\id 1CO - Biblica® Vaba kasutusega Uus Testament, Pühakiri kaasaegses eesti keeles™ \ide UTF-8 \h Pauluse esimene kiri korintlastele \toc1 Pauluse esimene kiri korintlastele \toc2 1. Korintlastele \toc3 1Kr \mt1 Pauluse esimene kiri korintlastele \c 1 \p \v 1 Pauluselt, kelle Jeesus Kristus on Jumala tahtel kutsunud apostliks, ja meie vennalt Soosteneselt, \b \p \v 2 Korintoses asuvale Jumala kogudusele, Jeesuses Kristuses pühitsetuile, Jumala pühadele ning kõigile neile, kes mitmel pool appi hüüavad meie Issandat Jeesust Kristust: \b \p \v 3 Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ning Issandalt Jeesuselt Kristuselt! \b \s1 Tänuavaldused \p \v 4 Ma tänan alati oma Jumalat selle armu eest, mida ta on osutanud teile Jeesuses Kristuses, \v 5 kelles te olete rikkaks saanud igasuguses õpetuses ja tunnetuses, \v 6 kuivõrd Kristuselt saadav tunnistus on kinnitunud teie sees, \v 7 nii et teil pole puudu ühestki armuannist ja te ootate pikisilmi meie Issanda Jeesuse Kristuse tagasitulekut. \v 8 Tema hoiab teid tugevana lõpuni, et te oleksite laitmatud meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval. \v 9 Ustav on Jumal, kes on kutsunud teid osadusse oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga. \s1 Lõhedest koguduses \p \v 10 Vennad ja õed, ma palun teid, meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ega oleks teie seas lõhesid ning te oleksite ühtsed meelsuse ja mõtteviisi poolest. \v 11 Sest ma olen Kloe pererahvalt kuulnud tülidest teie hulgas, mu vennad ja õed. \v 12 Pean silmas seda, et mõni teist ütleb: „Mina olen Pauluse poolt!“ või „Mina olen Apollose poolt!“ või „Mina olen Keefase\f + \fr 1:12 \fr*\ft St Peetruse.\ft*\f* poolt!“ või „Mina olen Kristuse poolt!“ \p \v 13 Kas Kristus on jagatud osadeks? Kas Paulus löödi risti teie eest? Või ristiti teid Pauluse nimesse? \v 14 Ma tänan Jumalat, et ma ei ole ristinud teie seast kedagi peale Krispuse ja Gaiuse. \v 15 Nii ei saa keegi öelda, nagu oleks teid ristitud minu nimesse. \v 16 Jah, tõesti, ma ristisin veel ka Stefanase pere, aga kedagi teist ma ei tea, et oleksin ristinud. \v 17 Sest Kristus ei saatnud mind ristima, vaid evangeeliumi kuulutama – ja seda mitte inimlikult targa kõnega, et Kristuse risti tähendust ei vähendataks. \s1 Jumala tarkus ja vägi \p \v 18 Sest sõnum ristist on rumalus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi. \v 19 Sest kirjutatud on: \q1 „Ma hävitan tarkade tarkuse \q2 ja tühistan mõistlike mõistuse.“ \p \v 20 Kus on tark? Kus kirjatundja? Kus on selle ajastu filosoof? Eks Jumal ole pööranud maailma tarkuse rumaluseks! \v 21 Nõnda nagu Jumal oli tarkuses seadnud, et maailm oma tarkuses ei saa teda tunda, oli Jumala hea nõu rumaluse kuulutamise läbi päästa need, kes usuvad. \v 22 Sest kui juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased tarkust, \v 23 siis meie kuulutame ristilöödud Kristust, kes on komistuskivi juutidele ja rumalus teistele rahvastele. \v 24 Aga neile, keda Jumal on kutsunud, nii juutidele kui kreeklastele, on Kristus Jumala vägi ja Jumala tarkus. \v 25 Sest Jumala rumalus on targem kui inimeste tarkus ja Jumala nõtrus tugevam kui inimeste tugevus. \p \v 26 Ärge unustage, vennad ja õed, millistena Jumal teid kutsus. Ei olnud teie seas palju neid, kes inimlikus mõttes oleksid targad, vägevad või kõrgest soost. \v 27 Ent Jumal on valinud välja maailma meelest rumalad, et häbistada tarku, on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid, \v 28 on valinud need, kes maailma meelest on madalast soost ja põlatud, lausa eimiski, et teha tühiseks need, kes midagi on. \v 29 Nii ei saa ükski inimene kiidelda Jumala ees. \v 30 Tänu temale olete teie nüüd Jeesuses Kristuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, \v 31 et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!“ \c 2 \p \v 1 Ja nõnda on ka minuga, vennad ja õed. Tulles teie juurde kuulutama Jumala saladust, ei tulnud ma kaunite sõnade või inimliku tarkusega. \v 2 Ma ei tahtnud teie keskel teada muust kui Jeesusest Kristusest ja tema ristisurmast. \v 3 Saabusin teie juurde nõtruses ja kartuse värinaga \v 4 ning mu kõne ja kuulutus ei toetunud tarkadele ja veenvatele sõnadele, vaid Püha Vaimu väe osutamisele, \v 5 et teie usk oleks rajatud Jumala väele, mitte inimtarkusele. \s1 Püha Vaimu tarkus \p \v 6 Tarkusest me räägime täiuslike seas; ent mitte käesoleva ajastu ja selle surelike valitsejate tarkusest, \v 7 vaid me anname edasi Jumala salajast ja varjatud tarkust, mille Jumal on määranud meie kirkuseks enne ajastute algust \v 8 ja mida ei ole mõistnud ükski käesoleva ajastu valitsejatest, sest kui nad oleksid mõistnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud. \v 9 Siiski on kirjutatud: \q1 „Mida ükski silm pole näinud, \q2 mida ükski kõrv ei ole kuulnud, \q1 ja mis ei ole inimesele mõttessegi tulnud,“ \q2 asjad, mida Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad – \m \v 10 seda on Jumal meile ilmutanud oma Vaimu kaudu, sest Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavad saladused. \v 11 Kes muu teab, mis on inimeses, kui vaid inimese vaim? Samuti ei tunne keegi, mis on Jumalas, kui vaid Jumala Vaim. \v 12 Meie aga ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et võiksime teada, mida Jumal meile heldesti kingib. \v 13 Sellest me räägime sõnadega, mida ei ole õpetanud inimlik tarkus, vaid Jumala Vaim, selgitades vaimseid tõdesid vaimsel viisil. \p \v 14 Kuid maine inimene ei võta vastu, mis on Jumala Vaimust. Tema jaoks on see rumalus; ta ei võigi aru saada, sest seda tuleb mõista vaimselt. \v 15 Vaimne inimene aga mõistab kõike, ent teda ennast ei mõista keegi. \q1 \v 16 „Kes on ära tundnud Issanda meele, \q2 et temale nõu anda?