\id MAT - Hopi NT -USA 2012 (DBL -2013) \h MATTHEW \toc1 Lomatuawi Matthewt Ahpiy’o \toc2 Matthew \toc3 Mt \mt2 LOMATUAWI \mt1 MATTHEWT \mt2 AHPIY’O \c 1 \s1 The Birth Record of Jesus Christ \r (Lk 3.23-38) \p \v 1 I’ tutuveni it Jesus Christ hakiy ahpiy sinotiqat tuawi’ta. Pam Abraham‐nit pu David pumuy amuhpiy aniwhti. \v 2 Ura Abraham Isaac náata; noqw pam Jacob náata; noqw pam Judas‐nit pu tupkomuyatuy pumuy náamu. \v 3 Noqw Judas Phares‐nit pu Zarat pumuy náamu; (Thamar pumuy yúamu); noqw Phares Esrom náata; noqw pam Aram náata: \v 4 Noqw pam Aminadab náata; noqw pam Naasson náata; noqw pam Salmon náata; \v 5 Noqw pam Booz náata, (Rachab put yúata); noqw Booz Obed náata, (Ruth put yúata); noqw Obed Jesset náata. \v 6 Noqw pam David it moṅwit náata; noqw pam Solomon náata, (hakiy Urias nȫmaatniṅwuqa put yúata). \v 7 Noqw Solomon Roboam náata; noqw pam Abiat náata; noqw pam Asat náata. \v 8 Noqw pam Josaphat náata; noqw pam Joram náata; noqw pam Ozias náata. \v 9 Noqw pam Joatham náata; noqw pam Achaz náata; noqw pam Ezekias náata. \v 10 Noqw pam Manasses náata; noqw pam Amon náata; noqw pam Josias náata. \v 11 Noqw pam Jechonias‐nik̇aṅw pu tupkomuyatuy pumuy náamu, sinom Babylon aqw tsāmiwyaqat ephaqamo. \v 12 Noqw pumuy Babylon aqw tsāmiwyaqw put atsva Salathiel tihtiwa. Pam hak Jechonias tíata. Noqw pam Zorobabel náata. \v 13 Noqw pam Abiud náata; noqw pam Eliakim náata; noqw pam Azor náata. \v 14 Noqw pam Sadoc náata; noqw pam Achim náata; noqw pam Eliud náata. \v 15 Noqw pam Eleazar náata; noqw pam Matthan náata; noqw pam Jacob náata. \v 16 Noqw pam Joseph náata. Noqw Joseph Maryt kōñaata. Noqw Maryt hapi ahpiy Jesus, Christ yan túṅwantiwhqa tihtiwa. \v 17 Noqw ōviy Abraham aṅqw David aw pahsavo sohsoyam nānaṅk qatsívaptuyaqam pakwt nālöq sihk̇ay’tasikipwatya; noqw pu David aṅqw Babylon aqw tsāmiwyaqat aw pahsavo pakwt nālöq sihk̇ay’tasikip nānaṅk qatsívaptuya; noqw pu Babylon aqw tsāmiwyaqat aṅqw Christ aw pahsavo pakwt nālöq sihk̇ay’tasikip nānaṅk qatsívaptuya. \s1 The Birth of Jesus Christ \r (Lk 2.1-7) \p \v 18 Noqw yantaqat ahpiy Jesus Christ hapi tihtiwa: Put yuat Mary Joseph aw awiniwtaqw, nāt pumuy qa nāmatiqw, pam Qahováriwtaqat Hikwsit eṅem nö’yiwk̇aṅw mātaqti. \v 19 Noqw put siwatwaat Joseph suan hintaqe, put nuhtutpik hamanhintsanniqey qa suhtaq’ewnihqe, pay as put turs nanauyve mātapniqey unaṅwti. \v 20 Noqw nāt pam pan wūwank̇aṅw tūmoklawhq, meh, pi Tutuyqawhqat hoṅviayaat put aw mātaqtiqe, aw paṅqawu: Joseph, um David tíata, pay um qa nānaphin wūwantat, uhmantuway Maryt nāmi távini; pay put ahsonve aniwhtiqa Qahováriwtaqat Hikwsit eṅemi. \v 21 Noqw pam tiyohyat tihtani; noqw um hapi put Jesus yan túṅwani, ispi pam sinomuy qaanhtipuyamuy aṅqw ayo óyaniq’ö. \v 22-23 Ura Tutuyqawhqa lavay’ayay ahpiy yan lavayhti: Meh, nāt qanawhvalni’taqa māna nö’yiltini; nen tiyohyat tihtani. Noqw puma put Emmanuel yan tuṅwáyani, pam hapi Tutuyqawhqa itamuma, i’nihqe pam’i. Noqw īi yantaqa sohsoy yaniwhtiqw, i’ hisat lavaytiwhqa aw antsaniwa. \v 24 Pahsat pu Joseph tātayhqe, Tutuyqawhqat hoṅviayaat hin put aw tutaptaqat anhtiqe, mantuway nāmi távi; \v 25 Nihqe pas pam put qa aw hintsana, pas pam susmohti tiy tihtaniqat aw pahsavoo. Noqw pam tiyohyat tihtaqw, Joseph put Jesus yan tuṅwa. \c 2 \s1 Visitors from the East \p \v 1 Noqw hak Moṅwi Herod moṅw’iwtaqw, Jesus Judea‐tutskwat ep Bethlehem‐kitsókit ep tihtiwa. Noqw meh, hakim pas wuwni’yuṅqam hōpahaqaqw Jerusalem ep ökihqe paṅqaqwa: \v 2 Ya Jew‐sinmuy amumi moṅw’iwtaniqe tihtiwhqa hak háqamo? Pi itam hōpaq sōhut put tuawi’taqat tutwaqe put hakiy aw naokiwlalwaniqe ōviy aṅqwya. \v 3 Noqw Moṅwi Herod it navotqe tusitaqe pas hinhaqam unaṅway’ta, pu sohsoyam Jerusalem ep yesqam pīwu. \v 4 Noqw ōviy pam Tutuyqawhqat awwat mohpeq momṅwituy‐nik̇aṅw pu sinmuy amuṅaqw tutavot tūtutuqaynayaqamuy sohsokmuy tsovalaqe, haqam Christ tihtiwniqat pumuy tūviṅta. \v 5 Noqw puma put aw paṅqaqwa: Judeat ep Bethlehem ep’e; pi Tutuyqawhqat lavay’ayaat yan pēna: \v 6 Pu úmaa, uma Judat‐tutskwat ep Bethlehem‐kitsókit ep sínomu, pas uma Judat ep pavansinmuy amuṅaqw qa hin’eway’omu; pi umuṅaqw hak moṅw’iwtaniqa wunuptuni; nen pam isinomuy amumi tunatyawmani, Israel‐sinmuy amumii. \v 7 Pahsat pu Herod pumuy hakimuy pas wuwni’yuṅqamuy nanauyve wáṅwayhqe, hisatniqw sōhu mātaqtiqat pumuy pās tūviṅta, \v 8 Nit pumuy Bethlehem aw hōnaqe amumi paṅqawu: Uma awye’, tsākw pās hepyani, nen ason uma tutwe’ aṅqw nuy āawnawisni; noqw nu tuwat awnen put pas hihtatani. \v 9 Noqw puma moṅwit aṅqw yan nanaptat ahpiyya; noqw meh, ura sōhu hōpaq pumuy amumi mātaqtiqa pumuy amupyeve hinmaqe, haqam tiyohyat qátuhqat aw pítuhqe atsve huruhti. \v 10 Noqw puma sōhut tutwaqe, pas hinhaqam hahlayhtoti. \v 11 Noqw puma kīhut aw yuṅqe, pep tiyohyat yuyat Maryt enaṅ tutwa; nihqe puma tiyohyat atpipo tamötshoṅvat pas hihtatota; nit pu hihta eṅem hinvayaqey aṅ hötahtotaqe, put hihta huytota, sik̇avalasivata, pu frankincense, nit pu myrrh. \v 12 Noqw pay puma Herod aw qa áhoyyaniqey God aṅqw tumoknanaptaqe, pay pas háqe’wat ahoy tutskway aqwya. \s1 The Escape to Egypt \p \v 13 Noqw pumuy ahpiyyaqw, pi meh, Joseph tūmoklawhq, Tutuyqawhqat hoṅviayaat put aw mātaqtiqe aw paṅqawu: Meh, Herod tiyohyat pās hepni, put nīnaniqee. Noqw ōviy um qatuptut, tiyohyat, yuyat enaṅ wikk̇aṅw, Egypt‐tutskwat aqw wāyani; nen pas ason nu hisat uṅ hin āawnaniqat pahsavo um hāk pepeq qátuni. \v 14 Noqw ōviy pam qatuptut, tiyohyat yuyat enaṅ wikk̇aṅw, míhikpuva Egypt aqw’a; \v 15 Nihqe pas ason hisat Herod mokqat aw pahsavo pam pepeq qatu. Ura Tutuyqawhqa lavay’ayay ahpiy yan lavayhti: Nu Egypt aqw itiy wáṅwayi. Noqw yan hapi i’ hisat lavayhtiwhqa aw antsaniwa. \s1 The Killing of the Children \p \v 16 Noqw ima a’nö wuwni’yuṅqam ahpiyyaqw, Herod māmatsq kurs puma paysoq put yūyuyhnaya. Noqw ōviy pas pam a’nö itsívutiqe, hakimuy hōnaqe, puma totimhoymuy Bethlehem ep yesqamuy sohsokmuy qöqyaniqat ayata, pu ahsupoq qalava yesqamuyu, lȫq yahsaṅwni’yuṅqamuy ahpiy nāt tsātsakwmuy aqw pahsavoo. Ura pam pas wuwni’yuṅqamuy pās tūviṅtaqe hisat paniwhtiqat navotqey put ahpiy panhti. \v 17 Pahsat pu Tutuyqawhqat lavay’ayaat Jeremy hin lavayhtiqat aw antsaniwa; ura paṅqawu: \v 18 Ramat ep hakiy tönaat nanaptiwa; hak paktöqnuma, a’nö paknuma, pas pavan hinhtiqey pan paknuma. Rachel timuy ōviy paknumqe, pas qa okniqey nāwakna, puma súlawhtiqw ōviy’o. \s1 The Return from Egypt \p \v 19 Noqw ason hisat Herod mokq, meh, Joseph Egypt epeq tūmoklawhq, Tutuyqawhqat hoṅviayaat put aw mātaqtiqe aw paṅqawu: \v 20 Um qatuptut tiyohyat, yuyat enaṅ wikk̇aṅw, Israel‐sinmuy tutskwayamuy aqw áhoyni; pay put nīnayaniqey anyuṅqam qa yēse. \v 21 Noqw pahsat pu pam qatuptut, tiyohyat yuyat enaṅ wikk̇aṅw, Israel‐sinmuy tutskwayamuy aqw’a. \v 22 Noqw yaw Archelaus nay Herod qeniyat ep Judeat aw moṅw’iwtaqat pam navotqe, paṅsoniqey tusita; nit pay pam God aṅqw tumoknavotqe, Galileet ep haqamiwat aw lahsi. \v 23 Nihqe pam pep pítuhqe kitsókit Nazareth yan mātsiwhqat ep qatuptu. Yan Tutuyqawhqat lavay’aymat hin lavayhtotiqat aw anhti; ura paṅqaqwa: Pam Nazareth‐sino yan túṅwantiwni. \c 3 \s1 The Preaching of John the Baptist \r (Mr 1.1-8; Lk 3.1-18; Jn 1.19-28) \p \v 1 Noqw ephaqam hak tāqa John yan mātsiwhqa sinmuy kūyit akw tuvoylalawhqa Judeat ep qayēsiwhpuve yuaataqe, \v 2 Paṅqawlawu: Uma nāp umuhtunatyay aṅqw lasyani; taq ōveqatsit aṅqw moṅwtunatya aw hayhk̇alti. \v 3 Ura Tutuyqawhqat lavay’ayaat Esaias yan lavayhti: Hakiy tönaat qayēsiwhpuve tsa’tinumqa navotniwa; nihqe yan lalvaya: Uma Tutuyqawhqat eṅem pöhut aw hintsatsnani, pam háqe’niqat aw suwiptotani. Noqw John ep i’ hisatlavayhtiwhqa aw antsaniwa. \v 4 Noqw i’ John hihta pohkot pȫlay’taqat pöhöyat aṅqw yukiwtaqat yuwsi’k̇aṅw, kolāsat kwewta; noqw pam mātuy tūmoyta; pu piw haqam mōmohtuy tsāme’, momospalayamuy enaṅ tūmoytaṅwu. \v 5 Pahsat pu Jerusalem aṅqw sinom put aw ökiwta, noqw pu Judeat sohsovik aṅq’ö, pu ahsupoq tutskwat pāyut Jordan nöyakiwtaqat aṅq’ö. \v 6 Nihqe qaanhtipuy nahostotat, John ahpiy pāyut Jordan aqw kūyit akw tuvoylatoti. \v 7 Noqw k̇aysiwhqam Pharisee‐sinom‐niqw, pu Sadducee‐sinom put ahpiy kūyit akw tuvoylatotiniqe ep ökiqw, pam pumuy túwahqe amumi paṅqawu: Is úmaa! Ya uma hinoqw tsūtsu’tuy amún itsívut nātoniqat aṅqw watqa? Ya hak umuy āawna? \v 8 Kurs uma pas antsa nāp umuhtunatyay aṅqw lasye’, uma alöṅöt qatsit ahpiy tutmalat hintsatsk̇ani. \v 9 Pu uma qa pan wūwank̇ahk̇aṅw, umuh’unaṅwpeq paṅqaqwani: Abraham hapi itanaa, kitotani. Taq nu umumi paṅqawni: God it o’wat aṅqw Abraham eṅem sinmuy aniwnaniqey tuwi’ta. \v 10 Noqw pay hapi pik̇aiṅwa himutsotskit ṅayat tsahqaniqey na’sas’iwta; noqw ōviy himuwa tsoki lomasipalat qa himuy’vaṅwuqa tsaqniwe’ qȫhit aqw tūviwni. \v 11 Pay as pi pas antsa nu umuy kūyit akw tuvoylalawu; uma nāp umuhtunatyay aṅqw lasyaqat tuawi’taniqee. Nīk̇aṅw aṅqw inuṅknihqa inuhpenihqe pas pavan öqala; noqw soon nu yan’ewaynīk̇aṅw put tōtsiyat yawmani; ason pam Qahováriwtaqat Hikwsit akw umuy tuvoylalawni, pu qȫhit akw’a. \v 12 Pam wuhihpiy yawta, nihqe murivihk̇ay ep pās wuwhini; nen söhövosit koyohtani; nīk̇aṅw pam qȫhit pas qa tokniqat akw tsihput taqtsokni. \s1 The Baptism of Jesus \r (Mr 1.9-11; Lk 3.21-22) \p \v 13 Noqw pahsat pu Jesus John ahpiy kūyit akw tuvoylatiniqe Galileet aṅqw Jordan aw pitu. \v 14 Noqw John put qa nakwhanaqe aw paṅqawu: Soon as qa nu uhpiy kūyit akw tuvoylatiwni. Noqw piw kurs um aṅqaqw inumii? \v 15 Noqw pay Jesus lavayhtiqe put aw paṅqawu: Pay soon tis qa pantani; itam pan hapi God tunatyayat aṅ ahsupoq aw antsanni. Noqw pahsat pu pam put nakwhana. \v 16 Noqw Jesus kūyit akw tuvoylatiwht, pahsat pay pāṅaqw yama; noqw meh, tokpela hötsíltiqw, God Hikwsiat höwit antaqa aṅqw hawhqe, put atsmi tsokiltiqw, pam aw yori. \v 17 Noqw meh, hakiy tönaat ōṅaqw paṅqawu: I’ hapi pas aw iunaṅwa Itii; it nu pas hahlayi. \c 4 \s1 The Temptation of Jesus \r (Mr 1.12-13; Lk 4.1-13) \p \v 1 Pahsat pu Qahováriwtaqa Hikwsi qayēsiwhpumi haqami Jesus wīki, Nukpanat ahpiy aw unaheviwniqat ōviy’o. \v 2 Noqw pam lȫp sunát‐sikis talöṅvaqat pu tōkilat aṅ qa nösqe, put atsve tsöṅmoki. \v 3 Noqw Unatwi’taqa put aw pítuhqe aw paṅqawu: Kurs um pas antsa God Tíatnen um it o’wat pölavikiniwhtiniqat aw paṅqawni. \v 4 Noqw pam lavayhtiqe put aw paṅqawu: Sóoni, pi ura yan pey’ta: Sino qa pölavikit‐sa akw qátut, sohsok lavayit God moaṅaqw nȫṅantaqat akw qátuni. \v 5 Pahsat pu Nukpana pas āantsawat kitsókit aqw ōmiq Jesus wikqe, God kīyat ep suswupakits’omiq put tsok̇a, \v 6 Nit aw paṅqawu: Kurs um pas antsa God Tíatnen um atk̇amiq tsóokni; pi ura yan pey’ta: Pam hoṅviaymuy ayataqw ūmi tunatyaltotini. Nen puma may akw uṅ hölölni’yuṅwni, taq k̇a um owat aqw uhkukuy sáviknani. \v 7 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Sóoni, pi ura yan pey’ta: Um God Uhtutuyqawhqay aw qa tuwanlawni. \v 8 Pu piw Nukpana haqami pas wupatukwit aqw put wīki; nihqe tūwaqatsit aṅ ahsupoq moṅwqeqnit, piw put aṅ hihta susnukṅwat put aw mahtakna; \v 9 Nihqe put aw paṅqawu: Iit sohsok nu ūmi nóani, um inutpipo tamötswunuptut, inumi naokiwhtaq’ö. \v 10 Pahsat pu Jesus put aw paṅqawu: Sóoni, yupa Satan, pi yan pey’ta: Um Uhtutuyqawhqay God aw naokiwlawni, pu um put‐sa eṅem tumalay’tani. \v 11 Pahsat pu Nukpana put mātavi; noqw meh, ōṅaqw hoṅvia’yam put aw ökihqe aw unaṅwtapya. \s1 Jesus Begins His Work in Galilee \r (Mr 1.14-15; Lk 4.14-15) \p \v 12 Noqw yaw John sivikimi panayaqw Jesus navotqe paṅqw Galileet aqw’a. \v 13 Nihqe pam Nazareth‐kitsókit aṅqw ahpiynihqe Capernaum‐kitsókit ep pítuhqe pep huruhti. Pam kitsóki wuhkovatuphat qalaveq’a, Zabulon‐nik̇aṅw pu Nephthalim pumuy tutskwayamuy qalavoo. \v 14 Yan Tutuyqawhqat lavay’ayaat Esaias hin lavayhtiqat aw anhti; ura paṅqawu: \v 15 Zebulon tutskwayat pu Nephthalim tutskwayat wuhkovatuphat aqw pihk̇at pāyut Jordan yupqöyve qa‐Jew‐sinmuy tutskwayamuy Galileet ep \v 16 Hakim sinom qatalpuve yesqam qaan’ewakw tālat tutwa; noqw mokiwuy qalava, pu kihsiwniyat aṅ yesqamuy amumi tālawva. \v 17 Pahpiy haqahpiy pu’ Jesus nuhtumi yuaativaqe paṅqawlawu: Uma nāp umuhtunatyay aṅqw lasyani, taq ōveqatsit aṅqw moṅwtunatya aw hayhk̇alti. \s1 Jesus Calls Four Fishermen \r (Mr 1.16-20; Lk 5.1-11) \p \v 18 Noqw Jesus wuhkovatuphat Galilee yan túṅwantiwhqat qalavaqe hinmak̇aṅw, hakimuy lȫqmuy nātupkomuy tuwa, hakiy Simon, Peter yan piw túṅwantiwhqat‐nik̇aṅw, pu tupkoyat Andrew púmuyu. Puma pakiwmaqtutsayat pāmiq pahpana, puma pakiwmahk̇atnihqey akw qátuhqee. \v 19 Nihqe pam pumuy amumi paṅqawu: Uma inuṅk hinmani. Noqw nu umuy tutuwnaqw, uma sinmuy kwihkwisnani, uma pāvakiwhtuy hin kwihkwisnaqey pan’i. \v 20 Noqw pahsat pay puma tutsayay tatamhtat, put aṅki. \v 21 Pu pam pahpiynik̇aṅw, piw hakimuy lȫqmuy nātupkomuy tuwa, hakiy Zebedeet tímuyatuyu, hakiy James‐nik̇aṅw pu tupkoyat John púmuyu; puma nay Zebedeet amum pākihut aṅqw pakiwk̇aṅw, pakiwmaqtutsayay aw yuyku; noqw pam pumuy wáṅwayi. \v 22 Noqw pahsat pay puma pākihut nay enaṅ mātapt, put aṅki. \s1 Jesus Teaches, Preaches, and Heals \r (Lk 6.17-19) \p \v 23 Noqw Jesus tutskwat‐Galileet aṅ ahsupoq waynumqe, tsotsvalkiyamuy aṅ sinmuy tutuqaynatinuma; nihqe lomatuawit moṅwtunatyat yuaataqat nuhtumi yuaatinumk̇aṅw, sinmuy amuhpa’ sohsokmuy hihta akw ȫpuiwyuṅqamuy, pu tūtuyyaqamuy qalaptsintima. \v 24 Noqw put ahpiy pam ahsupoq Syriat aṅ nanaptiwa. Noqw puma sohsokmuy hihta tūyat akw ȫpuiwyuṅqamuy, pu k̇ānavoti’yuṅqamuy put aw tsamvanta, pu hakimuy nukpanhihikwsimuy akw tuyqawiwyuṅqamuyu, pu homimitutuyyaqamuyu, pu amuhpa’ qatāyuṅqamuyu; noqw pam pumuy qalaptsina. \v 25 Noqw qaan’ewakw hintaqam sinom Galileet aṅqw put aṅk hinnumya, pu Decapolis aṅq’ö, pu Jerusalem aṅq’ö, pu Judeat aṅq’ö, pu Jordan yupqöyṅaq’ö. \c 5 \s1 The Sermon on the Mount \p \v 1 Noqw pam qaan’ewakw hintaqamuy sinmuy amumi yórikqe, tsomomiq wupqe, epeq qatuptuqw, put aw nánatuwnayaqam put aw öki. \v 2 Noqw pam lavayhtiqe, pumuy tutuqaynativaqe, amumi paṅqawu: \s1 True Happiness \r (Lk 6.20-23) \p \v 3 Aṅ okiw’unaṅway’yuṅqam hahlayhpit epya; pi puma hapi ōveqatsit ep moṅwtunatyat himuy’yuṅwa. \v 4 Pas aṅ tsaykitaqam hahlayhpit epya; pi puma okyani. \v 5 Aṅ pasi’naṅway’yuṅqam pas hahlayhpit epya; pi puma tūwaqatsit makiway’yuṅwni. \v 6 Aṅ suan hinwisniqey tuṅlay’yuṅqam, hak nȫsiwhqat, pu kūyit hin tuṅlay’taqat pan suan hinwisniqey tunatyawyuṅqam pas hahlayhpit epya; pi puma tunatyay aw yórikyani. \v 7 Aṅ nun’okwat hahlayhpit epya; pi God pumuy ōkwatuwni. \v 8 Aṅ suan unaṅway’yuṅqam hahlayhpit epya; pi puma God aw yórikyani. \v 9 Aṅ namivöhikit tumalay’yuṅqam hahlayhpit epya; pi puma God tímatnihqey pan túṅwantiwyani. \v 10 Aṅ suan hinwisqey ep okiwsahsanwaqam hahlayhpit epya; pi puma hapi ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat himuy’yuṅwa. \v 11 Sinom inutsviy umumiq hīhiṅqaqwak̇ahk̇aṅw, umuy okiwsahsanyak̇aṅw, sohsok hīhihta qalolmat umuy atsátotoynayaqw, uma hahlayhpit epyani. \v 12 Uma hahlayhtote’ pas hinhaqam hahlayyani; ispi uma ōveqatsit ep qaan’ewakw ahsatit makiwyaniqee; pi pay puma Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy umupyeveyaqamuy pan okiwsasna. \s1 Salt and Light \r (Mr 9.50; Lk 14.34-35) \p \v 13 Uma hapi tūwaqatsit ep ȫṅat anyuṅwa. Nīk̇aṅw pi ȫṅa suhuviwe’, sen hihta akw piw suhutiwni? Pi pam pāpu qa hihta ápiynihqe maspiwhq, sinom aw wukukuykuyani. \v 14 Uma hapi sinmuy amumi tālat anyuṅwa. Tsomoveq kitsóki wúnuhqa kurs hin tupkiltiṅwu. \v 15 Ya sen sinom wihqöhit úwiknaye’, hihta sīvut akw put kuhtayaṅwu? Qae. Puma put tsotsókpiyat epeq tsok̇ayaqw, pam kīve yesqamuy sohsokmuy amumi talni’taṅwu. \v 16 Noqw pan hapi uma sinmuy amumi talni’yuṅwni; noqw puma umuhtutmalay lolmat aw tāyuṅwe’, ōveqatsit ep Umunay pas hihtatotani. \s1 Teaching about the Law \p \v 17 Uma qa yan inumi wūwayani: Pam k̇a tutavot piw Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy lavayiyamuy ayo yúkuniqe ōviy pitu. Nu qa paniqw ōviy pitu; pi nu put aw antsanniqe ōviy pitu. \v 18 Nu hapi umumi pas súaṅqawni: Pay tokpela, pu tūwaqatsit nātoniqw, soon tutavot ep hihsay tsohkokpu alöṅtini; soon sushihsay pey’taqa put aṅqw súlawhtini, pas aṅ ahsupoq tunatyaat aw antsaniwniqat aw pahsavoo. \v 19 Paniqw hapi ōviy hak haqam it tutavot ep hihta sushihsakwhoyat ayo yukut, pan tūtutuqaynaqa ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat ep susqahimunihqey pan túṅwantiwni; pu hak haqam put an hinmaqa pan tūtutuqaynaqa hapi ōveqatsit ep moṅwtunatyat ep pas pávannihqey pan túṅwantiwni. \v 20 Pas uma soon qa imuy tutavot tutuqaynayaqamuy‐nik̇aṅw pu Pharisee‐sinmuy, pumuy amuhpenihqe pavan suan hinwisni. Uma qa panwise’, pas soon ōveqatsit ep moṅwtunatyat aw yuṅni. \s1 Teaching about Anger \p \v 21 Uma nanaptaqw ura hisatsinom yan lavayhtoti: Um qa hakiy nīnani, kitota; pu hakiy nīnaqa hin yukuniwniqey aw unahinhtimantani, kitota. \v 22 Noqw nu’ hapi umumi paṅqawni: Hakiy sinoat hakiy ehpewi qa hihta ep qaanhtiqw, hak put ep itsívuiwtaqa hapi hin yukuniwniqey aw unahinhtimantani; pu hak sinoy pas qa hihtataqa nawus moṅwtsovawtaqamuy amumi taviwmantani; pu hak haqam Um núanhimuu, hakiy aw kitahqa maskiveq qȫhit sivihpit aqw unahinhtimantani. \v 23 Paniqw ōviy kurs um hom’oyvihk̇at ep uhkuwahtipuy kwusivat, ura uhsino ūmi hihta ep unaṅway’taqat u’ne’, \v 24 Um pep uhkuwahtipuy mātapt, ahpiynen, put amum namivöhikt, pu’ pahsat awnen, uhkuwahtipuy távimantani. \v 25 Um uhpew’iwtaqat īts amum namivöhikmantani, nāt amum aqwnik̇aṅwo; taq nāp hisat sen pam hakiy hin yukunaṅwuqat aw uṅ mātapq, pam uṅ solāwat aw noaqw, pam uṅ sivivanani. \v 26 Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pas um soon paṅqw yámakni, pas ason um hisat uhpöiy sohsok ep sisve’, pep pu’ paṅqw yámakni. \s1 Teaching about Adultery \p \v 27 Uma nanaptaqw ura hisatsinom yan lavayhtoti: Um hakiy qa nāp uhhimuy qa kwaṅwáy’ni \v 28 Noqw nu’ hapi umumi paṅqawni: Wuhtit aw nuvö’tay’taqa hapi pay unaṅwpeq put kwaṅwáy’ṅwu. \v 29 Noqw ōviy kurs putvaqwat uhposi uṅ qalomáhintsanqw um put hóroknat nahpiy tūvani. Pay pi tatam uhposi súlawhtiqw, um pank̇aṅw ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat aw pákini, hikis pi as um uhtokoy pasiwk̇aṅw qȫhit sivihpit aqw tūviwni. \v 30 Pu kurs putvaqwat uhma uṅ qalomáhintsanqw, um put ayo tuk̇e’ nahpiy tūvani. Pay pi tatam uhma súlawhtiqw, um pank̇aṅw ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat aw pákini, hikis pi as um uhtokoy pasiwk̇aṅw qȫhit sivihpit aqw tūviwni. \s1 Teaching about Divorce \r (Mt 19.9; Mr 10.11-12; Lk 16.18) \p \v 31 Pu ura piw paṅqaqwa: Nȫmay mātapniqa pan tutuvenyukit put máqamantani. \v 32 Noqw nu’ hapi umumi paṅqawni: Hak wuhti tokoy qa hovalaqw, put kōñaat put mātave’, pay yoñayqatsit aw put mātapṅwu. Noqw hak tāqa put ámumtiqa pay tokot sokoptaṅwu. \s1 Teaching about Vows \p \v 33 Pu uma piw nanaptaqw ura hisatsinom yan lavayhtoti: Um hihta lavayvasiwne’, put qa atsátamantani; pu um Tutuyqawhqat aw lavayvasiwne’, put anhtini, kitota. \v 34 Noqw nu hapi umumi paṅqawni: Uma hihta lavayvasiwnaye’ qa hihta akw put öqaltoynayani. Uma qa ōveqatsit akw öqallavayhtotini, taq pam God moṅw’atsvewaata. \v 35 Pu piw qa tūwaqatsit akw’a, taq pam put wuwukpiata, pu piw qa Jerusalem akw’a, taq pam a’nö Moṅwit wuhkokitsokiata. \v 36 Piw um qa uhqötöy akw uhlavayiy pavan öqalat pasiwnamantani, taq um soon sūkw hȫmit qȫtsatani, piw qömvitani. \v 37 Nīk̇aṅw uma pay Owi, kitotani, sen Qae. Nen uma hin lavayhtote’ panhtotimantani. Taq öqallavayi Nukpanat ahpiy nȫṅanta. \s1 Teaching about Revenge \r (Lk 6.29-30) \p \v 38 Uma nanaptaqw ura hisatsinom yan lavayhtoti: Hak hakiy pōsiyat tūhote’, nawus pam pōsiy akw put ep aw ahoytamantani; pu hak hakiy tamayat tūve’, nawus tamay akw put ep aw ahoytamantani. \v 39 Noqw nu’ hapi umumi paṅqawni: Uma hakiy qalolmat aw qa rohomtotimantani; nīk̇aṅw nāphaqawa putvaqwat uhtayway wuvahtaqw, pay um piw ayaṅqwat put aw namtöknamantani. \v 40 Pu kurs haqawa tutavot aw yank̇aṅw uhnapnay himtaqw, pay um piw aw uh’usimniy mātapmantani. \v 41 Noqw kurs solāwa mōkiy uṅ īkwiltoynat, um sūkw tutskwatuwanit put ámumniqat uṅ tusoq’ayataqw, um lȫq tutskwatuwanit pahsavo put ámumni. \v 42 Hak ūmi hihta tūviṅtaqw um put máqamantani; pu hak ūmi hihta nasimok̇ahtaniqat um nasimokmaqani. \s1 Love for Enemiese \r (Lk 6.27-28, 32-36) \p \v 43 Uma nanaptaqw ura yan lavayhtotiwa: Um uhsinosṅway aw unaṅway’tani, pu um uhtuwqay aw qa suhtaq’ewni, kitota. \v 44 Noqw nu’ hapi umumi paṅqawni: Uma umuhtuwqamuy amumi unaṅway’yuṅwni; umuy qalomásavitotaqamuy uma amumi lomalvayhtotimantani; umumi qa suhtaq’ewyaqamuy uma amumi lolmat hintsatsk̇ani; pu umuy qalomáhintsahtsanyaqamuy, pu umuy okiwsahsanyaqamuy amuṅem uma nāwakintotani. \v 45 Nen uma kurs pas antsa Umunay ōveqatsit ep qátuhqat tímatni; pi pam aṅ qalōlolmatuy‐nik̇aṅw pu lōlolmatuy amuṅem tāwat yámaknaṅwu; pu súanyuṅqamuy‐nik̇aṅw pu qasuanyuṅqamuy amumi yoknaṅwu. \v 46 Ispi uma umumi unaṅway’yuṅqamuy‐sa amumi unaṅway’yuṅwe’ ya uma hihta ahsati’yuṅwni? Ya hikis pi moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqam qa panyuṅwa? \v 47 Pu kurs uma umuhsinomuy‐sa amumi yuaatote’ ya uma mimuy amuhpenihqe hihta alöṅöt hintsatsk̇ani? Ya hikis pi moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqam qa panyuṅwa? \v 48 Paniqw ōviy uma pās pasiwyuṅwni, ōveqatsit ep Umuna pās pasiwtaqat pan’i. \c 6 \s1 Teaching about Charity \p \v 1 Uma tunatyaltotini. Sinom umuy tsok̇anayaniqat uma qa tuṅlay’k̇ahk̇aṅw, hakiy hihta akw ōkwatuwyamantani. Uma panyuṅwe’ Umunay ōveqatsit ep qátuhqat ahpiy soon hihta ahsati’yuṅwni. \v 2 Uma navoti’yuṅqw imuy pavansinmuy amuṅaqw haqawat yantsatsk̇a: Himuwa hakiy hihta akw ōkwatuwnik, aṅwu pay nāpyeve hakiy ayataqw, pam ahsavo tsotsvalkive, pu kihsonve put tunvotnaṅwu. Puma pay nawip’ew hintsatsk̇a; puma pay sinmuy amuṅaqw tayawinpit tuṅlay’yuṅwa. Noqw uma qa amún hintsatsk̇ani. Taq nu umumi pas súaṅqawni: Puma pay ahsatiy ömahtota. \v 3-4 Uma qa panyuṅwt nanauyve hihta kuwahtotimantani. Uma haqawa hakiy hihta akw ōkwatuwnik hikis pas aw uh’unaṅway uhkwatsiy qa āawnani. Noqw Una sohsok hihta qamātaqpuvenihqat tuway’taqa pas nāp uṅ nuhtutpik tuwat tayawnamantani. \s1 Teaching about Prayer \r (Lk 11.2-4) \p \v 5 Pu um ōveqatsit ep Unay aw nāwakne’ imuy nawip’ew hinyuṅqamuy qa amúntamantani; soq sinom pumuy amumi tāyuṅwniqat ōviy puma tsotsvalkiva, pu kitpik tūtuyqava hoṅk̇ahk̇aṅw okiwlalwaniqey pas nānawakna. Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pay puma ahsatiy ömahtota. \v 6 Ason um tuwat nāwakne’ haqami uh’ahpaviy aw pakit, naṅk uhtat, pahsat um Unay qamātaqpuvenihqat aw nāwaknamantani; noqw Una sohsok hihta qamātaqpuvenihqat tuway’taqa uṅ nuhtutpik hihta akw tayawnamantani. \v 7 Nīk̇aṅw uma nānawakne’, aṅ qatuptsiwni’yuṅqamuy qa amún paysoq pūvut‐sa yuaatotani; taq puma yan wūwantota: Itam qatsá’ lavayhtotiqw, suyan pi God itamuy hu’wani. \v 8 Paniqw ōviy uma pumuy qa amunyuṅwni, pi pay Umuna umuy hihta haqni’yuṅqw put navoti’taṅwu nāt umuy aw qa tūviṅtotaq’ö. \v 9 Noqw ōviy uma yan nānawaknamantani: Itanaa, ōveqatsit ep qátuhqa, nam uhnatṅwani pas k̇aptsi’tiwaa. \v 10 Nam uhmoṅwtunatyay aw pituu; nam uhtunatya tūwaqatsit ep aniwhtii, ōveqatsit ep hin aniwhtiqey pan’i. \v 11 Um okiw pu’ talöṅvaqat ep itamuy itahtunösmakiway huytani. \v 12 Pu um okiw itahpöiy itamuhpiy ayo yúkuni, itam itamumi pöiwyuṅqamuy amuhpiy put ayo yuki’wisqat pan’i. \v 13 Pu okiw um itamuy unaheppit qa aṅ tsāmi’mat, hakiy qalolmat aṅqw itamuy ayo ōoyhtimani. Pi um hapi pas Móṅwinihqe öqalay’ta. Um‐sa lolmat tālawṅway’ta, sutsép‐sa aqwhaqamii. Nam antani. \v 14 Pi hakim umuhpewi qaanhtotiqw, uma put ep pö́hikyaqw, pep pu’ ōveqatsit ep Umuna tuwat umuhqaanhtipuy umuhpiy ayo yukut, umumi pö́hikni. \v 15 Nīk̇aṅw kurs uma pumuy amumi qa pö́hikyaqw, pep pu’ ōveqatsit ep Umuna tuwat umumi qa pö́hikni. \s1 Teaching about Fasting \p \v 16 Pu ōviy piw uma nānapwale’, uma nawip’ew hinyuṅqamuy qa amún hinyuṅwni; taq puma qahahlayyaqey pan pitsáṅway’yuṅwniqe ōviy tayway nukushintsanyaṅwu; noqw sinom sohsoyam pumuy nānapwalaqat nanaptaṅwu. Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pay puma ahsatiy ömahtota. \v 17 Pu um’i, um napwale’, uhqötöy wihkuyit akw lelwimantani, pu posimavaqtamantani. \v 18 Noqw pep pu’ um napwalaqat sinom qa nanaptaqw, Una qamātaqpuvenihqa put navoti’tani; noqw Una sohsok hihta qamātaqpuvenihqat tuway’taqa uṅ nuhtutpik tayawnamantani. \s1 Riches in Heaven \r (Lk 12.33-34) \p \v 19 Uma yep qatsit ep nenṅem hihta qa k̇ahaktaṅalalwani; yep kwahkwahyam pu hihta sik̇aṅputaṅwuqa hihta hovalaṅwu, pu uuyiṅwt hötaye’, hihta ūuyyaṅwu. \v 20 Uma qa panyuṅwt, ōveqatsit ep nenṅem hihta k̇ahaktaṅalalwani; pep kwahya pu hihta sik̇aṅputaṅwuqa hihta qa hovalaṅwu, piw uuyiṅwt qa hötayaṅwu, piw hihta qa ūuyyaṅwu. \v 21 Pi hakiy k̇ahakhimuat háqamniqw hakiy unaṅwaat piw pepniṅwu. \s1 The Light of the Body \r (Lk 11.34-36) \p \v 22 Hakiy pōsiat hakiy aw talni’taṅwu. Noqw ōviy kurs hakiy pōsiat pasiwtaqw, pay tokoyat aṅ ahsupoq talni. \v 23 Nīk̇aṅw kurs hakiy pōsiat qa pasiwtaqw pay tokoyat aṅ ahsupoq qatalni; noqw ōviy kurs tāla uhsonvenihqa súlawuqw, is uti pas qatālani. \s1 God and Possessions \r (Lk 16.13; 12.22-31) \p \v 24 Soon hak haqam lȫqmuy móṅwituy amuṅem tumalay’tani; ispi soon pam qa sukwat aw pay qa yan unaṅway’k̇aṅw sukwat‐sa pas hahlayni; sen pay hihtawat‐sa aw pas yuki’k̇aṅw pu sukwat pay qa himuni. Kurs hin uma k̇āhakiwuy ōviy tumalay’k̇ahk̇aṅw, piw God eṅem tumalay’yuṅwni. \v 25 Paniqw ōviy nu umumi paṅqawni: Uma hin yesniqey qa nānaphin wūwantotani, hihta nȫnösaniqeyu, pu hihta hikwyaniqeyu, pu piw umuhtokoy éṅem’i, hihta yuwsiyaniqeyu. Puyaw hakiy qatsíat nȫsiwhqat epnihqe qa pavan pas hímuu? Pu hakiy tokoat yuwsit epnihqe qa pavan pas hímuu? \v 26 Uma súmawuy aṅ masay’yuṅqamuy amumi tāyuṅwni; puma qa ūuyyaṅwu, piw qa höqyaṅwu, piw hihta qa koyohtotaṅwu; noqw yanyuṅqw ōveqatsit ep Umuna pumuy nopni’ta. Noqw ya pam umuy pumuy amuhpenihqe qa pavan pas k̇ahk̇awna? \v 27 Ya sen umuṅaqw haqawa pan wūwantaqa hin nāwuṅwnaniqey ṅas’ew tuwi’ta? \v 28 Noqw hinoqw pas piw uma yuwsit ōviy nānaphin wūwantota? Uma tutskwat aṅ sishut aw wūwayani, hin puma wuṅw’iwwisqata. Puma qa tumalay’yuṅwa, piw qa tontotaṅwu. \v 29 Noqw nu umumi paṅqawni: Hikis pi Solomon sohsok hihta nukṅwat yuwsi’k̇aṅw qa hihtawat it sihut an lomayuwsi’ta. \v 30 Yan hapi God tutskwava tūsaqat lomayuwsina; pay pi pam hihsavo panyuṅq’ö. Pu’ pam as panyuṅwt, qāvotiqw pay qöpqömiq maspiwni. Puyaw hinoqw tis pam umuy qa pas pavan yuwsinani, okiw uma öwituptsiwni’yuṅqamu? \v 31 Paniqw ōviy uma qa nānaphin wūwantotani paṅqawk̇ahk̇aṅwo: Sen itam hihta nȫnösani? ya sen itam hihta hikwyani? ya sen itam hihta nāyuwsinayani? kitotani. \v 32 Pi pay sohsok it yantaqat qatuptsiwni’yuṅqam tunatyawyuṅwa. Pi ōveqatsit ep Umuna umuy sohsok it hihta haqni’yuṅqat pay navoti’ta. \v 33 Nīk̇aṅw uma mohti God moṅwtunatyayat tunatyaltotimantani, pu suan hinwisniqeyu; noqw sohsoy īi himu umumi enaṅ noiwni. \v 34 Paniqw ōviy uma pu’ talöṅvaqat ep qavomi hintaniqat ep qa nānaphin wūwantotani. Pay pi qāvoniqa hihta hintaniqat aw nāp tunatyaltimantaniq’ö. Pay pi uma pu’ talöṅvaqat ep hiniwhtiqat‐sa aw tunatyaltotimantani. \c 7 \s1 Judging Others \r (Lk 6.37-38, 41-42) \p \v 1 Uma qa tūovelantotani, nen uma qa pantsaniwyani. \v 2 Taq uma tūovelantote’ pay piw pan pantsaniwyani; pu uma hihsa’haqam hakiy eṅem tuwantotaqw, pay piw pan umuṅem tuwantiwmantani. \v 3 Noqw hinoqw um uhtupkoy posmiq hihta hihsaq tuway’k̇aṅw, pas nāp uhposeq lestavit pakiwtaqat aw qa unaṅwtavi’ta? \v 4 Noqw pantaqw um hin uhtupkoy aw paṅqawni: Himu as nu uhposkiy hóroknani, kítani, susmataqpi uhposveq lestavi pakiwtaqö’? \v 5 Um nawip’ew hinmaqa, um mohti uhposṅaqw lestavit hórokne’, pahsat pu um suyan tālat tayk̇aṅw, uhtupkoy poskiyat hóroknani. \v 6 Uma hihta God aw noiwhqat qa popkotuy amumi taviyamantani, taq k̇a puma umuy ṅúaye’, tutkitotani; pu uma umuhpearl‐túkwaviy qa pitsōtimuy amutpipo tūvayani, taq k̇a puma put aw wukukuykuyani. \s1 Ask, Seek, Knock \r (Lk 11.9-13) \p \v 7 Uma hihta ōviy tūviṅtotani, nen uma put makiwyani; pu uma hihta hepyani, nen tutwani; pu uma pöṅöṅöykinayani, noqw umumi hötsíltini. \v 8 Pi hak hihta ōviy tūviṅtaqa makiwṅwu; pu hihta hepqa túwaṅwu; pu pöṅöṅöykinaqat aw hötsíltimantani. \v 9 Noqw kurs umuy haqawat tiat nay aw pölaviktuviṅtaqw ya sen pam put owat máqani? \v 10 Hal ya sen pam pākiwuy ōviy tūviṅtaqw soq put tsūat máqani? \v 11 Noqw kurs pay as uma qalomáhink̇ahk̇aṅw umuhtimuy hihta nukṅwat huylalwaniqey tuwi’yuṅqw, puyaw tis ōveqatsit ep Umuna put aw tūviṅtotaqamuy hihta nukṅwat huytani? \v 12 Sinom umuy pāsyaniqat uma pan nānawakne’ pay uma piw pan sinmuy pāsyamantani. Pi yan hapi Moses Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy amumum itamumi tutapta. \s1 The Narrow Gate \r (Lk 13.24) \p \v 13 Uma hihsa’ qenit hötsiwat aṅ yuṅni. Taq mokiwuy aqw hötsiwa wuhkoqni, pu aqw pöhu a’nö pūtsi; noqw k̇aysiwhqam paṅsoq nātsamya. \v 14 Pi qatsit aw hötsíwa hihsaq qéniniqw, pu aqw pöhu hihsaq pūtsiniqw, ōviy híkiyom put tuway’numya. \s1 A Tree and Its Fruit \r (Lk 6.43-44) \p \v 15 Uma hakimuy Tutuyqawhqat lavay’aymatnihqey pan nātuṅwantotaqamuy ep tunatyaltotini. Taq haqawat pan atsáy’k̇ahk̇aṅw umumi ökiwtani. Puma kanelmuy amún okiw’unaṅway’yuṅqey ank̇ahk̇aṅw, kwēkwewhtuy amún tūhovalayaniqey tunatyawyuṅwni. \v 16 Pay uma pumuy hintsakpiyamuy mātsi’yuṅwni. Ya sinom ōvat yöṅötskit aṅqw mawyaṅwu? Sen nönvospalat hihta kūtay’yuṅqat aṅqw mawyaṅwu? Pay qa panta. \v 17 Noqw ōviy haqam lomasipaltsoki nukṅwat sipalay’vaṅwu; noqw pay qalomásipaltsoki qa nukṅwat sipalay’vaṅwu. \v 18 Pas lomasipaltsoki soon hin’ewakw sipalay’vaṅwu; pu qalomásipaltsoki soon nukṅwat sipalay’vaṅwu. \v 19 Qalomásipaltsoki qa nukṅwat aniwnaṅwuqa tsaqniwe’ qȫhit aqw maspiwṅwu. \v 20 Pantaqw ōviy uma pumuy aniwniyamuy akw pumuy mātsi’yuṅwni. \s1 I Never Knew You \r (Lk 13.25-27) \p \v 21 Qa sohsoyam inumi Tutuyqawhqa, Tutuyqawhqa, kitiwisqam ōveqatsit ep Ina moṅw’iwtaqat aw yuṅni; pi ōveqatsit ep Inay tunatyayat aṅ hinmaqa hapi paṅso pákini. \v 22 Ason aw pituqw pep pu’ k̇aysiwhqam inumi paṅqaqwani: Tutuyqawhqa, Tutuyqawhqa, ya itam qa uhnatṅwaniy aw yank̇ahk̇aṅw uṅem yuaaykuya? pu uhnatṅwaniy aw yank̇ahk̇aṅw nukpanhihikwsimuy nuhtuṅaqw ipwaya? pu uhnatṅwaniy aw yank̇ahk̇aṅw nihtiwtaqat k̇ātutmalat tumaltota? \v 23 Pahsat pu nu amumi pas paṅqawni: Nu qa hisat umuy tuwi’ta; huvam inuhpiy ahpiyyaa, nukpantuwit hintsatsk̇aqamu. \s1 The Two House Builders \r (Lk 6.47-49) \p \v 24 Paniqw ōviy haqawa ilavayiy aw tūqayk̇aṅw put an hinmaqa tāqat wuwni’taqat antaqat nu paṅqawni. Pam owat atsve kīta. \v 25 Noqw yokvaqw, wukomunva, pu hukvaqe kīhut aṅ a’nö yēvanta; noqw pam qa sahpu, pam owat ep kīiwtaqe ōviy’o. \v 26 Pu haqawa ilavayiy aw tūqayk̇aṅw qaanhinmaqa hakiy qa wuwni’taqat antani. Pam hak pisave kīta. \v 27 Noqw yokva, wukomunva, pu hukvaqe kīhut aṅ a’nö yēvanta; noqw pam sahpu, nihqe pam kīhu qaan’ewakw kīqöti. \s1 The Authority of Jesus \p \v 28-29 Noqw Jesus pas öqalat pasiwk̇aṅw, pan pumuy tutuqayna, tutavot tūtutuqaynayaqamuy qa amun’i. Noqw pam yan yuaataqe yukuqw, sinom put hin tutuqaynaqat ep aw k̇ātayuṅwa. \c 8 \s1 Jesus Makes a Leper Clean \r (Mr 1.40-45; Lk 5.12-16) \p \v 1 Pu pam tsomoṅaqw hawhq, sinom qaan’ewakw hintaqam put aṅkya. \v 2 Noqw meh, hak tokoplelet tūtuyhqa pituhqe, put aw naokiway’taqe aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, um suhtaq’ewnen soon nuy qa powatani. \v 3 Noqw Jesus put aw māvuyaltiqe aw toṅokt paṅqawu: Pay nu suhtaq’ewa; powaltii. Noqw pahsat pay put aṅ tokoplele súlawhti. \v 4 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Um hapi qa hakiy aw haqam lavayhtini; pay um ahpiynen God awwat moṅwit aw nāmahtaknani, nen Moses hin tutaptaqw um kuwahtiput God aw nóani. Um yan powaltiqey nuhtumi tuawi’tani. \s1 Jesus Heals a Roman Officer’s Servant \r (Lk 7.1-10) \p \v 5 Noqw Jesus Capernaum aw pakiqw, hak solāwamuy amumi moṅwi put aw pituhqe, put aw qa nātusitaqe, \v 6 Paṅqawu: Tutuyqawhqa, ihoṅviaya ikiy ep tuyhqatsq, put ahpa’ qatāyuṅqw, pam pas k̇ānanvotk̇aṅw okiwhinta. \v 7 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Pay nu aqwnen put qalaptsinani. \v 8 Noqw solāwamoṅwi lavayhtiqe put aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, soon pi um nuy yan’ewakwniqw ikiy aw papkini. Pay um panis lavayhtiqw, pay ihoṅviaya qalaptuni. \v 9 Pi nu sukwat aw maqaptsi’k̇aṅw qatu. Noqw solāwam inumi piw maqaptsi’yuṅwa. Noqw nu sukw aw, Yupa, kitaqw pam haqaminiṅwu; pu sukwat aw, Pew’i, kitaqw pam inuminiṅwu; pu ituwikiy aw, Yanhtii, kitaqw pam panhtiṅwu. \v 10 Noqw Jesus put navotqe pas aw k̇ātaytaqe put aṅkyaqamuy amumi paṅqawu: Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pas nu qa haqam pas yan tuptsiwnit tuwa, hikis Israel‐sinmuy amuhpee. \v 11 Noqw nu umumi paṅqawni: Nāt k̇aysiwhqam hōpaqw, pu tavaṅqw ökini; nen Abraham, pu Isaac, pu Jacob, pumuy amumum ōveqatsit ep tunösvoñat aw yesvani. \v 12 Noqw ima as paṅsoq yuṅniqam ihpo qatalpumi maspiwyani. Pep pu’ tsaykitiwni, pu tama ṅuritiwni. \v 13 Noqw Jesus solāwamoṅwit aw paṅqawu: Pay pi um aqwni. Pay um hin tuptsiwhq nam antaa. Noqw put hoṅviayaat pay pahsatniqw qalaptu. \s1 Jesus Heals Many People \r (Mr 1.29-34; Lk 4.38-41) \p \v 14 Pu Jesus Peter kīyat aw pakiqw kurs put nȫmayat yuat mukituyat akw tuyhqatsi. \v 15 Noqw Jesus put māyat aw toṅokq, mukituya put mātavi; noqw wuhti qatuptuqe pumuy amumi unaṅwtavi. \v 16 Noqw tapkiqw, sinom k̇aysiwhqamuy nukpanhihikwsimuy akw tuyqawiwyuṅqamuy put aw tsamvaya; noqw pam lavayiy akw sinmuy amuṅaqw nukpanhihikwsimuy ipwa; nihqe sohsokmuy tūtuyyaqamuy qalaptsina. \v 17 Yan Tutuyqawhqat lavay’ayayat Esaias lavayiat aw antsaniwa, pam ura paṅqawu: Pam itamuy hihta akw ȫpuiwyuṅqat nāmi nahlaknak̇aṅw, itahtuyay īkwilta. \s1 The Would‐Be Followers of Jesus \r (Lk 9.57-62) \p \v 18 Noqw Jesus sinmuy qaan’ewakw hintaqamuy put aw ṅöyakiwtaqw túwahqe, put aw nánatuwnayaqamuy wuhkovatuphat yupqöymiyaniqat amumi paṅqawu. \v 19 Noqw hak tutavot tūtutuqaynaqa Jesus aw pítuhqe put aw paṅqawu: Tūtutuqaynaqa, nu uṅ haqaminiqw úmummantani. \v 20 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Ima sisik̇ahtayht haqe’ qölöy’yuṅwa, noqw súmawuy aṅ masay’yuṅqam totokpi’yuṅwa; noqw nu’ Sinot Tiat haqam iqötöy nāsuṅwnaniqey ṅastaa. \v 21 Pu piw suhk̇a put aw nánatuwnaqa put aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, um nuy nakwhanaqw, nu mohti inay amht, pu’ uṅkni. \v 22 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Um inuṅkni; ason pi so’pum pumuy amuṅaqw so’pumuy amyani. \s1 Jesus Calms a Storm \r (Mr 4.35-41; Lk 8.22-25) \p \v 23 Pu pam pākihut aqw pakiqw, put aw nánatuwnayaqam put aṅk aqw yuṅa. \v 24 Noqw meh, wuhkovatuphat aṅqe’ qaan’ewakw hukvaqe, pas qaöwíhuhukq, ōviy pākihut pāhut hoṅvantaqat akw nȫmilti; noqw pantaqw Jesus pūwi. \v 25 Noqw put aw nánatuwnayaqam put aw ökihqe, tātaynayaqe aw paṅqaqwa: Tutuyqawhqa, itamuy ayo óyaa; itam súlawhtini. \v 26 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw pas tsawiniwyuṅwa, okiw uma öwituptsiwni’yuṅqamu? Pahsat pu pam wunuptut, hūhuk̇aṅwtuy mēwa, pu pāhuta. Noqw wukosutmakma. \v 27 Noqw tuwat tahtaqt k̇atayuṅqe paṅqaqwa: Ya sen i’ hak himuniqw, ōviy hikis pi hūhuk̇aṅw, pu pāhu put hiṅqawhq anhtoti? \s1 Jesus Heals Two Men with Demons \r (Mr 5.1-20; Lk 8.26-39) \p \v 28 Noqw pam wuhkovatuphat ayoqwat Gergese‐sinmuy tutskwayamuy aw pituqw, pepeq hakim lȫyöm tāqatuy nukpanhihikwsimuy akw tuyqawiwtaqamuy tuamaqölṅaqw yámakqe, put ahsawva; hakim nuhtsel’ewayomniqw, ōviy soon hak paṅqe’ hinnumni. \v 29 Noqw meh, puma a’nö töqtiqe paṅqawu: Ya um itamuy hinhtiniqat nāwakna Jesus, um God Táita? Ya um nāt aw qa pituqw pay itamuy okiwsanniqe ōviy pitu? \v 30 Noqw pep pumuy amuṅaqw yāp pitsōtim wukotonawtaqam nōnova. \v 31 Noqw ōviy nukpanhihikwsim put aw ö’qalyaqe paṅqaqwa: Kurs um itamuy ipwe’, itamuy pitsōtimuy amumi yuṅniqat itamuy nakwhanani. \v 32 Noqw pam amumi paṅqawu: Yúpave. Noqw puma nöṅakqe, pitsōtimuy amumi yuña. Noqw sohsoyam pitsōtim tuhpelat aṅ pāmiq a’nö yuhtukqe, pāmiq paöysoa. \v 33 Noqw pumuy nopni’yuṅqam watqaqe, kīmiyaqe, hin hiniwhtiqat lavayhta, pu ima hakim nukpanhihikwsimuy akw tuyqawiwtaqam hin hinhtiqata. \v 34 Noqw sohsoyam pep kitsókit ep ki’yuṅqam paṅqw Jesus ahsawvawisa; nihqe put tutwaqe pay pam pumuy tutskwayamuy aṅqw ahpiyniqat put aw ö’qalya. \c 9 \s1 Jesus Heals a Paralyzed Man \r (Mr 2.1-12; Lk 5.17-26) \p \v 1 Pu Jesus pākihut aqw pakit, wuhkovatuphat yámakqe, nāp kitsókiy aw pitu. \v 2 Noqw meh, hakim hakiy ahpa’ qataytaqat tūtuyhqat ahpat aṅ wáökiwtaqat Jesus aw wikvaya. Noqw pam pumuy qapēvewniyamuy amumi túwahqe, it tūtuyhqat aw paṅqawu: Itii, um qa hin unaṅway’tani; pay uhqaanhtipu uhpiy ayo yukiwa. \v 3 Noqw hakim tutavot tūtutuqaynayaqam pep yesqam unaṅwpeq paṅqaqwa: I’ tāqa God aqw hiṅqawu. \v 4 Noqw Jesus pumuy wuwniyamuy mātsi’taqe amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw umuh’unaṅwpeq qalomáwuwantota? \v 5 Ya hinwat lavayhtiniqw qa pas pas hinta? sen Uhqaanhtipu uhpiy ayo yukiwa, kitaniqö’? sen Wunuptut, nakwsuu, kitaniqö’? \v 6 Noqw pay pi nu’ Sinot Tiat yep qatsit ep hakiy ahpiy qaanhtipuyat ayo yúkuniqey aw öqalat pasiwtaqat uma it akw nanaptani‐pu pam it hakiy ahpa’ qataytaqat aw paṅqawu: Wunuptut, uh’ahpay kwusut, um nímani. \v 7 Noqw pam wunuptut, kiy aw’i. \v 8 Noqw k̇aysiwhqam sinom put aw tāyuṅqe, God pas hihtatota, pam hakiy sinot pas panhaqam öqalat máqahqat ep’e. \s1 Jesus Calls Matthew \r (Mr 2.13-17; Lk 5.27-32) \p \v 9 Noqw Jesus paṅqw ahpiynihqe, hakiy tāqat Matthew yan mātsiwhqat haqam moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqat ep qatuqw tuwa; nihqe put aw paṅqawu: Um inuṅkni. Noqw pam wunuptut put aṅki. \v 10 Noqw ahpiy pantaqw, Jesus put aw nánatuwnayaqamuy amumum Matthewt kīyat ep ökihqe, pep tunösvoñat aw yesq, k̇aysiwhqam moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqam‐niqw pu qaanhinwisqam paṅso ökihqe, pumuy amumum put aw yesva. \v 11 Noqw Pharisee‐sinom put aw tātayyaqe, put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqaqwa: Noqw umuy tutuqaynaqa hinoqw moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqamuy‐nik̇aṅw, pu qaanhinwisqamuy amumum tūmoyta? \v 12 Noqw Jesus put navotqe, pumuy amumi paṅqawu: Pay aṅ qahinyuṅqam tūhik̇at qa haqni’yuṅwa; nawus pi tūtuyyaqam put haqni’yuṅwa. \v 13 Uma yaṅqw ahpiyye’, tutuvenit aṅ pupriye’, pahsat pu it lavayyukit māmatsyani: Uma tūookwatuwyaniqat nu put tuṅlay’ta; noqw uma soq hom’oyit‐sa inumi noaya, it’a. Pi nu aṅ súanhinwisqamuy qa pumuy wáṅwayniqe ōviy pitu; pi nu imuy qaanhinwisqamuy nāp tunatyay aṅqw lasyaniqat aw wáṅwayniqw ōviy pitu. \s1 The Question about Fasting \r (Mr 2.18-22; Lk 5.33-39) \p \v 14 Pahsat pu John aw nánatuwnayaqam Jesus aw ökihqe aw paṅqaqwa: Itam‐niqw pu Pharisee‐sinom piép nānapwalaṅwu. Noqw ya hintaqw ōviy ūmi nánatuwnayaqam qa pantsatsk̇a? \v 15 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ya sen haqam mö’wit ep sinoiwyuṅqam möönaṅwuy pumuy amumumniqw napwalni’yuṅwni? Nīk̇aṅw pay ason hisat aw pituqw, möönaṅw pumuy nawhkiwni; noqw pep pu’ puma nānapwalani. \v 16 Qa hak sino puhutsatsakwmötsaput yewaskwit aw pihtaknaṅwu. Ispi hak panhtiqw, put ep pihtakqa yuwsit aṅqw tsikq, pu’ pas pāpu wukoprokṅwu. \v 17 Piw qa haq pi hak puk̇awikorot sakwíiwmaqat aṅ puhuovavalat kuhkuya; pi hakiy panhtiqw, ovavala pēke’ wiwkorot patomnani, nen aṅqw kūyiwtaqa wehemhtini, noqw wiwkoro sakwitotini. Pi puma puhuovavalat puhuwiwkorot aṅ kukyaṅwu; noqw pam qa hinhtiṅwu. \s1 The Official’s Daughter and the Woman who Touched Jesus’ Cloak \r (Mr 5.21-43; Lk 8.40-56) \p \v 18 Noqw nāt pam pumuy amumi yan yuaataqw, meh, hak moṅwi pítuhqe, Jesus aw naokiwtat, aw paṅqawu: Okiw iti māna nāt pas pu’ mōki. Noqw um as awnen, aw uhmay akw toṅokq pam ahoy tātayni. \v 19 Noqw Jesus wunuptut put aṅki, pu put aw nánatuwnayaqamu. \v 20 Noqw pam aqwniqw, hak wuhti pakwt lȫq sihk̇ay’taqat yahsaṅwuy aṅ uṅway qa huruhtaqey akw tūtuyhqa put ahkwayñaqw aw pítuhqe, yuwsiyat qalawṅwayat aw toṅo, \v 21 Pam unaṅwpeq paṅqawhqe ōviy’o: Ṅas’ew pi nu as yuwsiyat aw tóṅok̇e’, pay soon qa qaluptuni. \v 22 Noqw pam panhtiqw, Jesus namtökt, put túwahqe aw paṅqawu: Itii, pay um qahin unaṅway’tani; pay uhqapevewni uṅ qalaptsina. Noqw pahsat pay wuhti qalaptu. \v 23 Pu Jesus moṅwit kīyat aw pákihqe, lēlenyaqamuy pu k̇aysiwhqamuy sinmuy pep saáatotaqamuy amumi yórikqe, \v 24 Paṅqawu: Huvam ayoyaay! Pay māna qa mōki, pi pūwi. Noqw puma put aw tutsíwtsuyhti. \v 25 Pu ōviy pam sinmuy paṅqw nöṅaknat, ahpami pákihqe, mānat māyat ṅuaqw, pam qatuptu. \v 26 Noqw pam pep paniwhtiqa put tutskwat aṅ ahsupoq yuaatiwa. \s1 Jesus Heals Two Blind Men \p \v 27 Noqw Jesus paṅqw ahpiyniqw, hakim lȫyöm qapostalqam put aṅk tsa’timaqe paṅqawma: David tíata, okiw itamuy ōkwatuwaa! \v 28 Noqw pam kīmi pakiqw, qapostalqam put aw pitu. Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ya nuy panhtiniqey tuwi’taqat uma tuptsiwa? Noqw puma put aw paṅqawu: Owi Tutuyqawhqa. \v 29 Pahsat pu pam pōsiyamuy aw toṅo paṅqawk̇aṅwo: Pay uma hinhaqam qapēvewnaqat pan umuṅem hintani. \v 30 Noqw pumuy pōsiam tālawva; noqw Jesus pumuy pās mēwaqe paṅqawu: Uma hapi tunatyaltiqw, qa hak it navotni. \v 31 Noqw tuwat soq puma paṅqw ahpiynihqe, pam pumuy pantsanqat put tutskwat aṅ ahsupoq kúrukna. \s1 Jesus Heals a Dumb Man \p \v 32 Noqw pumuy paṅqw yámaktoqw, meh, hakim hakiy qayuáataqat nukpanhikwsit akw tuyqawiwtaqat Jesus aw wikvaya. \v 33 Noqw nukpanhikwsit put aṅqw ayo tūviwhq, qayuáataqa yuaayku. Noqw sinom suhpantaqam k̇ātayuṅqe paṅqaqwa: Pas qa hisat Israel‐sinmuy amuhpe yan hiniwhtiqw hak aw yori, kitota. \v 34 Noqw tuwat Pharisee‐sinom paṅqaqwa: Pam nukpanhihikwsimuy moṅwíyamuy aw yank̇aṅw, nukpanhihikwsimuy ipwanta. \s1 Jesus Has Pity for the People \p \v 35 Noqw Jesus paṅ wuhkokitsokit aṅ‐nik̇aṅw pu pay kitsókit aṅ nakwsuqe pumuy tsotsvalkiyamuy aṅ pumuy tutuqaynatinuma; pu moṅwtunatyat ahpiy lomatuawit yuaatinuma; pu sinmuy amuhpa’ sohsokmuy tūtuyyaqamuy qalaptsintinuma, pu sohsok hihta akw ȫpuiwyuṅqamuyu. \v 36 Nihqe pam k̇aysiwhqamuy sinmuy amumi yórikqe pumuy ökwatuwa, maṅwúiwyuṅqw ōviy’o, pas kanelmuy amumi qa hak tunatyawtaqw puma ahtsavaliwyuṅwa. \v 37 Pahsat pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Pas hapi as ūyi qaan’ewakw tukwsiwta, noqw tsovalayaniqam híkiyomu. \v 38 Oviy uma ūyi’taqat aw nānawaknaqw, pam hakimuy ūyiy aw ayatani. \c 10 \s1 The Twelve Apostles \r (Mr 3.13-19; Lk 6.12-16) \p \v 1 Pu pam pakwt löq sihk̇ay’taqamuy put aw nánatuwnayaqamuy wáṅwayhqe, pumuy tuyoy’e’wakw hīhikwsimuy amumi öqalat huyta, pumuy nuhtuṅaqw ipwanwisniqat ōviy’o; pu sohsokmuy hihta akw tūtuyyaqamuy, pu ȫpuiwyuṅqamuy qalaptsintiwisniqat aw pumuy öqalmaqa. \v 2 Noqw pakwt löq sihk̇ay’taqam ayaiwyuṅqam yan mātsiwya: I’ mohti’maqa Simon, Peter yan piw túṅwantiwhqa, noqw pu put tupkoat Andrew; pu Zebedeet tiat James‐niqw pu tupkoat John; \v 3 Pu Philip‐niqw, pu Bartholomew, pu Thomas‐niqw, pu moṅwit eṅem sīvat ömalawhqa Matthew; pu Alphaeus tiat James‐niqw, pu Lebbaeus, hak Thaddaeus yan piw mātsiwhqa; \v 4 Pu Simon sinomuy amuṅem qa nātusi’taqa‐niqw, pu Judas Iscariot, momṅwituy amumi Jesus mātapniqa. \s1 The Mission of the Twelve \r (Mr 6.7-13; Lk 9.1-6) \p \v 5 Noqw Jesus imuy pakwt löq sihk̇ay’taqamuy ayataqe, amumi tutaptaqe paṅqawu: Uma hapi imuy qa‐Jew‐sinmuy qa amuhpa’yani; pu Samariat ep sinmuy kitsókiyamuy qa haqamiwat aw yuṅni. \v 6 Uma qa paṅyat, Israel‐sinmuy amuhpa’yani. Taq okiw puma kanelmuy amún haqami hiniwhtoti. \v 7 Pu uma aṅqe’ye’, yan yuaatinumyani: Oveqatsit aṅqw moṅwtunatyat aw pitsíwiwta, kitotani. \v 8 Uma tūtayyaqamuy qalaptsintiwisni; tokoplelet tūtuyyaqamuy powatiwisni; so’pumuy tātaynatíwisni; nuhtuṅaqw nukpanhihikwsimuy ipwanwisni. Uma hapi öqalat paysoq makiwya; ōviy uma pan piw paysoq tūvaaṅwantiwisni. \v 9 Uma palasivat, qötsásivat, pu sik̇avalasivat qa sivamokyuṅwni. \v 10 Piw qa tukput mask̇ay’wisni; piw qa lȫq napnay’wisni, piw qa tōtsita, piw qa natöṅpita. Pay tumal’aya nösniqey ahsataṅwu. \v 11 Pu uma haqami wuhkokitsokimi, sen pay kitsókimi yuñe’, hak pep k̇aptsitiwhqat tūviṅtotamantani. Nen uma hisat paṅqw ahpiyyaniqey pahsavo pep yesmantani. \v 12 Pu uma haqami kīmi yuñe’, amumi paṅqaqwamantani: Uma kwakwhat yesni. \v 13 Pu kurs pep kīvit pay umuhkwakwhay hihk̇ay’yuṅqw, umuhkwakwha pep hūrstimantani. Pu kurs pay puma put qa hihk̇ay’yuṅqw, pay umuhkwakwha umumi ahoy pítumantani. \v 14 Pu hakim umuy qa pās o’yat, piw umuhlavayiy qa aw tūqayyuṅqw, uma paṅqw kīṅaqw aṅqw ahpiyye’, umuhkukuy aṅ qöat ayo tsatswiyamantani. \v 15 Nu umumi pas antsa paṅqawni: Hisat hin yukiltiniqat aw pituqw, imuy umuy qa pās o’yaqamuy amuṅem pas is óhini. Puma Sodom‐nik̇aṅw pu Gomorrhat ep sinmuy amuhpenihqe pas pavan amuṅem nuhtsel’ewayhtini. \s1 Coming Persecutions \r (Mr 13.9-13; Lk 12.12-17) \p \v 16 Nu’ hapi umuy aṅhqe ayatani. Noqw uma kanelmuy amún hakimuy kwēkwewhtuy amunyuṅqamuy amuhpa’ hinnumyani. Oviy uma tsūtsu’tuy amún qaūunatni, pu höwihtuy amún ṅasta nukpanay’yuṅwni. \v 17 Nīk̇aṅw uma tunatyawk̇ahk̇aṅw hinnumyani. Taq sinom moṅwtsovawtaqamuy amumi umuy tsamvayani; nen tsotsvalkiy aṅ umuy a’nö wuvahtotani. \v 18 Pu uma inutsviy momṅwituy‐nik̇aṅw pu pas susmomṅwituy amumi tsamvaniwyani. Nen uma pumuy amumi nuy tuawi’yuṅwni, pu qa‐Jew‐sinmuy amumii. \v 19 Nīk̇aṅw ason puma umuy nuhtumi mātapyaqw, uma hin hihta yuaaykuyaniqey qa wuwanvisoqtotini. Pay ason uma hihta yuaaykuyaniqa pep umumi noiwmantani. \v 20 Pi qa uma yuaatotani. Pi ōveqatsit ep Umunay Hikwsiat umupqölpa yuaatani. \v 21 Pu nātupkomuy amuṅaqw suhk̇a sukwat mokiwuy aw nóamantani; pu naat tiy pay piw pantsanni. Pu timat nay, pu yuy, pumuy amuhpewhtote’, pumuy mokiwuy aw pitsínayamantani. \v 22 Pu sinom sohsoyam umumi qasuhtaq’ewyani, uma isinomniqw ōviy’o. Nīk̇aṅw ason so’ṅwamiq aṅ kuytaqa hapi ayo yámakiwtamantani. \v 23 Nīk̇aṅw ason puma yep it kitsókit ep umuy okiwsahsanyaqw, uma haqamiwat aw watqani. Pi nu umumi pas antsa paṅqawni: Soon nāt uma Israel‐sinmuy kitsókiyamuy aṅ ahsupoq kūkuyvaqw, pay nu’ Sinot Tiat pítuni. \v 24 Pay tutuqayhqa put tutuqaynaqat epnihqe qa pavan pasniṅwu. Pu piw hoṅviaya moṅwiy epnihqe qa pavan pasniṅwu. \v 25 Pay tutuqayhqa put tutuqaynaqat ante’, pay pam put ep tsuyakmantani, pu hoṅviaya piw moṅwiy an’i. Noqw kurs sinom ki’taqat Beelzebub yan tuṅwáye’, pay kurs pi hin tis puma sinomuyatuy qa pan túṅwantotani. \s1 Whom to Fear \r (Lk 12.2-7) \p \v 26 Noqw ōviy uma pumuy qa mamqasyani. Pi qa himu āmiwtaqa qa mātaktini; pu qa himu tupkiwtaqa qa nanaptiwni. \v 27 Nu hihta qatulpuve umumi lavayhtiwhq, uma put tālat ep yuaaykuyamantani. Pu himu umuhnaqvumiq lavayhtiwhq, uma kits’oṅaqw put tsa’lalwani. \v 28 Uma sinmuy qa mamqasyani. Puma pi hakiy tokoyat‐sa nīnayaniqey aw öqalay’yuṅwa; nīk̇aṅw kurs hin hakiy hikwsiyat nīnayani. Uma qa panyuṅwt, God mamqasyani. Pam pi hakiy tokoyat pu hikwsiyat sivihpit qȫhit akw hovalaniqey aw öqalay’ta. \v 29 Puyaw qa lȫyöm kwevewhyat sūkw palavotōnat ōviy huyiwṅwu? Noqw qa himuwa puma Umunay qa tunatyayat ahpiy tutskwami posṅwu. \v 30 Noqw hikis pi umuhqötöva umuhhömi sohsoy pohtoylaniwta. \v 31 Paniqw ōviy uma qa tsawiniwyuṅwni. Umuna umuy k̇aysiwhqamuy kwekwévewhyamuy amuhpenihqe pas k̇ahk̇awna. \s1 Confessing Christ before Men \r (Lk 12.8-9) \p \v 32 Hak haqam isinonihqey nuhtumi paṅqawhq, nu piw tuwat put isinoynihqat ōveqatsit ep Inay aw paṅqawni. \v 33 Nīk̇aṅw hak haqam qa isinonihqey nuhtumi paṅqawhq, nu piw tuwat put qa isinoynihqat ōveqatsit ep Inay aw paṅqawni. \s1 Not Peace, but a Sword \r (Lk 12.51-53; 14.26-27) \p \v 34 Uma qa inumi yan wūwantotani: Pam k̇a sinmuy qa hin unaṅwat yesniqat amuṅem yúkuniqe ōviy pitu. Qae. Nu qa paniqw pitu. Pi sinom inutsviy nātsikyani. \v 35 Pi nu tāqat nay ehpewtaniqe pitu, pu māna yuy ehpewii, pu mö’wi kōñay yuyat ehpewhtiniqat ōviy’o. \v 36 Pu hak pas nāp sinomuy tuwqamuy’vani. \v 37 Inumi unaṅway’taqey lalvayk̇aṅw, nay pu yuy pumuy amumi pas unaṅway’taqa pay nawus qa isinoni. Pu inumi unaṅway’taqey lalvayk̇aṅw, timuy amumi pas unaṅway’taqa hapi pay nawus qa isinoni. \v 38 Pu nahoylehtsit qa kwusut, pu qa inuṅknihqa hapi pay nawus qa isinoni. \v 39 Qatsiy k̇ahk̇awnaqa put kwayhni. Pu inuṅem tunatyat ep qatsiy kwayhqa put túwani. \s1 Rewards \r (Mr 9.41) \p \v 40 Umuy pās óyahqa hapi nuy pās távini; pu nuy pās távihqa hapi Inay nuy aṅqw távihqat pās távini. \v 41 Kurs Tutuyqawhqat lavay’ayaat hakiy aw pituqw, pam Tutuyqawhqat tunatyayat ōviy put pās tave’, pam lavay’ayat amum hihta ahsatiyat makiwni. Noqw kurs sino súantaqa hakiy aw pituqw, pam put súanmaqat ōviy put pās tave’, pam put amum hihta makiwni. \v 42 Noqw kurs imuy inumi puhutuptsiwni’yuṅqam haqawa hakiy aw kuyhtuviṅtaqw, pam inumi tutuqayhq paniqw put kuyne’, pas soon qa ahsatiy makiwni. \c 11 \s1 The Messengers from John the Baptist \r (Lk 7.18-35) \p \v 1 Pu Jesus pakwt löq sihk̇ay’taqamuy put aw nánatuwnayaqamuy amumi tutaplawhqe yukut, pu kitsókinawit sinmuy tutuqaynak̇aṅw amumi yuaataniqe ōviy paṅqw nakwsu. \v 2 Noqw John sivikive pakiwk̇aṅw, Christ hintsakpiyat navotqe, pam löqmuy put aw nánatuwnaqamuy Jesus aw ayata. \v 3 Noqw puma Jesus aw paṅqawu: Ya um hak Tutuyqawhqat lavay’ayaat pas pávannihqa hisat pítuniqa? Sen pi itam nāto hakiy pas sukwat nuhtayyuṅwni. \v 4 Noqw Jesus lavayhtiqe, pumuy amumi paṅqawu: Uma ahpiynen, hihta navotqey, pu aw yórikqey put John āawnani. \v 5 Qapostalyaqam pōsiy tālawnaya; pu tutuhapt nankwusa; tokoplelet tūtuyyaqam powatoti; pu nanaqsöpt nanapta; so’pum ahoy tātayya; aṅ ōokiwyaqam lomatuawit nanapta. \v 6 Noqw i’ hak inuhpe qa unaṅwmokqa hapi hahlayhpit ep’e. \v 7 Noqw pumuy ahpiyniqw, Jesus sinmuy amumi John yuaataqe paṅqawu: Ya uma qayēsiwhpumihaqami hihta aw kuyvawisa? Sen pāqavit hūk̇aṅwuy akw wayayataqat awi’? \v 8 Noqw ya uma hihta aw kuyvawisa, sen hakiy lomayuwsi’taqat awi’? Meh, pi lomayuwsi’yuṅqam momṅwituy kīkiyamuy aṅ yēse. \v 9 Noqw ya uma hihta aw kuyvawisa? Sen pi Tutuyqawhqat lavay’ayayat awi’? Owi, nu umumi paṅqawni: Pam Tutuyqawhqat lavay’ayayat epnihqe pas pávani. \v 10 Pi it hapi tutuveni lavayhtiqe paṅqawu: Meh, nu hapi upyeve ituaw’ayay ayatani; noqw pam uhsavo uṅ háqe’niqat aṅ qenitani, yan’i. \v 11 Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pas qa haqam momoymuy amuhpiy tihtiwyaqamuy amuṅaqw John kūyit akw tūtuvoylalawhqat epnihqe pas pávannihqa wunuptu. Noqw pay as pi pantaqw, ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat ep sushin’ewaynihqa put epnihqe pas pávani. \v 12 Noqw kūyit akw tūtuvoylalawhqat John hintsaktivaqat aṅqw pew pahsavo sinom ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat nānaqaslalwa; noqw a’nöyaqam öqalay akw put tuyqawvanta. \v 13 Pi sohsoyam Tutuyqawhqat lavay’aymat‐niqw pu tutavo John aw pahsavo hin hintaniqat yuaatota. \v 14 Noqw uma nānakwhaniqw, i’ hapi Elias, ura hak pituniqa. \v 15 Tuqayvastotaa. Pi uma naqvuy’yuṅwa. \v 16 Noqw ya sen nu pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy hihta enaṅ namimahtaknani? Puma tsātsakwmuy kihsonve yesqamuy amunyuṅwa. Puma suṅwámuy amumi paṅqaqwa: \v 17 Itam umumi lēlenyaqw, uma qa tīva; itam umumi tsaykitaqw, uma qa tsayku. \v 18 Oviy pi John pítuhqe qa tūmoyk̇aṅw, piw qa hīhikq, puma paṅqaqwa: Pam nukpanhikwsit akw tuyqawiwta, kitota. \v 19 Noqw nu’ Sinot Tiat pítuhqe tūmoyk̇aṅw, pu hīhikq, puma piw paṅqaqwa: Is uti hunuk̇a, wine pas qa öyṅwu, moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqamuy‐nik̇aṅw pu qaanhinwisqamuy kwātsiamu, kitota. Noqw pay God unaṅwtalwuwniat aniwniy akw súantaqey mahtakni’ta. \s1 The Unbelieving Towns \r (Lk 10.13-15) \p \v 20 Ura Jesus kitsókinawit suswuhaq k̇ātataypit tumalta. Noqw as pi panhtiqw, paṅ sinom nāp tunatyay aṅqw qa hin lasyaniqey pan unaṅwtoti. Noqw ōviy pam pumuy qöhqöytiva, \v 21-22 Nihqe paṅqawu: Is ohi, úmaa, Chorazin ep sínomu! Is ohi úmaa, Bethsaidat ep sínomu! Taq nu as umuhpa’ qatsá’ k̇ātatayhpit tumaltaqw uma nāp umuhtunatyay aṅqw qa lasya. Nu umumi paṅqawni: Hisat hin yukiltiniqat aw pituqw, umuṅem pas is óhini! Pep pu’ imuy Tyre ep sinmuy amuṅem‐nik̇aṅw pu Sidon ep sinmuy amuṅem umuhpenihqe pay soon pas nuhtsel’ewayni. Pi nu as pumuy amuhpa’ hisat k̇ātatayhpit tumaltaqw, puma soon qa anahaat yūyaht, qöhtsaptsomova yesvani; pan puma namtaknayani nāp tunatyay aṅqw lasyaniqeyu. \v 23 Noqw úmaa, Capernaum ep sínomu, ya uma ōmiq nātsok̇aya? Uma nāt maskimiq maspiwyani. Taq nu as qatsá’ k̇ātatayhpit umuhpa’ tumaltaqw, uma qa tuptsiwya. Noqw kurs as nu Sodom‐kitsókit ep pan tumaltaqw, puma inumi tuptsiwyaniqw, kitsókiam nāt pewhaqami pahsavo wúnuni. \v 24 Noqw nu umumi paṅqawni: Hisat hin yukiltiniqat aw pituqw, pep pu’ Sodom ep sinmuy amuṅem umuhpenihqe pay soon pas nuhtsel’ewayni. \s1 Come to Me and Rest \r (Lk 10.21-22) \p \v 25 Ep pu’ Jesus lavayhtiqe paṅqawu: Kwakwhay Inaa, ōveqatsit aw‐nikaṅw pu tūwaqatsit aw Tutuyqawhqa. Kwakwhat pi um īit yantaqat aṅ wuwni’yuṅqamuy, pu qaūunatuy amumi tupki’k̇aṅw, titipostuy amunyuṅqamuy amumi put mahtakna. \v 26 Pantani, Inaa, pam hapi uṅniqw súanta. \v 27 Sohsoy himu Inay aṅqw inumi noiwa. Noqw hakiy God Tíyatnihqat qa hak navoti’ta, pas Náat‐saa; piw qa hak Naat hákiynihqat navoti’ta, pas nu’ put Tiat‐saa, pu Tiat hakiy aw put mahtaktaniqw pam pīwu. \v 28 Huvam sohsoyam pew inumiyaa, uma aṅ hihta akw maqsoni’yuṅqamu, pu putuiwyuṅqamu; nen uma inumi yank̇ahk̇aṅw nānasuṅwnayani. \v 29 Uma itumalsuṅwamatniwhtote’, inuhpiy tuwi’vayani; pi nu nānakwhani’k̇aṅw, okiw’unaṅway’ta. Nen uma umu’naṅwpeq uyiwaltotini. \v 30 Pi itumalṅöṅönpi qa anahaa, pu iikwilni umuṅem qa pútuni. \c 12 \s1 The Question about the Sabbath \r (Mr 2.23-28; Lk 6.1-5) \p \v 1 Noqw Jesus nasuṅwintalöṅnit ep söhövos’uyit aṅ yámakto; noqw put aw nánatuwnayaqam tsöṅso’qe talayat mawtiwisk̇ahk̇aṅw put nōnoptiwisa. \v 2 Noqw Pharisee‐sinom amumi yórikyaqe, Jesus aw paṅqaqwa: Meh, ūmi nánatuwnayaqam nasuṅwintalöṅnit ep hihta mewniwtaqat hintsatsk̇a. \v 3 Noqw pam amumi paṅqawu: Ya ura David suṅwámuy amumum tsöṅmokqe hinhtiqw uma put aṅ qa tuṅwáya? \v 4 Ura pam Tutuyqawhqat kīyat aw pákihqe pölavikit God aw noiwhqat sowa. Ura soon nāp hak put aṅqw nösṅwu, pas God awwat momṅwit‐saa. \v 5 Hal ya uma tutavot aṅ it qa tuṅwáya, ura God awwat momṅwit put kīyat ep nasuṅwintalöṅnit qa hihtatotat pay qa hinhtoti? \v 6 Noqw nu umumi paṅqawni: Suhk̇a Tutuyqawhqat kīyat epnihqe pas pávannihqa yep’e. \v 7 Ura yan pey’ta: Uma tūookwatuwyaniqat nu put tuṅlay’ta; noqw uma soq hom’oyit‐sa inumi noaya, yan’i. Noqw kurs uma put māmatsye’, soon hakimuy qa hihta ep qaanhtotiqamuy tukopnayani. \v 8 Pi nu’ Sinot Tiat hikis pi nasuṅwintalöṅnit aw moṅwi. \s1 The Man with a Crippled Hand \r (Mr 3.1-6; Lk 6.6-11) \p \v 9 Pu pam paṅqw ahpiynihqe, pumuy tsotsvalkiyamuy aw paki. \v 10 Noqw meh, hak tāqa lakput may’taqa pep nuhtuma. Noqw momṅwit hihta ep put nēveltoyanyaniqe ōviy put tūviṅtotaqe aw paṅqaqwa: Ya pay hak nasuṅwintalöṅnit ep hakiy qalaptsinaniqw pam súanta? kitota. \v 11 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Kurs haqawa umuṅaqw sūkw kanelvokoy’taqw, pam nasuṅwintalöṅnit ep haqami hötsit aqw posq, ya pam put qa paṅqw hóroknani? \v 12 Noqw puyaw sino kanēlot epnihqe qa pas himuu? Paniqw ōviy hak nasuṅwintalöṅnit aṅ lolmat hintsakniqw pam súanta. \v 13 Pahsat pu pam tāqat aw paṅqawu: Uhmay tsihkwaa! Noqw pam put tsihkwa; noqw pam ayaṅqwat māyat an pās powalti. \v 14 Pahsat pu Pharisee‐sinom aṅqw ahpiyyaqe, hin as put nīnayaniqey ankiwakw yuaatota. \s1 God’s Chosen Servant \p \v 15 Noqw pay Jesus put navoti’taqe paṅqw ahpiy’o. Noqw qaan’ewakw hintaqam sinom put aṅkya; noqw pam sohsokmuy tūtuyyaqamuy qalaptsina. \v 16 Nihqe puma put qa tunvotnayaniqat pam amumi paṅqawu. \v 17 Yan Tutuyqawhqat lavay’ayayat Esaias hin lavayhtiqat aw antsaniwa; pam ura paṅqawu: \v 18 Kurs huvam itumal’ayay inamoray aw yórikyaa. Put hapi nu aw unaṅway’ta; nu put pas hahlayi. Nu put aw ihikwsiy távini. Noqw pam imuy qa‐Jew‐sinmuy amumi haqe’ súanhintaqat mahtaknani. \v 19 Pam qa nāṅwuy’tani; piw qa tsa’tinumni. Soon hak put tönayat kitpik navotni. \v 20 Pam hopaqat muhtsikput soon qöhiknani; pu wihqöhit híhin uwiwitaqat soon pam tōk̇ani. Hisat súanqatsit tūwaqatsit aṅ ahsupoq kúrukmaqw, paṅso pahsavo pam pan hinmani. \v 21 Noqw ima qa‐Jew‐sinom put aw yanyuṅwni. Yan ura pey’ta. \s1 Jesus and Beelzebul \r (Mr 3.20-30; Lk 11.14-23) \p \v 22 Noqw pahsat pu hak nukpanhikwsit akw tuyqawiwtaqa qapostalk̇aṅw qayuáataqat put aw wikvaya. Noqw pam put qalaptsinaqw, ōviy pam yuaaykuk̇aṅw pu pōsiy tālawna. \v 23 Noqw sinom sohsoyam k̇ātayuṅqe paṅqaqwa: Ya qa i’ David Tíata? \v 24 Noqw pay Pharisee‐sinom put nanaptaqe paṅqawu: I’ nukpanhihikwsimuy moṅwíyamuy Beelzebub aw yank̇aṅw nukpanhihikwsimuy nuhtuṅaqw ipwanta. \v 25 Noqw Jesus pumuy wuwniyamuy mātsi’taqe, amumi paṅqawu: Haqam moṅwtunatya nehpewhtiqa soon qa kīqötini; pu kitsóki, sen kīvit nehpewhtotiqam soon hoṅni. \v 26 Noqw kurs Satan ayo nāhorokne’, pam pep nehpew’iwtani; noqw pahsat pu moṅwtunatyaat hin wúnuni? \v 27 Noqw kurs nu Beelzebub aw yank̇aṅw nukpanhihikwsimuy ipwantaqw ya umumi nánatuwnayaqam hakiy aw yank̇ahk̇aṅw pumuy ipwantota? Ason puma umuy atsáṅhkiye’, umuy suhputsnayani. \v 28 Nīk̇aṅw kurs nu God Hikwsiyat öqalayat aw yank̇aṅw pumuy ipwantaqw, pay hapi pas God moṅwtunatyaat umumi pitsíwiwta. \v 29 Ya sen hin hak hakiy a’nö hoṅvit kīyat aw pak̇e’ hihta himuyat put aṅqw nawhkini? Pam mohti put some’, pahsat pu pam put kīyat kīqötani. \v 30 Qa inumumnihqa hapi inuhpew’iwta; pu qa inumum tsovalantaqa tatslakinta. \v 31 Paniqw ōviy nu umumi paṅqawni: Hak hihta ep qaanhtiniqw, sen nuhtumiq hiṅqawniqw, pam pantaqa put ahpiy ayo yukiwmantani. Nīkaṅw hak haqam Qahováriwtaqat Hikwsit aqw hiṅqawniqw, pam pantaqa pas soon hisat put ahpiy ayo yukiwni. \v 32 Pu hak haqam nuy Sinot Tiyat aqw hiṅqawhq pay pam put ahpiy ayo yukiltini. Nīk̇aṅw hak haqam Qahováriwtaqat Hikwsit aqw hiṅqawhq pam pas soon hisat put ahpiy ayo yukiltini, it qatsit ep’e, pu qatsit nātoniqat ep’e. \s1 A Tree and Its Fruit \r (Lk 6.43-45) \p \v 33 Hak lolmat sipaltsokit ūye’, lomasipalat aniwnaṅwu. Pu hak sipaltsokiy aw qa tunatyawtaqw, pam nukushinhte’, qalomásipalat aniwnaṅwu. Pi sipaltsoki aniwniy akw mātsiwtaṅwu. \v 34 Is uti, uma hakim tsūtsu’tuy amunyuṅqamu! Ya uma hin qalomátunatyay’k̇ahk̇aṅw hihta lolmat yuaatotani? Pi hakiy unaṅwpeq himu ohpokiwtaqw, put hapi hakiy moat yuaataṅwu. \v 35 Lolmat tunatyawtaqa sino unaṅwṅaqw hihta lolmat nȫṅantoynaṅwu. Pu qalomátunayawtaqa sino piw unaṅwṅaqw hihta qalolmat nȫṅantoynaṅwu. \v 36 Noqw nu umumi paṅqawni: Sinom hihta an’ewakw lavayhtote’, hisat hin yukiltiniqat aw pituqw, pep pu’ nawus nenṅem hin lavayhtotini. \v 37 Pi God hakiy lavayiyat ep hakiy hin yukynani, sen put súantaqat paṅqawni, sen qasúantaqata. \s1 The Demand for a Miracle \r (Mr 8.11-12; Lk 11.29-32) \p \v 38 Noqw pahsat pu hakim tutavot tūtutuqaynayaqam Pharisee‐sinmuy amumum aw lavayhtotiqe paṅqaqwa: Tūtutuqaynaqa, um as k̇ātatayhpit hihta tuawi’taqat itamumi mahtaknani. \v 39 Noqw pam lavayhtiqe amumi paṅqawu: Ima pu’ qatsívaptsiwyuṅqam nukpansinomu, tusk̇apsinomu. Puma k̇ātatayhpit hihta tuawi’taqat aw yórikyaniqey nānawakna. Nīk̇anw pay puma soon k̇ātatayhpit aw yórikyani, hal pas sūkw k̇ātatayhpit‐saa. Pam Tutuyqawhqat lavay’ayayat Jonas qatsiyat ep hiniwhtiqat an aw yukiltini. \v 40 Ura Jonas wukovakiwuy ponoveq pāyis tālat aṅ‐nik̇aṅw pu pāyis tōkilat aṅ pakiwta. Noqw pay pan piw nu’ Sinot Tiat tutskwat ahsonve pāyis tālat aṅ‐nik̇aṅw pu pāyis tōkilat aṅ pakiwtani. \v 41 Hisat hin yukiltiniqat aw pituqw, Nineveht aṅqw sinom pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy amumum hoṅve’, pumuy qatuptsiwniyamuy ep suhputsnayani; ispi Jonas pumuy amumi yuaaykuqw, puma nāp tunatyay aṅqw lasyaq’ö. Noqw meh, Jonas epnihqe pas pávannihqa yep umumum wunu. \v 42 Hisat hin yukiltiniqat aw pituqw, tatk̇aqw móṅwi‐wuhti pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy amumum wunupte’, pumuy qatuptsiwniyamuy ep suhputsnani; ispi pam Solomon a’no wuwniyat aw tūqaytaniqe ōviy tūwaqalṅahaqaqw put aw pitu. Noqw meh, Solomon epnihqe pas pávannihqa yep’e. \s1 The Return of the Evil Spirit \r (Lk 11.24-26) \p \v 43 Tuyoy’eway hikwsi sinot aṅqw yámak̇e’, haqe’ qa pay’taqat aṅ hinnumṅwu, haqam nāsuṅwnaniqe ōviy’o; nit qa túwaṅwu. \v 44 Nen pahsat pu paṅqawṅwu: Han pi pay nu ikiy aṅqw yámakqey aw áhoy’i, kítaṅwu. Pu pam ep pituqw qa hak epniqw, pās maspiwtaqw, aṅ himu lomahinyuṅqw, pantaqat yórikṅwu. \v 45 Nen pahsat pu pam ahpiynen, pētuy tsáṅe’nihqamuy hīhikwsimuy nahpenihqe pas nūnukpantuy aw