\id MRK - Biblica® Vaba kasutusega Uus Testament, Pühakiri kaasaegses eesti keeles™
\ide UTF-8
\h Markuse evangeelium
\toc1 Markuse evangeelium
\toc2 Markuse
\toc3 Mk
\mt1 Markuse evangeelium
\c 1
\s1 Ristija Johannes rajab teed
\p
\v 1 Jeesuse Messia, Jumala Poja evangeeliumi algus, 
\v 2 nagu sellest on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus:
\q1 „Vaata, ma saadan sinu ees oma saadiku,
\q2 kes valmistab sulle teed.
\q1
\v 3 Hüüdja hääl on kõrbes:
\q1 „Valmistage Issandale tee,
\q2 tehke tasaseks tema teerajad!“ “
\m
\v 4 Ja nõnda Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks. 
\v 5 Tema juurde läks kogu Juudamaa ja kõik Jeruusalemma inimesed. Nad tunnistasid üles oma patud ja ta ristis nad Jordani jões. 
\v 6 Johannesel olid kaamelikarvadest rõivad ja nahkvöö vööl ning ta sõi rohutirtse ja metsmett. 
\v 7 Ta kuulutas: „Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle sandaalegi ma ei ole väärt maha kummardudes lahti siduma. 
\v 8 Mina ristin teid veega, tema ristib teid Püha Vaimuga.“
\s1 Jeesuse ristimine ja kiusamine kõrbes
\p
\v 9 Neil päevil tuli Jeesus Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis. 
\v 10 Kui Jeesus veest välja tuli, nägi ta taevast avanemas ja Vaimu kui tuvi laskumas tema peale. 
\v 11 Ja taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas Poeg, sinu üle on mul hea meel!“
\p
\v 12 Ning kohe viis Vaim ta kõrbe. 
\v 13 Kõrbes oli ta nelikümmend päeva saatana kiusata. Ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.
\s1 Jeesus kuulutab evangeeliumi
\p
\v 14 Pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi: 
\v 15 „Aeg on käes ja Jumala riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!“
\s1 Jeesus kutsub esimesed jüngrid
\p
\v 16 Kui Jeesus kõndis Galilea mere kaldal, nägi ta Siimonit ja tema venda Andreast võrku merre heitmas, sest nad olid kalurid. 
\v 17 Ja Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja teist saavad inimestepüüdjad!“ 
\v 18 Nad jätsid kohe oma võrgud ja järgnesid talle.
\p
\v 19 Kui ta oli pisut edasi läinud, nägi Jeesus Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest paadis võrke parandamas 
\v 20 ja otsekohe kutsus ka neid. Nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ning järgnesid talle.
\s1 Jeesus ajab välja rüveda vaimu
\p
\v 21 Ja nad läksid Kapernauma. Järgmisel hingamispäeval läks Jeesus sünagoogi ja hakkas õpetama. 
\v 22 Rahvas aga jahmus tema õpetusest, sest ta õpetas mitte nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald. 
\v 23 Parajasti oli sünagoogis keegi mees, kes oli rüveda vaimu poolt vallatud. See kisendas: 
\v 24 „Mis on meil asja sinuga, Naatsareti Jeesus? Kas sa oled tulnud meid hävitama? Ma tean küll, kes sa oled – Jumala Püha!“
\p
\v 25 Jeesus sõitles teda: „Jää vait ja mine temast välja!“ 
\v 26 Ja rüve vaim väljus mehest teda raputades ja valjusti kisendades.
\p
\v 27 Sellest olid kõik nii vapustatud, et nad arutasid omavahel: „Mis see siis on? Kas uus õpetus, ja sellise meelevallaga? Tema käsutab rüvedaid vaime, ja need kuulavad tema sõna!“ 
\v 28 Ning kuuldus temast levis kiiresti kõikjale Galilea ümbruskonda.
\s1 Jeesus tervendab paljusid
\p
\v 29 Pärast sünagoogist lahkumist tulid nad koos Jaakobuse ja Johannesega Siimoni ja Andrease majja. 
\v 30 Aga Siimoni ämm lamas palavikuga voodis, ja otsekohe räägiti temast Jeesusele. 
\v 31 Jeesus läks tema juurde, võttis tal käest kinni ja aitas üles. Palavik lahkus Siimoni ämmast ning ta tõusis ja kattis neile laua.
\p
\v 32 Sel õhtul pärast päikeseloojangut toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud. 
\v 33 Terve linn kogunes maja ukse ette 
\v 34 ja Jeesus tervendas paljusid, kellel olid mitmesugused haigused. Samuti ajas ta välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel rääkida, sest need teadsid, kes ta on.
\s1 Jeesus palvetab üksildases paigas
\p
\v 35 Hommikul vara enne valget tõusis Jeesus üles, lahkus majast ja läks üksildasse paika, kus ta palvetas. 
\v 36 Siimon ja ta kaaslased ruttasid talle järele, 
\v 37 ja kui nad ta üles leidsid, hüüdsid nad: „Kõik otsivad sind!“
\p
\v 38 Jeesus aga vastas neile: „Lähme kuhugi mujale, ümberkaudsetesse küladesse, et ma saaksin ka seal kuulutada! Selleks olen ma tulnud!“ 
\v 39 Ja Jeesus käis läbi kogu Galilea, kuulutades nende sünagoogides ja ajades välja kurje vaime.
\s1 Jeesus tervendab pidalitõbise
\p
\v 40 Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, laskus põlvili ja palus teda: „Kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!“
\p
\v 41 Jeesusel hakkas temast kahju, ta sirutas oma käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!“ 
\v 42 Sedamaid lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks.
\p
\v 43 Jeesus saatis ta kohe minema, teda rangelt hoiatades: 
\v 44 „Vaata, et sa kellelegi sellest ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda puhtakssaamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!“ 
\v 45 Kuid mees läks ja hakkas igal pool jutustama ja seda lugu levitama, nii et Jeesus ei saanud enam avalikult minna ühtegi linna, vaid pidi viibima väljas kõrvalistes kohtades, kuid inimesed tulid siiski kõikjalt tema juurde.
\c 2
\s1 Jeesus annab halvatule andeks ja tervendab ta
\p
\v 1 Mõni päev hiljem tuli Jeesus taas Kapernauma. Kui saadi kuulda, et ta on kodus, 
\v 2 kogunes palju rahvast, nii et isegi väljas ukse ees ei olnud enam ruumi. Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna. 
\v 3 Siis tulid tema juurde neli meest, kes kandsid halvatut. 
\v 4 Ja kui nad rahvarohkuse tõttu ei pääsenud halvatuga talle ligi, tegid nad Jeesuse pea kohal katusesse avause ja lasksid alla magamisaseme, millel halvatu lamas. 
\v 5 Nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!“
\p
\v 6 Aga seal istusid mõned kirjatundjad ja need mõtlesid iseeneses: 
\v 7 „Kuidas see mees võib öelda nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes veel võib patte andeks anda kui vaid Jumal üksi?“
\p
\v 8 Kuid Jeesus teadis kohe oma vaimus, et nad niimoodi oma südames mõtlevad, ja ta ütles neile: „Miks te nõnda mõtlete? 
\v 9 Kumb on kergem, kas öelda halvatule „Sinu patud on andeks antud“ või öelda talle „Tõuse üles, võta oma ase ja kõnni“? 
\v 10 Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal!“ Ja ta ütles halvatule: 
\v 11 „Tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!“ 
\v 12 Sedamaid tõusis mees üles, võttis oma magamisaseme ja väljus kõigi nähes, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: „Midagi sellist pole me kunagi näinud!“
\s1 Jeesus kutsub Leevi ja sööb koos patustega
\p
\v 13 Jeesus läks taas välja järve äärde ja ta juurde kogunes rahvahulk ja ta õpetas neid. 
\v 14 Edasi minnes nägi ta Leevit, Alfeuse poega, maksukoguja pingil istumas ja ütles talle: „Järgne mulle!“ Ja Leevi tõusis ja järgnes talle.
\p
\v 15 Kui siis Jeesus istus lauas tema kodus, oli ka hulk maksukogujaid ja patuseid söömas koos tema ja ta jüngritega, sest paljud järgnesid talle. 
\v 16 Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et Jeesus sööb koos patuste ja maksukogujatega, ütlesid nad tema jüngritele: „Miks ta sööb koos maksukogujate ja patustega?“
\p
\v 17 Seda kuuldes ütles Jeesus neile: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.“
\s1 Paastumisest
\p
\v 18 Johannese jüngrid ja variserid pidasid aga parajasti paastu. Siis tulid mõned inimesed Jeesuse juurde ja küsisid: „Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?“
\p
\v 19 Jeesus vastas neile: „Ei sobi pulmalistel leinata ajal, kui peigmees on nende juures! Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda. 
\v 20 Kuid tuleb aeg, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis sel päeval paastuvad.
\p
\v 21 Keegi ei õmble vanutamata riidetükki paigaks vanale rõivale, muidu rebeneb vana rõivas uue paiga servast ja auk läheb suuremaks. 
\v 22 Ka ei vala keegi värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu vein pressib lähkrid lõhki ning siis ollakse ilma nii veinist kui lähkritest. Värske vein valatakse uutesse nahklähkritesse.“
\s1 Jeesus on hingamispäeva Issand
\p
\v 23 Ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ja ta jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma. 
\v 24 Ja variserid ütlesid Jeesusele: „Vaata neid! Miks nad teevad seda, mida hingamispäeval teha ei tohi?“
\p
\v 25 Jeesus vastas neile: „Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ning tema ja ta kaaslased olid näljas? 
\v 26 Ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari päevil ning sõi ära ohvrileivad, mida oli lubatud süüa ainult preestritel. Ja ta andis ka oma kaaslastele.“ 
\v 27 Ja Jeesus ütles neile: „Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks. 
\v 28 Seepärast on Inimese Poeg ka hingamispäeva Issand!“
\c 3
\s1 Jeesus tervendab hingamispäeval
\p
\v 1 Ühel teisel korral, kui Jeesus läks sünagoogi, oli seal kärbunud käega mees. 
\v 2 Aga mõned seal jälgisid tähelepanelikult, kas ta tervendab hingamispäeval, et oleks põhjust tema süüdistamiseks. 
\v 3 Siis Jeesus ütles kärbunud käega mehele: „Seisa meie ette!“ 
\v 4 Ja ta küsis neilt: „Kumb on hingamispäeval lubatud: kas teha head või kurja, päästa elu või tappa?“ Kuid nad ei vastanud talle. 
\v 5 Ta vaatas vihaselt nende peale, olles ühtlasi ahastuses nende kalkide südamete pärast, ja ütles mehele: „Siruta välja oma käsi!“ Mees sirutas, ja see sai kohe terveks. 
