\id 1CO - Maskelynes NT [klv] -Vanuatu 2013 (web version -2014) \h 1 Korint \toc1 Nalob̃ulat napisulan na-vǝha-sual-an aPol totosi van hǝn alat a Korint \toc2 1 Korint \toc3 1Kor \mt1 1 Korint \mt3 Nalob̃ulat napisulan na-vǝha-sual-an aPol totosi van hǝn alat a Korint \imi Ase itos nalob̃ulat napisulan egai? \ipq APol itosi. \imi APol itosi m̃os nǝsa? \ipq APol itosi hǝn b̃evi tarhǝt silat siYesu len naut a Korint len nǝsaban lotokad gail. \imi APol itosi van hǝn ase? \ipq APol itosi van hǝn alat siYesu len naut a Korint. \imi APol itos nalob̃ulat napisulan egai ŋais mai len naut a be? \ipq Itosi van hǝn alat a Korint pǝpadaŋ hǝn nasihau tovi A.D. 57 nǝboŋ totoh len navile Efesus. \io1 Len nǝyaran siPol gail, evi lan navile sua ale itoh ei, ikel ur na-kel-uri-an tovoi husur aYesu. Nǝboŋ nǝvanuan galevis lukad nadǝlomian, itabtabuh len naelta gail ale evi lan navile tile am. Len naut a Korint aPol itoh len nasihau esua hudhute. Len nalennǝyal isod naim nǝtap̃olen gail m̃os nǝvat, ale len nalenmariug mai len nǝSappat ep̃usan husur aYesu. Nǝboŋ aPol toriŋ naut ideh, isor tuṽ m̃os alat siYesu ei, ale itos nalob̃ulat napisulan van hǝn galito hǝn lǝb̃inau gat nap̃usanan san ale hǝn aPol b̃igol lǝb̃ikad nǝdaŋan hǝn lǝb̃eil gǝgat len nadǝlomian salito mai len nab̃onan lotokade sum̃an alat siYesu. Nalob̃ulat egai imaienan. \io2 1) Na-ke-ivoi-an mai nasipaan (1.1-9) \io2 2) Alat siYesu loṽitṽituh husur nǝvanuan na-il-a-m̃o-an gail (1.10–4.21) \io2 3) Alat siYesu lǝsagol natideh, naut kǝmas galit sua igol naitian tosa habat (5.1-13) \io2 4) Galevis len alat siYesu lukot hǝn galevis am len nakotan silat lǝsǝkad nadǝlomian (6.1-11) \io2 5) Alat siYesu galevis lǝsǝnau ke limashusur naṽide aGot tolǝmasi len naṽide salit hǝn naitian (6.12-20) \io2 6) APol isor var nausian gail alat a Korint lotousi. Nǝsa inor len naṽide hǝn naitian mai nǝmauran naitian tob̃uer lan? (7.1-40) \io2 7) APol isor var nausian husur namǝŋod nǝvanuan gail lotoviol hǝni mai nǝlablab gail len natutumavan (8.1–11.1) \io2 8) Naṽide tonor len nalotuan van hǝn aGot imabe? (11.2–14.40) \io2 9) Alat lotokad nadǝlomian lotomat, dereh limaur len nǝboŋ ta tahw balai o teb̃uer? B̃imagenan, dereh tevisi mabe? (15.1-58) \io2 10) Alat siYesu lepipisah vat mabe m̃os alat lotokad nadǝlomian len naprovens Jutea? Ale ase titarive van hǝn b̃eviol hǝni mai galito? (16.1-4) \io2 11) Na-sor-utaut-an siPol mai galevis am lotoke levi Korint hǝn lǝb̃eris alat siYesu ei (16.5-12) \io2 12) Nǝ-maris-kotovi-an mai nasudǝlam̃ian (16.13-24) \c 1 \s1 Na-ke-ivoi-an siPol \p \v 1 Ginau aPol nutos nalob̃ulat napisulan egai. Len nalǝŋonian siGot, ilekis hǝn ginau hǝn notovi ahai pispisul seKristo, aYesu. Ginau mai aṽadato len nadǝlomian, aSostenes, namrutosi.\x * \xo 1.1 \xt Uman 18.17\x* \p \v 2 Nutos nalob̃ulat napisulan egai van hǝn alat siGot len naut a Korint, aGot tokis gamit hǝn mǝtb̃evi esan sǝb̃on.\x * \xo 1.2 \xt Uman 18.1\x* Len aKristo aYesu mǝtovi vanuan siGot sǝb̃on, gamit mai nǝvanuan p̃isi len naut p̃isi lotoriŋ nǝlolit len aMasta sidato, aYesu Kristo, aMasta salito mai aMasta sidato. \v 3 AGot aTǝmadato mai Nasub̃ aYesu Kristo, areviol kǝmas hǝn navoian mai gamito, mai arigol nǝlomit tikad natǝm̃at tabtab. \s1 Nasipaan \p \v 4 Akis nosipa vi tǝban aGot hǝn gamito. Nosipa vi tǝban hǝn navoian san gai toviol kǝmas hǝni mai gamito len aKristo aYesu. \v 5 Len aKristo, len nap̃isal p̃isi, aGot igol mǝtopul hǝn naviolan san gail, nasoruan p̃isi mai nalǝboian p̃isi. \v 6 Natenan igol nakitinan hǝn na-kel-uri-an husur aYesu Kristo namttokel mai gamito, ip̃arp̃ar. \v 7 Imaienan, nǝboŋ mǝttotoh vir natǝlmaman siMasta sidato, aYesu Kristo (nǝboŋ mǝttolǝŋon masuṽ hǝn natǝlmaman san), mǝtsam̃idol len naviolan ideh seNunun aGot. \v 8 Dereh tigol mitidaŋ van vǝbar nagilen, hǝn asike mǝtb̃ikad natideh tosa len gamito tonor hǝn mǝtb̃ipanis sile len nǝboŋ siMasta sidato, aYesu Kristo. \v 9 Ale dereh aGot tigol natenan m̃os gamito, husur akis igol nǝsa tokele. Ale aGot ekis gamit hǝn mǝtb̃ib̃on mai aNatun tovi aYesu Kristo, aMasta sidato.\x * \xo 1.9 \xt Deu 7.9\x* \s1 Napǝpehwan len alat siYesu \p \v 10 Bathudud nadǝlomian, len nahǝsan aMasta sidato, aYesu Kristo, nous gamito, noŋir gamit ke, mǝtesua len nǝsa mǝtb̃ikele, hǝn asike b̃ikad napǝpehwan len gamito, be hǝn mǝtb̃esua len nǝnauan samito mai nabunusian samito. \v 11 Bathudud sagw gail len nadǝlomian, nokǝmaienan husur galevis len nǝbathudud siKloe lukel p̃arp̃ar hǝni mai ginau ke mǝttosor b̃alb̃al. \v 12 Ale nekǝmaiegai beti ke: gamit sua ike, “Novi siPol,” togon ike, “Novi siAp̃ollos,” sual am ike, “Novi sePita,” ale sua tile am ike, “Novi seKristo.”\f + \fr 1.12 \ft Uman 18.24. Len naut egai len nasoruan ta Aram, lokis aPita hǝn aKefas.\f* \v 13 Mǝtunau ke mǝttolǝboi mǝtb̃epǝpehun aKristo maienan a? Mǝtunau ke ginau, aPol numat len nǝhai balbal m̃os gamito a? Mǝtubaptais len nahǝsan aPol a? Aoa! \p \v 14 Nosipa vi tǝban aGot ke nǝsǝbaptais hǝn gamit ideh be Krispus mai aKaius ŋai.\f + \fr 1.14 \fq Krispus: \ft Uman 18.8; \fq Kaius: \ft Uman 19.29.\f* \v 15 Imaienan, avan ideh edǝdas b̃ike tobaptais len nahǝsagw. \v 16 (O nǝlogw iboŋboŋ hǝn notobaptais hǝn alat lototoh len naim siStefanas; be nǝsǝnau gat ideh am notobaptais hǝn galito.) \v 17 Be noil hirhir ke, aKristo sasǝvat ginau hǝn nǝb̃ibaptais hǝn nǝvanuan gail, be esǝvat ginau hǝn nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi. Emǝtahun nǝb̃ikel uri len namitisau hǝn nasoran. Nǝtakǝmaienan, nǝmatan seKristo len nǝhai balbal tagǝm vi ut kǝmas. \p \v 18 Husur namilen nǝmatan seKristo len nǝhai balbal savi natideh len alat lotohusur nap̃isal van hǝn nǝmasigan. Be evi nǝdaŋan siGot len gidato, aGot tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato. \v 19 Hum natosian siGot toke, \q1 “Dereh nigol namitisau silat lotokad namitisau tevi ut kǝmas, \q2 ale alat lotokad nǝkadulito, dereh nigol nalǝboian salit teb̃uer.”\x * \xo 1.19 \xt Isa 29.14\x* \m \v 20 Nǝvanuan tokad namitisau hǝn nǝmauran tonor, gai be? Nǝvanuan tokad namitisau hǝn nalo, gai be? Nǝvanuan na-sor-levlev-an hǝn naur ta damǝŋai, gai be? AGot igol namitisau silat navile eg a pan evi ut kǝmas.\x * \xo 1.20 \xt Job 12.17; Isa 19.12, 44.25\x* \p \v 21 Husur aGot, len namitisau san hǝn nǝmauran tonor, igol nǝvanuan navile a pan, len namitisau salito, lodǝdas lǝb̃elǝboi gai. Be len na-kel-uri-an namttokel uri lotonau ke tovi ut kǝmas, aGot ehǝhaṽur hǝn tolav kuv alat lotoriŋ nǝlolit lan, dan nǝsaan salito. \v 22 NaJu lous namerikel gail, alat a Kris ludoŋ kitev namitisau. \v 23 Be ginamit m̃au, namtukel ur nǝmatan seKristo len nǝhai balbal. NaJu, nǝlolit ipaŋpaŋ sile, alat a Kris, luke tovi na-sor-melmel-an ŋai.\x * \xo 1.23 \xt Luk 2.34; Kal 5.11\x* \v 24 Avil aKristo evi nǝdaŋan mai namitisau siGot hǝn nǝmauran tonor m̃os alat aGot tokis galito, naut kǝmas lotovi Ju o lotovi lat a Kris. \v 25 Husur na-sor-melmel-an siGot evi mitisau hǝn nǝmauran tonor tosǝhor namitisau sinǝvanuan, ale nakulan siGot idaŋ sǝhor nǝdaŋan sinǝvanuan. \p \v 26 Bathudud nadǝlomian, mitinau gamito nǝboŋ aGot tokis gamito. Len nabunusian silat navile a pan, evis ŋai len gamito lukad namitisau, evis ŋai lovi vanuan totibau, nǝboŋ lotopas gamito, evis ŋai luṽat nǝhes. \v 27 Avil aGot ilekis hǝn nǝsa tovi ut kǝmas len nabunusian silat navile a pan, hǝn b̃igol alat lotokad namitisau, nahurulit b̃isa. Ilekis hǝn alat lǝsǝdaŋ len nabunusian silat navile a pan hǝn b̃igol alat lotokad nǝdaŋan, nahurulit b̃isa. \v 28 AGot ilekis hǝn alat len navile a pan lǝsǝṽat nǝhes len nǝbathuyah salito, mai alat navile a pan lotomǝtahun galito; ilekis hǝn alaten lotovi ut kǝmas hǝn b̃igol nǝsa tomǝlas len nabunusian silat navile a pan, b̃egǝm vi ut kǝmas. \v 29 Imagenan, avan ideh edǝdas b̃isor patpat gai mǝhat len nǝhon aGot. \v 30 Be aGot igol mǝtukad nab̃onan mai aKristo aYesu, togǝm vi mitisau siGot hǝn nǝmauran tonor m̃os gidato. Namilen ke, len aKristo, aGot eriŋi ke datunor len nǝhon, igol datovi esan sǝb̃on ŋai, ale igol datukad nǝmakuvan dan nǝsaan tobaŋis gat gidato. \v 31 Imagenan, hum natosian siGot toke, “Avan ideh toke b̃isor patpat natideh mǝhat, tisor patpat Nasub̃ aGot mǝhat.”\x * \xo 1.31 \xt Jer 9.24\x* \c 2 \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, nǝboŋ notogǝm hǝn gamito hǝn notokel ur na-kel-koti-an husur aGot, nǝsasor len naṽivan, nǝsasor len namitisau. \v 2 Husur ke, nǝboŋ nototoh mai gamito, nunau koti ke, asike nǝb̃ikel ur natideh am, be nikel ur aYesu Kristo ŋai, mai nǝmatan san len nǝhai balbal. \v 3 Nǝboŋ nototoh mai gamito, nǝsǝdaŋ, nomǝtahw, ninegw epil habat.\x * \xo 2.3 \xt Uman 18.9\x* \v 4 Ale len nasoruan sagw mai na-kel-uri-an sagw nǝsasor len namitisau sinǝvanuan hǝn notoliv gamito. Be noriŋ gat nǝlogw len aNunun aGot mai nǝdaŋan san, \v 5 hǝn mǝtb̃ikad nadǝlomian len nǝdaŋan siGot, savi len namitisau sinǝvanuan. \s1 Namitisau siGot hǝn nǝmauran tovoi \p \v 6 Avil nǝboŋ namttotoh mai alat lotomatmatu len nadǝlomian salito, namtusor len namitisau hǝn nǝmauran tonor. Savi namitisau ta damǝŋai mai silat lotoil a m̃o len navile a pan gagai lǝb̃eb̃uer. \v 7 Avil nusor len namitisau siGot hǝn nǝmauran tonor, namitisau ta m̃o tosusuah, dattotǝtan hǝni, namitisau aGot toutaut hǝni sutuai tia m̃os nǝyalyalan datb̃ikade maii, namitisau aGot togol top̃arp̃ar len aYesu. \v 8 Alaten lotoil a m̃o len navile eg a pan lotǝtan hǝn namitisau enan siGot hǝn nǝmauran tonor. Lǝtalǝboii, asike lǝtap̃os gat Nasub̃ toyalyal len nǝhai balbal. \v 9 Avil natosian siGot ike, \q1 “Namǝtan nǝvanuan ideh sakǝta lǝboii, \q2 nǝdariŋan nǝvanuan ideh sasǝsǝloŋ lǝboii, \q2 nǝnauan sinǝvanuan ideh sǝnau sǝhot \q1 nǝsa aGot toutaut hǝni m̃os alat lotolǝmas buni.”\x * \xo 2.9 \xt Isa 52.15, 64.4\x* \m \v 10 Be len aNunun, aGot ikel vǝhot natgalenan mai gidato. Ale aNunun aGot elǝboi natit p̃isi, elǝboi natit gail siGot am, nǝvanuan todǝdas b̃elǝboi sǝhoti. \v 11 Husur, sǝkad avan ideh tolǝboi nǝnauan sinǝvanuan, be nanunun nǝvanuan enan sǝb̃on ŋai elǝboii. Imagenan, sǝkad avan ideh tolǝboi nǝnauan siGot, be aNunun aGot sǝb̃on ŋai elǝboii. \v 12 Ale gidat, datsǝkad nanunun navile a pan, aGot saviol hǝni mai gidato, be datukad aNunun aGot. AGot eviol hǝni mai gidato hǝn datb̃elǝboi natit p̃isi aGot toviol kǝmas hǝni mai gidato. \v 13 Nǝboŋ namtb̃ikel natgalen mai gamito, namtsasor len namitisau tovi p̃usanan sinǝvanuan. Ao, namtukel nasoruan tovi p̃usanan seNunun aGot. Len nasoruan seNunun aGot, namtusor vǝsvǝsai nakitinan san gail. \p \v 14 Be nǝvanuan aNunun aGot satoh lan, emǝtahun natit gail lotogǝm len aNunun aGot, husur len nabunusian sivan enan, lovi melmelan ŋai. Ale edǝdas b̃elǝboi sǝhot natgalenan, husur na-lǝboi-sǝhoti-an enan egǝm len aNunun aGot ŋai. \v 15 Be gidat, aNunun aGot totoh len gidato, datolǝboi datb̃ebunus lǝboi natit p̃isi hǝn datb̃ike tovoi o tosa. Be savi hǝn nǝvanuan, aNunun aGot satoh lan, hǝn b̃ebunus lǝboi nǝlodato hǝn b̃ike tovoi o tosa. \v 16 Husur, hum natosian siGot toke, \q1 “Ase elǝboi nǝnauan siGot \q2 hǝn b̃elǝboi b̃ikel na-sor-p̃usp̃usan-an maii?”