\id ACT - Maskelynes NT [klv] -Vanuatu 2013 (web version -2014) \h Nauman gail \toc1 Nǝsa ahai pispisul gail lotogole \toc2 Nauman gail \toc3 Uman \mt1 Nauman gail \mt3 Nǝsa ahai pispisul gail lotogole \imi Ase itos nalob̃ulat egai? \ipq ALuk tovi nǝvanuan rererer totah mai aPol len nǝyaran san, gai itosi. \imi ALuk itos nalob̃ulat egai hǝn nǝsa? \ipq Itosi hǝn b̃ikel ur nap̃isal nadǝlomian len aYesu tohusuri van vǝbar nǝboŋ tobar naut p̃isi len navile a pan. \imi ALuk itosi m̃os ase? \ipq Itosi m̃os alat lotoke lelǝboi nǝsa tovisi husur nǝboŋ aYesu tovi mǝhat len nǝmav. \imi Nalob̃ulat egai ehusur as galito? \ipq Ehusur aPita mai aPol be ib̃ol husur galevis am. \imi Natgalenan evisi ŋais? \ipq Nalob̃ulat egai ikel ur nǝsa tovisi len nasihau A.D. 30 vǝbar 61. \imi Natgalenan evisi a be? \ipq Nalob̃ulat egai ib̃ol husur nǝsa tovisi len nab̃iltivile isob̃ur len naut a Rom. \io1 Na-kel-uri-an tovoi len naut a Jerusalem (1.1–8.3) \io2 1) Nǝboŋ aYesu top̃usan len alat lotohusuri tonoŋ, evi mǝhat vi lan nǝmav (1.1-11) \io2 2) Nǝvanuan nadǝlomian logǝgel hǝn aJutas hǝn aMattias (1.12-26) \io2 3) ANunun aGot egǝm, igol nǝvanuan gail lotohusur aYesu ludaŋ am (2.1-13) \io2 4) Natub̃atan hǝn nauman sihai pispisul gail mai alat siYesu len naut a Jerusalem (2.14–8.3) \io1 Na-kel-uri-an tovoi len naut a Jutea mai a Samaria (8.4–12.25) \io1 Nǝb̃ol husur nǝsa aPol togole nǝboŋ tokel ur na-kel-uri-an tovoi len naut isob̃ur van vǝbar nab̃iltivile Rom (13.1–28.31) \io2 1) Nǝyaran nametǝkav siPol (13.1–14.28) \io2 2) Nab̃onb̃onan totibau len naut a Jerusalem (15.1-35) \io2 3) Nǝyaran na-vǝha-ru-an siPol (15.36–18.22) \io2 4) Nǝyaran na-vǝha-tor-an siPol (18.23–21.16) \io2 5) Lutah gat aPol len naut a Jerusalem (21.17–23.22) \io2 6) Losǝhar aPol vi Sisarea, ale itoh ei (23.23–26.32) \io2 7) Losǝhar aPol vi Rom (27.1–28.31) \c 1 \s1 Natub̃atan \p \v 1 Teofilus,\f + \fr 1.1 \ft Len nasoruan ta Kris namilen \fq aTeofilus \ft evi nabubur siGot.\f* len nalob̃ulat ta m̃o sagw\x * \xo 1.1 \xt Luk 1.1-4\x* nuhol husur natit p̃isi aYesu totub̃at gole mai p̃usan hǝni vǝbar nǝboŋ aGot tolavi vi mǝhat vi lan nǝmav. \v 2 Len nǝboŋ savi mǝhat sal, len nǝdaŋan seNunun aGot, aYesu ikel nap̃isal hǝn nauman mai ahai pispisul gail totabtabuh len galit tia. \v 3 Husur na-lǝŋon-isa-an mai nǝmatan san, aYesu evisi hǝn galito, be imaur. Ale eṽusan nǝmauran san hǝn galito hǝn lǝb̃eris lǝboii ke imaur kitin. Gai evisi hǝn galito vǝha-sob̃ur len nǝmariboŋ tovi 40 ale isor husur natohan pipihabǝlan aGot. \v 4 Boŋ sua ihanhan mai galito, ale ikel nǝ-kai-tasi-an sua, ike, “Samteriŋ naut a Jerusalem, be mititoh vir naviolan aTǝmagw tokel gati tia.\x * \xo 1.4 \xt Luk 24.49\x* Egai nǝsa notokel mai gamito, mǝttosǝsǝloŋ hǝni; \v 5 husur aJon ibaptais hǝn nǝvanuan gail hǝn nǝwai be asike idareh aGot tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun.”\x * \xo 1.5 \xt Mat 3.11; Mak 1.8; Luk 3.16; Jon 1.33\x* \s1 AYesu evi mǝhat vi lan nǝmav \p \v 6 Ŋa nǝboŋ lotob̃onb̃on, lousi ke, “Nasub̃, imabe? Gagai gilav tǝlmam hǝn naut a Israel titoh pipihabǝlan nakiŋ salit gabag tǝtas am a?” \p \v 7 Be ikel mai galito ke, “Savi samito hǝn mǝtb̃elǝboi namityal o nǝmariboŋ aTǝmagw toriŋi len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an san. \v 8 Dereh mitikad nǝdaŋan nǝboŋ aNunun aGot b̃egǝm len gamito. Dereh mitikel ur ginau len naut a Jerusalem, len naprovens Jutea mai naut a Samaria van vǝbar tarhǝt navile a pan.”\x * \xo 1.8 \xt Mat 28.19; Mak 16.15; Luk 24.47-48\x* \p \v 9 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, aGot ilavi vi mǝhat vi lan nǝmav.\x * \xo 1.9 \xt Mak 16.19; Luk 24.50-51\x* Lokǝta husuri van nǝmavukasw esusuani. \p \v 10 Nǝboŋ tovi mǝhat lokǝtkǝta vi mǝhat, vǝha-sua ŋai nǝvanuan eru arovisi, il mai galito. Arosun nahurabat topǝhapǝhw. \v 11 Aruke, “UleKalili gail, imabe mǝtokǝta vi mǝhat maienan? AYesu egaii aGot tolavi vi mǝhat dan gamito, dereh tetǝlmam sum̃an tovi mǝhat.” \s1 Logǝgel hǝn aJutas \p \v 12 Beti luyar tǝlmam dan Naṽehuh Oliv enan, vi Jerusalem. Evi nǝyaran hǝn nǝSappat, nakilomita esua ŋai. \v 13 Nǝboŋ lotobar naut enan, lopǝlau vi lohoim len naim a mǝhat lototohtoh lan. Ikad aPita, aJon, aJemes, aAdru, aFilip, aTomas, aPartolomiu, aMattiu, aJemes anatun aAlfeus, aSimon tovi Selot sua, mai aJutas anatun aJemes.\x * \xo 1.13 \xt Mat 10.2-4; Mak 3.16-19; Luk 6.14-16\x* \v 14 Len nǝnauan sua lub̃onb̃on tabtab hǝn lǝb̃isor tuṽ, galit mai alatpǝhaṽut mai aMeri anan aYesu, mai aṽan aYesu gail. \p \v 15 Len nǝboŋ galen sua, APita eil rivuh len ahai susur gail. Galito lovi 120. \v 16 Ike, “Bathudud sagw, sutuai aNunun aGot isor len nabuŋon aTevit husur aJutas. Nǝsa aGot tokele len natosian san isarpoh hum nasoruan san tosarpoh akis. AJutas eil a m̃o hǝn alat lototah gat aYesu,\x * \xo 1.16 \xt Psa 41.9\x* \v 17 naut kǝmas gai tovi ginamit sua. Gai ikad nahudhuuman egai siGot sum̃an gidato.” \p \v 18 (AJutas eṽur nǝtan hǝn nǝvat tokade sil naṽide san tosa. Ale iteh, sueh nǝtan, nabǝhaṽun imap̃ul, ale ninen elul vivile. \v 19 Nǝboŋ alat a Jerusalem p̃isi lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, loriŋ nǝhes len nǝtan enan. Len nasoruan salito evi Akeltama, Marireu hǝn Nǝda bolai.)\f + \fr 1.19 \ft Hǝn naves 18-19, Mat 27.3-8\f* \p \v 20 APita isor am ike, “Len nalob̃ulat hǝn Nǝb̃e gail aTevit itosi ke, \q1 “‘Naim san timasb̃ǝb̃esw, \q1 nǝvanuan ideh satitoh lan,’\x * \xo 1.20 \xt Psa 69.25\x* \m mai, \q1 “‘Ivoi ke avan sua tigel namilen.’\x * \xo 1.20 \xt Psa 109.8\x* \p \v 21-22 “Imaienan, ivoi ke alateg ideh tegǝm vi vanuan sua len gidat dattosǝŋavur pisan esua. Avan enan tevi vanuan sua toyar mai gidat akis nǝboŋ aYesu totah mai gidato, tub̃at len nǝboŋ aJon tobaptais hǝn aYesu\x * \xo 1.21-22 \xt Mat 3.16; Mak 1.9; Luk 3.21\x* van vǝbar aGot tolav kuvi dan gidato. Hum gidato, avan enan eris aYesu tomaur tǝtas ale timasb̃on mai gidato hǝn datb̃ikel ur na-le-mǝhat-an enan san dan nǝmatan.” \p \v 23 Ŋa nǝboŋ aPita tokel naten tonoŋ, lulekis hǝn naulum̃an eru. Esua nahǝsan aJosef lotokisi hǝn aParsappas (lokisi hǝn aJustus am), togon nahǝsan aMattias. \v 24 Beti lusor mai aGot ke, “Nasub̃, gaiug m̃au golǝboi nǝlon nǝvanuan p̃isi. Gigol p̃arp̃ar hǝn tesua len gǝlar egai gototabtabuh lan tia \v 25 hǝn b̃ilav namilen aJutas hǝn nauman san mai nauman sihai pispisul. AJutas ipair dani vǝsab.” \p \v 26 Ale lubar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃ ase len gǝlaru. Lusab̃ aMattias ale ib̃on mai ahai pispisul sǝŋavur pisan esua. \c 2 \s1 ANunun aGot egǝm len naPentikost \p \v 1 Len nǝboŋ hǝn naPentikost\x * \xo 2.1 \xt Lev 23.15-21; Deu 16.9-11\x* togǝmai lub̃on len naut esua. \v 2 Vǝha-sua ŋai ikad nǝwalan dan nǝmav tosum̃an nǝlan paru, ale naim lotobǝtah lan epul hǝni. \v 3 Loris natit tohun natuhuhab lotowunwun lotopǝpehw ale lupat len galit ṽisusua. \v 4 Galit p̃isi lopul hǝn aNunun aGot ale lotub̃at sor len nasoruan tiltile gail tonor hǝn nǝsa aNunun aGot tolavi mai galito. \p \v 5 Len nǝboŋ enan len naut a Jerusalem ikad naJu lotolotu hǝn aGot, nǝvanuan naut p̃isi lotohusur kitin hǝn na-lotu-hǝn-aGot-an. \v 6 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan enan, naluṽoh logǝm b̃onb̃on nǝnauan salit ebutbutut husur lotosǝsǝloŋ lǝboi nasoruan salit ṽisusua. \v 7 Lumaŋmaŋ, lup̃aŋ, luke, “Galit lotosor, lovi alat a Kalili m̃au? \v 8 Imabe datosǝsǝloŋ hǝn nasoruan lotopas gidat ṽisusua maii? \v 9 Alat a Partia, a Mitia mai a Elam. Alat lotosuh a Mesopotamia, a Jutea mai a Kappatosia, a Pontus mai a Asia, \v 10 alat a Frijia mai a Pamfilia, a Ijip mai tarhǝt a Lipia pǝpadaŋ hǝn naut a Sairin, mai galevis lovi metb̃os hǝn naut a Rom. \v 11 Gidat galevis datovi uleJutea a m̃o ale galevis datohusur nadǝlomian salito. Alat a Krit, alat a Arapia, gadit p̃isi datosǝsǝloŋ lǝboi galit lotosor len nasoruan sadit gabag. Lukel ur nǝyalyalan siGot len natit gai togol gail len nǝdaŋan san!” \p \v 12 Galit p̃isi lup̃aŋ mai lodǝdarŋab̃u. Lous galit gabag ke, “Namilen nategai imabe?” \p \v 13 Wake galit galevis lusor viles ahai susur gail ke, “Lomun nǝwain toveveu ale lotǝrog.” \s1 APita isor mai naluṽoh \p \v 14 Be aPita eil mai esǝŋavur pisan esua, ale isor habat am hǝn tokel mai naluṽoh ke, “Gamit a Jutea mai gamit mǝttotoh a Jerusalem, ivoi ke gamit mǝtelǝboi naten tovisi; mǝtesǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw. \v 15 Naut kǝmas nǝsa mǝttonau maienan, alategai lǝsatǝrog husur namityal evi mǝlapat dudulan ŋai. \v 16 Natenan tomadhavisi, ahai kelkel ur siGot, aJoel ikele tia: \q1 \v 17 “AGot ikele ke, ‘Len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan, \q2 ginau dereh nevur san aNunugw hǝn nǝb̃ilavi mai nǝvanuan p̃isi. \q1 Natǝtai gail mai anatvavimito dereh likel ur napisulan sagw \q2 mantuhmar samit gail dereh leris narisian gail, \q2 ale haṽut samit gail dereh lipat ris nab̃ǝb̃er gail. \q1 \v 18 Dereh nevur san aNunugw hǝn nǝb̃eviol hǝni \q2 mai naslev sagw gail, alalum̃an mai alatpǝhaṽut, \q3 Ale galit dereh likel ur napisulan sagw. \q1 \v 19 Dereh nigol namerikel gail len nǝmav \q2 mai natit len navile a pan mǝttomaŋmaŋ lan, \q3 nǝda, nǝhab mai nǝmaroṽ. \q1 \v 20 Namityal tegǝgel vamotmot mai nahǝbati tehum nǝda \q2 beti nǝmariboŋ namǝnas toyalyal \q3 siNasub̃ dereh tegǝmai. \q1 \v 21 Beti nǝvanuan p̃isi lotokai vi tǝban nahǝsan Nasub̃ hǝn b̃evi tarhǝt salito, \q2 gai dereh tilav kuv galit dan nǝpanismen sil nǝsaan salito.’\f + \fr 2.21 \ft Hǝn naves 17-21, Jol 2.28-32\f* \p \v 22 “UleIsrael gail, mǝtesǝsǝloŋ hǝn nǝsa nǝb̃ikele: aYesu ta Nasaret, aGot itabtabuh lan. Ale aGot igol naten tomasil len nǝhomito, husur len aYesu egaii, aGot igol namerikel lotodaŋ, namerikel mǝttomaŋmaŋ len gail, mai namerikel lotokel kot aYesu. Gamit p̃isi mǝtolǝboi natgalenan tia. \v 23 Nǝsa tovisi hǝn aYesu inor hǝn na-sor-utaut-an siGot sutuai tia. AGot eriŋi ke lǝb̃ilav aYesu mai gamito ale gamit mǝtup̃os gati len nǝhai balbal. Alat lǝsavi Ju losusupah mai gamit hǝn mǝttogol tomat len nǝhai balbal.\x * \xo 2.23 \xt Mat 27.35; Mak 15.24; Luk 23.33; Jon 19.18\x* \v 24 Wake aGot ilavi dan nǝmatan. Igol imakuv dan na-pǝŋas-masuṽ-an hǝn nǝmatan, husur nǝmatan edǝdas b̃etǝgau gati.\x * \xo 2.24 \xt Mat 28.5-6; Mak 16.6; Luk 24.5\x* \v 25 Imagenan aTevit isor husuri ke, \q1 “‘Noris Nasub̃ akis a m̃o len ginau. \q2 Bathut totoh len nǝmatu sagw, asike nomǝtahw. \q1 \v 26 Husur enan nǝlogw ivoi, \q2 nasoruan sagw epul hǝn nahǝhaṽuran, \q2 ale len natohan sagw, nǝ-vatvat-viri-an sagw ipat len aGot. \q1 \v 27 Husur gaiug, Nasub̃ aGot, asike geriŋ gab̃ulan ginau len naut nǝmatan, \q2 asike geriŋ niben Nǝvanuan Sam̃ tib̃os nǝtan. \q1 \v 28 Goṽusan ginau hǝn nap̃isal gail hǝn nǝmauran; \q2 dereh gigol ginau nepul hǝn nahǝhaṽuran hǝn natohan sam̃.’\f + \fr 2.28 \ft Hǝn naves 25-28, Psa 16.8-11\f* \p \v 29 “Bathudud gail, nolǝboi nakitinan ale nukel mai gamit ke atǝmadato, aTevit imat tia. Lutavuni tia, ale nab̃urhes han ipat sal van vǝbar nǝboŋ damǝŋai. \v 30 Be evi ahai kelkel ur. Elǝboii ke aGot tota gat na-kel-gati-an sua todaŋ toke, avan sua len nǝpasusan siTevit dereh tegǝm vi kiŋ sum̃an aTevit.\x * \xo 2.30 \xt Psa 132.11; 2Sam 7.12-13\x* \v 31 ATevit elǝboi nǝsa b̃evisi balai, ale isor husur na-le-mǝhat-an seKristo dan nǝmatan. Ike, \q1 “‘Asike ipat len naut nǝmatan, \q1 asike niben ib̃os nǝtan.’\x * \xo 2.31 \xt Psa 16.10\x* \p \v 32 “Imagenan, aYesu egaii, aGot igol tole mǝhat dan nǝmatan tia, ginamit p̃isi namtoris lǝboi natenan. \v 33 Itoh tia a mǝhat len nǝtarhǝt nǝmatu siGot. Ale aTǝman eviol hǝn aNunun maii hum tokel gati tia. Ale aYesu evur san nǝsa mǝttomadharisi mai sǝsǝloŋ hǝni vi lan ginamito. \v 34 Husur aTevit savi mǝhat vi lan nǝmav, be gai sǝb̃on ike, \q1 “‘Nasub̃ aGot ikel mai aMasta sagw ke, \q1 “Gebǝtah tǝban ginau, len navǝlagw nǝmatu, \q2 \v 35 vir nǝb̃eriŋ aenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru \q3 hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.”’\x * \xo 2.35 \xt Psa 110.1\x* \p \v 36 “Imagenan, ivoi ke alat a Israel p̃isi lelǝboi koti ke aYesu egaii, mǝttoriŋi len nǝhai balbal, aGot igol etibau tia len na-il-a-m̃o-an, tovi Masta mai Kristo, aGot totabtabuh lan.” \p \v 37 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝsǝloŋ hǝn nasoran enan, ibar nǝlolito ale lous aPita mai ahai pispisul gail ke, “Bathudud gail, namtimabe?” \p \v 38 APita isor var galit ke, “Mitipair dan nǝsaan samito ale gamit p̃isi mitibaptais len nahǝsan aYesu Kristo hǝn aGot b̃erub̃at nǝsaan samito, beti aGot dereh teviol hǝn aNunun mai gamito. \v 39 Husur ke na-kel-gati-an enan evi samito mai sinaur p̃isi lǝb̃ehusur gamito, mai silat p̃isi lotosuh a tut, alatenan, Nasub̃ aGot sidato b̃ekis galit balai.” \p \v 40 Beti aPita isor ebǝlav, ikel nalǝlǝgauan mai galito, ikel taltal hǝni ke, “Mǝteus aGot hǝn b̃ilav kuv gamit dan nǝpanismen b̃ibar naur egai lotosa, lotomǝtahun aYesu.” \p \v 41 Alat lotodǝlom nǝsa tokele, ahai pispisul lubaptais hǝn galito, ale 3,000 am lohusur aYesu len nǝboŋ enan ŋai. \v 42 Akis losǝsǝloŋ bun nǝsa ahai pispisul gail lotop̃usan hǝni, lub̃on len nǝmauran salito; lob̃ur nabǝta hǝn lotohan b̃onb̃on, ale lusor tuṽ. \s1 Nǝmauran silat lotokad nadǝlomian \p \v 43 Nǝvanuan p̃isi lomǝtahw len nǝyalyalan siGot, husur len nǝdaŋan siGot ahai pispisul gail lugol namerikel isob̃ur toṽusani ke galit siGot. \v 44 Alat lotokad nadǝlomian losuh b̃onb̃on, natit p̃isi lotokade evi salit p̃isi.\x * \xo 2.44 \xt Uman 4.32-35\x* \v 45 Nǝboŋ lotopar tete sua, lop̃ur hǝn nǝtan o natit salit gail ale lopǝpehun nǝvat han mai galito lotom̃idol. \v 46 Len nǝboŋ p̃isi lub̃on tabtab len naholǝvat todar vis naim siGot ale nǝnauan salit esua. Lohusur naim ṽisusua salit gail lob̃ur nabǝta hǝn lotohan b̃onb̃on husur ke nǝlolit ehǝhaṽur, nǝlolit inor, \v 47 lusal suh aGot ale luvoi, lunor len nǝnauan sinǝvanuan p̃isi. Len nǝboŋ p̃isi Nasub̃ ilav kuv galevis dan nǝsaan salito, gol ke alat lotokad nadǝlomian lusob̃sob̃ur am. \c 3 \s1 APita mai aJon mai namǝsal togau \p \v 1 Boŋ sua aPita mai aJon arovi mǝhat len naim siGot len namityal hǝn na-sor-tuṽ-an, namityal totor ut mǝdau. \v 2 Len nǝboŋ enan nǝvanuan galevis lupat avan sua togau tia len nǝpasian. Lupati hǝn lǝb̃eriŋi ben nabopita len naholǝvat todar vis naim siGot, nahǝsan Nabopita Tokab. Loriŋ akis hǝni ei hǝn b̃eusus alat lotovi lohoim hǝn nǝvat. \v 3 Nǝboŋ atenan toris aPita mai aJon pǝpadaŋ hǝn arb̃eb̃is len naim siGot, eus gǝlaru hǝn nǝvat. \v 4 APita mai aJon arokǝta haihai lan, ale aPita ike, “Gekǝta bunus ginamǝru!” \p \v 5 Ŋa ebǝtah mǝdau vir gǝlaru ke arb̃ilav natideh maii. \v 6 Be aPita ike, “Nǝsǝkad nǝvat nasilva o nagol ideh, avil nǝsa notokade dereh nilavi mai gaiug. Len nahǝsan aYesu Kristo ta Nasaret, gile mǝhat, giyar!” \p \v 7 Beti etǝgau gat navǝlan nǝmatu, elivi vi mǝhat. Vǝha-sua ŋai narien arudaŋ. \v 8 Emǝlah vi mǝhat, eil, iyaryar. Beti eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot mai gǝlaru, iyar, emǝlah, eputsan nahǝsan aGot van. \v 9 Nǝvanuan p̃isi loris toyar, toputsan aGot van, \v 10 ale lokǝta lǝboii ke tovi ulum̃an enan tobǝtbǝtah usus nǝvat len Nabopita Tokab hǝn naim siGot. Losǝhoṽut, lumaŋmaŋ len nǝsa tovisi hǝni. \s1 APita isor mai naluṽoh len naut siGot \p \v 11 Len navǝrada siSolomon, aulum̃an enan etǝgau gat aPita mai aJon. Nǝvanuan p̃isi lugam van hǝn galito husur lup̃aŋ lan. \v 12 Nǝboŋ aPita toris lotogǝm pǝpadaŋ, isor mai galit ke, “UleIsrael gail, imabe mǝttomaŋmaŋ len nateg tovisi? Husur nǝsa mǝttokǝta haihai len ginamǝru? Mǝtunau ke namrtogol toyar len nǝdaŋan sinamǝr ŋa o len nab̃oruan siGot namrtokade a? \v 13 Ao! AGot siApraham, seIsak, siJakop, setǝmadato ta sutuai, aGot egai eputsan nǝvanuan nauman san, aYesu.\x * \xo 3.13 \xt Exo 3.6, 15\x* Be gamito mǝtoriŋi len navǝlan alat aRom, mǝtomǝtahuni. Nǝboŋ aPilate toke teriŋi tivan, gamit mǝtukai tasi. \v 14 Mǝtomǝtahun atenan tonor, atenan tovi siGot, ale mǝtous aPilate ke tidam̃ hǝn avan toṽabun nǝvanuan, timakuv.\x * \xo 3.14 \xt Mat 27.15-23; Mak 15.6-14; Luk 23.13-23; Jon 18.38-40, 19.12-15\x* \v 15 Be nǝvanuan tovi nǝkadun nǝmauran, mǝtugol imat, be aGot igol ile mǝhat, imaur dan nǝmatan. Ale namtoris lǝboi natgalenan. \v 16 Len nadǝlomian san len nahǝsan aYesu, ategai mǝttorisi mai mǝttolǝboii, egǝm daŋ am. Ale mǝtoris ke nadǝlomian len aYesu ilav nǝmauran kavkav maii tia. \p \v 17 “Bathudud gail, imaiegai: Nolǝboii ke nǝsa mǝttogole tia ipar lǝboian lan, nǝvanuan toil a m̃o samito am lǝsalǝboii. \v 18 Be len nǝsa mǝttogole, aGot igol nǝsa tokele tia len nabuŋon ahai kelkel ur gail p̃isi isarpoh, ke aKristo san, gai totabtabuh lan, telǝŋon tisa habat. \v 19 Husur enan, mitipair dan nǝsaan, ale mitipair van hǝn aGot hǝn aGot b̃epipitas nǝsaan samito, \v 20 hǝn Nasub̃ aGot b̃ilav nǝboŋ nǝŋavŋavan mai gamito, ale hǝn b̃esǝvat aKristo, gai totabtabuh lan m̃os gamito, tovi aYesu. \v 21 Gai timastoh len nǝmav vir aGot b̃igol natit p̃isi b̃inor hum tokel gati sutuai tia len nabuŋon ahai kelkel ur san gail. \v 22 AMoses ike, ‘Nasub̃ aGot samito dereh tigol ahai kelkel ur sua samit b̃esum̃an ginau tile mǝhat dan gamit balai. Mitimassǝsǝloŋ hǝn natit p̃isi b̃ikel mai gamito. \v 23 Avan ideh asike b̃esǝsǝloŋ hǝn ahai kelkel ur enan, aGot dereh tidakuvi dan nǝvanuan san gail timasig.’\x * \xo 3.23 \xt Deu 18.15, 18-19\x* \v 24 Imaienan, ahai kelkel ur gail p̃isi, tub̃at len aSamuel van vǝbar damǝŋai, galit p̃isi lotosor, lukel ur nǝsa tovisi len nǝboŋ ta damǝŋai. \v 25 Gamit m̃au mǝtovi natun ahai kelkel ur gail, ale nǝsa aGot tokel uri len nabuŋolito, eriŋi tipat m̃os gamit am. Ale na-kel-gati-an aGot tokel mai atǝmamito ta sutuai, ikele m̃os gamito. Ikel mai aApraham ke, ‘Len nǝpasusan tohusur gaiug navoian dereh tivan hǝn nǝvanuan naut tiltile gail len nǝbathuyah p̃isi len navile a pan.’\x * \xo 3.25 \xt Gen 22.18, 26.4\x* \v 26 Nǝboŋ aGot toputsan nǝvanuan nauman san, tovi aYesu, esǝvati van hǝn gamito a m̃o hǝn b̃ivoi hǝn gamito len nǝpairan samit ṽisusua dan naṽide tosa samit gail.” \c 4 \s1 NǝSanhitrin ikot hǝn aPita mai aJon \p \v 1 Nǝboŋ aPita mai aJon artosor mai nǝvanuan gail, ahai tutumav gail, nakomada silat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot, mai naSattiusi gail, \v 2 nǝlolit ipaŋpaŋ husur gǝlaru aroṽusan nǝvanuan gail mai arukel uri ke aYesu imaur dan nǝmatan san. Namilen ke nǝvanuan gail am lolǝboi lǝb̃imaur dan nǝmatan sum̃an aYesu. \v 3 Ŋa lutah gat gǝlaru, be husur naut igomgom, loriŋ gǝlar len naim bǝbaŋis salit vir nǝboŋ pelan. \v 4 Nǝvanuan isob̃ur lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan, lodǝlomi; lalum̃an p̃isi lotokad nadǝlomian, pǝpadaŋ hǝn lotobar 5,000. \p \v 5 Pelan han, alat lotoil a m̃o hǝn ahai tutumav gail, ahai p̃usan gail hǝn nalo, mai alat lotoil a m̃o len naut a Jutea, galit lub̃onb̃on len naut a Jerusalem. \v 6 Annas evi ab̃iltihai tutumav, aKaiafas mai aJon mai aAleksada, mai galevis am lotovi amahean aAnnas, lutoh ei. \v 7 Nǝboŋ lotogol aPita mai aJon artoil rivuh, lous gǝlaru ke, “Mǝrugol nategai len nǝdaŋan sa o len nahǝsan ase?” \p \v 8 Beti aPita topul hǝn aNunun aGot ikel mai galit ke, “Gamit mǝttoil a m̃o hǝn ahai tutumav gail mai gamit mǝttoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, \v 9 damǝŋai mǝtousus ginamǝru husur navoian namrtogole hǝn nǝvanuan narien tosa. Imaur mabe? \v 10 Ginau nuke gamit mai nǝvanuan naut a Israel p̃isi mǝtelǝboi nategai ke, len nahǝsan aYesu Kristo ta Nasaret, mǝttop̃os gati tia len nǝhai balbal avil aGot togol tomaur dan nǝmatan, len nahǝsenan, ategai eil gegai, imaur. \v 11 Evi aYesu egaii natosian siGot tosor husuri nǝboŋ toke tovi, \q1 “‘nǝvat gamit mǝttovi vanuan na-um-im-an mǝttomǝtahuni; \q2 gai egǝm vi vat sua ŋai b̃elǝboi b̃igol naim b̃ihav mai b̃inor.’\x * \xo 4.11 \xt Psa 118.22\x* \m \v 12 AYesu ŋai ikad nǝdaŋan hǝn b̃ilav kuv nǝvanuan gail dan nǝsaan salito. Husur sǝkad nǝhes ideh am len navile a pan, sǝkad nǝhes ideh am aGot tolav mai nǝvanuan gail tolǝboi b̃ilav kuv gadito dan nǝpanismen hǝn nǝsaan sadito.” \p \v 13 Nǝboŋ lotokǝta lǝboii ke aPita mai aJon arsamǝtahw len galito, lumadhalǝboii ke arsasǝkul mai arovi vanuan hum nǝvanuan lǝsǝkad namitisau. Lup̃aŋ, lunau lǝboii ke alaruenan arutah mai aYesu a m̃o. \v 14 Be husur lotoris aulum̃an tomaur toil tǝban gǝlaru, lǝsalǝboi lǝb̃ikel natideh. \v 15 Ŋa lukel mai gǝlaru ke arevivile, bathut luke lihol husur gǝlaru. \v 16 Luke, “Datimab hǝn gǝlaru? Imasil len nǝvanuan gail p̃isi len naut a Jerusalem ke arugol namerikel len nǝdaŋan savi sǝlaru. Datsalǝboi datb̃ike savisi. \v 17 Be hǝn b̃igol ke satevivile len nǝvanuan gail p̃isi, ivoi ke datikai tas gǝlaru ke saarisor mai saarep̃usan am len nahǝsan aYesu.” \p \v 18 Nǝboŋ lotokis gǝlaru gǝmai, lukai tas gǝlaru ke saarisor mai saarep̃usan tǝtas am len nahǝsan aYesu. \v 19 Avil aPita mai aJon arusor var galit ke, “Inor len nabunusian siGot ke namrigol nǝsa aGot tokele o gamito? Mitinau risi! \v 20 Ginamǝru, asike namresib, namrodǝdasi. Namrimaskel husur nǝsa namrtorisi mai sǝsǝloŋ hǝni.” \p \v 21 Beti lukel mai gǝlaru tǝtas ke arb̃isor len nahǝsan aYesu am dereh aripanis, ale lugol aruvan. Lǝsǝsab̃ nap̃isal ideh hǝn lǝb̃ipansem gǝlaru bathut nǝvanuan gail p̃isi loputsan nahǝsan aGot husur nǝsa tovisi. \v 22 Husur atenan, narien tosa a m̃o be tomaur husur namerikel, nǝdam̃ han tosǝhor 40. \s1 Nǝvanuan nadǝlomian gail lusor tuṽ \p \v 23 Nǝboŋ aPita mai aJon artokad navivilean, arotǝlmam van hǝn nǝvanuan sǝlar gail. Ale arukel ur nǝsa ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o len naut a Jutea, lotokele. \v 24 Nǝboŋ nǝvanuan nadǝlomian lotosǝsǝloŋ hǝni, len nǝnauan sua lub̃on hǝn lǝb̃ikai van hǝn aGot. Luke, “O Got gotovi Masta hǝn natit p̃isi, gaiug m̃au gugol nǝmav mai navile a pan, nǝtas mai natit p̃isi lotopat.