\v 6 Sedamaid läksid variserid välja ja hakkasid koos heroodeslastega plaanima, kuidas Jeesus tappa.
\s1 Rahvahulk järgneb Jeesusele
\p
\v 7 Jeesus läks oma jüngritega eemale järve äärde ja neile järgnes suur rahvahulk Galileast. 
\v 8 Kui nad kuulsid kõigest, mis ta tegi, tuli palju inimesi tema juurde Juudamaalt, Jeruusalemmast, Idumeast, sealtpoolt Jordanit ning Tüürose ja Siidoni ümbrusest. 
\v 9 Ta ütles oma jüngritele, et nad paneksid väikese paadi tema jaoks valmis inimeste pärast, et need talle peale ei pressiks. 
\v 10 Kuna ta tegi terveks paljusid, surusid tema peale kõik haiged, et teda puudutada. 
\v 11 Ja kui rüvedad vaimud nägid Jeesust, langesid nad ta ette maha ja kisendasid: „Sina oled Jumala Poeg!“ 
\v 12 Aga Jeesus keelas neid karmilt rääkimast, kes ta on.
\s1 Jeesus valib kaksteist apostlit
\p
\v 13 Siis Jeesus läks üles mäele ja kutsus enese juurde, keda ta soovis, ja nemad tulid ta juurde. 
\v 14 Ta nimetas kaksteist, keda ta nimetas apostliteks, et need oleksid koos temaga ja ta võiks nad läkitada kuulutama 
\v 15 ning et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada.
\b
\li4
\v 16 Need on kaksteist, kelle ta nimetas:
\b
\li1 Siimon (ja pani talle nimeks Peetrus),
\li1
\v 17 Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Jaakobuse vend Johannes (ja andis neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad),
\li1
\v 18 ja Andreas,
\li1 Filippus,
\li1 Bartolomeus,
\li1 Matteus,
\li1 Toomas,
\li1 Jaakobus, Alfeuse poeg,
\li1 Taddeus,
\li1 Siimon Kaanalane,
\li1
\v 19 ja Juudas Iskariot, kes tema ära andis.
\s1 Jeesus ja Peltsebul
\p
\v 20 Siis Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et tema ja jüngrid ei saanud mahti süüagi. 
\v 21 Kui ta omaksed sellest kuulsid, tulid nad teda enda hoole alla võtma, sest nad ütlesid: „Ta on arust ära!“
\p
\v 22 Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: „Temas on Peltsebul! Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude valitseja abil!“
\p
\v 23 Siis Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile tähendamissõnadega: „Kuidas saab saatan ajada välja saatanat? 
\v 24 Kui kuningriik on omavahelises riius lõhenenud, siis see kuningriik ei püsi. 
\v 25 Kui perekond on omavahelises riius lõhenenud, siis see perekond ei püsi. 
\v 26 Kui saatan tõuseb iseenese vastu ja on lõhenenud, ei saa ta püsida, vaid tema lõpp on käes. 
\v 27 Keegi ei saa tungida vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt ei seo vägimeest kinni, ja alles siis saab ta tema maja röövida.
\p
\v 28 Tõesti, ma ütlen teile, inimestele antakse andeks kõik patud ja pühaduseteotused, kuidas nad iganes ka oleksid teotanud, 
\v 29 aga kes peaks teotama Püha Vaimu, ei saa andeks iialgi, vaid ta on süüdi igaveses patus!“ 
\v 30 Jeesus ütles seda, sest nad ütlesid, et Jeesusel on rüve vaim.
\s1 Jeesuse ema ja vennad
\p
\v 31 Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes saatsid kellegi Jeesust kutsuma. 
\v 32 Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: „Su ema, vennad ja õed on väljas ja otsivad sind.“
\p
\v 33 Jeesus aga vastas neile: „Kes on mu ema ja vennad?“ 
\v 34 Ta silmitses enda ümber istujaid ning ütles: „Siin on mu ema ja mu vennad! 
\v 35 Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.“
\c 4
\s1 Tähendamissõna külvajast
\p
\v 1 Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Tema juurde kogunes nii palju rahvast, et ta pidi astuma paati ja istuma selles järvel, samal ajal kui inimesed seisid piki kallast vee serval. 
\v 2 Ta õpetas neile palju asju tähendamissõnadega ja rääkis neile oma õpetuses: 
\v 3 „Kuulake! Põllumees läks välja külvama. 
\v 4 Kui ta külvas, kukkus osa seemet teeveerele ning linnud tulid ja nokkisid selle. 
\v 5 Osa kukkus kivisele maale, kus ei olnud palju mulda, ja see idanes kohe, sest muld ei olnud sügav. 
\v 6 Aga kui päike tõusis, kuivasid taimed ära, sest neil ei olnud juurt. 
\v 7 Osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad sirgusid ja lämmatasid taimed, nii et need ei kandnud vilja. 
\v 8 Aga osa seemet kukkus heasse mulda. See idanes ja kasvas ja kandis vilja: mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend, mõni sada korda rohkem.“
\p
\v 9 Ja ta ütles: „Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!“
\p
\v 10 Kui Jeesus üksi oli, küsisid kaksteist jüngrit, ja teised tema ümber, temalt seletust tähendamissõnade kohta. 
\v 11 Ta ütles neile: „Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile, kes on väljas, räägitakse kõike tähendamissõnadega,
\q1
\v 12 „et nad vaataksid ega näeks
\q2 ja kuuleksid ega mõistaks,
\q1 sest muidu nad pöörduksid, ja neile antaks andeks.“ “
\p
\v 13 Siis ütles Jeesus neile: „Kas te ei mõista selle tähendamissõna tähendust? Kuidas te siis võiksite mõista ühtki tähendamissõna? 
\v 14 Külvaja külvab sõna. 
\v 15 Mõned inimesed on nagu teeveered, kuhu sõna langeb. Niipea kui nad seda kuulevad, tuleb saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna. 
\v 16 Kivisele maale külvatu sarnased on need, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu, 
\v 17 ent neil pole juurt ja nad püsivad lühikest aega. Kui siis sõna pärast tuleb tüli või tagakius, langevad nad kiiresti. 
\v 18 Ohakate sekka külvatu sarnased on need, kes sõna küll kuulevad, 
\v 19 ent elumured ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud soovid tulevad ja lämmatavad sõna nii, et see jääb viljatuks. 
\v 20 Kuid heasse mulda külvatu on need, kes sõna kuulevad ja selle vastu võtavad ja vilja kannavad: mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend, mõni sada korda rohkem.“
\s1 Tähendamissõna lambist
\p
\v 21 Jeesus ütles neile: „Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et see panna vaka või voodi alla? Eks panda see pigem lambijalale? 
\v 22 Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjatu vaid ilmsiks tulemiseks. 
\v 23 Kui kellelgi on kõrvad kuulda, see kuulgu!“
\p
\v 24 Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja enamgi veel. 
\v 25 Kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, selle käest võetakse seegi, mis tal on.“
\s1 Tähendamissõna kasvavast seemnest
\p
\v 26 Jeesus ütles ka: „Just selline on Jumala riik: mees viskab seemne mulda. 
\v 27 Ta heidab magama või ärkab üles, öösel ja päeval, ning seeme idaneb ja kasvab, kuid ta ei tea, kuidas. 
\v 28 Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, siis päid, siis täit tera viljapea sees. 
\v 29 Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.“
\s1 Tähendamissõna sinepiseemnest
\p
\v 30 Ja Jeesus ütles: „Millega võiks võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga seda kujutada? 
\v 31 See on nagu sinepiseeme, mis on väikseim kõigist seemneist maa peal. 
\v 32 Ent kui see on külvatud, siis see võrsub ja kasvab suuremaks kõigist aiataimedest ja kasvatab suured oksad, nii et taeva linnud võivad pesitseda selle varjus.“
\p
\v 33 Ja Jeesus rääkis neile Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, nii palju kui nad suutsid mõista. 
\v 34 Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi. Kuid omavahel olles seletas ta jüngritele kõike.
\s1 Jeesus vaigistab tormi
\p
\v 35 Samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus jüngritele: „Lähme vastaskaldale!“ 
\v 36 Nad jätsid rahvahulga maha ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga. 
\v 37 Järsku tõusis tugev raju ja lained lõid üle paadi, nii et paat juba täitus veest. 
\v 38 Aga Jeesus magas paadipäras, pea padjal. „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me upume?“ hüüdsid jüngrid teda üles äratades.
\p
\v 39 Jeesus tõusis püsti, sõitles tuult ja ütles lainetele: „Vait! Olge tasa!“ Ja tuul rauges ning järvepind muutus täiesti tasaseks.
\p
\v 40 Jeesus ütles jüngritele: „Miks te olete nii hirmul? Kuidas teil ei ole usku?“
\p
\v 41 Neid valdas aga suur aukartus ja nad küsisid üksteiselt: „Kes see mees küll on, et isegi tuul ja lained kuuletuvad talle?“
\c 5
\s1 Jeesus ajab välja rüvedad vaimud
\p
\v 1 Nad jõudsid järve vastaskaldale gerasalaste maale. 
\v 2 Kui Jeesus paadist välja astus, tuli tema juurde hauakoobastest tulnud rüveda vaimuga mees. 
\v 3 See mees elas haudades ja keegi ei olnud suutnud teda isegi ahelatega kinni hoida. 
\v 4 Teda oli korduvalt käsist ja jalust aheldatud, kuid ta oli katki rebinud ahelad ja purustanud jalarauad. Keegi ei olnud suutnud teda kinni hoida. 
\v 5 Ööl ja päeval viibis ta hauakoobastes ja mägedes, röökis ning tagus end kividega.
\p
\v 6 Kui mees märkas kaugelt Jeesust, jooksis ta ja langes põlvili ta ette maha. 
\v 7 Ta kisendas valju häälega: „Mida sa minust tahad, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Jumala nimel, ära piina mind!“ 
\v 8 Sest Jeesus oli öelnud temale: „Rüve vaim, mine temast välja!“
\p
\v 9 „Mis su nimi on?“ küsis Jeesus temalt.
\p „Mu nimi on Leegion, sest meid on palju,“ vastas ta 
\v 10 ja anus väga, et Jeesus neid ära ei ajaks sellelt maalt.
\p
\v 11 Seal lähedal oli mäeveerul suur seakari söömas. 
\v 12 Rüvedad vaimud anusid Jeesust: „Saada meid sigadesse, luba, et me läheksime neisse!“ 
\v 13 Ta andis neile loa ning rüvedad vaimud lahkusid mehest ja läksid sigadesse. Seakari, kokku umbes kaks tuhat looma, tormas järsakust alla järve ja uppus.
\p
\v 14 Ja seakarjused põgenesid ning rääkisid sellest linnas ja maal ning inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. 
