisi nade juhu be kiamy Jesuisi rarybere: —Ka hãbu heka awi biwiòhenanykre heka. \v 5 Ka hãbu heka waijoi luu nihikỹ rare ihyymy ta dohodỹỹna hetoõ riwinyre waijoi‑ò. \v 6-7 Tai tahe Jesuisi rare tiiboho‑wana. Tehemyny sỹ iòhòmy rare. Idi tahe ryrowetyakile Jesuisi‑wana wii riòbynyre. Aõma soldado dinodu kia biòwa‑ò wahe. Rarybere he aõma soldado dinodu kiamy rarybereri: —Noõmy heka. Ihãrele teka awimy rareòle heka bedehe mynyke. Awi tate timy heka anaixiranyõtyhy dori raixỹruwỹhỹre alau adee ixitòedỹỹ‑ò aõma dori adee rybe rỹikekile aõweseleke wadeòdu kia reytemy reake. \v 8 Jiarỹ dori inydee radỹỹdu jiarỹ rare. Aõbo riwinykemy. Kia riwinyre warybemynale kia heka jiarỹ rare. Wadeòdu‑ò rarybewãhãraki heka: —Kia biwinybenyke. Riwinymyhỹrenyre. Kai tule marybeke, beyteke. Tahe aõwese reytemy reake. Robedeòtiidỹỹnyre, kia tuu rarybereki wahe. \v 9 Jesuisi ròkesereri kia rarybemyhỹò wahe: —Jiarỹ ka tiu judeu mahãduy‑ki. Hãbuõmy rabiõ watyhydỹỹnamy. Rabireri riwatyhynyreri rabireri. \v 10 Soldado dinodu deòdu ròòkesereri. Ixyby reytereri idi ronyre. \p \v 11 Jesuisi rare terydỹỹna mahãdu‑di ijõ hãwã‑ò. Naĩ hãwã‑ò heka rare. Kiemy rahyymy heka rahyyre. Sõwemy iny iheki rare. \v 12 Hãwã ijò‑ki rehemynyreu tahe kia ibutumyle rehemynyre. Sõwemy iny rubudu rareò wabede‑ò. Weryrybòõ rurure. Ise, wytese, heka iriòre sohojihyylere. Iny sõwemy heka riheludunyre tahi‑di taibru‑di. \v 13 Tai Jesuisi tuu robireu, idi rexiwòtenymy kamy rarybere: —Ibrukõmyke! \v 14 Jesuisi debò ritidire caixaõ‑ò. Iu idi itxyydu ruhurenyre. Idi tahe rarybere: —Weryrybò, bexixake wahe. \v 15 Weryrybò rexixamy reamy ronyre. Idi rarybere. Tai tahe Jesuisi ise‑ò riwahinyre. \v 16 Ibutumy tasỹ mahãdu ribedeòtiidỹỹdunyre. Tai tahe Deuxu riwowydynymyhỹreny: —Ebe, aõherewe, Rybedu nihikỹ kỹnyhe witxijumy inydeereny rehemynyre. \v 17 Kia taheka bede bede hãwãmy Jesuisini reare. \p \v 18 Joaõ heludu mahãdu ibutumy tuu relyyre iko. \v 19 Inatxinareny Joaõ riteònyre Jesuisi dỹỹraximy kamy wahe: —Kaiwe nodu aõbo tate, ada txiò aõbo ini nodutyhy ariraòrenykre? \v 20 Idi Jesuisi‑ò ròirenyre tuu itỹỹraxidỹỹmy; —Kai we nodutyhy tate? Ta txio aõbo ini ijõ ariraòrenykre? \v 21 (Iu ta Jesuisi yla aõkõ webinadu, binanamy binana mahãdu riteytenyra, tyytybybinamy ykydu mahãdu, iruetà mahãdu sõwemy tule.) \v 22 Irahu‑di ta Jesuisi rarybere Joaõ ijoi‑ò: —Bòòsebenyke. Ibutumy kamy tabitenyta taholatenyta Joaõko‑ò tuu belyybenyke: —Iny ruetà bina mahãdu retehererimy, Iny rutiàre mahãdu rariarerimy, tyybinamy binana mahãdu reytererimy, iny nohõtity mahãdu roholarerimy. Iny rubu mahãdu heka rubu‑ribi rexixarerimy, urimynodu mahãdu heka Rybewihikỹ Tỹmyra‑ò roholarerimy. \v 23 Iny bedesa heka rare, warybe tyhydỹỹdu mahãdu. \p \v 24 Joaõ heludu mahãdu iribi ròhònyreu tahe Jesuisi rarybere Joaõ bededỹỹnanamy: —Aõmybo wahe Joaõ‑di tõhõtinytenyte aõmy tubedi nohõtinyrenyre tamy itxerena bederahy tòitenyteki wahe. Otxirarade wese yhy‑ki idi tahõtinytenyte. \v 25 Aõma hãbu urimynodutyhy aõbo tahõtinytenyteri. Hãbu tyywihikỹdiremy tahe tahõtinytenyte. Iwese iòlò taheto wihikỹ‑ki ratximyhỹre wesemy aõbo tahõtinytenyteri. \v 26 Wadee manarybeke aõbo betehekemy tahõtinytenyteri. Deuxu rybeduõmy aõbo tahõtinytenyte. Inatyhy tii rare. Kia ratyre heka tii rare. \v 27 Aõma dori tyyriti‑ki rarybemyhỹre: \q1 —Tii heka wakoki kadehemynykemy ratximyhỹre, tamy relyykemy, ryõ riywinymyhỹre. \m \v 28 Inatyhy kaa rare. Tie heka ibutu hãbu ratyre ratximyhỹre. Ihãrele tahe inyõ Deuxu Iòlòna‑ki ratxikeki heka iratyre ratximyhỹre. \v 29 Tahe nieru butudỹỹdu mahãdu kia‑ò roholare. Tule sõwemy iny kia‑ò roholare. Tiiboho Deuxu bede ywina tyhydỹỹdu mahãdu roire. Tule Joaõ Sebedỹỹna mahãdu roire. \v 30 Fariseu mahãdu tahe, bede ywina erydỹỹdu mahãdu tahe Deuxudeewina dera rare. Tai Joaõ‑ò ratisebemy roiõtyhy. \v 31 —Mowesebo heka wijinabòdu mahãdu wesemy ratxireri. \v 32 Uladu mahãdu wesemy tiiboho ratxireri. Tiiboho ijõ uladu mahãdu‑ò ryrymyhỹre: —Inyboho rawiunyre, tahe kaiboho teseõtyhy. Wobina wiu rawiunyre tahe kaiboho tahinyõtyhy. \v 33 Joaõ Sebedỹỹdu renareherenyõmy rỹire, vĩĩ riõõre. Ihãre tahe kaiboho tarybete: —Tii tyytybybina‑di ihỹre. \v 34 Hãbutyhyhykỹ jiarỹ rare, Deuxu Riòre wahe. Jiarỹ reroximyhỹre tule reõmyhỹre. Tai tahe tarybemahãte jiarỹ wabyre nihikỹlemy wamomohõkỹremy. Jiarỹ riki òrarudu liinatyhy heka jiarỹ rare, nieru tarasadu liina wahe. \v 35 Ihãre tahe aõikõkõlemy heka taraykynymyhỹtenyte ihãre taheka òbitilemy ixi‑di tahõtinymahãtenyte. \p \v 36 Fariseu mahãduõ heka Jesuisi ritobinyre taheto‑ò roximy. Jesuisi tahe rare idi ronyre roximy. \v 37 Kia hãwã‑ki tahe hãwyyõ rasỹnyre, wydena wahe. Tii heka Fariseu heto‑ki riroxirerimy roholareu, tii tule rare. Tahe hyna òwyhykỹ rimyre. Alabastro aderònahynani rare. \v 38 Hãwyy tahe Jesuisi hewomy ronyre, iòhòmy. Tahe aderòna ritxiwire iwatyre. Tule iwa‑ki ruworuwòmy ratximyhỹ irube‑di iwa risuhòra idi irade‑di rabunyre. \v 39 Fariseu kiamy robireu, ixideele rarybera: —Kia hãbu Deuxu rybeduõ aõkõ rare. Tuukeki tii hãwyy rieryke aõhãwyybo tii ratxireri. \v 40 Jesuisi tahe fariseu‑ò rarybere: —Simaõ, adee ararybekemy watxireri. Simaõ tahe rarybere: —Manarybeke Waerydỹỹdu! \v 41 Tahe Jesuisi rarybere: —Nieru huòteduõ heka inatxi hãbu‑ò nieru riwahinyre. Ijõ 500 rihuòtera, ijõ tahe 50my rihuòtera. \v 42 Idi tahe hãbu inatxi nieruõhyymy rỹire òòsemy tanieru tamy. Tai tahe nieru huòtedu riwotòenyrenyre tahe ritusanyre, wiwana iòwy riixãwididỹỹnyre. Tibo huòtedu ilàhànadỹỹdu tyhyre. \v 43 Simaõ dirawyònyde: —Kia òsana 500my rihuòtere. Tahe Jesuisi rarybere: —Inatyhy rare. \v 44 Jesuisi tahe hãwyy, riijemy, tahe Simaõ‑ò rarybere: —Kahãwyy ini bidiijeke. Jiarỹ nadehemynydeu, tii tarube‑di wawa risuhòra. Kai beeõ tadiwyòte. Tii tarube‑di riwawasuhòra. Iu tarade‑di riwawarabunyra. \v 45 Kai tiwawehityhynanyõte rehemynyrau, tii tahe riwaatyõhyymy ratxireri. \v 46 Kai warade‑ki òlỹre tetxiwiõta tii tahe aderòna wawatyre‑ki ritxiwire. \v 47 Tai tahe adee ararybekre. Tii inatyhymy waluure. Taòraruna ixãwidỹỹna‑ki. Inyõ iòraruna ibutemy raixãwidỹỹnymyhỹreki, tii inatyhymy aõkõ taòraruna ixãwidỹỹdu luure. Ijõ tahe inatyhyhykỹlemy taòraruna ixãwididỹỹdumy reamyhỹre. \v 48 Tai Jesuisi hãwyy‑ò rarybere: —Aòraruna reixãwididỹỹnyre. \v 49 Tai roxidu mahãdu widee raryberenyre: —Mohãbubo kia rare? Tii òraruna riixãwididỹỹnyrerimy. \v 50 Tahe Jesuisi hãwyy‑ò rarybere: —Atyhydỹỹnamy texitarasadỹỹnyte aòraruna sõwe‑ribi biu‑ò hena tetateri. Mata hỹny. \c 8 \p \v 1 Rexideleny raremyhỹ ralòralòmy hãwã hãwã ikõkõmy reamy rare kia aõma Deuxu Rybewihikỹ Tỹmyra relyymy rare. Tai ierdỹỹna mahãdu waòinatxi reuròmy idi ròirenyre. \v 2 Tule hãwyyõ tiiboho wana ròirenyre Ijõta Marie Madalena heka rare. Juhuu tahe tyytybybinahakỹ‑di raremyhỹ. Idi debò inatxi reuròmy tyytybybina iribi riòlòdỹỹnyre. \v 3 Ijõta Joana Kusa hãwyy rare. Tii iòlò Herodi heka aõmysỹdỹỹdu heka rare. Tule ijõ hãwyyõ Susana inire. Idi tule ihona hona Jesuisi taijoi‑wana ibutumy tanierureny‑di riwiòhenyrenymyhỹre. \p \v 4 Idi iny sõwemy titxiribibo dirahude kia‑ò. Kia mahãdu‑ò heka Jesuisi ribedeerynyre ijyyõmy. \v 5 Alòbòròna‑di dehudu heka ròhònyre taoworu‑ò. Alòbòròna‑di imahãdu ijõ ryro‑txi resere. Tai heka iny rariamyhỹre alòbòròna tyre‑ki. Nawii tule tuu riroximyhỹ. \v 6 Mana rotysu‑txi ijõ rejuxunyreri mana rotysu‑txi suu dori ibututere tai tahe iraruxiõlemy raumynyre. \v 7 Ijõ tahe edey‑txi resere. Raumynyreu tahe edemy riòhỹtỹnyre. \v 8 Ijõ resere suwi‑txi. Tai ta raumynyre idi sohoji alòbòrònaty‑ribi 100my raratynyre. Jesuisi tamy rarybere: —Kaiboho õhõtirenydikeki heka inatyhymy warybe‑ò boholabenyke. \p \v 9 Tai tahe Jesuisi‑ò rỹỹraxinyrenyre: —Aõwe kaa tekewesenanyteri? \v 10 Jesuisi rirawyònyre: —Kaiboho heka teerytenyte aõbohe wasimy ijyy rare Deuxu dori adeereny ritỹnynynyre. Kia tahe rare, Deuxu Iòlòna aõmydỹỹnana wahe. Ijõ iny‑ò tahe rarybere ijyy‑di relyyre. \q1 Tai robikre tahe, rieryõtyhyke. Roholarenykre tahe rieryõtyhyke, timybo juhuu Deuxu rybemy rybedu mahãdu rarybere wese. \m \v 11 Aõmybo kia aõijyybo kia rare wahe. Alòbòròna heka Deuxu Rybewihikỹ wese rare. \v 12 Ryro‑txi resere heka ijohonadu wesemy rare. Deuxu ijyy heka resera ede sõwey‑ki. Tii heka Deuxu Rybe‑ò roholamyhỹre mahãdu wese rare. Idi tahe Satanasi heka ritamyhỹre iworeny‑ribi. Tai rityhynyrenykõmy idi biu‑ò rahenyõkremy. \v 13 Ijõ tahe manasuõ‑txi resere heka, kia Deuxu Rybe‑ò roholamyhỹre mahãdu wese rare. Rybe‑ò juhuu roholamyhỹre deysana‑di rityhynymyhỹre. Kia manatyre resera heka irarutiõhykre. Iny mahãdu wese heka rare. Idi ikyhynakõreki, iwodelòlòtõmoreki urile tatyhydỹỹna riatymyhỹre. \v 14 Ijõ tahe edesuyky‑txi resere heka, kia Deuxu rybe‑ò roholamyhỹre, idi iworekena sõwemy, iaõdelòlòtõmomy, idi ityhyna wahe urile riòhòtỹnymyhỹre. Tai ròwiòhenadỹỹõhyymyhỹre Deuxu tyhydỹỹna‑ki. (Kia tahe alòbòrònaõ ede yky‑txi resera tahe iny umy witxira wesemy heka rare. Iny umy tyhyna idi ratxireri heka kia wesemy kia ede‑txi iny reseremy. Aõma kia inytyhyna ratxireri. Tiu heka ityhydỹỹna riòlòdỹỹõtyhy. Kia alòbòròna tahe tai heka rokuõtyhy.) \v 15 Kia ijõ alòbòròna suu witxi‑txi reserá tasỹ iwitxira inywesemy rare. Kia ijohonadu aõma rierymyhỹre. Irayky‑ò ralòmyhỹre. Kia iwotyhywo‑ò òbitimy ratxirerí tahe, òbitilemy aõ riwinymyhỹre. Iwese kia alòbòròna sõwemy ratyy rawahinyre wese tahe tii rare. \v 16 Ijõ ijyy tahe kiamy roire. Uritere inyõ loosònaõ rideõmykre butxi rawo‑txi ada herina rawoõ‑txi aõbo. Loosòna bidekre bedewiõ‑ò. Tai tahe ibutumy bede ritoosònanykre. \fig |src="HK018C.tif" size="col" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Luka 8.16" \fig* \v 17 Aõ heka tai wasimy ratxiõhyymyhỹre. Aõutxumy dori ibutumy erynamy rarekre. \v 18 Tahe bexijebenykre ijohona‑ò. Kia sõwemy idi rỹirerimy ihỹre heka sõwemy rimykre. Kia urihimyò iwo‑ki rỹireri heka iribi ritakre. Idi ibutumy rỹireri heka iribi ritakre. Urihimyò iribi iny ritakre. Urihimyò iwo‑ki rỹireri heka hulemy iribi ratakre. \p \v 19 Jesuisise, tariòreboho tamy doide. Tii ròbedeerydỹỹmyhỹki isirare tamy dehemysỹ iny sõwe òraru‑ki. \v 20 Tai inyõ Jesuisi‑ò rarybere: —Adihe wa aseriòre boho hewa ahanakile ratxireri umy robikemy ratxirenyreri. Adee rarybekemy. \v 21 Tai Jesuisi rarybere: —Waseriòre wa kia Deuxu rybe erydỹỹnaõ rare. Kia tamy roholamynyrele heka rityhynymyhỹrele heka nadi wesele rare. Tii‑wana iwese waseriòre wesele rare. \p \v 22 Iribi tahe hãworo rorukurenyreu Jesuisi rarybere: —Ròkòireny kanawe‑ribi ijà‑ò. Idi tahe roirenyre. \v 23 Jesuisi rõrõmy tòru‑ki. Idi tahe yhynihikỹ òbònihikỹ‑wana tamyreny reare. Ruberurenyre tiiboho rỹmyrenyke lau. \v 24 Tai tahe wylemy riixixanyrenyre: —Erydỹỹdu, Erydỹỹdu rekekoarenykre berahatxi‑ò. Idi Jesuisi donymy deademy tahe yhy dee rarybere: —Biyryke, Biyrykewa. Yhy ruhumy resere. Òbò tule ruhumy ibutumy riyryre, iny rurukre. \v 25 —Kaiboho tiwexe ainatyhynareny? Tiiboho rabedeòtidỹỹmy ruberumy widee raryberenyre: —Aõhãbuwe kaa rare. Yhyhykỹ dori òbò dori irybemy reòbyreri. \p \v 26 Kanawe‑ribi ijà‑ò rehemynyrenyre Kerase bede‑ò kalileia aho weribi‑ò. \v 27 Hãbuõ heka tamyreny dobehede hãwãhãkỹ‑ribi tamyreny dobehede. Tiiboho riòtyròny hãwãro‑ribi iu ta tyytybybina‑di ratximyhỹre hãbu tiu rexityynyõhyymyhỹre tatyy‑di hyymyhỹre. Kiamy wabedekihyyle ratximyhỹre. \v 28 Jesuisimy robireu tahe bedetxile resere tairy‑di ryryre: —Aõhebo biwasỹnykre Jesuisi. Kai Deuxutyhy Riòre atxiteri. Uritere aõhõkỹmy wasỹdỹỹõmykre. \v 29 Tahe Jesuisi heka tyytybybina iribi riòlòdỹỹnyre. Sõwemy dori riuwinyre hãbu rimymyta. Riuwinyre idi rihure. Tai heka tii uritiere womati reroti‑di ritaataamy riijemyhỹre. Ihãre tahe ixi‑ribi riòròmyhỹre. Tai bedero‑txi reamyhỹre tyytybybinamy rawonymy. \v 30 Idi tahe Jesuisi rỹỹraxire tamy: —Mobo anire? —Sõwemy wanire. Tyytybybina sõwemy dori tuu rexiykynyreki. \v 31 Tiiboho raryberenyre: —Uritere bedebinahakỹ‑ò wateòdỹỹrenyõmykre. Uritere sỹu‑ò noõma rarekremy hãlootxi‑ò. \v 32 Iu tahe ixỹni juramy riroximyhỹ hãwãlò‑ki. Tai tyytybybina mahãdu Jesuisi‑ò rarybere: —Biwateònyõke. Kowa ixỹnijura‑ò biwateònybenyke aralorenykremy. Tai Jesuisi riròtenyrenyre. \v 33 Iu kia hãbu‑ribi tyytybybina ròhònyrenyreu tahe ixỹniwo‑ò ralòreki wahe. Raòlònyra ijò‑di rejuxunyre taraò wahe. Ibutumy ahoro‑txi rejuxunyre. Ibutumy rururenyre berahatximy. \v 34 Ixỹni‑di itxeredu mahãdu ibutumy raijiranyra hãwã‑ò tule relyyrenyre tuu iny rasỹnymyhỹre mahãdu‑ò. \v 35 Tai iny dirahude tamy itxeremy. Idi tahe rare Jesuisi‑ò. Hãbu robimyhỹrenyre tatyky‑di ronymyhỹ ibutumy rexiywinymy Jesuisi‑ribi iòhòmy ronyre. Kia iny mahãdu heka sõwemy ruberure rabedeòtiidỹỹnymyhỹre. \v 36 Ibutumy relyyre. Kia tyytybybina timybo aõhebo rotỹỹnyremy. \v 37 Kia Kadara bede ludu kia mahãdu tahe rexitòenyre Jesuisi‑ò iribi ròhònykremy, ilau ruberurenyreki wahe. Idi tahe Jesuisi ròkòsere ixybyle reare hãworo‑ò. \v 38 Hãbu tahe rexitòenyre Jesuisi‑wana rakremy, kia tyytybybina‑di iwo‑ki ratximyhỹ wahe. Tamy rarybere: \v 39 —Aõkõre bòkese aheto‑ò. Ibutumy belyyke aõbo adee Deuxu riwinyremy. Tai ta ibutumy hãwã hãwã‑ò relyyre aõhebo Jesuisi risỹnyremy. \p \v 40 Kia iny sõwehekỹ mahãdu heka teysa‑di rimyre ridyremyhỹre riraòhyymy ratximyhỹreny. \v 41 Kia hãbu dohodỹỹdu hetowo erydỹỹdu tahe nade Jesuisi‑ò. Tii heka dohodỹỹnana dinoduõ rare. Ijairu inire Jesuisi‑ò sutxi resere: —Mynake wasỹ Jesuisi \v 42 Jiarỹ wa wariòre sohojile rare waòinatxi reuròmy iwyra. Tii ka rurukremy roireri. Idi ta Jesuisi rare isỹ‑ò. Sõwemy iny Jesuisi riheludunyre. \p \v 43 Hãwyyõ raremyhỹ heka hãwyy webinadu rare iòhò Jesuisi rexisỹny waòinatxi beòramy heka idi ròhònyre hykyky hãlubu ratxireri. Tiu heka inyõ reteytenyõhyymyhỹre luahidỹỹdu, òhotibedu mahãdu