\id ACT - Karajá NT -Brazil 2011 (DBL -2013) \h AÕHEBO ROTỸỸNYRE \toc1 Aõhebo Rotỹỹnyre Jesuisi Erydỹỹna Mahãdu \toc2 Aõhebo Rotỹỹnyre \toc3 At \mt1 Aõhebo Rotỹỹnyre \mt2 Aõhebo Rotỹỹnyre Jesuisi Erydỹỹna Mahãdu \c 1 \p \v 1 Juhuu adee ratyyritinyreu, Teòfilo, relyyre ibutumy Jesuisi aõbo riwinyré, aõmybo bede rierynanyrémy. \v 2 Deuxu Tyytybytyhy bede erydỹỹnamy taerydỹỹna woludu mahãdu rierynanyre. Tahe taerydỹỹna mahãdu‑ò bede ywina riwahinyre. Iribi tahe Jesuisi ròòsere biu‑ò. Kia ibutumy juhuu adee relyyre. \v 3 Iribi itxeònihikỹ‑ki rurureu, taerydỹỹna woludu mahãdu‑ò rexitỹnynyre hãbu irudilemy. Tamyreny rexideòsinyre sõwetxu‑di rulemy ratximyhỹmy. Inatyhy wa warybetyhy rare, tamyreny rarybere. Rexitỹnynyreu, tamyreny rierynanyre Deuxu Iòlònamy. Txuõ txuõlemy iny inatxiwaitue txumy rierynanymyhỹre. \v 4 Tiiboho‑wana riroximy raremyhỹu, Jesuisi tamyreny rarybere: —Uritere Jerusalẽ‑ribi ixitarasarenyõmy. Urile Deuxu Tyytybytyhy awo‑ò kanakre xiery, Jerusalẽ‑ribi boibenyke. Deuxu rarybere Tatyytybytyhy kiditeònykremy. Tule juhuu Jesuisi kia rarybere. \v 5 Deuxu Tyytybytyhy aworeny‑ò kanalokre. Kia ratisebenaõ wesele rare, Deuxu Tyytybytyhy ratisebena. Iwese Joaõ juhuu bero‑ki iny risebenyre wese, kia rare. Kia‑txu tahe, iòhòmy roire. \p \v 6 Tahe, juhuu ibutumy wirotyrenyreu, Jesuisi dee rỹỹraxirenyre: —Wanyrỹ, kai aõbo wiji iny Iòlòreny bediwahinyleke inywedureny wesemy ixyby ronykemy. \v 7 Tahe Jesuisi dirawyònyde: —Waha‑ki ywisidỹỹnatxu doimyhỹde. Tiile rierymyhỹre. Kai aõkõhyykre. \v 8 Tahe Deuxu Tyytybytyhy aworeny‑ò kanalokreu, rurunatyhy arayky‑ò bitabenyke. Kia tahe warubu‑ribi waixixanamy belyykre ibutumy Jerusalẽ hãwã mahãdu‑ò, Judeia hãwã bede mahãdu‑ò, Samaria hãwã bede mahãdu‑ò, iribi tahe ibutumy bedekonana bede iny‑ò. \v 9 Tarybe rahudi tahe Jesuisi ixihyy rexidymy raòwònyre biu‑txi. Iõre biuwetyky‑txi. Tiiboho rarirenyre bede‑ribi idi reteherenyre. \v 10 Idi retehemyhỹ iòtududỹỹtyhymy. Inatxi hãbumy ityy uramy aõwesele rỹimy reamyhỹre hãbu mahãduko‑txi. \v 11 Tahe tiiboho raryberenyre: —Hãbu, Kalileia bede mahãdu, itxereõmahãbenyke. Jesuisi ka ramyramyhỹre biu‑ò, Deuxu sỹ‑ò. Iwese rarawesele ka ixyby kòdòòsekre. \p \v 12 Jesuisi erydỹỹna mahãdu ratximyhỹrenyre Oliveira òwòruraty hãwãlò‑ki. Tahe dòòsedenyde Jerusalẽ hãwã‑ò. Jerusalẽ rehe iribi doide sohoji urihixina rehemy rimyõlemy. \fig |src="HK021D.tif" size="span" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Aõhebo Rotỹỹnyre 1.12" \fig* \v 13 Tahe wii rotyrenyre rorukure ixitòedỹỹmy hetoratyawo‑ki. Kahekani‑di rirana rarekre tai rỹimyhỹrenyre: Pedro, Joaõ, Txiau, Andre, Filipi, Tome, Bartolomeu, Mateu, ijõ Txiau (tii Afeu riòre rare), Simaõ Zelòte, Judasi (ijõ Txiau iwitxira, kia riòre rare). \v 14 Ijõ iny tule tai ronymyhỹ, Jesuisise, hãwyy ijõ ronymyhỹ, Jesuisi seriòre mahãdu tule rorukumyhỹrenyre. Ibutumy rexitòenymyhỹrenyre wiwese wiweselemy rõhõtinymyhỹrenyre. \p \v 15-16 Ijõ txubiòwamy 120 inymy wii ributunyre ixybyle. Tahe Pedro rỹire kiamy tamyreny rarybere: —Waityhydỹỹdu seriòre mahãdu, iwese Judasi aõhebo rotỹỹnyre wesemy Davi tyyritinamy roimyhỹre. Kiamy wahe: —Jesuisi taòluduboho‑ò ròhònyreu, Judasi tiiboho riwiòhenanyre. Iwese ka tyyritina‑ki roire wesele, inatyhymy ibutumy rotỹỹnyre. \v 17 Judasi inybohoõmy raremyhỹ. Tii nieruõ ritare Jesuisi òludu‑ribi tamyreny ridyreki. Tahe kia nieru‑di subutebedeõ riwyre. \v 18 Tahe idi Judasi rexibòtòtaara. Idi tahe tasubute bedero‑txi taratytihikỹle‑ribi resere. Tahe iumy ruare iwona rejuxunyre. \v 19 Iribi ijyy heka ibutumy Jerusalẽ mahãdu‑ò tuu ijyy rỹire. Tahe kia subutebede rininirenyre hãlubu bederomy. \v 20 Iòlò Davi kia wese riritinyre tawiunatyyriti‑ki: \q1 —Ixinamy iheto rỹike, inyõ taisỹõmy. \q1 Ijõ: \q1 —Inywitxiraõ teròwymy tai rarekre iaõmysỹdỹỹna rimykremy. \m \v 21-22 Inyõ tahe teròwymy iaõmysỹdỹỹna rimykremy. Tule rikimyrenyke Jesuisi ixixanamy ijyyduõ inywanahyy rybe ritỹnynykemy. Inyõ Jesuisi sebedỹỹna‑di itxereduõ rikimyrenykre, inyõ tuu robire Jesuisi nonanamy tule rikimyrenyke. \v 23 Tahe inatxi hãbumy ritarenyre: Jyje (Basaba inire) Justu iniòrysyna rare, ijõ hãbu tahe Matxia rare. \v 24 Iribi tahe rexitòenyre: —Kiamy heka Deuxu dee raryberenyre: \q1 Kai Wanynyrỹreny, ibutumy inyrayky teeryte, Deuxu. Biteòsinyke tibo rikitarenykemy. \m \v 25 Tii ritỹxinykre ixihyymy ratximyhỹre mahãdu. Judasi deròwymy rarekemy, Judasi dori iny‑ribi ròhònyre taòrarunaòwydỹỹnamy rare aõhõkỹmy rotỹỹnykemy. Tahe rare tiobo rareò. \v 26 Wyhy raheto lisina wesemy idi rehure. Kiamy heka riwinyre tibo ròtakemy. Matxia tahe iribi ròtare. Tii tahe ralore waòsohoji reurò erydỹỹnaky‑txi. \c 2 \p \v 1 Pentecostemy ninadu lisina kia txumy txuu rỹireu, ibutumy iny rorukurenyre tarynanakile. \v 2 Aõwesele biu‑ribi wodỹỹõ nade yhynihikỹwesele ibutumy heto‑ò ralore tai rorukumyhỹrenyrewo‑ò. \v 3 Heòty helỹỹresi wesemy nade. Iny sohoji sohoji tyre resere. \v 4 Ibutumy iny tykymy heka Deuxu Tyytybytyhy ralòmy rỹire. Ta raryberenyre iwitxira rybemy. Deuxu Tyytybytyhy tamy rybe riwahinyre wese tahe raryberenyre. \p \v 5 Deuxu dee òbitimy hãbu mahãdu noduõ rasỹnymy raremyhỹ Jerusalẽ hãwã‑ki. Judeu mahãduõ ihỹre. Ibutumy bede bede hãwã hãwã‑ribi nade. \v 6 Kia‑ò roholareu, wii ributunyre ijohonamy. Tahe rexieryõhykyre aõmybo rõhõtinyrè tahe widi bede riòtiinyre iny sohoji sohoji tarybe tarybeòlemy roholareki. \v 7 Urile bede riòtiinytyhyrenyre. Tahe raryberenyre deysana‑di: \q1 —Betehebeny iny, kowa rybedu Kalileia bede ludu mahãdu ratxireri. \m \v 8 Timykibo iny ryberenymy rarybereri. Iny sohoji sohoji tarybeòle raholareri. \v 9-10 Kaheka inyboho bede bede ludu roire: Partia mahãdu, Media mahãdu, Elaõ mahãdu, tule ka bede ludu mahãdu: Mesopotamia, Judeia, Kapadosia, Ponto, Asia, Frigia, Panfilia, Egito, Libia Sireni‑wana iòhòre, Roma hãwã luduõ tule kaki ihỹre. \v 11 Timybo inyrybereny witxira witxira‑ò iny roholarenyreri. Deuxu rybemy rarybereri ibutumy inyryberenymy. Ibutumy inyboho: Judeu, Judeuerydỹỹna ityhydỹỹdu, tule Kreta mahãdu, Arabia mahãdu, Deuxu aõmydỹỹnana wihikỹ‑ò raholarenyreri. \v 12 Tahe bede riòtiinyrenyre. Rieryõrenyre aõbo rare. Tahe widee rỹỹraxirenyre iny sohoji sohoji‑ò aõbo raremy. \v 13 Ijõ tahe tawobinarybe rarybere: \q1 —Tiiboho rururenyreri, itxỹtemonamy riõreri. \p \v 14 Tahe Pedro rỹire waòsohoji erydỹỹna‑di, tahe tii rexidelenyre rarybekemy: \q1 —Boholake inihe, ibutumy kaiboho, Judeia mahãdu, Jerusalẽ sỹludu‑wana —kia bierybenykemy. \m \v 15 Inyõ rarybereri itxỹtemonamy riõrerimy. Tahe inatyhymy aõkõ rare. Txuu rati rariarerile heka rudiletyhyre. \v 16 Joel juhuu Deuxu rybeduõ rare. Tii narybede wijitxumy. Tahe iwese tii rarybere wesele, wiji ratximyhỹre. Tii rarybere: \q1 \v 17 —Kiamy Deuxu rarybere: \q1 —Ikonanatxuu watyytybytyhyhykỹ aditeònykre ibutumy inydee. Ariòrereny, hãwyy hãbu‑wana, warybe rierynanykre. Weryrybò tahe matuari‑wana rarasinytyhykre. \q1 \v 18 Ibutumy wadeòdu‑ò, lerỹ, hãbu, ibutuwo‑ò Deuxu Tyytybytyhy kanalokre. Tuu raryberenykre, ritỹnynyrenykre. \q1 \v 19 Aõ tỹmyra ariteòsinykre biu‑ki, bede‑ki. Hãlubu, heòty, worona‑wana ròhònykre. \q1 \v 20 Txuu heka ilybyhykỹlemy relekre. Ahãdu isòhòkỹlemy relekre. Iribi tahe Inynyrỹtxu‑ò rehemynykre. Kia txu awimy roikre. Inynyrỹ kòdòhònykre. \q1 \v 21 Kia bedeu, inyõ Inynyrỹnimy rexitòenykeki, tii jiarỹ aritakre iòraru‑ribi. Kia Deuxu rybe rare. \p \v 22 Judeu mahãdu, Israeli mahãdu, boholabenyke warybe‑ò: Deuxu sõwemy aõna aõna witxira witxira‑di, bedeòby‑di riwahinyre. Inatyhymy Jesuisi Nazare hãwã ludu mahãduõ riteòsinyre. Inatyhymy rare. Kaiboho heka teerytenyte. \v 23 Kaiboho Jesuisi temyteu, Deuxu juhuu rimykremy rierymyhỹre. Rexierymy rõhõtinyre kawesemy bede roimy rarekre. Kaiboho Jesuisi terubunytenyte. Kaiboho itxeò nihikỹ‑ki tetamadỹỹnytenyte hãbubina debòreny‑di. \v 24 Tahe Deuxu ritare rubu‑ribi riixixadỹỹnyre. Wabede Deuxu ribòhònyre. Iribi Jesuisi riòlòdỹỹnyre. Rubu heto tii rimyõtyhy. \v 25 Davi juhuu rarybere iwese Jesuisi rarybekremy: \q1 —Wanyrỹ wawana ratxireri, brebu‑di watxiõkre. Tii riwawiòhenanymyhỹre. Tai wawo deysana‑di ritỹxinymyhỹre. \q1 \v 26 Wadòròtò wowydyna tamy rewahinymyhỹre. Reeryre ibutumy rubuhetowo‑ki awityhymy wãhãré, iribi dori aròhònykre. \q1 \v 27 Kai watyytyby teriõte rubuheto‑ki. Jiarỹ ariòre òbitityhy rare, tai waumyde rasunyõtyhy. \q1 \v 28 Kai tiwaeryte ibutumy umytỹmyra aõmydỹỹnana awana aratxikreu, deysana‑di tỹximy biwasỹnykre. \m [Kia ibutumy Jesuisi rarybekremy Davi rarybere.] \v 29 Pedro ijõ rarybemyhỹre: —Tahe kiamy heka mohõtinybenyke, Waseriòreboho. Davi heka aõ iximy aõkõ rarybereri. Tii tahe hãloowo‑ò roire. Itityby heka kakile iny‑wana ihỹre. \v 30 Tahe Davi Inynyrỹ deròwymy rybeduõ raremyhỹ. Deuxu inatyhyna rybe‑di Davi‑ò narybede. Kia tahe: Iriòre riòreõ bede dinodumy kodonykremy taiòlò ryna‑ki. Kia iòlò Davi rieryre. \v 31 Davi tahe Kristu ixixanamy juhuu narybede. Kristu umy dori rubu‑ki rariõhyyre. Iumyde rarònyõre. \v 32 Jesuisi Kristu, Deuxu riixixanyre. Ibutumy inyboho tuu robirenyre. \v 33 Jesuisi ronymyhỹre Deuxu rurunawe‑ribi. Iwese rarybere wese Deuxu Tatyytybytyhy tamy diteònyde. Tii adee diwyde. Kiamy tahe wiji tabitenyteri, taholatenyteri. \v 34 Davi raòwònyõre biu‑ò. Tahe kiamy rarybere: \q1 Deuxu rarybere Inynyrỹ‑ò: \q1 —Bodonyke katxi warurunawe‑ribi. \q1 \v 35 Aòludu awarawo‑ki arisỹnykre. Aòludu‑di arehukre. \m Kiamy tahe Deuxu Jesuisi‑ò rarybere. \v 36 Boholake judeu mahãdu. Kaa inatyhy hyy rare. Itxeònihikỹ‑ki Jesuisi terubunytenyte. Deuxu tahe Jesuisi ritidire ibutu‑ò wedumy, ibutu‑ò Kristumy, aõma, Deuxu deòdỹỹna. \p \v 37 Tahe Pedro rybe‑ki urile rõhõtinyrenyre. Tai tahe Pedro‑ò ijõ erydỹỹna‑ò rỹỹraxirenyre: \q1 —Waseriòreboho, aõhebo rokotỹỹnyrenykre. \m \v 38 Tahe Pedro dirawyònyde: —Bòòsebenyke aòrarureny‑ribi ixyby Deuxu‑ò. Idi tahe Jesuisini‑di maratysebekemy aòraru ritakemy. Tai bimykre Deuxu Tyytybytyhy wahidỹỹna wesemy awo‑ki rarekremy. \v 39 Kristu juhuu rarybere: \q1 —Ibutumy heka Deuxu Tyytybytyhy bimybenykre, ariòre rimykre, iny hãwã witxira ludu rimyke. Ibutumy Deuxu dee wimy tahe rimykre. \m \v 40 Pedro relyymy raremyhỹ. Tamyreny rarybere tarasamy roikemy: \q1 —Iny bina binahakỹ‑ribi bexitabenykre. \m \v 41 Kia rityhynyré heka tahe ratisebedumy roiremyhỹ. Ralore kiatxuu 3000 iny iòhòmy Jesuisi tyhydỹỹdu mahãdu‑ò. \v 42 Tahe Jesuisi erydỹỹna mahãdu rierynanymyhỹre, wii ributunymy roiremyhỹ, paõ rioroororenyre wideereny: rexitòenymy roiremyhỹ. \p \v 43 Iny sohoji sohoji bede riòtiinymy rabrebumy hitxinymyhỹre. Jesuisi erydỹỹna mahãdu bedeòby sõwemy riwinymyhỹre. Aõna aõna wiwihikỹmy riwinymyhỹre. \v 44 Ibutumy rityhynymyhỹre mahãdu, sõwemy wii riwiutyre. Ibutumy aõna aõna wimy riywinyre. \v 45 Taaõmydỹỹna, tasu‑wana idi rohonyre. Wimy tahe ritxuatxuare. Ibutumy ityhydỹỹdu iaõkõ mahãdu dee riwahiriwahinyre. Inyõ aõna aõna rauhenykeki, tamy riwahinyre. \v 46 Deuxu dohodỹỹna heto‑ki txuõ txuõlemy wii ributunyre. Tahe tota hetomy paõ riyreriyrenyre. Riroxirenyre ibutumy teysarenymy wii wese rõhõtinyrenyre. \v 47 Tuu reàlàrenyre Deuxumy. Ibutumy iny hãwãhãkỹ mahãdu awimy tai raharenyre. Deuxu rimyre txuõ txuõ lemy ralore mahãdu kia ritakemy. \c 3 \p \v 1 Pedro, Joaõ‑wana rare Deuxu dohodỹỹna heto‑ò rexitòenykemy, inataõ òra bedeu. \v 2 Deuxu dohodỹỹna heto ijò inyõ rininire, ijò ruxerahakỹ. Txuõ txuõlemy hãbu tibina ridyhyyhyymy iny tamy reamyhỹre. Tamy iny ralòmyhỹkeò tamy nierumy rexitòenykemy. Tii tuu hyy uladumy reareu ihyy itibinare. \v 3 Pedroboho rirònyrenyreu, hãbu tibina tuureny robire. Nierumy tahe tamyreny rexitòenyre. \v 4 Pedro juhu tamy retehere idi rarybere: \q1 —Bedeteheke wadireny. \m \v 5 Tai hãbu retehemy ronyre, nieruõ iribi riwykemy rõhõtinyre. \v 6 Pedro rarybere: \q1 —Aõ ijõkõre, womati tỹrỹrỹhỹkỹ ijõkõ, pratakõ. Tahe aõbo idi watxirerile ta adee ariwahinykre. Jesuisi Nazare hãwãludunimy adee ararybekremy idi mariakremy. Kia deytena adee ariwahinykre. \m \v 7 Pedro, hãbu debò rimymy ritamadỹỹnyre. Aõwesele iruru iti‑ò ralore. \v 8 Hãbu rexiwatxinymy tahe, ririradỹỹnyre. Ihyy ralore dohodỹỹna heto‑ò. Deuxu dee deysamy rexiwatxinymy ralore. \v 9 Ibutumy iny idi retehere rariarerimy, Deuxumy reàlàrerimy. \v 10 Inyõ rarybere: —Tii ijò ruxerahakỹ‑ki nierumy rexitòenymyhỹremy, inyboho tii reeryrenyre. Tai tahe idi bede riòtiinyreri timykibo aõna aõnamy rotỹỹnyramy. \p \v 11 Hãbu ta Pedro, Joaõboho werora‑ki xiery. Idi tahe ibutumy ributunyre Salomaõ heto ijò ahanawo‑ò. \v 12 Pedro kia robireu tahe, tamy rarybere: —Judeu mahãdu, wadireny itxereõmy, bedeòtiidỹỹõmy. Jiarỹboho inyruru‑di aõkõ ka hãbu reteytenyrenyra, Deuxu rurudile wahe. \v 13 Abraõ, Ijai, Ijaò kiaboho Deuxu heka hãbu riteytenyra. Tybyreny Deuxu kia heka riwinyra. Deuxu, Kristunimy riwowydynyre, rubu‑ribi riixixanyraki. Kaiboho tahe Jesuisi Kristu tedytenyte Pilato‑ò. Pilato tii riteònykemy ratxireriu, kaiboho tamy rarybere: —Aõkõre, tii deòdỹỹõmy. Ijõ biteònyke. Tai tahe rubudỹỹduõ riteònyre. \v 14 Jesuisi òraru widỹỹdu aõkõ rarehyymy raremyhỹ, ityhydỹỹdu ihỹre, òbiti widỹỹdu ihỹre. Kaiboho tii tetxiõnytenyte, tewahinytenyte. \v 15 Umytuedeõna wahidỹỹdu tii rare. Kaiboho tahe terubunyte. Deuxu tahe tii riixixanyre rubu‑ribi. Inyboho ierydu, iitxeredu ratximyhỹrenyre. \v 16 Rityhynyrekile hãbu tibina reytemyhỹre. Kia hãbu teerytenyte. Jesuisini tyhyna kia riwinyre. Hãbu ibuturu‑ò reytera, tai òbitimy raramy ratximyhỹre. \v 17 Jiarỹ reeryre kaiboho teeryõte aõbo tewinytemy. Tule adinodu rierykõlemy kia riwinyre. \v 18 Tahe Deuxu tarybe riwahinyre ihetxiu rybedu mahãdu‑ò kia wahe tii rarybere Jesuisi rurukremy. Idi tahe irybe uludumy Jesuisi rurure. Iwese Deuxu rarybere wesemy heka irybe uludumy ròhònyre. \v 19 Kaiboho ixi‑txi õhõti reakemy Deuxu‑ò biòòsekemy. Tai tahe aòraru aribi tii ritakre. Inynyrỹ adeereny kiditeònyke aõwihikỹmy Deuxu‑ribi, biu‑ribi. \v 20 Jesuisi Kristu wijityhyle kanaõkre. Aõna aõna juhu rỹimy rareke rexihudi, tahe kanakre. \v 21 Tii biukile rarekre wiji. Ijõ bede tỹmyra wihikỹkre iòhòmy rahudi tahe kanakre. Kia bededỹỹnanau tahe rarybere ihetxiu rybedu mahãdu. \v 22 Tahe Moisesi ijõmy rarybere: —Deuxu rybeduõ kedelekre asỹ, aijoi‑ribi tii rarekre. Iwese Deuxu riwatare wese rybeduõmy ararekremy, iwesele tii Inynyrỹ kiditakre. Tamy boholabenykre irybe aõmybo kanarybekremy. \v 23 Kia, Deuxu rybedu rybe‑ò inyõ roholakõkre‑wana, Deuxu tii kanahukre. Kia Moisesi rybe rare, Pedro rarybere. \v 24 Deuxu rybedu sõwemy kia bededỹỹnanamy rarybere. Samueli juhuu rarybere. Idi sõwemy ijõ kiamy rarybere. Ihyymy ta wiji kabededỹỹnana roimyhỹre. \v 25 Kaiboho Deuxu ihetxiu rybedu roire atximahãtenyteri Deuxu juhuu rarybere Abraõ‑ò. Ariòre‑ribi iny sõwemy ruaruakre. Kia ibutumy ariòre hãwã hãwã‑ki rasỹnykre. Kia iny‑ribi inyõ ròhònykre ibutumy iny wiòhedỹỹdumy rarekre. \v 26 Deuxu tariòre Jesuisi adeereny riteònyre aòraru‑ribi arahitxinykemy, arawiòhenanykemy. Kia tahe Pedro tamyreny rarybere. \c 4 \p \v 1 Pedroboho tamyreny rarybereu, tamyreny rehemynyre Deuxu heto dohodỹỹna mahãduõ, ijõ tahe kia heto itxeredu dinoduõ, ijõ, saduseu mahãduõ. Inataõ ijoi tamy rehemynyre. \v 2 Pedro, Joaõ‑wana iny‑ò relyymy raremyhỹ: —Inyõ Jesuisimy rityhynykeki, tii tule rubu‑ribi riixixanykre. Jesuisi dori riixixanyre. Tahe Jesuisi ixixanamy tiiboho relyymyhỹreki, kia hãbu mahãdu riykaranyrenyre. \v 3 Taita rimyre, Pedro, Joaõ‑wana. Ròtena‑ò ridyre. Wijile tahe tamy ixidee roholaõrenyra, txiorotyhyreki. Biurasou tahe roholakremy riòlòdỹỹnykre. \v 4 Iny sõwemy Deuxu rybe‑ò kia txuu roholare. 5000 hãbumy, ijõ iny tule. Tiiboho Pedroboho‑ò roholare. Tahe sõwemy rityhynyrenyre. \p \v 5 Itxu biòwamy tahe Jerusalẽ‑ò rehemynyre dinodu mahãdu, matuari mahãdu, judeu bede ywina erydỹỹna mahãdu. Kia ijoi mahãdu ibutumy rehemynyre. \v 6 Anasi tule rehemynyre. Deuxu‑ò xiwena wahidỹỹdu mahãdu wedu tii ratximyhỹre. Tule Kaifa ijõ, Joaõ ijõ, Alexỹdre ijõre. Anasi sỹ mahãdu tule ijõre. \v 7 Tahe dinodu mahãduõ Pedroboho ritamadỹỹnyre ibutu kia mahãdu koò. Tahe ritỹỹraxinyre: —Aõrurudibo iny teteytedỹỹnymahãte. Monidibo kia tewinytenyte. \v 8 Ta Pedro tykymy heka Deuxu Tyytybytyhy ralore. Idi tamyreny rarybere: —Iny dinodu mahãdu, matuari mahãdu, adeereny ararybekre. \v 9 Hãbu tibina aõmydỹỹnanamy tiwatỹỹraxinyte‑wana, adeereny kiamy arirawyònykre. \v 10 Jesuisi Kristu Nazare hãwã luduni‑di kia rybe ruru‑di rewinyrenyre. Kia tahe bierybenyke. Kaiboho dorikỹhe Jesuisi itxeò nihikỹ‑ò teukotenyte. Deuxu tahe riixixanyre rubu‑ribi. Tai tahe ka hãbu reytemy rỹimyhỹre. \v 11 Jesuisi manaõ wesemy ratxireri. Kia‑di rehure heto widỹỹduõ. Wiji tahe heto idile rỹimyhỹre. Kaiboho Jesuisi‑di tehute heto widỹỹdu mana‑di rehure wese. Wiji tahe Jesuisi Deuxu heto dinodu rarekre. \v 12 Tamy inyõ rityhynyõkeki, òraru‑ribi ritaõtyhy. Ijõni aõkõ iny rityhynyke, Jesuisi nile iny rityhynymy rỹikrele, òraru‑ribi ritamy rỹirakre. \p \v 13 Pedro, Joaõ‑wana brebuõ‑di kia rybe ritỹnynyre. Tai iny bede riòtiinyrenyre, tiiboho dori tyyriti erydu aõkõ roire. Urile Jesuisi‑wana roiremyhỹ, kiale iny rieryrenyre. \v 14 Hãbumy inyboho robirenyra juhuu itibinamy. Tai tahe inyõ aõbinamy tamyreny rybedu aõkõ rare, hãbu tibina riteytenyrenyraki. \v 15 Tahe ibutumy iny dohodỹỹna heto wo‑ribi riteònyre. Tahe wimy rarybere: \v 16 —Aõhebo rokotỹỹnyrenykre kia hãbu‑di. Inatyhymy tiiboho aõwiwihikỹ riwinyrenyre. Kia rikitxiõnyrenyõtyhy. Ibutumy Jerusalẽ hãwã mahãdu kia rieryre. \v 17 Tai kiamy rokotỹỹnykre. Tamy rakarybekre tiu Jesuisimy ixyby rybeõmykremy. Tai Jesuisimy rybe‑di rikiixãwãdidỹỹnykemy. Inyõ‑ò kiamy rarybeõtyhy. Kiawese raryberenyre rybe ywidỹỹdu mahãdu. \v 18 Idi tahe rarariòwyre Pedro Joaõ‑wana tamyreny rarybere: —Jesuisi nimy rybeõmy, bibedeerynyõtyhy irybemy. \v 19 Tahe Pedro, Joaõ‑wana tamyreny dirawyònyde: —Aõbo awityhyre. Inyboho arybe arityhynykre aõbo ada Deuxu rybe aõbo arityhynykre. \v 20 Aõbo jiarỹboho rabirenyré, raholarenyré, kialemy araryberenykre. Inyõ riwarybebinanyõtyhy. \v 21 Idi ta ixityre tamyreny raryberenyre, rybedỹỹõkemy. Tahe riteònyrenyre. Tamy aõwidỹỹõmy rỹimyhỹ hãwã mahãdu dee ruberurenyreki. Hãwã mahãdu dori Deuxu reàlàmyhỹre hãbu riteytenyraki. \v 22 Kia hãbu dori 40 beòra ratyremy tabeòra‑di ratximyhỹre riteytenyrau. \p \v 23 Pedroboho rexitamy roirenyreu, ityhydỹỹdu seriòre òrysymy roirenyre. Tahe tiiboho tamyreny relyyrenyre iwese dohodỹỹna heto wedu matuari mahãdu‑wana tamy rarybere wesemy. \v 24 Tahe wiwese wesele rõhõtinyreri wese, Deuxu‑ò rexitòenyrenyre: —Kai, Waha, inyIòlòreny atximahãte. \v 25 Kai, ibutuwidỹỹdu tarybete: Davi, inytybyreny‑di tarybete Atyytybytyhy tamy ritỹnynyre, iwese tii rarybekemy. Davi eòdumy raremyhỹ. Irybe tyyriti‑ki roimyhỹre kiamy: \q1 —Judeukõdu mahãdu raykarananyreri. Kia awimy aõkõ ihỹre. Waijoi aõ òbitinadibo aõkõ rõhõtinyreri. \q1 \v 26 Dinodu mahãdu wiributunyre Deuxuòludumy rỹikremy. Tule Kristu, kia Deuxu deòdỹỹna òludumy rỹikremy. \m \v 27 Arybe‑ki, Waha, kia ritidỹỹna roire. Tule Waha, inatyhy rare. Ka hãwã‑ki, Herodi, Poncio Pilato, Judeu mahãdu, Judeukõdu mahãdu, kia ibutumy ributunyre ariòre Jesuisi òludu rỹirakremy. \v 28 Tiiboho riwinyre iwese kai tarybete