\x * \xo 4.24 \xt Exo 20.11; Psa 146.6\x* \v 25 Gaiug m̃au gusor, len aNunum̃ gusor len nabuŋon atǝmanamit ta sutuai aTevit, nǝvanuan nauman sam̃, ke, \q1 “‘Imab naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail nǝlolit ipaŋpaŋ? \q2 Imab nǝvanuan gail lusor utaut hum lotovi enemi siNasub̃ aGot? \q2 Lusor utaut sob̃uer. \q1 \v 26 Nakiŋ gail len navile a pan loutaut hǝn nǝb̃alan, \q2 alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lub̃on \q3 hǝn lǝb̃ib̃al mai Nasub̃ aGot mai aKristo san, gai totabtabuh lan.’\x * \xo 4.26 \xt Psa 2.1-2\x* \m \v 27 Len nab̃iltivile egai aHerot Antipas mai aPontius Pilate arub̃onb̃on mai alat lǝsavi Ju mai alat a Israel hǝn lǝb̃emǝtahun nǝvanuan nauman sam̃ gotosǝvati, aYesu, gototabtabuh lan.\x * \xo 4.27 \xt Mat 27.1-2; Luk 23.1, 7-12; Mak 15.1; Jon 18.28-29\x* \v 28 Bathut gaiug Got, gudaŋ habat, galit lugol husur nǝsa ŋai gotonau utaut hǝni, nǝsa gotonau koti sutuai tia. \v 29 Nasub̃ aGot, bunus nasoran salit ke lipansem ginamito beti, ale gilav na-il-b̃uri-an mai ginamit namtovi slev sam̃ gail, hǝn namtb̃ikel ur nasoruan sam̃. \v 30 Nǝboŋ namtb̃ikel uri, gigol nǝvanuan gail lǝb̃imaur mai gigol namerikel lǝb̃emaŋmaŋ len gail. Natgalenan lǝb̃evisi, dereh levisi len nahǝsan nǝvanuan nauman sam̃ gotosǝvati, aYesu.” \p \v 31 Nǝboŋ lotosor tuṽ tonoŋ, naut lotob̃onb̃on lan ekurkur; ale galit p̃isi lopul hǝn aNunun aGot mai lukel ur nasoruan siGot len na-il-b̃uri-an. \s1 Nǝvanuan nadǝlomian gail lub̃on len nǝsa lotokade \p \v 32 Nǝvanuan nadǝlomian gail p̃isi lub̃on, len nǝnauan mai nǝlolito losua ale sǝkad avan ideh toke natideh san, evi esan ŋai, be natit p̃isi losum̃an salito.\x * \xo 4.32 \xt Uman 2.44-45\x* \v 33 Len nab̃iltidaŋan seNunun aGot, ahai pispisul gail lukel uri ke, aGot igol aYesu Kristo ile mǝhat dan nǝmatan. Ale aGot ivoi habat hǝn galito. \v 34 Husur sǝkad ideh len galito tom̃idol hǝn natideh. Husur alat lotokad nǝtan o naim, lop̃ur hǝn gail ale lulav nǝvat \v 35 hǝn lǝb̃eriŋi bathurien ahai pispisul gail. Ale lopǝpehun nǝvat hǝn b̃evi tarhǝt sinǝvanuan ideh topar. \p \v 36 Ikad avan sua, nahǝsan aJosef len nahǝmar aLevi tovi auleSaiprus. Atenan, ahai pispisul gail lokisi hǝn aParnapas, (namilen ke, “Nǝvanuan togol nǝvanuan gail lolǝŋon ivoi am len nǝlolito”). \v 37 AParnapas ep̃ur hǝn nǝmarireu sua san ale ilav nǝvat han hǝn toriŋi bathurien ahai pispisul gail. \c 5 \s1 AAnanias mai aSafira \p \v 1 Naulum̃an sual am, nahǝsan aAnanias mai asoan nahǝsan aSafira arop̃ur hǝn nahudhutan. \v 2 Ananias etǝgau gat nahudhuvat hǝn nǝtan enan mai asoan. Gǝlar p̃isi arudam̃. Beti atenan ilav nahudhuvat topat hǝn b̃eriŋi bathurien ahai pispisul gail, be sǝlav p̃isi. \v 3 Ale aPita ike, “Ananias, imabe nǝlom̃ topul hǝn aSetan gol ke gotogǝras aNunun aGot ale gototǝgau gat nahudhuvat hǝn nǝtan? \v 4 Nǝtan gotop̃ur hǝni evi nǝtan esam̃ m̃au? Ale nǝboŋ gotop̃ur hǝni tonoŋ nǝvat ipat len navǝlam̃ m̃au? Nǝlom̃ imabe hǝn gotogol natenan? Gaiug gǝsagǝras nǝvanuan gail ŋai, gogǝras aGot!” \p \v 5 Nǝboŋ aAnanias tosǝsǝloŋ hǝn nasoruan enan, iteh, imat. Ale galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝn nǝsa tovisi lomǝtahw habat. \v 6 Beti nǝmantuhmar gail logǝm, ruŋ gol niben, pati vivile ale tavuni. \p \v 7 Nǝhaua itor ivan husur nǝmatan enan ale asoan eb̃is, avil salǝboi nǝsa tovisi. \v 8 APita eus aliten ke, “Gikele, nǝvat hǝn nǝtan mǝrtop̃ur hǝni imagegai a?” Ale ike, “Evoi, imagenan.” \p \v 9 Ŋa aPita ikel maii ke, “Imabe mǝrtotaltal kitev nǝdaŋan seNunun aGot ke timabe? Geris, alat lototavun asoam̃ saltoil bopita. Galit dereh lipat gaiug tu vivile.” \p \v 10 Vǝha-sua ŋai iteh bathurien aPita, imat. Amantuhmar gail lovi lohoim, sab̃i ke tomat tia, ale lupati vivile, lutavuni mai asoan. \v 11 Alat siYesu p̃isi lomǝtahw, galit mai alat lotosǝsǝloŋ hǝn naholan husur nǝsa tovisi. \s1 Ahai pispisul gail lugol isob̃ur lumaur \p \v 12 Len navǝlan ahai pispisul gail, aGot igol namerikel gail ben nǝvanuan gail, ale galit p̃isi lotokad nadǝlomian lub̃onb̃on akis len navǝrada siSolomon. \v 13 Bathut namǝtahwan, avan ideh am sǝtah mai galito. Be nǝvanuan gail loputsan galit len nǝnauan salito. \v 14 Be akis alat lotokad nadǝlomian len Nasub̃ lusob̃sob̃ur am, Lalum̃an isob̃ur mai latpǝhaṽut isob̃ur. \v 15 Imaienan, nǝvanuan gail lupat alat lotomǝsah vi lan nametp̃isal, loriŋ galito lupat len nǝmel o nǝbateh hǝn ke nǝm̃ol hePita tibar galevis nǝboŋ toṽot van. \v 16 Nǝvanuan lusob̃ur logǝm dan navile gail pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem, lutariv alat lotomǝsah, mai alat nanunun lotosa lotomǝdas tabtab hǝn galito. Ale galit p̃isi lumaur. \s1 Aŋel esǝŋav hǝn nabopita hǝn naim bǝbaŋis \p \v 17 Imaienan, ab̃iltihai tutumav mai alat lototah maii, (lovi naSattiusi gail) lutab̃ulol bulos ahai pispisul gail. \v 18 Lutah gat galito ale loriŋ galito len naim bǝbaŋis. \v 19 Avil len nalenmariug enan aŋel siNasub̃ esǝŋav hǝn nabopita hǝn naim bǝbaŋis ale esǝhar galit vivile. Ike, \v 20 “Mitivan, mǝteil len naholǝvat todar vis naim siGot ale kel ur p̃is nasoruan husur nǝmauran veveu egai mai galit ei, nǝmauran mǝttokade len aYesu.” \v 21 Dudulan som̃ilan lob̃is len naholǝvat todar vis naim siGot sum̃an aŋel tokel mai galito, ale lotub̃at ṽusan nǝvanuan gail. \p Nǝboŋ ab̃iltihai tutumav mai alat lototah maii lotogǝmai, lokis nǝSanhitrin hǝn lǝb̃ib̃onb̃on, galit p̃isi lotobǝtah len nab̃onb̃onan silat lotoil a m̃o len naut a Israel. Ale losǝvat nǝvanuan galevis hǝn lǝb̃esǝhar kuv ahai pispisul gail dan naim bǝbaŋis gǝmai. \v 22 Be nǝvanuan nauman galenan lǝsǝsab̃ galit len naim bǝbaŋis ŋa lotǝlmam, lukel uri ke, \v 23 “Namtusab̃i ke naim bǝbaŋis ekǝkol sal, mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝni, loil vivile len nabopita gail, be nǝboŋ namttosǝŋav hǝn gail, naut eb̃ǝb̃esw.” \v 24 Nǝboŋ nakomada silat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim bǝbaŋis mai ab̃iltihai tutumav gail lotosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an enan, nǝnauan salit ebutbutut. Lunau masuṽ hǝn ke timabe. \v 25 Beti avan sua egǝm, ike, “Mǝteris! alategaii mǝttoriŋ galit len naim bǝbaŋis, galito saltoil len naim siGot, loṽusan nǝvanuan gail!” \v 26 Ale nakomada ivan mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot hǝn lǝb̃esǝhar ahai pispisul gail. Losǝhar mǝdau hǝn galito husur lomǝtahw ke nǝvanuan gail saletubun galito. \p \v 27 Nǝboŋ lotosǝhar galit tonoŋ, lugol loil len nǝhon nǝSanhitrin ale ab̃iltihai tutumav eus galit \v 28 ke, “Namtukai tas gamito ke samtep̃usan len nahǝsenan. Be mǝteris! Mǝtugol alat a Jerusalem lopul hǝn nap̃usanan samito, mai mǝtukel ke namtugol nǝmatan sitenan.”\x * \xo 5.28 \xt Mat 27.25\x* \p \v 29 APita mai ahai pispisul gail lusor vari ke, “Ginamit namtimasgol husur nǝsa aGot tokele sǝhor nǝsa nǝvanuan gail lotokele. \v 30 AGot setǝmadat ta sutuai igol aYesu ile mǝhat dan nǝmatan, aYesu mǝttoṽabuni, tahǝtah hǝni len nǝhai.\x * \xo 5.30 \xt Deu 21.23\x* \v 31 Atenan, aGot eputsani vi lan navǝlan nǝmatu, gol ke eil a m̃o hǝn nǝvanuan p̃isi mai elǝboi b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito. AGot igol nategai hǝn aYesu b̃igol gidat a Israel datb̃ipair dan nǝsaan sidato ale hǝn b̃erub̃at nǝsaan galen dan gidato. \v 32 Ginamit namtoris natgalen tovisi ale namtukel uri, ginamit mai aNunun aGot, aGot toviol hǝni mai alat lotogol husur nǝsa tokele.” \p \v 33 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, nǝlolit ipaŋpaŋ masuṽ, luke letubun aPita galito. \v 34 Be naFarisi sua, nahǝsan aKamaliel, ahai p̃usan hǝn nalo, nǝvanuan p̃isi lotoputsani len nǝnauan salito, ile mǝhat, isor idaŋ ke ahai pispisul gail litoh vivile kǝkereh bai. \v 35 Nǝboŋ lotovivile tonoŋ ikel p̃uli mai nǝSanhitrin ke, “UleIsrael, mǝtebunus tivoi nǝsa mǝttoke mǝtb̃igole hǝn alatenan. \v 36 Mitinau! Nasihau galevis tovan tia, nǝvanuan sua tosa, aTeutas, evisi, isor patpat gai mǝhat, ale alalum̃an lovi 400 lutah maii. Be alat a Rom luṽabuni ale alat lotohusuri lopǝpehw ŋa lǝsagol natideh. \v 37 Husuri, sual am, aJutas, auleKalili evisi len nǝboŋ hǝn nap̃uruŋan hǝn nǝvanuan, ale egǝras nǝvanuan gail hǝn lǝb̃ehusuri, b̃al mai alat a Rom. Gai am luṽabuni, ale ahai susur san gail, lopǝpehw. \v 38 Imagenan, nukele hǝn gamito ke, mititoh a tut dan galito, riŋ galit livan, husur nǝ-nau-utaut-an salit mai nǝsa lǝb̃igole b̃evi sinǝvanuan, dereh lehisi sob̃uer sum̃an alaruenan. \v 39 Be b̃evi siGot, mǝtedǝdas mǝtb̃emǝdas galito; dereh mitisab̃i ke mǝttob̃al mai aGot.” \v 40 Ale lohusur nakelean san. Lokis galito vi lohoim. Lugol alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot lobilas galito, beti lukele hǝn galito ke salisor len nahǝsan aYesu, ale loriŋ galit luvan. \v 41 Nǝboŋ ahai pispisul lotoriŋ nǝSanhitrin, lukemkem husur aGot idam̃ hǝn ke lotolǝŋon tosa m̃os nǝhes enan. \v 42 Ale len nǝboŋ p̃isi len naholǝvat todar vis naim siGot lop̃usan, ale lop̃usan husur naim gail, mai lukel uri ke aKristo, aGot totabtabuh lan evi Yesu. Lǝsanoŋ hǝn nakelean enan. \c 6 \s1 Loriŋ nǝvanuan emǝlevru hǝn lǝb̃ekǝtkǝta tǝban nǝbatunau pǝhaṽut gail \p \v 1 Len nǝboŋ galenan ahai susur gail, alat lotokad nadǝlomian, lusob̃sob̃ur am. Ale naJu gail lotosor len nasoruan ta Kris lukoblen ke, alat lotosor len nasoruan Ipru lǝsapǝpehun nǝhanian sanor len nǝbatunau pǝhaṽut lotosor len nasoruan ta Kris. \p \v 2 Imagenan, ahai pispisul tosǝŋavur pisan toru lokis nǝvanuan nadǝlomian p̃isi logǝm b̃onb̃on beti luke, “Sanor hǝn ginamit namtb̃eriŋ gab̃ulan na-kel-uri-an hǝn nasoruan siGot hǝn namtb̃epǝpehun nǝhanian. \v 3 Bathudud gail mitilekis hǝn temǝlevru len gamit lotopul hǝn aNunun aGot mai namitisau hǝn nǝmauran tonor. Ale dereh namteriŋ galit hǝn lǝb̃igol nauman egai. \v 4 Ale ginamit dereh namtb̃idaŋ len na-sor-tuṽ-an mai na-kel-uri-an hǝn nasoruan siGot.” \p \v 5 Galit p̃isi lohǝhaṽur hǝn nǝnauan sihai pispisul gail. Lulekis hǝn aSteven, aulum̃an sua topul hǝn nadǝlomian mai aNunun aGot. Beti lulekis hǝn aFilip, aProkorus, aNikanor, aTimon, aParmenas mai aNikolas ta Antiok togǝm vi Ju. \v 6 Naluṽoh losǝhar galit gǝm hǝn ahai pispisul gail, ale ahai pispisul lusor tuṽ m̃os galit lotomǝlevru, loriŋ navǝlalito len nǝkadulito hǝn lǝb̃igol nauman enan. \p \v 7 Ŋa nasoruan siGot husur aYesu iperperŋan naut. Ahai susur len naut a Jerusalem nasob̃uran halito evi mǝhat tutut, ale ahai tutumav isob̃ur lugol husur nǝsa nap̃usanan siYesu tokele. \s1 Nakotan siSteven \p \v 8 AGot eviol masuṽ hǝn navoian mai nǝdaŋan mai aSteven. Ale aSteven igol namerikel tǝban nǝvanuan gail. Lumaŋmaŋ len namerikel galenan ale nǝdaŋan siGot imasil len gail. \v 9 Be nǝvanuan galevis lusor tas aSteven. Galito lovi Ju hǝn naluṽoh sua lokisi hǝn Naim Nab̃onb̃onan seFriman.\f + \fr 6.9 \fq Friman \ft lovi alat lotovi slev a m̃o be lǝsavi slev am. \f* Lovi Ju ta Sairin, ta Aleksadria, ta Silisia, ta Asia, ale loil, lusor b̃alb̃al mai aSteven. \v 10 Be nǝboŋ tosor, aNunun aGot eviol hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor maii, gol ke lodǝdas lǝb̃isor vari. \v 11 Ale galito lusor utaut mai nǝvanuan galevis hǝn lǝb̃isor tas aSteven ke, “Namtosǝsǝloŋ hǝn atenan tosor mǝdas aMoses mai aGot!” \v 12 Imagenan lugol nǝvanuan gail nǝlolit ipaŋpaŋ, galit mai alat lotoil a m̃o hǝn galito mai ahai p̃usan gail hǝn nalo. Beti lutah gat aSteven, lugol eil len nǝhon nǝSanhitrin. \v 13 Ale losǝhar nǝvanuan galevis vi rivuh hǝn lǝb̃elibliboŋ. Luke, “Akis ategai isor tas naim egai tolo mai nalo siMoses. \v 14 Husur namtosǝsǝloŋ hǝni toke aYesu ta Nasaret egaii dereh tigol naut egai timasirsir ale tegǝgel hǝn naṽide aMoses tolav mai gidato ta sutuai.” \v 15 Alat lotobǝtah len nǝSanhitrin lokǝta bunus aSteven, loris ke nǝhon egǝm sum̃an nǝhon aŋel. \c 7 \s1 Na-kel-uri-an siSteven \p \v 1 Beti ab̃iltihai tutumav eusi ke, “Natgalenan imagenan a?” \p \v 2 Ale aSteven isor vari ke: \p “Wawa gail mai tata gail, mǝtesǝsǝdariŋ! AGot, tovi nǝkadun namǝnas evisi hǝn atǝmadit ta sutuai aApraham nǝboŋ totoh a Mesopotamia, be savi Haran sal. \v 3 Ale aGot ikel maii ke, ‘Geriŋ naut egai, naut matmat sam̃, mai nǝbathudud sam̃, ale gevi lan naut nǝb̃esǝhar gaiug vi lan.’\x * \xo 7.3 \xt Gen 12.1\x* \v 4 Imagenan aApraham eriŋ naut san, naut silat a Kaltea, ale iyar vi Haran, itoh ei. Nǝboŋ atǝman tomat, aGot esǝvati vi lan naut egai mǝttotohtoh lan.\x * \xo 7.4 \xt Gen 11.31, 12.4-5\x* \v 5 Len nǝboŋ enan aGot sǝlav nǝtan ideh gegai mai aApraham hǝn b̃evi naut matmat san; sǝlav nǝmap̃irhǝtan ideh maii. Be aGot ikel gati maii ke tilav naut egai mai aApraham mai nǝpasusan san lotohusuri, naut kǝmas ke len nǝboŋ enan aApraham sǝkad anatun. \v 6 Beti aGot ekǝmaiegai ke, ‘Nǝpasusan sam̃ gail lotohusur gaiug dereh levi metb̃os gail len naut tile, naut savi salito. Dereh legǝm vi slev silat ei. Ale alat ei dereh lemǝdas galito hǝn nasihau b̃evi 400.’ \v 7 Ale aGot ike, ‘Avil ginau dereh nipansem alat naut enan lotogol nǝpasusan sam̃ lotoumum kǝmas salito. Beti nǝpasusan sam̃ dereh limakuv dan naut ei, gǝm lotu hǝn ginau gegai.’\x * \xo 7.7 \xt Gen 15.13-14; Exo 3.12\x* \p \v 8 “Beti aGot ikel na-kel-gati-an mai aApraham ke aApraham mai esan gail lovi siGot. Ale aGot ikel maii ke tetiv dalus gai mai naulum̃an san gail hǝn b̃eṽusani ke lovi siGot. Ale aApraham etiv dalus aIsak, anatun len nǝboŋ san tomǝlevtor, ale aIsak egǝm vi tǝman aJakop togǝm vi tǝman atǝmadit ta sutuai lotovi 12.\x * \xo 7.8 \xt Gen 17.10-14, 21.4\x* \p \v 9 “Anatun aJakop galenan lutab̃ulol bulos aṽalito, aJosef, ŋa lop̃ur hǝni vi lan naut a Ijip.\f + \fr 7.9 \ft Lutab̃ulol bulos aJosef sil aJakop tolǝmas masuṽ hǝn aJosef sǝhor galito.\f* Be aGot itah maii,\x * \xo 7.9 \xt Gen 37.11, 28, 39.2, 21\x* \v 10 ale aGot ilav kuvi dan na-lǝŋon-isa-masuṽ-an san. Ilav namitisau hǝn nǝmauran tonor mai aJosef gol ke aFero, tovi kiŋ len naut a Ijip, inau ke tovoi. Imagenan aFero igol ke a Ijip mai naut san gail lupat pipihabǝlan aJosef.\x * \xo 7.10 \xt Gen 41.39-41\x* \v 11 Sǝdareh nǝhanian imat p̃isi len naut a Ijip mai naut a Kenaan. Nibelit evi pan husur lupar hanian; atǝmadit gail ta sutuai, galit am lupar hanian.\x * \xo 7.11 \xt Gen 41.57, 42.1-2\x* \v 12 Nǝboŋ aJakop tosǝsǝloŋ hǝni ke tokad nǝhanian len naut a Ijip, esǝvat atǝmadit gail len nǝyaran nametǝkav salito. \v 13 Len nǝyaran na-vǝha-ru-an salito vi Ijip, aJosef ikel mai aṽan gail ke gai tovi aṽalito, husur lǝsakǝta lǝboii. Len nǝboŋ enan aFero esǝsǝloŋ hǝn naholan husur nǝbathudud siJosef.\x * \xo 7.13 \xt Gen 45.1, 16\x* \v 14 Beti aJosef episul hǝn atata san, aJakop, mai nǝbathudud san kavkav hǝn lǝb̃egǝmai; lovi 75 p̃isi.\x * \xo 7.14 \xt Gen 45.9-10, 17-18\x* \v 15 Ale aJakop ibar naut a Ijip. Itoh tin ei, ale len naut enan imat, atǝmadit lotovi anatun gail, galit am, lumat.\x * \xo 7.15 \xt Gen 46.1-7, 49.33\x* \v 16 Nǝpasusan gail lupat tǝlmam hǝn nibelit vi Sekem ale lutavun galito len nab̃ur aApraham top̃ur kuvi dan anatun aHamor gail.”\x * \xo 7.16 \xt Gen 23.3-16, 33.19, 50.7-13; Jos 24.32\x* \p \v 17 Ale aSteven isor tǝtas am ke, “Avil len nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ hǝn aGot b̃igol nǝsa tokel gati mai aApraham, nasob̃uran hǝn atǝmadit a Ijip evivi mǝhat. \v 18 Nakiŋ sua tile salǝboi natideh husur aJosef, eil a m̃o len naut a Ijip.\f + \fr 7.18 \ft Hǝn naves 17-18, ris Exo 1.7-8\f* \v 19 Gai emǝdas bun nǝvanuan sidato gail. Igol atǝmadit ta sutuai nǝlolit isa habat bathut italtal hǝn galit ke leriŋ gab̃ulan amas salito hǝn lǝb̃imat.\x * \xo 7.19 \xt Exo 1.10-11, 22\x* \v 20 Len nǝboŋ enan lupas aMoses, ale gai ikab buni, aGot ehǝhaṽur hǝni. Anan mai atǝman arokǝtkǝta tǝban len naim sǝlaru van vǝbar nahǝbati totor han.\x * \xo 7.20 \xt Exo 2.2\x* \v 21 Beti nǝboŋ artoriŋi vivile, anatvavin aFero isab̃i, ipati van vahisi sum̃an tovi anatun.\x * \xo 7.21 \xt Exo 2.3-10\x* \v 22 Ahai p̃usan gail lotovi uleIjip loṽusan aMoses hǝn nalǝboian p̃isi hǝn naut a Ijip, ale ikad namitisau hǝn nǝsa tokele mai nǝsa togole. \p \v 23 “Nǝboŋ nǝdam̃ hiMoses tovi 40, ike tivan hǝn b̃eris nǝbathudud san, auleIsrael gail, ke, lumabe. \v 24 Nǝboŋ tovan, eris auleIjip tobilas auleIsrael, ŋa evi tarhǝt san, ale esisil hǝn auleIjip enan, etuh buni. \v 25 AMoses inau ke auleIsrael gail lǝtalǝboii ke aGot tosǝvati hǝn b̃ilav kuv galito dan navǝlan alat a Ijip, be lǝsalǝboii. \v 26 Pelan han ŋai aMoses eris auleIsrael eru artob̃al. Ike tigol arikad navoivoian mai gǝlar gabag ale ikel mai gǝlaru ke, ‘Gamǝru mǝrovi larmiṽan; imabe mǝrub̃al maiegai?’ \v 27 Be atenan togol tosa hǝn togon, ikabsan aMoses, ike, ‘Ase igol gaiug gotoil a m̃o, hǝn gǝb̃ikel ke namtunor o namtsanor? \v 28 Guke getuh bun ginau hum gototuh bun auleIjip nino a?’ \v 29 Nǝboŋ aMoses tosǝsǝloŋ hǝn nasoran enan, igam yav vi Mitian. Itoh ei hum nametb̃os, ilah, ikad anatun ulum̃an eru. \p \v 30 “Husur nasihau tovi 40 tovan, aŋel sua evisi hǝn aMoses len nǝhai sua topaŋ wunwun len naut masmas tob̃ǝb̃esw, pǝpadaŋ hǝn nab̃iltiṽehuh Sinai. \v 31 Nǝboŋ aMoses torisi, imaŋmaŋ lan, ivan pǝpadaŋ hǝni hǝn b̃ekǝta bunusi, ale esǝsǝloŋ hǝn nadolon Nasub̃ aGot toke: \v 32 ‘Ginau novi Got setǝmam̃ gail ta sutuai, aGot siApraham, seIsak mai siJakop.’ Ninen aMoses epil habat ale emǝtahun b̃ekǝta husur emǝtahw masuṽ. \p \v 33 “Beti Nasub̃ aGot ikel maii ke, ‘Dakuv naributbut sam̃ gǝlaru; nǝtan gotoil lan ilo. \v 34 Nokǝta ris kitin hǝni ke alat a Ijip lomǝdas nǝvanuan sagw gail. Nosǝsǝloŋ hǝn nakiloban salito ŋa nogǝm hǝn nǝb̃ilav kuv galito. Ale gegǝmai! Nesǝvat gaiug vi Ijip.’”\f + \fr 7.34 \ft Hǝn naves 30-34, Exo 3.1-10\f* \p \v 35 ASteven isor van am ke, “Imaienan, lomǝtahun atenan, aMoses, nǝboŋ lotoke, ‘Ase igol gaiug gotoil a m̃o, gotokel ke namtunor o namtsanor?’ Be aGot m̃au esǝvat atenan hǝn b̃eil a m̃o hǝn galito ale hǝn b̃ilav kuv galito. Len nabuŋon aŋel tovisi hǝn aMoses len nǝhai topaŋ, aGot esǝvati.\x * \xo 7.35 \xt Exo 2.14\x* \v 36 AMoses enan esǝhar galit dan naut a Ijip ale len naut a Ijip, len Nǝtas Bisibis, mai len naut masmas tob̃ǝb̃esw len nasihau tovi 40 am, igol namerikel lotomaŋmaŋ len gail, namerikel galen lugol nǝdaŋan siGot ip̃arp̃ar.\x * \xo 7.36 \xt Exo 12.41, 14.21; Num 14.33\x* \p \v 37 “Evi aMoses boh tokel mai alat a Israel ke, ‘AGot dereh tigol ahai kelkel ur sua samito sum̃an ginau tile mǝhat dan gamit balai.’\x * \xo 7.37 \xt Deu 18.15, 18\x* \v 38 AMoses enan itoh mai galito nǝboŋ lotob̃on len naut masmas tob̃ǝb̃esw, itoh mai aŋel tosor maii len nab̃iltiṽehuh Sinai, ale itoh mai atǝmadit gail; ale aGot ilav nasoruan tomaur maii hǝn b̃ilavi mai gidato.\x * \xo 7.38 \xt Exo 19.1–20.17; Deu 5.1-33\x* \p \v 39 “Avil atǝmadit ta sutuai lǝsagol nǝsa aMoses tokele. Lomǝtahun lǝb̃ehusuri am, luke letǝlmam vi Ijip.\x * \xo 7.39 \xt Num 14.3\x* \v 40 Lukel mai aAron ke, ‘Geum hǝn nagot gail m̃os gidato hǝn lǝb̃eil a m̃o hǝn gidato. Be aMoses enan tosǝhar gidato dan naut a Ijip, datsalǝboi nǝsa tovisi hǝni!’\x * \xo 7.40 \xt Exo 32.1, 23\x* \v 41 Ale len nǝboŋ enan lugol nǝlablab sua hun natuhb̃uluk. Lotutumav hǝn naviolan salit van hǝni, ale lohǝhaṽur tǝban nǝlablab lotogole hǝn navǝlalito.\x * \xo 7.41 \xt Exo 32.2-6\x* \v 42 Be aGot ipair dan galito ale eriŋ gab̃ulan galit hǝn lǝb̃ilotu hǝn nǝyal, nahǝbati mai nam̃eso gail len nǝmav. Ehum ahai kelkel ur gail lotokele len nalob̃ulat salito ke, \q1 “‘Alat a Israel, mǝtotibun narivatvat gail hǝn natutumavan \q2 len nasihau tovi 40 len naut masmas \q2 be mǝtsatutumav hǝn naviolan galenan van hǝn ginau! \q1 \v 43 Ao, mǝtob̃uruŋ naim nǝtap̃olen sinagot Molek, \q2 mǝtupati mai nǝlablab hǝn nam̃eso siRefan, \q2 nagot samito; \q1 mǝtugol nǝlablab eru enan hǝn mǝtb̃ilotu hǝn gǝlaru. \q1 Imagenan dereh nigol gamit mǝtemǝsev vi tut sua sǝhor naut a Papilon.’”\x * \xo 7.43 \xt Amo 5.25-27\x* \p \v 44 ASteven isor am ke, “Len naut masmas tob̃ǝb̃esw atǝmadit gail ta sutuai lukad naim nǝtap̃olen siGot togol natohan siGot mai galito top̃arp̃ar. Loum hǝni sum̃an aGot tokele mai aMoses, ale ep̃itoṽ hǝn nǝplan aMoses torisi tia len nab̃iltiṽehuh Sinai.\x * \xo 7.44 \xt Exo 25.9, 40\x* \v 45 Beti galito lupati gǝmai nǝboŋ aJosua toil a m̃o hǝn galito. Lupati nǝboŋ lotolav nǝtan simetb̃os gail aGot tohut galit dani m̃os atǝmadit gail. Ale ipat magenan van vǝbar nǝboŋ siTevit.\x * \xo 7.45 \xt Jos 3.14-17\x* \v 46 AGot ehǝhaṽur hǝni, ale aTevit eus aGot hǝn b̃eum hǝn naim natohtohan m̃os aGot siJakop.