\id MAT - Biblica® Vaba kasutusega Uus Testament, Pühakiri kaasaegses eesti keeles™ \ide UTF-8 \h Matteuse evangeelium \toc1 Matteuse evangeelium \toc2 Matteuse \toc3 Mt \mt1 Matteuse evangeelium \c 1 \s1 Jeesuse Messia põlvnemine \li4 \v 1 Jeesuse Messia, Aabrahami poja,\f + \fr 1:1 \fr*\ft Sõna „poeg“ ei tähista Piiblis ainult otsest järglast, vaid kasutatakse laiemalt järeltulija tähenduses.\ft*\f* Taaveti poja sugupuu: \b \li1 \v 2 Aabrahamile sündis Iisak, \li1 Iisakile sündis Jaakob, \li1 Jaakobile sündisid Juuda ja tema vennad. \li1 \v 3 Juudale sündisid Taamariga Perets ja Serah, \li1 Peretsile sündis Hesron, \li1 Hesronile sündis Aram, \li1 \v 4 Aramile sündis Amminadab, \li1 Amminadabile sündis Nahson, \li1 Nahsonile sündis Salma, \li1 \v 5 Salmale sündis Raahabiga Boas, \li1 Boasele sündis Rutiga Oobed, \li1 Oobedile sündis Iisai, \li1 \v 6 Iisaile sündis kuningas Taavet. \b \li1 Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon, \li1 \v 7 Saalomonile sündis Rehabeam, \li1 Rehabeamile sündis Abija, \li1 Abijale sündis Aasa, \li1 \v 8 Aasale sündis Joosafat, \li1 Joosafatile sündis Jooram, \li1 Jooramile sündis Ussija, \li1 \v 9 Ussijale sündis Jootam, \li1 Jootamile sündis Aahas, \li1 Aahasele sündis Hiskija, \li1 \v 10 Hiskijale sündis Manasse, \li1 Manassele sündis Aamon, \li1 Aamonile sündis Joosija, \li1 \v 11 Joosijale sündisid Jekonja ja tema vennad Paabeli vangipõlve ajal. \b \li4 \v 12 Pärast Paabeli vangipõlve \li1 sündis Jekonjale Sealtiel, \li1 Sealtielile sündis Serubbaabel, \li1 \v 13 Serubbaabelile sündis Abihuud, \li1 Abihuudile sündis Eljakim, \li1 Eljakimile sündis Assur, \li1 \v 14 Assurile sündis Saadok, \li1 Saadokile sündis Ahhim, \li1 Ahhimile sündis Elihuud, \li1 \v 15 Elihuudile sündis Eleasar, \li1 Eleasarile sündis Mattan, \li1 Mattanile sündis Jaakob. \li1 \v 16 Jaakobile sündis Maarja mees Joosep ja Maarjast sündis Jeesus, keda hüütakse Messiaks. \b \li4 \v 17 Seega on Aabrahamist Taavetini kokku neliteist sugupõlve, Taavetist Paabeli vangipõlveni neliteist sugupõlve ja Paabeli vangipõlvest Messiani neliteist sugupõlve. \s1 Jeesuse, Messia, sündimine \p \v 18 Ent Jeesuse, Messia, sündimisega oli nõnda. Tema ema Maarja oli kihlatud Joosepiga, kuid enne abiellumist ja kokkusaamist selgus, et ta on lapseootel Pühast Vaimust. \v 19 Joosep oli õiglane mees ega tahtnud Maarjat avalikult häbistada, seepärast otsustas ta temast vaikselt lahutada. \v 20 Aga kui ta seda mõtet kaalus, ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: \p „Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat naiseks võtta! Laps tema ihus on eostunud Pühast Vaimust. \v 21 Maarja sünnitab poja, kellele sina paned nimeks Jeesus,\f + \fr 1:21 \fr*\ft Nimi \ft*\fq Jeesus \fq*\ft tuleb heebrea keelsest \+tl Yeshua\+tl*, mille juur tähendab päästet, kuid täisnimi tähendab „Issand päästab“.\ft*\f* sest tema päästab oma rahva nende pattudest.“ \p \v 22 See kõik sündis, et läheks täide, mis Issand oli öelnud prohveti suu läbi: \v 23 „Pange tähele, neitsi jääb lapseootele ja sünnitab poja, ning talle pannakse nimeks Immanuel“ – mis tähendab „Jumal on meiega“. \p \v 24 Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nii, nagu Issanda ingel oli käskinud. Ta võttis Maarja endale naiseks ja viis ta koju, \v 25 kuid ei puutunud temasse, kuni poeg oli sündinud. Ja ta pani temale nimeks Jeesus. \c 2 \s1 Hommikumaa tarkade külaskäik \p \v 1 Pärast Jeesuse sündimist Petlemmas Juudamaal, kuningas Heroodese valitsusajal, saabusid hommikumaalt pärit tähetargad Jeruusalemma. \p \v 2 „Kus on see laps, kes sündis juutide kuningaks?“ küsisid nad. „Me nägime ta tähte tõusmas ja tulime teda kummardama.“ \p \v 3 Seda kuuldes läks kuningas Heroodes ärevile ja kogu Jeruusalemm koos temaga. \v 4 Ta kutsus kokku kõik juutide ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messias pidi sündima. \v 5 Need vastasid talle: \p „Juudamaa linnas Petlemmas, sest nõnda on prohvet kirjutanud: \q1 \v 6 „Sina, Petlemm Juudamaal, \q2 ei ole vähim Juuda valitsejate seas, \q1 sest sinust võrsub Valitseja, \q2 kes mu rahvast Iisraeli karjatseb.“ “ \p \v 7 Siis kutsus Heroodes tähetargad salaja enda juurde ja uuris neilt välja aja, millal täht oli paistma hakanud. \v 8 Seejärel läkitas ta nad Petlemma, öeldes: „Minge ja otsige last. Kui te ta leiate, siis teatage mulle, et minagi võiksin minna teda kummardama!“ \p \v 9 Tähetargad kuulasid kuninga ära ja asusid teele. Ja ennäe, täht, mille tõusu nad olid jälginud, juhatas neid, kuni jäi seisma selle paiga kohal, kus asus laps. \v 10 Seda nähes rõõmustasid tähetargad väga. \v 11 Nad astusid majja ja nägid last koos tema ema Maarjaga ning kummardusid ta ette maha. Siis avasid nad oma varalaekad ja andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri. \v 12 Ja saanud unenäos Jumalalt hoiatuse, et nad ei läheks enam Heroodese juurde, pöördusid nad teist teed pidi tagasi oma maale. \s1 Põgenemine Egiptusesse \p \v 13 Kui tähetargad olid lahkunud, ilmus Issanda ingel unenäos Joosepile ja ütles: \p „Tõuse üles, võta kaasa laps ja tema ema! Põgene Egiptusesse ja ole seal, kuni ma sulle ütlen; sest Heroodes hakkab otsima last, et teda hukata.“ \p \v 14 Joosep tõusis, võttis kaasa lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse. \v 15 Seal viibis ta Heroodese surmani, et läheks täide, mida Issand oli öelnud prohveti kaudu: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ \p \v 16 Kui Heroodes nägi, et tähetargad olid teda petnud, sattus ta suurde raevu. Ta andis käsu hukata kõik poisslapsed Petlemmas ja kogu selle ümbruses: kaheaastased ja alla selle, vastavalt ajale, mille ta oli tähetarkadelt välja uurinud. \v 17 Nii läks täide, mis oli öeldud prohvet Jeremija suu läbi: \q1 \v 18 „Raamas on kuulda häält, \q2 rohket nuttu ja hala. \q1 Raahel nutab taga lapsi \q2 ega lase end lohutada, \q2 sest neid ei ole enam.“ \s1 Joosep asub perega elama Naatsaretti \p \v 19 Ent pärast Heroodese surma ilmus Issanda ingel Egiptuses viibivale Joosepile unenäos \v 20 ja ütles: \p „Tõuse üles, võta kaasa laps ja tema ema ning mine Iisraelimaale! Need, kes lapse elu kallale kippusid, on nüüd surnud!“ \p \v 21 Joosep võttis lapse ja tema ema ning läks Iisraelimaale. \v 22 Aga kui ta kuulis, et Arhelaos valitseb Juudamaad kuningana oma isa Heroodese asemel, kartis ta sinna minna. Ja saanud Jumalalt unenäos hoiatuse, suundus ta Galilea aladele \v 23 ning asus elama Naatsareti linna. Nii läks täide, mis oli öeldud prohvetite suu läbi: \q1 „Teda hüütakse Naatsaretlaseks.“ \c 3 \s1 Ristija Johannese kuulutus \p \v 1 Neil päevil tuli Ristija Johannes, kes kuulutas Juuda kõrbes \v 2 ja ütles: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“ \v 3 Temast rääkiski prohvet Jesaja: \q1 „Hüüdja hääl on kõrbes: \q1 „Valmistage Issandale tee, \q2 tehke tasaseks tema teerajad!“ “ \p \v 4 Johannesel olid seljas kaamelikarvadest rõivad ja nahkvöö vööl, aga toiduks olid tal rohutirtsud ja metsmesi. \v 5 Siis läks Jeruusalemma, kogu Juudamaa ja Jordani ümbruskonna rahvas tema juurde. \v 6 Nad tunnistasid üles oma patud ja ta ristis nad Jordani jões. \p \v 7 Aga kui ta nägi, kui palju varisere ja sadusere\f + \fr 3:7 \fr*\ft Saduserid oli juudi preesterkonna aristokraatlik usulis-poliitiline rühmitus, kes juhtis templiteenistust, tunnistas Toorat, kuid mitte suulist pärimust, ei uskunud igavest elu. Variserid oli juutide Teise Templi aegne religioosne rühmitus, mis pidas tähtsaks nii Toora kui suulise pärimuse täpset järgimist. Usukommetes täitsid täpselt rabide käske (käsuõpetus) ja saduseride korraldusi.\ft*\f* tema juurde ristimisele tuli, ütles ta neile: \p „Rästikute sugu! Kes teile andis märku põgeneda saabuva viha eest? \v 8 Seepärast kandke meeleparandusele kohast vilja \v 9 ja ärge mõtelge endamisi: „Meie isa on Aabraham!“ Sest ma ütlen teile, Jumal võib nendest kividest äratada lapsi Aabrahamile. \v 10 Kirves on juba pandud puude juurte külge. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. \p \v 11 Mina ristin teid veega meeleparanduseks, aga kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina pole väärt tema sandaalegi lahti siduma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. \v 12 Tal on tuulamiskühvel käes ja ta teeb puhtaks oma rehealuse. Ta kogub nisu aita, aga aganad ta põletab ära kustumatu tulega.“ \s1 Johannes ristib Jeesuse \p \v 13 Sel ajal saabus Jeesus Galileast Jordani äärde, et Johannes teda ristiks. \v 14 Johannes püüdis keelduda, öeldes: \p „Mul on vaja, et sina mind ristiksid, aga sina tuled hoopis minu juurde!“ \p \v 15 Jeesus aga vastas talle: „Las praegu olla nii! Nõnda on meil kohane täita kõike, mis on õige!“ Siis Johannes andis talle järele. \p \v 16 Kui Jeesus oli ristitud, väljus ta kohe veest, ja ennäe, taevas avanes ning ta nägi Jumala Vaimu otsekui tuvi alla laskumas ja tema peale tulemas. \v 17 Ning taevast kostis hääl: „See on minu armas Poeg, kelle üle mul on hea meel!“ \c 4 \s1 Jeesust kiusatakse kõrbes \p \v 1 Siis juhtis Vaim Jeesuse kõrbe kuradi\f + \fr 4:1 \fr*\ft Kreeka sõna \ft*\fqa diabolos \fqa*\ft tähendab laimajat, süüdistajat.\ft*\f* kiusata. \v 2 Kui ta oli nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd paastunud, tuli talle nälg. \v 3 Talle lähenes kiusaja ning ütles: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis käsi sellel kivil siin muutuda leivaks!“ \p \v 4 Jeesus vastas: „Kirjutatud on: „Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.“ “ \p \v 5 Siis viis kurat ta pühasse linna, pani seisma templi katusele \v 6 ja ütles: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta end siit alla! Sest kirjutatud on: \q1 „Sinu pärast annab ta oma inglitele käsu \q2 ja nemad kannavad sind kätel, \q2 et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.“ “ \p \v 7 Jeesus vastas talle: „Samuti on kirjutatud: „Ära pane Issandat, oma Jumalat, proovile!“ “ \p \v 8 Veel võttis kurat ta kaasa väga kõrge mäe otsa ja näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust. \v 9 „Need kõik ma annan sulle,“ ütles ta, „kui sa ainult maha langed ja mind ülistad.“ \p \v 10 Siis ütles Jeesus talle: „Hoia minust eemale, saatan!\f + \fr 4:10 \fr*\ft Heebrea sõna \ft*\fqa satan \fqa*\ft tähendab mässajat, vastuhakkajat.\ft*\f* Kirjutatud on: „Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda!“ “ \p \v 11 Siis jättis kurat ta rahule. Seejärel tulid tema juurde inglid ja teenisid teda. \s1 Jeesus alustab tööd \p \v 12 Kui Jeesus kuulis, et Johannes on kinni võetud, läks ta tagasi Galileasse. \v 13 Ta lahkus Naatsaretist ja asus elama Kapernauma, mis on järve ääres Sebuloni ja Naftali aladel. \v 14 Nõnda läks täide, mis oli öeldud prohvet Jesaja suu läbi: \q1 \v 15 „Sebulonimaa ja Naftalimaa, \q2 teel mere äärde, piki Jordanit, \q2 rahvaste Galilea, \q1 \v 16 rahvas, kes elab pimeduses, \q2 on suurt valgust näinud; \q1 neile, kes on elanud surma varjus, \q2 on koitnud valgus.“ \p \v 17 Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“ \s1 Jeesus kutsub esimesed jüngrid \p \v 18 Kõndides Galilea mere rannal, nägi Jeesus kaht venda, Siimonit, hüüdnimega Peetrus, ja tema venda Andreast võrku merre heitmas, sest nad olid kalurid. \v 19 Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimestepüüdjad!“ \v 20 Nad jätsid kohe oma võrgud ja järgnesid talle. \p \v 21 Sealt edasi minnes nägi ta veel kaht venda, Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest koos isaga paadis võrke parandamas. Jeesus kutsus ka neid. \v 22 Kohe jätsid nad paadi ja isa maha ning järgnesid talle. \s1 Jeesus tervendab haigeid \p \v 23 Ja Jeesus rändas ringi kogu Galileas, õpetas sünagoogides, kuulutas evangeeliumi Kuningriigist ning tervendas rahvast igasugustest haigustest ja hädadest. \v 24 Kuuldus temast levis kogu Süürias ning tema juurde toodi kõik, kes kannatasid mitmesuguste haiguste ja valude käes, kurjadest vaimudest vaevatuid, langetõbiseid ja halvatuid – ning tema tegi nad terveks. \v 25 Ja Jeesuse kannul käis suur rahvahulk Galileast, Dekapolisest, Jeruusalemmast, Juudamaalt ja Jordani tagant. \c 5 \s1 Mäejutlus \p \v 1 Kui Jeesus nägi rahvahulka, läks ta üles mäele, ja kui ta oli maha istunud, tulid jüngrid tema juurde. \v 2 Ta hakkas neid õpetama: \q1 \v 3 „Õnnistatud on vaimust vaesed, \q2 sest nende päralt on taevariik. \q1 \v 4 Õnnistatud on kurvad, \q2 sest neid lohutatakse. \q1 \v 5 Õnnistatud on tasased, \q2 sest nemad pärivad maa. \q1 \v 6 Õnnistatud on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, \q2 sest nad saavad külluslikult. \q1 \v 7 Õnnistatud on halastajad, \q2 sest nende peale halastatakse. \q1 \v 8 Õnnistatud on puhtad südamelt, \q2 sest nemad näevad Jumalat. \q1 \v 9 Õnnistatud on rahutegijad, \q2 sest neid hüütakse Jumala lasteks. \q1 \v 10 Õnnistatud on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, \q2 sest nende päralt on taevariik. \p \v 11 Õnnistatud olete teie, kui teid minu pärast teotatakse, taga kiusatakse ja teie kohta kõiksugu kurje asju valetatakse. \v 12 Rõõmutsege ja hõisake, sest teie tasu on suur taevas! Samal viisil on taga kiusatud ka prohveteid enne teid. \s1 Sool ja valgus \p \v 13 Teie olete maa sool. Aga kui sool kaotab maitse, kuidas teha seda soolaseks? See ei kõlba enam millekski ja visatakse välja inimeste tallata. \p \v 14 Teie olete maailma valgus. Linn, mis on mäe otsas, ei jää märkamatuks. \v 15 Samuti ei süüta keegi lampi, et panna see vaka alla, vaid ikka lambijalale; siis särab see kõigile majasolijatele. \v 16 Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad näeksid teie häid tegusid ja kiidaksid teie Isa, kes on taevas. \s1 Moosese Seaduse täitmine \p \v 17 Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid\f + \fr 5:17 \fr*\ft St kogu heebrea Pühakirja.\ft*\f* tühistama – ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täide viima! \v 18 Tõesti, ma ütlen teile, enne kaovad taevas ja maa, aga Seadusest ei kao ükski täht ega kriips, enne kui kõik on sündinud. \v 19 Seepärast, kes vähimatki käsusõnadest rikub ja õpetab teisi sama tegema, seda hüütakse vähimaks taevariigis; aga kes neid täidab ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. \v 20 Ma ütlen teile, kui teie pole kirjatundjatest ja variseridest õigemad, siis te ei pääse taevariiki. \s1 Vihkamisest ja mõrvast \p \v 21 Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Sa ei tohi tappa! Ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.“ \p \v 22 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes oma venna peale viha kannab, peab minema kohtu alla. Aga kes oma vennale ütleb: „Tühine!“, peab minema ülemkohtu alla, ja kes ütleb: „Loll!“, peab minema põrgutulle. \p \v 23 Seepärast, kui sa oma anni ohvrialtarile tood ja seal sulle meenub, et su vennal on midagi sinu vastu, \v 24 siis jäta oma ohver altari ette ja mine lepi enne ära oma vennaga. Alles siis tule ja too oma ohvriand. \p \v 25 Ole järeleandlik oma vastasega, kes sind kohtusse viib. Lepi temaga ära, kuni te veel teel olete, et ta ei annaks sind kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi! \v 26 Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne, kuni sa oled tagasi maksnud viimsegi veeringu. \s1 Abielurikkumisest \p \v 27 Te olete kuulnud, et on öeldud „Sa ei tohi abielu rikkuda!“ \v 28 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes võõrast naist vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. \v 29 Kui aga su parem silm ahvatleb sind patule, siis võta see välja ja viska ära. Sul on parem kaotada üks ihuliige kui olla terve ihuga heidetud põrgusse. \v 30 Ja kui su parem käsi ahvatleb sind patule, siis raiu see küljest ja viska ära, sest sul on parem kaotada üks ihuliige kui minna terve ihuga põrgusse. \s1 Abielulahutusest \p \v 31 Öeldud on: „Kes oma naisest lahutab, andku talle lahutustunnistus!