\id EPH - Maskelynes NT [klv] -Vanuatu 2013 (web version -2014) \h Efesus \toc1 Nalob̃ulat napisulan aPol totosi van hǝn alat a Efesus \toc2 Efesus \toc3 Efe \mt1 Efesus \mt3 Nalob̃ulat napisulan aPol totosi van hǝn alat a Efesus \imi Ase itos nalob̃ulat napisulan egai? \ipq APol itosi. \imi Itos nalob̃ulat napisulan egai hǝn nǝsa? \ipq Itosi hǝn b̃eṽusani ke najos savi naim nalotuan ideh be evi nǝvanuan gail lotolǝmas bun aYesu, lotogol nǝsa tokele. \imi Itos nalob̃ulat egai m̃os ase? \ipq Nalob̃ulat egai evi napisulan aPol totosi van hǝn alat siYesu len naut a Efesus. \imi APol itos nalob̃ulat egai ŋais mai len naut a be? \ipq APol itosi pǝpadaŋ hǝn nasihau A.D. 62 nǝboŋ totoh len naim bǝbaŋis aRom. \io2 1) Na-ke-ivoi-an (1.1-2) \io2 2) AYesu mai nǝvanuan san gail. Nǝmauran veveu aGot toum hǝni len alat siYesu (1.3–3.21) \io2 3) Nǝmauran veveu silat siYesu len navile a pan. Imabe? (4.1–6.20) \io2 4) Nǝ-maris-kotovi-an (6.21-24) \c 1 \s1 Na-ke-ivoi-an van hǝn alat a Efesus \p \v 1 Ginau aPol, len nalǝŋonian siGot, gai ilekis hǝn ginau hǝn notovi ahai pispisul seKristo, aYesu. Ginau nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn gamit mǝttovi siGot len naut a Efesus, gamit mǝttokad nadǝlomian len aKristo aYesu.\x * \xo 1.1 \xt Uman 18.19-21, 19.1-40\x* \v 2 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, arigol nǝlomit tikad natǝm̃at. \s1 Navoian aGot togole m̃os gidato \p \v 3 Datisal suh aGot, aTata siMasta sidato, aYesu Kristo! Bathut nab̃onan dattokade mai aKristo, aGot ivoi masuṽ hǝn gidato len navoian p̃isi togǝm len aNunun, navoian p̃isi lotogǝm len nǝmav. \v 4 Navoian san imaiegai: A m̃o buni, nǝboŋ aGot satub̃at gol navile a pan sal, ilekis hǝn gidato tia gol datub̃on mai aKristo hǝn datb̃evi esan sǝb̃on. Ilekis hǝn gidato hǝn datb̃inor len nǝhon, nǝsaan b̃eb̃uer len gidato. Sutuai len na-lǝmas-buni-an san, \v 5 aGot inau koti tia ke b̃ipat kuv gidato hum dattovi anatun san gail len nǝsa aYesu Kristo b̃igole, ale gagai aYesu igole tia. AGot igol tomaienan husur elǝŋon togole, igol gai ehǝhaṽur. \v 6 Igol natgalen p̃isi hǝn datb̃isal suhi hǝn nǝyalyalan hǝn navoian toviol kǝmas hǝni mai gidato len aNatun gai tolǝmas buni. \p \v 7 Len nǝda hǝn nǝmatan siNatun, aGot igol datukad nǝmakuvan. AGot erub̃at nǝsaan sidat gail dan gidato husur topul masuṽ hǝn navoian. \v 8 Na-viol-kǝmas-an san hǝn navoian mai gidato epul sǝsǝhov. Len namitisau hǝn nǝmauran tonor mai na-lǝboi-sǝhoti-an san p̃isi, \v 9 aGot ehǝhaṽur hǝn tokel vǝhot nǝ-nau-utaut-an sua san tosusuah. Sutuai tia aGot ikad nǝ-nau-utaut-an gai toke tigole len nǝsa aKristo b̃igole. Ale aGot ikel vǝhot nǝ-nau-utaut-an en san mai gidato. \v 10 Nǝ-nau-utaut-an san imaiegai ke: len nǝboŋ b̃inor hǝni balai, aGot dereh tigol natit p̃isi len nǝmav mai natit p̃isi len navile a pan lib̃onb̃on pipihabǝlan aKristo. AKristo dereh tikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn natgalen p̃isi. \v 11 Len aKristo, aGot ilekis hǝn dattovi esan gail. Ilekis hǝn gidato sutuai tia tonor hǝn nǝ-nau-utaut-an san. Ale igol natit p̃isi ehusur nǝ-nau-utaut-an hǝn nalǝŋonian san \v 12 hǝn ke, ginamit, namttovi nametǝkav hǝn namttoriŋ nǝlonamito len aKristo, namtb̃itoh hǝn namtb̃isal suh nǝyalyalan siGot.\f + \fr 1.12 \ft Gegai aPol isor husur gai mai naJu gail.