wese, Waha, kia aõmydỹỹnanamy rỹirakremy. \v 29 Kai, Waha, teeryte iwese tiiboho raryberemy, aõma, rybeõmykemy. Tahe eòdu biwiòhenanykre arybe‑di ihãrele rarybekemy brebuõ‑di. \v 30 Biwiòhenanykre, Waha, eòdu mahãdu, webinadu mahãdu riteytenykemy. Tule aõna aõna wiwihikỹ riwinykremy, Jesuisi, Ariòreni òraru‑ki kia riwinykremy. \v 31 Tahe ixitòedỹỹna rexihureu, heto ramytatamy. Deuxu Tyytybytyhy ibutumy iny tykymy ralore. Tai tahe Deuxu rybe rarybemyhỹre. Brebumy aõkõ tiiboho relyymyhỹrenyre. \p \v 32 Ityhydỹỹdu mahãdu iaõna aõna‑di wii riwiòhenanyre. Inyõ rarybeõhyyra: —Kaa wahõrõ sohojile rare. Ibutu aõna aõna ibutu hõrõmy rỹimy raremyhỹ. \v 33 Deuxu Jesuisi erydỹỹna mahãdu riwiòhenanytyhyre irybemy relyyrenyreu, kia Jesuisi rubu‑ribi ixixana rybemy. Deuxu teysana tamy riwahinyre tule iny sõwemy iluurenyre. \v 34-35 Tai tahe ityhydỹỹdu mahãdu aõna aõnamy rasiranyõhyyra. Ityhydỹỹduõ ityhymy rỹirakeki, taheto, tasubede rohonyre tahe nieru Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò diwyde. Idi tahe tii ritxuatxuamy riwahinyre ibutu‑ò timybo iny sohoji sohoji tuu rurumy rỹiramy. \p \v 36-37 Jyje tule kiawesele riwinyre. Tasubedeõ‑di rohonyreu, idi iòwy nieru diwyde Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò. Jesuisi erydỹỹna mahãdu Jyje rininire, Banabemy. Kiani inyrybe‑ò riwiurònanyre, rybe‑di wiòhedỹỹdu kiani rare. Tii Levi mahãduõ rare, Xibri bedebutesỹdu tii raremyhỹ. \c 5 \p \v 1 Idi tahe tule ijõ hãbu, Anania ninadu, tahãwyy Safira‑wana tasubederenyõ‑di rohonyrenyre. \v 2 Iòwy tahe txuralemy diwyde Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò tasubede òwyreny ibutumy risỹnyrenyreri. \v 3 Tahe Pedro tamy rarybere: —Aõherekibo Satanasi‑ò taholamy araykywo‑ki atxiteri Deuxu Tyytybytyhy‑ò taruiteri. Aõherekibo iòwyjura‑di atxiteri. \v 4 Juhuu asubede tahonyõteu, ahõrõ rare. Aõhe, inatyhy? Inyõ adee rarybeõre idi bohonykemy. Idi tahonyteu, tahe, nieru ahõrõ rare, aõhe inatyhy. Aõherekibo aõbinahãkỹmy tahõtinyteri. Hãbu‑ò aõkõ heka taruiteri Deuxu dee. \v 5 Kia‑ò Anania roholareu, rurulemy resere. Tai ibutumy iny ruberutyhyre. \v 6 Weryrybò tahe iumy rihetynyre. Tahe ritamadỹỹnymy riwyre rihãloonykremy. \p \v 7 Inataõ òra bededỹỹnanamy reare tahe Safira, Anania hãwyy rehemynyre. Aõ heka rieryõhyyre tahãbu rubuna rieryõhyyre. \v 8 Pedro tamy rỹỹraxire: —Tiwesemybo asu teòwynyta —ahãbu rarybere wesele aõbo. Tahe tii dirawyònyde: —Kohe, iwesele rakòwònyre. \v 9 Ixityre Pedro rarybere: —Aõherekibo ahãbu‑wana kai taruiteri. Tii teurihite aõbo riwinykeò. Beteheke, weryrybò ahãbu loodỹỹ‑ribi rehemynyreri. Tule tii aradykre rubumy. \v 10 Tule tii aõwesele rurulemy resere. Weryrybò mahãdu ralore. Tai riwyre ritoonykre tahãbu biremy roikremy. \v 11 Tai tahe ibutumy ityhydỹỹdu mahãdu ruberure. Ibutumy kia‑ò roholareu, tule ruberumyhỹre. \p \v 12 Jesuisi erydỹỹna mahãdu sõwemy wowydyna aõmydỹỹnana riwinyrenyre. Tule deytenawiwihikỹtyhy sõwemy riwinyrenyre. Ityhydỹỹdu mahãdu wii ributunymyhỹre Deuxu dohodỹỹna heto ube‑ò. Salomaõ ubetyhy inire. \v 13 Kaa hãwã mahãdu dori sõwemy ruberumyhỹre Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò wiutàdà lau. Tamy rabutuõhyyre ijohonamy. Ihãrele tahe ijõ rityhynymyhỹre, ityhydỹỹdu mahãdumy ralokemy. Aõbinatyhymy heka inyõ ityhydỹỹdu mahãdu dee raryberenyõhyyre. \v 14 Ityhydỹỹdu mahãdu rasõwerenymyhỹre. Hãbu, hãwyy tule ralòmyhỹre Inynyrỹtyhy‑ò. \v 15 Webinadu mahãdu iny ridymyhỹre ryò, hãwã hãwã‑ribi. Tai Pedro nonana‑ki riraòmy roimyhỹ byretyre‑ki, herina tyre‑ki. Pedro ubòrò webinadu‑txi reakemy tai riteytenykemy rexinohõtinyre. \v 16 Ibutumy Jerusalẽ‑ribi iòhòmy rỹira mahãdu nade webinadu‑di, tule iny tyytybybina‑di didyde. Tai tahe ibutumy reytere. \p \v 17 Xiwenawidỹỹdu wedu mahãdu, Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò rexinaanymyhỹre. Tule kiawedu eryna mahãdu riwiòhenanyre. Saduseu imahãdu ni rare. \v 18-20 Tai tahe xiwe wedu mahãdu, Jesuisi erydỹỹna mahãdu rimyrenyre idi rehurenyre hãwã ròtenawo‑ki. Rumy tahe Inynyrỹ ỹjuõ riraynyre ijò, tahe ridyre ahana‑ò. Tamyreny rarybere: —Boibenyke Deuxu àlàna heto‑ò. Bexideòsinybenyke iny sõwehekỹ‑ò. Tamyreny bitỹnynybenyke timybo Jesuisi umytỹmyra inydee riwahinymyhỹre. \v 21 Iwese ỹju rarybere wese, txuu ratỹnyreu, dohodỹỹna heto‑ò ralomyhỹre. Tai rierynarenymyhỹre. Tahe xiwena mahãdu wedu dehemynyde, tii‑wana ratximyhỹ‑wana. Israeli nohõti juradỹỹdu mahãdu ributudỹỹnyre. Ibutumy judeu mahãdu, matuari mahãdu bedeerytyhy mahãduõ rare. Tahe soldado itxeredu‑ò riteònyre ròtena‑ò iòrysyrenymy. \v 22-23 Tahe roirenyre. Ròtena‑ki tai rahaõre. Ròòsere tamy relyyre: —Ròtena‑ò rehemynyra. Txiòtòbòhòkỹlemy rỹire. Tahe reraynyreu, aõho aõkõ rare. \v 24 Dohodỹỹna wedu xiwena wedu‑wana kia roholareu, tiiboho rexieryrenyõhyyre aõbo riwinyrenykemy, aõhebo rotỹỹnyrenykremy. \v 25 Iwesemy rõhõtinyrerikõnalemy, inyõ dehemynyde. Tai rarybere: —Ròtena‑ki tetidite mahãduõ, dohodỹỹna heto‑ki ratxireri. Iny kowa ritohonyreri. \v 26 Tai tahe soldado dinodu, soldado itxeredu‑wana riòryre ta didydenyde ywilemy. Tamy heka aõhe risỹnyõhyyre mana huna‑di tamyreny kedehukemy heka soldado rõhõtinyre. \v 27-28 Tahe dehemynyde ritamadỹỹnyre inysõwe weduko‑txi. Tahe wedutyhy rybe ritelenyre: —Jiarỹboho heka juhu adeereny rarybere uritere Jesuisi nimy bede erydỹỹrenykõmykremy. Ihãrele tahe tuu tebedeerynytenyta ibutumy Jerusalẽ hãwã iny‑ò. Ibutu‑ò aeryna‑di tariate. Wamy tarybetenyteri jiarỹboho Jesuisi rerubunyrenyramy. \v 29 Tahe Pedro taijoi‑wana rarybere: —Iwese Deuxu wadeereny rarybere wese, arityhynyrenykre. Hãbuõ iwitxiramy wadeereny rarybekeki, tiu arityhynyõtyhy. \v 30 Kaiboho inatyhymy Jesuisi terubunytenyte. Òwòru nihikỹ itxeò‑ò tetamadỹỹnytenyte. Inytyby Deuxu tahe rubu‑ribi riixixadỹỹnyre. \v 31 Deuxu tarurunawe‑ribi debò‑di biu‑ò ritamadỹỹnyre ibutu iòlòmy rarekemy, ibutu tarasadumy rarekemy. Tai ibutu Israeli ijoi mahãdu‑ò òraru bedewona ixãwina riwahinykemy. \v 32 Inyboho heka kia aõmydỹỹnamy robimyhỹrenyre, tai heka reerymahãrenyre inatyhy raremy. Inyõ Deuxu rityhykeki, tii Tatyytybytyhy tamy kidiwahinyke. Tii tule kia aõmydỹỹnamy rarybemyhỹre. \p \v 33 Xiwena wahidỹỹdu mahãdu wedu tamy roholarenyreu, rakyarananyrenyre, irubudỹỹmy idi ratximyhỹ. \v 34 Tahe fariseu mahãduõ lamamy rỹire. Õnosõna erydỹỹduõ tii ihỹre. Ibutumy iny tii riijemyhỹre rityhynymyhỹreki. Kamalie heka inire. Tahe tii rarybere: —Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑di biòlònyke urihimyò ahana‑ò. \v 35 Idi tahe taijoi‑ò rarybere: —Hãbu, Israeli mahãdu, bexiijebenyke kia hãbu‑ò, aõhebo botỹỹnybenykre. \v 36 Kaiboho dori õhõtireny beabenyke Teudani‑txi. Juhuu dori dinoduõmy tii raremyhỹ. Tii ixiòlòdỹỹnihikỹmy iximy rarybere. Sõwemy heka iny tii‑wana raremyhỹ tahe 400 hãbumy ihemy rare. Inyõ tahe rirubunyre rityhynymyhỹre mahãdu tahe iribi raubỹtỹre. Tahe aõ heka rimyõhyyre, ibutumy iõre. \v 37 Iwitxirau ijõ‑txi õhõtireny rearenyke. Judasi inire. Tii Kalileia mahãduõ rare. Iu bede dinodu iny‑di rariareu tahe, tii rexiòlòdỹỹnyre. Sõwemy iny riheludunyre. Tii tule rurure. Taityhydỹỹdu mahãdu tule raubỹtỹre. \v 38 Tule wahe kahãbu mahãdu rare ixinamy biteònyke. Hãbu kia aõmydỹỹnana dinodukeki, aõmy aõkõ relekre. \v 39 Deuxu tahe idinodukeki, tiu heka idi behuõtyhy. Deuxu òludu wesemy heka kai tesumahãte. Tai tahe Kamalie rybe‑ò ibutumy rityhynyrenyre. \v 40 Didyde he Jesuisi erydỹỹna. Rihetenyre. Idi tamyreny rarybere: —Rybeõmyke Jesuisi nimy. Tahe ixinamy riteònyre. \v 41 Tiiboho iribi rexitarenyreu, reysatyhymy ratximyhỹ, Jesuisini òraru‑ki dorikỹhe tiiboho aõhõkỹmy rotỹỹnyrenyraki. \v 42 Txuõ txuõlemy Rybewihikỹ ritỹnynymyhỹrenyre dohodỹỹna hetomy dori, heto hetomy tiiboho rarybehyymy rỹimyhỹre: —Jesuisi inatyhymy Kristu rare, Deuxu deòdỹỹnamy nade. \c 6 \p \v 1 Tahe ityhydỹỹdu rasõwetyhynymy rỹiramyhỹ. Iu ityhydỹỹdu wytese mahãdu‑ò rỹsỹna riwahinymyhỹreu, grego rybedu rexinaanymyhỹre rỹsỹna wahidỹỹdu mahãdu dee. Judeu mahãdu wytese sõwemy rỹsỹna ritamyhỹrenyre waratyrereny. Kia wesemy heka judeukõdu mahãdu rarybere. \v 2 Jesuisi erydỹỹna waò inatxi reurò mahãdu, ibutumy ityhydỹỹdu didydenyde kia aõmydỹỹnana‑ò roholakemy. Tahe raryberenyre: —Deuxu rybe erydỹỹ rikiixãwidinyrenykeki, wytese rỹsỹna ariwahinyrenykemy, kia heka òbiti aõkõ rare. \v 3 Tai tahe kaiboho hãbu mahãduõ bitabenyke ayreny‑ribi debò inatxi reurò hãbumy bitabenyke. Hãbu tyhydỹỹnale, Deuxu Tyytybytyhy‑di tỹximy rỹiralemy, iny bedeeryhykỹle, kiaweselemy hãbu bitake. Tiiboho dori aõna aõna ywisidỹỹdumy roirekre, kiawesemy iaõmysỹdỹỹnarenykre. \v 4 Tai jiarỹboho arexitòenywãhãrenykemy watxiwãhãrenyre. Deuxu rybemy arierynanymahãrenyke. Kiawese Jesuisi erydỹỹna mahãdu rarybere. \v 5 Ibutumy heka tuu raryberé, tamyreny awire. Tai tahe hãbu mahãdu ritarenyre. Estevaõ ijõre, tii Deuxu Tyytybytyhy‑di tỹximy rỹira, tatyhyna‑ki tỹximy rỹira. Filipi ijõre, Prokoro ijõre, Nikanu ijõre, Timaõ ijõre, Parmena ijõre, Niolau ijõre, Niolau tahe Atxiòkia mahãdu juhuu rare. Judeu bede erydỹỹna tyhydỹỹdu juhuu tii rare. \v 6 Ityhydỹỹdu mahãdu tiiboho didydenyde Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò. Deuxu‑ò rexitòenyrenyre tahe Jesuisi erydỹỹna ityre tebò ritidirenyre. \p \v 7 Deuxu rybe heka ibutu ijohonanamy rỹire. Ityhydỹỹdu mahãdu‑ò sõwetyhymy tamy ralòmyhỹre Jerusalẽ hãwã‑ki. Xiwena widỹỹdu tule sõwemy Jesuisi rityhynyre. \p \v 8 Estevaõ heka Deuxu luuna sõwemy ratximyhỹre. Sõwemy Deuxu ruru‑di ratximyhỹre. Deuxu urihixina nihikỹmy inyko‑ò riwinymy raremyhỹ. Aõdeytenawiwihikỹ wesemy tule riwinyre. \v 9 Kowa hãwã‑ki tahe judeu dohodỹỹna heto iwitxira rỹimyhỹre. Libertu mahãdumy rexininire taijoi. Imahãduõ Sireneu ludu rare, ijõ Alexỹdria hãwã luduõ rare. Tiiboho doidenyde Estevaõ‑wana rybe ritxiõnykemy. Silisia bede luduõ‑ribi, Afia bede luduõ‑ribi tii‑wana doidenyde. \v 10 Estevaõ rarybere bedeerynihikỹ‑di. Kia mahãdu tahe irybe weseõre. Estevaõ dori, Deuxu Tyytybytyhy‑di ihỹre. \v 11 Tai tahe hãbuõ‑ò raryberenyre: —Kaiboho heka Estevaõ dee maruibenykre. Jiarỹboho dori araòwynyrenykre. Kawesemy maruibenykre, my: —Jiarỹboho Estevaõ rybe‑ò raholamy rãiwãhãrenyre. Tii Deuxumy aõbinahakỹlemy rarybemyhỹre, Moisesimy tule. \v 12 Kia‑ki heka Estevaõ dee iny raykarananyre, judeu matuari mahãdu tule tamy raykarananyre. Ibutumy Estevaõ òrysymy roirenyre tahe rimyrenyre, ridyrenyre rybe ywisidỹỹna‑ò. \v 13-14 Tahe ruidu mahãdu didydenyde. Tahe tiiboho raryberenyre, my: —Ka hãbu heka Deuxu dohodỹỹna hetomy ibinamy narybede. Tii rarybere Jesuisi Nazare ludu iny dohodỹỹna heto kidibòhònykre. Jesuisi iny aõmydỹỹnana kidiwitxiranykre, ibutumy Moisesi inydeereny rierynanyre. \v 15 Ibutumy iny ywisidỹỹna mahãdu Estevaõ‑ò retehere. Iòsana, ỹju òsỹnỹwesehekỹlemy tamy rõhõtinyrenyre. \c 7 \p \v 1 Tahe xiwe wedu Estevaõ‑ò rỹỹraxire: —Kia aõbohe inatyhy rare. \v 2 Estevaõ tahe dirawyònyde. Wanyrỹboho, Wahaboho, Ijyymy adeereny arelyykre. Warybe‑ò boholabenyke. Mesopotamia bede‑ki Deuxu biu‑ribi rexitỹnynyre Abraõ‑ò, inytybyreny‑ò, Harã hãwã‑ki rasỹnyõreu. \v 3 Tamy Deuxu rarybere: —Abede‑ribi boibenykre. Alahi riòkòre mahãduy‑ribi makre. Manakre ijõ bede‑ò adee dori asỹbede ariurihikre. \v 4 Iribi tahe Abraõ Kadeu mahãdu bede‑ribi roirenyre Harã hãwã‑ò tai rasỹnykemy. Iribi tahe tyby rurureu, Deuxu kaò didyde ka bede‑ò titxibo kaiboho wiji tasỹnymahãtemy. \v 5 Abraõ‑ò sỹõ riwahinyõre timy urihimyòõhyy. Tahe idi tamy riwahinykemy, iriòre‑ò riwahinykemy Deuxu tamy rarybere. Abraõ iriòreõre, ihãrele Deuxu tusỹmy tamy rarybere. \v 6 Tule Deuxu tamy rarybere: —Ariòkòre ijõ bede‑ki rasỹnykre 400 beòramy. Kowa ariòkòre heka deòdu wesemy raaõmysỹdỹỹkre. Iwedu mahãdu heka ibinamy idi rarekre. \v 7 Jiarỹ tahe iny ariòwynykre, Deuxu rarybere, ibinamy widi rỹira mahãdu. Iribi ka bede‑ò kòdòhònykre wamy kaki reàlàmyhỹkemy. \v 8 Idi urihixinaõ Abraõ‑ò Deuxu riwahinyre, tõhõti itxi reakemy. Uladu notyyresyna aõmydỹỹnana tamy riwahinyre. Idi tahe Ijai reareu, Abraõ Ijai notyy riorore debò inataõ reurò txu‑di. Iribi tahe Ijai tariòre Ijaò ritõtykyorore. Iribi tahe Ijaò tariòre notyky riorore. Tiiboho waò inatximy riòrenaduõ roire. Inatyhymy tiiboho inytybyreny rare. \v 9 Idi waòsohoji inytybyreny mahãdu Jyje dee rexiwobinanymyhỹre. Idi rohonyre Egito‑ò ramyhỹre mahãdu‑ò. Tahe Deuxu tii‑wana raremyhỹ. \v 10 Iaõhõkỹmy dỹỹnana‑ribi Deuxu ritamyhỹre. Egito iòlò, Faraòmy ninadu rare. Deuxu heka Jyje luumy Faraò risỹnyre. Faraò rue‑ò heka Jyje bedeerydỹỹna sõwemy ratximyhỹre. Faraò ibutu dinodumy Jyje risỹnyre. Tule Iòlòheto‑di itxeredu tyhymy Jyje ronyre. \v 11 Ramamy rubu nihikỹ dehemynyde ibutusu‑ò, Egito‑ki, Kanaã bede‑ki. Sõwemy iny aõhõkỹmy rotỹỹnyre. Inytybyreny rỹsỹnaõ‑ki rahaõhyyre. \v 12 Egito maixõmo rỹimyhỹreò, Ijaò roholare. Tahe inytybyreny riteònyre iòrysymy. \v 13 Idi tahe ixityre iòrysymy riteònyreu, Jyje tamyreny rexideòsinyre. Tai tahe Faraò Jyje sỹmahãdu rieryre. \v 14 Tahe tyby‑ò Jyje tarybe riwahinyre tamy sỹmy kanakemy ibutu imahãdureny‑wana. Tiiboho 75 inymy rimyre ibutumy. \v 15 Tai tahe Egito bede‑ò Ijaòboho roirenyre. Iribi tahe Ijaò rurure. Idi tahe ibutumy inytybyreny rurure. \v 16 Tahe iumyreny diwyde ritoonyre wabede‑ò, Sikeni hãwã‑ò. Abraõ kia wabede juhuu riwyre nieru‑di, Emo riòre‑ribi. \v 17 Deuxusỹ‑õ wahidỹỹna juhuu rarybere Abraõ‑ò. Ibededỹỹnana iòhòre Deuxu tamy riwahinykemy. Inyboho Egito‑ki rasõwemyhỹrenyre. \v 18 Ikonanau tahe iòlò iwitxiramy ròhònyre Egito bede iòlòmy. Tii Jyje rieryõre. \v 19 Tii iny ijoi riitxenanymyhỹre. Tii heka ibinatyhyre inytybyreny‑ò. Uladu‑di heto‑ribi rehukemy riteònyre. Tai iny riòrereny ituerenyre. \v 20-21 Iu tahe Moisesi reare. Tii uladu ruxeratyhyre. Tii tahetotyhykile raumynyre inataõ ahãdumy idi rỹire. Heto‑ribi dòhònydeu, Faraò riòre rimyre itibiedỹỹmy tariòre wesemy. \v 22 Ibutumy Egito bedeerydỹỹnana tamy rierynanyre. Tii heka rexiòlònyre rybedunihikỹmy aõmydỹỹna widỹỹdu nihikỹmy. \v 23 Moisesi iny inatxiwa itue beòra‑di rỹireu, tamahãdu, Israeli mahãdu roramy nade. \v 24-25 Egito mahãduõ Israeli mahãduõ rihetenyreu, Moisesi tuu robire. Tahe Moisesi tii rirubunyre, Israeli mahãduõ riwiòhenanykemy, Egito mahãduõ rexiòwynymy. Deuxu Moisesi debò‑di iny ritakre. Kiamy tahe Moisesi mahãdu rierykremy Moisesi rõhõtinyre. Tahe aõkõre rieryõhyyre. \v 26 Ijõ txu biòwamy tahe Israeli hãbu inatximy wiwana ròrenymyhỹ. Moisesi ronyre iyreny‑txi riixãwididỹỹnykemy. Rarybere: —Kaiboho seriòre toite, aõherekibo wii tehetenytenyteri. \v 27 Kia òhòtedu Moisesi ritorunyre rarybere: —Mobo he wawedurenymy arasỹnyra, awaywisidỹỹdu renymy. \v 28 Kai biwarubunykekõ aõbo, iwese kau Egito mahãduõ terubunyte wesemy. \v 29 Kiarybe‑ò roholareu, Moisesi rahenyre Midiã bede‑ò rasỹnykemy. Idi tahe inatxi Moisesi riòremy kowa reare. \v 30 Iny inatxiwaituemy beòra‑di bededỹỹnana riwyre. Tahe Sinai hãwãlò bederahy‑ki raremyhỹu, ỹjuõ tamy rexitỹnynyre bede rade tòbòhòkỹy‑ki tamy roomyhỹre. \v 31 Moisesi kiamy dobideu, bede riòtiinyre. Tamy itxeremy rehemynyre. Tahe Deuxu rybe‑ò roholare. \v 32 Jiarỹ boreny Deuxu watxireri, Abraõ Deuxu, Ijai Deuxu, Ijaò Deuxu. Tahe Moisesi ruberutyhyre, timy heka tamy reteheõhyyre. \v 33 Tahe Deuxu tamy rarybere: —Awa bitake, suu awarawo ludu dori, brebuna rare. Jiarỹ heka Deuxu watxireriki, biwatyhynyke. \v 34 Wiji tahe waijoimy rabireri Egito‑ki. Tiiboho aõhõkỹmy rotỹỹnyrenyre. Ibru‑ò raholareri, iohitxi‑ò raholareri. Jiarỹ heka aditadenykre iribi. Manake, Egito‑ò arateònykre. Kia heka Deuxu rarybere Moisesi‑ò. \v 35 Ka Moisesi heka Israeli mahãdu juhuu teramy reare. Tamy rarybere juhuu mobo wawedurenymy arasỹnyra, waywisidỹỹdurenymy. Tiile heka Deuxu riteònyre idinodumy rarekemy, tarasadumy rarekemy. Bederade tòbòhòkỹ ỹju, heòtywoludu, iwiòhedỹỹdure. \v 36 Tahe Moisesi Egito‑ribi iny ritamyhỹre. Egito bede‑ki bedeeryna aõna aõna wiwihikỹ‑wana. Iwese ahohokỹbesò‑ki tule bederahy‑ki iny inatxiwaitue beòramy aõmydỹỹnana wiwihikỹ riwinyre. \v 37 Kaa Moisesi heka rarybere Israeli mahãdu‑ò: —Ayreny‑ribi, amahãdu‑ribi rybedu nihikỹmy Deuxu kiditamadỹỹnykre iwese riwatamadỹỹnyre wese. \v 38 Kaa Moisesi taijoi‑di wii ributunyreu, bederahy‑ki ihỹmyhỹ inytybyreny‑wana heka ratximyhỹ. Ỹju‑wana tii ratximyhỹ Sinai hãwãlò‑ki iu tamy rarybere. Deuxu rybe tyhy iru‑di ratximyhỹ. Tahe rybe bede ywina heka Moisesi‑ò Deuxu riwahinyre inydeereny kidiwahinykemy. \v 39 Tahe inytybyreny ityhydỹỹ deramy rare. Reòbyõrenyre. Ixybyle Egito‑ò ròòsekemy rõhõtinyre. \v 40 Tahe iny Araõ‑ò rarybere: —Ritxoo deuxuõ inydeereny biwinyke inykorenymy rakemy. Moisesi, Egito‑ribi iny ritarenyre, tahe titxibo ihỹre reeryrenyõre. \v 41 Kiatxu tahe broreni riòreõ riwinyre. Tahe xiwemy ritoonyrenyre iko‑ò, ritxooko‑ò. Rexideysanyrenyre aõbo tebò‑di riwinyrenyreki. \v 42 Tai tahe Deuxu rexitare iribi, taina rityhynykemy. Iwese rybeduõ iu tyyriti‑ki riritinyre wese: \q1 —Israeli mahãdu, kaiboho xiwena tetoonytenyte, iròdu xiwena tetoonytenyta. Wadee aõkõ tahe kia tetoonytenyta 40 beòramy bederahy‑ki. \q1 \v 43 Kaiboho tewytenyta ritxooheto riòre. Mòlòki inire, aritxoo deuxuni. Tule Renifa taina ijõ aritxoonire. Kia tewinytenyte, tetyhynytenyte wahe. Tai tahe arateònyrenykre Babilonia weribihikỹ‑ò wahe. \m \v 44 Inytybyreny heka Deuxu rybe bede ywina tyky heto riwinymyhỹre bederahy‑ki. Iwese Moisesi‑ò Deuxu riteònyre wesemy kia riwinymyhỹrenyre. \v 45 Iribi tahe inytybyreny tatyby‑ribi tyky heto ritare, tii‑wana riwymyhỹre kabede‑ò, Josue tadinodu‑wana. Iu Deuxu iko‑ribi riteònyre, ibutumy tai sỹ mahãdu tii‑wana riwymyhỹre, ihyy tahe Davi reare. \v 46 Deuxu heka sõwemy Davi luure. Davi heka rexitòenyre Ijaò Deuxu dee heto riwinykemy. \v 47 Tahe tii aõkõ riwinyre, Salomaõ iwidỹỹdure. \v 48-49 Deuxu biukisỹdu tahe hãbu widỹỹna heto‑ki rasỹnyõmyhỹre. Iwese Deuxu rybeduõ rarybere wese: \q1 —Biu tahe warynana rare, bede tahe wawa elehyna rare. Timybo inyõ wadee heto riwinyke, Inynyrỹ rarybere. Iwo‑ki tahe waelehyna arihynyõkre. \q1 \v 50 Deuxu rarybere: \q1 —Ibutumy aõna aõna jiarỹ rewinyre. \p \v 51 Tahe Estevaõ rakonananyre he tamyreny rybena heka ròhònyre: —Kaiboho araykytererenyre. Deuxu Tyytybytyhy rybe‑ò taholaõhyymahãtenyte. Iwese iny tybyreny riwinyrenyre wesemy. \v 52 Ibutumy Deuxu rybedu mahãdu‑ò ibinamy iny tybyreny riwinymyhỹrenyre. Tiu ihetxiu Deuxu òbiti hãbu kanakeò, tiiboho raryberenyreu, rirubunyre irybedu. Kaiboho tahe Deuxu òbiti hãbu‑di ijõ‑ò tewahinytenyte, terubunytenyte. \v 53 Deuxu bede ywina ỹju mahãduõ adeereny diwahinydenyde, kia bede ywina kaiboho tetatenyte, tahe tetyhynyõhyymahãtenyte. \v 54 Tahe kiamy Estevaõ rarybereu, tiiboho heka rebure nihikỹre. Urile txyde‑ki ruruamyhỹre tamy. \v 55 Estevaõ tahe Deuxu Tyytybytyhy‑di iwoki ratximyhỹre. Tahe biu‑ò retehere: Deuxu loosònamy robire. Jesuisimy robire lamamy rỹire Deuxu rurunawe‑ribi. \v 56 Tahe Estevaõ rarybere: —Jiarỹ wa rabireri biu juxahakỹmy. Jesuisimy rabireri Deuxu deòdỹỹna. Lamamy heka rare Deuxu rurunawe‑ribi. \v 57 Tahe ryrymyhỹre, tõhõti ritòbònymyhỹrenyre, raijeranyre tamy. \v 58 Ridyre hãwãy‑ribi, mana‑di tahe tamy rehumyhỹre, rirubunyrenyre. Erydỹỹna ijyydu tahe taderamy ririrenyre Saluko‑txi tamy riyrubunykemy. \v 59 Iu