\id EXO - Kuna, San Blas - Bible -Panama 2014 (DBL -2014) \h Éxodo \toc1 Ainilesad-Garda \toc2 Éxodo \toc3 Ex \mt1 AINILESAD-GARDA \mt2 ÉXODO \imt2 GEBE-SOGLENAID \imt1 Garda-nug \ip \it Ainilesad-Garda.\it* We-garda, Garda-Sogataled-sogabogwadid. We-garda, Septuaginta-gardagine, \it Éxodoʼye\it* onugsasmalad. We sogleged, “ainilesadye.” Hebreo-gayabardina, \it Shemothʼye\it* nugad. A-sogleged, “dule-nugye.” We-garda, Ainilesadye nugad, ar ade, Moisés, Israel-dulemar-Egipto-yargi-onosgu, idumai-gusadgi bur sunmaked. \is1 Ainilesad-Gardagi weyob sunmaklenaid \ip Ainilesad-Gardagine, Israel-dulemar birgabargus Egipto-dulemar-maiga bukwa gusmalad. Degine, Israel-dulemar Egipto-yalagi-wilebukwa-onolesadgi sunmaklenaid. \ip We-gardagine, weyob ilemakar sunmaklenaid: \io1 1. Bab-Dummad Egipto-yargi Israel-dulemar-onosad (1:1–15:21). \io2 1a. Israel-dulemar Egipto-yargi sabsur-odurdaklebukwa gusad (1:1-22). \io2 1b. Moisés-gwalulesad, degi, Bab-Dummad Moisésʼse gochad (2:1–4:31). \io2 1c. Bab-Dummad, Moisésʼba Egipto-dulemarga bonigan-onosad (5:1–11:10). \io2 1d. Dule-oburgwed-baliwitur Egipto-yargi-nasad (12:1–13:22). \io2 1e. Demar-Ginnidye-nugadgi obaksamalad (14:1–15:21). \io1 2. Israel-dulemar Sinaí-yarse nadegusad (15:22–18:27). \io1 3. Sinaí-yargi Bab-Dummad Israel-dulemarbo igar mesisad (19:1–24:18). \io1 4. Babse-goled-neg-sunna-seleged-soblegoed-igar (25:1–31:17). \io1 5. Bab-Dummad Israel-dulemarbo gannar igar-mesisad (31:18–34:35). \io1 6. Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged (35:1–40:38). \ip Be itogua. \c 1 \ms1 1. BAB-DUMMAD EGIPTO-YARGI ISRAEL-DULEMAR-ONOSAD \mr (1:1–15:21) \ms2 1a. Israel-dulemar Egipto-yargi sabsur-odurdaklebukwa gusad \mr (1:1-22) \s1 Israel-dulemar Egipto-dulemarse sabsur-odurdaklebukwa gusad \p \v 1 Wemar-Israel-masmala na e-babba Egipto-yarse nonigusmalad: \q2 \v 2 Rubén, Simeón, Leví, Judá, \q2 \v 3 Isacar, Zabulón, Benjamín, \q2 \v 4 Dan, Neftalí, Gad, degi, Aser. \q3 \v 5 Jacob-e-gwenadgan bela dulapaa-gakambe-mergu (70), Egiptoʼse nonimalad. Joséʼdi bato Egipto-yargi maid. \p \v 6 Ibagan-nadedba José, e-gwenadgan, degine, bela na e-unni-sergumaladi burgwismalad. \v 7 Ar Israel-dulemar mimmigan-ichesur-nikussoggu, yaisur merguded. Degisoggu, dutusur gunonimalad. Egipto-yargi Israel-dulemar bela-bela-mergu ambikunonimalad. \p \v 8 Undar birgamar nasad-sorba, Egipto-yargi rey-baid megnonikid. A-rey wissulid, José doa-dule gusa. \p A-reyde e-dulemarga sogded: \v 9 “Be dakmar, Israel-dulemar anmarba bur melumalad, degine, anmarba bur dutusurmarbalid. \p \v 10 ”Degisoggu, anmar ise-itoar igar-amiergebed, adi, melle bar sordamar ega merguegar. Ar degisulile, anmar bila-onoalile, abakalegi anmar-isdarmaladba-akadele, anmargi aibinnalile, ar degiile, dule-dummaganga gudmaloed.” \p \v 11 A-ulale, Egipto-dulemar dummagan-onugsasmalad, adi, Israel-dulemar arbaed-dutusulidgi oarbamalagar. Egipto-dulemala Faraónʼga-mas-sabogega neggweburmar-sobega Israel-dulemar-imaksad. We-neggweburmarde, Pitónʼye, degine, Ramesésʼye nugad. \p \v 12 Ar Egipto-dulemar bur bule Israel-dulemar-sabsur-imakmaidba, aka bur bule Israel-dulemar mergumaid. Degisoggu, Egipto-dulemala bela-bela Israel-dulemar-nue-dobguarmarsunnad. \p \v 13 Egipto-dulemala e-maiga Israel-dulemar bela-bela sabsuli imaksad. \v 14 Nue wiosmalad, arbaed-dutusulid ega ukdamalad, napsa-obured, degi, napsa-ginnid akwayob-sobega, deginbali, bela sapurba-arbaleged amarga uksabalid. Bela wemargine, Israel-dulemala sabsur imakledamalad. \p \v 15 Deginbali, Egipto-e-rey Hebreo-omeganga-sikwigamaladga sunmaksad. A-mukwa-gwensak Sifraʼye nugad, baiddi, Fúaʼye nugad. Amarga Faraón sogded: \p \v 16 —Bemar Hebreo-omeganga sikwigaarmalale, nue be dakmalo, wede machigwadibe, bunolodibe. Machigwale, oburgwemalo. Bunolordina, melle oburgwemalo. \p \v 17 Degi-inigwele, mukwamar-sikwigamalad Bab-Dummad-dobe itosmalad. A-ulale, Egipto-rey-ega-sogedba imaksasurmalad, machimala-oburgwissurmalad. \p \v 18 Geb degine, Egipto-rey mukwamarse gochad, amarga sogded: \p —¿Ar ibiga wede bemar machimala-oburgwedasurmala? \p \v 19 Mukwamar Faraón-abin sogdemalad: \p —Ar ade, Hebreo-omegan Egipto-omeganyobsulid. Ar Hebreo-omegandi dutusulid, amba yoo anmar ese warmake, bato ugakgusdaed. \p \v 20 Bab-Dummad mukwamar-sikwigamaladgi nued-binsasad. Israel-dulemardi mergumai, degine, bur bule dutusurgumai gusad. \v 21 Ar mukwamar-sikwigamalad Bab-Dummad-dobe-itosmarsoggu, Bab-Dummad egi nued-binsasad, bukidar-mimmigan-nikuega imaksad. \v 22 Ar Faraónʼdi na e-dulemarga igar-mesisad: “Hebreo-dule-gwalulesale, machigwadibe, bela diwarse metemalo. Bunolordina, melle oburgwemalo.” \c 2 \ms2 1b. Moisés-gwalulesad, degi, Bab-Dummad Moisésʼse gochad \mr (2:1–4:31) \s1 Moisés-gwalulesad \p \v 1 Leví-wagwa-wargwen ome-nikusad. E-ome amba Leví-wagwasikidmogad. \v 2 A-ome, gurgin-nika gunonikid. Geb degine, susugwa ega uklenonikid. E-nan machi-bipi-yeerdakle-dakargu, nii-walapaa odukusad. \v 3 Ar geg bar-dikasurgus odukugussoggu, sargi-garba susad. Geb a-garba-e-yaa-ollo-ollogwad baryagi enir-enir imaksad. Geb degine, e-nan sargi-garbagi machi-bipi-mesisgu, nargammugiid-diwar-gakaba-bukwad-imbaba nasiksad. \v 4 E-bun bannabaa gwisgusad, dakega, igi-e-susde gudodibeye. \p \v 5 Geb degine, Faraón-e-sisgwa diwarse obnonikid. Ar yagan-ega-arbamaladdi diwar-gakaba garmakdimargua, Faraón-e-sisgwa nargammugii-dakleged-imbaba garba-nai dakalid. Geb degine, ega-arbaed-ome-wargwen-barmisad, adi, ega garba sedagegar. \v 6 Garba-egadgu, machi-bipi-bomai dakalid. Faraón-e-sisgwa machi-bipi-nue-wiledakde, sogded: \p —We-machi-bipi, Hebreo-dule-e-goed. \p \v 7 Geb degine, machi-bipi-e-bun Faraón-e-sisgwaga sogded: \p —Hebreo-ome-wargwen we-machi-bipi-akwega an bega aminaer, ¿nued be itoge? \p \v 8 Faraón-e-sisgwa bunagwaga sogded: \p —Eye, be aminae. \p Geb degine, bunagwa machi-bipi-e-nanse gornaded. \v 9 Faraón-e-sisgwa machi-bipi-e-nanga sogded: \p —We-machi-bipi be anga-akwega be sede. Anga-be-akoedi, an be-bennukoed. \p Agine, e-nan goe-sesad. Geb degine, akwedii gusad. \v 10 Machi-bipi mam-iargusgu, e-nan Faraón-sisgwaga uksad. Geb agi, Faraón-sisgwa na e-mimmiga machi-bipi-imaksad. Geb Moisésʼye machi-bipi-onugsasad, ar ade, sogded: \p “Ar ande diigi onosaddeeye.” \s1 Moisés Egipto-yargi wakited \p \v 11 Moisés bato machered-gusgu, ibagwengine, e-gwenadgan-ablis-emaladse ataknade gusad. Agi dakalid, e-gwenadgan arbaed-dummad imaknanai. Geb degine, Moisés dakdebalid, Egipto-dule-wargwen Hebreo-dule-sabsur-sarsonai. Hebreo-dule Moisés-ebogwa na ablis emaladid. \v 12 Geb degine, Moisés bela e-dikarba ataksagu, dulemar-sate daksagua, Egipto-dule-oburgwisad. Geb degine, odukuegala, ukubyaba digsad. \v 13 A-banedgine, Moisés gannar e-gwenadganse nade gusbalid. Agi dakalid, Hebreo-dulemar na ebo-urwenanai. Dule-sabsur-imaknaidse Moisés egichided: \p —¿Ibiga na be-ablis-emalad be sabsur sarsonai? \p \v 14 We-Hebreo-dule Moisés-abin sogded: \p —¿Ar doa anmar-dummadga, degi, anmarga-igar-nabogedga be-onugsasa? ¿Egipto-dule-oburgwisadyob be an-oburgwebimoga? \p Moisés weyob ega soge itoargu, dobe-itonaded, ar ade, mag itoged, ede Egipto-dule-oburgwisad, degine, binsaded, ede wisgulesye. \v 15 Ar inso, Faraón wisguargu, Moisés Egipto-dule-oburgwisye, agi Faraón, Moisés-oburgwebi-gualid. Ar Moisésʼdi wakitegu, Madián-yalaganba megnaded. Warmakdapgu, dia-gwagwen-naba sigidapid. \p \v 16 Madiánʼgi dule-irwa-Bab-Dummadse-goled-wargwen maid. We-dulede, Reuelʼye-nugad, degi, Jetroʼye nugbalid. We-dulede, sisgan-walagugle (7) nikad. A-ibagi, we-bunamala e-bab-sibad-wawaad diigi-ogobega, dii-sied-enogega, diase dii sunaded. \p \v 17 Ar sibad-wawaad-edarbemalad-baigan nonimogad. Amar, bunamala-ononnosmalad. Moisés we-bunamala-walagugled-bendakega ulusad. Geb degine, Moisés bunamala-sibad-wawaadmar diigi ogobsad. \v 18 Bunamala e-bab-Reuelʼse gannar modapmargu, e-bab ese egichialid: \p —¿Ar ibiga, emigindi bur bemar gwae-gwae nonimala? \p \v 19 Bunamala e-bab-abin sogdemalad: \p —Sibad-wawaad-edarbemalad-baigan anmarse uluargu, Egipto-dule-wargwen anmarbina ulusad. Geb a-sorba, anmarga dii wesad. Geb deginbali, diigi sibad-wawaadmar ogobsabalid. \p \v 20 Geb degine, Reuel e-sisganga sogded: \p —Emide, ¿bia we-dulede? ¿Ar ibiga we-dule be wargwen obesmala? Bemar ese gornamala, adi, anmarse mas-gundagegar. \p Geb Moisésʼse gorapmargu, mas-gunbukwadgi Reuel Moisésʼga sogded: “Be an-walik megoye.” \p \v 21 Moisés, Reuel-ega-ibmar-sogsad yeer-itosgu, sogded: “Nabirdo, be-walik an gudiguodo.” Degisoggu, Moisés Reuel-neggi megnonisunnad. Geb degidbali, Reuel na e-sisgwa-Séfora Moisésʼga uknonikid, adi, Moisés nikuegar. \v 22 Degidgine, Séforaʼga susugwa uklenonikid. Moisés a-susugwa Gersónʼye onugsasad, ar ade, Moisés sogded: “Yar-baidgi, an-yarsulidgi an gudiid.” \p \v 23 Birgamar naded, geb Egipto-e-rey burgwenonikid. Degi-inigwele, Israel-dulemardi amba maiga gudidimalad-ular, naibi-itodidimalad. A-ular, bodidimalad. Geb degine, Bab-Dummad we-Israel-dulemar-bodidimalad itosad. \v 24 Degine, Bab-Dummad Israel-dulemar-nunmak-itodidimalad nue mag daksabalid. Agi, Bab-Dummad Abrahamʼbo, Isaacʼbo, Jacobʼbo, igar-mesisad insaded. \v 25 Agine, Bab-Dummad Israel-dulemar-dakded, degine, nue mag itosbalid, igi-Israel-dulemar wilebukwa. \c 3 \s1 Bab-Dummad Moisésʼse gochad \p \v 1 Moisés e-saka-Jetroʼga sibad-wawaad edarbediid. Jetroʼde, Madiánʼgi dule-irwa-Bab-Dummadse-goledid. Ibagwengine, Moisés nega-dulesulidganba sibad-wawaadmar sesagusad. Bab-Dummad-yar-dummadse modapid. A-yar-dummadde Horebʼye nugad. \v 2 Agi Bab-Jehová-e-baliwitur sapi-bula-abargi, soo-gwabunye-gwichidgi, Moisésʼse magarosad. Moisés sapi-bula nue-nuu dakdegu, dakalid, sapi-bula gummakgwichi, degite, bergusuli. \v 3 Geb degi, Moisés binsaded: “¿Ar wedi igidi? An daknaoed, wede ibiga sapi-bula geg bergue.”\fig Bab-Dummad, sapi-bula-gummakgwichid-akar Moisésʼga sunmaksad. (Éxodo 3:2) |src="CO00782B.TIF" size="col" ref="Éxodo 3:3" \fig* \p \v 4 Bab-Jehová dakdegu, Moisés e-dakega ese warmakdaniki, agi sapi-bula-abargi Moisésʼse goted: \p —¡Moisés! ¡Moisés! \p Moisés Bab-Dummad-abin sogded: \p —Degite, wegi an be-itogwichi. \p \v 5 Geb degine, Bab-Dummad Moisésʼga sogded: \p —Melle anse be warmako. Degine, be-naggi nag-uka-yoid be unge. Ar be napa-annagwichidi, napa-nuedid, nega-isligwaled-napad. \p \v 6 Bab-Dummad sogdebalid: \p —Ani an be-babgan-e-Bab-Dummadid. Ani an Abraham, Isaac, degi, Jacob-e-Bab-Dummadid. \p Geb degi, Moisés dobe-Bab-Dummad-wagar-dakedba na e-wagar edusad. \v 7 Ar Bab-Jehováʼdi Moisésʼga sogdebalid: \p —Ar nue an daksad, igi an-dulamar Egipto-yargi nue wilebukwa. Ar ade, Egipto-dulemar sabsur an-Israel-dulemar-wiodidimalad, na e-bodidimalad, na nunmak-itodidimalad, an itosbalid. \v 8 A-ulale, we-napnegse an aidenonikid, adi, Israel-dulemar Egipto-dulemarse-wilebukwadgi an onogegar. An-dulamar yar-nued-naidse, an sedoed. A-yarde, dummad-naid, napa-nuedid, gadi ibmar sanmaked. \p ”A-yargine, we-dulemar bukwad: \q2 Canaán-dulemar, Het-dulemar, Amorreo-dulemar, \q2 Ferezeo-dulemar, Heveo-dulemar, degi, Jebuseo-dulemar bukwad. \p \v 9 ”Israel-dulemar nunmak-itodimaladba bobukwad an itosad. Degine, an daksabalid, Egipto-dulemala dogdar sabsur-Israel-dulemar imakbukwad. \v 10 Degisoggu, be nae, ani an Faraónʼse be-barmidoed, adi, an-Israel-dulemar Egipto-yargi-bukwad be ononaegar.” \p \v 11 Geb degine, Moisés, Bab-Dummadga sogded: \p —Ar an Faraón-asabin-gwisgunaega, ¿an doasunna? Israel-dulemar Egipto-yargi-wilebukwad an ononaega, ¿an doasunna? \p \v 12 Bab-Dummad Moisés-abin sogded: \p —Ani an beba gudiguoed. Wegi be dakoed, ani an be-barminaid: An-dulamar-Egipto-yargi-bukwad be onosale, bela bemala we-yargi be an-nug-odummobukwa gumaloed. \p \v 13 Ar Moisésʼdi, Bab-Dummad-abin sogded: \p —Israel-dulemarse an naele, an ega sogele: Be-dadgan-e-Bab-Dummad bemarse an-barmiarye, Israel-dulemar anse egisdamaloed: ‘¿Ar Bab-Dummadde igi nugsunna?’ Degite, ¿igi an abin-sogosunna? \p \v 14 Bab-Dummad, Moisés-abin sogded: \p —ANI AN, AN-GUED. Israel-dulemarga be sogo: ‘AN-GUED bemarse an-barmialid.’ \p \v 15 Geb degine, Bab-Dummad Moisésʼga sogdebalid: \p —Israel-dulemarga be sogbalo: ‘Bab-Dummad-Jehová, be-dadgan Abraham, Isaac, degi, Jacob, amar-e-Bab-Dummad bemarse an-barmialid.’ Weyob an nugaguad. We degibi an-nug degisadegu nugad. \v 16 Moisés be nae, Israel-girmar-dummagan-ebo be ambikuo, ega be sogo: \p ” ‘Bab-Jehová, be-dadgan Abraham, Isaac, degi, Jacob, amar-e-Bab-Dummad anse magarosad. A-Bab-Dummad anga sogsad, ede bemar-daksaye, degine, bemar-itosbarye, igi Egipto-yargi bemar-wiobukmala.’ \v 17 Ega be sogbalo: ‘Bab-Dummad anga sogsabarye, ede bemar Egipto-yargi-wilebukwad bemar-onogoye. Degine, ede bemar-sedoye: \q2 Canaán-dulemar-bukwadse, Het-dulemar-bukwadse, Amorreo-dulemar-bukwadse, \q2 Ferezeo-dulemar-bukwadse, Heveo-dulemar-bukwadse, degi, Jebuseo-dulemar-bukwadse, \q3 amar-dulemar-yalaganse bemar-sedoye. \p ” ’A-yalagine napa-nuedid, gadi ibmar sanmakedid.’ \p \v 18 ”Israel-girmar-dummagan be-itogoed. Geb degine, amala bebo Egipto-e-reyse namaloed. Egipto-e-reyga bemar sogoed: ‘Hebreoʼmar-e-Bab-Dummad-Jehová, a anmarse magarosad. Degisoggu, ibapaa-naedgi nega-dulesulidganba, naedse be anmar-imakye, adi, anmar agi anmar-Bab-Dummad-Jehováʼga, ibmar ogumakar ukegar.’ \p \v 19 ”Degi-inigwele, ar an nue-wisid, Egipto-e-rey baisursunnagwadgi bemar-onogosulid. Ar Egipto-e-rey ise-gandikidgi geb bemar-onogoed. \v 20 Degisoggu, an-gangued an oyogoed, degine, Egipto-dulemar sabsur an odurdakoed, burgwed-nagase an imakoed. Ibmar-dakledisulid Egipto-yargi an imakoed. A-sorbali, geb Egipto-e-rey-Faraón bemar-onogoed. \p \v 21 ”Deginbali, an imakbaloed, Egipto-dulemar Israel-dulemargi nued-binsaed, adi, Israel-dulemar Egipto-yargi nodmalale, mer arganagwabi nodmalagar. \v 22 Bela omegan wargwen-wargwen na e-neg-dikarba-mamaidsedibe, Egipto-dule-negyagi gudiidsedibe, ibmar egisoed: Ibmar-manigi-sobaled, ibmar-orgi-sobaled, mormar. We-ibmarmar be-masmalaga, degi, be-bunamalaga be yooed. Ar weyob Egipto-dulemar-ibe bemar ibmar suoed.” \c 4 \s1 Ibmardakledisulid-oyoleged \p \v 1 Geb degi, Moisés Bab-Dummad-abin sogded: \p —Israel-dulemar an-itogosurmalad, an-bengumaloed. Anga bur sogdamaloed: ‘Bab-Jehová bese magarossuli.’ \p \v 2 Bab-Jehová Moisés-abin sogded: \p —Ar nabir be sogendo. Degite, ¿ibu be-argangi be ganisunna? \p Moisés, Bab-Jehová-abin sogded: \p —Gaapoled. \p \v 3 Bab-Jehová apor Moisésʼga sogded: \p —Gaapoled napase be mete. \p Moisés gaapoled napase meted. Geb degine, gaapoled yog naibega binyar-naded. Moisés dobedba idu abarmakdenad. \v 4 Ar Bab-Jehováʼdi Moisésʼga sogded: \p —Be-argangi naibe e-bunnugi be gae. \p Moisés achadgu, naibe-gasgu, naibe gannar gaapoledga binyeded. \p \v 5 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p —Weyob be imakoed-ulale, Israel-girmar-dummagan be-benguosurmalad, be-dadgan Abraham, Isaac, Jacob, amar-e-Bab-Dummad-Jehová, bese magarosye. \p \v 6 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p —Be-argan be-moryaba be-binasgargi be mese. \p Moisés na e-binasgargi e-argan mesisad. E-argan gannar onoargu, naibe-buna-yaa-maleged nika, ise-sibudiki, dakuu-dakle onoalid. \p \v 7 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p —Gannar be-argan be-binasgargi be mesbali. \p Moisés deyob imaksabalid. Gannar na e-argan onoargu, e-argan bato e-san-baidyobi nued noalid. \p \v 8 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p —Gebe be ibmar-imakoedgi Israel-dulemar be-itosurmalale, beba ibmar imaksurmalale, ibmar-sogbogwad ega be oyogoed. Abakalegi ibmar-sogbogwad-be-oyogoedgi be-itoarmalale. \v 9 Ar Israel-dulemar amba be-ibmar-sogbogwad-oyosad itosurmalale, beba ibmar-imaksurmalale, dii diwargi be suoed. A-dii napagi be eogoed. Dii-diwargi-be-susad napagi aryogogua, dii abega binyidoed. \p \v 10 Moisés Bab-Jehová-abin sogded: \p —¡Dummad, yeergangu-itole! Aku an itodaed, ibu an sogoe. Gusgu degibi an daniguad, emisginbisulid. An gale-gale sunmaked, an baisursunna sunmaksulid. \p \v 11 Ar Bab-Jehováʼdi Moisés-abin sogded: \q2 —¿Ar wede doa, dulega gaya sisa? \q2 ¿Wede doa, dule-geg-sunmaked imaksa? \q2 ¿Wede doa, dule-uaya-yalliled imaksa? \q2 ¿Wede doa, dule-aku-ataked imaksa? \q2 ¿Wede doa, dule-mag-ataked imaksasunna? \q3 ¿Ani an Bab-Jehová-guedgi imaksasursi? \p \v 12 ”Degisoggu, be nae. Be sunmakder, ani an beba gudiguoed. Degine, be-ibmar-sogoed, ani an be-odurdakoed.” \p \v 13 Moisésʼdi sogdebalid: \p —¡Dummad, yeergangu-itole! An bega guosulid. Bese wilesakwaa an egise, bur be dule-baid barmide. \p \v 14 Geb degidgine, Bab-Jehová Moisésʼse uluded, ega sogded: \p —¿Ar ande Leví-wagwa-be-ia-Aarón, magar daksursi? ¿Ar a-dulede nued sunmaksursi? Deginbali, be-ia-Aarón be-abin nodagoed. Be-dakdagogua, Aarón ulubgi weligwar itogoed. \v 15 Aarónʼga bela be sogoed, igi sunmakoe. Bemar sunmakalile, ani an be-bendakoed, degine, ani an Aarón-bendakbaloed, adi, bemar nuekwaa sunmakmalagar. Degine, an bemarga sogoed, igi bemar ibmar imakmaloe. \v 16 Aarón be-anar dulemarga sunmakoed, Aarónʼde bega be-gwabinyob guoed. Deginbali, be, Aarónʼga Bab-Dummadyobiyob ega be gumogoed. \v 17 We-gaapoled-be-ganikid be sede, ar ade, we-gaapoledgi ibmar-gegerdaklemalad be oyogoed. \s1 Moisés gannar Egipto-yarse alid \p \v 18 Moisés gannar e-saka-Jetro-negse nonikid, agi e-sakaga sogded: \p —Gannar an Egipto-yarse nabied, bia an-gwenadgan-ablis-mesamalad bukwadse. An daknabied, amba an-gwenadgan dulamardibe. \p Jetro Moisés-abin sogded: \p —Be nae, bitigi-nuedgi be modapina yeerban. \p \v 19 Moisés Madián-yalaganba amba gudigua, agi Bab-Jehová Moisésʼga sogsad: \p —Egipto-yarse gannar be nae, ar ade, bela dulemar-be-oburgwebimaladi bato bela burgwismalad. \p \v 20 Agi Moisés moli-uayasuidgi na e-ome, degi, e-machimala-onakwisgu, sesagusad, Egipto-yarse gannar aligusad. Moisés Bab-Dummad-gaapoled e-argangi-ganiki nadegusad. \v 21 Geb a-sorbali, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p —Egiptoʼse be modapile, Faraón-asabin bela ibmar-gegerdaklemalad be imakoed. We-ibmar-gegerdaklemalad sunna-imakega an bega gangued uksad. Ar andi aka bur bule Faraón-burguega an imakoed, adi, Faraón melle Israel-dulemar-onogegar. \p \v 22 ”Geb degine, Faraónʼga be sogoed: ‘Bab-Jehová weyob soged: Israel an-machi-sailaginedid. \v 23 Bato an bega sogsad, an-machi be onoye, adi, anse gormalagar, an-nug odummogegar. Ar bede yapa an-machi onosoggu, be-machi-sailaginedi an oburgoed.’ ” \p \v 24 Moisés igarba nadapgua, bia na-e-gwenadganmala mutik gaboedgi, Bab-Jehová, Moisés-abin noalid. Bab-Jehová, Moisés-oburgwebigualid. \v 25 Geb degine, Séfora estin-akwa susad. Geb agine, e-machi-abgan-uka-duku siksad. Geb Séfora Moisés-nag-dukugi e-machi-abgan-uka-duku sikaa imaksad. Geb degi, Moisésʼga sogded: “Be an-sui-nue-napiragwadid, sui-ablis-eoged-duled.” \p \v 26 Geb degine, Bab-Jehová Moisés-naega imaksasunnad. Séfora e-machi-abgan-uka-duku-siksad-ular, sogsagusad, “Moisésʼde sui-ablis-eoged-duleye.” \p \v 27 Ar Bab-Jehováʼdi Aarónʼga sogded: “Nega-dulesulidganba be nae, ase be Moisés-abin be nae.” Geb agine, Aarón naded, Bab-Dummad-yargi Moisés-abingudapid. Agi, Moisés-e-wagar udapid, ega sogegar, be nued sogeye. \v 28 Geb degine, Moisés Aarónʼga bela ibmar sogsad, igi Bab-Jehová ega ibmar-sogoye sogsadba. Degine, ega sogsabalid, ibmar-gegerdaklemalad-imakega e-barmiarbarye. \p \v 29 Geb degi, Moisés, Aarónʼbogwa Israel-girmar-dummagan-ebo ambikunaded. \v 30 Geb degine, Aarón bela Israel-girmar-dummaganga sogded, igi Bab-Jehová Moisésʼga sogsa. Deginbali, Moisés dulemar-asabin Bab-Jehová ega imakoye sogsadba ibmar-gegerdaklemalad imaksabalid. \v 31 Dulemar Aarón-ega-ibmar-sogsad bengussurmalad. Emar itoarmargu, Bab-Jehová nue e-itosmarye, degi, na e-wilebukmalad e-daksamarbarye, bela na e-nono napase dulluu imakdemalad, oyogega, Bab-Jehová-e-nug emarde odummomarye. \c 5 \ms2 1c. Bab-Dummad, Moisésʼba Egipto-dulemarga bonigan-onosad \mr (5:1–11:10) \s1 Moisés, Aarónʼbo Faraónʼse sunmaknadmalad \p \v 1 Weyob gusad-sorbali, Moisés, Aarónʼbo Faraónʼga sognadmalad: \p —Weyob Israel-e-Bab-Dummad-Jehová soged: ‘An-dulamar nega-dulesulidganse be barmid, adi, anga iba-ononamalagar.’ \p \v 2 Ar Faraónʼdi abin-sogded: \p —¿Bab-Jehováʼde doasunna? ¿Ibiga an a-sogedba ibsaoe? ¿Ibiga an Israel-dulemar onodagoe? We-Bab-Jehová an wissuli. Degine, Israel-dulemar an onogosurbali. \p \v 3 Geb degine, Moisés, Aarón-ebogwa Faraónʼga sogdemalad: \p —Hebreoʼmar-e-Bab-Dummad anmarse magarosad. Degisoggu, anmar nega-dulesulidganba ibapaa-nanalegedse naoed, Agi, anmar Bab-Dummad-Jehováʼga ibmar-ogumakar ukoed. Ar degisulile, abakalegi Bab-Jehová uelleged-dummadgi anmar-oburgwialile, igidibe, es-suidgi anmar-oburgodibe. \p \v 4 Ar Egipto-reydi, Moisés-abin, degi, Aarón-abin sogded: \p —¿Ibiga bemar yamo dulemar-melle-arbaega deyob gordanimala? ¡Be namala, be arbanamala! \p \v 5 Faraón sogdebalid: \p —Emigindi, Israel-dulemar bukidar Egipto-yargi bukmalad. Ar bemarde, ¿bar-arbasuli amar imakode? Deyobsulirgebed. \p \v 6 Aka a-ibagine, Faraón dulemar-arbananaid-dummagan-e-dummaganga igar uksad. Degi, danar-danar-arbananaimalad-e-dummaganga igar uksabalid: \p \v 7 —Israel-dulemar napsa-ginnid-akwayob-sobegala anmar ega gusgu bula-dinnaganagiid ukdaedyob melle ega bar ukmalo. ¡Na emar-sunnad bula-dinnaganagiid aminamalodo! \v 8 Degi-inigwele, napsa-ginnid-akwayob-sobaled amba gusgu e-mergu-sobmaladyob, sobmarbalodo. Napa-ginnid-akwayob-sobaled bipisaale gwagwen-akuar sobosurmalad. Ar wemarde, wiegala nanaed. A-ular, binnasur gordanimalad: ‘Anmar, ibmar-ogumakar anmar-Bab-Dummadga uknabimarye.’ \v 9 Gatik bur bule Israel-dulemar-arbaega be imakmalo. Gatik bur oarbamalo, adi, melle dule-ega-gakansadanikid itomalagar. \p \v 10 Dummagan-sabsur-dulemar-oarbananaimalad, degine, danar-danar-arbananaid-e-dummagan nadegusmalad, dulemar-arbananaimaladga sogdemalad: \p —Faraón apor igar-uksad, melle bemarga bula-dinnaganagiid bar ukmaloye. \v 11 Degisoggu, bemar-sunnad bula-dinnaganagiid aminamalargebed. Degi-inigwele, napa-ginnid-akwayob-bemar-sobedi, bemarga aidegosulid, gusgu mergu sobedyobi amba bemar sobmaloed. \p \v 12 Israel-dulemala oros-gagangiid-e-warmar aminamalaga bela Egipto-yalaganba duurmakdemalad. Adi, bula-dinnaganagiid-muchub ebumalagar. \v 13 Dummagan-sabsur-dulemar-oarbananaimalad dulemarse sabsur uluarmalad: \p —Bemarga bula-dinnaganagiid-ukledagu, igi-mergu bemar gusgu napa-ginnid-akwayobid imakdamala, deyob-mergu bemar imakmarbalodo. \p \v 14 Faraón-dummagan, Israel-dulemar-e-dummagan-onugsalesad sabsur-bibyoddamalad. We-Israel-e-dummagan danar-danar-arbamalad-e-dummaganad. Geb Israel-dummaganga sogdedamalad: \p —¿Ar ibiga bemar idualedba emi, degi, sae, napa-ginnid-akwayobid bur ichee sobsamala? \p \v 15 Israel-dulemar-danar-danar-arbananaid-dummadga-gunanaid Faraónʼse nadmalad, ega binnasursaar ibmar sogdemalad: \p —Dummad, ¿ibiga be be-maimar-bega-arbamalad weyob be imake? \v 16 Emide, bar anmarga bula-dinnaganagiid uksurmalad, degite, napsa-ginnid-akwayobid sobbi be anmar-abeged. Deginbali, anmar-sarsoardamarbalid. Degisoggu, Dummad, bar anmarginsurdo, be-sordamargindo. \p \v 17 Ar Faraónʼdi abin-sogded: \p —¡Ar bemar unnila dule-wiegala nanaed! A-ular, bemar sogdidimalad: ‘Anmar ibmar-ogumakar Bab-Jehováʼga uknamaloye.’ \v 18 ¡Be arbanamala! Ar bemarga bula-dinnaganagiid uklegosurmar-inigwele, amba gusgu mergu ibagwengi-sobedyobi napsa-ginnid-akwayob-sobaled be sobmalo. \p \v 19 Israel-dulemar-danar-danar-arbananaid-dummaganga soglesgu, bemarga gwagwensaar aidegosurye, igi ibagwenadgi gusgu mergu napsa-ginnid-akwayob-sobaled bemar sobe, deyob be sobmaloye. Deyob ega soglesgu, na nue nunmak itosmalad. \v 20 Israel-dule-arbananaimalad-e-dummagan, Faraón-ebo-sunmakdii noarmargu, dakarmalad, Moisés, degi, Aarónʼbo e-edarbebukmala. \v 21 Amar, Moisésʼga, Aarónʼga sogdemalad: \p —Bab-Jehová begi gwisgumalana yeerban, sabsur-be-odurdakmalana gadin. Ar bemar-nukined, Faraón, degi, dummagan-ega-arbamalad isdar anmar-dakarmalad. Ar bemar Faraónʼga, degi, e-dummaganga es-suid-uksamalayobi gued, adi, anmar-oburgwemalagar. \s1 Moisés Bab-Jehováʼse gochad \p \v 22 Geb degine, Moisés Bab-Jehováʼse gornadgu, ega sogded: \p —Dummadye, ¿ibiga be we-dulemar sabsur odurdake? ¿Ibiga wese be an-barmiali? \v 23 Faraónʼse be-nuggi an sunmaknonikid-akar, we-Faraón bur bule be-dulamar-wioalid, degite, bedi be-dulamar gwen be bendaksulid. \c 6 \p \v 1 Bab-Jehová Moisés-abin sogded: \p —Emigindi be dakodo, igi an Faraón-imakoe. Emide, an-dutusur-ganguedgine an ibmar-imakedba, Faraón bemarga sogdagoed, ‘bemar namarye.’ Ar an-dutusur-ganguedgine an ibmar-imakedba, Faraón bemarga sogdabaloed, ‘bemar an-yargi nomarye.’ \p \v 2 Bab-Dummad Moisésʼga sunmakdebalid, ega sogded: \p —Ani an Bab-Jehová gued. \p \v 3 Ani an Bab-Dummad-Bela-Gangued-Nikadid. We-nugba Abrahamʼse, Isaacʼse, Jacobʼse, an magarosad. An-nug-Jehováʼye-nugadbardi, an ese magarossulid. \v 4 Deginbali, amar-ebogwa an igar-mesisad, an sogsad, bemarga Canaán-yala an ukoye. A-yargi, Abraham, Isaac, Jacob, e-yarsulidgi sikwas gudigusmalad. \v 5 Emide, Israel-dulemar nunmakedba bodidimalad. Degine, Egipto-dulemar na e-maiga gandikidgi-be-imakdidimalad an itosad. Be-dadganbo an igar-mesisad an iessulid. \p \v 6 “Degisoggu, Israel-dulemarga be sogna: ‘Ani, an Bab-Jehová gued. Egipto-dulemar-maiga be gubukmaladgi, sabsur be-imakdimaladgi an bemar-onogoed. An-gangued-nikadba an Egipto-dulemar sabsur-odurdakoed. Aba an be-bendakoed. \v 7 Ani an be-sumaloed, an-dulamarga an be-imakmaloed. Ani an be-Bab-Dummadga guoed. \p ” ’Deyobi, bemar wisgumaloed, ani an be-Bab-Dummad-Jehová gued. Deginbali, bemar wisgumarbaloed, ani an Egipto-dulemar sabsur-bemar-oarbananaimargu an bemar-onosad. \v 8 Abrahamʼga, Isaacʼga, Jacobʼga an sogsagusad, Canaán-yala an bemarga ukedseye. A-yalase an be-nidmaloed. A-yala, degisadegu an bemarga ukoed. Ani an Bab-Jehová gued.’ ” \p \v 9 Moisés bela weyob Israel-dulemarga sogsad. Degi-inigwele, Israel-dulemar maiga-gudidimalad-ular, nue bukib-itodidimalad-ular, Moisésʼba ibsassurmalad. \v 10 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p \v 11 —Egipto-rey-Faraónʼga be sogna, Israel-dulemar-Egipto-yargi-bukwad be onogoye. \p \v 12 Ar Moisésʼdi Bab-Jehová-abin sogded: \p —Israel-dulemarbela anba ibsassurmalad, ar Faraón-bulesunna. Ar ande nued sunmaksurbalid. \p \v 13 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga, degi, Aarónʼga, Israel-dulemargi, degi, Egipto-rey-Faraónʼgi sunmakded. Geb Bab-Jehová Israel-dulemar-Egipto-yargi-bukwad-onogega, Moisésʼga, degi, Aarónʼga igar uksad. \s1 Aarón, Moisésʼbo \p \v 14 Israel-dulemar-e-dadgansik wemar e-gwenadgan-iduedga gumalad: \p Israel-machi-sailagined-Rubén-e-masmala, wemalad: \q2 Hanoc, Falú, Hezrón, Carmi. \q3 Wemar Rubén-e-masmala gumalad. \p \v 15 Simeón-e-masmaladi, wemalad: \q2 Jemuel, Jamín, Ohad, \q2 Jaquín, Zohar, Saúl. \q2 We-Saúlʼde, ome-Canaánʼgined-e-machid. \q3 Wemala, Simeón-e-masmala gumalad. \p \v 16 Leví-e-masmaladi, machi-dummad-inse, geb bipigwadse, wemalad: \q2 Gersón, Coat, degine, Merari. \q3 Levíʼdi birga-dulanergwa-gakambe-gakagugle-nika (137) burgwisad. \p \v 17 Gersón-e-masmaladi, degi, e-gwenadgandi, wemalad: \q2 Libni, degine, Simei. \p \v 18 Coat-e-masmaladi, wemalad: \q2 Amram, Izhar, Hebrón, Uziel. \q3 Coatʼdi birga-dulanergwa-gakambe-gakapaa-nika (133) burgwisad. \p \v 19 Merari-e-masmaladi, wemalad: \q2 Mahli, degine, Musi. \q3 Wemar, garda-maidba Leví-e-gwenadgan gumalad. \p \v 20 Amram e-ammor-Jocabed nikusad. \q2 Amarga Aarón, degi, Moisés uklenonikid. \q3 Amram birga-dulanergwa-gakambe-gakagugle-nika (137) burgwisad. \p \v 21 Izhar-e-masmaladi, wemalad: \q2 Coré, Nefeg, Zicri. \p \v 22 Uziel-e-masmaladi, wemalad: \q2 Misael, Elzafán, Sitri. \p \v 23 Aarónʼdi, Elisabet nikusad. Elisabetʼde Aminadab-e-sisgwad, Naasón-e-bunad. \p Geb Aarónʼga, degi, Elisabetʼga machimala-uklenonikid: \q2 Nadab, Abiú, Eleazar, Itamar. \p \v 24 Coré-e-masmaladi, wemalad: \q2 Asir, Elcana, Abiasaf. \q3 Wemala, Coré-dulemar-idumaladga gusmalad. \p \v 25 Aarón-e-machi-Eleazar, Futiel-e-sisgwa-wargwen nikunonikid. \q2 Machigwa ega uklenonikid, Finees. \q3 Wemala, Levita-e-gwenadgan gumalad, na e-idumaladid. \p \v 26 Ar Bab-Jehová Aarónʼga, degi, Moisésʼga wemar-sunnadga sogsagusad, Israel-dulemar-Egipto-yargi-bukwadi danar-danar na e-gwenadgan-e-gwenadganba be onogoye. \v 27 Amba Moisés, degi, Aarón, Israel-dulemar-Egiptoʼgi-wilebukwad-onogega, Egipto-rey-Faraón-ebo sunmakap gusmalad. \s1 Aarón Moisés-anar sunmaksad \p \v 28 Bab-Jehová Egipto-yargi Moisésʼbo sunmaksagua, ega sogsad: \p \v 29 —Ani an Bab-Jehová gued. Bela an bega ibmar sogoedi, Egipto-rey-Faraónʼga bela be ibmar-sogmogoed. \p \v 30 Ar Moisésʼdi Bab-Jehová-abin sogded: \p —Bab-Jehová, ar ande gale-gale sunmaksoggu, ¿igi Faraón an-ibmar-ega-sogedba ibmar-imakosunna? An-sogedba ibmar imakosuli. \c 7 \p \v 1 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Emi be dakena, Faraón-asabin Bab-Dummadyob be guoed. Be-ia-Aarónʼdi bega gayaburba-barsogedga gumogoed. \v 2 Bela an-bega-ibmar-sogoedi, bela Aarónʼga be sogmogoed. Geb degine, Aarón Faraónʼbo sunmakoed, adi, Faraón na e-yargi Israel-dulemar-bukwad onogegar. \v 3 Ar andi gatik aka bur bule Faraón-burguega an imakoed, adi, mer an-dulamar-onogegar. Deyob an imakoed, adi, Egipto-yargi ibmar-dummagan, ibmar-gegerdaklemalad an gatik imakegar. \v 4 Faraónʼga-bemar-ibmar-sogoedi, be-itogosurmalad. Ar andi Egipto-yargi an-gangued an oyogoed, ar sabsur Egipto-dulemar an odurdakoedgi, an-dulamar-Israel-dulemar, Egipto-yargi an onogoed. \v 5 An-gangued Egiptoʼgi an oyosale, degi Israel-dulemar Egipto-yargi-bukwad an onosale, agi Egipto-dulemar wisgumaloed, ani an Bab-Jehová gue.” \p \v 6 Moisés Aarón-ebogwa ar igi Bab-Jehová ega sogsa, aba bela imaksamalad. \v 7 Moisés, degi, Aarón, Faraónʼbo sunmaksamargua, deunni, Moisés birga-dulabake (80) nikad. Aarónʼdi deunni, birga-dulabake-gakapaa (83) nikad. \s1 Aarón-gaapoled naibega binyisad \p \v 8 Bab-Jehová Moisésʼga, degi, Aarónʼga sogded: \p \v 9 “Faraón bemarga sokardibe, ibmar-gegerdakleged anga be imakye, Aarónʼga be sogoed, be-gaapoled be suye, napase Faraón-asabin be meteye, adi, gaapoled naibega binyegar.” \p \v 10 Moisés Aarón-ebogwa Faraón daknadgusmalad. Igi Bab-Jehová ega sogsa, aba imaksamalad. Aarón Faraón-asabin, degi, Faraónʼga-arbamalad-asabin napase e-gaapoled meted. Geb degine, gaapoled naibega binyided. \v 11 Ar Faraónʼdi e-dulemar-nue-ibmar-wisimaladse, nelemarse gochad. Wemala, ibmar-burba-wisimaladba bela deyob imaksamarmogad. \v 12 Na wargwen-wargwen e-gaapoled napase metemalad, bela gaapoled naibega binyidmalad. Degi-inigwele, Aarón-gaapoleddi dulemar-ibmar-nue-wisimalad-e-gaapoled, degi, nelemar-e-gaapoled dosad. \v 13 Bab-Jehová bato iduar Moisésʼga sogsadyob, Faraón aka burguded. Faraón Moisés-ega-sogedba ibmar gwen imaksasulid. \s1 Dii ablisbi binyisad \p \v 14 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Moisés, Faraón bela-bela aka bur bule burguded, Israel-dulemar-Egipto-yargi-bukwad yapa onoged. \v 15 Oibosale, wakudaryalaba Faraón diwarse aidenadapile, abin be naoed. Diwar-gakagi be edarboed, degine, be-gaapoled-naibega-binyisad be sedoed. \v 16 Agi, Faraónʼga be sogoed: ‘Hebreoʼmar-e-Bab-Dummad-Jehováʼye-nugad an-barmiarye, bega sogega: An-dulamar be onoye, adi, nega-dulesulidganba anse gornamalagarye, an-nug odummogegarye. Ar emidse an-ibmar-bega-sogedba be imaksursoggu, \v 17 emigi be wisguoye, ani an Bab-Jehová guye.’ \p ”Moisés, emide, we-gaapoled-argangi-ganikidgi be diwar bibyodele, dii abega binyidoed. Agi Faraón wisgusunnoed, ani an Bab-Jehová gued. \v 18 Uamardi burgwidoed, diwar sunnasur yapandagoed. Degisoggu, Egipto-dulemala ima we-dii gobe gudamaloed.” \p \v 19 Deginbali, Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p “Aarónʼga be sogo, be-gaapoled be suye. Degine, be-argan diwarmargi, dianmargi, mata-nanaidmargi, degi, dii-sabolesimaladgi be oyoye, gwidu-urgomargi-dii-bukwadse-bakar, degi, gwidu-akwamargi-dii-bukwadse-bakar, bela Egipto-yargi abebi guoye.” \p \v 20 Moisés Aarón-ebogwa igi Bab-Jehová ega sogsa, ayob imaksamalad. Aarón e-gaapoled onakwisad. Geb degine, Faraón-asabin, ega-arbamalad-asabin diwar bibyosad. Geb degine, bela dii abega binyided. \v 21 Uamardi burgwisad, diwar bela sunnasur yapansoggu, Egipto-dulemar geg dii gobe guarmalad. Bela Egipto-yargi abe yaisur-nika gunonikid. \p \v 22 Ar Egipto-nelemar ibmar-burbamar-wisidba amba deyob imaksamarmogad. Bab-Jehová bato iduar Moisésʼga sogsadyob, Faraón aka bur bule burguded, Moisés, degi, Aarónʼbo-ibmar-sogedba, Faraón imaksasulid. \v 23 Faraón na e-neg-gabedse nonikid, we-ibmar-gusadi bai gwen itossulid. \v 24 Degine, ar diwar-diidina geg goblegussoggu, Egipto-dulemala dii-nued-sumalaga bela diwar-naba dia akwismalad. \s1 Egiptoʼgi ammanoo yaisur nikusad \p \v 25 Bab-Jehová diwar-bibyosad-sorba, ibagugle (7) ibagan nasad. \c 8 \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Be Faraón daknao, ega be sogo: ‘Bab-Jehová weyob soged: An-dulamar be onogo, adi, anse gornamalagar, an-nug odummogegar. \v 2 Ar an-dulamar be onosulile, sabsur an be-odurdakoed, bela be-yargi ammanoo yaisur-nika an imakoed. \v 3 Diwargi bukidar ammanoo gwalulegoed. Agi, nakwidagoed. Be-negyagi ubogoed, bia be gabmaidgi dogoed, be-gabed-birgi ambikuoed. Bega-arbamalad-neggi, be-sordamar-neggi ubogoed. Be-madu-sobedyaba, degine, be-madu-omukuedgi, agi ammanoomar-bukidar ambikuoed. \v 4 Ammanoomar begi, bega-arbamaladgi, degi, be-sordamargi ichomakdii guoed.’ ” \p \v 5 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Aarónʼga be soge, be-gaapoled diwarmargi, dianmargi, matamargi oyoye, adi, agi ammanoomar ainidamalagar. Degine, Egipto-yargi bukidar ammanoo nika gusun.” \p \v 6 Aarón na e-gaapoled Egipto-diwarmargi oyoded. Geb degine, agi bukidar ammanoomar ainialid. Egipto-yargi bela ammanoomar yaisur nika guded. \v 7 Ar nelemar ibmar-burba-wisidba deyob imaksamarmogad. Egipto-yargi ammanoo bukidar-nika imaksamarmogad. \v 8 Geb degine, Faraón, Moisésʼbina, Aarónʼbina gochad, amarga sogded: \p —Bab-Jehováʼga be soge, anga, degi, an-sordamarga ammanoo osuloye. Geb degine, be-dulemar naega an imakoed, adi, Bab-Jehováʼga ibmar-ogumakar uknamalagar. \p \v 9 Moisés Faraón-abin sogded: \p —Anga be soge, ¿sana bega, bega-arbamaladga, degi, be-sordamarga, Babse-gorbi be an-abege? Adi, ammanoomar begi banguega, degi, be-neggwebur-negmargi berguegar. Unnila diwarginbi nika guegar. \p \v 10 Faraón Moisés-abin sogded: \p —Bane-bakas be imako. \p Moisés Faraón-abin sogded: \p —Ar deyob guodo, adi, be wisguegar, dule-baid anmar-Bab-Dummad-Jehováʼyobid sated. \v 11 Ammanoomala, begi bangudmaloed, be-neggi bar-gudiguosurmalad. Bega-arbamaladgi, degi, be-sordamargi bar-gudiguosurmarbalid, unnilagwa diwarginbi gudigumaloed. \p \v 12 Moisés, Aarón-ebogwa Faraónʼgi bangudgu, Moisés Bab-Jehováʼse egichided, ammanoomar-ichesur-Faraónʼse-be-barmialid osuloye. \v 13 Bab-Jehová Moisés-ese-egisnaidba imaksad. Ammanoomar, neggi, galu-imbagi, degi, sapurba-garmakdimalad, burgwismalad. \v 14 Dulemar ammanoo-burgwismalad wesmalad. Bela danar oambikusmalad. Geb degine, bela neg-nunudbi yapated. \v 15 Degi-inigwele, Faraón ammanoo-bergus-dakargu, ar igi Bab-Jehová bato iduar sogsadyob, Faraón aka bur bule burguded. Faraón, Moisés-ega-ibmar-sogedba, degi, Aarón-ega-ibmar-sogedba gwen imaksasulid. \s1 Gwii yaisur nika gusad \p \v 16 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p “Aarónʼga be soge, be gaapoled be onakye, agi ukub be bibyoye, adi, ukub gwiiga binyegar, adi, bela Egipto-yargi gwii yaisur nikuegar.” \p \v 17 Deyob imaksamalad. Aarón na e-gaapoled onakwided. Geb agine, ukub bibyosad, geb degine, bela Egipto-yargi ukub gwiiga binyided. We-gwiimala, dule-gutemalad, degi, ibdurgan-gutemalad. \p \v 18 Nelemar aisaar gwii-yaisur-nikuega na ibmar-burbamar-wisimaladba imaknanai guarmarmoganad. Degi-inigwele, ukub gwiiga obinnissurmalad. Ar degidgine, gwiimardi, dule-gunnanai, degi, ibdurgan-gunnanai guarmalad. \v 19 Geb degine, nelemar Faraónʼga sogdemalad: \p “¡Wedi Bab-Dummad-ganguedi!” \p Bab-Jehová bato iduar sogsadyob, Faraónʼdi aka bur bule burguded. Moisés-ega-ibmar-sogedba gwen imaksasulid. \s1 Gukur yaisur nika gusad \p \v 20 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p “Oibosale, be gwisguo. Wakudaryalaba Faraón-diwarse-naoedse Faraón-abin be nao. Faraónʼga be sogo: ‘Bab-Jehová weyob soged: An-dulamar be onogo, adi, anse gornamalagar, an-nug odummogegar. \v 21 Ar be onosulile, gukurmar-galagwensulid an begi, bega-arbamaladgi, degi, be-sordamargi, deginbali, be-negyagi an barmidoed. Egipto-dulemar-neggi gukurmar-galagwensulid ena ubogoed. Deginbali, ar bia Egipto-dulemar-gudidimala, a-napagi amba gukurmar-galagwensulid nika gubaloed. \v 22 Ar weyob gunonikile, Gosén-yalagindi, bia an-dulamar bukwa, gukurmar nikuosulid. Gosén-yalaginbi gukurmar-galagwensulid gwagwensaale nika guosulid. Agi be wisguoed, ani an Bab-Jehová gued. We-Egipto-yargi an gudiid. \v 23 An-dulamar, be-dulemar-ebogwa akarsaila an dakoed. Oibosale, an bega sognaidyob, we-ibmar-dakledisulid an imakoed.’ ” \p \v 24 Bab-Jehová deyob imaksad, gukurmar-galagwensulid yaisur Faraón-neggi, Faraónʼga-arbamalad-neggi ubononikid. Degine, bela Egipto-yalagi bukidar gukur-galagwensulid-nika gunonikid. We-gukurmar Egipto-yala nue-oichosad. \p \v 25 Geb degine, Faraón Moisésʼse, degi, Aarónʼse gochad, amarga sogded: \p —Be namar, be-Bab-Dummadga ibmar-ogumakar be uknamar. Ar Egipto-yargindi mer be nomalo. \p \v 26 Moisésʼdi Faraón-abin sogded: \p —Suli, anmar deyob imakele, nuedsuli. Ar ade, anmar-Bab-Dummad-Jehováʼga, anmar ibmar-ukedi, we Egipto-dulemarga ibmar-isganad, ibmar-sunnasulidid. Egipto-dulemar a-ibmarmar-ogumakar-uknai anmar-daksale, ar an wisid, akwagi-makar anmar-oburgwismalaled. \v 27 Anmar nega-dulesulidganba, ibapaa-nanaedse anmar naergebed. Agi, anmar-Bab-Dummad-Jehováʼga ibmar-ogumakar anmar ukoed. Ar igi anmarga Bab-Dummad-Jehová sogoe, aba anmar ibmar ukoed. \p \v 28 Geb degine, Faraón sogded: \p —Nega-dulesulidganba-naed an bemar-imakoed, adi, na bemar, bemar-Bab-Dummad-Jehováʼga, ibmar-ogumakar uknamalagar. Naega an bemar-imakoedi, dikasurdi melle be namalo. Deginbali, anga be Bab-Dummadse gormarmogo. \p \v 29 Moisésʼdi Faraón-abin sogded: \p —An wegi nodele, Bab-Jehováʼse an egisoed, oibosale, gukurmar-galagwensuli-nikadi begi, bega-arbamaladgi, degi, be-dulemargi banguye. Deyob an imakoed, be anga soger, bar an be-yardakosurye, degine, be-dulemar an onogoye, onosuli bar an imakosurye, adi, Bab-Jehováʼga bemar ibmar-ogumakar uknamalagarye. \p \v 30 Moisés, Faraónʼgi bangudgu, Bab-Jehováʼse goted. \v 31 Bab-Jehová Moisés-ese-ibmar-egichisadba imaksad. Gukurmar-galagwensuli-nikadi, Faraónʼgi, Faraónʼga-arbamaladgi, degi, Faraón-sordamargi banguded. \v 32 Ar Faraónʼdi gannar aka bur bule burguded, Israel-dulemar-onogega gwen imaksasulid. \c 9 \s1 Molimarga boni-dummad nagusad \p \v 1 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p “Faraón be daknao, ega be sogo: ‘Hebreoʼmar-e-Bab-Dummad-Jehová weyob sogye: An-dulamar be onogo, adi, anse gornamalagar, an-nug odummogegar. \p \v 2 ” ’Ar be an-dulamar-onosulile, amba be gaele, \v 3 Bab-Jehová be-molimar-be-nainugi-gudidimaladgi e-gangued oyogoed. Degine, boni-dummad we-be-ibdurgangi odegoed: \q2 Molimargi, moli-uayasuidmargi, moli-yargan-muremaladgi, \q2 moli-bebe-nikamaladgi, sibad-wawaadmargi, degi, sibadmargi, odegoed. \q3 Bela we-ibdurgan burgwemaloed.’ \p \v 4 ”Weyob be Faraónʼga sogo: ‘Ar Bab-Jehováʼdi Israel-dulemar-ibdurgan, Egipto-dulemar-ibdurganbo akarsaila dakoed, adi, melle Israel-dulemar-e-ibdurgan burgwemalagarye.’ ” \p \v 5 Degine, Bab-Jehová iba nasiksad. Geb sogded: “Neg-oibosale, we-ibmar an deyob imakoed.” \p \v 6 Neg-oibosgu, Bab-Jehová deyob imaksad. Egipto-dulemar-e-ibmar-durgan bela burgwismalad. Israel-dulemar-e-ibmar-durgandi, wargwensaale gwen burgwissulid. \v 7 Faraón Israel-dulemar-e-ibmar-durgan-daknamalaga, e-dulemar barmisad. Dakleardo, Israel-dulemar-e-ibmar-durgan wargwensaale gwen burgwissuli. Degi-inigwele, Faraón aka bur bule burguded, Israel-dulemar-onossulid. \s1 Dulemar, degi, molimar yaabi gusad \p \v 8 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga, degi, Aarónʼga sogdebalid: \p “Madu-sobedyaba buru-bukwadi nukgwen be-argan-warbogi be weemalo. Geb agine, Moisés Faraón-asabin buru niba midoed. \v 9 Geb buru ukubga binyidoed, degine, bela Egipto-yalaganba mimiledoed. We-ukub, dulemar-yaa-nikadbi, degi, ibmar-durgan-yaa-nikadbi imakoed.” \p \v 10 Moisés Aarónʼbogwa madu-sobedyaba buru-bukwad-wesmargua, Faraón-daknadmalad. Agine, Moisés buru niba-mided, degi, dulemar, ibmar-durganse-bakale, bela yaa-nikadbi gunonimalad. \v 11 Nelemar Moisés-asabin geg gwisgu gusmalad, ar ade, amarse-bakale, bela yaa-nikadbi gusmarmogad. \p \v 12 Ar Bab-Jehováʼdi, aka bur bule Faraón-burguega imaksad. Ar igi Bab-Jehová bato iduar Moisésʼga sogsa, deyob gunonikid. Degisoggu, Faraón Moisés-gwen-bar-wisgubisuli, degi, Aarón-gwen-bar-wisgubisuli gusad. \s1 Dii-akwaga-binyaled babatisad \p \v 13 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p “Neg-oibosale, wakudaryalaba be gwisguo, Faraónʼga be sognao: ‘Hebreoʼmar-e-Bab-Dummad-Jehová weyob sogye: An-dulamar be onogo, adi, anse gornamalagar, an-nug odummogegar. \p \v 14 ” ’Ar emigindi, an-boni-dummagan an begi, bega-arbamaladgi, degi, bela be-sordamargi an barmidoed, adi, be wisguegar, bela we-napneggi dule-anyobid surye. \v 15 Emi-gunaidgi, bur bule sabsur an be-odurdaknaina, boni-dummad-gwensakgi an be-dulemar-sabsur-odurdakena, bato be bela burgwismalanad. \v 16 Ar emigindi, wis dula-gudiguega an be-imaksad, adi, an-gangued be dakegar, adi, bela we-napneg-naidgi an-wisgumalagar, an doa-dule gue. \v 17 Ar aka emigindi, be an-dulamar-onobisulidba an-dulamargi amba be gwisgudiid. \v 18 ¡Degir nued! Neg-oibosar, we-wachigi, dii-akwaga-binyaled, Egipto-dulemar-bukualid-akar, emisgwadse, Egipto-yargi deyob-gwen-babatedisulidi, bela-bela babated an imakoed. \v 19 Degisoggu, be-ibmar-durgan, degi, bela be-ibmar-nainugi-nikadi, bela nuekwaa be sabogo. Ar ade, dii-akwaga-binyaled, babatidagogu, bela dulemar, degi, ibmar-durgan neg-uas-yaba dukuarsuli-bukwamaladi, bela ese burgoed.’ ” \p \v 20 Abala-Faraónʼga-arbamalad, Bab-Jehová-idu-owisonaid dobe-itosmalad. A-ular, uas-urba e-maimar-odosmalad, degine, e-ibmar-durgan odosmarbalid. \v 21 Ar baigandi, Bab-Jehová-idu-e-owisonaid baisur-itosmalad. Degisoggu, magaba e-maimar-obesmalad, degi, e-ibmar-durgan obesmarbalid. \v 22 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Be-sakwa niba be onak, adi, bela Egipto-yargi dii-akwaga-binyaled bela dulemargi, ibmar-durgangi, degi, e-nainugi-ibmar-nikadgi babategar.” \p \v 23 Moisés niba e-sakwa onakwisad. Geb agine, Bab-Jehová mar-golega imaksad. Mar-dakarmakded, degine, dii-akwaga-binyaled bela napase babatialid. Bab-Jehová bela Egipto-yargi dii-akwaga-binyaled babatega imaksad. \v 24 Dii-akwaga-binyaled babatemai gusad, degine, mar-dakarmakmaid aidemai gusbalid. Ar Egipto-yargi-dule-ambikuded-akar, Egipto-yargine bipisaale dii-akwaga-binyaled weyob-gangu babatedisulid. \v 25 Dii-akwaga-binyaled bela Egipto-yargi, ibmarmar nainumargi-nanaid, ogilosad. Dulemar, degi, ibmar-durganse-bakar uas-urba-dukubuksurmaladi, ogilosad. Deginbali, bela Egipto-yargi-ibmar-digarmalad, sapi-dummaganse-bakale, ese bibichisad. \p \v 26 Ar degite, Gosén-yargindi, Israel-dulemar-bukwadgindi, bipisaale dii-akwaga-binyaled gwagwensaar argwachasulid. \p \v 27 Geb degine, Faraón Moisésʼse, degi, Aarónʼse gochad. Amarga sogded: \p —Mag an itodo, ani an nosad. Angindo, an-dulemarginbardo, Bab-Jehováʼginsurdo. \v 28 Bar an bemar-gaosulid. Be namarsun. Ar mar doggus-wilub-obicha gollomakmaisoggu, dii-akwaga-binyaled doggus wilub-obicha babatemaisoggu, wis be Bab-Jehováʼse be anmarga gole, adi, we-ibmarmar anmarga osulogegar. \p \v 29 Moisésʼdi Faraón-abin sogded: \p —An we-neggweburgi nodeyalaba Bab-Jehováʼse golega argan an onakdoed. Geb agine, dii-akwaga-binyaled bar babatosulid, degine, mar bar gollomakosurbalid, adi, be wisguegar, we-napneg Bab-Jehováʼgadid. \v 30 Degi-inigwele, an nue wisid, be, degi, bega-arbamalad, degite, amba Bab-Dummad-Jehová-dobsurmalad. \p \v 31 ”We-ibmarmardi bela burgwisad: \q2 Gagan-linoʼye-nugad, \q2 orosgi-dakleged-cebadaʼye-nugad, \q3 Ar ade, bato cebadaʼde sanmaksad, \q3 degi, gagan-linoʼye-nugad bato durbamaksabalid. \p \v 32 ”Degi-inigwele, we-ibmarmardi akargussulid: \q2 Orosgi-dakleged-trigoʼye-nugad, \q2 orosgi-daklebalid-centenoʼye-nugad, \q2 amardi, akargussulid, \q3 Ar ade, amardi amba yoo ainidagedgined.” \p \v 33 Moisés Faraónʼbo-sunmaksad-sorba, neggweburgi nodgu, e-argan onakded, Bab-Jehováʼse goted. Deyob imaksagu, dii-akwaga-binyaled yog berguar naded, bar babatissulid. Degine, mar bar gollomaksasurbalid, yog berguar nadbalid. \v 34 Ar Faraónʼdi deyob dakdegua, bar dii wisuli, dii-akwaga-binyaled bar babatesurbali, degi, mar bar gollomakmaisurbali, Faraón gannar isgudbalid. Faraónʼga-arbamalad e-dummadyob burgudmarmogad. \v 35 Ar igi Bab-Jehová bato iduar Moisésʼga sogsa gusa, deyob gunonikid. Faraón gannar bela-bela burgunonikid, degisoggu, Israel-dulemar-onogega gwen imaksasulid. \c 10 \s1 Ses yaisur-nika gusad \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p “Faraónʼse be nae, Faraón be dakna. Ar an-sunnad an Faraón bur bule burguega an imaksad, ega-arbamalad bur bule burgumalaga an imaksad. Ar an ibmar-gegerdaklemalad-imaked-ese-an-oyogegala, an ibmar-dummagan-imaked-ese-an-oyogegala, an deyob imaksad. \v 2 Deyob an imaksad, adi, be-mimmiganga be sogegar, be-waganga be sogegar, igi an Egipto-dulemar-sabsur-imaksa, degine, igi an ibmar-gegerdaklemalad amar-abargi imaksabali. Adi, agi bemar wisgumaloed, ani an Bab-Jehová gued.” \p \v 3 Moisés Aarónʼbogwa Faraón-daknadgusmalad. Faraónʼga sogdapmalad: \p “Weyob Hebreoʼmar-e-Bab-Dummad-Jehová soged: ‘¿Ar wede sanagwadsega bede an-asabin san bipii imakoe? An-dulamar noega be imako, adi, anse gornamalagar, an-nug odummonamalagar. \p \v 4 ” ’Ar amba be yapa an-dulamar-onogele, neg-oibosale, sesmar-bukidar be-yarse an sedagoed. \v 5 We-sesmar we-napneggi yaisur-mergu-nikuosoggu, napa gwen daklegosulid. We-sesmar, dii-akwamarga-binyaled-babatisad ibmar-wis-obesad bela gunnoed, degi, bela sapi-sapurba-bukmalad gunbaloed. \v 6 Be-negmaryaba, bega-arbamalad-negmaryaba, degi, bela Egipto-dulemar-negmaryaba, ena ubononikoed. Ar we-ibmar, be-babgan-we-yarse-nonikid-akale, degi, be-dadgan-we-yarse-nonikid-akale, e-ibagangi, emi-iba-naidse, weyob gwen dakledisulid.’ ” \p Moisés Faraónʼga-sunmakgwichid-bergusgu, biir imaksad, geb Faraónʼgi banguded. \v 7 Geb degine, Faraónʼga-arbamalad Faraónʼga sogdemalad: \p “¿Ar wede sanagwadsega we-dulede anmarga boni-dummad-onodiid berguoe? Degisoggu, Dummad, we-Hebreo-dulemar-naed be imake, e-Bab-Dummad-Jehováʼse gornamalagar. Dummad, ¿ar bede amba Egipto-yar-nue-bergus-naid be daksursi?” \p \v 8 Geb degine, Faraón gannar Moisésʼse, Aarónʼse gochad. Amarga sogded: \p —Be namar. Be-Bab-Dummad-Jehováʼse be gornamar. Bemar-naed-idu anga sogmalo, ¿doamar nadmalale? \p \v 9 Moisés Faraón-abin sogded: \p —Anmarba-namaloedi, wemalad: \q2 Anmar-mimmiganmar, anmar-serganmar, anmar-machimala, \q2 anmar-bunamala, anmar-sibad-wawaadmar, degi, anmar-moli-bebe-nikadmar. \q3 Ar ade, anmar, anmar-Bab-Jehováʼga iba-dummad onogoed. \p \v 10 Faraónʼdi dodoalegi ega sogded: \p —¡Eye, be-Bab-Jehová beba naoe! Ar bemar, unnila wakinnedgi binsananaisoggu, ¿ar ande, be-mimmigan bemarba-barmido be an-insae? \v 11 Suli. Deyob gued sate. Ar bemar Bab-Jehováʼse gornabimalale, e-nug-odummonabimalale, bemar-macherganbi namalodo. Ar deyob bemar egichismalad. \p Agi, Faraón Moisés-e-asabin-gwichid, degi, Aarón-e-asabin-gwichid, gandikidgi-onomalaga igar ukded. \p \v 12 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Egipto-yargi sesmar-dagega be-argan be oyo, adi, bela Egipto-nainugi-ibmar-nikad obelogegar. Degine, dii-akwaga-binyaled-babatisad ibmar-obelossulidi, we-sesmar bela amar-obelogegar.” \p \v 13 Moisés Egipto-yar-naidgi e-argan-oyodgua, Bab-Jehová dad-nakwedsik Egipto-yargi-burwa-golega imaksad. Burwa ibgi-gormai osedosad, degine, mutik-gormai oiboarbalid. Oiboargu, burwa-dad-nakwedsik-gochadi, sesmar-senonikid. \v 14 A-sesmala, bela Egipto-yargi ubononikid. We-ibagangi sesmar-ichesur-ubononikidyob iduale weyob neg gudisulid. Degine, we-sorbali, weyob guosurbalid. \v 15 Ar ade, sesmarde bela-bela mergusoggu, napa gwen magar daklessulid. Degine, dii-akwaga-binyaled gagan-obesad, degi, sapi-durbamar-sapigi-obesad, sesmar amar bela guchamalad. Egipto-yargi bipisaale nainu-e-gaganmar, sapi-e-gaganmar, gwen bessulid. \p \v 16 Faraón, Moisésʼse, degi, Aarónʼse yog-gollar imaksad. Geb, amarga sogded: “Be-Bab-Dummad-Jehováʼba an nue-nosad. Bemargi an nue-nosbalid. \v 17 An wis bemarse egised, an-begi-yolesadi begi-nossuliyob be an-dake. We-boni-dummad-anga-osulogega, be-Bab-Dummad-Jehováʼse be anga gole.” \p \v 18 Moisés Faraónʼgi bangudeyalaba Bab-Jehováʼse Faraónʼga goted. \v 19 Geb, Bab-Jehová burwa-gormaid obilisad. Burwa dad-argwanedsik binnasur-golega imaksad. A-burwa bela sesmar-sesad, Demar-Ginnidye-nugadse obatedapid. Ses Egipto-yargi gwagwensaale gwen bessulid. \v 20 Ar Bab-Jehováʼdi aka bur bule Faraón-burguega imaksad. Degisoggu, Faraón Israel-dulemar-naega imaksasulid. \s1 Negsichid-nagusad \p \v 21 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Bela Egipto-yargi negasichidbi naguegala, be-argan niba be oyoge. We-negsichidi bela-bela gudure guosoggu, acha-acha gudii gumaloed.” \p \v 22 Agi Moisés e-argan niba onakdegusad. Geb bela-bela negasichid bela-Egipto-yargi ibapaa nagunonikid. \v 23 Bela-bela ibapaa-wilub negasichid-nagussoggu, dule, dule-e-dikarba-gwichidi akudaksa gusad. Degine, geg aineba nale gusbalid. Degi-inigwele, Israel-dulemar-neggindina bela neg-mee naid. \p \v 24 Geb degine, Faraón Moisésʼse gochad, ega sogded: \p —Be namalo. Be-Bab-Jehováʼse be gornamar, e-nug odummonamar. Be be-mimmigan sedmarbalo. Degi-inigwele, moli-bebe-nikamalad, degi, sibad-wawaadmar, amardi be obemalo. \p \v 25 Moisésʼdi Faraón-abin sogded: \p —¡Adi surbali! Ar be bur anmarga ibmar-durgan ukoed. Adi, a-ibmar-durgan Bab-Jehová-anmar-Bab-Dummadga ogumaklegar uklegegar. \v 26 Deginbali, anmar-moli-bebe-nikamalad anmarba naergebbalid. Ar ibmar-durgan-wargwensaale wegi beosulid. Ar ade, anmar, anmar-Bab-Dummad-Jehováʼse golegala, e-nug odummogegala, na anmar-ibdurgan suergebed. Degisoggu, anmar amba wissulid, igid anmar Bab-Jehováʼga-ukoe. Geb anmar weba sudapoed, ibimar anmar abegoe. \p \v 27 Ar Bab-Jehováʼdi aka bur bule Faraón-burguega imaksad, Israel-dulemar-mer-onogega imaksad. \v 28 Deginbali, Faraón Moisésʼga sogsabalid: \p —Wegi be an-asabin-gwichidi, be nae. Mer be anse gannar-dagedgi be binsao. Ar be ibagwengi an-asabin be gwisgunonikile, anse be burgoed. \p \v 29 Moisés Faraón-abin sogded: \p —Napira be anga soged. Ar bar be-wagar an dakosulid. \c 11 \s1 Machi-sailaginmalad-oburgwilegoed \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Napi boni-dummad-gwensak Faraónʼga, degi, Egipto-dulemarga an barmidagoed. A-sorbali, Faraón e-sunnad bemar-onogoed. Bar wegi-gudiguega bemar-imakosulid. \v 2 Ar emigindi, Israel-dulemar-macherganga, degi, Israel-dulemar-omeganga be sogo, na e-neg-dikarba-mamaidse, ibmar-manigi-sobaled, degi, ibmar-orgi-sobaled egismaloye.” \p \v 3 Dakargua, Bab-Jehová Egipto-dulemar Israel-dulemar-nued-dakega imaksad. Deginbali, Faraónʼga-arbamalad dakmalad, Moisésʼde dule-dummadi, dule-nug-nikagwadi. Amba Egipto-yargi bela dulemala deyob Moisés-dakmarmogad. \p \v 4 Geb agine, Moisés Faraónʼga sogded: \p “Bab-Jehová weyob soged: ‘Nega-gabigwengi bela Egipto-yargi an nasoed. \v 5 Egipto-dulemar-e-machi-sailagined burgwemaloed. Egipto-yar-dakmaid-Faraón, be-machi-dummadgi onodoed. Degine, mai-ome-obnagedgi-arbaed-e-machi-sailaginmalad burgwemarmogoed. Deginbali, ibmar-durganse-bakar, sailagi-gwalulesmalad, burgwemarmogoed.’ \p \v 6 ”A-ibagi, bela Egipto-yargi binnasur gormaloed, na nunmak-itomaladba bomaloed. Weyob iduale, binnasur-gordisurmalad, degine, weyob a-sorba bar binnasur-golosurmarbalid. \v 7 Ar Israel-dulemar-abargi wis bipisaale achu dulese urwosulid, ibmar-durganse gwen urwosurbalid. Geb agi, bemar wisgumaloed, Bab-Jehová, Israel-dulemar Egipto-dulemarbo akarsaila dakye.” \p Geb Moisés Faraónʼga sogdebalid: \v 8 “Bela dule-bega-arbamalad anse duurmaknonikoed, yokorgi-sindigar-sii anga sogdamaloed: ‘Be naye, degine, bela be-sordamar-beba-nanaimalad, bela be namarye.’ Agi geb an naoed, iduardi an naosulid.” \p Bela-bela Moisés nue-urwe Faraón-asabin-gwichi noalid. \p \v 9 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Egipto-yargi gatik bur bule an-ibmar-gegerdaklemalad an imakega, Faraón bemar-ibmar-sogedba imakosulid.” \p \v 10 Moisés Aarónʼbogwa bela we-ibmar-gegerdaklemalad Faraón-asabin imaksad. Ar Bab-Jehováʼdi aka bur bule Faraón-burguega imaksasoggu, Faraón Israel-dulemar-Egipto-yargi-bukwad onossulid. \c 12 \ms2 1d. Dule-oburgwed-baliwitur Egipto-yargi-nasad \mr (12:1–13:22) \s1 Baliwitur machi-gebesailagined oburgwega Egipto-yargi-nasoed \p \v 1 Bab-Jehová Egipto-yargi Moisésʼga, degi, Aarónʼga sunmaksad, amarga sogsad: \p \v 2 “We-nii, bemarga bur nii-sunsoged guoed. Gebe birga-onoded-e-niiga guoed. \p \v 3 ”Bemar bela weyob Israel-dulemarga sogo: \p ” ‘We-nii-ibambegi (10) bemar wala-walagwen, e-gwenadgan-e-gwenadganba, degi, neg-iliba, sibad-wawaad-sapingwagwad-war-wargwen na sumalo. \v 4 Ar dule e-gwenadgan-ichegwale, sibad-wawaad-sapingwagwad geg bela gunnele, dule-neg-ibed e-neg-dikarba-itaka-maidbo na bulakwaa gunmalo. E-dule-merguedba na mimimalo, adi, sogedba gunmalagar. \v 5 Sibad-wawaad-sapingwagwad-amilegoedi, machered amilegergebed, birgagwen-nikadirgebed, bonisulid. Deyob be sumaloed, sibad-wawaaddibe, sibaddibe. \p \v 6 ” ’Bemar a-sibad-wawaad we-nii-ibambe-gakabakedse (14) sabomaloed. A-ibagi, neg-sedogusale, Israel-dulemar-belagwable, wala-walagwen, we-sibad-wawaad oburgwemaloed. \v 7 Geb degine, bemar we-sibad-wawaad-abe weoed. Geb degine, bia bemar sibad-wawaad-gunmaloedgi, yawagak-e-dikargi-urgomar-gwichidgi, degi, yawagak-niba-urgo-maidgi, we-abe be magoed. \v 8 A-mutiki, a-sibad-wawaad-e-san narar, gagan-gagbidba, degine, madu-inasulidba be gunmaloed. \v 9 We-sibad-wawaad melle bipisaale maki gunmalo, amba duar mer be gunmarbalo. Bela we-sibad-wawaad, nonose-bakale, e-malimarse-bakale, degi, e-samurse-bakale, soogi narar imakmalo. \v 10 Melle we-sibad-wawaad-e-san sabogo. Ar wis obichale, banedse bemar bela ogumakmalo. \v 11 Bemar weyob sibad-wawaad gunmaloed: Bato mor-yoi, sapat-yoi, degi, gaapoled be-argangi-gani, bemar we-ibmar gwae-gwae gunmaloed, ar ade, Oburgwilegoenad-Iba an-nuggi onolegoed. We sogleged, bemar Egipto-yargi-wilebukwa Bab-Jehová bemar-ollor-imaksaye. \p \v 12 ” ’A-mutikidgi bela Egipto-yargi an nasoed. Deginbali, an Egipto-dulemar-e-machi-sailaginmalad oburgoed, degi, e-ibmar-durgan-sailagi-gwalulesmalad amba deyob an oburgwebaloed. An bela Egipto-dulemar-e-bab-dummagan wiogoed, an sabsur-odurdakoed. Ani, an Bab-Jehová, ani an weyob soged. \p \v 13 ” ’Sibad-wawaad-e-abe bemarga-oyogega guoed, biti bemar-neg gumala. An abe-dakdogua, bemargi an bakar nasoed. Degisoggu, an Egipto-dulemar-oburgwidogua, bemardi wargwensaar burgosurmalad. \p \v 14 ” ’We-iba bemar insaewilubmalad. Bemar we-iba, iba-dummad Bab-Jehováʼga onogewilubmalad. Bemar igar mesoed, adi, be-waganmar, we-iba igar-maidba degisadegu onodii gumalagar. \v 15 Bemar ibagugle (7) madu-inasulid gunmaloed. Degisoggu, iba gebe-onodeyalaba bemar-neggi madubur-ina sate guergebed. Ar doa-dule, we-ibagugledgi (7) madu e-ina-nika guchale, we-dule, Israel-dulemar-abargi onolegoed. \v 16 Gebe-iba-onodoedgi, degi, ibagugledgi (7), na bemar danar islidikidgi ambikumalargebed. We-ibabogwadgine bemar arbaosurmalad. Unnila na be mas-gunmalagala, masgullegoedbi bemar dumaloed. \p \v 17 ” ’Madu-E-Inasulid-Iba bemar onogewilubmalad, ar ade, a-ibagi, Egipto-yargi-bukwa danar-danar an bela bemar-onosad. Igar-maidbali, bemar we-iba be-wagan degisadegu onodii gumaloed. \v 18 Bemar madu e-inasuli gunmaloed, gebe-nii-onoded-ibambe-gakabake-nagunonikir (14), a-sedogidgi, geb degine, amba a-nii-iba-durgwen-gakagwensakadse (21), a-sedogidse gunmaloed. \v 19 Bemar-neggine, we-ibagugledgi (7) madu-ina gwen daklegosulid. Ar ade, doa-dule madu-e-ina-nika guchale, ar we-dule Israel-duledibe, Israel-dulesurdibe, we-dule Israel-dulemar-abargi onolegoed. \v 20 Degisoggu, melle madu-ina-nika ibmar gunmalo. Ar bia bemar na mamaimardibe, bemar madu e-inasuli gunmalargebed.’ ” \p \v 21 Geb degine, Moisés bela Israel-girmar-dummaganse gochad. Amarga sogded: “Be namar. Bemar be-gwenadganga, sibad-wawaad-birgagwen-nikad sunamar. A-sibad-wawaad be oburgwemaloed, adi, Oburgwilegoenad-Iba be onomalagar. \v 22 Bemar sibad-wawaad-e-abe bormogi weoed. Geb gagan-hisopoʼye-nugad-e-gagan be gwannoed. A-e-gagan danakwaa be gaogu, abegi be owardikuoed. Geb degine, a-abe bela neg-yawagak-e-dikarmar-gwichidgi, degi, yawagak-niba-urgo-maidgi be magoed. Bemar wargwensaale melle be-neggi be nomalo. Neg-oibogedse geb be nomaloed. \v 23 Bab-Jehová Egipto-dulemar-oburgwe-danikile, bela neg-yawagak-dikargi abe-nai-dakalile, a-neggi bakar nasoed. Bab-Jehová, dulemar-oburgwed-baliwitur-danikid be-negyaba-dogega gwen imakosulid. Bab-Dummad gwen-burgwega be-imakosulid.\fig Israel-dulemar neg-yawagak-e-dikargi, degi, yawagak-niba-urgo-maidgi abe magnaid. (Éxodo 12:22) |src="CO00810B.TIF" size="col" ref="Éxodo 12:23" \fig* \p \v 24 ”Bab-Dummad-bemarga-we-igar-mesisadi, bemar, degi, be-wagan, degisadegu imakdii gumaloed. \v 25 Bab-Jehová bemarga-yar-ukoye-sogsadgi bemar dogdapile, bemar we-iba deyob-onodii degisadegu gumarbaloed. \v 26 Be-mimmigan bemarse egichialile: ‘Wede weyob anmar iba-onoged, ¿ibi obarye?’ \v 27 Bemar abin-soge-wilubmalad: ‘Bab-Jehová Egipto-dulemar-oburgwenaigusgu, anmargindi bakar-nasye. Degisoggu, Bab-Jehová-nuggi we-sibad-wawaad oburgwileye. Degine, Israel-dulemar Egipto-yargi bukwagu, Bab-Jehová Israel-dulemar-neggi bakar-nadegusye, Egipto-dulemardi oburgwilesye. Weyobi, Bab-Jehová, anmar-gwenadgan-bendaksaye, anmardi oburgwilessurye.’ ” \p Moisés sunmaked-bergusgua, Israel-dulemala dulluu imaksamalad, oyogega, emarde Bab-Jehováʼse gornanaiye, Bab-Dummad-nug odummonanaiye. \v 28 Agi, geb nadmalad. Igi Bab-Jehová Moisésʼga, degi, Aarónʼga igar-uksa, aba bela deyob imaksamalad. \s1 Machi-sailaginmalad oburgwilesad \p \v 29 Nega-gabigwenadbali, Bab-Jehová Egipto-dulemar-gwenadgan-iliba e-machi-sailagined-oburgwisad. Amba deyob Faraón-Egipto-yar-dakmaid-e-machi-sailagined, degi, dule-esgaryagi-mellesiid-e-machi-sailaginedse-bakar oburgwisad. Degine, ibmar-durgan-gebegwalulesmalad oburgwisbalid. \v 30 Faraón, degi, ega-arbamalad, degine, bela Egipto-dulemar a-mutik gwisgusmalad, geb bela Egipto-yargi, binnasur ise-gormakar bosmalad, ar ade, neg-ilibali e-machi-sailagined burgwenai gusad. \v 31 Abga-a-mutikidgi Faraón Moisésʼse, degi, Aarónʼse gochad. Amarga sogded: \p “Be namar. Bemar-Israel-dulemar, an-dulemargi be bangumar. Bemar Bab-Jehová-e-nug odummonamar. Igi bemar sogsa gusa, deyob imaknamar. \v 32 Bemar be-sibad-wawaadmar, degine, moli-bebe-nikamalad be abemaladba sedmarbalo. Deginbali, bemar anga Bab-Jehováʼse gormarmogo, angi nued binsamogagar.” \p \v 33 Egipto-dulemala gwae-gwae Israel-dulemar-ononai gualid. Ar ade, binsamalad, emarde bela burgwemaloye. \v 34 Israel-dulemala madu-omukuar-siid, amba yoo egi madu-ina-eoleged, e-omukuedgi-siid susmalad. Bela e-morgi obipirmaksagu, e-gukingi-sii sesmalad. \v 35 Deginbali, Moisés-ega-igar-uksadba imaksamalad. Egipto-dulemarse ibmarmar-orgi-sobaled, degi, ibmarmar-manigi-sobaled egichismalad, degi, mormar egichismarbalid. \v 36 Bab-Jehová Egipto-dulemar Israel-dulemar-nued-dakega imaksad. A-ular, Egipto-dulemar bela Israel-dulemar-ese-ibmar-egichisad, ega nue-ukbi itogunonimalad. Weyobi, Israel-dulemala Egipto-dulemargi bela-bela ibmar-nuegan susmalad. \s1 Israel-dulemala Egipto-yargi ainismalad \p \v 37 Israel-dulemala neggwebur-Ramesésʼye-nugadgi nodmalad, neggwebur-Sucotʼye-nugadse nadmalad. Machergan-sunna-bato-bila-onomaladbi, nagab-ainiarmaladi, mili-dulataled-ilanergwa (600,000) mergued. Omegan, degi, mimmigandi obarilesulid. \v 38 Israel-dulemarba dule-baigan-yar-baid-baidginmalad eba-bukidar ainiarmarmogad. Deginbali, bukidar sibad-wawaadmar, degi, moli-bebe-nikamalad searmarbalid. \v 39 Israel-dulemar gwae-gwae-itoarmaladba amba yoo mas-due ainiarmalad, ar ade, Egipto-dulemala, e-yargi gandikidgi Israel-dulemar-onosmalad. Degisoggu, madu-omukualed-Egiptoʼgi-searmaladgi madu-olo e-inasuli sobsamalad. \p \v 40 Israel-dulemala Egipto-yargi birga-dulataled-ilabake gaka-dulagwen-gakambe (430) gudii gusmalad. \v 41 Birga-dulataled-ilabake gaka-dulagwen-gakambegi (430), Bab-Jehová-e-sordamar Egipto-yargi-bukwad danar-danar ainiarmalad. \v 42 A-mutiki, Bab-Jehová, Egipto-yargi Israel-dulemar-onogega, Israel-dulemargi nue nakulenai gusad, adi, bonisuli nomalagar. Agala, bela Israel-dulemar-wagan-danimaloedi, Bab-Jehová-ega-ibmar-imaksad-ular, a-mutikidgi atakbukwa gumaloed. Deyob, degisadegu imakdii gumaloed. \s1 Oburgwilegoenad-Iba-e-Igarmar \p \v 43 Bab-Jehová Moisésʼga, degi, Aarónʼga sogded: \p “Oburgwilegoenad-Iba-onogegala, weyob igar mai guoed: ‘Israel-dulesulid we-ibagi-mas-gulleged gunnosur guoed. Ar wede ega ised. \p \v 44 ” ’Ar mai-manigi-baklealiddi, idu bato e-abgan-uka-duku-siklesale, we-ibagi-mas-gulleged sunna gunnoed. \p \v 45 ” ’Dule-Israel-dulesulidi, unnila sikwas be-yargi nadapdibe, na mani-onogega arbadibe, a-dule bipisaale we-ibmar gunnosulid. \p \v 46 ” ’We-sibad-wawaad unnila neg-gwagwengi gullegoed. We-ibmar-oburgwilesad-e-sana, baid-negse sedega neg-gwagwengi bipisaale onolegosulid, degine, bipisaale be sibad-wawaad-e-gar bisgosurbalid. \p \v 47 ” ’Bela Israel-dulemala weyob imakergebmalad. \p \v 48 ” ’Degi-inigwele, Israel-dulesulid bemar-abargi gudiile, we-dule Oburgwilegoenad-Iba, degi, Bab-Jehová-nug-odummogega onobiele, iduale, bela machergan-e-neguyaginmalad e-abgan-uka-duku sikmalargebed. Geb a-sorbardi, sunna iba onogodo, ar we-dulemala be-yargi-gwalulesadyob gunonikoed. \p ” ’Dule-wargwensaale, e-abgan-uka-duku-sikarsulid, we-ibagi-mas-gulleged gunnosur guoed. \p \v 49 ” ’Bela dulemar-be-yargi-gwalulesmaladi, degi, dulemar-be-yarginsurmalad-be-abargi-gudidimaladi, ebobela deyob we-igar imakmaloed.’ ” \p \v 50 Israel-dulemala, Bab-Jehová igi Moisésʼga, degi, Aarónʼga igar-uksa, aba bela deyob imaksamalad. \v 51 A-ibagine, Bab-Jehová Egipto-yargi Israel-dulemar danar-danar onosad. \c 13 \s1 Machi-sailaginmalad Bab-Jehováʼga nug-imaklesad \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sunmakded, ega sogded: \p \v 2 “Machi-sailaginmalad anga be udago. Ar bela Israel-dulemar-e-machi-gebesailaginmalad, angadid. Degi, e-ibmar-durgan-gebe-gwalulemalad, amba deyobbalid.” \p \v 3 Geb degine, Moisés Israel-dulemarga sogded: “We-iba nue be insamalo. Bab-Jehová, bemar Egipto-yargi maiga-wilebukwadgi gandikidba bemar-ononaid. Melle bemar madu e-ina-nika gunmalo. \v 4 Emi bemar nonanaidi, Abib-niigi be nonanaid. \v 5 Ar Bab-Jehová bemar-dadganga ise-sogar sogsa gusad, we-yala an bemarga ukedseye: \q2 Canaán-dulemar-yar, Het-dulemar-yar, Amorreo-dulemar-yar, \q2 Heveo-dulemar-yar, degi, Jebuseo-dulemar-yar. \q3 A-yarmar napa-nuedid, gadi ibmar sanmaked. \p ”Degisoggu, Bab-Jehová we-dulemar-yarse bemar-odononikile, we-Abib-niigi bemar we-iba onomaloed. \v 6 Ibagugle (7) madu e-inasuli bemar gunnoed. Ibagugledgi bemar iba-onogoedi, we-iba, Bab-Jehováʼgadid. \v 7 Ibagugle (7) bemar madu e-inasuli gunmaloed. Bipisaale bemar madu-ina, madu e-inabardibe, be-yargine be nikuosurmalad. \v 8 Ibagugle-gusadgine, be-machiga be sogmaloed: ‘An Egipto-yargi noargu, Bab-Jehová anga ibmar-dummagan imaksad, a-ular, an we-iba onoged. \v 9 Deginbali, we-iba, bemar-sakwagi, bemar-bebegindibe, wilub-naiyob guoed. We, bemar-insaega imakoed, bemar Bab-Jehová e-igar-maidgi sunmakdiguewilubbid, ar ade, Bab-Jehová gandikidba Egipto-yargi bemar-onosad. \v 10 A-ulale, we-iba birga-irba e-iba-sekalaa bemar onogewilubmalad.’ \p \v 11 ”Bab-Jehová, ar igi bemarga, degi, be-dadganga sogsagusa, we-yala an bemarga ukedseye, deyob, Canaán-dulemar-yarse bemar-nisale, degi, bemarga uksale, \v 12 bela be-machi-sailagined Bab-Jehováʼga be nugsaergebmalad. Amba deyob be-ibmar-durgan-machered-gebe-gwaluleged Bab-Jehováʼga bemar ukbaloed, ar ade, bela wemala, Bab-Jehováʼgadid. \p \v 13 ”Moli-uayasuid-ome gebe-mimmi-machered-nikued, a-mimmi-muchub sibad-wawaad-sapingwa, ebo be ogwaoed. Ar be sibad-wawaad muchub uksulile, adi, moli-uayasuid-mimmi-e-dukar be bisgoed. Deginbali, machi-gebesailagined-ular, Bab-Jehová be bennuknaiyobi ega be ibmar ukoed, adi, machi-sailagined onogegar. Machi-sailagined-ular, degibi be imakoed. \p \v 14 ”Ar ibagwengi be-machi bese egichialile, ar wede ibi obarye. Be-machiga bemar sogoed: ‘Bab-Jehová gandikidba Egipto-yargi deun anmar maiga wilebukwagua, anmar-onosgusye. \v 15 Faraón bur bule burgudgua, yapa anmar-onogeguargua, Bab-Jehová bela Egipto-dulemar-e-machi-sailagined-oburgwisye, degi, ibmar-durgan-e-mimmi-machered-gebegwalulesmalad amba deyob oburgwisbarye. A-ulale, anmar ibmar-mimmi-machered-gebegwaluleged bela Bab-Jehováʼga ukdamarye, degine, anmar-machi-sailagined-anar anmar Bab-Jehová bennuknaiyobi, ega ibmar-ogumakar ukdaye, adi, anmar-machi-sailagined-onogegarye. \v 16 Degisoggu, anmar weyob ibmar-imaked, bemar-sakwagi, bemar-bebegindibe, wilub-naiyob guegarye. We be insaega gumaloye, Bab-Jehová gandikidba Egipto-yargi anmar-onosgusye.’ ” \s1 Mogir Israel-dulemar-idu-nadap gusad \p \v 17 Faraón Israel-dulemar-onosgua, Bab-Dummad Filistea-dulemar-yarsik-igar-maidsik Israel-dulemar-sessulid. A-igar bur-itakagwanad. Ar ade, Bab-Jehová binsasad, Israel-dulemar bila-onosogele, yapa bila-ono gudamaloye, bur gannar Egipto-yarse dagbi-gudamaloeddeeye. \v 18 A-ulale, Bab-Dummad Israel-dulemar nega-dulesulidganba-bipirmakega sesa gusad, Demar-Ginnidye-nugad-naid-igarba sesad. \p \v 19 Deyobi, Israel-dulemala guakwaa urwenadapiyob Egipto-yargi noarmalad. Moisés, eba José-garmar sesa gusad. Ar ade, José burgwesokargu, Israel-dulemar-ega-ise-sogar-sogega imaksad, anmar be-garmar sededseye. Deunni, José, Israel-dulemarga weyob sognai gusad: “Napiragwad, Bab-Dummad bemar-bendaknonikoed. Ar deyob gunonikile, bemar an-garmar bemarba sedmalo.” \p \v 20 Israel-dulemala neggwebur-Sucotʼye-nugadgi noarmalad. Geb Etamʼye-neg-nugadse ambikudapmalad. Agi, nega-dulesulidgan onoded. \v 21 Ibgine, Bab-Jehová mogir-bubawaryob-gwichidba Israel-dulemar-idu-nadap gusad, adi, ega igar-oyonadap guegar. Mutikdina, soo-bubawaryob-gwichid-gwabunyemaidba idu-nadap gusad, adi, ega neg-mee saegar. Aga, nabir sunna ibginedba, degine, mutikidba, Israel-dulemar nadap gusmalad. \v 22 Mogir-bubawaryob-gwichid gusgu Israel-dulemar-iduar ibgi nadap gusad. Soo-bubawaryob-gwichid-gwabunyemaiddi, mutik Israel-dulemar-idu-nadap gusbalid.\fig Ibgine, Bab-Jehová mogir-bubawaryob-gwichidba Israel-dulemar-idu-nadap gusad. (Éxodo 13:21) |src="CO00814B.TIF" size="col" ref="Éxodo 13:22" \fig* \c 14 \ms2 1e. Demar-Ginnidye-nugadgi obaksamalad \mr (14:1–15:21) \s1 Demar-Ginnidye-nugadgi obaksamalad \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sunmakded, ega sogded: \p \v 2 “Israel-dulemarga be sogna, be gannar igar-baidba aibirmar. Pi-Hahirotʼye-neg-nugad-asabin bemar ambikunonimaloed. Pi-Hahirotʼde, Demar-naidi, degi, Migdolʼye-neg-nugad-naidi, amar-abargi naid. Baal-Zefónʼye-neg-nugad-asabin naid. A-asabin demar-gakagi bemar ambikunonimaloed. \v 3 Adi, Faraón binsaegar: ‘Israel-dulemar wissurmarye, emarde bia namaloye. Emar nega-dulesulidganba yoggus gudimarye.’ \p \v 4 ”Andi an, aka bur bule Faraón-burguega imakoed, degine, Faraón bemar-bareginnega an imakbaloed. Geb degine, Faraónʼgi, degi, e-sordamar-bila-onomaladgi an-gargangued an oyogoed. Deyob, Egipto-dulemala wisgumaloed, ani an Bab-Jehová guye.” \p Israel-dulemala deyob imaksamardo. \p \v 5 Geb degi-gunaidgine, Egipto-e-reyga soglealid, Israel-dulemar wakitemarye. Egipto-e-rey, degi, ega-arbamalad, binsaed-gwagdemalad, weyob sogdemalad: “¿Ar wede, ibiga anmar Israel-dulemar-onosa? Emide, anmar we-dulemar-naega imaksagu, gwen bar anmarga arbaosurmalad. Degisulirgebed.” \p \v 6 Geb degine, Faraón igar-ukdesunnad, urmar-bila-onoged-napagined ega guakwaa nasikye. Geb degine, Faraón e-sordamar-bila-onomalad sesad. \v 7 Faraón urmar-napagined-bur-nuegan dulataled-ilanergwa (600) susad, deginbali, bela Egiptoʼgi urmar-napaginmalad-baigan sesbalid. Faraón, e-dummagan a-urmar war-wargwen-sedega imaksad. \v 8 Bab-Jehováʼdi aka bur bule Egipto-rey-Faraón-burguega imaksad. A-ular, Faraón Israel-dulemar-baregite gusad. Israel-dulemardi dobsulidba nadap gusmalad. \p \v 9 Bela Egipto-dule-e-sordamar-bila-onomalad, e-urmar-napagined, moli-birgi-sii-urwemaladi, Israel-dulemar-bareginnega ainidgusmalad. Egipto-sordamar, Israel-dulemar demar-gakaba Pi-Hahirotʼgi-danar-bukwa bargadapmalad, Baal-Zefón-asabin. \p \v 10 Israel-dulemar dakdemargu, Faraón, degi, Egipto-dulemar egi daniki, bela-bela dobe-itodmalad. A-ular, Bab-Jehováʼse gandikidba bendakleged egisdemalad. \v 11 Geb Moisésʼga sogdemalad: \p —¿Ar wede Egipto-yargi neg-uande sursi? Emide, nega-dulesulidganba anmar-oburgwega weba be anmar-onosgu. Ar wede, ¿ibiga deyob be anmar-imaksa? Ar wede, ¿ibiga Egipto-yargi be anmar-onosa? \v 12 Ar anmar Egipto-yargi-gudigu bega sogsasursi, ‘¡Anmar bur Egipto-dulemar-e-maiga-gued bur nuedye! ¡Ar anmar nega-dulesulidganba-burgwedba Egipto-dulemar-maiga-gued bur nuedye!’ \p \v 13 Moisésʼdi Israel-dulemar-abin sogded: \p —Melle be dobgumar. Gandik be imakmar. Bab-Jehová bemar-bendakega-ibmar-imakoed be nue dakmar. Ar ade, emi bemar Egipto-dulemar-dakedi, bipisaale gwen bar-dakosurmalad. \v 14 Ar Bab-Jehová bemar-ular-urwosoggu, bemar mer bukib binsamalo. \p \v 15 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “¿Ar ibiga be anse bendakleged egise? ¡Israel-dulemarga gandikidba be soge, be namarye! \v 16 Bedina, be-gaapoled be onakwe, be-sakwa demarsik be oyoge, demar negabar be egae. Ar deyobi, Israel-dulemar demar-argasadgi neg-dinnagwadgi obakmaloed. \v 17 Ar andi, Egipto-dulemar be-bareginmalaga, aka bur bule burguega an imakoed. Geb agine, Faraónʼgi, bela e-sordamar-bila-onomaladgi, e-ur-napaginmaladgi, e-sordamar-moli-birgi-sii-urwemaladgi, an egi-ibmar-imakoedi, an-nug bur odummolegega an imakoed. \v 18 An Faraónʼgi, e-urmar-napaginmaladgi, e-sordamar-moli-birgi-sii-urwemaladgi an-gangued an oyosale, agi Egipto-dulemar wisguoed, ani an Bab-Jehová gued.” \p \v 19 Agine, Bab-Dummad-e-baliwitur, Israel-sordamar-idu-nadapidi, gwagded, Israel-sordamar-sorba nagusad. Deyobi, mogir-bubawaryob-gwichidi, Israel-dulemar-idu-nadapidi, gwagdemogad, Israel-sordamar-sorba nagusmogad. \v 20 Degisoggu, mogir-bubawaryob-gwichid Israel-sordamar-sorba nagussunnad, Egipto-sordamar-idu. Egipto-sordamargala, we-mogir gorosur-dakleged. Israel-sordamargardi, we-mogir ega neg-mee imaknaid. A-ulale, mutikidba Egipto-sordamar geg Israel-sordamar-barga gusmalad. \p \v 21 Degine, geb Moisés e-argan demarse oyoded. Geb agine, Bab-Jehová dad-nakwedsik burwa-binnasur ogochad. A-burwa degi-gormai oiboalid. Weyobi, a-burwa demar negabar-egaega imaksad. Deyob, Bab-Jehová, demar-abargi neg odinnosad. \v 22 We-napa-dinnagwadba Israel-dulemar obaksamalad. Demar gasdibir-matusulidyob e-dikar-nuedsik-mai, degi, e-sapiledsik-mai gusad. \p \v 23 Egipto-dulemar Israel-dulemar-sorba, ubodmalad: \q2 Bela Faraón-e-molimar, \q2 bela e-urmar-napaginmalad, \q2 degi, bela e-sordamar-moli-birgi-sii-urwemalad ubodmalad. \q3 Amala, demar-neg-abaladse Israel-dulemar-baregichamalad. \p \v 24 Bolegoedbali, Bab-Jehová mogir-bubawaryob-gwichid-akar, degi, soo-bubawaryob-gwichid-akar Egipto-sordamar-ise-nue-dakdegu, Egipto-sordamar ber suli-suli-itogega imaksad. \v 25 Deginbali, Bab-Jehová, Egipto-sorda-e-ur-e-nagmar-bipirmaknanaid bela oichosbalid. Degisoggu, ugak wis binnaa nadap gusmalad. Geb Egipto-sordamala sogdemalad: \p “Ar ade, Bab-Jehová Israel-dulemar-anar urwenaid. Bab-Jehová anmargi gwisgunaid. Degisoggu, Israel-dulemargi anmar wakinmarsun.” \p \v 26 Ar Bab-Jehováʼdi Moisésʼga sogded: \p “Demar-birgi be-argan be oyoge, adi, demar gannaryob guegar. Geb degine, Egipto-sordamargi, e-urmar-napaginmaladgi, degi, e-sordamar-moli-birgi-sii-urwemaladgi demar arweoed.” \p \v 27 Moisés e-argan demar-birgi oyoded. Oiboargu, demar gusgu-maidyob gannarse gunonikid. Egipto-dulemala wakinye sokarmalan-inigwele, ar demardi egi gwichigunonikid. Weyobi, Bab-Jehová, Egipto-dulemar demargi ogundisad. \v 28 Demar gusgu-maidyob gannarse gunonigu, urmar-napagined, sordamar-moli-birgi-sii-urwemalad, degi, bela Faraón-e-sordamar-bila-onomalad, wemala, Israel-dulemar-bareginnega-demargi-dogsamaladi, bela egi demar arwenonikid. Faraón-sordamar bela burgwismalad, wargwensaale gwen durgussulid. \p \v 29 Ar Israel-dulemardi demargi obaksamalad, napa-dinnagwadgi nadapgusmalad. Demar gasdibir-matusulidyob e-dikar-nuedsik-mai, degi, e-sapiledsik-mai gusad. \p \v 30 A-ibagine, Bab-Jehová, Egipto-dulemar-ganguedgi Israel-dulemar-abonosad. Israel-dulemala Egipto-sordamar-e-muimar demar-gakaba-omilede daksamalad. \v 31 Israel-dulemar dakdegu, Bab-Jehová e-gangued Egipto-dulemargi sabsur-yolesa, nue Bab-Jehová-dobee itonadmalad, degine, Bab-Jehováʼgi bensuli gunonimalad. Amba deyob Bab-Jehová-mai-Moisésʼgi, bensuli gunonimarbalid. \c 15 \s1 Moisés-namaksad \p \v 1 Geb degidgine, Moisés, degi, Israel-dulemar we-namaked, Bab-Jehová-nug-ogannogega namakdemalad: \q1 “Bab-Jehová-nug-odummogega an namakoed, \q2 ar ibibayobi Bab-Jehová-emargi-nakwisad geger-daklege, \q2 deunni, molimar, degi, e-birgi-sigmalad, demargi ogundisgu. \q1 \v 2 An-namaked, Bab-Jehováʼga an namaked. \q2 Ar Bab-Jehová an-ogannogedid, an-abonogedid. \q1 Bab-Jehová an-Bab-Dummadid, an a-e-nug odummogoed. \q2 We-Bab-Jehová an-bab-e-Bab-Dummadid, an a-e-nug ogannoged. \q1 \v 3 Bab-Jehová, dule-bila-onoged-sunsogedid. \q2 ¡Bab-Jehováʼye e-nug nugad! \q1 \v 4 Bab-Jehová Faraón-e-urmar-napaginmalad, degi, Faraón-sorda-bila-onomalad demargi odosad. \q2 Faraónʼga-sorda-semalad-e-dummagan-bur-nuegan, Demar-Ginnidye-nugadgi gundilesad. \q1 \v 5 Akwayobi wilasailase argwachamalad, \q2 degi, muu-wilasailad egi mulus nagusad. \b \q1 \v 6 ”Bab-Jehová, be-gargangued dutusulid, \q2 be-gargangued gandikidba maid. \q2 Bab-Jehová, be-garganguedba be be-isdarmalad ogilosad. \q1 \v 7 Be-gangued-dutusulidgi dulemar-begi-gwisgusmalad be ogilosad. \q2 Be-uluded be barmisgu, be-isdarmalad gaganyob gummakded. \q1 \v 8 Be-bunnogedgi be dii danar oambikunonikid. \q2 Demar-billigan gasdibir-matusulidyob megisad, \q2 muu-wilasailad bogidik nagusad. \b \q1 \v 9 ”Anmar-isdarmalad binsasmalad: \q2 ‘An bargaedse bareginnoye. \q1 An e-ibmar-suoedi, an mimioye, \q2 an egi yeer-itogedse, an mimioye. \q1 An es-suid, an egi onogoye, \q2 an-sunnagwad an wemar ogilogoye.’ \q1 \v 10 Bab-Jehová, ar be burwa-ogochadba, be demarse-dolegega imaksad. \q2 Gingwayobi dii-gandikidba-nukamakmaidgi dogdemalad. \q1 \v 11 Bab-Jehová, ¡bab-dummad-baid bebo wilubdaked sated! \q2 ¡Beyob-isligwaled, baid sated! \q2 ¡Beyob-dummadid, satebalid! \q1 ¡Be ibmar-gegerdakleged-imakedi, dobe-ito anmar-imaked! \q2 ¡Ar nabirid, be-nug odummolegergebed! \q1 \v 12 ¡Be-gangued be oyodgu, \q2 napa we-dulemar-dosad! \b \q1 \v 13 ”We-dulemar be abonosadi, be-sabedbali na be semaid. \q2 Be-ganguedbali, we-dulemar be-neg-swilidikidse na be sedoed. \q1 \v 14 Dulemar-yar-baid-baidgi-bukmalad wisguarmalale, wawanmakdemaloed. \q2 Filistea-dulemar sulibinsa itodmaloed. \q1 \v 15 Edom-e-dummagan bela-bela dobgudmaloed. \q2 Moab-e-dummagan dobedbali, wawanmakdemaloed. \q2 Bela Canaán-dulemar dobedba duurmakdemaloed. \q1 \v 16 Bab-Jehová, be-surgan-ganguedba we-dulemar bela-belad-gwakidmalodo. \q2 Bela we-dulemar dobgudmalodo. \q1 Bab-Jehová, be-gangued-abin we-dulemar akwayob geg sunmak sigmaloed. \q2 Bela be-dulemar-na-begadga-imaksad bela-obaksadse, we-dulemar bogidik ambikumaloed. \q1 \v 17 Bab-Jehová, be-megega na be yar-susadse, be-dulamar be sedoed. \q2 A-yargi, degisadegu-megega be anmar-imakoed. \q1 A-yar na be sisadid. \q2 Agi be megega, be-neg be sisad. \q1 \v 18 ¡Bab-Jehová degisadegu negsemai guoed!” \s1 María-namaksad \p \v 19 Faraón-urmar-napaginmalad, degi, moli-birgi-sii-urwemalad, Israel-dulemar-bargaega demargi-dogdemargu, Bab-Jehová amargi demar-arwega imaksad. Israel-dulemardi demargi napa-dinnagwadgi nadapi obaksamalad. \p \v 20 Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-bundor-María, Aarón-e-bunad. We-Maríaʼde, gar-panderetaʼye-nugad susad, geb namakded. Bela omegan-baigan gar-pandereta ogornadap gusmarmogad, eba dodonadap gusmarmogad. \v 21 María ega weyob namaknadapid: \q1 “Bab-Jehová-nug-odummogega namakmar. \q2 Molimar, degi, e-birgi-sigmalad demargi ogundisa. \q2 Ibibayobi, Bab-Jehová Egipto-dulemargi-nakwisad geger-daklege.” \ms1 2. ISRAEL-DULEMAR SINAÍ-YARSE NADEGUSAD \mr (15:22–18:27) \s1 Dii-gagbiregedse warmakdapmalad \p \v 22 Moisés, Israel-dulemar Demar-Ginnidye-nugadgi-bukwad sesa gusad. Nega-dulesulidgan-Shurʼye-nugadse sesad. Agine, ibapaa nanasmalad, gwen dii amissurgusmalad, ar dii sated. \v 23 Maraʼye-neg-nugadse modapmargu, agi-dii-nikadi, geg gobe gusmalad, ar ade, dii gagbisailad. A-ulale, a-neg Maraʼye onugsasmalad. Maraʼde sogleged, “gagbisailadye.” \p \v 24 Dulemar Moisésʼgi ichakwa sunmakarmalad, sognanai guarmalad: “¿Ar wede ibi anmar goboe?” \v 25 Geb degine, Moisés Bab-Jehováʼse bendakleged egichided. Agi, Bab-Jehová Moisésʼga sapi-bipi oyosad. A-sapi-bipi Moisés diise meted. Agine, dii sayee naded. \p Agine, Bab-Jehová Israel-dulemar-wilubdaksad. Deginbali, agi igi-na-nanamaloed-igar ega uksabalid. \v 26 Bab-Jehová Israel-dulemarga weyob sogded: “Ani an bemar-Bab-Dummad-Jehová gued. Ar bemar, an bemarga-ibmar-soged be nue itomalale, an-ibmar-abegedba be imakele, degi, an igar-bemarga-uksad be imakmalale, degine, an-igar-mamaidba be damalale, Egipto-dulemargi bonigan-dummagan-an-barmialidi, bemargi a-bonigan an barmidagosulid. Ar ade, ani an Bab-Jehová gued. Ar ani an bemar-nudakedid.” \p \v 27 Geb a-sorbali, Elimʼye-neg-nugadse modapmalad. Agi ambe-gakabo (12) dian ariomaid, degine, sapi-ogobgi-dakleged dulapaa-gakambe (70) bukwabalid. Agine, Israel-dulemar dii-naba ambikudapmalad. \c 16 \s1 Bab-Dummad Israel-dulemarga maná uksad \p \v 1 Bela Israel-dulemar Elimʼye-neg-nugadgi node gusmalad, geb nega-dulesulidganba-Sinʼye-nugadse warmakdapmalad. Sinʼde Elimʼye-neg-nugad-naid, degi, Sinaíʼye-neg-nugad-naid, amar-negabargi naid. Deunni, Egiptoʼgi nii-warbogus gaka-ibambe-gakatargus (15) noarmalad-akalad. \v 2 A-nega-dulesulidgangi dulemar bela Moisésʼgi, degi, Aarónʼgi uluarmalad. \v 3 Israel-dulemar sogdemalad: \p “Ar Bab-Jehová Egipto-yargi anmar-oburgwismalana bur nabirinad. Webardi, anmar bormo-ebiris bormo san-ena, nue-immelegedse mas-gundaenad. Ar emidi, bemar we-nega-dulesulidganse bela ukudba-anmar-oburgwega be anmar-nialid.” \p \v 4 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Bemarga an madu niba batedaged an imakoed. Degine, dulemar, unnila emigadbi madu-weemalaga, bane-bane neg-magaba nomalargebed. Adi, an wilubdakegalad, doamar an-ibmar-sogedba imakmalodibe, doamar imakosurbardibe. \v 5 Ibanergwadgindina (6) dulemar ilabo-mergu e-negse-sedega madu weemaloed.” \p \v 6 Moisés, Aarónʼbogwa Israel-dulemarga sogdemalad: \p “Sedogidba be wisgumaloed, Bab-Jehová, na e, Egipto-yargi bemar-onosye. \v 7 Degine, wakdaradbali, Bab-Jehová-e-gangued-yeerdakleged be dakmaloed, ar ade, Bab-Jehová bemar-egi-oimakbukmalad bemar-itosad. ¿Ar anmardi doasunna, ar emide, be anmargi oimakbukmargu?” \p \v 8 Degine, Moisés sogdebalid: \p “Sedogi Bab-Jehová bemarga san ukoed, adi, a-san be gunmalagar. Wakdardi madu ise-obinagwar bemarga ukoed, ar ade, Bab-Jehová egi be ulusmalad be-itosmalad. ¿Ar anmardi doasunna, anmargi be urwenaimargu? Ar bemar anmargi ulussulid, Bab-Jehováʼgi be ulusmalad.” \p \v 9 Geb degine, Moisés, Aarónʼga sogded: \p “Israel-dulemarga be soge: ‘Bela Bab-Jehová-asabin ambikudamar, ar ade, Bab-Jehová bemar egi-oimakbukwad bemar-itosad.’ ” \p \v 10 Aarón Israel-dulemarga sunmakgwisgua, bela dulemar nega-dulesulidganba atakdemalad, agi mogir-imbaba Bab-Jehová-e-gangued-yeerdakleged nononikid. \v 11 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sunmakded, ega sogded: \p \v 12 “Israel-dulemar angi oimakbukwad an itosad. Amar-ebo be sunmak, ega be soge: ‘Emi-sedogi be san gunmaloye, wakdardina, be madu gunmaloye, nue-immelegedseye. Adi, be wisgumalagarye, ani an Bab-Jehová guye, ani an bemar-Bab-Dummadye.’ ” \p \v 13 A-sedogidgine, nuumar-codornizʼye-nugad nonimalad, bia Israel-dulemar-bukwadgi ena ambikunonimalad. Degine, wakdaradbali, Israel-dulemar-bukwad-dikarba dii bominonikid. \v 14 Dii-bomisad-dingudgu, sorba daklealid nega-dulesulidgan-napagi ibmar-dataragwad, dii-akwaga-binnisadyob-daklege omilede. \v 15 Ar Israel-dulemar wissurmarsoggu, wede ibua, a-ular, a-dakarmalale, na muchub-muchub egisdedamalad: “¿Wede ibua?” Geb Moisés ega sogded: \p “We madu, Bab-Jehová bemarga uked, adi, be mas-gunmalagar. \v 16 Bab-Jehová bemarga soged, weyob bemar imakoye: Na be mergu-gunmaladba, wargwen-wargwen weenamaloye. Degine, na be be-neggi mergu-dule-nikadba, wala-walagwengi nibirbo-wilub-mergu weemaloye.” \p \v 17 Israel-dulemala deyob imaksamalad. Gwen-gwen bur ichesur wesmalad, gwen-gwen bur ichee wesmalad. \v 18 Deyob weemaloye-soglesadba wesmalad. Ar dule-ichesur-wesadga obichasulid, dule-ichee-wesadga akussurmogad. Na e-mergu gunnedba, wala-walagwen egad-egad wesmalad. \p \v 19 Geb degine, Moisés Israel-dulemarga sogded: \p “Bemar bipisaale melle banedga we-masgunned be sabomalo.” \p \v 20 Degi-inigwele, dulemar abala Moisés-sogedba imaksasurmalad, abar banedga sabosmalad. Banedga-sabosmaladi, ei nusbiin gusad, bela nunu-yapan oiboalid. Geb degine, Moisés amargi nue-sae-itoded, ese uluded. \p \v 21 Na e-mergu-gunmaladbali, wakdaradba egad-egad weenaddamalad, ar ade, dad-diopisurgudele, dad-abin diree naddaed. \v 22 Ibanergwadgindi (6), ilabo-wilub mas wesmalad. A sogledo, wala-walagwengi nibirbake-wilub wesmarye. Geb degine, neg-danar-danar-bukmalad-e-dummagan ibmar-gusad Moisésʼga sognadmalad. \v 23 Agi, Moisés amarga sogded: \p “Ar weyob Bab-Jehová igar uksad. Oibosale, obunnoged-ibad. We-iba, Bab-Jehováʼgadid. Emi bemar mas-yobiedi, emi be yomalodo. Emi mas-dulebiedi, emi be mas dumalodo. Bemarga-mas-obinoedi, banedga be sabomaloed.” \p \v 24 Ibmar-obichadi, Moisés-igar-uksadba sabosmalad, adi, oibosar gunmalagar. We-ibmar nungussulid, nusbiin gussurbalid. \v 25 Geb degine, Moisés sogded: \p “Emi obunnoged-ibad, Bab-Jehová-ibad. We-ibmar emi be gunmar. Ar emi-ibagi, we-ibmar, babatenai, degi, napagi-mellemai gwen be dakosurmalad. \v 26 Bemar sunna ibanergwa (6) we-ibmar weemaloed. Ar ibagugledgindina (7), obunnoged-ibad. A-ibagi, we-ibmar sate guoed.” \p \v 27 Degite, gwenna-gwennagwa ibagugledgine (7) wis ibmar-weenamalaga, node gusmalad. A-ibmar wessurgusmalad, ar ade, a-ibagi a-ibmar gwen daksasurgusmalad. \v 28 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “¿Ar wede sanagwadse an-igar-mamaidba, an bemarga-ibmar-sogedba be nanamaloye soge? \v 29 Ani, Bab-Jehová, an bemarga ibagwen-obunnoged-iba uksanad. Agala, ibanergwadgine (6), an bemarga masgunned ibabo-wilub uksad. Degisoggu, ibagugledgine (7), bemar na e-neg-e-neggi megewilubmalanad, bemar na be-neggine noewilubsurmalanad.” \p \v 30 Geb degine, dulemar ibagugledgine (7) obunnosmalad. \p \v 31 Israel-dulemala we-ibmar-weemaladi, bismalad: “Manáʼye.” We-ibmarde, e-gwag sipugwad, gagan-wawadikid-culantroʼye-nugad-e-gwagyobid, degi, madu-dibyaled achanis egi eoaledyob gulleged. \p \v 32 Geb sorbali, Moisés sogded: \p “Weyob Bab-Jehová bemarga igar uked: ‘Bormogi nibirbake be maná enomalo. Bemar be-waganga be nue sabomalo, adi, be-wagan dakmalaga, Egipto-yargi an bemar-onosmargu, igid-mas an bemarga nega-dulesulidganba uksa gusa.’ ” \p \v 33 Geb degine, Moisés Aarónʼga sogded: \p “Bormo gwagwen be sue, agi nibirbake be maná urboed. A-sorbali, Bab-Jehová-asabin be sioed, adi, bemar-waganga-oyogega be sabogoed.” \p \v 34 Igi Bab-Jehová Moisésʼga igar-uksa, deyob, Aarón, we-maná sabogega, bormogi Bab-Jehová-Dadganbo-Igar-Mesisad-Ulu-asabin sisad. \p \v 35 Israel-dulemala birga-dulabo (40) maná-gundii gusmalad. Canaán-yargi dulemar-bukwadse-mosmaladse we-maná gundii gusmalad. \p \v 36 Ibmar-wilubsaed-gomerʼgwensak nibirbake gued. Gomer-gwambeddi (10) ibmar-wilubsaed-efa-gwensak gued. \c 17 \s1 Akwasailagi dii noalid \r (Números 20:1-13) \p \v 1 Bela Israel-dulemar nega-dulesulidgan-Sinʼye-nugadgi nodegusmalad, Bab-Jehová-ega-igar-ukmaidba, obunnomai-obunnomai nadapgusmalad. A-sorbali, Israel-dulemar dii-gobega Refidimʼye-neg-nugadgi ambikudapmalad. Agi dii sated. \v 2 Degisoggu, Moisésʼse sabsur egisdemarsunnad, ega sogdemalad: \p —¡Anmarga gobega be dii udage! \p Moisés dulemar-abin sogded: \p —¿Ibiga sabsur be anse dii egise? ¿Ibiga Bab-Jehová-wilubdakye be sogmala? \p \v 3 Ar Israel-dulemar uku-uku itomarsoggu, Moisésʼgi uludmalad, sogdemalad: \p —¿Ibiga Egipto-yargi be anmar-onosa? ¿Ukudba-burgwega be anmar-onosa? ¿Anmar-mimmigan-oburgwega be anmar-onosa? ¿Anmar-ibdurganmar-oburgwega be anmar-onosa? \p \v 4 Geb degine, Moisés Bab-Jehováʼse binnasur goted, ega sogded: \p —Ar we-dulemarde, ¿igi an imakergebe? ¡Ar iche-napinad akwagi-makar an-oburgwemalanad! \p \v 5 Bab-Jehová Moisés-abin sogded: \p —Israel-dulemar-idu be nae. Israel-girmar-dummagan gwenna-gwenna beba be sedoed. Nilo-diwar-bibyosad-gaapoled, be sedbaloed. Emigi be nadeen. \v 6 Horeb-yargi, akwa-dummad-walik an be-asabin gwisguoed. Akwa-dummad be bibyosale, agi dii aryodagoed, adi, dulemar a-dii gobmalagar. \p Moisés, Israel-girmar-dummagan-e-dakbukwad-asabin deyob imaksad. \v 7 Moisés a-neg Meribaʼye onugsasad, ar ade, agi Israel-dulemar ulusad. Degine, a-neg Masahʼye onugsasbalid, ar ade, agi Israel-dulemar Bab-Jehová-wilubdaksamalad, deun sogsamargu: “¿Ar wede Bab-Jehová anmarba gudii, anmarba gudisuli?” \s1 Israel-dulemar Amalec-dulemargi bila-onosmalad \p \v 8 Amalec-dulemar, Israel-dulemargi bila-onogega Refidimʼye-neg-nugadse nadmalad. \v 9 Agine, Moisés Josuéʼga sogded: \p “Bila-ononaega, machergan war-wargwen sue-sue be imake. Be nae, Amalec-dulemar-ebo be urwenae. Banedsega andi yar-dummad-birse Bab-Dummad-gaapoled argangi-gani an naoed.” \p \v 10 Josué igi Moisés ega soge, aba imaksad, Amalec-dulemarbo urwenaded. Ar degidgine, Moisés, Aarón, degi, Hur, yar-dummad-birse nadmalad. \v 11 Moisés, e-sakwa onakwidele, Israel-dulemar-urwenanaidi, e-isdarmaladgi obitedamalad. Ar Moisés e-sakwa-odedele, Amalec-dulemar obitedamalad. \v 12 Ar Moisés-e-sakwa geggusdaed, degi, Moisés-sigega ega akwa amismalad. Moisés-sigisgua, Aarón, Hur-ebogwa Moisésʼga sakwa-gasmalad, wargwen sakwa-gwensaksik, baiddina sakwa-baidsikmo. Weyobi, dad-argwanedse, Moisés-sakwa onakwar, nue-innikii gasmalad. \v 13 Weyob Josué, Amalec-dulemar-sordamargi es-suidgi-oburgwar nakwisad. \p \v 14 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “We-bila-onolesad gardagi narmak, adi, insadii gumalagar. Degine, Josuéʼga be sogbalo: ‘Amalec-dulemargi mer bar binsamalagala, an bela obelogoed.’ ” \p \v 15 Agi, Moisés Bab-Jehováʼga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila sobsad. A-aila, “Bab-Jehová an-banderye onugsasad.” \v 16 Agi, Moisés sogded: “Bab-Jehová-negdakmaidgi Amalec-dule gwisgunonisoggu, Bab-Jehová, degisadegu, Amalec-e-wagan-danikidbali, egi bila-ononai gudoed.” \c 18 \s1 Jetro, Moisésʼse atakapid \p \v 1 Jetro Moisés-e-saka, Madiánʼgi dule-irwa-Bab-Dummadse-goledga maid. We-Jetroʼde, igi Bab-Dummad Moisés-bendaksa, bela wisgusad. Degine, igi Bab-Dummad Israel-dulemar-bendaksabali, bela wisgusbalid. Deginbali, wisgusbalid, igi Bab-Jehová Israel-dulemar Egipto-yargi onosbali. \p \v 2 Moisés Faraónʼse-nadapidgi, e-saka-Jetroʼse e-ome-Séfora barmisgusad. Jetro na e-sisgwa-Séfora e-neggi abingasad, \v 3 degine, Moisés-masmala-warbogwad abingasbalid. \p Wargwen Gersónʼye nugad, ar ade, Moisés sogsa gusad: “We-yar-baidgi an we-yarginedsulid gudiiye.” \v 4 Baid-machigwadi, Eliezerʼye nugad, ar ade, Moisés sogsa gusbalid: “An-bab-e-Bab-Dummad an-bendaknonikid, Faraón-es-suidgi an-onosad.” \p \v 5 Moisés nega-dulesulidganba Bab-Dummad-yar-walik dulemar-oambikudapid. Ase, Jetro, Moisés-e-ome, degi, e-masmala-warbogwad nade gusmalad. \v 6 Jetro, Moisés-owisos gusad: \p “Ani, an be-sak-Jetro, be-ome, degi, be-masmala-warbogwadmala, anmar be-dakdanimalad.” \p \v 7 Moisés e-saka-abin noar gusad. E-abin dulluu imaksad, degine, degiteye-sogega ei-wagar usad. Sunmaksamargua, e-dordoneggi dogdemalad. \v 8 Agi, Moisés e-sakaga bela sogsad, igi Bab-Jehová Israel-dulemar-bendakega Faraón-imaksa, degine, igi Bab-Jehová Egipto-dulemar-imaksabali. Degine, igi igarba Israel-dulemar wiledani-gusmarbargua, Bab-Jehová Israel-dulemar-bendaksabali. \p \v 9 Jetro Bab-Jehová Israel-dulemargi e-sabgued-nue-oyosgusadba, degine, Egipto-dulemar-ganguedgi Israel-dulemar-bendaksagusadba, bela-bela weligwar-itosad. \p \v 10 Jetro sogded: “Bab-Jehová Faraónʼgi, degi, Egipto-dulemar-ganguedgi, bemar-bendaksad. Degine, bemar-Israel-dulemar Egipto-dulemar-be-wiodimaladgi, Bab-Jehová bemar-onosad. A-ular, Bab-Jehová-e-nug odummolesun. \p \v 11 ”Deginbali, Faraón dulemar-baisursunnagwadiyob bemar-imaksabalid. Ar emigindi, Bab-Jehová Egipto-dulemar-sabsur-imaksadba nue an wissunnad, we-Bab-Jehová, baigan-bab-dummadye-sogmaladba bur-dummadid.” \p \v 12 Agi, Jetro ibdurgan-wargwen Bab-Dummadga-ogumakar-ukega susa gusad. Deginbali, Bab-Dummadga-ukbaliga, ibmar-baigan senonibalid. Geb a-sorbali, Aarón, degi, bela Israel-girmar-dummagan, Moisés-e-sakaba Bab-Dummad-asabin mas-gunnadmalad. \s1 Moisés, dule-igar-nabomalad onugsasad \r (Deuteronomio 1:9-18) \p \v 13 Banedgine, Moisés Israel-dulemarga igarmar-gwatirnanaid-nabogega signonikid. Ar ade, dulemar na gwatirismalale, Moisésʼse wakdaradba degi-iirmakmai osedoddaed. \v 14 Jetro dakargu, Moisés arbaed-dummad imake, Moisésʼga sogded: \p —¿Ar ibiga be bela we-arbaed be imake? Emide, dulemar bese wakudaryalaba iirmakmai osedoddamalad. ¿Ar ibiga bebi walagwen we-dulemarga be igar naboge? \p \v 15 Moisés e-saka-abin sogded: \p —Ar ade, dulemar Bab-Dummadse igar-amimalaga anse nonidamalad. \v 16 Na-ebo gachimakarmalale, anse nonidamalad, dakega, doa bur-nabir soge. Geb an Bab-Dummad-igargan-mamaid ega an sogdaed, degine, igi-Bab-Dummad we-igargangi anmar-odurdakmai an ega sogdabalid. \p \v 17 Geb degine, e-saka-Jetro Moisésʼga binsaed ukded: \p —We-be-deyob-imakedi, nuedsulid. \v 18 Ar ade, be geggus daed, dulemar-bese nonidamarmogad geggus damarmogad. Be-arbaed-imakedi begi obined. Bebi-wargwen bela be imakosurguoed. \v 19 Binsaed-an-bega-ukoedi, nue be itogo. Bab-Dummad beba gudiguoed. Be-dulemar-anar Bab-Dummad-asabin be gwisguoed, bonigan-mamaid ega be sogoed. \v 20 Be-dulemar igar-mamaidgi be odurdako, degi, igar-mamaidba-imaked be odurdakbalo. Deginbali, ega be sogbalo, igi nanamalargebe, degi, ibumar imakmarbaloe. \v 21 Bedina, deyob be imakegala, neggweburgi dulemar-nabir-ibmar-imakmalad be suo: \q2 Dulemar Bab-Dummad-dobee-nanadimalad, \q2 dulemar wagar-darbodasurmalad, \q2 dulemar ibmar-atursaaledgi mani-onosurmalad, \q3 a-dulemar be suoed. \q2 Amar gwenna-gwennagwa, dulemar-miligwenad-e-dummadga (1,000) be imakoed, \q2 baigan dulemar-dulataled-e-dummadga (100) be imakoed, \q2 baigan dulemar-dulabo-gakambegwad-e-dummadga (50) be imakoed, \q2 degi, baigandi e-ambegwad-e-dummadga (10) be imakmogoed. \p \v 22 ”Wemala, dulemarga igar-nabodii gudoed. Igar-dummadile, bese senonikoed. Igar-bipigwardi, emar na nabomaloed. Weyobile, arbaed-dummad be imakosulid, ar wemala be-bendakmaloed. \v 23 Ar Bab-Dummad bega sogdibe, an bega-ibmar-sognaid be imakye, ar weyob be imakele, be unniguoed, degine, dulemarmoga, weligwaledgi na e-negse namarmogoed.” \p \v 24 Moisés e-saka-ega-soged itosad, a-sogedba bela imaksad. \v 25 A-ular, Moisés Israel-dulemar-bur-nabir-ibmar-imakmalad susad. \q2 Amar, dulemar-miligwenad-e-dummadga (1,000) onugsasad, \q2 baigan, dulemar-dulataled-e-dummadga (100) onugsasad, \q2 baigan, dulemar-dulabo-gakambegwad-e-dummadga (50) onugsasad, \q2 degine, baigandi, dulemar-e-ambegwad-e-dummadga (10) onugsasmogad. \p \v 26 We-dulemar Israel-dulemarga igar-nabogedga degisadegu gudmalad. Igar-bur-dummagan Moisésʼse sesdamalad. Igar-burwiganadi, emar na igar nabodamalad. \p \v 27 Degi-neggusad-sorbali, Moisés e-sakaga sognai gualid, degimaloye. Degi, geb e-saka na e-negse gannar aligusad. \c 19 \ms1 3. SINAÍ-YARGI BAB-DUMMAD ISRAEL-DULEMARBO IGAR MESISAD \mr (19:1–24:18) \s1 Israel-dulemar Sinaíʼse modapmalad \p \v 1 Israel-dulemala Egipto-yargi nii-warbaagus noalid-akale, nega-dulesulidgan-Sinaíʼye-nugadse modapmalad. \v 2 Refidimʼye-neg-nugadgi-bukwa-noargu, nega-dulesulidgan-Sinaíʼye-nugadse modapmalad. Agi, yar-asabin ambikudapmalad. \v 3 Agine, Moisés Bab-Dummadbo-abinguega yar-birse nakwisad. Agi, Bab-Jehová ese goted, ega sogded: \p “Weyob Jacob-e-waganga be sogoed, Israel-dulemarga: \q1 \v 4 ‘Be-sunnad be daksamalad, \q2 igi an Egipto-dulemar-imaksa, \q2 degine, igi an wese bemar-seali. \q1 Igi sulubagi e-mimmigan-ogukuega, sabedgi e-mimmigan-sakanba-gasa sesdae, \q2 deyobiyob an wese bemar-senonikid. \q1 \v 5 Degisoggu, ar bemar bela an-sogedba nanaele, degine, an bemar-ebo igar-mesnaidba be daele, \q2 bemar dulemar-baiganba bur angadga guoed. \q1 Ar bela we-napneg angadsoggu, \q2 bemarbina-bur-itogerba an guoed. \q1 \v 6 Bela bemar dule-irwa-Bab-Dummadse-gormaladga gumaloed, \q2 be-dulemar islidikidbi angadga gumaloed.’ \q3 Deyob Israel-dulemarga be sogoed.” \p \v 7 Moisés gannar Israel-dulemarse nonikid. Agi, Israel-girmar-dummaganse gochad. Geb degine, Moisés bela ega sogded, igi-Bab-Jehová ega igar uksa. \v 8 Geb degine, Israel-dulemar bela na balibi sogdemalad: \p “Bab-Jehová anmarga-igar-uksad, a-sogedba bela anmar imakodo.” \p Moisés dulemar-ega-sogsad Bab-Jehováʼga sognai gusad. \p \v 9 Agi, Bab-Jehová ega sogded: \p “Nue be an ito, an bese mogir-guduregedba nonikoed, adi, an-bebo-sunmaknaid dulemar itogega. Adi, deyob dulemar degisadegu begi bensuli gumalagar.” \p Moisés dulemar-ega-sogsad gannar Bab-Jehováʼga sognai gusad. \v 10 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Emi, be Israel-dulemarse nao. Emi, degi, banedgi, Israel-dulemar an-nug-odummomalaga guakwaa isligwar-bukwa be imako. Deginbali, swilidik-guega mor na enukmarbalo, \v 11 degi, bela guakwaa ibapaagwadga ambikumalo, ar ade, ani, Bab-Jehová, ibapaase Sinaí-yargi an aidegoed. Bela Israel-dulemar an-dakmaloed. \p \v 12 ”Melle dulemar yarse nakwemalaga, yar-dikarba be galu bela ebiris nasikoed. Deginbali, ega be sogo, we-yargi nue-binsaed-nikaa be damaloye, degine, melle a-yarse nakwemarbaloye, degine, melle a-yar-walikaa namaloye. Ar doa-dule a-yarse warmaksale, oburgwelegoye. \v 13 Dule-wargwensaale dule-oburgwilegoedse achaosulid. Ar dule-oburgwilegoedi, akwagi-makar oburgwilegoed, sigugi-makar imaklegodibe. Ar duledibe, ibmar-durgandibe, wede dula-gudii imaklegosulid, oburgwilegedsegad. Unnila, dulemar sibad-wawaad-machered-e-bebe-gollalirbi, yarse nakwenamaloed.” \p \v 14 Moisés yar-birgi-gudiid aidenonikid. Agi, Moisés, Bab-Dummad-e-nug-odummomalaga, guakwaa isligwale dulemar-urbisad. Dulemardina, na e-mor enuksamalad. \v 15 Agi, Moisés dulemarga sogded: \p “Guakwaa ibapaagwad-idu ambikumalo, degine, melle na be be-omese gormalo.” \p \v 16 Ibapaa-gusadgi neg-oiboargu, mar-goledi bela-bela itoleged, degine, mar-dakarmakmaidi bela-bela daklebalid. Yar-birgi, mogir-gudure naid. Gar-trompeta-binnasur-goted-itosmargua, bela-dulemar-bukwadi dobedba wawanmakdemalad. \v 17 Geb degine, Moisés bela-dulemar-bukwadi Bab-Dummad-ebo-abingunamalaga yarse sesad. \v 18 Sinaí-yalagi bela waa bupurmakmaid, ar ade, agi Bab-Jehová soo-abargi aidenonikid. Bela-bela waa yargi bupurmakmaisoggu, soo-saila-gasiiyob dakleged. Bela yar-siidi binnasur giglimaksiid. \v 19 Gar-trompeta-goledi aka bur bule gangumai gualid. Moisés sunmakdele, Bab-Dummaddi mar-goledyob abinsadaed. \p \v 20 Bab-Jehová bur Sinaí-yar-matusulidse aidenonikid. Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded, we-yar-matusulidse ese dagye. Agi, Moisés nakwisad. \v 21 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p —Moisés, be aidenae. Dulemarga be sogna, galu-nagusadgi melle obakmalo, melle an-dakedgi binsamalo. Ar dulemar, deyob-obakele, bukidar burgwemaloed. \v 22 Ar dule-irwa-anse-gormalad amba anse warmakmar-inigwele, na e-san ise-bagagwar urukmalargebed. Ar degisulile, anse ogilolemogoed. \p \v 23 Moisés Bab-Jehová-abin sogded: \p —We-dulemar we-Sinaí-yarse nakwebiguosurmalad, ar be anmarga igar uksad, ‘galu be emakmaloye, ar ade, wede neg-islidikidga imaklegoye.’ \p \v 24 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p —Be nae, be aidenae. Aarónʼga be sogna, beba yar-birse nakwedaye. Dule-irwa-anse-gormaladdi, degi, dulemar-baigandi, melle anse nakwedgi binsamaloye. Ar nakweye-sogmalale, anse sabsur-imaklemaloed, anse ogilolemaloed. \p \v 25 Moisés yar-birgi-gudiidgi aidenonisunnad. Geb bela Bab-Jehová-ega-sogsad Israel-dulemarga sognonikid. \c 20 \s1 Bab-Dummad E-Igar-Sogambegwad (10) uksad \r (Deuteronomio 5:1-21) \p \v 1 Bab-Dummad sunmakded, weyob sogded: \p \v 2 “Ani an be-Bab-Dummad-Jehová gued. Bemar Egipto-yargi maiga-wilebukmargu, ani an bemar-onosadid. \q1 \v 3 Melle bab-dummad-baid an-asabin be nikumalo. \q1 \v 4 Melle be ibmar-wilubgan sobmalo, \q2 nibneggi ibmar-nikad-wilubgandibe, \q2 napneggi ibmar-nikad-wilubgandibe, \q2 demargi ibmar-nikad-wilubgandibe. \q1 \v 5 A-ibmar-wilubgan-asabin dulluu be imakosurmalad, \q2 degine, Bab-Dummadyob ese be golosurmalad. \q1 Ar ade, ani an be-Bab-Dummad-Jehová gued. \q2 An be-Bab-Dummad gadi-nobguedid. \q1 Ar an dule-isganamar-isdarsunna-dakmalad sabsur-odurdakedid. \q2 Degi, e-mimmigan, e-wagan, \q2 e-wagan-yokorbarmaladsega \q2 an sabsur-odurdakbalidid. \q1 \v 6 Ar dulemar-an-sabmaladdi, \q2 dulemar-an-Igarmar-Mamaidba-nanamaladdi, \q2 an bela-e-waganmar-danimaloed e-ibe nue-sabguedid. \q1 \v 7 Melle be-Bab-Dummad-Jehová-nug yogasaar be obaro. \q2 Ar dule yogasaar Bab-Dummad-nug obarisale, \q2 a-dule, Bab-Dummad-Jehováʼse sabsur-odurdaklegedsegad. \q1 \v 8 Obunnoged-ibagi be obunnogo, \q2 adi, a-ibagi, be Bab-Dummad-e-nug odummogegar. \q1 Igi be-Bab-Dummad-Jehová bega Igar-uksa, \q2 aba be imako. \q1 \v 9 Ibanergwa (6) be arbaoed. \q2 A-ibagangi bela ibmar-imakbied be imakoed. \q1 \v 10 Ibagugledgindi (7), obunnoleged-ibad, \q2 be-Bab-Dummad-Jehová-e-nug-odummolegedid. \q1 A-ibagi bipisaale be arbaosulid. \q2 Be-machi, be-bunagwa, \q2 bega-arbaed-machered, bega-arbaed-ome, \q2 be-moli-bebe-nikad-alugwasualed, be-moli-uayasuid, \q2 be-ibdurgan, a-ibagi, arbaosurmarmogad. \q2 Deginbali, dule-be-yarginedsulid be-negyagi-gudiid, \q2 a-ibagi, arbaosurmarmogad. \q1 Ar obunnoged-ibagi igi be obunnomoga, \q2 beyobi bega-arbaed-machered, \q2 degine, bega-arbaed-ome, obunnomarmogoed. \q2 \v 11 Ar ade, Bab-Jehová ibanergwa (6) arbasad. \q1 A-ibagangi we-ibmarmar obinnisad: \q2 Nibneg obinnisad, napneg obinnisad, demar obinnisad, \q2 degi, bela agi ibmarmar-bukwadi obinnisbalid. \q1 Geb degi, ibagugledgindi (7), Bab-Jehová obunnosad. \q2 A-ulale, Bab-Jehová, ibagugledgi (7) ise-nued-binsasad. \q2 A-ibagi sogsad, we-iba, iba-islidikidye. \q1 \v 12 Be-daedbali, be-bab-nug-odummodii, degi, be-nan-nug-odummodii be nanamalo. \q2 Adi, be-Bab-Dummad-Jehová we-napneg-bega-uknaidgi sereddii be megegar, \q2 degi, bela bega ibmar-nueganbi gubaligar. \q1 \v 13 Melle be dule-oburgo. \q1 \v 14 Melle be be-abirginsulid-ebo galagwensuli nanao. \q1 \v 15 Melle be ibmar-atursao. \q1 \v 16 Melle be gakansaar aimargi sunmako. \q1 \v 17 Melle be dule-baid-ibmarbina be sogo: \q2 Dule-baid-negbina, dule-baid-omebina, \q2 dule-baid-mai-macheredbina, dule-baid-mai-omebina, \q2 dule-baid-moli-bebe-nikad-alugwasualedbina, \q2 dule-baid-moli-uayasuidbina. \q3 Bipisaale dule-baid-ibmarbina be sogosulid.” \s1 Israel-dulemar Bab-Dummad-dobee-itosmalad \r (Deuteronomio 5:22-33) \p \v 18 Bela Israel-dulemala e-sunnagwad mar-gollomakmaid itosmargua, degine, gar-trompeta-binnasur-goled itosmarbargua, deginbali, mar-dakarmakmaid daksamarbargua, degi, yar waa-moodo-siid daksamarbargua, Israel-dulemar nue-dobee itodmalad, wawanmakdemalad. Degisoggu, yargi bannabaa ambikusmalad. \v 19 Agi, Moisésʼga sogdemalad: \p —Be anmarga sunmake, anmar be-itogoed. Bab-Dummaddi melle anmarga sunmako, abakale, anmar burgwialile. \p \v 20 Moisés Israel-dulemar-abin sogded: \p —Melle be dobgumar. Bab-Dummad bemar-wilubdakega bemarse nonikid, adi, bemar, degisadegu Bab-Dummad-dobee nanamalagar, adi, melle be isgumalagar. \p \v 21 Israel-dulemardi, Moisés mogir-guduregedgi-Bab-Dummad-maidse-nadedi bannabaa dakbuk gusad. \s1 Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-igar \p \v 22 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Israel-dulemarga weyob be soge: ‘Nibneg-akale an bemarbo sunmaksad bato be daksamalad. \v 23 Melle bemar orgi-ibmar-sobaled, manigi-ibmar-sobaleddibe, be-bab-dummadga anyob be imakmalo. \p \v 24 ” ’Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-sobega, anga be napa sobmaloed. A-ailagi be we-ibmarmar ukmaloed: \q2 Be-sibad-wawaadmar, sibadmar, degi, be-moli-bebe-nikamalad, \q3 anga be ogumakar ukmaloed. \q1 A-ailagi be anga ibmarmar-ukmaloedi, dulemar-e-isgued-eliedga uklegoed. \q1 Deginbali, a-ailagi be anga ibmarmar-ukmaloedi, \q2 bemar-anbogwa gwenatigwar-gudii gumalaga, \q2 degi, bemar na gwenatigwar-gudii gumalaga uklebaloed. \p ” ’Bia an-nug ebinsalebi an abegoe, ase an nonikoed, agi ise-nued an begi binsanonikoed. \v 25 Ar bemar anga ibmar-ogumakar-ukleged-aila-akwa be sobbiele, unnila be akwamar-sobarsulid urbe-urbe be imakmalo, ar ade, bemar, akwa esgorogi sobdele, wede bar ibmar-ogumakar-ukleged-aila-nuedga guosulid. \v 26 Degine, anga ibmar-ogumakar-ukleged-aila melle arsan-nika imako. Ar bemar agi nakwialile, be-abgan daklego-itole.’ ” \c 21 \s1 Maigan-akwed-igar \r (Deuteronomio 15:12-18) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: “We-Igarmar Israel-dulemarga be ukoed: \v 2 ‘Be Hebreo-dule-mai baksale, unnila, bega birganergwa-arbaega (6) be imakoed. Birgagugledgi (7) be ollor-imakoed. We-dule, e-arbasadgi, bipisaale gwen bennuklegosulid. \p \v 3 ” ’We-mai-baklesadi, bese omesuli nonikile, walagwen gannar naoed. Ar bese ome-nika-nonikile, e-omebo gannar naoed. \p \v 4 ” ’Mai-e-ibed e-maiga ome-uksale, ome ega machimala-baksale, bunamala-baksardibe, ome, degi, e-mimmigan, e-mai-ibedgadga guoed. Maidina, walagwen gannar naoed. \p \v 5 ” ’Ar mai, na e-ibed-sabedbali, na e-ome-sabedbali, degi, na e-mimmigan-sabedbali, sogele, an yapa naye, \v 6 ar adi, e-ibed, dummagan-igar-nabomaladse e-mai-sedoed Geb yawagaksedibe, yawagak-dikarsedibe, sedoed. Agi esgoro-swichwigwadgi e-uaya udgoed. Geb agi, a-dule ibed-e-maiga degisadegu gunonisunnoed. \p \v 7 ” ’Ar dule-wargwen na e-bunagwa maiga-guega manigi uksale, we-bunagwa-ollor-imaklegega, mai-macherganyob imaklegosulid. \p \v 8 ” ’Dule-wargwen-bunagwa-baksad eginsur-bunagwa-dakele, nikubisulile, sunna Israel-dule-baid nabir manigi bunagwa-onogega imakoed. Nikubisurgussoggu, bipisaagwale, Israel-dulesulidga manigi ukosulid. \p \v 9 ” ’Dule bunagwa-baksadi, e-machi-ebo-nikuega ega ukele, na e-sisgwayob we-bunagwa-sedii guoed. \p \v 10 ” ’Dule bunagwa-maiga-baksadi, a-bunagwa-nikusale, a-sorba, geb ome-baid-nikunonibalile, we-bunagwa-idualedga: \q2 Mas-ega-uklegedi, amba deyob ega ukdii guoed. \q2 Mor-ega-uklegedi, amba deyob ega ukdii gubaloed. \q2 Degine, amba ebo gudiidgine, ese gordii gubaloed. \p \v 11 ” ’Ar e-sui bunagwaga we-ibmar-sogbaagwad imaksulile, bunagwa sunna na e-itolegedba nabier naoed. Onolegega, bipisaale dule-baid we-bunagwa-anar bennukosulid, maniginsuli binsa na e-itolegedba nooed.’ ” \s1 Apor-imakmalad-Igar \p \v 12 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: “Dule-wargwen dule-baid-sabsur-naibisasadba oburgwisar, we-dule, oburgwilegoed. \p \v 13 ”Ar dule-emar-oburgwisad yamo-imaksasulile, Bab-Dummad-sogedba burgwisale, we-dule, bega an neg-sorba-sogoedse, dukunaoed. \p \v 14 ”Ar dule, sae-itogedba dule-baid-oburgwisale, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailase dukunadele, we-dule, amba be sunaedsegad, degine, oburgwilegoed. \p \v 15 ”Dule e-bab-naibisasale, e-nan-naibisasdibe, we-dule, oburgwilegoed. \p \v 16 ”Dule, dule-baid-gasale, dule-baidga manigi dule-galesad-uksale, igidibe, amba e-walik-gales-sii daklesdibe, we-dule-emar-gasad oburgwilegoed. \p \v 17 ”Dule e-bab-ukabsasale, e-nan-ukabsasale, we-dule, oburgwilegoed. \p \v 18 ”Na ebo-urwenaidgi, dule akwagi-makar dule-baid-naibisasale, igidibe, argangi sabsur-sarsosadgi naibisasdibe, oburgwissulile, ar gasgindi mesisale, \v 19 we-dule-naibigusad suar-gaapoledgi nabir nanagusardina, geb agi soglegoed, we-emar-naibi-imaksadi oburgwilegosurye, baisurye. Deyob soglego-inigwele, dule-emar-naibi-imaksad, bela ega inadi bennukoed, degine, arbassulid-nukad bela bennukbaloed. \p \v 20 ”Dule suargi na e-mai-machered-sarsosale, e-mai-ome-sarsosdibe, degidba oburgwisale, we-dule sabsur-odurdaklegoed. \v 21 Ar e-mai-sarsolesad, ibagwenadgi, ibabogindibe, nabir ugakgusale, we-mai, e-ibedgadsoggu, e-ibed sabsur-odurdaklegosulid. \p \v 22 ”Machergan urwenanaidgi ome-gurgin-nikad-naibisasale, ei igarba-mellegega imaksale, ar omedi dogdar akar-gussulile, e-sui igi-mani egi gadagoedba, dule-ome-sarsosad deyob bennukergebed. Dulemar-ega-igar-nabomalad e-sui-mani-nug-egisnaid nabir-itomalale, deyob imaklegoed. \p \v 23 ”Ar ome apor-naibigusardi, weyob imaklegoed: Ome-burgwisar, dule oburgwilemogoed. \v 24 Dule, ome-ibe ibya-nailik naibisasale, ibya-nailik ei naibisalemogoed. Dule, ome-ibe nugar-gagwen bichisalnugar-gagwen ei bichilemogoed. Dule, ome-ibe argan-nailik naibisasale, argan-nailik ei naibisalemogoed. Dule, ome-ibe nag-wargwen naibisasale, nag-wargwen ei naibisalemogoed. \v 25 Dule ome-ogumaksale, ogumaklemogoed. Dule, ome-naibisasale, deyob naibisalemogoed. Dule, ome-sarsosale, deyob sarsolemogoed. \p \v 26 ”Dule na e-mai-machered ibyagi-sarsosale, e-mai-omegwa-ibyagi-sarsosdibe, ei ibya onosale, e-ibed ei-ibya-gwagwen-onosad-ular, e-mai-ollor-imakoed. \p \v 27 ”Ei nugar-gagwen-bichisale, e-ibed ei-nugar-bichisad-ular, e-mai-ollor-imakoed.” \s1 Binsa nabir naibigumalad-Igar \p \v 28 “Moli-bebe-nikad-machered dule-macheredgi-yolesale, omegindibe, degidba, dule-oburgwisale, we-moli, akwagi-makar oburgwilegoed. E-san, gullegosulid. Moli-e-ibeddi oakalolegosulid. \p \v 29 ”Ar moli-ibed bato wisilegusgu moli-bebe-nikad-machered dulemargi-yoledigua, degine, e-ibed gwen edichasuli, we-moli dulegi yolesdibe, dule-oburgwisale, we-moli akwagi-makar oburgwilegoed. Geb moli-ibed, akwagi-makar oburgwilemogoed. \p \v 30 ”Degi-inigwele, moli-bebe-nikad-ibed na san-bendakegala, mer oburgwilegega, egi-mani-galegoed, bennukoed. \p \v 31 ”Moli-bebe-nikad machi-gwensakgi-yolesdibe, bunolo-gwensakgindibe, amba we-igar-maidba imaklegoed. \p \v 32 ”Ar moli-bebe-nikad-machered mai-macheredgi yolesdibe, mai-omegindibe, we-moli, akwagi-makar oburgwilegoed. Degine, moli-ibed mani-gwadulagwen-gakambe (30) mai-ibed-bennukoed. \p \v 33 ”Dule-wargwen dia egaar sisale, igidibe, yaa-dummad dii-sigega akwisdibe, a-yaa edissuli sisale, agi moli-bebe-nikad-alugwasualed argwachale, moli-uayasuid-argwachadibe, \v 34 dia-ibed moli-ibed-bennukoed, geb degi, ibmar-dula-burgwisad suoed. \p \v 35 ”Moli-bebe-nikad-wargwen baid-moli-bebe-nikad-machered-oburgwisdibe, moli-dulad manigi uklegoed, we-mani na ebo negabar mimioed, degine, moli-burgwisad-e-san negabar mimimarbaloed. \p \v 36 ”Ar dule wisirdi, we-moli-bebe-nikad-machered gadi-urwe, degite, e-ibed moli-gwen-edichasuli, moli-gadi-urwed-ibed, moli-bebe-nikad-machered-burgwisad-ibedga moli-bebe-nikad-machered-dulad ega wargwen ukoed. Moli-gadi-urwed-ibed, moli-burgwisaddi susunnoed.” \c 22 \s1 Ibmar-akar-gusar bennuklegoed-Igar \q2 \v 1 “Dule, moli-bebe-nikad-alugwasualed-wargwen atursasale, \q2 sibad-wawaad-atursasdibe, \q2 geb oburgwisdibe, \q2 igi, manigi-uksadibe, \q3 moli-atursasad-ular, moli-bebe-nikad, walatar e-ibedga ukoed. \q3 Sibad-wawaad-anardi, sibad-wawaad-walabake ukoed. \p \v 2 ”Dule-atursaed mutik ibmar-atursanai-daklesale, agi onaibisalesale, degi, burgwenonikile, we-dule-ibmar-e-ibed, dule-oburgwissuliyob daklegoed. \p \v 3 ”Ar ibmar-ibed ibgin dule-atursaed-oburgwisardi, egi ataklegoed, we-dule, dule-oburgwisye. \p ”Dule-ibmar-atursasadi, ibmar-atursasad-wilub bennukergebed. Ar ibmar-atursasad-bennukega mani satele, bennukega, maiga-guega na dukin manigi ukoed. \p \v 4 ”Ibdurgan-atursalesad amba-dula dule-atursasad-neggi-gudii daklealile, dule-ibdurgan-atursasad ilabo-wilub ukoed: \q2 Moli-bebe-nikad-machered-alugwasualeddibe, \q2 moli-uayasuiddibe, \q2 sibad-wawaaddibe, \q3 ilabo-wilub e-ibedga ukoed. \p \v 5 ”Dule, e-ibdula gagan-maega nainuse sesale, uva-digalesse sesdibe, geb e-ibdurgan, dule-baid-nainugi gagan-masale, ibdula-ibed, e-nainugi-gwagmar-weleged-bur-nuegangi nabogoed. \p \v 6 ”Dule-wargwen ikomar-ogumakega soo-ogasale, \q2 we-soo orosgi-dakleged-trigo-digar-naidse warmaksale, \q2 igi, trigo-danar-weles-bukwadse warmaksale, \q2 igi, nainugi-ibmar-digarnaid ogumaksadibe, \q3 dule-soo-ogasad, bela dule-baid-ibe-ibmar-ogumaksad bennukoed. \p \v 7 ”Dule, nuedgi dule-baidga na e-mani, ega-sabogega uksadibe, e-ibmar-nued-gargerbad ega-sabogega uksadibe, we-dule-baid-neggi we-ibmar atursalesale, dule-ibmar-atursasad-galesadi, ilabo-wilub bennukoed. \p \v 8 ”Ar dule-ibmar-atursasad-daklessulirdina, dule-neg-ibed dummagan-igar-nabomalad-asabin seledoed, adi, daklegega, abakale e ibmar-atursasdibe, atursassurdibe. \p \v 9 ”Dulemar-ebogwad sogmalale, we-ibmar angadye: \q2 Moli-bebe-nikad-alugwasualeddibe, \q2 moli-uayasuiddibe, sibad-wawaaddibe, \q2 mordibe, ibi-ibmar-yoggusaddibe. \q3 We-dulemar-ebogwad, dummagan-igar-nabomalad-asabin namaloed. \q3 Ar doa bur ibmar-atursas dakledagoe, a-dule, ilabo-wilub dule-baid-bennukoed. \p \v 10 ”Dule-wargwen bensulidgi dule-baidga ibdurgan uksale: \q2 Moli-uayasuid ega akwega uksadibe, \q2 moli-bebe-nikad-alugwasualeddibe, \q2 sibad-wawaaddibe, \q2 we-ibmar-ega-uksad burgwenonikile, \q2 naibigunonidibe, \q2 dule-gwen-daksasuli ei atursalenonidibe, \q3 \v 11 we-dule ibmar-e-ibedga-sogoed: ‘Napira Bab-Jehová-nuggi ise-sogar an bega sogye, ibmar-bega-akwega-be-anga-uksadi, an be-ibe gwen oakalossurye.’ \p ”Ibdula-ibedi, dule-ega-ibmar-soged nabir itogele, we-dule-ibmar-akwisad ibmar-bennukosulid. \p \v 12 ”Ar dule-ibmar-akwed-wagab ibmar-atursalesardi, adi, na e, ibdula-ibed-bennukoed. \p \v 13 ”Ibdula-ega-uklesad ibdula-sapurbalidse ichimaklesale, mer-bennukegala, ibdula-burgwisad-e-goa ibdula-ibedga oyogergebed. \p \v 14 ”Dule-wargwen dule-baidse egichisdibe, ega ibdula-wargwen wis udagwerye, ibdula burgwenonikile, igi, e-ibed-daklesulidgi ibdula-naibi-gunonikile, dule-ibmar-wis-egichisadi, e-ibed-bennukergebed. \p \v 15 ”Ar e-ibed-wagab ibdula burgwisale, naibigusdibe, adi, bennukosulid. \p ”Manigi-bennus ebunairdi, bar bennukosulid, ar a-mani bato ega bennuksayob gusad.” \s1 Dule-baiganbo damaloed-Igar \p \v 16 “Dule-wargwen yagwa-amba yoo-sui-niku-gudiidgi dodosale, ar gusgu ome-nikued-igar-maidba ome-e-babga-mani-ukleged ukoed, degine, nikubaloed. \v 17 Bunagwa-e-bab yapa ega sui-ukele, amba degite, we-dule gusgu yagwa-bennukleged-igar-maidba manigi yagwa-e-bab-bennukergebed. \p \v 18 ”Melle be ome-ina-isgana-imaked, dula-gudii imako, oburgwemalo. \p \v 19 ”Dule ibdurganbo galagwensur guele, we-dule, oburgwilegoed. \p \v 20 ”Bab-Jehováʼgarbi ibmar-ogumakar be ukoed. Ar degisulile, dule bab-dummad-baiganga ibmar-ogumakar-ukele, a-dule, oburgwilegoed. \p \v 21 ”Dule-be-yarginsulid melle sabsur be imako, degine, melle be wiobalo, ar ade, bemar Egipto-yargi be-yarsulidgi be gudii gusmogad. \p \v 22 ”Omegan-ei-sui-burgwismalad, degine, mimmigan-babgan-sated, melle be sabsur-imakmalo. \v 23 Ar be amar sabsur-imakmalale, e-bendakega anse gollarmalale, an amar-bendakega ese naoed. \v 24 Degine, an nue-ise-urwedgi, es-suidgi sabsur-be-odurdakar an be-oburgwemaloed. Ar agine, be-omegandi sui-sate gumaloed, be-mimmigandi bab-sate gumaloed. \p \v 25 ”Dule-wileged-an-dulamar-abargi-gudiid begi mani-gasale, gannar bega ukbaloye sogsale, melle be dulemar-mani-ukmaladyob damalo, degine, melle egi be mani-onakmai gumarbalo. \p \v 26 ”We-dule-wileged ega be mani-uksad-anar bega e-mordummad uksale, sedogusale, gannar ega e-mordummad be ukoed. \v 27 Ar ade, neg-diopigwadgi yoega, unnila we-morbi-nikad. Ar degisulile, ¿ibi-morgi atuosunna? Dule-wileged e-bendakega anse gollalile, bendakega an ese naoed, ar ade, an dulemar-wiledakdaed. \p \v 28 ”Melle bela-bela sabsur Bab-Dummadgi ichakwaa sunmako, degine, melle dule-be-neggwebur-semaid be ukabsao. \p \v 29 ”Melle be ibmar-gwag-gebe-welemalad, degine, vino-gebe-egurelemalad Bab-Dummadga-uksuli gumalo. \p ”Be-machi-sailagined anga be ukmarbalo. \p \v 30 ”Amba deyobbalid, moli-bebe-nikad-macheredsailagined, degine, sibad-wawaad-macheredsailagined, amba anga be ukmarbaloed. We-ibmar-durgan sunna ibagugle (7) na e-nan-walik gudii gued, ibabaabakgus-gwalulesad-sorbardi (8), anga be ukoed. \p \v 31 ”Bemala dulemar-islidikid-anga-uklesmaladga guoed. Ibdula-sapurbarmalad be-ibe sapurgi ibdula-oichimaksale, melle a-ibdula-e-san gunmalo. A-e-sanmala achuga be ukmaloed.” \c 23 \s1 Ibmar-innikii-imakmalad-Igar \p \v 1 “Mer gakansaar be ibmar sogo. Emargi gakansaar yolegega melle dule-isgana-ebo be igar nabogo. \p \v 2 ”Melle dulemar-bukidar-ibmar-isgana-imakmaladyob be ibmar imako. Igar-nabolenaidgi dule-bukidar-sogmaladba melle be binsaed galemalo. Dule-bukidar igar-innikisulidgi-yolenai be dakele, melle eba be dao. Bedi igar-innikigwadba be imako. \p \v 3 ”Dule-wilegedga-igar-itolenaile, wileged-ular, melle be, e-ibmar-sognaidba, eba be nai guo. \p \v 4 ”Moli-bebe-nikad-alugwasualed yoggus-gudii be dakalile, moli-uayasuiddibe, amba be-isdaradgadile, gannar e-ibedga be uko. \p \v 5 ”Melle be dule-isdar-be-daked-bendaksuli be guo. E-moli-uayasuid ibmar-ichesur-semaidba aimukud be dakele, e-moli be bendakoed, ibmar-e-birgi-bukwad ega be odegoed. \p \v 6 ”Dule-wilegedga igar-nabolenaidgi, ega igar-maidba be imako, melle egi be yogasaar yoledii guo. \p \v 7 ”Binsa-dulemargi-gakansaar-yolemaladgi be bangumar. \p ”Degine, melle binsa dule-ibmar-oakalossulid-oburgwega be imako. Degi, melle dule-nued-daed okalobalo. Ar ade, dule-ibmar-oakalosad an sabsur-odurdakedsegad. \p \v 8 ”Melle dulemarse manigi be binsaed galego. Ar ade, manigi-bakleged be-binsaed gaoed, bar inniki-binsae be-imakosulid. Deginbali, dule-igar-nabomalad, igar-itonaidgi, dule-ibmar-oakalossulidgi-aibinega imakbalid. \p \v 9 ”Melle be dule-be-yarginsulid sabsur-imako, ar ade, bemarmoga, Egipto-yargi, be-yarsulidgi be gudii gusmogad. Ar bato bemar wismalad, yar-baidgi-gudiir, wede igi-itolege.” \s1 Obunnoleged-igarmar \p \v 10 “Birganergwa (6) be ibmar digoed, degi, birganergwa (6) be ibmar webaloed. \v 11 Birgagugledgindina (7) melle be ibmar bar digo. Napa-obunnogega be imakoed, adi, dule-wilemalad a-ibmar gunmalaga, degi, ibmar-durgan-sapurbarmalad, a-ibmar-obinoed gunmarmogagar. \p ”Amba deyob, be-uva-digaled, degi, be-olivoʼmar-digaled, be imakbaloed. \p \v 12 ”Ibanergwa (6) bela be-ibmar-imaked be imako, ibagugledgindina (7), be obunnogoed, adi, be-moli-bebe-nikad-alugwasualed, degi, be-moli-uayasuid, obunnomalagar. Deginbali, be-maigan, degi, dule-be-yarginedsulid, gannar gangumalagar. \p \v 13 ”Bela an bemarga ibmar-sogsadba be nanamalo. \p ”Melle bab-dummagan-baiganse be gormalo, melle bipisaale baid-bab-dummad-nug be bimalo.” \s1 Birga-irba sogapaa iba-dummagan-onoleged-Igar \r (Éxodo 34:18-26; Deuteronomio 16:1-17) \p \v 14 “An-nug-odummogega, birgagi sogapaa be anga iba onogoed. \p \v 15 ”Madu-Inasulid-Iba be onogoed. A-ibagi, ibagugle (7) madu e-inasuli be gunnoed. Ar igi bato idu an bemarga sogsa gusa, deyob be gunmaloed. Abib-niigi be iba onogoed, ar ade, a-niigi Egipto-yargi be noar gusmalad. Dule anse arganagwabi gwen nonikosulid. Anga ibmar sedagergebmalad. \p \v 16 ”Gebe be ibmar-gwag-wealir, Ibmar-Gwag-Gebe-Weleged-Iba be onogoed. \p ”Deginbali, bela be-nainugi be arbasad, na be bela-ibmar-wesadgi, birga-bergusar, Ibmar-Gwag-Napi-Weleged-Iba be onobaloed. \p \v 17 ”Bela machergan, birgagi ilapaa, Bab-Jehová-Bur-Dummad-asabin ambikunonimaloed. \p \v 18 ”Bemar anga ibdurgan-ogumakar-ukalile, melle e-abe madu-ina-nikad-ebo-mesa be anga ukmalo. Degine, ibmar-gwallu ibagi-be-anga-ukmalad, melle banedga be osabogo. \p \v 19 ”Be-nainugi be-ibmar-gebe-weleged-bur-nuegan, be-Bab-Dummad-Jehová-negse be sedergebed. Sibad-e-mimmi melle e-nan-nunisgi be duo.” \s1 Bab-Jehová-e-baliwitur Israel-dulemar-idumai gusad \p \v 20 “Israel-dulemar, nue be itomalo. An-baliwitur bemar-iduega an barminaid, adi, igarba bemar-edarbenadapguega, degine, yar-guakwa-an-bemarga-nasiksadse bemar-sedegar. \v 21 A-baliwitur nue be itomalo, a-sogedba bemar nanadii guo. Ar ade, an-nuggi ibmar-imakdisoggu, melle a-baliwiturgi be gwisgudii gumalo. Ar ade, bemar-isgued, a-baliwitur, igi-barsaye bemarga sogosulid. \v 22 Ar nue a-sogedba be nanadimalale, an-bemarga-bela-ibmar-sogsadba be damalale, dule-be-isdardakmalad-e-isdaradga an gumogoed, degine, dule-begi-gwisgumaladgi an gwisgumogoed. \p \v 23 ”An-baliwitur bemar-idu nadapguoed: \q2 Amorreo-dulemar-yalaganse, \q2 Het-dulemar-yalaganse, \q2 Ferezeo-dulemar-yalaganse, \q2 Canaán-dulemar-yalaganse, \q2 Heveo-dulemar-yalaganse, \q2 degi, Jebuseo-dulemar-yalaganse, bemar-sedoed. \q3 We-dulemala bela an obelogoed. \p \v 24 ”Melle we-dulemar-sunnasurdamaladba be damarmogo. Melle e-bab-dummagan-asabin be yokorgi-sindigar sigmalo, degine, melle e-nug odummomarbalo. Bur e-bab-dummagan-e-wilubgan-sobarmalad be osulogoed. E-akwa-e-bab-dummadganga-imakmalad ei be mamaroed. \p \v 25 ”Be-Bab-Dummad-Jehová-e-nug be odummogo. Geb degine, Bab-Jehová bega mas-obinagwar, degi, dii-obinagwar ukoed. \p ”Bemar uellesuli an be-imakmaloed. \p \v 26 ”Degine, sereddii-mai an be-imakmarbaloed. Be-yargine, siamar gurgin-nika-gudiir mellegega an imakosulid. Bela omegan sikwi-bakedbi gumaloed. \p \v 27 ”Neggweburmargi-bemar-naoedgi, e-dulemar bemar-asabin bela-belad-gwayemalaga, surbinsa-itomalaga, degi, be-asabin-duurmakega, an imakoed. \p \v 28 ”Bemar-nadapid-idu bulu-barminaiyob an imakoed, adi, igi bulu-idu dulemar-duurmakdedamala, deyob bemar-asabin Heveo-dulemar, Het-dulemar, degi, Canaán-dulemar bemar-idu duurmakdemaloed. \v 29 We-dulemar, birgagwengi yog-onoar an bemarga imakosulid, adi, melle napa binsa-wilenai guegar, degi, ibdurgan-sapurbarmalad melle yaisur mergumai gubaligar. Ar degiile, bemar-naibisamalo-itole. \v 30 Geb bemar dula-bukidar-gusadse, degi, yar-akwegala na be unnigus-itomaladse an we-dulemar binna-binna bemarga onomai an imakoed. \p \v 31 ”Be-yar-abingumaloedi, weyob an bemarga nasikoed: \q2 Demar-Ginnidye-nugad-naid-akar, \q2 Filistea-dulemar-demar-naidse, \q2 degine, Nega-dulesulid-akar, \q2 diwar-Éufrates-maidse, an nasikoed. \q3 Dulemar-we-yargi-bukwamaladgi-nakwed an be-imakoed. \q3 We-dulemar bela be-asabin be onogoed. \p \v 32 ”Melle we-dulemar-ebo be igar-mesdii nanamalo, degine, e-bab-dummagan-ebo be igar-mesosurmarbalid. \p \v 33 ”Deginbali, be-yargi we-dulemar be obegosurbalid. Ar be obesmalardi, angi isguega be-imakmaloed. E-bab-dummagan-e-nug-odummogega be-imakmaloed.” \c 24 \s1 Bab-Dummad-Igar-Mesisad bargindilenaid \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “An-maidse anse be nakweda. Beba be Aarón, Nadab, degi, Abiú be sedago. Degi, Israel-girmar-dummagan-dulapaa-gakambe (70) beba be sedabalo. Wemar angi bannaba ambikumaloed, agi yokorgi-sindigar ambikumaloed. \v 2 Bebi unnila be anse warmakoed. Israel-dulemar-selearsurmaladdi, nakosurmalad, degi, anse warmakosurmarbalid.” \p \v 3 Moisés nade gusad. Bab-Jehová-bela-ega-ibmar-sogsad, degi, igarmar-ega-uksabalid, bela dulemarga sogdapid. Bela dulemala dule-wargwennayobi Moisés-abin-imakdemalad: \p “Bela Bab-Jehová-ibmar-sogsadba anmar ibmar imakmaloye.” \p \v 4 Geb degine, Moisés bela Bab-Jehová-ibmar-sogsadi narmaksad. \p Moisés wakudaryalaba gwisgualid. Yar-dummad-naba Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila sobsad, degine, akwamar-islidikid-gwaambe-gakabo (12) urbisbalid. A oyonaid, gwa-gwagwenadi, Israel-dulemar-sogambe-gakabogwad-e-wilubgan (12) guye. \p \v 5 Geb, Moisés moli-bebe-nikad-machergan-oburgwemalaga Israel-sapingan barmisad. A-molimar Bab-Jehováʼga ogumakar uksamalad, degi, gwenatigwar-guega molimar-sapingana ega uksamarbalid. \v 6 Moisés molimar-abe-negabar susad, nog-dummagangi sisad, baid-negabaladdi Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailagi misad. \v 7 A-sorbali, Moisés dulemar-Bab-Dummad-ebo-Igar-Mesisad-garda susad, geb, dulemarga absoded. Dulemar abin-sogdemalad: \p “We-igar-maid-sogedba, degi, bela we-Bab-Jehová-anmarga-sogsadba anmar daoye.” \p \v 8 Geb degine, Moisés abe susad, dulemar-bukwadgi misad. Geb sogded: \p “Bab-Jehová weyob bemarga sogsadbali, we-abe, Bab-Jehová-bemar-ebo-Igar-Mesnaid-e-wilubganad.” \p \v 9 Moisés, Aarón, Nadab, Abiú, amar yar-birse nakwidmalad. Wemarba Israel-girmar-dummagan-dulapaa-gakambe (70) eba yar-birse nakwidmarmogad. \v 10 Agi, amar Israel-e-Bab-Dummad daksamalad: E-nag-urbali, zafiro-akwabir-nuedyob, bela swilidik mogir-ara-ara-daklegedyob napa naid. \v 11 Degite, wemar-Israel-girmar-dummagan Bab-Dummad-daksamar-inigwele, Bab-Dummaddi oakalossulid. Amba dula gudii gusmalad. \p \v 12 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Yar-birse anse be naknao, agi be an-edarbo. Agi an-Igarmar, degi, anba-bemar-nanamaloed-Igar an bega akwa-matargwagi-narmakar ukoed, adi, a-Igarmargi be dulemar-odurdakegar.” \p \v 13 Geb degine, Moisés, Josué-ebo Bab-Dummad-yarse nakwid gusad. Josuéʼde Moisés-bendakedid. \v 14 Moisés Israel-girmar-dummagangardi sogded: \p “Anmar bemarse-gannar-nonikidse, wegi be anmar-edarbemalo. Aarón, Hur-ebogwa bemar-abargi gudii gumaloed. Ar bemar ibmar-egisbimalale, wis bemar boni-nikuardibe, wemar-ebogwadse be idakmaloed.” \p \v 15 Geb degine, Moisés yar-birse-nakwidgua, a-yala mogir-ena signonikid. \v 16 Agine, Bab-Jehová-e-gangued-yeerdakleged yar-Sinaíʼgi aidenonikid. A-yala, ibanergwa (6) mogir-ena sigisad. Ibagugledgine (7), Bab-Jehová mogir-imbaba Moisésʼse gornonikid. \v 17 Israel-dulemar Bab-Jehová-e-gangued-yeerdaklegedi, yar-birgi-soo-binnasur-gwabunyemaiyob dakmalad. \v 18 Moisés mogir-imbaba dogded, yar-birse nakwided. Moisés yar-birgi iba-dulabo (40) ibginedba, degi, mutikidba gudii gusad. \c 25 \ms1 4. BABSE-GOLED-NEG-SUNNA-SELEGED-SOBLEGOED-IGAR \mr (25:1–31:17) \s1 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedga ibmar-ukleged \r (Éxodo 35:4-9) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sunmakded, ega sogded: \p \v 2 “Israel-dulemarga be sogo, anga-ibmar-ukega be ibmar weemaloye. Bela na e-ulubgi-ibmar-ukbi-itogedba, na ukmaloye. \v 3 We-ibmarmar-uklegoed be abingaoed: \q2 Olo, mani, esgoro-gordikid, \q2 \v 4 nirbadub-arad, nirbadub-suir-akwagiid, nirbadub-ginnid, \q2 linoʼdub-nued, sibad-e-absarmar, \q2 \v 5 sibad-wawaad-machered-e-ukamar-ginnidgi-odolegaled, \q2 ibdurgan-uka-nuegan, \q2 urgomar-acaciaʼye-nugad. \q2 \v 6 Olivo-gwallu gwallumar-ogaegar. \q2 Ina-wawadikid, olivo-gwallu-nugsalegedgi-ebulegedba oburegar. \q2 Ina-wawadikid, ina-wawadikid-obupurmaklegedba oburegar. \q2 \v 7 Akwamar-nuegan-óniceʼye-nugmalad, \q2 degi, akwa-nuegan-bamalad, mor-efodʼye-nugad-birgi nasikegar, \q2 degi, mor-binasgargi-nasiklegedgi nasikegar. \q3 \v 8 Geb anga anse-goled-neg be sobmalo. \p ”A-abargine an gudii guoed. \v 9 Ar igi bela an bega oyogoe, a-sunnagwad be dulemar-anse-goled-neg-sunna-seleged be soboed, degi, a-yagi bela ibmar-ebuleged a-sunnagwad be sobbaloed.” \s1 Bab-Dummad-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu-soblegoed \r (Éxodo 37:1-9) \p \v 10 “Deginbali, ulu be sobbaloed. \q1 We-ulu-sobega, urgo-acaciaʼye-nugad be ebugoed. \q2 E-sugued, achaatar-nika be soboed, \q2 e-matardungued, achapaa, \q2 degi, e-nibgued, achapaabar. \q1 \v 11 Olo-sunnabi uluyaba ebiris be nasikoed, \q2 degi, ulu-asgine, olo-sunnabi ebiris egi be nasikbaloed. \q2 Deginbali, birgi, bela-ebiris e-mullugwad olobi be nasikbaloed. \p \v 12 ”Agala, olua-dummagan-gwabake-sobega or be duoed. Ulu-e-dikar-bergunaid-sogbakegwadgi gwa-gwagwen be nasikoed. \p \v 13 ”Urgo-acaciaʼye-nugad-walagana suitii be soboed. We-suarmargi or egi bela be nasikoed. \v 14 Suarmar-walagana-suid, ulugi-olua-dummagan-nanaid-yaba be odogoed, adi, a-suarmargi ulu nabir selegegar. \v 15 Suarmar-walagana-suigan, ulu-e-olua-dummagan-nanaid-yaba-dogar-mai degisadegudoed, bar be ungosulid. \v 16 A-uluyagi Igar-narmakar-an-bega-ukoedi be mesoed. \q1 \v 17 A-sorbali, ulu-eduged or-nuedgi be imakoed. \q2 E-sugued, achaatar-nika be imakoed, \q2 e-matardungueddi, achapaa-nika be imakoed. \p \v 18 ”Degine, baliwiturmar-dummagan-querubinʼye-nugmalad-walabo orbi be sobbaloed. Be soboedi, mardogi-binna-binna-sarsoar-sobnai be imakoed. Baliwiturmar-querubinʼmar-warbogwad ulu-eduged-birgi e-duku-dukusik-gwichi be soboed. \v 19 Degisoggu, querubin-wargwen ulu-eduged-birgi e-dukusik be soboed, degi, baid-querubin-wargwen e-duku-baidsik be sobbaloed. Ulu-edugedba-mesa be querubin-warbogwad soboed.\fig Bab-Dummad-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu. (Éxodo 25:10-22) |src="CO00992B.TIF" size="col" ref="Éxodo 25:19" \fig* \q1 \v 20 Querubin-e-sakanmala ulu-eduged-birgi nallaa gwichioed, \q2 adi, e-sakan ulu-eduged-odukunai guegar. \q1 We-querubinʼmala asabin-asabin gwisgumaloed, \q2 degi, ulu-edugedsik e-wagar-atakgwichi be imakoed. \p \v 21 ”Geb a-sorbali, ulu-edugedi, ulu-birgi be mesoed, geb ulu-yagi dulemar-ebo-an-Igar-Mesnaid narmakar-an-bega-ukoedi be mesoed. \v 22 An besega, querubinʼmar-warbogwad-gwichid-abargi, ulu-eduged-birgi, magarogoed. Agi an bebo sunmakoed. Agi an bega-Israel-dulemarga-ibmar-sogoed, an bela bega sogoed.” \s1 Bab-Dummadga-madu-ukleged-mese-soblegoed \r (Éxodo 37:10-16) \p \v 23 “Deginbali, mese be soboed. Urgo-acaciaʼye-nugad be ebugoed. \q2 E-sugued, achabake, \q2 e-matardungued, achabo, \q2 e-nibgueddi, achapaa-nika guoed. \p \v 24 ”Olobi egi be nasikoed, degi, e-dikar-bela-ebilis olo mulluu be mesoed. \v 25 Deginbali, e-dikar-bela-ebilis wis-nibakwaa be imakbaloed. E-matardungued, argan-matagwen be imakoed. We-wis-nibakwaa-be-imakoedgi, or ebiris be nasikoed. \p \v 26 ”Deginbali, oluaduk-dummagan, gwabake be soboed. Mese-e-nag-sogbakegwad-iliba gwa-gwagwen be nasikoed. \v 27 Oluaduk-dummagan-gwabakegwad, mesegi-mulluu-mesilesad-urba nai guoed. A-oluaduk-dummagan-yaba suar-suid dogoed, adi, mese nabir semalagar. \p \v 28 ”Suar-acaciaʼye-nugad-walagana suitii be soboed. A-suar-walagana-ebilis or be matak-matak nasikoed, degi, a-suar-walaganagi mese be semaloed. \q2 \v 29 Degine, e-batemar, \q2 e-bate-dummagan, \q2 degi, e-nog-dummagan, \q3 orbi be sobbaloed. \p ”E-bormomar be sobbaloed, adi, agi Bab-Dummadga-ibmar-uknaid eogegar. Wemala olo-nuedbi be imakoed. \v 30 Madu-Bab-Dummad-asabin-ukleged, mese-birgi-maigu be imakoed.”