\id ACT - Hopi NT -USA 2012 (DBL -2013) \h Jesus Ayamuyatuy Hiniwhtipuamu \toc1 Jesus Ayamuyatuy Hiniwhtipuamu \toc2 Acts \toc3 Acts \mt1 Jesus Ayamuyatuy Hiniwhtipuamu \c 1 \s1 Jesus Promises to Send the Holy Spirit \p \v 1 Ura nu mohtihaqam pēna, Theophilus; nihqe ura Jesus sohsok hihta hintsaktivaqat, pu tūtutuqaynativaqat nu yuaata, \v 2 Hisat ōmi wīkiwhqat pahsavoo. Ura pam ayaiwyuṅqamuy namorstaqey amumi Qahováriwtaqat Hikwsit aṅ tutaptat, paṅso wīkiwa. \v 3 Pu piw pam k̇ānavot, put atsve hīhihta qaöwíhintaqat akw pumuy amumi pas suyan taytaqey mahtakna; lȫp sunat tālat aṅ pumuy amumi nāmataqlawu; nihqe God moṅwtunatyaat hin hintaqat pumuy amumi yuaata. \v 4 Noqw ura pam pumuy amumum tsovawtaqe, puma Jerusalem aṅqw qa ahpiyyaniqat amumi tutaptaqe, Nayat aṅqw pumuy amumi hakiy awinit ōviy maqaptsi’yuṅwniqat paṅqawu. Ura uma inuhpiy put nanapta, pam kita. \v 5 Pay as pi John pas antsa kūyit akw tūtuvoylalawu; nīk̇aṅw uma hapi yahpiy qa wūhakis talq Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuvoylatiwyani. \s1 Jesus is Taken up to Heaven \p \v 6 Noqw ōviy puma tsovaltiqe, put tūviṅtotaqe aw paṅqaqwa: Tutuyqawhqa, ya um pu’haqam Israel‐sinmuy amumi moṅwtunatyat ahoy pitsínani? \v 7 Noqw pam amumi paṅqawu: Pay pam hísatniqat, pu haqe’ qalawmaqw aw pítuniqat Ina pas nāp öqalay akw yuki’taqat pay qa uma put navoti’yuṅwni. \v 8 Pay ason uma öqalat makiwyani, Qahováriwtaqat Hikwsit umumi pítuq’ö; nen uma nuy hin navoti’yuṅqey tuawi’yuṅwni Jerusalem ep’e, pu sohsovik Judeat aṅ’a, pu Samariat aṅ’a, pu ahpiy tūwaqalavoqhaqamii. \v 9 Yan pam lavayhtiqw, puma aw tāyuṅqw, pam ōmi wīkiwa; noqw ōmaw put wikqe, pumuy amutpik tupk̇a. \v 10 Noqw pam ōmi wuptoqw, puma aṅk‐sa tāyuṅqw, hakim lȫyöm tāqat qȫtsat yuwsi’k̇aṅw pumuy amumi suptuqe, amuqlap wunuptu; \v 11 Nihqe paṅqawu: Uma Galileet aṅqw tahtaqtu, ya uma hinoqw pas ōmiq‐sa tayk̇ahk̇aṅw hōñi? Pay hapi i’ Jesus umuṅaqw ōmi wīkiwhqat uma aw tāyuṅqw, hin pam ōmi wupqey pan piw ahoy pítuni. \s1 Judas’ Successor \p \v 12 Pahsat pu puma tsomot Olivet yan mātsiwhqat aṅqw ahoy Jerusalem awya. (Pam tsomo Jerusalem aṅqw hak nasuṅwintalöṅnit ep haqami pahsavo nakwsumantaniqat pahsaphaqamo.) \v 13 Noqw puma ep ö́kihqe, tupatsveq ahpami yuña; pepeq ima yēse: I’ Peter, pu James, pu John, pu Andrew, pu Philip, pu Thomas, pu Bartholomew, pu Matthew, pu James, hakiy Alphaeus tíata, noqw pu Simon Zelotes, noqw pu Judas it James tupkoata. \v 14 Ima sohsoyam sun unaṅway nāwakintota; pu pas okiwlalwa qa qé’iwwisk̇ahk̇aṅwo, hakimuy momoymuy amumuma, pu Jesus yuyat Maryt‐nik̇aṅw pu Jesus tupkomuyatuy amumuma. \v 15 Noqw ephaqam Peter tuptsiwni’yuṅqamuy amuṅaqw wunuptu, (ima tsovawtaqam navaysikip sunat pahsa’haqamya) \v 16 Nihqe amumi paṅqawu: Tahtaqtu, isinomu, ura Qahováriwtaqa Hikwsi David moayat ahpiy tutuvenyukit aṅ aṅwu pay hin lavayhtiqw pas soon pam qa antani; pam Jesus ṅuawisqamuy put aw tsamqat Judas paṅqawu. \v 17 Pam as ura itamum tōnawta; nihqe itamum it yan tumalat aw taviwa. \v 18 Noqw i’ tāqa ura qalomáhinhtiqe, ahsatiy akw tutskwat tui; nihqe kopaṅvosqe nāsavaqe pahtokq, sohsoy sīsihuat nöṅaṅayku. \v 19 Noqw sohsoyam Jerusalem ep ki’yuṅqam put nanapta; noqw ōviy pep tutskwa pumuy amuhkwa Aceldama yan túṅwantiwa; pam tutskwa uṅwat akw tuiwhpu i’nihqe pam’i. \v 20 Pay ura Tātawit aṅ yan pey’ta: Nam kīat kīqötiwaa; nam qa hak aṅ qátuu, yan’i; pu piw yan’i: Nam tumalmakiwaat pas suhk̇a makiwaa. \v 21-22 Imuy yep yesqamuy amuṅaqw haqawat Jesus qatsíyat aṅ ahsupoq itamum hinnumya, John hisat Jesus kūyit akw tuvoylataqat ahpiy’o, pu put itamuṅaqw ōmiq wīkiwhqat aw pahsavoo. Noqw ōviy itam pumuy amuṅaqw haqawat namorstotaqw, pam itamum Jesus mokiwuy aṅqw ahoy tātayhqat yuaatani. \v 23 Noqw ōviy puma hakimuy lȫqmuy taviya, hakiy Joseph, Barsabas yan túṅwantiwhqat, pam hak piw Justus yan mātsiwhqat, nik̇aṅw pu hakiy Matthias pīwu. \v 24 Nit puma nānawaknaqe paṅqaqwa: Taay, Tutuyqawhqa, um sohsokmuy amumi unaṅwayamuy navoti’ta; um imuy tāqatuy himuwat namorstaqey mahtaknani. \v 25 Noqw pam it tumalat ep wúnupte’, itamun aṅqe’ ayaiwtani. Ura Judas qaanhtiqe put aṅqw ayo yama, pas nāp qeniy awniqee, kitota. \v 26 Pu puma pumuy amuhpe hihta akw tuwantotaqw, pam Matthias ep yēva. Noqw pam pakwt sukw sihk̇ay’taqamuy ayaiwyuṅqamuy amumum pohtoylaniwa. \c 2 \s1 The Coming of the Holy Spirit \p \v 1 Noqw talöṅnit Pentecost yan mātsiwhqat aw pituqw, tuptsiwni’yuṅqam sohsoyam sun unaṅway haqam sūp tsovawta. \v 2 Noqw nāt pumuy panyuṅqw, pahsat pay himu wukohuk̇aṅwuy an söykitaqa ōṅaqw pítuhqe, pumuy haqam kīve taṅawtaqw, pep pās ohpo. \v 3 Noqw pep himu ūwiṅwuy antaqa amumi mātaqtiqe, nāhoy tsihtsiktiqe, leñit anhtiqe nānap amuhpa’ kwāvilti. \v 4 Noqw puma sohsoyam Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwyuṅqe, pahsat pu hīhihtuy amuhkwa yuaaykuya, hin Hikwsi pumuy lavayhuytaqat pan’i. \v 5 Noqw ephaqam k̇aysiwhqam Jew‐sinom God pas k̇aptsi’yuṅqam Jerusalem ep tsovawta. Puma nānan’ivaqw tutskwat aṅqw öki. \v 6 Noqw i’ yantaqa aṅqe’ nanaptiwhq, sinom qaan’ewakw hintaqam sūmi tsovaltiqe, hin kurs wūwaya, puma nanāp amumi tūqayyuṅqw, amuhkwa yuaatotaqw ōviy’o. \v 7 Noqw puma sohsoyam pas hin unaṅwtotiqe k̇ātayuṅqe nānami paṅqaqwa: Meh, ya ima yuaatotaqam qa sohsoyam Galileet aṅqw sinomu? \v 8 Noqw hintaqw ōviy itam nanāp hin lavaymakiway’k̇ahk̇aṅw, tihtiwyaqey pan pumuy yuaatotaqw nanvotya? \v 9 Parthian‐sínomu, Mede‐sínomu, Elamite‐sínomu, pu Mesopotamiat aṅ yesqamu, pu Judeat aṅ’a, pu Cappadociat aṅ’a, pu Pontus aṅ’a, pu Asiat aṅ’a, \v 10 Pu Phrygiat aṅ’a, pu Pamphyliat aṅ’a, pu Egypt aṅ’a, pu Cyrenet ánan’ik Lybiat aṅ hāhaqe’ yesqamu, pu Rome aṅqw yaktaqamu, Jew‐sínomu, pu Jew‐sinmuy amún tuptsiwni’yuṅqamu, \v 11 Crete‐sínomu, pu Arabia‐sínomu, puma God k̇ātutmalayat itamuhkwa yuaatotaqw, itam sohsoyam nanvotya, kitota. \v 12 Nihqe puma sohsoyam pas hin unaṅwtotiqe hin kurs hinhtotiniqe paṅqaqwa: Hin pa i’ hintani? \v 13 Noqw pētu tututsiwyaqe paṅqaqwa: Ima puhut wine akw hōnaq’iwyuṅwa. \s1 Peter’s Message \p \v 14 Noqw Peter pakwt sukw sihk̇ay’taqamuy amumum wunuk̇aṅw, lavayhtiqe sinmuy amumi paṅqawu: Uma Judeat ep yesqamu, pu sohsoyam Jerusalem ep ki’yuṅqamu, nu umuy it āawnani; uma ilavayiy aw tuqayvastotani. \v 15 Itam qa hōnaq’iwyuṅqw uma pan itamumi wūwantota, nāt pu’ töṅva. \v 16 Pi i’ hapi God lavay’ayayat Joel aṅ lavayhtiwa, ura paṅqawu: \v 17 Pu so’ṅwamiq hapi yantani, kita God, nu sohsokmuy sinmuy amumi Ihikwsiy wūtani. Noqw umuhtim tōtim pu mamant inuṅem yuaatotani; pu umuhtahtaqt su’peyaqam tuawyorstotani, pu umuhwuwuyom tahtaqt tumokyorstotani. \v 18 Pu ep nu imuy itutuwiktuy tahtaqtuy pu momoyamuy amumi Ihikwsiy wūtani. Noqw puma inuṅem yuaatotani. \v 19 Pu nu ōvaqe tokpelat aṅqe’ k̇ātatayhpit poñalawni, pu atpik tūwaqatsit aṅ hihta tuawi’yuṅqata, úṅwata, pu ūwiṅwuyu, pu kwits’ohpokita. \v 20 Tāwa qatālawvani, pu mūyaw uṅwat anhtini nāt Tutuyqawhqat wukotalöṅniyat pas qaöwíhintaqat aw qa pítuq’ö. \v 21 Pep pu’ ason hak Tutuyqawhqat aw taqa’naṅwtiqa ayo yámakmantani, kita úrai. \v 22 Uma Israel‐sinom tahtaqtu, uma it lavayit aw tuqayvastotani. I’ Nazareth aṅqw tāqa Jesus God aṅqw hahlaywa. Noqw God öqalay akw put ahpiy k̇ātumalat, pu kātatayhpit hihta tuawi’yuṅqat tumalta. Yan pam put hahlayhqey umumi mahtakna. Noqw uma hapi pas nāp put navoti’yuṅwa. \v 23 Put hapi uma God pasiwniyat, pu aṅwu pay hihta navotiyat akw put ṅuayaqe, qaanhinwisqamuy amumi put mātatveqw, puma nahoylehtsit aw put muayaqe, nīnaya. \v 24 Noqw God put ahoy tātayna, mokiwuy öqalayat aṅqw put mātapqee, kurs hin pam put ṅui’taniqw ōviy’o. \v 25 Pi David ura put yan lavayhti: Pas nu sutsep inutpipo Tutuyqawhqat tuway’ta; pi pam iputvaqe wúnuq’ö. Noqw ōviy soon nu hin unaṅway’tani. \v 26 Paniqw ōviy iunaṅwa hahlayhti, pu ileñi pas hahlayhti, pu ōviy piw itoko ūmi yank̇aṅw nāsuṅwni’tani. \v 27 Ispi um soon ihikwsiy maskiveq mātapniq’ö; piw um soon uhtumal’ayay Qahováriwtaqat hovahtiniqw nakwhani. \v 28 Um qatsit haqe’ qatsqat nuy āawna; um inumum yantak̇aṅw nuy hahlayhtapnani, kita úrai. \v 29 Tahtaqtu, isinomu, kurs nu pas qatuhtusk̇aṅw umumi itahwu’yay David lavayhtini; ura pam mokqe āmilti, noqw put tūamiat nāt itamum yanta. \v 30 Ura David God lavay’ayaatnihqe navoti’taqw, ura God put aw qaöwívasiwnaqe, pam put aniwniyat aṅqw Christ wunuptsinat, put moṅw’atsvewayat ep qatuptsinaniqey yan lavayhti. \v 31 Noqw pam it yantaqat aṅwu pay tuway’taqe, Christ ahoy tātayniqat lavayhti, pu put hikwsiat maskiveq qa mātaviwa, piw tokoat qa hovahti. \v 32 It Jesus hapi God ahoy tātayna, noqw itam hapi pas nāp put aw yóriki’yuṅwa. \v 33 Noqw God hapi put momi távihqe, putvaqe put qatuptsina; nihqe it awinit Hikwsit put aw noa. Noqw pam it wūtaqw, uma put pantaqat hapi pu’ aw yórikya, pu nanapta. \v 34 David pi ōmi qa wūvi, nīk̇aṅw pam ura pas nāp paṅqawu: Tutuyqawhqa Imoṅwiy aw paṅqawu: Um hāk iputvaqewat qátuni, \v 35 Nu hisat uhtuwqamuy áṅwutaqw, puma ūmi maqaptsi’yuṅwniqat pahsavoo. \v 36 Noqw ōviy Israel‐sinom sohsoyam it pas suyan nanaptani: Uma hapi it Jesus nahoylehsit aw muaya. Noqw God hapi put Tutuyqawhqanihqat pan yuku, piw put Christ, yan tuṅwa. (Pam Moṅw’asi’taqa i’nihqe pam’i.) \v 37 Noqw puma it yantaqat nanaptaqe pavan pas unaṅwmokyaqe, Peter‐nik̇aṅw pu mimuy ayaiwyuṅqamuy amumi paṅqaqwa: Tahtaqtu, itahpavamu, noqw itam hinhtotini? \v 38 Pahsat pu Peter amumi paṅqawu: Uma umuhtunatyay aṅqw lasyani. Nen uma sohsoyam Jesus Christ natṅwaniyat aṅ kūyit akw tuvoylatotini, umuhqaanhtipu ayo yukiltiniqat ōviy’o; nen uma Qahováriwtaqat Hikwsit kuwahtiwhqat makiwyani. \v 39 Pi awini hapi umuṅemi; pu umuhtimuy amuṅemi, pu sohsokmuy yāvaqyaqamuy amuṅemi, hihsa’nihqam hakimuy Itahtutuyqawhqa God wáṅwayniqamuy amuṅemi. \v 40 Pu pay wūhaq lavayit akw pam amumi hin hintaqat yuaataqe, amumi ö’qalqe paṅqawu: Uma pu’ qatsívaptsiwyuṅqamuy nukusyesqamuy qa amumum hinwisni; taq k̇a uma amún súlawhtini. \v 41 Pahsat pu k̇aysiwhqam hahlayk̇ahk̇aṅw, put lavayiyat kwusuyaqe, kūyit akw tuvoylatoti; noqw put tāwat ep payhp sōmorit pahsa’haqam sinom pumuy amumi tōnalti. \v 42 Nihqe puma su’qawk̇ahk̇aṅw, yūmosa ayaiwyuṅqam pumuy hin tutuqaynayaqat aṅ tutuqayya, pu sūp hinwisk̇ahk̇aṅw, Jesus u’nik̇ahk̇aṅw pölavikit yóṅoylalwa, piw nāwakinwisa. \s1 Life amoung the Believers \p \v 43 Noqw sinom sohsoyam maqastoti; noqw God ayaiwyuṅqamuy amuhpiy hīhihta k̇ātatayhpit hihta tuawi’yuṅqat nihtiwtaqat hintsaki. \v 44 Noqw ima tuptsiwni’yuṅqam sūp hinnumya; nihqe sohsok hihta sūmi himuy’yuṅwa. \v 45 Nihqe puma hihta himuy huyaye’, hihta hihsa’ ömahtotaqey nāhuytaṅwu, hin pumuy hihta haqni’yuṅqat pan’i. \v 46 Noqw puma nāqavo sun tunatyawk̇ahk̇aṅw God kīyat ep hinnumya, pu haqam hakiy kīyat ep pölavikit yóṅoyhtotaṅwu; pu puma hahlayk̇ahk̇aṅw nȫsiwhqay nōnova, sun unaṅway’k̇ahk̇aṅwo. \v 47 Pu puma God tayawink̇ahk̇aṅw sohsokmuy amuhpiy hahlaywa. Pu Tutuyqawhqa ayo nȫṅantaqamuy akw nāqavo put aw tōnawtaqamuy amumi hóyokinta. \c 3 \s1 The Lame Man Healed \p \v 1 Noqw hísatniqw nānawaknaṅwuniqw, tāwat atvelpeniqw, Peter John amum God kīyat aqw’a. \v 2 Noqw hakim hakiy tāqat tihtiwhpuy aṅqaqw tuhapiwtaqat tsöpwisa; puma nāqavo God kīyat aw hötsíwat Lomasniwa yan túṅwantiwhqat epeq put tahtapya, pam God kīyat aw yuṅtaqamuy amumi okiw hihta tuṅlaytaniqat ōviy’o. \v 3 Noqw ōviy pam Peter‐nik̇aṅw pu John pumuy God kīyat aw pakitoqw túwahqe, amumi hihta tuhtui. \v 4 Noqw Peter John amum put aw taynumt, aw paṅqawu: Kurs itamumi tātayii. \v 5 Noqw pam pumuy amuṅaqw hihta makiwniqey wūwank̇aṅw, amumi‐sa tayta. \v 6 Pahsat pu Peter paṅqawu: Nu sīvat ṅastaa; nīk̇aṅw nu hihta himuy’taqw uṅ máqani; nu Jesus Christ natṅwaniyat aw yank̇aṅw ūmi paṅqawni: Wunuptut nakwsuu, kitat, \v 7 Put putvaqw māyat ṅuat, wunuptsinaqw, pahsat pay put kuk’at, pu kuktupk̇aqe hoṅviti. \v 8 Noqw pam suṅwnuptut, nakwsuqe, pumuy amumum God kīyat aw paki, waymak̇aṅw, tso’tik̇aṅw, God pas hihtalawk̇aṅwo. \v 9 Noqw pam waymak̇aṅw God hihtalawhq sinom sohsoyam aw tāyuṅwa. \v 10 Noqw puma māmatsyaqw, pay as pam God kīyat aw hötsíwat Lomasniwa yan túṅwantiwhqat epeq qatuk̇aṅw, nuhtumi hihta tuṅlay’taṅwu; noqw pam hintsaniwhqat ep puma kātayuṅqe, hin kurs wūwaya. \s1 Peter’s Message in the Temple \p \v 11 Noqw tāqa tuhap’iwtaṅwuqa powatiqa Peter John enaṅ hūrs ṅuy’taqw, sinom haqam Solomon Tuhööata yan mātsiwhqat aw sohsoyam pumuy amumi yuyutya. \v 12 Noqw kurs sinom kātayuṅqw, Peter māmatsqe, amumi paṅqawu: Uma Israel‐sinom tahtaqtu, ya uma hinoqw it ep pas kātayuṅwa? Ya uma hinoqw pas itamumi‐sa tāyuṅwa suhpan k̇a itam pas nāp itah’öqalay, pu itahlomaqatsiy ahpiy it nakwsunaqat pan’i. \v 13 I’ hapi hak Abraham, pu Isaac, pu Jacob itahwu’yamuy aw yantaqaam, God Tiy Jesus pas pavan sinota. Put hapi uma Pilate aw mātatveqe qa putyaniqey atpip paṅqaqwa, pas as pam put mātapniqey su’qawtaq’ö, \v 14 Nihqe uma it hakiy Qahováriwtaqat, pu Súantaqat qa nānakwhaqe, tuwat soq hak hakiy nīnaqat umumi noiwniqat uma nānawakna; \v 15 Nihqe Qatsit aw Tūtsamhqat nīnaya; noqw God put so’pumuy amuṅaqw ahoy tātayna; noqw itam hapi it pas suyan aw yóriki’ta. \v 16 Noqw i’ tāqa put natṅwaniyat qapēvewnaqe, put natṅwaniyat aw yank̇aṅw hoṅvita. Uma hapi put aw tāyuṅwa, piw put tuwi’yuṅwa. Pay pas panta. Pam Jesus aw tuptsiwni’k̇aṅw sohsokmuy umutpik pās powiwk̇aṅw wunu. \v 17 Noqw taay, isinomu, pay nu navoti’taqw uma hintsatsk̇aqey qa mātsi’yunwa, umuhmomṅwituy amun’i. \v 18 Noqw pay hapi God sohsokmuy lavay’aymuy moayamuy ahpiy hin hintaniqat lavaytiqey aw antsana, ura Christ okiwsaniwniqat pam kita. \v 19 Oviy uma umuhtunatyay aṅqw lasye’, God aw lasyani; noqw umuhqaanhtipu umuhpiy ayo hȫniwni, noqw Tutuyqawhqa umuy suyan unaṅwtoynani. \v 20 Noqw pam Jesus Christ, umumi mohti yuaatiwhqat aṅqw tavini. \v 21 Put hapi ōveqatsit pas pay soon qa kwúsuni, hisat sohsoy himu ahoy pūhutiniqat aw pahsavoo. Put hapi ura God qatsit yayhniwhqat pahpiy sohsokmuy pas hihtuy lavay’aymuy amuhpiy lavayhti. \v 22 Ura Moses itanamuy amumi pas suyan paṅqawu: God Umuhtutuyqawhqa umuhsinomuy amuṅaqw umuṅem lavay’ayay wunuptsinani, nuy hímunihqat pan’i. Ason pam umumi hin lavayhtiqw, uma sohsok aṅ aw tūqayyuṅwni. \v 23 Pu ason hak haqam put lavay’ayat aw qa tuqayvastaqa hapi sinmuy amuṅaqw súlawhtimantani. \v 24 Owí, pi sohsoyam God lavay’aymat, Samuel ahpiy hihsa’nihqam lavayhtotiqam yepehaq hin hintaniqat lavayhtoti. \v 25 Uma hapi God lavay’aymuyatuy timatu, pu itanamuy amumi God pasiwniyat oyi’yuṅqamu; ura pam Abraham aw paṅqawu: Pu ason hapi uhnatkoy ep tūwaqatsit aṅ sopk̇awtaqam sinom hahlayhpit ep ö́kini. \v 26 Noqw God hapi Tiy Jesus ahoy tātaynaqe umumi put mohti hōna, umuhnukpanay aṅqw umuy lasne’, hahlayhpit aw umuy ökinaniqe ōviy’o. \c 4 \s1 Peter and John before the Council \p \v 1 Noqw nāto puma sinmuy amumi yuaataqw, pay God awwat momṅwit‐niqw, pu God kīyat ep tuwalanmoṅwi‐niqw, pu Sadducee‐sinom pumuy amumi pas kipok’unaṅway öki, \v 2 Ayaiwtaqam nuhtumi yuaataqe, so’pum Jesus ahpiy ahoy tātayyaniqat tūtutuqaynaqw, put ep qa salayhtotiqe ōviy’o. \v 3 Noqw pay nuṅwu pas tapkiqw, ōviy puma ason qāvo hintaniqat tunatyawk̇ahk̇aṅw, pumuy sivikimi panaya. \v 4 Noqw pay k̇aysiwhqam lavayit nanaptaqam tūtuptsiwa; noqw tahtaqt tsivót‐sikip sōmorit pahsa’haqam aw öki. \v 5 Pu ōviy qavoṅvaqw pumuy moṅwímat‐niqw, wukw’aymat‐niqw, tutavot tutuqaynayaqam‐niqw, \v 6 Pu God awwat mohpeq moṅwi Annas‐niqw, pu Caiphas‐niqw, John‐niqw, pu Alexander‐niqw, pu ahpiy hakim hihsa’nihqam God awwat mohpeq moṅwit sinomat Jerusalem awwat sūmi tsovalti. \v 7 Pu ōviy puma pumuy nāsami taviyaqe tūviṅtotaqe amumi paṅqaqwa: Ya uma hihta öqalat akw it yantsaki; hal ya uma hakiy natṅwaniyat aw yank̇aṅw panhti? \v 8 Noqw pahsat Peter Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwk̇aṅw amumi paṅqawu: Uma aṅ sinmuy amuṅaqw momṅwitu, pu Israel‐sinmuy amuṅaqw wukw’a’yatu, \v 9 Kurs k̇a pi itam pu’ it tālat ep tūviṅtiwni, hin it tāqat qapasiwtaqat ep lolma tumaltiwhqata, pu hin pam qalaptuqat ep’e. \v 10 Noqw ōviy hapi nu sohsokmuy umumi paṅqawni; pu sohsokmuy Israel‐sinmuy amumii: Uma hapi it Jesus Christ Nazareth aṅqw tāqat nahoylehtsit aw muayaqw, God so’pumuy amuṅaqw put ahoy tātayna; noqw i’ tāqa put ahpiy yep umutpik pasiwk̇aṅw wunu. \v 11 Jesus Christ owat ánk̇aṅw, umuy kīlalwaqamuy amuhpiy ayo tūviwhqa tuyqaveq paki. \v 12 Pi itam put natṅwaniyat‐sa ahpiy ayo nö́ṅakni, qa hakiy sukw ahpiy’o; pi tūwaqalvoqhaqami qa suhk̇a hak God ahpiy ayo Tūooyhqa yan túṅwantiwa. \v 13 Noqw puma Peter‐nik̇aṅw pu John pumuy amumi nanaptaqw, kurs pay puma qa haqam pas tutuqayk̇aṅw, söqapñatnik̇aṅw, pas qa tuhtusk̇aṅw yuaataqw, puma kātayuṅwa; nihqe amumi māmatsyaqw, kurs puma Jesus amum hinnumṅwu. \v 14 Pu tāqa qalaptuqa pumuy amumum wunuqw, puma aw tāyuṅqe kurs put ep hiṅqaqwani. \v 15 Noqw puma pumuy tsovawtaqamuy amuṅaqw yámakniqat puma amumi paṅqaqwat, pahsat put yuaatotaqe, \v 16 Paṅqaqwa: Ya sen itam imuy tāqatuy hintsanyani? Suyan pi puma a’nö hihta tumaltaqw pam pantaqa Jerusalem ep ki’yuṅqamuy sohsokmuy amumi mātakti. Noqw kurs itam hin pumuy qa panhtiqat paṅqaqwani. \v 17 Noqw pay i’ qa pas sinmuy amuhpa’ kúrukniqat ōviy itam pumuy pavan tsāwinayaqw, puma pāpu qa hakiy aw it natṅwanit aṅ yuaatani, kitota. \v 18 Pu puma pumuy wáṅwayyaqe mēwaya; nihqe pāpu puma Jesus natṅwaniyat aṅ qa yuaataniqat, pu qa tūtutuqaynaniqat amumi paṅqaqwa. \v 19 Noqw Peter John amum lavayhtiqe, amumi paṅqawu: Huvupatpi úmuyniqw himuwa God atpip súanta, sen itam umumi pas tūqaytani, sen itam it God awwat tūqaytani? \v 20 Kurs pi hin tis itam hihta aw yórikqey, pu navotqey qa yuaatani, kita. \v 21 Noqw pay puma sinmuy amumi tuhtusyaqe, hin kurs pumuy sisvinayani; nihqe ōviy puma piw pumuy tsāwinayat, mātapya, sinom sohsoyam hin hiniwhtiqat ep God pas hihtalalwaqw ōviy’o. \v 22 Pi it hakiy tāqat ep himu hihta tuawi’taqa tumaltiwhq qalaptuqw, pam hak lȫp sunat ep hóyokiwtaqat yahsaṅwi’ta. \s1 The Believers Pray for Boldness \p \v 23 Noqw puma mātaviwhqe sinomuy amumii; nihqe ima God awwat momṅwit wukw’a’yatuy amumum pumuy hintsatsnaqat puma pumuy sohsok āawna. \v 24 Noqw puma put nanaptaqe, sun unaṅway God aw lavayhtotiqe paṅqaqwa: Tutuyqawhqa, God, um hapi ōveqatsit yuku, pu tūwaqatsita, pu pātuwaqatsita, pu sohsok put aṅ hihta hinyuṅqata. \v 25 Ura um uhtumal’ayay David moayat ahpiy paṅqawu: Ya hīhihtu sinom hinoqw itsívutoti; pu sinom hihta an’e’wakw tunatyaltoti? \v 26 Tūwaqatsit ep momṅwit hoṅva, pu nuhtumi momṅwit Tutuyqawhqat ehpewi natsvalaya, pu Moṅw’asniyat ehpewii. \v 27 Pay pas antsa i’ Herod, pu Pontus Pilate, puma imuy pay qa‐Israel‐sinmuy‐nik̇aṅw pu pas Israel‐sinmuy amumum Jesus Uhtiy Qahováriwtaqat ehpewi sūmi tsovalti, Uhmoṅw’asniy ehpewii, \v 28 Um aṅwu pay hisat uhmay, pu uhwuwniy akw hin pasiwnaqat anhtotiniqe