\id PHP - Maskelynes NT [klv] -Vanuatu 2013 (web version -2014) \h Filippi \toc1 Nalob̃ulat napisulan aPol totosi van hǝn alat a Filippi \toc2 Filippi \toc3 Flp \mt1 Filippi \mt3 Nalob̃ulat napisulan aPol totosi van hǝn alat a Filippi \imi Ase itos nalob̃ulat napisulan egai? \ipq APol itosi. \imi APol itos nalob̃ulat napisulan egai hǝn nǝsa? \ipq Len nalob̃ulat egai aPol esipa hǝn alat a Filippi hǝn na-lǝmas-buni-an mai naviolan salito, ale ikel mai galit nap̃isal hǝn lǝb̃itoh len nǝmauran seKristen tovoi. \imi APol itos nalob̃ulat egai van hǝn ase? \ipq APol itosi van hǝn alat siYesu len nab̃iltivile Filippi len naprovens Masetonia. Len nǝyaran na-vǝha-ru-an san a m̃o, aPol evi lan naut a Filippi, ale len naut ei lubar hǝni len naim bǝbaŋis husur tohut natǝmat dan natǝbarehreh sua. \imi APol itos nalob̃ulat egai ŋais mai len naut a be? \ipq Itosi pǝpadaŋ hǝn nasihau tovi A.D. 63 nǝboŋ totoh len naut a Rom len naim bǝbaŋis. \io1 Len nalob̃ulat egai aPol idaŋ hǝn nakemkeman, na-il-b̃uri-an, nab̃onan mai nasusumaran len nǝmauran mai nadǝlomian seKristen gail. Imasil ke aPol elǝmas masuṽ hǝn alat siYesu len naut a Filippi. (1.1–4.23) \io2 1) APol etub̃at hǝn nalob̃ulat san van hǝn alat siYesu len naut a Filippi, esipa vi tǝban aGot hǝn galito, ale isor tuṽ m̃os galito (1.1-11) \io2 2) APol ehǝhaṽur husur nǝvanuan gail lukel ur na-kel-uri-an tovoi naut kǝmas gai totoh len naim bǝbaŋis, ivatvat viri ke nǝsa tevisi dereh tivan vǝbar navoian, naut kǝmas nǝmauran o nǝmatan san (1.12-26) \io2 3) APol ikel mai galit ke len nǝmauran salit lehusur kitin hǝn aKristo, gol nǝsa tokele hǝn naṽide aGot tolǝŋoni b̃ip̃arp̃ar len galito (1.27–2.18) \io2 4) APol ike tesǝvat aTimoti mai aEpafrotitus van hǝn alat a Filippi (2.19-30) \io2 5) Ivoi ke alat a Filippi lehusur naṽide siPol, likad nadǝlomian len aKristo hǝn aGot b̃eriŋi ke linor len nǝhon. APol elǝŋoni ke nǝlolit tikad natǝm̃at (3.1–4.9) \io2 6) APol esipa hǝn naviolan alat a Filippi lotoviol hǝni maii (4.10-20) \io2 7) APol imaris kotov nalob̃ulat san van hǝn alat a Filippi (4.21-23) \c 1 \s1 Na-ke-ivoi-an van hǝn alat a Filippi \p \v 1 Ginau aPol mai aTimoti namrovi slev seKristo, aYesu. Ginau nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn nǝvanuan p̃isi siGot len aKristo aYesu, len naut a Filippi.\x * \xo 1.1 \xt Uman 16.12\x* Nutosi van hǝn naelta mai natikon gail am. \v 2 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai arigol nǝlomit tikad natǝm̃at. \s1 Nasipaan mai na-sor-tuṽ-an \p \v 3 Nosipa vi tǝban aGot sagw len nǝboŋ p̃isi notonau tǝlmam hǝn gamito. \v 4 Akis len na-sor-tuṽ-an sagw m̃os gamit p̃isi, nusor tuṽ len nakemkeman \v 5 bathut ke mǝtutah mai ginau len na-kel-uri-an tovoi len nametǝkav, nǝmariboŋ mǝttoriŋ nǝlomit len aYesu Kristo van vǝbar damǝŋai.