\id JAS - Maskelynes NT [klv] -Vanuatu 2013 (web version -2014) \h Jemes \toc1 Nalob̃ulat napisulan aJemes totosi \toc2 Jemes \toc3 Jem \mt1 Jemes \mt3 Nalob̃ulat napisulan aJemes totosi \imi Ase itos nalob̃ulat napisulan egai? \ipq AJemes, aṽan aYesu matmat, toil a m̃o hǝn alat siYesu len naut a Jerusalem, gai itosi. \imi Itos nalob̃ulat napisulan egai hǝn nǝsa? \ipq Itosi hǝn b̃ikel mai naKristen gail naṽide tovoi hǝn lǝb̃ikade hǝn lǝb̃idaŋ len nadǝlomian len aYesu. \imi AJemes itos nalob̃ulat napisulan egai m̃os ase? \ipq Itosi m̃os naKristen gail len naut p̃isi. \imi AJemes itosi ŋais? \ipq Hum ma totosi pǝpadaŋ hǝn nasihau A.D. 48. \io2 1) AJemes ikel na-ke-ivoi-an mai naJu gail (1.1) \io2 2) Nǝboŋ nǝmauran b̃idaŋ, daŋ b̃uri. Gǝb̃ike gǝb̃igol nǝsaan, savi aGot totaltal hǝn gaiug, nalǝŋonian sam̃ igol ke gotogol nǝsaan (1.2-18) \io2 3) Nasǝsǝloŋan mai nagolean (1.19-27) \io2 4) Sagipatpat nǝvanuan galevis mǝhat sǝhor galit am. Asike gǝb̃ilolosa hǝn nǝvanuan gail, asike aGot ilolosa hǝn gaiug (2.1-13) \io2 5) Nǝsa gotogole eṽusani ke gukad nadǝlomian len aGot o eb̃uer (2.14-26) \io2 6) Alat lotokad nadǝlomian mai namealito. Naṽide avan ideh tokade eṽusani ke namitisau hǝn nǝmauran san togǝm len aGot o eb̃uer (3.1-18) \io2 7) Len nǝb̃alkabaŋan mǝtomǝtahun aGot. Pair dan naṽide enan tosa, riŋ gamito len navǝlan aGot. Samtisor mǝdas avan ideh, samit sor patpat gamit mǝhat. Mǝtb̃elǝboi nǝsa tovoi be asike mǝtb̃igole, mǝtugol nǝsaan (4.1-17) \io2 8) Alat lotopul hǝn natite lotogol mǝttolǝŋon tosa, dereh lipanis, be ipat len aGot hǝn b̃igole. Samtikoblen mǝdas gamit gabag. Toh mǝdau, daŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an (5.1–5.11) \io2 9) Kel nakitinan. Kel kot nǝsaan samit mai gamit gabag. Sor tuṽ m̃os gamit gabag. Dereh aGot tevi tarhǝt samito (5.12-18) \io2 10) Gamit ideh b̃ipal sob dan nakitinan, vireh tǝlmam hǝni hǝn aGot b̃erub̃at nǝsaan san dani (5.19-20) \c 1 \s1 Na-ke-ivoi-an \p \v 1 Ginau aJemes notovi naslev siGot mai siNasub̃ aYesu Kristo, nuke, “Ivoi,” van hǝn nahǝmar tosǝŋavur pisan eru, nǝvanuan gail lototoh ṽisusua len navile a pan.\x * \xo 1.1 \xt Mat 13.55; Mak 6.3; Uman 15.13; Kal 1.19\x* \s1 Susumar nǝboŋ nǝmauran todaŋ \p \v 2 Bathudud nadǝlomian sagw, nǝboŋ mǝtb̃etut len natit tiltile lǝb̃igol kitev nadǝlomian samito ke timabe, mitikemkem hǝni ŋai. \v 3 Bathut mǝtolǝboii ke nǝboŋ natgalenan lotogol kitev nadǝlomian samito ke imabe, na-gol-kitevi-an galenan lugol nǝ-daŋ-b̃uri-an len gamito. \v 4 Nauman hǝn nǝ-daŋ-b̃uri-an timasvan van vǝhav, hǝn ke nab̃oruan samit b̃inor buni, asike nǝdaŋan hǝn nab̃oruan samito b̃em̃idol boŋ ideh. \v 5 Gamit ideh b̃ipar mitisau hǝn nǝmauran tonor mai naṽide tovoi, ivoi ke teus aGot hǝni,\x * \xo 1.5 \xt Pro 2.3-6\x* gai toviol masuṽ mai nǝvanuan p̃isi, ale dereh teviol hǝni mai gaiug, asike inau isa hǝn gaiug sile. \v 6 Nǝboŋ gǝb̃eusi, usi len nadǝlomian, nǝlom̃ sateuri. Nǝvanuan nǝlon touri ehun nǝtas tokud tabtab, sǝpat mǝdau. Nǝlan eṽuvi vi mǝhat, epus, evi pan.