\f* \p \v 13 Gagai gamit am mǝtsavi Ju mǝttosǝsǝloŋ hǝn nakitinan, na-kel-uri-an tovoi ke aGot ilav kuv gamit dan nǝsaan samito. Ale nǝboŋ mǝttoriŋ nǝlomit len aKristo, aGot eviol hǝn aNunun mai gamito hum tokel gati tia, gai ita gat nahǝsan len gamito hǝn mǝttovi esan. \v 14 ANunun aGot evi nǝ-ta-gati-an ke natit p̃isi aGot tokel gati ke, teviol hǝni mai gidato, datikade balai, nǝboŋ nǝmakuvan silat lotovi esan b̃ihav. Datisal suh nǝyalyalan san! \s1 Nasipaan mai na-sor-tuṽ-an \p \v 15 Imagenan, nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝni ke mǝttokad nadǝlomian len Nasub̃ aYesu, mai mǝttolǝmas bun alat siGot p̃isi, len nǝboŋ enan vǝbar damǝŋai, \v 16 nosipa vi tǝban aGot tabtab hǝn gamito, nanoŋan eb̃uer. Nusor tuṽ m̃os gamit akis \v 17 van hǝn aGot Tata toyalyal, aTǝman aMasta sidato, aYesu Kristo. Nousi ke, len aNunun, teviol hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor, mai tikel vǝhot aGot mai gamito, hǝn na-lǝboi-bun-gai-an b̃etibau am len gamito. \v 18 Nousi am ke, tigol mǝtelǝboi buni len nǝlomito hǝn nǝ-vatvat-viri-an aGot tokis gamit hǝn mǝtb̃ikade. Nuke mǝtelǝboi sǝhot na-pul-masuṽ-an hǝn navoian toyalyal gai tokel gati ke, teviol hǝni mai nǝvanuan san gail. \v 19 Nusor tuṽ ke mǝtelǝboi nǝyalyalan hǝn nǝdaŋan san tosǝhor bun natideh dattolǝboi datb̃inau sǝhoti, nǝdaŋan enan san tovi tarhǝt sidat dattoriŋ nǝlodat len aKristo. Evi nab̃iltidaŋan gai toum lan \v 20 nǝboŋ togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan, nǝboŋ toriŋi tobǝtah len navǝlan nǝmatu len nǝmav.\x * \xo 1.20 \xt Psa 110.1\x* \v 21 Len naut enan, aKristo eil a m̃o sǝhor aŋel o natǝmat ideh toil a m̃o tokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an. Iṽat nǝhes tosǝhor masuṽ hǝn nǝhes ideh lotolǝboi lǝb̃ikade, savi gagai ŋai, be evi vi sutuai.\x * \xo 1.21 \xt Kol 1.16\x* \v 22 AGot eriŋ natit p̃isi len navǝlan aKristo, ale itabtabuh lan hǝn b̃eil a m̃o hǝn natit p̃isi m̃os nǝvanuan san gail.\f + \fr 1.22 \ft Psa 8.6. Len nasoruan ta Kris ike, \fq aGot eriŋ natit p̃isi pipit narien aKristo.\f* Esum̃an gai tovi nǝkadun towol hǝn niben \v 23 ale niben tovi nǝvanuan san gail. Ale aKristo epul len nǝvanuan san gail, gai togol natit p̃isi len naut p̃isi topul p̃isi hǝn natohan san.\x * \xo 1.23 \xt Kol 1.18-19\x* \c 2 \s1 Nǝmauran veveu len aKristo \p \v 1 A m̃o mǝtumat sil nǝsaban samit dan nǝsa aGot tolǝŋoni, mai nǝsaan samit gail. \v 2 A m̃o mǝtovi vanuan navile eg a pan mǝttohusur nap̃isal salito tosa. Mǝtugol nǝsa aSetan tolǝŋoni. Evi aSetan toil a m̃o hǝn natǝmat gail hǝn namǝsav, iwol hǝn nǝlon alat lotomǝtahun lǝb̃igol nǝsa aGot tolǝŋoni. \v 3 A m̃o gidat p̃isi datutoh maienan. Datohusur nalǝŋonian hǝn nibedato. Datugol natideh nab̃oruan sasa sidato mai nǝnauan sidat tolǝŋoni. Datukad nab̃oruan sasa enan nǝboŋ lotopas gidato ale datosum̃an nǝvanuan gail p̃isi am; datunor hǝn nǝlol paŋpaŋ mai nǝpanismen siGot. \p \v 4 Be aGot epul hǝn nalolosaan mai na-lǝmas-buni-an. Bathut na-b̃iltilǝmas-buni-an san tolǝmas masuṽ hǝn gidat hǝni, \v 5 naut kǝmas dattomat len nǝsaan sidato, gai igol datumaur mai aKristo. (Evi navoian aGot toviol kǝmas hǝni ŋai tolav kuv gamito dan nǝpanismen hǝn nǝsaan samito.) \v 6 Ale len nab̃onan sidat mai aKristo hum niben, aGot igol datule mǝhat vi lan nǝmauran vi sutuai mai aKristo ale eriŋ gidat datobǝtah maii len nǝmav. \v 7 Igole hǝn b̃eṽusan navoian san len nǝboŋ ta tahw vi sutuai, navoian toviol kǝmas hǝni tosǝhor bun natideh dattolǝboi datb̃inau sǝhoti. Igol navoian en san imasil len natit p̃isi togole m̃os gidato len aKristo aYesu. \v 8 Ale igol imasil maiegai: Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, ilav kuv gamito dan nǝsaan samito nǝboŋ mǝttoriŋ nǝlomit len aYesu. Gamit mǝtsagol natideh hǝn mǝtb̃imakuv, evi naviolan siGot. \v 9 Datodǝdas datb̃igol natideh hǝn datb̃ikad nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan sidato. Imaienan hǝn asike datb̃elǝboi datb̃ipatpat gidat mǝhat lan. \v 10 Husur evi aGot togol gidato. Len aYesu Kristo aGot igol gidato hǝn datb̃igol nauman tovoi gail gai toutaut hǝni sutuai tia