\id REV - Biblica® Vaba kasutusega Uus Testament, Pühakiri kaasaegses eesti keeles™ \ide UTF-8 \h Johannese ilmutus \toc1 Johannese ilmutus \toc2 Ilmutus \toc3 Ilm \mt1 Johannese ilmutus \c 1 \s1 Eessõna \p \v 1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et näidata oma sulastele, mis peatselt hakkab sündima. Ta avaldas selle, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde, \v 2 kes andis edasi Jumala sõna ja tunnistuse Jeesusest Kristusest – kõik, mida ta nägi. \p \v 3 Õnnis on see, kes loeb selle prohvetikuulutuse sõnu, ning need, kes seda kuulevad ja panevad tähele, mis on siia kirjutatud, sest aeg on lähedal. \b \s1 Tervitused kogudustele \p \v 4 Johanneselt, \b \p Seitsmele kogudusele Aasias: \b \p Armu ja rahu teile temalt, kes on, kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees, \v 5 ja Jeesuselt Kristuselt, ustavalt tunnistajalt, esimesena surnuist ülestõusnult ning kogu maailma kuningate valitsejalt. \b \b \p Temale, kes meid armastab ja on meid lunastanud meie pattudest oma verega \v 6 ning kes on teinud meist Kuningriigi ja preesterkonna Jumalale, oma Isale – talle kuulub au ja vägi igavesti. Aamen. \q1 \v 7 Vaata, ta tuleb pilvedega \q2 ja iga silm saab teda näha, \q1 isegi need, kes tema on läbi torganud; \q2 ja maailma rahvad kaeblevad tema pärast. \qc Jah, aamen. \p \v 8 „Mina olen Alfa ja Oomega,“\f + \fr 1:8 \fr*\ft Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht.\ft*\f* ütleb Issand Jumal, kes on, kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline. \b \s1 Johannese nägemus \p \v 9 Mina, teie vend Johannes, kes ma olen Jeesuses kaasosaline kannatustes, Kuningriigis ja kannatlikkuses, olin Patmose saarel Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast. \v 10 Ma olin Issanda päeval vaimus, kui kuulsin oma selja taga valju häält otsekui pasunaheli, \v 11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada see seitsmele kogudusele: Efesosse, Smürnasse, Pergamoni, Tüatiirasse, Sardesesse, Filadelfiasse ja Laodikeiasse!“ \p \v 12 Ma pöördusin vaatama, kellele kuulub see hääl, mis minuga räägib, ja pöördudes nägin seitset kuldlambijalga \v 13 ning nende keskel kedagi Inimese Poja sarnast, kes kandis maani pikka rüüd ja rinna all kuldset vööd. \v 14 Tema pea ja juuksed olid valged nagu vill, nagu lumi, ja tema silmad olid nagu tuleleek. \v 15 Tema jalad olid otsekui sulatusahjus hõõguv metall ja tema hääl oli nagu suurte vete kohin. \v 16 Paremas käes olid tal seitse taevatähte, tema suust sähvis vahe kaheterane mõõk ja ta pale oli nagu päike paistaks kogu oma säras. \p \v 17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ta asetas oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne \v 18 ja Elav. Ma olin surnud, aga vaata, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! \p \v 19 Pane nüüd kirja, mida sa oled näinud, samuti see, mis on praegu ja mis sünnib pärast seda! \v 20 Seitsmel taevatähel, mida sa näed mu paremas käes, ja seitsmel kuldlambijalal on varjatud tähendus: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust. \c 2 \s1 Sõnum Efesose kogudusele \p \v 1 Efesose koguduse inglile kirjuta: \b \pm Nõnda ütleb see, kes hoiab seitset tähte oma paremas käes ja kõnnib seitsme kuldlambijala keskel: \b \pm \v 2 Ma tean su tegusid, su vaevanägemist ja kannatlikkust ning et sa ei talu kurjasid, et sa oled katsunud läbi need, kes nimetavad end apostliks seda olemata, ja oled avastanud nende valelikkuse. \v 3 Sul on kannatlikkust, sa oled talunud raskusi minu pärast ega ole ära väsinud. \pm \v 4 Ometi on mul sinu vastu: sa oled hüljanud oma esimese armastuse. \v 5 Mõtle siis, kui sügavale sa oled langenud, paranda meelt ja tee esimese armastuse tegusid. Aga kui mitte, siis tulen su juurde ja tõukan su lambijala kohalt ära, kui sa meelt ei paranda. \v 6 Kuid see on sinu kasuks, et sa vihkad nikolaiitide tegusid, mida ka mina vihkan. \v 7 Kellel on kõrvad, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb! Võitjale ma annan süüa elupuust, mis on Jumala paradiisis. \s1 Sõnum Smürna kogudusele \p \v 8 Smürna koguduse inglile kirjuta: \b \pm Nõnda ütleb Esimene ja Viimne, kes oli surnud ja on jälle saanud elavaks: \b \pm \v 9 Ma tean su viletsust ja vaesust – ometi oled sa rikas. Ma tean, kuidas sind on teotanud need, kes väidavad end olevat juudid, aga tegelikult on nad saatana kogudus. \v 10 Ära tunne hirmu selle ees, mida sul tuleb kannatada! Pane tähele: kurat heidab mõned teie seast vangi, et teid läbi katsuda, ja teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, ja mina pärjan sinu eluga. \v 11 Kellel on kõrvad, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb! Võitjale teine surm enam kahju ei tee. \s1 Sõnum Pergamoni kogudusele \p \v 12 Pergamoni koguduse inglile kirjuta: \b \pm Nõnda ütleb see, kelle käes on vahe kaheterane mõõk: \b \pm \v 13 Ma tean, kus sa elad – seal, kus on saatana troon. Sa oled jäänud ustavaks minule, sa ei loobunud usust minusse isegi ajal, kui minu ustav tunnistaja Antipas tapeti teie linnas, kus on saatana elupaik. \pm \v 14 Sellegipoolest on mul sinu vastu: su juures on neid, kes hoiavad Bileami õpetust, kes õpetas Baalakit ahvatlema iisraellasi patule: sööma ebajumalate ohvreid ning hoorama. \v 15 Nii on sinu juures ka neid, kes järgivad nikolaiitide õpetust. \v 16 Seepärast paranda meelt! Aga kui mitte, siis ma tulen peagi su juurde nende vastu sõdima oma suu mõõgaga. \v 17 Kellel on kõrvad, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb! Võitjale ma annan peidetud mannat ja valge kivikese, mille peale on kirjutatud uus nimi, mida ükski peale selle saaja ei tea. \s1 Sõnum Tüatiira kogudusele \p \v 18 Tüatiira koguduse inglile kirjuta: \b \pm Nõnda ütleb Jumala Poeg, kelle silmad on nagu tuleleek ja kelle jalad on nagu hõõguv metall: \b \pm \v 19 Ma tean sinu tegusid, su armastust ja ustavust, su teenimist ja kannatlikkust ning et su viimaseid tegusid on rohkem kui esimesi. \pm \v 20 Sellegipoolest on mul sinu vastu: sa lased vabalt tegutseda sellel naisel Iisebelil, kes nimetab end prohvetiks ja eksitab oma õpetusega minu sulaseid hoorama ja sööma ebajumalate ohvreid. \v 21 Ma olen talle andnud aega hoorusest meelt parandada, kuid ta ei taha. \v 22 Vaata, ma paiskan ta tõvevoodisse ja saadan need, kes on temaga abielu rikkunud, suurde viletsusse, kui nad ei paranda meelt ega pöördu oma tegudest, \v 23 ja tema lapsed hävitan surmatõvega. Siis kõik kogudused saavad aru, et mina uurin läbi südamed ja meeled, ning tasun teile kõigile teie tegude järgi. \pm \v 24 Aga teile ülejäänutele, kes olete Tüatiiras ega ole võtnud vastu seda õpetust ega ole õppinud tundma saatana sügavaid saladusi, nagu neid nimetatakse, teie peale ei pane ma muud koormat. \v 25 Pidage vaid kinni sellest, mis teil juba on, kuni ma tulen! \pm \v 26 Kes võidab ja lõpuni minu tahtmist teeb, sellele annan ma meelevalla rahvaste üle – \v 27 ta valitseb neid raudkepiga, nad lüüakse puruks kui savinõud – nagu minagi olen saanud meelevalla oma Isalt, \v 28 ja mina annan talle koidutähe. \v 29 Kellel on kõrvad, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb! \c 3 \s1 Sõnum Sardese kogudusele \p \v 1 Sardese koguduse inglile kirjuta: \b \pm Nõnda ütleb see, kellel on Jumala seitse vaimu ja seitse taevatähte: \b \pm Ma tean su tegusid ja et sa oled nime poolest elus, aga tegelikult surnud. \v 2 Ole valvas! Hoia seda, mis on alles jäänud, muidu sureb seegi. Sest ma ei ole leidnud, et su teod