“ \m Kuid meil on Kristuse meel! \c 3 \s1 Lõhedest koguduses \p \v 1 Nii ei saanud minagi, vennad ja õed, rääkida teiega kui vaimulikult küpsetega, vaid kui ebaküpsetega, kui lapsukestega Kristuses. \v 2 Ma toitsin teid piimaga, mitte tahke toiduga, sest te ei suutnud seda veel süüa ega suuda praegugi, \v 3 sest te olete ikka veel lihalikud. On ju nii, et kuni teie seas on kadedust ja riidu, siis te olete lihalikud ja elate nõnda nagu muudki inimesed? \v 4 Sest kui üks ütleb: „Mina olen Pauluse poolt“ ja teine „Mina Apollose poolt“ eks ole te nagu inimesed ikka? \p \v 5 Kes on siis Apollos? Või kes on Paulus? Ainult teenijad, kes aitasid teid tulla usule, sedamööda kuidas Issand igaühele on andnud. \v 6 Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada. \v 7 Nõnda siis ei ole tähtis ei istutaja ega kastja, vaid Jumal, kes kasvatab. \v 8 Istutaja ja kastja on üheväärsed, kumbki neist saab palga vastavalt oma töövaevale. \v 9 Sest meie oleme Jumala kaastöölised, teie aga olete Jumala põllumaa, Jumala hoone. \p \v 10 Selle anniga, mille Jumal mulle on kinkinud, olen mina kui oskuslik ehitusmeister pannud paika vundamendi, millele keegi teine ehitab edasi. Ent igaüks kaalugu hoolikalt, kuidas ta sellele ehitab! \v 11 Keegi ei saa rajada teist alust selle kõrvale, mis on juba olemas, ja see on Jeesus Kristus. \v 12 Kas siis keegi ehitab sellele vundamendile hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puust, heintest või õlgedest – \v 13 kord saab igaühe töö nähtavaks, Issanda päev teeb selle avalikuks, sest see ilmub tules. Tules katsutakse läbi igaühe töö väärtus. \v 14 Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab tasu. \v 15 Kelle töö põleb ära, jääb tasust ilma. Ta ise küll pääseb, aga otsekui läbi tule. \p \v 16 Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim? \v 17 Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub tema. Sest Jumala tempel on püha ja seda olete ka teie. \p \v 18 Ärge petke ennast! Kui keegi teie seast peab ennast targaks selle ajastu kohaselt, siis ta saagu esmalt rumalaks, et saada tõesti targaks! \v 19 Sest selle maailma tarkus on Jumala silmis rumalus. Sest kirjutatud on: \q1 „Ta püüab targad nende kavaluses kinni.“ \p \v 20 Ja veel: \q1 „Issand tunneb tarkade arutlusi \q1 ja teab, et need on tühised.“ \p \v 21 Ärgu siis ükski kiidelgu inimestest! Sest kõik on teie päralt: \v 22 olgu Paulus või Apollos või Keefas\f + \fr 3:22 \fr*\ft Ehk Peetrus.\ft*\f*, olgu maailm või elu või surm, olgu olevik või tulevik – kõik on teie päralt! \v 23 Teie aga olete Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt! \c 4 \s1 Kristuse apostlid \p \v 1 Niisiis, kuidas te peaksite meisse suhtuma: kui Kristuse sulastesse ja majapidajatesse, kellele on usaldatud Jumala ilmutatud saladused. \v 2 Aga majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. \v 3 Mulle ei loe see eriti palju, kui minu üle mõistaksite kohut teie või ükskõik milline inimlik kohtukogu. Ka mina ise ei mõista enda üle kohut. \v 4 Tõsi, ma ei tea, et mul oleks mingit süüd, aga see iseenesest ei mõista mind veel õigeks. Minu kohtumõistja on Issand. \v 5 Niisiis, ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse kätte kõik, mida pimedus peidab, ja paljastab inimsüdamete kavatsused. Siis saab igaüks temale kohase kiituse Jumalalt. \p \v 6 Teie pärast, vennad ja õed, olen ma kõnelnud neist asjust iseenda ja Apollose näitel, et te õpiksite meie eeskujust, mida tähendab ütlus: „Ärge minge kaugemale sellest, mis on kirjutatud“. Siis te enam ei hoople ühe inimese poolt ja teise vastu. \v 7 Sest kes on teinud sind teisest ülemaks? On sul midagi, mis ei ole saadud Jumalalt? Aga kui see on saadud temalt, miks sa siis kiitled, nagu oleks sul midagi iseenesest? \p \v 8 Juba on teil kõike küllaga! Juba te olete rikkaks saanud! Olete hakanud valitsema kuningatena ilma meieta! Oh, oleks te juba tõesti kuningad, et meiegi võiksime valitseda koos teiega! \v 9 Sest mulle tundub, et Jumal on seadnud meid, apostleid, järjekorras viimasteks, otsekui surmamõistetuiks areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele. \v 10 Meie oleme arutud Kristuse pärast, aga teie olete ju mõistlikud Kristuses! Meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad! Teid austatakse, aga meie põlatakse! \v 11 Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, riietatud kaltsudesse, meid pekstakse ja me oleme kodutud. \v 12 Me teeme väsitavat tööd oma kätega. Kui meid neetakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära, \v 13 kui meid laimatakse, siis vastame lahkesti. Me oleme maailma saast, prügi kõikide jaoks tänapäevani. \s1 Pauluse hoiatus \p \v 14 Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid manitsedes teid nagu oma armsaid lapsi. \v 15 Sest kui teil oleks ka kümme tuhat juhendajat Kristuses, ei ole teil mitut isa, sest evangeeliumi läbi sain mina teie isaks Kristuses Jeesuses. \v 16 Seepärast ma õhutan teid võtma mind eeskujuks! \v 17 Selleks ma saatsin teie juurde Timoteose, oma armsa ja ustava poja Issandas. Tema tuletab teile meelde minu eluviisi Kristuses, nõnda nagu ma õpetan igal pool kõigis kogudustes. \p \v 18 Mõned teist on läinud ülbeks, arvates, et ma ei tulegi enam teie juurde. \v 19 Aga kui Issand tahab, siis ma tulen peagi ja saan selguse mitte ülbitsejate sõnade, vaid ka selle kohta, kui palju neil väge on. \v 20 Sest Jumala riik ei ole mitte sõnades, vaid väes! \v 21 Mida te eelistate? Kas pean tulema teie juurde karistava vitsaga või armastuse ja leebusega? \c 5 \s1 Kõlbelisest puhtusest koguduses \p \v 1 Olen kuulnud mitmelt poolt, et teie keskel on sugukõlvatust, ja veel sellist kõlvatust, mida ei esine isegi paganate seas, et keegi magab oma isa naisega. \v 2 Ja teie olete veel uhked! Te peaksite pigem leinama ja endi keskelt eemaldama mehe, kes seda on teinud. \p \v 3 Kuigi ma olen ihulikult eemal, olen ma vaimus kohal. Ja sel moel teie juures viibides teinud otsuse meie Issanda Jeesuse nimel selle üle, kes on seda teinud. \v 4 Kui te olete kokku tulnud ja mina olen teiega vaimus ja meie Issanda Jeesuse vägi on kohal, \v 5 andke see mees saatana kätte ihu hävitamiseks, et tema vaim võiks pääseda Issanda päeval. \p \v 6 Teie kiitlemine on kohatu! Kas te siis ei tea, et pisut juuretist paneb käärima kogu taigna? \v 7 Puhastage end vanast juuretisest, et te oleksite uus taigen, hapnemata, nagu te ju tegelikult oletegi. Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud. \v 8 Pidutsegem siis siiruse ja tõe hapnemata leivaga, mitte aga vana leivaga, mis on hapendatud kurjuse ja tigedusega! \p \v 9 Ma kirjutasin teile oma kirjas, et te ei teeks tegemist sugukõlvatutega, \v 10 sugugi mitte mõeldes selle maailma kõlvatuid, ahneid ja riisujaid või ebajumalateenijaid, sest muidu tuleks teil maailmast üldse ära minna. \v 11 Ma tahtsin öelda, et te ei teeks tegemist ühegagi, kes nimetab end vennaks või õeks, kristlaseks, kuid on sugukõlvatu, ahne, ebajumalateenija, laimaja, joodik või riisuja. Sellisega ärge isegi koos sööge! \p \v 12 Sest kas minu asi on mõista kohut nende üle, kes on kogudusest väljas? Kas te ei peaks kohut mõistma nende üle, kes on koguduses? \v 13 Väljas olijate üle mõistab kohut Jumal. Heitke kurjad välja eneste keskelt! \c 6 \s1 Kristlaste omavahelisest kohtuskäimisest \p \v 1 Kuidas söandab keegi teie seast, kel on tüliküsimus teisega, minna kohtusse uskmatute ette, mitte Jumala pühade ette? \v 2 Või on teile teadmata, et kord tuleb Jumala pühadel mõista kohut kogu maailma üle? Ja kui teie peate mõistma kohut kogu maailma üle, kas ei kõlba te siis lahendama väiksemaid küsimusi? \v 3 Kas te siis ei tea, et kord tuleb meil mõista kohut inglitegi üle, rääkimata argistest asjadest? \v 4 Kui teil on tarvis arutada argielu küsimusi, kuidas te võite võtta kohtunikuks neid, kel puudub lugupidamine koguduses! \v 5 Seda ütlen ma teile häbiks. Kas siis teie seas ei ole ühtegi küllalt arukat, kes suudaks lahendada kahe venna tüliküsimust? \v 6 Selle asemel käib vend kohut vennaga, ja veel uskmatute ees! \p \v 7 Juba see on halb, et te üksteist kohtusse kaebate. Miks te pigem ei kannata ülekohut? Miks te end pigem ei lase riisuda? \v 8 Aga teie ise teete ülekohut ja riisute, pealegi veel oma vendi ja õdesid! \v 9 Või te ei tea, et ülekohtutegijad ei päri Jumala riiki? Lõpetage enesepett! Sugukõlvatud, ebajumalateenijad, abielurikkujad, mehed, kes käivad suguliselt läbi teiste meestega, \v 10 vargad, ahnitsejad, joodikud, laimajad, petised ei päri Jumala riiki. \v 11 Ja sellised olid mõned teie seast. Aga teie olete puhtaks pestud, teid on pühitsetud Jumalale ja õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus. \s1 Kristlik vabadus ei ole aluseks kõlvatusele \p \v 12 Te ütlete „Mulle on kõik lubatud“ – aga kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud“ – aga miski ei tohi saada meelevalda minu üle. \v 13 Te ütlete „Toit on kõhu jaoks ja kõht toidu jaoks, ja Jumal teeb lõpu nii sellele kui teisele.“ Aga ihu ei ole hooruse jaoks, vaid Issanda jaoks, ja Issand ihu jaoks. \p \v 14 Ent Jumal on Issanda üles äratanud ja äratab oma väe läbi üles ka meid. \v 15 Kas te ei tea, et teie ihud on Kristuse ihu liikmed? Kas ma võiksin võtta Kristuse ihu liikmed ja ühendada nad hooraga? Mitte mingil juhul! \v 16 Või kas te ei tea, et see, kes hoiab hoora poole, on temaga üks ihu? Sest on ju öeldud „need kaks saavad üheks lihaks“. \v 17 Aga kes hoiab Issanda poole, on temaga üks vaim. \p \v 18 Põgenege kõlvatuse eest! Mis tahes patt, mida inimene iial teeb, on väljaspool tema ihu. Kuid kes hoorab, see patustab omaenda ihu vastu. \v 19 Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ja et te ei ole iseeneste omad; \v 20 te olete kalli hinnaga ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus! \c 7 \s1 Abielust \p \v 1 Nüüd aga sellest, mida te kirjutasite: mehele on parem hoiduda seksuaalsuhtest naisega. \v 2 Aga et te ei satuks sugukõlvatusse, olgu igal abielumehel seksuaalsuhted oma naisega ja igal abielunaisel oma mehega. \v 3 Mees täitku oma abielukohustust naise ees ja samamoodi naine mehe ees. \v 4 Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid ta annab selle oma mehele. Samamoodi ei ole mehel meelevalda oma keha üle, vaid ta annab selle oma naisele. \v 5 Ärge keelake end teineteisele, muidu kui vaid kokkuleppel mõneks ajaks, et pühenduda palvetamisele. Kuid pärast seda saage jälle ühte, et saatan ei saaks teid patule ahvatleda teie puuduliku enesekontrolli pärast. \v 6 Ma ei ütle seda mitte käsuna, vaid mööndusena. \v 7 Ma soovin, et te kõik oleksite nõnda nagu mina. Kuid igaühel teist on oma and Jumalalt; ühel selline and, teisel teine. \p \v 8 Kuid vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil oleks parem jääda abielutuks, nagu minagi olen. \v 9 Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu! Parem on abielluda kui himudes põleda. \p \v 10 Ent abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: naine ärgu jätku maha oma meest! \v 11 Kui ta seda aga siiski teeb, siis jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära. Ja mees ärgu hüljaku naist. \p \v 12 Ülejäänutele aga ütlen mina, mitte Issand: kui usklikul mehel on uskmatu naine, kes on nõus jätkuvalt koos temaga elama, siis ärgu mees temast lahutagu! \v 13 Ja kui usklikul naisel on uskmatu mees, kes on nõus jätkuvalt koos temaga elama, siis ärgu naine temast lahutagu! \v 14 Sest uskmatu mees on pühitsetud Jumalale uskliku naise läbi ja uskmatu naine pühitsetud Jumalale uskliku mehe läbi.\f + \fr 7:14 \fr*\ft See tähendab, et uskliku uskmatul abikaasal on kristlasest abikaasa tõttu eriline õnnistuse koht. See ei tähenda, et uskmatu oleks päästetud.\ft*\f* Muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad. \p \v 15 Ent kui uskmatu lahkub, siis olgu nii! Sellisel juhul ei ole vend või õde temaga enam seotud. Jumal on kutsunud meid elama rahus. \v 16 Sest kuidas sina, naine, tead, et sa oma mehe päästad? Või kuidas võid sina, mees, teada, et sa oma naise päästad? \s1 Kutse muutusest \p \v 17 Muidu aga elagu igaüks edasi nõnda, nagu Issand on talle osaks andnud ja nagu Jumal on teda kutsunud. Seda õpetan ma kõigis kogudustes. \v 18 Kui keegi on saanud usklikuks ümberlõigatuna, siis ärgu ta seda varjaku. Kui keegi on saanud usklikuks ümberlõikamatuna, siis ärgu lasku end ümber lõigata. \v 19 Oluline ei ole ümberlõikamine või ümberlõikamatus, vaid Jumala käskude pidamine. \v 20 Igaüks püsigu selles kutses, milles Jumal on teda kutsunud. \p \v 21 Kui sind kutsuti orjana, ära tee sellest väljagi! Aga kui sul on võimalus saada vabaks, siis kasuta seda kindlasti! \v 22 Sest keda Issand on kutsunud orjana, on Issanda vabakslastu, ja keda ta on kutsunud vabana, on Kristuse ori. \v 23 Te olete kallilt ostetud – ärge saage inimeste orjaks! \v 24 Vennad ja õed, jäägu igaüks Jumala ees sellesse, milles ta on kutsutud! \s1 Vallalisusest \p \v 25 Neitsite kohta mul ei ole Issanda korraldust, aga ma ütlen oma arvamuse kui inimene, kellele Issand on andnud armu olla usaldusväärne. \v 26 Niisiis ma leian, et eeloleva viletsuse pärast on parem jääda nii, nagu keegi parajasti on. \v 27 Kui sul on naine, ära püüa temast vabaneda! Kui oled vallaline, ära otsi endale naist! \v 28 Aga kui sa ka abiellud, ei tee sa pattu. Ja kui neitsi läheb mehele, ei tee ta pattu. Siiski saavad nad tunda maise elu vaevasid, millest mina tahaksin teid säästa. \p \v 29 Sellega ma mõtlen, vennad ja õed, et aeg on piiratud! Seepärast olgu nüüd need, kellel on