he risiranyre. \v 44 Tai tahe Jesuisi tykysi‑ò reare. Tai ta aõwesele reytemy reare. \v 45 Jesuisi rarybere: —Mowe watxi reare? Ijõ rarybereri: —Erydỹỹ mahãdu aõkõre, jiarỹboho aõkõre. Pedro rarybere: —Aõheta sõwe iny kaki rỹireri. Timykibo tuu tỹỹrayiteri. \v 46 —Jiarỹ dori reeryre. Mobo watxi rearaule reytera. \v 47 Tiihe hãwyy ratxiremyhỹ ramytatamy. Tamy ramytatamy heka tamy rehemynyre. Iòraò rexibedenyre. Ibutumy iko tuu relyyre. Aõherekibo itxi reriramy. \v 48 Tai tahe Jesuisi tamy rarybere: —Lerỹ, atyhydỹỹna myna teyteta. Ta bexiywinymytahỹny maa! \p \v 49 Kie raryberemyhỹwanale tasỹ iny witxiraõle dehemynyde. Kia aõma dohodỹỹna wedu heto‑ribi dehemynyde. Ijairu‑ò rarybere: —Ariòre wa rurura. Uritere ta òhotibedu‑ò ijiraõma ixinamy tii rakre. \v 50 Jesuisi kia‑ò roholareu tahe Ijairu‑ò rarybere: —Urile bityhybenykre. Breburenyõma tii reytekre. \v 51 Tii rehemynyre heto‑ò. Jesuisi ralòre iny deramy reare. Tii wana rake lau. Kia uladuse, uladutyby, Pedro, Txiau, Joaõ wana kiale ralòre tamy tiiboho wana. \v 52 Ibutumy rasỹbinamyhỹ Jesuisi rarybere: —Ibryrenyõmyke hewa rurumy aõbo roire, urile rõrõmy roireri. \v 53 Ibutumy rieryrenyreri tiiboho urile tai idi risinyrenyre rurumy roimyhỹki. \v 54 Jesuisi ihãre ta hirari debò‑ki rimyre. Tai tahe idi rarybere: —Hirari, bexixamy, bodonyke. \v 55 Ityytyby aõwesele ixityre tamy ralore. Dexixade, donyde. Rỹsỹna hirari‑ò riwahinykemy Jesuisi rarybere. \v 56 Tai tahe tybyboho sõwemy rabedeòtidỹỹrenyre rabedesarenyre. Jesuisi rarybereri: —Urile wamy ijyyrenykõmykre. Aõbo adeereny rewinyramy. \c 9 \p \v 1 Jesuisi tahe tawaòinatxi reurò taerydỹỹna mahãdu ributunyre. Taruru tamy riwahinyre tyytybybina iny‑ribi ritakremy. Tule iny webinadu mahãdu riteytenykremy. \v 2 Tule rarybere tamyreny: —Kaiboho belyybenykre Deuxu kia Iòlònamy tule webinadu biteytenybenykre. \v 3 Aõ awanareny wydyrenyõmykre debòna aõkõ, aõna hyna tule aõkõre. Tule rysỹnake aõkõ, nieruke aõkõ. Ainatxityyke aõkõkre. \v 4 Hãwã‑ki hetoõ‑txi malòkeki taile bonykre. Hãwãribihyyle bòhònykreu, kia heto‑ribi bexitakre. \v 5 Ibinamy aramyrenykreki, urile bixitakre. Idi òlòna‑ki, awa bitòtynykre ibinamy tai tahatenytaki. \v 6 Tiiboho ròirenyre hãwã sõmo sõmo‑di Rybewihikỹ Tỹmyramy relyyrenykemy ròirenyre. Tule iny webinadu ibutumy iteyteynyrenyre hãwã hãwã‑di. \p \v 7 Idi tahe iòlò Herodi ibutumy heka aõna aõna rierymy ratximyhỹ. Tai tii bede ryy rieryõhyymy ratximyhỹ aõbo riwinykre. Roholamyhỹre heka iny rybe rybe‑ò. Joaõ heka rexixamy ratxireri. \v 8 Ijõ tahe kiamy rarybereri: —Eliasile ratxireri. Ijõ rarybere Deuxu rybemy rybeduõ ratxireri. \v 9 Tai tahe Herodi kiamy rarybereri: —Jiarỹ heka Joaõra resymy rewahinyre. Mobo ratxireri iwese Joaõ raremy wese he ratxireri. Moobo ta kiamy raholamy watxireri. Tai Herodi tuu robikemy riwisỹnymyhỹ. \p \v 10 Jesuisi eryna iko relyymyhỹreny ibutumy aõbo aõhebo rotỹỹnyrenyremy tabededỹỹnana. Jesuisi riòlònyrenyre ijõ hãwã witxira‑ò, Besaida hãwã‑ò wahe. \v 11 Tai iny sõwemy hekỹ rieryõlemy idi ta rieryreu tahe sõwemy ihemy rare roirehe. Jesuisi he ributumy ikole relyyre. Deuxu Iòlòmy relyymyhỹre. Tai ròteytedỹỹmyhỹ webinadu mahãdu. \v 12 Aõtxu tahe katxioromy Jesuisi eryna mahãdu, waòinatxi reurò mahãdu tamy raryberenyre: —Bede biywinyke ibutumy iny rỹireri hãwãõ‑ò tarỹsỹna õbradỹỹmy. Inyboho dori bedero‑ki ratxirenyreri. \v 13 Tahe Jesuisi rarybere: —Kaibohole rỹsỹna biwahinybenyke. Rirasỹnyrenykemy ierydu mahãdu diwyònydenyde: —Aõheretahaka, iruyre orotxu idi inatxi uturale heka roireri. Aroikemy aõbo wadireny atxiteri rỹsỹna õbradỹỹmy inysõwe‑ò. \v 14 Txibo 5000 hãbu sõwemy heka rỹimyhỹ. Jesuisi rarybere: —Bihitxinybenyke 50 iny heka iny bisỹnybisỹnybenyke. \v 15 Tii myna ieryna mahãdu rotỹtỹnyrenyre. \v 16 Idi tahe Jesuisi utura inatxi, orotxu iruyre rimyre. Biu‑txi reteheremy rexitòenyre. Deuxu reàlàre tamy rexitòenymy riyreyrenymy riwahiny taerydỹỹna mahãdu‑ò. Riwyrenyre tahe riwahiriwahinyrenymy idi roire. \v 17 Ibutumy riroxirenyre idi rihydyrenyre. Ihãre ta waòinatxi reuròmy hyna ixyby rỹximy rauhenyre. Idi ierydỹỹna mahãdu ixyby ributunyre. \p \v 18 Jesuisi heka ixisohojile rare ixitòedỹỹmy. Ierydỹỹna mahãdu heka irarò‑ki rỹimyhỹ riijemy rỹimyhỹ. Idi tahe tamy nade tỹỹraximy: —Moboho jiarỹ raremy wamy raryberenyreri? \v 19 Tai narybedenyde: —Ijõ Joaõ Sebedỹỹnamy adireri. Ijõ ta Eliasimy adireri. Ijõ ta juhuu Deuxu rybedu mahãduõmy adireri. \v 20 Jesuisi tamy rarybere: —Adeereny tahe. Mobo jiarỹ watxireri. Idi Pedro rirawyònyre: —Kai Kristu tate, Deuxu deòdỹỹna wahe. \v 21 Tahe Jesuisi tamy rarybereri: —Uritere tuu iny‑ò ijyykõkremy. \v 22 Jiarỹ Hãbutyhyhykỹ, Deuxu Riòremy, aõhõkỹmy arotỹỹnykre. Judeu wedu mahãdu, xiwena wahidỹỹdu wedu mahãdu, bede ywina erydỹỹdu mahãdu waderamy reakre. Jiarỹ arurukre. Inataõna txu‑di arexixakre. \v 23 Idi ibutu‑ò rarybere: —Wahemy kanake mahãdu urile ixi dee rexiijõnykre. Txuõ txuõlemy taitxeò rimymy kidiwaheludunykre. \v 24 Waòrary‑ki rubudu heka biu‑ò hedukre. Tukõkeki urile ixinany inatyhymy rurukre. \v 25 Aõmydỹỹnanamy iny ritakeki, tahe taumy riõnonykeki, kia heka aõmy aõkõkre. \v 26 Inyõ raixỹrukeki warybe lau tule jiarỹ Hãbutyhyhykỹ, Deuxu Riòre wahe, tai ilau araixỹrukre. Deuxuko‑ò ỹjuko‑ò iu adehemynysỹu Deuxu Iòlòna‑ki wahe. \v 27 Inatyhymy heka adeereny ararybekre. Ijõ kaki rare. Deuxu Iòlònamy robikre tarubukõtyre \p \v 28 Tahe debò inataõ txuu rỹidi, Pedro, Txiau, Joaõ‑wana Jesuisi ridyre. Tiiboho sohojile bederatòò‑ò roire Deuxu‑ò rexitòenykemy. \v 29 Jesuisi rexitòenyreriu tii tamyreny rexiwitxiranyre iu rexitòenyreu ityy heka urile rabòtòranyre. Iurahakỹmy relere. \v 30-31 Tahe tamyreny dexitỹnynyde Eliasi, Moisesi‑wana tahe rarybemyhỹre Jesuisi‑wana. Jesuisi rubunamy Jerusalẽ hãwã‑ki widee rarybemyhỹrenyre, kia Deuxu bedeywidỹỹnana myna. \v 32 Pedroboho rõrõrenyreri. Idi tahe rexixarenyreu, tiiboho Jesuisi loosònamy robirenyre. Eliasi, Moisesi‑wana tiiboho tuu robirenyre. \v 33 Ròireriu, Pedro rarybere Jesuisi‑ò: —Wawedu, awityhymy inyhe inyboho kaki ratxirenyreri tahe rikiwinyrenykre inataõ hetomy, ijõ adee, ijõ Moisesi‑ò, ijõ Eliasi‑ò. Pedro rieryõlemyhỹre aõmybo rarybemyhỹ. \v 34 Tai rarybereu Nonoe dobehede iubòròna bede ritòbònyre. Pedro, Txiau, Joaõ‑wana ruberumyhỹrenyremy. \v 35 Tahe ròhònymy reare rybeuni iuribi: —Kia heka Wariòre waluu rare. Kaiboho tamy boholabenyke. \v 36 Tiiboho reteherenyre tahe inyõmy robiõlerenyre Jesuisilemy ta robirenyre. Tahe rybeõmy rỹirenyre. Iu inyõ‑ò aõmy raryberenyõre tuu. \p \v 37 Tai tahe ijõ txu ratò‑ribi dehemynydeu iny sõwehekỹmy Jesuisi‑ò ròirenyre. \v 38 Inyõ rarybere: —Erydỹỹdu, wariòre adee redyreri. Beteheke wariòre sohoji‑ò. \v 39 Tyytybybina rimymyhỹreu tahe riatyre bede‑ò. Idi tahe urile txuu riyiyidỹỹnymyhỹre. \v 40 Aerydỹỹna‑ò jiarỹ rarybera tyytybybina riteònykremy, tahe tiiboho riixãwidỹỹnyõhyyrenyre. \v 41 Jesuisi tamyreny rarybere: —Tiwesebededỹỹnanabo wijinabòdu ityhyõlemy rỹira. Tiwesebededỹỹnanabo akyreny‑ki ariijekemy. Wadee uladu bididyke. \v 42 Tahe didydenyde Jesuisi‑ò. Tahe tyytybybina urile riitxỹteitxỹtenymy resere. Idi tahe urile bede‑ki rexiraòhòòhòremy sutxi resere. Idi rarybexinymy. Rybexi irywomy ròhònymyhỹ. Jesuisi tahe tyytybybina iribi riòlòdỹỹnyre uladu riteyteyre. Idi uladu tyby‑ò riwahinyre. \v 43 Ibutumy iny Deuxu aõwidỹỹna‑di bede riòtiinyre. \q1 Jesuisi taerydỹỹ mahãdu‑ò rarybere: \m \v 44 —Boholatyhyki warybe‑ò, Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ heka rawahidỹỹkre hãbu mahãdubinaõ‑ò. \v 45 Tiiboho rierykõlere. Kiamy dori ilaureny riwore. Tahe ruberurenyre tỹỹraxidỹỹki. \p \v 46 Ryro‑ki ierydỹỹna mahãdu widee rarybemyhỹre: —Mowexe wiratyre ityhykremy. \v 47 Jesuisireny rexiraykynymyhỹreny rieryre. Idi tahe uladuõ rimymy rarybere. Jesuisi uladuõ wana ronyrenyra. \v 48 Tahe taerydỹỹna‑ò rarybere: —Moõ uladu ka wese wadee riwiòhenanykeki, riwawiòhenanyre. Moõ riwawiòhenanykeki, tule waha riwiòhenanyre. Mobo deòdumy reakre, tii ibutu ratyrekre. \p \v 49 Joaõ tamy rarybere: —Erydỹỹdu, jiarỹboho riòlòdỹỹnyrerimy tuu rabirenyra inyõ tyytybybina‑di animy rehureriò. Tahe iny mahãdureny aõkõ rare. Tahe jiarỹboho tamy reijõnyrenyre iny inyijoirenyre aõkõki. \v 50 Tahe Jesuisi rarybere: —Biijõnybenyõkre. Inyõ inymyrenydòdukõkeki, inyweribireny‑ki tii rare. \p \v 51 Tahe Jesuisi bededỹỹnana iixihidu iòhòmy idi biu‑ò rakreu, tii Jerusalẽ hãwã‑ò rakremy rexiywinyra. \v 52 Tahe takomy inybute bede riywinyre. Tai itỹhinamy rutòmy Samaria hãwã‑ò. \v 53 Tai tahe Jesuisi deramy rekoarenyre Jerusalẽ‑ò ramyhỹreki. \v 54 Txiau Joaõ‑wana kia rierymy tahe narybedenyde: —Wanyrỹhỹkỹ, adee wikeki heòty biu‑ribi ityrereny kedesekemy aritxuhorenykre risõrenykremy. \v 55 Tahe Jesuisi irybereny‑ki ibinamy rahare tahe reburemy taò riòòsere iribireny. \v 56 Idi ta iwitxira hãwã‑ò roire. \p \v 57 Tahe Jesuisi taerydỹỹna mahãdu‑wana roirenyreu, hãbuõ tamy rarybere: —Ihyymy awana arakre titxibo makreu, ahekile arakre. \v 58 Tahe Jesuisi tamy rarybere: —Ijòrò heka ihãloo dire. Nawii tỹtỹ dire. Tahe jiarỹ, Deuxu Riòre wahetoõre, Hãbutyhyhykỹ rare hãrele. \v 59 Tahe ijõ hãbu‑ò rarybere: —Biwaheludunyke. Tahe tii dirawyònyde: —Wanyrỹ, Waha heka rurura. Tai tahe juhuu arituunykre. \v 60 Jesuisi rarybere: —Txioinihe, rubu mahãdu wii rituunyke. Kai tahe makre Deuxu Iòlònamy belyykre. \v 61 Ijõ rarybere: —Wanyrỹ, araheludunykre. Urile juhuu wasỹ mahãdu arawehityhynanykre. \v 62 Tai Jesuisi dirawyònyde: —Inyõ ritelenykeki, tahe ixyby òòsemy rexinohõtinykeki, tii waheludu mahãduõmy rareõtyhy. \c 10 \p \v 1 Jesuisi 72 hãbu heka ritare inatxi inatximy tako‑ò tihãwãhãwãtxibo rakreò bede riywinyre. Kiamy tamyreny rarybere: —Waijyymy rybemy boibenyke. \v 2 Kiamy heka tamyreny rarybere: —Waaõmysỹdỹỹna heka inihikỹ‑di isirare. Iwese maixõmo iny riòròmyhỹre wese heka waaõmysỹdỹỹna rare. Maixõmo oworu heka inihikỹre, idi aõmysỹdỹỹdu heka ibutere. Tai oworuwedu‑ò aõmysỹdỹỹdumy bexitòenybenyke, Deuxu‑ò wahe. \v 3 Kiaboho heka budoeni wesemy iyreny‑ki boibeke. Kia‑ribi nohõti losaõmykre. \v 4-5 Tai heka bexiijebenykre anierureny wydyõmy. Aõna aõna renyhynykeõ aõkõ awareny wydyõmy iny‑ò ryberenyõmy iny iny‑ò ryberenyõmy, rywetyatyamy abededỹỹna nodỹỹmy. Inyheto‑ò malokreu Deuxu deysanamy birybenybenyke. \v 6 Tii adee awirenykre wana heka teysakre kahetoludu. Tai tahe ixibyle adee Deuxu deysana ròòsekre adee awiõhyykeki wahe. \v 7-9 Aõma hãwãõ‑ò malò‑wana uritere deuròsò deòròsòõmy matximahãke. Tai tehemynymy atxiterikile bexiijemahã tetxilemy. Uritere rỹsỹna òta òtaõ aubeò ritidi wana uritere rybeòlòõmy. Birỹsỹmy rybeõlemy. Awiòhedỹỹmy ruruke wana bimymyhỹ aõbo adee riwahinymyhỹre. Iny raaõmysỹdỹỹmyhỹre heka ròtamyhỹre. Kia wese heka biwinymyhỹke. Birỹsỹmahãke aõbo adee riwahinymyhỹke. Binaõ roiwana biteytenymahãbenyke. Kia wesemy tamy marybeke: —Deuxu Iòlòna heka iòhòmy ihỹre. \v 10-11 Hãwãõ‑ò birònykeki, inyõ aradyrenyõkeki, boibenyke hãwãky‑di. Myỹ marybebenyke tamyreny: —Aõbo wawa‑ki hãwã‑ki rỹireri. Wawa aritòtynykre bryby iribi ròhònykremy. Adeereny ariteòsinykre nohõti ijaranamy tamyreny. Nohõti losarenyõmy Deuxu Iòlòna adeereny iòhòmy dehemynyde. Tahe kaiboho teramy tekoatenyte. \v 12 Aõma ywisidỹỹnatxu heka tiiboho aõhõkỹmy rotỹỹnyrenykre. Jesuisi rarybere: —Tiro hãwã Sidõ hãwã heka awimy aribireny ròhònykre. \v 13 Kobe làhàxe kai Korasĩ hãwã, tule Besaida hãwã. Òhotibe ayreny‑ki rỹire, kia heka Txiru hãwã, Sidõ hãwã tule kire‑wana taõ òta òtareny‑ribi rexiatyrenyre. Tiiboho tykysausuhukỹtyre rexisỹnyre bryby‑di rexierenyre. \v 14-15 Òhotibetxumy heka Deuxu raruxetòenykre Txiru hãwã mahãdu, Sidõ hãwã mahãdu! Kaiboho tahe aõkore. Deuxu araruxetòenyõkre. Kai Kafanaõ hãwã yludu mahãdu aõbo adeereny rotỹỹnykre. Biu‑ò aõbo bòibenykre. Aõkõ heka heòtybina bede‑txi heka boibenyke. \v 16 Tahe Jesuisi taerydỹỹna mahãdu‑ò ixyby rarybere: —Inyõ aradyrenykre wana tasỹ‑ò. Iwese riwadymyhỹre wesele, aradyrenykre. Moo adeereny roholamyhỹre iyrubu wadee roholamyhỹre. Wana tahe waderalemy reamyhỹre. Waderamy reamyhỹre tahe tule Waha deramy reamyhỹre. Deuxu wateòdỹỹdu wahe. \p \v 17 Tanonanareny‑ribi iribi tahe kia erydỹỹna mahãdu ibutumy dòòsedenyde. Tiiboho heka teysa nihikỹmy dòidenyde. Tybybinanahakỹ heka irybe‑ki ròhònyhỹre irybereny‑ki. Riòlòdỹỹnymyhỹreny wana Jesuisini‑di heka ròhònymyhỹre kiamy Jesuisiko‑ò tuu relyyrenyre. \v 18 Tii rarybere tamyreny: —Bexiijebenyke jiarỹ dori Satanasimy biu‑ribi rabire, biudelaa wesemy reseremy tuu rabire. \v 19 Inatyhy rare waruruke nyderi rewahinyre. Tai hemylala tyre‑ki mariabenykeki. Tiu inyõ ruruõtyhy itytibòrò nihikỹ arawerenykeki, tiu buruõtyhy. Tule kai aòludu rururatyre arurureny‑di boibekre. \fig |src="HK002D.tif" size="col" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Luka 10.19" \fig* \v 20 Ihãrele tahe uritere deysarenykõmy atxibenyke ka ruru òraru‑ki tyytybybina deòdỹỹna, ruru wahe. Kaiboho dori anireny raritinymy roimyhỹre biu‑ki kia ta ateysanarenykre. \p \v 21 Iule tahe Jesuisi reysare heka Deuxu Tyytybytyhy iwomy reareu. Kiamy rexitòenyre: —Waha, kai wa biuwedu tate ibutu bede wedu tate. Umy reàlàmy watxireri tamy retòenyre. Wadeysamy watxireri ka aõma dỹỹnana bederaremy nihikỹ iribi tewòmy atxiteriki wahe. Tamy hete iwese iny uladu wesemy rityhynymyhỹre heka. Tai tahe tamy ritỹnynymyhỹre. Kia adeewimy tuu rare. \v 22 Jiarỹ heka ibutumy Waha wadee riwahinyre. Inyõ rieryõhyymyhỹre Waha wahe. Waòrarukile tahe iny rierymyhỹre. Mobo Waha rare wahe. Waòrarukile dori rierymyhỹre. Ijõ aritỹnynykemy watxireri. Tai tahe tiki tule riery iruru. Taile rierykre. \v 23 Rexitòenymy rahudi tahe wasimy iwòtemy heka rarybere taerydỹỹna mahãdu‑ò: —Kaiboho heka sõwemy aõwiwihikỹmy tabimyhỹtenyte. Tai kaiboho beysabenyke. \v 