\id LUK 
\ide UTF-8
\ide UTF-8
\rem Copyright Information: Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 License
\h Luka
\toc1 Luka i shi-ñu
\toc2 Luka
\toc3 Luka
\mt Luka i shi-ñu
\is Ĝiwbraw
\ip Bzüga go kako ĝiwbraw na vyow vew a vetsü se ye he kako ye Luk i ĝiw cheñe, sünda he kako yo danghuda i galyiw ksü go veksüw Kristan cheñe. Ñom-niti go homeje, i utro ĝübye küĝüw go da. I Tawgyew i shi-ñu truw nüna. I Tawgyew i shi-ñu seyo Tawgyew i shürhaw ná kako ĝida. Ije Polus idra ye Kristan na chiĝa daw Tawgyew ichi chiĝa daw nüna (Kulu. 4:14, 2 Timu. 4:11; 11:1).
\is Ĝiwbraw i djaga
\ip Odje 60-80 kuw.
\ip Luka i he kako í Kesriya ge ĝilyeñe seyo Rome ge kakuñe ĝimdzoadabi. Kako ĝidaw dzaga na Betlehem, Galil, yahudiya seyo Yerusalemjo du.
\is Lajovo
\ip Luka ubo yo Tawgyew i shi-ñu ye Tiyufilus í ĝiilyeda. Tiyufilus chemeje “Tawgyew i nülvo daw.” I Kristan í küĝüw ma mo i lyaĝoñ dawma se ye usu-upa yo madanghume. Luka í ĝidaw ge í “Dyewfo” cheñe 1: 3 ge ĝidaw í homeje i Roman gow babu dyew vedujo a du. Añe ge kako ngüdaw ná holaimeje he ye utro ĝübye gojo du. Ichi ĝidaw ge ana vedufodame, “Tawgyew i nüna” seyo “Tawgyew i ĝadz” (Luka 5:24; 19:10; 17:20-21; 13:18).
\is Ha ma a vew
\ip Jisu iñiñ lañe trumkoige, Luka i Jisu í “Nüna üsañe” cheda. I Tiyufilus í ana ĝida, í ha ñu ná dadrüdama se na se í uw yo danghulafijodawe (Luka 1:4). Luka í ñiku-ñisüw djüngkoi ge í ĝiw yo i kristan nabo hado chemeje Tiyufilus i danghulajobi Tawgyew i shüraw na nüna mauw mow cheñe.
\is Ñustu gow
\ip Jisu - Nüna uw a.
\iot Udrüla
\io1 Jisu i saw seyo ichi kutcho shüw___ 1:5-2:52
\io1 2. Jisu i nüna nabo chiĝa daw ___ 3:1 - 4:13
\io1 3. Jisu ĝaksüivo übraw ___ 4:14-9:50
\io1 4. Jisu i kros ge jiw ___ 9:51-19:27
\io1 5. Jerusalem ge Jisu i lüshüw paw, dzüw seyo üshükülyetcho ___ 19:28-24:53
\c 1
\s Luka i galyiw
\p
\v 1 Ñimko a ha ha lyilyedama, se ná nüna añe na galyiw ĝipüñejoñe dada. 
\v 2 Sünda he ñu ná dju nudzoĝ iñiyo hohusedama se naje, seyo, Tawgyew i shi-ñu truñe kahisedaw se naje, se ñu ná ütrüyomdo ñí trukuida. 
\v 3 Sünambo, no je ütrüyomdo, he na he í, usupa yo hoksüñe kalyisedaw no, süvzüw Tiyofilus bábo, he na he í magabolyiw ĝi vyeimeje ujoñe vyeda. 
\v 4 Hado cheholye, bá ha trudrülyedama, se ná umsowgo ba danghuweñe no vyedame.
\s Dzakariya ñe Elizabet
\p
\v 5 Nugo Herodes i Yahudiya ñetrü go ñetrü nugo dañe shüi ñeto ge ana lyikülye: Abiya müga go Jakariya cheñe mügaw a du. Üfum ye, mügaw Arõ yo samtolyiw namko yo a, iñiñi ye Elishiba. 
\v 6 Sünda se naksü Tawgyew uvro ge chiñifoñe, seyo Prabhu ichi shotuko dügyew ná je da shüw. Ǘĝü dadrülyedaw ná je madatruw-makitruw da shüw. 
\v 7 Sünda Elishiba i ügübzümdá naksü agü je ñiwbi. Sünda se naksü kewje keahubi.
\s Sorgomuko i yo Yohañ í sakülyew ñihowtrü
\p
\v 8 Dzakariyas i í ñeŝü ná daĝañ kuwñe, Tawgyew uvro ge, i ñegru ge müga chew daw. 
\v 9 Sündada mügaw ná daw basha yo dañe kako dzulaw ge iñiñi kakülye, Tawgyew í küĝüw ñegru ge jiñe shobrovzü foweñe. 
\v 10 Sündada shobrovzü fomkoi sese vyew na nopsü ge kahuañe küĝütsü. 
\v 11 Sese Tawgyew ichi sorgomuko a ye shobrovzü fodaw südzüvyepsüĝ vyego psüĝañe ge gudzukülyedaw ye, í hohu. 
\v 12 Sünda Jakariya í hoglye ŝüpo lamosha, sünda í ĝew vyehua. 
\v 13 Seŝo ye sorgomuko i í che, “Jakariya, djuĝejodawe hado chemeje bá küĝüdaw ye dzühujemme sündada bafum Elishiba yo babó saw a sakülyejome, sünda ba se iñiñi ye Yohañ ñe ñijodawe. 
\v 14 Sünda ba agü saahuñe ŝüpyo lüshüñe, lüshümfoajome seyo ŝüpyo nüna na agü sadabi cheñe lüshüjome.” 
\v 15 Hado chemeje i Tawgyew üvro ge sawlyiw chiñifojome; seyo tsü keje matujome; seyo iyañ ulhu ge duluge yo ĝulo güdraw yo güdraavojobi. 
\v 16 Seyo Israyel yo naje ŝüpo nüna na Tawgyew ichi ge kakultrujome. 
\v 17 I ñihow Eliya í ĝulo seyo küña dafidama dañe üvro üvro kutrojome hado chemeje awu na na üdrü-ulu ye agü nachi ge tchodügyejo; seyo zew chew madzüw na Tawgyewchi ge chiñidrüñe lakujo sünda Tawgyew ibó dafimsofiw dashütrüvojo. 
\v 18 Jakariya i sorgomuko í dzü, hei no künda danghujowa; hado chemeje nobó mukroadabi seyo nofum boje mukromyadabi. 
\v 19 Sorgomuko i í trutcho, “No Gebriyalwa, Tawgyew ichi mukow kewwa sünda üdra gudzusaw ye wa; sündada nó badra chitruweñe seyo bá he ñu ye truweñe kiadaw yewa. 
\v 20 Seyo hojo dawe, he ñu ye umsow makalu kuw ba mulyo ĝyojome, sünda mazefijomme, hado chemeje ba nó ñu ye, i ke damdrüñe dafiajoma, sei umsow mavye.” 
\v 21 Nüna na Jakariya í ĝyokrütsü, sünda mavyenghuahuw lyatsü, hado cheme ñegru ge aña künda uwalajemañe? Vyeñe. 
\v 22 Sünda i ñopsü kahuadabi abó ñu mazefibi, sündawñe na danghuladabi i ñegru ulunge hama ñita homadadañe, sünda i sei vyeĝelalye seyo mulyo lyadabiñe. 
\v 23 Sünda i sehu datunofiahuñe i í ñe ge katcho. 
\v 24 Setasaĝa yo ifum Elishiba somafobi, sünda hubye pom kuw i nudzoĝ ana cheñe müŝüñe vye. 
\v 25 “Nüna nafo ge nó bümazeamedañe nobó Tawgyew i he ñeto ye ana daidawa.”
\s Sorgomuko i mariyam itrü a jiku
\p
\v 26 Elishiba agü ñiw yo hubye ĝe kuw sa a Tawgyewchi go sorgomuko Gebriyal i Galili iñiñi Nazrat ñetrü ge, 
\v 27 Mimsa nano makaw a ichi ge kiku. Djú Joseb cheñe Dawud í ñeŝü go Muhusa a idra ĝulo daida, se nano makaw mimsa iñiñi ye Mariyamwa 
\v 28 Sünda Sorgomuko i ichi ge ñelunge jimyoñe che, ba hu je adjüdjüw no je aĝimiw lüshütukoaiwe, Djú Tawgyew í nülvow tukoaidama! Tawgyew i badraŝome. 
\v 29 I se ñu yo ŝüpyo ĝelamoag, sünda vyemche, hei küna ñu a djüjemma? 
\v 30 Séŝo Sorgomuko i í che, Mariyamya; djuĝejoda, hado cheme Tawgyew í nülvo bá tukoaidawa. 
\v 31 Sünda hojodawe, ba somafojome, sünda ba saw a sakülyejome, ba iñiñi ye Jisu ñe ñijodawe. 
\v 32 I ŝüĝlyiĝjome; seyo bá Soĝgro-yaloñe üsaw chejome; sünda Tawgyew i í awu Dawud i psüĝa ye í djüjome. 
\v 33 Sünda i Yakub í ñeŝü ge shüwa nugo da shükejome; sünda í ĝadzü da shükyew ye keje mamütrajome. 
\v 34 Mariyam i Sorgomuko í che, “Hei künda lyijowa? Nobó muhuje madanghulubi.” 
\v 35 Sorgomuko i í trutcho “ĝulo güdraw ye baso ge kamyojome, seyo Toĝgroyama í Ĝagra ye badru ge duñgudrujome; Hado chemeje í ĝulo güdraw yo sakülyalaibi, Í Tawgyew üsaw chejome. 
\v 36 Sünda hojo dawe, bá ñeŝüĝ go Elishiba i je mukromyadabi a saw sakülyemkoiba, hei ichimsoba í na Ügübzüm chebabi, i so mafow hubye ĝe kudaba. 
\v 37 Hado chemeje Tawgyew ichi ge ha ñu je madafiwjo che ñiwme.” 
\v 38 Mariyam i che, “Howe, no Tawgyew i chiĝadambabi, bachi ñu trudo trüduyo dubroñe nodra ana lyimeje.” Sese sorgomuko ye itrü yo katrükralye.
\s Elizabet ichi ge Mariyam i jiw
\p
\v 39 Sündaw se ñeto Mariyam i kutcho yo gudzuñe pufo go Yahudi na ñetrü a ge ji. 
\v 40 Sünda Jakariya iñe ge jiñe Elishiba í gagañe da. 
\v 41 Elishiba i Mariyam ichi gaga chewye dzühuhuwñe, seŝügudoye ulhu go agü yeje gog, sünda Ilishiba i ĝulo güdraw yo tukoa. 
\v 42 Sünda i gow yo ŝogzuñe che, ba mim naĝi yo süvzüfowmme, seyo balhu go sheje ye ŝüvzüw me. 
\v 43 Sünda noje hango yo nülvojema, no Tawgyew üyañ ye notrüĝañ a jikuda. 
\v 44 Sünda holabya bachi gaga chew ye nofu ge dzühubyo dzühuĝyowñe seŝügudo ye nolhu go agü yeje lüshülye gogje. 
\v 45 Sündada seiye ŝüvzüwmme, se í djuyo umsow vyeñe Tawgyew ichi go, ha ñu ye idra chedama, sei damsojebi.
\s Mariyam i Tawgyew í troi.
\p
\v 46 Sese Mariyam i che, “Nodrü-nolu yo Tawgyew i troime.
\q
\v 47 Sünda noĝulo ye, nó gudraw choakejo Tawgyew yo lüshü damme.
\q
\v 48 Hado chemeje i í chiĝadam idru ge nülvo hoida, sündada holabya, ayo dalalye shüwa shüw pumnüshüĝi kuw nüna na nó ŝüvzübram chejome.
\q
\v 49 Hado chemeje se bolugobraw Tawgyew i nobo chiĝa dew dew daida, sündada iñiñ ye güdraw me.
\q
\v 50 Sünda i nülvo ye se nadra jome, dju í ĝeima, saltso saltsow daw kuw sünañgudrujome.
\q
\v 51 I í bolugow ye sheiwa, seyo dju nudzo drü-lu ge dafowŝoñe daima sena daame-kiame vye.
\q
\v 52 I shotuko dümbraw na psüĝa go dügaaha; Sünda nülvodaw i udruda vye.
\q
\v 53 Luhuŝümgraado na gañ uwyo da djü, séso dzomo-külyimodaw na ügzü ufobüla lyadügye.
\q
\v 54 I í nüdzoĝ aki-awu na, kulo Israyel na ĝaksüla, hado chemeje se nülvo ye büvyesüdañe.
\q
\v 55 Shüwa Abraham ñe i saltsoahuw nadra shüwa duñgudrujo, I küna ñi bupye-ñipye nadra chedama süna.”
\q
\v 56 Mariyam i hubye dzü kuw idra ĝyoselyeñe, i ñe ge katcho.
\s Yohañ Baptisma djüw i sawfo
\p
\v 57 Sese Elishiba i samdrü kudabi, sünda i saw sakülye. 
\v 58 I ĝafopsüĝ-ĝampsüĝ seyo i ñeŝüĝ-ñepeĝ na sei dzühulye, Tawgyew i ídru ge ŝüpyo nülvo dadañe, idra ye lüshütuno. 
\v 59 Sündalye ana a dadawa ñegi ŝügzü kuwñe se agü í fyuw ñeto kudabi sünda i ñiñi ye ichi awu Jakariya í iñiñ ye ñiweñeda. 
\v 60 Séŝo iyañ i che, mowwe; i ñiñi ye Yohañ ñe ñijo dawe. 
\v 61 Sünda na í che, bá ñeŝüĝ ge ana üñiñi djuchije ñiwa. 
\v 62 Sese i ichi awu i damcheñe dzü, ba iñiñi í ha ñiĝoñda? 
\v 63 Sündawñe i ĝijo kako prülañe ĝiag, iñiñi ye Yohañ me, sündawñe vyew na mavyenghuatsüg. 
\v 64 Sündawñe ichi umdzu ñe zebüla naksü seŝügudo ye zefikülye; Sünda i ñu zehuahuw ye Tawgyew i trokülye. 
\v 65 Sündawñe iñisa ye ĝyodo na vyew ĝemoatsü; sünda se ñu ye vyew se Yahudiya nachi ñetrü üñisa üñisa naje ŝüĝeatsü. 
\v 66 Sünda vyew dzühudo na nudzoĝ nudzoĝ drü-lu ge vyelatsü che, “He agü ye künajojeŝoma?” Hado chemeje Tawgyew i ügzü ye idra dubi.
\s Dzakeriya i ñihow
\p
\v 67 Sünda iyaw Jakariya i ĝulo güdraw yo tukoa, sünda ñihokülye.
\q
\v 68 Israyel go Tawgyew í ŝüvzüwe.
\q Hado chemeje i í nudzo nüna ná hokrüvo,
\q Sünda ná ĝaksüivo,
\q
\v 69 Seyo i kulo Dawud i ñe ge ñibo muchoaijo hosüw üŝüvzü a lahuaida.
\q
\v 70 Sünambo i bzüga yomdo güdraw ñihow truw bupye-ñipye nayo, dju ñedzü üña no üña gomdo dulyisema, senayo trulyeida.
\q
\v 71 Chemeje ñi vyeñiw-vyeĝaw nayo, seyo ñi homsüsew nagzü yo ñi muchoaida;
\q
\v 72 Sei ye ñi bupye-ñipye na nülvo dañe nudzoĝ güdraw ñu i vyesüweñe,
\q
\v 73 Seyo se trasĝa sei, se í i ñi awu Abraham yo todoye,
\q
\v 74 I ñi hei djüjo, sei ye ñí vyeñido nayo kahajoñe,
\q
\v 75 Ivro ge chiñiw seyo güdraw ĝabo kaw ge shüdzowkuw maĝew ichi chiĝa dañgudruweñe.
\q
\v 76 Seyo ba ye muhusa agüsa, Toĝgroyama i ñihobraw chejome, hado cheme ba Tawgyew ichi ĝabo dashütrüvojoñe uvro uvro kutrojome,
\q
\v 77 Sei ichi nüna na djumuchoawe, dju, ná lalo yo güdraw pawma.
\q
\v 78 Hei ñi Tawgyew í nülvo dado yo lyijome, seiyo ñidru ge udrugo yo müsaw a dzüto-rünokülyejo.
\q
\v 79 Sei ye nukuĝuw seyo dzüjo ĝabo ge ĝyodo na müsaw djü, seyo ñishi í lüshüw ĝabo gudow lakutrokewe.
\p
\v 80 Seyo se muhusa angasa ye Yohañ, shülyifi shülyi seyo ĝulo ge gokülyefi gokülye seyo Israyel ge kakujo ñeto kuw i bye ge ĝyo.
\c 2
\s Betlehem ge Jisu i saw
\p
\v 1 Se ñeto ge ñubyu Kesar Agastas ichivye gow shotuko-kunu kihua, vyow Druguw-Drulyiw gow ĝadzü-ĝaĝi nañiñ ĝimyoweñe. 
\v 2 He uvromashü iñiñ ĝimyow ye ñubyu Keriniyas í Siriya gow dümbraw dadaw ñetow ge daw. 
\v 3 Vyew na nañiñ í ĝimyojoñe nudzo-nudzo ñetrü ge katsüküĝatsü. 
\v 4 Sünda: Joseb je Dawud i ñeŝü go üŝü umu, sündada i Galili go Nazrat ñetrü yo kañe Yahudiya ge Dawud i ñetrü Betlehem ge ka. 
\v 5 I iñiñ ĝimyow, í goidaw Mariyam dju so mafoma idra jisa. 
\v 6 Na Betlehem ñetrü ge dulu ge, i agü sajo ümdrü kuadabi. 
\v 7 Sünda i agü üsaw samkyo a saa sündañe í gyeka ge ĝüshüñe káko ge zua ve, hado chemeje nabo süge ñe ĝyojo mapa.
\s Fugulu ĝokrüw nabo soĝgomuko í ñu kidaw
\p
\v 8 Seyo se ñetrü a küña fugulu ĝyokrüw duma, se na ñegi ge vi ge ĝyoñe ná hokrü ĝow. 
\v 9 Seyo Tawgyew i sorgomukow a namgkow ge gudzukülye, sünda Tawgyew i ĝagra namgkow ye dubrokülyeg, sündawñe na ŝupo ĝeatsüg. 
\v 10 Sündawñe sorgomukow i na che, “Dju ĝejo dawe; Hado cheholye chemeje, howe, no tuĝu-tumo vyow nabo ŝüpo lüshüw ñu a trujome. 
\v 11 Yow ñubyu Dawud i ñetrü ge djobo muchoaijo a sadame, sünda se i Prabhu Masime.” 
\v 12 Sünda se ye ba chi shewme, sei ye ba agü a ye gye ĝüshüñe seyo káko ge zuw hohujome. 
\v 13 Sündawñe sorgomuko a üdra ye soĝgomuko upua a Tawgyew i iñiñ la troñe ana chew hohuda, 
\v 14 “Ñedzü ge Tawgyew í ĝüdzüw sünda no ge se tuĝu-tumo na ĝüdzüw djüwe djú ñedzü Tawgyew i uw veima.”
\s Fugulu ĝaksüw na Betlehem ge jiw
\p
\v 15 Sorgomuko i natrü go soĝgo ge katralyewñe, fugulu ĝaksüw na ĝütchü cheĝi, “Tchow, ñi Betlehem jiñe he ñu chedaw i, seyo Tawgyew i trudaw í, hobo.” 
\v 16 Sünda na mekutcho djeñe Mariyam ñe seyo Joseb naksü ütrü ge anga i káko ge vedaw hohu. 
\v 17 I holyeñe na se anga ufo gow na ha trudama se ñu chedaw na truzeĝiatsü. 
\v 18 Seyo vyew dzühutsüdaw na fugulu ĝaksüvow na ñu trudaw yo mavenghuatsüg. 
\v 19 Seŝo Mariyam i he ñu na üdrü-ulu ge veñe vemchepüñe. 
\v 20 Sünda fugulu ĝaksüw na ná küna trudama, sünambo vyew dzühuñe hohuñe Tawgyew i trolyeñe lüshüñe katsütcho.
\s Jisu ichi fyuñe seyo iñiñ ñiw
\p
\v 21 Ñegi ŝügzü kufiahuñe, seyo i Jisu i mükraksüw fyumdrü kuadabi, sünda iñiñ Jisu ñe ñi, he iñiñ ye sorgomuko i uluhudrü ge mañilugomdo djülyedabi. 
\v 22 Sünda Musa í shotuko dalyedaw yo Mariyam i güdraw ĝyow ye ĝomdzoahuwñe sünda Joseb ñe Mariyam naksü í Tawgyew uvro ge shew Yarusalem lañe jike. 
\v 23 Tawgyew i shotuko ge ĝimbo: “Vyew saw samkyo na Tawgyew ibó güdraw vyejome.” 
\v 24 Sünda Tawgyew i shotuko dalyedaw go chemeje, “Aŝüm osa ksü, momeje paĝusa üsasa ksü lañe küĝüwe.”
\s Simon i ñi-how
\p
\v 25 Se ñeto ge Yarusalem ge Simon iñiñ yo nüna a duw, sünda i güdraw nüna seyo Tawgyew i küĝüw nüna, sünda Israyel ge ĝüdzüjo i ĝyokrü, seyo ĝulo güdraw üdra dusa. 
\v 26 Sünda ĝulo güdraw yo truhua, ba Tawgyew i saw Masi í mahohulu, ba madzüvzüjome. 
\v 27 Sünda í Ĝulo Güdraw i ñegru nopsü ge jidügye; sünda iyaw ñe üyañ naksü se agüsa Jisu íbo, ahugo shotuko na dajoñe veñe lajikedaw sesse, 
\v 28 sünda Simon i angasa í lolalyeñe, Tawgyew í troñe ana che: 
\v 29 “He Tawgyewwa, ba ñu chew kudabi, bá kulo í ba ĝüdzüw yo kadügyejodabe; 
\v 30 Hado chemeje noñi yo ba muchoadügyedaw ye hohudamme. 
\v 31 Djú ba vyew druguw-drulyiw gow nüna na hovow sa a dadrü kikülyadama. 
\v 32 I utro sama nabo umsow truhoahuw müsaw da kakülyajome, sünda Israyel go djo nüna nabo lüshü-lübajome.” 
\v 33 Sünda üyaw ñe üyañ naksü ubo gow ñu chedaw yo mavenghuatcheseñgudru. 
\v 34 Sündawñe Simon i í gaĝüzü djüñe, üyañ Mariyam í che, “Howe, i Israyel go na gaañe seyo pülyidügyejo go, seyo ana a chi shedügyejoñe ĝyokrüdügyeda, seifo go ñu zeĝijome. 
\v 35 Sünda ba ĝülo je vetsü yo vudüga-vudüga dajome. He yo ŝüpo na drü-lu ge vedaw na truhuajome.”
\s Hanna i yo trudaw ñu
\p
\v 36 Sünda Asher ĝübye go Fanual üsam a duw iñiñ Hanna, i ñihow trum: I ŝüpo mukrombi, I ülshi dzüwñe üdra gzü daw yo odje mro kuw shüfisawba. 
\v 37 I odje ŝügzüĝütrü psüĝi gow müjem: sünda ñegru keje matrahuw ñegiw-ñetow drüpsü-ñilyi mañiw seyo küĝüñe ĝyonggudruwba. 
\v 38 Sünda i sehu ñeto süge jikuñe Tawgyew i drü-lu yo uw che, sünda vyew ná, dju Yarusalem i yo muchoajoñe ĝyokrüvodaw na, ifo go ñu trumyokülye.
\s Josep ñe Mariyam naksü ñe katcho
\p
\v 39 Sünda na Tawgyew davyedaw shotuko üĝü ye vyew damdzoahuwñe sese Galili ge nudzoĝ ñetrü Nazrat ge katcho. 
\v 40 Sünda angasa ye nugow lya, sünda bolu dukülyebi, seyo patsü-sholu tukoaha, sünda Tawgyew i nülvo üdra sa dusa.
\s Angasa Jisu ñegru ge
\p
\v 41 Üyaw ñe üyañ naksü oje drü-drü Yarusalem ge Fasa rhano ge jinggudru. 
\v 42 I oje ĝüyo ksü kuwñe, na rhano ge ĝidaw ñom í daw Jerusalem ge ji. 
\v 43 Sünda na vyew ñegi ĝyomdzolye sese katcho, se angasa Jisu Yarusalem ge ĝyotralye; sei üyow ñe üyañ naksü madanghu. 
\v 44 Na ana veñ, i upu jiw nadra dusamada, ñegi a kapseajebi: sünda na í nadraw seyo na ñeŝü nangko ge tchüpüñe. 
\v 45 Sé matchülawñe na tchü-tchüñe Yarusalem ge katcho. 
\v 46 Seyo ñegi dzü sefum ye na í ñegru nopsü ge dadrüw nangko ge ĝyosañe, ná ñu dzüñe seyo naje i chi dzü ĝyodaw hohu. 
\v 47 Seyo küña na i ñu truw dzü ĝyodama, se na vyew í danghuw yo seyo i ñu hutrow yo mavenghuatsü. 
\v 48 Sündawñe na í holyeñe mavenghualyeñe seyo üyañ i í che, “No sawwa, ba ñidra ana hado daña? Howe, baw ñiksü ba taĝaw na veduw tchü ñegiaha.” 
\v 49 I í che, “Ba no hado tchüña? Hadoma madanghuma, no nó awu i ñe ge dujobabi cheñe?” 
\v 50 Seŝo i í ha ñu chedama, i se i madzüsüla. 
\v 51 Sündawñe i üdra kasa, sünda Nazrat ge kaku, sünda na chew dzü ĝyosa; sünda üyañ i he ñu ye üdrü-ulu ge ve. 
\v 52 Seyo Jisu i patsü-sholu seyo udru ge lyifilyi sünda Tawgyew ñe nüna naksü ubo yo go shülyi.
\c 3
\s Yohañ Baptisma djüw ichi shi-ñu.
\p
\v 1 Nugo Tibiriyus Kesar ñetrü nugo dañe oje ĝütrüpom kuw sese, seyo Pontus Pilatus i Yahudiya go ñetrü nugo da shüi sese, seyo Galili ge Herodes, sünda üñu Filip Ituriya seyo Trakonitis go nugo da shüw sese, sündalye Abilene ge ye Lisaniyas go nugo da shüw sese. 
\v 2 Seyo sese Anasñe Kefas naksü müga gow, seta-seĝa Tawgyew ichi shi-ñu ye, ge bye ge Jakariya ichi üsaw Yohañ ütrü ge dzühuku. 
\v 3 Sündalye i Yordan hu itrüĝañ go vyew ñetrü-ñetrü ge jiñe, lalo muchojoñe drü-lu ye vyegudoweñe baptisma ifo ye truzekülye. 