\f + \fr 1.6 \ft Nǝvanuan nǝlon touri egǝgel tabtab hum nahit togǝgel hǝn nǝtau han.\f* \v 7 Nǝvanuan tomagenan satinau ke Nasub̃ b̃ilav natideh maii, \v 8 ikad nǝnauan toru, edǝdas b̃ehusur nap̃isal tosua ŋai, nǝmauran san ipat lavǝlav. \s1 Namǝsal mai nǝvanuan topul hǝn natite \p \v 9 Nǝvanuan nadǝlomian ideh b̃evi ut kǝmas o b̃evi mǝsal len nabunusian sinǝvanuan gail, ivoi ke tehǝhaṽur, husur aGot eputsani tia. \v 10 Be nǝvanuan tokad natite; aGot b̃igol gai b̃evi ut kǝmas, ivoi ke tehǝhaṽur hǝni, husur dereh nǝmauran san tem̃idol hum napusit naliol. \v 11 Namityal togǝm vi mǝhat, esun naliol; imasmas, napusit iteh; nǝkaban han imasig. Imagenan nǝvanuan tokad natite, tehis sob̃uer hǝni van vǝmat, imasig maii.\f + \fr 1.11 \ft Hǝn naves 10-11, ris Isa 40.6-7\f* \s1 Nǝtaltalan hǝn nǝsaan \p \v 12 AGot tivoi hǝn nǝvanuan toil gǝgat naut kǝmas nate sasa gail lotogǝm hǝn lǝb̃igol kitev nadǝlomian san ke imabe. Nǝboŋ b̃idaŋ b̃ur gail, dereh aGot tilav nǝprais hǝn nǝmauran kitin maii, nǝprais aGot tokel gati tia ke teviol hǝni mai alat lotolǝmas buni. \v 13 Avan ideh, natit b̃italtal ke tigol nǝsaan, satike, “Evi aGot totaltal ke nisa.” Bathut natideh tosa edǝdas b̃italtal ke aGot tigol nǝsaan, mai aGot gabag sǝtaltal ke nǝvanuan gail lǝb̃isa boŋ ideh. \v 14 Avil nǝvanuan ṽisusua, nalǝŋonian san tosa gail lutaltal ke tigol nǝsaan. Losǝhari, loliv gargari vi tut. \v 15 Beti nǝboŋ nalǝŋonian tosa totian, ipas nǝsaan. Nǝboŋ nǝsaan enan togǝm tibau, ipas nǝmatan. \p \v 16 Bathudud sagw notolǝmas bun gamit p̃isi, samtedǝlom nagǝgǝrasan husur aGot! \v 17 Naviolan p̃isi lotovoi, naviolan p̃isi lotonor buni, logǝm len aGot a mǝhat togol nam̃ial p̃isi len nǝmav. AGot sagǝgel hun nǝm̃ol torusǝrus. \v 18 Ilekis ke, len nasoruan hǝn nakitinan, eviol hǝn nǝmauran veveu mai gidato, hǝn datb̃ehum naṽit metǝkav len natit p̃isi gai toum hǝni. \s1 Nasǝsǝloŋan mai nagolean \p \v 19 Bathudud sagw notolǝmas bun gamit p̃isi, mǝtelǝboi sǝhot nategai: Gamit p̃isi mǝteutaut tabtab hǝn mǝtb̃esǝsǝloŋ, samtisaṽsaṽut hǝn mǝtb̃isor, samtisaṽsaṽut hǝn nǝlomit b̃ipaŋpaŋ\x * \xo 1.19 \xt Ecc 7.9\x* \v 20 bathut nǝlol paŋpaŋ sinǝvanuan edǝdas b̃igol sǝhot nanoran aGot tolǝŋoni. \v 21 Imagenan, bubulan nab̃iŋb̃iŋalan mai nǝsaan topat sal, dan nǝmauran samito. Nǝlomit temǝdau ale sǝsǝloŋ husur nasoruan aGot toriŋi len nǝlomito, husur elǝboi b̃ilav kuv gamito dan nǝsaan samito. \p \v 22 Mitigol nǝsa nasoruan tokele, samtesǝsǝloŋ kǝmas hǝni ŋai. Mǝtb̃esǝsǝloŋ hǝni be asike mǝtb̃igol husuri, mǝtogǝras sǝb̃omit hǝn gamito. \v 23 Avan ideh tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan be sagol nǝsa tokele, esum̃an nǝvanuan toleleduŋ, ris nǝhon len nakǝlas. \v 24 Nǝboŋ toris nǝhon tonoŋ, ipair dani: vǝha-sua ŋai nǝlon iboŋboŋ hǝn nǝnahǝnah han. \v 25 Avil nǝvanuan tobunus vahvahur nalo tonor buni siGot, nalo togol ke nǝsaan satǝgau gat nǝlon am, atenan b̃ebunus tabtab hǝni, asike nǝlon b̃iboŋboŋ hǝn nǝsa tobunusi, tosǝsǝloŋ hǝni, be b̃igol nǝsa nalo tokele, dereh aGot tigol tivoi buni hǝn atenan, len nǝsa togole.\f + \fr 1.25 \fq Nalo \ft aJemes tosor husuri savi nalo p̃isi siMoses, be isor husur nalo hǝn na-lǝmas-buni-an aYesu todaŋ ke datimashusur tabtab hǝni.\f* \p \v 26 Avan ideh b̃inau ke aGot tohǝhaṽur hǝn nalotuan san, avil asike b̃iwol hǝn nasoran san b̃ivoi, egǝras gai gabag ale nadǝlomian san evi naut kǝmas. \v 27 Naṽide hǝn nalotuan aGot Tata tonau ke tovoi mai tonor masuṽ, imaiegai: Kǝtkǝta tǝban nǝbatunau pǝhaṽut gail mai namilesw gail lotolǝŋon tosa. Ale gelǝlǝgau hǝn gaiug, hǝn nǝmauran navile a pan satidos nǝmauran sam̃.\x * \xo 1.27 \xt Isa 1.17, 23\x* \c 2 \s1 Gigol tep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi \p \v 1 Bathudud sagw, husur mǝttokad nadǝlomian len aMasta sidato, aYesu Kristo, Nasub̃ toyalyal, naṽide samit gail tep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.\x * \xo 2.1 \xt Job 34.19; Lev 19.15\x* \v 2 Nǝboŋ mǝttokad nab̃onb̃onan, avan ideh tosun nahurabat bilbil, totav nariŋ nagol gail len navǝlan b̃egǝmai, ale togon tovi mǝsal tosun nahurabat tomatu tia, b̃egǝmai, mitimab hǝn gǝlaru? \v 3 Mǝtb̃ekǝta tǝban gai tosun nahurabat bilbil, mǝtb̃ikel maii ke, “Naut tovoi egai, gebǝtah gegai,” avil mǝtb̃ikel mai namǝsal ke, “Geil ei o gebǝtah len tan bathuriegw.” \v 4 Mǝtb̃igol b̃imaienan, mǝtopǝpehw husur natilean mǝttogole len gamit gabag. Na-nǝnoṽ-hǝni-an samito isa husur nǝnauan hǝn nǝsaan mǝttokade. \p \v 5 Bathudud notolǝmas bun gamit p̃isi, sǝsǝloŋ! AGot ilekis hǝn alat lotovi mǝsal len nabunusian sinavile a pan, hǝn lǝb̃epul hǝn nadǝlomian, ale hǝn lǝb̃ikad natohan pipihabǝlan balai, hum tokel gati ke alat lotolǝmas buni likade. \v 6 Wake gamito, mǝtomǝdas namǝsal gail, riŋ galit a pan. Imabe? Ase lomǝdas gamito, liv gargar gamito vi lan nakotan? Evi alat lotokad natite boh! \v 7 Galit lusor mǝdas nahǝsan aYesu Kristo tovoi, nahǝsan mǝttoṽati husur mǝttovi esan. \p \v 8 Mǝtb̃igol nǝsa aKristo tovi kiŋ sidato tokel buni, mǝtugol ivoi. Ikel bun nalo natosian siGot tokele ke, “Gelǝmas bun nǝvanuan totoh pǝpadaŋ hǝn gaiug sum̃an gotolǝmas bun gaiug gabag.”