\fig Bab-Dummadga-madu-ukleged-mese. (Éxodo 25:23-30) |src="HK00258B.TIF" size="col" ref="Éxodo 25:30" \fig* \s1 Gwallu-sied olobi soblegoed \r (Éxodo 37:17-24) \p \v 31 “Deginbali, gwallu-sied olobi be soboed. \q1 Gwallu-sied mardogi-binna-sarsoar be soboed. \q2 E-nag, e-war, e-nogmar, \q2 e-abingaed, e-dutumar, \q3 bela wemar egi-nanai soggwenna soblegoed. \p \v 32 ”Gwallu-siedgi, e-sakwa walanergwa-nika (6) be imakoed. \q1 Nailik, e-sakwa walapaa be soboed, \q2 baidsik, e-sakwa walapaa be sobbaloed. \q1 \v 33 E-sakwa-war-wargwengi nur-matargana-e-dutuyob nog be soboed, \q2 dutu-abingaed-gwagwen, degi, e-dutu be soboed. \q1 Degine, e-sakwa-baidgi nur-matargana-e-dutuyob nog be sobbaloed, \q2 dutu-abingaed, degi, e-dutu be sobbaloed. \q3 Gwallu-sigedgi e-sakwa-walanergwagi (6) degibi be imakoed. \q1 \v 34 Gwallu-sied-wargi nog-gwabake nur-matargana-dutugii-dakleged be imakoed, \q2 e-abingaedmar, degi, e-dutumar egi be sobbaloed. \q1 \v 35 E-sakwa-warbogwad e-wargi-yolenaidgi abingaed-gwagwen be soboed, \q2 degi, abingaed-baid e-sakwa-warbogwad-baid-urba be sobbaloed, \q2 deginbali, abingaed-baid e-sakwa-warbogwad-baid-urba be sobbaloed. \q3 Bela deyobi e-sakwa-walanergwad (6) be imakoed. \q1 \v 36 E-abingaedmala, degi, e-sakwamala, unnila bela gwennaa be imakoed. \q2 Bela-wemala soggwennaa mardogi-binna-sarsoar be soboed, \q2 bela we olo-sunnabi be imakoed. \q1 \v 37 Geb degine, ega gwallu gwagugle (7) be soboed. \q2 A-gwallumala be ogaoed, adi, asabin neg-mee imakegar. \q1 \v 38 Deginbali, e-gwillodub-sikmalad, degi, e-bate-burwigana, \q2 bela olobi be imakbaloed. \q1 \v 39 Gwallu-sied be sobegala, degi, bela e-ibmar-burwigana-sobegala, \q2 or-nued nibir-dulapaa-gakambe-gakabake-aidiku (74) be ebugoed. \p \v 40 ”Nue be dako, be imakoedi, igi yar-birgi bega e-dakleged oyolesa, a-sunnagwad be imakoed.” \c 26 \s1 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-soblegoed \r (Éxodo 36:8-38) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \q1 “Anse-goled-neg-sunna-seleged be soboed. \q2 Be sobega, lino-mor-nued goambe (10) be ebugoed. \q2 Deginbali, be nirbadub-arad, \q2 nirbadub-suir-akwagiid, \q2 degi, nirbadub-ginnid be ebubaloed. \q1 Agine, baliwitur-dummagan-querubinʼye-nugad, \q2 bela nue-yeerdakle-imakar, a-morgi be sobbaloed. \q1 \v 2 Bela mormar-e-suguedi, daligugledbi (7) be imakoed. \q2 E-matardungueddi, daligwenadbi be imakoed. \q3 Mormala bela emarbi-dungu be imakoed. \q1 \v 3 Mor-dummagan-goatale be gwadi-gwadi imakoed. \q2 Baid-mormar-goataledi amba gwadi-gwadi be imakbaloed. \q1 \v 4 Degine, mor-goataled-gwadialed-e-dikargi e-uayamar dub-aradgi ega be nasikoed. \q2 Amba deyob mormar-baigan-goataled \q2 gwadiarmalad-e-dikargi be imakbaloed. \q1 \v 5 Mormar-goataled-gwadiarmaladgi \q2 e-uayamar gwadulabo-gakambe (50) be nasikoed. \q1 Degine, baigan-goataled-gwadiarmaladgi \q2 amba gwadulabo-gakambe (50) be nasikbaloed. \q3 E-uayamar abin-abin be nasikoed. \q1 \v 6 Mor-nasiked orbi dulabo-gakambe (50) be imakbaloed, \q2 adi, mormar-goataledi, baigan-mormar-goataledbo be oatogegar, \q3 adi, anse-goled-neg-sunna-seleged-e-mor unnila gogwenayob guegar. \q1 \v 7 Sibad-absar mor-dummaganga be imakbaloed, \q2 adi, anse-goled-neg-sunna-seleged-birgi anwegar. \q1 A-mormar-dummagan goambe-gakagwensak (11) be imakoed. \q2 \v 8 Mormar-e-sugued, daligugle-gaka-abala sugue (7½) be imakoed, \q2 e-matardungueddi, daligwen be imakoed. \q3 Mormar-dummagan goambe-gakagwensakad (11) bela emarbi-dungu be imakoed. \q1 \v 9 We-mormar-dummagan, goatar be gwadioed, \q2 degine, baid goanergwa (6) be gwadibaloed. \q1 Geb anse-goled-neg-sunna-seleged-e-yawagak-asabin, mormar-dummagan-goanergwad-e-gogwenad-napid be nubyar nasikoed. \q2 \v 10 Geb a-sorbali, mor-dummad-dikarba gwadulabo-gakambe (50) e-uayamar be nasikoed. \q2 Amba deyob baigan-gwadilesmalad-dikarba e-uayamar be nasikbaloed. \q1 \v 11 Deginbali, esgoro-gordikid-dulabo-gakambe (50) mor-gamalad be imakbaloed. \q2 Wemala mor-dummad-e-uaya-yaba be odogoed, \q3 adi, mor-dummagan danar-danaled unnila goa-gwennagwadyob guegar. \q1 \v 12 Mormar-dummagan, ar bur-suidsoggu, \q2 anse-goled-neg-sunna-seleged-e-dikarmargi batenai guoed. \q1 \v 13 We-batenanaidi, anse-goled-neg-sunna-seleged-edugoed, \q2 gwensaksik, achabo batenai be imakoed, \q2 baidsik, amba achabo batenai be imakbaloed. \q1 \v 14 Sibad-wawaad-machered-e-ukamar-ginnidgi-odolegaled, \q2 anse-goled-neg-sunna-seleged-edugega be imakbaloed. \q1 Geb degine, ibdurgan-uka-nuegan, be ebubaloed, \q2 adi, agi anse-goled-neg-edugegarbar. \p \v 15 ”Deginbali, anse-goled-neg-sunna-selegedga urgomar-acaciaʼye-nugad be sobbaloed. \q1 We-urgomar nue inniki-inniki be imakoed. \q2 \v 16 We-urgomar dalibo-abala-sugu be imakoed, \q2 e-matardungueddi achapaa be imakoed. \q1 \v 17 Deginbali, urgomargi e-nagmar war-warbo-nika be soboed, \q2 adi, nabir urgomar naga-nagaba matak-matak gwisguegar. \q3 Weyob bela urgomar be anse-goled-neg-sunna-selegedga be imakoed. \q1 \v 18 Degisoggu, urgomar mata-dulagwen (20) anse-goled-neg-sunna-selegedga, \q2 dad-nakwed-argan-nuedsik ogwichega be imakoed. \q1 \v 19 Urgomar-mata-dulagwenad-urba e-sigmalad gwadulabo (40) manibi be soboed. \q2 Urgomar-irbali gwa-gwabo e-sigmalad be imakoed, \q2 adi, urgo-e-nagmar e-sigmaladgi dogegar. \q1 \v 20 Anse-goled-neg-sunna-selegedga urgomar-mata-dulagwen (20) \q2 dad-nakwed-argan-sapiledsik ogwichega be imakbaloed. \q2 \v 21 Be e-sigmalad-manibiid gwadulabo (40) be imakbaloed. \q2 Urgomar-iliba gwa-gwabo e-sigmalad be imakoed. \q1 \v 22 Anse-goled-neg-sunna-seleged-sorsik, \q2 dad-argwanedsiki urgo-matanergwa (6) be sobbaloed. \q1 \v 23 Deginbali, e-abingunaid-yarganbalidgala, \q2 urgo-matabo be soboed. \q1 Deyobi, e-abingunaid-yarganbalid-baidga, \q2 urgo-matabo be sobbaloed. \q1 \v 24 We-urgo-matabogwad-e-nagmar, e-sigmalad-birgi darbo abingunaidgi gwisguoed. \q2 Geb nibalidse or-dummad-naidgi be urgo darbobela be odogoed. \q3 Weyob urgo-matabogwad niba ebo-atonai be imakoed. \q1 \v 25 Degisoggu, urgo-matabaabakgi (8) e-sigmalad-manibiid gwaambe-gakanergwa (16) be sioed. \q2 A-sogleged, urgo-matagwengi e-urba e-siged be gwa-gwabo sioye. \q1 \v 26 Deginbali, urgo-warakwagana-acaciaʼye-nugad-biir-megmalad be imakbaloed. \q2 We-urgo-warakwagana anse-goled-neg-sunna-seleged-e-dikar-soggwensikidga walatar be imakoed. \q2 \v 27 Urgo-warakwagana anse-goled-neg-sunna-seleged-e-dikar-baidsikidga, walatar be imakbaloed. \q2 Degine, dad-argwaned-yarganbalidga urgo-warakwagana walatar be imakbaloed, \q1 \v 28 Neg-abargi-urgo-warakwa-megoed bela-baksa urgomar-abargi megoed. \q3 \v 29 Bela urgomar-ebilis or be matak-matak nasikoed. \q1 Degine, e-olua-dummagan orbi be imakbaloed, \q2 adi, a-yaba urgo-warakwagana-odogegar. \q3 Bela we-urgo-warakwagana-biir-megmalad-birgi or be nasikbaloed. \p \v 30 ”Igi-dakle yar-birgi bega oyolesa, ayobi, anse-goled-neg-sunna-seleged be soboed. \q1 \v 31 Deginbali, mor-dummad be imakoed. \q1 We-dubmargi be imakoed: \q2 Nirbadub-aradgi, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi, \q2 nirbadub-ginnidgi, \q2 linoʼdub-nuedgi be soboed. \q1 We-morde nue-yeerdakle-imakar, baliwiturmar-querubinʼye-nugad, egi-ise-nue-sobale be imakoed. \q2 \v 32 Buarmar-acacia-walabakegwadgi we-mor-dummad-yeerdakleged be nasikoed. \q3 We-buarmarde or egi nasiklealed. \q3 E-siged-manibiid-birgi we-buarmar gwisguoed. \q1 \v 33 We-mor-dummadde mor-nasikmaladgi be nasikoed. \q2 Degisoggu, we-mor-dummad Neg-Islidikid, Neg-Ise-Islidikid-ebo bachiki-imakega guoed. \q1 We-mor-dummad-daksik Dulemarbo-An-Igar-Mesisad-Ulu be sioed. \q2 \v 34 Geb degine, Dulemar-Ebo-An-Igar-Mesisad-Ulu-birgine, e-eduged be mesoed. \q3 E-edugedde, Isgued-Elileged-E-Wilubye, sogleged. \q2 We-ulude, Neg-Ise-Islidikidyaba sioed. \q1 \v 35 Neg-Islidikidgi, mor-naid-magabali, \q2 dad-nakwed-argan-sapiledsik, mese be sioed. \q2 We-mese an-asabin madu-ukleged-mesed. \q2 A-mese-asabinni, dad-nakwed-argan-nuedsik gwallu be sibaloed. \q1 \v 36 Anse-goled-neg-sunna-seleged-e-yawagakgala, we-dubmargi mor-dummad be soboed: \q2 Nirbadub-aradgi, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi, \q2 nirbadub-ginnidgi, \q2 linoʼdub-nuedgi be soboed. \q3 Ise-nue-sobar, bela-bela-nue-yeerdakle-imakale, be we-mor-dummad imakoed. \q1 \v 37 Degine, we-mor-dummadgala, \q2 acacia-buarmar walatale ega be imakoed. \q1 We-buarmar-ebilis or be matak-matak nasikoed, \q2 degine, mor-gamalad olobi ega be imakbaloed. \q1 Deginbali, wemar-buarmar-ataled-abingaega, \q2 esgoro-gordikidgi gwaatale e-sigmalad be soboed.” \c 27 \s1 Ibmar-ogumakar-ukleged-aila-soblegoed \r (Éxodo 38:1-7) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \q1 “Anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, be imakbaloed. \q2 A-aila, urgo-acaciaʼye-nugadgi emarbi yaa-dungu be imakoed. \q2 E-sugued, daligwen-gaka-achabo, \q2 e-matardungued, daligwen-gaka-achabobar. \q2 E-nibgueddi, bisgipaa. \q1 \v 2 Degine, moli-bebegii aila-e-dikar-abingunanaid-birgi be ogwisbaloed. \q2 We-moli-bebegiidmala, ailagi bato eba-mese-sobale be imakoed. \q2 Anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-birgi, esgoro-gordikid be nasikoed. \p \v 3 ”Deginbali, bela ibmarmar-we-ailagi-ebuleged esgoro-gordikidgi be soboed: \q2 Buru-simalad-bormomar. \q2 Buru-weemalad-wesar-dummagan, \q2 Abe-bomied-nog-dummagan. \q2 San-obin-obin-saed-iko-dummagan. \q2 Soo-seed-bormomar. \q1 \v 4 Deginbali, esgoro-gordikidgi san-nared-saki-sakid be sobbaloed. \q2 A-saki-sakidga, e-uaya, e-dikar-abingunanaidgi esgoro-gordikidgi be sobbaloed. \q3 \v 5 Degine, san-nared-saki-sakid anga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailagi, negabaladgi be nasikoed. \q1 \v 6 Deginbali, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailaga, suar-warakwagana be imakbaloed. \q2 We-suar-warakwaganaga urgo-acaciaʼye-nugad be ebugoed. \q2 We-suar-warakwagana-birgi esgoro-gordikid egi be nasikoed. \q1 \v 7 Suarmar we-aila-e-oluaduk-dummagan-nanaid-yaba be odogegalad. \q2 We-suarmar, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila seledsokalile, dikarba-nai guoed. \q1 \v 8 Anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila be ollor imakoed, degine, we-aila urgomargi be soboed. \q2 Ar igi bega yar-birgi oyolesa, deyob dakle be soboed.” \s1 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-neg-imba-nasiklegoed \r (Éxodo 38:9-20) \p \v 9 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \q1 “Deginbali, anse-goled-neg-sunna-selegedga neg-imba be nasikbaloed. \q2 Dali-dulagwen-gakatar-sugu (25) guoed, \q2 dad-nakwed-argan-nuedsik be nasikoed. \q1 Degine, we-neg-imba-e-galugi lino-mor-nued naguoed. \q1 \v 10 E-buarmardi, waladulagwen (20) nikuoed, \q2 degi, e-buar-sigmalad, amba gwadulagwenbar (20). \q2 Bela wemar-sobegala, esgoro-gordikid be ebugoed. \q3 E-gamalad-sobegala, degi, buar-e-nonomar-sobegala, mani be ebugoed. \q1 \v 11 Amba deyob anse-goled-neg-sunna-seleged-imba dad-nakwed-argan-sapiledsik, \q2 lino-mor-nued dali-dulagwen-gakatar-sugu (25) be nasikbaloed. \q2 E-buarmardi, dulagwen (20), \q2 degi, e-buar-sigmalad amba dulagwenbar (20). \q3 E-buar-sigmalad-imakegala, esgoro-gordikid be ebugoed. \q3 E-mor-gamaladgardi, degi, e-buar-nonomargardi, mani be ebugoed. \b \q1 \v 12 ”Anse-goled-neg-sunna-seleged-imba dad-argwanedsik, \q2 mor-dummad daliambe-gakabo-gaka-abala-matardungu (12½), be nasikoed. \q2 E-buarmardi, warambe (10), \q2 degi, e-buarmar-sigmalad, gwaambebar (10). \q1 \v 13 Anse-goled-neg-sunna-seleged-imba \q1 dad-nakwedsikid e-matardungued, \q2 daliambe-gakabo-gaka-abala (12½) guoed. \q1 \v 14 Yawagak-doged-dikarba mor-dummad naguoedi, \q2 dalipaa-gaka-bisgipaa, doged-e-dikar-gwensaksik sugu naguoed. \q2 E-buarmardi, walapaa, degi, e-sigmalad amba gwapaabar. \q1 \v 15 Degine, doged-e-dikar-baidsiki, \q2 mor-dummad, dalipaa-gaka-bisgipaa nagubaloed. \q2 E-buarmardi, walapaa, degi, e-sigmalad amba gwapaabar. \b \q1 \v 16 ”Yawagak-dogedgi mor-dummad daliatar be nasikoed. \q1 We-mor-dummad be imakoedi, \q2 nirbadub-aradgi be imakoed, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi be imakoed, \q2 nirbadub-ginnidgi be imakoed, \q2 linoʼdub-nuedgi, ise-nue-sobar, \q2 bela-bela-nue-yeerdakle be imakoed. \q2 Degine, e-buarmardi, walabake, \q2 degi, e-sigmalad amba gwabakebar. \q3 \v 17 Bela we-neg-imba-e-buarmar-ebiroedi, e-buar-nonomar, manigi soblegoed, \q3 e-gamalad, manigi soblebaloed. \q3 E-sigmaladdi, esgoro-gordikidgi soblegoed. \b \q1 \v 18 ”Neg-imba dali-dulagwen-gakatar-sugu (25) guoed, \q2 e-matardungued, daliambe-gakabo-abala (12½) guoed. \q2 E-mor-naguoed, daligwen-bisgise sugu naguoed. \q2 We-mor-dummagan-naguoedi, lino-mor-nued guoed. \q2 E-sigmaladdi, esgoro-gordikidgi soblegoed. \q3 \v 19 Anse-goled-neg-sunna-selegedgi belagwapa-ibmarmar-ebulegoedi, bela esgoro-gordikidbi guoed. \q3 Degine, we-a-neg-bargamalad, degi, e-galumar-bargamalad, bela esgoro-gordikidmarbi be imakbaloed.” \s1 Gwallu-dii-ebulegoed \r (Levítico 24:1-4) \p \v 20 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \q1 “Israel-dulemarga be sogo: \q2 ‘Olivo-e-gwallu ibmar-baidba-oburarsuli be sedamalo, \q2 adi, gwallu-ogamalagar. \q2 Degisadegu gwallu gasii guegar. \q1 \v 21 Aarón, degi, e-machimala, gwallu guakwaa simaloed, \q2 adi, gwallu gasigu oibodagegar. \q1 We-gwallu Bab-Jehová-dulemarbo-ambikued-neggi, \q2 mor-dummad-Bab-Ulu-irwa-naid-magaba sigoed. \q3 We-igar-an-ukedi, Israel-dulemarga, degine, e-waganga, degisadegu guoed.’ ” \c 28 \s1 Dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-e-mormar-soblegoed \r (Éxodo 39:1-31) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: “Be-ia-Aarón, degi, e-machimala Nadab, Abiú, Eleazar, Itamar, amala bese warmaked be imako. Wemar, anga Israel-dulemar-abargi dule-irwa-anse-gormaladga gumaloed. \v 2 Be-ia-Aarónʼgala dule-irwa-anse-goled-bur-dummad-mormar be imako, adi, oyogega, be-ia-Aarónʼde dule-dummadye, nue-nug-nikadye. \v 3 Bela dulemar-mormaked-wisimaladbo be sunmako. We-dulemar Aarónʼga mor-makmalaga an ega gurgin-nuegan uksad. Deyobi, Aarón dule-irwa-anse-goledga an nug-imakegar. \p \v 4 ”Aarónʼga mormar-maklegoedi, wemalad: \q2 Mor-binasgargi-nagued, \q2 mor-efodʼye-nugad, \q2 mor-dummad-suitigwad, \q2 mor-dummad-dubgi-ise-nue-sobaled, \q2 mor-gurgin, \q2 degine, morgo-dub-saderba-nagued. \p ”Degisoggu, be-ia-Aarónʼga, degi, e-masmalaga, dule-irwa-anse-goled-mormar be imakoed, adi, amala dule-irwa-anse-gormaladga gumalagar.\fig Dule-irwa-Bab-Dummadse-goled-bur-dummad-e-mor. (Éxodo 28:2-4) |src="Kuna_LB00266B.tif" size="span" ref="Éxodo 28:4" \fig* \p \v 5 ”We-mormar-makegala, we-dubmar ebulegoed: \q2 Ordub, \q2 nirbadub-arad, \q2 nirbadub-suir-akwagiid, \q2 nirbadub-ginnid, \q2 linoʼdub-nued.” \s1 Mor-efodʼye-nugad-maklegoed \r (Éxodo 39:2-7) \p \v 6 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \q1 “Mor-efodʼye-nugad be imakoed. \q2 Mor-efodʼye-nugad nue-yeerdakle be makoed. \q1 Agala, we-dubmar ebulegoed: \q2 Ordub, \q2 nirbadub-arad, \q2 nirbadub-suir-akwagiid, \q2 nirbadub-ginnid, \q2 linoʼdub-nued. \p \v 7 ”E-mor-gukinmar ebo atogegala, morgo warakwaa be imakoed, e-duku-e-dukugi ebo gwadiegar. \v 8 Mor-efodʼye-nugad-e-mordub-sadergi-naid, nue-yeerdakle be imakoed. We-mordub mor-efodʼgi gwadiar-nai guoed. We-mordub-makega, be we-dubmar ebugoed: \q2 Ordub, \q2 nirbadub-arad, \q2 nirbadub-suir-akwagiid, \q2 nirbadub-ginnid, \q2 linoʼdub-nued. \p \v 9 ”Degine, akwa-óniceʼye-nugad gwabo be suoed. A-akwa-gwabogwadgi Israel-masmala-warambe-gakabogwad-e-nugmar (12) be narmakoed. \v 10 Gwagwengi masmala-walanergwad-e-nugmar (6) be narmakoed, degine, akwa-baidgine, baigan walanergwad-e-nugmar (6) be narmakbaloed. Be-narmakoedi, machi-dummadgi be onodagoed, geb machi-bipigwadse, e-gwalulesmaladba be narmakoed. \v 11 Dule-orgi-arbaedi we-nugmar we-akwamar-birgi narmakoed, igi wilub-nasikega imakdamala, deyob imakoed. We-akwamar-dikargi or be nasikoed, adi, akwamar agi galegegar. \v 12 We-akwamar-gwabogwad mor-efodʼye-nugad-gukinmargi be nasikoed. Weyob, Aarón, Israel-dadgan-warambe-gakabogwad-e-nug (12) an-asabin nai gudioed, adi, ani Bab-Jehová, an we-dulemar insaegar. \v 13 Akwamar-gwabogwad-gaegala, or be imakoed. A-birgi akwamar be sioed. \v 14 Degine, e-dub-orbiid giabo be imakoed, akwa-gwabogwad-sigoed agi be edinnoed.” \s1 Mor-binasgargi-nagued-maklegoed \r (Éxodo 39:8-21) \p \v 15 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p “Geb degine, mor-binasgargi-nagued, igar-nabolegedgi-ebulegega, nue-yeerdakle be imakoed. Mor-efodʼye-nugad-imaksadyob be imakbaloed. \p ”We-dubmar be ebugoed: \q2 Ordub, \q2 nirbadub-arad, \q2 nirbadub-suir-akwagiid, \q2 nirbadub-ginnid, \q2 linoʼdub-nued. \q1 \v 16 E-sugued, degi, e-matardungued emarbi be imakoed, \q2 achagwen-sugu, achagwen-matardungu be imakoed. \q3 We-mor darbo be saoed. \q1 \v 17 We-mor-birgi akwa-nuegan ile-ile be urboed. \q2 Degiid ilebake be urboed: \q1 Ile-soggwengi be urboed: \q2 Akwa-sárdicaʼye-nugad, \q2 akwa-topacioʼye-nugad, \q2 akwa-carbuncloʼye-nugad. \q1 \v 18 Ile-sogbogi be urboed: \q2 Akwa-esmeraldaʼye-nugad, \q2 akwa-zafiroʼye-nugad, \q2 akwa-diamanteʼye-nugad. \q1 \v 19 Ile-sogbaagi be urboed: \q2 Akwa-jacintoʼye-nugad, \q2 akwa-ágataʼye-nugad, \q2 akwa-amatistaʼye-nugad. \q1 \v 20 Ile-sogbakegi be urboed: \q2 Akwa-beriloʼye-nugad, \q2 akwa-óniceʼye-nugad, \q2 akwa-jaspeʼye-nugad. \q3 Or-gaega-imaklesad-birgi bela we-akwamala be sioed. \p \v 21 ”Akwa-nuegana gwaambe-gakabo (12) guoed, Israel-masmala-warambe-gakabogwad-iliba (12). Igi wilub-nasikega imakdamala, deyob, akwa-gwa-gwagwengi, Israel-dulemar-dadgan-sogambe-gakabogwad-e-nugmar iliba be nasikoed.\fig Dule-irwa-Bab-Dummadse-goled-bur-dummad-e-mor-gurgin, degi, e-mor-binasgargi-nagued. (Éxodo 28:15-21) |src="HK00261B.TIF" size="col" ref="Éxodo 28:21" \fig* \p \v 22 ”Mor-binasgargi-naguedga ordub-nued sinni-sinni be soboed. \v 23 Geb degine, be olua-gwabo-olobiid mor-binasgargi-nagued-e-dukumargi be nasikoed. \v 24 Geb ordubmar-sinni-sinnid-giabogwad mor-binasgargi-nagued-e-dukugi olua-gwabogwad-naidgi be nasikoed. \v 25 Mor-efodʼye-nugad-nasikegala, ordubmar-sinni-sinnid-giabogwad be akwa-nuegan-e-gukingi-siidgi-edinnar nasikoed. \p \v 26 ”Deginbali, be olua-gwabo-olobiid be imakbaloed. We-ormar mor-binasgargi-naguedyaba, e-dukumargi be nasikoed. Be nasikoedi, mor-efodʼgi naguegalad. \v 27 Deginbali, napi be olua-gwabo-olobiid be imakbaloed. We-ormar mor-efodʼye-nugad-e-dikarnagaba be nasikoed. E-abingunaidgi yaba-dogar be nasikoed. \v 28 Geb degine, mor-binasgargi-nagued-e-olua-gwabogwad, mor-efodʼye-nugad-e-olua-gwabo-naimogad-ebo dub-aradgi edillegoed. Adi, mor-efodʼye-nugad dub-saderba-naidgi naguegar. Deyob guoed, adi, mor-binasgargi-nagued melle mor-efodʼgi bachikii guegar. \p \v 29 ”Weyobi, Aarón, anse-goled-neg-islidikidyaba dogdele, igar-nabogega mor-binasgargi-nagued-ebulegedgi Israel-e-masmala-e-nug naigu guoed. Adi, an wemar-e-binsadigu guegar. \p \v 30 ”Deginbali, mor-binasgargi-nagued, igar-nabogega-ebulegedgi, be Urim, degi, Tumim sioed. Adi, Aarón an-asabin-dogder, e-binasgargi-nai dogegar. Weyobi, Aarón, an-asabin-gwisgudaged-ilibali, e-binasgargi Israel-dulemarga igar-nabogega sedigu guegar.” \s1 Dule-irwa-Babse-goled e-mormar-baigan-imaklegoed \r (Éxodo 39:22-31) \p \v 31 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: “Mor-dummad-efodʼye-nugad, bela mor-aradbi be imakoed. \v 32 Nono-odogega, abargine mor-gammu be sikoed. Mor-gammu-e-dikar bela-ebilis be ebayoed, adi, melle achirmakegar. \p \v 33 ”Mor-dummad-e-nag-dukugi bela-ebirar yeerdakle be soboed. \q1 Be soboedi, sapi-granada-e-sanyob-dakleged be soboed, \q2 nirbadub-aradgi, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi, \q2 nirbadub-ginnidgi be soboed. \q1 Degine, amar-imba-imbagi gapan-burwigana-olobiid, \q2 bela e-nag-duku-ebilis be nasikoed. \q1 \v 34 Weyob be nasikoed: \q2 Gapan-bipigwad-olobiid, \q2 a-nagaba, sapi-granada-e-sanyob-sobaled be nasikoed, \q2 geb a-nagaba gapan-bipigwad-olobiid be nasikbaloed, \q2 geb sapi-granada-e-sanyob-sobaled be nasikbaloed. \q3 Deyob, muchub-muchub bela-ebilis mor-dummad-e-nag-dukugi be nasikoed. \p \v 35 ”Aarón, dule-irwa anse-gorsokalile, we-mola-yoi dogoed. Adi, e-gapan-burwigana-goled mag itolegegar. \p Aarón an-asabin Neg-Islidikidse-dogder, degine, agi noarbalir, gapan-burwigana-goled mag itolebaloed. Deyob imakele, Aarón burgosulid. \p \v 36 ”Deginbali, or-nued matarkwaa be imakbalo. Geb a-birgine, wilub-nasikega-imakdamaladyob be we-gayaburba nasikoed: \qc \sc ‘BAB-JEHOVÁʼGA SWILIDIK-NUGSALEGALED.’\sc* \p \v 37 ”We-olo-matargwagwad dub-aradgi-edinnar mor-gurgin-ebirmakaled-asabinnidgi be nasikoed. \v 38 Weyobi, Aarón-bebegi nai guoed. We-olo-matargwagwad sogleged: \q1 Aarón ibmar-ukleged-swilidikid-anga-ukalile, Israel-dulemar-nosasogele, Aarónʼgi gwisgulegoye, \q2 degine, an e-isgusmalad elioye, \q2 geb an anga-ibmar-ukleged-swilidikid-ukarmalar, abingaoye. \p \v 39 ”Degine, mor-dummad-dubgi-ise-nue-sobaled lino-morye-nugadgi be imakoed, degine, mor-gurgin-ebirmakaled amba lino-morgi be imakbaloed. Deginbali, morgo-dub-sadergi-nagued ise-nue-sobar, bela-bela nue-yeerdakle be imakbaloed. \v 40 Deginbali, Aarón-e-masmalaga mor-dummad-dubgi-ise-nue-sobaled, degi, morgo-dub-sadergi-nagued, degine, mor-gurgin ega be imakmogo. Adi, oyolegegar, wemarde dule-dummaganye, nue-nug-nikamaladye. \p \v 41 ”We-mormar be imaksadi, be-ia-Aarónʼga, degine, e-masmalaga be yooed. Geb degine, gwallu-wawa amar-nonogi be eogoed. Geb degi, dule-irwa-anse-gormaladga-gumalaga be onugsaoed. \v 42 Deginbali, lino-mor garson-bipi-urba-yolegedga be imakoed, adi, wemar melle uka-swiri gumalagar. We-garson-bipi saderse, geb duase-sugu yooed. \v 43 Aarón, degi, e-masmala, dulemar-anbo-ambikued-negse-dogdemalale, we-garson-bipi-yoi dogmaloed. Degine, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailase nadmalale, amba we-garson-bipi-yoi dogbaloed. Adi, wemala melle isgumalagar. Ar isgumalale, wemala burgwemaloed. Aarónʼgala, degi, e-masmalagala, we-igar degisadegu-mai guoed.” \c 29 \s1 Aarón, degi, e-masmala, Bab-Dummadga-arbaega nug-imaklesad \r (Levítico 8:1-36) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p “Aarón, degi, e-masmalabo, anga dule-irwa-anse-gormaladga-gumalaga, weyob be imakoed: \q1 Be-molimar-abargi moli-bebe-nikad-sapingwa-wargwen, degi, sibad-wawaad-machered-warbo be suoed. \q2 Amar, swilidikid be suoed, bonikwasulid be suoed. \p \v 2 ”Deginbali, trigo-madubur-bur-nuedgi be we-madumar imakoed: \q2 Madu-inasulid, \q2 madu-olo-olivo-gwallugi-omukualed-inasulid, \q2 madu-matargwa olivo-gwallugi-magaled-inasulid. \p \v 3 ”We-madumala anse-gorleged-negse sedegala, garba-senigwadgi be urboed. \q2 Geb degine, moli-bebe-nikad-sapingwagwad, \q2 degi, sibad-wawaad-machered-warbogwad, anga ukega be sedoed. \p \v 4 ”Geb be, Aarón, degi, e-masmalamala, dulemar-anbo-ambikued-neg-yawagakse be sedoed. Agi be, Aarón, degi, e-masmala, be diigi ogoed. \q1 \v 5 Agine, we-mormar-maklesad Aarónʼga be yooed: \q2 Mor-dummad-dubgi-ise-nue-sobaled, \q2 mor-dummad-suitigwad, \q2 mor-efodʼye-nugad, \q2 mor-binasgargi-nagued. \p ”Geb degine, mor-efodʼye-nugad morgo-dub-sadergi-naguedgi ega be edinnoed. \v 6 Deginbali, mor-gurgin-ebirmakaled e-nonogi ega be sioed. We-mor-gurgin-ebirmakaled-birgi or-nued-matargwagwad-islidikid ega be nasikoed. \v 7 Geb degine, olivo-gwallu be suoed. Geb we-olivo-gwallu Aarón-nonogi be eogoed. Adi, dule-irwa-anse-goledga onugsalegegar. \p \v 8 ”Deginbali, Aarón-e-masmala bese-dagega be imakmogoed. Geb, ega be mor-dummagan-maklesad yomogoed. \v 9 Degi, ega be gurgin simogoed. Deginbali, Aarónʼga, degi, e-masmalaga nuekwa mor-dub-saderba-nagued be edinnoed. Weyobi, Aarón, degi, e-masmala, angarbi-arbamalaga be onugsaoed. Weyobi, dule-irwa-anga-goledga degisadegu gumaloed. \p \v 10 ”A-sorbali, moli-bebe-nikad-sapingwagwad dulemar-anbo-ambikued-neg-yawagakse be sedoed. Geb Aarón, degi, e-masmala, we-moli-e-nono-birgi e-argan mesmaloed. \v 11 Geb agi, dulemar-anbo-ambikued-neg-yawagakgi be an-asabin we-moli oburgoed. \v 12 Geb we-moli-e-abe be suoed. Degine, we-abe be-googi anga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailagi moli-bebegiid-gwichidgi be mage-mage imakoed. Geb degine, Abe-gwabgusaddi, bela ibmar-ogumakar-ukleged-aila-nagaba be eogoed. \v 13 Deginbali, bela we-ibmarmar be weoed: \q2 E-samurgi-gwallu-nanaid, e-bina-dukugi-gwallu-nanaid, \q2 e-mirwa-gwabogwadgi-gwallu-nanaid, degi, e-mirwa-gwabogwad. \p ”Geb a-gwallumala anga ibmar-ogumakar-ukleged-aila-birgi be ogumakoed. \v 14 Moli-bebe-nikad-e-sandi, e-ukadi, e-saadi, soogi dulemar-danar-danar-bukmalad-magaba be ogumakoed. Ar we-ibmardi isgued-anar uklegoed. \p \v 15 ”Geb degine, sibad-wawaad-machered-warbogwad be wargwen suoed. \p ”Aarón, degi, e-masmala, a-sibad-e-nono-birgi e-arganmar mesmaloed. \v 16 We-sibad-wawaad-machered be oburgoed, degine, ibmar-ogumakar-ukleged-aila-e-dikarmargi we-sibad-wawaad-e-abe be bomi-bomi imakoed. \v 17 We-sibad-wawaad be goamakoed. Geb e-samur, degi, e-malimar, nue be enukoed. Geb degine, wemar-enukaled e-nonoba, e-sanmar-goamakaledba, mesa be urboed. \v 18 Geb a-sorbali, sibad-wawaad-machered ibmar-ogumakar-ukleged-aila-birgi bela be ogumakoed. We-ibmar-ogumakar-anga-ukleged, an yeer-yapan itogoed. We anga soogi ogumakar uklenaid. \p \v 19 ”Geb degine, sibad-wawaad-machered-baid be subaloed. \q1 Aarón, degi, e-masmala, a-sibad-wawaad-e-nono-birgi e-arganmar mesmarbaloed. \q2 \v 20 We-sibad-wawaad be oburgoed. \q2 Geb e-abe be abala suoed. \q2 Geb Aarón-e-uaya-duku-argan-nuedsikidgi we-abe be magoed. \q2 Degine, e-goo-dummad-e-argan-nuedsikidgi, \q2 e-nag-goo-dummad-nuedsikidgi we-abe be magbaloed. \q1 Amba deyob be Aarón-e-masmala imakbaloed. \p ”Geb anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-e-dikarmargi we-abe be bomi-bomi imakbaloed. \v 21 Anga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailagi-abe-siidi, degi, dule-nugsalenair-olivo-gwallu-ebulegedi, Aarónʼgi be bomi-bomi imakoed, degi, e-mormargi be bomi-bomi imakbaloed. Geb Aarón-e-masmalagi, degi, e-masmala-morgi be bomi-bomi imakbaloed. \p ”Weyobi, Aarón, e-mormala, e-masmala, degi, e-masmala-mormala, an-asabin anga islidiki guoed. \p \v 22 ”Geb degine, we-sibad-wawaad-machered-e-gwallu be suoed: \q2 E-samurgi-gwallu-nanaid, \q2 e-bina-dukugi-gwallu-nanaid, \q2 e-mirwa-gwabogwadgi-gwallu-nanaid, \q2 degi, e-mirwa-gwabogwad be suoed, \q2 degine, e-dua-argan-nuedsikid be subaloed. \q3 Ar ade, we-sibad-wawaad dule-irwa-Bab-Dummadse-goled-onugsalegega uklegaledid. \p \v 23 ”Deginbali, madu-e-inasurmalad garba-bipi-Bab-Dummad-asabin-siidgi be suoed: \q2 Madu-olo, gwagwen, \q2 madu-olivo-gwallugi-omukualed, gwagwen, \q2 degi, madu-matargwagwad, matagwen. \p \v 24 ”Bela we-madumala, Aarónʼga, degi, e-masmalaga, be ukoed. Geb an-asabin bana-bana imakmaloed, adi, anga-ibmar-ukledaedga guegar. \p \v 25 ”Geb a-sorbali, Aarón e-argangi-madumar-ganikid bega ukoed. \q1 Geb ibmar-ogumakar-ukleged-ailagi be ogumakoed, \q2 anga-ibmar-ogumakar-uklesad-ebo mesa be ogumakoed, \q2 adi, an nued-yapan itogegar. \q3 Ar wede, anga soogi-ogumakar-uklegaledid. \p \v 26 ”Deginbali, be anga Aarón-anga-arbaega-onugsalegega, sibad-wawaad-machered-e-binasgar be suoed. \q1 Geb we-binasgar be bana-bana imakoed, \q2 adi, anga-ibmar-ukledaedga guegar. \q3 We-sibad-wawaad-e-binasgar begadga guoed. \p \v 27 ”Sibad-wawaad-machered-uklesad-e-binasgar anga-bana-bana-uklegaled, bachikii be imakoed, degi, e-dua-sabolesad anga-bana-bana-uklesad, bachikii be imakbaloed. Wemala, Aarónʼga, degi, e-masmalaga uklegoed. Ar we-ibmarmar, Aarón, degi, e-masmala, anga-arbaega-onugsalenaidgi sulesad. \v 28 We-ibmarmala Aarónʼga, degi, e-masmalaga uklegoed. \q1 Weyob Israel-dulemarga degibi-sadegu igar-maigu guoed. \q2 We-ibmar-uklegedi, Israel-dulemar ukdii guoye sogleged. \q2 We-uklegedi, gwenatigwar-guega-ibmar-ukleged guoed. \p \v 29 ”Aarón-mormar-islidikmalad, anse-dule-irwa-gorsokalir-yoleged, Aarón-sorba, e-wagan sumaloed, adi, a-mormar-yoi anga dule-irwa-Bab-Dummadse-gormaladga-nugsalemalagar. \v 30 Aarón-e-wagan-wargwen, e-bab-sorba dule-irwa-anse-golega-sulesar, anga Neg-Islidikidgi-arbaega, dulemar-anbo-ambikued-negse nonikile, we-mola yooed. Ibagugle (7) we-mola-yoi gudii guoed. \p \v 31 ”Anga-arbaega-dule-onugsalesadgi sibad-wawaad-machered-uklegaled-e-sana be suoed. A-e-sana nega-islidikidgi be duoed. \v 32 Aarón, degi, e-masmala, we-sibad-wawaad-machered-uklegaled-e-san, degi, garbagi-madu-siid, dulemar-anbo-ambikued-neg-yawagakgi gunmaloed. \v 33 We-ibmarmar-uklesadbali, an wemar isgussuliyob daknonikid, degi, anga-arbaega dule-irwa-golega-gumalaga nugsalesmalad. Degisoggu, we-ibmarmar Aarónʼbi, degi, e-masmalabi gunmaloed. Ar we-ibmarmar anga uklegaledsoggu, dule-baigandi gunnosurmalad. \v 34 We-sanmar-anga-uklegaled, degi, we-madumar-anga-uklegaled, obichale, be soogi ogumakoed. Ar we-ibmarmar ibmar-swilidikmaladsoggu, oibosadgine melle bar gunno. \p \v 35 ”Degisoggu, an-bela-bega-sogsadba, deyob be, Aarón, degi, e-masmala be imakoed. Wemala anga-arbaega-onugsalegega, ibagugle (7) egi be arbaoed. \v 36 E-isgumalad-elilegegala, anga be bane-bane moli-bebe-nikad-sapingwagwad ukoed. Degidbali, ibmar-ogumakar-ukleged-aila anga-uklegega guagwar signonikoed. We-aila anga-uklegoedi, olivo-gwallu egi be mage-mage imakoed. \v 37 Deyob isgued-elilegegala, degi, angadga-aila-guegala, ibagugle (7) be imakoed. Degine, deyob aila angadga sii guoed. Degi, ibu-ibmar we-aila-ebusale, bela-ibmar angadga gunonimogoed.” \s1 Bane-bane Bab-Dummadga-ibmar-uklegoed-Igar \r (Números 28:1-8) \p \v 38 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: “Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailagi bane-bane wemar be ukoed: \q1 Sibad-wawaad-sapingwa-birgagwen-nikad walabo be ukoed. \q2 \v 39 Wakdar we-sibad-wawaad wargwen be oburgoed, \q2 sedogi be baid oburgwebaloed. \q1 \v 40 Deginbali, we-sibad-wawaad-gebe-oburgwilegoedba be we-ibmar ukoed: \q2 Madubur-bur-nued, nibiratar, \q2 olivo-gwallu, bute-wargwen eba be oburoed. \q2 Degine, anga be egi vino, bute-wargwen-mergu eobaloed. \q1 \v 41 Geb sedogi, sibad-wawaad-baid be oburgwebaloed. \q2 Wakdar-imaksadyob be imakbaloed. \q3 We-ibmar-soogi-ogumakar-ukleged an yeer-yapan itodaedid. \p \v 42 ”Anse-goled-neg-dogedgi an bebo-sunmakega bebo-abinguoedgi, be-wagan degisadegu, an-asabin, anga we-ibmar-ogumakar-ukmai gumaloed. \v 43 Deginbali, agi an, Israel-dulemarbo abingubaloed. A-nega, an-egi-gandikidba-gudii guoedbali, neg-islidikidga guoed. \p \v 44 ”Dulemar-anbo-ambikued-neg, degi, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila angadga an imakoed. Deginbali, Aarón, degi, e-masmala, angadga an imakbaloed, adi, dule-irwa-anse-gormaladga gumalagar. \v 45 Ani an Israel-dulemar-abargi gudii guoed, degine, e-Bab-Dummadga an gubaloed. \v 46 Adi, deyob Israel-dulemar wisgumaloed: \q1 Ani an, e-Bab-Dummad-Jehová guye. \q2 Ani an, emar-Egipto-yargi-wilebukwamargu, onosye, \q3 adi, emar-abargi an gudii guegarye. \q1 Ar ani an, Bab-Jehová gued, \q2 ani an, e-Bab-Dummadid.” \c 30 \s1 Ina-wawadikid-ogumaked-aila-soblegoed \r (Éxodo 37:25-29) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: “Deginbali, anga ina-wawadikid-ogumaked-aila be sobbaloed. Agi ina-wawadikid obupurmaklegegar.