ōviy’o. \v 29 Taay, Tutuyqawhqa, um pumuy tsatsáwinpiyamuy aw yórikni; noqw uhtumal’a’yam qanalmaqasyak̇ahk̇aṅw uhlavayiy yuaatotaniqat um amuṅem pan yúkuni. \v 30 Um uhmay akw nuhtumi unaṅwtave’ tūqalaptsintani; pu k̇ātatayhpit hihta tuawi’yuṅqat, Jesus Uhtiy Qahováriwtaqat natṅwaniyat aṅ tumalay’tani, kitota. \v 31 Noqw puma nānawaknaqe yukuyaqw, pumuy haqam tsovawtaqat ep tayayayku; noqw puma sohsoyam Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwk̇ahk̇aṅw, qanalmamqasyak̇ahk̇aṅw, God lavayiyat yuaatota. \s1 All Things Together \p \v 32 Noqw ima tuptsiwni’yuṅqam sohsoyam sun unaṅway’yuṅwa, pu sun tunatyawyuṅwa; piw qa hak amuṅaqw hihta himuy pas himuy’taqe paṅqawlawu; puma sohsok hihta sūmi himuy’yuṅwa. \v 33 Noqw ayaiwyuṅqam Tutuyqawhqat Jesus ahoy tātayhqat a’nö lay’taqat yuaatota; noqw pumuy sohsokmuy amumi ōkwalni qaöwivitsiwta. \v 34 Piw qa hak pumuy amuṅaqw hihta akw okiwhinta; puma hihsa’nihqam aṅqe’ tutskwat, pu kīkihut himuy’yuṅqam put huyantivayaqw, huyiwhqat hihk̇ayat kīvantaqe, \v 35 Ayaiwyuṅqamuy amutpipo put ōoya; noqw hak hihta ṅastaniqw puma put maqayaṅwu. \v 36 Noqw hak Joses ayaiwyuṅqamuy amuhpiy Barnabas yan túṅwantiwhqa (pam Tsākw‐ep‐suyan‐unaṅwa i’nihqe pam’i) Levi‐wuṅwa, Cyprus aṅqw sino, \v 37 Tútskway’taqe put húyaqe, sīvat kívahqe ayaiwyuṅqamuy amutpipo put oya. \c 5 \s1 Ananias and Sapphira \p \v 1 Noqw hak tāqa Ananias yan mātsiwhqa nȫmay Sapphirat amum tutskway huya; \v 2 Nit soq hihk̇ayat hihsa’ nēṅemta; noqw nȫmaat amum put navoti’ta; nihqe pay qa sohsok kívahqe, ayaiwyuṅqamuy amutpipo put oya. \v 3 Noqw Peter paṅqawu: Ananias, ya um hinoqw Qahováriwtaqat Hikwsit aw atsátaniqat, pu tutskwat hihk̇ayat hihsa’ nēṅemtaniqat Satan uṅ pan unaṅwtoyna? \v 4 Puyaw pam nāt qa huyiwhqe, qa uhhimu; pu pam huyiwhqe ya qa um hihk̇ayat aw moṅwi? Ya um hinoqw yanhaqam uh’unaṅwpeq tunaltyalti? Um qa sinmuy amumi atsáta; pi um God aw atsáta. \v 5 Noqw Ananias yan lavayit navotqe, aṅqe’ minukt mōki; noqw sohsoyam it nanaptaqam pas maqastoti. \v 6 Noqw hakim tōtim hoṅvaqe put mok̇ahtotat, ihpo hóroknayaqe haqam tavimaya. \v 7 Pu ahpiy k̇a tāwa aṅhqe pāyis qöniltiqw, pahsa’haqam nȫmaat hiniwhtiqat qa navoti’k̇aṅw ep paki. \v 8 Noqw Peter lavayhtiqe put aw paṅqawu: Kurs nuy āawnaa, ya pay uma pas yahsa’ ōviy tutskwat huya? Noqw pam paṅqawu: Owi, pay pahsa’ ōviy’o. \v 9 Pahsat pu Peter put aw paṅqawu: Ya hintaqw ōviy uma Tutuyqawhqat Hikwsiyat aw hepniqey sun unaṅwti? Meh, uhpuwsuṅway tavimayaqam hötsiwmi ökiwiwta; nihqe puma uṅ yaṅqw haqami taviwisni. \v 10 Noqw pahsat pay pam put kukmiq munukt mōki; noqw tōtim ö́kihqe put mokput tutwa; nihqe paṅqw put hóroknayaqe, puwsuṅwayat ehpeq taviya. \v 11 Noqw sohsoyam Jesus aw tōnawtaqam put ep pas tsātsawna, pu’ hakim hihsa’nihqam it nanaptaqam pīwu. \s1 Miracles and Wonders \p \v 12 Noqw ayaiwyuṅqamuy māyamuy ahpiy k̇ātatayhpi hihta tuawi’yuṅqa sinmuy amuhpa’ tumalay’tiwa. (Noqw puma sun unaṅway haqam Solomon tuhöoyat ep tsovawta. \v 13 Pu ahpiy mimuy amuṅaqw soon hak pumuy amumi tōnaltiniqey kurs suhtaq’ewni; noqw sinom pumuy pas hihtay’yuṅwa. \v 14 Noqw tūtuptsiwaqam Tutuyqawhqat aw wūhaq’iwma, k̇aysiwhqam tahtaqtu, pu momoyamu.) \v 15 Noqw ōviy sinom tūtuyyaqamuy kisk̇ami tsamvantaqe, ahpat, pu puvuwhpit aṅ ōoyya, hísatniqw Peter paṅqe’niqw ṅas’ew kihsiwniat hihtawat ep kistamantaniqat ōviy’o. \v 16 Pu Jerusalem ahpiy hāhaqe’ kitsókit aṅqw qaan’ewakw hintaqam sinom tūtuyyaqamuy tsamk̇ahk̇aṅw ökiwta, pu hakimuy tuyoy’e’wakw hīhikwsimuy akw qa kwaṅwáhinyuṅqamuyu; noqw puma sohsoyam qalaptuya. \s1 The Apostles Persecuted \p \v 17 Pahsat pu God awwat mohpeq moṅwi wunuptu, pu put an tunatyawyuṅqamu, ima Sadducee‐sinom tōnawtaqamu, nihqe puma itsívutotiqe, \v 18 Ayaiwyuṅqamuy amumi may’yuṅqe, pumuy sumisivikit aw taṅatota. \v 19 Noqw pay Tutuyqawhqat hoṅviayaat mihikq sivikit uutspiyat hötahtat, pumuy paṅqw ipwaqe, amumi paṅqawu: \v 20 Yupavé, uma God kīyat ep hoṅk̇ahk̇aṅw, it qatsit hin hintaqat nuhtumi sohsok yuaatotani. \v 21 Noqw puma yan nanaptaqe, suits talavay God kīyat aw yuṅqe, pep sinmuy tutuqaynaya. Noqw God awwat mohpeq moṅwi pitu, pu put ámumyaqamu, nihqe wuwan’aymuy tsovala, pu sohsokmuy Israel‐sinmuy amuṅaqw wukw’a’yamuyu; nihqe sivikimi pumuy tsamwisniqat hakimuy ayatota. \v 22 Noqw ayaiwyaqam ep ö́kihqe, pumuy sivikive qa tutwat puma áhoyyaqe tūawvaya; \v 23 Nihqe paṅqaqwa: Pay as pas sivikimi hūrs uhtsiwta; noqw tūtuwalaqam ihk̇aqe hötsíwhpa hōñi. Noqw itam aw hötayaqe, ahpave qa hakiy tutwa. \v 24 Noqw God awwat susmohpeq moṅwi, pu God kīyat ep tuwalanmoṅwi, pu God awwat mohpeq momṅwit it nanaptaqe, hin i’ haqami hiniwhtiniqat wūwantota. \v 25 Noqw pahsat hak pítuhqe pumuy āawnaqe paṅqawu: Meh, ura uma imuy tahtaqtuy sivikimi taṅatotaqw, puma God kīyat ep hoṅk̇ahk̇aṅw sinmuy tutuqaynaya. \v 26 Pahsat pu tuwalanmoṅwi, hoṅvia’yatuy tsamk̇aṅw amuminihqe pumuy paṅqw pās tsāma, sinmuy mamqasqe ōviy’o, taq k̇a puma pumuy tatatupyaniq’ö. \v 27 Pu ōviy puma pumuy moṅwtsovawtaqamuy amutpipo tsamvaya. Noqw God awwat susmohpeq moṅwi pumuy amumi paṅqawu: \v 28 Ura itam umuy pās mēwayaqe, uma Jesus natṅwaniyat qa aṅ tūtutuqaynayaniqat umumi paṅqaqwa, nōqa? Noqw meh, tuwat soq uma Jerusalem ep umuhtutuqayhpiy aṅqe’ kúruknayaqe, it tāqat qatsíyat itamuy tukopnayaniqey anyuṅwa. \v 29 Pahsat pu Peter mímuywatuy ayaiwyuṅqamuy amumum lavayhtiqe paṅqawu: Pay kurs pi hin itam God qa awwat tuqayvastotamantani, qa sinot aw’i. \v 30 Itanamuy aw yantaqaam God as Jesus wunuptsinaqw, uma put himutskit ep hahyaqe nīnaya. \v 31 Noqw God put putvaqe momi tavi, pam motisinoniqat, pu ayo Tūooyniqat ōviy’o, Israel‐sinmuy nāp tunatyay aṅqw lasne’, pumuy qaanhtipuyat ayo yúkuniqe ōviy’o. \v 32 Noqw itam hapi īit navoti’yuṅqe, put tuawi’yuṅwa, pu i’ Qahováriwtaqat Hikwsit pīwu, put hapi God put tunatyayat aṅ hinwisqamuy amumi nóaṅwu. \v 33 Noqw puma put nanaptaqw, pavan unaṅwaam tuyvaqw, puma pumuy qöqyaniqey nānami yuaatota. \v 34 Pahsat pu hak Pharisee‐sino Gamaliel yan mātsiwhqa, tutavot tūtutuqaynaqa pumuy tsovawtaqamuy amuṅaqw wunuptu; pam hak sohsokmuy amuhpiy k̇aptsiwta; nihqe ima ayaiwyuṅqam pay hāk hihsavo nö́ṅakniqat paṅqawu. \v 35 Pahsat pu pam tsovawtaqamuy amumi paṅqawu: Uma Israel‐sinom tahtaqtu, uma imuy hintsatsnaniqey wūwantotaqey ep tunatyaltotini. \v 36 Taq pay nāt ura qa pew pituqw, hak Theudas mātaktiqe pas himunihqey pan nāyuaata. Noqw ura put hakiy aw tahtaqt sunát‐sikip sunat pahsa’haqam natsk̇aya. Noqw ura pam nīniwhq, sohsoyam put aw tuqayvastotaqam tatslakqe, qa háqamtoti. \v 37 Pu it tāqat aṅk ura hak Galileet aṅqw Judas nāmataqta, nāventiwhqat ep’e, nihqe k̇aysiwhqamuy naṅk wīsila; pamwa piw mokq, sohsoyam put aw tuqayvastotaqam ahtsavala. \v 38 Noqw ōviy nu umumi paṅqawni: Uma imuy sinmuy amumi qa hintsatsk̇ani, uma qa amumi may’yuṅwni; pay i’ yan tunatya, pu tumala kurs pay sinmuy amuhpiynen pay soon aniwhtini; \v 39 Taq k̇a pam pantaqa God ahpiy hintaniqw soon uma put símoknayani, taq nāphisat k̇a uma God aw rohomnumyani, kita. \v 40 Noqw puma put lavayiyat kwusuya; nihqe ayaiwyuṅqamuy wáṅwayyaqe, a’nö wuvahtotat, pāpu puma Jesus natṅwaniyat aṅ qa yuaatotaniqat amumi paṅqaqwat mātapya. \v 41 Noqw puma hahlayk̇ahk̇aṅw moṅwtsovawtaqamuy amuṅaqw ahpiyya, kurs puma nuhtum put natṅwaniyat ep hamanhintsaniwyaniqey hihk̇ay’vayaqe ōviy’o. \v 42 Noqw puma nāqavo God kīyat ep‐nik̇aṅw pu sohsovik kīnawit Jesus pas Christ‐nihqat tūtutuqaynayaqey, pu yuaatotaqey qa qe’iwwisa. \c 6 \s1 The Seven Helpers \p \v 1 Noqw ephaqam tuptsiwni’yunqam wūhaq’iwmaqw, Greek‐sinmuy amuhkwa yuaatotaqam Hebrew‐sinmuy amumiq qayan unaṅway hiṅqaqwa, puma nāqavo hihta akw tūvaaṅwank̇ahk̇aṅw pumuy amuṅaqw koṅnanalvutuy tatami’yuṅqw ōviy’o. \v 2 Pahsat pu pakwt lȫq sihk̇ay’taqam ayaiwyuṅqam sohsokmuy tuptsiwni’yuṅqamuy tsovalayaqe, amumi paṅqaqwa: Soon tis pi itam God lavayiyat mātavi’k̇ahk̇aṅw tūnopni’yuṅqw pam súantani. \v 3 Oviy uma umuṅaqw hakimuy tsaṅe’ tahtaqtuy amumi lomanavotit namorstotani, hakim Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwyuṅqamuyu, pu suan wuwni’yuṅqamuyu. Noqw puma it yantaqat aw tunatyawyuṅwniqat itam ep pumuy o’yani. \v 4 Nīk̇aṅw itamwat nāwakinpit, pu lavayit tumalay’yuṅwniqey aw‐sa yuki’yuṅwni. \v 5 Noqw i’ yan lavayi sohsokmuy sinmuy amumi lomatöqti. Noqw ōviy puma hakiy Stephen qapēvewnit, pu Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwtaqat namorstota, pu Philip, pu Prochorus, pu Nicanor, pu Timon, pu Parmenias, pu Nicolas, pam hak Antioch aṅqwnihqe qa‐Jew‐sínonik̇aṅw Jew‐sinmuy amún tuptsiwni’ta. \v 6 Nihqe puma ayaiwyuṅqamuy amutpipo pumuy o’ya. Noqw puma amumi matyawk̇ahk̇aṅw, amuṅem nānawakna. \v 7 Noqw God lavayiat suyhtsepṅwat öqawi’ma, noqw wūhaqti; noqw God awwat momṅwituy amuṅaqw k̇aysiwhqam it tuptsiwnit kwusuyaqe aṅ hinwisa. \s1 The Arrest of Stephen \p \v 8 Noqw Stephen qapēvewnit, pu öqalat akw qaöwíhink̇aṅw sinmuy amuhpa’ hīhihta k̇ātatayhpit hintsaki, pu hihta supsiwyuṅqata. \v 9 Noqw tsotsvalki Mātaviwyaqamuy Tsotsvalkiamu yan túṅwantiwhqat aṅqw hakim hoṅvaqe Stephen amum nāṅwuy’yuṅwa, pu Cyreniat aṅqw sínomu, pu Alexandriat aṅq’ö, pu Ciliciat‐nik̇aṅw Asiat aṅq’ö. \v 10 Noqw Stephen Hikwsit ahpiy suan lavayhtiṅwuniqw, puma kurs hin put áṅwutotani. \v 11 Pahsat pu puma hakimuy tahtaqtuy pan unaṅwtoynayaqw, puma paṅqaqwa: Itam aw tūqayyuṅqw Moses aqw qalomáhiṅqawu, pu God aqw’a. \v 12 Kitotaqe sinmuy hin unaṅwtoynaya, pu wukw’a’yatuyu, pu tutavot tutuqaynayaqamuyu. Noqw puma Stephen aw ö́kihqe, ṅuayaqe, moṅwtsovawtaqamuy amumi wikvaya. \v 13 Nihqe hakim put ehpewi hihta atsátotaniqamuy momi o’yaqw puma paṅqaqwa: Pas i’ tāqa panis tuwat it pas k̇aptsiwtaqat kīhut, pu hin hinwisniqat tutavot aqw qalomáhiṅqawlawu; \v 14 Oviy pi itam aw tūqayyuṅqw, paṅqawu: Yaw i’ Jesus Nazareth aṅqw tāqa it kīhut sahpuknani, pu yaw Moses itamumi itahhintsakpiy tutaptaqat aw alöṅtani. \v 15 Noqw moṅwtsovawtaqam sohsoyam Stephen aw tāyuṅqw, pas pitsáṅwaat hakiy God hoṅviayayat taywayat anta. \c 7 \s1 Stephen’s Speech \p \v 1 Pahsat pu God awwat mohpeq moṅwi Stephen aw paṅqawu: Ya pas pay ima hiṅqaqwaqw panta? \v 2 Noqw pam paṅqawu: Tahtaqtu, isinomu, itanamu, kurs huvam tuqayvastotaa! Ura itana Abraham nāt Charran ep qa qátuhqe, Mesopotamiat ep qatuqw, God lolmat tālawṅwat pitsáṅway’taqa put aw mātakti; \v 3 Nihqe aw paṅqawu: Um uhtutskway, pu uhsinomuy amuṅaqw ahpiyni; nen nu tutskwat uṅ āawnaniqat um aqwni. \v 4 Pahsat pu pam Chaldia‐sinmuy tutskwayamuy aṅqw ahpiynihqe, Charran‐tutskwat ep qatuptu. Noqw put naat mokq paṅqw pu God it tutskwat uma ep pu’ yesqat aw put nahlakna. \v 5 Nīk̇aṅw pam pep hihsaqhaqam himuy’taniqat pam put qa maqa; pas qae, qa ṅas’ew haqami wuhkukniqat pahsaq’a; nīk̇aṅw pam put pas máqaniqey aw paṅqawu pu’ aṅk put ahpiy sinototiniqamuyu. Noqw puma put himuy’yuṅwni, put aw kita, nāt pam qa ti’taq’ö. \v 6 Nihqe God yan lavayhti: Yaw put ahpiy aniwhtotiqam haqam qa nāp tutskway ep hinnumyani; noqw yaw pep sinom pumuy tusoqtuwiktotani; nen súnat‐sikip sunat yahsaṅwuy aṅ pumuy okiwsahsanyani. \v 7 Pu ason hihtuwat sinom pumuy tusoqtuwiki’yuṅqw nu pumuy amuṅem hinwat yúkuni, kita God; pu ason pantaqat atsva puma paṅqw nóṅak̇e’, yep nuy tumalay’yuṅwi. \v 8 Noqw God put aw pasiwnaqe, poṅotkituvoyla put tuawi’taniqat pan put aw yuku; noqw ōviy Isaac tihtiwhq, Abraham nanalsikis talqat ep put poṅotku; noqw Isaac Jacob pantsana; noqw Jacob pakwt lȫq sihkay’taqamuy timuy piw pantsanhta. Noqw puma hapi itahwu’yamu. \v 9 Noqw wūwuyom Joseph atsviy unaṅtuyvayaqe, Egypt aqw put huyaya; noqw God put amum yantaqe, \v 10 Sohsok kānanvotpiyat aṅqw put ayo tavi’ma; pu Egypt epeq moṅwit Pharoaht aw put lomamataqta, pu súanwuwnitoyna. Noqw pam put Egypt aw moṅwtavi, pu put amum ki’yuṅqamuy sohsokmuy amumii. \v 11 Noqw Egypt aṅ ahsupoq tsö́ṅösti, pu Chanaan aṅ’a, noqw sinom okiwhtoti; noqw itanam qa tunöstutwa. \v 12 Noqw yaw Egypt epeq söhövosi óyihqat Jacob navotqe, mohti itanamuy paṅsoq hōna. \v 13 Nit pu piw yaw Joseph haknihqey pāvamuy āawna; noqw Joseph sinomat hákimyaqey Pharaoht āawniwa. \v 14 Pahsat pu Joseph nay Jacob wáṅwayi, pu sohsokmuy sinomuyu, payhp sunat‐nik̇aṅw aṅqw pakwt tsivot sihk̇aytaqamuyu. \v 15 Noqw ōviy Jacob Egypt aqw’a; nihqe pam pepeq mōki, pam’i pu itanamu. \v 16 Noqw pumuy tokoyamuy Sychem aw kiwisqe, pep tuamqölöt aqw taṅatota, ura Abraham Sychem ep hakiy Emmor tímuyatuy amuṅaqw sīvat akw put tuihqat paṅsoq’a. \v 17 Noqw hihta awinit God Abraham aw qaöwívasiwnaqat aw hayiṅwtiqw, sinom Egypt epeq natkototaqe suhpanti. \v 18 Noqw pas suhk̇a moṅwi Joseph qa tuwi’taqa moṅwqenit ep wunuptu. \v 19 Nihqe pam hak itanamuy amumi tutuhistivaqe pumuy okiwsahsanqw, yaw timat qa yesniqat ōviy puma titipostuy ihk̇e tatamlalwaniqat pam nāwakna. \v 20 Pan yēsiwhq, Moses tihtiwa; nihqe yaw súhimu; nihqe payhkomuy mūmuyawhtuy aṅ nay kīyat ep aw unaṅwtaviwta. \v 21 Noqw pam haqami tūviwhq, Pharaoht tiat māna put wikqe, put nēṅem wuṅwna. \v 22 Noqw Moses Egypt epeq sinmuy hihta wuwantuwiyamuy aṅ sohsok tuwi’taqe, a’nö lay’taqat lavayi’ta, pu hintsakpit’a. \v 23 Noqw pam lȫp sunat yahsaṅwni’k̇aṅw, pas nāp sinomuy, Israel‐sinmuy, amumi kurs pohtaniqey unaṅwti. \v 24 Noqw suhk̇a qaanhintsahtsaniwhq, pam túwahqe eṅem lavayhti; nihqe eṅem nāoyhqe Egypt‐sinot nīna. \v 25 Suhpan as God put ahpiy put sinomuyatuy ayo óyaniqat puma māmatsyaniqat pam wūwaqe ōviy’o. Noqw puma qa māmatsya. \v 26 Pu qavoṅvaqw hakim nāyawhq, pam amumi pítuhqe as piw pumuy nāmi pö́hiknaniqey wūwaqe amumi paṅqawu: Soh, tāqatu, uma nātupkomu; ya uma hinoqw nāyuyuyhna? \v 27 Noqw sinosṅway qaanhintsahtsanqa Moses ayo naatsqöqna paṅqawk̇aṅwo: Ya hak uṅ itamumi moṅwtavi? Puyaw hak uṅ itamuy hin yukunaniqat aw uṅ tavi? \v 28 Ya um tāvok Egypt‐sinot nīnaqe, nuy piw nīnaniqe ōviy’o? \v 29 Yan pam hiṅqawhq, pahsat pu Moses Egypt aṅqw wāyaqe, Madian‐tutskwat ep qatuptu; nihqe pam pep lȫqmuy tīyotuy tímuy’va. \v 30 Noqw lȫp sunat yahsaṅwuy aṅ ruhpakq, pep pu’ qayēsiwhpuve tūkwit Sinat ep Tutuyqawhqat hoṅviayaat himutskit uwiwitaqat aṅqw put aw mātakti. \v 31 Noqw Moses put túwahqe, pep himu hintaqat aw wūwantaqe, as aw tātayniqe, ōviy aw nakwsuqw, Tutuyqawhqat tönaat put aw paṅqawu: \v 32 Nu hapi umunamuy aw yantaqaam God, Abraham aw yantaqaata, pu Isaac, pu Jacob aw yantaqaamu. Pahsat pu Moses tsawnaqe tururuykuqe, kurs hin aw tātayni. \v 33 Pahsat pu Tutuyqawhqa put aw paṅqawu: Um uhtotsiy óyani, taq um pas hihta ep wunu. \v 34 Pay nu pas Egypt epeq isinmuy okiwhinyuṅqat antsa yori; pu nu pumuy eykitotaqw navota. Nihqe nu pumuy put aṅqw qenivo oyaniqe ōviy hāwi. Noqw taa, nu uṅ Egypt aqw hōnani. \v 35 It Moses hapi ura puma qanānakwhaqe aw paṅqaqwa: Ya hak uṅ itamumi moṅwtavi? Puyaw hak uṅ itamuy hin yukunaniqat aw uṅ tavi? Ura kitota. Noqw pay God put moṅwtavi; piw pam sinomuyatuy amumi put ayata, pam hoṅviayat himutskit aṅqw put aw mātaqtiqat māyat ahpiy pumuy ayo ōoyniqat ōviy’o. \v 36 Pam hapi Egypt epeq hīhihta k̇ātatayhpit hihta tuawi’yuṅqat tumaltat, pumuy paṅqw ipwa, pu patuphat Pālaṅpu yan mātsiwhqat aṅqee, pu qayēsiwhpuvee, lȫp sunat yahsaṅwuy aṅ’a. \v 37 I’ Moses hapi ura Israel‐sinmuy amumi paṅqawu: God Umuhtutuyqawhqa umuhsinomuy amuṅaqw umuṅem lavay’ayat wunuptsinani, nuy hímunihqat pan’i; uma put aw tūqayyuṅwni. \v 38 I’ hapi qayesiwhpuve tsovawtaqamuy amumum hinnuma, pu tūkwit Sinat epeq put aw yuaaykuqat hoṅviayat ámuma, pu itanamuy amumuma. I’ hapi hak taytaqat lavayit itamumi mātapniqey ōviy put makiwa. \v 39 Noqw itanam put aw qa tuqayvastotaniqey nānawaknaqe, put nahpiy ayo tūvayaqe, unaṅwpeq ahoy Egypt aw namtökya; \v 40 Nihqe Aaron aw paṅqaqwa: Itamuy hihtuy amumi yanyuṅwniqamuy itamuṅem yukuhtaa; noqw puma itamupyeve hinwisni. Pay pi itamuy Egypt aṅqw nö́ṅaknaqa Moses kurs haqamii, kitota. \v 41 Nihqe ép puma wakashoyat yukuyaqe, wutsit aw hom’ooyyak̇ahk̇aṅw, nāp may akw hihta tumaltotaqey ep hahlayya. \v 42 Pahsat pu God pumuy amuṅaqw ayo namtökqe, ōvaqe hihtuy qaan’ewakw hintaqamuy amumi nāwakinwisniqat aw pumuy mātavi; pay pi ura God lavay’aymuyatuy pēniyamuy aṅ yan pey’ta: Ya pas antsa pay uma lȫp sunat yahsaṅwuy aṅ qayēsiwhpuve inumi hihtuy qö́yank̇ahk̇aṅw, hom’ooyya, uma Israel‐sinomu? \v 43 Qa hin’i; uma Moloch mötsápkiyat yawnumya, pu aw umuhyantaqay Remphan sōhuyata; uma hihtuy pumuy amún sosniwyaqamuy yukuhtota amumi nāwakintotaniqe ōviy’o. Noqw ōviy nu umuy Babylon yupqöymiq tsamni, yan’i. \v 44 Itanam pi ura qayēsiwhpuve hihta tuawi’taqat mötsápkit pasiwyuṅwa, hin pam Moses aw tutaptaqat pan’i. Nihqe ura Moses aw paṅqawu pam hin yukiwtaqat aw yórikqey pan put yúkuniqata. \v 45 Noqw pu amuṅk itanam Joshuat\f + \fr 7:45 \ft Pam Greek‐sinmuy amuhkwa Jesus.