\x * \xo 2.16 \xt Isa 40.13\x* \m Be gidato, datukad nǝnauan seKristo. \c 3 \s1 Napǝpehwan len alat siYesu \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, nǝboŋ nototoh mai gamito, nǝsalǝboi nǝb̃isor mai gamit hum mǝttomatmatu, hum aNunun aGot totoh tobǝlav len gamito. Ao, nusor mai gamito sum̃an mǝttovi vanuan, nalǝŋonian hǝn nibemit towol hǝn nǝmauran samit ŋai, sum̃an mǝttovi tuhtǝtai len nǝmauran mǝttokade len aKristo. \v 2 Nǝboŋ notop̃usan, ehum notovǝhasys hǝn gamit ŋai, nǝsavǝŋan gamit hǝn nǝhanian tin, husur mǝttodǝdas mǝtb̃ihani. Kitin, mǝtodǝdas mǝtb̃ihani sal,\x * \xo 3.2 \xt Ipru 5.12-13\x* \v 3 husur nalǝŋonian hǝn nibemito iwol hǝn nǝmauran samit ŋai. Mǝtutab̃ulol bulos gamit gabag, mǝtoṽitṽituh sal. Mǝtunau ke nalǝŋonian hǝn nibemito sawol hǝn gamit a? Mǝtunau ke mǝtsasum̃an alat navile a pan a? \v 4 Husur nǝboŋ gamit ideh toke, “Novi siPol,” ale togon toke, “Novi siAp̃ollos,” mǝtohusur naṽide silat navile a pan ŋai!\x * \xo 3.4 \xt 1Kor 1.12\x* \p \v 5 Be aAp̃ollos evi sa?\x * \xo 3.5 \xt Uman 18.24-28\x* APol evi sa? Ginamǝru namrovi vanuan nauman ŋai namrtovi tarhǝt samito hǝn mǝtb̃ikad nadǝlomian. Namrugol ŋai nauman aGot toriŋi len navǝlanamǝr ṽisusua hǝn namrb̃igole. \v 6 Ehum ginau notomabul namisurhut na-kel-uri-an tovoi len nǝlomito, ale aAp̃ollos epusi, be aGot igol itov, evivi mǝhat. \v 7 Imagenan, gai tomabule mai gai topusi arovi ut kǝmas, husur evi aGot m̃au togol totov, tovivi mǝhat. \v 8 Ale gai tomabule mai gai topusi aroum m̃os natsua ŋai, ale dereh aGot teviol mai gǝlar hǝn nakonp̃urp̃uran tonor hǝn nauman sǝlaru ṽisusua. \v 9 Ginamǝru namroum b̃onb̃on siGot, gamit mǝtohum nǝhol siGot, mǝtohum naim aGot toum hǝni. \p \v 10 Len navoian aGot toviol kǝmas hǝni mai ginau hum notokad namitisau hǝn na-um-im-an, ginau noriŋ nǝpaudesen, ale togon eum len nǝpaudesen enan. Be avan ideh toum lan, telǝlǝgau hǝn naṽide toum hǝni lan! \v 11 Husur avan ideh edǝdas b̃eriŋ nǝpaudesen ideh tile am be nǝpaudesen en topat tia. Ale aYesu Kristo evi nǝpaudesen enan. \v 12 Avan ideh b̃eum hǝn naim len nǝpaudesen enan tovi aYesu, elǝboi b̃eum hǝni hǝn nagol, nasilva, nǝvat gǝlgǝlan, nǝhai, naliol o nǝbathuwit. \v 13 Nǝvanuan b̃eum hǝn naim maienan, nauman san dereh tip̃arp̃ar. Husur Nǝboŋ siNasub̃ dereh tigol nauman timasil. Dereh nǝhab tevǝhot nauman ke tomabe. Nǝhab dereh tihan kitev nauman sinǝvanuan p̃isi, sab̃i ke tovoi o tosa. \v 14 Nǝsa nǝvanuan toum hǝni asike b̃ipaŋ len nǝhab, gai dereh tikad nakonp̃urp̃uran san. \v 15 Be nǝhab b̃ihan p̃is nǝsa nǝvanuan toum hǝni, dereh asike ikad natideh. Gai ŋai dereh tilavutur; aGot tilav kuvi, be tehum tilav kuvi tur len nǝhab towunwun. \p \v 16 Gamit m̃au mǝtovi naim siGot, ale aNunun aGot itoh len gamito. Mǝtsǝnau sǝhoti a? \v 17 Avan ideh b̃emǝdas bun naim siGot, aGot dereh temǝdas bun nǝvanuan enan. Husur naim siGot evi esan sǝb̃on ŋai, ale gamit mǝtovi naim enan siGot. \p \v 18 Samtegǝras gamit sǝb̃omito. Gamit ideh b̃inau ke tovi vanuan namitisau len nabunusian sinavile a pan, ivoi ke “timelmel” hǝn b̃ikad namitisau hǝn nǝmauran tonor. \v 19 Husur namitisau sinavile eg a pan evi melmelan ŋai len nabunusian siGot. Hum natosian siGot toke, “AGot igol nǝvanuan namitisau lubat len nǝhai tata hǝn namitisau salito.”\x * \xo 3.19 \xt Job 5.13\x* \v 20 Ale len naut tile am ike, “Nasub̃ aGot elǝboii ke nǝnauan sinǝvanuan namitisau lovi ut kǝmas ŋai.”\x * \xo 3.20 \xt Psa 94.11\x* \v 21 Samtikele am ke mǝttovi sitegai o sitea hǝn mǝtb̃ipatpat gamit mǝhat lan; husur natit p̃isi evi samito. \v 22 APol, aAp̃ollos, mai aPita, navile eg a pan, nǝmauran mai nǝmatan, natit gail ta damǝŋai mai natit gail lotogǝm sal, natit p̃isi lovi samito. \v 23 Ale mǝtovi seKristo, ale aKristo evi siGot. \c 4 \s1 Ahai pispisul gail seKristo \p \v 1 Imaienan, ivoi hǝn nǝvanuan gail lǝb̃inau ke namttovi vanuan nauman seKristo, aGot toriŋ nakitinan san tokel vǝhot gail len navǝlanamito. \v 2 Nǝvanuan nauman tokǝtkǝta tǝban natit siMasta san gail, timasum tivoi hǝn aMasta san b̃isab̃i ke todaŋ len gai. \v 3 Gamit mǝtb̃isab̃i ke notovoi o notosa, o nakotan ideh hǝn nǝvanuan b̃isab̃i ke notovoi o notosa, savi natideh len ginau. Ginau am, sǝpat len ginau hǝn nǝb̃isabi ke notovoi o notosa. \v 4 Nǝlogw imasil, be natenan tu sagol ke notonor. Evi Nasub̃ sǝb̃on ŋai b̃isab̃i ke notovoi o notosa. \v 5 Imagenan, samtesigarir hǝn mǝtb̃isab̃ sǝhoti ke natideh tovoi o tosa. Mititoh vir nagǝman siNasub̃. Len nǝboŋ enan natit gail lotosusuah len nǝmargobut, dereh gai teriŋ natgalen len nam̃ial hǝn lǝb̃ip̃arp̃ar; ale dereh tevǝhot nalǝŋonian gail len nǝlon nǝvanuan gail. Beti na-sor-sal-suhi-an vi tǝban nǝvanuan ṽisusua, dereh tegǝm len aGot. \p \v 6 Bathudud nadǝlomian, nusor husur ginau mai aAp̃ollos hǝn mǝtb̃elǝboi namilen nasoruan egai toke, “Sagigol sǝhor nǝsa natosian tokele.” Beti asike mǝtupatpat avan ideh mǝhat sǝhor avan togon. \v 7 Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttovi vanuan totibau len aKristo. Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttokad natideh aGot saviol hǝni mai gamito. Be aGot b̃eviol hǝn natit p̃isi mai gamito, imabe mǝtupatpat gamit mǝhat len nǝsa mǝttokade? \p \v 8 Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttokad natit p̃isi tia mǝttolǝŋoni. Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttopul hǝn natite tia. Hum ma mǝttonau suluṽi ke mǝttovi kiŋ gail tia len natohan pipihabǝlan aGot ginamit namttob̃uer. Ooo nolǝŋon masuṽ ke mǝtavi kiŋ gail, hǝn ginamit tu namttavi kiŋ gail mai gamito! \v 9 Namtovi hai pispisul, be nunau ke aGot toriŋ ginamit namǝkot len nǝhon nǝvanuan gail hum namttovi vanuan nabǝbaŋisan lotoyar vi lan nǝmatan. Esum̃an toriŋ ginamit len nadrama sua, hǝn navile a pan lǝb̃eris nǝmatan sinamito, aŋel gail mai nǝvanuan gail am. \v 10 Len nabunusian sinǝvanuan gail namtumelmel. Evoi, namtumelmel m̃os aKristo. Be gamit m̃au, mǝtunau suluṽi ke mǝttokad namitisau len aKristo. Luke namttokul, be gamit m̃au mǝtunau suluṽi ke mǝttodaŋ. Mǝtunau suluṽi ke mǝttoṽat nǝhes be luke namttovi ut kǝmas. \v 11 Nokitin ke, vǝbar gagai namtumalkǝkat, namtumaduh, nahurabat sinamit emǝtartar. Nǝvanuan gail lotuh mǝdas ginamito, namtsǝkad naut ideh tovi ut a im. \v 12 Namtoum idaŋ hǝn navǝlanamit sǝb̃onamito. Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝvar ginamito, namtous aGot hǝn b̃ivoi hǝn galito. Nǝboŋ lotomǝdas bun ginamit hǝn namttolǝŋon tosa vǝsa, namtudaŋ b̃uri.\x * \xo 4.12 \xt Uman 18.3\x* \v 13 Nǝboŋ lotosor mǝdas nahǝsanamito, namtoŋir galit hǝn lǝb̃ehusur aKristo. Ehum namttogǝm vi pǝhasoŋ hǝn navile a pan, nǝpahsago sinǝvanuan p̃isi vǝbar gagai. \p \v 14 Nǝsatos natgalenan hǝn nahurumit b̃isa lan, be nutosi hǝn nǝb̃ikel nalǝlǝgauan mai gamit mǝttosum̃an anatugw gail notolǝmas bun gamito, hǝn asike mǝtb̃imagenan am. \v 15 Naut kǝmas mǝttǝkad nǝvanuan lotovi 10,000 lotokǝtkǝta tǝban gamito len aKristo, mǝtukad atǝmamit evis ŋai. Husur len aKristo aYesu, len na-kel-uri-an tovoi notokel mai gamito, nogǝm vi atǝmamit len nadǝlomian. \v 16 Ale husur notovi atǝmamito, noŋir gamit ke mitigol tǝtoṽ hǝn ginau.\x * \xo 4.16 \xt 1Kor 11.1; Flp 3.17 \x* \v 17 Nosǝvat aTimoti van hǝn gamito m̃os natenan. Len nadǝlomian evi anatugw notolǝmas buni, todaŋ len Nasub̃.\x * \xo 4.17 \xt Uman 16.1-3; 1Tim 1.2\x* Dereh teliv nǝnauan samit tǝlmam van hǝn naṽide notokade len nǝmauran sagw len aKristo aYesu. Naṽide enan notokade, inor hǝn nap̃usanan notokel mai alat siYesu len naut p̃isi. \p \v 18 Gamit galevis lunau ke asike nǝb̃egǝm hǝn gamito ale lupatpat galit mǝhat. \v 19 Avil asike idareh negǝm hǝn gamito, Nasub̃ b̃idam̃ hǝni. Ale dereh nebunus kitevi ke, alat lotopatpat galit mǝhat, lusor patpat galit mǝhat ŋai, o lukad nǝdaŋan siGot. \v 20 Husur nǝkadun natohan pipihabǝlan aGot savi len nasoruan ŋai be evi len nab̃iltidaŋan san. \v 21 Mǝtolǝŋon nǝsa? Nǝboŋ nǝb̃egǝm hǝn gamito, mǝtuke nipat nǝhai hǝn nǝb̃iṽas gamit hǝni, o mǝtuke negǝm len na-lǝmas-buni-an mai len naṽide b̃emǝdau? \c 5 \s1 Mitikai hǝn naulum̃an togol naitian tosa hǝn b̃evivile \p \v 1 Nolǝŋon isa masuṽ husur na-kel-uri-an sua notosǝsǝloŋ hǝni. Na-kel-uri-an ikele ke ikad naitian tosa len gamito. Evi naitian tosa vǝsa batbat. Isa sǝhor naṽide silat lǝsǝkad nadǝlomian: aulum̃an sual ei igol naitian mai asoan atǝman.\f + \fr 5.1 \ft Lev 18.8; Deu 22.30. Len nasoruan ta Kris ike: \fq aulum̃an sual ikad asoan atǝman. \ft Ale alitenan savi anana san matmat be evi asoan atǝman.\f* \v 2 Imabe mǝtupatpat gamit mǝhat hum naten savi natideh? Mitimaslolosa! Mitimaskai hǝn atenan togol natenan dan gamito! \v 3 Len nibegw nǝsatoh mai gamito, be naut kǝmas nibegw satoh ei, len nanunugw nutoh mai gamito. Ale sum̃an nototoh ei, nusab̃ sǝhoti tia ke len nǝdaŋan siMasta sidato, aYesu, atenan togol natenan timaspanis. \v 4 Imagenan, len nab̃onb̃onan samito mai nanunugw mai nǝdaŋan siMasta sidato, aYesu, \v 5 mǝteriŋ atenan len navǝlan aSetan, m̃os nab̃oruan san topul hǝn nǝsaan b̃eb̃uer buni, hǝn aYesu b̃ilav kuv nanunun atenan dan nǝpanismen len Nǝboŋ siNasub̃.\f + \fr 5.5 \ft 1Tim 1.20. Len naut egai alat lotokad namitisau hǝn nasoruan siGot lukad nabunusian eru. Esual ike: \fq m̃os nab̃oruan san topul hǝn nǝsaan b̃eb̃uer buni, \ft togon ike: \fq m̃os na-mǝdas-niben-an.\f* \p \v 6 Na-sor-patpat-gamit-mǝhat-an samito savoi! Mǝtsalǝboii ke tohum nayis a? Nayis tokǝkereh igol nǝflaua p̃isi len nabesin itob.\f + \fr 5.6 \ft Len naṽide tomaienan, avan sua togol nǝsaan emǝdas nǝvanuan gail hǝn galit am leb̃igol nǝsaan enan.\f* \v 7 Mitimasbar hǝn nayis tomatu, tohun nǝsaan, dan gamito, hǝn mǝtb̃egǝm vi flaua veveu sǝkad nayis lan. Ekitin, mǝtohum nabǝta sǝkad nayis lan. Husur aKristo imat tia hǝn b̃ilav kuv gidat dan nǝsaan sidato. Ehum natuhsipsip lototutumav hǝni len nǝPasova.\f + \fr 5.7 \ft Exo 12.3, 5, 21. Nau tǝlmam hǝn nǝPasova namǝkot. AGot ikel mai alat seIsrael ke lipan natuhsipsip ale hani mai nabǝta sǝkad nayis lan. Ale ike libar hǝn nayis p̃isi dan naim salit gail, han nabǝta sǝkad nayis lan len nǝmariboŋ tomǝlevru.\f* \v 8 Imaienan, datihan len nǝhanan nǝPasova sidato, nayis tomatu tob̃uer, nayis hǝn nǝsaan mai nalǝŋonian hǝn nǝsaan. Be datihan nabǝta sǝkad nayis lan, nabǝta hǝn naveveuan mai nakitinan.