oleksid täiuslikud Jumala ees. \v 3 Tuleta siis meelde, kuidas sa sõnumi vastu võtsid ja olid kuulekas. Järgi seda nüüdki ja paranda meelt! Aga kui sa ei valva, siis tulen ma nagu varas ja sa ei oska arvata, millisel hetkel ma sind taban. \pm \v 4 Aga sul on Sardeses ka mõned, kes ei ole oma riideid määrinud – nemad kõnnivad kord koos minuga valgeis rõivais, sest nad on seda väärt. \v 5 Kes võidab, sellele antakse samuti selga valged rõivad. Mina ei kustuta ta nime eluraamatust, ma tunnistan teda oma Isa ja ta inglite ees. \v 6 Kellel on kõrvad, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb! \s1 Sõnum Filadelfia kogudusele \p \v 7 Filadelfia koguduse inglile kirjuta: \b \pm Nõnda ütleb Püha ja Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab nii, et ükski ei sulge, ja kes sulgeb nii, et ükski ei ava: \b \pm \v 8 Ma tean su tegusid – vaata, ma olen avanud su ees ukse, mida keegi ei saa sulgeda. Ma tean, et sul on vähe jõudu, aga sa oled järginud minu õpetust ega ole salanud minu nime. \v 9 Vaata, ma teen nõnda, et saatana kogudusest mõned väidavad end olevat juudid, aga tegelikult ei ole, vaid nad valetavad! Vaata, nad tulevad ja kummardavad sinu jalge ette ning saavad aru, et mina olen sind armastanud. \v 10 Et sa oled kuuletunud minu sõnale ja olnud kannatlik, siis säästan ka mina sind katsumustunni eest, mis tabab kogu maailma, et läbi katsuda selle elanikke. \pm \v 11 Ma tulen varsti. Hoia kinni sellest, mis sul on, et ükski su võidupärga ei võtaks. \v 12 Võitja teen ma sambaks oma Jumala templis ja ta jääb sinna alatiseks. Ma kirjutan tema peale oma Jumala nime ning oma Jumala linna, uue Jeruusalemma nime, mis laskub alla taevast minu Jumala juurest, ja oma uue nime. \v 13 Kellel on kõrvad, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb! \s1 Sõnum Laodikeia kogudusele \p \v 14 Laodikeia koguduse inglile kirjuta: \b \pm Nõnda ütleb Aamen, kes on ustav ja tõeline tunnistaja, Jumala loomingu algus: \b \pm \v 15 Ma tean su tegusid, et sa ei ole ei külm ega kuum. Oleksid sa ometi külm või kuum! \v 16 Aga et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma sinu välja oma suust. \v 17 Sina ütled: „Ma olen rikas, mul on küllalt vara ja mul ei ole millestki puudust.“ Ja sa ei teagi, et sa oled armetu, hale, vaene, pime ja paljas! \v 18 Ma annan sulle nõu: osta minu käest tules puhastatud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid enda riietamiseks, et ei tuleks ilmsiks sinu alastioleku häbi, ning salvi oma silmadele, et sa näeksid. \pm \v 19 Mina noomin ja karistan igaüht, keda ma armastan. Ole siis hoolas ja paranda meelt! \v 20 Pane tähele! Ma seisan ukse taga ja koputan. Kes mu häält kuulda võtab ja avab ukse, selle juurde ma tulen sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga. \pm \v 21 Võitjale ma annan õiguse istuda koos minuga mu troonile, nagu minagi olen võitnud ning istunud oma Isaga tema troonile. \v 22 Kellel on kõrvad, see kuulgu, mida Vaim kogudustele ütleb.“ \c 4 \s1 Taevane jumalateenistus \p \v 1 Pärast seda ma nägin taevas avatud ust! Ja pasunaheli taoline hääl, mida ma olin esmalt kuulnud minuga rääkivat, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast kõike seda!“ \v 2 Sedamaid olin ma vaimus: ennäe, taevas seisis troon ja troonil istus keegi, \v 3 kelle välimus meenutas jaspise- ja karneoolikivi, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis helkis nagu smaragd. \v 4 Trooni ümber oli veel kakskümmend neli trooni ning neil troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad seljas ja peas kuldpärjad. \v 5 Troonist tuli välgusähvatusi, mürinat ja kõuekõminat, ja seitse tõrvikut põles trooni ees, need on Jumala seitse vaimu, \v 6 ja trooni ees oli midagi, mis oli kui kristallselge klaasmeri. \p Keskel, trooni ümber oli neli olevust, eest ja tagant üleni silmi täis. \v 7 Esimene olevus oli lõvi sarnane, teine olevus härja sarnane, kolmandal oli otsekui inimese nägu ja neljas sarnanes lendava kotkaga. \v 8 Ja neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, väljast ja seestpoolt silmi täis. Nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: \qc „Püha, püha, püha \qc on Issand Jumal, Kõigeväeline, \qc kes oli, kes on ja kes tuleb!“ \m \v 9 Ja iga kord, kui need olevused andsid austust, kiitust ja tänu sellele, kes istub troonil ja elab igavesest ajast igavesti, \v 10 langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti ja heitsid oma pärjad trooni ette, hüüdes: \q1 \v 11 „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt \q2 võtma vastu austust, kiitust ja väge, \q1 sest sina oled loonud kõik, \q2 see kõik on tekkinud ja loodud sinu tahtel!“ \c 5 \s1 Rullraamat ja Tall \p \v 1 Ja ma nägin troonil istuja paremas käes rullraamatut, seesmine ja väline külg täis kirjutatud, suletud seitsme pitseriga. \v 2 Ma nägin võimsat inglit, kes valju häälega kuulutas: „Kes on väärt avama seda raamatut ja murdma selle pitserid?“ \v 3 Ja mitte keegi taevas, maa peal ega maa all ei suutnud avada raamatut ega vaadata selle sisse. \v 4 Ma nutsin kibedasti, sest ei leitud kedagi, kes oleks väärt avama seda raamatut ja vaatama sinna sisse. \v 5 Siis üks vanemaist ütles mulle: „Ära nuta, sest lõvi Juuda suguharust, Taaveti võsu, tema on võitnud, tema võib avada raamatu ja selle seitse pitserit!“ \p \v 6 Siis ma nägin trooni ja nelja olevuse ja vanemate keskel seisvat Talle, kes oli justkui tapetud. Tal oli seitse sarve ja seitse silma – Jumala seitse vaimu, kes on läkitatud kogu maailma. \v 7 Ta tuli ning võttis troonil istuja paremast käest rullraamatu. \v 8 Ja kui ta oli võtnud raamatu, langesid neli olevust ja kakskümmend neli vanemat Talle ette. Igaühel neist oli käes kannel ja kuldkausid suitsutusrohtudega, mis on Jumala rahva palved. \v 9 Ning nad laulsid uut laulu: \q1 „Sina oled väärt võtma raamatu \q2 ja avama selle pitserid, \q1 sest sina olid tapetud \q2 ning sina oled ostnud Jumalale oma verega \q2 inimesi igast suguharust, keelest, rahvast ja hõimust! \q1 \v 10 Sa oled teinud nad Kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale \q2 ja nad valitsevad maa peal!“ \p \v 11 Ma nägin ja ma kuulsin paljude inglite häält – neid oli tuhandeid ja miljoneid – kes olid trooni, olevuste ja vanemate ümber. \v 12 Nad hüüdsid valju häälega: \q1 „Tall, kes on tapetud, on väärt võtma \q2 väge ja rikkust, tarkust ja võimu, \q2 au, austust ja kiitust!“ \p \v 13 Ja kõike loodut taevas, maa peal, maa all ja meres, kõiki, kes on neis paigus, kuulsin ma hüüdvat: \q1 „Sellele, kes istub troonil, ja Tallele \q2 kuuluvad kiitus ja austus, hiilgus ja võimus \qc igavesest ajast igavesti!“ \m \v 14 Need neli olevust ütlesid: „Aamen!“ Ning vanemad langesid maha ja kummardasid. \c 6 \s1 Kuue pitseri avamine \p \v 1 Ma nägin, kuidas Tall avas esimese seitsmest pitserist ja kuulsin, kuidas üks neljast olevusest hüüdis otsekui kõuehäälel: „Tule!“ \v 2 Ja ma vaatasin: ennäe, valge hobune. Selle seljas istujal oli käes amb ning talle anti pärg ja ta läks välja võitjana võitma. \p \v 3 Ja kui ta avas teise pitseri, kuulsin ma teist olevust hüüdvat: „Tule!“ \v 4 Siis tuli välja hobune, kes oli tulipunane, ning tema seljas istujale anti võim võtta maa pealt rahu, et inimesed üksteist tapaksid, ja talle anti suur mõõk. \p \v 5 Ja kui ta avas kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olevust hüüdvat: „Tule!