24 Ihetxiu heka Deuxu rybedỹỹdu wana kia aõmysỹnanamy iòlò mahãdu wana. Kaireny aõmydỹỹnanamy robikemy risỹnyre, tahe aõkõhyyre. Wijile heka tuu robireri aòrarureny‑ki. Tule tabitenyteri kaiboho ratximyhỹ inatyhymy aõbo òbitimy Jesuisi ijyy‑ò roholarenykemy tahe aõkõhyyre. \p \v 25 Moisesi bede ywina rybe‑di rãire Jesuisi lỹỹraxidỹỹmy. Iwese kai ixiluure wese, iny witxira luuke! Tii tahe Jesuisi rihixidỹỹmy rarybere: —Aõhebo arotỹỹnyke biu‑ò arahenykemy. \v 26 Jesuisi dirawyònyde: —Timybo kỹnyhe Moisesi bede ywina tyyriti‑ki roimyhỹre? Timybo tuu manarybekre. \v 27 Tii tahe diwyònyde timybo tyyriti‑ki roimyhỹre myna: \q1 —Deuxu adinodureny, ibutumy awo‑ribi iluuke, ibutumy arayky‑ribi aruruna‑ribi, ayky‑ribi heka iluuke. Tule ibutumy iny ixiwesemy idi atximahãke. \m \v 28 Tai tahe Jesuisi tamy rarybere: \q1 —Kai inatyhymy tarybeteri tai inatyhymy mahenykre biu‑ò. \m \v 29 Kia hãbu heka rexiòbitinykemy idi ratxireri. Taita rarybere Jesuisi‑ò: —Mobota waeryre? \v 30 Tahe Jesuisi ikò relyyre ijyymy. —Judeu mahãdu hãbu heka ratỹinamyhỹ Jerusalẽ hãwã‑ribi, Ijeriò hãwã‑ò. Iribi tahe kia wasidu mahãdu rimyrenyre. Inieru ibutumy iribi ritarenyre. Ityy hỹre raòhòtere irubudỹỹle rasiranyre ririre. Tahe ruruõki rỹimyhỹ. \v 31 Aõma judeu xiwenawahidỹỹduõ heka idi rare. Tahe hãbumy robire. Idi hãbu‑ribi irehemy rexiemy reare. Tahe tỹtxi rerikõle rare raty resere. \v 32 Hãbuõ rehemynyre tiie‑ki dohodỹỹna wiòhedỹỹduõ rare, Levita wahe. Tule ratyresemy ririre. \v 33 Tahe ijõ nade Samaria bede hãwã luduõ heka rare. Judeu mahãdu heka Samaria mahãdu luukõre. Idi tahe kia judeu mahãdu roimyhỹ. Tahe Samaria mahãdu hãbu sõwemy riruxetòenyre. \v 34 Idi tahe tamy rexitỹmynymy tahe iwotõmona rituahinymy ritaataamy iwotõmona. Idi tahe ka hãbu relyymy idi rare. Aõma ijumenta tyre‑ò ritidimy. Idi rare rirarehu tahe heto‑ò ritidikremy ririkremy ridymy heka idi rare. Rumy heka ritòenyre hykyky idi bede nade awimy risỹnykemy. \v 35-37 Rudile heka heto òwy‑di iwedu‑ò heka nieru riwahinyre riòwynyre inatxi womati nieru. Tamy rarybere: —Biwiòhenanyre idi mabekre adòòsekre riròkre. Moma arỹnaderenykre Arỹnadebenykre heka adiòwynykre adòòsekreu wahe. Ka hãbuhe rarybere: —Hãbu bireludu ratxireri. Kia taruxetòenyreri tiòsinyre waha tieka idi hãbubireludu ratxireri. Wimy raòludumyhỹre hãrele taheka riwiòhenanyre. Jesuisi tamy rarybereri. —Iwesele biwinykre iweseka hãbu riwinyra weselemy biwinykre. Kai aõhebo botỹỹtyhy mahake. Iwesele wahe. Jesuisi rỹỹraxire: —Mobo hãbu aõtxino biòwa rare? Mobo ibireludu wahe? Bede ywina erydu tai rirawyònyre: —Iwiòhedỹỹdu wahe. \p \v 38 Jesuisi, ijõ mahãdu‑wana ròirenyre. Hãwã‑ò rirònyrenyre. Hãwyyõ rare Marta inire. Tahe ridyre tasỹ‑ò tai ratxirenykemy. \v 39 Tahe Marta heka iseriòre dire. Marie inire. Marie urile ibire‑txi ronyra aõbo tarybeke roholakelemy. \v 40 Marta heka raelelemy ratxireri. Aõna aõnale rotỹỹnymyhỹle riwinymy taile rare ratximyhỹ. Tai tahe nade Jesuisi‑ò rarybere: —Jikarỹ sohojile wa watxireri waseritxòre riwawikòhenanykõhykyreri. Kai anobohe kòbitimy tai tahateri. Tamy marybeke riwawikòhenykemy. \v 41 Tai tahe Jesuisi he tamy rarybereri: —Marta, Marta, aõherekibo kai taelelemy teamy atxiteri? \v 42 Sohoji aõmydỹỹnale heka awire. Marie awityhy aõmydỹỹnana ixidee rimyre. Kia moo iribi ritaõtyhy. Riwinymyhỹ awityhyreki wahe. Tamy rarybeõtyhyõ wadee roholareri iribi ariòlòdỹỹnyke wahe. \c 11 \p \v 1 Tiutxubo Jesuisi rexitòenymyhỹre, iny rieryõlemyhỹre. Jesuisi rexihudi, ijoi rarybera: —Biwaerynanybenykre iwese texitòenyteri wese, Joaõ tahe taijoi rierynanyre. \v 2 Tai rierynanyre. Kai bexitòenykeki, kawese marybekre: \q1 —Waha, ani ibutumy tamywimy. Wylemy mynake iny òlòdỹỹmy. \q1 \v 3 Rỹsỹna txuõ txuõlemy biwahinybenykre. \q1 \v 4 Inyòraruna biixãwidinykre, iny iwitxira‑dori taòraruna ariixãwidinykre. Waatysyrenyõmy òraruna‑txi. \p \v 5 Jesuisi heka taerydỹỹna mahãdu rierynanyre ijyy‑di: —Kai arỹsỹnaõmy bonykeki, abiòwa‑ò make ruetya rexitòedỹỹmy rỹsỹnaõ huòtemy bidiwykemy: —Wy, ahina inataõ wadee bidihuòteke. \v 6 Wabiòwa rehemynyreri bedetỹi‑ribi. Aõ heka wawahisidỹỹkõnare. \v 7 Tii òsana myỹ adee rarybekre: —Wadee ixitòedỹỹõmyke ruetyahakỹmy. Arỹiõtyhy waherina‑ribi rexiyrubunymy heka rãireri. Ibutumy iny heka rõrõmy rỹireri. Uladu, tule iumy rõrõmy rỹireri. Wadee ixitòedỹỹõmyke. \v 8 Rexitòenyhyyhyy tai hyyhyy rỹikeki tai ihãrele rỹike. Abiòwatòenamy aõkõ kỹnyhe rỹike. Texitòenyterikile rỹike. \v 9 Tai heka adeereny rarybereri. Bexitòenykeki, biwyke. Biijeke aõbo teijeteri, tai tahe mahake. Ijòtòbòna bihetenyke tahe adee riraynymy tahe malòke. Tai tahe adeereny rarybera. Ibutumy rexitòenymahãke, tamy riwahinymahãke. Ibutumy iny riijemahãke, tai rahake. Iny rihetenymahãke riraynyke. \v 10 Tai adeereny rarybere: —Ixitòedỹỹki iny aõ rimymyhỹre. Aõitxe‑ki aõtxi ijara rỹimyhỹ. Ijò‑di ròtemy ijara‑ki iny ralòmyhỹre. Ijò‑di ròtemy ijara‑ki, iny ralòmyhỹre. \v 11 Uladuõ tyby‑ò uturamy rexitòenykeki aõbo, hemylalaõ tyby tamy riwahinyke irỹsỹnamy? Timyki tuukõna! Kaiboho kiamy aõbo botỹỹnybenykre? Timyki tuukõna! \v 12 Uladuõ tyby‑ò hãniesimy rexitòenykeki aõbo, itytibòrò tamy riõkre. Timyki tuukõna! \v 13 Kaiboho aõbina binahakỹdile tahõtinymahãtenyté, aõwihikỹ aõbohe ariòrereny‑ò biwahinyke. Boreny aratyre heka bede rieryke, Deuxu wahe. Tamy bexitòenybenykeki, tii Deuxu Tyytybytyhy adeereny riwahinyke. \p \v 14 Ixityre tasỹ hãbuõ raremyhỹ irybeõmy. Jesuisi taile ratximyhỹ tahe tyytybybina riòlòdỹỹnyre iribi. Iu tyytybybina iribi rohonyreu tahe, hãbu rarybere kia rybeõmy ratximyhỹré wahe. Tahe iny sõwehekỹ mahãdu sõwemy idi rabedeòtiimy rỹire. \v 15 Inyõ tahe, inysõwehekỹ yluduõ tahe kiamy rarybere: —Kia diabo ruru‑di, Belisibu ruru‑di heka iribi riòlòdyỹnyre. Tii tyytybybina mahãdu wedu rare. \v 16 Ijõ tamy rarybere: —Jesuisi, araeryrenykre inihe aõ biditeòsinykre wadeereny. Inatyhy aruru biuludu ratximyhỹre. Widỹỹnaõ inihe wadeereny bitỹnynyke kialemy heka rarybemyhỹre urile riurihimy tamy aõ itxerenamy riwinykelemy. \v 17 Jesuisi tahe rierymyhỹ aõmybo raraykynymyhỹreny. Tai heka tamy tuu rarybere: —Kia iny mahãdu wiribi hitximy raraykywydynykeki, tii tahe rexihuke itueke, sỹ mahãdu tule wahe. \v 18 Timybo Satanasiboho bede widee ribinanymyhỹrenyreki, awityhymy roirekre. Jiarỹ araeryrenyreri timybo taraykynytenyteri. Aõma Satanasi ruru‑di tyytybybina ariòlòdỹỹnykemy tarybetenyteri heka reeryreri. \v 19 Kia riki ariwinykeki, kaiboho tule wawesele tewinytenyte. Timybo? Mobo awiòhedỹỹdureny rare? Satanasi aõbo? Kaiboho boibenyke ixitòedỹỹmy awiohedỹỹdureny‑ò. \v 20 Jiarỹ Deuxu ruru‑di ariòlòdỹỹnykeki, kaiboho bexiijebenyke, Deuxu Iòlòna tahe adeereny iòhòra. \v 21 Hãbu deburehekỹ tadebòna‑di taheto riyrubunykeki, rexityhynymy ronyke. Iaõmydỹỹna ibutumy iyrubudỹỹnamy rỹike. \v 22 Tahe ijõ kedehemynyke iratyre teburetyhy, tahe iaõmydỹỹna ibutumy iribi riwyke. \v 23 Iny wawana aõkõ ratxirerimy ihỹre, tii heka waribi hitximy ratixmyhỹre. Iny wawana aõkõ ratxireri, tii tahe aõtxile ramyhỹre ixideòna. \v 24 Jesuisi ijõ ijyy relyyre: —Iny‑ribi tyytybybina ròhònymyhỹreu, tii heka rake ixitawo‑di rake titxibo. Rubumy rarunymy rake. Bedeõ‑ki rahakeki tahe, rõhõtinyke. Aròòsekre, tikibo rarawãhãòle. \v 25 Ixyby kòdòòsekeu tahe, isỹ ibutumy, tytymy roike iruxeraõ. \v 26 Idi ixityre ijõ rimyke debò inatxi reurò tyytybybinaõ. Idi tahe tamy rasỹnyrenyke. Iratyre tyhy wahe ibina. Iu kia ixisohojimy tyytybybina‑di aõmysỹdỹỹmy raremyhỹu tahe, ihewo‑ribi rimyra tahe iroona‑ribi tahe aõnityhymy releke. Ibinatyhymy tamy rare. \p \v 27 Iribi tahe hãwyyõ ryryre ibutu ijohonamy: —Hãwyky heka aratxurananyre, aratibienyre heka iny bedekòby rare. \v 28 Tahe Jesuisi rarybere: —Deuxu Rybe tyhydỹỹdumy iratyre wadee awire. Deuxu deysanamy tamy kanakemy idi watxireri. \p \v 29 Idi tahe inysõwetyhymy dehemynyde Jesuisi‑ò. Jesuisi kiamy rarybere: —Iny heka kia mahãdu ibinatyhymy rỹire aõwihikỹle heka riijemy rỹire. Itxerenaõmy robikre ratxireri tahe itxerena Jonasi‑ribi nadelemy tahe robikre. \v 30 Jonasi heka Ninive hãwã mahãdu‑ò itxerenaõ heka tii rare. Tule jiarỹ heka Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ rare wijinabòdu mahãdu dee itxerenaõ jiarỹ rare. \v 31 Ibòò mahãdu bede konana‑ribi iòlò hãwyy Salomaõ bede eryhykỹ‑ò ijõhonamy irehe‑ribi nade. Wijinabòdu mahãdu taheka naõhyymahãde wadee ijohonamy. Salomaõ ratyre heka jiarỹ watxireri. Ikonana txu tahe ibòò iòlòhãwyy rỹikre rarybekremy. Tii rarybekre: —Anoherekibo Jesuisi deramy teakamahãtenyte wahe. Timykibohe irybe bedekeryna‑kò ijohokuna rỹikõmyhỹreki wahe. \v 32 Ninive hãwã mahãdu tule rỹikre rarybekremy iwesele. Jonasi rybe tỹnydỹỹna‑ki rexirãhĩrenyre. Kaki heka Jonasi ratyre hãbuõ ratximyhỹre, jiarỹ wahe. Wadee ijohonadu aõkõ heka toite. \p \v 33 Moheka loosònaõ rideõhyymyhỹre herinarawo‑txi toosò iwasihikỹmy roosòmyhỹkemy. Tiiemy heka biuòhyy rademyhỹre ibutumy bede ratỹnymyhỹkemy. \v 34 Arue umy dori itỹnymy roimyhỹre. Arue awikeki heka ibutumy aumy awikre. Arue ibinakeki tasỹ aumy heka bedelorokile rỹimyhỹkre. \v 35 Awo toosòmy ratximyhỹre wana, bexiijemahãke. Aumy biemahãke bedeloro‑ki rurunyheny. \v 36 Bedelorohokỹ aumy‑ki rỹiõmyhỹre wana, tai tahe boosokre ibutumy titxibo bede‑txi mamahãkre wana. \p \v 37 Jesuisi kiamy rarybereu tahe, fariseu mahãduõ tamy rarybere: —Manake wasỹ‑ki rikiroxikremy. Tai tahe Jesuisi rare, ralore, ronyre roximy. \v 38-39 Jesuisi ronyreu, tebò risuhòõre. Tai tahe idi bede riòtiinyre. Jesuisi rarybere: —Kaiboho fariseu mahãdu, ibutumy heka texisuhòsuhòmahãtenyte. Ebò tesuhòmahãte, aumy ibutumy tesuhòmahãtenyte. Webòròsityyludu wahe. Kaiboho heka isuhukỹlemy toimyhỹte ibutu aõikõkõ‑di isumy roimyhỹre aworeny‑ki. \v 40 Iu heka òbitimy taraykynytenyõhyymahãtenyte. Deuxu heka iwebrò ludu riwinyre, inatyhy? Tule aworeny, araykyreny wana riwinyre. \v 41 Iny aõkõ mahãdu‑ò maruxetòemyhỹbenyke. Tai tahe byranybenykre heka. Ibutumy awo‑ki, ahana‑ribi tule ryranykre. \p \v 42 Kobe làhàxe kaiboho fariseu mahãdu. Kaiboho Deuxu dee tewahinymahãtenyke uriõno. Debòwiò aõ tetatenywana heka, sohoji tewahinymahãtenyte. Tule aõmydỹỹnareny aoworuroludurenyõ tewyteny wana, tule tewahinymahãtenyte. Kia awire, biwahinymahãbenyke. Urile tahe teerytenyõhyymahãtenyte Deuxu luuna, Deuxu òbitina. Biwahinymahãbenyke heka Deuxu dee aõmydỹỹnaõ. Tii tahe awire. Tule nohõti losarenyõmyke, luuna, òbitina. \v 43 Kobe làhàxe kaiboho fariseu mahãdu. Dohodỹỹna heto luureny ikoòhòkỹle heka torokomahãtenyte. Kaiboho arybedỹỹnareny‑ki awimy tahamyhỹtenyte. \v 44 Kaiboho kobe làhàxe. Wobrona wesemy toite. Iwese iny rubuhãloo tyremy iny rariamyhỹre wese ierykõnamy, kiawesele toite. \p \v 45 Bede ywina bede erydỹỹduõ heka tai ratximyhỹ. Tii tahe Jesuisi‑ò rarybere: —Erydỹỹdu, kai heka aõbinahakỹlemy wamyreny tarybeteri, kia wese rybe‑ki. \v 46 Inatyhy rare. My tahe Jesuisi risỹnyre: —Inatyhy dori tule bironybenyke aõhõkỹmydỹỹnana. Iny dori adeereny rarybemyhỹre iny rybe bityhynymyhỹbenykemy tahe ihãrele tetyhynyõhyymahãtenyte. Bede ywina ritidỹỹna tewinymahãtenyte, ihãrele tahe tiu heka tetyhynyõhyymahãtenyte. \v 47 Kobe làhàxe kaiboho, alahireny, alabiereny wese toite. Iwese tiiboho Deuxu rybedu rirubunyre wese kaiboho toite. \v 48 Kaiboho rubudỹỹdumy toite. Òbitile tewinymahãtenytelemy ixidee tahõtinymahãtenyte. \v 49 Deuxu tahe rarybere umyrenymy wahe: —Tahe jiarỹ aditeònykre heka Deuxu rybedỹỹduõ tule Deuxu deòdỹỹnaõ heka aditeònykre. Imahãduõ birubunybenykre ihona tahe biteònybenykre. \v 50 Kaiboho heka bede òrarumy boibekre kia rubudỹỹ òraru erydumy wahe. \v 51 Abeli hãlubu txiwina tahe xiwena hure rubuna. Idi tule Zacaria hãlubu txiwina wahidỹỹna bire‑ki heka Deuxu hetobire‑ki. Kohe, ihure rubureny òraru‑ki aõhõkỹhỹkỹmy biòwynybenykre. \v 52 Kobe làhàxe, kaiboho bede ywina erydỹỹdu mahãdu, bedeeryna ijò rayna dinoduboho wahe. Kaiboho tahe terònyõmy bede eryny heto‑ò. Tule inywitxiraõ tetòenytenyte iròte lau. \p \v 53 Jesuisi ròhònyreu, teburemy tiiboho ritỹỹraxinymyhỹre aõna aõnamy. \v 54 Tuu ròtỹỹraxidỹỹmyhỹre timykibo rirutaõnyrenykemy. \c 12 \p \v 1 Sõwemy iny tahe ributunyre. Ube tahe rỹximy ratxireri. Tahe juhuu Jesuisi taerydỹỹdu mahãdu‑ò rarybere: —Fariseu mahãdu, saduceu mahãdu urina biebenyke. Tiiboho dori ruidu mahãdu roire. \v 2 Wasimy wiji adeereny relyyre. Tiu ta ibutumy ijyynamy rỹikre \v 3 Aõbo wasimy wiji taholate heka ibutumy biurasòmy ratỹnykre. \v 4 Uritere iny lau brebuõmyke. Aumyle tii rirubunykre. Ijõ ibinamy adee aõkõ tii rotỹỹnykre. \v 5 Iny lau sohojile breburenyõmykre. Deuxu lau ta buberukre. Tii dori atyytyby bede bina‑ò rahuke ixideewikeki. \v 6 Nawiiõ kaiboho bidymyhỹbenyke iòwy riòre iny heka riwymyhỹrekre. Ibutumy heka Deuxu nawii rieryre sohoji sohojimy. \v 7 Deuxu ara erymy heka aõma arati‑ki tiwesebo aradeti rỹimyhỹre rierymyhỹre. Brebuõmyke, aõma Deuxu heka anaerymyhỹre nawii sõmo ratyre heka rierymyhỹ. \v 8 Kai marybeke: —Jiarỹ Deuxu retyhynyre dori tahe umy arelyyke Deuxu ỹjukomy rarybeke biu‑ki wahe, jiarỹ Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ wahe. \v 9 Iny sõwehekỹy‑ki riwatxiõnykeki tule aritxiõnykre jiarỹ Deuxu ỹjuko‑ò. \v 10 Inyõ Deuxu Riòremy aõbina binamy rarybekeki, irybe‑ribi nohõtilosa rỹikre. Deuxu Tyytybytyhymy tahe inyõ ibinabinamy rarybekreki tahe, aõhõkỹmy rotỹỹnykre irybe òraru‑ki. \v 11 Aramykeu heka uritere nohõtiõmyke aõmobo marybekremy ywisidỹỹna‑ki. Bede heka ariwahinykre rybedỹỹnanau. Rybeõmyke ikotyre. \v 12 Kai ixiwanale aõkõre marybeke. Deuxu Tyytybytyhy arãwiòhenanymyhỹreny. \p \v 13 Hãbuõ inysõwey‑ki tahe Jesuisi‑ò rarybere: —Wanyrỹ, Waha rurura. Waseriòre tahe ibutumy waha aõna aõna riwyra ixidee sohojile. Tamy marybeke wadee ritxuranykemy. \v 14 Jesuisi tamy rarybere: —Hãbu, kia waaõmydỹỹna aõkõ rare. Timybo ayreny‑ki araywisidỹỹnyke? \v 15 Tahe Jesuisi ibutumy iny‑ò rarybere: —Warybe‑ò bodoholabedenyke. Ixityhyõmy! Arutyhy heka aaõna aõna‑ki aõkõ rare aõna aõna sõwerehãre. \v 16 Tahe Jesuisi ijyymy ròkewesenadỹỹre: —Hãbutyhy riki ioworu nihikỹre. Tahe sõwemy rỹsỹna ributunyre. \v 17-18 Iheto tahe iyjare ibutumy ributunykemy. Tahe ixidee rarybere: —Aõhebo arotỹỹnykre? Waaõnaheto butumy aritxiwikre. Ijõ iribi inihikỹmy ariwinykre. Tai ibutumy waaõwiwi. tamy aridekre. \v 19 Tai tahe ibutumy waõwiwi‑di areysakre. Arexielehynykre, ariroxikre, ariõkre. Waruhyy areysakre. \v 20 Deuxu tahe kia hãbu‑ò rarybekre: \q1 —Hãbu itxỹtere. Kai wijirulemy burukre. Tai tahe mobo aõna rimykre. \m \v 21 Jesuisi taijyy rihure rexirybenymy. Kia heka aõhebo rotỹỹnyre iny ityhy mahãdu. Tiiboho dori Deuxuòle ityhymy aõkõ ihỹrenyre. \p \v 22 Kia heka Jesuisi taerydỹỹna mahãdu‑ò rarybereri. Uritere nohõtiõlemy arỹsỹna tule atyymy, idi matykynykemy. \v 23 Aumy heka rỹsỹna ratyre aõnityhy ratximyhỹre. Aumy heka atyky ratyre aõnimy ratximyhỹre. \v 24 Nawii‑di betehebenyke. Tiiboho heka ioworuõrenyre. Tarỹsỹna riyrubunyõhyymyhỹrenyre. Deuxu heka nawii riyrubunymyhỹre, irỹsỹna tamy riwahinymyhỹre. Kaiboho tahe nawii ratyretyhy toite Deuxu dee. \v 25 Sõwetyhymy maraykywydynanykeki aõbo arumy arirarehemy mariake? Aõkõre! \v 26 Kia aõ iyjare tahe Deuxu‑ò. Kia biwinybenyõkeki, aõherekibo ijõ aõna aõna nihikỹ‑di tahõtinymyhỹte? \v 27 Betehemy inihe noijasa‑di. Aõma tiiboho raaõmysỹdỹỹõhyymyhỹrenyre. Ihãre tahe iruxerarenyre ityy wiwihikỹrenyre wese. Tyy ixidee riwinyõtyhy Deuxu rityyny wihikỹ heka tyy wihikỹ tamy riwahinyreri. Salomaõ heka ityynihikỹ rare. Ihãre tahe ityy heka awityhymy aõkõ noiròsò wese. \v 28 Deuxu heka noijasa rityynymyhỹre kia wijilemy idi ihỹre. Biurasòmy tahe ixãwimy reamyhỹre. Tii heka tyy adee kidiwahinykre. Tai tii atyyreny. Tai ta ixinohõtiyredỹỹrenyõmy. Aõherekibo ainatyhyna ibutere? \v 29 Tahe raykyõmy nohõtiõmy titxiribibo arỹsỹna adee kanakredi. \v 30 Tyhydỹỹdukõdu mahãdu heka tuure. Inytybyreny heka rierymyhỹre aõmybo tarumahãte. Ibutumy heka arerymyhỹre aõmybo teamyhỹte. \v 31 Tii Deuxu aõmy dỹỹnana sohojidile maraykynykeki heka tii ibutumy adee riwahinykre. \v 32 Brebuõmy ahãbenyke wariòreboho. Deuxu Iòlòna adee kanakemy, Deuxudeewina wahe. \v 33 Aaõna aõna‑di bohonybenyke. Iòwy tahe iaõkõdu mahãdu‑ò biwahinyke. Anieruhyna wiwihikỹdile boibeke. Kaki ibutudỹỹlemy heka biu‑ò bibutunyke. Tai heka judòera aõ riròõtyhy tule rararyõtyhy. Tule tai wasidu ralòõtyhy. \v 34 Tikibo aõwireny rỹikeki, tai heka araykyreny ratximyhỹre. \p \v 35 Ijõ tahe Jesuisi rarybere: —Kaiboho bexiywinybenyke, ibutumy aõhebo rotỹỹnykremy bexiywinyke. Awereysanareny‑di atyky beximyke. Aloosòna bitoonyke. \v 36 Deòdu mahãdu wesemy boibenyke. Bexiywinybenyke awedu dehemynyna‑ò, tii worana bedehesi‑ribi rehemynyremy wahe. Iu rehemynyreu, teòdu mahãdu heka ijò riraynyke. \v 37 Tiiboho riraòrenykeki, deysamy rỹikre. Iwedu dori reximykre ityky wereysana‑di tahe rỹsỹna teòdu mahãdu‑ò riwahinykre. \v 38 Tii ruwetyakile rehemynykeki, deòdu mahãdu reysakre. Tiiboho dori rexiraòmy rỹimyhỹrenyre. \v 39 Tai heka iny rexiywinymy rỹimyhỹkemy rybe roimyhỹre awedureny kanakreki. Aõma hãbuõ kanakeki heka tiu aõma hãbuõ itxeredumy ronykeki heka, tiu hãbuõ iribi rawasinyõtyhy. \v 40 Kaiboho tule bexiywinybenyke wadehemynyna txu heka biijemy bonymyhỹbenyke. \p \v 41 Tahe Pedro rarybere: —Wanyrỹ, kai wadeerenyle ijyymy telyyte ada ibutumy iny‑ò aõbo telyyte? \v 42-44 Tahe Jesuisi riwyònyre: —Aõtxile inyõdee, tibo deòdu taaõmysỹdỹỹna riywinymyhỹre, kia idinodu tai awimy rahamyhỹre tii dori rỹsỹna òbitimy riõriõmyhỹre. Idi tamy aõwiwi riwahinykre taaõna aõna‑di itxeredumy tule risỹnykre. \v 45 Tii iwitxiramy rexiraykynykeki tahe, ijõ teòdumy raòhòtemy urile idi risinymy kamy rexirybenymy: —Wawedu dori wiji aõkõ rarerikre. \v 46 Tai ierykõna‑di iwedu kedehemynykre. Tuu rierymy iaõmysỹdỹỹna‑ribi ritamy aõhõkỹmy risỹnykre ityhydỹỹdukõdu mahãdu wese. \v 47 Deòdu tawedudeewi rierymyhỹre. Tai heka tuu rotỹỹnyõkeki, tii tahe sõwemy aõhõkỹmy rotỹỹnykre, òhòtemy wahe, tamy riywinyõreki. \v 48 Ijõ deòdu tahe tii iwedudeewimy rieryõkeki, tii tahe aõbinamy riwinykeki, tamy tahe urihimyò òhòte tai rỹikre. Inyõ sõwemy ityhykeki, sõwemy ijõ iny tamy rexitòenykre. \p \v 49 Jesuisi ijõ rarybere: —Heòty‑di bede ariworonykemy heka jiarỹ anade. Tii òte raworonykremy idi watxireri. \v 50 Jiarỹ ratisebenaõwesemy aralokre. Arurukre dori. Ele elemy rỹikemy ixi‑di watxireri. \v 51 Kaiboho tahõtinyte wadehemynyna‑di. Ywina adiwydemy wadi tahõtinyte. Aõkõrehe, bede jei jeidỹỹmy anade iribi widee rahitxihitximy rỹikremy. \v 52 Iruyre inysỹ mahãdu heka widee rahitxihitximy rỹikre. Inataõ iny iuhe òludumy rỹikre. \v 53 Hãbu mahãdu heka tyby òludumy rarekre. Hãwyy tule tadi òludumy rarekre. Iriokorese heka tariòrelahi òludumy rarekre. \p \v 54 Ijõmy Jesuisi rarybere: —Iu biuwetyky biura‑ribi ròhònyreu, Kaiboho kia rybemy tarybemahãtenyte biu kòdòakre. Inatyhymy biu ròamyhỹre. \v 55 Tule tarybemahãte. Yhy ibòò‑ribi rebonyreu, bede ratòteekre. Inatyhymy tuu ratòteemyhỹre. \v 56 Itxenadỹỹdu mahãdu! Kaiboho kia terymahãtenyte bede, biu aõmydỹỹna tule iwitxira aõmydỹỹnana teerytenykõlemahãtenyte, bededỹỹnana konana eryna wahe. \v 57 Ijõ Jesuisi rarybere: —Kaibohole teywinyõmyhỹtenyte, aõòbitinamy wahe. \v 58 Aõòrarumy heka aòludu umy rarybekeki, idi ywisidỹỹna ube‑ò aradykemy ratxireri, tii‑wana widee marybeke idi widi bede biòbitinykemy. Aõkõkeki, tii aradykre ywisidỹỹdu‑ò idi ròtenawo‑ò soldado mahãdu araròtenykre. \v 59 Tiu heka aòlòkõmy heka mabekre. Ibutumy iòwy biòwynyke xiery bòhònyke. \c 13 \p \v 1 Tahe inyõ Jesuisi‑ò relyyre: —Pilato rybemynamy Kalileia mahãdu rururenyre Deuxu‑ò raxiwerenyreriò. \v 2 Kia ta Jesuisi narybede: —Kaiboho timybo irubureny‑di texinohõtinytenyteri. Ijõ wiratyre raòrarunanyrenyreki aõbo? \v 3 Ture aõkõ, kaiboho bexirãhĩõbenykeki tule burubenykre irubureny wese. \v 4 Iasỹse ijõ. Iu Silòe hãwã mahãdu tyre heka heto rarie resereu 18 iny sõwe rirubunyrenyre. Arãỹỹraxikre Jerusalẽ hãwã mahãdu ratyre raòrarunanyrenyreki aõbo? Aõbo tahõtinytenyteri? \v 5 Kaiboho bexirãhĩõbenykeki tule burubenykre irubureny wese. \p \v 6 Tahe Jesuisi kaa ijyy‑wana rikewesenanyre, Figoratyò wese heka. Tahe Jesuisi kaa ijyymy delyyde: —Hãbu oworu‑ki figoòõ rỹimyhỹre. Tii iraty dilawijunyde tiubo. Tahe iraty‑txi reakõre. \v 7 Tahe hãbu taoworu‑di itxeredu‑ò narybede: —Inataõ wyramy relawijunyre tahe aõkõhyyra. Urile ta biòròkre. Iraty ihoõreki, awi aõkõ rare. \v 8 Tahe oworu‑di itxeredu dirawyònyde: —Wawedu, txioini kawyramy idi warukikre, isu ariywinykre. \v 9 Aõkõhyykreki tahe urile raorokre ijõ wyrau. \p \v 10 Judeu mahãdu elehyna txuu Jesuisi rotohodỹỹmyhỹ judeu mahãdu dohodỹỹna heto‑ki. \v 11 Tai ta hãwyyõ ratximyhỹ. Tii 18 beòra webinadumy ratximyhỹ tyytybybina òraru‑ki. Tii iumy rarabunymy rariamyhỹre. Ixitaradỹỹ risiranymyhỹre. \v 12 Jesuisi tuu robireu, tamy narybede: —Hãwyy, kai heka teytemy tate. \v 13 Tahe Jesuisi tebòmy rimyre iuleta reytere. Tai tahe hãwyy heka Deuxu riwowydynyre. \v 14 Dohodỹỹna heto wedu tahe ibinamy Jesuisi‑ki rahare, judeu mahãdu elehynatxureki wahe. Takamy inyreny‑ò narybede: —Debò sohoji reurò txumy aõmysỹdỹỹnamy rỹimyhỹre iu heka adeytemy ixi‑di bòdòimyhỹke, judeu mahãdu elehynatxu ta aõkõre. \v 15 Tahe Jesuisi dirawyònyde: —Kai, itxenadỹỹdu tate uriteremy iximy rybedu. Kaiboho judeu mahãdu elehynatxu dori abroreni, aawaru heto‑ò toimahãte tuu teesenymahãtenyte, tedymahãtemy idi ibemomodỹỹmy bidybenykremy. \p \v 16 Kaa heka Abraõ riore riòreõ heka Satanasi 18 beòramy rimyre. Aõherekibo ta iribi retaraki sabadotxu ibinamy tahateri. \v 17 Tahe Jesuisi òludu mahãdu raixỹrurenyre Jesuisi rybe òraru‑ki. Tahe ixỹ mahãdu awityhymy tai rahamyhỹ iòraru‑ki. Ibutumy reysarenyre. \p \v 18-19 Tii rarybera: —Deuxu Iòlòna wexe aõwesere. Aõ‑ò wexe rikiwesenanyrenykre. Tiwexe ijyy kawesere? Deuxu Iòlòna heka alòbòròna sõmo sõmo wesemy ratximyhỹre. Raumynyreu heka òwòru rariewesele relemyhỹre. Nawiile tuu rỹtỹnymyhỹre kia òwòru‑ò. \p \v 20 Ixityre tamy rarybere: —Aõ ijyy wese heka Deuxu Iòlòna rare. Aõwexe rikiwesenanyrenykre. \v 21 Paõ ixiòlòdỹỹna wese rare, iuri rare. Hãwyy paõ riwinymyhỹreu, inataõ urihixina‑ki iuribemy riurinymyhỹre. Tai tahe raubỹtỹmyhỹre, rexiòlònymyhỹre. \p \v 22 Jesuisi tahe Jerusalẽ hãwã‑ò rareu, hãwã hãwãmy rotohodỹỹmy. \v 23 Iu inyõ ritỹỹraxinyre: —Wanyrỹ, Hedu mahãdu we sõwekre aõbo? \v 24 Jesuisi tamyreny narybede: —Bexityhynybenyke ijòyja‑di birònybenykemy. Sõwemy iny tahe ròtemy reakre tahe ralòõhyykre. \v 25 Hãbuõ kie taheto ijòtòbòna ritòbònyre. Iu kaiboho uritere bydyrydenykre: —Wanyrỹ, aralòrenyke ini. Kiata tii anawyònydenykre: —Tiludubo toite, araeryrenyõre. \v 26 Kamy ta bidiwyònydenykre: —Inybohole riroximy roiremyhỹ. Wahãwãreny‑ki tòbedeerydỹỹmyhỹ. \v 27 Ixityre anawyònydenykre: \q1 —Boibenyke aõbina bina widỹỹdu. \m Tiludubo toite dori reerykõre. \v 28 Deuxu iòlò‑ki Abraõmy, Ijaimy, Ijaòmy, tule ibutumy Deuxumy rybedu mahãdumy bobibenykreu, kaiboho malòbenyõtyhy. Tai hii, ibru, jumytata rỹikre. \v 29 Iny ibutu bede bede‑ribi, Ibòò‑ribi, Iraru‑ribi, Biura‑ribi, Beà‑ribi Deuxu iòlò‑ò hãwãmy. \v 30 Kiaremy ta, koludu mahãdu heka ibutuhewomy kedeakre. Ikõmyta, hewoludu mahãdu, koludumy kedeakre. \p \v 31 Iu ta fariseu mahãdu Jesuisi‑ò narybedenyde: —Mahenyke, Herodi dori arubudỹỹmy araijereri. \v 32 Jesuisi dirawyònyde: —Bòòsebenyke kamy ijòrò‑ò marybebenykre: —Jiarỹ tyytybybina iny‑ribi retareri, tule ròteytedỹỹreri wiji biurasòmy. Ijõ txumy ta waaõmysỹdỹỹna arihukre. \v 33 Kiaremy ta kia rewinyreri arihukre. Deuxumy rybedu dori Jerusalẽ hãwã‑ki sohojile rurukre, iwitxira hãwã‑ki ta aõkõre. \v 34 Jerusalẽ, Jerusalẽ hãwã, amahãdu heka rirubunyrenyre Deuxu rybedu mahãdu wahe. Iwese hãnie tariòre ributunymyhỹre wese terawo‑ò, kia wesele arayrubunykemy rexinohõtinyre tahe kaiboho terarenyre. \v 35 Aheto‑ribi heka Deuxu rexitakre. Kaheka ararybekre adeereny: —Wamy heka bobiõtyhy ixityre. Tiutxumy kamy bexirybenykre bede‑ò, myỹ: \q1 —Deuxunimy nodu awityhy heka rare. Kiaule wamy bobikre. \c 14 \p \v 1 Sabadoõu Jesuisi heka fariseu mahãdu wedu mahãduõ heto‑ò ralore roximy. Tahe iny idi retehemyhỹreny. \v 2 Iu inyõ taruti, tadera‑di taritari‑di tamy dehemynyde. \v 3 Tahe Jesuisi narybede bede ywina erydỹỹdu‑ò, fariseu mahãdu‑ò: —Sabado txuu deytedỹỹwe awire aõbo, aõkõre aõbo. \v 4 Tiiboho rirawyònyõhyyre. Tahe Jesuisi hãbu riteytenymy bede riywinyre iribi tahe riòlòdỹỹnyre. \v 5 Ixyby narybede Jesuisi: —Txibo kaiboho ariòreõ ada abroreniõ hãloo‑txi resekeki, bitabenyke Sabadotxu hãrele. Aõhe inatyhy. \v 6 Tiiboho rirawyonyõhyyre. \p \v 7 Tahe Jesuisi roxidu mahãdu‑di retehemyhỹre. Tiiboho dori rynana wihikỹ‑txi ronymyhỹreny. Tai kamy tamyreny rarybere: \v 8 —Txibo inyõ bedesanaõ araarikeki. Uritere rynanawi‑ò rỹõmykre. Txibo dori inyõ aratyre ityhy kanake lau. \v 9 Tukeki bedesa dinodu inyõ aratyre‑ò arynana‑txi ronykemy adee kanarybekre. Tai tahe maixỹrumy rynana bina‑ò bonykre. \v 10 Kialemyta inyõ araarikeki, rynana bina‑txi bonykre. Tahe bedesa dinodu adee kanarybekre: —Wy, katxi bodonyke rynanawihikỹ‑ò. Tai tahe kai mabedesakre ibutuko‑ò. \v 11 Tahe ixityhydỹỹdu mahãdu uritere reakre. Kõmyta uriixi dinodu mahãdu rawowydykre. \p \v 12 Tahe Jesuisi bedesa dinodu‑ò rarybere: —Txibo roxina biwahinykeki, uritere asỹ mahãdu, aery mahãdu, ityhy mahãdu aarixiõmykre. Urikõ‑ribi iwese teariteri wese araariheny. \v 13 Tukõmyta roxi biwahinykeki, uriteremy rỹira mahãdu, iny tiere mahãdu, iny ruetà mahãdu biarikre. \v 14 Tai adeysatyhymy mabekre. Tiiboho dori tiu ixiwesemy araariõtyhy. Deuxu tahe aòwydỹỹdukre iu bede awikreu. \p \v 15 Ijõ roholare Jesuisi rybe tai tamy rarybere: —Deuxu Iòlòna‑ki, òwòrubese rỹdu mahãdu reysamy rarekre. \v 16 Tahe Jesuisi rarybere: —Inyõ roxina nihikỹõ riwinykemy ratxireri. Sõwemy iny ritobinyre. \v 17 Rexihumy rỹireu, teòdu mahãdu bede riywinyre iny kididykremy. \v 18 Sohoji sohoji tahe tarybe tamy riwahinyre. Ijõ taoworu tỹmyra‑ò reteheke. Ijõ kanaõtyhy heka. \v 19 Ijõ tahe broreni debòitue riõbranyre tai riurihikreki kanaõke. \v 20 Ijõ tahe hãwyy herinamy rexihumy rỹire tai kanaõke. \v 21 Teòdu tahe ròòsera tawedu‑ò tamy relyyre. Tii reburere tahe rarybere: —Wylemy makre ibutury‑di hãwã‑ki. Ibutumy iny witxira witxira bididyke, iaõkõ mahãdu, itiere mahãdu, ruetà mahãdu wahe. \v 22 Iribi tahe teòdu ròòsera rarybere: —Ibutumy rewinyre wawedu, tahe heto rỹxiõmy rỹire. \v 23 Tahe iwedu ixybymy bede riywinyre hãwã‑ribi ibryrary‑ò iny kididykemy: —Aruru‑di bididyke, waheto dori rỹximy rỹirakremy idi watxireri. \v 24 Juhuu watobidỹỹna mahãdu warỹsỹna riurihiõtyhy. \p \v 25 Iu sõwemy iny Jesuisi heludumy roire. Tai Jesuisi tamyreny rarybere: \v 26 —Kaiboho aõbo inatyhymy waluu mahãdumy toite. Tuu tarybeta. Tahe boluu, adiluu, ahãwyyluu, ariòreluu, aseriòreluu, ixiluu ratyre waluuõkeki, wamahãdumy aõkõ boibeke. \v 27 Inyõ riwaheludunykemy ratxireri, tii juhuu taitxeò riwykre. Kialemy tahe riwaheludunyke inatyhymy. \v 28 Inyõ heto rarie riwinykemy ratxikeki, juhuu iòwy‑di rõhõtinykre. Inieru rimykeki tahe riwinyke, aõkõkeki tahe riwinyõtyhy. \v 29 Tii tuu rõhõtinyõkeki, tii ibutelemy riwinykre tahe inieru ituereu, ibutumy iny idi risinykre: \v 30 —Tii taheto rarei ritelenyre tahe rexihuõtyhy. \v 31 Iòlòõ wou riwinykeki, juhuu taaõbinadu mahãdu‑di rariamyhỹre. Idi rõhõtinyre. Ijõ iòlò wawiò mil soldadomy ijõdikeki, tahe tii debòwiò mil ijõdikeki, tahe wou riwinyõtyhy. \v 32 Juhuu tahe teòdu riteònyre ijõ iòlò‑ò ireheribile tii‑wana wou ixãwidỹỹmy rarybekemy. \v 33 Akireny tule