\x * \xo 5.8 \xt Exo 13.7\x* \p \v 9 Len nalob̃ulat napisulan nototosi van hǝn gamit a m̃o, nuke, samtitah mai alat lotogolgol naitian tosa. \v 10 Nǝboŋ notosor husur alat lotogolgol naitian tosa, nǝsasor husur nǝvanuan navile a pan lotogol naitian tosa. Nǝsasor husur nǝvanuan navile a pan lotolǝŋon masuṽ hǝn natite, o lotovǝnvǝnah o lotolotu hǝn nǝlablab gail. Nǝtake mǝtebulatut dan galito, gamit p̃isi mǝttǝmasgam dan navile eg a pan. \v 11 Be gagai nukel p̃arp̃ar hǝn namilen natosian sagw a m̃o. Imaiegai ke: samtitah mai avan ideh tokel ke tovi awawa samit len nadǝlomian be togolgol nǝsaan sal. B̃igolgol naitian tosa, b̃elǝŋon masuṽ hǝn natite, b̃ilotu hǝn nǝlablab gail, b̃isor mǝdas nahǝsan nǝvanuan gail, b̃etǝrog akis, o b̃evǝnvǝnah, samtitah maii. Nǝvanuan tomagenan, samtihan maii boŋ ideh. \p \v 12-13 Husur sǝpat len ginau hǝn nǝb̃isab̃ sǝhoti ke avan ideh sǝkad nadǝlomian tipanis. AGot dereh tike tipanis o asike ipanis. Avil gamit mǝttokad nadǝlomian, ipat len gamito hǝn mǝtb̃isab̃ sǝhoti ke gamit ideh tosa tipanis. Husur natosian siGot ike, “Mitikai hǝn nǝvanuan tosa dan gamito.”\x * \xo 5.12-13 \xt Deu 13.5, 17.7\x* \c 6 \s1 Nakotan len gamit mǝttokad nadǝlomian \p \v 1 Ideh len gamit siYesu b̃ike b̃ikot hǝn gamit togon, imabe arous nǝmatsistret sǝkad nadǝlomian len aGot hǝn b̃ebǝtah len nakotan sǝlaru? Imabe arsaus nǝvanuan siGot hǝn lǝb̃ikot hǝn gǝlaru? \v 2 Mǝtsalǝboii ke nǝvanuan gail siGot dereh lebǝtah len nakotan hǝn lǝb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan silat navile a pan a? Ale mǝtb̃ebǝtah hǝn mǝtb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan silat navile a pan, imabe mǝtsalǝboi mǝtb̃isab̃ sǝhot nakitinan len nakotan lotopat sil natit gail lotovi ut kǝmas? \v 3 Dereh datebǝtah hǝn datb̃epǝpehun navoian dan nǝsaan siaŋel gail mai len natit gail hǝn nǝmauran egai. Mǝtsalǝboii a? \v 4 Imagenan, mǝtb̃ike mǝtb̃ikad nakotan husur natideh hǝn nǝmauran egai, savoi hǝn mǝtb̃eus amatsistret savi siYesu hǝn b̃ebǝtah len nakotan enan. \v 5 Nahurumit tisa! Timaskad avan ideh len gamito tokad namitisau hǝn nǝmauran tonor, hǝn b̃ebǝtah sum̃an nǝmatsistret len nakotan ideh samito. \v 6 Be len gamito, nǝvanuan nadǝlomian sua ikot hǝn nǝvanuan nadǝlomian togon—be igole len nǝhon nǝmatsistret gail lǝsǝkad nadǝlomian len aGot! \p \v 7 Bathut ke mǝttokad nakotan gail len gamit gabag, gamit p̃isi mǝtsawin kasi, mǝtsasǝhor natideh! Nǝvanuan togon b̃igol nǝsa sanor hǝn gamito, riŋi ŋai, samtikot hǝni. Ivoi am hǝn mǝtb̃idam̃ hǝn gai togol nǝsa sanor hǝn gamito. Ivoi am hǝn mǝtb̃idam̃ hǝn gai tovǝnoh natit p̃isi samito! \v 8 Be gamit gabag m̃au, mǝtugol nǝsa sanor hǝn gamito. Mǝtogǝras gabag hǝn gamito hǝn mǝtb̃evǝnoh natit samit gail. Ale mǝtugol natgalenan van hǝn awawa samit len nadǝlomian! \v 9 Nǝvanuan lǝsanor asike asike lutoh len natohan pipihabǝlan aGot. Mǝtsǝnau sǝhoti a? Mitimasnau hǝn asike mǝtb̃isab. Husur alat lotogol naitian tosa, alat lotolotu hǝn nǝlablab gail, alat lotogol naitian tob̃ur kotov nǝlahan, alalum̃an lotop̃ur hǝn nibelit hǝn naititian, alalum̃an lotogol naitian mai alalum̃an, \v 10 alat lotovǝnvǝnah, alat lotolǝŋon masuṽ hǝn natite, alat lototǝrog akis, alat lotosor mǝdas nahǝsan nǝvanuan mai alat lotogol nasǝnahan hǝn lǝb̃evǝnoh natit gail, asike lutoh len natohan pipihabǝlan aGot togǝm balai. \v 11 Ale a m̃o gamit galevis lovi vanuan lotomaienan. Be aGot igol mǝttoveveu dan naṽide galen lotosa, igol mǝttokad nab̃oruan san, mǝttovi esan sǝb̃on, ale eriŋi ke mǝttonor len nǝhon len nahǝsan Nasub̃ aYesu Kristo mai len aNunun aGot sidato. \s1 Mitigam dan naitian tosa \p \v 12 Hum ma avan ideh b̃ike, “Len nǝmakuvan sagw dan nalo, nolǝboi nǝb̃igol natideh.” Be ginau nuke, naṽide galevis lǝsavoi hǝn ginau. Hum ma avan ideh b̃ike, “Len nǝmakuvan sagw dan nalo nolǝboi nǝb̃igol natideh.” Be ginau nuke, asike nudam̃ hǝn natideh b̃iwol hǝn ginau hum notovi slev san. \v 13 Hum ma avan ideh b̃ike, “Nǝhanian ipat m̃os natǝbaŋ, ale natǝbaŋ ipat m̃os nǝhanian.” Be nukel mai gamit ke, dereh aGot tigol natǝbaŋ mai nǝhanian areb̃uer. Avil nibedato lǝsatoh m̃os naitian tosa, lutoh m̃os Nasub̃ ale Nasub̃ evi Masta hǝn nibedato. \v 14 Ekitin ke, len nǝdaŋan san, aGot igol niben Nasub̃ ile mǝhat dan nǝmatan, ale dereh aGot tigol nibedat am lile mǝhat dan nǝmatan. \p \v 15 Nibemit lovi nahudhuben aKristo. Mǝtsalǝboii a? Datb̃elǝboii ke nibedat lotovi nahudhuben aKristo, inor ke nǝvanuan tovi hudhuben aKristo, b̃ib̃on mai napǝhaṽut top̃urp̃ur hǝn niben a? Satimaienan! \v 16 Nǝvanuan tob̃on mai apǝhaṽut top̃urp̃ur hǝn niben, nibelaru arosua. Mǝtsalǝboii a? Husur natosian siGot ikele len natub̃atan ke, “gǝlaru dereh aregǝm sua sum̃an niben tosua ŋai.”\x * \xo 6.16 \xt Gen 2.24\x* \v 17 Avil nǝvanuan tob̃on mai Nasub̃, nanunun mai aNunun aYesu arosua. \p \v 18 Mitimasgam dan naitian tosa! Nǝsaan gail p̃isi am nǝvanuan togole, igole vivile dan niben. Avil nǝvanuan togol naitian tosa, igol nǝsaan van hǝn niben gabag. Emǝdas niben gabag. \v 19 Nibemit lovi naim seNunun aGot, aGot toviol hǝni mai gamito. Mǝtsalǝboii a? Gamit mǝtsavi samit sǝb̃omito,\x * \xo 6.19 \xt 1Kor 3.16; 2Kor 6.16\x* \v 20 husur nǝsa aGot toṽur gamit hǝni, etibau masuṽ.\f + \fr 6.20 \ft Nǝsa aGot toṽur gidat hǝni evi nǝmatan siYesu tovi aNatun tosua sǝb̃on.\f* Imagenan, len nibemito, len natit p̃isi mǝtb̃igole, mitimasputsan nǝyalyalan siGot. \c 7 \s1 Nǝlahan \p \v 1 Ale gagai nuke nisor husur nasoruan samit gail len nalob̃ulat napisulan mǝttotosi van hǝn ginau. Mǝtuke, “Ivoi hǝn naulum̃an ideh hǝn asike b̃ibar niben napǝhaṽut.” \v 2 Avil bathut nǝvanuan isob̃ur lotogol naitian tosa, nukel mai gamit ke, naulum̃an tolah tikad naitian mai asoan sǝb̃on, ale napǝhaṽut tolah tikad naitian mai asoan sǝb̃on. \v 3 Asoan aulum̃an b̃elǝŋon naitian, aulum̃an tigole maii. Asoan apǝhaṽut b̃elǝŋon naitian, apǝhaṽut tidam̃ hǝni maii. \v 4 Niben apǝhaṽut savi esan sǝb̃on ŋai, be evi sisoan. Ale len naṽide tomaienan, niben aulum̃an savi esan sǝb̃on ŋai, be evi sisoan. \v 5 Samretǝgau gat nibemǝr sǝb̃omǝru dan gamǝr gabag. Be mǝrb̃ike mǝrb̃isor tuṽ husur nǝmariboŋ galevis, ale mǝrb̃idam̃ mai gamǝr gabag, inor hǝn mǝrb̃etǝgau gat nibemǝr sǝb̃omǝru dan gamǝr gabag. Nǝboŋ nǝmariboŋ galenan lǝb̃inoŋ, mirib̃on tǝtas. Asike mǝrb̃igole, dereh aSetan tidas p̃isal hǝn b̃eliv gamǝru hǝn mǝrb̃iteh husur mǝrsǝdaŋ. \v 6 Nǝsakel nakelean todaŋ ke mirimastǝgau gat nibemǝr sǝb̃omǝru dan gamǝr gabag m̃os na-sor-tuṽ-an; ao nudam̃ hǝn b̃imaienan ŋai. \v 7 Beti nolǝŋon ke nǝvanuan p̃isi lǝtasum̃an ginau. Be len nakitinan, gidat p̃isi datukad naviolan aGot toviol hǝn ṽisusua mai gidato. Nǝvanuan sua ikad naviolan tomaiegai, nǝvanuan sual am ikad naviolan tomaienan. \p \v 8 Ale nukel mai alalum̃an asoalit lotomat mai nǝbatunau pǝhaṽut gail ke, asike lǝb̃ilah be lǝb̃itoh maienan ŋai, sum̃an ginau, ivoi. \v 9 Be asike lǝb̃etǝgau gat nǝlolito dan naitian tosa, lilah. Husur savoi hǝn lǝb̃elǝŋon masuṽ hǝn naitian; ivoi sǝhori am ke lilah. \p \v 10 Nukad nakelean todaŋ m̃os nǝvanuan nadǝlomian lotolah. Savi nakelean sagw be evi siYesu. Imaiegai ke: napǝhaṽut sateriŋ asoan. \v 11 Be alitenan b̃eriŋ asoan, satilah mai naulum̃an ideh am. Alitenan titoh maienan ŋai o tigol nǝsasaan tokade mai asoan tinoŋ ale tib̃on tǝlmam maii. Ale naulum̃an sateriŋ asoan.\f + \fr 7.11 \ft Hǝn naves 10-11, ris Mat 5.32, 19.9; Mak 10.11-12; Luk 16.18\f* \p \v 12 Ale nukad nakelean m̃os nǝvanuan gail am. Evi ginau notokele, savi Nasub̃. Nekǝmaiegai ke: naulum̃an ideh siYesu b̃ikad asoan sǝkad nadǝlomian, ale alitenan b̃ehǝhaṽur hǝn b̃itoh maii, aulum̃an satetiṽos hǝni. \v 13 Ale napǝhaṽut ideh siYesu b̃ikad asoan sǝkad nadǝlomian, ale atenan b̃ehǝhaṽur hǝn b̃itoh maii, apǝhaṽut satetiṽos hǝni. \v 14 Husur nǝlahan apǝhaṽut siYesu tokade mai asoan inor len nǝhon aGot bathut nadǝlomian selitenan. Ale nǝlahan aulum̃an siYesu tokade mai asoan inor len nǝhon aGot bathut nadǝlomian sitenan. Asike tǝmagenan, natǝtai samit gail lǝtatoh len nǝbathudud tob̃iŋb̃iŋal len nǝhon aGot. Be gagai lutoh len nǝbathudud tonor len nǝhon. \v 15 Be gai sǝkad nadǝlomian b̃elǝŋon natiṽosan, tehusur nalǝŋonian san. Nǝboŋ tomaienan, nǝlahan enan sǝbaŋis gat asoan tokad nadǝlomian. Be b̃elǝboi b̃igole, nǝvanuan tokad nadǝlomian tetǝgau gat nǝlahan sǝlaru bathut aGot ekis gidato m̃os natǝm̃at. \v 16 Latpǝhaṽut mǝttovi siYesu, len gamito hum ma asoamit lǝb̃eriŋ nǝlolit len aYesu. Ale lalum̃an mǝttovi siYesu, len gamito hum ma asoamit lǝb̃eriŋ nǝlolit len aYesu. \p \v 17 Be gamit ṽisusua, asoam̃ b̃imat o asoam̃ b̃ikad nadǝlomian o asoam̃ asike b̃ikade, len natohan ideh gototoh lan nǝboŋ aGot tokis gaiug, gitoh maienan lan. Nukel nakelean enan todaŋ mai alat siYesu len naut p̃isi. \v 18 Avan ideh b̃ikad na-tiv-dalusi-an nǝboŋ aGot tokisi, satesusuan nabuŋon hum sǝkad na-tiv-dalusi-an. Ale asike b̃ikad na-tiv-dalusi-an nǝboŋ aGot tokisi, satikade. \v 19 Datb̃ikad na-tiv-dalusi-an o datb̃ipar tiv-dalusi-an savi natideh. Be datb̃igol husur nakelean todaŋ aGot tokele, enan nab̃iltitite! \v 20 Len natideh avan ideh totoh lan nǝboŋ aGot tokisi, titoh maienan lan. \v 21 Govi slev nǝboŋ aGot tokis gaiug a? B̃imagenan, sa-nǝlom̃ tetuhatuh hǝni. Avil gǝb̃elǝboi gǝb̃ikad nǝmakuvan hǝn asike gǝb̃evi slev am, gigole. \v 22 Husur nǝvanuan tovi slev nǝboŋ aGot tokisi, savi slev am be evi siNasub̃. Len naṽide tomaienan, nǝvanuan savi slev nǝboŋ aGot tokisi, evi slev seKristo. \v 23 Nǝsa aGot toṽur gamit hǝni, etibau masuṽ. Samtehusur nǝvanuan gail sum̃an mǝttovi slev salito. Mǝtehusur Nasub̃. \v 24 Bathudud nadǝlomian, len natideh mǝttotoh lan nǝboŋ aGot tokis gamito, mititoh mai aGot lan. \s1 Alat lǝsǝlah \p \v 25 Ale gagai nuke nisor var nausian samit husur navensus gail. Nǝsǝkad na-kel-buni-an ideh siNasub̃, be nukel nǝ-nau-sǝhoti-an sagw, bathut len nalolosaan san, Nasub̃ igol notodaŋ len gai. \v 26 Imaienan, bathut nǝmauran todaŋ mǝttotoh lan, nunau maiegai ke: ivoi hǝn naulum̃an b̃itoh hum totoh gagai. \v 27 Gǝb̃ilah mai napǝhaṽut tia, sagidas p̃isal hǝn gǝb̃imakuv dan nǝlahan samǝru. Asike gǝb̃ilah, sagidas pǝhaṽut hǝn gǝb̃ilah maii. \v 28 Be gǝb̃ilah, savi nǝsaan; ale navensus b̃ilah, savi nǝsaan. Be alat lotolah dereh lisab̃ nǝmauran egai tidaŋ len nǝboŋ gail, ale nomǝtahun mǝtb̃elǝŋon b̃isa maienan. \p \v 29 Bathudud nadǝlomian, nekǝmaiegai ke: namityal em̃idol. Gagai van, naulum̃an tokad asoan, nǝlahan sǝlaru satiwol hǝn nǝmauran san. \v 30 Nǝvanuan totaŋ, nǝtaŋan san satiwol hǝn nǝmauran san. Nǝvanuan tohǝhaṽur, nahǝhaṽuran san satiwol hǝn nǝmauran san. Nǝvanuan top̃urp̃ur tite, natit gail gai topul hǝni saliwol hǝn nǝmauran san. \v 31 Ale nǝvanuan toumum mai natit gail hǝn navile a pan, navile a pan satiwol hǝn nǝmauran san. Husur navile eg a pan hum topat gagai, satovan vǝmasig. \p \v 32 Nolǝŋon ke mitimakuv dan natit gail len nǝmauran egai nǝlomit totuhatuh hǝni. Naulum̃an sǝlah elǝboi b̃inau masuṽ hǝn Nasub̃ mai naṽide b̃igol Nasub̃ b̃ehǝhaṽur lan. \v 33 Be naulum̃an tolah inau masuṽ hǝn navile a pan mai naṽide b̃igol asoan b̃ehǝhaṽur. \v 34 Ale sǝdaŋ kavkav len gǝlar p̃isi, Nasub̃ mai asoan. Napǝhaṽut sǝlah, navensus, inau masuṽ hǝn Nasub̃ hǝn gai b̃evi siNasub̃ sǝb̃on len niben mai nanunun. Be napǝhaṽut tolah inau masuṽ hǝn navile a pan mai naṽide b̃igol asoan b̃ehǝhaṽur. \v 35 Nokǝmaienan m̃os nǝb̃evi tarhǝt samito, savi hǝn nǝb̃iwol hǝn nǝmauran samito. Nokǝmaienan hǝn naṽide samit b̃inor, hǝn mǝtb̃igol tabtab hǝn nǝsa Nasub̃ tolǝŋoni, hǝn asike natideh b̃eliv nǝnauan samit dani. \p \v 36 Be naulum̃an ideh b̃inau ke sagol sanor hǝn navensus tokel gati ke b̃ilah maii, ale nǝlon atenan b̃esursuru hǝni (hum b̃imasmagenan), tilah maii hum tolǝŋoni. Savi nǝsaan.