hǝn datb̃igole. \s1 Datosua len aKristo \p \v 11 Sa-nǝlomit tiboŋboŋ hǝn nategai ke, nǝboŋ lotopas gamito, mǝtsavi Ju. Ale naJu gail lotoṽiv hǝn na-tiv-dalusi-an nǝvanuan togole len nibelito, galit lokis gamito hǝn “alat lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an.” Nau tǝlmam hǝn nǝboŋ ta m̃o enan. \v 12 Len nǝboŋ enan mǝtutoh, aKristo eb̃uer len gamito. Mǝtovi metb̃os gail, mǝtsavi nǝvanuan siGot, alat a Israel. Ale mǝtotǝtan hǝn na-kel-gati-an gail aGot tokel mai alat a Israel, na-kel-gati-an aGot tota gat gail len nahǝsan. Mǝtsǝkad nǝ-vatvat-viri-an ideh. Mǝtutoh len navile a pan, aGot eb̃uer len nǝmauran samit gail. \v 13 A m̃o mǝtutoh a tut dan aGot, be gagai mǝtosua mai aKristo aYesu. Len nǝda hǝn nǝmatan seKristo, aGot ilav gamit mǝtogǝm pǝpadaŋ hǝn gai. \p \v 14 A m̃o ginamit namtovi Ju mai gamit mǝtsavi Ju datomǝtahun bun gidat gabag. AYesu igol natǝm̃at len gidato, igol gamit mǝtsavi Ju mai ginamit namtovi Ju datosua. Na-mǝtahun-buni-an tohum napisbile topǝpehun gidato, igol eb̃uer. \v 15 Len nǝmatan hǝn niben, aYesu igol nalo seJu gail tobaŋ kelean todaŋ, sǝkad nǝdaŋan am. Igol tomaienan hǝn b̃igol naluṽoh toru enan arukad natǝm̃at, arosua, naluṽoh veveu sua len gai. \v 16 Len nǝmatan san len nǝhai balbal, aYesu igol naluṽoh eru enan arosua ale igol arukad navoivoian mai aGot len natǝm̃at. Len nǝhai balbal ehum togol na-mǝtahun-buni-an sǝlaru imat, naluṽoh eru enan arsamǝtahun gǝlar gabag am. \v 17 Egǝm kel ur natǝm̃at enan mai gamit mǝtsavi Ju mǝttosuh a tut dani, ale ikel uri mai ginamit am namtovi Ju namtosuh pǝpadaŋ.\x * \xo 2.17 \xt Isa 57.19\x* \v 18 Len nǝsa aKristo togole, gidat p̃isi, naJu mai nametb̃os gail, datolǝboi datb̃egǝm hǝn aTata Got len aNunun tosua ŋai. \p \v 19 Imaienan, mǝtsavi metb̃os am, mǝtsavi vanuan naut a tut. Be mǝtovi galevis len alat siGot. Mǝtovi vanuan gail len nǝbathudud siGot. \v 20 Gidat dattokad nadǝlomian, datohum naim nǝvat san, gai toum hǝni len nǝpaudesen tovi ahai pispisul mai ahai kelkel ur gail. Ale aKristo aYesu sǝb̃on evi nǝvat togol naim nǝvat tohav mai tonor. \v 21 Nasub̃ esuhud hǝn gidato hǝn datb̃ib̃on maii len naim, hǝn naim enan b̃evi mǝhat hǝn b̃egǝm vi naim siNasub̃ tolo. \v 22 Len aKristo, gamit am mǝtsavi Ju, aKristo esuhud hǝn gamit hǝn mǝtb̃ib̃on maii len naim toum hǝni, hǝn b̃egǝm vi naim aGot totohtoh lan len aNunun. \c 3 \s1 Nauman siPol m̃os alat lǝsavi Ju \p \v 1 Bathut natenan, ginau, aPol, nutoh len naim bǝbaŋis sil notoum seKristo, aYesu, husur nukel ur na-kel-uri-an san tovoi mai gamit mǝtsavi Ju. \p \v 2 Sum̃an mǝttosǝsǝloŋ hǝni tia, aGot, len navoian san, itabtabuh len ginau hǝn nǝb̃eum m̃os gamito. \v 3 Hum nototos kǝkereh hǝni a m̃o tia, aGot ikel vǝhot nǝ-nau-utaut-an san tosusuah mai ginau. \v 4 Nǝboŋ mǝtb̃eṽuruŋ nǝsa notomadhatosi, dereh mitinau sǝhot nalǝboian sagw hǝn nǝ-nau-utaut-an enan husur aKristo. \v 5 AGot sakel vǝhoti mai naur ta sutuai, be gagai, len aNunun, ikel vǝhoti mai ahai pispisul mai ahai kelkel ur san gail. \v 6 Nǝ-nau-utaut-an san tosusuah imaiegai ke: Len na-kel-uri-an tovoi lotodǝlomi, alat lǝsavi Ju mai naJu gail lop̃itp̃itoṽ. Galit p̃isi lukad natit p̃isi aGot totǝgau gati m̃os anatun gail. Naluṽoh eru en p̃isi losua hum niben aKristo, lukad b̃onb̃on hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan aGot tokel gati a m̃o, ale tosarpoh len aKristo aYesu.