\v 15 Kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatud meest, kelles oli olnud terve Leegion, istumas seal riietatuna ja täie mõistuse juures, valdas neid hirm. 
\v 16 Pealtnägijad kirjeldasid, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatud mehe ja sigadega, 
\v 17 ja inimesed hakkasid paluma Jeesust, et ta nende piirkonnast lahkuks.
\p
\v 18 Ja kui Jeesus oli paati astumas, palus mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, luba minna koos temaga. 
\v 19 Ent Jeesus ei lubanud, vaid ütles: „Mine koju omade juurde ja tunnista neile, mida Issand on sinu heaks teinud ja kuidas ta sinu peale on halastanud.“ 
\v 20 Mees läks ära ja hakkas Dekapolises kuulutama, mida Jeesus oli talle teinud. Ja kõik panid seda imeks.
\s1 Surnud tüdruk ja haige naine
\p
\v 21 Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema ümber, kui ta alles oli järve ääres. 
\v 22 Siis tuli Jairus, üks sünagoogi ülemaist, ja langes Jeesuse ette maha. 
\v 23 Ta palus teda tungivalt: „Mu tütreke on suremas! Tule ometi ja pane käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!“ 
\v 24 Ja Jeesus läks temaga.
\p Suur rahvahulk käis tema järel ja tungles tema ümber. 
\v 25 Nende hulgas oli kaksteist aastat verejooksu käes kannatanud naine, 
\v 26 kes oli palju pidanud vaevlema arstide käes ja ära kulutanud kogu oma vara, kuid polnud saanud abi, vaid haigus oli läinud aina hullemaks. 
\v 27 See naine oli kuulnud lugusid Jeesusest ning tuli nüüd rahvahulga seas Jeesuse selja taha ja puudutas tema kuube, 
\v 28 sest ta arvas: „Kui ma saaksin kasvõi tema rõivaid puudutada, siis ma paraneksin!“ 
\v 29 Kohe lakkaski verejooks ning ta tundis oma ihus, et ta oli vabastatud kannatustest.
\p
\v 30 Samal hetkel tundis Jeesus, kuidas vägi temast väljus, ta pööras rahvahulga seas ümber ja küsis: „Kes puudutas mu kuube?“
\p
\v 31 Ta jüngrid ütlesid talle: „Sa näed ju, milline tunglemine on su ümber, ja küsid veel: „Kes mind puudutas?“ “
\p
\v 32 Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud. 
\v 33 Naine, mõistes, mis talle oli sündinud, tuli kartlikult värisedes ning langes Jeesuse jalge ette maha ja rääkis talle kogu tõe. 
\v 34 Jeesus lausus talle: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud, mine rahus ja ole vaba oma kannatustest!“
\p
\v 35 Kui Jeesus alles rääkis, tuldi sünagoogi ülema kodust ja öeldi: „Su tütar on surnud, ära enam ilmaaegu Õpetajat tülita!“ 
\v 36 Ent Jeesus ei hoolinud nende jutust, vaid ütles sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu vaid!“
\p
\v 37 Ta ei lubanud kedagi enesega kaasa tulla peale Peetruse, Jaakobuse ja tema venna Johannese. 
\v 38 Kui nad saabusid sünagoogi ülema majja, nägi Jeesus käratsemist ja valjult nutvaid ja halisevaid inimesi. 
\v 39 Ta astus sisse ja küsis neilt: „Miks te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!“ 
\v 40 Ja nad naersid tema üle.
\p Aga kui ta oli nad kõik välja saatnud, võttis ta kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ja astus lapse juurde. 
\v 41 Ta võttis kinni lapse käest ja ütles talle: „\tl Talitaa kuum\tl*!“ See tähendab „Tüdruk, tõuse üles!“ 
\v 42 Ja tüdruk tõusis otsekohe püsti ja kõndis ringi; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja neid kõiki valdas tohutu hämmastus. 
\v 43 Aga Jeesus keelas neid karmilt sellest rääkimast, ja käskis anda tüdrukule süüa.
\c 6
\s1 Jeesust ei võeta kodupaigas vastu
\p
\v 1 Siis Jeesus lahkus sealt ja läks jüngritega oma kodulinna. 
\v 2 Hingamispäeva saabudes hakkas ta õpetama sünagoogis ja paljud, kes teda kuulsid, olid hämmastunud.
\p „Kust see mees sai selle kõik?“ küsisid nad. „Mis tarkus see küll on, mis talle on antud? Mida tähendavad need imed, mida ta teeb? 
\v 3 Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse, Joosese, Juudase ja Siimoni vend? Ja eks ka tema õed ole siin meie juures?“ Ja nad said tema peale vihaseks.
\p
\v 4 Aga Jeesus ütles neile: „Kuskil ei peeta prohvetist vähem lugu kui ta oma kodukohas, oma sugulaste juures ja ta oma majas!“ 
\v 5 Ja ta ei saanud seal teha ainsatki imetegu peale mõne haige tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale. 
\v 6 Ja ta imestas nende uskmatuse üle.
\s1 Jeesus läkitab kaksteist jüngrit
\p Siis Jeesus rändas ümberkaudsetes külades ja õpetas. 
\v 7 Ta kutsus kaksteist jüngrit enese juurde ja hakkas välja läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle.
\p
\v 8 Need olid tema juhised: „Ärge võtke tee peale kaasa midagi peale kepi: ei leiba, kotti ega raha vöö vahel. 
\v 9 Kandke sandaale, kuid teist särki ärge võtke. 
\v 10 Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni sellest linnast lahkumiseni! 
\v 11 Ja kui mõnes kohas teid vastu ei võeta ega kuulata, siis minge edasi ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks.“
\p
\v 12 Nad läksid välja ja kuulutasid, et inimesed parandaksid meelt. 
\v 13 Nad ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.
\s1 Ristija Johannese hukkamine
\p
\v 14 Kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest ta nimi oli saanud tuntuks. Mõned ütlesid: „Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja sellepärast toimivad temas imelised väed.“
\p
\v 15 Teised ütlesid: „Tema on Eelija!“ Ja veel teised ütlesid: „Ta on nagu üks muistsetest prohvetitest!“
\p
\v 16 Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, on surnuist üles tõusnud!“
\p
\v 17 Sest Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta, ahelatesse panna ja vangi heita. Ta tegi seda Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kelle ta oli endale naiseks võtnud. 
\v 18 Johannes oli talle öelnud: „Sul ei ole seaduse järgi õigust võtta oma venna naist!“ 
\v 19 Seepärast pidas Heroodias Johannese peale viha ja soovis teda tappa, ent ei saanud, 
\v 20 sest Heroodes kartis Johannest. Ta teadis, et Johannes on õige ja püha mees, ning kaitses teda. Ta ka kuulas Johannest meeleldi, kuigi tema kõned viisid ta kimbatusse.
\p
\v 21 Ent lõpuks saabus sobilik aeg. Heroodes korraldas oma sünnipäeval pidusöögi kõrgetele ametimeestele, sõjaväeülematele ja Galilea juhtidele. 
\v 22 Heroodiase tütar tuli sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele, nii et kuningas ütles tüdrukule: „Palu mu käest, mida sa iganes soovid, ja ma annan sulle!“ 
\v 23 Ta lubas vandega: „Mida sa iganes palud, ma annan sulle, olgu või pool minu kuningriiki!“
\p
\v 24 Ja tüdruk läks välja ja küsis emalt nõu: „Mida ma peaksin paluma?“
\p „Ristija Johannese pead!“ vastas ema.
\p
\v 25 Tüdruk tõttas kuninga juurde tagasi ja ütles: „Ma soovin, et sa otsekohe annaksid mulle kandikul Ristija Johannese pea!“
\p
\v 26 Kuningas sai väga kurvaks, kuid piduliste kuuldes antud vande pärast ei saanud ta tüdruku soovi tagasi lükata. 
\v 27 Ta saatis kohe timuka käsuga tuua Johannese pea. Timukas läks vanglasse, lõi Johannesel pea otsast, 
\v 28 tõi selle kandikul ja ulatas tüdrukule, kes andis selle oma emale. 
\v 29 Kui Johannese jüngrid sellest kuulsid, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning asetasid hauda.
\s1 Jeesus toidab viit tuhandet
\p
\v 30 Apostlid aga kogunesid Jeesuse juurde ja andsid talle aru kõigest, mis nad olid teinud ja õpetanud. 
\v 31 Jeesus ütles neile: „Lähme omaette kõrvalisse kohta ja puhkame pisut!“ Sest inimesi tuli ja läks kogu aeg, nii et neil ei olnud aega süüagi.
\p
\v 32 Nad sõudsid paadiga kõrvalisse paika omaette. 
\v 33 Kuid nende minekut märgati ja mitmed tundsid nad ära. Inimesed jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja olid kohal enne neid. 
\v 34 Kui Jeesus astus paadist kaldale ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist kahju, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.
\p
\v 35 Kui aeg oli juba hiline, tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Paik on üksildane ja aeg juba hiline. 
\v 36 Lase inimestel minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endale midagi süüa!“
\p
\v 37 Jeesus vastas: „Andke teie neile süüa!“
\p Jüngrid küsisid: „See võtaks rohkem kui poole aasta palga! Kas peaksime minema ja kulutama nii palju leivale ning andma seda neile süüa?“
\p
\v 38 Jeesus ütles neile: „Minge vaadake, mitu leiba teil on!“
\p Nad vaatasid ja ütlesid: „Viis leiba ja kaks kala.“
\p
\v 39 Siis Jeesus käskis panna kõik inimesed rühmakaupa rohule istuma. 
\v 40 Inimesed istusid maha sajaste ja viiekümneste rühmade kaupa. 
\v 41 Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte rahvale jagamiseks; samuti jagas need kaks kala. 
\v 42 Ja kõik sõid ja said söönuks. 
\v 43 Ent leibadest ja kaladest ülejäänud palukesi korjati kokku kaksteist korvitäit. 
\v 44 Sööjaid oli aga viis tuhat meest.
\s1 Jeesus kõnnib vee peal
\p
\v 45 Jeesus käskis kohe seejärel oma jüngritel astuda paati ning sõita vastaskaldale Betsaidasse, samal ajal kui tema laseb rahvahulgal minna. 
\v 46 Ta saatis nad teele ning läks mäele palvetama.
\p
\v 47 Õhtu saabudes oli paat keset järve ja Jeesus üksinda maal. 
\v 48 Kui ta nägi jüngreid raskustes sõudmas, sest tuul oli vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides. Ta tahtis neist mööduda, 
\v 49 aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on vaim. Nad hakkasid kisendama, 
\v 50 sest nad kõik nägid teda ja ehmusid.
\p Kuid Jeesus sõnas neile: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!“ 
\v 51 Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Jüngrid hämmastusid üliväga. 