mana‑di rehureu, Estevaõ rexitòenyre: —Wanyrỹ, Jesuisi, watyytyby kai bimyleke awana ararekremy. \v 60 Tahe tatiowotimy resere, ryryre: —Wanyrỹ, kia òraruna iòwydỹỹomyke. Idi tahe rurure. \c 8 \p \v 1 Salu tahe kia òbitimy raremyhỹ rõhõtinyre, Estevaõ rurureu. \v 2 Iribi tahe ityhydỹỹdu mahãdu aõhõkỹmy rotỹỹnymyhỹre. Judeia wedu mahãdu dori, iòludumy rỹimyhỹre. Tai tahe ityhydỹỹdu sohoji sohoji Jerusalẽ hãwã‑ribi ròhònyre. Urile Jesuisi erydỹỹna mahãdu sohojile rỹire. Judeia bede hãwã mynamyna robỹtỹre, Samaria bede‑ò tule. Tahe hãbu ityhydỹỹduõ Estevaõ umy riwyrenyre rihãloonykremy. Tahe rahinymyhỹrenyre, rirajuamyhỹrenyre. \v 3 Salu tahe ityhydỹỹdu mahãdu hudumy. Wii risỹnymyhỹre. Ihetorenywo‑ò ralòmyhỹre tahe ridymyhỹre hãwyy, hãbu, ròtenawo‑ò riròtenykemy. \p \v 4 Iu tahe ityhydỹỹdu mahãdu ijõ bede‑ò roire mahãdu Deuxu rybemy relyymyhỹre ibutu hãwã‑ki. \v 5 Filipi ijõ raremyhỹ. Tii Samaria hãwã‑ò rehemynyre. Tahe Kristumy tamyreny relyyre. \v 6 Iny sõwemy rityhynyrenyre aõmybo Filipi rarybemyhỹremy. Tahe deytedỹỹna wiwihikỹmy iny robimyhỹrenyre, tyytybybina deòdỹỹnamy tule robirenyre. \v 7 Tahe riteònyreu, tyytybybina iny‑ribi ròhònyre, rirajuamyhỹre. Tule iny webinadu raraserasemy roimyhỹre, tule inytiere‑wana. Tahe ibutumy riteytenymyhỹre. \v 8 Tai tahe ka hãwã‑ki deysana nihikỹ rỹire. \p \v 9 Samaria hãwã‑ki tahe hãbuõ raremyhỹ. Simaõ inire. Tii wodohonana widỹỹdu ihỹre. Iny riitxenanymyhỹre. Tahe riòtiinyrenyre. Tii iximy rarybemyhỹre moõ wiwihikỹmy raremyhỹmy. \v 10 Ibutumy iny tii rityhynyrenyre, hãbu wedu mahãdu tule, hãbu aõtxile mahãdu tule. Tiiboho raryberenyre: —Simaõ Deuxu ruruna rare. Ruruna nihikỹ inire. \v 11 Tiu bedeu aõkõ iny riitxenanymy raremyhỹ, riòtiinyrenyre. Tai tahe rityhynymyhỹrenyre. \v 12 Iu tahe Filipi Jesuisi Kristunimy, Deuxu òlònamy tamy relyymyhỹre. Tai tahe rityhynymyhỹre, raratysebemyhỹrenyre. \v 13 Iribi tahe Simaõ itxenadỹỹdu tule Jesuisimy reòbyre, raratysebenyre. Tahe Filipi‑wana ihyy ròirenyre bede òtiidỹỹna‑di retehemyhỹre aõbo Filipi riwinyremy. \p \v 14 Samaria hãwã mahãdu tahe Deuxu rityhynyre. Kia‑ò Jesuisi erydỹỹna mahãdu roholare Jerusalẽ‑ki. Tai tahe Pedro Joaõ‑wana riteònyrenyre kowa‑ò. \v 15 Rehemynyrenyreu, Deuxu‑ò rexitòenyrenyre Deuxu Tyytybytyhy tamy kanakemy. \v 16 Inyõ dori Deuxu Tyytybytyhy‑di rỹiõmyhỹ. Urile Jesuisi Inynyrỹni‑di raratisebedỹỹmy rỹiramyhỹ. \v 17 Tahe Pedro Juaõ‑wana tebòreny ityrereny ritidire. Tahe Deuxu Tyytybytyhy tamy nade. \v 18 Kiamy Simaõ robire, aõma, debòtidina‑di Deuxu Tyytybytyhy nade. \v 19 Tai tahe tamy rexitòenyre: —Ka heka wanieru rare. Bidiwahinyke kia ruruna. Tahe inyõ tyre wadebò aritidikeki, tamy Deuxu Tyytybytyhy kanakemy. \v 20 Tahe Pedro tamy dirawyònyde: —Aõkõre, anieru rakemy watxireri awanale rububede‑ò. Deuxu ruruna dori anieru‑di biwykemy mohõtinyke. \v 21 Kia heka aõmysỹdỹỹnakõre wayreny‑ki. Arayky, awo, òbitimy aõkõ ratximyhỹre Deuxu dee. \v 22 Mabedewomy atximahãke aòraruna‑ki, aõbo tahõtinyte. Bexitòenyke Inynyrỹ‑ò tii òsana aòraruna‑ribi araixãwididỹỹnykre. \v 23 Kai dori texiwaritinymahãte. Aòraruna adi nararotinymyhỹde. \v 24 Tahe Simaõ tamy rarybere: —Wadee bexitòenybenyke Inynyrỹ‑ò, kia aõkõ waki kỹnyikemy, aõmybo tarybetenyteki aõbo. \p \v 25 Iribi tahe, Pedro Juaõ‑wana Inynyrỹ rybemy rarybemyhỹrenyre, relyymyhỹrenyre tai. Sõwemy Samaria bede hãwã hãwã‑ki Rybewihikỹ relyymyhỹre, Jerusalẽ‑ò ròòserenyreu. \p \v 26 Filipi Samaria hãwã‑ki raremyhỹ. Tahe Inynyrỹ ỹjuõ tamy rarybere: —Bexiywinyke, make ibòò‑ò. Kasa hãwã ryhykỹ bimyke. Jerusalẽ‑ribi ryy rare, bederahy‑ki rare. Tahe Filipi rare. \v 27-28 Tahe inyõ‑wana wibymy reare. Tii Etiopia bede luduõ rare. Etiopia bede iòlò hãwyyõ rare. Kanasi inire. Inieru‑di itxeredu kahãbu rare. Tii enuku rare. Tii ròòsereri Jerusalẽ‑ribi. Kowa Deuxu reàlàmy rare, tahe tasỹ‑ò ròòsere iawarutewedile. Isaia Deuxu rybedu tyyriti‑di rariamy tii ronymyhỹre. \v 29 Deuxu Tyytybytyhy Filipi‑ò rarybere: —Make, awarutewe‑ò, mariake ibire‑di. \v 30 Tahe Filipi tamy raijaranyra. Roholare tyyriti‑di rariareriò. Tahe Filipi rỹỹraxire: —Kai aõbo teeryte aõbo rare, aõdibo tariateri. \v 31 Tahe dirawyònyde: —Aõkõre, inyõ dori wadee ritỹnynyõre. Timybo arierykremy. Manaòwònyke wabire‑ò bodonyke. Tahe Filipi raòwònyre. \v 32 Tii kia‑di rariareri tyyriti‑ki: \q1 —Iwese iny budoeni rubudỹỹdu‑ò riwyre wese, tii iwesele ridyrenyre. Budoeni‑ribi iny isira riororeu, rirajuaõlere. Iwesetyhyle Tii rarybeõlere. \q1 \v 33 Iehehenamy tamy raryberenyre wese hãbu ehehe wesena, òbitimy aõkõ idi riywinyrenyre. Inyõ rarybeõtyhy iriòkòremy, iumy dori bede‑ribi ituera. \m \v 34 Tahe tii Filipi‑ò rarybere: —Wadee manarybeke momybo rybedỹỹdu rarybereri, iximy aõbo ada ijõmy aõbo. \v 35 Tahe Filipi kia Tyyritidile rexidelenymy relyyre. Jesuisimy Rybewihikỹ Tỹmyramy tamy relyyre. \v 36 Rydi rariamyhỹre idi rehemynyrenyre beõ‑ò. Tahe tii Filipi‑ò rarybere: —Kowa bera rare. Biwaratisebenykekõ aõbo, adee awikeki. \v 37-38 Tahe Filipi dirawyònyde: —Awire wadee. Inatyhymy arayky‑ki tetyhynyte‑wana, aratisebenykre. Tahe rarybere: —Retyhynyre, inatyhymy Jesuisi Kristu Deuxu Riòre raremy. Tahe tewe irira riixãwidinykemy riteònyre. Tahe itewe‑ribi ròhònyra, bera‑ò riberenyre. Tahe riratisebenyre. \v 39 Bera‑ribi rotuoreu, Filipi aõwesele iõmy reare. Inynyrỹ Deuxu Tyytybytyhy ridyre. Hãbu ixyby Filipimy robiõhyyre. Tahe tary‑di rariamy rare. Teysanatyhy‑di tỹximy rare. \v 40 Idi tahe Filipi rexieryreu, Asoto hãwã‑ki rehemynymy raremyhỹ. Iribi tahe Rybewihikỹ‑di relyyre ibutumy hãwã hãwã‑ki. Ikonana tahe Sesaria hãwã‑ò rehemynyre. \c 9 \p \v 1 Salu rarybemy raremyhỹ, Inynyrỹ Jesuisi ityhydỹỹdu mahãdu rubudỹỹmy. Tii rarybemy raremyhỹ Deuxu dohodỹỹna heto wedu‑ò. \v 2 Tamy rexitòenyre: —Arybe tyyriti ariwykremy watxireri Damasu hãwã dohodỹỹna heto wedu‑ò. Tai tahe kowa‑ki ityhydỹỹduõ‑txi areakeki, aõtxile hãbu hãwyy aõbo, aridykemy Jerusalẽ hãwã‑ò, ariròtenykemy. \v 3 Tahe iòhòmy Salu rare Damasu hãwã iròte iòhò‑di, idi tahe loosònahakỹ Salu tyre resere. \v 4 Tahe bede‑txi resere, tahe rybeõ roholare: —Salu, Salu, aõherekibo aõna aõnamy ibinamy wadee tatỹỹnymahãte. \v 5 Tahe tamy rarybere: —Mowexe, Wanyrỹ atxiteri. Tahe rirawyònyre. —Jiarỹ Jesuisi watxireri, aõna aõnabina binamy wadee tadotỹỹnymahãte wahe. \v 6 Myike, mariamy tahe hãwãhãkỹ‑ò malokre. Taita inyõ adee rarybekre aõhebo botỹỹnykremy. \v 7 Tahe Salu ijoi riòryre rybeõhyy rỹimyhỹ. Rybe‑ò roholare, tahe tuu robiõhyyre. \v 8 Salu suribi rỹireu, iruetà wesele heka ratximyhỹ. Tahe hãbu tii‑wana ihỹmyhỹ heka iaxiò‑ki idi rimymy idi rare Damasu hãwã‑ò. \v 9 Tahe hãwãhãkỹ‑ki txu inataõ txu idi rỹire aõmy robiõhyyre, riroxiõhyyre, bemy riõõhyyre. \p \v 10 Damasu hãwã‑ki ityhydỹỹdu wihikỹ rasỹnyre. Anania inire. Wanyrỹ Jesuisi tamy rarybere rasi weselemy: —Anania. Tahe rirawyònyre: —Aõbo rare, Wanyrỹ, kakile watxireri. \v 11 Tahe Jesuisi riteònymy rarybere: —Myike, make òbitiry‑ò, Judasisỹ heto‑ò. Tai bitỹỹraxinyke titxibo Salu ratxirerimy. Tarso hãwãludu tule rininire. Tii wiji wadee rexitòenyreri. \v 12 Tii umy robireri tarasi‑ki. Kai tehemynyteri wese, irue‑ò ebò bitidikemy, biteytenykemy. \v 13 Anania Jesuisi‑ò rirawyònyra: —Wanyrỹ, sõwemy kia hãbumy rybe‑ò raholara. Aõbina binamy ityhydỹỹdu‑ò risỹnymy raremyhỹ Jerusalẽ‑ki. \v 14 Deuxu dohodỹỹna heto wedu tyyriti diwyde kaki ityhydỹỹdu rutysỹny rirutekemy. \v 15 Tahe Inynyrỹ tamy rarybere: —Aõwaxina tamy makre, Jiarỹ dori, kia retara wadee aõmysỹdỹỹdu nihikỹmy rarekemy, judeukõdu mahãduko, iòlòrenyko, tule Israeli mahãduko wanimy rarybekre, aõma, warybetỹmyra wihikỹmy. \v 16 Tamy aritỹnynykre tiwesebo aõhõkỹmy rotỹỹnykre wanimy rybeòraru‑ki. Kia ibutumy Jesuisi rarybere Anania‑ò. \v 17 Idi ta Anania rare tamy Judasi heto‑ki. Ralòmy rahudi, tahe, tebò ityre ritidira. Tahe rarybera: —Salu, waseriòre, Inynyrỹ adee riwateònyra. Tiile, Jesuisile heka ryro‑ki adee rexitỹnynyre. Tiile heka riwateònyra arue ritxuakemy, tule Deuxu Tyytybytyhy atykmy ralòkemy. \v 18 Tahe aõwesele irue‑ribi rejujura aõ yjy wesele. Tahe ixityre robira. Idi rỹimy rahudi tahe, Anania riratysebenyre. \v 19 Idi riroximy rahudi tahe, inatyhymy raruruterenyre. Tahe Damasu hãwã‑ki tiwese txubo idi rỹire kia erydỹỹna mahãduy‑ki. \v 20 Idi dohodỹỹna heto‑ki rybe ritỹnynyre. Rarybere: —Jesuisi heka Deuxu Riòrele rare. Kiawesele rybe‑di ritynynymyhỹre. \v 21 Tahe uri ijohonadu mahãdu urile bede riòtiinymy rỹimyhỹ. Tahe inyõ rarybere: —Kia aõ heka ityhydỹỹdu rubudỹỹdule ratxireri, Jerusalẽ‑ki. Kiale heka kaò nade ityhydỹỹdu ritaataamy ridykemy dohodỹỹna heto wedu‑ò. \v 22 Salu tahe ire riixiòlòdỹỹnymyhỹhyyre. Judeu Damasu hãwã ludu rieryõhyymyhỹ aõmybo rarybemy. Tii rarybere: —Jesuisi Kristule rare, Deuxu deòdỹỹna rare. \p \v 23 Tiwesetxubo txu idi rỹidi tahe judeu mahãdu rarybere irubudỹỹmy. \v 24 Tahe Salu rierymy rỹimyhỹ tahe inonana‑ò rexiywinymy rỹimyhỹ. Rumy tahe, txumy hãwã ijò‑ki rirubunykemy retehemy rỹimyhỹ. \v 25 Tahe ijõ erydỹỹna mahãdu weriri nihikỹ riwinyre. Rumy tahe Salu riòlòdỹỹnyre òtity nihikỹ kanaweribi‑ò, hãwã ahanaube‑ò. \fig |src="HK014C.tif" size="span" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Aõhebo Rotỹỹnyre 9.25" \fig* \p \v 26 Salu Jerusalẽ‑ò rehemynyreu, ityhydỹỹduky‑ò ralòkemy ratxireri, tahe urile ilau ruberumy rỹimyhỹ. Erydỹỹna mahãdu rõhõtinyre: —Tii ityhydỹỹdu inatyhy aõkõ ratximyhỹremy. \v 27 Banabe tahe rityhynymy ridyre Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò. Tahe relyyre iwese Jesuisi Salu‑ò ryki rexitỹnynyremy tamy raryberemy. Tule relyyre iwese Jesuisinimy Salu rybe ritỹnydỹỹnymyhỹremy, Damasu hãwã‑ki. \v 28 Tahe taihyy Salu ratximyhỹre. Tiò tiòle reamy ratximyhỹre rybe ritỹnydỹỹnyrerimy ihỹre, ruberumy aõkõ. \v 29 Salu rarybera grego rybe heka erydỹỹna mahãduõ‑ò. Widee rarybehyymyhỹrenyre. Idi tahe kia mahãdu Salu rubudỹỹmy roromyhỹre. \v 30 Ityhydỹỹdu seriòre kia rieryreu, tahe Salu ridyrenyre Sesaria hãwã‑ò. Iribi tahe Tarso hãwã‑ò riteònyre. \p \v 31 Idi tahe ywina reare ityhydỹỹdu mahãduy‑ki. Ibutumy hãwã bedemy, Judeia, Kalileia, Samaria, ityhydỹỹdu mahãdu iruruteremy relere. Ibutumy Inynyrỹ dee òbitina‑ki rariamyhỹre, rityhynymyhỹre. Deuxu Tyytybytyhy teysatyhymy tamy riwahinyre. Sõwemy tahe ralore iheki ityhydỹỹmy. \p \v 32 Ibutumy hãwã hãwãmy Pedro rariamyhỹre. Tule robehere Lida hãwã‑ò ijõ ityhydỹỹdu mahãdusỹ‑ò. \v 33 Tai Eniamy ninadu‑txi Pedro reare heka rare. Iumy heka imyremyrehekỹ heka rare. Debò inataõ reurò beòramy heka herina‑ki bede idi rỹire \v 34 Pedro rarybere tamy: —Enia, Jesuisi Kristu arateytenykre. Myike, aherina biyrubunyke. Aõwesele hãbu rỹira. \v 35 Ibutumy Lida hãwã mahãdu Sarona hãwã mahãdu tuu robire, tai Inynyrỹ rityhynyrenyre. \p \v 36 Jòpe hãwã‑ki hãwyy ityhydỹỹdu rasỹnyre. Tabita inire. Kiani riwiurònyre, watxi wese heka rare. Kia heka aõwiwihikỹ widỹỹdu heka rare. Aõna aõna sõwemy iny‑ò riwahinymyhỹre. \v 37 Ijõtxu heka webinadumy resere, ihyy ta, rurure. Risuhòmy rahudi tahe, ritidire hetowo ratyaluduwo‑ò. \v 38 Laida hãwã iòhòmy rỹire, Jòpe hãwã‑ribi, Ityhydỹỹdu roholare Pedro Lida hãwã‑ki ratximyhỹreò, tahe hãbu inatxi diteònyde Pedro òrysymy. Uritere eleõkõmy kanakemy tii‑wana. \v 39 Pedro tahe tii‑wana rare. Rehemynyrenyreu, tahe ridyre hetoratya ludu wo‑ò. Ibutumy wytese mahãdu robumy rỹimyhỹre, rubuweroramy. Tahety, tatyyboho ritxeredỹỹnymy tamy riwinyreò. \v 40 Tahe Pedro rarybere ibutumy rexitakemy. Tahe rexitòenyre taowotimy resemy. Tahe rexiòkesere rubu‑ò rarybekemy: —Tabita, myike. Tahe irue raraynyre tahe Pedromy robire, tahe ronyre. \v 41 Pedro tebò tamy riwainyre tahe rỹire. Tahe wytese‑ò, ityhydỹỹdu‑ò ryryre. Tamy riteòsinyre hãwyy irulemy roirerimy ihỹremy. \v 42 Jòpe hãwã mahãdu ibutumy kia rieryre. Sõwemy iny tahe Inynyrỹ rybe rityhynyre., \v 43 Txu sõwemy Pedro Jòpe hãwã‑ki ihỹmyhỹ Simaõmy ninadu heto‑ki. Simaõ heka iròduty wysydỹỹdu rare. \c 10 \p \v 1 Italia soldado mahãdu dinodumy raremyhỹ. Oreniliu inire. Sesaria‑ki rasỹnyre. Tii òbitimy nodu rare, isỹ mahãdu‑wana. \v 2 Tii uriwahidỹỹna diwahinyde tule sõwemy rexitòenyre Deuxu‑ò. \v 3 Aõutxu inataõ òra bedeu iòhòmy, rasina wesemy Deuxu ỹjumy tii robira, tamy rehemynyreri. Tahe tamy ryryre: \q1 \v 4 —Oreniliu, rimasajuare‑ribi riwawyònyre: —Aõherekibo, Wanyrỹ. Tahe ỹju rarybere Oreniliu‑ò: —Aexitòedỹỹnamy Deuxu rierymyhỹre. Tule ijõ‑ò awahisina Deuxu rierymyhỹre. \m \v 5 Biteònyke eòdubohoõ Jòpe hãwã‑ò Simaõ Pedro òrysymy. \v 6 Tii Simaõ iròdutyky iyxidỹỹdusỹ‑ki ihỹre, bera ijà iòhò‑ki. \v 7 Ỹju rybedu rexitareu, teòdu inatxi‑ò ryryre. Tule tasoldado mahãduy‑ribi inyõwihikỹ rihitxinyre. \v 8 Kia ibutu‑ò relyymy rahudi tahe riteònyre Jòpe hãwã‑ò. \p \v 9 Ijõtxu txutyetxuu, tiiboho hãwã‑ò iòhòmy ròire. Kiaule Pedro raòwònymy rỹimyhỹ hetotyre‑ò rexitòenykemy. \fig |src="HK015A.tif" size="span" copy="Horace Knowles ©The British & Foreign Bible Society, 1954, 1967, 1972, 1995." ref="Aõhebo Rotỹỹnyre 10.9" \fig* \v 10 Rama risamy ratximyhỹ tahe riroxikemy ixi‑di ihỹmyhỹ. Rỹsỹna riraòmy rỹimyhỹ. Idi rasi wesemy rõhõtinymy rỹire. \v 11 Tahe robire: biuwetyy ruamyhỹre wese tuu robire. Rià wesemy aõna tamy dobehede. \v 12 Rià wo‑ki ibutumy iròdu, nawii, hemylala, aõbo dòkõnakõnale. \v 13 Rybeõ‑ò roholare: —Myike, Pedro, birubunyke, biroxike. \v 14 Pedro rirawyònyra: —Aõkõre, Wanyrỹ. Kia dòkõna reròkõhyywãhãre, isuisure dori. Ixityre tamy rarybere: \v 15 —Aõbo Deuxu risuhore wese isuisumy rybeõmyke. \v 16 Ixityre narybede. Iu tahe aõwesele ridyre biu‑ò. \p \v 17 Tahe Pedro kia aõbo raredi heka rõhõtinyreu, Oreniliu‑ribi hãbu mahãdu rehemynyre. Simaõ heto riijemyhỹ tahe ijòhòkỹkile rahare. \v 18 Tahe ryryrenyre: —Simaõ Pedro aõbo kakile ratxireri. \v 19 Pedro, tatxuu rasina‑di rõhõtinyreu. Deuxu Tyytybytyhy tamy narybede: \v 20 —Myike tahe, bobeheke. Inataõ hãbu dori araijereri. Tii‑wana makre adee dori aditeònyde. \v 21 Tai Pedro robehere. Tamy rarybere: —Jiarỹ aòrysydu rare. Aõherekibo tòitenyte. \v 22 Tahe rirawyònyre: —Oreniliu hãbu òbiti rare. Tii Deuxu dee ijohonaduõ rare. Ibutumy judeu bede mahãdu awiremy tuu rarybemyhỹre. Ỹjuõ tamy rarybere aòrysymy kiditeònykremy, adee roholakremy. \v 23 Tahe Pedro tamyreny rarybere: —Kakile inyboho rõkõrõrenykre. \q1 Ihewoludu txu, rỹidi tahe Pedro tiiboho‑wana ròirenyra. Ijõ \m ityhydỹỹdu seriòre tule roirenyra. \v 24 Ijõ hewo ludu txu Sesaria‑ò rehemynyrenyre. Oreniliu tii riraòmyhỹre. Taijoi mahãdu tabiòwawoludu mahãdu‑wana ributunymy rỹimyhỹre. \v 25 Pedro rehemynymy raloreu, Oreniliu ròhònyra heto‑ribi tahe tatiowotimy iko‑txi resere riwowydynykemy. \v 26 Tahe Pedro ritamadỹỹnyre. Rarybere: —Mynyike wahe. Jiarỹ hãbule watxireri. \v 27 Tahe rarybemy ralòmyhỹ, sõwemy wii ributunyreriò itxi reare. \v 28 Ta Pedro tamyreny rarybere: —Judeu mahãdu iny witxira mahãdu‑wana wibutudỹỹõmy, iòhòmy wiribi riraõmy. Kia teerytenyte. Deuxu dori riwaerynadỹỹnyre kia wese arõhõtinykre. Iny wiwese wiwesele raremy arõhõtinykemy. \v 29 Tahe tai waòrysymy teteònyteu, aõtaximy anademy wanohõti rỹire. Tai tahe adeereny arỹỹraxikre. Aõherekibo waòrysymy aõtaxina teteònyte. \v 30 Ta Oreniliu rirawyònyre: —Inaubiòwa txumy txu rỹire tahe hãbu tyky tỹrỹrỹhỹkỹ‑di wako‑txi rexitỹnynyra. Iule wesemy tahe waheto‑ki rexitòenywãhãre. \v 31 Tahe wadee rarybera: —Oreniliu aexitòedỹỹna‑ò Deuxu roholara, ijõ‑ò awahisina rieryra. \v 32 Biteònyke Jòpe hãwã‑ò Simaõ Pedro òrysymy. Simaõ, iròdutyky iyxidỹỹdusỹ‑ki ihỹre bera ijà iòhò‑ki. \v 33 Aõwesele tahe, aòrysymy reteònyre. Awimy tahe tateriki rahara. Inyboho kakile ributunymy ihỹrenyre, aroholakemy ibutumy Deuxu‑ribi aõmybo manarybekemy. \v 34 Tahe Pedro rarybere: —Deuxu dee iny ibutumy wiwese wiwesele rare. Kia reeryre. \v 35 Ibutumy bede bede hãwã ludu Deuxu rityhynykeki, aõbo tamy òbiti riwinykeki, tii Deuxu ixidee rimyke. \v 36 Kia rybe tahe Deuxu riwahinyre judeu mahãdu‑ò. Rybewihikỹywina kia diwyde inydeereny bedeerynamy. Kia Jesuisi Kristumy rarybere ibutunyrỹna kia rare. \v 37 Joaõ ijõ ratyysebenamy rarybere, idi tahe kia rybe hãletedỹỹmy rexidelenyre Kalileia‑ki. Tahe ibutu judeu mahãdu bedemy rarybere. Kia kaiboho teerytenyte. \v 38 Iwese Deuxu Tyytybytyhy, taruru‑wana Jesuisi Nazare ludu tyre‑ki ditxiwide wesemy relyymyhỹre. Iwese Jesuisi reamy raremyhỹ wesemy aõwihikỹ riwinymyhỹremy, tule iny Diabo rururawo‑ki ratxirerimy ihỹre Jesuisi iribi riteònyre, ta reteytenymyhỹre. Deuxu dori Jesuisi‑wana ihỹre. Ibutumy kia teerytenyte. \v 39 Tahe ibutumy judeu mahãdu hãwã‑ki riwinymyhỹre, idi itxeredumy inyboho roiremyhỹre. Ihãre tahe tii Jesuisi rirubunyrenyre, òwòru itxeò nihikỹ‑ki ritòhãletenymy ritamadỹỹnyrenyre. \v 40 Inataõ txu‑di tahe Deuxu rubu‑ribi riixixanyre, tahe tii riteòsinyre inyõ‑ò. \v 41 Tatarasanaõòle Deuxu Jesuisi ritỹnydỹỹnyre. Kia heka inyboho roire tii‑wana riroxirenyreki, riõrenyreki, iixixana hewomy. \v 42 Deuxu rarybere: —Jesuisi hitxidỹỹdu iny wiribi ywisijuradỹỹdu rareke, iru mahãdu dee, rubu mahãdu dee. Kiamy heka Deuxu iny‑ò ritỹnytedỹỹmy, ta inyboho rokoirekemy diwahinyde. \v 43 Ibutumy iny Jesuisinimy tamy rityhynykeki, iòraru‑ribi iny riixãwididỹỹnyke. Kia ibutumy ihetxiu rybedu mahãdu rỹimy rarybemy raremyhỹre. Kia heka Pedro tamyreny rarybere. \p \v 44 Pedro rarybemy raremyhỹu, Deuxu Tyytybytyhy ibutu rybe‑ò ijohonadu tyre‑ki resemy ralore. \v 45 Pedro‑wana rare mahãdu, judeu mahãdu òbiti, tahe riòtiinyre judeukõdu mahãdu‑ki Deuxu Tyytybytyhy ralòmy rareki. \v 46 Raholare dori rybe witxira‑di raryberenyreò, tiiboho Deuxumy heka reàlàmyhỹre. Tahe Pedro tamyreny rarybere: \v 47 —Inyõ rarybeõkre, iratysebedỹỹõmykemy, tiiboho dori Deuxu Tyytybytyhy‑di ratxirenyre inyweserenyle. \v 48 Tahe Jesuisi Kristu nimy iratysebenykemy riteònyre. Tahe rexitòenyrenyre Pedro idi iyreny‑ki ijõ txumy ramyhỹre. \c 11 \p \v 1 Judeukõdu mahãdu Deuxu rybe roholamy rityhynymyhỹre. Kia‑ò tahe Jesuisi erydỹỹna mahãdu roholare kiamy ityhydỹỹdu seriòre mahãdu tule roholare. Judeia bede ludu ratximyhỹ mahãdu ibutumy kia rare. \v 2 Pedro ixityre Jerusalẽ‑ò rehemynyreu, tahe judeu ityhydỹỹdu mahãdu tuu tamy narybede. \v 3 Kia heka, Pedro, judeukõdu mahãdu‑wana wiwo‑ki atxiteri, tii‑wana teroxiteri. Tai tahe ibinamy raharenyre. \v 4 Iribi tahe Pedro ikoreny relyyre ibutumy taaõna aõnamy. Kia wesemy Pedro rarybere: \v 5 —Jòpe hãwã‑ki watxiwãhã. Tahe rabire rasinawesemy rià nihikỹ biu‑ribi robehere‑ò. Iwese inyõ iòhòti inaubiòwa‑ki rimymyhỹre wesemy wadee robehemy roimyhỹre. \v 6 Tahe aõbo heka iwo‑ki ratximyhỹdi, retehenihikỹmy rãiwãhã iròdu deborehekỹ wesemy ratximyhỹ iwo‑ki. Abòròrò wesemy tai ratximyhỹ, iròdu wese, nawii wese tai ratximyhỹ, inyboho rirỹsỹõmyhỹre wesemy. \v 7 Iribi raholare rybeõ‑ò: —Myike, Pedro, birubunyke hewa aõtxile birubunyke tibo biròkemy. Aõkõrewa Wanyrỹ, tiu heka reròõwãhãre. Judeu mahãdu bede ywina heka tiu iny kia riròõtyhy. \v 8-9 Tahe ixityre rybeõ tamy rarybere: —Marybeõke kia ibinamy. Aõbo Deuxu awimy rarybere, kia wiji tahe ibinamy aõkõ rare. Deuxu dee awikeki, kia awi rare. \v 10 Inataõ heka tuu rotỹỹnyre. Iribi tahe kia rià, ibutu‑wana iõre biuribihyy heka iõre. \v 11 Iribi tahe hãbu inataõ dehemynymy deade tai watxiwãhã‑ò. Tii diwaòryde