\x * \xo 3.6 \xt Kol 1.26-27\x* \p \v 7 Len na-voi-buni-an aGot toviol kǝmas hǝni mai ginau len nǝdaŋan san, nogǝm vi vanuan nauman san hǝn nǝb̃ikel na-kel-uri-an tovoi m̃osi. \v 8 Ginau novi ut kǝmas sǝhor nǝvanuan p̃isi lotovi siGot. Be naut kǝmas natenan, len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, ilekis hǝn ginau hǝn nǝb̃ikel mai gamit mǝtsavi Ju, hǝn na-kel-uri-an tovoi ke, aKristo tovi nǝkadun navoian gail topul van van datsalǝboi datb̃elǝboi sǝhoti. \v 9 Ale aGot togol navile a pan mai natit p̃isi, ilekis hǝn ginau hǝn nǝb̃igol nǝvanuan p̃isi lǝb̃elǝboi husur nǝ-nau-utaut-an egaii san, nǝ-nau-utaut-an tosusuani sutuai len natub̃atan. \v 10 Gagai aGot igol tomaienan hǝn b̃eṽusan namitisau tiltile san gail hǝn nǝmauran tonor van hǝn alat lotoil a m̃o mai alat lotokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an, be savi len navile a pan.\f + \fr 3.10 \ft Kol 1.16. Nǝboŋ toke \fq alat lotoil a m̃o mai alat lotokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an be savi len navile a pan, \ft len nasoruan ta Kris namilen sǝmasil. Hum ma tovi aŋel mai ab̃iltiŋel lotoil a m̃o o lotokad nǝdaŋan len nǝmav. Hum ma tovi natǝmat gail lotoil a m̃o o lotokad nǝdaŋan len naut ideh lotosuh lan. Namilen hum ma tovi gǝlar p̃isi. Husur sǝmasil magenan, naut egai sakel uri ke tovi aŋel o natǝmat o gǝlar p̃isi.\f* Ale dereh leris lǝboi namitisau en san hǝn nǝmauran tonor nǝboŋ lǝb̃eris alat siYesu. \v 11 Enan evi nǝ-nau-utaut-an siGot sutuai tia, ale igol isarpoh len aKristo aYesu, aMasta sidato. \v 12 Len aKristo mai nadǝlomian dattokade lan, datolǝboi datb̃egǝm tabtab, il len nǝhon aGot, namǝtahwan eb̃uer. \v 13 Imaienan, nukel mai gamit ke sa-nǝlomit tetuhatuh hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an sagw m̃os gamito. Ao, ivoi hǝn mǝtb̃eṽiv hǝni husur evi tarhǝt samito. \s1 Na-sor-tuṽ-an hǝn na-lǝmas-buni-an \p \v 14 Bathut togol natgalen p̃isi, notǝŋedur, sor tuṽ vi tǝban aGot Tata, \v 15 nǝbathudud kavkav san len nǝmav mai len navile a pan lotokad nahǝsalit lan. \v 16 Nusor tuṽ ke, len nǝyalyalan aGot topul hǝni, mai len aNunun, aGot dereh teviol hǝn nǝdaŋan hǝn mǝtb̃idaŋ habat am len nǝlomito. \v 17 Nusor tuṽ ke, bathut mǝttoriŋ nǝlomit lan, dereh aKristo titoh tin len nǝlomito. Nusor tuṽ ke, na-lǝmas-buni-an tevi nǝkadun nǝmauran samito hǝn mǝtb̃elǝmlǝmas bun gamit gabag. \v 18 Nusor tuṽ ke, gamit mai nǝvanuan p̃isi siGot, dereh mitikad nǝdaŋan hǝn mǝtb̃elǝboi sǝhot nap̃osp̃osan, nabǝlavan, nǝ-sahsah-vi-mǝhat-an mai nǝ-sareh-vi-pan-an hǝn na-lǝmas-buni-an seKristo. \v 19 Nuke mǝtelǝboi na-lǝmas-buni-an seKristo tosǝhor bun na-lǝmas-buni-an ideh am nǝvanuan tolǝboii, hǝn mǝtb̃epul sǝsǝhov hǝn nab̃oruan kavkav siGot. \p \v 20 Datisal suh aGot! Len nǝdaŋan san toum len gidato, aGot elǝboi b̃igol natit gail sǝhor masuṽ hǝn natideh dattolǝboi datb̃eusi hǝni o datb̃inau hǝn b̃igole. \v 21 Gidat dattovi siYesu datisal suh nǝyalyalan siGot, naur p̃isi lisal suh nǝyalyalan san len aKristo aYesu vi sutuai sutuai! Ganan! \c 4 \s1 Nab̃onan len niben aKristo \p \v 1 Bathut natgalenan, ginau, aPol, lotobaŋis gat ginau sil nauman notogole m̃os Nasub̃, ginau nous gamit ke, nap̃isal hǝn nǝmauran samit gail tinor hǝn nǝmauran aGot tolekis hǝn gamit hǝni. \v 2 Nǝlomit temǝdau, samtinau gamit sǝb̃omit ŋai; len natideh mǝtb̃igole hǝn nǝvanuan gail, mǝtemǝdau lan; len nǝ-daŋ-b̃uri-an samito, mititoh mǝdau tebǝlav; len na-lǝmas-buni-an, mitidaŋ b̃ur naṽide tiltile mai nab̃oruan tiltile samit gabag.\x * \xo 4.2 \xt Kol 3.12-13\x* \v 3 ANunun aGot igol mǝtosua. Len nǝdaŋan samit p̃isi, mǝtetǝgau gat nab̃onan en mǝttokade len natǝm̃at. \v 4 Gidat dattovi siYesu datumaiegai: Datovi niben aKristo tosua ŋai, datukad aNunun aGot tosua len gidato. Ikad nǝ-vatvat-viri-an tosua, aGot tokis gidat m̃os datb̃ikade. \v 5 Ikad aMasta tosua ŋai, nadǝlomian tosua lan mai nǝbaptaisan tosua lan. \v 6 Ikad aGot tosua, aTǝmadat toil a m̃o hǝn gidat p̃isi, toum len gidat p̃isi, totoh tin len gidat p̃isi. \p \v 7 Be aKristo eviol kǝmas hǝn naviolan mai gidat ṽisusua. Epǝpehun naviolan galenan tonor hǝn nalǝŋonian san. \v 8 Bathut enan, natosian siGot ike, \q1 “Nǝboŋ tovi mǝhat vǝbar naut a mǝhat buni, \q2 alat gai tosǝhor galit len nab̃iltib̃alan, esǝhar galit lovi slev san. \q2 Eviol hǝn naviolan gail mai nǝvanuan gail.”