\v 4 Yasaya i ñihow trulyedaw shi-ñu kako ge ĝidaw ye:
\q “Bye ge shogzükülyedaw nüna i ĝuksüwme he i:
\q ‘Tawgyew i ĝabo dashütrüvowe, i ĝabo í gudow davowe.
\q
\v 5 Kaguĝuahuw küñama kazeĝiyijome,
\q Seyo púsa je lüñew daajo;
\q Seyo üküngüw ná gudojo, lüvzüw lüñew ĝabo
\q Sena ĝabo rhugro lyijome.
\q
\v 6 Seyo uso duw chebiw ye vyew Tawgyew i muchoaihuw hohujome.’”
\p
\v 7 Dju upu dyam na ichi ge baptisma lajoñe jihuañe jikutsüdaw na, se na i che, “He byu üsa nawa, djó dju truda, he kalai lusuvyuw yo ĝe jehuatsüwe che? 
\v 8 Drü-lu vyegudofilaw kuw sheje lakuwe: seyo nudzoĝ-nudzoĝ drü-lu ge ana djuvyelajo dawe, se ñi aki-awu ye Abrahameñe; hado cheme no dju chengkoime, Tawgyew i he kunu yo je Abraham íbo mulo lakülyefijobame. 
\v 9 Seyo ya bo puĝje ye shoñ ükrütrü ge vyedabi, sündada ha shoñ ye sheje uw yo majema, se na poskealye mi ge foahuebabi.” 
\v 10 Seyo nüna na í dzü, “Sename ñi ha dajowa?” 
\v 11 I ná tru, “Djuchi ge polu ksü duma, se djuchi ge ñima se i djüwe seyo djuchi ge tsajo duma, se naje süna datsüwe.” 
\v 12 Seyo patso-law na je baptisma law jiku, seyo í dzü, “He dadrüwwa, ñi ha dajobya?” 
\v 13 I ná trutcho, “Dju djóbo ĝyokrüima, se í fojelübzüw patso djulajo dawe.” 
\v 14 Seyo rhünakew na je í ana dzü, “Ñi ha dajobya?” I ná chetcho, “Djudru ge je külü djujowe, seyo mülaw-mütraw djufojo dawe, seyo nudzoĝ chiĝa dadaw ge lüshüjo dawe.” 
\v 15 Sünda nüna na se í vyeksüñe ĝyomkoi sese, seyo vyew na nadrü-nalu ge Yohañ ifo go vyemkoi, haña he ashá he i Masi moŝomachañe. 
\v 16 Sündawñe Yohañ i vyew ná che, “Nobó djo hu yo baptisma djüwbame, séŝoye i kalaime, dju nó cheje saw-lyiw bolufowme; no ivro ge ichi shita udro tashaijoje ugõ ñiw sünabame, se i djó ĝulo güdraw seyo mi yo baptisma djüjome. 
\v 17 Ichi chiaĝi ye ichi ügzü a me; seyo i í ñetchü ye uw yo dagüdrajosome; seyo pulgü tcholadaw na üŝaka lakeĝijome, séŝo üĝütchü na ye mi ge foajo se mi ye keje madzoñoajo.” 
\v 18 Sündalye i nüna na dadrüñ-dadrülye shi-ñu uw je trusejome.
\s Herodas i Yohañ í pache ge kiw
\p
\v 19 Seŝoye i psüĝimko yo ñetrü a go nugo Herodes í iñuw Filipus ufum Hirodiyas ifo go, vyew lalo datruw nafo se na sei í dadaw na fokülye. 
\v 20 Sündada Hirodes i vyew naĝi yo je i fow lalo je datru, Yohañ í pache ñe ge shü vyewe che.
\s Yohañ yo Jisu í baptisma djüw
\p
\v 21 Vyew na baptisma latsüwñe, seyo Jisu je baptisma lalyeñe küĝü ĝyo, sündawñe ñedzü müsaag. 
\v 22 Seyo ĝulo güdraw paĝusa veduw ye uso dañe idru ge ĝudrokülya, sünda ñedzüdru go ñu zekülye “Ba nó sawme, ba yo no ŝüpo lüshüdame.”
\s Jisu i galyiw
\p
\v 23 Jisu i shi-ñu trukülyewñe, sese i oje dzüĝü kuw. I Joseb üsaw (nüna na ana vedabi), seyo i Eli ichi, 
\v 24 Seyo i Mattat üsaw, seyo i Lewi ichi, seyo i Malki ichi, seyo i Jannai ichi, seyo i Yusuf ichi, 
\v 25 Seyo i Mantiyah ichi, seyo i Amos ichi, seyo i Nahum ichi, seyo i Asaliya ichi, seyo Naggai ichi, 
\v 26 Seyo i Mat ichi, seyo i Matiyah ichi, seyo i Simi ichi, seyo i Yosek ichi, Seyo i Yoda ichi, 
\v 27 Seyo i Yohañ ichi, seyo Resa ichi, seyo i Jarubbabel ichi, seyo i Shaltiyel ichi seyo Nari ichi, 
\v 28 Seyo i Malki ichi, seyo Adi íchi, seyo i Kosam ichi, seyo i Almadam ichi, seyo i Er ichi, 
\v 29 Seyo i Jisu ichi, seyo i Aliyejer ichi, seyo i Yorim ichi, seyo i Mantat ichi, seyo i Lewi ichi, 
\v 30 Seyo i Simon ichi, seyo i Yahuda ichi, Seyo i Yusuf ichi, seyo i Yonan ichi, seyo i Eliyakim ichi, 
\v 31 Seyo i Maleyah ichi, seyo i Minnah ichi, seyo i Mantat ichi, seyo i Natan ichi, seyo i Dawud ichi, 
\v 32 Seyo i Yise ichi, seyo i Obed ichi, seyo i Boj ichi, seyo i Salmon ichi, seyo i Nason ichi, 
\v 33 Seyo i Amminadab üsaw, seyo i Arni üsaw, seyo i Henson üsaw, seyo i Peres üsaw, seyo i Yahuda üsaw, 
\v 34 Seyo i Yakub ichi, seyo i Isahak ichi, seyo i Abraham ichi, seyo i Terah ichi, seyo i Nahor ichi, 
\v 35 Seyo i Sarug ichi, seyo i Rawu ichi, seyo i Peleg ichi, seyo i Eber ichhi, seyo i Shilah ichi, 
\v 36 Seyo i Kenan ichi, seyo i Arafzed ichi, seyo i Shom ichi, seyo Nuha ichi, seyo Lemek ichi, 
\v 37 Seyo i Matushilah ichi, seyo i Hanok ichi, seyo i Yirid ichi, seyo i Mahallel ichi, seyo i Kenan ichi, 
\v 38 Seyo i Enosh ichi, seyo i Shet ichi, seyo i Adam ichi, seyo Tawgyew ichi üsawwa.
\c 4
\s Jisu í purkya
\p
\v 1 Sünda Jisu i ĝulo güdraw yo tukoañe, Yordan hu go kakutcho; seyo ĝülo yo bye ge laĝüshi laĝüshi vye; 
\v 2 Seyo ñegi piĝü kuw mütü na dakütso-kikütso ho. Se ñeto ge i haje-haje matsa-matuw seyo se ñeto kamdzohuñe, sese i luhuŝüku. 
\v 3 Sündañe mütü ye í che, “Sünameje ba Tawgyew üsawŝommeje, he kunu ye cheha odje lyaweñe.” 
\v 4 Jisu i í trutcho “Ĝidame, nüna na odje yo aka mashüjome.” 
\v 5 Sündatchowñe mütü ye í la djeketcho sündalye lüĝañe pu udru gow vyew druguw-drulyiw go ñetrü ná shemdzoa. 
\v 6 Sündalye mütü chetcho, “No he na he i vyew bá übraw daweñe djüjome, sünda no ĝagra djüjome, hado cheholye he na braw nobabi, seyo no dju djüĝoñdama djüfijobame. 
\v 7 Sündada ba nó küĝümeje, he na vyew bachi lyajo.” 
\v 8 Jisu i í chetcho, “Ana ĝidame: ‘Ba bá nudzoĝ Tawgyew í gaga dawe; seyo í küĝüjo dabawe.’” 
\v 9 Sündatchowñe i í lalye Yarusalem go küĝüw ñegru ñelütsü udru ge lalyi vye, sündalye í che, “Süname ba Tawgyew üsaŝommeje, babraw bá nudzoĝ he ayo üla ge gaawe. 
\v 10 Hado cheme ĝidabi, ‘I bábo í sorgomuko ná babo ĝaksüweñe dügyejome’ 
\v 11 Seyo ‘I bábo ügzü yo lolajobame, hado chemeje bá gaañe kunu ge bashi í mapadügyejoñe.’” 
\v 12 Jisu i í chetcho, “Ana je chedame; ‘Ba nudzoĝ Tawgyew í dafimsoima djuhojo dawe.’” 
\v 13 Mütü ye í dafiyima madafima da hopüñemdzoahuñe, sündawñe memja kuw ütrü yo kahatrükralye.
\s Galili ge Shi-Ñi trukülyew
\p
\v 14 Sündatchowñe Jisu i Ĝulo Güdraw yo tukoañe, Galili ge katcho, sünda ífo go ñu ye üñisa üñisa yo küña ñetrü duma vyew dzühuzeĝiatsü. 
\v 15 Seyo i süge Tawgyew í küĝüw melye ñe ge truw ñe ge shi-ñu truñgudru, sünda vyew na í trotsüküĝatsü.
\s Nasrat ge Jisu í maĝoñiw
\p
\v 16 Sündalye i Nazrat ñetrü ge jiku; hayo sa a í dalañe shükyedama sese; seyo í nudzoĝ daw üĝü dajo ge ĝyogow ñeto kuwñe küĝüw ñegru ge jiñe kako ngüjoñe gudzu. 
\v 17 Ñihow Yasaya í ĝilyedaw kako ye í djü, sünda i kako ye tahalye, hayo sa a ĝidama se i lakülye:
\q
\v 18 “Tawgyew í ĝulo güdraw nodra dume,
\q Sündada i sapse na shi-ñu truweñe nó lakülyedame,
\q Seyo nó ana daweñe kiadame, külyidaw ná shaaweñe,
\q Seyo üñi ĝew ná hofidügyeweñe shi-ñu na truñe,
\q Seyo dügrülyadaw na lahuaiweñe,
\q
\v 19 Seyo Tawgyew ichi lüshü ĝyojo oje í shi-ñu trujo.”
\p
\v 20 Sündalye i se kako ye pyelyealye í shürhaw ügzü ge djü, sündalye ĝyoag: seyo se küĝüw ñegru yo nüna na í homdzoatsü. 
\v 21 Sündawñe i ná che, “Yow he ĝidaw ye djovro a damdzojemme.” 
\v 22 Seyo vyew na í umsolyeñe vyeatsü, seyo ha shi-ñu ye i umdzu yo zehuahima, se na i djühulye vyengatsü; sünda ná ubo chetsü, “Haña he i Joseb üsaw mowma?” 
\v 23 I na chetcho, “Djo nó he anabo zeĝajobamme, ‘He mügawwa, nudzoĝ í uw dagyolatchowe! No hadamje ñu dzühudaw ye ba Kafarnahum ge dadaw ná age nudzoĝ ñetrü a je dawe.’” 
\v 24 Seyo i je chetcho, “No djó umsow cheime, djú ñihow je yow kuw nudzoĝ ñetrü ge ügõ mapawme. 
\v 25 No bá umsow cheime, Eliya í ñeto ge oje dzü kuw ñedzü ye pyelyeatrülye, ana lyiladjew vyew druguw-drulyiw ge luhuŝümoatsü, sese Israyel ge ŝüpyo müjem kadã dutsü. 
\v 26 Séŝo Eliya í se namko ye djuchi ge je maki, Sidon go Sarfat ge Jewishñim mo müjem a ichi a aka ki. 
\v 27 Seyo ñihow Elisha i shüi ñeto ge Israyel to ŝüpyo ĝoĝo naw kadã, séŝo Naman ñidaw Jewish mo Siriya go nüna yé tralye vyew na so güdraw madaw kadã.” 
\v 28 He ñu ye dzühubyo-dzühuĝyowñe küña na se ñegru a duma, se na vyew lusvyumfoatsü. 
\v 29 Sündalye gudzulyitsüñe í na se ñetrü yo lahua, sünda ha pudru to í ñetrü ĝyodama, se pudru ulodza ge la jiku, í seyoŝü üla ge dügaajoñe. 
\v 30 Séŝo i nalumko yo kahulalye katrükralye.
\s Ĝulo ma uw í ñepsü ge lahuahuw
\p
\v 31 Sündatcholye i Galili ñetrü go Kafarnahum ge jiku, sünda ĝyogow ñeto ge nüna ná shi-ñu tru. 
\v 32 Se na í shi-ñu ye dzülye mavyenghuatsü hado chemeje í ñu ye dügyebyo-dügyeĝowdra du. 
\v 33 Melye ñe ulunge nüna a du, djuso ge ĝulo mauw kamyo ĝyodama. Se i ŝüpyo gow yo ŝogzukülye, 
\v 34 “He Nazret go Jisua, no bá ha tsünghu? Haña ba no damtrüajoñe jikuwma? No bá danghuwŝowa ba djuma? Ba Tawgyew ichi güdraw üsaw ñe sakülyedaw yewa!” 
\v 35 Jisu i í züñe che, “Mazüda ĝyo sünda i yo kahuag!” Sündawñe se ĝulo mauw kamyodaw ye ilungo haje ma uw madalyew kahuag. 
\v 36 Sei holye vyew na aañiñe vyeatsüg, seyo se na naĝütchü ge ñu truĝiñe che, “He i ye küna ñu bajeŝoma? I se ĝulo ye ñigudu yo maĝew dügyebyo-dügyeĝyoiwa, sündawñe se i je kuhuabai.” 
\v 37 Hangge je hangge je ímdo í kadang ifo truĝitsüabaibi.
\s Patras ichi apyeñe utro nüna na dagyow
\p
\v 38 I ñegru yo kahuañe simon í ñe ge ji, süge se Simon (Pirat) ichi apye ye uso shüñe nala. Sündada i íbo i küĝütcho. 
\v 39 I ichi üñisa a gudzulye se usso shü nadaw í züg, züwñe sese usso shüw ye gabruag sünda uwabyo-uwaĝyowñe i süge age da í datunotcho. 
\v 40 Dru guamkoi sese dju-dju sama-sama yo nomñew yo so natsüdama, se na ichi ge la jikutsü, sündawñe i ügzü ye nadru ge a a dañe vyeñe na dagyotsü. 
\v 41 Sündawñe ĝulo mauw na ŝogzuñe che, “Ba Tawgyew ichi üsawwa,” ŝüpyo nachi go kuhuatsü, séŝo i se na züñe seyo ñu mazüdügye, hado chemeje na danghudabi, i Masi cheñe.
\s Galili ge shi-ñu truw
\p
\v 42 Sünda ñetoahuwñe i namko yo kahuañe ĝüdzüw ge katrükralye, sündawñe upu na í tchüsetcho ichi a kakusetcho, sünda í dügoha, nachi go djukatrükralyeweñe. 
\v 43 Séŝo i ná chetcho, “No ñetrü utro ge je Tawgyew ichi shi-ñu trujo dulumme, hado chemeje nó he í daweñe kiabadamme.” 
\v 44 Sünda i Galili ñetrü go ñegru ge shi-ñu tru.
\c 5
\s Jisu ichi shürhaw
\p
\v 1 Upu na ichi ge gapulotsüñe, seyo Tawgyew ichi shi-ñu na dzütsüküĝütsü, sünda ibó ge Gannesrat go huĝülyi üdza to gudzu, sese ana a da. 
\v 2 Sese i huĝülyi üdza ge lü ksü vyedaw hohu, seyo tromaw-dzükrüw na ná tromaw na tchegüdramkoi. 
\v 3 Se lü namko ye a ye, se Simon ichi ye lyimyoalye, i í hudza ge me latrülyeweñe küĝüñe che, sündawñe i lü ge ĝyolye i nüna ná shi-ñu trukülye. 
\v 4 I ñu trufiahuwñe, sese i Simon i che, “Ĝyuw ge la jikewe, seyo tchü lügyejoñe bá tromaw ye majo dawe.” 
\v 5 Simon i í chetcho, “He Tabrawwa, no yakülyi ñegimütrü kuw koĝiw dawye ha malügyelafibi; sedamje ba ñu cheda, tromaw mamkoime.” 
\v 6 Se i süna dawñe, ichi tromaw ye tchü aña-ŝütchüw tromaw gaĝalajew malgrula. 
\v 7 Sündaw i í draw utro lü ge gyodaw na, age djeñe latunoweñe naje damche: seyo se na djekutsüñe, se lü ksü ye gudze-gulüŝüahuw lagu vye sünda lü yeje mülajo ladjew latchuĝyo vye. 
\v 8 Se na holyebi Simonñe Patras naksü Jisu üshitrü ye gaañe, seyo che, “He Tawgyewwa, notrüĝañ yo katrülyewe, hado cheme no lalo nünabame!” 
\v 9 Hado chemeje aña ŝütchüw tchü lügyeladaw í holyeñe i seyo üdra ayo na mavenghuatsüdabi; 
\v 10 Seyo sünatchombo Jabdi í üsaw Yakub ñe Yohañ naksü je, dju Simon í shürhawma, mavyenghuatsü dawñe Jisu i Simon í chetcho, “Djuĝejodawe, ayogo ba nüna ná üshü tsülajo dawe.” 
\v 11 Sündawñe na lü ye hudza ge lakulye seyo sa a tralye ífum ífum kase.
\s Ĝoĝo í güdraw daihuw
\p
\v 12 I utro ñetrü ge dulu sese, se süge ĝoĝo yo tsafoahuw nüna a ye jiku, sünda i Jisu í hohulye uvro ye gakülyea, sündalye küĝüñe che, “He Tawgyewwa ba dagyojoñe vyedameje nó ba muchoadügyefijoŝome.” 
\v 13 I ügzü ye djüñe dadülye che, “Bá muchogüdraweñe, no vedame.” Sündawñe ichi se ĝoĝo tsadaw ye seŝügudo ye kagüdrüatsü. 
\v 14 Sündawñe i í trudrüse, “Djusaje djutruwe, séŝo kañe babraw ba mügaw na shewe, seyo ba künda güdraw mucholawma se fo ye, se hadamje Musa i djüvyelyedama se í djüwe ifo gow trufijoñe.” 
\v 15 Séŝo íbo gow ñu ŝüpyo tüĝa-zeĝitsü, seyo ŝüpyo nünapu ye ichi ge shi-ñu dzüjoñe seyo sonaw na dagyolajoñe ichi ye keĝitsü. 
\v 16 Séŝo i nüna ñiw ge utroga kagañe küĝüñgudru.
\s Jisu i külyi-ĝüdjew naw í dagyo
\p
\v 17 Ahua ye ana a datcho, i shi-ñu trumkotchoi sese, Farisiñe dakyew kikyew na sa a ĝyoda, dju Galili seyo Yahudiya go küña ñetrü duluma sego na, seyo Yarusalem go jiku; sünda naw na dagyoijoye Tawgyew í ĝagra gokyew ye idra ye duse. 
\v 18 Seyo howe kagua na külyi-ĝüdjew naw nüna a ye, ñelütsüdru ge lalyi, seyo na í ĝütrü ge la jikuñe lamyoañe seyo Jisu ivro ye vyejoñe daahi. 
\v 19 Seyo na upu mutchusübyeñe ñelunge la majimyofiwñe, na ñelütsü udru ge lyilyiñe seyo ñeltsü tahalye, í ĝütrü nadra ye Jisu uvro ge ulungko ye kikülyeaha. 
\v 20 Jisu i na umsow lutuksüw vyedaw ye holyeñe che, “He nüna bá lalo ye muchoajemme.” 
\v 21 Sündawñe shizew-ñuzew nañe Farisi naĝütchü cheĝi, “He i djubajema, Tawgyew í mow uw zehi ye? Tawgyew í tralye dju lalo na muchoifiwa?” 
\v 22 Jisu i nalu ge vyedaw danghulye ná che, “Djo djolu ge ha vyemkoiya? 
\v 23 Hado vyedoña? Ana chejoma, ‘Djo lalo ná muchoadama,’ semome ana ma ‘Gudzuñe seyo kutro djeg?’ 
\v 24 Séŝo ye ana dadá djo danghujo dawe nüna üsaw í druguw-drulyiw ayo lalo muchoaifiwme.” I se külyi-ĝüdjea nado í che, “No ba chemkoi me, gudjuwe seyo bá ĝütrü ye lalye ba ñe ge la kabi.” 
\v 25 I jeañe ütrü a gudzu, seyo hayo sa a í gudru dama se í lolalye, Tawgyew í trolye í nudzoĝ ñe ge kajebi. 
\v 26 Sündawñe vyew na mavyenghuatsüñe Tawgyew í trotsü, sündalye ŝüpyo ĝeñe che, “Yow ñi sama a ñu hohujemme.”
\s Matti í balaw
\p
\v 27 Seyo sefum a i ñepsü ge jihua, seyo Leviñe ñidaw a ye patso-law nüna ye patso ñe ye ĝyodaw hohu, sünda í che, “Nófum kasewe.” 
\v 28 Sündawñe i vyew tratsülye ífum kase.
\s Lalo nadra tsasaw
\p
\v 29 Sünada Levi i í ñe ge ava tsaw rhano a djü; seyo sünda se patso-law nañe seyo nüna utro a upua nañe üŝa ĝyoñe ava tsa, ŝüpyo upu dyam. 
\v 30 Seyo Farisi nañe seyo shizew-ñuzew nañe í shürhaw ná ana cheñe zekütso-zemrhü “Djo patso-law seyo lalobraw nadra hado ĝyoñe üŝa tsa-tu daiya?”
\s Luhuŝüw-lukrow ĝyow ge Jisu i dzüw
\p
\v 31 Jisu i na chetcho, “Müga ñachi ge so manaw na majijome, séŝo sonaw na jijome. 
\v 32 No nüna güdraw na mowme, lalo duw ná nadrü-nalu lagudoijoñe balaw kakuwme.” 
\v 33 Seyo na í chetcho, “Yohañ í shürhaw na ye ŝüpyo uw yo matsa-matuw küĝüñe ĝyoiwa, seyo sünambó Farisi nachi go na je, séŝo bá shürhaw na ye tsa-tuiwa.” 
\v 34 Jisu i ná chetcho, “Hawa ba name gzü jiw nüna ná gzübraw ye nadra dulu sese, matsa-matudügyefijoma? 
\v 35 Séŝo se ñeto je kakujome, sayo sa a gzübraw ye nayo utroga dajome, sese na se ñeto ge matsa-matuw dajome.” 
\v 36 Ná i zeĝaw a ze tru, “Dju nüna yo gye ükün ye taĝañe dju matüpsüwme, semome ükün ye taĝajobabi sedamje se tüpsüdaw ye je gye üme üdra makamyoĝijo. 
\v 37 Seyo dju je tsühu ükün ye dzaĝi üme gye mapyujo, semome tsü ükün ye se dzaĝi üme yebó byoĝalye kasuajo, seyo dzaĝi je mau lyajo. 
\v 38 Séŝo anggur uhu ükün ye dzaĝi ükün ge pyujo dume. 
\v 39 Kagua nüna na tsühu üme ye tulye ükün ye matuĝoñjo, hado chemeje na truibi, üme ye ufomdodaŝo cheñe.”
\c 6
\s Jisu Sabbat go Tawgyew
\p
\v 1 Sündalye ĝyogow ñeto sehu i vi goŝü dañe kamkoi sese, seyo í shürhaw na pu ye trükülyelalye, ügzüku yo shükrüñe tsa-tsa ka. 
\v 2 Sese Farisi namko yo na hadamje chekülyetcho, “Djo süna chiĝa hado dawwa hai ye ĝyogow ñeto ge madafiwjoma?” 
\v 3 Jisu i ná trutcho, “Hawa djo he í mangüma, nugo Dawudñe üdra ayo na luhuŝüda sese ha dawma? 
\v 4 I kündañe Tawgyew ichi ñe ge jima, seyo lapsü djüdaw go odje na lañe tsa, se na bó mügaw ná tralye djusaje matsafijo, seyo ídra yo naje djüdalubi?” 
\v 5 Sünda i ná chetcho, “Nüna üsaw ye ĝyogow ñeto ge je Tawgyewbamme.”
\s Ĝyogow ñeto ye sonaw ná dagyow
\p
\v 6 Sünda ana dañ ahua ye ĝyogow ñeto kuw sese i ñegru ge jiñe shi-ñu trutchoñe da ĝyo; seyo sa a nüna a duw ye ügzü fuvro go krosdzüada. 
\v 7 Shizew-ñuzewñe Farisi na í hadamje zeñe ñu jojoñe hoksü ĝyo, i ĝyogow ñeto ge dagyoahima madagyoima hojoñe. 
\v 8 Séŝo ibó nalu vyedaw dãhuñda; sündada i se ügzü kroadaw nüna í che, “Pülyiñe, umko a gudzug.” I pülyiñe gudzu. 
\v 9 Jisu i í chetcho, “No djo he dzüime ĝyogow ñeto ge ha dafijowa, uw dajo veima mo mau dajoma; shüw ná ĝaksüjoma mo maĝaksüjoma?” 
\v 10 Seyo i vyew ná hozeĝiatsülye, se nüna í che, “Bagzü ye vro ge djüwe.” I süna da, sündawñe ügzü ye muchoañe uw lya. 
\v 11 Séŝo se na ñepsü ge kuhuatcholye lusvyuñe naĝütchü poĝitcho, ñi he Jisu idra ha dañelye?
\s Shürhaw ĝü yo ksü
\p
\v 12 Seyo se ñeto bó i pudru ge küĝüw katrükralye, seyo akülya ñetow Tawgyew í küĝü ñetoaha. 
\v 13 Ñetoahuwñe, i í shürhaw ná balalye namko ye ĝü yo ksü ye pola, sündalye ná shürhawñe che. 
\v 14 Sünda se na heimme; Simon í ñiñi ye i Patras ñe je vye; seyo í ñuw Andriyas, seyo Yakub, seyo Yohañ, seyo Fillipus, seyo Bertulme, 
\v 15 Seyo Matti, seyo Tomas, seyo Halfais í saw Yakub, seyo Simon dju í Jeletes je chewma, 
\v 16 Seyo Yakub í saw Yahuda, seyo Yahuda tcho Iskariyoti, se i í tsadrüahuw lyikülye.
\s Jisu i nüna ná truñe dagyow
\p
\v 17 Sündawñe na ídra kagalye no üpra a ye gudzutsü, sünda ichi shürhaw na upu mutchu, seyo vyew Yahudiya na, seyo Yarusalem, seyo Sor seyo Sidon go sütüĝülü üdza ge küña ñetrü ma sego ŝüpyo nüna upu na je, 
\v 18 Dju i shi-ñu truw í seyo ĝulo ná muchoañe dagyojoñe ichi ge jikutsüdama, süge dutsü. Seyo chigüje na maw da vyedaw na je uw dagyo. 