riwadykremy Sesaria hãwã‑ò. \v 12 Tahe Deuxu Tyytybytyhy wadee rarybere tii‑wana arakremy. Nohõtiõmy heka aõbo judeukõdu mahãdu raremy. Tii‑wana makre ele elemy. Tahe kia debò sohoji reurò seriòremy wahemy rare. Tahe retehemynyrenyre waòrysymy riteònyrenyre heto‑ò tahe ralòrenyre Oreniliu heto‑ò. \v 13 Iribi tahe Oreniliu rarybere iwese ỹju ihetowo‑ki tamy rexitỹnynyremy rarybereri: —Oreniliu, inyõ biteònyke Simaõ Pedro òrỹsymy Jòpe hãwã‑ki. \v 14 Tii rybe tỹmyraõmy adeereny kanarybekre. Tai tahe ibutumy asỹ ijoi‑wana aòraru‑ribi kanatakre. Kia Oreniliu inydee rarybere. \v 15 Iribi tahe jiarỹ Rybewihikỹmy rexidelenymy rarybere tamy. Pedro rarybere. Urile tahe roholare, tahe aõwesele Deuxu Tyytybytyhy ityrereny resere iwo‑ò ralòkemy iwese watyrereny resere wesele juhuu. \v 16 Tahe Jesuisi rybe wanohõti itxi reare tiubo raryberemy: —Joaõ heka inatyhymy bedi iny ratisebenyre, kaiboho tahe Deuxu Tyytybytyhy‑di akanasebedỹỹdenykre. \v 17 Judeukõdu mahãdu Inynyrỹ Jesuisi Kristu rityhynymyhỹre. Tai Deuxu tamy diwahinyde iwese wadeereny juhu riwahinyre wesetyhyle. Deuxu Tyytybytyhy uriõno wesele tamyreny diwahinyde. Mobo jiarỹ raremy wahe tuu Deuxu dee aõmy ararybekemy. \v 18 Iribi Pedro rybe‑ò roholareu tahe timyhe tamy irybekõna. Tule Deuxu riwowydynyrenyre: —Inatyhy wa rare Deuxu heka judeukõdu mahãdu‑ò heka umytuedeõna riwahinyre. Inyõ rityhynykeki, ixirahĩkeki, tarasana rimyrenykre. \p \v 19 Iu tahe Estevaõ rurureu, ityhydỹỹdu aõhõkỹmy rotỹỹnyreu tahe, ityhydỹỹdu mahãdu Jerusalẽ‑ribi ròhònyre. Tii heka relyymyhỹre Rybewihikỹmy judeu mahãduòle kỹny wahe, iwitxira witxira‑ò aõkõre. Tahe ibutu bede‑ò ritelenymy ròirenyre. Senisia‑ki relyyre. Xibri bedebute‑ki tule relyyre, Atxiòkia hãwã‑ki tule relyyre. \v 20 Ijõ ityhydỹỹdu mahãdu Jesuisi Rybewihikỹ tỹmyra rarybere. Tiiboho Xibri bedebute‑ribi ròhònyre, Sireni‑ribi ijõ rybedu ròhònyre Atxiòkia‑ò. Tiiboho relyyre judeukõdu mahãdu‑ò tule. \v 21 Deuxu riwiòhenanyre sõwemy iny rityhynyre, Jesuisi ryò ralòrenyre. \v 22 Jerusalẽ ityhydỹỹdu mahãdu kiamy roholare. Tai tahe Banabe riteònyrenyre Atxiòkia‑ò. \v 23 Banabe rehemynyreu tahe, tuu robire aõbo Deuxu kowa riwinyrerimy. Tai tahe reysare. Tahe ityhydỹỹdu tỹmyra‑ò dohodỹỹmy, riwiòhenanykremy: —Iòhòtyhymy Deuxu‑ribi atximahãbenyke, aworibityhy Deuxu bityhynybenyke. \v 24 Banabe heka hãbu wihikỹ rare. Tỹxihikỹlemy Deuxu Tyytybytyhy‑di ratximyhỹre. Ibutumy ratximyhỹre tyhydỹỹna‑di. Sõwemy iny rexiròtenyre Inynyrỹ mahãdu‑ò. \v 25 Idi tahe Banabe rare Tarso hãwã‑ò Salu ijesemy. \v 26 Tai rahareu tahe, didymyhe dòòsemy nade Atxiòkia‑ò. Sohoji beòramy idi bede rierenyre. Sõwemy iny ribedeerynymyhỹrenyre. Atxiòkia hãwã‑ki ityhydỹỹdu mahãdumy raninira Kristu wese mahãdumy. Kiani tamyreny riwahinyre. \p \v 27 Aõutxu tahe dehemynyde Deuxu rybedu mahãduõ Jerusalẽ‑ribi Atxiòkia‑ò. \v 28 Ijõ Abusi inire. Iribi tahe tii rarybere Deuxu Tyytybytyhy rybemy. Ramamy rubu nihikỹ kanakremy raxireri, ibutu suò. Laujiu iòlòmy raremyhỹu, kiamy rotỹỹmyhỹre. \v 29 Tai tahe ityhydỹỹdu mahãdu he nieru riwahinykremy rỹire Judeia bede sỹdu ityhydỹỹdu riwiòhenanykremy. Tahe nieru riwahinyre tiwesebo idi ratximyhỹre wesemy tamy riwahinyre. \v 30 Tahe nieru riteònyre, moma‑wana Banabe Salu‑wana Jerusalẽ dohodỹỹna heto matuari mahãdu‑ò riwyre. \c 12 \p \v 1 Kia bededỹỹnanamy heka Herodi judeu iòlòmy raremyhỹ. Iribi tahe rexidelenymy riwinyre heka ityhydỹỹdu mahãdu kia òludumy risỹnykre myhỹ. Tii riteònyre aõna aõnamy risỹnykemy ityhydỹỹdu mahãdu‑ò. \v 2 Tii mayrehe‑di rubudỹỹmy riteònyre Joaõ seriòre wahe, Txiau wahe. \v 3 Tai tahe judeu wedu mahãdu heka tamy wihikỹlemy tuu rotỹỹnyre. Herodi rierymy raremyhỹ idi Pedro rimyre. Tahe worana bedehesi rỹire. Paõ taurina ihoõ inire. Kia ibutumy rotỹỹnyre kia bedehesi rỹireu. \v 4 Tahe Pedro riròtenyre, ròtenawomy wirutyre. Aõmamy soldado mahãdu inaubiòwamy iitxeredumy rỹimyhỹre. Pascoa kia worana bedehesi konana txu rexihumy rỹireu tahe, judeu mahãdu‑ò riwahinykre. Kia Herodi rexinohõtidỹỹnyre. \v 5 Ròtenawo‑ki tahe Pedro ratximyhỹre. Ityhydỹỹdu mahãdu tahe Deuxu‑ò rexitòenyhyymyhỹre Pedro tòenamy. \v 6 Txubiòwamy tahe itxu riywinyrenyre iny sõwehekỹ‑ò Pedro riwahinykemy. Kiamy Herodi rõhõtinyre. Ruu tahe Pedro rõrõmy roimyhỹ. Inatxi soldado heka idile ratximyhỹre. Pedro womati reroti inatxi‑di ratisamy roimyhỹre. Ijõ soldado rotena ijò‑ki ratximyhỹre. \v 7 Inynyrỹ ỹju heka Pedro weribi rihetenyre riixixanykemy. Loosòna itỹnyhỹkỹlemy ròtena ritoosònyre. Tamy rarybere: —Wylemy wa rexiukỹnyke. Tahe aõwesele Pedro axiò‑ribi womati rerotihikỹ rejuxunyre. \v 8 Tahe ỹju tamy rarybere: —Awamy birutyke, bexityynyke. Kiamy riwinyra. Ijõ arahana birutyke tahe biwaheludunyke. \v 9 Iribi ròhònyra he tai rõrõreri‑ribi wahe. Kia ibutumy heka rasi weselemy Pedro rõhõtinyre rieryõre inatyhy aõbo ada rasi aõbo. \v 10 Juhu heka ikoludu soldado mahãdumy reare idi ihewoludumy reare iribi rehemynymy rỹire ahana ijòtyhy‑ò. Womatilere heka iijòtòbònare. Ixiwanale heka rarayre ijòtòbòna. Iribi tahe roirenyre hãwãry‑di ririranyrenyre. Idi tahe ỹjuhe iõre iribi. \v 11 Tahe Pedro rõhõtinyre, rieryre heka aõhebo rotỹỹnyraò. Wanyrỹ ỹju riteònyre riwatara Herodi‑ribi judeu mahãdu‑ribi. Katahe wadee aõhe rotỹỹnyrenyõtyhy. \v 12 Rõhõtinymy rỹire juhuu urihimyò idi tahe rare Marie heto‑ò. Joaõ Markuse heka tii rare. Tai ityhydỹỹdu mahãdu rỹimyhỹ tahe rexitòenyreriò Pedro tamy rehemynyre. \v 13 Tahe ijò he rihetenyre. Ijòtàbòna‑ò nade mobo raremy rierykemy ijadòma deòdu. Rode inire. \v 14 Tahe Pedro rybe rieryra. Reysamy raijaranyre iwo‑ò. Pedro tahe ralòõlemy rỹire. Tahe relyyre Pedro heto ijò‑ki rỹimyhỹmy. \v 15 Tiiboho raryberenyre: —Kai tabinamy atxiteri. Ixityre rarybere: —Aõkõre tii taile naderi. Tahe raryberenyre: —Pedro aõkõ rare, taỹjulemy tahe rare. \v 16 Tahe Pedro riheterihetenymy rỹimyhỹre. Idi riraynyrenyre. Pedromy robirenyrau, bede riòtiinyrenyre. \v 17 Pedro tahe tamyreny tebò reara roholarenykemy. Tahe tamyreny relyyre timybo Inynyrỹ ròtena‑ribi rexiòlòdỹỹnyramy. Tule tamy riteònyre: —Kiamy belyyke Txiau‑ò tule inyseriòre‑ò. Tahe rexitare, rare ijõsỹ‑ò. \p \v 18 Txuu ratỹnyreu, soldado mahãdu ierysymy wii risỹnyre timybo Pedro aõhebo rotỹỹnyramy. Tahe jei jei aõnire. \v 19 Herodi iijesemy riteònyre tai moõ tai rahaõhyylera. Tai soldado itxeredu sohoji sohoji dỹỹraximy riteònyra. Idi irubudỹỹmy riteònyra. Iribi tahe Herodi Judeia bede‑ribi ròhònyra. Sesaria hãwã‑ò bededỹỹnanaõ riwyra. \p \v 20 Tiro hãwã mahãdu Sidoma beà hãwã mahãdu‑wana Herodi derarenyre. Tahe tiiboho ributunyrenyre tamy ròirenykemy rybe‑di. Iòlò heto‑di itxeredu Blastu inire. Tahe iny mahãdu Blastu ròtarenyre iwe‑ribi mahãdureny. Tahe ròirenyre Herodi‑ò tamy rexitòenyrenyre, tamy ykaraõmykemy. Tarỹsỹna dori diwyde iòlò bede‑ribi, Herodi bede‑ribi. \v 21 Herodi tahe itxu riywinyre. Kia txuu tahe ròhònyre tamy. Rexityynyre taiòlòtyyrehe‑di tahe tarynana tyre‑ò ronyre, tamy Rybewihikỹmy rarybere. Tai tahe iny rirajuare: —Katahe hãbu aõkõ rarybereri, Deuxu wahe. \v 22-23 Aõwesele Deuxu ỹju heka Herodi rirubunyre, tii Deuxutyhymy reàlàõreki. Woudò rubudỹỹnamy rurure. \p \v 24 Deuxu rybe tahe ibutumy roholare. Sõwemy iny tahe rityhynyre. \p \v 25 Banabe Salu‑wana nieru riwahinymy rahudi tahe, diòòsede Jerusalẽ‑ribi Atxiòkia‑ò. Joaõ Marku tii‑wana ridyre. \c 13 \p \v 1 Atxiòkia dohodỹỹna heto mahãdu‑ki rybe tỹnydỹỹdu mahãduõ, bede erydỹỹdu mahãduõ rỹimyhỹre. Kaheka inireny rare: Banabe, Simaõ, iniraròsòna Nike rare. Lusiu ijõre, tii Sireni hãwã ludu rare. Manaĩ ijõre, tii Herodisỹ‑ki ratibienyre, Salu ijõre. \v 2 Ibutumy tahe Inynyrỹmy reàlàre, riroxiõhyy heka bede riemyhỹ. Tahe Deuxu Tyytybytyhy tamyreny rarybere: —Jiarỹ waaõmysỹdỹỹna dire Banabe‑ò, Salu‑ò. Kaiboho heka biteònybenykre kia riwinykremy. \v 3 Tahe roxiõhyymy bede riemy, rexitòenyrenyre. Tebòreny iratytyre ritidirenymy, idi riteònyrenyre tabede tỹina‑ò. \p \v 4 Deuxu Tyytybytyhy tahe tiiboho riteònyrenyre. Selusia hãwã‑ò tamy riberenyrenyre. Tahe hãwòõ rimyrenyre Xibri bedebute‑ò. \v 5 Tahe rehemynyrenyre Salamina hãwã‑ò. Tai judeu dohodỹỹna heto‑ki Deuxu rybemy raryberenyre. Tule Juaõ Marku rare tii‑wana wiòhedỹỹdu wese heka rare. \v 6 Tahe ibutumy bedebutemy rekoarenyre. Ritehemynyrenyre hãwãõ‑ò Pafumy ninadu‑ò. Tai tahe judeu mahãdu witxi deade, Bajesuisi heka inire. \v 7 Tii Deuxu rybeduõmy raremyhỹmy iximy rarybere tahe aõkõre, raruire, riitxenanyre. Tii bedebute hãwã dinodu‑wana rare. Kadinoduni tahe Sergio‑Paulo inire. Tii hãbu bedeery nihikỹ rare. Tii Deuxu rybe‑ò roholakemy ratxireri. Tahe didyde Salu, Banabe‑wana tamy roholakemy. \v 8 Bajesuisi, Elimasi ijõ ini rare. Tahe tii bedebute dinodu‑ò rarybere uritere Salu rybe‑ò, Banabe rybe‑ò ijohonakõmykemy. Wanyrỹ tyhydỹỹkõmykemy dori tuu risỹnyre. \v 9 Salu tahe, Paulo ijõ ini rare. Deuxu Tyytybytyhy heka itykymy ralòmy rỹimyhỹre. Tahe Paulo retehere Elimasi‑ò tamy rarybere: \v 10 —Kai Satanasi riòre tate. Kai heka ibutu itxenadỹỹ‑di tỹxihikỹlemy ahãte. Kai heka awihikỹ òludu tate. Tiubo heka bexihukre Inynyrỹ‑ribi iny riixãwididỹỹnyre. \v 11 Deuxu heka wiji araòwynykre, aõhõkỹmy arasỹnykre, aruetàmy bonykre. Txu bobiõkre bede biwyke. Iule tahe aõwesele bede torohokỹlemy reare. Robiõhyymy reare. Urile riemy ratximyhỹre, iny riwiòhenanykemy, ryy tamy ritỹnynykemy. \v 12 Tahe kia bedebute dinodu tuu robire aõhebo rotỹỹnyramy, tai bede riòtiinymy ronymyhỹ tahe tii Inynyrỹ rityhynyre. \p \v 13 Iribi tahe Paulo ròhònyra taijoi‑wana Pafu hãwã‑ribi. Rakremy riberenyra hãwã nihikỹ‑ki Panfilia bede‑ò, Peke hãwã‑ò. Juaõ Marku iribireny rexitara, dòòsede Jerusalẽ‑ò. \v 14 Tahe Paulo Banabe‑wana roirenyre. Peke‑ribi riòlònyre tahe rekoarenyre Atxiòkia‑ò. Kaa iwitxira Atxiòkia hãwã rare, Pisidia bede‑ki ratxireri. Tahe rirònyrenyre judeu mahãdu dohodỹỹna heto‑ò. Sabado txu rỹire. Ronymyhỹre ijohonamy. \v 15 Kia hãbu mahãdu heka Moisesi bede ywina tyyriti‑di, Deuxu rybemy rybedu mahãdu tyyriti‑di rariamyhỹre. Tahe dohodỹỹna heto wedu Pauloboho‑ò raryberenykemy rarybere: —Waseriòre, arybemy idi atxiteri‑wana marybeke aõwaxiny bitỹnyke. \v 16 Tahe Paulo rỹire lamamy. Iwese rybedỹỹmy ròteòsidỹỹmyhỹre wese rỹire. Tahe rexidelenyre: —Hãbu, Israeli mahãdu, tule ibutumy Deuxu rityhynymy rỹira mahãdu, bodoholabedenyke kaa ijyy‑ò. \v 17 Israeli mahãdu Egito‑ki rasỹnyreu, taDeuxu iribi ritare, moma, inytybyreny Deuxu, Israeli mahãdu tybyreny wahe. Deuxu rasõwedỹỹnyre. Iribi tahe Deuxu Egito‑ribi ritarenyre tebò ruruteretyhy‑di. \v 18 Tiiboho bederahy‑ki 40 beòramy bede riereu, Deuxu taaõbina bina riòludunyre. \v 19 Kanaã bede‑ki debò inatxi reuròmy ixỹju ixỹju mahãdumy rahure. Idi tamyreny riwahinyre bede, isỹhyymy rarekemy. Idi tahe rybe ywisidỹỹdu mahãdu tamy riwahinyre. 450 beòra rahureu, tahe Samueli Deuxu rybeduõmy raremyhỹ. \v 20 Idi tahe rybe ywisidỹỹdu mahãdu tamy riwahinyre. Tahe 450 beòra rahureu, Samueli Deuxu rybeduõmy raremyhỹ. \v 21 Iribi iny Deuxu‑ò rexitòenyre iòlòmy tamy kadiwahinykemy. Tahe Deuxu Salu tamy riwahinyre, iòlòmy. Salu tahe Kixi riòre rare. Benjami mahãdu rare. Tahe 40 beòramy iòlòmy ronyre. \v 22 Salu iribi ritareu, tahe Davi, Deuxu ritamadỹỹnyre iòlòmy. Deuxu Davimy rarybere: —Davi Ijese riòre rare. Jiarỹ iluure. Tii ibutu wadee wimy riwinykre. \v 23 Tahe Davi riòkòre‑ribi Jesuisi ròhònyre, Israeli tarasadumy rarekemy. Iwese juhuu Deuxu rarybere wese. \v 24 Jesuisi naõdeu, Juaõ ritỹnynyre Israeli mahãdu‑ò iòrarureny ririkemy idi raratisebenykemy. \v 25 Juaõ rybe tỹnydỹỹna kõnanau, tamyreny rarebere: —Jiarỹ wa iwese tahõtinytenyteri wese aõkõ jiarỹ rare. Kaiboho tiwaraòõhyymahãtenyte. Betehebenyke, tii, wahewomy kanakre. Jiarỹ aõ aõkõ rare, iwatisana arieseõtyhy iwa ritakemy, tii dori waratyre wihikỹreki. \v 26 Waseriòreboho, Abraõ riòre riòremy ibutumy inyboho roire, tule Deuxu reàlàmy rỹira mahãdu kaki ratximyhỹ. Deuxu inydeereny biu‑ò hedu rybe diwahinyde. \v 27 Jerusalẽ mahãdu, iwedureny‑wana raeryõhyyre tii tarasadu rare. Ibutumy sabado txu rybedu tyyriti‑di rariamyhỹre tohodỹỹna heto‑ki, tahe aõbo rare rieryõhyyre. Jesuisi rubudỹỹmy raryberenyreu, iwese rybeduõ rarybere wese, tiiboho rotỹỹnymyhỹre. \v 28 Tiiboho aõbina bina‑ki tai rahaõhyyra, ihãrele irubudỹỹmy rexitòenyre Pilato‑ò. \v 29 Iwese ibutumy Jesuisimy riritinymy roireri wese, ibutumy tuu ròhònyre. Tahe itxeò nihikỹ tyre‑ribi ritarenyre. Tahe mana hãloo rawo‑ò ritidirenyre. \v 30 Tahe Deuxu rubu‑ribi riixixadỹỹnyre. \v 31 Tii‑wana iny mahãduõ roirenyre juhuu Kalileia‑ribi Jerusalẽ‑ò. Rexixamy rahudi tahe, tii mahãdule tuu robihyymy txuu widireny rỹire. Kia mahãdule inysõwey‑ki relyymyhỹre. \v 32-33 Deuxu juhuu rarybere inytybyreny‑ò aõhebo rotỹỹnykremy. Inydeereny tahe tii riwinyre Jesuisi riixixanyreki. Kia Rybewihikỹmy adeereny relyymahãrenyre. Iwese inatxi wiuna ritidỹỹna‑ki roire wese: \q1 —Kai waRiòre tate. Wiji tahe bomy watxiwãhãre. \m \v 34 Kiamy heka Deuxu rarybere Jesuisimy: —Rubu‑ribi ariixixanykemy, tiu rasunymyhỹre bede‑ò ròòseõtyhy. Iwese Davi‑ò jiarỹ rarybere wesemy ibutumy adee bede ariywinykre. \v 35 Deuxu ijõ wiuna Ritidỹỹna‑ki tule rarybere. Iwese Jesuisile rarybere wese, kiamy roire: \q1 —Eòdutyhy umy rasỹnyõtyhy kai dori waumysudỹỹ‑ò teijemahãte. \m \v 36 Iu Davi Deuxu dee taijoi riwiòhenanymy rahudi tahe, rurure. Tybyreny‑ò tii rara. Iumy tahe rasunyre. \v 37 Jesuisi umy tahe rasunyõre Deuxu dori rubu‑ribi riixixadỹỹnyreki. \v 38-39 Jesuisi bityhynybenykeki, aòraru riixãwidinyke. Kiamy Moisesi bede ywina ihoõhyyre adeereny. Kia bierybenyke waseriòreboho, tiile, Jesuisi, adeereny relyywãhãrenyre. \v 40 Bexiijebenyke, kiamy adeereny rotỹỹnyke lau iwese rybedu ritina‑ki roire wese: \q1 \v 41 —Kaiboho inatyhy derare. Betehebenyke, burubenyke, bede biòtiinybenyke, aõbo jiarỹ rewinyreriò. Inyõ adeereny ritỹnynyke ihãrele. Tiu heka bityhynybenyõtyhy. \p \v 42 Tahe Paulo irybe rexihura. Iribi ròhònyre Banabe‑wana. Rexitòenyrenyre ijõ sabado biòwau tarybetybydile ixybyle relyykemy. \v 43 Iny ritobinymy rahudi, judeu mahãduõ, judeu bede erydỹỹna ityhydỹỹdu mahãduõ tule Banabe Paulo‑wana riheludunyre. Tahe tamyreny raryberenyre: —Deuxu ruxetòena‑ki idi mariahyymyhỹkemy. \p \v 44 Ijõ sabado rehemynyreu, ibutu iny hãwã‑ribi doimyhỹdenyde Deuxu rybe‑ò ijohonamy. \v 45 Judeu mahãdu tahe inysõwemy robireu, tiiboho rexiwaritinymyhỹrenyre. Tiiboho raryberenyre aõbinahãkỹlemy Deuxuru‑ò. Paulo riki inatyhymy aõkõ tii rarybemyhỹre. \v 46 Paulo Banabe‑wana ihãrele brebuõlemy raryberenyre: —Juhuu adeereny Deuxu rybe dobehede. Tahe kaiboho tetyhynyõtenyte, tai judeukõdu mahãdu‑ò aroirenykre. Kaiboho Deuxu rybe terarenyreki, ixi sohojile tahe tetaõte adeereny aõ aõkõreki. \v 47 Kia Inynyrỹ bede ywina wadeereny riwahinyre: —Kai loosòna wesemy atxikre judeukõdu mahãdu‑ò. Kai tarasanary ritỹnynykre ibutu inyko‑ò. \v 48 Judeukõdu mahãdu kia‑ò roholareu, tahe reysarenyre. Deuxu rybe riwowydynyrenyre tai. Tahe rityhynyre, timybo Deuxu juhuu ritare wesele tamyreny umytuedeõna riwahinyremy. \v 49 Inynyrỹ rybemy kia bede‑ki ibutumy relyyre. \v 50 Tahe judeu mahãdu rarybere hãwyywihikỹ ityhy‑ò, tule hãwã wedu‑ò. Tai tahe Paulo Banabe‑ò òludu sõwemy resere. Tahe isubede‑ribi riteònyrenyre. \v 51 Paulo Banabe‑wana tawa‑ribi bryby riòhòwirenyre tamyreny tiiboho ibinareki. Tahe Ionio hãwã‑ò roirenyre. \v 52 Atxiòkia ityhydỹỹdu mahãdu tahe reysamy rỹimyhỹre. Deuxu Tyytybytyhy‑di tỹximy ihỹre. \c 14 \p \v 1 Ionio hãwã‑ò Paulo Banabe‑wana rare. Judeu mahãdu dohodỹỹna heto‑ò. Tahe rybe ritỹnyrenyre, tarurumy he relyyrenyre. Sõwemy judeu mahãdu, judeukõdu mahãdu‑wana rityhynyrenyre ijyy. \v 2 Tahe ijõ judeu mahãduõ rityhynyõre. Ijyy deramy reamyhỹre, tule ijõ‑ò tule rarybere ityhynyõkemy. Tahe Paulomy, Banabemy aõ òta òtalemy rarybemyhỹrenyre. \v 3 Ihãrele tahe Paulo Banabe‑wana bede nihikỹ riwyrenyre tai. Tamy rybe ritỹnyhyy roiremyhỹ ibrebuõlemy. Inynyrỹ taruxetòena rybetyhydỹỹnamy riwiòhenanyre tiiboho bedeòbyna widỹỹdu renyreki. \v 4 Hãwã mahãdu ritxuare. Ijõ heka judeu wedu mahãdu rityhynymyhỹre, ijõ tahe Paulo Banabeboho rityhynymyhỹre. \v 5 Judeukõdu mahãdu, judeu mahãdu, tawedureny‑wana widee rarybere Paulo Banabe‑wana riòkòròrenykemy tamy mana‑di rehurenykremy. \v 6 Tahe tiiboho rexieryrenyre tahe rihenyrenyre. Tahe ròirenyre Listra hãwã‑ò, Debi hãwã‑ò, kia Laonia hãwã hãwã‑ò rare. Tule rariarenyre kowa bedewo‑ki. \v 7 Tahe kowa tiiemy ritỹnyhyy roiremyhỹ Rybe tỹmyra wihikỹ‑di. \p \v 8 Listra hãwã‑ki heka hãbuõ‑txi rekoarenyre, itierere heka. Taihyy heka ronymyhỹre. Tuuhyy heka ratohouãmy ijarananyre. \v 9 Tii tahe Paulo rybe‑ò roholare. Paulo tamy retehere. Kia tahe Paulo rieryre hãbu teytetyhynadire Paulo riteytenykremy. \v 10 Tai tahe tamy rarybere tarybe riterenymy: —Mynyike, òbitimy. Ta hãbu rexiwatxinyre, rariare. \v 11 Ijohona mahãdumy robireu, aõbo Paulo riwinyremy tahe rirajuare tarybe‑di, Laonia rybe‑di: —Ka hãbu mahãdu heka deuxu wesemy idi rexinohõtidỹỹnymyhỹre. Inydeereny deuxu wesemy dobehede. Iumyreny tahe hãbu wesemy rare. \v 12 Banabe heka, Jupitemy tadeuxurenyniõmy rininire. Paulo tahe ijõnimy, Meuriumy rininirenyre irybe sõwetyhyreki, tii rybedureki. \v 13 Jupite xiwena wydydu horeru bederade‑di dehemynyde. Tohodỹỹna heto hãwã ahana ube‑ki rỹire. Broreni xiwe wesena tamyreny hãwã mahãdu riworonykemy, riwahinykemy. \v 14 Kiamy roholareu, Paulo Banabe‑wana tatykyreny riykaranyre idi rihurenyre. Tahe ralòmy reare inysõwey‑txi rarybekemy. \v 15 Tamy ryryre: —Aõhebo tatỹỹnytenyteri. Jiarỹboho hãbulemy watxirenyreri. Kialemy adeereny rarybewãhãre, Deuxu rybetỹmyra wihikỹ. Adeuxureny‑di nohõtirenyõmy. Bedewidỹỹdu ta mohõtinybenyke. Tii dori benihikỹ riwinyre, ibutumy biu‑ki riwinyre, tahe Deuxutyhy‑di mohõtinybenyke. \v 16 Ihetxiu Deuxu ibutumy bede bedemy sỹdu ririre ixidee wimy aõna aõnamy rotỹỹnykemy. \v 17 Urile tahe tamy rexideòsinyre tamy biu riwahinyre taoworumy raratynykemy. Tai tahe kaiboho arỹsỹna dire, Deuxu debò‑ribi, awo‑ki eysanadire. \v 18 Ihãrele iny tamy xiwe wesena tamy riwahinykemy ratxireri. Paulo tamyreny rarybere: —Aõkõ, inydeereny bidiwahinyõke. \p \v 19 Iribi tahe judeu mahãdu‑ò Atxiòkia‑ribi, Ionio‑ribi tamyreny raryberenyre Paulo rubudỹỹmy. Hãwã òtityube‑ò Paulo ridyrenyre. Mana‑di tamy rehumyhỹ. Tahe rubu wesemy ririrenyre. \v 20 Idi tahe ityhydỹỹduõ tamy wirotyre. Paulo tahe suribi rỹire tahe tii‑wana nalòde hãwã‑ò. Ijõtxu biòwamy tahe Banabe‑wana Paulo rexitare ijõ hãwã‑ò, Debi hãwã‑ò. \v 21 Ka hãwã‑ki tahe Paulo rybe tỹmyra wihikỹ ritỹnynyre. Sõwemy tai rityhynyreu, Pauloboho ròòserenyre Listra hãwã‑ò, Ionio hãwã‑ò, Atxiòkia‑ò. \v 22 Ibutumy hãwã‑ki Pauloboho ityhydỹỹdu mahãdu riwiòhenanyrenyre, tiiboho rityhynyhyymy ratximyhỹkemy. Tamyreny rarybere: —Kaiboho aõhõkỹmy botỹỹnybenyke, ihãrele malòkemy titxibo Deuxu Iòlò ratximyhỹre‑ò. \v 23 Ibutu ityhydỹỹdu mahãduy ribi ritamy rỹimyhỹ rarekremy, idinodumy. Matuari mahãdu‑ribi tii ritare. Iu ritareu tahe, rexitòenyre Deuxu‑ò tule byreõhyy txuõ riwyrenyre. Inynyrỹ‑ò rexitòenyre: —Kia ibutumy aratyhynyreri, tai tahe biywinymy ahãke. \v 24-25 Pisidia bede‑ki rekoamyhỹrenyre Panfilia bede‑ò. Kowa‑ò Rybewihikỹ tỹmyramy relyymy rahudi