\id LUK - Hopi NT -USA 2012 (DBL -2013) \h LUKE \toc1 Lomatuawi Luke Ahpiy’o \toc2 Luke \toc3 Lk \mt2 LOMATUAWI \mt1 LUKE \mt2 AHPIY’O \c 1 \s1 Introduction \p \v 1 Pas as k̇aysiwhqam itamuhpa’ hihta hiniwhtiqat pās oyiwtaqat pēnayaniqey tuwantota. \v 2 Ima hakim aṅ ahsupoq Jesus hihta hintsakmaqat aw yórikyat, lomatuawit yuaatotaqam itamumi hin mātapyaqat pan put pēnayaniqey aw may’yuṅwa. \v 3 Noqw ōviy nu put yayhniwhpuyat aṅqaqw sohsok hihta aṅ pās puprikqe, put pās pasiwtaqat ūmi pēnaniqey unaṅwti, um hak pavan Theophilus. \v 4 Noqw pep pu’ sohsoy himu ūmi mātaviwhqa pas antsanihqat um pas suyan navoti’tani. \s1 The Birth of John the Baptist Announced \p \v 5 Hakiy Herod tutskwat Judeat ep moṅw’iwtaqw, hak God awwat moṅwi, Zacharias yan mātsiwhqa qatu, hakiy Abiat paptsiyat ep nuhtum wúnuhqa. Noqw put nȫmaat Elizabeth yan mātsiwhqa piw hakiy Aaron ahpiyvi. \v 6 Puma nāma God atpip súank̇aṅw, Tutuyqawhqat hin lavayyukuhqat pu hin tutaptaqat aṅ ahsupoq qaöwíhinma. \v 7 Nīk̇aṅw puma qa ti’ta, Elizabeth qa tílawhq ōviy’o. Noqw puma nāma pāpu pas wuyoiwta. \v 8 Noqw ephaqam i’ Zacharias suṅwámuy amumum God kīyat ep tumalay’taniqat aw pitsíwta. \v 9 Noqw puma hin hinhtotiniqe hihta akw tuwantotaqe, pan tumalat nāhuyvaya. Noqw Zacharias God kīyat ep put eṅem hihta kwaṅwáhovaqtuqat taqtsokniqw pan put eṅem yukiwa. \v 10 Noqw pam panhtiniqat aw pituqw, sinom sohsoyam ihk̇aqe hoṅk̇ahk̇anw, God aw nānawakna. \v 11 Noqw pam paṅso pakiqw, Tutuyqawhqat hoṅviayaat put aw mātakti; pam kwaṅwáhovaqtuqat eṅem qöqöhpit putvaqe wunuwta. \v 12 Noqw Zacharias put túwahqe, pas tsawnaqe, hin unaṅwti. \v 13 Noqw hoṅviaya put aw paṅqawu: Um qa tsawnani, Zacharias. God uhnawakinpiy navota. Noqw ōviy uhwuhti Elizabeth uṅem tiyohyat tihtani. Noqw ason um put John yan túṅwani. \v 14 Um put tihtiwhqat ep pas hinhaqam hahlayhtini; noqw k̇aysiwhqam umum hahlayhtotini. \v 15 Pi pam Tutuyqawhqat atpip a’nö hímuni. Nihqe ōviy pam ovavalat, pu honaqkuyit qa hīhikwni. Pi pas pam tihtiwhpuy aṅqaqw Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwtani. \v 16 Pam Israel‐sinmuy amumi ö’qalaqw, puma ahoy Tutuyqawhqay God aw nánamtök̇ani. \v 17 Pam Elias antani, numiy aṅ’a, pu öqalay aṅ’a. Nihqe pam Tutuyqawhqat ahsavo hinmaqw, namat timuy amumi unaṅway’vayani; noqw aṅ qatuqáyvahsi’yuṅqam súanhinwisqamuy amún súan unaṅwtalwuwni’vaye’, súanhinwisni. Noqw pam Tutuyqawhqat ahsavo put sinomuyatuy unaṅwayamuy put eṅem moṅwvastani. \v 18 Noqw Zacharias hoṅviayat aw paṅqawu: Noqw nu hin uṅ súaṅqawhqat navoti’tani? Pi nu’ wuhtaqa, pu iwuhti pāpu pas wuyoiwta. \v 19 Noqw hoṅviaya lavayhtiqe put aw paṅqawu: Nu Gabriel yan mātsiwa; noqw nu God atpip wunu. Noqw nu it lomatuawit uṅ āawnaniqat ōviy pam nuy aṅqw ūmi ayata. \v 20 Noqw meh, um hapi ilavayiy qa tuptsiwa. Noqw ōviy uhlavayi nawus ūṅaqw nawhkiwhq, kurs um hin yuaatani, pas hisat ilavayiy aw antsaniwhqat aw pahsavoo. Noqw hisat aw pituqw, God ilavayiy aw antsanni. \v 21 Noqw sinom Zacharias nuhtayyuṅwa. Hinoqw pam God kīyat ep pas nawutsnaqw, puma put ep hin wūwantota. \v 22 Noqw pam yāmakqe, pay kurs hin pumuy amumi hiṅqawni. Noqw puma māmatsyaqw, sumataq pam God kīyat ep hihta aw yori; ōviy pi pam amumi māsank̇aṅw, pay pas qa hiṅqawu. \v 23 Noqw ōviy pam panis paptsiy aṅ kuyvat, pahsat pay nima. \v 24 Noqw ahpiy pantaqw, put nȫmaat Elizabeth nö’yiltiqe, tsivot mūmuyawhtuy aṅ haqam nātupki’ta. \v 25 Nihqe paṅqawu: Yanhaqam Tutuyqawhqa nuy hintsana, nuy ōkwatuwhqee. Nu as qa tiylawhq ōviy sinom as inumi tutsíwhiṅqaqwaqw, askwal pi God put pantaqat aṅqw nuy ayo tavi. \s1 The Birth of Jesus Announced \p \v 26 Noqw navay mūmuyawhtuy súlawhtiqw, God hoṅviayay Gabriel Galilee‐tutskwat ep haqami kitsókit Nazareth yan mātsiwhqat aw ayata, \v 27 Hakiy mānat nāt qanāhovalni’taqat Mary yan mātsiwhqat aw’i. Pam hak hakiy tāqat Joseph yan mātsiwhqat, David ahpiyvit aw noiwniqat eṅem nawiniwta. \v 28 Noqw hoṅviaya put aw pákihqe, aw paṅqawu: Um hahlayni, Tutuyqawhqa úmuma. Pam núokway ūmi pas qaöwínoa. Um momoymuy amuṅaqw pas hahlayhpit ep’e. \v 29 Noqw Mary put aw yórikqe, lavayiyat ep hin kurs wūwa; nihqe hihta pa pam lavayhtiqat pam wūwanta. \v 30 Noqw hoṅviaya put aw paṅqawu: Pay um qa tsawiniwtani Mary, God núokway ūmi pas qaöwínoa. \v 31 Noqw meh, um nö’yilte’, tiyohyat tihtani. Nen um put Jesus yan túṅwani. \v 32 Pam a’nö hímuni; pu Pas Sus’oveqnihqat Tíatnihqey yan túṅwantiwni. Noqw Tutuyqawhqa God put nayat David moṅqeniyat put máqani. \v 33 Noqw pam Jacob ahpiy sinoiwtaqamuy amumi sutsep moṅw’iwtani. Pu put moṅwtunatyaat pas qa haqami so’tani. \v 34 Pahsat pu Mary hoṅviayat aw paṅqawu: Noqw hin i’ pasiwtani. Pi nu qa hisat haqam hakiy tāqat ámuma. \v 35 Noqw hoṅviaya lavayhtiqe put aw paṅqawu: Pay ason Qahováriwtaqa Hikwsi ūmi pítuni; pu Sus’oveqnihqa öqalay akw uṅ nākwapnani. Paniqw ōviy ason pam tsāy qahováriwtaqa uhpiy tihtiwniqa God Tíatniqey yan túṅwantiwni. \v 36 Noqw meh, ūṅaqwvi Elizabeth as qa tílawhqat paṅqaqwaṅwuqw, pam wuyovehaq nö’yilti. Noqw pu’ hapi pam navay mūmuyawhtuy aṅ panta. \v 37 Pi God‐niqw pay qa himu qa pasiwtani. \v 38 Pahsat pu Mary paṅqawu: Taa, pay pi nu Tutuyqawhqat tūwikiata. Pay nam um hin lavayhtiqw antani. Noqw hoṅviaya put aṅqw ahpiy’o. \s1 Mary Visits Elizabeth \p \v 39 Noqw ephaqam Mary paṅqw nakwsuqe, haqami tsotsmoy’yuṅqat aqwhaqami k̇aktayi, Judeat‐tutskwat ep kitsókit aw’i; \v 40 Nihqe Zacharias kīyat aw pákihqe, Elizabeth aw yuaayku. \v 41 Noqw Elizabeth Maryt lavayiyat navotq, put ponoveq tiposi tsoomhti. Noqw Elizabeth Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwk̇aṅw, \v 42 A’nö paṅqawu: Ṅaspi um momoymuy amuṅaqw namorstiwa! Pu uhpiy tihtiwniqa pas hahlayhpit epni. \v 43 Noqw nuy yan’ewayniqw ōviy kurs piw Itutuyqawhqay yuat aṅqaqw inumii? \v 44 Oviy pi meh, panis uhlavayi inaqvumiq töqtiqw, pahsat pay tiposi hahlayhtiqe, ivonoveq tsoomhti. \v 45 Um God aw tuptsiwhqe, pas hahlayhpit ep’e, ispi Tutuyqawhqa ūmi hin lavaytiqey pas kurs hin qa anhtiniq’ö. \s1 Mary’s Song of Praise \p \v 46 Noqw Mary tuwat paṅqawu: \q1 Oviy nu iunaṅṅaqw Tutuyqawhqat pas hihtay’tani. \q1 \v 47 Ihikwsiy akw nu God nuy ayo távihqat aw hahlayhtini, \q1 \v 48 Ispi pam manhtuwikiy okiwhqatsiyat aw tātayhq’ö. \q1 Noqw meh, yahpiy haqahpiy yantani: \q1 Sohsoyam haqami nānaṅk yesniqam nuy hahlayhpit epnihqat paṅqaqwani. \q1 \v 49 Pi pam nuy qaöwítumalta, i’ hak Sus’öqaltutuyqawhqa, \q1 Qahováriwtaqa yan túṅwantiwhqa. \q1 \v 50 Pam put k̇aptsi’yuṅqamuy óokwatuwa, \q1 Sohsokmuy hakimuy nānaṅk yesqamuyu. \q1 \v 51 Is uti! Pam hinurs öqalay’ta! \q1 May akw aṅ kwivi’naṅway’yuṅqamuy tatslakna. \q1 Piw pumuy tunatyayamuy sóontsana. \q1 \v 52 Pam aṅ ö’qaltuy qeniyamuy aṅqw hanna, \q1 Nit aṅ ókiwyaqamuy momiq oya. \q1 \v 53 Pam aṅ tsöṅsoiwtaqamuy hihta nukṅwat öyna, \q1 Nit k̇ahaksinmuy súmavuyawyuṅqamuy aṅqe lālayi. \q1 \v 54-55 Pam tumal’ayay Israel aw unaṅwtavi, \q1 Itanamuy amumi hin lavayhtiqey hapi panhti. \q1 Pam Abraham timuyatuy ōkwatuwa, \q1 Pu ahpiy aniwhtotiqamuy sohsokmuyu, \q1 Nihqe pam yūmosa panmani. \m \v 56 Noqw Mary payhkomuy mūmuyawhtuy aṅ Elizabeth amum qatut, pu ahoy kiy aqw’a. \s1 The Birth of John the Baptist \p \v 57 Noqw Elizabeth tihtaniqat aw pituqw, pam tiyohyat tihta. \v 58 Noqw put kisṅwamat, pu sinomat nanaptaqw, yaw Tutuyqawhqa put qa an’ewakw ōkwatuwa. Nihqe puma put amum hahlayhtoti. \v 59 Noqw put nanalsikis talni’taqw, puma tsākw poṅotkuyaniqe öki. Nihqe puma put Zacharias yan tuṅwáya, nayat tuṅwniyat an’i. \v 60 Noqw put yuat paṅqawa: Qae, pam John yan mātsiwni. \v 61 Noqw puma put aw paṅqaqwa: Noqw pi qa hak uhsino pan mātsiwa. \v 62 Pu puma put nayat aw māmasaya, hin pam put túṅwaniqey nāwaknaqat tūviṅtota. \v 63 Noqw pam hihta aṅ pēnaniqey tuhtuy’qe, aṅ pēna: Pam John yan mātsiwa. Noqw puma sohsoyam hin kurs wūwaya. \v 64 Noqw pahsat pay put moaat hötsíltiqw, leñiat ṅāhiwa. Noqw pam yuaaykuqe, God aw hahlayhti. \v 65 Noqw pumuy kisṅwamat pas kurs hin wūwaya. Noqw sohsoyam Judeat ep tsotsmova yesqam pep hin hiniwhtiqat nānami lavayta. \v 66 Noqw sohsoyam put nanaptaqam unaṅwpeq put wūwank̇ahk̇aṅw paṅqaqwa: Hin pa i’ tsay hintani? Noqw Tutuyqawhqat maat put aw unaṅwtavi’ta. \s1 Zechariah’s Prophecy \p \v 67 Noqw put naat Zacharias Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwk̇aṅw, hin hintaniqat lavayhtiqe paṅqawu: \q1 \v 68 Nam God Israel‐sinmuy Tutuyqawhqaam tayawintiwaa; \q1 Pam sinomuy pohtaqe, pumuy qenivo oya. \q1 \v 69 Pam hakiy a’nö öqalay’taqat wunuptsina, \q1 Itamuy ayo ōoyniqata, \q1 Tumal’ayay David amuhpiyviyatuy amuṅaq’ö. \q1 \v 70 Ura pam hisatṅahaqaqw itanamuy amumi pan lavayhti, \q1 Hakimuy pas hihtuy lavay’aymuy moayamuy ahpiy’o. \q1 \v 71 Itahtuwqamuy māyamuy aṅqw itamuy ayo óyaniqey paṅqawu, \q1 Pu sohsokmuy itamumi qa suhtaq’ewyaqamuy öqalayamuy aṅq’ö. \q1 \v 72 Pam itanamuy amumi núokway mahtakna, \q1 Amumi hin lavayhtiqey aw antsana, \q1 Amumi pas qa paysoq pasiwnaqey pam u’na. \q1 \v 73 Ura pam itanay Abraham aw pas qaöwílvayhti; \q1 \v 74 Itahtuwqamuy māyamuy aṅqw itamuy ayo óyaniqeyu, \q1 Itam qa tsawiniwk̇ahk̇aṅw, put eṅem hintsatsk̇aniqata. \q1 \v 75 Noqw itam itahqatsiy aṅ ahsupoq put atpip hinwisni, \q1 Sohsok hihta akw pasiwk̇ahk̇aṅw, súank̇ahk̇aṅwo. \q1 \v 76 Noqw ūm’i, ítii, ya uṅem hintani? \q1 Um Sus’oveqnihqat lavay’ayaatni; \q1 Pan hapi um túṅwantiwni. \q1 Um Tutuyqawhqat apyeve hinmani; \q1 Pu put eṅem pöhut aṅwu aṅ qenitani. \q1 \v 77 Um God sinomuyatuy hin ayo nö́ṅakniqat āawnani; \q1 Pumuy qaanhtipuyamuy ayo yukiltiq’ö. \q1 God pumuy qaanhtipuyamuy ayo yuk̇e’, pumuy ayo óyani. \q1 \v 78 Kwakwhat pi God aw itahyantaqa itamuy ōkwatuwa, Kwakwhat pi ōṅaqw itamumi tālawva. \q1 \v 79 Qatalpuve yesqamuy amumi tālawnani, \q1 Mokiwuy kihsiwniyat aṅ yesqam tālat aw yórikyani. \q1 Noqw itam tālat aw tāyuṅwe’, pasi’naṅway’k̇ahk̇aṅw, hinwisni. \m Yan Zacharias lavayhti. \v 80 Noqw tsāy wūyoq’iwmaqw, tunatyaat suyhtsepṅwat öqawi’ma; nihqe haqam qayēsiwhpuve qatu, hisat pam Israel‐sinmuy amumi namtaknaniqey pahsavoo. \c 2 \s1 The Birth of Jesus \r (Mt 1.18-25) \p \v 1 Noqw ephaqam sopk̇awtaqam sinom nāvenayaniqat Caesar Augustus yan tutapta. \v 2 Noqw hak Cyrenius Syria‐tutskwat ep moṅw’iwtaqw, sinom mohti yan nāvenaya. \v 3 Noqw sohsoyam nāvenayaniqe nanāp kitsókiy aṅ nankwusa. \v 4 Noqw ōviy Joseph Galilee‐tutskwat ep Nazareth‐kitsókit aṅqwnihqe, Judea‐tutskwat aqw’a, haqami kitsókit, Bethlehem yan mātsiwhqat aqw’a. Ura David Bethlehem ep tihtiwa. Noqw Joseph David ahpiyvinihqe, ōviy nāvenaniqe paṅsoq’a. \v 5 Noqw Mary put nömamkiwaat put ámuma, pas páy tihtanik̇aṅwo. \v 6 Noqw pumuy pépeqniqw, pam tihtaniqat aw pitu. \v 7 Noqw pam nāt sūs tihtaqe tiyohyat tihta; nihqe muhpiwṅwat akw muhpiknat, haqaqw tumalvopkot nȫnösaṅwuqat paṅqe’ put tavi, qa haqam yeyespive amuṅem qéniniqw ōviy’o. \s1 The Shepherds and the Angels \p \v 8 Noqw pep tutskwat ep hakim lalay’a’yat haqam tutskwave yesqe, mihikq kanelvokmuy tūtuwala. \v 9 Noqw meh, Tutuyqawhqat hoṅviayaat pumuy amumi mātaktiqw, Tutuyqawhqat lolma tālaṅwaat pumuy ahsupoq amuqlaq tālawva. Noqw pavan pas puma tsawinwuhpukya. \v 10 Noqw hoṅviaya pumuy amumi paṅqawu: Uma qa tsawiniwyuṅwni. Meh, pi nu lomatuawit umuy āawnani; noqw put ep sopk̇awtaqam sinom pas hinhaqam hahlayyani. \v 11 Pi pu’ hapi it talöṅvaqat ep David kitsókiyat ep Ayo Tūooyhqa umuṅem tihtiwa, Tutuyqawhqa, Christ, God aṅqw moṅw’asi’taqa. \v 12 Noqw it akw uma put māmatsyani: Tiposit muhpiwṅwat akw muhpiwk̇aṅw haqaqw tumalvopkot nȫnösaṅwuqat aṅqe’ qatsqat uma tutwani. \v 13 Noqw pahsat pay qaan’ewakw hintaqam ōve yesqam kurs hoṅviayat ámumyaqe God tayawintotaqe paṅqaqwa: \v 14 Nam God Sus’oveqnihqa tayawintiwaa; pam pi tūwaqatsit ep sinmuy hahlayk̇aṅw amuṅem yukuqw, puma kwakwhat yesni. \v 15 Noqw hoṅvia’yat tawlalwaqe yukuyat, ahoy ōmiqhaqamiya. Noqw pahsat pu lālayṅwut nānami paṅqaqwa: Taa, tuma kurs Bethlehem awye’, it yan hiniwhtiqat, Tutuyqawhqa itamumi mahtaknaqat aw yórikwisa. \v 16 Pu puma paṅso k̇aktayyaqe, ep ö́kihqe, Maryt‐nit pu Joseph pumuy tutwa, pu haqaqw tumalvopkot nȫnösaṅwuqat aṅqe’ tiposhoyat qatsqata. \v 17 Noqw puma put aw yórikyaqe, hoṅviaya it tsākw hin lavayhtiqat aṅqe’ tunvotnaya. \v 18 Noqw sohsoyam put nanaptaqam lālayṅwut pumuy hin āawnayaqat aṅ wūwantota. \v 19 Noqw Mary tuwat sohsok īit aw wūwank̇aṅw, unaṅwpeq pās oya. \v 20 Noqw lālayṅwut hoṅviaya amumi hin hiṅqawhqat sohsok nanaptaqe, pu aw yórikyaqe, ahoy kanelvokmuy amumiya; nihqe put pantaqat ep puma God pas hihtatiwisk̇ahk̇aṅw, tayawintiwisa. \s1 Jesus Is Named \p \v 21 Noqw nanalsikis talöṅvaqat ep tsākw poṅotkuyaniqat aw pituqw, naat put Jesus yan tuṅwa. Pan hapi ura hoṅviaya put tuṅwa, put yuyat nāt qa nö’yiltiq’ö. \s1 Jesus Is Presented in the Temple \p \v 22 Noqw put yuat Moses tutavoyat anwat tiyqatskuyvaqw, puma tsākw Tutuyqawhqat aw nóaniqe, Jerusalem ep wikva. \v 23 Ura pi yan Tutuyqawhqat tutavoyat aṅ pey’ta: Aṅsakis haqam hak wuhti pas mohtitiyohyat tihtapq, pam Tutuyqawhqat awwat noiwtani. \v 24 Noqw tutavot aṅ hin pey’taqat pan puma Tutuyqawhqat aw hihta hom’oya. Yan ura pey’ta: Hak lȫqmuy masihöwituy, sen lȫqmuy qötsáhöwituy Tutuyqawhqat aw hom’oymantani. \v 25 Noqw meh, hak tāqa, Simeon yan mātsiwhqa, Jerusalem ep qatu. Pam hak súank̇aṅw God pas k̇aptsi’ta; nihqe hak Israel‐sinmuy Ayo Oyatoqat nuhtayta. Noqw Qahováriwtaqa Hikwsi put amum hinma. \v 26 Noqw ason yaw pam pas Tutuyqawhqat aṅqw moṅw’asi’taqat aw yorikt, pu’ hisat ahpiyniqat Qahováriwtaqa Hikwsi put pan āawna. \v 27 Noqw Hikswi pan put unaṅwtoynaqw, pam God kīyat ep paki. Noqw Jesus yuat puwsuṅway amum tutavot hin yuykiwhqat tsākw Jesus eṅem hinhtiniqe ōviy pep put wikva. \v 28 Noqw Simeon put tsöpahtaqe, God aw hahlayhtit, paṅqawu: \v 29 Tutuyqawhqa, taay, um uhlavayiy aw antsanni, Um uhtumal’ayay qa hin unaṅway’k̇aṅw yaṅqw ahpiyniqat aw nakwhanani. \v 30 Pi nu ivosiy akw hak Ayo Tūoyaniqat ūṅaqwnihqat aw yori. \v 31 Put pantaqat hapi um sohsokmuy sinmuy amutpik na’sasta. \v 32 Soñawnen pam qa‐Jew‐sinmuy amumi tālawnani; pu uhsinmuy, Israel‐sinmuy ōmi tsok̇anani. \v 33 Noqw Joseph put yuyat amum pam hin tsākw lavayhtiqat aw k̇ātuqayta. \v 34 Noqw Simeon pumuy öqalaqe, put yuyat Maryt aw paṅqawu: Meh, i’ tsāy God ahpiy namorstiwa. Noqw put atsviy Israel‐sinmuy amuṅaqw k̇aysiwhqam munumhtini, pu piw k̇aysiwhqam hoṅvani. Pam hihta tuawi’taqw, sinom put aqw hīhiṅqaqwani. \v 35 Pantani hapi. Noqw soñawnen uh’unaṅwa sipwuvahpit akw tūhotiwni. Noqw k̇aysiwhqamuy tunatyaam tupkiwyuṅqa mātaktotini. \v 36 Noqw hak God lavay’ayaat, Anna yan mātsiwhqa, pep qatu, hakiy Phanuel tíata, Asert ahpiyvi. Pam hak wuhtiharsku; nihqe pam manhqatsiy ahpiy puwsuṅway amum tsaṅe’ yahsaṅwuy aṅ qatu. \v 37 Noqw pam koṅnalavu nālöp sunat aṅqw nālöp sihk̇ay’taqat pahsa’haqam yahsaṅwni’ta. Noqw pas pam God kīyat aṅqw qa ahpiyniṅwu. Nīk̇aṅw mimhikqat, pu talöṅwiwmaqat aṅ napwalni’k̇aṅw, nāwakink̇aṅw God eṅem tumalay’taṅwu. \v 38 Noqw Simeon nāt yuaataqw, i’ wuhti ep pákihqe, Tutuyqawhqat aw hahlayhti, nit sohsokmuy amumi put tsākw yuaata, Jerusalem ep sinmuy Qenivo Oyaniqat ōviy maqaptsi’yuṅqamuy amumii. \s1 The return to Nazareth \p \v 39 Noqw Joseph, put yuyat amum Tutuyqawhqat hin tutaptaqat an sohsok hinhtit, ahoy Galilee‐tutskwat aqw’a, nāp kitsókiy Nazareth aw’i. \v 40 Noqw tsāy wuyoq’iwmaqe suyhtsepṅwat tunatyay aṅ öqawi’ma; piw unaṅwtalwuwnit aṅ’a, nihqe God núokwayat aṅ hinma. \s1 The Boy Jesus in the Temple \p \v 41 Noqw Joseph, put yuyat amum aṅsakis yahsaṅwuy aṅ Jerusalem aqwniṅwu, ura Amutsva Yūmosanihqat ep nōviwhqat ep’e. \v 42 Noqw Jesus pakwt löq sihk̇ay’tasikis yahsaṅwni’taqw, Jew‐sinom hin hintsatsk̇aṅwuqat ōviy naat yuyat amum Jerusalem aqw’a, Jesus wikk̇aṅwo. \v 43 Noqw puma aṅ kuyvaqe, nāp kitsókimiq áhoyniqw, tsāy Jesus pumuy qa amumumnihqe, Jerusalem epeq huruhti, noqw puma put qa navota. \v 44 Nihqe pay pam pumuy amumumyaqamuy amumumnihqat puma wūwaqe, ep tāwanawit aṅ haqami pahsavo nakwsu; nihqe puma sinomuy‐nik̇aṅw, pu tuwimuy amuhpa’ put hēva. \v 45 Nit puma put qa túwahqe, namtökt ahoy Jerusalem aqw’a, put heptoqee. \v 46 Noqw pāyis talqw, puma God kīyat ep put tuwaqw, pam tūtutuqaynayaqamuy amuhsonve qatuk̇aṅw, pumuy amumi tūqayk̇aṅw, pu pumuy hihta tūviṅlawu. \v 47 Noqw sohsoyam aw tūqayyuṅqam put hin hihta mātsi’maqat, pu hihta hin ahoy hu’wanmaqat ep k̇ātayuṅwa. \v 48 Noqw puma put túwahqe hin kurs wūwa. Noqw yuat put aw paṅqawu: Itii, ya um hinoqw itamuy yanhaqam hintsana? Okiw nu’ unay amum k̇ānavoti’k̇aṅw uṅ hepnuma. \v 49 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw nāpi nuy hepnuma? Ya nu Inay hihta himuyat hintsakniqat uma put qa navoti’taqe ōviy’o? \v 50 Noqw pay puma put lavayiyat qa māmatsi. \v 51 Pu pam pumuy amumumnihqe, Nazareth ep pitu; nihqe pumuy amumi tūqayk̇aṅw qatu. Noqw tuwat put yuat īit lavayit sohsok unaṅwpeq pās oyi’ta. \v 52 Noqw Jesus suyhtsepṅwat wuwni’mak̇aṅw wūyoq’iwma; pu suyhtsepṅwat God‐nik̇aṅw pu sinmuy tayawni’ma. \c 3 \s1 The Preaching of John the Baptist \r (Mt 3.1-12; Mr 1.1-8; Jn 1.19-28) \p \v 1 Noqw hak Tiberius Caesar pakwt tsivot sihk̇ay’taqat yahsaṅwuy aṅ moṅw’iwtaqw, pu Pontius Pilate Judea‐tutskwat ep moṅw’iwtaqw, pu Herod Galilee‐tutskwat aw moṅw’iwtaqw, pu tupkoat Phillip Iturea‐tutskwat ep sinmuy amumi‐nik̇aṅw pu Trachonitis‐tutskwat ep sinmuy amumi moṅw’iwtaqw, pu Lysanias Abilene‐tutskwat ep moṅw’iwtaqw, \v 2 Pu Annas‐niqw pu Caiphas, puma God awwat mohpeq moṅw’iwtaqw, ephaqam God lavayhti, Zacharias tiyat John aw’i, pam qayēsiwhpuveniq’ö. \v 3 Noqw pam pāyut Jordan aṅ ahsupoq tutskwat aṅ nakwsuqe, sinmuy amumi yuaataqe paṅqawu: Uma nāp umuhtunatyay aṅqw lasye’, kūyit akw tuvoylatotini. Noqw God umuhqaanhtipuy umuhpiy ayo yúkuni, amumi kita. \v 4 Ura hakiy God lavay’ayayat Esaiast lavayiyat aṅ yan pey’ta: Hakiy tönaat qayēsiwhpuve tsa’tinumqa navotniwa; nihqe yan lalvaya: Uma Tutuyqawhqat eṅem pöhut aw hintsatsnani; pam háqe’niqat aw suwiptotani. \v 5 Sohsovik sisk̇at aṅ otsómhtini, pu sohsovik tuhtukwi, pu tsotsmo tutskwatiwni, pu aṅ nukushinyuṅqa súwiptotini, pu haqe’ anahaiwyuṅqa pöhiṅputiwni. \v 6 Noqw sinom sohsoyam God hin ayo tūooyhqat aw yórikyani. \v 7 Pahsat pu sinom put ahpiy kūyit akw tuvoylatiwyaniqe ōviy put aw ökiwtaqw, pam pumuy amumi yan lalvaya: Is ohi, uma hakim tsūtsu’tuy amunyuṅqamu, ya hak umuy itsívut nātoniqat aṅqw watqaniqat umumi paṅqawu? \v 8 Kurs uma pas antsa umuhtunatyay aṅqw lasye’, uma alöṅöt qatsit ahpiy tutmalat hintsatsk̇ani. Pu uma umuh’unaṅwpeq qa pan lavaytani: Abraham hapi itanaa, kitotani; taq nu umumi paṅqawni: God it o’wat aṅqw Abraham eṅem sinmuy aniwnaniqey tuwi’ta. \v 9 Noqw pay soñawnen ōviy piw pik̇aiṅwa himutsokit ṅayat tsahqaniqey na’sas’iwta. Noqw ōviy himuwa tsoki lomasipalat qa himuy’vaṅwuqa tsaqniwe’, qȫhit aqw tūviwni. \v 10 Noqw sinom put tūviṅtotaqe aw paṅqaqwa: Noqw itam hinhtotini? \v 11 Noqw pam lavayhtiqe amumi paṅqawu: Lȫqmuy wukonapnay’taqa ṅastanihqat sūkw máqani; pu nȫsiwhqay’taqa piw pay anhtini. \v 12 Noqw moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqam piw kūyit akw tuvoylatotiniqe ö́kihqe, put aw paṅqaqwa: Tūtutuqaynaqa, ya itam hinhtotini? \v 13 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pay hihsa’haqam umuṅem tuwantiwhqat epnihqe qa hóyokput uma nuhtuṅaqw ömahtiwisni. \v 14 Noqw pu solāwam piw tuwat put tūviṅtotaqe aw paṅqaqwa: Noqw ítamwat hinhtotini? Noqw pam amumi paṅqawu: Uma qa tūyuyuyhnayani. Piw qa hakiy hihta atsátotoynayani; pu uma hin ahsalalwe’, pay put ep nakwhani’yuṅwni. \v 15 Noqw nāt sinom sumataq hintaniqat maqaptsi’yuṅqw, sohsoyam unaṅwpeq John aw hin wūwantota, sen pi pam Christ‐nihqata, sen pi pay qa pamnihqata. \v 16 Noqw John lavayhtiqe, sohsokmuy amumi paṅqawu: Pay nu’ pi as pas antsa umuy kūyit akw tuvoylalawu. Nīk̇aṅw pay suhk̇a inuhpenihqe pas pavan öqala aṅq’ö. Noqw soon nu yan’ewaynīk̇aṅw pay ṅas’ew put tots‐sosomhpiyat ṅahni. Ason pam Qahováriwtaqat Hikwsit akw umuy tuvoylatani, pu qȫhit akw’a. \v 17 Soñawnen pam wuhihpiy yawta, nihqe murivihk̇ay ep pās qeni’tani, nen söhövosiy koyohkiy aw taṅatani, nit pam ason tsihput qȫhit qatokṅwuqat akw taqtsokni. \v 18 Yan pam hīhihta akw pumuy ökwhank̇aṅw, amumi lomatuawit yuaata. \v 19 Noqw John Moṅwit Herod qöhqöya, tupkoyat Philip nȫmayat Herodius ep’e, pu sohsok hihta ep qaanhtiqat ep pīwu. \v 20 Noqw Herod pay nāt piw qaanhtit, John sivikimi pana. \s1 The Baptism of Jesus \r (Mt 3.13-17; Mr 1.9-11) \p \v 21 Noqw pam nāt qa sivikive pakiwtaqw, sinom sohsoyam kūyit akw tuvoylatiwyaqw, pu Jesus piw kūyit akw tuvoylatiqe, nāwakintaqw ōmi hötsílti. \v 22 Noqw Qahováriwtaqa Hikwsi höwit an tokoy’k̇aṅw put atsmi hāwi. Noqw ōṅaqw hakiy tönaat hiṅqawhqe paṅqawu: Um hapi pas aw iunaṅwaa Itii. Nu uṅ pas hahlayi. \s1 The Genealogy of Jesus \r (Mt 1.1-17) \p \v 23 Noqw Jesus tumalay hintsaktiva, sunat pakwt sihk̇ay’taqat pahsa’haqam yahsaṅwni’k̇aṅwo. Noqw sinom wūwantotaqw, Jesus Joseph tíata. Noqw pam Helit tíata; \v 24 Noqw pam Matthat tíata, noqw pam Levit tíata, noqw pam Melchit tíata, noqw pam Jannat tíata, noqw pam Joseph tíata; \v 25 Noqw pam Mattathias tíata, noqw pam Amos tíata, noqw pam Naum tíata, noqw pam Eslit tíata, noqw pam Nagget tíata; \v 26 Noqw pam Maath tíata, noqw pam Mattathias tíata, noqw pam Semeit tíata, noqw pam Joseph tíata, noqw pam Judat tíata; \v 27 Noqw pam Joannat tíata, noqw pam Rhesat tíata, noqw pam Zorobabel tíata, noqw pam Salathiel tíata, noqw pam Nerit tíata; \v 28 Noqw pam Melchit tíata, noqw pam Addit tíata, noqe pam Cosam tíata, noqw pam Elmodam tíata, noqw pam Er tíata; \v 29 Noqw pam Joset tíata, noqw pam Eliezer tíata, noqw pam Jorim tíata, noqw pam Matthat tíata, noqw pam Levit tíata; \v 30 Noqw pam Simeon tíata, noqw pam Judat tíata, noqw pam Joseph tíata, noqw pam Jonan tíata, noqw pam Eliakim tíata; \v 31 Noqw pam Meleat tíata, noqw pam Menan tíata, noqw pam Mattathat tíata, noqw pam Nathan tíata, noqw pam David tíata; \v 32 Noqw pam Jesset tíata, noqw pam Obed tíata, noqw pam Booz tíata, noqw pam Salmon tíata, noqw pam Naasson tíata; \v 33 Noqw pam Aminadab tíata, noqw pam Aram tíata, noqw pam Esrom tíata, noqw pam Phares tíata, noqw pam Judat tíata; \v 34 Noqw pam Jacob tíata, noqw pam Isaac tíata, noqw pam Abraham tíata, noqw pam Tharat tíata, noqw pam Nachor tíata; \v 35 Noqw pam Saruch tíata, noqw pam Ragaut tíata, noqw pam Phalec tíata, noqw pam Heber tíata, noqw pam Salat tíata; \v 36 Noqw pam Cainan tíata, noqw pam Arphaxad tíata, noqw pam Sem tíata, noqw pam Noet tíata, noqw pam Lamech tíata; \v 37 Noqw pam Mathusalat tíata, noqw pam Enoch tíata, noqw pam Jared tíata, noqw pam Maleleel tíata, noqw pam Cainan tíata; \v 38 Noqw pam Enos tíata, noqw pam Seth tíata, noqw pam Adam tíata, noqw pam God tíata. \c 4 \s1 The Temptation of Jesus \r (Mt 4.1-11; Mr 1.12-13) \p \v 1 Noqw Jesus Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwk̇aṅw, pāyut Jordan aṅqw ahoy pitu, nihqe Hikwsit ahpiy qayēsiwhpumi wīkiwa. \v 2 Noqw Nukpana lȫp sunat tālat aṅ pep put aw unaheplawu; noqw pam pahsa’ talönvaqat aṅ qa nȫsa, nihqe aṅ ruhpakq pam tsöṅmoki. \v 3 Noqw Nukpana put aw paṅqawu: Kurs um pas antsa God Tíatnen, um it owat pölavikiniwhtiniqat aw paṅqawni. \v 4 Noqw Jesus lavayhtiqe aw paṅqawu: Sóoni, pi ura yan pey’ta: Sino qa pölavikit‐sa akw qátut, pas God lavayiyat sohsok akw qátuni. \v 5 Pu Nukpana haqami pas wupatukwit aqw put wikqe, tūwaqatsit aṅ ahsupoq moṅwqeqnit put aw súmahtakna. \v 6 Nihqe aw paṅqawu: It hapi öqalat nu uṅ sohsok máqani, pu hihta aṅ susnunukṅwata, pi pam inumi noiwta. Noqw nu hakiy put máqanik máqaṅwu. \v 7 Noqw ōviy kurs um inumi naokiwtaqw, pay pam sohsoy uhhimuni. \v 8 Noqw Jesus lavayhtiqe put aw paṅqawu: Sóoni, yupa ayo haqamii, Satan, pi yan pey’ta: Um God Uhtutuyqawhqay aw naokiwlawni, pu um put‐sa eṅem tumalay’tani. \v 9 Pu Nukpana put Jerusalem ep wikvaqe, God kīyat ep suswupakits’omiq put tsók̇at, pu aw paṅqawu: Kurs um pas antsa God Tíatnen, yaṅqw atk̇amiq nātuvani; \v 10 Pi ura yan pey’ta: Pam hoṅviaymuy ayataqw, ūmi tunatyaltotini; \v 11 Nen puma may akw uṅ hölölni’yuṅwni, taq nāp hisat sen um uhkukuy owat aqw sáviknani. \v 12 Noqw Jesus lavayhtiqe put aw paṅqawu: Sóoni, pi ura yan pey’ta: Um God Uhtutuyqawhqay aw qa tuwanlawni. \v 13 Noqw Nukpana sohsok unaheppit akw put aw tuwantaqe yúkuhqe, hihsavo put aṅqw ahpiy’o. \s1 Jesus Begins His Work in Galilee \r (Mt 4.12-17; Mr 1.14-15) \p \v 14 Noqw Jesus Qahováriwtaqat Hikswit öqalayat pasiwk̇aṅw, Galilee ep ahoy pitu. Noqw sinom aṅ ahsupoq put lavayta. \v 15 Noqw pam pumuy tsotsvalkiyamuy aṅ pumuy tutuqaynatinuma, sohsokmuy amuhpiy k̇aptsiwk̇aṅwo. \s1 Jesus Rejected at Nazareth \r (Mt 13.53-58; Mr 6.1-6) \p \v 16 Pu pam haqam wuṅhqey Nazareth aw pitu. Nihqe pam hin tuwi’taqey anhtiqe, nasuṅwintalöṅnit ep tsotsvalkimi paki, nihqe tutuvenit aṅ túṅwantaniqe wunuptu. \v 17 Noqw pep God lavay’ayayat Esaias tutuveniat put aw taviwa. Noqw pam tutuvenit púruknaqe, haqe’ yan pey’taqat tuwa: \v 18 Tutuyqawhqat Hikwsiat nuy tuyqawi’ta, nu aṅ ókiwyaqamuy amumi lolmat yuaaykuniqat ōviy nuy asnaqee; pu aṅ unaṅwsoiwtaqamuy suyan unaṅwtoynaniqat ōviy nuy ayata, aṅ tūwik’iwyuṅqamuy nuy mātaviwyaniqat amumi yuaaykuniqat ōviy’o, pu aṅ qatālat pōsi’yuṅqamuy pōsiyamuy tālawnayaniqat amumi yuaaykuniqata, pu aṅ okiwsaniwyaqamuy qeniveyaniqat ōviy’o. \v 19 Pu i’ Tutuyqawhqa ayo tūooyniqat aw pitsíwtaqat tunvotnaniqat ōviy’o. \v 20 Yan pam aṅ tuṅwat, tutuvenit mupipiykinat, aw tunatyawtaqat aw put ahoy tavit qatuptu. Noqw tsotsvalkive taṅawtaqam put aw‐sa tāyuṅwa. \v 21 Pahsat pu pam pumuy amumi paṅqawu: Umuy hapi aw tūqayyuṅqw, i’ yan pey’taqa it talöṅvaqat ep aw antsaniwa. \v 22 Noqw sohsoyam put aw tūqayyuṅqe, moaṅaqw lavayit lolmat nö́ṅakqat aw k̇āwuwantotaqe, paṅqaqwa: Ya qa i’ Joseph tíata? \v 23 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pay kurs hin uma inumi yan lavayit qa paṅqaqwani: Tūhik̇a, nāqalaptsinaa, it’a. Um yaw Capernaum ep hīhihta tumalta; um yep nāp uhtutskway ep piw panhtinikaṅwo. \v 24 Noqw pam paṅqawu: Pas antsa nu umumi paṅqawni: Qa hak God lavay’ayaat nāp tutskway ep pāsniwa. \v 25 Noqw nu umumi súaṅqawni: Ura Elias qatsíyat ep payhkomuy yahsaṅwuy aṅqw navay mūmuyawhtuy aṅ qa yokva; noqw ura tutskwat aṅ ahsupoq tsö́ṅösti. Noqw ephaqam Israel‐sinmuy tutskwayamuy ep k̇aysiwhqam koṅnanalvut yēse. \v 26 Noqw pay ura pas Elias pumuy qa haqawatuy amumi ayatiwht, pay ura Sidon ep kitsókit Sareptat ep hakiy koṅnalavut aw’i. \v 27 Pu God lavay’ayayat Eliseus qatsíyat ep as Israel‐sinmuy amuṅaqw k̇aysiwhqam tokoplelet tūtuyya; noqw pay ura puma pas qa haqawa powalti, pay hak Syria‐sino hak Naaman yan mātsiwhqa‐saa, amumi kita. \v 28 Noqw sohsoyam tsotsvalkive taṅawtaqam it nanaptaqe, pas itsívutoti; \v 29 Nihqe hoṅvaqe, put kīṅaqw tūvaya. Pumuy kitsókiam haqam tsomoveq wunu. Noqw ōviy pep tumpok puma put wikya, paṅqw put tūvayaniqey unaṅwtotiqee. \v 30 Noqw pay pam amuhsonṅaqw hinmak̇aṅw, paṅqw ahpiy’o. \s1 A Man with an Evil Spirit \r (Mr 1.21-28) \p \v 31 Nihqe pam Galilee ep kitsókit Capernaum aqwnihqe, nasuṅwintalöṅnit aṅ sinmuy tutuqayna. \v 32 Noqw pas puma put hin tutuqaynaqat ep aw k̇ātuqayyuṅwa, pas pam a’nö lay’taqat yuaataqw ōviy’o. \v 33 Noqw hak tāqa tuyoy’ewakw nukpanhikwsit okiw akw tuyqawiwtaqa tsotsvalkive pakiwta, nihqe pam a’nö hiṅqawhqe paṅqawu: \v 34 Itamumi qa hintsakii. Ya itam uṅ hintsatsnani, Jesus Nazareth aṅqwnihqa? Ya um itamuy kīqötaniqe ōviy aṅqaqö’? Pay um hákiyniqw nu uṅ tuwi’ta. Um God aṅqw pas Qahováriwpu. \v 35 Noqw Jesus put mēwaqe, aw paṅqawu: Qa hiṅqawlawht, put aṅqw yámakuu. Noqw nukpanhikwsi sinmuy amutpipo put tūvat, put aṅqw yama, nit pay put qa hintsana. \v 36 Noqw puma sohsoyam k̇ātayyuṅqe nānami paṅqaqwa: Is uti, pavan pas lavayi! Pas pi qananahtsopk̇aṅw, öqalat akw tuyoy’ewakw hīhikwsimuy amumi paṅqawhq, puma nuhtuṅaqw nö́ṅakṅwu. \v 37 Noqw pam pep hin yukuqw, pam pantaqa put tutskwat aṅ ahsupoq yuaatiwa. \s1 Jesus Heals Many People \r (Mt 8.14-17; Mr 1.29-34) \p \v 38 Noqw pam tsotsvalkiṅaqw yámakqe Simon kīyat aw paki. Noqw Simon nȫmay yuat a’nö mukitutuya; noqw puma put eṅem Jesus aw taqa’naṅwtoti. \v 39 Noqw pam put aw wunuptut, mukituyat mēwa; noqw pam put mātavi, Noqw pahsat pay pam wuhti wunuptut, pumuy amumi unaṅwtavi. \v 40 Noqw tāwat pakitoqw, sohsokmuy hihta akw tūtuyyaqamuy, puma Jesus aw tsamvanta, noqw pam pumuy sohsokmuy amumi may akw hintsanqe pumuy qalaptsina. \v 41 Noqw nukpanhihikwsim k̇aysiwhqamuy amuṅaqw nȫṅa, a’nö hiṅqaqwak̇ahk̇aṅwo, nihqe paṅqaqwa: Um Christ, God Tíata! Noqw pam pumuy tusoqmewaqe, pumuy hiṅqaqwaniqw qa nakwhana, puma put Christ‐nihqat tuwi’yuṅqw ōviy’o. \s1 Jesus Preaches in Judea \r (Mr 1.35-39) \p \v 42 Pu tālawvaqw pam ahpiynihqe, haqami qayēsiwhpumii; noqw sinom put hepya, nihqe put aw ö́kihqe as put huruhtapnayani, pam as pumuy amuṅaqw qa ahpiyniqat ōviy’o. \v 43 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pas nu soon qa God moṅwtunatyayat hin hintaqat aye’ kitsókinawit piw yuaatinumni, pi nu paníqw aṅqw ayatiwa. \v 44 Nihqe pam Galileet ep haqe’ tsotsvalkit aṅ yuaatinuma. \c 5 \s1 Jesus Calls the First Disciples \r (Mt 4.18-22; Mr 1.16-20) \p \v 1 Noqw sinom God lavayiyat nanaptaniqe put aw hūrs tsovawtaqw, pam wuhkovatuphat Gennesaret yan mātsiwhqat qalaveq wunu. \v 2 Nihqe pam lȫqmuy pākihut patuphat qalaveq wúnuhqat tuwa, noqw kurs pakiwmamahk̇am pumuy aṅqw nö́ṅakqe, pakiwmaqtutsayay tūvahomtota. \v 3 Noqw pam pākihut hakiy Simon himuyat aqw paki; nihqe pam tutskwat aṅqw híhin yūmo hóyoknaniqat aw paṅqawu; noqw pam pepeq qatuptuqe, pākihut aṅqw sinmuy tutuqayna. \v 4 Pu ōviy pam yuaataqe yukut, Simon aw paṅqawu: Uma pavan hötsit aw hóyok̇e’, pāvakiwhtuy inhtaniqe ōviy umuhtutsayay pāmiq pánani. \v 5 Noqw Simon lavayhtiqe put aw paṅqawu: Moṅwi, itam as tōk̇ep tumalay’tat, qa hihta kwisna, noqw pay pi um paṅqawhq ōviy nu tutsayat pāmiq pánani. \v 6 Noqw puma panhtiqe, pahsat pu qaan’ewakw hintaqamuy pāvakiwhtuy inhta; noqw pumuy tutsáyaam tsīkiwma. \v 7 Noqw suṅwámat sukwat pākihut aṅqw taṅawtaqw, puma pumuy amumi māmasa pumuy paaṅwaniqat ōviy’o. Noqw puma pituqw, puma lȫqmuy pākihut akw ohpoknayaqw, pahsat pay puma pākihut pakito. \v 8 Noqw Simon Peter put aw yórikqe, Jesus tamöyat aw nātuvat paṅqawu: Inuṅaqw ahpiy’o, taq nu okiw qaanhinmaqa, Tutuyqawhqa. \v 9 Pi pam‐niqw, pu sohsoyam put ámumyaqam puma pāvakiwhtuy inhtotaqey ep kātayyuṅqw, ōviy pam yan lavayhti. \v 10 Noqw piw hakiy Zebedeet timat James‐niqw pu John, Simon suṅwámatnihqam, puma pumuy amún nātsawina. Noqw Jesus Simon aw paṅqawu: Um qa tsawiniwtani, um yahpiy haqahpiy pāpu sinmuy kwīkwisnani. \v 11 Noqw puma pākihuy tutskwami pitsínayaqe, sohsok tatamhtotat, Jesus aṅkya. \s1 Jesus Makes a Leper Clean \r (Mt 8.1-4; Mr 1.40-45) \p \v 12 Pu piw pam haqam kitsókiveniqw, hak tāqa ahsupoq tokoplelet tūtuya, nihqe pam Jesus túwahqe, tayway akw atpipo munukt, aw nāwaknaqe paṅqawu: Tutuyqawhqa, um suhtaq’ewnen soon nuy qa powatani. \v 13 Noqw pam put aw māvuyaltiqe, aw toṅokt, paṅqawu: Pay nu suhtaq’ewa; powaltii. Noqw pahsat pay tokoplele put mātavi. \v 14 Noqw pam qa hakiy put āawnaniqat pam aw paṅqawu. Nīk̇aṅw pay um ahpiynen God awwat moṅwit aw nāmahtaknani; nen Moses hin tutaptaqat anwat um powaltiqey ep kuwahtiput távini. Um pan powaltiqey nuhtumi tuawi’tani, yan aw lavayhti. \v 15 Noqw tuwat soq pahsat pu pas ahsupoq pam hin hinhtiqa yuaatiwa, noqw sinom qaan’ewakw hintaqam Jesus aw tūqayyuṅwniqe sūmitsovalti; pu hīhihta tūtuyyaqam put ahpiy qalaptuyaniqe ōviy put aw ökiwta. \v 16 Noqw pay pam haqami qayēsiwhpuminen, God aw nāwakintaniqey ōviy kīṅaqw ahpiyniṅwu. \s1 Jesus Heals a Paralyzed Man \r (Mt 9.1-8; Mr 2.1-12) \p \v 17 Pu Jesus hisat sinmuy tutuqaynaqw ima Pharisee‐sinom, tutavot tutuqaynayaqamuy amumum pep yēse. Puma Galileet aṅ ahsupoq kitsókit aṅqwya, pu Judeat aṅq’ö, pu Jerusalem aṅq’ö. Noqw pumuy pep yesq, Jesus Tutuyqawhqat aw yank̇aṅw tūqalaptsintaniqey öqalay’ta. \v 18 Noqw meh, hakim hakiy tāqat ahpa’ qataytaqat tūtuyhqat ahpay aṅ qatsqat Jesus aw wikvaya; noqw puma as hin put panaye’, Jesus atpipo taviyaniqey tuwantota. \v 19 Noqw ep huru’pokiwtaqw hin puma put panayaniqey qa tutwa; nihqe ōviy kits’omiq wupnayaqe, tsöqa’wa kīamit póroknayaqe paṅ put ahpayat enaṅ sinsonmi Jesus atpipo hawnaya. \v 20 Noqw puma qapēvewnayaqat Jesus amumi túwahqe paṅqawu: Tāqa, uhqaanhtipu uhpiy ayo yukiwa. \v 21 Noqw tutavot tutuqaynayaqam Pharisee‐sinmuy amumum put ep wūwantotaqe paṅqaqwa: Ya i’ haknihqe pas God qa k̇aptsilawu? Ya hak hakiy qaanhtipuyat ayo yúkuni, hal pas God‐saa? \v 22 Noqw Jesus pumuy wuwniyamuy māmatsqe, lavayhtiqe amumi paṅqawu: Ya uma hihta umuh’unaṅwpeq wūwantota? \v 23 Ya hak hakiy aw hinwat lavayhtiniqw qa pas hinta, Sen, Uhqaanhtipu uhpiy ayo yukiwa kítaniqö’? sen pi wunuptut, nakwsuu, kítaniqö’? \v 24 Noqw pay pi nu’ Sinot Tiat yep qatsit ep hakiy ahpiy qaanhtipuyat ayo yúkuniqey aw öqalat pasiwtaqat uma it akw nanaptaniqw‐pu pam it hakiy ahpa’ qataytaqat aw paṅqawu: Oviy nu ūmi paṅqawni: Wunuptut, uh’ahpay kwusut, nimaa. \v 25 Noqw pahsat pay pam pumuy amutpik wunuptut, hihta aṅ wáökiwtaqey kwusut, paṅqw nima, God pas hihtatimak̇aṅwo. \v 26 Noqw sinom sohsoyam k̇ātayuṅqe, God pas hihtatota, nihqe puma nātsawini’yuṅqe paṅqaqwa: Pas itam pu’ hihta qatuptsiwni’ewakw aw yórikya. \s1 Jesus Calls Levi \r (Mt 9.9-13; Mr 2.13-17) \p \v 27 It yantaqat atsve pam nakwsukaṅw, hakiy moṅwit eṅem sīvat ömalawhqat, Levit yan mātsiwhqat aw yori, haqam put ömalawṅwuqat ep qátuq’ö, nihqe aw paṅqawu: Um inuṅkni. \v 28 Noqw pam sohsok mātapt, wunuptut, put aṅki. \v 29 Noqw Levi put eṅem wukonovata; noqw k̇aysiwhqam sīvat ömalalwaqam‐niqw pu hakim pumuy amumum pep nopyesva. \v 30 Noqw Pharisee‐sinom‐niqw, pu pumuy amuṅaqw tutavot tutuqaynayaqam, puma put aw nánatuwnayaqamuy amumi qayan unaṅway hiṅqaqwaqe paṅqaqwa: Ya uma hinoqw moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqamuy‐nik̇aṅw pu qaanhinwisqamuy amumum nōnovak̇ahk̇aṅw hīhikwya? \v 31 Noqw Jesus lavayhtiqe amumi paṅqawu: Pay aṅ qahinyuṅqam tūhik̇at qa haqni’yuṅwa, nawus pi tūtuyyaqam put haqni’yuṅwa. \v 32 Pi nu aṅ súanhinwisqamuy qa pumuy wáṅwayniqe ōviy pitu; pi nu imuy qaanhinwisqamuy nāp tunatyay aṅqw lasyaniqat aw wáṅwayniqe ōviy pitu. \s1 The Question about Fasting \r (Mt 9.14-17; Mr 2.18-22) \p \v 33 Noqw puma put aw paṅqawu: John aw nánatuwnayaqam pas nanapwalk̇ahk̇aṅw nānawaknaṅwu, noqw Pharisee‐sinmuy amumi nánatuwnayaqam amún hinwisa. Noqw hintaqw ōviy ūmi nánatuwnayaqam nōnovak̇ahk̇aṅw hīhikwya? \v 34 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Ya hak sen haqam mö’wit ep sinoiwyuṅqamuy, möönaṅwuy pumuy amumumniqw napwaltoynani? Soon’i. \v 35 Nīk̇aṅw ason hisat aw pituqw, möönaṅw’am pumuy amuṅaqw ahpiyniqw, pep pu’ puma nānapwalani. \v 36 Noqw pam piw pumuy amumi lavayit hihta antaqat akw yuaaykuqe paṅqawu: Qa haq pi hak puhuyuwsit aṅqw hihsaqat tukut, sakwit aw pihtakna. Taq hak panhtinik puhut sakwítani, piw pūhu soon sakwit amum súnantani. \v 37 Pu qa haq pi hak puk̇awiwkorot sakwíiwmaqat puhuovavalat kuhkuya; taq hakiy pantiniqw, puhuovavala pēke’, wiwkorot patomnani, nen aṅ kūyiwtaqa wehemhtini, noqw wiwkorot sakwítini. \v 38 Soon pi puhuovavala qa puhuwiwkorot aṅ kūyiltiṅwu. \v 39 Piw qa hak pi hak ovavalat hísatwaiwhput hikwt, pay pahsat pūhutwat piw nāwaknaṅwu; nīk̇aṅw paṅqawṅwu: Pay hísatwat pas nukṅwa, kītaṅwu. \c 6 \s1 The Question about the Sabbath \r (Mt 12.1-8; Mr 2.23-28) \p \v 1 Noqw nasuṅwintalöṅnit aw pituqw, Jesus put aw nánatuwnayaqamuy amumum söhövos’uyit aṅ nö́ṅakwisa. Noqw put aw nánatuwnayaqam söhövosit talayat mawtiwisk̇ahk̇aṅw, put mapqölpeq murik̇ahk̇aṅw nōnoptiwisa. \v 2 Noqw hakim Pharisee‐sinom pumuy amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw nasuṅwintöṅnit ep hihta mewniwtaqat hintsatsk̇a? \v 3 Noqw Jesus lavayhtiqe pumuy amumi paṅqawu: Ya ura hisat David suṅwámuy amumum tsöṅmokqe hinhtiqat uma put pantaqat pas aṅ qa ṅas’ew tuṅwáya? \v 4 Ura pam God kīyat aw pákihqe, pölavikit God aw noiwhqat ömahtat, aṅqw nöst, pu ámumyaqamuy put huyta; pas ura God awwat momṅwit‐sa put aṅqw nȫnösaṅwuqat put’a. \v 5 Pu Jesus pumuy amumi paṅqawu: Pay nu’ Sinot Tiat piw nasuṅwintalöṅnit aw móṅw’iwta. \s1 The Man with a Crippled Hand \r (Mt 12.9-14; Mr 3.1-6) \p \v 6 Pu hisat pam nasuṅwintalöṅnit ep tsotsvalkimi pákihqe ep tūtutuqayna. Noqw hak tāqa putvaqw mālakiwtaqa pep nuhtuma. \v 7 Noqw tutavot tutuqaynayaqam Pharisee‐sinmuy amumum Jesus aw tunatyawyuṅwa, mātaq pi kurs pam nasuṅwintalöṅnit ep put qalaptsinaniqw ōviy’o; nen puma hihta ep put nēveltoynayani. \v 8 Noqw pay pam pumuy tunatyayamuy amumi mātsi’taqe, lākiwtaqat may’taqat aw paṅqawu: Wunuptut, sinsonve wunuwtaa. Noqw pam panhti. \v 9 Pahsat pu Jesus pumuy amumi paṅqawu: Kurs nu umuy hihta tūviṅtani. Ya hak nasuṅwintalöṅvaqat ep hihta lolmat, sen qalolmat hinhtiniqw pam súanta? Sen qatsit ayo táviniqö’, sen hovalaniqö’? \v 10 Pu pam pumuy sohsokmuy amuhpa’ yorikt, tāqat aw paṅqawu: Uhmay tsihkwaa. Noqw pam panhti; noqw māat put ayaṅqwat māyat an pās powalti. \v 11 Noqw puma itsívuhonaqtotiqe, hin as Jesus hintsatsnaniqey nānami yuaatota. \s1 Jesus Chooses the Twelve Apostles \r (Mt 10.1-4; Mr 3.13-19) \p \v 12 Noqw pay ephaqam piw pam nāwaknaniqe haqami tsomomiq’a; nihqe tōk̇ep God aw nāwakna. \v 13 Noqw tālawvaqw, pam put aw nánatuwnayaqamuy wáṅwayhqe, pumuy amuṅaqw pakwt lȫq sihk̇ay’taqamuy namorsta; nihqe pam pumuy Ayaiwyuṅqamuy yan tuṅwa, \v 14 Imuyu: Simon, ura pam put Peter yan túṅwa, pu tupkoyat Andrewt, pu James‐nit pu John, pu Philip‐nit pu Bartholomewt, \v 15 Pu Matthewt‐nit pu Thomas, pu Alpheus tiyat James‐nit pu Simon, Zelotes yan túṅwantiwhqata, \v 16 Pu James tupkoyat Judas‐nit pu Judas Iscariot Jesus momṅwituy amumi kurs mātapniqata. \s1 Jesus Teaches and Heals \r (Mt 4.23-25) \p \v 17 Pu pam pumuy tsamk̇aṅw, paṅqw hawhqe, haqam suntutskway’taqat ep wunu, k̇aysiwhqamuy put aw nánatuwnayaqamuy amumuma. Noqw qaan’ewakw hintaqam sinom put aw tūqayyuṅwniqe, pu hīhihta tūyay aṅqw qalaptuyaniqe öki, Judeat aṅqw‐nik̇aṅw, pu Jerusalem aṅqw sohsokivaq’ö, pu pātuwaqatsit qalaveq Tyre aṅqw‐nīk̇aṅw pu Sidon aṅq’ö. \v 18 Pu ima tuyoy’ewakw hīhikwsimuy akw okiwhinyuṅqam piw ö́kihqe powaltoti. \v 19 Noqw sinom sohsoyam as put aw tóṅokyaniqey nānawakna, pas pi put aṅqw suyan öqala yámakiwtaqe sohsokmuy qalaptsintaqw ōviy’o. \s1 Happiness and Sorrow \r (Mt 5.1-12) \p \v 20 Noqw pam put aw nánatuwnayaqamuy amuhpa’ yorikt, amumi paṅqawu: Pas uma aṅ ōokiwyaqam hahlayhpit epya, pi uma God moṅwtunatyayat himuy’yuṅwa. \v 21 Uma aṅ pu’ tsöṅsoiwtaqam hahlayhit epya, pi uma nāt ȫöyyani; pas uma aṅ pu’ tsaykitaqam hahlayhpit epya, pi uma nāt tsutsúyni. \v 22 Ason sinom nuy Sinot Tiyat atsviy umumi qa suhtaq’ewye’, nahpiy umuy lālayye’, umumiq hīhiṅqaqwe’, umuhnatṅwaniy himu itséheetnihqat pan ayo tūvayaqw, uma hahlayhpit epyani. \v 23 Hisat panhtotiqw, uha hahlayhtote’, pas hahlaytso’tinumyani, ispi meh, uma ōveqatsit ep qaan’ewakw ahsatit makiwyaniqee; pi pay pan pumuy namat hapi God lavay’aymuyatuy hintsatsna. \v 24 Nīk̇aṅw is ókiwa, uma aṅ k̇ahaksinomu, pi uma umuhhahlayhpiy pay ömahtota. \v 25 Is ókiwa, uma aṅ ȫyiwyuṅqamu, pi uma nāt tsöṅso’ni; is ókiwa, uma aṅ pu’ tsutsúyyaqamu, pi uma nāt qahahlayk̇ahk̇aṅw tsaykitani. \v 26 Pas sinom sohsoyam umuy lomayuaatotaqw, umuṅem is óhini; pi pay pan hapi pumuy namat hakimuy nawip’ew God lavay’aymuyatuy yuaatota. \s1 Love for Enemies \r (Mt 5.38-48; 7.12a) \p \v 27 Nīk̇aṅw nu umuy inumi tūqayyuṅqamuy umumi paṅqawni: Uma umuhtuwqamuy amumi unaṅway’yuṅwni; sinom umumi qa suhtaq’ewyaqamuy uma lolmat amuṅem hintsatsk̇ani. \v 28 Sinom umuy qalomáyuaatotaqw, uma pumuy amumi lomayuaatotani; pu umuy qaanhintsahtsanyaqw, amuṅem uma nāwakinwisni. \v 29 Ason hak uhtayway sutsvaqw wuvahtaqw, um ayaṅqwat piw aw ītamantani; pu hak uh’usimniy uṅ nawhk̇e’, uhnapnay enaṅ nāwaknaqw, um qa aw rohomnumni. \v 30 Hakiy ūmi hihta tūviṅtaqw, um put máqamantani, pu hihta uhhimuy kímahqat um aw ahoy qa tūviṅtamantani. \v 31 Pu sinom umuy pāsyaniqat uma nānawakne’, pay uma piw pan pumuy pāsyani. \v 32 Ispi kurs pay uma umumi unaṅway’yuṅqamuy‐sa amumi unaṅway’yuṅqw, hak sen put ep umuy hahlayhtini? Pay pi qaanhinwisqam pumuy amumi unaṅway’yuṅqamuy amumi tuwat unaṅway’yuṅwa. \v 33 Pu kurs hak umuṅem hihta lolmat hintsakq, uma tuwat put eṅem lolmat hintsatsk̇aqw ya sen hak put ep umuy hahlayhtini? Pay pi aṅ qaanhinwisqam piw pan hintsatsk̇a. \v 34 Pu kurs pay um hakiy aṅqw hihta ömahtaniqey wūwank̇aṅw, hakiy sīvat nasimokmaqaqw hak put ep ūmi hahlayhtini? Pay pi aṅ qaanhinwisqam piw qaanhinwisqamuy nasimokhuylalwa, piw aw ahsatit ömahtotaniqey tuṅlay’k̇ahkaṅwo. \v 35 Tis pi uma umuhtuwqamuy amumi unaṅway’yuṅwni; nen lolmat hintsatsk̇ani; pu tūnasimokhuylalwani, qa hihta put ep tuṅlay’k̇ahk̇aṅwo. Nen uma qaan’ewakw ahsatit makiwyani; piw Sus’oveqnihqat tímatni. Pi pam aṅ qa tsúyakyaṅwuqamuy, qalōlolmatuy enaṅ pās’i. \v 36 Paniqw ōviy uma nun’okwatni, Umunay hin núokwaniqw pan’i. \s1 Judging Others \r (Mt 7.1-5) \p \v 37 Uma qa tūovelantotani; nen uma qa pantsaniwyani. Uma hakiy qa paysoqtotani, nen qa pantsaniwyani. Ason hak umuhpe qaanhtiqw, uma put pantaqat ep aw pöhikyamantani, noqw sinom tuwat umumi pö́hikyani. \v 38 Uma hihta kuwahtotimantani, noqw pu tuwat umumi himu kuwahtiwni. Sinom wukotuwanit aṅqw móo’taqat hihta kuytotat, put hūrs aqw ṅúṅuyvut, pu wīlaniwhput, pu pas aṅ wahohotaqat umumi o’yamantani. Pi uma hakiy eṅem hin tuwantotaqw, pay piw pan umuṅem tuwantiwmantani. \v 39 Noqw pam tūwutsit hihta tuawi’taqat lavayhtiqe, amumi paṅqawu: Ya sen hak qapostalqa hakiy qapostalqat haqami wikni? Ya puma qa nāma haqami pövamiq posni? \v 40 Pay hakiy aw tutuqayhqa put tutuqaynaqat epnihqe qa pavan pasniṅwu. Nīk̇aṅw ason pam pās tutuqaye’, pep pu’ pam put tutuqaynaqat pay antani. \v 41 Noqw ya um hinoqw uhtupkoy posmiq hihta hihsaq tuway’k̇aṅw, uhposveq lestavit pakiwtaqat qa aw unaṅwtavi’ta. \v 42 Noqw pantaqw um hin