tsamṅwu; noqw puma aw yuñe’ pep ki’yuṅṅwu. Noqw hakiy qatsiat aṅknihqa mohtiwat epnihqe pu’ pas qalomáhinhtiṅwu. Noqw pan hapi imuy pu’ qatsivaptsiwyuṅqamuy qalomáhinyuṅqamuy amuṅem hintani. \s1 Jesus’ Mother and Brothers \r (Mr 3.31-35; Lk 8.19-21) \p \v 46 Noqw nāt pam sinmuy amumi yuaataqw, meh, put tupkomat yuyat amum ihpaq hoṅk̇ahk̇aṅw, put aw yuaaykuyaniqey nānawakna. \v 47 Noqw haqawa put aw paṅqawu: Meh, uhtupkom uṅuy amum ihpaq hoṅk̇ahk̇aṅw, ūmi yuaaykuyaniqey nānawakna. \v 48 Noqw pam lavayhtiqe, put āawnaqat aw paṅqawu: Noqw ya hak íṅuu? Pu ya hakim itupkomya? \v 49 Pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi māmasat, paṅqawu: Huvam iṅuy, pu itupkomuy amumi yórikyaa. \v 50 Pi hak haqam Inay ōveqatsit ep qátuhqat tunatyayat aṅ hinmaqa hapi itupko, pu isiwa, pu iṅuu. \c 13 \s1 The Parable of the Sower \r (Mr 4.1-9; Lk 8.4-8) \p \v 1 Noqw ép tāwat ep Jesus kīṅaqw yámakqe, wuhkovatuphat qalaveq qatuptu. \v 2 Noqw qaan’ewakw hintaqam sinom put aw tsovalti. Noqw ōviy pam pākihut aqw pákihqe pepeq qatuptu; noqw sinom sohsoyam pāhut qalavaqe hōñi. \v 3 Noqw pam tūtuwutsit akw pumuy hīhihta tutuqaynaqe amumi paṅqawu: Meh, hak tāqa uyto. Poshumit tsálakintaniqe pan uylawu. \v 4 Noqw pam uylawhq, pēhu poshumi pöhpava löhö; noqw masay’yuṅqam ökihqe, aṅ put soswa. \v 5 Noqw pēhu pik̇aqlöva qa pas pisay’taqat aṅ löhö; nihqe pay suhkuyva, aṅ tutskwa qa pȫṅalaniqw ōviy’o. \v 6 Nit tāwat yamakq, pay kólaki; noqw pay pi pam qa ṅay’yuṅqe ōviy aṅ tsakya. \v 7 Noqw pēhu kutqölpa löhö; noqw kūta aṅ kuyvaqe put lakna. \v 8 Noqw pēhu lolmat tutskwat aṅ löhökqe hihta aniwna; pēhu tsivót‐sikip sunat aw hóyokput aniwna, pu pēhu payhp sunát‐sikipo, pu pēhu sunat pakwt sihk̇ay’tasikipo. \v 9 Tuqayvastotaa! Pi uma naqvuy’yuṅwa. \s1 The Purpose of the Parables \r (Mr 4.10-12; Lk 8.9-10) \p \v 10 Noqw put aw nánatuwnayaqam put aw ökihqe, aw paṅqaqwa: Ya um hinoqw pumuy amumi tūtuwutsit akw yuaata? \v 11 Noqw pam lavayhtiqe amumi paṅqawu: Oveqatsit aṅqw moṅwtunatyat ahpiy navoti tupkiwta pew pahsavoo. Nīk̇aṅw pu’ hapi pam umumiwat susmataq’a; nīk̇aṅw ímuywatuy qatuptsiwni’yuṅqamuy amumi qa mahtaq’a. \v 12 Pi hihta himuy’taqat hapi aw piw noiwni; noqw pam hóyokiwtaqat himuy’tani; noqw pay ṅastanihqat hikis pi hihta himuy’taqw pam put aṅqw nawhkiwni. \v 13 Paniqw hapi ōviy nu pumuy amumi tūtuwutsit akw yuaata, puma as aw tayk̇ahk̇aṅw qa tutwaqw ōviy’o, pu tūqayk̇ahk̇aṅw qa nanapta, pu qa māmatsya. \v 14 Noqw pumuy hapi amuhpe Esaias nāt hintaniqa lavayiat aw antsaniwa. Ura pam Tutuyqawhqat eṅem yan lavayhti: Uma as aw tūqayk̇ahk̇aṅw nanaptat, qa māmatsyani; pu uma as aw tayk̇ahk̇aṅw tutwat, qa māmatsyani. \v 15 Pi imuy sinmuy unaṅwaam pās tunaiwyuṅwa, pu naqvuam qa nanvotya, pu puma uviyuṅwa, nāp hisat pi k̇a puma pōsiy akw tutwak̇aṅw, naqvuy akw nanaptak̇aṅw pu unaṅway akw māmatsye’, inumi ahoy nánamtök̇aqw, nu pumuy qalaptsinani, kita. \v 16 Nīk̇aṅw uma hapi hahlayhpit epya, ispi umuhposi tālat aw tāyuṅqw ōviy’o, piw umuhnaqvuy aṅ hötsíltoti. \v 17 Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pas as k̇aysiwhqam Tutuyqawhqat lavay’aymatniqw, pu súanhinwisqam umuy hihta aw yórikyaqat as aw yórikyaniqey nānawaknak̇aṅw hapi qa aw yórikya, pu umuy hihta nanaptaqat as nanaptanik̇aṅw qa nanapta. \s1 Jesus Explains the Parable of the Sower \r (Mr 4.13-20; Lk 8.11-15) \p \v 18 Kurs huvam tuqayvastotaa. I’ tūwutsi hihta tuawi’taqat uma nanaptani. \v 19 Hak haqam moṅwtunatyat ahpiy lavayit navotk̇aṅw, put qa māmatsq, pahsat pay Nukpana aw pite’, put unaṅwpeq lavayit ūyiwhqat paṅqw ipwaṅwu. I’ hapi pöhpava yēvayaqat anta. \v 20 Pu i’ pik̇aqlöva yēvayaqa hapi it hakiy anta. Hak lavayit navote’, hahlayk̇aṅw āpiy put kwúsuṅwu. \v 21 Noqw pay lavayi hakiy unaṅwpeq qa ṅay’taqw, pay ōviy as pam hihsavo aṅ kuytaṅwu. Nīk̇aṅw ason lavayit ep k̇ānanvotpit, pu okiwsahsaniwuy aw pituqw, hihsavoniqw pay pam sóonhtiṅwu. \v 22 Pu i’ kutqölpa yēvayaqa hapi it hakiy anta. Hak lavayit as navotat, yep qatsit‐sa aw tunatyalte’, pu k̇āhakiwuy tuṅlay’k̇aṅw put akw ūnatiqe, soq lavayit qa aw tunatyaltiṅwu. Noqw ōviy lavayi put ahsonve qa hihta aniwnaṅwu. \v 23 Pu tuwat i’ lomatutskwat aṅ yēvayaqa hapi imuy amunta. Hakim lavayit nanapte’, māmatsyaṅwu. Noqw lavayi wuṅwe’, hihta aniwnaṅwu, pēhu tsivót‐sikip sunát‐sikip hóyokput himuy’vaya; pu pēhu payhp sunát‐sikipo, pu pēhu sunat pakwt sihk̇ay’tasikipo. \s1 The Parable of the Weeds \p \v 24 Pu pam piw tūwutsit hihta tuawi’taqat akw pumuy tutuqaynaqe amumi paṅqawu: Oveqatsit aṅqw moṅwtunatya hapi hak pāsay aṅ lomavoshumit uyhqat anta. \v 25 Noqw pam puwhq, put tuwqaat pítuhqe, söhövosit amuhtsava söhövostusaqat uyht, ahpiy’o. \v 26 Noqw ūyi nahpi’vaqe talay’vaqw, pahsat pu söhövostusaqa piw mātaqti. \v 27 Noqw ōviy ki’taqat tumal’aymat put aw ökihqe, aw paṅqawu: Moṅwi, ya um as qa lomavoshumit uhpasay aṅ ūya? Noqw pam haqam söhövostusaqata? \v 28 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pay ituwqa panhti. Noqw tumal’aymat put aw paṅqaqwa: Noqw itam awye’, aṅ tsovalayaniqat um nāwakna? \v 29 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Qae, taq k̇a uma söhövostusaqat aṅ tsovalantote’, söhövosit énaṅyani. \v 30 Pay pi hāk aṅ sohsoy wúṅwiwmani hisat tsovalaniwniqat aw pahsavoo. Noqw ason höqyaniqw, pep pu’ nu höqyaniqamuy amumi paṅqawni: Uma aṅ söhövostusaqat mohti tsovalayani, nen put somhtotat taqtsokyani; pu’ ason uma söhövosit ikoyohkiy aw taṅatotani. \s1 The Parable of the Mustard Seed \r (Mr 4.30-32; Lk 13.18-19) \p \v 31 Pu piw pas sukw tūwutsit akw amumi yuaaykuqe paṅqawu: Oveqatsit aṅqw moṅwtunatya mustard‐uyit sivosiyat anta. Put hak pāsay ep ūya. \v 32 Pam pas sohsok hihta pōvoshumit amuṅaqw sushihsay’o; nīk̇aṅw pam wuṅwe’, sohsok tusaqtsotskit amuhpenihqe suswuyoqtiṅwuniqe pas himutskiniwhtiṅwu. Noqw ōviy súmawuy aṅ masay’yuṅqam ök̇e’, put nantaqayat aṅ yesvaṅwu. \s1 The Parable of the Yeast \r (Lk 13.20-21) \p \v 33 Pu piw pam sukw tūwutsit akw pumuy amumi yuaaykuqe paṅqawu: Oveqatsit aṅqw moṅwtunatya pēk̇enit anta; put wuhti kwúsuhqe, payhp tuwanit ṅumnit enaṅ namiqwrilaṅwu; noqw pam sohsok put pēk̇enaṅwu. \s1 Jesus’ Use of Parables \r (Mr 4.33-34) \p \v 34 Iit yantaqat sohsok Jesus sinmuy amumi tūwutsit akw yuaata; nihqe pam tūwutsit qa akw yuaatanik, pay amumi qa yuaataṅwu. \v 35 Yan Tutuyqawhqat lavay’ayaat hin lavayhtiqa aw antsaniwa; pam ura paṅqawu: Nu tūwutsit hihta tuawi’taqat akw yuaatani; nu tūwaqatsit hisat yukiltiqat aṅqaqw hihta tupkiwyuṅqat paṅqawni. \s1 Jesus Explains the Parable of the Weeds \p \v 36 Pahsat pu Jesus sinmuy aṅqe’ hōnat, kīmi paki. Noqw put aw nánatuwnayaqam aw ökihqe, aw paṅqaqwa: Um as söhövostusaqat hihta tuawi’taqat itamuy āawnani. \v 37 Noqw pam hu’waqe amumi paṅqawu: I’ lolmat poshumit uyhqa hapi nūu, Sinot Tíata. \v 38 Noqw pāsa hapi yep qatsi. Lomavoshumi hapi moṅwtunatyat aṅqw sinoiwtaqamu; noqw sohövostusaqa hapi hakiy qalolmat sinomatu. \v 39 Pu tuwqa, pumuy uyhqa hapi i’ Nukpana; yep qatsit so’ṅwamiq pituqw, pahsat pu höhöqsattiqat antani, noqw aṅ tsovalayaniqam hapi ōveqatsit aṅqw hoṅvia’yamu. \v 40 Noqw ōviy hapi söhövostusu tsovalaniwht, qȫhit akw taqtsokiwhq, pay pan hapi yep qatsit so’ṅwaveq hintani. \v 41 Nu Sinot Tiat ihoṅviaymuy ayataqw, puma imoṅwtunatyay aṅqw sohsokmuy lasnayaqamuy, pu qaanhinwisqamuy tsovalayani; \v 42 Nen pumuy qöpqömiq qȫhit aqw maspayani. Pep a’nö tsaykitiwni, pu tama ṅuritiwni. \v 43 Noqw pep pu’ hakim súanyuṅqam Nay moṅwtunatyayat ep tāwat an tālawṅway’yuṅwni. Tuqayvastotaa! Pi uma naqvuy’yuṅwa. \s1 The Parable of the Hidden Treasure \p \v 44 Pu i’ pīwu: Oveqatsit aṅqw moṅwtunatya himu a’nö hihk̇ay’taqat pasve tupkiwtaqat anta. Put hak tāqa túwahqe, ahoy amht, put ep kwaṅwtoynaqe, ahpiynihqe sohsok hihta himuy húyahqe, put pāsat tui. \s1 The Parable of the Pearl \p \v 45 Pu i’ pīwu: Oveqatsit aṅqw moṅwtunatya hakiy huhyaqat lolmat pearl hepnumqat anta. \v 46 Pam hak sūkw pearl pas a’nö hihk̇ay’taqat túwahqe, ahpiynihqe sohsok hihta himuy húyahqe, put tui. \s1 The Parable of the Net \p \v 47 Pu i’ pīwu: Oveqatsit aṅqw moṅwtunatya pakiwmaktutsayat anta. Pam wuhkovatuphamiq tūviwhqe, sohsok hinyuṅqamuy pāvakiwhtuy inhta. \v 48 Put aw ohpokq, puma pāhut qalavoq put láṅaknayaqe, pep yesvat, pu aṅ nūnukṅwatuy pāvakiwhtuy hihta aqw taṅatotat, pu pay hin’ewakwmuy maspayaṅwu. \v 49 Noqw pan hapi hintani yep qatsit so’ṅwaveq’a. Oveqatsit aṅqw hoṅvia’yam nankwuse’, aṅ nūnukpantuy lomasinmuy amuṅaqw tsīk̇ayani, \v 50 Nen pumuy qöpqömiq qȫhit aqw maspayani. Pep a’nö tsaykitiwni, pu tama ṅuritiwni. \s1 New and Old Treasures \p \v 51 Pu Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ya uma īit sohsok māmatsya? Noqw puma aw paṅqaqwa: Owi, Tutuyqawhqa. \v 52 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Sohsoyam tutuvenit tuwi’yuṅqam ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat ahpiy tutaqayhpit tuwi’vayaqam hapi hakiy k̇ahaktaqat anyuṅwa. Puma tutuvenit aṅqw hisattutuqayhpit sinmuy tutuqaynaya, pu pūhut tutuqayhpit pīwu. \s1 Jesus Rejected at Nazareth \r (Mr 6.1-6; Lk 4.16-30) \p \v 53 Noqw Jesus yan tutuqaynaqey yukut, paṅqw ahpiy’o. \v 54 Noqw pam nāp kitsókiy ep pítuhqe, pumuy tsotsvalkiyamuy aṅ pumuy tutuqayna. Noqw put aw tūqayyuṅqam aw k̇ātayyuṅqe, nātuviṅlalwaqe paṅqaqwa: Ya sen i’ haqaqw it wuwantuwit makiwa? Is uti, pu it k̇ātutmalat haqaqw öqalmakiwa? \v 55 Ya qa i’ wunavutsit tumaltuwi’taqat tíata? Ya yuat qa Mary yan mātsiwa, pu put tupkomat James‐niqw, pu Joses‐niqw, pu Simon‐niqw, pu Judas. \v 56 Pu siwamat, ya qa puma sohsoyam itamumya? Noqw ya sen i’ haqaqw īit hihta makiwa? kitota. \v 57 Nihqe puma put ep qaan’unaṅwtoti. Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Pay pi Tutuyqawhqat lavay’ayaat sohsovik k̇aptsi’tiwṅwu, hal pay nāp kitsókiy‐sa ep’e, pu pas nāp kiy ep pīwu. \v 58 Noqw puma qa tuptsiwni’yuṅqw, ōviy pay pam pep qa a’nö hihta tumalta. \c 14 \s1 The Death of John the Baptist \r (Mr 6.14-29; Lk 9.7-9) \p \v 1 Noqw ephaqam Moṅwi Herod Jesus hihta hintsakqat navota; \v 2 Nihqe tumal’aymuy amumi paṅqawu: I’ John kūyit akw tūtuvoylalawṅwuqa. Pas hapi pay pam hakton mokiwuy aṅqw ahoy tātayi; nihqe ōviy k̇ātatayhpit hintsaki. \v 3 Herod pi nȫmay Herodias unaṅwve hinhtiniqe, hakimuy ayataqw, puma John ṅuayaqe somyat, sivikimi panaya. Ura Herod tupkoy Philip nömanawhki. \v 4 Noqw John Herod aw paṅqawu: Soon as um uhtupkoy nömanawhkinik̇aṅwo. \v 5 Noqw pam as put nīnaniqey anhtik̇aṅw, piw sinmuy maqasti; puma put Tutuyqawhqat lavay’ayayatnihqat pan aw tāyuṅqw ōviy’o. \v 6 Noqw Herod tihtiwhpuyat aw pituqw, pam nōviwhqat aw k̇aysiwhqamuy sinmuy tūtsama. Noqw pumuy nōnovaqw, Herodias tiat māna ep pákihqe, pumuy amuhpewi wunimaqw, Herod put aw nahyoṅwa. \v 7 Noqw ōviy pam pas öqalat pasiwniy akw put aw paṅqawhqe, pam nāp hihta ōviy tūviṅtaqw put máqaniqey aw paṅqawu. \v 8 Noqw pam yuy tutavoyatnihqe put aw paṅqawu: Um kūyit akw tūtuvoylalawhqat John qötöyat tsaqaptat ep íniwtaqat nuy máqani. \v 9 Noqw pas as Moṅwi qahahlayhtik̇aṅw, pay nuṅwu pas aw qaöwílvayhtiqe, nawus put máqaniqey paṅqawu, ispi k̇aysiwhqam sinom put amum yesqam lavayiyat nanaptaq’ö. \v 10 Nihqe hakiy ayataqw, pam sivikiminihqe, John qötöyat ayo tuku; \v 11 Nihqe put qötöyat tsaqaptat ep íniwtaqat kwusivaqe, mānat aw tavi; noqw pam put yuy aw yawma. \v 12 Noqw put aw nánatuwnayaqam ökihqe, tokoyat haqami amwisa; nit ahpiyyaqe, Jesus āawnaya. \s1 Jesus Feeds the Five Thousand \r (Mr 6.30-44; Lk 9.10-17; Jn 6.1-14) \p \v 13 Noqw Jesus put navotqe, pay nāla pākihut akw haqamii, haqam pas qa hak waynumqat paṅsoo. Noqw sinom put nanaptaqe hāhaqaqw kitsókit aṅqw nāp put aṅkya. \v 14 Noqw Jesus paṅqw yámakqe, qaan’ewakw hintaqamuy sinmuy tuwa; nihqe pumuy ōkwatuwhqe, pumuy amuṅaqw tūtuyyaqamuy qalaptsina. \v 15 Noqw tapkiwmaqw, put aw nánatuwnayaqam put awyaqe aw paṅqaqwa: Yep qayēsiwhq, pas hapi hísatniqwti. Um as sinmuy hōnaqw, puma aṅqe’ kitsókiva nankwuse’, nenṅem hihta tunöstuy’yani. \v 16 Noqw pay Jesus pumuy amumi paṅqawu: Soon as puma ahpiyyani. Uma nopnayani. \v 17 Noqw puma put aw paṅqaqwa: Itam panis tsivot pölaviki’yuṅwa, pu lȫqmuy pākiwhtuyu. \v 18 Noqw pam paṅqawu: Pew kiwisaa. \v 19 Pu sinom tūsaqat aṅ yesvaniqat pam amumi paṅqawu, nit pu pam tsivot pölavikit ömahtat, pu pākiwhtuy kwusut, pu ōmiq tayk̇aṅw, put ep God aw hahlayhti; nit yōṅoytat, put aw nánatuwnayaqamuy amumi put oya; noqw puma sinmuy amuhpa’ o’ya. \v 20 Noqw puma sohsoyam nȫnösaqe ȫöya; noqw puma akwsiṅwqat yōṅoyhput pölavikit tsovalayaqe, pakwt lȫq sihk̇ay’taqat hoaput aṅ opomnaya. \v 21 Noqw nȫnösaqam tsivót‐sikip sōmorit pahsa’haqam tahtaqtya, noqw pu momoyam‐niqw pu tsātsayom pīwu. \s1 Jesus Walks on the Water \r (Mr 6.45-52; Jn 6.15-21) \p \v 22 Pahsat pay Jesus put aw nánatuwnayaqamuy pākihut aqw yuñe’, pay ahsavo wuhkovatuphat ayoqwatyaniqat pumuy tusoq’ayata nāto pam sinmuy niman’ayalawhqee. \v 23 Noqw pam sinmuy hōnat, nāwaknaniqe nāla tsomomiq’a; nihqe mihikq, pam pepeq súnalaa. \v 24 Noqw pahsat pākihu wuhkovatuphat nāsaveq hinnumk̇aṅw, pāhut wuṅwnuptuqat akw wawaöklawu, amuhpewi hūhukq ōviy’o. \v 25 Noqw talhahayiṅqw, Jesus pāvaqe waymak̇aṅw pumuy amumii. \v 26 Noqw put aw nánatuwnayaqam put pāvaqe waymaqw tutwaqe, tsātsawnaqe paṅqaqwa: Pam tualaṅw’u, kitota; nihqe tsātsawnaqe a’nö hiṅqaqwa. \v 27 Noqw pahsat pay Jesus pumuy amumi lavayhtiqe, paṅqawu: Uma qa hin unaṅway’yuṅwni; pay nūu; uma qa tsawiniwyuṅwni. \v 28 Noqw Peter lavayhtiqe aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, kurs pay pas umnen, nuy pāvaqe ūminiqat um paṅqawni. \v 29 Noqw pam paṅqawu: Pew’i. Pahsat pu Peter pākihut aṅqw yámakqe, Jesus aw pāvaqe wayma. \v 30 Nit pas a’nö hūhukq pam navotqe pahsat pay tsawna, nihqe pakitoqe a’nö paṅqawu: Tutuyqawhqa, nuy ayo távii. \v 31 Noqw Jesus pahsat pay put aw māvuyaltiqe ṅuat, aw paṅqawu: Is okiw um öwituptsiwni’taqa, ya um hinoqw pēvewinhti? \v 32 Noqw puma pākihut aqw pakiqw, hūk̇aṅw qe’ti. \v 33 Noqw ima pākihut aṅqw taṅawtaqam Jesus aw ökihqe, pas hihtatotaqe aw paṅqaqwa: Kurs um pas antsa God Tíata. \s1 Jesus Heals the Sick in Gennesaret \r (Mr 6.53-56) \p \v 34 Pu puma ayoqwat nöṅakqe, haqam tutskwat Gennesaret aw öki. \v 35 Noqw pep sinom put pituqw nanaptaqe, pep aṅqe’ tutskwat aṅ ahsupoq hakimuy ayatotaqe, sohsokmuy tūtuyyaqamuy put aw tsamvaya; \v 36 Nihqe pay ṅas’ew puma put yuwsiyat qalavaqe nömökput aw tóṅokyaniqey put aw nānawakna, noqw hakim hihsa’nihqam put aw tóṅokyaqam pās qalaptuya. \c 15 \s1 The Teaching of the Ancestors \r (Mr 7.1-13) \p \v 1 Pahsat pu hakim tutavot tūtutuqaynayaqam Pharisee‐sinom amumum Jerusalem aṅqwyaqam Jesus aw ökihqe aw paṅqaqwa: \v 2 Ya hinoqw ūmi nánatuwnayaqam wūwukwmuy navotiyamuy qaanhinwisa? Oviy pi puma nōnovanik qa māvaqtotaṅwu. \v 3 Noqw pam lavayhtiqe, amumi paṅqawu: Noqw ya hinoqw ōviy piw uma umuhnavotiy akw God tutavoyat qahihtatota? \v 4 Pi God tutaptaqe paṅqawu: Um unay, pu uṅuy pumuy k̇aptsi’tani. Pu hak nay, pu yuy pumuy qalomálavayhtiqa pas pay mokmantani, ura kita. \v 5 Noqw úmawat paṅqaqwa: Hak nay, pu yuy pumuy amumi paṅqawni: Nu as umuy hihta akw paaṅwanik̇aṅw, God aw put sohsok noa, kite’, pay tutavot aṅqw mātaviwṅwu, uma kitota. \v 6 Nen pam pumuy paaṅwaniqey qe’tik̇aṅw, pay qa hihta ep qaanhtiniqat uma kitota. Yan uma God tutavoyat ayo yuykuya, umuhnavotiy akw’a. \v 7 Uma nawip’ew hinyuṅqamu, pas pi ōviy Esaias Tutuyqawhqat lavay’ayaat umuy súaṅqawhqe paṅqawu: \v 8 Ima sinom moay akw inumi ökiwta, pu lavayiy akw nuy k̇aptsilalwa; noqw pi unaṅwaam inuṅaqw haq’ursvehaq’a. \v 9 Piw haktonsa inumi okiwlalwa. Puma pi sinmuy tutavoyamuy pas antsa tutuqayhpinihqat pan put tūtutuqaynaya, yan’i. \s1 The Things that Make a Person Unclean \r (Mr 7.14-23) \p \v 10 Pu pam sinmuy nāmi wáṅwayhqe, amumi paṅqawu: Inumi tūqayyuṅwaa, nen uma māmatsyani. \v 11 Himu hakiy moamiq pak̇e’, qa pam hakiy tuyoy’ewakwtaṅwu. Pi hakiy moaṅaqw nȫṅataqa hapi hakiy tuyoy’ewakwtaṅwu. \v 12 Pahsat pu put aw nánatuwnayaqam put awyaqe aw paṅqaqwa: Ya Pharisee‐sinom it yantaqat nanaptaqe qatsúyhtiqw um qa navota? \v 13 Noqw pam lavayhtiqe paṅqawu: Pay pi Ina ōveqatsit ep qátuhqa himutskit qa uyhq pam himutski ṅáipwaniwni. \v 14 Pay pi panyuṅwni. Pay pi puma qapostalyaqam qapostalyaqamuy tsamya. Noqw kurs qapostalqa qapostalqat wīki’maqw, puma nāma haqami pövamiq posni. \v 15 Pahsat pu Peter lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Kurs i’ lavayi hihta tuawi’taqat itamuy āawnaa. \v 16 Noqw Jesus paṅqawu: Ya uma piw nāt pas qa mātsi’yuṅwa? \v 17 Ya himu sinot moayat aqw pak̇e’, ahpiy ponomiq pak̇e’, kwayñave tūviwṅwuqat uma pas nāt qa mātsi’yuṅwa? \v 18 Pi himu sinot moayat aṅqw nöṅakqa unaṅwayat aṅqwniṅwu; nihqe pam hapi sinot tuyoy’ewakwtaṅwu. \v 19 Pi hak qalomáhintsakqa unaṅwpeq qalomátunatyay’taqey mahtakni’ta. Pam tuqwyantunatyay’ta; nömaqtsit sokoptimaniqey tunatyay’ta; qahopqatsit aṅ hinmaniqey tunatyay’ta; uyiṅwtunatyay’ta; hakiy hihta atsátoynaniqey tunatyay’ta; nuhtumiq hiṅqawlawniqey tunatyay’ta. \v 20 Hak pan hinmaqa nātuyoy’ewakwtaṅwu. Noqw hak qa māvaqtat, nösqa qa put akw tuyoy’ewayhtiṅwu. \s1 A Woman’s Faith \r (Mr 7.24-30) \p \v 21 Pahsat pu Jesus paṅqw ahpiynihqe, Tyre‐nik̇aṅw, pu Sidon pumuy amuqlavohaqamii. \v 22 Noqw meh, hak Canaan‐tutskwat aṅqw wuhti paṅqw yámakqe, put aw tsa’lawhqe aw paṅqawu: Um okiw nuy ōkwatuwni, Tutuyqawhqa, David Tíata! Okiw iti māna nukpanhikwsit akw tuyqawiwtaqe okiwhinta. \v 23 Noqw Jesus put aw qa ṅas’ew hiṅqawu. Noqw put aw nánatuwnayaqam put awyaqe, aw öqaltotiqe paṅqaqwa: Put ahpiy hōnaa; taq pam panis itamuṅk tsa’tinuma. \v 24 Noqw pam lavayhtiqe paṅqawu: Pay nu Israel‐sinmuy amumi‐sa ayatiwa. Puma pi kanelmuy amún haqami hiniwhtotiq’ö. \v 25 Pahsat pu wuhti put awnihqe, aw naokiwhtaqe, paṅqawu: Tutuyqawhqa, okiw inumi unaṅwtavii. \v 26 Noqw Jesus lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Pas hapi hak tsātsakwmuy nȫsiwhqamuy nawhkit, put popkotuy amumi maspaniqw, pam qa súanta. \v 27 Noqw pam paṅqawu: Pas antsaa, Tutuyqawhqa, noqw pi popkot moṅwímuy nönöspiyamuy aṅqw hihta piṅput löhöhötaqat nōnovaṅwu. \v 28 Pahsat pu Jesus lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Is uti um hak wuhti! pas uhtuptsiwni qaöwíewa; pay uṅ hin nāwaknaqw uṅem pantani. Noqw put tiat pay pahsat qalaptu. \s1 Jesus Heals Many People \p \v 29 Pu Jesus paṅqw ahpiynihqe, wuhkovatuphat Galileet ep ahoy pitu; nihqe tsomomiqnihqe pepeq qatuptu. \v 30 Noqw sinom qaan’ewakw hintaqam hakimuy qayaktaqamuy, qapostalyaqamuy, qayuáatotaqamuy, qapasíwyuṅqamuy, pu k̇aysiwhqamuy tūtuyyaqamuy put aw tsamvaya; nihqe pumuy Jesus atpipo o’ya; noqw pam pumuy qalaptsina. \v 31 Noqw sinom pas k̇ātayuṅwa, imuy qayuáatotaqam yuaaykuyaq’ö, pu qapasíwyuṅqam qalaptuyaq’ö, qayaktaqam nankwusaq’ö, pu qapostalyaqam tālawnayaq’ö; nihqe puma God Israel‐sinmuy Tutuyqawhqayamuy pas hihtatota. \s1 Jesus Feeds the Four Thousand \r (Mr 8.1-10) \p \v 32 Pahsat pu Jesus put aw nánatuwnayaqamuy nāmi wáṅwayhqe, amumi paṅqawu: Pas nu sinmuy ōkwatuwa, puma pu’ pāyis talqat aṅ inumumyaqw, nȫsiwhqaam súlawhtiq’ö. Noqw soon nu pumuy qa ö́yiwyuṅqamuy hōnani; taq nāp hisat sen puma kiy qa aṅ ökit māmaṅuani. \v 33 Noqw put aw nánatuwnayaqam put aw paṅqaqwa: Kurs pi itam haqam amuptsiwtaqat pölavikit tuiyani? Pi itam qayēsiwhpuveya. Pas k̇a itam soon imuy qaan’ewakw hintaqamuy sinmuy öynayani. \v 34 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ya uma hihsa’haqam pölaviki’yuṅwa? Noqw puma paṅqaqwa: Tsáṅee, pu piw híkikwmuy pāvakiwhtuyu. Noqw puma pay hiṅsayhohyamu. \v 35 Noqw sinom tutskwava yesvaniqat pam amumi paṅqawu. \v 36 Nit pu pam tsaṅe pölavikit ömahta, pu pāvakiwhtuyu; nit put ep God aw hahlayhtit, yōṅoyhtat, put aw nánatuwnayaqamuy amumi put oya; noqw puma sinmuy amuhpa’ put o’ya. \v 37 Noqw sohsoyam nȫnösaqe ȫöya. Noqw puma akwsiṅqat tsovalayaqe, tsaṅe’ hoaput aṅ opomnaya. \v 38 Noqw nȫnösaqam nālöp sōmorit pahsa’ tahtaqtya, pu momoyam tsātsakwmuy amumum nāto pīwu. \v 39 Pu pam sinmuy aṅqe’ hōnat, pākihut aqw pakit, Magdala‐kitsókit qalavoq pitu. \c 16 \s1 The Demand for a Miracle \r (Mr 8.11-13; Lk 12.54-56) \p \v 1 Noqw hakim Pharisee‐sinom Sadducee‐sinmuy amumum ökihqe, Jesus aw tuwantota; pam ōveqatsit aṅqw k̇ātatayhpit hihta tuawi’taqat pumuy