\x * \xo 4.8 \xt Psa 68.18\x* \m \v 9 Nǝboŋ natosian enan toke “evi mǝhat,” namilen ke, a m̃o aKristo evi pan vi lan navile a pan. \v 10 AKristo tovi pan, evi gai tovi mǝhat, tovi mǝhat sǝhor nǝmav hǝn b̃epul len natit p̃isi. \v 11 Natosian enan ikele am ke, aKristo “eviol hǝn naviolan gail mai nǝvanuan gail.” Ale eviol hǝn natgalegai mai nǝvanuan san gail ke: galevis ahai pispisul gail, galevis ahai kelkel ur gail, galevis hǝn lǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi husur aYesu len naut tiltile gail, ale galevis hǝn lǝb̃eil a m̃o, kǝtkǝta tǝban alat siYesu, mai galevis am ahai p̃usan gail.\x * \xo 4.11 \xt 1Kor 12.28\x* \v 12 Igol natenan hǝn lǝb̃eutaut hǝn nǝvanuan san gail m̃os nauman hǝn na-vi-tarhǝte-an, hǝn alat lotovi niben aYesu, lǝb̃idaŋ am len aKristo. \v 13 Timaienan vǝbar gidat p̃isi datb̃ikad nab̃onan len nadǝlomian mai nalǝboian husur aNatun aGot, hǝn datb̃egǝm matmatu am vǝbar datb̃esum̃an aKristo len nab̃oruan san tonor buni. \v 14 Imaienan asike datosum̃an atuhlahutai am lotogǝgel hǝn nǝnauan salito. Lohum nǝwag, nǝlan mai nǝtas tobarbar hǝni. Asike datupair husur nap̃usanan tiltile. Asike datohusur nǝvanuan gail lotokad namitisau hǝn nagǝgǝrasan lotoke lǝb̃egǝras gidato len nalibliboŋan hum tokitin, be savi nakitinan. \v 15 Avil len na-lǝmas-buni-an datekitin mai gidat gabag, datimatmatu am tabtab hǝn datb̃esum̃an aKristo len natit p̃isi datb̃igole, husur aKristo tovi nǝkadhute, nǝvanuan san gail lovi niben. \v 16 Len na-il-a-m̃o-an san igol nǝvanuan san gail lub̃on gǝm sua, hum nǝnau p̃isi lotoudud mai nahudhut niben gail p̃isi.\f + \fr 4.16 \fq Nǝnau \ft evi nastriŋ gail len niben nǝvanuan. Galevis lorusan niben, len galevis am nǝda igam husuri.\f* Nǝboŋ nahudhut niben lotogol nǝsa tonor hǝn lǝb̃igole, len na-lǝmas-buni-an, losusupah hǝn lǝb̃igol niben kavkav b̃imaur, b̃etibau am. \s1 Nab̃oruan veveu len aKristo \p \v 17 Imagenan, len nahǝsan Nasub̃ nusor idaŋ mai gamito, nokǝmaiegai ke: Samtitoh am sum̃an alat lotokad nadǝlomian len nagot gǝgǝras gail. Lodǝdarŋab̃u, nǝnauan salit evi naut kǝmas. \v 18 Nǝmargobut ikabut gol nalǝboian salito, ale lutoh a tut dan nǝmauran siGot husur natǝtanan topat len galito, bathut nǝkadulit iṽonṽon. \v 19 Natideh lotogolgole nahurulit sǝsa lan. Ludam̃ hǝn naṽide naitian taṽtaṽor b̃iwol hǝn nǝmauran salito, lohusur tǝmǝhav hǝn naṽide tiltile lotob̃iŋb̃iŋal. \p \v 20 Be enan savi nap̃isal seKristo tohum mǝttolǝboi sǝhoti. \v 21 Nǝboŋ gamit mǝttosǝsǝloŋ hǝn nakelean husur aKristo, mǝtoriŋ nǝlomit lan, ale loṽusan gamito hǝn nakitinan topat len aYesu. \v 22 Naṽide hǝn nǝmauran mǝttokade ta m̃o, nalǝŋonian lotosa, lotogǝras gamito, lomǝdas nǝmauran enan. Imaienan, mitikol bulani dan gamito.\x * \xo 4.22 \xt Kol 3.9\x* \v 23 Mitidam̃ hǝn aNunun aGot b̃igol mǝtb̃iveveu len nǝnauan samito mai nǝlomito. \v 24 Mitimasgǝm vi vanuan veveu gail mǝtb̃ikad nab̃oruan veveu aGot toum hǝni hǝn mǝtb̃esum̃an gai. Imagenan, mitinor kitin, toh a tut dan nǝsaan len naṽide aGot tohǝhaṽur hǝni.\x * \xo 4.24 \xt Gen 1.26-27; Kol 3.10\x* \p \v 25 Imaienan, mitinoŋ hǝn nalibliboŋan, mitikel nakitinan mai gamit gabag, husur gidat ṽisusua nahudhuben aYesu, datosua ŋai.