Peke‑ki, Atalia hãwã‑ò dobehede. \v 26 Tai hãwò nihikỹ welòdi‑di rimyrenyre. Tahe Atxiòkia‑ò rorore. Kowa‑ribi juhuule rybe tỹmyra wihikỹ ijyy‑di dòhònyde. Kowa juhuu rexitòenyre tamyreny Deuxu ruxetòena‑wana rarekemy. \v 27 Atxiòkia‑ò rehemynyreu, Paulo, ibutumy ityhydỹỹdu mahãdu ditotynyde. Tai heka tamyreny rarybere iwese Deuxu riwiòhenanyre wese ibutumy iaõmydỹỹnana‑di. Iwese judeukõdu mahãdu rityhynykemy. Deuxu tamy ityhyna ijòtòbòna riraynyre wese. \v 28 Idi bededỹỹnana riwynihikỹre ityhydỹỹdu mahãdu‑wana. \c 15 \p \v 1 Hãbuõ Judeia mahãduõ ditehemynydenyde ta teòsamy ribedeerynyrenyre. Kawese ribedeerynyre: —Moisesi Tyyriti bede ywina, notykyresynamy, rityhynyõkeki, iny rataõtyhy. \v 2 Iribi tahe Paulo Banabe‑wana tamyreny rarybehyy rare. Tai tahe inyõ tamy rarybere Jerusalẽ matuari mahãdu‑ò roirenykemy aõmydỹỹnana rexiòbitinyrenykemy. Iny witxira‑ò Jesuisi erydỹỹna mahãdu‑ò rarybekemy heka tamy, Pauloboho iteòdỹỹmy rarybere. Tahe ijõ hãbu mahãduõ tule tiiboho‑wana riteònyrenyre. \v 3 Dỹỹraximy heka tamy ròirenyre, aõ aõmydỹỹnabo ratxirerímy wahe. Sõwemy dohodỹỹna mahãdu ihemy roirenyre urihimyò, tai tahe ririrenyre. Tahe Senisia bede bedemy, Samaria bede bedemy riòhòrerenyre. Relyyre judeukõdu mahãdu tule ityhydỹỹdu mahãdu‑ki rỹirerimy. Tai ibutumy ityhydỹỹdu mahãdu reysare. \v 4 Tahe ritehemynyrenyre Jerusalẽ‑ò. Wihe ritotynyrenyre ityhydỹỹdu dinodu‑wana, tule matuari mahãdu‑wana, Jesuisi erydỹỹdu mahãdu‑wana. Tiiboho relyyrenyre aõmybo Deuxu rotỹỹnyre iyreny‑ki, timybo riwiòhenanyré. \v 5 Tahe hãbu mahãduõ tai raremyhỹ heka. Juhuu heka fariseu mahãdumy ihỹre, idi tahe ityhydỹỹdumy ralore. Imahãdu‑ribi ijõ rỹire ribedeerynykremy. Tahe rarybere: —Inydeereny kia wese rare. Judeukõdu tyhydỹỹdu ibutumy notyyresyna‑di ròhònyke. Tule ibutumy Moisesi bede ywina ibutumy rityhynykemy. Kawesemy tamy ribedeerynyre òbitimy aõkõ watxireri. \p \v 6 Idi tahe Jesuisi erydỹỹna, matuari mahãdu‑wana wii ributunyre rybe òbitidỹỹmy. \v 7 Rybe sõwemy rahude tahe, Pedro rỹire tamyreny rarybekemy: —Waseriòreboho, Deuxu juhu riwatare Rybewihikỹ rybedumy judeukõdu mahãdu‑ò tuu aritỹnynykremy, tiiboho tule rityhynyrenykremy. Tai rarewãhã. Kaiboho kia ibutumy teerytenyte. \v 8 Iwese inydeereny riwahinyre wese, Deuxu Tyytybytyhy tamyreny tule riwahinyre. Judeukõdu mahãduõ tule ixidee rimykemy. Kia wese tuu riteòsinyre inydeereny. \v 9 Deuxu wiribi lahitximy aõkõ iny riwinyrenyre. Wiwesehyyle ihỹre. Tiiboho inywesele ihỹrenyre. Tiiboho rityhynyrenyreu, heka irayky rityranyrenykemy ritarenyke. \v 10 Kia wese Deuxu teurihitenyteri. Kia bede ywina itxyynautxiehekỹ wesere ityhydỹỹdu mahãdu tyre‑ki tetiditenyteri. Inytybyreny tiu retyyõre tule inyboho idi retyyõre. \v 11 Inynyrỹ, ruxetòenale‑di iny ritamyhỹre. Tule judeukõdu mahãdu kia weselere ritamyhỹre. \p \v 12 Tahe aõmy rarybeõhyyrenyre. Ibutumy he Paulo Banabeboho rarybereò, roholarenyre. Tiiboho heka relyyrenyre tule bedeòby wihikỹ aõna aõna‑wana Deuxu riwinyremy tadebò‑di wahe. \v 13-14 Iribi tahe rexihurenyreu tasỹ, Txiau rỹire rarybekremy: —Waseriòreboho, bodoholabedenykre inihe warybe‑ò: —Pedro kỹny adeereny rarybere, timybo Deuxu judeukõdu mahãdu roramy rare iny mahãduõ ixidee ritakremy tanityhy‑ò. \v 15 Kiawesemy he tule ihetxiu Deuxu rybemy rybedu mahãdu riritinyre, kamy wahe: \v 16 —Wanyrỹ heka rarybera: —Adòòsekre, ixyby ariywinymy aritamadỹỹnykre aõdohodỹỹna heto Davi juhuu riwinyre. Idi tahe resere. Ixyby ariwinykre. \v 17 Tai tahe judeukõdu mahãdu‑ribi iuhe riwaòrykre wamy rityhynykemy. Wanyrỹ, Deuxu, kiamy heka tiiboho rarybekre, ibutumy jiarỹ retarenyreki. \v 18 Kawesemy Wanyrỹ tuhyy rarybemy raremyhỹ, tule wiji ihỹre. \v 19 Tai heka kiawidỹỹõmy rakatximyhỹrenykre. Tamyreny rybeõmy rakatximyhỹrenyke. Judeukõdu mahãdu Deuxumy rityhynyrenyreu, iny bede ywina reny tyhydỹỹmy tamyreny rybeõmy. \v 20 Kialemy heka tamyreny rakaryberenykre: Suritxoo xiwe‑ribi iròdude ròrenyõmy. Tule òta òta òraruna widỹỹõmy, iròdu hãlubu‑di ròrenyõmy, ihãlubu rejuxunyõmyhỹre‑wana. \v 21 Kiamy heka rakatximyhỹrenyke. Moisesi bede ywina‑di dori ibutu hãwã‑ki judeu dohodỹỹna heto‑ki rariamy raremyhỹ. Sabadotxu ihyymy aõkõ kia ritỹnynymy raremyhỹ. \p \v 22 Tahe kiamy heka rahõtinyrenyre, Jesuisi erydỹỹna mahãdu, ibutumy dohodỹỹna mahãdu‑wana, hãbuõ ayreny‑ribi rikitakre. Tai Atxiòkia‑ò riteònyrenykemy Paulo Banabe‑wana. Tahe Judasi ritarenyre tule iniòrysyna Basaba rare. Ijõ tasỹ Sila inire. Ka hãbuboho ityhydỹỹdu mahãdu awimy tai raharenyre. \v 23 Katyyriti tiiboho‑wana rakre. Kawesemy tyyriti rare: —Jiarỹboho, erydỹỹna, matuari, seriòre mahãdu adeereny rybe wehityhyna rewahinyreri. Ibutumy judeukõdu mahãdu ityhydỹỹdu‑ò ka tyyriti rakre Atxiòkia hãwã‑ò, Siria bede‑ò, Silisia bede‑ò. \v 24 Inyõ rare wayreny‑ribi adeereny notykyresymy rybemy. Tai tahe araykyreny riwerydỹỹnyre. Jiarỹboho reteònyrenyõhyyre. Kia reerymy watxirenyreri. \v 25 Tahe wiwesele rahõtinyrenyre riki, hãbubohoõ Paulo Banabe inyluudu‑wana reteònyrenyreri. \v 26 Kia hãbu Paulo Banabe‑wana hãwã binahakỹ‑ò roimyhỹrenyre Jesuisi Kristu Inynyrỹni‑di. Ixi‑txi rõhõtinyõlere, brebumy. \v 27 Judasi‑wana tule adee raryberenykre kia aõmydỹỹnanamy, katyyriti rewahinyrenyre wese. \v 28 Kawese inyboho rõhõtinymyhỹre, Deuxu Tyytybytyhy dori inyrayky rewiòhenanyre. Kia bede ywinalemy adeereny rarybereri biywinybenykemy. \v 29 Uritere, suritxoo xiwe‑ribi iròdude ròrenyõmy iròdu, ihãlubu‑di ròrenyõmy, ihãlubu rejuxunyõmyhỹre‑wana. Tule òta òtana òraruna widỹỹõmy. Ka bede ywina biywinybenykeki, awimy boibeke. Deuxu deysana tahe adeereny kanakemy watxiwãhãre. \p \v 30 Tahe hãbuõ iny inaubiòwamy Atxiòkia hãwã‑ò ròirenyre. Tahe Atxiòkia tyhydỹỹdu mahãdu ributunyre. Iu tahe tamyreny tyyriti riwahinyre. \v 31 Tahe idi rariarenyreu, ritỹnynymy tamyreny. Ribedeerynyrenyre. Tai tahe reysarenyre. \v 32 Judasi Silaboho tule Deuxu dee rybeduwihikỹ roire. Sõwemy dohodỹỹna‑ki seriòre mahãdu‑wana rohonymyhỹre. Tai tahe rirurudỹỹnymyhỹre. \v 33 Aõutxumy raroorehenyre, tahe seriòre mahãdu tamyreny rarybere: —Bòibenyke he ateòdỹỹdu mahãdu‑ò. Biòkeseke wowina‑di Jerusalẽ hãwã‑ò. \v 34 Tahe Sila rõhõtinyre rarikremy Atxiòkia‑ki. \v 35 Tahe Paulo Banabe‑wana naride Atxiòkiakile. Inynyrỹ rybemy rierynanyrenyreri, ritỹnynyrenyreri, ijõ seriòreõ‑wana. \p \v 36 Aõutxumy tahe Paulo rarybere Banabe‑ò: —Ròkòòsekre kỹnyhe, ibutumy hãwã hãwã‑di tai juhuu Inynyrỹ rybemy ritỹnynymahãreò wahe, rikiwehityhynanykremy timybo ityhydỹỹdu mahãdu nyimyhỹde‑ò. \v 37 Tahe Banabe Joaõ‑Marku ridykemy tamy reare. \v 38 Paulo heka Joaõ‑Marku ridyõkemy ratxireri, Panfilia hãwã‑ki dori iribireny ròhònyreki, riwiòhenanyõreki. \v 39 Marku ridykemy wiwese wesemy aõkõ rõhõtinyrenyre teratyhylemy ratximyhỹ. Tai tahe wiribi rexihitxinyrenyre, Banabe Paulo‑ribi. Banabe Marku ridyra Xibri bedebute‑ò, hãwò‑di ròira. \v 40 Paulo tahe Sila ridyra. Seriòre mahãdu tahe Pauloboho riixitòedỹỹnyre, Inynyrỹ ruxetòena tamyreny kanakemy. \v 41 Tahe Siria bede werawo‑di, Silisia bede werawo‑di, ririranyre dohodỹỹna mahãdu riwiòhenanykemy, rirurudỹỹnymyhỹkemy. \c 16 \p \v 1 Pauloboho tahe Debi hãwã‑ò rehemynyre. Ihyy tahe Listra hãwã‑ò rare. Tai tahe Tximòtxi‑wana witxi rekoare. Tximòtxise judea tyhydỹỹduõ rare. Tyby tahe grego mahãduõ rare. \v 2 Listra, Ionio ityhydỹỹdu seriòre Tximòtxi luure. Tximòtximy widee rarybere: —Tii iny hãbu tyhy rare. \v 3 Tahe Paulo Tximòtxi‑wana rakemy rexiywinymy raremyhỹ. Tahe rexitarenykre kotyreu, Paulo, Tximòtxi notykyresymy riteònyre, kowa judeu mahãdu òraru‑ki wahe. Tyby dorihe ibutumy iny rieryre tii grego mahãdu raremy. Notykyresykõmy rake tahe judeu mahãdu dee kia ibinare. \v 4 Iribi tahe ròirenyre hãwã hãwã‑di, ityhydỹỹdu seriòre mahãdu ribedeerydỹỹnykemy, timybo Jerusalẽ mahãdu rõhõtinymyhỹremy. \v 5 Tai tahe ibutumy dohodỹỹna heto mahãdu tii rirurudỹỹnymyhỹre ityhydỹỹna‑di. Tule ijò rityhynymyhỹre txuõ txuõlemy ralokemy ityhydỹỹduõmy rarekemy. \p \v 6 Pauloboho Asia bede‑ò ròirenyõre rybe ritỹnynykemy, Deuxu Tyytybytyhy ritirỹreki. Tahe Frigia‑Alatxia bedemy rekoamyhỹrenyre. \v 7 Misia bede‑ò rehemynyreu, Bitinia bede‑ò ròirenykemy riwisỹnyrenyre. Tahe Jesuisi Tyytyby tamy riteònyõhyyre, ritirỹmyhỹre. \v 8 Tahe Misia bedemy rekoare, tahe Troaji hãwã‑ò robehere. \v 9 Tahe Paulo hãbuõ wesemy robire rasina weselemy. Hãbu, Macedonia bede ludu lamamy rỹimyhỹò, tuu robire. Tahe hãbu ryrymyhỹ tamy: —Manake Macedonia‑ò, biwawiòhenanykemy. Kia Paulo rasi‑ki tuu robire wese. \v 10 Tahe tarasi rahureu, tamyhe wylemy aroikemy watxiwãhãrenyre. Jiarỹ, Luka, Paulo‑wana. Deuxu dori inydeereny rarybereri Macedonia‑ò ròkòirenykremy, Rybewehikỹ rikiubỹtỹnyrenykemy. Kialemy rõkõhõtinyrenykre. \p \v 11 Tahe Troaji hãwã‑ribi ròhònyre hãwò yhywydynalaworo‑ki. Samotrasia hãwã‑ò imynahyy riòhòrere. Ijõ txu tahe Niapoli hãwã‑ò riòhòreri. \v 12 Iribi tahe Filiposi hãwã‑ò roirenyre. Juhuludu hãwã rare Macedonia bede‑ki. Roma hãwã mahãduõ tule tai rasỹnymyhỹre. Tai txuõ rewyrenyre. \v 13 Sabadotxu tahe hãwã‑ribi reòlònyrenyre bero ijà‑ò. Rahõtinyrenyre tai ixitòedỹỹna‑ò rỹimyhỹremy. Tai tahe hãwyyõ rexibutunymy rỹimyhỹ. Tahe rorokorenyre tamyreny raryberenykemy. \v 14 Hãwyyõ Lidia inire, inyrybe‑ò tahe roholatyhymyhỹre. Tii Txiatira hãwã luduõ rare. Tii tylỹre ijohodure, tule Deuxu tyhydỹỹdure. Inynyrỹ irayky riywinyre Paulo rybe rityhynykemy. \v 15 Tahe ibutumy isỹmahãdu‑wana riratysebenyre. Tai tahe tamy Lidia rarybere: —Inaanokàbo ityhydỹkỹdumy watxiwãhãre‑wana, wahetoku‑kò manakre. Tai tahe iheto‑ò ròirenyre irybe‑ki. \p \v 16 Aõutxumy tahe riberenyre ixitòedỹỹna‑ò. Itxi rekoarenyre ijadòmaõ‑txi, deòdu rare. Iwo‑ki tyytybybina ralòmy rỹire. Tai ijadòma relyyre inyko aõhebo iny‑ò rotỹỹnykremy. Tai sõwemy nieru ritare tawedu‑ò. \v 17 Tahe waherenymy dyrymy nade: —Deuxu ibuturatyre rare. Iteòdỹkỹna mahãdu kia mahãdu rare. Tikiboho rarybemyhỹre timybo iny taòraru‑ribi ratakemy. \v 18 Tuheka rarybehyy raremyhỹ. Aõutxumy tahe Paulo tai rexirare, tamy ròòsemy reare. Rarybere tyytybybina tai ratxireríò: —Jesuisi Kristu nimy iribi arateònykre. Bexitakre. Tahe aõwesele iribi ròhònymy reare. \p \v 19 Iwedu tahe rieryre nieru idi ritaõkre ta rimyrenyre Paulo Sila‑wana. Retỹhimy rare ywisidỹỹdu‑ò, hãwã elehyna ube‑ò. \v 20 Tahe ijadòma wedu rarybere ywisidỹỹdu mahãdu‑ò: —Kaa judeu mahãdu iny hãwãreny dibinadỹỹnymyhỹde. \v 21 Tiiboho iny ribedeerynymyhỹre aõ iny bede ywinareny‑di aõkõ. Inyboho Roma hãwã mahãdu rare. Tai kia‑ki aõhe arotỹỹnyõtyhy. \v 22 Tai tahe sõwemy iny Paulo Sila radònyre. Ywisidỹỹdu mahãdu tahe ityy ibòrò‑ribi ritxuahakỹre idi tahe rityhenymy tuu raòhòtere. \v 23 Tuu raòhòtere, tuu raòhòtere, idi tahe ròtenawo‑ò idi rehurenyre. Ròtena‑di itxeredu‑ò rarybere: —Kaa rahenykre‑wana, kaile budurukre. \v 24 Tai rirutere iraru‑txi rarutxi‑ò iwa ritidire òwòru iwodỹỹwomy raratyheny. \v 25 Ruetya tahe Paulo Sila‑wana rexitòenymy roimyhỹ Deuxu dee. Ijõ ròtenawoludu mahãdu roholamy rỹimyhỹ tai. \v 26 Aõwese bede ramytatare. Ròtena ijòtòbòna rirayre hãbu mynyna iribi rejuxunyre. \v 27 Tai tahe itxeredu ijò iraymy idi retehereu, rexirubunykemy tamaydese ritare. Ròtena woludu mahãdu rahenyramy tii rexinohõtinyra. \v 28 Paulo tahe tamy ryryre: —Ixirubudỹỹõmyke, kakile watxirenyreri, ibutuhukỹlemy. \v 29 Itxeredu ryryre loosòna kidiwykemy tahe ralore ramytatamy brebumy. Paulobohoko‑ò resere tatiòhomy. \v 30 Tahe itxeredu diòlòdỹỹnyde irarutxira‑ribi, tamyreny rarybere: —Wanyrỹboho timybohe aratamy arỹike. Aõhebohe arotỹỹnyke. \v 31 Tahe rirawyònyre: —Inynyrỹ Jesuisi bityhynykrekile, tarasanamy myikre, asỹ mahãdu‑wana. \v 32 Tahe tamy Deuxu Rybe‑di ritỹnydỹỹre ibutumy isỹ mahãdu‑ò. \v 33 Iruule tahe riwisinanyrenyra ibrò wotõmona risuhòra. Idi tahe itxeredu raratysebenyre tasỹ mahãdu‑wana ibutumy. \v 34 Iribi tahe itxeredu ridyrenyre taheto‑ò riroxikemy tahe ibutumy reysanihikỹrenyre, Deuxu rityhynyrenyraki. \p \v 35 Txu deadeu tahe ywisidỹỹna dinodu ijõ ywisidỹỹna mahãdu riteònyre, ròtena‑ribi Pauloboho riteònykremy. \v 36 Itxeredu tahe Pauloboho‑ò rarybere: —Ywisidỹỹna mahãdu arateònykremy riwateònyreri. Bòibenyhe, wowina‑di, biòlònybenyke. \v 37 Paulo tahe rirawyònyre: —Aõkõre, araõtyhy. Jiarỹboho Roma hãwãhãkỹ mahãdu kaa watxirenyreri. Tii riwayhytanyrenyra idi ròtenawo‑ki riwasỹnyrenyra. Ywisidỹỹdu mahãdu wii rotykõhyyre riwaròtenyrenyra. Wasimy ka tiu ariòlònyõtyhy. Tiiboho kodoikreule tahe ariòlònykre. Tii he riwaòlòdỹỹnykre. \v 38 Tahe ywisidỹỹna mahãdu tawedu‑ò rarybere. Tahe tiiboho ruberurenyre Pauloboho Roma hãwã mahãdu roireki wahe. \v 39 Tai tahe dòidenyde tamyreny, aõwaxina riòlònykremy. Tahe làhàmy tamy rexitòenyre. Tutyhy‑ki aõkõ làhà ararutara. Tai riteònyrenyreu, hãwã‑ribi rexitarenykemy tamy rexitòenyra. \v 40 Rexitarenyreu, Pauloboho tahe Lidia heto‑ò ròòsere. Ibutumy ityhydỹỹdu tahe wii ritotynyre, wii riwiòhenanykemy. Idi tahe riòlònyre kia hãwã‑ribi. \c 17 \p \v 1-2 Tiiboho rekoarenyre Afipoli hãwãmy, Apòlonia hãwãmy tahe rehemynyre Tesalonia hãwã‑ò. Judeu dohodỹỹna hetoõ tai rỹimyhỹreò. Paulo, iwese aõu riwinymyhỹre wesele rare tamy. Ralore rybe‑di rarybekemy. Inataõ sabadomy tai riraynyre tyyriti ritidỹỹna tamy ritỹnynykemy. \v 3 Rybe hitxina rurukremy tuu relyyre. Tahe Paulo tamyreny ritỹnynyre iwese Kristu durudemy idi dexiixixanyde rubu‑ribi. Kia iny rityhynyra Jesuisi inatyhymy Deuxu deòdỹỹna raré. \v 4 Tahe ijohonadu mahãduõ rityhynyre. Tule ijõ judeukõdu mahãdu rityhynyre. Tule ijõ hãwyy wihikỹ mahãduõ rityhynyre sõwemy. \v 5 Tahe judeu mahãdu dinodu tuu ròhãrumyhỹre. Tiiboho tahe hãbu binahakỹ mahãduõ wii rotyre aõbina ritelenykremy. Tahe ròirenyre Ijasõ heto‑ò Pauloboho rimyrenykremy, ywisidỹỹna‑ò idi retỹhikremy. \v 6 Tai tahe rahaõhyyre tai. Tahe Ijasõ ritarenyre ijõ ityhydỹỹduõ‑wana. Tahe ridyrenyre ywisidỹỹna‑ò. Tahe raryberenyre ywisedỹỹdu mahãdu‑ò: —Paulo, Silamy urile bede diòtanymyhỹdenyde, aõna aõna binahakỹlemy rotỹỹnymyhỹre. \v 7 Ijasõ tahe ritirỹmyhỹre taheto‑ki. Tiiboho iny òludu roire. Iny iòlòreny rityhynyõtyhy. Jesuisi ka iòlòrenyre. \v 8-9 Ibutumy iny idi rõhõtinyre, tule ywisidỹỹna mahãdu rexitòenyre nieru ririkemy. Tai xiery tahe ròhònyke. Tai tahe ririrenyre nieruõ. \p \v 10 Kiaru tahe ityhydỹỹduõ Pauloboho riwiòhenanymy iribi riòlònykemy Bereia hãwã‑ò. Tahe rehemyhỹreu, dohodỹỹna‑ò ròirenyre. \v 11 Kia hãwã‑ki judeu mahãdu iny awi rare, Tesalonia hãwã mahãdu wese aõkõre. Teysamy tamy roholarenyra. Idi heka rariara Tyyriti‑di, òbitimy Paulo rybe aõbo roirerimy rierykemy. \v 12 Tahe sõwemy judeu iny rityhynyre. Judeukõdu mahãduy‑ribi sõwemy rityhynyrenyre, hãwyy wihikỹ, hãbu‑wana tule rityhynyrenyre. \v 13 Bereia hãwã‑ki Paulo Deuxu rybe ritỹnynymy raremy. Judeia mahãdu dinodu Tesalonia hãwã‑ki roholareu, tahe doidenyde. Iny sõwe‑ò raryberenyre: —Pauloboho bibinadỹỹnyke. \v 14 Tahe ityhydỹỹdu seriòre mahãdu aõwesele Paulo riteònyrenyre ahohokỹry‑di. Sila, Tximòtxi taile rarire. \v 15 Hãbuõ rare Paulo‑wana Atena hãwã‑ò. Iribi tahe dòòsede hãbuõ. Paulo tamy tarybe riwahinyra Tximòtxi Sila‑ò, wylemy kanakremy. \p \v 16 Paulo Atena hãwã‑ki riraòreu, tahe robire suritxoole rityhynymyhỹreò. Tai tahe tii rabedewore. \v 17 Idi tahe Paulo ralore dohodỹỹna mahãdu heto‑ò judeu dee rarybekemy, tule judeukõdu ityhydỹỹdu dee rarybekemy. Tahe rarybemyhỹre txuõ txuõlemy. Tule hãwã ube‑ki rarybemyhỹre hãwã‑di reamyhỹre mahãdu‑ò. \v 18 Aõutxumy tahe Epikuriu mahãdu Paulo‑txi nade. Estòiku mahãdu ijõre. Tiiboho, aõbo rybe rare kia erydu roire. Tiiboho he Paulo raujõmorenyre: —Aõmy aõkõ, kiarybedu rarybereri. Ijõ tahe rarybere: —Tii Deuxu tỹmyramy rarybereri. Paulo dori juhuu Jesuisi ixixanamy relyymy raremyhỹ. Tai kiamy raryberenyreri. \v 19 Paulo tahe ridyrenyre. Tai iny roholamy rỹimyhỹreò ridyrenyre: —Rybe tỹmyramy telyymahãtemy inihe bedelyyke wakoreny. Tamy kia rarybere. \v 20 Aõkõre inihe aõna aõnamy tarybemy atxiteri, aõwitxira witxiramy. Tai aroholarenykemy watxirenyreri. \v 21 Atena hãwã mahãdu, tule iwitxira bede luduõ tai rasỹnymyhỹre, aõ tỹmyraõòle roholarenykemy ratxirenyreri. \v 22 Tahe Paulo rỹire rybenatya‑ki. Rexiòrarunymy rarybere: —Atena hãwã mahãdu, kaiboho Deuxu rybe hyky tahõtinymahãtenyte. \v 23 Jiarỹ hãwãymy rariamy watxireriu, sõwemy xiwena‑di retehera. Ijõ‑di kiamy retehera iritina‑di: Kaa Deuxu heka inyõ rieryõhyymyhỹre. Ka Deuxumy kỹny heka akoreny arelyykre, teerymahãtenyte‑di aõkõ tuu teàlàmahãtenyte. \v 24 Ka Deuxu ibutumy bede riwinyre. Ibutumy tuu rỹira tii riwinyre. Tii heka biuwetyy wedu rare, su wedu rare. Aõ hãbu widỹỹna heto‑ki aõkõ tii rasỹnymyhỹre. \v 25 Tiu heka tii aõmy reaõtyhy hãbu aõ tamy riwahinyõtyhy. Tule tahe inydee ibutumy aõna aõna riwahinymyhỹre, ele wesena, umy, ibutumy inydee riwahinyre. \v 26 Hãbu sohojiõ‑ribi ibutumy iny ròhònyre iriòre riòremy bede witxira witxiramy rasỹnymy rỹirakemy. Urile wiribi rihitxihitxinyre. Tiu tamy riteòsinyre, tikibo rasỹnymy rỹirakremy. \v 27 Ibutumy Deuxu raijemyhỹkemy, raerykemy. Tii dori irehemy aõkõ ihỹre iny‑ribi. Iny sohoji sohojiõ‑ribi iòhòmy ratximyhỹre. \v 28 Deuxu òraru‑ki inyboho ibutumy irumy ratximyhỹrenyre, ririranymyhỹre, ihoõkeki tahe aõ rikiwinyrenyõtyhy. Atyyriti widỹỹduõ kiamy rarybere: —Inyboho heka Deuxu riòre. \v 29 Inyboho Deuxu riòre rareki, urile nohõtiõmy womati tỹrỹrỹỹ ritxoo wesemy, womatiura wesemy, manaritxoo wesemy Deuxu‑di nohõtiõmahãbeny. Hãbu rayky‑ribi, hãbu debò Deuxu releremy nohõtiõmahãbeny. \v 30 Ihetxiu tii Deuxu rieryõhyyrenyre. Tai tahe iòrarunareny aõnihikỹmy aõkõ Deuxu dee ihỹre. Wiji bededỹỹnana tahe, ibutumy taòraru‑txi ixi‑txi nohõti ijaranamy, tai tahe rabedewomyhỹkemy. Kia tahe ibutu iny‑ò rarybereri, iny taòraru ririkemy. \v 31 Deuxu Jesuisi riixixanyre rubu‑ribi. Tai tahe ibutumy tii rityhynyrenykemy ihỹre. Aõtxumy tahe ibutumy iny ywisidỹỹdumy kanakremy ijỹre. Òbitina‑di Jesuisi iny ritxuarenykre kia wiribi hitxi hitxina txuu. \p \v 32 Paulo Jesuisi ixixanamy rarybereu, inyõ tuu rirajuare. Ijõ tahe rarybere Paulo‑ò: —Ijõ txuu arybe ini aroholatyhykemy watxireri. \v 33 Idi tahe Paulo rare iribireny. \v 34 Ijõ iny tahe Jesuisi rityhynyre, Paulo‑ò tahe rixibutunyre. Ijõ Dionisiu inire, Areòpolo heto ube‑ki tii iny mahãduõ roholamyhỹre. Ijõ, hãwyyõ rityhynyre, Damari inire, tule ijõ mahãduõ rityhynyre. \c 18 \p \v 1 Paulo tahe Atena hãwã‑ribi ròhònyre Oritxi hãwã‑ò. \v 2 Kia‑ki tahe judeu mahãduõ‑wana witxi reare. Ini heka Akila inire. Tii Ponto hãwã‑ki raumynyre. Urihimyòle Italia bede‑ribi dehemynyde. Prisila ihãwyynire. Iòlò Laujiu Roma hãwã‑ribi ibutumy judeu mahãdu diteònyde. Tai heka nade kaweribi‑ò. \v 3 Paulo iaõmysỹdỹỹna rierymyhỹre, tyyheto widỹỹ. Tai tahe tiiboho‑wana raijoinymyhỹre wiwana raaõmysỹdỹỹrenykemy. \v 4 Sabado txuõ txuõlemy tamy reamyhỹre judeu mahãdu dohodỹỹna heto‑ò. Tahe ritohonymyhỹre, judeu mahãdu judeukõdu mahãdu tule. Tamy rarybere tii Rybewihikỹ òbitimy rierykemy. \p \v 5 Sila tahe Macedonia bedewe‑ribi rehemynyre, Tximòtxi‑wana. Paulo tai rybe ritỹnynymyhỹhyy raremyhỹ. Aõu Paulo rarybere: —Inatyhymy Jesuisi Deuxu deòdỹỹna rare, Kristu rare. \v 6 Katahe judeu mahãdu tamy raykarananymy raremyhỹ. Aõbinahakỹlemy Jesuisimy rarybere. Tahe Paulo tatyy riohowire