amumi mahtaknaniqat aw ö’qalya. \v 2 Noqw pam lavayhtiqe, amumi paṅqawu: Uma tapkiqw paṅqaqwaṅwu: Kurs qāvo kwaṅwqatni, ōviypi tokpela pālaṅwpu, kitotaṅwu. \v 3 Pu talavay uma paṅqaqwaṅwu: Kurs pu’ hin sóniwni, ōviypi tokpela pālaṅpu, piw aṅqe’ himu ohpokiwta. Uma nawip’ew hinyuṅqamu, pay as uma tokpelat pitsáṅwayat māmatsyaṅwunik̇aṅw, uma soon qatsi haqe’ qalawmaqat hihta tuawi’taqat māmatsyani. \v 4 Is uma pu’ qatsívaptsiwyuṅqam nukpansinomu, tusk̇apsinomu! Uma k̇ātatayhpit hihta tuawi’taqat aw yórikyaniqey nānawakna. Nīk̇aṅw uma soon k̇ātatayhpit aw yórikyani, hal pas sūkw k̇ātatayhpit aw uma yórikyani. Pam Tutuyqawhqat lavay’ayayat Jonas qatsíyat ep hiniwhtiqat an aw yukiltini. Noqw pam paṅqw nakwsuqe ahpiy’o. \s1 The Yeast of the Pharisees and Sadducees \r (Mr 8.14-21) \p \v 5 Noqw put aw nánatuwnayaqam wuhkovatuphat ayoqwat nöṅak‐wisk̇aṅw, kurs puma nitk̇ay suhtokya. \v 6 Noqw pahsat pu Jesus pumuy amumi paṅqawu: Uma Pharisee‐sinmuy pu Sadducee‐sinmuy pēk̇eniyamuy ep tunatyaltotini. \v 7 Noqw puma nānami yuaatotaqe paṅqaqwa: Itam itahnitk̇ay qa kivayaqw, ōviy itamumi paṅqawu. \v 8 Noqw Jesus put navotqe, amumi paṅqawu: Is okiw uma öwituptsiwni’yuṅqamu. Ya uma hinoqw qa nitk̇a’vayaqey nānami yuaatota? \v 9 Ya uma nāt pas qa mātsi’yuṅwa? Ura nu tsivot pölavikit tsivót‐sikip sōmorit pahsa’nihqamuy tahtaqtuy nopna. Noqw uma akwsiṅwput tsovalayaqe, hihsa’ hoaput aṅ opomnaya? Ya uma pas qa ṅas’ew put u’ni’yuṅwa? \v 10 Pu ura piw nu tsaṅe’ pölavikit nālöp sōmorit pahsa’nihqamuy tahtaqtuy nopna. Noqw uma akwsiṅwput tsovalayaqe, hihsa’ hoaput aṅ opomnaya? Ya uma pay put suhtokya? \v 11 Noqw ya uma hinoqw qa māmatsya? Nu qa pölavikit umumi yuaata. Uma Pharisee‐sinmuy‐nik̇aṅw pu Sadducee‐sinmuy pēk̇eniyamuy ep tunatyaltotinaqat nu kita. \v 12 Pahsat pu puma māmatsyaqw, kurs pam qa pölavikit pēk̇eniyat paṅqawht, kurs puma Pharisee‐sinmuy tutuqayhpiyamuy‐nik̇aṅw pu Sadducee‐sinmuy tutuqayhpiyamuy ep nāmi tunatyaltotinaqat amumi lavayhti. \s1 Peter’s Declaration about Jesus \r (Mr 8.27-30; Lk 9.18-21) \p \v 13 Pu Jesus Caesarea Philippi ahayhpo pítuhqe, put aw nánatuwnayaqamuy tūviṅtaqe, amumi paṅqawu: Ya nu’ Sinot Tiat hákiynihqat sinom paṅqaqwa? \v 14 Noqw puma aw paṅqaqwa: Um yaw kūyit akw tūtuvoylalawhqat John‐nihqat haqawat paṅqaqwa; noqw haqawatuyniqw yaw um Elias; pu pētuyniqw yaw um Jeremias, sen pay yaw um suhk̇a Tutuyqawhqat lavay’ayaata. \v 15 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Noqw úmuyniqw nu’ hak’i? \v 16 Noqw Simon Peter lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Um hapi Christ, God aṅqw Moṅw’asi’taqa, God qátuhqat Tíata. \v 17 Noqw Jesus lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Pas um Simon Jonat tiat hahlayhpit ep’e; pi qa hak sino ūmi it mātakta; pi Ina ōveqatsit ep qatuhqa pam hapi uṅ put āawna. \v 18 Um hapi Peter. Noqw nu isinomuy tsovalat, it pik̇aqlöt ep soñawnen pumuy akw nēṅem kītani. \v 19 Noqw nu’ hapi ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat aw hötahpit ūmi óyani; noqw um yep qatsit ep hihta hakiy aw uhtaqw, pam ōveqatsit put aw uhtsiltimantani; pu um yep qatsit ep hihta hu’wanaqw, pam ōveqatsit ep hu’waniwni. \v 20 Pahsat pu pam put aw nánatuwnayaqamuy pās mēwaqe, pam hapi Jesus Christ‐nihqat qa hakiy āawnayaniqat amumi paṅqawu. \s1 Jesus Speaks about His Suffering and Death \r (Mr 8.31–9.1; Lk 9.22-27) \p \v 21 Pahpiy pu Jesus put aw nánatuwnayaqamuy hihta hiniwhtiniqat awintivaqe, amumi paṅqawu: Itam Jerusalem aqwyaqw, God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu wukw’a’yam‐niqw, pu tutavot tūtutuqaynayaqam nuy ṅuayat, okiwsahsanyat, nuy nīnayani. Noqw ahpiy pāyis talq nu ahoy tātayni. \v 22 Pahsat pu Peter put ṅuat, qöhqöyaqe aw paṅqawu: Soon pantani, Tutuyqawhqa. Soon um pantsaniwni. \v 23 Noqw pam namtökt, Peter aw paṅqawu: Yupa ayohaqamii, Satan; um inumi sus’itsi. Um qa God tunatyayat yuaata, nīk̇aṅw sinmuy tunatyayamuyu. \v 24 Pahsat pu Jesus put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Inuṅkniqey nāwaknaqa nātatamtat, nahoylehtsiy kwusut, inuṅkmantani. \v 25 Taq qatsiy k̇ahk̇awnaqa put kwayhni; pu itunatyay ōviy qatsiy kwayhqa put túwani. \v 26 Ispi puyaw as sino tūwaqatsit sohsok himuy’vak̇aṅw, pas nāp qatsiy kwahe’, hin pam put akw moṅwvasni? Hal ya sen sino hihta akw qatsiy ahoy nāptini? \v 27 Pi nu Sinot Tiat nāt Inay tālawṅwayat pasiwk̇aṅw, ihoṅviaymuy tsamk̇aṅw pítuni; nen pahsat pu nu sohsokmuy sinmuy hin tumaltotaqat pan amumi ahoytani. \v 28 Nu umumi pas antsa paṅqawni: Soon pas hisat nu’ Sinot Tiat imoṅwtunatyay yank̇aṅw pítuni. Noqw ima yep hoṅqam haqawat nāt mokiwuy qa aw ök̇e’, puma put aw yórikyani. \c 17 \s1 The Transfiguration \r (Mr 9.2-13; Lk 9.28-36) \p \v 1 Noqw ahpiy navaysikis talq, Jesus Peter‐nit, James‐nit, pu put tupkoyat John pumuy tsamk̇aṅw, haqami wupatukwit aqw puma yayva. Noqw pumuy pepeq nánaltyaqe, \v 2 Pumuy tāyuṅqw, pam alöṅti; noqw pas put taywaat tāwat an tālawṅway’va; pu yuwsiat tālat an qȫtsati. \v 3 Noqw meh, pepeq Moses Elias amum pumuy amumi mātaqtiqe, put amum yuaata. \v 4 Noqw Peter lavayhtiqe, Jesus aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, pas hapi itam yépeqyaqw pam lolma. Uṅ pan nāwaknaniqw, itam yepeq payhkomuy kistotani, sukw úṅemnit, pu sukwat Moses éṅemnit, pu sukwat Elias éṅem’i. \v 5 Noqw pam nāt yuaataqw, meh, pi ōmaw suyan talqa pumuy nākwapna; noqw hakiy tönaat ōmawuy aṅqaqw paṅqawu: I’ hapi pas aw iunaṅwa Itii; pas nu put hahlayhti. Uma aw tūqayyuṅwni. \v 6 Noqw put aw nánatuwnayaqam put nanaptaqe, tayway akw tutskwami yēvaya, pas tsātsawnaqe ōviy’o. \v 7 Noqw Jesus amuminihqe, amumi toṅokt, paṅqawu: Huvam hoṅvaa; uma qa tsawiniwyuṅwni. \v 8 Noqw puma kwuhpukyat, aṅqe’ yórikyaqe, pay qa hakiy tutwa, pay Jesus‐saa. \v 9 Noqw puma tūkwiṅaqw hanwisq, Jesus pumuy mēwaqe, amumi paṅqawu: Uma hapi hin yórikyaqey qa hakiy āawnayani, hisat nu’ Sinot Tiat mokiwuy aṅqw ahoy tātayniqat pahsavoo. \v 10 Noqw put aw nánatuwnayaqam put tūviṅtotaqe, aw paṅqaqwa: Ya hintaqw ōviy tutavot tutuqaynayaqam Elias mohti pítuniqat paṅqaqwa? \v 11 Noqw Jesus lavayhtiqe, pumuy amumi paṅqawu: Pay antsa Elias pas suyan mohti pítuni; nen sohsok hihta haqe’ hintaniqat aw antsantani. \v 12 Noqw nu umumi paṅqawni: Pay Elias pitu; noqw puma put qa māmatsyaqe, pas tunatyay an put hintsatsna. Noqw pan hapi nu’ Sinot Tiat piw pumuy amuhpiy okiwsaniwni. \v 13 Pahsat pu put aw nánatuwnayaqam māmatsyaqw, kurs pam kūyit akw tūtuvoylalawṅwuqat John pumuy amumi lavayhti. \s1 Jesus Heals a Boy with a Demon \r (Mr 9.14-29; Lk 9.37-43a) \p \v 14 Noqw puma sinmuy amumi ökiqw, hak Jesus aw pítuhqe, aw tamötswunuptut, paṅqawu: \v 15 Tutuyqawhqa, um as okiw itiy ōkwatuwni; taq pam okiw homimitutuyhqe okiwhinta; nihqe pam piép qȫhit aqw posṅwu, pu pāmiq’a. \v 16 Noqw nu as ūmi nánatuwnayaqamuy amumi put wikvaqw, puma kurs hin put powatotani. \v 17 Pahsat pu Jesus lavayhtiqe paṅqawu: Is ohi uma qatuptsiwni’yuṅqamu, nukushinyuṅqamu, pu’ qatsívaptsiwyuṅqamu, ya nu hihsavohaqam umumum yantani? ya nu hihsavohaqam umuy maqsonlawni? Pew wikyaa. \v 18 Noqw Jesus nukpanhikwsit mēwa; noqw pam put aṅqw yamakq, tiyo pahsat pay powalti. \v 19 Pahsat pu Jesus aw nánatuwnayaqam pay nánaltyak̇aṅw put aw ö́kihqe, aw paṅqaqwa: Ya hintaqw ōviy itam kurs hin put hóroknayani? \v 20 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ispi uma qa tuptsiwni’yuṅqee; pi nu umumi pas antsa paṅqawni: Kurs uma pay híhin tuptsiwni’uyṅwe’ (nāmahin pi as pam mustard‐uyit sivosiyat an pay hihsayhoyaniqw) uma it tūkwit: Yaṅqw ayo nahlakuu, aw kitotaqw, pam soon qa nahlakni. Pu qa himu umuṅem qa pasiwtani. \v 21 Nīk̇aṅw hak qa napwalni’k̇aṅw qa nāwakink̇aṅw pas soon it yantaqat qalomáhikwsit hakiy aṅqw ayo hóroknani. \s1 Jesus Speaks again about His Death \r (Mr 9.30-32; Lk 9.43b-45) \p \v 22 Noqw nāt pumuy Galileet ep yesq Jesus pumuy amumi paṅqawu: Nu’ Sinot Tiat sinmuy amumi mātaviwni. \v 23 Noqw puma nuy nīnayani; noqw ahpiy pāyis talq nu ahoy tātayni. Noqw puma it nanaptaqe, pas qahahlayhtoti. \s1 Payment of the Temple Tax \p \v 24 Noqw puma Capernaum ep ökiqw, hakim God kīyat eṅem siviwuy tsovalantotaqam Peter aw ökihqe, aw paṅqaqwa: Ya umuy tutuqaynaqa God kīyat aw sīvat ōoywaqat qa sivima? \v 25 Noqw pam paṅqawu: As’a. Nit pam kimi pakiqw, Jesus pay mohti lavayhtiqe paṅqawu: Simon, ya um hin it aw wūwa? Ya tūwaqatsit ep momṅwit hakimuy amuṅaqw tax ömalalwa, pu nahpe sívita? Ya sen nāp sinomuy amuṅaqw put ömalalwa? Sen pay hakimuy a’löṅtuy amuṅaqö’? \v 26 Noqw Peter put aw paṅqawu: Pay a’löṅtuy amuṅaq’ö. Noqw Jesus aw paṅqawu: Noqw pay kurs sinomat qeniveya. \v 27 Noqw pay itam pumuy qa unaṅwmoknaniqw, ōviy um wuhkovatuphat awnen, aqw huhuwhpit tūvani; nen um hihtawat mohti hórokne’, ṅúani; nit tsaṅwtapne’, aṅqw hihsaqw sīvat túwani; um put aṅqw hóroknat, nēṅem‐nik̇aṅw pu inuṅem momṅwituy amumi sisvini. \c 18 \s1 Who Is the Greatest? \r (Mr 9.33-37; Lk 9.46-48) \p \v 1 Noqw ephaqam Jesus aw nánatuwnayaqam put aw ökihqe, paṅqaqwa: Ya hak ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat ep pas suspavanni? \v 2 Noqw Jesus hakiy tsākwhoyat wáṅwayhqe, put amuhsonmi tavi; \v 3 Nit paṅqawu: Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pas uma nāp umuhtunatyay aṅqw qa lasye’, tsātsakwmuy qa amuntote’, soon ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat aw yuṅni. \v 4 Paniqw hapi ōviy haqam it tsākwhoyat an qanāhihtataqa pam hapi ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat ep suspavanni. \v 5 Pu haqawa inatṅwaniy aṅ yan tsākw pās távihqa hapi nuy pās távini. \s1 Temptations to Sin \r (Mr 9.42-48; Lk 17.1-2) \p \v 6 Nīk̇aṅw hapi hak haqam imuy tsātsakwmuy inumi tuptsiwni’yuṅqam hihtawat lasnaqw, put eṅem pas is óhini? Pay pi tatam put kwapk̇aqe mata hāyiltiqw, pam wuhkovatuphat a’nö hötsit aqw paöymokq, pam put eṅem lolmani. \v 7 Is ohi sinmuy amuṅem’i, hakimuy hīhihta akw lomavöhut aṅqw lasyaqamuy amuṅem’i. Taq sinmuy lasnayaqam pas soon haqami peveltini. Nīk̇aṅw pantsatsk̇aqamuy amuṅem pas is óhini! \v 8 Paniqw hapi ōviy kurs uhma, sen uhkuku uṅ lasnaniqw, um put ayo tukut, nāṅaqw ayo tūvani; pay pi um tatam qa pasiwk̇aṅw qatsit aw pákini, hikis pi as um pās pasiwk̇aṅw, qȫhit qa súlawhtiṅwuqat aqw túviwni. \v 9 Pu kurs uhposi uṅ lasnaniqw, um put ayo hóroknat, nāṅaqw ayo tūvani. Pay pi um tatam sūkw pōsi’k̇aṅw qatsit aw pákini, hikis pi as um pās lȫqmuy pōsi’k̇aṅw maskimiq qȫhit aqw tūviwni. \s1 The Parable of the Lost Sheep \r (Lk 15.3-7) \p \v 10 Uma tunatyaltote’ qa hihtawat imuy tsātsakwmuy paysoqtotani; taq nu umumi paṅqawni: Pumuy tuwalan’aymat Inay ōveqatsit ep qátuhqat taywayat aw sutsep tāyuṅwa. \v 11 Pi nu’ Sinot Tiat haqami hiniwhtotiqamuy ayo óyaniqe ōviy pitu. \v 12 Ya uma hin wūwantota? As kurs hak haqam tsivót‐sikip sunat kanelmuy pokmuy’taqw, suhk̇a pumuy amuṅaqw haqaminiqw, pam hinhtini? Pam púmuywatuy mātapt, tsotsmomihaqaminen, it haqaminihqat heptoni. \v 13 Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pam put tuwe’, put ep pas hahlayhtini, imuy nālöp sunat pakwt pept sihk̇ay’taqamuy qa haqami hiniwhtotiqamuy amuhpenihqee. \v 14 Noqw pan hapi piw Umuna ōveqatsit ep qátuhqa imuy tsātsakwmuy himuwat súlawhtiniqat qa nāwakna. \s1 A Brother Who Sins \p \v 15 Pu ōviy kurs piw umún tuptsiwni’taqa hihta ep ūmi qaanhtiqw, um put awnen, pay umuy nālaniqw put öwihiniwhtipuyat aw pónaknani; noqw kurs pam ūmi tuqayvastaqw, pahsat hapi um put pay ahoy tuyqawvani. \v 16 Ason kurs pam ūmi qa tuqayvastaqw, pahsat pu um sūkw, sen lȫqmuy wikk̇aṅw awni; noqw lȫqmuy, sen payhkomuy tūqayyuṅqw, pep hin lavayhtiwhqa pasiwtamantani. \v 17 Noqw kurs pam pumuy amumi qa tuqayvastaqw, pahsat pu um inumi tuptsiwni’yuṅqamuy tsovawtaqw, pumuy put āawnani. Pu kurs pam pumuy amumi qa tuqayvaste’, pam nawus úmuyniqw qatuptsiwni’taqat antamantani, sen moṅwit eṅem sīvat ömalawhqat an’i. \s1 Prohibiting and Permitting \p \v 18 Nu umumi pas antsa paṅqawni: Uma tūwaqatsit ep hihta somyaqw, pam ōveqatsit ep sómiltimantani; pu uma tūwaqatsit ep hihta ṅahyaqw, pam ōveqatsit ep ṅāhiwmantani. \v 19 Pu nu piw umumi paṅqawni: Kurs uma lȫyöm tūwaqatsit ep hihta ōviy Inay aw tūviṅtaniqey ep sun unaṅwtiqw, ōveqatsit ep Ina umeṅem put aw antsantamantani. \v 20 Pi haqam lȫyöm, sen pahyom inatṅwaniy aw yank̇ahk̇aṅw haqam tsovawtaqw, pep nu pumuy amumumni. \s1 The Parable of the Unforgiving Servant \p \v 21 Pahsat pu Peter put awnihqe aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, kurs itupko inumi qa sūs qaanhtiqw, ya nu hihsakis put ep aw pöhikni? Sen tsaṅé’sikisi? \v 22 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Tsaṅe’sikisi nu hapi ūmi qa kita, pas payhp sunat aṅqw pakwt sihk̇ay’tasikip tsaṅe’sikisi, (tsaṅe’sikip pakwt tsaṅe’sikis navitaṅhtiqat pahsaa). \v 23 Panta hapi. Oveqatsit aṅqw moṅwtunatya hak moṅwi tumal’aymuy amumi sīvat ep pohtaniqey nāwaknaqat anta. \v 24 Nihqe pam put aṅ purivaqw, hak wūhak sōmorit sīvat put aw pöiwtaqa aw wikvaniwa. \v 25 Noqw pay kurs pam hihta sisviniqw, pam huyiwniqat moṅwiat paṅqawu, pu nȫmaata, pu timatu, pu sohsoy himu himuata, noqw pöiyat ep sisviwni. \v 26 Noqw ōviy tumal’aya put atpipo nātuvaqe, okiw aw naokiwtaqe paṅqawu: Moṅwi, pay um okiw inumi qa pas k̇ānavotitaqw, pay nu soon ūmi qa sohsok sisvini. \v 27 Pahsat pu moṅwi put ōkwatuwhqe mātavi; nihqe sohsok pöiyat ayo yuku. \v 28 Noqw pay pam tumal’aya paṅqw yamakt, sukw tumalsuṅway put aw sunat sīvat pöiwtaqat tuwa; nihqe pam put tönhpe ṅuat, aw paṅqawu: Um inumi pöiwtaqey sisvini. \v 29 Noqw put tumalsuṅwaat put kukmiq nātuvaqe, put aw naokiwtaqe paṅqawu: Pay um qa pas okiw inumi k̇ānavotitaqw, pay nu soon ūmi qa sohsok sisvini. \v 30 Noqw pam qa nakwhaqe, put sivikimi tūva, hisat pöiy sisviniqat pahsavoo. \v 31 Noqw ōviy put tumalsuṅwamat hin hiniwhtiqat aw yórikyaqe, pas qa hahlayhtoti; nihqe moṅwiy aw ökihqe, sohsok put āawnaya. \v 32 Pahsat pu moṅwiat tumal’ayay wáṅwayhqe, aw paṅqawu: Is ohi um hak nukpantumal’aya, um inumi pan nāwaknaqw, ōviy nu sohsok uhpöiy uhpiy ayo yuku. \v 33 Noqw puyaw nu uṅ hin ōkwatuwhq, soon um tuwat qa pan uhtumalsuṅway ōkwatuwni? \v 34 Noqw moṅwi pas itsívutiqe, hakiy okiwsanyaṅwuqamuy amumi put mātavi, pas hisat put aw pöiwtaqey sohsok put aw sisviniqat pahsavoo. \v 35 Noqw kurs umún tuptsiwni’taqa umuhpewi qaanhtiqw, uma umuh’unaṅṅaqw qa aw pöhikyaqw, pay ōveqatsit ep Ina piw tuwat umuy pan hintsanni. \c 19 \s1 Jesus Teaches about Divorce \r (Mr 10.1-12) \p \v 1 Noqw Jesus yan yuaataqe yukut, Galileet aṅqw ahpiynihqe, Jordan yupqöymi Judeat qalavoq pitu. \v 2 Noqw qaan’ewakw hintaqam sinom put aṅkya; noqw pam pumuy pepeq qalaptsina. \v 3 Noqw Pharisee‐sinom nuhtum put aw ökihqe, put unahepyaqe aw paṅqaqwa: Ya tāqa pay nāphihta ep nȫmay mātapniqw pam súanta? \v 4 Noqw pam lavayhtiqe amumi paṅqawu: Ya uma it aṅ qa tuṅwaya: Ura God yayhniwhqat epeq pumuy yúkuhqe, pumuy tāqat‐nit pu wuhtit yuku, it’a? \v 5 Nihqe pumuy yúkuhqe paṅqawu: Yantaqw hapi ōviy tāqa nay, pu yuy pumuy mātapt, nȫmay aw hūrstimantani; noqw puma sūk̇a tókomantani. \v 6 Panta hapiniqw, ōviy puma pāpu qa lȫyömnit, sūk̇a tókoniwhtiṅwu. Paniqw ōviy God hihta namitsk̇aqw, qa hak put nāhoy távini. \v 7 Noqw puma put aw paṅqaqwa: Noqw hinoqw pantaqw hak nāmataviwuy pēnat, pu nȫmay nahpiy lālaymantaniqat Moses tutapta? \v 8 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Ispi uma anahaat unaṅway’yuṅqw ōviy pay hak nȫmay mātapmantaniqat Moses umuy hu’wana. Nīk̇aṅw pas as yayhniwhqat aṅqw qa panta. \v 9 Noqw nu hapi umumi paṅqawni: Tāqa nȫmay qa hintsakq, put mātave’, piw sukw amum qatupte’, tokot ūuyṅwu; pu wuhtit mātaviwhqat amum qatuptuqa tokot ūuyṅwu. \v 10 Noqw put aw nánatuwnayaqam aw paṅqaqwa: Kurs tāqat pu nȫmayat amuṅem pan hintaniqw, pay kurs k̇a qa nȫmataniqw pam pay lolmani. \v 11 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pay qa sohsoyam tahtaqt namituyqawi’yuṅwa; nihqe ōviy kurs hin it tutavot kwusuyani. Noqw God pētuy‐sa öqalmaqaqw ōviy puma namituyqawi’yuṅwa. \v 12 Pi haqawat nömaqtsit aw qa pasiwyuṅqam pay pas pank̇ahk̇aṅw tihtiwya; noqw haqawat panyuṅqam pay sinmuy amuhpiy pan yukiltoti; pu haqawat pas pay ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat tunatyawyuṅqey ōviy qa nȫmatota. Haqawa it aṅ hinmaniqa nam panhtii. \s1 Jesus Blesses Little Children \r (Mr 10.13-16; Lk 18.15-17) \p \v 13 Pahsat pu hakim put aw tsātsakwmuy tsamvaya, pam pumuy amumi may akw toṅokt nāwaknaniqat ōviy’o. Noqw put aw nánatuwnayaqam pumuy mēwaya. \v 14 Noqw Jesus paṅqawu: Uma tsātsakwmuy inumiyaniqat nakwhanayani; uma qa mēwantotani; pi panyuṅqam hapi ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat ep sinoiwyuṅwa. \v 15 Pu pam pumuy amumi matyawht, paṅqw ahpiy’o. \s1 The Rich Young Man \r (Mr 10.17-31; Lk 18.18-30) \p \v 16 Noqw pahsat pu hak tiyo Jesus aw pituhqe, aw paṅqawu: Lomatutuqaynaqa, ya nu hihta lolmat hinhte’, qatsit qaso’taqat himuy’vani? \v 17 Noqw pam put aw paṅqawu: Ya um hinoqw nuy lolmalawu? Pi qa hak lolma, pas sūk̇aa, i’ God. Noqw pay pi um qatsit aw pákinik, um hin tutaptiwhqat aṅ hinmani. \v 18 Noqw pam put aw paṅqawu: Hihtawata? Noqw Jesus paṅqawu: Um hakiy qa nīnani, um qa nāp úhimuy tokot qa sokoptani; um hihta qa ūuyni, um hakiy hihta qa atsátoynani; \v 19 Um unay, pu uṅuy pumuy k̇aptsi’tani; pu um pas hin nāmi unaṅway’taqey pan uhsinosṅway aw unaṅway’tani. \v 20 Noqw pam Jesus aw paṅqawu: Pay nu itsákoy aṅqaqw pan tutavot sohsok aṅ hinma. Noqw ya nu haqam hihta nāt qaanhti? \v 21 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Pay pi um pas pasiwtaniqey nāwakne’, um ahpiynen, hihta úhimuy huyahtani; nen aṅ ōokiwyaqamuy put huytani; nen um ōveqatsit ep hihta nukṅwat himuy’tani; nit um aṅqwnen inuṅkni. \v 22 Noqw pam put navotqe qahahlayk̇aṅw ahpiy’o, pam hihta nihti’taqe ōviy’o. \v 23 Pahsat pu Jesus put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pas k̇ahaksino ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat aw pákiniqw eṅem qa tūvosi. \v 24 Noqw nu nāt piw umumi paṅqawni: Pay himu pohko pȫlay’taqa tsakomostat aṅ pórokput aṅ yámakniniqw, pam pay qa pas qa tūvosi. Noqw pay k̇ahaksino ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat aw pákiniqw, pam put eṅem pas qa tūvosi. \v 25 Noqw put aw nánatuwnayaqam put nanaptaqe, hin kurs wūwayaqe paṅqaqwa: Noqw pantaniqw, hak sen ayo yámakiwtani? \v 26 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Pay i’ sinmuyniqw kurs hin pasiwtani; nīk̇aṅw pay God‐niqw sohsoy himu pasiwta. \v 27 Pahsat pu Peter lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Meh, itam hapi sohsok hihta mātapyat, uṅk nankwusa; noqw itam panhtotiqw, itamuṅem hintani? \v 28 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Nu umumi pas antsa paṅqawni: Hisat qatsit nātoniqat aw pituqw, Nu’ Sinot Tiat k̇aptsi’tiwk̇aṅw imoṅw’atsveway ep qátuni. Noqw pep pu’ uma inuṅk hinnumyaqam piw tuwat pakwt löq sihk̇ay’taqat moṅw’atsvewat aṅ yesk̇ahk̇aṅw, Israel‐sinmuy pakwt löq sihk̇ay’tasikivo sinoiwtaqamuy amumi moṅw’iwyuṅwni. \v 29 Hak haqam inatṅwaniy ōviy sinomuy, sen nāp himuy hihta tatamhtat, yep qatsit ep tsivót‐sikip sunat aw hóyokiwtaqat ömahtani, sen pam kiy tatamhtani, sen pāvamuy, tupkomuy, qȫqamuy, siwamuyu, sen nay pu yuy, sen nȫmay pu timuy, sen pāvasayu. Pu qatsit nātoniqat ep pam qatsit qaso’taqat makiwni. \v 30 Nīk̇aṅw k̇aysiwhqam mohti’wisqam nuhtuṅkyani, pu nuhtuṅkyaqam mohti’wisni. \c 20 \s1 The Workers in the Vineyard \p \v 1 Pi ōveqatsit aṅqw moṅwtunatya hak tāqa ovauyi’taqat anta. Pam hak suits talavay tumal’aymuy wáṅwayi. \v 2 Noqw puma sūkw yālit ōviy tapkinayaniqey hu’wayaqw, pam ovauyiy aw pumuy ayata. \v 3 Noqw wukotöṅvaqw, i’ ūyi’taqa haqe’ waynumk̇aṅw, hakimuy piw tuwa. Puma huhyankive hoṅnumya qahintsatsk̇aqee. \v 4 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pay uma iovauyiy awyani. Noqw pay ason hin súantaqw, nu pan umumi sisvini. Noqw puma awya. \v 5 Noqw tāwanasaptiqw, pu tāwat atvelpetiqw, pam aṅqe’ nakwsuqe piw anhti. \v 6 Noqw pu kanel’ökisat, piw pam huhyankiminihqe, piw hakimuy tahtaqtuy tuwa, ep hoṅnumyaq’ö, nihqe amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw paysoq tēvep hoṅnumya? \v 7 Pu suhk̇a aw paṅqawu: Ispi qa hak itamuy tumal’ayhtaq’ö. Noqw pam amumi