“ \v 32 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes lahutab oma naisest muul põhjusel kui abielurikkumine, teeb temast abielurikkuja. Ja kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu. \s1 Vannete andmisest \p \v 33 Samuti olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Ära murra oma vandetõotusi, vaid täida oma lubadused Issandale!“ \v 34 Kuid mina ütlen teile, et te ei vannuks üldse: ei taeva nimel, sest see on Jumala troon; \v 35 ega maa nimel, sest see on tema jalgealune järg; ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure Kuninga linn! \v 36 Ära vannu ka oma pea nimel, sest ise ei saa ühtegi juuksekarva mustaks või valgeks teha. \v 37 Teie „jah“ olgu „jah“ ja teie „ei“ olgu „ei“. Kõik, mis sellele lisatakse, on kurjast. \s1 Silm silma vastu \p \v 38 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Silm silma ja hammas hamba vastu!“ \v 39 Kuid mina ütlen teile, ärge hakake vastu inimesele, kes teile kurja teeb! Kui keegi lööb sind paremale põsele, keera ka vasak tema poole! \v 40 Ja sellele, kes tahab sind kohtusse kaevata ja su särgi võtta, anna ka kuub! \v 41 Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks! \v 42 Anna, kui sinult palutakse, ja ära keeldu, kui sinult tahetakse laenata! \s1 Vaenlase armastamisest \p \v 43 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!“ \v 44 Kuid mina ütlen teile, armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad. \v 45 Siis te olete tõesti oma taevase Isa lapsed; sest tema laseb oma päikesel tõusta nii kurjade kui heade üle ning vihma sadada ühtviisi õiglaste ja ülekohtuste peale. \v 46 Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tasu te siis ootate? Eks maksukogujad tee ju sama? \v 47 Ja kui te ainult oma sõpru lahkelt tervitate, mis selles erilist on? Eks paganadki tee sedasama? \v 48 Seepärast olge täiuslikud, nagu teie taevane Isa on täiuslik! \c 6 \s1 Andmisest \p \v 1 Vaadake, et te oma häid tegusid ei teeks inimestele näitamise pärast, muidu ei ole teil tasu oma Isalt, kes on taevas! \p \v 2 Kui sa nüüd annad neile, kel puudus, siis ära kuuluta sellest pasunahüüuga, nagu silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavail, et inimesed neid kiidaksid. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma tasu juba käes! \v 3 Aga kui sina annad, ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb! \v 4 Jäägu su heategu salajasse, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sulle. \s1 Palvetamisest \p \v 5 Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, kes armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma tasu juba käes! \v 6 Aga kui sina palvetad, siis mine oma kambrisse, sule uks ja palveta oma Isa poole salajas. Ja sinu Isa, kes näeb salajasse, tasub sulle! \p \v 7 Palvetades ärge lobisege nagu paganad, kes arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnarohkuse tõttu. \v 8 Ärge saage nende sarnaseks! Teie Isa ju teab, mida te vajate, enne kui te temalt palute. \p \v 9 Palvetage siis nõnda: \q1 Meie Isa, kes sa oled taevas! \q2 Pühitsetud olgu sinu nimi! \q1 \v 10 Sinu riik tulgu, \q1 sinu tahtmine sündigu \q2 nagu taevas, nõnda ka maa peal! \q1 \v 11 Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! \q1 \v 12 Ja anna meile andeks meie võlad, \q2 nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! \q1 \v 13 Ja ära saada meid kiusatusse, \q2 vaid päästa meid ära kurjast! \q1 Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. \m \v 14 Sest kui te annate teistele andeks nende eksimused, siis annab ka teie Isa, kes on taevas, teile andeks. \v 15 Kui te aga ei anna teistele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi teile andeks. \s1 Paastumisest \p \v 16 Kui te paastute, siis ärge olge mornid nagu silmakirjatsejad, kes teevad sellise näo, et inimestele oleks nähtav nende paastumine. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma tasu juba käes! \v 17 Aga kui sina paastud, siis korrasta oma juuksed ja pese nägu, \v 18 et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud. Ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle avalikult! \s1 Varandus taevas \p \v 19 Ärge koguge endale varandust maa peale, kus koi ja rooste seda hävitavad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! \v 20 Koguge endile varandust taevasse, kus koi ega rooste seda ei hävita ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta. \v 21 Sest kus on su varandus, seal on ka su süda! \p \v 22 Silm on ihu lamp. Kui su silm on hea, on su ihu täidetud valgusega. \v 23 Aga kui su silm on kuri, on su ihu täidetud pimedusega. Kui valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus? \p \v 24 Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või kiindub ühesse ja jälestab teist. Teiegi ei saa teenida korraga Jumalat ja mammonat. \s1 Ärge muretsege \p \v 25 Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege oma elu pärast, mida süüa või juua, ega ihu pärast, mida selga panna! Eks elu ole enam kui toit ja ihu enam kui rõivad? \v 26 Vaadake linde taevas! Nad ei külva ega lõika ega kogu aita saaki, ning teie taevane Isa toidab neid. Kui palju enam väärt nendest olete teie! \v 27 Aga kes teie seast suudaks muretsemisega ennast ühe küünragi pikemaks teha? \v 28 Ja miks te muretsete riiete pärast? Pange tähele, kuidas kasvavad lilled aasal! Nad ei näe vaeva ketramisega, \v 29 kuid ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud riietatud nii nagu igaüks neist. \v 30 Kui aga Jumal riietab rohu väljal nii, mis täna on siin ja homme heidetakse tulle, kui palju enam ta riietab siis teid, te nõdrausulised! \p \v 31 Ärge siis enam muretsege, öeldes: „Mida me sööme?“ või „Mida me joome?“ või „Mida me selga paneme?“ \v 32 Selle pärast muretsevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. \v 33 Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! \v 34 Ärge siis muretsege homse pärast, sest homme muretseb ise enda eest. Igale päevale piisab oma vaevast. \c 7 \s1 Kohtumõistmisest teiste üle \p \v 1 Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut! \v 2 Sest samamoodi, nagu teie teiste üle kohut mõistate, mõistetakse kohut teiegi üle, ja nõnda nagu teie teistele mõõdate, mõõdetakse teile. \v 3 Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei märka? \v 4 Või kuidas sa võid oma vennale öelda: „Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!“ ja sul endal on silmas palk? \v 5 Silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed ka pindu oma venna silmast välja tõmmata! \p \v 6 Ärge andke koertele seda, mis on püha, ärge heitke oma pärleid sigade ette! Et nad neid ei tallaks jalgade alla ega pöörduks tagasi ja teid tükkideks ei rebiks! \s1 Küsige, otsige, koputage \p \v 7 Küsige, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage uksele, ja teile avatakse! \v 8 Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab; ja kes koputab, sellele avatakse. \p \v 9 Kas teie seas on kedagi, kes annaks oma pojale kivi, kui poeg palub temalt leiba? \v 10 Või annaks mao, kui poeg palub temalt kala? \v 11 Kui nüüd teie, kes te olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa taevas annab häid asju neile, kes teda paluvad! \v 12 Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile! See ongi Seaduse ja Prohvetite sõnumi sisu. \s1 Kitsas ja lai värav \p \v 13 Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealtkaudu lähevad. \v 14 Kuid väike on värav ja kitsas on tee, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad. \s1 Õiged ja valed prohvetid \p \v 15 Hoiduge valeprohvetitest, kes tulevad teie juurde lambanahas, aga tegelikult on nad aplad hundid. \v 16 Te tunnete nad ära nende viljast. Ei korjata ju viinamarju kibuvitstest ega viigimarju ohakaist? \v 17 Nii kannab siis iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. \v 18 Hea puu ei saa kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. \v 19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. \v 20 Seega te tunnete nad ära nende viljast! \s1 Õiged ja valed jüngrid \p \v 21 Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!“, ei saa taevariiki. Saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. \v 22 Paljud ütlevad mulle sel päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel prohveteerinud ega ajanud sinu nimel välja kurje vaime ega teinud sinu nimel palju imesid?“ \v 23 Siis ma tunnistan neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud. Minge ära, te ülekohtutegijad!“ \s1 Arukad ja rumalad ehitajad \p \v 24 Seepärast igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, on kui arukas mees, kes ehitas oma maja kaljule. \v 25 Kui sadas paduvihma, tõusid marutuul ja tulvavesi ning langesid selle maja peale, siis see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule. \v 26 Ent igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, aga nende järgi ei tee, on võrreldav rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale. \v 27 Kui sadas paduvihma, tõusid marutuul ja tulvavesi ning langesid maja peale, siis see varises ja selle häving oli suur.“ \p \v 28 Kui Jeesus need kõned lõpetas, oli rahvas tema õpetusest vapustatud, \v 29 sest ta õpetas nagu see, kellel on meelevald, aga mitte nagu kirjatundjad. \c 8 \s1 Jeesus tervendab pidalitõbise \p \v 1 Kui Jeesus tuli mäelt alla, järgnes talle suur rahvahulk. \v 2 Tema juurde astus pidalitõbine, põlvitas ta ette ja ütles: „Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!“ \p \v 3 Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!“ Ja mees sai otsekohe pidalitõvest puhtaks. \v 4 Siis ütles Jeesus talle: „Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja vii neile tunnistuseks ohvriand, nagu Mooses on käskinud!“ \s1 Sadakonna ülema usk \p \v 5 Kui Jeesus jõudis Kapernauma, tuli ta juurde sadakonna ülem ja palus abi: \v 6 „Issand, mu teener lebab kodus halvatuna suurtes piinades!“ \p \v 7 „Kas ma pean tulema ja ta terveks tegema?“ küsis Jeesus. \p \v 8 „Issand,“ vastas sadakonna ülem talle, „ma ei ole väärt, et sina minu katuse alla tuleksid. Anna vaid käsk ja mu teener paraneb! \v 9 Mina ise olen ju samuti võimu alla seatud ja minule alluvad sõdurid. Kui ma ütlen ühele neist: „Mine!“, siis ta läheb. Ma ütlen teisele: „Tule!“ ja ta tuleb. Ma ütlen oma teenrile: „Tee seda!“ ja ta teeb.“ \p \v 10 Seda kuuldes Jeesus imestas ja ütles neile, kes ta järel käisid: „Tõesti, ma ütlen teile, sellist usku ei ole ma leidnud Iisraelis veel kellelgi. \v 11 Ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad taevariigis pidulauda koos Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. \v 12 Kuningriigi sünnijärgsed alamad aga heidetakse välja pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine.“ \p \v 13 Nüüd ütles Jeesus sadakonna ülemale: „Mine! Sündigu sulle nõnda, nagu sa oled uskunud!“ Ülema teener sai samal tunnil terveks. \s1 Tervendamised Peetruse kodus \p \v 14 Kui Jeesus jõudis Peetruse majja, nägi ta tema ämma voodis lebamas palavikus. \v 15 Jeesus võttis naisel käest kinni, ja palavik lahkus temast, ning ta tõusis üles ja kattis talle laua. \p \v 16 Õhtu saabudes toodi Jeesuse juurde palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tegi terveks kõik haiged. \v 17 Nii läks täide, mis oli öeldud prohvet Jesaja suu läbi: \q1 „Ta võttis enese peale meie haigused \q2 ja kandis meie tõved.“ \s1 Jeesusele järgnemise hind \p \v 18 Nähes rahvahulka enda ümber, käskis Jeesus sõita järve teisele kaldale. \v 19 Üks kirjatundja astus tema juurde ja ütles: „Õpetaja, ma järgnen sulle, kuhu sa iganes lähed!“ \p \v 20 Jeesus vastas talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu oma pead panna.“ \p \v 21 Üks teine jünger ütles Jeesusele: „Issand, luba mul esmalt minna isa matma!“ \p \v 22 Jeesus ütles talle: „Järgne mulle, las surnud matta ise oma surnuid!“ \s1 Jeesus vaigistab tormi \p \v 23 Siis astus Jeesus paati ja ta jüngrid järgnesid talle. \v 24 Äkki tõusis järvel suur torm, nii et lained lõid üle paadi; Jeesus aga magas. \v 25 Jüngrid tulid tema juurde ja äratasid ta üles, hüüdes: „Issand, päästa meid, me upume!“ \p \v 26 „Teie nõdrausulised, miks te nii hirmul olete?“ vastas Jeesus. Siis tõusis ta üles, sõitles tuult ja laineid ning kõik jäi täiesti vaikseks. \p \v 27 Inimesed aga imestasid, öeldes: „Mis mees see küll on, et isegi tuul ja lained talle kuuletuvad?“ \s1 Jeesus vabastab kaks meest kurjadest vaimudest \p \v 28 Kui Jeesus jõudis teisele kaldale gerasalaste maale, tulid talle vastu kaks hauakoopaist väljunud kurjast vaimust vaevatud meest, kes olid nii vägivaldsed, et keegi ei julgenud seda teed käia. \v 29 Need karjusid: „Mis on sul meiega asja, Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid piinama enne määratud aega?“ \p \v 30 Aga eemal oli suur seakari söömas. \v 31 Kurjad vaimud anusid Jeesust: „Kui sa meid välja ajad, siis saada meid selle seakarja sisse!“ \p \v 32 „Minge!“ ütles Jeesus neile. Need tulid välja ja läksid sigadesse. Ja ennäe, kogu kari tormas järsakult järve ja uppus! \v 33 Karjased aga põgenesid, läksid linna ja rääkisid kõigest, ka sellest, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatud meestega. \v 34 Ja kogu linnarahvas tuli Jeesusele vastu. Teda nähes palusid nad, et ta nende aladelt lahkuks. \c 9 \s1 Jeesus annab halvatule andeks ja tervendab ta \p \v 1 Jeesus astus paati, sõitis teisele poole järve ja läks oma kodulinna. \v 2 Seal toodi tema juurde halvatu, kes lamas oma magamisasemel. Nähes nende usku, ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, poeg! Sinu patud on sulle andeks antud!“ \p \v 3 Siis mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: „See mees teotab Jumalat!“ \p \v 4 Jeesus aga, teades nende mõtteid, küsis neilt: „Miks te mõtlete kurja oma südames? \v 5 Kumb on kergem, kas öelda „Sinu patud on andeks antud“ või „Tõuse üles ja kõnni“? \v 6 Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal.“ Ja ta ütles halvatule: „Tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!“ \v 7 Ning mees tõusis ja läks koju. \v 8 Seda nähes oli rahvas hämmastuses ja nad ülistasid Jumalat, kes on andnud inimestele sellise meelevalla. \s1 Matteuse kutsumine \p \v 9 Sealt edasi minnes nägi Jeesus meest nimega Matteus maksukoguja pingil istumas ning ütles talle: „Järgne mulle!“ Ja ta tõusis ja järgnes talle. \p \v 10 Kui siis Jeesus istus lauas tema kodus, tuli sinna palju maksukogujaid ja patuseid ning sõid koos Jeesuse ja tema jüngritega. \v 11 Seda nähes küsisid variserid tema jüngritelt: „Miks teie õpetaja sööb koos maksukogujate ja patustega?“ \p \v 12 Seda kuuldes ütles Jeesus: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. \v 13 Minge ja õppige, mida tähendab „Ma soovin halastust, mitte ohvrit“. Mina ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.“ \s1 Paastumise küsimus \p \v 14 Siis tulid Johannese jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Miks meie ja variserid paastume, aga sinu jüngrid ei paastu?“ \p \v 15 Jeesus vastas neile: „Ei sobi pulmalistel leinata ajal, kui peigmees on nendega. Ent tuleb aeg, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad. \p \v 16 Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube. Säärane paik rebeneks küljest ja käristaks augu veel suuremaks. \v 17 Samuti ei valata värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu lähkrid lõhkevad, vein voolab maha ja lähkreid ei saa enam kasutada. Värske vein valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad.“ \s1 Surnud tüdruk ja haige naine \p \v 18 Kui ta seda neile rääkis, tuli tema juurde sünagoogi ülem, põlvitas ta ette ja ütles: „Just praegu suri mu tütar, aga tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!“ \v 19 Jeesus tõusis ja järgnes talle koos oma jüngritega. \p \v 20 Ja näe, üks naine, kes oli kannatanud verejooksu juba kaksteist aastat, lähenes Jeesusele selja tagant ja puudutas ta kuue serva, \v 21 öeldes endamisi: „Kui ma võiksin puudutada kasvõi tema kuube, siis ma saaksin terveks!“ \p \v 22 Jeesus aga pöördus ümber, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar! Sinu usk on sind terveks teinud!“ Ja sellest tunnist alates oli naine terve. \p \v 23 Kui nüüd Jeesus jõudis sünagoogi ülema majja ning nägi flöödimängijaid ja häälekat rahvahulka, \v 24 ütles ta: „Minge ära! Tüdruk ei ole surnud, vaid magab!“ Aga nad naersid tema üle. \v 25 Ent kui rahvahulk oli välja aetud, astus Jeesus tuppa, võttis tüdruku käest kinni ja ta ärkas üles. \v 26 Ja kuuldus sellest levis kogu ümbruskonnas. \s1 Jeesus tervendab pimedad ja tumma \p \v 27 Kui Jeesus läks sealt edasi, järgnesid talle kaks pimedat, kes hüüdsid: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!“ \p \v 28 Kui Jeesus oli majja astunud, tulid pimedad tema juurde ja ta küsis neilt: „Kas te usute, et ma suudan seda teha?“ \p „Jah, Issand,“ vastasid nad talle. \p \v 29 Siis Jeesus puudutas nende silmi ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!“ \p \v 30 Ja nende silmad avanesid. Nüüd Jeesus hoiatas neid karmilt: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saa!“ \v 31 Nemad aga läksid ja rääkisid sellest terves ümbruskonnas. \p \v 32 Kui nad olid lahkunud, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud. \v 33 Jeesus ajas kurja vaimu välja ja tumm hakkas rääkima. „Sellist asja pole Iisraelis veel nähtud!“ imestas rahvas. \p \v 34 Variserid aga ütlesid: „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude valitseja abil!“ \s1 Töötegijaid on vähe \p \v 35 Ja Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetades sünagoogides, kuulutas evangeeliumi Kuningriigist ning tervendas igasugustest haigustest ja hädadest. \v 36 Rahvahulki nähes tundis ta neile kaasa, sest nad olid rõhutud ja räsitud nagu lambad, kellel pole karjast. \v 37 Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikus on suur, aga töötegijaid on vähe. \v 38 Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!“ \c 10 \s1 Jeesus läkitab kaksteist apostlit \p \v 1 Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enda juurde ja andis neile meelevalla rüvedaid vaime välja ajada ning parandada kõiki haigusi ja hädasid. \b \li4 \v 2 Nende kaheteistkümne apostli nimed olid: \b \li1 kõigepealt Siimon, keda hüüti Peetruseks, ja tema vend Andreas, \li1 siis Sebedeuse poeg Jaakobus ja tema vend Johannes, \li1 \v 3 Filippus ja Bartolomeus, \li1 Toomas ja maksukoguja Matteus, \li1 Alfeuse poeg Jaakobus ja Taddeus, \li1 \v 4 Siimon Kaanalane ja Juudas Iskariot – Jeesuse äraandja. \b \p \v 5 Jeesus läkitas välja need kaksteist, juhendades neid nõnda: „Ärge minge teiste rahvaste sekka ega astuge ühessegi samaarlaste linna. \v 6 Vaid minge kadunud lammaste, Iisraeli rahva juurde! \v 7 Minnes kuulutage: „Taevariik on lähedal!“ \v 8 Tehke terveks haiged, äratage üles surnud, tehke puhtaks pidalitõbised, ajage välja kurjad vaimud! Ilma olete saanud, ilma ka andke! \p \v 9 Ärge võtke kaasa kuld-, hõbe- ega vaskraha oma vöö vahele, \v 10 ei reisipauna ega teist särki ega jalatseid ega keppi. Sest töötegija on oma ülalpidamist väärt! \v 11 Kui te lähete mõnda külasse või linna, siis kuulake järele, kes on selles paigas väärt teid võõrustama, ja tema juurde jääge, kuni te lahkute. \v 12 Majja sisenedes tervitage seda! \v 13 Ja kui maja on seda väärt, jätke oma rahu selle peale, aga kui ei ole, tulgu teie rahu tagasi teie juurde. \v 14 Aga kui keegi teid vastu ei võta ja teie sõnumit ei kuula, siis sellest kodust või linnast lahkudes raputage maha selle koha tolmgi oma jalgadelt. \v 15 Tõesti, ma ütlen teile, isegi Soodomal ja Gomorral läheb kohtupäeval kergemini kui sellel linnal. \p \v 16 Ma saadan teid otsekui lambaid huntide sekka. Olge siis arukad nagu maod ja süütud kui tuvid! \v 17 Olge valvsad inimeste suhtes, sest nad annavad teid kohtute kätte ja lasevad piitsutada sünagoogides. \v 18 Minu pärast viiakse teid valitsejate ja kuningate ette, et te saaksite neile ja rahvastele tunnistada. \p \v 19 Kui nad teid kinni võtavad, siis ärge muretsege, mida või kuidas rääkida. Sel tunnil antakse teile see, mida öelda, \v 20 sest te ei räägi ise, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu. \v 21 Vend saadab surma venna ja isa lapse ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata. \v 22 Minu nime pärast olete te kõigi poolt vihatud, ent kes peab vastu lõpuni, see pääseb. \v 23 Kui teid ühes linnas taga kiusatakse, põgenege teise! Tõesti, ma ütlen teile, te ei jõua Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb. \p \v 24 Jünger ei ole üle õpetajast ega teener parem oma isandast. \v 25 Jünger olgu rahul, kui ta käsi käib nagu tema õpetajal, ja teener olgu rahul, kui ta käsi käib nagu isandal. Kui nad juba peremeest nimetasid Peltsebuliks, kui palju enam siis tema pereliikmeid! \p \v 26 Seepärast ärge kartke neid! Midagi ei ole varjatut, mida ei paljastataks, ega salajast, mis teatavaks ei saaks. \v 27 Mida mina räägin teile pimedas, ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sosistatavat, kuulutage katustelt! \v 28 Ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge tappa ei suuda. Pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ka ihu põrgus hukata! \v 29 Eks kaks varblast müüda ühe penni eest? Ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa loata. \v 30 Ent teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. \v 31 Ärge siis kartke, te olete rohkem väärt kui palju varblasi. \p \v 32 Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas. \v 33 Aga seda, kes salgab mind inimeste ees, salgan minagi oma Isa ees, kes on taevas. \p \v 34 Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei tulnud tooma rahu, vaid mõõka! \v 35 Ma tulin pöörama \q1 „meest tema isa vastu, \q2 tütart tema ema vastu \q1 ja miniat tema ämma vastu. \q2 \v 36 Ja mehe vaenlaseks saavad tema pereliikmed“. \p \v 37 Kes isa või ema armastab rohkem kui mind, ei ole mind väärt. Kes poega või tütart armastab rohkem kui mind, ei ole mind väärt. \v 38 Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, ei ole mind väärt. \v 39 Kes oma elu hoiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle. \p \v 40 Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu selle, kes minu saatis. \v 41 Kes prohveti vastu võtab kui prohveti, saab prohveti tasu, ja kes õiglase mehe vastu võtab, sest ta on õiglane, saab õiglase inimese tasu. \v 42 Kes iganes pakub kruusitäie jahedat vett ühele neist väikestest, kes on minu jünger – tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma tasust ilma.“ \c 11 \s1 Jeesus ja Ristija Johannes \p \v 1 Kui Jeesus oli lõpetanud juhiste jagamise oma kaheteistkümnele jüngrile, läks ta sealt edasi õpetama ja kuulutama Galilea linnadesse. \p \v 2 Kui nüüd Johannes vanglas olles kuulis Messia tegudest, saatis ta kaks oma jüngritest \v 3 temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või me peame ootama kedagi teist?“ \p \v 4 Jeesus vastas neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: \v 5 pimedad saavad nägijaks, jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud tõusevad üles, vaestele kuulutatakse evangeeliumi. \v 6 Õnnistatud on igaüks, kes minu pärast ei pahanda.“ \p \v 7 Kui Johannese jüngrid olid lahkunud, hakkas Jeesus rahvale temast rääkima: \p „Mida te käisite kõrbes vaatamas? Kas tuules kõikuvat kõrt? \v 8 Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas peenetes rõivastes meest? Need, kes kannavad peeneid rõivaid, on kuningakodades. \v 9 Mida te siis tahtsite näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, palju enam kui prohvetit! \v 10 Tema on see, kellest on kirjutatud: \q1 „Vaata, ma saadan sinu ees oma saadiku, \q2 kes valmistab sinu tee su ees!“ \m \v 11 Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud esile kedagi suuremat kui Ristija Johannes, ent kõige pisemgi taevariigis on temast suurem. \v 12 Ristija Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale. \v 13 Kogu Seadus ja Prohvetid on ette kuulutanud Johanneseni, \v 14 ja kui teada tahate, siis tema ongi Eelija, kes pidi tulema. \v 15 Kellel kõrvad on, see kuulgu! \p \v 16 Aga millega ma võrdleksin praegust sugupõlve? Nad on nagu lapsed, kes turuplatsil istuvad ja vastastikku hüüavad: \q1 \v 17 „Meie mängisime teile vilepilli, \q2 aga teie ei tantsinud! \q1 Meie itkesime kurvalt, \q2 aga teie ei leinanud!“ \m \v 18 Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud, ja nad ütlevad: „Tal on kuri vaim!“ \v 19 Inimese Poeg tuli ning sööb ja joob, ja siis te ütlete: „Vaadake, see inimene on õgard ja joodik, maksukogujate ja patuste sõber!“ Ometi tunnistatakse tarkus õigeks tema tegudest.“ \s1 Hädakuulutus patustele linnadele \p \v 20 Siis hakkas Jeesus sõitlema linnu, kus oli tehtud enamus ta imetegudest, sest nad ei parandanud meelt: \v 21 „Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need imeteod, mis teie juures sündisid, siis oleksid nad ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud. \v 22 Tõepoolest, ma ütlen teile, Tüürosel ja Siidonil läheb kohtupäeval kergemini kui teil. \v 23 Ja sina, Kapernaum, kas sind peaks ülendatama taevani? Sa langed alla põrgupõhja! Sest kui Soodomas oleksid sündinud imeteod, mis sündisid sinus, siis oleks ta püsinud tänase päevani. \v 24 Tõepoolest, ma ütlen teile, Soodomal läheb kohtupäeval kergemini kui sinul.“ \s1 Isa on ilmunud Pojas \p \v 25 Selsamal tunnil ütles Jeesus veel: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled pannud varjule tarkade ja arusaajate eest, kuid ilmutanud lapsemeelsetele! \v 26 Jah, Isa, nõnda on see olnud sulle meelepärane. \p \v 27 Kõik on mu Isa andnud minu kätte. Keegi ei tunne Poega peale Isa, ja keegi ei tunne Isa peale Poja ja nende, kellele Poeg soovib teda ilmutada. \p \v 28 Tulge minu juurde, kõik kurnatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! \v 29 Võtke kanda minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik; siis te leiate rahu oma hingele; \v 30 sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!“ \c 12 \s1 Jeesus on hingamispäeva Issand \p \v 1 Selsamal ajal läks Jeesus hingamispäeval läbi viljapõldude. Ent ta jüngrid olid näljased ja hakkasid noppima viljapäid ning sööma. \v 2 Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Jeesusele: „Vaata, sinu jüngrid teevad seda, mida ei tohi teha hingamispäeval!“ \p \v 3 Jeesus vastas: „Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg? \v 4 Ta läks Jumala kotta ja sõi ära ohvrileivad, mida ei olnud luba süüa ei temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel. \v 5 Või kas te pole lugenud Seadusest, et preestrid rikuvad templis hingamispäeva kohuseid täites hingamispäeva, kuid on ometi süüta? \v 6 Kuid ma ütlen teile, siin on keegi, kes on suurem kui tempel! \v 7 Kui te mõistaksite, mida tähendab „Ma soovin halastust, mitte ohvrit“, siis te ei oleks mõistnud hukka süütuid. \v 8 Sest Inimese Poeg on hingamispäeva Issand!“ \p \v 9 Sealt edasi minnes astus Jeesus ühte nende sünagoogi. \v 10 Seal oli mees, kelle käsi oli kärbunud. Otsides põhjust Jeesust süüdistada, küsisid nad temalt: „Kas hingamispäeval tohib tervendada?“ \p \v 11 Jeesus vastas neile: „Kui kellelgi teie seast oleks üksainuke lammas ja see kukuks hingamispäeval auku, eks ta võtaks temast kinni ja tõmbaks ta välja? \v 12 Ent kui palju on lambast väärtuslikum inimene! Seepärast on hingamispäeval lubatud teha head.“ \p \v 13 Siis ta ütles mehele: „Siruta välja oma käsi!“ Ta sirutas käe ja see sai terveks nagu teinegi. \v 14 Variserid aga läksid välja nõu pidama, kuidas Jeesust tappa. \s1 Jeesus – Jumala valitud sulane \p \v 15 Kui Jeesus sai sellest teada, lahkus ta sealt. Ja paljud järgnesid talle ning ta tervendas kõik nende haiged, \v 16 keelates neil rääkimast, kes ta on. \v 17 Nõnda, et läheks täide prohvet Jesaja suu läbi öeldu: \q1 \v 18 „See on mu sulane, mu valitu, \q2 mu armastatu, mu hinge rõõm. \q1 Ma panen oma Vaimu tema peale \q2 ja ta kuulutab rahvaste üle õigust. \q1 \v 19 Ta ei riidle ega karju, \q2 ka ei kuulda tänaval ta häält. \q1 \v 20 Rudjutud roogu ei murra ta katki, \q2 hõõguvat tahti ei kustuta ära, \q1 kuni viib õiguse võidule. \q2 \v 21 Tema nime peale loodavad rahvad.“ \s1 Jeesus ja Peltsebul \p \v 22 Siis toodi tema juurde kurjast vaimust vaevatu, pime ja tumm mees, ning Jeesus tegi ta terveks, nii et ta rääkis ja nägi jälle. \v 23 Kogu rahvas aga küsis hämmastunult: „Kas tema ehk ongi Taaveti Poeg?“ \p \v 24 Kui variserid seda kuulsid, ütlesid nad: „See mees ei aja kurje vaime välja muidu kui kurjade vaimude valitseja Peltsebuli abiga.“ \p \v 25 Jeesus aga, teades nende mõtteid, kostis neile: „Ükski riik, mis on omavahel tülis lõhenenud, ei jää püsima. Ükski linn või kodu, mis on omavahel riius, ei jää püsima. \v 26 Kui saatan ajab välja saatana, on ta iseendaga tülis. Kuidas saab tema riik siis püsida? \v 27 Kui mina peaksin kurje vaime välja ajama Peltsebuli abil, kelle abil siis teie kasvandikud neid välja ajavad? Seepärast mõistku nemad kohut teie üle! \v 28 Aga kui mina ajan Jumala Vaimuga kurje vaime välja, siis on Jumala riik saabunud teie juurde. \p \v 29 Või kuidas saab keegi tungida vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt vägimeest ei seo kinni? Alles siis saab ta tema maja röövida. \p \v 30 Kes ei ole minuga, on minu vastu, ja kes ei kogu minuga, pillub laiali. \v 31 Seepärast ma ütlen teile, et inimestele antakse andeks igasugune patt ja pühaduseteotus, aga Püha Vaimu teotamist ei anta andeks. \v 32 Kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, antakse see talle andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei käesoleval ega tulevasel ajastul. \p \v 33 Tehke puu heaks, siis on ta vili hea, või tehke puu halvaks, ja ta vili on halb; sest puud tuntakse tema viljast. \v 34 Rästikute sugu, kuidas te saaksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib seda, mida süda on täis. \v 35 Hea inimene toob südame heast tagavarast välja head, ja kuri inimene toob kurjast tagavarast välja kurja. \v 36 Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mida nad on rääkinud; \v 37 sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi.“ \s1 Joona tunnustäht \p \v 38 Siis mõned kirjatundjad ja variserid ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte!“ \p \v 39 Jeesus vastas: „See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht. \v 40 Nii nagu Joona viibis kolm päeva ja kolm ööd hiidkala kõhus, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd. \v 41 Niineve mehed astuvad kohtupäeval üles selle sugupõlve vastu ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona kuulutuse peale, aga siin on nüüd üks, kes on suurem kui Joona. \v 42 Lõunamaa kuninganna tõuseb kohtupäeval üles selle sugupõlve vastu ja mõistab ta süüdi, sest tema tuli maailma otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja nüüd on siin keegi suurem kui Saalomon! \p \v 43 Kui rüve vaim väljub inimesest, hulgub ta põuastes paikades ja otsib hingamist, kuid ei leia seda. \v 44 Siis ta ütleb: „Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja tulin.