\x * \xo 1.5 \xt Uman 16.12-40\x* \v 6 Husur nunau lǝboi nategai m̃au ke, aGot totub̃at hǝn nauman tovoi sua len gamito, gai dereh tigolgole van van tihav len nǝboŋ siYesu Kristo.\x * \xo 1.6 \xt 1Kor 1.8\x* \v 7 Inor hǝn notonau gamit p̃isi maienan, bathut notolǝmas bun gamit len nǝlogw. Husur ke len naim bǝbaŋis notohtoh lan, mai len nǝboŋ notokel nakitinan husur na-kel-uri-an tovoi mai notoṽusan koti ke tokitin, gamit p̃isi mǝtukatǝp̃ol len navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai ginau.\x * \xo 1.7 \xt 2Kor 7.3; Flp 1.13\x* \v 8 AGot elǝboi b̃ikel koti ke notolǝŋon masuṽ hǝn nǝb̃eris gamito len na-lǝmas-buni-an togǝm len nǝlon aYesu Kristo. \p \v 9 Ale nusor tuṽ maiegai ke: na-lǝmas-buni-an samit tetibau van am len nalǝboian mai na-bunus-lǝboi-an p̃isi hǝn nakitinan. \v 10 Imaienan dereh mǝtelǝboi mǝtb̃ekuṽol hǝn nap̃isal tovoi buni, hǝn mǝtb̃iveveu hǝn asike b̃ikad natideh tosa avan ideh tolǝboi b̃ikel husur gamito van vǝbar nǝboŋ seKristo. \v 11 Mǝtepul hǝn naṽit nanoran len aYesu Kristo hǝn nǝvanuan gail lǝb̃eputsan mai sal suh nǝyalyalan siGot. \s1 Na-kel-uri-an ivan, naut kǝmas nǝ-baŋis-aPol-an \p \v 12 Bathudud nadǝlomian, nuke mǝtelǝboii ke, nǝsa tovisi hǝn ginau esusupah mai na-kel-uri-an tovoi hǝn b̃ibar nǝvanuan p̃isi. \v 13 Husur enan nasoltia p̃isi lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim seSisa, mai nǝvanuan p̃isi am, lolǝboi buni ke, nutoh len naim bǝbaŋis sil aKristo.\x * \xo 1.13 \xt Uman 28.30; Efe 3.1, 4.1\x* \v 14 Ale bathut natsen tobaŋis gat ginau, nǝbathudud nadǝlomian isob̃ur loil gǝgat len Nasub̃. Gagai, len na-il-b̃uri-an tosǝhor ta m̃o, lǝsamǝtahw hǝn lǝb̃ikel ur nasoruan siGot. \p \v 15 Ekitin ke galit galevis lukel ur aKristo sil lototab̃ulol bulos ginau mai lotopul hǝn naṽitṽituhan, be galevis am lukel uri len nalǝŋonian tovoi. \v 16 Lukel uri len na-lǝmas-buni-an husur lolǝboii ke aGot itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃eil gǝgat, nǝb̃ikel kot na-kel-uri-an tovoi. \v 17 Alat lototab̃ulol lǝsakel ur kot aKristo, avil lukel uri hǝn lǝb̃ipatpat galit mǝhat husur lunau ke lemǝdas ginau gagai nǝboŋ natsen tobaŋis gat ginau. \v 18 Be savi natideh! Ivoi ŋai ke len nap̃isal p̃isi, naut kǝmas nagǝgǝrasan o nakitinan len nǝlolito, lukel ur aKristo. Ale husur enan nukemkem. \p Dereh nikemkem tabtab, \v 19 husur nolǝboii ke, len na-sor-tuṽ-an samito mai na-vi-tarhǝte-an seNunun aYesu Kristo, nǝsa tovisi hǝn