iixãwidinykemy riteòsinykemy. Tahe tamyreny rarybere: —Jiarỹ aõkõ bede òrarure. Kai aòraruna‑di burukre‑wana, ahãlubureny waki aõkõ rare, adeereny dori Deuxu rybemy rarybere. Tahe judeukõdu mahãdu‑ò sohojile tuu arelyykre. \v 7 Iribi tahe inyõ heto‑ò Paulo rare. Txisiu Justu inire. Tii judeukõdu mahãduõ rare, tahe Deuxu rityhynymyhỹre. Judeu dohodỹỹna heto bire‑ki iheto rỹire. \v 8 Krispu judeu dohodỹỹna heto weduni rare. Tii tasỹreny ibutumy Inynyrỹ rityhynymyhỹre. Tule sõwemy Oritxi hãwã mahãdu rityhynymyhỹre. Paulo riratysebedỹỹrenyre. \v 9 Paulo tahe rumy rõrõmy roire. Tai tahe rasina wesemy robire. Inynyrỹ tamy narybede: —Brebuõmy, Paulo. Marybeke aõmybo rybemy adee rewahinyré. Rybe tỹnydỹỹ lau brebuõmy. \v 10 Jiarỹ adi watxiwãhãre urenana. Inyõ adee aõhe rotỹỹnyõtyhy. Sõwemy iny rỹire kaki watyhydỹỹdu. Kia Jesuisi tamy rarybere. \v 11 Tai he Paulo bede riijere sohoji beòra weeremy tai bede riere. Ribedeerynymyhỹre Deuxu rybemy. \p \v 12 Roma dinodu tỹmyraõ ronyre Grecia bede‑ki. Ini heka Kalio inire. Dinodumy ronyrau tahe, judeu mahãdu wii dotyde. Wii ritobinyre Paulo dee aõbinabinahãkỹ riwinykremy. Tahe tiiboho Paulo rimyrenyre idi kanakremy ywisidỹỹdu dinodu‑ò. \v 13 Kiamy raryberenyre: —Paulo, Deuxu deàlànamy iny dibedeerynymyhỹde. Tai bede ywina rityhynyõhyymyhỹre. \v 14 Tahe Paulo ixideele rarybekemy ratxireri, tahe Kalio judeu mahãdu‑ò rarybere: —Kia rubudỹỹdu ada aõ ibinatyhymy ratxikeki, tai idi arohonykre, ariywisidỹỹnanyke. \v 15 Tahe aõkõre, urile abede ywina rybedile rarybemyhỹre, tai ywisidỹỹnamy idi araõkre. Kaibohole biywisidỹỹnanybenyke. \v 16 Tahe Kalio ibutumy diteònyde ywisidỹỹna hetoube‑ribi. \v 17 Tai tahe judeu mahãdu dohodỹỹna heto wedu rimyrenyre. Sòteni inire. Tule raòhòterenyre ywisidỹỹna heto ube‑ki. Kalio tahe kia òhòtena‑ò aõhe rotỹỹnyõhyylere. \p \v 18 Oritxi hãwã‑ki Paulo rare myhỹre sõwemy he tai txu riwyre. Idi tahe seriòre mahãdu‑ò rarybere: —Arakre. Tahe hãwòõ‑di he rare, reuròkemy Siria bede‑ò. Tahe Prisila Akila‑wana tii‑wana ròirenyre. Paulo Deuxu‑ò rarybere aõmybo rotỹỹnykremy. Idi tahe rexihumy kia rỹire. Tai tahe tarade risyre nohõti ijerana wesemy. Sekrea hãwã‑ki tarade risyre. \v 19 Tahe ritehemynyre Efesu bede‑ò. Prisila Akila‑wana ririre. Iribi tahe rare tyyriti ritỹnynyremy judeu mahãdu dohodỹỹna heto‑ò. \v 20 Tii mahãdu tahe Paulo rexitòenyre tai aõutxumy tai ratxunykemy. Tahe rarikõkemy ratxireri. \v 21 Karibi ròhònyreu, tamy rarybere: —Deuxudeewikeki, ixyby adòòsekre. Efesu‑ribi ròhònyreu, yhydynalawòõ rimyre. \p \v 22 Ritehemynyre Cesaria bede‑ò. Iribi resereu, Jerusalẽ hãwã‑ò rare. Tahe rarybere riwehityhynanyre dohodỹỹna mahãdu. Iribi tahe Atxiòkia hãwã‑ò rare. \v 23 Tai bededỹỹnana riijere idi tahe rara. Rariamy rare hãwã hãwã‑di, Alatxia bede‑di, Frigia bede‑di. Ibutu hãwã‑ki ityhydỹỹdu rotohodỹỹnymyhỹre, riwiòhenanymyhỹre. \p \v 24 Iu tahe inyõ judeu mahãduõ dehemynyde Alexỹdria hãwã‑ribi. Apòlo inire. Tii ribedeeryny wihikỹmyhỹre tyyriti, tarybe‑di rotohonymyhỹre, Deuxu rybe rieryreki. \v 25 Inyõ Apòlo rierynanyre timybo Inynyrỹ Jesuisi aõmydỹỹnana raremy. Tai Jesuisimy ribedeerynymy raremyhỹ, deysanatyhy‑di rarybemyhỹre. Tii tahe Joaõ ratysebenale rieryre. \v 26 Apòlo rexidelenymy relyyre judeu mahãdu dohodỹỹna heto‑ki. Prisila Akila‑wana tai roholamy ronymyhỹre. Idi tahe tiiboho Apòlo ridyrenyre ibutumy Jesuisi aõmydỹỹnanamy tamy ritỹnykemy. \v 27 Iribi tahe Apòlo ratỹinykemy rexiwonyre Grecia bedey‑ki. Ityhydỹỹdu seriòre tamy rybe riwahinyre, Grecia ludu seriòre mahãdu‑ò, aõma, riryludunykemy, rehemynykeu. Tahe rehemynyreu, sõwemy riwiòhenanyre kia tyhydỹỹdu seriòre, Deuxu ruxetòena ityhydỹỹdu mahãdu. \v 28 Tii dori judeu mahãdu raykyrybe itxỹte riwitxiradỹỹnyre iny sõwe hekỹy‑ki. Rybetyyriti ritina‑di riurihimy rarybere iwese Kristu Jesuisi raremyhỹ wese, Deuxu deòdỹỹna wahe. \c 19 \p \v 1 Apòlo, Oritxi hãwã‑ki rareu, Paulo rabedetỹinyre kabedey‑ki idi rehemynyre Efesu hãwã‑ò. Kowa ityhydỹỹdu mahãduõ‑ki he rahare. \v 2 Tamy Paulo ritỹỹraxinyre: —Tetyhynyteu, Deuxu Tyytybytyhy ixidee aõbo temytenyte. Tahe rirawyònyre: —Aõkõre he, aõmybo tarybeteri. Deuxu Tyytybytyhy reeryõrenyre. \v 3 Paulo rỹỹraxire: —Taratysebetenyteu, mobohe tetyhynytenyte. Tahe rirawyònyrenyre ixityre: —Retyhynyrenyre ibutumy Joaõ Sebedỹỹdu riwabedeerynyremy. \v 4 Paulo tahe tamyreny ritỹnynyre: —Joaõ sebedỹỹna urihimyõ iwitxi rare. Tii kiawese rybe ritỹnynyre: iny taòraru‑txi tõhõti reakemy. Tahe Jesuisi Juaõ hewo‑ribi kanakreu, tii tahe inatyhymy kanatyhydỹỹkre. Paulo kia tamyreny rarybere. \v 5 Kia‑ò roholareu tahe, raratysebenyre Inynyrỹ Jesuisi nimy. \v 6 Paulo iratytyre tebò ritidire, tai Deuxu Tyytybytyhy tamyreny ralore. Tahe Deuxu rybemy raryberenyre, tule iwitxira rybemy raryberenyre. \v 7 Waòinatxi reurò hãbumy rỹiramy. \p \v 8 Inataõ ahãdumy Paulo reamy raremyhỹ judeu dohodỹỹna heto‑ò. Tiiemy rarybehyymyhỹre, riòbitinymyhỹre, Deuxu Iòlònamy ritỹnynymyhỹre. \v 9 Paulo‑ò ijohonaduõ rityhynyõhyymyhỹre, teramy reamyhỹre. Deuxu aõmydỹỹnanamy ibinamy rarybemyhỹrenyre iny sõwey‑ki. Tai tahe Paulo rexihitxinyre judeu dohodỹỹna heto‑ribi. Txirano kia tyyriti rybena heto‑ò txuõ txuõlemy ralòmyhỹre taerydỹỹna‑wana. Tahe rabedeerynymyhỹre. \v 10 Tahe bede riere inatxi beòramy. Tai tahe ibutumy iny Asia bede ludu mahãdu Inynyrỹ rybe‑ò roholamyhỹre, judeu mahãdu, tule judeukõdu mahãdu. \v 11 Deuxu aõna aõna wiwihikỹ riwinyre Paulo debò rihuòtere. \v 12 Paulo tykyyre riwyrenyre webinadutyre ritidirenykremy. Tyky òsuròna wesemy ijõmy riwyre. Tai tahe webinadu riteytenymyhỹre. Tule tyytybybinahakỹ iny‑ki raremyhỹu, aõwesele iribireny ròhònymy reare tykyyre òraru‑ki. \v 13 Ijõ judeu mahãduõ ratỹinyre hãwã hãwã‑di inyõ ribi tyytybybina ritakemy. Tiiboho tyytybybina riteònykemy idi ratxireri. Tai tahe Inynyrỹ Jesuisini‑di riteònyre. Kia wesemy rarybere: —Paulo, Jesuisi rybe ritỹnynymyhỹre, tai Jesuisini òraru‑ki iribi bòhònykre. \v 14 Debòinatxi seriòre kia riwinyre. Sewa tybynire, judeu xiwena widỹỹdu kia wedu tii rare. \v 15 Tahe Jesuisi ni‑di tyytybybina‑ò rarybereu, tyytybybinaõ dirawyònyde: —Jesuisi reeryre, Paulo reeryre, tahe mobo atxiteri. \v 16 Tahe hãbu tyytybybina‑di ratxirerí, ityrehekỹle dexiwatxinyde, rihetenyre, ibutumy riwotõmonyre ityky ritare tai hetowo‑ribi hãbu mahãdu tadehekỹlemy rahenyre. \v 17 Ibutumy Efesu hãwã mahãdu kia rieryrenyre, judeu mahãdu, judeukõdu mahãdu. Tahe ibutumy ruberure, Jesuisi ni nityhydỹỹhỹkỹmy ini raremyhỹki. \v 18 Sõwemy ityhydỹỹdu taòrarureny riixitòedỹỹnymyhỹre, dohodỹỹna mahãduy‑ki. \v 19 Ijõ ityhydỹỹdu juhuu tyytybybina rierymyhỹrenyre, tiiboho tahe tatyyriti diwyde itxenadỹỹmy rybetyyriti, òwòruwidỹỹ kia tyyriti. Tahe iny retehemyhỹreruki kia tyyriti sõwemy ritoonyre. Idi ibutu tyyriti juhuu òwy wese inyõ riritinyre. Iòwy tahe 50 mil womati ura nieru juhuu iòwyre. Ihãrele tahe idi rahure. \v 20 Ibutumy kia bede mahãdu Deuxu rybe‑di rõhõtinihikỹrenyre. \p \v 21 Idi tahe Paulo tarayky‑ki rõhõtinyre: —Judeukõdu mahãdu bede‑ò arakremy ixi‑di watxiwãhãre. Juhuu Jerusalẽ‑ò arakre Macedonia bede‑di Akaia bede‑di arariamy arakre. Adòòsekreu, tahe Roma hãwã‑ò arakre. \v 22 Tai tahe tawiòhedỹỹdu Tximòtxi, Erasto‑wana Macedonia bede‑ò riteònyre. Tai Paulo Asia bede‑ki naride. Bededỹỹnanaõ riwyre. \p \v 23 Kia bededỹỹnanau aõbina nihikỹ rỹikemy riwisỹnyre Deuxury òbitina òraru‑ki. \v 24 Dimitiu heka womati tỹrỹrỹ ura ritxoo widỹỹdu rare. Hãwyy ritxoo ihãwãreny deuxu rare. Diana inire. Nieru sõwemy ritamy raremy idi riwinymyhỹreki. \v 25 Dimitiu ributunyre ibutumy womati ritxoo widỹỹdu, tamahãdu‑wana. Tamyreny rarybere: —Wanyrỹboho adeereny ararybekre. Inyboho nieru ritamyhỹrenyre kaa aõmysỹdỹỹ‑ki. Kia tahe teerytenyte. \v 26 Paulo rarybemyhỹre kaa inywidỹỹnareny deuxu aõkõ rare. Tai tahe sõwemy iny tamy nariade irybe‑di. Efesu hãwã sohojile‑ki aõkõ, ibutumy Asia bede‑ki irybe rityhynymyhỹre. \v 27 Iny aõmysỹdỹỹna òsana riixãwididỹỹnykre, ideuxu dohodỹỹna heto‑wana, iny deuxu reny riixãwididỹỹnykre. Diana inyluure. Kaki sohojile aõkõ inyluure, ibutumy Asia bede‑ki, tule bede bede ludu iluu inihikỹmy awireki. Paulo heka kia ibutumy rahukre. \v 28 Kia roholareu tahe, raykarananyrenyre. Ryryrenyre: —Diana awi rare inydeereny. Tii Efesu hãwã deuxu rare. \v 29 Rirajuamy rỹimyhỹ hãwã‑ki. Hãwã mahãdu, Kaio Aristarku‑wana rimyrenyre tahe ridyrenyre butunaube‑ò. Tiiboho Paulo tỹimahãdu rare, Macedonia hãwã mahãdu rare. \v 30 Tahe Paulo ralòkemy rexiwonyre tatỹi mahãduhe‑ki, iny sõwey‑ki tahe taerydỹỹna ijoi ritirỹre. \v 31 Tule ijõ bededinoduõ, Paulo wiòhedỹỹmy ratxireri. Tai tarybereny Paulo‑ò riwahinyre ibutunaube‑ò raõkemy, brebunamy roireriki. \v 32 Tiilemy ijõ rarybemyhỹre. Ijõ iwitxiramy rirajuamyhỹre. Urile wimy rauriurire. Aõherekibo ibutumy rỹirerí, iny rieryõhyyre. \v 33 Alexỹdre iny sõwey‑ribi rimyrenyre tahe, idi retỹhire, ritamadỹỹnyre iny rudera‑ò. Alexỹdre debò riteòsinyre tamahãdumy rarybekemy. \v 34 Iny sõwemy idi retehereu, judeu mahãduõ raremy rieryreu tahe rirajuatyhyre. Tahe inatxi òramy rirajuahyy rỹimyhỹ: —Diana awi rare. Tii heka Efesu deuxu rare. Kiamy ryryrenyre. \v 35 Idi tahe hãwã weduõ riixãwididỹỹnyre. Tahe rarybere: —Hãbu, Efesu hãwã mahãdu. Ka hãwã Diana hãwã rare. Kaki tohodỹỹna heto reyrubuwãhãrenyre. Kaki biu‑ribi mana ritxoo desede. Ibutumy kia reeryrenyre. \v 36 Kia inatyhy rare. Tai tahe rikiyrymy rokorokorenykre. Aõwesele aõwidỹỹõmy. \v 37 Kaa hãbu tedytenyteri. Aõhe rotỹỹnyõreri. Aõ‑di rawasinyõhyyreri dohodỹỹna heto‑ribi. Aõbinahakỹ iny hãwyy deuxumy raryberenyõhyyreri. \v 38 Dimitiu tamahãdu‑wana aõbo tai reny ibinamy ihỹrenykeki, ywisidỹỹdu‑ò idi rakre. Tiiboho heka wii ributunymy rỹireri. \v 39 Ijõ rybe tahe atxibenykeki, ijohonadu mahãdu adibutunykre arybe‑ò aroholarenykemy. Iwese inyboho rotỹỹnymyhỹre wese arieryrenykre. \v 40 Roma hãwã dinodu òsana aõmybo inymyreny kanarybekre. Wiji inyboho aõhebo rotỹỹnyrenyrerimy. Aõ kỹnyhe iò‑ki ka wiji jei jei rỹireri wahe. Roma hãwã dinodu tarybe kidiwahinykre‑wana wahe, timyhe warybeõna. \v 41 Tahe riixãwididỹỹnyre. Ròòsere ibutumy. \c 20 \p \v 1 Kia jei jei rybe rexihureu, Paulo tahe taerydỹỹna mahãdu‑ò tarybe riteònyre tiiboho kanakemy. Tahe rakrekou tyremy tamyreny Deuxu rybe‑di rotohonyrenyre Deuxudeewimy rierykemy. Idi tahe ritobinyrenyre. Rare heka Macedonia bede‑ò. \v 2 Ibutumy titxibo rexitomonymyhỹ ritohodỹỹnymyhỹre ityhydỹỹdu mahãdu‑ò. \v 3 Tahe Akaia bede‑ki heka bede riijere inataõ ahãdu. Tahe rexiywinymyhỹre ratximyhỹ Siria bede‑ò rakremy hãwò‑di ridymyhỹredi heka rakremy rexiywinyre. Idi tahe judeu mahãduõ irubudỹỹmy rarybemy nyimyhỹ. Inyõ Paulo rierydỹỹmy, tai ta Macedonia bede‑di ròòsere Siria bede‑ò rakemy. \v 4 Hãbuõ ramyhỹre tii‑wana Jerusalẽ‑ò, ta kamahãdu Asia bedeòle he roirenyre. Sopatu ijõnire, tii heka Bereia hãwã mahãdu rare, Biru heka Sopatu tybyni rare. Aristarku ijõre, adelahelỹỹna ijõni rare, tiiboho Tesalonia hãwã mahãdu rare. Ijõ Kaio inire, tii Debi hãwã mahãdu rare, Tximòtxi ijõ rare. Tule ijõ Asia bede ludu rare, Txitxiò ijõ, Trofimo ijõre. Rarekie. \v 5 Kiaboho juhutyhy rexiraòmy roirenyre. Paulo riraòmy Troaji hãwã‑ki. Tule riwaraokre —Luka jiarỹ ka tyyriti widỹỹdure. \v 6 Worana bedehesi ituereu tahe, jiarỹ Paulo‑wana roirenyre heka hãwò‑di Filiposi hãwã‑ribi. Iruyre txu rỹidi tahe rehemynyre. Troaji hãwã‑ò. Taita sohoji semanamy rewyrenyre. \p \v 7 Tahe nobiutxu ityhydỹỹdu mahãdu iny wi ributunyre, Inynyrỹ mona, rỹsỹna‑wana tuu rihitxinymy rirỹsỹkemy. \v 8 Tahe Paulo iu rybe ritỹnynyre itxu biòwamy rexiywinymy rỹimyhỹ tahe rakremy. Urile tahe rarybereri hyky tahe ruetya he wihe ritotynymyhỹrenyre. Hetoranoa‑ki biu‑ki rỹimyhỹre. Kanoõtyhy‑ki rabuturenyre. Tiu Paulo rarybemy rarybemy rexihukõhyyre, biurasòmy rakreki. Tahe sõwemy heka lamparina rỹimyhỹre. \v 9 Ronymyhỹ, moma inire, Otxiu. Aõma‑ki ronymyhỹ, heto janela tyre‑ki biu‑ki. Ta tõhõti rosare, rõrõmy resere. Iribi reare, biuribihikỹle resere suò. Rurure. \v 10 Tahe Paulo robehemy rare tamy. Tatiowotimy resere weryrybò rimykremy iwetya‑ki. Paulo rarybere: —Bedeòtiidỹỹõmyke irulemy roire. Deuxu ixyby iumy tamy riwahinyre. \v 11-12 Weryrybòmy irumy robirenyreu tahe, ibutumy reysarenyre. Tai tahe Inynyrỹ bemona, rỹsỹna‑wana tuu rirỹsỹrenyre biu‑ki wahe. Paulo ixityre rarybere. Txu iòlò iòlòmy rareri‑wana tahe rarybere. Tahe Paulo rare. Tatilemy rare Aso hãwã‑ò. Tii tamy tarybe ririrehe: —Kowa ayhywydyna lawò arimykre. \p \v 13 Tahe jiarỹ, Luka, wamahãdu‑wana roirenyre yhywydynalawò‑di Aso hãwã‑ò Paulo‑wana rekoarenykemy. \v 14 Rehemynyrenyreu tahe, Paulo ralòmy yhywydyna laworo‑ki. \v 15 Imytxubiòwa tahe Kio hãwãko‑txi rehemynyre. ijõ txu tahe Samosi hãwã‑ki rehemynyre. Ijõ tahe rehemynyre Mitilene‑ò. \v 16 Paulo ixitamadỹỹ deramy reare Efesu hãwã‑ò. Raeleelemy ratximyhỹ Jerusalẽ‑ò rehemynykemy, aõma, Pentecoste kia judeu worana bedehesi‑ò raeleelere. \p \v 17 Tahe Miletu hãwã‑ki rehemynyreu, dohodỹỹna matuari mahãdu tamy he rarariòwyre tamy rarybekremy hãwò‑ò kedehemynykemy. Tahe Efesu‑ribi ditehemynydeu, kia tamy rarybere: \v 18-19 —Tahe tiiemy Asia bede‑ki Inynyrỹ‑ò raaõmysỹdỹỹhyy watxiwãhãre. Aõmy aõkõ ixidee rahõtinywãhãre. Rahinymahãre, Inynyrỹ dee rybe retỹnynymahãre. Warube resehyy watxiwãhãre. Tai ta brebuna nihĩkỹ waumy‑di rarewãhã. Judeu mahãdu heka sõwemy wamy rarybemy riwarubunykemy. Kia ibutumy aõmydỹỹnana teerytenyte. \v 20 Tiu raberuõhyywãhãre Inynyrỹ nimy rybemy. Ibutumy rarybewãhãre iny sõwey‑ki tule heto hetowomy relyymahãre. \v 21 Judeu mahãdu‑ò retỹnynyre tule judeukõdu mahãdu‑ò taòraru ririkemy Deuxu dee taòraru‑txi tõhõti reakemy rabedewokemy. Tule Jesuisi Kristu rityhynykemy. \v 22-23 Katahe wiji arakre karibi Jerusalẽ hãwã‑ò. Deuxu Tyytybytyhy heka wadee dyrymyhỹde. Aõhebo arotỹỹnykre, reerykõre. Kiale reerywãhãre, aõma, Deuxu Tyytybytyhy wadee rarybemyhỹre ibutu hãwã‑ki, aõma, aõhõkỹmy arotỹỹnykre kowa. Rotenawo‑ki aroikre. Myle reeryre. \v 24 Tiiemy tamy raaõmysỹdỹỹmahãre. Kiale wadee Inynyrỹ Jesuisi rewahinyre urenana. Kia ariwinyõkeki, aõ aõkõ heka jiarỹ waumy‑ki. Tii arelyywãhãke inyko‑ò rybe tỹmyra wihikỹ, timybo Deuxu inyluurenyre. \v 25 Araerynanywỹhỹrenyre Deuxu Iòlònamy, wamy tahe bobibenyõtyhy ixityre. Kia reerywãhãre. Jiarỹ tule umyreny arobiõtyhy. \v 26 Tahe adeereny aõmybo ararybekre. Ryranymy heka watxiwãhãre ibutu hãlubu‑ribi. Kaiboho aòraru‑di burubenykeki, jiarỹ aõkõ tuure. Inyõ wamy rarybeõtyhy aõma Rybewihikỹ‑di jiarỹ itỹnynyõmahãremy. \v 27 Tiiemy rarybehyy rarewãhã ibutumy Deuxu bede ywinamy. \v 28 Tai tahe ixi‑di awimy boibekre. Iwese budoeni itxeredu tamy rỹsỹna riwahinyre wese, kaiboho ityhydỹỹdu mahãdu‑ò Deuxu rybe tamyreny biwahinybenykre. Deuxu dohodỹỹna mahãdu tii rare. Jesuisi tahãlubu‑di tii riwyre. Tai tahe ityhydỹỹdu mahãdu wiòhedỹỹdumy kaiboho toite. \v 29 Karibi arohonykreu, aitxeredu mahãdu kanakre. K reeryre. Adeereny òbitimy aõkõ rierynanykre. Tiiboho ahola wesemy ratximyhỹrenyre. Iwese budoeni‑ò imynymy ròsemy ramyhỹre wese heka kedehemynykre. \v 30 Inyõ heka aityhydỹỹdu seriòre yribi iwitxira aõna aõnamy kidierynanymyhỹkre. Taijoi kididymyhỹkre tarybe‑ò ijohonamy. \v 31 Tahe biijemy boibekre. Inataõ beòramy awana rarewãhã. Kiamy rarybereri, iribi nohõtilosarenyõmy. Txu‑wana, ruwana adireny ròrenywãhãre. Rahinymy heka aòrarureny‑ki watxiwãhãre. \v 32 Tahe ararirenykre Deuxu‑wana ixi‑di he awimy renykre. Tii heka adireny rarekre. Tii tahe nohõtilosarenyõmy, boibekre Deuxu rybe‑di. Tii heka riwiòhenanykre atyhyna raumynykremy. Deuxu riywinyre wahe adee reny aõna aõna wiwihikỹ riwahinykre òbiti mahãdu‑wana kia bitabenykre. \v 33 Tiu heka jiarỹ ijò hãbu‑ribi nieru tarasamy rahõtinyõhyymahãre tyy wiwihikỹ tarasamy raruõhyymahãre. \v 34 Tiiemy wadebò‑ribi hyy hyy raaõmysỹdỹỹmy rarewãhã waaõmydỹỹnana òwydỹỹmy. Tule rewiòhenanywãhãre tii‑wana watxiwãhãre mahãdu. Kaiboho teerytenyte kia. \v 35 Ibutumy rewiòhenanywãhãre iaõkõ mahãdu kia heka tuu tabitenyte kia rewinymahãremy. Teerytenyte timybo Jesuisi rarybere: —Biwahinybenyke, kia dori iny‑ribi ritamyhỹre ratyre awi rare. \p \v 36 Tahe rybe‑ribi rexihureu, tatiowotimy rotamanyrenyre wiwana rexitòenyrenykremy. \v 37 Tahe rahinyrenyre, rimyrenyre tamy wòrenyre, aõna rakreki, kia‑ki rexityhenyreri tamyreny. \v 38 Tiiemy rabedeworenyre tiu tuu robirenyõkremy. Tahe hãworo‑ò tiiboho‑wana roirenyre. \c 21 \p \v 1 Iribi ròhònyreu tahe, òbitihyy rare Kòsi hãwã‑ò. Ijõ txu tahe Rodesi hãwã‑ò ritehemynyre. Iribi tahe Patara hãwã‑ò ritehemynyrenyre. \v 2 Tai tahe rahare hãwòõ‑ki, Senisia hãwã‑ò rakremy rexiywinyreri. Roirenyre kia yhywydynalawò‑di tahe rorukurenymy ròirenyre tamy. \v 3 Xibri bedebute weribi‑ò reurore, inyhywenawe‑ribi Siria bede weribi‑ò. Tahe ritehemynyre Tiro hãwã‑ki. Tai tahe hãwò‑ribi aõna aõna‑di rekoarenyre. \v 4 Tamy roirenyreu tahe, rỹỹraxirenyre kahãwã ityhydỹỹdu mahãdumy. Tai raharenyre. Sohoji semanamy bede tiiboho‑wana wadireny rỹire. Kiaerydỹỹna mahãdu heka Paulo dee raryberenyre: —Aõma noõmykre Jerusalẽ‑ò. Deuxu Tyytybytyhy tuu tamyreny rarybemyhỹre. \v 5 Tahe semana ituereu, diòòsedenyde ixyby hãworo‑ò. Ibutumy diberenydenyde ityhydỹỹdu mahãdu tiiboho‑wana ỹnyra‑ò, hãwyy, uladu, ibutumy. Tahe rexitòenyrenyre. \v 6 Ritobinyrenyre tahe, riòòserenyre heto‑ò ixyby. \p \v 7 Idi tahe Tiro hãwã‑ribi rare. Tahe Tolimaida hãwã‑ki ityhydỹỹdu mahãdu rerybewãhãrenyre txu sohojilemy bede reijerenyre tai. \v 8 Ijõ txu biòwamy tahe roirenyre Cesaria hãwã‑ò. Tahe Filipisỹ‑ki rasỹnyreny Rybewihikỹ‑di tỹnydỹỹdusỹ‑ki wahe. Tii juhuu aõma ityhydỹỹdu mahãdu wiòhedỹỹduõ juhutyhy rare. \v 9 Tii heka inaubiòwa iriòre rare. Tahe heridu aõkõ ijadòma mahãdu rare. Ijadòma mahãdu heka Rybewihikỹmy rybeduõle rare. \v 10 Tahe aõutxu taile watxiwãhãrenyre. Tahe hãbuõ dehemynyde Judeia bede‑ribi, moma inire Abusi. Tii tule Deuxu rybe‑di rarybemyhỹre. \v 11 Idi tahe nade inyrorarenymy. Tahe rimyre tii Paulo wereysana. Tawahe idile rimyre rexitaare tebò‑wana. Idi tahe rarybere: —Deuxu Tyytybytyhy wa kiamy rarybere: —Kia wereysana wedu heka iwese rataataamy rãire wesele heka tule rataataamy rỹikre Jerusalẽ‑ki judeu mahãdu heka kia riwinykre ta riwahinykre judeukõdu mahãdu‑ò. \v 12 Tamy raholarenyreu tahe, raryberenyre Paulo dee raõkremy Jerusalẽ‑ò. Jiarỹboho raryberenyre tamy tule ijõ tule tamy raryberenyre. \v 13 Tahe Paulo rarybere: —Hirenyõmyke, tiwabedewodỹỹnytenyteri. Rexiywinymy watxireri Jerusalẽ ròtena‑ò aralòkemy. Tamy sohojile aõkõ kỹny, tule Deuxu dee wikeki tahe arurukre Inynyrỹni òraru‑ki. \v 14 Timy heka Paulo nohõti rareadỹỹrenyõke tiiemy tanonanamy rara. Tahe rarybemy rahudi kiamy tarybe‑ò resere Deuxudeewilemy rotỹỹnymy ratxike. \p \v 15-16 Iribi tahe iny aõna aõna rexiywinymy Jerusalẽ‑ò roirenykemy. Ijõ ityhydỹỹduõ Cesaria‑ribi iny‑wana roirenyre. Tahe retehemynyrenyreu, Menasõ heto‑ki rasỹnyrenykemy ityhydỹỹdu riwadyrenyre. Menasõ heka juhutyhy ityhydỹỹdumy ralòmy raremyhỹ. Juhuu tii Xibri bedebute‑ki rasỹnymy raremyhỹ. \p \v 17-18 Jerusalẽ ityhydỹỹdu mahãdu ibutumy awimy riwamyrenyre. Jiarỹ, Luka wahe, Paulo‑wana, ijõ ityhydỹỹdu‑wana. Ijõ txu biòwamy tahe Paulo riwadyrenyre Txiaumy robikremy. Tule ijõ Jerusalẽ dohodỹỹna matuari mahãduõ tai ronyre. \v 19 Wirirybenymy rahudi tahe, Paulo tamy relyyre aõhebo Deuxu tamy rotỹỹnyremy. Timybo judeukõdu mahãdu Deuxu rityhynyremy. \v 20 Kiamy roholareu, Deuxumy reàlàrenyre ibrò‑kí. Tai tahe inyõ rarybere: —Paulo, sõwemy judeu mahãdu rityhynyre. Kai teeryte, inyseriòre, ibutumy judeu mahãdu bede ywina riywinymy ratximyhỹhyy. \v 21 Inyõ umy rarybere, raroimyhỹre kaki Jerusalẽ‑ki. Judeu ityhydỹỹdu mahãdu‑ò rarybere: —Paulo he Moisesi bede ywina‑ribi nohõtirosakemy tii riteònyre. Paulo rierynanyreri judeu ityhydỹỹdu mahãdu‑ò kia judeukõduy‑ki rasỹnyre mahãdu‑ò. Kia inyõ riki rarybere, Paulo uladunotyky resyna riteòdỹỹõreki riki. \v 22 Tii kỹnyhe roholarenykre kaò tehemynyterimy. \v 23 Tai kiamy rikiwinyrenykre. Inaubiòwa hãbu katxi rare tarade riwysynykremy. Deuxu‑ò tarybetyhy riwahinyrenyre, tai tahe tarade riwysynykremy. \v 24 Kai tule makre iwesele arade riwysynykre Deuxu dohodỹỹna heto‑ò. Tahe iradereny synaòwymy biòwynykre. Tai tahe ibutumy aluukre judeu mahãdu bede ywina tetyhynymahãteki wahe. \v 25 Aõ inyboho ka judeukõdu mahãdu. Ka bede ywinaõ rityhynykemy aõkõ tuu iny ratxirenyre. Kaa adeereny tuu rarybewãhãrele rityhynyrenykemy: —Ka aõma rỹsỹna ritxoo rỹsỹnamy iwahidỹỹnalemy irỹsỹõmy, tule iròdude ihãlubu iijeradỹỹõreri, uritere irỹsỹõmy, tule òta òta òraru widỹỹõmy. \v 26 Tai tahe Paulo rarybere: —Hỹde, tii ariwinykre. Tahe Paulo rare Deuxu dohodỹỹna heto‑ò kia hãbuõ‑wana. Tahe ibutumy iny rieryre xiwenaõ riwinykre wahe, tamy dori raryberenyre. \p \v 27 Tahe debòinatxi reurò txu‑di riwinykremy. Idi ka debòinatxi reurò txu rexihudi tahe iòhòmy. Tahe Asia bede ludu judeu mahãduõ tuu robira. Tiiboho iny‑ò rarybere Paulo rimykremy. \v 28 Sõwemy iny tamy wi rotyre Paulo òludumy. Tiiboho kiamy rirajuarenyre: —Haeli mahãdu, wylemy bodoike. Biwawiòhenanybenyke. Ka hãbu ratxireri iny bede ywinareny òludumy ritỹnynymy rỹimyhỹre. Iny dee narybemyhỹde judeu mahãdu bede ywina rityhynyõkemy, tule iny Deuxu dohodỹỹna hetomy, judeukõdu kawo‑ò didyde tai tuu ribinadỹỹnyreri. \v 29 Juhuu tahe ijõmy robire hãbuõmy hãwãhãkỹ‑ki Paulo‑wana ratxirerimy. Trofimo inire. Tii heka Efesu hãwã mahãduõ ityhydỹỹduõ rare, judeukõdu mahãdu aõkõ tii ihỹre. Tahe judeu mahãdu rõhõtinyre Paulo dohodỹỹnahetowo‑ò Trofimo ridyramy. Tahe Paulo ridyõlere. \v 30 Tahe sõwemy iny rakyarananyre tamy, aõma kia hãwã hãkỹludu mahãdu. Sõwemy iny rarybemy rỹimyhỹ, rajeijeimy rỹimyhỹ. Paulo tahe retỹhirenyre dohodỹỹna hetowo‑ribi, ijòtòbòna riratòbònyre. \v 31 Tahe rirubunykemy ritelenyre heka. Tahe soldado dinodu tyhy roholare aõma ibutumy Jerusalẽ hãwã‑ki jei jei‑di rỹireri. \v 32 Tai tahe soldado tawedu diteònyde kia tai jei jei mahãdu rỹireriò. Tahe soldado robirenyrau, riixãwidinyrenyre, Paulo òhòtedỹỹ‑ribi. \v 33 Kia soldado wedu tyhy Paulo mynymy riteònyre. Tahe ritaataarenyre womati reroti‑di. Tahe rexitòenyre kia inydee mobo he ratxireri. Aõhebo he tii rotỹỹnyrerimy. \v 34 Ijõ heka iwitxiramy rarybemyhỹre, ijõ tiilemy rarybere. Tai tahe soldado dinodu bede rieryõhyyra timyrebomy, ibutumy iny rirajuareki. Tahe ridykemy riteònyre. Tahe soldado heto‑ò Paulo‑di roiremyre. \v 35 Ryòwòna‑di rotuòrau tahe, hãwã mahãdu aõkõre he reburera. Soldado mahãdu Paulo taaxiò tyre ritidimy idi rara iny rimyheny. \v 36 Iny he rirajuamy rarybemyhỹre: —Bidybenyke, birubunybenyke wahe. Myhe soldado mahãdu hewomy rirahumyhỹre. \p \v 37 Tahe rirònykremy roirau tahe, Paulo soldado dinodu‑ò rarybera: —Adee inihe wanyrỹ, ararybekemy watxireri. Tahe soldado dinodu ritỹỹraxinyre: —Kai aõbo kreku mahãdu rybe teeryte. \v 38 Kai jiarỹ araeryre. Kai Egito mahãdu dinoduõ tate, ibutudỹỹdu wedu tate. Kai 4000 iny aõbina widỹỹdu tedyte bederahy‑ò. \v 39 Aõkõre, Paulo dirawyònyde, tii aõkõ watxire. Jiarỹ Roma hãwã mahãdu tyhyre jiarỹ rare. Wahãwã, Tarso hãwã rare, hãwã riòre aõkõ Silisia bede‑ki. Judeu mahãdu tule jiarỹ rare. Kaki iny mahãdu‑ò ararybekemy watxiwãhãre. \v 40 Tahe soldado Paulo —ò rarybere: —Tahe marybeke. Tahe lamamy rỹire inydee rarybekemy. Paulo tebò riteòsinyre riijohonadỹỹnykemy. Tai ibutumy iny riyrymy rỹirenyre. Judeu mahãdu rybe‑di tamyreny rarybere. \c 22 \p \v 1 Kawese Paulo tamyreny rarybere: —Waseriòre, waluuboho, wabededỹỹnanamy adee arelyykre. Wamy boholatyhyke. \p \v 2 Judeu mahãdu rybe‑ò roholareu tahe, riyrytyhymy rorukurenyre. Tii heka rarybere: —Jiarỹ judeu mahãdu jiarỹ rare. Raumynyre Tarso hãwã‑ki. Kia Silisia bede‑ki rare. \p \v 3 Kaki Jerusalẽ‑ki ratyyritinymy rarewãhã, Kamalie ninadu tyyritina‑ki. Ibutu Judeu mahãdu bede ywina bede reeryre Kamalie‑wana. Ibutumy Moisesi bede ywina‑di riwaerynanymyhỹre. Tii tahe reywinywãhãre, retyhynytyhywỹhỹre. Ibutumy Deuxu bede ywina ariywinykemy ixi‑di rahõtinywãhãre iwese wiji iwidỹỹmy tarutenyteri wesele wahe. \v 4 Jiarỹ ka ityhydỹỹdu mahãdu aõhõkỹmy rotỹỹnymyhỹremy reteòwãhãre ihyyle ijõ rubudỹỹmy reteònywãhãre. Hãbu hãwyy‑wana reròtenywãhãre ròtenawo‑ò. \v 5 Waaõmydỹỹnanamy bierybenykre‑wana, tamy marybeke dohodỹỹna wedu‑ò, matuari mahãdu‑ò. Dohodỹỹna wedu tyyriti rewyre Damasu hãwã dohodỹỹna heto‑ò. Tai tahe tyyriti‑di risỹnyre ibutumy ityhydỹỹdu mahãdu aõhõkỹmy rotỹỹnykemy, tule womati reroti‑di rataataakemy Jerusalẽ‑ò kididykemy. \v 6-7 Iòhòmy txutyemy iijira‑ò, Damasu hãwãry‑ki watxiwãhã. Tahe loosòna itỹnyhỹkỹmy wadee dehemynyde. Bedetxile resere. Tahe rybeõ raholare: —Salu, Salu, aõherekiwexe aõbina binahakỹle wadee tadiwinymahãte. \v 8 Tahe jiarỹ rarybere. Mowexe wadee rarybereri, Wanyrỹ. Tii rarybere: —Jiarỹ Nazare ludu watxireri, Jesuisi. Kai aõbina binale wadee tadiwinymahãte. \v 9 Hãbu wawana rỹimyhỹ, aõ rieryõhyyre aõmybo wadee rarybemyhỹre tahe loosònamy he robirenyre. \v 10 Tai tahe rarybere jiarỹ: —Aõwexe ariwinykre, Wanyrỹ. Rarybere: —Myike wahe, make Damasu hãwã‑ò. Tai tahe inyõ adee kanarybeke aõbo biwinykremy. \v 11 Tai tahe rabiõmy rãiwãhã kia loosòna ritỹrỹrỹhỹkỹreki. Tai wabiòwa ryy wadee ritỹnynyre wadebò‑ki riwamymy Damasu‑ò arehemynykemy. \v 12 Tai tahe hãbuõ wadee rehemynyre, Ananiamy ninadu. Tii heka Deuxu tyhydỹỹduõ rare, bede ywina rityhynymyhỹre, ibutumy Judeia mahãdu, Damasu hãwã‑ki heka tuure. \v 13 Tii tahe wadee rarybere: —Waseriòre, Salu, aruebimyke ixityre bobikemy. Aõwesele tahe rabimy reare. Ananiamy rabire. \v 14 Tahe ixityre wadee narybede: —Inytyby Deuxu juhuu aratare, aõbo tamywimy bierykemy. Tule Jesuisimy bobikemy, Deuxu òbiti hãbu. Tule boholakemy aõbo tii adee kanarybekeò. \v 15 Tai tahe biwykre irybewihikỹ tỹmyra ibutu bede bede iny‑ò. Belyyke timybo taholatemy, tabitemy. \v 16 Tai tahe rooreheõmykre. Wijile makre maratysebekre. Aòraru‑ribi yrahakỹlemy mabekre, Wanyrỹnimy tetyhynyte xiery. \v 17-18 Idi tahe Jerusalẽ‑ò rehemynyreu wahe, aõutxumy ixitòenymy rarewỹhỹ Deuxu dohodỹỹna heto‑ki. Tai raholarerasina wese‑ki aõma Deuxu wadee rarybererimy: —Wylemy bòhònykre Jerusalẽ‑ribi. Warybemy tamy marybekreu, rityhynyrenyõtyhy. \v 19 Tahe Inynyrỹ‑ò rarybere: —Ibutumy hãwã‑ki aityhydỹỹdu mahãdu rehãtenyre, rewotomonyre, reròtedỹỹnyre. Ibutumy kaki kia rierymy roimyhỹre. \v 20 Arybe tỹnydỹỹdu rirubunyreu, moma Estevaõ, jiarỹ taile watxiwãhãre. Rewiòhenanywỹhỹ irubudỹỹdu mahãdu tyy reyrubunyre aõma mana‑di rihurenyreu wahe. \v 21 Tahe Deuxu wadee rarybere: —Bòhònyke wa Jerusalẽ‑ribi. Irehetyhymy arateòkre judeukõdu mahãdu‑ò. Kia Paulo tamyreny rarybere. \p \v 22 Tahe kia iny roholamy rỹimyhỹre kia Paulo iximy relyyreò. Tahe raykarananymy ryryre: —Bidyke karibi ahana‑ò, birubunyke. Irumy rareõkre idi watxiwãhãrenyre. \v 23 Tatyky riohowire, brybysi‑di biu‑txi rehure, ryrymyhỹrenyre. \v 24 Soldado dinodu tahe riteònyre iwo‑ò ridyrenykemy awaru òhòtenahãkỹ‑di tuu raòhòtekemy. Soldado dinodu rierykemy ratxireri aõherekibo iny tamy rakyarananyraki wahe. Tii rarybekre òsana tuu raòhòtekeki. Kia soldado dinodu rõhõtinyre. \v 25 Tahe Paulo ritaataarenyre. Imy rahudi tahe Paulo rarybere soldado dinodu‑ò: —Jiarỹ Roma hãwã mahãduõ rare. Wamy maòhòtebenyõtyhy, aywisidỹỹna mahãdu wadee roholaõre tebutunyõteki. Kia riwadỹỹkõkemy roimy rare. Abede ywinareny adee rarybere kia widỹỹõmy. \v 26 Tai tahe kia soldado dinodu tadinodu‑ò rare. Tahe tamy rarybere: —Kowa hãbu, Roma hãwã mahãduõ rare. Tai tahe aõbina bina tamy iwidỹỹõmy. \v 27 Kia roholareu, tii rara Paulo‑ò tamy rỹỹraxikemy: —Inatyhybe Roma hãwã mahãduõ aõbo atxiteri. Paulo tahe narybede: —Kohe, jiarỹ, kia mahãduõ watxireri. \v 28 Tai tahe soldado dinodu narybede: —Jiarỹ tule watxireri. Nieru sõwe‑di reòwynyre tuu aronykremy. Tahe Paulo rirawyònyre: —Jiarỹ tiu kia watxireri. Waha dori Roma mahãduõ raremyhỹ. \v 29 Tai he soldado mahãdu iribi ròhònyre aõwesele tii Roma mahãdu ratxire riki. Soldado dinodu tule ruberure tii dori rataataamy riteònyreki. \p \v 30 Txu biòwamy ritare ròtena‑ribi ròhònykemy. Judeu xiwewahidỹỹna dinodu inyõ ributunyre ywisidỹỹdu mahãdu‑wana. Tahe Paulo ridyre tamy. Tii dori rierykremy ratxireri aõherekibo judeu mahãdu Paulo deramy rỹireri. \c 23 \p \v 1 Paulo tamyreny retehere, dinodu mahãdu‑ò wahe. Tahe rarybere: —Waseriòreboho, Deuxudile watximy ramahãre. Tiiemy aõbina binamy aõkõ watxireri, tamy iluuna‑di tyhy watxiwãhãre. \v 2 Anania hãbu‑ò rarybere, iòhòmy Paulo‑ribi rỹireriò: —Iry‑ò bihetenybenyke. \v 3 Paulo tahe tamy narybede: —Kai wa aõ aõkõ tate. Hetotira ura wese tate, awo arayky isuisure. Waywisidỹỹdu wesemy talòmy atxiteri, tahe wahetedỹỹmy tarybeta. Kia bede ywina rarybera wesemy aõkõ tewisỹnyteri. \v 4 Tahe iòhòmy Paulo‑ribi rỹireri, tamy rarybere: —Kia wesemy rybeõmy Deuxu xiwe wahidỹỹdu wedu‑ò. \v 5 Tahe Paulo rarybere: —Aõkõre, reeryõhyyre aõxiwe wedubo ratxirerí. Tyyriti kiamy rarybemyhỹre: Tiu riki wedumy aõmy rybebinamy aõkõke. \v 6 Idi tahe Paulo rexierymy resere. Tahe ixidee rõhõtinyre. Ka iny sõweyre fariseu mahãdu heka rare. Iyrejura tasỹ saduseu mahãdu rare. Tai tahe Paulo ryryre: —Waseriòre mahãdu, jiarỹ fariseu mahãduõ rare. Waha, wylabieboho ibutumy fariseu roire. Rubu‑ribi ixixana retyhynywãhãre. Tai tyhy tahe kia‑ò, ywisidỹỹdu‑ò wiji diwadyde. \v 7 Imy rahudi tahe fariseu mahãdu saduseu mahãdu‑wana wiribi rihitxinyre. \v 8 Saduseu dori rubu‑ribi ixixana rityhynyõhyymyhỹrenyre, tule ỹju, tyytyby‑wana rityhynyõre. Fariseu mahãdu tahe, kia ibutumy rityhynymyhỹre. \v 9 Tai tahe sõwemy rajei jeimy rỹimyhỹ. Tahe fariseuõ rarybere Paulo òbitimy ratximyhỹ. Aõ teòsamy tai tuu arobirenyke kỹnyhe aõkõre. Ỹjuõ òsana tamy rarybera ada tyytyby aõbo. \v 10 Tai ta tarurutyhymy ryryrenyre. Tai tahe soldado dinodu ruberure aõma Paulo riykaykaketxi roholare. Tai rarybere tamy: —Iribi bitake, idi boibenyke ixyby soldado heto‑ò. \p \v 11 Rumy tahe Paulo weribi Inynyrỹ tamy narybede: —Brebuõmy aõ‑di nohõtiõmyke ixi‑di. Iwese kaki Jerusalẽ hãwã‑ki wamy tarybete wesele heka Roma hãwã‑ki wamy marybekre. \p \v 12-13 Tahe biurasòtxu he judeu mahãduõ wi dotyde Paulo rubudỹỹmy. Iny inatxiwa ituemy hãbu kia wese raryberenyre: Rikiroxirenyõtyhy bemy rikiõrenyõtyhy. Paulo rurukeki xiery ta rikiroxirenykre. \v 14 Tahe xiwe wedu mahãdu‑ò tiiboho roirenyre. Judeu matuari mahãdu‑ò tule kia ibutumy relyyrenyre iwese Paulo rubudỹỹmy ratxireri wese. \v 15 Tule tamyreny rarybere: —Kaiboho ixityre marybebenyke soldado dinodu‑ò manakremy Paulo‑di ywisidỹỹdu‑ò. Tamy dỹỹraximy idi ratxireri tiiboho rõhõtinykre. Tai tahe ry kana‑ò rearaki tahe ijoi rikirubunykre. Kia judeu mahãdu xiwe wedu‑ò rarybere. \v 16 Tahe Paulo seriòre woludu, ilana rubudỹỹmy rarybereò roholare. Tahe ralore soldado heto‑ò tahe tuu Pauloko relyykemy. Tahe relyyre. \v 17 Kia roholamy rahudi ta Paulo rariòwyre soldado dinodu tamy kanalokremy. Kiamy rarybere: —Ka weryry bidykre adinodutyhy‑ò, aõma, ijyy‑di ratxirerimy tamy relyykremy. \v 18 Tahe ridyre soldado dinodu tyhy‑ò tahe rarybere: —Paulo kỹny ka weryry‑di riwateònyreri aõmybo ako relyykremy. \v 19 Tahe dinodu weryry axiò iyre ribi rimyre, tahe iny‑ribi rirehenyre rarybekemy: —Aõbo wexe wako belyykre, weryry. Tahe relyyre: \v 20 —Wylana Paulo ridykremy judeu mahãdu adee rexitòenykremy ratxirenyre. Tiiboho adee raryberenykre: —Rikitỹỹraxinykre ijõ aõmydỹỹnana. \v 21 Uritere tamy boholaõkre, weryry rarybere, idyõmykre tamy. Hãwã mahãdu sõwere rexiwòmy rỹikre, iny inatxi wa itue hãbumy, wylana rubudỹỹmy. Tii ruruõkeki, riroxiõtyhy, bemy riõõtyhy. Kiawese ka hãbu mahãdu rarybemy ramyhỹre. Ahana òsana inyõ rỹireri wylana ridykremy adee kedexitòenykremy. Wylana òludu tahe ryijàti‑ki rexiwòmy rỹireri. \v 22 Tai soldado dinodutyhy weryry‑ò rarybere: —Uritere inyõ ierysyõmykre wadee tuu telyyteri. \v 23 Tahe inatxi soldado dinodu rarariòwyre, tahe tamy rarybere soldado dinodu tyhy: —Aõma, 200 soldado widotykre inataõ òra txu dòhòny‑ribi, ijõ 70 soldado awarutyre‑ki, ijõ 200 soldado tõnori‑di. \v 24 Kia ibutu‑wana Paulo bidybenykre awarutyre‑ki Cesaria hãwã‑ò. Biyrubunymy boibenyke Feli, kia bededinodu‑ò. \v 25 Tahe tyyriti riwinyre kia wese: \p \v 26 —Jiarỹ Laujiu Lucio, warybe reritinyreri. Warybe wehityhyna rewahinyreri Feli‑ò, Wanyrỹtyhy, bede dinodu‑ò rewahinyre. \v 27 Hãbuõ adee reteònyreri. Tii judeu mahãdu rimyre tahe rirubudỹỹmy riwisỹnyre. Tahe soldado reteònyre ritakremy rubu‑ribi, tii Roma hãwã mahãdumy rareki. \v 28 Redyra heka ywisidỹỹna mahãdu‑ò. Aõherekibo rimyrenyremy arierykemy. \v 29 Tabede ywina òrarukile teramy tamy reare, kia reerymy rawãhãre. Iny bede ywina òraru‑ki aõ aõkõ tii riwinyre. Tai rurukemy aõkõ idi rewisỹnyre. \v 30 Judeu mahãdu rarybemy ramyhỹre irubudỹỹmy. Kiamy raholareu tahe, adee reteònykemy resere. Tule irubudỹỹmy rõhõtinyra mahãdu adee rarybekemy reteònyre. Tiiboho aõbo raremy rarybekre. My kie warybe rewahinyre. \p \v 31 Idi tahe soldado mahãdu Paulo ridyre, iwese idinodu riteònyre wese. Rudile ridyre Atxipatxi hãwã‑ò. \v 32 Tahe biurasòtxumy tahe tatilemy rare mahãdu ròòsere soldado heto‑ò. Ijõ soldado awarutyre ludu Paulo iridyre Sesaria‑ò. \v 33 Tahe rehemynyre Cesaria hãwã‑ki. Rare he bede dinodu‑ò. Paulo tamy riwahinyre tyyriti‑wana. \v 34 Kia tyyriti‑di tii rariareu tahe, tamy ritỹỹraxinyre: —Tiribibo tate Paulo. Tahe Paulo dirawyònyde: —Jiarỹ, Silisia hãwã mahãdu rare. \v 35 Tahe bede dinodu narybede: —Kaa hãbu mahãdu wii kodotykreu, kedehemynykreu, aroholakre inihe arybe‑ò. Tahe iyrubudỹỹ idi risỹnyre Herodi ywisidỹỹna heto‑ò, Pretòriu ninadu‑ò. \c 24 \p \v 1 Iruyre txu reare rexihudi tahe, Anania, xiwena wedu tyhy, judeu mahãdu matuari‑wana rehemynyre, ywisidỹỹna mahãduõ‑wana rehemynyre, moma, Tertuliu inire. Paulomy aõbinabinahãkỹ rybemy rareri bede dinodu‑ò. \v 2 Tahe Paulo didyde. Tertuliu rarybere Paulomy. Awiõmy rybe tahe ròhònyre. Juhuu Feli‑ò rarybere: —Kai Wanyrỹ tyhy, awihyymy heka atximahãte wadeereny. Tiiemy bede ywina inydee tewahinymahãte. Ibutumy iny bede hãwã hãwã‑ki iny tewiòhenanymahãte. \v 3 Tai tahe omy reàlàtyhymy he watxiwãhãre. Urihimyòle adee Paulo aõmydỹỹnanamy ararybekre. \v 4 Txioi inihe làhà, boholabeny. \v 5 Tiiemy jei jeihyy ratximyhỹre Paulo òraru‑ki. Tiiemy judeu mahãdu, my heka rarybehyy ratximyhỹre. Tii Nazare hãwã dohodỹỹna mahãduõ rare, kia weduõ rare. Tii Jesuisi rityhynyre. \v 6-7 Aõkõre, iny Deuxu dohodỹỹna heto ribinadỹỹnyre, brebuna rỹirerimy ihỹre Paulo òraru‑ki. Remyrenyre tahe, ywisidỹỹmy watxiwãhãre iny bede ywinareny rarybere wesemy. Tahe aõkõre, Lisiu soldado dinodu tyhy ritare iny‑ribi wotõmona‑di. \v 8 Tahe inydee rarybere: —Boibenykre Feli‑ò. Tii adee roholakre. Kia tahe Lisiu rarybere. Tahe jiarỹ tule rarybere. Boibenyke Paulo dỹỹraximy kia inatyhy aõbo ada aõkõre aõbo. Tertuliu kia ibutumy rarybere. \v 9 Ijõ judeu mahãduõ rarybere: —Kia inatyhy ibutumy inatyhyle ratxireri, aõmybo Tertuliu raryberemy. \p \v 10-11 Tahe bede dinodu Paulo‑ò riteòsinyre rỹikemy, rarybekemy. Paulo tahe tamy rarybere: —Wanyrỹ bede dinodu tyhy, sõwe beòra aõmydỹỹnana‑di ywisidỹỹna‑di atximahãte. Jiarỹ kia reeryre. Tai reysawãhãre adee ararybekremy. Waò inatxi reuròtxumy heka Jerusalẽ‑ò adehemynyde. Iny‑ò bitỹỹraxinykeki, wylemy ka bieryke inatyhy raremy. Jiarỹ Deuxu dohodỹỹna heto‑ò rehemynyre Deuxu reàlàkemy. \v 12 Tiu heka jei jei rewinyõhyywãhãre dohodỹỹnaõ‑ki aõkõ, hãwãy‑ki aõkõ. \v 13 Aõmybo wamy rarybemy rỹireri heka, aõ inatyhy aõkõ. \v 14 Sohoji aõmydỹỹnanamy tahe akoreny arelyykre, inatyhy rare. Retyhynywãhãre heka aõbo Jesuisi rierynanymyhỹremy. Tiiboho watyhydỹỹna rininirenyre dohodỹỹna mahãdu iwitxira. Kia hãbu rityhynymyhỹre wesele jiarỹ tule Deuxu inytyby retyhynymyhỹre. Ibutumy bede ywina tyyriti‑ki riritinymy rỹimyhỹremy retyhynywãhãre. \v 15 Iny, òrarudu mahãdu, ityhydỹỹdu mahãdu kedeixixakremy rubu‑ribi. Kia retyhynywãhãre. \v 16 Tiu ibutumy òbiti widỹỹmy raruwãhãre. Deuxu‑txi tule ibutu hãbu rue‑ki. \v 17 Jerusalẽ‑ribi rarewãhãu, tiwese beòra rewyre tahe ixyby dòòsede Jerusalẽ‑ò aõkõ mahãdu wahidỹỹna wesemy ariwahinykremy xiwena wese Deuxu‑ò. \v 18 Deuxu dohodỹỹna heto‑ki watxiwãhã, òbitimy rãire, ibutu bede ywina reywinymy rawãhãre. Tahe waxiwena‑di waòludu wamy robire. Iny sõwemy weroramy watxiwãhã. Rybe jei jei rarybeõhyyre. Tahe Asia bede judeu mahãdu tai rỹimyhỹ. Tiibohole rybe jei jei riwinymyhỹrenyre. \v 19 Wamy aõmydỹỹnana rarybekremy ijõdikeki, rokoholakre. Kaki aõkõ ratximyhỹrenyre. \v 20 Aõbo waki teòsamy rahare ywisidỹỹna mahãdu‑ko rãireu, tamy rokoholakre. \v 21 Sohoji aõmydỹỹnanalemy rarybere teòsamy. Kiamy rarybere: —Retyhynyre rubu ixyby kedexixakre. Tai ywisidỹỹna mahãduko‑ki watxiwãhã. \p \v 22 Feli bede dinodu rierymy ratxireri aõmybo ityhydỹỹdu mahãdu rityhynyre. Tai rarybere judeu mahãdu‑ò: —Lisiu, aõma, soldado dinodu tyhy rehemynyreu, bede rikierydỹỹnanykre. \v 23 Tahe Paulo ròtena heto wese‑ò ratximyhỹreki, riòòsedỹỹnyre. Ta rarybere he soldado dinoduõ‑ò: —Ywimy idi ratximyhỹkemy. Tule rarybere: —Iò ixinamy terina mahãdu iroramy kanakre. Ixinamy uriõnomy tamy kidiwahinykre awityhy roimyhỹkemy. \p \v 24 Iribi nade Feli tahãwyy‑wana Drusila. Ihãwyy heka judeu mahãduõ rare. Riteònyre Paulo‑ò tamy kanakremy, tamy kanarybekremy. Paulo rarybere tamy: —Jesuisi Kristu kia tyhydỹỹnamy. Tii òbiti‑di iny rõhõtinykemy tule ywisidỹỹna txumy Deuxu kanakremy ritỹnynyre. \v 25 Tahe Feli ruberure. Makre, tamy rarybere, aõwaxiny tiubo wabededỹỹnana‑di my kỹnyikreu, ixyby adee ararãriòwykre. \v 26 Tule Feli ijõ nieru Paulo‑ribi ritakemy ratxireri, tai rarariòwyre ijõtxu ijõtxu tii‑wana rarybekremy. \v 27 Inatxi beòramy bede idi rỹire. Iwitxira bede dinodu ralore Feli deròwy. Porsiu Festu inire. Feli tahe judeu mahãdu tuure tamyreny aõõ riwinykemy ratxireri tahe Paulo ririre ròtenawo‑ki. \c 25 \p \v 1 Cesaria hãwã‑ki bede dinodu tỹmyraõ ronyre. Festu inire. Inataõ txu‑di tahe iribi ròhònyre Jerusalẽ‑ò rakemy. \v 2 Tahe xiwe dinoduõ, judeu mahãdu dinoduõ tamy rarybere Paulo aõmydỹỹnanamy. \v 3 Tamy rexitòenyre Paulo‑di wylemy kanakremy. Kiamy heka rexinohõtidỹỹnyre ryrowetya‑ki rirubunyrenykremy. \v 4 Aõkõre, Paulo ratxirekre Sesaria‑ki, Festu rarybere, jiarỹ tahe aròòsekre ele elemy kowa‑ò. Kaiboho adinodu mahãdu wadi roikre kowa‑ò. Rokoholarenykremy ywisidỹỹna‑ò. \v 5 Tule kaiboho aõrybedikeki, Paulomy, kowa‑ò rarybekremy. \p \v 6 Iribi tahe debòwiò txu òsỹny txu idi rỹidi tahe ixyby Festu dòòsede Cesaria‑ò. Irootxu