\v 19 Seyo vyew na í kidüĝyoñ vyetsü, hado cheme íso go ĝagra na kahuañe ná muchoahi.
\s Gaĝüze shi-ñu
\p
\v 20 Sündawñe i í shürhaw nachi ge hoñe che,
\q “Ŝüvzüwme bá, ñeto daw ye,
\q Hado cheme Tawgyew ichi ñetrü ye bachime.”
\q
\v 21 “Ŝüvzüwme bá je, dju luhuŝüdama,
\q Hado cheme ĝaksüjome,
\q Ŝüvzüwme bá, dju ksei ma;
\q Hado cheme tchüjome.”
\q
\v 22 “Ŝüvzüwme bá, dju nüna üsaw íbo
\q Bá mau dajome,
\q Seyo bá lahuajome, seyo bá tchüĝo-hoĝojome,
\q Seyo bá ñiñi danghulye vyetsü djojome.
\p
\v 23 “Sehu ñeto lüshüñe gyojo dawe, hado cheme hojo dawe, babó soĝgo ge lapsü dume. Í bupye-ñipye ñihow kew nadra je süna dawbamme.”
\s Dzüngawhuw shi-ñu
\q
\v 24 “Séŝo tui me djo, dju bo-luko duma,
\q Hado cheme djo djolu vyew apyew pajebi.”
\q
\v 25 “Tuime djó dju hesahe ĝaksüwdadama,
\q Hado cheme luhuŝüjome.”
\q “Tuime djó, dju hesahe tchüima,
\q Hado cheme duhu pajome seyo ksejome.”
\q
\v 26 “Tui me djó, nüna na djodruge uw chejome,
\q Hado cheme ná bupye-ñipye na mülaw ñihow nadra je ana dawbamme.”
\s Vyeñiw na je nülvowe
\p
\v 27 “Seŝo dzüvodo djó no chei me, bá vyeñido na nülvow dawe; bá dju mau daiba sena uw dajo dawe. 
\v 28 Bá dju chemui ma, sená gaĝüzü djüjo dawe; bá dju zeamei ma, senábo küĝüijo dawe. 
\v 29 Dju bákrumo ge tcheima, ichi ge krumo a go je djüwe; seyo dju bachi güfaw laĝaima, se í bá polu djulawe djuchewe. 
\v 30 Dju damje bá prüima sená djüwe; seyo bachi gañ laĝaimeje, í djuprüwe. 
\v 31 Seyo ba nüna ná bá küna daweñe vyedama, baje ná süna dajo dawe.
\p
\v 32 “Seŝo ba bá nülvow dai ná akasa ba nülvow dame je, ba ha dew dawwa? Hado chemeje lalo dado na je, ná dju nülvow daima na je sená nülvow daŝoi. 
\v 33 Ba bá dju uw daihi ma sená akasa uw daijobame, bá ha dew chejowa? Hado chemeje lalo daw na je süna bó daŝoi. 
\v 34 Seŝo ba í chi gudzumeje, nachi go patchojoñe vyemeje, bachi ha uwwa? Hado cheme lalo daw naĝütchü je chi bó gudzuŝoi. 
\v 35 Seŝo bá vyeñido nadra nülvow dawe, seyo uw dawe, seyo patchojoñe mavyew chi gudzujo dawe; seyo babó dew lapsü lyijome; seyo ba Tawgyew í üsañe chejome, hado chemeje i se nabó dju maŝüvzüdügyejome, dju kew nadru ge nülvoi me 
\v 36 Baw küna nülvosüwma, sünambo ba je nülvojo dawe.
\s Udru ge dju truchoawe
\p
\v 37 “Külü dju jowe, sündame badru ge je külü majojome; trudañe djuchewe, badru ge je truda machejome; aloijoda, sündameje bá je alojome. 
\v 38 Djüjo dawe, sündame bá je djüjome: nüna na düsdzü-düsdzüñe seyo so-soñe seyo gusuañe badru ge suijome, hado cheme ha chi yo ba tsoima, se chi yo babó je seiyo tsojome.”
\p
\v 39 Sündatcholye i ná zeĝaw a yo chetcho: “Hawa ñiĝew ye, ñiĝew í ĝabo trufijoma? Hawa naksü noĝu ge magaajoma? 
\v 40 Shürhaw na nudzoĝ chi dadrüw na yo madewfojome, seŝo djudamje dagro dama, i í chi dadrüw imbó vyedujome. 
\v 41 Ba bá ñuw ichi iñi go gashüsadaw shobosa í hado hoiya, seyo bá nudzoĝ báñi go sholbosa duw ye maholama? 
\v 42 Seyo ba bá nudzoĝ bañi go sholbosa mahomeje, ba bá ñuw ichi í künda chefijowa, ‘No ñuwwa, mola bañi go gashüdaw ye lahuajoma?’ He dakulyutchüwba, uvromashü bachi iñi go sholbosa lahuavzüwe, sündameje sese bachi üñuw ichi iñi go gashüdaw ye hohulye lahuahifijome.
\s Shoñ í hosüjo ye üje yo
\p
\v 43 “Ha shoñ uw a je ñime, dju sheje ha madaĝiw jewma, seyo ha madaĝiw shoñ je ñime, dju shejo uw jewma. 
\v 44 Shoñ küña duma, nudzoĝ üje yo hosüwme; hado cheme nüna na gralye go lufuje mapyowme, seyo küfsüje go angur mapyofijome. 
\v 45 Nüna uw na nudzoĝ lu go ñu uw chehuahi; seyo nüna mau na nudzoĝ lu go mau ñu na mau yo chehuajome; hado cheme lu ge ha gudama se i namdzu go kahuajome.
\s Ñe daw nüna sama ksü yo duw
\p
\v 46 “Ba nó ñu chew ná madzüjomeje, sünameje hado nó ‘He Tawgyewwa, he Tawgyewwa,’ cheiya? 
\v 47 Dju damje nochi ge jikuima, seyo nó ñu í dzühulyeñe zew dzüima, no djo trujome, na dju vyeduwma? 
\v 48 I se nüna i vyeduwme, dju ñe damkoi sese nogüdzü ye ĝyuw chigalye kunu ge ñekrü dzuñe, seyo hutchuĝo-ĝolüŝü ye idru yo da kaa, séŝo í madañifijome; hado chemeje i lyow yo dada. 
\v 49 Séŝo dju dzhutcholyeñe zew madzüma, se i se nüna i dambo vyeduwme, dju nogüdzü ye ñekru lyow madaw dadama. Se udru ge hutchuĝo-ĝolüŝü kame, i sebyo-seĝyo ngüañe seyo se i gaañe ganü-gaĝaaha.”
\c 7
\s Kulokyew ichi umsow vyedaw ye Jisu i vyelamoa
\p
\v 1 I í ñu ná nüna na trumdzoalyeñe Kafarnahum ñetrü ge jiku. 
\v 2 Sünda mükaw a ichi kulom djú i, í ñeŝümbo veduw vewma, usso nañe dzüjo veduw lyada. 
\v 3 Jisu iñiñ hutraw-notraw dzühulyeñe Yahudi ñetrü go nugow na ütrü ge í kulo í jikuñe dagyoiwe cheñe ki. 
\v 4 Na Jisu ichi ge jikuñe ishitrü ge gaañe ana che, “Ba ibo he i daijo dawe 
\v 5 Hado chemeje i ñí ĝübye na nülvo daw, sünda ñi melye ñe ije i daihu.” 
\v 6 Jisu i nadra nadra hutro jisa, sünda i ñe yo añe üĝa ñibisa sa a, mükaw i üdraw na yo ana cheñe ki, “He Tawgyewwa, ba ñikuñisüw djudajodawe, hado chemeje nochi ge übadzü ñime, ba no ñelütsü pudaw ge jimyojo. 
\v 7 Sündada nudzo no bachi ge jikujo übadzü duñe mavemme, sé ba bá ñu i truñe no kulo usso dagyoiijodawe. 
\v 8 Noje nüna na üla yo nünabame; sünda shipashi na nogzü geme, sünda nüna a í ‘Kab’ chewñe se nüna ye kaw, sünda ütro a í ‘age kab’ chewñe i kaku; sünda no kulo na ‘He i da’ chewñe na se chiĝa i daag.” 
\v 9 He ñu í dzühulye Jisu i lumashüw vea, sünda i ufum ge nüna upu kalasalai nachi ge tcholtruĝiañe cheñ, “No djo he trungkoi heme, Israyel ge je no ana veksüw mapame.” 
\v 10 Sünda nüna kidaw na ñe kaku hobanda, kulo usso nadaw i dagyovodabi.
\s Dzüdo í shüdügye
\p
\v 11 Me ñegi fum sa a i Nayan cheñe ñetrü a ge ji, ichi shürhaw nañe seyo nüna upu üdra jisa. 
\v 12 I se ñetrü gow füta ütrü iñisa jiku, hojodawe, nüna na ñimo a í ñepsü ge la kahuangkoi; se ye üyan üsaw akasa ba, sünda i müjem: sünda ñetrü gow ŝüpo nüna añe üdra dusa. 
\v 13 Í hoñe Prabu üdrapra-ulupra na, sünda i cheñ, “Dju ksewe.” 
\v 14 Sündawñe i iñisa ge jikuñe ñimo vedaw i ki; sünda gidaw na ĝogog jebi, sündawñe i cheñ, “O muhumya, No ba chengkoime, pakülyejodawe.” 
\v 15 Sündawñe se dzüdaw ye pakülye ĝyo, sünda ütrü zekülye: sünda i í üyañ i djülye. 
\v 16 He yo vyew na ĝeatsü, sünda na Tawgyew ibo gow troñe ana che, “Ñimko a ŝüpo dyew ñihow truw a kakülyadame, sünda Tawgyew i í nülvow í nüna na she.” 
\v 17 Sünda ibo gow ñu ye vyew Yahudiya seyo iñisa gow vyew ñetrü ge truzeĝiatsü.
\s Yohañ Baptisma djüw í dzüw
\p
\v 18 Sünda Yohañ i í shürhaw na he ñu na trutsü. 
\v 19 Sündawñe Yohañ i í shürhaw nangko yo ksü i balalyeñe Prabu ichi ana dzüw ki, “Kakujo ye babamma, mo no utro na ĝyokrüjoma?” 
\v 20 Na ichi ge jikuñe cheñ, “Yohañ baptisma djüw i ñi bachi ge ana a dzüw kidame, se ye kakujo ye babamma, mo no utro ĝyokrüjoma?” 
\v 21 Sa yo sa a i ŝüpo na usso naw yo seyo duhu yo lahuaida; sünda mütü kamyodaw seyo ŝüpo iñi ĝiw na iñi djü. 
\v 22 Sünda i í che, “Djo ha ha hohuñe dzühudama, kañe Yohañ i trujo dawe; iñi ĝyew hohungkoimme, üshi lyew kahingkoimme, ĝoĝo nadaw i dagüdrajemme, ufu vaw dzühungkoimme, sünda dzüdaw ye üshükülyejemme, sünda sapse na Tawgyew i shi-ñu trujeme. 
\v 23 Tawgyew i ŝüvzüw djudra duma na ushi mahütrüjome.” 
\v 24 Yohañ i kidaw nüna na kawñe, Jisu i Yohañ ubo gow nüna na ana tru, “Djo bye ge ha how jiña? Ha, ñedzülyiw yo age ngüa süge ngüa daw müsuĝ i? 
\v 25 Nameje djo ha how jibaña? Ha, nüna gye howsa shedaw í? Howe, dju gye-ĝuvo uw sheima sünda ñe uw ge gyoima, na mahal ge ĝyowwa. 
\v 26 Nameje ha how jimdobaña? Ha, djuma a ñihow í? Am, no djo trungkoime, ñihow truw ije dyewfo. 
\v 27 He ye sebamme, djubo ĝidama: ‘Howe, no muko í bavro bavro kijome, dju bavro ge kañe ĝabo gudow davojome.’” 
\v 28 “No djo trungkoime, mim naluhu yow sadaw na, namko ye Yohañ i dyewfo djuje mome sé dju Tawgyew i ñe ge imisafo dama, i se ije dyewfo me i.” 
\v 29 Sünda vyew nüna na seyo patso-lavow naje dzühuñe Yohañ ichi gow baptisma lañe Tawgyew i umso ve. 
\v 30 Sé Farisi seyo shotuko-kunu davow na ichi baptisma malañe Tawgyew i ĝabo shedaw i madzü. 
\v 31 “Sündada: no he shültsongkoi gow nüna na ha üdra tsojowa? Na ha veduda? 
\v 32 Na se angasa na veduw dju bajar ge ĝyoñe naĝütchü ĝuksuĝiñe ana cheĝiw, ‘Ñi babo bzüva viw, se ba ñuksu je mada, sünda ñi duhu dawgeje ba kseje makse.’ 
\v 33 Hado chemeje Yohañ baptisma djüw i odje je matsaw kakülyada seyo tsü je matuw kakülyada, sé ba cheiye, usso ge mütü du. 
\v 34 Nüna üsaw na tsa tuñe kakülyahume; se ba chewye, ‘Howe, tsaĝotüw sünda tsü tujetchüw nüna nawa, patso-law üdraw seyo lalo gifuĝuw nadraw.’ 
\v 35 Sé patsü-sholu ye nasaw nachi í umsoñe da veda.”
\s Simon Faresi ichi ñe ge lalobram í muchoahuw
\p
\v 36 Sünda Farisi a ye í üdra ava tsasaweñe bakuda; sündawñe: i se Farisi i ñe ge jiñe ava tsajone ĝyoha. 
\v 37 Süge se ñetrü yo lalobram a ye, i Farisi i ñe ge ava tsaw jikuñe ĝyoda che danghulye, kunulübzü yo daw shüve a ge ŝowsa ŝow uhu lajikuda. 
\v 38 Sünda üshi ütrü ge, fum gow gudzüñe kseñe üshi i üñiŝü yo daĝüñe sünda nudzo ükye gow ükyetrü yo dügüdra sünda üshi ge umdzu yo tsa tsañe, ŝowsa ŝow uhu yo ŝüi. 
\v 39 He í holyeñe, se Farisi dju í baladama, üdrü-ulu ve vemche, “I ñihow truw nünan meje i danghujobi, dju i kingkoima, se ye djuma seyo küna mimma cheñe? Hado chemeje ibo lalobrambabi.” 
\v 40 He í dzühulye Jisu i hutrolañe cheñ, “Simonña, no ba hadamje a chejome.” 
\v 41 “Bo djüw a ichi gudzuvaw ksü duw, a ye lumu yo bosüñ fo pom, seyo utro a ichi ge lumu yo bosüñ pomĝü duw. 
\v 42 Ichi ge domĝütchojo ñiahuñe, sündawñe i naksü maksü i ujobammeñe traaha. Sünda: naksümko a dju í nülvo fo vejowa?” 
\v 43 Simon i cheñ, “no vew ge, i djú añe traafodama.” I í cheñ, “Ba uw vebadamme.” 
\v 44 Sünda se mim ichi ge tcholtrüñe i Simon i che, “Ba he mim i homa? No ba ñe ge jikuwbi sé ba nó üshi chejo hu je madjü, se i noshi i iñiŝü yo dagzüida, seyo i nudzo ükyetrü yo dügüdraida.” 
\v 45 Ba no umdzo yo bubu matsa, se no jikuw yo i noshi i umdzo yo bubu madamdu. 
\v 46 Ba no kye ge tel je maŝüi; se i noshi ge ŝowsa ŝow uhu ŝüida. 
\v 47 “Sündada no ba chengkoime; i lalo ŝüpo duw ye, muchoihumme, hado chemeje i ŝüpo nülvo dada; sé djuchi mesame muchodama, i nülvow je mesame dawba.” 
\v 48 Sünda i mim í che, “Ba lalo muchoajemme.” 
\v 49 Sündawñe üdra a ava tsaw ĝyosadaw na, nadrü-nalu ve vetsü, “He lalo na muchoihu ye djubajema?” 
\v 50 Se i mim i che, “Ba küĝüw ye ba ĝaksüi damme, lüshüw yo kajodabe.”
\c 8
\s Jisu ichi shürhaw na
\p
\v 1 Se yo na ñetrü ñetrü shi-ñu tru ka, seyo Tawgyew í ñe gow shi-ñu na truñe kahiw, sünda i nadra shürhaw ĝü yo ksü duse, 
\v 2 seyo mim üchea naje djuso gow mütü na lahuañe so naw na dagyodama, se iñiñ ye Mariyam Magdalini chewme, djuso gow mütü mro kahuadama. 
\v 3 Seyo Herodes i hokrüvow Kuja ufum Yoanañe Susana seyo ŝüpo mim na í ná gañ-miĝi yo na kulom na hotunovow.
\s Iĝi truw ichi zeraw
\p
\v 4 Nüna upu jikyeĝiatsüwñe, seyo ñetrü ñetrü gow na je ütrü ge jikutsüwñe, i zeĝaw tru: 
\v 5 “Üsü traw nüna a ye üsaw traw jihua: trangkoi ye üsü üchea ye ĝabokutru ge gaa, sünda dügrüprag, seyo ñedzü gow musu na pilag. 
\v 6 Seyo üche ye kunuka udru ge gaa, sünda shükülye, séŝo hu gzüw mapawtro graha. 
\v 7 Üchea ye tsü namko ge gaa, sünda tsü na üŝa üŝa shüsañe i shümüla. 
\v 8 Seyo üchea na no uw ge gaada, sünda shülyilyeñe sheje fuĝua dzaw djüda.” Ana chefialyeñe i gow yo ñu che, “Djuchi ge dzüjo ufu duma dzüsawe.”
\s Zeĝaw yo trudrüw
\p
\v 9 I shürhaw na i dzü, “He zeĝaw ichi hawa?” 
\v 10 I cheñ, “Djo Tawgyew i ñe go ñu na dzüsüdügyewbi, se utro na zeĝaw go trujome, hado chemeje na hohuñe mahohujome, seyo dzühuñe je madzüsüjome.” 
\v 11 “Zeĝaw í chemeje ana me: üsü ye Tawgyew í ñume.” 
\v 12 Ĝabo üdza ge ĝyodaw na dju dzühudama; sündawñe mütü na jikuñe nadrü-nalu gow Tawgyew í ñu i lañe katrükralye, hado cheme ana malyajoŝoma na Tawgyew i küĝüñe na ĝaksüw pajo. 
\v 13 Kunnu udru ge duw na, dzüñe lüshüw yo shi-ñu bo laŝoi, séŝo ükrü ñiw tro ye na umso mesame kuw ve, sünda muchow ge gaaha. 
\v 14 Dju kusu ge gamyoadama, se na, dju dzüi na, sé vro ge kañe vesumow seyo bo-luko seyo shüng-dongkoi ge duhu ge gamyojome, sünda na sheje mañujo. 
\v 15 Sé no uw gow na he me, dju shi-ñu lu-drü lümyew yo dzüñe veima, na se yo sheje lakufijome.
\s Mitrü yo zeĝaw
\p
\v 16 “Djuje müsaw tchüholyeñe boĝtom yo pelye mavejo, seyo buĝo ufum ge mavejo, sé mütchü ubo ge vejo, hado chemeje nüna jikudaw na müsaw pajo. 
\v 17 Haje mamüŝüme, ha ye matruhoajoma; seyo haje trumŝüw ñime, se ye madanghujome sünda müsaw mapajoma. 
\v 18 Sündada ĝüdzüw ĝyowe, ba ha vego dzüngkoima? Hado chemeje djuchi ge dumañe vedama, i djüpyojolume; seyo djuchi ge ñima, ichi gow se ije laĝajome, ha ye ichi nudzoĝchiñe vedama.”
\s Jisu ichi ñeŝüĝmüsaw
\p
\v 19 Üyaññe uñuw naksü ütrü ge jiku, sé nüna añe duw tro sa í matüvafilye. 
\v 20 Sünda í tru, “Baññe bañuw naksü ba tüvajoñe ñepsü ge gudzudame.” 
\v 21 I í ñu i hutrolañe che, “No aññe no ñuw he bamme, dju Tawgyew i shi-ñu dzüñe seyo umso vewma.”
\s Ŝüw-lyiw law kaw í daĝüdzüahuw
\p
\v 22 Sesüyo ahua ye i seyo i shürhaw na lü ge gyolyi, sünda i ná cheñ, “Age djebya, hu dügepsü ge jibo.” 
\v 23 Sündawñe: na lü í shaa. 
\v 24 Sündawñe na jiñe í dapüñe, sünda cheñ, “Tawgyewa! Tawgyewa! Ñi mauwfimauw lyangkoimme. Sündawñe i pakülyeñe ñedzü ŝüw-lyiw seyo hu i lashüraw i miĝi sündawñe na damudoañe ĝüdzüw lyaha.” 
\v 25 Sünda i na che, “djo küĝüi ye hanga?” Se na ĝeaglye seyo mavenghuañe naĝütchü cheĝi, “He djubajema, ñedzü ŝüw-lyiw seyo hu naje dügyeiye, sünda na i chew dzütsü.”
\s Ĝuló mauw na lahuahuw
\p
\v 26 Sünda Giraseni na ñetrü ge jiku se ye süge pseĝ ge Galili hu ütrü iñisa ge. 
\v 27 I hudza ge jikuwñe, se ñetrü go nüna a í tüva, djuso ge mütü kamyodama. Seyo ŝüpo üĝaluw gomdo gye-ĝuvo je mashew seyo ñe ge je maĝyow nuĝu ge aka ĝyow. 
\v 28 I Jisu i hoñe ŝogzu, sünda uvro toi gaañe gow yo ñu che, “He Toĝgroyama Tawgyew üsaw Jisu! No badra ha dajo duwa? No ba chengkoime, no ñiku-ñisüw djudjüjodawe.” 
\v 29 Hado chemeje i mütü í se nüna usso go kahuawe cheñe dügyengkoi, sündada i üdra gow lyanggudrulai. Sünda nüna na í sülyeñtchü seyo sülyebu yo vogo vew, sedamje i se sü na gokyoaha, sünda mütü ye i sümbye ge sagañgudrudügye. 
\v 30 Jisu i í dzü, “Bañiñ hawa?” I cheñ, “Upu,” hado chemeje ŝüpo uĝulo na usso ge kamyolyedabi. 
\v 31 Sünda i í cheñ, “No noĝu ge djukadügyejowe.” 
\v 32 Süge puge vo upulo dyew a tsamroñe ĝyoda, sünda: i í cheñ, “No nalung ge kamyodügyewe.” Sünda: i í kamyodügye. 
\v 33 Sündawñe se uĝulo ge nüna usso go kahuañe vo usso ge kamyoag sünda se vo upulo ye ĝo ge ĝüañe husu ge gamyoñe gamüla dzüag. 
\v 34 Fugulu ĝyokrüw na se dagjew i holyeñe ĝe djeshükralyetsü, sünda ñetrü ñetrü ge kañe he ñu i trutsüküĝa. 
\v 35 Sünda nüna na se dajew i how jihuatsü, sünda Jisu ichi ge jikuñe dju nüna usso go uĝulo mauw lahuadama se ye Jisu ishitrü ge gye sheñe ĝyodaw i hohuñe ĝeag. 
\v 36 Sünda hohusadaw nüna na ná tru, se üĝulo mauw ye nüna i ñiku-ñisüw da vedaw í kündañe uw dagyodama. 
\v 37 Sündawñe Giraseni ñetrü üñisa gow nüna na Jisu i cheñ, ñichi ayo kahuajodabe; hado chemeje na ĝemĝekyoatsüdabi. Sünda: na lü ge gyolaye katrükralye. 
\v 38 Djuso gow uĝulo mauw lahuadama se nüna ye í che, no badra ĝyokyejodawe, séŝo Jisu i kadügyelye cheñ. 
\v 39 “Bañe ge kañe nüna na truwe, Tawgyew i kündañe babo aña ŝüw-lyiw chiĝa dadama.” I kañe vyew ñetrü ge trüzeĝiatsüg, Jisu i nobo küña ŝüw-lyiw chiĝa dadama.
\s Sonaw mim seyo dzüdaw mimsa naksü dashütcho
\p
\v 40 Jisu i Galili ñetrü go kalai sa a, nüna na lüshüw yo i tüva; hado chemeje na í ĝyokrüñe ĝyow. 
\v 41 Sündañe howe, Yayir cheñe nüna a iñiñ dju ñegru go dyewma, i jikuñe Jisu ishitrü ge gaañe cheñ, “Noñe ge jisawe.” 
\v 42 Hado chemeje ichi oje ĝüyo ksü yo üsam akasa a duw ye dzüasalaibi. I jingkoi ge nüna ishitrü ge gaatsü. 
\v 43 Sünda mim a dju oje ĝüyo ksügomdo ŝü lu ĝyowma sünda dju nudzo shüw-duw na so naw dagyow nadru ge tratsüdabi sedamje djugzü gow je i madagyofibi, 
\v 44 fum gow jiñe i gye üdza ge kig sündawñe seŝüĝdo a i ŝü luw ye lumudoag. 
\v 45 Se yo a Jisu i cheñ, “No dju kidügña?” Vyow na makitsüñe chetsüwñe, Patras seyo üdra ayo dusaw na cheñ, “He Tawgyewwa, bá he nüna fupulodaw na düñe badru ge gaiwa.” 
\v 46 Séŝo Jisu i cheñ, “Djudamje a no kidawa hado chemeje no danghudabi nochi gow mu kahuajewa.” 
\v 47 Mim ye holyeñe no mamuŝufijobañe vewñe, usso somsokyo jikülye, sünda ishitrü ge gaañe vyew nüna navro se trukülye, i hado kima, sünda kündañe mekutcho dagyogdama. 
\v 48 I í cheñ, “Nosamya ba küĝüw ye ba dagyodaŝoñe, lüshüw yo kajodawe.” 
\v 49 I trungkoibalubi ye, ñegru go mügaw i nüna a jekuñe che, “Basam dzüdamme: mügaw i duhu djujüwe.” 
\v 50 Jisu i dzühuñe cheñ, “Djuĝejodawe; küĝüjodabuwe; i basüjoŝome.” 
\v 51 Ñe ge jikuñe i üdra ye Patras, Yohañ, Yakub seyo mimsa üyow-üyañ na tralyeñe djuje ütrü üñisa ge majidüggyew da. 
\v 52 Sünda vyew na ubo kse-ñiĝitsü, séŝo i cheñ, “Djuksejodawe; I madzüme, i drumubadame.” 
\v 53 Nüna na i dzüdabi che danghuñe, i chedaw i dzüñe tchüg. 
\v 54 Sé i ügzü í kigolañe ĝuksuñe che, “He akoa pakülyebi.” 
\v 55 Sündawñe ĝulo üshükülyeñe pakülyeg; sünda i na dügye í tsajo hadamje djüwe che. 