paṅqawu: Uma turs piw iovauyiy awyani, amumi kita. \v 8 Noqw pu tapkiqw, ovauyi’taqa tumalmoṅwiy aw paṅqawu: Um tumalay’yuṅqamuy wáṅwayni; nen pumuy amumi sisvini. Um nuhtuṅk ökihqamuy aṅqw hoyoyoykuk̇aṅw, mohtimaqat aqw yúkuni. \v 9 Noqw ima pas pay tumalqe’totiniqw ökihqamuy amumi suskomuy yālit sisvi. \v 10 Nīk̇aṅw mohti ökihqam puma wūhaq ömahtotaniqey wūwaya; nit puma pay amún sohsoyam suskomuy yālit ömahtota. \v 11 Noqw puma ahsatiy ömahtotaqe, ūyi’taqat aw qa tsúyak‐unaṅway hiṅqaqwaqe, \v 12 Paṅqaqwa: Ima nuhtuṅk ökihqam panis sūs tāwat qöniltiqat aṅ tumaltota; noqw itam tēvep tumalay’yuṅwa, pu itam utuhuut k̇ānanapta. Noqw um sun itamumi sisvi. \v 13 Noqw pam sukwat aw paṅqawu: Ikwátsi, pay nu qa hin qasuanhti. Ya um qa sūkw yālit ōviy tumaltaniqey inumum pan yuku? \v 14 Taa, uh’ahsatiy um yawk̇aṅw nimani. Pay nu sohsokmuy umumi sun sisviniqey nāwakna, umuy tēvep tumalay’yuṅqamuy‐nik̇aṅw pu imuy nuhtuṅk ökihqamuy pīwu. \v 15 Ya nu hihta nāp isivay hintsanniqey nāwakne’ panhtiniqw, pam qasuanta? Ya nuy qa unáṅwawniqw, ōviy um inumi qa kwaṅwátayta? \v 16 Noqw ōviy nuhtuṅkyaqam mohti’wisni, pu mohti’wisqam nuhtuṅktotini. Pi k̇aysiwhqam as wáṅwayniwya, nik̇aṅw hikiyom namorstiwya. \s1 Jesus Speaks about His Death a Third Time \r (Mr 10.32-34; Lk 18.31-34) \p \v 17 Noqw pumuy Jerusalem aqwyaqw, Jesus imuy pakwt löq sihk̇ay’taqamuy put aw nánatuwnayaqamuy nanaltyaqw, amumi paṅqawu: \v 18 Meh, itam Jerusalem hapi aqwya. Noqw nu’ Sinot Tiat God awwat mohpeq momṅwituy‐nik̇aṅw pu tutavot tutuqaynayaqamuy amumi noiwni; noqw puma nuy nīnayaniqey pasiwnayani. \v 19 Pu nuy qa‐Jew‐sinmuy amumi noayaqw, puma inumi tututsiwyani; nuy wuvahtotani; pu nahoylehtsit aw nuy muayani. Nīk̇aṅw pāyis talq nu ahoy tātayni. \s1 A Mother’s Request \r (Mr 10.35-45) \p \v 20 Noqw pahsat pu Zebedeet timat yuy amum Jesus aw pitu. Noqw yuam put pas hihtatak̇aṅw aw okiwlawu, hihta tuṅlay’k̇aṅwo. \v 21 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Ya um hihta nāwakna? Noqw pam put aw paṅqawu: Ason um uhmoṅwqeniy ep qatuptuqw, as imuy itimuy amuṅaqw haqawa uhputvaqe qátuniqw, pu suhk̇awa uhsuyvaqe qátuniqat um itamuy hu’wani. \v 22 Noqw Jesus tíyotuy amumi paṅqawu: Uma hihta ōviy tūviṅlawhqey qa mātsi’ta. Ya pay uma nuy k̇ānavotpit aṅqw yúkuniqat aṅqw yúkuniqey suhtaq’ewa? Ya sen uma nuy hin tuvoylaiwtaqat pan tuvoylatiwniqe ōviy’o? Noqw puma put aw paṅqawu: Owi, pay itam suhtaq’ewa. \v 23 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Pay nu kānavotpit aṅqw yúkuniqat uma as soon qa yúkuni; piw nuy hin tuvoylaiwtaqat pan uma tuvoylatiwni. Nīk̇aṅw pay nu hakiy iputvaqe, sen isuyvaqe qátuniqat paṅqawniqey aw qa tutuyqawi. Nīk̇aṅw pay ason pas pam hakimuy amuṅem na’sastiwhq pam pumuy amumi noiwni. \v 24 Noqw ima pakwtnihqam put nanaptaqe, pumuy nātupkomuy amumi qa yan unaṅwtoti. \v 25 Noqw Jesus pumuy nāmi wáṅwayhqe, amumi paṅqawu: Uma navoti’yuṅqw imuy qa‐Jew‐sinmuy moṅwimat pumuy amumi tutuyqawya, noqw pavansinom öqalay pumuy nanvotnatiwisa. \v 26 Nīk̇aṅw uma hapi qa panyuṅwni. Pay umuṅaqw haqawa pas pávanniqey nāwaknaqa umuy nawus tumalay’tani. \v 27 Pu uma haqawa sustutuyqawniqey nāwaknaqa nawus piw sohsokmuy tūwikiamni. \v 28 Hikis pi nu’ Sinot Tiat qa hihta tu’yalawniqe ōviy pitu; pi nu nuhtumi unaṅwtapniqe ōviy pitu, piw sinmuy k̇aysiwhqamuy amuṅem iqatsiy táve’, pumuy ayo óyaniqe ōviy’o. \s1 Jesus Heals Two Blind Men \r (Mr 10.46-52; Lk 18.35-43) \p \v 29 Noqw pumuy Jerichot aṅqw ahpiyyaqw, qaan’ewakw hintaqam sinom Jesus aṅkya. \v 30 Noqw meh, lȫyöm qapostalqat tāqat pöqlave qatuk̇aṅw, Jesus aṅqe’niqw navotqe, tsa’lawhqe paṅqawu: Is okiw itamuy ōkwatuwaa, Tutuyqawhqa, um David tiat! \v 31 Noqw sinom pumuy mēwayaqe, qa hiṅqawlawniqat amumi paṅqaqwa. Noqw pahsat pu puma pas pāpu a’nö paṅqawu: Is okiw itamuy ōkwatuwaa, Tutuyqawhqa, um David tiat! \v 32 Noqw Jesus pep wunuptut, pumuy wáṅwayhqe, amumi paṅqawu: Ya nu umuy hintsanniqat uma nāwakna? \v 33 Noqw puma put aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, um as okiw itahposiy tālawnani. \v 34 Pu Jesus pumuy ōkwatuwhqe, pumuy pōsiyamuy aw hintsana; noqw pahsat pay pumuy pōsiam tālawva; noqw puma put aṅki. \c 21 \s1 The Triumphant Entry into Jerusalem \r (Mr 11.1-11; Lk 19.28-40; Jn 12.12-19) \p \v 1 Noqw puma Jerusalem aw hayiṅwnayaqe, Olive‐tsomot aw öki, Bethphage‐kitsókit aw’i. Noqw Jesus lȫqmuy put aw nánatuwnaqamuy ayataqe, \v 2 Amumi paṅqawu: Uma umupyeve kitsókit awnen; uma pep mōrot som’iwtaqw tiyat ámumnihqat túwani. Uma pumuy ṅaht, aṅqw inumi wikni. \v 3 Pu ason kurs hak umumi hiṅqawhq, uma aw paṅqawni: Tutuyqawhqa imuy nāwakna, kítani; noqw pahsat pay pam pumuy aṅqw lālayni. \v 4 Yan Tutuyqawhqat lavay’ayaat hin lavayhtiqat aw antsaniwa; ura pam paṅqawu: \v 5 Uma Sion ep sinmuy āawnayani: Meh, umuhmoṅwi aṅqw umumii, okiw’unaṅway’k̇aṅw mōrot akw tsokiwma, morohyat akw’a. \v 6 Noqw put aw nánatuwnaqam ahpiynihqe, Jesus hin amumi lavayhtiqat anhti; \v 7 Nihqe mōrot wikva, pu morohyata. Noqw sinom yuwsiy amutsmi ahpatota; noqw Jesus aqw wūvi. \v 8 Noqw sinom pas qaan’ewakw hintaqam pönawit yuwsiy ahpatota; pu pētu himutsotskit nantaqayat tsahqayaqe pönawit o’ya. \v 9 Noqw ima mohti’wisqam amuṅkyaqamuy amumum tsa’tiwisqe paṅqawwisa: Öqawmaṅwu, David tíata! Uma Tutuyqawhqat natṅwaniyat aṅ pitutoqat pas hihtatotani. Nam God Sus’oveqnihqa put öqalaa! \v 10 Noqw pam Jerusalem ep pituqw, kīve sinom hin mowawaykuqe paṅqaqwa: Ya pam hak’i? \v 11 Noqw sinom paṅqaqwa: I’ Tutuyqawhqat lavay’ayaata, Jesus, Galileet ep Nazareth aṅq’ö. \s1 Jesus Goes to the Temple \r (Mr 11.15-19; Lk 19.45-48; Jn 2.13-22) \p \v 12 Noqw pu Jesus God kīyat aw pítuhqe, ep ihpove huhyayaqamuy, pu hihta tuhtuy’yaqamuy sohsokmuy paṅqw tusoqlalayi, nit sīvat nāhoyṅwantotaqamuy huhyanpiyamuy takumna, pu höwihtuy huhyayaqamuy atsvewayamuy énaṅ’a; \v 13 Nihqe amumi paṅqawu: Ura Tutuyqawhqat lavay’ayaat put eṅem yan pēna: Iki nāwakinpikihu yan túṅwantiwni. Noqw tuwat soq uma put uuyiṅwtuy kivatoynaya. \v 14 Noqw hakim qapostalyaqam, pu qayaktaqam God kīyat ep put aw öki, noqw pam pumuy qalaptsina. \v 15 Noqw tsātsayom God kīyat ep saáataqe, paṅqaqwa: Öqawmaṅwu, David Tiat! Noqw God awwat mohpeq momṅwit‐niqw pu tutavot tutuqaynayaqam it nanapta. Pu puma pas nāp yórikya Jesus k̇ātutmalat hintsakq’ö; nīk̇aṅw tuwat a’nö itsívutotiqe, \v 16 Jesus aw paṅqaqwa: Ya um imuy hiṅqaqwaqw qa navota? Noqw pam amumi paṅqawu: As’a. Noqw ya uma it tutuvenit qa hisat aṅ tuṅwáya: Um titipostuy, pu yōyoṅyaqamuy moayamuy ahpiy pas suyan tayawintiwni, it aṅ’a? \v 17 Pu pam pumuy mātapt, kitsókit Bethanyt awnihqe, pep talöṅna. \s1 Jesus Curses the Fig Tree \r (Mr 11.12-14, 20-24) \p \v 18 Noqw talavay pam ahoy kīminik̇aṅw, tsöṅmoki. \v 19 Nit pam pöhut qalave nönvospaltsokit túwahqe, aw last, qa hihta ep tuwa, pay nahpit‐saa, nihqe aw paṅqawu: Pay um pas yahpiy qa hisat sipalay’vani, kita. Noqw pahsat pay nönvospaltsoki lāki. \v 20 Noqw put aw nánatuwnayaqam put tutwaqe, k̇ātayuṅqe paṅqaqwa: Is uti! Nönvospaltsoki súlaki. \v 21 Jesus lavayhtiqe, pumuy amumi paṅqawu: Nu umumi pas antsa paṅqawni: Pas uma qapēvewnayak̇ahk̇aṅw qa wiwsiye’ nuy nönvospaltsokit hintsanqat uma piw pan hintsak‐wisni. Hikis put epnihqe hóyokput uma hintsak‐wisni. Uma it tūkwit nahlak̇e’ wuhkovatuphamiq tūviwniqat aw paṅqaqwaqw, pam kurs hin qa panhtini. \v 22 Pu uma qapēvewni’k̇ahk̇aṅw Inay aw hihta ōviy tūviṅtote’, soon qa put makiwyani. \s1 The Question about Jesus’ Authority \r (Mr 11.27-33; Lk 20.1-8) \p \v 23 Noqw pam God kīyat aw pákihqe, sinmuy tutuqaynaqw, ima God awwat mohpeq momṅwit, pu sinmuy amuṅaqw wukw’a’yat put aw ökihqe, aw paṅqaqwa: Ya um hihta öqalat aw yank̇aṅw īit hintsaki? Hak uṅ it öqalat maqa? \v 24 Noqw Jesus lavayhtiqe amumi paṅqawu: Kurs nu tuwat umuy sukw hihta tūviṅtani; noqw kurs uma nuy put āawnayaqw, nu tuwat hihta öqalat aw yank̇aṅw īit hintsakqey umuy āawnani. \v 25 Ura John kūyit akw tūtuvoylalawu. Pam pantsakniqey haqaqw makiwa? sen ōveqatsit aṅqö’? sen sinmuy amuṅaqö’? Noqw puma nānami yuaatotaqe paṅqaqwa: Ya sen itam Oṅaq’ö, kitotani? Soon qa pam itamumi paṅqawni: Noqw hinoqw uma put aw qa tūtuptsiwa? \v 26 Ya sen itam sinmuy amuṅaq’ö kitotani? Nīk̇aṅw itam sinmuy mamqasya. Pi sinom sohsoyam John Tutuyqawhqat lavay’ayaatnihqat pan mātsi’yuṅwa. \v 27 Noqw puma lavayhtotiqe Jesus aw paṅqaqwa: Kurs itam hin paṅqaqwani; noqw pam umumi paṅqawu: Pay nu ōviy piw soon hihta öqalat aw yank̇aṅw īit hintsakqey umuy āawnani. \s1 The Parable of the Two Sons \p \v 28 Noqw ya uma hin wūwantota? Hak tāqa lȫqmuy tiyotimuy’ta; nihqe pam mohti’maqat awnihqe aw paṅqawu: Itii, um pu’ iovauyiy ep tumalay’tani. \v 29 Noqw pam lavayhtiqe nay aw paṅqawu: Sóoni, kitat, pay hihsavoniqw wuwniy alöṅtaqe aw haqamii. \v 30 Pu pam aṅknihqat awnihqe aw piw án lavayhti. Noqw pam hu’waqe nay aw paṅqawu: Nu awni, itanaa, kitat pay qa aw’i. \v 31 Noqw ya úmuyniqw imuy lȫqmuy amuṅaqw himuwa nay tunatyayat anhti? Noqw puma aw paṅqaqwa: Pay mohti’maqa. Noqw Jesus amumi paṅqawu: Nu umumi pas antsa paṅqawni: Ima moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqam, pu tokoy huhyayaqam momoyam umupyeve pay God moṅwtunatyayat aw yuṅta. \v 32 Pi John súantaqat pöhut umuy āawnaniqe umumi pituqw uma put aw qa tūtuptsiwa; noqw aṅwu pi moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqam, pu tokoy huhyayaqam put aw tūtuptsiwa. Noqw as uma aw yórikyat umuhtunatyay aṅqw qa lasya, uma as aw tūtuptsiwanik̇aṅwo. \s1 The Parable of the Tenants in the Vineyard \r (Mr 12.1-12; Lk 20.9-19) \p \v 33 Huvam inumi tuqayvastotaa. Noqw nu umuy tūwutsit āawnani. Hak tāqa ōvat uyht, put aw ṅöyakna, nit haqam ōvat pālayat yuykuyaniqat eṅem qölötat, tuwalankihut kīta; nit ūyit tumalay’yuṅqamuy amumi put mātapt, yāvoqhaqamii. \v 34 Pu ōviy kwaṅwtinisavotiqw pam tumal’aymuy ūyit tumalay’yuṅqamuy amumi hōna, aniwnit ömahtotaniqat ōviy’o. \v 35 Noqw ūyit tumalay’yuṅqam put ayamuyatuy ṅuahtotaqe, sukwat wuvahtota, pu sukwat nīnaya, pu sukwat tatatupya. \v 36 Pu piw pam pētuy tumal’aymuy mohti aqwyaqamuy amuhpenihqe hóyokiwtaqamuy amumi ayata. Noqw puma pumuy mohti’ ökihqamuy amún hintsatsna. \v 37 Pahsat pu pam nuhtuṅk pas tiy pumuy amumiq tavi paṅqawhqee: Puma pay itiy soon qa k̇aptsi’totani, yan wūwaqee. \v 38 Noqw soq ūyit tumalay’yuṅqam tiyat tutwaqe nānami paṅqaqwa: I’ hapi nay akpetaniqa. Taa, itam nīnayani, nen itam hihta himuyat himhtotani, kitota. \v 39 Nihqe puma put ṅuayat, ovauyit aṅqw qalavo tūvayat, nīnaya. \v 40 Taay, noqw ya ōvat ūyi’taqa pite’, ūyit tumalay’yuṅqamuy hintsanni? \v 41 Noqw puma put aw paṅqaqwa: Soon qa pam pumuy qahopihtuy qöyani, nit pas pētuy tumal’ayhtani; noqw puma put kwaṅwtiqw put aw kiwismantani, kitota. \v 42 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ya uma qa hisat it tutuvenit aṅ tuṅwáya? Owa kīlalwaqamuy amuhpiy qalavo tūviwhqa hapi tuyqaatniwhti. Tutuyqawhqa it tumaltaqw, itamuyniqw k̇ātatayhpi, it’a? \v 43 Yaniqw ōviy nu umumi paṅqawni: God moṅwtunatyaat umuṅaqw nawhkiwht, pu hihtuywatuy sinmuy amumi noiwni. Noqw puma hapi moṅwtunatyat ep sinoiwyuṅqamuy amún hinwisni. \v 44 Noqw it owat ep posqa hapi yóṅoyhtimantani; nīk̇aṅw ason pam owa hakiy aw pohse’ put pās tostani. \v 45 Noqw God awwat mohpeq momṅwit, pu Pharisee‐sinom, puma put lavayiyat aw tūqayyuṅqe māmatsyaqw, kurs pay pam pumuy yuaata. \v 46 Nihqe puma as put ṅuayaniqey unaṅwtotit, piw sinmuy maqastoti, púmuyniqw pam Tutuyqawhqat lavay’ayaatniqw ōviy’o. \c 22 \s1 The Parable of the Wedding Feast \r (Lk 14.15-24) \p \v 1 Noqw Jesus tūwutsit hihta tuawi’taqat akw pumuy amumi lavayhtiqe paṅqawu: \v 2 Oveqatsit aṅqw moṅwtunatya hakiy moṅwit tiat nāaptsinaqw eṅem nōvatiwhqat anta. \v 3 Put naat nōviwhqat aw tūtsamiwyuṅqamuy wáṅwayyaniqat ōviy ayamuy aṅqe’ ayata. Noqw tūtsamiwyuṅqam awyaniqey qa nānawakna. \v 4 Pahsat pu piw pam pētuy tumal’aymuy ayataqe amumi paṅqawu: Uma tūtsamiwyaṅqamuy amumi paṅqaqwani: Taay, nōva pās yukilti; nu iwakasvokmuy, pu iwakashoymuy wi’yuṅqamuy qöya; noqw shosoy himu pās yukiwta. Uma nāaptsinaqat ep nōviwhqat awyani. \v 5 Noqw puma put paysoqtotaqe, haqe’ nankwusa, suhk̇a pāsay aw’i, pu suhk̇a huhyanpiy aw’i. \v 6 Noqw pētu tumal’aymuyatuy ṅuahtotat, pumuy okiwsasnat, qöqya. \v 7 Noqw moṅwi put navotqe itsivuti; nihqe pumuy amumi solāwamuy ayataqw, puma tumal’aymuyatuy qöqyaqamuy tuwat qöqya; nit kitsókiyamuy taqtsokya. \v 8 Noqw pahsat pu moṅwi tumal’aymuy amumi paṅqawu: Pas nāaptsiniwhqat ep nōviwhqat pās yukiwta; noqw kurs tūtsamiwyaqam qahopitu. Noqw ōviy soon pumuy amuṅaqw haqawa nōviwhqat aṅqw nösni. \v 9 Taay, uma aṅqe’ pöhut aṅ nankwuse’, hakimuy hihsa’nihqamuy tutwe’, uma pumuy nōviwhqat aw tūtsamtotani. \v 10 Noqw ōviy puma tumal’a’yat aṅqe’ pöhut aṅ nankwusaqe, hakimuy hihsa’nihqamuy tutwaqe, paṅso tsovalaya, qalomásinmuyu, pu lomasinmuyu. Noqw haqam nāaptsiniwhqat ep sinom ohpo. \v 11 Noqw moṅwi tūtsamiwyuṅqamuy amumi kuyvatoqe, ep pákihqe, hakiy tāqat nāaptsiniwhqat ep yuwsit qa yuwsi’taqat tuwa. \v 12 Nihqe pam put aw paṅqawu: Ikwátsi, ya um hin nāaptsiniwhqat ep yuwsit qa yuwsi’k̇aṅw pew paki? Noqw kurs pam hiṅqawni. \v 13 Pahsat pu moṅwi tumal’aymuy amumi paṅqawu: Huvam māyat, pu hok̇ayat somyat ayo’haqami ihpomi qalālat aw uma tūvayani. Pep tsaykitiwni, pu tama ṅuritiwni. \v 14 Pay as k̇aysiwhqam wáṅwayniwya; nīk̇aṅw pay híkiyom namorstiwya. \s1 The Question about Paying Taxes \r (Mr 12.13-17; Lk 20.20-26) \p \v 15 Pahsat pu Pharisee‐sinom ahpiyyaqe, hin as put lavayiyat akw núansanyaniqey ōviy namivavasiwnaya. \v 16 Nihqe puma hakimuy pumuy amumi nánatuwnayaqamuy pu Herod aṅqw wīsiwtaqamuy Jesus aw hōnayaqw, puma paṅqaqwa: Tūtutuqaynaqa, itam ūmi navoti’yuṅqw, um pas qaatsatnihqat hintsaki; nihqe um God tuwiyat suan tūtutuqayna; pu um qa sinonuiña, ispi um sinmuy wuwniyamuy qa k̇aptsi’taqee. \v 17 Um kurs ōviy itamuy āawnani, Ya um hin wūwanta? Ya pay itam hihta aṅ sivit Caesar aw ōoyyaniqw pam súanta? Sen qa súanta? \v 18 Noqw Jesus pumuy nukpantunatyayamuy tuway’taqe, amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw nuy unaheptota, nawip’ew hintsatsk̇aqamu? \v 19 Kurs tax ep sīvat inumi mahtaknayaa. Noqw puma put aw put mahtaknaya. \v 20 Noqw pam amumi paṅqawu: Ya i’ hakiy taywaata? Pu hakiy tuṅwniat aṅ pey’ta? \v 21 Noqw puma put aw paṅqaqwa: Caesar hapi. Pahsat pu pam amumi paṅqawu: Panta hápiniqw; ōviy uma Caesar himuyat Caesar aw noayani; pu uma God himuyat God aw noayani. \v 22 Noqw puma yan nanaptaqe, kurs hiṅqaqwaqe, k̇ātayuṅt, put mātapyat, ahpiyya. \s1 The Question about Rising from Death \r (Mr 12.18-27; Lk 20.27-40) \p \v 23 Noqw pay put tālat ep hakim Sadducee‐sinom, yaw so’pum pay ahoy qa yesvaniqat paṅqaqwaqam, put aw ökihqe tūviṅtotaqe, \v 24 Aw paṅqaqwa: Tūtutuqaynaqa, ura Moses hapi paṅqawu: Kurs tāqa qa tímuy’k̇aṅw mokq, put pāvaat, sen tupkoat put nȫmayatniṅwuqat amum qatupte’, put eṅem tíoymantani. \v 25 Noqw ura as hakim tsáṅe’nihqam nānatupkom yēse. Noqw amuṅaqw suspavaam as nȫmatat, qa tímuy’vat, pay mōki; nihqe tupkoy aw nȫmay mātavi. \v 26 Noqw aṅknihqa pay piw anhti; noqw pu amuṅknihqa pay piw amunhti. Noqw puma as tsáṅe’nihqam put nȫmatotaqw, qa hihtawat eṅem wuhti ti’va. \v 27 Noqw nuhtuṅk pu’ wuhti tuwat mōki. \v 28 Noqw ya ōviy sinmuy ahoy yesvaqw, pam hihtawat pumuy tsáṅe’nihqamuy nȫmaatni? Pi puma sohsoyam put nȫmatota. \v 29 Noqw Jesus amumi paṅqawu: Suyan pi uma tutuvenit‐nik̇aṅw pu God öqalayat qa tuwi’yuṅwa. Nihqe paniqw hapi ōviy uma qa suan wūwaya. \v 30 Pi sinom ahoy yesve’, soon nȫmalalwani, piw soon puwsuṅwlalwani; pas puma ōveqatsit ep God hoṅviaymuyatuy amunyuṅwni. \v 31 Noqw kurs uma so’qam ahoy yesvaniqat ep tūviṅtotaqw‐ya uma qa hisat tutuvenit aṅ it tuṅwáya: Ura God umumi paṅqawu: \v 32 Nu hapi Abraham, pu Isaac, pu Jacob, pumuy Tutuyqawhqaamu, it’a? (Noqw ōviy puma nāto yēse.) Oviy pi God qa so’pumuy amumi tutuyqawi, pi yesqamuy amumii. \v 33 Noqw sinom it nanaptaqe, put tutuqayhpiyat ep k̇ātayuṅwa. \s1 The Great Commandment \r (Mr 12.28-34; Lk 10.25-28) \p \v 34 Noqw yaw pam Sadducee‐sinmuy moavöltaqat Pharisee‐sinom nanaptaqe, puma sumitsovalti. \v 35 Noqw pumuy amuṅaqw suhk̇a tutavot aw tuvoti’taqa put unahepqe, tūviṅtaqe aw paṅqawu: \v 36 Tūtutuqaynaqa, ya tutavot ep himuwa pas suspavani? \v 37 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Um God Uhtutuyqawhqay aw sohsok uh’unaṅway akw unaṅway’tani, pu sohsok uhhikwsiy akw’a, pu sohsok uhwuwniy akw’a. \v 38 I’ hapi susmohti‐nik̇aṅw pu suswuyoq tutavo. \v 39 Noqw aṅknihqa pay piw put anta: Um pas nāmi hin unaṅway’taqey pan uhsinosṅway aw unaṅway’tani. \v 40 Pi sohsoy tutavo pu Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy lavayiam imuy lȫqmuy tutavot hapi ahpiy’o. \s1 The Question about the Messiah \r (Mr 12.35-37; Lk 20.41-44) \p \v 41 Noqw nāt Pharisee‐sinom tsovawtaqw, Jesus pumuy tūviṅtaqe, \v 42 Amumi paṅqawu: Ya uma hin Christ aw wūwantota? Ya pam hakiy tíata? Noqw puma put aw paṅqaqwa: David hapi pam tíata. \v 43 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Noqw pantaqw hinoqw David Qahováriwtaqat Hikwsit ahpiy put Moṅwílawu? Oviy pi paṅqawu: \v 44 Tutuyqawhqa Imoṅwiy aw paṅqawu: Um hāk iputvaqewat qátuni, hisat nu uhtuwqamuy áṅwutaqw, puma ūmi maqaptsi’yuṅwniqat pahsavoo. \v 45 Noqw kurs David put Moṅwílawhq, hin pam put tíatni? \v 46 Noqw soon kurs hak put hu’wani. Piw pāpu qa hak pahpiy put hihta tūviṅtaniqey aw unasaki. \c 23 \s1 Jesus Warns against the Teachers of the Law and the Pharisees \r (Mr 12.38-39; Lk 11.43, 46; 20.45-46) \p \v 1 Pahsat pu Jesus sinmuy‐nik̇aṅw pu put aw nánatuwnayaqamuy amumi lavayhtiqe, \v 2 Paṅqawu: Tutavot tūtutuqaynayaqam Pharisee‐sinmuy amumum Moses qeniyat ep hōñi. \v 3 Paniqw ōviy uma pumuy lavayiyamuy aw tūqayyuṅwi, pu umuy hinhtotiniqat umumi paṅqaqwaqw uma panhtotimantani; nīk̇aṅw uma pumuy qa tututsk̇anayani. Taq puma as nuhtumi yuaatiwisk̇ahk̇aṅw, lavayiy qa an hinwisa. \v 4 Taq puma soñawnen hihta s’nö putut mok̇ahtotat, hakiy īkwiltoynayaṅwu; nīk̇aṅw soon ṅas’ew put paaṅwayaṅwu. \v 5 Nihqe nāp hihta hintsatsk̇aqey mahtakni’yuṅwniqey ōviy pantsatsk̇a. Puma God lavayiyat hihta aṅ pey’yuṅqat put qötösosomhpi’yuṅṅwu, pu may aṅ pīwu, pu yuwsiy wupatsamimhtoynaya. \v 6 Pu haqe’ nōviwhqat aṅ mohk̇aqe qeqnit tuṅlay’yuṅṅwu, pu tsotsvalkiva qenit pas pávanyaqat pīwu. \v 7 Pu sinom kīsonva pumuy pas hihtay’yuṅwniqat nānawakna, pu Tutuqaynaqa yan túṅwantiwyaniqey tuṅlay’yuṅwa. \v 8 Noqw uma hapi Tutuqaynaqa qa yan túṅwantiwyani; pi sūk̇a umuy tutuqaynaqa, Christ; noqw uma sohsoyam nānatupkomu. \v 9 Pu uma tūwaqatsit ep qa hakiy nálalwani; pi sūk̇a Umunaa, ōveqatsit ep qátuhqa. \v 10 Pu piw uma Tūtsami’wisqey qa yan túṅwantiwyani; pay pi sūk̇a umuy tsāmi’maqa, Christ. \v 11 Pay umuṅaqw pas suspavannihqa umuy tumalay’mani. \v 12 Haqawa pavan nāhihtataqa hapi qahimuniwhtini; pu nāqahihtataqa hapi a’nö hímuniwhtini. \s1 Jesus Condemns Their Hypocrisy \r (Mr 12.40; Lk 11.39-42, 44, 52; 20.47) \p \v 13 Nīk̇aṅw is ohi uma tutavot tutuqaynayaqamu, pu Pharisee‐sínomu, nawip’ew hinyuṅqamu! pi uma ōveqatsit aṅqw moṅwtunatyat aw sinmuy uhtsi’yuṅwa; uma as qa aw yuṅtak̇aṅw, aw yuṅniqamuy qa nakwhantoynaya. \v 14 Is ohi uma tutavot tutuqaynayaqamu, pu Pharisee‐sínomu, nawip’ew hinyuṅqamu! uma koṅnanalvutuy kīkiyamuy nawhkilalwa; pu uma nawip’ew nānawakne’, sutsépyuaaykuyaṅwu. Paniqw hapi ōviy uma pas pavan qalomáyukuniwyaniqey aqw hoyta. \v 15 Is ohi, uma tutavot tutuqaynayaqamu, pu Pharisee‐sínomu, nawip’ew hinyuṅqamu! Pas pay uma hakiy umuhtuptsiwniy aw tuptsiwnayaniqe ōviy pātuwaqatsit, pu tūwaqatsit aṅ ahsupoq nankwusaṅwu. Noqw uma put aw tuyqawvayaqw, pam umuhpenihqe pas qalomáhintsakṅwu. Noqw ōviy God nawus maskive qȫhit aqw put sivintoynani, umuhpenihqe hóyokiwtaqata. \v 16 Is ohi uma tūtsamyaqam qapostalyaqamu! Oviy pi uma paṅqaqwa: Hak lavayhte’: Nam ilavayi God kīyat hin hūrs wúnuhqat pan wúnuni kite’, pam soñawnen qa hinwat lavayhtiṅwu. Nīk̇aṅw kurs pam Ilavayi it sik̇avalasivat God kīyat epnihqat an pasiwtani kite’, pam nawus lavayiy kurs hin qa anhtini. \v 17 Uma ṅasta wuwni’yuṅqamu qapostalya! Ya himuwa pas pávanniqw ōviy’o? sen sik̇avalasiva? sen God kīata? Pi put kīat hapi sik̇avalasivat pas hihtataṅwu. \v 18 Uma piw pan tūtutuqaynaya: Hak lavayhte’: Nam ilavayi God kīyat ep hom’oyvihk̇at an pasiwtani, kite’, pam soñawnen qa hinwat lavayhtiṅwu. Nīk̇aṅw hak lavayhte’: Nam ilavayi hom’oyvihk̇at ep kuwahtiput an pasiwtani, kite’, nawus pam lavayiy kurs hin qa anhtini. \v 19 Uma núanhihtu qapostalyaqamu! Ya himuwa pas pávanniqw ōviy’o? sen kuwahtipu? Sen hom’oyvihk̇a? Pi pam hapi kuwahtiput pas hihtataṅwu. \v 20 Paniqw ōviy hom’oyvihk̇at akw öqalat lavayiy pasiwnaqa piw kuwahtiput pep oyiwhqat akw pan lavayhtiṅwu. \v 21 Piw God kīyat akw öqalat lavayiy pasiwnaqa piw God pep ki’taqat akw pan lavayhtiṅwu. \v 22 Pu hak ōveqatsit akw öqalat lavayiy pasiwnaqa hapi God moṅw’atsvewayat akw pan lavayhtiṅwu, pu put ep tsokiwtaqat akw’a. \v 23 Is ohi uma tutavot tūtutuqaynayaqamu, pu Pharisee‐sínomu, nawip’ew hinyuṅqamu! uma pi umuh’uyiy aṅqw nēnevenit pakwút‐sikivo sun oyit God aw noayaṅwu; nīk̇aṅw soq God tutavoyat pas pávanyaqat uma ayo yuykuya; uma sinmuy amuṅem suan hin yukuyaniqey qe’toti; uma ṅasta núokway’yuṅwa; uma qa suan hinwisa. Uma as pávanyaqat tutavot aṅ ahsupoq hinwisnik̇aṅwo, pu it qa pas qatuvosnihqat aṅ pīwu. \v 24 Uma hihtu qapostalk̇ahk̇aṅw tūtsamyaqamu! pas uma totophohyat ōviy kūyit tsahkwakink̇ahk̇aṅw, it himuvohkot pȫlay’taqat kwukwú’ya. \v 25 Is ohi uma tutavot tūtutuqaynayaqamu, pu Pharisee‐sínomu, nawip’ew hinyuṅqamu! Uma kuyapkuyit, sen tsaqaptat ōvaqe‐sa kwaṅw’ewakwnihqat anyuṅwa, nīk̇aṅw soq hihta tukwhanayaniqey‐sa tunatyawyuṅwa, Pu uma qanamítuyqawi’yuṅṅwu. \v 26 Um qapostal Pharisee‐sino, um mohti uhkuyapiy ahsonṅaqw kwaṅw’ewakwtaqw, pam ōvaqe piw kwaṅw’ewayni. \v 27 Is ohi uma tutavot tūtutuqaynayaqamu, pu Pharisee‐sínomu, nawip’ew hinyuṅqamu! Uma tūtuamit qötsálwiwyuṅqat anyuṅwa. Pay as antsa pi pam ōvaqe lomasosniwa; noqw pi ahsonve sinmuy ȫqaam aṅ opom’iwyuṅwa, pu sohsoy himu toyoy’eway’o. \v 28 Noqw pan uma suovaam pay suan hinyuṅqey nuhtumi namtaknaya; nīk̇aṅw uma pan atsáy’k̇ahk̇aṅw qa súanhinwisa. \s1 Jesus Predicts Their Punishment \r (Lk 11.47-51) \p \v 29 Is ohi uma tutavot tūtutuqaynayaqamu, pu Pharisee‐sínomu, nawip’ew hinyuṅqamu! Uma pi Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy amuṅem tuamhqölöt lomahinyuṅqat yuykuya, pu aṅ hakimuy súanyuṅqamuy haqe’ tūam’iwyuṅqat aṅ aw nukwáṅwsonilantotaqe, \v 30 Paṅqaqwaṅwu: Pas as itam itanamuy qatsíyamuy ep yēse’, soon amumum Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy qöqyani. \v 31 Yan uma Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy qöqyaqamuy tímatnihqey nāsuhputsni’yuṅwa. \v 32 Taay! Huvam umunamuy hihta yayhnayaqat aw antsatsnaa. \v 33 Uma lölöqaṅhtuy amunyuṅqamu, uma tsūtsu’tuy aniwnimatu! ya uma hin qȫhit aqw maspiwyaniqey aṅqw ayo nöṅakni? \v 34 Pantaqw ōviy meh! Nu hapi umumi lavay’a’yatuy hōnani, pu suan wuwni’yuṅqamuyu; pu tūtutuqaynayaqamuy nu umumi ayatani. Noqw haqawatuy uma qöqyani; pu haqawatuy nahoylehtsit aw múayani; pu haqawatuy uma umuhtsotsvalkiy aṅ a’nö wuvahtotani, nen aṅ aqwhaqami kitsókinawit pumuy okiwsahsanyani. \v 35 Noqw God umuy hapi tukopani, sohsokmuy suan hinwisqamuy umunam qöqyaqat ahpiy’o, it súantaqat Abel qatsíyat ep’e, pu aṅk yesqamuy pīwu, pu Barachias tiyat Zacharias yan mātsiwhqat qatsíyat ep’e. Ura uma God kīyat‐nik̇aṅw pu hom’oyvihkat pumuy amuhtsave put nīnaya. \v 36 Pas antsa nu umumi paṅqawni: God pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy amumi sohsok it yantaqat ep nāoyni. \s1 Jesus’ Love for Jerusalem \r (Lk 13.34-35) \p \v 37 Is ohi úmaa, Jerusalem ep sínomu! Is ohi umuṅemi! Uma Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy qöyantotaqamu, pu umumi ayatiwyaqamuy tatatupqöyantotaqamu! Pas as nu hihsakishaqam umuy tsovalani, kowakowuhti timuy masay atpik̇aqe taṅataṅwuqat pan’i; noqw uma qa nānakwha. \v 38 Meh! God umuhkiy pay tatamhta. \v 39 Pi nu umumi paṅqawni: Pay uma yahpiy haqahpiy soon inumi yórikyani. Nīk̇aṅw ason hisat aw pituqw, uma paṅqaqwani: Tutuyqawhqat natṅwaniyat aṅ pitutoqa nam tayawintiwaa, uma kitotani; nen pep pu’ uma inumi piw yórikyani. \c 24 \s1 Jesus Speaks of the Destruction of the Temple \r (Mr 13.1-2; Lk 21.5-6) \p \v 1 Pu Jesus paṅqw yamakt, God kīyat aṅqw ahpiy’o; noqw put aw nánatuwnayaqam God kīyat ep aṅ kīiwyuṅqat put aw mahtaknayaniqe put aw öki. \v 2 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ya uma sohsok it aṅ qa tāyuṅwa? Pas antsa nu umumi paṅqawni: Pay nāt pas qa haqam i’ owa nāp qeniy epni. Pas sohsoy sahpukniwni. \s1 Troubles and Persecutions \r (Mr 13.3-13; Lk 21.7-19) \p \v 3 Noqw pam tsomot Olivet epeq qatuqw, put aw nánatuwnayaqam pay nanalt put aw ökihqe aw paṅqaqwa: Um itamuy āawnani: Ya īi hisat yaniwhtini? Pu uṅ hisat pítuniqat himu put tuawi’tani, pu qatsit sohtiniqata? \v 4 Noqw Jesus lavayhtiqe pumuy amumi paṅqawu: Uma tunatyaltotini; noqw qa hak umuy ūnatoynani. \v 5 Taq nāt k̇aysiwhqam inatṅwaniy aw yank̇ahk̇aṅw ök̇e’, paṅqaqwani: Nu’ hapi Christ kitotani, nen k̇aysiwhqamuy ūnatoynayani. \v 6 Pu uma nāqöyiwuy yāvaqnihqat nanvotyani, pu umuhhayhk̇e’ nāqöytaqw uma nanaptani. Nīk̇aṅw uma qa hin unaṅwtotini. Pi pay pam pāvantaqa pas soon qe’ni. Nīk̇aṅw pay hapi nāt qa pep so’ṅwamiq pítuni. \v 7 Pi aṅqe’ hihtuwat sinom hihtuywatuy sinmuy amumi wuṅkuyamantani. Pu moṅwtunatya sukw moṅwtunatyat ehpewhtimantani. Pu hāhaqe’ tsöṅösqatsini, wukotuyhqatsini, pu tutskwa tayayaykuni. \v 8 Ii hapi hīhihta k̇ānanvotpit yayhniata. \v 9 Noqw sinom sohsoyam umumi qa suhtaq’ewyani, uma isinomniqw ōviy’o. Noqw puma umuy okiwsahsanyat, umuy qöqyani. \v 10 Noqw pahsat pu k̇aysiwhqam tuptsiwniy aṅqw lasye’, nānami qa suhtaq’ewyani. Noqw sūk̇a sukw momṅwituy aw mātapni. \v 11 Noqw k̇aysiwhqam hoṅve’, Tutuyqawhqat lavay’aymatnihqey atsáy’k̇ahk̇aṅw k̇aysiwhqamuy ūnatoynayani. \v 12 Ephaqam qaanhtipu tūwaqatsit aṅ ahsupoq kúrukiwmani, noqw ōviy k̇aysiwhqam nami’naṅway aṅ peveltotini. \v 13 Noqw pay yūmosa aṅ kuytaqa hapi ayo yámakni. \v 14 Noqw isinom tūwaqatsit aṅ ahsupoq it lomatuawit yuaatotaqw, sinom sohsoyam nanaptani. Noqw pep pu’ so’ṅwamiq pítuni. \s1 The Awful Horror \r (Mr 13.14-23; Lk 21.20-24) \p \v 15 Ura Tutuyqawhqat lavay’ayaat Daniel yan lavayhti: Hak nuhtsel’ewaynihqa tūkiqötaniqa wunuptuni. Aṅ túṅwantaqa māmatsni. Noqw ōviy ason uma put God kīyat pas himunihqat ep wúnuhqat aw yórikyaqw, \v 16 Pep pu’ ima Judeat aṅ yesqam tuhtukwimiq watqani. \v 17 Pu i’ hak kits’oveqnihqa paṅqw hāwe’, nawus soon hihta ōviy ahpami papkini, súwayaniqe ōviy’o. \v 18 Pu i’ hak pasve hinnumqa soon yuwsiy ōviy kīmini. \v 19 Noqw hisat aw pituqw, pep hapi pu’ haqawat aṅ nö’yiwyuṅqamuy, pu yōyoṅnayaqamuy kurs hin watqaniqamuy amuṅem pas is óhini. \v 20 Noqw pas pay okiw uma qa tömö’ watqaniqey ōviy Umunay aw tūviṅlalwani, piw qa nasuṅwintalöṅnit ep’e. \v 21 Taq pep aw pituqw, qaan’ewakw k̇ānavotpini, pas tūwaqatsit hisat yukiltiqat aṅqw pew pahsavo qa hisat pan hiniwhtiqat pan’i, pas qae, piw soon hisat pāpu paniwhtini. \v 22 Noqw as talöṅwintiwhqa qa pelvotiqw, soon hak ayo yámakni. Noqw pay hapi Tutuyqawhqat namoramuyatuy amuṅem tunatyat ahpiy pam pelvotini. \v 23 Pep pu’ ason kurs hak umumi, Meh, yep Christ kitaqw, sen Ayamo, kitaqw uma qa tūtuptsiwani. \v 24 Taq nāt hakim Christ‐nihqey nātsok̇ani’yuṅqam mātaqtotini; pu Tutuyqawhqat lavay’aymatnihqey nātsok̇ani’k̇ahk̇aṅw hoṅvani, qa púmayak̇aṅwo; nen hīhihta k̇ātatayhpit hihta tuawi’taqat hintsatsk̇ani, pas qaöwíhintaniqw ōviy kurs as hin pasiwtaniqw hikis pi aṅ Tutuyqawhqat namoramuyatuy ūnatoynayani. \v 25 Noqw meh, uma hapi pay nanapta, ispi nu aṅwu pay umuy put āawnaq’ö. \v 26 Paniqw ōviy kurs puma umumi Meh, taq pam qayēsiwhpuve qatu, kitotaqw, uma qa awhaqamiyani; sen Meh, pam yūpaveq qatu, kitotaqw, uma qa tūtuptsiwani. \v 27 Pi hōpaq talwihpiki tēveṅehaqami mātaqtiṅwu; noqw pay hapi pantani hisat Nu, Sinot Tiat, pítuniq’ö. \v 28 Pi haqam himu mokput tokoatniqw, paṅso wiwsokt tsovaltiṅwu. \s1 The Coming of the Son of Man \r (Mr 13.24-27; Lk 21.25-28) \p \v 29 Noqw pahsat put k̇ānavotpit atsve āpiy pay tāwa qa tālawvani, pu mūyawuy aṅqw qa talni, pu sōtu tokpelat aṅqw löhöhöykuni, pu ōvaqe hīhimu öqala tayayaykuni. \v 30 Noqw pahsat pu himu tokpelat epeq mātsiltini, nuy Sinot Tiyat pítuniqat tuawi’taniqee. Noqw pahsat pu tūwaqatsit ep sohsoyam nanāpwat sinom tsaykitani; noqw pu Nu, Sinot Tiat, öqalat yank̇aṅw, qaan’ewakw son’iwk̇aṅw, ōvaqe ōomawhtuy akw hawtoqw, puma nuy tutwani. \v 31 Noqw itötöqpi a’nö töqtiqw, nu ihoṅviaymuy aṅqe’ ayatani; noqw puma inamoramuy tūwaqalvoqhaqami yesqamuy nānan’ivaqw tsovalayani. \s1 The Lesson of the Fig Tree \r (Mr 13.28-31; Lk 21.29-33) \p \v 32 Taay, kurs uma nönvospaltsokit hihta tuawi’taqat nanaptani. Put nantaqaat palmokte’ sákwawsate’, nahpi’wisq, kurs tal’aṅwhayiṅwtiqat uma nanaptaṅwu. \v 33 Noqw pan hapi uma sohsok īit hihta aw yórikye’, soon pas nu hisat pítuniqat uma nanaptani. Pep hapi nu soñawnen hötsíwhpeq wúnuhqat uma nanaptani. \v 34 Pas antsa nu umumi paṅqawni: Soon nāt ima sinom tūtuwayaqw, pay īi sohsoy yaniwhtini. \v 35 Pay tokpela, pu tūwaqatsi tūwayani; nīk̇aṅw ilavayi hapi pas soon tūwayani. \s1 No One Knows the Day and Hour \r (Mr 13.32-37; Lk 17.26-30, 34-36) \p \v 36 Nīk̇aṅw hisat aw pítuniqat, pu haqe’ qalawmaqwhaqamniqat hapi qa hak navoti’ta. Pas qae, ōveqatsit ep hoṅvia’yam hikis qa navoti’yuṅwa. Pas Ina nāla put navoti’ta. \v 37 Noqw ura Noet qatsíyat ep hin hiniwhtiqat pay hapi piw pantani hisat Nu, Sinot Tiat pítuniqat ep’e. \v 38 Pay ura nāt qa pātsikq, sinom nōnova, pu hīhikwya; nȫmalalwa, pu puwsuṅwlalwa, hisat Noet pākihut aqw pákihqat aw pahsavoo. \v 39 Nihqe puma qanavoti’yuṅqe pātsikq, puma sohsoyam súlawhti. Noqw pay piw hapi pantani hisat nu’ Sinot Tiat pítuniqat ep’e. \v 40 Pep pu’ hakim lȫyöm haqam pasveni; suhk̇a wīkiwhq, suhk̇a akwsiṅwni. \v 41 Pu hakim lȫyöm wuhtit ṅúmantani; suhk̇a wīkiwhq, suhk̇a akwsiṅwni. \v 42 Pantaqw ōviy uma tunatyawyuṅwni, taq Umuhtutuyqawhqa hisat pítuniqat uma qa navoti’yuṅwa. \v 43 Noqw uma it navoti’yuṅwni: Pi as ki’taqa uyiṅwut hísatniqw pítuniqat navoti’te’, soon qa tūwalani, nen soon put kīyat haqe’ aw pákiniqw pam pánani. \v 44 Paniqw ōviy uma pās moṅwvas’iwyuṅwni; taq uma nāt qa pan wūwantotaqw, nu’, Sinot Tiat pítuni. \s1 The Faithful or the Unfaithful Servant \r (Lk 12.41-48) \p \v 45 Taa. Ya hak haqam hihta aṅ suan hinmaqa suan wuwni’taqa tumal’aya? Put hapi moṅwi tumalsuṅwamuyatuy amumi moṅwtapq, pam pumuy aṅsakis tunöshuylawni. \v 46 Kurs moṅwi hisat ahoy pite’, put nāt suan tumalay’maqat aw yorikq, pam hahlayhpit epni. \v 47 Pas antsa nu umumi paṅqawni: Put moṅwíat pas soon put qa sohsok hihta himuy aw moṅwtapni. \v 48 Nīk̇aṅw kurs as pam tumal’aya qahopinen, pam unaṅwpeq paṅqawni: Imoṅwi pítuniqey pas nāt haqami tavi’ma, kítani. \v 49 Nen pu’ tumalsuṅwamuy wuvahtivak̇aṅw, pu honaqkuyit akw hōnaq’iwyuṅqamuy amumum tūmoyk̇aṅw, pu hīhikwni. \v 50 Pu pam qa hin pan wūwank̇aṅw, moṅwiy qa nuhtay’taqw, \v 51 Pam pite’ put pavan pas a’nö sivintoynani. Noqw pam nawip’ew hinyuṅqamuy amumum nātuwiwni. Pep a’nö tsaykitiwni, pu tama ṅuritiwni. \c 25 \s1 The Parable of the Ten Girls \p \v 1 Pahsat pu ōveqatsit aṅqw moṅwtunatya hakimuy pakwtnihqamuy mámanhtuy amuntani. Puma wihqöhiy ömahtota, möönaṅwhtiniqat ahsawvawisa. \v 2 Noqw pumuy amuṅaqw tsívotnihqam wuwni’yuṅqw, pu tsívotnihqam qa wuwni’yuṅwa. \v 3 Qa wuwni’yuṅqam wihqöhi’wisk̇ahk̇aṅw, tövukuyit qa mask̇ay’wisa. \v 4 Noqw wuwni’yuṅqam wihqöhi’wisk̇ahk̇aṅw, tövukuyit hihta aṅ kūyi’wisa. \v 5 Noqw möönaṅw nawutsnaqw, puma sohsoyam puwso’qe tokva. \v 6 Noqw suhtokihaq hak a’nö paṅqawu: Meh, möönaṅw aṅq’ö, huvam ahsawvawisaa. \v 7 Pahsat pu puma mamanht sohsoyam hoṅvaqe, wihqöhiy aw hintsatsna. \v 8 Noqw qa wuwni’yuṅqam wuwni’yuṅqamuy amumi paṅqaqwa: Itamuy umuhtövukuyiy aṅqw maqayaa, taq itahwihqöhi tōkiwwisa. \v 9 Noqw wuwni’yuṅqam lavayhtotiqe paṅqaqwa: Sóoni, taq k̇a itamumi nan’ivo qa aptsiwtani, tis pi uma huhyayaqamuy amumiye’, nenṅem tuiyani. \v 10 Noqw pumuy nāt tuiwisq möönaṅw pitu; noqw ima moṅwvas’iwyuṅqam put amum nāṅuiwniqat ep nōviwhqat aw yuña, noqw ihpoq uhtsilti. \v 11 Atsve pu’ mimawat mamanht piw tuwat ökihqe, paṅqaqwa: Moṅwi, Moṅwi, itamuṅem hötaa. \v 12 Noqw pay pam lavayhtiqe paṅqawu: Nu umumi pas antsa paṅqawni: Nu umuy hakimuy qa tuwi’ta. \v 13 Yantaqw ōviy uma tunatyawyuṅwni, pi uma hisat talöṅvaqat, pu haqe’ qalawmaqw nu’ Sinot Tiat pítuniqat qa navoti’yuṅwa. \s1 The Parable of the Three Servants \r (Lk 19.11-27) \p \v 14 Pi nu hakiy haqami yāvoqnihqat antani. Pam hak tumal’aymuy wáṅwayhqe, amumi hihta himuy noa. \v 15 Nihqe sukw aw tsivót‐sikip sōmorit sīvat oya, nit pu sukw aw lȫp sōmorit sīvata, nit pu sukw aw sūp sōmorit sīvata, hin nanāpwat akw moṅwvastotiniqat pan pakwámna; nit pahsat pay haqami nakwsu. \v 16 Pahsat pu i’ tsivot‐sikip sōmorit sīvat ömahtaqa ahpiynihqe, put akw huhyaqe, put aw tsivót‐sikip sōmorit sīvat hóyokna. \v 17 Pu i’ lȫp sōmorit sīvat ömahtaqa piw put anhtiqe, lȫp sōmorit sīvat put aw hóyokna. \v 18 Noqw pu sūp sōmorit sīvat ömahtaqa ahpiynihqe, tutskwave haṅwat, paṅsoq moṅwiy sīvayat tupk̇a. \v 19 Pu ahpiy wūyavotiqw, pumuy moṅwíam pítuhqe, pumuy amumi put ep pohta. \v 20 Noqw ōviy i’ tsivót‐sikip sōmorit sīvat ömahtaqa pituhqe, piw tsivót‐sikip sōmorit sīvat kívahqe, paṅqawu: Moṅwi, ura as um tsivót‐sikip sōmorit sīvat inumi noa, noqw meh, nu put aw tsivót‐sikip sōmorit sīvat hóyokna. \v 21 Noqw put moṅwíat aw paṅqawu: Um súanhti, um lolma qa paysoq hintsakqa tumal’aya, um tsa’ tuwanit ep qa paysoq hintsaki. Noqw ōviy nu uṅ pavan wūhaq tuwanit aw moṅwtapni. Um uhmoṅwiy amum hahlayni. \v 22 Pu tuwat i’ lȫp sōmorit sīvat ömahtaqa pítuhqe aw paṅqawu: Moṅwi, ura as um lȫp sōmorit sīvat inumi noa; noqw meh, nu lȫp sōmorit sīvat put aw hóyokna. \v 23 Noqw put moṅwíat aw paṅqawu: Um súanhti, um lolma qa paysoq hintsakqa tumal’aya; um tsa’ tuwanit ep qa paysoq hintsaki. Noqw ōviy nu uṅ pavan wūhaq tuwanit aw moṅwtapni. Um uhmoṅwiy amum hahlayni. \v 24 Pahsat pu i’ sūp sōmorit sīvat ömahtaqa pituhqe, paṅqawu: Moṅwi, nu ūmi navoti’taqw, um a’nö unaṅway’ta; nihqe um haqam qa uyht ep höqṅwu, pu haqe’ poshumit qa tsalakin’uyht aṅ hihta tsovalaṅwu. \v 25 Noqw nu uṅ mamqasqe, ōviy ahpiynihqe, uhsivay tutskwave tupk̇a; noqw meh, yep uhsiva. \v 26 Noqw put moṅwíat lavayhtiqe put aw paṅqawu: Is okiw um hak qahopi, naöntumal’aya! Pas as um inumi navoti’taqw, nu haqam qa uyht ep höqṅwunik̇aṅw, pu haqe’ poshumit qa tsalakin’uyht paṅ tsovalaṅwu. \v 27 Himu pi um sīvat aw tunatyawyuṅqamuy amumi isivay óyanik̇aṅwo; noqw nu hisat pite’, isivay ep sivit enaṅ ömahtani. \v 28 Pahsat pu tumal’aymuy amumi paṅqawu: Huvam sīvat nawhkiyaa, nen pakwút‐sikip sōmorit himuy’taqat put maqayaa. \v 29 Pi hakiy himuy’taqat aw himu noiwmantani, noqw pam hihta nihti’tamantani; nīk̇aṅw hihta öwihimuy’taqw, hikis pam put nawhkiwni. \v 30 Pu uma it ṅasta apit tumal’ayat ihpo qatālat awhaqami tūvayani; pep tsaykitiwni, pu tāma ṅuritiwni. \s1 The Judgment of the Nations \p \v 31 Ason nu’ Sinot Tiat sohsokmuy ihoṅvia’yamuy tsamk̇aṅw, lolma tālawṅway’k̇aṅw pite’, pep pu’ nu pas k̇aptsi’tiwk̇aṅw, imoṅw’atsveway ep qatuptuni. \v 32 Noqw sohsoyam hihtu nanāpwat sinom inutpipo tsovaltini; noqw nu pumuy pep nāhoy tsīk̇ani, lālayhqa kanelmuy kakapirstuy amuṅaqw tsīk̇aṅwuqat pan’i. \v 33 Nen nu kanelmuy iputvaqewat óyani, pu kakapirstuy isuyvaqewata. \v 34 Nen nu iputvaqewat tsovawtaqamuy amumi paṅqawni: Huvam pewyaa, Inay aṅqw hahlaywaqamu; nen uma umuhmoṅwiy umeṅem hihta na’sastaqat makiwyani, tūwaqatsit hisat yukiltiqat aṅqaqw umuṅem na’sastiwhqat put’a. \v 35 Pi ura nu tsöṅmokiwtaqw, uma nuy nopnaya; nu pānaqmokiwtaqw, uma nuy hikwnaya; nuy kurs hákiyniqw, uma nuy pās taviya; \v 36 Nuy qa yuwsi’taqw, uma nuy yuwsinaya; nuy tūtuyhq, pu sivikive pakiwtaqw, uma nuy pohtaya. \v 37 Pahsat pu ima suan hinyuṅqam lavayhtote’, paṅqaqwani: Moṅwi ya hisat uṅ tsöṅmokiwtaqw, itam uṅ tutwaqe nopnaya; uṅ pānaqmokiwtaqw, itam uṅ hikwnaya? \v 38 Ya hisat um kurs hákiyniqw, itam uṅ tutwaqe pās taviya, uṅ qa yuwsi’taqw, uṅ yuwsinaya? \v 39 Pu ya hisat um tūtuyhq, pu sivikive pakiwtaqw, itam uṅ tutwaqe uṅ pohtaya? \v 40 Noqw nu lavayhte’, amumi paṅqawni: Pas antsa nu umumi paṅqawni: Pay uma imuy itupkomuy amuṅaqw hihtawat sushin’ewakw aw pan unaṅwtapye’, uma inumi unaṅwtapyaṅwu. \v 41 Pahsat pu nu imuy isuyvaqewat tsovawtaqamuy amumi paṅqawni: Huvam inuṅaqw ahpiyaa, uma God itsivuyat akw nankiwakw hinhtotiqamu. Qȫhit qa tsohtso’ṅwuqat aqw uma maspiwyani, it qȫhit Nukpanat éṅem‐nik̇aṅw pu hoṅviaymuyatuy amuṅem na’sastiwhqat aqw’a. \v 42 Pi ura nu tsöṅmokiwtaqw, uma nuy qa nopnaya; nuy pānaqmokiwtaqw, uma nuy qa hikwnaya. \v 43 Ura nu kurs hákiyniqw, uma nuy qa pās taviya; qa yuwsi’taqw, uma nuy qa yuwsinaya; nuy tūtuyhq, pu sivikive pakiwtaqw, uma nuy qa pohtaya. \v 44 Pahsat pu puma tuwat lavayhtote’, paṅqaqwani: Moṅwi, ya hisat um tsöṅmokiwtaqw, pu pānaqmokiwtaqw, sen kurs hákiyniqw, sen qa yuwsi’taqw, sen tūtuyhq, sen sivikive pakiwtaqw, itam uṅ tutwak̇aṅw ūmi qa unaṅwtapya? \v 45 Pahsat pu nu lavayhte’, amumi paṅqawni: Pas antsa nu umumi paṅqawni: Pay uma imuy amuṅaqw sushin’ewakw aw qa unaṅwtapye’, uma inumi qa unaṅwtapyaṅwu. \v 46 Noqw ima hapi sivihpit sútsepniqat aqwyani; noqw suan hinwisqam qatsit qaso’taqat awyani. \c 26 \s1 The Plot against Jesus \r (Mr 14.1-2; Lk 22.1-2; Jn 11.45-53) \p \v 1 Noqw Jesus yan lavayiy yúkuhqe, pahsat pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu; \v 2 Uma navoti’yuṅqw lötok hapi ura amutsva‐yūmosanihqat ep nōviwniqat aw pítuni. Noqw ep hapi nu’ Sinot Tiat momṅwituy amumi mātaviwhq, puma nahoylehtsit aw nuy muayani, kita. \v 3 Noqw ephaqam hakim pavansinom hakiy Caiaphas kīyat ep tsovalti, God awwat susmohpeq moṅwit kīyat ep’e‐ímaa: God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu tutavot tutuqaynayaqam‐niqw, pu sinmuy amuṅaqw wukw’a’yamu. \v 4 Nihqe hin as puma nanauyve Jesus ṅuaye’ nīnayaniqey pavasiwnaya. \v 5 Nit pay paṅqaqwa: Pay qa nōviwhqat epni, taq k̇a sinom qaunáṅwtalawvayani. \s1 Jesus Anointed at Bethany \r (Mr 14.3-9; Jn 12.1-8) \p \v 6 Noqw Jesus Bethany ep hakiy tokoplelet tūtuyṅwuqat Simon kīyat epniqw, \v 7 Pumuy nōnovaqw, hak wuhti wihkuyit kwaṅwáhovaqtuqat a’nö hihk̇ay’taqat hihta aṅ kūyiwtaqat yawk̇aṅw ep paki, wikorot hihta owat alabaster aṅqw yukiwtaqa aṅ kūyiwtaqata; nihqe wikorot yōhaqe, Jesus qötöyat aw wihkuyit wūta. \v 8 Noqw Jesus aw nánatuwnayaqam aw yórikyaqe, qayan unaṅwtotiqe paṅqaqwa: Ya i’ wihkuyi hinoqw paysoq hovalniwa? \v 9 Aṅwu k̇a as pam wūhak ōviy huyiwe’, aṅ ōokiwyuṅqamuy amumi noiwnik̇aṅwo. \v 10 Noqw Jesus hiṅqaqwaqat navoti’taqe, ōviy pumuy amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw wuhtit unaṅwmokintota? Pam inumi lolmat tumalta. \v 11 Uma pi pay ōokiwyuṅqamuy sutsep oyi’yuṅwa; nīk̇aṅw uma nuy qa sutsep tavi’yuṅwni. \v 12 Pam nuy ásnaniqe ōviy it wihkuyit itokoy aw wūta, nuy tūamiltiniqat ōviy’o. \v 13 Nu umumi pas antsa paṅqawni: Tūwaqatsit aṅ ahsupoq haqam i’ lomatuawi yuaatiwhq, pep i’ wuhti yep hinhtiqw pam piw yuaatiwni. Sinom it akw put u’ni’yuṅwni. \s1 Judas Agrees to Betray Jesus \r (Mr 14.10-11; Lk 22.3-6) \p \v 14 Pahsat pu pakwt löq sihk̇ay’taqam put aw nánatuwnayaqamuy amuṅaqw suhka, Judas Iscariot yan mātsiwhqa, God awwat mohpeq momṅwituy amumii, \v 15 Nihqe amumi paṅqawu: Ya uma nuy hihta maqayani, nu put umumi mātapq’ö? Noqw puma sunat pakwt sihk̇ay’taqat qötsásivat put maqayaniqey aw pasiwnaya. \v 16 Noqw pahpiy pu’ pam put amumi mātapniqey qenihevi’ta. \s1 Jesus Eats the Passover Meal with His Disciples \r (Mr 14.12-21; Lk 22.7-14, 21-23; Jn 13.21-30) \p \v 17 Noqw qapek̇en’oyvut pölavikit nōviwniqat sūs talöṅni’taqw, Jesus aw nánatuwnayaqam put aw ö́kihqe aw paṅqaqwa: Ya itam haqam aw hintsatsnaqw, um pep ura Amutsva Yūmosanihqat ep nōviwniqat nösniqey nāwakna? \v 18 Noqw pam paṅqawu: Uma kīminen it hakiy tāqat aw paṅqawni: Tūtutuqaynaqa yan lavayhti: Ituwaniy aw pitu. Noqw nu as uhkiy ep amutsva‐yūmosanihqat ep nōviwniqat inumi nánatuwnayaqamuy amumum nösni. \v 19 Noqw lȫyöm put aw nánatuwnaqam awnihqe, Jesus amumi hin tutaptaqat anhti; nihqe puma ura Amutsva Yūmosanihqat ep hintsatskiwhqat pās aw hintsana. \v 20 Noqw tapkiqw, pam pakwt löq sihk̇ay’taqamuy put aw nánatuwnayaqamuy amumum tunösvoñat aw qatuptu. \v 21 Noqw pumuy nōnovaqw, pam