“ Ja ma vaatasin: ennäe, must hobune, ja selle seljas istujal olid käes kaalud. \v 6 Ma kuulsin nelja olevuse keskelt otsekui häält, mis ütles: „Üks kilogramm nisu teenari\f + \fr 6:6 \fr*\ft Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk.\ft*\f* eest ja kolm kilogrammi otri teenari eest. Kuid õlile ja veinile ära tee kahju!“ \p \v 7 Ja kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olevuse häält hüüdvat: „Tule!“ \v 8 Ja ma vaatasin: ennäe, tuhkur hobune, ja selle seljas istuja nimi oli Surm. Tema järel tuli Surmavald ning neile anti meelevald neljandikul maakeral tappa mõõgaga, näljaga ja katkuga ning maa metsloomadega. \p \v 9 Ja kui ta avas viienda pitseri, nägin ma altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sõna ja tunnistuse pärast, milles nad olid püsinud. \v 10 Nad hüüdsid valjusti: „Kui kaua veel, püha ja tõeline Valitseja, enne kui sa mõistad kohut ja tasud kätte ilmamaa inimestele meie vere eest?“ \v 11 Ja neile igaühele anti selga valge rüü ja neile öeldi, et nad puhkaksid veel pisut aega, kuni saab täis nende kaassulaste ja vendade hulk, kes tapetakse nagu nemadki. \p \v 12 Kui ta avas kuuenda pitseri, nägin ma, et sündis võimas maavärin. Päike muutus mustaks nagu karune kotiriie ja kuu muutus otsekui vereks. \v 13 Taevatähed kukkusid maa peale, nõnda nagu viigipuu pillab maha oma küpsemata marjad, kui tugev tuul seda raputab. \v 14 Ja taevas taandus otsekui rullraamat, mis keeratakse kokku, ja kõik mäed ja saared nihkusid oma kohalt. \p \v 15 Kogu maailma kuningad, suurnikud ja väejuhid, rikkad ja vägevad, kõik orjad ja vabad peitsid end koobastesse ja mägedesse kaljude vahele. \v 16 „Langege meie peale,“ ütlesid nad mägedele ja kaljudele, „ning peitke meid troonil istuja palge ja Talle viha eest, \v 17 sest nende suur vihapäev on käes, kes võib jääda püsima?“ \c 7 \s1 Saja neljakümne nelja tuhande märkimine \p \v 1 Pärast seda ma nägin nelja inglit seismas maailma neljas otsas, hoidmas kinni maailma nelja tuult, et tuul ei puhuks maa ega mere ega ühegi puu peale. \v 2 Ja ma nägin, et idakaarest tõusis veel üks ingel, ja tal oli käes elava Jumala pitsat. Ta hüüdis valju häälega nelja ingli poole, kellele oli antud võim kahjustada maad ja merd: \v 3 „Ärge tehke kahju maale, merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!“ \v 4 Ma kuulsin pitseriga märgitute arvu – sada nelikümmend neli tuhat kõigist Iisraeli suguharudest: \b \li1 \v 5 Juuda suguharust märgiti pitseriga kaksteist tuhat, \li1 Ruubeni suguharust kaksteist tuhat, \li1 Gaadi suguharust kaksteist tuhat, \li1 \v 6 Aaseri suguharust kaksteist tuhat, \li1 Naftali suguharust kaksteist tuhat, \li1 Manasse suguharust kaksteist tuhat, \li1 \v 7 Siimeoni suguharust kaksteist tuhat, \li1 Leevi suguharust kaksteist tuhat, \li1 Issakari suguharust kaksteist tuhat, \li1 \v 8 Sebuloni suguharust kaksteist tuhat, \li1 Joosepi suguharust kaksteist tuhat, \li1 Benjamini suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut. \s1 Rahvahulk valgetes rüüdes \p \v 9 Pärast seda ma vaatasin: ennäe, suur rahvahulk, keda keegi ei suutnud kokku lugeda, igast hõimust, suguharust, rahvast ja keelest. Need seisid trooni ja Talle ees, valged rüüd seljas ja palmioksad käes. \v 10 Nad hüüdsid valju häälega: \q1 „Pääste on meie Jumalal, \q1 kes istub troonil, \q1 ja Tallel!“ \m \v 11 Ja kõik inglid, kes seisid trooni, vanemate ja nelja olevuse ümber, heitsid trooni ette silmili maha ja kummardasid Jumalat. \v 12 Nad hüüdsid: \q1 „Aamen! \q1 Kiitus ja austus ja tarkus \q1 ja tänu ja au ja vägi ja tugevus \q1 olgu meie Jumalale igavesest ajast igavesti! \q1 Aamen.“ \p \v 13 Siis pöördus üks vanemaist minu poole küsimusega: „Kes on need valgetes rüüdes ja kust nad tulevad?“ \v 14 Ma vastasin: „Mu isand, sina tead seda!“ Ja ta ütles mulle: „Nemad on need, kes tulevad suure viletsuse keskelt. Nad on puhtaks pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. \v 15 Seepärast \q1 nad on Jumala trooni ees \q2 ja teenivad teda ööd ja päevad tema templis, \q1 ja see, kes istub troonil, \q2 varjab neid oma kohalolekuga. \q1 \v 16 „Neile ei tule iial enam nälga \q2 ega iial enam janu, \q1 ka ei põleta neid päike“ \q2 ega palavus. \q1 \v 17 Sest Tall, kes on trooni keskel, \q2 hoiab neid kui karjane, \q1 „ta juhatab nad eluvee allikaile“. \q2 „Ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist.“ “ \c 8 \s1 Seitsmes pitser ja kullast viirukipann \p \v 1 Ja kui Tall avas seitsmenda pitseri, tekkis taevas umbes pooleks tunniks vaikus. \p \v 2 Ma nägin seitset inglit, kes seisid Jumala ees, ja neile anti seitse pasunat. \p \v 3 Veel üks ingel tuli ja seisis altari ette. Tal oli käes kullast suitsutusastja ja temale anti palju suitsutusrohte, et ta paneks neid koos kõikide Jumala rahva palvetega kuldaltarile trooni ees. \v 4 Ning suitsutusrohtude suits tõusis koos Jumala rahva palvetega ingli käest Jumala ette. \v 5 Siis võttis ingel suitsutusastja, täitis selle tulega altarilt ja viskas maa peale, nii et sellele järgnes pikselööke ja kõuemürinaid ja välke ja maavärinaid. \s1 Seitse pasunat \p \v 6 Ja need seitse inglit, kelle käes oli seitse pasunat, valmistusid pasunat puhuma. \p \v 7 Esimene ingel puhus pasunat ning maa peale visati verega segatud rahet ja tuld. Kolmandik maast põles ära ja kolmandik puudest põles ära ja kogu haljas rohi põles ära. \p \v 8 Teine ingel puhus pasunat ning merre visati otsekui suur leegitsev mägi ning kolmandik merest muutus vereks. \v 9 Kolmandik meres olevaist elusolendeist suri ja kolmandik laevadest hävitati. \p \v 10 Kolmas ingel puhus pasunat ning taevast kukkus maha suur täht, mis leegitses otsekui tõrvik ning kukkus kolmandiku jõgede ja veeallikate peale. \v 11 Selle tähe nimi oli Koirohi. Kolmandik vetest muutus koirohuks ning palju inimesi suri vee joomisest, sest see oli läinud kibedaks. \p \v 12 Neljas ingel puhus pasunat ning kolmandik päikesest, kolmandik kuust ja kolmandik tähtedest pimenes, ning kolmandik päevast oli valguseta ja samuti kolmandik ööst. \p \v 13 Siis ma nägin üht kotkast kesktaevas lendamas ja kuulsin teda valjusti hüüdmas: „Häda, häda, häda maailma elanikele kolme ingli viimase pasunahääle pärast, mis nad puhuma hakkavad!“ \c 9 \p \v 1 Viies ingel puhus pasunat ning ma nägin taevast maa peale kukkunud tähte. Sellele anti põhjatu sügaviku võti. \v 2 Ta avas sügaviku ja sellest tõusis suitsu nagu suurest ahjust, ning päike ja õhk tumenesid sügaviku suitsust. \v 3 Ja suitsust tulid maa peale rohutirtsud. Neile anti meelevald, nagu on maa peal skorpionidel, \v 4 ja neile öeldi, et nad ei tohi teha kahju maa peal kasvavale rohule, taimedele ega puudele, vaid üksnes inimestele, kelle otsaesisel ei ole Jumala pitserit. \v 5 Neile anti voli piinata inimesi viis kuud, aga mitte tappa, ja see piin oli sarnane skorpioni salvamise piinaga. \v 6 Ja neil päevil inimesed otsivad surma, aga ei leia seda. Nad ihkavad surra, kuid surm põgeneb nende eest. \v 7 Need rohutirtsud nägid välja nagu lahinguvalmis hobused, neil olid peas otsekui kuldpärjad ja nende nägu oli nagu inimnägu. \v 8 Nende juuksed olid nagu naisejuuksed ja hambad nagu lõvihambad. \p \v 9 Nende kest oli nagu raudrüü ja nende tiibade hääl oli nagu arvukate lahingusse tormavate hobuste ja sõjavankrite mürin. \v 10 Neil olid astlaga sabad nagu skorpionidel ja sabadel meelevald haavata inimesi viis kuud. \v 11 Nende kuningas on sügaviku ingel, kelle nimi on heebrea keeles Abaddoon ja kreeka keeles Apollüon.\f + \fr 9:11 \fr*\ft Heebrea k \+tl abaddoon\+tl* tähendab hävingut, kreeka k \+tl apollyon\+tl* hävitajat.