uhtupkoy aw paṅqawni: Itupko, nu as uhposkiy uṅem hóroknani, kítani, susmataqpi uhposveq lestavi pakiwtaqö’? Um nawip’ew hinmaqa, um mohti uhposṅaqw lestavit hórokne’, pahsat pu um suyan tālat tayk̇aṅw, uhtupkoy poskiyat hóroknani. \s1 A Tree and its Fruit \r (Mt 7.16-20; 12.33-35) \p \v 43 Pi lomasipaltsoki soon hin’ewakw sipalat himuy’vaṅwu; piw qalomásipaltsoki soon nukṅwat sipalat himuy’vaṅwu. \v 44 Sinom himutsokit hímunihqat aniwniyat akw tuwi’yuṅwa. Soon hihta kūtay’taqat aṅqw nönvospalat hak mawni; soon hak yöṅötskit aṅqw ōvat tsovalani. \v 45 Sino lolma lomatunatyawtaqa unaṅṅaqw hihta lolmat nȫṅantoynaṅwu; noqw pam piw hak qalolma qalomátunatyawtaqa unaṅṅaqw hihta qalolmat nȫṅantoynaṅwu. Pi hak hin tunatyay’te’, pan hapi yuaataṅwu. \s1 The Two House Builders \r (Mt 7.24-27) \p \v 46 Uma nuy Tutuyqawhqa, Tutuyqawhqa, yan túṅwantota. Nīk̇aṅw uma hinoqw ilavayiy qa aṅ hinwisa? \v 47 Inuminihqa ilavayiy aw tūqayk̇aṅw put aṅ hinmaqa hakiy antaqat nu umuy āawnani. \v 48 Pam hakiy tāqat anta. Pam hak a’nö háṅwahqe owat ep kīhut yayhna. Noqw a’nö wukomunvaqw, pāhu kīhut aqw a’nö yēvantak̇aṅw, soon put wayáyaykinani, pam owat ep wunuqw ōviy’o. \v 49 Pu i’ hak navotk̇aṅw put qa aṅ hinmaqa hakiy tāqat anta. Pam hak qa qaqatspitaqat, pisave kīta. Noqw mūnaṅw put kīhut aqw a’nö yēvantaqw, pam āpiy sahpu; noqw pam kīhu qaan’ewakw kīqöti. \c 7 \s1 Jesus Heals a Roman Officer’s Servant \r (Mt 8.5-13) \p \v 1 Noqw Jesus nuhtumi yuaataqe yúkut, Capernaum aqw’a. \v 2 Noqw hakiy tsivót‐sikip sunat solāwamuy amumi moṅwit tumal’ayaat tūtuyhtiqe, pāpu pay mómoki. Noqw put moṅwíat put pas k̇ahk̇awna. \v 3 Nihqe pam Jesus tumalayat navotqe, Jew‐sinmuy wukw’aymuyatuy put aqw ayata, okiw as pam aqwnen put tumal’ayayat qalaptsinaniqat puma put aw nānawaknaniqat ōviy’o. \v 4 Noqw puma Jesus aw ö́kihqe, pahsat pay qa nātusitotaqe paṅqaqwa: Um put eṅem yanhte’, súanhtini. \v 5 Pas pam itamuy Jew‐sinmuy hahlayhqe, itamuṅem tsotsvalkit yuku. \v 6 Pahsat pu Jesus pumuy amumum aqw’a. Nihqe pam put kīyat aw hayiṅwnaqw, i’ hak solāwamoṅwi kwatsmuy put aw hōnaqe aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, pay um qa pas pew ö’qalni; soon nu yan’ewakniqw um ikiy aw papkini. \v 7 Paniqw ōviy nu soon yan’ewaynīk̇aṅw nāp ūminiqey antani. Pay um panis lavayhtiqw, pay itumal’aya qalaptuni. \v 8 Pi pay nu sukwat amumi maqaptsi’k̇aṅw qatu; noqw solāwam inumi maqaptsi’yuṅwa. Noqw nu hihtawat aw Yupa kitaqw, pam ahpiyniṅwu; pu hihtawat aw Pew’i kitaqw, pam inuminiṅwu; pu ituwikiy aw Yanhtii kitaqw, pam panhtiṅwu. \v 9 Noqw Jesus put navotqe, put aw k̇ātayta; nihqe namtökt, put aṅk hinnumyaqamuy amumi paṅqawu: Nu umumi pas paṅqawni: Pas nu qa haqam Israel‐sinmuy amuhpe yan qapēvewnit tuwa, pas qae. \v 10 Noqw ima ayatiwyaqam ahoy kīve ökiqw, kurs pay tumal’aya tūtuyhqa pās qalaptu. \s1 Jesus Raises a Widow’s Son \p \v 11 Noqw qavoṅvaqw pam haqami kitsókit Nain yan mātsiwhqat aw’i; noqw wūhaknihqam put aw nánatuwnayaqam put ámumya, pu k̇aysiwhqam sínomu. \v 12 Noqw pam kitsókit tuhpelayat aw hötsíwmi hayiṅwnaqw, pi hakim hakiy tāqat mokput tūamwisa, put yuat put‐sa tiyoti’ta; noqw pam koṅnalavu. Noqw sinom k̇aysiwhqam kīṅaqw wuhtit ámumya. \v 13 Noqw Tutuyqawhqa put túwahqe put ōkwatuwhqe, aw paṅqawu: Qa pakmumuyaa. \v 14 Pu pam mokput awnihqe, hihta akw taviwisqat aw toṅo; noqw put yawwisqam sun hoṅva. Noqw pam paṅqawu: Tiyo, nu hapi ūmi paṅqawni: Qatuptuu. \v 15 Noqw i’ hak as mokpu qatuptuqe, pahsat yuaativa. Noqw Jesus put yuyat aw put mātavi. \v 16 Noqw puma sohsoyam tsawinhinhtotiqe, God pas hihtatotaqe, paṅqaqwa: Pas hak pavan God lavay’ayaat itamumi pitsíwta; pu’ hapi piw God sinomuy pohta, kitota. \v 17 Noqw yan pam hinhtiqa Judea‐tutskwat aṅ ahsupoq yuaatiwa, pu Galilee‐tutskwat aṅ ahsupoq pīwu. \s1 The Messengers from John the Baptist \r (Mt 11.2-19) \p \v 18 Noqw John aw nánatuwnayaqam īit sohsok John āawnaya. \v 19 Noqw John put aw nánatuwnaqamuy lȫqmuy nāmi wáṅwayhqe, amumi paṅqawu: Uma Jesus awnen aw paṅqawni: Ya um hak God lavay’ayaat pas pávannihqa hisat pítuniqa, hal sen pi itam hakiy sukw nuhtayyuṅwa? kítani. \v 20 Noqw ōviy puma Jesus aw pítuhqe, John amumi hin tutaptaqat pan Jesus aw paṅqawu. \v 21 Noqw piw suhpahsat pam k̇aysiwhqamuy tūtuyyaqamuy qalaptsinta, pu hīhihta akw qa kwaṅwáhinyuṅqamuyu; pu nukpanhihikwsimuy akw tuyqawiwyuṅqamuy powata; pu qa postalyaqamuy k̇aysiwhqamuy pōsiyamuy tālawna, \v 22 Pahsat pu Jesus lavayhtiqe, John aw nánatuwnaqamuy amumi paṅqawu: Pay uma áhoynen, hihta aw yórikqey, pu navotqey John āawnani. Ima qapostalyaqam pōsiy tālawnaya; qayaktaqam nankwusa; tokoplelet tūtuyyaqam powaltoti; nanaqsöpt nanapta; so’pum ahoy tātayya; pu aṅ ókiwyaqam lomatuawit nanapta. \v 23 Noqw inuhpe qa unaṅwmokqa hapi pas hahlayhpit epni. \v 24 Noqw John tuaw’aymat ahpiyniqw, pahsat pu Jesus sinmuy amumi John yuaativaqe paṅqawu: Ya uma qayēsiwhpumi haqami hihta aw kuyvawisa, sen pi pāqavit hūk̇aṅwuy akw wayayataqat aw’i? \v 25 Noqw ya uma hihta aw kuyvawisa, sen hakiy lomayuwsi’taqat aw’i? Meh, lolmat yuwsi’yuṅqam, qarurúmyesqam pi momṅwituy kīyamuy aṅ yēse. \v 26 Noqw ya uma hihta aw kuyvawisa, sen hakiy God lavay’ayayat aw’i? Owi, noqw nu umumi paṅqawni: Pam hapi God lavay’ayayat epníhqe pas pávani. \v 27 It hapi pey’taqe pan lalvaya: Meh, nu hapi upyeve ituaw’aya ayatani; noqw pam uhsavo uṅ háqe’niqat aṅ qenitani, yan’i. \v 28 Pi nu umumi paṅqawni: Pas momoymuy amuhpiy tihtiwyaqamuy amuṅaqw John kūyit akw tūtuvoylalawhqa pas pávani. Qa hak God lavay’ayaat put epnihqe pas pávani. Noqw pay God moṅwtunatyayat ep pas susqahimunihqa put epnihqe pas pávani. \v 29 Pi sohsoyam put aw tūqayyuṅqam, moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqamuy amumum pay God‐sa súantaqat paṅqaqwa; nihqe John tuwiyat anwat kūyit akw tuvoylatoti. \v 30 Noqw ima Pharisee‐sinom, tutavot aw tuvoti’yuṅqamuy amumum God tunatyayat qa kwusuyaqe, John ahpiy qa tuvoylatoti. \v 31 Noqw Jesus paṅqawu: Ya sen nu pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy hihta enaṅ namimahtaknani? Ya puma hihta anyuṅwa? \v 32 Puma tsātsakwmuy kihsonve yesqamuy amunyuṅwa. Puma nānami paṅqaqwa: Itam umuṅem lēlenyaqw, uma qa tīva; itam umuṅem tsaykitaqw, uma qa tsayku, kitota. \v 33 Oviy pi John kūyit akw tūtuvoylalawhqa pítuhqe, pölavikit qa tūmoyta; piw ovavalat qa hīhiko; noqw uma paṅqaqwa: Pam nukpanhikwsit akw tuyqawiwta. \v 34 Noqw nu’ Sinot Tiat pítuhqe tūmoyk̇aṅw, pu hīhikq, uma paṅqaqwa: Is uti hunuk̇a, wine pas qa öyṅwu, moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqamuy, pu qaanhinwisqamuy kwatsiamu! kitota. \v 35 Noqw pay pi suan unaṅwtalwuwni aniwniy ahpiy lolmat namtakni’taṅwu. \s1 Jesus at the Home of Simon the Pharisee \p \v 36 Noqw haqawa Pharisee‐sino Jesus tūtsama. Noqw pam put kīyat aw pákihqe, tunösvoñat aw qatuptu. \v 37 Noqw meh, hak pep kitsókive wuhti qaanhinmaqa yaw Jesus Pharisee‐sinot kīyat ep tunösvoñat aw qátuhqat navota. Pahsat pu pam tataṅpit aṅ kwaṅwáhovaqtuqat wihkuyit kūyiwtaqat kwusiva. Pam tataṅpi hihta alabaster‐owat aṅqw yukiwta. \v 38 Noqw wuhti okiw pakk̇aṅw, put kukveq wunuk̇aṅw, pahsat posvalay akw put kukyat pāhomhtivak̇aṅw hȫmiy akw put aṅ hönta, nit kukyat tsohtsonat, wihkuyit akw put lelwi. \v 39 Noqw Pharisee‐sino put tūtsamqa put aw tātayhqe, unaṅwpeq paṅqawu: Pas k̇a as i’ tāqa God lavay’ayaatnen, i’ wuhti put aw tóṅokqa hákiynihqat, pu hin hak hintaqat soon qa navotni; pam pi qaanhinmaq’ö. \v 40 Noqw Jesus lavayhtiqe, put tūtsamqat aw paṅqawu: Simon, nu as ūmi hiṅqawni. Noqw pam paṅqawu: Tūtutuqaynaqa, paṅqawuu. \v 41 Noqw pam paṅqawu: Ura hak tāqa sīvat tūnasimokhuylawu. Noqw hakim lȫyöm put aw hihta pöiwta; suhk̇a put aw tsivót‐sikip sunat sīvat pöiwta; noqw suhk̇a pakwt sīvata. \v 42 Noqw puma kurs hihta sisviniqw pam pumuy lȫqmuy amumi put pantaqat qe’wataqe paysoq ayo yuku. Taay, kurs nuy āawnaa, Ya uṅniqw pumuy amuṅaqw sen himuwa put pas pavan aw unaṅway’tani? \v 43 Noqw Simon lavayhtiqe aw paṅqawu: Pas nuyniqw soon k̇a qa pam suswuhak ayo yúkuhqat pamwani. Noqw Jesus put aw panqawu: Um suan aw wūwa. \v 44 Pu pam wuhtit aw namtökt, Simon aw paṅqawu: Ya um it wuhtit aw qa tayta? Nu uhkiy aw pakiqw, um ikukuy eṅem nuy qa kuyna; noqw i’ pi pas posvalay akw ikukuy pāhomht, hȫmiy akw aṅ hȫna. \v 45 Um nuy qa tsohtsona, noqw i’ wuhti nuy pakiqw, qa sūs ikukuy tsohtsona. \v 46 Um iqötöy wihkuyit akw qa lelwi; noqw i’ wuhti ikukuy wihkuyit kwaṅwáhovaqtuqat akw lelwi. \v 47 Noqw ōviy nu ūmi paṅqawni: Put qaantsakpiat nihtiwtaqa put ahpiy ayo yukilti, kurs pam inumi pas unaṅway’taqw ōviy’o. Nīk̇aṅw hakiy aw qa wūhak qe’watiwk̇aṅw ayo yukiltiqw, pam pay qa pas God aw unaṅway’taṅwu. \v 48 Pu pam wuhtit aw paṅqawu: Pay uhqaanhtipu uhpiy ayo yukiwa. \v 49 Noqw ima put amum tunösvoñat aw yesqam pahsat unaṅwpeq paṅqaqwa: Ya i’ haknihqe, hikis hakiy qaanhtipuyat put ahpiy ayo yúkuniqey anta. \v 50 Noqw pam wuhtit aw paṅqawu: Uhqapevewni uṅ ayo tavi. Um qa hin unaṅway’k̇aṅw nímani. \c 8 \s1 Women who Accompanied Jesus \p \v 1 Pu it ahpiy pantaqw pam, tutskwat aṅ ahsupoq nakwsu, wuhkokitsókinawita, pu pay kitsókinawita; nihqe God mönwtunatyayat ahpiy lomatuawit nuhtumi yuaatinuma. Noqw ima pakwt lȫq sihk̇ay’taqam put aw nánatuwnayaqam put ámumya. \v 2 Noqw hakim mómoyam piw put amum hinnumya. Pumuy amuṅaqw haqawatuy amuhpiy pam qalomáhihikwsimuy ipwa, pu haqawatuy hihta akw qa pasiwyuṅqw, pam pumuy qalaptsina. Pu pam hakiy wuhtit Mary yan mātsiwhqat aṅqw tsáṅe’nihqamuy nukpanhihikwsimuy ipwa. Pam hak wuhti Magdala‐kitsókit ep sinoiwta. Noqw pam put amum hinma. \v 3 Pu hak Joana, Moṅwi Herod hihta himuyat aw tunatyawtaqat Chuzat nȫmaata, pu hak Susana, noqw pu ahpiy wūhaknihqamu. Ima mómoyam hihta himuy akw put paaṅwantota. \s1 The Parable of the Sower \r (Mt 13.1-9; Mr 4.1-9) \p \v 4 Noqw k̇aysiwhqam sinom put aw tsovalti; pu ahsupoq kitsókit aṅqw sinom put aw öki. Noqw tūwutsit hihta tuawi’taqat yuaaykuqe amumi paṅqawu: \v 5 Hak tāqa tsalakin’uyto. Nihqe pam uylawhq, pēhu poshumi pöhpava yēvaya. Noqw sinom put atsmi wukukuykuyaqw, pu súmawuy aṅ masay’yuṅqam put soswa. \v 6 Noqw pēhu pik̇aqlöva yēvaya; nihqe panis kuyvat, pay tsahkwi, qa halasaminiqw ōviy’o. \v 7 Noqw pēhu kutqölpa yēvaya. Noqw kūta amum aṅ kuyvaqe, put lakna. \v 8 Noqw pēhu lomatutskwava lö́hö, nihqe kūkuyvaqe, tsivót‐sikip sunat hóyokiwtaqat aniwnaya. Yan pam lavayhtit, pu a’nö paṅqawu: Tuqayvastotaa, uma pi naqvuy’yuṅwa! \s1 The Purpose of the Parables \r (Mt 13.10-17; Mr 4.10-12) \p \v 9 Noqw put aw nánatuwnayaqam put tūviṅtotaqe, aw paṅqaqwa: Noqw ya i’ tūwutsi hihta tuawi’ta? \v 10 Noqw pam paṅqawu: Uma hapi God moṅwtunatyayat ep himu tupkiwyuṅqat māmatsyaniqat pam pantaqa umuṅem yukiwta. Nīk̇aṅw imuy pay amumi pam tūwutsit akw yuaatiwa. Puma as aw tayk̇ahk̇aṅw, soon tutwani; pu tūqayk̇ahk̇aṅw, soon māmatsyani. \s1 Jesus Explains the Parable of the Sower \r (Mt 13.18-23; Mr 4.13-20) \p \v 11 Noqw tūwutsi it hapi tuawi’ta: Poshumi hapi God lavayiata. \v 12 Noqw pöhpava lö́hökqa hapi imuy amunyuṅwa. Hakim lavayit as nanaptaqw, āpiy pay Nukpana pite’, unaṅwayamuy aṅqw put ipwaṅwu, nāphisat k̇a puma put tūtuptsiwe’, ayo nö́ṅakniniqw ōviy’o. \v 13 Noqw pik̇aqlöva lö́hökqam hapi imuy amunyuṅwa. Hakim lavayit nanapte’, hahlayk̇ahk̇aṅw put kwusuyaṅwu. Noqw pay lavayi pumuy unaṅwayamuy aṅ qa hūrs ṅapkiwtaqw, puma as hihsavo tuptsiwni’yuṅt, unaheppit aw ök̇e’, pay ayo lasyaṅwu. \v 14 Noqw kutqölpa lö́hökqa hapi imuy amunyuṅwa. Hakim lavayit nanaptaqe, pahpiy aṅ hinwisa. Nihqe puma yep qatist aw tunatyawk̇ahk̇aṅw, pu hihta himuy‐nik̇aṅw pu kwaṅwáewhpit ep hahlayk̇ahk̇aṅw, lavayit qa aw tunatyawyuṅqw, pam qa hihta aniwnaṅwu. \v 15 Noqw lomatutskwava lö́hökqa hapi imuy amunyuṅwa. Hakim lavayit nanapte’, lomaunaṅway’k̇ahk̇aṅw, qa paysoq put kwusuyaṅwu. Noqw puma nakwhani’yuṅqw, lavayi unaṅwayamuy epeq hihta aniwnaṅwu. \s1 A Lamp under a Bowl \r (Mr 4.21-25) \p \v 16 Qa haq pi hak wihqöhit úwiknat, tsaqaptat aqw kuhtaṅwu, pu sen puvuwhpiy atpipoq put pánaṅwu. Pam qa panhtit, tsotsókpiyat aqw put tsok̇aṅwu, ep yuṅtaqam tālat aw tāyuṅwniqat ōviy’o. \v 17 Pi qa himu tupkiwtaqa qa mātaqtini; piw qa himu tupkiwtaqa qa nanaptiwe’, aṅqe’ kúrukni. \v 18 Paniqw ōviy uma tunatyawk̇ahk̇aṅw tūqayyuṅwni. Pi himuy’taqat hapi aw himu noiwni; noqw pay ṅastanihqa sohsok himuy kwayhni, hikis as pay suhpan hihta himuy’taqeyu. \s1 Jesus’ Mother and Brothers \r (Mt 12.46-50; Mr 3.31-35) \p \v 19 Pahsat pu put tupkomat yuy amum pep öki; nīk̇aṅw kurs hin put aw ökini, sinom aw hūrs tsovawtaqw ōviy’o. \v 20 Noqw hakim put āawnayaqe paṅqaqwa: Uhtupkom uṅuy amum ihpaq hoṅk̇ahk̇aṅw, as ūmi hiṅqaqwaniqey nānawakna. \v 21 Noqw pam lavayhtiqe pumuy amumi paṅqawu: Ima hakim God lavayiyat aw tūqayk̇ahk̇aṅw, put aṅ hinwisqam hapi itupkomu, pu íṅuu. \s1 Jesus Calms a Storm \r (Mt 8.23-27; Mr 4.35-41) \p \v 22 Noqw pam hisat aw nánatuwnayaqamuy amumum pākihut aqw pákihqe, amumi paṅqawu: Itam kurs wuhkovatuphat ayoqwat aqw nö́ṅakni noqw puma paṅqw hoyóyoykuya. \v 23 Noqw pumuy pāvaqe hoyóyoytotaqw, pam puwva. Noqw patuphavaqe a’nö hukvaqw, amumiq pāhu ohpokq, puma tusiewhtoti. \v 24 Noqw puma Jesus awyaqe, tātaynayaqe, paṅqaqwa: Moṅwi, Moṅwi, itam so’ni. Pahsat pu pam qatuptut, hūk̇aṅwuy, pāhut a’nö hoṅvantaqat enaṅ mēwa. Noqw pam qe’tiqw pas sutmakma. \v 25 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Uma hinoqw qa tuptsiwni’yuṅwa? Noqw puma tsātsawnaqe, k̇ātayyuṅqe nānami paṅqawu: Is uti i’ hak himu tāqa! Hikis pi pas hūkaṅwuy pāhut enaṅ mēwaqw, puma aw tūqayyuṅwa. \s1 Jesus Heals a Man with Demons \r (Mt 8.28-34; Mr 5.1-20) \p \v 26 Pahsat pu puma Galileet ayaṅqwat Gadaret ep sinmuy tutskwayamuy ep öki. \v 27 Noqw pam tutskwat aw yamakq, hak tāqa kīṅaqw put ahsawva. Pam hak wūyavo nukpanhihikwsimuy akw tuyqawiwtaqe qa yuwsi’ta; piw qa kīve qatut, tuamtuhsöt aṅ ki’tinuma. \v 28 Noqw pam hak Jesus túwahqe, a’nö hiṅqawht, put atpipo nātuvat, pas tönay aṅqe’ paṅqawu: Ya um nuy hinhtiniqat nāwakna, Jesus, uma pas Sus’oveqnihqat God Tíata? Um okiw nuy qa hintsanni. \v 29 (Tuyoy’ewakw hikwsit tāqat aṅqw yámakniqat Jesus aw paṅqawhq, ōviy yan lavayhti.) As sivanamiqlölöt akw put somyat, put hok̇asomyat pu tūtuwala. Noqw pay nukpanhikwsi qa sūs tāqat tuyqawve’, somhpiyat tutkitat, qayēsiwhpumihaqami put lālayṅwu. \v 30 Noqw Jesus put tūviṅtaqe aw paṅqawu: Ya um hin mātsiwa? Noqw pam paṅqawu: Qaan’ewakw hintaqamu, yan’i. Pi k̇aysiwhqam nuhpanhihikwsim tāqat ahsonmi yuña. \v 31 Nihqe pam pumuy haqami a’nö hötsit qa aqw lālayniqat puma Jesus aw nānawakna. \v 32 Noqw pep tsomot ep qaan’ewakw hintaqam pitsōtim nōnova. Noqw pitsōtimuy amuhsonmi yuṅniqat pam nakwhaniqat ōviy puma Jesus aw ö’qala. Noqw pam pumuy nakwhana. \v 33 Noqw pahsat pu nukpanhihikwsim tāqat aṅqw nöṅakt, pitsōtimuy amumi yuña; noqw puma pan tōnawtaqam a’nö yuhtukqe, wuhpatpelat aṅ patuphamiq tsotsó’yaqe paöysoa. \v 34 Noqw pumuy nopni’yuṅqam hiniwhtiqw aw yórikyaqe, watqaqe, kīve put tūawvaya, pu aṅqe’ tutskwavaa. \v 35 Noqw pahsat pu sinom hiniwhtiqat aw kuyvawisa. Nihqe puma Jesus aw ö́kihqe, tāqat tutwa, kurs nukpanhihikwsim put aṅqw nöṅakq, pam yuwsi’k̇aṅw, suyan wuwni’k̇aṅw Jesus kukveq qatu. Noqw puma pas tsātsawna. \v 36 Noqw hakim hiniwhtiqat aw yórikyaqam i’ hak as nukpanhihikwsimuy akw tuyqawiwtaqa hin qalaptuqat aw kuyvawisqamuy āawnaya. \v 37 Pahsat pu sohsoyam Gadara‐sinmuy tutskwayamuy aṅ ahsupoq yesqam pam pumuy amuṅaqw ahpiyniqat Jesus aw ö’qalya, puma pas pavan wuhpukyaqe ōviy pan lavayhtoti. Noqw pam pākihut aqw wūvi, haqaqw pítuhqey aqw áhoyniqee. \v 38 Noqw i’ tāqa as nukpanhihikwsimuy akw tuyqawiwtaṅwuqa as Jesus ámumniqey aw ö’qala. Noqw pay pam put hōnaqe aw paṅqawu: \v 39 Um uhkiy awnen, God uṅem hihta qaöwíhinhtiqat lalvayni. Noqw pam ahpiynihqe, hin Jesus put aṅem hihta qaöwíhinhtiqat kitsókive ahsupoq tunvotna. \s1 Jairus’ Daughter and the Woman who Touched Jesus’ Cloak \r (Mt 9.18-26; Mr 5.21-43) \p \v 40 Pu Jesus ahoy pituqw, sinom hahlayk̇ahk̇aṅw put ahsawvaya, puma put nuhtayyuṅqe ōviy’o. \v 41 Noqw meh, hak tāqa Jairus yan mātsiwhqa, tsotsvalkive moṅw’iwtaqa, Jesus aw pítuhqe, put kukmiq nātuvat, pam kīyat awniqat put aw ö’qala. \v 42 Pam sūkw manti’taqw, pam okiw mómoki. Māna pakwt lȫq sihk̇ay’taqat pahsa’haqam yahsaṅwni’ta. Noqw Jesus put ámumniqw sinom put aṅqw hūrs homimitiwisa. \v 43 Noqw hak wuhti pakwt lȫq sihk̇ay’taqat yahsaṅwuy aṅ uṅwáy’taqa pep nuhtuma. Okiw pam as tūtuhiktuy amuhpa’ sohsok hihta himuy sohsoko. Noqw qa hak put qalaptsina. \v 44 Noqw pam hak wuhti Jesus ahkwayñavo aw pítuhqe, yuwsiyat qalawṅwayat aw toṅo. Noqw pahsat pay put uṅwáat súlawhti. \v 45 Noqw Jesus paṅqawu: Ya hak inumi toṅo? Noqw sohsoyam qa púmayaqey paṅqaqwaqw, pu Peter suṅwámuy amumum put aw paṅqawu: Moṅwi, pi sinom k̇aysiwhqam ūmi homimitotaqw, pas piw hak ūmi tóṅokqat um tūviṅlawu? \v 46 Noqw Jesus paṅqawu: Pay pas hak inumi toṅo; ōviy pi inuhpiy öqala yamakq, nu navota. \v 47 Noqw wuhti pas kurs hin qa nātuwiwniqey navotqe, okiw tururutik̇aṅw, awnihqe, put atpipo nātuvat, aw paṅqawu; hinoqw pam put aw tóṅokqey sohsokmuy sinmuy amutpik put āawna, pu hin pam suqlaptuqeyu. \v 48 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Itii, pay um hahlayhtini. Pay uhqapevewni uṅ pās qalaptsina. Um qa hin unaṅway’k̇aṅw nímani. \v 49 Noqw nāt pam yuaataqw, hak tsotsvalkit aw moṅwit kīyat aṅqw pítuhqe, moṅwit aw paṅqawu: Pay okiw uhti mōki; pay um Tutuqaynaqat qa aw nunuiṅni. \v 50 Noqw pay Jesus put navotqe, aw paṅqawu: Pay um qa hin unaṅway’tani; pay um panis‐sa tuptsiwni’tani; pay soon pam qa qalaptuni. \v 51 Noqw pam kīmi pákihqe, sinmuy yuṅniqat pumuy mēwa. Hal pay Peter, pu James, pu John, pu mānat náat‐nit pu yuat, puma aw yuṅniqat paṅqawu. \v 52 Noqw kīve pay yuṅqam sohsoyam tsaykik̇ahk̇aṅw ókiwlalwa. Noqw pam amumi paṅqawu: Uma qa tsaykitani, Pam qa mōki; pi pam pūwi, kita. \v 53 Noqw puma aw tutsíwtsuyhti, suyan pi mokpuniqw ōviy’o. \v 54 Noqw pam sohsokmuy paṅqw lālayht, mānat māyat ṅuat, aw paṅqawu: Māna, wunuptuu. \v 55 Noqw put hikwsiat ahoy aw pituqw, pay pahsat pam qatuptu. Noqw puma hihta put nopnayaniqat pam amumi paṅqawu. \v 56 Noqw put naat yuyat amum k̇ātayta. Noqw Jesus pay puma pep hiniwhtiqat pas qa hakiy āawnaniqat amumi qaöwítutapta. \c 9 \s1 Jesus Sends out the Twelve Disciples \r (Mt 10.5-15; Mr 6.7-13) \p \v 1 Pahsat pu pam pakwt lȫq sihk̇ay’taqamuy put aw nánatuwnayaqamuy sūmi wáṅwayhqe, sohsokmuy nukpanhihikwsimuy amumi pumuy öqalhuyta, pumuy amumi tuyqawi’yuṅwniqata; pu puma hīhihta akw tūtuyyaqamuy qalaptsintotaniqat pumuy pan öqala. \v 2 Nihqe pam pumuy God moṅwtunatyayat yuaatinumyaniqat aṅqe’ ayata, pu tūtuyyaqamuy qalaptsintiwisniqata. \v 3 Nihqe pam pumuy amumi paṅqawu: Uma qa hihta hink̇ahk̇aṅw, aṅqe’ nankwusani. Qa natöṅpi’wisni, qa tukpuy’wisni, qa nitk̇ay’wisni, qa sīvay’wisni; uma qa lȫqmuy napnay’wisni. \v 4 Pu uma haqami kīmi yuñe’, pep yesmantani, nit pu paṅqw ahpiyyamantani. \v 5 Pu hak umuy qa pās oyaqw, uma put kitsókit aṅqw ahpiyye’, umuhkukuy aṅqw qöat tsatswiyamantani. Pam pumuy amunkiwakw hihta sutuawi’tani. \v 6 Noqw puma aṅqe’ kitsókinawit nankwusaqe, lomatuawit yuaatinumya, pu sohsovik sinmuy qalaptsintiwisa. \s1 Herod’s Confusion \r (Mt 14.1-12; Mr 6.14-29) \p \v 7 Noqw Jesus hīhihta hinhtiqat Moṅwi Herod navotqe, kurs hinhtini, yaw John mokiwuy aṅqw ahoy tātayhqat haqawat paṅqaqwaqw ōviy’o. \v 8 Noqw pētuyniqw yaw Elias mātakti; pu pētuyniqw yaw hisat God lavay’aymuyatuy amuṅaqw himuwa ahoy tātayi. \v 9 Noqw Herod paṅqawu: Ura nu John qötötku; noqw ya i’ hákiyniqw nu īit navota? Nihqe ōviy as pam put aw yórikniqey nāwakna. \s1 Jesus Feeds the Five Thousand \r (Mt 14.13-21; Mr 6.30-44; Jn 6.1-14) \p \v 10 Noqw ayaiwyuṅqam ahoy ö́kihqe, hihta hinhtotiqey sohsok Jesus āawnaya. Noqw pam pumuy tsamk̇aṅw kitsókit Bethsaida yan mātsiwhqat aqlavo qayēsiwhpumi haqamii. \v 11 Noqw sinom put nanaptaqe aṅkya; noqw pam pumuy amumi unaṅwtapqe, God moṅwtunatyayat amumi yuaata, pu okiw as qalaptuyaniqey tunatyawyuṅqamuy qalaptsina. \v 12 Noqw tapkiwmaqw ima pakwt lȫq sihk̇ay’taqam put awyaqe aw paṅqaqwa: Um sinmuy aṅqe’ hōnaqw, puma kitsókiva nankwusani, pu tutskwavaa; nen paṅqe yesve’, hihta tunöstutwani; taq itam yep qayēsiwhput epya. \v 13 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Huvam pumuy nopnayaa. Noqw puma paṅqaqwa: Itam panis tsivot pölavikit mumriṅput oyi’yuṅwa, pu lȫqmuy pākiwhtuyu. Pay panis pi as itam imuy sohsokmuy amuṅem tunöstuiwise’‐sa pi panhtotini. \v 14 Puma tsivót‐sikip sōmorit pahsa’haqam tahtaqtyaqw ōviy’o. Noqw pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Uma lȫp‐sunat pakwt sihk̇ay’taqamuy yesvanayani, pu aqwhaqami paṅsa’ uma yesvanayani. \v 15 Noqw puma panhtotiqe, sohsokmuy pan yesvanaya. \v 16 Pahsat pu pam tsivot pölavikit lȫqmuy pākiwhtuy enaṅ ömahtat, ōmiq tayk̇aṅw, put ep hahlaytit, yóṅoyhtat, put aw nánatuwnayaqamuy amumi oya; noqw puma sinmuy amuhpa’ o’ya. \v 17 Noqw puma nȫnösaqe sohsoyam ȫöya. Noqw puma aṅ yóṅoyhput akwsiṅqat