\v 56 Üyawñe üyañ naksü mavenghutsüg, sé i ná cheñ, he ha dajema se i djuje djutruwe.
\c 9
\s Shürhaw ĝüyo ksü ná jidügyew
\p
\v 1 Sündatcholye i na ĝüyo ksü shürhaw na balañe ná ĝuló mauw seyo so naw na dagyow dajo gow bó vye. 
\v 2 Sünda ná Tawgyew i ñe go shi-ñu uw truw, seyo so naw na dagyowe cheñe ki. 
\v 3 Sünda i ná che, “Jiw ge haje djulawe: shobo je djulawe, kapüĝa je, odje je, bo je seyo polu ksü ksü djulawe. 
\v 4 Seyo dju ñe yedamje ba ĝyogoima, se a ĝyojodawe; sünda se yo kahuajodawe. 
\v 5 Dju bala maĝokyema se ñetrü yo kahuañe ishigo ñelümo na pafiajodawe, hado chemeje nadru ge na je truksüfijo.” 
\v 6 Sünda: na jihuañe ñetrü, ñetrü shi-ñu uw tru kaahi, seyo nüna ná djuje djuje dagyoñe kaahi.
\s Herodas í velamow
\p
\v 7 Seyo ñetrü go psüĝi fum yo nugo Herodes i he í dzühulyeñe mavenghuag, hado chemeje küña nüna na trudabya, Se i Yohañ dzüdo go üshükülyetchoda cheñe. 
\v 8 Sünda küña nüna na he i, se Eliya i hohuda: utro na ana je chetcho, ahugo ñihow truw mügaw namko yo djuma üshükülyetchoda. 
\v 9 Seŝo Herodes i che, “Yohañ ükye bo no poskeadügyembi, he ye djutchoa, djufo go ana ñu dzühumkotchoiya?” Sünda i í hoĝoñikülye.
\s Nüna hadza pom ná gyew
\p
\v 10 Sünda í shürhaw na kakuñe na ha ha dalyedama ná í truatsü. Sünda i ná utro ge lagañe, Betseda cheñe ñetrü a ge lañe kakye. 
\v 11 He i danghulyeñe nüna na ufum fupuloatsü, sünda í ná lüshüw yo tüvatsü, seyo ná i Tawgyew i Nogofo shi-ñu trukye, sünda djú dagyodügyeĝoñdama, ná dagyo. 
\v 12 Ñeto kapsealaibi a, se í shürhaw ĝüyo ksü jikuñe che, “Upu na kadügyejodabe, kañe na ñetrü ge ná ĝyojo seyo tsajo bühohidame, hado chemeje ñi ĝüdzüw ñetrü ge dume.” 
\v 13 I ná che, “Djo ná tsajo djübalabya.” Na cheñ, “Ñichi ge odje pom seyo tchükro ksü yo haje ñime; sé ñi jihuañe vyow nabo tsaw-tuw prülameje, se ye dujome.” 
\v 14 (Hado chemeje sa yo sa a muhu fo pom kuw du.) Sünda i í shürhaw na che, “Ná pom ĝü, pom ĝü dañe ĝyodügyewe.” 
\v 15 Na süna dabadába, seyo vyow ná ĝyodügye. 
\v 16 Sese Tawgyew i ülgü odje pom seyo tchükrosa ksü í la, seyo ñedzüdru ge hotroñe na gaĝüzü djü, sünda tchekuĝi, tchekuĝiñe í shürhaw na djü nüna na hawe cheñe. 
\v 17 Sünda: vyow na tsalyeñe tsaŝelatsüdabi, seyo godza daw yo mo ĝü yo ksü guw trügula.
\s Patras i Jisu í Tawgyewñe vyew
\p
\v 18 Se i akasa ĝüdzüw ge kagañe küĝümkoi sese, seyo idra ye ichi shürhaw na idra dusa, sündawñe i ná dzü, “Nüna na nó ha cheiya?” 
\v 19 Na che, “Yohañ baptisma djui ye, seyo kagua na mügaw Eliya, seyo kagua na chew ye ahugo ñihow truw mügaw nangko yo a üshükülye da.” 
\v 20 I ná dzü, “Seŝo djo nó ha cheiya?” Patras i che, “Tawgyew i üsaw Masi.” 
\v 21 Sündawñe Jisu ná züpsüĝeñe che, “He ana djúje djuchewe.”
\s Jisu i í nudzo dzüjo í ñihow tru
\p
\v 22 Sünda i che, “Nüna üsaw í duhu paketrajobamme, seyo dasüñejome seyo kew mügaw na seyo mügaw sawlyiw seyo shizew-ñuzew na í hosügaw vyeñe shijobamme, sünda i ñegi dzü ye üshükülyetchojome.”
\s Jisu ufum kasaw ye
\p
\v 23 I vyow ná che, “djuma no fum kasajo vedama, nudzoĝ yo makasajoñe trawe seyo shüwa nudzo shokru i gilañe no fum kasajodawe. 
\v 24 Hado chemeje dju yo nudzoĝ shüw ye fupojome vedama na shokru í moajome, sé djudamje nobo nudzoĝ uluvyu takyoima se iyo í fupojome. 
\v 25 Nüna na vyow druguw-drulyiw í patsülameje, seyo nudzoĝ uluvyu ye takyoame, semome ñiku-ñisüw pa, se yo ha palajowa? 
\v 26 Djudamje no yo seyo no ñu yo ñimtchüñjema; nüna üsaw ye je ichi seyo i awu ichi sünda güdraw sorgomuko ichi lüshüw pawñe, ije ñimtchüñjome. 
\v 27 No djo umso trungkoime, dju ayo ha a gudzudama, namko he a üchea na ana dame Tawgyew i ñetrü mahohumdoluye, na dzüw ye künama madanghujome.”
\s Musa ñe Iliya naksüdra Jisu
\p
\v 28 He ñu na chelye ñegi ŝügzü fum sa a Patras, Yohañ seyo Yakub na üdra küĝüw pu a ge lañe jike. 
\v 29 I küĝüngkolui ye, ukrumro utro a lya, seyo i gye ye grobülaŝüksüñe lüna-lünakülye. 
\v 30 Sese, muhu ksü se ye Musa ñe Eliya naksü üdra ñu chitrungkoi. 
\v 31 Na ĝulo güdrawdra hohu, sünda i dzüjo go ñu poĝi, se ye Yarusalem ge dajo. 
\v 32 Patras ñe üdraw na drumuĝoñatsüdabi, sünda na pakülyewñe, i ĝulo güdraw; seyo se nüna ksü ye dju üdra gudzüsadama, hohu. 
\v 33 Na ichi yo kajoñe dawñe, Patras i Jisu í che, “He übrawwa, ñi ha a ĝyow ye uwme: sünda: ñi lañe ulügü dzü dajome, a ye babo, a ye Musa ibo, seyo a ye Eliya ibo.” I madanghu, i ha chengkoima. 
\v 34 I ana chengkobaiye, ná mumu yo boshiĝiag, ná mumu yo bolyangkoi ye na ĝeatsüg. 
\v 35 Sünda se mumu yo ana ñu a zekülye, “He ye nosaw seyo no i golawme, i chew dzüwe.” 
\v 36 He ñu i dzühungkoi ge, Jisu i akasa hohuda; sünda i mazüda ĝyoda, sünda ha hohudama, se ñu í se ñeto ge djuje malakülye.
\s Muhusa í ĝulo mauw yo lahua
\p
\v 37 Seyo se draha na pu goŝü kagaahuñe, upu dyew a í jiñe tüva. 
\v 38 Sündawñe, upumko yo nüna a ye ŝogzuñe che, “He dadrüwa, no ba chengkoime, nosaw i nülvow hoijodawe; hado chemeje i nosaw akasame. 
\v 39 Sünda howe, ĝulo mauw a usso ge kamyo, sünda i ülya akaye ŝogzukülyeg; seyo i se í ana ĝüshülyiĝiada, se i üga ge üzetcho fegukülye; seyo í ana damgzüw yo ñiku-ñisüw da tra. 
\v 40 Seyo no bachi shürhaw ná che, í lahuawe; séŝo na malahuafi.” 
\v 41 Jisu i che, “He maküĝü seyo bolu datchüw shürhaw nawa, no djodra küña kuw ĝyofisajowa, seyo djó daw na vejowa? I muhu i cheñ, basaw i age la jekuha.” 
\v 42 I jimkolai ye ĝulo mauw ye í lola padubug, sé Jisu i ñiŝgzüñ ĝulo í miĝiñe seyo muhusa í uw dagyoñe uyow ügzü ge djü. 
\v 43 Sündawñe vyow na Tawgyew i gow yo mavenghutsü. Sé vyow na í ha ha chiĝa dadama se na trongkoiye, sese i í shürhaw na che. 
\v 44 “He ñu ye djo djofu ge vejodawe, hado chemeje nüna üsaw í nüna nagzü yo kigo ladügyejome.” 
\v 45 Sé na he ñu i madzüsü; se i í madanghdügye; seyo na he ñu ífo go idra dzüjoje ĝetcho.
\s Vyow namko yo dyewfo djuwa?
\p
\v 46 Sünda shürhaw naĝütchü ge ñu a kakülye, se i ye nangko a dju dyewfoma? 
\v 47 Seŝo Jisu i nalu ge vedaw í danghula, sünda muhumsasa a í lañe idra a gudzudügye, 
\v 48 Sünda i che, “Dju damje noñiñi yo he muhusa i hutroima, se i nó hutrolawme; seyo dju nó hutroima, se na nó kidaw na je hutrolawbamme, hado chemeje djomko yo imisa yo imisafodama, se ye dyewfobamme.”
\s Dju maveñisama, na udraŝome
\p
\v 49 Sündawñe Yohañ i che, “He übrawwa, ñí nüna a ye bañiñi lañe ĝulo mauw í lahuahuw hohudame, sündada ñi í gohame, hado chemeje i ñidra ñisañe bafum makasa.” 
\v 50 Jisu i ná che, “Í djugohajo dawe; hado chemeje dju djo mauw madama, na djodra dujome.”
\s Jerusalem ge jiw
\p
\v 51 Se í sorgo ge lalyimdrü ñeto kakusalaibi sese, sündawñe i Yarusalem ge jijoñe vye. 
\v 52 Seyo i ivro ge mukow ki: i Samariya na ñetrü a ge ji, ibó ĝyojo dashütrüivojoñe. 
\v 53 Sé na i magyogadügye, hado chemeje i Yarusalem ge jingkoida. 
\v 54 Se i hoñe í shürhaw Yakub ñe Yohañ naksü che, “He Tawgyewwa; ba ha tsüda, se i ñi dügye, se i ñedzü go mi gaañe ná damyaweñe ma?” 
\v 55 Séŝo i tcholtruĝiañe na ze, [Seyo che “Ba madanghuwa ba ha uĝulo yo ma. Hado chemeje nüna üsaw ye nüna nachi luvyu ye damütrajoñe madaw se í ĝaksüijoñe kakuwme.”] 
\v 56 Sündalye iñe i shürhaw na ñetrü utro ge jitrükralye.
\s Jisu ufum kasaw chemeje
\p
\v 57 Se i ĝabo jimkoi ge, se djuma a ye í che, “Ba hange hange jiyima, no bafum kasajome.” 
\v 58 Jisu i í che, “Ŝelü ichi uksu seyo ñedzü go musu nachi üdrü duwme, sé nüna üsaw ichi ükye vejo je ñe ñime.” 
\v 59 I utro nüna a i che, “Nofum jisawe.” I che, “He Tawgyewwa, nó uvromashü kadügyevzüwe, no awu í ĝuavzüjome.” 
\v 60 I í che, “Dzüdaw na ná nudzoĝ dzüw í büĝudame, sé ba jiñe Tawgyew ichi ñetrü go shi-ñu trujodawe.” 
\v 61 Utro a ye je che, “He Tawgyewwa, no bafum kasajome; sé uvromashü nó kadügyevzüwe no nochi ñe go nüna na yo mülüñ kajoñe.” 
\v 62 Jisu i í che, “Djudamje nudzo ügzü i luksungkuĝu ge kiñe fum ge homeje, i Tawgyew i ñetrü ge ĝyofiwjome.”
\c 10
\s Shüraw mroĝü ná kiw
\p
\v 1 Seyo he ñu nafum sa a Tawgyew i nüna mroĝü lapyo, sünda ha ha ñetrü ge i jijoma, süge ksü, ksü dañe ivro kibraĝitsü. 
\v 2 Sünda i ná che, “Rhamu kiw añe dume; séŝo chiĝa daw mesame duba sündada vi übraw i küĝüwe chejodawe, se i í nudzoĝ vi í tcholajo vi nüna kiwe.” 
\v 3 Jiwe; howe no djó fugulu vyeduw dañe fumsu namko ge kijome. 
\v 4 Sündada dzulngasaje djulawe, kapüĝa je, seyo shita je; sünda ĝabo ge je nüna ná dju je gaga djudawe. 
\v 5 “Dju ñe ge jihima, uvromashü chevzüwe, ‘He ñe ge ĝüdzüw djuwe chewe.’” 
\v 6 Süge djuma ĝüdzüw pafiwjo dumeje, ba ĝüdzüw djüdaw ye üdra dusajome, momeje bachi ge kakutchojome. 
\v 7 Se ñe ge ĝyowe, sünda ichi go ha paima, se í tsa-tuwe, hado chemeje chiĝa daw nüna na ná shishü patsüw; ñetro-ñetro djukahijodawe. 
\v 8 Seyo ha ñetrü ge jiyima, sügow nüna na hutrovowñe, se bavro a ha vedama se i tsajodabuwe. 
\v 9 “Sügow sonaw ná dagyojodawe: sünda ná chewe, ‘Tawgyew í ñetrü ye batrü iñiñisa ge kakudamme.’” 
\v 10 Sé ba ha ñetrü ge jimyoima, seyo sügo nüna na bá mahutrovolaime, ná bodzaĝ ge jeñe ana chewe, 
\v 11 “‘Djo ñetrü yo ñelümo naje, ñishi ge güdrüsadaw na, ñi djovro a pafiamkoimme, sedamje he í danghujodawe, Tawgyew i ñetrü djotrü iñiñsa ge kakulaimme.’ 
\v 12 No djo trungkoime, se niyay ñeto se ñetrü ye Sadom ñetrü i je mofokaw gijo lyajome.”
\s Üdrü-ulu mavyegudow ná tui
\p
\v 13 “Tui Kurajiña! Tui Betseda! Dju dyew chiĝa dafiw ye djo ge dadama, sese í Sor ñetrüñe sidon ñetrü ge dameje, na ke ge gye güpañe seyo kütsesüpu ge ĝyoñe na kye ge dru-lu vyegudoñjemma. 
\v 14 Seŝo, melye gzuñe cheĝiyi sehu bafo vyego yo yeje Sor ñe Sidon naksü vyego ye vyeksufofijome. 
\v 15 Seyo Kafarnahum ñetrü, hawa ba soĝgo kuw lüvzüw dalyijoma? Ba bó noĝu üla ge kuw üla kaajome.” 
\v 16 “Dju ba chew dzüima, se i no chew dzüjo, sünda ba dju mauw daima, noje i mauw dajome; seyo dju no mauw daima, se ye no kiadaw i je mauw dajome.”
\s Shürhaw mroĝü na kakuw
\p
\v 17 Se shürhaw mroĝü yo ksü na lüshüw yo kakutchoñe che, “He Tawgyewwa, ba üñiñi yo se ĝuló mauw na je ñichi pudu-puña ulunge pumódame.” 
\v 18 I ná che, “No mütü í ñedzü lüĝaw veduw ñedzü go gaahu hohuime.” 
\v 19 No djó byu na seyo mütü güdzü na dügrüdzagofijo djüwme, seyo vyeñiw nachi go vyew mau dafiwjo ná madafijo pudu-puña djüwme; seyo ha gañ yo je djo naw madafijomme. 
\v 20 Sé sünaŝo cheñe djulüshüwe, se ĝulo mauw na djo pudu-puña yo pumoda cheñe, seŝo djo lüshüjo dawe se djo ñiñi Ñedzü ge ĝi vyedotro yo.
\s Üsaw udru yo uyow í duw
\p
\v 21 Sa yo sa a i ĝulo güdraw yo dañe lüshüdzoalye, seyo che “He Awa, Ñedzü ñe No i Tawgyewwa, no ba ulu yo uw cheime, se ba he ñu na danghu-kinghuw nüna seyo vyesü-vyelüw na yo müŝüñe veda, sünda angasa natrü ge duda. Am, he Tawgyewa, hado chemeje bá he í uw veda. 
\v 22 No awu i nó vyow nodru ge traadamme; seyo djuje madanghu se saw ye djujema, awu aka danghuba seyo awu djujema se je dju madanghu, se i ye sawchi gemdo aka seyo se djudru ge saw i dujoñe vyedama.” 
\v 23 Seyo í shürhaw nachi ge tchoñe akasa ge che, “Ŝüvzüwme se iñi ye, se he ñu ná se ba hoiwa hoiye, 
\v 24 Hado chemeje no djo chemkoime, ŝüpo ñihow truw na seyo ñubyu na tsüdaw ye, se ba ha ñu ye hoima howe; sé maho seyo ha ñu ye ba dzüima dzüwe, sé madzühu.”
\s Samri nüna uw a i zeĝaw
\p
\v 25 Sündawñe nüna a gudzulyi; sünda ana cheñe í küna daima hopüñew che, “He shotuko-kunu go dadrüwa, shüwa shüw shüjo ibo ha dameje ujowa?” 
\v 26 I í che, “Shotuko-kunu ge ha ĝida? Ba künda ngüña?” 
\v 27 I trutcho, “Ba Tabraw bá nudzoĝ Tawgyewchi go vyew nudzoĝ drü-lu seyo nudzoĝ krãŝe seyo nudzoĝ budzu vyew se nadra nülvow vyejodawe; seyo nudzoĝ ĝafopsüĝi-ĝampsüĝi go ná nülvojo dawe.” 
\v 28 I í che, “Ba umso chedaba, he ana dabya sündame üshü ĝyojome.” 
\v 29 Sé i í nudzo í usu dajoñe veñe Jisu í dzü, “Nameje nochi ĝafopsüĝi-ĝampsüĝi na djuwa?” 
\v 30 Jisu i che, “Nüna a ye Yarusalem yo Jeriko ge jimkoi ye ñigudu tsaĝaw na djeshiĝiaña i gye í na shalügülag, sünda gü-shü dañe atrü dzüw datralye katrükralye. 
\v 31 Sünda ana da, se ĝabo ge mügaw a kamkoi, séŝo í holye ĝeaglyeñe djetrükralye. 
\v 32 Ana vedumbo Lewi a ye je seŝü katcho, ije í holyeñe ĝeaglye djetrükralyetcho. 
\v 33 Séŝo djudamje Samari ñetrü a go sa a kakukülye, sünda í hohulyeñe nülvo vyela. 
\v 34 Sünda itrüĝañ ge jikuñe seyo ichi üshi ge luvuhu seyo tsühu prüñe gyeche-gyelye yo pyogo, seyo í güĝedru ge gyodügyelyeñe ñe ĝyow ge lajikye sünda í uwyo hoivo. 
\v 35 Se draha í lumu yo bosüñ ksü lahuañe se ñebraw i djüñe che, ‘I uwyo hoivojodawe, seyo bachi go küña kapyoima, se ye no kakuwñe doajome.’” 
\v 36 Hesahelu he ba vyew ge se na ñigudu-tsaĝaw süna ge lyalahado, nadzüngko a dju ichi ĝafopsüĝi ĝampsüĝi go na ñe veiya,? 
\v 37 I che, “Se i dju í nülvodama.” Jisu i í che, “Kai, baje kañe süná dajodawe.”
\s Marta ñe Mariyam
\p
\v 38 Sündatcholye Jisuñe i shürhaw na jimkoitchoi ye, se i ñetrü a ge ji, seyo Marta cheñe mim a ye í iñe ge balada. 
\v 39 Seyo Mariam cheñe uñum a duw, i Tawgyew ishitrü ge ĝyoñe i shi-ñu dzüw. 
\v 40 Sé Marta chiĝa da dañe mavenghua sünda itrü iñisa ge jikuñe che, “He Tawgyewwa, ba haje mavema, noñum í no akasa chiĝa daweñe traadaw ye? Sündada í chetcho, nó datunowe.” 
\v 41 Tawgyew i í trutcho, “Marta O Marta; ba ŝüpyo ñu ha vejema venglyeñe seyo mavenghu lyaha.” 
\v 42 “Séŝo ñu a ye umsome, seyo se chiĝa uw í Mariam i golame; se i ichi go malaĝafijomme.”
\c 11
\s Tawgyew Küĝüw í dadrüw
\p
\v 1 Sündatcholye ahua ye i nolu a ye küĝüngkoi. Seyo i se küĝüfiahuwñe, ichi shürhaw namko yo a ye í che, “He Tawgyewwa, Yohañ i í shürhaw ná küna veduw küĝüdrüdama baje ñi süna veduw küĝüdrüwe.” 
\v 2 I í che, “kye damje djo küĝümkoime, sese chejodawe:
\q ‘He Awa,
\q Bañiñ güdraw vejome, ba ĝadzü kakülyawe.’”
\q
\v 3 “‘Ñichi muhu muhu yo tsajo-tujo í ñi djüijodawe.’
\q
\v 4 ‘Seyo ñi lalo na muchoaijo dawe,
\q Hado chemeje ñi je, ñi mauw dado na muchoaijome,
\q Sünda ñi mauw uw dajo yo ĝaksüiwe.’”
\s Prünggudruwe
\p
\v 5 Sünda Jisu i ná che, “Djumko ye üdraw a duw ye djuwa, sünda i ñegimko ge pakülyeñe ichi ge ji í chewe, ‘He drawwa; nó odje üka dzü djüwe. 
\v 6 Hado chemeje, kasew-biŝew go draw a ye nochi ge jikuda, sünda ivro ge veijo nochi ge haje ñime.’” 
\v 7 Sünda i ulung goŝü ñu tru, se nó afafsüw djudjüwe; yabó ñegüdrüŝü je dugoadammje, sünda nosa ye nodra buĝo ge ĝüsadame, sündada no bá pakülyeñe haje madjüfijomme. 
\v 8 No ba trungkoime, se üdraw duñ sese je í pakülyeñe haje madjüfisabamme, sedamje i ñimtchüñ ye tralye prüdo ye í küña tsüdama süña pakülyeñe djüjoŝo. 
\v 9 Sünda no djó cheime; prümeje, djo djüjome; tchümeje djo pajome; dümeje, djobo voaijome. 
\v 10 Hado chemeje dju prüima, ná pajome; sünda dju tchüima, na pajome; seyo dju düima, nabo voaijome. 
\v 11 Djomko ye dju ana awu duwa, se üsaw ye odje prüme, se í kunnu djü, seyo sündalye tchü prümeje, se tchü madjüw byu djü? 
\v 12 Semome jeje prülaime, se í mütü güdzü djü? 
\v 13 Sünda, ba maulyeñe je basa ná gañ uw djüjo danghumeje, se djo ñedzü go Awu, i ichi nudzoĝ nüna prüi ná hado ĝulo güdraw madjüjowa.
\s Jisu ñe mütü na go dyewfo
\p
\v 14 Sündatcholye Jisu i ügadow ĝulo mauw a í lahuatcho; se ĝulo mauw ye kahuahuñe, ügadodo ye ütrü zekülye; sünda nüna na mavenghuatsü. 
\v 15 Séŝo namko ye küña na cheda, “I bó ĝuló mauw nachi go dyewfow mütü ichi datunow yo lahuabaiwa.” 
\v 16 Utro na í dafidama hojoñe í ñedzü udru ge hadamge sheweñe cheshew shewe che. 
\v 17 Séŝo Jisu i, nadrü-nalü ge vedaw i danghulyeñe, na che, “Ha ha ñetrüĝüfo ge braĝidama, se ñetrüĝüfo ye mütrüajome; sünda ha ñe ye braĝidama, se ñe ye je mümyajome. 
\v 18 Seyo sünda mütü ye í nudzo íbo magotchow dame, se ichi ñetrüĝüfo kündañe dujowa? Hado chemeje djo nofo go ana cheŝoibi, se mütü i datunow yo se mauw ná lahuabaibi cheñe. 
\v 19 Senameje no mütü i datunow yo ĝuló mauw ná lahuabaimeje, se djó agü na dju tunow yo kakülyebaiya? Sündada ná djo niyay djüw nüna chejome. 
\v 20 Séŝo no Tawgyew udruyo yo uĝulo mauw na lahuameje, Tawgyew i ñetrüĝüfo ye djotrü ge kakujome. 
\v 21 Nüna gow na nachi ñe i ĝaksüw chiaĝi pyogoñe ñe í hokrüimeje, se ichi gañ-miĝi na ĝüdzüw dujo. 
\v 22 Seŝo ije gofotchow na djuma a í tumuvojoñe í dafoahuñe, í se chiaĝi na ha ye i veksüdama, sena laĝalag seyo ichi gañ-miĝi na laĝañe habraĝiame. 
\v 23 Dju nodra ñima se i no mavyewme, seyo dju nodra dukyeĝiyima se i trabraĝiajome.”
\s Ĝuló ñiŝgzüñ ye ñe tchüw
\p
\v 24 “Nüna usso go ñiŝügzüñ ĝulo kahuahuñe nokro ge ĝyogojo tchüĝijome, sünda mapawñe i chejome, no ha ñe yo kahua dama se ñe ge kamyotchojome. 
\v 25 Sünda kakuwñe i gümsa-gümĝañe howsa hohujome. 
\v 26 Sündawñe i idra ye í je mofokow uĝulo mauw mro ye idra ye lakujome, sünda na ilunge kamyoñe sayo sa ĝyojome, sünda se nüna ye uvro gow ije mokofow mauw lyajome.” 
\v 27 Sese i he ñu i trungkoi ye upumko go mim a ye gow yo che, “Ŝüvzüwme se uluhu ye hayo sa a ba ĝyodama seyo se apu ye ha ye ba mütsüdama.” 
\v 28 I che, “Am; séŝo ŝüvzüwme i, dju Tawgyew i ñu dzüñe i chew dzüima.”
\s Ñedzü go ñu prüw
\p
\v 29 Se ŝüpyo upu kyeĝipyo dawñe, i che, “He ñishü yo nüna na maume; na chishew tchünggudru; se ná Yona i chishew í tralye seyo haje chi mashejome. 
\v 30 Yona í küna veduw Ninwe ñetrü go chishew vewma, sünambo nüna üsa ye he ñishü yo nüna na chishew vedujome. 
\v 31 Müdzavye go nugom niyay djüw se ñetomüdrü ayo nüna nadra gudzuñe, í datrüwñe chejome, hado chemeje i Suleman i ñu dzüjoñe druguw-drulyiw udza go jikuda, sünda holabya he ayo he a Suleman ije dyewfo a du. 