\ft*\f* \p \v 12 Esimene häda on möödas, vaata, kaks tuleb veel. \p \v 13 Kuues ingel puhus pasunat, ja ma kuulsin üht häält, mis tuli Jumala ees oleva kuldaltari neljast sarvest. \v 14 See ütles kuuendale pasunaga inglile: „Päästa vabaks need neli inglit, kes on ahelais suure Eufrati jõe ääres!“ \v 15 Ja need neli inglit, kes olid valmistunud just selleks tunniks, päevaks, kuuks ja aastaks, lasti vabaks, et nad tapaksid kolmandiku inimkonnast. \v 16 Nende ratsaväge oli arvult kakssada miljonit – see on arv, mida ma kuulsin. \p \v 17 Ja ma nägin oma nägemuses hobuseid ning ratsanikke. Ratsanikel olid tulipunastes, suitsusinistes ja väävelkollastes värvides soomusrüüd. Hobustel olid otsekui lõvi pead ja nende suust purskas tuld, suitsu ja väävlit. \v 18 Nende kolme nuhtlusega – hobuste suust purskuva tule, suitsu ja väävliga – tapeti kolmandik inimkonnast. \v 19 Hobuste meelevald oli nende suus ja sabas, sest nende sabad olid nagu maod: neil olid pead ning peadega nad tegid kurja. \p \v 20 Aga ülejäänud inimkond, keda neis nuhtlustes ei tapetud, ei kahetsenud siiski ega pöördunud oma tehtud tegudest. Nad ei loobunud kummardamast kurje vaime ega kullast, hõbedast, vasest, kivist ja puust ebajumalaid, kellel puudub võime näha, kuulda või käia. \v 21 Nad ei parandanud meelt oma mõrvadest, nõidustest, hoorusest ega vargustest. \c 10 \s1 Ingel väikese rullraamatuga \p \v 1 Ma nägin taevast alla tulemas veel üht vägevat inglit. Ta oli riietatud pilvega ja tema pea kohal oli vikerkaar, ta nägu oli nagu päike ja ta jalad nagu tulesambad. \v 2 Tal oli käes avatud rullraamatuke. Ta asetas oma parema jala mere peale ja vasaku jala maa peale \v 3 ning kisendas valju häälega, nii nagu lõvi möirgab. Ja kui ta kisendas, hakkasid seitse pikset kõuemürinaga rääkima. \v 4 Kui need seitse pikset olid rääkinud ja ma tahtsin hakata kirjutama, kuulsin ma taevast häält, mis ütles: „Pane pitseriga kinni, mida seitse pikset rääkisid, ära pane seda kirja!“ \p \v 5 Ingel, keda ma olin näinud seismas mere peal ja maa peal, tõstis oma parema käe taeva poole. \v 6 Ja ta vandus selle juures, kes elab igavesest ajast igavesti, kes on loonud taeva ja kõik, mis seal on, maa ja kõik, mis seal on, ning mere ja kõik, mis seal on, ja ütles: „Enam ei lähe kaua! \v 7 Neil päevil, kui seitsmes ingel hakkab puhuma trompetit, viiakse täide Jumala varjatud plaan, nagu ta seda on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele.“ \p \v 8 Ja hääl, mida ma taevast kuulsin, rääkis minuga jälle ja ütles: „Mine ja võta see avatud raamat, mis on maa ja mere peal seisva ingli käes!“ \p \v 9 Ma läksin ingli juurde ja palusin, et ta annaks mulle raamatukese. Ta vastas: „Võta ja söö see ära! See on su kõhus mõru, aga suus on see magus nagu mesi.“ \v 10 Ma võtsin ingli käest raamatu ja sõin selle ära. Suus oli see magus nagu mesi, aga kui ma olin selle alla neelanud, läks see mul kõhus mõruks. \v 11 Ja mulle öeldi: „Sa pead jälle ennustama paljude rahvaste, hõimude, keelte ja kuningate kohta!“ \c 11 \s1 Kaks tunnistajat \p \v 1 Mulle anti pilliroog mõõdupuuks ja öeldi: „Mine, mõõda ära Jumala tempel ja altar ning need, kes seal kummardavad! \v 2 Aga templi välisõu jäta välja ning ära mõõda seda, sest see on antud rahvastele ning nad tallavad püha linna nelikümmend kaks kuud. \v 3 Ja ma määran oma kaks tunnistajat ja nad ennustavad kotiriidesse riietatuna tuhat kakssada kuuskümmend päeva.“ \p \v 4 Need tunnistajad on kaks õlipuud ja kaks lambijalga, mis seisavad kogu maailma Issanda ees. \v 5 Kui keegi tahab neile kurja teha, väljub nende suust tuli, mis neelab ära nende vaenlased. Kes iganes tahab neile kurja teha, siis peab ta nõnda tapetama. \v 6 Neil on meelevald sulgeda taevas, et nende ennustamise ajal vihma ei sajaks; ja neil on meelevald vete üle muuta need vereks ning lüüa maad kõikvõimalike nuhtlustega nii sageli, kui nad tahavad. \p \v 7 Kui nad on lõpetanud tunnistamise, tuleb sügavikust metsaline ja astub nende vastu lahingusse, ta võidab nad ära ja tapab nad. \v 8 Nende surnukehad vedelevad suure linna tänavail, mille nimi on vaimulikus tähenduses Soodom ja Egiptus. Seal löödi risti ka nende Issand. \v 9 Inimesed eri rahvastest, suguharudest, keeltest ja hõimudest vaatavad nende surnukehi kolm ja pool päeva ega lase neid panna hauda. \v 10 Ja kogu maailma elanikud rõõmustavad nende surma üle, nad pidutsevad ja saadavad üksteisele kingitusi, sest need kaks prohvetit olid vaevanud kogu maailma elanikke. \p \v 11 Aga kolme ja poole päeva pärast tuli Jumala eluvaim nende sisse, nad tõusid jalule ning suur kartus valdas kõiki, kes seda nägid. \v 12 Ja nad kuulsid võimsat häält taevast, mis neile ütles: „Tulge siia üles!“ Ja pilv kandis nad üles taevasse, ja nende vaenlased nägid seda pealt. \p \v 13 Samal tunnil sündis suur maavärin ning kümnendik linna varises kokku ja selles maavärinas hukkus seitse tuhat inimest, ülejäänud olid hirmunud ja nad andsid taeva Jumalale austust. \p \v 14 Teine häda on möödas, vaata, kolmas häda tuleb varsti! \s1 Seitsmes pasun \p \v 15 Seitsmes ingel puhus pasunat, ja taevas oli kuulda võimsaid hääli, mis ütlesid: \q1 „Maailma valitsus on saanud meie Issanda \q2 ja tema Messia omaks \q2 ning tema valitseb igavesest ajast igavesti.“ \m \v 16 Ja need kakskümmend neli vanemat, kes istuvad Jumala ees oma troonidel, heitsid silmili maha ja kummardasid Jumalat. \v 17 Nad ütlesid: \q1 „Me täname sind, Issand, Kõigeväeline Jumal, \q2 kes oled ja kes olid, \q1 et sa oled päästnud valla oma võimsa väe \q2 ning hakanud valitsema kuningana. \q1 \v 18 Rahvahõimud on raevutsenud, \q2 aga nüüd on sinu viha saabunud \q1 ning on aeg mõista kohut surnute üle \q2 ning anda kätte palk prohvetitele, su sulastele, \q1 ning pühadele ning neile, kes kardavad su nime, \q2 väikestele ja suurtele, \q1 ning hävitada need, kes hävitavad maad.“ \p \v 19 Ja Jumala tempel taevas avanes ning seal sai nähtavaks tema lepingulaegas. Tulid välgusähvatused, müristamine, äikesehood, maavärin ja ränk rahesadu. \c 12 \s1 Naine ja lohe \p \v 1 Siis ilmus taevasse võimas tunnustäht: naine, kes oli riietatud päikesesse. Tema jalge all oli kuu ja tal oli peas kaheteistkümnest taevatähest pärg. \v 2 Ta oli lapseootel ja kisendas sünnitusvaevades, sest tema tuhud olid alanud. \v 3 Ja taevasse ilmus teine tunnustäht: ennäe, suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning peadel seitse diadeemi. \v 4 Selle saba pühkis taevast välja kolmandiku tähti ja viskas need maa peale. Lohe jäi seisma sünnitava naise ees, et niipea kui ta on sünnitanud, neelata alla tema laps. \v 5 Ja naine sünnitas poisslapse, kes raudkepiga valitseb kõiki rahvaid, ja laps haarati üles Jumala ja tema trooni juurde. \v 6 Aga naine põgenes kõrbe, kuhu Jumal oli talle ette valmistanud paiga, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva. \p \v 7 Siis puhkes taevas sõda. Miikael ja tema inglid võitlesid lohega ning lohe ja tema inglid võitlesid vastu. \v 8 Aga lohe sai lüüa, ja neil ei jäänud enam kohta taevas. \v 9 Suur lohe visati välja, see ürgne madu, keda hüütakse kuradiks ja saatanaks, kes eksitab kogu maailma. Ta visati maa peale ja tema inglid koos temaga. \p \v 10 Ja ma kuulsin võimsat häält taevas hüüdmas: \q1 „Nüüd on tulnud pääste ja vägi \q2 ning meie Jumala Kuningriik \q2 ning tema Messia meelevald; \q1 sest välja on visatud meie vendade süüdistaja, \q2 kes süüdistas neid Jumala ees päeval ja ööl. \q1 \v 11 Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi \q2 ning oma tunnistuse sõna läbi; \q2 nad pole armastanud oma elu ega kartnud surma. \q1 \v 12 Seepärast rõõmustage, taevad, \q2 ja kõik taevaelanikud! \q1 Häda maale ja merele, \q2 sest kurat on laskunud teie juurde, \q1 ta on täis raevu, \q2 sest ta teab, et tema aeg on lühike.