\x * \xo 7.46 \xt 2Sam 7.1-16; 1Chr 17.1-14\x* \v 47 Be aSolomon boh eum hǝn naim enan.\x * \xo 7.47 \xt 1Ki 6.1-38; 2Chr 3.1-17\x* \p \v 48 “Wake aGot toyalyal buni satohtoh len naim nǝvanuan gail lotoum hǝni. Esum̃an Nasub̃ aGot tokele len nabuŋon ahai kelkel ur toke: \q1 \v 49 “‘Novi kiŋ, nǝmav ehun nab̃iltihai bǝtbǝtah sagw \q2 ale navile a pan ehun nakes kǝmas notoriŋ nariegw lan. \q1 Mǝtolǝboi mǝtb̃eum hǝn naim tomabe sagw? \q2 O naut tomabe hǝn nǝb̃iŋavŋav lan? \q1 \v 50 Aoa! mǝtodǝdas mǝtb̃igole husur ke ginau sǝb̃ogw ŋai nugol natgalen p̃isi.’”\x * \xo 7.50 \xt Isa 66.1-2\x* \p \v 51 Ale aSteven imaris kotov nasoran san ke, “Gamit nǝkadumit ihaihai masuṽ. Nǝlomit imabe? Nǝdariŋamit eb̃ulb̃ulol! Mǝtop̃itoṽ hǝn atǝmamit gail ta sutuai.\f + \fr 7.51 \ft Len nasoruan ta Kris ike \fq nǝlomit mai nǝdariŋamit sǝkad na-tiv-dalusi-an \ft namilen ke nǝlomit ehum nǝlon alat lǝsǝkad nadǝlomian len a Got husur lǝsasǝsǝloŋ husuri, lǝsagol husur nǝsa tokele.\f* Mǝtomǝtahun aNunun aGot akis! \v 52 Mǝtunau tǝlmam hǝn ahai kelkel ur ideh atǝmamit gail lǝsamǝdasi a? Ao, lomǝdas galit van van van vagol nǝmatan hǝn alat lotopǝhav utaut hǝn nagǝmaian siVanuan Nanoran. Atenan, mǝtumadhariŋi len navǝlan aenemi san gail gol ke lutahǝtah hǝni imat!\f + \fr 7.52 \ft Hǝn naves 51-52, ris Isa 63.10; 2Chr 36.16; Mat 23.31\f* \v 53 Gamito mǝtukad nalo siGot aŋel gail lotolav mai gamito, be mǝtsagol husur nǝsa tokele.” \s1 Galit lotubun aSteven \p \v 54 Nǝboŋ nǝSanhitrin lotosǝsǝloŋ hǝn aSteven, nǝlolit ipaŋpaŋ masuṽ van lukat b̃ub̃ur nariṽolit van hǝni. \v 55 Be aSteven topul hǝn aNunun aGot, ekǝta haihai vi lan nǝmav ale eris namǝnas siGot mai aYesu toil len nǝtarhǝt nǝmatu siGot. \v 56 Ike, “Mǝteris! Nokǝta ris nǝmav tosǝŋav ale aNatun Nǝvanuan toil len nǝtarhǝt nǝmatu siGot.” \p \v 57 Lukai masuṽ, p̃on gol nǝdariŋalito, m̃ur van hǝni, \v 58 liv gargari vi tut dan nab̃iltivile, ale tub̃at hǝn lǝb̃etuṽi. Ale alat lotosǝsǝloŋ hǝni loriŋ nahurabat salit gail len narien aSol, nǝmantuhmar sua. \v 59 Nǝboŋ lototuṽtuṽi, aSteven isor tuṽ ke, “Nasub̃ aYesu, gilav nanunugw.” \p \v 60 Beti etǝŋedur ale ikai habat ke, “Nasub̃, sagipansem galit sil nǝsaan egai salito.” Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, imat. \c 8 \p \v 1 Ale aSol itoh ei, idam̃ mai galit lototubun aSteven. \s1 Lup̃ip̃iahir nǝvanuan nadǝlomian gail \p Tub̃at len nǝboŋ enan nǝvanuan gail lomǝdas tabtab hǝn alat siYesu len naut a Jerusalem. Ŋa galit p̃isi loriŋ naut enan, lugam pǝpehw vi lan naut p̃isi len naprovens Jutea mai a Samaria. Be ahai pispisul gail losuh. \p \v 2 Alatevis lotohusur kitin hǝn aGot lutavun aSteven mai lutaŋis habat hǝni. \p \v 3 Len nǝboŋ enan aSol emǝdas bun alat siYesu. Ehusur naim gail ṽisusua, ale eliv gargar alalum̃an mai alatpǝhaṽut hǝn b̃eriŋ galit len naim bǝbaŋis.\x * \xo 8.3 \xt Uman 22.4-5, 26.9-11\x* \s1 AFilip evi Samaria \p \v 4 Alat lotopǝpehw lukel ur nasoruan husur aYesu len naut p̃isi lotobari. \v 5 Galit sua, aFilip evi pan vi lan nab̃iltivile a Samaria, ale ikel uri ei ke, aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan. \v 6 Nǝboŋ naluṽoh gail lotosǝsǝloŋ hǝn aFilip, kǝta ris namerikel togol gail, galit p̃isi losǝsǝloŋ vahvahur nǝsa tokele. \v 7 Husur ehut nanunun tosa gail lotois habat nǝboŋ lotomakuv dan nǝvanuan tosob̃ur. Ale nǝvanuan isob̃ur lotodǝdas lǝb̃erus mai lotodǝdas lǝb̃iyar, lumaur. \v 8 Imagenan, len nab̃iltivile enan alat a Samaria lohǝhaṽur habat. \p \v 9 Len naut enan ikad avan sua, nahǝsan aSimon, totoh ei ebǝlav. Egǝgol behi gol ke nǝvanuan p̃isi len naut a Samaria lup̃aŋ lan. Akis isor patpat gai mǝhat hum toyalyal, \v 10 ale nǝvanuan namǝsal gail mai alat lototibau, galit p̃isi losǝsǝloŋ vahvahuri. Ale luke, “Atenan evi Daŋan siGot lotokisi hǝn aYalyal.” \v 11 Lohushusuri ebǝlav bathut togol galit lotop̃aŋ len na-gol-nabehi-an san gai togolgole. \v 12 Avil nǝboŋ aFilip tokel na-kel-uri-an tovoi husur natohan pipihabǝlan aGot mai aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, lodǝlomi. Ale lubaptais, lalum̃an mai latpǝhaṽut. \v 13 ASimon m̃au, gai am edǝlom aFilip ale ibaptais. Beti ehushusur aFilip vi lan naut gail p̃isi, ale ip̃aŋp̃aŋ len namerikel gail torisi. \p \v 14 Nǝboŋ ahai pispisul gail len naut a Jerusalem lotosǝsǝloŋ hǝni ke alat a Samaria lotodǝlom nasoruan siGot tia, losǝvat aPita mai aJon van hǝn galito. \v 15 Nǝboŋ artobar naut a Samaria, arusor tuṽ m̃os galit lotokad nadǝlomian ke aNunun aGot tegǝm hǝn galito. \v 16 Husur aNunun aGot sab̃is len galit ideh sal; lubaptais len nahǝsan aYesu ŋai. \v 17 Beti aPita mai aJon aroriŋ navǝlalar len galit ṽisusua, ale aNunun aGot eb̃is len galito. \p \v 18 Nǝboŋ aSimon toris ke aGot toviol hǝn aNunun nǝboŋ artoriŋ navǝlalar len galito, ilav ris nǝvat mai gǝlaru hǝn b̃eṽur nǝdaŋan enan. \v 19 Ike, “Mirilav nǝdaŋan enan mai ginau hǝn ke nǝboŋ nǝb̃eriŋ navǝlagw len avan ideh aNunun aGot teb̃is lan.” \v 20 APita isor vari ke, “Nǝvat sam̃ tib̃os nǝtan mai gaiug, husur gunau ke gotolǝboi gǝb̃eṽur naviolan siGot hǝn nǝvat! \v 21 Gaiug godǝdas gǝb̃itah mai ginamito len nauman egai husur nǝlom̃ sanor len nǝhon aGot. \v 22 Gipair dan nǝsaan egai, kel nalolosaan sam̃ mai aGot. Gǝb̃igole, hum ma aGot b̃erub̃at nǝnauan enan topat len nǝlom̃ dan gaiug. \v 23 Bathut noris ke nǝlom̃ topul hǝn nǝ-tab̃ulol-bulosi-an ale nǝsaan ibaŋis gat gaiug tia.” \v 24 Ŋa aSimon ike, “Iii! Mirisor tuṽ van hǝn Nasub̃ m̃os ginau hǝn nǝsa mǝrtokele asike b̃evisi hǝn ginau.” \p \v 25 Nǝboŋ artokel nǝsa lotolǝboi husur aYesu mai lotokel ur nasoruan siNasub̃, aPita mai aJon arotǝlmam vi Jerusalem. Len nap̃isal sǝlaru arukel ur na-kel-uri-an tovoi len navile isob̃ur a Samaria. \s1 AFilip mai auleItiopia \p \v 26 Boŋ sua aŋel sua siNasub̃ ikel mai aFilip ke, “Gile mǝhat! Gehusur nap̃isal toriŋ naut a Jerusalem vi Kasa, nap̃isal tob̃ǝb̃esw.” \v 27 Imagenan aFilip iyar husur nap̃isal enan, be esǝhoṽut, eris auleItiopia sua tovi sogsog\f + \fr 8.27 \fq Sogsog: \ft naulum̃an o nabuai o nab̃uluk sǝkad nǝdavurhut naloson, avan sua etiv kotovi.\f*. Gai evi nab̃iltivanuan siKadake tovi kwin silat a Itiopia. Ekǝtkǝta tǝban nǝvat p̃isi sekwin. Atenan ivan hǝn naut a Jerusalem hǝn tolotu, \v 28 ale len natǝlmaman san ebǝtah len nǝkat san, eṽuruŋ natosian sihai kelkel ur, aIsaiah. \v 29 Beti aNunun aGot ikel mai aFilip ke, “Givan pǝpadaŋ hǝn nǝkat enan ale gitah maii.” \v 30 Nǝboŋ aFilip togam van pǝpadaŋ hǝn nǝkat, esǝsǝloŋ hǝn toṽuruŋ natosian seIsaiah, ale eusi ke, “Goṽuruŋ lǝboi nasoruan enan a?” \v 31 Isor vari ke, “Nelǝboi mab hǝni, asike b̃ikad avan ideh hǝn b̃isor vǝsvǝsaii mai ginau.” Imagenan eus aFilip hǝn b̃isah, bǝtah tǝban. \v 32 Atenan tovi sogsog eṽuruŋ natosian egai siGot toke: \q1 “Losǝhari hun nasipsip van hǝn natibunian, \q2 sum̃an natuhsipsip sais nǝboŋ lotogut navurun, \q3 gai am sasor. \q1 \v 33 Lugol isa hǝni hum tovi vanuan naut kǝmas, \q2 len nakotan san lugol sanor hǝni. \q3 Ase elǝboi b̃isor husur anatun san gail o naur ta tahw han gail? \q3 Eb̃uer, bathut lulav kuv nǝmauran san dan navile a pan.”\x * \xo 8.33 \xt Isa 53.7-8\x* \p \v 34 Beti eus aFilip ke, “Nous gaiug, ahai kelkel ur egai isor husur ase? Gai o avan sua tile?” \v 35 Ale aFilip etub̃at len natosian enan ŋai, ikel na-kel-uri-an tovoi husur aYesu. \v 36-37 Len nǝyaran salit husur nap̃isal lubar naut tokad nǝwai lan, ale atenan tovi sogsog ike, “Geris, nǝwai! Ikad natideh hǝn b̃ipat kǝkol hǝn nǝbaptaisan sagw a?”\f + \fr 8.36-37 \ft Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn nasoruan egai: \fv \ft 37\+fv* \fq AFilip ike, “Gǝb̃edǝlomi ke aYesu tovi aNatun aGot, nibaptais hǝn gaiug.” Isor vari ke, “Nodǝlomi ke aYesu tovi anatun aGot.”\f* \v 38 Ale ikel mai ahai wolwol ke tigol nǝkat teil. Beti gǝlaru arumariŋ vi pan len nǝwai ale aFilip ibaptais hǝni. \v 39 Nǝboŋ artovahut, vǝha-sua ŋai aNunun Nasub̃ iyav hǝn aFilip vi tut. Ale nab̃iltivanuan sarisi am, be nǝboŋ tohusur nap̃isal san van, ikemkem habat. \v 40 Be aFilip evisi tǝtas a Asotus, ale iyar tur nab̃iltivile gail p̃isi. Ikel ur na-kel-uri-an tovoi van vǝbar naut a Sisarea. \c 9 \s1 ASol ipair, ehusur aYesu \r (Uman 22.6-16, 26.12-18) \p \v 1 Len nǝboŋ enan aSol emǝtahun bun ahai susur gail siNasub̃. Ikel ke temǝdas galit hǝn b̃igol galit lǝb̃imat. Italtal hǝni van vaus ab̃iltihai tutumav \v 2 hǝn b̃itos nalob̃ulat van hǝn naim nab̃onb̃onan gail seJu len naut a Tamaskus. Ike tisab̃ alalum̃an mai alatpǝhaṽut ideh lotohusur nap̃isal siYesu ei hǝn b̃ibaŋis gat galito, ale sǝhar galit vi Jerusalem. \v 3 Len nǝyaran san, nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Tamaskus, vǝha-sua ŋai nam̃ial sua togǝm len nǝmav ebilasi. \v 4 Iteh len tan ale esǝsǝloŋ hǝn nadoldol toke, “Sol, Sol, gomǝdas tabtab hǝn ginau hǝn nǝsa?” \v 5 Ale ike, “Gaiug ase Nasub̃?” Isor vari ke, “Ginau aYesu gotomǝdas bun ginau. \v 6 Be gile mǝhat, geb̃is len nab̃iltivile, ale avan sual ei dereh tikel mai gaiug nǝsa gǝb̃imasgole.” \v 7 Alat lotoyar maii loil b̃utb̃ut, losǝsǝloŋ hǝn nadoldol be lǝsaris avan ideh. \v 8 ASol ile mǝhat, naut kǝmas namǝtan tosǝŋav saris natideh. Ale lotǝgau navǝlan, sǝhari vi lan naut a Tamaskus. \v 9 Ale sakǝta len nǝmariboŋ totor, sǝhan, samun. \p \v 10 Ikad ahai susur sua len naut a Tamaskus, nahǝsan aAnanias. Nasub̃ isor maii len narisian ke, “Ananias!” Ale aAnanias ike, “Ginau bogai.” \v 11 Beti Nasub̃ ikel maii ke, “Gile mǝhat, gevi lan nametp̃isal lotokisi hǝn Tonor, gevi lan naim seJutas, ale geus kitev auleTarsus ei, nahǝsan aSol, husur ke, gagai isor tuṽ. \v 12 Ale len na-kǝta-risi-an eris avan sua, nahǝsan aAnanias togǝm, toriŋ navǝlan lan hǝn nakǝtaan san b̃etǝlmam.” \v 13 AAnanias isor vari ke, “Nasub̃, nosǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan isob̃ur lotosor husur atenan. Luke togol natit lotosa, tomǝdas nǝvanuan sam̃ gail a Jerusalem. \v 14 Ale ab̃iltihai tutumav gail lulav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an maii hǝn b̃egǝm gegai hǝn b̃ibaŋis gat alat lotokis gaiug Nasub̃.” \v 15 Nasub̃ ikel mai aAnanias ke, “Naut kǝmas natenan, givan! Nutabtabuh len atenan hǝn b̃isor husur ginau mai alat lǝsavi Ju mai nakiŋ salit gail mai alat a Israel. \v 16 Ginau dereh neṽusani hǝn natit p̃isi b̃igol na-lǝŋon-isa-an san m̃os ginau.” \v 17 Imagenan aAnanias evi lan naim enan ale eb̃is lan. Eriŋ navǝlan gǝlar len aSol ale ike, “Wawa Sol, Nasub̃ aYesu tovisi hǝn gaiug len nap̃isal nǝboŋ gotogǝm gegai, gai esǝvat ginau hǝn gǝb̃ikad nakǝtaan tǝtas ale hǝn gǝb̃epul hǝn aNunun aGot.” \v 18 Vǝha-sua ŋai natgalevis hun nǝgavhuieh luteh dan namǝtan aSol gǝlaru, ale ikad nakǝtaan tǝtas. Ile mǝhat ale ibaptais. \v 19 Nǝboŋ tohan, idaŋ tǝtas. \s1 ASol len naut a Tamaskus mai a Jerusalem \p Len nǝmariboŋ galevis aSol itoh mai ahai susur gail len naut a Tamaskus. \v 20 Vǝha-sua ŋai len naim nab̃onb̃onan gail seJu, etub̃at kel uri ke aYesu tovi aNatun aGot. \v 21 Galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋ, lousus galit gabag ke, “Be atenan evi nǝvanuan tomǝtahun alat lotokad nadǝlomian len nahǝsenan len naut a Jerusalem. Be egǝm gegai hǝn b̃ibaŋis gat galito hǝn b̃esǝhar galit van hǝn ab̃iltihai tutumav gail. Imabe?” \v 22 Be nalǝboian siSol hǝn na-kel-uri-an evivi mǝhat ale igol alat lotosuh a Tamaskus lotovi Ju, nǝnauan salit ebutbutut, husur eṽusan koti ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan. \p \v 23 Husur nǝmariboŋ tosob̃ur, alat lotovi Ju lusor utaut hǝn lǝb̃igol aSol b̃imat, \v 24 be avan sua epǝhpǝhalu maii. Len nalennǝyal mai nalenmariug p̃isi lokǝta bunus nabopita gail hǝn nab̃iltivile hǝn lǝb̃igol aSol b̃imat. \v 25 Imaienan alat lotohusur aSol losǝhari len mariug, ale len nǝhad loriŋ aSol vi pan tur len naholǝvat todar vis nab̃iltivile. Ale igam yav vi Jerusalem.\f + \fr 9.25 \ft Hǝn naves 23-25, ris 2Kor 11.32-33\f* \p \v 26 Nǝboŋ tobar naut a Jerusalem ike titah mai ahai susur gail avil lomǝtahw lan. Lǝsadǝlomi ke tovi ahai susur kitin. \v 27 Be aParnapas esǝhari van hǝn ahai pispisul gail. Ikel mai galit ke len nǝyaran siSol, eris Nasub̃ tia ale Nasub̃ isor maii. Isor husuri am ke, len naut a Tamaskus aSol ikel ur na-kel-uri-an tovoi len nahǝsan aYesu, namǝtahwan eb̃uer. \v 28 Imagenan, aSol itah mai galito, ale ivan tǝlmam, van tǝlmam len naut a Jerusalem. Len na-il-b̃uri-an, isor tabtab len nahǝsan Nasub̃. \v 29 Ihol mai naJu gail lotosor len nasoruan ta Kris, ale isor levlev hǝn natosian siGot mai galito, avil lugol risi hǝn b̃imat. \v 30 Nǝboŋ nǝbathudud nadǝlomian lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, losǝhari vi pan vi Sisarea ale losǝvati vi Tarsus. \p \v 31 Beti alat siYesu lukad natǝm̃at len naut p̃isi a Jutea, a Kalili mai a Samaria, nǝmauran salito ivoi ŋai. ANunun aGot igol galit ludaŋ am mai lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, galit logǝm lusob̃ur am ale lutoh len namǝtahwan hǝn nǝyalyalan siGot. \s1 APita igol aAeneas imaur tǝtas len naut a Litta \p \v 32 Nǝboŋ aPita toyar tur len naut p̃isi, ia m̃ǝdoŋ ben alat siGot lototohtoh a Litta. \v 33 Len naut ei eris avan sua, nahǝsan aAeneas, topat len nǝmel san ŋai, husur nǝtarhǝben imat len nasihau tomǝlevtor. \v 34 APita ikel maii ke, “AAeneas, aYesu Kristo igol gumaur gagai. Gile mǝhat ale ṽolsan namilem̃.” Vǝha-sua ŋai aAeneas ile mǝhat. \v 35 Galit p̃isi lototoh len navile Litta mai len nabǝmav Saron loris tomaur ale lupair van hǝn Nasub̃. \s1 APita igol nǝmauran siTorkas etǝlmam \p \v 36 Len navile Joppa ikad ahai susur sua, nahǝsan alitea aTapita, lotokisi am hǝn aTorkas len nasoruan ta Kris. Gai igol ivoi akis hǝn nǝvanuan gail mai evi tarhǝt silat lotopar tite. \v 37 Len nǝboŋ enan emǝsah van, imat. Lokǝkas niben ale loriŋi len narum̃ a mǝhat. \v 38 Husur naut a Litta ipat pǝpadaŋ hǝn naut a Joppa, nǝboŋ ahai susur gail lotosǝsǝloŋ hǝni ke aPita totoh a Litta, losǝvat alaruevis van hǝni, artoŋiri ke, “Gegǝm mai ginamǝru bai; sagevǝlo!” \v 39 Ŋa aPita ile mǝhat, iyar mai gǝlaru, ale nǝboŋ tobar naut a Joppa losǝhari vi lohoim, vi lan narum̃ a mǝhat. Nǝbatunau pǝhaṽut p̃isi loil garu, lutaŋ ale loṽusan aPita hǝn nǝhai susun gail mai nahurabat tiltile gail aTorkas tosode nǝboŋ tomaur sal mai galito. \v 40 APita esǝvat galit vivile; beti etǝŋedur, isor tuṽ. Ale ipair van hǝn niben, ike, “Tapita, gile mǝhat!” Alitenan esǝŋav hǝn namǝtan, eris aPita ale ebǝtah vi mǝhat. \v 41 APita etǝgau navǝlan ale elivi hǝn b̃eil. Beti ekis nǝbatunau gail mai alat siGot ale esǝhar alitenan tomaur van hǝn galito. \v 42 Len naim p̃isi a Joppa nǝvanuan gail losǝsǝloŋ hǝn natenan tovisi gol ke isob̃ur lukad nǝvanuan nadǝlomian len Nasub̃. \v 43 APita itoh len naut a Joppa len nǝmariboŋ isob̃ur len naim seSimon. Simon igol natit gail hǝn nahurhurivatvat. \c 10 \s1 APita mai aKornelius \p \v 1 Len naut a Sisarea ikad avan sua, nahǝsan aKornelius, nasenturion sua toil a m̃o hǝn nasoltia tovi 100 len Navǝshǝsoltia ta Itali.\f + \fr 10.1 \fq Navǝshǝsoltia \ft enan ikad nasoltia lotovi 600 lan.\f* \v 2 Gai mai nǝbathudud san lohusur kitin hǝn nap̃isal siGot mai lomǝtahw len nǝyalyalan san; gai ilavlav nǝvat mai alat lotopar tite ale isor mai aGot akis. \v 3 Len nǝboŋ sua len namityal totor ut mǝdau, eris narisian sua. Ekǝta masil hǝn aŋel sua siGot togǝm hǝni tokel maii ke, “Kornelius!” \v 4 AKornelius ekǝta mǝtaltal hǝni, ninen epil, eusi ke, “Golǝŋon nǝsa Nasub̃?” Aŋel isor vari ke, “Na-sor-tuṽ-an sam̃ mai naviolan sam̃ van hǝn alat lotopar tite, arohun naviolan hǝn natutumavan van hǝn aGot. Ehǝhaṽur hǝni. \v 5 Imaienan, gesǝvat alalum̃an vi Joppa hǝn lǝb̃esǝhar tǝlmam hǝn avan sua nahǝsan aSimon lotokisi hǝn aPita. \v 6 Gai itoh mai aSimon togol natit gail hǝn nahurhurivatvat, naim san ipat bitas.” \v 7 Aŋel enan isor maii ale ivan. Nǝboŋ tovan tonoŋ, aKornelius ekis nǝvanuan nauman san eru mai nasoltia sua tokǝtkǝta tǝban, tohusur kitin hǝn nap̃isal siGot. \v 8 Ikel natit p̃isi tovisi mai galito, ale esǝvat galit vi Joppa. \p \v 9 Pelan han tub̃lial, len nǝyaran salito, logǝm pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile. Len nǝboŋ enan aPita epǝlau vi mǝhat len navurun naim topapav hǝn b̃isor tuṽ. \v 10 Imalkǝkat, ike tihan, ale nǝboŋ lotoutaut hǝn nǝhanian sal, ekǝta b̃erb̃er. \v 11 Eris nǝmav tosǝŋav, natit hun nab̃iltikaliko, nǝhau tovat lotobaŋis nagilen tovat, evi pan vi lan nǝtan. \v 12 Epul hǝn narivatvat tiltile gail, nǝm̃at mai namǝhob gail lotokǝlah len tan, mai nǝman namǝsav gail. \v 13 Beti nadoldol sua ikel maii ke, “Pita, gile mǝhat, paru bun namǝŋod, hani!” \v 14 Be aPita isor vari ke, “Ao Nasub̃, sanigole! Nǝsǝhanhan natideh tosa o tokolkol.”\x * \xo 10.14 \xt Lev 11.1-47; Eze 4.14\x* \v 15 Nadoldol isor tǝtas maii ke, “Sagekis natideh ke tosa aGot togol toveveu.” \v 16 Tomagenan vǝha-tor tonoŋ, vǝha-sua ŋai nǝkaliko enan evi mǝhat vi lan nǝmav. \p \v 17 Nǝboŋ aPita tonau masuṽ hǝn namilen nǝsa torisi, alalum̃an aKornelius tosǝvat galito, lusab̃ naim seSimon ale loil len nametlǝkau. \v 18 Lukai, lous ke, “Avan sua nahǝsan aSimon Pita itoh ei a?” \v 19 Nǝboŋ aPita tonau nǝsa torisi sal, aNunun aGot isor maii ke, “Simon, alalum̃an itor lous kitev gaiug. \v 20 Gile mǝhat, gimariŋ vi pan. Saginau ke asike guvan, givan mai galito husur ginau nosǝvat galito.” \v 21 Imagenan aPita evi pan, ikel mai galit ke, “Ginau boh nǝvanuan mǝttous kitevi. Imabe? Mǝtogǝm m̃os nǝsa?” \v 22 Galit lusor vari ke, “AKornelius, nasenturion sua toil a m̃o hǝn nasoltia tovi 100, esǝvat ginamito. Gai evi naulum̃an sua tonor, tomǝtahw len nǝyalyalan siGot. Alat lotovi Ju p̃isi luke ivoi. Aŋel sua siGot ikele hǝni ke teus gaiug hǝn gǝb̃evi lan naim san hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn nǝsa gaiug gǝb̃ikele.” \v 23 Beti aPita eus galit ke levi lohoim hǝn lǝb̃itoh maii. \p Pelan han aPita galito loriŋ naut enan ale ahai susur galevis ta Joppa luyar maii. Lupat len mariug ale \v 24 len nǝboŋ tohusuri aPita ibar naut a Sisarea. AKornelius itoh vir galito. Eus nǝbathudud san mai nabubur san gail hǝn lǝb̃egǝm b̃onb̃on. \v 25 Nǝboŋ aPita tob̃is lohoim, aKornelius ebubur maii ale etǝŋedur bathurien aPita, ilotu hǝni. \v 26 Avil aPita elivi vi mǝhat ike, “Gile mǝhat, ginau bogai, novi vanuan ŋai.” \v 27 Nǝboŋ tohol maii, aPita evi lohoim ale eris nǝvanuan lotosob̃ur lotob̃onb̃on ei. \v 28 Ikel mai galit ke: “Gamit mǝtolǝboii tia ke sanor hǝn nǝ-kai-tasi-an sinamit namttovi Ju hǝn namtb̃itah mai o hǝn namtb̃em̃ǝdoŋ tǝban avan ideh savi Ju. Be aGot eṽusan ginau ke sanisor husur avan ideh ke tosa o ke aGot tomǝtahuni. \v 29 Imaienan nǝboŋ gotosǝvat galit hǝn lǝb̃esǝhar ginau, nogǝmai, nǝsake nodǝdas nǝb̃egǝmai. Nuke neus gamito, imabe mǝttous ginau ke nǝb̃egǝmai?” \v 30 Ale aKornelius isor vari ke, “Evi nǝmariboŋ tovat tovan, len namityal egai totor ut mǝdau, nusor tuṽ. Vǝha-sua ŋai avan sua tosun nahurabat tobilbil eil a m̃o hǝn ginau \v 31 ike, ‘Kornelius, aGot esǝsǝloŋ hǝn na-sor-tuṽ-an sam̃ tia mai inau gat naviolan sam̃ van hǝn alat lotopar tite. \v 32 Imaienan, gesǝvat alalum̃an vi Joppa hǝn lǝb̃esǝhar tǝlmam hǝn avan sua nahǝsan aSimon lotokisi hǝn aPita. Atenan itoh mai aSimon togol natit gail hǝn nahurhurivatvat, naim san ipat bitas.’ \v 33 Husur enan, vǝha-sua ŋai nosǝvat galit hǝn lǝb̃esǝhar gaiug. Sipa len nagǝmaian sam̃. Gagai namtutoh gegai len nǝhon aGot hǝn namtb̃esǝsǝloŋ hǝn natit p̃isi Nasub̃ tokele tia ke gaiug gǝb̃ikele mai ginamito.” \p \v 34 Beti aPita etub̃at hǝn b̃isor ike, “Gagai nolǝboii ke tokitin ke naṽide siGot ep̃itoṽ van hǝn nǝvanuan p̃isi, ideh satile.\x * \xo 10.34 \xt Deu 10.17\x* \v 35 Imagenan, nǝvanuan naut p̃isi lototǝŋedur van hǝn aGot mai lotogol nǝsa tonor, ehǝhaṽur hǝn lǝb̃egǝm hǝni. \v 36 Mǝtolǝboi napisulan aGot topisul hǝni van hǝn alat a Israel tia, napisulan tokel na-kel-uri-an tovoi toke, nǝvanuan elǝboi b̃ikad navoivoian mai aGot len aYesu Kristo tovi Masta hǝn nǝvanuan tiltile gail p̃isi. \v 37 Mǝtolǝboi nǝsa tovisi len naut a Jutea totub̃at a Kalili husur nǝbaptaisan aJon tokel uri. \v 38 Mǝtolǝboii am ke aGot tovǝhas aYesu ta Nasaret hǝn aNunun mai nǝdaŋan, gol ke, gai iyar tur len naut p̃isi ale igol navoian mai igol alat natǝmat tobaŋis gat galito, lumaur, bathut aGot totah maii. \v 39 Ale ginamit namtoris lǝboi natit p̃isi aYesu togole len naut a Jutea mai a Jerusalem. Galit lutahǝtah hǝni tomat len nǝhai sua, \v 40 be aGot ilav kuvi dan nǝmatan len nǝmariboŋ totor, ale igol ke evisi hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi lǝb̃erisi. \v 41 Nǝvanuan p̃isi lǝsarisi, be ginamit aGot totabtabuh len ginamit tia, namtorisi hǝn namtb̃ikel uri. Nǝboŋ aYesu tole mǝhat dan nǝmatan, ginamit namtuhan maii, namtomun maii. \v 42 Isor idaŋ mai ginamito ke namtikel uri mai nǝvanuan gail ale kel koti ke aGot totabtabuh lan hǝn b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan hǝn alat lotomaur sal mai alat lotomat tia. \v 43 Ahai kelkel ur gail p̃isi lutos husur aYesu, lukel uri ke, len nahǝsan aYesu, nǝvanuan gail p̃isi lotoriŋ nǝlolit lan, aGot dereh terub̃at nǝsaan salit dan galito.”