\v 52 Nad ei olnud leibade loost midagi mõistnud, sest nende südamed olid tuimad.
\p
\v 53 Kui nad olid ületanud järve, randusid nad Genneesaretis ja jäid sinna ankrusse. 
\v 54 Ja kui nad paadist maale astusid, tunti Jeesus kohe ära. 
\v 55 Inimesed jooksid läbi kogu ümbruskonna ning kandsid haigeid magamisasemetel sinna, kus iganes nad kuulsid Jeesuse olevat. 
\v 56 Kuhu ta iganes läks, olgu küladesse, linnadesse või maakohtadesse, asetati haiged turuplatsidele. Need anusid teda, et nad saaksid puudutada kasvõi tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, said terveks.
\c 7
\s1 Puhas ja ebapuhas
\p
\v 1 Kui siis variserid ja mõned Jeruusalemmast tulnud kirjatundjad kogunesid Jeesuse juurde, 
\v 2 märkasid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega söömas. 
\v 3 (Variserid, nagu kõik juudid, söövad ju alles pärast seda, kui on peotäie veega käsi pesnud, pidades nõnda kinni esivanemate pärimusest. 
\v 4 Nad ei söö ka midagi turult toodut enne, kui on seda veega pesnud, ja nad peavad kinni veel mitmetest muudest tavadest: karikate, kannude ja vaskkatelde pesemisest.)
\p
\v 5 Nüüd variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: „Miks sinu jüngrid ei toimi esivanemate pärimuse järgi, vaid söövad leiba pühitsemata kätega?“
\p
\v 6 Jeesus vastas: „Jesajal oli õigus, kui ta teie, silmakirjatsejate, kohta ennustas; nõnda nagu on kirjutatud:
\q1 „See rahvas austab mind oma huultega,
\q2 nende süda on aga minust kaugel.
\q1
\v 7 Ilmaaegu nad teenivad mind,
\q2 õpetades õpetusi, mis on vaid inimeste reeglid.“
\m
\v 8 Te jätate kõrvale Jumala käsud ja järgite inimeste kombeid.“
\p
\v 9 Ja ta jätkas: „Kui osavalt te heidate Jumala käsud kõrvale, et järgida oma pärimust! 
\v 10 Mooses ütles ju: „Austa oma isa ja ema!“ ning „Kes oma isa või ema neab, peab surema.“ 
\v 11 Kuid teie ütlete, et kui keegi kuulutab oma isale või emale: „Mis toetust sa iganes minu käest saad, on korban“ (see tähendab templile pühendatud ohvriandi), 
\v 12 ei lase teie neil enam midagi oma isa või ema heaks teha. 
\v 13 Te teete Jumala sõna tühjaks oma pärimuse kaudu, mille te olete pärinud. Ja te teete veel palju muudki niisugust!“
\p
\v 14 Ja kui Jeesus oli taas rahva enda juurde kutsunud, ütles ta neile: „Kuulge mind kõik ja mõistke! 
\v 15 Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse, ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest. 
\v 16 Kellel kõrvad on, see kuulgu!“
\p
\v 17 Kui Jeesus läks rahva juurest ära ühte majja, küsisid jüngrid temalt selle tähendamissõna mõtet. 
\v 18 Jeesus ütles neile: „Kas teiegi olete taipamatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada, 
\v 19 sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu, ja heidetakse jälle välja?“ Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
\p
\v 20 Aga ta ütles veel: „Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab teda. 
\v 21 Sest seest, inimese südamest, lähtuvad kurjad mõtted, kõlvatu suguelu, vargused, mõrvad, 
\v 22 abielurikkumine, ahnus, kurjus, kavalus, nilbus, kadedus, laim, ülbus, rumalus. 
\v 23 Kõik need pahed tulevad seestpoolt ja rüvetavad inimest.“
\s1 Võõramaa naise usk
\p
\v 24 Ja Jeesus läks sealt Tüürose alale. Ta astus sisse ühte majja, soovides, et keegi sellest teada ei saaks, kuid ta ei saanud jääda märkamatuks. 
\v 25 Temast kuulis keegi naine, kelle väikest tütart vaevas rüve vaim, ja ta tuli otsekohe ning langes Jeesuse jalge ette. 
\v 26 Ta oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast. Naine palus Jeesust, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
\p
\v 27 Kuid Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada söönuks! Ei sobi võtta laste leiba ja visata see koertele!“
\p
\v 28 Naine aga vastas: „Jah, Issand, aga koerad söövad ju laua all laste raasukesi!“
\p
\v 29 „Kui sa nii ütled, siis mine!“ ütles Jeesus. „Kuri vaim on sinu tütrest välja läinud!“
\p
\v 30 Ja naine läks koju ning leidis lapse voodis magamas. Kuri vaim oli temast lahkunud.
\s1 Jeesus tervendab kurttumma mehe
\p
\v 31 Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli Siidoni kaudu Galilea mere äärde Dekapolise aladele. 
\v 32 Tema juurde toodi kurt, kes vaevu rääkida suutis, ning paluti, et ta paneks oma käe tema peale.
\p
\v 33 Jeesus viis mehe rahvahulgast eemale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt 
\v 34 ning üles taeva poole vaadates õhkas ja ütles talle: „\tl Effataa\tl*!“, see tähendab „Mine lahti!“ 
\v 35 Mehe kõrvad avanesid sedamaid ja ta keel pääses kütkest valla ning ta rääkis korralikult.
\p
\v 36 Jeesus ei lubanud neil sellest kellelegi rääkida. Aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. 
\v 37 Ning kuulajad ütlesid suures hämmastuses: „Kõik on ta teinud hästi! Ta paneb isegi kurdid kuulma ja keeletud rääkima!“
\c 8
\s1 Jeesus toidab nelja tuhandet meest
\p
\v 1 Neil päevil oli taas suur rahvahulk kokku tulnud. Ja kuna neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ning ütles neile: 
\v 2 „Mul on rahvast kahju. Nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa. 
\v 3 Kui ma lasen nad koju minna näljastena, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt.“
\p
\v 4 Jüngrid vastasid talle: „Kust peaks keegi siin kõrvalises paigas leiba saama kõigi nende inimeste toitmiseks?“
\p
\v 5 „Mitu leiba teil on?“ küsis Jeesus.
\p „Seitse,“ vastasid nad.
\p
\v 6 Jeesus käskis rahval maha istuda. Ta võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngritele jagamiseks, ja nemad viisid rahvale. 
\v 7 Neil olid ka mõned väikesed kalad ja Jeesus õnnistas neid ning käskis samuti jagada rahvale. 
\v 8 Inimesed sõid ja said söönuks. Ja jüngrid korjasid ülejäänud palukesi seitse korvitäit. 
\v 9 Sööjaid oli aga umbes neli tuhat meest. Siis Jeesus laskis neil minna. 
\v 10 Ta astus kohe koos oma jüngritega paati ja suundus Dalmanuuta aladele.
\p
\v 11 Variserid tulid ja hakkasid Jeesust küsitlema. Et teda proovile panna, nõudsid nad temalt tunnustähte taevast. 
\v 12 Jeesus ohkas sügavalt ja ütles: „Miks see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele ei anta tunnustähte!“ 
\v 13 Ning ta jättis nad maha, astus taas paati ning siirdus vastaskaldale.
\s1 Variseride juuretis ja Heroodese juuretis
\p
\v 14 Ent jüngrid olid unustanud kaasa võtta toitu, neil ei olnud paadis kaasas muud kui üksainuke leib. 
\v 15 „Vaadake ette, hoiduge variseride juuretisest ja Heroodese juuretisest!“ hoiatas neid Jeesus.
\p
\v 16 Nemad aga arutasid omavahel: „Ta räägib sellest, et meil ei ole leiba!“
\p
\v 17 Seda märgates ütles Jeesus neile: „Miks te leiva puudumise üle arutate? Kas te ikka veel ei taipa ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel tuim? 
\v 18 Kas teil on silmad, aga te ei näe, kas teil on kõrvad, aga te ei kuule? Kas teil ei ole meeles, 
\v 19 kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele? Mitu korvitäit palukesi jäi üle?“
\p „Kaksteist,“ vastasid nemad.
\p
\v 20 „Kui ma seitse leiba murdsin neljale tuhandele, mitu korvitäit palukesi siis jäi üle?“
\p Nad vastasid: „Seitse.“
\p
\v 21 „Kas te ikka veel ei saa aru?“ küsis Jeesus.
\s1 Jeesus tervendab pimeda Betsaidas
\p
\v 22 Nii nad saabusid Betsaidasse. Tema juurde toodi pime mees ja anuti, et Jeesus teda puudutaks. 
\v 23 Jeesus talutas kättpidi mehe külast välja, sülitas tema silmadesse, pani käed ta peale ja küsis: „Kas sa näed midagi?“
\p
\v 24 Pime vaatas üles ja ütles: „Ma näen inimesi, nad on nagu puud, mis kõnnivad.“
\p
\v 25 Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi kõike selgesti. 
\v 26 Jeesus käskis tal minna koju, öeldes: „Ära minegi külasse!“
\s1 Peetrus tunnistab Jeesuse Messiaks
\p
\v 27 Siis Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Teel küsis ta jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed mind olevat?“
\p
\v 28 „Mõned ütlevad Ristija Johannese, mõned Eelija, mõned ühe prohveteist,“ vastasid nad talle.
\p
\v 29 „Aga teie?“ küsis Jeesus. „Kelle teie ütlete mind olevat?“
\p Peetrus vastas talle: „Sina oled Messias!“
\p
\v 30 Aga Jeesus hoiatas neid rangelt, et nad sellest kellelegi ei räägiks.
\s1 Jeesus räägib oma surmast
\p
\v 31 Siis Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma. 
\v 32 Ta rääkis sellest avalikult. Peetrus aga viis ta kõrvale ja hakkas teda noomima.
\p
\v 33 Ent Jeesus pöördus, ja vaadates oma jüngreid, sõitles Peetrust: „Tagane minust, saatan! Sa oled mulle takistuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.“
\s1 Risti tee
\p
\v 34 Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis salaku ta end maha, võtku oma rist ja järgnegu mulle! 
\v 35 Sest kes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle. 
\v 36 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele? 
\v 37 Sest mis oleks inimesel anda oma hinge eest? 
\v 38 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa auhiilguses koos pühade inglitega.“
\c 9
\p
\v 1 Ja ta ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, siin seisavad mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega.“
\s1 Jeesuse muutmine
\p
\v 2 Kuue päeva pärast võttis Jeesus endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ning viis nad üles kõrgele mäele. Ja Jeesust muudeti nende silme all. 
\v 3 Tema rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne pesija neid valgendada. 