\v 32 Ninwe go nüna na Niyay djüw ñetomdrü ye hesalu yo nüna nadra gudzuñe, naso ge truchoaijome; hado chemeje na Yona i ñu tru í dzüñe nadra-nalu muchoagye sünda howe, age Yona ije dyewfo a dume.”
\s Usso go mütrü
\p
\v 33 “Dju nüna je bela ge mütrü tchühoñe ĝumŝü ge seyo ñeshü ge mavewme, seŝo mütrü ubo ge dzugo vewme hado chemeje nüna jikui na hohujoñe. 
\v 34 Baso go mütrü ye bañi ye me, sündada bañi güdrameje, se basso naje vyow müsajome; séŝo se ye maumeje, basso ge je nukuĝujome. 
\v 35 Sündada ufu je ksü-üñi je ksü dañe ĝyowe, se müsaw ye baso duwye nukuĝuañeme. 
\v 36 Sündada baso ye vyow müsazeĝiame, seyo se ichi hangeje manukrumeje, se sündame se vyow na müsajome, süna vyeduw ñeto ge dadawa, se mütrü ye ichi lünaw yo djó müsaw djüiwa.”
\s Mim na seyo Farisi na gohaw
\p
\v 37 Jisu i ñu trungkoi ye, djudamje Farisi a ye i che, se nochi ge jiñe ava tsawe; sünda i ñelu ge djemyoñe ava tsajoñe ĝyoag. 
\v 38 Farisi na basha go na ava matsalu üshi-upo machew í holyeñe mavyenghua. 
\v 39 Tawgyew i í che, “O Farisi, ba bekasa seyo bela na udru udru go güdrawŝo, séŝo balung ge vyesbiw seyo mauw vyesumokradama. 
\v 40 Budzu ñiw nawa, dju ñepsü go vye ye dadama, hawa se i ulung go i madaima? 
\v 41 Am séŝo, ulung go gañ-miĝi duw na chi djüajo dawe, sündameje bábo vyow güdraw lyajome.” 
\v 42 “Se Farisi nawa, djo tui me! Ba pudina ñe sudab yo, seyo vyow ñomñow sheĝe baĝüdo yo ülye ĝü tronguaña djüŝoma, séŝo Niay i seyo Tawgyew i nülvo í mahutroiwa; tsüwbo tsüda hena je dañgudru seyo sena je tratcho. 
\v 43 Farisia nawa, djo druge tui me! Djo ñegru ge nugo buĝo uw vye seyo badzaĝ ge ye djó gaga tsüw.” 
\v 44 “Djo tui me! Hado chemeje djo se pelyado nuĝu vedudame, süge nüna na udru ge dügrüñe kahi, se madanghuw nuĝu du cheñe.” 
\v 45 Sündawñe mükyew a ye í che, “Dadrüwa, he ana cheñe ba ñi tchüĝoime.” 
\v 46 Jisu che, “Oi shotuko-kunu dakyew nawa, djoje tui me! Djo ana lojemalofiw gañ me, nüna nadrü ge joŝoi seŝo yabó djo djogzütsü a je madadü.” 
\v 47 Djo je tui! Djo se ñihow truw na nuĝu chiw, dju djo aki-awu na shilyedama. 
\v 48 Sünda: djo truksüw nüna me, seyo djo aki-awu na dalyedaw yo uw vye; hado chemeje na bó ná shidabi sünda djo ná nuĝu í daw. 
\v 49 Sündada Tawgyew i patsü-sholu je chedame, se no nachi ge ñihow truw seyo shürhaw kiajome, seyo na naĝiyo küña na shijojema seyo küña na daŝe-damejojema. 
\v 50 Se i ye küña ñihow truw duma naŝü í he druguw-drulyiw í dakülyejobo a fualyedame, vyew na ĝilyedo ye he ñefo ayo nüna nachi yo lajodawe. 
\v 51 Habil í üŝü yo dalalye Jakaria í shiw kuw se psüĝañe mügañe naksümko ye shiw: no djo umso truime; ichi ĝidoye he ñefo syo shüdo nüna nachi go lajome. 
\v 52 Shotuko-kunu dakyew djo tui me! Se djo je patsü-sholu veĝiw bo ladaŝome, séŝo djo djoluvyo makakume, seyo kakujoñe dado na dugo vye. 
\v 53 Sündalye i sa yo kahuahuñe, sese shizew-ñuzew nañe seyo Farisi ŝüpyo ifum kase seyo i dagtso-damrhüñe, ha ha ñu bütruluweñe da, se i ŝüpyo ñu ufo bütruluweñe 
\v 54 sünda na i ha ñu chehualaima ĝyokrü ĝyo, se umdzu yo ha damje ñu zetruahuw ye kigolajoñe.
\c 12
\s Ĝivow seyo Farisi na dambo djulyawe
\p
\v 1 Aña a sese hadzaĝ-hadzaĝ dzaw nüna fuguñe, aña ana kuw naĝütchü tcheĝi-lügyeĝi da, se i uvromashü í shürhaw ná che, “Farisi nago loĝãloĝe yo üĝa ĝyojodawe. 
\v 2 Vyojo haje dümyoñe maveme, madanghujo haje müŝüñe maveme. 
\v 3 Sündada ba ha damje nukuĝuw ge chedo ye, se i müsaw ge dzühujome; seyo ñeĝüñ ulung ge ufu ge ha aŝesa yo chedama, se ye ñelütsü udru go yo trujome.”
\s Iyo ĝewe
\p
\v 4 “Séŝo no djo trungkoime, nodraw nawa, dju usso i shifidama se na seyo ha madamñefijomme, ná djuĝejo dawe. 
\v 5 No djo trumchemjome djo djú ĝejoma, dzüwñe djú chigüje ge lañe djoafima, se í ĝejo dawe; no djo trupangkoitchoimme, se í ĝejodabuwe. 
\v 6 Hawa ajolya ksü yo sülyisa pom madrüafima? Sedamje Tawgyew i namko ye a ye je makoŝoa. 
\v 7 Bakye go vyow ükyetrü duw naje ngümdzo vedame, sündada: djuĝejo dawe, ba sülyisa na dafowme.
\s Jisu í matsüñe chewye hama
\p
\v 8 “No djo chengkoime djudamje no nüna navro ge nó noŝobiñe danghumeje na je nüna üsaw ye je Tawgyew i sorgomuko uvro ge ẽŝobijome. 
\v 9 Séŝo dju nüna navro ge no hopseĝiahima ije Tawgyew í sorgomuko uvro ye hopseĝiajome.” 
\v 10 “Dju nüna üsaw ütüma mauw truima, i datrudaw í muchoaijome. Séŝo dju ĝulo güdraw ütüma mauw trüima, í datruw í mamuchoijomme.” 
\v 11 “Nüna na ba mügaw-ñegru seyo mükyew seyo damikyew navro lakuwñe, ba navro ge ha chemeje ujojema seyo küna chejojema se na djuvengüajodawe. 
\v 12 Hado chemeje ĝulo güdraw ba sayo sa a ha chejome zedrüjome.”
\s Nüna nugo a ye veduw
\p
\v 13 Seyo upu go nüna a ye í che, “He dadrüwa, noñuw í awu í bo-luko ná noje hawe chejodawe.” 
\v 14 I í che, “Nüna nawa, nó dju niyay djüw seyo baĝüĝiw nüna boña?” 
\v 15 Sünda i í che, “Uw yo ho ĝyojodawe, seyo tsaĝa-laĝaw süna yo basü ĝyojodawe; hado chemeje nüna na shüw ye dju bo-luko duw yo mashüwme.” 
\v 16 I í zeĝaw a tru, “Tümbum nugo a í no ge rhamu ŝüpo kakülye. 
\v 17 Sündawñe i ulvyu ge no hadajojemmañe ve, hado chemeje nochi ge bo no dakülyedaw rhamu na vejo buĝo je ñi. 
\v 18 Sünda i che, ‘no ana dajobabi: no nó ñetchü í tashalyeñe dyew dalajo; sünda no rhamu seyo bo-luko na vyow süge vejo; 
\v 19 sünda no ĝulo i chejo, ĝuloa, bachi ge oje ŝüpo üĝalaw kuw bo-luko vewme; ĝyogowe, tsawe, tuwe seyo lüshüw yo ĝyowe.’ 
\v 20 Seŝo Tawgyew i í che, ‘Chi madnaghuw nüna! He ñegimdo ñegi a ba lutuw ye lutukyoadügyejomme; sündawñe ba küña dashütrüñe vedama, se ye djuchi lyajowa?’ 
\v 21 Ana je nüna duwme dju nudzo ubo bo-luko dashütrüñe ve, sé i Tawgyew iñigzü ge nugo mo.”
\s Ha ñu yo je duhu djudajo dawe
\p
\v 22 Sünda i í shürhaw ná che, “Sündada no djo trungkoime, nudzo shüjo-dujo ubo djuvewe, no ha tsajojemañe; seyo nudzo usso ubo je ha gye-ĝuvo shejojemañe. 
\v 23 Hado chemeje tsaw-tuw í shüw ye, seyo gye-ĝuvo í dyewfo usso yeme. 
\v 24 Pülĝam na hojodawe; na zuje mazuw seyo ñetchü ge rhamu je mapaw; sedamje Tawgyew i ná tsakyewŝo. Bá musu na fow go añe dufowme. 
\v 25 Djomko ye dju duwa, dju vengaw yo nudzo i shüngkoi ge ganta a ña damje shafijo ye? 
\v 26 Sündada ba imisa fo chiĝa íje madafimeje, hado utro ñu ná lañe vemyoñña? 
\v 27 Bye go shoba ná hojo dawe, na kündañe shülyima; na chiĝa je madaw chitra je madaw; sedamje no djo chengkoime, Suleman je í küña übadzü gidama, namko ye ana veduw gañ a je magime. 
\v 28 Sündada Tawgyew i no go suso-mütchü namaje yow gye sheida sünda draha ná boti shüw ge joañe, anambo gye-ĝuvo sheñe veihume; Tawgyew ge mesame veksüw nawa, djo künadañe añe masheijowa? 
\v 29 Sünda djo ha tsajojema ha tujojema süna ve djuĝyowe, sünda meaje mavemyow djudajodawe. 
\v 30 Hado chemeje he druguw-drulyiw ayo go vyow tuĝu-tumo na he ana veduw bostu na tchünggudruwme sünda ba Awu danghudame djo he bostu na ŝüpo tsüda cheñe. 
\v 31 Séŝo ichi ĝadzü i tchüjodawe, sündameje, he bostu naje pajome.
\s Bo-luko ná hange dashütrüñe vejowa?
\p
\v 32 “Nüna imisa nawa, djuĝejodawe; hado chemeje ba awu i bá ĝadzü paweñe vedame. 
\v 33 Nudzo ichi fuñ-voñ na draalyeñe tunoajodawe; sündalye nudzo ubo ana dalajodawe, ha ye üme malyajoma, sünda soĝgo ge ana bo-luko dashütrülajo dawe ha ye makaajoma, djutrü iñisa ge tsaksutchüw naje majikujo seyo bulu naje mauw madajo. 
\v 34 Hado chemeje hange bachi bo-luko duma, badrü-balu he süge dujome.
\s Dashütrüjo ĝyovojo dawe
\p
\v 35 “Djotsü na pyogo vejo dawe, seyo dju mütrü na dzodügyejo dawe. 
\v 36 Sünda djo se kulo na veduw dajo dawe, dju nudzo dadrü í gzü jiw go ke kakujojemañe ĝyokrü ĝyow veduw; i kakuñe ñegüdrüŝü düwñe mekutcho djeñe voa. 
\v 37 Gaĝüzewe se kulo í, djú dadrüw ye kakuñe madrumuvow hohudama; no djo umso trungkoime, i ütsü ge pyogolañe ava tsajoñe ĝyojo, sünda üñisa jiñe í hoijo. 
\v 38 I ñegi ge ülye ksü seyo ülye dzü ñepüñew ge je pakülyew hohumeje, se kulo ye gaĝüzebamme. 
\v 39 Djo he i danghujo vejo dawe, ñe übraw ye tsaksutchüw na tsaksuw ke jikujoma se í danghubammeje, i pakülye ĝyojobamme, sünda nudzo ñe ge majimyogyejome. 
\v 40 Baje dashütrü ĝyojodawe; hado chemeje ha homoi ye jikujoñe mavew se homoi ge nüna üsaw jikujome.”
\s Veksüfiw kulo djuwa?
\p
\v 41 Sündawñe Patras i che, “He Tawgyewwa, ba he zeĝaw ye ñi aka bama mow vyow naje truwma.” 
\v 42 Tawgyew i che, “He veksüw seyo patsü-sholu hokrüw ye djuwa, djuchi dadrüw ye ná tsaw-tuw homai ge djüweñe kulo-kutro boñe ve. 
\v 43 Se kulo ye gaĝüzeme, djú í dadrüw ye ana dangkoiye hohudama. 
\v 44 No djo umso cheime; I í nudzo ichi vyow bo-luko ge zeĝiw vejobamme. 
\v 45 Séŝo se kulo ye ulu ge ana vemeje, no dadrüw ye üĝalaw ge kakujobañe veñe, sünda kulo seyo kulom na güñe seyo tsañe tuñe tukrañe ĝyomeje. 
\v 46 Se kulo i dadrüw ye ana ñeto a ye, i madanghuw ñeto a ye, i í maĝyokrüngkoi ye, seyo i madanghuw homai ye, kakujo sündañe í sojai djüñe í usu maw ge ngüañe vejo. 
\v 47 Seyo se kulo dju nudzo dadrüw í véw í danghuñe, seyo madashütrüvoñe seyo í vew kuw ge makasabammeje, ŝüpo tsalajobamme. 
\v 48 Séŝo dju madanghuñe ĝüw tsalajo chiĝa dadama se ye me tsalajobame, sündada dju añe djüdama, í añe prüjome; seyo dju ŝüpo boñe vedame, ichigo añe lajome.
\s Ĝüdzüw duŝome
\p
\v 49 “No druguw-drulyiw ge mi dahow kakülyahume; sünda ha tsüdawa chemeje hesalu mi dzomzoaweñe! 
\v 50 No baptisma lajome; sünda no malamdolu kuw no küna mauw ñiku-ñisüw ge ĝyojojema! 
\v 51 Ba vedaw ye no he druguw-drulyiw ge ĝüdzüw kakudañe vedama? No ba chengkoime; mome, no dabraĝiahuw kakülyahume. 
\v 52 Hado chemeje hesalu yo ñe ge nüna pom naĝütchü ge magaĝijome, dzü ye ksü üdra seyo ksü ye dzü üdra. 
\v 53 Awu ye saw üdra, seyo saw ye awu üdra maveĝijome; añ ye sam üdra seyo sam ye añ üdra, apye ye safu üdra, seyo safu apye üdra maveĝijome.”
\s Ümdrü í hosüw
\p
\v 54 Sünda i upu naje che, “Mumu íje druguw go kalyiw hohumeje, djeañe ñedzü ŝüjo chew; sünda süna dabaibi. 
\v 55 Sünda müdza gow ñedzü lyiw hohuñe cheibi, ñedzü shüw lyijome, sünda süna dabyo-daĝyotcho. 
\v 56 Loĝa-loĝe nüna nawa, djo ñedzüñe no naksü í utroñe danghudameje, hado he shüw-duw ubo kündañe madanghufia?”
\s Nudzo ñu duw ná chebruawe
\p
\v 57 “Ba hesalu ba nudzo yo hado ñu mavelafia? 
\v 58 Ba bá fodaw nüna üdra mukow ichi ge jingko ye, ĝabo ge ñu chegüdrajo dawe, momeje ba í mukow ichi ge ŝüñe lajikyeñeme, sünda mukow i bá shipashi nagzü ge djüñe seyo shipashi na bá pache ge shüñeme. 
\v 59 No djo trungkoime, ba ajolya ajolya dañe magimdzoalu kuw, ba makahuafijome.”
\c 13
\s Vegudolawe mome mütrajobamme
\p
\v 1 Nüna üchea sayo sa a djeku, seyo Jisu í Galiliyo nabo go ñu dzüngkoi, djuŝü í Pilatus i í küĝüw ge djüasadamma. 
\v 2 He í dzühuñe Jisu i na che, “Djo ana veima, he Galili na utro Galili ná lalofoñe, hado chemeje nadru ge ana veduw ñiku-ñisüw djüda che? 
\v 3 No djo trungkoime, mowme; séŝo djo djüdrü djolu mavetülümeje djo vyow he ñom yo mütratsüjobamme. 
\v 4 Mow djo ana vedama, Shilom ge nüna ĝütrü ŝügzü djudrü ge post gaañe trüalyañe dzüdama: na vyow Yarusalem ge küña tuĝu-tumo shütsüdama ná lalofoma? 
\v 5 No djo trungkoime, mowme; séŝo djo djüdrü djolu mavetülümeje djo vyow he ñom yo mütratsüjobamme.”
\s Lufuje üyañ üje majew
\p
\v 6 Sünda i he zeĝaw ije tru, “Djuchidamje anggur vi ge lufuje üyañ a zuñe veda: i sayo sa a sheje thcüw jikuda, sé í mapa. 
\v 7 Sünda i vi ĝyokrüw nüna i che, ‘Howe oje dzü gomdo no he lufuje üyañ go sheje tchüw jikunggudru, sé keje mapa, he í chepyojo dawe, i hado no í ĝyokrügejowa?’ 
\v 8 I í ana che, dadrüwa, í oje a kuw ĝyokrüluwe; no üdza üdza ge no chiguĝuañe nobi sujome. 
\v 9 Sündañe, drawha ge sheje jelaimeje uw; se molaimeje chepyojo daŝobe.”
\s Mim utsubo kuw í dagyow
\p
\v 10 Ĝyogow ñeto sehu Jisu küĝüw ñegru a ye truñe ĝyoda. 
\v 11 Süge mim a du, dju oje ĝütrü ŝügzügomdo ksuw kaw mütü a kamyoda, sünda i utsubo kuw lyada, sünda i keje gudow magudzufiwbi. 
\v 12 Jisu i hohuñe balayeñe, che, “O mimya, ba bá hamalyiw yo kahuajemme.” 
\v 13 Sünda i ügzü í udru ge ve, sünda i djeañe gudow lyajebi, sünda Tawgyew í trokülyejebi. 
\v 14 Hado chemeje Jisu i ĝyogow ñeto sehu dagyoda, mügaw na seyo nugobraw na nüna na che, “Ñegi ĝe duw me, sa yo sa chiĝa dajo dawe, seyo se ñeto ye jikuñe dagyojo dabuwe; séŝo Sabat ñeto ge djudawe.” 
\v 15 He í dzühulye Tawgyew i che, “Loĝa-loĝe nüna nawa, ĝyogow ñeto sehu djo djó nudzo fulhu seyo giĝá na ñe tashalyeñe hu tuw lañe majikewma? 
\v 16 Seyo ha ye madafijo cheña, he mim Abraham üsam djuso ge oje ĝütrü ŝügzügomdo mütü ye pyogodama, se í ĝyogow ñeto ye vogodaw i kihuajo?” 
\v 17 Ná he ñu na chewñe, í ubo mauw dai na ñimtchüñ lyatsü, seyo vyow upu na se uw chiĝa dadaw ubo lüshütsü.
\s Pemdu üsü seyo pa í shipyew
\p
\v 18 Sünda Jisu í chetcho, “Tawgyew í ĝadzü dju veduda? Seyo no í ha shipyew üdra djüsejowa? 
\v 19 I pemdu üsü a veduwbame, djú nüna na lañe ná vi ge trawma; sünda i shülyiñe shoñ lya; sünda ñedzü go musu na ufotsa ge guñe ĝyow.” 
\v 20 I sünda chetcho, “No Tawgyew í ĝadzü í dju vedu dañe vejowa? 
\v 21 I pa vedudame, djú mim a ye lañe oje ulumo tola dzü ge gülüŝüĝia, sünda ñu-ñuñe oje ulumo ye pa lya.”
\s Ñegüdrüŝü imisa
\p
\v 22 I ñetrü-ñetrü jiñe dadrüshü Yarusalem ge ji. 
\v 23 Sünda djudamje a í che, “He Tawgyewa, nüna mesame basüafijobama?” I í che, 
\v 24 “Ñegüdrüŝü imisa yo jimyojodawe, hado chemeje no djo trungkoime, ŝüpo nüna na jimyojoñe dajome, se majimyofijome. 
\v 25 Ñe ubrow gudzulyiñe ñegüdrüŝü dugoahuñe, seyo ba ñepsü ge gudzuñe ñegüdrüŝü düñe che, ‘He Tawgyewwa, nobo voijodawe,’ sünda i sügow no ba madanghume, ha hanggowa? 
\v 26 Sündawñe ba chejo, ‘No ba how ge tsa-tuw sünda ba ñi bodzaĝ ge dadrüda.’ 
\v 27 Séŝo i chejo, no djo chengkoime, ‘No madanghume djo hanggoma. Mütü chiĝa daw nüna nawa, djo vyow no yo üĝa ĝyojodawe.’ 
\v 28 Süge ksew seyo utu trashügrüjome, ba Abraham, Isahak seyo Yakub seyo vyow ñihow truw ná Tawgyew ge ĝadzü ge ĝyodaw hohuñe nudzo í ñepsü kahuahuw hohujome. 
\v 29 Sünda druguw seyo drulyiw; tchüsa seyo müdza go nüna na jikuñe Tawgyew i ñetrüĝüfo ge dusejome. 
\v 30 He i danghulajo dawe, küña ná fum ge duma, na uvro ge dujome, seyo küña na uvro ge duma, na fum ge dujome.”
\s Herod i vyeñiw na
\p
\v 31 Sa yo sa küña Farisi na jikuñe í chejea, “Ayogo kahuañe kajo dawe; hado chemeje Herodes í ba shijoñe vedame.” 
\v 32 I ná che, “Kañe se ŝelü í trujodawe, howe, no yow je seyo draha je uĝulo na lahuañe seyo usso naw na dagyojolume, sünda ñegi dzü ye no chiĝa damdzoajome. 
\v 33 Sedamje no yow, draha seyo pülha kuw jijome, hado chemeje dju ñihow truw na Yarusalem í ñepsü ge madzüfijome.
\s Yarusalem ubo duhu
\p
\v 34 “He Yarusalem! He Yarusalem! Ba se ñihow truw ná shiiye, seyo bachi ge dju kiima ná kunu yo trümoahiye; no ana veduw küña tsüda, joñi i üsa ná utupro ulung ge küna tchelaima, sünambo noje basa ná lakyeĝiajoñe daw, sé ba he í matsü. 
\v 35 Howe, bañe babo kabra-kasaĝijjome, sünda no djo chengkoime; ba ‘Ná üdrü-ulu yo uw cheime, se nüna ye gaĝüzü dume dju Tawgyew iñiñi yo lañe kakuima,’ machemdolu ba nó keje mahohujome.”
\c 14
\s Ĝyogow ñeto ge dagyow
\p
\v 1 Sünda í ĝyogow ñeto sehu djudamje Farisi nágo nugo a i ñe ge odje tsaw ji: sünda ná í usu yo hopasa. 
\v 2 Süge í veduw muhu a du, dju usso dalfuñe nada. 
\v 3 Jisu í Farisi seyo shotuko-kunu damivro ná che, “ĝyogow ñeto ge dagyomeje ujo ma mow ma?” 
\v 4 Sé na madañda ĝyo. Sündawñe Jisu i í ügzü kiñe dagyo, sünda kadügye. Sünda i í ügzü kidüñe dagyo, sünda kadügye. 
\v 5 Sünda i ná che, “Djongko ye dju duwa, djusa seyo fulhu ye kalü ulung ge gamyoa sünda ĝyogow ñeto ye kutcho malahuajo.” 
\v 6 Sé ná he ñu ge haje machefibi.
\s Tumowna ná hovow
\p
\v 7 I hobanda, tumona baladaw na uw uw buĝo tsatchüñe lai sünda í se ná hoñe zeĝaw ze, 
\v 8 “Djuma djo ĝü ge balai ye, buĝo dyew tsatchüñe djuĝyojodawe, asha baje dyewfo tumona baw je dufijome. 
\v 9 Sünda dju ije seyo baje badama, bá jikuñe ana chemeje, ‘Í buĝo djüjo dawe,’ sündawñe ba ñimtchüñ lyañe ülafo buĝo ge ĝyow dujobamme. 
\v 10 Sé bá bawñe, ülafo buĝo ge jiñe ĝyojo dawe, bá badaw nüna ye jikuwñe, bá ana che ‘Drawa, uvro ge kalyiñe ĝyoa,’ sündawñe badra a ĝyosadaw navro ge udru kalyijome. 
\v 11 Hado chemeje dju nudzo yo dyew dalaima, se ye imisa lyajome; seyo dju nudzó í imisa dalaima, se ye dyew lyajome.”
\s Dakülyew
\p
\v 12 Sündawñe Jisu i í baladaw naje che, “Djo ñeto ge damje ñegi ge damje ava tsaw ge, nudzo draw, ayo-ñuw, ñeŝü seyo nugo na djubajodawe, ana dañeme, naje djo balañe daĝuñeme. 
\v 13 Sé ba ava tsakelai ge sapse, hamalyiw, üshilyew seyo iñiĝew ná bajo dawe. 
\v 14 Sündawñe ba gaĝüzebamme, hado chemeje nachi ge djó djüjo haje ñiwme, séŝo djó ná güdraw yo üshükülyejo go küĝüijome.”
\s Tsaw-tuw dyew go shipyew
\p
\v 15 Üdra ava tsasangkoi go nüna a ye he ñu ná dzühulyeñe che, “Gaĝüze nadra dujome, dju Tawgyew í ĝadzü ge odje tsaima.” 
\v 16 Ná i che, “Djudamje nüna a ye ava dyew tsakeñe seyo sünda ŝüpo ná ba. 
\v 17 Tsaw-tuw dafihuñe, i í kulo ná tumona baladaw ná cheñe ki, ‘Age djebe; tsaw-tuw dafiadamme.’ 
\v 18 Sé vyow na chetsü, ‘uvro go ye í che, no vi a prülawme, sünda no se í hojo dume; no ba chengkoime, no maf daijo dawe.’ 
\v 19 Utro a ye che, ‘No fulhu fulshi pom lawme, sünda no he na dañe how jingkoime; no ba chengkoime, no maf daijo dawe.’ 
\v 20 Sünda a ye che, ‘No gzü dawme, sündada no majikufijome.’ 
\v 21 Se kulo ye jekuñe i ñe übraw í he ñu ná trutsü. Sündawñe se ñe ubraw ye lusuvyulalye í kulo í che, ‘ñetrü go bozaĝ seyo ĝabo ge kutcho jeñe sapse, kiĝi, üshilyew seyo iñiĝew ná age lañe kakuwe.’ 
\v 22 Kulo ye che, ‘O übrawa, ba küna chedama, süna damme; sé yaje buĝo ufo dulumme.’ 