\x * \xo 2.8 \xt Lev 19.18\x* \v 9 Avil mǝtb̃eputsan avan ideh mǝhat hum tovoi sǝhor nǝvanuan tile, mǝtugol nǝsaan. Ale evi nalo enan tosab̃ sǝhoti ke mǝttovi nǝvanuan na-b̃ur-kotov-nalo-an. \v 10 Husur avan ideh togol natit p̃isi nalo kavkav tokele, be toteh len nakelean tosua ŋai, gai eb̃ur kotov nalo kavkav, ale inor hǝn b̃ipanis sile. \v 11 Bathut aGot toke, “Sagigol naitian tob̃ur kotov nǝlahan,” ikele am ke, “Sagigol avan ideh timat.”\f + \fr 2.11 \ft Nǝboŋ toke \fq Sagigol avan ideh timat \ft namilen ke sagigol avan ideh timat sil nǝlol paŋpaŋ sam̃ o nalǝŋonian sam̃ ŋai.\f* Asike gǝb̃igol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, be gǝb̃igol nǝvanuan b̃imat husur nalǝŋonian sam̃ ŋai, gaiug boh, gob̃ur kotov nalo.\x * \xo 2.11 \xt Exo 20.13-14; Deu 5.17-18\x* \v 12 Len nǝsa gotokele, nǝsa gotogole, ginau gat nategai ke, aGot dereh tenǝnoṽ hǝn nǝmauran sam̃ mai nalo hǝn na-lǝmas-buni-an, nalo togol nǝsaan satǝgau gat nǝlom̃ am. \v 13 Husur asike nǝlom̃ b̃itaŋis nǝvanuan gail, asike aGot ilolosa hǝn gaiug nǝboŋ b̃ekǝta bunus nǝsa gotogole. Be nǝlom̃ b̃itaŋis nǝvanuan gail, nǝlon aGot dereh titaŋis gaiug nǝboŋ b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan. \s1 Nadǝlomian mai nagolean \p \v 14 Bathudud sagw, gǝb̃ikel ke gotokad nadǝlomian be gǝsagol natideh hǝn b̃eṽusani, nadǝlomian sam̃ evi tarhǝt sam̃ mabe? Nadǝlomian tomaienan edǝdas b̃ilav kuv gaiug dan nǝpanismen. \v 15 Aṽam̃ o aṽavinem̃ len nadǝlomian b̃ipar hurabat o hanian akis, \v 16 ale gamit ideh b̃ikel maii ke, “Ivoi, natǝm̃at tipat len nǝlom̃, gitoh tunǝtun ale hanukub,” be asike gǝb̃ilav nǝsa tom̃idol hǝni maii, govi tarhǝt san mabe? \v 17 Len naṽide tomaienan, nadǝlomian b̃ipat sǝb̃on, asike b̃igol natideh, nadǝlomian enan imat, savi natideh. \p \v 18 Avil avan ideh b̃ike, “Gaiug gukad nadǝlomian, ginau nugol natit tovoi gail.” Ale dereh nisor vari ke, “Gǝb̃eṽusan nadǝlomian sam̃ sǝkad nagolean ideh tovoi lan, ale ginau, len nǝsa tovoi notogole, dereh neṽusan nadǝlomian sagw.” \v 19 Gǝb̃edǝlomi ke aGot esua ŋai, ivoi! Be natǝmat gail am lodǝlom natenan, ale lomǝtahw, lupab lan.\x * \xo 2.19 \xt 1Tim 4.1; Mat 8.29; Mak 1.24, 5.7; Luk 4.34\x* \v 20 Gumelmel! Gǝsalǝboi sǝhoti sal a? Nǝboŋ nagolean sǝtah mai nadǝlomian, nadǝlomian enan savi natideh. \v 21 Atǝmadat ta sutuai, aApraham igol nǝsa hǝn aGot toriŋi ke tonor len nǝhon? AGot eriŋi ke aApraham inor len nǝhon nǝboŋ aApraham toviol hǝn aIsak, anatun, len nǝmel tutumavan.\x * \xo 2.21 \xt Gen 22.1-14\x* \v 22 Imaiegai: Nadǝlomian san mai nǝsa togole aroum b̃onb̃on. Nǝsa togole evurvur nadǝlomian san. \v 23 Ale natosian siGot isarpoh toke, “AApraham edǝlom nǝsa aGot tokele, ale aGot eriŋi ke aApraham inor len nǝhon husur nadǝlomian san,”\x * \xo 2.23 \xt Gen 15.6\x* ale aGot ekisi hǝn abubur san.\x * \xo 2.23 \xt 2Chr 20.7; Isa 41.8\x* \v 24 Imasil ke aGot eriŋi ke nǝvanuan inor len nǝhon husur nǝsa nǝvanuan togole, savi husur nadǝlomian nǝvanuan tokade lan ŋai. \v 25 Imaienan am hǝn aRahap, napǝhaṽut ta Jeriko ta m̃o top̃ur hǝn niben. AGot eriŋi ke inor len nǝhon husur nǝsa alitenan togole nǝboŋ tosusuan ahai pispisul gail ale tosǝvat galit vi lan nap̃isal tile sua.\x * \xo 2.25 \xt Jos 2.1-21\x* \v 26 Nǝboŋ nanunun tob̃uer len nǝvanuan, niben imat. Len naṽide tomaienan, nǝboŋ nagolean sǝtah mai nadǝlomian, nadǝlomian enan imat. \c 3 \s1 Nawolan hǝn nameam̃ \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, gamit isob̃ur samtegǝm vi hai p̃usan. Mǝtevis ŋai. Husur mǝtolǝboii ke dereh aGot tebunus kitev nǝsaan len nǝmauran mai nap̃usanan sinamit namttovi hai p̃usan, sǝhor nǝvanuan tile gail. \v 2 Len naṽide tosob̃ur gadit p̃isi datusab van. Avan ideh asike b̃isor b̃isa len nasoran san, gai evi nǝvanuan tonor kavkav hum aGot tolǝŋoni, elǝboi b̃iwol hǝn gai gabag kavkav. \v 3 Nǝboŋ datb̃eriŋ natuhmetǝlai len nabuŋon nahos hǝn b̃igol nǝsa datb̃elǝŋoni, datolǝboi datb̃iwol hǝn niben kavkav. \v 4 Mitinau nab̃iltiwag wol. Ahai wolwol elǝboi b̃iwol hǝn nǝwag enan hǝn natuhṽos wolwol ŋai, ale dereh tevi lan naut ahai wolwol tolǝŋoni, naut kǝmas nǝlan todaŋ. \v 5 Len naṽide tomaienan namean nǝvanuan evi natuhtit ŋai be ikel na-sor-patpat-gai-mǝhat-an totibau. \p Mitinau nakumashǝhab tolǝboi b̃epǝŋas nab̃iltililihai. \v 6 Namean nǝvanuan tosor ehum nǝhab enan. Len niben nǝvanuan, namean evi nǝkadhut naṽide hǝn nǝmauran tiltile p̃isi lotosa. Emǝdas nǝvanuan kavkav. ASetan etuŋ namean nǝvanuan hǝn nǝhab nǝmatan ale namean nǝvanuan epǝŋas p̃is nap̃isal hǝn nǝmauran san kavkav. \v 7 Nǝvanuan elǝboi b̃igol narivatǝvat mai nǝman mai natit tokǝlah mai natit tomaur len tas lototiltile lǝb̃ehusur nǝsa tolǝŋoni. \v 8 Be sǝkad avan ideh tolǝboi b̃igol namean b̃ehusur nǝsa tolǝŋoni. Evi natit nǝsaan sua, na-wol-hǝni-an tob̃uer lan. Epul hǝn nabehi togol nǝmatan. \v 9 Nameadato isal suh Nasub̃, aTǝmadato, ale nameadat enan ŋai esǝvar nǝvanuan gail, aGot togol lotosum̃an gai.\x * \xo 3.9 \xt Gen 1.26-27\x* \v 10 Nǝ-sal-suhi-an mai nasǝvarian, gǝlar p̃isi arovivile len nabuŋon nǝvanuan. Bathudud sagw gail, datimasgol ke natenan satimaienan. \v 11 Nabǝko tosua ŋai eṽuv hǝn nǝwai tohol mai nǝwai tokon a? Ao! \v 12 Bathudud sagw gail, nǝhai nafik iṽan hǝn naoliv a? Ao! Nǝhau nakrep iṽan hǝn nafik a? Ao! Ale nabǝko tokasǝkas edǝdas b̃eṽuv hǝn nǝwai tohol. \s1 Namitisau hǝn nǝmauran tonor egǝm len aGot \p \v 13 Gamit ideh ikad namitisau hǝn nǝmauran tonor o nalǝboian a? B̃ikade, tip̃arp̃ar len naṽide san tovoi, ke, len namitisau san hǝn nǝmauran tonor, natit p̃is togole, igol gail len nǝlon