naine, nii nagu ei oleks neil naist; \v 30 ja need, kes leinavad, nii nagu ei oleks neil leina; ja kes rõõmustavad, nii nagu ei olekski neil rõõmu; ja kes ostavad vara, nii nagu ei oleks nad omanikud; \v 31 ja kes seda maailma kasutavad, nii nagu ei saaks nad seda kasutada täielikult. Sest see maailm oma praegusel kujul kaob. \p \v 32 Ma tahan, et te liigselt ei muretseks. Vallaline mees muretseb Issandale kuuluva pärast, püüdes meeldida Issandale, \v 33 aga abielumees muretseb maailma asjade pärast, püüdes meeldida oma naisele. \v 34 Ta on otsekui lõhestatud. Samuti muretseb vallaline naine või neitsi Issandale kuuluva pärast, et olla püha nii ihu kui ka vaimu poolest. Abielunaine aga muretseb maailma asjade pärast, püüdes meeldida oma mehele. \v 35 Ma räägin seda teie endi kasuks: mitte selleks, et teha teile kitsendusi, vaid õhutada väärikalt käituma ja jagamatult pühenduma Issandale. \p \v 36 Aga kui keegi leiab, et ta käitub vääritult neitsi suhtes, kellega ta on kihlatud, kuna see on küps abieluks ja nõnda peaks sündima, siis ta toimigu, nagu soovib. Ta ei tee pattu, kui nad abielluvad. \v 37 Aga kes jääb enesele kindlaks ega ole seotud kohustusega, vaid ta valitseb oma tahte üle ja on otsustanud neitsiga mitte abielluda, ka see teeb hästi. \v 38 Niisiis, kes oma kihlatuga abiellub, teeb hästi, aga kes ei abiellu, teeb paremini. \p \v 39 Naine on seotud oma mehega niikaua, kui ta elab. Pärast mehe surma on ta vaba abielluma kellega tahab, kuid see sündigu Issanda juhtimisel. \v 40 Minu hinnangul aga oleks ta õnnelikum, jäädes nõnda, nagu ta on. Ja ma arvan, et minulgi on Jumala Vaim. \c 8 \s1 Ohvriliha söömisest \p \v 1 Nüüd ebajumala ohvrilihast. Me teame, et meil kõigil on teadmised. Teadmised teeb suureliseks, kuid armastus ehitab. \v 2 Kui keegi arvab, et ta midagi teab, siis ei tea ta seda veel nii, kuidas peab teadma. \v 3 Aga kes armastab Jumalat, selle on Jumal ära tundnud. \p \v 4 Kui nüüd rääkida ebajumala ohvriliha söömisest, siis me teame, et maailmas ei ole mingeid ebajumalaid, on ainult üks Jumal. \v 5 Sest kui olekski palju neid, keda hüütakse jumalaiks, kas siis maa peal või taevas, nagu ongi ju palju jumalaid ja palju isandaid, \v 6 on meil üksainus Jumal, Isa, kellest on sündinud kõik ja kelle jaoks me elame, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on sündinud kõik ja kelle läbi me elame. \p \v 7 Kuid mitte kõikidel ei ole seda teadmist. Mõned söövad harjumusest ebajumalatega siiani seda liha nii nagu ohvrit ebajumalale ning nende nõrk südametunnistus määrdub. \v 8 Ent söök ei vii meid Jumalale lähemale. Seetõttu ei kaota me midagi söömata jätmisega ega saavuta midagi söömisega. \p \v 9 Aga vaadake, et teie otsustamisõigus ei saaks kuidagi komistuseks usus nõrkadele! \v 10 Sest kui sind, kellel on see teadmine, näeb ebajumala templis söömas keegi nõrga südametunnistusega, eks siis tema saa julgustust ebajumalatele ohverdatu söömiseks? \v 11 Siis hukutab ju sinu tõde selle nõdra venna või õe, kelle pärast Kristus on surnud! \v 12 Nii ei tee te pattu üksnes nende vastu ega haava ainult nende nõrka südametunnistust, vaid te teete pattu ka Kristuse vastu. \v 13 Seepärast, kui mu söök venda või õde patule ahvatleb, siis ma loobun lihasöömisest kasvõi alatiseks, et mitte ahvatleda teda patule. \c 9 \s1 Apostli õigused \p \v 1 Eks ma ole vaba? Eks ma ole apostel? Eks ma ole näinud meie Issandat Jeesust? Eks teie ole minu töö vili Issandas? \v 2 Kui ma ka teistele ei ole apostel, siis teile olen ometi. Teie olete minu apostliameti pitser Issandas. \p \v 3 See on minu kaitsekõne neile, kes mind arvustavad. \v 4 Kas meil ei ole õigust süüa ja juua? \v 5 Kas meil ei ole õigust võtta usklikku naist, nagu on teistel apostlitel, Issanda vendadel ja Keefasel?\f + \fr 9:5 \fr*\ft Ehk Peetrusel.\ft*\f* \v 6 Või oleme mina ja Barnabas ainsad, kel pole õigust elada tööd tegemata? \p \v 7 Milline sõdur teenib omal kulul? Kes rajab viinamäe ja ei söö viinamarju? Milline karjus ei joo oma karja piima? \v 8 Kas ma räägin seda inimliku meelevallaga? Kas Seadus ei ütle sedasama? \v 9 Moosese Seaduses on kirjutatud: „Ära seo kinni pahmast tallava härja suud!“ Kas Jumal peab silmas härga? \v 10 Või ütleb ta seda pigem meie pärast? Jah, meie pärast on kirjutatud, et nii kündja kui rehepeksja peavad töötama lootuses saada osa. \v 11 Kui me oleme teie seas külvanud vaimulikku seemet, kas seda on siis palju, kui lõikame teilt materiaalset saaki? \v 12 Kui teistel on see õigus teie toetusele, eks meil ole seda veel enam? \p Kuid meie ei ole seda õigust kasutanud, vaid me talume raskusi, et meie ei saaks kuidagi takistuseks Kristuse evangeeliumi levikule. \p \v 13 Eks teie tea, et need, kes templis töötavad, saavad templist ka oma toidu, ja need, kes altari juures teenivad, saavad osa altaril ohverdatust? \v 14 Nii on ka Issand seadnud, et evangeeliumi kuulutajad saaksid evangeeliumist elatise. \p \v 15 Mina aga ei ole neist õigustest kasutanud midagi. Ma ei kirjuta ka selleks, et seda tulevikus teha. Pigem ma sureksin. Keegi ei saa võtta minult mu kiitlemise alust! \v 16 Sest kui ma evangeeliumi kuulutan, ei saa ma sellega kiidelda. Mulle on ju pandud kohustus seda teha. Seepärast häda mulle, kui ma evangeeliumi ei kuuluta! \p \v 17 Kui ma teen oma tööd vabal valikul, siis ma saan selle eest tasu. Aga kui ma teen seda sunniviisil, siis on see ometi mulle usaldatud ülesanne. \v 18 Mis siis on minu tasu? Just see, et evangeeliumi kuulutades kuulutan ma seda tasuta ega kasuta oma õigust, mis käib evangeeliumiga koos. \s1 Pauluse vabadus \p \v 19 Sest olles küll vaba ja sõltumatu kõigist, olen ma hakanud kõikide orjaks, et võita Kristusele võimalikult paljud. \v 20 Juutidele olen ma nagu juut, et võita juute Kristusele; Moosese seaduse all olijaile nagu seadusealune (kuigi ma seda ei ole), et võita seadusealuseid. \v 21 Väljaspool käsuseadust olijaile olen ma nagu väljaspool käsuseadust (ehkki ma ei ole tegelikult väljaspool Jumala seadust, vaid Kristuse seaduse all), et võiksin võita seaduseväliseid. \v 22 Nõrkadele olen ma nõrk, et võita nõrku. Ma olen kõikidele kõigeks, et päästa kasvõi mõned. \v 23 Seda kõike teen ma evangeeliumi pärast, et minulgi oleks osa selle õnnistustest. \s1 Vajadus enesedistsipliini järele \p \v 24 Eks te tea, et võidujooksu jooksevad küll kõik, kuid auhinna saab ainult üks? Siis jookske nii, et teie saate selle auhinna! \v 25 Iga