\v 23 Übraw ye kulo í che, ‘Ĝabo ge seyo füta duw ge djeñe nüna ná künadamje lañe kakujodawe sündameje noñe gujome.’ 
\v 24 Hado chemeje no djó trungkoime, se tumona badaw ná no tsaw-tuw í tsapüñeje matsapüñejome.”
\s Dju Jisu í kulo lyafijowa?
\p
\v 25 Sünda upu na ufum kasawñe, sünda Jisu i fum ge tchoñe ná che. 
\v 26 “Djudamje nochi ge jikuñe, seyo nudzo awu, añ, ufum, agü, ñu seyo ñum seyo nudzo shüw-duw naje mahosübammeje, í no shürhaw mowme; 
\v 27 Seyo dju nudzo shokru íje magilama; sünda nofum makameje; se je no shürhaw madafijome.” 
\v 28 “Djomko ye dju post dzuĝoñdama, seyo uvromsahü bo küña kajoma, damdzojo kuw nochi ge duŝoma ñima mahow? 
\v 29 Ana dawñe, i shobo dzugoñe ñekru makrufiwñe, sündawñe hovow nüna na vyow í tchüĝojoŝo, 
\v 30 ‘He nüna ye damyowbo damyodaŝowa, sé madamdzofiwa?’ 
\v 31 Mo dju ñubyu duwa, utro ñubyu nadra tumo daw jiw, sünda uvromashü ĝyoñe mavemchevzüme, se hadza büsha kulo lañe nodrü ge tujovodawye no hadza ĝü lañe üdra daĝufijoŝoma mo mowma? 
\v 32 Mowmeje üĝa ĝyodamje, mukow kiñe ñu ĝüdzüagyefijo. 
\v 33 Ana veduw djo nudzo ichi küña duma ná nobo matrafimeje, se ye no shürhaw malyafijome.
\s Tsamtsalyow ĝu
\p
\v 34 “Ĝu bo udame, sé ĝu tsamĝüw lyameje, se í ha yo ĝu lüw dajowa. 
\v 35 Se ye no ubo je seyo nobi ubo je chiĝa ge makakujomme: se í nüna na ñepsü ge joajohubamme. Djuchi ge dzüjo ufu duma dzülasajodawe.”
\c 15
\s Fugulu moahuw i shipyew
\p
\v 1 Vyow patso-law na seyo lalo ubraw ná ichi ge dzüw jikuw. 
\v 2 Seyo Farisi na seyo shizew-ñuzew na dubyoĝunguñe che, “I bó lalo ubraw ná tüvañe seyo nadra ava je tsasai.” 
\v 3 Sündawñe i ná he zeĝaw í tru: 
\v 4 “Djongko ye djuwa djuchi fugulu fuĝua duma, sünda namko sa a moahuñe se sütü ĝütrü sütü ná nodo ge tralye, se a moadaw í matchülalu kuw tchü ĝyo? 
\v 5 Sünda tchülawñe, i ŝüpo lüshüw upostu ge trütalañe ka. 
\v 6 Sünda ñe ge kakuñe draw seyo ñeŝü na bakeĝiañe che, ‘Nodra lüshüsawe, hado chemeje nochi fugulu moadaw ye tchüladamme.’ 
\v 7 No djo truime; ana veduw ñedzü ge je lalo a dju vyegudoladama ubo lüshüjome, küñambo sütüĝütrü sütü nüna ĝüdraw dju ulu mavegudojo duma nabo madama.
\s Bosüñ moahuw i shipyew
\p
\v 8 “Ana mim dju dujowa, djuchi ge bosüñ ĝü duw, sünda namko ye bosüñ a moadabi; sündawñe i matchü uw mütrü tchühoñe seyo ñe na süñe, dju uw yo matchüjowa? 
\v 9 Sünda tchülawñe, i üdram na seyo ñeŝü ná balañe che, nodra lüshü-lübasawe nochi bosüñ moadaw ye tchüladamme. 
\v 10 No djo truime; ana veduw, lalo nüna a í ulu vyegudolaw ge Tawgyew í sorgomuko ná ana lüshüjome.”
\s Saw tsaĝudroahuw i shipyew
\p
\v 11 Sünda Jisu i che, “Nüna a ichi saw ksü duw. 
\v 12 Naksümko ye kiĝiw ye uyow í che ‘Awa, nobo go bo-luko duw ye, no djüjo dawe.’ I í ichi bo-luko na haĝiag. 
\v 13 Sünda ñegi añe makulu fum ye üsaw kiĝiw ye vyow dashütrü lalyeñe ñetrü üĝa a ge katrükralye, sünda süge bo-luko duw na vyow tsaĝudroamdzoag. 
\v 14 I vyow damdzoahuñe, se ñetrü ge nokrow kaku, sünda i usso ufobüla lya. 
\v 15 Sünda i se ñetrü go nüna a ichi ji, se nüna ye í í vi ge vo na ava gyew ki. 
\v 16 Sünda i ve uluhu í gudugyejoñe se votsa pago go vo na tsa; hado chemeje í djuje haje madjü. 
\v 17 Í vepalawñe, sünda che, ‘No awu ichi küña vi daw ná tsaw-tuw añe paw, seyo no age luhuŝüw yo dzüangkoibi. 
\v 18 No gudzulyiñe no awu ichi kañe í chejo, awa no ñedzüñe ba how ge lalo datroadaŝomme. 
\v 19 No basaw chejo haje matramme, no ba vi daw a veduw vejodawe.’”
\s Saw tsaĝudroahuw í kakutchow
\p
\v 20 “Sünda i gudzulyiñe, i awu ichi ge ji: uĝa gudzudalu sa a uyow i í hoñe nülvo veag, sünda gyojeñe í krumogo lag, seyo ŝüpo chuma tsa. 
\v 21 Üsaw ye í che, ‘Awa, no ñedzü í hovow seyo ba how ye lalo dadamme; sünda hesalu basaw chejo go ñimme.’ 
\v 22 Sé uyow i í kulo ná che, ‘Kutcho shedra uw yo je uw lañe í sheijodawe, sünda ügzütsü ge gütsülye lyeijo dawe, seyo ishi ge shita duijo dawe, 
\v 23 Sünda rhano a dajo dawe, sünda me ñi tsa-tuñe lüshüfijobi. 
\v 24 Hado chemeje nosaw ye dzüwmme, sünda üshükülyedamme: moahumme, hesalu tchülatchodamme.’ Sünda í lüshü-lübaw da.”
\s Saw nugow i shipyew
\p
\v 25 “Sé üsaw nugow ye vi ge du. Sünda í kañe ñe kakulai ye, i nuĝuw dagruw seyo ñuksu daw dzühu. 
\v 26 Sünda i kulo a í balañe dzü, ‘He ha dangkoiya?’ 
\v 27 I í che, ‘Ba ñuw kakudamme, sünda ba awu i tsa-tuw dyew vedame, hado chemeje i í nüna uw hohuda.’” 
\v 28 “Saw nugow ye he í dzühulyeñe i lusuvyumfoag seyo ñe ulung makamyoĝoñ lyag: séŝo uyow i ñepse ge jihuañe í nü. 
\v 29 I uyo i che, ‘Howe; no aña ojegomdo bá ĝaksüñe ĝyow, sünda ba chew keje madzügaahuw, nodraw nadra lüshü-lübaw dajo, ba no yow kuw küŝüsa üsa adamje madjülu. 
\v 30 Séŝo he basaw ye ba bo-luko ná utroñiw mim nadru ge djoañe kakuwñe, ba ubo aña dyew tsaw-tuw dañe gyew.’ 
\v 31 I í che, ‘Sawwa, ba shüwduw nodra dusaw; seyo nochi ha duma se vyow bachibamme. 
\v 32 Séŝo hesalu lüshü-lübajodume hado chemeje he ba ñuw ye dzüñe üshükülyetchodabi; moadabi, se hesalu tchülatchodabi.’”
\c 16
\s Budzu duw nüna
\p
\v 1 Sünda Jisu je í shürhaw ná che, “Nugo a ichi ge hokrüĝiw a duwme, sünda nüna na i howye se hokrüw í i bo-luko ná tsaĝudroahime cheñe usso ge trutchoañe ve. 
\v 2 Sünda nugo ye í balañe che, ‘He hawa no babo go ñu dzühuiye? Ba hokrüŝo cheñe shewe; momeje ba hokrüĝiw ge maĝyofijome.’ 
\v 3 Sündawñe hokrüĝiw ye vemchepüñe, ‘Hesalu no hadajobya? Hado chemeje no übraw ye hokrüĝiw go no lahuangkoibi: noje no machifi; seyo no tsatuĝujoje ŝüpo ñimtchüñ vei. 
\v 4 No danghudaba no ha dajoma: nó hokrüĝiw go lahuahuwñe nüna na nó nañe ge lajo.’ 
\v 5 Sünda i übraw i chi gudzüdaw ná a a balañe dzüpüñe, no ubraw ichi ge ba küña dojo duwa? 
\v 6 I che, ‘Fuĝua tsow psüw tel du,’ sünda i í che, ba kutcho ĝyoañe kako ge pomĝü ĝijo dawe. 
\v 7 Sünda i utro a í dzütcho, ‘Bachi küña dojo duwa?’ I che, ‘Pu ulumo fuĝua tsow dume,’ sündawñe i í che, ‘Bá kako lañe ŝügzüĝü ĝijo dawe.’” 
\v 8 “Übraw ye se machiñiw hokrüĝiw í tro, hado chemeje i budzu yo chiĝa dadabi; hado chemeje he druguw-drulyiw go nüna na ná ñeto go nüna nadra chiĝa dasaw ge, müsaw go nüna ná fow budzu du. 
\v 9 Sünda no djo cheime, mauw go bo yo ba nudzo ubo üdra dalajo dawe; hado chemeje i kaahuñe, bá na shüwa-shüw lüshüw ge lamyosajo. 
\v 10 Dju imisa yo je imisa ge usuima, ná añe ge je usujobamme: seyo dju imisa yo je imisa ge usu mowma: se na añe ge je usu mojome. 
\v 11 Sündada ba he druguw-drulyiw ayo bo-luko ge usu mowbammeje, bo umso dju djüjowa? 
\v 12 Sünda ba tuĝuda-ĝuvodzü i bo-luko ge je usu mowbammeje, ha ye bachi ma, se í dju djüjowa?” 
\v 13 “Dju kulo ye je übraw ksü í maĝaksüfijome hado chemeje i a í mahoĝoñ dajo seyo a í nülvo dajome; mome a udra gaaĝijo seyo a üdra magaĝijo: ba Tawgyewñe bo-luko naksü í maĝaksüfijome.”
\s Tawgyew í gadzü i go
\p
\v 14 Farisi na, dju tsaĝotüdama, he na dzühulyeñe Jisu í maw-uw zekülye. 
\v 15 I ná che, “Djobó nüna na how ge uw dañe she, séŝo Tawgyew í djodru djolu ná danghuwme, hado chemeje ha gañ ye nünan na how ge dyew dama, se ye Tawgyew i iñigzü ge imisame.” 
\v 16 Yohañ í kakuw kuw, shotuko-kunu seyo ñihow truw naje ná chiĝa daw. Sehu ñetogomdo Tawgyew i ñetrüĝüfo go shi-ñu truñe kaw, sünda vyow nüna na süna datsü. 
\v 17 Ñedzüñe no naksü í kabraĝiahu ye shotuko ütra a yo lyajobame. 
\v 18 “Dju nudzo ufum udra braĝilyeñe utro nadra gzü daima, se na lalo dawme, seyo dju braĝiñe ĝyodaw mim í gzü daima se ye lalo dawme.
\s Nugo nünañe sapse Lajar
\p
\v 19 “Nugo nüna a duw dju djüw rong seyo gye uw shewma, seyo shüwa-duwa lüshü-lübaw dañe ĝyonggudruw. 
\v 20 Sünda Lajar iñiñ yo sapse seyo tsadu yo guñe í molgi ütrü toi tralye. 
\v 21 Sünda í vew, nugo í tsamyew djoadaw yo uluhu í tsaŝelajo; momeje ŝulyo na je í tsadu í kañe tsalowba. 
\v 22 Sünda se sapse ye dzütrükralye, sünda sorgomuko na í Abraham ichi laku. Seyo nugo ye je dzüdañe zuadabi, 
\v 23 Sünda noĝu üŝü ge ŝüpo naw yo iñi voañe üĝa go hobanda, Lajar í Abraham í udru ge ĝgyodaw hohu. 
\v 24 Sünda i ĝuksuñe che, ‘He Awa Abrahamya, no nülvo veñe, Lajar í kiñe, ügzütsü üdza ge hu pagzüñe nozelbüla í ngüadügyejo dawe, hado chemeje no he mi ulbu dzongkoige dzahiimme.’ 
\v 25 Séŝo Abraham i che, ‘Sawwa vehujodawe, ba bá shülye ge gye-ĝuvo uw shehulyewme, sünambo Lajar i gye-ĝuvo mauw, seŝo i hesalu age güdzüw pangkoimme, sünda ba namoahibi. 
\v 26 Sünda he ñu na traañe no seyo ba, ñiksüngko ye ĝo dyam a dzühadame, ago dju bachi ge jilaĝoñ dama, na majilafijomme, seyo sügo dju age nochi ge jikuĝoñdama na majikufijomme.’ 
\v 27 Lajar i che, ‘He awa, no ba chengkoime, ba no awu iñe ge kiyajo dawe, 
\v 28 Hado chemeje no ñu pom duwlume, i na hovrow ge he ñu na trume ujome, mowmeje na he anambo ñiku-ñisüw no ge kakuñeme.’ 
\v 29 Abraham i í che, ‘Nachi ge Musa seyo ñihow truw ná kako duwbase, na se í chew büdzüda.’ 
\v 30 I che, ‘Awu Abrahamya, mowme; nüna dzüw a nachi ge jikülyameje, na nadrü-nalu vyegudoĝijome.’ 
\v 31 I í che, ‘Na Musa seyo ñihow truw na chew maje madzübi se í, nüna dzüw namko yo djudam üshükülyeñe jiadamje, na madzüjomme.’”
\c 17
\s Zehaw
\p
\v 1 Sünda Jisu i í shürhaw ná che, “He ye umsome ha ñu ye lalo yo ma, se ye kakujome, séŝo se nüna í lalome dju yo kakuima. 
\v 2 Dju he ĝato kunu namko ye djudamje a í dügaima, ibo shedra psüm yo udum ge pyogolyeñe, huĝi ge djoahuye ufojobamme. 
\v 3 Vemcheñe ĝyojodawe; bañuw datrulaimeje, zehajodawe, seyo vepalaimeje í muchoaijo dawe. 
\v 4 Í ahua ye ülye mro datrudamje bachi ge ülye mro jikuñe che, no datrudaŝomme, sündawñe ba í datrudaw í muchoaijo dawe.”
\s Bá veksüw küña dyewda?
\p
\v 5 Sündawñe í shürhaw na Tawgyew i che, “Ñí veksüw í damñeijo dawe.” 
\v 6 Prabu i che, “Bachi ge pemdu üsü ütraña kuwdamje veksüw dumeje, ba he kumtchü iyañ í ükrügomdo taprülañe huĝi ge shüwe chejo, sündameje i ba chew dzüjo.
\s Chiñiw kulo
\p
\v 7 “Sé djomko ye ana dju chejowa, dju kulo ye no chi momeje fugulu ná saw, sünda i vi go kakuwñe, sünda í che, ‘Kutcho age jeñe ĝyoñe ava tsabe?’ 
\v 8 Haña i ná machejoma, no ava dashütrübe: no tsangko tungkolui kuw toi baŝümpe í kidzagolalyeñe no hoiwe; sünda se fum ye baje tsa-tuwe. 
\v 9 Haña i se kulo í ulu yo vejoma, hado chemej i í dügyedaw chiĝa í aka dabada? 
\v 10 Anambo ba je, se vyow chiĝa dügyedaw ná damdzoahuñe, baje chewe, ‘Ñi machiñiw kulome; ñi ha dasajo duma se í aka dabadame.’”
\s Tabüñ naw a í nülvo
\p
\v 11 Sünda ana da, Jisu Yarusalem jiw ge Samariañe Galili ñetrü yo jipseañe ji. 
\v 12 Sünda ñetrü a ge jimyongkoi ge í südzüm ĝü ĝoĝo nadaw na tüva, dju na üĝa gudzudama. 
\v 13 Sünda i üĝa ge gudzüñe, gó yo che, “He Jisu, he dadrüwa, no nülvojo dawe!” 
\v 14 Jisu i í hoñe che, “Jebe; sünda bá nudzo í mügaw ná shejo dawe.” Seyo kabyo-kaĝyowñe güdrajebi. 
\v 15 Sündawñe namko yo a ye hoñe dagyolagdabi, gow yo Tawgyew í troñe katrükralye. 
\v 16 Seyo Jisu ishitrüge gaañe ukrumro yo ishi ge drüñe, ulvyu yo uw che; sünda í nüna uw. 
\v 17 He íbo Jisu i che, “Haña na ĝü güdraw malyama, nameje se sütü ye hanga? 
\v 18 Haña he tuĝuda-ĝuvodzü í tralyeñe dju ñimma Tawgyew í trojo?” 
\v 19 Sündawñe i í che, “Gudzuñe kabi; ba veksüw ye bá dagyodamme.”
\s Tawgyew í ĝadzü kakülyahuw
\p
\v 20 Farisi namko yo a í Tawgyew í ĝadzü ke kakülyajowa che dzüñe, Jisu ná che, “Tawgyew í ĝadzü ana holaw dañe makakülyajome.” 
\v 21 Sünda nüna naje ana machejome, age howe, age dume, süge dume. Hado chemeje, Tawgyew í ĝadzü djumko ye dume. 
\v 22 Sündawñe i shürhaw ná che, “Sé ñeto je kakujome, hai ba nüna üsaw í hoĝoñiw dzüajo, sé mahohujome. 
\v 23 Nüna na ba chejome, ‘Howe, süge dume!’ Mome ‘Howe age dume!’ Séŝo ba djujejo dawe sünda nafum je djudajo dawe. 
\v 24 Hado chemeje ñedzü-lüĝaw ye ñedzü üdza a yo utro üdza ge kuw müsakumbo, nüna üsaw ye je í ñeto kuwñe kakülyejoŝome. 
\v 25 Séŝo uvromashü i ŝüpo ñiku-ñisüw gilajome, seyo he shülyiw yo nüna na í matsüñe chejome. 
\v 26 Nuha i ñeto ge küna dadama, sünambo nüna üsaw i ñeto ge je dajome. 
\v 27 Nuha i lü ulung ge magyomyolu kuw, nüna na tsa-tu ĝyo, seyo namko ye gzü dañe ĝyo; sündawñe hulüŝü kaküñe vyow mauw damdzoa. 
\v 28 Seyo Lut i ñeto ge dambo veduw, nüna tsa-tuñe bumdzu daĝiw, shobro zuñe seo ñe daw. 
\v 29 Séŝo ha ñeto Lut í Sadom ge kadama, sehu ñeto ñedzü go mi seyo ecid ŝükülyañe vyow mauw damdzoag. 
\v 30 Nüna üsaw í kakülyahu ge je ana dajobamme.” 
\v 31 “Sehu ñeto, dju ñelütsü ge duma; seyo na gañ ñe ulung ge du, na se na law ulung ge djukamyowe, sünda sünambo dju vi ge duma na fum ge djukawe. 
\v 32 Lut ufum í vehujodawe! 
\v 33 Dju nudzo í ĝaksüjoñe veima na maĝaksüfijome, seyo dju nudzo shüw í maĝaksüfima na basüjome. 
\v 34 No djo trungkoime, se ñegi nüna ksü buĝo a ye üŝa dujome, a í latrayemjomme, seyo utro a í traalyjome. 
\v 35 Mim ksü ye ĝato üŝa ĝüjome, a í latrayejo, a í traayejome. 
\v 36 [Nüna ksü vi ge dujome, a í latrayejo seyo a í traayejome.]” 
\v 37 He ná dzühuyeñe na í dzü, “He Tawgyewwa he na hai dajowa?” I ná che, “Hai ñimo duma, süge kurkukiñ dujome.”
\c 18
\s Müjemñe mauw zevow
\p
\v 1 Sünda Jisu i ná he ubo go zeĝaw a trulyeñe udrü-ulu magaada, mamuduw küĝüweñe che: 
\v 2 “Hange damje ñetrü a ye mukow a ĝyow; dju Tawgyew ije maĝew seyo nüna nabo je mavew. 
\v 3 Sünda se ñetrü ye müjem je a ĝyow: dju ichi ge jikunggudruñe í chenggudru, ‘No insaf djüiyeñe nobo ĝaksüiijodawe.’ 
\v 4 I üĝaluw kuw madzü séŝo fum ye ulu ge vepüñeñe che, ‘No Tawgyew ije maĝew, seyo nüna nabo je mavetunow; 
\v 5 Sedamje he müjem ye no matraa, sündada ubo insaf djüijo, mowmeje i nochi ge jikunggudruñe no ĝüdzüw maĝodügyejo.’” 
\v 6 Tawgyew i che, “Dzüwe, he magüdraw mukow ye ha cheima? 
\v 7 Nameje: haña Tawgyew i í nüna basü ladaw ná mamutchoaijoma, dju ñegiw-ñetow í küĝüñe ĝyowma; seyo i ná üĝaluw vejoma? 
\v 8 No djo chengkoime, i mekutcho ná mutchoijome; sé nüna üsaw kakülyahuñe, i he druguw-drulyiw í umso vefijosoma?”
\s Dju güdrawñe chejowa?
\p
\v 9 Seyo Jisu i shürhaw na dju nudzo í güdrawñe veksüw veima, sünda utro na mauw daima ná ana zeĝaw che: 
\v 10 “Nüna ksü ñegru ge küĝüw ji; a ye Farisi seyo a ye patso-law nüna. 
\v 11 Farisi i gudzulyiñe üdrü-ulu ge ana küĝü, ‘He Tawgyewwa no ba ulu yo uw cheime, no utro nüna na dambo tsaksu-laksuw, mütü chiĝa daw, seyo mim ĝubuw, seyo he patso-law na dambo nüna mowme.’ 
\v 12 No sopta ye ülye ksü tsaw-tuw matsaw ĝyowme, seyo no bo-luko dalaw gow üchea je djüwme.” 
\v 13 “Séŝo patso-law nüna ye üĝa gow gudzuñe, ñedzü ge je iñi maholyi dá i ülüjetchü ge güñe che, ‘He Tawgyewwa, he lalobraw no nülvoijo dawe!’ 
\v 14 No djo cheime, i ufum yo mowme; séŝo he nüna ye güdrañe ñe ge kajeme; hado chemeje dju nudzo í dyewñe veima, i imisa lyajome; seyo dju nudzo í imisañe veima, i dyew lyajome.”
\s Tawgyew í ĝadzü anagasa na vedumbo
\p
\v 15 Sünda nüna na na sa naje ichi ge lañe jikeñe nagzü Jisu udru ge vefijoñe; sünda shürhaw na hohuñe ná goha. 
\v 16 Jisu i angasa ná ichi ge balañe che, “Angasa ná nochi ge jigyejo dawe, seyo ná djugohajo dawe: hado chemeje Tawgyew í ĝadzü he nambo nabome. 
\v 17 No djo umso truime, dju Tawgyew í ĝadzü í angasa na dambo malama, ná keje süge majimyofijome.”
\s Nugo nüna a Jisu í ñu dzü
\p
\v 18 Djudamje dümbraw a ye í dzü, “He uw übrowa, no shüwa-shüw shüjo ye küna dameje ujowa?” 
\v 19 Jisu i í che, “Ba nó hado uw chewwa? Djuje uw mowme, nüna a akasa uwbame, se ye Tawgyewme. 
\v 20 Ba shotuko-kunu í bo danghuŝo: ‘Mim dju ĝubuwe, djushiwe, djutsakŝuwe, mülaw-mütraw djutruwe, nudzo awuñe nudzo añ naksü í chew dzüwe.’” 
\v 21 I che, “Nobo he ná vyew angasa ulvyu ladañe vewbame.” 
\v 22 He í dzüwe, “Jisu i ná che, bachi ge yaje ñu a ñilumme, bachi vyew ha duma ná draatsülyeñe sapse ná hatsüwe; sünda bá ñedzü ge luko pajome, sünda kakuñe nofum kasajo dawe.” 
\v 23 He í dzühulyeñe i ŝüpo duhu da, hado chemeje i ŝüpo nugo. 
\v 24 Jisu i í holyeñe che, “Bo-luko duw na Tawgyew ichi ĝadzü ge ŝüpo ataĝa yo kamyofijobame. 
\v 25 Tawgyew i ĝadzü ge bo-luko duw na kamyojo í bo ut í sütrü üŝü yo kamyow je ufojomabe.” 
\v 26 Sünda dzühu daw na che, “Nameje djú basüafijowa?” 
\v 27 I che, “Haye nüna yo madafima, se ye Tawgyew i dafijome.” 
\v 28 Patras i che, “Howe, nobó ñe-vi je tralyeñe bafum kasawme.” 
\v 29 I í che, “No bá umso truime, ana djuje ñime, dju Tawgyew í ĝadzü ubo, ñe, mim-kiĝi, ñu, awu-añ seyo saw-sam ná trahuw. 
\v 30 Sünda sa yo sa a na haje añe djupawe; seyo dzüwñe druguw-drulyiw ge shüw lüshüw pajodawe.”
\s Dzüñe üshü lyajo go ñihow
\p
\v 31 Sünda Jisu na ĝüyo ksü shürhaw ná üdra lañe ná che, “Ñi Yarusalem ge jingkoime, sünda küña ñu nüna üsaw ibo ñihow truw na ĝi vedama, se na vyow datsüjome. 
\v 32 Hado chemeje i tuĝuda-ĝuvodzü nagzü ge djüjome, sünda na í tchüĝoñe-hoĝojome, sünda zehu je müdrüdzajome. 
\v 33 Sünda na í güjome, sünda shijome, sünda i ñegi dzü ye üshükülyetchojome.” 
\v 34 Sünda na he ñu namko ye haje madzüsü sünda he ñu na namko ye müŝütsü, sünda ha trudama se ye na madzüla.
\s Iñi ĝew í iñi
\p
\v 35 I Jeriko ñetrü ütrü üñisa jikulai sa a, iñi ĝew a ye üdza ge tsatuĝuñe ĝyoda. 
\v 36 Sünda i upu na dügrü jiw dzühuñe dzüpüñe, “Ayo a ha dangkoiya?” 
\v 37 Na í tru, “Jisu i Nasri ge jingkoime.” 
\v 38 Sündawñe i ĝuksuñe che, “He Jisu, Dawud i üsaw, no nülvoijo dawe.” 
\v 39 Dju vro-vro jeima, na í madañda ĝyo cheñe ze, sé i umsow ŝogzukülye, “He Dawud üsawa, no nülvoijo dawe.” 
