\id MAT - Kuna, San Blas - Bible -Panama 2014 (DBL -2014) \h Mateo \toc1 Mateo-Gayaburba-Nued \toc2 Mateo \toc3 Mt \mt1 MATEO-GAYABURBA-NUED \mt2 MATEO \imt2 GEBE-SOGLENAID \imt1 Garda-nug \ip Mateo we-garda narmaksad. Mateo, Levíʼye bimarbalid. Mateo, Judío-dule gued, Jesús-sapingan-warambe-gakabogwad-wargwenadid. Judíoʼmar bilebalid, Israel-dulemarye. E-gayabardi bileged, Hebreo-dulemarye. \is1 Mateo-Gardagi weyob sunmaklenaid \ip Israel-dulemarga epenne Bab-Dummad sogsagusad, be-bendakegala, yoedse Dule-Wargwen an bega barmidagoye. We-dule, Griego-gayaba, Cristoʼye bileged, Hebreo-gayabardi, Mesíasʼye bileged. We-dulede, Bab-Dummad-Machid, Jesúsʼye-bimarbalid. Jesús we-napneggi gudigusgu, Judíoʼmar aku Jesús-daksa gusmalad, we, Bab-Dummad-Dule-Wargwen-Barmidagoed-Duleye. \ip Jesús we-napneggi-gudigu, deun, Roma-dulemar bela yar-ganikid. A-ulale, Mateo Jesús-sapinga-gued-iduale, Roma-dummadga Judíoʼmargi-mani-gaedga arbadii gusad. Degine, Judíoʼmar-ibe mani-atursabalid-dule dabalid. \ip Mateo, Bab-Dummad-Burba-Isligwaledba Judíoʼmarga garda narmaksad, ega sogega, Jesús Bab-Dummad-dule-wargwen-barmidagoye-sogsad-dule-sunnadye. \ip Jesús Bab-Dummad-negdakmaidgi anmarga sunmaknonikid. Mateo anmarga soged, igi Jesús dulemar-isgued-ular, nakrusgi burgwisa, adi, dulemar Jesúsʼgi abonolemalagar. Mateo na e-uayagwar Jesús-sunmaksad itosad, degine, e-ibyagwar Jesús-ibmar-imaksad daksabalid. \ip We-garda weyob ilemakar narmakar naid: \io1 1. Jesucristo-e-dad-dummagan, degi, e-gwalulesad (1:1–2:23). \io2 1a. Jesucristo-e-dad-dummagan (1:1-17). \io2 1b. Jesucristo-bipigwaun-gudigusad (1:18–2:23). \io1 2. Jesús gebe e-arbaed-onoded (3:1–4:11). \io2 2a. Diigi-dule-oged-Juan, Bab-Dummad-igargi sunmaksad (3:1-12). \io2 2b. Diigi-dule-oged-Juan, diigi Jesús-ogsad (3:13-17). \io2 2c. Jesús, nia-sailase wilubdaklesad (4:1-11). \io1 3. Jesús ibmar-dakdisurmalad imaksad (4:12–13:58). \io2 3a. Jesús gannar Galilea-yargi e-arbaed-onoded (4:12-25). \io2 3b. Jesús yarbirgi dulemar odurdaksad (5:1–7:29). \io2 3c. Jesús ibmar-dakdisurmalad imaksad (8:1–9:38). \io2 3d. Jesús, e-sapin-dummaganga igar-uksad (10:1–11:1). \io2 3e. Jesús baigan ibmar imaksad (11:2–12:50). \io2 3f. Jesús Bab-negsemaidgi burbar sunmaksad (13:1-58). \io2 3g. Diigi-dule-oged-Juanʼye-nugad, burgwisad (14:1-12). \io1 4. Jesús, neggwebur-baid-baidgi arbaed imaksad (14:13–20:34). \io2 4a. Jesús ibmar-dakdisulid baigan imaksad (14:13–17:27). \io2 4b. Dulemar-daed-igargi Jesús sunmaksad (18:1–20:34). \io1 5. Jesús, Jerusalénʼgi napi gudigusad (21:1–23:39). \io1 6. Jesús, napneg-bergudanikidgi sunmaksad (24:1–25:46). \io1 7. Jesúsʼga oburgwileged-igar-mesisad (26:1–27:66). \io1 8. Jesús gannar durgusad (28:1-20). \ip Binsamardo, we-garda birga 37ʼgi narmakles-insaye. \ip Be itogua. \c 1 \ms1 1. JESÚS-E-DAD-DUMMAGAN, DEGI, E-GWALULESAD \mr (1:1–2:23) \ms2 1a. Jesucristo-e-dad-dummagan \mr (1:1-17) \r (Lucas 3:23-38) \p \v 1 Jesucristo e-dadgansiki ilekwaa-danikid-e-garda. Jesucristo, David-e-wagwad, degi, Abraham-e-wagwabalid. \q2 \v 2 Abraham-machidi, Isaacʼye nugad, \q2 Isaac-machidi, Jacobʼye nugad, \q2 Jacob-machidi, Judáʼye nugad, \q2 degi, e-masmala-baigan. \q2 \v 3 Judá-machidi, Faresʼye nugad, \q2 degi, e-machi-baiddi, Zaraʼye nugad. \q3 We-machi-warbogwad-e-nandi, Tamarʼye nugad. \q2 Fares-machidi, Esromʼye nugad, \q2 Esrom-machidi, Aramʼye nugad. \q2 \v 4 Aram-machidi, Aminadabʼye nugad, \q2 Aminadab-machidi, Naasónʼye nugad, \q2 Naasón-machidi, Salmónʼye nugad. \q2 \v 5 Salmónʼdi, Rahab-ebo Booz-baksad. \q2 Boozʼdi, Rut-ebo Obed-baksad. \q2 Obed-machidi, Isaíʼye nugad. \q2 \v 6 Isaí-machidi, Rey-Davidʼye nugad, \q2 Rey-David-machidi, Salomónʼye nugad. \q3 Salomón-e-nandi Urías-e-omega-gusadid. \q2 \v 7 Salomón-machidi, Roboamʼye nugad, \q2 Roboam-machidi, Abíasʼye nugad, \q2 Abías-machidi, Asaʼye nugad, \q2 \v 8 Asa-machidi, Josafatʼye nugad, \q2 Josafat-machidi, Joramʼye nugad, \q2 Joram-machidi, Uzíasʼye nugad, \q2 \v 9 Uzías-machidi, Jotamʼye nugad, \q2 Jotam-machidi, Acazʼye nugad, \q2 Acaz-machidi, Ezequíasʼye nugad, \q2 \v 10 Ezequías-machidi, Manasésʼye nugad, \q2 Manasés-machidi, Amónʼye nugad, \q2 Amón-machidi, Josíasʼye nugad. \q3 \v 11 Judíoʼmar Babiloniaʼse gales ebipilesmargu, Josías machimala-nikunonikid: \q2 Jeconías, degi, e-masmala-baigan. \q3 \v 12 Judíoʼmar gales Babiloniaʼse ebipilesmalad-sorba, \q2 Jeconías, Babiloniaʼgi e-machi-Salatiel-baknonikid. \q2 Salatiel-machidi, Zorobabelʼye nugad. \q2 \v 13 Zorobabel-machidi, Abiudʼye nugad, \q2 Abiud-machidi, Eliaquimʼye nugad, \q2 Eliaquim-machidi, Azorʼye nugad. \q2 \v 14 Azor-machidi, Sadocʼye nugad, \q2 Sadoc-machidi, Aquimʼye nugad, \q2 Aquim-machidi, Eliudʼye nugad. \q2 \v 15 Eliud-machidi, Eleazarʼye nugad, \q2 Eleazar-machidi, Matánʼye nugad, \q2 Matán-machidi, Jacobʼye nugad. \q2 \v 16 Jacob-machidi Joséʼye nugad. \q2 José, María-e-suiga gusadid, geb agi Jesús gwalulesad. \q3 We-Jesús, Cristoʼye nugad. \p \v 17 Degisoggu, Jesús-e-dadgan, Abraham-akar, Davidʼse, e-ambe-gakabake (14) gued. \p Degi, David-akar, Judíoʼmar gales Babiloniaʼse-ebipilesmaladse, Jesús-e-dadgan e-ambe-gakabakebalid (14). \p Degi, Judíoʼmar gales Babiloniaʼse ebipilesmalad-akar, Cristoʼse, Jesús-e-dadgan e-ambe-gakabakebalid (14). \ms2 1b. Jesucristo-bipigwaun-gudigusad \mr (1:18–2:23) \r (Lucas 2:1-7) \p \v 18 Jesucristo weyob gwalulesad: María, Jesús-e-nan, deun José-ebo igar nabosmalad na nikumaloye. Nikued-idu, María daklealid, Bab-Dummad-Burba-Isligwaled-egi-ataksadba bato gurgin-nika gudii. \v 19 María-e-sui-José, dule-gwage-nuedsoggu, yapa-María-obingegsaedba arbakee mete-sokalinad. \p \v 20 Ar José degi-binsadii, gabgi Bab-Dummad-e-baliwitur ese nonikid, ega sognonikid: “David-wagwa-José, mer be dobgu. María be-omega-guega be abingae. Ar María-bonigwar be dakedi, Bab-Dummad-Burba-Isligwaled-sogedba deyob gusad. \v 21 María, machi-wargwen nikuoed, Jesúsʼye be onugsaoed, ar ade, isguedgi e-neggwebur abonogoed.” \p \v 22 Weyob bela ibmar-gusadi, deyob gusad, adi, Bab-Dummad na e-gayaburba-barsogedba ibmar-sogsadba guegar, deun sogsagusgu: \q1 \v 23 “Emi be dake, yagwa-wargwen gurgin-nika guoed, goe nikunonikoed. \q2 Emanuelʼye onugsaoed.” \qr Isaías 7:14 \q3 Emanuel sogleged, “Bab-Dummad anmarba gudiiye.” \p \v 24 José gabdakmai ataksagu, ar igi Bab-Dummad-e-baliwitur ega sogsa, deyob imaksad. José, María-nikunonisunnad. \v 25 Degi-inigwele, amba Maríaʼse gochasurgweled. José, María-machi-gebe-nikusad-sorba geb Maríaʼse gochad. Machigwa-gwalulesadi, Jesúsʼye onugsasad. \c 2 \s1 Girmar-dad-nakwe-dorgan Jesúsʼse ataknonimalad \p \v 1 Jesús Judea-yalagi Belén-neggweburgi gwalulesgu, deun Rey-Herodes-negdakmaidgi, girmar-dad-nakwe-dorgan-ibmar-nue-wisimalad Jerusalénʼse nonimalad, \v 2 sognonimalad: \p —¿Bia Judíoʼmar-E-Rey-gwalulesad mai? Ar ade, anmar dad-nakwedba e-niisgwa daksamalad. Anmar e-nug-odummogega ese danimalad. \p \v 3 Rey-Herodes degi-soge-itoargu, surbinsa itonaded, degi, bela Jerusalénʼgi-bukmalad eba surbinsa itonadmarmogad. \v 4 Herodes, bela dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummaganse, degi, Garda-Narmaked-Dulemarse-gochagu, amarse egichialid, bia Cristo gwalulegoye. \p \v 5 Amar, abin-imakdemalad: \p —Cristo Judea-yalagi Belén-neggweburgi gwalulegoed. Ar deyob Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-narmakar-maid sognaid: \q1 \v 6 “Be, Belén-neggwebur, Judea-yalagi-siid, \q2 be baisur-dakle-inigwele, ar neggwebur-baiganba be bur nue nug nikad. \q1 Ar ade, begi dule-neggwebur-seoed nodagoed, \q2 adi, an-dulemar-Israel-akwegar.” \qr Miqueas 5:2 \p \v 7 Degi, Herodes, girmar-dad-nakwe-dorganse arbakee gochagua, ese nue-egichialid, emarde sana nue-niisgwa daksamarye. Herodesʼga-sogsamargu, \v 8 Herodes Belén-neggweburse amar-barminai gualid. Amarga sogded: \p —Weba Belén-neggweburse be namar, nue be mimmi-amimalo. Ar be amismalale, an-owisononiko, adi, an ese namogagar, an e-nug odummonamogagar. \p \v 9 Girmar-dad-nakwe-dorgan, degi-ega Rey-Herodes-soge-itosmargu, nadmarsunnad. Amar dad-nakwedba-niisgwa-daksamalad, a-niisgwa e-idu-nadapi gualid. Geb mosmargu, bia-mimmi-mai, agi niisgwa bogi nagunonikid. \v 10 Girmar-dad-nakwe-dorgan niisgwa-daksamargu, bela nue-weligwar itosmalad. \p \v 11 Girmar-dad-nakwe-dorgan, negyaba-dogdemargu, mimmi e-nan-María-walik-gudii dakdapmalad, degi, mimmi-e-nug-odummomalaga yokorgi-sindigar sigidmalad. Degine, girmar-dad-nakwe-dorgan mimmiga ibmar-nuegan-ukmalaga e-ulu egadmalad. Ega we-ibmarmar uksamalad: Olo, ibmar-wawadik-yapanned, degine, sapi-gunnugiid-wawadikmalad-mirraʼye-nugad. \p \v 12 Bab-Dummad, gabgi girmar-dad-nakwe-dorgan owisosad, melle gannar Herodesʼse bar namaloye. Degisoggu, girmar-dad-nakwe-dorgan igar-baidba e-neggweburse nadmalad.\fig Girmar-dad-nakwed-dorgan-ibmar-nue-wisimalad e-niisgwa daksamalad. (Mateo 2:9-10) |src="CN01629b.tif" size="col" ref="Mateo 2:12" \fig* \s1 Herodes goe-susmar-oburgwisad \p \v 13 Ar girmar-dad-nakwe-dorgan-naded-sorba, agi, Bab-Dummad-e-baliwitur gabgi Joséʼse nonikid, ega sognonikid: “Be gwisgu, mimmi be sue, e-nan be sue, Egiptoʼse be wakinmar. An-bega-sogedse be weba gudigumalo. Ar ade, Herodes mimmi-oburgwega mimmi-amidagoed.” \p \v 14 José atakargu, mimmi, degi, e-nanbo, yog sear imaksad. A-mutikidba Egiptoʼse ega wakitesunnad. \v 15 Agi Herodes-burgwisadse gudigusmalad. Bab-Dummad-ibmar-sogsadba-guegala, deyob gusad. Deun Bab-Dummad-gayaburba-barsoged sogsagusgu: \q1 “Egipto-yar-akale, an-machise an gochagusad.” \qr Oseas 11:1 \p \v 16 Herodes dakdegu, girmar-dada-nakwe-dorgan e-yar-daksa, nue sae-itoded. Degisoggu, a-ulale, bela Belén-neggweburgi, degi, neggwebur-dikarbarmalad machimala-birgabo-akuar-nikmalad-oburgoye igar uksasunnad. Ar ade, Herodes nue-itosad, mimmi birgabosaar nikargebye. \p \v 17 Herodes mimmigan-oburgwisad. Ar igi Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Jeremías sogsa-gusa, deyob gusad. Deun sogsagusgu: \q1 \v 18 “Dulemar Ramáʼgi binnasuli-oimake itoleged, \q2 dulemar ise-boale, degi, nunmakedba-bukib-binsae itoleged. \q1 Wede Raquel, e-mimmiganga bonaid, \q2 dule-e-gwage-gadi-gadi-imaked abesulid, \q2 e-mimmigana bela ei girgusad.” \qr Jeremías 31:15 \p \v 19 Herodes-burgwisad-sorba, Bab-Dummad-baliwitur-wargwen, Egiptoʼgi Joséʼse gabgi nonikid, \v 20 ega sognonikid: “Be gwisgu, mimmi, e-nanbo be sede. Israel-yalase be nae, ar dulemar-mimmi-oburgwebi-gusmaladi bato bela burgwismalad.” \p \v 21 Geb degi, José gwisgussunnad. Geb mimmi, e-nanbo sessunnad, agi geb Israel-yalase nonikid. \v 22 Ar José itoargu, Arquelao Judea-yalagi e-bab-Herodes-sorba negdakmaiye, ase dobe naegualid. Ar gabgi Bab-Dummad-ega-sogsadba José, Galilea-yarse nadsunnad. \p \v 23 José Galilea-yarse nonigua, neggwebur-Nazaretʼye-nugadse megnonikid, adi, Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-sogsamaladba guega, deun sogsamargu: “Nazaretʼginedye bilegoye.” \c 3 \ms1 2. JESÚS GEBE E-ARBAED-ONODED \mr (3:1–4:11) \ms2 2a. Diigi-dule-oged-Juan, Bab-Dummad-igargi sunmaksad \mr (3:1-12) \s1 Juan dulemarga sunmaksad \r (Marcos 1:1-8; Lucas 3:1-9, 15-17; Juan 1:19-28) \p \v 1 Deun a-ibagangi, Diigi-dule-oged-Juan Bab-Dummad-igargi Judea-yargi, nega-dulesulidganba sunmaknonikid. \v 2 Weyob sognonikid: “Be-isguedga na be ulubgi bukib-binsamar, be-daed be ogwamarsun, ar Bab-Dummad-e-negdakmaid bemar-mosad.” \p \v 3 Ar Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Isaías, deun weyob Juanʼnik sogsagusgu: \q1 “Dule-wargwen nega-dulesulidganba binnasur sunmaknonikoed, dulemarga sognonikoed: \q2 ‘Dule-Dummad-idu igar mayemar, igar swilidik mesmar.’ ” \qr Isaías 40:3 \p \v 4 We-dule, Diigi-dule-oged-Juan, moli-yargan-mureged-e-absar na e-morga imakdii gualid, degi, e-molidubga moli-uka imakdii guarbalid. Geb ses-nabir-gulleged, degi, achanis, e-masga imakdii gusbalid. \p \v 5 Jerusalénʼginmalad, bela Judea-yalaganbarmalad, degi, Jordán-diwar-dikarba-dulemar-bukmalad, Juanʼse duurmaknonimalad. \v 6 E-isgudiid na dukin-dukin barsognanai guarmalad. Geb Juan Bab-Dummad-diigi-ogleged-igar Jordán-diwargi imaknai gualid. \p \v 7 Juan dakalid, Fariseo-sordamar, degi, Saduceo-sordamar, bukidar ese Bab-Dummad-diigi-ogleged-igar imakdaniki, amarga sogded: “¡Ar bemar naibe-bulegan-e-mimmiganyob gumalad! ¿Ar doa bega sogsamala, bemar Bab-Dummad-nue-urwedanikoedgi sunna be wakinmaloye? \v 8 Degisoggu, be-isguedga na be bukib-binsasmaladba-nue-gwagsamaladi, be-daedgi na be oyomarsun. \p \v 9 ”Mer unnila na be sogmalo: ‘Anmar Abraham-wagan gumarye.’ Ar an bemarga soged: ‘Ar Bab-Dummad sunna we-akwamar Abraham-e-waganga imaked.’ \p \v 10 ”Deginbali, ar bato akan guar sapi-maligi yoid. Degisoggu, sapi nue-sanmaksulile, a-sapi ogumaklegega siklegoed, soogi melledoed. \p \v 11 ”Ar andi Bab-Dummad-diigi-ogleged-igar-imakedi, unnila bemar isgusmaladgi-bukib-binsaed-oyogegalad. Ar dule-an-sorba-danikiddi, anba bur dule-dummadsoggu, e-sapatse-bakar, geg an ega seed. Ar we-dule, Bab-Dummad-Burba-Isligwaledgi, degi, soogi be-ognonikoed. \p \v 12 ”Dule-an-sorba-danikidi, igi-dule burwa-abin oros-uka-miega bigbi guagwar-ganiki, deyob we-dule bigbi-gani gwichid. Geb trigo-gwagdi suoed, e-ukadi soogi ogumakoed. Ar we-soode, geg soo ginnedid.” \ms2 2b. Diigi-dule-oged-Juan, diigi Jesús-ogsad \mr (3:13–3:17) \r (Marcos 1:9-11; Lucas 3:21-22) \p \v 13 Degi, Jesús, Galilea-akale, Jordán-diwarse nonikid, adi, Juan diigi e-ogegar. \v 14 Ar Juanʼdi Jesúsʼga sokalinad, an diigi be-ogosurye. Ega weyob sognai gualid: \p —Ar be bur, Bab-Dummad-diigi-ogleged-igargi be an-ogedinad. Ar be bur anba dummadid. ¿Degite, be anse danide? \p \v 15 Jesús abin-sogded: \p —Ar emigindi, anmar deyob saergebed, igar-maidba anmar imakergebed. \p Degisoggu, Juan Bab-Dummad-diigi-ogleged-igargi Jesús-ogsasunnad. \v 16 Ar Jesús Bab-Dummad-diigi-ogleged-igar-imaksad-sorba, diwargi-gwichi nakwiarsunnad. Geb agi nibneg ega argaded, degi, Jesús, Bab-Dummad-Burba-Isligwaled nuuyobi egi aidedani daksad. \v 17 Geb degi nibneg-akar gayaburba gollalid, sogded: “We, An-Machi-sabed-sunnad gued, weba weligwar an itoged.” \c 4 \ms2 2c. Jesús, nia-sailase wilubdaklesad \mr (4:1-11) \r (Marcos 1:12-13; Lucas 4:1-13) \p \v 1 Juan Bab-Dummad-diigi-ogleged-igargi Jesús-ogsad-sorbali, Bab-Dummad-Burba-Isligwaled, Jesús nia-sailase-wilubdaklegega, nega-dulesulidganba Jesús-sessunnad. \p \v 2 Jesús Bab-Dummadse-golegala, iba-dulabogus (40) mutikidba, degi, ibginedba mas-gunsuli gudii gusad. A-sorba, ukur itoalid. \v 3 Degi, nia-saila-emar-wilubdaked ese nonikid, ega sognonikid: \p —Ar be Bab-Dummad-Machi-sunnadiile, we-akwamarga be soge: ‘Maduga be binyeye.’ \p \v 4 Jesús, nia-saila-abin sogded: \p —Noar be soged. Ar Bab-Dummad-Gardagi narmakar maid: \q1 ‘Dule maduginbi dula-gudii guosulid, \q2 bela Bab-Dummad-gayaburba-itogedgi dula gudigubaloed.’ \qr Deuteronomio 8:3 \p \v 5 Geb degi, nia-saila Jerusalén-neggwebur-islidikidse Jesús-sesad. Agi Bab-Dummadse-goled-neg-uas-birgi ogwisdapgu, \v 6 Jesúsʼga sogded: \p —Ar be Bab-Dummad-Machi-sunnadiile, be napase ichomakdo. Ar Bab-Dummad-Gardagi narmakar maid: \q1 ‘Na e-baliwiturmar bega barmidagoed, \q2 e-argangi be-gamalagar, \q2 adi, melle be akwagi gowarmakegar.’ \qr Salmo 91:11-12 \p \v 7 Jesús, nia-saila-abin sogded: \p —Nabir be sogendo. Ar Bab-Dummad-Gardagi narmakar maibalid: \q1 ‘Melle Bab-Dummad-be-Dummad, be wilubdako.’ \qr Deuteronomio 6:16 \p \v 8 Geb degi gannar nia-saila yar-matusulidse Jesús-sesbalid. Agi belagwable napa-naid, degi, e-gangumalad ese oyosgu, \v 9 Jesúsʼga sogded: \p —An-nug-odummogega be sindigar an-asabin sigele, geb we-ibmar belagwapa an bega ukoed. \p \v 10 Geb degi, Jesús, abin-sogded: \p —Nia-saila-Satanás, be angi bangu. Ar Bab-Dummad-Gardagi narmakar maid: \q1 ‘Bab-Dummad-be-Dummad-e-nug be odummodii nanao. \q2 Unnila agarbi be ibmar imako.’ \qr Deuteronomio 6:13 \p \v 11 Geb degi, nia-saila Jesúsʼgi bangussunnad. A-sorba, baliwiturmar Jesúsʼse nonikid, ega ibmar imaknonimalad. \ms1 3. JESÚS IBMAR-DAKDISURMALAD IMAKSAD \mr (4:12–13:58) \ms2 3a. Jesús gannar Galilea-yargi e-arbaed-onoded \mr (4:12-25) \s1 Jesús e-arbaedgi onoded \r (Marcos 1:14-15; Lucas 4:14-15) \p \v 12 Jesús itoargu, Diigi-dule-oged-Juan esgaryagi mellesiiye, Jesús gannar Galilea-yarse nonikid. \v 13 Nazaret-neggweburgi-maid bangudgu, Capernaúm-neggweburgi megnonikid. We-neggwebur, Zabulón-yar-naidgi, degi, Neftalí-yar-naidgi mata-dummad-naid-walik siid. \v 14 Ar epenne Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Isaías-sogsagusadba-guegala, deyob gunonikid. Deun sogsagusgu: \q1 \v 15 “Zabulón-yala, degi, Neftalí-yala, \q1 mata-dummad-naidsik, \q1 Jordán-diwar-obakar-bukmalad, \q1 Galilea-dolad, Judíoʼsurmalad. \q1 \v 16 Dulemar-negsichidgi-gudigusmaladi, \q1 neg-meegwad daksamalad. \q2 Negsichidgi-bukwagusmaladga, \q2 neg mee gunonikid.” \qr Isaías 9:1-2 \p \v 17 Degi, agi Jesús Bab-Dummad-gayaburbagi sunmakarsunnad. Weyob sogded: “Ar Bab-Dummad-e-negdakmaid bemarse warmaksad. Degisoggu, be-isgudiidga na be bukib binsamar. Be-daed na be ogwamar.” \s1 Jesús ua-gamalad-warbakegwadse gochad \r (Marcos 1:16-20; Lucas 5:1-11) \p \v 18 Jesús Galilea-mata-dummad-gakaba nadapgu, dule e-urba-ebo mata-dummadgi saki-minai dakalid. Gwensak Simónʼye nugad. A-dule, Pedroʼye nugbalid. E-urbadi, Andrésʼye nugad. Amarde gusgu ua-gaedgi arbamaladid. \v 19 Jesús amarga sogded: \p —Anba be dagmar. Igi bemar ua-gae, deyobi, dulemar-anba-nagumalaga, dulemar-gaega an be-imakmaloed. \p \v 20 Simón, degi, Andrés, e-saki abga yog-indakar imaksamalad, Jesúsʼba yog-naar imaksamalad. \p \v 21 Jesús sikwas nadbargu, Jacobo, e-urba-Juanʼbo, urgi e-bab-Zebedeoʼmala saki-matumakbukwa dakdapid. Jesús, eba-dagega, e-sapinganga-guega, amar-ebogwadse gochamogad. \v 22 Amar, Jesúsʼba-naegala, yog ur-mete, degi, e-bab-Zebedeo-mete nadmalad. \s1 Jesús dulemar-bukidar-nudaksad \r (Lucas 6:17-19) \p \v 23 Jesús bela Galilea-yargi, Judíoʼmar-onmakedneggi dulemar-odurdakdii gusad, Bab-Dummad-e-negdakmaid-gayaburba-nuedgi sunmakdii gusad. Degine, bela dule-uellemalad, degi, galagwensuli ibmar-nunmak-itomalad-nudakdii gusad. \p \v 24 Jesús dulemar-nudakdiidba, bela Siria-yalase e-nug dunguded. A-ular, dulemar bela ibmar-naibi-itodimalad, galagwensuli-gegudimalad, abagan-nunmakdimalad, niasamalad, suu-itodimalad, abagan-burgwarmalad, Jesúsʼse senonimalad. Bela Jesús amar-nudaksad. \p \v 25 Dule-bukidar Jesúsʼba duurmaknadap gusmalad: \q2 Galilea-dorgan, \q2 Neggwebur-Gwaambe-bukmaladginmalad (10), \q2 Jerusalénʼginmalad, \q2 Judeaʼginmalad, \q2 degi, Jordán-diwar-obakarmalad, \q3 amar Jesúsʼba duurmaknadap gusmalad. \c 5 \ms2 3b. Jesús yarbirgi dulemar odurdaksad \mr (5:1–7:29) \s1 Jesús Dulegi-bur-nued-binsalegedgi sunmaksad \r (Lucas 6:20-23) \p \v 1 Jesús dulemar-bukidar ese duurmakdani-dakdegu, yar-birse nakwisad. Agi sigisgu, e-sapingan ese nonimalad. \v 2 Degi, Jesús dulemar-odurdakdegu, sogded: \q1 \v 3 “Dulemar bela-belad Bab-Dummad-abedidimaladi, amargi nued binsalesad. \q2 Ar ade, Bab-Dummad-e-negdakmaid amargadid. \q1 \v 4 Dulemar-bodidimalad, amargi nued binsalesad. \q2 Ar amar-bodidimaladi, bar bukib-binsasuli guoed. \q1 \v 5 Dulemar-na-san-dummarba-imaksurmalad, amargi nued binsalesad. \q2 Ar amar we-napneg-naid egadga guoed. \q1 \v 6 Dulemar igar-napiragwadbina mas-gunbiedyob-itodimalad, degi, igar-napiragwadbina uku-uku-itodimalad, amargi nued binsalesad. \q2 Ar Bab-Dummad, amar nabir igar-innikigwad-imaked imakoed. \q1 \v 7 Dulemar-nue-wile-emar-daked, amargi nued binsalesad. \q2 Ar amar wile daklemogoed. \q1 \v 8 Dulemar-gwage-swilidikmalad, amargi nued binsalesad. \q2 Ar amar Bab-Dummad-dakmaloed. \q1 \v 9 Dulemar emar-gwage-bogidik-imakmalad, amargi nued binsalesad. \q2 Ar amar Bab-Dummad-mimmiganye bilenonimaloed. \q1 \v 10 Dulemar igar-innikigwadbina baregilledimalad, amargi nued binsalesad. \q2 Ar ade, Bab-Dummad-e-negdakmaid amargadid. \p \v 11 ”Dulemar an-nug-ular be-ichoarmalar, be-bareginnarmalar, degi, galagwensuli binsa gakansaar begi sunmakarmalar, bemargi nued binsalesad. \v 12 Bemar yeer itomar, wergumar, ar nibneggi bemarga ibmar-uklegoed dummarbad. Ar ayobi, Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad epenne bemar-idu baregillesmarmogad.”\fig Jesús yarbirgi Bab-Dummad-negdakmaidgi dulemar-odurdakded. (Mateo 5:1) |src="CN01700B.TIF" size="col" ref="Mateo 5:12" \fig* \s1 Bemar baluyob gumalad \r (Marcos 9:50; Lucas 14:34-35) \p \v 13 Jesús sogdebalid: “Bemar we-napneggi baluyob gumalad. Ar balu e-gagbid-surgudele, ¿igi bar balu-balu guosunna? Geg bar ibnuedga gued. Unnila, igargi-milegega gued, dulemar-egi-annaega gued.” \s1 Bemar gwallu-meegwadyob gumalad \p \v 14 Jesús sogdebalid: “Bemar we-napneggi gwallu-meegwadga gumalad. Ar neggwebur-gwagwen yar-birgi siile, geg we-neggwebur dukued. \v 15 Degine, gwallu, ulu-urba-sigega ogalesulid. Gwallu, e-siged-birgi-sigega ogaleged, adi, bela dulemar-neg-yagi-bukmaladga neg-mee saegar. \v 16 Debayobi, gwallu gaeyobi, bemar dulemar-asabin damarmogo, adi, dule-baigan be-ibmar-nuegan-imakdiid dakmalagar, degine, be-Bab-Dummad-nibneggi-maid-e-nug ogannomalagar.” \s1 Jesús, Moisés-Igar-Mesisadba-daega nonikid \p \v 17 Jesús sogdebalid: “Mer be binsamalo, an Moisés-Igar-Mesisad-osulolega noniye. An Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-igar-mesisad-osulogegarbardibeye. Suli, an aga nonisulid. An nonikidi, a-igar gatik bur-nue-odulogega an nonikid. \p \v 18 ”Ar napira an bemarga soged, we-napneg-naid-bergued-idu, degi, nibneg-naid-bergued-idu, Moisés-Igar-Narmakar-Naid e-bichugwad-bur-bipigwad gwen bipisaar wis ogwalegosulid. Ar bela narmakar-naidba guedsegad. \v 19 Degisoggu, ar doa-dule we-Igar-Maidgi wis bipisaar egi gwatirisale, degine, ar deyob dulemar-odurdakele, a-dule, dule-bipigwadye Bab-Dummad-e-negdakmaidgi bilegoed. Ar dule bela Moisés-Igar-Maidba daele, degine, ar deyob dulemar-odurdakbalile, we-dule, dule-dummadye Bab-Dummad-e-negdakmaidgi bilemogoed. \p \v 20 ”Ar napira an bemarga soged, bemar-igar-napiragwad-imaked, Garda-Narmaked-Dulemarba, degi, Fariseoʼmarba bur nuedsulile, Bab-Dummad-e-negdakmaidse bemar gwen dogosurmalad.” \s1 Jesús urwed-igargi sunmaksad \r (Lucas 12:57-59) \p \v 21 Degi, Jesús sogdebalid: “Be itosmalad, epenne igi serganga soglesgusa: \q1 ‘Melle be dule-oburgo.’ \qr Éxodo 20:13 \q1 ‘Ar dule-wargwen dule-oburgwisale, \q2 a-dulega odurdakleged-igar ega megnonikoed.’ \qr Éxodo 21:12 \p \v 22 ”Ar andi an bemarga soged, ar dule-wargwen binsarsunna-sae-itoge e-gwenadse urwedibe, a-dulega igar-itoleged megoed. Ar doa-dule e-gwenadga sogdibe, ‘Be gegegwa an be-dakye,’ a-dulega Judío-dummagan ega igar-amiega igar-itogoed. Ar doa-dule e-gwenadga sogdibe, ‘Be akargubi an be-dakye,’ a-dule soo-sailase odurdakleged bur-nabirid. \p \v 23 ”Degisoggu, Bab-Dummadga be ibmar-uksokalid e-ukleged-ailase be sedanikir, agi be be-gwenad-begi-gwatirisad be ebinsaalile, \v 24 be ibmar-Bab-Dummadga-uksokalid, e-ukleged-ailagi be obes imako, be-gwenadbo be igar nabonagwer. Geb degi, a-sorba, gannar be dagoed, be Bab-Dummadga-ibmar-uksokalid geb be ukoed. \p \v 25 ”Dule-bebo-igar-gwatirnaidbo amba-igarba-nadapidgi gwae ebo be igar naboge. Ar degi be imaksulile, abakalegi dule igar-naboged-dummadga be-ukalile, degi, a-dulemoga, suar-ibedga be-ukarmogale. Ar degiile, a esgaryagi be-metoed. \v 26 Napira an bega soged, be esgaryagi mellesiidi, be noosurguoed. Bela begi-mani-galesad be bennukedsegad.” \s1 Jesús abirgunagwarsuli-nanamalad-igargi sunmaksad \p \v 27 Jesús sogdebalid: “Ar be itosmalad, igi serganga soglesa: \q1 ‘Melle be be-abirginsulid-ebo galagwensuli nanao.’ \qr Éxodo 20:14 \p \v 28 ”Ar andi an soged: Ar dule-wargwen e-ulubgi sunnasur ome-wargwengi binsasale, bato we-dule na abirgunagwarsuli negsichigi omegi yolesdo. \v 29 Degisoggu, be-ibya-nuedsikid, be-gwage-ichogega be-imakdibe, bur be onodo, bikiin be metedo. Ar bur be-san bela soo-sailagi mellegedba bur nabirsursi, unnila be-sangi-akanaid-gwensak bei yoggued. \v 30 Ar be-argan-nued be-gwage-ichogega be-imakdibe, bur be sikdo, bikiin be metedo. Ar bur be-san bela soo-sailagi mellegedba bur nabirsursi, unnila be-sangi-akanaid-gwensak bei yoggued.” \s1 Jesús ome-meted-igargi sunmaksad \r (Mateo 19:1-12; Marcos 10:1-12; Lucas 16:18) \p \v 31 Jesús sogdebalid: “Bemar itosmalad, igi epenne bemar-serganga soglesbali: \q1 ‘Ar dule-wargwen ome-metele, omega ome-meted-garda ukoed.’ \qr Deuteronomio 24:1 \p \v 32 ”Ar andi an soged: Ar dule-wargwen unnila e-ome e-dikarba nosarbi sunna ome-meted. Ar degisulile, ome-meted-igar ega gwen maisulid. Ar dule ome-metele, degiir ome negsichigi-yolegega imako-itole, degine, dule ome-melleded-nikusale, a-dule ome-dikarba negsichigi yoledimodo.” \s1 Ise-sogar-sogleged-igar \p \v 33 Jesús sogdebalid: “Degine, bemar itosbalid, igi epenne bemar-serganga soglesbali: \q1 ‘Be ibmar-ise-sogar-sogsadi, be imako, \q2 mer be imaksuli guo. \q1 Ar Bab-Dummad-asabin be ibmar-imakoye-sogsadi, \q2 imakedse be sao.’ \qr Levítico 19:12; Números 30:2; Deuteronomio 23:21 \p \v 34 ”Ar andi an soged: Mer bipisaagwale ibmar-nug-gaale be ise-sogar sogo, an napira imakoye. Mer be ise-sogar sogbalo: We-nibneg-naid-ular an sogye, ar ade, nibneg Bab-Dummad-siged-ologanad. \p \v 35 ”Mer be ise-sogar sogbalo, we-napneg-naid-ular napira an sogye an imakoye, ar ade, napneg Bab-Dummad-e-nag-onakwed-ganad. Mer be ise-sogar sogbalo, Jerusalén-neggwebur-ular an napira sogye an imakoye, ar ade, Jerusalén Rey-Dummad-e-neggwebur gued. \v 36 Degine, mer be-sanse-bakar, egi be ise-sogar sogo, an-san-ular an napira ibmar imakoye, ar be-sailagiabela geg be gagwensaagwar sipuu imaked, geg sichii imakbalid. \p \v 37 ”Ar unnila be soge, eyeye, an imakoye. Be sogodibe, an imakosurye. Ar weyob-sogsadgi bur bule be obulosale, adi, niagi danidaed.” \s1 Jesús buged-imaklegedgi sunmaksad \r (Lucas 6:29-30) \p \v 38 Jesús sogdebalid: “Ar bemar itosmarbalid, epenne be-serganga soglesad: \q1 ‘Ibya-gwagwen dule bei onosale, buged maiye, \q2 degi, nugar-wargwen dule bei bichisale, buged maibarye.’ \qr Éxodo 21:24; Levítico 24:20; Deuteronomio 19:21 \p \v 39 ”Ar andi an soged: Dule-isgana sabsur-be-imakalile, mer be abin-imako. Dule-wargwen be-wagar-nuedsikid bei bibyosale, baid-wagar ega be oyobardo. \v 40 Ar dule-wargwen bei-mor-dummad-suega igar-itogedgi bebo abin-abin imakardibe, ega be be-mor-baid uksa be imakbalo. \v 41 Ar dule-wargwen ise-barmiar wachi-abalasaar ega-ibmar-seedbi be abedibe, ega bur wachi-irgwen ibmar-seded be sae. \v 42 Ar dule bese ibmar egichialir, ega be uke. Dule bega sokalir, wis anga be ibmar udagwerye, an gannar bega ukbaloye, dulegi mer be ibmar nalleguo.” \s1 Jesús soged, be-isdarmalad be sabgumarye \r (Lucas 6:27-28, 32-36) \p \v 43 Jesús sogdebalid: “Ar bemar itosmalad, epenne be-serganga soglesad: \q1 ‘Be dule-baigan-sabgumar, \q2 dule-be-isdaraddi, isdar be dakoed.’ \qr Levítico 19:18 \p \v 44 ”Ar andi an soged: Be-isdarmalad be sabgumar. Dulemar-be-nug-ichodimaladga, degi, be-baregindimaladga Bab-Dummadse ega be gormar. \v 45 Adi, bemar, be-Bab-nibneggi-maid-e-mimmiganga gumalagar, ar Bab-Dummaddi bela dulemar-nuegan, degi, dulemar-isganaga, dad-ibeler ogamaid. Degine, Bab-Dummad bela dulemar igar-innikii-imakmaladga, degi, igar-innikii-imaksurmaladga, dii owimaibalid. \p \v 46 ”Ar dule-be-sabmaladbi be sabguele, ¿ar ibu-nued egi be amiosunna? Ibmar-nued egi be amiosuli. Ar dule-isganamar, Roma-dummadga-mani-gaedgi-arbamalad, ¿deyob na imakmarmosursi? \v 47 Ar be-gwenadgangarbi be soger, ‘be nued sogeye,’ ¿ar ibu-bur-nued be imakmarsunna? Gwen ibmar-bur-nued be imaksulid. ¿Ar deyob dulemar-Bab-Dummad-wissurmalad imakmarmosursi? Eye, ar deyob imakmarmogad. \v 48 Ar be-Bab-nibneggi-maid ibmar-nuegan imaksoggu, a-ular, bemar ulubgi dule-nueganga gumarmosundo.” \c 6 \s1 Dule-wileganaga mani-ukleged \p \v 1 Jesús sogdebalid: “Mer yamo-be-dakmalaga dulemar-asabinbi igar-napiragwad-imaked be sao. Ar deyob be daele, be-Bab-nibneggi-maid bega-ibmar-ukoed bar bega ukosulid. \p \v 2 ”Degisoggu, be dule-wileganaga mani-uksokalile, mer be gar-trompeta binnasur-ogornai be sao. Ar dulemar-wagar-darbodamaladdi, Judíoʼmar-onmakedneggi, degi, igarba mani-ukmalaga gar-binnasur-ogornai damalad, adi, dulemar e-nug ogannomalagar. Ar napira an bemarga soged, ar a-dulemardi bato e-nug ogannolesmalad, degisoggu, Bab-Dummad bar amar-nug ogannogosulid. \p \v 3 ”Ar bedi wileganga be mani-uknair, be-ibmar-imaknaid mer be dule-baiganga soge-soge dao. \v 4 Adi, be wileganaga-mani-uksad mer dule-baigan be-wisguegar. Ar be-Bab bela-odukuar-be-ibmar-imaksad be-daksasoggu, na e emar-wagab bega ibmar-ukoed.” \s1 Jesús, Babse-goledgi dulemar-odurdaksad \r (Lucas 11:1-4) \p \v 5 Jesús sogdebalid: “Ar bemar Bab-Dummadse gollalile, mer bemar dulemar-wagar-darbo-damaladyob be damalo. Ar amardi, Bab-Dummadse-gormalaga, gusgu Judíoʼmar-onmakedneggi yamo gwisgusdamalad, degine, yamo igar-abingunaidgi gwisgus damarbalid, adi, dulemar e-dakmalagar. Ar napira an bemarga soged, ar a-dulemardi bato ega ibmar uklesad. Degisoggu, Bab-Dummad bar amarga ibmar ukosulid. \p \v 6 ”Ar bedi Bab-Dummadse be gollalile, be-negyaba be doge, nue yawagak edis be imako, be-Bab-Dummadbo-apinni be sunmako. Ar be-Bab bela-be-dukuar-ibmar-imaked be-daksoggu, na e emar-wagab bega ibmar ukoed. \p \v 7 ”Ar Bab-Dummadse be gollarmalale, melle be dulemar-Bab-Dummad-wissurmaladyob gannar-gannar ibmar be sogo. Ar amardi binsamalad, gannar-gannar ibmar-sogedba Bab-Dummad e-itogoye. \v 8 Degisoggu, mer dulemar-Bab-Dummad-wissurmalad-damaladyob be damalo. Ar be-Bab amba yoo ese be ibmar egise, bato bemar-wisid, ibu be abemala. \v 9 Degisoggu, bemar weyob Bab-Dummadse be gormalo: \q1 ‘Anmar-Bab-nibneggi-maid, be-nug swilidik obariledii gusun. \q1 \v 10 Be-neg-dakmaid anmarse be sedage. \q1 Igi nibneggi be-sogedba be ibmar imake, deyob, we-napneggi be imakdamo. \q1 \v 11 Emi-ibagi mas unnitibali anmarga be udage. \q1 \v 12 Igi dulemar anmargi nosale, anmargi-nossulidyob anmar dakdae, \q1 deyobi, anmar-begi-isgusad begi-isgussuliyob be anmar-dakmo. \q1 \v 13 Isguedgi-wilubdaklegedse mer warmaked be anmar-imak. Bur isguedgi-obined be anmar-sae. \q1 Birga-miliba degisadegu, be-neg-dakmaid begadid. \q1 Be-gangued, degi, be-gangued-yeerdakleged, begadbalid. \q1 Deyob gusun.’ ” \p \v 14 Jesús sogdebalid: “Ar dulemar-begi-nodimalad, begi nossuliyob be dakele, deyobi, be-Bab-Nibneggi-Maid be-dakmogoed. Be-isgusad bega osulogoed, egi-nossuliyobi be-dakmogoed. \v 15 Ar dulemar-begi-yoledimalad begi nossuliyob be daksurmogale, be-Bab bega isgued osulogosurmogad, egi-nossuliyob be-dakosurmogad.” \s1 Mas-gunsuli-gued-igar \p \v 16 Jesús sogdebalid: “Ar bemar Bab-Dummadse-golega mas-gunsuli-gudiile, mer bemar dulemar-wagar-darbodamalad-imakedyob, wagar bukib-binsa na be imakmalo. Ar amardi yamo e-wagar ogwadamalad, adi, dulemar e-dakega, emardi Bab-Dummadse-golega mas-gunsuli gudiiye. Ar napira an bemarga soged, amardi bato ibmar nikusmalad. \p \v 17 ”Ar bedi Bab-Dummadse-golega mas-gunsuli gudiile, na be nono gwallu-wawagi mage, degi, be wagar nue enukbalo. \v 18 Adi, dulemar mer be-dakmalagar, Bab-Dummadse-golega mas-gunsuli be gudiiye. Unnila be-Babgarbi be oyogoed, ar egi ibmar dukumaisursoggu, na e dulemar-abargi bega ibmar ukoed.” \s1 Nibneggi-ibmar-nuegan-nikulegoed \r (Lucas 12:33-34) \p \v 19 Jesús sogdebalid: “Mer we-napneggined-ibmar-nuegan-saboleged be we-napneggi sabomar. Ar we-napneggi amardi udumesed, saa-biin gued, degi, atursamalad we-ibmar atursamalad. \v 20 Ar bemardi bur nibneggi ibmar-nuegan be sabomar. Ar agindi geg ibmar udumesed, ibmar geg saa-biin gubalid, degine, atursamalad, ibmar-atursaega geg dogmarbalid. \p \v 21 ”Ar be-ibmar-nuegan nibneggi sabolesiile, nibneggi be binsadii gudoed. Ar be-ibmar-nuegan we-napneggi-sabolesiirdi, adi, be we-napneggi binsadii gudoed.” \s1 Ibya anmar-sangi gwalluyob gumogad \r (Lucas 11:33-36) \p \v 22 Jesús sogdebalid: “Ibya anmar-sanga gwalluga gued. Ar be-ibya nuedile, bela be-san ibegwar naido. \v 23 Ar be-ibya isganale, bela be-san negsichidgi gudido. Degisoggu, begi neg-meegwad-naidi sichigwalele, geg be nue ataked. Ar negsichid-bursunna, bur bule goro be insae. \p \v 24 ”Dule geg dummad-warboga maileged. Ar unnila wargwen sabgudoed, baiddi, isdar dakdoed. Wargwenga nue-alamaknai guoed, baiddi, mesagwar dakoed. Degisoggu, geg be Bab-Dummad-maiga gued, deginbali, geg be maniga mailenai gubalid.” \s1 Mer surbinsa be itogo \r (Lucas 12:22-31) \p \v 25 Jesús sogdebalid: “Degisoggu, an bemarga soged, na be-san-dula-gudiidgi mer surbinsa be itomar, ibu an gunnodibeye, ibu an gobodibeye. Degine, mer be-sangi be binsabar, ibu mor an yoodibeye. ¿Ar be-san-burbade mas-gunnedba bur nuedsursi? ¿Ar be-sande mor-yoedba bur nuedsursi? \p \v 26 ”Ar nue be dakmalana, sikwimar-niba-gukudimalad, gwen ibmar-gwag digdisurmalad, degi, gwen ibmar-gwag wedisurmarbalid. Deginbali, ibmar-gwag-urbed-neggine ibmar-gwag gwen urbedisurmarbalid. Degite, be-Bab-Nibneggi-Maid mas ega ukmaid. ¿Ar bemarde sikwimarba bur bule nuedsurmarsi? Eye, bur-nuedi. \v 27 ¿Ar doa-dule na gatik egi binsaedbali sunna na e-san bisgigwen osugusar be insae? Suli, geg osugue. \p \v 28 ”¿Ibiga mor-yoedbina, surbinsa be itomala? Ar be dakmalana, sapur-dutumardi arbasurmar-inigwele, degi, na e-mor sobsurmar-inigwele, degite, dungumai daed. \v 29 An bemarga sogmardo, degite, Salomónʼbela, mor-yeerdaklemalad-yosan-inigwele, ar dutumaryob gwen mor yossurgusad. Ar dutumar bur Salomón-morba yeer dakleged. \v 30 Be daksundo, ar Bab-Dummadde gagan-sapurbarmalad deyob-dakle-imak-inigwele, banedgi a-gaganmarde soo-yagi bato ogumaklesiid. Emide be, ¿Bab-Dummadgi benmarde? ¿Ar bemarga bur bule Bab-Dummad geg mor ukde? \v 31 Degisoggu, mer surbinsa be itomar, mer be sogmar: ‘¿Ar ibu an gunmaloe? ¿Ibu an gobmaloe? ¿Ibu an yomaloe?’ \v 32 Ar dulemar-Bab-Dummad-wissurmalad wegiid-ibmar bela amididimalad. Ar be-Bab-Nibneggi-Maiddi bela we-ibmarmar-be-abemalad bemar-wisid. \p \v 33 ”Bur be Bab-Dummad-e-negdakmaid-inse be amimar, e-igar-napiragwad-imaked-inse be amimar. Geb agi, Bab-Dummad, belagwapa we-ibmarmar bemarga ukdagoed. \v 34 Degisoggu, bane-bega-ibmar-guoedba mer surbinsa be itomar, ar ade, baneddina, na egad-surbinsa-itoged sedanimogoed. Ar iba-irbali na e-bonigan egad-egad nikamalad.” \c 7 \s1 Mer yogasaar be sogo, we dule-isganaye \r (Lucas 6:37-38, 41-42) \p \v 1 Jesús sogdebalid: “Mer yogsaar be sogo, we-dule, dule-isganaye, adi, melle deyob begi soglemogagar. \v 2 Ar dulemargi be sogsadyobi, begi soglemogoed, degine, dulemarga be igar-mesisadyobi, bega igar-megnonimogoed. \p \v 3 ”¿Ar ibiga be-gwenad-ibyagi durgan-maid magar be dake? Ar be-ibya-yabardi suar-maiddi aku be daked. \v 4 ¿Ar igi be-gwenadgardi be sogoe: ‘Be-ibya-yaba durgan-maid an bega onogweloye?’ Ar be-ibya-yabardi suar-maiddi aku be daked. \p \v 5 ”¡Ar bemar wagar-darbomaladid! Suar be-ibya-yaba-maid-inse be onoge, geb agi nabir be atakoed. Ar deyob geb be be-gwenad-ibya-yaba-durgan-maid onogoed. \p \v 6 ”Mer be ibmar-nuegan-islidikmalad achumarga ukmar. Ar abakalegi begi aibinnarmalale, be-san ichimakarmalale. Degine, dimmurgiid-e-akwa-yeerdaklemalad mer be sinmarga mimar, ar abakalegi egi dii-dii annaarmalale.” \s1 Bab-Dummadse ibmar-egisleged \r (Lucas 11:9-13) \p \v 7 Jesús sogdebalid: “Be Bab-Dummadse ibmar egismar, ar Bab-Dummad bemarga ukoed. Be Bab-Dummadgi ibmar amimar, be amimaloed. Be Bab-Dummadse gole, bega Bab-Dummad yawagak egaoed. \p \v 8 ”Ar dule ibmar-bela-egiser, ibmar nikued. Ar dule ibmar-amier, ibmar amioed. Ar dule yawagakgi-dulese-golele, ega yawagak egalegoed. \p \v 9 ”¿Ar doa-dule, e-mimmi ese madu-egichialile, ega akwa ukode? \v 10 ¿Ar ua ese egichiardibe, ega naibe ukode? Gege uked. \v 11 Ar bemarde dule-isgana-gumar-inigwele, degite, be-mimmiganga ibmar-nuegan ukmalad. Ar be-Bab-nibneggi-maid-bulesunna, ¿dulemar-ese-ibmar-egismaladga ibmar-nuegan ukosur be insade? Ukergebed. \p \v 12 ”Degisoggu, dulemar igi bega ibmar-imakbi be abege, deyob ega be imakmodo. Ar weyob Moisés Igar-Mesisad, degi, weyob Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad sogsamogad.” \s1 Yawagak-osogwad \r (Lucas 13:23-24) \p \v 13 Jesús sogdebalid: “Yawagak-yaa-osogwadba be dogmar. Ar yawagak-yaa-dummaddi, e-igar mata-bipisulid. A-igardi, yoggued-negse dulemar-semaid, degine, bukidar agi dulemar bur dogmalad. \p \v 14 ”Ar burba-geg-bergued-nikadsedi yawagak-yaa-osogwadba, degine, igar-warakwagwadba dogleged. Dulemar ichee a-yawagak amimalad.” \s1 Dule, e-daedgi mag be dakmaloed \r (Lucas 6:43-45) \p \v 15 Jesús sogdebalid: “Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-sunnadsurmaladgi nue salakarmar. Ar amar yamo sibad-wawaadyob nonimaloed. Ar e-ulubgindi, achu-burburudyob sabsur-damalad-dulemalad. \p \v 16 ”A-dulemar e-daedgi be dakmaloed. ¿Ar uvaʼde, iko-sapigi-sanmaksi? ¿Ar higoʼde, iko-sapigi welesi? Degisulid. \v 17 Ar deyobdo. Sapi-nuegana, e-durba nueganbi sanmaked. Ar sapi-isganadi, e-durba-sanmaked isganabimogad. \v 18 Ar sapi-nuedi geg e-durba isgana sanmaked. Degine, sapi-isgana, geg e-durba nued sanmakmogad. \p \v 19 ”Ar sapimar e-durba nued sanmaksulile, olalegodo, soogi ogumaklegodo. \v 20 Degisoggu, Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-sunnadsurmalad e-daedgi mag be dakmaloed.” \s1 Bab-negse bela dulemar dogosulid \r (Lucas 13:22-27) \p \v 21 Jesús sogdebalid: “Ar bela dulemar anga ‘Dummadye, Dummadye’ sogedba, Bab-Dummad-e-negdakmaidse gwen dogosulid. Unnila, dulemar an-Bab-nibneggi-maid-sogedba ibmar-saedi nibneggi dogmaloed. \p \v 22 ”Bukidar a-ibagangi anga sogdamaloed. ‘Dummad, ¿ar anmarde be-nuggi sunmaksasursi? ¿Ar anmarde be-nuggi bukidar niamar-onosmarsursi? ¿Ar anmarde be-nuggine bukidar ibmar-dakledisurmalad imaksasursi?’ \v 23 Geb degi an abin-sogoed: ‘Aku an be-dake. Angi be bangumar. Bemar, unnila ibmar-isgana-saedginbi arbadimalad.’ ” \s1 Dule-binsaed-nikadaed, degi, dule-binsaedsulidaed \r (Marcos 1:22; Lucas 6:46-49) \p \v 24 Jesús sogdebalid: “Ar doa-dule we-an-sunmaked itosale, degine, eba daele, we-dule, dule-binsaed-nikadaed na e-neg akwa-birgi-sobsayobidid. \v 25 Dii-wiargu, diwarmar noalid, burwamar binnasur gollalid. Bela-bela a-neggi signonigu, a-neg gwen aimukussulid, ar ade, neg akwa-birgi sobar siid. \p \v 26 ”Degine, ar doa-dule we-an-sunmaked itosale, degite, eba ibmar-imaksasulile, we-dule, dule-binsaedsulid na e-neg ukub-birgi-sobsayobidid. \v 27 Dii-wiargu, diwarmar noalid, burwamar binnasur gollalid. Bela-bela a-neggi signonigu, e-neg ayarided, a-neg nue-dummad bisgenonikid.” \p \v 28 Ar Jesús weyob-ibmar-sogsad-sorba, dulemar Jesús-weyob-e-ibmar-odurdaked geger daksa gusmalad. \v 29 Ar ade, Jesús e-ibmar-odurdakedi, Garda-Narmaked-Dulemar-odurdakeyob odurdaksulid. Edi na gangued-nika odurdaked. \c 8 \ms2 3c. Jesús ibmar-dakdisurmalad imaksad \mr (8:1–9:38) \s1 Jesús, dule-naibe-buna-yaa-maleged-nikad nudaksad \r (Marcos 1:40-45; Lucas 5:12-16) \p \v 1 Jesús yar-birgi-sii aideargu, dulemar-bukidar eba duurmakdani gusmalad. \v 2 Agi dule-wargwen, naibe-buna-yaa-maleged-nikad ese sindigar signonikid, ega sognonikid: \p —Dummad, an wisi, be an-nudakbier, sunna be an-nudaked. \p \v 3 Jesús e-argan oyodgu, e-argangi ebusgu, ega sogded: \p —Nugubi an be-abe. ¡Be nugusun! \p Dule-naibe-buna-yaa-maleged-nikad yog nuguar naded. \v 4 Geb degi Jesús dulega sogdebalid: \p —Mer dule-baiganga be-nugusad be sogo. Unnila be nae, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormaladga na be-san oyona. Ar igi Moisés Igar-Mesisa, a-sogedba be ibmar imakna, adi, dulemar nue-be-nugusad mag be-dakegar. \s1 Jesús, Roma-sorda-dummad-e-mai-nudaksad \r (Lucas 7:1-10; Juan 4:46-54) \p \v 5 Jesús Capernaúm-neggweburse dogsagu, Roma-dule-sorda-dulatar-sediid-wargwen (100) ese nonikid, egi wilenonikid, \v 6 ega sognonikid: \p —Dummadye, an-mai neggi bela abagan-burgwar maid, nue bela-bela nunmaked itomaid. \p \v 7 Geb degi Jesús, abin-sogde: \p —An daknao. Bega an be-mai nudaknao. \p \v 8 Degi, Roma-dule-sorda-dulatar-sediid (100), Jesús-abin sogded: \p —Dummad, ¿ande doasunna an-negse be dognaer? Unnila ibmar be sogsa-sae, agi an-mai yog nuguar naoed. \v 9 Amba an dummad-nikmogad, degine, ani, an dummadmogad, sordamar ani an sediid. Ar wargwenga an sogdibe, ‘Be nae,’ yog naardaed. Baidga an sogbardibe, ‘Be dage,’ yog dagardaed. Degine, an-maiga an sogdibe, ‘We be imake,’ yog imakardaed. Ar deyobmogad, unnila be sogsa-sae, agi an-mai yog nuguar naoed. \p \v 10 Jesús weyob Roma-sorda-dummad ega soge itoargu, geger-ito naded, geb degi, dulemar-e-sorba-duurmakdanimaladga sogdesun: \p —Napira an bemarga soged, Israel-dulemargi weyob dule nue an-bensulid an dakdisulid. \p \v 11 ”Ar an bega sogdo, bukidar dad-nakwedsik, degine, dad-argwanedsik dule-Judíoʼsurmalad Bab-Dummad-negdakmaidse nonimaloed, adi, Abrahamʼba, Isaacʼba, degine, Jacobʼba mas gunmalagar. \v 12 Ar dulemar Bab-Dummad-e-negdakmaidse-dogmaloenadi, dogosurmalad, negsichidgi magaba melledmaloed. Agi bosii gumaloed, nunmakedba nugar-ogorsii gumaloed.” \p \v 13 Geb degi Jesús Roma-dule-sorda-dulatar-sediidga sogded: \p “Be nae, ar be bengussursoggu, be-mai an bega nudaksasun.” \p A-wachigi dummad-e-mai-uellemaid yog nuguar naded. \s1 Jesús, Simón-Pedro-e-sakbundor-uellemaid-nudaksad \r (Marcos 1:29-34; Lucas 4:38-41) \p \v 14 Jesús Pedro-negse nonigu, daknonikid, Pedro-e-sakbundor nue uellemai. \v 15 Jesús Pedro-sakbundor-e-argangi-ebusgu, uelleged yog surguar naded. Degi, Pedro-e-sakbundor yog gwisguar imaksad, geb a-sorba, Jesúsʼga yog ibmar-imakar naded. \p \v 16 A-ibagi, neg-sedosgu, dulemar bukidar ese niaburba-nikmalad senonimalad. Jesús unnila e-sunmakedgi niaburbamar-onosad, degi, bela dulemar-uellemalad nudaksabalid. \v 17 We-ibmar-gusadi, ar Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Isaías epenne sogsagusadba guegalad. Deun sogsagusgu: \q1 “Anmarga anmar-bonigan sesad, \q2 anmar-anar, anmar-nunmaked itosad.” \qr Isaías 53:4 \s1 Jesúsʼba nabigusmalanad \r (Lucas 9:57-62) \p \v 18 Jesús dulemar-bukidar e-dikarba-gudii daksoggu, e-sapinganga igar uksad, adi, mata-dummad-obakar namalagar. \v 19 Degine, geb garda-narmaked-dule-wargwen Jesúsʼse nonikid, ega sognonikid: \p —Odurdaked-saila, ar bia be naoe, an beba naiguodo. \p \v 20 Jesús abin-sogded: \p —Ar usmardi na e-gubya nikamalad, sikwimardi e-uu nikamarmogad. Ar andi, Dule-Machi, neg sated. Anyob be unni nanamogale, anba be dagodo. \p \v 21 E-sapin-baid Jesúsʼga sogdemogad: \p —Dummad, bina an-babse an nagwelo, an-bab-burgwedse geb beba an naoed. \p \v 22 Jesús, abin-sogded: \p —An-sapinga-guega anba be dage. Ar dule-baigan, e-dule-burgwarmalad digoed. \s1 Jesús burwa-dummad obogilesad \r (Marcos 4:35-41; Lucas 8:22-25) \p \v 23 Agine, Jesús urgi nakwis imaksad. E-sapingan eba nadmarmosunnad. \v 24 Mata-abargusgu, burwa-dummad egi noalid. Ar demar bipisursoggu, bela ur demarba doged gualid. Jesúsʼdi uryagi ise-gabar maid. \p \v 25 Geb degi, e-sapingan Jesús-gabmaidse nadmalad, odaksamalad, ega binnasur sogdemalad: \p —¡Dummad! Anmar-ur dogmai, be anmar-bendake. Anmar bergumaloed. \p \v 26 Jesús abin-sogded: \p —¿Ar ibi be dobmala? ¿Ar be an-benmarsi? Bemar dobguewilubsulinad. \p Degine, geb Jesús gwisgusgua, burwaga, degi, demarga sabsur sogded: “Be bogidik gumar.” Geb degi, bela neg bogidik nadsunnad. \p \v 27 Bela e-sapingan geger dakdemalad: \p —¿Ar we-dulede doasunna, burwase-bakale, demarse-bakale, eba ibsaed?\fig Jesús burwa-dummad obogilesad. (Mateo 8:26) |src="CN01708B.TIF" size="col" ref="Mateo 8:27" \fig* \s1 Jesús Gadara-dorgan-warbogwadgi niamar-onosad \r (Marcos 5:1-20; Lucas 8:26-39) \p \v 28 Jesús, degi, e-sapingan, mata-dummad obaksamargu, Gadara-yalase modapmalad. Napase aidesmargu, walabo dule-niasamalad ese nonimalad, neg-uangi gudii noarmalad. Ar we-ebogwad gadi urwemarsoggu, dulemar geg a-igarba nanamalad. \v 29 Niasamalad-warbogwad binnasur gotemalad, sogdemalad: \p —Jesús Bab-Dummad-Machi, ¿ibiga be anmargi yoledaniki? ¿Ar be anmarse danikidi, amba yoo anmar-odurdaked-ibagan-moed-iduar bato be sabsur anmar-odurdakega daniki? \p \v 30 Emar-gunaidgi undar-banguedgi deun sinmar bukidar mas-mananaid. \v 31 Niamar Jesúsʼgi wilenai gusmalad, ega sogdemalad: \p —Ar dulegi be anmar-onogele, weba-sinmar-bukidar-mas-mananaidse be anmar-barmide. \p \v 32 Jesús ega sogded: \p —Eye, sinmarse be dognamar. \p Niamar dulegi nodgu, sinmarse nadmarsunnad, agi ubodapmalad. Bela sinmar-ichesulid, danagwen yar-weregedgi babatidmalad. Demarse sinmar bela batismargu, bela gundilegar burgwismalad. \p \v 33 Sin-edarbemalad dobguar duurmakdemalad. Neggweburse modapmargu, bela sogdapmalad, igi sinmar gundilegar burgwismala, degine, igi warbo niasamalad nugusmarbali. \v 34 Degi-itosmargua, bela a-neggweburginmalad Jesús-abin ainiarmalad. Jesús-daksamargu, egi wilenaigusmalad, adi, e-yargi naegar. Agi Jesús urgi nakwissunnad. \c 9 \s1 Jesús dule-abagan-burgwar-nikad-nudaksad \r (Marcos 2:1-12; Lucas 5:17-26) \p \v 1 Degi, Jesús urgi nakwisgu, mata-dummad-gaka-baidse nadsunnad, na e-neggweburse nonisunnad. \v 2 Agi dule-wargwen, bela-abagan-burgwar-nikad ese dule-megedgi-mai senonimalad. Ar Jesús dule-senonimalad-egi-gwen-bensuli-dakdegu, dule-abagan-burgwaledga sogded: \p —An-ai, gandik na be imako. Be-isgued an bega elisun. \p \v 3 Degi, Garda-Narmaked-Dulemar gwenna-gwenna ulubgi sogdemalad: “We-dule, Bab-Dummad-nuggi nue dodonaid.” \p \v 4 Ar Jesús dulemar-ulubgi-binsanaid sunna mag daksoggu, ega sogded: \p —¿Ar ibiga bemar na be-gwagegi ichakwa binsanai? ¿Geg-isgued-osulo be an-insae? \v 5 Be anga sogmardo, biti bur baisursunna soglege: ‘Be-isgunaid an bega osulos.’ An sogbarsundibe: ‘Be nugu, be gwisgu, be nae.’ Suli, ebobela baisursunna imaklesulid. \v 6 Degisoggu, ani Dule-Machi, dule-bonigwaled an nudakoed, adi, be wisgumalagar, igi an dule-bonigwaled sunna nudake, debayobi we-napneggi dule-gwage-isgued an sunna nudakbalid. \p Degi, Jesús dule-abagan-burgwar-nikadga sogdesun: \p —Be gwisgu, be-meged be sede. Be-negse be nasun. \p \v 7 Geb degi, dule-bonigwaled yog gwisguar imaksad, e-negse nadsunnad. \v 8 Ar dulemar dule-nugusad-dakdegu, geger dakdemalad. Bab-Dummad dulega we-gangued-uksadba, dulemar Bab-Dummad-nug odummodmarsunnad. \s1 Jesús, Mateoʼse gochad \r (Marcos 2:13-17; Lucas 5:27-32) \p \v 9 Jesús dule-nudaksadgi-gwichi nadgu, dule-wargwen-Mateoʼye-nugad dakalid. A-dulede, Roma-dummadga-mani-galeged-neggi, mani-gaedgi arbasiid. Jesús, Mateoʼse goted, ega sogded: \p —An-sapinga-guega anba be dage. \p Degi, Mateo gwisgusgu, eba yog naar imaksad. \p \v 10 Jesús, e-sapinganmala Mateo-neggi mas gunsigu, dulemar-Roma-dummadga-mani-gaedgi-arbamalad, degi, dule-baigan-galagwensuli-isgudimalad eba mas-gunbukwa gusmarmogad. \v 11 Fariseoʼmar, Jesús-dakarmargu, dule-isganamarba mas-gunsii, Jesús-sapinganga sogdemalad: \p —¿Ar ibiga bemar-odurdaked-saila dulemar-Roma-dummadga-mani-gaedgi-arbamaladba, degi, dule-baigan-isgudimaladba wede mas gunne? \p \v 12 Jesús, deyob Fariseoʼmar-soge-itosgu, sogded: \p —Dulemar-gegusurmalad ina-duled abesulid, unnila gegumaladbi ina-duled abe damalad. \v 13 Degisoggu, be namar, be baraminamar, igi-Bab-Dummad na E-Gardagi sogbie, deun sogsagu: \q1 ‘Anga ibmar-ogumakar-ukedba nue-wile-emar-daked bur an abeged.’ \qr Oseas 6:6 \p ”Ar we-napnegse an nonikidi, dule-nueganse, isgudisur-itomaladse-golega an nonisulid. An nonikidi, dule-isgudimaladse-golega an nonikid.” \s1 Mas-gunsuli-gudigued-igar \r (Marcos 2:18-22; Lucas 5:33-39) \p \v 14 Agi Juan-sapingan Jesúsʼse nonimalad, ega sognonimalad: \p —Anmar, degi, Fariseoʼmar, imbagwenar Bab-Dummadse-golega mas-gunsuli gudidamalad. ¿Ar ibiga be-sapingandi Bab-Dummadse-golega gwen mas-gunsuli gudidasurmala? \p \v 15 Jesús, abin-sogded: \p —Dulemar ome-nikued-ibagi masgullegedse nonikile, ar dule-ome-nikuoed e-abargi-siir, ¿bukib binsamalo be insae? Geg bukib binsaed. Ar dule-ome-nikunaid e-idu-seledoed-ibagan nonikoed. A-ibagan-nonikile, agindi, Bab-Dummadse-golega mas-gunsuli gudigumalodo. \p \v 16 Jesús sogdebalid: “Ar dule morgoa-binid matuga mor-seredgi-nasikega gwen imakdisulid. Degir, morgoa-binid sinnii nadele, mor-sered aka bur bule achirmakdo-itole. \p \v 17 ”Deginbali, vino-binid gwen ibmar-uka-bugluga-sobaled-seredgi baliledisulid. Degir, vino-binid mudele, buglu-sered esirmako-itole. Degir binsa vino-binid milego-itole, degi, bugluse-bakar binsa miledo-itole. A-ulale, vino-binid buglu-binidgi baliledo, adi, ebobela nabir igarga guegar.” \s1 Jairo-bunolo-durgusad, degi, ome-nugusad \r (Marcos 5:21-43; Lucas 8:40-56) \p \v 18 Jesús wegi-sunmaksii, machered-wargwen, dule-nue-nug-nikagwad ese abarmaknonikid, yokorgi sindigar asabin signonikid, ega sognonikid: \p —An-bunolo emiskwaa burgwisad. Anba be dage. An-bunologi be-argan be mesdage, adi, gannar durguegar. \p \v 19 Jesús gwisgus-imaksagu, eba naded. E-sapinganmar eba nadmarmogad. \p \v 20 Degine, ome-gwensak birgambe-gakabogus (12) boni-nalur-nika-gudiid, Jesús-yarganba nonikid, e-morduku ebunonikid. \v 21 Ome na ulubgi binsaed: “Ar unnila Jesús-mordukubi an ebusale, an nudaklegoye.” \p \v 22 Ar Jesús aibiris imaksagu, ome-gwichi dakalid. Geb ega sogded: \p —Omegwa, mer be dobgu. Ar be nue an-bengussursoggu, be nugussun. \p Agine, ome yog nuguar naded. \p \v 23 Jesús dule-nug-nikagwad-negse modapsunnad. Agi dogdegu, dakded, dulemar-gar-ogormalad bato guagwar bukwa, degi, dulemar bukidar oimakbukwa. \v 24 Jesús amarga sogded: \p —Bemar ainirmar. Ar bunolo burgwar maisulid, unnila gabmaid. \p Dulemar, Jesúsʼgi dododmar. \v 25 Jesús bela dulemar-onisgua, geb negyaba bunolo-maidse dogded. Jesús bunolo-argangi-gadapgu, ogwichis imaksad. \v 26 Bela a-yargi Jesús-bunolo-odurgusad, wisgunoni gusmalad. \s1 Jesús dulemar-warbo-ibyasurmalad-nudaksad \p \v 27 Jesús bunolo-neggi nodgu, dulemar-warbo ibyasurmalad Jesús-sorba dani gusmalad, binnasur-gordani gusmalad: \p —Be David-wagwa, be dule-dummadid, wile be anmar-dake. \p \v 28 Degi, Jesús negse dogsagu, dulemar-warbo-ibyasurmalad ese nonimalad. Jesús amarga sogded: \p —¿Ar bemar insagua, sunna an bemar-nudak be insamala? \p Amar abin-sogdemalad: \p —Dummad, eye, sunna be anmar-nudake. \p \v 29 Geb degi, Jesús amar-ibya ebusad. Amarga sogded: \p —Ar bemar an-bensurmarsoggu, be nugumarsun. \p \v 30 Geb degi, amar nabir ataknadsunnad. Geb Jesús amarga ise-sogar imaksad: \p —Melle an-bemar-nudaksad dule-baiganga be sogmalo. \p \v 31 Ar dule-warbogwad-nugusmalad a-neggi nodmargu, bela neggwebur-iliba sogdemalad, igi Jesús e-onudaksa. \s1 Jesús, dule-geg-sunmaked osunmaksad \p \v 32 Ar ibya-nugusmalad nodmargu, Jesúsʼse dule-niasaed-geg-sunmaked senonimalad. \v 33 Jesús a-dulegi nia-onosgua, dule-geg-sunmaked nabir sunmaknaded. Dulemar-bukidar geger dakdemalad, sogdemalad: \p —Ar Israel-yargi wegiid-ibmar iduar gwen dakledisulid. \p \v 34 Ar Fariseoʼmardi sogdemalad: \p —Ar wedi, nia-sailaba niamar-onodiid. \s1 Jesús dulemar-nue-wiledaked \p \v 35 Jesús bela neggweburmar-dummaganba-nanadii gusad, degi, neggweburmar-burwiganaba-nanadii gusbalid, Judíoʼmar-onmakedneggi dulemar-odurdakdii gusbalid, Bab-Dummad-e-negdakmaid, a-e-gayaburba-nuedgi sunmakdii gusbalid, degine, dulemar-abargi bela galagwensuli-gegumalad, degi, uellemalad-nudakdii gusbalid. \p \v 36 Ar Jesús dulemar-bukidar-dakdegu, nue wile amar-dakded, ar ade, dulemar e-bendaked-sate-gudidii daked, degine, e-idued sate dakbalid, igi sibad-wawaad e-idued-sate-gudii damalayob. \v 37 Geb degi, Jesús burbar e-sapinganga sogded: \p —Napira an bemarga soged, nainugi ibmar-gwag-weleged bukidarad, ar e-weemaladdina ichee gued. \v 38 Degisoggu, nainugi-ibmar-gwag-weleged-e-ibedse be wilesakwaa egismar, adi, e-nainuse ibmar-gwag-wemalad barmidagegar. \c 10 \ms2 3d. Jesús, e-sapin-dummaganga igar-uksad \mr (10:1–11:1) \s1 Jesús, e-ambe-gakabo (12) e-sapin-bur-dummaganga-guega susad \r (Marcos 3:13-19; Lucas 6:12-16) \p \v 1 Degi, Jesús na e-sapingan-ambe-gakabogwadse (12) gochagua, ega gangued uksad, adi, niaburbamar onogega, dule-galagwensuli-gegumalad nudakega, degi, bela uellemalad nudakegarbar. \p \v 2 Jesús na e-sapingan-bur-dummagan-ambe-gakabogwad (12) weyob nugmalad: \q2 Gebedgi, Simón, Pedroʼye nugbalid. \q2 Agine, Andrés, Simón-e-urba. \q2 Zebedeo-machimala: Jacobo, degine, e-urba-Juan. \q2 \v 3 Degine, Felipe, Bartolomé, Tomás. \q2 Deginbali, Mateo, Roma-dummadga-mani-gaedgi-arbasad. \q2 Jacobo, Alfeo-machid. \q2 Lebeo, Tadeoʼye nugbalid. \q2 \v 4 Simón, a-dule Cananeo-sordad. \q2 Degine, Judas-Iscariote, darba-Jesús-uksad-dule. \s1 Jesús-sapin-dummagan, Bab-Dummad-e-negdakmaidgi sunmakapid \r (Marcos 6:7-13; Lucas 9:1-6) \p \v 5 Jesús wemar, e-ambe-gakabogwad (12) barmisad, ega igar uksad: “Mer Judíoʼsurmaladse be namalo, degine, Samaria-neggweburmargi mer dogmarbalo. \v 6 Ar bur be Israel-dulemar sibad-wawaadyob-yoggus-gudimaladse be namaloed. \p \v 7 ”Ar be nadmalale, Bab-Dummad-gayaburbagi be weyob sunmakmaloed: ‘Emigindi, Bab-Dummad-e-negdakmaid anmarse warmaksasunye.’ \q2 \v 8 Degine, dule-uellemalad be nudakmaloed, \q2 dule-naibe-buna-yaa-maleged-nikmalad be nudakmarbaloed. \q2 Dulemar-burgwar-mamaid be gannar odurgumaloed, \q2 dulemargi be niamar onomaloed. \p ”Ar we-gangued manigi bemarga uklessursoggu, binsa bemar aimar-bendakmarmogoed, mer egi mani gamarmogo. \p \v 9 ”Degine, olo, mani, esnon-mani, mer be sagu-yaba sedmalo. \v 10 Mordukwa amba igarba be sedosurmarbalid, amba mor gobo sedosurbalid, amba sapat-ogwaed satebar, amba gaapoled sedosurbar. Ar ade, dule-arbaedi na e-arbaedgi mas gunnergebed. Degisoggu, dulemarga be-ibmar-saoedi, a-dulemar masgi bemar-ogunnoed. \p \v 11 ”Ar ibu-neggwebur-dummadse be dogdapdibe, neggwebur-bipigwadse be dogdapdibe, dule-nabir-be-sunmaked-abingaoed be amimaloed. A-neggi be a-neggweburgi-noedse be megmaloed. \v 12 Ar bemar a-negyase dogdapile, neg-ibedse be golo, ega sogo, bemar nued sogeye. \v 13 Ar a-negginmalad nued-egi-be-binsaed abingaele, a-negyagi dulemar neg-bogidikid ega nagunonikoed. Ar degisulirdi, neg-bogidikid nikuosulid. \p \v 14 ”Ar dule-wargwen be-abingasulile, degine, be-sunmaked itosurbalile, a-neggindibe, a-neggweburgindibe, be nodagoed. Agi be noalile, be-naggi-olli-nanaid nue eli-eli be imakoed, oyogega, ese bemar bar dagosurye. \v 15 Napira an bemarga soged, Bab-Dummad-igar-nabirogoed-ibagi, we-neggweburginmalad-be-abingassurmalad, Sodoma-neggweburginmaladba, degi, Gomorra-neggweburginmaladba bur bule sabsur odurdaklemaloed.” \s1 Jesús bonigan-abargi e-sapingan-barmisad \r (Marcos 13:9-13; Lucas 21:12-19) \p \v 16 Jesús, e-sapinganga sogded: “Emigi bemar, sibad-wawaadyob, achu-burburumalad-abargi an na be-barmidmar. Degisoggu, naibeyob bemar guagwar gudimaloed. Deginbali, baisursunna nuu-daeyob be damarbaloed. \v 17 Dulemargi nue salakarmar. Ar amar, Judío-dummagan-igar-nabiromaladga be-ukmaloed, degine, Judíoʼmar-onmakedneggine, sabsur be-bibyomarbaloed. \v 18 Degine, ar be an-sapingan-gusoggu, dulemar, dummagan-negdakmamaid-asabin, degi, reymar-asabin be-ebipidmaloed, adi, dummaganga, degi, Judíoʼsurmaladga bemar angi sunmakmalagar. \p \v 19 ”Ar dulemar a-dummaganga be-uksamalale, mer be bukib binsamalo, igi an sogodibeye. Ar be sunmak-sokalile, Bab bega binsaed ukoed, igi be sogoe. \v 20 Ar ade, bemar sunmakosulid, Bab-Dummad-Burba-Isligwaled bemarba sunmakoed.” \p \v 21 Jesús, e-sapinganga sogdebalid: “Dulemar e-gwenadgan-oburgwega na muchub-muchub urmaknanai gumaloed. Bab na mimmigi aibinnai guoed. Mimmigan babgangi gwisgunanai gumogoed. Na oburgwenanai gumaloed. \v 22 Bemar an-sapingan-gumarsoggu, a-ular, bela dulemar isdar be-dakmaloed. Ar galakussurmaladdina, igar-bulegan-berguedse nue abonolemaloed. \p \v 23 ”Ar neggwebur-gwensakgi be-bareginnarmalale, baid-neggweburse be idu wakinmalo. Ar napira an bemarga soged, amba yoo Israel-neggweburmar-bela-onoge, ani Dule-Machi, an danikoed. \p \v 24 ”Ar bemar wisid, ar e-sailaba bur sapin dummadsulid, degine, e-ibedba bur mai dummadsurbalid. \v 25 Degisoggu, sapin e-sailayob-gusale bato gusbindo, degine, mai e-ibedyob-gusmogale, bato yeer itogewilubmodo. Ar dulemar an-annik sogmalad, ande Nia-Saila-Beelzebúʼye, ¿ar bemar-bursunna? Deyob bemarse gorlemarmogodo.” \s1 Bab-Dummad bur be dobgumar \r (Lucas 12:2-9) \p \v 26 Jesús sogdebar: “Degisoggu, dule-isdar-be-dakmalad mer be dobgumar. Ar bipisaale ibmar-dukuar-imaklegedi, magadse buud noosurdeeye gwen soglesulid. Degi, ar emi amba ibmar-dukualed wisgulegosurdeeye gwen soglesurbalid. Ar wisgulegedsegad. \v 27 Ar begarbi an-ibmar-sogedi, bela dulemarga be sogmala. Ar unnila be uaya-nabarbi an bega ibmar-sogedi, bela dulemarga gatik be sogmaloed. \p \v 28 ”Dulemar-be-oburgwebimalad, mer be dobgumar, ar be-burbadi oburgosurmalad. Bur Bab-Dummad be dobgumar, ar adi, sunna soo-sailagi dule-burba, degi, dule-san meted. \p \v 29 ”¿Ar ade, sikwi-gwabo, esnon-gwagwengi uklesursi? Ar degite, sikwi-gwagwensaale napase be-Bab-sogsuli gwen argwanosulid. \v 30 Ar bemar-sailagiase-bakar, be-Bab-Dummad bela ebisar sediid. \v 31 Degisoggu, mer be dobgumar, ar bemar bur bule sikwimarba bur ibmar-nueganad. \p \v 32 ”Ar doa-dule dulemar-asabin na sogdibe, ‘an Cristoʼba naiye,’ an-Bab-nibneggi-maid-asabin an sogmogodo, ‘we-dule an-sapinye.’ \v 33 Ar doa-dule dulemar-asabin an-osulosardi, adi, an-Bab-nibneggi-maid-asabin an a-dule osulomogodo.” \s1 Jesús-ular, dulemar muchub-muchub urwenai gumaloed \r (Lucas 12:49-53; 14:25-33) \p \v 34 Jesús sogdebalid: “Mer be binsamalo, we-napnegse an neg-bogidik-saega an noniye. Neg-bogidik-saega an nonisulid. An nonikidi, urwed-onogega an nonikid. \q1 \v 35 ‘An nonikidi, dule na e-bab-ebo ourwega an nonikid, \q2 bunagwa na e-nan-ebo ourwega an nonikid, \q1 bala na e-saka-bundor-ebo ourwega an nonikid. \q2 \v 36 Ar neguyaginmalad na e-isdarmaladga gunonimaloed.’ \qr Miqueas 7:6 \p \v 37 ”Ar dule, an-sabedba bur bule e-bab-sabele, e-nan-sabele, we-dule an-sapinga gege gued. Ar dule an-sabedba bur bule e-bunagwa-sabele, e-machigwa-sabele, an-sapinga gege gued. \v 38 Igi dule burgwegala, nakrus semaidae, deyobi, dule guakwaa burgwega anba nanasulile, a-dule an-sapinga gege gued. \p \v 39 ”Ar dule-wargwen na e-san-bendakedgi binsaele, e-san-burba ei berguoed. Ar anba-naid-ular, burgwenonikirdi, adi, e-san-burba bendaknonikoed.” \s1 Bab-Dummad ibmar-nuegan ukoed \r (Marcos 9:41) \p \v 40 Jesús sogdebalid: “Ar dule bemar-abingaele, an-abinganaido. Ar dule an-abingaele, Bab-Dummad-an-barmialid-abinganaido. \v 41 Ar dule Bab-gayaburba-barsoged-abingaele, ar Bab-gayaburba-barsoged-ibmar-abingaeyobi, Bab-Dummad ega ibmar-nuegan ukmogoed. Degine, dule, dule-innikidaed-abingaele, ar dule-innikidaed-ibmar-abingaeyobi, Bab-Dummad ega ibmar-nuegan ukmogoed.” \p \v 42 Jesús sogdebalid: “Ar doa-dule dule-bipigwadga nog-gwagwen dii-diopigwad uksadibe, ar dule-bipigwad-an-sapingusoggu, napira an bemarga soged, Bab-Dummad ibmar-nuegan ega ukosurdeeye soglesurdo, ega ukedsedo.” \c 11 \s1 Diigi-dule-oged-Juan, Jesúsʼse e-sapingan-barmialid \r (Lucas 7:18-35) \p \v 1 Jesús, e-sapingan-ambe-gakabo-guedga (12) igar-uksad-bergusad-sorbali, Galilea-neggweburmarse, Bab-Dummad-gayaburbagi sunmakega, degine, dulemar-odurdakega, nade gusad. \ms2 3e. Jesús baigan ibmar imaksad \mr (11:2–12:50) \p \v 2 Diigi-dule-oged-Juan esgaryagi-mellesigua, Cristo-ibmar-imakdiid itoalid. Geb agi, Juan, e-sapingan-warbo Cristoʼse barmialid, \v 3 adi, ese egisegar: \p —Ar epenne Bab-Dummad-sogsad, yoedse dule-wargwen an bemarga barmidagoye, ¿ar be a-dule? ¿Anmar dule-baid amba edarbemaloe? \p \v 4 Jesús, abin-sogded: \p —Be namar, Juanʼga be ibmar-itosmalad sognamar, be ibmar-daksamalad sognamar: \q2 \v 5 Dulemar-ibyasurmalad, emisgi mag-atakmalad, \q2 dulemar-muya-muya-nanamalad, nabir-nanamalad, \q2 dulemar-naibe-buna-yaa-maleged-nikmalad, swilidik gusmalad, \q2 dulemar-uaya-yallirmalad, nabir-mag-ito gudmalad, \q2 dulemar-burgwismalad, gannar durgudmalad, \q2 degine, dulemar-wileganaga, Bab-Dummad-Gayaburba-Nuedgi ega sunmakleded. \p \v 6 ”Degine, Juanʼga be sogbalo: ‘Ar dule-an-bensulidgindi, nued egi binsalesye.’ ” \p \v 7 Juan-sapingan-warbogwad nadmargu, Jesús, Diigi-dule-oged-Juanʼgi dulemarga sunmakded. Sogded: “¿Ar ibi-dakega bemar nega-dulesulidganba arbimarsunna? ¿Nargammu burwaba-aibangwichi-dakega be arbimala? Suli, a-dakega be arbisurmalad. \v 8 ¿Degite, ar ibi-dakega be arbimarsunna? ¿Dule-wargwen mor-nued-yoi-gudiid-dakega be arbimala? Suli, a-dakega be arbisurmalad. Ar dulemar-mor-nued-yoi-gudimaladdi, reymar-negyagi gudidimalad. \v 9 Ar degite, ¿ibi-dakega be arbimarsunna? ¿Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-dakegala? Eye, an bemarga sogmar, a be daksamalad. Degine, Bab-Dummad-gayaburba-barsogedba bur dule-dummad be daksamalad. \v 10 Ar we-dulegine bato narmakar Bab-Dummad sognaid: \q1 ‘Be-iduale, anga-gayaburba-berbeged an barmidoed, \q2 Adi, be-iduar bega igar-mayegar.’ \qr Malaquías 3:1 \p \v 11 ”Napira an bemarga soged: Dulemar-we-napneggi-gwalulemaid Diigi-dule-oged-Juanʼba-bur-dummad sulid, ar degite, Bab-Dummad-e-negdakmaidgi bur-dule-bipigwadi, a-dule, Diigi-dule-oged-Juanʼba bur dule-dummadid. \p \v 12 ”Diigi-dule-oged-Juan-akale, emi-ibadsega, Bab-Dummad-e-negdakmaidse-dogegala, dutusulidgi dogleged, unnila dulemar-dutusurmaladbi ese dogmaloed. \v 13 Ar bela Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad, degi, Moisés-Igar-Mesisad, Diigi-dule-oged-Juan-nonikidse Bab-Dummad-gayaburbagi sunmaksamalad. \v 14 Ar bemarga-an-soged bemar abingabiele, Diigi-dule-oged-Juan, we Elías-danikoye-soglesad-duledo. \v 15 Bemar mag nue-itobiele, an bemarga ibmar soged nue-itomar.” \p \v 16 Geb degi, Jesús sogdebalid: “Degite, emi we-dulemar-bukmaladde, ¿doasunnaa damar be insae? Wemar-damaladi, machimala neg-magaba ambikuedgi-ambikumaladyobid, muchub-muchub agi gorbukdamalad, \v 17 ega sogbukdamalad: \q1 ‘An bemarga gar-ogochamalad, \q2 degite, gwen be dodossurmalad. \q1 An bemarga bukib-binsa namaksamalad, \q2 degite, gwen be bossurmalad.’ \p \v 18 ”Ar Juan we-napnegse-nonigu, dule-baigan-mas-gunnedyob mas-gunsuli gudigusad, dule-baigan-gobedyob gobsuli gudigusad. Egi be sogsagusmalad, ‘Wedi nia naiye.’ \v 19 Ani Dule-Machi, andi nonigu, mas gunnonikid, gobnonibalid. Emide, angi be sogmalad: ‘We-dule be dakmalana, gadi-masgunned-duled, gadi-vino-gobed-duled.’ Deginbali, be sogmarbalid: ‘Dulemar-Roma-dummadga-mani-gaedgi-arbamalad-e-aiye, degine, dulemar-galagwensuli-isgudimalad-e-aiye.’ ” \p Geb degine, Jesús sogdesunnad: “Ar dule-Bab-Dummad-ibmar-wisidi, ibmar-nuegan-imakedgi mag-dakle daed.” \s1 Jesús neggweburmar-sabsur-odurdaklegoedgi sunmaksad \r (Lucas 10:13-15) \p \v 20 Geb degi, Jesús neggweburmargi-bukidar-ibmar-dakledisurmalad-imaksadgi sabsur ega ibmar sokarsunnad. Ar ade, a-neggweburginmalad na e-isgudiidga gwen bukib binsasurmalad, e-isgudiid gwen iesurmalad. \p \v 21 Jesús sogdesunnad: “¡Corazín-dorgan, be duledar-wilesmar! ¡Betsaida-dorgan, be duledar-wilesmar! Ar bemar Bab-Dummadse sabsur-odurdaklenonimaloed. Ar Tiro-neggweburgi, degi, Sidón-neggweburgi we-ibmar-dakledisurmalad imaklesana, a-neggweburmar bato dikasurgus wile-itoged-mor yosmalanad, degine, burugi obsamarbalinad, adi, oyogega, emarde na e-isguedga bukib ulubgi nue-itosmarye. \v 22 Degisoggu, an bemarga sogsun, Bab-Dummad-igar-nabogoed-ibagangi, bemar bur bule Tiro-dorganba, degi, Sidón-dorganba sabsur odurdaklemaloed. \p \v 23 ”Emide, bemar Capernaúm-dorgan, ¿nibneggi, nued abingalegoye be binsamala? Suli. Aka be nega-uluba odurdakleged-negse be balimelledmaloed.” Ar Sodoma-neggweburgi we-ibmar-dakledisurmalad be-neggweburgi-imaklesadyob imaklesana, we-Sodoma-neggwebur amba emi-ibaganse siinad. \v 24 Degisoggu, an bemarga sogsun, Bab-Dummad-igar-naboged-ibagangi, bemar bur bule Sodoma-dorganba sabsur odurdaklemaloed.” \s1 Anse be dagmar, anse be obunnodamar \r (Lucas 10:21-22) \p \v 25 A-ibagangi, Jesús Bab-Dummadga-sunmakdegua, sogded: “Baba, an be-nug odummosun, bedi nibnegsemaidid, we-napneg-e-Dummadbalid. Ar bedi dule-ibmar-wismaladgi, dule-ibmar-magar-itomaladgi, an-we-ibmarmar-imaksad aku-ito be imaksad. Dule-baisursunnagwadmargardi bur be osanalosad, adi, amar magar itomalagar. \v 26 Eye, Baba, ar deyob be abesad.” \p \v 27 Jesús sogdebalid: “An-Bab anga bela ibmarmar uksad. Dulemar-wargwensaar Bab-Dummad-Machi-mag-daked satemalad, unnila Babbi mag daked. Degi, dulemar Bab-akudakmarbalid, unnila E-Machibi mag Bab-daked. Ar doaga E-Machi na e-Bab-osanalobie, agarbi na osanaloged. \p \v 28 ”Bela bemar-yegus-alamaknaimalad, degi, yegus-itodidimalad, anse be dagmar, ani an bemarga obunnoged ukoed. \v 29 An-igar-maid be sumar. Moli-bebe-nikad warbo-ebo-arbaegala, suar-biir e-dukargi edindamaladyob be angi akamar. Angi be durdakmar, ar an san-dummarba imaksulid, degine, an gwage-eikwaa-daed-duled. Agi na be-burbagala, be obunnoged amioed. \v 30 Ar an-igar-maid dutusursulid, nollogwad, degine, an-ibmar-seed ukubalid.” \c 12 \s1 Jesús-sapingan obunnoged-ibagi ibmar-gwag gwachamalad \r (Marcos 2:23-28; Lucas 6:1-5) \p \v 1 Deun a-ibagangine, Jesús obunnoged-ibagi orosgi-dakleged-digaled-imbaba nadapgu, e-sapingan ukur itoarmargu, ibmar-digaled-gunnega gwane-gwane imaksamalad. \v 2 Fariseoʼmar-Jesúsʼba-nadapmalad deyob dakarmargu, Jesúsʼga sogdemalad: \p —Be dakena, be-sapingan obunnoged-ibagi ibmar-ise-imakleged imaknadapmalad. \p \v 3 Jesús, Fariseoʼmar-abin sogded: \p —¿Ar bemarde Bab-garda absodisurmarsi, igi David imaksa, deun David, degi, e-sordamar ukumecharmargu? \v 4 A-ibagi David Bab-Dummadse-goled-negse dognonigusad, degi, madu-Bab-Dummadga-uklesad guchagusad. Ar David, degi, e-sordamar, a-madu gunnedsulinad, ar ade, madu isedid. ¿Ar we-madu unnila dule-irwa-Bab-Dummadse-gormaladbi gunnoye igar-mainsursi? Degisoggu, an-sapingan nabir imaksamarmodo. \v 5 Deginbali, ¿ar bemarde Moisés-Igar-Maid absodisurmarsi? Agi igi-dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad, Bab-Dummadse-goled-neggi, obunnoged-ibagi annadimala, ¿ar degite amar igar-noar imakdimala? Suli, igar-noar imakdisurmala. \v 6 Inniki an bemarga soged, wegi Bab-Dummadse-goled-negba dule-bur-dummad gudiid. \v 7 Ar bemar Bab-Dummad-soged nue mag itomalana ibu we obare: \q1 ‘Anga ibmar-ogumakar-ukedba nue wile-emar-daked bur an abeged.’ \qr Oseas 6:6 \p ”Ar we be insamalana, an-sordamar noar-ibmar-imaknaiye be sogosurmalanad. \v 8 Degisoggu, be wisgumalagar, ani Dule-Machi, Obunnoged-Iba-e-Dummadid.” \s1 Jesús dule-argan-burgwaled-nudaksad \r (Marcos 3:1-6; Lucas 6:6-11) \p \v 9 Jesús, a-nainu-naidgi nadgu, Judíoʼmar-onmakednegse nonikid. \v 10 Agine dule-wargwen-argan-burgwaled sii gusmogad. Jesúsʼgi gwisguegala, yamo ese egichiarmalad. Ega sogdemalad: \p —¿Ar obunnoged-ibagi sunna dule nudaklege? \p \v 11 Jesús abin-sogded: \p —¿Ar doa-dule, bemar na sibad-wawaad-wargwen nikadibe, ar bei obunnoged-ibagi yaa-gureged-yaba argwachale, be onossurmalale? Be onosmalale. \v 12 Ar degite, ¿dule, sibad-wawaadba bur-ibmar-nuedsursi? Ar degisoggu, obunnoged-ibagi ibmar-nued-imaked, sunna imaked. \p \v 13 Geb degi, Jesús dule-argan-burgwaledga sogdesunnad: \p —Be-argan be onak. \p Dule e-argan onakwidgu, yog nuguar naded. Ar igi e-argan-baid nuedi, deyob e-argan gunonikid. \v 14 Fariseoʼmar Judíoʼmar-onmakedneggi-bukmalad yog ainiar imaksamalad. Geb igar amiarmalad, igi-saele Jesús-oburgwemalodibeye. \s1 Bab-Dummad ega arbaega Jesús-susad \p \v 15 Ar Jesús, Fariseoʼmar-e-oburgwebied wissoggu, agi-gudiidgi bangudsunnad. Dulemar-bukidar eba nadegusmalad. Degine, geb Jesús dulemar-uellemalad bela nudaksad. \v 16 Jesús dulemar-nudaksadga igar uksad, mer an-barsogmaloye, an doa guye. \v 17 Ar epenne, Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Isaías idu-sogsagusadba guega, deyob gusad. Deun sogsagusgu, Bab-Dummad sogye: \q1 \v 18 “We an-mai, anga arbaega an susad. \q2 An nue na sabed, an egi nue-weligwar itoged. \q1 An-Burba an ega ukoed, \q2 ar dulemar-yar-baid-baidgi-bukmaladga igar-naboged-igargi sunmakoed. \q1 \v 19 A-dule gwen urwosulid, \q2 degi, binnasur golosurbalid. \q1 Ar neg-imbaba binnasur-gordii, \q2 e-gaya dule gwen itogosulid. \q1 \v 20 Ar gammu-maraled gwen bisgosulid, \q2 degine, gwallu-gwillo-binna-gamaid, gwen oginnosulid, \q1 igar-napiragwad imakedsegad. \q2 \v 21 Ar bela-dulemar-yar-baid-baidgi-bukmalad e-bendakega, a-dule-edarbebukwa gumaloed.” \qr Isaías 42:1-4 \s1 Jesús nia-saila-sogedba niamar-onodiiye e-annik sogmalad \r (Marcos 3:20-30; Lucas 11:14-23; 12:10) \p \v 22 Geb degi Jesúsʼse dule-niasaed senonimalad. We-dulede, geg-ataked, degine, geg-sunmakbalid. Jesús a-dule-nudaksad. Degisoggu, nabir-atake, degi, nabir-sunmake gussunnad. \v 23 Jesús-dule-nudaksad bela dulemar geger dakdemalad, sogdemarsunnad: “¿Ar we-dulede, inso David-wagwa-yoedse-danikoye-soglesad-sunnad be insae?” \p \v 24 Ar Fariseoʼmardi degi-dulemar-soge-itoarmargu, sogdemalad: “Suli, we Mesíasʼsuli. Wede niamar-e-dummad-Beelzebúʼye-nugadba, niamar-onodiid.” \p \v 25 Ar Jesús, Fariseoʼmar-binsanaid mag daksoggu, amarga sogded: “Rey-gwensak-neggwebur-dakmaidgi, e-sordamar na dukin-dukin aibinnarmalale, we-neggwebur bergudeled. Degine, ar neggweburdibe, neg-yagindibe, e-neg-yaginmalad na egi aibinnarmalale, we-neg bergudeled. \v 26 Ar nia-saila-Satanás e-sapingan-onodele, ar na dukin egi aibinna-itole. Ar degiile, ¿igi e-neg-na-dakmaid degisadeguosunna? Suli, e-neg bergudele. \p \v 27 ”Ar ani, nia-saila-Beelzebú-nuggi an niamar-onodiile, ¿be-sapingandi doa-nuggi niamar-onodimarmosunna? Ar be sogmardibe Bab-Dummad ega gargangued ukye. Degisoggu, bemarga oyolenaido, be noar sogdimalad, nia-saila-sogedba an niamar-onodiiye. \p \v 28 ”Ar an Bab-Dummad-Burba-Isligwaledgi niamar-onodiile, we bemarga oyonado, Bab-Dummad-e-negdakmaid bemarse warmaknoniye. \p \v 29 ”Ar dule, dule-dutusulid-negyaba ibmar-atursaega dule-dutusulid-edingwelergebed. Deyob imaksulile, gege atursaed. Deyobi, an nia-sailagi-nakwisadba niamar-onodiid. \p \v 30 ”Ar dule anba dasulile, angi gwisgudido. Ar dule anga dulemar-anba-naguega danar urbedisulile, bur we-dule, angi dule-banguega imakdido. \p \v 31 ”Ar degisoggu, an bemarga sogsun, ar bela dulemar-e-isgued, degine, dulemar-galagwensuli Bab-Dummadgi-dodoar-sunmaked, Bab-Dummad sunna amarga isgued elioed. Ar dulemar Bab-Dummad-Burbagi galagwensuli dodoar-sunmaksardi, Bab-Dummad gege ega isgued elied. \v 32 Ar doa-dule galagwensuli Dule-Machigi dodoar sunmaksadibe, Bab-Dummad sunna amarga isgued elioed. Ar dule Bab-Dummad-Burba-Isligwaledgi galagwensuli egi dodoar sunmaksardi, Bab-Dummad ega e-isgusad emi, degi, yoedse, gwen eliosulid. \p \v 33 ”Ar sapi nuedile, e-durbamaked nuedmodo. Sapi isganale, e-durbamaked isganamodo. Ar ade, sapi e-sanmakedgi dakleged, sapi-nueddibe, sapi-isganadibe. Dulemar deyobmodo, e-daedgine mag daklenonimogoed. \p \v 34 ”¡Ar bemar naibe-bulegan-e-mimmiganyob gumalad! Ar bemar isgana damarsoggu, degite, ¿ar igi ibmar-nuegangi be sunmakmalosunna? Geg ibmar-nuegangi be sunmakmala. Ar ade, dule gwagegi-binsaedba sunmakdaed. \p \v 35 ”Ar dule, dule-nuedile, e-gwage-nuedba ibmar-nued sunmakdo. Ar dule, dule-isganale, e-gwage-isganaba ibmar-isgana sunmakmodo. \v 36 Ar andi an bemarga sogdo, ar dule yogasaar galagwensuli sunmaksale, Bab-Dummad-igar-nabogoed-ibagangine, Bab-Dummadga na dukin barsoggwichi gumalodo. \v 37 Ar be sunmaksadbali, bega soglegoed, be sabsur odurdaklegoye. Bega soglegodibe, be sabsur-odurdaklegosurye.” \s1 Ibmar-dakledisurmalad dakbimalad \r (Marcos 8:11-13; Lucas 11:29-32) \p \v 38 Agi geb gwen-gwen Garda-Narmaked-Dulemar, degi, Fariseoʼmar, Jesúsʼga sogdemalad: \p —Odurdaked-saila, anmar-wagab ibmar-wilubgan-dakledisulid anmarga be imake, adi, anmar mag dakega, be Bab-Dummad-nuggi-sunmaked napiragwadi. \p \v 39 Jesús, abin-sogded: \p —Be, dule-isganamalad. Be, negsichigi-galagwensuli-yoledimaladid. Be, Bab-Dummadgi nodimaladid. Emide, be ibmar-wilubgan-dakledisulid bega imaked be abemalad. Ar an bega sogmar, wilubgan bega oyolegosulid. Unnila bemarga-oyolegoedi, Bab-Dummad-gaya-barsoged-Jonásʼye-nugad-gusadyob bega oyolegoed. \p \v 40 ”Ar igi Jonás ua-dummad-saban-yaba ibapaa ibginedba, degi, mutikidba megisa, ayobi, ani Dule-Machi, napa-urba ibapaa ibginedba, degi, mutikidba megmogoed. \v 41 Bab-Dummad-igar-nabogoed-ibagangi, Níniveʼginmalad, bemar-emi-dula-gudidimaladgi gwisgudamalogua, bemar-sabsur-odurdakye sogdamaloed. Ar ade, Jonás Bab-Dummad-igargi sunmaksagu, Nínive-dorgan na e-isguedga bukib-binsas gusmalad, e-daed gwagsa gusmalad. Ar emigindi, Jonásʼba bur bule dule-dummad wegi bemar-abargi gudiinad. Ar degite, bemar be-isguedga na be bukib binsasurmalad, be-daed na be ogwasurmalad. \p \v 42 ”Rey-bundor-dad-nakwed-argan-nuedsikid-yar-dakmaid Bab-Dummad-igar-nabogoed-ibagangi bemar-emi-dula-gudidimaladgi gwisgudagogu, bemar-sabsur-odurdakye sogdagoed. Ar ade, we-omegwa dad-Salomón-dule-binsaed-ibed-nikad-itogega bela-bela-dikasur danigusad. Ar emigindi, Salomónʼba bur bule dule-binsaed-nikadi, wegi bemar-abargi gudiinad. Ar degite, bemar an-itobisurmalad.” \s1 Burba-isgana-nosad, gannarse nonidaed \r (Lucas 11:24-26) \p \v 43 Ar Jesús sogdebalid: “Ar niaburba dulegi nodele, neg-dinnaganaba obunnoged-neg amidii daed. Ar neg-obunnoged amisursoggu, \v 44 sogdasunnoed, ‘An-neg-an-mete-alidse gannar an dognaoye.’ Ar na e-negse modapogu, dakdapoed, neg ollobi sii, nue durwiar sii, degi, nue nudakar sibali. \p \v 45 ”Geb degi, niaburba deyob daksale, e-sordamar-walagugle (7) eba-bur bulegandamalad-sedagega gannar naoed. Niaburbamar a-negse dognonimalogu, na e-negga imakdemaloed. Geb we-dule epenne-e-daedba aka bur bule isgudsunnoed. Ayobi bemar-emi-dula-gudidimalad-isganamalad gumarmogoed.” \s1 Jesús-e-nan, degi, Jesús-e-urbamar, Jesús-aminonimalad \r (Marcos 3:31-35; Lucas 8:19-21) \p \v 46 Ar amba Jesús dulemarga sunmaksiidgine, Jesús-e-nan, degine, Jesús-e-urbamar Jesúsʼbo-sunmakmalaga neg-magaba Jesús-edarbebukwa-gusmalad. \v 47 Geb dule-wargwen Jesúsʼga sognonikid: \p —Emi be-nan, be-urbamar, neg-magaba be-edarbebukmalad, bebo sunmakbimalad. \p \v 48 Jesús, dule-deyob-ega-sogedga abin-sogded: \p —¿Ar doa an-nan-sunna? ¿Doamar an-urbamar-sunna? \p \v 49 Jesús na e-argan e-sapingansik-oyodgua, sogded: \p —Wemar an-nanad, wemar an-urbamalad. \v 50 Ar doa-dule an-Bab-nibneggi-maidba, ibmar imakele, ar a, an-nando, a, an-bundo, a, an-urbamardo. \c 13 \ms2 3f. Jesús, Bab-negsemaidgi burbar sunmaksad \mr (13:1-58) \s1 Jesús, ibmar-gwag-diglegedgi burbar sunmaksad \r (Marcos 4:1-9; Lucas 8:4-8) \p \v 1 A-ibagi Jesús negyagi-sii nodgua, mata-dummad-gakase nadegusad. Geb agi sigdapid. \v 2 Geb dulemar-bukidar ese nonimalad. Jesús dulemar-odurdakega, urgi-nakwis imaksasunnad. Geb uryagi sigisad. Dulemardi, Jesús-itogegala, bela mata-dummad-gakagi ambikusmalad. \p \v 3 Jesús bukidar ibmar-burbarmaladgi akar-akar dulemarga sunmaksii gusad, dulemar-odurdaksii gusad. \p Jesús weyob sogde gusad: “Ibagwengine, dule-wargwen-ibmar-gwag-digedi, ibmar-gwag dignaded. \v 4 Ibmar-gwag-dignaigusgu, abala igargi babatidapid. Sikwimar nonigua, ibmar-gwag-igargi-babatismalad manonimalad. \p \v 5 ”Ibmar-gwag abala napa-asginegwadgi akwa-yaisulidgi babatismalad. Agi ibmar-gwag gwae-gwae ainialid, ar ade, napa asginegwad. \v 6 Dad gaargu, ibmar-gwag gummakded, ar ade, e-maligan asginesoggu, dinguded. \p \v 7 ”Ibmar-gwag abala iko-abargi babatisad. Ibmar-gwag dungudgu, ikomar ichosad, degisoggu, gwen sanmaksasursunnad. \p \v 8 ”Ar ibmar-gwag-napa-nuedgi-babatismaladdi, nue-sanmaksamalad: \q2 Ibmar-gwag-abala, wilubba sanmaksamalad. \q2 Abala, nued-mergu sanmaksamalad. \q2 Abala, bela-belagwad sanmaksamalad.” \p \v 9 Geb Jesús sogdebalid: “An-bemarga-ibmar-soged bemar mag nue-itobiele, nue-itomar.”\fig Dule-ibmar-gwag-digedi, ibmar-gwag digded. (Mateo 13:3) |src="LB00094B.TIF" size="col" ref="Mateo 13:9" \fig* \s1 Ibiga Jesús burbar sunmakdae \r (Marcos 4:10-12; Lucas 8:9-10) \p \v 10 Geb degi, Jesús-e-sapingan Jesúsʼse nonimargu, ega sogdemalad: \p —¿Ar ibiga be dulemarga burbar ibmar sogdae? \p \v 11 Jesús abin-sogded: \p —Ar bemargardi, Bab-Dummad-e-negdakmaid igar-burbar-mamaid osanalogoye maid. Dule-baigangardi, ega osanalegosulid. \v 12 Ar dule-ibmar-nikadga, amba ega ibmar-uklebalodo, adi, bur bule gatik ibmar-nikuegar. Ar dule-ibmar-suliddina, ar bipi-wis-ibmar-nikadi, aka bur e-annik sulegoed. We sogleged, bemardi bur bule ibmar-mag-ito guoye. \v 13 A-ular, we-dulemarga burbar an sunmakdaed: \q1 ‘Ar amba dakmar-inigwele, aku dakmalad. \q2 Ar itomar-inigwele, aku itomalad.’ \p \v 14 ”Ar degisoggu, igi epenne Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Isaías sogsagusa, ar deyob gunonisundo, deun sogsagusgu: \q1 ‘Ar na e-uayagwar itomalo-inigwele, aku itomaloed. \q2 Ar na e-ibyagwar dakmalo-inigwele, amba aku dakmaloed. \q1 \v 15 Ar we-dulemar an-itobisurmalad, \q2 ar na e-uayagi nue aku-itomalad, \q2 ar e-ibya na murdik imaksamalad. \q1 Ar adi, mer na e-ibyagi mag dakmalagar, \q2 degi, mer na e-uayagi mag itomalagar, \q2 deginbali, mer e-ulubgi mag itomalagar. \q1 Ar degiile, Bab-Dummadsik namalo-itole, \q2 ar degiile, an nudak dakledagoed.’ \qr Isaías 6:9-10 \p \v 16 ”Ar bemargindi, nued binsalesmalad, ar bemar-ibyadi, magar ibmar daked. Bemar-uayadi, magar neg-itobalid. \v 17 Ar napira an bemarga soged, bukidar Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad, degi, bukidar dule-innikidamalad, emi-bemar-ibmar-daknanaid aisaar dakbigusmalanad, emide, gwen daksasurgusmalad. Degi, emi-bemar-ibmar-itoged, aisaar itobi-gusmalanad, emide, gwen itossurgusmalad.” \s1 Jesús, ibmar-gwag-digedgi-burbar-sunmaksad odulosad \r (Marcos 4:13-20; Lucas 8:11-15) \p \v 18 Jesús sogdebalid: “Emisgi, ibmar-gwag-digedgi an-bemarga-sunmaksad-e-burba be nue itomarsun: \v 19 Ar dule-wargwen Bab-Dummad-gayaburba-itosad aku-itodibe, nia-saila nonikogua, a-dule-gwagegi gayaburba-nued-diglesad ei ungenonikoed. Ar we sogleged, we ibmar-gwag igargi diglesadye. \p \v 20 ”Ar ibmar-gwag-akwa-imbaba-babatismaladdi, adi, Bab-Dummad-gayaburba itosmargu, nue weligwar abingasmalanad. \v 21 Ar wemar unnila asginbi Bab-abingasmarsoggu, ibmar-gwag-digaled-e-maligan asgine digaleyobid. Degisoggu, Bab-Dummad-gayaburba-ular wilearmargu, degine, dulemar sabsur e-imakarmargu, Bab-Dummadgi bangudmalad. \p \v 22 ”Ar ikomar-abargi-batismaladdi, we-dulemar Bab-Dummad-gayaburba abingasmalando, ar we-napneggi ibmarbina bukib-binsaedbali, degi, maniginbi bur binsamarsoggu, binsaed-galedmalad, abali, Bab-Dummad-gayaburba-e-gwagegi-naid iedmarsunnad. Degisoggu, amar ibmar-gwag gwen sanmaksasulidyob gunonisunnad. \p \v 23 ”Ar ibmar-gwag-napa-nuedgi-diglesmaladdi, we-dulemardi Bab-Dummad-gayaburba-itosmargu, magasar nue itosmalad. Degisoggu, amar ibmar-gwag-nue-sanmaksamaladyob gunonisunnad: \q2 Amar-abala, wilubba sanmaksamalad. \q2 Amar-abala, nued-mergu sanmaksamalad. \q2 Amar-abala, bela-belagwad sanmaksamalad.” \s1 Jesús, burbar gagan-isganagi sunmaksad \p \v 24 Jesús burbar dulemarga sunmakdebalid. Sogdebalid: “Bab-Dummad-e-negdakmaid-igar weyob gued: Dule-wargwen na e-nainugi ibmar-gwag-nued digsad. \v 25 Ar dulemar gabidmargu, e-isdarad orosgiid-digaled-abargi gagan-isgana dignonimogad. Geb degine, naded. \p \v 26 ”Ibmar-gwag nue aramaksagu, sanmakargu, gagan-isgana abargi daklearmogad. \p \v 27 ”Ar e-maigan nainu-ibedse nonimalad, ega sognonimalad: ‘Dummad, ¿ar be-nainugi ibmar-gwag-nued be digsasursi? ¿Ar degite, bia we-gagan-isganamarde danisunna?’ \v 28 Nainu-ibed, abin-sogded: ‘An-isdarad we-gagan-isgana digsad.’ E-maigan, abin-sogdemarmogad: ‘¿We-gagan-isgana ungenabi be anmar-abege?’ \p \v 29 ”Nainu-ibed, abin-sogded: ‘Suli, mer be ungenamalo. Ar abakalegi gagan-isgana-bemar-ungenaidgi be orosgi-dakleged ungiarbalile. \v 30 Bur ebobela, ibmar-gwag-weleged-ibaganse itoba na dungumamaimaloed. A-ibagangi ibmar-gwag-weemaladga an sogoed, bina gagan-isgana-inse be weemargwerye, ogumakega danar-danar edinmarye. Orosgi-daklegeddi, be an-ibmar-gwag-urbilegedse urbenamaloye.’ ” \s1 Jesús, burbar mostaza-e-gwaggi sunmaksad \r (Marcos 4:30-32; Lucas 13:18-19) \p \v 31 Jesús, baid-igar-burbar-sunmaklegedgi sunmakdebalid. Sogdebalid: “Bab-Dummad-e-negdakmaid-igar, dule-wargwen e-nainugi mostaza-e-gwag-digsayob gued. \v 32 Ar mostaza-gwag ibmar-gwagba bur-bipi-inigwele, ar dunguderdi, ibmar-dubaled-masga-gued-birgi obitedaed. Degisoggu, ar sapiga gunonikogu, sikwimar-niba-gukudimalad, sunna e-anagangi gabmalad.” \s1 Jesús, burbar madubur-inagi sunmaksad \r (Lucas 13:20-21) \p \v 33 Jesús baid-igar-burbar-sunmaklegedgi sunmakdebalid. Sogdebalid: “Bab-Dummad-e-negdakmaid-igar weyob gued: Ar igi ome-wargwen ilapaa-madubur-wilubsaedgi, madubur-ina obatisa, geb degi madubur-ina binna-binna bela omuedse madubur-ganonidaed.” \s1 Ibiga Jesús burbar-sunmakleged-igargi sunmakdedae \r (Marcos 4:33-34) \p \v 34 Ar bela Jesús burbar-sunmaklegedgi dulemarga sunmakdedaed, burbar-sunmaksuli gwen gussulid. \v 35 Ar Bab-Dummad-gayaburba-barsoged sogsagusadba guegala, deyob Jesús sunmakdii gusad, deun sogsagusgu: \q1 “An sunmakdogu, burbar an sunmakoed, \q2 negasaila-akar ibmar-dukuar-mamaid an odulogega, burbar an sunmakoed.” \qr Salmo 78:2 \s1 Jesús, burbar-gagan-isganagi-sunmaksad osanalosad \p \v 36 Geb degi dulemar Jesúsʼgi-bangudgua, Jesús negyaba dogdegusad. E-sapingan Jesúsʼse walik-gunonimargu, ega sogdemalad: \p —Gagan-isganagi be burbar-anmarga-sunmaksad, anmarga be oduloge, ar wede ibi obare. \p \v 37 Jesús abin-sogded: \q1 —Dule-ibmar-gwag-nued-digedi, we Dule-Machid. \q1 \v 38 Nainu-obaredi, we-napneg gued. \q1 Ibmar-gwag-nuedi, we Bab-Dummad-e-negdakmaid-e-mimmigan gued. \q1 Gagan-isganadi, we nia-saila-e-mimmigan gued. \q1 \v 39 Ar dule-isdarad-gagan-isgana-digsadi, nia-saila gued. \q1 Ibmar-gwag-weleged-ibagan, we-napneg-berguoed-ibaganad. \q1 Dulemar-ibmar-gwag-weemaladi, baliwiturmar gued. \p \v 40 ”Ar igi gagan-isgana unnulege, degi, ogumaklege, deyobi, we-napneg-berguedse guoed. \v 41 Ar Dule-Machi na e-baliwiturmar-barmidagoed, e-negdakmaidgi dulemar-ibmar-ichodimalad, degi, ibmar-isgana-imakdimalad, soo-sailase-ogumaknaega, weenonikoed. \v 42 Agi amar bobukwa, degi, beedse-wilebukwadba nugar-ogorbukwa, gumaloed. \v 43 Geb degi, dule-ibmar-inniki-imakmaladdi, e-Bab-negdakmaidgi dad-ibeler-gaeyob mag daklenonikoed. Ar dulemar magar-itobiele, an-ibmar-soged nue itomar.” \s1 Jesús, or-nuegan-gargerbad-odukuar-siidgi sunmaksad \p \v 44 Jesús sogdebalid: “Aginbali, Bab-Dummad-e-negdakmaiddi, or-nuegan nainugi odukuar-bukwadyob gued. Dule-wargwen a-or-nuegan amisgu, gannar odukusad. Or-amisadba, weligwar-ito nadegusad. Geb a-nainu-bakega, bela na e-ibmar-nikadi uksad, adi, a-or-nuegan na egadga imakegar.” \s1 Jesús, burbar dimmurgiid-e-akwa-yeerdaklegedgi sunmaksad \p \v 45 Jesús sogdebalid: “Bab-Dummad-e-negdakmaid, dule-wargwen-ibmar-baked dimmurgiid-e-akwa-yeerdakleged-amidiidyob gued. \v 46 We-dule, dimmurgiid-e-akwa-yeerdakleged-amisgua, nadegusad. Na ibmar-nikadi, bela uksa gusad, agi dimmurgiid-e-akwa-yeerdakleged baknonikid.” \s1 Jesús, burbar sakigi sunmaksad \p \v 47 Jesús sogdebalid: “Amba deyobbardo, Bab-Dummad-e-negdakmaid sakiyob gubalid. Saki demargi-miledogua, bela galagwensuli uamar egi galeged. \v 48 Saki ua-ena-gusale, demar-gakase saki-sedmaloed. Dulemar ambikudmalogu, uamar-nueganbi garbagi urbedamaloed. Uamar-isganadi, miledoed. \p \v 49 ”Ar debayobi, we-napneg-berguedse guoed. Baliwiturmar ainidogua, dule-inniki-ibmar-imakmalad, dule-isganamargi bachik urbenonikoed. \v 50 Geb soo-sailase, dule-isganamar-midmaloed. Agi dule-isganamar bobukwa, degi, beedse-wilebukwadba, nugar-ogorbukwa gumaloed.” \s1 Jesús, ibmar-binidgi, degi, ibmar-sergangi sunmaksad \p \v 51 Jesús geb e-sapinganga sogded: \p —¿Ar bela Bab-Dummad-e-negdakmaidgi an-bega-sunmaksamalad mag be itomala? \p Jesús-abin, sogdemalad: \p —Eye, Dummad. Anmar bela mag itomalad. \p \v 52 Jesús sogdebalid: \p —Ar Garda-Narmaked-Dule-wargwen bela Bab-Dummad-e-negdakmaid-igar nue-wisgunonikile, bab-neguya-sediid-gwensakyob gued. Igi we-bab na e-ulu-ibmar-sabogedgi ibmar-binigan, degi, ibmar-sergan, onodae, deyobi, we-dule-nue-igar-wisid, baigan-odurdakega, ibmar-epenne-durdaksad, degine, ibmar-bini-durdaksad, ebumogad. \s1 Jesús, Nazaretʼgi gudii gusad \r (Marcos 6:1-6; Lucas 4:16-30) \p \v 53 Jesús igar-burbamaladgi-sunmaksiid-bergusad-sorba, nade gusad. \v 54 Jesús e-dungusad-neggweburse nonigu, Judíoʼmar-onmakedneggi emar-odurdaksigisad. Bukidar agi geger dakdemalad, sogdemalad: \p “¿Ar wede, bia binsaed-nuegan amidae? ¿Ar ibiga nabir wede, ibmar-dakledisurmalad imakdae? \v 55 ¿Ar wede, urgogi-arbaed-dule-machisursi? ¿Ar e-nande, Maríaʼye-nugsursi? ¿Santiagoʼde, Joséʼde, Simónʼde, degine, Judasʼde, e-urbamarsursi? \v 56 ¿Ar bela-e-bunmarde, anmar-abargi gudisursi? Ar degite, wede, ¿bia we ibmarmar durdaksasunna?” \p \v 57 Degisoggu, a-ular, dulemar geger Jesús-dakdemalad, Jesúsʼgi uludmarsunnad. Ar Jesúsʼdi amarga sogded: \p “Bela-neggwebur-baigangi Bab-Dummad-gayaburba-barsogmaladbina nue sogdamalad. Ar e-neggweburginmaladbi, degi, e-neg-yaurginmaladbi baisur dakdamalad. Agala, bemar an-abingassurmarmogad.” \p \v 58 Degisoggu, a-ulale, Jesús, ibmar-dakledisurmalad Nazaretʼgi dogdar imaksasulid, ar bukidar egi benmalad. \c 14 \ms2 3g. Diigi-dule-oged-Juanʼye-nugad, burgwisad \mr (14:1-12) \r (Marcos 6:14-29; Lucas 9:7-9) \p \v 1 Deun, a-ibagangi, Rey-Herodes itoalid, bela dulemar Jesúsʼgi sunmakedbimala. \v 2 Agi Herodes e-maiganga sogded: “We-dule-gudiid, we Diigi-dule-oged-Juanʼye-nugadid. Ar wede, gannar durgus gudiid. A-ulale, nabir ibmar-dakledisulid imaked.” \p \v 3 Ar ade, Herodes, Herodías-ular Diigi-dule-oged-Juanʼye-nugad gasa gusad. Esgoro-dubgi-edicha, esgaryagi metegusad. Herodíasʼdi, Felipe-omenad. Geb Herodes e-urba-Felipeʼgi ome-egwacha gusad. \v 4 Ar ade, Juan Herodesʼga sogsa gusad: “We-ome be nikuedsulinye.” \p \v 5 Deun, Herodes Juan-oburgwebien-inigwele, dulemar-dobedba geg oburgwe gusad. Ar ade, dulemar Juanʼgi binsamalad, we Bab-Dummad-gayaburba-barsogedye. \p \v 6 Deun, Herodes-gwalulesad-ibagi iba-ononanaigua, Herodías-e-sisgwa emar-abargi-dodosgua, Herodes, nue-yeer daksagusad. \v 7 Deyob-daksadbali, Herodes bunagwaga sogdegusad: “Napira ise-sogar an bega soged, ar ibu be anse egisbie, an bega ukoed.” \p \v 8 Geb a-bunagwade, e-nan-ega-sogedba Herodesʼga sogded: \p —Diigi-dule-oged-Juanʼye-nugad-e-nono be bategi anga udaye. \p \v 9 Rey-Herodes deyob bunagwa-ega-soge-itosgua, nue-bukib-ito naded, ar bato bunagwaga sogsasoggu, “Napira an bega sogye, ar ibu be anse egisbiele, an bega ukoye,” degine, dulemar-eba-mese-naba-siid e-itosmarmosoggu, Herodes e-sordamarga sogdesunnad: “Bunagwaga Diigi-dule-oged-Juanʼye-nugad-e-nono ukmarye.” \p \v 10 Degisoggu, Herodes, Diigi-dule-oged-Juan-esgaryagi-mellesiid-e-dukar-egwannega igar-uksasunnad. \v 11 Sordamar Diigi-dule-oged-Juanʼye-nugad-e-nono bategi senonimargu, bunagwaga uknonimarsunnad, geb degi bunagwa e-nanga uksamosunnad. \p \v 12 Geb degi, Juan-sapingan, Juan-e-san sunonimalad, geb neg-uangi digsamarsunnad. Degine, Juan-e-sapingan Jesúsʼse-nadmargu, ega sogdapmalad, igi Juan burgwisa. \ms1 4. JESÚS, NEGGWEBUR-BAID-BAIDGI ARBAED IMAKSAD \mr (14:13–20:34) \ms2 4a. Jesús ibmar-dakdisulid baigan imaksad \mr (14:13–17:27) \s1 Jesús, dule-miliatar (5,000) masgi oguchad \r (Marcos 6:30-44; Lucas 9:10-17; Juan 6:1-15) \p \v 13 Jesús Diigi-dule-oged-Juan-burgwisad-wisgusgu, dulemargi banguded, bachikii nega-dulesulidgansik urgi nadegusad. Ar dulemar Jesús-naded-wisgusmargu, e-neggweburmar-akar nagab ese nadegusmalad. \v 14 Jesús urgi aidesgu, dulemar-bukidar e-idu bukwa dakalid. Nue-wile dulemar-dakded, degine, dulemar-uellemalad bela nudaksad. \p \v 15 Bato neg-sedodgu, e-sapingana Jesúsʼse nonimalad, ega sogdemalad: \p —Anmar nega-dulesulidgangi bukwamalad, degine, bato neg-sedodbalid. Degisoggu, dulemar be barmid, adi, neggweburmarse namalagar, agi masgunned na bakmaloed. \p \v 16 Jesús e-sapingan-abin sogded: \p —Wemar naed abelesulid. Bemar ega masgunned ukmala. \p \v 17 E-sapingan, abin-sogdemalad: \p —Anmar wegi mas sated. Unnila madu gwaatar, degi, ua ukabo nikmalad. Degisoggu, geg anmar masgi ogunned. \p \v 18 Jesús e-sapinganga sogded: \p —Be anga madu sedamar, ua be anga sedabar. \p \v 19 Geb degi, Jesús gagan-birgi dulemar-oambikuega imaksad. Jesús madu-gwaataled, degi, ua-ukabogwad-susgua, niba atakdegu, Bab-Dummadga dog-nuedye sogsad. Geb degi, Jesús madu, degi, ua bisge-bisge imaksagu, e-sapinganga ukded. Degi, e-sapingan dulemarga ukdemosunnad. \v 20 Degine, bela-dulemar-gudidimalad nue-immeles mas guchamalad. Jesús-sapingan mas-obichad-wesmargu, garba-gwaambe-gakabo-mergu (12) enosmalad. \v 21 Dulemar-mas-guchamalad, unnila macherganbi miliatarsaar (5,000) mergued. Omegandi, degi, mimmigandi, obarilesulid. \s1 Jesús demar-birgi nanasad \r (Marcos 6:45-52; Juan 6:16-21) \p \v 22 Geb degi, Jesús e-sapingan-urgi-gwae-nakwega imaksad, adi, e-iduar mata-dummad-gaka-obakar namalagar. Edi, dulemar-napi-dakega besgweled. \v 23 Jesús bela dulemar-barmisgu, Bab-Dummadse golega yar-birse walagwen-nakwisad. Neg-mutikgudgu, walagwen Bab-Dummadse gorsigisad. \v 24 Ur Jesús-sapingan-egi-nadapiddi mataba demar-dummadba omukulenadapid, ar ade, burwa asabin gormaid. \p \v 25 Bolegoedba, Jesús e-sapinganse mata-dummad-birgi ganna-ganna nadegusad. \v 26 Jesús-sapingan, mata-dummad-birgi dule-dani-dakarmargua, bela-bela gwakidmalad, dobedba binnasur gotemalad. Sogdemalad: \p —¡Girmar anmargi dani! \p \v 27 Degisoggu, a-ular, Jesús e-sapinganse yog gotebin imaksad. Ega sogded: \p —¡Mer be dobgumar! ¡Be gandik imakmar! ¡Ani an gudii! \p \v 28 Geb degi, Pedro, abin-sogded: \p —Dummad, ar beele, an bese mata-dummad-birgi ganna-ganna-daged be an-imakdo. \p \v 29 Jesús Pedroʼga sogded: \p —Be dagdena. \p Pedro urgi-siid mata-dummadgi-aidesgu, mata-birgi ganna-ganna Jesúsʼse nadegusad. \v 30 Pedro burwa-binnasur-gormai dakdegu, dobe-ito naded. Geb degi, matagi dogdegu, binnasur goted, sogded: \p —¡Dummad! ¡An-bendake! \p \v 31 Geb degi, Jesús argangi Pedro-gasgu, Pedroʼga sogded: \p —Ibiyob be an-bengue. ¿Ar ibiga be an-bengusa? \p \v 32 Ar Jesús, Pedro-ebo urgi nakwismargu, burwa bogidik naded. \v 33 Degine, urgi-bukwamaladi bela deyob daksamargu, Jesús-nug odummodmarsunnad. Jesús-abin dulluu nono-imaksamalad. Geb Jesúsʼga sogdemalad: \p —Ar nue be Bab-Dummad-Machi-sunnadid.\fig Pedro mata-dummad-birgi ganna-ganna imakdedgi dobedba matagi dogdanigu, Jesús argangi Pedro-gasad. (Mateo 14:31) |src="cn01722B.tif" size="col" ref="Mateo 14:33" \fig* \s1 Jesús, Genesaret-neggweburgi uellemalad nudaksad \r (Marcos 6:53-56) \p \v 34 Geb degi, Jesús e-sapinganmala mata-dummad obaksamargua, Genesaret-neggweburse nonimarsunnad. \v 35 Dulemar-a-neggweburginmalad Jesús-gudiid mag daksamargu, neggwebur-dikarbarmaladse gayaburba-mimidmalad. Geb bela dulemar-uellemalad Jesúsʼse senonimalad. \v 36 Dulemar Jesúsʼgi wilenaigus damalad. Ega sognai damalad: “Unnila be mordukubi wis ebuged be anmar-imakye.” Ar bela e-morduku-ebusmalale, bela nugusdamalad. \c 15 \s1 Ibi bur dulemar-gwage ichodae \r (Marcos 7:1-23) \p \v 1 Geb degi, Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar-Jerusalénʼgi-danimalad Jesúsʼse nonimargu, Jesúsʼga sogdemalad: \p \v 2 —¿Ibiga be-sapingan dadgan-Igar-Maidgi-wede yoledimala? ¿Ar ibiga be-sapingan masgunned-iduar argan enukdasurmala? \p \v 3 Jesús abin-sogded: \p —¿Ar ibiga bemarmode dadgan-igar-maidba-daed-ular, Bab-Dummad-Igar-Maidgi yoledimarmosunna? \v 4 Ar Bab-Dummad sogsad: \q1 ‘Be-bab-nug-odummodii, \q2 degi, be-nan-nug-odummodii be nanamalo.’ \qr Éxodo 20:12; Deuteronomio 5:16 \p Degine: \q1 ‘Dule, e-bab-ukabsasale, e-nan-ukabsasale, \q2 we-dule, oburgwilegoed.’ \qr Éxodo 21:17; Levítico 20:9 \p \v 5 ”Ar emigindi, bemardi soged: ‘Ar doa e-babga sogdibe, e-nanga sogdibe: Geg an be-bendakye, ar bela-an-ibmar-nikadi, bato an Bab-Dummadga uksaye. \v 6 Degisoggu, a-dule, e-bab-bar-bendaksulir, degi, e-nan-bar-bendaksulir, gwen akarsurye.’ Ar weyob be be-dadgan-igar-maidba-daed-ular, Bab-Dummad-Igar-Maidgi be yoledimardo. \v 7 ¡Bemar wagar-darbodamalad! Ar nabir Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Isaías, epenne bemarnik sogsagusad, deun Bab-Dummad-sogye sogsagusgu: \q1 \v 8 ‘We-dulemar unnila asginbi an-nug odummomalad, \q2 ar e-gwage-ulubgindi angi gwen binsasurmalad. \q1 \v 9 Ar binsa asginbi an-nug odummodimalad. \q2 E-igar-maid odurdakedi, dulemar-igar-mesisadba bur odurdakmalad.’ ” \qr Isaías 29:13 \p \v 10 Degi, Jesús dulemar-bukidar-bukwadse gotegu, amarga sogded: \p —Nue bela be an-itomalo: \v 11 Ar masgunned dule-oichosulid. Dule galagwensuli-sunmakerdi, adi, dule-oichodo. \p \v 12 Geb degi, e-sapingan Jesúsʼse walik-gunonigua, ega sogdemalad: \p —¿Be wisi, emi Fariseoʼmar weyob be-ibmar-soge-itoarmargu, sae-itodmalad? \p \v 13 Jesús, abin-sogded: \p —Ar an-Bab-nibneggi-maid sapi-digsasulidi, e-sailanagase a-sapi ungoed. \v 14 Mer be Fariseoʼmar bai-dake. Ar ibyasuliyob gudidimalad, amar aku-atakmalad-iduedmalad. Ar dule-ibyasulid, dule-ibyasulid-idumaile, ebobela neg-gullu-dummadgi argwanmaloed. \p \v 15 Pedro, Jesús-abin sogded: \p —We, be ibmar-burbar-soged, masgunned-dule-oichosulid, wede, ¿ibu obare? Anmarga be oduloge. \p \v 16 Jesús abin-sogded: \p —¿Ar bemarmode amba aku-itomarmoga? \v 17 ¿Ar bemar aku-itoge, bela masgunned, unnila sabanse uboddaed, degi, geb gannar mileddabalid? \v 18 Ar dule-galagwensuli-sunmakeddi, e-gwagegi deyob-binsaed noardaed. Degisoggu, deyob-sunmakeddi, dule-oichosundo. \v 19 Ar dule-gwagegi binsaed-isganamar ainiardaed: Iblomalad, ome-dikarba yolemalad, degi, sui-dikarba yolemalad, na abirgunagwarsuli negsichigi nanamalad, ibmar-atursamalad, gakansaar aimar-barsoged, isdar-dulemargi-sunmaked. \v 20 Ar we-ibmarmardi, dule-oichomaladdo. Dule argan-enuksuli-mas-gunneddi, dule-oichogedsulid. \s1 Ome-Cananeaʼgined Jesúsʼgi bengussulid \r (Marcos 7:24-30) \p \v 21 Jesús Genesaretʼgi-gudiid, Tiro-yarse, degi, Sidón-yarse nade gusad. \v 22 Agi ome-wargwen, Judíoʼsulid, Cananeaʼgined, a-yalaganba-daniki, binnasur Jesúsʼse gordani gusad. Weyob ese gordani gusad: \p —¡Dummad, David-Wagwa, wile be an-dake! An-bunagwa sabsur niasamaid. \p \v 23 Ar Jesúsʼdi gwen abin-imaksasulid. Geb degi, Jesús-sapingan Jesúsʼse nonimargu, egi wilenaigusmalad, ega sogdemalad: \p —We-omega be soge, be naye. Ar anmar-sorba binnasur gordanikid. \p \v 24 Jesús abin-sogded: \p —An barmilealidi, dulemar-baiganse an barmilearsulid. Unnila Israel-dulemar-sibad-wawaadyob-yoggus-gudimaladse an barmilealid. \p \v 25 Degi, geb ome Jesús-abin yokorgi signonikid, ega sognonikid: \p —¡Dummad, be an-bendake, anga an-bunolo be nudake! \p \v 26 Jesús abin-sogded: \p —Be Judíoʼsursoggu, an be-bendakele, mimmigan-mas achuga-uknaiyob an imako-itole. Ar mimmigan-mas achuga be ukoye igar maisulid. \p \v 27 Ome, Jesús-abin sogded: \p —Dummad, nabir be sogendo. Ar degi-inigwele, achumarse-bakar, sunna mimmigan-mas mese-urba-batemamaid gunmogad. \p \v 28 Geb Jesús, ome-abin sogded: \p —Ome, ibibayobi be an-bensuli. An bega be-bunolo an nudakoed. Degisoggu, deyob be ibmar-egisnaid gusun. \p Ar a-wachigi e-bunolo yog nuguar naded. \s1 Jesús, dulemar-bukidar-nudaksad \p \v 29 Jesús Tiro-yargi, degi, Sidón-yargi, bangudgua, Galilea-mata-dummad-naidse nonikid. Geb degi, Jesús yargi-nakwisgu, agi sigidapid. \v 30 Agi dulemar-bukidar Jesúsʼse nonimalad, ese senonimalad: \q2 Dulemar-muya-muya-nanamalad, \q2 dulemar-ibyasurmalad, \q2 dulemar-geg-sunmakmalad, \q2 swida-burgwarmalad, \q2 degi, bukidar dulemar-galagwensuli-uellemalad. \q3 Bela wemala, Jesús-nagaba mesnonimalad. Jesús amar bela nudaksagusad. \p \v 31 Degisoggu, bela dulemar-bukwamalad dakdegu, \q2 Jesús, dulemar-geg-sunmakmalad sunmak imaksa, \q2 dulemar-swida-burgwarmalad nudaksa, \q2 dulemar-muya-muya-nanamalad nabir-nanae imaksa, \q2 dulemar-ibyasurmalad mag-dake imaksa, \q3 dulemala, geger dakdemalad. \p Degisoggu, Israel-Bab-Dummad-nug odummodmarsunnad. \s1 Jesús, dule-milibake (4,000) masgi oguchad \r (Marcos 8:1-10) \p \v 32 Degi, Jesús e-sapinganse gochagua, amarga sogded: \p —We-dulemar an nue-wile daked. Ar ibapaagus anmarba bipirmakdanimalad, masgunned sate gudimalad. Degisoggu, an mas-gunsuli dulemar-barmidele, abakalegi igarba negoearmalale. \p \v 33 Geb degi, e-sapingan abin-sogdemalad: \p —We-dulemar-ichesulid-masgi-ogunnegala, ¿ar wede bia anmar neg-dulesulidgangi mas-ichesur amimalosunna? \p \v 34 Jesús e-sapinganga sogdebalid: \p —¿Gwabigwa be madu nikmarsunna? \p E-sapingan abin-sogded: \p —Wis anmar madu-gwagugle (7) nikmalad, wis ua-burwi ichesaar nikbalid. \p \v 35 Jesús dulemar-bukidarmalad napagi sigega imaksad. \v 36 Jesús madu-gwagugled-susgua, degi, uamar-susbargua, Bab-Dummadga dog-nuedye sogded. A-sorba, madu, degi, ua, bisge-bisge imaksagu, e-sapinganga ukded. Geb degi, e-sapingan dulemarga mimidmogad. \v 37 Bela dulemar madu-guchamargu, degi, ua-guchamargu, nue-immelesmalad. Jesús-sapingan mas-gwabgusad bela wesmargu, garba-gwagugle (7) enosmalad. \v 38 Bela madu-guchamalad, degi, ua-guchamalad, macherganbi milibake-mergu (4,000) daklealid. Omegan, degi, mimmigandi gwen obarilesulid. \p \v 39 Degi, Jesús dulemar-barmisgu, urgi nakwissunnad. Geb degi, Magdala-yalaganse nadsunnad. \c 16 \s1 Fariseoʼmar, Jesús ega-ibmar-dakledisulid-imakbi abesad \r (Marcos 8:11-13; Lucas 12:54-56) \p \v 1 Fariseoʼmar, degi, Saduceoʼmar, yamo Jesús-wilubdakega Jesúsʼse nonimalad. Jesúsʼga sogdemalad: \p —Be Bab-Dummad-ganguedba, ibmar-wilubgan-dakledisulid anmar-wagab be imake, adi, anmar mag be-dakoed, be Bab-Dummad-nuggi nue-daniye. \p \v 2 Jesús amar-abin sogded: \p —Wegi anmar-yargi neg-sedodele, be sokardamalad: ‘Mogir, ber ginnitibiid, degisoggu, neg-yolasaila guoed.’ \v 3 Degine, neg-wakdaradba be sokardamarbalid: ‘Emi mogir ber ginnitibiid, degine, gutumar yaisurbalid. Degisoggu, dii burwaba-mesa wioed.’ ¡Bemar wagar-darbodamalad-dulemalad! Ar dii-wioeddi magar be dakmalad. Degite, bemar-abargi ibmar-gunaiddi, be aku dakmalad. \p \v 4 ”We-dulemar-galagwensulidamalad, we-dulemar-negsichigi-galagwensuli-yolemalad Bab-Dummad-sogedba ibsasurmalad. Amardi ega ibmar-wilubgan-dakledisurmalad oyobi abedamalad. Ar we-wilubgan ega bar oyolegosurmalad. Unnila ega oyolegoedi, Bab-gayaburba-barsoged-Jonás-gusadyob, ega a-wilubgan oyolegoed, adi, wisgumalaga, an doa-dule gue.” \p Jesús degi-sogsagu, emargi bangudsunnad. \s1 Fariseo-ibmar-odurdaked, igar-nuedsulid \r (Marcos 8:14-21) \p \v 5 Jesús e-sapinganmala mata-dummad-gaka-obakar mosgua, e-sapingan dakarmalad, madu iesmala. \v 6 Jesús e-sapinganga sogdesunnad: \p —Fariseo-madubur-inagi, Saduceo-madubur-inagi, nue salakarmar. \p \v 7 Jesús-sapingan ulubgi binsadmalad. Sogdemalad: \p —Anmar madu-searsulidba, Jesús anmarga deyob sogergebed. \p \v 8 Jesús, e-sapingan madu-senonisulidgi-sunmakmalad mag daksagu, amarga sogdesunnad: \p —¿Ar ibiga be sunmaknanai, anmar madu searsurye? ¿Ar amba be an-benmarde? \v 9 ¿Ar amba be nue-akusunna itomala? ¿Madu-gwaataledgi dulemar-miliatar (5,000) madu-guchamaladi be insasurmarsi? ¿Agi madu-obichad garba-gwaambe-gakabo-mergu (12) be wesmarbarsursi? \v 10 Deginbali, ¿amba be insasurmarbali, madu-gwagugledgine (7) dule-milibake (4,000) madu guchamalad? ¿Agi madu-obichad, garba-gwagugle (7) bemar wesmarbarsursi? \v 11 ¿Ar ibiga bemar nue-akusunna itomala? Madu an bemarga obarsulid. Bemar Fariseo-madubur-inagi, degi, Saduceo-madubur-inagi nue salakarmarye an bega soged. \p \v 12 Geb degi, Jesús-sapingan Jesús-ega-sogsadi, madubur-inagi nue salakarmarye, nue magar itosmalad. Madubur-ina-sunnadgi ega sunmaksulid. Ega sunmakedi, Fariseo-ibmar-odurdakedgi, degi, Saduceo-ibmar-odurdakedgi ega sunmaked, nue salakarmarye. \s1 Pedro, Jesúsʼga sogsad, be Bab-Dummad-Machi-sunnadye \r (Marcos 8:27-30; Lucas 9:18-21) \p \v 13 Jesús Cesarea-Filipos-neggwebur-walikgusgu, e-sapinganse egichialid. Ega sogded: \p —Ani Dule-Machi, ¿wede doaye an-annik sogmala? \p \v 14 E-sapingan abin-sogdemalad: \p —Gwenna-gwenna Diigi-dule-oged-Juanʼye benik sogmalad. Baigandi sogmalad, be Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Elías-nugadye. Baigan sogmarbalid, be Jeremíasʼye. Baigan sogmarbalid, be Bab-Dummad-gayaburba-barsoged epenne-gudigusad-wargwenadye. \p \v 15 Jesús e-sapinganga sogded: \p —Bemardina, ¿doaye be an-annik sogmarmosunna? \p \v 16 Simón-Pedro Jesús-abin sogded: \p —Be Cristo, Bab-Dummad-dule-wargwen-barmidagoye-sogsad-dule, Bab-Dummad-Dula-Maid-E-Machi-sunnad. \p \v 17 Geb degi, Jesús abin-sogdemogad: \p —Simón, be Jonás-machi, begi nued binsalesad. Ar dule we-ibmar bega sogsasulid. An-Bab-nibneggi-maid, a bega we osanalosad, an Cristoʼye, an Bab-Dummad-Machi-sunnadye. \v 18 Ani an bega sogsun: Be, Pedroʼd. We-akwa-birgi anba-nanaimalad an omelomai an imakoed. Burgwedi gwen egi obinosulid. \v 19 Degine, ani an Bab-Dummad-e-negdakmaid-yabe an bega ukoed. Ar bela we-napneggi be-ibmar-sogsadba galenonikile, nibneggi bela galenonimogoed. Ar we-napneggi be-ibmar-sogsadba igar-egasale, nibneggi bela deyob igar-egalemogoed. \p \v 20 Geb degi, Jesús e-sapinganga gandikidgi sogdesunnad: \p —Melle dulemar-baiganga bipisaar be sogo, ani an Jesús, an Cristoʼye, Bab-Dummad-dule-wargwen-barmidagoye-sogsad-dule-sunnadye. \s1 Jesús e-burgoedgi sunmaksad \r (Marcos 8:31–9:1; Lucas 9:22-27) \p \v 21 A-iba-akale, Jesús, e-sapinganga e-burgoedgine sunmakded. Ede Jerusalénʼse naergebye, Judíoʼmar-girmar-dummaganse nue-odurdaklegoye, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummaganse nue-wilegoye, degine, Garda-Narmaked-Dulemarse wilebaloye. Ede amarse oburgwilegoye, geb degi, ede ibapaagi gannar durguoye. \p \v 22 Pedro, deyob-Jesús-sogsad-itosgu, bachikii Jesús-sesad, Jesúsʼga sabsur-ibmar sogded: \p —¡Dummad! Deyob be gued, sate. Ar bela we-ibmar-be-sogsadi, guosulid. \p \v 23 Jesús, Pedroʼsik aibiris-imaksagu, Pedroʼga sogded: \p —¡Nia-saila-Satanás, wegi be nae! Ar bedi igar-isganagi an-egwanbi gudiid. Be-binsaedi, Bab-Dummad-Igar-Maidgi be binsasulid. Unnila dule-e-igarmar-mamaidginbi be binsaed. \p \v 24 Geb degi, Jesús e-sapinganga sogded: \p —Ar dule-wargwen an-sapinga gubiele, na dukin san iegergebed, bato burgwenadapidgi-nakrus-semaiyob nanaergebed, geb a-dule anba dagodo, geb a an-sapinga guodo. \p \v 25 ”Ar dule-wargwen anba-naid-ular, burgwebisulir, e-san-burba ei yogguodo. Ar anba-naid-ular, burgwenonikirdi, adi, e-san-burba yogguosurdo. \v 26 Ar dule napneg-naid bela egadga imaksar, ar e-san-burbadi yoggusar, we-dulega, ¿ibi-nuedga ega gusar be insae? Gwen ega ibmar-nuedga guosulid. Deginbali, dule-gwensak e-san-burba mer ei yogguega, ¿ibi na uksar be insae? Ibmar-uked, sate. \p \v 27 ”Ar Dule-Machi E-Bab-ganguedgi-yeerdaklegedgi, e-baliwiturmar-abargi we-napnegse danikoed. Geb agi, bela wala-walagwen-dulemarga, e-ibmar-imaksamaladba ibmar uknonikoed. \v 28 Napira an bemarga soged, gwenna-gwenna wegi-bemar-bukwadi, burgosurmalad. Amba dula-gudiidgi Dule-Machi-negdakmaid dakedsemalad.” \c 17 \s1 Jesús-e-san-gwagsad \r (Marcos 9:2-13; Lucas 9:28-36) \p \v 1 A-ibanergwad-sorbali (6), Jesús, bachik Pedro, Jacobo, degine, Jacobo-e-urba-Juan, yar-birse sesad. \v 2 Jesús amar-asabin yar-birgi-gwichi, Jesús-e-san-dakleged gwagdegusad, na e-wagar dad-ibeler-gaeyobi gadegusad, degine, e-mormala, bela ise-sipumakar, bela dagudik, gwallubayobi daklenaded. \v 3 Geb agi, Jesús-sapingan-warbaagwad dakdemalad, Jesús, Moisésʼmala, degi, Elíasʼmala sunmakgwichi. \p \v 4 Geb degi, Pedro Jesúsʼga sogded: \p —Dummad, we nueddo, anmar wegi gudisaed. Ar be abegele, anmar wegi neg-matargana-gwapaa sobmalodo: Gwagwen bega, baid Moisésʼga, geb baid Elíasʼgarmo. \p \v 5 Amba Pedro-sunmakgwichi, mogir mee emar-birgi nagunonikid. Geb agi mogir-imbaba gayaburba gollalid, sogded: “We, An-Machi-sabedid. We-Machigi an yeer itoged. We-Machi nue be itomar.” \p \v 6 Ar Jesús-sapingan degi-gayaburba-itosmargua, yog napase asgun-sindigar sigidmalad, bela nue-dobe-ito nadmalad. \v 7 Geb agi, Jesús e-sapingan-walik nonikid, geb ebunonikid. Ega sogded: \p —Be gwisgumar, mer be dobgumar. \p \v 8 E-sapingan nono-onakwidmargu, dakdemalad, unnila bato Jesúsʼbi walagwen gwichi. \p \v 9 Jesús e-sapingan-warbaagwadmala yar-birgi-aidearmargu, e-sapinganga ise-sabsur sogded: \p —Mer bipisaar bemar an-san-gwagsad dulemarga sogmalo. Geb ani Dule-Machi burgwisar, degi, gannar durgusad-sorba, geb be sogmalo. \p \v 10 Geb degi, e-sapingan Jesúsʼse egichiarmarsunnad: \p —¿Ibiga degite, Garda-Narmaked-Dulemar sogmarsunna, Bab-Dummad-dule-wargwen-barmidagoye-sogsad-idu, Elías-inse nonigweloye? \p \v 11 Jesús abin-sogded: \p —Ar napiragwad. Elías-inse nonikoed. Bela dulemar Bab-Dummad-Igargi-binsaega igar-nudaknonikoed. \v 12 Ar andi an bemarga soged, Elías bato nonikid. Nonikid akudaksa gusmalad. Ar dulemar, igi imakbi-gusmala, deyob Elías-imaksamalad. Amba deyob ani Dule-Machi, amarse an odurdaklemogoed. \p \v 13 Geb degi, e-sapingan Diigi-dule-oged-Juanʼnik-ega-ibmar-soged mag itosmalad. \s1 Jesús, machigwa-niaburba-nikad nudaksad \r (Marcos 9:14-29; Lucas 9:37-42) \p \v 14 Jesús e-sapingan-warbaagwadmala dulemar-bukidar-bukmaladse aidenonimargu, dule-wargwen Jesúsʼse nonikid. Yokorgi sindigar Jesús-abin signonikid, ega sognonikid: \p \v 15 —Dummad, an-machi wis be wiledake. Ar an-machi nue-odurdaklediid. Ani burwa-saar-daed. Imbagwenale, soogi argwatedaed. Imbagwenale, diigi argwatedaed. \v 16 Ar be-sapinganga an-machi an senonikinad, be-sapingan anga gwen nudaksasurmalad. \p \v 17 Jesús abin-sogded: \p —¡Be Babgi-bengumalad-dulemar! ¡Be Bab-igar-oakaloged-dulemar! ¿Ar bemarde an-suli geg be ibmar imakmarde? ¿Ar sana be ibmar durdakmaloe? Machigwa anga be sedamarsun. \p \v 18 Geb degi, machigwa Jesúsʼse senonimargu, Jesús niaga binnasur ibmar sogded. Geb nia machigwagi noded. A-akale, machigwa nugussunnad. \p \v 19 Jesús-e-sapingan Jesúsʼse bachikii ese gochamalad, ega sogdemalad: \p —¿Ar ibiga anmardi geg niaburba ono gusmala? \p \v 20 Jesús abin-sogded: \p —Ar bemar ulubgi amba angi benmarsoggu, a-ular, geg be niaburba ono gusmalad. Ar napira an bemarga soged, ar bemar mostaza-gwagyob, wis bipi be angi bensurmalale, sunna be we-yarga sogsamalaled: ‘Wegi-siid be weba ainir,’ ar yar ainirisaled. Ar ibmar bela be imakedbimardo. \p \v 21 [”An-emis-nia-onosadgiid-onogegala, yogasaar geg dule onoged. Unnila mas-gunsuli, degi, Bab-Dummadse-goledgi, geb bemar sunna wegiid-niamar onoged.”] \s1 Jesús ilabogus gannar e-burgoedgi sunmaksad \r (Marcos 9:30-32; Lucas 9:43-45) \p \v 22 Jesús Galilea-yargi e-sapinganmala bipirmakdimaladgi, ega sokalid: \p —Ani Dule-Machi, an-isdarmalad an-ganonimaloed, dulemarga an-ukmaloed. \v 23 Geb agi dulemar an-oburgwemaloed. Degi-inigwele, ibapaagi gannar an durguoed. \p E-sapingan Jesús-deyob-ega-soge itoarmargu, nue-wile itodmalad. \s1 Jesús Bab-Dummadse-goled-negga-mani-galeged bennuksad \p \v 24 Jesús e-sapinganmala Capernaúmʼse modapmalad, dulemar-Bab-Dummadse-goled-negga-mani-galeged-weemalad Pedroʼse nonimalad, ega sognonimalad: \p —¿Ar bemar-odurdaked-saila, wede Bab-Dummadse-goled-negga-mani-galeged bennuksuli? \p \v 25 Pedro abin-sogded: \p —Anmar-odurdaked-saila bennuked. \p Pedro negse dogdegua, Jesús-inse ega sunmakalid, ega sogded: \p —Simón, be dakegua, reymar-we-napnegginmalad, ¿doamargi we-mani gadamar be insae? ¿E-sordamargine? ¿Dulemar-baigangine? \p \v 26 Pedro abin-sogded: \p —E-sordasurmaladgi mani galeged. \p Jesús, Pedroʼga sogdesunnad: \p —Degisoggu, e-sordamardi geg bennuksundo. \v 27 Ar degi-inigwele, dulemar mer anmargi urwemalagala, mata-dummadse be nae, be ua-sona. Ua-gebe-be-sooedi, e-gaya be egaoed. A-e-gaya-yaba be mani-amioed. A-manigi bega, degi, anga, be mani-galeged bennukoed. \c 18 \ms2 4b. Dulemar-daed-igargi Jesús sunmaksad \mr (18:1–20:34) \s1 ¿Doa bur dule-dummadi? \r (Marcos 9:33-37; Lucas 9:46-48) \p \v 1 A-ibagangi, deun Jesús-e-sapingan Jesúsʼse nonimalad, ega sognonimalad: \p —Bab-Dummad-e-negdakmaidgi, ¿doa bur-dule-dummadi? \p \v 2 Jesús machi-bipigwad-wargwense gochad. Emar-abargi ogwisgunonikid. \v 3 Geb e-sapinganga sogded: \p —Napira an bemarga soged, ar bemar machi-bipigwa-daedyob gusulile, Bab-Dummad-e-negdakmaidse geg be dogmalad. \v 4 Ar degisoggu, dule we-mimmiyob na san-bipii imakele, a-dule, Bab-Dummad-e-negdakmaidgi dule-dummaddo. \v 5 Ar dule an-nuggine we-mimmiyobid-wargwen ber nue-weligwar abingaele, ar an-abinganaiyob gunaido. \s1 Isguedgi-aimar-oichoged igar-buledid \r (Marcos 9:42-48; Lucas 17:1-2) \p \v 6 Jesús sogdebalid: “Ar dule we-mimmi-burwigana-angi-bensurmalad-isguega-imakele, nue-dummad wilegoed. We-dule-deyob-emar-oichosad e-dukargi akwamuu-dummad-edilleged, degi, deyob, dii-wilagi-egwaleged bur-nabirid. \v 7 We-napneggi ibmar-galagwensuli Bab-Dummadgi-isguega-emar-imaked, doggus wilub-obichagusad, gwen bargalegosulid. Ar dule emar-gwage-ichodiiddina, duledar-wilesdo. \p \v 8 ”Degisoggu, ar be-argan isguega be-imakdibe, be-nag isguega be-imakdibe, bur be sike, begi-dikasur be mete. Ar argan-wargwen-nika degisadegudigued, bur nabirid. Ar nag-wargwen-nika degisadegudigued bur nabirid. Ar bur undarad, be argan-warbo-nika, degi, mali-warbo-nika, be soo-saila-geg-berguedse bur melleder. \v 9 Ar be-ibya isguega be-imakdibe, bur ibya be onoge, begi-dikasur-meted be imake. Ar bur-nabirsursi, ibya-gwagwen-nika dulagudigued. Ar bur undarad, ibya-gwabo-nika soo-saila-geg-berguedse melleder.” \s1 Sibad-wawaad-yoggusadgi burbar sunmaklenaid \r (Lucas 15:3-7) \p \v 10 Jesús sogdebalid: “Nue be salakarmar, mer ibgwensur we-burwigana be dakmalo. Ar napira an bemarga soged, ar nibneggi e-baliwiturmar an-Bab-nibneggi-maid-walik gudigumalad. \v 11 [Ar ani, Dule-Machi, an nonigu, dulemar-yoggus-gudimalad-abonogega an nonikid.] \p \v 12 ”Igi be binsamala. Dule-wargwen dulatar-na-sibad-wawaad-nikad (100) ei wargwen yoggusale, ¿ar dulabake-gakambe-gakabakebakad (99) sapurba-obes nadsulir be insae, ei-wargwen-yoggusad aminaega? Obesale, ei-wargwen-yoggusad aminaegar. \p \v 13 ”Napira an bemarga soged. Ar we-sibad-wawaad-wargwenad-aminonikile, sibad-wawaad-dulabake-gakambe-gakabakebak-yoggussulidba (99) bur weligwar itosaled. \v 14 Degisoggu, be-Bab-nibneggi-maid, sibad-wawaadyob we-bipigana-wargwensaar ei yoggubisur abemaid.”\fig Dule, ei-sibad-wawaad-wargwen-yoggusad aminaded. (Mateo 18:12) |src="BK00005B.TIF" size="col" ref="Mateo 18:14" \fig* \s1 Gwenadbo igar-naboged \r (Lucas 17:3-4) \p \v 15 Jesús sogdebalid: “Degisoggu, be-gwenad begi nosale, ese be nao. Unnila bebo-apinni-siidgi nue ega be sogo, nue be angi nosye. Ar be-gwenad nabir be-itosale, be-gwenad be-aiga gannar gunonikoed. \p \v 16 ”Ar be-gwenad be-itosulile, dule-wargwendibe, dule-warbodibe, beba be nidoed, adi, bela be-ibmar-sogoed, wemar bela be-itomarmogoed. \p \v 17 ”Ar be-gwenad wemar-wagab be-itosulile, geb bela Jesúsʼba-nanaimalad-abargi ega be ibmar sogoed. Ar be-gwenad amba amar-abargi be-itosulile, dule-Bab-Dummad-wissurmaladyob be we-gwenad-daksunnoed, degine, Roma-dummadga-mani-gaedgi-arbamaladyob be we-dule dakbaloed. \p \v 18 ”Napira an bega soged, ar bela be we-napneggi be-ibmar-sogsadba galenonikile, nibneggi bela galenonimogoed. Ar bela be we-napneggi be-ibmar-sogsadba igar-egasale, nibneggi bela deyob igar-egalemogoed. \p \v 19 ”Inniki an bemarga soged. Ar bemar-warbo we-napneggi Bab-Dummadse-ibmar-egisega, be emarbi-binsamalale, ar ibu be egisbimala, an-Bab-nibneggi-maid a-ibmar bemarga imakoed. \v 20 Ar bia bemar-warbo, warbaadibe, an-nuggi ambikunonimalale, an bato bemar-abargi gudiid.” \p \v 21 Geb degi, Pedro Jesúsʼse walikgunonikid, ega sogded: \p —Dummad, An-gwenad-angi-nosadga, ¿ilabigwa angi nossulidyob an dakoe? ¿Ilagugledsega (7)? \p \v 22 Jesús abin-sogded: \p —Unnila ilagugleye (7) an bega sogsulid. An bega soged, dulapaagwad-gakambe-ilaguglese (77) be-gwenad begi nossulidyob be dakoed. \s1 Mai-gwensak, dule-egi-nosad-abingabi gussulid \p \v 23 Jesús sogdebalid: “A-ulale, Bab-Dummad-e-negdakmaiddi, ar rey-wargwen e-maimar-egi-mani-ganikid-ebo igar-nabirogega ese gocha-gusadyobdo. \v 24 Wargwen-egi-mani-ganikid ese nonigu, dakleardo, mani-sibu-mili-miliba (10,000) egi ganiki. \v 25 Ar we-dule mani-satesoggu, geg e-dummad-bennuked. A-ular, e-dummad ega sogdesunnad, ‘Be-ome, be-mimmimar, degi, bela be-ibmar-nikad be manigi ukna, adi, agi be an-bennukoed.’ \p \v 26 ”Geb a-maide, yokorgi e-dummad-asabin sindigar sigis imaksad, egi wilenaigusad, ega sognaigualid: ‘Dummad, mer be doga-doga an-imakgwele. Bela an be-bennukoed.’ \v 27 Ar rey, wile na e-mai-dakdegu, ega sogdesunnad: ‘Be angi bar mani ganisurdo.’ Degisoggu, e-mai-ollor-imaksad. \p \v 28 ”Geb rey-e-mai, e-dummad-walik-sii nodgu, dule-ebo-arbaed egi mani-sibu-dulatar-ganikid (100) abingualid. Geb rey-e-mai a-dule-gammuyaa ganonikid, ega sogded: ‘Angi be-mani-ganikid, be an-bennuk.’ \p \v 29 ”Geb agi ebo-arbaed egi wilenaigusanad, ega sognaigusanad: ‘Mer doga-doga be an-imake. Bela an be-bennukoed.’ \p \v 30 ”Ar rey-e-mai, we-dule-ebo-arbaed-gwen-itobi gussulid. Aka esgaryase dule-egi-mani-ganikid-metedapid, adi, bela-egi-mani-ganikid e-bennukegar. \v 31 Rey-e-maibo-arbamalad deyob daksamargu, bukib binsadmalad. Geb e-dummad-reyga emar-na-ibmar-daksamalad bela sogdapmalad. \p \v 32 ”Geb degi, e-dummad-rey, e-mai-egi-mani-gani-gusadse gochad, ega sogded: ‘¡Mai, be dule-isgana! Be angi wilenaigusgu, bela-be-angi-mani-ganikid an bela bega osulosad. \v 33 Ar igi an wile be-daksamoga, ¿ar be deyob bebo-arbaed geg be wile-dakmosi?’ \v 34 Geb degi, e-dummad uludgu, we-mai-isgana dulemar-sabsur-odurdakmaloedga urmaksasunnad, adi, bela-egi-mani-ganikid e-bennukegar.” \p \v 35 Geb degi, Jesús sogded: “Ar bemar bela gwagegi na be-gwenad-begi-nosad be ega sogsurmalar, igi-barsaye, deyobi an-Bab-nibneggi-maid bemar-sabsur-imakmarmogoed.” \c 19 \s1 Jesús, ome-metedgi, degi, sui-metedgi sunmaksad \r (Mateo 5:31-32; Marcos 10:1-12; Lucas 16:18) \p \v 1 Emi Jesús deyob-ibmar-sogsad-sorba, Galileaʼgi bangudsunnad. Judea-yalaganba, degi, Jordán-diwar-obakar nade gusad. \v 2 Dulemar-bukidar Jesúsʼba nade gusmalad, agi Jesús dule-uellemalad onudaksad. \p \v 3 Geb agi gwenna-gwenna Fariseoʼmar Jesúsʼse nonimalad, yamo yardakega ese nonimalad. Ega sognonimalad: \p —¿Wede yogsaar sunna ome-meteleye igar mai? \p \v 4 Jesús abin-sogded: \p —¿Ar bemarde Bab-Dummad-Gardagi absodisurmarsi? \q1 Gebesailagi Bab-Dummad we-napneg-nasikargu, \q2 ‘machered ome-ebo abirgunagwar ogwisnonikid.’ \qr Génesis 1:27; 5:2 \p \v 5 Degi, Jesús sogdebalid: \p —Bab-Dummad-Gardagi sognaibalid: \q1 ‘A-ulale, machered ome-nikusale, e-babgi bangudoed, e-nangi bangudoed. \q2 Geb machered e-ome-ebo garmakdii guoed. Ebogwadi, san-wargwennagwadga gunonikoed.’ \qr Génesis 2:24 \p \v 6 ”Ar degisoggu, bar warbosulid. Unnila san-wargwenna gunonimarsunnad. Ar degisoggu, dule, Bab-Dummad-dule-abirgunagwar-imaksadi, gwen na metemalaga imakosur.” \p \v 7 Fariseoʼmar, Jesús-abin sogdemalad: \p —Ar degite, ome-metega, ¿ibiga Moisés ome-meted-garda-imakoye igar-mesissunna? \p \v 8 Jesús abin-sogded: \p —Ar Moisés bemar-gwage-dutusulidba, ome-metega, sunna bemar ome-meted-garda imakye bemarga igar mesisgusad. Ar iduardi, deyob igar maisulinad. \v 9 Andi an bemarga soged, ar doa-dule, unnila e-ome e-dikarba-nosardi, nabir meted. Ar degisulirdi, we-machered ome-baid-nikusale, ome-dikarba negsichigi yolediid. Ar doa-dule, ome-melleded-nikusale, we-dule, negsichigi yoledimogad. \p \v 10 Jesús-sapingan Jesúsʼga sokarmarsunnad: \p —Ar weyob macheredga ome-nikuedsik ega igar maile, mer bur ome-nikued nabirsundo. \p \v 11 Geb degi, Jesús e-sapingan-abin sogded: \p —Suli, be noar sogmala. We-ibmar-soglenaid be aku itomalad. Unnila, Bab-Dummad, dulemarga-igar-uksadga, amarbi nabir ome-nikuosuli nanamaloed. \v 12 Ar gwen-gwen gusgu muu-neg-akale, geg-ome-nikued danikid. Ar gwen-gwen yamo siamar-baisur-dakega alu-gwasuar imaklesmalad. Ar gwen-gwenbali, na dukin Bab-Dummad-e-negdakmaid-ular, mer-ome-nikued imaksamalad. Ar dule na unni omesuli nanao-itogele, omesuli-nanaed-igar na abingado. \s1 Jesús, mimmigangi nued binsasad \r (Marcos 10:13-16; Lucas 18:15-17) \p \v 13 Geb degi, Jesúsʼse mimmigan-senonimalad, e-argan mimmigan-nonogi mesega, adi, Bab-Dummadse ega golegar. Jesús-sapingan dulemar-mimmigan-senonimaladse uluarmalad. \v 14 Jesúsʼdi e-sapinganga sogded: \p “Mer ese urwemar. Mimmigan anse daged be imakmar. Mer be igar gamala. Ar Bab-Dummad-e-negdakmaid we-mimmiganyob-damaladgadid.” \p \v 15 Geb Jesús mimmigan-e-nono-birgi e-argan mesisgu, Bab-Dummadse ega gochad. A-sorba, Jesús nade gusad. \s1 Dule-mani-ibed Jesúsʼse nonikid \r (Marcos 10:17-31; Lucas 18:18-30) \p \v 16 Geb degi, dule-wargwen Jesúsʼse nonikid, ega sognonikid: \p —Odurdaked-saila-nued, burba-geg-bergued an nikuega, ¿ibi-nued an saergebe? \p \v 17 Jesús abin-sogded: \p —¿Ibiga dule-nuedye be anga soge? Ar dule-nued niksulid. Unnila Bab-Dummadbi wargwenna dule-nued gued. Ar burba-geg-bergued be nikubiele, Bab-Dummad-Igar-Mesisadba be nanaergebed. \p \v 18 Dule abin-sogded: \p —¿Igid-igarmala? \p Geb Jesús abin-sogded: \q2 —‘Melle be dule-oburgo. \q2 Melle be be-abirginsulid-ebo galagwensuli nanao. \q2 Melle be ibmar-atursao. \q2 Melle be gakansaar aimargi sunmako. \q2 \v 19 Be-bab-nug-odummodii, degi, be-nan-nug-odummodii be nanamalo. \q2 Degine, na be dukin san-sabeyobi, emar be sabgumogo.’ \qr Éxodo 20:12-16; Levítico 19:18; Deuteronomio 5:16-20 \p \v 20 Sapingwa Jesús-abin sogded: \p —Gusgu an sapingwagwad-akar bela we-Igarmar-Mamaidba an nanadiid. Emidi, ¿ibubi napi-imaked an abesunna? \p \v 21 Jesús abin-sogded: \p —Ar igar-napiragwadbi-imakdii be nanabiele, be-negse be nae. Bela be-ibmar-nikadi, manigi be uko. Geb a-mani, dule-wileganaga be mimio. Degiir, geb be nibneggi ibmar-nued nikuoed. Geb a-sorba, anba be dago, an-sapinga guegar. \p \v 22 Sapingwa, deyob Jesús ega soge itosgu, naibi-ito naded, ar ade, dule-mani-ibedid. \p \v 23 Geb degi, Jesús e-sapinganga sogdesunnad: \p —Napira an bemarga soged, ibiyobi dule-mani-ibganga Bab-Dummad-e-negdakmaidse-doged igar dutusuli, ar ade, dogdar maniginbi binsamalad. \v 24 Gannar an bemarga soged, moli-yargan-mureged bur-baisursunna iko-ibyagi doged, ar dule-mani-ibeddi bur beedse Bab-Dummad-e-negdakmaidse doged. \p \v 25 Jesús-e-sapingan, Jesús-wegi-soge-itosgu, nue-geger-ito nadmalad. Agala, sogdemarsunnad: \p —¿Ar doa degite, sunna abonolegosunna? \p \v 26 Jesús e-sapingan-dakdegu, ega sogded: \p —Ar dulemargardi, geg ibmar gued. Bab-Dummadgardi, bela ibmar nabir guedbiid. \p \v 27 Geb degi, Pedro abin-imakdegu, sogded: \p —Anmardi beba-naega belagwapa ibmar obesad. Degite, anmardi, ¿ibu nikumarmogosunna? \p \v 28 Jesús abin-sogded: \p —Napira an bemarga soged, Bab-Dummad we-ibmar-bela-ogwaoed-ibagangi, ani Dule-Machi, an-ologan-yeerdaklegedgi an sigidapir, bemar-anba-nagusmalad ologan gwaambe-gakabogwadgi (12) sigmarmogoed, adi, Israel-dorgan-sogambe-gakabogwadga igar-nabosii be gumalagar. \p \v 29 ”Ar doa-dule anba-naid-ular ibmar-metele, e-negmar-metele, e-gwenadgan-metele, e-bunmar-metele, e-bab, e-nan, e-ome, e-mimmigan, degine, e-nainumar-metele, we-dule ibmar-dulataledba (100) bur bule abingaoed, degine, burba-geg-berguedi nikubaloed. \p \v 30 ”Ar bukidar emar-idudimaladi, emar-sorbalidga gumaloed. Bukidar emar-sorbarmaladdi, emar-idumaladga gumaloed.” \c 20 \s1 Nainugi-arbamaladgi burbar sunmaklesad \p \v 1 Jesús sogdebalid: “Ar Bab-Dummad-e-negdakmaid weyobdo: Dule-wargwen neg-neguya-sediid, wakudar neggi nodgua, e-nainugi-ega-arbamalaga dule-ega-arbamalad aminaded. \v 2 Dule-nainu-ibed arbamalad-ebo igar nabosad. Arbamaladga sogsad, ibagwena denario-gwagwen an be-bennukoye. Geb agi ega arbaega e-nainuse barmissunnad. \p \v 3 ”Dad-abar-dummad-gusgu, gannar nainu-ibed, nodbalid. Geb dakdapid, ibmar-ukleged-naba dulemar arbaedsuli binsa bukwa dakdapid. \v 4 Agi nainu-ibed amarga sogded: ‘Ar bemar an-nainuse arbanamarmodo, ar sogedba an be-bennukmaloed.’ Amala, arbaegala, nade gusmalad. \p \v 5 ”Yorukugusgua, nainu-ibed dulemar-amiega gannar nodbalid. Dulemar-amisgu, ega arbamalaga e-nainuse barmisbalid. Wachi-ilapaagi, amba deyob imaksabalid, degine amarga baiganga-sogsayob sogsabalid. \v 6 Wachi-ilatargi, nainu-ibed gannar nodbalid. Dulemar binsa bukwa dakdapbalid. Amarga sogded: ‘¿Ar ibiga bemar arbasuli emi be osedosmala?’ \p \v 7 ”Abin-imakdemalad: ‘Ar dule anmarga arbaed uksurmalad.’ Nainu-ibed amarga sogded: ‘Bemar an-nainuse arbanamarmoga, ar sogedba an bemar-bennukmaloed.’ \p \v 8 ”Neg-mutikgudgu, nainu-ibed ega-neg-dakedga sogded: ‘Arbamaladse be gole, ibagwen-arbasad-wilub be bennuk. Napisolaba-modapmalad-inse be bennuko. Geb degi, wakudarad-akar-arbananaid napisolaba be bennuko.’ \p \v 9 ”Napisolaba-arbasmalad nonimargu, denario-gwagwen bennuklesmalad. \v 10 Wakudar-yalaba-arbadmalad nonimarmogu, binsasmalad, emardi bur melu bennuklegoergebye. Ar amar bennuklearmargu, amba denario-gwagwen bennuklesmarmogad. \p \v 11 ”Wakudar-yalaba-arbasmalad bennuklesmargu, nainu-ibedgi uluarmalad, \v 12 sogdemalad: ‘Wemar-sorba-nonimalad, unnila wachi-irgwen wis arbasmalad. Anmardi bur dummad-arbasad, dadba dummad-galitosad, degite, anmar-sunnaa bennuklesmarmogad.’ \p \v 13 ”Nainu-ibed, amar-wargwen-abinsadgu, sogded: ‘An-ai, an gwen begi dodossulid. ¿Ar bemarbo igar an nabossursi, denario-gwagwen an be-bennukoye? \v 14 Degisoggu, be-mani be sue, ar begadid. Be nae. Ar wemar-napisolaba-nonimalad bemar-sunnaa an bennukbiele, an-itolegeddo. \v 15 An-itolegedba an-mani an imakbier, ar wede akarsi. An dule-nued-daedba, ¿ar be angi nobsi?’ \p \v 16 ”Ar bukidar emar-idudimaladi, emar-sorbalidga gumaloed. Bukidar emar-sorbarmaladdi, emar-idumaladga gumaloed. [Ar ade, bukidar dulemarse gorleged, degite, unnila wis ichee dulemar sulegoed.]” \s1 Jesús ilapaagus na e-burgoedgi sunmaksad \r (Marcos 10:32-34; Lucas 18:31-34) \p \v 17 Jerusalénʼse nadapmargu, Jesús na e-sapingan-ambe-gakabogwadse (12) bachikii gochad. Amarga sogded: \p \v 18 “Emi anmar Jerusalénʼse nadapid. Ani Dule-Machi, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummaganga, degi, Garda-Narmaked-Dulemarga an uklegoed. Amar anga igar-itosmalar, sogmaloed, oburgwemarye. \v 19 Wemar-Judío-dummagan, Judíoʼsurmaladga an-ukmaloed, adi, angi dodomalagar, an-bibyomalagar, degi, nakrusgi an-biokmalagar. Ar degi-inigwele, ibapaagi gannar an durguoed.” \s1 Jacobo, Juan-ebo dummadga gubigusmalad \r (Marcos 10:35-45) \p \v 20 Geb degi, Zebedeo-machimala-e-nan, Jesúsʼse e-machimalamala nonikid. Yokorgi sindigar abin signonigu, Jesúsʼse ibmar egisnonikid. \p \v 21 Jesús ega sogded: \p —¿Ibu be abege? \p Ome, abin-sogded: \p —Be negdakmai-gusale, we an-masmala-warbogwad dummaganga be nugsao. Gwensak be-argan-nuedsik-siged be imako. Baid be-argan-sapiledsik-siged be imakbalo. \p \v 22 Jesús sogded: \p —Ibmar be egisnanaid, be wissurmalad ibu be egisnanai. ¿Ar sunna be, an-nue-dummad-wilegoedyobi, be wilemarmogosi? Degine, ¿ar sunna be, an-dii-oglesadgi be oglemarmogosi? \p Jesús-abin sogdemalad: \p —Anmar sunna imakmala. \p \v 23 Jesús abin-sogded: \p —Be nabir sogmalad, ar be deyob gumarmogoed. Degi-inigwele, ar dummaganga-nug-imakeddi, adi, angi sisulid. Unnila an-Babgi siid. Bato an-Bab we-ganmargi-sigmaloed nug-imaksad. \p \v 24 Jesús-e-sapingan-e-ambedi (10) wemar-warbogwad-dummaganga-gubimalad itosmalad. Degisoggu, wemar gwenad-warbogwadgi uludmarsunnad. \p \v 25 Geb degi, Jesús e-sapinganse goted. Ega sogded: \p “Be nue wismalad, we-napneggi dulemar-dummaganga-gudimaladi e-sordamarba bur dule-dummad na san-imakdamalad. Degine, bela ega ibmar imakbi abedamalad. Deginbali, e-dulamala geg yogasaar ibmar imakdamalad, ar e-dummagan sabsur-gandikidba ega negsemaidaed. \p \v 26 ”Bemardi mer deyob gumalo. Ar be dummadga-gubiele, maiyob be daergebed. Bela be dulemar-bendakergebed. \v 27 Ar be dulemar-iduedga-gubiele, bela be dulemar-maiga be guergebed. \p \v 28 ”Ar ani Dule-Machi, we-napnegse an nonikidi, mai-nikuega an nonisulid. Maiyob dulemar-bendakega an nonikid, degi, an na-san-burba-ukega an nonikid, degine, dule-isgudimalad-anar-burgwega an nonikid.” \s1 Jesús, ibyasurmalad-warbo nudaksad \r (Marcos 10:46-52; Lucas 18:35-43) \p \v 29 Jesús e-sapinganmala Jericó-neggweburgi-noarmargu, dulemar-bukidar eba armalad. \v 30 Deun, ibyasurmalad-warbo, igar-dikarba-simalad. Amar, Jesús-nadapye-itosmargu, binnasur Jesúsʼse gotemalad, sogdemalad: \p —¡Dummad, Rey-David-wagwa! ¡Anmar-bendake, wile be anmar-dake! \p \v 31 Boo sigmalaga, dulemar ese uluarmalad. Aka bur bule dule-ibyasurmalad binnasur Jesúsʼse gotemalad, sogdemalad: \p —¡Dummad, Rey-David-wagwa! ¡Wile be anmar-dake! \p \v 32 Jesús, ibyasurmalad-itosgu, gwisgusad. Amarse goted. Ega sogded: \p —¿Ibu bemarga imakbi be an-abemarsunna? \p \v 33 Dule-ibyasurmalad sogdemalad: \p —Dummad, mag-atake be anmar-imake. \p \v 34 Geb Jesús amar-wile-dakdegusad. Wiledakedba, amar-ibya-ebus imaksad. Agi ega ibya yog-nuguar nadmalad. Wemar-warbo-ibya-nugusad Jesúsʼba nadegusmalad. \c 21 \ms1 5. JESÚS, JERUSALÉNʼGI NAPI GUDIGUSAD \mr (21:1–23:39) \s1 Jesús, Jerusalén-neggweburgi reyyob dogsad \r (Marcos 11:1-11; Lucas 19:28-40; Juan 12:12-19) \p \v 1 Jesús e-sapinganmala Jerusalén-modanimargu, Olivos-yar-dikarba, Betfagé-neggwebur-walikgusgu, e-sapingan-warbo barmisad. \v 2 Barmisgu, ega weyob sogsad: \p —Neggwebur-bipi-anmar-asabin-siidse be namar. Agi be moli-uayasuid-atinnar-nai, degi, e-mimmi-e-dikarba-gudii be dakdapmaloed. A-molimar be esikmalo, geb be anse sedamalo. \v 3 Ar dule-wargwen bemarga akar sokardibe, ega be sogmalo: ‘Ar Dummad sogye, ede bina-sogye. Ebusad-sorba bega gannar yog-sear imakoye.’ \p \v 4 Ar we deyob bela we-ibmar-gusadi, igi Bab-Dummad-gayaburba-barsoged sogsagusa, deyob-guegala gunonikid, deun sogsagusgu: \q1 \v 5 “Siónʼgi-bukmaladga be soge: \q2 ‘Be dake, be-Rey bese danikid. \q1 Gwage-eikwaa, moli-uayasuid-bipigwad-birgi-sii danikid. \q2 We-moli-bipigwad, moli-uayasuid-ibmar-berbeged-e-mimmid.’ ” \qr Zacarías 9:9 \p \v 6 Jesús-sapingan-warbogwad nadmarsunnad. Jesús ega igi sogsa, deyob, imakdapmalad. \v 7 Jesús-sapingan moli-uayasuid, degi, e-mimmi, Jesúsʼse senonimalad. Geb degi, a-moli-birgi e-mormar ogichamargu, a-birgi Jesús sigisad. Jesús moli-birgi-sigisgu, Jerusalénʼse nadsunnad. \p \v 8 Dulemar-bukidara, Jesús-iduar igargi e-mormar-ogitemalad. Abala ogob-gagangiid gwane-gwane imakdemalad, geb Jesús-iduar igargi mese-mese imaksamalad. \p \v 9 Ar dulemar-bukidar-idu-nadapmaladi, degi, sorba-danimaladi, binnasur gornadapmalad, sognadapmalad: \q1 “¡Bab-Dummad-nug odummomar! \q2 ¡We, David-Wagwa! \q1 ¡We, Bab-Dummad-nuggi-danikid, bela ega ibnuedga gusun! \q2 ¡Nibneggi e-nug odummomarbar!” \qr Salmo 118:26 \p \v 10 Jesús Jerusalénʼse-dogdapgu, bela Jerusalénʼginmalad oimakdemalad, sogdemalad: \p —¿Wede doasunna? \p \v 11 Dulemar-bukidarad-Jesúsʼba-danimalad sogdemalad: \p —We-dule, Jesús Bab-Dummad-gayaburba-barsoged, Nazaret-neggweburginedid, Galilea-yarginedid. \s1 Jesús, Babse-goled-neggi ibmar-ukbukmalad onosad \r (Marcos 11:15-19; Lucas 19:45-48; Juan 2:13-22) \p \v 12 Jesús Bab-Dummadse-goled-negse-dogdapgu, bela dulemar-ibmar-baknanaid, degi, ibmar-ukbukmalad sabsur-onisad. Degi, dulemar-mani-ogwabukmalad-e-mese binnasur-barbikiin meted, degi, dulemar nuu-ukbukmalad-e-gan barbikiin metebalid. \v 13 Jesús amarga sogded: \p —Bab-Dummad-Gardagi narmakar naid: \q1 Bab-Dummad soged: ‘An-nega, anse-goled-negye nugguoed.’ \qr Isaías 56:7 \p ”Ar emigindi bemardi atursamalad-negga imaksamalad.”\fig Jesús, Babse-goled-neggi dule-ibmar-ukbukmalad onisad. (Mateo 21:12) |src="CN01787B.TIF" size="col" ref="Mateo 21:13" \fig* \p \v 14 Bab-Dummadse-goled-neggi, dulemar-ibyasurmalad, degi, dulemar-nue-geg-nanamalad Jesúsʼse-nonimargu, Jesús amar bela-nudaksad. \p \v 15 Deginbali, burwigana-bukidar Bab-Dummadse-goled-neggi oimakbukwad, sogbukwad: \p “¡We David-Wagwa, e-nug odummomar!” \p Geb dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummagan, degi, Garda-Narmaked-Dulemar Jesús-ibmar-dakledisulid-imaknai-dakedba, degine, burwigana-oimakbukwa-itosmaladba, sae-itodmalad, Jesúsʼgi uludmalad. \p \v 16 Amar Jesúsʼga sogdemalad: \p —¿Burwigana ibmar sogbukmalad be itoge? \p Jesús, abin-sogded: \p —Eye, an itoge. \p ”¿Ar bemar Bab-Dummad-Gardagi absodisurmarsi? \q1 ‘Burwigangi, degi, amba mimmigan-nunanaidgi, \q2 amar-sunmakedgi be-nug-odummoged be imaksad.’ ” \qr Salmo 8:2 \p \v 17 Agi, Jesús, Judío-dummagan-mete naded, Betania-e-neggweburse nadegusad. Geb agi megidapid. \s1 Jesús higuera-sapi ukabsasad \r (Marcos 11:12-14, 20-26) \p \v 18 Oibosgu, Jesús wakdar Jerusalén-neggweburse-gannar-danigu, ukur itoalid. \v 19 Igar-dikarba higuera-sapi-gwichi-dakargu, ese nadegusad. Ese modapgu, san sate dakalid, unnila e-gaganbi-nika dakalid. Jesús a-sapiga sogdesunnad: \p —Bipisaale bar gwen be durbamakosur. \p Agi higuera-sapi yog-dinguar naded. \p \v 20 Jesús-e-sapingan higuera-sapi dingud-gusad-daksagu, geger dakdemalad, sogdemalad: \p —¿Ar wede ibiga gwae-gwae higuera-sapi dingude? \p \v 21 Jesús abin-sogded: \p —Napira an bemarga soged. Ar bemar ibmar-imaknaid nue-bensulile, we-sapi-higuera-an-imaksayobi, be abi imaksasurmalaled. Ar sunna we-yarga be sogsamalaled: ‘Wegi be siid be ainir, demarse be nae,’ ar bemar-sogedba gusaled. \v 22 Ar bela be nue-bensuli Bab-Dummadse-goledgi be egisele, be-ibmar-egised be abingaodo. \s1 Jesúsʼga sogmalad: ¿Doa-nuggi be ibmar imakye? \r (Marcos 11:27-33; Lucas 20:1-8) \p \v 23 Jesús Bab-Dummadse-goled-negse-nonikid. Agi emar-odurdaksigu, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummagan, degi, Judío-girmar-dummagan ese nonimalad. Ega sogdemalad: \p —¿Doa-nuggine wede be we-ibmar imakdii? ¿Ar doa bega igar uksasunna? \p \v 24 Jesús abin-sogded: \p —An bemarse ibmar-soggwen egismogodo. Bemar an-abin-imaksale, geb an bemarga sogmogoed, an we-ibmar-imakega, wede doa anga igar-uksa. \v 25 An bese egismosun, Diigi-dule-oged-Juan, Bab-Dummad-diigi-ogleged-imaksad, we, ¿bia daniki? ¿Bab-Dummad barmiali? ¿Dulemar barmiali? Anga be sogmalana. \p Degi-itosmargu, Judío-dummagan muchub-muchub na sogdemalad: “Anmar sogmalale, Bab-Dummad Diigi-dule-oged-Juan-barmiarye, anmarga sogdagoed, ‘degite, ¿ibiga bemar Diigi-dule-oged-Juan-bengusmarsunna?’ \v 26 Anmar sogbalile, dulemar Diigi-dule-oged-Juan-barmiarye, anmarse neggwebur urwedagoed. Ar ade, bela sogmalad, ‘Diigi-dule-oged-Juan, Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-sunnadye.’ ” \p \v 27 Degisoggu, Judío-dummagan, Jesús-abin sogdemarsunnad: \p —Anmar wissurmalad, doa Diigi-dule-oged-Juan barmiali. \p Degi, Jesús, abin-imakdemosunnad: \p —An bemarga sogosurmarmodo, wede doa-nuggi we-ibmar an imakdii. \s1 Machimala-warbogwadgi burbar sunmaklenaid \p \v 28 Jesús Judío-dummaganga sogded: “We-ibmar an bemarga-sogoedi be igi-binsamalodibe. Dule-wargwen machimala warbo nikad. A-dulede e-machi-wargwenga sogded: ‘Machi, an-nainuse be arbana, uva eminae.’ \v 29 Machi, e-bab-abin-imakded, sogded: ‘Yapa an nae.’ Geb a-sorba, bukib-itoargu, nadegusad, arbanad gusad. \v 30 Bab e-machi-baidse nadbalid, ega amba deyob sogdapbalid: ‘An-nainuse be uva eminae.’ E-machi-baid e-bab-abin sogded: ‘Baba, eye, an arbanao.’ Ar degite, we-machidi arbanadsurgusad.” \p \v 31 Jesús Judío-dummaganse egisdesunnad: \p —We-masmala-warbogwad, ¿doa bur e-bab-sogedba ibmar imaksa be insae? \p Abin-sogdemalad: \p —Machigwa arbaapid. \p Jesús emarga sogded: \p —Deyobdo. Ar napira an bemarga soged, dulemar-Roma-dummadga-mani-gaedgi-arbamalad, degi, omegan-gambasamalad, amar bur bemarba Bab-Dummad-e-negdakmaidse dogoed. \v 32 Ar bemarse Juan igar-napiragwadgi sunmaknonimar-inigwele, bemar eba ib-imaksasurmalad. Ar Roma-dummadga-mani-gaedgi-arbamaladdi, degi, omegan-gambasamaladdi, e-sogsad bengussurmalad. Ar bemar a-ibmar daksamarmo-inigwele, bemar we-igar abingamogaga, degite, gwagegala, be-isguedga gwen bukib be itossurmalad. \s1 Arbamalad-isganagi burbar sunmaklesad \r (Marcos 12:1-12; Lucas 20:9-19) \p \v 33 Jesús Judío-dummaganga sogdebalid: “Igar-burbar-baid-maid be itomarbalo: Ibagwengi dule-wargwen-nainu-ibedi, e-nainugi na uva-digsad. Geb bela egi galu ebiris-imaksad. A-abargi uva-egured sobsabalid. Geb degi, bela nainugi nakulegegala, aila-matusulid sobsabalid. Dule-nainu-ibed dulemar-arbamaladga e-nainu-urmaksad, adi, a-dulemar nainugi uva-wealir, e-ibedga wis ukmogagar. Deyob ebo igar mesisad. Geb nainu-ibeddi neggwebur-baidse dikasur nadsunnad. \p \v 34 ”Uva-weed-ibagan-mosgu, nainu-ibed uva-na-egadid-suega, e-nainugi-arbamaladse e-maigan-barmisad. \p \v 35 ”Ar nainugi-arbamaladdi, nainu-ibed-e-maigan-ese-nonimargu, gasmalad. Geb gwensak sarsosmalad, baiddi oburgwismalad. Mai-baiddi akwagi maksamalad. \v 36 A-sorba, nainu-ibed e-maigan-baigan bur melu barmidbarsunnad. Degine, amba deyob sabsur-imaksamarbalid. \p \v 37 ”Napidgi, nainu-ibed e-machi-barmiarsunnad, ar ade, binsaded: ‘An-machisoggu, gwen oakalogosurmar an insaye.’ \p \v 38 ”Ar nainugi-arbamalad, nainu-ibed-machi dani dakarmargu, na ega sogdemalad: ‘We-dule-danikidi e-bab-burgwisar, nainu bela egadbi guoed. Degisoggu, anmar ei nainu suega, anmar we-machi oburgwemarsun.’ \v 39 Machigwa-gasmargu, nainu-magaba metemalad, geb agi oburgwismalad.” \p \v 40 Jesús Judío-dummaganse egisded: \p —Ar nainu-ibed e-nainuse nonikir, ¿igi nainugi-arbamalad-imaknoniko be insae? \p \v 41 Jesús-abin sogdemalad: \p —Ar nainu-ibed-nonikogu, bela sabsuli nainugi-arbamalad-isganamar-oburgwenonikoed. Na e-nainu, baigan-arbamaladga urmaknonikoed, adi, amar iba-sekalaa ega e-uva ukmalagar. \p \v 42 Jesús Judío-dummaganga sogded: \p —¿Ar bemarde Bab-Dummad-Gardagi absodisurmarsi? Bab-Dummad-Garda soged: \q1 ‘Akwa dule-neg-sobmaladse-oballesadi, \q2 neg-sobleged-e-akwasailaga gunonikid. \q1 Bab-Jehová deyob we-ibmar imaknonikid, \q2 anmarga geger-dakle gunonikid.’ \qr Salmo 118:22-23 \p \v 43 ”Degisoggu, an bemarga sogmar, Bab-Dummad-e-negdakmaid-bemargadid, be-annik sulemaloed. Dulemar-baigan-nabir-ibmar-nuegan-imakmaloedga uklegoed. \v 44 [Ar dule-wargwen we-akwa-nuedgi argwachale, we-dule bibisgoed. Ar we-akwa dulegi-argwachardi, we-dule ese ubigwar guoed.”] \p \v 45 Jesús we-igar-burbar-sunmaklemaladgi-sunmaksadi, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummagan, degi, Fariseoʼmar, magar itosmalad, Jesúsʼde emargi sunmake. \v 46 Amar, Jesús-gabi guarmalanad, degi-inigwele, oakalossurgusmalad, ar ade, neggwebur-dobgusmalad. Ar dulemarde we-Jesús Bab-Dummad-gayaburba-barsogedye-nik sogmalad. \c 22 \s1 Ome-nikued-ibagi burbar sunmaklenaid \r (Lucas 14:15-24) \p \v 1 Jesús, gannar igar-burbar-maidgi sunmakdebargu, Judío-dummaganga sogdebalid: \p \v 2 “Bab-Dummad-e-negdakmaid weyob gubalid: Rey-gwensak e-machi-ome-nikunaidgi iba-dummad onoalid. \v 3 Rey dulemar-ibase-nonimaloedse-gornaega e-maigan-barmisad, adi, e-machi ome-nikusokalid-e-ibase dagmalagar. Ar a-dulemarse-gollesmalad ibase budar dage gusmalad. Gwen nonisurgusmalad. \p \v 4 ”Geb agi rey e-maigan-baigan-barmisbalid, ega sogsad: ‘Dulemar-ibase-danimaloedga sogo: Emi wegine, guagwar bemarga an mas imaksamar, molisan, degine, sibad-wawaad-gwallu-ibegan an bemarga oburgwismar. Bato bemarga guagwar bukwad, degisoggu mer ikumalo, ibase dagmalo.’ \p \v 5 ”Ar ese-gollesmalad bai gwen itossurmar, aka ibmar-baid imaknadmalad. Gwensak e-nainuse arbanaded, baiddi ibmar-uked-negse ibmar-uknaded. \v 6 Bamaladdi, rey-e-maigan-sarsodmalad, geb oburgwismalad. \p \v 7 ”Rey wisguargu, ibase-dagega-ese-gollesmalad deyob e-maigan-imaksamarye, nue-sae itoded. Geb e-sordamar-barmisad, bela e-maigan-oburgwismalad ogilosad. Deginbali, rey, bela ese-gollesmalanad-e-neggwebur ogumaksasunnad. \p \v 8 ”Geb degi, rey e-maiganga sogded: ‘Ar an-machi-ome-nikued-ibagi masgunned bato guagwar siid. We-dulemar ibase-dagega-ese-gollesmaladdi, ibase-daged bar ega igar maisulid. \v 9 Degisoggu, igarganba be namarsun, ar agi be dulemar-dakalir, masgunned-ibase-dagmalaga, ese be gormalo.’ \v 10 Rey-maigan igarganba nadmargu, dulemar-abingusmaladse bela gochamalad. Dule-nueganse, degi, dule-isganamarse-bakar, ese gochad. Degisoggu, ome-nikued-ibagi bela neg engussunnad. \p \v 11 ”Rey masgunned-ibase-dognonigu, dule-nonimalad-daknonikid. Agi dakalid, dule-wargwen ome-nikued-ibagi-mor-yoleged yoisuli. \v 12 Rey a-dulega sogded: ‘An-ai, ¿igi be ome-nikued-ibagi-mor-yoleged-yoisuli be dogsa?’ Dule gwen abin-imaksasulid. \p \v 13 ”Geb degi, rey e-maiganga sogdesunnad: ‘We-dule-ibe e-argan be edinmar, e-mali be edinmarbar. Magaba negsichidgi be metemar, agi dummad-wilesiidba bosii guoed, nugar-gorsii guoed.’ \p \v 14 ”Ar Bab-Dummad bukidar dulemarse gochad, degi-inigwele, unnila ichee wis sulesmalad.” \s1 Roma-dummadga-mani-galeged-igargi sunmaklenaid \r (Marcos 12:13-17; Lucas 20:20-26) \p \v 15 Jesús sunmaked-bergusgu, Fariseoʼmar nadmalad. Geb igar amiarmalad, igi-saele e-sunmakedgi Jesús-gaodibeye. \v 16 Degisoggu, Fariseoʼmar, e-sapingan Herodes-sordamarmala, Jesúsʼse barmisad. Jesúsʼse nonimargu, ega sogdemalad: \p —Odurdaked-saila, anmar be-wisdo, be dule-ibmar-napiragwad-soged-duled, igar-napiragwadba Bab-Dummad-igar be odurdaked, degine, baisur be itoged igi dulemar begi binsae, ar ade, bedi emarbi be dulemar-daked. \v 17 Degisoggu, anmarga be sogena, emide, Roma-Dummad-Césarʼye-nugad anmargi-mani-gaed-bennuked, ¿we igar-nuedi? ¿Anmar bennukoe? ¿Anmar bennukosuli? ¿Igi be sogmosunna? \p \v 18 Ar Jesúsʼdi wemar-egi-isdar-binsananaid mag daksoggu, amarga sogded: \p —¡Bemar wagar-darbodamaladid! ¿Ar ibiga bemar yamo an-wilubdakdanimala? \v 19 Roma-dummadga-mani-ukleged anga be oyogena. \p Geb Jesúsʼga mani-gwagwen oyoarmalad. \v 20 Geb degi, Jesús amarga sogded: \p —¿Ar wede we-manigi doa-wagar-wilub sisunna, degine, doa-nug narmakar naibarsunna? \p \v 21 Jesús-abin sogdemalad: \p —Roma-Dummad-César-wagar-wilub, degi, a-nug narmakarbalid. \p Geb degi, Jesús sogded: \p —Ar ibmar Césarʼgadir, Césarʼga be ukdo. Ar ibmar Bab-Dummadgadirdi, Bab-Dummadga be ukdo. \p \v 22 Dulemar-Jesúsʼse-ibmar-egisnonimalad weyob Jesús-ega-soge-itosmargu, geger abin itodmalad. Geb degi, emardi Jesúsʼgi bangudmarsunnad. \s1 Gannar-durgued-igargi sunmaklesad \r (Marcos 12:18-27; Lucas 20:27-40) \p \v 23 Amba a-ibagi, Saduceoʼmar Jesúsʼse nonimalad. Wemar sogmalad, dule burgwisale, gannar geg bar durguye. Agala, Saduceoʼmar Jesúsʼse we-igar egichiarmalad, \v 24 ega sogdemalad: \p —Odurdaked-saila, Moisés sogsagusad: \q1 ‘Ia mimmi-nikussuli ome-idu burgwisale, e-urba a-ome-nikuoye, \q2 adi, e-iaga anagan-urbegar.’ \qr Deuteronomio 25:5 \p \v 25 ”Anmar-abargi machimala e-gwenadgan-walagugle-na-gumaladi (7) weyob gusdo: Ia-dummad ome-nikusgu, anagan-urbissuli burgwisad. A-sorbalid, a-ome-nikunonimogu, \v 26 amba e-iayob mimmi-nikussuli burgwismogad. Geb degi, a-sorbalid, e-urba-baid amba a-ome-nikunonimogad. Deyob bela e-walagugled (7) a-ome nikusmaladbiid. Anagan-gwen-obessuli bela burgwismalad. \v 27 Geb a-sorba, ome burgwismosunnad. \p \v 28 ”Ar dule-gannar-durguoed-iba-nonikile, a-omede, ¿doa-omega gunonikosunna, ar bela na e-gugle (7) nikusmaladbiid?” \p \v 29 Geb Jesús, Saduceoʼmar-abin sogded: \p —Bab-Dummad-Garda-narmakar-maid-wissulidba, degi, Bab-Dummad-gangued-wissulidba, be noar sogmalad. \v 30 Ar ade, dulemar gannar-durgued-ibagi ome-bar-nikuosurmalad, degine, gannar ome sui-nikunai bar guosurmogad, ar ade, dulemar Bab-Dummad-baliwiturmar-nibnegginmaladyob gumaloed. \p \v 31 Jesús Saduceoʼmarga sogdebalid: \pi1 —Ar dule-burgwismalad-gannar-durgued-igardina, be ¿Bab-Dummad-gayaburba-maidde be absodisurmarsi? Ar Bab-Dummad Moisésʼga sogsa gusad: \q1 \v 32 ‘Ani an Abraham, Isaac, degi, Jacob, amar-e-Bab-Dummadid.’ \qr Éxodo 3:6 \p ”A-ular, Bab-Dummad, dulemar-burgwarmalad-e-Bab-Dummadsulid. Bab-Dummad, dulemar-dula-gudidimalad-e-Bab-Dummadid. Degisoggu, bemar nue-noar sogmalad.” \p \v 33 Ar dulemar weyob Jesús-dulemar-odurdaked-itosmargu, geger-dakmalad. \s1 Bab-Dummad-Igar-Mesisad-bur-birigined \r (Marcos 12:28-34) \p \v 34 Degi, Fariseoʼmar wisguarmargu, Jesús nue-Saduceoʼmar-abin-imaksaye, agi Fariseoʼmar igar-itoarmalad. \v 35 Geb Fariseo-wargwen Moisés-Igar-nue-wisidi, Jesús-yamo-wilubdakega, ese egisnonikid: \p \v 36 —Odurdaked-saila, Bab-Dummad-Igar-Maidgi, ¿igid bur igar-biriginedi? \p \v 37 Jesús, abin-sogded: \q1 —‘Bab-Dummad-be-Dummad, bela-belad be-gwagegi be sabguoed, \q2 bela-belad be-san-burbagi, degi, bela-belad be-binsaedgi be sabguoed.’ \qr Deuteronomio 6:5 \p \v 38 ”Gebegi, Bab-Dummad-sabguleged, bur igar-biriginedid, degi, bur igar-dummarbadbalid. \v 39 Sogbogwadgi, amba deyobsaarbalid: \q1 ‘Ar na be-san na be sabguedyobi, \q2 dule-baid be sabgumogoed.’ \qr Levítico 19:18 \p \v 40 ”Ar we-igar-warbogwadgi, bela igar-baigan-mamaidi, degi, Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-sunmaksamaladi, ase bergusiid.” \s1 Cristo e-danikidgi sunmaked \r (Marcos 12:35-37; Lucas 20:41-44) \p \v 41 Jesús, Fariseoʼmar-danar-bukwadse egichialid, \v 42 ega sogded: \p —¿Cristoʼgi bemar igi binsamarsunna? ¿Wede Cristo, doa-wagwasunna? \p Abin-sogdemalad: \p —Rey-David-wagwa. \p \v 43 Jesús amarga sogdebalid: \p —Ar degite, ibiga David Bab-Dummad-Burbaba Cristoʼga sogsunna, ‘An-Dummadye,’ deun soggu: \q1 \v 44 ‘Bab-Dummad an-Dummadga sogsad: An-argan-nuedsik be sige, \q2 be-isdarmalad an bela ogalakuedse be sige.’ \qr Salmo 110:1 \p \v 45 ”Ar David Cristoʼga-sogedde, ‘Be an-Dummadye,’ degite, ¿igi Cristo e-wagwaga gubarsunnoe?” \p \v 46 Ar dule-wargwensaar gwen Jesús-abin-imaksasurmalad. A-iba-akale, dulemala, bipisaale Jesúsʼse ibmar gwen bar egisbi itossurmalad. \c 23 \s1 Jesús, Garda-Narmaked-Dulemargi, degi, Fariseoʼmargi gwisgusad \r (Marcos 12:38-40; Lucas 11:37-54; 20:45-47) \p \v 1 Geb degi, Jesús dulemar-bukidaradga, degi, e-sapinganga sunmakded. Ega sogded: \p \v 2 “Ar Fariseoʼmar, degi, Garda-Narmaked-Dulemar, Moisés-Igar-Mamaid bur nue-wismaladid, bur nabir odulomaladid. \v 3 Degisoggu, bemar bela bemarga, Fariseoʼmar Moisés-Igar-Maidgi bega-sunmakmaladba be damar, eba be imakmar. Ar Fariseoʼmar-damaladbardi, mer be damalo, ar ade, unni nabir sunmakmalad, imakeddi eba geg imakmalad. \v 4 Ar we-Fariseoʼmar dulemarga beedse dutusur igar mesmalad. Ar degite, emardi igar-mesisadba bipisaagwale gwen imakbisurmalad. \p \v 5 ”Ar Fariseoʼmardi bela ibmar-imakmaladi, yamo dulemar-e-dakmalaga imakmalad. Degine, amardi bebegi, degi, sakwagi, Bab-Dummad-Garda-saboged-sagu nasikdamalad. E-mor-dummad-duku-durbamakarmalad ise-sobar imakmaladid, adi, dulemar egi binsamalagar, nue Babba ibsadimarye. \p \v 6 ”We-Fariseoʼmar ibagi-mas-gullealir, dummagan-gan-sigedginbi sigbidamalad, degine, Judíoʼmar-onmakedneggi dummagan-gan-sigedginbi sigbidamarbalid. \v 7 We-Fariseoʼmar ibmar-ukleged-neggi dulemar bela ese goledbimalar yeer itodamalad. Degine, ‘odurdaked-sailaye,’ dulemar-ese-goled yeer itodamarbalid. \p \v 8 ”Ar bemardi odurdaked-sailaye mer bese-gormalad na be imakmalo. Ar bemargardi, unnila Cristoʼbi bemar-odurdaked-saila wargwenna maid. Ar bela bemar na gwenadgan gumalad. \v 9 We-napneggi, an-babye mer dulemarse be golo. Ar unnila wargwenna be bab nikamalad, ar a-Bab nibneggi maid. \v 10 Mer odurdaked-duleye na be bimalo. Ar bemargardi, unnila Cristoʼbi bemar-odurdaked-dule wargwenna maid. \p \v 11 ”Ar bemar-abargi bur-dummad-gudiidi, a-bela bemar-maiga guoed. \v 12 Ar dule-wargwen na nug-dummarba-imakele, a-dule-nug bur bipii guoed. Ar dule na nug-bipi-imakerdi, a-dule-nug bur odummolegoed. \p \v 13 ”Bemar, Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar, ¡be duledar-wilesmar! ¡Wagar-darbomalad! \p ”Ar bemar, Bab-Dummad-e-negdakmaidse dulemar-dogbigudimalad-idu be yawagak edidimalad. Ar bemarbela ase dogsurmalad. Ar bemar, dulemar-ase-dogbigudimalad-gwen-dogega be imaksurmalad. \p \v 14 ”Bemar Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar, ¡be duledar-wilesmar! ¡Wagar-darbomalad! \p ”Ar bemar yamo yardakar ammormar-ei-sui-burgwismalad-ibe neg atursadamalad. Degine, dulemar yeer bemar-dakegala, bemar yamo suitii Bab-Dummadse gorgwisdamalad. A-ular, bemar, deyob damaladba bur bule sabsur be odurdaklemaloed. \p \v 15 ”Bemar Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar, ¡be duledar-wilesmar! ¡Wagar-darbomalad! \p ”Ar bemar, dule-wargwen-e-gwage-ogwaega, bemarba-naguega, demar-ebirdimalad, degi, bela be yar-ebirdimalad. Ar dule bemarba-nagusale, aka be ilabo bur bule soo-sailagi-odurdaklegoedga be imakdimalad. \p \v 16 ”¡Ar bemar duledar-wilesmar! ¡Bemar dule-idumalad-ibyasulidmaladid! \p ”Emide, be sogmalad: ‘Ar dule-wargwen ise-sogar-sogsadibeye, Bab-Dummadse-goled-neg-nuggi napira an bega sogye, an ibmar imakoye. Degisogsadba-ibmar-imaksulir, gwen akarsurye. Ar dule Bab-Dummadse-goled-neggi-or-siid-nuggi ise-sogar-imakoye-sogsardi, adi, degi-sogsadba imakergebye.’ \p \v 17 ”¡Bemar gwen binsaed-nikasurmalad! ¡Ibyasulidyob be damalad! \p ”Ar biti bur sunsogedi, ¿or bur sunsogedi? ¿Bab-Dummadse-goled-neg bur sunsogedi? ¿Ar Bab-Dummadse-goled-neg, swilidikidga or-imaksursi? \p \v 18 ”Ar bemar sogmarbalid: ‘Dule-wargwen ise-sogar-sogsadibeye: Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-nuggi napira an bega sogye, an ibmar imakoye. Degisogsadba imaksasulir, gwen akarsurye. Ar dule Bab-Dummadga-ibmar-ukleged-nuggi ise-sogar-sogsardi, na degi-sogsadba eba saergebye.’ \p \v 19 ”¡Bemar gwen binsaed-nikasurmalad! ¡Ibyasulidyob be damalad! \p ”Ar biti bur-sunsogedi, ¿Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila? ¿We-galu-birgi ibmar-ogumakar-uklegedi? ¿Ar Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, swilidikidga ibmar-ogumakar-ukleged imaksursi? \v 20 Ar dule Bab-Dummadga-ibmar-ukleged-aila-nuggi ise-sogar-sogsale, napira an bega sogye, an ibmar imakoye, a-dule bato Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-nuggi, degisogsadba, ¿bela agi ibmar-ambikued eba galesmosursi? Bela eba galesmogad. \p \v 21 ”Ar dule Bab-Dummadse-goled-neg-nuggi ise-sogar-sogsale, napira-an-sogye, an ibmar imakoye. Ar a-nugginbi sogsasulid, ar Bab-Dummad-a-negyaba-maid-nuggi bato ise-sogar sogsabalid, an imakoye. \v 22 Ar dule nibneg-naid-nuggi ise-sogar-sogsale, an ibmar imakoye, bato Bab-Dummad-e-ologana-siged-nuggi sogsado, degine, Bab-Dummad-a-ganagi-siged-nuggi bato sogsabalid. \p \v 23 ”Bemar Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar, ¡be duledar-wilesmar! ¡Wagar-darbomalad! \p ”Ar bemar ibmar-gagan-burwiganase-bakale, be Bab-Dummadga ukdimalad, mentaʼye-nugad, eneldoʼye-nugad, degi, cominoʼye-nugad, amar ambegi-gwensak (10%) be Bab-Dummadga ukdimalad. Ar degite, Moisés-Igar-Maidgi igar-bur-sunsoged-maiddi, be imakdisurmalad: \q2 Dulega-igar-nudaked, \q2 dulemar-wiledaked, \q2 degi, nue-innikii-nanaed. \q3 Amardi, gwen be imakdisurmalad. \p ”Ar bemar we-ibmar-imakmalad bur nabirid. Ar degine, amba ibmar-burwigana-be-imakdimalad be imakmarbalodo. \p \v 24 ”¡Bemar ibyasulidyob emar-idudimalad! Bemar ibmar-burwiganagi alamaknanaimalad. Ibmar-dummagandi be gwen imaksurmalad. Ar gwii gobedgi-nairdi, nabir be sumalad. Degite, moli-yargan-mureged gobedgi-nairdi, be domalad. \p \v 25 ”Bemar Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar, ¡be duledar-wilesmar! ¡Wagar-darbomalad! \p ”Ar bemar asginbi-na-dule-nued-imakmalad-dulemalad. Ar bemar nog-asginbi-enuklegeyob gumalad, degi, bate-asginbi-enuklegeyob gumalad. Ar be-ulubgindi, ibmar-atursamalad gumalad. Igar-innikigwad-gwen-imaksurmalad, ibmar-isgana ena be sedidimalad. \p \v 26 ”¡Be Fariseo-ibyasulidid! Ar nog-enuklealir, degi, bate-enuklealir, e-yagi-inse be enukgwelergebed. Ar deyob-enuklegeyob na be ulubgi nue-nudaked bur nabirid, ar deyobi, asgine be nued guoed. \p \v 27 ”Bemar Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar, ¡be duledar-wilesmar! ¡Wagar-darbomalad! \p ”Ar bemar neg-uan-asgi-sipu-magaleyob gumalad. Asgindi, yeerdakleged, ar yabardi, garbi ena, degi, ibmar-isganabi ena bukwad. \v 28 Ar bemar amba deyobmarmogad. Asgindi, ar nue be baiganse oyomalad, bemar igar-maidba-innikii-ibmar-imakmalad-dulemarye. Ar ulubgindi, be wagar-darbo damalad. Ulubgi galagwensulid-bukidar be sedimalad. \p \v 29 ”Bemar Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar, ¡be duledar-wilesmar! ¡Wagar-darbomalad! \p ”Ar bemardi Bab-Dummad-gayaburba-barsogsamaladga e-neg-uan be sobmaladid, degi, innikii-dule-nanasmaladga be yeerdakle e-neg-uan-wilubgan imakmaladid. \v 30 Be sogmalad: ‘Anmar-dadgan-ibagi anmar gudigusana, Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-oburgwenanai-gusmargua, anmardi eba gwen akassurmalanye.’ \v 31 Ar bemar dukin na be san oyomalad, bemarde we-dulemar-Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-oburgwismalad-e-wagan gumarye. \v 32 Degisoggu, be-dadgan ibmar-isgana-imaksamalad amba napidi, obelogegala, be deyob imakmarmosunna. \p \v 33 ”¡Naibe-buleganayob be isgana gumalad! ¿Ar igi na be soo-sailagi-odurdaklemaloedgi wakinno na be itomala? Be wakinnosurmala. \v 34 Degisoggu, an bemarga Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad barmidagoed, binsaed-ibegan barmidagoed, degi, Garda-Narmaked-Dulemar an bemarga barmidagoed. Degi-inigwele, gwen-gwen be amar-oburgwemaloed, nakrusgi biokmaloed, baigandi, be Judíoʼmar-onmakedneggi sabsur-bibyomaloed, neggwebur-baid-baidse be amar-baregindii gumaloed. \p \v 35 ”Deyob be imakmaloedgi, geb bemargi ataklenonikoed. Bela we-napneggi be-dadgan binsa dule-ibmar-oakalossurmalad oburgwismalad. Abel-dule-nued-akale, degi, Berequías-machi-Zacaríasʼse, a-nukad bemargi bonigan yolenonikoed. Deun, be-dadgan, Bab-Dummadse-goled-neg-sunnad-siid, degi, Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-siid-abargi, Zacarías-oburgwisgusmalad. \v 36 Napira an bemarga soged, we-dule-nuegan-oburgwilesmalad, emi, bemar-dula-gudidimaladgi ataklemaloed.” \s1 Jesús Jerusalénʼga bosad \r (Lucas 13:31-35) \p \v 37 Jesús sogdebalid: “Jerusalén-dulemar, Jerusalén-dulemar, Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad be oburgwedimalad. Bemarse-barmilearmalad aka be akwagi makdemalad. Ilabigwa bela be-mimmigan danar an na urbebi-gusana, ar igi gannir na e-sakan-urba e-mimmigan-urbedaedyob, an urbebi gusanad. Ar bemar abessurgusad. \v 38 Degisoggu, be-neg, nega-dulesulidganyob gunonisunnoed, bei walagwen melledoed. \v 39 Ar an bemarga sogsun, emigindi, bar be an-dakosurmalad. Ar bemar geb weyob-sogedse be an-dakmaloed: \q1 ‘We, Bab-Dummad-nuggi-dule-danikid, \q2 Bab-Dummad egi nued-binsasun.’ ” \qr Salmo 118:26 \c 24 \ms1 6. JESÚS, NAPNEG-BERGUDANIKIDGI SUNMAKSAD \mr (24:1–25:46) \s1 Jesús sogsagusad, Bab-Dummadse-goled-neg ayaroye \r (Marcos 13:1-2; Lucas 21:5-6) \p \v 1 Jesús Bab-Dummadse-goled-neggi-nodgua, agi bangudgu, e-sapingan ese walikgunonikid, geb ega Bab-Dummadse-goled-neg yeerdakle-siid oyoarmalad. \v 2 Jesús e-sapinganga sogded: \p —¿We-negmar be dakmala? Napira an bemarga soged, bela we-neg-bemar-dakedi, bipisaale neg-gwagwensaar bar sigosulid, bela ayaroedbiid. \s1 Neg-bergued-iduar-neg-wilubgan-guoed \r (Marcos 13:3-23; Lucas 21:7-24; 17:22-24) \p \v 3 Jesús, Olivos-yarse naded. Agi sii, e-sapingan bachikii ese nonimalad, ese egisnonimalad: \p —¿Sana degite Bab-Dummadse-goled-neg ayarosunna? Be-danikid-iduar, ¿ibi-wilubgan oyoledagosunna? Neg-dukumosar, ¿igi neg gudagosunna? Anmarga be soge. \p \v 4 Jesús e-sapingan-abin sogded: \p —¡Nue salakarmar! Mer dulemar be-yardaked be imakmalo. \v 5 Ar bukidar yamo anyob imaknonimaloed, sognonimaloed: ‘Ani an Cristo, Bab-Dummad-dule-wargwen-barmidagoye-sogsad-dule.’ A-dule, dulemar-bukidar yardakoed, eba bukidar nagudmaloed. \p \v 6 ”Bila-onolegedgibi neg-naguar, be itoardibe, degine, bila-onoleged daniye, agibi sunmakarmar be itoarbardibe, nue salakarmar, mer surbinsa be itomalo, ar wegiid-igargan guedsegad. Degi-inigwele, negdi amba yoo dukumoed. \v 7 Dulemar-yar-baid-baidgi-bukwamalad bila-ononanai gudamaloed, degi, reymar muchub-muchub egi yolenanai gudamarbaloed. Yar-baid-baidgi uellemalad-bukidar ainidagoed, ukud-dummad nagudabaloed, degine, negabandur-dummagan nagumai gudabaloed. \v 8 Degi-inigwele, bela we-ibagan-bulegan, igi bunor sikwi-bakesokalile, e-bonigan-itoar-dae, deyob guoed. Ar a-sorbardi, bur bule ibagan-bulegan nonikoed. \p \v 9 ”Neg deyob gunonikile, dulemar bemar-sabsur-odurdaklegega, dummaganse be-ukmaloed, amar be-oburgwemaloed. Ar bemar an-sapingansoggu, a-ular, bela-dulemar-yar-baid-baidgi-bukmalad isdar be-dakdemaloed. \v 10 A-ibagangine, bukidar anba-naigusmalad angi bangudmaloed. Na muchub-muchub urmaknanai gumaloed, degine, muchub-muchub isdar-dake gumaloed. \p \v 11 ”Degine, yamo bukidar Bab-Dummad-gayaburba-barsogmaladyobi, na san imaknonimaloed, amar, eba-nagumalaga dulemar-bukidar yardakmaloed. \v 12 Ar ibmar-isgana-yaisulidba, bukidar-anba-nagusmalad-e-sabgued bergudoed. \v 13 Ar ibagan-bulegan-berguedse, dule gwen galakussuliddina, adi, nue-bendaklegoed. \p \v 14 ”We-Bab-Dummad-e-negdakmaid-gayaburba-nued bela we-napneg-naidgi sunmaklegedsegad. Geb bela dulemar-yar-baid-baidgi-bukmalad Bab-Dummad-e-negdakmaid-gayaburba-nued wisgunonimalale, geb agi we-napneg bergunonikoed.” \p \v 15 Jesús sogdebalid: “Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Daniel, weyob narmaksagusad: \q1 ‘Bab-Dummadga bela-bela-ibmar-isgana-guedi, ese-goled-neg-islidikidse dognonikogu, we-ibmar-isgana, e-neg-nued, neg-isganaga imakoed.’ \qr Daniel 9:27; 11:31 \p ”Ani Jesús, an bemarga soged: Bemar deyob neg-dakalile, we-Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Daniel-sogsagusadba gunaido. Emi, be nabir-garda-absodimalad, nue be itomalo. \v 16 Degisoggu, a-ibagi, Judeaʼgi be gudiile, yalaganba be wakinsun. \v 17 Ar agi dule-wargwen neg-uas-birgi-siile, aidealir, ibmar-oniega mer negyaba-dogedgi binsao, bur yog wakinnar imako. \v 18 Ar dule-wargwen sapurba-gudiile, mor sudagega, mer gannar negse-dagedgi binsao, bur yog wakinnar imaked nabirid. \p \v 19 ”Ar ammormar-gurgin-nika-gudidimalad, degi, mimmigan-gwaru-onunanaimaladdi, a-ibagangi nue-wilemaloed, ar ade, geg abarmak gumaloed. \v 20 Bab-Dummadse be gormarsun, we-ibagan-bulegan mer dii-wied-ibagi guega, degi, obunnoged-ibagi mer guegarbar. \v 21 Ar a-ibagangi, naibi-itoleged-dummad naiguoed. We-ibagan-bulegana, Bab-Dummad-neg-obinnisad-akale, gwen itoledisulid, degi, a-sorba ayobid bar itolegosurbalid. \p \v 22 ”Ar Bab-Dummad a-ibagan-wileged giar imaksasulina, dulemar a-ibagangi gwen wakinnosurmalanad, bela burgwemaloenad. Emigindi, Bab-Dummad na e-sordamar-bato-nugsaar-ese-gollesmalad-sabedba, a-ibagan giar nasiksad. \p \v 23 ”Degisoggu, dule-wargwen bemarga sokardibe: ‘¡Be dakena, Bab-Dummad-dule-wargwen-barmidagoye-sogsad-dule wegi gudii!’ Degi, bemarga sokarbardibe: ‘¡Be dakena, weba Cristo gudibar!’ Degi-dule-bega-sogedba mer be ibsamalo. \v 24 Ar ade, yamo binsa Cristoʼyob nonimaloed, degi, Bab-Dummad-gayaburba-barsogedyob nonimaloed. Amar dulemar-yardakegala, galagwensuli ibmar-wilubgan-dummagan imakdamaloed, degi, ibmar-dakledisurmalad imakdamarbaloed. Amba Bab-Dummad-sunnad-na-nug-imaksamaladse-bakar, sunna ese yardaklesmarmogaled. \v 25 Degisoggu, nue salakarmar, ar iduakwaa bato an bemarga sogsamalad, mer yardaklemaloye. \p \v 26 ”Degisoggu, bemarga sokarmardibe: ‘Cristo nega-dulesulidganba gudiiye.’ Mer ase be namalo. Ar igi bemarga sokarmarbardibe: ‘Cristo negyaba maiye.’ Mer be itomalo. \p \v 27 ”Ar igi mar-ibyed ukiagwar bela neg-ibegwar nasiknonidae, debayobi, ani Dule-Machi, an-danikoed-iba guoed. \v 28 Ar dulemar mulamar-danar-bukwa-dakele, na wismalad, agi san-burgwaled mai. Debayobi, an gannar we-napnegse danikile, dulemar mag dakmogoed.” \s1 Jesús gannar-e-danikoedgi sunmaksad \r (Marcos 13:24-37; Lucas 17:24-36; 21:25-36) \p \v 29 Jesús sogdebalid: \q1 “ ‘Ibagan-naibi-itoleged-sorba dad-ibeler bar gaosulid, \q2 nii bar gaosurbalid. \q1 Niisgwamar-nibneggi-nanaid babatidagoed. \q2 Nibneggi ibmar-dummagan-gala-nika-nanaid bela giglimakoed.’ \qr Isaías 13:10; 34:4 \p \v 30 ”Geb degine, ani Dule-Machi, an-danikoed-wilubgan mogir-imbaba dakledagoed. Geb degi, we-napneggi bela dulemar-baid-baid-danar-danar-bukmalad bukib binsadmaloed, degi, ani Dule-Machi, mogir-imbaba an-ganguedba, degi, an bela-bela-yeerdaklegedba-dani, bela an-dakdamaloed. \v 31 Napneg-ugakaase, degi, bela nibneg-ugakaase, an-sordamar-nugsalesmalad-anga-weenaega, an-baliwiturmar gala-binnasur-goled-abargi an barmidagoed. Geb degi, bela danar ambikunonimaloed. \p \v 32 ”Sapi-higuera-e-wilubgangi be durdakmar. Ar e-anagan dudumaksale, degi, e-gagan aramaksale, bemar yor-omodanikid nue-wisid. \v 33 Amba deyobmodo, we-ibmarmar-an-bemarga-sogsamaladi, bela deyob bemar neg-guar-dakalir, bemar wisdo, ani Dule-Machi, an-danikid nue-omosad. \p \v 34 ”Napira an bemarga soged, we-dulemar-gudidimalad-burgwed-idu we-ibmargan bela guedsegad. \v 35 Nibnegdi, napnegdi bela berguoed. An-gayaburbadi gege bergued, degisadeguoed.” \s1 Jesús-danikoed-e-iba dule wissulid \r (Lucas 12:42-46; 17:26-27) \p \v 36 Jesús sogdebalid: “Ar an-danikoed-ibadi, degi, a-wachidi, dule gwen wissulid. Baliwiturmar-nibnegginmaladse-bakar, gwen wissurmalad. Degi, anbela wissurmogad. Unnila Bab-Dummadbi wisid, sana an danikoe. \p \v 37 ”Ar igi Noé-ibagangi neg-gusa, deyobi, Dule-Machi-gannar-danikoed-ibagangi neg gumogoed. \v 38 Ar a-ibagangi, deun, dii-mured-iduar, mas gunbukwa, gobbukwa, ome-nikubukwa, degi, na e-sisgwaga sui-ukbukwa gusmalad. Geb Noé ur-dummad-sobsad-yaba-dogsadse, deyob gubukwa gusmalad. \v 39 A-dulemar magar gwen itossurmalad. Dii-muludgu, bela a-dulemar burgwismalad. Amba deyobi, ani Dule-Machi, an-danikoed-ibagangi neg gumogoed. \p \v 40 ”A-ibagangi, dule-warbo sapurba-gudiidgine, wargwen nibnegse seledoed, baiddi, obelegoed. \v 41 Omegan-warbo ibmar-gwag-nagnaidgine, wargwen nibnegse seledoed, baiddi, obelegoed. \p \v 42 ”Degisoggu, nue salakarmar, nue atakmar, ar ade, bemar wissulid sana be-Dummad danikoe. \v 43 Ar wedi be nue wismalad, ar dule-neg-ibed wisina igi-wachigi dule-ibmar-atursaed danikoe, dule-neg-ibed edarbisaled. Ar ei-ibmar-atursaega imaksasuliled. \v 44 Degisoggu, be guagwar-gudii imakmar, ar ade, ani Dule-Machi, an-danikoed bemar wissulid. Ar ukiagwar an danikoed.” \s1 Mai-nuedgi burbar sunmaklenaid \r (Lucas 12:41-48) \p \v 45 Jesús egisdesunnad: “Ar degite, ¿doa-mai-nuedi, binsaed-nikadaed, e-dummad-sogedba gudii? Mai-deyobdaedi, e-dummad, e-neguya-akwega onugsaed. Adi, mai-baiganga wachi-sekalaa mas-dakegar. \v 46 Ar we-mai nue-deyob-arbanai e-dummad daknonikile, egi nued binsalegoed.” \p \v 47 Geb degi, Jesús sogded: “Napira an bemarga soged, mai-e-dummadi, bela na e-ibmar-nikad ega akwegala, we-maiga ukoed.” \p \v 48 Jesús sogdebalid: “Ar mai-isganadi, na e-gwagegi binsaded: ‘An-dummad amba yoggumaid.’ \v 49 Degidbali, geb mai-baigan-sabsur-imakdesunnad, dulemar-mumgumaladba akadsunnad, eba mas gutebarsunnad, degi, eba gobdebarsunnad. \v 50 Geb iba-edarbedisulidgi, wachi-edarbedisulidgi e-dummad danikile, \v 51 e-dummad daknonikoed, mai galagwensur-gudii. Degisoggu, e-dummad sabsur e-mai-odurdaknonikoed. E-dummad, a-e-mai dulemar-wagar-darbo-damaladba esgaryagi metoed. Agi dummad-odurdaklesiidba bosii, degi, nugar-gorsii gusunnoed.” \c 25 \s1 Yagan-ambegwadgi (10) burbar sunmaklenaid \p \v 1 Degi Jesús sogdebalid: “Bab-Dummad-e-negdakmaid ome-nikunaid-ibagi-gusayob gued: A-ibagi yagana-ambegwad (10) ome-nikulenaid-ibase-naega, na gwallu egad-egad sesmalad, adi, suiga-guoed-abindaknaegar. \v 2 Dakleargu, e-ataledi, nue-binsaed-nikaa damalad. Bamaladdi, gwen binsaed nikasurmalad. \v 3 E-ataled-binsaed-surmaladi, gwallu-sesmargua, gwen e-gwallu-dii bute-baidgi enossurmalad. \v 4 Ar e-atar-binsaed-nikadamaladdi, gwallu-sesmargua, bute-baidgi gwallu-dii sesmarbalid. \v 5 Ar suiga-guoed amba yoggudsoggu, bela yagana gabed-itoarmargu, gabidmarsunnad. \p \v 6 ”Nega-gabigwengi binnasur dule-gole itoarmalad: ‘¡Suiga-guoed dani! ¡Abin-daknamar!’ \p \v 7 ”Geb degi, bela yagana gwisguarmalad. E-gwallu gatik-nued-gaega, nudakarmalad. \v 8 E-atar-binsaedsulidi, e-atar-binsaed-nikadamaladga sogdemalad: ‘Be anmarga wis gwallu-dii ukdage, ar anmar-ibe gwallu akinmaid.’ \p \v 9 ”Yagan-binsaed-nikadamalad abin-sogdemalad: ‘Suli. Ar anmar bemarga gwallu-dii abar-ukye-sogele, anmarga galakuoed, degi, bemarga galakumogoed. Bur be dulemar-gwalludii-ukmaladse baknamala.’ \p \v 10 ”Geb yagan-binsaed-sulidamalad gwallu-dii baknadmargu, a-sorba suiga-guoedi nonikid. Yagan-binsaed-nikadamaladdi, guakwaa-bukmarsoggu, eba mas-gunnega dogdemalad. A-sorba, yawagak edilessunnad. \p \v 11 ”Geb agi yagan-ataled-gwallu-dii-bakdimalad nonimarmogad. Suiga-guoedga wilesakwaa sognai guarmalad: ‘¡Dummad, anmarga be yawagak wis egae!’ \p \v 12 ”Ar dummad abin-imakdegu, sogded: ‘Napira an bemarga soged, aku an bemar-daked.’ ” \p \v 13 Degi Jesús sogdebalid: “Degisoggu, nue nakulemar. Ar be wissurmalad ibi-ibagi, igi-wachigi Dule-Machi danikoe.” \s1 Or-manigi burbar sunmaklenaid \r (Lucas 19:11-27) \p \v 14 Jesús sogdebalid: “Ar Bab-Dummad-e-negdakmaid weyob gued: Dule-wargwen dikasur na e-neggi nasokargu, e-maigan-ega-ibmar-akwega ese gochagusad. Degisoggu, amarga bela na e-ibmar-obes naded. \v 15 Mani-onogedsik e-maigan-gurgin-nikadbali, ega or-mani-mimis naded. Wargwenga or-mani-gwaatar ega uksad, baidga or-mani-gwabo uksad, degi, baidga or-mani-gwagwen uksamogad. Mani-ibeddi, dikasur nadsunnad. \p \v 16 ”Dule-or-mani-gwaatar-abingasad naded. Geb mani-e-sangi mani-gwaatar onosbalid. \v 17 Ar dule-or-mani-gwabo-abingasadi, amba deyob imaksamogad, mani-gwabo egi onosmogad. \v 18 Ar dule-or-mani-gwagwen-abingasaddi, nadgu, napagi digdapid. E-dummad-mani napa-yaba odukusad. \p \v 19 ”Undaradgine, we-maigan-e-dummad nonikid, e-maigan-ebo mani-igar naboalid. \v 20 Dule-or-mani-gwaatar-abingasadi nonigu, baid-or-mani-gwaatar senonibalid. E-dummadga sognonikid: ‘Dummad, or-mani-gwaatar be anga uksad, an baid-or-mani-gwaatar egi onosbalid. Degisoggu, or-mani-gwaambe (10) an bega sedanisunnad, be sue.’ \p \v 21 ”E-dummad ega sogded: ‘Nued, be mai-nued, be gwen-galakussulid. Ar ibmar-ichesaaledgi gwen galakussuli be arbasad, ibmar-ichesur an bega uksun. Degisoggu, anba be wergudasun.’ \p \v 22 ”Ar dule-or-mani-gwabo-abingasad nonimogu, e-dummadga sognonimogad: ‘Dummad, or-mani-gwabo be anga uksad, baid-gwabo an egi onosbalid. Degisoggu, or-mani-gwabake an bega sedanisunnad, be sue.’ \p \v 23 ”E-dummad ega sogded: ‘Nued, be mai-nued, be gwen galakussulid. Ar ibmar-ichesaaledgi gwen galakussuli be arbasad, ibmar-ichesur an bega uksun. Degisoggu, anba be wergudasun.’ \p \v 24 ”Ar dule-or-mani-gwagwen-abingasad nonimogu, e-dummadga sognonimogad: ‘Dummad, an be-wisdo, be dule-buledid. Be ibmar-digsasulidgi ibmar be weed, degine, be-arbassulidgi ibmar be weebalid. \v 25 Degisoggu, an be-dobgusad. An nadgu, be-or-mani napa-yaba an odukusad. Ar begadid, an bega uksun.’ \p \v 26 ”E-dummad, abin-sogdegu, ega sogded: ‘Be mai-isgana, mai-wiegala. Be wisinad, an-ibmar-digsulidgi an ibmar-weed, degine, an arbasulidgi ibmar an weebalid. \v 27 Ar degisoggu, mani-onogosur be itogu, mani-urbemalad-negse be an-mani uknaenad, adi, an nonikogu, an-mani, degi, e-gaka, an na sunonikoenad.’ \p \v 28 ”Dule-mani-ibed e-mai-baiganga sogded: ‘Degisoggu, e-annik or-mani be sumarsun, dule-or-mani-gwaambe-nikadga (10) be ukmarsun. \v 29 Ar dule-ibmar-nikadga bur bule ega ibmar uklegoed. Degisoggu, bur bule ibmar nikunonikoed. Ar dule-ibmar-sateddi, wis-ibmar-nikadse-bakale, ei sulenonikoed. \v 30 Ar we-mai-wissur-arbaedi, magaba negsichidse metnamar. Agi bosii guoed, dummad-wilesiidba nugar-gorsii guoed.’ ” \s1 Dule-yar-baid-baidgi-bukwadga igar-itolegoed \p \v 31 Jesús sogded: “Ani Dule-Machi, an-iba-danikoedgi, bela an-baliwiturmar-gwage-swilidikmaladmala an-gangued-yeerdaklegedgi an danikoed. Geb an-ologan-yeerdaklegedgi an signonikoed. \v 32 Geb degi, bela dulemar-yar-baid-baidgi-bukmalad an-asabin ambikunonimaloed. Agi geb bachik-bachik an oambikuoed. Igi sibad-wawaad-edarbed, sibad-wawaad, degi, sibad-ebo bachiki urbe, deyob an dulemar-imakmogoed. \v 33 An-argan-nuedsiki, sibad-wawaadmar an urboed. An-argan-sapiledsikdi, sibadmar an urboed. \p \v 34 ”Geb degi, an reyga-maidba, an-argan-nuedsik-bukmaladga an sogdagoed: ‘Be dagmar, ar an-Bab-Dummad bemargi nued binsasad. An-Bab-neg-dakmaid-bemargadid be abingadamar. Ar we-napneg-nagusad-akale, bato bemarga nugsales nagusad. \q2 \v 35 Ar an ukur-itosgu, masgi be an-oguchamalad. \q2 An uku-uku-itosgu, be an-ogobsamalad. \q2 An-neggwebursulidgi an gudigusgu, be an-akwismalad. \q2 \v 36 An mor-sate-gudigusgu, mor be anga uksamalad. \q2 An uellesgu, an-bendakega be anse atakapmalad. \q2 An esgaryagi-mellesigusgu, be anse arbimalad.’ \p \v 37 ”Geb degi, dulemar-igar-napiragwadba-damalad an-abin-imakdemaloed, sogdamaloed: \q2 ‘Dummad, ¿sana ukudmaada an be-daksamala? Masgi an be-oguchaye bede soged. \q2 ¿Sana be uku-uku-itodii an be-daksamala? An be-ogobsaye bede soged. \q2 \v 38 ¿Sana be-neggwebursulidgi be gudigu, anmar be-akwismala? \q2 ¿Sana mor-sate an be-daksagu, an bega mor yosmala? \q2 \v 39 Be uellemaigu, be-bendakega, ¿sana anmar bese atakapmala? \q2 Be esgaryagi-mellesigu, ¿sana anmar bese atakapmala?’ \p \v 40 ”Ani Rey, an abin-imakdoed: ‘Napira an bemarga soged, ar an-gwenadgan-binsarmaladse-bakar, deyob bemar bendaksasoggu, be deyob an-bendaksamalad.’ \p \v 41 ”Geb degi, dulemar an-argan-sapiledsik-bukmaladga an sogdagoed: ‘Angi be bangumar, bemar bato ukabsalesmalad. Nia-sailaga, degi, e-baliwiturmarga, soo-saila-geg-bergued bato guagwar-siidse be namar. \q2 \v 42 Ar ade, ukudmaada an gudigusgu, gwen masgi be an-oguchasurmalad. \q2 Uku-uku an itosgu, gwen be an-ogobsasurmalad. \q2 \v 43 An-neggwebursulidgi an gudigusgu, gwen be an-akwissurmalad. \q2 Mor-sate an gudigusgu, gwen be anga mor yossurmalad. \q2 An uellemaigusgu, gwen be an-bendakapsurmalad, \q2 degi, esgaryagi an mellesi-gusgu, gwen be anse atakapsurmalad.’ \p \v 44 ”Geb degi, amar an-abin imakdemarmogoed: \q2 ‘Dummad, ¿sana be ukudmaad-gudii, uku-uku-itodii, an be-daksamala? \q2 ¿Sana be be-neggwebursulidgi-gudii, mor-sate-gudii, an be-daksamala? \q2 ¿Sana be uelledigu, esgaryagi-mellesigu, anmar be-bendaksasuli?’ \p \v 45 ”Geb degi, an wemar-abin-sogoed: ‘Napira an bemarga soged, ar an-gwenadgan-binsarmaladga deyob bemar imaksasursoggu, anga bemar imaksasulid.’ \p \v 46 ”Degisoggu, we-dule-isganamar, odurdakleged-neg-sadeguoedse barmiledmaloed. Dule-nuegandi, san-burba-geg-bergued-negse namaloed.” \c 26 \ms1 7. JESÚSʼGA OBURGWILEGED-IGAR-MESISAD \mr (26:1–27:66) \s1 Jesús-oburgwega igar amiarmalad \r (Marcos 14:1-2; Lucas 22:1-2; Juan 11:45-53) \p \v 1 Jesús bela-weyob-ibmar-sogsad-sorba, e-sapinganga sokalid: \p \v 2 “Be wismalad, Oburgwilegoenad-Iba ibabose nagudoed. Agine, ani Dule-Machi, nakrusgi-an-biokmalaga an-gamaloed.” \p \v 3 Degine, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummagan, Garda-Narmaked-Dulemar, Judíoʼmar-girmar-dummagan-neggwebur-sedimalad, bela amar danar dule-irwa-Bab-Dummadse-goled-bur-dummad-Caifásʼye-nugad-neg-imbase ambikunonimalad. \v 4 Yamo-yardakar-Jesús-gaega, degi, oburgwemalaga, agi igar itosmalad. \v 5 Judío-dummagan-abar sogdemalad: \p “Mer ibagi anmar Jesús-gamalo. Degiir, dulemar Jesúsʼbina urwedamaloed.” \s1 Betaniaʼgi Jesús-nonogi gwallu-wawad eolesad \r (Marcos 14:3-9; Juan 12:1-8) \p \v 6 Jesús Betania-neggweburgi gudiid. Simón-naibe-buna-yaa-maleged-nika-gudigusad-neggi siid. \v 7 Agi Jesús mese-naba mas gunsigu, ome-wargwen ese nonikid. Ome, bute-akwa-alabastro-sobaledgi-sii gwallu-wawad-nuedi senonikid, geb Jesús-nonogi eononikid. A-gwallu-wawad gargerba bakleged. \p \v 8 Jesús-sapingan ome-weyob-imaksad-daksamargu, uludmalad, sogdemalad: \p —¿Wede ibiga binsarsunna we-ome we-gwallu-wawa-nued wiosa? \v 9 Ar sunna we-gwallu-wawad mani-dummad uklegoenad, adi, we-mani, nabir dule-wileganaga uklegegar. \p \v 10 Ar Jesús degi-sogmalad-mag-daksagu, sogded: \p —¿Ar ibiga bemar omese-urwemala? Mer ese be gormar. Ar ome ibmar-nued anga imaksad. \v 11 Ar dule-wilemaladdi, gusgu bemar-abargi-gudigu guoed. Andi bemarba-gudigu guosulid. \p \v 12 ”Ar ome we-gwallu-wawad an-sangi-eosadi, an-diglegoed-iduar eosad. \p \v 13 ”Napira an bemarga soged, bia we-napneggi an-gayaburba-nuedgi sunmaklegoe, we-ome-ibmar-imaksadgi sunmaklemogoed, adi, we-ome-ibmar-imaksad ebinsamalagar.” \s1 Judas, Jesús-darba-uksad \r (Marcos 14:10-11; Lucas 22:3-6; Juan 13:21-30) \p \v 14 Jesús-e-sapingan-ambe-gakabogwad-wargwen (12), Judas-Iscarioteʼye-nugad, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummaganse nadegusad. \v 15 Amarga sogdapid: \p —An bemarga Jesús-ukmalale, ¿ibi be anga ukmaloe? \p Judío-dummagan Judasʼga mani-sibu gwadulagwen-gakambe (30) uksamalad. \v 16 Geb agi Judas igar-amiarsunnad, igi saele darba Jesús-ukodibeye. \s1 Bab-Jesús-burgwisad-ebinsaed-igar \r (Marcos 14:12-26; Lucas 22:7-23; 1 Corintios 11:17-34) \p \v 17 Judío-ibagi, Madu-Inasuli-Gulleged-Iba-gebe-onodedgi, e-sapingan Jesúsʼse nonimalad, ega sognonimalad: \p —Oburgwilegoenad-Ibagi-masgulleged-gunnega, ¿bia anmar bega neg amimaloe? \p \v 18 Jesús amarga sogded: \p “Neggweburse be namar. Dule-gwensak-negse be namar. A-dulega be sogmalo: ‘Odurdaked-saila sogye: An-ibagan omosye. Be-neggine, an-sapinganmala, Oburgwilegoenad-Iba an dakmaloye.’ ” \p \v 19 Ar igi Jesús e-sapinganmarga sogsa, e-sapingan deyob imaksamalad. A-neggi, ibagi mas-gunmalaga, bela ibmar guagwar urbismarsunnad. \p \v 20 A-ibagi, neg-mutikgudgu, Jesús e-sapingan-ambe-gakabogwadmala (12) mese-naba mas-gunnega signonimalad. \v 21 Mas gunbukmargu, Jesús sogded: \p —Napira an bemarga soged, bemar-gwensak darba an-ukoed. \p \v 22 A-ular, e-sapingan nue-wile itodmalad, na wargwen-wargwen Jesúsʼga sogdemarsunnad: \p —Dummad, ¿ani an be-ukoe? Andi suli. \p \v 23 Jesús abin-sogded: \p —Ar dule-wargwen e-argan bategi anba odogoedi, a darba an-ukoed. \v 24 Napira an bemarga soged, ani Dule-Machi, ar igi Bab-Dummad-Gardagi angi narmakar nai, ar deyob an guoed, an burgoed. Ar dule-darba-an-ukoeddina, sabsur-odurdaklegoedba nue wilegoed. A-dule gwalulessulina, bur nabirinad. \p \v 25 Geb degi, Judas, darba-Jesús-ukoedi, Jesúsʼga sogded: \p —Odurdaked-saila, ¿ani an be-ukoye? \p Jesús ega sogded: \p —Eye. Ar bato na be sogsad. \p \v 26 Mas gunbukmargu, Jesús madu-susgua, Bab-Dummadga dog-nuedye sogsagusad. Geb a-sorba, Jesús madu bisge-bisge imaksad, e-sapinganga ukded, sogded: \p —Be sumar, be gunmar, we-madu, an-sanad. \p Jesús e-sapinganmala we-madu guchamarsunnad. \p \v 27 A-sorba, Jesús nog susbalid. Bab-Dummadga dog-nuedye-sogsabargu, e-sapinganga ukdebalid, sogdebalid: \p —Bemar bela we gobmar. \v 28 We, an-abe. An-abe Bab-Dummad dulemarbo igar-bini-mesnaid-wilubganad, degi, an-abe, isgued-eliega, dulemar-bukidar-ular milegoed. \v 29 An bemarga soged, emigindi, vinoʼdi we-sorba bar an gobosulid, geb an-Bab-negdakmaidse an bemar-abargi an gobdapbaloed. \p Jesús e-sapinganmala we-vino gobsamarsunnad. \p \v 30 Geb Bab-Dummad-nuggi namaksamalad-sorba, Olivos-yarse nadmarsunnad. \s1 Jesús, Pedro-e-osulogoedgi sunmaksad \r (Marcos 14:27-31; Lucas 22:31-34; Juan 13:36-38) \p \v 31 Geb agi, Jesús e-sapinganga sogded: \p —Belagwapa emi-mutik bemar angi bangudmaloed, ar ade, Bab-Dummad-Gardagi narmakar naid, sognaid: \q1 ‘Sibad-wawaad-edarbed an oburgoed, \q2 Geb agi sibad-wawaadmar bela duurmakdoed.’ \qr Zacarías 13:7 \p \v 32 Jesús sogdebalid: \p —Geb gannar-an-durgusad-sorba, bemar-idu Galileaʼse an naoed. \p \v 33 Pedro, abin-sogded: \p —Bela begi bangudmalale, andi begi gwen banguosulid. \p \v 34 Jesús, Pedro-abin sogded: \p —Napira an bega soged, emi-mutik, gannir-namaked-iduar, ilapaa be an-osulogoed. \p \v 35 Pedro, abin-sogded: \p —Ar an beba burgweye sogele, amba an be-osulogosulid. \p E-sapingan-baigan bela degibi sogdemarmogad. \s1 Jesús, Getsemaníʼgi Bab-Dummadse gorsii gusad \r (Marcos 14:32-42; Lucas 22:39-46) \p \v 36 Jesús e-sapinganmala Getsemaní-neg-nugadse nonimarsun. Agi Jesús e-sapinganga sogded: \p “Wegi bemar ambikumar, andi weba Bab-Dummadse gornagwelo.” \p \v 37 Pedro, degi, Zebedeo-machimala-warbogwadbi eba sesagusad. Geb agi, Jesús na nue-wilegoedba nue-wile itoalid, degi, nue-surbinsa itoarbalid. \v 38 Geb degi, Jesús e-sapingan-walapaagwadga sogded: \p —Andi an ulubgi nue-bukib-itogedba sunna an burgwisar-itoleged. Wegi be ambikumar, nue atakmalo, Bab-Dummadse be gormalo. \p \v 39 Jesús sikwas nadgu, napagi asgun megdapid. Geb Bab-Dummadse-gotegu, sogded: “Baba, an-idu igar-buled naid, sunna be anga osulogena gadin. We-igar, ina-gagbid-gobedyob beedse an egi wilegoed. Degi-inigwele, melle be an-sogedba be imako. Unnila be-sogedbarbi be imako.” \p \v 40 Geb degi, Jesús Bab-Dummadse-gorsiid-bergusgu, na e-sapinganse nonikid, daknonikid, bela gabmamai. Geb degi, Jesús Pedroʼga sogded: \p “¿Ar Babse-golega wachi-irgwensaar wis ataksii geg be gude? \v 41 Nue atak, Bab-Dummadse be gole, adi, isguedgi-wilubdakleged mer bemarse warmakegar. An wisi, Babse golega, bemar-burbadi guagwar gudiid. Bemar-sandi degisulid, nolloo gued.” \p \v 42 Jesús gannar nadbargu, gannar Bab-Dummadse gotebalid, sogdebalid: “Baba, an-idu igar-buled naid, ina-gagbid gobedyob beedse an egi wilegoed. Geg be anga osulogele, igi-barsa. Degisoggu, be-sogedba be imaksun.” \p \v 43 Jesús Bab-Dummadse-gorsiid bergusgu, gannar e-sapinganse-nonibargu, gabmamai daknonikid. Ar gabed nue egi obin itomalad. \v 44 Degi, Jesús e-sapingan-gabmamai obesad. Geb gannar nadbalid. Degi, ilapaagi Bab-Dummadse gotegu, gannar-idu-sogsadgii sogdebalid. \p \v 45 Geb degi, Jesús e-sapinganse gannar nonikid, ega sognonikid: \p “¿Amba be gabmamaide? ¿Amba be obunnomamaide? Emigindi, wachidi omossun. Ani Dule-Machi, an-oburgwemalaga, dulemar-isgudidimaladse darba uklesokarsun. \v 46 Degisoggu, be gwisgumarsun, namarsun. Be dakmar, dule-darba-an-uksokalidi bato anmar-walikgusad.” \s1 Jesús-galesad \r (Marcos 14:43-52; Lucas 22:47-53; Juan 18:1-11) \p \v 47 Jesús amba e-sapinganga sunmakgwichi, e-sapingan-warambe-gakabogwad-wargwen (12), Judasʼye-nugad, ese nonikid. Aba dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummagan, degi, Judío-girmar-dummagan-neggwebur-sedimalad dulemar-bukidar barmiargusmalad. We-dulemar-bukidar es-suidyalaba, degi, suarmar annik-annik, Judasʼba duurmakdani gusmalad. \p \v 48 Judas Jesús-darba-ukoedi, dulemar-nonimalad-ebo igar-nabosad, ega sogsad: “An dule-e-wagar-uoed, an ega sogoedi, be nued sogeye, a-dule bemar gaoed.” \v 49 Geb Judas yog Jesúsʼse naar imaksad, ega sogded: \p —Odurdaked-saila, ¿be nuedi? \p Geb degi, ei wagar usa imaksad. \v 50 Degi, Jesús, Judasʼga sogded: \p —Gwenad, ¿ibiga be daniki? \p Geb degi, dulemar Jesúsʼse nonimalad. Geb Jesúsʼse achadmargu, Jesús-gasmarsunnad. \p \v 51 Ar e-sapin-wargwen Jesús-naba-gwichidi, es-suid-onosgu, dule-irwa-Babse-gormalad-bur-dummad-e-mai naibi imaksad. E-uaya ei siksad. \p \v 52 Geb degi, Jesús e-sapinga sogded: \p —Be es-suid e-uka-yaba be odo. Ar bela dulemar-es-suid-ebumaladi, es-suidgi burgoed. \v 53 Ar emisbinne, mili-miliba baliwiturmar anga barmidagega, ¿geg an-Babse an gor be ebinsasi? Ar an gotele, anga barmialiled. \v 54 Ar deyob gusale, degite, ¿igi Bab-Dummad-Gardagi narmakar-naidba bar gusarsunna? Ar a-Gardagi sognaid, an burgwergebye. \p \v 55 Geb agi, Jesús dulemarga sogded: \p —¿Ibiga bemar dule-isgana-ibmar-atursaedyob an-gadanimala? Emide, es-suidyalaba, suarmaryalaba, bemar an-gadanimalad. Bane-bane bemarba an gudigusad, Bab-Dummadse-goled-neggi dulemar-odurdakdii an gusad. Degite, agindi bemar gwen an-gassurmalad. \v 56 Ar emigindi, igar-maidbali, Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-narmaksadba-guegala, deyob gunonikid. \p Degi, Jesús-sapingan Jesús-wargwen-mete, e-idu bela duurmakdemarsunnad. \s1 Jesús, igar-nabiromalad-dummaganse selesad \r (Marcos 14:53-65; Lucas 22:66-71; Juan 18:19-24) \p \v 57 Dulemar-Jesús-gasmaladi, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-bur-dummad, Caifásʼye-nugadse Jesús-sesmalad. Agi Garda-Narmaked-Dulemar, Judíoʼmar-girmar-dummagan igar-itogega bukmalad. \v 58 Pedroʼdi bannabasaar Jesúsʼba nadapgusmogad, dule-irwa-Babse-gormalad-bur-dummad-neg-imbase warmakdapid. A-neg-imbase dogsagua, suar-ibedmar-abargi sigdapid, adi, dakega, igi Jesús-imakmalodibeye. \p \v 59 Dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummagan, degi, bela Judío-dummagan-igar-nabiromalad, igar-aminanai guarmalad, igi-saele Jesúsʼgi yolemalodibeye, igi-yamo-gakansaale Jesús-oburgwemalodibeye. \v 60 Degite, ar bukidar yamo-gakansaar sunmaknonimar-inigwele, Jesús-nodiid gwen amissurgusmalad. Geb dule-warbo yamo-gakansaar-ibmar-soged nonimalad. \v 61 Dule-warbogwad weyob sognonimalad: \p —We-dule weyob sunmaksad: ‘An sunna Bab-Dummadse-goled-neg-siid an earye, degi, ibapaagi sunna gannar an sobbarye.’ \p \v 62 Dule-irwa-Babse-gormalad-bur-dummad gwisgusgu, Jesúsʼga sogded: \p —¿Be dulemar-abin-imakosuli? Begi-sunmaknanaidgi, ¿igi be sogmosunna? \p \v 63 Ar Jesúsʼdi bipisaar gwen abin-imaksasulid. Geb degi, dule-irwa-Babse-gormalad-bur-dummad ega sogdesunnad: \p —Bab-Dummad-Dula-Maid-nuggi an bega soged, anmarga be soge, ¿ar be Cristo, Bab-Dummad-Machi-sunnadi? \p \v 64 Jesús abin-sogded: \p —Ar bede soged. A-uki an bega sogbalid, emigi ani Dule-Machi, Bab-Dummad-Bela-Gangued-Nikad-e-argan-nuedsik dule-dummadga an sii be an-dakmaloed, degine, nibneggi mogir-imbaba-daniki be an-dakmarbaloed. \p \v 65 Geb degi, dule-irwa-Babse-gormalad-bur-dummad e-mor na siir irmaksad, oyogegar, Jesús-degisogsad ede sae-itoye. Degine, geb dummaganga sogded: \p —¡Bab-Dummad-nuggi we, dodos! ¿Ar ibiga e-barsogmalad anmar bar abesunna? Ar bemar-sunnad, emiskwaa be itosmalad, we-Jesús Bab-Dummad-nuggi dodosad. \v 66 ¿Igi be itomarmosunna? \p Dummagan-igar-itobukmalad abin-imakdemargu, sogdemalad: \p —Oburgwilegergebed. \p \v 67 Geb degi, dummagan Jesús-wagargi wiakdemalad, argan-olor sarsodmarbalid, degine, baigan wagargi Jesús-bibyodmarbalid. \v 68 Ega sogdemalad: \p —Cristo, bela be ibmar-wissoggu, anmarga be soge, ¿doa be-bibyossunna?\fig Dule-irwa-Babse-goled-bur-dummad, Jesúsʼga igar-itosad. (Mateo 26:57) |src="cn01815B.tif" size="col" ref="Mateo 26:68" \fig* \s1 Pedro, Jesús-osulosad \r (Marcos 14:66-72; Lucas 22:54-62; Juan 18:15-18, 25-27) \p \v 69 Pedro neg-imbagi sii, bunagwa-mai-wargwen ese nonikid, ega sognonikid: \p —Be, Jesús-Galileaʼginedba gudii an be-daksamogad. \p \v 70 Pedro, bela dulemar-asabin osuloded, sogded: \p —Aku an itoged, ibu be anga obare. \p \v 71 Pedro yawagakse-nadgu, bunagwa-baid Pedro-dakarbalid. A-bunagwa, dulemar-bukmaladga sogded: \p —We-dule, Jesús-Nazaretʼginedba gudii an daksamogad. \p \v 72 Pedro gannar osulodbalid, sogded: \p —Bab-Dummad-nuggi napira an bemarga soged: Andi, an we-dule-akudaked. \p \v 73 Degine, sikwas sanargusadgine, walik-bukmalad Pedroʼse-nonimargu, ega sogdemarmogad: \p —Napira an bega soged, be Jesús-sordamogad, ar be-sunmaked mag-itoleged, be a-sordamogad. \p \v 74 Geb degi, Pedro ukabsaar ibmar sokalid, degi sogdebalid: \p —Bab-Dummad-nuggi napira an bemarga soged: Andi, an we-dule-akudaked. \p Geb degidgine, yog gannir namakaled. \v 75 Geb degi, Pedro ebinsaas naded, igi Jesús ega ibmar sogsa, “gannir-namaked-iduar, ilapaa be an-osulogoye.” Degi, Pedro magaba-nadgu, nue-ise-boar nadsunnad. \c 27 \s1 Jesús Pilatoʼse sesmalad \r (Marcos 15:1; Lucas 23:1-2; Juan 18:28-32) \p \v 1 Wakdargusgu, bela dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummagan, degi, Judío-girmar-dummagan-neggwebur-sedimalad igar-itosmargu, igar-mesismalad, Jesús-oburgwemaloye. \v 2 Edinnar neggwebur-dakmaid-Poncio-Pilatoʼye-nugadse Jesús-sesmalad. Jesúsʼga igar-itogega aga ukdapmalad. \s1 Judas na dukin oburgwisad \p \v 3 Geb degi, Jesús-darba-uksad-dule-Judas, Jesús-oburgwilego-daksagu, bukib-binsaded. A-ular, Judas mani-sibu-dulagwen-gakambegwad (30) gannar dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummaganse, degi, Judío-girmar-dummaganse senonikid. \v 4 Amarga sognonikid: \p —An dummad-nosad, dule-ibmar-gwen-oakalossulid binsa darba an uksad. \p Ar dummagandi, abin-imakdemalad: \p —¿Ar anmargardi baisi? ¡Ar wedi, begindo! \p \v 5 Geb degi, Judas Bab-Dummadse-goled-neggi mani-mide nadsunnad. Geb agi na dukin gammu gadapid. \p \v 6 Dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummagan, Judas-mani-mided-wesmargu, sogdemalad: \p “We-mani anmar Bab-Dummadga-mani-sabogedgi uker, igar-nuedsulid, ar ade, we-mani bato ukabsalegaled, dule-gindakega-imakoed-manid.” \p \v 7 Geb dummagan igar-itosmargu, napsa-ibmarga-sobleged-nainu baksamalad, adi, agi dulemar-ainebarmalad-burgwisar, digmalagar. \v 8 A-ular, a-nainu amba emi-ibase bileged: “Ablis-Nainuye.” \v 9 Ar deyob gunonikid, igi Bab-Dummad-gayaburba-barsoged Jeremíasʼye-nugad, deun sogsagusgu: \q1 “Mani-sibu-dulagwen-gakambe (30) susmalad, \q2 dule-nued-uklesad-e-mani, \q2 Israel-dulemar-an-uksad-mani. \q1 \v 10 A-mani napsa-ibmar-sobed-nainu-bakega uksamalad, \q2 ar igi Bab-Dummad anga sogsa, aba igar imaklesad.” \qr Zacarías 11:12-13 \s1 Pilato, Jesúsʼga igar-itosad \r (Marcos 15:2-15; Lucas 23:2-5; Juan 18:28–19:14) \p \v 11 Dule-dummad-negdakmaid-Pilatoʼye-nugad-asabin Jesús gwisgudapid. Pilato Jesúsʼse egichialid, ega sogded: \p —¿Ar be Judíoʼmar-E-Rey? \p Jesús, abin-sogded: \p —Ar bede soged. \p \v 12 Dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummagan, degi, Judío-girmar-dummagan ar Jesúsʼgi sognanai-guarmalad, we, igar-isgana imakdiiye. Ar Jesúsʼdi gwen abin-imaksasulid. \v 13 Geb degi, Pilato Jesúsʼga sogded: \p —¿Begi-sunmaknanaid be itosuli, bede ibmar-isgana imakdiiye? \p \v 14 Ar Jesúsʼdi bipisaale gwen abin-imaksasulid. Degisoggu, Pilato nue-geger daksunnad, ar ibiga wede Jesús dulemar-abin-imaksuli. \s1 Pilato, Jesúsʼga burgwed-igar mesisad \r (Marcos 15:6-15; Lucas 23:13-25; Juan 19:15-16) \p \v 15 Emide dakleargu, iba-onolealile, Pilato gusgu Judíoʼmar-abemaladba dule-wargwen-esgaryagi-mellesiid ega onodaed. \v 16 Deunni, a-ibagangine, dule-Barrabásʼye nugad esgaryagi mellesiid. We-dule, dule-isgana-nug-nikagwadid. \v 17 Dulemar-bukidar ambikunonimargu, Pilato amarga sokalid: \p —¿Doa bemarga onobi be an-abemarsunna? ¿An bemarga Barrabás-onoge? ¿Jesús, Cristoʼye-nugad an onoge? \p \v 18 Ar ade, Pilato wisid, Judío-dummagan nobedbali ega Jesús-uksamala. \p \v 19 Pilato igar-naboged-gangi-sigu, e-ome ese gaya barmialid: “We-dule, dule-nuedid, dule-isgudisulidid. Mer egi be yolemogo. Emi an ichakwa-gabdakmai oibosad, an egi gabdaksadgi nue-nunmak an itodiid.” \p \v 20 Ar dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummagandi, degi, Judío-girmar-dummagan yamo dulemar-binsaed gasmalad, adi, Pilatoʼse Barrabás-egismalaga, ega onogega, Jesúsʼdi oburgwemalagar. \p \v 21 Pilato gannar dulemarga sogdebalid: \p —¿Doa bur wemar-warbogwad bemarga onobi be an-abemala? \p Emar abin-sogdemalad: \p —Barrabás bur be anmarga onoge. \p \v 22 Geb degi, Pilato dulemarga sogdesunnad: \p —Ar degite, Jesús, Cristoʼye-nugad, ¿igi an imakosunna? \p Bela abin-sogdemalad: \p —¡We-duledi be nakrusgi bioke! \p \v 23 Pilato dulemarga sogdebalid: \p —¿Ar degite, we-dulede ibu ibmar-isgana wede imaksasunna? \p Agi dulemar bur bule oimakdemalad, sogdemalad: \p —¡We-dule nakrusgi bioke! \p \v 24 Pilato dakdegu gwen igar nabolesuli, aka bur bule dulemar oimakbukwa, bormogi dii-susgua, na e-argan dulemar-wagab enukded, sogded: \p —Bemar we-dule-nued-oburgoed, anginsurdo, bemargindo. \p \v 25 Bela-dulemar abin-sogdemalad: \p —We-dule-oburgwilegoed anmargi naguoe, degi, anmar-mimmigangi nagumogoe. \p \v 26 Geb degi, Pilato, Barrabás-onossunnad. Pilato, Jesús-sabsur-bibyosad-sorba, nakrusgi Jesús-biokmalaga, suar-ibmalaga uksasunnad. \s1 Suar-ibmala Jesúsʼgi dodosad \r (Marcos 15:16-20; Juan 19:2-3) \p \v 27 Degi, Pilato-e-suaribmala, Pilato-neg-Pretorioʼye-nugadse Jesús-sesmalad. Agi suar-ibmala, degi, e-sordamar bela-danagwenad, Jesús-ebilis ambikunonimalad. \p \v 28 Suar-ibmala Jesús-ibe mor-esusmargu, reymor-ginnid-yoedgiid Jesúsʼga yosmarsunnad. \v 29 E-nonogi iko-sobaled-gurgin ega sismarbalid, ega masargiid gaapoledyob e-argan-nuedgi ega uksamarbalid. Geb degine, Jesús-asabin yokorgi-sindigar sigisdamalad, yamo egi dodonaigusdamalad, ega sogdedamalad: \p —¡Be Judíoʼmar-E-Rey, suibaksaar be ani gudigusana gadin! \p \v 30 Suar-ibgan Jesúsʼgi wiaksadamarbalid, masargiid e-annik sudamalad, geb agi e-nonogi sarsodamarbalid. \v 31 Suar-ibgan Jesúsʼgi-dodosmalad-sorba, mor-ginnid ega esusmalad, gannar ega e-mor yosmalad. Geb degi, nakrusgi-biokmalaga Jesús-sesmarsunnad.\fig Suar-ibmala Jesúsʼgi dodonai gusmalad. (Mateo 27:27-29) |src="cn01827B.tif" size="col" ref="Mateo 27:31" \fig* \s1 Jesús nakrusgi bioklesad \r (Marcos 15:21-32; Lucas 23:26-43; Juan 19:17-27) \p \v 32 Roma-dulemar-suar-ibgan Jesús-nakrusgi-biokegala, Jerusalén-neggweburgi nodmargu, dule-wargwen-Cirene-neggweburgined Simónʼye-nugad dakarmalad. A-dule, Jesúsʼga nakrus-seega ise-barmiar imaksamalad. \p \v 33 Gólgotaʼye-neg-nugadse modapmalad. Gólgota sogleged, Dule-Nonogar-Negye. \p \v 34 A-negse modapmargu, suar-ibgan vino ina-gagbidbo-oburaledgi Jesús-ogobdemalad, adi, dog mer bar nunmaked itogegar. Ar Jesúsʼdi wis-itosgua, yapa abin-gobgusad. \p \v 35 Suar-ibgan Jesús-nakrusgi-bioksamargu, Jesús-morgi dodoarmalad, doa suoeddibeye. Wilubdakar Jesús-mor mimismarsunnad. Deyob gusad, adi, Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-epenne-sogsadyob guegar, deun sogsagusgu: \q1 “An-mormar mimismarsunnad, \q2 degi, an-mor-suega, egi wilubdaknanai gusmalad.” \qr Salmo 22:18 \p \v 36 Degine, geb Jesúsʼgi-nakulemalaga suar-ibgan sigismalad. \v 37 E-nakrus-birgi narmaksamalad, sogega, ibiga Jesús burgwenai. Narmakaled weyob sognaid: \qc \sc We-Jesús\sc* \qc \sc Judíoʼmar-E-Reyd\sc* \p \v 38 Geb degi, suar-ibgan dulemar-atursamalad-warbo nakrusgi bioksamarbalid. Wargwen, Jesús-argan-nuedsik ogwichisad, baiddi Jesús-argan-sapiledsik ogwichisbalid. \v 39 Dulemar-Jesús-dikarba-nasdamalad ise-dodoar egi nasdamalad, yamo ega nono-ege-ege-gunadap nasdamalad, \v 40 ega sogdedamalad: \p —Ar be Bab-Dummadse-goled-neg be earoye sogsad, degi, ibapaagi gannar sobbaloye be sogsad. Emigindi, na be dukin bendakdo. Ar be Bab-Dummad-Machile, nakrusgi-naid be aidedage. \p \v 41 Amba deyob, dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummagan, Garda-Narmaked-Dulemar, Fariseoʼmar, degi, Judío-girmar-dummagan, amar bela Jesúsʼgi dododmarmogad, sogdemarmogad: \p \v 42 —We-Jesús, dule-baigandi nabir bendaksad, edi dukin geg na bendaked. Ar Jesús Israel-Dulemar-E-Reyle, nakrusgi-naid aidedadeen, geb agi anmar egi benguosulid. \v 43 We-dule Bab-Dummadgi-gwen-bengusurye-sogedde, Bab-Dummad nabir e-dakye-sogele, degite, Bab-Dummad e-bendakdado. ¿Ar na sogsasursi, ‘Ani an Bab-Dummad-Machiye?’ \p \v 44 Amba deyob atursamalad-Jesúsʼba-nakrusgi-bioklegar-naimalad Jesúsʼgi-dodonanai gusmarmogad. \s1 Jesús-burgwisad \r (Marcos 15:33-41; Lucas 23:44-49; Juan 19:28-37; Hebreos 9:1-28) \p \v 45 Dad yorukugusgu, bela we-napa-naidgi negasichid nagunonikid, wachi-irbaase naigusad. \v 46 Wachi-irbaa-gusgu, Jesús binnasur goted, sogded: \q1 —Elí, Elí, ¿lama sabactani? \q2 A sogleged: ‘¡An-Bab-Dummadye, an-Bab-Dummadye! ¿Ibiga be an-obacha?’ \qr Salmo 22:1 \p \v 47 Abar Jesús-nakrus-walik-bukmalad Jesús-degi-soge-itosmargu, sogdemalad: \p —Wede Elíasʼse gornaid. \p \v 48 Degine, dule-wargwen, yoga-abarmakar naded, ibmar-buta-butad-susgua vino-gagbidgi owardikusad, geb suar-dukugi edichagu, wis gobega Jesúsʼga uksad. \v 49 Ar baigandi sogdemalad: \p —Mer ese achamar, dakmalo bule Elías odenonikodibe. \p \v 50 Geb Jesús gannar binnasur-gotebargu, agi yasuu naded. \v 51 Deyob-gunaidgine, Jerusalénʼgi, Bab-Dummadse-goled-neggi, Neg-Islidikid-irwa-mor-naid siir naded. Niba-akar urbalidse achirmakde gusad. Degine, napneg giglimakded, akwa-dummagan mamaridbalid. \v 52 Neg-uanmar argadbalid, bukidar-dule-gwage-swilidikmalad-burgwismalad durgudmalad. \v 53 Amar neg-uangi-mamaid ainidmalad. Wemala, Jesús-gannar-durgusad-sorba, geb Jerusalén-neggwebur-islidikidse dognonimalad. Dulemar-bukidarse magarosmalad. \p \v 54 Roma-suar-ibed-sordamar-dulatar-sediid (100), degine, e-sordamar, Jesús-edarbebukmalad, negabandur-nagusad-daksamargu, degi, bela ibmargusad-daksamargu, bela nue-dobe-ito nadmalad, sogdemalad: \p —We-dule, nue-Bab-Dummad-Machi-sunnadid.\fig Babse-goled-neggi, Neg-Islidik-irwa-mor-naid, niba-akar urbalidse achirmakde gusad. (Mateo 27:51) |src="CN01843B.TIF" size="col" ref="Mateo 27:54" \fig* \p \v 55 Agi bukidar-omegan bannabasaar Jesús-dakbuk-gusmarmogad. Ar a-omegan Galilea-akar Jesúsʼba bipirmakdanimalad, ega ibmar-imakdii gusmalad. \v 56 A-omegan-abargi María-Magdalena gwichid, degi, María-gwichimogad. A-María, Santiago-e-nanad, degi, José e-nanad. Deginbali, Zebedeo-machimala-e-nan gwichi gusmogad. \s1 Jesús-diglesad \r (Marcos 15:42-47; Lucas 23:50-56; Juan 19:38-42) \p \v 57 Neg-sedodgu, mani-ibed-wargwen, Joséʼye-nugad nonikid. We-dulede Arimateaʼginedid, Jesús-e-sapinga gusmogad. \v 58 We-dule, Pilatoʼse nadegusad, Jesús-mui neg-uanse-dignaega egisdapid. Geb degi, Pilato, Joséʼga-Jesús-mui-ukmalaga igar uksad. \p \v 59 José, Jesús-mui-nakrusgi-naid-odesgu, atued-binidgi nue-obipirmaksad. \v 60 Geb degi, José na e-neg-uan-binidgi Jesús-mesisad. A-neg-uande akwa-imbaba nuesaale akwiargalad. Geb José neg-uan-doged-eduega egi akwa-dummad obaparmaksad. Geb agi nadsunnad. \v 61 José, Jesús-mui-dignaigu, María-Magdalena, baid Maríaʼye-nugbalid, neg-uan-asabin bukwa gusmarmogad. \s1 Suar-ibgan neg-uan-edarbismalad \p \v 62 Banedgine, Judíoʼmar-obunnoged-ibagine, dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-dummagan, degi, Fariseoʼmar Pilatoʼse nonimalad, \v 63 ega sogdemalad: \p —Dummad, anmar insado, we-dule-yardakegwad amba dula gudigu, sogsagusad: ‘Ibapaagwad-sorba gannar an durguoye.’ \v 64 Degisoggu, neg-uangi mer dule yogasaar-dogega ibapaa-wilub be igar mese. Ar abakalegi, e-sapingan mutik Jesús-mui atursanonimalale, geb dulemarga sokarmalale: ‘Burgwar-mamaimalad-abargi Jesús durgusye.’ Ar degiir, bur bule idualedba dulemar-yardakoed. \p \v 65 Geb degi, Pilato amarga sogded: \p —Nabir. Ar degiile, wegi-suar-ibmala-bukwad be neg-uanse sedmar. Na be-itogedba be imakmarsun. \p \v 66 Geb degi, amar neg-uanse nadmarsunnad. Dulemar mer neg-uan egamalaga, akwa-yawagakgi-siidgi Roma-saila-wilub nasiksamalad. Degine, neg-uan edarbemalaga, suar-ibmala ogwichismarbalid.\fig Suar-ibmala, Jesús-neg-uan edarbemalad. (Mateo 27:66) |src="cn01848B.tif" size="col" ref="Mateo 27:66" \fig* \c 28 \ms1 8. JESÚS GANNAR DURGUSAD \mr (28:1-20) \r (Marcos 16:1-8; Lucas 24:1-12; Juan 20:1-10) \p \v 1 Obunnoged-iba-nasgu, itoged-iba-geb-naguded-oiboargu, María-Magdalena, degi, María-baid, neg-uan-dakega nonimalad. \p \v 2 Degi, negabandur-dummad nagunonikid, ar ade, Bab-Dummad-e-baliwitur-nibneggi-danikid, napnegse nonikid. A-baliwitur, akwa-dummad neg-uan-yawagak-idu-siid onirnonikid, geb a-akwa-birgi sigisad. \v 3 Baliwitur-e-dakleged mar-gaedyob dakleged, degine, e-mor ise-sibudik, dakuu daklebalid. \v 4 A-dobedbali, suar-ibmala wawanmakdemalad, burgwisayob nadmalad. \p \v 5 Ar baliwiturdi omeganga sogded: \p —Mer be dobgumar. Ar bemar Jesús-nakrusgi-bioklesgusad-amidanimalad an wisid. \v 6 Jesús wegi bar maisulid. Ar igi bemarga sogsagusa, deyob gusad. Jesús gannar durgusad. Be dakdamar, Dummad-Jesús-mai-gusad-e-gannar be dakmar. \v 7 Be gwae namar, e-sapinganga be sognamar: ‘Emi, Jesús burgwar-mamaid-abargi gannar durgusye. Bemar-idu Galilea-yarse nadmarye, agi be dakmaloye.’ Bato be wismarsoggu, be sognamarsun. \p \v 8 Degi, omegan neg-uangi-nodgu, Jesús-sapinganga Jesús-durgusye-sognamalaga, dobed-abargi, degi, nue-weligwar-itogedgi, abarmakdemalad. \v 9 Degine, omegan gayaburba-nued sognadmargu, egi Jesús noalid, ega sogded: “¡Na, degite!” Degi, omegan ese walikgunonimargu, e-mali angaagwar gasmalad, degi, Jesús-nug odummodmarsunnad. \v 10 Geb degi, Jesús amarga sogded: \p —Mer be dobgumar, be namar. An-gwenadmarga gayaburba-nued be sognamar, adi, Galilea-yarse namalagar, agi an-dakmalagar. \s1 Suar-ibmala, ibmar-daksad-sogsamalad \p \v 11 Ar omegan nadapmargu, suar-ibmala-abar, bela neg-uangi-ibmar-gusad dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummaganga-sogega neggweburse nadmarmogad. \v 12 Dule-irwa-Babse-gormalad-e-dummagan, Judío-girmar-dummaganse gochamargu, igar itosmalad. Degi, Judío-dummagan, suar-ibmalaga mani-ichesur uksamalad. \v 13 Amarga sogsamalad: \p —Bemar sogo: ‘Anmar gabmamaigu, Jesús-sapingan mutikidba nonimarye, Jesús-mui atursasmarye.’ \v 14 Ar Roma-dummad-negdakmaid degi-itoalile, anmar-ebo sunmakoed, mer be-oakalomalagar. \p \v 15 Suar-ibmala mani-susmargu, ar igi Judío-dummagan ega sogsamala, deyob imaksamalad. Ar deyob, Judíoʼmar-abargi we-gaya amba emi-ibase soglediid: “Suar-ibmala-gabmamaigu, Jesús-e-sapingan Jesús-mui atursasmarye.” \s1 Jesús e-igargi-sunmakega igar-uksad \r (Marcos 16:14-18; Lucas 24:36-49; Juan 20:19-23) \p \v 16 Jesús-e-sapingan-ambe-gakagwensak-guedi (11), Galileaʼse nadmalad. Bia Jesús ega sogsagusa, a-yar-mulluse be naoye, ase nadmarsunnad. \v 17 E-sapingan Jesús-dakarmargu, e-abin sindigar sigidmalad, e-nug odummodmalad. Amba gwenna-gwenna e-sapingan egi bengusmalad. \v 18 Jesús e-sapingan-walikgunonigu, amarga sogded: \p —We-napneggi-negdakega, degine, nibneggi-negdakega, Bab-Dummad bela gangued anga uksad. \v 19 Degisoggu, be namar, bela-dulemar-yar-baid-baidgi-bukwamalad an-sapinganga gued be imaknamar. Amar Bab-Dummad-nuggi, Bab-Dummad-Machi-nuggi, degi, Bab-Dummad-Burba-Isligwaled-nuggi, Bab-diigi-ogleged-igargi-oglegega, be imaknamar. \v 20 An bemar-odurdaksadba bela eba nue-nanamaloye be amar-odurdako. Napira an bemarga soged, an emi bemarba we-napneg-berguedse, bane-bane an gudiguoed. Be itogua.