iweselere. Ibutumy aaõna aõna biriõbenykeki, waheludu mahãduõmy boibeõtyhy. \p \v 34 Saa heka aõni awi rare. Tatxuberere rexihukeki tahe turibi ixãwike. \v 35 Tai tahe suurina‑ki ahirana silỹna binakõki awiõhõtidirenykeki boholabenyke warybe‑ò. Suò awiõre, tule ahirana bitòbònykemy awiõre. Urile idi behuke. Kaiboho õhõtidirenykeki, boholabenyke! \c 15 \p \v 1 Idi nieru tarasadu mahãdu sõwemy tamy roholamy doide. Tule ijõ iny òrarudu mahãdu rehemynyre. \v 2 Fariseu mahãdu, tule bede ywina erydu mahãdu kawesemy rarybere: —Kahãbu ibinare. Tii òrarudu mahãdu‑wana riroximyhỹre, iny iehehe‑wana. \p \v 3 Idi Jesuisi rierynanyre ijyy‑di rawesenanyre. \v 4 Kaibohoõ òsana 100 budoeni ijõdire. Sohoji heka iy‑ribi iõre. Kai aõbo makre ijesemy? Kohe, iuhe, 99, birike bedero‑ki tahe biòryhyyke. Aõhe inatyhy? \fig |src="HK005C.tif" size="span" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Luka 15.4" \fig* \v 5 Mahakre wana tahe eysamy atxikre. Tahe bidyke iuhe‑ò. \v 6 Taheto‑ò rehemynyreu, tasỹ mahãdu‑ò tahe ritobinyre: —Wawana ini kỹny bedeysabedenyke. Wabudoeni‑ki rahara, iõreõ wahe. \v 7 Iwesetyhylemy taheka adee reerymahãre iny òrarudu mahãdumy. Iu sohoji iny rexirahĩkeki, biu‑ki deysana sõwemy rỹikre. Iny òbiti 99my tahe urihimyò biu‑ki deysana rỹikre. \p \v 8 Ijõ Jesuisi relyyre: —Hãwyyõ òsỹny womati ura nieru debòwiò dire. Sohoji iõre‑wana, tii riijeke inatyhy? Loosòna ritoonyre, iube riwysynyre, sõwemy riijeke ihyymy tahe tai rahara. \v 9 Tii itxi reakreu, reysamy rỹira. Iu tasỹ mahãdu ritobinyre: —Wawana inihe bedeysabedenykre. Wanieru‑txi dokuri rahara. \v 10 Jesuisi tahe ritỹnynyre: —Iwesetyhyle biu‑ki rare. Deuxu ỹju mahãdu reysamy roirenyre, sohoji òrarudu rexirahĩreu. \p \v 11 Ixyby tahe Jesuisi narybede: —Hãbuõ iriòre inatxire. \v 12 Tiutxumyta ihelỹỹna tyby‑ò rarybere: —Waha, ibutumy aõna aõna burukreu wadee rawahikre, wijile bidiwahinykre. Tyby tahe iaõna aõna jura tamy riwahinyre. \v 13 Iriòre helỹỹna tahe ibutumy taaõna aõna‑di rare irehe‑ò, iwitxira bedehãwã‑ò. Tai aõbina binale riwinymyhỹre. Ibutumy tanieru tai rahure. \v 14 Taaõwiwi rahu‑di ta, tai rama ibede mahãdu rahumyhỹre. Tii uritere reamyhỹ wahe. \v 15 Tahe aõmysỹdỹỹnamy rarunyre. Hãwãduõ tahe taixỹniòwedỹỹdumy bede riywinyre taoworu‑ò. \v 16 Tai rama risamy ta ixỹni rỹsỹna rỹsỹmy rexinohõtinyre. Tahe aõkõre. \v 17 Kia tahe tõhõti deade. Kamy dexinohõtinyde: —Yla aõkõ waha aõmysỹdỹỹdu mahãdu irỹsỹnadireri iwana jiarỹ kaki rama warubudỹỹmyreri. \v 18 Ixyby aròòsekre. Kamy Waha‑ò arexirybenymy: —Waha, Deuxuko‑ò ako‑ò rexiitxỹtenyre jiarỹ raòrarunyre wahe. \v 19 Ariòre wese aõkõmy wadi mabeke, waitxỹte òraru‑ki. Aaõmysỹdỹỹdu mahãdu wese ta ararekre myỹ tii rõhõtiny. \v 20 Tii tahe tyby heto‑ò rare. Irehemy nadeò, tyby tuu dobide. Idi rexiwobrunymy tamy raijaranyre iwehityhydỹỹmy. \v 21 Tahe tii narybede: —Waha, Deuxuko‑ò, ako‑ò rexiitxỹtenyre jiarỹ, raòrarunyre wahe. Ariòre wese aõkõmy wadi mabeke, waitxỹte òraru‑ki. \v 22 Iule ta tyby teòdu mahãdu‑ò rarybere: —Wylemy tyywihikỹ tymyra‑di bityynybenyke. Debòõ tebò‑ò roikre. Waõ‑di rawanykre. \v 23 Tasỹse broreni riòre dedi birubunybenyke. Idi rikiroxirenykemy rekeysarenykre dori. \v 24 Wariòre dori rubu‑ribi wese rexixara. Ikõ‑ribi itxi ijara rỹira. Tahe rawobedesarenyre. \v 25 Iwana ta iumydela tahetoreny‑ò dehemynymy nade taaõmysỹdỹỹna‑ribi. Tahe wobedesana‑ò roholamy. \v 26 Tahe deòduõ‑ò narybede: —Aõhereriwe. \v 27 Dirawyònyde: —Ahelỹỹna kie ròòsereri aõhe rotỹỹnyõhyylemy. Tai boo broreni rirubunyra. \v 28 Iumydela tai reburere ròte deramy reare. Idi tyby tamy nade riròtenykemy. \v 29 Tahe iriòre dirawyònyde: —Aõhe òhòkõ adee raaõmysỹdỹỹnymyhỹre. Ibutumy arybe retyhynymy watximahãre. Ihãreta budoeni wadee tewahinyõhyymyhỹte, waijoi mahãdu‑wana idi arexideysanykemy. \v 30 Katahe ariòre urile aõnawiwi rahura wedena mahãdu‑wana. Ròòsemyta kai broreni riòrede tamy terubunyta. \v 31 Tai tyby dirawyònyde: —Wariòre iny ratximyhỹre kiaremyta ibutumy waaõwiwi heka ahõrõle rare. \v 32 Iny bedesarenymy heka kawese rewinyre, wadee awireki. Ahelỹỹna dori ruruwese‑ribi rexixara. Ikõ‑ribi itxi ijara rỹira. Tahe rawobedesarenyre. \c 16 \p \v 1 Jesuisi taerydỹỹna mahãdu‑ò relyyre ijyyõ: —Hãbuõ inieru sõwere. Tamy deòduõ ibutumy inieru‑di raaõmysỹdỹỹre ijõ nieru ributunykemy. Ijõtxu tahe inyõ rarybere: —Eòdu riki heka anieru‑di òbitimy aõkõ raaõmysỹdỹỹmyhỹre. Anieru sõwemy rexihumyhỹre. \v 2 Tahe didyde ixidee taconta retehekemy. Tamy rarybere: —Inatyhymy aõbo umy iny rarybemyhỹre? Wanierumy tyyriti aretehekemy watxireri. Òbitimy aõkõkeki, waribi arateònyke. Wanieru‑di tiu maaõmysỹdỹỹnyõkre. \v 3 Tahe teòdu iximy rexiraykynyre: —Wadinodu riwateònyke. Aõhebo arotỹỹnyke? Warurukõre dori tahe aõmysỹdỹỹsira ariwinyõtyhy. Tule ijõ iny‑ribi iixitòedỹỹna riwaixỹrure. \v 4 Reeryre tahe, aõhebo arotỹỹnykremy. Aõwiwihikỹ wabiòwa dee ariwinykre. Riwateònykeki tahe wabiòwasỹ‑ò arakre. \v 5 Ibutumy nieru huòtedu mahãdu‑wana rarybere, tawedu‑ribi huòtedu wahe. Tamyreny rarybere: —Tiwesebo tewyta wawedu‑ribi? \v 6 Tahe diwyònyde: —Adỹỹ rehuòtera, 100 hynamy wahe. Tai tahe rarybere ijõ: —Iwekre tahe wylemy biritinyke, 50 wahe. \v 7 Ijõ‑ò tahe rarybere: —Tiwesebo adeve? Diwyònyde: —Trigo rehuòtera, 1000 prato wahe. Tai tamy rarybere: —Kai 800my biritinyke. \v 8 Iribi tahe hãbu ityhy heka teòdumy rarybere: —Tii inatyhy nieru erydu ratxireri. Tahe Jesuisi rarybere: —Kabede wijinabòdu mahãdu heka aõmydỹỹnana erydutyhy rare, ityhydỹỹdu mahãdu ratyre wahe. \v 9 Tai tahe adee ararybekre. Kabede mahãdu biòwamy boibeke, anieru‑di. Tahe anieru ituekeki, Deuxu taheto wiwihikỹ‑ò aradykre, biu‑ò heto wiwihikỹ wahe. \v 10 Aõmydỹỹnana aõ aõkõmy kai òbitimy masỹnykeki, tule aõ nihikỹmy kai iweselemy mabeke. Inyõ heka ibutemy wasikeki, tii tule aõ nihikỹmy rawasinykre. \v 11 Kaiboho heka kabede nieru‑di òbitimy aõkõ atxibenykeki, tule biu‑ki araròsòna bitaõtyhy, aõ wiwihikỹ inatyhy wahe. \v 12 Iny witxira nieru‑di heka òbitimy boibebenyõkeki, timybo anieru tyhy‑di òbitimy boibeke. \v 13 Inyõ iny inatxi deòdumy aõkõ rarekre. Inatxinaõ dori iluukre, ijõ ta iluukõkre. Deuxu dee maaõmysỹdỹỹõtyhy. Tiu nierurahi inatyhymy teamyhỹteki. \p \v 14 Fariseu mahãdu tamy roholareu, urile idi nierurahi risinyrenyre, tiiboho ire nieru ributunymyhỹrenyre bòdỹỹluurenyre. \v 15 Tahe Jesuisi tamyreny rarybere: —Kaiboho heka òbitimy inyko‑ò ixi‑di atximahãtenyte. Ihãre tahe Deuxu timybo toimahãte rierymyhỹre aõna aõnareny bina. Aõmy hãbu rexinohõtinymyhỹre, aõtxi‑ki Deuxu‑ò awiõhyyre. \v 16 Moisesi bede ywina rybe tahe tule Deuxu Rybedu mahãdu awi rare, Joaõ Sebedỹỹdu rehemynyreu tahe ixãwire. Iu tahe Deuxu Iòlòna Rybe wihikỹ tamyra ròhònyre. Kia tahe iny ritohodỹỹnyre. Ibutumy iny kia‑ò ralokremy idi ratxireri. \v 17 Biu, bede rexihuke tahe isiraõre. Deuxu rybe tahe rexihuõtyhy. Kia isiratyhy rare. Ityyriti rybe wedenaõ riõnonyõtyhy. \v 18 Hãbuõ tahãwyy‑ribi ixãwikeki, idi iwitxira‑wana roikeki, tii òtadu rare. Hãwyy ixedu‑wana tii roikeki, òtadu rare. \p \v 19 Ityhy mahãduõ riki tyy òwyhykỹwiwi‑di rexityynymyhỹre. Tii idi rexirabedesirananymyhỹre. Awimyhỹre tuu ratximyhỹre. \v 20 Tahe urimynodu tyymy binadumy iijò‑ki ixyby ixyby ratximyhỹre. Lazaru inire. \v 21 Tii ityhy rỹsỹnauhe rirỹsỹkemy raòbirenymyhỹre. Ijòròsa dori ityybinatòmy dirahumyhỹde. \v 22 Lazaru rurureu, ỹju mahãdu ridyrenyre biu‑ò ilabiereny rora‑ò, Abraõ wahe. Tule ityhy rurure idi rituunyrenyre. \v 23 Tahe rubu‑ki rubu mahãdu bedebina‑ribi aõhõkỹmy dỹỹnana ityhy Abraõmy robire irehe‑ò Lazaru tule irora‑ki. \v 24 Tahe ityhy dyryde: —Abraõ, walabie, wadi inihe bedexiwoboronyke. Lazaru ini wadee tebò‑ki beruty‑di kanake wadòròtò elehynamy. Jiarỹ dori raòhỹtỹhỹtỹreri kaheòtywo‑ki. \v 25 Tukõleta, Abraõ narybede: —Dàà aõwiwihikỹ‑di tatemyhỹ‑di bexinohõtinyke. Tukõlemyta Lazaru aõbina binahakỹle rimyre. Tahe kaki aõwimy Lazaru ratxireri. Tukõmyta kai ibymy atxiteri. \v 26 Ihãre ta hãloohukỹ inyko‑ki rỹire. Timyki kaludu kia‑ò iòhòreseõna. Tule kia ludu kaò iòhòreseõna. \v 27 Hebose, Abraõ walabie, kamy ityhy narybede, Urile Lazaru wasỹ‑ò biteònykekõ aõbo. Waseriòreboho deòwarisidỹỹmy. \v 28 Waseriòrereny dori iruyrerenyre urikõ‑ribi kabedebina‑ò kòdòiheny. \v 29 Tahe Abraõ diwyònyde: —Tiiboho dori Moisesi tyyriti, Deuxu rybedu mahãdu tyyriti dire. Tii tahe tamy roholarenymy rityhynyrenyke. \v 30 Ityhy narybede: —Aõkõre Abraõ walabie. Kia inyõ tarubu‑ribi rexixamy ròòsekeki xiery ta, taòrarunareny‑ribi rexirahĩrenyke. \v 31 Tahe Abraõ dirawyònyde ixyby. —Moisesi tyyriti rybe‑ò, Deuxumy rybedu mahãdu rybe‑ò roholaõkeki, tii mobo rexixake tule ityhydỹỹõna. \c 17 \p \v 1 Tahe Jesuisi taerydỹỹna mahãdu‑ò rarybere: —Kiemy inyõ wodohonadỹỹmy aradykre òraruna‑ò besekemy. Kobe làhàxe tii kiawesemy rotỹỹnykreki. \v 2 Tii dori ibinatyhy rare. Wadee heka kabera‑txi mana‑di rataataamy sỹy‑ò reakenawi rare. Tukõmy uri‑ribi watyhydỹỹdu tỹmyraõ riòrarudỹỹnyheny. \v 3 Bexiijebeny ta. Aityhydỹỹdu seriòre rexiòrarunanykeki, tamy marãhĩke. Tii rexirãhĩkeki, iaõna aõna bina‑ribi bexinohõtilosanyke. \v 4 Txu sohojiõmy adee rexibinanykeki, kai tule ibinamy tai mahamy. Tii ixi‑di rexiwotòenymy adee nakeki, tule idi bexiwobrunymy bexinohõtilosanyke iaõna aõna‑di. \p \v 5 Jesuisi erydỹỹna mahãdu dexitòenydenyde: —Wanyrỹreny, wainatyhynareny ini bisõwedỹỹnyke. \v 6 Jesuisi dirawyònyde: —Ainatyhynareny heka sunysisõmo wesekeki, kamy bederarade‑ò marybebenyke: —Bexitake inihe idi bera‑txi myike. Tahe tii aratyhynykre. \v 7 Titxibo kaibohoõ eòdudirenykeki aoworu‑di itxeredu ada budoeni‑di itxeredu wahe. Tii taaõmysỹdỹỹna‑ribi kanalokreu, kawesemy aõbo tamy manarybekre? Wy, wylemy rikiroxikre dori. \v 8 Timyki kawese tamy arybeõna. Tukõmyta tamy marybeke: —Warỹsỹna biywinyke idi wadee, idi manakre. Ariroxikre dori. Wabyre arihu‑di ta bexiòenykre. \v 9 Teòdu deòdumy rearahu‑di aõbo, txiòtòetuukemy tamy rarybere aõbo. Timyki tukõna. Kiemy dori taaõmysỹdỹỹnale riwinyre. \v 10 Iu aõmysỹdỹỹnareny bihudi, iwese heka atximahãbenyke kamy bexirybenymyhỹbenyke: Inyboho deòdule roire, aõtyhy aõkõ mynodu, iny aõmysỹdỹỹnarenyle heka inyboho riwinyrenyre. \p \v 11 Jesuisi Jerusalẽ hãwã‑ò ramyhỹreu, Samaria bede, Kalileia bede wotya‑di rare. \v 12 Iu hãwãõ‑txi raloreu, debo ituemy sõwereny tyymy binamy mahãdu iry‑ò doide, tahe irehemy rexierenyre. \v 13 Iribi tamy dyrydenyde: —Jesuisi, Erydỹỹdu, wadireny ini bexiwobrunyke. \v 14 Tureny robireu, narybede Jesuisi‑ò: —Xiwena wahidỹỹna mahãdu‑ò ixi‑di itxerenamy bòike. Kia‑ò rariamy roirenyreu, tahe reyterenyre. \v 15-16 Ijõreny Samaria ludu mahãduõ reytemy iximy robireu, Deuxu riwowydydỹỹnymy tamy dòòsede, rawiunymy. Tatiowomy Jesuisiko‑ò resere. Tahe rarybere: —Txiòtòetuuke. \v 17 Tahe Jesuisi ritỹỹraxinyre: —Debò itue wese, asõwerenyre? Titxibo ta debò inaubiòwaboho roire? \v 18 Aõherekiwe kaa iny witxira sohojile Deuxu wowydydỹỹmy dòòsede, Samaria luduõ wahe? \v 19 Tahe Jesuisi tamy rarybere: —Mynyike, idi makre. Atyhydỹỹna òraru‑ki dori teyteta. \v 20 Idi fariseu mahãdu Jesuisi‑ò rỹỹraxirenyre: —Tiubo Deuxu Iòlòna kanakre? Tii diwyònyde: —Timyki Deuxu Iòlòna dehemynysỹnamy inyõ robiõtyhy. \v 21 Tule inyõ kiau rarybeõtyhy: —Betehebeny inihe ka‑ò: —Tukõmy aõbo: —Kowaki heka rare? Deuxu Iòlòna dori aworeny‑ki rare. \p \v 22 Tahe taerydỹỹna mahãdu‑ò rarybere: —Tiutxumy heka Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ txumy bobibenykemy tahe bobibenyõtyhy. \v 23 Tahe ijõ adeereny kanarybekre: —Bedetehebeny inihe kaò ada kowa‑ò. Tahe iitxerenyõmykre. \v 24 Iwese tiribi tiò biu relaanymyhỹre wese heka Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ txu kỹnyikre. \v 25 Delemy tahe tii aõhõkỹmy rotỹỹnykre. Wijinabòdu mahãdu teramy reakre. \v 26 Noe bededỹỹnana wesemy heka rỹimyhỹkre. Iu beòra rariareu. Tahe Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ kedehemynykre iu. \v 27 Ibutumy heka worana bedehesi rỹire. Lisisò tahe rỹire. Hãwyy herina lisina rỹire iu. Iu tahe beòra rariare. Ibutumy ituere. \v 28 Lòò bededỹỹnana tule iwesere. Tiiboho worana bedehesidile rỹire. Tiiboho rityhynyõtyhy. Urile hetomy riwinymyhỹre, oworumy riwinymyhỹre, aõna‑di rohonymyhỹre. \v 29 Iu tahe Lòò ihãwã‑ribi ròhònyreu, Deuxu heòty ityre riteònyre. Biu‑ribi heòty ityre resere enxofre‑wana. \v 30 Iwesele txu tii heka rarekre heka, Wadehemynyna Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ wahe. \v 31 Kiau tahe inyõ ihetotyre heka rỹire. Malòkekõ heka ahetowo‑ò aõnamynamy. Inyõ tule oworu‑ki rỹire, taheto‑ò aõkõ ròòseke. \v 32 Lòò hãwyy‑di mohõtinyke. \v 33 Inyõ taumy riyrubunykeki, tii ruruke. Ijõ tahe wadeewimy rurukeki, tii taumy rayrubukre. \v 34 Adee rarybere: —Bede rurureu heka inatxi hãbu rõrõreri. Ijõ heka rakre dynamy reakre. Ijõ tahe rarikre. \v 35 Inatxi hãwyy heka rỹsỹna‑di raaõmysỹdỹỹnymy heto‑ki ratxikre. Ijõ heka dynamy reakre, ijõ heka rarikre. \v 36 Inatxi hãbu heka oworu‑ki raaõmysỹdỹỹkre. Ijõ heka rakre dynamy reakre, Ijõ tahe ririkre. \v 37 Ierydỹỹna mahãdu rỹỹraxire. Titxibo rỹikre, Wanyrỹ? Tii rirawyònyre: —Titxibo iumy rubu roire‑wana, rara tai wii ributunyre. \c 18 \p \v 1 Jesuisi heka ròkewesenanyre ribedeerynyreu. Kia wese heka tii ijyymy relyyre. Rexitòenyhyykemy tii ribedeerynyre tule ixitòedỹỹ‑ò ixirarenyõmy. \v 2 Hãwãõ‑ki tahe hãbu matuariõ rare, tii tahe ibinare. Juizimy heka ratximyhỹre ywisidỹỹdu wahe. Tii iny rityhynyõtyhy, Deuxu lau ruberuõmyhỹre. \v 3 Tule heka hãwyy wyteseõ tai rasỹnymyhỹre. Kia tamy ramyhỹre sõwemy. Tamy rarybera: —Biwawikòhenakykre wahe. Wakòludu tahe riwahureri. Kywisidỹkỹdu kai atxiteri. Anoherekibo tiwawokutòenykõteri. \v 4-5 Aõòhòkõmy hãbu iaõna aõna òbitidỹỹ deramy reamyhỹre. Tahe Hãbu ixidee rarybehyyra. Inatyhymy jiarỹ inyõ retyhynyõtyhy. Tahe hãwyy wytese sõwemy wadee rarybereki, jiarỹ ariòbitinykre iaõna aõna ibutumy iòludu‑wana. Aõkõkeki tiiemy kidiwarulòlòenyke. \v 6 Tahe Jesuisi ritỹnynyre: —Juizi bina rybe‑ò kaiboho boholabenyke. My wahe. \v 7 Deuxu heka taijoi mahãdu‑ò roholake. Òbitimy iòludu‑di riywisinykre. Taijoi mahãdu dori tamy rexitòenyre. Tii wymy riwiòhenanyke. \v 8 Tii inatyhymy taijoi mahãdu riwiòhenanykre. Jiarỹ, Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ wymy adehemynykreu, watyhydỹỹdu‑txi aõbo areakre. \p \v 9 Tule Jesuisi kia ijyy relyyre, iny ixityhymy ixi‑di ratxityhymy kia ijõ inymy kiale radònymyhỹre. Kia tahe rikewesenanyre. \v 10 —Iny inatxi hãbumy heka templo‑ò ròirenyre rexitòenykemy. Ijõ fariseu rare, ijõ tahe nieru arisidu rare. \v 11 Fariseu tahe rỹimy rexitòenykemy ixidee. My wahe: —Deuxu, jiarỹ aõhãbubina aõkõ rare. Tai tahe umy reàlàmy wahãre. Jiarỹ aõwasidu aõkõ, aõòrarudu aõkõ, aõòtadu aõkõ. Iwese kowa nieru arisidu wese aõkõ jiarỹ rare. Txiòtòetuuke tai. \v 12 Semana sohoji heka wabyreõ‑di inatxitxumy rewymyhỹre. Tule waaõna aõna ibutumy ijura adee rewahinyre. Debòwiòna‑ribi sohoji rewahinymyhỹre wahe. \v 13 Nieru arisidu tahe irehemy rỹire. Biu‑ò aõkõ retehere, tahe rexihetenyre rexitòenyrerimy Deuxu‑ò. My wahe: —Deuxu, biwawotòenyke. Jiarỹ òrarudu rare. \v 14 Jesuisi ijyy ritỹnynyre: —Adee ararybekre. Mobo teysamy taheto‑ò nade? Ixityhydỹỹdu aõbo ada ijõ aõbo. Kohe ijõ tuure, ixityhydỹỹdukõ wahe. \p \v 15 Tiiboho heka uladu tamy didydenyde. Iu Jesuisi tebò iratityre ritidimy ritxuhore awimy roirekemy. Tahe ierydỹỹna mahãdu tamy idyrenyõkremy raryberenyre. \v 16 Jesuisi rarybere: —Txiò, kididyke uladu wadee. Uladu wese dori Deuxu Iòlòna rare. \v 17 Inatyhymy ararybekre: —Moõ heka uladu wesemy Deuxu Iòlòna rityhynyõkeki kia heka Deuxu Iòlòna‑ò ralòõtyhy. \p \v 18 Idi tahe iweduõ rarybere: —Erydỹỹdu wihikỹ, aõwexe ariwinykre idi biu‑ò arahenykemy. \v 19 Jesuisi tamy rarybere: —Aõbo wa wihikỹmy wadee tarybeta. Hãbuõ tiu awiõre. Deuxu sohojile tahe awira. \v 20 Bede ywina tyyriti kai teeryte: \q1 —Rubudỹỹõmykemy, tule òta òtaõmykemy, wasiõmykemy, tule ruiõmykemy, iny wii itxenadỹỹõmykemy, adi biywinykemy, boo tule. \m \v 21 Hãbu tamy rarybere. —Kia bede ywina rybe retyhynyhyylere, uladudihyyle wahe. \v 22 Jesuisi rarybere: —Kai sohoji aõmydỹỹnale aki nasiranyde. Kai makre, ibutumy aõna aõna‑di bohonykre, idi tahe kia nieru biwahinykre iny aõkõdu mahãdu‑ò. Kia tahe aõmydỹỹnadikre biu‑ki. Tahe manakre biwaheludunykre. \v 23 Kia rybe‑ki heka hãbu rabedewore. Rexitare ibedewomy iaõna aõna sõwetyhyreki. \v 24 Jesuisi retehemy ibederyry‑di tahe rarybera taerydỹỹna‑ò: —Kia iny iaõna aõna sõwemy rỹireri, Deuxu Iòlòna‑ò ralòke isirare. \v 25 Kamelo tyyrorenawo‑di ralòkemy isirakeki, kia‑ribi isiratyhyre iny iaõna aõnadikeki ralòke Deuxu Iòlòna‑ò. \v 26 Ijohonadu tahe widee rarybere: —Mobo tai biu‑ò hedukre. \v 27 Jesuisi rarybera: —Inatyhymy kõaõboka hãbu‑ò isiratyhyre. Deuxu‑ò tahe ibutumy aõna aõna isiraõre. \v 28 Pedro rarybere: —Boholake, jiarỹboho ibutumy rerirenyra araheludunykremy. \v 29 Jesuisi rarybere tamy: —Inatyhymy adeereny ararybekre. Moõ waluukeki, rybewihikỹ luukeki, kia heka ririkre: heto, taseriòre, tyby tadi‑wana, tariòre, tabede, ibutumy waòraru‑ki, Deuxu Iòlòna òraru‑ki, ririkre. \v 30 Ka bedekile ritakre sõwetyhymy ibutumy aõna aõna. Ihãreta biu‑ò rahenykre Deuxu‑wana rasỹnykemy. \p \v 31 Jesuisi taerydỹỹna mahãdu ridyre inysõwe‑ribi tamyreny rarybekemy: —Boholabenyke waijoi! Jerusalẽ‑ò rokoirenykre. Tai iny riwarubunykre jiarỹ Hãbutyhy rarehãre, Deuxu Riòre rarehãre wahe. Iwese Deuxu Rybemy rybedu mahãdu rarybere wese. \v 32 Tiiboho riwawahinykre judeukõdu mahãdu‑ò. Tiiboho riwabinabinadỹỹnykre, riwalahikre, watyre rarybexinykre. \v 33 Riwahetenykre òhòte‑di, idi riwarubunykre. Ihãre tahe inataõ txu‑di tahe adexixakre rubu‑ribi. \v 34 Jesuisi erydỹỹna mahãdu urile bede riòtiinyrenyre. Aõmybo tii rarybere rierytyhyõrenyre. Irybe tamyreny dori ierynatyhykõreri. \p \v 35 Iu Ijeriò hãwã‑ribi iòhòmy roirenyreu, inatxi iny ruetàmy heka ronymyhỹ Jesuisi ibire‑di rareu. Tiiboho nierumy rexitòenymyhỹrenyre. \v 36 Inysõwe‑ò roholarenyreu tahe, tii rỹỹraxirenyre: —Aõhereriwe. \v 37 Tahe tamy rarybere: —Jesuisi wa rareri Nazare hãwã ludu wahe. \v 38 Tahe ruetàõ ryryre: —Jesuisi, Davi riokore! Biwatòenyke hewa! Wadi làhà inihe bexiruxetòenyke. \v 39 Iny sõwemy tamy rarybere: —Iryõmyke! Ihãre ta tii ryrymyhỹre: —Davi riokore, wadi mawotòeke! \v 40 Jesuisi riyryre tahe rarybere: —Tamy byryke wadee kanakemy. \v 41 Jesuisi tamy rarybere: —Aõmybo kai taruteri adee arutỹỹnykremy. Tahe hãbu ruetàhàkỹ tamy rarybere: —Wawedu, ixityre arobikremy. \v 42 Jesuisi tahe tamy rarybere: —Makre, atyhydỹỹna kai arateytenyra. Kialehe rare. \v 43 Aõwesele ixityrele tii robire. Tahe Jesuisihemy rare ryy‑di. Taihe ibutumy iny heka Deuxu riwowydynymyhỹ. \c 19 \p \v 1 Ijeriò hãwã‑ki Jesuisi rehemynyre. Idi rariareri. \v 2 Tahe hãbuõ tahe Jesuisi riere. Zaqueu inire. Inieru sõwere. Tii nieru tarasadu weduõ rare. Inieru sõwere. Tii heka iyjare tahe Jesuisimy robiõtyhy. Raòwònyre tahe òwòru‑txi. \v 3 Tii Jesuisimy robikemy risỹnymyhỹ, tiu tuu robiõhyymyhỹreki. Iyjare‑ki tahe rexisiranyre. Kiemy dori iny rarie rarie iko‑ki rỹimyhỹ. \v 4 Tahe ijoiko‑ò rexiraòre tai òwòruõ‑ò raòwònyre Jesuisimy robikemy iribi idi kanakreò. \v 5 Iu Jesuisi tamy rehemynyreu, biu‑txi retehemy Zaqueu‑ò. Narybede: —Wylemy bedeseke Zaqueu. Wiji dori aheto‑ki bede wadi rỹike. \v 6 Tahe rabedesamy wymy resere. Awimy Jesuisi rybe‑ki rahare. \v 7 Tahe inyõ mahãdu iòraru‑ki kamy rexirybenyrenyre: —Aõhewe Jesuisi iheto‑ò rara? Tii iny òbikõmy nodu hãrele wahe. \v 8 Zaqueu tahe Jesuisi rarybere: —Bodoholake ini, Wanyrỹ. Tahe waaõna aõna iwekre iaõkõdu mahãdu‑ò ariwahinymy ararekre. Tule txibo inyõ‑ribi rowasire inaubiòwa wawasi ratyre tamy ariwahinykre. \v 9 Tai Jesuisi narybede: —Wijityhyle kahãbu sỹmahãdu‑ò henana rehemynyra. Kahãbu tule Abraõ riore riòrele rare. \v 10 Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ dori iny òrarunamy resere mahãdu òrysymy itarasamy nade. Jiarỹ tiire. \p \v 11 Jesuisi tamyreny rawesenanyre timybo Deuxu Iòlòna raremy. Jerusalẽ hãwã‑ò iòhòmy ratximyhỹre. Tai tahe Deuxu Iòlòna iòhòmy ratximyhỹremy roholare. \v 12 Tahe Jesuisi rarybere iny ityhyõ heka: —Inyõ nihikỹ heka rakemy ratximyhỹre ijõ bede‑ò ratỹinykemy. Tai iòlòmy ronykremy rare. Iribi tahe ròòsere. \v 13 Tii tahe taaõmydỹỹnana ririre teòdu mahãdu‑ki. Teòdu mahãdu debòwiòmy heka womati tỹrỹrỹhỹkỹ nieruõ sohoji sohoji tamyreny riwahinyre. Tamyreny rarybere: —Nieru bitakre, idi bibutunybenykremy adireny watxireri adoosekreu. \v 14 Tahe kia bede ludu mahãdu iòlò deramy ratximyhỹre tai tahe tamy rybemy iny mahãduõ riteònyre: —Kahãbu aõkõ iny iòlòreny ronykre. \v 15 Ihãre tahe iòlòmy ronyre. Idi tahe tanieru wedu mahãdu‑ò rarariòwyre. Tiwesebo teòdu mahãdu nieru ritare rierykemy. \v 16 Juhuludu tahe rehemynyre: —Wawedu, betehe inihe ijõ debòwiò anieru ratyre rebutunyre. \v 17 Tahe iòlò sõwemy riwowydynyre: —Awityhymyhe taaõmysỹdỹỹta. Kai heka deòdu wihikỹ tate. Kai ibutedile sõwemy tewinyte tahe debòwiò hãwã adee ariwahinykre. \v 18 Ijõ tahe rehemynyre: —Wawedu, betehe iny iruyre anieru tyre rebutunyre. \v 19 Tahe iòlò tamy rarybere: —Kai sỹ iruyre hãwãmy dinodu mabekre. \v 20 Ijõ deòdu rehemynyre: —Wawedu, ahãxe anieru. Jiarỹ tyky‑di reraserasenymy rerarenyre. \v 21 Jiarỹ alau raberure. Kai dori hãbu nieru tarasaery heka tate. Aõ taaõmysỹdỹỹteri‑ribi aõkõ heka nieru tetamahãte. \v 22 —Kai heka deòdu awi aõkõ heka tate. Arybe xiery waribi arateònykre. Kai tiwaeryte jiarỹ nieru tarasaery heka watxireri. Aõ raaõmysỹdỹỹre‑ribi aõkõ nieru retamahãre. \v 23 Aõherekibo. Kia nieru yrubuna heto‑ki terikõte. Tai iximyna ratyre ini iribi ratare. \v 24 Iòlò teòdu inatxi‑ò rarybere: —Wanieru iribi bitabenyke. Ijõ hãbu sõwemy ròtareò rawahikre. \v 25 Ijõ raryberenyre: —Tii heka debòwiò nieru ijõdire. \v 26 Adee ararybekre: —Inyõ òbitimy raaõmysỹdỹỹkeki, tii sõwetyhymy ritakre. Tule inyõ òbitimy raaõmysỹdỹỹõkeki, tii ibutumy ròõnodỹỹkre. \v 27 Iwedu rarybekre: —Waòludu mahãdu tahe wadee bididybedenyke. Wadera mahãdu wahe. Wako‑ki birubunybenyke. \p \v 28 Tarybe rahudi tahe Jesuisi rare Jerusalẽ hãwã‑ò. \p \v 29 Jerusalẽ iòhòmy ritehemynyrenyreu, tahe inatxi taerydỹỹna bede riywinyra hãwã‑ò roikemy. Inatxi hãwã iòhòmy roire, Betabaji, Betỹnia‑wana. Kia‑ò Oliveira hãwãlò roire. \v 30 Jesuisi rarybere: —Kaiboho boikre kowa hãwã‑ò. Kowa‑ò birònykreu jumenta riòre mahabenykre. Moheka ityre rariaõlemy ratximyhỹre. Biesemy, wadee bididybedenyke. \fig |src="HK001G.tif" size="span" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Luka 19.30" \fig* \v 31 Inyõ adeereny rarybekeki: —Aõhekremybo idi atxitenyteri. Tahe tamy marybebenykre: —Wanyrỹ tuu rurureri. Ixityre kaò kidiòkesedỹỹnykre. \v 32 Tahe hãbu roire. Iwese Jesuisi rarybere wese ibutumy rỹire. Jumenta riòre ryro hetoijò‑ki ritisanymy rỹimyhỹ. \v 33 Tai riesereu, iwedu rarybere: —Aõherekibo teeseteri. \v 34 Tai tiiboho Jesuisi rybe myna tamy raryberenyre: —Inynyrỹ tuu rurureri. \v 35 Tahe ridyrenyre jumenta riòre Jesuisi‑ò. Tiiboho tatyyreny ritidirenyre jumenta riòre tyremy. Tiiboho risỹnyrenyre Jesuisi ityre‑ò. \v 36 Jesuisi rehemynyreu, ijõboho tahe tauwòhi ryromy ritidire ityre rariakemy. \v 37 Jerusalẽ iòhòmy rehemynyreu, Oliveira hãwãlò‑ribi, ierydỹỹna mahãdu rawyhyrarònyreri, tule ryryreri. \q1 \v 38 Tii heka wowydyna rare. Tii heka Wanyrỹ niwesekemy naderi. Wowydyna rare Deuxu Iòlòna. Kai Iòlòna kanakre. Wyhyrarò biu‑txi kodoholakre. \m \v 39 Ijõ fariseu mahãdu rarybere Jesuisi‑ò: —Marybeke aerydỹỹna mahãdu‑ò tiiboho riyrykemy. \v 40 Jesuisi tamy rirawyònyre: —Tiiboho riyrykeki, manale wowydynamy ryryke. \p \v 41 Jesuisi Jerusalẽ hãwã‑ò iòhòmy rehemynyreu, rahinyre. \v 42 Tii rarybere: —Kaiboho ywinatyhy teeryõte. Inatyhymy teeryte wana wadee awire, tahe aõkõre. \v 43 Ijõ txu kanakre. Ahãwã ibutumy rirurawonykre aõbina mahãdu, aòludu. \v 44 Ibutumy hãwã ituekre. Iny iwo‑ki tule rurukre. Mana ibutumy kedesekre. Rierykõre dori tiubo jiarỹ ahedỹỹrenymy nanade. \p \v 45 Tahe Jesuisi dohodỹỹna hetowo‑ò ralore. Tahe kia‑ribi aõna aõna‑di rohonymyhỹre mahãdu, õbradu mahãdu diteònyde. \v 46 Rierynanymyhỹre tahe tamy rarybere: \q1 —Raritidỹỹõlemy aõbo rỹireri: —Waheto kõaõboka inatyhymy ixitòedỹỹna hetomy rỹirakre. Idi kaiboho tewinytenyte wasidu hetowesele. \p \v 47 Txu ibutumy Jesuisi dohodỹỹna heto‑ki ròbedeerydỹỹmyhỹ. Xiwe wedu mahãdu, Deuxu aõmysỹdỹỹdu wedu mahãdu roholarenyreu, rõhõtinyrenyre: —Timybo inyboho Jesuisi rubudỹỹmy rikiwisỹnyrenykre. \v 48 Tiiboho tahe aõkõhykyre iny sõwemy dori bede riòtiinymyhỹ ibedeerynadỹỹna‑ki. \c 20 \p \v 1 Ijõ txu tahe Jesuisi ròbedeerydỹỹmy, Ijyy Tỹmyra Wihikỹ wahe. Ririranymyhỹrenyreu dohodỹỹna hetowo‑ki, bede ywina erydỹỹna mahãdu, Deuxu xiwena wahidỹỹdu mahãdu wedu, tule matuari mahãdu tamy doide. \v 2 Tiiboho tamy rỹỹraxirenyre: —Mowe ateòdỹỹdure kia aõna aõnamy tatỹỹnymyhỹtemy. \v 3 Jesuisi dirawyònyde: —Adeereny tule araỹraxikre. Kaiboho bidiwawyònykeki, tahe jiarỹ akoreny ỹraxina ariwyòkre aõrurudibo aõna aõna rewinymyhỹre. \v 4 Tahe Jesuisi ritỹỹraxinyre: —Mobo Joaõ ratisebedỹỹmy riteranyre? Deuxu aõbo ada iny aõbo? \v 5 Tiiboho widee rarybera: —Deuxu riteranyremy inyboho rakaryberenykeki, tai tii rarybekre: —Aõherekibo tahe tii tetyhynytenyõte. \v 6 Inyõ riteranyremy rakaryberenykeki, iny aruberuwỹhỹrenykre. Ibutumy iny dori Joaõ rityhynyre tii Deuxu rybe‑di rybedumy. Ijõ ijoi mahãdu urile inyreny kidihetenykre. \v 7 Tai tahe tiiboho raryberenyre: —Jiarỹboho reeryõrenyre. Tai tahe Jesuisi rarybere: \v 8 —Hebo, jiarỹ adeereny iximy ararybeõtyhy modeòdỹỹnamy jiarỹ tuu watxirerimy. \p \v 9 Iribi tahe Jesuisi tamyreny ijyy‑di rierynanymyhỹre: —Hãbu uva oworuõ wese ròbròre. Tahe riòtitynyre. Tahe hãloo riare oworu ubetya‑ki, ruỹdỹỹnymy. Tahe utò riwinyre. Idi tahe rityhere hãbu mahãdu‑ò. Tahe rexitare tasỹ‑ribi ijõ bede‑ò. \v 10 Tahe bederaty siredemy bededỹỹnana rehemynyreu, iwedu teòdu riteònyre bederaty ritakemy. Tahe oworu‑di itxeredu oworu wedu deòdu rimyrenyre, rihetenyrenyre idi riteònyrenyre ixihyylemy. \v 11 Ixityre oworu wedu teòduõ riteònyre. Kia heka irati rihetenyre ta tamy rawobinarybenyre. \v 12 Ijõ riteònyre. Kia heka rirubunyrenyre. \v 13 Iwedu ixi dee rarybere: —Aõhebo arotỹỹnykre. Tahe oworu wedu iriòre sohojilere, wariòre kie kie sohojile ariteònykre. Tai tiiboho rityhynyrenykre. \v 14 Kia oworu‑di itxeredu mahãdu widee raryberenyre: —Kia heka wedu aõna aõna tarasadu rare. Rurukre, idi tahe iaõna aõna inydeerenykre. \v 15 Tahe rimyrenyre idi rirubunyrenyre tahe idi rehurenyre oworu‑ribi. Jesuisi ritỹỹraxinyre: —Aõhebo tahe oworu wedu rotỹỹnykre. Tai Jesuisi ixityre narybede: \v 16 —Tii kanakre oworu‑di itxeredu mahãdu hudumy, tai tahe oworu rityhekre iny witxiraõ‑ò. Kia‑ò tiiboho roholareu, tahe raryberenyre. Timyki tukõna. \v 17 Jesuisi idi reny retehemy tahe rarybere: —Ritina‑di aõbo tariaõletenyte kia ryberiti: \q1 —Mana‑di hetowidỹỹdu rehura. Kia mana heka hetohàtxi‑ki heridu rare. \m \v 18 Inyõ kia manatyre resekeki, kia urile raoroorokre. Mana tahe inytyre resekeki, kia urile risyrisynykre. \p \v 19 Bede ywina erydỹỹna mahãdu, tule xiwena wahidỹỹna mahãdu wedu rimykemy riwisỹnyre kiaule. Brebumy ta turenykõre. \v 20 Tiiboho hãbubinaõ riòwynyre tamy imynamy irybe‑ki. Tai tahe Dinodu‑ò riwahinykremy aõsirakõmy timykibo irutaõmy rirybewitxiranyrenykemy. \v 21 Tiiboho rarybere Jesuisi‑ò: —Erydỹỹdu, jiarỹboho araerymy adi watximahãrenyre kai inatyhy hãbu tate. Iny ibutumy adee wiwese wiweselere. Inatyhymy iny‑ò Deuxurymy teerynanymahãte. Tahe