\v 40 Sündawñe Jisu i gudzulyiñe í ichi ge lañe jikuwe che, sünda i iñisa jikuwñe, i í dzü, 
\v 41 Bá ha tsüda, “No babo daijome?” I che, “He Tawgyewa, nó hofidügyewe.” 
\v 42 Jisu i í che, “Hojodabe, ba veksüw ye ba dagyojemme.” 
\v 43 Sünda í djeañe hohu; sünda Tawgyew í troñe, ufum kase, sünda vyow nüna na hohuñe, Tawgyew íbo trotsü.
\c 19
\s Jisu Jakariya ichi ñe ge
\p
\v 1 Jisu Jeriko ge jimyolye jimkoi sese. 
\v 2 Süge Jakkai cheñe nüna duvo, i patso-law go mukyew sünda nügo je nügo. 
\v 3 I Jisu í hoĝoñ vyew i djuma cheñe? Seŝo upungda sese mahofi. Hado cheme i üchesada. 
\v 4 Sese i í hojoñe vye uvro ge gyo djeñe lufuje shoñ udru a ye lyilyig, hado cheme Jisu i se ĝabo kajoda. 
\v 5 Sese Jisu se a jikuñe, udru ge hotrolyiñe í che, “He Jakkai, kutcho lyiga; hado cheme yow no bá ñe ge ĝyojo dume”. 
\v 6 I kutcho yo lyigalye lüshüldzulalye í ichi ñe ge la kake. 
\v 7 He í hohulyebi nüna na zeĝi, “I bó se lalo nüna ichi ñe ge jijeba.” 
\v 8 Jakkai i gudzuñe Tawgyew í che, “He Tawgyewwa, No nó bo-luko üchea ye ñiw ná djüjome, seyo üchea ye sena djüjome djuchi go no laĝamüñeda ma se na no psüĝingua fow djüpyojome.” 
\v 9 Sese Jisu i í che, “Yow he ñe a muchoahuw jikudame, sündada he i je Abraham ichi sawbamme. 
\v 10 Hado cheme nüna üsaw ye moadaw ná tchüw seyo ná basüaijo kakuwme.”
\s Bosün uvyu ĝü
\p
\v 11 Sese i he ñu ná dzümkoi sese, i zeĝaw a ze, sündada chedawa i Yarusalem ütrüañ a duda, seyo i vyesüw je vyesüw, se Tawgyew ichi ĝadzübraw ye hesahe kakudalaibiñe. 
\v 12 Sünda: I che, “Nüna nugo a ye ge ñetrü üĝa ge ka sügo nugo pafiñe kakutchofijo. 
\v 13 Seyo i í kulo naĝi yo ĝü ye balalye ná bosün uvyu ĝü djü, seyo ná che, ‘No kakuw kuw bumdzu davojo dawe.’ 
\v 14 Seŝo í ñetrü ge ĝyodaw na í mahoĝoñ daw, seyo ífum ge muko kiñe ñu che ki, se i ye no matsüme, se i ñidru ge ñubyu dañjo.” 
\v 15 “I ñubyu lyibiñe kakutchow sese, i ana a da, ichi se kulo ĝü ye dju í bosün uvyu ĝü djülyedama, se na itrü a balaku sünda danghujoñe vyeñe se na se i yo küña ha ha dashaladama. 
\v 16 Sese uvromashü yo a ye jiku che, He übrawwa bachi djüdaw bosüñ uvyu ĝü yo dañe ĝü müñew damñeladame. 
\v 17 I í che, ‘He kulo ülüksüfowwa, bá ŝüvzüw me, ba ŝüpyo mesame sese ba umsowda kakülyeda, ayo ba ñetrü ĝü yo übraw dabei.’ 
\v 18 Sefum yo a ye jikuñe che, ‘He übrawwa, hoŝoa, bachi bosün yo uvyu pom dashamüñewme.’ 
\v 19 I í chetcho, ‘Ba je ñetrü pom yo übraw dabei.’ 
\v 20 Sefum ye a ye jikuñe chetcho, ‘He übrawwa, hoŝoa, bá bosün ye he duw ye, he í no nó gye güpaw üdza toi pyogoñe vyedaw he. 
\v 21 Hado chemeje no bá ĝedabi.’ 
\v 22 I í che, ‘Mauw kuloa, no bamdzu yo bá no trudañe chei he me.’ Ba nó danghuwbi nüna mügzütchüwñe, ha ye no ma vyema se í dzula, seyo se no ma zuw, se í djoahuwme; 
\v 23 Ba nochi bo ye bo dashabraw ná hado madjüña, se í no kakuñe sashadaw ye lakeĝijobi? 
\v 24 Seyo dju nüna na üñisa gudzudama, se na í che, ‘Se bosün ye ichigo latchojodawe, seyo djuchi ge bosün ĝü duma se í djüpyojo dawe.’ 
\v 25 Na í che, ‘He übrawwa, ichi bosün ĝü bó duŝo.’ 
\v 26 ‘No bá chemkoime, se djuchi ge duma, í seyo djüpyojoluwe; seyo djuchi ñima ichi go se í je lajodawe se ichi ha dusama. 
\v 27 Seŝo nochi se fugulu ná se vyeñidaw na se no nadru ge ñubyu dame, se na age lakuñe noñisa a shiwe.’”
\s Jerusalem ge fojelübzüw kakuw
\p
\v 28 Jisu i he ñu na chelye i Yarusalem ge navro-navro ka.
\p
\v 29 Seyo se i Jetun üñiñi yo pu sa a Betfage ñe Betniyah üñisa ge jikuwñe, sese i í shürhaw naĝi yo ksü ye ana cheñe ki, 
\v 30 “Üñisa yo ñetrü ge jijo dawe, seyo süge jikubyo jikuĝyoñe giĝe ichi üsa a udru ge djusa je magyoluw, pyogo vyedaw bá pajome, se í tashalye lakuwe. 
\v 31 Seyo djudamje bá dzülaimeje, hado tashamkoiya chemeje, se a ana chejodase, se Tawgyew i he í tsüdame” 
\v 32 Se kidaw ná, na jikuñe i ná ha chesedama, süna pabadabi. 
\v 33 Se na giĝe üsa ye tashamkoi se, ichi übraw ye ná dzü, “He üsasa ye hado tashamkoiya?” 
\v 34 Na che, “Tawgyew í he í tsüdame.” 
\v 35 Na í Jisu ichi ge la kaku seyo nudzoĝ gye ye tapualye se udru a ñeilye Jisu í giĝe udru ge gyodügye. 
\v 36 Sünda na kamkoi sese, na nudzoĝ polu ye ĝabo toi ñevoñe ji.
\p
\v 37 Seyo üñisa kakulye se i Jetun pu i ĝo ge kaku, sese shürhaw na vyew upua na vyemoñe chiĝa dadaw ibó i hohuda na, lüshüldzuañe gow yo ñu zeñe Tawgyew ibo trokülye:
\q
\v 38 Ŝüvzüwme se ñubyu ye, dju Tawgyew iñiñi yo jikuma!
\q Sorgo ge ĝüdzüw seyo ñedzü ge lüshüwme!
\p
\v 39 Sese upu na yo süña Farisi na í chengkoibi, “He Danghubrawwa, bá shürhaw ná zea.” 
\v 40 I ná chetcho, “No djomko a chemkoime, he i maziw ĝyome, kunu na ŝogzukülyejome”.
\s Jerusalem íbo ksew
\p
\v 41 Se Jisu üñisa kakuñe se ñetrü í holye ubo kse. 
\v 42 Sündalye che, “Ha ye ujowa, he ba; am, ba bába, he ñeto ai lüshüjo ñu danghudama, séŝo se i yabó bañisa yo muŝuadabi. 
\v 43 Hado cheme se ñeto ye badru ge kakujo se bá vyeñiw na sülyeñtchü pyogoñe bá djetuĝujome, seyo djetuĝulye bá ñujome. 
\v 44 Seyo bá seyo badra ayo a ná bachi angasa ná, nogüdzü nadra gülyiajome, seyo badru ge kunu yo je kunu matrüjome; hado cheme ba süna dajo ye kye badru ge nülvow vyeñe hojema sei madanghuje”.
\s Ñegru í dagudrahuw
\p
\v 45 Sese Jisu i ñegru ge drüñe ĝyodaw ná nopsü ge lahuatsü. 
\v 46 Seyo ná che, “Ĝidame; ‘Nochi ñe ye küĝüw ñejome,’ séŝo djo he í tsaĝa-laĝaw nachi ñe da joadamme.” 
\v 47 Seyo i muhu-muhu ñegru ge shi-ñu truñgudru: seyo se müga sawlyiw na seyo shizew-ñu zew na vyew djekeĝiñe í shijoñe tumuñgudru. 
\v 48 Séŝo haje ĝabo matchüla; he í küna dañe dajojema, hado chemeje vyew na dru-lu djübyo djüĝoñe ichi ñu dzüñgudru.
\c 20
\s Yahudi na Jisu í ñu dzüw
\p
\v 1 Ahua ye ana a da, jisu i sese ñegru ge shi-ñu trumkoi sese, mügaw dew seyo shi zew-ñu zew kew nadra jikuñe sese gudzu. 
\v 2 Seyo chemkoibi, “Ba ñí truwe, ba he chiĝa ná dju dadügyedañe dawdo daña, seyo se i djua, dju bá he i daweñe dügyedaye?” 
\v 3 I ná trutcho, “No je djó ñu a dzüjome; nó trujo dawe 
\v 4 Yohañ ichi Baptisma djüw ye Soĝgo go ma mo nüna yo ma?” 
\v 5 Sündawñe naĝütchü zeĝi, “Se ñí chebammeje, ‘Soĝgo gobabi,’ sünchewñe i chetchojo; ‘Sünameje djo idru ge hado umso mavyeña?’ 
\v 6 Seyo ñi chetchojobi, ‘Nüna yo me chetchobamme,’ se vyew na ñidru ge kunu trüjobi, hado cheme i umsow go danghudabi, Yohañ i ñihow cheñe.” 
\v 7 Dañdañlye na tru, “Ñi madanghume, se i djuchi go jema.” 
\v 8 Seyo Jisu i ná che, “Nameje no je djo matrujome no he chi ná dju dügyeñe dadama.”
\s Bolu mau vi daw nüna i laĝüshi truw
\p
\v 9 Sese i se nüna ná he ana zeĝaw go tru, “Nüna a ye anggur zugua, sündalye vi daw ná howeñe bo ve seyo ŝüpo uwalaw kuw utro ñetrü ge jitrükralye. 
\v 10 Bomdrü sese i vi daw nachi ge kulo a ki, se vi yo kakülyedaw anggur üje ibó je djüweñe cheñe k, sé vi daw na í gümoamdo gümoañe ufo kadügye. 
\v 11 Sündawñe i kulo a ye kitcho, sé na se í je gütcholyebi zeaŝe zeameñe ügzü ufo kikutcho. 
\v 12 Sündatchowñe i ülye dzü kitcho, seyo na se í je dzütchüzew gimoañe lahuag. 
\v 13 Sündawñe se anggur go vi übraw ye che, ‘No há dajobabya? No nó saw í kijobaba, asha na í chew dzüw dujojeŝoma.’ 
\v 14 Sese vi daw na i hohulyebi naĝütchü poĝi, ‘He i bó üsaw ye ba; age djebya, ñi í shibow, sündañe he na ñichi lyajobi.’ 
\v 15 Seyo na í se anggur vi yo lahuañe shiag: sündada vi übraw i nadra ha dajobabya?” 
\v 16 “I kakuñe se anggur vi daw nüna ná damütrajo, seyo vi ye utro ná djüjo.” He í dzühulye na che, “Tawgyewwa ana djuda.” 
\v 17 I nachi ge holye che, “Se he ye ha ĝida:
\q ‘Ha kunu ye ñe dasüw na ha madaĝiwñe süñeadama,
\q Se i ukutru go dakrükye se i lyada.’
\p
\v 18 “Djudamje se kunu ge gaahima se i ganüajobamme, seyo djudru ge i gahima, se í ĝünü-ĝüĝajobamme.”
\s Shi-ñu zekyew nañe Mügaw sawlyiw na lütsa
\p
\v 19 Seŝügudo ye Shi-ñu zew nañe seyo Mügaw dew na í külyijoñe vye, hado cheme danghula dabi, i nabó magow ñu zeĝaw yo tru, seŝo í ná büĝedañe vye. 
\v 20 Seyo na í hokrübabiñe seyo ichi ge hotumuw ki, se hadowo cheme i alyamo alya ye shi-ñu trutroameje sese ñustu kigojoñe, se í nugo ichi ge trutroadame che djüfijoñe. 
\v 21 Na í ana dzü, “He dadrüwwa, ba mülaw truiñe ñi danghudame, Seyo dadrüw je darüi, Seyo djubó go goñeje mache; Semome Tawgyew ichi ĝabo ye umsow trufijo. 
\v 22 Hawa ñí Kesar í patso djümeje ujoma, mo mowma?” 
\v 23 I ná budzu yo dzüi ye dzüsülye che, 
\v 24 “Bosüñ a nó shejo dawe. He a djuchi ĝiĝe düdama seyo dju ñiñ duma?” Na che, “Kesar ichi.” 
\v 25 I ná chetcho, “Se Kesar ichimeje í djüwe, seyo Tawgyewchimeje í djüwe.” 
\v 26 I nüna ñisa a se ñu ye madzüsüla, semome ichi ñu hutrodaw se i yo mavyenghuatsü.
\s Güdrakosksüwñe gzü
\p
\v 27 Sündatcholye Saduki i chew ye, nüna dzüw na kenghuaje maüshüjome, naĝi yo nüna üchea na ichi ge jikuñe dzü. 
\v 28 “He dadrüwwa, Musa i ñibó ana ĝidawa, ‘Se djuchi damje üyalyo a ichi ufum ye saw-sam malaluye dzütrükralyemeje se üñuw ye se mim üyañedra i gzü datchowe, seyo üyalyo íbó agü mulo sakülyewe.’ 
\v 29 Sünda ye alyoñuw mro duw, üyalyo nugowfow ye agü je masakülyelubi ye dzütrükralye. 
\v 30 Sefum yo ye je, 
\v 31 Seyo seladzü kiĝiw ye je se mimdra í gzü daladabi. Se ana dadañe namro mamro agü masakülye dzümdzoaha. 
\v 32 Se nafum se mim ye je dzüase. 
\v 33 Se a na üshükülyemeje se mim ye djufum lyijowa, hado chemeje i na mro mamro üdra gzü datsüwdabi.” 
\v 34 Jisu i ná che, “He ñefo go shüdaw agü na gzü daibi, 
\v 35 Se dju nüna damje ana lyifikülyemeje, sé ñeto go dzüdaw nüna na üshükülyetchojo lyifime, namko ai gzü madafijo. 
\v 36 Se i dzü je madzüjo; hado cheme i sorgomuko vyedujo, seyo güdrakoŝksüw yo agü üshükülyemeje Tawgyew ichi je agü lyijo. 
\v 37 Seŝo he ñu ye dzüdaw na je üshütchoi, Musa je shoñ ge süna folakülyeda, i Tawgyew í ‘Abraham üsa, seyo Isahak üsa, seyo Yakub üsa ana chelyew. 
\v 38 Tawgyew ye dzüw nachi mow séŝo üshü nachi Tawgyew: hado chemeje ubo yo vyew na üshütsü.’” 
\v 39 Sese na se í dzühulye Shi-ñu zekew küña duma na che, “He dadrüwwa ba uw chejejeba.” 
\v 40 Seyo bó na í ha madzülofibi.
\s Jisu Dawud üsawma mo Dawud ichi Tawgyew ma?
\p
\v 41 Sündatcholye Jisu ná dzütcho, “Masi í Dawud üsaw cheñe kündañe cheña?” 
\v 42 “Dawud i üsaw Masi i kako ge cheda:
\q ‘Tawgyew i nochi Tawgyew í cheda,
\q Nochi südzüvopsüĝi ge ĝyowe,
\q
\v 43 No bá fugulu ná bashitrü ai malakyeĝitsülu kuw.’”
\p
\v 44 “Dawud bó í Tawgyew chew; se sünameje i í üsaw künda cheña?”
\s Shi-ñu zekyew nüna zew madzüw ná Jisu í trüdrü
\p
\v 45 Vyew na dzümkoi sese, i í shürhaw ná che. 
\v 46 “Shi-ñu zekyew na yo hochiĝiwe, dju shedra psüw sheñe kahiw uw vewma, seyo ná bodzaĝ ge gaga daw, seyo küĝüw ñegru ge psüĝa dew ge ĝyojo uw vyejome. 
\v 47 Na müjem nachi ge tsaw jiñe seyo bühodañe uwalaw kuw küĝüw dawme, he na ŝüpyo mau ñe ge gajome.”
\c 21
\s Haje ñiw müjem ichi umsow lapsü djüw
\p
\v 1 Sündatcholye Jisu i íñi yo lapsü dzüw nüna na nudzoĝ nudzoĝ lapsü í lapsügyebyo ge trümkoi hohu. 
\v 2 Seyo i haje ñiw müjem a ye je i sayo sa a bosüñ ksü trümyoajew hohu. 
\v 3 Sese i che, “No djó umsow chejome se i ye he haje ñiw müjem ye fow trümoabajeme. 
\v 4 Hado cheme nabó nachi nudzoĝ nudzoĝ lapsü yo me trüje, seŝo i í shüda yo küña dusama vyew trümdzoajebi.”
\s Ñefo i mudzoajo go hosüw daw
\p
\v 5 Küña nüna na ñegru ufo go chemkoi ye, se i küña kunu howsa yo seyo gañ yo chibra daida, se i che, 
\v 6 “Süna ñeto je kakujome, sese he na he i ba hohui na, namko ye ha yo ha a kunu udru ge kunu je matrajome.”
\p
\v 7 Na í dzütcho, “He dadrüwwa, he na kye dajowa? Seyo he ñu na dajobi sese, ha chi hosüw dujowa?” 
\v 8 I chetcho, “Chitchüĝivowe, dju dzüŝeawe, hado chemeje ŝüpyo nüna na nó ñiñi lañe chejome, no se ibamme; seyo he i damdrü kakudamme: djo se nafum djukasejo dawe. 
\v 9 Seyo djo pseĝi-luĝi daw süna nafo go dzühulaimeje, dju ĝejo dawe; hado cheme he na uvromashü davzüjowbamme; seŝo se ñeto kutcho mamütrajome.” Süna ñeto je kakujome, sese he na he i ba hohui na, namko ye ha yo ha a kunu udru ge kunu je matrajome, Süna ñeto je kakujome, sese he na he i ba hohui na, namko ye ha yo ha a kunu udru ge kunu je matrajome, 
\v 10 Sündawñe i ná che, “Ĝübye yo ĝübyeĝütchü seyo ñetrü yo ñetrüĝütchü pseĝijome. 
\v 11 Seyo ñeĝüzüw je dew dew dajome, seyo ñetrü ñetrü sapseañe seyo ĝañemu kajome, seyo ñedzü ge ñiĝeñiw ñu seyo dew dew chi shejome. 
\v 12 Séŝo he ñu na madaluye na uvro nó ñiñi yo kigovzüjome, seyo maw-uw ze dajome, seyo ñegru ge djüjome, seyo pache ge shüjome, seyo ñetrü ge ñetrü ñubyu natrü ge lajikujome. 
\v 13 Se he na babó ñu truvomdrü kakülyejome. 
\v 14 Sündada nudzoĝ nudzoĝ drü-lu ge pyogo vyejo dawe, no vrogomdo trufijo se í duhu madadañe. 
\v 15 Hado cheme no bá ana chejo seyo ana budzu djüjome, se bá mau zeñe zeaŝe zeame dai na madafijo. 
\v 16 Seyo bachi awu-añ seyo ñuw-ñum seyo ñeŝüĝ-ñepyeĝ, seyo draw na je tsüladügyejobamme; aña kuw dajome, djomkoye ŝüpo na dzüdügyejome. 
\v 17 Seyo no ñiñi yo badra mau dajome. 
\v 18 Séŝo bakyetrü umu a je matrüafijome. 
\v 19 Ba nudzoĝ drü-lu ye ĝüdzüw yo shütrüñe vyejo dawe.
\s Jerusalem í mütrüw
\p
\v 20 “Ba kyedamje Yarusalem í rhünokew na yo jiĝshiĝiahuw hohume, sese ichi mütrüjo üñisabammeñe danghujo dawe. 
\v 21 Sese dju Yahudiya ñetrü ge duma se na pu udru ge djetralyewe, seyo dju Jerusalem ulung ge duma se na djehuajo dawe; seyo dju ñetrü ge duma se na süge djujijo dawe. 
\v 22 Hado che se i dutruĝijo ana ñeto kujome, sese ñu ĝiñe vyelyedaw na vyew lyitsüjobamme. 
\v 23 Se ñeto ge dju agü ñiw seyo agü apu tudügyeima, se nabó tui! Hado cheme se ñeto ge no naĝütchü daĝijo seyo se a ná ŝüpyo ñiku-ñisüw lyijo. 
\v 24 Na vyetsü ürhü yo süĝüajome, seyo vyew ñetrü drü-drü ge mubyo na lakuzeĝiatsüjome, seyo utro sama nachi ümdrü vyew makulu kuw, sese Yarusalem í utro sama yo dashiĝiajome.
\s Jisu i kakutchojo chitruw daw
\p
\v 25 “Seyo dru seyo hubye seyo lütsü se na ge chi shejome, seyo nomñew ñetrü a je, ñetrü drü-drü go nüna ná chitruw dajome; hado cheme na sütüĝülü ichi hu rhaw yo lamo ĝetsüjome. 
\v 26 Seyo ĝew yo druguw-drulyiw a trǘw kakujo se í hohuñe nüna üshüjoñe je mavyejome, hado cheme ñedzü go gokew ye je ĝüdü-ĝüdüjome. 
\v 27 Sese na nüna üsa í lüshüw-lübaw mumudrü ge gow kalai hohujome. 
\v 28 He ñu ye trumkoi sese, ükye ye gudow dañe udru ge hotrojo dase; hado cheme bá solutoajo üñisame.”
\s Tawgyew ichi ñetrü ñubyu üñisabamme
\p
\v 29 I ná zeĝaw je a tru, “Lufuje üyaññe vyew shoñ na howe. 
\v 30 Ichi übatra kakülyebyo kalyeĝyowñe, se í ba hohulyeñe balvyo danghulaibi ñeshü kalaibiñe. 
\v 31 Sünambó vyeduw ba he ñu na kye hohuima, sese danhulababise Tawgyew i ñetrüĝüfo kakujo üñisababiñe. 
\v 32 No bá umsow trujome, he ĝhei ñu na madalu kuw he ñefo ayo shüdo nüna na kyeje lüshüw mapajome. 
\v 33 Ñedzüñe No naksü kaltruĝidamje, seŝo nochi ñu kye je makatrujome.”
\s Shüwa Dashütrüvojo dawe
\p
\v 34 “Sündada ufu je ksü üñi je ksü da ĝyowe, ya ba badrü balu ye he druguw drulyiw ayo dashüw ge daŝea kiŝeañe, shüjo djojo ge vyeŝeañe da ĝyomkoñbai ye jia, ñe se badru ge kyegüdü-ñiĝi kakugme. 
\v 35 Hado chemeje i he añawa nomñew ñetrü ayo ĝyodo nachi ge ana vyeduw dañe kakujobabi. 
\v 36 Sündada chiĝiñgudrujo dawe seyo küĝüñgudrujo dawe, he ana a kyegüdü-ñiĝi kakudamje ha madaw ĝaksüfisejoñe, seyo nüna üsaw i vro a gudzufiwjo lyijo dawe.” 
\v 37 Seyo se ñeto ge ñegru ge shi-ñu tru süna dawse; Seyo ñegi ge i nopsü ge jihuañe Jetun pudru ge ĝyoñgudru. 
\v 38 Seyo na je ŝüzüw ye tralye ichi ge jikuñe shi-ñu truw ye dzüjoñe ñegru ge jikuñgudru.
\c 22
\s Jisu i shijo go küla
\p
\v 1 Odje oĝüme se i na ofo rhano chew, üñisa dabi. 
\v 2 Seyo mügaw dew nañe shi-ñu zew naksü shüwa í kündañe shijoma se í kadang hotumu, sé na nüna nayo ĝew.
\s Yahuda Isküriya ichi umsokulyu
\p
\v 3 Seyo mütü Yahuda ge kamyoa, djú Iskariyoti chew sünda í shürhaw ülgü ĝü yo ksü namko ge i je duw. 
\v 4 I jiñe Mügaw dew ñe kulow kyew hotumuw nadra chitru, Tawgyew í künda lügyelajoma sena. 
\v 5 Na lüshülag, Seyo í na bo djüjome cheñe müdaa. 
\v 6 I je embi che, sündalye hotuma-hotumuhi, se í usso ge ñu majodügyew lügyeladügyejoñe.
\s Fasa í dashütrüw
\p
\v 7 Sese odje oĝüme daw ñeto kakudabi, sese Fasa ge fugulu üsa ye che küĝüw kijobabi. 
\v 8 Sünda Jisu i Patrasñe Yohañ naksü i ana cheñe ki, “Djeñe ñibó Fasa ge tsajo-tujo dashütrüvowe.” 
\v 9 I í dzütcho, “Ba nó hange dashütrüvoweñe tsüda?” 
\v 10 I ná che, “Howe, ñetrü ge kaakubyo-kakuĝyowñe nüna a ye hu guw kolo lodow tüvajome, dju ñe ge i jihima; ba ifum jisajo dawe, 
\v 11 Seyo sé ñe go übraw í chewe, ‘Dadrüwwa bá chemkoime; se tumóna ná ñe hagewa sa a no nó shürhaw nadra Fasa tsajo ye?’ 
\v 12 Bá i howsa yo dagüdravodaw üĝüñ dew a shejome; süge dashütrüvowe.” 
\v 13 I jikubanda, i küna chedama sünabyo-sünaĝyo duvobi, sünda i Fasa í dashütrüvo.
\s Tawgyewchi mülüñ drüpsü
\p
\v 14 Damdrü kuwñe, Jisuñe i shürhaw na nadra tsajobiñe ĝyo. 
\v 15 Sündalye i ná che, “No nolu ge ŝüpyo ana vyewme, duhu makakulu kuw djodra ye ülya ana üŝa ĝyoñe ava tsajoñe vyewme. 
\v 16 Hado cheme no djó chemkoime, he i Tawgyew ichi nogo ge vyew makulu kuw no se í keje matsajome.” 
\v 17 Sese i bekasa lañe dru-lu yo ŝüvzüw gañe che, “He í lalyeñe djoĝütchü ge habraĝijo dawe. 
\v 18 Hado cheme je no djó chemkoime, Tawgyew ichi ĝadzü madalu kuw no ayo dalalye keje he shejehu matujome.” 