\f* amum hīhihtuy sinmuy tutskwayamuy kwahanayaqe, ep put kwusivaya, ura God itanamuy amupyeve pumuy haqami lālayi; noqw mötsápkihu David qatsíyat aw pahsavo pep wunu. \v 46 Noqw pam God aṅqw paaṅwaniwhq, as Jacob aw yantaqayat God eṅem kītaniqey unaṅwti. \v 47 Noqw Solomon hapi put eṅem kīta. \v 48 Noqw pu pas Sus’oveqnihqa kīkihut sinmuy māyamuy akw yukiltotiqat qa aṅ qatu; pi ura God lavay’ayay ahpiy paṅqawu: \v 49 Oveqatsi imoṅw’atsvewa, pu tūwaqatsi iwuwukpi. Ya uma inuṅem kīhut yukuyani? kita Tutuyqawhqa. Ya sen nu pep nāsuṅwnani? \v 50 Ya īi himu qa sohsoy imay akw yukilti? \v 51 Is uma hihtu qa ṅöyaltotiṅwuqamu, a’nö unaṅway’yuṅqamu, pu naqsöp’iwyuṅqamu! uma sutsep Qahováriwtaqat Hikwsit aw rohomnumya; uma umunamuy hinyuṅqw amunyuṅwa. \v 52 Ya umunam God lavay’aymuyatuy hihtawat qa okiwsasna? Pu ura hak Súantaqa pituniqat hakim aṅwu pay lavayhtotiqamuy puma qöqya; noqw yepehaq uma put nuhtumi mātapyaqe nīnaya. \v 53 Uma as ōveqatsit aṅqw hoṅvia’yatuy amuhpiy tutavot ömahtotak̇aṅw, qa aṅ hinwisa, kita. \s1 The Stoning of Stephen \p \v 54 Noqw puma it nanaptaqe, pavan pas unaṅwso’qe, tamay ṅuritota. \v 55 Noqw pam Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwk̇aṅw ōveqatsit aqwhaqami taytaqe, God lolmat tālawṅwayat‐nik̇aṅw pu Jesus God putvaqe wunuqw tuwa; \v 56 Nihqe paṅqawu: Meh, nu ōveqatsit aw hötsíltiqw tuwa; noqw Sinot Tiat God putvaqe wunu. \v 57 Pahsat pu puma a’nö hiṅqawk̇ahk̇aṅw, naqvuy útatotat, sūsaq put aw yuhtukqe, \v 58 Put kīṅaqw haqami tūvayaqe, tatatupya. Noqw put ehpewi hiṅqaqwaqam hakiy puhuwuṅwiwtaqat Saul yan mātsiwhqat kukmiq yuwsiy o’ya. \v 59 Noqw puma Stephen tatatupyaqw, pam God aw okiw taqa’naṅwtiqe paṅqawu: Tutuyqawhqa Jesus, um okiw ihikwsiy kwusuni, kita. \v 60 Pu pam tamötswunuptuqe, pas tönay aṅqe’ paṅqawu: Tutuyqawhqa, um okiw it qaanhtiput pumuy qa tukopnani, kita. Yan pam lavayhtit mōki. \c 8 \s1 Saul Persecutes the Church \p \v 1 Noqw puma put nīnantotaqw, Saul amún unaṅway’ta. Noqw put tāwat ep Jerusalem epeq Jesus aw tōnawtaqamuy amumi qaan’ewakw hintsaktivayaqe, pumuy okiwsahsantivaya. Noqw puma sohsoyam Judeat, pu Samariat aṅ ahsupoq hāhaqe’ ahtsavalya, pay ima ayaiwyuṅqam‐sa qe’ya. \v 2 Noqw hakim unaṅwvastahtaqt Stephen haqami taviwisqe, okiw put ep a’nö tsaykita. \v 3 Noqw tuwat Saul Jesus aw tōnawtaqamuy amumi hintsaktivaqe, sohsovik kīnawit papkinuma, nihqe tahtaqtuy, pu momoymuy sivikimi lölökinlawhqe, taṅatima. \s1 The Gospel Preached in Samaria \p \v 4 Noqw ōviy aṅqe’ ahtsavalyaqam sohsovik nuhtumi lavayit yuaatota. \v 5 Pahsat pu Philip Samariat ep wuhkokitsokit aqwnihqe, nuhtumi Christ yuaata. \v 6 Noqw pam hihta yuaataqw, sinom aw tūqayk̇ahk̇aṅw sun unaṅway put aw unaṅwtavi’yuṅwa, hihta k̇ātatayhpit supsiwyuṅqat hintsakqat aw tayk̇ahk̇aṅwo, \v 7 Pas qalomáhihikwsim pumuy akw tuyqawiwyuṅqamuy k̇aysiwhqamuy amuṅaqw a’nö hiṅqawk̇ahk̇aṅw, nȫṅantaqw ōviy’o; pu k̇aysiwhqam amuhpa’ qataytaqat tūtuyyaqam, pu qayaktaqam qalaptuya. \v 8 Noqw pep kitsókit ep sinom pas pavan hinhaqam hahlayya. \v 9 Noqw hak tāqa Simon yan mātsiwhqa pay hisat mohti pep kitsókit ep tuhisay hintsaki; nihqe Samariat ep sinmuy pas hintsani’ta; pas a’nö hímunihqey anta. \v 10 Noqw sohsoyam put aw tūqayyuṅwa, sushin’ewakw aṅqw suspavannihqat aqw pahsavoo, paṅqawk̇ahk̇aṅwo: I’ tāqa God a’nö öqalaata, kitota; \v 11 Nihqe puma put k̇aptsi’yuṅwa, pam hisatṅahaqaqw tuhisay akw pumuy hintsani’taqw ōviy’o. \v 12 Noqw Philip God moṅwtunatyayat, pu Jesus Christ yuaataqw puma tūtuptsiwaqe, kūyit akw tuvoylatoti, tahtaqtu, pu momoyamu. \v 13 Noqw Simon tuwat pas nāp tuptsiwhqe, kūyit akw tuvoylatiwa; nihqe Philip amum hinnuma. Noqw pam hīhihta kātatayhpit hihta tuawi’yuṅqat hintsakq aw taytaqe k̇ātayta. \v 14 Noqw yaw Samariat ep sinom God lavayiyat kwusuyaqat ayaiwyuṅqam Jerusalem epeq yesqam nanaptaqe, Peter John enaṅ pumuy amumiq hōnaya. \v 15 Noqw puma pumuy amumiqnihqe, puma Qahováriwtaqat Hikwsit kwusuyaniqat ōviy amuṅem nāwakna, \v 16 Pay nāt pam pumuy qa haqawat aw pituqw ōviy’o, pay panis puma Tutuyqawhqat natṅwaniyat‐sa aṅ kūyit akw tuvoylatoti. \v 17 Pahsat pu puma pumuy amumi may akw toṅokq puma Qahováriwtaqat Hikwsit makiwya. \v 18 Noqw ayaiwtaqam hakiy aw may akw toṅokq Qahováriwtaqat Hikwsit put aw noiwṅwuqat Simon pan yórikqe pumuy sīvat āawna, \v 19 Paṅqawk̇aṅwo: Uma piw nuy enaṅ it öqalat maqaqw, nu hakiy aw imay akw toṅokq pam Qahováriwtaqat Hikwsit makiwmantani. \v 20 Noqw Peter put aw paṅqawu: Pay nam uhsiva umum súlawhtii, God kuwahtipuat pay sīvat akw tuiwṅwuqat um pan wūwantaqw ōviy’o. \v 21 Um qa haqam it yantaqat ep qeni’ta, piw makiway’ta, pi uh’unaṅwa God atpip qa súanta. \v 22 Oviy um it yan uhnukpanay aṅqw lasni; nen God aw nāwaknani; noqw hisnen uh’unaṅwpeq uhtunatyay qaantaqat ep ūmi pö́hikiwni. \v 23 Taq kurs um qanut a’nö tsīvot anta; um nukpantunatyat akw sóontsaniwta. \v 24 Pahsat pu Simon lavayhtiqe paṅqawu: Uma okiw inuṅem Tutuyqawhqat aw nāwaknani; noqw uma īit hihta lavayhtiqw, okiw pam qa himuwa inumi pítuni. \v 25 Pu puma pas suyan hin navoti’taqey lavayhtit, Tutuyqawhqat lavayiyat nuhtumi yuaaykut, ahoy Jerusalem aqw’a; nihqe Samariat ep hāhaqe’ sinmuy kitsókiyamuy aṅ lomatuawit yuaatima. \s1 Philip and the Ethiopian Official \p \v 26 Noqw Tutuyqawhqat hoṅviayaat Philip aw paṅqawu: Um wunuptut tātöqni, Jerusalem aṅqw Gazat aqw pöhut aqw’a, kita. Pam paṅqe’ qayēwiwa. \v 27-28 Noqw pam wunuptut aqw’a. Noqw meh, hak Ethiopiat aṅqw tāqa okiwlawniqe Jerusalem epeq pitumaqa paṅqe’ áhoynik̇aṅw, karētay aṅqw tsokiwma. Pam nömaqtsit aw qa awiwa, Ethiopiat epeq sinmuy moṅwíyamuy wuhtit Candacet aṅqw öqalat qaöwívasiwk̇aṅw, put sohsok hihta nukṅwayat aw tunatyawta. Pu pam God lavay’ayayat Esaias pēniyat aṅ túṅwanma. \v 29 Pahsat pu Hikwsi Philip aw paṅqawu: Um pas awnen karētat ámumni, kita. \v 30 Noqw ōviy Philip put aw wárikqe, navotq pam God lavay’ayayat Esaias pēniyat aṅ túṅwanma. Noqw Philip put aw paṅqawu: Ya um hihta aṅ túṅwanmaqey mātsi’ta? \v 31 Noqw pam paṅqawu: Pay kurs pi hin’i, hal pay hak pas nuy tutuqaynaqw‐saa, pam kítahqe, Philip put aqw wūve’, amum tsokiwmaniqat pam nāwakna. \v 32 Noqw tutuvenit aṅ haqe’ yan pey’taqat pam aṅ túṅwanma: Kanēlo haqam nīniwniqey aw wīkiwhqat pam pan wīkiwa, pu mañat ārilantaqat pam atpip qa hiṅqawṅwuniqw pan pam qa hiṅqawu. \v 33 Pam qa hímuniwhtiqw, eṅem suan lavayiniqa ayo yukiwa; noqw hak sen put natkomuyatuy pohtoylani? Pi qatsíat tūwaqatsit aṅqw haqami hintsaniwa. \v 34 Noqw nömaqtsit aw qa awiwa Philip aw paṅqawu: Taa, um as okiw nuy āawnani: Ya God lavay’ayaat hakiy yuaata, sen nāyuaata, sen pay hakiy paṅqawu? \v 35 Pahsat pu Philip lavayhtiqe, haqe’ pan pey’taqat pahpiy yuaativa; nihqe put aw Jesus yuaata. \v 36 Noqw puma ahpiy panmak̇aṅw haqami pāmi pitu; noqw nömaqtsit aw qa awiwa paṅqawu: Meh, yep pāhu; ya nu kūyit akw tuvoylatiwniqw himu nuy put aw uhtsi’tani? \v 37 Noqw Philip paṅqawu: Pay pi um pas sohsok uh’unaṅway akw tuptsiwe’, panhtini, kita. Noqw pam lavayhtiqe paṅqawu: Pay Jesus Christ God tíatnihqat nu tuptsiwa. \v 38 Pahsat pu pay karēta hāk huruhtiniqat pam paṅqawu; noqw puma nāma pāmiq paki, Philip‐niqw pu nömaqtsit aw qa awiwa; noqw pam put kūyit akw tuyoylata. \v 39 Noqw puma pāṅaqw yamakq, pahsat pay Tutuyqawhqat Hikwsiat Philip haqami wīki; noqw nömaqtsit aw qa awiwa pāpu aw qa yori; nīk̇aṅw pam pahpiy hahlayhk̇aṅw, nakwsu. \v 40 Noqw Philip Azotus ep nātuwiwhqe, ahsupoq kitsókit aṅ lomatuawit yuaatinumk̇aṅw, Caesareat ep pitu. \c 9 \s1 The Conversion of Saul \r (Acts 22.6-16; 26.12-18) \p \v 1 Noqw Saul nāt pas itsívuhihkwisk̇aṅw, Tutuyqawhqat aw tuptsiwni’yuṅqamuy pavan pas hintsanniqey, pu pas qö́yaniqey tunatyawk̇aṅw, God awwat susmohpeq moṅwit aw’i; \v 2 Nihqe Damascus ep aṅqe’ tsotsvalkit aṅ sinmuy amumi put eṅem pēnayaniqat nāwakna; noqw kurs pam hakimuy tahtaqtuy, sen momoymuy Jesus aw tuptsiwni’yuṅqamuy tuwe’, pumuy somhtat, Jerusalem aqw tsamni. \v 3 Noqw ōviy pam paṅsoqnihqe, Damascus aw hayiṅwnaqw, ōṅaqw tāla put ánan’ik suhtalawva; \v 4 Noqw pam tutskwami posqe, hakiy tönayat navotq, put aw paṅqawu: Saul, Saul, ya um hinoqw nuy okiwsahsana? \v 5 Noqw pam paṅqawu: Ya um hak’i, Tutuyqawhqa? Noqw Tutuyqawhqa paṅqawu: Nu Jesus, um nuy hapi okiwsahsana. Um sökwíkinpit aqw horarataqw, pam uṅem anahaa. \v 6 Noqw pam tsawnaqe, tururutik̇aṅw, pas hin unaṅway’k̇aṅw paṅqawu: Tutuyqawhqa, noqw nu hinhtiniqat um nāwakna? Noqw Tutuyqawhqa put aw paṅqawu: Um wunuptut, kīmini; noqw ason um hinhtiniqat uṅ pep āawnayani. \v 7 Noqw tahtaqt put ámumyaqam qa hiṅqawk̇ahk̇aṅw aṅqe’ hōñi; hakiy as tönayat nanvotyak̇ahk̇aṅw hakiy qa tuway’yuṅwa. \v 8 Pahsat pu Saul tutskwaṅaqw wunuptuqe, as pōsiy púruknat, qa hihta tuwa; noqw puma put māyat ṅuy’wisqe, Damascus ep wikvaya. \v 9 Noqw pam pāyis tālat aṅ kurs hin hihta túwani, piw qa nȫsa, qa hīko. \v 10 Noqw hak tuptsiwni’taqa Ananias yan mātsiwhqa Damascus ep qatu. Noqw pam tuawyorikq, Tutuyqawhqa put aw paṅqawu: Ananias, Noqw pam paṅqawu: Yep nūu, Tutuyqawhqa. \v 11 Noqw Tutuyqawhqa put aw paṅqawu: Um wunuptut, Sūwipo kisk̇at yan mātsiwhqat awni; nen Judas kīyat ep hakiy Tarsus aṅqwnihqat Saul yan mātsiwhqat ōviy tūvintani; taq meh, pam okiwlawu, \v 12 Nihqe tuawyorikq hak tāqa Ananias yan mātsiwhqa ep pákihqe, put aw may akw toṅo pōsiy tālawnaniqat ōviy’o. \v 13 Pahsat pu Ananias lavayhtiqe paṅqawu: Tutuyqawhqa, pas yaw i’ tāqa Jerusalem epeq uhsinmuy okiwsahsanqat nu k̇aysiwhqamuy amuṅaqw navota. \v 14 Noqw yaw pam yep uhnatṅwaniy aw tatqa’naṅwyaqamuy sohsokmuy somhtaniqey God awwat mohpeq momṅwituy öqalat pasiwk̇aṅw pitu. \v 15 Noqw pay Tutuyqawhqa put aw paṅqawu: Um awni, taq pam pas inamors’awiwa; pam qa‐Jew‐sinmuy, pu pas momṅwituy‐nik̇aṅw, pu Israel‐sinmuy amumi inatṅwaniy tūawmani. \v 16 Pu nāt pam inatṅwaniy ep hīhihta aṅ qaan’ewakw okiwsaniwniqat nu put āawnani, kita. \v 17 Noqw ōviy Ananias awnihqe, kīmi pákihqe, put aw may akw toṅot, paṅqawu: Itupko Saul, Tutuyqawhqa Jesus uṅ aṅqaqwniqw ūmi mātaktiqa nuy aṅqw hōna, umuhposiy tālawnaniqat ōviy’o, pu Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwtaniqat ōviy’o. \v 18 Noqw pahsat pay himu nasiṅwput antaqa put pōsiyat aṅqw löhökq, pam pōsiy tālawnaqe wunuptu; nihqe kūyit akw tuvoylatit, nösqe, öqawhta. \s1 Saul Preaches in Damascus \p \v 19 Pahsat pu Saul Damascus ep tuptsiwni’yuṅqamuy amumum hihsavo qatu, \v 20 Nihqe āpiy tsotsvalkiva i’ Jesus God Tíatnihqat yuaatinuma. \v 21 Noqw sohsoyam put aw tūqayyuṅqam hin kurs wūwantotaqe paṅqaqwa: Ya qa i’ Jerusalem epeq it natṅwanit aw tatqa’naṅwyaqamuy hovalaqe, hakimiy panyuṅqamuy somhte’ God awwat mohpeq momṅwituy amumi tsamniqe ōviy pew pitsíwta? kitota. \v 22 Noqw tuwat Saul pas suyhtsepṅwat öqawi’maqe, Damascus ep Jew‐sinmuy yumoṅwaltaqe, pay Jesus pas antsa Christ‐nihqat amumi mātaqlawu. \v 23 Noqw ōviy ahpiy wūyavotiqw, Jew‐sinom put nīnayaniqey nanawinya. \v 24 Nihqe puma put nīnayaniqe ōviy tālö‐nik̇aṅw, pu tōkilat aṅ höhtsiwat aw tunatyawyuṅwa. Noqw yaw puma put moqmani’yuṅqw Saul navota. \v 25 Pahsat pu tuptsiwni’yuṅqam míhikiwtaqw put tuhpelat aṅ tutsáyat akw hawnaya. \s1 Saul in Jerusalem \p \v 26 Noqw Saul Jerusalem epeq pítuhqe, as tuptsiwni’yuṅqamuy amumumtiniqey anhtiqw, puma sohsoyam put mamqasyaqe, pam pas antsa tuptsiwni’taqat qa tūtuptsiwa. \v 27 Noqw Barnabas put aw unaṅwtapqe, ayaiwyuṅqamuy amumi put wikva; nihqe hin pam Damascus aqwniqw, Tutuyqawhqa put aw namtaknaqe, put aw yuaaykuqat pam pumuy āawna, pu hin Paul Damascus epeq qa tuhtusk̇aṅw, Jesus natṅwaniyat aṅ nuhtumi yuaataqata. (Noqw pep pu’ puma put kwusuya.) \v 28 Noqw Paul Jerusalem epeq pumuy amumum hinnumqe, \v 29 Qa tuhtusk̇aṅw Tutuyqawhqat Jesus natṅwaniyat aṅ nuhtumi yuaata; nihqe Greek‐sinmuy amuhkwa yuaatotaqamuy amumum put ep nāṅwuy’taqw puma put nīnayaniqey tunatyawyuṅwa. \v 30 Noqw tuptsiwni’yuṅqam put nanaptaqe, Caesareat aqw put wikyaqe paṅqw put Tarsus aqw taviya. \v 31 Pahsat pu Jesus aw tōnawtaqam Judeat, pu Galileet, pu Samariat aṅ ahsupoq yesqam suyan unaṅwtotiqe, öqawhtota; nihqe Tutuyqawhqat k̇aptsi’k̇ahk̇aṅw wūhaq’iwma, Qahováriwtaqa Hikwsi amumi unaṅwtapq’ö. \s1 Peter in Lydda and Joppa \p \v 32 Noqw Peter aṅqe’ sohsovik nakwsuqe, Lyddat epeq God sinomuyatuy amumi hāwi. \v 33 Nihqe pepeq pam hakiy tāqat Aeneas yan mātsiwhqat tuwa, put hakiy ahpa qa taytaqw, pam okiw nanal yahsaṅwuy aṅ tuyhqatsi. \v 34 Noqw Peter put aw paṅqawu: Aeneas, Jesus Christ uṅ qalaptsina. Wunuptut, uh’ahpay tsovalaa, kita. Noqw pahsat pay pam wunuptu. \v 35 Noqw sohsoyam Lyddat pu Saron ep ki’yuṅqam put aw yórikyaqe Tutuyqawhqat awwat lasya. \v 36 Noqw hak Joppat ep tuptsiwni’taqa Tabitha yan mātsiwa, pam Dorcas (Tsöviwmana) i’nihqe pam’i. Noqw i’ hak wuhti lolmat tumalay’ta, pu hīhihta akw tūvaaṅwanta. \v 37 Noqw pam ephaqam tūtuyhtiqe mōki; noqw puma put pāhomyaqe tupatsveq taviya. \v 38 Noqw pay pi Lydda Joppat áhayhpo; noqw yaw Peter pep qátuhqat tuptsiwni’yuṅqam nanaptaqe, hakimuy lȫqmuy tāqatuy paṅso ayatotaqw, pam qa sȫwunit, pumuy amuminiqat puma nāwakna. \v 39 Pahsat pu Peter nakwsuqe, pumuy amumuma. Noqw ōviy pam pituqw, puma put tupatsmiq wupnaya; noqw sohsoyam koṅnanalvut okiw put aqlap hoṅqe, tsaykik̇ahk̇aṅw nāt Dorcas pumuy amumum qátuhqe kwakwsat, pu yūyuwsit yukuhtaqat puma put aw matamintota. \v 40 Noqw pay Peter pumuy sohsokmuy paṅqw ipwat, tamötswunuptut nāwakna; nit pahsat put tokoyat aw namtökt paṅqawu: Tabitha, qatuptuu. Noqw pam pōsiy púruknaqe, Peter túwahqe, pahsat qatuptu. \v 41 Noqw pam put aw māvuyaltiqe, wunuptsinaqe, God sinomuyatuy koṅnanalvutuy enaṅ wáṅwayhqe, pumuy put āawna, kurs pam taytaq’ö. \v 42 Noqw i’ yantaqa Joppat aṅ ahsupoq nanaptiwhq, k̇aysiwhqam Tutuyqawhqat aw tūtuptsiwa. \v 43 Noqw Peter Joppat ep hakiy pūvuk̇at pöhiwantaqat Simon amum wūhakis qatu. \c 10 \s1 Peter and Cornelius \p \v 1 Noqw hak tāqa Cornelius yan mātsiwhqa, tsivót‐sikip sunat solāwamuy Italian‐sínomu yan túṅwantiwyaqamuy amumi moṅwi, Caesareat ep ki’ta. \v 2 Pam hak pās unaṅway qatu; noqw sohsoyam timat put amum God k̇aptsi’yuṅwa; pu pam hihta himuy akw sinmuy paaṅwank̇aṅw, sutsep God aw nāwakinma. \v 3 Pam hak tāwat atvelpeniqwhaqam pas suyan tūawtaqw, God hoṅviayaat put aw pákihqe, aw paṅqawu: Cornelius. \v 4 Noqw pam put aw yórikqe, tsawnaqe, paṅqawu: Ya hímuu, Tutuyqawhqa? Noqw pam put aw paṅqawu: Uhnawakinpi, pu uhnuoktutmala ōmi yayvaniwhq, God put soon suhtokni. \v 5 Noqw ōviy um hakimuy tahtaqtuy Joppat aqw ayataqw, hakiy Simon, Peter yan piw mātsiwhqat, wáṅwayyani. \v 6 Pam hakiy pūvuk̇at pöhiwantaqat Simon amum qatuqw, put kīat pātuwaqatsit qalaveq wunu. Ason pam hin hintaniqat ūmi paṅqawni. \v 7 Pu ōviy hoṅviaya Cornelius aw yuaaykuqa ahpiyniqw, pam lȫqmuy kiy ep tumal’aymuy wáṅwayi, pu solāwam put eṅem hihtayaniqe sutsep aw maqaptsi’yuṅqamuy amuṅaqw hak God k̇aptsi’taqat solāwa pīwu. \v 8 Nihqe pam pumuy sohsok īit āawnat, Joppat aqw hōna. \v 9 Noqw qavoṅvaqw puma aqwyaqe, kīmi hayiṅwni’wisq, Peter nāwaknaniqe tāwanasave kits’omiq wūvi. \v 10 Noqw pas pam tsöṅmokqe, as hihta nösniqey antaqw, nāto novalalwaqw, pam pay sawitoqwhinhti; \v 11 Nihqe ōmi hötsíltiqw tuwaqw, aṅqw himu wuyaqmötsapueway nālövaq tsukuveq som’iwk̇aṅw put aw hawtoqe, tutskwami hāwi. \v 12 Noqw sohsoy hihtu tūwaqatsit aṅ nālöq hok̇ay’yuṅqam put ep íniwyuṅwa, pu tūtuvosiptu, pu hihtu hoyoyotinumyaqam pīwu, pu masay’yuṅqamu. \v 13 Noqw hakiy tönaat put aw paṅqawu: Wunuptuu, Peter, um qöye’ nösni. \v 14 Noqw Peter paṅqawu: Sóoni, Tutuyqawhqa; taq nu qa haq hihta pay qa pas hihtanihqat, pu qa powaiwtaqat nȫsa. \v 15 Noqw hakiy tönaat piw put aw paṅqawu: God hihta powataqw, pam pay qa pas hímunihqat um qa paṅqawni. \v 16 Noqw i’ pāyis panhtiqw, himu mötsápueway ahoy ōmiq haqami wūvi. \v 17 Noqw Peter hihta tuawyorikqey mātaq kurs pam hímunihqat pan wūwantaqw, ima tahtaqt Cornelius aṅqw ayatiwyaqam Simon haqam ki’taqat hakimuy tūviṅtotaqe, ihk̇aqe ṅö́yaknit aw hötsíwhpeq hōñi, \v 18 Nihqe sen hak Simon, Peter yan piw mātsiwhqat, pep qátuhqat tūviṅlalwa. \v 19 Noqw nāt Peter tuawyorikiy aṅ wūwantaqw, Qahováriwtaqa Hikwsi put aw paṅqawu: Meh, hakim pahyom tahtaqt uṅ hepnumya. \v 20 Oviy um wunuptut hāwe’, amumumni qa hin wūwank̇aṅwo; pay nu pumuy aṅqw hōna. \v 21 Pahsat pu Peter hakimuy Cornelius aṅqw put aw ayatiwyaqamuy amumi hawqe, paṅqawu: Taay, pay uma nuy hepnumya; sen hihta ōviy uma öki. \v 22 Noqw puma paṅqaqwa: I’ Cornelius tsivót‐sikip súnatnihqamuy solāwamuy amumi moṅwi God aṅqw hoṅviayat pas hímunihqat ahpiy navota, yaw pam uṅ kiy aw wáṅwaye’, uṅ hin lavayhtiqw, put aw tūqaytaniqat hoṅviaya put aw paṅqawu. Pam tāqa súanta, pu God k̇aptsi’ta, pu Jew‐sinmuy sohsokmuy amuhpiy aw lomanavotiwta. \v 23 Pahsat pu pam pumuy taṅataqe pās oya; pu qavoṅvaqw pumuy amumum aqw’a; noqw haqawat tuptsiwni’yuṅqam Joppat aṅqw put ámumya. \v 24 Pu ōviy qavoṅvaqw puma Caesareat ep öki. Noqw Cornelius pumuy nuhtaytaqe, kurs sinomuy‐nik̇aṅw pu aṅ pas kwatsmuy tsovala. \v 25 Noqw Peter aw pakitoqw, Cornelius ahsawvaqe, atpipo tamötswunuptut, pas put hihtata. \v 26 Noqw pay Peter put wunuptsina, paṅqawk̇aṅwo: Wunuptuu, pay nu piw un sino. \v 27 Pu ōviy pam put amum yuaatak̇aṅw, aw pakiqw, sinom k̇aysiwhqam tsovawta. \v 28 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Pay pi uma navoti’yuṅqw, soon as hak Jew‐sínonik̇aṅw ayam supwat hihtuy sinmuy amu’puñalṅwu, piw amuminiṅwu. Noqw pay nu’ qa hakiy pay qa hímunihqat, pu qa powaiwtaqat paṅqawlawniqat God inumi paṅqawu. \v 29 Noqw ōviy nu qa rohomnumt, panis nuy wiktamayaqw, pay nu aṅq’ö; noqw hinoqw pi uma nuy wáṅwayya? \v 30 Noqw Cornelius paṅqawu: Nālötok nu pew pahsavohaqam napwalni’taqe, tāwat atvelpetiqw nu ikiy ep nāwaknaqw, hak tāqa talqaqsalqat yuwsi’k̇aṅw inutpip wunuptu; \v 31 Nihqe paṅqawu: Cornelius, uhnawakinpi navotniwa; noqw God soon uhnuoktutmalay suhtokni. \v 32 Um ōviy Joppat aqw hakimuy ayataqw, hakiy Simon, Peter yan piw mātsiwhqat, wáṅwayyani. Pam hakiy pūvuk̇at pöhiwantaqat kīyat ep qatu, pātuwaqatsit qalaveq’a; ason pam pite’, ūmi hin lavayhtini, kita. \v 33 Noqw ōviy nu qa sȫwunit uṅ wáṅwayi; noqw um súanhtiqe pitu. Noqw ōviy hapi itam sohsoyam yep God atpip yēse, hin pam ūmi tutaptaqat sohsok nanaptaniqee. \s1 Peter’s Speech \p \v 34 Pahsat pu Peter lavayhtiqe paṅqawu: Pay kurs pas suyan God qa sinonuiña. \v 35 Pay kurs pas sohsokmuy hihtuy sinmuy amuṅaqw hak haqam put k̇aptsi’k̇aṅw súanhinmaqa put aw súantaṅwu. \v 36 God hapi Israel‐sinmuy amumi lavayiy távihqe, Jesus Christ ahpiy namivöhikiwuy yuaata. (Pam hapi sohsokmuy amumi tutuyqawi.) \v 37 Pay uma put lavayit navoti’yuṅwa. Ura John kūyit akw tuvoylatiwyaniqat nuhtumi yuaataqw, pahpiy pam lavayi Galileet aṅqw hoyoyoykuk̇aṅw, Judeat aṅ ahsupoq yuaatiwa. \v 38 Ura God Nazareth aṅqw tāqat Jesus Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuvoylataqe öqalmaqa. Ura pam sinmuy amuhpa’ lolmat tumalay’numa, pu Nukpanat ahpiy sóon’iwyuṅqamuy sohsokmuy powatima, God put ámumniqw ōviy’o. \v 39 Noqw pam Jew‐sinmuy tutskwayamuy epnik̇aṅw, pu Jerusalem epeq hihta tumaltaqat itam hapi sohsok aw yóriki’yuṅqe, navoti’yuṅwa; noqw pay sinom himutskit ep put hahyaqe nīnaya. \v 40 Noqw God pāyis talqat ep put ahoy tātaynaqe, put susmatakpuva mahtakna, \v 41 Nīk̇aṅw pay qa sohsokmuy sinmuy amumii, pay hakimuy aṅwu pay God namorstaqey pumuy amumii, itam put tuawi’yuṅwniqat ōviy’o. Noqw itam put mokiwuy aṅqw ahoy tātayhqat atsva put amum nōnova, pu hikwya. \v 42 Noqw yaw itam sinmuy amumi put yuaatotaniqat pam itamuy ayata, pay yaw pas pam imuy yesqamuy, pu so’pumuy hinwat yukunaniqey God ahpiy aw taviwhqat itam yuaatotaniqata. \v 43 Noqw put hapi sohsoyam God lavay’aymat yuaatotaqe paṅqaqwa, yaw hak put aw tupsiwhq, put qaanhtipuat Jesus natṅwaniyat akw put ahpiy ayo yukiwmantani. \s1 The Gentiles Receive the Holy Spirit \p \v 44 Noqw nāt Peter yan yuaataqw, pay Qahováriwtaqa Hikwsi lavayit nanaptaqamuy sohsokmuy amumi pitu. \v 45 Noqw Jew‐sinmuy amuṅaqw tuptsiwni’yuṅqam Peter amum ö́kihqam hin kurs wūwaya, Qahováriwtaqa Hikwsi qa‐Jew‐sinmuy amumi enaṅ noiwhq’ö. \v 46 Puma hīhihtuy sinmuy amuhkwa yuaatotaqe, God pas hihtalalwaqw amumi tūqayyuṅqee. Pahsat pu Peter lavayhtiqe paṅqawu: \v 47 Ya hak imuy kūyit akw tuvoylatiwyaniqw imuy amumi u’tani? Pay pi puma piw itamun Qahováriwtaqat Hikwsit makiwya. \v 48 Pu puma Tutuyqawhqat natṅwaniyat aṅ kūyit akw tuvoylatotiniqat pam amumi paṅqawu. Pahsat pu pam hihsavo pumuy amumum qátuniqat puma put aw nānawakna. \c 11 \s1 Peter’s Report to the Church at Jerusalem \p \v 1 Noqw yaw qa‐Jew‐sinom nuhtum God lavayiyat kwusuyaqat ayaiwyuṅqam, tuptsiwni’yuṅqamuy amumum Judeat ep yesqam nanapta. \v 2 Noqw Peter Jerusalem aqwniqw, Jew‐sinmuy amuṅaqw tuptsiwni’yuṅqam put aqw hiṅqaqwaqe, \v 3 Paṅqaqwa: Yaw um qa‐Jew‐sinmuy amumi pákihqe, amumum nȫsa. \v 4 Noqw Peter pumuy amumi lavayhtiqe, aṅqaqw hin hiniwhtiqat nānaṅk pasiwtaqat pumuy