“ \p \v 13 Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, hakkas ta jälitama naist, kes oli sünnitanud poisslapse. \v 14 Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse mao eest varjul aasta, kaks aastat ja veel pool aastat. \v 15 Ja madu sülitas naisele järele oma suust vett nagu jõe, et teda vooluga ära uhtuda. \v 16 Kuid maa tuli naisele appi: maa avas oma suu ja neelas alla jõe, mille lohe purskas välja oma suust. \v 17 Siis lohe läks naise peale raevu ja läks sõtta naise ülejäänud järglaste vastu, nende vastu, kes peavad Jumala käske ja peavad kinni tunnistusest Jeesuse kohta. \c 13 \s1 Metsaline merest \p \v 1 Ja ta jäi seisma mere liivale. Lohe seisis mere kaldal. Ja ma nägin, kuidas merest tõusis metsaline, kellel oli seitse pead ja kümme sarve. Iga sarve otsas oli diadeem ja iga pea peal Jumalat teotav nimi. \v 2 Metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane, kuid tal olid jalad nagu karul ja suu nagu lõvil. Lohe andis temale oma väe, oma trooni ja suure meelevalla. \v 3 Metsalise üks peadest oli nagu surmavalt haavatud, kuid tema surmahaav paranes. Kogu maailm oli täis imestust ja järgis metsalist. \v 4 Inimesed kummardasid lohet, et see oli andnud metsalisele meelevalla. Nad kummardasid ka metsalist ning küsisid: „Kes on metsalise sarnane ja kes suudab temaga sõdida?“ \p \v 5 Talle anti suu rääkida suuri asju ja teotada Jumalat ning talle anti vabadus tegutseda nelikümmend kaks kuud. \v 6 Ta avas suu Jumala teotamiseks, et teotada tema nime ja elupaika, kõiki, kes elavad taevas. \v 7 Tal lubati sõdida Jumala rahva vastu ja neid võita ning talle anti meelevald kõigi suguharude, rahvaste, keelte ja hõimude üle. \v 8 Teda hakkavad kummardama kõik maailma elanikud, kelle nime ei ole maailma rajamisest peale kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse. \p \v 9 Kellel on kõrvad, see kuulgu: \q1 \v 10 „kui keegi peab minema vangi, \q2 siis vangi ta ka läheb. \q1 Kui keegi peab tapetama mõõgaga, \q2 siis mõõgaga ta tapetakse.“ \m Siin olgu Jumala pühadel kannatlikkust ja ustavust! \s1 Metsaline maast \p \v 11 Siis ma nägin teist metsalist, kes tõusis üles maa seest. Tal oli kaks sarve nagu Tallel, aga ta rääkis nagu lohe. \v 12 Ta kasutas esimese metsalise nimel tema meelevalda ning pani maa ja selle elanikud kummardama esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud. \v 13 Ta tegi vägevaid tunnustähti ja lasi tuldki inimeste nähes taevast maa peale tulla, \v 14 ning ta pettis maa elanikke tunnustähtedega, mis talle oli antud teha metsalise ees. Ta käskis maa elanikel valmistada kuju metsalise auks, kellel oli mõõgahaav ja kes siiski jäi ellu. \v 15 Talle anti ka võime panna metsalise kujusse eluvaim, nii et metsalise kuju rääkis ja laskis tappa kõik, kes metsalise kuju ei kummarda. \v 16 Ta sundis kõiki inimesi – väikeseid ja suuri, rikkaid ja vaeseid, vabu ja orje – saama märgi nende paremale käele või nende otsaette, \v 17 et keegi muu ei saaks midagi osta ega müüa, kui vaid see, kelle on see märk, mis on metsalise nimi või tema nime arv. \p \v 18 Siin on vaja tarkust! Kes on arukas, arvutagu välja, mida tähendab metsalise arv, sest see on inimese arv – tema arv on kuussada kuuskümmend kuus. \c 14 \s1 Tall ja sada nelikümmend neli tuhat \p \v 1 Ma vaatasin: ennäe, Tall seisis Siioni mäel ja koos temaga need sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud Talle nimi ja tema Isa nimi. \v 2 Ja ma kuulsin häält taevast, mis oli otsekui suurte vete kohin ja võimsa kõue hääl; see kõlas, nagu oleksid kandlemängijad oma pille mänginud. \v 3 Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nelja olevuse ja vanemate ees. Seda laulu ei suutnud õppida keegi muu peale saja neljakümne nelja tuhande, kes olid lunastatud maa pealt. \v 4 Need on need, kes ei ole endid rüvetanud naistega, nad on puhtad nagu neitsid. Nad järgnevad Tallele kõikjal, kuhu ta läheb. Nemad on inimeste seast lunastatud pühitsetud anniks Jumalale ja Tallele. \v 5 Nende suust ei ole iial kuuldud valet – nad on laitmatud. \s1 Kolme ingli sõnumid \p \v 6 Ma nägin veel üht inglit kesktaevas lendamas. Tal oli igavene evangeelium, mida kuulutada maa elanikele, igale hõimule, suguharule, keelele ja rahvale. \v 7 Ta hüüdis valju häälega: „Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on käes! Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa, mere ja vete allikad!“ \p \v 8 Talle järgnes teine ingel, kes ütles: „Langenud! Langenud on suur Paabel, kes joovastas kõiki rahvaid oma abielurikkumise hullustava veiniga!“ \p \v 9 Nende järel tuli kolmas ingel, kes hüüdis valju häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab vastu tema märgi oma otsaette või oma käe peale, \v 10 siis ta saab samuti juua Jumala raevu veini, mis on lahjendamatult valatud ta vihakarikasse. Teda vaevatakse väävli ja tulega pühade inglite ja Talle ees. \v 11 Nende piinade suits tõuseb üles igavesest ajast igavesti ega ole mingit leevendust päeval ega ööl neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ega neil, kes võtavad vastu ta nime märgi.“ \p \v 12 Siin olgu kannatlikkust Jumala pühadel, kes peavad tema käske ja jäävad Jeesusele ustavaks! \p \v 13 Ja ma kuulsin häält, mis ütles taevast: „Pane kirja: „Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas!“ “ \p „Jah,“ ütleb Vaim, „nad puhaku oma töövaevast, sest nende teod järgnevad neile.“ \s1 Maa on valmis lõikuseks \p \v 14 Ma vaatasin: ennäe, valge pilv, ning sellel istus keegi Inimese Poja sarnane. Tal oli kuldpärg peas ja terav sirp käes. \v 15 Ja üks teine ingel väljus templist ja hüüdis pilve peal istujale valju häälega: „Siruta oma sirp ja lõika, sest lõikusaeg on käes ja maa viljasaak on valmis!“ \v 16 Ja see, kes istus pilve peal, lõi sirbiga üle maa ning see lõigati paljaks. \p \v 17 Veel üks ingel väljus taevasest templist ja temalgi oli käes terav sirp. \v 18 Ja veel üks ingel väljus altarist, kellel oli võim tule üle. Ta hüüdis valju häälega sellele, kellel oli terav sirp: „Siruta oma terav sirp ja kogu kokku marjakobarad maailma viinapuust, sest selle viinamarjad on küpsed!“ \v 19 Ja ingel lõi sirbiga üle maa, lõikas viinapuult marjakobarad ning heitis need Jumala viha suurde surutõrde. \v 20 Surutõrt vajutati väljaspool linna ning verd voolas kuni hobuste valjasteni tuhande kuuesaja staadioni\f + \fr 14:20 \fr*\ft Umbes 300 kilomeetrit. Kuid ilmselt on tegu sümboolse arvuga, mis näitab, et kohtumõistmine hõlmas kogu maailma.\ft*\f* ulatuses ümberkaudu. \c 15 \s1 Seitse inglit seitsme nuhtlusega \p \v 1 Siis ma nägin taevas veel üht suurt ja imelist tunnustähte: seitse inglit ja nende käes seitse viimset nuhtlust – sellega viidi lõpule Jumala raev. \v 2 Ja ma nägin otsekui tulega segatud klaasmerd. Selle klaasmere ääres seisid Jumala kanneldega need, kes olid võitnud metsalise, tema kuju ja ta nime arvu. \v 3 Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: \q1 „Suured ja imelised on sinu teod, \q2 Issand Jumal, Kõigeväeline! \q1 Õiged ja tõelised on sinu teed, \q2 rahvaste kuningas!“ \q1 \v 4 „Kes ei peaks kartma sind \q2 ning ülistama sinu nime, Issand? \q1 Sina üksi oled püha, \q1 kõik rahvad tulevad \q2 ning kummardavad sinu ees, \q1 sest sinu õiged kohtuotsused on saanud avalikuks.