“ Ja tulles leiab ta selle tühja olevat ning puhtaks pühitud ja ehitud. \v 45 Siis võtab ta kaasa veel seitse vaimu, kes on kurjemad kui ta ise, ning asub sinna elama. Ja selle inimese hilisem olukord läheb halvemaks kui varasem. Samuti on lugu selle kurja sugupõlvega!“ \s1 Jeesuse ema ja vennad \p \v 46 Kui Jeesus alles rahvale kõneles, seisid ta ema ja vennad eemal, soovides temaga rääkida. \v 47 Jeesusele öeldi: „Su ema ja vennad seisavad seal ja tahavad sinuga rääkida!“ \p \v 48 Jeesus aga vastas ütlejale: „Kes on mu ema ja kes on mu vennad?“ \v 49 Ja sirutades käed oma jüngrite poole, ütles ta: „Näe, siin on minu ema ja minu vennad! \v 50 Sest kes iganes teeb minu taevase Isa tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.“ \c 13 \s1 Tähendamissõna külvajast \p \v 1 Samal päeval läks Jeesus majast välja ja istus mere äärde. \v 2 Tema juurde kogunes nii suur rahvahulk, et ta pidi astuma paati ja istuma seal, samal ajal kui rahvas seisis kaldal. \v 3 Ja ta rääkis neile palju asju tähendamissõnadega, öeldes: „Põllumees läks välja külvama. \v 4 Kui ta külvas, kukkus osa seemet teeveerele ning linnud tulid ja nokkisid selle. \v 5 Osa kukkus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda, ja tärkas kohe, sest muld ei olnud sügav. \v 6 Ent kui päike tõusis ja kõrvetas, kuivasid taimed ära, sest neil ei olnud juurt. \v 7 Ja osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle. \v 8 Aga osa seemet kukkus heasse mulda ja kandis vilja – mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati. \v 9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!“ \p \v 10 „Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?“ tulid jüngrid Jeesuselt küsima. \p \v 11 Jeesus vastas: „Teile on antud teada taevariigi saladusi, neile aga ei ole. \v 12 Kellel on, sellele antakse rohkem, ja tal on küllaga; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on. \v 13 Sellepärast räägin ma neile tähendamissõnadega: \q1 „Kuigi nad vaatavad, nad ei näe; \q2 kuigi nad kuulevad, nad ei mõista.“ \m \v 14 Nende kohta läheb tõesti täide prohvet Jesaja ettekuulutus: \q1 „Te küll kuulate, aga ei mõista, \q2 te küll vaatate, aga ei näe. \q1 \v 15 Selle rahva süda on kalestunud \q2 ja nende kõrvakuulmine on nüri \q2 ja nad on sulgenud oma silmad. \q1 Muidu nad näeksid oma silmadega \q2 ja kuuleksid oma kõrvadega \q2 ja mõistaksid südamega \q1 ning pöörduksid, ja ma teeksin nad terveks.“ \m \v 16 Aga õnnistatud on teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad. \v 17 Tõesti, ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha seda, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud. \p \v 18 Kuulake, kuidas mõista tähendamissõna külvajast! \v 19 Igaühe juurde, kes sõnumit Kuningriigist kuuleb, kuid ei mõista, tuleb kurat ja röövib külvatu ta südamest. See on seeme, mis teeveerele külvati. \v 20 Seeme, mis kivisele maale külvati, on inimene, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab. \v 21 Aga kuna tal endas ei ole juurt, püsib ta lühikest aega. Kui teda tabab mure või tagakius, langeb ta kiiresti ära. \v 22 Ohakaisse külvatud seeme on inimene, kes sõnumit küll kuuleb, ent ajaliku elu mured ja rikkuse petlik võlu lämmatavad selle ja see jääb viljatuks. \v 23 Heasse mulda külvatud seeme on aga inimene, kes sõnumit kuuleb ja mõistab. Tema on see, kes vilja kannab ja saaki annab: kes sada, kes kuuskümmend, kes kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“ \s1 Tähendamissõna raiheinast \p \v 24 Ta rääkis neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on kui mees, kes külvas oma põllule head seemet. \v 25 Aga kui kõik magasid, tuli ta vaenlane, külvas raiheina nisuseemne sekka ja läks minema. \v 26 Kui oras võrsus ja looma hakkas, ilmus ka raihein nähtavale. \v 27 Peremehe sulased tulid nüüd tema juurde ja küsisid: \p „Isand, eks sa külvanud ju oma põllule head seemet. Kust siis tuli sinna raihein?“ \p \v 28 Tema aga vastas neile: \p „See on vaenlase töö.“ \p „Kas sa tahad, et me läheme ja need välja korjame?“ küsisid sulased. \p \v 29 „Ei,“ vastas peremees, „sest raiheina korjates te kisuksite üles ka nisu. \v 30 Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis ma ütlen lõikajaile: korjake esmalt raihein, siduge kimpu põletamiseks, vili aga koguge mu aita!“ “ \s1 Tähendamissõna sinepiseemnest ja juuretisest \p \v 31 Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: „Taevariik on kui sinepiseeme, mille mees võttis ja külvas oma põllule. \v 32 Kuigi see on väikseim kõigist seemneist, kasvab aiataimedest suurimaks ja sirgub puuks, mille okstele tulevad linnud ja teevad pesa.“ \p \v 33 Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: „Taevariik on kui juuretis, mille naine võttis ja segas umbes kolmekümne kilogrammi jahu sekka, kuni kogu taigen läks hapnema.“ \p \v 34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnades, ja tähendamissõnu kasutamata ei rääkinud ta neile midagi. \v 35 Nõnda läks täide, mis on öeldud prohveti suu läbi: \q1 „Ma hakkan kõnelema tähendamissõnadega, \q2 ütlen välja asju, mis on varjatud maailma loomisest peale.“ \s1 Jeesus seletab tähendamissõna raiheinast \p \v 36 Siis saatis Jeesus rahva minema ja tuli koju. Jüngrid tulid tema juurde ja ütlesid: \p „Seleta meile tähendamissõna raiheinast põllul!“ \p \v 37 Jeesus vastas: „Hea seemne külvaja on Inimese Poeg. \v 38 Põld on maailm, hea seeme tähistab kuningriigi inimesi. Raihein on kurjad inimesed, \v 39 ja vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Lõikusaeg on ajastu lõpp, lõikajad on inglid. \p \v 40 Nõnda nagu raihein korjatakse ja tules põletatakse, nii on ka selle ajastu lõpul. \v 41 Inimese Poeg läkitab oma inglid, kes korjavad tema Kuningriigist kõik, mis põhjustab pattu ja kes teevad kurja \v 42 ja heidavad need põlevasse ahju; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. \v 43 Siis säravad õiged otsekui päike oma Isa Kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulgu! \s1 Tähendamissõna peidetud aardest ja kallist pärlist \p \v 44 Taevariik on kui põllumaasse peidetud aare, mille inimene leidis. Ta peitis selle jälle ning läks ja müüs rõõmuga maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu. \p \v 45 Veel on taevariik kui kaupmees, kes otsis ilusaid pärleid. \v 46 Kui ta oli leidnud ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis endale selle. \s1 Tähendamissõna noodast \p \v 47 Veel on taevariik kui noot, mis heideti järve ja püüdis mitmesuguseid kalu. \v 48 Kui noot sai täis, tõmbasid kalurid selle kaldale, istusid maha ja kogusid head kalad korvidesse, halvad aga viskasid ära. \v 49 Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad õelad õigete keskelt \v 50 ning heidavad nad põlevasse ahju; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. \p \v 51 Kas te saite aru sellest kõigest?“ küsis Jeesus. \p „Jah,“ vastasid nad. \p \v 52 Ja ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kellest on saanud taevariigi jünger, kui majaperemees, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid.“ \s1 Jeesus hüljatakse kodukohas \p \v 53 Kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkust ta sealt. \v 54 Ta läks oma kodulinna ja õpetas sealses sünagoogis, nii et inimesed küsisid hämmastunult: „Kust on saanud see mees säärase tarkuse ja imelise väe? \v 55 Eks ta ole see puusepa poeg? Eks ta ema nimi ole Maarja ning ta vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas? \v 56 Ja eks ta õed ela kõik siin meie juures? Kust ta siis kõik selle on saanud?“ \v 57 Ja nad said tema peale vihaseks. \p Jeesus aga ütles neile: „Kuskil ei peeta prohvetist nii vähe lugu kui tema kodukohas ja ta oma majas!“ \p \v 58 Ja ta ei teinud seal kuigi palju imetegusid nende uskmatuse tõttu. \c 14 \s1 Ristija Johannese surm \p \v 1 Sel ajal jõudsid nelivürst Heroodese\f + \fr 14:1 \fr*\ft Heroodes Suure poeg Heroodes Antipas.\ft*\f* kõrvu kuuldused Jeesusest. \v 2 „See on Ristija Johannes,“ ütles ta oma kaaskondlastele. „Tema on üles äratatud surnuist, seepärast ongi tal vägi neid imesid teha.“ \p \v 3 Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja vangi pannud oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast, \v 4 sest Johannes oli talle öelnud: „Sul pole õigust teda omada!“ \v 5 Heroodes oleks tahtnud Johannest tappa, kuid kartis rahvast, kes pidas Johannest prohvetiks. \p \v 6 Aga kui peeti Heroodese sünnipäeva, tantsis Heroodiase tütar nende ees ja see meeldis Heroodesele. \v 7 Ta tõotas tüdrukule anda, mida ta iganes palub. \v 8 Tüdruk aga ütles oma ema õhutusel:\f + \fr 14:8 \fr*\ft Heroodiase tütre (pärimuse järgi oli ta nimi Saloome) vanus võis olla 12 kuni 20 aastat.\ft*\f* „Anna mulle siinsamas kandikul Ristija Johannese pea!“ \v 9 Kuningas kurvastas, kuid piduliste kuuldes antud vande pärast käskis ta soovi täita \v 10 ja laskis Johannesel vanglas pea maha raiuda. \v 11 Pea toodi kandikul ja anti tüdrukule, kes viis selle oma emale. \v 12 Siis tulid Johannese jüngrid, võtsid ta surnukeha ja matsid maha ning läksid ja teatasid sellest Jeesusele. \s1 Viie tuhande mehe söötmine \p \v 13 Kui Jeesus sai sellest kuulda, lahkus ta paadiga kõrvalisse paika, et olla omaette. Sellest kuuldes järgnes rahvas talle jalgsi linnadest. \v 14 Kui Jeesus astus paadist kaldale ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist kahju; ja ta tegi terveks nende haiged. \p \v 15 Õhtu hakul tulid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on üksildane ja aeg juba hiline. Saada rahvas minema, et nad läheksid küladesse endale süüa ostma!“ \p \v 16 „Neil pole tarvis ära minna,“ vastas Jeesus. „Andke teie neile süüa!“ \p \v 17 „Meil pole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala,“ kostsid jüngrid. \p \v 18 „Tooge need siia minu kätte!“ ütles Jeesus. \v 19 Ta käskis rahval istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning ulatas jüngritele, need aga omakorda rahvale. \v 20 Kõik sõid ja said söönuks ning ülejäänud palukesi korjati kaksteist korvitäit. \v 21 Sööjaid oli seal ligi viis tuhat meest, arvestamata naisi ja lapsi. \s1 Jeesus kõnnib vee peal \p \v 22 Ja Jeesus saatis kohe jüngrid paati, et nad enne teda teisele kaldale läheksid, sellal kui tema rahval minna laseb. \v 23 Saatnud rahva ära, läks ta üles mäele üksipäini palvetama. Hilisõhtul oli ta seal üksinda. \v 24 Paat aga oli juba kaldast kaugel lainete pillutada vastutuule pärast. \p \v 25 Neljanda öövalvekorra ajal\f + \fr 14:25 \fr*\ft See on kella kolme ja kuue vahel hommikul.\ft*\f* tuli Jeesus nende suunas järve peal kõndides. \v 26 Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on vaim!“ ja kisendasid hirmust. \p \v 27 Jeesus aga kõnetas neid: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!“ \p \v 28 Peetrus vastas talle: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mul vee peal sinu juurde tulla!“ \p \v 29 „Tule!“ ütles Jeesus. \p Peetrus astus paadist välja, kõndis vee peal ja tuli Jeesuse poole. \v 30 Kuid tuule tugevust nähes lõi ta kartma ning hüüdis vajuma hakates: „Issand, päästa mind!“ \p \v 31 Jeesus sirutas kohe käe, võttis temast kinni ja ütles talle: „Miks sa kahtlesid, sa nõdrausuline?“ \p \v 32 Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. \v 33 Paadisolijad aga ülistasid Jeesust, öeldes: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!“ \p \v 34 Kui nad olid ületanud järve, tulid nad maale Genneesaretis. \v 35 Ja kui selle paiga mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged. \v 36 Need anusid teda, et nad saaksid puudutada kasvõi tema kuuepalistust. Ja kes iganes teda puudutasid, said terveks. \c 15 \s1 Puhas ja ebapuhas \p \v 1 Siis tulid mõned variserid ja kirjatundjad Jeruusalemmast Jeesuse juurde ning küsisid: \v 2 „Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese enne sööki käsi.“ \p \v 3 Jeesus vastas neile: „Miks te ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast? \v 4 Jumal on ju öelnud: „Austa oma isa ja ema!“ ning „Kes oma isa või ema neab, peab surema.“ \v 5 Kuid teie ütlete, et kui keegi ütleb oma isale või emale: „Selle toetuse, mis sa pidid minu käest saama, ma annan ohvrianniks Jumalale,“ \v 6 siis ta ei pea oma isa austama. Te olete teinud Jumala sõna tühjaks oma pärimusega! \v 7 Te silmakirjatsejad, eks ole prohvet Jesaja õigesti kuulutanud teie kohta: \q1 \v 8 „See rahvas austab mind oma huultega, \q2 nende süda on aga minust kaugel. \q1 \v 9 Ilmaaegu nad teenivad mind, \q2 õpetades õpetusi, mis on vaid inimeste reeglid.“ “ \p \v 10 Ja Jeesus kutsus rahva enda juurde ning ütles: „Kuulge ja mõistke! \v 11 Inimest ei rüveta mitte see, mis suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb – see rüvetab inimest.“ \p \v 12 Siis jüngrid tulid tema juurde ja ütlesid: \p „Kas sa tead, et variserid vihastasid, kui nad seda kuulsid?“ \p \v 13 Jeesus aga vastas neile: „Iga taim, mida minu taevane Isa pole istutanud, juuritakse välja. \v 14 Laske neil olla! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.“ \p \v 15 „Seleta meile seda tähendamissõna!“ palus Peetrus. \p \v 16 „Kas ka teie veel ei mõista?“ küsis Jeesus. \v 17 „Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse läheb, liigub edasi kõhtu ja heidetakse taas välja? \v 18 Aga mis suust väljub, tuleb südamest ja see rüvetab inimest. \v 19 Sest südamest lähtub kurje mõtteid – mõrva, abielurikkumist, hoorust, vargust, valetunnistusi ja laimu. \v 20 Need rüvetavad inimest, aga pesemata kätega söömine ei rüveta.“ \s1 Kaanani naise usk \p \v 21 Ja Jeesus lahkus sealt ning läks Tüürose ja Siidoni aladele. \v 22 Üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: „Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Mu tütar vaevleb rängalt kurja vaimu käes!“ \p \v 23 Kuid Jeesus ei vastanud sõnagi. Siis jüngrid astusid tema juurde ja palusid teda: „Saada ta minema, sest ta karjub meie kannul!“ \p \v 24 Jeesus vastas: „Mind on läkitatud üksnes Iisraeli rahva kadunud lammaste juurde.“ \v 25 Ent naine tuli ja põlvitas Jeesuse ette, öeldes: „Issand, aita mind!“ \p \v 26 „Ei sobi võtta laste leiba ja visata koertele,“ kostis Jeesus. \p \v 27 „Jah, Issand,“ ütles naine, „ometi söövad koerad raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.“ \p \v 28 „Naine, sinu usk on suur!“ vastas Jeesus, „Sündigu sulle, nagu sa soovid!“ Ja tema tütar sai terveks samal tunnil. \s1 Jeesus toidab neli tuhat meest \p \v 29 Jeesus lahkus sealt ja jõudis Galilea mere äärde. Ta läks üles mäele ja istus maha. \v 30 Tema juurde tuli palju rahvast, tuues kaasa halvatuid, pimedaid, vigaseid, tummi ja palju teisi. Nad panid haiged Jeesuse jalge ette ja ta tegi nad terveks, \v 31 nõnda et inimesed imestasid, nähes tummi rääkimas, vigaseid tervena, halvatuid kõndimas ja pimedaid nägemas. Ning nad ülistasid Iisraeli Jumalat. \p \v 32 Jeesus aga kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: „Mul on rahvast kahju. Nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa. Ma ei taha neid näljastena ära saata, muidu võivad nad teel nõrkeda.“ \p \v 33 „Kust me saaksime siin inimtühjas kohas leiba nii suure rahvahulga toitmiseks?“ küsisid jüngrid. \p \v 34 „Mitu leiba teil on?