amumi tuawi’taqe, paṅqawu: \v 5 Ura nu kitsókit Joppat ep qátuk̇aṅw nāwakna; nihqe nu sawitoqhinhtiqe tuawyorikq, himu wuyaqmötsaput antaqa tsutskuy epeq sómiwk̇aṅw ōṅaqw hawtoqe, pas inumi pitu. \v 6 Noqw nu aw yórikqe, pās tātayhq, pi tūwaqatsit ep hihtu popkot nālöq hok̇ay’yuṅqam put ep iniwyuṅwa, pu tūtuvostiptu, pu hihtu hoyoyotinumyaqamu, pu masay’yuṅqamu. \v 7 Noqw nu hakiy tönayat navotq inumi paṅqawu: Wunuptuu, Peter, um qöye’ nösni. \v 8 Noqw nu paṅqawu: Sóoni, Tutuyqawhqa; taq nu qa haq hihta pay nāp hihta, pu qa powaiwtaqat nȫsa. \v 9 Noqw ōveqatsit aṅqw hakiy tönaat inumi piw paṅqawu: God hihta powataqw, pay pam qa pas hímunihqat um qa paṅqawni. \v 10 Noqw pāyis panhtiqw, pay sohsoy piw ōmiq láṅakniwa. \v 11 Noqw pahsat pay kurs hakim pahyom tahtaqt Caesareat aṅqw inumi ayatiwyaqam nuy haqam kīve qátuhqat ep öki. \v 12 Noqw pay nu qa hin wūwank̇aṅw, pumuy amumumniqat Qahováriwtaqa Hikwsi inumi paṅqawu. Noqw ima navay tuptsiwni’yuṅqam inumum aqwya; noqw itam tāqat kīyat aw yuña. \v 13 Noqw yaw pam kiy ep hoṅviayat aw yorikq, yaw pam wunuk̇aṅw, put aw paṅqawhqat itamuy āawna. Um hakimuy tahtaqtuy Joppat aqw ayataqw, hakiy Simon, Peter yan piw mātsiwhqat, wáṅwayyani. \v 14 Ason pam uṅ lavayit āawnaqw, um put akw ayo yámakni, um’i, pu uhtimu, yaw hoṅviaya put aw kita. \v 15 Noqw nu yuaativaqw, pay Qahováriwtaqa Hikwsi pumuy amumi pitu, ura mohti itamumi pítuhqey pan’i. \v 16 Noqw pahsat pu nu Tutuyqawhqat lavayiat u’na, ura itamumi paṅqawu: Pay as pi John pas antsa kūyit akw tūtuvoylalawu; nīk̇aṅw uma hapi nāt it Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuvoylatiwyani. \v 17 Noqw puma Tutuyqawhqat Jesus Christ aw tūtuptsiwaqw, pep God hin itamuy put máqahqey, pay pan piw pumuy put maqa. Noqw ya nu hak hímunihqe God aw rohomnumni? \v 18 Noqw puma it nanaptaqe, pay qa hiṅqaqwaqe, God pas hihtatotaqe, paṅqaqwa: Noqw yaw kurs qa‐Jew‐sinom nāp tunatyay aṅqw lasye’ yesniqat God piw amuṅem pan yuku. \s1 The Church at Antioch \p \v 19 Noqw hakim Stephen nīniwhqat ahpiy tūokiwsahsantivayaqw aṅqe’ ahtsavalyaqam Phenicet aqw pahsavo öki, pu Cyprus aqw’a, pu Antioch aqw’a, nihqe pay Jew‐sinmuy‐sa amumi lavayit yuaatiwisa. \v 20 Noqw pumuy amuṅaqw haqawat tahtaqt Cyprus aṅqwya, pu Cyrenet aṅq’ö; noqw puma Antioch epeq ö́kihqe, hakimuy Greek‐sinmuy amumi yuaaykuyaqe, Tutuyqawhqat Jesus lavayta. \v 21 Noqw Tutuyqawhqat öqalaat pumuy amumumniqw, ōviy k̇aysiwhqam tūtuptsiwaqe, Tutuyqawhqat awwat lasya. \v 22 Noqw Jerusalem epeq Jesus aw tōnawtaqam it nanaptaqe, puma Barnabas Antioch aqw hōnaya. \v 23 Noqw pam epeq pituqw, kurs God núokwaat pumuy amuhpa’ tumalay’taqw, pam pan yórikqe, hahlayhtiqe, pas puma unaṅṅaqw su’qawk̇aṅw Tutuyqawhqat aw hūrs’iwyuṅwniqat pumuy öqalanta. \v 24 Pam hak tāqa lolma, nihqe Qahováriwtaqat Hikwsit akw pās tuyqawiwta, pu qapēvewnit akw’a; noqw k̇aysiwhqam Tutuyqawhqat awwat sinototi. \v 25 Pahsat pu Barnabas Saul heptoqe Tarsust aqw’a. \v 26 Pu ōviy pam put túwahqe Antioch ep wikva. Noqw pantaqat atsve puma Jesus aw tōnawtaqamuy amumum sūkw yahsaṅwuy aṅ pep tsotsvalqe, k̇aysiwhqamuy sinmuy tutuqayna. Noqw tuptsiwni’yuṅqam Antioch epeq susmohti Christian‐sinom yan túṅwantiwya. \v 27 Noqw ephaqam hakim God lavay’aymat Jerusalem aṅqwyaqe, Antioch epeq öki. \v 28 Noqw pumuy amuṅaqw haqawa Agabus yan mātsiwhqa wunuptuqe, yaw tūwaqatsit aṅ ahsupoq wukotsöṅöstiniqat Qahováriwtaqat Hikwsit ahpiy paṅqawu. Noqw pam pantaqa hakiy Claudius Caesar moṅw’iwtaqw paniwhti. \v 29 Pahsat pu tuptsiwni’yuṅqam tuptsiwni’yuṅqamuy Judeat epeq ki’yuṅqamuy amumiq paaṅwnit o’yaniqey unaṅwtoti; hak hin hihta tuway’nume’ pan hihta kuwahtimantani. \v 30 Nihqe ōviy puma panhtotiqe, Barnabas‐nik̇aṅw, pu Saul pumuy aṅ pepeq wukw’a’yatuy amumiq put o’ya. \c 12 \s1 More Persecution \p \v 1 Noqw ephaqam moṅwi Herod Jesus aw tōnawtaqamuy haqawatuy hintsanniqe amumi may’ta, \v 2 Nihqe pam John pāvayat James sipwuvahpit akw nīna. \v 3 Noqw kurs pam panhtiqe, Jew‐sinmuy unaṅwve hinhtiqey navotqe, pahsat piw Peter ṅuaniqey anhti. (Noqw qapek̇én’oyiwhput ep nōviwniqat aw pitsíwiwta.) \v 4 Pu ōviy pam put ṅúahqe, sivikimi pánahqe, solāwamuy nālöp nānalöqmuy tōnawtaqamuy amumi put mātavi, put tūtuwalaniqat ōviy’o, ason pay pas Amutsva Yūmosanihqat ep nóviwniqat yukiltiqw, pep pu sinmuy amumi put hóroknaniqey tunatyawtaqee. \v 5 Noqw ōviy puma Peter sivikive pani’yuṅwa. Noqw Jesus aw tōnawtaqam put eṅem God aw nāwakintotaqe qa nātusi’yuṅwa. \s1 Peter Set Free from Prison \p \v 6 Pu Herod qāvo put hóroknaniqey ep mihiqw, Peter lȫqmuy sivanamiqlölöt akw sómiwk̇aṅw lȫqmuy solāwatuy amuhtsava pūwi; noqw tuwalan’a’yat ihpaq tūtuwala. \v 7 Noqw meh, Tutuyqawhqat hoṅviayaat pituqw, sivikive sohsovik tālawva; noqw pam Peter sutsṅaqwat pálaknaqe, put tātaynat, aw paṅqawu: Suqtuptuu. Noqw sivanamiqlölö put māyat aṅqw löhö. \v 8 Noqw hoṅviaya put aw paṅqawu: Kwewhtat totsvakii; noqw pam panhti. Pu pam paṅqawu: Um usíhtat, inuṅkni. \v 9 Noqw pam yámakqe put aṅk’i; nihqe pay pas antsa hoṅviaya put pantsanhqat pam qa suyan navoti’ma; suhpan pay tūawtaqey pam wūwanma. \v 10 Noqw puma mohpeq tūwalaqamuy‐nik̇aṅw pu amuṅk tūwalaqamuy amuhpiy ruhpakqe, kīmi hötsíwat aqw sivauutspit aw pituqw, pam nāp amumi hötsílti. Noqw pam paṅqw yámakqe, haqe’ kisk̇at aṅ yamakq, pahsat pu hoṅviaya put aṅqw ahpiy’o. \v 11 Noqw Peter suyan unaṅwtiqe paṅqawu: Pu’ hapi nu pas suyan navoti’taqw, pay kurs pas antsa Tutuyqawhqa hoṅviayay ayataqe, nuy Herod māyat aṅqw ayo tavi, pu Jew‐sinom nuy hintsatsnayaniqey tunatyawyuṅqat aṅq’ö. \v 12 Pu ōviy pam it aṅ pās wūwaqe, pahsat pu hakiy John, Mark yan piw mātsiwhqat yuyat Maryt kīyat aw’i, noqw k̇aysiwhqam pep tsovawk̇aṅw nānawakna. \v 13 Noqw Peter ihk̇aqe ṅö́yakiwtaqat ep hötsíwat aw pöṅö́ṅöykinaqw, hak māna Rhoda yan mātsiwhqa put aqw kuyvato. \v 14 Nihqe pam Peter töṅayat māmatsqe, pas hin unaṅwtiqe aqw qa hötat, ahpami wárikqe, Peter hötsíwhpeq wúnuhqat pumuy āawna. \v 15 Noqw puma aw paṅqaqwa: Um qa navoti’numa. Noqw pam qatūqayk̇aṅw, pas antsa Peter pep wúnuhqat amumi paṅqawu. Noqw pahsat puma paṅqaqwa: Pay soon qa put tumalay’maqa hoṅviayani. \v 16 Noqw pas Peter pöṅö́ṅöytoynaqw, ōviy puma aqw hötayaqe, put aw tātayyaqe, pas hin unaṅwtoti. \v 17 Noqw pay puma qa hiṅqaqwaniqat pam amumi māmasaqw, pahsat pu Tutuyqawhqa hin put sivikiṅaqw hóroknaqat pam pumuy amumi lalvaya; nihqe paṅqawu: Uma īit yantaqat James aw tūawwisni, pu tuptsiwni’yunqamuy amumii, kita; nit paṅqw ahpiynihqe haqamiwat aw’i. \v 18 Pu ōviy panis tālawvaqw, pas solāwam hin unaṅwtoti, Peter kurs haqaminiqw ōviy’o. \v 19 Noqw as Herod put hept, qa túwahqe tūtuwalaqamuy amumi put ep hēva; nihqe pay pas puma so’niqat paṅqawu. Panhtit pam Judeat aṅqw Caesareat aqwnihqe, pepeq huruhti. \s1 The Death of Herod \p \v 20 Noqw Herod Tyre‐nik̇aṅw pu Sidon ep sinmuy amumi hihta ep qayan unaṅway’ta; noqw puma sun unaṅway put aw ö́kihqe, hakiy pas moṅwit tumalay’taqat Blastus yan mātsiwhqat pan unaṅwtoynayaqe, puma nānami qahin unaṅway’yuṅwniqat moṅwit aw nānawakna, puma pep tutskwat ep sinom moṅwit tutskwayat aṅqw nōnovaqe ōviy’o. \v 21 Noqw hisat aw talöṅvaqw, Herod pavan pas moṅwyuwsi’k̇aṅw moṅw’atsveway ep qatuptuqe, pahsat pu sinmuy amumi pavan pas lavayhtuwiy pan yuaayku. \v 22 Noqw sinom sáakmaqe paṅqaqwa: Pas pam pavan hihta tönaata, qa sínota. \v 23 Noqw pahsat pay Tutuyqawhqat hoṅviayaat put wuvahta, pam God qa hihtataqw ōviy’o; noqw pam āvutiqe súlawhti. \v 24 Noqw tuwat God lavayiat öqawhtaqe, suyhtsepṅwat aṅqe’ kúrukiwma. \v 25 Noqw Barnabas Saul amum hin ayatiwhqey yúkuhqe, hakiy John, piw Mark yan mātsiwhqat wikk̇aṅw, Jerusalem aṅqw ahoy pitu. \c 13 \s1 Barnabas and Saul Chosen and Sent \p \v 1 Noqw Antioch epeq Jesus aw tōnawtaqamuy amuṅaqw hakim God lavay’aymat yēse, pu tūtutuqaynayaqamu, i’ hak Barnabas, pu Simeon Niger yan túṅwantiwhqa, pu Cyrenet aṅqw hak Lucias; pu Manaen, Moṅwi Herod amum wuṅwqa; noqw Saul. \v 2 Noqw nāt puma Tutuyqawhqat aw okiwlalwak̇ahk̇aṅw, nānapwalaqw, Qahováriwtaqa Hikwsi amumi paṅqawu: Nu Barnabas‐nik̇aṅw pu Saul hihta tumalat aw pumuy wáṅwayhq, uma pumuy inuṅem ayo taviyani. \v 3 Noqw puma nānapwalaqe, amuṅem nānawaknat, pumuy qötömi matyawyat, pahpiy pumuy lālayya. \s1 In Cyprus \p \v 4 Noqw ōviy puma Qahováriwtaqat Hikwsit ahpiy ayatiwhqe, Seleuciat aw’i, nit paṅqw pu pāvaqe Cyprus aqw’a. \v 5 Noqw puma Salamis ep pítuhqe, Jew‐sinmuy tsotsvalkiyamuy ep God lavayiyat nuhtumi yuaata. Noqw puma John tu’sawwiknuma. \v 6 Noqw puma it tutskwat pāṅaqw kuytaqat aṅ ahsupoq nankwusaqe, Paphos aw ö́kihqe, hakiy Jew‐sinot Bar‐Jesus yan mātsiwhqat tutwa. Pam hak tuhisay akw tūhintsakni’ta, pu God lavay’ayaatnihqey pan atsáy’ta. \v 7 Pam hak pep tutskwat aw moṅw’iwtaqat, Sergius Paulus, pas qa ūnat amum hinnuma; noqw moṅwi Barnabas Saul enaṅ wáṅwayhqe, God lavayiyat navotniqey nāwakna. \v 8 Noqw hak Elamus tuhisa (put natṅwaniat Tuhisa i’nihqe pam’i) pumuy amumi rohomhtiqe, moṅwit lomatuawit aw tuptsiwnit aṅqw ayo lasnaniqey anhti. \v 9 Pahsat pu Saul (piw Paul yan mātsiwhqa) Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwk̇aṅw put aw taynumt, \v 10 Aw paṅqawu: Is ohi, um hak sohsok unatwit, pu nukpantuwit akw ahsaliwtaqa, Nukpanat tíata, sohsok súantsakpit tuwqaata! Ya pas um soon Tutuyqawhqat haqe’ suan pöhtaviyat nukushintsahtsanqey qe’tini? \v 11 Taay, Tutuyqawhqa hapi ūmi may’ta; noqw uhposi qatālawvaqw, um hihsavo tāwat qa tuway’tani. Noqw pahsat pay put aṅ himu pamös’ohpoqw, pōsiat qatālawva. Noqw as hak put ṅuy’maniqat ōviy pam aṅqe’ may’numa. \v 12 Pahsat pu moṅwi hin hiniwhtiqw yórikqe tuptsiwa, hin Paul put Tutuyqawhqat tutuqaynaqat ep k̇ātuqaytaqe ōviy’o. \s1 In Antioch of Pisidia \p \v 13 Noqw Paul suṅwámuy amumum Paphos aṅqw ahpiynihqe, pāvaqe Pamphiliat ep Pergat aw pitu; noqw John pumuy mātapt, ahoy Jerusalem aqwhaqamii. \v 14 Noqw puma Pergat aṅqw ahpiynihqe, Pisidiat ep Antioch aw pítuhqe, nasuṅwintalöṅnit ep tsotsvalkimi pakit, ep qatuptu. \v 15 Noqw hak tutavot aṅ‐nik̇aṅw pu God lavay’aymuyatuy pēniyamuy aṅ túṅwantaqe yukuqw, tsotsvalkit ep momṅwit pumuy amumi hakiy ayatotaqe paṅqaqwa: Uma tāqat itahsinomu, uma sinmuy amumi hihta lavayhte’, öqalanik panhtini. \v 16 Pahsat pu Paul wunuptut, amumi māmasat, paṅqawu: Uma Israel‐sinom tahtaqtu, pu uma itamun God aw nāwakinwisqamu, kurs uma inumi tuqayvastotani. \v 17 I’ hapi Israel‐sinmuy aw yantaqaam God hakimuy itanamuy namorstaqe, pumuy pas pavan sinota, nāt puma haqam Egypt epeq hinnumyaq’ö; nihqe öqalay pas qaöwíhintaqat akw pumuy paṅqw nö́ṅakna; \v 18 Nihqe lȫp sunat yahsaṅwuy pahsavohaqam qayēsiwhpuve pumuy qatsíyamuy aṅ maqsonlawu. \v 19 Nihqe pam Chanaan tutskwat ep tsaṅe’sikipwat hihtuy sinmuy kīqötaqe, tutskwayamuy sinomuy amumi noa. Noqw puma hihta navöewakw antaqat akw tutskwat nāhuyta. \v 20 Pantaqat atsve pu’ pam pumuy amumi qaqlehtaqtuy moṅw’oya, sunat‐sikip sunat‐nik̇aṅw aṅqw lȫp sunat pakwt sihk̇ay’taqat (450) yahsaṅwuy pahsavohaqamii, lavay’ayay Samuel aw pahsavoo. \v 21 Pantaqat aṅk pu’ puma hakiy pas moṅwit moṅwí’yuṅwniqey tuṅlayhtoti. Noqw God hakiy Kish tiyat Saul yan mātsiwhqat, Benjamin ahpiyvinihqat, pumuy amumi moṅwtavi, lȫp sunat yahsaṅwuy pahsavoo. \v 22 Nit pu pam put moṅwqenit aṅqw ayo távihqe, hakiy David pumuy amumi moṅwtavi; nihqe put pam yan lavayhti: Pas nu Jesset tiyat David iunaṅwve hintaqat tuwa; noqw pam sohsok itunatyay aṅ aw antsanni. \v 23 It tāqat hapi ahpiyviyatuy amuhpiy God Israel‐sinmuy Ayo Oyaniqat wunuptsina, it Jesus, hin lavayhtiqey pan’i. \v 24 Nāt pam qa pituqw, hak tāqa John yan mātsiwhqa sohsokmuy Israel‐sinmuy amumi yuaataqe paṅqawu: Uma umuhtunatyay aṅqw ayo lasye’, kūyit akw tuvoylatotini. \v 25 Noqw pam ayaway aṅ kuyvani’maqe paṅqawu: Uma k̇a nu God lavay’ayaat pas hímunihqat pan wūwantota. Nu qa pam’i. Noqw pay nāt suhk̇a aṅqw inuṅki; noqw soon nu yan’ewaynīk̇aṅw pay ṅas’ew put tōtsiyat ṅahni, John amumi kita. \v 26 Uma tahtaqtu, isinomu, Abraham natkomatu, pu uma itamun God aw nāwakinwisqamu. Nu pu’ umuy hin ayo nö́ṅakniqat umuy āawnani. Put lavayit nu umumi mātapni. \v 27 Jerusalem epeq ki’yuṅqam moṅwímuy amumum Jesus qa māmatsya. Nihqe ōviy God lavayiyat aw antsanyaqe put tūvaya, puma pi put lavayit qa mātsi’yuṅqee, nāmahin pi aṅsakis nasuṅwintalöṅnit aṅ God lavay’aymuyatuy lavayiyamuy aṅqw hak pumuy amumi aṅ as túṅwantaṅwuniq’ö. \v 28 Puma put mokniqey hihk̇ay’taqat kurs hin pas antsa paṅqaqwani. Nīk̇aṅw puma Pilate put nīnaniqat aw qatūqayya. \v 29 Ura tutuvenit aṅ puma pan put hintsatsnaniqat pan pey’ta. Noqw puma yan tutuvenit an sohsok hinhtotiqw, hakim nahoylehtsit aṅqw put hawnayat, tuamhtuhsömiq put panaya. \v 30 Noqw God mokiwuy aṅqw put ahoy tātayna. \v 31 Noqw hakim tahtaqt put amum hinnumya, Galileet aṅqw Jerusalem aqw pahsavoo. Noqw pam ahoy tātayhq, puma wūhakis tālat aṅ put aw yorstota. Nihqe puma hapi hin yórikyaqey sinmuy amumi tuawi’yuṅwa. \v 32 Noqw itam hapi it lomatuawit umuy āawnaniqe ōviy pitu. Ura God itanamuy amumi hin pasiwnaqey \v 33 Pu’ hapi itamuy pumuy tímuyatuy itamuṅem put aṅ aw antsana, Jesus ahoy tātaynaqee. Ura tāwit mohti’maqat aṅknihqat aṅ yan pey’ta: Um hapi Itii. It talöṅvaqat ep hapi nu únaniwhti, yan’i. \v 34 Pu God mokiwuy aṅqw put ahoy tātaynaqe pāpu qa hovahtiniqat lavayhtiqe, yan hiṅqawu: Nu David pas suyan ōkwatuwniqey put aw pasiwnaqey pan nu uṅem yúkuni. \v 35 Yantaqw hapi ōviy ura pam piw sukw tāwit aṅ paṅqawu: Um soon Uhtumal’ayay Qahováriwtaqat hovahtiniqat nakwhanani. \v 36 David pi God tunatyayat ahpiy qatsívaptsiy ep apitiqe, mokqe, namuy amumum taviwa, nihqe hovahti. \v 37 Noqw God it tāqat hapi ahoy tātaynaqw, pam qa hovahti. \v 38 Noqw ōviy uma it nanaptani, tahtaqtu, isinomu: It tāqat hapi ahpiy God itamumi pö́hi, itahqaanhtipuy ep’e. \v 39 Ura Moses tutavoyaat kurs hin itahqaanhtipuy itamuhpiy ayo yúkuni. Nīk̇aṅw kurs itam Jesus aw tūtuptsiwhq, pam sohsok put itamuhpiy ayo yúkuni. \v 40-41 Ura God lavay’aymuyatuy pēniyamuy aṅ yan pey’ta: Kurs huvam yórikyaa, hihta aṅ tutsiw’unaṅway’yuṅqamu. Nen uma k̇ātayuṅwt, súlawhtini. Nu hapi umuhqatsiy ep hihta hintsakni; noqw soon uma put tūtuptsiwani, nāmahin pi as hak umuy put āwintani. Taay, noqw ōviy uma tunatyaltotini; taq nāphisat sen uma put lavayit an súlawhtini. \v 42 Noqw pam lavayyukuqw, Jew‐sinom tsotsvalkiṅaqw nöṅakq, pay ayo’wat nasuṅwintalöṅnit ep piw Paul amumi yuaataniqat qa‐Jew‐sinom nānawakna. \v 43 Noqw tsovawtaqam nāmatatveqw, k̇aysiwhqam Jew‐sinom‐niqw pu pumuy amún tuptsiwni’yuṅqam Paul‐nik̇aṅw, pu Barnabas pumuy amuṅkya; noqw puma pumuy amumi yuaaykuqe, God nuokwayat aṅ yūmosa hinwisniqat aṅ öqalanta. \v 44 Pu ayo’wat nasuṅwintalöṅnit aw pituqw, pēp pas sohsoyam kīve ki’yuṅqam God lavayiyat aw tūqayyuṅwniqe tsovalti. \v 45 Noqw Jew‐sinom qaan’ewakw hintaqamuy sinmuy amumi yórikyaqe, pay qa tsuyhtiqe, Paul hihta lavayhtiqat ehpewi nānaphin yuaativaya. \v 46 Pahsat pu Paul Barnabas amum a’nö unaṅwtiqe paṅqawu: Pay as pi God lavayiat kurs hin qa umumi mohti yuaatiwni; noqw pi uma put nahpiy tūvayaqe, qatsit qa so’taqat qa hihk̇ay’yuṅqey pan nāyukunayaqw, ōviy itam hapi qa‐Jew‐sinmuy amumiwat yuaatani. \v 47 Pi pan hapi Tutuyqawhqa itamumi tutapta pi pam Jesus yan lavayhtiqe paṅqawu: Um hapi qa‐Jew‐sinmuy amuṅem tālaniqat nu uṅ ayata, tūwaqalvoqhaqami yesqam sinom uhpiy ayo nö́ṅakiwniqat ōviy’o. \v 48 Noqw qa‐Jew‐sinom it nanaptaqe, hahlayk̇ahk̇aṅw God lavayiyat pas hihtatota; noqw hakim hihsa’nihqam qatsit qa so’taqat aw himuy’vayaniqey namorstiwyaqam tūtuptsiwa. \v 49 Noqw Tutuyqawhqat lavayiat pep tutskwat aṅ ahsupoq yuaatiwa. \v 50 Noqw pay Jew‐sinom pavansinmuy tahtaqtuy, pu ima momoyam God pas k̇aptsi’yuṅqamuy hin unaṅtoynayaqe, Paul‐nik̇aṅw pu Barnabas pumuy okiwsahsantivaya, nihqe tutskway aṅqw pumuy lālayya. \v 51 Noqw puma kuhkuy aṅ qöat pumuy amunkiwakw tsatswit, Iconium aqw’a. \v 52 Noqw Antioch ep tuptsiwni’yuṅqam yūmosa hahlayya, pu Qahováriwtaqat Hikwsit akw tuyqawiwyuṅwa. \c 14 \s1 In Iconium \p \v 1 Noqw puma Iconium ep Jew‐sinmuy tsotsvalkiyamuy aw nāma pákihqe, pas pavan yuaataqw, ōviy k̇aysiwhqam Jew‐sinom Greek‐sinmuy amumum tūtuptsiwa. \v 2 Noqw pay qa tuptsiwni’yuṅqam Jew‐sinom qa‐Jew‐sinmuy hin unaṅwtoynayaqe, aṅ tuptsiwni’yuṅqamuy amuhpewi pumuy qalomáwuwnitoynaya. \v 3 Noqw ōviy puma pep wūyavo qátuhqe, Tutuyqawhqat aw yank̇aṅw, qa tuhtusk̇aṅw yuaata; noqw pam lavayi put núokwayat yuaataqa pas antsanihqat Tutuyqawhqa mahtakni’ta, pumuy māyamuy ahpiy k̇ātatayhpit hihta tuawi’yuṅqat hintsakqee. \v 4 Noqw kīve sinom nātsiki, pētu Jew‐sinmuy amumumyaqw, pu pētu ayaiwtaqamuy amumumya. \v 5 Noqw qa‐Jew‐sinom‐niqw, pu Jew‐sinom, moṅwímuy amumum pumuy okiwsasnaniqey, pu tatatupninayaniqey pasiwnaya. \v 6 Noqw ayaiwtaqam put navotqe Lyconiat ep kitsókituy Lystrat‐nit pu Derbyt pumuy aw wāya, pu ahpiy ánan’ik tutskwat aw’i, \v 7 Nihqe paṅ puma lomatuawit yuaatinuma. \s1 In Lystra \p \v 8 Noqw hak tāqa Lystrat ep qatu; pam hak kukveq hintaqe qa hisat nakwsu, pay yaw pas pam pank̇aṅw tihtiwa. \v 9 Noqw Paul yuaataqw, i’ tāqa put aw tūqayta. Noqw Paul put aw‐sa tayk̇aṅw, qalaptsiniwniqey qapēvewnaqat put aw túwahqe, \v 10 Pahsat put aw a’nö paṅqawu: Wunuptuu, kita; noqw pam suṅwnuptut nakwsu. \v 11 Noqw Paul pep put hintsanqw, sinom aw tātayyaqe, pahsat pu Lyconiat ep sinmuy amuhkwa a’nö paṅqaqwa: Kurs itam hīhihtuy amuhpa’ nāwakinwisq, puma sinmuy amún tokoy’k̇aṅw itamumi hāwi, kitota. \v 12 Nihqe puma Barnabas Jupiter yan tuṅwáya, nit Paul Mercurius yan’i, pamwa pas yuaataqw ōviy’o. \v 13 Pahsat pu kitsókit hötsíwhpeq Jupiter awwat moṅwi wakastahtaqtuy tsamk̇aṅw, sinṅölat hötsíwhpeq kívahqe, as sinmuy amumum ayaiwtaqamuy amumi hom’oyni. \v 14 Noqw ayaiwtaqam Barnabas pu Paul puma put navotqe nahpa’ yuwsiy tsīk̇at sinmuy amuhpa’ wawarstinumk̇aṅw, \v 15 A’nö paṅqawnuma: Soh, tahtaqtu, Ya uma hinoqw yanhaqam hintsatsk̇a? Pay itam piw sínotnik̇aṅw umuntaqat unaṅway’ta, nihqe uma it āan’ewakw aṅqw it God taytaqat aw lasyaniqat itam umumi yuaata, ōveqatsit, pu tūwaqatsit, pu pātuwaqatsit‐nik̇aṅw pu aṅhqe sohsokmuy hihtuy yesqamuy yúkuhqat aw’i. \v 16 Pay as pi pam hisatṅahaqaqw aṅ sohsokmuy nanāpwatuy sinmuy tuwiy aṅ hinwisniqat aw noi’ta, \v 17 Nīk̇aṅw pam hak hímunihqat himu put tuawi’taniqat pam ayo qa yúkuhqe ōviy lolmat hintsaki, nihqe itamuṅem ōṅaqw yoknaṅwu, pu itamuṅem tal’aṅwnawit hihta aniwnaṅwu, nen itah’unaṅway nȫsiwhqat, pu hahlayhpit akw hahlaytapnaṅwu. \v 18 Yan puma hiṅqawk̇aṅw híhinhaqam pumuy áṅwutaqw, ōviy puma pumuy amumi qa hom’o’ya. \v 19 Noqw hakim Jew‐sinom Antioch aṅqw‐nik̇aṅw pu Iconium aṅqw ö́kihqe, sinmuy hin unaṅwtoynayaqe, Paul tatatupya; nihqe kīṅaqw put haqami lölökintota, mokqat wūwayaqe ōviy’o. \v 20 Noqw tuptsiwni’yuṅqam okiw put aw ṅö́yakiwk̇ahk̇aṅw aṅ hoṅqw, pam wunuptuqe kīmii. Nihqe qavoṅvaqw