võistleja allutab end rangele treeningule. Nad teevad seda närtsiva võidupärja pärast. Meid aga ootab pärg, mis ei närtsi iialgi. \v 26 Nõnda siis ei jookse ma sihitult ega võitle nagu tuult pekstes, \v 27 vaid ma kohtlen oma ihu karmilt ja sunnin teda endale alluma, et teistele kuulutades ma ise ei muutuks kõlbmatuks. \c 10 \s1 Hoiatusi Iisraeli ajaloost \p \v 1 Ärgu olgu teil teadmata, vennad ja õed, et kõik meie esiisad rändasid pilvesamba all ja kõik läksid kuiva jalaga läbi mere. \v 2 Nad kõik ristiti Moosesesse pilvesambas ja meres. \v 3 Nad kõik sõid sedasama vaimulikku toitu \v 4 ning jõid sedasama vaimulikku jooki. Sest nad jõid sellest samast vaimulikust kaljust, mis neid saatis ja see kalju oli Kristus. \v 5 Kuid enamikuga neist Jumal ei olnud rahul ja nad löödi maha kõrbes. \p \v 6 See juhtus meile hoiatuseks, et meie ei himustaks kurja, nagu nemad seda tegid. \v 7 Ärge olge ebajumalateenijad, nagu mõned neist olid, sest on kirjutatud: „Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles lusti lööma.“ \v 8 Ärgem tehkem kõlvatusi, nagu mõned neist tegid, ja nõnda suri neist ühe päevaga kakskümmend kolm tuhat. \v 9 Ärgem pangem Kristust proovile, nagu mõned neist panid ning said surma madude läbi. \v 10 Ärge ka nurisege, nagu mõned neist tegid ning tapeti hävitusingli poolt. \p \v 11 Need asjad sündisid neile kui näited ja pandi kirja hoiatuseks meile, kes me elame ajastute lõpul. \v 12 Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks! \v 13 Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus. Aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata, kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda. \s1 Ebajumalaohver ja Issanda laud ei sobi kokku \p \v 14 Seepärast, mu armsad, põgenege ebajumalateenistuse eest! \v 15 Ma räägin teile kui arukatele inimestele. Otsustage ise, kas mu jutt on õige! \v 16 Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse ihu osadus? \v 17 Et leib on üks, siis oleme meie, keda on palju, üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast. \p \v 18 Mõelge neile, kes on Iisraeli rahvas vere poolest. Eks need, kes söövad altaril ohverdatut, ole altari osaduses? \v 19 Mida ma siis tahan öelda? Kas seda, et ebajumalaohver iseenesest on midagi või et ebajumal on midagi? \v 20 Ei ole, aga paganad toovad oma ohvreid mitte Jumalale, vaid kurjadele vaimudele. Ja mina ei taha, et teil oleks osa kurjade vaimude teenistusest. \v 21 Te ei või juua Issanda karikast ja kurjade vaimude karikast, te ei või osaleda Issanda lauas ja kurjade vaimude lauas. \v 22 Või tahame Issandat ajada vihale? Kas meie oleme temast tugevamad? \s1 Uskliku vabadus \p \v 23 Öeldakse „Kõik on lubatud“ – aga kõigest ei ole kasu. „Kõik on lubatud“ – aga kõik ei ehita kogudust. \v 24 Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu! \p \v 25 Sööge kõike, mida lihaturul müüakse, südametunnistusest hoolimata, \v 26 sest „Issanda oma on maa ja kõik selle annid“. \p \v 27 Kui uskmatu kutsub teid sööma ja te tahate minna, siis sööge kõike, mida teile pakutakse, südametunnistusest hoolimata. \v 28 Kui aga keegi peaks teile ütlema: „See on ohvriliha!“, siis jätke see söömata nii ütleja enda pärast kui ka südametunnistuse pärast. \v 29 Ent mina ei räägi sinu, vaid teise südametunnistusest. Sest milleks peaks teise südametunnistus otsustama minu vabaduse üle? \v 30 Kui mina toidu tänuga vastu võtan, miks mind siis laidetakse selle pärast, mille eest ma Jumalat tänan? \p \v 31 Niisiis, kas te sööte, joote või mida iganes te teete, tehke seda Jumala auks! \v 32 Ärge olge komistuseks ei juutidele, kreeklastele ega Jumala kogudusele, \v 33 nii nagu minagi püüan olla igati vastuvõetav kõigile. Ma ei otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks. \c 11 \nb \v 1 Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse! \s1 Pea katmine jumalateenistusel \p \v 2 Ma kiidan teid selle eest, et te mind alati meeles peate ning hoiate kinni õpetustest, mis ma teile edasi andsin. \v 3 Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea. \v 4 Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult räägib, häbistab oma pead. \v 5 Ja naine, kes katmata peaga palvetab või prohvetlikult räägib, häbistab oma pead, sest see on sama hea, nagu oleks ta pea paljaks aetud. \v 6 Kui naine ei kata oma pead, siis lõigaku juba ka juuksed maha! Ent kui naisele on häbiks lasta juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea kinni. \p \v 7 Mehel pole vaja pead katta, sest ta on Jumala kujutis ja tema au peegeldus. Naine aga on mehe au peegeldus. \v 8 Mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest. \v 9 Ka ei ole mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast. \v 10 Seetõttu, ja ka inglite pärast, peab naine kandma meelevalla tunnust pea peal. \v 11 Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi. \v 12 Sest naine on võetud mehest ja mees tuleb ilmale naise kaudu; aga kõigi asjade algus on Jumalas. \p \v 13 Otsustage ise: kas naisel sobib paluda Jumalat katmata peaga? \v 14 Eks õpeta ju looduski teile, et mehele on häbiks pikad juuksed, \v 15 aga naisele on need auks, sest pikad juuksed on temale antud katte eest. \v 16 Kui keegi tahab selle üle vaielda, siis ta teadku, et meil ega Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet. \s1 Püha õhtusöömaaja korrast \p \v 17 Neid korraldusi jagades ma ei kiida teid, sest teie koosviibimistest on rohkem kahju kui kasu. \v 18 Kõigepealt, ma olen kuulnud, et kui te kogudusena kokku tulete, on teie seas lõhesid, ja osalt ma usungi seda. \v 19 Kahtlemata peab teie vahel olema erimeelsusi, et näha, kellel teist on Jumala heakskiit. \v 20 Kui te siis kokku tulete, ei tähista te mitte Issanda õhtusöömaaega, \v 21 sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda õhtusöögi. Selle tagajärjel jääb üks inimene nälga ja teine jääb purju. \p \v 22 Kas teil ei ole kodasid, kus süüa ja juua? Või põlgate te Jumala kogudust ja tahate häbistada vaeseid? Mis ma pean teile ütlema? Kas kiidusõnu? Selle eest ma teid küll ei kiida. \p \v 23 Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma ka teile andsin: „Sel ööl, mil Issand Jeesus ära anti, võttis ta leiva, \v 24 ja kui ta oli tänanud, murdis selle ja ütles: „See on minu ihu, mis murtakse teie eest. Tehke seda minu mälestuseks!“ \v 25 Samuti võttis ta pärast söömist veinikarika ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii tihti, kui te seda joote, tehke seda minu mälestuseks!