“ \p \v 5 Pärast seda vaatasin ja nägin taevas templit – see tähendab lepinguseaduse telki – ja see avati. \v 6 Templist väljusid seitse inglit seitsme nuhtlusega. Nende riided olid säravpuhtast linasest kangast ja rinna ümber olid kuldvööd. \v 7 Ja üks neljast olevusest andis seitsmele inglile seitse kuldkaussi, täis selle Jumala raevu, kes elab igavesest ajast igavesti. \v 8 Ja tempel sai täis suitsu Jumala auhiilgusest ja tema väest ning ükski ei saanud minna templisse enne, kui seitsme ingli seitse nuhtlust olid lõpetatud. \c 16 \s1 Seitse Jumala vihakaussi \p \v 1 Ma kuulsin templist võimsat häält ütlemas seitsmele inglile: „Minge ja valage maa peale välja seitse Jumala vihakaussi!“ \p \v 2 Esimene ingel läks ja valas oma kausi välja maa peale, ning koledad ja mädased paised tekkisid inimeste kehale, kellel oli metsalise märk ja kes kummardasid tema kuju. \p \v 3 Teine ingel läks ja valas oma kausi välja merre, ning see muutus otsekui surnu vereks ja kõik elusolendid meres surid. \p \v 4 Kolmas valas oma kausi välja jõgedesse ja veeallikatesse ning need muutusid vereks. \v 5 Ja ma kuulsin inglit, kes vastutas vete eest, ütlevat: \q1 „Õige oled sina selles kohtumõistmises, sina Püha, \q2 kes oled ja kes olid; \q1 \v 6 sest nemad on valanud pühade ja prohvetite verd \q2 ning verd oled sina andnud neile juua, nagu nad seda väärivad.“ \m \v 7 Ja ma kuulsin, kuidas altar ütles: \q1 „Jah, Issand Jumal, Kõigeväeline, \q2 tõelised ja õiged on sinu kohtuotsused!“ \p \v 8 Neljas ingel valas oma kausi välja päikese peale, ning temale anti kõrvetada inimesi tulega. \v 9 Suur kuumus kõrvetas inimesi ning nad teotasid Jumalat, kellel oli meelevald nende nuhtluste üle. Ja nad ei parandanud meelt, et anda austust Jumalale. \p \v 10 Viies ingel valas oma kausi välja metsalise trooni peale, ning tema kuningriik mattus pimedusse ja tema alamad närisid valu pärast keelt. \v 11 Nad teotasid taeva Jumalat oma valude ja paisete pärast, ega parandanud meelt oma tegudest. \p \v 12 Kuues ingel valas oma kausi tühjaks suure Eufrati jõe peale, ning selle vesi kuivas ära, et anda teed idamaa kuningatele. \v 13 Ja ma nägin, kuidas lohe suust, metsalise suust ja valeprohveti suust väljus kolm rüvedat vaimu otsekui konnad. \v 14 Need on tunnusmärke tegevad deemonlikud vaimud, kes lähevad laiali kogu maailma kuningate juurde, et koondada neid lahinguks, mis peab toimuma Kõigeväelise Jumala suurel päeval. \b \mi \v 15 „Vaata, ma tulen kui varas! Õnnis on inimene, kes valvab ning hoiab oma riideid, et ta ei käiks alasti, ja et ei nähtaks tema häbi.“ \b \m \v 16 Ja nad koondati paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedoon. \p \v 17 Seitsmes ingel valas oma kausi välja õhku, ning vali hääl kostis templis olevalt troonilt: „See on sündinud!“ \v 18 Siis sähvis välke, sündis hääli ja müristamisi ning suur maavärin, mille taolist ei ole olnud sellest ajast, kui inimesed on elanud maa peal – nii võimas oli see maavärin. \v 19 Ja suur linn jagunes kolmeks osaks ning rahvaste linnad varisesid rusuks. Suurt Paabelit tuletati meelde Jumala ees, et Jumal annaks temale juua oma raevuveini karikat. \v 20 Kõik saared põgenesid ning mäed kadusid. \v 21 Ja talendiraskusi\f + \fr 16:21 \fr*\ft Talent hõbedat kaalus umbes 45 kg.\ft*\f* raheteri sadas taevast maha inimeste peale, aga inimesed teotasid Jumalat rahenuhtluse pärast, sest see nuhtlus oli väga ränk. \c 17 \s1 Nägemus hoorast ja metsalisest \p \v 1 Üks neist seitsmest inglist, kellel oli seitse kaussi, tuli minu juurde ja hakkas rääkima: „Tule, ma näitan sulle, milline karistus ootab suurt hoora, kes istub suurte vete ääres. \v 2 Maailma kuningad on hooranud temaga ja ilmamaa elanikud on joovastunud tema abielurikkumise veinist.“ \p \v 3 Ja ta viis mind vaimus kõrbe, ning ma nägin naist, kes istus erepunase metsalise seljas, kes oli üleni kaetud jumalateotuse nimedega ning kellel oli seitse pead ja kümme sarve. \v 4 Naine oli riietatud purpurpunasesse ja erepunasesse; tema ehted olid kullast, kalliskividest ja pärlitest. Tal oli käes kuldkarikas, mis oli täis jälkusi ja tema abielurikkumiste roppusi \v 5 ning tema otsaette kirjutatud nimi oli saladus: \pc \sc Suur Paabel,\sc* \pc \sc kogu maailma hoorade\sc* \pc \sc ja jäleduste ema.\sc* \m \v 6 Ma nägin naise olevat joobnud Jumala rahva verest ja Jeesuse tunnistajate verest. \p Teda nähes imestasin ma väga. \v 7 Aga ingel ütles mulle: „Miks sa imestad? Ma räägin sulle saladust naisest ja metsalisest, kes teda kannab ja kellel on seitse pead ja kümme sarve. \v 8 Metsaline, keda sa nägid ja kes kord oli, teda ei ole enam, kuid ta tuleb üles sügavikust ja läheb hukatusse. Siis need maa elanikud, kelle nime ei ole maailma rajamisest peale kirjutatud eluraamatusse, imestavad, nähes metsalist, kes oli ja keda enam ei ole ning kes tuleb jälle. \p \v 9 Siin on tarvis tarka meelt! Seitse pead on seitse mäge, mille peal istub naine. Need on seitse kuningat, \v 10 kellest viis on langenud, üks valitseb praegu ja viimane on veel tulemata, ning kui ta tuleb, siis ta peab jääma vaid üürikeseks ajaks. \v 11 Ja metsaline, kes oli ja keda enam ei ole, on kaheksas, ja samas üks neist seitsmest, ja ta läheb hukatusse. \p \v 12 Need kümme sarve, mida sa nägid, on kümme kuningat, kes ei ole veel saanud valitsust, kuid nad saavad kuningavõimu üheks tunniks koos metsalisega. \v 13 Nad on ühel nõul ning annavad oma väe ja võimu metsalisele. \v 14 Nad astuvad sõtta Talle vastu ja Tall võidab nad ära, sest tema on isandate Issand ja kuningate Kuningas; koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad.“ \p \v 15 Ja see ingel ütles mulle: „Veed, mida sa nägid ja mille ääres istub hoor, on rahvad ja rahvahulgad, hõimud ja keeled. \v 16 Metsaline ja kümme sarve, mida sa nägid, vihkavad hoora. Nad riisuvad ta puupaljaks ja võtavad alasti, nad söövad ta liha ja põletavad ta ära tulega. \v 17 Sest Jumal on pannud nende südamesse täita tema eesmärki ning olla sama meelt ning anda oma kuningavõim metsalise kätte, kuni Jumala sõnad on läinud täide. \v 18 Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kelle käes on valitsus maailma kuningate üle.“ \c 18 \s1 Paabeli langemine \p \v 1 Pärast seda ma nägin taevast alla tulevat veel üht inglit, kellel oli suur autoriteet, ja kogu maa lõi tema auhiilgusest särama. \v 2 Ta hüüdis võimsa häälega: \q1 „Langenud! Langenud on suur Paabel! \q2 Temast on saanud kurjade vaimude eluase, \q1 kõigi rüvedate vaimude lemmikpaik, \q2 kõigi rüvedate lindude lemmikpaik, \q2 kõigi rüvedate, vastikute loomade lemmikpaik. \q1 \v 3 Sest tema abielurikkumise veinist \q2 on joovastunud kõik rahvad; \q1 temaga on hooranud maailma kuningad \q2 ning maailma kaupmehed on rikastunud tema luksusest!“ \s1 Hoiatus põgeneda Paabeli kohtumõistmise eest \p \v 4 Ja ma kuulsin taevast veel üht häält, mis ütles: \q1 „Tulge temast välja, mu rahvas, \q2 et te ei saaks tema pattude osaliseks, \q2 ja et teid ei tabaks tema nuhtlused! \q1 \v 5 Sest tema patud on ulatunud taevani \q2 ning Jumalal on meeles tema ülekohtused teod. \q1 \v 6 Tehke talle samamoodi, nagu tema on teinud, \q2 ning makske talle kahekordselt ta tegude eest. \q2 Valage talle kahekordne kogus tema enese karikast! \q1 \v 7 Nii palju kui tema on iseennast ülistanud ja toretsenud, \q2 niisama palju mõõtke temale piina ja leina! \q1 Sest ta ütleb oma südames: \q2 „Ma elan kuningannana, \q1 ma ei ole lesk \q2 ega pea iial nägema leina.