tiiboho ritỹỹraxirenyre: \v 22 —Awire aõbo ada ibinare aõbo nieru rawahinymyhỹre bede dinodu‑ò. Timybo tahe, imposto raòwymy aõbo ada aõkõre aõbo. \v 23 Jesuisi rierymyhỹre tõhõtinanareny, tahe ritỹỹraxinyra: —Aõherekibo kaiboho tiwaurihitenyteri. \v 24 Wadee womati nieruõ bidiwy waitxerenamy. —Kawe moõ tyytarasana rare, katahe moõ tyyritina rare. Tiiboho dirawyònyde: —Kiahe bede dinodu hõrõ rare. \v 25 Jesuisi rarybere: —Hỹdebo, bede dinodu hõrõ tahe tamy biwahinybeny, tule tahe Deuxu aõna aõnahõrõ Deuxu‑ò biwahinybeny. \v 26 Tiiboho aõkõre. Irybe‑ki rimynamy aõkõ. Urile ribedeòtiinyre. \p \v 27 Saduseu mahãdu tamy nade. Kia heka iny rubu‑ribi rexixamy aõkõre‑riki rierynanymyhỹre. Tiiboho ritỹỹraxinyre Jesuisi: \v 28 —Erydỹỹdu, Moisesi raritinyre bede ywina‑ò, kaimy: \q1 —Hãbuõ rurukeki, tahãwyy iriòre ijõdiõkeki, tahe kia hãwyy tahãbu seriòre‑wana roike. Iriòredikre taseriòre rubuòwymy roikre. \m \v 29 Seriòre debòinatxi reuròmy raremyhỹ. Juhuu ijõ roire hãwyy‑wana. Tahe tii rurure iriòreõlemy. \v 30 Tahe ihewoludu iseriòre wytese‑wana roire. Tii rurure iriòreõlemy. \v 31 Ihewoludutyhy tule ibutumy roire wytese‑wana, tahe ituerenyre iriòreõlemy. \v 32 Iròòbymy tahe hãwyy tule rurure. \v 33 Ixixanau tahe mohãbubo tii‑wana rarekre. Ibutumy dori wytese‑wana roire. \v 34 Jesuisi rirawyònyre: —Kabede‑ki hãwyymy iny roimyhỹre. \v 35 Ixixanabedeu heka moõ roiõtyhy, inyõ dori bede kia riòbynykreu. \v 36 Ibutumy iny ỹju wese rarekre biu bede‑txi. \v 37 Moisesi tatyyriti itỹnyhỹkỹlemy rarybere: —Iny rubu‑ribi kedexixakremy. Tai ta heòty òwòru sõmo riworonymyhỹki ixybylesỹ rarybera: \q1 —Deuxu heka Abraõ, Ijai, Ijaò kia Deuxu rare. \m \v 38 Tai Deuxu inyru mahãdu Deuxu dori rare. Iny rubu mahãdu ta aõkõre. \v 39 Inyõ rarybere: —Arawyònakyhyna, Wanyrỹ tate. Bede ywina tabohe teerytyhyte! \v 40 Tai tahe ixyby rỹỹraxiõhyyrenyre. \p \v 41 Jesuisi rarybere: —Timybo bede ywina erydỹỹdu mahãdu rarybemyhỹre Kristu Davi riòre raremy. \v 42 Davi rarybere aõmybo Deuxu Tyytybytyhy tamy narybedemy iwiuna‑ki: \q1 —Wanyrỹ rarybere Wanyrỹ‑ò: \q1 —Bodony warurunawe‑ribi. \q1 \v 43 Txiòhe inihe, aòludu awarawo‑txi aritidikre. \m \v 44 Tahe Davile tanyrỹmy rininire. Timyki tahe Davi itybymykre. \p \v 45 Tii taerydỹỹna mahãdu rierynamyhỹreu. \v 46 Tii rarybera: —Bexiemyhỹbeny bede ywina erydỹỹdu mahãdu lau. Tiiboho heka tyyrehetyhywidihikỹle rexityynymyhỹrenyre. Tiiboho heka ixi rybedỹỹluurenyre hãwã riraki. Dohodỹỹna heto‑ki rynanawi luurenyre. Tule ta anarỹỹ rỹi‑wana, tyhytyrekile rynana tamyreny awire. \v 47 Tiiboho tule wytese aõ aõkõ mahãdu aõna aõna ritamyhỹrenyre. Ixitòedỹỹna rehehekỹ rexitòenymyhỹrenyre. Tiiboho heka aõnihikỹmy aõhõkỹmy dỹỹnanamy rotỹỹnyrenykre. \c 21 \p \v 1 Jesuisi retehemy rỹimyhỹ dohodỹỹna heto nieruhyna‑txi. Tii retehere tibo iny tanieru‑di rehumyhỹdi. Tai inieru sõwe mahãdu nieru sõwemy ritidimyhỹ. \v 2 Tule tahe nade wytese aõ aõkõ mahãduõ. Tii inatxi nieru sõmo‑di rehure. \v 3 Tai Jesuisi rarybere: —Kowa heka wytese nieru‑di rehure ibutumy iny witxira ratyre. \v 4 Ijõ mahãdu tanieru uhedile rehumyhỹ. Tahe wytese idi rehure ibutumy tanieru‑di rexihumy taumy‑ribi idi rehure. \v 5 Dohodỹỹna hetomy ierydỹỹna tamy rarybere: —Erydỹỹdu, beteheke mana wihikỹ ruxera ruxera‑di eryna heto riruxeranyreridi. \v 6 Jesuisi rirawyònyre: —Kaiboho betehebenykre hetonihikỹ‑ò. Kia heka mana ijõ wityre‑ki rỹiõtyhy, ibutumy heka kedejuxunykre. \v 7 Tiiboho ritỹỹraxinyre. Tiubohe ibutumy kidiixixãwididỹỹnykre. Tiiboho ibutumy bede konanadỹỹnamy reakre. Timybohe arieryrenykre, aõma bede ibutumy rexihukre. \v 8 Jesuisi tamyreny rarybere: —Kaiboho anaitxenanydenyheny lau bexiebenyke. Sõwemy dori rỹikre wanimy rarybemy rarekre: —Jiarỹ dori Kristu rare. Tahe iny sõwemy itxenadỹỹmy reakre. \v 9 Kaiboho wounarybe‑ò, aõbina rybe‑ò, boholakreu, breburenyõmykre. Kia heka kanakremy ratximyhỹre. Urile bededỹỹnana ikonanatyhy aõkõ rare. \p \v 10 Tii tamyreny rarybere: —Uritere iny lahinareny, ijõ lahinareny widee kanaaõbinanykre. Tule iòlòna mahãdu, ijõ iòlòna mahãdu‑wana widee kanaaõbinanykre. \v 11 Bede bedesu ijõ hãwã‑ki kanamytatakre. Tahe aõkõre rama kedeakre. Kia heka juhu aõhõkỹmydỹỹnana rarekre. Aõbrebuna brebuna kỹnyikre. Idi biu‑ki aõwitxira kỹnyikre. \v 12 Tiiboho arawahinyrenykre aòludu wedu‑ò, iòlò‑ò. Kaiboho heka aõhõkỹmy iu botỹỹnybenykre, watyhydỹỹ òraru‑ki. Tiiboho arahatenyrenykre dohodỹỹna hetowo‑ki. Kiabohoko‑txi wadee kaiboho kedelyykre inatyhymy aõna aõna rỹiremy. \v 13 Rybewihikỹmy ibutumy bede bede hãwã hãwã‑ò belyybenykre. \v 14 Tiubo aradyrenykeu, urile nohõtiõmy aõmybo kaiboho marybebenykre. \v 15 Kiautyhyle aõmybo marybebenykremy bierykre. Kia tahe marybekre. Kai aõkõ dori marybekre, Deuxu Tyytybytyhy tahe rybedukre. \v 16 Asỹreny dori ròtenawo‑ò araròtenyrenykre. Seriòre seriòrele wii kidirubunykre. Tyby heka tariòre kidirubunykre. Uladule tadi, tyby kidirubunykre. \v 17 Ibutumy heka iny iy kedeakre wani òraru‑ki adeereny. \v 18 Ibedeu araderenytiõ reseõtyhy. \v 19 Bexityhymy ta tai ixiery dori biu‑ò mahenybenykre. \v 20 Ijõ tahe Jesuisi rarybere: —Woudu mahãdu Jerusalẽ rirurawonykreu heka bierybenykre aõhuluhudunamy bede rỹirerimy. \v 21 Judeia hãwã hãwã‑ki ratxikeki, mahenybenykre bederatòòhòkỹ‑ò. Inyõ Judeia hãwãkikeki, iribi òlò rỹikre. Idi inyõ bederokeki ixyby Jerusalẽ‑ò ròteõmykre. \v 22 Kia txuu heka òwynatxumy rare. Ibutumy rybe tyyriti myna heka bede rỹikre. \v 23 Kobexe heny hãwyy bòtòmy rỹira, tule hãwyy tariòre ritònymy rỹira. Aõhõkỹmydỹỹnana kanakre tiu heka tuuõre. Debure nihikỹ heka kanake kia iny tyre‑ki. Tiu heka kiamy bede roiõtyhy aõhõkỹmydỹỹnanamy. \v 24 Sõwemy iny rurukre mayrehe‑di. Iny sõwemy radykre ijõ bede‑ò aõhõkỹmy tai rotỹỹnykremy. Ityhydỹỹdukõdu mahãdu rasỹnykre Jerusalẽ hãwã‑ki iu. \p \v 25 Ixityre tahe Jesuisi rarybere: —Idi webòhòna rỹira txuu, aõhõkỹmydỹỹnana itue‑di, txuu heka rurunykre. Ahãdu tule rurunykre, tule taina. Beòbò lau iwodỹỹ lau ibutumy iny ruberukre inihikỹ òraru‑ki. \v 26 Iu bede bede iny mahãdu aõhebo rotỹỹnymy, tatõhõtibre‑di tiiboho reserenyre sutyre‑ki tai. \v 27 Iny retehekre \q1 Deuxu Riòre, Hãbutyhyhykỹ dehemynyna‑di. Biurawetyky‑ribi kodobehekre tatyhy‑di. \m \v 28 Tahe kia aõmydỹỹnana rỹikreu, ywinamy bòibenykeu, iòhòlereri. \p \v 29-30 Tai tahe Jesuisi figueiraò‑wana tahe bede ròkewesenanyre: —Figueiraò‑di ini bexinohõtinybenyke. Tii heka tairu‑txi, tanoiròsò ritỹmyranymyhỹreu, tai tahe bierybenykre wyra iòhòreri. \v 31 Tule kia aõna aõnamy bobibenykreu, tii iòhòlereri. Ijò‑ki iòhòwesele rỹire. \v 32 Inatyhymy adee ararybekre, kia wijinabòdu itueõtyhy aõna aõna rỹikre hãrele. \v 33 Biu, bede‑wana ituekre, tahe warybe itueõtyhy. \p \v 34 Tahe Jesuisi tarybe rihumy rarybere: —Kaiboho bexiebenyke, betehebenykre ixinohõtidỹỹrenytyhykõmy. Roxina worana bedehesi‑di timybo kaiboho atximyhỹtenytedi. Mona juberere biõbenykemy mohõtinyõke. Kaiboho dori teeryõtenyte tiubedemybo adòòsekre. \v 35 Kiatxu kanakre tahe iwese nawii mynyna wese aõwesele rimykre ibutumy bede iny mahãdu rimykre. \v 36 Biebenyke tahe, Deuxu‑ò bexitòenybenyke. Kia tahe aõhebo rotỹỹnykre‑ribi mahenyke. Bityhynyke Deuxu Riòre, Hãbutyhyhykỹ, jiarỹ wahe. \p \v 37 Txuõ txuõlemy tii Dohodỹỹna heto‑ki ribedeerynyre ihãre tahe rumy Oliveira hãwãlò‑ò rara. \v 38 Rudile tahe sõwemy iny dohodỹỹna heto‑ò rehemynymyhỹre Jesuisi rybe‑ò ijohomy. \c 22 \p \v 1 Iòhòmy ratxireri Pascoa worana bedehesi kodohònykremy. Kia anarỹỹ wehityhynamy heka iny ratya‑di reare. Tule orotxu anarỹỹ kia ròhònyre. \v 2 Deuxu aõmysỹdỹỹdu wedu mahãdu, tule bede erydỹỹdu mahãdu Jesuisi rimykemy ratxireri idi rirubunykemy. \v 3 Satanasi heka Judasi Isariòwo‑ki ralore, tii Jesuisi erydỹỹnaõ ihỹre. \v 4 Juda Isariò heka Deuxu aõmysỹdỹỹdu‑ò rara Jesuisi riwahinykemy. \v 5 Tiiboho tamy roholarenyreu, reysare. Tahe tamy nieru riwahinykemy riurenanyre. \v 6 Tahe Juda riijemyhỹre aõu aõu bedewihikỹ tamyreny riwahinykemy. Wasimy riwahinykemy tii roholare. \p \v 7 Juhu orotxu anarỹỹtxure budoeni xiweloo rirubuny rahudi tahe Jesuisi erydỹỹna mahãdu tamy rarybere: —Titxibo anarỹỹ rỹsỹnamy biroxikemy atxiteri. \v 8 Tahe Jesuisi heka Pedro, Joaõ‑wana riteònyre: —Kaiboho boike iny rỹsỹnareny ywidỹỹmy. \v 9 Tiiboho rỹỹraxire. Titxibo ariywinyrenykre? \v 10 Jesuisi tamy rarybere: —Kaiboho boikre hãwãhãkỹ‑ò. Tahe hãbu‑wana wii biòbynykre butxi‑di retyyreriò. Tahe tii biheludunybeny. Titxibo heto‑txi ralokreò, kaiboho tule bironybenymy bitỹỹraxinybenykre heto wedu: \v 11 —Wawedureny rarybera: —Titxiwexe anarỹỹ rỹsỹna arirỹsỹkre waerydỹỹna mahãdu‑wana. \v 12 Tii heka adee kiditeòsinykre hetowoõ‑txi biu‑ki. Ibutumy rexihumy rỹire inydeereny. Tai rỹsỹna inydeereny biywinybenykre. \v 13 Tahe ierydỹỹna rexitare. Roire hãwãhãkỹ‑ò. Tahe rotỹỹnyrenyre Jesuisi rybe myna. Tahe ibutumy rexihurenyre anarỹỹ‑ò. \p \v 14 Kia txu rimyreu tahe Jesuisi nade taerydỹỹna waòinatxi reurò‑wana byremy ronyrenykremy. \v 15 Tii tamyreny rarybere: —Jiarỹ awanareny ariroxikemy watxiwãhãre. Karibi dori warubuna‑ò arakre. \v 16 Inatyhymy ararybekre: —Jiarỹ konanamy ayreny‑ki ariroxikre. Ixyby ta Deuxu Iòlònakile tahe rikiroxirenykre. \v 17 Tahe vĩĩ mona hyna rimyre, rexitòenyre, tahe tamyreny riwahinyre. Ibutumy ibute bute iribi tuu riõrenyre. \v 18 Inatyhymy ararybekre: —Tiu ixyby tuu ariõõtyhy Deuxu Iòlòna‑ki kotyre. \v 19 Tiiboho riroxireriu, Jesuisi orotxu rimyreu, raorore, rexitòenyre, tahe tamyreny riwahinyre. Rarybere: —Ahãxe, kia heka waumy wese rare. Iu biroxikeu, warubuna‑di mohõtinybenykemy. \v 20 Biõbenyke! Kaa dori wahãlubu wesemy ratxireri. Tahe tamy riwahinyre riõrenykemy. Tai sõwemy iny ròhònyke biu‑ò hena‑ò ibutumy òraruna ixãwididỹỹmy. Tuu ròhònyra. Kia heka wadeewimy iny Deuxu‑wana ratxiinyhỹre, wahãlubu òraru‑ki. \v 21 Boholabeny inihe watyhedỹỹdu inykyrenykile ronyre. \v 22 Iwese tyyriti‑ki roire wese heka arurukremy, Deuxu Riòre, Hãbutyhyhykỹ, jiarỹ wahe. Kobe làhàxe watyhedỹỹdu. \v 23 Tiiboho tahe widee rarybere: —Mobo tahe rare? Mobo Jesuisi riwahinykre. \p \v 24 Iribi tahe widee raryberenyre, mobo wiratyreremy? \v 25 Tahe Jesuisi tamyreny rarybere: —Kabede iòlò mahãduy‑ki iruru dire. Bede dinodu tahe iny rininire: Iny biòwa. \v 26 Tahe ayreny‑ki kawese aõkõ ihỹre. Inihikỹtyhy inyõ ratxikeki, tii inyuhe deòdumy ratxikre. \v 27 Tibo inytyhy rare? Roxidu mahãdu ada deòdu mahãdu? Roxidu mahãdu, aõhe inatyhy? Jiarỹ tahe ayreny‑ki deòdu wesemy jiarỹ rare. \v 28 Kaiboho heka wawanahyy atxitenyte aõhõkỹmy ratỹỹnymyhỹreu. \v 29 Tai tahe adee ruruna ariwahinykre. Iwese Waha wadee riwahinyre wese, adee ariwahinykre. \v 30 Waiòlòna‑ki kaiboho wawana biroxibenykre, biõbenykre. Tule rynana wiwihikỹ tyre‑ki rỹdu mahãdumy bonybenyke. Israeli iny mahãdu heka kaiboho biòbitinybenykre, ibutumy judeu mahãdu wahe. \p \v 31 Jesuisi ijõ rarybere: —Simaõ, Simaõ, wadee boholatyhyke. Satanasi araurihirenykemy wadee rexitòenyre. Tahe adeereny kanake araurihidỹỹmy. \v 32 Dori rexitòenymyhỹre, Simaõ, kai bityhynyhyykemy. Wadee bòdòòsekeu, abiòwa mahãdu biwiòhenanyke. \v 33 Tahe Pedro diwyònyde: —Awanahyy arakre, wanyrỹ, arurukre hãre, ròtenawo‑ò arakre hãre. \v 34 Jesuisi tamy rarybere: —Pedro, kai biwatxiõnyke, hãnie hãbu ryrykõule biwatxiõnyke inataõmy. \p \v 35 Jesuisi tamyreny rỹỹraxire: —Juhu arateònyrenyreu anieruhynakõmy, asaurenykõmy, awarenyõmy, adeereny aõbo aõ rasiranyre? Tiiboho dirawyòmy: —Aõkõ, aõ rasiranyõhyyre. \v 36 Tahe Jesuisi narybere: —Wiji tahe txibo inyõ inieruhynadikeki, saudikeki, biwykre. Txibo inyõ imayrehedikõkeki tayhyitxena‑di rohonykre iòwy‑di tahe tii riõbranykremy. \v 37 Kamy dori Deuxu rybe tyyriti‑ki roire: \q1 —Òbitikõmy nodu mahãdu‑wana tii rỹire. \m Ibutumy timybo tyyriti wamy rarybere heka rỹikre. \v 38 Tamy ierydỹỹna mahãdu rarybere: —Wanyrỹ, kaa inatxi mayrehe rỹire. Tahe Jesuisi rỹire rarybere: —Awire kia. \p \v 39 Tahe Oliveira hãwãlò‑ò roirenyre, taerydỹỹna mahãdu‑wana. \v 40 Tiiboho kowa‑ò rehemynyreu, Jesuisi rarybere: Bexitòenyke! Tai tahe òraruna‑txi beseõke. \v 41 Tahe iko‑txi urihimyò rareu, taowotimy resemy. Rexitòenyre: \v 42 —Waha, adee arexitòenykre. Adee awikeki, aõhõkỹmy dỹỹnana waribi biixãwidỹỹnyke. Tahe adeewikomykre, wadeewi ta aõkõre. \v 43 Ỹjuõ tamy nade biu‑ribi tamy ruru riwahinyre. \v 44 Sõwemy tahe rexitòenyre, iòsana‑ribi resere bee wahe. Hãlubu wese heka ihỹre resereri bede‑ò. \v 45 Tii rehemynyre tai rahare rõrõrenymy roireriò. Tiiboho ele risarenyre sõwemy rabedeworenyreki. \v 46 Tamyreny rarybere: —Aõherekibo tarõtenyteri? Biijebenykre, bexitòenykre. \p \v 47 Tii rarybereriu, aõwesele Judasi nade. Tii‑wana doide hãbu mahãdu. \v 48 Jesuisi rarybere Judasi‑ò: —Judasi, Deuxu Riòre bityhenykre aõbo, jiarỹ hãbutyhyhykỹ wahe? Waòbuò‑di aõbo biwatyhenykre? \v 49 Jesuisi erydỹỹna mahãdu tuu robireu, tamy rarybere: —Iny mayrehe‑di araaõbinanyrenykre, Wanyrỹ. \v 50 Kia ijoiõ mayrehe ritare tahe Deuxu aõmysỹdỹỹdu wedu deòdu nohõti riorore. \v 51 Tahe Jesuisi rarybere: —Ixãwike. Tahe hãbu nohõti riteytenyre. \v 52 Tahe Jesuisi dirawyònyde tamyreny, Xiwe wahidỹỹdu mahãdu‑ò, dohodỹỹna heto itxedu wedu‑ò, matuari mahãdu‑ò: —Kaiboho mayrehe‑di, òhòte‑di tiwaòrytenyteri jiarỹ wasiduòrysy wese. \v 53 Jiarỹ tahe dohodỹỹna heto‑ki watximyhỹ txuõ txuõlemy adeereny anaerynanymahãdenyde. Kowa‑ki heka tiwamyõlemyhỹtenyte. Kia heka bededỹỹnana rexihure. Bede luru ruru roirerimy. Tahe aõbo iritina‑ki rỹireri, kia heka kỹnyikremy. \p \v 54 Xiwena wahidỹỹdu mahãdu dinodutyhy‑ò wedu‑ò tiiboho Jesuisi ridyrenyre. Pedro riheludunyre ireheriòremy. \v 55 Rehemynyreu tai Pedro ixitòteenymy heòtywera‑ò ronyre heto itxeredu mahãdu‑wana. \v 56 Pedro ratximyhỹ‑ò tahe deòduõ rehemynyre, ijadòma wahe. Pedro‑di ijadòma retehemy ta rarybere: —Tii