tsovalayaqe, pakwt lȫq sihk̇ay’taqat hoaput aṅ opomnaya. \s1 Peter’s Declaration about Jesus \r (Mt 16.13-19; Mr 8.27-29) \p \v 18 Noqw pay ephaqam pam put aw nánatuwnayaqamuy amumum haqam nālanik̇aṅw, God aw nāwakna. Nihqe pam yúkuhqe, pumuy tūviṅtaqe amumi paṅqawu: Ya sinom nuy hákiynihqat paṅqaqwa? \v 19 Noqw puma lavayhtotiqe paṅqaqwa; Um yaw John kūyit akw tūtuvoylalawhqanihqat haqawat paṅqaqwa; noqw haqawatuyniqw yaw um Elias; noqw pētu paṅqaqwaqe, yaw hisat God lavay’aymatniṅwuqamuy amuṅaqw himuwa mokiwuy aṅqw ahoy tātayhqat paṅqaqwa. \v 20 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Noqw úmuyniqw nu’ hak’i? Noqw Peter lavayhtiqe aw paṅqawu: Um hapi Christ, God aṅqw Moṅw’asi’taqa. \s1 Jesus Speaks about His Suffering and Death \r (Mt 16.20-28; Mr 8.30–9.1) \p \v 21 Noqw pam pumuy pās mēwaqe, puma qa hakiy put āawnayaniqat amumi paṅqawu. \v 22 Pu amumi paṅqawu: Nu’ Sinot Tiat pas kurs hin hīhihta aṅ qa k̇ānavotni. Ima wukw’a’yat pi nuy tūvayani, God awwat mohpeq momṅwituy amumum‐nik̇aṅw, pu tutavot tūtutuqaynayaqamuy amumuma; nen nuy nīnayani; noqw pāyis tālat ep nu ahoy tātayni. \v 23 Pu pam sohsokmuy amumi paṅqawu: Inuṅk hinmaniqey nāwaknaqa nawus soon qa nātatamhtat, talöṅwiwmaqat aṅ nahoylehtsiy īkwiltat, inuṅkmantani. \v 24 Taq hak qatsiy ayo táviniqey nāwaknaqa hapi put kwayhni; pu ason hak haqam inuṅem qatsiy kwayhqa tuyqawvani. \v 25 Puyaw as sino tūwaqatsit sohsok himuy’vak̇aṅw, nāp qatsiy kwahe’, pu sen tūviwe’, hin pam put akw moṅvastini? \v 26 Ispi hak nuy Sinot Tiyat, pu ilavayiy hahmanqw put hapi nu hahmanni, hisat nu pite’, pas hímunihqey pan namtaknee, pu Ina, qahováriwyuṅqamuy hoṅvia’yatuy amumum nuy pas k̇aptsi’taq’ö. \v 27 Nīk̇aṅw nu umumi pas súaṅqawni: Ima haqawat yep hoṅqam soon nāt mokiwuy ep ökit, pay God moṅwtunayayat aw yórikyani. \s1 The Transfiguration \r (Mt 17.1-8; Mr 9.2-8) \p \v 28 It ahpiy nanalsikishaqam talq, pam Peter‐nit, John, pu James, pumuy tsamk̇aṅw, nāwaknaniqe haqami tūkwimiq’a. \v 29 Noqw nāt pam nāwakintaqw, pitsáṅwaat alöṅti; noqw yuwsiat qȫtsatiqe pas talqaqsala. \v 30 Noqw meh, hakim lȫyöm tāqat pepeq put amum yuaata, hak Moses‐niqw pu Elias; \v 31 Ima hakim lolmat tālawṅwat pitsáṅway’k̇aṅw mātaqtiqe, Jesus amum yuaata. Pam hin Jerusalem‐kitsókit epeq God tunatyayat aw antsane’, yaṅqw qatsit ahpiyniqat yuaatota. \v 32 Noqw Peter‐niqw pu put ámumyaqam pūwiwuy akw maṅuiwyuṅwa, nīk̇aṅw puma havivok̇alyaqe put lolmat pitsáṅwayat aw yórikya, pu lȫqmuy tāqatuy put amum wunuwtaqamuy amumi. \v 33 Noqw puma pay put aṅqw nakwsuniqw, Peter Jesus aw paṅqawu: Tūtutuqaynaqa, pas hapi itam yépeqyaqw pam itamuṅem lolma. Himu as ōviy itam payhp kistotani sukw úṅem‐nit, sukw Moses éṅem‐nit, pu sukwat Elias éṅemi, pam kíta, hiṅqawhqey qa mātsi’k̇aṅwo. \v 34 Noqw nāt pam yan hiṅqawlawhq, ōmaw pumuy nākwapnaqw puma tsawiniwk̇ahk̇aṅw, ōmawuy aw yuña. \v 35 Noqw ōmawuy aṅqaqw hakiy tönaat paṅqawu: I’ hapi pas aw iunaṅwa Itii; put uma aw tuqayvahsi’wisni. \v 36 Noqw hakiy lavayyuk̇uqw, pay Jesus pep nālaniqw puma aw yórikya. Noqw pay puma put pas qa lavaytaqe, hin yórikyaqey pas qa hakiy āawnaya ephaqamo. \s1 Jesus Heals a Boy with an Evil Spirit \r (Mt 17.14-18; Mr 9.14-27) \p \v 37 Noqw qavoṅvaqw, pumuy tūkwiṅaqw hanqw, k̇aysiwhqam sinom Jesus ahsawvaya. \v 38 Noqw meh, hak tāqa sinmuy amuṅaqw tsa’lawhqe paṅqawu: Tutuqaynaqa, um as itiy tiyot ókwatuwni; taq nu pas put‐sa ti’ta. \v 39 Noqw meh, qalomáhikwsi put ṅuaqw, pam pahsat pay a’nö töqtit, homimiykuk̇aṅw moaṅaqw qötmokiwtaṅwu. Noqw pam put okiwsane’, pēp qa mātapṅwu. \v 40 Noqw as ūmi nánatuwnayaqam hikwsit tiyot aṅqw ayo hóroknayaniqat nu amumi nāwaknaqw, pay puma kurs soon panhtotini, kita. \v 41 Noqw Jesus lavayhtiqe paṅqawu: Is ohi, uma qatuptsiwni’yuṅqam nukushinyunqamu! Ya nu hihsavohaqam umumum yank̇aṅw umuy maqsonlawni? Pew uhtiy wīkii. \v 42 Noqw nāt pam awniqw pay nukpanhikwsi tiyot tūvaqe, put a’nö homimiykuna. Noqw Jesus tuyoy’ewakw hikwsit mēwaqe, tsākw qalaptsinat, nayat aw put ahoy tavi. \v 43 Noqw puma sohsoyam God a’nö öqalayat ep aw k̇ātayyuṅwa. \s1 Jesus Speaks again about His Death \r (Mt 17.22-23; Mr 9.30-32) \p Noqw nāto puma nanáp sohsok hihta Jesus hinhtiqat ep k̇āwuwantotaqw, pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: \v 44 Uma īit lavayit hapi u’ni’yuṅwni. Nu’ Sinot Tiat hapi nāt sinmuy öqalayamuy aw mātaviwni. \v 45 Noqw pay puma it lavayit qa māmatsya. Pam pumuy amumi tupkiwtaqw, ōviy kurs hin puma put mātsi’yuṅwni. Noqw puma as Jesus put tūviṅtotanik̇aṅw nánahtsopya. \s1 Who Is the Greatest? \r (Mt 18.1-5; Mr 9.33-37) \p \v 46 Noqw puma yuaatotaqe, pumuy amuṅaqw haqawa pas pávanihqat ep nāṅwuy’yuṅwa. \v 47 Noqw Jesus pumuy unaṅwpeq tunatyayamuy mātsi’taqe, hakiy tsākw tsöpahtat, naqlap tavi; \v 48 Nit pumuy amumi paṅqawu: Hak hapi inatṅwaniy aṅ it tsākw pās távihqa nuy hapi pās távini; pu nuy pās távihqa nuy aṅqw távihqat hapi pās távini. Pi umuṅaqw qanāhihtay’taqa hapi suspavanni. \s1 Who Is not against You Is for You \r (Mr 9.38-40) \p \v 49 Noqw John lavayhtiqe paṅqawu: Moṅwi, itam hakiy tāqat tutwa. Kurs pam uhnatṅwaniy aw yank̇aṅw nukpanhihikwsimuy nuhtuṅaqw ipwanta; noqw itam put mēwaya, pam qa itamum uṅk hinnumqw ōviy’o. \v 50 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Uma qa mēwantotani; pay qa itamuhpew’iwtaqa itamumniṅwu. \s1 A Samaritan Village Refuses to Receive Jesus \p \v 51 Noqw pam ōmi wīkiwniqat aw pítutoqw, pam Jerusalem aqw sutuktaniqey su’qalti. \v 52 Nihqe pam aṅwu tuaw’aymuy napyeve aqw ayata; noqw puma ahpiyyaqe, Samariat ep sinmuy haqam kitsókiyamuy aw öki, haqam eṅem qenitotaniqee. \v 53 Noqw pay sinom put qa tsúyakya, sumataq pam Jerusalem aqw tunatyawmaqw ōviy’o. \v 54 Noqw lȫyöm put aw nánatuwnaqam, James‐niqw, pu John, puma pan yórikqe paṅqawu: Tutuyqawhqa, um as itamuy pan nakwhanaqw, itam Elias anhte’ paṅqawhq, ōṅaqw ūwiṅw hāwe’ pumuy taqtsoknani. \v 55 Noqw pam namtökt pumuy qöhqöyhqe, amumi paṅqawu: Uma hihta hikwsit aṅ hinmaqey qa mātsi’ta. \v 56 Pi nu’ Sinot Tiat sinmuy qatsíyamuy qa hovalaniqe pitu, pi nu pumuy ayo óyaniqe ōviy pitu, kita. Noqw puma ahpiy sutsvo kitsókimiya. \s1 The Would‐Be Followers of Jesus \r (Mt 8.19-22) \p \v 57 Noqw pumuy ahpiy haqamiyaqw, hak put aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, nu uṅ haqaminiqw uṅkmantani. \v 58 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Pay ima sisik̇ahtayht haqe’ qölöy’yuṅwa, pu súmawuy aṅ masay’yuṅqam totokpi’yuṅwa; noqw pi nu’ Sinot Tiat haqam iqötöy nāsuṅwnaniqey ṅastaa. \v 59 Pu pam sukwat aw paṅqawu: Inuṅki. Noqw pam paṅqawu: Tutuyqawhqa, um nuy nakwhanaqw, nu mohti inay amht, pu’ uṅkni. \v 60 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Pay pi so’qamuy amunyuṅqam ason amuṅaqw so’pumuy amyani. Noqw um ahpiynen God moṅwtunatyayat yuaatinumni. \v 61 Pu piw suhk̇a put aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, nu uṅk hinmani. Noqw um nuy nakwhanaqw, nu mohti ikiy ep yesqamuy amuminen öqalat, pu’ uṅkni. \v 62 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Hak pāsay qöritivat, ahoy taymaqa God moṅwtunatyayat aw qa ápiyniqey anta. \c 10 \s1 Jesus Sends out the Seventy \p \v 1 It atsve pu’ Tutuyqawhqa hakimuy payhp sunat pakwt sihk̇ay’taqamuy namorstaqe, lȫlöqmuy aṅqe’ ayata, puma kitsókinawit nankwusaniqata, pu tutskwavaa, Jesus haqaminiqey tunatyawmaqat paṅsoq haqamii. \v 2 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pas as ūyi tukwsiwtaqa a’nöniqw, tumal’a’yat híkiyomu. Oviy uma Uyi’taqat aw pan nānawaknaqw, pam hakimuy tsovalayaniqat aw ayatani. \v 3 Taay, uma aṅqe’ nankwusani. Meh, nu hapi umuy aṅqe’ ayatani. Noqw uma mamñatuy amún hakimuy kwēkwewhtuy amúnyuṅqamuy amuhpa’ hinnumyani. \v 4 Uma qa sivamoki’wisni; piw qa tukpuy’wisni; qa totsmask̇ay’wisni. Uma qa sȫwu haqam hakiy aw yuaatotamantani. \v 5 Pu umuṅaqw lȫyöm haqam kīmi pake’, mohti paṅqawmantani: Nam yep kīvit kwakwhat yēsee. \v 6 Noqw ason kurs hak pan tunatyawtaqa pep qatuqw, pay umuhkwakwha pep huruhtimantani. Pu kurs qa pantaqw, pay pam umumi áhoymantani. \v 7 Nen uma pep kīve qate’, hihta umuy nopnayaqw, put uma nösmantani, pu hikwmantani. Pay tumalay’taqa ahsatiy hihk̇ay’taṅwu. Uma qa paysoq kīnawit kīkinumtinumni. \v 8 Pu uma haqami kitsókimi pakiqw, umuy pās taviye’, hihta umumi tunösvoñahtotaqw, put uma nösmantani. \v 9 Nen uma pep tūtuyyaqamuy qalaptsintamantani; nen amumi paṅqawmantani: God moṅwtunatyaat umumi hayiṅw’iwta. \v 10 Pu kurs uma haqami kitsókit aw pakiqw, umuy qa pās taviyaqw, pep kitpiponen paṅqawmantani: \v 11 Hikis pi umuhkitsokiy ep qöat itamumi hūrstiqat itam umunkiwakw tsatswiya. Noqw pay uma it navoti’yuṅwni: Pas as God moṅwtunatyaat umumi hayiṅw’iwta. \v 12 Noqw nu umumi paṅqawni: Hisat God sinmuy amuṅem hin yukuqw, pep pu’ pep kitsókit ep sinmuy amuṅem is óhini. Put talöṅvaqat ep pep kitsókit ep sinom pas k̇ānanaptani, Sodom kitsókit ep sinmuy amuhpenihqee. \s1 The Unbelieving Towns \r (Mt 11.20-24) \p \v 13-14 Nihqe pam paṅqawu: Is ohi, úmaa, Chorazin ep sínomu! Is ohi úmaa, Bethsaidat ep sínomu! Nu as umuhpa’ qatsá’ k̇ātatayhpit tumaltaqw, uma nāp umuhtunatyay aṅqw qa lasya. Oviy hisat hin yukiltiniqat aw pituqw umuṅem pas is óhini! Pep pu’ imuy Tyre ep sinmuy amuṅem‐nik̇aṅw pu Sidon ep sinmuy amuṅem umuhpenihqe pay soon pas nuhtsel’ewayni. Pi nu as pumuy amuhpa’ hisat k̇ātatayhpit tumaltaqw, puma soon qa anahaat yūyaht, qöhtsaptsomove yesvani. Pan puma namtaknayani, nāp tunatyay aṅqw lasyaqeyu. \v 15 Noqw úmaa, Capernaum ep sínomu, ya uma ōmiq nātsok̇aya? Uma nāt maskimiq tūviwyani. \v 16 Nihqe pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Umumi tūqaytaqa inumi hapi tūqaytani; pu umuy qahihtataqa nuy hapi qahihtatani; pu nuy qahihtataqa nuy aṅqw távihqat hapi qahihtata. \s1 The Return of the Seventy \p \v 17 Noqw ima payhp sunat pakwt sihk̇ay’taqam aṅqe’ nankwusaqe, hahlayk̇ahk̇aṅw ahoy ö́kihqe paṅqaqwa: Tutuyqawhqa, hikis pi pas nukpanhihikwsim itamumi tuqayvastota, itam uhnatṅwaniy aw yank̇ahk̇aṅw amumi paṅqaqwaq’ö. \v 18 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Nu Satan talwihpikit an ōṅaqw posqw tuwa. \v 19 Nu hapi imuy tsūtsu’tuy‐nik̇aṅw, pu putskohmokyuṅqamuy amumi wukukuykuyaniqat aw umuy öqalmaqa, pu tuwqat öqalayat sohsok aw’i. Noqw ōviy soon himu umuy tūhotani. \v 20 Nīk̇aṅw hīhikwsim umumi tuqayvastotaqat qa put ep uma hahlayyani. Pi umuhnatṅwani ōveqatsit ep pey’yuṅwa. Tis pi uma put hapi ep hahlayyani. \s1 Jesus Rejoices \r (Mt 11.25-27; 13.16-17) \p \v 21 Noqw pahsat Jesus hikwsiy aṅ hahlayhtiqe, paṅqawu: Kwakwhay Inaa, ōveqatsit‐nik̇aṅw pu tūwaqatsit aw Tutuyqawhqa, Kwakwhat pi um īit yantaqat aṅ wuwni’yuṅqamuy, pu qaūunatuy amumi tupki’tat, titipostuy amunyuṅqamuy amumi mahtakta. Pantani Inaa, pam hapi uṅniqw súanta. \v 22 Sohsoy himu Inay aṅqw inumi noiwa. Noqw hakiy God Tíyatnihqat qa hak navoti’ta, pas Náat‐saa; pu Naat hákiynihqat qa hak navoti’ta, pas put Tíat‐saa, pu Tiat, hakiy put mahtaktaniqw pam pīwu. \v 23 Pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi namtökt, pay púmuy‐sa amumi paṅqawu: Hakim umuy hihta aw yórikyaqat aw yórikyaqam hahlayhpit epya. \v 24 Pi nu umumi súaṅqawni: K̇aysiwhqam God lavay’aymatniqw pu aṅ momṅwit umuy hihta aw yórikyaqat as aw yórikyaniqey nānawaknak̇ahk̇aṅw hapi qa aw yórikya, pu umuy hihta nanaptaqat as nanaptanik̇aṅw qa nanapta. \s1 The Parable of the Good Samaritan \p \v 25 Noqw meh, hak tutavot aw tuvoti’taqa wunuptut, put aw tuwantaniqe aw paṅqawu: Tūtutuqaynaqa, ya nu hihta hinhte’, qatsit qaso’taqat himuy’vani? \v 26 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Ya tutavot aṅ hin pey’ta? Um hin aṅ túṅwanta? \v 27 Noqw pam lavayhtiqe paṅqawu: Um God Uhtutuyqawhqay sohsok uh’unaṅway akw aw unaṅway’tani, pu sohsok uhhikwsiy akw’a, pu sohsok uh’öqalay akw’a, pu sohsok uhwuwniy akw’a. Pu pas hin nāmi unaṅway’taqey pan uhsinosṅway aw unaṅway’tani. \v 28 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Pay um súaṅqawu. Yan um hinme’, soon qa qátuni. \v 29 Noqw pay pam nēṅem qenitaniqey nāwaknaqe, Jesus aw paṅqawu: Noqw hak isinosṅwa? \v 30 Noqw Jesus lavayhtiqe paṅqawu: Hak tāqa Jerusalem aṅqw Jerichot aqwniqw, hakim uuyiṅt put ṅuaya, pu put aṅ yuwsiyat poswayat, ȫputotat, ahpiyya, hihin taytaqat mātapyaqee. \v 31 Noqw piw hak God awwat moṅwi paṅsoo; nihqe pam put aw yórikqe, pay put ehpeq yūmosaa. \v 32 Noqw hak Levit ahpiy sino piw put an paṅso pítuhqe, put aw tātayht, pay piw ehpeq yūmosaa. \v 33 Noqw hak Samariat aṅqw sino haqaminik̇aṅw, put haqam qatsqa aw pitu. Nihqe pam put túwahqe, put ōkwatuwa; \v 34 Nihqe put awnihqe, haqe’ hintsanyaqat aṅ somhta, wihkuyit wine enaṅ wutsk̇aṅwo; nihqe put nāp moropkoy aqw tsok̇at, pu yeyespimi put wīki; nihqe aw unaṅwtavi. \v 35 Pu ōviy qavoṅvaqw pam ahpiynik̇aṅw, sunat sīvat hóroknat, ki’taqat maqat, put aw paṅqawu: Um it tāqat aw tunatyaltini. Nen ason kurs um it epnihqe hóyokiwtaqat sohsokniqw, nu piw pite’, put ahoy ūmi sisvini, pam kita. \v 36 Taay, ya uṅniqw imuy payhkomuy amuṅaqw himuwa tāqat tūhototaqat sinosṅwaata? \v 37 Noqw pam paṅqawu: Pay hapi put ōkwatuwhqa. Pahsat pu Jesus put aw paṅqawu: Taa, Yupa, um put an hinmani. \s1 Jesus Visits Martha and Mary \p \v 38 Noqw pumuy paṅ haqamiyaqw, Jesus haqami kitsókimi paki. Noqw hak wuhti, Martha yan mātsiwhqa, kiy ep put pās tavi. \v 39 Noqw pam hakiy Mary yan mātsiwhqat tupkoy’ta. Noqw pam hak Jesus atpip qatuk̇aṅw put yuaataqw aw tūqayta. \v 40 Noqw Martha hihta qaa’saqalqe qa suyan unaṅway’taqe, Jesus awnihqe aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, pay itupko nuy mātapq, nu nāla hihta aw hintsaki. Noqw ya pam uṅniqw qa hinta? Um ōviy aw paṅqawhq, inumi unaṅwtapni. \v 41 Noqw Jesus lavayhtiqe put aw paṅqawu: Martha, Martha, pas um hīhihta pis’oqhintaqe qa suyan unaṅway’ta. \v 42 Pay hak sūkw hihta aw tunatyaltimantani. Noqw Mary put nukṅwat namorsta. Soon pam put nawhkiwni. \c 11 \s1 Jesus’ Teaching on Prayer \r (Mt 6.9-13; 7.7-11) \p \v 1 Noqw hisat pam haqam nāwaknaqe yukuqw, suhk̇a put aw nánatuwnaqa aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, um as itamuy hin nāwakintotaniqat itamuy tutuwnani, ura John put aw nánatuwnayaqamuy hin tutuwnaqat pan’i. \v 2 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Uma nānawakne’, kitotamantani: Itanaa, ōveqatsit ep qátuhqa, nam uhnatṅwani pas k̇aptsi’tiwaa. Nam uhmoṅwtunatyay aw pítuu. Nam uhtunatya tūwaqatsit ep pasiwhtii, ōveqatsit ep hin pasiwhtiqey pan’i. \v 3 Um okiw nāqavo itamuy itahtunösmakiway huylawni. \v 4 Pu um okiw itahqaanhtipuy itamuhpiy ayo yúkuni; pay itam sohsokmuy itamuhpewi qaanhtotiqamuy amuhpiy put ayo yuykutiwisa. Pu um okiw itamuy unaheppit qa aṅ tsāmi’mat, hakiy qalolmat aṅqw itamuy ayo ōoyhtimani, pay yan’i. \v 5 Pu pam pumuy amumi paṅqawu: As kurs haqawa umuṅaqw kwātsi’te’ suhtokihaq put awnen, aw paṅqawni: Ikwatsi, um as payhkomuy pölavikit nuy nasimokmaqani. \v 6 Taq ikwátsi waynumqe inuhpe pituqw, kurs nu hihta put nopnani, kítani. \v 7 Noqw pam ahpaṅaqw lavayhte’ paṅqawni: Um nuy qa soontsahtsanni. Pay ikiy uhtsiwta; noqw itim inumum tōk̇a. Kurs nu hin uṅ máqaniqe ōviy qaqtuptuni, kítani. \v 8 Nu umumi paṅqawni: Pay soq pi pam put kwātsiatniqw, pam put qa máqani. Nīkaṅw pam put aw qatūqayhq, nawus pam qatupte’, put hihsa’haqam hintsanniqat pahsa’ put máqani. \v 9 Noqw nu umumi paṅqwni: Uma hihta ōviy tūviṅtotani; nen uma put makiwyani. Uma hihta hepyani; nen tutwani. Uma pöṅö́ṅöykinayani; noqw umumi hötsíltini. \v 10 Pi hak hihta tūviṅtaqa hihta makiwṅwu; pu hepqa túwaṅwu; pu pöṅö́ṅöykinaqat aw hötsíltimantani. \v 11 Sen uma haqawa hakiy náatniqw, uhti ūmi pölavikit tūviṅtaqw, ya sen um put owat máqani? Sen pākiwuy ōviy tūviṅtaqw, ya sen um tsūat put máqani? \v 12 Hal sen pi pam nöhut ōviy tūviṅtaqw, sen um putskohmoktaqat put āawnani? \v 13 Noqw kurs pay as uma qalomáhink̇ahk̇aṅw umuhtimuy hihta nukṅwat huytotaniqey tuwi’yuṅwa. Noqw tis pas Umuna ōveqatsit ep qátuhqa put aw Qahováriwtaqat Hikwsit ōviy tūviṅtotaqamuy soon qa máqani. \s1 Jesus and Beelzebul \r (Mt 12.22-30; Mr 3.20-27) \p \v 14 Noqw Jesus nukpanhikwsit hakiy lavayiyat nawhkiṅwuqat put aṅqw hórokna. Noqw nukpanhikwsi put aṅqw yamakq, qayuáataṅwuqa yuaayku; noqw sinom k̇ātayyuṅwa. \v 15 Noqw pay pumuy amuṅaqw haqawat paṅqaqwa: Pam nukpanhihikwsimuy moṅwíyamuy Beelzebub aw yank̇aṅw nukpanhihikwsimuy ipwanta. \v 16 Noqw pētu put aw tuwantotaqw, pam k̇ātatayhpit hihta tuawi’taqat ōṅaqw pumuy amumi mahtaknaniqat put aw nānawkna. \v 17 Noqw pay pam pumuy tunatyayamuy mātsi’taqe amumi paṅqawu: Haqam moṅwtunatya nehpewhtiqa soon qa kīqötini; pu kīvit nehpewhtotiqam nātsik̇e’, soon haqami ö́kini. \v 18 Noqw ōviy kurs Satan nehpewhtiqw, ya hin put moṅwtunatyaat wúnuni? \v 19 Noqw kurs nu Beelzebub aw yank̇aṅw nukpanhihikwsimuy ipwantaqw, ya umumi nánatuwnayaqam hakiy aw yank̇ahk̇aṅw pumuy ipwantota? Ason puma umuy atsáṅhkiye’, umuy suhputsnayani. \v 20 Nīk̇aṅw kurs pay nu God öqalayat akw nukpanhihikwsimuy ipwantaqw, suyan hapi God moṅwtunatyaat umumi pitsíwiwta. \v 21 Pi tāqa hoṅvi tunipi’k̇aṅw kiy tūwale’, hihta himuy pās oyi’taṅwu. \v 22 Nīk̇aṅw ason put epnihqe pavan hoṅvi pite’, put aṅwute’, pam sohsok naqöyyuwsiyat aw taqa’naṅwayat nawhk̇e’, hihta himuyat kwatsmuy huytaṅwu. \v 23 Qa inumumnihqa hapi inuhpewiwta; pu qa inumum tsovalantaqa tatslakinta. \s1 The Return of the Evil Spirit \r (Mt 12.43-45) \p \v 24 Tuyoy’eway hikwsi sinot aṅqw yámak̇e’, haqe’ qa pay’taqat aṅ hinnumṅwu, haqam nāsuṅwnaniqe ōviy’o; nit qa tuwe’ paṅqawṅwu: Han pi pay nu ikiy aṅqw yámakqey aw áhoy’i, kítaṅwu. \v 25 Pu pam ep pite’, pās maspiwk̇aṅw lomahintaqat túwaṅwu. \v 26 Pahsat pu pam ahpiynen tsáṅe’nihqamuy hīhikwsimuy nahpenihqe pas núnukpantuy aw tsamṅwu. Noqw puma aw yuñe’, ep ki’yuṅṅwu. Noqw hakiy qatsíat aṅknihqa mohtiwat epnihqe pu’ pas qalomáhintaṅwu. \s1 True Happiness \p \v 27 Noqw pam yan yuaataqw, hak wuhti sinmuy amuṅaqw k̇ēew hiṅqawhqe aw paṅqawu: Ṅaspi hak uṅ tihta. Piw pīhuy akw uṅ yōyoṅna. \v 28 Noqw pam put aw paṅqawu: As um yan lavayhtinikaṅwo: Ṅaspi hakim God lavayiyat aw tūqayk̇ahk̇aṅw aṅ hinwisa, puma hapi hahlayhpit epyani, um kítanik̇aṅwo. \s1 The Demand for a Miracle \r (Mt 12.38-42) \p \v 29 Noqw pan sinom sūmi hūrs tsovawmaqw, Jesus yuaativaqe amumi paṅqawu: Ima pu’ qatsívaptsiwyuṅqam nukpansinomu. Puma k̇ātatayhpit hihta tuawi’taqat aw yórikyaniqey nānawakna, Nīk̇aṅw puma soon k̇ātatayhpit aw yórikyani, hal pas sūkw k̇ātatayhpit‐saa. Pam Tutuyqawhqat lavay’ayayat Jonas qatsíyat ep hiniwhtiqat an aw yukiltini. \v 30 Pi ura Nineve‐kitsókit ep sinom Jonas qatsíyat ep hiniwhtiqat akw hihta tuwi’vaya. Noqw pay ōviy hapi piw pan nu’ Sinot Tiat pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy amumi hihta tuawi’tani, iqatsiy ep hiniwhtiqat akw’a. \v 31 Hisat hin yukiltiniqat aw pituqw, tatk̇aqw moṅwi‐wuhti pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy amumum wunupte’, pumuy qatuptsiwniyamuy ep suhputsnani. Ispi pam Solomon wuwniyat aw tūqaytaniqe ōviy pas tūwaqalṅahaqaqw pítu. Noqw meh, hak Solomon epnihqe pas pávannihqa yep’e. \v 32 Ason hin yukiltiniqat aw pituqw, Ninevet ep sinom pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy amumum hoṅve’, pumuy qatuptsiwniyamuy ep suhputsnayani; ispi puma Jonas lavayiyat nanaptaqe nāp tunatyay aṅqw lasyaqee. Noqw meh, hak Jonas epnihqe pas pávannihqe yep’e. \s1 The Light of the Body \r (Mt 5.15; 6.22-23) \p \v 33 Qa haq pi hak wihqöhit úwiknat, haqam qamātaqpuve put tavi, sen hihta sīvut akw put kuhta. Pi pam put tsotsókpiyat ep tsok̇aqw, ep yuṅtaqam tālat tāyuṅṅwu. \v 34 Hakiy pōsiat tokoyat aw talni’taṅwu. Noqw ōviy kurs hakiy pōsiat pasiwtaqw, pay tokoyat aṅ ahsupoq talṅwu; pu kurs hakiy pōsiat qa pasiwtaqw, pay tokoyat aṅ ahsupoq qatalṅwu. \v 35 Oviy um tunatyaltiqw, uhpe tāla qa qömawvani. \v 36 Paniqw ōviy kurs uhtokoy aṅ ahsupoq talq, qahaqam qatālaniqw, pam sohsoy ahsupoqhaqami talni, wihqöhi suyan tālat talni’te’, ūmi talni’taṅwuqat pan’i. \s1 Jesus Accuses the Pharisees and the Teachers of the Law \r (Mt 23.1-36; Mr 12.38-40) \p \v 37 Noqw pam yuaataqw, hak Pharisee‐sinom put tūtsama. Noqw pam kīyat ep pákihqe, qatuptu. \v 38 Noqw pam mohti qa māvaqtat tūmoytaqw, Pharisee‐sino put aw tātayhqe, aw hin wūwa. \v 39 Noqw Tutuyqawhqa put aw paṅqawu: Uma Pharisee‐sinom kukyapit, pu tsatsqaptat anyuṅwa. Uma suovaam kwaṅw’ewayhtotit tukwhanayaniqey‐sa tunatyawyuṅwa, pu qalomáhintsatsk̇aniqeyu. \v 40 Uma núanhihtuu, puyaw ōvaqenihqat yúkuhqa ahsonṅaqwnihqat qa enaṅ yukuqw ōviy’o? \v 41 Tis pi uma hihta himuy’yuṅwe’, put akw tūookwatuwyanik̇ahk̇aṅwo; noqw pep pu’ amuhpa’ ahsupoq kwaṅw’ewayni. \v 42 Nīk̇aṅw is ohi uma Pharisee‐sínomu! uma pi umuh’uyiy aṅqw nēnevenit pakwút‐sikivo sun oyit God aw noayaṅwu; nik̇aṅw uma soq sinmuy amuṅem suan hin yukuyaniqey qe’toti; uma God qa aw unaṅway’yuṅwa. Uma as pávanyaqat tutavot aṅ ahsupoq hinwisni; pu it qa pas qatuvosnihqat aṅ pīwu. \v 43 Is ohi uma Pharisee‐sínomu! Uma pi tsotsvalkiva mohk̇aqe