“ \q1 \v 8 Sellepärast tabavad teda ühel päeval karistused – \q2 surmatõbi ja lein ja nälg, \q1 ning ta põletatakse ära tulega, \q2 sest võimas on Issand Jumal, kes on mõistnud kohut tema üle.“ \s1 Kolmekordne häda Paabeli langemisest \p \v 9 Ja tema pärast nutavad ja halavad maailma kuningad, kes temaga on abielu rikkunud ja tema luksust nautinud, kui nad näevad tema põlemise suitsu. \v 10 Hirmust tema piina ees seisavad nad kaugel ja hüüavad: \q1 „Oh häda, häda, suur linn, \q2 sa võimas Paabeli linn! \q1 Ühe tunniga on tulnud su kohtumõistmine!“ \p \v 11 Ja maailma kaupmehed nutavad ja halavad tema pärast, sest enam ei osta keegi nende kaubalaste: \v 12 ei kulda, hõbedat, kalliskive ega pärleid; ei peenlinast, purpurit, siidi ega erepunast kangast; ei mingisugust lõhnapuitu, esemeid elevandiluust, tehtud väärispuidust, vasest, rauast või marmorist; \v 13 ei kaneeli ega vürtsi, lõhnarohte, mürri ega viirukit, veini ega õli, peenjahu ega nisu; ei veiseid ega lambaid; hobuseid ega vankreid; orje ega inimhingi. \q1 \v 14 Nad ütlevad: „Viljad, mida te ihkasite, \q2 on teie juurest kadunud. \q1 Kogu teie luksus ja hiilgus \q2 on kadunud sootuks, \q2 ja seda ei leita enam.“ \p \v 15 Nende asjade kaupmehed, kes said selle linna kaudu rikkaks, seisavad eemal hirmul tema piina pärast, nuttes ja halades. \v 16 Nad ütlevad: \q1 „Häda, häda, suur linn, \q2 riietatud peenesse linasesse, \q1 purpurisse ja erepunasesse, \q2 ning ehitud kulla, kalliskivide ja pärlitega. \q1 \v 17 Sest ühe tunniga on ära hävitatud nii suur rikkus!“ \p Ja kõik laevaomanikud, kaptenid ja meremehed – kõik, kes merel elatist teenivad – seisid eemal \v 18 ja kisendasid, nähes ta põlemise suitsu: „Kas on kunagi olnud selle suure linna sarnast?“ \v 19 Ja nad raputasid endale põrmu pea peale ning kisendasid nuttes ja halades: \q1 „Häda, häda, suur linn, \q2 kus said tema jõukusest rikkaks kõik, \q2 kes omasid laevu merel. \q1 Üheainsa tunniga on ta hävitatud!“ \b \q1 \v 20 Rõõmustage tema üle, taevas, \q2 ning Jumala rahvas ja apostlid ja prohvetid, \q1 sest ta sai Jumalalt sama kohtuotsuse, \q2 mille tema kord langetas teile. \s1 Paabeli lõplik hukatus \p \v 21 Ja üks võimas ingel tõstis üles otsekui suure veskikivi ja heitis selle merre, hüüdes: \q1 „Nõnda järsult visatakse ära \q2 suur linn Paabel, \q2 ja teda ei leita iial enam! \q1 \v 22 Kandlemängu ja laulu, flöödiviisi ja pasunahäält \q2 ei kuulda sinu sees enam. \q1 Ja ühtegi käsitöömeistrit \q2 ei leidu enam su sees; \q1 Ka veskimürinat \q2 ei kuulda enam sinu sees. \q1 \v 23 Ja lambi valgust \q2 ei paista sinu sees enam. \q1 Ja pruudi ja peigmehe häält \q2 ei kuulda enam sinu sees. \q1 Sest sinu kaupmehed olid maa peal tähtsad isikud \q2 ja sinu nõidus eksitas kõiki rahvaid. \q1 \v 24 Jah, sinust on leitud prohvetite ja Jumala rahva verd \q2 ja kõikide verd, kes on tapetud maa peal!“ \c 19 \s1 Halleluuja! \p \v 1 Pärast seda kuulsin häält, mis kõlas taevas kui suure rahvahulga karjumine: \q1 „Halleluuja! \q1 Pääste ja austus ja vägi on meie Jumalal, \q2 \v 2 sest õiged ja õiglased on tema kohtuotsused! \q1 Ta on mõistnud kohut suure hoora üle, \q2 kes laostas maailma oma abielurikkumisega, \q1 ning ta on oma sulaste vere eest talle kätte maksnud!“ \p \v 3 Nad hüüdsid teist korda: \q1 „Halleluuja! \q1 Tema suits tõuseb üles igavesest ajast igavesti!“ \p \v 4 Need kakskümmend neli vanemat ja neli olevust langesid maha ja kummardasid Jumalat, kes istus troonil, ja nutsid: \q1 „Aamen! Halleluuja!“ \p \v 5 Ja trooni juurest kostis hääl, mis ütles: \q1 „Kiitke meie Jumalat \q2 kõik tema sulased, \q1 kes teda kardate, \q2 nii suured kui väikesed!“ \p \v 6 Siis kuulsin ma häält, mis kõlas nagu suure rahvahulga kõma, nagu tormavate vete kohin ja nagu võimas pikse müristamine, hüüdmas: \q1 „Halleluuja! \q1 Sest Issand Jumal, Kõigeväeline, \q2 on hakanud valitsema! \q1 \v 7 Rõõmustagem ja juubeldagem \q2 ja andkem talle au, \q1 sest Talle pulmad on käes \q2 ning tema pruut on ennast seadnud valmis! \q1 \v 8 Talle on antud riietumiseks \q2 säravvalge puhtast peenlinasest riie.“ \m (Peenlinane on Jumala püha rahva õiged teod.) \b \p \v 9 Ingel ütles mulle: „Kirjuta: „Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmapeole.“ “ Ja ta lisas: „Need on Jumala tõelised sõnad.“ \p \v 10 Ma langesin maha tema jalge ette teda kummardama, aga ta ütles: „Ära seda tee! Mina olen kaassulane sinule ja su vendadele ja õdedele, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat! Sest prohvetliku kuulutuse vaim on see, kes tunnistab Jeesusest.“ \s1 Ratsanik valgel hobusel \p \v 11 Siis ma nägin taevast avatuna ja ennäe, minu ees oli valge hobune ja selle seljas ratsanik, kelle nimi on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses. \v 12 Tema silmad olid nagu tuleleek ja tema pea oli ehitud paljude diadeemidega, millele oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui tema ise. \v 13 Tema seljas oli verre kastetud rüü. Tema nimi oli Jumala Sõna. \v 14 Taevased väehulgad järgnesid Talle valgetel hobustel puhtast valgest peenlinasest rõivais. \v 15 Tema suust välkus vahe kaheterane mõõk, et sellega lüüa rahvaid. Ta valitses neid raudkepiga ning tallas Kõigeväelise Jumala viha surutõrt. \v 16 Ja tema rüü ja ta puusa peale oli kirjutatud nimi: \pc \sc Kuningate Kuningas ja isandate Issand.\sc* \p \v 17 Siis ma nägin üht inglit seismas päikeses ja see hüüdis valju häälega kõigile keset taevalaotust lendavaile lindudele: „Tulge, lennake kokku Jumala suurele õhtusöögile \v 18 sööma kuningate, väejuhtide ja vägilaste liha, hobuste ja ratsanike liha, kõigi orjade ja vabade liha, suurte ja väikeste liha!“ \p \v 19 Ja ma nägin, kuidas metsaline ja maailma kuningad ja nende sõjaväed kogunesid sõda pidama ratsanikuga, kes istus valge hobuse seljas, ja tema sõjaväega. \v 20 Ja metsaline võeti kinni ja temaga koos valeprohvet, kes tema käsul oli teinud tunnustähti ja eksitanud neid, kes olid võtnud vastu metsalise märgi ja kummardanud tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, kus on põlev väävel. \v 21 Teised tapeti mõõgaga, mis välkus ratsaniku suust, kes istus hobuse seljas, ja kõik linnud said söönuks nende lihast. \c 20 \s1 Tuhandeaastane rahuriik \p \v 1 Ja ma nägin, et taevast tuli alla ingel, kellel oli sügaviku võti ja käes suured ahelad. \v 2 Ta võttis kinni lohe, selle ürgse mao, kes on kurat ja saatan, ning aheldas ta tuhandeks aastaks. \v 3 Ingel viskas ta sügavikku ja sulges luku taha ning pani pealt pitseriga kinni, et ta enam ei eksitaks rahvaid, enne kui tuhat aastat saavad täis. Pärast seda peab ta lühikeseks ajaks vabaks lastama. \p \v 4 Siis ma nägin troone ja troonidel istumas neid, kelle kätte oli antud kohtumõistmine. Ning ma nägin nende hingi, kelle pead olid maha raiutud Jeesuse tunnistamise ja Jumala sõna pärast, nende hingi, kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud võtnud tema märki oma otsaette ega käe peale. Nad ärkasid ellu ja valitsesid koos Kristusega tuhat aastat. \v 5 Aga muud surnud ei ärganud ellu enne, kui tuhat aastat said täis. See on esimene ülestõusmine. \v 6 Õnnistatud ja pühad on need, kes saavad osa esimesest ülestõusmisest. Nende üle ei ole teisel surmal meelevalda; nad on Jumala ja Kristuse preestrid ning valitsevad koos temaga tuhat aastat. \s1 Kohtumõistmine saatana üle \p \v 7 Kui need tuhat aastat täis saavad, lastakse saatan ta vangistusest välja \v 8 ning ta läheb eksitama rahvaid