\x * \xo 10.43 \xt Isa 53.11\x* \p \v 44 Nǝboŋ aPita tokǝmaienan sal, aNunun aGot eb̃is len galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan. \v 45 Nǝvanuan nadǝlomian lotovi Ju, lototah mai aPita, losǝhoṽut husur aGot tovur san aNunun len alat lǝsavi Ju am. Lolǝboii ke toviol hǝn aNunun mai galito \v 46 husur losǝsǝloŋ hǝn galit lotosor len nasoruan tiltile gail, mai lotosor sal suh nǝyalyalan siGot. Beti aPita ike, \v 47 “Avan ideh satikai tas galit hǝn lǝb̃ibaptais hǝn nǝwai, husur aGot eviol hǝn aNunun mai galito sum̃an gidato.” \v 48 Ŋa ikel buni ke libaptais len nahǝsan aYesu Kristo. Beti lous aPita hǝn b̃itoh mai galito hǝn nǝmariboŋ galevis am. \c 11 \s1 APita isor vǝsvǝsai nǝsa tovisi hǝn gǝlaru, gai mai aKornelius \p \v 1 Ahai pispisul gail mai nǝvanuan nadǝlomian gail len naut a Jutea losǝsǝloŋ hǝni ke alat lǝsavi Ju am lodǝlom nasoruan siGot tia. \v 2 Ŋa nǝboŋ aPita tobar naut a Jerusalem, alat siYesu lotonau masuṽ hǝn na-tiv-dalusi-an, lusor tasi ke, \v 3 “Gaiug gob̃is len naim silat lǝsǝkad na-tiv-dalusi-an\f + \fr 11.3 \ft Len nasoruan ta m̃o, naJu gail lukad na-tiv-dalusi-an be alat lǝsavi Ju lǝsǝkade. Ale avan ideh tohan mai nǝvanuan savi Ju eb̃ur kotov nalo seJu gail. \f* ale guhan mai galito!” \v 4 Beti aPita ikel mai galito hǝn natit p̃isi tovisi tub̃at len natub̃atan van vǝbar nagilen. Ike: \v 5 “Ginau nusor tuṽ sǝb̃ogw len navile Joppa, ale nokǝta b̃erb̃er, noris natit hun nab̃iltikaliko nǝhau tovat lotobaŋis nagilen tovat han, ale evi pan dan nǝmav, egǝm hǝn ginau. \v 6 Nǝboŋ notokǝta vi lan, noris narivatvat tiltile gail, galevis lotovi rivatǝvat katkat, ale nǝm̃at mai namǝhob gail mai nǝman namǝsav gail. \v 7 Nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol tokel mai ginau ke, ‘Gile mǝhat Pita, paru bun namǝŋod. Hani!’ \v 8 Be nusor vari ke, ‘Aoa Nasub̃, sanigole! Nǝsariŋ natideh tosa o tokolkol len nabuŋogw boŋ ideh.’ \v 9 Nadoldol len nǝmav isor var ginau tǝtas ke, ‘Sagekis natideh ke tosa aGot togol toveveu.’ \v 10 Imagenan vǝha-tor, ale natit p̃isi evi mǝhat vi lan nǝmav. \v 11 Be mǝteris! Alalum̃an itor, aKornelius tosǝvat galito a Sisarea gǝm hǝn ginau, logǝm pǝpadaŋ hǝn naim nototoh lan. \v 12 ANunun aGot ikel mai ginau ke nivan mai galito, saninau masuṽ husur natilean salit lǝsavi Ju. Ale nuvan, alategai, lotomǝlevtes lotokad nadǝlomian, galit am lutah mai ginau, ale namtuvan, namtob̃is lohoim naim sitea a Sisarea. \v 13 Ihol mai ginamito husur gai toris aŋel sua toil lohoim san toke, ‘Gesǝvat galevis vi Joppa hǝn lǝb̃esǝhar tǝlmam hǝn aSimon lotokisi hǝn aPita. \v 14 Gai tikel ur napisulan sua. Len napisulan enan, aGot dereh tilav kuv gaiug mai nǝbathudud sam̃ dan nǝsaan samito.’ \v 15 Nǝboŋ notosor kǝkereh ŋai, aNunun aGot eb̃is len galit sum̃an tob̃is len gidato len nǝboŋ ta m̃o. \v 16 Len nǝboŋ enan nunau gat nǝsa Nasub̃ tokele ke, ‘AJon ibaptais hǝn nǝvanuan gail hǝn nǝwai be aGot dereh tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun.’\x * \xo 11.16 \xt Uman 1.5\x* \v 17 Imaienan, aGot b̃eviol mai galit naviolan top̃itoṽ hǝn nǝsa toviol hǝni mai gidato nǝboŋ dattokad nadǝlomian len Nasub̃ aYesu Kristo, ginau ase hǝn ke nǝb̃eil kǝkol hǝn aGot?” \v 18 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn aPita tonoŋ, lǝsasor am be lusor sal suh aGot, luke, “Imagenan beti, aGot eviol hǝn nap̃isal mai alat lǝsavi Ju tu hǝn lǝb̃ipair dan nǝsaan, hǝn lǝb̃ikad nǝmauran.” \s1 Alat siYesu len naut a Antiok \p \v 19 Alat lotogam pǝpehw dan na-lǝŋon-isa-an husur nǝmatan siSteven, luvan vǝbar naut a Fonisia, a Saiprus mai a Antiok.\x * \xo 11.19 \xt Uman 8.1-4\x* Lukel ur nasoruan husur aYesu, be lukele mai naJu gail ŋai. \v 20 Avil galit galevis, auleSaiprus mai auleSairin gail, lovi Antiok ale lotub̃at sor mai alat a Kris am. Lukel mai galit hǝn na-kel-uri-an tovoi husur Nasub̃ aYesu. \v 21 Nǝdaŋan siNasub̃ ipat len galito, ŋa nǝvanuan isob̃ur lodǝlom napisulan salito ale lupair van hǝn Nasub̃. \v 22 Na-kel-uri-an hǝn natgalenan ibar alat siYesu len naut a Jerusalem ale losǝvat aParnapas vi Antiok. \v 23 Nǝboŋ tobar naut enan eris lǝboii ke aGot toviol kǝmas hǝn navoian mai galito. Ale aParnapas ikemkem hǝni, igol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, ikel mai galit ke lidaŋ len Nasub̃, leriŋ kot nǝlolit len Nasub̃, il gǝgat lan. \v 24 AParnapas evi naulum̃an tovoi, topul hǝn aNunun aGot mai nadǝlomian. Nǝvanuan isob̃ur losǝsǝloŋ hǝni ale loriŋ nǝlolit len Nasub̃. \v 25 Beti aParnapas evi Tarsus hǝn b̃idoŋ aSol. \v 26 Nǝboŋ tosab̃i, esǝhari van vǝbar naut a Antiok. Len nasihau enan kavkav gǝlaru arub̃onb̃on mai alat siYesu, mai aroṽusan galit isob̃ur. Len naut a Antiok evi metǝkav lotokis ahai susur gail hǝn naKristen. \p \v 27 Len nǝboŋ enan, ahai kelkel ur galevis loriŋ naut a Jerusalem lovi pan vi Antiok. \v 28 Galit sua, nahǝsan aAkapus, ile mǝhat hǝn b̃ikel ur nǝsa aGot tokel maii ke, dereh navile a pan kavkav tipar hanian buni. Natenan evisi nǝboŋ aKlautius tovi Sisa len naut a Rom.\x * \xo 11.28 \xt Uman 21.10\x* \v 29 Ŋa ahai susur gail lunau koti ke, lǝb̃ikad nǝvat, leviol hǝn galevis mai nǝbathudud nadǝlomian lototohtoh len naprovens Jutea hǝn b̃evi tarhǝt salit ei. \v 30 Imaienan losǝvat aParnapas mai aSol hǝn lǝb̃ilav naviolan en salito mai alat lotoil a m̃o len naut a Jerusalem. \c 12 \s1 Aŋel sua ilav kuv aPita dan naim bǝbaŋis \p \v 1 Len nǝboŋ galenan aHerot Akrippa\f + \fr 12.1 \fq AHerot \ft egai evi aHerot Akrippa, amǝhaibǝn aHerot toyalyal.\f* tovi kiŋ itah gat alat siYesu galevis husur ike temǝdas bun galito. \v 2 Gai igol nasoltia ita bun aJemes, aṽan aJon hǝn nab̃u nǝb̃alan. \v 3 Nǝboŋ aHerot toris ke alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail lotohǝhaṽur hǝn natenan, esǝvat nasoltia gail hǝn lǝb̃itah gat aPita am. Igole len nǝboŋ gail hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan tovi nǝhanan sua ta sutuai seJu gail. \v 4 Nǝboŋ lototah gat aPita tonoŋ, aHerot eriŋi len naim bǝbaŋis, natuhluṽoh tovat hǝn nasoltia tovatvat lan lokǝtkǝta kǝkol hǝni. AHerot ike tikot hǝn aPita len nǝhon nǝvanuan p̃isi, nǝboŋ Nǝhanan hǝn nǝPasova b̃inoŋ.\f + \fr 12.4 \fq Nǝhanan hǝn NǝPasova \ft evi nǝhanan seJu gail husur lohǝhaṽur hǝn nǝboŋ aGot togol ahai a m̃o gail p̃isi silat a Ijip lumat be sǝbar alat a Israel.\f* \v 5 Ŋa lokǝtkǝta kǝkol hǝn aPita len naim bǝbaŋis, be alat siYesu lusor tuṽ tabtab van hǝn aGot m̃osi. \v 6 Len nalenmariug enan a tahw hǝn nǝboŋ aHerot b̃ikot hǝni, aPita ipat buŋbuŋol rivuh hǝn nasoltia eru, natsen\f + \fr 12.6 \fq Natsen \ft evi nǝhau metǝlai tokad nab̃ur gail tomarmarikot.\f* eru artobaŋis gati, ale nasoltia gail am lokǝta kǝkol hǝn nabopita hǝn naim bǝbaŋis. \v 7 Vǝha-sua ŋai aŋel sua siNasub̃ evisi, ale nam̃ial em̃ial lohoim. Aŋel iṽas aPita tarhǝben ike, “Gile mǝhat tutut!” ale natsen aruteh dan navǝlan gǝlaru. \v 8 Beti aŋel ikel maii ke, “Gepitavis nǝhau tutuṽ sam̃, vǝlas naributbut gǝlaru.” Ale aPita igole. Aŋel ike, “Geruŋ gol gaiug hǝn nahurabat naut susus sam̃ ale gehusur ginau!” \v 9 Ŋa aPita evivile husur aŋel be etǝtan hǝn ke nǝsa aŋel togole ekitin o sakitin. Inau ke toris na-kǝta-risi-an ŋai. \v 10 Gǝlaru aruṽot pǝpadaŋ hǝn naut eru nasoltia lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naut toru enan len naim bǝbaŋis, ale arubar nabopita tovi metǝlai tovan hǝn nab̃iltivile. Esǝŋav sǝb̃on m̃os gǝlaru ale aruyar tur lan. Nǝboŋ artobar nagilen nap̃isal tomagugun sua, vǝha-sua ŋai aŋel eriŋ aPita. \v 11 Beti aPita tomadhalǝboii ke tovivile kitin ike, “Gagai nolǝboi koti ke Nasub̃ esǝvat aŋel san hǝn b̃ilav kuv ginau dan navǝlan aHerot mai dan natit p̃isi naJu gail lotonau ke tevisi.” \p \v 12 Nǝboŋ aPita tonau lǝboii, evi lan naim siMeri, anan aJon nahǝsan togon aMak. Nǝvanuan tosob̃ur lub̃on ei hǝn lǝb̃isor tuṽ. \v 13 APita ideldel len nabopita ta vivile, ale navensus tovi slev, nahǝsan aRota egǝm hǝn nabopita hǝn b̃esǝsǝloŋ. \v 14 Nǝboŋ tosǝsǝloŋ lǝboi nadolon aPita, ikemkem masuṽ ŋa igam tǝlmam, sasǝŋav hǝni, ikai ke, “APita eil bopita!” \v 15 Lukel maii ke, “Gaiug govinu!” Nǝboŋ tokelkel tǝtas hǝni ke ekitin, luke, “Hum ma tovi aŋel san.” \v 16 Be aPita ideldel sal. Beti nǝboŋ lotosǝŋav hǝni, lorisi, lumaŋmaŋ habat. \v 17 APita eb̃il hǝn navǝlan ke lemǝdau, ale isor husur nap̃isal Nasub̃ togole tolav kuvi dan naim bǝbaŋis. Ale ikel mai galit ke, “Mitikel natgalenan mai aJemes mai alat sidat gail,” beti eriŋ naut enan, evi lan naut tile. \p \v 18 Len nadudulan nasoltia gail lunau sob̃uer hǝn nǝsa tovisi hǝn aPita, lolǝŋon isa masuṽ. \v 19 Nǝboŋ aHerot togol nadoŋian hǝn aPita sob̃uer, eus taltal hǝn alat lotokǝta kǝkol hǝn aPita husur nǝ-gam-yav-an san ale aHerot ikele hǝn nasoltia tile gail ke ligol galit limat. Nǝboŋ aHerot togole tonoŋ, eriŋ naut a Jutea evi Sisarea, ale itoh ei. \s1 Aŋel sua siNasub̃ igol aHerot imat \p \v 20 Len nǝboŋ enan nǝlon aHerot epǝŋas alat a Tair mai a Siton, eṽitṽituh mai galito. Beti galito lub̃on len nǝnauan sua hǝn lǝb̃isor maii. Nab̃iltivanuan nauman siHerot, nahǝsan aPlastus, idam̃ mai galit ke tevi tarhǝt salito, ale lous ke likad natǝm̃at mai aHerot, asike lub̃al am. Lousi maienan husur loṽur p̃is nǝhanian halito len naut siHerot. \v 21 Len nǝboŋ hǝn nab̃onan, aHerot tosun nahurabat tobilbil, ebǝtah len nab̃iltihai bǝtbǝtah san ale ikel nasoran san mai galito ei. \v 22 Alat lotob̃onb̃on ei lukaikai ke, “Nagot sua satosor, savi vanuan.” \v 23 Vǝha-sua ŋai, aŋel siNasub̃ iṽas aHerot husur gai sasor gol galit, saputsan nahǝsan aGot, ŋa natugulas gail luhani, imat. \v 24 Be nasoruan siGot iperperŋan naut gail am, nǝvanuan isob̃ur am losǝsǝloŋ hǝni, loriŋ nǝlolit len aYesu. \p \v 25 Nǝboŋ aParnapas mai aSol artolav nǝvat mai alat siYesu len naut a Jerusalem tonoŋ, arotǝlmam vi Antiok, ale aJon Mak itah mai gǝlaru. \c 13 \s1 ANunun aGot itabtabuh len aParnapas mai aSol \p \v 1 Len alat siYesu len naut a Antiok, ikad ahai kelkel ur gail mai ahai p̃usan gail: aParnapas, aSimeon lotokisi hǝn aNiker\f + \fr 13.1 \fq Niker \ft namilen mermer len nasoruan ta Kris.\f*, Lusius a Sairin, aManaen (lotohisi mai aHerot Antipas\f + \fr 13.1 \fq AHerot \ft egai evi aHerot Antipas anatun aHerot toyalyal.\f*) mai namǝkot aSol. \v 2 Nǝboŋ lotolotu hǝn Nasub̃ mai lǝsǝhan, aNunun aGot ike, “Mititabtabuh len aParnapas mai aSol m̃os ginau hǝn arb̃igol nauman notokis gǝlar hǝni tia.” \v 3 Ŋa nǝboŋ lǝsǝhan, lotosor tuṽ tonoŋ, loriŋ navǝlalit len gǝlaru mai losǝvat gǝlaru van. \s1 AParnapas mai aSol len naut a Saiprus \p \v 4 Imagenan aNunun aGot esǝvat gǝlaru van ale arovi Seleusia bitas. Arusah len nab̃iltib̃ot, aruwol vi lan naholoul Saiprus. \v 5 Nǝboŋ artobar naut a Salamis, navile sual a Saiprus, arukel ur nasoruan siGot len naim nab̃onb̃onan gail seJu. Arukad aJon Mak am hǝn toum mai gǝlaru. \v 6 Nǝboŋ lotolavutur len naholoul kavkav van vǝbar naut a Pafos, lusab̃ naJu sua, nǝvanuan nabehi tovi ahai kelkel ur gǝgǝras, nahǝsan aParyesu. \v 7 Gai itah mai aSerkius Paulus tovi gavna len naut a Saiprus. Agavna enan evi nǝvanuan tolǝboi natite ale episul hǝn aParnapas mai aSol gǝmai hǝn b̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan siGot. \v 8 Be nǝvanuan nabehi enan, nahǝsan aElimas len nasoruan ta Kris, isor tas gǝlaru ale igol risi ke agavna asike edǝlom nǝsa artokel uri. \v 9 Beti aSol, nahǝsan togon aPol, topul hǝn aNunun aGot, ekǝta mǝtaltal van hǝn aElimas ike, \v 10 “Gaiug gopul hǝn nalibliboŋan mai nagǝgǝrasan, govi anatun natǝmat, govi enemi hǝn natit p̃isi tonor. Gugol nap̃isal tonor siNasub̃ ihab̃ tabtab, gesib hǝni ŋais? \v 11 Gagai Nasub̃ tipansem gaiug. Dereh gevi metb̃esw. Len nǝmariboŋ galevis dereh gedǝdas gǝb̃ekǝta ris nǝyal!” Vǝha-sua ŋai namǝtan arumotmot ale itaŋtaŋ kitev avan ideh hǝn b̃etǝgau navǝlan hǝn b̃esǝhari. \v 12 Nǝboŋ agavna enan toris nǝsa tovisi, ikad nadǝlomian husur ip̃aŋ len nap̃usanan husur Nasub̃. \s1 APol mai aParnapas len naut a Antiok a Pisitia \p \v 13 APol mai alat lototah maii loriŋ naut a Pafos, luwol vi Perka len naut a Pamfilia. Be aJon Mak eriŋ galito, etǝlmam vi Jerusalem. \v 14 Loriŋ naut a Perka luvahut van vǝbar naut a Antiok, navile sual a Pisitia. Len nǝSappat lob̃is lohoim len naim nab̃onb̃onan seJu ale lobǝtah. \v 15 Nǝboŋ naṽuruŋian hǝn nalo siMoses mai natosian sihai kelkel ur gail tonoŋ, alat lotoil a m̃o len naim nab̃onb̃onan seJu lopisul van hǝn galit ke, “Bathudud, mǝtb̃ikad nasoruan b̃igol namtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlonamito, mitikele bai.” \p \v 16 Ŋa aPol eil, eb̃il hǝn navǝlan ke lemǝdau ale ike, “UleIsrael gail mai gamit mǝtsavi Ju be mǝttomǝtahw len nǝyalyalan siGot, mǝtesǝsǝloŋ hǝn ginau! \v 17 AGot silat a Israel ilekis hǝn atǝmadat ta sutuai; igol galit lusob̃ur masuṽ nǝboŋ lototohtoh hum nametb̃os gail len naut a Ijip. Len nǝdaŋan san totibau esǝhar galit dan naut enan.\x * \xo 13.17 \xt Exo 1.7, 12.51\x* \v 18 Naut kǝmas lotohaihai, gai itah mai galit van vǝbar nasihau tovi 40 len naut masmas.\x * \xo 13.18 \xt Num 14.34; Deu 1.31\x* \v 19 Beti ib̃al sǝhor p̃is naluṽoh lotomǝlevru hǝn nametb̃os len naut a Kenaan, ale epǝpehun nǝtan salit mai nǝvanuan san gail\x * \xo 13.19 \xt Deu 7.1; Jos 14.1\x* \v 20 Natgalenan evisi len nasihau tovi 450. Ale aGot itabtabuh len nǝmatsistret lotoil a m̃o hǝn galito vǝbar aSamuel tovi ahai kelkel ur.\x * \xo 13.20 \xt Jdg 2.16; 1Sam 3.20\x* \v 21 Beti nǝvanuan gail lousi hǝn nakiŋ, ŋa aGot itabtabuh len aSol, anatun aKis, nahǝmar san tovi Penjamin, tovi kiŋ nasihau tovi 40.\x * \xo 13.21 \xt 1Sam 8.5, 19, 10.21\x* \v 22 Be aGot idakuv aSol, igol aTevit evi kiŋ salito. Isor ivoi husuri ke, ‘ATevit, anatun aJesse, evi naulum̃an notolǝmas buni; gai dereh tigol natit p̃isi notolǝŋoni.’\x * \xo 13.22 \xt 1Sam 13.14, 16.12; Psa 89.20\x* \v 23 Len nǝpasusan siTevit, aGot itabtabuh len avan sua, hum tokel gati a m̃o, hǝn tolav kuv alat a Israel dan nǝsaan salito, nahǝsan aYesu. \v 24 A tahw hǝn nagǝmaian siYesu, aJon ikel uri tia mai alat a Israel p̃isi ke limaspair dan nǝsaan salito, limasbaptais.\x * \xo 13.24 \xt Mak 1.4; Luk 3.3\x* \v 25 Nǝboŋ nauman siJon pǝpadaŋ hǝn tonoŋ aJon ike, ‘Gunau ke ginau ase? Aoa, nǝsavi atenan. Be atenan egǝm a tahw len ginau, ginau novi ut kǝmas ŋai, nǝsanor kasi hǝn nǝb̃isah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san.’\x * \xo 13.25 \xt Mat 3.11; Mak 1.7; Luk 3.16; Jon 1.20, 27\x* \p \v 26 “Bathudud siApraham mai gamit mǝtsavi Ju mǝttomǝtahw len nǝyalyalan siGot, aGot episul gǝm hǝn gidato, episul hǝn napisulan egai hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan. \v 27 Alat a Jerusalem mai alat lotoil a m̃o salito lǝsakǝta lǝboi aYesu enan, ke aGot totabtabuh lan, lotǝtan hǝn nasoruan sihai kelkel ur gail lotoṽuruŋi len nǝSappat p̃isi. Ŋa lugol nǝsa ahai kelkel ur gail lotokele, isarpoh: len nǝnauan salit, timasmat. \v 28 Lǝsǝsab̃ natideh tonor hǝn b̃imat sile, be naut kǝmas natenan, lous aPilate hǝn b̃igole b̃imat.\x * \xo 13.28 \xt Mat 27.22-23; Mak 15.13-14; Luk 23.21-23; Jon 19.15\x* \v 29 Nǝboŋ lotogol natit p̃isi ahai kelkel ur gail lototos husuri tonoŋ, lupat kuvi vi pan dan nǝhai, loriŋi ipat len nab̃urhuvat tovi b̃urhes.\x * \xo 13.29 \xt Mat 27.57-61; Mak 15.42-47; Luk 23.50-56; Jon 19.38-42\x* \v 30 Avil aGot igol ile mǝhat dan nǝmatan, \v 31 ale alat lotoyar maii gǝm a Kalili vi Jerusalem, lorisi len nǝmariboŋ tosob̃ur.\x * \xo 13.31 \xt Uman 1.3\x* Gagai galit lusor husuri mai nǝvanuan sidato, lukel ur nǝsa lotoris togole mai nǝsa lotosǝsǝloŋ hǝn tokele. \p \v 32 “Ginamǝru, namrukel mai gamito na-kel-uri-an tovoi egai ke: Nǝsa aGot tokel gati mai atǝmadat ta sutuai, \v 33 igol isarpoh m̃os gidato, anatulito. Igole nǝboŋ tolav kuv aYesu dan nǝmatan. Sum̃an aTevit totosi len nǝb̃e na-vǝha-ru-an ke, \q1 “‘Gaiug govi aNatugw ulum̃an, \q2 damǝŋai ginau nogǝm vi Tǝmam̃.’\x * \xo 13.33 \xt Psa 2.7\x* \m \v 34 AGot igol ile mǝhat dan nǝmatan hǝn asike b̃ib̃os nǝtan. Imaienan aGot ekǝmaiegai ke, \q1 “‘Neviol mai gamito hǝn nǝsa notokel gati \q2 mai atǝmamit ta sutuai aTevit.’\x * \xo 13.34 \xt Isa 55.3\x* \m \v 35 Ŋa len nǝb̃e sual am aTevit ike, \q1 “‘Gǝsǝdam̃ hǝn Nǝvanuan Sam̃ b̃ib̃os nǝtan.’\x * \xo 13.35 \xt Psa 16.10\x* \m \v 36 Husur nǝboŋ aTevit tomaur sal, igol p̃is nǝsa aGot tolǝŋoni, ale ipat len nǝmatan, lotavuni mai atǝman gail ta sutuai, ale niben ib̃os nǝtan. \v 37 Avil atenan aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan, atenan sab̃os nǝtan. \v 38 Bathudud, husur natgalenan, namtukel uri mai gamito hǝn mǝtb̃elǝboii ke, len aYesu, aGot elǝboi b̃erub̃at nǝsaan samito. \v 39 AGot eriŋi ke nǝvanuan p̃isi lotokad nadǝlomian len aYesu, lunor len nǝhon, len nǝsa aYesu togole. Be nalo siMoses edǝdas b̃eriŋi ke avan ideh tonor len nǝhon aGot. \v 40 Mǝtelǝlǝgau hǝn ke nǝsa ahai kelkel ur gail lotokele satevisi hǝn gamito. Lokǝmaiegai ke, \q1 \v 41 “‘Mǝteris, gamit mǝttosor viles ginau, \q2 mitip̃aŋ ale mitimat! \q1 Dereh nigol natsua len nǝboŋ samito, \q2 ale asike mǝtodǝlomi ke tokitin, \q2 naut kǝmas avan ideh b̃ikel husuri mai gamito.’”\x * \xo 13.41 \xt Hab 1.5\x* \p \v 42 Nǝboŋ aPol mai aParnapas artovivile, nǝvanuan gail lous gǝlaru hǝn arb̃isor husur natgalenan tǝtas len nǝSappat togon. \v 43 Nǝboŋ nab̃onan tonoŋ mai lotopǝpehw, naJu tosob̃ur mai alat lǝsavi Ju lotohusur kitin hǝn aGot, lohusur aPol mai aParnapas. Arusor mai galito ale arukel mai galit ke leriŋ nǝlolit len aGot toviol kǝmas hǝn navoian mai galito. \p \v 44 Len nǝSappat togon pǝpadaŋ galit p̃isi len nab̃iltivile enan lub̃onb̃on hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan siNasub̃. \v 45 Nǝboŋ alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail lotoris naluṽoh, lutab̃ulol bulos gǝlaru ale lusor tastas nǝsa aPol tokele, lusor mǝdas nahǝsan. \v 46 Beti namǝtahwan eb̃uer, aPol mai aParnapas arusor idaŋ var galit ke, “Inor hǝn namrtokel ur nasoruan siGot mai gamit metǝkav. Be bathut mǝttomǝtahuni, gamit mǝtugol imasil ke mǝtsanor hǝn mǝtb̃ikad nǝmauran vi sutuai. Husur enan gagai namroriŋ gamito, namrulav nasoruan siGot mai alat lǝsavi Ju. \v 47 Husur Nasub̃ aGot ikele hǝn ginamit tia ke, \q1 “‘Ginau nugol gaiug govi nam̃ial m̃os alat lǝsavi Ju, \q2 hǝn gǝb̃ikel ur nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan \q3 mai nǝvanuan p̃isi len navile a pan kavkav.’”\x * \xo 13.47 \xt Isa 42.6, 49.6\x* \p \v 48 Nǝboŋ alat lǝsavi Ju lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, lohǝhaṽur ale lusal suh nasoruan siNasub̃. Galit p̃isi aGot totabtabuh len galit hǝn lǝb̃imaur vi sutuai, lodǝlom nasoruan enan. \v 49 Nasoruan siNasub̃ iperŋan naut p̃isi lotodar vis naut enan. \v 50 Avil alatpǝhaṽut lotoṽat nǝhes lotolotu hǝn aGot, mai alalum̃an lotoil a m̃o len nab̃iltivile enan, naJu gail lugol ke lotomǝtahun aPol mai aParnapas. Ale lomǝdas tabtab hǝn aPol mai aParnapas beti lohut gǝlaru dan naut en salito. \v 51 Ŋa gǝlaru arudardar hǝn narielaru hǝn nǝmasiav naut enan b̃imakuv hǝn b̃imasil ke aGot tomǝtahun galito, dereh tipansem galito.\f + \fr 13.51 \ft AGot igol imagenan husur galit lomǝtahun nasoruan husur aYesu.\f* Beti arovi Ikonium. \v 52 Ale ahai susur gail lopul tabtab hǝn nakemkeman mai aNunun aGot. \c 14 \s1 APol mai aParnapas len nab̃iltivile Ikonium \p \v 1 Len naut a Ikonium aPol mai aParnapas arovi lan naim nab̃onb̃onan seJu hum naṽide sǝlaru. Nasoruan sǝlaru igol isob̃ur lukad nadǝlomian, naJu gail mai alat a Kris. \v 2 Be naJu galevis lotohaihai, lugol alat lǝsavi Ju nǝlolit epǝŋas nǝvanuan nadǝlomian gail. \v 3 Imaienan aPol mai aParnapas arutoh ebǝlav ei. Arsamǝtahw, arusor m̃os Nasub̃. Ale Nasub̃ igol p̃arp̃ar hǝni ke, napisulan artokele husur navoian toviol kǝmas hǝni ekitin, bathut len nǝdaŋan san arolǝboi arb̃igol namerikel gail. \v 4 Alat lototoh len navile enan lopǝpehw. Galevis lohusur nǝnauan seJu gail, galevis lohusur nap̃usanan sihai pispisul eru enan. \p \v 5 Alat lǝsavi Ju, naJu gail mai alat lotoil a m̃o hǝn galito, lusor utaut hǝni ke, lemǝdas gǝlaru ale letubun gǝlaru. \v 6 Nǝboŋ artolǝboii ke b̃imaienan, arugam yav vi lan nab̃iltivile eru, a Listra mai a Terpe len naut a Likaonia. \v 7 Len nǝyaran sǝlaru pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile eru enan, arukelkel na-kel-uri-an tovoi mai nǝvanuan gail. \s1 APol mai aParnapas len naut a Listra \p \v 8 Len naut a Listra ikad avan sua tobǝtah, narien gǝlar p̃isi arugau. Nǝboŋ lotopasi, imaienan tia. Gai sǝyar boŋ ideh. \v 9 Atenan esǝsǝloŋ hǝn aPol nǝboŋ tosor. APol ekǝta van hǝni ale eris lǝboii ke tokad nadǝlomian hǝn b̃imaur. \v 10 APol ikai habat van hǝni ke, “Gile mǝhat len nariem̃! Geil!” Ale aten emǝlah vi mǝhat, etub̃at yar. \p \v 11 Nǝboŋ naluṽoh lotoris nǝsa aPol togole, lukai len nasoruan ta Likaonia ke, “Nagot gail logǝm vi pan hǝn gidato, logǝm vi vanuan.” \v 12 Lokis aParnapas hǝn aSeus mai aPol hǝn aHermes husur aPol tokel ur nasoruan.\f + \fr 14.12 \fq ASeus \ft eil a m̃o hǝn nagot p̃isi silat a Kris, aHermes evi nagot sua tovi ahai pispisul sinagot salit gail.