tsotsókpit pas hahlayya, pu sinom kitpik umuy k̇aptsi’k̇ahk̇aṅw umumi yuaatotaniqata. \v 44 Is ohi uma tutavot tūtutuqaynayaqam, pu Pharisee‐sínomu! nawip’ew hinyuṅqamu! Uma pi tūtuamit qa mātaqyaqat anyuṅwa; noqw sinom put atsva yaktaqam pumuy paṅyaqw qa tuway’numya. \v 45 Pahsat pu haqawa tutavot aw tuvoti’taqa lavayhtiqe, put aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, um paṅqawhqe itamumiq enaṅ hiṅqawu. \v 46 Noqw pam paṅqawu: Pay panta. Is ohi uma tutavot aw tuvoti’yuṅqamu! uma pi soñawnen hihta a’nö putut mok̇ahtotat, hakiy īkwiltoynayaṅwu; nīk̇aṅw uma soq soon ṅas’ew pumuy paaṅwayaṅwu. \v 47 Is ohi úmaa! Uma pi God lavay’aymuyatuy tūamiyamuy aw pūhulalwa; noqw pi umanam pumuy qöqya. \v 48 Pas pi ōviy uma umunamuy hiniwhtipuyamuy navoti’k̇ahk̇aṅw amún unaṅway’yuṅqey mahtakni’yuṅwa, ispi puma pumuy qöqyaq’ö; noqw uma pumuy tūamiyamuy aw pūhulalwa. \v 49 Paniqw hapi ōviy God suan wuwni’k̇aṅw yan lavayhti: Nu pumuy amumi ilavay’aymuy hōnani, pu ituaw’a’yatuyu. Noqw puma pētuy yūyuyhnaye’ qöqyani. \v 50 Noqw God pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy hapi tukopnani, sohsokmuy put lavay’aymuyatuy tūwaqatsit yayhniwhqat aṅqaqw qöyaniwyaqat ahpiy’o, \v 51 It Abel qatsiyat ep’e, pu aṅk yesqamuy qatsíyamuy ep pīwu, nit pu Zacharias qatsíyat ep’e. Ura pam God kīyat‐nik̇aṅw pu hom’oyvihk̇at amuhtsave nīniwa. Nu umumi súaṅqawni: God umuy put sohsok ep tukopnani. \v 52 Is ohi uma tutavot aw tuvoti’yuṅqamu! Uma pi navotit aw hötahpit yawwisa. Uma aw qa yuṅk̇ahk̇aṅw, aw yuṅtaqamuy aw u’taya. \v 53 Noqw pam pumuy amumi yan lavayhtiqw, tutavot tutuqaynayaqam Pharisee‐sinmuy amumum put aw pās ö’qaltivayaqe, pam hīhihta lavayhtiniqat ōviy aw qa tūtuqayya. \v 54 Hísatniqw unahiṅqawhq nanapte’, put nēveltoynayaniqe ōviy moqmani’yuṅwa. \c 12 \s1 A Warning against Hypocrisy \r (Mt 10.26-27) \p \v 1 Noqw aṅwu sinom pas qaan’ewakw hintaqam sūmi tsovaltiqe nuṅwu pay nānami wukukutotaqw, Jesus put aw nánatuwnayaqamuy amumi mohti paṅqawu: Uma Pharisee‐sinmuy pēk̇eniyamuy nawip’ew hintsakpit ep qa ūnaiwyuṅwni. \v 2 Pi qa himu āmiwtaqa qa mātaqtini, piw tupkiwtaqa qa nanaptiwni. \v 3 Pantaqw ōviy hihta qamātakpuve haqawa lavayhtiqw, pam tālat ep nanaptiwmantani; pu uma hihta yūyupavaqe hakiy naqvumiq sawiwiykuyaqw, pam kihkits’ova tsa’lalwiwni. \s1 Whom to Fear \r (Mt 10.28-31) \p \v 4 Noqw nu umumi paṅqawni ikwátsimu: Uma qa sinmuy mamqasyani. Puma pi pay hakiy tokoyat‐sa nīnayaṅwu; pu pahpiy kurs hinhtotiṅwu pīwu. \v 5 Nīk̇aṅw uma hakiy mamqasyaniqat nu umuy āawnani. Uma God hapi mamqasyani. Pi pam hakiy nīnat, hakiy qȫhit aqw tūvaniqey aw öqalay’ta. Noqw nu’ piw umumi paṅqawni: Uma put hapi mamqasyani. \v 6 Puyaw qa tsivot kwekwévewhyam lȫq palavotōnat ōviy huyiwyaṅwu? Noqw qa himuwa God ahpiy suhtokiwṅwu. \v 7 Hikis pi pas umuhqötöva umuhhömi sohsoy pohtoylaniwta. Oviy uma qa nalmamqasyani; God kwekwévewhyamuy k̇aysiwhqamuy amuhpenihqe umuy pas k̇ahk̇awna. \s1 Confessing Christ before Men \r (Mt 10.32-33; 12.32; 10.19-20) \p \v 8 Pu nu piw umumi paṅqawni: Hak isinonihqey nuhtumi paṅqawhq, nu’ Sinot Tiat tuwat put isinonihqat God hoṅviaymuyatuy amumi paṅqawni. \v 9 Nīk̇aṅw hak qa isinonihqey nuhtumi paṅqawhq, nu tuwat put qa isinonihqat God hoṅviamuyatuy amumi paṅqawni. \v 10 Ason kurs hak nuy Sinot Tiyat ehpewi lavayhtiqw, pam pantaqa put ahpiy ayo yukiwmantani. Nīk̇aṅw ason kurs hak Qahováriwtaqat Hikwsit ehpewi qak̇aptsilavayhtiqw, pam pantaqa soon put ahpiy ayo yukiwmantani. \v 11 Pu ason sinom umuy tsotsvalkiva, sen momṅwituy, sen öqalat pasiwyuṅqamuy amumi tsamvayaqw, uma hin yuaatotaniqey, sen hihta lavayhtotiniqey qa wūwantotamantani. \v 12 Pay ason aw pituqw, Qahováriwtaqa Hikwsi umuy hin lavayhtotiniqat umuy tutuwnamantani. \s1 The Parable of the Rich Fool \p \v 13 Noqw haqawa sinmuy amuṅaqw put aw paṅqawu: Tutuqaynaqa, um as ivavay aw paṅqawhq, pam hihta itahmakiway aṅqw nuy máqani. \v 14 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Tāqa, ya hak nu hihta ep hin yúkuniqat, pu sen umuy hihta namqananiqat aw nuy tavi? \v 15 Pu pam pumuy amumi paṅqawu: Uma tunatyaltote’, hihta qa umuhhimuy tuṅlay’yuṅwniqey qe’yani. Pay sino hihta nihti’taniqe qa paniqw ōviy qatu. \v 16 Pu pam hihta tūwutsit akw pumuy amumi yuaaykuqe paṅqawu. Hakiy k̇ahaktaqat pāsaat a’nö hihta aniwna. \v 17 Noqw pam unaṅwpeq wūwantaqe paṅqawu: Ya sen nu hinhtini? Kurs nu haqami inatwaniy koyotani. \v 18 Pu pam paṅqawu: Han pi yanhti: Nu hāhaqe’ ikoyokiy tsawimnat, pas wūkoq kītani. Pu nu paṅso sohsok inatwaniy, pu hihta ihimuy taṅatani. \v 19 Nit pu iunaṅway aw paṅqawni: Iunaṅwa, um hihta nihtiwtaqat wūhak yahsaṅwuy aqw pitsíwtaqat taṅata. Taa, um nāsuṅwni’k̇aṅw, tūmoytani, hīhikwni; nen um hahlayni. \v 20 Noqw pay God put aw paṅqawu: Um núanhimu ṅasta wuwni’taqa, it tōkilat ep nu uhhikwsi ūmi tuhtuy’ni. Noqw pahsat pu himu uhpiy na’sastiwhqa hakiy himuatni? \v 21 Noqw pan hapi i’ hak nēṅem‐sa hihta tsovalantaqa hintani. Yep qatsit ep k̇a hihta nihti’tani, nīk̇aṅw ōveqatsit ep God atpip pas ōokiwni. \s1 Trust in God \r (Mt 6.25-34) \p \v 22 Pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Paniqw ōviy nu umumi paṅqawni: Uma hin yesniqey qa nānaphin wūwantotani, hihta nȫnösaniqeyu, piw umuhtokoy éṅem’i, hihta yuwsiyaniqeyu. \v 23 Pi hakiy qatsíat nȫsiwhqat epnihqe pas pavan hihk̇ay’ta, pu hakiy tokoat yuwsit epnihqe pas pavan hihk̇ay’ta. \v 24 Kurs huvam aaṅwustuy amumi wūwayaa. Puma qa ūuyyaṅwu, piw qa höqyaṅwu. Puma qa koyoki’yuṅwa, piw qa tuoyhki’yuṅṅwu. Noqw God pumuy nōnopna. Nihqe tis pi pam masay’yuṅqamuy amuhpenihqe umuy pas k̇ahk̇awna! \v 25 Ya sen hak pan tunatyawtaqa hin nāwuṅwnaniqey tuwi’ta? \v 26 Noqw kurs uma hihta sus’öwihintaqat kurs panhtotinik, ya uma hinoqw pas piw ahpiy pēhut hinyaniqey tunatyawyuṅwa? \v 27 Kurs huvam sishut hin wuṅw’iwwisqat aw wūwayaa. Puma qa tumalay’yuṅwa; qa tontotaṅwu. Noqw nu umumi paṅqawni: Solomon sohsok hihta nukṅwat yuwsi’k̇aṅw qa ṅas’ew imuy amumi hayawtaqat yuwsi’ta. \v 28 Sumataqpi God tūsaqat pās yūyuwsina, nāmahin pi pam pay hihsavo tayta. Pu’ pam tutskwavanik̇aṅw, qāvo pam qöpqömiq maspiwni. Noqw ya pam tis umuy qa pavan pas yūyuwsinani, uma öwituptsiwni’yuṅqamu? \v 29 Oviy uma hihta nȫnösaniqey, pu hihta hikwyaniqey qa tunatyawyuṅwni, piw uma qa wiwsiyani. \v 30 Pi sinom yep qatsit tunatyayat aṅ hinwisqam sohsok īit hihta tunatyawyuṅwa. Noqw Umuna umumi navoti’ta, uma sohsok īit hihta haqni’yuṅq’ö. \v 31 Nīk̇aṅw tis pi uma God moṅwtunatyayat tunatyawyuṅwni; noqw sohsoy īi himu umumi noiwni. \s1 Riches in Heaven \r (Mt 6.19-21) \p \v 32 Uma qa tsawiniwyuṅwni tōnawhohyamu; pi Umuna umuy moṅwtunatyat máqaniqey moṅwvasi’ta. \v 33 Uma hihta himuy’yuṅwe’ put huyayani; nen akw sinmuy ōokwatuwyani. Uma umuhk̇ahakiwuy ōveqatsit aw taṅatotani. Pan uma soñawnen umuhsivamoktukpuy qa sakwíiwṅwuqat nenṅem tutwani. Pi ōveqatsit aw uyiṅwu qa pákiṅwu, piw kwahya qa hihta hovalaṅwu. \v 34 Pi hakiy k̇ahakhimuat háqamniqw, hakiy unaṅwaat piw pepniṅwu. \s1 Watchful Servants \p \v 35-37 Hakim tahtaqt moṅwiy haqam nāṅuiwhqat aṅqw áhoyniqat nuhtayyuṅqamuy amún uma kwewk̇ahk̇aṅw, umuhqöhiy úwikni’yuṅwni. Noqw ason pam ahoy pite’, pöṅö́ṅöykinaqw, puma nuhtayyuṅwe’, eṅem súhötaye’, pas hahlayhpit epyani. Pas antsa nu umumi paṅqawni: Soon pam qa hihta akw namuptat, amumi tunösvoñahtat, pumuy nopni’tani. \v 38 Noqw kurs pam suhtokilnasavehaqam, sen talhahayiṅqw pite’, puma put nuhtayyuṅqat tuwaqw, pas puma tumal’a’yat hahlayhpit epyani. \v 39 Pu meh yanta, pi as ki’taqa hísatniqw uyiṅwu pítuniqat navoti’te’, soon qa tūwalani, nen soon put kīyat aw pákiniqw, pam pánani. \v 40 Pantaqw ōviy uma piw pās moṅwvas’iwyuṅwni. Taq uma nāt qa pan wūwantotaqw, nu’ Sinot Tiat pítuni. \s1 The Faithful or the Unfaithful Servant \r (Mt 24.45-51) \p \v 41 Pahsat pu Peter put aw paṅqawu: Tutuyqawha, ya um it lavayit itamumi‐sa lavayhti, sen pay pas sohsokmuy amumii? \v 42 Noqw Tutuyqawhqa paṅqawu: Noqw ya sen hak hakiy tumal’ayaat suan hinmaqat suan wuwni’taqa? Put moṅwíat haqaminiqe sohsok hihta himuy aw tunatyawtaniqat aw put tavit, tumalsuṅwamuyatuy aw put moṅwtapq, pam pumuy aṅsakis tunösmakiwayamuy pumuy huytani. \v 43 Noqw kurs put moṅwiat pite’, put nāt suan hinmaqw put tuwaqw, pam tumal’aya pas hahlayhpit epni. \v 44 Pas antsa nu umumi paṅqawni: Pas soon put moṅwíat qa sohsok hihta himuy aw put moṅwtapni. \v 45 Nīk̇aṅw kurs pam tumal’aya moṅwiat qa īts pítuniqat unaṅwpeq paṅqawe’, pahsat pay tumalsuṅwamuy, tahtaqtuy, pu momoymuy wuvahtivani; pu tūmoyk̇aṅw, hīhikwtive’, honaqkuyit akw hōnaq’iwtani. \v 46 Pu pam qa hin pan wūwank̇aṅw, moṅwiy qa nuhtay’taqw, pam pite’, put tumal’ayay ayo tūvani. Noqw pam nawus qatuptsiwni’yuṅqamuy amumum k̇ānavotni. \v 47 Pi i’ tumal’aya moṅwiy tunatyayat as navoti’k̇aṅw, hintaniqey qa pantsakt, piw tunatyayat qaan hintsak̇e’, hapi nawus wūhakis wuvahtiwmantani. \v 48 Nīk̇aṅw i’ hak put tunatyayat qa navoti’k̇aṅw, qaan hinme’, pay qa wūhakis wuvahtiwmantani. Pi i’ hak wūhaq hihta makiwhq, sinom tuwat put aw wūhaq tuṅlay’yuṅwni. Pu sinom hakiy aw hihta wūhaq noaye’, put aw wūhaq tuhtuiyamantani. \s1 Jesus the Cause of Division \r (Mt 10.34-36) \p \v 49 Soñawnen nu tūwaqatsit aw qȫhit tūvaniqe pitu. Noqw is as pay pam uwiwitani! \v 50 Nīk̇aṅw nawus nu nāt soñawnen hihta akw tuvoylatiwni. Nīk̇aṅw nu nāt put qa aṅ kuyve’, pas pavan sóontsaniwni. \v 51 Ya uma inumi yan wūwantota: Pam k̇a sinmuy qa hin unaṅwat yesniqat ōviy pitu, pan’i? Uma qa pan wūwantotani. Pi sinom qa súnahpa’yaniqat ōviy nu pitu. \v 52 Pi yahpiy haqahpiy hapi haqam sūkw kīve tsívotnihqam nātsikiwtamantani. Pahyom lȫqmuy amuhpewiniqw, pu lȫyöm payhkomuy amuhpewii. \v 53 Hakiy naat tiy ehpewhtimantani; pu tiat nay ehpewhtimantani. Yuat tiy mānat ehpewhtimantani; pu māna yuy ehpewhtimantani. Pu mö’wi’taqa mö’wiy ehpewhtimantani, pu’ mö’wi puwsuṅway yuyat ehpewhtimantani. \s1 Understanding the Time \r (Mt 16.2-3) \p \v 54 Pu piw pam sinmuy amumi paṅqawu: Uma tāvaṅqw ōmawuy kuyvaqw tutwe’, āpiy pay paṅqaqwaṅwu: Aṅqw yōyaṅ’u, kitotaṅwu; noqw antsa pantaṅwu. \v 55 Pu tatk̇aqw hūhukq uma paṅqaqwaṅwu: Kurs utuhuuni, kitotaṅwu; noqw antsa pantaṅwu. \v 56 Uma nawip’ew hinyuṅqamu, pay as uma tokpelat aṅ‐nik̇aṅw, pu tūwaqatsit aṅ hin sóniwhqat māmatsyaṅwunik̇aṅw, ya hintaqw ōviy haqe’ qalawmaqat uma qa māmatsya? \s1 Settle with Your Opponent \r (Mt 5.25-26) \p \v 57 Pu ya hinoqw uma hihta umuhhintsakpiy qa aw suan wūwaya? \v 58 Um hakiy uhpew’iwtaqat amum moṅwit awnen, nāt umuy awniqw um hin put amum namivöhikniqey qanātusi’tamantani; taq k̇a pam hakiy hin yukunaṅwuqat aw uṅ lölökintaqw, pam uṅ solāwamoṅwit aw noaqw, pam uṅ sivikimi pánani. \v 59 Nu ūmi paṅqawni: Pas um soon paṅqw yámakni; pas ason um hisat uhpöiy sohsok ep sisve’, pep pu’ paṅqw yámakni. \c 13 \s1 Change Your Ways or Die \p \v 1 Noqw ephaqam hakim Jesus awyaqe, aw paṅqaqwa: Yaw hakim Galileet aṅqw God eṅem kanēlot nīnayaqw, Pilate solāwamat pumuy qöqyaqw, uṅwaam kanēlot uṅwáyat enaṅ namiqwrilti. \v 2 Noqw Jesus lavayhtiqe pumuy amumi paṅqawu: Ya uma wūwantotaqw, ima Galileet aṅqw sinom sohsokmuy Galileet aṅqw sinmuy amuhpenihqe pas sus qaanhinwisqe, ōviy pas panhaqam hintsaniwya? \v 3 Nu umumi paṅqawni: Qae. Pi uma umuhtunatyay qa aṅqw lasye’, soon qa sohsoyam pumuy amún súlawhtini. \v 4 Ura Siloam ep wupaki sahpukqe, hakimuy pakwt nanal sihk̇ay’taqamuy sinmuy qöya. Noqw ya úmuyniqw puma Jerusalem ep ki’yuṅqamuy sohsokmuy amuhpenihqe pas sus qaanhinwisa? \v 5 Nu umumi paṅqawni: Qae. Pi uma umuhtunatyay qa aṅqw lasye’, soon qa sohsoyam pumuy amún súlawhtini. \s1 The Parable of the Unfruitful Fig Tree \p \v 6 Pu Jesus piw tūwutsit hihta tuawi’taqat lavayhtiqe nuhtumi paṅqawu: Hak tāqa ūyiy ep nönvospaltsokit ūyi’ta. Nihqe pam as aw sipalat hept, qa hihta tuwa. \v 7 Nihqe pam ūyit aw tunatyawtaqat aw paṅqawu: Meh, pu’ hapi pāyis yahsaṅwuy aṅ nu it nönvospaltsokit aw sipalhept, qa hihta tuwa. Tsahqaa. Pam paysoq tutskwat hovalni’ta. \v 8 Noqw ūyit aw tunatyawtaqa lavayhtiqe put aw paṅqawu: Moṅwi, pay hāk pam piw it yahsaṅwuy ep pantani. Noqw nu aṅhqe haṅwe’, aṅhqe kwitatoynani. \v 9 Noqw ason kurs pam himuy’vaqw, pay lolmani. Kurs qa hihta himuy’vaqw, pay pi nu tsahqani, kita. \s1 Jesus Heals a Crippled Woman on the Sabbath \p \v 10 Noqw Jesus nasuṅwintalöṅnit ep háqamwat tsotsvalkive tūtutuqayna. \v 11 Noqw meh, hak wuhti himu hikwsit hakiy ȫputaṅwuqat akw tuyqawiwtaqa pep nuhtuma. Okiw pam pakwt nanal sihk̇ay’taqat yahsaṅwuy aṅ tūtuyhqe, hūrs moto’taqe pas kurs hin kwuhpukni. \v 12 Noqw Jesus put túwahqe, put wáṅwayhqe, aw paṅqawu: Wuhti, pay um uhtuyay aṅqw mātaviwni, kita. \v 13 Noqw pam may akw put aw toṅokq, pahsat pay wuhti tsikqe, pas God hihtata. \v 14 Noqw Jesus nasuṅwintalöṅnit ep put qalaptsinaqw, ōviy tsotsvalkive moṅwi itsívutiqe, sinmuy amumi paṅqawu: Sinom hapi navaysikis talöṅnit aṅ tumalay’yuṅwni. Oviy uma put aṅ pewye’, qalaptuyani; nen qa nasuṅwintalöṅvaqat epyani. \v 15 Noqw Tutuyqawhqa pahsat put aw lavayhtiqe paṅqawu: Um nawip’ew hintaqa! Ya uma qa nanap nasuṅwintalöṅnit ep umuhwakasvohkoy, sen umuhmoropkoy haqam pakiwtaqat aṅqw mātapye’, put hikwnawisṅwu? \v 16 Noqw meh, Satan it wuhtit, Abraham tíyatnihqat pay pakwt nanal sihk̇ay’tasikis yahsaṅwuy aṅ it tūyat akw sōma. Noqw puyaw nu nasuṅwintalöṅnit ep put mātapqe, ōviy pas qalomáhinhti? \v 17 Noqw pam yan lavayhtiqw, put ehpew’iwyuṅqam sohsoyam hamanhtoti. Noqw sinom sohsoyam pas hinhaqam hahlayhtoti, pam sohsok hīhihta qaöwítumaltaqat ep’e. \s1 The Parable of the Mustard Seed \r (Mt 13.31-32; Mr 4.30-32) \p \v 18 Pu Jesus paṅqawu: Ya God moṅwtunatyaat hihta anta? Ya sen pam hihta antaqat nu paṅqawni? \v 19 Pam mustard‐ūyit pōsiyat anta. Put hak tāqa kwúsuhqe, pāsay ep ūya. Noqw pan wuṅwqe, pas wukotskiniwhti. Noqw masay’yuṅqam put nantaqayat aṅ yesva. \s1 The Parable of the Yeast \r (Mt 13.33) \p \v 20 Pu piw pam paṅqawu: Ya nu God moṅwtunatyayat hihta antaqat paṅqawni? \v 21 Pam pēk̇enit anta. Put hak wuhti kwúsuhqe payhp tuwanit ṅumnit enaṅ namiqwrilaqw, pam sohsoy pēk̇e, kita. \s1 The Narrow Door \r (Mt 7.13-14, 21-23) \p \v 22 Pu pam kitsókinawit hinmakaṅw, sinmuy tutuqaynatima, Jerusalem aqw hoyhtak̇aṅwo. \v 23 Pahsat pu hak put aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, ya pay pas híkiyom ayo nö́ṅakni? Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: \v 24 Uma hihsa’ qenit hötsiwat aṅ yuṅniqey qa nātusitotani. Taq nu umumi pas paṅqawni: Pay as k̇aysiwhqam aw yuṅniqey tuwantotanik̇aṅw, pay kurs hinyani. \v 25 Hisat ki’taqa wunupte’, hötsiwmiq uhtaqw, pahsat pu as uma ihpaqw hoṅk̇ahk̇aṅw, uutspit pöṅö́ṅöytoynayani, paṅqawk̇ahk̇aṅwo: Tutuyqawhqa, Tutuyqawhqa, itamumi hö́taa, kitotani. Noqw pam lavayhte’, umumi paṅqawni: Umuy háqaqwyaqat nu qa navoti’ta. \v 26 Pahsat pu uma paṅqawtivayani: Ura itam utpip nȫnösa, pu hikwya; pu um itahkitpik itamuy tutuqayna. \v 27 Noqw pay pam paṅqawni: Pay nu umumi paṅqawu: Nu umuy háqaqwyaqat qa navoti’ta. Huvam inuṅaqw ahpiyyaa, sohsoyam nukpantuwit hintsatsk̇aqamu. \v 28 Pep pu’ uma tsaykitani, umuhtamay ṅuritotani. Noqw Abraham, pu Isaac, pu Jacob, pu sohsoyam God lavay’aymat, puma God moṅwtunatyayat ep taṅawtaqw uma amumi yórikyani. Nīk̇aṅw úmawat ihpoq maspiwyani. \v 29 Pu sinom hōpaqw ö́kini, pu tāvaṅq’ö, pu kwiniṅaq’ö, pu tatk̇aq’ö; nen God moṅwtunatyayat ep yesvani. \v 30 Noqw meh, haqawat nuhtuṅkyaqam mohti’wisni, pu mohti’wisqam nuhtuṅkyani. \s1 Jesus’ Love for Jerusalem \r (Mt 23.37-39) \p \v 31 Noqw ép tāwat ep hakim Pharisee‐sinom Jesus aw ö́kihqe, aw paṅqaqwa: Um yámak̇e’, yaṅqw ahpiyni. Taq Herod uṅ nīnaniqey nāwakna. \v 32 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Yúpave, awye’ put īsawuy aw paṅqaqwaa: Meh, nu hapi nukpanhihikwsimuy nuhtuṅaqw ipwanta, pu tūqalaptsinta, pūu, pu piw qāvoo, pu pāyis talqat ep imakiway aṅ nu kuyvani. \v 33 Nīk̇aṅw pay nu nawus pu’ Jerusalem aqw hoyhtani, pu qāvoo, pu lȫtoki. Ispi soon God lavay’ayaat Jerusalem aṅqw nāp haqam súlawhtini. \v 34 Is ohi uma Jerusalem ep sínomu! Is ohi umuṅemi! Uma pi God lavay’aymuyatuy qö́yantota, pu umumi ayatiwyaqamuy tatatupqöyantota. Pas as nu hihsakishaqam umuy tsovalani, kowākowuhti timuy masay atpik̇aqe taṅataṅwuqat pan’i; noqw uma hapi qa nānawakna. \v 35 Meh, God umuhkiy pay tatamhta. Noqw nu umumi pas antsa paṅqawni: Pay uma yahpiy haqahpiy soon inumi yórikyani. Nīk̇aṅw hisat aw pituqw, uma paṅqaqwani: Tutuyqawhqat natṅwaniyat aṅ pitutoqa nam tayawintiwaa, kitotani. Noqw pep pu’ uma inumi piw yórikyani. \c 14 \s1 Jesus Heals a Sick Man \p \v 1 Pu hisat nasuṅwintalöṅnit ep Jesus Pharisee‐sinmuy amuṅaqw hakiy pas mohpeqnihqat kīyat ep tūmoyta. Noqw puma put aw pās tunatyawyuṅwa. \v 2 Noqw meh, hak tāqa pāmoktuyat tūtuyhqa Jesus apyeve qatu. \v 3 Noqw Jesus lavayhtiqe tutavot aw tuvoti’yuṅqamuy‐nik̇aṅw pu Pharisee‐sinmuy amumi paṅqawu: Ya pay hak nasuṅwintalöṅnit ep hakiy qalaptsinaniqw pam súanta? \v 4 Noqw puma qa hiṅqaqwa. Noqw Jesus put ṅuahqe, qalaptsinat, mātavi; \v 5 Nit pumuy amumi paṅqawu: Kurs uma haqawa moropkoy’tani, sen wakasvokoy’tani. Noqw kurs pok’at nasuṅwintalöṅnit ep hötsit aqw posni. Ya sen put pohkoy’taqa qa āpiy pay paṅqw pu hóroknani, nāmahin pi nasuṅwintalöṅniniq’ö. \v 6 Noqw puma kurs hiṅqaqwani. \s1 Hospitality and Humility \p \v 7 Pu pam tūtsamiwyaqamuy amumi tātayhq, kurs puma núnukṅwat qenit namorstotaqw, pam amumi tutaptaqe, amumi paṅqawu: \v 8 Ason hak nāṅuiwhqat ep nōviwhqat ep uṅ tūtsamq, um qa pas susnukṅwat qenit ep qátuptuni, taq nāp hisat pi sen uṅ tūtsamqa uhpenihqe hakiy pas pavan sinot tūtsamht, \v 9 Uminen ūmi paṅqawni: It qenitoynaa, kítani. Noqw pahsat pu um hamanhtini, susqalaveq qatuptuniqee. \v 10 Um qa panhtiqw, ason hak uṅ tūtsamq, um susqalaveq qatuptumantani. Noqw uṅ tūtsamqa pite’, ūmi paṅqawni: Ikwatsi, um pavan ayo nukṅwat aw hóyokni, kítani. Noqw pep pu’ umum nōnovaqam uṅ k̇aptsi’yuṅwni. \v 11 Taq haqawa pavan nāhihtataqa hapi qahimuniwhtini; pu nāqahihtataqa hapi a’nö hímuniwhtini. \v 12 Pu Jesus piw put tūtsamqat aw paṅqawu: Um wukonovate’, qa uhkwatsmuy tūtsammantani, piw uhsinomuyu, piw uqlaq k̇ahaksinmuyu; taq k̇a puma soon qa uṅ tūtsamyaqw, pay pam ūmi ahoytiwni. \v 13 Ason um tūnopnanik, aṅ ōokiwyaqamuy tūtsammantani, pu qapasiwyuṅqamuyu, pu qayaktaqamuyu, pu qapostalyaqamuyu. \v 14 Nen um hahlayhpit epni. Pi puma kurs hin ūmi put aṅ ahoytotaniq’ö. Pay ason aṅ súanyuṅqam ahoy yesvaniwhq, pep pu’ God ūmi put ep ahoytani. \s1 The Parable of the Great Feast \r (Mt 22.1-10) \p \v 15 Noqw put amum nōnovaqamuy amuṅaqw haqawa it navotqe, put aw paṅqawu: Pas hak God moṅwtunatyayat ep nösniqa hahlayhpit epni. \v 16 Noqw pam put aw paṅqawu: Hak tāqa wukonovataqe, k̇aysiwhqamuy tūtsama. \v 17 Nihqe nonopsattiqw, tūtsamiwyaqamuy amumi tumal’ayay hōnaqw, pam amumi paṅqawu: Huvam pewyaa; pay sohsoy himu yukiwta. \v 18 Noqw puma sohsoyam sun hihta akw qe’yaniqey pan unaṅwtoti. Noqw mohti’maqa put aw paṅqawu: Piw nu hihsaq tutskwat túihqe, pas soon qa aw kuyvatoni. Himu nu as pay qa awni. \v 19 Noqw suhk̇a paṅqawu: Piw nu tsivót‐sikip nanasṅwamuy tumalwawakastuy túihqe, pas piw soon amumi qa pohtani. Himu nu as pay qa awni. \v 20 Noqw suhk̇a paṅqawu: Piw nu nȫmataqe, ōviy kurs hin awni. \v 21 Noqw ōviy pam tumal’aya pítuhqe, īit moṅwiy āawna. Pahsat pu ki’taqa itsívutiqe, tumal’ayay aw paṅqawu: Yupa k̇aktayii, kīmii, kihkisonva, pu kīkisk̇at aw’i; nen um aṅ ōokiwyaqamuy, pu hihta akw qapasiwyuṅqamuy, pu qayaktaqamuy, pu qapostalyaqamuy aṅqw tsamni. \v 22 Noqw tumal’aya panhtiqe paṅqawu: Moṅwi, pay um hintaniqat paṅqawhq, nu as anhti; noqw pay nāt ep qeni. \v 23 Noqw moṅwi tumal’ayay aw paṅqawu: Yupa, kurs pö́nawita, pu kwiyauy’uhtsit aw’i, nen um aṅqw sinmuy tusoqtsamhq, ikiy ep ohpokni. \v 24 Pi nu ūmi paṅqawni: Imuy tahtaqtuy as tūtsamiwyaqamuy amuṅaqw qa haqawa inovay aṅqw nösni. \s1 The Cost of Being a Disciple \r (Mt 10.37-38) \p \v 25 Noqw sinom qaan’ewakw hintaqam Jesus ámumya. Noqw pam namtökqe amumi paṅqawu: \v 26 Inuminihqa nawus nay, pu yuy, pu nȫmay, pu timuy, pu pāvamuy, pu tupkomuy, pu qȫqamuy, pu siwamuy, pu hikis pas nāp qatsiy enaṅ aw qa suhtaq’ewni. Hak qa panhtinik, soon inuṅk wīsiwtani. \v 27 Pu nahoylehtsiy qa yank̇aṅw inuṅknihqa pas soon inuṅk wīsiwtani. \v 28 Kurs uma haqawa ōmi wupakitaniqey tunatyawte’, ya sen pam qa mohti qatupte’, hin hihk̇ayat aṅ wūwani, sen aw aptsi’nitaqeyu? \v 29 Nāphisat pi pam as qaqatspiyat yukut, pay kurs hin put aw yúkuniniqw, aw yorstotaqam sohsoyam akw tututsiwtivaye’, \v 30 Paṅqaqwani: I’ as kītivat, pay kurs hin aw yúkuni. \v 31 Hal kurs hak haqam moṅwi sukwat moṅwit aqw kihpokte’, ya sen pam qa mohti qatupte’ aṅ wūwani, sen pay pam pakwút‐sikip sōmorit pahsa’ sinoy’k̇aṅw, put ahsawvatoqat áṅwutaniqeyu, pam sunát‐sikip sōmorit pahsa’ sinoy’taq’ö? \v 32 Noqw kurs pay hinniniqw, nāt mi’ pas yāvaqwniqw, pam aqw hakiy tuaw’ayhte’, pay hintaqat akw puma qa nāmi may’taniqat aw tūviṅtani. \v 33 Noqw ōviy pay pan hapi kurs uma haqawa sohsok hihta himuy qa tatamhte’, pas soon