“ “ \v 26 Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate te Issanda surma kuni tema tagasitulekuni. \p \v 27 Kes iganes seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi patus Issanda ihu ja vere vastu. \v 28 Seepärast katsuge ennast läbi ja alles siis sööge sellest leivast ja jooge sellest karikast! \v 29 Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele karistust, kui ta ei anna aru sellest ihust. \v 30 Seetõttu ongi teie seas palju põduraid ja jõuetuid ning mitmed on ära surnud. \p \v 31 Aga kui me ennast läbi katsume, ei satu me sellise kohtu alla. \v 32 Kui me eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks. \p \v 33 Seepärast, vennad ja õed, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist. \v 34 Kui kellelgi on kõht tühi, siis ta söögu enne kodus, et teie kokkutulek ei tooks kaasa karistust. \p Muud asjad ma korraldan, kui ma tulen. \c 12 \s1 Vaimuandidest \p \v 1 Nüüd aga vaimuandidest, vennad ja õed. Selles osas ei taha ma jätta teid teadmatusse. \v 2 Te teate, et kui te veel paganad olite, lasite ennast mõjutada ning ühel või teisel viisil juhtida tummade ebajumalate juurde. \v 3 Seepärast ma tahan, et te teaksite – keegi ei ütle Jumala Vaimus rääkides: „Neetud olgu Jeesus!“ ning keegi ei suuda öelda: „Jeesus on Issand!“ muidu kui Pühas Vaimus. \p \v 4 Andides on küll erinevusi, aga neid jagab sama Vaim. \v 5 Teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama. \v 6 Ja väeavaldustes on erinevusi, aga sama on Jumal, kes teeb kõike kõikide sees. \p \v 7 Igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. \v 8 Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkusesõna, teisele tunnetusesõna sama Vaimu läbi. \v 9 Ühele usku samas Vaimus, teisele tervendamise ande samas Vaimus. \v 10 Ühele väge imetegudeks, teisele prohvetlikku kõnelemist, kolmandale võimet vaimude eristamiseks. Ühele rääkida mitmesuguseid võõraid keeli, teisele aga keelte tõlgitsemist. \v 11 Kõike seda teeb aga üks ja seesama Vaim, kes jagab neid igaühele nii, nagu ta on otsustanud. \s1 Üks ihu, palju liikmeid \p \v 12 Sest nii nagu ihu on üks tervik ja seal on palju liikmeid, nõnda on ka Kristus. \v 13 Sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud ühte ihusse, olgu juudid või kreeklased, orjad või vabad – me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga. \v 14 Ihu ei koosne ju ühest liikmest, vaid paljudest. \p \v 15 Kui jalg ütleks: „Kuna mina ei saa olla käsi, ei ole ma ihu osa,“ kas ta seepärast ei kuulu ihusse? \v 16 Ja kui kõrv ütleks: „Kuna mina ei saa olla silm, ei ole ma enam ihu osa,“ kas ta seepärast ei kuulu ihusse? \v 17 Kui kogu ihu oleks silm, kuidas saaks ta kuulda? Kui kogu ihu tegeleks kuulmisega, kuidas saaks ta tunda lõhna? \v 18 Jumal on seadnud iga liikme ihusse nõnda, nagu tema on otsustanud. \v 19 Kui kõik oleksid üks liige, siis kus oleks ihu? \v 20 Meil on aga palju liikmeid, ent üks ihu. \p \v 21 Silm ei või öelda käele: „Ma ei vaja sind!“ või pea öelda jalgadele: „Ma ei vaja teid!“ \v 22 Otse vastupidi, nõrgemana tunduvad ihuliikmed on hädavajalikud \v 23 ning vähem auväärseks peetavad liikmed me riietame suurema auga. Nendesse liikmetesse, mida ei sobi näidata, suhtume suurema tagasihoidlikkusega, \v 24 meie teised liikmed aga ei vaja seda. Kuid Jumal on ihu kokku ühendades andnud suurema au nendele liikmetele, kellel sellest muidu vajaka jääb, \v 25 et ihus ei tekiks lõhenemist, vaid kõik liikmed hooliksid üksteisest ühtmoodi. \v 26 Kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed. Kui üht liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest kõik liikmed. \p \v 27 Teie olete aga Kristuse ihu ja igaüks teist on selle liige. \v 28 Jumal on seadnud koguduses esmalt mõned apostliteks, teiseks prohvetiteks, kolmandaks õpetajateks; seejärel määranud need, kes teevad imesid, tervendavad haigeid, abistavad hoolekandes, korraldavad koguduse elu, räägivad mitmesuguseid keeli. \v 29 Ega kõik ole apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõik tee imesid? \v 30 Ega kõigil ole tervendamisande? Ega kõik räägi keeli? Ega kõik tõlgitse neid? \v 31 Teie aga taotlege suuremaid ande! \s1 Armastuse ülistus \p Ja ma näitan teile tee, mis on üle kõige. \c 13 \p \v 1 Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul puuduks armastus, siis ma oleksin kõmisev gong või kõlksuv vasktaldrik. \v 2 Ja kui mul oleks prohvetiand ja ma mõistaksin kõiki saladusi ning tunnetaksin kõike ja mul oleks täielik usk, nii et võiksin mägesid teisaldada, aga mul ei oleks armastust, siis poleks ma midagi. \v 3 Kui ma kogu oma vara ära jagaksin ja oma ihu annaksin tuleleekidele, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. \p \v 4 Armastus on pika meelega, armastus on helde, ta ei ole kade, ta ei hoople ega ole ennast täis, \v 5 ta ei käitu ebasündsalt, ta ei ole isekas, ta ei ärritu ega pea arvet halva üle, \v 6 ta ei rõõmusta ülekohtust, vaid tunneb rõõmu tõe üle. \v 7 Ta toetab alati, usaldab alati, loodab alati, talub kõike. \p \v 8 Armastus ei hääbu kunagi! Aga prohvetikuulutused – need lakkavad; keeled – need vaikivad; tunnetus – see ammendub. \v 9 Sest poolikult me tunnetame ja meie prohvetisõnumidki on poolikud. \v 10 Aga kui tuleb täiuslik, siis kaob see, mis on poolik. \v 11 Kui ma olin veel väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, arvasin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, minetasin ma lapse kombed. \v 12 Praegu me näeme ainult nagu peegeldust peeglist, siis näeme aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud. \p \v 13 Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus. \c 14 \s1 Keeltega rääkimine ja prohvetlik kõne \p \v 1 Taotlege armastust, igatsege vaimuandeid, eriti aga prohvetlikku kõnelemist! \v 2 Sest keeltes kõneleja ei räägi inimestele, vaid Jumalale. Sest teised ei saa temast aru, ta räägib Vaimu mõjul saladusi. \v 3 Aga kes prohvetlikult kõneleb, see räägib inimestele kinnituseks, julgustuseks ja lohutuseks. \v 4 Keeltes rääkija ehitab iseennast, prohvetlikult kõneleja ehitab aga kogudust. \v 5 Mina tahan, et te kõik räägiksite keeli, kuid veel enam, et te kõneleksite prohvetlikult. Sest prohvetlikult kõneleja on suurem keeltes rääkijast, kui ta just ise samal ajal ei tõlgitse, nii et see kogudust kinnitaks. \p \v 6 Kui ma tuleksin teie juurde, vennad ja