\f* \v 13 Ikad naim nalotuan siSeus vivile hǝn nab̃iltivile. Ahai tutumav siSeus esǝhar nab̃uluk ulum̃an gail lotowan nahorasal van hǝn nametlǝkau hǝn nab̃iltivile, husur gai mai naluṽoh luke letutumav van hǝn gǝlaru. \p \v 14 Avil nǝboŋ ahai pispisul eru, aParnapas mai aPol artosǝsǝloŋ hǝn natenan, arutar nahurabat sǝlaru, arom̃ur van hǝn naluṽoh, arukai ke, \v 15 “Lalum̃an, imabe mǝtugol nategai? Namrovi vanuan ŋai sum̃an gamito. Namrogǝm hǝn namrb̃ikel na-kel-uri-an tovoi mai gamit hǝn mǝtb̃ipair dan natgaleg lotodǝdas lǝb̃evi tarhǝt samito, van hǝn aGot tovi nǝkadun nǝmauran. Gai igol nǝmav mai nǝtan mai nǝtas mai natit p̃isi lotosuh len gail.\x * \xo 14.15 \xt Exo 20.11; Psa 146.6\x* \v 16 Sutuai tia idam̃ hǝni ke naluṽoh hǝn nǝvanuan tiltile gail lotohusur nap̃isal salit ṽisusua. \v 17 Naut kǝmas natenan, igol nǝvanuan p̃isi lolǝboi lǝb̃eris lǝboi gai len navoian togole. Eviol hǝn naus togǝm len nǝmav, eviol hǝn nǝhanian toṽan len nǝboŋ han; igol ke mǝttopul hǝn nǝhanian mai nǝlomit topul hǝn nakemkeman.” \v 18 Be naut kǝmas artokǝmaienan, arusab̃i ke idaŋ hǝn arb̃igol ke lǝb̃esib hǝn natutumavan salito. \p \v 19 Beti len nǝboŋ tile naJu galevis logǝm len naut a Antiok mai a Ikonium, ale lupair hǝn nǝnauan sinaluṽoh van hǝn galito. Lotuṽ aPol ke timat ale loliv gargari vivile len nab̃iltivile husur lunau ke tomat. \v 20 Be nǝboŋ ahai susur gail lotob̃on il garu hǝn aPol, ile mǝhat, iyar tǝlmam van hǝn nab̃iltivile. Pelan han aPol mai aParnapas aroriŋ naut a Listra, arovi Terpe. \s1 APol mai aParnapas arotǝlmam vi Antiok a Siria \p \v 21 Arukel na-kel-uri-an tovoi len naut a Terpe ale lusob̃ur logǝm vi hai susur siYesu gail. Beti arotǝlmam vi Listra, Ikonium mai Antiok. \v 22 Arugol ahai susur gail ludaŋ am, arugol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito hǝn lǝb̃eil gǝgat len nadǝlomian. Aruke, “Datimasdaŋ b̃ur na-lǝŋon-isa-an tosob̃ur hǝn datb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot.” \v 23 APol mai aParnapas arutabtabuh len ahaṽut galevis hǝn lǝb̃eil a m̃o hǝn alat siYesu len naut ṽisusua. Arusor tuṽ, arsǝhan, ale aroriŋ galit len navǝlan Nasub̃, gai lotoriŋ nǝlolit lan. \p \v 24 Nǝboŋ artoyar tur len naut gail a Pisitia, arubar naut a Pamfilia. \v 25 Ale len naut enan, nǝboŋ artokel ur nasoruan len nab̃iltivile Perka tonoŋ, arovi pan vi Attalia bitas. \v 26 Aroriŋ nab̃iltivile Attalia, aruwol tǝlmam vi Antiok. Evi alat siYesu len naut a Antiok lotoriŋ gǝlaru len navǝlan aGot m̃os nauman artomadhaum vurvuri. \p \v 27 Nǝboŋ artobar naut a Antiok, arous alat siYesu ei hǝn lǝb̃ib̃onb̃on, ale arukel ur mai galit natit p̃isi aGot togole len nab̃onan sǝlaru maii. Arukel husur nap̃isal aGot togole hǝn b̃esǝŋav hǝn nabopita hǝn nadǝlomian m̃os alat lǝsavi Ju. \v 28 Beti arutoh mai ahai susur gail ei ebǝlav. \c 15 \s1 Na-tiv-dalusi-an mai nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan \p \v 1 Alatevis lotovi Ju logǝm a Jutea vi Antiok. Loṽusan nǝvanuan nadǝlomian gail ei maiegai ke, “Asike lǝb̃etiv dalus gamito mǝttovi lalum̃an, hum naṽide siMoses, aGot asike ilav kuv gamit dan nǝsaan samito.”\x * \xo 15.1 \xt Lev 12.3\x* \v 2 APol mai aParnapas arusor tas nap̃usanan salito ale arusor b̃alb̃al mai galito. Ŋa alat siYesu lutabtabuh len aPol mai aParnapas mai galevis am hǝn lǝb̃evi Jerusalem hǝn lǝb̃isor mai ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o hǝn alat siYesu husur nap̃usanan enan. \v 3 Ale alat siYesu losǝvat galit vi Jerusalem. Luyar tur len naut gail a Fonisia mai a Samaria, ale len nǝyaran salito lusor husur nǝpairan van hǝn aGot silat lǝsavi Ju. Na-kel-uri-an enan igol nǝvanuan nadǝlomian gail lukemkem masuṽ. \v 4 Nǝboŋ lotobar naut a Jerusalem, alat siYesu, ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o luke, “Ivoi,” mai galito. Beti lukel mai alat a Jerusalem natit p̃isi aGot togole len nab̃onan salit maii. \p \v 5 Nǝvanuan nadǝlomian galevis lotovi Farisi gail, lule mǝhat, luke, “Alat lǝsavi Ju limaskad na-tiv-dalusi-an mai namtimassor tidaŋ mai galito ke, limasgol husur nalo siMoses.” \p \v 6 Ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o lub̃onb̃on hǝn lǝb̃isor husur natenan. \v 7 Nǝboŋ lotosor b̃alb̃al sil naten tobǝlav, aPita ile mǝhat, isor mai galit ke, “Bathudud, mǝtolǝboii ke len nǝboŋ ta m̃o aGot itabtabuh len ginau, hum gidat sua, hǝn nǝb̃ikel na-kel-uri-an tovoi mai alat lǝsavi Ju, hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni ale dǝlomi.\x * \xo 15.7 \xt Uman 10.1-43\x* \v 8 AGot tolǝboi nǝlon nǝvanuan p̃isi, igol imasil ke tolekis hǝn galito, husur ke toviol hǝn aNunun mai galito sum̃an toviol hǝni mai gidat dattovi Ju.\x * \xo 15.8 \xt Uman 2.4, 10.44\x* \v 9 AGot igol ke lǝsatile len gidato. Len nadǝlomian salito igol nǝlolit iveveu. \v 10 Imabe mǝtsǝdam̃ hǝn nǝsa aGot togole tia? Mǝtuke nǝlon aGot tipaŋpaŋ a? Imabe mǝtoriŋ na-gol-husur-nalo-an tomǝlas habat len alat lǝsavi Ju, be gidato mai atǝmadat gail ta sutuai datodǝdas datb̃evusi? \v 11 Satimaienan! Datolǝboii ke len navoian aYesu toviol kǝmas hǝni mai gidato, aGot ilav kuv gidato dan nǝsaan sidato. Ep̃itoṽ hǝn alatenan lǝsavi Ju.” \p \v 12 Galit p̃isi len nab̃onb̃onan lǝsasor, losǝsǝloŋ nǝboŋ aParnapas mai aPol artosor husur namerikel gail aGot togol ke arugole len alat lǝsavi Ju. \v 13 Nǝboŋ artosor tonoŋ, aJemes isor ike, “Mǝtesǝsǝloŋ hǝn ginau. \v 14 Mitinau gat nǝboŋ aSimon\f + \fr 15.14 \ft Len nasoruan ta Kris ike Simeon, sake aSimon, be evi naulum̃an sua ŋai, aYesu tokisi hǝn aPita.\f* tosor vǝsvǝsai mai gidato, nap̃isal nametǝkav aGot togole nǝboŋ togǝm tǝban alat lǝsavi Ju, hǝn b̃ilav dan galito naluṽoh sua hǝn lǝb̃evi esan sǝb̃on.\x * \xo 15.14 \xt Uman 11.1-18\x* \v 15 Nasoruan sihai kelkel ur gail inor hǝn nǝsa aSimon Pita tokele, hum lototos nasoruan siGot ke, \q1 \v 16 “‘Len nǝboŋ enan dereh netǝlmam \q1 ale neum tǝlmam hǝn naim nǝtap̃olen siTevit \q2 tomaruŋruŋ, \q1 nǝsa tomǝtartar dereh neum tǝlmam hǝni \q2 ale nigole tehun ta m̃o, \q1 nǝpasusan siTevit dereh tegǝm vi kiŋ tǝtas. \q1 \v 17-18 Imaienan galit p̃isi am, \q2 nǝvanuan naut tiltile gail nahǝsagw topat len galito, \q2 dereh leusus kitev ginau hǝn lǝb̃elǝboi ginau. \q1 Nasub̃ aGot togol ke, \q2 nǝvanuan gail lolǝboi natgalenan sutuai tia, \q3 gai ekǝmaienan.’”\x * \xo 15.17-18 \xt Amo 9.11-12\x* \p \v 19 AJemes isor am ke, “Noriŋi timaiegai ke: sadatigol tidaŋ hǝn alat lǝsavi Ju lotopair van hǝn aGot. \v 20 Avil gidat datitos nalob̃ulat van hǝn galit b̃ike, salihan namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab ideh, saligol naitian tosa,\f + \fr 15.20 \ft AGot idam̃ hǝn naitian mai asoam̃ gotolah kitin mai ŋai. Lev 18.6-23.\f* salihan namǝŋod lotobaŋis bun navǝdolon mai salihan o mun nǝda.\x * \xo 15.20 \xt Exo 34.15-17; Lev 17.10-16, 18.6-23\x* \v 21 Husur ta sutuai lukel ur nǝsa aMoses totosi len navile p̃isi mai loṽuruŋi len naim nab̃onb̃onan seJu gail len nǝSappat p̃isi.” \s1 Nalob̃ulat napisulan van hǝn alat lǝsavi Ju \p \v 22 Beti ahai pispisul gail, alat lotoil a m̃o mai alat siYesu p̃isi, lusor sab̃i ke litabtabuh len galit galevis hǝn lǝb̃esǝvat galito vi Antiok mai aPol mai aParnapas. Losǝvat galit eru artoil a m̃o hǝn alat siYesu ei. Nahǝsalaru aJutas (lokisi hǝn aParsappas) mai aSilas. \v 23 Arulav nalob̃ulat egai: \pi1 Ginamit, ahai pispisul gail, alat lotoil a m̃o mai alat siYesu, namtutos nalob̃ulat egai van hǝn gamit mǝttovi nǝbathudud siYesu mǝtsavi Ju len naut a Antiok, a Siria mai naprovens Silisia; namtuke “Ivoi!” mai gamito. \pi1 \v 24 Namtosǝsǝloŋ hǝni ke ginamit galevis luvan hǝn gamito, be nǝ-dam-hǝni-an sinamit eb̃uer. Lugol gamit nǝlomit isa mai nǝnauan samit ebutbutut husur nǝsa lotokele. \v 25 Imaienan ginamit p̃isi namtusor sab̃i ke namtitabtabuh len naulum̃an galevis hǝn namtb̃esǝvat galito van hǝn gamito. Lutah mai aParnapas mai aPol, namttolǝmas bun gǝlaru, \v 26 artodam̃ hǝn nǝmauran sǝlaru m̃os nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo. \v 27 Imagenan namtosǝvat aJutas mai aSilas hǝn gǝlar arb̃ikel natgalegai mai gamito top̃itoṽ hǝn namttotosi. \v 28 ANunun aGot mai ginamito namtukad nǝnauan esua ke, ivoi ke asike mǝtovus na-gol-husur-nalo-an tomǝlas habat, avil nalo galegai tovis ŋai ke: \v 29 Samtihan namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab ideh, samtihan nǝda. Samtihan namǝŋod lotobaŋis bun navǝdolon mai samtigol naitian tosa. Mǝtb̃ehusur nǝ-kai-tasi-an galenan, mitigol nǝsa tovoi. Enan ŋai, pelan. \p \v 30 Alat siYesu a Jerusalem losǝvat ahai pispisul gail vi Antiok. Nǝboŋ lotobar naut enan, lugol alat siYesu lub̃onb̃on ale lulav nalob̃ulat mai galito. \v 31 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotoṽuruŋ nalob̃ulat enan, lukemkem masuṽ husur igol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito. \v 32 AJutas mai aSilas, gǝlaru artovi hai kelkel ur, arusor habat hǝn arb̃igol alat lotokad nadǝlomian lǝb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlolito mai lǝb̃idaŋ am. \v 33-34 Nǝboŋ artotoh len nǝmariboŋ galevis, nǝvanuan nadǝlomian gail losǝvat gǝlar tǝlmam vi Jerusalem len navoian hǝn arb̃etǝlmam van hǝn alat lotosǝvat gǝlar vi Antiok.\f + \fr 15.33-34 \ft Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn nasoruan egai: \fv \ft 34\+fv* \fq Be aSilas ike titoh ei.\f* \v 35 Be aPol mai aParnapas arutoh len naut a Antiok. Gǝlaru mai isob̃ur am lop̃usan, lukel ur nasoruan siNasub̃. \s1 APol mai aParnapas aropǝpehw \p \v 36 Husur nǝmariboŋ galevis, aPol isor mai aParnapas ke, “Daretǝlmam vi lan nab̃iltivile p̃isi dartokel ur nasoruan siNasub̃ lan hǝn darb̃eris alat lotokad nadǝlomian ke lumabe.” \v 37 AParnapas ike tesǝhar aJon lotokisi hǝn aMak mai gǝlaru. \v 38 Avil aPol idaŋ ke, husur atenan togam dan gǝlaru len naut a Pamfilia ale sǝtah mai gǝlar len nauman, saaresǝhari.\x * \xo 15.38 \xt Uman 13.13\x* \v 39 Arusor b̃alb̃al habat ŋa aropǝpehw, ale aParnapas esǝhar aMak, aruwol vi Saiprus. \v 40 Be aPol ilekis len aSilas, ale nǝboŋ ahai susur gail lotoriŋi len navǝlan aGot, eriŋ naut enan. \v 41 APol mai aSilas aruyar tur len naut gail a Siria mai naprovens Silisia, arugol alat siYesu gail ludaŋ am. \c 16 \s1 ATimoti itah mai aPol mai aSilas \p \v 1 APol iyar van vǝbar naut a Terpe mai a Listra. Len naut a Listra ikad ahai susur sua nahǝsan aTimoti, anan evi Ju tokad nadǝlomian, be atǝman evi uleKris. \v 2 Alat lotokad nadǝlomian len naut a Listra mai a Ikonium luke gai evi vanuan tovoi. \v 3 APol ike aTimoti titah maii len nǝyaran san, ale esǝhari hǝn b̃etiv dalusi bathut naJu gail lotosuh len naut galenan, husur galit p̃isi lolǝboii ke atǝman evi uleKris. \v 4 Len nǝ-yar-tur-an salito len nab̃iltivile gail, lukel mai alatenan nǝ-kai-tasi-an hǝn lǝb̃igol husuri, nǝ-kai-tasi-an ahai pispisul gail mai alat lotoil a m̃o len naut a Jerusalem lotodam̃ hǝni. \v 5 Imagenan alat siYesu len naut gail ludaŋ am len nadǝlomian salito mai logǝm lusob̃ur am len nǝmariboŋ ṽisusua. \s1 Len naut a Troas aPol eris na-kǝta-risi-an sua \p \v 6 Pol galito luyar tur len naut gail a Frijia mai a Kalatia husur aNunun aGot ekǝkol hǝn nap̃isal hǝn lǝb̃ikel ur nasoruan len naprovens Asia. \v 7 Nǝboŋ lotobar naut a Misia, lugol risi ke levi lan naprovens Pitinia be aNunun aYesu ip̃on gol galito. \v 8 Ŋa luyar tur naut gail a Misia, lovi pan vi Troas bitas. \v 9 Len mariug aPol eris na-kǝta-risi-an togǝm len nǝmav. Ikad auleMasetonia toil ŋiri ke, “Gegǝm vi Masetonia hǝn gǝb̃evi tarhǝt sinamito.” \v 10 Nǝboŋ toris na-kǝta-risi-an tonoŋ, vǝha-sua ŋai eutaut hǝn namtb̃evi Masetonia husur inau sǝhoti ke aGot ike namtikel ur na-kel-uri-an tovoi mai galit ei. \s1 Nǝpairan van hǝn aGot seLitia \p \v 11 Nǝboŋ namttoriŋ naut a Troas, namtuwol inor vi lan naholoul Samotras. Pelan han namtuvahut len naut a Neap̃olis. \v 12 Namtoriŋ naut enan, namtuyar vi Filippi, alat a Rom lotoum hǝni vatoh lan. Evi nab̃iltivile sua toil a m̃o len naprovens Masetonia. Namtutoh ei len nǝmariboŋ galevis. \v 13 Len nǝSappat namtovivile metlǝkau hǝn navile tarhǝt hǝn nawisel. Namtunau ke ikad naut hǝn na-sor-tuṽ-an ei, ale namtobǝtah, namtusor mai alatpǝhaṽut lotob̃onb̃on ei. \v 14 Ikad apǝhaṽut sua, nahǝsan aLitia, tolotu hǝn aGot, tosǝsǝloŋ hǝn ginamito. Evi tob̃taTiatira top̃ur hǝn nǝkaliko toboŋboŋ. Nasub̃ eb̃ur nǝlon hǝn b̃esǝsǝloŋ husur nǝsa aPol tokele. \v 15 Nǝboŋ gai mai alat lototoh maii lotobaptais tonoŋ, eus ginamit ke, “Mǝtb̃isab̃ sǝhoti ke notodǝlom kitin len Nasub̃, mǝtegǝm hǝn mǝtb̃itoh len naim sagw.” Ale igol ke namtudam̃ hǝni. \s1 APol mai aSilas len naim bǝbaŋis \p \v 16 Len nǝboŋ sua namtovi lan naut na-sor-tuṽ-an enan ale natǝbarehreh sua tovi slev, ebubur mai ginamito. Gai ikad natǝmat togol ke, ikel ur nǝsa b̃evisi. Imagenan alat lotokad naslev enan lulav nǝvat isob̃ur lan. \v 17 Alitenan ehusur aPol mai ginamito, ikaikai ke, “Lalum̃an galegai lovi slev siGot toyalyal buni. Lukel uri mai gamito nap̃isal hǝn nǝ-lav-kuvi-an dan nǝsaan samito.” \v 18 Ehisi imagenan len nǝboŋ tosob̃ur. Be igol nǝlon aPol ipaŋpaŋ, ipair van hǝni, ikel mai natǝmat ke, “Nukele idaŋ mai gaiug len nahǝsan aYesu Kristo, gimakuv dani.” Vǝha-sua ŋai imakuv. \v 19 Be nǝboŋ alat lotokad naslev enan lotolǝboii ke alitenan edǝdas b̃ilav nǝvat ideh am m̃os galito, lutah gat aPol mai aSilas, liv gargar gǝlaru vi lan nǝmaket hǝn lǝb̃eriŋ gǝlaru len nǝhon alat lotoil a m̃o len nab̃iltivile. \v 20 Nǝboŋ lotosǝhar gǝlaru van hǝn nab̃iltimatsistret gail, luke, “Alaruegai arugol nǝ-b̃al-taṽtaṽor-an len nab̃iltivile sidato. Arovi uleJutea, \v 21 ale arukel ur naṽide gail nalo sidat toke sanor hǝn datb̃idam̃ hǝni mai datb̃ehusuri, husur datovi uleRom gail.” \p \v 22 Naluṽoh am lomǝtahun gǝlaru ale nab̃iltimatsistret gail lukel mai nasoltia ke, litar sil nahurabat sǝlaru ale ṽas gǝlaru. \v 23 Nǝboŋ lotoṽas gǝlaru vǝha-sob̃ur, lubar hǝn gǝlar len naim bǝbaŋis. Ale lukele hǝn naulum̃an hǝn naim bǝbaŋis ke tekǝtkǝta kǝkol gat gǝlaru. \v 24 Igol nǝsa lotokele, eriŋ gǝlaru len narum̃ lohoim buni ale ibaŋis gat narielaru len nǝhai.\f + \fr 16.24 \fq Nǝhai \ft enan ikad nahudhut eru tokad naintses tarhǝte, nalok tarhǝte, mai ikad nab̃ur gail lan, narien nǝvanuan tosiriv len gail.\f* \p \v 25 Tub̃loh len mariug aPol mai aSilas arusor tuṽ mai arokǝkai hǝn nǝb̃e gail van hǝn aGot, ale alat lotosuh len naim bǝbaŋis losǝsǝloŋ hǝn gǝlaru. \v 26 Losǝhoṽut, nadu todaŋ ekur hǝn nǝpaudesen hǝn naim bǝbaŋis. Vǝha-sua ŋai nabopita gail losǝŋav ale natsen salit p̃isi lumarub̃. \v 27 Nǝboŋ naulum̃an hǝn naim bǝbaŋis tolele, toris nabopita lotosǝŋav, eliv kuv nab̃iltib̃u san hǝn b̃isar bun gai gabag, husur inau ke alat lotosuh ei lugam yav tia. \v 28 Be aPol ikai habat ke, “Sagisar gaiug! Gidat p̃isi datosuh gegai.” \p \v 29 Naulum̃an enan eus nam̃ial, igam lohoim, ale ipab, etǝŋedur bathurien aPol mai aSilas. \v 30 Beti esǝhar gǝlaru vivile, eus gǝlar ke, “Nasub̃ gǝlaru, nigol nǝsa hǝn asike nǝb̃ipanis sil nǝsaan sagw?” \p \v 31 Arusor vari ke, “Gikad nadǝlomian len Nasub̃ aYesu ale dereh tilav kuv gaiug dan nǝsaan sam̃. Imagenan hǝn alat lotosuh len naim sam̃ am.” \p \v 32 Ale arukel nasoruan siNasub̃ mai atenan, mai alat lotosuh len naim san. \v 33 Len namityal enan len mariug, ekǝkas nahurhubelaru tomap̃ulp̃ul, beti gai mai nǝbathudud san lubaptais. \v 34 Esǝhar gǝlaru vi lohoim ale eriŋ nǝhanian a m̃o hǝn gǝlaru ale gai mai galit p̃isi lotosuh maii lukemkem masuṽ bathut nadǝlomian lotomadhakade len aGot. \p \v 35 Len naut tolan nǝmatsistret gail losǝvat alipah gail hǝn lǝb̃ike, “Sah rub̃at alaruenan arivan.” \p \v 36 Ale naulum̃an hǝn naim bǝbaŋis ikel mai aPol ke, “Nǝmatsistret gail lopisul ke nǝb̃erub̃at gamǝru. Imagenan mǝrolǝboi mǝrb̃eriŋ naut egai. Mirivan mǝdau.” \p \v 37 Avil aPol ikel mai alipah gail ke, “Lobilas ginamǝru len nǝhon nǝvanuan gail be lǝsakot hǝn ginamǝru. Naut kǝmas namrovi uleRom, lubar hǝn ginamǝru len naim bǝbaŋis. Galit lunau ke lesǝvat ginamǝru vi tut hǝn ke nǝvanuan gail asike lǝb̃elǝboii a? Aoa! Ivoi ke galit sǝb̃olit m̃au legǝm sǝhar kuv ginamǝru.”\x * \xo 16.37 \xt Uman 22.25-29, 23.27\x* \p \v 38 Alipah gail lukel ur nasoruan enan mai nǝmatsistret gail. Lomǝtahw nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni ke gǝlaru artovi uleRom. \v 39 Ŋa luvan vaus gǝlaru ke saarinau gat nǝsa lotogol tosa hǝn gǝlaru. Beti losǝhar gǝlaru vivile ale lous gǝlaru hǝn arb̃eriŋ nab̃iltivile enan. \v 40 Nǝboŋ artoriŋ naim bǝbaŋis, arovi lan naim seLitia, ale nǝboŋ artoris nǝvanuan nadǝlomian gail, arugol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, beti aruvan. \c 17 \s1 APol mai aSilas len naut a Tessalonika \p \v 1 Nǝboŋ aPol galit lotoyar tur len naut a Amfip̃olis mai a Ap̃ollonia, lubar naut a Tessalonika, naut enan tokad naim nab̃onb̃onan seJu gail. \v 2 Sum̃an naṽide san, aPol eb̃is lan ale len nǝSappat itor ikel ur mai galito nǝsa natosian siGot tokele. \v 3 Isor vahvah mai galito hǝn b̃eṽusan len natosian siGot ke, aKristo, aGot totabtabuh lan imaslǝŋon isa vǝmat mai imasle mǝhat dan nǝmatan. Ale aPol ike, “AYesu egaii notokel uri mai gamito, evi aKristo boh.” \p \v 4 Galit galevis lodǝlom nǝsa aPol tokele ale lub̃on mai aPol mai aSilas. Isob̃ur am lutah mai gǝlaru: alat a Kris lotolotu hǝn aGot, mai alatpǝhaṽut lotoil a m̃o len nab̃iltivile enan. \p \v 5 Be naJu lǝsadǝlom nasoruan siPol lutab̃ulol bulos gǝlaru, ale losǝhar naulum̃an galevis lotosa dan nǝmaket, lugol nǝvanuan gail loluṽoh hǝn lǝb̃ib̃al taṽtaṽor, mǝdas natit gail len nab̃iltivile enan. Lom̃ur van hǝn naim siJason hǝn lǝb̃idoŋ aPol mai aSilas hǝn lǝb̃ipat kuv gǝlaru vivile van hǝn naluṽoh. \v 6 Nǝboŋ lǝsǝsab̃ gǝlaru, loliv gargar aJason mai nǝvanuan nadǝlomian gail tile van hǝn alat lotoil a m̃o len nab̃iltivile enan. Lukai habat ke, “Nǝvanuan galegai lotomǝdas naut p̃isi, gagai logǝm gegai. \v 7 Ale Jason egai ehǝhaṽur hǝn lototoh lohoim san. Galit p̃isi lob̃ur kotov nalo seSisa a Rom, luke ikad nakiŋ tile, nahǝsan aYesu!” \p \v 8 Nǝboŋ naluṽoh mai alat lotoil a m̃o lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, lodǝdarŋab̃u masuṽ. \v 9 Imagenan lugol ke aJason mai nǝvanuan nadǝlomian gail lulav nǝvat mai galito hum na-kel-gati-an ke asike lomǝdas naut tǝtas am, ale loriŋ galito luvan. \s1 APol mai aSilas len naut a Perea \p \v 10 Len mariug enan ŋai nǝvanuan nadǝlomian gail losǝvat aPol mai aSilas vi Perea. Nǝboŋ artobar naut enan arob̃is len naim nab̃onb̃onan seJu gail. \v 11 Len nab̃oruan salito, alat a Perea lohǝhaṽur hǝn lǝb̃esǝsǝdariŋ sǝhor alat a Tessalonika. Lolǝŋon masuṽ hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan. Len nǝboŋ p̃isi lobunus tas natosian siGot hǝn lǝb̃isab̃i ke aPol tokitin o sakitin. \v 12 Imagenan galit lusob̃ur lodǝlom nasoruan siGot; galevis lotovi tob̃taKris lotoṽat nǝhes mai auleKris isob̃ur. \v 13 Be nǝboŋ naJu gail len naut a Tessalonika lotosǝsǝloŋ lǝboii ke aPol tokel ur nasoruan siGot mai alat a Perea, luvan ei ale lusor tas aPol len naluṽoh, gol nǝlol paŋpaŋ mai nab̃iltidǝdarŋab̃uan len navile enan. \v 14 Beti vǝha-sua ŋai nǝvanuan nadǝlomian gail losǝvat aPol vi tut, vi lau len nabitas, be aSilas mai aTimoti arutoh. \v 15 Alat lotosǝhar aPol luyar maii vǝbar naut a Atens ale nǝboŋ lototǝlmam, lulav napisulan siPol ke, aSilas mai aTimoti aregǝm tah mai aPol tutut. \s1 Len naut a Atens \p \v 16 Nǝboŋ aPol totoh vir gǝlaru len naut a Atens, nǝlon isa bathut eris ke nab̃iltivile epul hǝn nǝlablab tiltile lotolotu hǝni. \v 17 Ŋa isor vahvah len naim nab̃onb̃onan mai naJu gail mai alat lǝsavi Ju lotolotlotu hǝn aGot. Ale len nǝboŋ p̃isi len nǝmaket ihol mai alat lototoh ei. \v 18 Ahai p̃usan gail, lotokis galit hǝn Epikurian\f + \fr 17.18 \fq Epikurian \ft gail lodǝlomi ke, nǝmauran ipat m̃os nahǝhaṽuran, ale b̃ikad nagot ideh, nǝvanuan lovi ut kǝmas hǝn galito.\f* mai Stoik\f + \fr 17.18 \fq Stoik \ft gail lodǝlomi ke, nǝvanuan ŋai ikad nǝnauan tonor hǝn b̃ekǝta tǝban gai sǝb̃on. Lunau ke, got evi natit p̃isi len navile a pan ale nǝvanuan p̃isi mai natit p̃isi lop̃itp̃itoṽ.\f*, lusor levlev mai aPol. Galevis luke, “Ategai tosor tavtav, gai ike tikel nǝsa?” Galevis am luke, “Esum̃an tovi ulum̃an na-kel-uri-an hǝn nagot dattotǝtan hǝn gail.” (Lokǝmaienan husur ikel ur aYesu mai na-le-mǝhat-an dan nǝmatan.) \v 19 Ŋa losǝhar aPol van hǝn nǝkaunsel hǝn nǝAreopakus.\f + \fr 17.19 \fq NǝAreopakus \ft evi naṽehuh sua tokad nahǝsan nagot hǝn nǝb̃alan salito mai lokis nǝmatsistret gail lotobǝtah len nǝkaunsel nǝAreopakus am.\f* Nǝmatsistret gail lotobǝtah lan lousi ke, “Namtuke namtelǝboi nap̃usanan veveu gotokel uri. \v 20 Namtosǝsǝloŋ hǝn natgalevis lototile masuṽ ale namtuke namtelǝboi namilelito.” \v 21 Alat a Atens mai nametb̃os gail lototoh ei, lusorsor husur mai losǝsǝloŋ tabtab hǝn nǝnauan ideh toveveu. \p \v 22 Beti aPol eil rivuh hǝn nǝAreopakus ike, “Alat a Atens, noris ke, mǝttonau masuṽ hǝn nalotuan van hǝn nagot samit gail. \v 23 Husur nǝboŋ notoyar tur len naut egai, nokǝta bunus natit mǝttolotu hǝn gail. Ale nusab̃ nǝmel tutumavan sua tokad natosian lan. Ike, ‘Van hǝn Nagot Datsalǝboii.’ Nǝsa mǝttolotu hǝni be mǝtsalǝboii, ategai nikel uri mai gamito. \v 24 AGot togol navile a pan mai natit p̃isi lan, atenan tovi Nasub̃ hǝn nǝmav mai navile a pan, gai satoh len naim nalotuan nǝvanuan lotoum hǝn gail. \v 25 Mai nǝvanuan gail lǝsalǝboi lǝb̃evi tarhǝt san husur gai sǝpar titideh bathut gai sǝb̃on eviol mai nǝvanuan p̃isi hǝn nǝmauran, nasuŋavŋavan mai natit p̃isi am.\f + \fr 17.25 \ft Hǝn naves 24-25, ris 1Ki 8.27; Isa 42.5; Uman 7.48\f* \v 26 Len nǝvanuan esua ŋai igol naluṽoh p̃isi hǝn nǝvanuan tiltile gail, hǝn lǝb̃itoh len navile a pan kavkav. Ale eriŋ gat nǝboŋ hǝn natohan salito mai naut a im salito. \v 27 Igol natgalenan hǝn lǝb̃iyar kitev aGot, mai hum ma lǝb̃itaŋtaŋ kitevi ale sab̃i, naut kǝmas ke satoh a tut dan gidat ṽisusua. \v 28 Bathut \q1 “‘Len gai datukad nǝmauran, \q2 datugol natideh dattogole mai datukad natohan.’ \m Hum galevis silat lototos nǝb̃e samito luke, \q1 “‘Gidat am datovi natun gail.’ \m \v 29 Imagenan, husur ke dattovi anatun aGot gail, sadatinau ke esum̃an nǝlablab hǝn nagol, nasilva o nǝvat mot, nǝlablab nǝvanuan toum hǝni len namitisau mai nǝnauan san. \v 30 A m̃o aGot sǝpansem alat lototǝtan hǝn nakitinan husuri. Ehum tokǝta sǝhor natǝtanan enan. Be len nǝboŋ ta damǝŋai van, isor idaŋ mai nǝvanuan p̃isi len naut p̃isi ke, lipair dan nǝsaan salito. \v 31 Bathut aGot ilekis hǝn nǝboŋ tia hǝn ke, len nanoran gai dereh tikot hǝn nǝvanuan p̃isi len navile a pan. AGot gatotabtabuh len avan sua hǝn b̃ikot hǝn galito. Ale igol avan enan ip̃arp̃ar nǝboŋ togol tole mǝhat dan nǝmatan.” \p \v 32 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn aPol tosor husur na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, galevis lusor vilesi, luman sili, be galevis am luke, “Namtuke namtesǝsǝloŋ hǝn gaiug tǝtas husur natenan.” \p \v 33 Imagenan aPol eriŋ galito. \v 34 Be galit galevis lutah maii, ale lukad nadǝlomian len aYesu: ikad aTionisius, tobǝtah len nǝAreopakus; apǝhaṽut sua, nahǝsan aTamaris, mai nǝvanuan galevis am. \c 18 \s1 APol len naut a Korint \p \v 1 Husur nǝboŋ enan aPol eriŋ naut a Atens, evi Korint. \v 2 Len naut enan ebubur mai naJu sua, nahǝsan aAkwila tovi ulePontus. Gai imadhagǝm a Itali mai asoan, aPrisilla, husur Klautius Sisa ikai hǝn naJu gail ke leriŋ naut a Rom. APol ia ris gǝlaru, \v 3 ale bathut nauman san inor hǝn sǝlaru, itoh mai gǝlaru ale loum b̃onb̃on. Galit p̃isi losǝsod im nǝtap̃olen. \v 4 Len nǝSappat p̃isi isor vahvah len naim nab̃onb̃onan seJu hǝn b̃igol naJu gail mai alat a Kris lelǝboi sǝhot nakitinan husur aYesu. \p \v 5 Nǝboŋ aSilas mai aTimoti artogǝm len naprovens Masetonia tah mai aPol a Korint, aPol igol tabtab hǝn na-kel-uri-an ŋai, ikel uri mai naJu gail ke, aYesu evi aKristo, aGot totabtabuh lan. \v 6 Nǝboŋ lotomǝtahun aPol, sor mǝdas nahǝsan, aPol ekur hǝn nahurabat san hǝn b̃imasil ke, aGot sahǝhaṽur hǝn galito, ike, “Nǝsa b̃evisi hǝn gamito tipat len gamito! Asike ipat len ginau am. Gagai van nivan hǝn alat lǝsavi Ju.”\x * \xo 18.6 \xt Uman 13.51\x* \v 7 Beti eriŋ naim nab̃onb̃onan enan vi lan naim seTitius Justus, tolotu hǝn aGot; naim san ipat tarhǝt naim nab̃onb̃onan seJu.\f + \fr 18.7 \fq Titius \ft Justus: natosian galevis ta sutuai luke Titus.\f* \v 8 AKrispus, toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan, ikad nadǝlomian len Nasub̃ aYesu, gai mai alat lototoh maii. Isob̃ur len naut a Korint lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan siPol, lodǝlom na-kel-uri-an tovoi ale lubaptais. \v 9 Len nalenmariug sua Nasub̃ isor mai aPol len na-kǝta-risi-an sua ke, “Sagemǝtahw, be gisor, sagipat b̃utb̃ut; \v 10 bathut nutoh mai gaiug. Ale sǝkad avan ideh hǝn b̃emǝdas gaiug hǝn b̃igol gǝb̃ikad nasǝnahan, husur nǝvanuan isob̃ur len nab̃iltivile egai lovi esagw.” \v 11 Ale itoh ei nasihau esua mai nahǝbati emǝlevtes, eṽusan galito hǝn nasoruan siGot. \p \v 12 Nǝboŋ aKallio tovi gavna len naprovens Akaia, naJu gail lub̃on, lutah gat aPol, ale lukot hǝni. \v 13 Luke, “Ategai italtal hǝn nǝvanuan gail hǝn lǝb̃ilotu hǝn aGot len naṽide sanor hǝn nalo.”\f + \fr 18.13 \ft Nalo silat a Rom idam̃ hǝn nalotuan silat lotovi Ju, be luke aPol top̃usan hǝn nalotuan tile, nalo silat a Rom sǝdam̃ hǝni.\f* \v 14 APol esǝŋav hǝn nabuŋon hǝn b̃isor be aKallio isor kǝkol hǝni, ikel mai naJu gail ke, “Gamit mǝttasor husur nǝsaban ideh o natit tosa togole, tanor hǝn nǝb̃esǝsǝloŋ hǝn na-sor-tasi-an samit mǝttovi Ju. \v 15 Avil husur ke nǝbathut na-sor-b̃alb̃al-an evi nasoruan gail mai nǝhes gail mai nalo samito, gamit m̃au mitigole tinor, husur ginau nomǝtahun nǝb̃evi nǝmatsistret hǝn natgalenan.” \v 16 Ale igol ke nǝvanuan nakotan lohut galit dan nakotan. \v 17 Beti galit p̃isi lutah gat aSostenes toil a m̃o hǝn naim nab̃onb̃onan seJu ale luṽasi a m̃o hǝn nakotan, be aKallio sǝnau masuṽ hǝn natgalenan. \s1 APol etǝlmam vi Antiok \p \v 18 APol itoh ebǝlav kǝkereh a Korint. Beti esudǝlam̃ nǝvanuan nadǝlomian gail ei, ale iwol vi Siria mai alarmisoan, aPrisilla mai aAkwila. Len naut a Kenkrea esir p̃is navurun husur na-kel-gati-an sua san tokele mai aGot. \v 19 Nǝboŋ lotobar naut a Efesus, aPol eriŋ gǝlar ei be gai sǝb̃on eb̃is len naim nab̃onb̃onan seJu hǝn b̃isor levlev mai naJu gail. \v 20 Nǝboŋ lotousi hǝn b̃itoh kǝkereh am, sǝdam̃. \v 21 Be nǝboŋ tosudǝlam̃ galito tonoŋ ike, “AGot b̃elǝŋoni dereh netǝlmam van hǝn gamito.” Beti iwol dan naut a Efesus. \v 22 Ale nǝboŋ tomariŋ len naut a Sisarea, evi mǝhat vi Jerusalem, ike, “Ivoi,” mai alat siYesu ei, ale evi pan vi Antiok. \v 23 Nǝboŋ totoh ei ebǝlav kǝkereh, ivan tǝtas, iyar tur len naut gail a Kalatia mai a Frijia hǝn b̃igol ahai susur p̃isi, ludaŋ am. \s1 AAp̃ollos ikel ur nasoruan siGot \p \v 24 NaJu sua tovi auleAleksadria egǝm vi lan naut a Efesus, nahǝsan aAp̃ollos. Evi naulum̃an tokad namitisau hǝn b̃igol nasoran b̃ihol, ale elǝboi bun natosian siGot. \v 25 Atenan esǝsǝloŋ lǝboi nap̃isal siNasub̃ tia, ale nǝlon idaŋ hǝn tosor mai p̃usan tonor husur aYesu, be elǝboi nǝbaptaisan siJon ŋai. \v 26 Etub̃at hǝn nasoran len naim nab̃onb̃onan seJu, namǝtahwan eb̃uer. Be nǝboŋ aPrisilla mai aAkwila artosǝsǝloŋ hǝni, arusor mai gai sǝb̃on, arusor vahvah hǝn nap̃isal siGot tonor am maii. \v 27 Nǝboŋ toke tevi lan naprovens Akaia, nǝvanuan nadǝlomian gail lugol elǝŋon ivoi am len nǝlon, ale lutos nalob̃ulat van hǝn ahai susur gail ei ke, lehǝhaṽur hǝn nagǝmaian san. Nǝboŋ tobar naut a Akaia evi tarhǝt habat silat lotokad nadǝlomian bathut navoian aGot toviol kǝmas hǝni. \v 28 Len nǝhon nǝvanuan p̃isi, len natosian siGot, isor idaŋ, ṽusani ke naJu gail lusab, be aYesu evi aKristo, aGot totabtabuh lan. \c 19 \s1 APol len nab̃iltivile Efesus \p \v 1 Nǝboŋ aAp̃ollos totoh len naut a Korint, aPol iyar tur len naut gail a ut vǝbar naut a Efesus. Isab̃ ahai susur galevis ei, \v 2 ale eus galit ke, “Mǝtukad aNunun aGot nǝboŋ mǝttogǝm vi vanuan nadǝlomian a?” Lusor vari ke, “Ao, b̃ikad aNunun aGot, namtsasǝsǝloŋ hǝn natideh husuri.” \v 3 Beti aPol eus ke, “Mǝtukad nǝbaptaisan tomabe?” Lusor vari ke, “Nǝbaptaisan siJon.” \v 4 Ale aPol ike, “Nǝbaptaisan siJon evi nǝbaptaisan hǝn nǝpairan dan nǝsaan. AJon ikel mai nǝvanuan gail ke, leriŋ nǝlolit len ategaii b̃ehusuri. AJon isor husur aYesu.”\x * \xo 19.4 \xt Mat 3.11; Mak 1.4, 7-8; Luk 3.4, 16; Jon 1.26-27\x* \v 5 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nasoruan enan, lubaptais len nahǝsan Nasub̃ aYesu. \v 6 Ale nǝboŋ aPol toriŋ navǝlan gǝlar len galit ṽisusua tonoŋ, aNunun aGot eb̃is len galito, ale lusor len nasoruan tiltile mai lukel ur nǝsa aGot tokel mai galito. \v 7 Galit p̃isi lovi 12. \p \v 8 APol eb̃is len naim nab̃onb̃onan seJu ale len nahǝbati itor isor ei namǝtahwan eb̃uer. Isor levlev mai isor vahvah husur natohan pipihabǝlan aGot. \v 9 Be nǝboŋ galevis lotohaihai, lǝsadǝlomi, lotosor isa hǝn nap̃isal siNasub̃ van hǝn nab̃onb̃onan, aPol eriŋ galito. Esǝhar ahai susur gail maii, ale isor levlev akis len naim namitisau seTirannus. \v 10 Imagenan tabtab len nasihau eru hǝn ke, galit p̃isi lototoh len naprovens Asia, naJu gail mai alat a Kris p̃isi, losǝsǝloŋ hǝn nasoruan siNasub̃. \s1 Anatun aSkeva gail \p \v 11 Len navǝlan aPol aGot igol namerikel gail sahun togolgole akis. \v 12 Natuhtaol o nahurabat gail lotobar aPol, nǝboŋ lotolav gail mai alat lotomǝsah, lumaur, mai nanunun nǝmargobut gail lumakuv. \v 13 Beti naJu galevis lotoyar titau hǝn lǝb̃ehut nanunun tosa gail, lukel ris nahǝsan Nasub̃ aYesu van hǝn alat lotokad nanunun nǝmargobut gail ke, “Len nahǝsan aYesu, aPol tokel uri, gimakuv!” \v 14 Ikad ab̃iltihai tutumav tovi Ju, nahǝsan aSkeva, tokad anatun ulum̃an tomǝlevru togol magenan hǝni. \v 15 Avil nǝboŋ lotogole, nanunun nǝmargobut isor var galit ke, “Nolǝboi aYesu! Nǝsatǝtan hǝn aPol, avil gamit ase?” \v 16 Beti naulum̃an tokad nanunun nǝmargobut emǝlah van hǝn galito, idaŋ masuṽ, esǝhor galito gol ke lugam dan naim enan b̃urmalmal mai nǝda halit isel. \v 17 Nǝboŋ alat lototoh a Efesus, naJu gail mai alat a Kris p̃isi, lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, galit p̃isi lumaŋmaŋ lan ale loputsan nahǝsan Nasub̃ aYesu. \v 18 Galit lusob̃ur lotogǝm vi vanuan nadǝlomian, lusor tǝvah, lukel vǝhot nǝsa tosa lotogole. \v 19 Galit galevis lotogolgol nabehi a m̃o, lusah tuan nalob̃ulat na-golgol-behi-an salit gail, ale lopǝŋas p̃isi len nǝhon nǝvanuan gail. Lǝtake lǝtap̃ur hǝn nalob̃ulat gail, nǝvat halit tavi nakoin nasilva tavi 50,000. \v 20 Len naṽide tomagenan aGot eṽusan nǝdaŋan san, ŋa nǝvanuan lusob̃ur am losǝsǝloŋ hǝn nasoruan siNasub̃ tobar nǝlolit am. \s1 Naluṽoh ib̃al taṽtaṽor, mǝdas natit gail \p \v 21 Nǝboŋ natgalenan lotonoŋ, len nanunun aPol inau ke tiyar tur len naprovens Masetonia mai a Akaia vi Jerusalem. Ike, “Nǝboŋ nǝb̃ivan ei b̃inoŋ nimasvi Rom am.” \v 22 Ŋa esǝvat nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an san eru, aTimoti mai aErastus vi Masetonia, be gai sǝb̃on itoh ebǝlav kǝkereh am len naprovens Asia. \p \v 23 Len nǝboŋ enan, len nab̃iltivile Efesus ikad nab̃iltib̃alan tomǝdas alat lotohusur nap̃isal siNasub̃. \v 24 Ikad naulum̃an sual ei, nahǝsan aTemetrius toum hǝn natuhlablab hǝn naim nalotuan siArtemis hǝn nasilva. Eliv nǝvat isob̃ur m̃os alat lotoum len nasilva. \v 25 Igol esan gail lub̃onb̃on mai alat lotoum len nasilva am, ale ike, “Lalum̃an, mǝtolǝboii ke dattolav nǝvat tosob̃ur len nabisnis egai. \v 26 Mǝtoris lǝboii, mǝtosǝsǝloŋ lǝboii ke, savi geg a Efesus sǝb̃on ŋai, be len pǝpadaŋ hǝn naprovens Asia kavkav, atenan, aPol, esǝhar nǝvanuan isob̃ur. Egǝras galit ke nagot gail, nǝvanuan lotoum hǝni, lǝsavi got kitin. \v 27 Ehum nǝhes hǝn nauman sidato b̃egǝm b̃isa, mai len nǝnauan salit p̃isi ehun naim nalotuan siArtemis, nagot tovi pǝhaṽut toyalyal, b̃egǝm vi ut kǝmas. Alitenan, nǝyalyalan san dereh timasig len nǝnauan silat a Asia mai navile a pan lotolotu hǝni!” \p \v 28 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni, nǝlolit ipaŋpaŋ masuṽ, lukai habat ke, “Artemis ta Efesus iyalyal buni!” \v 29 Sǝdareh nab̃iltivile enan epul hǝn nadǝdarŋab̃uan mai nǝlol paŋpaŋ. Naluṽoh lom̃ur vi lan naut hǝn nab̃iltib̃onb̃onan, loliv gargar aKaius mai aAristarkus, auleMasetonia gǝlaru artoyar mai aPol. \v 30 Be nǝboŋ aPol toke tivan hǝn b̃isor mai naluṽoh, ahai susur gail lomǝtahusi. \v 31 Beti galevis am, lotoil a m̃o len naprovens Asia, lotolǝmas aPol, lopisul van hǝni ke, satevi lan nab̃iltib̃onb̃onan. \v 32 Len naut enan galevis lukai hǝn natsua, galevis am lukai hǝn natsua tile am husur nab̃onb̃onan edǝdarŋab̃u, ale isob̃ur lǝsalǝboii ke nab̃onb̃onan salit m̃os nǝsa. \v 33 NaJu gail lorusan aAleksada vi m̃o ale galevis len naluṽoh lukel maii hǝn nǝsa b̃ikele. Beti eb̃il hǝn navǝlan hǝn lǝb̃emǝdau hǝn b̃isor gol gai gabag. \v 34 Nǝboŋ naluṽoh lotokǝta lǝboii ke aAleksada tovi Ju, lomǝtahuni, lub̃on hǝn lotokai ke, “Artemis ta Efesus iyalyal buni!” Imaienan hǝn nǝhaua toru. \p \v 35 Nǝboŋ aklak hǝn nab̃iltivile tosor ṽǝhṽǝh naluṽoh hǝn lǝb̃emǝdau ike, “Lalum̃an a Efesus, nǝvanuan p̃isi lolǝboii ke nab̃iltivile Efesus ekǝtkǝta tǝban naim nalotuan siArtemis toyalyal mai nǝvat mot san toteh dan nǝmav. \v 36 Husur ke sǝkad avan ideh hǝn b̃ike natgalenan lǝsakitin, mǝtemǝdau, samtigol natit tomelmel. \v 37 Mǝtosǝhar alaruenan gǝm gegai be arsavi vanuan navǝnvǝnahan gǝlaru hǝn naim nalotuan mai arsasǝvar nagot pǝhaṽut sidato. \v 38 ATemetrius mai alat lotoum len nasilva maii lǝb̃isor mǝtahun avan ideh, nakotan gail losǝŋav, ikad nǝmatsistret gail; ivoi ke leriŋ nakoblenan salito len nakotan galen ideh. \v 39 Mǝtb̃elǝŋon natideh am, datib̃onb̃on tivoi hum nalo tokele, hǝn datb̃igole tinor. \v 40 Husur nǝsa tovisi damǝŋai, hum ma alat a Rom lǝb̃isor tas gidato husur na-b̃onb̃on-b̃unoh-an sidato top̃erhado, bathut savi m̃os natideh.” \v 41 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, esǝvat galit ke livan. \c 20 \s1 APol evi Masetonia beti evi Kris \p \v 1 Nǝboŋ nǝwalan hǝn nadǝdarŋab̃uan enan tonoŋ, aPol ekis ahai susur gail gǝmai. Nǝboŋ togol lotolǝŋon tovoi am len nǝlolito, esudǝlam̃ galito ale evi Masetonia. \v 2 Iyar tur len naut gail a Masetonia, isor habat mai nǝvanuan nadǝlomian gail ei gol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito. Beti ibar naut a Kris. \v 3 Itoh ei hǝn nahǝbati itor. APol eutaut hǝn b̃iwol vi Siria nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke tokad na-sor-utaut-an seJu lotovi enemi san gail hǝn lǝb̃emǝdasi. Imagenan egǝgel hǝn nǝnauan san, inau ke tiyar tur len naprovens Masetonia vi Siria. \v 4 Nǝvanuan galevis lutah mai aPol, ikad aSopata tovi anatun aPirrhus ta Perea, aAristarkus mai aSekudus ta Tessalonika, aKaius ta Terpe, aTimoti mai alaruevis ta Asia, aTikikus mai aTrofimus. \v 5 Alatenan lotovan a m̃o lutoh vir ginamito len naut a Troas. \v 6 Husur nǝboŋ hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan, namtoriŋ naut a Filippi, namtuwol vi Troas len nǝmariboŋ erim. Namtub̃on tǝtas mai galito ale namtutoh ei nawik esua. \s1 Namǝkot siPol a Troas \p \v 7 Len nǝmariboŋ nametǝkav hǝn nawik, namtub̃on mai nǝvanuan nadǝlomian gail hǝn namtb̃ihan b̃onb̃on. APol isor van hǝn galito vǝbar tub̃loh len mariug husur pelan han dereh tivan. \v 8 Len narum̃ a mǝhat namttob̃onb̃on lan, ikad nam̃ial isob̃ur. \v 9 Amantuhmar sua, nahǝsan aEutikus, ebǝtah len natuhbopita tosǝŋav. Ale nǝboŋ aPol tosorsor van, namǝtan atenan inoṽ van vǝbar ipat buŋbuŋol, iteh dan naim nastori totor vi pan. Nǝboŋ lotopat risi lusab̃i ke tomat. \v 10 Be aPol evi pan, ipat husuri, eriŋ navǝlan garu lan, ale ike, “Samtinau masuṽ hǝni, imaur tia!” \v 11 Beti galit p̃isi lotǝlmam vi mǝhat, aPol ilav nabǝta, eb̃uri ale luhan b̃onb̃on hǝni. Nǝboŋ lotohani tonoŋ, aPol isor tǝtas vǝbar nǝmav topitau, ale ivan. \v 12 Beti galit losǝhar nǝmantuhmar tomaur vahim. Lolǝŋon ivoi habat am len nǝlolito. \s1 Nǝyaran a Troas vi Miletus \p \v 13 Namtovi m̃o vi lan nǝwag wol ale namtuwol vi Assos hǝn namtb̃eusan aPol ei husur isor utaut maienan hǝn b̃iyar vi Assos len tan sǝb̃on. \v 14 Nǝboŋ tobubur mai ginamito len naut a Assos, namtousani ale namtuwol vi Mitilin. \v 15 Pelan han namtoriŋ naut enan, namtuwol van salsal a tut hǝn naholoul Kios. Pelan han am namtubar naholoul Sam̃os ale pelan tǝtas am namtubar navile a Miletus. \v 16 APol ike tiwol tukot a Efesus hǝn asike b̃itoh b̃ebǝlav len naprovens Asia, husur etutut hǝn ke hum ma b̃ibar naut a Jerusalem a tahw hǝn nǝboŋ hǝn naPentikost. \s1 APol esudǝlam̃ alat lotoil a m̃o siYesu a Efesus \p \v 17 Len naut a Miletus episul vi Efesus, eus ke alat lotoil a m̃o silat siYesu ei legǝm risi. \v 18 Nǝboŋ lotogǝm hǝni ikel mai galit ke, “Mǝtolǝboi naṽide hǝn nǝmauran sagw len nǝboŋ metǝkav notobar naprovens Asia, ale nototah mai gamit len natohan sagw ei kavkav. \v 19 Noum siNasub̃. Len na-lǝŋon-isa-an sagw, nǝlogw emǝdau, nǝsǝnau ginau, namǝtarur sagw isel, be nudaŋ b̃uri naut kǝmas natit p̃isi tosa naJu gail lotogole nǝboŋ lotosor utaut hǝn lǝb̃emǝdas ginau. \v 20 Nǝsatǝgau gat natideh b̃evi tarhǝt samito, nusor vǝhot na-kel-uri-an tovoi, noṽusan gamito len nǝhon nǝvanuan p̃isi mai len naim ṽisusua. \v 21 Nukel p̃uli mai naJu gail mai alat a Kris ke lipair m̃au dan nǝsaan van hǝn aGot, ale leriŋ nǝlolit m̃au len aYesu, aMasta sidato. \p \v 22 “Gagai aNunun aGot italtal hǝn ke, ginau nǝb̃evi Jerusalem naut kǝmas ke nǝsalǝboi nǝsa b̃evisi hǝn ginau ei. \v 23 Nolǝboii ŋai ke, len navile p̃isi notovi lan aNunun aGot ikel nalǝlǝgauan mai ginau ke, nǝvanuan gail dereh leriŋ ginau len naim bǝbaŋis mai ligol ginau nelǝŋon tisa masuṽ.\x * \xo 20.23 \xt Uman 21.4, 11\x* \v 24 Avil nunau ke nǝmauran sagw evi ut kǝmas hǝn ginau. Nolǝŋon ŋai ke nibar nagilen nǝgaman sagw, ale um vurvur nauman Nasub̃ aYesu tolavi mai ginau, ke, nikel kot na-kel-uri-an tovoi hǝn navoian aGot toviol kǝmas hǝni.\x * \xo 20.24 \xt 2Tim 4.7\x* \p \v 25 “Len nǝyaran sagw, nukel ur natohan pipihabǝlan aGot mai gamito, be gagai nolǝboii ke asike mǝtoris nǝhogw am. \v 26 Imaienan nukel koti mai gamit ke, len nǝboŋ damǝŋai nǝsa b̃evisi hǝn gamit tipat len gamito! Asike ipat len ginau am, \v 27 bathut nǝsatǝgau gat natideh hǝn nǝb̃esusuani dan gamito. Nukel nalǝŋonian kavkav siGot mai gamito. \v 28 Mǝtelǝlǝgau hǝn gamito, mǝtekǝtkǝta tǝban navǝshǝsipsip samito lotovi alat siYesu. ANunun aGot igol ke mǝttoil a m̃o hǝn alat siGot, aGot toṽur galit hǝn nǝda hiNatun san.\x * \xo 20.28 \xt 1Pit 5.2\x* \v 29 Ginau nolǝboii ke, nǝboŋ nǝb̃ivan tia dereh galevis legǝm len gamito sum̃an nalipah katkat gail. Dereh lemǝdas navǝshǝsipsip siYesu. \v 30 Gamit galevis, dereh lile mǝhat, pair hǝn nakitinan hǝn lǝb̃egǝras ahai susur gail, hǝn ahai susur gail lǝb̃ehusur galito. \v 31 Imagenan mǝtehulahul! Mitinau gati ke, len nasihau totor nǝsǝŋavŋav be nukel nalǝlǝgauan tabtab mai gamit ṽisusua len nalennǝyal mai nalenmariug. Vǝha-sob̃sob̃ur nutaŋis gamit p̃isi. \p \v 32 “Gagai neriŋ gamit len navǝlan aGot. Mitinau gat nasoruan husur navoian san tolǝboi b̃igol mǝtb̃idaŋ am mai b̃eviol mai gamit hǝn nǝsa b̃evi samit balai, gamit mǝttovi siGot. \v 33 Nǝsalǝŋon nagol, nasilva o nahurabat sivan ideh. \v 34 Gamit, mǝtolǝboii ke, noum hǝn navǝlagw hǝn ke ginau mai alat lototah mai ginau, namtsǝpar titideh.\x * \xo 20.34 \xt Uman 18.3\x* \v 35 Len natit p̃isi notogole, noṽusani ke datimasum tidaŋ magenan hǝn datb̃evi tarhǝt silat lǝsǝdaŋ. Mitinau gat nasoruan siNasub̃ aYesu toke, ‘AGot tigol navoian van hǝn alat lotoviol sǝhor alat lotolav naviolan.’” \p \v 36 Nǝboŋ aPol tosor tonoŋ, etǝŋedur, gai mai galit p̃isi ale isor tuṽ. \v 37 Galit p̃isi lutaŋ habat; lolugum̃ gat aPol, losum̃ nǝtarhon. \v 38 Lulolosa masuṽ bathut nǝsa tokele ke, asike lorisi am. Beti losǝhari vi lan nǝwag wol. \c 21 \s1 Nǝyaran siPol vi Jerusalem \p \v 1 Nǝboŋ namttoriŋ galit tia, namtuwol inor van vǝbar naut a Kos, ale pelan han namtubar naholoul Rotes, beti namtovi Patara. \v 2 Nǝboŋ namttosab̃ nǝwag wolwol b̃evi Fonisia, namtusah lan, namtuwol. \v 3 Namtoris naholoul Saiprus, ale nǝboŋ namttowol dani len nǝmair sinamito namtuwol vi Siria. Namtubar naut a Tair husur nǝwag wol tedǝdaŋ tite ei. \v 4 Namtusab̃ ahai susur galevis, ale namtutoh ei nǝmariboŋ emǝlevru. Len aNunun aGot galit lukel mai aPol ke satevi mǝhat vi Jerusalem. \v 5 Nǝboŋ namttotoh ei tonoŋ, namtoriŋ naut enan len nǝyaran sinamito. Galit p̃isi mai asoalit mai anatulit luyar mai ginamito vi lan nǝtarhǝvile. Len nabitas ei ginamit p̃isi namtotǝŋadur, namtusor tuṽ, \v 6 ale namtosudǝlam̃ ginamit gabag. Namtusah len nǝwag wol, be galito luvahim. \p \v 7 Namtuwol a Tair van vǝbar naut a Ptolemais. Len naut enan namtuke, “Ivoi,” mai nǝvanuan nadǝlomian gail ale namtutoh mai galito hǝn nǝmariboŋ esua. \v 8 Pelan han namtovi Sisarea ale namtutoh mai a Filip tokelkel ur na-kel-uri-an tovoi, tovi vanuan sua len natikon lotomǝlevru.\x * \xo 21.8 \xt Uman 6.5, 8.5\x* \v 9 Gai ikad anatvavin ivat lotovi vensus lotokel ur nǝsa aGot tokel mai galito. \v 10 Nǝboŋ namttotoh ei len nǝmariboŋ galevis, ahai kelkel ur sua, nahǝsan aAkapus egǝm len naut a Jutea gǝm vi pan.\x * \xo 21.10 \xt Uman 11.28\x* \v 11 Egǝm hǝn ginamito, ilav nǝhau tutuṽ siPol ale ibaŋis gat gabag narien mai navǝlan p̃isi hǝni. Ike, “ANunun aGot ekǝmaiegai ke, ‘Naulum̃an nǝhau tutuṽ egai tovi esan, alat a Jutea len naut a Jerusalem dereh libaŋis gati hǝn lǝb̃eriŋi len navǝlan alat lǝsavi Ju.’” \v 12 Nǝboŋ namttosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, ginamit mai alat lotosuh ei namtoŋiri ke, aPol satevi Jerusalem. \v 13 Beti aPol isor var ginamit ke, “Mǝtumabe? Mǝtutaŋ, ale nǝlogw itaŋis habat hǝn gamito. Be savi nǝ-baŋis-gati-an ŋai notoutaut hǝni, noutaut hǝn nǝb̃imat len naut a Jerusalem sil nahǝsan Nasub̃ aYesu.” \v 14 Husur namttohisi sob̃uer, namtsasor am be namtuke, “Nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni m̃au tevisi.” \v 15 Husur nǝboŋ galenan namtoutaut ale namtovi mǝhat vi Jerusalem. \v 16 Ahai susur galevis a Sisarea lutah mai ginamito, ale losǝhar ginamit vi lan naim siMnason, auleSaiprus sua tovi ahai susur a m̃o tia, ale namtutoh maii. \s1 APol eris aJemes \p \v 17 Nǝboŋ namttobar naut a Jerusalem, nǝvanuan nadǝlomian gail lohǝhaṽur hǝn namttogǝmai. \v 18 Pelan han namtutah mai aPol hǝn namtb̃eris aJemes, ale alat lotoil a m̃o silat siYesu logǝmai. \v 19 APol ikel na-ke-ivoi-an mai galito, ale isor husur natit p̃isi ṽisusua aGot togole len alat lǝsavi Ju nǝboŋ aPol toum m̃os galito. \v 20 Alat lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan lusor sal suh aGot ale lukel mai aPol ke, “Wawa, goris lǝboii ke naJu gail lusob̃ur masuṽ logǝm vi vanuan nadǝlomian gail. Galit p̃isi lolǝŋon buni ke lehusur nalo. \v 21 Losǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an husur gaiug ke, gotoṽusan naJu gail lotosuh mai alat lǝsavi Ju ke lipair dan aMoses, saletiv dalus anatulit gail ale salehusur naṽide seJu gail. \v 22 Dereh lesǝsǝloŋ hǝn gotogǝmai, ale namtigol nǝsa? \v 23 Gigol nǝsa namttokel mai gaiug bai. Ikad ivat len ginamito lotogol na-kel-gati-an van hǝn aGot. \v 24 Gitah mai galito, gigol giveveu len nǝhon aGot mai galito, ale lav nǝvat mai galit hǝn lǝb̃esir nǝkadulito. Imagenan nǝvanuan p̃isi dereh lelǝboii ke, nǝsa lotosǝsǝloŋ hǝni husur gaiug sakitin, avil ke gaiug gugol husur nalo siMoses.