inuṅk wīsiwtani. \s1 Worthless Salt \r (Mt 5.13; Mr 9.50) \p \v 34 Öṅa as lolma; nīk̇aṅw kurs pam suhuviwe’, sen hihta akw suhutiwni? \v 35 Pam tutskwat aw qa nukṅwa, piw kwitatsvalnit aw’i. Pay pánis‐sa pi hakim put maspayaṅwu. Tuqayvastotaa! Uma pi naqvuy’yuṅwa. \c 15 \s1 The Lost Sheep \r (Mt 18.12-14) \p \v 1 Pahsat pu moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqam, qaanhinwisqamuy amumum sohsoyam put aw tūqayyuṅwniqe aw hóyokya. \v 2 Noqw Pharisee‐sinom, tutavot tutuqaynayaqamuy amumum Jesus aw qayan unaṅway’yuṅqe paṅqaqwa: Tuwat i’ tāqa qaanhinwisqamuy pas amu’puñalk̇aṅw, amumum tunöshomhta. \v 3 Noqw pam tūwutsit hihta tuawi’taqat akw amumi lavayhtiqe paṅqawu: \v 4 As kurs umuṅaqw haqawa tsivót‐sikip sunat kanelvokmuy’taqw suhk̇a kurs haqamini. Ya pam nālöp sunat pakwt pept sihk̇ay’taqamuy haqam tutskwave qa mātapt, pu haqaminihqat heptoni, pas túwaniqe pahsavoo? \v 5 Pu pam put tuwe’, hahlayk̇aṅw sukpa’ tsoki’k̇aṅw, \v 6 Kiy ep pite’, kwatsmuy, pu kisṅwamuy tsovale’, amumi paṅqawni: Huvam inumum hahlayyaa, nu ikanelvohkoy kurs haqaminihqat tuwa, kitani. \v 7 Nu umumi paṅqawni: Noqw pan hapi hak sūk̇a qaanhinmaqa tunatyay aṅqw lasq, put ep ōveqatsit ep yesqam hahlayhtotiṅwu; sinom nālöp sunat pakwt pept sihk̇ay’taqam súanhinwisqam kurs hihta aṅqw lasyaniqw, puma pumuy amuhpe qa pan hahlayhtotiṅwu. \s1 The Lost Coin \p \v 8 Pu sen kurs hak wuhti pakwt qötsásivat himuy’k̇aṅw, sukw haqami hintsanni. Puyaw pam wihqöhit qa úwiknat, ahpave maspe’, pās hepni, pas ason put túwaniqey pahsavoo. \v 9 Pu pam put tuwe’, kwatsmuy, pu kisṅwamuy tsovale’, paṅqawni: Huvam inumum hahlayyaa; nu sīvat haqami hintsanqey ahoy tuwa, kítani. \v 10 Nu umumi paṅqawni: Noqw pan hapi hak suhk̇a qaanhinmaqa tunatyay aṅqw lasq, put ep God hoṅviaymat pas hahlayhtotiṅwu. \s1 The Lost Son \p \v 11 Pu pam paṅqawu: Hak tāqa lȫqmuy tiyotimuy’ta. \v 12 Noqw tsāywa nay aw paṅqawu: Inaa, as um hihta úhimuy aṅqw imakiway nuy máqani. Noqw pam hihta akw qátuhqey tiyotimuy namqana. \v 13 Noqw ahpiy qa wūhakis talq, pay tsāywa sohsok hihta himuy tsovalat, yāvoqhaqamii; nihqe pepehaq qahopqatuhqe, hihta himuy paysoq hintsana. \v 14 Nihqe pam put sohsokq, pep tutskwat ep wukotöṅösti; noqw put ahpa’ himu súlawhti. \v 15 Noqw pam pep tutskwat ep hakiy sinot aw nātuwikta. Noqw pam haqe’ pāsay aw put hōnaqw, pam pitsōtivokmuyatuy lālayi. \v 16 Noqw pitsōtim hihta pahpuyat nōnovaqw, as pam put öyniqe amumi kwaṅwáy’tuswaqw, pas qa hak put hihta maqa. \v 17 Noqw pam unaṅwtalawvaqe paṅqawu: Istáthihi! K̇aysiwhqam inay eṅem hihta ōviy tumalay’yuṅqam nȫsiwhqat qarūrumnayaqe, akwsiṅwni’yuṅqw, nu yephaqam tsöṅmomoki. \v 18 Han pi inay aqwnen, aw paṅqawu: Inaa, pas nu Oveqatsit ep Qátuhqat ehpewi qaanhti, piw uhpewii. \v 19 Nihqe soon nu yan’ewaynīkanw uhtinihqey pan túṅwantiwni. Pay um nuy tumal’ayatani, nu kítani. \v 20 Pu ōviy pam wunuptut, nay aqw’a. Noqw pam nāt yāvaqniqw, naat put túwahqe, ehpewi wárikqe, kwapk̇aqe súmavoktat, put tsohtsona. \v 21 Noqw tiat put aw paṅqawu: Inaa, pas nu Oveqatsit ep Qátuhqat ehpewi qaanhti, pu uhpewii, nihqe soon nu yan’ewaynīk̇aṅw uhtinihqey pan túṅwantiwni. \v 22 Noqw pay naat tumal’aymuy amumi paṅqawu: Uma pew yuwsit susnukṅwat yawwise’, put yuwsinayani. Pu uma taṅapsomnayat, totsvaknayani. \v 23 Nen uma wakashoyat wívakiwtaqat pew wikye’, nīnayani; noqw itam nōnove’, hahlayyani. \v 24 I’ iti as soñawnen mokt ahoy tātayi; i’ as kurs haqaminit ahoy nātuwiwa. Noqw pahsat pu puma hahlayhtivaya. \v 25 Noqw tiat wūyoqwa pasvehaqam tumalay’ta. Nit pam kīmi hayiṅwnaqw, ep lēlenyaqat, pu tīvaqw, pam navota. \v 26 Nihqe pam sukwat tumal’ayat wáṅwayhqe, puma hinoqw pantsatsk̇aqat put tūviṅta. \v 27 Noqw pam put aw paṅqawu: Uhtupko pitu; noqw una wakashoyat wívakiwtaqat put eṅen nīna, pam put qahintaqat suphelawtaqat pitsínaqe ōviy’o. \v 28 Noqw pay pāvaat itsívutiqe, aw pákiniqey qa nakwha. Noqw ōviy naat aw yámakqe, aw kuwawayku. \v 29 Noqw pam lavayhtiqe nay aw paṅqawu: Istáthihi! Nu hihsa’haqam yahsaṅwuy aṅ uṅem tumalay’ta; piw nu qa hisat uhtutavoy hihtawat qaanhti. Noqw nu ikwátsmuy amumum hahlayniniqw, um qa hisat nuy kapirshoyat maqa. \v 30 Noqw i’ uhti tuwat nāhuhyayaqamuy amuhpa’ uṅ hihta akw qátuhqat sohsok’o. Noqw pam ahoy pituqw, āpiy pay um put eṅem wakashoyat wívakiwtaqat nīna. \v 31 Noqw naat put aw paṅqawu: Itii, pay pi um sutsep inumum yanta; noqw sohsok himu ihimu úhimuu. \v 32 Pay pi tatam itam qatsítote’, hahlayyani. Pi i’ uhtupko as soñawnen mokt, ahoy tātayi, kurs haqaminit ahoy nātuwiwa. \c 16 \s1 The Dishonest Manager \p \v 1 Pu piw pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Hak k̇ahaktaqa hakiy put eṅem hihta himuyat aw tunatyawtaniqat aw tavi. Noqw yaw put himuyat aw tunatyawtaqa put himuyat hovalantaqat moṅwíyat āawnaya. \v 2 Noqw pam wáṅwayhqe, put aw paṅqawu: Ya nu it hihta navota? Um hin hihta ihimuy as tunatyawtaqey nuy āawnani; pay um soon pāpu hihta ihimuy aw tunatyawtani. \v 3 Pu pahsat pam hak hihta aw tunatyawtaqa unaṅwpeq paṅqawu: Ya sen nu hinhtini? Imoṅwi itumalay nuy nawhkiniq’ö. Kurs nu hin pasva tumalay’tani; nu hihta tuṅlay’taniqey hahmana. \v 4 Hal kurs nu yanhtini. Noqw hisat nu itumalmakiway aṅqw ayo tūviwhq, sinom nuy kiy ep pās taviyani. \v 5 Kítahqe, ōviy pam moṅwíyat aw pöiwyuṅqamuy nānap wáṅwayhqe, mohti’maqat aw paṅqawu: Um hihsa’haqam imoṅwiy aw pöiwta? \v 6 Noqw pam paṅqawu: Pay tsivót‐sikip sunat tuwanit wihkuyita. Noqw pam put aw paṅqawu: Uhpöiy pey’taqat kwusut, ayam suqtuptut, lȫq sunat pakwt sihk̇ay’taqat pēnaa. \v 7 Pahsat pu pam piw sukwat aw paṅqawu: Noqw umwa hihsa’haqam pöiwta? Noqw pam paṅqawu: Pay tsivót‐sikip sunat tuwanit söhövosita. Noqw pam put aw paṅqawu: Uhpöiy pey’taqat kwusut, nālöp sunat pēnaa. \v 8 Noqw put moṅwíat put ep put aw tayawinlavayhti, pas pam tuhishinhtiqw ōviy’o, nāmahin pi as pam qa súan hinhtiq’ö. Pi yep qatsit tunatyayat aṅ hinwisqam nāp sinomuy amumiwat pas qa ūunatu. Noqw pay tālat aṅ hinwisqam qa pumuy amún tutuhistu. \v 9 Noqw nu umumi paṅqawni: Uma yep qatsit ep hihta umuhimuy akw nenṅem tūkwatslalwani; noqw ason umuhimu súlawhtiqw, puma umuy haqam sutsep yesniqat aw ökinayani. \v 10 Hak sustsa’ ep qa paysoq hintsakqa piw nihtiwtaqat ep qa paysoq hintsakṅwu; pu sustsa’ ep paysoq hintsakqa piw nihtiwtaqat ep paysoq hintsakṅwu. \v 11 Paniqw ōviy kurs uma yep qatsit ep hímuy’tiwhqat paysoq hintsatsne’, ya sen hak hihta hihk̇ay’taqat pas antsanihqat umumi nóani? \v 12 Pu uma hihta qa umuhimuy aw qa suan tunatyawwisq, ya sen hak hihta pas umuhimuyniniqat umumi nóani. \v 13 Kurs hin tumal’aya lȫqmuy moṅwímuy amuṅem tumalay’tani; ispi soon pam qa sukwat aw pay qa yan unaṅway’k̇aṅw, súkwat‐sa pas hahlayni; sen pay hihtawat‐sa aw pas yuki’k̇aṅw, pu sukwat pay qa hímuni. Kurs hin uma k̇āhakiwuy ōviy tumalay’k̇ahk̇aṅw, piw God eṅem tumalay’yuṅwni. \s1 Some Sayings of Jesus \r (Mt 11.12-13; 5.31-32; Mr 10.11-12) \p \v 14 Noqw Pharisee‐sinom sīvat tuṅlay’yuṅqam sohsok it nanapta; nihqe put aw tututsiwya. \v 15 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Uma pi sinmuy amumi lolmat nālavaytaṅwu; noqw pi God umumi umuh’unaṅway navoti’ta. Pi himu sinmuyniqw pas hímunihqa God‐niqw tuyoy’eway’o. \v 16 Hisat John pítuhqat aw pahsavo hin hinwisniqa tutavo yuaatiwa, pu God lavay’aymuyatuy lavayiam pīwu. Noqw pahpiy pu’ God moṅwtunatyayat yuaatiwhq, sinom sohsoyam aqw nānaqasya. \v 17 Pay tokpela, pu tūwaqatsi tūwayaniqw, pam pantaqa qa pas hinta; noqw pay tutavot ep sushihsay pey’taqa alöṅtiniqw, pam pantaqa pas qatuvosi. \v 18 Nȫmay mātapqa piw sukw amum qatupte’, tokot sokoptaṅwu; pu puwsuṅway aṅqw mātaviwhqat amum qatuptuqa tokot sokoptaṅwu. \s1 The Rich Man and Lazarus \p \v 19 Hak k̇ahaktaqa tsatsákwmötsaput a’nö hihk̇ay’taqat yuwsi’k̇aṅw, nāqavo hihta nasani’taṅwu. \v 20 Noqw pu piw hak okiw hihta nuhtumi tuṅlay’taqa, Lazarus yan mātsiwhqa put hötsíwat epeq taviwa, u’yasanīk̇aṅwo. \v 21 Nihqe pay okiw as ṅas’ew pam k̇ahaktaqat nönöspiyat aṅqw hihta piṅput tūmoytaniqey nāwakna. Noqw popkot ök̇e’, okiw put uyayat aṅ leñitsmitotaṅwu. \v 22 Noqw ahpiy pantaqw, i’ okiwsino mōki, Noqw God hoṅviaymat put ōmiq wikyaqw, pam Abraham aqlap qatuptu. Noqw pu tuwat k̇ahaktaqa mokqe āmiwa. \v 23 Nihqe maskiveq k̇ānavoti’k̇aṅw, kwuhpukqe, Abraham yāvoq tuwa, pu Lazarus put aqlap qátuhqata. \v 24 Pu pam tsa’lawhqe paṅqawu: Inaa, Abraham, um okiw nuy ōkwatuwe’, peqw Lazarus hōnaqw, pam malatsiy tsukuyat kūyit aqw móroknat, ileñiy huk̇anani; taq nu yepeq ūwiṅwuy ep pas okiw k̇ānavoti’ta. \v 25 Noqw Abraham paṅqawu: Itii, pay ura um uhqatsiy ep hihta úhimuy lolmat ömahta; noqw pu pan piw Lazarus hihta qalolmat ömahta. Nit pu’ pam suyan unaṅwtiqw, umwa tuwat k̇ānavoti’ta. \v 26 Pu piw pi itamuhtsave a’nö tupqa yukilti; pantaqw ōviy as yaṅqw umumiqyaniqam kurs hinyani; pu piw as umuṅaqw peqwyaniqam kurs hinyani. \v 27 Pahsat pu pam paṅqawu: Inaa, um as turs inay kīyat aw put hōnani. \v 28 Taq nu tsivot tupkomuy’ta. Noqw pam hin yórikqey pumuy āawnaqw, puma qa tuwat peqw k̇ānanvotpit aqwyani. \v 29 Noqw Abraham put aw paṅqawu: Pay pi puma Moses‐nik̇aṅw pu God lavay’ayamuyatuy lavayiyamuy oyi’yuṅwa. Pay ason pumuy amumi tūqayyuṅwni. \v 30 Noqw pam paṅqawu: Qae, Ina Abraham, pay hak so’pumuy amuṅaqw amuminiqw, soon puma tunatyay aṅqw qa lasyani. \v 31 Noqw pam put aw paṅqawu: Pay pi puma Moses‐nik̇aṅw pu God lavay’aymuyatuy lavayiyamuy qa aw tūqayyuṅwe’, nāmahin pi hak so’pumuy amuṅaqw ahoy tātayhq soon tūtuptsiwani. \c 17 \s1 Sin \r (Mt 18.6-7, 21-22; Mr 9.42) \p \v 1 Pahsat pu Jesus put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Pas soon sinmuy lomavöhut aṅqw lasnayaqam haqami peveltini. Nīk̇aṅw pumuy amuṅem pas is’óhini. \v 2 Kurs hak imuy tsātsakwmuy hihtawat ayo lasnaqw, put eṅem pas is’ohini. Pay pi tatam māta put kwapk̇aqe hāyiltiqw pam wuhkovatuphamiq tūviwhq, pam put eṅem lolmani. \v 3 Uma nānami tunatyaltotini, kurs uhpava, sen uhtupko ūmi qaanhtiqw, um put u’nanani. Noqw kurs pam qaanhtipuy ep qahahlayhtiqw, pay um put pantaqat put ahpiy ayo yúkuni. \v 4 Pu kurs pam tāwat ep tsaṅe’sikis ūmi qaanhte’ put tāwat ep tsaṅe’sikis ūminen, qahahlayhtiqey paṅqawhq, um hapi put pantaqat put ahpiy ayo yúkumantani. \s1 Faith \p \v 5 Noqw ayaiwyuṅqam Tutuyqawhqat aw paṅqaqwa: Um okiw itahtuptsiwniy aw hóyoknani. \v 6 Noqw Tutuyqawhqa paṅqawu: Kurs uma pay hihin tuptsiwni’yuṅwe’, nāmahin pi pam mustard‐uyit pōsiyat an tsāyniqw, uma it sycamine‐tsokit ṅáipwaniwe’, wuhkovatuphaveq kwihpiwniqat paṅqaqwaqw, soon pam umuhlavayiy qa anhtini. \s1 A Servant’s Duty \p \v 7 Kurs uma haqawa tumal’ayay’taqw pam haqam tutskwat qöritani, sen wāwakastuy nopni’tani. Ason pam pasṅaqw pituqw, ya um put aw yan lavayhtini: Taay, um tunösvoñat aw qatuptuni, aw kítani? \v 8 Sóoni. Um yanwat put aw layayhtini: Um namuptat inuṅem nōvatat, nuy nopnani. Noqw nu tūmoytani, pu hikwni. Ason pay um inuṅk nösni, pu hikwni, kítani. \v 9 Ya sen um put aw kwakwhatani, pam hin ayatiwhqey anhtiqat ep’e? Pay k̇a sóon’i. \v 10 Noqw pay pan hapi ōviy piw uma tuwat hin ayatiwye’, sohsok anhtote’ paṅqaqwani: Pay itam okiw qa hihta apitoti. Pi pay itam itah’ayaway‐sa anhtoti, kitotani. \s1 Jesus Makes Ten Lepers Clean \p \v 11 Noqw pam Jerusalem aqwnihqe, Samaria‐tutskwat, pu Galileet‐tutskwat paṅ qaqlavaqa paṅsoq’a. \v 12 Nihqe pam haqam kitsókimi pituqw, hakim pakwt tahtaqt tokoplelet tūtuyyaqam put ahsawvayaqe yāvaqw hōñi. \v 13 Nihqe puma paṅqw tsa’lalwaqe paṅqaqwa: Jesus, Moṅwi, um okiw itamuy ōkwatuwni. \v 14 Noqw pam pumuy túwahqe, amumi paṅqawu: Huvam God awwat momṅwituy amumi nāmahtaknawisaa. Noqw puma nāto aqwyak̇ahk̇aṅw, pay powaltoti. \v 15 Noqw pumuy amuṅaqw sūk̇a qalaptuqey navotqe, ahoy namtökt, pu pas tönay aṅqe’ God pas hihtata. \v 16 Nihqe pam Jesus kukmiq nātuvaqe put aw put ep hahlayhti. Noqw pam hak Samariat aṅqw sino. \v 17 Noqw Jesus lavayhtiqe paṅqawu: Ya qa pakwtnihqam powaltoti? Noqw ya ima peptnihqam haqamiya? \v 18 Ya pay qa hak God pas hihtataniqe pitu, hal pay i’ qa‐Jew‐sino‐saa? kita. \v 19 Pu pam put aw paṅqawu: Wunuptut, aqwhaqamii. Pay um qapēvewnaqe qalaptu. \s1 The Coming of the Kingdom \r (Mt 24.23-28, 37-41) \p \v 20 Noqw hisat God moṅwtunatyayat aw pítuniqat ima Pharisee‐sinom Jesus tūviṅtota. Noqw pam umumi paṅqawu: Pi God moṅwtunatyaat qa susmataqpuva pítuni. \v 21 Soon hak paṅqawni: Meh, pam ep’e, sen Meh, pam ayamo, kítani. Ispi meh, God moṅwtunatyaat yep umuhsonveniq’ö. \v 22 Pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Pay uma nāto nuy Sinot Tiyat as ṅas’ew sūs talöṅvaqat ep umumumniqat nānawaknaniqw, soon pam antani. \v 23 Noqw ephaqam sinom umumi paṅqaqwani: Meh, pam yep’e! sen Meh, ayamo! kitotani. Noqw uma hapi qa aqwyani; piw qa amuṅkyani. \v 24 Pi talwihpiki tokpelat aṅ ahsupoq tālawvaṅwu. Noqw pay hapi pan piw nu Sinot Tiat italöṅiy ep hinhtini, hisat pítee. \v 25 Nīk̇aṅw pay mohti pu’ qatsívaptsiwyuṅqam nuy hīhihta akw okiwsasnayani, pu nuy tūvayani. \v 26 Noqw ura Noat qatsíyat ep hin yēsiwhq, pay hapi pan piw hintani, hisat nu’ Sinot Tiat ahoy pítuq’ö. \v 27 Ura puma nōnova, hīhikwya, nȫmalalwa, puwsuṅwlalwa, hisat Noa pākihut aqw pákihqat aw pahsavoo. Noqw pātsikq, puma sohsoyam súlawhti. \v 28 Pu pay ura piw pan Lot qatsíyat ep hinta. Sinom nōnova, hīhikwya, hihta tuhtuy’ya, hihta huyalalwa, uylalwa, pu kīlalwa. \v 29 Noqw ura hisat Lot Sodom aṅqw ahpiyniqw, ep tāwat ep ūwiṅw hihta sik̇ahpik owat enaṅ ōṅaqw löhöhöykuqe sohsokmuy kīqöta. \v 30 Noqw nāt hapi pantani, hisat nu’ Sinot Tiat mātaqtiq’ö. \v 31 Put talöṅvaqat ep kits’oveqnihqa paṅqw hāwe’, nawus soon hihta himuy ōviy ahpami papkini, súwayaniqe ōviy’o. Pu piw pasvenihqa qa kīmii. \v 32 Uma Lot nȫmayat u’ni’yuṅwni. \v 33 Qatsiy ayo táviniqey tunatyawtaqa put kwayhni; pu qatsiy kwayhqa hapi put ayo távini. \v 34 Nu umumi paṅqawni: Put tōkilat ep hakim lȫyöm sūkw puvuwhpit aṅ qatsni. Suhk̇a wīkiwhq, suhk̇a akwsiṅwni. \v 35 Hakim lȫyöm wuhtit nāma ṅúmantani. Suhk̇a wīkiwhq, suhk̇a akwsiṅwni. \v 36 Hakim lȫyöm pasve hinnumni. Suhk̇a wīkiwhq, suhk̇a akwsiṅwni. \v 37 Noqw puma lavayhtotiqe put aw paṅqaqwa: Háqamni, Tutuyqawhqa? Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pay haqam himu mokputniqw, paṅso hapi wiwisokt sumitsovaltiṅwu. \c 18 \s1 The Parable of the Widow and the Judge \p \v 1 Noqw sinom sutsep nānawakne’, qa naṅ’eknayaniqat Jesus pumuy tutuqaynaniqey nāwakna. Nihqe ōviy pam it tūwutsit akw umumi lavayhtiqe, \v 2 Paṅqawu: Haqam kitsókit ep hak tāqa qatu. Pam hak sinmuy amuṅem hin yuykuṅwu; nīk̇aṅw God qa mamqasi, piw sinmuy qa k̇aptsi’ta. \v 3 Noqw pu piw pay pep hak koṅnalavu qatu. Noqw pam hak wuhti tāqat aw pítuhqe aw paṅqawu: Um inuṅem ituwqay aw nāoyni. \v 4 Noqw pay as pam hihsavo qa nakwha; nit pay unaṅwpeq paṅqawu: Pay as pi nu God qa mamqasi, piw sinmuy qa k̇aptsi’ta. \v 5 Noqw i’ koṅnalavu inumi sus’itsq, pay ōviy nu eṅem nāoyni. Taq pam aṅk sasqe, nuy puhtsemoknani, kita. \v 6 Pu Tutuyqawhqa paṅqawu: Taay, kurs huvam sinmuy amuṅem hin yuykuṅwuqa qa súanhinmaqa hin lavayhtiqat nanaptaa. \v 7 Noqw puyaw God pas aṅ nāp namoramuy put aw tālö’nik̇aṅw, pu tōkilat aṅ tsaykitaqamuy amuṅem qa nāoyni? Ya pam sȫwuni? \v 8 Nu umumi paṅqawni: Pas soon pam pumuy amuṅem qa súnaoyni. Noqw pay pi as pantaqw ason nu’ Sinot Tiat hisat pite’, ya nu sinmuy qapēvewni’yuṅqamuy túwani? \s1 The Parable of the Pharisee and the Tax Collector \p \v 9 Noqw haqawat suan hinyuṅqey qanāvevewnayaqam ayam pētuy qahihtay’yuṅwa. Noqw Jesus pumuy amumi it tūwutsit lavayhti: \v 10 Hakim lȫyöm tāqat nāwaknaniqe God kīyat aw paki. Suhk̇a Pharisee‐sínoniqw, pu suhk̇a moṅwit eṅem sīvat ömalawhqa. \v 11 Noqw Pharisee‐sino wunuwk̇aṅw, nāwaknaqe yan nāyuaata: Kwakwhay God. Kwakwhat pi nu sinmuy qa amunta‐hihta tukwhantota, qa suan hinyuṅwa, qa nāp himuy amum hinwisa, hal hikis yep moṅwit eṅem sīvat ömalawhqat an’i. \v 12 Nu tsaṅe’sikis talöṅwintiwhqat aṅ lȫs napwalaṅwu. Nu sohsok hihta ihimuy pakwút‐sikivo sun oyiwtaqat aṅqw sūp oyit ūmi nóaṅwu, kita. \v 13 Noqw moṅwit eṅem sīvat ömalawhqa pay ayam haqam wunuwk̇aṅw, soon ṅas’ew ōmi kwuhpukniqe okiw tawitsqay wuvahtik̇aṅw paṅqawlawu: God, um okiw nuy qaanhinmaqat ōkwatuwni, kita. \v 14 Nu umumi súaṅqawni: I’wa qenive wunuwk̇aṅw, nima; noqw mi’wa qa pank̇aṅw ahpiy’o. Pi nāhihtataqa qahimuniwhtini; noqw nāqahihtataqa pas pavan hímuniwhtini. \s1 Jesus Blesses Little Children \r (Mt 19.13-15; Mr 10.13-16) \p \v 15 Noqw sinom Jesus aw titipostuy tsamvaya, pam amumi tóṅokniqat ōviy’o. Noqw put aw nánatuwnayaqam amumi yórikyaqe, pumuy mēwa. \v 16 Noqw pay Jesus pumuy wáṅwayhqe paṅqawu: Uma tsātsakwmuy inumiyaniqat nakwhanayani, nen qa mēwantotani. Pi puma hapi God moṅwtunatyayat aw yuṅni. \v 17 Pas antsa nu umumi paṅqawni: Pas God moṅwtunatyayat tsākw qa an kwúsuhqa soon paṅso pákini. \s1 The Rich Man \r (Mt 19.16-30; Mr 10.17-31) \p \v 18 Noqw hak pavansino Jesus tūviṅtaqe aw paṅqawu: Lolma Tutuyqawhqa, ya nu hihta hinhte’, qatsit qaso’taqat himuy’vani? \v 19 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Ya hinoqw um nuy lolmalawu? pi qa hak lolma, pas sūk̇aa, God. \v 20 Pay um hin hinwisniqat tutavot navoti’ta: Um tokot qa sokoptani; um qa hakiy nīnani; um qa hihta ūuyni; um hakiy qa atsátoynani; um unay, pu uṅuy pumuy k̇aptsi’tani, it’a. \v 21 Noqw pam paṅqawu: Pas nu itsákoy aṅqaqw īit aṅ ahsupoq hinma. \v 22 Noqw Jesus it navotqe, put aw paṅqawu: Nīk̇aṅw um sūpwat qaanma. Um hihta úhimuy sohsok huye’, aṅ ōokiwyaqamuy put huytani. Nen um ōveqatsit ep hihta nukṅwat soon qa himuy’vani. Nit um aṅqwnen inuṅkni. \v 23 Noqw pam it navotqe, pas qahahlayhti, pas pam qaan’ewakw k̇āhaknihqe ōviy’o. \v 24 Noqw Jesus put pas qahahlayhtiqw navotqe paṅqawu: Pas aṅ hihta akw k̇āhak’iwyuṅqam God moṅwtunatyayat aw yuṅwniniqw amuṅem qa tūvoshinta. \v 25 Pay himu pohko pȫlay’taqa tsakomostat aṅ pórokput aṅ pákiniqw, pam pantaqa pas qa tūvosi. Nīk̇aṅw k̇ahaktaqa God moṅwtunatyayat aw pákiniqw, pam put epnihqe pas qa tūvosi. \v 26 Noqw hakim put nanaptaqam paṅqaqwa: Noqw pantaqw hak sen ayo yámakni? \v 27 Noqw pam paṅqawu: Pay aṅ himu sinmuyniqw pas kurs hin pasiwtaniqa pay God‐niqw pasiwta. \v 28 Pahsat pu Peter paṅqawu: Meh, itam hapi sohsok hihta tatamhtotat uṅk nankwusa. \v 29 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Pas antsa nu umumi paṅqawni: Pas qa hak haqam paysoq God moṅwtunatyayat ōviy kiy, sen nay, sen yuy, sen pāvamuy, sen tupkomuy, sen qȫqamuy, sen siwamuy, sen nȫmay, sen timuy tatamhta. \v 30 Pi pam yep qatsit ep pay a’nö hóyokput ömahtani, pu qatsit nātoniqat ep qatsit qaso’taqata. \s1 Jesus Speaks about His Death a Third Time \r (Mt 20.17-19; Mr 10.32-34) \p \v 31 Pahsat pu pam pakwt lȫq sihk̇ay’taqamuy nāmi tsovalaqe, amumi paṅqawu: Meh, itam hapi Jerusalem aqwya. Noqw God lavay’aymat Sinot Tiyat hin pēnayaqw, pam pantaqa sohsoy aw antsaniwni. \v 32 Pi nu qa‐Jew‐sinmuy amumi mātaviwhq, puma nuy tututsiwnayani; nuy okiwsasnani; pu inumi töhtotani; \v 33 Pu puma nuy wuvahtotani; pu nuy nīnani. Noqw pāyis talq nu ahoy tātayni. \v 34 Noqw pam hiṅqawhqat puma qa mātsi’yuṅwa, put lavayiat pumuy amumi tupkiwtaqw ōviy’o. Pu pam hihta paṅqawhqat puma qa māmatsya. \s1 Jesus Heals a Blind Beggar \r (Mt 20.29-34; Mr 10.46-52) \p \v 35 Pu ahpiy pantaqw pam Jericho‐kitsókit aw hayiṅwnaqw, hak qapostalqa pöhut qalave qatuk̇aṅw, okiw hihta nuhtumi tuṅlay’ta. \v 36 Noqw sinmuy qaan’ewakw hintaqamuy paṅ haqamiyaqe mowawatiwisq, pam navotqe, put tūviṅta. \v 37 Noqw yaw Jesus Nazareth aṅqw sínonihqa haqaminihqat puma put āawnaya. \v 38 Noqw pam tsa’lawhqe paṅqawu: Jesus, um David Tíat, um okiw nuy ōkwatuwni. \v 39 Noqw ima mohti’wisqam put mēwayaqe, pay qa hiṅqawlawniqat aw paṅqaqwa. Noqw pahsat pu pas pam tuwat pavan k̇ēew paṅqawu: Um David Tiat, um okiw nuy ōkwatuwni. \v 40 Noqw Jesus huruhtiqe puma put aw wikyaniqat paṅqawu. Noqw pam put aw pituqw, Jesus put tūviṅtaqe, \v 41 Aw paṅqawu: Ya nu uṅ hintsanniqat um nāwakna? Noqw pam paṅqawu: Tutuyqawhqa, um as okiw ivosiy tālawnani. \v 42 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Pay nam uhposiy tālawnaa. Pay um qapēvewnaqe ayo taviwa. \v 43 Noqw pahsat pay pam pōsiy tālawna; nihqe Jesus aṅki, God pas hihtatimak̇aṅwo. Noqw sinom sohsoyam put aw yórikyaqe, God pas tayawnaya. \c 19 \s1 Jesus and Zacchaeus \p \v 1 Noqw Jesus Jerichot aw pítuhqe, aṅ yámakto. \v 2 Noqw hak tāqa Zacchaeus yan mātsiwhqa pep qatu. Pam hak moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqamuy amuṅaqw mohpeq’a; nihqe k̇āhak’i. \v 3 Noqw pam Jesus hákiynihqat as aw yórikniqey tuwanta; noqw sinom hūrs hintaqw, pay pam kurs hin aw yórikni, hak tsāvanihqe ōviy’o. \v 4 Nihqe ōviy pam amupyeve wárikqe, pas pay aw yórikniqe sycamore‐tsokit aṅ wūvi, pam paṅniniqw ōviy’o, \v 5 Noqw Jesus put háqamniqw aw pítuhqe, ōmi tātayht, put túwahqe, aw paṅqawu: Zacchaeus, pis’oqtit hāwii, taq nu pu’ pas pay soon uhkiy ep qa huruhtini. \v 6 Pu pam pis’oqtiqe, paṅqw hawht, hahlayk̇aṅw, kiy aw put pitsína. \v 7 Noqw sinom put aw yórikyaqe, sohsoyam