“ küsis Jeesus neilt. \p „Seitse. Ja mõned kalakesed ka,“ vastasid nad. \p \v 35 Siis käskis Jeesus rahval maha istuda, \v 36 võttis seitse leiba ja kalad, tänas, murdis need ja ulatas jüngritele, jüngrid andsid aga rahvale. \v 37 Kõik sõid ja said söönuks ning ülejäänud palukesi koguti kokku seitse korvitäit. \v 38 Sööjaid oli seal neli tuhat meest, arvestamata naisi ja lapsi. \v 39 Ja kui Jeesus oli rahva minema saatnud, astus ta paati ja suundus Magdala alale. \c 16 \s1 Jeesuselt nõutakse taas tunnustähte \p \v 1 Variserid ja saduserid tulid Jeesuse juurde kiuslike küsimustega ning nõudsid, et ta näitaks neile tunnustähte taevast. \p \v 2 Ta vastas neile: „Õhtul te ütlete: „Ilus ilm tuleb, sest taevas on punane.“ \v 3 Ja varahommikul: „Kisub tormile, sest taevas on punane ja pilves.“ Taeva ilmeid te oskate küll eristada, aga ajamärke näha ei suuda! \v 4 See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.“ Ja Jeesus jättis nad sinna ja lahkus. \s1 Hoiatus variseride ja saduseride õpetuse eest \p \v 5 Kui nad läksid üle järve, unustasid jüngrid leiba kaasa võtta. \v 6 „Vaadake ette!“ ütles Jeesus neile. „Hoiduge variseride ja saduseride juuretisest!“ \p \v 7 Nad arutasid seda omavahel ja ütlesid: „Ta räägib sellest, et me ei võtnud leiba kaasa!“ \p \v 8 Jeesus ütles seda märgates: „Te nõdrausulised, miks te tülitsete omavahel, et te leiba kaasa ei võtnud? \v 9 Kas te ikka veel ei mõista? Kas te ei mäleta neid viit leiba viiele tuhandele ja mitu korvitäit te kogusite, \v 10 ega neid seitset leiba neljale tuhandele ja mitu korvitäit te siis kogusite? \v 11 Kuidas te siis ei mõista, et ma ei rääkinud teile leivast? Kuid hoiduge variseride ja saduseride juuretisest.“ \v 12 Siis said jüngrid aru, et ta oli käskinud neil hoiduda mitte leiva juuretisest, vaid variseride ja saduseride õpetusest. \s1 Peetrus tunnistab Jeesuse Messiaks \p \v 13 Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis Jeesus oma jüngritelt: \p „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?“ \p \v 14 Jüngrid vastasid: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, mõned Eelija, mõned Jeremija või ühe prohveteist.“ \p \v 15 „Aga teie? Kelle teie ütlete mind olevat?“ küsis Jeesus. \p \v 16 „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg!“ vastas Siimon Peetrus. \p \v 17 Jeesus vastas: „Sa oled õnnistatud, Siimon, Joona Poeg! Sest seda ei ole avaldanud sulle inimene, vaid minu Isa, kes on taevas. \v 18 Ja mina ütlen sulle, sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ning põrgu väravad ei pea teda. \v 19 Ma annan sulle taevariigi võtmed; ja mis iganes sa seod maa peal, seotakse ka taevas, ja mida iganes sa lahti päästad maa peal, päästetakse lahti ka taevas.“ \v 20 Siis Jeesus keelas jüngreid, et nad kellelegi ei ütleks, et tema on Messias. \s1 Jeesus räägib oma surmast \p \v 21 Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama rahvavanemate, ülempreestrite ja kirjatundjate käes; et ta tapetakse ning kolmandal päeval äratatakse üles. \p \v 22 Kuid Peetrus viis ta kõrvale ja hakkas teda noomima: „Ei iialgi, Issand! Ärgu seda sulle mitte kunagi sündigu!“ \p \v 23 Jeesus aga pöördus tema poole ja ütles: „Tagane minust, saatan! Sa oled mulle takistuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.“ \p \v 24 „Kui keegi tahab käia minu järel,“ ütles Jeesus oma jüngritele, „siis salaku ta end maha, võtku oma rist ja järgnegu mulle! \v 25 Sest kes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. \v 26 Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda oma hinge eest? \v 27 Sest Inimese Poeg tuleb Isa auhiilguses oma inglite saatel ja siis ta tasub igaühele tema tegude järgi. \p \v 28 Tõesti, ma ütlen teile, siin seisavad mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Inimese Poega oma Kuningriigis tulemas.“ \c 17 \s1 Jeesuse muutmine \p \v 1 Kuue päeva pärast võttis Jeesus endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad üles kõrgele mäele. \v 2 Seal Jeesus muudeti nende nähes. Ta pale säras otsekui päike ja ta riided said valgeks otsekui valgus. \v 3 Siis Mooses ja Eelija ilmusid neile ja rääkisid Jeesusega. \p \v 4 Peetrus ütles Jeesusele: „Issand, siin on meil hea olla! Kui sa soovid, siis ma teen siia kolm telki: sulle ühe, Moosesele ühe ja Eelijale ühe.“ \p \v 5 Kui ta alles rääkis, siis helendav pilv kattis neid ja pilvest kostis hääl: \p „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel. Teda kuulake!“ \p \v 6 Seda kuuldes langesid jüngrid hirmunult silmini maha; \v 7 aga Jeesus astus nende juurde, puudutas neid ja ütles: „Tõuske üles, ärge kartke!“ \v 8 Kui nad siis pilgu tõstsid, ei näinud nad kedagi muud kui ainult Jeesust. \p \v 9 Mäelt alla laskudes keelas Jeesus neid: „Ärge rääkige sellest nägemusest kellelegi, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist!“ \p \v 10 „Miks siis kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?“ küsisid jüngrid temalt. \p \v 11 „Eelija tuleb tõepoolest ja seab kõik korda,“ vastas Jeesus. \v 12 „Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad ei ole teda ära tundnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Niisamuti peab ka Inimese Poeg kannatama nende käes.“ \v 13 Siis jüngrid said aru, et ta rääkis neile Ristija Johannesest. \s1 Kurjast vaimust vaevatud poisi tervendamine \p \v 14 Kui nad rahva juurde jõudsid, lähenes Jeesusele üks mees, põlvitas ta ette \v 15 ja ütles: „Issand, halasta mu poja peale! Ta on langetõbine ja vaevleb hirmsasti. Ta kukub sageli tulle ja sageli vette! \v 16 Ma tõin ta sinu jüngrite juurde, aga nemad ei suutnud teda tervendada.“ \p \v 17 „Oh uskmatu ja rikutud sugupõlv,“ vastas Jeesus, „kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua ma pean teiega kannatama? Tooge ta minu juurde!“ \v 18 Ja Jeesus sõitles kurja vaimu, nii et see läks poisist välja ja samal tunnil sai poiss terveks. \p \v 19 Kui nad siis olid omaette, astusid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Miks meie ei suutnud seda kurja vaimu välja ajada?“ \p \v 20 „Sest teil on nii vähe usku!“ vastas Jeesus. „Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku kasvõi sinepiseemne jagu, siis võiksite öelda sellele mäele: „Mine siit sinna!“, ja ta läheb. Miski ei oleks teile siis võimatu. \v 21 See sugu ei lähe muidu välja kui aga palve ja paastumisega.“ \s1 Jeesus räägib teist korda oma surmast \p \v 22 Kui nad Galileas kokku said, ütles Jeesus neile: „Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte \v 23 ja nad tapavad tema ning kolmandal päeval äratatakse ta üles.“ Ja jüngrid kurvastasid väga. \s1 Jeesus maksab templimaksu \p \v 24 Aga kui Jeesus ja jüngrid Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juurde templimaksu kogujad ja küsisid: „Kas teie Õpetaja templimaksu ei maksa?“ \p \v 25 „Maksab küll,“ vastas ta. \p Kui Peetrus majja tuli, alustas Jeesus juttu: „Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad maailma kuningad tolli ja maksu? Kas oma lastelt või võõrastelt?“ \p \v 26 „Võõrastelt,“ vastas Peetrus. \p „Järelikult on lapsed sellest vabad,“ ütles Jeesus. \v 27 „Aga et me neid ei pahandaks, mine järvele, viska õng vette ja tõmba välja esimene kala, mis otsa tuleb. Ja kui sa tema suu avad, leiad hõberaha.\f + \fr 17:27 \fr*\ft Kreeka k \+tl stateer\+tl*. Stateer võrdus nelja drahmiga. Templimaks oli kaks drahmi.\ft*\f* Anna see maksuks minu ja teie eest!“ \c 18 \s1 Kes on suurim taevariigis? \p \v 1 Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kes on siis suurim taevariigis?“ \p \v 2 Jeesus kutsus enda juurde ühe lapse, pani nende keskele seisma \v 3 ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa selliseks nagu lapsed, ei pääse te taevariiki! \v 4 Kes nüüd iseennast alandab nagu see laps, see ongi suurim taevariigis. \v 5 Ja kes iganes ühe niisuguse lapse võtab vastu minu nimel, see võtab vastu minu. \s1 Patule ahvatlemisest \p \v 6 Kes iganes ahvatleb patule ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi talle kaela seotaks ja ta uputataks mere sügavusse. \v 7 Häda maailmale ahvatluste pärast! On küll paratamatu, et ahvatlused tulevad, kuid häda sellele, kelle kaudu need tulevad. \v 8 Aga kui su käsi või jalg sunnib sind pattu tegema, raiu see ära ja viska minema! Sul on parem minna käteta või jalutuna ellu kui kahe käe ja kahe jalaga olla visatud igavesse tulle. \v 9 Ja kui su silm ahvatleb sind patule, kisu see välja ja viska minema! Sul on parem ühe silmaga minna ellu kui kahe silmaga olla visatud põrgutulle. \s1 Tähendamissõna eksinud lambast \p \v 10 Vaadake, et te ühtki neist pisikestest ei põlgaks! Sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati minu taevase Isa palet. \v 11 Sest Inimese Poeg on tulnud päästma kadunut. \p \v 12 Mis teie arvate: kui kellelgi on sada lammast ja üks neist ära eksib, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedesse ja lähe otsima eksinut? \v 13 Ja kui ta selle üles leiab, siis tõesti, ma ütlen teile, ta rõõmustab tema üle rohkem kui nende üheksakümne üheksa üle, kes ei olnud eksinud. \v 14 Samuti ei taha teie taevane Isa, et ükski neist pisikestest hukkuks. \s1 Patustava venna kohtlemisest \p \v 15 Kui su vend teeb pattu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis oled oma venna tagasi võitnud. \v 16 Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks inimest, sest iga asi tuleb kinnitada kahe või kolme tunnistaja ütlusega. \v 17 Aga kui ta ka neid ei kuula, siis räägi kogudusele. Ja kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sinu jaoks nagu pagan või maksukoguja! \p \v 18 Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on päästetud lahti ka taevas. \p \v 19 Tõesti, taas ma ütlen teile, kui maa peal on kaks teie seast ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis minu Isa, kes on taevas, annab selle neile. \v 20 Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.“ \s1 Tähendamissõna armutust sulasest \p \v 21 Siis Peetrus astus tema juurde ja ütles: „Issand, mitu korda ma peaksin oma vennale andestama, kui ta mu vastu patustab? Kas kuni seitse korda?“ \p \v 22 Jeesus vastas: „Ma ütlen sulle, mitte seitse, vaid seitsekümmend korda seitse. \p \v 23 Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes otsustas oma sulastega arved korda seada. \v 24 Kui ta sellega algust tegi, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.\f + \fr 18:24 \fr*\ft Üks talent oli võrdne tavainimese kahekümne aasta teenistuse eest saadud palgaga. Nt kuningas Heroodese aastatulu olevat olnud vaid 900 talenti.\ft*\f* \v 25 Et tal seda maksta ei olnud, käskis isand müüa maha tema, ta naise, lapsed ja kogu ta vara, ning tasuda sellega.\f + \fr 18:25 \fr*\ft Keskmise orja hind oli tollal 500–2000 päevapalka, seega ei saa kuningas oma raha kaugeltki tagasi.\ft*\f* \p \v 26 Sulane aga langes põlvili ta ette ja anus: „Kannata veel minuga ja ma maksan sulle kõik tagasi!“ \v 27 Isandal hakkas temast hale, ta laskis ta vabaks ja kustutas ta võla. \p \v 28 Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit\f + \fr 18:28 \fr*\ft Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk.\ft*\f*. Ta haaras temast kinni, hakkas teda kägistama ja ütles: „Maksa ära, mis sa mulle võlgned!“ \p \v 29 Siis see sulane langes tema jalge ette maha ja anus: „Kannata veel minuga ja ma maksan sulle tagasi!“ \p \v 30 Tema aga ei olnud nõus, vaid laskis ta heita vanglasse, kuni ta oma võla tasub. \v 31 Kui teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ning rääkisid isandale kõik ära. \p \v 32 Siis kutsus isand mehe enese juurde ja ütles talle: „Sina nurjatu! Mina kustutasin kogu sinu võla, sest sa anusid mind. \v 33 Eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?“ \v 34 Ja ta isand vihastas ning andis ta vangivalvurite kätte piinata, kuni ta tasub kogu oma võla. \p \v 35 Nõnda teeb ka minu taevane Isa teiega, kui teie kogu südamest ei anna andeks oma vennale.“ \c 19 \s1 Abielulahutusest \p \v 1 Kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, lahkus ta Galileast ja tuli Juudamaa alale teisele poole Jordanit. \v 2 Talle järgnes suur rahvahulk, ja ta tegi neid seal terveks. \p \v 3 Jeesuse juurde tuli varisere, kes küsisid temalt kiusliku mõttega: „Kas mehel on luba lahutada oma naisest ükskõik mis põhjusel?“ \p \v 4 „Kas te ei ole lugenud,“ vastas Jeesus, „et alguses „tegi Looja nad meheks ja naiseks?“ \v 5 ning ütles: „Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks.“ \v 6 Siis nad ei ole enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!“ \p \v 7 „Miks siis Mooses on käskinud mehel lahutustunnistus anda, et naine minema saata?“ küsisid nad. \p \v 8 „Teie kõva südame pärast lubas Mooses teil naise endast lahutada,“ ütles Jeesus, „aga alguses ei olnud see nõnda. \v 9 Mina ütlen teile, et igaüks, kes lahutab oma naisest muul põhjusel kui abielurikkumine ja võtab teise, rikub abielu ja kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.“ \p \v 10 „Kui abielus on selline olukord mehe ja naise vahel, siis on parem mitte abielluda,“ arvasid jüngrid. \p \v 11 „Mitte igaüks ei suuda leppida sellega, mida ma nüüd ütlen,“ vastas Jeesus, „vaid üksnes need, kellele see on antud: \v 12 on kohitsetuid, kes on sellised emaüsast saadik, ja on neid, kes on inimeste poolt kohitsetud, ja on neid, kes elavad justkui kohitsetud taevariigi pärast. Kes suudab sellega leppida, see leppigu!“ \s1 Jeesus õnnistab lapsi \p \v 13 Siis toodi Jeesuse juurde lapsi, et ta paneks oma käed nende peale ja palvetaks; jüngrid aga tõrelesid toojatega. \p \v 14 Aga Jeesus ütles: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid! Sest selliste päralt on taevariik.“ \v 15 Ja kui ta oli neile käed peale pannud, läks ta sealt ära. \s1 Rikas mees ja Jumala riik \p \v 16 Kord tuli tema juurde mees ja küsis: „Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saada igavest elu?“ \p \v 17 Jeesus ütles talle: „Miks sa minult pärid hea kohta? On vaid üks, kes on hea. Kui tahad ellu pääseda, siis pea kinni käskudest.“ \p \v 18 „Millistest?“ küsis noormees. \p Jeesus vastas: „Ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, \v 19 austa oma isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast!“ \p \v 20 „Seda kõike ma olen pidanud,“ vastas noormees. „Mis mul veel puudub?“ \p \v 21 „Kui sa tahad olla täiuslik,“ ütles Jeesus, „siis müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!“ \p \v 22 Aga kui noormees neid sõnu kuulis, lahkus ta kurvana, sest tal oli palju vara. \p \v 23 Jeesus aga ütles oma jüngritele: „Tõesti, ma ütlen teile, rikkal on raske pääseda taevariiki. \v 24 Taas ma ütlen teile, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.“ \p \v 25 Seda kuuldes jüngrid kohkusid väga. „Kes siis üldse võib saada päästetud?“ küsisid nad. \p \v 26 Jeesus vaatas neile otsa ja ütles: „Inimestel ongi see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!“ \p \v 27 Siis vastas Peetrus: „Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle. Mis me sellest nüüd saame?“ \p \v 28 Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, et teie, kes te olete mind järginud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma auhiilguse troonile, istute ka ise kaheteistkümnele troonile ja mõistate kohut kaheteistkümne Iisraeli suguharu üle! \v 29 Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu pärast, saab nad tagasi sajakordselt ning pärib igavese elu. \v 30 Ent paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.“ \c 20 \s1 Tähendamissõna töölistest viinamäel \p \v 1 „Taevariik on kui peremees, kes läks hommikul vara värbama töölisi oma viinamäele. \v 2 Kui ta oli nendega päevapalgaks kokku leppinud ühe teenari\f + \fr 20:2 \fr*\ft Üks teenar oligi töölise keskmine päevapalk.\ft*\f*, läkitas ta nad viinamäele. \p \v 3 Kolmanda tunni\f + \fr 20:3 \fr*\ft See on kell üheksa hommikul. Tunde loeti päikesetõusust, mis oli kella kuue ajal. Nii on kuues tund keskpäev, üheksas tund kell kolm pärast lõunat ja üheteistkümnes tund kell viis õhtul.