pam Barnabas amum paṅqw Derbet aw’i, \s1 The Return to Antioch in Syria \p \v 21 Nihqe puma pep kitsókit ep nuhtumi lomatuawit yuaataqe k̇aysiwhqamuy tutuqaynat, ahoy Lystrat aw’i, pu Iconium aw’i, pu Antioch aqw’a; \v 22 Nihqe tuptsiwni’yuṅqamuy unaṅwayamuy hūrs hōñinmak̇aṅw, puma qapēvewnit aṅ yūmosa hinwisniqat pumuy öqalanma, nāmahin pi as puma put ep k̇ānanvotyaniq’ö. Pi pan hapi itam God moṅwtunatyayat aw yuṅni, amumi kita. \v 23 Pu puma Jesus aw tōnawtaqamuy amuhpa’ ahsupoq nakwsuqe, hakim pumuy wukw’aymatniqat aṅ pumuy oyahtat, napwalni’k̇aṅw, nāwaknaqw, Tutuyqawhqat aw pumuy mātavi, hakiy aw tuptsiwyaqat aw’i. \v 24 Pu puma Pisidiat aṅ kuyvaqe, Pamphyliat ep pitu. \v 25 Nit puma Pergat ep lavayit nuhtumi yuaatat, pahpiy Attaliat aqw’a. \v 26 Nit paṅqw pu puma pāvaqe Antioch aqw’a. Paṅqw ura puma God núokwayat aw mātaviwa, it tumalat pu’ aṅ kuyvaqe hinhtiniqey ōviy’o. \v 27 Noqw puma pepeq pítuhqe, Jesus aw tōnawtaqamuy tsovala; nihqe God pumuy akw hihta tumaltaqat sohsok pumuy amumi tuawi’ta, pu hin pam qa‐Jew‐sinmuy amuṅem tuptsiwnit aw hötahqata, \v 28 Nihqe pepeq puma tuptsiwni’yuṅqamuy amumum wūyavo qatu. \c 15 \s1 The Meeting at Jerusalem \p \v 1 Noqw hakim Judeat aṅqw ö́kihqe, tuptsiwni’yuṅqamuy tutuqaynayaqe paṅqaqwa: Pas uma Moses tuwiyat an poṅotkit akw qa tuvoylatote’, soon ayo nö́ṅakni, kitota. \v 2 Noqw Paul Barnabas amum pumuy pas qa amuhpa’taqe, amumum put ep pas nāmi heptaqw, yaw turs Paul‐niqw pu Barnabas, puma pētuy amumum it ep Jerusalem aqwyani, ayaiwyuṅqamuy‐nik̇aṅw, pu wukw’a’yatuy amumiq’a. \v 3 Pu ōviy Jesus aw tōnawtaqam paṅqw hihsavo pumuy amumumyaqw, puma pahpiy Phenicet aṅ hinwisa, pu Samariat aṅ’a; nihqe qa‐Jew‐sinom Tutuyqawhqat aw lasyaqat nuhtumi yuaatiwisqe, sohsokmuy tuptsiwni’yuṅqamuy pas pavan hahlayhtapnaya. \v 4 Noqw puma Jerusalem epeq ökiqw, Jesus aw tōnawtaqam pumuy pās o’ya, pu ayaiwyuṅqamu, pu wukw’a’yatu; noqw God pumuy amuhpa’ hihta tumaltaqat puma sohsok pumuy āawna. \v 5 Noqw haqawat tūtuptsiwaqam pi Pharisee‐sinmuy amuṅaqwya. Nihqe puma hoṅvaqe, pas kurs hin ima qa‐Jew‐sinom poṅotkit akw qa tuvoylatotiniqat paṅqaqwa, pu pay pas puma Moses tutavoyat aṅ hinwisniqat amumi paṅqaqwaniqata. \v 6 Noqw ayaiwyuṅqam‐niqw, pu wukw’a’yat it aw hin wūwayaniqe tsovalti. \v 7 Noqw it yantaqat ep nan’ivaqw wūyavo yuaatotaqw, pahsat pu Peter wunuptuqe, pumuy amumi paṅqawu: Uma tahtaqtu, isinomu, pay pi uma navoti’yuṅqw, ura God itamuṅaqw nuy namorstaqw, pay ahpiy wūyavoti, ura qa‐Jew‐sinom inuhpiy it lomatuawit nanapte’, tūtuptsiwaniqata. \v 8 Noqw God aṅ u’naṅwat aw navoti’taqa pumuy hahlayhtiqey mahtaknaqe, it Qahováriwtaqat Hikwsit pumuy maqa, put itamuy hin máqahqey pan’i. \v 9 Nihqe pam sun nan’ivo itamuy tumaltaqe, tuptsiwniyamuy ahpiy pumuy unaṅwayamuy kwaṅw’ewakwta. \v 10 Taay, noqw ya uma hinoqw God aw heptota? Soñawnen pi uma tuptsiwni’yuṅqamuy hihta a’nö putut īkwiltotoynaya, pay pi itanam, pu itam put aṅ qa kūyuṅq’ö. \v 11 Pay itam piw pumuy amún Tutuyqawhqat Jesus Christ núokwayat ahpiy ayo nö́ṅakniqey tuptsiwni’yuṅwa. \v 12 Pahsat pu sohsoyam tsovawtaqam qa hiṅqaqwaqe pās tūqayyuṅqw, Barnabas Paul amum tuawi’taqe, hin God qa‐Jew‐sinmuy amuhpa’ k̇ātatayhpit hihta tuawi’yuṅqat tumaltaqat pumuy amumi lalvaya. \v 13 Pu ōviy puma yuaataqe yukuqw, James lavayhtiqe paṅqawu: Tahtaqtu, isinomu, kurs huvam inumi tuqayvastotaa. \v 14 God qa‐Jew‐sinmuy amuṅaqw nēṅem sinmuy wáṅwayniqe ōviy pay mohti amuhpe pítuhqat Simeon paṅqawu. \v 15 Noqw pan hapi God lavay’aymat hin lavayhtotiqe, yan pēnaya: \v 16 Ason it atsva pu’ nu pite’, David tímuyatuy kīhut sahpukiwtaqat anyuṅqamuy aw ahoy yúkuni; pu nu kīqöyat aw ahoy kītani; pu nu put ahoy wunuptsinani. \v 17 Noqw ahpiy mímawat sinom Tutuyqawhqat hepyani, pu sohsoyam qa‐Jew‐sínomu. Pi nu pumuy isinomniwhtotiniqat umuy enaṅ namorsta, kita Tutuyqawhqa sohsok īit hihta hintsakqa. \v 18 Pi God hintsakniqey qatsit yayhniwhqat paṅqaqw sohsok aṅwu pay tuway’ta. \v 19 Noqw ōviy nuyniqw pay itam qa‐Jew‐sinmuy amuṅaqw God aw lasyaqamuy qa hin u’naṅwnayani. \v 20 Nīk̇aṅw pay itam amumi pēnayaqw, puma nȫsiwhqat nāp yukit aw noiwhqey akw hovarsqat qa aw hintsatsk̇ani, pu tokot qa sokoplalwani, pu hihta hikwísmokqat qa aṅqw nȫnösani, pu úṅwat qe’yani. \v 21 Taq hisatṅahaqaqw ahsupoq kitsókit aṅ hakim Moses tutavoyat yuaatotaṅwu. Aṅsakis nasuṅwintalöṅnit ep tsotsvalkiva put pēniyat aṅ tuṅwáyaṅwu. \s1 The Letter to the Gentile Believers \p \v 22 Pahsat pu ima ayaiwyuṅqam, wukw’a’yatuy‐nik̇aṅw pu sohsokmuy Jesus aw tōnawtaqamuy amumum nāṅaqw hakimuy namorstotaqe, puma Barnabas‐nik̇aṅw pu Paul pumuy amumum Antioch aqwnihqat puma pan yukuya; nihqe imuy namorstota: it hakiy Judas, Barsabas yan piw mātsiwhqata, pu piw Silas, hakim tuptsiwni’yuṅqamuy amuṅaqw pávannihqamuyu. \v 23 Noqw puma yan tutuvenit pumuy amuhpiy yawma: Ima ayaiwyuṅqam, pu wukw’a’yat, pu tuptsiwni’yuṅqam, Jerusalem ep tsovawtaqam, ayam Antioch, pu Syriat, pu Ciliciat ep qa‐Jew‐sinmuy amuṅaqw tuptsiwni’yuṅqamuy öqalaya. \v 24 Itam nanaptaqw, yaw hakim itamuṅaqw nankwusaqam lavayit akw umuy hin u’naṅwnayaqe, umuh’unaṅway lahsintota paṅqaqwaqee: Pas uma kurs hin poṅotkit akw qa tuvoylatiwyani, pu Moses tutavoyat aṅ hinwisni, kitota. Pay as pi itam amumi qa pan tutaptota. \v 25 Noqw itam tsovaltiqe, yan sun wūwaya: Itam hakimuy namorstotaqe, aw itah’unaṅwamuy Barnabas‐nik̇aṅw pu Paul pumuy enaṅ umumiq taviyaniqw pam itamuyniqw súanta. \v 26 Ima tāqat Itahtutuyqawhqay Jesus Christ eṅem qatsiy tatamhta. \v 27 Noqw ōviy itam Judas, Silas enaṅ umumiq taviya; ason puma pas nāp umuy put pantaqat āawnani. \v 28 Pay itam it hihta pas soon qe’niqat put‐sa umumi tutaptotaniqw, pam pantaqa Qahováriwtaqat Hikwsit aw súanta, pu itamumii, \v 29 It’a: Uma hihta nȫsiwhqat nāp yukit aw noiwhqat qe’yani, pu úṅwata, pu hihta hikwísmokqata, pu tokot qa sokoplalwani. Uma yan hinwise’ suan hinwisni. Hakim ö’qalyaṅwu. \v 30 Noqw ōviy puma paṅqw ayatiwyaqe, Antioch epeq öki; nihqe sinmuy tsovalayaqe, amumi tutuvenit taviya. \v 31 Noqw puma put aṅ tuṅwáyaqe hahlayhtoti, pumuy öqalayaqat ep’e. \v 32 Noqw Judas, Silas amum, pay piw pas nāp God lavay’aymatnihqe wūhaq lavayit akw tuptsiwni’yuṅqamuy u’nanaqe pumuy hūrs hoṅna. \v 33 Pu ōviy puma pepeq hihsavo qatuqw, tuptsiwni’yuṅqam pumuy öqalayat, ayaiwyuṅqamuy amumiq hōnaya. \v 34 Noqw pay Silas hāk pep huruhtiniqey nāwakna. \v 35 Noqw Paul Barnabas amum Antioch epeq piw huruhtiqe, Tutuyqawhqat lavayiyat tūtutuqayna, pu nuhtumi yuaata, hakimuy wūhaqnihqamuy amumuma. \s1 Paul and Barnabas Separate \p \v 36 Pu ahpiy pantaqw, Paul Barnabas aw paṅqawu: Himu as kurs itam haqe’ kitsókiva Tutuyqawhqat lavayiyat yuaaykuqey aṅqw itahtupkomuy amuhpa’ pohtani, hinpi aṅqe’ hinyuṅwa. \v 37 Noqw Barnabas John, Mark yan piw mātsiwhqat, wikniqey pas su’qawta. \v 38 Noqw Paul u’naqw, ura pam Pamphyliat ep pumuy mātapqe, ahpiy qa amumum tumalay’ta. Noqw ōviy piw puma put wikniniqw putniqw pam qa súanta. \v 39 Noqw pas puma put ep nāma soon kurs ṅöyaltini; nihqe pay nawus nāṅaqw lahsi; noqw Barnabas Mark wikqe, pāvaqe Cyprus aqw’a. \v 40 Noqw Paul Silas namorsta. Noqw tuptsiwni’yuṅqam God núokwayat aw pumuy noayaqw, puma pank̇aṅw ahpiy’o. \v 41 Nihqe puma Syriat, pu Ciliciat aṅ ahsupoq nakwsuqe, Jesus aw tōnawtaqamuy öqalanma. \c 16 \s1 Timothy Goes with Paul and Silas \p \v 1 Pahsat pu pam Derbet ep pitu, pu Lystrat ep’e. Noqw hak tuptsiwni’taqa Timotheus yan mātsiwhqa pep qatu, hakiy tuptsiwni’taqat wuhtit Jew‐sinot tíata, nīk̇aṅw hakiy Greek‐sinot nay’ta. \v 2 Noqw Lystrat ep‐nik̇aṅw, pu Iconium ep tuptsiwni’yuṅqam put aw lomanavoti’yuṅwa. \v 3 Noqw as pam Paul ámumniqat pam nāwaka. Nīk̇aṅw pam Jew‐sinmuy paṅ yesqamuy tuway’taqe, ōviy put wikqe, poṅotku, put naat Greek‐sínoniqw sohsoyam put navoti’yuṅqw ōviy’o. \v 4 Noqw puma paṅ kitsókinawit hinwisqe, Jerusalem epeq ayaiwyuṅqam, pu wukw’a’yat yesqam hin yukuyaqat mātaptiwisa, pumuy aṅ hinwisniqata. \v 5 Noqw ōviy Jesus aw tōnawtaqam tuptsiwnit aṅ öqawhtotaqe, nāqavo aw wūhaq’iwma. \s1 In Troas: Paul’s Vision \p \v 6 Noqw puma tutskwat Phrygiat, pu Galatiat aṅ ahsupoq kūkuyvat, Asiat ep lavayit yuaaykuyaniqw, Qahováriwtaqa Hikwsi pumuy mēwa. \v 7 Noqw ōviy puma Mysiat aw ö́kihqe, as Bithyniat awyaniqey anhtoti; noqw pay Hikwsi pumuy qa nakwhana. \v 8 Noqw ōviy pay puma Mysiat aṅ yūmosa Troas aqwya. \v 9 Noqw Paul mihikq tuawyorikq, hak Macedoniat aṅqw tāqa wunuk̇aṅw okiw put aw paṅqawlawu: Um Macedoniat aqwnen itamumi unaṅwtapni. \v 10 Noqw ōviy pam pan tuawyorikq, pahsat pay itam Macedoniat aqwyaniqey anhtoti, suyan pi itam pumuy amumi lomatuawit yuaaykuyaniqat ōviy Tutuyqawhqa itamuy wáṅwayhqat itam pan wūwayaqee. \s1 In Philippi: the Conversion of Lydia \p \v 11 Pu ōviy itam Troas aṅqw ahpiyyaqe, yūmosa pāvaqe Samothraceat aqwyaqe pep öki; nit qavoṅvaqw pu itam Neapolis ep öki. \v 12 Paṅqw pu itam Philippit awya, pam Macedoniat ep pas pavan mohpeq kitsóki Rome aṅqw kwihpiwhpu. Nihqe itam pep kitsókive hihsakishaqam yēse. \v 13 Pu itam nasuṅwintalöṅnit ep kīṅaqw nö́ṅakqe, mūnat qalavoya, haqam sinom nānawaknaṅwuqat paṅsoo; noqw itam pep yesvaqe, momoymuy pep tsovaltiqamuy amumi yuaatota. \v 14 Noqw hak wuhti Lydia yan mātsiwhqa, tsatsákwmötsaput a’nö hihk̇ay’taqat huhyaqa, itamumi tūqayta. Pam Thyatira‐kitsókit aṅqw sino; noqw pam God aw nāwakinma. Noqw Tutuyqawhqa put pan unaṅwtoynaqw pam Paul lavayiyat aw unaṅwtavi. \v 15 Noqw pam‐niqw, pu amum ki’yuṅqam kūyit akw tuvoylatotiqw, pam itamumi öqaltiqe paṅqawu: Kurs nu úmuyniqw pas antsa tuptsiwhqe, Tutuyqawhqat aw pas qa paysoq hintsakq, uma ikiy awye’, ep yesni, kítahqe itamumi tuyqawva. \s1 In Prison at Philippi \p \v 16 Noqw itam hisat haqam nānawaknaṅwuqat awyaqw, hak māna núantuwiki qalomáhikwsit akw tuyqawiwtaqa itamuhsawva; pam hakiy hihta hintaniqat āawnaṅwu. Nihqe pantsakqey akw moṅwímuy amuṅem sīvat nihtilawu. \v 17 Pam māna Paul‐nik̇aṅw pu itamuṅk tsa’tinumqe a’nö paṅqawnuma: Ima tahtaqt God Sus’oveqnihqat tumal’aymatu; nihqe itam hin ayo nö́ṅakniqat itamuy āwintota, kitinuma. \v 18 Nihqe pam wūhakis tālat aṅ yan hiṅqawnumq, Paul puhtsemokqe, namtökt, hikwsit aw paṅqawu: Nu Jesus Christ natṅwaniyat aw yank̇aṅw ūmi paṅqawni: Put aṅqw yámakuu, kita. Noqw pahsat pay hikwsi put aṅqw yama. \v 19 Noqw put himuy’yuṅqam nanaptaqe, kurs hin puma pāpu put atsviy yesni. Nihqe ōviy puma Paul Silas enaṅ ṅuayaqe, kīsonmi momṅwituy amumi pumuy lölökinyuṅwa; \v 20 Nihqe momṅwituy amumi wikvayaqe paṅqaqwa: Ima tāqat Jew‐sínomnik̇aṅw itahkitsokiy ep sinmuy qalomáhintsahtsanhqe, sóontsahtsana; \v 21 Nihqe nāp tuwiy tūtutuqayna. Noqw pi itam Rome aṅqw sínomnihqe, soon put kwusuye’, aṅ hinwisni, \v 22 Noqw sinom suhpantaqam ayaiwtaqamuy amuhpewi hoṅva; noqw momṅwit pumuy amuhpa’ yuwsiyamuy tsihtsiktotat, pumuy kohot akw wuvahtotaniqat paṅqaqwa. \v 23 Noqw ōviy puma pumuy wūhakis wuvahtotat, sivikimi tūvayaqe, sivilalwaqamuy oyi’taqa pumuy qaöwítavi’taniqat aw paṅqaqwa. \v 24 Noqw yan put pas qaöwítutaptotaqw, ōviy pam pumuy pas yūmoq pánahqe, siviawiwat aṅ porom’iwtaqat aṅ pumuy kukyamuy hūrs taṅata. \v 25 Noqw tōkilnasaveq Paul Silas amum nāwaknaqe, God aw tayawinpit tawlawu, noqw sivilalwaqam nanapta. \v 26 Noqw nāt puma panyuṅqw, pay tutskwa tayayativa, pu sivikit qaqatspiat pīwu. Noqw, pahsat pay sohsovik hötsíwa hötsíltotiqw, sohsokmuy somiam rupamhtoti. \v 27 Noqw sivilalwaqamuy oyi’taqa tātayhqe, sivikit aṅ hötsíwyuṅqw túwahqe, pahsat as pay nāninaniqe sipwuvahpiy hórokna, sivilalwaqam watqaqat wūwaqe ōviy’o. \v 28 Noqw Paul aw tsa’lawhqe paṅqawu: Um qa nāhintsanni; pay itam sohsoyam yepya. \v 29 Pahsat pu pam qȫhit tuhtuy’qe amumiq supkiqe, tururutik̇aṅw, Paul‐nit pu Silas pumuy amutpiq nātuva; \v 30 Nihqe pam pumuy aṅqw hóroknaqe amumi paṅqawu: Tāqatu, ya nu hinhte’ ayo yámakni? \v 31 Noqw puma aw paṅqawu: Tutuyqawhqat Jesus Christ aw um tuptsiwani; nen um ayo yámakni, pu uhtim pīwu. \v 32 Pu puma put aw Tutuyqawhqat lavayiyat yuaata, pu sohsokmuy kīyat ep yesqamuy amumii. \v 33 Noqw pam ep mihikq, hísatniqw paniwhtiqw, pahsat pay pumuy wikqe haqe’ wuvahtiwhqat aṅ pāhoma, nit pahsat pay kūyit akw tuvoylati, pam’i, pu tímatu. \v 34 Noqw pam pumuy kiy ep wikvaqe, amumi tunösvoñahta; nihqe puma sohsoyam God aw tūtuptsiwaqe hahlayya. \v 35 Noqw tālawvaqw momṅwit sivilalwaqamuy oyi’taqat aw solāwamuy ayatotaqw, paṅqaqwa: Pay um tāqatuy mātapni, kitota. \v 36 Noqw sivilalwaqamuy oyi’taqa Paul aw paṅqawu: Yaw uma mātaviwniqat ōviy momṅwit hakimuy aṅqw ayatota; ōviy uma yámak̇e’, qahin unaṅway’k̇aṅw ahpiyni. \v 37 Noqw Paul pumuy amumi paṅqawu: Puma itamuy Rome aṅqw sinoiwtaqamuy qa tūviwtaqamuy nuhtutpik wuvahtotat, sivikimi tūvayak̇aṅw, ya puma yephaqam itamuy nanauyve hóroknayaniqey anyuṅwa? Sóoni; nāp aṅqwye’, itamuy hóroknayani. \v 38 Noqw solāwam momṅwituy amumi it tūawvayaqw, puma kurs Rome aṅqw sinoiwtaqatniqw puma nanaptaqe nēṅem tusitota. \v 39 Nihqe ōviy puma amumi ö́kihqe, pās amumi yuaaykuyaqe, paṅqw hóroknaya; nihqe puma kíṅaqw ahpiyniqat amumi naokiway’yuṅwa. \v 40 Noqw puma sivikiṅaqw yamakt, Lydiat kīyat aw paki; nihqe pep tuptsiwni’yuṅqamuy amumi yórikqe, pumuy öqalat, amuṅaqw ahpiy’o. \c 17 \s1 In Thessalonica \p \v 1 Noqw puma Amphipolis‐nik̇aṅw pu Apolloniat aṅ kuyvaqe, Thessalonicat ep pitu; noqw pep Jew‐sinmuy tsotsvalkiam wunu. \v 2 Noqw Paul tuwiy anhtiqe pumuy amumi pákihqe, pāyis nasuṅwintalöṅnit aṅ pumuy amumum tutuvenit aṅqw yuaata. \v 3 Nihqe pas Christ kurs hin qa okiwsaniwniqat, pu mokiwuy aṅqw ahoy tātayniqat pam amumi yuaataqe paṅqawlawu: Nu it Jesus umumi yuaata pam hapi Christ, pam kitalawu. \v 4 Noqw haqawat tūtuptsiwaqe, Paul‐nik̇aṅw pu Silas pumuy amumumtoti, pu Greek‐sinom Jew‐sinmuy amún tuptsiwni’yuṅqam amuṅaqw wūhaknihqamu, pu momoymuy pavansinmuy amuṅaqw qa tsa’ya. \v 5 Noqw Jew‐sinom qa tuptsiwni’yuṅqam qa tsuyhtiqe, hakimuy qa hihta a’pituy qahopihtuy nāmi tsovalaya. Noqw puma kīve sohsokmuy sinmuy nāwahoynayaqe, Jason kīyat aw kihpokyaqe as ayaiwyuṅqamuy sinmuy amumi ipwayaniqey tuwantota. \v 6 Nit puma pumuy qa tutwaqe, Jason‐nit pu haqawatuy tuptsiwni’yuṅqamuy kīve momṅwituy amumi lölökinyuṅwa tsa’tik̇ahk̇aṅwo: Hakim tūwaqatsit ep qatsit tahkuknayaqam kurs pew pu’ öki. \v 7 Noqw Jason pumuy pās oya. Ima sohsoyam Caesar tutavoyat ehpewi hintsatsk̇a; yaw hak suhk̇a móṅwinihqat paṅqaqwa, yaw hak Jesus. \v 8 Yan puma hiṅqaqwaqw, sinom kīve momṅwituy amumum it nanaptaqe hin unaṅwtoti. \v 9 Noqw Jason suṅwámuy amumum sivaoye’, put akw puma mātaviwyaniqat momṅwit pumuy amuṅem pan yukuya. Noqw puma put ömahtotat, pumuy mātapya. \s1 In Berea \p \v 10 Noqw pahsat pay tuptsiwni’yuṅqam míhikiwtaqw, Paul Silas enaṅ Bereat aqw hōnaya. Noqw puma epeq pítuhqe, Jew‐sinmuy tsotsvalkiyamuy aw paki. \v 11 Noqw ima sinom Thessalonicat ep sinmuy qa amuntotit, nāqavo tutuvenit aṅ puritota, su’qawk̇ahk̇aṅw lavayit kwusuya, mātaqpi kurs īi himu pas antsa pantaqw nanaptaniqe ōviy’o. \v 12 Noqw ōviy puma wūhaknihqam tūtuptsiwa, pu aṅ Greek‐sinmuy amuṅaqw momoyam pavansinom qa tsa’ya, pu tahtaqt pīwu. \v 13 Noqw yaw Paul Bereat ep God lavayiyat yuaataqat Thessalonicat ep Jew‐sinom nanaptaqe, pay piw paṅsoyaqe, sinmuy hin unaṅwtoynaya. \v 14 Noqw pahsat pay tuptsiwni’yuṅqam Paul pātuwaqatsit aṅhqe haqami taviya. Noqw pay Silas Timotheus amum hāk pep huruhti. \v 15 Noqw Paul wikyaqam put Athens epeq wikvaya; noqw yaw Silas Timotheus amum put aqw k̇aktayniqat Paul pumuy amumi tutaptaqw, puma paṅqw ahpiyya. \s1 In Athens \p \v 16 Noqw Paul Athens epeq pumuy nuhtayk̇aṅw, navotq pas sinom hīhihtuy wutsit aw nāwakinwisqey aw‐sa yuki’yuṅqw, pas pam unaṅwpeq qahahlayhti. \v 17 Nihqe ōviy pam tsotsvalkive Jew‐sinmuy amumum hīhihta nātuviṅlawu, pu Jew‐sinmuy amún tuptsiwni’yuṅqamuy amumuma, pu nāqavo kīsonve put aw ökiwtaqamuy amumuma. \v 18 Noqw haqawat hihta aṅ wuwni’yuṅqam Epicureas lavayiyat ṅuy’yuṅqam‐niqw pu Stoic‐sinmuy lavayiyamuy ṅuy’yuṅqam Paul aw lavayhtoti. Noqw haqawat paṅqaqwa: Ya i’ hak himu qalaváyhtuwi’taqa as hiṅqawlawu? kitota. Noqw haqawat paṅqaqwa: I’ sumataq sinom hihta alöṅöt aw nāwakinwisniqat tūtutuqayna, kitota, pam pumuy amumi Jesus yuaataqw ōviy’o, pu sinmuy ahoy yesvaniqata. \v 19 Noqw puma put ṅuayaqe, Areopagus epeq wikvayaqe, aw paṅqaqwa: Ya soon itam uṅ hihta puhututuqayhpit yuaataqat aw tūqayyuṅwni? \v 20 Pas um hihta alöṅöt itamumi yuaata. Noqw ōviy as itam īi’ hímunihqat nanaptaniqey nānawakna. \v 21 (Pas pi Athens ep sinom, pu hāhaqaqw sinom amumi ökiwtaqam, puma qa hihta a’pitu; panis hakiy hihta āawnayaniqey, pu hihta nanaptaniqey‐sa tunatyawyuṅwa). \v 22 Pahsat pu Paul Mars tsomoyat epeq nāsaveq wunuptut paṅqawu: Uma Athens ep tahtaqtu, pas kurs uma sohsok hihta nāwakintiwhqat k̇aptsi’yuṅwa. \v 23 Oviypi nu aṅ waynumk̇aṅw, uma hin hihta aṅ nāwakinwisqat aṅ taymaqe, haqam tūtusk̇at aṅ yan pey’taqat nu aw yori: IT HAKIY ITAM QA TUWI’KAHKAṄW AW NAWAKINTOTAQAT EṄEM’I. Noqw ōviy uma hakiy qa tuwi’k̇ahk̇aṅw aw nāwakintotaqat nu umuy āawnani. \v 24 I’ hapi God tūwaqatsit yuku, pu put aṅ sohsok hihta hinyuṅqata; pam hapi ōveqatsit‐nikaṅw pu tūwaqatsit aw móṅwinihqe, kīkihut sinot māyat akw yukiwyuṅqat qa aṅ ki’ta. \v 25 Oviy soon hak may akw hihta ep put paaṅwani; pi pam qa hihta haqni’ta, piw may akw pi pam sohsokmuy sinmuy qatsit huylawu, pu hikwsita, pu sohsok hihtaa, \v 26 Nihqe pam sopk̇awtaqamuy nanapwatuy sinmuy sūkw uṅwat aṅqw yuku, ahsupoq tūwaqatsit aṅ yesniqat ōviy’o; nihqe haqam qatsivaptuyaniqat, pu tūwaqatsit aṅ haqami pahsavo yesniqat aṅwu pay pās yuku, \v 27 Puma Tutuyqawhqat hepyaniqat tunatyawk̇aṅwo. Hisnen may akw put hepye’ tutwani, pay as pi pam sohsokmuy itamuṅaqw qa yāpo. \v 28 Pi itam put atsviy tāyuṅwa, pu poninitota, piw yēse. Oviypi haqawat pas nāp umuṅaqw yēwalalwaqam ura paṅqaqwa: Pay itam piw put ahpiy aniwhti, kitota. \v 29 Noqw ōviy hapi itam God ahpiy aniwhtiqe, soon pi itam pam hak pas hímunik̇aṅw, hihta sik̇avalasivat, sen qötsásivat, sen owat aṅqw yukiwhqat antaqat pan wūwantotani. Pam sinot tuhisayat, pu wuwantuwiyat ahpiy yukiwtaqat qa pan wūwantotani. \v 30 Noqw pay God yūpahaqaqw yan ṅastanavotit aṅ hinwisqamuy hintsakpiyamuy qa aw tunatyawta. Nīk̇aṅw pu’ hapi pam sohsokmuy sinmuy sohsovik yesqamuy amumi tutaptaqe, qaantunatyay aṅqw lasyaniqat amumi pas paṅqawu. \v 31 Pi pam hisat sinmuy amuṅem hin yúkuniqey pay tokiltaqe, hakiy tāqat put eṅem suan yúkuniqat aw pay tavi. Nihqe pay pas pam soon qaantaniqat sohsokmuy navotna, mokiwuy aṅqw put ahoy tātaynaqee. \v 32 Noqw puma ahoy yesvaniwniqat nanaptaqw haqawat tutsíwhiṅqaqwa; noqw pētu paṅqaqwa: Pas ason itam it yantaqat ūṅaqw piw nanaptani. \v 33 Yantaqat atsve pu’ Paul pumuy amuṅaqw ahpiy’o. \v 34 Noqw pay haqawat tahtaqt put qa mātapyaqe tūtuptsiwa. Noqw panhtotiqamuy amuṅaqw hak Dionysius yan mātsiwa, Areopagus epeq