\x * \xo 21.24 \xt Uman 18.18\x* \v 25 Be tarhǝt alat lǝsavi Ju, namtutosi tia ke salihan namǝŋod tovi violan len natutumavan van hǝn nǝlablab, salihan nǝda o namǝŋod nǝhau tobaŋis bun navǝdolon mai saligol naitian tosa.”\x * \xo 21.25 \xt Uman 15.23-29\x* \p \v 26 Pelan han aPol esǝhar alalum̃an ale lugol luveveu. Beti eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot hǝn b̃ikel ur nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn naveveuan salito, nǝboŋ ahai tutumav b̃etutumav hǝn naviolan m̃os galit ṽisusua.\x * \xo 21.26 \xt 1Kor 9.20\x* \s1 Lutah gat aPol \p \v 27 Nǝboŋ nǝmariboŋ tomǝlevru pǝpadaŋ hǝn tonoŋ, naJu galevis ta Asia loris aPol len naholǝvat todar vis naim siGot. Nasoran salito igol naluṽoh kavkav nǝlolit ipaŋpaŋ van lutah gat aPol, \v 28 lukai ke, “UleIsrael gail, mǝtevi tarhǝt sinamito! Ategai evi naulum̃an toṽusan nǝvanuan p̃isi len naut p̃isi. Len nap̃usanan san isor tas nǝvanuan sidat gail, nalo sidato mai naut egai. A mǝhat hǝn natgalenan, esǝhar auleKris gail vi lan naut siGot, gol ke naut tolo egai eb̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot.”\f + \fr 21.28 \ft NaJu gail lunau ke alat lǝsavi Ju lovi naut kǝmas, lǝsanor hǝn lǝb̃eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot. Limastoh vivile ŋai len Naut silat lǝsavi Ju. Alat a Israel lolǝboi lǝb̃eb̃is vi lan naut gail pǝpadaŋ hǝn naim siGot: Naut silatpǝhaṽut mai Naut silat a Israel. Avan ideh sahusur natgalenan, lugol imat.\f* \v 29 (Lokǝmaienan husur lotoris aTrofimus ta Efesus\x * \xo 21.29 \xt Uman 20.4\x* tia totah mai aPol len nab̃iltivile. Ale lunau ke aPol tosǝhari vi lan naholǝvat todar vis naim siGot.)\f + \fr 21.29 \ft Hǝn naves 28-29, ris Eze 44.7\f* \v 30 Beti nǝvanuan len nab̃iltivile kavkav, nǝlolit ipaŋpaŋ, lom̃ur b̃onb̃on, tah gat aPol, liv gargari dan naholǝvat todar vis naim siGot, ale vǝha-sua ŋai nabopita gail lokǝkol. \v 31 Nǝboŋ lotohisi hǝn lǝb̃iṽabuni, na-kel-uri-an ibar nakomada toil a m̃o hǝn nasoltia gail p̃isi siRom ei,\f + \fr 21.31 \ft Nahǝsan aKlautius Lisias, ris Uman 23.26.\f* ke len naut a Jerusalem kavkav ikad nǝ-b̃al-taṽtaṽor-an tomǝdas natit gail. \v 32 Vǝha-sua ŋai esǝhar nasoltia mai nasenturion\f + \fr 21.32 \fq Nasenturion \ft evi nasoltia toil a m̃o hǝn nasoltia lotovi 100.\f* gail, lugam vi pan van hǝn naluṽoh. Nǝboŋ naluṽoh lotoris nasoltia gail mai nakomada toil a m̃o, lǝsǝṽas aPol am. \v 33 Beti nakomada egǝm hǝn aPol, itah gati, ale ikel mai nasoltia gail ke, libaŋis gati hǝn natsen teru. Ale eus naluṽoh ke nahǝsan ase mai igol nǝsa. \v 34 Galevis len naluṽoh lukai hǝn natsua, galevis am lukai hǝn natsual am. Ale husur edǝdas b̃elǝboi nǝsa tovisi bathut nǝwalan, ike nasoltia gail lesǝhar aPol vi lan naim sisoltia gail. \v 35 Nǝboŋ aPol tobar na-mel-pǝlpǝlau-an hǝn naim sisoltia gail, lupati husur nab̃iltilol paŋpaŋ sinaluṽoh. \v 36 Naluṽoh lotohusur galito lukaikai ke, “Ṽabuni! Ṽabuni!” \s1 APol isor kitin husur gai gabag \p \v 37 Nǝboŋ lotosǝhsǝhar aPol vi lohoim sisoltia gail, aPol eus nakomada ke, “Nolǝboi nǝb̃isor mai gaiug?” Atenan isor vari ke, “Golǝboi nasoruan ta Kris a? \v 38 Be gaiug gǝsavi uleIjip togol nǝb̃alan mai a Rom a m̃o, ale tosǝhar alalum̃an lotogolgol nǝmatan lotovi 4,000 vi lan naut masmas a?” \v 39 APol ike, “Ao, ginau novi naJu, auleTarsus a Silisia, naulum̃an hǝn nab̃iltivile enan. Nous gaiug ke, nolǝboi nǝb̃isor mai nǝvanuan galeg bai a?” \v 40 Nǝboŋ todam̃ hǝni aPol eil len na-mel-pǝlpǝlau-an ale eb̃il hǝn navǝlan van hǝn naluṽoh. Nǝboŋ naut tob̃ut, isor mai galit len nasoruan seIpru gail ke,\f + \fr 21.40 \ft Nǝvanuan galevis lotokad namitisau len nasoruan siGot lunau ke aPol tosor len nasoruan ta Aram.\f* \c 22 \nb \v 1 “Lalum̃an, aṽagw gail mai atǝmagw gail, mǝtesǝsǝloŋ hǝn na-sor-gole-an sagw tokitin.” \v 2 Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝni ke tosor len nasoruan seIpru gail, naut eb̃ut habat ale ike, \v 3 “Ginau novi Ju sua, anagw ipas ginau len naut a Tarsus a Silisia. Notibau len nab̃iltivile egai. Nǝboŋ notosǝkul, ahai p̃usan sagw aKamaliel. Len nap̃usanan san nosǝkul lǝboi bun nalo setǝmadit ta sutuai. Nolǝŋon masuṽ hǝn notohusur aGot sum̃an gamit p̃isi damǝŋai. \v 4 Ginau nomǝdas tabtab hǝn alat lotohusur nap̃isal siNasub̃, nugol isa hǝn galito van vǝbar nǝmatan salito. Nubaŋis gat alalum̃an mai alatpǝhaṽut, bar hǝn galit len naim bǝbaŋis. \v 5 Ab̃iltihai tutumav mai alat lotoil a m̃o seJu gail lolǝboi lǝb̃ikel koti m̃os ginau ke notokitin. Galit lulav nalob̃ulat napisulan gail mai ginau van hǝn naJu gail a Tamaskus. Ale nuvan hǝn nǝb̃ibaŋis gat alat lototoh ei, sǝhar tǝlmam hǝn galit vi Jerusalem hǝn lǝb̃ipanis.\f + \fr 22.5 \ft Hǝn naves 4-5, Uman 8.3, 9.1-2\f* \s1 APol ikel husur nǝpairan san dan nǝsaan \r (Uman 9.1-19, 26.12-18) \p \v 6 “Nǝboŋ notoyar van, pǝpadaŋ hǝn naut a Tamaskus tub̃lial, vǝha-sua ŋai nam̃ial togǝm len nǝmav tom̃ial habat ebilas ginau. \v 7 Ale nuteh len tan, nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol tous ginau ke, ‘Sol, Sol, gomǝdas tabtab hǝn ginau hǝn nǝsa?’ \v 8 Nusor vari ke, ‘Gaiug ase Nasub̃?’ Beti ikel mai ginau ke, ‘Ginau aYesu ta Nasaret gotomǝdas bun ginau.’ \v 9 Alat lototah mai ginau loris nam̃ial tom̃ial habat be lǝsasǝsǝloŋ hǝn nadoldol tosor mai ginau. \v 10 Nousi ke, ‘Nasub̃, nigol nǝsa bai?’ Nasub̃ ikel mai ginau ke, ‘Gile mǝhat, geb̃is len nab̃iltivile a Tamaskus. Avan sual ei dereh tikel mai gaiug natit p̃isi notoriŋi len gaiug hǝn gǝb̃igole.’ \v 11 Nodǝdas nǝb̃ekǝta sil nam̃ial enan tobilas ginau. Ŋa alat lototah mai ginau lotǝgau navǝlagw, losǝhar ginau vi lan naut a Tamaskus. \p \v 12 “Naulum̃an sua, nahǝsan aAnanias egǝm hǝn ginau. Evi vanuan tohusur kitin hǝn nap̃isal siGot mai tohusur nalo, ale naJu gail ei luke tovoi. \v 13 Eil tǝban ginau ale ike, ‘Wawa Sol, gekǝta vi mǝhat, nakǝtaan sam̃ etǝlmam!’ Vǝha-sua ŋai nokǝta vi mǝhat, norisi. \v 14 Beti ike, ‘AGot setǝmadit ta sutuai itabtabuh len gaiug hǝn gǝb̃elǝboi nalǝŋonian san, hǝn gǝb̃eris Nǝvanuan Nanoran mai hǝn gǝb̃esǝsǝloŋ hǝn nadolon. \v 15 Husur dereh gevi vanuan san hǝn gǝb̃ikel kot nǝsa gotorisi mai gotosǝsǝloŋ hǝni mai nǝvanuan p̃isi. \v 16 Ale govǝlo hǝn nǝsa? Gile mǝhat, gibaptais, ale gisor mai Nasub̃ hǝn b̃ekǝkas kuv nǝsaan sam̃ gail.’ \s1 AGot esǝvat aPol van hǝn alat lǝsavi Ju \p \v 17 “Notǝlmam vi Jerusalem ale nǝboŋ notosor tuṽ len naholǝvat todar vis naim siGot, noris na-kǝta-risi-an sua togǝm len nǝmav ei. \v 18 Noris aYesu tokel mai ginau ke, ‘Getutut, gam dan naut a Jerusalem husur asike lodǝlom na-kel-koti-an sam̃ husur ginau.’ \v 19 Ale nuke, ‘Nasub̃, galit lolǝboii ke, len naim nab̃onb̃onan p̃isi seJu nubaŋis gat alat lotoriŋ nǝlolit len gaiug ale nuṽas galito. \v 20 Ale nǝboŋ nǝda hiSteven tosel, gai tosor vi tarhǝt sam̃, ginau noil pǝpadaŋ, nudam̃ mai alat lototubuni. Nokǝta tǝban nahurabat salito.’\x * \xo 22.20 \xt Uman 7.58, 8.1\x* \v 21 Beti ikel mai ginau ke, ‘Givan, nesǝvat gaiug vi tut van hǝn naluṽoh hǝn nǝvanuan naut tiltile gail.’” \p \v 22 Naluṽoh losǝsǝloŋ hǝn aPol vǝbar tokǝmaienan. Be nǝboŋ toke aGot tosǝvati van hǝn alat lǝsavi Ju, lukai habat ke, “Lav kuvi dan navile a pan! Sanor ke b̃imaur am.” \v 23 Lukai van ale lubarbar hǝn nahurabat salit gail mai nǝmasiav vi mǝhat. \v 24 Nakomada ikel mai nasoltia gail ke, lesǝhar aPol vi lohoim salito ale bilasi, usi hǝn lǝb̃isab̃i ke, husur nǝsa naluṽoh lotokai van hǝni maienan. \v 25 Avil nǝboŋ lotoliv gat navǝlan mai narien aPol, baŋis gat gail hǝn lǝb̃ebilasi, eus nasenturion toil tǝban ke, “Inor ke mǝtebilas auleRom sua nakotan sǝsab̃i ke tosab?”\x * \xo 22.25 \xt Uman 16.37\x* \v 26 Nǝboŋ nasenturion tosǝsǝloŋ hǝn natenan, ivan hǝn nakomada ale ikel maii ke, “Guke gigol nǝsa? Atenan evi auleRom.” \v 27 Nakomada egǝm hǝn aPol, eusi ke, “Kel mai ginau, govi auleRom m̃au?” Ale ike, “Evoi.” \v 28 Beti nakomada ike, “Nulav nǝvat tosob̃ur mai alat a Rom hǝn notogǝm vi uleRom.” Ris aPol toke, “Be ginau boh, nǝboŋ lotopas ginau novi uleRom.” \v 29 Vǝha-sua ŋai alalum̃an pǝpadaŋ hǝn lǝb̃ebilas aPol mai lǝb̃eusi hǝn nausian gail, lovi tut dani. Nakomada am emǝtahw husur inau lǝboii ke, tobaŋis gat aPol tovi uleRom kitin hǝn natsen.\f + \fr 22.29 \ft Sanor ke avan ideh b̃ibaŋis gat auleRom hǝn natsen.\f* \s1 APol eil rivuh len nǝSanhitrin \p \v 30 Pelan han nakomada ike telǝboii ke alat lotoil a m̃o seJu gail lukot hǝn aPol hǝn nǝsa. Ale isah rub̃at aPol, ale ikele idaŋ ke ab̃iltihai tutumav mai nǝSanhitrin kavkav lebǝtah. Beti esǝhar aPol vi pan, gol ke eil a m̃o len nǝholito. \c 23 \p \v 1 Nǝboŋ aPol tokǝta mǝtaltal van hǝn nǝSanhitrin ike, “Lalum̃an, aṽagw gail, len nǝmauran kavkav sagw len nǝhon aGot nǝlogw imasil vǝbar damǝŋai.” \v 2 Beti ab̃iltihai tutumav, aAnanias ikel mai alat lotoil tǝban aPol ke liṽos nabuŋon. \v 3 APol ipair van hǝni ike, “AGot tiṽas gaiug, gohum napisbile tob̃iŋb̃iŋal gotopiti topǝhapǝhw!\f + \fr 23.3 \ft Mat 23.27-28; Eze 13.10-11. Len naut egai aPol isor isa hǝn ab̃iltihai tutumav\f* Gobǝtah ei, gusab̃ sǝhoti ke nǝsagol husur nalo siGot, avil gaiug gob̃ur kotov nalo nǝboŋ gotokel mai alatenan ke liṽos ginau.” \v 4 Alat lotoil tǝban luke, “Imabe gotosor tosa hǝn ab̃iltihai tutumav siGot?” \v 5 Ale aPol ike, “Aṽagw gail, nǝsalǝboii ke tovi b̃iltihai tutumav, husur len natosian siGot ike, ‘Sagisor tisa hǝn avan ideh toil a m̃o hǝn nǝvanuan sam̃ gail.’”\x * \xo 23.5 \xt Exo 22.28\x* \p \v 6 Nǝboŋ aPol tokǝta lǝboii ke galevis lovi Sattiusi, galevis am lovi Farisi, ikai van hǝn nǝSanhitrin ke, “Aṽagw gail, novi Farisi sua, notovi anatun siFarisi gail. Lukot hǝn ginau husur nǝ-vatvat-viri-an mai na-le-mǝhat-an dan nǝmatan!”\x * \xo 23.6 \xt Uman 26.5; Flp 3.5\x* \v 7 Nǝboŋ tokǝmaienan, naFarisi gail mai naSattiusi gail lotub̃at sor b̃alb̃al ale nab̃onb̃onan egǝm nǝtarhǝt eru. \v 8 (NaSattiusi gail luke sǝkad na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, sǝkad aŋel ideh o nanunun ideh, be naFarisi gail lodǝlomi ke ikad galen p̃isi.)\x * \xo 23.8 \xt Mat 22.23; Mak 12.18; Luk 20.27\x* \v 9 Na-sor-b̃alb̃al-an iwal habat. Galevis lotovi hai p̃usan hǝn nalo siMoses lotovi Farisi am, lule mǝhat, lusor b̃al habat ke, “Namtsǝsab̃ natideh tosab len ategai. Hum ma nanunun ideh o aŋel ideh m̃au tosor maii.” \p \v 10 Nǝboŋ lotosor b̃alb̃al van, nakomada emǝtahw ke, dereh lisah pǝpas aPol, ale ikel mai nasoltia gail ke, levi pan, ale len nǝdaŋan salito lesǝhar kuvi dan nǝSanhitrin vi lan naim sisoltia gail. \p \v 11 Len mariug enan Nasub̃ eil tǝban aPol ike, “Gitah gat nǝlom̃! Gukel kot natit gail husur ginau len naut a Jerusalem, imagenan gimaskel koti len naut a Rom am.” \s1 Na-sor-utaut-an hǝn nǝmatan siPol \p \v 12 Len nadudulan naJu gail lub̃onb̃on, luta gat na-kel-gati-an ke lukolkol hǝn nǝhanan mai namunan van vǝbar nǝboŋ lǝb̃igol aPol b̃imat. \v 13 Nǝvanuan lotob̃onb̃on len na-sor-utaut-an enan lusob̃ur sǝhor 40. \v 14 Luvan hǝn ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o seJu gail ale luke, “Namtukel gati ke sanamtihan ris natideh vir namtb̃igol aPol b̃imat. \v 15 Imaienan, gamito mai nǝSanhitrin, mitikel mai nakomada ke, tesǝhar aPol van hǝn gamito sum̃an ke mǝtb̃ike mǝtb̃isab̃ nakitinan am husuri. Namtoutaut hǝn namtb̃igole b̃imat a tahw hǝn b̃ibar gamito.” \p \v 16 Nǝboŋ ailoan ulum̃an matmat siPol tosǝsǝloŋ hǝn na-sor-utaut-an enan, evi lan naim sisoltia gail, eb̃is lan ale ikel uri mai aPol. \v 17 APol ekis nasenturion sua gǝmai ale ike, “Gesǝhar nǝmantuhmar egai van hǝn nakomada samito hǝn b̃ikel ur natsua mai atenan.” \v 18 Ŋa esǝhari van hǝn nakomada. Nasenturion ikel maii ke, “APol, dattotah gati len naim sidato, ekis ginau, ale eus ginau ke nesǝhar nǝmantuhmar egai gǝm hǝn gaiug. Ikad natsua hǝn b̃ikele mai gaiug.” \v 19 Nakomada etǝgau navǝlan ailoan aPol, elivi hǝn arb̃isor sǝb̃olaru. Eusi ke, “Guke gikel ur nǝsa mai ginau?” \v 20 Isor vari ke, “NaJu gail ludam̃ mai galit gabag ke, pelan dereh leus gaiug hǝn gǝb̃esǝhar aPol vi pan van hǝn nǝSanhitrin hǝn lǝb̃isab̃ nakitinan am husuri, be logǝgǝras. \v 21 Sagedǝlom galito. Lalum̃an lotosob̃ur sǝhor 40 losusuah, toh vir nagǝmaian siPol. Lukel gati ke salihan, salemun vǝbar lǝb̃igol aPol b̃imat. Gagai loutaut vir gaiug ke gǝb̃idam̃ hǝn nǝsa lotousi.” \v 22 Imagenan, nakomada enan ike nǝmantuhmar tivan, ale ikel maii ke, “Sagikel mai avan ideh ke gotokel ur nategai mai ginau.” \s1 APol ivan hǝn aFeliks a Sisarea \p \v 23 Beti ekis nasenturion eru gǝmai, ike, “Mǝreutaut hǝn nasoltia lotovi 200, nasoltia nahos lotovi 70 mai nasoltia nǝsaran lotovi 200 hǝn lǝb̃evi Sisarea len namityal tomǝlapat damǝŋ len mariug. \v 24 Mǝreutaut hǝn nahos vir aPol, ale sǝhar aPol van hǝn aFeliks tovi gavna ei.” \p \v 25 Itos nalob̃ulat maiegai ke: \pi1 \v 26 Ginau notovi Klautius Lisias nutos nategai van hǝn aGavna tovoi, aFeliks: Ivoi. \v 27 NaJu gail lutah gat ategai hǝn lǝb̃iṽabuni. Nǝboŋ notosab̃i ke tovi uleRom, ginau mai nasoltia gail namtuvan hǝni ale nulav kuvi dan galito. \v 28 Husur ke notoke nelǝboi nǝsaan lotoke togole, nosǝhari van hǝn nǝSanhitrin salito. \v 29 Nusab̃i ke lotokot hǝni husur na-sor-b̃alb̃al-an hǝn nalo salito, be nǝmatan o naim bǝbaŋis sanor hǝn nǝsa lotoke togole. \v 30 Nǝboŋ notosǝsǝloŋ hǝni ke tokad na-sor-utaut-an hǝn lǝb̃emǝdas ategai, vǝha-sua ŋai nosǝvati van hǝn gaiug. Nukel mai alat lotosor tas ategai ke likel mai gaiug nǝsaan lotonau ke togole. Sipa. \p \v 31 Imagenan nasoltia gail lugol husur nakelean sinakomada salito. Len mariug losǝhar aPol vi Antipatris. \v 32 Pelan han nasoltia gail lotoyar, lotǝlmam vi lan naim sisoltia gail, be nasoltia nahos gail luvan mai aPol sal. \v 33 Nǝboŋ lotobar naut a Sisarea lulav nalob̃ulat napisulan mai aFeliks tovi gavna ei, ale loriŋ aPol len navǝlan. \v 34 Nǝboŋ aFeliks toṽuruŋ nalob̃ulat, eus a Pol ke naut san matmat a be. Ale nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝni ke tovi uleSilisia, \v 35 ike, “Dereh nikot hǝn gaiug nǝboŋ alat lotosor tas gaiug lǝb̃ibar naut egai.” Beti ikel mai nasoltia galevis ke lekǝtkǝta kǝkol hǝn aPol len nab̃iltiim siHerot, gai toum hǝni tia sutuai.\f + \fr 23.35 \ft Naim enan, aHerot toyalyal eum hǝni.\f* \c 24 \s1 APol len nakotan siFeliks \p \v 1 Len nǝboŋ torim tohusur enan, ab̃iltihai tutumav, aAnanias, egǝm mai galevis lotoil a m̃o seJu mai avan sua, nahǝsan aTertullus tovi ulum̃an tokad namitisau hǝn nalo. Ale lukel uri mai agavna nǝsa lotoke likot hǝn a Pol sile. \v 2 Nǝboŋ lotokis aPol vi lohoim, aTertullus etub̃at sor tas aPol, ike, “AFeliks gotovi gavna, bathut namitisau sam̃ hǝn nautautan namtohǝhaṽur hǝn natǝm̃at topat tobǝlav mai natgalevis gotogǝgel hǝni tovoi len nǝkantri egai. \v 3 Akis len naut p̃isi namtosipa hǝn nǝsa gotogole, aFeliks gotoyalyal. \v 4 Nomǝtahun nǝb̃igol gǝb̃ivekan. Imagenan, nous ke, gaiug gesǝsǝloŋ kǝkereh hǝn ginamito len navoian gotokade tabtab. \p \v 5 “Ategai, namtusab̃i ke tovi ulum̃an namǝdasian togol nǝ-b̃al-mǝtahuni-an len naJu p̃isi len navile a pan kavkav. Eil a m̃o hǝn naluṽoh lotosab,\f + \fr 24.5 \ft Nalo siRom idam̃ hǝn nalotuan galevis ŋai. Tertulus ike nap̃isal siYesu Nasub̃ sanor len nalo enan. Len 14-16 aPol ike alat lotohusur nap̃isal siNasub̃ aYesu lohusur nalotuan sua, nalo siRom todam̃ hǝni husur ep̃itp̃itoṽ hǝn nalotuan seJu gail.\f* lotohusur ahai p̃usan ta Nasaret.\x * \xo 24.5 \xt Mat 2.23\x* \v 6-8 Ategai igol risi hǝn tomǝdas naim siGot hǝn tob̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot, imagenan namtutah gati. Nǝboŋ gǝb̃eusi, dereh gisab̃i ke, natit p̃isi namttokel mai gaiug ke aPol tosa lan, ekitin.”\f + \fr 24.6-8 \ft Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn nasoruan egai: \fq Namtuke namtikot hǝni len nalo sinamito \fv \ft 7\+fv* \fq be nakomada, aLisias, egǝm lav kuvi dan ginamito len nǝdaŋan san. \fv \ft 8\+fv*\fq Beti ikel mai ginamito hǝn namtb̃egǝm hǝn gaiug.\f* \p \v 9 NaJu gail ei lub̃on mai aTertulus, luke nǝsa tokele ekitin. \s1 APol ikel nakitinan husur gai gabag mai aFeliks \p \v 10 Nǝboŋ agavna totinuh van hǝn aPol hǝn b̃isor, aPol ikel maii ke, “AFeliks aGavna, nolǝboii ke, len nasihau tosob̃ur gotopǝpehun nanoran dan nǝsaban len nǝkantri egai tia. Imaienan nohǝhaṽur hǝn nǝb̃isor husur natgalenan lotokel ke notogol tosa be sakitin. \v 11 Sǝdaŋ hǝn gǝb̃isab̃i ke, sǝbar nǝmariboŋ tovi 12 tovan, novi mǝhat vi Jerusalem hǝn nǝb̃ilotu. \v 12 Naut kǝmas nǝsa lotokele, lǝsǝsab̃i ke notosor b̃alb̃al mai avan ideh, lǝsǝsab̃i ke notogol nadǝdarŋab̃uan len naluṽoh len naholǝvat todar vis naim siGot, len naim nab̃onb̃onan seJu ideh o len naut ideh len nab̃iltivile. \v 13 Lukel mai gaiug ke notogol tosa, be lodǝdas lǝb̃eṽusan nakitinan hǝn nǝsa lotokele. \v 14 Nukel lǝboi nategai mai gaiug ke, nulotu hǝn aGot setǝmanamit ta sutuai hǝn Nap̃isal siNasub̃ alategai lotoke tosab. Nodǝlom natit p̃isi len nalo siMoses mai len natosian sihai kelkel ur gail. \v 15 Sum̃an nǝsa alategai ma lotodǝlomi, ginau nuvatvat vir nǝboŋ aGot b̃igol na-le-mǝhat-an dan nǝmatan hǝn alat lotonor mai lǝsanor.\x * \xo 24.15 \xt Dan 12.2\x* \v 16 Imaienan nohisi ke nǝlogw imasil len nǝhon aGot mai nǝvanuan p̃isi tabtab. \p \v 17 “Husur nasihau tosob̃ur notǝlmam hǝn nǝb̃eviol hǝn nǝvat mai nǝvanuan sagw gail lotom̃idol ale hǝn nǝb̃etutumav. \v 18 Nǝboŋ notogol natenan mai notogol ginau notoveveu tia, lusab̃ ginau len naholǝvat todar vis naim siGot, be sǝkad naluṽoh, sǝkad nadǝdarŋab̃uan ideh.\f + \fr 24.18 \ft Hǝn naves 17-18, Uman 21.17-28\f* \v 19 Avil ikad naJu galevis a Asia ei. Galit, lǝb̃elǝboi natideh notogol tosa, ivoi hǝn lǝb̃itoh gegai len nǝhom̃. \v 20 Galit gabag m̃au, likel mai gaiug natideh sanor lotosab̃i len ginau nǝboŋ notoil len nǝhon nǝSanhitrin salito! \v 21 Sum̃an ma tovi nategai notokai habat hǝni nǝboŋ notoil len nab̃onb̃onan salit ke, ‘Lukot hǝn ginau damǝŋai husur nuvatvat vir na-le-mǝhat-an dan nǝmatan!’”\x * \xo 24.21 \xt Uman 23.6\x* \p \v 22 Beti aFeliks tolǝboi masuṽ hǝn Nap̃isal siNasub̃, igol nakotan evǝlo, ike, “Nǝboŋ aLisias, nakomada b̃egǝmai, neriŋ na-sor-sab̃i-an sagw husur gaiug.” \v 23 Ale ikel mai nasenturion ke, tekǝtkǝta kǝkol hǝn aPol be teriŋi hǝn b̃iyaryar kǝkereh, ale tidam̃ hǝn nǝvanuan siPol gail lekǝtkǝta tǝban. \s1 APol isor mai alarmisoan aFeliks mai aTrusilla \p \v 24 Nǝmariboŋ galevis tohusuri aFeliks egǝm mai asoan, nahǝsan aTrusilla, tovi Ju sua. Episul hǝn aPol b̃egǝm hǝni ale esǝsǝloŋ hǝn tosor husur nadǝlomian len aYesu Kristo. \v 25 APol ihol husur nanoran, mai nǝdaŋan hǝn avan ideh b̃ike, “Aoa,” hǝn nǝsaan, mai nǝboŋ aGot b̃ikot hǝn nǝvanuan p̃isi. Nǝboŋ tokǝmaienan, aFeliks emǝtahw, ike, “Givan bai, nǝb̃isab̃ nǝboŋ ideh am, dereh nepisul hǝn gaiug hǝn gǝb̃egǝmai.” \v 26 Bathut aFeliks tonau ke hum ma aPol b̃ilav nǝvat maii hǝn b̃imakuv, episul vǝha-sob̃sob̃ur hǝni hǝn b̃egǝm hol maii. \p \v 27 Nǝboŋ nasihau toru togam gole tonoŋ aPorsius Festus ilav namilen aFeliks. Ale husur aFeliks tolǝŋon ke naJu gail lehǝhaṽur hǝni, eriŋ aPol totoh tin len naim bǝbaŋis. \c 25 \s1 APol eusi ke aSisa tikot hǝni \p \v 1 Len nǝmariboŋ itor husur nagǝmaian san len naut a Jutea, aFestus eriŋ naut a Sisarea vi mǝhat vi Jerusalem. \v 2 Len naut enan ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o seJu gail, lukel uri mai aFestus nǝsa lotoke aPol togol tosa. Ale loŋiri ke, \v 3 b̃ike lǝb̃ehǝhaṽur hǝni, tilav aPol gǝm vi Jerusalem. (Lusor utaut hǝni tia ke ligol aPol timat len nap̃isal.) \v 4 AFestus isor var galit ke, “Namtotǝgau gat aPol a Sisarea, ale asike idareh ginau nivan ei. \v 5 Imaienan, alat lotoil a m̃o hǝn gamito, litah mai ginau. B̃ikad natideh tosa len atenan, likel ur nǝsa togol tosa len nakotan sagw ei.” \p \v 6 AFestus itoh mai galit len naut enan len nǝmariboŋ sasǝhor tomǝlevtor o tosǝŋavur ale evi pan vi Sisarea. Pelan han ebǝtah len nakotan ale ike lesǝhar aPol gǝmai. \v 7 Nǝboŋ aPol togǝmai tonoŋ, naJu gail lotogǝm a Jerusalem loil dar vis aPol, lukel ur nǝsa lotoke aPol togol tosa avil lodǝdas lǝb̃eṽusan sǝhoti ke tovi kitinan. \v 8 APol isor vi tarhǝt san gabag ke, “Nǝsagol natideh tob̃ur kotov nalo seJu gail, tomǝdas naim siGot o tomǝdas aSisa.” \v 9 Be husur aFestus toke tigol naJu gail lehǝhaṽur, eus aPol ke, “Guke gevi Jerusalem hǝn nǝb̃ikot hǝn gaiug ei sil natgalegai a?” \v 10 Ale aPol isor vari ke, “Gagai noil a m̃o len nǝhai bǝtbǝtah nakotan tovi nakotan seSisa; ale egai nakotan tonor hǝn nǝb̃ikot lan. Gaiug golǝboi buni tia ke nǝsagol natideh tosab van hǝn naJu gail. \v 11 Nǝb̃igol natideh tosa, tonor hǝn nǝb̃imat sile, asike nugam dan nǝmatan enan, avil nǝsa naJu galegai lotokel ke notogol tosa asike b̃ekitin, sǝkad avan ideh tolǝboi b̃eriŋ ginau len navǝlalito. Nous ke aSisa tebǝtah len nakotan sagw.” \v 12 Beti nǝboŋ aFestus tosor husur natenan mai esan gail lotokad namitisau, isor var aPol ke, “Gous ke aSisa tebǝtah len nakotan sam̃, ale dereh givan hǝn aSisa.” \s1 AFestus isor husur aPol mai aAkrippa aKiŋ \p \v 13 Nǝboŋ nǝmariboŋ galevis tovan, aAkrippa aKiŋ\f + \fr 25.13 \ft AHerot Akrippa egai evi anatun aHerot Akrippa togol aJemes aṽan aJon imat ale totah gat ahai pispisul gail. Ris Uman 12.1-24.