tomǝdau, sǝnau gai. \v 14 Avil len nǝlomito mǝtb̃ikad nǝ-tab̃ulol-bulosi-an, mǝtb̃inau masuṽ hǝn gamit sǝb̃omito, samtisor patpat namitisau samit a mǝhat, samtelibliboŋ hǝn mǝtb̃isor mǝdas nakitinan. \v 15 Husur namitisau tomaienan sagǝm len aGot, be egǝm len navile a pan mai nǝvanuan lotosuh lan mai natǝmat gail. \v 16 Husur naut ideh nǝlon nǝvanuan topul hǝn nǝ-tab̃ulol-bulosi-an mai nǝvanuan lotonau masuṽ hǝn galit sǝb̃olito, naut enan ikad nǝtaṽtaṽoran mai naṽide hǝn nǝsaan tiltile p̃isi. \v 17 Avil namitisau hǝn nǝmauran tonor togǝm len aGot iveveu buni, asike asike isa. Elǝmas bun natǝm̃at len nǝlon nǝvanuan, inau habat hǝn nǝvanuan tile, sǝhaihai be eutaut hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan tile. Nǝlon itaŋis masuṽ hǝn nǝvanuan tile, ale len natit p̃isi togole iṽan hǝn naṽit tovoi. Igol ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ale nǝsa tokele, igole, sagǝras avan ideh. \v 18 Alat nǝlolit tokad natǝm̃at, lotogol nab̃onan ke sǝkad nǝb̃alan am, ehum galit lumabul namisurhut totov, toṽan hǝn naṽite tovi nǝmauran tonor buni. \c 4 \s1 Gol nǝsa aGot tolǝŋoni \p \v 1 Nǝb̃alkabaŋan mai nǝb̃alan gail len gamito, logǝm a be? Logǝm len nalǝŋonian samit sǝb̃omit gail lotoliv gamito. Nalǝŋonian galenan lub̃al len nibemito mai nǝlomito. \v 2 Mǝtolǝŋon nǝsa mǝtsǝkade; nǝlomit evǝnohi be mǝtodǝdas mǝtb̃ikade; imaienan mǝtoṽitṽituh, mǝtub̃al, mǝtugol nǝmatan m̃osi. Mǝtsǝkade husur mǝtsaus aGot hǝni. \v 3 Ale nǝboŋ mǝttousi hǝni, mǝtsǝkade husur mǝtsausi m̃os navoian; mǝtolǝŋoni ŋai m̃os b̃igol na-lǝŋon-ivoi-an len gamit sǝb̃omito. \v 4 Mǝtsail gǝgat len aGot, mǝtohum abareab toriŋ asoan hǝn b̃itoh mai naulum̃an tile! Nǝboŋ mǝttogǝm vi bubur sinavile a pan, mǝtogǝm vi enemi siGot. Mǝtsalǝboii a? Imaienan, avan ideh tolekis hǝn b̃evi bubur sinavile a pan, gai evi enemi siGot. \v 5 Natosian siGot ike aNunun aGot, aGot toriŋi len gidato, ilekol masuṽ hǝn gidato. Mǝtunau ke natosian san isor kǝmas a? Ao! \v 6 Avil aGot eviol habat am mai gidato hǝn navoian gai toviol kǝmas hǝni. Imaienan, natosian siGot ike, “AGot evi enemi silat lotopatpat galit mǝhat, be eviol kǝmas hǝn navoian mai alat nǝlolit tomǝdau, lǝsǝnau galito.”\x * \xo 4.6 \xt Pro 3.34\x* \v 7 Imaienan, riŋ gamito len navǝlan aGot. Mitidaŋ b̃ur natǝmat ale dereh tigam dan gamito. \v 8 Mǝtegǝm pǝpadaŋ tǝban aGot ale dereh aGot tegǝm pǝpadaŋ tǝban gamito. Gamit mǝttovi vanuan nǝsaan, kǝkasǝval, mitigol nǝmauran samit tiveveu! Gamit mǝttokad nǝnauan toru, mitigol nǝlomit tiveveu.