\x * \xo 4.25 \xt Zec 8.16\x* \v 26 Len nǝlol paŋpaŋ samito, samtigol nǝsaan. Sa-nǝlomit tipaŋpaŋ tebǝlav. Namityal satimasur lan,\x * \xo 4.26 \xt Psa 4.4\x* \v 27 hǝn natǝmat asike b̃ikad kas naut ideh len nǝmauran samit gail. \v 28 Nǝvanuan vǝnvǝnah satevǝnah am, be ivoi ke teum tidaŋ, teum hǝn natit tovoi hǝn navǝlan gabag, hǝn b̃elǝboi b̃ikad natit hǝn b̃eviol hǝni mai alat lotom̃idol. \v 29 Nasoruan ideh tomǝdas nǝvanuan, samtikele. Satevivile len nabuŋomito. Mitikel nasoruan tovoi ŋai, hǝn b̃esusupah mai nǝvanuan, gol nadǝlomian salit b̃idaŋ am. Mitikel nasoruan tonor hǝn lǝb̃elǝboii mai tovi tarhǝte sivan ideh am b̃esǝsǝloŋ hǝni. \v 30 Len naṽide samito samtigol aNunun aGot nǝlon tisa; husur aGot eriŋ aNunun len gamito, hǝn tota gat nahǝsan len gamito ke mǝttovi esan, van vǝbar nǝboŋ b̃igol p̃is nǝmakuvan samito.\x * \xo 4.30 \xt Isa 63.10\x* \v 31 Mitinoŋ hǝn na-mǝtahun-buni-an, nǝ-tab̃ulol-bulosi-an, nǝlol paŋpaŋ, nǝ-kai-walwal-an, na-sor-mǝdasi-an hǝn nahǝsan avan ideh, mai nǝsaan p̃isi. Mitinoŋ hǝn galen p̃isi. \v 32 Avil mitivoi hǝn gamit gabag, nǝlomit titaŋis gamit gabag, mǝterub̃at nǝsaan samit gabag hum, len aKristo, aGot torub̃at nǝsaan samito.\x * \xo 4.32 \xt Mat 6.14-15\x* \c 5 \s1 Mititoh len nam̃ial \p \v 1 Imagenan, bathut aGot tolǝmas bun gamit mǝttovi natun gail, mitigol tǝtoṽ hǝn aGot.\x * \xo 5.1 \xt Lev 19.2; Mat 5.48\x* \v 2 Na-lǝmas-buni-an tiwol hǝn gamito, nǝmauran samit tepul hǝni. Mǝtesum̃an aKristo tolǝmas bun gidato, toviol hǝn nǝmauran san m̃os gidato hum naviolan, hum natit gototutumav hǝni nǝb̃on tosusau van hǝn aGot.\x * \xo 5.2 \xt Exo 29.18\x* \p \v 3 Be naitian tosa, naṽide tosa totaṽtaṽor p̃isi, mai na-lǝŋon-masuṽ-an hǝn natite teb̃uer kaskasi len gamito. Nǝsaan tomagalenan lǝsanor hǝn nǝvanuan siGot gail. \v 4 Sanor hǝn mǝtb̃ikel nasoruan pahsago, na-sor-melmel-an mai nasoruan sohsoh tob̃iŋb̃iŋal. Be inor hǝn mǝtb̃ikel nasipaan vi tǝban aGot. \v 5 Mitinau lǝboi natesua ke, nǝvanuan togolgol naitian tosa, nǝvanuan togolgol naṽide tosa totaṽtaṽor, mai nǝvanuan tolǝŋon masuṽ hǝn natite, alat lotomaienan lodǝdas lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aKristo mai aGot. Lodǝdas lǝb̃ikad naviolan tovoi aGot totǝgau gati m̃os nǝvanuan san gail. (Nǝvanuan lotolǝŋon masuṽ hǝn natite, lulotu hǝn natit lotolǝŋon masuṽ hǝni. Egǝm vi got salito, evi nagot gǝgǝras.) \p \v 6 Alat lotoke nǝsaan galenan savi natideh, salegǝras gamito hǝn nasoruan tomaienan nakitinan tob̃uer lan. Husur nǝlol paŋpaŋ siGot dereh tibar alat lǝsagol nǝsa tokele sil natgalenan. \v 7 Samtitah mai galit len nǝsa lotogole. \v 8 A m̃o mǝtutoh len nǝmargobut, be gagai mǝtovi siYesu ale mǝtutoh len nam̃ial. Mititoh hum nǝvanuan hǝn nam̃ial.\x * \xo 5.8 \xt Isa 60.1-3\x* \v 9 Husur naṽit nam̃ial topat len gamito evi navoian, nanoran mai nakitinan gail p̃isi. \v 10 Mitisab̃ sǝhot nǝsa togol Nasub̃ tohǝhaṽur. \v 11 Naṽide hǝn nǝmargobut lǝsǝṽan hǝn natideh tovoi, mǝtebulatut dan gail. Ivoi am hǝn mǝtb̃ikel vǝhoti ke lotosa.\x * \xo 5.11 \xt Rom 13.12\x* \v 12 Husur nagolean susuah silatenan evi natit hǝn nahur sasa hǝn avan ideh b̃isor husuri. \v 13 Avil nǝboŋ nam̃ial tom̃ias natit p̃isi, nǝvanuan gail p̃isi lolǝboi lǝb̃eris nakitinan husuri ke tovoi o tosa. \v 14 Husur natit p̃isi nam̃ial tom̃ias gail lumasil len nakǝtaan sinǝvanuan p̃isi. Bathut enan ikad nasoruan sua toke, \q1 “Gaiug gotopatmari, gilele, \q2 gile mǝhat dan nǝmatan, \q1 ale aKristo tem̃ias gaiug.” \p \v 15 Imaienan, mǝtelǝlǝgau hǝn natohan samito. Samtitoh sum̃an alat lototǝtan hǝn nǝmauran tonor. Avil mititoh sum̃an alat lotokad namitisau hǝn nǝmauran tonor. \v 16 Mitigol ke natit p̃isi mǝtb̃igole teliv nǝvanuan gail van hǝn aYesu, husur len nǝboŋ ta damǝŋai nǝvanuan lusa. \v 17 Imagenan samtimelmel, avil mǝtelǝboi sǝhot nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni. \v 18 Samtetǝrog hǝn nǝwain toliv gamit van hǝn naṽide gail lototaṽtaṽor. Avil mǝtepul hǝn aNunun aGot. \v 19 Mǝtekǝkai hususur hǝn nǝb̃e gail lotopat len nasoruan siGot mai gamit gabag. Mǝtekǝkai hususur hǝn nǝb̃e hǝn nalotuan gail mai gamit gabag, mǝtekǝkai maienan hǝn nǝb̃e aNunun aGot togol gail. Mǝtekǝkai, gol nǝb̃e len nǝlomito vi tǝban Nasub̃.