\v 4 Ja Eelija koos Moosesega ilmus neile, ja nad kõnelesid Jeesusega.
\p
\v 5 Siis Peetrus ütles Jeesusele: „Rabi, siin on meil hea olla. Teeme kolm telki: sinule ühe, Moosesele ühe ja Eelijale ühe.“ 
\v 6 Ta ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.
\p
\v 7 Siis ilmus pilv, mis nende üle laskus, ja pilvest kostis hääl: „See on minu armas Poeg, teda kuulake!“
\p
\v 8 Ja samal hetkel, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui ainult Jeesust üksi nende juures.
\p
\v 9 Mäelt alla laskudes keelas Jeesus neid, et nad kellelegi nähtust ei räägiks, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist. 
\v 10 Nii nad tegidki, ent omavahel arutasid, mida võib tähendada surnuist ülestõusmine.
\p
\v 11 Ja nad küsisid Jeesuselt: „Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?“
\p
\v 12 „Eelija tulebki esimesena,“ vastas ta, „ja seab taas kõik korda. Ent Inimese Pojast on kirjutatud, et tema peab palju kannatama ja teda põlatakse. 
\v 13 Aga Eelija kohta ma ütlen teile, et ta on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida nad tahtsid, nõnda nagu temast on kirjutatud.“
\s1 Jeesus ajab poisist välja rüveda vaimu
\p
\v 14 Kui nad tulid teiste jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid nendega vaidlemas. 
\v 15 Niipea kui rahvahulk Jeesust märkas, olid nad kõik hämmastuses ja jooksid tema juurde teda tervitama.
\p
\v 16 Jeesus küsis neilt: „Mille üle te nendega vaidlete?“
\p
\v 17 Keegi rahva hulgast vastas talle: „Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja. Tema kallal on kuri vaim, kes ei lase tal rääkida. 
\v 18 Kus iganes see teda haarab, paiskab see poisi maha ning ta ajab vahtu suust, kiristab hambaid ja kangestub. Ma palusin su jüngreid, et nad ajaksid selle välja, kuid nad ei suutnud.“
\p
\v 19 Jeesus vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua ma pean teiega kannatama? Tooge poiss minu juurde!“
\p
\v 20 Nad tõid ta Jeesuse juurde. Kui vaim nägi Jeesust, raputas see sedamaid poissi, nii et ta kukkus ja vähkres maas vahtu suust välja ajades.
\p
\v 21 Jeesus küsis poisi isalt: „Kui kaua see temaga nõnda on?“
\p „Lapsest saadik,“ vastas isa. 
\v 22 „See on teda sageli maha paisanud, isegi tulle ja vette, et teda surmata. Aga kui sa nüüd midagi teha suudad, siis tunne meile kaasa ja aita meid!“
\p
\v 23 Jeesus lausus: „Sa ütled „kui sa suudad“? Kõik on võimalik sellele, kes usub!“
\p
\v 24 Sedamaid hüüatas lapse isa: „Ma usun! Aita mind üle mu uskmatusest!“
\p
\v 25 Kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: „Sina kurt ja tumm vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!“
\p
\v 26 Vaim läks välja kisendades ja teda tugevasti raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on nüüd surnud. 
\v 27 Kuid Jeesus võttis poisi käest kinni, aitas ta üles, ja poiss tõusis püsti.
\p
\v 28 Kui nad sisse läksid, küsisid ta jüngrid Jeesuselt omavahel olles: „Miks meie ei suutnud seda välja ajada?“
\p
\v 29 Jeesus ütles neile: „See tõug ei lähe välja teisiti kui palve ja paastuga.“
\s1 Jeesus räägib teist korda oma surmast
\p
\v 30 Nad lahkusid sealt ja rändasid läbi Galilea. Jeesus ei tahtnud, et keegi saaks teada, 
\v 31 sest ta õpetas oma jüngreid. Ta ütles neile: „Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja ta tõuseb kolmandal päeval surnuist üles!“ 
\v 32 Aga nemad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles, ja nad kartsid temalt seletust küsida.
\s1 Kes on suurim?
\p
\v 33 Seejärel tulid nad Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: „Mille üle te tee peal vaidlesite?“ 
\v 34 Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel vaielnud, kes neist on suurim.
\p
\v 35 Jeesus istus maha, kutsus kaksteist jüngrit ja ütles neile: „Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane, ja kõikide teenija!“
\p
\v 36 Ja ta võttis ühe väikese lapse ja pani nende keskele seisma. Teda kätele võttes ta ütles: 
\v 37 „Kes iganes ühe sellise lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid tema, kes mind on läkitanud.“
\s1 Kes ei ole meie vastu, on meie poolt
\p
\v 38 Johannes ütles Jeesusele: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meiega koos sind.“
\p
\v 39 Aga Jeesus vastas: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa samal ajal rääkida minust halvasti. 
\v 40 Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt. 
\v 41 Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes annab teile juua klaasitäie vett, sellepärast et te Messiale kuulute, ei jää kindlasti oma tasust ilma.
\s1 Kiusatusse viimisest
\p
\v 42 Kes iganes ahvatleb patule ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, kui talle seotaks veskikivi kaela ja ta visataks merre. 
\v 43 Kui su käsi ahvatleb sind patule, raiu see küljest, sest sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle, 
\v 44 kus nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu. 
\v 45 Ja kui su jalg sind ahvatleb patustama, raiu see maha, sest sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe jalaga olla heidetud põrgusse, 
\v 46 kus nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu. 
\v 47 Ja kui su silm ahvatleb sind patule, rebi see välja, sest sul on parem minna ühe silmaga Jumala riiki kui olla kahe silmaga heidetud põrgusse,
\q1
\v 48 „kus nende uss ei sure
\q2 ja nende tuli ei kustu!“
\m
\v 49 Sest kõiki soolatakse tulega.
\p
\v 50 Sool on hea; aga kui sool läheb magedaks, millega te seda siis maitsestate? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu üksteisega!“
\c 10
\s1 Abielulahutusest
\p
\v 1 Jeesus lahkus sealt ja tuli Juudamaa aladele sealpool Jordanit. Jälle kogunes hulk rahvast tema juurde ja ta õpetas neid, nagu tal oli kombeks.
\p
\v 2 Jeesuse juurde tulid mõned variserid, et teda proovile panna, ja küsisid: „Kas mehel on luba oma naisest lahutada?“
\p
\v 3 Jeesus küsis neilt: „Kuidas Mooses teid käskis?“
\p
\v 4 Nad vastasid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse ja naise minema saata.“
\p
\v 5 Jeesus ütles neile: „Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu. 
\v 6 Aga loomise algul lõi Jumal nad meheks ja naiseks. 
\v 7 Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole 
\v 8 ja need kaks saavad üheks. Siis nad ei ole enam kaks, vaid üks liha. 
\v 9 Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!“
\p
\v 10 Kodus küsisid jüngrid uuesti temalt selle kohta 
\v 11 ja Jeesus ütles neile: „Kes lahutab oma naisest ja abiellub teisega, rikub temaga abielu. 
\v 12 Ja kui naine on maha jätnud oma mehe ja abiellub teisega, rikub ta abielu.“
\s1 Jeesus õnnistab lapsi
\p
\v 13 Jeesuse juurde toodi väikesi lapsi, et ta neid puudutaks. Jüngrid aga tõrelesid toojatega, 
\v 14 kuid Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik. 
\v 15 Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei pääse sinna sisse.“ 
\v 16 Ta võttis lapsed sülle ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.
\s1 Rikas mees ja Jumala riik
\p
\v 17 Kui Jeesus asus teele, jooksis üks mees tema juurde ja langes ta ette põlvili, küsides: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?“
\p
\v 18 Jeesus vastas talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Keegi muu ei ole hea kui üks – Jumal. 
\v 19 Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!“
\p
\v 20 Mees aga vastas talle: „Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud poisieast alates.“
\p
\v 21 Jeesus aga vaatas talle otsa, tundis armastust tema vastu ja ütles: „Üks asi puudub sul. Mine müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!“
\p
\v 22 Kui noormees neid sõnu kuulis, lahkus ta kurvana, sest tal oli palju vara.
\p
\v 23 Jeesus vaatas enda ümber ja ütles oma jüngritele: „Kui raske on rikastel pääseda Jumala riiki!“
\p
\v 24 Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale; ja Jeesus ütles jälle: „Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki! 
\v 25 Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.“
\p
\v 26 Jüngrid aga jahmusid veelgi enam ja küsisid üksteiselt: „Kes siis võib saada päästetud?“
\p
\v 27 Jeesus ütles neile otsa vaadates: „Inimesel on see võimatu, aga mitte Jumalal. Jumalal on kõik võimalik!“
\p
\v 28 Peetrus hakkas rääkima: „Vaata, meie oleme jätnud kõik maha, et järgneda sulle!“
\p
\v 29 Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja, vennad või õed, ema, isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast 
\v 30 ega saaks vastu nüüd, praegusel ajal, sajavõrra maju, vendi ja õdesid, emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu. 
\v 31 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.“
\s1 Jeesus räägib kolmandat korda oma surmast
\p
\v 32 Kui nad olid teel üles Jeruusalemma, kõndis Jeesus nende ees. Jüngrid olid ehmunud, aga kaasaminejaid valdas hirm. Jeesus viis kaksteist jüngrit taas kõrvale ja hakkas neile rääkima, mis teda ees ootab: 
\v 33 „Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma ja annavad üle uskmatuile. 
\v 34 Need mõnitavad teda ja sülitavad ta peale, piitsutavad teda ja tapavad ta ära. Kuid kolme päeva pärast tõuseb ta surnuist üles.“
\s1 Jaakobuse ja Johannese soov
\p
\v 35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde. „Õpetaja,“ ütlesid nad talle, „me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes küsime!“
\p
\v 36 „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“ küsis Jeesus.
\p
\v 37 Nad vastasid: „Luba meile, et me istuksime sinu auhiilguses üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel!“
\p
\v 38 Kuid Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?“
\p
\v 39 „Võime küll!“ vastasid nad.
\p Jeesus ütles neile: „Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse. 
\v 40 Kuid kes istub mu paremal või vasakul käel, ei ole minu määrata, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.“
\p
\v 41 Kui need kümme sellest kuulsid, vihastasid nad Jaakobuse ja Johannese peale. 
\v 42 Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu. 
\v 43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 
\v 44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane. 
\v 45 Sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!“
\s1 Jeesus tervendab pimeda Bartimeuse
\p
\v 46 Seejärel jõudsid nad Jeerikosse. Kui Jeesus koos jüngrite ja suure rahvahulgaga linnast lahkus, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus (mis tähendab Timeuse poega). 