\f + \fr 7.36 \ft Len naut a Korint alat siYesu galevis lunau ke lotolo, ale nǝlahan mai nǝmauran hǝn nǝlahan arsavi natideh. Imagenan, hum ma lotosor len naulum̃an egaii toke tilah, gol ke atenan inau ke sagol sanor hǝn navensus b̃ike b̃ilah maii. Ale evǝlo. Nǝboŋ naves egai toke nǝlon atenan esursuru hǝn navensus, nasoruan ta Kris ikad namilen tile am toke navensus egǝm vi bareab. Be naut kǝmas namilen toru enan, aPol ike inor hǝn arb̃ilah. \f* \v 37 Be naulum̃an b̃eil gǝgat len nǝsa tonau, ale natideh asike b̃etǝgau gati, be nǝsa b̃igole b̃ipat len gai sǝb̃on, ale b̃inau sǝhoti len nǝlon ke asike ilah mai navensus, enan tu ivoi. \v 38 Imagenan, naulum̃an tolah mai navensus san igol natit tovoi, ale naulum̃an sǝlah maii igol natit tovoi am sǝhori.\f + \fr 7.38 \ft Len naut egai aPol ike, naulum̃an tolah mai navensus san igol ivoi ale husur nǝmauran egai idaŋ len nǝboŋ gail (geris 7.26), naulum̃an sǝlah mai navensus san igol ivoi am sǝhori.\f* \p \v 39 Napǝhaṽut tolah, nǝlahan tokade mai asoan ipat vǝbar asoan b̃imat. Be asoan aliten b̃imat, imakuv dan nǝlahan enan, ale elǝboi b̃ilah mai avan ideh b̃elǝŋoni. Be natsua, naulum̃an b̃ilah maii timasvi siYesu. \v 40 Len nabunusian sagw, napǝhaṽut asoan tomat b̃itoh sǝb̃on maienan ŋai, dereh tehǝhaṽur am. Ale nunau ke aNunun aGot evi tarhǝt sagw hǝn notokǝmaienan! \c 8 \s1 Nǝhanian lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail \p \v 1 Gagai nuke nisor husur namǝŋod nǝvanuan gail lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail. Evoi, datolǝboii ke, “gidat p̃isi datukad nalǝboian.” Nalǝboian igol nǝvanuan epul am hǝn naṽivan. Be na-lǝmas-buni-an igol nǝmauran sinǝvanuan idaŋ am. \v 2 Avan ideh b̃inau suluṽi ke tolǝboi natit tosob̃ur; gai salǝboi natit lotokitin aGot toke b̃ikel vǝhot gail maii sal. \v 3 Be avan ideh b̃elǝmas bun aGot, aGot elǝboi avan enan.\f + \fr 8.3 \ft Natosian galevis ta sutuai luke, \fq Avan ideh b̃inau suluṽi ke tokad nalǝboian, gai sǝkad nalǝboian kitin. 3 Be nǝvanuan b̃ikad na-lǝmas-buni-an, gai ikad nalǝboian kitin.\f* \p \v 4 Ale, nǝhanan hǝn namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab beti: Gidat p̃isi datolǝboii ke nǝlablab savi natideh len navile a pan, ale sǝkad nagot ideh be aGot tosua ŋai. \v 5 Ikad nagot gǝgǝras tosob̃ur nǝvanuan gail lotolotu hǝn gail. Luke nagot galenan lutoh len nǝmav o len navile eg a pan, ale loriŋ gail hum lotovi got mai masta salit gail.\x * \xo 8.5 \xt 1Kor 10.20-21\x* \v 6 Avil naut kǝmas natenan, gidat datolǝboii ke ikad aGot tosua ŋai, aTata tovi nǝkadun natit p̃isi. Ale gidat datutoh m̃osi. Ale ikad aMasta tosua ŋai, aYesu Kristo. Len aKristo, aGot igol natit p̃isi toum hǝni; ale len aKristo, datukad nǝmauran. \p \v 7 Be savi nǝvanuan p̃isi lotolǝboi natenan. Ikad nǝvanuan nadǝlomian galevis lǝsǝnau sǝhoti sal ke nǝlablab lǝsǝkad nǝdaŋan ideh. Ale nǝboŋ lotohan namǝŋod tovi naviolan van hǝn nǝlablab, lunau suluṽi ke lotolotu van hǝn nǝlablab enan. Ale husur lǝsail sǝdaŋ len aGot sal, nǝsa lotogole igol nǝlolit eb̃iŋb̃iŋal. \v 8 Be nǝhanian edǝdas b̃igol datb̃ikad navoivoian mai aGot. Husur datb̃ihani o asike datb̃ihani, gǝlar p̃isi arsavi natideh len aGot.\x * \xo 8.8 \xt Rom 14.17\x* \p \v 9 Be mǝtelǝlǝgau hǝn gamit gabag. Nǝdaŋan mǝttokade len nǝmakuvan samit dan nǝsaan satigol alat lǝsǝdaŋ len nadǝlomian liteh. \v 10 Husur, gaiug gotokad “nalǝboian,” avan ideh nǝnauan sail gǝgat b̃eris gotohan len naim nalotuan silablab, nǝsa bai? Hum ma nǝdaŋan sam̃ b̃eliv nǝnauan san gol b̃ihan namǝŋod lototutumav hǝni tia van hǝn nǝlablab. B̃igol b̃imaienan, igol nǝsaan.\f + \fr 8.10 \ft Nǝboŋ toke \fq igol nǝsaan, \ft igol nǝsaan husur tob̃ur kotov nǝnauan san toke nǝhanan hǝn namǝŋod lototutumav hǝni van hǝn nǝlablab sanor. Ale nǝlon sǝmasil am.\f* \v 11 Imagenan, len nalǝboian sam̃, gomǝdas awawa sǝdaŋ len nadǝlomian, gomǝdas awawa len nadǝlomian, aKristo tomat m̃osi. \v 12 Mǝtb̃igol nǝsaan maienan van hǝn nǝbathudud ideh sǝdaŋ len nadǝlomian, mǝtugol nasǝnahan len nǝlon, ale mǝtugol nǝsaan van hǝn aKristo. \v 13 Bathut natenan, nǝsa nǝb̃ihani b̃igol awawa len nadǝlomian b̃iteh, sanihan namǝŋod boŋ ideh am. Husur nomǝtahun nǝb̃igol awawa ideh len nadǝlomian b̃iteh. \c 9 \s1 APol isor var alat a Korint lotosor tasi \p \v 1 Mǝtunau ke nǝsa nǝb̃igole sǝpat len navǝlagw a? Mǝtunau ke nǝsavi ahai pispisul a? Mǝtunau ke nǝsaris aYesu, aMasta sidato a? Mǝtunau ke gamit mǝtsavi naṽit nauman sagw len Nasub̃ a? Ginau m̃au novi ahai pispisul notoris aYesu, ale gamit, naṽit nauman sagw.\x * \xo 9.1 \xt Uman 22.17-18, 26.16\x* \v 2 Naut kǝmas nǝvanuan galevis am lotonau ke nǝsavi ahai pispisul ideh, kitin, gamit a Korint mǝtsalǝboi mǝtb̃ekǝmaienan. Husur nǝmauran samit len Nasub̃ eṽusan sǝhoti ke notovi ahai pispisul tǝban gamito. \p \v 3 Na-sor-vari-an sagw van hǝn alat lotokele ke nǝsavi ahai pispisul imaiegai ke: \v 4 Sanor hǝn mǝtb̃evǝŋan ginamǝr hǝn nǝhanian mai nǝwai a? Ao, inor! Mǝtolǝboii ke tonor! \v 5 Len nǝyaran sinamito, sanor hǝn asoanamit lotokad nadǝlomian lǝb̃itah mai ginamit sum̃an ahai pispisul tile am mai aPita mai aṽan Nasub̃ gail lotogole a?\f + \fr 9.5 \ft Len naut egai aPol ekis aPita hǝn aKefas tovi nahǝsan len nasoruan Ipru.\f* Ao inor! \v 6 Ginau mai aParnapas, mǝtunau ke ginamǝr ŋai inor hǝn namrtoum m̃os nǝvat hǝn namrb̃imaur a? Be inor hǝn mǝttakǝtkǝta tǝban ginamǝru sum̃an ahai pispisul tile gail am. Mǝtsalǝboii a?\x * \xo 9.6 \xt Uman 9.27, 11.22-25, 30\x* \v 7 Mǝtunau ke nasoltia ideh nap̃urp̃uran san tob̃uer, eṽur natit san gail hǝn nǝvat san sǝb̃on a? Ao, sǝmaienan boŋ ideh! Nǝvanuan tomabul nǝhol nakrep ihan naṽit nakrep han. Ale nǝvanuan tokǝtkǝta tǝban navǝshǝsipsip, emun nasus halito. Mǝtsalǝboi natgalen a? \p \v 8 Nasoruan kǝta gail notomadhakele, lovi bunusian sinǝvanuan ŋa? Ao. Nalo am ikel natgalenan. \v 9 Husur natosian len nalo siMoses ike, “Sagibaŋis gol nabuŋon nab̃uluk topalpal kuv namisurhuwit.” Nǝboŋ aGot tokǝmaienan, mǝtunau ke tonau nab̃uluk ŋa?\x * \xo 9.9 \xt Deu 25.4; 1Tim 5.18\x* \v 10 Ao. Len naut enan isor m̃os ginamit am, husur nǝvanuan totivtiv tan, mai nǝvanuan torum̃rum̃ kuv namisurhuwit gǝlar p̃isi aroum m̃os nǝhanian artovatvat viri. \v 11 Namtumabul natit gail seNunun aGot len nǝlomito. Beti imabe? Sanor hǝn mǝtb̃ekǝtkǝta tǝban ginamit hǝn nǝhanian hǝn navile a pan a?\x * \xo 9.11 \xt Rom 15.27\x* \v 12 Nǝvanuan galevis lǝb̃ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an hǝn mǝttakǝtkǝta tǝban galit maienan, inor hǝn mǝtb̃ekǝtkǝta tǝban ginamit sǝhor galito! \p Namtukad nǝdaŋan enan hǝn gamit boh mǝttakǝtkǝta tǝban ginamito, be namtsaus gamit hǝn mǝtb̃igole. Ao namtudaŋ b̃ur natit p̃isi hǝn asike namtb̃ip̃on gol na-kel-uri-an tovoi husur aKristo. \v 13 Mǝtolǝboii ke alat lotoum len naim siGot luhan nǝhanian topat ei. Ale alat lototutumav len nǝmel tutumavan luhan katǝp̃ol hǝn nǝsa lototutumav hǝni.\x * \xo 9.13 \xt Lev 6.16, 26; Deu 18.1-3\x* \v 14 Len naṽide tomaienan, Nasub̃ isor idaŋ ke, alat lotokel ur na-kel-uri-an tovoi limaskad natit hǝn lǝb̃imaur lan, tǝban nǝvanuan gail lotokel uri mai galito.\x * \xo 9.14 \xt Mat 10.10; Luk 10.7\x* \p \v 15 Avil nǝsaus natgalenan boŋ ideh. Ale nǝsatos natgalegai hǝn b̃imagenan hǝn ginau. Noṽiv ke nǝsaus natgalenan, nǝsap̃on gol na-kel-uri-an tovoi. Ale nomǝtahun nǝb̃ehusur nap̃isal ideh tile am. Nǝmatan ivoi sǝhor nap̃isal tile am. \v 16 Husur, nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi, savi natesua notolǝboi nǝb̃isor sal suh ginau hǝni. Ao, len nalǝŋonian siGot, aGot eriŋi len navǝlagw hǝn nǝb̃imasgole. Asike nǝtakel ur na-kel-uri-an tovoi, nab̃iltipanismen tǝbar ginau balai! \v 17 Nǝtagole husur notolǝŋoni, tanor hǝn nǝtǝkad nakonp̃urp̃uran hǝni. Be aGot b̃eriŋi len navǝlagw hǝn nǝb̃igole, nimasgole! \v 18 Ale nakonp̃urp̃uran sagw nǝsa beti? Imagegai ke: nǝboŋ notokel ur na-kel-uri-an tovoi, nolǝboi nǝb̃eviol kǝmas hǝni. Bathut natenan, naut kǝmas nǝdaŋan notokade hum ahai pispisul, nǝsaus natideh ben nǝvanuan gail hǝn notokel ur na-kel-uri-an tovoi mai galito. \p \v 19 Naut kǝmas nǝsavi slev sivan ideh, nugol gabag hǝn ginau notovi slev sinǝvanuan p̃isi hǝn nǝb̃eliv nǝvanuan isob̃ur am gǝm hǝn aKristo. \v 20 Nǝboŋ nototah mai naJu gail nosum̃an naJu gail hǝn nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo. Naut kǝmas nǝsatoh len navǝlan nalo, nǝboŋ nototah mai alat len navǝlan nalo seJu gail, nosum̃an alat len navǝlan nalo hǝn nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo. \v 21 Nǝboŋ nototah mai alat lǝsǝkad nalo, nosum̃an alat lǝsǝkad nalo hǝn nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo. Be nǝsǝmakuv dan nalo siGot, nalo seKristo iwol hǝn ginau. \v 22 Nǝboŋ nototah mai alat lǝsǝdaŋ, nogǝm sum̃an nǝsǝdaŋ, numaienan hǝn nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo. Nogǝm sum̃an nǝvanuan gail p̃isi hǝn, len nap̃isal ideh nǝb̃eliv galit gǝm hǝn aKristo hǝn b̃ilav kuv galit galevis dan nǝsaan salito. \v 23 Nugol natgalen p̃isi hǝn na-kel-uri-an tovoi b̃ibar nǝvanuan b̃isob̃ur am, hǝn nǝb̃ikatǝp̃ol mai galito len nakontit na-kel-uri-an tovoi tokel gati. \p \v 24 Mǝtolǝboii tia ke len nǝgamgaman, galit p̃isi lotogam lan lugam, be galit sua ŋai igam sǝhor galit am hǝn b̃ilav nǝprais. Mitigam magenan hǝn mǝtb̃ewin, hǝn mǝtb̃ikad nǝprais! \v 25 Nǝvanuan gail p̃isi lotoke ligam len nǝram̃ram̃ean, loutaut idaŋ tabtab len natit p̃isi. Galit ludaŋ b̃ur nautautan enan, hǝn lǝb̃ikad naprais tovi ut kǝmas asike idareh. Avil gidato datugole m̃os naprais topat vi sutuai. \v 26 Imagenan, hum nǝgamgaman, nǝsǝgam taṽtaṽor. Hum natuhtuhan, nǝsatuhtuh taṽtaṽor hum nototuh namǝsav ŋai. \v 27 Ao! Notuhtuh nibegw, nugol utaut hǝni, nugole evi slev sagw. Nugol tomagenan hǝn ke, nǝboŋ nǝb̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi mai nǝvanuan gail b̃inoŋ, nǝprais asike imasig dan ginau. \c 10 \s1 Nalǝlǝgauan: alat a Israel ta m̃o lumabe? \p \v 1 Nokǝmaienan bathudud nadǝlomian, husur nomǝtahun mǝtb̃etǝtan hǝn nategai. Atǝmadat ta sutuai p̃isi lotogam dan naut a Ijip, lutoh pipit nǝmavukasw, galit p̃isi luyar tukot len tas.\f + \fr 10.1 \ft Exo 13.21-22, 14.22-29. Nǝboŋ toke \fq lotoyar tukot len tas, \ft luyar tukot len naut butitas nǝtas torus dani gol ke tokad nap̃isal tomasmas rivuh be nǝtas ipat tarhǝte tarhǝte.