maailma neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, et koguda sõtta neid, kelle arv on nagu mereliiv. \v 9 Nad tulid kokku üle laia ilma ja piirasid ümber Jumala rahva leeri ja armastatud linna. Aga taevast langes tuli ja neelas neid. \v 10 Ja kurat, kes neid eksitas, heideti tule- ja väävlijärve, kus olid ka metsaline ja valeprohvet. Ja neid vaevatakse seal ööd ja päevad igavesest ajast igavesti. \s1 Kohtumõistmine surnute üle \p \v 11 Ma nägin suurt valget trooni ja seda, kes troonil istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leitud enam kohta. \v 12 Ja ma nägin surnuid, suuri ja väikeseid, seismas trooni ees, ning raamatud avati. Ja veel üks raamat avati, see on eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut vastavalt sellele, kuidas neisse raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi. \v 13 Meri andis välja temas olevad surnud ning surm ja surmavald andsid välja temas olevad surnud, ja igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi. \v 14 Surm ja surmavald visati tulejärve. Tulejärv – see on teine surm. \v 15 Ja keda ei leitud olevat kirjutatud eluraamatusse, heideti tulejärve! \c 21 \s1 Uus taevas ja uus maa \p \v 1 Ma nägin uut taevast ja uut maad, sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. \v 2 Ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest alla laskumas. Ta oli seatud valmis nagu pruut, kaunilt ehitud oma mehele. \v 3 Ja ma kuulsin valju häält trooni juurest hüüdmas: „Nüüd on Jumala elupaik inimeste seas ja ta jääb nende juurde elama. Nemad on tema rahvas ja tema on nende Jumal. \v 4 Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega nuttu ega valu, sest kõik endine on möödunud.“ \p \v 5 Ja troonil istuja ütles: „Vaata, ma teen kõik uueks!“ \p „Pane kirja,“ ütles ta, „sest need sõnad on usaldusväärsed ja õiged.“ \p \v 6 Ja ta ütles mulle: „See on sündinud! Mina olen Alfa ja Oomega, algus ja lõpp. Janustele ma annan eluvee allikast tasuta vett. \v 7 Need, kes võidavad, pärivad selle kõik; mina olen nende Jumal ja nemad on minu lapsed. \v 8 Aga argade, uskmatute, jälkide, mõrtsukate, hoorajate, nõidade, ebajumalateenijate ja kõigi valelike osa on tule ja väävliga põlevas järves. See on teine surm.“ \s1 Uus Jeruusalemm \p \v 9 Minu juurde tuli üks seitsmest inglist, neist, kellel oli seitse kaussi täis seitset viimset nuhtlust, ja hakkas rääkima: „Tule, ma näitan sulle pruuti, Talle naist!“ \v 10 Ta kandis mind vaimus suure ja kõrge mäe otsa ning näitas mulle püha linna Jeruusalemma, mis oli alla laskumas taevast Jumala juurest. \v 11 Sellel linnal on Jumala kirkus, ta särab kui haruldane kalliskivi, nagu kristallselge jaspis. \v 12 Linnal on suur ja kõrge müür, kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist inglit. Väravate peale on kirjutatud Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu nimed. \v 13 Ida pool on kolm väravat, põhja pool on kolm väravat, lõuna pool on kolm väravat ja lääne pool on kolm väravat. \v 14 Selle linna müüril on kaksteist aluskivi ja nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed. \p \v 15 Sellel inglil, kes minuga rääkis, oli käes kuldne mõõdupuu, et mõõta ära linn, selle väravad ja müür. \v 16 Linn on nelinurkne ning tema pikkus ja laius on ühesugused. Ta mõõtis linna mõõdupuuga ja sai kaksteist tuhat staadioni\f + \fr 21:16 \fr*\ft See on 2220 kilomeetrit. 1 staadion on võrdne 185 meetriga.\ft*\f* – linna pikkus, laius ja kõrgus on võrdsed. \v 17 Ja ingel mõõtis müüri inimese mõõtude järgi ja selle paksus oli sada nelikümmend neli küünart\f + \fr 21:17 \fr*\ft 144 küünart on umbes 65 meetrit.\ft*\f*. \v 18 Linna müür on jaspisest ning linn ise klaasselgest, puhtast kullast. \v 19 Linna müüri aluskivid on kaunistatud mitmesuguste kalliskividega. Esimene aluskivi on jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon, neljas smaragd, \v 20 viies sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint ja kaheteistkümnes ametüst. \v 21 Ja linna kaksteist väravat on kaksteist pärlit, iga värav on tehtud ühest pärlist. Ja linna peatänav on puhtast kullast, läbikumav otsekui klaas. \p \v 22 Templit ma linnas ei näinud, sest Issand, Kõigeväeline Jumal, ja Tall on selle templiks. \v 23 Linnal ei ole vaja päikest ega kuud, et need seal paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab seda ja tema lamp on Tall. \v 24 Rahvad hakkavad käima tema valguses, ja maailma kuningad toovad sinna oma hiilguse. \v 25 Linna väravaid ei suleta päeval, aga ööd seal ei olegi. \v 26 Ja rahvaste au ja hiilgus tuuakse sinna. \v 27 Sinna sisse ei pääse midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb jälkusi ja valet, vaid ainult need, kelle nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse. \c 22 \s1 Eluvee jõgi \p \v 1 Siis näitas ingel mulle eluvee jõge, selge kui kristall, mis voolab välja Jumala ja Talle troonist \v 2 keset linna peatänavat. Kummalgi pool jõge on elupuu, mis annab kaksteist saaki. See kannab vilja iga kuu, ning puu lehed on rahvastele terviseks. \v 3 Midagi neetut ei ole siis enam. Jumala ja Talle troon on siis seal ning ta sulased teenivad teda \v 4 ja näevad ta palet, ning tema nimi on nende otsaesisel. \v 5 Ööd ei ole enam, ja nad ei vaja lambi- ega päikesevalgust, sest Issand Jumal ise valgustab neid, ning nemad valitsevad igavesest ajast igavesti. \s1 Issanda peatse tuleku tõotus \p \v 6 Ingel ütles mulle: „Need sõnad on usaldusväärsed ja õiged. Issand, prohvetivaimude Jumal, on läkitanud oma ingli oma sulastele näitama, mis varsti peab sündima.“ \b \p \v 7 „Vaata, ma tulen varsti!“ Õnnistatud on see, kes hoiab alal selle raamatu ettekuulutuse sõnu! \b \p \v 8 Mina, Johannes, olen see, kes seda kõike kuulis ja nägi. Ja kui ma olin kuulnud ja näinud, siis ma langesin maha ingli jalge ette kummardama teda, kes mulle seda näitas. \v 9 Kuid ta ütles mulle: „Ära tee seda! Ma olen kaassulane nagu sina ja su vennad prohvetid ning kõik need, kes selle raamatu sõnu peavad. Kummarda Jumalat!“ \p \v 10 Ja ta ütles mulle: „Ära pane pitseriga kinni selle raamatu ennustuse sõnu, sest aeg on lähedal. \v 11 Las ülekohtune teeb edasi ülekohut, rüve saagu veelgi rüvedamaks! Õige tehku veel enam õigust ja püha saagu veelgi pühamaks.“ \b \s1 Epiloog: kutse ja hoiatus \p \v 12 „Vaata, ma tulen varsti! Minu tasu on minuga, et maksta igaühele tema tegude järgi. \v 13 Mina olen Alfa ja Oomega, esimene ja viimane, algus ja lõpp.“ \b \p \v 14 Õnnistatud on need, kes pesevad oma rüüd, et neil oleks õigus süüa elupuust ja minna sisse linna väravaist! \v 15 Väljaspool on koerad, nõiad, hoorajad, mõrtsukad, ebajumalateenijad ja kõik, kes valet armastavad ja teevad. \b \p \v 16 „Mina, Jeesus, läkitan oma ingli teile seda tunnistust andma koguduste jaoks. Mina olen Taaveti juur ja sugu, särav koidutäht.“ \b \p \v 17 Vaim ja pruut ütlevad: „Tule!“ Ja igaüks, kes seda kuuleb, öelgu: „Tule!“ Kellel janu, see tulgu, ja kes soovib, võtku kingiks eluvett! \b \p \v 18 Ma hoiatan igaüht, kes selle raamatu prohvetlikke sõnu kuuleb: kui keegi neile midagi juurde lisab, siis paneb Jumal tema peale nuhtlused, mida selles raamatus on kirjeldatud. \v 19 Ja kui keegi võtab midagi ära selle prohvetiraamatu sõnadest, siis Jumal võtab ära tema osa elupuust ja pühast linnast, mida on kirjeldatud selles raamatus. \b \p \v 20 Tema, kes seda kinnitab, ütleb: „Jah, ma tulen varsti!“ \p Aamen. Tule, Issand Jeesus! \b \p \v 21 Issanda Jeesuse arm olgu Jumala rahvaga! Aamen.