\x * \xo 4.8 \xt Zec 1.3; Mal 3.7\x* \v 9 Mitilolosa, mititaŋ, namǝtarur samit gail lisel! Nǝmanmanan samit tegǝm vi taŋan, nakemkeman samit tegǝm vi lolosaan. \v 10 Nǝlomit temǝdau len nǝhon aGot, riŋ gamit len navǝlan ale dereh teputsan gamito. \s1 Samtisor tas nǝvanuan tile \p \v 11 Nǝbathudud sagw gail, samtisor mǝdas gamit gabag. Avan ideh b̃isor mǝdas nǝbathudud nadǝlomian ideh, b̃isab̃ sǝhoti ke b̃isa, gai isab̃ sǝhoti ke nalo siGot isa. Wake nalo sǝpat len navǝlam̃ hǝn gǝb̃ike ivoi o isa, ao, gimasgol husur nǝsa tokele ŋai. \v 12 AGot sǝb̃on ŋai toviol hǝn nalo, gai ŋai elǝboi b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan. Gai sǝb̃on ŋai elǝboi b̃ilav kuv gidato hǝn datb̃imaur, gai sǝb̃on elǝboi b̃igol datb̃imasig. Be gaiug savi hǝn gǝb̃ike nǝvanuan tile tosa. \s1 Sagisor sal suh gaiug \p \v 13 Mǝtesǝsǝloŋ, gamit mǝttoke, “Damǝŋai o pelan datevi lan nab̃iltivile ea. Ale dateum ei len nasihau tesua, dateṽur natit gail, p̃ur hǝni, ale dereh datesǝhor nǝvat tisob̃ur.” \v 14 Samtekǝmaienan husur mǝtsalǝboi nǝsa b̃evisi pelan.\f + \fr 4.14 \ft Hǝn naves 13-14, ris Pro 27.1\f* Mǝtsalǝboi nǝmauran samit timabe. Mǝtohum nǝmavukasw togol naut tob̃anub̃anw, ale sǝdareh tomǝkaskas. \v 15 Ivoi am hǝn mǝtb̃ike, “Nasub̃ b̃elǝŋoni, dereh datitoh, datigol timaiegai maiegai maiegai.” \v 16 Be gagai len nǝnauan ke mǝttovoi sǝhor nǝvanuan tile gail, mǝtusor patpat gamit mǝhat. Na-sor-sal-suhi-an p̃isi tomagenan isa vǝsa! \v 17 Imaienan, nǝboŋ mǝttolǝboi nǝsa tonor hǝn mǝtb̃igole be mǝtsagole, mǝtugol nǝsaan. \c 5 \s1 Nalǝlǝgauan van hǝn alat lotopul hǝn natite \p \v 1 Mǝtesǝsǝloŋ, gamit mǝttopul hǝn natite! Mititaŋ, mǝteis husur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an gail lotogǝm hǝn gamito. \v 2 Nasugurtit mǝttopul hǝni im̃om tia, nahurabat samit gail, nǝbarm̃om ikat tǝtar gail gol ke lumadurdur tia. \v 3 Nagol mai nasilva mǝttosah tuani itaŋ tia. Natgalenan dereh likel ur nǝsaan samito lihan nibemito hum nǝhab. Nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan egǝmai be mǝtusah tuan natit samito sal.\f + \fr 5.3 \ft Hǝn naves 2-3, ris Mat 6.19\f* \v 4 Nau nǝsa mǝttogole! Mǝtsaṽur nǝvanuan nauman gail lotota kokotov nawit len nǝmarireu samito, gol ke nap̃urp̃uran salito mǝtsaṽuri ikel ur nǝsaan samito. Ale nǝkaian silat lotota kokotov nawit, aGot tovi Masta sinab̃iltivǝshǝŋel gail len nǝmav, esǝsǝloŋ hǝni.\x * \xo 5.4 \xt Lev 19.13; Deu 24.14-15\x* \v 5 Len nǝmauran samit topul hǝn nakontite len navile eg a pan, mǝtugol natideh mǝttolǝŋoni. Hum nab̃uluk tokǝnoh hǝn naliol sǝnau nǝmatan san, gamito mǝtugol nǝlomit tokǝnoh, tohan tǝmǝhav naut kǝmas nǝboŋ hǝn nǝmatan. \v 6 Mǝtusab̃ sǝhoti ke nǝvanuan nanoran timaspanis, ale mǝtugol imat, be gai sagol natideh hǝn mǝtb̃inoŋ dani. \s1 Toh mǝdau husur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an \p \v 7 Imaienan bathudud nadǝlomian, susumar len na-toh-mǝdau-an vir nagǝman siNasub̃. Mitinau nǝvanuan tokad nǝhol. Itohtoh mǝdau vir naus b̃eus len nǝboŋ han, hǝn natit p̃isi lototov len tan lǝb̃iṽan hǝn naṽit tovoi.