\v 47 Kui ta kuulis, et Naatsareti Jeesus on lähedal, hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
\p
\v 48 Mitmed pahandasid temaga, et ta jääks vait, kuid tema karjus veel kõvemini: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
\p
\v 49 Jeesus seisatas ja ütles: „Kutsuge ta siia!“
\p Ja nad kutsusid pimedat: „Ole julge! Tõuse üles, tema kutsub sind!“ 
\v 50 Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.
\p
\v 51 Jeesus küsis temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?“
\p Aga pime vastas: „Rabi, ma tahan näha!“
\p
\v 52 Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su terveks teinud!“ Ja kohe nägi pime jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.
\c 11
\s1 Jeesus tuleb Kuningana Jeruusalemma
\p
\v 1 Kui nad lähenesid Jeruusalemmale ning tulid Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest 
\v 2 sõnadega: „Minge külla, mis on teie ees. Kohe sinna jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel keegi. Siduge ta lahti ja tooge siia! 
\v 3 Ja kui keegi küsib, miks te seda teete, siis öelge, et Issand vajab teda ja saadab ta peatselt tagasi!“
\p
\v 4 Jüngrid läksid, leidsid sälu ukse külge seotuna tänaval ja päästsid ta lahti. 
\v 5 Mõned sealseisjatest küsisid: „Miks te sälu köidikuist vabastate?“ 
\v 6 Ja jüngrid vastasid neile nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja neil lasti minna. 
\v 7 Nad tõid sälu Jeesuse juurde, heitsid oma kuued ta peale ning Jeesus istus sälu selga. 
\v 8 Ja paljud laotasid tee peale oma rõivaid, ja teised väljadelt lõigatud oksi. 
\v 9 Ja need, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid:
\q1 „Hoosanna!“
\b
\q1 „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!“
\b
\q1
\v 10 „Õnnistatud olgu meie isa Taaveti saabuv kuningriik!“
\b
\q1 „Hoosanna kõrgeimas taevas!“
\p
\v 11 Jeesus saabus Jeruusalemma. Ta sisenes templisse ja silmitses kõike ümberringi, kuid kuna aeg oli juba hiline, läks ta koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.
\s1 Jeesus neab viigipuu ja puhastab templi
\p
\v 12 Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga. 
\v 13 Nähes eemal lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas seal ka vilju on. Puu juurde jõudes ei leidnud ta aga midagi peale lehtede, sest ei olnud viigimarjade aeg. 
\v 14 Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinu vilja!“ Ja ta jüngrid kuulsid seda.
\p
\v 15 Jeruusalemma jõudes läks Jeesus templisse ning hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid ja ostsid. Ta lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid 
\v 16 ega lubanud, et keegi kannaks kaupa läbi pühakoja. 
\v 17 Ta õpetas neid: „Eks ole kirjutatud: „Minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele“? Aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!“
\p
\v 18 Ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust tappa, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli vapustatud tema õpetusest.
\p
\v 19 Õhtu saabudes läksid Jeesus ja jüngrid linnast välja.
\p
\v 20 Varahommikul nägid nad viigipuust möödudes, et see oli juurteni ära kuivanud. 
\v 21 Peetrusele meenus, mis oli juhtunud, ja ta ütles Jeesusele: „Rabi, vaata! Viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!“
\p
\v 22 Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse! 
\v 23 Tõesti, ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: „Tõuse paigast ja lange merre!“ ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saabki talle! 
\v 24 Seepärast ma ütlen teile, kõike, mida te palves palute – uskuge, et te olete selle saanud, ja see saabki teile! 
\v 25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa, kes on taevas, annaks teie eksimused teile andeks. 
\v 26 Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.“
\s1 Jeesuselt päritakse aru meelevalla kohta
\p
\v 27 Nad tulid taas Jeruusalemma. Kui Jeesus kõndis templis, astusid ülempreestrid, kirjatundjad ja rahvavanemad tema juurde. 
\v 28 Nad nõudsid temalt: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Kes on andnud sulle selle meelevalla neid asju teha?“
\p
\v 29 Jeesus vastas: „Minagi küsin teilt midagi. Teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga ma seda teen. 
\v 30 Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Öelge mulle!“
\p
\v 31 Nad arutasid omavahel: „Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?“ 
\v 32 Aga kui me ütleme, et inimestest…“ (Nad kartsid rahvast, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.)
\p
\v 33 Nii nad vastasid Jeesusele: „Me ei tea!“
\p „Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda teen,“ ütles Jeesus.
\c 12
\s1 Tähendamissõna viinamäe rentnikest
\p
\v 1 Siis Jeesus hakkas neile tähendamissõnadega rääkima: „Üks mees istutas viinamäe, piiras aiaga, õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Ta andis viinamäe rentnike kätte ja reisis ära. 
\v 2 Viljakoristamise ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks nende käest vastu tema osa viinamäe saagist. 
\v 3 Kuid rentnikud võtsid sulase kinni, peksid teda ning saatsid minema tühjade kätega. 
\v 4 Siis isand läkitas nende juurde teise sulase. Seda nad lõid pähe ja teotasid teda. 
\v 5 Ta läkitas järgmise ja selle nad tapsid. Ja nii oli paljude teistega, mõnda nad peksid ja mõne tapsid.
\p
\v 6 Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: „Minu poega nad austavad!“
\p
\v 7 Kuid rentnikud rääkisid omavahel: „Tema ongi see pärija! Lähme, tapame ta ära, siis pärand saab meile!“ 
\v 8 Nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid viinamäelt välja.
\p
\v 9 Mida teeb nüüd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte. 
\v 10 Kas te pole lugenud seda kirjakohta:
\q1 „Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks,
\q2 on saanud nurgakiviks.
\q1
\v 11 See tuli Issandalt
\q2 ja on imeline meie silmis.“ “
\p
\v 12 Siis ülempreestrid, kirjatundjad ja vanemad otsisid võimalust teda kinni võtta, sest nad teadsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Aga kuna nad kartsid rahvast, jätsid nad ta rahule ja läksid minema.
\s1 Küsimus maksu maksmisest keisrile
\p
\v 13 Hiljem saadeti Jeesuse juurde mõned variserid ja heroodeslased, et teda tema sõnadest püüda. 
\v 14 Nad tulid ja ütlesid talle: „Õpetaja, me teame, et sa oled aus mees. Teised ei saa sind mõjutada, sest sulle pole oluline, kes nad on. Sa õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. Kas on õige maksta keisrile impeeriumi maksu? 
\v 15 Kas peame maksma või ei pea?“
\p Aga Jeesus, teades nende silmakirjalikkust, ütles neile: „Miks te mind kiusate? Tooge mulle teenar näha!“ 
\v 16 Nad tõidki ja ta küsis neilt: „Kelle pilt ja nimi siin on?“
\p „Keisri,“ vastasid nad talle.
\p
\v 17 Jeesus ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!“
\p Ja nad imestasid tema üle.
\s1 Küsimus abielust ülestõusmisel
\p
\v 18 Jeesuse juurde tulid saduserid, kes eitavad surnuist ülestõusmist, ja küsisid: 
\v 19 „Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui mehe vend sureb ja maha jääb naine, aga ei jää last, siis peab see mees abielluma lesega ja oma vennale järglasi kasvatama. 
\v 20 Oli seitse venda. Vanim võttis naise ja surres ei jätnud last järele. 
\v 21 Siis teine abiellus lesega ja temagi suri last jätmata, samuti kolmas. 
\v 22 Need seitse võtsid ta naiseks ja ükski neist ei jätnud järele last. Kõige viimasena suri ka naine. 
\v 23 Kui nad ülestõusmisel surnuist üles tõusevad, siis kelle naine ta nende seast on? Ta on ju olnud abielus seitsmega.“
\p
\v 24 Jeesus vastas neile: „Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne Pühakirja ega Jumala väge? 
\v 25 Kui surnud üles tõusevad, siis nad ei võta naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid taevas. 
\v 26 Aga mis puutub surnute ülestõusmisse, kas te ei ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loost, kuidas Jumal ütles Moosesele: „Mina olen Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal.“ 
\v 27 Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal. Te eksite rängalt!“
\s1 Küsimus olulisimast käsust
\p
\v 28 Üks kirjatundjatest tuli ja kuulis neid vaidlemas. Mõistes, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis ta: „Milline on kõige tähtsam käsk?“
\p
\v 29 Jeesus vastas: „Kõige tähtsam on: „Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on üks Issand. 
\v 30 Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja kogu oma mõistusest ja kogu oma jõust!“ 
\v 31 Teine on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ Neist suuremat käsku ei ole.“
\p
\v 32 „Hästi öeldud, Õpetaja,“ vastas see mees. „Sul on õigus, kui sa ütled, et Jumal on Üks ja ei ole teist peale tema. 
\v 33 Ja armastada teda kogu oma südamest ja kogu oma mõistmisest ja kogu oma jõust ning armastada ligimest nagu iseennast on palju tähtsam kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.“
\p
\v 34 Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: „Sa ei ole kaugel Jumala riigist.“ Ja keegi ei julgenud Jeesuselt enam midagi küsida.
\s1 Kelle poeg on Messias
\p
\v 35 Templis õpetades küsis Jeesus: „Miks kirjatundjad ütlevad, et Messias on Taaveti poeg? 
\v 36 Taavet ise ütles Pühas Vaimus rääkides:
\q1 „Issand ütles minu Issandale:
\q2 „Istu mu paremale käele,
\q1 kuni ma panen sinu vaenlased
\q2 su jalge alla.“ “
\m
\v 37 Taavet ise nimetab teda Issandaks. Kuidas siis Messias saab olla Taaveti poeg?“
\p Ja suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi.
\s1 Hoiatus kirjatundjate eest
\p
\v 38 Ja ta ütles neid õpetades: „Hoiduge kirjatundjate eest! Neile meeldib ringi jalutada pikkades kuubedes ja saada aupaklikke tervitusi turuplatsidel, 
\v 39 sünagoogides on neil kõige tähtsamad istekohad ja pidulaudades aukohad. 
\v 40 Nad neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks peavad pikki palveid. Nad saavad seda rängema karistuse.“
\s1 Lesknaise and
\p
\v 41 Ohvrirahakirstu vastas istudes vaatas Jeesus, kuidas rahvas paneb sinna raha. Mitmed rikkad andsid palju. 
\v 42 Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani kaks leptonit, see on ühe veeringu. 
\v 43 Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui ükski teine. 
\v 44 Sest nemad panid oma küllusest, tema pani aga oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.“
\c 13
\s1 Lõpuaja tunnustähed
\p
\v 1 Kui Jeesus oli templist lahkumas, ütles üks ta jüngreid talle: „Õpetaja, vaata, millised võimsad kivid ja millised vägevad hooned!“ 
\v 2 „Kas sa imetled neid vägevaid hooneid?“ küsis Jeesus, „Siin ei jäeta kivi kivi peale, kõik kistakse maha!“
\p
\v 3 Kui Jeesus istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid Peetrus, Jaakobus, Johannes ja Andreas temalt omavahel olles: 
\v 4 „Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on tunnustäheks, kui kõik see hakkab täituma?“
\p
\v 5 Jeesus ütles neile: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! 