\ft*\f* paiku läks ta välja ja nägi turuplatsil teisi jõude seismas. \p \v 4 „Minge teiegi viinamäele!“ ütles ta neile. „Ma annan teile õiglase tasu!“ \v 5 Ja nad läksid. \p Kuuendal ja üheksandal tunnil toimis peremees samamoodi. \v 6 Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta veel töölisi seismas ja ütles neilegi: „Miks teie siin kogu päeva ilma tööta seisate?“ \p \v 7 „Meid ei ole keegi palganud,“ vastasid nad. \p „Minge ka teie tööle mu viinamäele!“ käskis peremees. \p \v 8 Kui õhtu kätte jõudis, ütles viinamäe isand töödejuhatajale: „Kutsu töölised ja maksa neile välja palk, alustades viimastest ja lõpetades esimestega!“ \p \v 9 Need, kes olid üheteistkümnendal tunnil palgatud, tulid ning said igaüks ühe teenari. \v 10 Aga kui tuli esimeste kord, arvasid nemad, et nad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. \v 11 Ja nad nurisesid peremehe üle: \v 12 „Need viimased tegid ainult ühe tunni tööd, ent sina oled nad teinud võrdseks meiega, kes me talusime päeva raskust ja palavust!“ \p \v 13 Peremees aga vastas ühele neist: „Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühe teenari peale? \v 14 Võta oma palk ja mine! Ja kui ma tahan maksta sellele viimasele sama palju kui sulle, \v 15 kas ma ei tohi toimida oma varaga, nagu soovin? Või oled sa kade, et mina olen helde?“ \p \v 16 Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.“ \s1 Jeesus räägib kolmandat korda oma surmast \p \v 17 Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, viis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: \v 18 „Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma \v 19 ja annavad tema uskmatute kätte mõnitada, piitsutada ja risti lüüa. Aga kolmandal päeval ta äratatakse üles.“ \s1 Ema soov \p \v 20 Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde ning kummardas ta ette, et temalt midagi paluda. \p \v 21 „Mida sa soovid?“ küsis Jeesus. \p „Luba, et need mu kaks poega istuvad sinu Kuningriigis üks su paremal ja teine vasakul käel!“ ütles ta. \p \v 22 „Teie ei tea, mida te palute,“ vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, mida minul tuleb juua?“ \p „Suudame küll!“ vastasid nad. \p \v 23 „Tõepoolest te joote minu karikast,“ ütles Jeesus, „kuid kohta mu paremal ja vasakul käel ei saa ma teile anda. See kuulub neile, kellele mu Isa on selle valmistanud.“ \p \v 24 Kui ülejäänud kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks nende kahe venna peale. \v 25 Ent Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: „Te teate, et uskmatute valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu. \v 26 Kuid nõnda ärgu olgu see teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, \v 27 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane – \v 28 nii nagu Inimese Poeg ei tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!“ \s1 Jeesus annab nägemise kahele pimedale \p \v 29 Kui Jeesus ja jüngrid olid Jeerikost lahkumas, järgnes neile suur rahvahulk. \v 30 Kaks pimedat istusid tee ääres ja kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!“ \p \v 31 Rahvas hurjutas neid, et nad vait jääksid, aga nemad kisendasid seda kõvemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!“ \p \v 32 Jeesus jäi seisma, kutsus nad lähemale ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“ \p \v 33 „Issand, et meie silmad avaneksid!“ ütlesid pimedad. \p \v 34 Jeesusel hakkas neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid ning järgnesid talle. \c 21 \s1 Jeesus siseneb Jeruusalemma \p \v 1 Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage juurde Õlimäel, läkitas Jeesus kaks jüngrit \v 2 ja ütles: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate seal kinniseotud eesli koos säluga. Siduge nad lahti ja tooge mulle! \v 3 Kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake, et Issand vajab neid ja ta läkitab nad peatselt tagasi.“ \p \v 4 Aga see on sündinud, et läheks täide, mida on öeldud prohveti suu läbi: \q1 \v 5 „Teatage Siioni tütrele: \q2 „Vaata, su kuningas tuleb sinu juurde, \q1 alandlikult eesli seljas, \q2 veolooma poja, sälu seljas.“ “ \p \v 6 Jüngrid läksid ja tegid, nagu Jeesus oli juhatanud. \v 7 Nad tõid eesli ja sälu, katsid nad oma kuubedega ning Jeesus istus sinna. \v 8 Väga suur rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised lõikasid oksi puudelt ja laotasid tee peale. \v 9 Aga rahvahulgad, kes kõndisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: \q1 „Hoosanna\f + \fr 21:9 \fr*\ft Heebrea väljend \+tl hošianna\+tl* \ft*\ft tähendas algselt „Päästa!“ või „Aita!“, hiljem kasutati seda ülistavas tähenduses.\ft*\f* Taaveti Pojale!“ \b \q1 „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!“ \b \q1 „Hoosanna kõrgeimas taevas!“ \p \v 10 Kui Jeesus Jeruusalemma jõudis, läks kogu linn elevile. „Kes see on?“ küsisid nad. \p \v 11 „Tema on prohvet Jeesus Naatsaretist Galileas!“ vastas rahvahulk. \s1 Jeesus templis \p \v 12 Jeesus aga läks templisse, ajas välja kõik, kes ostsid ja müüsid seal ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid. \v 13 Ta ütles neile: „Kirjutatud on: „Minu koda hüütagu palvekojaks,“ aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!“ \p \v 14 Templis tuli Jeesuse juurde pimedaid ja jalutuid ja ta tegi nad terveks. \v 15 Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid Jeesuse imetegusid ning lapsi, kes templis hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale!“, siis nad said vihaseks \v 16 ja küsisid temalt: „Kas sa kuuled, mida need lapsed ütlevad?“ \p „Jah,“ vastas Jeesus. „Kas te pole kunagi lugenud: \q1 „väikelaste ja imikute suust \q2 sina, Issand, lased kõlada kiitust“?“ \p \v 17 Ja jättes nad sinnapaika, läks ta linnast välja Betaaniasse ja ööbis seal. \s1 Jeesus neab viigipuu \p \v 18 Varahommikul linna tagasi pöördudes tundis Jeesus nälga, \v 19 ja nähes viigipuud tee ääres, läks ta selle juurde. Ent leidmata sealt midagi peale lehtede, ütles ta viigipuule: „Ära iialgi enam kanna vilja!“ Ja viigipuu kuivas otsekohe ära. \p \v 20 Kui jüngrid seda nägid, küsisid nad imestades: „Kuidas see viigipuu nii kiiresti ära kuivas?“ \p \v 21 Aga Jeesus vastas: „Tõesti, ma ütlen teile, kui teil on usku ja te ei kahtle, siis te ei tee üksnes nii nagu mina viigipuuga, vaid ütlete sellele mäele: „Tõuse paigast ja lange merre!“, ja see sünnib. \v 22 Kui te usute, siis te saate kõike, mida te palves küsite!“ \s1 Jeesuselt päritakse aru meelevalla kohta \p \v 23 Jeesus tuli templisse, ja kui ta hakkas õpetama, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja küsisid: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?“ \p \v 24 Aga Jeesus vastas neile: „Ka mina küsin teilt midagi. Kui te mulle vastate, ütlen minagi teile, millise meelevallaga ma seda teen. \v 25 Kust pärines Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?“ \p „Kui me ütleme, et taevast,“ arutasid nad omavahel, „küsib ta meilt: „Miks te siis ei uskunud teda?“ \v 26 Kui me aga ütleme, et inimestest, siis tuleb meil karta rahvast, sest kõik peavad Johannest prohvetiks.“ \p \v 27 Ja nad vastasid Jeesusele: „Me ei tea!“ \p Tema vastas omakorda: „Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda teen. \s1 Tähendamissõna kahest pojast \p \v 28 Aga mis te sellest arvate? Ühel mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles: „Poeg, mine täna tööle viinamäele!“ \p \v 29 „Ma ei lähe,“ vastas ta, aga hiljem muutis ta meelt ja läks. \p \v 30 Isa läks teise poja juurde ja ütles talle sedasama. \p „Ma lähen, isand,“ vastas poeg, kuid ta ei läinud. \p \v 31 Kumb neist kahest täitis isa tahet?“ \p „Esimene,“ vastasid nad. \p „Tõesti, ma ütlen teile,“ ütles Jeesus, „maksukogujad ja hoorad pääsevad enne teid Jumala riiki!\f + \fr 21:31 \fr*\ft Konteksti põhjal tuleks seda mõista: \ft*\fq „Maksukogujad ja hoorad pääsevad \fq*\ft Jumala riiki, aga teie mitte!“\ft*\f* \v 32 Sest Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, aga teie ei uskunud teda, kuid maksukogujad ja hoorad uskusid. Ja ehk te küll seda nägite, ei parandanud te meelt ega uskunud teda. \s1 Tähendamissõna viinamäe rentnikest \p \v 33 Kuulake veel ühte tähendamissõna. Oli kord mees, kes istutas viinamäe. Ta piiras selle aiaga, õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis viinamäe rentnike kätte ja reisis ära. \v 34 Kui saagiaeg kätte jõudis, saatis ta sulaseid rentnike juurde oma saagiosa vastu võtma. \p \v 35 Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni – ühte nad peksid, teise tapsid, kolmanda viskasid kividega surnuks. \v 36 Nüüd saatis peremees teised sulased, rohkem kui eelmisel korral, aga rentnikud tegid nendega samamoodi. \v 37 Viimaks ta läkitas nende juurde oma poja. „Minu poega nad austavad!“ mõtles ta. \p \v 38 Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: „Tema ongi pärija. Lähme, tapame ta ära, siis saame ta pärandi endale!“ \v 39 Nad võtsid ta kinni, viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära. \p \v 40 Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?“ \p \v 41 „Ta hukkab need kurjad kurjal kombel,“ ütlesid nad, „ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes tasuvad ta saagiosa õigel ajal.“ \p \v 42 „Kas te ei ole kunagi lugenud Pühakirjast,“ ütles Jeesus neile, \q1 „ „Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks, \q2 on saanud nurgakiviks. \q1 See tuli Issandalt \q2 ja on imeline meie silmis.“ \p \v 43 Seepärast ma ütlen teile, Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse rahvale, kes selle vilja kannab. \v 44 Kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, ja kelle peale see kivi langeb, selle see purustab.“ \p \v 45 Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, mõistsid nad, et ta räägib seda nende kohta. \v 46 Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulka, sest need pidasid Jeesust prohvetiks. \c 22 \s1 Tähendamissõna kuningapoja pulmadest \p \v 1 Jeesus rääkis neile veel tähendamissõnades ja ütles: \v 2 „Taevariik on kui kuningas, kes korraldas oma pojale pulmapeo. \v 3 Ta läkitas oma sulased juba kutsutuid pulmapeole paluma, aga nemad keeldusid. \p \v 4 Taas ta läkitas teisi sulaseid ja käskis kutsutuile öelda: „Ma olen pidusöögi valmistanud. Mu härjad ja nuumvasikad on tapetud ja kõik on valmis. Tulge pulma!“ \p \v 5 Nemad aga ei teinud sellest väljagi ja läksid, kes põllule, kes äriasju ajama. \v 6 Mõned aga võtsid sulased kinni, mõnitasid neid jõhkralt ja tapsid nad ära. \v 7 Kuningas sai väga vihaseks. Ta saatis oma sõjaväe, hukkas need mõrtsukad ja põletas maha nende linna. \p \v 8 Siis ta ütles oma sulastele: „Pulmapidu on ette valmistatud, aga kutsutud ei olnud väärt tulema. \v 9 Seepärast minge tänavanurkadele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!“ \v 10 Ja sulased läksid välja teedele ja tõid kokku kõik, keda leidsid, nii häid kui halbu, ning pulmasaal sai täis külalisi. \p \v 11 Aga kui kuningas astus sisse külalisi vaatama, märkas ta meest, kellel ei olnud pulmariideid seljas. \v 12 „Sõber,“ ütles ta temale, „kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmariieteta?“ See aga ei suutnud midagi vastata. \p \v 13 Siis kuningas ütles oma teenritele: \p „Siduge kinni tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine!“ \p \v 14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.“ \s1 Maksu maksmisest keisrile \p \v 15 Siis variserid läksid ja pidasid nõu, kuidas Jeesus tema sõnadest lõksu püüda. \v 16 Nad läkitasid ta juurde oma jüngreid koos heroodeslastega. „Õpetaja,“ ütlesid nad, „me teame, et sina oled aus ja otsekohene ning õpetad Jumala teed tões ega lase end mõjutada kellestki, sest sa ei tee inimestel vahet. \v 17 Seepärast ütle meile oma arvamus. Kas on õige maksta keisrile maksu või mitte?“ \p \v 18 Kuid Jeesus, teades nende alatust, ütles: „Miks te mind kiusate, silmakirjatsejad? \v 19 Näidake mulle maksumünti!“ Nad tõid talle teenari, \v 20 ja ta küsis neilt: „Kelle pilt ja nimi sellel on?“ \p \v 21 „Keisri,“ vastasid nad. \p Siis Jeesus ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!“ \p \v 22 Seda kuuldes nad hämmastusid, jätsid ta rahule ja lahkusid. \s1 Abielust ja surnute ülestõusmisest \p \v 23 Samal päeval tulid Jeesuse juurde saduserid, kes eitavad surnuist ülestõusmist, ja küsisid temalt: \v 24 „Õpetaja, Mooses on meile öelnud, et kui mees sureb lapsi saamata, siis peab tema vend abielluma lesega ja talle järglasi kasvatama. \v 25 Meie hulgas oli seitse venda. Esimene võttis naise ja suri. Kuna tal ei olnud järglasi, jättis ta naise oma vennale. \v 26 Samuti juhtus teise ja kolmandaga, kuni kõik seitse venda olid surnud. \v 27 Kõige viimasena suri naine. \v 28 Kui nüüd tuleb ülestõusmine, kelle naine neist seitsmest ta siis on? Ta on ju olnud abielus nende kõikidega.“ \p \v 29 Jeesus vastas neile: „Te eksite, kuna ei tunne Pühakirja ega Jumala väge. \v 30 Ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas. \v 31 Aga mis puutub surnute ülestõusmisse – kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: \v 32 „Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!“ Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.“ \p \v 33 Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest. \s1 Suurim käsk \p \v 34 Kui variserid kuulsid, et Jeesus oli sulgenud saduseridel suu, kogunesid nad sinna \v 35 ning üks kirjatundja nende seast küsis Jeesuselt teda proovile pannes: \v 36 „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?“ \p \v 37 Jeesus vastas: „ „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest, kogu oma hingest ja kogu oma mõistusest!“ \v 38 See on suurim ja ülim käsk. \v 39 Ja teine on selle sarnane: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!“ \v 40 Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.“ \s1 Kelle poeg on Messias? \p \v 41 Pöördudes kokku tulnud variseride poole, küsis Jeesus neilt: \v 42 „Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?“ \p „Taaveti poeg,“ vastasid nad. \p \v 43 „Miks siis Taavet nimetab teda Pühas Vaimus rääkides Issandaks?“ küsis Jeesus. „Ta ütleb ju: \q1 \v 44 „Issand ütles minu Issandale: \q2 „Istu mu paremale käele, \q1 kuni ma panen sinu vaenlased \q2 su jalge alla.“ “ \m \v 45 Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?“ \v 46 Ja ükski ei suutnud Jeesusele vastata sõnagi ning keegi ei söandanud sellest päevast alates temalt midagi rohkem küsida. \c 23 \s1 Hoiatus silmakirjalikkuse eest \p \v 1 Jeesus rääkis rahvale ja oma jüngritele: \v 2 „Moosese asemele on ennast pannud kirjatundjad ja variserid,“ ütles ta. \v 3 „Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ise ei tee. \v 4 Nad seovad kokku raskeid koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada. \p \v 5 Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvevööd laiemaks ja ääretutid oma rüüdel suuremaks. \v 6 Nad armastavad aukohti pidulauas ja esimesi istmeid sünagoogides, \v 7 tervitusi turuplatsidel ja inimeste suust austavat nimetust „rabi“\f + \fr 23:7 \fr*\ft Arameakeelset tiitlit \+tl rabbi\+tl* ehk „mu auväärne“ kasutati õpetajate poole pöördumisel.\ft*\f*. \p \v 8 Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest teil on ainult üks Õpetaja ja teie kõik olete vennad. \v 9 Ja ärge hüüdke kedagi siin maa peal isaks, sest ainult üks on teie Isa, kes on taevas. \v 10 Samuti ärge laske end hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja – Messias! \v 11 Aga suurim teie seast olgu teie teenija! \v 12 Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse! \s1 Seitse häda kirjatundjatele ja variseridele \p \v 13 Kuid häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te lukustate taevariigi ukse inimeste eest! Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahavad minna. \p \v 14 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te neelate alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitate palvetused pikaks! Seda rängem on teie kohtuotsus. \p \v 15 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te käite läbi mered ja maad, et pöörata ühtainustki oma usku. Ja kui see teil korda läheb, siis te teete temast kaks korda hullema põrgu lapse kui te ise olete! \p \v 16 Häda teile, pimedad teejuhid, kes ütlete: „Kes iganes vannub templi juures, selle vanne ei loe midagi. Aga kes iganes vannub templi kulla juures, siis tuleb vannet pidada.“ \v 17 Te pimedad narrid! Kumb on tähtsam – kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb? \v 18 Te ütlete: „Kes iganes vannub altari juures, selle vanne ei loe midagi. Aga kes iganes vannub altaril oleva ohvri juures, see on kohustatud vannet täitma.“ \v 19 Te pimedad! Kumb siis on tähtsam: kas ohvriand või altar, mis ohvrianni pühitseb? \v 20 Seepärast, kes vannub altari juures, vannub nii altari kui kõige juures, mis on altaril, \v 21 ja kes vannub templi juures, vannub nii templi kui ka tema juures, kes templis elab, \v 22 ja kes vannub taeva juures, vannub nii Jumala trooni kui troonil istuja juures. \p \v 23 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te maksate kümnist mündist, tillist ja köömnest, kuid jätate kõrvale kaalukama osa Seaduses – õigluse, halastuse ja ustavuse. Seda oleksite pidanud täitma ja ülejäänut mitte unarusse jätma! \v 24 Te pimedad teejuhid, te sõelute välja sääsed, kuid kaamelid neelate alla! \p \v 25 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te puhastate karika ja vaagna väljastpoolt, aga seest on need täis ahnust ja isekust. \v 26 Pime variser! Puhasta esmalt karika sisemus, et see ka väljast saaks puhtaks! \p \v 27 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te olete nagu lubjatud hauad, mis paistavad väljastpoolt kenad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõike roojast. \v 28 Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut. \p \v 29 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te ehitate prohvetitele haudu ja kaunistate õigete mälestusmärke. \v 30 Te ütlete: „Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks koos nendega prohvetite verd valanud.“ \v 31 Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et olete prohvetite tapjate lapsed. \v 32 Täitke siis teiegi oma esiisade patu mõõt! \p \v 33 Te ussid! Te rästikute sugu! Kuidas te võiksite põgeneda ära karistuse eest põrgus? \v 34 Seepärast ma läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja õpetajaid. Mõned neist te tapate ja lööte risti, teisi te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate linnast linna. \v 35 Et teie peale tuleks kõik õigete veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel. \v 36 Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale! \p \v 37 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks sinu juurde läkitatuid! Kui sageli olen ma soovinud su lapsed kokku koguda, otsekui kana kogub oma pojad tiibade alla, kuid teie ei ole tahtnud! \v 38 Pange tähele, teie maja jäetakse teile tühjana! \v 39 Sest mina ütlen teile, teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!“ “ \c 24 \s1 Templi hävitamisest ja lõpuaja tähistest \p \v 1 Jeesus väljus templist ja sammus edasi. Jüngrid aga astusid tema juurde, et talle templi hooneid näidata. \v 2 „Eks te näe seda kõike?“ küsis Jeesus. „Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!“ \p \v 3 Kui Jeesus istus Õlimäel, astusid jüngrid tema juurde ja küsisid omavahel olles: „Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?“ \v 4 Jeesus vastas neile: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! \v 5 Sest paljud tulevad minu nimel, öeldes: „Mina olen Messias!“ ja eksitavad paljusid. \v 6 Aga kui te kuulete sõdadest ja kuulujutte sõjast, siis ärge heituge. Sest need asjad peavad sündima, kuid see ei ole veel lõpp. \v 7 Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ning paljudes paikades on maavärinaid ja näljahäda. \v 8 See kõik on aga sünnitusvalude algus. \p \v 9 Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te saate kõigi rahvaste vihaaluseks minu nime pärast. \v 10 Sellel ajal taganevad paljud usust ning reedavad ja vihkavad üksteist. \v 11 Palju valeprohveteid tõuseb esile ja need eksitavad paljusid. \v 12 Ja et ülekohus kasvab, jahtub paljude armastus. \v 13 Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb. \v 14 Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis saabub lõpp. \p \v 15 Kui te siis näete pühas paigas seismas hävituse koletist, millest on rääkinud prohvet Taaniel – et lugeja mõistaks! –, \v 16 siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse. \v 17 Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma, \v 18 ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! \v 19 Häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad sellel ajal! \v 20 Palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval! \v 21 Sest siis on nii suur ahistus, mille sarnast pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial. \p \v 22 Ja kui neid päevi ei lühendataks, siis ei pääseks ükski. Kuid Jumala valitute pärast lühendatakse neid päevi. \v 23 Kui siis keegi teile ütleb: „Näe, Messias on siin!“ või „Ta on seal!“, siis ärge uskuge! \v 24 Sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, isegi valituid. \v 25 Vaata, mina olen teid ette hoiatanud! \p \v 26 Kui keegi teile siis ütleb: „Ta on seal, kõrbes!“, ärge siis minge välja; või: „Ta on siin, salakambris!“, siis ärge uskuge! \v 27 Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine. \v 28 Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad. \p \v 29 Kohe pärast selle aja viletsust \q1 „pimeneb päike \q2 ja kuu ei anna oma valgust, \q1 tähed kukuvad taevast \q2 ja taeva vägesid kõigutatakse“. \p \v 30 Siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas; ja siis tõstavad hädakisa maa peal kõik rahvad, kui nad näevad Inimese Poega tulemas taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega. \v 31 Ja tema läkitab oma inglid valju pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud nelja tuule poolt, igast taevakaarest. \p \v 32 Ent õppige viigipuult! Kui selle okstele tärkavad võrsed ja ajavad lehti, siis te teate, et suvi on lähedal. \v 33 Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündimas, siis teadke, et tema on lähedal, ukselävel. \v 34 Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud. \v 35 Taevas ja maa kaovad, kuid minu sõnad ei kao iial. \s1 Päev ja tund pole teada \p \v 36 Ent seda päeva ja tundi ei tea keegi, ei inglid taevas ega Poeg, vaid Isa üksi. \v 37 Sest nii nagu olid Noa päevad, nii on ka Inimese Poja tulemine. \v 38 Neil päevil enne veeuputust inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva. \v 39 Nad ei teadnud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad kõik ära. Nõnda on ka Inimese Poja tulemine. \v 40 Siis on kaks põllul – üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha. \v 41 Kaks naist on veskil jahvatamas – üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha. \p \v 42 Seepärast valvake, sest teie ei tea, mis tunnil teie Issand tuleb! \v 43 Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, millisel öötunnil varas tuleb, siis ta valvaks ega laseks oma majja sisse murda. \v 44 Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi! \p \v 45 Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma majapidamise üle teenijatele õigel ajal toitu andma? \v 46 Õnnistatud on sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat! \v 47 Tõesti, ma ütlen teile, ta annab tema hoolde kogu oma vara. \v 48 Aga kui sulane on halb ja mõtleb: „Mu isanda tulek viibib,“ \v 49 ning hakkab peksma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega, \v 50 siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea. \v 51 Ta raiub sulase tükkideks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega seal, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine. \c 25 \s1 Tähendamissõna kümnest neitsist \p \v 1 Siis on taevariik kui kümme neitsit, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. \v 2 Viis neist olid rumalad ja viis arukad. \v 3 Rumalad võtsid kaasa küll lambid, kuid ei võtnud õli. \v 4 Arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. \v 5 Kui peigmehe tulek viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama. \p \v 6 Keskööl aga kõlas hüüd: „Peigmees tuleb! Minge talle vastu!“ \p \v 7 Siis ärkasid kõik need neitsid ja hakkasid lampe kohendama. \v 8 Ja rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!“ \p \v 9 Kuid arukad vastasid: „Ei mingil juhul! Sellest ei jätku meile ja teile! Minge parem kaupmeeste juurde ja ostke enestele ise!“ \p \v 10 Ent kui nad olid teel õli ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, sisenesid temaga pulmamajja, ja uks suleti. \p \v 11 Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!“ \p \v 12 Tema aga vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.“ \p \v 13 Seepärast valvake, sest te ei tea seda päeva ega tundi! \s1 Tähendamissõna talentidest \p \v 14 Ja jälle, taevariik on kui mees, kes pidi minema reisile. Ta kutsus oma sulased ja usaldas vara nende hoolde. \v 15 Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe,\f + \fr 25:15 \fr*\ft Vastavalt kolmkümmend tuhat, kaksteist tuhat ja kuus tuhat teenarit. Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk. Seega võrdus üks talent 20 aasta teenistusega.\ft*\f* igaühele tema suutlikkust mööda, ning reisis ära. \p \v 16 Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, paigutas need ärisse ja teenis veel viis talenti. \v 17 Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde. \v 18 Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha. \p \v 19 Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja päris neilt aru. \v 20 Tema ette astus see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele veel viis talenti ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle viis talenti. Vaata, ma olen teeninud teist viis talenti!“ \p \v 21 Isand ütles talle: „Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!“ \p \v 22 Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle kaks talenti. Vaata, ma olen teeninud veel kaks!“ \p \v 23 Isand ütles tallegi: „Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!“ \p \v 24 Tuli ka see, kes oli saanud ühe talendi. Ta ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole seemet puistanud. \v 25 Ma kartsin, läksin ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!“ \p \v 26 Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole seemet puistanud! \v 27 Siis sa oleksid pidanud mu raha panema panka, ja tulles ma oleksin saanud selle tagasi kasuga. \p \v 28 Seepärast võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! \v 29 Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. \v 30 Ja see vääritu sulane visake välja pimedusse! Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.“ \s1 Sikud ja lambad \p \v 31 Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses kõigi inglite saatel, siis ta istub oma auhiilguse troonile. \v 32 Ja tema ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest, \v 33 ja seab lambad oma paremale, sikud aga vasakule käele. \p \v 34 Siis ütleb Kuningas neile, kes on ta paremal käel: „Tulge teie, keda mu Isa on õnnistanud! Võtke vastu oma pärand, Kuningriik, mis teile on valmis pandud maailma loomisest peale! \v 35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa; mul oli janu ja te andsite mulle juua; ma olin võõras ja te võtsite mu vastu; \v 36 ma olin alasti ja te riietasite mind; ma olin haige ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis ja te tulite minu juurde.“ \p \v 37 Siis küsivad õiged temalt: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? \v 38 Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind? \v 39 Millal me nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?“ \p \v 40 Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!“ \p \v 41 Siis ütleb ta neile, kes on ta vasakul käel: „Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on pandud valmis kuradile ja tema inglitele! \v 42 Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu ja te ei andnud mulle juua; \v 43 ma olin võõras ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.“ \p \v 44 Siis küsivad temalt ka nemad: „Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või võõrana või alasti või haigena või vangis, ega aidanud sind?“ \p \v 45 Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.“ \p \v 46 Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.“ \c 26 \s1 Vandenõu Jeesuse tapmiseks \p \v 1 Kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, ütles ta oma jüngritele: \v 2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ja Inimese Poeg antakse ära risti lüüa.“ \p \v 3 Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase paleesse \v 4 ja pidasid nõu Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa. \v 5 Ent nad arutasid: „Mitte pidustuste ajal, et rahvas ei hakkaks mässama.“ \s1 Jeesuse võidmine Betaanias \p \v 6 Aga kui Jeesus istus Betaanias pidalitõbise Siimoni kodus, \v 7 astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise lõhnasalviga, ja valas selle temale pähe, kui ta oli laua ääres. \p \v 8 Kui jüngrid nägid seda, said nad pahaseks ja ütlesid: „Milleks küll see raiskamine? \v 9 Selle salvi oleks võinud müüa kalli hinna eest ja raha jagada vaestele.“ \p \v 10 Jeesus märkas seda ja ütles neile: „Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud minu heaks kauni teo. \v 11 Vaeseid on teie juures alati, mind aga ei ole teil alati. \v 12 Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks. \v 13 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas seda evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.“ \s1 Juudas nõustub Jeesuse ära andma \p \v 14 Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde \v 15 ja küsis: „Mis te mulle maksate, kui ma Jeesuse teie kätte annan?“ Nad lugesid talle kolmkümmend hõberaha, \v 16 ja sellest alates otsis Juudas sobivat võimalust Jeesuse äraandmiseks. \s1 Jeesuse viimane paasasöök \p \v 17 Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?“ \p \v 18 „Minge linna selle-ja-selle juurde,“ vastas Jeesus, „ja öelge talle, et õpetaja saadab sõna: „Minu aeg on lähedal, sinu juures ma pean paasasöögi oma jüngritega!“ “ \v 19 Jüngrid tegid nõnda, nagu Jeesus oli neid juhendanud, ja valmistasid paasasöögi. \p \v 20 Õhtu saabudes istus Jeesus lauda koos oma kaheteistkümne jüngriga, \v 21 ja kui nad juba sõid, ütles ta: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära!“ \p \v 22 Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid talle üksteise järel ütlema: „Ega sa mind ei mõtle, Issand?“ \p \v 23 Jeesus vastas neile: „See, kes on pannud käe minuga samasse kaussi, annab mu ära. \v 24 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!“ \p \v 25 Siis küsis ka äraandja Juudas: „Ega sa mind ei mõtle, rabi?“ \p „Need on sinu sõnad,“ vastas Jeesus. \p \v 26 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis, ulatas jüngritele ja ütles: „Võtke, sööge! See on minu ihu!