ginau dereh tevi p̃isal hǝn nǝb̃imakuv. \v 20 Len na-lǝŋon-buni-an sagw nuvatvat viri ke sǝkad natideh b̃igol nahurugw b̃isa, avil nuvatvat viri ke nǝlogw teil b̃uri gagai sum̃an akis, hǝn ke, len natit p̃isi nǝb̃igole, nisal suh a Kristo, naut kǝmas nǝmauran o nǝmatan sagw. \v 21 Husur len nabunusian sagw, nǝmauran sagw evi seKristo ale nǝb̃imat, ivoi masuṽ am. \v 22 Be nǝb̃itoh tabtab maiegai len navile eg a pan, dereh nauman sagw tiṽan am. Nilekis hǝn gǝlar ta be? Nǝmauran o nǝmatan? Nǝsǝnau lǝboii. \v 23 Gǝlar p̃isi arulevlev hǝn ginau. Nolǝŋon masuṽ hǝni ke neriŋ nǝmauran egai hǝn nǝb̃imat hǝn nǝb̃itoh mai aKristo, husur natenan ivoi p̃isi am hǝn ginau. \v 24 Be ivoi am hǝn gamito ke nitoh tabtab maiegai len nibegw. \v 25 Ale husur nunau lǝboi natenan, nolǝboii ke nitoh van, nitah tab mai gamit m̃os napulan samit len nadǝlomian mai nakemkeman. \v 26 Imagenan, nǝboŋ nǝb̃itoh mai gamit tǝtas, dereh mǝtelǝboi mǝtb̃isal suh aYesu Kristo sǝhor ta m̃o, bathut nǝsa togole hǝn ginau. \p \v 27 Be natsua, naṽide hǝn nǝmauran samit timasnor hǝn na-kel-uri-an tovoi seKristo, hǝn ke naut kǝmas nǝb̃egǝm ris gamito o nǝb̃itoh a tut dan gamito, dereh nesǝsǝloŋ hǝni ke mǝtoil gǝgat sum̃an mǝttosua ŋai ale len nǝlomit tosua mǝtub̃al tabtab m̃os nadǝlomian hǝn na-kel-uri-an tovoi. \v 28 Samtemǝtahw len aenemi samito gail; tah gat nǝlomito. Nǝboŋ mǝtb̃eil gǝgat, aenemi samit dereh lelǝboi sǝhoti ke aGot dereh tigol limasig buni be tilav kuv gamit dan nǝpanismen hǝn nǝmasigan enan. \v 29 Husur aGot eviol kǝmas hǝn nadǝlomian len aKristo mai gamito, wake eviol kǝmas hǝni am ke mǝttolǝŋon isa vǝsa m̃osi, \v 30 husur gagai mǝtutoh len nǝb̃alan top̃itoṽ hǝn nǝb̃alan mǝttorisi ke notodaŋ b̃uri a m̃o. Evi nǝb̃alan mǝttosǝsǝloŋ hǝni gagai ke notodaŋ b̃uri sal.\x * \xo 1.30 \xt Uman 16.19-40\x* \c 2 \s1 Gol tǝtoṽ hǝn aYesu nǝlon tomǝdau, sǝnau gai \p \v 1 Datolǝŋon ivoi am len nǝlodato len nab̃onan mai aYesu, na-lǝmas-buni-an san etǝŋov nǝlodat vi pan, datukad nab̃onan len aNunun, nǝlon aYesu itaŋis gidato, ilolosa hǝn gidato. \v 2 Husur natgalen p̃isi, mitimaskad nǝnauan tesua ŋai, mǝtelǝmas bun gabag hǝn gamito, mitikad nǝlomit tesua, mitikad nalǝŋonian tesua ŋai. Mǝtb̃igol natgalenan, dereh mitigol ginau nepul sǝsǝhov hǝn nakemkeman. \v 3 Samtehusur nalǝŋonian samit sǝb̃omit ŋai, samtipatpat gamit sǝb̃omit mǝhat, avil len nǝlomit tomǝdau hum mǝttovi ut kǝmas, gamit ideh, tinau ideh am hum totibau sǝhor gai. \v 4 Gamit ṽisusua satinau nǝsa tovoi hǝn gai sǝb̃on ŋai be tinau nǝsa tovoi hǝn nǝvanuan tile gail am. \v 5 Mitimaskad nǝnauan top̃itoṽ hǝn nǝnauan aKristo aYesu tokade, ke: \q1 \v 6 Naut kǝmas tokad nab̃oruan siGot, naut kǝmas tovi aGot, \q2 sǝnau ke tonor hǝn b̃etǝgau gat nap̃itp̃itoṽan mai aGot.