tahe Paulo ywisidỹỹna ròhònyre. Tahe Paulo ridykemy riteònyre ywisidỹỹna butuna‑ò. \v 7 Tahe judeu ywisidỹỹna mahãdu heka sõwemy tuu aõbina binahakỹmy Paulomy rarybemyhỹre, Jerusalẽ‑ribi rehemynyreu. Aõ inatyhymy aõkõ. \v 8 Paulo tahe rexitxiõnyre: —Jiarỹ kỹny kia‑di aõkõ watxiwãhãre. Tii rarybere: —Tiu heka judeu mahãdu bede ywina ratyre aõna aõnamy ratỹỹkõre. Tiu heka Deuxu dohodỹỹna hetomy rewinyõwãhãre, tiu Roma dinodu bede ywina ratyre aõhe ratỹỹnyõwãhãre. \v 9 Idi tahe Festu rỹỹraxire Paulo‑ò: —Kawexe texiywinymy atxiteri Jerusalẽ‑ò makremy. Kowa ywisidỹỹna ariwinykemy adee roholakremy. Kiamy Festu rarybere aõwiwihikỹmy riwinykemy ratxireri judeu mahãdu dee. \v 10 Tahe Paulo rirawyònyre: —Aõkõre, arakre he Iòlò tyhyòhòkỹle arehemynykre. Tii wadee roholakre. —Jiarỹ dori ixiywinyhyy tamy arakre. Kai teeryte jiarỹ aõkõ tudỹỹduramy. \v 11 Aõma aõbo waki binamy relera‑wana heka arurukre. Aõkõkeki tahe aõbo awihykyle rewinyre‑wana heka timy inihe warubudỹỹõmy. Iòlò tyhyle wadee roholakemy he ixide rahõtinyreri. \v 12 Festu tawiòhedỹỹdu‑ò rarybere. Idi ta dirawyònyde: —Awire, iòlò tyhy‑ò atxiteri urenana kỹnyhe aõwaxiny makre. \p \v 13 Iribi tahe aõutxumy tahe iòlò Agripa dehemynyde, Benise tariòrese‑wana. Festu roramy rareri. \v 14 Tahe tii‑wana rarybemyhỹre aõutxu, Festu‑wana. Idi tahe Paulo aõmydỹỹnanamy iòlò‑ò rarybere: —Ròtenawoluduõ roireri ròtenawo‑ki. Tai he Feli ririre jiarỹ iaõmydỹỹnana arierykremy. \v 15 Aõma Jerusalẽ‑ki watxiwãhãu, dohodỹỹna wedu mahãduõ wadee heka rarybere: —Tii arirubunykemy heka wadee rityhenymyhỹre. Judeu mahãdu matuariõ tule kia rarybere. \v 16 Tahe tamy jiarỹ rarybere: —Aõkõre, aõma Roma mahãdu kia bede ywina dori tuu aõkõ roimyhỹre. Juhu heka rakre ywisidỹỹna‑ò tahe relyykre heka iximy, taòludu mahãduko‑ki. \v 17 Kaò juhu ditehemynydenydeu, tamy rarybere. Ijõ txu he reyrubunyre ywisidỹỹna‑ò roholakremy tahe Paulo ridykemy aditeònyde. \v 18 Tahe aõmybo tamy rarybere heka, iwese rahõtinyre wese aõkõ tii riwinyre. \v 19 Aõbo ityhynareki heka tuheka rỹire. Inyõ heka tii rarybemyhỹre Jesuisi rurulemy. Tahe Paulo rarybemyhỹre irulemy ihỹre. Tai kỹnyhe rimymy ramyhỹre. Riròtenymyhỹre. \v 20 Tai tahe tiiemy rahõtinyre: Timy taheka aõhe arotỹỹnykre ka aõmydỹỹnana‑di. Paulo‑ò retỹỹraxire aõma Jerusalẽ‑ò aõbo rakemy ywisidỹỹna‑ò. \v 21 Tahe Paulo rarybere: —Iòlòòle rakremy aõbo. Tii wamy roholakeki, teòdu waòrysymy ariraokre. Tai tahe ròtena‑ò ixybyle rerutyre. \v 22 Tahe iòlò Agripa rarybere: —Jiarỹ aroholakre inihe kia hãbumy. Tahe Festu dirawyònyde: —Biurasòmy tamy bodoholakre. \p \v 23 Idi tahe itxu biòwamy dehemynyde, iòlò, Benise‑wana, ywisidỹỹna heto‑ò. Ibutumy he iny ralore, soldado wedu mahãdu, iny ityhymy rỹira mahãdu, ibutumy raloralore. Tai tahe Festu Paulo didyde. Tahe rarybere: \v 24 —Iòlò Agripa, ibutumy ka wadee ijohonadu‑wana, ka hãbu heka ibutumy iny he irubudỹỹmy he idi rỹireri, judeu mahãdu kaki tule Jerusalẽ mahãdu. \v 25 Jiarỹ rahõtinyreri aõ heka riwinyõhyyre tai rurukre wahe. Tai iòlòtyhy‑ò rakremy heka ratxireri. Ariteònykre nomy dori tii ratxireri. \v 26 Aõbo tamy ariritinykre. Aõ heka waritidỹỹkõnare. Aõ dori riwinykõre. Tai redyreri adee iòlò Agripa. Tamy juhu boholakre. Iribi tahe wadee manarybekre aõbo ariritinykremy. \v 27 Timy kỹny wateòdỹỹkõna uritere òhynaòhòkỹle Iòlòtyhy‑ò ariteònyõtyhy. \c 26 \p \v 1 Tahe Agripa Paulo‑ò rarybere: —Aõwaxiny belyykre aijyymy. Paulo he tebò riukore he rarybekremy. \p \v 2 Wadeysamy he watxireri, Iòlò Agripa. Jiarỹ dori iximy arelyykre ako. \v 3 Tule kai dori ibutu judeu bede ywina teeryte. Ibutu lahi rybe teeryte. Bodoholakre inihe wadee, ywina‑di. \v 4 Tiiemy uladule aratyyritinyde aõma judeu òbitina‑di. \v 5 Judeu mahãdu kia rieryre. Txu rexidelenyre juhu judeu mahãduy‑ki, idi tahe Jerusalẽ‑ki ratyyritinyre. Jiarỹ fariseu mahãduõ òbiti jiarỹ rare. \v 6 Kia rybe òraru‑ki wiji ywisidỹỹna‑ki rãire. Jiarỹ dori retyhynywãhãre aõbo Deuxu inytyby‑ò rarybere. \v 7 Jiarỹ Deuxu rybe òlòna reraòwãhãre. Tule judeu ijoi riraòmyhỹre, waòinatxi reurò ijoi mahãdu. Tiiboho Deuxumy reàlàmy raremyhỹ, rumy, txumy. Iòlò Agripa, kia raròsòna òraru‑ki judeu mahãdu wadee aõbina binamy rarybemyhỹre. \v 8 Rubu‑ribi ixixana jiarỹ retyhynymyhỹre. Araỹraxikre iòlò. Kia aõbohe wadeòsana raremy kaiboho tahõtinytenytere. Deuxu heka ixyby iny kidiòkesedỹỹnykre taumy tuedeòna‑ò. \v 9 Jiarỹ heka juhuu awimy heka aõbina binahakỹ widỹỹ dee rahõtinyre, Jesuisi Nazare hãwã ludu dee. \v 10 Sõwemy ityhydỹỹdu mahãdu reròtenyre ròtenawo‑ò Jerusalẽ‑ki. Dohodỹỹna heto wedu rewawiòhenanyre tyyriti riwahinyreki. Kia irubudỹỹmy wi risỹnyrenyreu, jiarỹ rarybere: —Awire heka birubunybenyke. \v 11 Jiarỹ heka ityhydỹỹdu mahãdu aõhõkỹmy rotỹỹnykemy wi resỹnyre bede bede‑ki. Aõbinabinahãkỹlemy ityhydỹỹdu rerybedỹỹnywãhãre. Jiarỹ aõnimy reburemy rawãhãre. Resỹbinanyre tahe tii rahenyre irehetyhytyhy‑ò iwitxira hãwã‑ò. \v 12 Rare heka Damasu hãwã‑ò ityhydỹỹdu òrysymy. Jiarỹ tyyritidi rare, dohodỹỹna wedu ritina‑di. Tule ibede ywina‑di rare. \v 13 Tahe Damasu iòhòmy rareu, loosònaõ diwatoosònyde, txu loosòna ratyre ihỹre. \v 14 Jiarỹboho rejuxunyrenyre tahe raholare rybeõ‑ò judeu mahãdu rybe‑di rarybereri: —Salu, Salu, aõhereki wexe aõbina binahakỹ tadiwinymahãte wadee wimy aõkõ. Aõbina binahakỹle ixidee tadiwinymyhỹte. \v 15 Jiarỹ rarybere: —Mowe, Wanyrỹ tate. Tahe dirawyònyde: —Jiarỹ wa, Jesuisi rare. Wadi aõbina bina tewisỹnyte. \v 16 Katahe myikre. Adee rehemynyreri, aratara ixidee, wadeòdumy mabekremy. Warybeduõ mabekre. Ibutumy wamy belyymy mabekre aõhebo adee wiji rotỹỹnyreri. Iribi tasỹ ixityre adee adehemynykre. Tule kia‑di marybekre. \v 17 Ibutumy asỹ‑wana arayrubunykre. Tai ta judeu mahãdu‑ò arateònykremy watxireri, judeu mahãdu‑ò tule. \v 18 Iwese iny ruetà‑di rỹira wese tii ihỹre. Kai tamy bitỹnynykre Deuxu aõmydỹỹnana. Tai biruejuakre, rierykremy. Biòbitinykre tamyreny òrarudu roire aõma ixi‑txi tõhõti reakremy loosòna‑ki rariakremy, Satanasi bedelorohokỹ‑ki aõkõ, kia ryki aõkõ rariakremy. Deuxu uri bede ywina rimymyhỹkre ixidee. Ibutu bede bedemy rỹira waijoimykre. Tyramy taòraru‑ribi rỹira, ritamy rỹira, riwatyhynymy rỹira. \v 19-20 Tai, Iòlò Agripa, iwese warasina‑ki riwateònyre wese, retyhynyhyyre. Juhuu Damasu hãwã‑ki jiarỹ ròhãletere, iribi Jerusalẽ‑ò, tule Judeia bede‑ki, ibutu judeukõdu mahãdu‑ò ròhãletere. Tamy rarybere taòraru ririkemy Deuxu dee kòdòòsekemy. Ixi‑txi tõhõti reakremy inatyhymy aõna aõna wiwihikỹ riwinykemy Deuxu dee. \v 21 Tai judeu mahãdu riwamyre Deuxu dohodỹỹna heto‑ki, warubudỹỹmy rõhõtinyre. \v 22 Deuxu tahe wawiòhedỹỹdu ratximyhỹre. Tai he rãire wiji ibutu‑ò ararybekemy watxiwãhãre, aõma aõbo Deuxu rybedu mahãdu iwese Moisesi rarybere wese tamyreny rarybewãhãre kia ibutumy kanakremy. Kia sohojilemy rarybewãhãre. \v 23 Juhutyhy rarybere: —Kristu, rurukremy iribi tahe kedexixakremy rybe loosòna kidiwykremy judeu mahãdu‑ò, tule judeukõdu mahãdu‑ò. \p \v 24 Tahe Paulo iximy rarybereu, Festu ryryre: —Paulo, kai wa itxỹtere. Aõnityhymy tatyyritinymahãte. Tai arayky tebinanyta. \v 25 Tahe Paulo rirawyònyre: —Aõkõre wa, wanyrỹ Festu, bededinodu tyhy. Jiarỹ itxỹte aõkõre. Inatyhyrybemy rarybewãhãre. Warybe awi heka rare. \v 26 Tule Iòlò Agripa rieryre ibutumy tuu tamy rarybere. Aõ wasina aõkõ rarybere. Iòlò Agripa. \v 27 Aõbo Deuxu rybedu mahãdu riritinyre aõbo, kai tetyhynymahãte. Reeryre jiarỹ, kai tetyhynymahãte. \v 28 Tahe Agripa riixãwididỹỹnyre rybe‑ribi: —Kai, aõbo, Paulo, aõwesele ityhydỹỹdumy aronykemy wadi tahõtinyte, wadee tarybeteki. \v 29 Paulo rirawyònyre: —Kohe, wadee awire, kai tulekemy. Ibutumy kaki wawesekemy adi rahõtinyre. Kai tule warybe sõwemy aõbo ada aõkõre aõbo Deuxu bityhynybenykemy watxiwãhãre tule waijohonana‑wana. Aõna sohojidile taanamy aõkõ watxireri, wawomati reroti‑di taanamy atxiteri. \p \v 30 Idi tahe bede dinodu, iòlò, Benise, ibutumy he rỹire ròirenyre. \v 31 Widee reny wiwesele rõhõtinyrenyre. Ka hãbu timyhe rubudỹỹona he ròtena‑ki irutysyõna he, tii dori aõhe rotỹỹnyõtyhy aõna aõnamy. \v 32 Tahe Agripa Festu‑ò rarybere: —Rikiteònyrenyke idi watxireri, tahe tii inihe iòlòtyhyle rarybekemy ixidi ratxireri. Tai kỹnyhe, txioinihe, aõkõre. \c 27 \p \v 1 Tahe rexiywinymy rexihurenyre Italia bede‑ò, Roma hãwã‑ò aroirenykremy hãwò‑di. Tahe ròtenayrubudỹỹduõ tii‑wana rakre, irubudỹỹdu renymy. Julio inire. Tii iòlò yrubudỹỹdu mahãdu dinoduõ rare. Ridyrenyre Paulo ròtena woludu mahãdu‑wana. Jiarỹ, Luka tule ihemy rare. \v 2 Tahe rerònyre yhywydyna lawò‑ò. Adrỹmitxiludu tahe kia lawò rare. Tule hãbuõ wawana rare. Aristarku inire. Tii Macedonia bede luduõ rare. Tesalonia ihãwã rare. Tahe hãwò rexihynyrenyre adòikemy Asia bede‑ò. Tahe ròirenyre. Ijõtxu biòwa Sidoma beàbeà‑ò rehemynyre. \v 3 Paulo taery mahãdu roramy rakemy ratximyhỹre. Tahe Julio Paulo‑di itxeredu ririra. Tai tahe Julio awi heka rare Paulo dee. Julio Paulo riywiywinymy idi ratxirerimy ihỹre. Julio Paulo riteònyre titxibo rakelemy. Paulo ery mahãdu aõna aõna tamy riwahinyre. \v 4-5 Tahe iribi ròhònyrenyre. Xibri bedebute roosibymy ralore yhy dori tiribi tiribi reamyhỹreki. Tahe iribi riòlònyre. Tahe Silisia bede‑ribi riòlònyre, tule Panfilia bede‑ribi ijõ bede‑ò reronyre. Tahe Miha hãwã‑ò ritehemynyre Lisia bede‑ki. \v 6 Tai soldado dinodu hãwò nihikỹ riijemyhỹu, ihe‑ki roikemy, tahe ijõ‑ki rahare Alexỹdria luduõ‑ò. Hãwò tahe rexiywinymyhỹre rakremy Italia bede‑ò. Tahe wadeereny rarybere: —Borukubenyke yhywydyna lawòro‑ò. Tahe ixityre roirenyre. \v 7 Sõwemy heka txuu wadireny rỹire. Urihimyòle rexihejiwãhãrenyre. Isirare heka Kinidu hãwã‑ò dehemynysỹ. Ihãrele tahe retehemynyre Samona hãwã mynatyhyle raròrenyre. Iribi Kreta bedebute roosibymy ralore yhydori tiribi tiribi reamyhỹreki. \v 8 Tahe ywimy suò iòlò iòlò adoiwãhãdenyde ihyy tahe retehemynyre Rywihikỹmy ninadu‑ò. Kia heka Laseia hãwã‑ribi iòhòre. \p \v 9 Sõwetyhymy txuu wadireny rỹire yhynihikỹ bina òraru‑ki. Inarehe lisina txu‑ribi ròhònyre. Tai tahe bededỹỹnana ibutumy roimyhỹre. Tai brebunamy bede roimyhỹre. \v 10 Paulo tahe tamyreny rarybere: —Wanyrỹboho, ka tỹina isiratyhykre inydeereny. Inynonanareny iòhãrure aõna aõna ibutumy inyribireny ituekre, hãwò rabohokre ada ijõ aõbo rikururenykre. \v 11 Tahe soldado dinodu Paulo rybe rityhynyõhyyre. Yhylawò wedu tòruludu‑wana tii rityhynyre. \v 12 Yhylawò wedu, tòruludu‑wana iwitxiramy rõhõtinymyhỹre, beòra tai riekõkemy beà dori ibinareki. Ijõ tule tahe roirenykemy ixide ihỹrenyre rehemynykemy Fenisia beà‑ò. Kia heka Kreta bedebute beàõ rare. Biuweribitya‑txi ròròmyhỹre, tai awire kia beà, beòra bede riwykemy. \v 13 Ijõ rarybere: —Rikoirenyke, yhy dori rebonyreri, tamy rekehemynyrenykemy. Tahe womatisana riukore. Roirenyre yhy‑di. Tahe iòhòmy Kreta bedebute rotỹỹnyra. \v 14 Aõwesele heka yhy nihikỹ dehemynyde bedebrò‑ribi. Kia yhy nihikỹ iraro bedebrò ludu inire. \v 15 Ka yhy nihikỹ taruru‑di riwyre hãwò nihikỹ. Juhu yhynonana weribi‑ò riwisỹnyre. Idi iwo rexieryre ixinamy riwyre yhyòkesena‑ò. \v 16 Tahe rehemyhỹre Lauda bedebute‑ò iroosibymy tahe ralore. Tai hãwò nihikỹwo‑ki hãwòriòre riwyre. \v 17 Idi tahe rõhõtinyre hãwò nihikỹ rabòhòke‑txi roholarenyre, tai tahe ritaarenyre iwetya‑txi. Tahe ruberurenyre, Libiamy ninadu beõlau, tahe welòhòkỹ ritare iribi rexitarenykemy. \v 18 Ijõtxu roirenyre yhynihikỹ tamy realemy iu, tai tahe aõna aõna‑di rehure ibutemy rawetarikemy. \v 19 Tasỹ txuõ idireny reare. Idi rehurenyre aõmybo rekoakõmyhỹrenyredi rawetarityhykemy. \v 20 Txu sõwemy rewyrenyre txumy, tainamy ribi renyõhyyre. Yhynihikỹ reamyhỹ. Tai sõwemy ruberumy rỹimyhỹ rubu lau. \v 21 Sõwemy heka bededỹỹnana riwyre roxiõhyy. Tahe Paulo iyreny‑ki rỹire, tahe tamyreny rarybere: —Wanyrỹboho, warybe‑ò taholaõhyytenyte Kreta‑ribi ròhònyrenyreu. Aratohonyrenyre iribi inyboho kodoikõkemy. Boholabenybe‑wana ta inihe aõna itueõhyyre. \v 22 Ihãrele tahe deysana‑di adeereny ararybekre. Inyõ ruruõtyhy, hãwò nihikỹ sohojile rabohokre. \v 23 Jiarỹ dori Deuxu deòdu rare. Kaurumy dori Deuxu ỹju wadee nade. \v 24 Tahe rarybere: —Paulo, brebuõmy. Kai iòlòko‑ò makre. Deuxu dori ruxetòena kidiwahinykre. Tiu heka aruburenyõna aijoi‑wana. \v 25 Tahe wanyrỹboho, brebuõmyreny. Jiarỹ dori Deuxu retyhynyre, iwese wadee rarybere wese, rarekre. \v 26 Urile tahe inyboho kiditehemynydenykre bedebuteõ‑ò. Kia tahe Paulo rarybere. \p \v 27 Waòinaubiòwa rumy beronihikỹ tya‑ki bede riijemy roiremyhỹ. Adria beronihikỹ‑ki roirenyreu, tahe rutya‑txi hãwò nihikỹ aõna hydỹỹdu su iòhòmy roholarenyre. \v 28 Tahe beõ urihixina‑di riurihire, wawiò dera urihixinamy beõ riurihire. Idi iko‑txi ixityre riurihire tai waiyre dera urihixinamy rimyre. \v 29 Tahe rahõtinyrenyre manale tai roimyhỹremy. Tai tahe manatisana‑di inaubiòwa lòru ludu‑ribi rehurenyre. Iribi rexitòenyre wylemy txuu kanatỹnykemy. \v 30 Hãwò aõna hydỹỹdu mahãdu hãwò riòre riwesere bera‑ò. Idi risỹnyre ijõ manatisana ritidikremy hãwò jura‑ribi. Urile tahe rahenykremy rõhõtinyre. \v 31 Paulo tahe rierymyhỹ tahe soldado wedu‑ò rarybere: —Soldado mahãdu tule roholare: \v 32 —Hãwò aõnahydỹỹdu mahãdu hãwò nihikỹkỹro‑ki rariõrenykeki, kaiboho atuerenyke. Tai tahe soldado hãwò riòre reroti riàrore tahe resere bera‑txi rahenyre. \v 33 Txuu iòhòmy natỹnyde, tahe Paulo tamy rarybere: —Wiji waò inaubiòwa txumy kaiboho teraòtenyte tabyretenyõhyy. \v 34 Ijõ birỹsỹbenyke, arurureny rexiòlònykemy, kaibohoõ dori burubenyõtyhy. Aradeti sohojiõ tiu iõõtyhy. \v 35 Rarybemy rahudi tahe, paõ sohoji Paulo rimyre. Ibutura‑ò Deuxumy reàlàre. Idi tahe paõ riorore, riyre. \v 36 Ijõ reny reysarenyre, taita tule riyrenyre. \v 37 Tahe 276 iny hãworo‑ki roirenyre. \v 38 Tahe ibutumy iwo rihyrenyre tahe maixõmo wesena‑di rehurenyre hãwò nihikỹ rawetarinykemy. \v 39 Bede ratỹnyreu, inyõ rieryõhyyre titxiribibo nade. Tuu robirenyre iworywo‑ki ỹnyra tai roimyhỹremy tahe inyõ rieryõlemyhỹre. Widee raryberenyre: —Rikirònyrenyke hãwò‑di iwo‑txi. \v 40-41 Tahe manatisana riukòrenyre tahe welò riderenyra hãwojura‑ò iraròsòna riesere. Tahe ritelenyre ralòkemy. Urile esetere tiò tiòle hãwò ridymyhỹ beõ òhòkỹle idi rehure rorokõòhòkỹle, rimyre taile òbò hãwòlòru ribohonyre. \v 42 Soldado mahãdu rõhõtinyre ròtena mahãdu rahenyketxi. Tai rirubunykemy rõhõtinyre bede‑ò robunyke lau. \v 43 Soldado wedu tahe Paulo ritòenyre rubu lau, tai tahe riteònyre rirubunyõhyyre: —Tibo alobueryre, juhuu suò rakemy, soldado wedu kia rarybere. \v 44 Tibo alobueryõke tahe òwòru àre hãwò‑ribi rimymy idi rakre. Kiamy heka ibutumy retehemynyre su‑ò, inyõ ruruõhyyre. \c 28 \p \v 1 Tai tahe taisỹdu mahãdu‑txi rekoare. Tii bedebutenimy inydee relyyre. Malta heka inire. \v 2 Biu riwasebenyrenyre yhyjutyty riwasarenyre. Tai tahe tiiboho heòty riworonyrenyre wahetònarenymy. Tiiboho riwawisinanyrenyre awimy wadireny roiremyhỹ. \v 3 Paulo hee ributunyre heòtyworonamy. Idi rehureu, hemylala he wo‑ribi heòty lau ròhònyre, tai ruruare Paulo debò‑ki. \v 4 Tusỹdu mahãdu tuu robire tahe rarybere: —Ka hãbu rubudỹỹdu òsỹny rare. Tii heka ruruõre bera‑ò, ka tahe kidiòwynykre inyõ òsỹny rirubunyreki wahe, rurukre heka. \v 5 Paulo tahe hemylala tebò‑ribi riatyre heòtyru‑txi. Ta aõhõkỹmy rotỹỹnyõhyyre. \v 6 Tahe imahãdu idi retehemy rỹimyhỹ tarubulemy resekeò, ada tebò ratarinybohokeò aõbo. Sõwemy riraòre, aõhebo rotỹỹnyke, tahe aõkõhyyre. Tai tahe iwitxiramy rõhõtinyrenyre: —Tii deuxuõle òsỹny ratxireri. Tiiboho raryberenyre kia. \p \v 7-8 Hetoõ tai iòhòmy rỹire, Publio iwedure. Tii heka ityhy rare iwedu rare kabedebute‑ki, tii bedeòtiidỹỹna rare. Tai taheto‑ò riwadyrenyre. Awihyyle wadireny raremyhỹ. Publio tyby tahe rubunamy rurumyhỹ. Busu‑di ratximyhỹ. Tai tahe Paulo iroramy rare. Tebò ityre ritidire, rexitòenyre, tahe riteytenyre. \v 9 Tai tahe ibutumy bedebute ludu webinadu Paulo dee wii rotyre. Ibutumy reyterenyre. \v 10 Tai tahe uriiõno inydeereny riwahinyre aõna aõna. Sõwemy rỹsỹna hãworo‑ò rahyre inydeereny. Kia hãwò beòra bede kia beà‑ki riwyre. \p \v 11 Txuòkuro hãwò ni rare. Kia ni ihiju rare. Ideuxu ritxoo inatxi rare. Hãwò Alexỹdria hãwã ludu rare. Tahe rahònyrenyre. Inataõ ahãdumy bede wadireny rỹidi. \v 12 Sirausa hãwã‑ò retehemynyre. Tai tahe inataõ txumy wadireny rỹire. \v 13 Iribi tahe Rejio hãwãmy rekoarenyre. Ijõtxu tahe Pozuli‑ò reòlònyre. Inatxi txu‑di retehemynyre yhy ibòò‑ribi debonydeki. \v 14 Tai seriòreõ ratximyhỹ. Tiiboho rexitòenyrenyre tii‑wana ratxikemy debòinatxi reurò txumy. Kiamy heka Roma hãwã‑ò roirenyre. \v 15 Roma ityhydỹỹdu mahãdu roholare jiarỹboho retehemynyrerimy. Tai tahe doidenyde Apio hãwã ube‑ò. Tule aõ‑di ijohona Heto Inataõ hãwã‑ò doidenyde. Paulo tiiboho robireu, Deuxu reàlàmyhỹ, reysamyhỹre. \p \v 16 Tahe Roma hãwã‑ki Paulo ixideewimy rasỹnyre. Urile soldadoõ aõu aõu tii‑wana ratximyhỹ. \p \v 17 Inataõ txumy bede idi rỹidi, Paulo ributunyre judeu mahãdu dinodu. Wii ributunyreu, tamyreny rarybere: —Wanyrỹboho, waseriòreboho, jiarỹ aõ rewinykõre waijoi Judeu mahãdu dee. Tule lahirybe õnosõna ratyre aõ rewinyõhyyre. Ihãre judeu dinodu riwamyre. Tahe diwahinyde Roma dinodu mahãdu‑ò. \v 18 Tiiboho heka riwatỹỹraxinyre ibutumy. aõ heka waki ibinamy rahaõhyyre. Tai tahe riwateònyrenykemy ratxirenyreri. \v 19 Waijoi tahe Judeu ijoi heka waòludureri. Tai tahe Iòlò‑ò jiarỹ rarybere arakemy. Aõ dori waijoi dee waòraruõre. \v 20 Tai heka arabutunyrenyre, warybe‑ò boholabenykemy, wadi retehekemy womati reroti‑di riwataataara. Judeu mahãdu raròsòna òraru‑ki kawesemy watxireri. \v 21 Tahe judeu dinodu mahãdu rirawyònyre: —Aõkõre, inyõ rehemynyõre Judeia bede‑ribi. Ijyybinamy umy relyyõre. Inyseriòre mahãduõ kaò dehemynyõde. \v 22 Aroholarenykemy timybo tahõtinymahãte‑ò. Ityhydỹỹdu mahãdumy dori ibutumy aõbinahakỹlemy rarybereri. Kia judeu mahãdu dinodu raryberenyre. \p \v 23 Tahe riywinyre itxu Paulo rybe‑ò ijohonamy. Idi tahe Paulo heto‑ò sõwemy iny doidenyde tamy roholakemy. Tii Deuxu ijyy ritỹnynyre rudiu rexidelenyre, txioromy rexihure Moisesi Tyyriti ritỹnynyre tule ijõ rybedu Tyyriti‑di ritỹnynyre, iwese Jesuisi Iòlòtyhy kanatxikre wese kabede‑ki. Kia Jesuisi aõmydỹỹnanamy ritỹnynyre. \v 24 Ijõ roholare aõmybo Paulo rarybereò, Jesuisi rityhynyrenyre. Ijõ tahe aõkõre, rityhynyõre. \v 25 Ijõ teramy reare. Rỹire, ròhònykremy. Tahe Paulo tamyreny rarybere: —Deuxu Tyytybytyhy booreny dee rarybere Isaia tyyriti‑ki. Awimy rare. Kawese roire: \q1 \v 26-27 —Makre tamy marybekre: —Boholabenyke, ta tiu aerysyrenyõna. Betehekre arue‑di, ihãre tahe aerysyrenyõna. Iruereny, iraykyreny, tõhõtireny ritòbònymahãrenyre. Tai tiu tiiboho robirenyõtyhy, rieryrenyõtyhy, roholarenyõtyhy. Tai diwatyhynyõhyymyhỹde. Tai heka iòraru‑ribi ariteytenyõkre. \m \v 28 Bierymy boibeke Deuxu tarasana judeukõdu mahãdu‑ò rare. Tiiboho dori roholarenykre. \v 29 Paulo tarybe rahudi tahe, judeu mahãdu ròhònyrenymy sõwemy widee rarybemyhỹrenyre. \p \v 30 Roma hãwã‑ki Paulo rasỹnyre inatxi beòramy tahetohuòtenawo‑ki. Ibutumy heka dỹỹraximy iheto‑ò rehemynyrenyreu, Paulo ridyre tamy rarybekremy. \v 31 Deuxu Iòlònamy Paulo iruru‑di relyyhyymyhỹre. Inynyrỹ Jesuisi Kristu aõna aõnamy rierynanymyhỹre. Tiu inyõ aõhõkỹmy risỹnyõmyhỹre Paulo rybe xãwikemy.