“ \p \v 27 Siis ta võttis karika, tänas ja ulatas neile, öeldes: „Jooge kõik selle seest! \v 28 Sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! \v 29 Aga ma ütlen teile: mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa Kuningriigis.“ \p \v 30 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele. \s1 Jeesus kuulutab ette, et Peetrus ta salgab \p \v 31 Siis Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu täna öösel, sest kirjutatud on: \q1 „Ma löön karjast \q2 ja karja lambad pillutatakse laiali.“ \m \v 32 Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie ees Galileasse.“ \p \v 33 Peetrus vastas talle: „Kui ka kõik sind hülgavad, ei hülga mina sind iialgi!“ \p \v 34 „Tõesti, ma ütlen sulle,“ vastas Jeesus, „täna öösel veel enne kukelaulu salgad sina mind kolm korda!“ \p \v 35 „Isegi kui ma peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind iial!“ ütles Peetrus. Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid. \s1 Jeesus palvetab Ketsemani aias \p \v 36 Siis Jeesus tuli koos jüngritega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles neile: „Istuge siin, kuni ma lähen sinna ja palvetan!“ \v 37 Ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning teda haaras sügav kurbus ja ahastus. \v 38 Siis ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake koos minuga!“ \p \v 39 Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nagu tahad sina!“ \p \v 40 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. „Kas te ei suutnud ainsatki tundi koos minuga valvata?“ küsis ta Peetruselt. \v 41 „Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.“ \p \v 42 Ta läks teist korda eemale ja palvetas: „Minu Isa, kui see karikas ei saa minust mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!“ \p \v 43 Kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmalaud olid unest rasked. \v 44 Ta jättis nad sinna, läks veel kord ära ja palvetas kolmandat korda, öeldes uuesti needsamad sõnad. \p \v 45 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on tulnud ja Inimese Poeg antakse patuste kätte! \v 46 Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!“ \s1 Jeesus vahistatakse \p \v 47 Kui Jeesus alles rääkis, jõudis sinna Juudas, üks tema kaheteistkümnest jüngrist. Temaga oli kaasas suur hulk mehi mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt. \v 48 Aga tema äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen; võtke ta kinni!“ \v 49 Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: „Tervitus sulle, rabi!“ ning suudles teda. \p \v 50 Jeesus ütles talle: „Tee seda, milleks sa tulid, sõber.“ \p Siis teised astusid samuti ligi, haarasid Jeesusest kinni ja vahistasid ta. \v 51 Aga üks Jeesuse kaaslastest tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast, raiudes ära ta kõrva. \p \v 52 „Pista oma mõõk tuppe tagasi!“ käskis Jeesus. „Sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad! \v 53 Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa appi hüüda, ja ta saadaks mulle kohe rohkem kui kaksteist leegioni ingleid? \v 54 Aga kuidas siis saaks täide minna Pühakirja ettekuulutus, et see nii peab sündima?“ \p \v 55 Selsamal tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: „Kas ma juhin mässu, et te olete tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud templis ja õpetanud, ja te ei ole mind kinni võtnud. \v 56 Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide.“ Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid. \s1 Jeesus Suurkohtu ees \p \v 57 Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase ette, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja rahvavanemad. \v 58 Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sinna sisse ja istus valvurite juurde, et näha, kuidas asi lõpeb. \p \v 59 Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surma mõista, \v 60 kuid ei leidnud, ehkki paljud tulid valetunnistust andma. \p Lõpuks astusid ette kaks, \v 61 kes väitsid: „Tema on öelnud: „Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.“ “ \p \v 62 Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?“ \v 63 Kuid Jeesus vaikis. \p Siis ülempreester ütles talle: „Ma vannutan sind elava Jumala juures, ütle meile, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?“ \p \v 64 „Need on sinu sõnad,“ vastas Jeesus. „Ometi ma ütlen teile: \q1 siitpeale te näete Inimese Poega \q2 istumas Kõigeväelise paremal käel \q2 ja tulemas taeva pilvede peal.“ \p \v 65 Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust! \v 66 Mis teie arvate?“ \p „Tema on surma väärt!“ vastasid nad. \p \v 67 Siis nad sülitasid talle näkku ja peksid teda rusikatega, aga mõned lõid lahtise käega, \v 68 öeldes: „Prohveteeri meile, Messias, kes sind praegu lõi?“ \s1 Peetrus salgab Jeesuse \p \v 69 Peetrus istus aga siseõues. Seal astus tema juurde üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid Galilea Jeesusega!“ \p \v 70 Kuid Peetrus salgas kõikide ees: „Ma ei tea, millest sa räägid!“ \p \v 71 Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles seal teistele: „See mees oli koos Naatsareti Jeesusega.“ \p \v 72 Taas salgas Peetrus vandega: „Ma ei tunne seda inimest!“ \p \v 73 Pisut hiljem astusid mõned sealviibijad tema juurde ja ütlesid: \p „Tõesti, ka sina oled üks nende hulgast, sest su kõneviis paljastab sind.“ \p \v 74 Seepeale hakkas Peetrus sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest!“ \p Ja kohe kires kukk \v 75 ning Peetrusele meenusid Jeesuse sõnad: „Veel enne kui kukk kireb, salgad sina mind kolm korda.“ Ta läks välja ja nuttis kibedasti. \c 27 \s1 Juudas poob end üles \p \v 1 Koidikul võtsid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad vastu otsuse, et Jeesus tuleb surmata. \v 2 Nad sidusid ta kinni, viisid ära ja andsid maavalitseja Pilaatuse kätte. \p \v 3 Kui nüüd tema äraandja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud süüdi, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõbeseeklit ülempreestritele ja vanematele tagasi. \v 4 „Ma olen teinud pattu,“ ütles ta, „sest ma andsin ära süütu vere.“ \p „Mis meil sellest?“ vastasid nemad. „See on su oma asi.“ \p \v 5 Juudas viskas raha templisse maha ja läks ära. Siis ta läks ja poos end üles. \p \v 6 Ülempreestrid aga võtsid raha üles ja ütlesid: „Seaduse järgi ei tohi seda templikassasse panna, sest see on vere hind.“ \v 7 Nii nad otsustasid kasutada seda raha pottsepa põllu ostmiseks võõraste matmispaigaks. \v 8 Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänaseni. \v 9 Nii läks täide, mis prohvet Jeremija suu läbi on öeldud: „Nad võtsid kolmkümmend hõberaha, hinna, mille vääriliseks Iisraeli lapsed ta olid hinnanud, \v 10 ja maksid selle pottsepa põllu eest, nii nagu Issand mind oli käskinud.“ \s1 Jeesus Pilaatuse ees \p \v 11 Jeesus aga seisis maavalitseja ees. „Kas sina oled juutide kuningas?“ küsis maavalitseja temalt. \p „Need on sinu sõnad,“ vastas Jeesus. \p \v 12 Ent kui ülempreestrid ja rahvavanemad teda süüdistasid, ei vastanud ta midagi. \v 13 Siis küsis Pilaatus temalt: „Kas sa ei kuule, mida kõike nad sinu vastu tunnistavad?“ \v 14 Ent Pilaatuse suureks imestuseks ei vastanud Jeesus enam sõnagi. \p \v 15 Maavalitsejal oli kombeks paasapühade ajal vabastada üks vang, keda rahvas soovis. \v 16 Tookord oli vangis kurikuulus mees nimega Jeesus Barabas. \v 17 Kui siis rahvas oli kogunenud, küsis Pilaatus neilt: \p „Kumma te tahate, et ma lasen teile vabaks: Jeesus Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Messiaks?“ \v 18 Sest ta teadis, et nad olid Jeesuse kadeduse pärast tema kätte andnud. \p \v 19 Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine temale sõna: „Ärgu olgu sul midagi tegemist selle süütu mehega, sest ma olen täna öösel und nähes tema pärast rängalt kannatanud!“ \p \v 20 Kuid ülempreestrid ja rahvavanemad keelitasid rahvast, et nad nõuaksid Barabast, Jeesuse aga laseksid hukata. \p \v 21 Siis maavalitseja küsis neilt veel kord: „Kumma neist kahest te tahate, et ma vabaks laseksin?“ \p „Barabase!“ vastasid nad. \p \v 22 „Mida ma siis teen Jeesusega, keda hüütakse Messiaks?“ küsis Pilaatus. „Löö ta risti!“ hüüdsid kõik. \p \v 23 „Mispärast? Mis kurja ta on teinud?“ küsis Pilaatus. \p Nemad aga karjusid veel enam: „Löö ta risti!“ \p \v 24 Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei saavuta, vaid rahva rahutus üha kasvas, võttis ta vett, pesi rahva ees oma käed ja ütles: „Mina olen süütu selle mehe verest! See on teie vastutus!“ \p \v 25 Ja kogu rahvas kostis talle: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!“ \p \v 26 Siis Pilaatus vabastas neile Barabase, Jeesust aga laskis piitsutada ja andis ta sõdurite kätte risti lüüa. \s1 Sõdurid mõnitavad Jeesust \p \v 27 Siis viisid maavalitseja sõdurid Jeesuse pretooriumisse ja kogusid tema ümber terve väesalga. \v 28 Nad kiskusid ära ta riided ja panid talle selga punase mantli. \v 29 Ja nad punusid kibuvitstest pärja, surusid talle pähe ning andsid kätte pillirookepi. Siis põlvitasid nad tema ette maha ja mõnitasid teda: „Tervitus, juutide kuningas!“ \v 30 Nad sülitasid ta peale, võtsid pillirookepi ja peksid teda pähe. \v 31 Ja kui nad olid teda küllalt mõnitanud, võtsid nad tal mantli seljast, panid ta oma riided selga tagasi ja viisid ta ära ristilöömiseks. \s1 Jeesuse ristilöömine \p \v 32 Välja minnes kohtasid nad Küreene meest nimega Siimon. Nad sundisid teda kandma Jeesuse risti. \v 33 Ja kui nad jõudsid paika nimega Kolgata (mis tähendab Pealuu koht), \v 34 pakkusid nad Jeesusele sapiga segatud veini. Kui ta oli seda maitsnud, keeldus ta joomast. \v 35 Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku heites ta riided omavahel \v 36 ja istusid sinna teda valvama. \v 37 Ta pea kohale kinnitati silt tema süüga: \pc \sc See on Jeesus, juutide kuningas.\sc* \p \v 38 Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks kurjategijat, üks temast paremale ja teine vasakule käele. \v 39 Möödakäijad aga pilkasid teda päid vangutades: \v 40 „Noh, templi lammutaja ja kolme päevaga üles ehitaja! Päästa nüüd iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt alla!“ \v 41 Samamoodi pilkasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega: \v 42 „Teisi on ta päästnud, aga iseennast ei suuda ta päästa. Ta on ju Iisraeli kuningas! Astugu nüüd ristilt alla ja me usume temasse! \v 43 Ta on lootnud Jumala peale. Las Jumal ta nüüd päästab, kui ta teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg.“ \v 44 Samamoodi pilkasid teda ka koos temaga risti löödud kurjategijad. \s1 Jeesuse surm \p \v 45 Kuuendal tunnil\f + \fr 27:45 \fr*\fqa Kuues tund \fqa*\ft on keskpäev.\ft*\f* langes pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini\f + \fr 27:45 \fr*\fqa Üheksas tund \fqa*\ft on kell kolm pärastlõunal.\ft*\f*. \v 46 Üheksandal tunnil kisendas Jeesus valju häälega: „\tl Elii, elii, lemaa sabahtani?\tl*“ – see tähendab „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?“ \p \v 47 Aga mõned sealseisjatest ütlesid seda kuuldes: „Ta hüüab Eelijat!“ \p \v 48 Ja kohe jooksis üks nendest ja tõi hapu veiniga\f + \fr 27:48 \fr*\ft Arvatavasti hapu veini, veiniäädika ja vee segu, mis oli tavapärane sõdurite jook.\ft*\f* immutatud käsna, pistis selle kepi otsa ja andis Jeesusele juua. \v 49 Teised aga ütlesid: „Aitab küll! Saame näha, kas Eelija tuleb teda päästma!“ \p \v 50 Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega ja heitis hinge. \p \v 51 Siis rebenes templi eesriie ülalt alla kaheks, maapind rappus, kaljud lõhenesid \v 52 ja hauad läksid lahti. Ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid \v 53 ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna, kus paljud neid nägid. \p \v 54 Kui sadakonna ülem ja need, kes Jeesust koos temaga valvasid, nägid maavärinat ja kõike, mis sündis, lõid nad väga kartma. „Tõepoolest, see mees oli Jumala Poeg!“ ütlesid nad. \p \v 55 Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi. Nad olid järgnenud Jeesusele Galileast alates ja hoolitsenud tema eest. \v 56 Nende seas olid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema. \s1 Jeesuse matmine \p \v 57 Õhtu hakul tuli Arimaatiast rikas mees nimega Joosep, kes oli samuti Jeesuse jünger. \v 58 Tema läks Pilaatuse juurde ja palus ta käest Jeesuse surnukeha, ning Pilaatus käskis selle temale anda. \v 59 Joosep võttis surnukeha, mähkis selle puhtasse linariidesse \v 60 ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse. Siis veeretas ta haua sissekäigu ette suure kivi ja läks minema. \v 61 Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja istusid seal haua vastas. \s1 Valve Jeesuse haual \p \v 62 Järgmisel päeval, pärast pühade ettevalmistuspäeva, tulid ülempreestrid ja variserid üheskoos Pilaatuse juurde. \v 63 „Isand,“ ütlesid nad, „meil on meeles, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: „Mind äratatakse kolme päeva pärast üles!“ \v 64 Seepärast käsi hoida tema hauda kuni kolmanda päevani kindlalt suletuna, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud. Siis oleks see viimane pettus hullem kui esimene.“ \p \v 65 „Võtke valvesalk,“ ütles Pilaatus neile, „minge ning pidage valvet, nii kindlalt kui oskate!“ \v 66 Nemad läksid ja võtsid haua valve alla, pannes kivi pitseriga kinni ja seades sinna valvurid. \c 28 \s1 Jeesus on üles tõusnud! \p \v 1 Pärast hingamispäeva, nädala esimese päeva koidikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. \p \v 2 Äkki sündis võimas maavärin, sest üks Issanda ingel laskus taevast alla, tuli haua juurde ja veeretas kivi eest ja istus selle peale. \v 3 Aga ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. \v 4 Ning hirmust tema ees valvurid vabisesid ja langesid maha nagu surnud. \p \v 5 Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. \v 6 Teda ei ole siin; ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake kohta, kus ta lamas, \v 7 ja minge ruttu, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist ja läheb teie ees Galileasse. Seal te saate teda näha. Pidage meeles, ma olen seda teile öelnud!“ \p \v 8 Naised lahkusid haua juurest ehmunult ja suure rõõmuga ja jooksid rutuga viima jüngritele teadet. \v 9 Korraga tuli Jeesus ise neile vastu ja ütles: „Olge tervitatud!“ Nad astusid tema juurde, haarasid ta jalge ümbert kinni ja kummardasid teda. \v 10 Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge, teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse! Seal nad saavad mind näha.“ \s1 Kuulujutt tühjast hauast \p \v 11 Kui naised olid juba teel, tulid mõned valvesalgast linna ja teatasid ülempreestritele kõik, mis oli sündinud. \v 12 Ja ülempreestrid tulid koos vanematega kokku ja võtsid nõuks anda sõduritele palju raha \v 13 ja ütlesid neile: „Te peate ütlema, et Jeesuse jüngrid tulid öösel ja varastasid tema ära, sellal kui teie magasite. \v 14 Ja kui see lugu peaks maavalitseja kõrvu jõudma, siis me rahustame teda, nii et teil pole tarvis muretseda.“ \v 15 Sõdurid võtsid raha vastu ja tegid, nagu neid oli õpetatud. Ning see jutt on levinud juutide seas tänase päevani. \s1 Jeesus annab jüngritele misjonikäsu \p \v 16 Üksteist jüngrit läksid aga Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna. \v 17 Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, aga mõned kahtlesid. \v 18 Siis Jeesus astus nende juurde ja rääkis nendega: „Minu kätte on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. \v 19 Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel \v 20 ja õpetades neid järgima kõike, mida mina teid olen käskinud! Pidage meeles, et mina olen iga päev koos teiega kuni selle ajastu lõpuni!“