õed, ja räägiksin keeli, mis kasu ma teile tooksin, kui ma ei annaks edasi mõnda ilmutust, tunnetust, prohvetikuulutust või õpetust? \v 7 Sama lugu on elutute pillidega, näiteks vilepilli või keelpilliga. Kui nende helid ei erineks, kuidas siis saadaks aru, mida mängitakse? \v 8 Jällegi, kui trompet ei kõla selgelt, siis kes valmistub lahinguks? \p \v 9 Samuti on teiega. Kui te ei räägi oma keelega arusaadavaid sõnu, kuidas võib keegi teada, mida te räägite? Te räägite siis ju tuulde. \p \v 10 Maailmas on nii palju eri keeli ja ükski neist ei ole tähenduseta. \v 11 Kui ma mingit keelt ei mõista, olen ma kõnelejale võõramaalane ja tema on minu jaoks võõramaalane. \v 12 Nii on ka teiega. Kuna te nõnda ihaldate vaimuandeid, siis taotlege neid koguduse ülesehitamiseks, et te võiksite selle poolest silma paista. \p \v 13 Seepärast, kes räägib keeli, palugu, et ta võiks neid ka tõlgitseda. \v 14 Sest kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu. \v 15 Mida siis teha? Ma tahan palvetada vaimus, kuid ma tahan palvetada ka mõistusega. Ma tahan laulda kiitust vaimus, kuid ma tahan laulda kiitust ka mõistusega. \v 16 Sest kui sa Jumalat ülistad vaimus, siis kuidas saab kõrvalseisja öelda „aamen“ sinu tänu peale? Ta ju ei tea, mida sa ütled. \v 17 Sina tänad küll hästi, aga teist see ei ehita. \p \v 18 Ma tänan Jumalat, et ma räägin keeli rohkem kui teie kõik; \v 19 aga koguduses tahan ma rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega. \p \v 20 Vennad ja õed, ärge olge mõtlemises nagu lapsed! Kurjuse poolest olge nagu imikud, mõtlemise poolest saage aga täiskasvanuks! \v 21 Seaduses on kirjutatud: \q1 „Ehkki ma räägin sellele rahvale \q2 võõraste keelte \q1 ja võõraste huultega, \q2 ei võta nad mind kuulda, \q2 ütleb Issand.“ \p \v 22 Niisiis ei ole keeled tunnustäheks usklikele, vaid uskmatuile, kuid prohvetlik kõne ei ole uskmatuile, vaid usklikele. \v 23 Aga kui kogudus tuleks kokku ja kõik räägiksid keeltes ning kõrvalseisjad või uskmatud astuksid sisse, kas nad ei arvaks, et te sonite? \v 24 Kui aga kõik räägiksid prohvetlikult ja sisse astuks mõni kõrvalseisja või uskmatu, siis osutaksid kõigi sõnad tema süüle ja arvustaksid teda. \v 25 Siis paljastatakse kõik ta südame saladused, ta langeks silmili maha ja kummardaks Jumalat, öeldes: „Tõesti, Jumal on teie keskel!“ \s1 Hea kord jumalateenistusel \p \v 26 Mida me peaks siis ütlema, vennad ja õed? Kui te tulete kokku, on igaühel midagi: ülistuslaulu, õpetust, ilmutust, keelterääkimist, tõlgitsust. Kõik see toimugu koguduse ülesehitamiseks! \v 27 Keeltes rääkigu kaks või kõige rohkem kolm inimest. Nad tehku seda kordamööda ning üks tõlgitsegu! \v 28 Aga kui tõlgitsejat ei ole, siis olgu nad koguduses vait ja rääkigu omaette Jumalale! \p \v 29 Prohveteist kõnelgu samuti kaks või kolm ning teised hinnaku samal ajal öeldut hoolikalt. \v 30 Kui aga midagi ilmutatakse teisele, kes seni istus, siis jäägu esimene vait. \v 31 Te võite ju kõik kordamööda prohvetlikult kõneleda, et kõik õpiksid ja saaksid julgustust. \v 32 Ja prohvetite vaimud alluvad prohvetitele; \v 33 sest Jumal ei ole segaduse, vaid rahu Jumal – nii nagu on kõikides Issanda rahva kogudustes. \p \v 34 Naised olgu koguduse koosviibimistel vait. Neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad olgu kuulekad, nagu on kästud Moosese Seaduses. \v 35 Kui nad aga tahavad midagi teada, siis pärigu kodus oma mehe käest, sest on häbiasi, kui naine võtab koguduses sõna. \p \v 36 Kas Jumala sõna on lähtunud teist? Või on see tulnud ainult teie juurde? \v 37 Kui keegi peab ennast prohvetiks või vaimulikuks inimeseks, siis ta tunnistagu, et see, mida ma teile kirjutan, on Issanda käsk. \v 38 Kui ta aga seda eirab, siis eiratakse teda ennastki. \p \v 39 Niisiis, vennad ja õed, igatsege innukalt prohvetlikult kõnelemist ja ärge takistage keeltes rääkimist. \v 40 Kuid kõik see toimugu viisakalt ja korra järgi. \c 15 \s1 Kristuse ülestõusmine \p \v 1 Vennad ja õed, ma tuletan teile meelde evangeeliumi, mida ma teile kuulutasin, mille te vastu võtsite, milles te olete püsinud \v 2 ja mille läbi teid ka päästetakse, kui te hoiate kinni sellest, mida ma teile kuulutasin, ega ole saanud usklikuks asjata. \v 3 Sest ma olen eelkõige teile edasi andnud, mida ma ise olen vastu võtnud: \p Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud Pühakirjas; \v 4 ta maeti maha ja äratati üles kolmandal päeval vastavalt Pühakirjale; \v 5 ta ilmus Keefasele ja siis kaheteistkümnele; \v 6 seejärel ilmus ta ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest enamik on tänini meiega, aga mõned on läinud magama; \v 7 seejärel ilmus ta Jaakobusele, siis kõigile apostlitele; \v 8 kõige viimaks ilmus ta minule kui äbarikule. \p \v 9 Mina ju olen apostlite seas vähim, ma ei vääri apostli nime, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust. \v 10 Ent Jumala armust olen ma see, kes ma olen. Tema arm minu vastu ei ole läinud tühja. Ma olen näinud palju rohkem vaeva kui kõik teised apostlid – õieti mitte mina, vaid minuga olev Jumala arm. \v 11 Nii ei olegi tähtis, kas tegin midagi mina või nemad – nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks. \s1 Surnute ülestõusmine \p \v 12 Aga kui Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast väidavad, et surnute ülestõusmist ei olegi? \v 13 Kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ju ka Kristust üles äratatud! \v 14 Kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on järelikult meie kuulutus mõttetu ja mõttetu ka teie usk. \v 15 Pealegi me osutuksime Jumala valetunnistajateks, kuna oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda ta ei ole äratanud, kui surnuid tegelikult üles ei äratata. \v 16 Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud. \v 17 Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk kasutu: te olete seniajani oma pattudes! \v 18 Samuti on siis hukatusse läinud Kristuses surnud inimesed. \v 19 Ja kui meie oleme ainult selles elus lootnud Kristusele, siis me oleme kõigist haletsusväärsemad. \p \v 20 Kuid tegelikult on Kristus üles äratatud surnuist. Tema on esimene viljavihk eelseisvast suurest lõikusest, surnute ülestõusmisest. \v 21 Et surm on tulnud maailma inimese kaudu, tuleb ka surnuist ülestõusmine inimese kaudu. \v 22 Sest nii nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks Kristuses. \v 23 Ja selline on ülestõusmise järjekord: esmalt