\f* \v 2 Len nǝmavukasw mai nǝtas, ehum galit p̃isi lotobaptais hǝn lǝb̃evi ahai susur siMoses. \v 3 Ale galit p̃isi luhan nǝhanian tosua ŋai togǝm len aGot.\x * \xo 10.3 \xt Exo 16.35\x* \v 4 Ale galit p̃isi lomun nǝwai tosua ŋai togǝm len aGot, husur lomun nǝwai hǝn nǝvat siGot totah mai galito, ale nǝvat enan evi aKristo.\x * \xo 10.4 \xt Exo 17.6; Num 20.8-11\x* \v 5 Avil aGot sahǝhaṽur hǝn galit lotosob̃ur, ale lumat, nab̃irimat halit gail losuh taṽtaṽor len naut masmas.\x * \xo 10.5 \xt Num 14.16, 29-30\x* \p \v 6 Natgalenan lovisi hum nalǝlǝgauan hǝn asike datb̃elǝŋon masuṽ hǝn natit tosa gail sum̃an galito.\x * \xo 10.6 \xt Num 11.4\x* \v 7 Samtilotu hǝn nǝlablab gail sum̃an galit galevis lotogole, hum natosian siGot toke, “Nǝvanuan gail lobǝtah hǝn lǝb̃ihan, lǝb̃emun. Ale lule mǝhat hǝn lǝb̃isav, ram̃ram̃e taṽtaṽor.”\x * \xo 10.7 \xt Exo 32.6\x* \v 8 Sadatigol naitian tosa sum̃an galit galevis, togol nǝvanuan tovi 23,000 len galito lumat len nǝmariboŋ tosua ŋai.\x * \xo 10.8 \xt Num 25.1-18\x* \v 9 Sadatitaltal kitev nǝdaŋan siNasub̃ aGot ke timabe. Galit galevis lugole, gol nǝm̃at gail lukat bubun galito.\x * \xo 10.9 \xt Num 21.5-6\x* \v 10 Sadatikoblen sum̃an galit galevis lotokoblen, gol aŋel hǝn nǝmatan igol lumat.\x * \xo 10.10 \xt Num 16.41-49\x* \p \v 11 Natgalenan lovisi hǝn galito hǝn datb̃elǝboi sǝhoti, ale ipat len na-tos-gati-an hum na-sor-p̃usan-an m̃os gidat dattotoh len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan. \v 12 Avan ideh b̃inau ke toil gǝgat, telǝlǝgau hǝn asike b̃iteh! \v 13 Natideh totaltal ke mitigol nǝsaan, ep̃itoṽ hǝn nǝsa togǝm hǝn nǝvanuan gail p̃isi. Be aGot igol tabtab hǝn nǝsa tokele ke tigole. Natideh totaltal ke mitigol nǝsaan, aGot asike idam̃ hǝn ideh sǝhor nǝsa mǝttolǝboi mǝtb̃idaŋ b̃uri. Nǝboŋ natideh b̃italtal ke mǝtb̃igol nǝsaan, dereh aGot tigol nap̃isal dan natenan hǝn mǝtb̃idaŋ b̃uri. \p \v 14 Imagenan gamit notolǝmas bun gamit p̃isi, mitigam dan nalotuan van hǝn nǝlablab gail. \v 15 Nusor mai gamit hum mǝttokad nǝnauan; nǝb̃ekitin o asike nǝb̃ekitin, mitinau hǝn mǝtb̃inau sǝhoti. \v 16 Len nǝhanian len natev siNasub̃, nǝboŋ dattosipa vi tǝban aGot hǝn nab̃iliwai, datomun katǝp̃ol hǝn nǝda heKristo. Ale nǝboŋ dattob̃ur nabǝta, datuhan katǝp̃ol hǝn niben aKristo. Mǝtsalǝboii a?\x * \xo 10.16 \xt Mat 26.26-28; Mak 14.22-24; Luk 22.19-20\x* \v 17 Naut kǝmas dattosob̃ur, gidat p̃isi datovi niben tosua ŋai, husur datuhan katǝp̃ol hǝn nabǝta tosua ŋai. \p \v 18 Mitinau naṽide silat a Israel. Galit ṽisusua lotohan nahudhuviolan lototutumav hǝni van hǝn aGot, len nǝmel tutumavan, luhan katǝp̃ol, ale lub̃on len nalotuan van hǝn aGot.\x * \xo 10.18 \xt Lev 7.6, 14-15\x* \v 19 Namilen ke nǝlablab evi natideh a? Ao. Namilen ke nǝhanian lototutumav hǝni van hǝni evi natideh a? \v 20 Ao. Arsavi natideh. Nukele ke, natideh nǝvanuan lǝsǝkad nadǝlomian lototutumav hǝni, lotutumav hǝni van hǝn natǝmat gail, savi aGot. Nomǝtahun mǝtb̃ikatǝp̃ol mai natǝmat gail.\x * \xo 10.20 \xt Deu 32.17\x* \v 21 Mǝtsalǝboi mǝtb̃emun len nab̃iliwai hiNasub̃ ale mun len nab̃iliwai hetǝmat gail am. Mǝtsalǝboi mǝtb̃ihan len natev siNasub̃ ale han len natev setǝmat gail am. \v 22 Datb̃igol b̃imagenan, dereh datigol Nasub̃ aGot titab̃ulol bulos gidato. Datunau ke datudaŋ sǝhori a? Aoa!\x * \xo 10.22 \xt Deu 32.21\x* \p \v 23 Gamit mǝtb̃ike, “Len nǝmakuvan sinamit dan nalo namtolǝboi namtb̃igol natideh,” ginau nuke, naṽide galevis lǝsavoi hǝn nǝvanuan tile gail. Gamit mǝtb̃ike, “Len nǝmakuvan sinamit dan nalo namtolǝboi namtb̃igol natideh,” ginau nuke, naṽide galevis lǝsagol nǝvanuan togon sǝdaŋ am len nadǝlomian san.\x * \xo 10.23 \xt 1Kor 6.12\x* \v 24 Samtelǝŋon nǝsa tovoi hǝn gamit sǝb̃omit ŋai, be mǝtelǝŋon nǝsa tovoi hǝn nǝvanuan tile gail. \p \v 25 Mǝtolǝboi mǝtb̃ihan natideh lotop̃ur hǝni len nǝmaket hǝn namǝŋod. Lǝb̃etutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail o asike lǝb̃igole, samteus nausian ideh husuri. Samtinau masuṽ hǝni. \v 26 Naṽide enan inor husur nasoruan siGot ikele ke, “Navile a pan mai natit p̃isi topul lan lovi siNasub̃ aGot.”\x * \xo 10.26 \xt Psa 24.1\x* \p \v 27 Nǝvanuan sǝkad nadǝlomian b̃eus gaiug hǝn gǝb̃ihan maii, ale gǝb̃elǝŋon gǝb̃ivan, gihan nǝhanian ideh gai b̃ilavi mai gaiug. Lǝb̃etutumav hǝni van hǝn nǝlablab o asike lǝb̃igole, sageus nausian ideh husuri. Saginau masuṽ hǝni. \v 28 Be avan ideh b̃ikel mai gaiug ke, “Namǝŋod egai, lotutumav hǝni van hǝn nǝlablab gail,” sagihani be nǝnauan sam̃ tinau nǝlon avan enan tokel vǝhot natenan mai gaiug. Gǝb̃ihani, hum ma gǝb̃etunus nǝlon. \v 29 Hum ma savi natideh len gaiug, be evi natit tosa len nǝnauan sinǝvanuan togon. Husur, imabe nǝnauan len nǝlon nǝvanuan togon isab̃i ke nǝsa notogole len nǝmakuvan sagw dan nalo isa?\f + \fr 10.29 \ft Len naves 28 nǝboŋ tosor husur \fq avan ideh \ft mai \fq avan enan, \ft ale len naves 29 nǝboŋ tosor husur \fq nǝvanuan togon, \ft len naut galenan, isor husur nǝvanuan sǝkad nadǝlomian.\f* \v 30 Ginau nǝb̃esipa vi tǝban aGot hǝn nǝhanian ale nǝb̃ihani, imabe avan ideh isor mǝdas ginau bathut nǝsa notosipa hǝni tia? \p \v 31 Imaienan, mǝtb̃ihan o mǝtb̃emun o natideh mǝtb̃igole, gol natit p̃isi hǝn nǝvanuan gail lǝb̃isal suh nǝyalyalan siGot lan. \v 32 Samtigol natideh hǝn mǝtb̃ip̃on gol na-kel-uri-an tovoi hǝn naJu gail o alat lǝsavi Ju asike lǝb̃ikad nadǝlomian. Samtigol natideh hǝn mǝtb̃emǝdas nadǝlomian silat siYesu. \v 33 Mǝtehusur naṽide sagw. Len natit p̃isi notogole, nohisi hǝn nǝb̃igol nǝvanuan p̃isi lǝb̃ehǝhaṽur lan. Nǝsǝdas p̃isal hǝn nǝb̃ikad na-vi-tarhǝte-an m̃os ginau sǝb̃ogw ŋai, nudas p̃isal hǝn nǝvanuan b̃isob̃ur lǝb̃ikad na-vi-tarhǝte-an, hǝn aGot b̃ilav kuv galit dan nǝsaan salito. \c 11 \p \v 1 Mitigol tǝtoṽ hǝn ginau sum̃an notogol tǝtoṽ hǝn aKristo.\x * \xo 11.1 \xt 1Kor 4.16; Flp 3.17\x* \s1 Len nalotuan \p \v 2 Nusor sal suh gamit bathut mǝttonau gat ginau len natit p̃isi. Ale mǝtotǝgau gat naṽide hǝn nalotuan, sum̃an ŋai notolav gail mai gamito. \v 3 Be nolǝŋon ke mǝtelǝboii ke aKristo evi kadun nǝmauran sinǝvanuan p̃isi, naulum̃an evi kadun nǝmauran sinapǝhaṽut, ale aGot evi nǝkadun aKristo. \v 4 Naulum̃an ideh tokabut gol nǝkadun nǝboŋ tosor tuṽ o tokel ur nǝsa aGot tokel maii, igol nahur sasa len nǝkadun tovi aKristo. \v 5 Be napǝhaṽut ideh sǝkabut gol nǝkadun nǝboŋ tosor tuṽ o tokel ur nǝsa aGot tokel maii, igol nahur sasa len nǝkadun tovi asoan. Esum̃an apǝhaṽut tosir nǝkadun top̃arp̃ar. \v 6 Napǝhaṽut b̃emǝtahun b̃ikabut gol nǝkadun, ep̃itoṽ ŋai hum togut kotov p̃is navurun. Be bathut tovi hur sasa hǝn b̃egut navurun o hǝn nǝkadun b̃ip̃ar, tikabut gol nǝkadun m̃au! \v 7 Naulum̃an satikabut gol nǝkadun husur nǝboŋ aGot togol naulum̃an, igol ilav kot nǝnahǝnah han mai nǝyalyalan san hǝn nahǝsan aGot b̃iyalyal. Be napǝhaṽut igol nahǝsan naulum̃an iyalyal.\x * \xo 11.7 \xt Gen 1.26-27\x* \v 8 Husur naulum̃an metǝkav sagǝm len napǝhaṽut, be napǝhaṽut metǝkav egǝm len naulum̃an. \v 9 Husur aGot sagol naulum̃an m̃os napǝhaṽut, be igol napǝhaṽut m̃os naulum̃an.\x * \xo 11.9 \xt Gen 2.18-23\x* \v 10 Husur natenan, bathut aŋel gail, napǝhaṽut tikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an len nǝkadun.\f + \fr 11.10 \ft Galevis lotokad namitisau hǝn nasoruan siGot lokǝmaiegai ke: Napǝhaṽut ikad nǝdaŋan hǝn b̃igol nǝsa b̃elǝŋoni hǝn nǝkadun, be datb̃ehusur nap̃usanan siPol len 6.12 mai 8.9, napǝhaṽut timasnau asoan hǝn asike b̃emǝdasi. Namilen ke ivoi hǝn napǝhaṽut tikabut gol nǝkadun, husur asike b̃igole, dereh temǝdas asoan. Len naves egai, alat lotokad namitisau hǝn nasoruan siGot lǝsalǝboi namilen nasoruan gegai toke \fq bathut aŋel gail.\f* \v 11 Avil len Nasub̃, napǝhaṽut satoh sǝb̃on hum asoan tob̃uer, mai naulum̃an satoh sǝb̃on hum asoan tob̃uer. Naulum̃an ikad asoan hǝn b̃evi tarhǝt san ale napǝhaṽut ikad asoan hǝn b̃evi tarhǝt san. \v 12 Husur naut kǝmas napǝhaṽut metǝkav togǝm len naulum̃an, alalum̃an lukad nǝpasian salito len napǝhaṽut. Avil natit p̃isi logǝm len aGot. \p \v 13 Len nabunusian samit gabag imabe? Inor hǝn napǝhaṽut b̃isor tuṽ van hǝn aGot be sǝkabut gol nǝkadun a? \v 14 Len naṽide ta damǝŋai, navurun naulum̃an b̃ebǝlav, nǝvanuan p̃isi lolǝboii ke sanor kasi. Navurun emǝdas gai. \v 15 Be navurun napǝhaṽut b̃ebǝlav, igol napǝhaṽut ikab masuṽ. Husur navurun tobǝlav, aGot eviol hǝni mai napǝhaṽut hǝn b̃ikabut gole. \v 16 Be avan ideh b̃ike b̃eṽitṽituh husur natenan, namtohusur naṽide enan, namtsahusur ideh am. Ale alat siGot len naut p̃isi, galit am lohusur naṽide enan. \s1 Natev siNasub̃ \r (Mat 26.26-29; Mak 14.22-25; Luk 22.15-20) \p \v 17 Len nǝsa nǝb̃ikel mai gamit gagai, nǝsasor sal suh gamito, husur nab̃onb̃onan samit gail lǝsavi tarhǝt samito be lomǝdas gamito. \v 18 Nuke nisor husur natsua. Nosǝsǝloŋ hǝn nasoruan sua toke, nǝboŋ mǝttokad nab̃onb̃onan hum alat siYesu, mǝtopǝpehw gail. Ale nodǝlom kǝkereh hǝn nasoruan enan, \v 19 husur napǝpehwan gail limasvisi len gamito hǝn alat aGot tohǝhaṽur hǝn galito lǝb̃ip̃arp̃ar. \v 20 Nǝboŋ mǝttob̃onb̃on len naut sua hǝn mǝtb̃ihan len natev siNasub̃, savi nǝhanan siNasub̃ mǝttohan lan. \v 21 Husur nǝboŋ mǝttogǝm hǝn nǝhanan, gamit galevis mǝtotub̃at vǝlaut sǝb̃omito. Namilen ke galevis lumalkǝkat, galevis lotǝrog. \v 22 Mǝtsǝkad naim samit hǝn mǝtb̃ihan mai mǝtb̃emun lan a? Mǝtomǝtahun alat siYesu a? Mǝtuke mitigol namǝsal gail nahurulit tisa a? Nekǝmabe hǝn gamito? Nisor sal suh gamit a? Aoa! Sanisor sal suh gamit hǝn naṽide enan. \p \v 23 Husur nǝsa Nasub̃ tokel mai ginau, nukel mai gamit tia. Imaiegai ke: Nasub̃ aYesu, len nalenmariug aJutas toriŋi len navǝlan aenemi san gail, aYesu ilav nabǝta, \v 24 esipa vi tǝban aGot hǝni, ale eb̃uri. Ike, “Egai nibegw notoviol hǝni m̃os gamito. Mitigol nategai hǝn mǝtb̃inaunau gat ginau.” \v 25 Len naṽide tomaienan, nǝboŋ lotohan tonoŋ, aYesu ilav nab̃iliwai topul hǝn nǝwain. Ike, “Nab̃iliwai egai evi na-kel-gati-an veveu aGot tota gati len nǝda hagw; mitigol nategai hǝn mǝtb̃inaunau gat ginau len nǝboŋ p̃isi mǝtb̃emuni.”