\x * \xo 2.6 \xt Jon 1.1, 5.18\x* \q1 \v 7 Be eriŋ gab̃ulan nǝhes toṽati mai nǝyalyalan san, \q2 ilav nab̃oruan sinaslev sua,\x * \xo 2.7 \xt Isa 52.13–53.12; Mat 20.28\x* \q2 egǝm vi vanuan sum̃an nǝvanuan gail, \q2 ikad nǝnahǝnah hǝn nǝvanuan. \q1 \v 8 Igol nǝlon emǝdau, sǝnau gai gabag, \q2 igol husur p̃is nǝsa aGot tokele, \q3 naut kǝmas togol nǝmatan san. \q3 Be savi nǝmatan ŋai, imat ebun len nǝhai balbal. \q1 \v 9 Imagenan aGot eputsani vi lan namilen toyalyal a mǝhat p̃isi, \q2 eviol maii hǝn nǝhes toyalyal \q3 sǝhor nǝhes p̃isi, \q1 \v 10 hǝn ke nahǝsan aYesu b̃igol natit p̃isi lǝb̃etǝŋedur, \q2 len nǝmav mai len navile a pan mai len naut nǝmatan, \q1 \v 11 mai nabuŋolit p̃isi lisor vǝhoti ke, \q2 aYesu Kristo evi Masta, \q1 hǝn lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot Tata.\f + \fr 2.11 \ft Hǝn naves 10-11, ris Isa 45.23\f* \s1 Mitigol nǝsa tonor hǝn nǝvanuan gail lǝb̃etǝtoṽ hǝni \p \v 12 Gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, natgalen lǝb̃imaienan, len nǝlomito mitidaŋ len aGot, len namǝtahwan hǝn nǝyalyalan san, mǝtehisi hǝn mǝtb̃igol nǝsa tonor hǝn nǝmauran aGot tolav kuv gamit dan nǝsaan samito m̃osi. Mitigol natgalegai sum̃an mǝttogol akis hǝn nǝsa notokele, (savi nǝboŋ nototoh mai gamit ŋai, be nǝboŋ nǝsatoh). \v 13 Husur evi aGot toum len gamito. Igol nalǝŋonian samit inor hǝn esan mai igol mǝtolǝboi mǝtb̃igol husur nalǝŋonian enan san. \p \v 14 Len natit p̃isi mǝtb̃igole, mitigole, samtikoblen, samteṽitṽituh, \v 15 hǝn asike b̃ikad natideh tosa avan ideh tolǝboi b̃ikel husur gamito. Len nǝmauran samito mitiveveu ŋai, namesian teb̃uer, sum̃an anatun aGot gail, naut kǝmas navile a pan nǝmargobut mǝttotoh lan, topul hǝn nǝvanuan nǝlolit tokab̃kab̃ur, topul hǝn nǝsaan.\x * \xo 2.15 \xt Deu 32.5\x* Be gamit mitimasm̃ial hum nam̃ial lotom̃ial len margobut hǝn navile a pan, \v 16 nǝboŋ mǝttotǝgau gat nasoruan hǝn nǝmauran. Mǝtb̃imaienan, len nǝboŋ seKristo dereh nelǝboi nǝb̃isor sal suh ginau ke nǝsǝgam sob̃uer, nǝsaum sob̃uer. \p \v 17 Avil naut kǝmas leb̃igol nǝb̃imat, naut kǝmas nǝda hagw b̃isel hum nǝwain ahai tutumav tob̃iri len naviolan totutumav hǝni van hǝn aGot, nohǝhaṽur. Gamito, mǝtukad nadǝlomian len aKristo ale mǝtoviol kavkav hǝn gamito mai aGot hǝn mǝtb̃igol nǝsa tolǝŋoni. Ehum ahai tutumav toviol kavkav hǝn nab̃uluk totutumav hǝni van hǝn aGot. Husur ke notoviol kavkav hǝn ginau mai aGot ale gamit mǝttoviol kavkav hǝn gamito mai aGot, naut kǝmas lǝb̃igol nǝb̃imat, nukemkem, nub̃on mai gamit p̃isi len nahǝhaṽuran.