paṅqawu: Nu umumi pas antsa paṅqawni: Uma haqawa nuy momṅwituy amumi mātapni. \v 22 Pahsat puma pas qahahlayhtotiqe, nanāp put aw paṅqaqwa: Tutuyqawhqa, ya nu’ni? \v 23 Noqw pam lavayhtiqe paṅqawu: Inumum tsaqaptat aqw may morstoynaqa hapi nuy momṅwituy amumi mātapni. \v 24 Pi tutuveni Sinot Tiyat hin lalvayhqat nu pan yep qatsit aṅqw ahpiyni. Noqw pay i’ hak momṅwituy amumi nuy mātapniqat eṅem pas is óhini. Pay pi as tatam pam qa tihtiwhq put eṅem lolmani. \v 25 Noqw i’ Judas put momṅwituy amumi mātapniqa lavayhtiqe paṅqawu: Tūtutuqaynaqa, ya nu’ni? Noqw Jesus put aw paṅqawu: Um súaṅqawu. \s1 The Lord’s Supper \r (Mr 14.22-26; Lk 22.15-20; 1 Co 11.23-25) \p \v 26 Noqw pumuy nōnovaqw, Jesus pölavikit kwusut, put ep hahlayhtit, yoṅoytat, aw nánatuwnayaqamuy put huytat paṅqawu: Huvam īt ömahtote’ nȫnösaa; i’ hapi itoko. \v 27 Pu pam kuyapkuyit kwusut, ep hahlayhtit, pumuy amumi put tavi, nihqe amumi paṅqawu: Uma sohsoyam it aṅqw hikwyani. \v 28 I’ hapi iuṅwa; pam k̇aysiwhqamuy amuṅem puhuvasiwnit pasiwnaniqe munvaniwa, pu pumuy qaanhtipuyamuy ayo yúkuniqee. \v 29 Nīk̇aṅw nu umumi paṅqawni: Pas nu soon yep qatsit ep ovauyit aniwniyat aṅqw hikwni. Nīk̇aṅw qatsit nātoniqat aw pituqw, Inay moṅwtunatyayat ep nu umumum puhuovavalat aṅqw hikwni. \v 30 Noqw puma tayawinpit tawlalwat, paṅqw nöṅa, Olivet tsomot aqwyaniqee. \s1 Jesus Predicts Peter’s Denial \r (Mr 14.27-31; Lk 22.31-34; Jn 13.36-38) \p \v 31 Pahsat pu Jesus pumuy amumi paṅqawu: Pu’ tōkilat ep uma sohsoyam inutsviy unaṅwso’ni; pi ura Tutuyqawhqat lavay’ayaat yan put eṅem pēna. Nu kanelmuy tumalay’taqat nīnani; noqw kanēlom ahtsavalni, yan’i. \v 32 Nīk̇aṅw ason nu ahoy tātaye’, aṅwu pay umuhsavo Galileet aqwni. \v 33 Noqw Peter lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Pay nāmahin sohsoyam utsviy unaṅwso’q, pas nu’ soon panhtini. \v 34 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Nu ūmi pas antsa paṅqawni: Pay pu’ tōkilat ep nāt taqakowāko qa töqtiqw, um nuy qa tuwi’taqey pāyis paṅqawni. \v 35 Noqw Peter put aw paṅqawu: Nāmahin pi nu umum mokni nu uṅ qa tuwi’taqey pas soon paṅqawni. Noqw sohsoyam Jesus aw nánatuwnayaqam put an lavayhtoti. \s1 Jesus Prays in Gethsemane \r (Mr 14.32-42; Lk 22.39-46) \p \v 36 Noqw pam pumuy tsamk̇aṅw, haqami Gethsemane yan mātsiwhqat aw pitu, nihqe pam pumuy amumi paṅqawu: Uma hāk inuhsavo yep yesq, nu ayohaqaminen Inay aw nāwaknani. \v 37 Pu pam Peter‐nit, pu Zebedeet tiyotimuyatuy tsamk̇aṅw, ahpiynihqe, pahsat pu pas qa hahlay’iwmak̇aṅw, pavan putuiwma; \v 38 Nihqe pumuy amumi paṅqawu: Pas iunaṅwa qahahlayi, pas mómokqat pan’i. Uma hāk yepye’, inumum tunatyawyuṅwni. \v 39 Pu pam ahpiy híhin yūmonit, pep tayway aqw tutskwani yēvat, nāwaknaqe paṅqawu: Taay, Inaa, kurs pay hin pasiwtaniqw, pay i’ k̇ānavotpi inuhpiy ayoni. Nīk̇aṅw pay qa nuy hin nāwaknaqw pantani; pay uhtunatya antani. \v 40 Pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amuminihqe, pumuy tokqamuy tuwa; nihqe Peter aw paṅqawu: Is ohi! Ya pas uma soon tāwat aṅqe’ sūs qöniltiqat pahsavo inumum tunatyawyuṅwni? \v 41 Uma tunatyawk̇ahk̇aṅw nānawaknani, nen qa unaheviwyani. Pay as hakiy tunatyaat pas antsa su’qawtaṅwu; noqw pay tokoat nánahtsovi. \v 42 Pu pam paṅqw ahpiynihqe, nāwaknaqe paṅqawu: Kurs i’ k̇ānavotpi pas soon inuhpiy ayoniniqw, nuy put aṅ kuyvaniqat um pan nāwaknaqw, pay nam uhtunatya antani. \v 43 Pu pam amumi pituqw, pay piw tōk̇a, pumuy pōsiam putuiwyuṅqw ōviy’o. \v 44 Noqw pam pumuy mātapt, piw ahpiynihqe, pāyisni’mak̇aṅw nāwaknaqe, pay piw án lavayhti. \v 45 Pahsat pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amuminihqe, amumi paṅqawu: Pay pi uma tōk̇e’, nānasuṅwnani. Pay aw pitu; noqw nu’ Sinot Tiat qaanhinwisqamuy amumi mātaviwni. \v 46 Huvam hoṅvaa; itam áṅwuyani; meh, nuy momṅwituy amumi mātapniqa pitu. \s1 The Arrest of Jesus \r (Mr 14.43-50; Lk 22.47-53; Jn 18.3-12) \p \v 47 Noqw nāt pam yuaataqw Judas, imuy pakwt löq sihk̇ay’taqamuy amuṅaqw suhk̇a pitu; noqw sinom qaan’ewakw hintaqam sipwuvahpi’k̇ahk̇aṅw, pu murikhoy’k̇ahk̇aṅw put amum öki, God awwat mohpeq momṅwit‐niqw pu sinmuy amuṅaqw wukw’a’yam pumuy ayatotaq’ö. \v 48 Noqw i’ hak pumuy amumi put mātapqa pumuy amumi paṅqawu: Nu hapi hakiy tsohtsonaqw, pam hápini. Uma put hūrs ṅuayani, kita. \v 49 Nit pahsat pay pam Jesus awnihqe aw paṅqawu: Tūtutuqaynaqa, kitat put tsohtsona. \v 50 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Ikwatsi, ya um hinoqw aṅqö’? Pahsat pu puma Jesus awyaqe, put hūrs ṅuaya. \v 51 Noqw meh, imuy Jesus ámumyaqamuy amuṅaqw haqawa sipwuvahpi’k̇aṅw, put aw yohtokqe, put hóroknat, God awwat sus mohpeq moṅwit tūwikiyat aw sáviknaqe, naqvuyat ayo tuku. \v 52 Noqw pahsat pu Jesus put aw paṅqawu: Uhsipwuvahpiy tukpuyat aqw pánaa; taq hakim sipwuvahpit akw hintsatsk̇aqam sipwuvahpit akw súlawhtotini. \v 53 Nuy pan Inay aw tūviṅtaqw, pam āpiy pay pakwt löq sihk̇ay’tasikip sōmorit amuhpenihqe hóyokiwtaqamuy hoṅviaymuy inumi óyani. Ya um it pēvewna? \v 54 Nīk̇aṅw kurs nu panhtiniqw, tutuveni hin aw antsaniwni? \v 55 Noqw pahsat pu Jesus sinmuy amumi paṅqawu: Ya uma hakiy uyiṅwut awyaqe ōviy pas piw sipwuvahpi’k̇ahk̇aṅw, pu murikhoy’k̇ahk̇aṅw nuy ṅuawisa? Ura nu nāqavo God kīyat ep tūtutuqaynaqw, uma nuy qa ṅuaya? \v 56 Noqw Tutuyqawhqat lavay’aymuyatuy pēniam soon qa antaniqw, ōviy sohsoy īi yaniwhti. Pahsat pu put aw nánatuwnayaqam sohsoyam put tatamhtotat watqa. \s1 Jesus before the Council \r (Mr 14.53-65; Lk 22.54-55, 63-71; Jn 18.13-14, 19-24) \p \v 57 Noqw Jesus ṅuayaqam God awwat susmohpeq moṅwit, Caiaphas yan mātsiwhqat, aw put wikya. Noqw tutavot tūtutuqaynayaqam‐niqw pu wukw’a’yam piw pep tsovawta. \v 58 Noqw Peter yāvaqw Jesus aṅk hinma, God awwat susmohpeq moṅwit kīyat aw pahsavoo; nihqe hoṅvia’yatuy amumum ihpovewat qatuptu, hin hintaniqat yórikniqee. \v 59 Noqw ima God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu wukw’a’yat‐niqw, pu sohsoyam pep tsovawtaqam Jesus nīnayaniqey anyuṅwa; nihqe ōviy as put hihta atsátoynayaniqey hevi’yuṅwa, \v 60 Nihqe qa hihta tutwa. Pi as k̇aysiwhqam put hihta atsátoynayaniqe ökik̇aṅw, qa sun lavayhtoti. Noqw nawis’ew hakim lȫyöm put hin atsátoynaniqe pitu; \v 61 Nihqe paṅqawu: I’ hapi paṅqawu: Nu God kīyat sahpuknat, pāyis tālat aṅ ahoy put aw yúkuni, kita. \v 62 Pu God awwat susmohpeq moṅwi wunuptuqe, put aw paṅqawu: Ya pay um qa hin it ep lavayhtini? Ya ima hihta uhpewi yuaata? \v 63 Noqw pay Jesus qa hiṅqawu. Noqw God awwat susmohpeq moṅwi lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Nu hapi ūmi pas paṅqawni: Um pas God Qátuhqat atpip itamumi súaṅqawni: Ya uma pas antsa Christ God Tíata, i’ moṅw’asi’taqa? \v 64 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Pay um súaṅqawu. Noqw nu ūmi paṅqawni: Yahpiy pu’ nu Sinot Tiat Sus’öqaltutuyqawhqat putvaqewat qatuptuni, pu tokpelat aṅ ōomawhtuy akw nu hawhtoqw uma inumi yórikyani. \v 65 Pahsat pu God awwat susmohpeq moṅwi itsivutiqe, yuwsiy tsīk̇at paṅqawu: Pam Hakiy pas k̇aptsitiwhqat aqw qalomáhiṅqawuy! Ya hinoqw pas piw nāt hak hin yuaatani? Meh, uma qalomálvayhtiqw aw tūqayyuṅwa. \v 66 Uma hin wūwaya? Noqw puma lavayhtotiqe paṅqaqwa: Pam mokiwuy hihk̇ay’ta. \v 67 Pahsat pu puma put taywami töhtota, pu may pölölni’k̇ahk̇aṅw wuvalalwa; noqw pētu mapqölöy akw put wuvalalwak̇aṅw, \v 68 Aw paṅqaqwa: Taay, um Christ, um itamuy āawnani, Ya hak uṅ wuvahta? \s1 Peter Denies Jesus \r (Mr 14.66-72; Lk 22.56-62; Jn 18.15-18, 25-27) \p \v 69 Noqw Peter moṅwkit ihpaq tukwṅöyakiwtaqat ep qatu; noqw hak māna tumal’aya put aw pítuhqe, aw paṅqawu: Um pi piw Jesus Galilee aṅqwnihqat ámuma. \v 70 Noqw pam sohsokmuy amutpik qa nakwhaqe paṅqawu: Kurs um hiṅqawlawu. \v 71 Pu pam tuhööt aw yamakq, piw suhk̇a māna put túwahqe, pep yesqamuy amumi paṅqawu: I’ pi piw Jesus Nazareth aṅqwnihqat ámuma. \v 72 Noqw piw pay pam qa nakwhaqe, pas öqalat lavayit akw paṅqawu: Pay nu pas put tāqat qa tuwi’ta. \v 73 Pu ahpiy hihsavoniqw, put aqlaq hoṅqam Peter awyaqe aw paṅqaqwa: Pay pi um pas suyan piw pumuy amumuma, ōviy pi uhlavayiy uṅ suhputsni’ta. \v 74 Pahsat pu Peter pas öqalat lavayhtiqe paṅqawu: Pay nu pas put tāqat qa tuwi’ta, kita. Noqw pahsat pay taqakowāko töqti. \v 75 Noqw Peter Jesus lavayiyat u’na; ura pam put aw paṅqawu: Nāt taqakowāko qa töqtiqw, um pāyis nuy qa tuwi’taqey paṅqawni. Nihqe pam paṅqw yámakqe, nāp hin nāvak’öyna. \c 27 \s1 Jesus Taken to Pilate \r (Mr 15.1; Lk 23.1-2; Jn 18.28-32) \p \v 1 Noqw qavoṅvaqw, sohsoyam God awwat mohpeq momṅwit, sinmuy amuṅaqw wukw’aymuyatuy amumum Jesus ankiwakw yuaatota, put nīnayaniqee. \v 2 Noqw puma put somyaqe, pahpiy wikyaqe, pep tutskwat aw moṅwit, Pontius Pilate yan mātsiwhqat, aw put noaya. \s1 The Death of Judas \r (Acts 1.18-19) \p \v 3 Pahsat pu Judas, momṅwituy amumi put mātapqa, Jesus tūviwhq pan yórikqe pi ason qahahlayhtiqe, God awwat mohpeq momṅwituy amumi‐nik̇aṅw pu wukw’a’yamuy amuminihqe, sunat pakwt sihk̇ay’taqat qötsásivat ahoy kívaqe, \v 4 Amumi paṅqawu: Pas kurs nu hakiy qa hihta ep hinhtiqat umumi mātapqe qaanhti. Noqw puma paṅqaqwa: Noqw hinhtini? Pam pi pay uhpee. \v 5 Noqw pam God kīyat ep qötsásivat tsálaknat, ahpiynihqe, haqam nāhaya. \v 6 Noqw God awwat mohpeq momṅwit qötsásivat aṅ pohpoñaqe paṅqaqwa: Itam sivatataṅpimiq put taṅatote’, qa súanhtotini, taq ura itam hakiy qatsíyat put akw tuiya. \v 7 Nihqe puma put yuaaykuyaqe, haqe’ tutskwat Tsaqavotlawhqat Tutskwaat yan túṅwantiwhqat sīvat akw tuiya, pep hakimuy qa pep sinmuy ōoyyaniqe ōviy’o. \v 8 Noqw ōviy pam tutskwa Uṅwat akw Tuiwhpu nāto yan túṅwantiwa. \v 9 Noqw yan hapi Tutuyqawhqat lavay’ayayat Jeremyt lavayiyat aw anhti; ura pam paṅqawu: Pu puma sīvat ömahtota, it pakwt sunat sihk̇ay’taqat qötsásivat hakiy qatsíyat ep sisviyaqeyu. Pan hapi ima Israel‐sinom put qatsíyat hihkatoynaya. \v 10 Nihqe put akw hakiy tsaqavotlawhqat tutskwayat tuiya, Tutuyqawhqa inumi hin tutaptaqat pan’i. Yan ura pey’ta. \s1 Pilate Questions Jesus \r (Mr 15.2-5; Lk 23.3-5; Jn 18.33-38) \p \v 11 Noqw Jesus pep tutskwat aw moṅwit atpip wunuwta. Noqw moṅwi put tūviṅtaqe aw paṅqawu: Ya um Jew‐sinmuy moṅwiamu? Noqw Jesus put aw paṅqawu: Um súaṅqawu. \v 12 Noqw God awwat mohpeq momṅwit‐niqw pu wukw’a’yam put hin nēveltoynayaqw, pam qa hiṅqawu. \v 13 Pahsat pu Pilate put aw paṅqawu: Ya ima hihsa’ hihta uṅ tsotsk̇anayaqw, um qa navota? \v 14 Noqw pay pas pam qa hiṅqawu. Noqw ōviy moṅwi put ep pas hin kurs wūwa. \s1 Jesus Sentenced to Death \r (Mr 15.6-15; Lk 23.13-25; Jn 18.39–19.16) \p \v 15 Noqw put nōviwhqat aw pituqw moṅwi sinmuy amumi hakiy sivilawhqat mātapṅwu, hakiy nānawaknaqw put’a. \v 16 Noqw piw ép puma hakiy pas qahopímataknihqat sivivani’yuṅwa, hakiy Barabbas yan mātsiwhqata. \v 17 Noqw ōviy puma sumitsovaltiqw, Pilate pumuy amumi paṅqawu: Ya nu hakiy umumi mātapniqat uma nānawakna‐sen Barabbas, sen it Jesus, Christ yan túṅwantiwhqata? \v 18 Suyan pi puma qatsutsúyhqe ōviy put aw Jesus noayaqw, pam mātsi’taqe ōviy paṅqawu. \v 19 Noqw pam Jesus eṅem hin yúkuniqey wūwank̇aṅw, moṅw’atsveway ep qatuqw, put nȫmaat put aw hakiy ayataqe paṅqawu: Um put tāqat súantaqat qa aw hintsakni; taq nu tōki tūmoklawhqe, put atsviy hīhihta k̇ānavota. \v 20 Noqw God awwat mohpeq momṅwit wukw’a’yamuy amumum sinmuy pan unaṅwtoynayaqw, puma Barabbas tuhtui’ya, pu Jesus nīnayaniqat paṅqaqwa. \v 21 Noqw moṅwi lavayhtiqe, pumuy amumi paṅqawu: Noqw nu hihtawat imuy lȫqmuy amuṅaqw umumi mātapniqat uma nānawakna? Noqw puma paṅqaqwa: Barabbas awúy! \v 22 Noqw Pilate amumi paṅqawu: Noqw nu panhte’, Jesus Christ yan túṅwantiwhqat hintsanni? Noqw puma sohsoyam sáakmaqe, aw paṅqaqwa: Nahoylehtsit aw múaa! \v 23 Noqw moṅwi paṅqawu: Ya hínoq’ö? Ya hihta qalomáhinhtiqw ōviy’o? Pahsat pu puma pas sáakmaqe paṅqaqwa: Nahoylehtsit aw múaa! \v 24 Noqw pay Pilate pumuy kurs hintsanniqw, nuṅwu pay sinom pas qa unaṅwtalawvayaqw, pahsat pu pam kuyht, sinmuy amutpik mävaqtat, paṅqawu: Nu hapi it tāqat qa hintaqat qatsíyat ep qa tukopniwtani. Uma pi put hin yukuyani. \v 25 Noqw pahsat pu sinom sohsoyam lavayhtotiqe paṅqaqwa: Pay pi ason itam put qatsíyat ep tukopniwyani, pu itahtimu. \v 26 Noqw ōviy pam pumuy amumi Barabbas mātavi. Nīk̇aṅw pam solāwat aw Jesus mātapq, pam put qa sūs wuvahta. Noqw pahsat pu Pilate put nahoylehtsit aw muiltiniqat ōviy pumuy amumi put mātavi. \s1 The Soldiers Make Fun of Jesus \r (Mr 15.16-20; Jn 19.2-3) \p \v 27 Pahsat pu moṅwit solāwamat pavasiwhkimi Jesus wikyaqe, sohsokmuy suṅwámuy put aw tsovalaya. \v 28 Nihqe puma put yuwsiyat nawhkiyat, palausimnit put usihtoynaya. \v 29 Pu puma hihta kūtay’taqat ṅölatotaqe, put qötösomtoynaya; nit pu putvaqw hopaqat matsvoṅtoynayat, put aw tamötshoṅvank̇aṅw, tututsiwyaqe, put aw paṅqaqwa: Öqawmaṅwu Jew‐sinmuy moṅwíamu! \v 30 Pu puma put aw töhtota, pu hopaqat kwusuyaqe, put akw put qötöyat wuvalalwa. \v 31 Yan puma put aw tututsiwyat, put usimnit nawhkiyat, nāp yuwsiyat put yuwsinayat, put nahoylehtsit aw muayaniqe ōviy ahpiy wikya. \s1 Jesus Nailed to the Cross \r (Mr 15.21-32; Lk 23.26-43; Jn 19.17-27) \p \v 32 Noqw puma kīṅaqw nöṅakwisk̇ahk̇aṅw, hakiy Cyrene aṅqw tāqat Simon yan mātsiwhqat tutwa; noqw pam Jesus nahoylehtsiyat īkwiwtaniqat puma put tusoq’ayatota. \v 33 Pu puma haqami Golgotha yan túṅwantiwhqat aw öki. Pam Masqötvihk̇a i’nihqe pam’i. \v 34 Noqw puma pep ökiqw, solāwam wine hihta a’nö tsīvot enaṅ namiqwriwtaqat put hikwnayaniqw, pam put aṅqw yúkuhqe, hikwniqey qa nakwha. \v 35 Pep puma put nahoylehtsit aw muaya; pu puma yuwsiyat ōviy nanavö’ya. Yan Tutuyqawhqat lavay’ayaat hin lavayhtiqat aw antsaniwa; ura pam paṅqawu: Puma iyuwsiy nāhuyva, pu iusimniy ōviy nanavö’ya. \v 36 Pahsat puma pep yesvaqe put tūtuwala. \v 37 Nihqe put hin nēveltoyniwhqat pey’taqat put qötöyat atsve tsok̇aya. Noqw yan hapi pey’ta: I’ HAPI JESUS, JEW‐SINMUY MOṄWIAMU. \v 38 Noqw puma piw lȫqmuy uyiṅwutuy put ahsaq nīnaya, nānap nahoylehtsit aw muayaqee. Suhk̇a putvaqeniqw, pu suhk̇a suyvaqee. \v 39 Noqw aṅ sasqayaqam put aw tututsiwya, qötöy wīlank̇ahk̇aṅwo; \v 40 Nihqe paṅqaqwa: Taay, um God kīyat sahpuknat, pāyis tālat aṅ ahoy aw kītaniqa, ayo nātavii! Pas pi um antsa God Tíatnen nahoylehtsit aṅqw hawni. \v 41 Noqw amún God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu tutavot tūtutuqaynayaqam‐niqw, pu wukw’a’yam put aw tututsiwyaqe paṅqaqwa: \v 42 Pas as pam pētuy ayo oyat, kurs hin ayo nātapni. Pas pi antsa pam Israel‐sinmuy moṅwíamnen, nahoylehtsit aṅqw hawhq, itam aw tūtuptsiwani. \v 43 Kurs pi pam God aw yanta; pay pi God putnik, put ayo távini; himu pi paṅqawu: Nu God Tíata. \v 44 Noqw ima uyiṅwut put amum nahoylehtsit aw muiltiqam pay piw amún put aw hiṅqawlawu. \s1 The Death of Jesus \r (Mr 15.33-41; Lk 23.44-49; Jn 19.28-30) \p \v 45 Noqw tāwanasaptiqw, aṅ ahsupoq qatālawva, tāwat atvelpetiqw aw pahsavoo. \v 46 Pu tāwat atvelpetiqw, Jesus pas tönay aṅqe’ a’nö paṅqawu: Eli, Eli, lama sabachthani! Pam God, Itutuyqawhqa, ya um hinoqw nuy tatamhta? i’nihqe pam’i. \v 47 Noqw haqawat pep hoṅqam put nanaptaqe paṅqaqwa: Taq pam Elias wáṅwaylawu. \v 48 Noqw pahsat pay pumuy amuṅaqw haqawa wárikqe, hihta söyatkoy’taqat (sponge) vinegar akw tsehkweknat, hopaqat epeq söṅnat, put hikwniniqw maqa. \v 49 Noqw pay haqawat paṅqaqwa: Pay pantani; mātaqpi kurs Elias put ayo távinik pítuni. \v 50 Pu Jesus piw a’nö hiṅqawht, sohsok hikwsu. \v 51 Noqw meh, God kīyat ep mötsáp’uhtsi ōṅaqw atk̇amiq tsīki, noqw tutskwa tayayayku, pu o’wa kwanamhti. \v 52 Pu tūtuami hötsiltotiqw, k̇aysiwhqam God sinomat so’qam ahoy yesvaqe, tūamit aṅqw nöṅa. \v 53 Nihqe Jesus ahoy tātayhq, put atsve puma pas āantsawat kitsókit aw yuṅqw, sinom k̇aysiwhqam amumi yórikya. \v 54 Noqw solāwamoṅwi‐niqw pu ima put amum Jesus tūtuwalaqam tutskwat tayayaykuqw, pu hin hiniwhtiqat aw yórikyaqe, pavan pas tsātsawnaqe, paṅqaqwa: Pas antsa kurs as i’ God Tíata. \v 55 Noqw k̇aysiwhqam momoyam pep yāvaqw aw tāyuṅwa. Puma Galileet aṅqw Jesus aṅk hinnumyaqe, eṅem hihta hintsatsk̇a. \v 56 Noqw pumuy amuṅaqw Mary Magdalene, pu Mary, James‐nik̇aṅw pu Joses pumuy yúamu, piw Zebedeet timuyatuy yuámu. \s1 The Burial of Jesus \r (Mr 15.42-47; Lk 23.50-56; Jn 19.38-42) \p \v 57 Noqw Jesus aw tuptsiwni’yuṅqamuy amuṅaqw haqawa Joseph yan mātsiwa. Pam Arimathaea‐kitsókit aṅq’ö, nihqe a’nö hihta himuy’ta. \v 58 Noqw tapkiwtaqw, pam Pilate aw pítuhqe Jesus tokoyat tuhtui. Noqw put tokoat put aw noiwniqat Pilate paṅqawu. \v 59 Noqw tokoyat Joseph yawmaqe, kwaṅw’ewakw tusaqtontsatsakwmötsaput akw put mok̇ahta; \v 60 Nit pu pam haqam owat ep puhutuamhqölöt himuy’taqey ep put tavi, nit tūamit hötsíwmiq wuko’wat hóyoknat, ahpiy’o. \v 61 Noqw Mary Magdalene‐niqw, pu suhk̇awa Mary tūamit ehpewi qatu. \s1 The Guard at the Grave \p \v 62 Noqw totok̇at qavoṅvaqw, God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu Pharisee‐sinom Pilate aw ökihqe, aw paṅqaqwa: \v 63 Moṅwi, itam u’nayaqw, ura i’ nuhtumi hīhihta átsalawhqa nāto qátuhqe paṅqawu: Nu ahpiy pāyis talq ahoy tātayni. \v 64 Taay, noqw ōviy um paṅqawhq, tūamit pāyis tālat aw pahsavo qaöwíhintani; taq k̇a put aw nánatuwnayaqam mihikq ök̇e’, put tokoyat haqami ūuyi’wist, nuhtumi paṅqaqwani: Pam mokiwuy aṅqw ahoy tātayi, kitotani. Noqw pantaniqw, tis pas mohtiwat epnihqe qalomáhintani. \v 65 Noqw Pilate pumuy amumi paṅqawu: Uma pi tuwalan’aymuy’yuṅwa; uma ahpiyye’, aw qaöwíyukuyani. \v 66 Noqw ōviy puma ahpiyyaqe, tūamit qaöwihintsatsnayaqe, tuvoylat akw owat uhtayat, ep hakimuy tuwalan’o’ya. \c 28 \s1 The Resurrection \r (Mr 16.1-10; Lk 24.1-12; Jn 20.1-10) \p \v 1 Noqw nasuṅwintalöṅnit aṅ ruhpakq, Sundayt aw pituqw, nāt qöyaṅwnuptsiwtaqwhaqam Mary Magdalene, sukwat Maryt amum tūamit aw kuyvato. \v 2 Noqw meh, pas tutskwa a’nö tayayayku; pi Tutuyqawhqat hoṅviayaat ōṅaqw hawhqe, hötsíwat aṅqw owat ayo mūmat, atsveq qatuptu. \v 3 Noqw pas taywaat talwihpikit anta; pu pas yuwsiat nūvat an qȫtsa. \v 4 Noqw tūtuwalaqam put mamqasyaqe, pavan tururuykuyaqe, pas so’qey panhtoti. \v 5 Noqw hoṅviaya lavayhtiqe, wuhtituy amumi paṅqawu: Uma qa tsawiniwtani. Pay nu navoti’taqw, uma Jesus ura nahoylehtsit aw muiltiqat hepnuma. \v 6 Pam qa yep’e; pi pam ahoy tātayi, ura pan lavayhti. Kurs huvam pewnen, Tutuyqawhqat as haqe’ qatsqat uma aw yórikni. \v 7 Nen uma yaṅqw k̇aktaye’, pam mokiwuy aṅqw ahoy tātayhqat put aw nánatuwnayaqamuy āawnani; Noqw meh, pay pam hapi aṅwu umupyeve Galileet aqwni. Ason pepeq uma aw tātayyani. Meh, nu hapi umuy āawna, kita. \v 8 Noqw puma tsawiniwk̇aṅw, piw pas hahlayk̇aṅw, tūamit aṅqw ahpiy k̇aktayhqe, put aw nánatuwnayaqamuy amumi tūawmaqe wari. \v 9 Noqw puma paṅsoniqw pi meh, Jesus pas nāp pumuy amuhsawvaqe paṅqawu: Hakim hahlayṅwu. Noqw puma put awnihqe, hok̇ayat mavoqtat, aw naokiwhta. \v 10 Pahsat pu Jesus amumi paṅqawu: Uma qa tsawiniwtani. Uma yahpiynen, itupkomuy amumi paṅqawhq, puma Galileet aqwyani; nen ason pepeq inumi yórikyani. \s1 The Report of the Guard \p \v 11 Noqw puma nāto paṅsoniqw, meh, haqawat tūtuwalaqam kīve ökihqe, hin hiniwhtiqat God awwat mohpeq momṅwituy sohsok āawnaya. \v 12 Noqw puma wukw’a’yatuy amumum tsovaltiqe, hinhtotiniqey yuaatota; nihqe nihtiwtaqat sīvat solāwamuy huytota, \v 13 Paṅqawk̇ahk̇aṅwo: Uma hapi kitotani: Itamuy tokq, put aw nánatuwnayaqam mihikq ökihqe, put tokoyat haqami ūuyi’wisa. \v 14 Noqw ason kurs tutskwat aw moṅwi it navotq, itam aw tūtuyqawve’, umuṅem qeni’totani. \v 15 Noqw ōviy puma sīvat ömahtotaqe, amumi hin tutaptotaqat anhtoti. Noqw i’ yan lavayi nāt Jew‐sinmuy amuhpa’ yuaatiwa pewhaqami pahsavoo. \s1 Jesus Appears to His Disciples \r (Mr 16.14-18; Lk 24.36-49; Jn 20.19-23; Acts 1.6-8) \p \v 16 Pahsat pu pakwt sūkw sihk̇ay’taqam Jesus aw nánatuwnayaqam Galileet aqwya, haqam tsomot Jesus pumuy amumi tutaptaqat paṅsoq’a. \v 17-18 Noqw Jesus pumuy amumi pituqw, puma put aw yórikyaqe pas hihtatota. Noqw pay haqawat soq pēvewinhtoti. Noqw pam amumi paṅqawu: Ina sohosk hihta ōveqatsit ep‐nik̇aṅw pu tūwaqatsit epnihqat aw nuy moṅwtavi. \v 19 Noqw ōviy uma aṅqe’ nankwuse’, sopk̇awtaqamuy sinmuy tutuqaynayani, pu kūyit akw pumuy tuvoylatiwisni, Inay, pu Tiyat, pu Qahováriwtaqat Hikwsit, pumuy natṅwaniyamuy aqw’a. \v 20 Nen puma itutavoy aṅ ahsupoq aṅ hinwisniqat uma pumuy tutuqaynayani. Noqw nu’ hapi yūmosa umumum hinmani, yep qatsíso’ṅwamiqhaqamii. Okiw antani.