\x * \xo 11.25 \xt Exo 24.6-8; Jer 31.31-34\x* \v 26 Husur len nǝboŋ p̃isi mǝtb̃ihan nabǝta egai mai mun len nab̃iliwai hǝn nǝwain; mǝtokel ur nǝmatan siNasub̃ van vǝbar nǝboŋ b̃egǝmai. \p \v 27 Imagenan, avan ideh tohan nabǝta o tomun len nab̃iliwai hiNasub̃ len naṽide tomǝdas nahǝsan Nasub̃, inor hǝn b̃ipanis sil niben Nasub̃ mai nǝda han; ehum avan enan togol nǝmatan siNasub̃. \v 28 Imagenan, nǝvanuan timasbunus vahvahur nǝmauran san a tahw hǝn b̃ihan nabǝta mai mun len nab̃iliwai. \v 29 Husur avan ideh tohan mai tomun be sǝnau sǝhot niben aYesu tovi alat siYesu, len nǝhanan mai namunian gai togole, ilav nǝpanismen vi lan gai gabag. \v 30 Husur natenan, gamit isob̃ur lǝsǝdaŋ savoi, lomǝsah, ale galevis lupat len nǝmatan. \v 31 Imagenan, dattabunus vahvahur nǝmauran sidat sǝb̃odato len alat siYesu lotovi niben, asike dattǝlav nǝpanismen galenan siGot vi lan gidato. \v 32 Be nǝboŋ Nasub̃ tobunus vahvahur nǝmauran sidato; igol nǝpanismen ta damǝŋai hǝn b̃igol datb̃inor, hǝn asike b̃isab̃ sǝhoti ke datimaspanis mai navile a pan len nǝmatan vi sutuai. \p \v 33 Imaienan, bathudud sagw len nadǝlomian, nǝboŋ mǝtb̃ib̃onb̃on hǝn mǝtb̃ihan len natev siNasub̃, mititoh vir gamit gabag. \v 34 Avan ideh b̃imalkǝkat, tihan a im bai, hǝn asike nab̃onb̃onan samit magenan b̃ilav nǝpanismen vi lan gamit gabag. \p Nukad natgalevis am hǝn nǝb̃ikel mai gamito, be lipat vir nagǝman sagw boŋ ideh. \c 12 \s1 Natit gail lotogǝm len aNunun aGot \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, nuke nisor husur natit gail lotogǝm len aNunun aGot. Nuke mitikad nalǝboian lan. \v 2 Mǝtolǝboii ke a m̃o, nǝboŋ mǝtsǝkad nadǝlomian, natit lototiltile gail loliv gamit vi tut, losǝhar sabsab hǝn gamito van hǝn nǝlablab lotob̃ut. \v 3 Imagenan nuke mǝtelǝboii ke, len aNunun aGot avan ideh salǝboi b̃isemale hǝn aYesu, be len aNunun aGot ŋai nǝvanuan elǝboi b̃ike, “AYesu evi Masta.” \p \v 4 Ikad naviolan tiltile aNunun aGot toviol hǝn gail, be aNunun aGot tosua ŋai. \v 5 Ikad na-vi-tarhǝte-an tiltile gail hǝn datb̃igole m̃os aMasta, be aMasta tosua ŋai. \v 6 Ikad naṽit totiltile gail, be aGot tosua ŋai, igol nǝvanuan p̃isi san luṽan hǝn naṽit galen p̃isi. \v 7 AGot eviol mai galit ṽisusua hǝn aNunun, hǝn nǝsa aNunun b̃igole len galito b̃evi tarhǝt salit gabag. \v 8 Len aNunun aGot, aGot eviol mai galit sua hǝn nasoruan hǝn namitisau hǝn nǝmauran tonor. Len aNunun aGot ŋai, eviol mai galit sual am hǝn nasoruan hǝn nalǝboian. \v 9 Len aNunun, aGot eviol hǝn nab̃iltidǝlomian mai galit sua tile. Len aNunun aGot ŋai, eviol hǝn naviolan gail mai galit sua tile am, hǝn b̃igol alat lotomǝsah lǝb̃imaur. \v 10 Ale eviol mai galit sua tile am hǝn nǝdaŋan gail hǝn b̃igol namerikel gail. Eviol mai galit sua tile am hǝn nǝdaŋan hǝn b̃ikel napisulan siGot. Eviol mai galit sua tile am hǝn nǝdaŋan hǝn b̃elǝboi sǝhot nǝsa togǝm len aNunun aGot mai nǝsa togǝm len natǝmat gail. Eviol mai galit sua tile am hǝn b̃isor len nasoruan tiltile gail, ale mai togon am eviol hǝn nǝdaŋan hǝn b̃elǝboi b̃ikel ur namilen nasoruan tiltile galenan. \v 11 Evi aNunun aGot tosua ŋai togol natgalen p̃isi. Epǝpehun natgalenan mai nǝvanuan ṽisusua husur nalǝŋonian san.\f + \fr 12.11 \ft Hǝn naves 4-11, ris Rom 12.6-8\f* \s1 Niben aKristo ikad nahudhut isob̃ur \p \v 12 Niben nǝvanuan ikad nahudhuben isob̃ur, be nahudhuben galen lotosob̃ur lovi niben tosua ŋai. Niben aKristo imagenan.\x * \xo 12.12 \xt Rom 12.4-5\x* \v 13 Gidat p̃isi datubaptais len aNunun aGot tosua ŋai hǝn datb̃egǝm vi niben aKristo tosua ŋai. Naut kǝmas datovi Ju o datovi vanuan ta Kris, naut kǝmas datovi slev o datsavi slev am, aGot eviol hǝn aNunun tosua ŋai mai gidat p̃isi hǝn datb̃epul hǝni, hum nǝwai dattomuni.\f + \fr 12.13 \ft Namilen ke datukatǝp̃ol len aNunun aGot tosua ŋai\f* \p \v 14 Niben nǝvanuan sǝkad nahudhuben sasua ŋai, ikad nahudhuben isob̃ur lan. \v 15 Narien nǝvanuan b̃ike, “Husur ke nǝsavi vǝlan, nǝsavi hudhuben ideh,” naut kǝmas nǝsa tokele, narien evi hudhuben sua len niben sal. \v 16 Nǝdariŋan nǝvanuan b̃ike, “Husur ke nǝsavi mǝtan, nǝsavi hudhuben ideh,” naut kǝmas nǝsa tokele, nǝdariŋan evi hudhuben sua len niben sal. \v 17 Niben kavkav tavi mǝtan sǝlani, nasǝsǝloŋan han gai be? Niben kavkav tavi dariŋan sǝlani, nam̃unusian han gai be? \v 18 Be aGot itabtabuh len nahudhuben p̃isi, etuan p̃is gail husur niben, len naut ṽisusua tolǝŋon lǝb̃ipat lan. \v 19 Nahudhuben galen p̃isi lǝtavi hudhut sua sǝlani ŋai, asike lǝtab̃on len niben tosua, niben tab̃uer. \v 20 Ekitin, ikad nahudhuben isob̃ur, be niben tosua ŋai. \p \v 21 Namǝtan salǝboi b̃ikel mai navǝlan ke, “Naut kǝmas gaiug, ginau sǝb̃ogw nolǝboi nǝb̃igol natit p̃isi.” Ale nǝkadun salǝboi b̃ikel mai narien ke, “Naut kǝmas gamǝru, ginau sǝb̃ogw nolǝboi nǝb̃igol natit p̃isi.” \v 22 Ao! Sǝmagenan. Nahudhut nibedat galevis len nibedat dattonau suluṽi ke lǝsǝdaŋ, datumaskad gail hǝn nibedat b̃imaur. \v 23 Ale nahudhubedat gail dattonau ke lotovi ut kǝmas, datokǝtkǝta tǝban gail ivoi. Ale nahudhubedat gail nahurudat tosa hǝn nǝvanuan lǝb̃eris gail, datosusuan galenan, \v 24 be nahudhubedat gail, nahurudat sǝsa hǝn nǝvanuan lǝb̃eris gail, losuh p̃arp̃ar maien ŋai. \p Be aGot esuhud p̃is nahudhubedat gail, hǝn nahudhut dattonau ke lǝsavi natideh, lovi natite. \v 25 Igol maien hǝni hǝn asike b̃ikad napǝpehwan len nibedato, hǝn nahudhubedat p̃isi lǝb̃ekǝtkǝta tǝban galit gabag b̃ep̃itp̃itoṽ. \v 26 Nahudhubedat ideh b̃elǝŋon b̃isa masuṽ, nahudhubedat p̃isi lolǝŋon isa masuṽ maii. B̃ikad na-sor-sal-suhi-an vi tǝban nahudhubedat ideh, nahudhubedat p̃isi lohǝhaṽur maii. \p \v 27 Gamit m̃au mǝtovi niben aKristo, mǝtovi hudhut gail len niben kavkav. \v 28 Ale len alat siYesu, aGot itabtabuh len ahai pispisul gail a m̃o; na-vǝha-ru-an, ahai kelkel ur gail; na-vǝha-tor-an, ahai p̃usan gail; beti alat lotogol namerikel gail, alat lotokad naviolan gail hǝn lǝb̃igol alat lotomǝsah lǝb̃imaur, alat lotovi tarhǝte sinǝvanuan gail, alat lotowol hǝn alat siYesu hǝn lǝb̃ehusur nap̃isal tonor, mai alat lotosor len nasoruan tiltile gail.\x * \xo 12.28 \xt Efe 4.11\x* \v 29 Mǝtunau ke gidat p̃isi dattovi ahai pispisul a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattovi ahai kelkel ur a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattovi ahai p̃usan a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattogol namerikel a? \v 30 Mǝtunau ke gidat p̃isi dattokad naviolan gail hǝn datb̃igol alat lotomǝsah lǝb̃imaur a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattolǝboi datb̃isor len nasoruan tiltile gail a? Mǝtunau ke gidat p̃isi dattolǝboi datb̃ikel ur namilen nasoruan tiltile galenan a? Aoa! \v 31 Be gamit m̃au, mǝtelǝŋon masuṽ hǝn naviolan seNunun aGot lotovoi am. \p Avil nap̃isal notoke nǝb̃isor husuri, ivoi habat sǝhor nap̃isal ideh datolǝboi datb̃enǝnoṽ hǝni maii. \c 13 \s1 Nap̃isal hǝn na-lǝmas-buni-an \p \v 1 Ginau nǝtasor len nasoruan tiltile nǝvanuan lotosorsor len gail, mai nasoruan tiltile aŋel lotosorsor len gail, be asike nǝtǝkad na-lǝmas-buni-an, nǝtǝwal kǝmas ŋai hum nǝb̃e o nabel lototuhtuhi. \v 2 Nǝtǝkad nǝdaŋan hǝn nǝb̃ikel napisulan siGot, mai nǝtalǝboi sǝhot natit p̃isi aGot tosusuan gail mai nalǝboian p̃isi, ale nǝtǝkad nab̃iltidǝlomian hǝn nǝb̃igol naṽehuh lǝb̃erus, be asike nǝtǝkad na-lǝmas-buni-an, nǝtavi ut kǝmas ŋai.\x * \xo 13.2 \xt Mat 17.20, 21.21; Mak 11.23\x* \v 3 Nǝtaviol hǝn natit p̃isi notokade mai namǝsal gail, ale nǝtaviol hǝn nibegw hǝn nǝb̃isor sal suh ginau len Nǝboŋ siNasub̃,\f + \fr 13.3 \ft Len natosian galevis ta sutuai ike, \fq nǝtaviol hǝn nibegw hǝn b̃ipaŋ len nǝhab towunwun, be asike nǝtǝkad na-lǝmas-buni-an, asike nǝtǝkad natideh tovoi.\f* be asike nǝtǝkad na-lǝmas-buni-an, asike nǝtǝkad natideh tovoi. \p \v 4 Naṽide hǝn na-lǝmas-buni-an imaiegai: Gǝb̃elǝmas bun avan ideh, len nǝ-daŋ-b̃uri-an gutoh mǝdau maii, gugol navoian b̃evi tarhǝt san, gǝsǝtab̃ulol bulosi sil natit san gotolǝŋoni. Gǝb̃elǝmas bun avan enan gǝsasor sal suh masuṽ hǝn gaiug, gǝsapul hǝn naṽivan, \v 5 gǝsagol natideh b̃igol nahurun avan en b̃isa, gǝsǝnau gaiug gabag m̃os nalǝŋonian sam̃ ŋai, nǝlom̃ sǝpaŋpaŋ tutut, len nǝlom̃ gǝsatǝgau gat nǝsaan avan enan togole hǝn gaiug. \v 6 Gǝb̃ikad na-lǝmas-buni-an gǝsahǝhaṽur hǝn nǝsaan, be gub̃on mai alat lotohǝhaṽur hǝn nakitinan. \v 7 Gǝb̃ikad na-lǝmas-buni-an goil gǝgat tabtab, gotǝgau gat nadǝlomian tabtab, nǝ-vatvat-viri-an sam̃ sǝmasig boŋ ideh, gukad nǝ-daŋ-b̃uri-an tabtab. \p \v 8 Na-lǝmas-buni-an asike inoŋ boŋ ideh, ipat vi sutuai. Avil nakelean hǝn napisulan siGot dereh teb̃uer. Nasoran len nasoruan tiltile gail dereh tinoŋ. Nalǝboian hǝn nǝsa aGot tosusuan gail, dereh teb̃uer. \v 9 Husur gagai datolǝboi kǝkereh hǝni ale gagai datukel kǝkereh hǝn napisulan siGot. \v 10 Be nǝboŋ aYesu b̃egǝmai hǝn aGot b̃igol vurvur natit p̃isi, naviolan aNunun aGot toviol hǝn gail gagai dereh leb̃uer. \p \v 11 Nǝboŋ notovi tǝtai, nusor sum̃an natǝtai, nabunusian sagw esum̃an nabunusian setǝtai, nunau sum̃an natǝtai. Nǝboŋ nototibau, notogǝm vi haṽut, noriŋ gab̃ulan naṽide galenan setǝtai. \v 12 Gagai datokǝta sum̃an nǝvanuan tokǝta tur len nakǝlas tob̃anub̃anw. Be len nǝboŋ enan, dereh datekǝta ris nǝhon aGot timasil buni. Gagai nalǝboian sagw ekǝkereh, be len nǝboŋ enan nalǝboian sagw dereh tikavkav sum̃an aGot tolǝboi kavkav hǝn ginau. \p \v 13 Imagenan gagai datimasgol tabtab hǝn natgalegai lototor: datimasriŋ gat nǝlodato len aGot, datimasvatvat vir natit p̃isi aGot tokel gati ke lǝb̃isarpoh, datimaslǝmlǝmas bun gidat gabag. Be len natgalen p̃isi, na-lǝmas-buni-an ivoi esǝhor eru enan. \c 14 \s1 Nǝsa evi tarhǝt silat siYesu? \p \v 1 Na-lǝmas-buni-an m̃au tiwol hǝn nǝmauran samito, ale mǝtelǝŋon masuṽ hǝn natit gail lotogǝm len aNunun aGot. Be a mǝhat len natgalen, mǝtelǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃ikel napisulan siGot. \v 2 Husur nǝvanuan tosor len nasoruan tiltile gail, sasor mai nǝvanuan gail, be isor mai aGot ŋai, husur avan ideh sasǝsǝloŋ lǝboii. Len aNunun aGot, avan enan ikel natetǝtan gail. \v 3 Be nǝvanuan tokel ur nǝsa aGot tokel maii, nakelean san igol nǝvanuan gail ludaŋ am len nǝmauran salito, igol lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, mai etǝŋov nǝlolit vi pan. \v 4 Nǝvanuan tosor len nasoruan tiltile gail evi tarhǝt san gabag, be nǝvanuan tokel ur nǝsa aGot tokel maii, gai igol alat siYesu p̃isi ludaŋ am len nǝmauran salito. \p \v 5 Nolǝŋon ke gamit p̃isi mǝtolǝboi mǝtb̃isor len nasoruan tiltile gail, be nolǝŋon masuṽ sǝhori am hǝn mǝtb̃ikel ur nǝsa aGot tokele. Nǝvanuan tokel ur nǝsa aGot tokel maii, evi tarhǝt silat siYesu sǝhor nǝvanuan tosor len nasoruan tiltile gail. Be egaii b̃ikel ur namilen nasoruan tiltile galenan hǝn alat siYesu lǝb̃elǝboii sǝhoti, igol galit ludaŋ am len nǝmauran salito. \v 6 Be bathudud nadǝlomian, nǝtagǝm hǝn gamit, nǝtasor len nasoruan tiltile gail, tavi tarhǝt samit mabe? Be nǝb̃ikel na-kel-vǝhoti-an seNunun aGot mai gamito, nǝb̃ikel nalǝboian, nǝb̃ikel ur nǝsa aGot tokel mai ginau, nǝb̃ikel nap̃usanan seNunun aGot, natgalen p̃isi lovi tarhǝt samito. \p \v 7 Mitinau nab̃uvimal mai navus beltaŋ; arsǝmaur be arugol nǝwalan. Asike datb̃iram̃ram̃e hǝn gǝlar b̃inor, avan ideh telǝboi mab hǝn nǝb̃e dattoram̃ram̃e hǝni? \v 8 Mitinau nǝtrampet; ale nǝvanuan b̃evuv suluṽi, nasoltia telǝboi mab hǝni ke timasutaut hǝn gai m̃os nab̃iltib̃alan? \v 9 Imaienan hǝn gamito. Mǝtb̃isor len nasoruan nǝvanuan lototǝtan hǝni, lelǝboi namilen nasoruan samit mabe? Mǝtb̃isor maienan, ehum mǝttosor kǝmas len namǝsav ŋai. \v 10 Len navile a pan nǝvanuan lusor len nasoruan tiltile isob̃ur, ale gail p̃isi lukad namilelito. \v 11 Imagenan, avan ideh b̃isor mai ginau, asike nǝb̃elǝboi namilen nasoran