\f + \fr 2.17 \ft 2Tim 4.6. Datolǝboi datb̃ikel namilen len nasoruan top̃itol maiegai: Nǝboŋ notokel ur na-kel-uri-an tovoi mai gamito, mǝtodǝlomi, ale mǝtoviol hǝn nǝmauran samito mai aGot hǝn mǝtb̃igol nǝsa gai tolǝŋoni. Imagenan, naut kǝmas lǝb̃igol nǝb̃imat sil na-kel-uri-an tovoi enan, nukemkem, nub̃on mai gamit p̃isi len nahǝhaṽuran.\f* \v 18 Sum̃an ginau, gamit am mitimashǝhaṽur, b̃on mai ginau len nakemkeman. \s1 ATimoti mai aEpafrotitus \p \v 19 B̃evi nalǝŋonian siNasub̃, nuvatvat viri ke asike dareh nesǝvat aTimoti van hǝn gamito. Ale nǝboŋ b̃etǝlmam nǝlogw tevi pan len nǝsa b̃ikel uri husur gamito. \v 20 Nǝsǝkad avan ideh sum̃an aTimoti tolǝmas bun gamito, tonau masuṽ hǝn gamito hum ginau. \v 21 Husur galit am lumasulsul hǝn natit salit gail sǝb̃olit ŋai, savi natit gail siYesu Kristo. \v 22 Gamit mǝtolǝboi aTimoti tia, nab̃oruan san tovoi, mai nauman san tovoi, husur eum mai ginau len nauman hǝn na-kel-uri-an tovoi hum tovi natǝtai toum mai atǝman. \v 23 Imaienan nuvatvat viri ke, nǝboŋ nǝb̃elǝboi nǝsa b̃evisi hǝn ginau, len nǝboŋ en ŋai dereh nesǝvat aTimoti van hǝn gamito. \v 24 Avil len Nasub̃ nodǝlomi ke, ginau gabag m̃au dereh nivan hǝn gamito. \p \v 25 AEpafrotitus evi ahai pispisul samito mǝttosǝvati hǝn b̃evi tarhǝt sagw. Evi wawa nadǝlomian sagw tob̃on mai ginau len nauman, tob̃on mai ginau len nǝb̃alan hum nasoltia. Be len nǝboŋ egai ginau m̃au nunau ke nǝb̃esǝvati van hǝn gamit bai.\x * \xo 2.25 \xt Flp 4.18\x* \v 26 Husur elǝŋon masuṽ hǝn b̃eris gamito ale elǝŋon isa husur mǝttosǝsǝloŋ hǝni ke tomǝsah. \v 27 Nokitin ke emǝsah habat, pǝpadaŋ imat. Be nǝlon aGot itaŋisi, savi gai ŋai be nǝlon itaŋis ginau am hǝn asike nǝb̃ikad nalolosaan vǝsa batbat tomaienan. \v 28 Ŋa nǝnauan sagw idaŋ am hǝn nǝb̃esǝvati van hǝn gamito, hǝn ke, nǝboŋ mǝtb̃erisi, mitikemkem ale hǝn nǝlogw asike b̃etuhatuh maiegai am. \v 29 Nǝboŋ b̃ibar gamito, kel nahǝhaṽuran samit maii len nakemkeman hum awawa samit len Nasub̃. Nǝvanuan lotosum̃an gai, mǝteputsan galito len nǝnauan samito, \v 30 husur pǝpadaŋ imat m̃os nauman seKristo. Nǝmauran san pǝpadaŋ imasig hǝn b̃evi tarhǝt sagw, gel gamit mǝttodǝdas mǝtb̃igole. \c 3 \s1 Nanoran tokitin \p \v 1 Bathudud nadǝlomian sagw, nuke nisor len natsua tile am. Mitikemkem len nab̃onan samit mai Nasub̃. Savi natideh hǝn ginau hǝn nǝb̃itos nategai tǝtas; be nutosi hǝn b̃ihavhav gol gamito. \v 2 Mǝtelǝlǝgau. Mitinaunau nǝvanuan lotosum̃an alat lǝsǝkad nadǝlomian. Nokis galit hǝn nalipah. Lovi vanuan nǝsaan, lotoke mitikad na-tiv-dalusi-an.