\x * \xo 5.7 \xt Deu 11.14; Jer 5.24; Jol 2.23\x* \v 8 Gamit am mititoh mǝdau tebǝlav, mǝteil gǝgat len Nasub̃ husur nagǝman san egǝm pǝpadaŋ. \p \v 9 Bathudud nadǝlomian, samtikoblen mǝdas gamit gabag, hǝn asike Nasub̃ b̃isab̃ sǝhoti ke mitimaspanis. Mǝteris! Gai b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan sidato egǝm tia! Satoil bopita! \p \v 10 Bathudud nadǝlomian, hǝn mǝtb̃elǝboi na-toh-mǝdau-an tobǝlav len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an, mitinau ahai kelkel ur gail lotosor len nahǝsan Nasub̃. Ale mitigol tǝtoṽ hǝn galito. \v 11 Datunau alat lotodaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an. Len nabunusian sidato aGot ivoi hǝn galito. Mǝtosǝsǝloŋ lǝboi nǝ-daŋ-b̃uri-an siJop, ale mǝtoris lǝboii ke husur na-lǝŋon-isa-vǝsa-an tobǝlav, Nasub̃ aGot ivoi masuṽ hǝni.\x * \xo 5.11 \xt Job 1.20-22, 2.10\x* Husur nǝlon Nasub̃ itaŋis masuṽ hǝn nǝvanuan, mai epul hǝn nalolosaan.\x * \xo 5.11 \xt Psa 103.8\x* \p \v 12 Bathudud nadǝlomian, a mǝhat hǝn natit p̃isi, samtikel nǝhes ideh hǝn b̃ita gat na-kel-gati-an samito, samtikel nǝhes nǝmav, nǝhes navile a pan, o nǝhes ideh am. Be mitike, “Evoi” ŋai hǝn evoi, mitike, “Ao” ŋai hǝn ao, hǝn asike aGot b̃isab̃ sǝhoti ke mitimaspanis.\x * \xo 5.12 \xt Mat 5.34-37\x* \s1 Mitisor tuṽ len nadǝlomian, mǝtevi tarhǝt gamit gabag \p \v 13 Gamit ideh b̃elǝŋon b̃isa masuṽ, timassor tuṽ. Gamit ideh b̃ehǝhaṽur, timassal suh aGot len nǝb̃e gail. \v 14 Gamit ideh b̃emǝsah, timaskis aelta silat siYesu legǝmai ale limassor tuṽ m̃osi, vǝhasi hǝn naoil len nahǝsan Nasub̃.\x * \xo 5.14 \xt Mak 6.13\x* \v 15 Ale na-sor-tuṽ-an len nadǝlomian dereh tilav kuvi dan namǝsahan; Nasub̃ tigol timaur. Ale atenan b̃igolgol nǝsaan, Nasub̃ dereh terub̃ati dani. \v 16 Imaienan, mitikel vǝhot nakitinan hǝn nǝsaan samit gail mai gamit gabag ale sor tuṽ m̃os gamit gabag hǝn mǝtb̃imaur dan namǝsahan. Nǝboŋ nǝvanuan nanoran tosor tuṽ, na-sor-tuṽ-an san ikad nǝdaŋan totibau, len Nasub̃ elǝboi b̃igol natit b̃isob̃ur. \v 17 AElijah evi nǝvanuan sum̃an gidato, ale isor tuṽ idaŋ hǝn naus asike b̃eus. Ale naus sǝhan nǝtan len nasihau totor mai nahǝbati tomǝlevtes! \v 18 Beti isor tuṽ hǝn naus b̃eus, ale nab̃iltius eus, nǝtan igol nǝhanian itov, iṽan.\f + \fr 5.18 \ft Hǝn naves 17-18, ris 1Ki 17.1, 18.1, 18.42-45\f* \p \v 19-20 Bathudud nadǝlomian sagw, gamit ideh b̃ipal sob dan nakitinan, ale avan ideh b̃evireh tǝlmam hǝni, mitinau gat nategai: avan ideh b̃evireh nǝvanuan nǝsaan tǝlmam dan nap̃isal nǝsaban san, ilav kuvi dan nǝmatan hǝn aGot b̃erub̃at nalilisaan san.\x * \xo 5.19-20 \xt Pro 10.12; 1Pit 4.8\x*