qayan unaṅway paṅqaqwa: Yaw pam hakiy tāqat qaanhinmaqat kiyavaqwviatniqe ōviy ámumnihqat paṅqaqwa. \v 8 Noqw Zacchaeus wunuptuqe, Tutuyqawhqat aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, nu hihta ihimuy nāsamiq yantaqat ōokiwyaqamuy huytani. Pu kurs nu hakiy sivit ep hihta paysoq nawhk̇e’, nu nālös hóyokiwtaqat put aw ahoytani. \v 9 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Pu’ hapi it talöṅvaqat ep um, pu umum yesqam ayo nöṅa, pay pi um Abraham ahpiy aniwhtiqw ōviy’o. \v 10 Pi nu’ Sinot Tiat haqami hiniwhtotiqamuy hēve’, ayo óyaniqe pitu. \s1 The Parable of the Gold Coins \r (Mt 25.14-30) \p \v 11 Noqw pumuy īit nanaptaqw, Jesus qa lavayyukut, pumuy amumi hihta tūwutsit akw yuaayku, pam Jerusalem aqw pitutoqe ōviy’o. Noqw k̇a God moṅwtunatyaat āpiy pay mātaqtiniqat sinom pan wūwantota. \v 12 Noqw ōviy pam paṅqawu: Hak pavansino moṅwtunatyat makiwniqe ōviy yāvoqhaqamii, pay nāt piw ahoy pítunikaṅwo. \v 13 Nihqe pam tumal’aymuy pakwtnihqamuy wáṅwayht, amumi pakwút‐sikip sunat sīvat oyat, amumi paṅqawu: Uma inuhsavo it apitoyni’yuṅwni. \v 14 Noqw put amum sinoiwtaqam put aw qa suhtaq’ewyaqe aṅk hakiy hōnaqe paṅqaqwa: Itam it itamumi moṅw’iwtaniqat qa nānawakna. \v 15 Noqw ahpiy pantaqw pam moṅwtunatyat makiwhqe, ahoy pitu. Nihqe pahsat pu imuy tumal’a’yatuy amumi sīvat óyahqey pumuy wáṅwayniwyaniqat pam paṅqawu, puma huhyayaqw, hihsa’haqam pi hak aw hóyoknaṅwuqat navotniqe ōviy’o. \v 16 Noqw pahsat pu mohti’maqa pítuhqe aw paṅqawu: Moṅwi, ura um inumi sunat sīvat noaqw, nu put aw pakwút‐sikip sunat sīvat hóyokna. \v 17 Noqw pam put aw paṅqawu: Um súanhti, lomatumal’aya. Um hihta qa hímunihqat ep qa paysoq hintsana, ōviy um pakwút‐sikip wuhkokitsokit aw moṅw’iwtani. \v 18 Pahsat pu aṅknihqa pítuhqe aw paṅqawu: Moṅwi, ura um inumi sunat sīvat noaqw, nu put aw tsivót‐sikip sunat hóyokna. \v 19 Noqw moṅwi put aw piw an lavayhtiqe paṅqawu: Pay ōviy piw um tsivót‐sikip wuhkokitsokit aw moṅw’iwtani. \v 20-21 Pu piw suhk̇a pítuhqe put aw paṅqawu: Moṅwi, taay, yep uhsiva. Nu uṅ mamqasqe, ōviy nu it höhönpit ep put mōki’ta. Um pi a’nö unaṅway’taqe, haqam hihta qa tavit ep kwúsuṅwu; pu um hihta qa uyht put höqṅwu. \v 22 Noqw moṅwi put aw paṅqawu: Nu nāp uhlavayiy akw uṅ hin yukunani, um nukpantumal’aya. Kurs um nuy a’nö unaṅway’taqw put navoti’ta. Kurs nu haqam hihta qa tavit ep kwúsuṅwu, pu hihta qa uyht put höqṅwu. \v 23 Ya hinoqw um nuy pantaqw tis nāpi isivay sivakimi qa pana? Pi um panhtiqw, nu pite’, ihimuy‐nik̇aṅw pu put ep ahsatit enaṅ ömahtani. \v 24 Pu pam aqlaq hoṅqamuy amumi paṅqawu: Uma put sīvayat nawhkiyat pakwút‐sikip sunat sīvat himuy’taqat put maqayani. \v 25 Noqw puma put aw paṅqawu: Moṅwi, pay pam pakwút‐sikip sunat sīvay’ta. \v 26 Noqw pam amumi paṅqawu: Nu umumi paṅqawni: Aṅ himuy’yuṅqam piw hihta makiwyani. Pu ṅastanihqa hikis as pay hihta himuy’taqey kwayhni. \v 27 Pu imuy ituwqamuy nu amumi moṅw’iwtaniqat qa nānawaknaqamuy uma pew tsamye’, inutpip qöqyani, \s1 The Triumphant Entry into Jerusalem \r (Mt 21.1-11; Mr 11.1-11; Jn 12.12-19) \p \v 28 Noqw Jesus yan lavayhtit, sinmuy amupyeve Jerusalem aqwat nakwsu. \v 29 Nihqe pam haqam tsomot, Olivet yan mātsiwhqat, aw pitu, Bethphage‐kitsókit‐nik̇aṅw, pu Bethanyt‐kitsókit, pumuy hayiṅwnaqee. Nihqe pam lȫqmuy put aw nánatuwnaqamuy ayataqe, \v 30 Amumi paṅqawu: Uma umupyeve kitsókit awni. Nen uma ep pak̇e’, morohyat sómiwtaqat túwani. Nāt pas qa hisat hak aqw wūvi. Uma put ṅaht, aṅqw wikni. \v 31 Noqw ason kurs hak umuy hinoqw put ṅáṅahqat tūviṅtaqw, uma yan lavayhtini: Tutuyqawhqa it nāwaknaqw ōviy’o. \v 32 Noqw ima ayaiwhqam ahpiynihqe, hin pam pumuy amumi lavayhtiqat an yori. \v 33 Noqw puma morohyat ṅaṅahq, pohkoy’yuṅqam amumi paṅqaqwa: Ya uma hinoqw morohyat ṅáṅaha? \v 34 Noqw puma paṅqawu: Itahtutuyqawhqa it nāwaknaqw ōviy’o. \v 35 Nihqe puma put Jesus aw wikvaqe, yuwsiy morohyat aqw ahpatat, put aqw Jesus tsok̇a. \v 36 Pu pam paṅ nakwsuqw, sinom pö́nawit yuwsiy ahpatota. \v 37 Pu ōviy pam kitsókimi hayiṅwnaqe, pāpu pay tsomot Olivet aṅ pihpoqniqw, pahsat pu sohsoyam put aṅk wīsiwtaqam pas tönay aṅqe’ God tayawintivaya, pu pam sohsok hihta qaöwítumaltaqw, put ep puma put pas hihtativaya; \v 38 Nihqe paṅqawtiwisa: Nam Moṅwi, Tutuyqawhqat natṅwaniyat aṅ pitútoqa tayawintiwaa. Nam ōveqatsit ep kwakwhat yēsiwaa. Nam Sus’ovenihqa, k̇aptsitiwaa. \v 39 Noqw haqawat Pharisee‐sinom sinsonṅaqw Jesus aw paṅqaqwa: Tutuqaynaqa ūmi nánatuwnayaqamuy mēwaa. \v 40 Noqw pam lavayhtiqe amumi paṅqawu: Nu umumi súaṅqawni: Pas imuy qa hiṅqaqwaniqw, soon yaṅ o’wa qa sáakmani. \s1 Jesus Weeps over Jerusalem \p \v 41 Noqw pam Jerusalem aw hayiṅwnaqe aw tātayhqe, put ep paklawu, paṅqawkaṅwo: \v 42 Is as uma yepehaq pu’ kwakwhat yēsiwniqat haqe’ qatsqat māmatsyani! Noqw núṅwupi umuhposi qatālawva. \v 43 Pi nāt hisat aw pituqw, umuhtuwqam namurulnit akw umuhkitsokiy póṅokni, nānan’ivaqw put uhtayani. \v 44 Nen put tutskwami sahpuknayani, uma pep ki’yuṅqamuy énaṅa. Noqw pep qa haqam owa nāp qeniy ep akwsiṅwni, ispi Sus’oveqnihqa umumi pohtaqw, uma put qa mātsi’yuṅq’ö. \s1 Jesus Goes to the Temple \r (Mt 21.12-17; Mr 11.15-19; Jn 2.13-22) \p \v 45 Pu pam God kīyat aw pákihqe, pep hihta huhyayaqamuy, pu tuhtuy’yaqamuy paṅqw ipwanva; \v 46 Nihqe amumi paṅqawu: Ikiy ep nāwakintotamantani. Noqw uma soq put uuyiṅtuy kivatoynaya. \v 47 Pu pam nāqavo God kīyat ep tūtutuqayna. Noqw pay God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu tutavot tūtutuqaynayaqam‐niqw, pu sinmuy amuṅaqw pavansinom, puma hin as put nīnayaniqey hēvi’yuṅwa; \v 48 Nit hinhtotiniqey qa tutwa, sinom sohsoyam put aw pās tūqayyuṅqw ōviy’o. \c 20 \s1 The Question about Jesus’ Authority \r (Mt 21.23-27; Mr 11.27-33) \p \v 1 Pu hisat pam God kīyat ep sinmuy tutuqaynaqe lomatuawit yuaata. Noqw God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu tutavot tūtutuqaynayaqam, wukw’a’yatuy amumum put aw ö́kihqe, \v 2 Aw paṅqaqwa: Kurs itamuy hihta āawnaa. Ya um hihta öqalat aw yank̇aṅw īit hintsaki? Ya hak uṅ it öqalat maqa? \v 3 Noqw pam lavayhtiqe amumi paṅqawu: Kurs nu tuwat umuy sūkw hihta tūviṅtani. Noqw uma nuy āawnayani. \v 4 Ura John kūyit akw tūtuvoylalawu. Ya pam haqaqw put makiwa? Sen ōveqatsit aṅqö’? Sen sinmuy amuṅaqö’? \v 5 Noqw puma put nānami yuaatotaqe paṅqaqwa: Ya sen itam Oṅaq’ö, kitotani? Soon qa pam itamumi paṅqawni: Noqw hinoqw uma put aw qa tūtuptsiwa? \v 6 Ya sen itam Sinmuy amuṅaq’ö kitotani? Noqw soon sinom sohsoyam itamuy qa tatatupqöqyani. Pi púmuyniqw John pas antsa God lavay’ayaata. \v 7 Noqw ōviy puma lavayhtotiqe aw paṅqaqwa: Pay kurs pi hin put háqaqwnihqat itam paṅqaqwani. \v 8 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Pay ōviy nu piw soon hihta öqalat aw yank̇aṅw īit hintsakqey umuy āawnani. \s1 The Parable of the Tenants in the Vineyard \r (Mt 21.33-46; Mr 12.1-12) \p \v 9 Pahsat pu pam tūwutsit hihta tuawi’taqat sinmuy amumi yuaativaqe amumi paṅqawu: Hak tāqa ōvat uyht, tumalay’yuṅqamuy amumi put mātapt, wūyavo yāvoqhaqamii. \v 10 Pu ōvat kwaṅwtinisavotiqw, pam ovauyit tumalay’yuṅqamuy amumi hoṅviayay hōna, puma aniwniyat aṅqw put maqayaniqat ōviy’o. Noqw tuwat soq ovauyit tumalay’yuṅqam put wuvahtotat, qa hihta hintaqat paṅqw hōnaya. \v 11 Pu piw pam sukw hoṅviayay pumuy amumi hōna. Noqw pay puma piw put wuvahtotat, hamanhintsatsnat, qa hihta hintaqat paṅqw lālayya. \v 12 Pu amuṅk pu’ pam piw sukw pumuy amumi hōna. Noqw piw pay puma put ȫputotat, qalavohaqami tūvaya. \v 13 Pahsat pu ovauyit himuy’taqa paṅqawu: Ya sen nu hinhtini? Han pi amumi pas aw iunaṅway itiy tavi. Pay k̇a as puma put aw yórikye’, k̇aptsitotani. \v 14 Noqw ovauyit tumalay’yuṅqam put tutwaqe, nānami lavayhtotiqe paṅqawa: I’ hapi nay akpetani. Taay, itam nīnayaqw, himu himuatniqa itahhimuniwhtini, kitota. \v 15 Pu ōviy puma ovauyit aṅqw qalavohaqami put wikyat, nīnaya. Taay, noqw ya ovauyi’taqa it ep sen pumuy hintsanni? \v 16 Pam pite’, imuy tumalay’yuṅqamuy qöye’, pas pētuy amumi ovauyit noani, pam kita. Noqw puma put nanaptaqe paṅqaqwa: Soon pantani. \v 17 Noqw pam pumuy amumi tātayht, paṅqawu: Ura yan pey’ta: Owa kīlalwaqamuy amuhpiy qalavo tūviwhqa hapi tuyqaatniwhti, yan’i. Noqw ya pam lavayi hihta lavayhti? \v 18 Put owat ep yēvaqa yoyhni. Nīk̇aṅw ason pam hakiy aw yēve’, tostani. \s1 The Question about Paying Taxes \r (Mt 22.15-22; Mr 12.13-17) \p \v 19 Noqw God awwat mohpeq momṅwit, tutavot tūtutuqaynayaqamuy amumum put lavayiyat māmatsya, suyan pi pam pumuy amunkiwakw sōmokyuaaykuq’ö; nihqe ōviy puma āpiy put ṅuayaniqey anhtotik̇aṅw, sinmuy mamqastoti. \v 20 Noqw ōviy puma put aw pās tūqayyuṅwa, piw hakim put mokmani’yuṅwniqat put aw hōnaya, puma hakim suan hinyuṅqey as nawip’ew hinyuṅq’ö. Nen puma put lavayiyat unahepye’, pep tutskwat ep öqalayat, pu tunatyayat aw put mātapyani. \v 21 Noqw puma put tūviṅtotaqe aw paṅqaqwa: Tutuqaynaqa, itam ūmi navoti’yuṅqw, um suan yuaatak̇aṅw hihta súantaqat sinmuy tutuqayna. Pu um qa hakiy pas hihtay’k̇aṅw, pas qa atsat God tunatyayat tūtutuqayna. \v 22 Ya pay itam hihta aṅ sivit Caesar aw ōoyyaniqw, pam súanta, sen qa súanta? \v 23 Noqw pay pam pumuy unatwiyamuy māmatsqe, amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw nuy unaheptota? \v 24 Kurs inumi votōnat mahtaknayaa. Ya i’ hakiy pitsáṅwaat ep pey’ta? Pu hakiy tuṅwniat aṅ pey’ta? Noqw puma lavayhtotiqe, paṅqawu: Caesar pitsaṅwaata. \v 25 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Turs uma hihta Caesar himuyat Caesar aw noayani. Pu God himuyat uma God aw noayani. \v 26 Noqw pay puma kurs hin sinmuy amutpip put lavayiyat ep hintsatsnani. Nihqe puma put lavayiyat ep k̇ātayuṅqe, pay qa hiṅqaqwa. \s1 The Question about Rising from Death \r (Mt 22.23-33; Mr 12.18-27) \p \v 27 Pahsat pu hakim Sadducee‐sinom, yaw so’pum pay ahoy qa yesvaniqat paṅqaqwaqam put aw öki; nihqe put tūviṅtotaqe, \v 28 Aw paṅqaqwa: Tutuqaynaqa, Moses itamumi tutaptaqe yan pēna: Kurs tāqa nȫmay’taqa qa tímuy’k̇aṅw mokq, put pāvaat, sen tupkoat put nȫmayatniṅwuqat amum qatupte’, put eṅem tíoymantani. \v 29 Noqw ura as hakim tsáṅe’nihqam nānatupkom yēse. Noqw amuṅaqw suspavaam as nȫmatat, qa tímuy’vat pay mōki. \v 30 Noqw aṅknihqa put nȫmayatniṅwuqat amum qatuptut, tuwat qa tímuy’k̇aṅw mōki. \v 31 Noqw pu amuṅknihqa pay piw amunhti. Noqw puma as tsáṅe’nihqam put nȫmatotaqw, qa hihtawat eṅem wuhti ti’va. \v 32 Noqw nuhtuṅk pu’ wuhti tuwat mōki. \v 33 Noqw ya ōviy sinmuy ahoy yesvaqw, pam hihtawat pumuy tsáṅe’nihqamuy nȫmaatni? Pi puma sohsoyam put nȫmatota? \v 34 Noqw Jesus lavayhtiqe amumi paṅqawu: Sinom yep qatsit ep nȫmalalwa, piw puwsuṅwlalwa. \v 35 Noqw pay ima hakim mokiwuy aṅqw ahoy yesve’, qatsit nātoniqat ep ö́kiniqey pay ep pávanyaqamuy qa nȫmalalwani, piw qa puwsuṅwlalwani. \v 36 Piw soon puma pāpu so’ni. Pi puma God hoṅvi’aymuyatuy pas amunyuṅwni. Puma ahoy yesve’, God tímatni. \v 37 Noqw kurs uma so’qam ahoy yesvaniqat ep tūviṅtotaniqw‐ya Moses himutskit lavayhtiqe hin pēnaqe hihta lavayhti? Ura God Abraham Tutuyqawhqaatnihqat paṅqawu, pu Isaac Tutuyqawhqaata, pu Jacob Tutuyqawhqaata, \v 38 Ispi pam qa so’pumuy Tutuyqawhqaamu, pi yesqamuyu; pi putniqw sohsoyam yēse. \v 39 Pahsat pu tutavot tūtutuqaynayaqamuy amuṅaqw haqawa lavayhtiqe paṅqawu: Tutuyqawhqa, pas um súaṅqawu. \v 40 Pahpiy pāpu puma put hihta tūviṅtotaniqey aw qa unahintsatsk̇a. \s1 The Question about the Messiah \r (Mt 22.41-46; Mr 12.35-37) \p \v 41 Pu pam pumuy amumi paṅqawu: Ya hintaqw ōviy uma Christ David tíatnihqat paṅqaqwa? \v 42 Noqw pi David Tātawit pey’taqat ep nāp paṅqawu: Tutuyqawhqa, Imoṅwiy aw paṅqawu: Um hāk iputvaqewat qatuqw \v 43 Nu uhtuwqamuy áṅwutaqw, puma ūmi maqaptsi’yuṅwniqat pahsavoo. \v 44 Noqw ōviy hapi David put Moṅwílawu; noqw hin pam put tíata? \s1 Jesus Warns alainst the Teachers of the Law \r (Mt 23.1-36; Mr 12.38-40) \p \v 45 Pahsat pu sinom sohsoyam tūqayyuṅqw, pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: \v 46 Uma tutavot tūtutuqaynayaqamuy amuhpe qa nāunay’yuṅwni. Puma wupausit usnumyaniqey nānawakna, pu kitpik amumi hahlaykwa yuaatiwniqata; pu tsotsvalkiva mohk̇aqe tsotsókpit tuṅlay’yuṅwa, pu nōviwhqat aṅ nukṅwat qeqnita. \v 47 Ima hapi koṅnanalvutuy kīyamuy tusoqkwahanni’yuṅwa. Puma nawip’ew hink̇ahk̇aṅw, nānawakne’ sutsépyuaativayaṅwu. Puma hapi pas pavan qaöwíhintsaniwyani. \c 21 \s1 The Widow’s Offering \r (Mr 12.41-44) \p \v 1 Pu pam kwuhpukqe k̇ahksinmuy kuwahtipuy sivatataṅpit aqw taṅalalwaqamuy amumi yori. \v 2 Noqw pu piw pam hakiy ōokiwhqat koṅnalavut paṅsoq lȫqmuy palavotōnat pahpaṅqw tuwa. \v 3 Nihqe pam paṅqawu: Pas antsa nu umumi paṅqawni: I’ ōokiwhqa koṅnalavu imuy sohsokmuy amuhpenihqe hóyokiwtaqat paṅsoq pana. \v 4 Ima pi pay sohsoyam qarūrumnayak̇ahk̇aṅw, hihta akwsiṅqat aṅqw God eṅem kuwahtiput paṅsoq taṅatota. Noqw i’ pi okiw hihta rūrumnak̇aṅw, pas hihta akw qátuhqey sohsok paṅsoq pana. \s1 Jesus Speaks of the Destruction of the Temple \r (Mt 24.1-2; Mr 13.1-2) \p \v 5 Noqw haqawat God kīyat yuaatotaqe paṅqaqwa: Is uti! pam lomao’wat akw lomasniwa, pu hīhihta kuwahtiput akw’a. Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: \v 6 Ya uma īit yaṅ o’wat aw tāyuṅwa? Pay nāt hisat aw pituqw, pep pu’ qa haqam owa nāp qeniy ep akwsiṅwni. Pam sohsoy sahpumhtini. \s1 Troubles and Persecutions \r (Mt 24.3-14; Mr 13.3-13) \p \v 7 Noqw puma put tūviṅtotaqe aw paṅqaqwa: Tutuqaynaqa, noqw ya īi hisat yaniwhtini? Pu hisat paniwhtiniqw himu put tuawi’tani? \v 8 Noqw pam paṅqawu: Uma tunatyaltote’ qa ūnatoyniwyani. Taq k̇aysiwhqam inatṅwaniy aṅ ök̇e’ paṅqaqwani: Nu’ Christ, kitotani; pu piw Aw hayiṅwti, kitotani. Noqw ōviy hapi uma qa amuṅkyani. \v 9 Sinom nāqöytivayani, piw qanamítuqayvahsi’yuṅwni. Noqw pay uma put nanapte’ qa tsawiniwyuṅwni. Pi īi yantaqa pas soon qa mohti yaniwhtini. Nīk̇aṅw hapi pay nāt qa pep so’ṅwamiq pítuni. \v 10 Pahsat pu pam pumuy amumi paṅqawu: Haqam hihtuwat sinom hihtuywatuy sinmuy amumum nehpewi hoṅvani. Pu moṅwtunatya sup moṅwtunatyat ehpewhtimantani. \v 11 Pu hāhaqe’ tutskwa a’nö tayayaykuni; pu tsö́ṅöstini; pu hīhimu wukotuyani; pu sinom hīhihta nuhtsel’e’wakw aw yórikyani; noqw tokpelat aṅ hīhimu hihta tuawi’taqat mātaktotini. \v 12 Nīk̇aṅw hapi nāt īit qa yayhniwhq, sinom umumi may’yuṅwe’, umuy okiwsahsantivayani, tsotsvalkiva momṅwituy amumi umuy mātaplalwani; pu sivikimi umuy taṅalalwani. Noqw uma kitsókimi moṅw’iwyuṅqamuy amumi‐nik̇aṅw pu tutskwat aw moṅw’iwyuṅqamuy amumi tsamvaniwyani, uma isinomnihqe ōviy’o. \v 13 Noqw uma umuhtuptsiwniy tunvotnayaniqat aw umuṅem qenitiwmantani. \v 14 Paniqw ōviy uma pep hin lavayhtotiniqey aṅwu pay wūwantotaniqey qe’yaniqey umuh’unaṅwpeq yuki’yuṅwni. \v 15 Pay ason nu hapi umuy lavaymaqamantani, pu súanwuwnitoynamantani. Noqw sohsoyam umuhpew’iwyuṅqam soon put ep umuy yumoṅwaltotani, piw áṅwuy’yuṅwni. \v 16 Pu umunam, umuṅum, umuhpavam, umuhtupkom, pu umuṅaqwvim, pu umuhkwatsim umuy nuhtumi mātaplalwaqw, puma umuy haqawatuy qöqyani. \v 17 Pu sinom sohsoyam umumi qa suhtaq’ewyani, uma isinomnihqat ōviy’o. \v 18 Nīk̇aṅw hapi pay pas soon umuhqötöva umuhhömi himuwa súlawhtini. \v 19 Uma qa naṅ’eknaye’, qatsit himuy’vayani. \s1 Jesus Speaks of the Destruction of Jerusalem \r (Mt 24.15-21; Mr 13.14-19) \p \v 20 Pu ason Jerusalem solāwamuy akw nö́yakiwtaqw, uma aw yórikye’, pahsat uma put kīqötiwhqat aw hayiṅtiqw uma nanaptani. \v 21 Pep pu’ ima Judeat ep yesqam tuhtukwimiq watqani, pu kīveyaqam paṅqw ahpiyyani, pu haqe’ tutskwava hinnumyaqam qa paṅso ahoy yuṅni. \v 22 Pi ep hapi God sinmuy amumi nāoyni. Noqw tutuvenit aṅ hin pey’taqat sohsok aṅ aw antsaniwni. \v 23 Nīk̇aṅw hisat aw pituqw aṅ nö’yiwyuṅqamuy, pu aṅ yōyoṅnayaqamuy kurs hin watqaniqamuy amuṅem pas is óhini! Taq sinom pavan pas k̇ānanaptani. Pi God itsívuat pumuy amumi hūrs töṅaniwtani. \v 24 Noqw puma sipwuvahpit qalayat akw súlawhtini. Noqw tuwqaam pumuy tūwiktote’, hāhaqe’ tutskwat aw pumuy tsamyani. Noqw qa‐Jew‐sinom Jerusalem atsva wukukuykuyani, pumuy paptsiy aṅ kūkuyvaniqat aqw pahsavoo. \s1 The Coming of the Son of Man \r (Mt 24.29-31; Mr 13.24-27) \p \v 25 Pu tāwat, mūyawuy, pu sōtuy aṅ himu hihta tuawi’yuṅwni. Noqw hīhihtu sinom sóonhtote’, kurs hin wūwantotani, pātuwaqatsi a’nö hoṅvantak̇aṅw sȫykitaqw ōviy’o. \v 26 Noqw sinom hihta tūwaqatsit aw pítuniqat aw‐sa tāyuṅwe’, tsawiniwk̇ahk̇aṅw, unaṅwso’ni, pi ōvaqe öqala tayayaykuniqw ōviy’o. \v 27 Pep pu nu’ Sinot Tiat öqalat pasiwk̇aṅw, qaan’ewkw tālawṅway’k̇aṅw ōmawuy akw hawtoqw, sinom inumi tātayyani. \v 28 Noqw ason īi yantaqa hiniwmaqw, uma kwuhpukye’, ōmiq tāyuṅwni; ispi uma soon pas hisat ayo nö́ṅakiwtaniqee. \s1 The Lesson of the Fig Tree \r (Mt 24.32-35; Mr 13.28-31) \p \v 29 Pu pam pumuy amumi himu hihta antaqat lavayit akw yuaaykuqe paṅqawu: Uma nönvospaltsokit aw wūwayani, pu hīhihta himutsotskita. \v 30 Puma sipölöy’vayaqw, uma aw tātayye’, pay tal’aṅwhayiṅwiwtaqat nanaptaṅwu. \v 31 Noqw pay pan hapi ōviy uma ason īit yantaqat hiniwmaqw aw tātayye’, pay God moṅwtunatyaat aw pitsíwtaqat nanaptani. \v 32 Pas antsa nu umumi paṅqawni: Yep sinom pas soon tūtuwayaqw, pay sohsoy it yaniwhtini. \v 33 Pay as tokpela, pu tūwaqatsit tūwayani. Noqw ilavayi hapi pas soon tūwayani. \s1 The Need to Watch \p \v 34 Nīk̇aṅw uma nānami tunatyaltotini. Taq k̇a uma hihta nasani’yuṅwe’, pu honaqkuyit akw hōnaq’iwyuṅwe’, yep qatsit ep hihta tunatyat‐sa aw tunatyawyuṅwe’ qa unaṅwtalawvayani. Nen uma qa navoti’k̇ahk̇aṅw, put talöṅnit aw suy’kini. \v 35 Pi sopk̇awtaqam sinom tūwaqalvoqhaqami yesqam put aw ök̇e’, soñawnen wivosit aqw kwisyani. \v 36 Paniqw ōviy uma tunatyawk̇ahk̇aṅw, yūmosa nāwakinwisni. Nen uma īit yaniwhtiniqat aṅqw ayo nö́ṅakniqey aw öqawi’k̇ahk̇aṅw, nuy Sinot Tiyat inutpip hoṅni. \v 37 Noqw Jesus nāqavo God kīyat ep sinmuy tutuqayna; nit mihikq paṅqw yámak̇e’ tsomot, Olivet yan mātsiwhqat aqwnen, epeq talöṅnaṅwu. \v 38 Noqw qavoṅvaqw sinom sohsoyam suits God kīyat ep put aw öki, aw tūqayyuṅwniqe ōviy’o. \c 22 \s1 The Plot against Jesus \r (Mt 26.1-5; Mr 14.1-2; Jn 11.45-53) \p \v 1 Noqw qa pek̇en’oyvut pölavikit nōviwniqat, Amutsva Yūmosanihqa yan túṅwantiwhqat aw pituto. \v 2 Noqw God awwat mohpeq momṅwit tutavot tutuqaynayaqamuy amumum hin as Jesus nīnayaniqey hēvi’yuṅwa, Nīk̇aṅw puma sinmuy mamqasya. \s1 Judas Agrees to Betray Jesus \r (Mt 26.14-16; Mr 14.10-11) \p \v 3 Noqw pahsat pu Satan, Judas Iscariot yan piw túṅwantiwhqat, imuy pakwt lȫq sihk̇ay’taqamuy amumum tōnawtaqat pan unaṅwtoynaqw, \v 4 Pam ahpiynihqe, God awwat mohpeq momṅwituy‐nik̇aṅw pu solāwamomṅwituy amumum pasiwna, hin as pam pumuy amumi Jesus mātapniqey ōviy’o. \v 5 Noqw puma hahlayhtotiqe, put sīvat maqayaniqey aw pasiwnaya. \v 6 Noqw pam panhtiniqey paṅqawhqe, hisat sinom Jesus qa ámumyaqw, momṅwituy amumi put mātapniqey qenihevi’ta. \s1 Jesus Prepares to Eat the Passover Meal \r (Mt 26.17-25; Mr 14.12-21; Jn 13.21-30) \p \v 7 Pahsat pu ōviy qa pek̇en’oyvut pölavikit ep nōviwniqat aw pitu. Ep hapi pu’ Jew‐sinom Amutsva Yūmosanihqat ep mañat nīnayaṅwu. \v 8 Noqw Jesus Peter‐nit, pu John, pumuy ayataqe, amumi paṅqawu: Uma ahpiynen, Amutsva Yūmosanihqat ep nōviwniqat hin hintaṅwuqat itamuṅem aw hintsanni. Noqw itam nȫnösani. \v 9 Noqw puma put aw paṅqawu: Ya itam haqam put aw hintsanniqat um nāwakna? \v 10 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Meh, uma kīmi pakiqw, pep hak tāqa kuysivut akw kūyi’k̇aṅw umuhsawvani. Uma put haqami kīmi pakiqw, aṅk aw pákini. \v 11 Pu ason uma ki’taqat aw paṅqawni: Itamuy tutuqaynaqa ūmi paṅqawu: Ya haqam yeyespi? Pep nu as inumi nánatuwnayaqamuy amumum Amutsva Yūmosanihqat ep nōviwhqat nösni. \v 12 Noqw pam tupatsveq wukoahpavit ep pās himu yukiwtaqat umumi mahtaknani. Pep uma hihta aw hintsanni. \v 13 Noqw puma ahpiynihqe, Jesus amumi hin lavayhtiqat an yori. Nihqe puma Amutsva Yūmosanihqat ep nōviwhqat hin hintaṅwuqat aw hintsana. \s1 The Lord’s Supper \r (Mt 26.26-30; Mr 14.22-26; 1 Co 11.23-25) \p \v 14 Pu ōviy aw pituqw, pam tunösvoñat aw qatuptu; noqw ima pakw lȫq sihk̇ay’taqam ayaiwyuṅqam put ámumya. \v 15 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Nu it Amutsva Yūmosanihqat ep nōviwhqat umumum nösniqey pas nāwakna, nu nāt qa k̇ānavotat’a. \v 16 Pi nu umumi paṅqawni. Pay nu soon put aṅqw piw nösni, pay ason pas hisat God moṅwtunatyayat ep pam aw antsaniwhq, pep pu’ nu piw nösni, pam kita. \v 17 Pu pam kuyapkuyit kwusut, put ep hahlayhtit, paṅqawu: Huvam it kwusuyat nāhuyvaa. \v 18 Pi nu umumi paṅqawni: Pas nu soon pāpu ovauyit aniwniyat aṅqw hikwni, pay ason pas hisat God moṅwtunatyayat aw pítuniqat aw pahsavoo. \v 19 Pu pam pölavikit kwusut, put ep hahlayhtit, yōhat, pumuy put maqa paṅqawk̇aṅwo. I’ hapi itoko umuṅem taviwa. Yan uma hintsak‐wise’, akw nuy u’ni’yuṅwni. \v 20 Pu pay piw an pumuy nȫnösaqw, pam kuyapkuyit kwusut paṅqawu: I’ kuyapkuyi hapi iuṅwa. Pam umuṅem puhuvasiwnit pasiwnaniqe ōviy munvaniwni. \v 21 Nīk̇aṅw meh, hak momṅwituy amumi nuy mātapniqa inumum tunösvoñat aw may’ta. \v 22 Noqw pay pi pas antsa Sinot Tiyat eṅem hin yukiwhqat pan nu yaṅqw