Kristus, seejärel Kristuse omad tema tagasitulekul. \v 24 Siis tuleb lõpp, mil ta annab Kuningriigi üle Jumalale Isale, olles hävitanud iga valitsuse, võimu ja väe. \v 25 Sest tema peab valitsema kuningana niikaua, kuni kõik vaenlased on heidetud ta jalge alla. \v 26 Viimase vaenlasena kõrvaldatakse surm. \p \v 27 Sest „ta on kõik alistanud tema jalge alla“. Kui ta aga ütleb, et kõik on alistatud tema alla, on selge, et see ei hõlma Jumalat ennast, kes kõik Kristusele alistas. \v 28 Aga kui kõik temale on alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes kõik temale on alistanud. Et Jumal oleks kõik kõigis. \p \v 29 Mis mõtet muidu oleks nende tegevusel, kes lasevad end surnute eest ristida? Kui surnuid üldse üles ei äratata, milleks nad lasevad end ristida nende eest? \p \v 30 Ja milleks meie ennast aina ohtu seame? \v 31 Ma suren iga päev, nii tõesti kui teie olete minu kiitus, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. \v 32 Kui ma võitleksin Efesoses metsloomade vastu inimliku lootusega, mis kasu ma siis sellest saaksin? Kui surnuid üles ei äratata: \q1 „siis söögem ja joogem, \q2 sest homme me sureme nagunii.“ \m \v 33 Ärge laske ennast eksitada – „halb seltskond rikub head kombed“. \v 34 Tulge mõistusele ja ärge tehke pattu! Mõned teie seast ei taipa küll midagi Jumalast! Seda ma ütlen teile häbiks. \s1 Vaimne ihu \p \v 35 Kuid keegi võib küsida: „Kuidas surnud üles äratatakse? Missuguse ihuga nad tulevad?“ \v 36 Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see ei sure. \v 37 Sa ei külva seda ihu, mis sealt hiljem tuleb, vaid pelgalt seemne, olgu siis nisu või midagi muud. \v 38 Jumal annab talle sellise ihu, nagu tema on otsustanud, igale seemnele erisuguse ihu. \v 39 Ka liha ei ole kõik ühesugune: inimeste, loomade, lindude ja kalade liha on ju erinev. \v 40 On taevalikke ihusid ja on maapealseid ihusid, ent taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma. \v 41 Erinev on päikese kirkus, erinev kuu kirkus ja erinev tähtede kirkus. Ka üks täht erineb teisest kirkuse poolest. \p \v 42 Samuti on lugu surnute ülestõusmisega. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles. \v 43 Autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles. Nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles. \v 44 Maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. \p Sest kui on olemas maine ihu, on ka vaimne ihu. \v 45 Nii nagu on kirjutatud: „Esimene inimene, Aadam, sai elavaks hingeks,“ kuid viimne Aadam sai elu andvaks vaimuks. \v 46 Nii ei ole esmalt vaimne, vaid maine; seejärel alles tuleb vaimne. \v 47 Esimene inimene oli maast võetud ja muldne, teine inimene oli taevast. \v 48 Selline nagu oli muldne, on kõik muldsed; selline nagu oli taevane, on kõik taevased. \v 49 Ja nii nagu me oleme sarnanenud muldsega, sarnaneme üks kord ka taevasega. \p \v 50 Kuid seda ma ütlen, vennad ja õed, et liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust. \v 51 Kuulge, ma avaldan teile saladuse: meie kõik ei sure, aga meid kõiki muudetakse, \v 52 ühe hetkega, silmapilkselt, viimse pasuna hüüdes. Sest kui pasun hüüab, äratatakse surnud üles kadumatutena ja ka meid muudetakse. \v 53 Kaduv peab ju riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega. \v 54 Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide, mis on kirjutatud: \q1 „Surm on hävitatud, võit on käes! \q1 \v 55 Surm, kus on su võit? \q2 Surm, kus on su astel?“ \m \v 56 Aga surma astel on patt ja patu vägi on Seadus. \v 57 Kuid tänu Jumalale, kes meile annab võidu meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! \p \v 58 Seepärast, mu armsad vennad ja õed, olge kindlameelsed ja kõigutamatud! Tehke aina innukamalt Issanda tööd, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu. \c 16 \s1 Abist Jeruusalemma kogudusele \p \v 1 Nüüd korjandusest Jumala rahva heaks. Tehke samamoodi, nagu ma korraldasin Galaatia kogudustes. \v 2 Iga nädala esimesel päeval pangu igaüks kõrvale nii palju, kui ta sissetulek lubab. Nii ei pea korjandusi alustama siis, kui mina tulen. \v 3 Ja kui ma kohal olen, saadan ma kaaskirjadega need, keda teie kõlblikuks tunnistate, teie andi viima Jeruusalemma. \v 4 Aga kui minulgi oleks mõtet minna, siis tulevad nad koos minuga. \s1 Pauluse isiklikud soovid \p \v 5 Ma tulen teie juurde, kui ma lähen läbi Makedoonia, sest ma reisin Makedoonia kaudu. \v 6 Võib-olla jään ma teie juurde kauemaks, ehk isegi kogu talveks, et te mind siis jälle teele saadaksite, kui ma edasi lähen. \v 7 Ma ei taha külastada teid praegu otsekui möödaminnes, sest loodan viibida teie juures mõnda aega, kui Issand seda lubab. \v 8 Kuid nelipühani jään ma Efesosse. \v 9 Siin on mulle avanenud hea võimalus tõhusaks tööks, kuigi ka vastaseid on palju. \p \v 10 Kui Timoteos tuleb, siis vaadake, et ta teie juures midagi ei peaks kartma. Tema teeb ju Issanda tööd nagu minagi. \v 11 Niisiis ärgu keegi teda alavääristagu. Saatke ta rahus teele, et ta võiks tulla tagasi minu juurde. Mina koos vendadega ootan teda. \p \v 12 Mis puutub vend Apollosesse, siis ma käisin talle peale, et ta koos vendadega tuleks teie juurde, aga tal ei olnud sugugi tahtmist praegu tulla. Eks ta tuleb siis, kui tal on võimalik. \p \v 13 Olge valvsad, seiske kindlalt usus, olge mehised ja tugevad! \v 14 Kõik oma teod tehke armastuses! \p \v 15 Mul on teile veel üks palve, vennad ja õed. Te teate Stefanase peret. Nad olid esimesed usklikud Ahhaias ja on pühendanud ennast Jumala rahva abistamisele. \v 16 Ma palun, et teiegi suhtuksite alandlikult niisugustesse meestesse nagu ka kõigisse, kes koos nendega töötavad ja näevad vaeva. \v 17 Stefanase, Fortunatuse ja Ahhaikose siinviibimine teeb mulle rõõmu, sest nad on korvanud mulle teie eemalolekut. \v 18 Nad on kosutanud nii minu kui ka teie vaimu. Sellised mehed väärivad tunnustust! \b \s1 Lõputervitus \p \v 19 Aasia kogudused tervitavad teid! \p Palju terviseid Issandas saadavad Akvila ja Priskilla koos nende majas kooskäiva kogudusega. \p \v 20 Kõik siinsed vennad ja õed tervitavad teid! \p Tervitage üksteist püha suudlusega! \b \p \v 21 Tervitus on minu, Pauluse oma käega! \b \p \v 22 Kui keegi ei armasta Issandat, siis olgu ta neetud. \tl Marana, tha\tl*!\f + \fr 16:22 \fr*\ft Aramea keeles tähendab see „Meie Issand, tule!“\ft*\f* \b \p \v 23 Issanda Jeesuse arm olgu teiega! \b \p \v 24 Minu armastus on teie kõikidega Kristuses Jeesuses!