san, len nabunusian sagw, gai tosor evi metb̃os, ale len nabunusian san, ginau novi metb̃os. \v 12 Imaienan hǝn gamito. Husur ke mǝttolǝŋon masuṽ hǝn natit gail seNunun aGot, mitimashisi hǝn mǝtb̃idaŋ am len natit gail seNunun aGot lotogol alat siYesu lǝb̃idaŋ am len nǝmauran salito. \p \v 13 Imagenan, avan ideh tosor len nasoruan tile ideh, teus aGot hǝn nǝdaŋan hǝn b̃ikel ur namilen natetǝtan gai tokele. \v 14 Husur nǝb̃isor tuṽ len nasoruan tile ideh, len aNunun aGot, nanunugw totoh len nǝlogw isor tuṽ, be nǝnauan sagw ipat kǝmas ŋai. \v 15 Nigol nǝsa beti? Len aNunun aGot dereh nanunugw tisor tuṽ. Ale dereh nisor tuṽ am hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhot na-sor-tuṽ-an sagw. Len aNunun aGot dereh nanunugw tekǝkai. Ale dereh nekǝkai am hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhot nǝsa notokǝkai hǝni. \v 16 Asike b̃imagenan, dereh timaiegai ke: len aNunun aGot, nanunum̃ totoh len nǝlom̃ b̃isor len nasoruan tile hǝn gǝb̃isal suh aGot, nǝvanuan totǝtan hǝni, salǝboi b̃ike “Ganan” hǝn nasipaan sam̃, husur gai salǝboi nǝsa gotokele. \v 17 Naut kǝmas nasipaan sam̃ b̃ivoi, asike igol avan enan idaŋ am len nǝmauran san. \p \v 18 Nosipa vi tǝban aGot hǝn notosor len nasoruan tiltile gail sǝhor gamit p̃isi mǝttogole. \v 19 Be len nab̃onb̃onan silat siYesu, len nalǝboian sagw, nǝb̃isor b̃em̃idol ŋai len nasoruan lotolǝboii, hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ sǝhot nap̃usanan sagw, ivoi masuṽ sǝhor nǝb̃isor b̃ebǝlav len nasoruan tile lototǝtan hǝni. \p \v 20 Bathudud nadǝlomian, samtesum̃an alahutai len nǝnauan samito. Mǝtesum̃an atuhlahutai lǝsalǝboi naṽide hǝn nǝsaan sal, be len nabunusian samito, len nǝnauan samito, mǝtesum̃an nǝvanuan tomatmatu. \v 21 Len nalo lutosi ke, Nasub̃ aGot ekǝmaiegai: \q1 “Len nǝvanuan lotosor len nasoruan tiltile gail, \q1 len nabuŋon nametb̃os gail, \q2 dereh nisor mai alategai, \q1 be naut kǝmas notogol tomagenan, \q2 asike losǝsǝloŋ hǝn ginau.”\f + \fr 14.21 \ft Isa 28.11-12. Nǝboŋ aIsaiah totos nasoruan siGot toke, \fq alategai, \ft aGot isor husur nǝvanuan san gail a Jutah.\f* \m \v 22 Imagenan beti, hum ma mǝttonau suluṽi ke nasoruan tiltile gail igol p̃arp̃ar hǝni ke aGot itoh mai alat lotokad nadǝlomian lan. Be nasoruan tiltile galenan lǝsǝpat m̃os alat lotokad nadǝlomian, be hǝn alat lǝsǝkad nadǝlomian lǝb̃ipes hab̃etw lan. Avil na-kel-uri-an hǝn nǝsa aGot tokele, igol p̃arp̃ar hǝni ke aGot itoh mai alat lotokad nadǝlomian lan. Ipat m̃os alat lotokad nadǝlomian, savi m̃os alat lǝsǝkad nadǝlomian. \p \v 23 Imaienan, gamit siYesu p̃isi mǝtb̃ib̃onb̃on, gamit p̃isi mǝtb̃isor len nasoruan tiltile gail, ale nǝvanuan galevis am lototǝtan hǝn nadǝlomian o lǝsǝkade, lǝb̃eb̃is lohoim, dereh like mǝttovinvinu. \v 24 Be gamit p̃isi mǝtb̃ikel ur nǝsa aGot tokel mai gamito, ale avan ideh totǝtan hǝn nadǝlomian o sǝkade b̃eb̃is lohoim, len natgalen p̃isi, dereh nǝlon timab̃ur, telǝboi sǝhot nǝsaan san tosob̃ur, \v 25 ale natit lotosusuah len nǝlon lip̃arp̃ar. Ale dereh tipair dan nǝsaan san, titeh len tan, kǝta vi pan hǝn b̃ilotu hǝn aGot. Dereh tisor tǝvah ke, “Ekitin, aGot itoh len gamito.” \s1 Nap̃isal hǝn nab̃onb̃onan hǝn nalotuan \p \v 26 Bathudud nadǝlomian, nekǝmabe? Nimaris kotov nǝsa notokele maiegai. Nǝboŋ mǝtb̃ib̃onb̃on hǝn mǝtb̃ilotu, gamit ideh tekǝkai, gamit ideh tep̃usan, gamit ideh tikel na-kel-vǝhoti-an seNunun aGot, gamit ideh tikel nasoruan len nasoruan tile, ideh am tikel namilen. Natit p̃isi mǝtb̃igole limasgol gamit p̃isi siYesu mǝtb̃idaŋ am len nǝmauran samito. \v 27 Gamit ideh b̃elǝŋon b̃ikel nasoruan len nasoruan tile, teru o titor ŋai lisor, salesǝhor totor. Limassor ṽisusua ale avan ideh timaskel namilen nasoruan salito. \v 28 Asike mǝtb̃ikad avan ideh tolǝboi b̃ikel namilen, nǝvanuan toke tikel nasoruan len nasoruan tile, satisor len nab̃onb̃onan. Tisor mai gai gabag mai aGot ŋai. \v 29 Gamit ideh b̃elǝŋon b̃ikel ur nǝsa aGot tokel maii, teru o titor lisor, ale galit am limassǝsǝloŋ, nau vahvahur na-kel-uri-an enan, hǝn lǝb̃elǝboi sǝhoti ke togǝm len aNunun aGot o eb̃uer. \v 30 Ale avan ideh am tobǝtah, na-kel-vǝhoti-an seNunun aGot b̃egǝm hǝni, nǝvanuan tosor tesib hǝn tobǝtah b̃isor. \v 31 Len naṽide tomagenan, galit p̃isi lǝb̃ikel ur nǝsa aGot tokel mai galito, lisor ṽisusua hǝn gamit p̃isi mǝtb̃elǝboi sǝhot nap̃usanan, ale hǝn gamit p̃isi mǝtb̃elǝŋon b̃ivoi am len nǝlomito. \v 32 Mitinau gat nategai: nǝvanuan tokel ur nǝsa aGot tokel maii, iwol hǝn nanunun totoh len nǝlon, gol ke tolǝboi b̃isor o b̃esib len nasoran san hǝn avan ideh am b̃isor. \v 33 Len nalotuan, aGot emǝtahun gamit p̃isi mǝtb̃isor taṽtaṽor b̃onb̃on len namityal tosua ŋai. AGot savi aGot hǝn nǝtaṽtaṽoran, ao, evi aGot hǝn natǝm̃at. Timagenan len nab̃onb̃onan silat siYesu len naut p̃isi. \p \v 34 Len nab̃onb̃onan gail silat siYesu latpǝhaṽut lemǝdau husur sanor hǝn lǝb̃isor, be litoh mǝdau, sǝsǝloŋ husur nalotuan, hum nalo tokele. \v 35 Lǝb̃elǝŋon ke lǝb̃elǝboi sǝhot natideh, leus asoalit a im sǝb̃olito. Evi hur sasa hǝn napǝhaṽut b̃isor len nab̃onb̃onan silat siYesu.\f + \fr 14.35 \ft Nǝvanuan namitisau galevis hǝn nasoruan siGot lunau ke naves 34-35 savi natosian kitin siPol. Len natosian galevis ta sutuai, naves 34-35 arupat len naut egai, len natosian galevis am arupat a tahw, husur 14.40. \f* \p \v 36 Mǝtunau ke gamit mǝtovi nǝkadun nasoruan siGot a? Mǝtunau ke ibar gamit sǝb̃omito ŋa? \v 37 Gamit ideh b̃inau ke tovi ahai kelkel ur o nǝvanuan aNunun aGot totoh lan, telǝboi sǝhoti, ke, nǝsa nototosi van hǝn gamit gagai evi nakelean todaŋ siNasub̃. \v 38 Be avan ideh b̃emǝtahun b̃elǝboi natenan, aGot dereh temǝtahun b̃elǝboi avan enan. \p \v 39 Imagenan bathudud sagw len nadǝlomian, mǝtelǝŋon masuṽ hǝn mǝtb̃ikel napisulan siGot, ale samtikai tas nasoran len nasoruan tiltile gail. \v 40 Be len nab̃onb̃onan, mitigol natit p̃isi len naṽide tovoi, mǝtehusur nǝyah hǝn nalotuan notomadhakele, samtilotu b̃ular. \c 15 \s1 Na-le-mǝhat-an seKristo dan nǝmatan \p \v 1 Bathudud nadǝlomian, nuke mitinau tǝlmam hǝn na-kel-uri-an tovoi notokel uri mai gamito, na-kel-uri-an tovoi mǝttokade, na-kel-uri-an tovoi mǝttoil gǝgat lan gagai. \v 2 Len na-kel-uri-an enan tovoi notokel mai gamito, aGot ilav kuv gamit dan nǝsaan samito, mǝtb̃etǝgau gat nasoruan notokel uri mai gamito. Asike tǝmagenan, nadǝlomian samit tavi nadǝlomian kǝmas ŋai. \p \v 3 Husur nǝsa Nasub̃ tokel mai ginau, nukel mai gamit tia. Nab̃iltitit sǝhor natit p̃isi am imaiegai ke: aKristo imat m̃os gidato hǝn b̃ilav kuv gidat dan nǝsaan sidato mai nǝpanismen han, hum lototosi len natosian siGot.\x * \xo 15.3 \xt Isa 53.5-12\x* \v 4 Lutavun aKristo, ale aGot igol tole mǝhat dan nǝmatan len nǝmariboŋ na-vǝha-tor-an. Enan tu lutosi sutuai len natosian siGot.\x * \xo 15.4 \xt Psa 16.10; Hos 6.2\x* \v 5 Ale aKristo evisi hǝn aPita torisi, beti evisi hǝn alat lotosǝŋavur pisan toru lotorisi.\x * \xo 15.5 \xt Mat 28.16-17; Mak 16.14; Luk 24.34, 36; Jon 20.19\x* \v 6 Husur natenan, evisi hǝn nǝbathudud nadǝlomian lotovi 500 lotorisi len namityal tosua ŋai. Galit galevis lupat len nǝmatan, be isob̃ur lumaur sal vǝbar damǝŋai. \v 7 Ale evisi hǝn aJemes torisi, beti evisi hǝn ahai pispisul gail p̃isi lotorisi. \p \v 8 Namǝkot hǝn galit p̃isi, aKristo evisi hǝn ginau am notorisi, naut kǝmas tohum lotopas ginau len nǝboŋ sanor hǝni.\x * \xo 15.8 \xt Uman 9.3-6\x* \v 9 Husur ginau novi ahai pispisul a pan len ahai pispisul gail am. Nǝsǝnav hǝn lǝb̃ekis ginau hǝn ahai pispisul, husur notomǝdas bun alat siYesu lotovi vanuan siGot.\x * \xo 15.9 \xt Uman 8.3\x* \v 10 Avil len navoian aGot toviol kǝmas hǝni, nogǝm sum̃an ginau gagai notoṽat nǝhes enan. Ale navoian san van hǝn ginau sǝpat kǝmas. Ao, noum habat sǝhor ahai pispisul gail p̃isi am—be savi ginau notogole, len navoian toviol kǝmas hǝni, len ginau, aGot igole. \v 11 Imagenan, naut kǝmas ginau o galito, ginamit p̃isi namtukelkel ur na-kel-uri-an tovoi maienan, ale enan na-kel-uri-an tovoi gamit mǝttodǝlomi. \s1 Na-le-mǝhat-an dan nǝmatan \p \v 12 Ale ginamit p̃isi namtb̃ikel uri ke, aGot togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan, imabe gamit galevis luke na-le-mǝhat-an dan nǝmatan eb̃uer? \v 13 Na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tab̃uer, namilen ke, na-le-mǝhat-an dan nǝmatan seKristo am, aGot asike tagole. \v 14 Ale aGot asike tagol na-le-mǝhat-an seKristo dan nǝmatan, namilen ke, na-kel-uri-an sinamit tavi ut kǝmas, ale nadǝlomian samit am tavi ut kǝmas. \v 15 A mǝhat hǝn natenan, namilen ke, ginamit ahai pispisul, namttalibliboŋ husur aGot, husur namtukel uri ke aGot igol aKristo ile mǝhat dan nǝmatan. Be na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tab̃uer, aGot asike tagol aKristo tale mǝhat dan nǝmatan. \v 16 Husur aGot asike tagol alat lotomat lǝtale mǝhat dan nǝmatan, namilen ke, na-le-mǝhat-an dan nǝmatan seKristo am, aGot asike tagole. \v 17 Ale aGot asike tagol aKristo tale mǝhat dan nǝmatan, nǝbathudǝlomian samit tab̃uer, mǝttatoh len nǝsaan samit sal. \v 18 Tǝmaienan, alat lotokad nadǝlomian len aKristo, lotopatmari len nǝmatan, galit am lǝtǝmasig. \v 19 Husur dattǝkad nǝ-vatvat-viri-an len aKristo len nǝmauran egai ŋai, na-le-mǝhat-an sidato dan nǝmatan tab̃uer, tanor hǝn nǝvanuan gail lǝtalolosa masuṽ hǝn gidato sǝhor avan ideh am len navile a pan. \v 20 Be sǝmaienan, sakitin. \p Nakitinan imaiegai ke: aYesu m̃au, nǝboŋ aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan, igol tovi metǝkav hǝn tole mǝhat hum na-kel-gati-an ke alat lotokad nadǝlomian lotopatmari len nǝmatan, galit tu dereh lile mǝhat.\f + \fr 15.20 \ft Len naves egai, nǝboŋ toke aKristo \fq tovi metǝkav hǝn tole mǝhat hum na-kel-gati-an… \ft namilen ke aKristo tole mǝhat metǝkav, esum̃an na-kel-gati-an siGot ke, nǝvanuan p̃isi lotokad nadǝlomian dereh lile mǝhat dan nǝmatan. \f* \v 21 Bathut ke nǝvanuan sua tovi p̃isal hǝn nǝmatan togǝmai, nǝvanuan sual am evi p̃isal hǝn na-le-mǝhat-an dan nǝmatan togǝmai. \v 22 Sum̃an nǝvanuan p̃isi lotomat sil lotovi siAtam, nǝvanuan p̃isi lotovi siYesu, aGot dereh tigol likad nǝmauran dan nǝmatan.\f + \fr 15.22 \ft Hǝn naves 21-22, ris Gen 3.17-19; Rom 5.12-21\f* \v 23 Be dereh lile mǝhat len namityal salit ṽisusua, nametǝkav aKristo; husuri, nǝboŋ aKristo b̃egǝmai, alat seKristo dereh lile mǝhat. \v 24 Beti nanoŋan dereh tegǝm balai. Natǝmat p̃isi lotoil a m̃o, mai nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an p̃isi, mai nǝdaŋan p̃isi, aKristo dereh tigol levi ut kǝmas p̃isi.\f + \fr 15.24 \ft Nǝboŋ aPol tosor husur \fq natǝmat p̃isi lotoil a m̃o, mai nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an p̃isi, mai nǝdaŋan p̃isi, \ft isor husur natǝmat gail mai nǝdaŋan lotokade hǝn lotoil a m̃o hǝn natite.