ahpiyni. Noqw i’ hak momṅwituy amumi nuy mātapniqat eṅem pas is óhini. \v 23 Pahsat pu haqawa puma yanhaqam hinhtiniqat puma nātuviṅtivaya. \s1 The Argument about Greatness \p \v 24 Noqw puma pi piw nāṅwuy’yuṅwa, haqawa pa pas suspavanniqey mātaqtiniqat ep’e. \v 25 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Qa‐Jew‐sinmuy moṅwímat pi pumuy amumi pas tutuyqawya; noqw pu ima pumuy amumi moṅw’iwyuṅqam pumuy amumi unaṅwtavi’yuṅqey pan túṅwantiwya. \v 26 Noqw uma hapi qa panyuṅwni. Pay umuṅaqw pas suspavannihqa sustsākwnihqat pantani; pu i’ moṅw’iwtaqa suṅwámuy amuṅem tumalay’tani. \v 27 Ya himuwa pas pávanniqö’, sen tunösvoñat aw qátuhqa, sen nopni’taqa? Soon qa tunösvoñat aw qátuhqaniṅwu. Noqw pi nu nuhtuṅem hihta hintsakqey pank̇aṅw umumum yanta. \v 28 Inumi tuwantiwhq, uma hapi inumum aṅ kūkuyva. \v 29 Noqw ōviy nu hapi umuy moṅw’oyni, Ina nuy moṅwtapqat pan’i. \v 30 Noqw uma inumum tunösvoñat aw yesve’, inumum nōnovat, hīhikwyani. Pu uma moṅw’atsvewat aṅ yesk̇ahk̇aṅw, Israel‐sinmuy pakwt lȫq sihk̇ay’tasikip sinoiwtaqamuy amumi moṅw’iwyuṅwni. \s1 Jesus Predicts Peter’s Denial \r (Mt 26.31-35; Mr 14.27-31; Jn 13.36-38) \p \v 31 Pu Tutuyqawhqa paṅqawu: Simon, Simon, meh, Satan as umuy tuṅlayhti, umuy söhövosit an tsātsayaniqe ōviy’o. \v 32 Noqw pay nu uṅem nāwakna, uhtuptsiwni qa sóonhtiniqat ōviy’o. Noqw ason um ahoy inumi namtök̇e’, uhtupkomuy öqalani. \v 33 Noqw pam put aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, pay nu umum sivikimi pákiniqey pas suhtaq’ewa, hikis nu umum mokniqeyu. \v 34 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Nu ūmi súaṅqawni, Peter: Pay ason pas um pāyis nuy qa tuwi’taqey paṅqawhq, pu’ taqakowāko töqtini. \s1 Purse, Bag, and Sword \p \v 35 Pu pam pumuy amumi paṅqawu: Ura nu umuy sīvat‐nit, pu tukput‐nit, pu totsit qa kiwisk̇ahk̇aṅwyaniqat aṅqe’ ayata. Noqw uma hihta haqtota? Noqw puma paṅqaqwa: Qa hihtaa. \v 36 Pahsat pu pam pumuy amumi paṅqawu: Taay, nīk̇aṅw pu’ hapi sivamoktukpuy’taqa put yawmani, pu pay tukpuy’taqa piw put yawmani. Pu sipwuvahpit ṅastanihqa pay pi pösālay huye’, sipwuvahpit túini. \v 37 Pi nu umumi paṅqawni: Ura yan pey’ta: Pam qaanhinwisqamuy amumum pohtoylaniwta, yan’i. Noqw soon pam tutuveni qa iqatsiy aṅ aw antsaniwni. Pas antsaa. Noqw tutuvenit aṅ hin nuy lavayhtiqa soon pas hisat yukiltini. \v 38 Noqw puma paṅqaqwa: Tutuyqawhqa, itam lȫqmuy sipwuvahpi’yuṅwa. Noqw pam paṅqawu: Pay pahsa’ni. \s1 Jesus Prays \r (Mt 26.36-46; Mr 14.32-42) \p \v 39 Pu pam paṅqw yamakt, pay hin hinhtiṅwuqey anhtiqe, tsomot Olivet aqw’a. Noqw put aw nánatuwnayaqam piw put ámumya. \v 40 Pu pam epeq pítuhqe, pumuy amumi paṅqawu: Uma nānakawne’, qa unaheviwyani. \v 41 Pu pam hihsavohaqami hak owat tūvaṅwuniqat, pam pahsavohaqami pumuy amuṅaqw ahpiynihqe, pep tamötswunuptut, nāwaknaqe paṅqawu: \v 42 Inaa, pay pi um kurs nāwakne’, um it k̇ānavotpit inuṅaqw ayo távini. Nīk̇aṅw pay qa itunatyay annit, uhtunatyay an um hinhtini. \v 43 Noqw ōveqatsit aṅqw hoṅviaya put aw mātaqtiqe, put öqalmaqa. \v 44 Noqw pas pam k̇ānavoti’taqe, pahsat pu pas pavan nāwaknaqw, pālaat uṅwat an tutskwami wukotsölölöta. \v 45 Pu pam nāwaknaqe, wunuptut, put aw nánatuwnayaqamuy amumi pítu. Noqw puma qahahlayhpit akw māmaṅwuy’qe kurs tokva. \v 46 Noqw pam amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw tōk̇a? Uma yesvat nāwakintotani, taq uma unaheviwyani. \s1 The Arrest of Jesus \r (Mt 26.47-56; Mr 14.43-50; Jn 18.3-11) \p \v 47 Noqw pam nāt yuaataqw, pay k̇aysiwhqam sinom amumi öki. Noqw i’ hak Judas yan mātsiwhqa sinmuy amutpipo pítuhqe, Jesus awnihqe, tsohtsona. Ura as pam imuy pakwt lȫq sihk̇ay’taqamuy amumum tōnawta. \v 48 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Judas, ya um nuy tsohtsonaqe, pan nuy Sinot Tiyat nuhtumi mātapni? \v 49 Noqw ima Jesus ámumyaqam hiniwhtiqat nanaptaqe, put aw paṅqaqwa: Tutuyqawhqa, ya itam sipwuvahpit akw rohomhtotini? \v 50 Noqw pumuy amuṅaqw haqawa God awwat mohpeq moṅwit tūwikiyat wuvahtaqe, putvaqwat naqvuyat tuku. \v 51 Noqw Jesus lavayhtiqe paṅqawu: Hapi, pay pahsa’ni. Pu pam put naqvuyat aw tóṅokqe qalaptsina. \v 52 Pahsat pu Jesus God mohpeq momṅwituy amumi paṅqawu, pu God kīyat ep solāwamomṅwituy amumi‐nik̇aṅw, pu wukw’a’yatuy put aw ö́kihqamuy amumii: Ya uma aṅqaqw hakiy uyiṅwut awyaqe, ōviy pas piw sipwuvahpi’k̇ahk̇aṅw, pu murikhoy’wisa? kita. \v 53 Himu pi nu nāqavo God kīyat ep umumum hinnumqw, uma nuy qa ṅuaya? Noqw pay pu’ hapi uma qatalpuve hintsatskiwhqat hinhtotiniqw umuṅem qeniti. \s1 Peter Denies Jesus \r (Mt 26.57-58, 69-75; Mr 14.53-54, 66-72; Jn 18.12-18, 25-27) \p \v 54 Pahsat pu puma put ṅuayaqe, pahpiy wikyaqe, God awwat susmohpeq moṅwit kīyat ep wikvaya. Noqw Peter yāvaq put aṅk hinma. \v 55 Noqw puma ihk̇aqe aw nö́yakiwtaqat nāsave qöhyaqe aw yesvaqw, Peter amumum qatuptu. \v 56 Noqw hak māna tūwiki put qȫhit aqlap qatuqw túwahqe, put aw taynumt paṅqawu: I’ tāqa piw put ámuma. \v 57 Noqw pam put qa nakwhaqe paṅqawu: Wuhti, nu put qa tuwi’ta. \v 58 Pu ahpiy hihsavoniqw, piw suhk̇a put túwahqe paṅqawu: Pay um piw pumuy amumi tōnawta. Noqw Peter paṅqawu: Tāqa, qa hin pi. \v 59 Noqw ahpiy k̇a tāwat aṅqe’ sūs qöniltiqw, piw suhk̇a pas qa nánahtsopk̇aṅw paṅqawu: Pay pi pas suyan i’ piw put ámuma. Oviy pi pam Galileet aṅqw sino. \v 60 Noqw Peter paṅqawu: Tāqa, nu uṅ hiṅqawhq qa māmatsi. Noqw pahsat pay nāt pam yuaataqw, taqakowāko töqti. \v 61 Noqw Tutuyqawhqa namtökt, Peter aw tātayi. Noqw Peter Tutuyqawhqat lavayiyat u’na, ura pam put aw paṅqawu: Nāt taqakowāko qa tōqtiqw, um nuy qa tuwi’taqey pāyis paṅqawni. \v 62 Noqw Peter paṅqw yámakqe nāvakhuruhta. \s1 Jesus Mocked and Beaten \r (Mt 26.67-68; Mr 14.65) \p \v 63 Noqw tahtaqt Jesus ṅuy’yuṅqam put aw tututsiwya, pu wuvalalwa. \v 64 Pu puma hihta akw put pos’uhtayaqe taywayat wuvalalwak̇ahk̇aṅw, tūviṅlalwaqe paṅqaqwa: Kurs paṅqawuu. Ya hak uṅ wuvahta? \v 65 Pu puma hīhin pu ehpewi qalomáyuaatota. \s1 Jesus before the Council \r (Mt 26.59-66; Mr 14.55-64; Jn 18.19-24) \p \v 66 Pu ōviy panis tālawvaqw, sinmuy amuṅaqw wukw’a’yat‐niqw, pu God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu tutavot tutuqaynayaqam sumitsovaltiqw, Jesus pumuy amumi wīkiwa. \v 67 Noqw puma put tūviṅtotaqe aw paṅqaqwa: Kurs itamuy āawnaa. Ya um pas antsa God aṅqw moṅw’asi’taqa? Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Nu umuy āawnaqw, soon uma tūtuptsiwani. \v 68 Pu kurs nu as piw tuwat umuy hihta tūviṅtaqw, soon uma nuy āawnayani, piw soon uma nuy mātapyani. \v 69 Noqw yahpiy haqahpiy nu’ Sinot Tiat God Sus’öqaltutuyqawhqat putvaqe qátuni. \v 70 Pahsat pu puma sohsoyam paṅqaqwa: Um pa God Tíata! Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Uma súaṅqaqwa. \v 71 Pahsat pu puma paṅqaqwa: Ya hinoqw pas nāto piw hak hin hihta tsok̇anani? Pi itam hapi pas nāp moayat ahpiy put nanapta. \c 23 \s1 Jesus before Pilate \r (Mt 27.1-2, 11-14; Mr 15.1-5; Jn 18.28-38) \p \v 1 Pahsat pu pep tsovawtaqam sohsoyam hoṅvaqe, pep tutskwat ep moṅwi Pilate yan mātsiwhqat aw Jesus wikya. \v 2 Pu puma put hīhihta nēveltotoynayaqe paṅqaqwa: Itam it aw nanaptaqw, itamuy Jew‐sinmuy nukushintsahtsana; pu itam hihta aṅ sivit Caesar aw qa ōoyyaniqat itamumi paṅqawlawu, yaw pam pas nāp moṅw’asi’taqey paṅqawlawhqe ōviy’o. \v 3 Noqw Pilate put tūviṅtaqe aw paṅqawu: Ya um Jew‐sinmuy moṅwiam? Noqw pam hu’waqe, aw paṅqawu: Um súaṅqawu. \v 4 Pahsat pu Pilate God awwat mohpeq momṅwituy‐nik̇aṅw pu sinmuy amumi paṅqawu: Pay kurs i’ qa haqam hihta ep qaanhti. \v 5 Noqw pahsat pu pas puma qa tūtuqayyaqe paṅqaqwa: Noqw pi pam sinmuy hin u’naṅwna, nihqe ahsupoq Jew‐sinmuy amuhpa’ tūtutuqaynatinuma, Galileet aṅqw hoyóyoykuk̇aṅw pew pahsavoo. \s1 Jesus before Herod \p \v 6 Noqw Pilate put navotqe, tūviṅta sen pam Galileet aṅqwnihqata. \v 7 Noqw kurs pam Herod moṅwvihk̇ayat aṅqwnihqat navotqe, āpiy pay Herod aw put hōna, pam piw ephaqam Jerusalem ep qatuqw ōviy’o. \v 8 Noqw Herod Jesus aw yórikqe, pas hinhaqam hahlayhti, pam as hisat put aw yórikniqey nāwaknaqe ōviy’o. Pam pi put hīhihta hintsakq navotqe, sakiqw as pam hihta k̇ātumaltaqw aw yórikniqey wūwanta. \v 9 Pahsat pu pam put hīhihta tūviṅlawu. Noqw pay Jesus pas qa lavayhti. \v 10 Noqw God awwat mohpeq momṅwit, tutavot tutuqaynayaqamuy amumum aṅ hoṅk̇ahk̇aṅw, a’nö put hihta nēveltotoynaya. \v 11 Noqw Herod‐niqw pu sōlawamat put qahihtatotaqe, aw tututsiwya; nihqe hihta lolmat yuwsinayat, ahoy Pilate aw lālayya. \v 12 Noqw ep talöṅnit ep Pilate Herod amum nākwatsta, puma as hihta ep nehpew’iwtaqe ōviy’o. \v 13 Noqw Pilate God awwat mohpeq momṅwituy, pu sinmuy amumi moṅw’iwyuṅqamuy‐nik̇aṅw, pu sinmuy sohsokmuy tsovalaqe, \v 14 Amumi paṅqawu: Uma as it tāqat inumi wikvaya; nihqe yaw pam sinmuy nukushintsahtsanqat inumi paṅqaqwa. Noqw meh, nu umutpik put puprikq, kurs uma put hīhihta nēveltoynayaqw pas qa panta. \v 15 Pas qae, pu Herod pīw pan tuwa. Pi nu umuy put aw hōna. Noqw meh, pay kurs pam qa haqam hihta mokiwuy hihk̇ay’taqat hinhti. \v 16 Pay nu ōviy put a’nö wuvahtat, mātapni. \v 17 Put nōviwhqat ep pam pas pay soon hihtawat pumuy amumi qa mātapṅwunihqe ōviy pan lavayhti. \v 18 Noqw puma sūsaq sáakmaqe paṅqaqwa: It ayo tūvat, itamumi Barabbas mātavii, kitota. \v 19 (I’ Barabbas as kīve sinmuy qaunáṅwtalawnaqe, hakiy nīna. Nihqe ōviy sivikimi tūviwa.) \v 20 Pahsat pu ōviy Pilate as Jesus mātapniqey nāwaknaqe, piw sinmuy amumi yuaayku. \v 21 Noqw puma sáakmaqe paṅqaqwa: Nahoylehtsit aw múaa, nahoylehtsit aw núaa. \v 22 Noqw pam pumuy amumi pu’ pāyis paṅqawu: Ya hínoq’ö? Ya pam hihta qalomáhinhtiqw ōviy’o? Pay pi nu qa hihta mokiwuy hihk̇ay’taqat put aw tuwa. Pay nu ōviy wuvahtat mātapni. \v 23 Noqw pay puma pas tönay aṅqe’ sa’taqe, pay pam pas nahoylehtsit aw muiwniqat nānawakna. Noqw sinom God awwat mohpeq momṅwituy amumum sáakmaqe, nawis’ew tūtuyqawvaya. \v 24 Noqw pahsat pu ōviy pumuy hin nānawaknaqw pantaniqat Pilate pan yuku. \v 25 Pahsat pu pam it hakiy sinmuy qaunáṅwtalawnaqe hakiy nīnaqe sivikimi tūviwtaqat mātavi, sinmuy hin nānawaknaqat pan’i. Nit pam Jesus pumuy tunatyayamuy anhtiniqe amumi put noa. \s1 Jesus Nailed to the Cross \r (Mt 27.32-44; Mr 15.21-32; Jn 19.17-27) \p \v 26 Noqw puma Jesus pahpiy wikk̇ahk̇aṅw, hakiy Simon Cyrene aṅqw sino tutskwaṅahaqaqw pitutoqat ṅuayaqe, put nahoylehtsit īkwiltoynaya, Noqw pam Jesus aṅk put īkwiwta. \v 27 Noqw sinom qaan’ewakw hintaqam Jesus aṅkya, pu hakim momoyam put aṅk ókiwa kitiwisk̇ahk̇aṅw, tsaykiwisa. \v 28 Noqw Jesus pumuy amumi namtökt paṅqawu: Uma Jerusalem aṅqw momoyamu, uma qa inuṅem tsaykitani; uma nenṅem, pu umuhtimuy amuṅem tsaykitanik̇ahk̇aṅwo. \v 29 Taq meh, nāto aw pituqw, pu’ sinom paṅqaqwani: Naspi haqawat aṅ qa tílalwaqamu; pu ṅaspi haqawat qa hisat nö’yiltotiqamu, pu pīhuy akw qa hakiy yōyoṅnayaqamu. \v 30 Pep pu sinom tuhtukwimi paṅqawtivayani: Itamumi sahpukuu; pu tsotsmot aw paṅqaqwani: Itamuy āmaa, kītotani. \v 31 Kurs puma soñawnen himutskit nāto qehput yan hintsatsnat, puyaw tis lakput hintsatsnani? \v 32 Noqw hakim lȫyöm hihta ep qaanhtiqam nīniwniqe put amum wīkiwa. \v 33 Pu ōviy puma haqami, Calvary yan mātsiwhqat, aw ö́kihqe, pep put nahoylehtsit aw muaya, pu hihta ep qaanhtiqamuy pīwu, suhk̇a put putvaqewatniqw pu suhk̇a put suyvaqewata. \v 34 Pahsat pu Jesus paṅqawu: Inaa, pay um okiw it yantaqat pumuy amuhpiy ayo yúkuni, puma hintsatsk̇aqey qa mātsi’yuṅqw ōviy’o. Noqw puma put yuwsiyat nāhoy o’yaqe, put ōviy nanavö’ya. \v 35 Noqw sinom hoṅk̇ahk̇aṅw aw tāyuṅwa. Noqw momṅwit nuhtum put aqw tutsiwhiṅqaqwaqe paṅqaqwa: Pam pētuy ayo oya, pu’ pi nāp ayo nātapnik̇aṅwo. Kurs pas pay pam God aṅqw moṅw’asi’taqa namorstiwhqanen ayo nātapni. \v 36 Noqw solāwam piw nuhtum put aw tututsiwyak̇ahk̇aṅw put awyaqe vinegar put mamqaya, \v 37 Paṅqawk̇ahk̇aṅwo: Kurs pay um pas Jew‐sinmuy moṅwíamnen um ayo nātapni. \v 38 Noqw put atsva himu pey’ta, Greek‐sinmuy‐nik̇aṅw, pu Latin‐sinmuy‐nik̇aṅw, pu Hebrew‐sinmuy penhtuwiyamuy akw’a. Noqw yan hapi pey’ta: I’ HAPI JEW‐SINMUY MOṄWIAMU. \v 39 Noqw qaanhtiqam put amum hāyiwtaqamuy amuṅaqw suhk̇a put aw tutsíwhiṅqawlawhqe paṅqawu: Kurs pay pas um Christ‐nen, um ayo nātapni, pu itamuyu. \v 40 Noqw pay suhk̇awa put u’nanaqe aw paṅqawu: Puyaw pay um God pas qa mamqasi? Susmataq pi um pay put an mokniqat uṅem yukuya. \v 41 Itam pi pay a’tsipnaqe pay itahhintsakpiy ahsatiyat ömahta. Noqw i’ tāqa pas qa haqam hihta ep qaanhti. \v 42 Pu pam Jesus aw paṅqawu: Tutuyqawhqa, ason um moṅw’iwk̇aṅw ahoy pite’, okiw nuy u’nani. \v 43 Noqw Jesus put aw paṅqawu: Nu ūmi pas antsa paṅqawni: Pay pu’ it tālat ep um inumum lomaqatsit ep nātuwiwni. \s1 The Death of Jesus \r (Mt 27.45-56; Mr 15.33-41; Jn 19.28-30) \p \v 44 Noqw tāwanasavehaqam tūwaqatsit aṅ ahsupoq qatālawva, tāwat atvelpetiqat aw pahsavoo. \v 45 Noqw tāwa qatālawva, noqw God kīyat ep mötsáp’uhtsi nāsavaqe tsīki. \v 46 Noqw Jesus a’nö hiṅqawhqe paṅqawu: Inaa, nu ihikwsiy uhmapqölmiq mātavi. Yan pam hiṅqawht, sohsok hikwsu. \v 47 Noqw solāwamoṅwi hin hiniwhtiqat aw yórikqe, God pas hihtataqe paṅqawu: Pay kurs pas as antsa i’ tāqa súanta. \v 48 Noqw sohsoyam sinom pep hiniwhtiqat aw yórikyaqe, tawitsqay wuvahtiwisk̇ahk̇aṅw, paṅqw ahoy ninma. \v 49 Noqw sohsoyam put tuwimat‐niqw pu momoyam Galileet aṅqw put ámumyaqam yāvaqw hoṅk̇ahk̇aṅw, īit aw tāyuṅwa. \s1 The Burial of Jesus \r (Mt 27.57-61; Mr 15.42-47; Jn 19.38-42) \p \v 50-51 Noqw piw hak tāqa, Joseph yan mātsiwhqa, Aramathaea‐kitsókit ep ki’taqa, sinmuy amumi moṅw’iwta. Pam hak tāqa lolma, piw súantaqe, nuhtum God moṅwtunatyayat kwaṅwtoynak̇aṅw nuhtayta. Pam hak momṅwituy pasiwniyamuy, pu hintsakpiyamuy ep qa amumum pan yuki’ta. \v 52 I’ hak Pilate awnihqe Jesus tokoyat put aw tuhtui. \v 53 Nihqe pam put hawnaqe, tusaqtontsatsakwmötsaput akw put mok̇ahta; nit put haqam owatpelpe tuamqölot ep put tavi. Pay qa hak hisat pep tuamhqölöt ep nāto taviwa. \v 54 Noqw ep nasuṅwintalöṅnit aw totok̇ay’yuṅwa. \v 55 Noqw piw ima momoyam Jesus amum Galileet aṅqw ö́kihqam put aṅkyaqe, tuamhqölöt aw yórikya, pu put tokoyat hin taviwhqata. \v 56 Pu puma ninmaqe, hihta hovaqtuqat, pu ṅaṅhut na’sastota; nit nasuṅwintalöṅnit ep nāsuṅwni’yuṅwa, Moses nuhtumi hin tutaptaqat pan’i. \c 24 \s1 The Resurrection \r (Mt 28.1-10; Mr 16.1-8; Jn 20.1-10) \p \v 1 Noqw Sundayt aw pituqw ima momoyam suits talavay tūamit aqwya hīhihta kwaṅwáhovaqtuqat na’sastotaqey kiwisk̇ahk̇aṅwo. Noqw haqawat pumuy amumumya. \v 2 Noqw kurs tūamit aṅqw owa ayo mūmaniwhq, puma pantaqat tutwa. \v 3 Noqw puma aqw yuṅqe, Tutuyqawhqat Jesus tokoyat qa tutwa. \v 4 Noqw puma kurs hinhtotiniqw nāto panyuṅqw, hakim lȫyöm tāqat tālawṅway’taqat yuwsi’k̇aṅw pumuy amuqlap wunuwta. \v 5 Noqw puma tsātsawnaqe, tutskwami yōkoltotiqw, tāqat pumuy amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw so’pumuy amuhpa’ hakiy taytaqat hepnumya? \v 6 Pam qa yep’e, pam tātayhqe, ahoy qatuptu. Pay ura pam nāt Galileet epnihqe umumi pan lavayhtiqe, \v 7 Paṅqawu: Nu’ Sinot Tiat hapi pas pay soon qa qaanhinwisqamuy öqalayamuy aw noiwni, nen nahoylehtsit aw muiltini. Nit pāyis tālat ep nu ahoy tātayni. \v 8 Noqw puma put lavayiyat u’naya, \v 9 Nihqe tūamit aṅqw áhoyyaqe, pakwt sūkw sihk̇ay’taqamuy Jesus aw nánatuwnayaqamuy sohsok īit āawnaya, pu ahpiy put kwātsmuyatuy sohsokmuyu. \v 10 Noqw i’ Mary Magdala‐kitsókit aṅqwnihqa, pu Joana‐niqw, pu James yuat Mary‐niqw pu haqawat momoyam pumuy amumumyaqam ayaiwyuṅqamuy īit āawnaya. \v 11 Noqw púmuyniqw pumuy lavayiam an’eway hímuu. Noqw pumuy lavayiyamuy qa tūtuptsiwa. \v 12 Pahsat pu Peter wunuptut, tuamit aw wari; nihqe aqw motoltiqe, tusaqtontsatsakwmötsaput pay nāp sup óyihqat tuwa. Nihqe pam paṅqw ahpiynihqe, pep hin hiniwhtiqat aw wūwanma. \s1 The Walk to Emmaus \r (Mr 16.12-13) \p \v 13 Noqw ep talöṅnit ep pumuy amuṅaqw hakim lȫyöm Emmaus‐kitsókit aqw’a. Pam Jerusalem aṅqw navay tutskwatuwanit pahsavohaqamo. \v 14 Noqw puma sohsok īit hiniwhtiqat nāmi yuaatima. \v 15 Noqw ōviy nāto puma nāmi yuaatimaqe aṅ wūwanmaqw, Jesus pas nāp pumuy amumi pítuhqe, pahpiy pumuy amumuma. \v 16 Noqw pay puma put qa māmatsniqat ōviy puma pos’uhtsiltiqat panta. \v 17 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Ya uma hihta pas nāmi yuaatimaqe, pas qahahlayk̇aṅw kwilalata? \v 18 Noqw suhk̇a, Cleopas yan mātsiwhqa, put hu’waqe aw paṅqawu: Pas um k̇a nāla Jerusalem ep kiyavaqvinihqe pep pu’ hiniwhtiqat qa navoti’ta. \v 19 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Ya himu hiniwhti? Noqw puma put aw paṅqawu: Itam hakiy Jesus Nazareth aṅqwnihqat yuaatima. Pas as pam God lavay’ayaata; God atpip‐nik̇aṅw pu sohsokmuy sinmuy amutpik hihta qaöwíhintsaki, piw a’nö lay’taqat lavayi’ta. \v 20 Noqw ima God awwat mohpeq momṅwit‐niqw, pu itahmomṅwit put mokiwuy hihk̇ay’taqat paṅqaqwaqe, tutskwat ep moṅwit aw put noayaqw, nahoylehtsit aw put muaya. \v 21 Noqw itam put aw yanyuṅqw, sakiqw pay k̇a as pam hak ura Israel‐sinmuy Rome‐sinmuy amuṅaqw mātapniqat itam pan wūwantota. Noqw piw pi it yaniwhtiqat atsva pu’ pāyis tāla. \v 22 Pu piw pi ōviy hakim itamuṅaqw momoyam pas itamuy hin unaṅwtoynaya. Puma suits talavay pam haqam taviwhqat ep ö́kihqe, \v 23 Yaw put tokoyat qa tutwaqey itamuy āawnaya. Pu yaw puma ōṅaqw hoṅvia’yatuy tūawtotaqw, yaw pam qátuhqat puma pumuy amumi paṅqawu. \v 24 Noqw haqawat itamuṅaqw tūamit aw haqamiyaqe momoyam hin lavaytaqat pan yórikya, Nīk̇aṅw Jesus pay puma qa aw yórikya. \v 25 Pahsat pu pam pumuy amumi paṅqawu: Is uma ṅasta wuwni’taqamu. Uma sȫwu God lavay’aymuyatuy lavayiyamuy sohsok tuptsiwni’taniqey qa pan unaṅwti! \v 26 Puyaw pay nawus Christ soon qa mohti īit hihta aṅ kānavot, pep pu’ pas hímuniwhtini? \v 27 Pu pam Moses lavayiyat aṅqw hoyóyoykuqe, God lavay’amuyatuy lavayiyamuy pumuy navotna. Pu tutuvenit aṅ pam hin lavayhtiwhqey sohsok pam pumuy amumi namtöminta. \v 28 Noqw puma haqami kitsókit awyaqey aw hayiṅwnayaqw, pay pam yūmosaniqey anhti. \v 29 Noqw puma put aw öqaltiqe, aw paṅqawu: Pay um itamum huruhtinik̇aṅwo. Taq pi pay tapkiwmaqw nuṅwu pay pas hísatniqti. Noqw pam amumum huruhtiniqe aw paki. \v 30 Noqw ōviy pam pumuy amumum tunösvoñat aw qatuptut, pölavikit kwusut, put ep hahlayhtit, yōhat, pumuy maqa. \v 31 Noqw pumuy pōsiam tālawvaqw, puma put māmatsi. Noqw pay pam pumuy amuhpiy haqami kurs hiniwhti. \v 32 Noqw puma nāmi paṅqawu: Pi ōviy itamuy aṅqwyaqw pam itamumi yuaatimaqe, itamumi tutuvenit namtöminmaqw, pas itam hin unaṅway’ma! \v 33 Noqw puma pahsat pay wunuptut, ahoy Jerusalem aqwnihqe pakwt sūkw sihk̇ay’taqamuy tsovawtaqw, pumuy amumi pitu, pu hakimuy pumuy amumumyaqamuy amumii. \v 34 Noqw puma pumuy amumi paṅqaqwa: Pay kurs Tutuyqawhqa pas antsa ahoy tātayhqe, Simon aw namtakna. \v 35 Noqw pahsat pu ima lȫyöm tuwat pumuy Emmaus aqwniqw, hin hiniwhtiqat pumuy āawna, pu hin puma Jesus māmatsqeyu, pam pölavikit yōhaq’ö. \s1 Jesus Appears to His Disciples \r (Mt 28.16-20; Mr 16.14-18; Jn 20.19-23; Acts 1.6-8) \p \v 36 Noqw pumuy nāt yan yuaatotaqw, Jesus pas nāp pumuy amuhsonve wunuptuqe, amumi paṅqawu: Nam uma kwakwhat yēsee. \v 37 Noqw puma wuhpukyat, tsātsawnaqe, pay tūawtotaqey wūwaya. \v 38 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw hin unaṅway’yuṅwa? Uma hinoqw umuh’unaṅwpeq hin wūwantota? \v 39 Huvam imay, ikukuy enaṅ aw yórikyaa. Pi pay nūu. Inumi hintsatsnat nanaptaa. Hakiy hikwsiat pi qa tokoy’taṅwu, piw qa ȫqay’taṅwu. Noqw uma nuy pantaqat aw tāyuṅwa. \v 40 Yan pam lavayhtit, amumi lȫvaq may, pu kuhkuy mahtakna. \v 41 Noqw nāt puma hahlayhtotiqe qa tūtuptsiwaqe wūwantotaqw, pam pumuy amumi paṅqawu: Uma qa hihta yep nōvay’yuṅwa? \v 42 Noqw puma hihsakw pakiwhtuhpet momospalat enaṅ put maqaya. \v 43 Noqw pam put kwúsuhqe, pumuy amuhpewi put tūmoyta. \v 44 Pahsat pu pumuy amumi paṅqawu: Ura nu nāto umumumnihqe yan umumi lavayhti: Moses tutavoyat aṅ hin nuy lalvayhqa soon qa antani, pu God lavay’aymuyatuy lavayiyamuy aṅ’a, pu Tātawit aṅ’a, ura nu kita. Noqw yan hapi ilavayi aw antsaniwa. \v 45 Pahsat pu pam pumuy wūwniyamuy tālawnaqe, tutuvenit pumuy māmatsna; \v 46 Nihqe amumi paṅqawu: Yan hapi pey’ta. Noqw ōviy pay Christ nawus soon qa pan k̇ānavot, pu mokt, pu pāyis talq mokiwuy aṅqw ahoy tātayni. \v 47 Noqw uma soon qa sinmuy amumi yuaatinumyani amumi paṅqawk̇ahk̇aṅwo: Uma umuhtunatyay aṅqw lasyaqw, umuhqaanhtipu umuhpiy ayo yukiwni, Jesus Christ natṅwaniyat aṅ’a, kitotani, Uma Jerusalem aṅqw hoyóyoykuyak̇aṅw sohsokmuy hihtuy sinmuy amumi yan yuaatiwisni. \v 48 Pi uma hapi pas īit aw yóriki’yuṅwa. \v 49 Noqw meh, Ina umumi hakiy awini’taqat nu aṅqw távini. Nīk̇aṅw pay uma hāk yep kitsókit ep yesni, hisat ōṅaqw öqalat makiwyaniqey pahsavoo. \s1 Jesus is Taken up to Heaven \r (Mr 16.19-20; Acts 1.9-11) \p \v 50 Pu pam pumuy Bethanyt pahsavo tsamht, māvuyaltit, amuṅem nāwakna. \v 51 Nihqe nāto pam pumuy amuṅem nāwakink̇anw pumuy amuṅaqw tukiwhqe, ōmiqatsit aw wīkiwa. \v 52 Noqw puma put pas hihtatotat, pas hinhaqam hahlayk̇ahk̇aṅw ahoy Jerusalem awya. \v 53 Nihqe puma sutsep God kīyat ep hinnumya, God tayawink̇ahk̇aṅw aw hahlayk̇ahk̇aṅwo.