momṅwituy amuṅaq’ö, noqw hak wuhti Damaris yan mātsiwhqa; noqw pu piw pētu pumuy amumumya. \c 18 \s1 In Corinth \p \v 1 Yantaqat atsve pu’ Paul Athens aṅqw ahpiynihqe, Corinth ep pitu. \v 2 Nihqe pep pam hakiy Jew‐sinot Pontus‐tutskwat ep tihtiwhqat Aquila yan mātsiwhqat tuwa. Pam hak pūnat nȫmay Priscillat amum Italyt aṅqw pitu, hak Claudius sohsokmuy Jew‐sinmuy Rome aṅqw ahpiyyaniqat amumi paṅqawhq ōviy’o. Noqw Paul pumuy amumi pitu. \v 3 Nihqe pam pumuy tumaltuwiyamuy tuwi’taqe, amumum huruhtiqe, amumum tumalay’ta; puma mötsápkit tumaltuwi’yuṅwa. \v 4 Noqw pam aṅsakis nasuṅwintalöṅvaqat ep tsotsvalkive yuaataṅwu; nihqe Jew‐sinmuy, pu Greek‐sinmuy tuptsiwna. \v 5 Noqw Silas Timotheus amum Macedoniat aṅqw pituqw, Paul pan unaṅwtiqe, pay Jesus pas antsa Christ‐nihqat Jew‐sinmuy amumi pan yuaataqey aw‐sa yuki’ta. \v 6 Noqw pay puma ehpewhtotiqe, aqw nānap hiṅqaqwaqw, pam yuwsiy tsatswit, amumi paṅqawu: Kurs uma súlawhte’, uma pas nāp put ep tukopniwyani. Soon God nuy tukopnani, umuhqatsiy ep’e; yahpiy hapi pu’ nu qa‐Jew‐sinmuy amumi yuaatani. \v 7 Pu pam paṅqw ahpiynihqe, hakiy Justus yan mātsiwhqat God aw nāwakinmaqat kīyat ep pitu; put hakiy kīat tsotsvalkit aw pikta. \v 8 Noqw hak tsotsvalkive mohpeq moṅwi Crispus yan mātsiwhqa, sohsokmuy timuy yank̇aṅw, Tutuyqawhqat aw tuptsiwa. Noqw k̇aysiwhqam Corinth ep ki’yuṅqam nanaptaqe, tūtuptsiwaqe, kūyit akw tuvoylatoti. \v 9 Pahsat pu Paul mihikq tuawyorikq, Tutuyqawhqa put aw paṅqawu: Um qa hihta mamqast yuaatani; um uhlavayiy qa ṅuy’tani. \v 10 Nu úmuma; noqw soon hak uṅ hintsannik ūmi may’tani. Pi nu k̇aysiwhqamuy kīve sinomuy’ta. \v 11 Noqw ōviy pam sūkw yahsaṅwuy‐nik̇aṅw aṅqw navay mūmuyawhtuy aw pahsavo God lavayiyat pumuy tutuqaynatinuma. \v 12 Noqw Gallio Achiat ep moṅw’iwtaqw, Jew‐sinom sun unaṅwtotiqe, Paul ṅuayaqe haqam hin yukiltiṅwuqat kīhut paṅso put wikya, \v 13 Paṅqawk̇ahk̇aṅo: I’ hin tutaptiwhqat qa panwat God aw nāwakintiwniqat sinmuy amumi ö’qala. \v 14 Noqw Paul as lavayhtiniqey anhtiqw, Gallio Jew‐sinmuy amumi paṅqawu: Pay pi as himu haqam pas qa súantak̇aṅw, qahopihintaqw, soon nu umumi qa unaṅwtapni, uma Jew‐sínomu. \v 15 Nīk̇aṅw kurs pay uma lālavayit, pu nānatṅwanit, pu umuhtutavoy ep hintsatsk̇e’, pay uma nāp put hin yukuyani; pay nu soon put pantaqat aw hintsakni. \v 16 Pam kitat, haqam hin yukiltiṅwuqat kīhut aṅqw pumuy lālayi. \v 17 Pahsat pu sohsoyam Greek‐sinom hakiy tsotsvalkive moṅwit Sosthenes ṅuayaqe, haqam kīve hin yukíltiṅwuqat atpip put wuvahtota. Noqw Gallio īit ep qa hin unaṅwti. \s1 The Return to Antioch \p \v 18 It atsve pu’ Paul pep wūyavo qatut, aṅ tuptsiwni’yuṅqamuy mātapt, paṅqw Syriat aqw’a. Noqw Priscilla‐niqw pu Aquila puma put ámuma. Noqw pam pi Cenchreat ep tal’arilti, pay hihta ep God aw pasiwniyat aṅ ruhpakq ōviy’o. \v 19 Noqw pam Ephesus ep pítuhqe, pumuy pep mātavi; nit pam pas nāp tsotsvalkimi pákihqe, pep Jew‐sinmuy amumum nātuviṅvewat yuaata. \v 20 Noqw as pam pumuy amumum wūyavo qátuniqat puma nānawaknaqw, pam qa nakwhaqe, \v 21 Paṅqw ahpiynik̇aṅw, pumuy öqalaqe paṅqawu: Pay nu pas Jerusalem epeq nōviwniqat aw pitutoqat soon qa pepeq hinhtini. Nīk̇aṅw pay nu ason soon amumi ahoy qa pítuni, God pan inuṅem yuki’taniq’ö; pu pam Ephesus aṅqw pāvaqe ahpiy’o \v 22 Nihqe pam Caesareat ep pitut, Jerusalem aqwnihqe, Jesus aw tōnawtaqamuy amumi yuaaykut, pahpiy Antioch aqw’a. \v 23 Pu pam pep hihsavo qatut, paṅqw ahpiynihqe Galatiat, pu Phrygiat aṅ ahsupoq pās nānaṅumo aṅ kuyva, sohsokmuy tuptsiwni’yuṅqamuy öqalanmak̇aṅwo. \s1 Apollos in Ephesus and Corinth \p \v 24 Noqw hak Jew‐sino Apollos yan mātsiwhqa, Alexandriat ep tihtiwhqa, Ephesus ep pitu. Pam hak pās hopi, nihqe tutuvenyukit aṅ a’nö tuwi’ta; \v 25 Pu Tutuyqawhqat tunatyayat aṅ pās tuwi’vaqe, Tutuyqawhqat aṅqw hihta hintaqat pas qa nātusi’taqe tūtutuqayna; nīk̇aṅw pay pam John ahpiy kūyit akw tuvoylat hintsatskiwhqat‐sa navoti’ta. \v 26 Nihqe pam pas qa nánahtsopk̇aṅw tsotsvalkive yuaativa. Noqw Aquila Priscillat amum put aw tūqaytaqe put wikqe, pahsat pu God tunatyayat put pas suan āawna. \v 27 Noqw pam Achaiat aqwniqey unaṅwtiqw, Ephesus ep tuptsiwni’yuṅqam pepeq tuptsiwni’yuṅqamuy amumi pēnayaqe, puma put pās taviyaniqat amumi paṅqaqwa. Noqw pam pítuhqe, núokwat ahpiy pumuy amumi a’nö unaṅwtavi, \v 28 Pi pam nuhtutpik Jew‐sinmuy qaöwítuptsiwna; nihqe pay Jesus pas antsa Christ‐nihqat tutuvenyukit aṅqw pumuy amumi mātaktima. \c 19 \s1 Paul in Ephesus \p \v 1 Noqw Apollos nāt Corinth epniqw, Paul Antioch aṅqw tutskwava hinmak̇aṅw, Ephesus ep pitu; nihqe pep hakimuy tuptsiwni’yuṅqamuy túwahqe \v 2 Amumi paṅqawu: Uma tūtuptsiwaqe, ya Qahováriwtaqat Hikwsit makiwya? Noqw puma aw paṅqaqwa: Itam Qahováriwtaqat Hikwsit hákiyniqw pas put qa ṅas’ew nanapta. \v 3 Noqw pam pumuy amumi paṅqawu: Noqw uma hinoqw kūyit akw tuvoylatiwya? Noqw puma paṅqaqwa: Ura John sinmuy kūyit akw tuvoylata. Noqw ōviy itam pay pan piw tuvoylatoti. \v 4 Pahsat pu Paul paṅqawu: Ura John pas antsa sinmuy kūyit akw tuvoylata, puma nāp tunatyay aṅqw lasyaqat tuawi’taniqee. Nīk̇aṅw piw puma Jesus Christ put aṅk pítuniqat aw tūtuptsiwaniqat pam amumi paṅqawu. \v 5 Noqw puma it nanaptaqe, Jesus natṅwaniyat aṅ kūyit akw tuvoylatoti. \v 6 Noqw Paul pumuy amumi may akw matyawhq, Qahováriwtaqa Hikwsi amumi pitu; noqw puma himuhkwa yuaativayaqe, God eṅem yuaatota. \v 7 Noqw puma tahtaqt pakwt lȫq sihk̇ay’taqat pahsa’haqamya. \v 8 Noqw Paul tsotsvalkimi pákihqe, payhkomuy múmuyawhtuy aṅ God moṅwtunatyayat qa nánahtsopk̇aṅw yuaataqe, pumuy tuptsiwna. \v 9 Noqw haqawat töhsaptotiqe, qa tūtuptsiwa; nihqe it pūhut pöhut nuhtutpik qalomáyuaativayaqw, Paul pumuy amuṅaqw ahpiynihqe, tuptsiwni’yuṅqamuy tsamk̇aṅw, hakiy Tyrannus tutuqayhkiyat ep nāqavo pumuy amumum put yuaata. \v 10 Nihqe pam lȫq yahsaṅwuy pahsavohaqam pep pantsaki; noqw ōviy sohsoyam Asiat aṅ yesqam Tutuyqawhqat Jesus Christ lavayiyat nanapta, Jew‐sínomu, pu Greek‐sínomu. \s1 The Sons of Sceva \p \v 11 Noqw God Paul māyat ahpiy hihta pas qa paysoq k̇ātatayhpit hintsaki. \v 12 Noqw ōviy hakiy hihta akw tūtuyhq, hak Paul aṅqw höhönhpit, sen nanamokpit tūtuyhqat aw taviqw, tūya put mātapṅwu. Pu k̇aysiwhqam qalomáhihikwsim sinmuy amuṅaqw nȫṅa. \v 13 Pahsat pu hakim pōvost Jew‐sinom yaktaqam qalomáhihikwsimuy akw tuyqawiwyuṅqamuy amumi Tutuyqawhqat Jesus natṅwaniyat tuṅwáyaniqey anhtotiqe paṅqaqwa hīhikwsimuy amumii: Itam Jesus Paul ahpiy yuaatiwhqat aw yank̇aṅw umuy mēwaya, kitota. \v 14 Noqw hak Jew‐sino God awwat momṅwituy amuṅaqw mohpeqnihqa Sceva yan mātsiwhqa tsaṅe’ tiyotimuy’taqw, puma piw panhtoti. \v 15 Noqw qalomáhikwsi rohomhtiqe paṅqawu: Nu Jesus tuwi’ta, pu nu Paul tuwi’ta; noqw ya uma hakim hihtuu? \v 16 Noqw tāqa qalomáhikwsit akw tuyqawiwtaqa pumuy amumi tsoomhtiqe, áṅwutaqe, pumuy a’nö hintsana. Noqw puma qa yuwsi’k̇ahk̇aṅw, tūhototik̇ahk̇aṅw, put apyeve kīṅaqw watqa. \v 17 Noqw Ephesus ep Jew‐sinom pu Greek‐sinom sohsoyam it nanaptaqe maqastoti. Noqw Tutuyqawhqat Jesus natṅwaniat pas k̇aptsitiwa. \v 18 Noqw k̇aysiwhqam tuptsiwni’yuṅqam ö́kihqe, nātuhtualyaqe hintsakpiy pohtaṅwnaya. \v 19 Pu ōviy piw k̇aysiwhqam pumuy amuṅaqw tuhisay hintsatsk̇aqam tutuveniy tsovalayaqe, sohsokmuy sinmuy amutpik put taqtsokya. Noqw puma hihk̇ayat pohtoylayaqw, kurs lȫp sunat aṅqw pakwt sihk̇ay’tasikip sōmorit pahsa’haqam sīvat hihk̇ay’taqat aqw pitu. \v 20 Yan God lavayiat a’nö öqawi’maqe, aṅqe’ sinmuy amuhpa’ kúrukma. \s1 The Riot in Ephesus \p \v 21 Yantaqat atsva pu’ Paul pay ason Macedoniat‐nik̇aṅw pu Achaiat pumuy aṅ kuyve’, pep pu’ Jerusalem aqwniqey Hikwsit ahpiy tunatyalti, paṅqawk̇aṅwo: Ason nu pepeq pite’, put atsve pas pay soon piw Rome qa aqw pohtani. \v 22 Pu ōviy pam lö́qmuy put aw unaṅwtavi’taqamuy Macedoniat aqw hōna, Timotheus‐nit, pu Erastus púmuyu, nit pay pam hāk Asiat ep hihsavo huruhti. \v 23 Noqw ephaqam it yaṅ pöhut ep a’nö hintsatskiwa. \v 24 Hak tāqa Demetrius yan mātsiwhqa, qötsásivat siplawhqa, Dianat kīyat anyuṅqat hiṅsakwhohyat qötsásivat aṅqw yukulawhqe, put tumaltuwi’yuṅqamuy a’nö k̇āhaktotoyna. \v 25 I’ hak pumuy‐nik̇aṅw, pu amún hintsatsk̇aqamuy sūmi wáṅwayhqe, amumi paṅqawu: Tahtaqtu, uma navoti’yuṅwa; itam it yan tumalat ahpiy hihta tuway’numya. \v 26 Pu uma piw aṅ tayk̇ahk̇aṅw navoti’yuṅqw, qa Ephesus ep‐sa‐nit, pas pēp sohsovik Asiat aṅ ahsupoq i’ Paul k̇aysiwhqamuy tuptsiwnaqe, lasna paṅqawk̇aṅwo: Yaw hihtuy aw nāwakintiwyaqam sinmuy māyamuy akw yukiwyuṅqam pay qa pas antsa hihtuu. \v 27 Noqw ōviy k̇a itahtumala qahaqamhtini, pu it Dianat aw nāwakintiwhqat kīat piw qahaqamhtini. Noqw aw itam yanwisqa qahimuniwhtini. Pi Asiat ep sinom‐niqw pu sohsoyam tūwaqatsit aṅ yesqam put hapi aw nāwakintota. \v 28 Noqw puma put nanaptaqe pavan pas itsívutotiqe paṅqaqwa: Pay pas Ephesus ep qátuhqa Diana a’nö hímuu, kitota. \v 29 Noqw kīve sinom sohsoyam Gaius‐nit, pu Aristarchus ṅuaya, Macedoniat aṅqw tāqatuy Paul amum waynumqamuyu; nihqe pumuy wikk̇aṅw, wukotsotsvalkimi sun unaṅway yuhtu. \v 30 Noqw Paul as sinmuy amumi pákiniqw, tuptsiwni’yuṅqam put qa naqwhanaya. \v 31 Noqw hakim Asiat ep pavansinom Paul kwatsmat put aw hakimuy hōnayaqw, pay pam ahpami qa unahintsakniqat paṅqaqwa. \v 32 Noqw haqawat yanwat hiṅqaqwa, pu pētu panwat sutsk̇e’wat hiṅqaqwa; pas sinom hintsatsk̇aqey qa navoti’numya, noqw suswuhaqnihqam hihta ōviy tsovaltiqey qa navoti’yuṅwa. \v 33 Noqw Jew‐sinom hakiy Alexander momi taviyaqe, pam lavayhtiniqat puma aw öqaltoti. Noqw pam sinmuy amumi māmasaqe, as nēṅem hin lavayhtini. \v 34 Noqw kurs pam Jew‐sínoniqw puma māmatsyaqe, pahsat tāwat aṅqe lȫs qöniltiqat pahsavohaqam sūsaq sáakmaqe paṅqaqwa: Pay pas Ephesus ep qátuhqa Diana a’nö hímuu. \v 35 Noqw kīve tutuven’aya sinmuy uyiwaqe, amumi paṅqawu: Ephesus ep tahtaqtu. Ephesus ep sinom it pas pavan Dianat pas hihta’yuṅwa, pu put an sóniwhqat Jupiter aṅqw posqata. Noqw qa hak qa put navoti’ta. \v 36 Soon pi hak haqam put aqw hiṅqawniqat uma navoti’yuṅqe, pay uma qa pas hiṅqaqwanik̇ahk̇aṅwo, nen qa hihta pay an’ewakw hinhtotinik̇aṅwo. \v 37 Taq uma imuy tāqatuy pew wikvaya. Noqw puma pas āantsawat kīkihut qa hovalanta, piw aw umuhyantaqay Dianat aqw qa hiṅqawu. \v 38 Pay pi ason kurs Demetrius‐niqw, pu put amum sūp tumalay’yuṅqam hakiy aw hihta ep hinyuṅwniqw, pay pi moṅwkive himu hin yukiltiṅwuqat aw hötsi, pu momṅwit eṅem hihta ep hoṅqam yēse; pay ason puma pep hihta ep nēnehpewi hiṅqaqwani. \v 39 Ason pi kurs uma hihtawat pas nātuviṅlalwaniqw, pay ason hisat tsovaltiṅwuqey ep tsovaltiqw, pep pam ason hin yukiltini. \v 40 Taq k̇a itam pu’ a’nö hiniwhtiqat ep tūviṅtiwyaniqey aw unahinhtoti, kurs itam hihta aw yank̇ahk̇aṅw, pu yep yanhaqam hinhtotiqey paṅqaqwaniqee. \v 41 Yan pam lavayhtit, pep tsovawtaqamuy mātavi. \c 20 \s1 To Macedonia and Greece \p \v 1 Noqw a’nö hiniwhtiqat aṅ ruhpakq, Paul tuptsiwni’yuṅqamuy wáṅwayhqe, öqalát, mavoktat, paṅqw Macedoniat aqw nakwsu. \v 2 Pu ōviy pam paṅ ahsupoq nakwsuqe, pumuy pavan öqalanmak̇aṅw, Greece ep pítuhqe, \v 3 Pep payhkomuy mūmuyawhtuy aṅ qatu. Noqw as pam pāvaqe Syriat aqwniniqw Jew‐sinom put moqmani’yuṅqw, pay pam Macedoniat aṅ ahoy aqwniqey wūwa. \v 4 Noqw hak Bereat aṅqw tāqa Sopater put amum Asiat aw’i, noqw Thessalonicat ep sinmuy amuṅaqw hak Aristarchus, pu Secundus, noqw Derbet aṅqw Gaius, pu Timotheus, pu Asiat aṅqw Tychicus‐niqw pu Trophimus. \v 5 Ima pay itamuhsavoyaqe Troas ep itamuy nuhtayyuṅwa. \v 6 Noqw qapek̇én’oyiwhput nōviwhqat aṅ ruhpakq, itam Philippi aṅqw pāvaqe hoyoyoykuyaqe, tsivot talq Troas ep pumuy amuṅk pitu; noqw itam pep tsaṅe’ tālat aṅ yēse. \s1 Paul’s Last Visit in Troas \p \v 7 Noqw Sundayt aw pituqw, tuptsiwni’yuṅqam pölavikit yóṅoyhtotaniqe sumitsovaltiqw, Paul qāvo ahpiynik̇aṅw, pumuy amumi yuaataqe, tōkilat nāsamiq pahsavo yuaata. \v 8 Noqw puma tupatsveq tsovawtaqw, pepeq qȫhiwyuṅwa. \v 9 Noqw hak tiyo Eutychus yan mātsiwhqa poksöve tsokiwk̇aṅw huruvuwva; noqw pas Paul sutsépyuaataqw, pam qaunáṅwtalawvaqe, payhp natsve kīhut aṅqw posq, puma put súmokq put tsöpahtota. \v 10 Noqw Paul aqw hawhqe, aw suqtuptut, mavoktaqe, nuhtumi paṅqawu: Pay uma qa hin unaṅway’yuṅwni, pay pam nāt tayta. \v 11 Pu ōviy pam ahoy aqw wupqe, pölavikit yóṅoyhtat, aṅqw nöst, ahpiy piw nāto tālawvaniqwsavo yuaata; nihqe paṅqw pu ahpiy’o. \v 12 Noqw puma tiyot taytaqat wikvayaqe, suyan unaṅwtoti. \s1 From Troas to Miletus \p \v 13 Noqw itam aṅwu pay pākihut awyaqe, pāvaqe Assos awya, pay ason itam pep Paul panayaniqey wūwank̇ahk̇aṅwo, pan pam yukuqw ōviy’o, pam aqw nāpniqey wūwaqee. \v 14 Pu ōviy pam Assos ep itamumi pituqw, itam panayaqe, Mitylene ep öki. \v 15 Paṅqw pu itam pāvaqe ahpiyyaqe, qavönvaqw Chios aqlavo öki, nihqe Trogyllium ep huruhtoti; nit pu qavoṅvaqw itam Miletus ep öki, \v 16 Paul pay Ephesus ehpeq yūmosaniqey nāwaknaqw ōviy’o; pas as Asiat ep söwhtiniqey qa nāwakna, taq as hin pasiwtaniqw, pam Pentecost talöṅniyat ep Jerusalem épeqniqey ōviy k̇aktayi. \s1 Paul’s Farewell Speech to the Elders of Ephesus \p \v 17 Noqw pam Miletus aṅqw Ephesus aw hakimuy ayataqe pep Jesus aw tōnawtaqamuy wukw’aymuyatuy wáṅwayi. \v 18 Noqw puma ökiqw pam amumi paṅqawu: Pay nu hisat Asiat ep pítuhqe, pahpiy yūmosa umumum hin qátuhqat uma navoti’yuṅwa. \v 19 Nu qa kwivi’naṅway’k̇aṅw okiw pakk̇aṅw Tutuyqawhqat eṅem tumalay’ta, Jew‐sinom inumi hepyaqe, nuy moqmani’yuṅq’ö. \v 20 Pu uma hihta akw moṅvastotiniqat nu qa hihta umumi k̇ahk̇awnat, umuy put āawna; nihqe ura nu umuy nuhtutpik tutuqayna, pu kīnawita. \v 21 Nihqe nu Jew‐sinmuy amuminik̇aṅw, pu Greek‐sinmuy amumi lalvayhqe, tunatyay aṅqw lasye’ God aw namtökyaniqat amumi paṅqawlawu, pu Itahtutuyqawhqay Jesus Christ qapēvewnayaniqata. \v 22 Noqw meh, Qahováriwtaqa Hikwsi nuy pan unaṅwtoynaqw, nu Jerusalem aqw hoyhta, hin pepeq hintsaniwniqey qa navoti’k̇aṅwo. \v 23 Pay panis pi Qahováriwtaqa Hikwsi ahsupoq kitsókinawit nuy āwinma, yaw nu sivihpit, pu k̇ānanvotpit aw pítuniqata. \v 24 Nīk̇aṅw pay qa himuwa i’ nuy hin unaṅwtoyna. Piw nu iqatsiy qa nēṅem k̇ahk̇awna, pas pay nu okiw hahlayk̇aṅw inuṅem pöhtavit aṅ kuyvaniqey ōviy’o, Ura Itahtutuyqawhqa Jesus nuy God núokwayat tuawi’taniqat aw ayata. Noqw ōviy nu put hintsakniqey pas kwaṅwtoya. \v 25 Noqw taa, pew pahsavo nu sohsokmuy umuhpa’ God moṅwtunatyayat yuaatinuma. Noqw yahpiy haqahpiy uma soon pāpu inumi yórikyaniqat nu navoti’ta. \v 26 Oviy uma it tālat ep inumi nanaptani: Nu hapi qa hakiy qatsíyat ep tukopniwta. \v 27 Pi nu qahaqam pay qa suhtaqhink̇aṅw God tunatyayat umuy sohsok āawna. \v 28 Oviy uma nānami tunatyaltotini, pu sohsokmuy God aw tōnawtaqamuy amumii; uma hapi pumuy amumi tunatyawyuṅwniqat ōviy Qahováriwtaqa Hikwsi umuy pumuy amumi oya, uma God aw tōnawtaqamuy nopni’yuṅwniqat ōviy’o; pam pumuy pas nāp uṅway akw tui. \v 29 Pi nu navoti’taqw, nuy ahpiyniqw, hakim kwēkwewhtuy amún qa nun’okwat umumum namiqwriltini; nen kanelmuy qa pētotani. \v 30 Pu híkispi pas nāp umuṅaqw haqawat hoṅve’, qasuantaqat lavayit akw nāmi sinototani. \v 31 Oviy uma tunatyawyuṅwni, nen it u’ni’yuṅwni; ura nu payhkomuy yahsaṅwuy aṅ mimhikqat pu talöṅwintiwhqat aṅ okiw pakk̇aṅw umuy u’nantoynaqe qa qé’iwma. \v 32 Noqw taa, isinomu, nu hapi umuy God aw mātavi, pu núokwlavayiyat aw’i. Pam hapi umuy wuṅwnaniqey aw öqala, pu umuy hihta máqaniqeyu, sohsokmuy sinomuy énaṅ’a. \v 33 Nu hapi qa hakiy sīvayat tuṅlay’ta, pu yuwsiyata. \v 34 Owi, uma nāp navoti’yuṅqw, ura nu imay akw tumalay’taqe hihta tuway’numa, nēṅem’i, pu inumumyaqamuy amuṅem’i. \v 35 Pi nu sohsok umumi mahtakna, hin uma tumalay’yuṅwe’, aṅ ōokiwyaqamuy amumi unaṅwtapyaniqata, pu Tutuyqawhqat Jesus lavayiyat u’ni’yuṅwniqata; ura pam paṅqawu: Hak hakiy hihta máqahqa pam hihta ömahtaqat epnihqe pas hahlayni. \v 36 Yan pam lavayhtit, tamötswunuptut, pumuy sohsokmuy amumum nāwakna. \v 37 Noqw puma okiw sohsoyam tsaykuqe, Paul kwapk̇aqe, mamavokyak̇ahk̇aṅw tsōnantota, \v 38 Soon pāpu puma put aw yórikyaniqey ep pas qa hahlayhtotiqe ōviy’o; nihqe pahpiy puma put amum pākihut awya. \c 21 \s1 Paul Goes to Jerusalem \p \v 1 Pu ōviy nawis’ew itam pumuy amuhpiynihqe, itam yūmosa Coos aqwya, pu qavoṅvaqw Rhodes aw’i; nit paṅqw pu itam Patarat aqwya. \v 2 Noqw itam pākihut Pheniciat aqwnihqat tutwaqe, put aqw yayvat, pāvaqe hoyoyoykuya. \v 3 Noqw itam Cyprus tutwaqe, suyvaqe ehpeq yūmosaya; nihqe Syria‐tutskwat ep Tyre ep huruhtoti, pep pākihu hoiy óyaniqw ōviy’o. \v 4 Noqw itam hakimuy tuptsiwni’yuṅqamuy tutwaqe, tsaṅe’sikis tālat aṅ pep yēse. Noqw pay Paul Jerusalem qa aqwniqat puma Qahováriwtaqat Hikwsit ahpiy put aw paṅqaqwa. \v 5 Noqw ōviy itam pahsavohaqami yest, pahpiy haqamiyaqey aqwya; noqw puma sohsoyam nȫmamuy pu timuy amumum kīhut qalavo itamuy tsamya; noqw itam pāhut qalaveq tamötshoṅvaqe, nānawakna. \v 6 Oviy itam nāmatapyaqw, pahsat pu itam pākihut aqw yayva; noqw puma ahoy kīmiya. \v 7 Noqw itam Tyre aṅqw ökit, Ptolemais aw ökihqe, aṅ tuptsiwni’yuṅqamuy amumi yuaaykuyaqe, sūkw tāwat aṅ amumum pep yēse. \v 8 Pu qavoṅvaqw itam Paul ámumyaqam paṅqw ahpiyyaqe, Caesareat ep öki. Nihqe itam hakiy lomatuawit yuaataqat Philip kīyat aw yuṅqe, put amum huruhtoti; pam hak imuy tsáṅe’nihqamuy aṅ ókiwyaqamuy paaṅwantotaniqey aw oyiwhqamuy amuṅaqw suhk̇aa. \v 9 Noqw i’ hak nālöqmuy mámanhtuy pas qanawhvalni’yuṅqamuy tímuy’taqw, puma God eṅem yuaatota. \v 10 Noqw itamuy pep wūyavo yesq, hak God lavay’ayaat Agabus yan mātsiwhqa Judeat aṅqw pitu. \v 11 Nihqe pam itamumi pítuhqe, Paul kwekwéwhpiyat kwusut, put akw may, pu kuhkuy somt paṅqawu: Yan hapi Qahováriwtaqa Hikwsi lavayhti: Jew‐sinom Jerusalem epeq yesqam hakiy it kwekwéwhpit himuy’taqat yan somyani; nen qa‐Jew‐sinmuy amumi mātapyani. \v 12 Noqw itam it nanaptaqe, pay pam pas Jerusalem qa aqwniqat itam aw ö’qalya, pu pep yesqamu. \v 13 Pahsat pu Paul lavayhtiqe paṅqawu: Ya uma hin wūwantotaqe, tsaykitaqe, nuy hin unaṅwtoynaya? Pi nu Tutuyqayhqat Jesus natṅwaniyat ep Jerusalem epeq sómiltiniqey suhtaq’ewa; pu qa pániqw‐saa; pi nu eṅem mokniqey suhtaq’ewa. \v 14 Noqw pay kurs pas soon pam tūqayniniqw, itam ṅöyaltotiqe paṅqaqwa: Pay nam Tutuyqawhqat tunatyaat antaa. \v 15 Ahpiy pantaqw itam hihta hinnumyaqey ömahtotat, Jerusalem aqwya. \v 16 Noqw Caesareat ep tuptsiwni’yuṅqamuy amuṅaqw haqawat itamumyaqe, hakiy Cyprus aṅqw sinot Mnason yan mātsiwhqat wikya; pam hak pay wūyavo tuptsiwni’taqw, yaw itam put amum kīyat ep huruhtotini. \s1 Paul Visits James \p \v 17 Noqw itam Jerusalem epeq ökiqw, tuptsiwni’yuṅqam itamuy hahlayhtoti. \v 18 Qavoṅvaqw Paul itamum James aw’i. Noqw wukw’a’yam sohsoyam pep yēse. \v 19 Noqw pam pumuy amumi hahlayhtit; pahsat pu God hin put tumalayat ahpiy qa‐Jew‐sinmuy amuhpa’ hihta tumaltaqat pās nanap hin hiniwhtiqat pam pumuy amumi tuawi’ta. \v 20 Noqw puma put nanaptaqe, Tutuyqawhqat pas hihtatota; nihqe Paul aw paṅqaqwa: Pay pi um navoti’ta, itupko: Jew‐sinom qaan’ewakw hintaqam tuptsiwni’yuṅwa; noqw puma sohsoyam Moses tutavoyat pas antsay’yuṅwa. \v 21 Noqw puma nanaptaqw, yaw um sohsokmuy Jew‐sinmuy qa‐Jew‐sinmuy amuhpa’ yesqamuy tutuqaynaqe, pay yaw puma Moses tutavoyat ayo yukuyaniqat yaw um paṅqawlawu; yaw timuy poṅokit akw qa tuvoylalalwani; pu piw yaw Jew‐sinmuy tuwiyamuy aṅ qa hinwisni. \v 22 Noqw hintani? Pay kurs pi hin sinom qa tsovaltini, pi uṅ pítuhqat soon qa nanaptaniqee. \v 23 Pay ōviy itam ūmi hiṅqaqwaqw um panhtini. Hakim itamuṅaqw nālöyöm tahtaqt Tutuyqawhqat aw hihta pasiwni’yuṅwa. \v 24 Taa. Um pumuy tsāme’, amumum napwatani; nen um amuṅem sisvini, noqw puma āriltotini. Um panhte’, sohsokmuy amumi mahtaknani, uṅ hin lavayhtiwhqa qa antsanihqata, pay kurs um pas nāp pās qatuk̇aṅw, tutavot aṅ hinmaqata. \v 25 Pu imuy qa‐Jew‐sinmuy tuptsiwni’yuṅqamuy itam amumi yanwat pēnayaqe, pay puma put hihta pantaqat qa aṅ hinwisniqat pan yukuya, pay panis nȫsiwhqa nāp yukit aw noiwhqat qe’yaniqata, pu úṅwata, pu hihta hikwísmokqata, pu tokot qa sokoplalwaniqata. \v 26 Pahsat pu Paul pumuy tahtaqtuy tsāma; nihqe qavoṅvaqw pumuy amumum napwataqe, God kīyat aw paki; nihqe hisat puma put aṅ kūkuyvaqw pumuy nanāp amuṅem himu nākwahiwniqat paṅqawu. \s1 Paul Arrested in the Temple \p \v 27 Noqw tsaṅe’sikis tālat pas pay súlawhtiniqw, hakim Asiat aṅqw Jew‐sinom God kīyat ep Paul tutwa; nihqe sohsokmuy sinmuy hin unaṅwtoynayaqe put aw may’yuṅwa, \v 28 A’nö paṅqawk̇ahk̇aṅwo: Israel‐tahtaqtu, huvam unaṅwtapyaa! I’ tāqa hapi hāhaqe’ sohsokmuy sinmuy imuy pas sinmuy amuhpewi tutuqayna, pu tutavot ehpewii, pu it kīhut ehpewii. Pu ōviy piw pam Greek‐sinmuy God kīyat aw taṅataqe, it kīhut pas hihtanihqat tuyoy’ewakta. \v 29 Puma pi pūnathaqam hakiy Ephesus aṅqw tāqat Trophimus yan mātsiwhqat Paul amum kīveniqw aw tātayya; nihqe k̇a Paul put God kīyat aw pánahqat wūwayaqe, ōviy yan lavayta. \v 30 Noqw kīve sinom sohsoyam hin unaṅwtotiqe, sūvo yuhtuqe, Paul ṅuayat, God kīyat aṅqw ihpoq lölökinyuṅwa; nihqe pahsat pay hötsíwat uhtaya. \v 31 Noqw nāt puma put nīnantotaqw, yaw Jerusalem ep sinom a’nö hiniwmanayaqat pan mohpeq solāwamoṅwit aw tūawvaya. \v 32 Noqw pahsat pay pam solāwamuy‐nik̇aṅw, pu tsivót‐sikip súnatnihqamuy solāwmuy amumi moṅw’wyuṅqamuy tsamk̇aṅw, pumuy amumiq wari. Noqw puma mohpeq solāwamoṅwit solāwamuy enaṅ tutwaqe, pahsat pay Paul wuvalalwaqe qe’toti. \v 33 Pahsat pu mohpeq solāwamoṅwi awnihqe, put ṅuat, puma löqmuy sivanamiqlölöt akw put somyaniqat paṅqawu; nit pu pam hak hímunihqat, pu hihta hinhtiqat tūviṅta. \v 34 Noqw sinmuy qaan’ewakw hintaqamuy amuṅaqw pētu yanwat hiṅqaqwa, pu pētu piw hinwat lavayta. Noqw pas sinom mowawatotaqw, kurs pam hin pas suyan navotniqe, ōviy pay put solāwakimiq wikyaniqat pam paṅqawu. \v 35 Noqw puma tutuveṅpa wupniniqw, solāwam Paul tsöpwisa, pas sinom a’nöyaqw ōviy’o, \v 36 Sinom pi pumuy amuṅk hinwisk̇ahk̇aṅw paṅqawwisa: Tūvaay! kitota. \s1 Paul Defends Himself \p \v 37 Noqw puma Paul solāwakimi wikyaniqw, pam mohpeq solāwamoṅwit aw paṅqawu: Ya nu soon ūmi hiṅqawni? Noqw pam paṅqawu: Ya um Greek‐lavayit tūqayta? \v 38 Ya qa um hak Egypt aṅqw tāqa ura hisat sinmuy hin unaṅwtoynaqe, nālöp sōmorit pahsa’nihqamuy tuqwyantotaqamuy qayēsiwhpumi tsāma? \v 39 Noqw Paul paṅqawu: Qae. Nu Jew‐sino; nu Ciliciat ep qa pay hin’ewakw wuhkokitsokit Tarsus ep tihtiwa. Noqw himu as nu sinmuy amumi lavayhtiniqat um nuy nakwhani. \v 40 Noqw pam hu’waqw, Paul tutuveṅat ep wunuk̇aṅw, sinmuy amumi māmasa. Noqw sinom sutmakmaqw, pahsat pu pam pumuy amumi Hebrew‐sinmuy amuhkwa yuaata. \c 22 \p \v 1 Nihqe Paul sinmuy amumi paṅqawu: Tahtaqtu, isinomu, námatu, nu yahsatniqwhaqam umutpik nēṅem hin lavayhtiniqw kurs uma inumi tūqayyuṅwni. \v 2 (Noqw pam pumuy amumi Hebrew‐sinmuy amuhkwa yuaaykuqw, puma nanaptaqe pahsat pu pas qa hiṅqaqwa; noqw pam paṅqawu). \v 3 Nu pas antsa Jew‐sino; nihqe nu Ciliciat ep wuhkokitsokit Tarsus ep tihtiwa. Nīk̇aṅw nu yep kīve Gamaliel ahpiy itanamuy tutavoyamuy pas aṅhqe qatsqat tutuqayi; nihqe nu God eṅem pas qaatsay’ta, uma pu’ it tāwat ep panyuṅqat pan’i. \v 4 Nihqe nu it yaṅ pöhut aṅ hinwisqamuy pas qa yesniqat ōviy tahtaqtuy pu momoymuy okiwsahsanqe, somlawk̇aṅw sivikimi taṅatima. \v 5 Noqw God awwat mohpeq moṅwi sohsokmuy wukw’ayamuy amumum inumi navoti’ta; pu nu piw pumuy amuṅaqw itahsinmuy amumi tutuvenit ömahtaqe, Damascus aqw’a, nu Jesus aw tuptsiwni’yuṅqamuy pepeq yesqamuy sivintoyne’, pumuy somhtat, Jerusalem aqw tsamniqee. \s1 Paul Tells of His Conversion \r (Acts 9.1-19; 26.12-18) \p \v 6 Noqw nu paṅsoqnīk̇aṅw, tāwanasavehaqam Damascus aw hayiṅwnaqw, ōṅaqw inunan’ik qaan’ewakw suhtalawva. \v 7 Noqw nu tutskwami posqe, hakiy tönayat navotq, inumi paṅqawu: Saul, Saul, ya um hinoqw nuy okiwsahsana? \v 8 Noqw nu lavayhtiqe paṅqawu: Ya um hak’i Tutuyqawhqa? Noqw pam inumi paṅqawu: Nu Nazareth aṅqw Jesus; pi um nuy hapi okiwsahsana. \v 9 Noqw ima inumumyaqam tālat tutwaqe, tsātsawna; nīk̇aṅw puma hakiy inumi hiṅqawhqat tönayat qa nanapta. \v 10 Noqw nu paṅqawu: Noqw nu hinhtini, Tutuyqawhqa? Noqw Tutuyqawhqa inumi paṅqawu: Um wunuptut Damascus awni. Noqw ason pep um hihta tumaltaniqat uṅem yukiwtaqat suhk̇a uṅ sohsok āawnani. \v 11 Noqw pas tāla a’nö talq, ivosiy qatālawvaqw, ōviy ima inumumyaqam imay ṅuy’wisk̇aṅw Damascus aw nuy wikya. \v 12 Noqw hak hin tutaptiwhqat an God pas k̇aptsi’taqa Ananias sohsokmuy Jew‐sinmuy pep ki’yuṅqamuy amuhpiy aw lomanavoti \v 13 Inumi pítuhqe wunuk̇aṅw inumi paṅqawu: Itupko Saul, uhvosiy tālawnaa. Noqw nu pahsat pay ivosiy tālawna. \v 14 Noqw pam paṅqawu: Itanamuy aw yantaqaam God uṅ namorstaqe Tiy pas súantaqat ūmi mātaknaqw, um put moayat aṅqw lavayit navota, um put tunatyayat mātsi’taniqe ōviy’o. \v 15 Pi um hin yórikqey, pu navotqey sohsokmuy sinmuy amumi put eṅem tuawi’tani. \v 16 Taay, um hinoqw sȫwuu? Um wunupte’, kūyit akw tuvoylatini; nen Tutuyqawhqat natṅwaniyat aw taqa’naṅway’k̇aṅw, uhqaanhtipuy ayo pāhomni. \s1 Paul’s Call to Preach to the Gentiles \p \v 17 Noqw ura nu piw Jerusalem ep pítuhqe God kīyat ep nāwaknak̇aṅw, tuawyori; \v 18 Nihqe Jesus tuwaqw, pam inumi paṅqawu: Písoqtii, nen um Jerusalem aṅqw īts ahpiyni, taq puma uṅ hin nuy tuawi’taqat soon kwusuyani. \v 19 Noqw nu paṅqawu: Tutuyqawhqa, puma navoti’yuṅqw, nu ura as ūmi tuptsiwni’yuṅqamuy sivikimi taṅatinuma, pu ahsupoq tsotsvalkiva pumuy wuvahtinuma. \v 20 Pu uṅ tuawi’taqat Stephen uṅwáat munvaniwhq, nu nuhtum aqlap wunuk̇aṅw, nīnantotaqamuy súamun unaṅwti; nihqe nu nīnantotaqamuy yuwsiyamuy tūwala. \v 21 Noqw pam inumi paṅqawu: Um ahpiyni, taq nu uṅ yaṅqw yāvoqhaqami imuy qa‐Jew‐sinmuy amumi távini. \v 22 Noqw puma it lavayit aw pahsavo put aw tūqayyuṅwt, pu sáakmaqe paṅqaqwa: Tūvayaa! Nīnayaa! Pay pi put qa qatuqw lolmani. \v 23 Noqw puma kwanonotik̇ahk̇anw, yuwsiy akw savinumyak̇aṅw qöat ōmiq tsaltoynaya. \v 24 Noqw pahsat pu solāwamoṅwi put solāwakimi panayaniqat solāwamuy amumi paṅqawu. Uma put wuvahtotat, pās tūviṅtotani. Noqw hinoqw sinom pas panhaqam put ehpewi hiṅqaqwaqat itam nanaptani, amumi kita. \v 25 Noqw puma put tuyqat akw sohsomyaqw, Paul solāwamoṅwit pep wúnuhqat aw paṅqawu: Ya pay um hakiy Roman‐sinot qa tūviwtaqat wuvahtaniqw pay pam súanta? \v 26 Noqw solāwamoṅwi put navotqe ahpiynihqe mohpeq solāwamoṅwit aw paṅqawu: Um hintsakqey ep tunatyaltini, taq kurs i’ Roman‐sino. \v 27 Pahsat pu mohpeq solāwamoṅwi pítuhqe put aw paṅqawu: Kurs nuy āawnaa, ya um Roman‐sino? Noqw pam paṅqawu: Owí. \v 28 Noqw mohpeq solāwamoṅwi paṅqawu: Nu a’nö sisvit, Rome aqw sinoti. Noqw Paul paṅqawu: Noqw pi nu pay pas pamnīk̇aṅw tihtiwa. \v 29 Pahsat pay ima as put aw hepyaniqam ahpiyya. Noqw pam Roman‐sínonihqat mohpeq solāwamoṅwi navotqe tusita, put somqe ōviy’o. \s1 Paul before the Council \p \v 30 Noqw Jew‐sinom put hihta neveltotoynayaqat pam pas suyan navotniqey nāwaknaqe, qavoṅvaqw put ṅāha; nihqe God awwat mohpeq momṅwit sohsokmuy moṅwtsovawtaqamuy amumum tsovaltiniqat pam paṅqawu; nit Paul hawnaqe, put pumuy amutpipo tavi. \c 23 \p \v 1 Pahsat pu Paul moṅwtsovawtaqamuy amuhpa’ taynumt paṅqawu: Tahtaqtu, isinomu, nu pew pahsavohaqami God atpip iunaṅway pasiwk̇aṅw qatu. \v 2 Noqw put aqlap hoṅqam put moava wuvahtotaniqat God awwat mohpeq moṅwi Ananias pumuy amumi paṅqawu. \v 3 Noqw pahsat pu Paul paṅqawu: God uṅ wuvahtani, um tumalwiwhput antaqa; pas as um nuy tutavot an yukunaniqe ōviy pep qatuk̇aṅw, ya um hinhtiqw tutavot hin lavayhtiqat qa anhtiqe soq nuy wuvahtiwniqat paṅqawu? \v 4 Noqw aṅ hoṅqam paṅqaqwa: Ya um hinoqw God awwat mohpeq moṅwit aw panhaqam hiṅqawu? \v 5 Pahsat pu Paul paṅqawu: Nu put God awwat mohpeq móṅwitniqw qa navoti’taqe ōviy paṅqawu isinomu; pi ura yan pey’ta: Um uhsinmuy amumi moṅwit qa aqw hiṅqawlawni. \v 6 Noqw Paul māmatsq, kurs pētu Sadducee‐sínomyaqw, pu pētu Pharisee‐sínomyaqw, pahsat pam tsovawtaqamuy amumi k̇ēew paṅqawu: Tahtaqtu, isinomu, nu Pharisee‐sino, nu Pharisee‐sinot tíata; nu hapi hihta ṅȫyit‐nik̇aṅw pu so’pum ahoy tātayyaniqat tuptsiwni’taqey ep pu’ tūviṅtiwa. \v 7 Yan pam hiṅqawhq, pahsat ima Pharisee‐sinom Sadducee‐sinmuy amumum qa súnahpa’totiqw sinom nātsiki. \v 8 Sadducee‐sínmuyniqw pi sinom pas soon ahoy yesvani, pu yaw ōṅaqw hoṅviaya qa háqamo, pu yaw hakiy hikwsiat qa háqamo. Noqw Pharisee‐sinom put sohsok tuptsiwni’yuṅwa. \v 9 Noqw pas sinom a’nö mowawatota; noqw ima tutavot tūtutuqaynayaqam Pharisee‐sinmuy amún unaṅwtotiqam hoṅvaqe a’no nāṅwuy’yuṅqe paṅqaqwa: Pay itamuyniqw i’ taqa qa hinta; tis pi kurs k̇a antsa hikwsi, sen hoṅviaya put aw yuaaykuniqw, pay itam God aw qa rohomnumyani. \v 10 Noqw pas puma nānami a’nö hiṅqaqwaqe, sumataq put nāhoy tutkitotaniqat mohpeq solāwamoṅwi tusitaqe, pumuy amumi solāwamuy hōna, puma pumuy Paul nawhkiye’, solāwakimi wikyaniqat ōviy’o. \v 11 Noqw ep mihikq, Tutuyqawhqa put ehpeq wunuk̇aṅw aw paṅqawu: Pay um qa hin unaṅway’tani, Paul. Pay um nuy Jerusalem ep hin lavayhtiqey pan nāt piw Rome epeq lavayhtini. \s1 The Plot against Paul’s Life \p \v 12 Noqw tālawvaqw, haqawat Jew‐sinom nāwinyaqe nankiwakw pasiwnaya, ason pas puma Paul nīnayat, pu’ nȫnösaniqey, pu hikwyaniqey paṅqaqwa. \v 13 Noqw hakim lȫp sunat epnihqe hóyokiwtaqam pan pasiwnaya. \v 14 Pu ōviy puma God awwat mohpeq momṅwituy‐nik̇aṅw, pu wukw’a’yatuy amumi ö́kihqe paṅqaqwa; Itam nēṅem pasiwnayaqe kítota: Pas ason itam Paul nīnayat, pu’ nȫnösani. \v 15 Oviy uma moṅwtsovawtaqamuy amumum mohpeq solāwamoṅwit aw paṅqaqwaqw, pam qāvo pew umumi put wikni, suhpan uma put pas pavan hin nanaptaniqey pan hink̇ahk̇aṅwo; noqw pay nāt put pew qa pituqw, itam nīnayaniqey pasiwni’yuṅwa. \v 16 Noqw puma put moqmani’yuṅqat Paul tiw’ayaat navotqe, solāwakimi pákihqe, Paul put āawna. \v 17 Pahsat pu Paul solāwamuy amumi moṅw’iwyuṅqamuy sukwat wáṅwayhqe aw paṅqawu: Um it tiyot mohpeq solāwamoṅwit aw wikni. I’ put hihta āawnani. \v 18 Pu ōviy pam mohpeq solāwamoṅwit aw put wikqe paṅqawu: Paul, siviṅuiwtaqa nuy wáṅwayhqe, nu it tiyot ūmi wikniqat inumi paṅqawu. Yaw pam nu hihta āawnani. \v 19 Pahsat pu mohpeq solāwamoṅwi put māyat ṅuat, qalavo wikqe, tūviṅtaqe aw paṅqawu: Ya um hihta nuy āawnani. \v 20 Noqw pam paṅqawu: Um yaw qāvo moṅwtsovawtaqamuy amumi Paul wikniqat Jew‐sinom ūmi öqaltotiniqey sun unaṅwtoti, suhpan k̇a yaw puma put pas pavan hin nanaptaniqey nānawaknaqe ōviy’o. \v 21 Noqw um hapi amumi qa ūnatini; taq pumuy amuṅaqw lȫp sunat epnihqe hóyokiwtaqam tahtaqt nankiwakw pasiwni’yuṅqam put moqmani’yuṅwa paṅqawk̇ahk̇aṅwo: Ason pas yaw put nīnayat, pu nȫnösani, pu hikwyani; nihqe ōviy pas yukiwk̇ahk̇aṅw, uṅ panhtiniqey paṅqawniqat ōviy maqaptsi’yuṅwa, pam aw kita. \v 22 Noqw ōviy mohpeq solāwamoṅwi tiyot mātavi paṅqawk̇aṅwo: Um hapi nuy it āawnaqey qa hakiy aw paṅqawni. \s1 Paul Sent to Governor Felix \p \v 23 Pu pam solāwamoṅwit aw paṅqawu: Uma pakwút‐sikip sunat solāwamuy mihikq, Caesareat aqwyaniqat na’sastani, pu kawaymuy akwyaqamuy payhp sunat aṅqw pakwt sihk̇ay’taqamyuy, pu pakwút‐sikip súnat lansay’yuṅqamuyu. \v 24 Pu puma Paul hihtuy akwniqat na’sastotani, nen uma tutskwat aw moṅwit Felix aqw put pās wikyani. \v 25 Pu pam yan pēna: \v 26 Nu’ Claudius Lysias it pas pavan Felix tutskwat aw moṅwit öqala. \v 27 It tāqat Jew‐sinom ṅuayaqe, soon as qa nīnayaniqw, nu solāwamuy tsamk̇aṅw amuminihqe, it pumuy nawhki, yaw pam Roman‐sínonihqat nu navotqe ōviy’o. \v 28 Noqw puma hihta put nēveltotoynayaqat nu pas suyan navotniqey nāwaknaqe, pumuy amuṅaqw moṅwtsovawtaqamuy amumi put wikva. \v 29 Noqw kurs pay puma tutavoy ep hinhtotiqe pay qa hihta mokiwuy, pu sivihpit hihk̇ay’taqat put tsok̇anaya. \v 30 Noqw yaw Jew‐sinom put moqmani’yuṅqat nuy āawnayaqw, pahsat pay nu put ūmiq hōnaqe, put hihta tsotsk̇anayaqam put aw hinyuṅqey utpip paṅqawu. Hak öqawmaṅwu. \v 31 Pahsat pu solāwam amumi hin tutaptiwhqat anhtotiqe Paul wikyaqe, míhikpuva Antipatris ep wikvaya. \v 32 Pu qavoṅvaqw ima nāpyaqam Paul mātapyat, paṅqw Jerusalem ahoy aqwya. Noqw ima kawaymuy akwyaqam pahpiy put ámumya. \v 33 Nihqe puma Caesareat ep ö́kihqe, tutskwat aw moṅwit tutuvenit maqaya, nit put aw Paul noaya. \v 34 Noqw moṅwi tutuvenit aṅ túṅwahqe, pam haqaqwat tutskwat aṅqwnihqat put tūviṅta. Noqw kurs pam Cilicat aṅqwnihqat pam navotqe \v 35 Paṅqawu: Ason uṅ hin tsok̇ani’yuṅqam tuwat ökiqw, nu uṅem hin yúkuni, kita. Nihqe pam Herod pavasiwhkiyat ep taviwniqat pam paṅqawu. \c 24 \s1 Paul Accused by the Jews \p \v 1 Pu ahpiy tsivót‐sikis talq God awwat mohpeq moṅwi Ananias wukw’a’yatuy tsamk̇aṅw pitu, hakiy lavayhtuwi’taqat Tertullus yan mātsiwhqat wikk̇aṅwo; noqw pam tutskwat ep moṅwit aw yuaayku Paul ehpewii. \v 2 Pu ōviy Paul tuṅwáyaqw, pahsat Tertullus put ehpewi yuaaykuqe paṅqawu: Itam hapi uhpiy uyiwawtaqat qatsit nāvok̇awinta, pu sohsovik sutsep uhtunatyay ahpiy himu qaöwíhintaqa imuy sinmuy amuṅem hintsatskiwa. \v 3 Noqw itam put tsúyakiwyuṅwa, um hak pas pavan Felix. \v 4 Noqw pay nu ūmi qa sus’itsniqat ōviy um as okiw hihsavo itamumi tūqaytani. \v 5 Taq itam it tāqat aw nanaptaqw, i’ sokovi. Pam it Nazareth aṅqw tāqat aw tōnawtaqamuy moṅwíamu. Noqw put atsviy tūwaqatsit aṅ ahsupoq Jew‐sinom Caesar ehpewi hoṅvanta. \v 6 Pu hikis pi as ōviy i’ piw God kīyat sokoptaniqey anhti; noqw itam put ṅuayaqe, soon as itamumi hin tutaptiwhqat qa anwat put hin yukunayani. \v 7 Noqw pay mohpeq solāwamoṅwi Lysias itamumi suptuqe, öqalay akw put itamuy nawhki, \v 8 Nihqe hihta put nēveltotoynayaqam ūmiyaniqat paṅqawu. Noqw um nāp put aw pohte’, itam hihta put qalománeveltotoynayaqat sohsok navotni. \v 9 Noqw Jew‐sinom put amum sunyaqe, pay pas pantaqat paṅqaqwa. \s1 Paul’s Defense before Felix \p \v 10 Pahsat pu moṅwi Paul yuaaykuniqat aw māmasaqw, pam lavayhtiqe paṅqawu: Nu’ navoti’taqw um hisatṅahaqaqw imuy sinmuy amuṅem hihta aṅ hin wūwanma, noqw ōviy nu tuwat hahlayk̇aṅw, nēṅem hin lavayhtini. \v 11 Ispi um it navotniq’ö, nu okiwlawniqe Jerusalem aqwniqw, nāt pu’ ahpiy pakwt lȫq sihk̇ay’tasikis tāla. \v 12 Piw nu qa haqam hakiy amum nāṅwuy’taqw puma inumi tāyuṅwa, pu sinmuy hin u’naṅwnaq’ö, sen God kīyat ep’e, sen tsotsvalkivee, sen pay kīvee. \v 13 Piw puma hihta nuy tsotsk̇anayaqey soon suyan paṅqaqwani. \v 14 Nīk̇aṅw it pay nu ūmi pas súaṅqawni: Nu hapi púmuyniqw qasuan God aw nāwakinma, iwu’yamuy aw yantaqayamuy aw’i, tutavot aṅ hin pey’taqat, pu God lavay’aymuyatuy pēniyamuy aṅ hin pey’taqat sohsok tuptsiwni’k̇aṅwo. \v 15 Nihqe ima súanyuṅqam, pu qasuanyuṅqam so’pum ahoy tātayyaniqat, nu ep God qapēvewna; noqw pay puma piw put pantaqat lavayta. \v 16 Paniqw hapi ōviy nu yūmosa suyan unaṅway’taniqey tuwanlawu, qa hihta ep qaanhtiqey navoti’taqee, sen God ep’e, sen sinmuy amuhpee. \v 17 Pu ahpiy wūhakis yahsaṅwvaqw, nu isinmuy amumi ahoy pitu, hihta akw ōkwatuwiwyaniqat kuwahtiwhqat‐nik̇aṅw, pu Tutuyqawhqat aw himu noiwhqat yank̇aṅwo. \v 18 Pantaqat atsve hakim Asiat aṅqw Jew‐sinom nuy God kīyat ep napwataqw tutwa, nu qa k̇aysiwhqamuy sinmuy amumumniq’ö, piw hin qaqtsinayaqamuy amumuma. \v 19 Puma pi as yep utpipye’, rohomtotinik̇ahk̇aṅwo, kurs hihta inuhpewi hinyuṅwee. \v 20 Hal pay pi ima yepyaqam paṅqaqwani, nāt nu moṅwtsovawtaqamuy amutpip wunuqw hihta inumi qalomátutwee. \v 21 Hal sen pi nu amuhsonve wunuk̇aṅw it supwat paṅqawhqat ep’e: Nu hapi so’pum ahoy tātayyaniqat tuptsiwni’taqey ep pu’ it tāwat ep umuhpiy hin tūviṅtiwa, kítahqat ep’e. \v 22 Noqw Felix it navotqe, paṅwat pöhut pas suan navoti’taqe pumuy pay hāktaqe amumi paṅqawu: Ason mohpeq solāwamoṅwi Lysias pituqw, nu uṅ hinhtiqat pas sohsok navotni. \v 23 Pu tsivot‐sikip sunat solāwamuy amumi moṅwi Paul tavi’taniqat pam put aw paṅqawu. Nīk̇aṅw pay qa pas pas hūrs tavi’tat, pay tuwimat hihta akw put paaṅwayaniqw, sen put awyaniqw, pam pumuy qa mēwantani. \s1 Paul before Felix and Drusilla \p \v 24 Noqw ahpiy hihsakis talq Felix hakiy Jew‐sinot nȫmay Drusillat amum pitu; nihqe Paul wáṅwayhqe, Christ aw qapēvewnit put ahpiy aw tūqayta. \v 25 Noqw Paul put aw paṅqawu: Itam soon qa suan hinwise’, namituyqawi’yuṅwni. Taq God itamuṅem hin yúkuni. Noqw Paul yan yuaataqw, Felix tsawnaqe, tururuyku; nihqe paṅqawu: Pay um hāk pu’ ahpiyni; ason hisat inuṅem aw lomahinhtiqw, nu uṅ wáṅwayni, kita Paul aw’i. \v 26 Noqw as sakiqw Paul put sīvat maqaqw pam put mātapniqey wūwanta. Nihqe ōviy pam piép put wáṅwaye’, amum yuaataṅwu. \v 27 Noqw pay ahpiy lȫs yahsaṅwvaqw, Porcius Festus Felix qeniyat ep paki; noqw Felix Jew‐sinmuy tayawnaniqey nāwaknaqe, Paul nāto sómiwtaqw ahpiy’o. \c 25 \s1 Paul Appeals to the Emperor \p \v 1 Noqw Festus tutskwamakiway ep pítuhqe, ahpiy pāyis talq Caesareat aṅqw Jerusalem aqw’a. \v 2 Noqw pahsat pu God awwat mohpeq móṅwi‐niqw, pu Jew‐sinmuy amuṅaqw pavansinom put aw Paul lavayta. \v 3 Nihqe as pam put ehpewi pumuy amuṅem hihta hinhtiniqat aw nānawaknaqe pam put wáṅwayhq, Jerusalem aqwniqat aw ö’qalya, puma haqam put moqmaye’ nīnayaniqey tunatyawk̇ahk̇aṅwo. \v 4 Noqw Festus lavayhtiqe, pay Paul Caesareat epeq qátuniqat paṅqawu, pay pam soon pas hisat nāp paṅsoqniqey paṅqawu. \v 5 Oviy amuṅaqw haqawat ö’qalt inumumyani, kita. Nen kurs it tāqat ep himu qalomáhintaniqw paṅqaqwani. \v 6 Noqw pam pumuy amumum pakwút‐sikis haqam talöṅnat, Caesareat aqw’a; nihqe qavoṅvaqw, pam haqam hin yukiltiṅwuqat ep qatuptuqe, Paul wik‐wisniqat paṅqawu. \v 7 Noqw pam pituqw, Jew‐sinom Jerusalem aṅqw ö́kihqam put aqlaq hoṅk̇ahk̇aṅw, hīhihta nuhtsel’e’wakw nihtiwhtaqat Paul ehpewi yuaatota; nit pay put pas suyan pantaqat kurs hin paṅqaqwani. \v 8 Noqw pam nēṅem lavayhtiqe paṅqawu: Nu qa haqam Jew‐sinmuy tutavoyamuy ehpewi hinhti, piw God kīyat ehpewii, pu Caesar ehpewii. \v 9 Noqw tuwat pay Festus Jew‐sinmuy unaṅwve hinhtiniqey nāwaknaqe, Paul aw paṅqawu: Ya um qa Jerusalem aqwnen, pepeq inutpip īit yantaqat ep hin aw pohtiwniqey nāwakna? \v 10 Pahsat pu Paul paṅqawu: Nu Caesar pavasiwhkiyat ep wunu, pi nu pep hin yukuniwni; pi nu qa haqam hihta ep Jew‐sinmuy amumi qalomáhinhtiqw um suyan navoti’ta. \v 11 Pi as nu haqam hihta ep hinhte’, sen mokiwuy hihk̇ay’taqat hinhte’ soon nu moknik rohomnumni; nīk̇aṅw kurs pay ima nuy hīhihta qalomátsotsk̇anayaqw pam qa himuwa pas antsaniqw, soon hak nuy pumuy amumi nóani. Nu Caesar aw taqa’naṅwti. \v 12 Pahsat pu Festus wuwan’ayamuy amumum hin hintaniqat yuaaykuqe put aw lavayhtiqe paṅqawu: Noqw um Caesar aw taqa’naṅwti? Pay um soon Caesar qa aqwni. \s1 Paul before Agrippa and Bernice \p \v 13 Noqw ahpiy hihsakishaqam talq, Moṅwi Agrippa Bernice amum Festus aw hahlayhtiniqe Caesareat ep pitu. \v 14 Pu ōviy Festus Agrippat aw Paul lalvayhqe paṅqawu: Felix ahpiynihqe, hakiy tāqat sómiwtaqat mātavi. \v 15 Noqw ura nu Jerusalem épeqniqw, God awwat mohpeq momṅwit Jew‐sinmuy wukw’aymuyatuy amumum nuy put hin āawnayaqe, eṅem qalomáyukiltiniqat nānawakna. \v 16 Noqw nu pumuy amumi lavayhtiqe paṅqawu: Kurs uma hihta ep put qalomátsok̇anayaqw, pay pam umuhpewinen nēṅem hin lavayhtiniqat put eṅem qenitiwni. Noqw kurs pam pas antsa hihta mokiwuy hihk̇ay’taqat hinhte’, pep pu’ pam mokiwuy aw noiwni. Pu pam nāto qa nēṅem hin lavayhtiqw, kurs nu hin put tūvani. Pan hapi Rome aṅqw sinmuy tuwiamu. \v 17 Noqw ōviy pumuy ökiqw, nu qa sȫwunit, qavoṅvaqw haqam hin yukiltiṅwuqat ep qatuptuqe, put tāqat wik‐wisniqat paṅqawu. \v 18 Noqw ima put hihta qalomátsok̇anayaqam hoṅvaqe, qa hin iwuwniy an put hihta tsok̇anaya. \v 19 Pay tuwat soq kurs pas nāp tuptsiwniy ep put amum nenṅem hinyuṅwa, pu hakiy Jesus mokqat ep’e. Noqw pay Paul put pay suyan qátuhqat paṅqawlawhqat ep’e. \v 20 Noqw nu pūvut pantaqat ep wiwsiqe, sen pam Jerusalem aqwnen pepeq īit hihta ep aw pohtiwniqat put tūvinta. \v 21 Noqw pay ason pas Moṅwi Augustus Paul aw hihta ep hin navotniqat pam paṅqawhq, ōviy nu ason hisat put Caesar aqw táviniqat aw pahsavo pay hāk put pani’yuṅwniqat nu paṅqawu. \v 22 Noqw Agrippa Festus aw paṅqawu: Is as tuwat aw tūqayta. Um qāvo aw tūqaytani, pam kita. \v 23 Qavoṅvaqw Agrippa Bernice amum pas pavan k̇āhink̇aṅw, haqam hihta yuaatotaṅwuqat aw paki, aṅ pas pavan solāwmomṅwituy‐nik̇aṅw pu kitsókive pas pavansinmuy tsamk̇aṅwo; pu ōviy Festus paṅqawhq, Paul wikvaya. \v 24 Noqw Festus paṅqawu: Moṅwi Agrippa, pu uma sohsoyam tahtaqt itamumyaqamu, uma it tāqat aw tāyuṅqw, it hapi ep sohsoyam Jew‐sinom inumi ökiwta, Jerusalem epeq’a, pu yep’e; nihqe pay pāpu pas pam qa qátuniqat paṅqaqwa. \v 25 Noqw nu navotq, kurs pay pam qa haqam hihta mokiwuy hihk̇ay’taqat hinhti. Pu piw pam pas nāp Augustus aw taqa’naṅwtiqw, ōviy nu put aqw táviniqey pan yuku. \v 26 Noqw pas nu imoṅwiy aqw kurs hin pas suyan hihta put pēnani; nihqe ōviy nu paniqw it umutpipo wikva, tis pi ōviy pas utpipoo, Moṅwi Agrippa; ason put aw pohtiwhq, pep pu’ pay k̇a nu sen hin pēnani. \v 27 Ispi hak hakiy sivilawhqat paṅsoq távinik̇aṅw, hihta ep qaantaqat qa paṅqawniqw, pam pay nuyniqw qa wuwni’hinta. \c 26 \s1 Paul Defends Himself before Agrippa \p \v 1 Pahsat pu Agrippa Paul aw paṅqawu: Taay, pay pi um nēṅem hin lavayhtini. Pahsat pu Paul māvuyaltit, nēṅem lavayhtiqe paṅqawu: \v 2 Pas nu nánapnihqe sakina, Moṅwi Agrippa, kurs nu pu’haqam Jew‐sinmuy amuhpiy sohsok hihta tsok̇aniwhqey ep utpip tuwat hin lavayhtiniqey ōviy’o. \v 3 Tis pi Jew‐sinmuy sohsok hintsakpiyamuy‐nik̇aṅw, pu hīhihta aṅ qa súnahpay’yaqw, it um pās navoti’taqw, nu put navoti’ta. Noqw ōviy as um okiw inumi pās tūqaytani. \v 4 Pay nu itsákoy aṅqaqw mohti imuy pas nāp isinmuy amumum Jerusalem epeq hin qatuqw, sohsoyam Jew‐sinom put navoti’yuṅwa. \v 5 Nihqe puma paṅqaqw inumi navoti’yuṅqe, as suhtaq’ewye’ paṅqaqwanik̇aṅwo. Ura nu itahtuptsiwniy pas aṅqe’ hinwisqamuy amumum pantaqe, Pharisee‐sínoniṅwu. \v 6 Noqw God itanamuy hihta āawnaqw, put aw yantaqey ep nu pu’ yep tūviṅtiwa. \v 7 Noqw put awinit hapi itahsinom pakwt lȫq sihk̇ay’tasikip himuñam okiw as aw ö́kiniqey tunatyawk̇ahk̇anw aṅqaqw nāqavo pu tōkilat aṅ God tumalay’yuṅwa. Noqw nu’ hapi put ṅȫyit ep Jew‐sinmuy amuhpiy hihta qalomátsok̇aniwa, Moṅwi Agrippa. \v 8 Ya hinoqw God so’pumuy ahoy tātaynaniqw pam pantaqa úmuyniqw qa tuptsiwnieway’o? \v 9 As pi nu pas antsa hisat nāp pan wūwantaṅwu, pas Nazareth aṅqw tāqat Jesus natṅwaniyat soon ehpewi hīhihta qa hintsakniqeyu. \v 10 Nihqe ōviy nu Jerusalem epeq panhtiqe, k̇aysiwhqamuy put sinomuyatuy sivikimi taṅata, awwat mohpeq momṅwituy amuṅaqw öqalat makiwhqee; nihqe nu pumuy qöqyaniqw amunkiwakw lavayhtiṅwu. \v 11 Nihqe puma as pas qalomáhiṅqaqwaniqat ōviy nu ahsupoq tsotsvalkiva pumuy sivintotoynatinuma, pu nu pas pumuy amumi itsívuiwtaqe a’löṅöt kitsókit aṅ enaṅ pumuy okiwsahsana. \s1 Paul Tells of His Conversion \r (Acts 9.1-19; 22.6-16) \p \v 12 Pank̇aṅw nu God awwat mohpeq momṅwituy amuṅaqw öqalat pasiwk̇aṅw Damascus aqw’a. \v 13 Noqw meh, Moṅwi, nu paṅsoqniqw, tāwanasave ōṅaqw tāla tāwat epnihqe pas suyan tālat inuqlap‐nik̇aṅw, pu inumumyaqamuy amuqlaq tālawvaqw nu tuwa. \v 14 Noqw itam sohsoyam tutskwami löhökq, nu hakiy inumi hiṅqawhqat tönayat navotq, Hebrew‐sinmuy amuhkwa inumi paṅqawu: Saul Saul, ya um hinoqw nuy okiwsahsana? Um tsutskuy’yuṅqat aqw horarataqw pam uṅem anahaa. \v 15 Noqw nu paṅqawu: Ya um hak’i, Tutuyqawhqa? Noqw pam paṅqawu: Nu Jesus; um nuy hapi okiwsahsana. \v 16 Nīk̇aṅw pay um qatuptut, uhkukuy akw wunuwtani; pi nu yaniqw ūmi nāmataqta, um inuṅem hintsakniqat nu pan uṅ yukuniqey ōviy’o, pu um īit hihta aw yórikqey, pu nāt nu hīhihta aṅ ūmi mātaktiniqat tuawi’taniqat ōviy’o. \v 17 Nu uṅ imuy pas sinmuy amuṅaqw ayo tahtaptimani, pu qa‐Jew‐sinmuy amuṅaq’ö. Nu hapi pumuy amumi uṅ pu’ ayataqw, \v 18 Um pumuy pōsiyamuy tālawnani, pu qatālat aṅqw tālat aw lasnani, pu Satan öqalayat aṅqw God aw’i, pumuy qaanhtipuam amuhpiy ayo yukiwniqat ōviy’o, pu inumi tūtuptsiwe’, isinomuy amumum hihta makiwyaniqat ōviy’o. \s1 Paul Tells of His Work \p \v 19 Yaniwhti, Monwi Agrippa, noqw ōviy nu hihta ōṅaqwnihqat aw yórikqey aw qa rohomnumt, \v 20 Mohti Damascus ep yesqamuy put āawna, pu Jerusalem epeq yesqamuyu, pu Judeat qaqlavaqe yesqamuyu, nit aṅk pu qa‐Jew‐sinmuyu. Puma qaantunatyay aṅqw lasye’, God awwat nánamtök̇aniqat nu amumi yuaata, nen aw hayawtaqat yesni. \v 21 Yāyantaqat ep Jew‐sinom God kīyat ep nuy ṅuayaqe, as nuy nīnayaniqey anhtoti. \v 22 Noqw nu God paaṅwniyat akw yukhaqami pitsíwiwta, aṅ söqavuṅwsinmuy, pu pavansinmuy amumi nan’ivo put yuaataqe, God lavay’aymat‐niqw, pu Moses puma nāt hin hintaniqat lavayhtotiqat nu aṅqw qa hihta alöṅöt yuaata, \v 23 Ura kurs pi Christ okiwsaniwniqata, pu pam hakimuy so’pumuy amuṅaqw pas mohti tātayniqata; nen imuy Jew‐sinmuy amumi tālawnani, pu pay qa‐Jew‐sinmuy amumii. \v 24 Yan pam nēṅem yuaataqw, Festus a’nö paṅqawu: Paul, um hōnaq’iwta, um hīhihta navoti’taqe put akw hōnaq’iwta. \v 25 Noqw pam paṅqawu: Nu qa hōnaq’iwta, um pas pavan Festus; pi nu suyan unaṅway’k̇aṅw īit pas qaatsat yuaata. \v 26 Pi Moṅwi Agrippa sohsok īit navoti’ta; noqw nu qa nánahinkinak̇aṅw put atpip yuaata; pi nu nātuptsinaqw pas k̇a īi’ qa himu put aw tupkiwta; pi i’ qa nanauyve hiniwhti. \v 27 Moṅwi Agrippa, ya um God lavay’aymuyatuy lavayiyamuy tuptsiwni’ta? Pay um suyan tuptsiwni’ta. \v 28 Pahsat pu Agrippa Paul aw paṅqawu: Pas nuy Christian‐tiniqat um pēp aw nuy áṅwuta. \v 29 Noqw Paul paṅqawu: Pas hapi um’i, pu sohsoyam inumi tūqayyunqam aṅ ahsupoq inunyuṅwniqat nu God aw nāwakna, hal qa som’iwtaniqat‐saa. \v 30 Yan pam lavayhtiqw, pahsat Moṅwi Agrippa wunuptu, pu tutskwat aw moṅwi, pu Bernice, pu pumuy amumum yesqamu. \v 31 Nihqe puma qalavoyaqe, pep put yuaatotaqe paṅqaqwa: Pay kurs as i’ tāqa qa hihta mokiwuy hihk̇ay’taqat hintsaki, pu sivihpita. \v 32 Pahsat pu Agrippa Festus aw paṅqawu: Pas as i’ tāqa Caesar aqw qa taqa’naṅwte’, pay soon qa mātaviwni. \c 27 \s1 Paul Sails for Rome \p \v 1 Noqw itam pāvaqe Italyt aqwyaniqat pan yukiltiqw, puma hakiy Julius yan mātsiwhqat aw Paul pētuy sivilalwaqamuy enaṅ noaya; pam hak Augustus solāwamuyatuy amuṅaqw tsivót‐sikip sunat amumi moṅwi. \v 2 Noqw itam pākihut Adramyttium aṅqwnihqat aqw yuṅqe, Asiat qaqlavaqe hinwisniqey tunatyawk̇ahk̇aṅw, pāvaqe hoyoyoykuya; noqw hak Aristarchus, Macedoniat ep Thessalonicat aṅqw sino, itamuma. \v 3 Qavoṅvaqw itam Sidon ep öki. Noqw Julius Paul aw su’panihqe, pay kwatsmuy amuminen, suyan unaṅwtiniqat put nakwhana. \v 4 Noqw itam paṅqw ahpiyyaqe Cyprus ehpeq hoyoyotota, Cyprus itamuhsa’ hukw’uhtsiwtaq’ö. \v 5 Noqw itam Ciliciat‐nik̇aṅw Pamphyliat pumuy qalavaqe pātuwaqatsit aṅqe’ hoyóyototak̇aṅw, Lyciat ep wuhkokitsokit Myra yan mātsiwhqat aw öki. \v 6 Noqw pep Alexandriat aṅqw pākihu Italyt aqwniqat solāwamoṅwi túwahqe, itamuy paṅsoq taṅata. \v 7 Noqw itam wūhakis tālat aṅ pāvaqe híhin hoyóyototaqe, k̇ānanaptat, Cnidus aqlavo öki; noqw hūk̇aṅw itamuy qa nakwhanaqw, ōviy itam Crete yoñiyat aṅhqe Salmonat ehpeqya. \v 8 Nihqe itam híhinhaqam put ruhpakyaqe haqam Lomayoñipsö yan mātsiwhqat aw öki; put aqlap kitsóki Lasea yan mātsiwa. \v 9 Noqw wūyavotiqw, pay napwaltalöṅnit aṅ ayo ruhpakq, ōviy pāvaqe nuhtsel’ewayhinhtiqw, pahsat pu Paul hintaniqat pumuy āawnaqe, \v 10 Amumi paṅqawu: Tōtimu, sumataq itam yaṅhqe haqamiyak̇aṅw, a’nö hinhtotini; pas himu a’nö súlawhtini, qa umuhhoi‐saa, pu qa pākihu‐saa, pas itahqatsi pīwu. \v 11 Noqw pay solāwamoṅwi pākihut wárikni’maqat aw‐nik̇aṅw pu put himuy’taqat púmuy‐sa amumi tuqayvasta, qa Paul lavayiyat aw’i. \v 12 Noqw pep pösö qalomáhintaqw, kurs hin hak pep kwaṅwátömölaniqw, pay ōviy suswuhaqnihqam paṅqw ahpiyyaniqey nānawakna, pay sen as puma Phenicet aw ök̇e’, pep tömölayaniqey ōviy’o; pam Crete ep hötsiwa, tātöq‐tēveṅe qātsi, pu kwiniwiq‐tēveṅee. \s1 The Storm at Sea \p \v 13 Noqw tatk̇aqw sūmawvaqw, puma tunatyay aw yórikyaqey wūwayaqe, wiwamniy rupamnayaqe, pahpiy hoyóyoykuyaqe, Crete áhayhk̇e’ pāyawwisa. \v 14 Noqw pay nāt ahpiy qa wūyavotiqw, kwiniñaqw, pu hōpaqw amuhtsava wukohukva itamuhpewii. \v 15 Noqw pākihu sóonhtiqe, kurs hin hūk̇aṅwuy ehpewi yūmo hóyokniqw, itam náwustotaqw pam huhukhoya. \v 16 Noqw itam pāṅaqw tutskwat kuytaqat Clauda yan matsiwhqat yoñiyat aṅqe’ huhukhoyyaqe k̇ānanaptat, pākihut mask̇ay’wisqey áṅwutota. \v 17 Noqw puma put wupnayaqe, hihta mask̇ay pākihut kwewtoynaya; nāphisat k̇a sen puma tsivohk̇at aqw huhukhoyyaniqe, puma mötsápvuyalnit hawnayaqe pahpiy huhukhoyya. \v 18 Noqw pas itam hūk̇aṅwuy akw paysoq nāhoy tutuptiwyaqw, ōviy qavoṅvaqw puma pākihut aṅqw putuyat pētsaṅwaya. \v 19 Pu aṅk talöṅvaqat ep itam nāp itahmay akw pākihut hihta a’wiwayat maspaya. \v 20 Noqw wūhakis talöṅvaqat aṅ tāwa, pu sōtu pas qa mātsiltotiqw, pas itamumi qaan’ewakw hūhukq, pahsat pu itam pay hin ayo nö́ṅakniqey naṅ’eknaya. \v 21 Noqw pas puma wūhakis qa nȫnösaqw, pahsat pu Paul pumuy amuhsonve wunuptuqe paṅqawu: Tōtimu, pas as uma inumi tuqayvastote’, Crete aṅqw qa ahpiyyanik̇aṅwo, nen qa yanhaqam okiwhinhtotini, pu hihta kwayhyani. \v 22 Noqw pay nu umumi paṅqawni: Uma hahlayyani, pay qa haqawa umuṅaqw qatsiy kwayhni; pay pākihu‐sa súlawhtini. \v 23 Pi nu God sinoatnik̇aṅw put eṅem tumalay’ta. Noqw put hoṅviayaat pu’ it tōkilat ep inuhpeq wunuk̇aṅw, \v 24 Inumi paṅqawu: Pay um qa tsawiniwtani, Paul; pay um pas soon Caesar atpipo qa wīkiwni; noqw meh, God hapi utsviy sohsokmuy umum hoyóyototaqamuy ayo óyani. \v 25 Noqw ōviy’o, tōtimu, uma qa hin unaṅway’yuṅwni; pi nu God qapēvewnaqw, pas inumi hin lavayhtiqw, soon pam qa antani. \v 26 Nīk̇aṅw pay itam haqam pāṅaqw tutskwat kuytaqat soon aw qa hukhoyyani. \v 27 Noqw pakwt nālöq sihk̇ay’tasikis míhikqat ep itam Adriat aṅqe’ nāhoy huhukhoylalwaqw, tōkilnasaveqhaqam ima pākihut tumalay’yuṅqam yaw sumataq haqami tutskwat aw hayiṅwnayaqey wūwaya; \v 28 Nihqe pāmiq hötsítuwantotaqe, sunát‐sikip mamkit pan hötsit nanapta; nit pu ahpiy híhin yūmoyat piw tuwantotaqw, pahsat pay pakwt tsivot sihk̇ay’tasikip mamki. \v 29 Pahsat pu k̇a sen itam o’wat aqw óṅokyaniqw, puma pākihut ahkwayñavoqw nālöq putuhaynit pāmiq maspayat, tālawvaniqat maqaptsi’yuṅwa. \v 30 Noqw pākihut tumalay’yuṅqam watqaniqey tunatyawyuṅqe, pākihut moṅaqw putuhaynit maspayaniqey atsáy’k̇ahk̇aṅw, tsākw pākihut pāmiq hāhawnayaqw, \v 31 Paul solāwamoṅwi aw‐nik̇aṅw pu solāwamuy amumi paṅqawu: Pas ima pākihut ep qa huruhtotiqw, soon uma ayo nö́ṅakni. \v 32 Pahsat pu solāwam tsākw pākihut somiyat tutkitotaqw, pam pohsi. \v 33 Noqw tālawiwmaqw, puma sohsoyam nȫnösaniqat Paul amumi öqalti paṅqawk̇aṅwo: Pu’ hapi pakwt nālöq sihk̇ay’taqat tālat aṅ uma tusiiwyuṅqe, nātsöṅkwayni’yuṅwa, qa hihta nȫnösaqee. \v 34 Noqw ōviy nu umumi paṅqawni: Uma nȫnösani, nen öqawi’yuṅwni; pay soon umuy haqawat qötöyat aṅqw sūk̇a hȫmi súlawhtini. \v 35 Yan pam lavayhtit, pölavikit kwusuhqe, pumuy sohsokmuy amutpik put ep God aw hahlayhtit, yōhaqe tūmoyva. \v 36 Pahsat pu puma hahlayhtotiqe tuwat nōnova. \v 37 Noqw itam pākihut aṅqw sūmiyaqe (276) pakwt payhkomuy sihk̇ay’tasikip súnatnik̇aṅw aṅqw pakwt nāvay sihk̇ay’yuṅwa. \v 38 Noqw ōviy puma ȫöyaqe, pahsat pākihut putuyat pētsaṅwantotaqe, pāmiq söhövosit maspitota. \s1 The Shipwreck \p \v 39 Noqw tālawvaqw, puma tutskwat qa māmatsya; noqw haqami pösöy’taqat aṅ tutskway’taqw, pay k̇a as hin pasiwtaniqw puma paṅsoq pākihut panayaniqey wūwaya. \v 40 Pu puma putuhaynit yayvanayaqe pāmiq nātatamhtotaqe, ponilanpiyat hihta akw sómiwtaqat ṅáṅahtotat, mohpeq mötsápvuyalnit hūk̇anwuy aqwwat pūyaknayat, pāhut qalavoq öqaltoti. \v 41 Nihqe puma haqam pāhu namiptsiwtaqat aw huhukwhoyyaqe pākihut tsivoktota; noqw móṅaqwnihqa hūrstiqe pas qa poninita; noqw yūmoqnihqa pāhut hoṅvantaqat a’nö öqalayat akw sakwíiwma. \v 42 Noqw solāwamuy wuwniamniqw as pay puma sivilalwaqamuy qöqyani, taq k̇a himuwa qalavo momorstime’ wāyaniqw ōviy’o. \v 43 Noqw solāwamoṅwi as Paul ayo táviniqey nāwaknaqe, pumuy tunatyayamuy aṅqw ahoy ṅuy’ta; nihqe momorstuwi’yuṅqam mohti pāmiq tsotsó’ye’ tutskwami nö́ṅakniqat paṅqawu, \v 44 Pu ahpiy haqawat wunavutsit pu pākihut sakwítiqat aṅqw hiṅsaq hihta hinyuṅqat aṅ tsokiwk̇ahk̇aṅwyaniqata. Noqw pan puma sohsoyam qa hinhtotit tutskwami nȫṅa. \c 28 \s1 In Malta \p \v 1 Noqw puma ayo nö́ṅakqe, nanaptaqw kurs pam tutskwa Melita yan mātsiwa. \v 2 Noqw pep hakim sinom itamuy pās o’ya; nihqe aw qöhyaqe, sohsokmuy itamumi unaṅwtapya yōyokk̇aṅw iyohooniqw ōviy’o. \v 3 Noqw Paul kohot tsovalat, qȫhit aqw ōoyhq, tsūa qȫhit aṅqw yámakqe, put māyat kūkiqe, qa mātavi. \v 4 Noqw tsūa put māyat aṅqw hāyiwtaqw, pep ki’yuṅqam aw yórikyaqe, nānami paṅqaqwa: Pas k̇a i’ tāqa hakiy nīna. Noqw pam pāmiq qa mokq, pas hihtu put aw nāoyyaniqe put qátuniqat qa nakwhanaya, kitota. \v 5 Noqw Paul tsūat qȫhit aqw wipk̇alat, pay qa hinhti. \v 6 Noqw suhpan as soon pam qa pöstiniqat, sen aṅqe’ múnuk̇e’ súmokniqat, puma wūwank̇ahk̇aṅw aw tāyuṅwa; nit pay pas wūyavo aw tāyuṅqw, pam qa hinhtiqw, pahsat puma wuwniy alöṅtotaqe, pam pas hímunihqat paṅqaqwa. \v 7 Noqw pumuy háqamyaqw hak pep tutskwat ep mohpeq sino haqe’ hihta himuy’taqa Pulbius yan mātsiwa; noqw pam hak itamuy hahlayhtiqe, pāyis tālat aṅ itamuy kiy ep pās oyi’ta. \v 8 Noqw kurs Publius naat mukitutuyk̇aṅw uṅwat pavakwutsqe, tuyhqatsi. Noqw Paul put aw pákihqe, eṅem nāwaknat, may akw aw hintsahqe qalaptsina. \v 9 Panhtiqw, haqawat put tutskwat ep ki’yuṅqam hihta tūtuyyaqam ökiwtaqe, tūyay qalaptuya. \v 10 Nihqe puma tuwat hīhihta akw itamuy tayawnaya. Noqw itamuy ahpiyyaniqw, puma itamuy haqam hihta hinhtotiniqat itamuṅem hoahtota. \s1 From Malta to Rome \p \v 11 Noqw itam pep payhkomuy mūmuyawhtuy aṅ yest, pākihut Alexandriat aṅqwnihqat akw paṅqw ahpiyya; pam pep pāṅaqw kuytaqat tutskwat ep tömöla, Castor‐nik̇aṅw pu Pollux pumuy tuvoylay’k̇aṅwo. \v 12 Noqw itam Syracuse ep ö́kihqe, pep pāyis yēse, \v 13 Nit paṅqw pu itam poniwwisk̇ahk̇aṅw, Rhegium ep öki; nihqe ahpiy sūs talq tatk̇aqw hukvaqw, qavoṅvaqw itam Puteolit ep öki. \v 14 Nihqe pep itam tuptsiwni’yuṅqamuy tutwa; noqw itam pep pumuy amumum tsaṅe’sikis yesniqat puma itamumi ö’qalya. Yan itam hinwisk̇ahk̇aṅw, Rome epeq öki. \v 15 Noqw pepeq tuptsiwni’yuṅqam yaw itamuy aṅqwyaqat nanaptaqe, haqami Appii pihk̇ayat‐nik̇aṅw pu Payhp Yeyespit aw pahsavo itamuhsawvawisa. Noqw Paul pumuy túwahqe God aw hahlayhtiqe, a’nö unaṅwti. \s1 In Rome \p \v 16 Noqw itam Rome epeq ökiqw, solāwamoṅwi tuwalan’a’yatuy moṅwíyamuy aw sivilalwaqamuy noa; nīk̇aṅw pay Paul hakiy put tūwalaqat solāwat amum haqam nāla qátuniqat pan yuku. \v 17 Pu ōviy ahpiy pāyis talq Paul Jew‐sinmuy amuṅaqw mohpeqyaqamuy sūmi wáṅwayhqe, tsovaltiqw, amumi paṅqawu: Tahtaqtu, isinomu, pay as pi nu itahsinmuy‐nik̇aṅw, pu itanamuy tuwiyamuy ehpewi qa haqam hihta qaanhtit siviṅuiwk̇aṅw, Jerusalem aṅqw Rome‐sinmuy öqalayamuy aw mātaviwa. \v 18 Noqw as puma inumi pohtayaqe, pay as nuy mātapyani, qa haqam himu mokiwuy hihk̇ay’taqa inuhpeniqw ōviy’o. \v 19 Noqw Jew‐sinom put pantaqat ehpewi hiṅqaqwaqw, nu nawus Moṅwit Caesar aqw taqa’naṅwti, pay as nu qa hihta ep isinmuy amuhpewi hinhtik̇aṅwo. \v 20 Noqw yaniqw nu umuy wáṅwayi, nu umumi yórikniqee, pu nu umumi yuaaykuniqee. Pi nu hapi Israel‐sinmuy ṅȫyiyamuy tunatyawtaqey ep it sivanamiqlölöt akw sómiwta. \v 21 Noqw puma put aw paṅqaqwa: Itam Judeat aṅqw tutuvenit uṅ hin yuaataqat qa hihta kwusuya; piw itahsinom paṅqw ö́kihqam qa haqawa uṅ itamuy hin āawna, piw qalomáyuaayku. \v 22 Noqw hin pi um wūwantaqw, itam as put nanaptaniqey nānawakna; pi itam navoti’yuṅqw imuy sutsvo tōnawtaqamuy amumi sohsovik qalomáyuaatiwa. \v 23 Noqw puma put aw tokiltotaqe, k̇aysiwhqam put haqam qátuhqat ep öki. Noqw pam pumuy amumi God moṅwtunatyayat pās namtömink̇aṅw āwinta, it Moses tutavoyat aṅ‐nik̇aṅw, pu God lavay’aymuyatuy pēniyamuy aṅ hin Jesus yuaatiwhqat pam aw pumuy áṅwulawu, talavayṅahaqaqw tapkimiq pahsavoo. \v 24 Noqw haqawat hin lavayhtiqat tūtuptsiwa; noqw pētu pay qa tūtuptsiwa. \v 25 Noqw puma qa súnahpa’totiqe, ahpiy nankwusta Paul amumi sūkw lavayhtiq’ö: Pay kurs pas i’ Qahováriwtaqa Hikwsi God lavay’ayayat Isaias aṅ itanamuy amumi suan lavayhtiqe, \v 26 Paṅqawu: Um imuy sinmuy amuminen, amumi paṅqawni: Uma as tūqayk̇ahk̇aṅw, nanaptat, qa māmatsyani, pu aw tayk̇ahk̇aṅw, tutwat, qa māmatsyani. \v 27 Pi imuy sinmuy unaṅwaam tunaiwyuṅwa, pu puma naqsöp’iwyuṅwa, pu puma pōsiy uhtaya; taq nāphisat k̇a puma pōsiy akw tutwani, pu naqvuy akw nanaptani, pu unaṅway akw māmatsyani; nen ahoy namtökyaqw nu pumuy powatani. \v 28 Oviy uma it nanaptani: God qa‐Jew‐sinmuy ayo óyaniqey pumuy āawnani; noqw puma soon qa nanaptani. \v 29 Yan pam lavayhtiqw, Jew‐sinom ahpiyyaqe, nānami a’nö hihta yuaatota. \v 30 Noqw Paul kīhut nasimok̇ahtaqey ep sivimaqe lȫq yahsaṅwuy aṅ pep qátuhqe, put aw ökiwtaqamuy sohsokmuy pās ōoyk̇aṅw, \v 31 Amumi God moṅwtunatyayat yuaata; pu haqe’ Tutuyqawhqat Jesus Christ hin yuaataqat qa nánahtsopk̇aṅw tūtutuqaynaqw, qa hak put mēwanta.