\v 19 Sündatcholye i odje la, seyo üdrü-ulu yo küĝüñe takuĝia, seyo ná ana cheñe djü, “He i nó usso me, ha yé djobo djüwma: nó vyehuñe he ana dajo dase.” 
\v 20 He ana dambo i tsaw tsafialye bekasa je ana cheñe la, “He i nochi sé ŝü yeme he i djobó fuadaw yeme ñu ükünüme. 
\v 21 Sé hojo dawe, nó kigoladügyejo ichi ügzü ye nodra a dume. 
\v 22 Hado chemeje nüna üsaw ye bó ibo küna daweñe dadama, sünambó dajobabi, séŝo tui se nüna idru ge, djubó sa a í kigoladügyejoma!” 
\v 23 Sündawñe na naĝütchü dzüĝi-hoĝingkoibi, “Ñimko a djuwa, he chiĝa dajo ye?”
\s Djú dewñe vyefijowa?
\p
\v 24 Namko a ana ñu che zeĝi; ñimko a dju dew vyefijowa? 
\v 25 I ná che, “Utro sama nago nugo na nadru ge shotuko joi; seyo dju nadru ge shotuko jofijo daima, se ná povow nüna chewme. 
\v 26 Séŝo ba ana djulyiwe; mowme djomko a dju nugow dama, se i angasa vyeduw seyo dju ye ñubyu ma se i kulo vyeduw lyiwe.” 
\v 27 Hado cheme dyew ye djuwa; se i buĝo ge ĝyodaw yeme, semome se chiĝa damkoi yema? Hawa se i je mowma se tsawdra ĝyodaw ye? Séŝo no djodra a kulo vyeduwbame. 
\v 28 “Seŝo djo se na me, dju nodra ñiku-ñisüw ge je nodra duwsaw na me; 
\v 29 Seyo sünambo vyeduw nochi Awu i nóbó ñetrü ükün a davyedama, sünambo no je djobó davyeijome. 
\v 30 Se i ye hadowo cheme djo nodra nó buĝotrü ge tsawe-tuweñe; se psüĝa a ĝyoñe Israyel nachi go ĝübye ĝüyoksü í zegüdralawe.
\s Patras i hujonoĝyow ñihohuw
\p
\v 31 “Simon, oi Simon, djó mütü ye prüdame pu í dambo güjoñe. 
\v 32 Séŝo no djóbó küĝüwme, djódrü-djolu go umsowñe vyedaw ye kyeje mañoajo seyo djo kakume djó nudzoĝ alyo-ñuw na je ĝüdükewe.” 
\v 33 I í che, “He Tawgyewwa, no badra pache ge damje kasejo semome dzüjoje dzüfijobame.” 
\v 34 I che, “Oi Patras no bá chemkoime, yow jo külyiwñe sese ba nó ülye dzü mahosüw chejome.”
\s Duhu gijo ye dashütrüvowe
\p
\v 35 Seyo i í che, “Bá no dzulngasa seyo kapüĝa seyo shita je ñiw ufobüla kimkoi ge ba hama a mapu mavyew dadama?” I chetcho, “Ha chi go mowme.” 
\v 36 I í che, “Séŝo djuchige dzulngasa duma se na se i lawe, seyo sünambo kapüĝa í je, seyo djuchi ge kyeĝi ñima ná nachi gye na damje drütülüalye lawe. 
\v 37 Hado cheme no djó chemkoime, he ĝido ye, ‘Se i truw nüna ge ngüjobamme,’ se i nódru ge dajoye krükrüwbamme; hado chemeje nogru ge küna dajoñe dadama se na datsüjobamme.” 
\v 38 Na che, “He Tawgyewwa, howe, he a kyeĝi ksü duwa.” I ná chetcho, “Ŝüpyo dume.”
\s Jetun pudru ge Jisu i küĝüw
\p
\v 39 Sese na ñepsü ge jihuañe na dadaw basha yo na ge Jetun pudru ge jitsü, seyo shürhaw na nafum jisa. 
\v 40 Süge jikuñe i ná che, “Küĝüjo dawe, djo zeĝaw ge magajoñe.” 
\v 41 Seyo i na yo utroga kunusa a josajombuaña ge jiñe, seyo üshipyu dugoñe küĝümyomkoibi. 
\v 42 “He Awua ba tsübameje he bekasa ye notrü yo latrülyewe, sedamje nó husü yo mow bá husü yé dadzowe.” 
\v 43 Sese soĝgo go sorgomuko a í sa yo sa a hohu dju í zego dawma. 
\v 44 Seyo babiye i ŝüpyo vyemülüañe vyemoañe küĝükülyejebi; seyo ichi úfu ye no ge ŝü fuw vyeduw tra tra dzuamkoi. 
\v 45 Sese i küĝüfialye gudzulye ichi shürhaw nachi ge kakuñe hoholye vyew na drumutsüdaw hoñe duhu da. 
\v 46 Sündalye i ná che, “Hado drumuiya? Pülyibya, küĝübya, na zeĝow ge magajoñe.”
\s Jisu í tsülaw
\p
\v 47 Jisu i süna chemkoi sese, howe upu a djelai ná, seyo se ĝü yo ksü namko a ye dju ñiñi ye Yahuda chewma i uvro uvro djekelaibi, i Jisutrü ge djeku, í bubu dajoñe. 
\v 48 Sé Jisu i í che, “Oi Yahuda, hawa ba bubu dañe nüna üsaw í kigoladügyejoma?” 
\v 49 Idra yo na idra ha dajoma í hohuwñe, sünda che, “He Tawgyewwa, ñi keĝi dzofijoma?” 
\v 50 Seyo namko ayo a ye mügaw dew ichi kulo nadru ge keĝi yo dzohiñe ufu fuvo go dzoga. 
\v 51 Sé Jisu i che, “Sayo sa a damudoabe.” Seyo sa a ichi ufu ye kiñe dagyoi. 
\v 52 Sese Jisu i mügaw dafow na seyo ñegru ge hokrüvow go mükyefow na seyo kew se na ídru ge lyikülyedaw ná che, “Hawa djo nó ñiguduñe danghuñe keĝi ñe shalbo ñe lañe jikuma? 
\v 53 No djodra ñegru ge muhu-muhu djodra duw sa je sesüge djo nó gzü a je maki; sé hesahe djochi ümdrübamme, vataĝüsagiahuw yo vataĝüsagiahuwme.”
\s Patras ichi hujonoĝyow
\p
\v 54 Sündatcholye í na tsülalye la kakye, seyo mügaw dafow saw-lyiw ichi ñe ge lañe kaku seyo se Patras i üĝa-üĝa djega djegañe ifum-ifum djese. 
\v 55 Seyo na nopsü ge mi pyeñe tchü üŝa ĝyomkoi sese Patras je namko a ĝyoa. 
\v 56 Seyo se a kulom a ye í mi müsaw ge ĝyokülyedaw hohulye seyo í usu yo hopafi hopañe chemkoibi “He i je üdra yo baba.” 
\v 57 Séŝo i ana che hujonoĝyoa, “O mimya, no í madanghuwe.” 
\v 58 Me uwalatchowñe utro a ye hotcholye chetcho, “Ba je nadra yo baba se.” Patras i che, “Oi nüna, no mowhoje.” 
\v 59 Me uwalatchowñe nüna a ye dügago hoñe chengkotchoibi, “He i je nadrayobabiŝa; umsow cheme he i Galilibabi.” 
\v 60 Sé Patras i che, “Oi nüna, no madanghuwa ba cheijema.” I süna chemkoi sese jo je külyijebi. 
\v 61 Sündawñe Tawgyew i tcholtruĝiañe Patraschi ge ho, sündawñe Patras i Tawgyew i ñu chedo ye vyehu i ha chedama, “Yow jo makülyilu uvro ge ba nó ülye dzü kuw madanghuw cheñe hujonoĝyoajome.” 
\v 62 Seyo i ñepsü ge kahualye ŝüpyo ku ku kuw kse.
\s Jisu i mülakulyuw
\p
\v 63 Dju nüna ye Jisu í kigo dama, na í mülakulyuñe gümyomkoibi; 
\v 64 Seyo ichi iñi ye pyelyeñe í dzü, “Ñiholye trubya bá dju güima.” 
\v 65 Seyo ana ŝüpyo nomñew zeaŝe-zeameñe í maw-uw ze.
\s Kyew nañe seyo melye dew gzu
\p
\v 66 Ñetoahuwñe naĝi yo kyew seyo müga dew shi-ñu zekyew-kikyew se na vyew keĝitsü, sündalye í na melye dew gudo ge lakuñe chi dzü, 
\v 67 “Sünameje ba Masimeje, ñí trujo dawe!” I ná che, “No djó trumsome djo nó umsow mavyejome. 
\v 68 Seyo dzüdamje, matrufijome. 
\v 69 Seŝo ayo dalalye nüna üsa no sawlyiw Tawgyew ichi upo südzügo gow dañe ĝyongudrujobi.” 
\v 70 Sünchewñe vyew na chetsü, “Sünameje ba Tawgyew üsawma?” I ná che, “Djo cheñŝoiwa, hado chemeje nobabi.” 
\v 71 Sese na che, “Yabó no truvoijoje ha matsübi; hado cheme no bó nobyo no dzühuladabi.”
\c 23
\s Pilatus i Jisu í ñu dzüw
\p
\v 1 Sese vyew keĝidaw nüna na gudzutsüñe Jisu í Pilatus ichi ge la jiku. 
\v 2 Sündalye na ana cheñe ídruge külü jo, “Ñí i nüna ná zeĝow seyo Kesar í patso i madadügyew seyo nudzo í Masi seyo nugomeñe chew dzühudame.” 
\v 3 Pilatus i í dzü, “Ba hawa Yahudi nago nugoma?” I í tru, “Sebó ba cheŝoiwa.” 
\v 4 Sünchewñe Pilatus i mügaw saw-lyiw nañe se nüna ná che, “No he nüna idru ge ha je külü mahohume.” 
\v 5 Séŝo nabó sünchewñe seyoje ŝüpyo mügzüw yo chemkoibi, “He i Galili yo dalalye age kuw Yahudiya ná vyew shi-ñu tru truñe truĝolatsüdame.” 
\v 6 Süna dzühulye Pilatus i dzü, “Hawa he nüna ye Galili ñetrü goma?” 
\v 7 Seyo he í danghula i Herodes ichi shotuko ulungo nüna dabi, í Herodes itrü ge kitcho, hadowo cheme sé ñeto ge i je Yarusalem ge duvo.
\s Jisu í Herodes ichi ge kiw
\p
\v 8 Herodes Jisu í hohulye ŝüpyo lüshü, hadowo cheme ŝüpyo uwalaw gomdo í hoĝoñiw vye: se i ye hadowo cheme ifogo dzühuda, seyo ichi chi ashama asha ye sheweñe ve. 
\v 9 I í ŝüpyo ha ha ñu dzü, se i í ha je matru. 
\v 10 Seyo se müga saw-lyiwñe shi-ñu zekyew naksü ulung ulung ge í ze. 
\v 11 Sese Herodes i ichi nüna nadra ye í zeaŝe-zeameñe zekütso zemürhü, seyo iĝi ĝiguw gye ye sheisalye ge Pilatus ichi ge kitülütcho. 
\v 12 Sehu ñeto yo Pilatusñe Herodes naksü üdraw lya. Ana madalu. Sevro ge naksü mahoĝiw.
\s Pilatus i Jisu í shiweñe düm takyoa
\p
\v 13 Pilatus i mügaw saw-lyiw í seyo nüna na balañe ná che, 
\v 14 “Djo he nüna í nüna ná zeĝoime cheñe nochi ge lakuda, seyo holaŝoa, no djó how a í dzü howŝobi, se djo ha ñu yo iso ge külü joima, se ñu yobó no hasaje ichige külü mahohu; 
\v 15 Ge Herodes je mowbi, hado cheme i í nochi ge djültrutchodabi: seyo holaŝoa, i düm takyolaje shimdojo ana haje mada. 
\v 16 Sündada no í shidzü trabañebi” 
\v 17 Pilatus i rhanomko a nüna a tsüla vyedaw ye kihuajobabiñe lya. 
\v 18 Sündawñe vyew na ŝogzutsü, “I damtrüabei, seyo ibó Barabba i trajodawe.” 
\v 19 I ñetrü a ye pseĝi-luĝiñe, shiw-law dadaw ubo go pache ge shüñe vew. 
\v 20 Seŝo Pilatus i Jisu í trajoñe vyeñe nüna ná che hopüñetcho. 
\v 21 Seŝo nabó ŝogzuñe che, “Í kuros ge külyiwe, kuros ge!” 
\v 22 I ülye dzü kuw ná che, “Hado cheme i ha mau damdoda? Nobó í düm takyoñe shimdojo lalo daw mahohubei! Sündada no í gidüñe trabañebya.” 
\v 23 Seŝo na ŝogzu-ŝogzuñe zetsü, í kuros ge külyimdoweñe, sünda ná ŝozuw ye foajebi. 
\v 24 Ha madanghulye: Pilatus i dügyeaha, na ha cheima sei dzülye dawe cheñe. 
\v 25 Seyo i se nüna vyesvye-vyemdolalye nüna shido í pache ge shüdaw ye, seyo djú í prüwma í trase; seyo Jisu í na nalu ge ha vyedama süna vyew apyew kuw djüki.
\s Jisu í kuros ge külyiw
\p
\v 26 Na í lañe kakemkoi sese, Simon cheñe Kureni a ye ñetrü go kanglai sa a, í kigo lalye shokru giñe Jisuchi ge lakuñe ifum ifum la kake. 
\v 27 Seyo nüna ye gumtchubabiñe ifum ifum kase: seyo ŝüpo upu mim na je, dju ibó üldjetchü gü gü kseñe ksekuĝiladjew. 
\v 28 Jisu i nachi ge tcholtruĝialye che, “He Yarusalem ayo sam nawa, nóbo djuksejoda; seŝo djo josa seyo djó nudzoĝbó ksejoda. 
\v 29 Hadowo cheme se ñeto kakujome, seyosa a nüna na chejome, ‘Ŝüvzüwme se na dju ügübzümma, seyo dju saw-sam masakülyema seyo dju agü apu manuma.’
\q
\v 30 Se ümdrü ge
\q ‘Na pu naje chejome, ñidru ge gaabe,
\q Seyo noĝüfo yo ñi muŝuiwe.’
\p
\v 31 “Hado cheme na shoñ djüw nadra ana damkoibi ye, krow nadra küna ha dañjema?”
\p
\v 32 Na seyo nüna ksü ije lalo datruw go idra ye shijoñe la jikye.
\p
\v 33 Na se Kopri che Noĝüfo ye jikuwñe, na sayo sa a í seyo se lalo datrudo ksü ye je, a ye ichi südzü go seyo a ye ichi fuvogo ge süna kuros ge külyiñe vye. 
\v 34 Sündawñe Jisu i che, “He Awuwa, ná muchoaiwe, hadowo cheme he na madanghume na ha dangkoima?” Sünda na kako ge ĝi veñe i gye í habraĝia lastü. 
\v 35 Nüna na gudzu-gudzu hoĝyo, seyo nugo na je zeaŝe-zeameñe ze ĝyo, “I utro na ĝaksülaw, i Tawgyew ichi Masimeje, seyo ichi dzulawmeje, nudzoĝ ĝaksülajo dawe.” 
\v 36 Rhünokyew naje í trow uhu ye í nuñe zeaŝe-zeameñe che. 
\v 37 “Senameje ba Yahudi nachi go nugomeje, ba bá nudzoĝ í ĝaksülalabya!” 
\v 38 Seyo idru ge truw a chedalubi; “He i Yahudi na go nugome.”
\s Shokru ge dru-lu vyegüdolaw lalobraw
\p
\v 39 Ha lalobraw ye shokru ge külyi suntchadama, namko a yo a ye í zebze-zeĝeñe che, “Hawa ba Masi moma? Sünameje ba balvyo ĝaksüñe seyo ñiksü i je ĝaksüila!” 
\v 40 Sünchewñe utro a ye í zeñe che, “Hawa ba Tawgyew í je maĝewbama? Ba je süna pabaibi, 
\v 41 Seyo ñiksü bó shotukobasha yo pangkobabi, hadowe cheme ñibó ñi chiĝa ha dadama süna shishü pangkobi; séŝo i haje mau chiĝa mada.” 
\v 42 Sese i che, “He Jisua, ba bá ñetrü kakuwñe nó je dju koŝoawe.” 
\v 43 I í che, “No bá umsow chemkoime yow yo ba nodra sorgo nogo ge dujome.”
\s Jisu i lutukyohuw
\p
\v 44 Seyo muhumdzu yo dalalye me apyew djüdualai kuw ye vyew ñetrü na nukuĝuatsüdabi, 
\v 45 Seyo dru müsaw yebó je kañoahibi, seyo ñegru go gyeña bó je ulumko toñe-meñe yo gaĝaajebi, 
\v 46 Seyo Jisu i ŝüpyo gow yo ŝogzuñe che, “He Awuwwa, no nó ĝulo ye bagzü ge trahime.” Seyo i süna chelye ulvyu sese lutukyoaha. 
\v 47 Ĝyokrüw nüna ye sa a ha dadama se na holye i Tawgyew í tro, sündalye che, “He nüna ye güdraŝobi.” 
\v 48 Seyo upu na he í hojoñe keĝitsüdaw na, he ŝoboŝulyw dadaw í holyeñe nalüjetchü ge güñe kalütrü. 
\v 49 Seyo ichi hosüw-holüw küña duma vyew, seyo mim na je dju dju idra Galili go jikusedama vyew, üĝa ge gudzuñe se na ho ĝyo.
\s Yusuf i Jisu í iyo ĝuahuw Arimitiya go nolu ge
\p
\v 50 Seyo süge, Yusuf cheñe yo nüna a ye se rhano dew ge du, dju ye uw seyo chi danghuw muhu. 
\v 51 Seyo ichi vyéw seyo ichi chiĝa daw yo malüshüw; seyo i Yahudi na ñetrü go Arimitiya ge ĝyow seyo Tawgyew ichi nogo ye ĝyokrüw nüna. 
\v 52 I Pilatus ichi ge jiñe Jisu ichi ñimo ye prü, 
\v 53 Seyo í lagaalye gyelüdü yo daw gyeña ge vaŝüñi, seyo nuĝu a ye vye, se i ye kunu ge chido süna; seyo süge keje dju je mavyewlu. 
\v 54 Se i ye dashüwtrüw ñeto, seyo ĝyogow rhano damivrojo ümdrü ge. 
\v 55 Seyo se mim na dju idra Galili go jikusedama, ifum, ifum jiñe se nuĝu ye ho seyo uso je ho í daw basha yo da vyedaŝomañe. 
\v 56 Seyo kakultruñe ŝowsa chi seyo ŝonuw dashütrü; seyo ĝyogow ñeto ge bó i je daw basha yo ĝyogo.
\c 24
\s Jisu í üshükülyew
\p
\v 1 Sopta uvro ge, saĝa-müĝa na nuĝu ge ŝowsa ŝow gañ-miĝi lañe jiku. 
\v 2 Sünda na kunu í ĝühuadaw hohu. 
\v 3 Sünda ulung ge jemyongkoi ge, na Prabu Jisu usso mahohubi. 
\v 4 I he ñu yo mavenghuañe ĝyoñbaiye, muhu ksü ye lütsü-lütsüw gye sheñe ütrü iñisa ge gudzu. 
\v 5 I ĝeñe, sünda nodo ge ukrumro i pelye; sündawñe i í che, “Ba üshü í dzüw namko ye hado tchüwwa. 
\v 6 I ayo a ñimme, séŝo üshükülyedamme. I djo Galili ge ha trudama vehujodawe. 
\v 7 ‘Umsogo je nüna üsa í lalobraw nagzü ge kigo ladügyejobamme, sünda kuros ge tükegojome, sünda ñegi dzü ye üshükülyetchojome.’” 
\v 8 Sünda i í ñu í vehuag, 
\v 9 Sünda nuĝu go kangkoi ye i se ĝüyo a ná, sünda utro naje, he vyow ñu ná truzeĝiatsü. 
\v 10 Dju he ñu í shürhaw ná trudama, se na Mariam Magdalini seyo Yoana, seyo Yakub üyañ Mariyam sünda nadra ye utro mim naje duw. 
\v 11 Séŝo na ñu trudaw ye ná shipyew truw veduw velada sünda na ná umso mave. 
\v 12 Sündawñe Patras i gudzulyiñe nuĝu ge gyo dje, sünda gye ufobüla hohubadabi, sünda hadadama, se yo mavenghulyaha, í nudzo ñe ge kaltrutcho.
\s Imawus ĝabo ge shürháw na how
\p
\v 13 Sehu namko ye nüna ksü ye Imawus cheñe ñetrü ge jiinngkoi, Yarusalem yo kilo mitar mro kuw üĝa. 
\v 14 Sünda naksü se vyow ñu ná, hadadama se na naksüĝütchü chitruñe ji. 
\v 15 Sünda naksü se ñu na naksüĝütchü ge truĝiñe dzüĝiñe jingkoi ye, Jisu i iñisa jikuñe naksü üdra jisa. 
\v 16 Séŝo nañi ye ana veduw mütrüdaw ye í mahosülafi. 
\v 17 Jisu i ná dzü, “He ha ñuwa, djoksüĝütchü ge truñe jiiye.” I duhu dañe ĝudzu. 
\v 18 He í dzühulyeñe, namko ye Kilyupas ñetrü go nüna a ye che, “Haña ba Yarusalem go ba akasa tüvaw jiw nünabamma, dju he ñeto ge hadadama se na se i madanghu.” 
\v 19 I í dzü, “Ha ñu ye wa?” Na í che, “Nazret go Jisu ibo dju Tawgyew seyo nüna nabo chiĝa dawma sünda shi-ñu truw go ñihow truw. 
\v 20 Sünda mügaw kew na seyo ñi dümbraw dakyew na í kigoladügyeñe, shibeñe dügyeaha; sünda kuros ge sümtchadügye. 
\v 21 Séŝo ñi vyeksüwŝo, i Israyel í mutchoaijo che, sünda he ñu na tralye, he soboŝulyuw dajew ye ñeĝi dzü kujebi. 
\v 22 Sünda jimko ye je mim üchea na ñi mavenghuadügyeda, dju saĝa-müĝa nuĝu ge jidama na. 
\v 23 Sé usso í mahohuwñe, sorgomuko nadra í üshüdame cheñe ñu truw che djekuda. 
\v 24 Sündawñe ñimko yo a ye nuĝu ge how ji, sünda mim na küna trudama, süna tchülada; séŝo í mahohu.” 
\v 25 Sündawñe Jisu i ná che, “O madzühoave dañe ĝyodaw nawa, seyo ñihow truw ná ñu ge üdrü-ulu yo umso dzüngahu nawa! 
\v 26 Ana dajo mowma, Masi i duhu gilañe nudzo lüshüw ge kalyitralyejo?” 
\v 27 Sünda í ná ibo go kako ge ha ĝidama se ye Musa ichi yo dalalyeñe vyow ñihow truw nachi ge ĝidaw na, i ná danghudügye. 
\v 28 Aña sa a na hange jingkoima, se ñetrü jikujebi, sünda í dawyo na ana danghuda, i ayoje uvro ge jijolu cheñe. 
\v 29 Sé na í ana cheñe ĝokrüdügye, “Ñidra ĝyosajodawe; hado chemeje djüdu lyañe añe uwaladabi.” Sünda i ulung ge nadra ĝyosaw kamyoa. 
\v 30 I nadra ava tsajoñe ĝyosangkoi ye, i odje í lañe gaĝüzü djü, seyo í takuĝiañe ná djü. 
\v 31 Sündawñe nañi hojukülyeñe í hosülag, sünda na iñi how yo müŝü. 
\v 32 Na naĝütchü ge che, “Ñidrü-ñilvyu ge mi madzoma, i ñí ĝabo ge kako ge ĝidaw ná truñe jomkooi ge?” 
\v 33 I sa yo sa a gudzulyiñe Yarusalem ge katrükralye, sünda i se ĝüyo a seyo nadra a yo na üŝaka ye keĝidaw hohu. 
\v 34 Na che, “Tawgyew umsogo je üshükülyetchoda, sünda Simon i hohu.” 
\v 35 Sündawñe i ná ĝabo ge chitru jidaw na ná tru seyo he je tru, i ná kündañe odje í takuĝiañe tsadama.
\s Jisu i í nudzo shürhaw nadra
\p
\v 36 Na he ñu í trumkoi ye, Jisu í husü yo namko ye gudzukülye; sünda ná che, “Djo ĝüdzüw pawe.” 
\v 37 Séŝo na mavenghuatsüg, seyo ĝeatsüg, sündañe na velatsü, ñi mütü hohungkoi. 
\v 38 I ná che, “Hado mavenghuatsüña? Sünda djulvyu ge hado mavenutsüña? 
\v 39 No gzü seyo noshi na howe, no sebamme; no kiñe hojodawe; hado chemeje ñeĝulo nachi uso üĝübye ñijo nochi ge hohumbo.” 
\v 40 Ana chelyeñe ná i ichi ügzü ishi na she. 
\v 41 Ná lüshüw yo seyo umsojemañe veñe, seyo lümashü ve, sündawñe i ná dzü, “Haña djochi ge ava duma?” 
\v 42 Na í psekrow tchükro üsüla a djü. 
\v 43 I lañe na how sa a tsag. 
\v 44 Sünda i ná che, “He na no ñu name, no djodra ĝyosañe truwme, Musa í shotuko ge seyo ñihow truw kuw na seyo kako ge nobo go ĝidaw na umso kakülyejome.” 
\v 45 Sünda i na ükye-ümüñi í güdraw ñu ĝidaw dzüsüdügyejoñe voiha. 
\v 46 Sünda ná che, “Ana ĝidame Masi duhu gilañe seyo ñegi dzü ye dzüñe üshükülyetchojome, 
\v 47 Sünda Yarusalem yo dalalyeñe vyow ĝübye geg vetrüw seyo lalo daw na iñiñ yo lañe truzeĝiatsüjo. 
\v 48 Djo he ñu na hohusawme. 
\v 49 Sünda djuchi traŝüĝa no awu i dadama, se ná no djo lakülyaijome sünda udru go gow mapamdolu, süña kuw djo he ñetrü ge ĝyokrüjo dawe.”
\s Jisu í ñedzü ge katcho
\p
\v 50 Sünda i ná Betniyah kuw ñepse lañe jekülyasa, sünda ügzü i lañe ná gaĝüzü djü; 
\v 51 Sünda ná gaĝüzü djüshüñe i na yo utro lya seyo ñedzü ge kalyitralye. 
\v 52 Sünda na mraañe í ŝüpo lüshüw yo Yarusalem ge katrükralye. 
\v 53 Sünda ná ñegru mamuduw keĝiñe Tawgyew í troñe seyo gaĝüzüwe.