\x * \xo 5.19 \xt Psa 33.1-3; Kol 3.16-17\x* \v 20 Mǝtesipa tabtab vi tǝban aGot aTata hǝn natit p̃isi, len nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo. \s1 Alatmisoan gail \p \v 21 Mǝteriŋ gamito len navǝlamit gabag husur namǝtahwan samito len nǝyalyalan seKristo. \p \v 22 Latpǝhaṽut mǝttolah, mǝteriŋ gamit len navǝlan asoamito hum mǝttoriŋ gamit len navǝlan Nasub̃. \v 23 Husur ahaṽut ehum nǝkadun asoan, eil a m̃o hǝni; sum̃an ŋai aKristo tovi nǝkadhute, ale nǝvanuan san gail lovi niben, eil a m̃o hǝn galito. Ilav kuv galit dan nǝsaan salito. \v 24 Hum alat siYesu lotoriŋ galit len navǝlan aKristo; len naṽide tomaienan, len natit p̃isi, ivoi hǝn abareab gail m̃au lǝb̃eriŋ galit len navǝlan ahaṽut salit gail. \p \v 25 Lalum̃an mǝttolah, mǝtelǝmlǝmas bun asoamito sum̃an ŋai aKristo tolǝmas bun nǝvanuan san gail, toviol hǝn nǝmauran san m̃os galito. \v 26 Igol natenan hǝn b̃igol lǝb̃evi esan sǝb̃on ŋai, lǝb̃inor buni. Len nasoruan siGot igol luveveu. Ehum nasoruan siGot tovi wai aKristo tolisov galit hǝni hǝn lǝb̃iveveu.\x * \xo 5.26 \xt Tit 3.5\x* \v 27 Igol natgalenan hǝn b̃esǝhar nǝvanuan san gail hǝn lǝb̃evi esan sǝb̃on len namǝnas. Ike linor buni, liyalyal, sǝkad namesian o nab̃iŋb̃iŋalan o natideh tomagenan lan, sǝkad natideh tosa avan ideh tolǝboi b̃ikel uri. Nǝvanuan san gail lohum napǝhaṽut togomah topǝhas hǝn b̃ilah, ale tokab vǝkab vǝsa, sǝkad natideh tosa lan. \v 28 Imagenan, lalum̃an mǝttolah, mitimaslǝmlǝmas bun asoamito hum mǝttolǝmas bun nibemit sǝb̃omito. Naulum̃an ideh tolǝmas bun asoan, elǝmas bun gai sǝb̃on. \v 29 Husur sǝkad avan ideh tomǝtahun bun niben gabag. Ao, evǝŋani, ekǝtkǝta tǝban, sum̃an aKristo tokǝtkǝta tǝban nǝvanuan san gail. \v 30 Ale gidat datovi hudhut gail len niben aKristo. \v 31 Husur enan, hum natosian siGot toke, “Naulum̃an dereh teriŋ atǝman mai anan hǝn b̃eudud mai asoan, ale aregǝm sua sum̃an niben tosua ŋai.”\x * \xo 5.31 \xt Gen 2.24\x* \v 32 Ikad natetǝtan sua totibau tosusuah len natosian enan notomadhatosi gagai. Be nukel mai gamit ke, evi nasoruan kǝta tohusur aKristo mai nǝvanuan san gail. \v 33 Avil gamito, nukel tasi mai gamit ke, naulum̃an timaslǝmlǝmas bun asoan hum tolǝmas bun gai sǝb̃on, ale napǝhaṽut timasputsan ahaṽut san len nǝnauan san. \c 6 \s1 Gamit mǝttovi lahutai, gamit mǝttovi tata gail \p \v 1 Lahutai, mitigol husur nǝsa atata mai anana artokele len Nasub̃. Inor hǝn mǝtb̃igol b̃imagenan. \v 2 Len natosian siGot ike, “Geputsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃.” Len nakelean todaŋ gail, enan evi nametǝkav tokad na-kel-gati-an. \v 3 Na-kel-gati-an imaiegai ke: gǝb̃eputsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃, “dereh natohan sam̃ tivoi, mai gitoh tebǝlav len navile a pan.”\f + \fr 6.3 \ft Hǝn naves 2-3, Exo 20.12; Deu 5.16. Ike: \fq Putsan atǝmam̃ mai anam̃ len nǝnauan sam̃ hǝn natohan sam̃ b̃ivoi, mai hǝn gǝb̃itoh b̃ebǝlav len navile a pan.