tule Jesuisi Nazareludu‑wana ratximyhỹre. \v 57 Tahe tii rexitxiõnyre: —Jiarỹ reeryõre aõmyboho kai tarybeteri. \v 58 Ixybyle kowa ijoiõ Pedro‑ò rarybera: —Inatyhymy kai ijõ mahãduleõ tate. Tii inatyhytyhyrybemy rarybera: —Jiarỹ reerykõre hãbumy tarybetenyteri. \v 59 Ijõ òrau tahe ijõ rarybere: —Inatyhy rare kai Jesuisi‑wana ahãte, Kalileia mahãduõreki. \v 60 Tahe Pedro rarybere: —Hãbu, reeryõre aõmybo tarybeteri! Tahe hãnie hãbu robura. \v 61 Jesuisi heka Pedro‑ò retehere. Tahe Jesuisi rybe‑txi Pedro tõhõti reare. Iwese Jesuisi rarybere: —Hãnie inataõmy robukre myna, kai waheludumy bedexitxiõnykre. \v 62 Pedro tahe iribi rexitareu, ixidee iky reamy rahinyre. \p \v 63 Tahe hãbu mahãdu Jesuisi rihetenymy, rilahirenymyhỹre. \v 64-65 Tiiboho riruehetynymy rihetenymy idi ritỹỹraxinymyhỹre: —Mowe arahãtenyra. Idi tahe sõwemy idi risinymyhỹreny. \p \v 66 Rudile tahe judeu wedu mahãdu ributunyre xiwena wahidỹỹna mahãdu‑wana. Jesuisi ridyrenykemy raryberenyre dohodỹỹna mahãdu‑ò. \v 67 Tamy ritỹỹraxinyre: —Kai aõbo Kristu tate, Deuxu Riòretyhy. Jesuisi rarybera: —Jiarỹ heka kohemy ararybekeki, kaiboho biwatyhynyõtyhy. \v 68 Adeereny arỹỹraxikeki, kaiboho biwawyònybenyõtyhy. \v 69 Kaiboho bierybenykre \q1 Deuxu Riòre heka jiarỹ rare. Idi Waha rurunaweribi‑ò aronykremy. \m \v 70 Ibutumy tahe tamy rarybere: —Kai aõbo Deuxu Riòre tate? Tii rirawyònyre: —Iwese kaiboho tarybetenyteri wese jiarỹ inatyhy rare. \v 71 Tahe tiiboho raryberenyre: —Inyõ irybe‑ò ijohoke heka aõkõre, inybohole dori tuu roholarenyre. \c 23 \p \v 1 Kia iny ka ibutumy Jesuisi ridyrenyre Pilato‑ò, bede dinodu‑ò wahe. \v 2 Idi tahe aõbina binahakỹmy tuu raryberenyre: —Kahãbu heka bede rijeijeinyreri iòlòmy ijoi radònykemy. Iribi iòlò‑ò òwydỹỹ rỹiõmyhỹkemy rarybere. Ihãreta Deuxu Deòdỹỹnamy raremy idi iòlòmy rexininimyhỹre. \v 3 Tahe Pilato rỹỹraxire Jesuisi‑ò: —Inatyhywe kai Deuxu mahãdu iòlòtyhy tate? Tai tahe Jesuisi riwyònyre: —Kai tuu tarybeteri, Wanyrỹ. \v 4 Tai tahe Pilato rarybere xiwe wahidỹỹdu mahãdu dinodu‑ò, tule inysõwe mahãdu‑ò: —Timyki kahãbu aõhõkỹmy wasỹdỹỹõna, aõõ bina dori riwinyõlere. \v 5 Tai ixyby idi risỹnyrenyre: —Kahãbu heka Kalileia bede‑ribi bede rijeijeinymy rareri, idi Judeia bede‑di tule katahe kakile tuu rotỹỹnyre. \v 6 Taita Pilato rỹỹraxire: —Tii aõbohe Kalileia mahãduõ ratxireri? \v 7 —Tii Kalileia mahãdu rare. Kia Pilato rieryreu, Herodi‑ò riteònykemy rexinohõtinyre. Tii kia dinodureki. Ihãreta Herodi Jerusalẽ hãwã‑ki iu ratximyhỹ. \p \v 8 Herodi Jesuisi robireu heka reysare. Jesuisimy robikemy riwisỹnymyhỹre sõwemy. Idi tahe tuu robireke, reòsare. Tai tahe reysare. Ini‑ò roholahyymyhỹre. Tule aõwihikỹ witxira riwinykemy idi riwisỹnymyhỹre. \v 9 Idi tahe Herodi sõwemy rỹỹraximyhỹre. Jesuisi tahe rirawyònyõhyyre. \v 10 Aõbo xiwena wahidỹỹdu mahãdu wedu, tule bede ywina erỹdỹỹdu mahãdu sõwemy aõna aõna binamy tuu raryberenyre. \v 11 Herodi tasoldado‑wana tuu raòhòtemy idi risinymyhỹreny. Tyywihikỹ‑di rirahananyrenyre. Iribi riòkesedỹỹnyre Pilato‑ò. \v 12 Juhuu heka Herodi Pilato òludumy widi raremyhỹ. Kia txule tahe widee rowoixirenyre. \p \v 13 Idi tahe Pilato tahe ibutumy xiwena wahidỹỹdu wedu, tule matuari mahãdu tule ijõ iny mahãdu ributunyrenyre. \v 14 Tamyreny rarybere: —Kaiboho heka wadee tedytenyteri bede jei jeiwidỹỹdumy tuu tarybetenyte tebutenyteri heka. Jiarỹ akoreny‑ò retỹỹraxinyre idi aõhe tai ibinamy rahaõhyyre. \v 15 Tule iòlò Herodi tai ibinamy rahaõhyyre. Tai diòkesedỹỹnyde. Tai iurenana ta aõhereki timyki irubuõna. \v 16 Urile raòhòtedỹỹkemy bede reywinyre idi ta ixinamy rakre. \v 17 Kiemy dori worana bedehesiu, ròtena‑ribi inyõ heka ròhònymyhỹke. \v 18-19 Sõwemy iny heka rirajuare: —Aõkõre uritere ta Baraba biteònyke. Kia hãbu urile ruruke. (Baraba inyrubudỹỹdure. Bede jei jeidỹỹ‑ki heka ròtena‑ò ralore.) \v 20 Tai Pilato Jesuisi òlòdỹỹmy riwisỹnymyhỹ tai ixyby rarybere: —Aõkõre Jesuisile ariteònykre. \v 21 Sõwemy iny ixyby ryryre: —Aõkõre, itxeò‑ki bitamadỹỹnyke! \v 22 Tahe Pilato tainatãõnamy narybede: —Aõherewe, aõwe tii ibinamy riwinyre. Aõheka tai ibinaõhyyreri rubu‑ò rawahikemy. Òhòteòle ta arawahinykre idi ariteònykre. \v 23 Ihãre ta iny sõwe mahãdu ire rirajuamyhỹrenyre itxeò nihikỹ‑ò rurukemy. Ixieryta iryreny‑ò roholare idi tukremy. \v 24 Iu Pilato heka Jesuisi riwahinyre rubu‑ò tumyna rexitòenymyhỹrenymy. \v 25 Ijõ hãbuõ ta ròtenawo‑ribi riòlòdỹỹnyre, iixitòedỹỹreny myna wahe. Tii hãbu aleerydu rare, tahe bede jei jeidỹỹdu tule. Iwana ta Jesuisi rawahire irybemynarenymy aõhebo rotỹỹnykremy. \p \v 26 Tahe Jesuisi ridyrenyre. Ryki tahe hãbuõ iutedereny‑ò nade, Simaõ inire, Sireni hãwã ludu wahe. Nohõtiõlemy ta ityre itxeò nihikỹ ritidirenyre, iherenymy idi kanakremy. \p \v 27 Sõwemy ihemy nodu sõwe. Iy‑ki hãwyy mahãdu Jesuisi‑di robumyhỹreny. \v 28 Tii tahe tamyreny rexiòkesemy narybede: —Jerusalẽ hãwã ludu hãwyy mahãdu! Ixirahi bobubenyke ariòre rahi tule warahi ta aõkõre. \v 29 Tiutxumybo bexirybenybenykre: —Hãwyky bedekòby heka raritxòrenykõre mahãdu rare, tohokuã ritònykõre mahãdu tiku kuladu‑di tarukikõre mahãdu. \v 30 Tiutxumybo \q1 bexirybenybenykre hãwãlò‑ò: —Watyrereny bedeseke \q1 tule hãwãlò riòre‑ò bexirybenybenykre: —Biwawòbenykre. \m \v 31 Wiji kawesemyhỹre hee itukure hãre. Timykrebo tahe hee irubukreu. \p \v 32 Ihãre tasỹse iny inatxi hãbu òbitimy nodu aõkõ ridyrenyre Jesuisi‑wana rururenykremy. \p \v 33 Tahe hãwãlò riòre‑ò ratitybymy ninadu‑ò ritehemynyrenyre. Tahe tii‑wana inatxi wasidu itxeò nihikỹ‑ò rilamadỹỹnyrenyre. Ijõ ruruweribi‑ò ijõ hyweweribi‑ò. \v 34 —Waha, idireny bexiruxetòenyke rieryõhyyrenyreri dori aõmybo rotodỹỹnyreri. \q1 Tai tahe ityy wimy ritxuatxuakremy dado‑di rehumyhỹreny tibo iwydydukremy. \m \v 35 Iny retehemy rỹimyhỹ taile wahe. Judeu wedu mahãdu tule Jesuisimy rarybere: —Tii iny sõwemy rihedỹỹnyre, kia aõherekibo tii rexitaõreri rubu‑ribi, tii Deuxu deòdỹỹna rarehãre. \v 36 Tule soldado mahãdu rarybere aõbina binahakỹlemy. Diwyde tii aõna ta iny kremy rirahòreny tamy idi reare rijeny: \v 37 —Kai inatyhymy judeu mahãdu iòlòmy atxiteri wana heka kaa bexitakre iribi. \v 38 Itxeò ratya‑ki tahe aõma timy roire tyyritidỹỹna. \q1 —Kaa Heka judeu Mahãdu Iòlò Rare. \p \v 39 Ijõ heka rarybereri Jesuisibire‑ki roireriõle tamy rarybereri: —Deuxu deòdỹỹna tateki, bexitake tule biwatabenyke. \v 40 —Wy, Deuxu lau taberuõlemahãte aõbo tule dori iny aõhõkỹmy rokotỹỹnykrelemy iny roireri. \v 41 Lòwudu tamy rarybereri: —Iny heka rurureri, aõbina binahakỹ iny riwinyre òraru‑ki. Iny rurureri. Kaa hãbu rỹire tiu aõbina riwinyõhykyre. \v 42 Jesuisi‑ò rarybere: —Jesuisi, watxi õhõti beakre Iòlòmy bonykreu. \v 43 Jesuisi tamy rarybere: —Wijile heka biu‑ò heka rakakre. \p \v 44-45 Txutyemy bede roronyre idi txioro txu rehehekỹ‑ò bede tuu rỹire. Inataõ òramy bede rybynyre, rỹire. Heto‑ki rahanaheridu urile raykare templowo‑ki wahe. \v 46 Tahe Jesuisi rirajuare: —Waha, watyytyby adee rawahinyreri. Iu irybe rexihureu rurure. \v 47 Soldado mahãdu wedu tuu robire kia aõhebo rotỹỹnara tuu rarybere: —Kia inatyhymy hãbu òbitityhy rare. \v 48 Ibutumy iny kia robire Jesuisi rubu‑ò rahinymy ròòsere rexihetenyrenymy tabreti‑ò. \v 49 Ibutumy tii mahãdumy ratximyhỹre iribi ireheriòremy rexiijemyhỹ. \p \v 50-51 Tii judeu bede mahãduõ rare. Jyjemy inire. Tahe Kristu rubuna‑ki awimy rahaõhỹỹre taijoi mahãdu‑ribi. Tii dori Deuxu Iòlòna riraòmyhỹre. Ihãwã Arimatea inire. \v 52 Tai ta rare ixitòedỹỹmy Pilato‑ò, Jesuisi umy kidiwahinykremy. \v 53-54 Tai tahe ritare itxeò‑ribi tyy ura nihikỹ‑di tyy‑di ritỹtetỹtenyre. Manawabedewo‑ò ritidire. Tai tiu iny rahãloonaõmyhỹre. Aõma judeu mahãdu elehyna txu wahe ixiywidỹỹnatxumy txu rỹireu heka aõma worana bedehesi txu. \v 55 Hãwyy mahãdu Kalileia‑ribi Jesuisi‑wana. Tiiboho doide Jyje‑wana Jesuisi hãloo‑ò itxeremy. \v 56 Tahe timybo roimyhỹ riòtudunyrenyre. Dòòsedenyde iribi aderòna lỹnyre ywidỹỹmy iumy tỹnyrenamy. \p Kia rexielehynyrenyre sabado txu bede ywidỹỹna myna‑di. \c 24 \p \v 1 Juhu txu semana bededỹỹnanau txuu deadeu hãwyy roire wabede‑ò. Tiiboho riwyre lỹnyrena. \v 2-3 Rehemynyrenyreu, mana nihikỹ tahe ijò‑ribi ratamy rỹire. Tahe ralòrenyreu, Jesuisiumy ihoõhyyre. \v 4 Wabede‑ò rirònyrenyreu, robirenyre inatxi hãbu. Ityy urahakỹmy ronymyhỹre tai. \v 5 Tahe tiiboho bede riòtiinyrenyre idi tabrebu‑di suò reserenyre. Ỹjyõ tamyreny rarybere: \v 6 —Iny irumy kaiboho teijeteri kaki wabede‑ki aõbo? Tii kaki ratxireri. Tii rexixara rubu‑ribi adeereny rarybere wese Kalileia bede‑ki: \v 7 —Inyõ riwawahinykre inybina‑ò Deuxu Riòre Hãbutyhyhykỹ. Itxeòtyre‑ki arỹikre tai arurukre. Inataõ txu‑di tahe rubu‑ribi arexixakre. \v 8 Tahe hãwyy irybe‑di rõhõtinyrenyre. \v 9 Wabede‑ribi raijaranyrenyre Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò ijyymy. \v 10 Kia tiibohore: —Marie Madalena, Joana, Marie Txiause. Ijõ hãwyy tule tii‑wana roirenyre. \v 11 Iu tamy relyyreu, rityhynyõlerenyre. \v 12 Pedro tahe rỹimy reare idi raijaranyre wabede‑ò. Urile tykylemy robire tahe dòòsede, rexiòtiinyre. \p \v 13 Itxuleu ta iny inatxi hãbu Jesuisi tyhydỹỹdu mahãdu tahe roirenyre Emau hãwã‑ò. Jerusalẽ hãwã‑ribi txibo 10 km wese irehere. \v 14 Ibutumy aõhebo rotỹỹnyramy wiko relyymy ròimyhỹre. \v 15 Iuleta Jesuisi tamyreny dehemynyde idi tiiboho‑wana roire. \v 16 Tiiboho tuu robirehãre timykibo rierykõhykyrenyre. \v 17 Tahe Jesuisi ròtỹỹraxire: —Aõmywe widee tarybetenyteri. \v 18 Iijõreny Klopamy nidu narybede: —Kai sohojilewe Jerusalẽ‑ki aõhebo bede rỹira teerykõte. \v 19 Tii dotỹỹraxide: —Aõherabo ta. Tiiboho tuu relyyre: —Jesuisi Nazare ludu kie. Tii Deuxumy rybedu nihikỹ heka rare, Deuxu‑ò dori ibutu iny‑ò heka rybe‑ki aõni heka aõmywidỹỹ‑ki heka ihỹỹna rare. \v 20 Waxiwenareny wahidỹỹdu wedu tahe wadinodureny itxeò nihikỹ‑ò rurukremy riwahinyrenyre. \v 21 Tule judeu mahãdu tarasadukresỹna raholarenyre. Ihãreta tukõlemyta inataõ txumy rubu‑ki bede idi rỹira. \v 22 Bederarasò‑di waijoireny hãwyyõ ihãloo‑ò roire. \v 23 Tai itxi rekoaõhyyre. Dòòsedenydeki tahe Ỹjumy riki robirenyremy delyydenyde. Tii Jesuisi rubu‑ribi rexixamy tamyreny rarybere riki. \v 24 Waijoirenyõ tule ihãloo‑ò roirenyre. Inatyhy rikihe rare. Urileta riki Jesuisimy robiõrenyre. \v 25 Tahe Jesuisi tyhy Klopaboho‑ò narybede: —Aõherewexe Deuxu Rybedu mahãdu rybe awo‑ki teximytenyteri tetyhynykõtenyteriki wahe. \v 26 Kialemy dori Kristu dori aõna aõnamy rotỹỹnykremy tai Deuxu riwowydynykremy. \v 27 Tahe Jesuisi rexidelenyre aõbo rybe ritina roiremy. Moisesi ryberiti juhuumy ritỹnynynyre. Timybo Deuxu rybe ritidỹỹdu raremy. Tiiemy heka iximyhyyle rarybere. \v 28 Ibutumy tamy relyyhyyre ramyhỹrehyy tahe ritehemyny Emau hãwã‑ò, tai inatxi hãbu rarikreò wahe. Tahe Jesuisi rarybere: —Aõkõ arexinoranykre. \v 29 Tai ta tamy ihãrele rarybemyhỹre: —Txioinihe bodonyke kakile. Aõma bede ratxinyra ratxioronytyhyra. Taile tiiboho‑wana rare ihetoreny‑ò. \v 30 Rorukurenyre riroxirenykremy. Tahe Jesuisi orotxu rimyre rexitòenyre Deuxu‑ò. Tahe orotxu riororiorore imynareny. \v 31 Iu tahe aõwesele rierymy reare Jesuisi. Tai iruereny raraymy rieryrenyre. Tahe aõwesele iõmy iribi reny reare. \v 32 Tai widee raryberenyre kiamy. Iu tii Ryberitimy inydeereny rydi relyyreu, urile wawo ratooteemy. Kai tahe. Ijõ diwyònyde: —Kohe jiarỹ tulere. \v 33 Iribi tahe ritamanyrenyre. Diòòsedenyde ixyby Jerusalẽ hãwã‑ò. Tiu waòsohoji reurò erydỹỹna itxi rekoarenyreu. Tai tiiboho narybedenyde: \v 34 Inynyrỹrenyhe rexixara. Pedro heka tuu robira: \v 35 —Jiarỹboho tulerenyra wawanale ròirenyra rydi. Tule wadeereny orotxu riyreyrenyra. Taile reeryrenyre. \p \v 36 Iu kiamy relyymyhỹrele, Jesuisi dehemynymy deade ityareny‑txi. Riryberenyre ibutumy: —Ywina heka akirenyke! \v 37 Ibutumy ruberurenyre ilau. Urile raresỹny tamy raholarenyre. \v 38 Jesuisi rarybere: —Aõhebo taberutenyteri. Breburenyõmyke hewa biwatyhynybenyke. \v 39 Jiarỹle ratxireri. Wadebò‑di bedetehebedenyke, wawa‑ò tule. Jiarỹ karare wadee inihe bideribedeny. Jiarỹ uni aõkõ watxireri. Uni dori idedire aõkõ wawese aõkõre bedetehebedeny inihe. \v 40 Tai tahe tebò wotõ mona, tawa wotõmona, riteòsinyre tamyreny. \v 41 Ihãrele tahe rityhynyrenyõre, ibedesamy bede riòtiinymyhỹreny. Jesuisi tahe rexitòenyre tamyreny aõ rirỹsỹkemy. \v 42 Tamy riwahinyrenyre utura wòsi deyreõ. \v 43 Rirasỹre ikorenyòle. \p \v 44 Idi tamyreny rarybere: —Aõma wawanale ratximahãre, õhõtireny itxi reara. Aõma wawana atximahãtenyte juhuu. Ibutumy heka adeereny retỹnynymy rarybere aõmybo wamy rybe roimyhỹremy. Ibutumy heka Moisesi rybedu ritidỹỹnaki iritina‑ki roimyhỹre. Wiuna tule wamy riritinyre. \v 45 Tai tahe ritỹnynyre òbitimy irakyreny riraynyre. \v 46 Ihetxiu rybe wãhã aõma Deuxu Deòdỹỹna rurukre heka aõhõkỹmy rotỹỹnykremy. Ruru‑ribi inataõ txu‑di rexixakremy bede roire. \v 47 Kaa rybe wihikỹ ritidỹỹna heka kaa Jerusalẽ bede‑ki robỹtỹkre ihãreta ibutumy iny iny kõkõmy bede bedemy robỹtỹkre. Kiamy heka ibutumy inydee marybebenykre. Iny riwatyhynymy rỹirakre heka ibutumy iòraru‑ribi ariixãwididỹỹnyke. \v 48 Tule terytenyteri ibutumy aõhebo rotỹỹnykremy. \v 49 Tahe adee ariwahinykre iwese Deuxu rarybere wesemy heka adee ariwahinykre. Kaki hewa matxibenykre hãwã‑ki. Tahe kanakre heka adee ruruõ biu‑ribi. Iribi tahe bòhònykre karibi. \p \v 50 Iribi tahe Jesuisi ridyrenyre Betỹniary‑ò. Tai tahe rilàhànanyrenyre tuu tamy rexitònyrenyre ibutumy tamyreny. Tamy rexitòenyreu heka ilàhànamy tamy rexitòenyre biutxile ire rexidymy ramyhỹre rynanamy ramyhỹre. \v 51 Iu rilàhànanymyhỹrenyu, biu‑ò rare. \v 52 Tamy rexitòenyra aõma làhànamy, wowydynamy rexitòenymyhỹre Deuxu‑ò. Tai riwowydynymyhỹreny. Teysa‑di diòkesedenyde Jerusalẽ‑ò ixyby. \v 53 Tai tahe Deuxu dohodỹỹna heto‑ki ixyby ixyby rowowydynanymyhỹrenyre.