\v 6 Paljud tulevad minu nimel, öeldes: „Mina olen tema!“ ja eksitavad paljusid. 
\v 7 Aga kui te kuulete sõdadest ja kuulujutte sõdadest, ärge heituge. Need asjad peavad sündima, kuid veel ei ole lõpp käes. 
\v 8 Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, paljudes paikades on maavärinaid ja näljahäda. See on sünnitusvalude algus.
\p
\v 9 Teie aga olge valvel! Minu pärast antakse teid ära võimude kätte ja teid pekstakse sünagoogides. Teil tuleb seista maavalitsejate ja kuningate ees, neile minust tunnistades. 
\v 10 Kuid kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi. 
\v 11 Kui nad teid kinni võtavad ja kohtusse annavad, ärge muretsege ette, mida rääkida. Rääkige seda, mida teile antakse sel hetkel, sest teie pole rääkijad, vaid Püha Vaim.
\p
\v 12 Vend saadab surma venna ja isa lapse ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata. 
\v 13 Minu nime pärast olete te kõigi poolt vihatud, ent kes peab vastu lõpuni, see pääseb.
\p
\v 14 Aga kui te näete hävituse koletist seismas seal, kuhu ta ei kuulu – et lugeja mõistaks – siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse. 
\v 15 Kes on katusel, ärgu mingu majast midagi võtma, 
\v 16 ja kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! 
\v 17 Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad sellel ajal! 
\v 18 Palvetage, et see ei juhtuks talvel, 
\v 19 sest neil päevil on selline viletsus, millist ei ole olnud loomise algusest, Jumala loomistööst kuni praeguse ajani, ega tulegi enam.
\p
\v 20 Ja kui Issand ei oleks seda aega lühendanud, siis ei pääseks ükski inimene. Aga väljavalitute pärast, keda tema on valinud, on ta neid päevi lühendanud. 
\v 21 Ja kui sel ajal siis keegi teile ütleb: „Näe, Messias on siin!“ või „Vaata, ta on seal!“, siis ärge uskuge! 
\v 22 Sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja nad teevad tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, isegi valituid. 
\v 23 Teie olge valvel! Ma olen teile kõik ette öelnud!
\p
\v 24 Kuid neil päevil pärast seda viletsust
\q1 „päike pimeneb
\q2 ja kuu ei anna valgust
\q1
\v 25 ning tähed kukuvad taevast
\q2 ja taeva vägesid kõigutatakse.“
\p
\v 26 Ja sel ajal näevad rahvad Inimese Poega tulemas pilvedes suure väe ja kirkusega. 
\v 27 Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast ilmakaarest, maa äärest taeva ääreni.
\p
\v 28 Ent õppige viigipuult! Kui selle okstele tärkavad võrsed ja ajavad lehti, siis te teate, et suvi on lähedal. 
\v 29 Nõnda ka teie, kui te näete seda sündimas, siis teadke, et tema on lähedal, ukselävel! 
\v 30 Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao enne, kui kõik see on sündinud. 
\v 31 Taevas ja maa kaovad, kuid minu sõnad ei kao iial.
\s1 Päev ja tund pole teada
\p
\v 32 Seda päeva või tundi ei tea keegi, ei inglid taevas ega Poeg, vaid Isa üksi. 
\v 33 Olge valvel! Pange tähele! Te ei tea, millal see aeg on käes! 
\v 34 Nii nagu inimene, kes läks reisile ja jättis oma maja, andes oma sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja käskis uksehoidjal valvata. 
\v 35 Seepärast valvake, sest teie ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul, keskööl, kukelaulu ajal või varahommikul, 
\v 36 et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. 
\v 37 Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: „Valvake!“ “
\c 14
\s1 Jeesuse võidmine Betaanias
\p
\v 1 Kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha. Ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa. 
\v 2 „Teda ei saa kinni võtta keset pühi, sest rahvas hakkaks mässama!“ ütlesid nad.
\p
\v 3 Jeesus oli Betaanias pidalitõvest paranenud Siimoni majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu puhta ja ülihinnalise nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesusele pähe. 
\v 4 Ent mõned nurisesid naise teo üle: „Milleks küll see raiskamine? 
\v 5 Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari\f + \fr 14:5 \fr*\ft Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk, nii et kolmsada teenarit võrdus töömehe aastapalgaga.\ft*\f* eest ja raha anda vaestele.“ Ja nad hurjutasid naist.
\p
\v 6 Kuid Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo. 
\v 7 Vaeseid on teie juures alati, ja te võite neile head teha millal tahes. Mind aga ei ole teil alati. 
\v 8 Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette võidnud mu ihu matmiseks. 
\v 9 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse tema mälestuseks ka sellest, mida ta on teinud.“
\p
\v 10 Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta. 
\v 11 Seda kuuldes ülempreestrid rõõmustasid ja lubasid anda talle raha. Nüüd Juudas otsis võimalust, kuidas Jeesust reeta.
\s1 Viimane õhtusöök
\p
\v 12 Hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, küsisid jüngrid Jeesuselt: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?“
\p
\v 13 Ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: „Minge Jeruusalemma ja te kohtate veekannu kandvat meest. Järgnege talle, 
\v 14 ja kuhu ta ka sisse astub, selle maja peremehele öelge: „Õpetaja küsib: „Kus on mu külalistetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?“ “ 
\v 15 Tema näitab teile suurt tuba ülemisel korrusel, kus kõik on valmis seatud. Seal valmistage meile kõik ette.“
\p
\v 16 Jüngrid lahkusid ja läksid linna ning leidsid kõik täpselt nii, nagu Jeesus oli neile öelnud. Ja nad valmistasid paasasöögi.
\p
\v 17 Õhtu saabudes tuli Jeesus kaheteistkümne jüngriga. 
\v 18 Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära, üks, kes koos minuga sööb!“
\p
\v 19 Jüngrid muutusid väga murelikuks ja hakkasid üksteise järel temalt küsima: „Ega sa mind ei mõtle?“
\p
\v 20 Jeesus vastas neile: „Üks teist kaheteistkümnest, kes kastab oma leiva minuga samasse kaussi. 
\v 21 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!“
\p
\v 22 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke, see on minu ihu!“
\p
\v 23 Siis ta võttis karika, tänas Jumalat ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.
\p
\v 24 Jeesus ütles neile: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest. 
\v 25 Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.“
\p
\v 26 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
\s1 Jeesus näeb ette salgamist Peetruse poolt
\p
\v 27 Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu, sest kirjutatud on:
\q1 „Ma löön karjast
\q2 ja karja lambad pillutatakse laiali.“
\m
\v 28 Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie ees Galileasse.“
\p
\v 29 Aga Peetrus ütles talle: „Kui ka kõik sind hülgavad, siis ometi mitte mina!“
\p
\v 30 „Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!“ vastas Jeesus.
\p
\v 31 Ent Peetrus sõnas veel tungivamalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind maha!“ Sama kinnitasid ka kõik teised.
\s1 Jeesus palvetab Ketsemanis
\p
\v 32 Nad tulid paika, mida kutsuti Ketsemaniks, ja Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, kuni ma palvetan!“ 
\v 33 Ta võttis enesega kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese. Jeesus langes sügavasse ahastusse ja vaeva. 
\v 34 Ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!“
\p
\v 35 Ta läks pisut eemale, heitis näoli maha ja palvetas, et kui on võimalik, siis see tund läheks temast mööda. 
\v 36 Ta ütles: „\tl Abba\tl*, Isa! Sinul on kõik võimalik! Võta see karikas minult ära! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!“
\p
\v 37 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. Ta sõnas Peetrusele: „Siimon, kas sa magad? Kas sa ei jaksa ühtki tundi valvata? 
\v 38 Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, kuid liha on nõder.“
\p
\v 39 Ta läks uuesti eemale ja palvetas, lausudes samad sõnad. 
\v 40 Tagasi tulles leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest. Nad ei teadnud, mida talle vastata.
\p
\v 41 Siis tuli Jeesus kolmandat korda ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Küllalt! Tund on saabunud, Inimese Poeg antakse patuste kätte! 
\v 42 Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!“
\s1 Jeesus vangistatakse
\p
\v 43 Ja kui ta kõneles, saabuski Juudas, üks kaheteistkümnest. Ja ühes temaga ülempreestrite, kirjatundjate ja rahvavanemate saadetud, nuiade ja mõõkadega relvastatud jõuk.
\p
\v 44 Jeesuse äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all ära!“ 
\v 45 Ja Juudas tuli, astus kohe Jeesuse juurde ja sõnas: „Rabi!“ ning suudles teda tervituseks. 
\v 46 Mehed haarasid Jeesusest ja võtsid ta kinni. 
\v 47 Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast nõnda, et raius tal kõrva peast.
\p
\v 48 „Kas ma juhin mässu,“ küsis Jeesus, „et te olete tulnud mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma? 
\v 49 Ma olin iga päev teiega templis õpetamas, ja te ei võtnud mind kinni! Aga Pühakiri peab täide minema!“ 
\v 50 Kõik Jeesusega koos olnud põgenesid ja jätsid ta maha.
\p
\v 51 Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes kandis linast särki. Nad püüdsid teda kinni võtta, 
\v 52 aga ta jättis särgi maha ja põgenes alasti.
\s1 Jeesus Suurkohtu ees
\p
\v 53 Nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid, rahvavanemad ja kirjatundjad tulid kokku. 
\v 54 Peetrus järgnes Jeesusele eemalt, kuni jõudis ülempreestri sisehoovi. Ta istus koos valvuritega ja soojendas ennast tule ääres.
\p
\v 55 Ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud. 
\v 56 Paljud küll tunnistasid valet tema vastu, kuid nende tunnistused olid vastuolus.
\p
\v 57 Siis tõusid püsti mõned, kes andsid tema vastu valetunnistuse: 
\v 58 „Me oleme kuulnud teda ütlemas: „Mina kisun maha selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.“ “ 
\v 59 Aga ka selles ei läinud nende tunnistus kokku.
\p
\v 60 Siis ülempreester tõusis nende ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?“ 
\v 61 Kuid Jeesus vaikis ega vastanud midagi.
\p Taas küsis temalt ülempreester: „Kas sina oled Messias, Õnnistatu\f + \fr 14:61 \fr*\fq Õnnistatu \fq*\ft tähendab siin Jumalat.\ft*\f* Poeg?“
\p
\v 62 Ja Jeesus vastas: „Mina olen. Ja te näete Inimese Poega istumas Kõigeväelise paremal käel ja tulemas taeva pilvede peal.“
\p
\v 63 Ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Mis tunnistajaid meil veel vaja on? 