\f* Ale nǝdaŋan san hǝn na-il-a-m̃o-an hum aKiŋ, dereh tilavi mai aGot aTata. \p \v 25 Husur aKristo teil a m̃o m̃au hum aKiŋ van vǝbar tovǝlas naenemi san gail p̃isi vi pan, hum lotovi ut kǝmas.\x * \xo 15.25 \xt Psa 110.1\x* \v 26 Ale nǝmatan evi naenemi namǝkot aKristo b̃igol b̃imasig. Dereh nǝmatan teb̃uer. \v 27 Husur natosian siGot ike, “eriŋ natit p̃isi len navǝlan aKristo, hum aKristo tovǝlas gail vi pan.” Ale nǝboŋ natosian toke, eriŋ “natit p̃isi” len navǝlan aKristo, datolǝboii ke aGot savi ideh len natgalen p̃isi, husur evi aGot toriŋ natit p̃isi len navǝlan aKristo.\x * \xo 15.27 \xt Psa 8.6\x* \v 28 Be nǝboŋ aGot b̃eriŋ natit p̃isi len navǝlan aKristo b̃inoŋ, beti aNatun aGot dereh teriŋ gai gabag len navǝlan aTǝman toriŋ natit p̃isi len navǝlan aNatun, hǝn aGot m̃au b̃iyalyal sǝhor natit p̃isi, hǝn nalǝŋonian san sǝb̃on b̃evisi. \p \v 29 Na-le-mǝhat-an dan nǝmatan tab̃uer, nǝvanuan gail lotobaptais silat lotomat tia, dereh lǝtagol nǝsa? Takitin ke alat lotomat, aGot asike tagol lǝtale mǝhat dan nǝmatan, nǝvanuan lotobaptais salito, lubaptais m̃os nǝsa?\f + \fr 15.29 \ft Len naut a Korint, ikad galevis len alat siYesu lotobaptais silat lotomat tia. Naṽide enan savi naṽide len alat siYesu len naut ideh am, ale gagai datsalǝboi nadǝlomian silat lotogole. Imasil ke galevis lotogole, be aPol sakele ke todam̃ hǝn naṽide enan, husur aPol isor husur na-le-mǝhat-an dan nǝmatan, sasor husur nǝbaptaisan enan.\f* \v 30 Ale ginamit, asike namttale mǝhat dan nǝmatan, ginamit namtutoh tabtab pǝpadaŋ hǝn nǝmatan m̃os nǝsa? \v 31 Akis nǝmatan ipat pǝpadaŋ hǝn ginau. Natenan ekitin hum tokitin ke notoṽiv masuṽ hǝn gamito len nǝmauran mǝttokade len aYesu Kristo, aMasta sidato. \v 32 ANunun aGot tab̃uer len ginau sum̃an nǝvanuan navile a pan ŋai, nub̃al mai alat a Efesus lotohum narivatvat katkat m̃os nǝsa? Savi m̃os natideh! Ale aGot asike tagol alat lotomat lǝtale mǝhat dan nǝmatan, dattahusur nasoruan toke “datihan, datemun husur pelan dereh datimat.”\x * \xo 15.32 \xt Isa 22.13\x* \p \v 33 Alat lotokǝmaienan salegǝras gamito. Nasoruan toke, “Nǝtahan mai nǝvanuan tosa, emǝdas nab̃oruan tovoi,” evi kitinan. \v 34 Samtevinvinu am, tǝlmam van hǝn nǝnauan tovoi hum tonor hǝn mǝtb̃igole. Mitinoŋ dan nǝsaan. Husur gamit galevis lotǝtan hǝn aGot—nokǝmaienan hǝn nahurumit b̃isa lan. \s1 Len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan niben nǝvanuan imabe? \p \v 35 Avil dereh avan ideh tike, “AGot igol mab hǝn alat lotomat lile mǝhat? Dereh likad nibelit tomabe?” \v 36 Govi hoṽon! Namisurhut natideh gotodaŋdaŋi imasmat hǝn b̃imaur, hǝn b̃itov vi mǝhat. \v 37 Nǝsa gotodaŋdaŋi sǝkad niben b̃egǝmai, savi nǝhai b̃itov vi mǝhat, be gudaŋ namisurhut kǝmas ŋai, hum ma tovi misurhuwit o misurhut natideh am. \v 38 Be aGot beti eviol mai namisurhute gail nibelit toveveu gai tolǝŋon lǝb̃ikade. Ale ṽisusua len namisurhut lototiltile, aGot igol titov, tikad niben sǝb̃on ŋai. \p \v 39 Len naṽide tomaienan, niben natit p̃isi lotokad nǝmauran lǝsap̃itp̃itoṽ. Niben nǝvanuan etile, niben narivatvat etile, niben nǝman namǝsav etile, niben naieh etile. \p \v 40 Ale ikad natit gail len nǝmav lotokad nibelito hum tokad natit gail len navile a pan lotokad nibelito. Nǝyalyalan hǝn niben natit gail len nǝmav etile dan nǝyalyalan hǝn natit gail len navile a pan. \v 41 Namityal ikad nam̃ialan san, nahǝbati ikad nam̃ialan san, mai nam̃eso gail lukad nam̃ialan tile am. Ale len nam̃eso gail, nam̃ialan hǝn nam̃eso sua etile, nam̃ialan hǝn nam̃eso tile am etile. \p \v 42 Imaienan ŋai len na-le-mǝhat-an dan nǝmatan. Gagai niben nǝvanuan imat, ib̃o len tan, be nǝboŋ aGot b̃igol b̃ile mǝhat, dereh niben nǝvanuan tikad nǝmauran vi sutuai. Asike ib̃os nǝtan boŋ ideh. \v 43 Gagai niben nǝvanuan evi ut kǝmas, be nǝboŋ b̃ile mǝhat dereh tiyalyal. Gagai sǝdaŋ, be nǝboŋ b̃ile mǝhat, dereh tidaŋ. \v 44 Gagai niben nǝvanuan evi natit hǝn navile eg a pan, be nǝboŋ b̃ile mǝhat, dereh tevi natit hǝn nǝmav, niben veveu tonor hǝn b̃itoh len nǝmav. Husur tokad niben hǝn navile eg a pan, ale ikad niben hǝn nǝmav am. \v 45 Imagenan, natosian siGot ike, “Nǝvanuan nametǝkav, aAtam, egǝm vi titsua tokad nǝmauran.” Be aAtam namǝkot, tovi aKristo, egǝm vi Nunun Nǝmauran toviol hǝn nǝmauran vi sutuai.\x * \xo 15.45 \xt Gen 2.7\x* \v 46 Avil nǝmauran vi sutuai togǝm len aNunun Nǝmauran sagǝm a m̃o, ao, nǝmauran len navile eg a pan egǝm a m̃o, ale husuri, nǝmauran vi sutuai len nǝmav. \v 47 AAtam, nǝvanuan nametǝkav, evi vanuan navile a pan aGot togole hǝn nǝtan. Ikad nǝmauran hǝn navile a pan. AKristo, nǝvanuan na-vǝha-ru-an, evi vanuan nǝmav. Ikad nǝmauran hǝn nǝmav.\x * \xo 15.47 \xt Gen 2.7, 3.19; Jon 3.13, 31\x* \v 48 Alat navile a pan lotokad nǝmauran hǝn navile a pan, losum̃an nǝvanuan tokad nǝmauran hǝn navile a pan aGot togole hǝn nǝtan. Alat lotokad nǝmauran hǝn nǝmav, losum̃an nǝvanuan nǝmav tokad nǝmauran hǝn nǝmav. \v 49 Sum̃an gidat dattolav kot aAtam, nǝvanuan navile a pan aGot togole hǝn nǝtan, len naṽide tomaienan, datimaslav kot aKristo, nǝvanuan nǝmav. \p \v 50 Bathudud nadǝlomian, nekǝmaiegai ke: nibedat tokad namǝŋod mai nǝda salǝboi b̃ikad nǝmauran mai aGot len natohan pipihabǝlan. Bathut nibedat b̃ibos nǝtan, salǝboi b̃ikad nǝmauran vi sutuai lan. \p \v 51 Mitinau. Nikel vǝhot natsua maiegai ke: savi gidat p̃isi datb̃ipatmari len nǝmatan. Be gidat p̃isi, aGot dereh tegǝgel hǝn gidat p̃isi \v 52 vǝha-sua ŋai, len namityal top̃itol ŋai hum nǝmet tokavǝmat, len nǝwalan hǝn nǝtrampet hǝn nanoŋan. Husur nǝtrampet dereh tiwal, ale aGot dereh tigol alat lotomat lile mǝhat hǝn lǝb̃imaur vi sutuai. Gidat datsǝmat sal, aGot dereh tegǝgel hǝn gidat maienan.\f + \fr 15.52 \ft Hǝn naves 51-52, ris 1Tes 4.15-17\f* \v 53 Husur nibedat dattokade gagai b̃ib̃o, timasgǝm vi bedat togon asike b̃ib̃o boŋ ideh. Ale nibedat dattokade gagai b̃imat, timasgǝm vi bedat togon b̃imaur vi sutuai. \v 54 Nibedat b̃ib̃o, nǝboŋ lǝb̃egǝm vi bedat tile asike b̃ib̃o, ale, nibedat b̃imat, nǝboŋ lǝb̃egǝm vi bedat tile b̃imaur vi sutuai, beti nasoruan lototosi dereh tisarpoh toke, \q1 “Nǝmatan imasig, eb̃uer, aGot ib̃al maii ale esǝhor buni.”\x * \xo 15.54 \xt Isa 25.8\x* \q1 \v 55 “Eee, Matan, nasǝhorian sam̃ gai be? Gumasig! \q2 Eee Matan, nǝdaŋan sam̃ gai be? Godǝdas gǝb̃evin ginamit am.”\x * \xo 15.55 \xt Hos 13.14\x* \m \v 56 Nǝwei hinǝmatan evi saan—nǝvanuan timasmat sil nǝsaan, ale nǝdaŋan nǝsaan tokade, egǝm len nalo—nǝvanuan togol nǝsaan eb̃ur kotov nalo, ale timaspanis sile. \v 57 Be sipa vi tǝban aGot! Len aMasta sidat, aYesu Kristo, aGot ilav kuv gidat dan nǝsaan mai nǝmatan, igol datowin sǝhor gǝlar p̃isi. \p \v 58 Imaienan bathudud nadǝlomian notolǝmas bun gamit p̃isi, mǝteil gǝgat. Samterus dan nadǝlomian mǝttokade len na-kel-uri-an tovoi. Akis nǝlomit tidaŋ masuṽ len nauman siNasub̃, husur mǝtolǝboii ke nauman samit len Nasub̃ evi m̃os natite, savi ut kǝmas. \c 16 \s1 Na-bubulah-vat-an m̃os alat siYesu a Jerusalem \p \v 1 Gagai nuke nisor husur na-bubulah-vat-an m̃os alat siGot. Nuke mitigol husur nǝsa notokel mai alat siYesu len naut tiltile gail len naprovens Kalatia.\x * \xo 16.1 \xt Rom 15.25-26\x* \v 2 Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn nawik, gamit ṽisusua mǝteriŋ nǝvat ideh gail tipat, nahudhuvat hǝn nap̃urp̃uran samito. Ale sahsah tuan nǝvat enan hǝn b̃eutaut vir nagǝman sagw, savi hǝn nǝboŋ en beti mǝtb̃ebubulah vat. \v 3 Ale nǝboŋ nǝb̃egǝmai, mitilekis hǝn gamit galevis mǝttonau ke lotovoi. Dereh nilav nalob̃ulat napisulan mai galito, ale nesǝvat galito hǝn lǝb̃itariv naviolan samito vi Jerusalem. \v 4 Ale b̃inor hǝn ginau am nǝb̃ivan ei, dereh galit litah mai ginau len nǝyaran sagw. \s1 Na-sor-utaut-an \p \v 5 Dereh niyar tur len naprovens Masetonia. Ale nǝboŋ nǝb̃iyar tur len naprovens Masetonia b̃inoŋ, dereh negǝm hǝn gamito.\x * \xo 16.5 \xt Uman 19.21\x* \v 6 Hum ma nǝb̃itoh mai gamit b̃ebǝlav kǝkereh, o vǝbar nahǝbati naut susus lǝb̃inoŋ hǝn mǝtb̃evi tarhǝt sagw len nǝyaran van, vi lan naut ideh nǝb̃evi lan. \v 7 Husur nomǝtahun nǝb̃iyar tur len naut samit tutut ŋai. AGot b̃idam̃ hǝni, nuvatvat viri ke nitoh tebǝlav kǝkereh mai gamito. \p \v 8 Be dereh nitoh a Efesus van vǝbar naPentikost, nǝhanan hǝn nǝmatuan.\f + \fr 16.8 \fq NaPentikost \ft evi nǝhanan hǝn nǝmatuan topat len nǝmariboŋ tovi 50 husur nǝPasova. \f* \v 9 Husur aGot esǝŋav hǝn nab̃iltip̃isal hǝn nǝb̃igol nab̃iltiuman b̃iṽan hǝn naṽit b̃isob̃ur, naut kǝmas nǝvanuan tosob̃ur lotomǝtahun nauman sagw.\f + \fr 16.9 \ft Hǝn naves 8-9, ris Uman 19.8-10\f* \p \v 10 Nǝboŋ aTimoti b̃egǝmai, samtigol natideh hǝn b̃emǝtahw lan, len natohan san mai gamito, husur gai igol nauman siNasub̃ sum̃an ŋai ginau notogole.\x * \xo 16.10 \xt 1Kor 4.17\x* \v 11 Gamit ideh sateŋit nǝhon van hǝni, satinau ke tovi ut kǝmas. Be mǝtevi tarhǝt san len nǝyaran san hǝn b̃etǝlmam gǝm hǝn ginau, nǝlon topul hǝn natǝm̃at. Nutoh vir gai mai nǝbathudud nadǝlomian galevis am. \p \v 12 Nuke nisor husur awawa sidat len nadǝlomian, aAp̃ollos. Nukel buni ke timastah mai awawa nadǝlomian gail am lǝb̃ivan hǝn gamito, be savi nalǝŋonian san hǝn b̃ivan gagai. Nǝboŋ b̃ikad nap̃isal, dereh tivan hǝn gamito.\x * \xo 16.12 \xt Uman 18.24\x* \s1 Nǝ-maris-kotovi-an \p \v 13 Mǝtehulahul. Mǝteil gǝgat len nadǝlomian. Mǝteil b̃ur namǝtahwan. Mitidaŋ. \v 14 Nǝsa mǝtb̃igole, mitigol galen p̃isi len na-lǝmas-buni-an. \p \v 15 Bathudud nadǝlomian, mǝtolǝboi aStefanas mai nǝbathudud san. Galit nametǝkav lotokad nadǝlomian len naprovens Akaia, ale loviol hǝn galito hǝn lǝb̃evi tarhǝt silat siGot.\x * \xo 16.15 \xt 1Kor 1.16\x* Nous gamit, noŋir gamit ke, \v 16 len na-lǝmas-buni-an mǝteriŋ gamit len navǝlalito, galit mai nǝvanuan p̃isi lotob̃on mai galito len nauman, lotoum habat m̃os na-kel-uri-an tovoi. \p \v 17 Nohǝhaṽur masuṽ len nagǝman siStefanas, aFortunatus mai aAkaikus, husur alalum̃an galegai lovi tarhǝt sagw, gel gamit mǝtsalǝboi mǝtb̃igole. \v 18 Lugol nolǝŋon ivoi am len nǝlogw, hum lotogole hǝn gamit tia. Husur enan nuke, mǝteputsan nǝvanuan lotomaienan len nǝnauan samito. \p \v 19 Alat siYesu len naut tiltile len naprovens Asia lukel na-ke-ivoi-an mai gamito. AAkwila mai aPrisilla, mai alat siYesu lotob̃onb̃on len naim sǝlaru lohǝhaṽur hǝn lotokel na-ke-ivoi-an mai gamit len Nasub̃.\x * \xo 16.19 \xt Uman 18.2\x* \v 20 Gegai nǝbathudud p̃isi len nadǝlomian lukel na-ke-ivoi-an mai gamito. Len na-lǝmas-buni-an siGot len nǝlomito, mǝtesum̃ gabag hǝn nǝtarhomit gail hǝn mǝtb̃ikel na-ke-ivoi-an sagw mai gamito. \p \v 21 Ginau aPol nutos na-ke-ivoi-an egai hǝn navǝlagw sǝb̃ogw ŋai. \p \v 22 Avan ideh asike b̃elǝmas bun Nasub̃—tipanis sile! Masta sidato, gegǝmai!\f + \fr 16.22 \ft KelV 22.20. Len naut egai, ike \fq Maranata \ft tovi nasoruan ta Aram namilen ke \fq Masta sidato, gegǝmai.\f* \p \v 23 Nasub̃ aYesu teviol kǝmas hǝn navoian mai gamito. \p \v 24 Len aKristo aYesu, na-lǝmas-buni-an sagw tipat len gamit p̃isi.