\f* \p \v 4 Tata gail, samtigol naṽide tosa tabtab hǝn anatumit gail nǝlolit b̃isa van vǝpaŋpaŋ. Avil mǝtehis galit hǝn lǝb̃iyar husur nap̃isal tonor, ṽusan galit m̃os naṽide tonor, nap̃usanan eruenan arogǝm len Nasub̃. \s1 Gaiug gotovi slev \p \v 5 Gaiug gotovi slev, gigol husur nǝsa amasta sam̃ len navile a pan b̃ikele. Gemǝtahw lan, len nǝlom̃ kitin geputsani len nǝnauan sam̃. Gigol husur nǝsa amasta tokele hum gotogol husur nǝsa aKristo tokele. \v 6 Gigol tabtab hǝni, savi hǝn b̃ebunusi ŋai, hǝhaṽur hǝn gaiug, be len nǝlom̃ todaŋ len aKristo, gigole hum naslev san tohusur nalǝŋonian siGot. \v 7 Len nǝsa gotogole, timaur mǝtam̃ hum gotogole m̃os Nasub̃ savi hǝn nǝvanuan gail. \v 8 Golǝboii ke Nasub̃ dereh teviol hǝn nakonp̃urp̃uran mai gidat ṽisusua hǝn navoian dattogole, naut kǝmas datovi slev o datsavi slev. \p \v 9 Gaiug gotovi masta, gigol timagenan; gigol tivoi hǝn naslev sam̃ gail. Sagesǝhob hǝn naslev sam̃ ke asike b̃igol husur nalǝŋonian sam̃ gigol tisa hǝni. Nau gati ke gaiug mai galito mǝtukad aMasta tosua ŋai totoh len nǝmav, ale naṽide san ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.\x * \xo 6.9 \xt Deu 10.17\x* \s1 Nahurabat nǝb̃alan siGot \p \v 10 Ikad nasoruan namǝkot. Len Nasub̃ mai len nab̃iltidaŋan san, gaiug gidaŋ tabtab! \v 11 Geriŋ p̃is nahurabat nǝb̃alan siGot len gaiug hǝn gǝb̃eil gǝgat, naut kǝmas nǝhai tata setǝmat gail mai nagǝrasian san gail. \v 12 Husur datsǝb̃al mai nǝvanuan lotokad nibelito. Avil datub̃al mai alat lotoil a m̃o, mai alat lotokad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an datsalǝboi datb̃eris gail. Datub̃al mai ab̃iltidaŋan gail hǝn nǝmargobut hǝn navile eg a pan mai nanunun nǝmargobut gail, natǝmat gail len namǝsav. \v 13 Imagenan geriŋ nahurabat nǝb̃alan siGot kavkav len gaiug. Ale len nǝboŋ nǝsaan, dereh gelǝboi gǝb̃idaŋ b̃ur alatenan lotokad nǝdaŋan hǝn nǝsaan nǝboŋ lǝb̃ib̃al mai gaiug. Ale nǝboŋ nǝb̃alan b̃inoŋ, dereh geil gǝgat sal. \v 14 Imaienan, geil gǝgat. Gepitavis nǝhau tutuṽ hǝn nakitinan. Ale gesun nahurabat nǝb̃alan hǝn nanoran, hum nasoltia toriŋ nahurabat metǝlai len nǝmabun hǝn b̃ipat gol niben.\x * \xo 6.14 \xt Isa 11.5, 59.17\x* \v 15 Ale len nariem̃, gevǝlas naributbut hǝn nautautan togǝm len na-kel-uri-an tovoi hǝn natǝm̃at dattokade mai aGot.\x * \xo 6.15 \xt Isa 52.7\x* \v 16 Akis gipat nadǝlomian hum nasilt tovi nahudhut nǝtarhai topat gol gaiug hǝn gǝb̃elǝboi gǝb̃igol nǝwei setǝmat p̃isi lotopaŋ lǝb̃imat.\f + \fr 6.16 \ft Mat 6.13; Jon 17.15. \fq Nasilt \ft evi nahudhutarhai top̃osp̃os lotokabut gole len nahurhub̃uluk ale gol tomosmos. Imagenan nǝboŋ gotopati elǝboi b̃ipat gol gaiug ale elǝboi b̃igol nǝhab len nǝwei ideh topaŋ, b̃imat.\f* \v 17 Golǝboii ke aGot ilav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃, ale nǝ-lav-kuvi-an enan ehum nabǝhad nǝb̃alan gotoriŋi len nǝkadum̃. Lav nab̃u nǝb̃alan seNunun aGot tovi nasoruan siGot hǝn gǝb̃ib̃al hǝni.\x * \xo 6.17 \xt Isa 49.2, 59.17\x* \v 18 Ale len aNunun aGot, gisor tuṽ tabtab hǝn na-sor-tuṽ-an mai naŋirian tiltile gail. Gehulahul, ale gisor tuṽ tabtab m̃os nǝvanuan siGot gail p̃isi. \v 19 Ale gisor tuṽ m̃os ginau am. Geus aGot ke nǝboŋ nǝb̃isor, tilav nasoruan mai ginau hǝn asike nǝb̃emǝtahw hǝn nǝb̃ikel natetǝtan hǝn na-kel-uri-an tovoi aGot tokel vǝhoti. \v 20 Ginau nusor siYesu Kristo, be nutoh len naim bǝbaŋis, lubaŋis ginau hǝn natsen gail sil na-kel-uri-an tovoi notokel uri. Nimaskel uri, sanemǝtahw. Sor tuṽ m̃os ginau hǝn nǝb̃igole. \s1 Nasudǝlam̃ian \p \v 21 Nuke mǝtelǝboi natit p̃isi husur ginau mai nǝsa notogole. Ale aTikikus, aṽagw notolǝmas buni len nadǝlomian, todaŋ len Nasub̃ mai nauman san, gai dereh tikel ur natit p̃isi mai gamito.\x * \xo 6.21 \xt Uman 20.4\x* \v 22 Husur natenan nosǝvati van hǝn gamito, hǝn ke mǝtb̃elǝboi natit gail husur ginamito, ale hǝn b̃igol mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito. \p \v 23 Wawa gail len nadǝlomian, nǝlomit tikad natǝm̃at. Ale na-lǝmas-buni-an totah mai nadǝlomian, aGot aTata mai Nasub̃ aYesu Kristo areviol hǝni mai gamito. \v 24 AGot teviol kǝmas hǝn navoian mai galit p̃isi lotolǝmas bun aMasta sidato, aYesu Kristo, hǝn na-lǝmas-buni-an topat vi sutuai.