\f* mai aPernis tovi aṽavinen arogǝm hǝn naut a Sisarea hǝn arb̃ike, “Ivoi,” ale arb̃elǝlav mai aFestus. \v 14 Arutoh ei nǝmariboŋ isob̃ur ale len natohan sǝlaru aFestus isor husur nakotan siPol mai akiŋ, ike, “Ikad avan sua aFeliks toriŋi len naim bǝbaŋis gegai. \v 15 Ale nǝboŋ nototoh len naut a Jerusalem, ab̃iltihai tutumav mai alat lotoil a m̃o seJu gail, lukel mai ginau nǝsa lotoke aten togol tosa ale lous ke ginau nisab̃ sǝhoti ke timaspanis. \v 16 Nukel mai galit ke, savi naṽide silat aRom hǝn lǝb̃eriŋ avan ideh len navǝlan alat lotoke tipanis. Be len nakotan atenan timaskad nab̃onb̃onan mai alat lotosor tasi hǝn b̃isor vi tarhǝt san gabag. \v 17 Imaienan nǝboŋ lotogǝm b̃on gegai, nǝsavǝlo be pelan han ŋai nobǝtah len nakotan, ale nukele ke lesǝhar aPol gǝmai. \v 18 Nǝboŋ alat lotosor tasi lotoil, lǝsakel ur natideh gai togol tosa hum notovatvat viri. \v 19 Be lusor tastasi husur nǝbathut nalotuan galevis salito, mai avan sua tomat, nahǝsan aYesu, aPol toke tomaur. \v 20 Husur nǝsalǝboii ke timabe hǝn nǝb̃ep̃usp̃us kitev nakitinan husur natgalenan, nous aPol ke b̃ehǝhaṽur m̃au ke tevi Jerusalem hǝn b̃ikot ei sil na-sor-tastasi-an galenan. \v 21 Avil nǝboŋ aPol tous ke titoh vir nakotan seSisa, nukele ke letǝgau gati vir nǝb̃esǝvati van hǝn aSisa.” \v 22 AAkrippa ikel mai aFestus ke, “Ginau am nuke nesǝsǝloŋ hǝn atenan.” AFestus ike, “Pelan beti gesǝsǝloŋ hǝni.” \s1 APol len nǝhon aAkrippa \p \v 23 Ŋa pelan han aAkrippa mai aPernis arogǝm len naṽivan totibau hǝn arb̃ipat gǝlar mǝhat, arob̃is len narum̃ hǝn nab̃onb̃onan. Nakomada gail mai nǝvanuan totibau gail len navile, lutah mai gǝlaru. Beti aFestus ikele ke lesǝhar aPol gǝmai. \v 24 Ale aFestus ike, “Akrippa aKiŋ mai galit lototoh mai ginamito, mǝtoris ategai. NaJu gail p̃isi lous taltal hǝn ginau len naut a Jerusalem mai gegai hǝni, lukai ke sanor hǝn b̃imaur am. \v 25 Nǝsǝsab̃i ke togol natideh hǝn b̃imat sile. Ale nǝboŋ toke tivan hǝn aSisa, noriŋi ke nesǝvati van. \v 26 Avil nǝsalǝboii ke nitos nǝsa husur ategai van hǝn aSisa. Imaienan nosǝhari gǝm a m̃o len nǝhomit p̃isi, mai gaiug m̃au Akrippa aKiŋ. Nǝboŋ namtb̃eus nausian gail van hǝni hum ma nǝb̃isab̃ natideh hǝn nǝb̃itos gati. \v 27 Husur len nǝnauan sagw sanor savoi hǝn nǝb̃esǝvat avan ideh notobaŋis gati van, be na-tos-gati-an hǝn nǝsa togol tosa eb̃uer.” \c 26 \s1 APol isor mai aAkrippa \p \v 1 AAkrippa ikel mai aPol ke, “Gisor m̃os gaiug gabag bai.” Ale aPol ibar hǝn navǝlan, etub̃at sor vi tarhǝt san gabag ke, \v 2 “Len nǝhom̃ damǝŋai, nohǝhaṽur hǝn nǝb̃isor vi tarhǝt sagw gabag. Nisor tas nǝsa naJu gail lotokel ke notogol tosa. \v 3 Nohǝhaṽur husur gaiug, aAkrippa aKiŋ, golǝboi naṽide p̃isi mai na-sor-b̃alb̃al-an seJu gail. Imagenan noŋir gaiug ke, gesǝsǝloŋ mǝdau vir ginau. \v 4 NaJu p̃isi lolǝboi naṽide hǝn nǝmauran sagw nǝboŋ notokǝkereh vǝbar damǝŋai, len natub̃atan len nǝmauran sagw nǝboŋ nototoh mai nǝvanuan sagw gail, ale len naut a Jerusalem. \v 5 Galit lǝb̃ike lǝb̃ikel uri, lolǝboi ebǝlav tia ke notovi Farisi sua ale naFarisi gail ludaŋ hǝn lǝb̃ehusur p̃is naṽide hǝn nalotuan seJu gail.\x * \xo 26.5 \xt Uman 23.6; Flp 3.5\x* \v 6 Damǝŋai noil len nakotan husur nǝ-vatvat-viri-an sagw len nǝsa aGot tokel gati mai atǝmadat ta sutuai. \v 7 Na-kel-gati-an enan, nahǝmar tovi 12 sidato luvatvat viri ke tisarpoh, ale ludaŋ len nalotuan van hǝn aGot tabtab m̃osi. Bathut nǝ-vatvat-viri-an enan, naJu gail lukot hǝn ginau, aKiŋ. \v 8 Imab mǝtsalǝboi mǝtb̃edǝlomi ke aGot togol alat lotomat lule mǝhat dan nǝmatan? \v 9 A m̃o ginau am nunau ke nimasgol natit tisob̃ur hǝn nǝb̃emǝdas nahǝsan aYesu ta Nasaret. \v 10 Ale len naut a Jerusalem nugole imaienan. Ab̃iltihai tutumav gail lulav nǝ-dam-hǝni-an mai ginau ale nokǝkol gat alat siGot len naim bǝbaŋis, ale len nakotan nudam̃ hǝn nǝmatan hum nǝpanismen salito. \v 11 Len naim nab̃onb̃onan p̃isi seJu nupansem galito vǝha-sob̃sob̃ur, nohisi ke galit ideh lǝb̃isor mǝdas nahǝsan aYesu. Nǝlogw epǝŋas galit hum notovinvinu ale nomǝdas tabtab hǝn galito van vǝbar nab̃iltivile gail a tut.\x * \xo 26.11 \xt Uman 8.3, 9.1-2, 22.4-5\x* \s1 APol isor husur nǝpairan san dan nǝsaan \r (Uman 9.1-19, 22.6-16) \p \v 12 “Len nǝyaran galen sual a tut, novi Tamaskus len nǝdaŋan seb̃iltihai tutumav gail ale nukad nalob̃ulat hǝn nǝ-dam-hǝni-an salito. \v 13 AKiŋ, len natub̃lial, nǝboŋ notohusur nap̃isal, noris nam̃ial togǝm len nǝmav tom̃ial sǝhor namityal, tom̃ias ginau mai alat lotoyar mai ginau. \v 14 Ginamit p̃isi namtuteh len tan, beti nosǝsǝloŋ hǝn nadoldol tosor mai ginau len nasoruan seIpru gail ke, ‘Sol, Sol, gomǝdas tabtab hǝn ginau hǝn nǝsa? Nǝboŋ gotomǝtahun ginau, gaiug sǝb̃om̃ gosǝnah hun nab̃uluk tosǝvat nǝhai tokan, amahean toturi hǝni hǝn b̃iyar b̃inor.’ \v 15 Nousi ke, ‘Gaiug ase Nasub̃?’ Ale Nasub̃ ike, ‘Ginau aYesu gotomǝdas bun ginau! \v 16 Be gile mǝhat, geil len nariem̃ gǝlaru. Novisi hǝn gaiug hǝn nǝb̃itabtabuh len gaiug hǝn gǝb̃evi vanuan nauman sagw, ale hǝn gǝb̃ikel kot natit gail gotorisi husur ginau mai natit gail nǝb̃evisi hǝn gaiug lan. \v 17 Dereh netǝgau gat gaiug, nilav kuv gaiug dan alat lotomǝtahun gaiug, nǝvanuan sam̃ gail mai alat lǝsavi Ju notosǝvat gaiug van hǝn galit gagai. \v 18 Nosǝvat gaiug van hǝn galit hǝn gǝb̃esǝŋav hǝn namǝtalito ale hǝn gǝb̃ipair hǝn galit dan nǝmargobut van hǝn nam̃ial, dan nǝdaŋan siSetan van hǝn aGot. Timagenan hǝn lǝb̃ikad narub̃atian dan nǝsaan, ale hǝn lǝb̃ikad namilelit len alat lotoveveu husur nadǝlomian salit len ginau.’ \s1 APol isor husur nauman san \p \v 19 “Imaienan, aAkrippa aKiŋ, nosǝsǝloŋ husur atenan togǝm len nǝmav, ale nugol nǝsa tokele. \v 20 Nukel ur mai nǝvanuan p̃isi ke, lipair dan nǝsaan salit van hǝn aGot, ale nǝsa lǝb̃igole timasnor hǝn nǝpairan dan nǝsaan. Nukel ur naten len naut a Tamaskus metǝkav, beti len naut a Jerusalem, ale len naut a Jutea kavkav. Ale nuvan hǝn alat lǝsavi Ju, nukel uri mai galit am.\x * \xo 26.20 \xt Uman 9.20, 28-29; Mat 3.8; Luk 3.8\x* \v 21 Husur natenan, naJu gail lutah gat ginau len naholǝvat todar vis naim siGot, ale lugol risi ke, ligol nimat. \v 22 Vǝbar damǝŋai aGot evi tarhǝt sagw. Ale noil gegai, nukel ur nǝsa notorisi mai nǝvanuan kǝmas gail mai nǝvanuan gail lotoyalyal. Nǝsa notokele ep̃itoṽ ŋai hǝn nǝsa ahai kelkel ur gail mai aMoses lotokele ke tevisi. \v 23 Luke aKristo, aGot totabtabuh lan, telǝŋon tisa, ale husur ke tevi nametǝkav hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, tikel ur nam̃ial mai nǝvanuan sidat gail mai alat lǝsavi Ju!”\x * \xo 26.23 \xt 1Kor 15.20; Isa 42.6, 49.6\x* \s1 APol eus aAkrippa hǝn b̃ikad nadǝlomian \p \v 24 Nǝboŋ aPol tosor vi tarhǝt san gabag sal aFestus isor habat kǝkol hǝni ke, “Pol govinu! Na-b̃iltilǝboi-sǝhoti-an sam̃ igol ke gotovinvinu!” \v 25 Be aPol ike, “Nǝsavinvinu, aFestus gotoyalyal, avil nukel kot nasoruan tokitin, tokad nǝnauan tovoi. \v 26 AKiŋ elǝboi natgalenan tia, husur enan nolǝboi nǝb̃ekǝmaienan maii. Nunau lǝboii ke natideh gail sasusuah lan, husur natgalenan lǝsavisi hum lotosusuah be lovisi p̃arp̃ar. \v 27 Akrippa aKiŋ, godǝlom nǝsa ahai kelkel ur gail lototos gati a? Nolǝboii ke gotodǝlomi.” \v 28 AAkrippa ikel mai aPol ke, “Len namityal tom̃idol maiegai, gunau ke gotolǝboi gǝb̃igol ke nǝb̃egǝm vi Kristen a?” \v 29 APol isor vari ke, “Nous aGot ke len namityal tom̃idol o tobǝlav, savi gaiug ŋai be galit p̃isi am lotosǝsǝloŋ hǝn ginau damǝŋai, legǝm sum̃an ginau! Avil natsen galegai eb̃uer.” \p \v 30 Beti aKiŋ, aGavna mai aPernis, mai alat lotobǝtah mai galito, galit p̃isi lule mǝhat. \v 31 Nǝboŋ lotoriŋ narum̃ enan lukel mai galit gabag ke, “Atenan sagol natideh tonor hǝn b̃imat o b̃itoh len naim bǝbaŋis.” \v 32 AAkrippa ikel mai aFestus ke, “Atenan, asike tausi ke tavi lan nakotan seSisa, talǝboi tavivile.” \c 27 \s1 APol iwol vi Rom \p \v 1 Nǝboŋ aFestus toriŋi ke namtb̃iwol vi Itali, loriŋ aPol mai galevis lotobǝbaŋis am len navǝlan nasenturion sua, nahǝsan aJulius, tovi gai sua len Nab̃iltiluṽoh Nasoltia SeSisa. \v 2 Namtusah len nǝwag wol ta Atramittium toke b̃iwol vi lan navile gail bitas len naprovens Asia, ale namtotub̃at wol. AAristarkus, auleMasetonia sua ta Tessalonika, itah mai ginamito. \v 3 Pelan han namtubar naut a Siton, ale aJulius, tovoi hǝn aPol, idam̃ hǝn ke aPol b̃ivahut van hǝn nabubur san gail hǝn lǝb̃ekǝtkǝta tǝban. \v 4 Namtovi lau dan naut enan ale namtuwol susuah tarhǝbab a Saiprus husur nǝlan eṽuv gol ginamito. \v 5 Nǝboŋ namttowol tukot husur naut a Silisia mai a Pamfilia tonoŋ, namtubar naut a Mira a Lisia. \v 6 Len naut enan nasenturion isab̃ nǝwag wolwol sua ta Aleksadria toke tevi Itali ale eusan ginamit lan. \v 7 Len nǝmariboŋ isob̃ur namtuwol manmaneh. Namtohusur nabitas a Knitus be nawolan idaŋ masuṽ. Pǝpadaŋ hǝn naut a Knitus nǝlan eṽuv gol nǝgaman sinamito ale namtuwol tarhǝholoul a Krit sǝhor nabuŋon a Salm̃one. \v 8 Nawolan sinamit husur nabitas enan idaŋ vǝbar naut sua nahǝsan tovi Naut Susuahan Tokab, pǝpadaŋ hǝn nab̃iltivile a Lasea. \p \v 9 Nǝmariboŋ isob̃ur ivan tia, ale nǝtas isa hǝn nawolan husur Nǝboŋ hǝn Nabǝbaŋan\f + \fr 27.9 \fq Nǝboŋ hǝn Nabǝbaŋan \ft evi nǝboŋ totibau seJu gail. Len nǝboŋ enan lǝsǝhan, lobǝbaŋ mai aGot. Ab̃iltihai tutumav etutumav hǝn b̃ebǝbaŋ hǝn nǝsaban mai nǝsaan seJu gail. Nǝboŋ enan ipat len nahǝbati Septeba o Oktoba ŋa nǝtas isa masuṽ hǝn nawolan.\f* tu ivan tia. Imaienan aPol ikel nalǝlǝgauan mai galit \v 10 ke, “Lalum̃an, noris ke dereh nawolan egai tidaŋ habat ale natit tisob̃ur timasig, savi nǝkako mai nǝwag ŋai, be nǝmauran tisob̃ur am.” \v 11 Avil nasenturion sadǝlom masuṽ hǝn nǝsa aPol tokele, esǝsǝloŋ hǝn ahai wolwol mai amahean nǝwag wol ŋai. \v 12 Husur ke naut hǝn nasusuahan enan sanor hǝn namtb̃itoh lan len nahǝbati naut susus, isob̃ur len galit p̃isi luke namtiwol dani hǝn hum ma namtb̃ibar naut a Finiks hǝn namtb̃itoh ei len nahǝbati naut susus. Naut enan evi naut susuahan tokǝta vi nǝsautwes mai nanotwes. \s1 Nǝlan paru \p \v 13 Nǝboŋ nǝlan toṽuv kǝkereh len nasaut, lunau ke lǝb̃ibar naut a Finiks ŋa loliv naga, lotub̃at wol tukot pǝpadaŋ hǝn naholoul a Krit. \v 14 Avil sǝdareh nǝlan paru, nahǝsan aNotis, eṽuv idaŋ tukot len naholoul a Krit gǝmai. \v 15 Husur nǝlan iṽas nǝwag wol gol ke edǝdas b̃iwol len nǝlan topat gol nǝhon maienan, namtupair, sarmar mai nǝlan. \v 16 Nǝboŋ namttogam tarhǝbab len natuhholoul, nahǝsan a Kauta, namtolǝboi namtb̃eliv natuhb̃ot vi mǝhat len nǝwag wol, naut kǝmas ke todaŋ, ale namtubaŋis gati. \v 17 Nǝboŋ tovi mǝhat tonoŋ, lopis garu hǝn nǝwag wol hǝn nab̃iltihau hǝn asike b̃imap̃ul. Beti husur lomǝtahw ke likos len nasǝhau a Sirtis, lubar hǝn nǝlai tovi aga, ale nǝtas isar hǝn galito, nǝwag wol igam mǝdau. \v 18 Nǝtas ekur habat hǝn ginamito gol ke pelan han lotub̃at bubulan nǝkako len tas. \v 19 Ale len nǝmariboŋ totor han lubar hǝn nahudhutit hǝn nǝwag len tas hǝn navǝlalit ŋai hǝn lǝb̃imaur. \v 20 Len nǝmariboŋ isob̃ur namityal mai nam̃eso gail lǝsavisi. Nǝlan paru iṽas habat hǝn ginamito van gol ke namtsadǝlomi am ke namtb̃imaur. \p \v 21 Nǝboŋ ebǝlav lǝsǝhan, beti aPol ile mǝhat, ikel mai galit ke, “Lalum̃an, ivoi mǝttasǝsǝloŋ hǝn nalǝlǝgauan sagw. Asike mǝttawol dan naut a Krit, natit gail hǝn nǝwag asike lǝtǝmap̃ulp̃ul, asike lǝtǝmasig. \v 22 Be nukel mai gamit ke, ivoi mǝtetǝgau gat nǝlomito husur nǝmauran samito asike imasig, nǝwag wol ŋai dereh timasig. \v 23 AGot tovi esagw notoum san, nino len mariug aŋel san eil tǝban ginau \v 24 ike, ‘Sagemǝtahw Pol. Dereh gimaur, geil m̃au len nakotan seSisa, ale aGot eviol hǝni mai gaiug tia hǝn nǝmauran salit p̃isi lotosah len nǝwag wol mai gaiug.’ \v 25 Imagenan, lalum̃an, mǝtelǝŋon tivoi am len nǝlomito husur nukad nadǝlomian len aGot ke dereh tesum̃an nǝsa tokele mai ginau. \v 26 Be datimaskos len naholoul ideh bai.” \p \v 27 Nǝboŋ nawik eru togam gole, len mariug, nǝboŋ nǝtas tosar hǝn ginamit tukot len Nǝtas Atria, tub̃loh len mariug alat lotoum len nǝwag wol lunau ke lusal gǝm pǝpadaŋ hǝn naut ideh. \v 28 Lugol ris nǝsarehan hǝn nǝtas, sab̃i ke namita\f + \fr 27.28 \ft Len nǝboŋ enan lǝsǝkad namita, lukad nǝfatom tovi pǝpadaŋ hǝn namita eru.\f* han tovi 37. Sǝdareh lugol ris nǝsarehan tǝtas, sab̃i ke namita han tovi 27. \v 29 Lomǝtahw ke hum ma namtb̃ikos len nǝvat, ale lubar hǝn naga ivat bathuwag beti lusor tuṽ vir nalennǝyal b̃egǝmai. \v 30 Galevis lotoum len nǝwag wol lohisi ke ligam dan nǝwag, ale loriŋ natuhb̃ot vi pan gǝras ke libar hǝn naga gail dan nǝmashuwag. \v 31 Be aPol ikel mai nasenturion mai nasoltia gail ke, “Alatenan asike lǝb̃itoh len nǝwag wol, asike mǝtolǝboi mǝtb̃imakuv dan nǝmatan.” \v 32 Beti nasoltia gail luta kotov nǝhau totah gat natuhb̃ot, gol ke isal. \p \v 33 Pǝpadaŋ hǝn naut b̃ilan aPol eŋir galit p̃isi ke lihan, ike, “Damǝŋ nǝmariboŋ evi 14 mǝttotoh van mǝtsǝhan, ale nǝhanan samit eb̃uer. \v 34 Imaienan, ivoi ke mitihan natideh hǝn b̃evi tarhǝt samito. Mitimasgole hǝn mǝtb̃imaur. Husur nasivur ideh len nǝkadumit asike imasig.” \p \v 35 Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ, len nǝholit p̃isi ilav nabǝta, esipa len aGot, eb̃ur nabǝta ale etub̃at hani. \v 36 Galit p̃isi lolǝŋon ivoi am len nǝlolito ale luhan. \v 37 (Ginamit p̃isi len nǝwag wol enan namtovi 276.) \v 38 Nǝboŋ lotohanukub tonoŋ, lobubulan nawit len tas hǝn b̃igol nǝwag wol b̃emǝlala. \s1 Nǝwag wol ikos, imap̃ulp̃ul \p \v 39 Nǝboŋ naut tolan, lǝsaris lǝboi naut be lokǝta bunus nab̃urhuut sua tokad nabion lotoke ligol nǝwag wol tikos lan, be lǝsalǝboii ke timaienan o ledǝdasi. \v 40 Ŋa luta kokotov nǝhau hǝn naga gail hǝn lǝb̃ipat butitas. Nǝboŋ lotogol nauman en sal, lusah rub̃at nǝhau gail lotopis gat nǝṽos wolwol gǝlaru hǝni. Beti loliv nǝlai mashuwag vi mǝhat hǝn nǝlan b̃eṽuvi, ale luwol vahut bitas. \v 41 Lubar naut nawilel tolev ale lukos. Nǝmashuwag edǝdas b̃erus be nab̃iltitas iṽas nǝbathuwag van van vǝmap̃ulp̃ul. \v 42 Nasoltia gail lusor utaut hǝn lǝb̃igol alat lotobaŋis gat galito limat hǝn asike lǝb̃egǝgar yav. \v 43 Avil nasenturion ike aPol timaur, ale ikai tas na-sor-utaut-an enan. Ikele ke, alat lotolǝboi nagǝgaran lemǝlah len tas a m̃o, gǝgar vahut. \v 44 Ale ikel mai alat lotosuh ke, ideh litah gat nǝtarhai, ideh litah gat nahudhuwag. Imagenan galit p̃isi lubar nabitas, lumaur. \c 28 \s1 Len naholoul a Malta \p \v 1 Nǝboŋ namttovahut namtusab̃i ke nahǝsan naholoul enan evi Malta. \v 2 Husur naus eus mai naut esusus, alat lotosuh ei luvoi habat hǝn ginamito. Lotuŋ nǝhab, ale lukel nahǝhaṽuran salito mai ginamito. \v 3 APol itariv nǝhab galevis, be nǝboŋ toriŋi len nǝhab, nǝm̃at sua, nǝvaipa\f + \fr 28.3 \fq Nǝvaipa \ft evi nǝm̃at tosa, nǝboŋ b̃ihat avan ideh, nabehi han igol ke timat.\f*, imakuv dan naut topud, hat navǝlan. \v 4 Nǝboŋ alat a Malta lotoris nǝm̃at totahǝtah len navǝlan, lusorsor mai galit gabag ke, “Ategai evi naulum̃an togol nǝmatan. Naut kǝmas gai sǝmat len tas, nagot pǝhaṽut sidato, aNoran\f + \fr 28.4 \ft ANoran evi nahǝsan nagot tovi pǝhaṽut sua silat a Kris.\f*, asike idam̃ ke timaur am.” \v 5 Be aPol ekur kuv nǝm̃at vi lan nǝhab ale aPol imaur sal. \v 6 Luvatvat viri ke dereh aPol titob o titeh tutut timat. Avil lutoh viri ebǝlav sob̃uer. Natideh savisi hǝni. Ale logǝgel hǝn nǝnauan salito, lotub̃at kele ke evi nagot sua.\x * \xo 28.6 \xt Uman 14.11\x* \p \v 7 Pǝpadaŋ hǝn naut enan ikad nǝtan sinǝvanuan totibau hǝn naholoul, nahǝsan aPuplius. Gai ike, “Ivoi,” mai ginamito ale ekǝtkǝta tǝban ginamit len nǝmariboŋ itor. \v 8 Len nǝboŋ enan atǝman aPuplius emǝsah. Ipat len nǝmel, epud mai ep̃irp̃ir. APol ivan hǝni, isor tuṽ. Nǝboŋ tonoŋ eriŋ navǝlan gǝlar lan ale imaur. \v 9 Husur natenan, galit p̃isi len naholoul lotomǝsah, logǝm hǝn aPol ale lumaur. \v 10 Loputsan ginamit hum namttovi vanuan toyalyal gail. Ale nǝboŋ namttoutaut hǝn namtb̃iwol vi lau, lousan natit p̃isi b̃evi tarhǝt sinamit len nawolan sinamito. \s1 A Malta vi Rom \p \v 11 Husur nahǝbati itor namtovi lau len nǝwag wolwol ta Aleksadria tokir len naholoul enan len nahǝbati naut susus. Ikad Namǝlav Larmiṽan\f + \fr 28.11 \ft Alat a Kris luke nagot toil a m̃o salito ikad anatun eru artovi namǝlav gǝlaru. Nahǝsalaru aKastor mai aPoluks\f* tovi namǝlauah han. \v 12 Namtubar naut a Sirakus, ale namtutoh ei nǝmariboŋ itor. \v 13 Beti namtoriŋ naut enan namtubar naut a Rekium. Pelan han nǝlan len nǝsautwes etǝvah, namtoriŋ naut enan, ale hois han namtubar naut a Puteoli. \v 14 Len naut enan namtusab̃ nǝvanuan nadǝlomian lotous ginamit hǝn namtb̃itoh mai galito len nawik esua. Imagenan namtogǝm vǝbar naut a Rom. \p \v 15 Nǝboŋ nǝvanuan nadǝlomian gail ei lotosǝsǝloŋ hǝni ke namttogǝmai, logǝm van vǝbar Nǝmaket siAppius mai Naim Ŋavŋav Itor\f + \fr 28.15 \ft Nǝmaket siAppius evi navile topat nakilomita tovi 69 a tut hǝn naut a Rom. Naim Ŋavŋav Itor evi navile topat nakilomita tovi 53 a tut hǝn naut a Rom.\f* hǝn lǝb̃ebubur mai ginamito. Nǝboŋ aPol toris galito, elǝŋon ivoi am len nǝlon, ale esipa vi tǝban aGot. \p \v 16 Nǝboŋ namttobar naut a Rom, ludam̃ hǝn aPol b̃itoh sǝb̃on len naim sua mai nasoltia tokǝtkǝta kǝkol hǝni. \s1 APol len naut a Rom \p \v 17 Len nǝmariboŋ totor tohusuri, aPol ekis naJu gail lotoil a m̃o gǝmai. Nǝboŋ lotob̃onb̃on ikel mai galit ke, “Lalum̃an, aṽagw gail, naut kǝmas nǝsagol natideh tomǝdas nǝvanuan sidat gail mai naṽide setǝmadat ta sutuai, naJu gail lutah gat ginau len naut a Jerusalem ale loriŋ ginau len navǝlan alat a Rom. \v 18 Nǝboŋ lotous nausian gail mai ginau, luke leriŋ ginau nivan husur lǝsǝsab̃ natideh tonor hǝn nǝb̃imat. \v 19 Avil nǝboŋ naJu gail lotosor mǝtahuni, igol ke nous ke nikot len nakotan seSisa, naut kǝmas nǝsǝkad natideh hǝn nab̃ikot hǝn nǝvanuan sagw gail sile.\x * \xo 28.19 \xt Uman 25.11\x* \v 20 Bathut natgalenan, nokis gamit gǝmai hǝn nǝb̃eris gamit mai sor mai gamito. Nukad natsen galegai sil nǝ-vatvat-viri-an seIsrael, tovi aKristo.” \p \v 21 Ale lusor vari ke, “Namtsǝlav nalob̃ulat ideh a Jutea tosor husur gaiug, mai avan ideh tobar naut egai sakel uri o sakel natideh tosa husur gaiug. \v 22 Be namtuke namtesǝsǝloŋ hǝn nǝnauan sam̃ gail, husur namtolǝboii ke, nǝvanuan gail len naut p̃isi lusor tas naluṽoh egaii hǝn nalotuan totile.” \p \v 23 Loriŋ gat nǝboŋ sua vir aPol ale galit isob̃ur logǝm vi lan naim totoh lan. Tub̃at dudulan vǝbar nalenmariug aPol isor vahvah mai galito, ikel ur natohan pipihabǝlan aGot ale len nalo siMoses, mai natosian sihai kelkel ur gail, ikel natgalenan hǝn lǝb̃egǝgel hǝn nǝnauan salit husur aYesu. \v 24 Galevis lunau ke aPol ekitin, galevis am lǝsadǝlomi. \v 25 Husur nǝnauan salit sasua, lotub̃at riŋ naut enan. Ale aPol isor tǝtas am ke, “ANunun aGot ekitin nǝboŋ tokel mai atǝmadat ta sutuai len ahai kelkel ur, aIsaiah, \v 26 ke, \q1 “‘Givan hǝn nǝvanuan galegai, gike, \q1 “Len nasǝsǝloŋan samito, dereh mǝtesǝsǝloŋ \q2 be asike mǝtosǝsǝloŋ lǝboi nǝsa notokele, \q1 ale len nakǝtaan samito, dereh mǝtekǝta \q2 be asike mǝtokǝta lǝboi nǝsa notogole.” \q1 \v 27 Husur nǝkadun alategai egǝm ṽonṽon, \q2 pǝpadaŋ nǝdariŋalit eb̃ulb̃ulol, \q2 ale namǝtalit ib̃er. \q1 Asike lǝtǝmagenan, \q2 namǝtalit takǝta ris nǝsa notogole, \q2 nǝdariŋalit tasǝsǝloŋ hǝn nǝsa notokele, \q2 nǝlolit talǝboi natgalenan, \q1 ale lǝtǝpair van hǝn ginau, \q1 ale nǝtagol galit lǝtǝmaur.’\x * \xo 28.27 \xt Isa 6.9-10; Luk 8.10\x* \p \v 28-29 “Ale ginau nuke mǝtelǝboii ke, nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan, aGot esǝvati tia van hǝn alat lǝsavi Ju, ale galit dereh lesǝsǝloŋ balai!”\x * \xo 28.28-29 \xt Psa 67.3; Luk 3.6\x* \f + \fr 28.28-29 \ft Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn naves egai: \fv \ft 29\+fv* \fq Nǝboŋ tokel nasoruan enan tonoŋ, naJu gail luvan, lusor b̃alb̃al habat mai galit gabag.\f* \p \v 30 Len nasihau eru aPol itoh ei len naim gai torentem, ale ehǝhaṽur hǝn nǝvanuan p̃isi lotogǝm hǝni. \v 31 Ikel ur natohan pipihabǝlan aGot, ep̃usan husur Nasub̃ aYesu Kristo len na-il-b̃uri-an, ale sǝkad avan ideh tomǝdasi.