\f + \fr 3.2 \ft Len naut egai, aPol isor husur nǝvanuan galevis lotoke nǝvanuan limaskad na-tiv-dalusi-an hǝn lǝb̃imakuv dan nǝsaan salito, sum̃an naJu gail ta m̃o.\f* \v 3 Husur gidato boh datukad na-tiv-dalusi-an tokitin. Evi gidat dattolotu len aNunun aGot, dattosor sal suh nǝsa aKristo aYesu togole m̃os gidato. Be datsǝkad nadǝlomian len na-tiv-dalusi-an nǝvanuan b̃igole hǝn nibedato mai naṽide hǝn nalotuan. \v 4 Naṽide galenan tagol nǝvanuan lǝtanor, ginau nǝtanor magenan. Avan ideh b̃inau ke b̃elǝboi b̃eil gǝgat len nǝsa togole, ginau nosǝhori. \v 5 Husur nukad na-tiv-dalusi-an len nǝmariboŋ tomǝlevtor sagw,\x * \xo 3.5 \xt Gen 17.12\x* lupas ginau len nǝpasusan seIsrael, len nahǝmar aPenjamin, novi aIpru len nǝbathuyah aIpru gail. Tarhǝt nalo siMoses, novi naFarisi.\f + \fr 3.5 \ft Uman 23.6, 26.5; Rom 11.1. Nǝboŋ aPol toke \fq novi naFarisi, \ft namilen ke tohushusur nalo gail. NaFarisi gail lugol husur nalo siMoses mai nalo seJu gail, ludaŋ len nalo galenan.\f* \v 6 Tarhǝt na-il-gǝgat-an sagw, nudaŋ len nǝsa notonau ke aGot tolǝŋoni, ŋa nomǝdas tabtab hǝn alat siYesu.\x * \xo 3.6 \xt Uman 8.3, 22.4\x* Tarhǝt nanoran, nohusur masuṽ hǝn nakelean todaŋ seJu gail, nǝsab̃ur kotovi boŋ ideh. \v 7 Avil natgalenan, a m̃o nunau ke lotovi natite, be gagai nunau sǝhoti ke, lovi ut kǝmas bathut nǝsa aKristo togole. \v 8 A mǝhat hǝn natenan, nunau sǝhot natit p̃isi ke tovi ut kǝmas nǝboŋ notonǝnoṽ hǝni mai nasǝhorian hǝn na-lǝboi-aYesu-Kristo-an, tovi aMasta sagw. Bathut gai, natit p̃isi imasig dan ginau. Len nabunusian sagw ehum natit p̃isi tovi pahsago hǝn nǝb̃evi seKristo, \v 9 hǝn nǝb̃ib̃on maii, hǝn nǝb̃evi esan kavkav. Nǝsǝkad nanoran len ginau sǝb̃ogw togǝm len na-gol-husur-nalo-an. Be nanoran notokade len nǝhon aGot egǝm len nadǝlomian len aKristo. \v 10 Nuke nelǝboi aKristo mai nǝdaŋan hǝn na-le-mǝhat-an san. Nuke nib̃on maii len na-lǝŋon-isa-an vǝsa san, ale gǝm sum̃an gai len nǝmatan san \v 11 hǝn nǝb̃ikad na-le-mǝhat-an dan nǝmatan. \s1 Van vǝbari \p \v 12 Nǝsǝmaienan sal, nǝsaveveu kavkav sal. Be nohisi hǝn nǝb̃egǝm sum̃an aKristo aYesu, gai totǝgau gat ginau m̃os natenan. \v 13 Bathudud nadǝlomian gail, nǝsǝnau ke notosum̃an aKristo kavkav sal, avil nunau m̃os natesua ŋai: len nǝgamgaman hǝn nǝmauran sagw, nǝlogw iboŋboŋ hǝn natit gail topat a tahw tia, nugam tabtab m̃os natit gail b̃ipat a m̃o. \v 14 Nugam tabtab len nǝgamgaman m̃os nǝb̃ikad nasǝhorian lan, nǝb̃ibar nagilen ale nǝb̃ilav naviolan, aGot tokis ginau len aKristo aYesu vi lan nǝmav m̃osi. \p \v 15 Imaienan, gidat p̃isi dattomatmatu len nǝmauran sidat len aKristo, ivoi ke datigam maienan. Nǝnauan samit b̃etile, nategai