\v 64 Te olete ise kuulnud jumalateotust. Mis te arvate?“
\p Nad kõik otsustasid, et ta väärib surma. 
\v 65 Siis mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale, katsid ta näo kinni, peksid teda rusikatega ning ütlesid talle: „Prohveteeri!“ Ja valvurid peksid teda.
\s1 Peetrus salgab Jeesuse
\p
\v 66 Peetrus oli all hoovis. Sinna tuli üks ülempreestri teenijatüdruk 
\v 67 ja, märganud Peetrust ennast soojendamas, vaatas teda tähelepanelikult.
\p Ta ütles: „Sina olid ka selle Naatsaretlase, Jeesusega.“
\p
\v 68 Kuid Peetrus salgas: „Ma ei tea ega mõista, millest sa räägid!“ Ja läks sealt välja eeshoovi.
\p
\v 69 Teenijatüdruk nägi teda seal uuesti ja taas ütles Peetruse kohta: „See mees on üks nende hulgast!“ 
\v 70 Aga Peetrus salgas taas.
\p Pisut hiljem sõnas keegi sealolijatest Peetrusele: „Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane.“
\p
\v 71 Peetrus hakkas sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest, kellest teie räägite!“
\p
\v 72 Ja kohe kires kukk teist korda. Siis Peetrusele meenusid sõnad, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!“ Ja ta puhkes nutma.
\c 15
\s1 Pilaatus mõistab Jeesuse surma
\p
\v 1 Hommikul vara langetasid ülempreestrid koos vanemate ja kirjatundjate ja kogu Suurkohtuga otsuse. Nad sidusid Jeesuse kinni, viisid ta minema ja andsid Pilaatuse kätte.
\p
\v 2 Pilaatus küsis Jeesuselt: „Kas sina oled juutide kuningas?“
\p „Need on sinu sõnad!“ vastas Jeesus.
\p
\v 3 Ülempreestrid süüdistasid teda paljus. 
\v 4 Pilaatus küsis Jeesuselt: „Kas sa midagi ei vasta? Kuula, kui paljudes asjades nad sind süüdistavad!“
\p
\v 5 Kuid Pilaatuse imestuseks ei vastanud Jeesus enam midagi.
\p
\v 6 Paasapühade ajal oli maavalitsejal tavaks vabastada üks vang, keda rahvas nõudis. 
\v 7 Mees nimega Barabas oli vangis koos mässajatega, kes olid ülestõusu ajal toime pannud tapmise. 
\v 8 Rahvahulk tuli ja hakkas paluma, et Pilaatus teeks, nagu ta ikka oli teinud.
\p
\v 9 Pilaatus küsis: „Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?“ 
\v 10 teades, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud. 
\v 11 Ent ülempreestrid ässitasid rahvahulka nõudma, et ta pigem laseks neile vabaks Barabase.
\p
\v 12 Pilaatus küsis neilt veel kord: „Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?“
\p
\v 13 „Löö ta risti!“ karjusid nad taas.
\p
\v 14 Pilaatus küsis neilt: „Mis ta kurja on teinud?“ Kuid rahvahulk karjus aina valjemini: „Löö ta risti!“
\p
\v 15 Ja Pilaatus, tahtes olla rahvale meelepärane, laskis neile vabaks Barabase. Ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.
\s1 Sõdurid mõnitavad Jeesust
\p
\v 16 Sõdurid juhatasid Jeesuse paleesse (see on pretooriumisse) ja kutsusid kokku terve väesalga. 
\v 17 Ja nad riietasid ta purpurrüüga ja punusid kibuvitstest pärja ning panid temale pähe. 
\v 18 Ja nad hakkasid teda teretama: „Tervitus, juutide kuningas!“ 
\v 19 Nad tagusid talle pillirookepiga pähe, sülitasid ta peale ning kummardasid teda maha põlvitades. 
\v 20 Ja kui nad olid teda küllalt mõnitanud, võtsid nad temalt purpurrüü seljast ja riietasid ta oma rõivastesse. Nad viisid Jeesuse välja ristilöömiseks.
\s1 Jeesuse ristilöömine
\p
\v 21 Üks Küreene mees nimega Siimon, Aleksandrose ja Ruufuse isa, tuli just maalt linna ja oli parasjagu möödumas. Nad sundisid teda kandma Jeesuse risti. 
\v 22 Ja nad viisid Jeesuse paika, mida hüüti Kolgataks (mis tähendab Pealuu koht). 
\v 23 Talle pakuti mürriga segatud veini, aga ta ei võtnud seda vastu. 
\v 24 Nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab.
\p
\v 25 Oli kolmas tund\f + \fr 15:25 \fr*\fq Kolmas tund \fq*\ft on kell üheksa.\ft*\f*, kui nad Jeesuse risti lõid. 
\v 26 Tema süütahvlilt võis lugeda:
\pc \sc Juutide kuningas.\sc*
\p
\v 27 Koos temaga lõid nad risti kaks kurjategijat: ühe ta paremale ja teise vasakule käele. 
\v 28 Nii läks täide kiri, mis ütleb: „Ta on ülekohtuste sekka arvatud.“ 
\v 29 Möödujad aga pilkasid teda päid vangutades: „Noh, templi lammutaja ja kolme päevaga üles ehitaja! 
\v 30 Päästa nüüd iseennast ja astu ristilt alla!“ 
\v 31 Nõndasamuti pilkasid teda isekeskis ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: „Teisi on ta päästnud, aga iseennast ei suuda ta päästa! 
\v 32 Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!“ Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, pilkasid teda.
\s1 Jeesuse surm
\p
\v 33 Kuuendal tunnil\f + \fr 15:33 \fr*\fqa Kuues tund \fqa*\ft on keskpäev.\ft*\f* langes pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini\f + \fr 15:33 \fr*\fqa Üheksas tund \fqa*\ft on kell kolm pärastlõunal.\ft*\f*. 
\v 34 Üheksandal tunnil kisendas Jeesus valju häälega: „\tl Eloii, eloii, lemaa sabahtani\tl*?“, see tähendab „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?“
\p
\v 35 Mõned juuresseisjaist ütlesid seda kuuldes: „Kuulete, ta hüüab Eelijat!“
\p
\v 36 Siis jooksis keegi, immutas käsna veiniäädikaga, pistis selle pilliroo otsa ja pakkus talle juua, sõnades: „Vaatame, kas Eelija tuleb teda maha võtma!“
\p
\v 37 Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.
\p
\v 38 Ja templi eesriie rebenes ülalt alla kaheks. 
\v 39 Aga Jeesuse vastas seisev sadakonna ülem, nähes teda nõnda suremas, ütles: „See inimene oli tõesti Jumala Poeg!“
\p
\v 40 Aga seal oli ka naisi eemalt vaatamas, nende seas Maarja Magdaleena ning teine Maarja (Jaakobus Noorema ja Joosese ema) ning Saloome. 
\v 41 Nad olid Jeesusele järgnenud ja tema eest hoolitsenud Galileast saadik. Seal oli veel mitmeid naisi, kes olid koos Jeesusega tulnud Jeruusalemma.
\s1 Jeesus maetakse
\p
\v 42 Õhtu oli kätte jõudmas ja käes oli pühade valmistuspäev, see on hingamispäevaeelne päev. 
\v 43 Siis tuli Joosep Arimaatiast, nõukogu lugupeetud liige, kes ka ise ootas Jumala riiki. Ta astus julgelt Pilaatuse juurde ning palus enesele Jeesuse surnukeha. 
\v 44 Pilaatus imestas, et Jeesus on juba surnud, ja kutsus enda juurde sadakonna ülema ning küsis temalt, kas Jeesus tõesti juba suri. 
\v 45 Kui sadakonna ülem seda kinnitas, andis ta surnukeha Joosepile. 
\v 46 Joosep ostis linase kanga, võttis Jeesuse ristilt maha, mähkis linasse ning asetas kaljusse raiutud hauda. Siis veeretas ta kivi hauakambri uksele. 
\v 47 Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja nägid, kuhu Jeesus pandi.
\c 16
\s1 Jeesus tõuseb surnuist üles
\p
\v 1 Kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena, Jaakobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust võidma. 
\v 2 Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli just tõusmas, tulid nad haua juurde. 
\v 3 Nad ütlesid üksteisele: „Kes küll veeretab meil kivi hauakambri ukse eest ära?“
\p
\v 4 Ja sinna vaadates nägid nad, et kivi oli ära veeretatud. Aga see oli väga suur kivi. 
\v 5 Ja hauakambrisse sisenedes nägid nad paremal pool istumas noort meest, pikk valge rüü seljas. Naised kohkusid.
\p
\v 6 Nooruk ütles neile: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Naatsareti Jeesust. Ta on üles tõusnud! Teda ei ole siin! Vaadake, siin on paik, kuhu ta pandi! 
\v 7 Ent minge öelge tema jüngritele ja Peetrusele, et ta läheb teie ees Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.“
\p
\v 8 Naised tulid välja ja põgenesid haua juurest hirmust värisedes ja segaduses. Nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.
\s1 Jeesus ilmub jüngritele
\p
\v 9 Ja kui Jeesus nädala esimesel päeval vara oli surnuist üles tõusnud, ilmus ta esmalt Maarja Magdaleenale, kellest ta oli seitse kurja vaimu välja ajanud. 
\v 10 Maarja läks ja kuulutas neile, kes olid käinud koos Jeesusega, nüüd aga leinasid ja nutsid. 
\v 11 Ja nemad ei uskunud, kui said kuulda, et Jeesus elab, ja et Maarja Magdaleena oli teda elusana näinud.
\p
\v 12 Pärast seda ilmus Jeesus teisel kujul kahele teekäijale nende seast, kes olid minemas maale. 
\v 13 Ja need tulid tagasi ja kuulutasid teistele, aga nad ei uskunud neidki.
\p
\v 14 Viimaks ilmus Jeesus neile üheteistkümnele, kui nad lauas istusid. Ta noomis neid uskmatuse ja tõrksuse pärast, et nad ei olnud uskunud neid, kes olid teda näinud pärast ta ülesäratamist.
\p
\v 15 Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kogu loodule! 
\v 16 Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. 
\v 17 Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime ja räägivad uusi keeli. 
\v 18 Nad tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ja kui nad mõnd surmavat mürki joovad, siis ei tee see neile kahju. Haigete peale nad panevad käed, ja need saavad terveks.“
\p
\v 19 Ja kui Issand Jeesus oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele. 
\v 20 Aga jüngrid läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand töötas koos nendega ning kinnitas oma sõna tunnustähtedega.