am, aGot dereh tigol tip̃arp̃ar mai gamito. \v 16 Avil nǝmauran sidat timasnor hǝn nakitinan aGot togol top̃arp̃ar mai gidat tia. \p \v 17 Bathudud nadǝlomian, mitigol tǝtoṽ hǝn ginau, ale mǝtebunus vahvahur alat lotohusur naṽide hǝn nǝmauran namttogole m̃os gamito. \v 18 Husur ikad isob̃ur lototoh sum̃an lotovi enemi hǝn na-kel-uri-an tovoi hǝn nǝmatan seKristo len nǝhai balbal. Ginau nusor vǝha-sob̃sob̃ur husur galit mai gamit tia, ale gagai nutaŋ nǝboŋ notokel tasi. \v 19 Nǝmauran salit ivan vǝmasig vi sutuai, nagot salit evi nalǝŋonian hǝn nibelit ŋai, loṽiv hǝn nǝsa nahurulit tǝsa sile, ale lunau nǝmauran egai ŋai len navile a pan. \v 20 Avil gidat, datovi uleMav gail. Ale datutoh vir avan sua b̃egǝm len nǝmav hǝn b̃ilav kuv gidat dan nǝpanismen topat vir alat lǝsariŋ nǝlolit len aGot. Atenan evi Nasub̃ aYesu Kristo. \v 21 Husur, len nǝdaŋan san tolǝboi b̃igol natit p̃isi b̃ipat pipihabǝlan, dereh aYesu tegǝgel hǝn nibedat lotovi ut kǝmas, hǝn lǝb̃esum̃an niben toyalyal, aGot tolavi maii. \c 4 \p \v 1 Imaienan, bathudud nadǝlomian, mǝteil gǝgat len Nasub̃. Nolǝmas bun gamito, nolǝŋon masuṽ ke neris gamito. Mǝtugol nukemkem, noṽiv hǝn gamit mǝttohum naviolan notosǝhori. \s1 Nǝnauan mǝkot siPol \p \v 2 Euotia mai aSintike, noŋir gamǝr ke samrepǝpehw am be mǝregǝm sua len na-lǝŋon-husuri-an len aMasta samǝru. \v 3 Evoi, nous gaiug am, gotovi vanuan nauman kitin, gotob̃on mai ginau len nauman, ke gevi tarhǝt sǝlaru.\f + \fr 4.3 \ft Len naut egai, nǝboŋ toke \fq nǝvanuan nauman kitin, \ft nǝvanuan galevis lotokad namitisau hǝn nasoruan siGot, lunau ke tovi nǝhes sua tovi \fq Susukos.\f* Husur aroum idaŋ mai ginau len na-kel-uri-an tovoi, gǝlaru mai aKlement mai galit am lotoum mai ginau, nahǝsalit lotopat len nalob̃ulat hǝn nǝmauran. \p \v 4 Mitikemkem tabtab len nab̃onan samit mai Nasub̃, nukel tǝtas hǝni, mǝtehǝhaṽur masuṽ! \p \v 5 Mitigol ke nǝmauran samito tomǝdau, tip̃arp̃ar hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃eris lǝboii. Nasub̃ egǝm pǝpadaŋ! \v 6 Samtinau masuṽ hǝn natideh, avil kel natit p̃isi mai aGot len nasipaan. Len na-sor-tuṽ-an mai naŋirian, us aGot hǝn nǝsa mǝttopar.\x * \xo 4.6 \xt Mat 6.25-34\x* \v 7 Ale aGot tigol nǝlomit tikad natǝm̃at tosǝhor na-lǝboi-sǝhoti-an p̃isi. Natǝm̃at enan tekǝtkǝta gol nǝlomito mai nǝnauan samito len aYesu Kristo. \p \v 8 Len nǝ-maris-kotovi-an sagw, bathudud nadǝlomian, mitigol nǝnauan samit tepul hǝn natgaleg tovoi: tepul hǝn nǝsa tokitin, nǝsa tonor hǝn nab̃oruan tovoi, nǝsa tonor, nǝsa toveveu sǝkad natit tosa lan, nǝsa togol aGot mai nǝvanuan lotohǝhaṽur, mai nǝsa nǝvanuan gail lotosor husuri ke tovoi. Natideh b̃ivoi, natideh b̃inor hǝn aGot b̃isal suhi, mitinau natideh tomaienan. \v 9 Mitigolgol natit p̃isi notop̃usan hǝni, notolavi mai gamito; natit p̃isi mǝttosǝsǝloŋ hǝn notokele, mǝttoris notogole. Mǝtb̃igole, aGot toviol hǝn natǝm̃at mai gamito, dereh titah mai gamito. \s1 Sipa hǝn naviolan \p \v 10 Len nǝmauran sagw len Nasub̃ nukemkem habat, husur naut kǝmas nototoh a tut dan gamit tobǝlav tia, gagai mǝtosǝvat na-vi-tarhǝte-an gǝm hǝn ginau, mǝtunau ginau tǝtas am. Nǝsake nǝlomit toboŋboŋ hǝn ginau, be mǝtodǝdas mǝtb̃isab̃ nap̃isal ideh hǝn mǝtb̃ekǝtkǝta tǝban ginau. \v 11 Nǝsakǝmaienan husur notom̃idol, aoa, len nǝmauran sagw nolǝboi sǝhoti ke nohǝhaṽur hǝn nǝsa notokade ŋai. \v 12 Nutoh lǝboi nǝmauran hǝn nǝ-par-tite-an tia, nutoh lǝboi nǝmauran hǝn na-pul-hǝn-natite-an tia. Nusab̃ natsua tosusuah dan nǝvanuan gail. Nusab̃ nǝmauran hǝn nahǝhaṽuran, naut kǝmas natideh b̃evisi. Nolǝboi nǝb̃itoh b̃ivoi naut kǝmas nǝb̃epul o nǝb̃imalkǝkat, naut kǝmas nǝb̃epul hǝn natite o nǝb̃ipar tite. \v 13 Nolǝboi nǝb̃igol natit p̃isi len nǝdaŋan seKristo togol notodaŋ am. \v 14 Be mǝtugol ivoi nǝboŋ mǝttovi tarhǝt sagw len na-lǝŋon-isa-an sagw. \p \v 15 Gamit alat a Filippi, mǝtolǝboii ke, nǝboŋ notoriŋ naprovens Masetonia ei, nǝboŋ nototub̃at kel na-kel-uri-an tovoi, len alat siYesu p̃isi, gamit sǝb̃omit ŋai mǝtulav naviolan mai ginau.\x * \xo 4.15 \xt 2Kor 1.16\x* \v 16 Husur nǝboŋ nototoh len naut a Tessalonika ale notom̃idol, mǝtoviol gǝm hǝn ginau vǝha-ru.\f + \fr 4.16 \ft Hǝn naves 15-16, ris Uman 17.1; 2Kor 11.9\f* \v 17 Nǝsakǝmaienan hǝn nǝb̃eus naviolan ideh. Aoa, nuke aGot teris navoian samit ale tisah tuan naviolan m̃os gamito. \v 18 Be gagai nukad natit p̃isi, nubaŋ tite. Nopul hǝn natgalenan husur aEpafrotitus ilav mai ginau tia naviolan mǝttoviol hǝni mai ginau. Naviolan galenan lohum naviolan mǝttotutumav hǝni, nǝb̃on tosusau van hǝn aGot, lotonor hǝn nǝsa gai tohǝhaṽur hǝni.\x * \xo 4.18 \xt Exo 29.18; Flp 2.25\x* \v 19 Ale, aGot egaii sagw, len natit tosob̃ur gai topul hǝni, len aYesu Kristo, dereh gai tilav mai gamito natit p̃isi mǝttom̃idol hǝni. \v 20 Nǝ-sal-suhi-an tivan hǝn aGot aTǝmadato toyalyal van vi sutuai sutuai. Ganan. \s1 Na-ke-ivoi-an mǝkot gail \p \v 21 Mitikel na-ke-ivoi-an sagw mai galit p̃isi lotokad nadǝlomian len aKristo aYesu. Nǝbathudud nadǝlomian lototoh mai ginau luke, “Ivoi,” mai gamito. \v 22 Nǝvanuan p̃isi siGot luke, “Ivoi,” mai gamito; len galito, alat lotosuh len naim seSisa am lukele.\x * \xo 4.22 \xt Flp 1.13\x* \p \v 23 Navoian aYesu Kristo toviol kǝmas hǝni tipat len nanunumito. Ganan.