\fig Ina-wawadikid-ogumakar-ukleged-aila. (Éxodo 30:1-5) |src="HK00260B.TIF" size="col" ref="Éxodo 30:1" \fig* \q1 We-aila-sobegala, urgomar-acaciaʼye-nugad be ebugoed. \q2 \v 2 We-aila, achabo-sugu imaklegoed, \q2 e-matardungued, achabobar. \q2 E-sugued, e-matardunguedbo emar-dungu guoed. \q2 E-nibgueddi, dali-abala. \q2 E-moli-bebegiid ailaba-mesa be soboed. \q1 \v 3 Birgi be or-nued nasikoed: \q2 E-birgi-akinnar-maidgi, \q2 bela e-dikarmargi, \q2 e-moli-bebeyob-daklegedgi, \q3 bela amargi, or be nasikoed. \q1 E-dikarbali, ormar-mullu-ebirar be mesbaloed. \q2 \v 4 Deginbali, ormar-mullugalad-urba olua-bela-olobiid gwabo, e-dikarmargi be nasikoed, \q3 adi, nabir suarmar-suitigwad egi dogega, aba nabir selegegar. \q1 \v 5 We-suarmar-suitigwad-imakega urgo-acaciaʼye-nugad be ebugoed. \q2 Degine, we-suarmargi or egi be ebiris nasikoed. \p \v 6 ”Geb degine, ina-wawadikid-ogumakleged-aila sigoed, bia mor-dummad Dulemar-Anbo-Igar-Mesisad-Ulu-Eduged-Maid-Irwa nai, a-asabin, bia an bebo-abinguoe, agi be sioed. \p \v 7 ”Aarón bane-bane, wakudaryalaba, gwallumar guakwaa imakalile, ina-wawadikid-ogumakleged-ailagi anga ina-wawadikmalad ogumakoed. \v 8 Deginbali, neg-sedogusale, Aarón, sedo-gwallu-ogaalile, anga ina-wawadikidmalad ogumakbaloed. Degibi-sadegu, an-asabin be-wagan we-ina-wawadikidmalad obupurmakdii gudoed. \q1 \v 9 We anga-ina-wawadikmalad-ogumakleged-ailagi: \q2 Ina-wawadikmalad-baid uklegosulid, \q2 ibmar-durgan ogumaklegar uklegosurbalid, \q2 degine, anga-ibmar-gwag-ukleged agi uklegosurbalid, \q2 degine, a-birgi egi be ibmar eogosurbalid. \q3 Unnila ina-wawadikidmaladbi be ogumakoed, an bega sogsadyob. \p \v 10 ”Aarón, birgagine, isgued-eliega, we-ina-wawadikmalad-ukleged-ailagi, e-moli-bebeyob-daklegedgi, anga-ibmar-ogumakar-uklesad-e-abe egi mage-mage imakoed. Birgagine, irgwennaa deyob imakoed. Be-wagan, degisadegu imakdii gudoed. We-aila angadga guoed.” \s1 San-bendaklegega mani-ukleged \p \v 11 Bab-Jehová Moisésʼga sunmakdebalid, ega sogdebalid: \p \v 12 “Israel-dulemar be ebichidele, na san-bendakmalagala, wala-walagwen an-bennukmaloed. Ebichilesadba bennukmaloed, adi, melle bemargi boni-dummagan ainiegar. \p \v 13 ”Bela dulemar-ebislesmalad mani-gramo-atar (5) bennukoed: We-mani anse-goled-neggi-mani-aidikued-wilub-negabar gued. \p ”We-mani anga ibmar-uklegedga guoed. \v 14 Bela dulemar-birga-dulagwen-nikamalad (20), degi, bela aba-obine-birga-nikamalad-ebislesmaladi, anga we-mani ukoed. \p \v 15 ”Dulemar, na san-bendakmalaga anga mani-ukarmalale, dule-mani-ibed mani gwen-obine ukosulid. Dule-wileged gwen mani-ichee ukosurmogad. Anga we-mani ukarmalar, bela mani-gramo-atar ukmaloed. \v 16 Degisoggu, be-sunnagwad be Israel-dulemar-we-mani-ukarmalar, be suoed. Geb a-mani, dulemar-anbo-ambikued-neggi-arbalegega-ebulegega be ukoed. \p ”Weyobi, an insaegalad, Israel-dulemar na e-san-onogegala, a-anar mani uksamarye.” \s1 Dii-sied-esgoro-gordikidbiid \p \v 17 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \q1 \v 18 “Deginbali, dii-sied esgoro-gordikidbi be soboed. \q2 E-sigedga-guoedi, esgoro-gordikidbi be imakoed. \q3 A-dii-sied argan-enukega-ebulegega be imakoed. \q1 We-dii-sied be sioedi, dulemar-anbo-ambikued-neg-siid, degi, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-siid, amar-imbagi be sioed. \q2 Geb egi be dii enogoed. \q1 \v 19 A-diigi, Aarón, e-masmalamala, e-arganmar, degi, e-malimar, enukmaloed. \q2 \v 20 Wemala, dulemar-anbo-ambikued-neggi-dogdedibe, \q2 degi, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailase warmaknadele, \q2 \v 21 e-arganmar, degi, e-malimar enukmaloed. \q2 Ar degi-imaksulile, burgwemaloed. \q3 We degisadegu, weyob Aarónʼga, degi, e-waganga we-Igar maigu guoed.” \s1 Olivo-gwallu, degi, ina-nuegan-yeer-yapanmalad \r (Éxodo 37:29) \p \v 22 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \q1 \v 23 “Ina-nuegan-yeer-yapanmalad be suo: \q2 Mirraʼye-nugad-diregwad, nibirambe-gakapaa (13). \q2 Canelaʼye-nugad-yeer-yapanned, nibirnergwa-abala (6½). \q2 Cálamoʼye-nugad-yeer-yapanned, nibirnergwa-abala (6½). \q2 \v 24 Casiaʼye-nugad, nibirambe-gakapaa (13), \q2 degi, olivo-gwallu, galón-gwagwen. \q3 Anse-goled-neggi ibmar-oaidikued-wilubsiidgi be wilubsaoed.\fig Mirra-nis galenaid. (Éxodo 30:23) |src="BK00119B.TIF" size="col" ref="Éxodo 30:24" \fig* \p \v 25 ”We-inamar olivo-gwalluba bela be oburoed, anga olivo-gwallu-wawadikidga guegar. We-gwallu-wawadikid be imakoedi, dule-gwallu-wawadikid-imakdaedyob be imakoed. We-gwallu-wawad angadga guoed. \v 26 We-gwallu-wawadgine be wemar magoed: \q2 Dulemar-anbo-ambikued-neg, \q2 Dulemar-Anbo-Igar-Mesisad-Ulu, \q2 \v 27 mese, degi, bela eba-ibmarmar-ebulemalad, \q2 gwallu-sied, degi, bela eba-ibmarmar-ebulemalad, \q2 ina-wawadikmalad-ogumakleged-aila. \q2 \v 28 Anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, \q2 degi, bela eba-ibmarmar-ebulemalad, \q2 degine, dii-sied esgoro-gordikidgi-sobaled, bela e-malise-bakar. \q3 Amar bela we-gwallu-wawadgine be magoed. \p \v 29 ”Weyobi anga-ibmar-uklegaledga guoed. Bela we-ibmarmala angadgarbi guoed. Ibu-ibmar we-ibmarmar-ebusale, bela angadgarbi gunonimogoed. \p \v 30 ”Deginbali, Aarónʼgi, degi, e-masmalagi, be we-gwallu-wawad eogoed, adi, anga dule-irwa-anse-gormaladga gumalagar. \v 31 Israel-dulemarga be sunmakoed, ega be sogoed: ‘We gwallu-wawad, degisadegu, gwallu-wawa-eoleged-islidikidga guoye. \v 32 We-gwallu-wawad dule-bamaladgi eolegosulid, degine, we-gwallu-wawad-imakaledyobi, baid-gwallu-wawad be imakosulid. We-gwallu-wawad, gwallu-wawad-islidikidid. Degisoggu, gwallu-wawad angadgarbi-gued be dako. \p \v 33 ” ’Ar doa-dule, we-gwallu-wawad-imakaledyob baid-gwallu-wawad-imaksale, dulemar-irwa-anse-goledsulidgi eosdibe, e-dulemar-abargi ononnolegoed.’ ” \s1 Ina-wawadikid ogumakega ukleged \p \v 34 Degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \q1 “We-gagan-yeer-yapanmalad-e-gichi be weo: \q2 Estacteʼye-nugad-e-gichi, \q2 ámbarʼye-nugad-e-gichi, \q2 gálbanoʼye-nugad-e-gichi, \q2 ina-wawadikid-incienso-nued. \q3 We-gagan-yeer-yapanmalad-e-gichi bela emarbi-mergu be weo. \p \v 35 ”Bela-we-gagan-yeer-yapanmalad-e-gichi be oburoed. Igi ina-wawadikid-sobed-dule ina-wawadikid sobe, deyob be ina-wawadikid-inciensoʼye-nugad be soboed. Gagan-yeer-yapanmaladi ise-nue-oburar be imakoed. Balu egi be mesbaloed. Baid-ibmar egi be oburosulid. We-ina-wawadikid-inciensoʼye-nugad, angadgarbi guoed. \v 36 We-ina-wawadikid bela ise-nagar, ise-ubimakar be imakoed. We-ina-wawadikid, Dulemar-Anbo-Igar-Mesisad-Ulu-siid-asabin, dulemar-anbo-ambikued-neggi be sioed. Agi, an bese magarogoed. We-ina-wawadikid bela-bela bemarga angadgarbi-ebulegega guoed. \v 37 We-ina-wawadikid be imakoedi, baid-ina-wawadikid weyob-oburale, be imakosulid. We-ina-wawadikid Bab-Jehováʼgadgarbi be dakoed. \p \v 38 ”Ar doa-dule weyob ina-wawadikid-e-yapanned-uega imakalile, we-dule, e-dulemar-abargi ononnolegoed.” \c 31 \s1 Bezaleel, degi, Aholiab, arbaega sulesmalad \r (Éxodo 35:30–36:1) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sunmakded, ega sogded: \v 2 “Nue be an-itogo. Hur-e-wagwa-Judá-yargined Uri-machi-Bezaleelʼye-nugad an susad. \v 3 We-Bezaleelʼga An-Burba an ega nue-uksad. \q2 Nue-binsaed-nikagued an ega uksad, \q2 nue-ibmar-magar-itogued an ega uksad, \q2 nue-ibmar-wisigued an ega uksad, \q2 degine, nabir-ibmar-obinyemaigued an ega uksad. \q2 \v 4 Adi, nabir ibmar yeerdakle-sobegar, \q2 nabir orgi-arbaegar, \q2 nabir manigi-arbaegar, \q2 nabir esgoro-gordikidgi-arbaegar. \q2 \v 5 Degine, nabir akwa-nuegangi-arbaegar, \q2 nabir akwa-nuegan ibmar-birgi siegar, \q2 nabir urgomargi-arbaegar, \q3 degine, nabir-galagwensuli ibmar-yeerdakle-imakegar. \p \v 6 ”Deginbali, Bezaleel-bendakega, Dad-dummad-Dan-wagwa Ahisamac-machi-Aholiab an susbalid. Dule-nue-ibmar-wisimalad, gatik-ibmar-wisguega an imaksad, adi, bela an-ibmar-sogsadba bega imakmalagar, we-ibmargi arbamalagar: \q2 \v 7 Dulemar-anbo-ambikued-neggi, \q2 Dulemar-Anbo-Igar-Mesisad-Ulugi, \q2 Dulemar-Anbo-Igar-Mesisad-Ulu-edugedgi, \q2 degi, anse-goled-neg-sunna-selegedgi bela-ibmar-ebuleged sobegar. \q2 \v 8 Degine, mese, geb bela-eba-ibmarmar-ebulemalad. \q2 Gwallu-sied-bela olobiid, geb bela eba-ibmarmar-ebulemalad. \q2 Anga-ina-wawadikid-inciensoʼye-nugad-ogumakleged-aila. \q2 \v 9 Anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, \q2 geb bela-eba-ibmarmar-ebulemalad. \q2 Dii-sied-esgoro-gordikidgi-sobaled, \q2 geb bela e-malise-bakar, sobegarbar. \q2 \v 10 Degine, we-mormar makmarbaloed: \q2 Aarón-mor-islidikmalad, \q2 degi, e-masmala-mor-anse-dulemar-irwa-gorsokalir-yodamalad. \q2 \v 11 Olivo-gwallu-magega-ebuleged, \q2 degi, ina-wawadikid Neg-Islidikidgi-ebuleged sobegarbar. \q3 Wemala, Bezaleel, degi, Aholiab-ebogwa bela sobmaloed. \p ”Ar igi bela an bega sogsa, deyob sogedba imakmaloed.” \s1 Obunnoged-iba-igar \r (Éxodo 35:1-3) \p \v 12 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \v 13 “Israel-dulemarga be sunmakoed, ega be weyob sogo: ‘Napira an bemarga soged, an-obunnoged-ibagi be obunnomalo, ar ade, wede bemar-ebo an-Igar-Mesnaid e-wilubga gued. Be-waganga we-Igar degisadegu mai guoed, adi, be wisgumalagar, ani an Bab-Jehová gued. Ani an be-sunonimalad, anga arbadii gumalagar. \q2 \v 14 Degisoggu, obunnoged-ibagi mer arbamalo, ar ade, a-iba bemargala iba-islidikidid. \q2 A-ibagi, dule obunnogergebed. \q2 A-ibagi, dule wis arbasale, we-dule e-dulemar-abargi Israel-dulemar-abargi-onolegoed. \q2 \v 15 Ibanergwa (6) arbalegoed, \q2 ibagugledgindina (7), obunnoged-ibad. \q2 We-iba Bab-Jehováʼgadid. \q2 Ar doa-dule we-ibagi arbaye-sogele, \q2 napira an bega soged, we-dule oburgwilegedsegad.’ \p \v 16 ”Degisoggu, Israel-dulemala obunnoged-ibagi arbaosurmalad. E-waganmargala we-Igar degisadegu-mai guoed. \v 17 Israel-dulemar-anbo-we-Igar-Mesnaid e-wilubga guoed, degisadegu-maigu guoed. Ar Bab-Jehová, nibneg-nasikegala, napneg-nasikegala, ibanergwa (6) arbasad. Ibagugledgindi (7), bar arbassulid. Bab-Dummad a-ibagi obunnosad.” \ms1 5. BAB-DUMMAD ISRAEL-DULEMARBO GANNAR IGAR-MESISAD \mr (31:18–34:35) \p \v 18 Bab-Jehová, Sinaí-yargi Moisésʼbo-sunmaknaid-bergusgua, Israel-Dulemarbo-Igar-Mesnaid-e-wilubga-guega, Moisésʼga akwa-matargwagwad-matabo uksad. We-akwagi-Igarmar-narmaklesadi, Bab-Dummad na e-sunnad e-googi narmaksad. \c 32 \s1 Moli-bebe-nikad-olobiid-sobsamalad \r (Deuteronomio 9:7-29) \p \v 1 Israel-dulemar dakdegu, Moisés yar-birgi-gudiid gwen aidedasuli, Aarónʼse nade gusmalad. Ega sogdemalad: \p —¡Aarón! Be anmarga bab-dummagan sobe, adi, anmar-idu-nadap gumalagar. Ar Moisés-Egipto-yargi-anmar-onosad, anmar wissulid, wede igi-gusa. \p \v 2 Aarón dulemar-abin sogded: \p —Be-omegan-uaya-dukugi-ormar-nanaid, be-bunamala-uaya-dukugi-ormar-nanaid, be-masmala-uaya-dukugi-ormar-nanaid be ungemardo. Geb be anse sedamalo. \p \v 3 Geb degine, bela dulemar uaya-dukugi olua-nanaid unnusmalad, geb bela Aarónʼse senonimalad. \v 4 Aarón bela we-ormar abingasad. Geb soogi or dusad. Binna-binna sobe-sobe imaksad, moli-bebe-nikad-sapingwagwadga obinnisad. Geb degine, bela sogdemalad: \p “¡Israel-dulemar! Wemar be-bab-dummagan-dake. Wemar, Egipto-yargi bemar-onosad-dake.” \p \v 5 Aarón weyob dulemar-daksagu, moli-bebe-nikad-asabin ibmar-ogumakar-ukleged-aila sobsad. Geb binnasur sogded: \p “¡Oibosale, Bab-Jehováʼga iba-dummad anmar onomaloed!” \p \v 6 Oibosgu, wakudaryalaba dulemar ailagi ibdurgan-ogumakar uksamalad, degine, gwenatigwar-guegala, ibmar uksamarbalid. Geb mas gutemalad, gobdemalad. Bela galagwensuli wergudmalad. \p \v 7 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p —Be nae, be aidena. Ar be-dulemar, Egipto-yargi be onosadi, nue-isgudmalad. \v 8 An-ega-Igar-uksadgi bato bangudmalad. Emide, or dusmalad, moli-bebe-nikad-sapingwagwadyob sobsamalad. A-molise Bab-Dummadyob ese gornanaid, Bab-Dummadyob ega ibmar-ogumakar uknanaid. Sogdemalad: ‘Israel-dulemar, we be-bab-dummagan-dake, we Egipto-yargi bemar-onosad-dake.’ \p \v 9 Bab-Jehová Moisésʼga sogdebalid: \p —We-Israel-dulemar an dakedi, nue dulemar-non-dutusurmaladid. \v 10 Degisoggu, emigindi be an-dako. An sae-itoged. We-dulemar an obelogoed. Bedina, wagan-bukidar-nikuega an be-imakoed. \p \v 11 Geb degine, Moisés e-Bab-Dummad-Jehová-urwed-bargaegala, ega sogded: \p —Bab-Jehová, ¿ar ibiga sae-itogedba be-dulamar be obelodagoe? ¿Ar na be Egipto-yargi be-gangued-dutusulidba onossursi? \v 12 Ar ibiga Egipto-dulemar-weyob-sogega be imakoe: ‘Emide be dake, Bab-Dummad Egipto-yargi we-dulemar-onosad, yala-imbaba-oburgwega onosad. Bela we-napneggi-obelogega onosad.’ Melle be sae-itoge. Melle we-dulemar-obelogedgi binsae. \v 13 Be-maimar Abraham, Isaac, degi, Jacob, amar be ebinsae. Ar amarga be sogsa gusad, an ise-sogar sogye: ‘Niisgwamar-nibneggi-nanaidyob be-wagan an bega omelogoye. Degine, be-waganga we-yarmar-nanaid degisadegu egadga guoye.’ \p \v 14 Geb degine, Bab-Dummad e-dulemar-obelogoye-sogsagusadi, emisgi sogdesunnad, bar obelogosurye. \v 15 Geb degine, Moisés yar-birgi-gudiidi aidealid. Moisés akwa-matabogwad Bab-Dummad-Israel-Dulemarbo-Igar-Mesnaid-narmakaledi e-argangi-sedani aidealid. Igar-Mesilesad akwa-matabogwadgi abinbela narmakaled. \v 16 Bab-Dummad akwa-matabogwad imaksad, degi, e-sunnad egi narmaksabalid. \p \v 17 Geb degine, Josué dule-bukidar oimake-itoargu, Moisésʼga sogded: \p —Dulemar danar-bukwadgi urwe-nana an itodo. \p \v 18 Moisés, Josuéʼga sogded: \q1 —We-oimak-an-itogedi, bilagi-nakwisadyob gwen oimake an itosulid. \q2 Bilagi-galakusadyob gwen oimake an itosurbalid. \q2 An itogedi, dulemar namakmar an itodo. \p \v 19 Moisés dulemar-bukwadse-aidenonigua, moli-bebe-nikad-sapingwagwad-sobaled dakded, degine, dulemar-dodonanai dakdebalid. Moisés deyob dakdegu, sae-itoded. E-argangi-akwa-matabogwad-ganikid binnasur meted. Yar-dikarba we-akwa-matabogwad mamarisad. \v 20 Geb degi, Moisés, moli-bebe-nikad-sapingwagwad-soblesad susad, geb ogumakega soogi balimeted. Geb doo-doo imaksad, bela ubi-ubi-imakedse sasad. Geb degine, diigi mie-mie imaksad. A-diigi Israel-dulemar-ogobsad. \v 21 Geb Moisés Aarónʼga sogded: \p —¿Igi we-dulemar be-imaksa? Emide be, we-dulemar dummad-isguega be imaksad.\fig Moisés argangi-akwa-matabogwad-ganikid marisad. (Éxodo 32:19) |src="CO00836B.TIF" size="col" ref="Éxodo 32:21" \fig* \p \v 22 Aarón Moisés-abin sogded: \p —Dummad, mer be anse urwe. Ar be wisid, we-dulemar unnila isguedginbi binsadidamalad. \v 23 Ar we-dulemar anga sokarmalad: ‘Anmar-idu-nadap-guegala anmarga bab-dummagan be sobye. Ar ade, anmar wissuliddeeye, we-dule-Moisés Egipto-yargi-anmar-onosadi, igi-gusdibeye.’ \v 24 Geb degine, an ega sogdesunnad: ‘Dule or-nikadi, anga sedamalo.’ Agi anga or uksamarsunnad. Geb soogi an ormar meted. Geb degine, we-moli-bebe-nikad-sapingwagwad noarsunnad. \p \v 25 Moisés dakdegu, dulemar geg na san-bargamala, Aarón, gwen we-dulemar-san-bargaega imaksasuli, deginbali, we-Israel-dulemala, e-isdarmalad-dodogedga gudoe, \v 26 degidbali, Moisés dulemar-danar-bukwad-dogedgi gwisgusad, amarga sogded: “Ar doamar Bab-Jehováʼba nanai-itomala, anse dagmalo.” Agi bela Levita-dulemar Moisésʼba akadmalad. \p \v 27 Moisés amarga sogded: \p “Weyob Israel-e-Bab-Dummad-Jehová soged: ‘Bela bemar na es-suid nasikmalo, dulemar-danar-danar-bukwadse gannar be namalo, dulemar-e-dordo-e-dordonegse be namalo. Be-gwenaddibe, be-aidibe, be-neg-dikarba-mamaiddibe, be oburgwemalo.’ ” \p \v 28 Levita-dulemar Moisés-ega-sogsadba bela imaksamalad. A-ibagi, dulemar-milipaa-gubin (3,000) oburgwismalad. \v 29 Geb degine, Moisés Levita-dulemarga sogded: \p “Emi-ibagi, bemar, be-masmalagi-aibichad-ular, be-gwenadgangi-aibichad-ular, Bab-Jehováʼga-arbaega be gunonimalad. Degisoggu, Bab-Jehová, emi-ibagi, ise-nued bemargi binsanonimalad.” \p \v 30 Degidgine, oibosgua, Moisés Israel-dulemarga sogded: \p “Bemala nue-dummad-isgusmalad. Degi-inigwele, Bab-Dummadbo-igar-nabogegala, Bab-Jehováʼse an nakwenaoed, abakalegi, Bab-Dummad nabir bemarga isgued-elialile.” \p \v 31 Geb degine, Moisés Bab-Jehováʼse gannar nonikid, ega sogded: \p —Ar we-Israel-dulemar or-sobaled bab-dummadga-imaknonimargu, nue-dummad-isgunonimalad. \v 32 Degisoggu, Bab-Dummadye, we-dulemar-e-isgusad ega be eliena gadin. Ar degisulile, be-gardagi an-nug-narmakar-naid be elisunna. \p \v 33 Bab-Jehová Moisés-abin sogded: \p —Ar dule-angi-isgusadbi an-gardagi-e-nug-narmakar-naid an ei elioed. \v 34 Degisoggu, bedi be nae. We-dulemar an-bega-sogsad-yarse be sede. An-baliwitur be-idumai guoed. Ar dulemar-angi-isgusmaladdi, e-odurdakleged-ibagan-nonikile, e-isgusmaladba an a-dulemar sabsur-odurdakoed. \p \v 35 Geb deyobi, Bab-Dummad-Jehová Aarón-moli-bebe-nikad-sapingwagwad-sobsad-ular, Israel-dulemargi boni-dummad barmialid. \c 33 \s1 Bab-Jehová igar-uksad be namarbarye \p \v 1 Geb Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Emigindi, wegi be nae. Be Egipto-yargi-dulemar-onosadmala be nae. Abrahamʼga, Isaacʼga, degi, Jacobʼga an ise-sogar-sogsad, ‘we-yala an be-waganga ukedseye’, a-yarse be namala. \v 2 Be-idugega an-baliwitur an bega barmidoed. Degine, we-dulemar an be-idu onioed: \q2 Canaán-dulemar, Amorreo-dulemar, Het-dulemar, \q2 Ferezeo-dulemar, Heveo-dulemar, Jebuseo-dulemar. \q3 We-dulemar bela an be-iduar onogoed. \p \v 3 ”Yar-gadi-ibmar-sanmakedse, napa-nuedse, be nao. Andi an bemarba barnaosulid. Ar bemardi uaya-gwen-niksurmaladsoggu, abakalegi igarba an bemar-obeloalile.” \p \v 4 Israel-dulemar Bab-Dummad-weyob-soge itosmargu, bela bukib-itodmalad, ogormakdemalad. Degine, ormar-yeerdaklemalad bar nasissurmalad. \v 5 Ar Bab-Jehová Moisésʼga sogsad: “Israel-dulemarga be sogoye: ‘Bemar dulemar-uaya-gwen-niksurmaladye, non-dutusurmaladye. Ar wis sikwas an bemarba naye sogele, anse bemar osulolesmalarye.’ ” \p Bab-Jehová sogdebalid: “Israel-dulemarga be sogbalo: ‘Ormar-yeerdaklemalad ungemaloye. Sorba an dakoye, igi an bemar-imakodibeye.’ ” \p \v 6 Degidbali, Horeb-yar-akar Israel-dulemar ormar-yeerdaklemalad bar yossurmalad. \s1 Bab-Dummad-dulebo-sunmaked-dordoneg \p \v 7 Moisés dordoneg sesagusad, geb dulemar-danar-danar-bukwad-magaba sisad. A-dordoneg onug-imaksad: “Bab-Dummad-dulebo-sunmaked-dordonegye.” Ar dule Bab-Jehováʼse idakbiele, dulemar-danar-danar-bukwadgi noergebdaed, geb Bab-Dummad-dulebo-sunmaked-negse naddamalad. \p \v 8 Moisés we-dordonegse nadele, bela dulemar e-dordoneg-yawagak-magaba gwisgusdamalad, Moisés Bab-Dummad-dulebo-sunmaked-dordonegse dogedse egi atakgwichidamalad. \v 9 Moisés dordoneggi dogdele, mogir-bubawaryob-gwichidi aideardaed, dordoneg-yawagakse aidenonidaed. Agine, Bab-Jehová Moisésʼbo sunmakdedaed. \v 10 Israel-dulemar dakdele, mogir-bubawaryob-gwichidi dordoneg-yawagakgi aidenoniki, bela na e-neg-yawagakgi dulluu napase imakdedamalad, deyob Bab-Dummad-nug-ogannoddamalad. \p \v 11 Igi-dule na e-ai-ebo sunmake, deyobi Bab-Jehová Moisésʼbo asabin-asabin sunmakdaed. Geb Moisés, Bab-Dummad-ebo-sunmaksale, dulemar-danar-danar-bukwadse nonidaed. Degine, Moisés-e-bendaked-sapingwa Nun-machi-Josuéʼye-nugad, we-dordoneggi gwen bangudisulid. \s1 Bab-Jehová-e-gangued-yeerdakleged \p \v 12 Moisés Bab-Jehováʼga sogded: \p —Emide be anga sognagu: ‘We-dulemar be sedye.’ Degite, be anga sogsulid, doa be anba barmidoe. Emide be anga sogbalid: ‘An be-wisi be doa-gue, yeer an be-dake, be angi nueddae.’ \v 13 Ar degite, begi-nueddae be an-dakedde, emigindi, an bese wilesakwaa egissundo, be-ibmar-abeged be anga oyodo. Adi, an begi mer benguegar, nued be an-dakegar. Be insao, we-dulemar be-dula gumalad. \p \v 14 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p —An-sunnad an beba gudioed. Ani an baisur-ito-gudii be-imakoed. \p \v 15 Moisés Bab-Dummad-abin sogded: \p —Ar be anmarba nasulile, melle wegi-naye be anmarga sogdo. \v 16 Ar be anmarba dagsulile, ¿ar igi-degite anmar wisguosunna, be anga ibmar-sogsadi nue-napiraye? \p ”Ar be anmarba gudiirdi, adi, anmar magar daklemaloed, anmardi emaryobsurye, dulemar-bamaladbo akarsailaye.” \p \v 17 Bab-Jehová Moisés-abin sogded: \p —Be-anga-sognaidi an bega imakodo. Ar an be-sabed, an be-wisid be doa-gue, ar be an-ai gued. \p \v 18 Geb degine, Moisés Bab-Jehováʼga sogded: \p —An bese wilesakwaa wis egised, be-gangued-yeerdakleged be anga oyoge. \p \v 19 Bab-Jehová Moisés-abin sogded: \p —Bela an-nueddaed an bega oyogoed. An-nug-Jehová-wisguega an be-imakoed. Ar doagi an nued binsabie, an egi nued binsaoed. Ar doa an wiledakbie, a-dule an wiledakoed. \p \v 20 Bab-Jehová sogdebalid: \p —Degi-inigwele, an-wagardi be dakosulid. Ar dule bipisaale an-wagar dakosurguoed. Dule an-wagar daksale, bar dula-gudii guosulid, burgoed. \p \v 21 Geb degine, Bab-Jehová sogdebalid: \p —Wegi, an-nagabasaar-akwasiid-birgi be gwisgue. \v 22 An-gangued-yeerdakleged be-asabin-nadapidgi, akwa-mararmaid-gullugwadgi an be-ogwisguoed. An-argangi an be-ibya edugoed. Geb an begi-nasale, an-argan an oniroed. \v 23 Geb an-argan an onirisale, an-yarganbi be dakoed. An-wagardi, be dakosurguoed. \c 34 \s1 Bab-Dummad Igar-Mesisad gannar obinosad \r (Deuteronomio 10:1-5) \p \v 1 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Be akwa-madareged-matabogwad iduar-be-marisgusadyob, be gannar sobbalo. A-akwa-matabogwadgi, an iduar-narmaksayob, gannar an narmakbaloed. \v 2 Degisoggu, banedse wakudaryalaba be Sinaí-yar-bur-birise naknao. A-yar-birse be anse nonikoed. \v 3 Dule-baid bipisaale beba nakosulid, dule-baid bipisaale, a-yargine, gudii guosurbalid. Deginbali, sibad-wawaadse-bakar, degi, moli-bebe-nikamaladse-bakale, bipisaale a-yar-walikaa gagan-manai guosurmalad.” \p \v 4 Moisés gebe-idualedyobi akwa-matargwa-matabo-nued sobsad. Geb degine, Moisés, Bab-Jehová-ega-sogsadba, wakudaryalaba gwisgualid, agi, Moisés akwa-matabogwad-semai Sinaí-yar-birise nakwided. \v 5 Geb degine, Bab-Jehová mogirba aidenonikid, Moisésʼse walik-gunonikid. Geb Bab-Jehová e-nug-wisguega Moisés-imaksad. \v 6 Bab-Jehová Moisés-asabin-nadapgua, binnasuli weyob sogded: \q2 “¡Ani an Bab-Jehová gued! \q2 ¡Ani an Bab-Jehová gued! \q2 Ani an Bab-Dummad-dutusulidid. \q2 Ani an dulemar-wiledaked-dummarbadid, \q2 Ani an nue-dulemar-wiledakedid. \q2 Ani an wissur-gwae-gwae urwedid, \q2 Ani an nue-dulemar-saberbadid. \q2 An-ibmar-soged, napiragwadid. \q2 \v 7 Ani an degisadegu dulemar-sabgumaiguadid. \q2 Dule-ibmar-isgana-imaked ibmar-isgana-imaksuliyobi an dakedid. \q2 Dule-angi-gwisgued, angi gwisgusuliyobi an dakedid. \q2 Dulega an e-isgued elibalidid. \p ”Degi-inigwele, dule-nue-e-isgusadba, sabsur-odurdakleged-igardi an ega mesedsegad. Babgan-isgusar, e-mimmiganse-bakar, e-wagan, e-wagan-yokorsegadse-bakar, an sabsur-odurdakedsegad.” \p \v 8 Geb degine, Moisés e-bebe-ebulegedse napase yog-e-wagar dulluu imaksad. Geb Bab-Jehová-nug-odummoded, weyob sogded: \p \v 9 “Dummad, ar nue-napiragwale, an begi nueddae be an-dakele, be anmar-abargi be gudii imake. Dummad, an wisi, we-dulemar nue-uaya-gwen-niksurmaladid, nono-dutusurmaladid. Degi-inigwele, anmar-ibmar-isgana-imakmalad, anmar-isgued, anmarga be elie. Be-dulamarga be anmar-imake.” \s1 Bab-dummadyob-ibmar-imaklegedgi sunmaklenaid \r (Deuteronomio 7:1-6) \p \v 10 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: \p “Nue be itogo. Ani an bemarbo igar mesoed. Ani an bemar-abargi, dulemar-baiganga-gwen-ibmar-oyoledisulid, we-napneggi-ibmar-dakledisurmalad, an imakoed. Degine, bia be dulemar-baigan-abargi be gudii gumaloe, a-dulemar ibmar-dakledisurmalad-an-bemarga-imakoed nue-dakmaloed. Ani, Bab-Jehová, ani an imakoed. \p \v 11 ”Emi an-bega-ibmar-sognaidba be nanadii guo. Be-asabinni an we-dulemar onogoed: \q2 Amorreo-dulemar, \q2 Canaán-dulemar, \q2 Het-dulemar, \q2 Ferezeo-dulemar, \q2 Heveo-dulemar, \q2 Jebuseo-dulemar, an onogoed. \p \v 12 ”Canaán-yarse be dogsokalir, dulemar-a-yargi-bukmalad-ebo melle be igar-mesdii nanamalo. Ar deyob be imakmalale, sunna ese be yardaklemalad. \v 13 Dulemar-bukmalad-ibe e-bab-dummadgan-e-ailamar be earmalo, e-akwamar-bab-dummadga-sobarmalad e-ibe be omukumalo, degine, e-bab-dummad-bundor-Asera-sobaledi, bela e-ibe be osulomalo. \p \v 14 ”Ar ani Bab-Jehová gadi-nobgusoggu, baid-bab-dummagan-asabin be dulluu imakosurmalad. Ar Bab-Jehová, e-nug-nugadi Gadi-Nobguedye nugad. \p \v 15 ”Degisoggu, we-yargi dulemar-bukmalad-ebo melle be igar-mesdii nanamalo. Ar wemala, galagwensuli na e-bab-dummadba-nanaarmalar, eba-damalaga be imakdamaloed. Degi, e-bab-dummaganga ibmar-ogumakar-ukarmalar, ega be ukmarmoye, bega sogdamaloed. Degine, a-ibmar-e-bab-dummadga-uklesad-gunnega be imakdamaloed. \v 16 Degine, bemarga sogdamaloed: ‘Anmar-sisgan be-masmalaga be ukye.’ Ar we-omegan, galagwensuli e-bab-dummaganba-nanaarmalar, be-masmala galagwensuli e-bab-dummaganba-nanaega imakdamarmogoed. \p \v 17 ”Melle be, or-dualed, mani-dualed, degi, esgoromar-soogi-dualed, bab-dummadga imakdii gumalo.” \s1 Birga-irba-ibamar-onolegoed-Igar \r (Éxodo 23:14-19; Deuteronomio 16:1-17) \p \v 18 “Madu-E-Inasuli-Gulleged-Iba be onogoed. Ibagugle (7), madu e-inasuli, an-bega-sogsadba, an-bega-ibagan-uksadba be gunnoed. We-iba be Abib-niigi onogoed, ar ade, Abib-niigi bemar Egipto-yargi noargusmalad. \p \v 19 ”Be-machi-gebesailagined, we angadga gued. Degine, moli-bebe-nikad-macheredsailagined, sibad-wawaad-macheredsailagined angadga gubalid. \v 20 Moli-uayasuid-macheredsailagined angadga gubalid. Degi-inigwele, a-muchubdi, sibad-wawaad-sapingwagwad be anga ukoed. A-moli-uayasuid-sailagined-muchub sibad-wawaad be uksulile, moli-uayasuid-sailagined-dukar be bisgoed. Be-masmala-gebesailaginmalad-muchub mani be ukoed. \p ” ‘Dule-wargwensaale arganagwabi anse dagosulid, anga ibmar-sedagergebed.’ \p \v 21 ”Ibanergwa (6) be arbaoed, ibagugledgindina (7) be obunnogoed. Amba ibmar-digedgindibe, ibmar-weedgindibe, amba be obunnogoed. \p \v 22 ”Deginbali, be Itoged-ibaganga iba-dummad onobaloed. A-sogleged, orosgi-dakleged-trigo gebe-weleged-ibaye. Degine, birga-bergunai napi-ibmar-weleged-iba be onobaloed. \p \v 23 ”Birgagi ilapaa bela-machergan, an-asabin nonimaloed. Ani an, Dummad, Bab-Jehová, Israel-e-Bab-Dummad soged. \v 24 An bemar-idu dulemar-bukwadi, an bemarga onogoed, adi, bemar gatik yar-dummad nikuegar. Deyobi, birgagi ilapaa an-nug-odummogega be an-asabin-nanagwismalar, dulemar bemar-annik be-nainumar suosulid. \p \v 25 ”Melle ibmar-ogumakar-ukleged-e-abe, madu-ina-nikad-ebo-mesa be anga ukmalo. Degine, bemar Oburgwilegoenad-Iba-onogedgi mas-gwabgusad banedga be sabogosurmarbalid. \p \v 26 ”Be-Bab-Dummad-Jehováʼse-goled-negse be-nainugi-gebe-ibmar-welesad be sedoed. \q2 ‘Melle sibad-e-mimmi e-nan-nunisgi be dumalo.’ ” \s1 Moisés Bab-Dummad-Igar narmaksad \p \v 27 Bab-Jehová Moisésʼga sogded: “We an-bega-sogsad be narmake. Ar we-an-bega-sogsadba an bebogwa, degine, Israel-dulemarbogwa, an Igar mesnaid.” \p \v 28 Geb Moisés Bab-Jehováʼbogwa iba-dulabo (40) ibginedba, mutikidba gudii gusad. Moisés a-ibagangi mas-guchasulid, gobsasurbalid. Agi, Moisés akwa-matargwagwadgi Bab-Dummad-Israel-dulemarbo-Igar-Mesnaid-Ambegwadi (10) narmaksad. \s1 Moisés-wagar dakar-dakar dakleged \p \v 29 A-sorbali, Moisés Sinaí-yargi-gudiidgi-aideargu, akwa-matargwagwad-matabogwadgi Bab-Dummad-Israel-dulemarbo-Igar-narmakar-mesisad e-argangi sedanigusad. Ar Moisésʼdi, Bab-Dummadbo-sunmaksadbali, yar-birgi-aidedanigu, e-wagar dakar-dakar-gadanikid wissulid. \v 30 Aarón, degi, bela Israel-dulemala, Moisés-dakdemargu, Moisés-wagar dakar-dakar-daklege, bela dobee-itonadmalad, bar ese warmakbi guarsurmalad. \v 31 Geb degine, Moisés Israel-dulemarse gochad. Aarón, degi, bela Israel-dulemar-danar-danar-bukwad-e-dummagan Moisésʼse warmaknonimalad. Geb agi, Moisés amarga sunmaksad. \v 32 Geb degine, bela Israel-dulemar Moisésʼse nonimarmogad. Agine, Moisés bela Bab-Jehová-Sinaí-yargi-ega-ibmar-sogsad amarga sogsamogad. \v 33 Moisés Israel-dulemar-ebo-sunmaknaid-bergusgua, na e-wagar muswegi edusad. \p \v 34 Moisés Bab-Jehová-ebo-sunmakega ese nadele, e-wagargi muswe-naidi ungedaed. Geb noalile, gannar muswe e-wagargi nasikdaed. Geb degine, Moisés Israel-dulemarga sogdedaed, igi Bab-Dummad ega ibmar sogsad. \v 35 Israel-dulemar Moisés-wagar-dakdele, dakdedamalad, Moisés-wagar dakar-dakar gae. Geb degine, Moisés Bab-Dummad-ebo-sunmakedse gannar muswegi na e-wagar eduddasunnad. \c 35 \ms1 6. BAB-DUMMADSE-GOLED-NEG-SUNNA-SELEGED \mr (35:1–40:38) \s1 Obunnoleged-iba, iba-islidikidid \r (Éxodo 31:12-17) \p \v 1 Moisés bela Israel-dulemarse gochad, geb degine amarga sogded: “Weyob Bab-Jehová igar uksad, weyob be imakmaloye: \v 2 Ibanergwa (6) arbalegoed, ibagugledgindi (7), iba-islidikidid. A-ibagi, Bab-Jehováʼga obunnolegoed. Ar doa-dule a-ibagi arbaele, we-dule oburgwilegoed. \v 3 Bemar-neg-yagine, bipisaale obunnoged-ibagi soo be ogaosurmalad.” \s1 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-soblegoedga ibmar-ukleged \r (Éxodo 25:1-9) \p \v 4 Moisés, bela Israel-dulemar-danar-ambikunonikidga weyob sunmaksad: “Bab-Jehová sogsad: ‘Weyob be imakmaloye: \v 5 Bemar ibmar-nikadi Bab-Jehováʼga be sedamaloed. Dulemar na e-gwagegi ibmar Bab-Jehováʼga ukbi-itomaladba ibmar sedagoed. We-ibmarmar sedagoed: \q2 Olo, mani, esgoro-gordikid. \q2 \v 6 Nirbadub-arad, nirbadub-suir-akwagiid, nirbadub-ginnid, \q2 linoʼdub-nued, sibad-e-absarmar, \q2 \v 7 sibad-wawaad-machered-e-ukamar-ginnidgi-odolegaled, \q2 ibdurgan-uka-nuegan, \q2 urgomar-acaciaʼye-nugad. \q2 \v 8 Olivo-gwallu gwallu-ogaegar. \q2 Gwallu-wawad ibmar-magega guegar, \q2 degi, olivo-gwallu ina-wawadikmaladgi ebulegegar. \q2 \v 9 Akwa-nuegan-óniceʼye-nugmalad, \q3 akwa-nuegan mor-efodʼye-nugad-birgi nasikegar, \q3 degi, mor-binasgargi-nasiklegedgi nasikegarbar.’ ” \s1 Bab-Dummadse-goled-neggi-ibmar-ebulemalad \r (Éxodo 39:32-43) \p \v 10 Moisés Israel-dulemarga sogdebalid: “Bela Bab-Jehová-ibmar-sogsad-sobmalaga, bela dulemar bemar-abargi nue-ibmar-wisi-sobemalad nonimalo. \v 11 Amar we-ibmarmar sobmaloed: \q1 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged, \q2 e-neg-sunnad, e-uas-mormar, \q2 e-mor-gamalad, e-urgomar, \q2 e-suarmar, e-buarmar, e-sigmalad. \p \v 12 ”Deginbali, sobmarbaloed: \q1 Bab-Dummad-Israel-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu, \q2 e-suarmar, e-eduged, \q2 mor-dummad-Ulu-walik-naguoed. \p \v 13 ”Deginbali, sobmarbaloed: \q1 Mese, mese-suarmar, \q2 bela mesegi-ibmar-ebulemalad, \q2 degi, madu-Bab-Dummadga-ukleged. \p \v 14 ”Sobmarbaloed: \q1 Gwallu-sied, degi, bela eba ibmarmar-ebulegoed. \q2 E-gwallumar, degi, olivo-gwallu gwallu-ogaegar. \p \v 15 ”Sobmarbaloed: \q1 Ina-wawadikid-inciensoʼye-nugad-ogumakleged-aila, degi, e-suarmar. \q2 Gwallu-wawa ibmar-magega ebuleged, \q2 ina-wawadikmalad. \q2 Mormar-dummagan Neg-Sunna-Seleged-e-yawagak-dogedgi-naguoed. \p \v 16 ”Sobmarbaloed: \q1 Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, \q2 e-esgoro-gordikmalad-biir-biir-megoed, \q2 degi, e-suarmar, bela eba-ibmarmar-ebulegoed. \q1 Dii-sied-esgoro-gordikidbiid, \q2 degi, a-e-malimar. \p \v 17 ”Sobmarbaloed: \q1 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-e-galugi mormar-dummagan-ebirmaloed, \q2 e-buarmar, e-sigmalad. \q1 We-neg-sunna-seleged-e-neg-e-galu-dogedgi mor-dummad-naguoed. \q2 \v 18 We-neg-e-bargamalad, e-galu-bargamalad, e-dubmar sobmaloed. \q2 \v 19 Aarónʼga, degi, Aarón-masmalaga, Bab-Dummadse-goled-neggi-mormar-ebulemaloed sobmarbaloed. \q3 Bela we-ibmarmar sobmaloed.” \s1 Israel-dulemar Bab-Dummadga ibmar uksamalad \p \v 20 Degidgine, bela Israel-dulemar Moisés-asabin-bukmaladi ainiarmalad. \q1 \v 21 Bela dulemala, bela na e-gwagegi-ibmar-ukbi-itosmaladi, \q2 Bab-Dummad-dulemarbo-ambikued-neg-sobmalaga, \q2 agi-bela-ibmarmar-ebulemalad-sobmalaga, \q2 degine, dule-irwa-Bab-Dummadse-goledgi mor-islidikid-yomalad-sobmalaga, \q3 Bab-Jehováʼga ibmar searmalad. \q1 \v 22 Bela ibmar-ukbi-itosmaladi, machergan, degi, omegan-ugakse, we-ibmarmar senonimalad: \q2 Ordub, oluamar, \q2 sakwagi-ormar-nagumalad, \q2 argangi-or-yolemalad, \q2 degi, bela ormar-galagwensuli senonimalad. \q3 Belagwable Israel-dulemala Bab-Jehováʼga or senonimalad. \q2 \v 23 Bela dulemar nirbadub-arad-nikamalad, \q2 nirbadub-suir-akwagiid, nirbadub-ginnid, \q2 linoʼdub-nued, sibad-e-absarmar, \q2 sibad-wawaad-machered-e-ukamar-ginnidgi-odolegaled, \q2 ibdurgan-uka-nuegan, senonimalad. \q3 Bela-dulemar we-ibmar-nikamaladi, Bab-Dummadga-ukega senonimalad. \q1 \v 24 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedgi ebulegega, \q2 dulemar mani-nikamaladi, \q2 esgoro-gordikid-nikamaladi, Bab-Jehováʼga ukdemalad. \q2 Degine, urgomar-acaciaʼye-nugad-nikamaladi, ukdemarmogad. \q1 \v 25 Deginbali, omegan-ibmar-nue-wisimalad, e-argangi-dub-sobsamaladi, Bab-Dummadga senonimalad: \q2 Nirba-dub-aradgi-sobsamalad, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi-sobsamalad, \q2 nirbadub-ginnidgi-sobsamalad, \q2 degi, linoʼdub-nuedgi-sobsamalad, senonimalad. \q1 \v 26 Bela omegan ibmar-nue-imakmaladi, e-gwagegi nue-imakbi-itosmaladi, \q2 sibad-e-absarmar sobsamarmogad. \q1 \v 27 Israel-dulemar-dummaganga-gudidimaladi, \q2 akwa-nuegan-óniceʼye-nugad, \q2 degi, akwamar-nuegan, \q3 mor-efodʼye-nugadgi-nasikmalaga, \q3 degi, mor-binasgargi-nasikleged-birgi-nasikmalaga, senonimalad. \q1 \v 28 Deginbali, we-ibmarmar senonimarbalid: \q2 Ina-nuegan, \q2 olivo-gwallu gwallu-ogaegar, \q2 gwallu-wawad ibmar-magegar, \q2 degi, ina-wawadikmalad obupurmakegar. \p \v 29 Bela Israel-dulemar, machergan, degi, omeganse-bakale, na gwagegi-ibmar-ukbi-itosmaladi, Bab-Jehováʼga na e-itogedba-ibmar-ukega senonimalad, adi, Bab-Jehováʼga ibmarmar sobegar. \p Ar igi Bab-Jehová-Moisésʼga-sogsagusa, deyob imaksamalad. \s1 Bezaleel, degi, Aholiab, arbaega sulesmalad \r (Éxodo 31:1-11) \p \v 30 Geb degine, Moisés Israel-dulemarga sogded: “Nue be an-itomalo. Bab-Jehová, Uri-machi-Bezaleel onugsasad. Bezaleelʼde, Hur-e-wagwad. E-dad-dummad-Judáʼgi danikidid. \q1 \v 31 Bab-Dummad Bezaleelʼga E-Burba uksad, \q2 nue-binsaed-nikaa guegar, \q2 nue-ibmar-mag-ito guegar, \q2 nue-ibmar-wisi guegar, \q2 degi, ibmar-akar-akar-obinyegar. \q2 \v 32 Adi, ibmar-yeerdakle orgi-sobegar, \q2 manigi-sobegar, \q2 esgoro-gordikidgi-sobegar. \q2 \v 33 Deginbali, nabir akwa-nuegangi-arbaegar, \q2 akwa-nuegan ibmar-birgi siegar, \q2 nabir urgomargi-arbaegar, \q2 degi, galagwensuli ibmar-yeerdakle imakegar. \p \v 34 ”Bab-Dummad Bezaleelʼga, degi, Aholiabʼga nabir-dulemar-odurdaked-gurgin uksad. Aholiab Ahisamac-e-machid, e-dad-dummad-Danʼgi danikidid. \q1 \v 35 Bab-Dummad Bezaleelʼga, degi, Aholiabʼga, we-gurginmar uksad: \q2 Nabir baisursunna-ibmar-imaked, \q2 nabir-ibmar-onoged, \q2 nabir nirbadub-aradgi-ibmar-sobed, \q2 nabir-nirbadub-suir-akwagiidgi-ibmar-sobed, \q2 nabir-nirbadub-ginnidgi-ibmar-sobed, \q2 nabir-linoʼdub-nuedgi-ibmar-sobed-gurgin, uksabalid. \q3 We-dulemala, ibmar-yeerdakle sobmaladid, mormargi arbamaladid, \q3 degi, nabir na-e-itolegedba sunna ibmar-akar-akar onomaladid.” \c 36 \s1 Ibmar-welesad unnigualed \p \v 1 Moisés sogdebalid: “Degisoggu, Bezaleel, Aholiabʼbogwa, Bab-Jehová-sogsagusadba Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedgi ibmar-ebulemalad bela imakmaloed. Deginbali, bela dulemar, Bab-Jehová nue-wisi-ibmar-sobega-imaksamarmogadi, degi, ega baisursunna-ibmar-imakega-imaklesbalidi, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-sobega, wemar-ebogwadba arbamarmogoed.” \p \v 2 Moisés, we-dulemarse gochad: \q2 Bezaleelʼse, Aholiabʼse, \q2 degi, bela dule-ibmar-nue-wisi baisursunna-ibmar-imakmaladse gochad. \q3 We-dulemar na e-itolegedba arbaega nonimalad. \p \v 3 Moisés we-dulemarga Israel-dulemar-ibmarmar-senonikid uksad. Adi, agi we-dulemar Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedgi ibmar-ebulemaloed sobegar. Israel-dulemala na e-itolegedba bane-bane wakudaryalaba Bab-Dummadga-ibmar-ukega ibmarmar senonidamalad. \v 4 Bela-dulemar-ibmar-sobnanaid deyob dakdegua, e-arbaed indaksamalad. \v 5 Geb Moisésʼga sognadmalad: “Dulemar Bab-Jehová-sogsadba-ibmar-sobega ibmar-berbelemaid doggus wilub-obichagusad. Emide, ibmar ise-obinagwaled.” \p \v 6 Degisoggu, Moisés dulemar-bukwadse gaya-barmisad: “Machergan, degi, omegan, Bab-Dummad-neg-sobega melle bar ibmar amimalo, melle bar Bab-Jehováʼga ibmar sedamalo.” \v 7 Ar ibmar-sobmalaga, bato ibmarmar unnigualed. Ar ise-obinagwarsoggu, dulemar ibmar-baid bar senonisurmalad. \s1 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged soblesad \r (Éxodo 26:1-37) \p \v 8 Bela dulemar-arbananaid, napiragwad-bur-ibmar-sobmalad, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged sobsamalad. We-dulemar, linoʼdub-nuedgi, nirbadub-aradgi, nirbadub-suir-akwagiidgi, degi, nirbadub-ginnidgi mor-dummagan-goambe (10) sobsamalad. Agi baliwitur-dummagan-querubinʼye-nugad bela nue-yeerdakle-imakar mor-dummagangi-nai sobsamarbalid. \p \v 9 Mormar-e-sugued, daligugledbi (7) imaksamalad, e-matardungueddi, daligwenadbi imaksamalad. Mormala bela emarbi-dungu imaksamalad. \p \v 10 Mormar-dummagan goatale gwadismalad, amba deyob baid goatale gwadismarbalid. \p \v 11 Degine, mor-goataled-gwadialed-e-dikargi e-uayamar dub-aradgi ega nasiklesad. Amba deyob mormar-baigan goatarmalad-gwadiarmalad-e-dikargi nasiklesbalid. \p \v 12 Mormar-gebedgi gwadulabo-gakambe (50) e-uayamar nasiksamalad. Degine, baigan-goatar-gwadiarmaladgi gwadulabo-gakambe (50) e-uayamar nasiksamarbalid. Degisoggu, e-uayamar na abin-abin nasiklesad. \p \v 13 Deginbali, mor-gaed-orbiid dulabo-gakambe (50) sobsamarbalid. Agi mormar oatosmalad. Degisoggu, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-e-mor-dummagan unnila gogwenayob gunonisunnad. \p \v 14 We-dulemar, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-edugega, sibad-absarmargi mor-dummagan sobsamalad. Sibad-absarmar mor-dummaganga goambe-gakagwensak (11) imaksamalad. \p \v 15 Mormar-dummagan-goambe-gakagwensakad (11) bela na-emarbi-dungu imaksamalad. Mormar-e-sugued, daligugle-gaka-abala (7½) sugued. E-matardungueddi, daligwenad. \v 16 We-mormar-dummagan, goatar gwadismalad. Degine, baiddi, goanergwa (6) gwadismalad. \p \v 17 Geb a-sorba, mor-dummagan-goatar-gwadilealed-dikarba, gwadulabo-gakambe (50) e-uayamar nasiksamalad. Amba deyob baigan-gwadilesmalad-dikarba, gwadulabo-gakambe (50) e-uayamar nasiksamarbalid. \p \v 18 Deginbali, esgoro-gordikidgi mor-gaed dulabo-gakambe (50) soblesbalid, adi, agi bela neg-edugegar, unnila gogwennayob gunonisunnad. \p \v 19 Geb degine, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-edugega, sibad-wawaad-machered-e-ukamar-ginnidgi-odolegaled, gwadi-gwadi imaksamarbalid. Adi, sibad-absarmor-dummagan-birgi ogillegegar. Geb sibad-wawaad-machered-e-ukamar-ginnidgi-odolegaled-birgi ogillegega, ibdurgan-uka-nuegan gwadi-gwadi imaksamarbalid. \p \v 20 Deginbali, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedga urgomar-acaciaʼye-nugad sobsamalad. We-urgomala, bela nue-innikii ogwichismalad. \v 21 We-urgomar, dalibo-abala-sugu imaksamalad. E-matardungueddi, achapaa-nika imaksamalad. \v 22 We-urgomargi, e-nagmar war-warbo-nika imaksamalad, adi, nabir urgomar naga-nagaba matak-matak gwisguegar. Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedga bela degibi urgomar imaksamalad. \p \v 23 Weyob Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedga urgomar-mergu imaksamalad: \p Mata-dulagwen (20) dad-nakwed-argan-nuedsik-ebugegar. \p \v 24 We-urgomar-dulagwenad-urba (20), dulabo (40) e-sigmalad manibi sobsad. Urgomar-irbali gwa-gwabo e-sigmalad imaksamalad, adi, urgomar-e-nagmar agi odogegar. \p \v 25 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged dad-nakwed-argan-sapiledsik-ebugegala, urgomar-dulagwen (20) sobsamarbalid. \v 26 E-sigmalad, manibii gwadulabo (40) sobsamarbalid. Urgomar-iliba, gwa-gwabo e-sigmalad sobsamalad. \p \v 27 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged dad-argwanedsikidga urgomar-matanergwa (6) sobsamalad. \p \v 28 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged na abingunanaidga urgomar-matabo sobsamarbalid. \p \v 29 We-urgomar darbo oatosmalad. Geb birgi e-nonogi or-dummad-naid yosmalad, adi, melle bar urgo-matabogwad-ungega, weyobi imaksamalad. \v 30 Degisoggu, urgomar bela matabaabak (8) sobsamalad, e-siged-mani-biid gwaambe-gakanergwa (16) sobsamalad. Bela urgomar-iliba, e-sigmalad gwa-gwabo sobsamalad. \p \v 31 Deginbali, urgo-warakwagana-acaciaʼye-nugad sobsamarbalid: Urgo-warakwagana-walatar Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-e-dikar-soggwensikidga sobsamalad. \v 32-33 Degine, baid-dikarsikidga, walatar sobsamarbalid, degine, e-dikar-yargansikid-dad-argwanedsikidga urgo-warakwagana walatar sobsamarbalid. \v 34 Urgomar-ebilis egi ormar matak-matak nasiksamalad, degine, e-olua-dummagandi orbi sobsamalad. Degine, Urgo-warakwagana-ebilis egi ormar matak-matak nasiksamarbalid. \p \v 35 Deginbali, mor-dummad nirbadub-aradgi, nirbadub-suir-akwagiidgi, nirbadub-ginnidgi, degi, linoʼdub-nuedgi sobsamalad. We-mor-dummadde nue-yeerdakle-imakar, baliwiturmar-querubinʼye-nugad egi-sobar imaksamalad. \v 36 We-mor-dummad-nasikegala, acacia-buarmar-walabake ogwichismalad. A-buarmar-ebilis, egi ormar matak-matak nasiksamalad. Degine, mor-gamalad bela orbi sobsabalid. Deginbali, buarmar-e-gaed, adi, gwabake manibi sobsad. \p \v 37 Deginbali, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-yawagakga mor-dummad imaksamarbalid, nirbadub-aradgi, nirbadub-suir-akwagiidgi, nirbadub-ginnidgi, degi, linoʼdub-nuedgi imaksamalad. We-mor-dummadde, nue-yeerdakle imakaled. \v 38 A-yawagakgindi, buarmar-walatar ogwichismalad, degine, mor-gamalad sobsabalid. A-buarmar-ebilis egi ormar matak-matak nasiksad, degine, e-siged-gwaataledi, esgoro-gordikidgi sobsad. \c 37 \s1 Bab-Dummad-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu-soblesad \r (Éxodo 25:10-22) \p \v 1 Bezaleel, Bab-Dummad-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu urgomar-acaciaʼye-nugadgi sobsad. E-suguedi, achaatar, e-matardungued, achapaa, degine, e-nibgued, achapaa-nibgu sobsad. \v 2 Yaba, olo-nued-sunnabi nasiksad. Birgi, deyob olo-sunnabi egi nasiksabalid. Birgi, bela-ebiris e-mullugwad olobi nasiksabalid. \v 3 Deginbali, olua-dummagan-gwabake-sobega or dusbalid. Adi, ulu-e-dikar-bergunaid-sogbakegwadgi gwa-gwagwen nasikegar. Olasu-gwabo dikar-gwensaksik-nasikega sobsad. Baid-dikarba, gwabo-nasikega sobsabalid. \v 4 Deginbali, urgo-acaciaʼye-nugad suitii warbo imaksabalid. We-suarmar-walaganagi or ebiris nasiksad. \v 5 Degine suarmar-walagana-suid ulugi olasu-dummagan-nanaid-yaba odosmalad, adi, nabir ulu selegegar. \p \v 6 Deginbali, ulu-edugedga or-nued imaksabalid. E-sugued, achaatar-nika imaksad, e-matardungueddi, achapaa-nika imaksad. \v 7 Degine, ulu-eduged-birgi, e-dukusik-e-dukusik-ogwisguega, baliwitur-dummagan-querubinʼye-nugad walabo orbi mardogi binna-binna sobsad. \v 8 Baliwitur-dummagan-querubin ulu-eduged-birgi gwensak e-dukusik sobsad. Baid e-dukusik, deyob sobsabalid. Ulu-edugedba-mesa querubin-warbogwad, ulu-eduged-e-duku-dukusik gwigwichi sobsad. \v 9 Querubinʼmala ulu-eduged-birgi asabin-asabin sakan-nallaa gwismalad. E-sakangine, ulu-eduged odukunanaid. E-wagardi, ulu-edugedgi ataknanaid. \s1 Bab-Dummadga-madu-ukleged-mese-soblesad \r (Éxodo 25:23-30) \p \v 10 Deginbali, Bezaleel, urgo-acaciaʼye-nugadgi mese-sobsabalid. E-sugued, achabake-nika imaksad, e-matardungued, achabo, e-nibgueddi, achapaa-nika imaksabalid. \v 11 Bela we-mesegi or-nued nasiksad, degine, bela e-dikarba ebilis or mulluu mesisbalid. \v 12 Deginbali, mese-e-dikar-bela-ebilis wis-nibakwasaar e-matardungued argan-matagwen imaksad. Nibakwaa-imaksad-birgi, or mulluu mesisad. \v 13 Deginbali, oluaduk-dummagan-gwabake-sobega, ormar dusbalid. We-oluaduk-dummagan-gwabakegwadi, mese-dikar-sogabake-abingunanaidgi nasiksad. E-malimar-walabakegwad-iliba nasiksad. \v 14 Mese-gakuli-mulluu-mesilesad-urba, oluaduk-dummagan-gwabake-nasiksadgi suarmar-suid ododamalad, adi, nabir mese selegegar. \p \v 15 Mese-selegega, suar-acaciaʼye-nugad-walagana suitii imaksamalad. A-birgi, bela ebiris or nasiksamalad. \v 16 Deginbali, Bezaleel, mese-birgi ibmarmar-sigoedi, or-sunnabi sobsabalid: Batemar, bate-dummagan, bormomar. Degine, nog-dummagan Bab-Dummadga-ibmar-diregwad-uklegega sobsabalid. \s1 Gwallu-sied-orbiid-soblesad \r (Éxodo 25:31-40) \p \v 17 Deginbali, gwallu-sied orbi sobsabalid, mardogi binna-sarsoar sobsad. E-mali, e-sakwamar, e-nogmar, e-abingamalad, e-dutumar, bela-wemar unnila soggwenna gued. \v 18 Gwallu-siedgi e-dikarba walanergwa (6) e-sakwamar nonanaid. Gwensaksik, e-sakwa-warbaa nonaid. Baidsik, e-sakwa warbaa nonaibalid. \v 19 E-sakwa-wargwengi e-nogmar-gwapaa nur-matargana-e-dutuyob-dakle imaksad. Degine, dutu-abingaed-nika, geb, e-dutu-nika imaksad. Deyob, e-sakwamar-bamaladgine imaksabalid. \v 20 Gwallu-sied-e-wargi, nogmar gwabake nur-matargana-e-dutudaklegeyob sobsad. Degi, e-noggi e-dutu-abingamalad, degi, e-dutumar sobsabalid. \v 21 Gwallu-sied-e-sakwa-warbogwad e-wargi-yolenaidgi e-abingaed-gwagwen, sobsad, deginbali, e-abingaed-baid-gwagwen, e-sakwa-warbogwad-baid-urba sobsabalid, deginbali, amba abingaed-baid-gwagwen e-sakwa-warbogwad-baid-urba sobsabalid. Degibi gwallu-sied e-sakwa-walanergwad-urba imaksad. \v 22 E-dutu-abingamalad, degi, e-sakwamala, unnila bela gwennaa or-nuedbi-imakaled. Soblesadi, mardogi binnaa-sarsogar soblesad.\fig Gwallu-sied-orbiid. (Éxodo 37:17-23) |src="HK00264B.TIF" size="col" ref="Éxodo 37:22" \fig* \p \v 23 Deginbali, e-gwallu-gwagugled (7) bela or-nuedbi imaksabalid. E-gwillodub-sikmalad, degi, e-bate-burwigana bela or-nuedbi imaksabalid. \v 24 Or-nued-aidikued nibir-dulapaa-gakambe-gakabake (74) ebusad, bela e-ibmar-burwiganase-bakar deyob aidiku imaksad. \s1 Ina-wawadikid-ogumaked-aila-soblesad \r (Éxodo 30:1-10) \p \v 25 Deginbali, Bezaleel ina-wawadikid-ogumaked-aila sobsabalid. A-aila-sobegala, urgomar-acaciaʼye-nugad ebusad. E-sugued achabo, e-matardungued achabo-nika sobsad. E-suguedi, e-matardunguedbo, emar dungued. E-nibgueddi, dali-abala nibgued. E-moli-bebegiid-gwichid ailaba-mesa imakaled. \v 26 Or-nued aila-birgi, aila-dikarba, degi, e-moli-bebegiidgi nasiksad, degine, e-dikar-ebilis or mulluu mesisad. \v 27 Deginbali, or-mullugalad-urba, olua-dummagan gwabo e-dikarmargi nasiksad. Deyob abinbela nasiksad, adi, agi nabir suarmar-suitigwad odogegar, nabir selegegar. \v 28 We-urgomar-suitigwad urgo-acaciaʼye-nugadgi sobsamalad. Geb a-birgine, or nasiksamalad. \p \v 29 Deginbali, gwallu-wawa-islidikid ibmar-magega-ebuleged imaksabalid. Degine, ina-wawadikmalad-ibmarba-oburarsulid, yeer-yapanmalad, dule-ina-wawad-sobmaladyob imaksamalad. \c 38 \s1 Ibmar-ogumakar-ukleged-aila-soblesad \r (Éxodo 27:1-8) \p \v 1 Deginbali, Bezaleel urgo-acaciaʼye-nugadgi Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila sobsabalid. E-sugued, daligwen-gaka-achabo, e-matardungued, daligwen-gaka-achabo-nika sobsad. E-sugued, degi, e-matardungued, emarbi imaksad. E-nibgueddi, bisgipaa-nika imaksad. \v 2 We-aila mullugwad-sogabake-abingunaidgi moli-bebegiid ogwichisad. We-moli-bebegiid ailaba-mesa sobsad. Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-birgi esgoro-gordikid egi nasiksad. \v 3 Deginbali, bela Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailagi we-ibmar-ebulemaloed sobsabalid:\fig Ibmar-ogumakar-ukleged-aila. (Éxodo 38:1-7) |src="CO00843B.TIF" size="col" ref="Éxodo 38:3" \fig* \q2 Buru-simalad-bormomar. \q2 Buru-weemalad-wesar-dummagan, \q2 Abe-bomied-nog-dummagan. \q2 San-obin-obin-saed-iko-dummagan. \q2 Soo-seed-bormomar. \q3 Bela-wemala esgoro-gordikidgi sobsad. \p \v 4 Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailaga, san-nared-saki-sakid esgoro-gordikidgi sobsad. We-san-nared-saki-sakid Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-yagi, negabaladgi nasiksad. \v 5 Deginbali, olua-dummagan-sobega esgoro-gordikid dusbalid. Deyob imaksad, adi, san-nared-saki-sakidgi we-olua-dummagan-gwabake nasikega, adi, agi suarmar-suigan odogegar. \v 6 Urgo-acaciaʼye-nugad-walagana suitii sobsad. Geb a-suarmar-birgi, esgoro-gordikid nasiksad. \v 7 Geb degine, Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila-dikarba oluaduk-dummagan-nanaid-yaba suarmar-walagana odosad, adi, nabir aila selegegar. Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila ollor sobaled. We-aila urgomargi sobaled. \s1 Dii-sied-soblesad \p \v 8 Bezaleel, dii-sied, degi, e-sigedga-gued, esgoro-gordikidgi sobsabalid. We-sobegala, omegan-Bab-Dummadse-goled-neggi-arbamalad e-isbemar-esgoro-gordikidgi-sobaled ebusad. \s1 Bab-Dummadse-goled-e-imba-nasiklesad \r (Éxodo 27:9-19) \p \v 9 Bezaleel, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-e-neg-imba, degi, e-galu sobsabalid. \q1 Dad-nakwed-argan-nuedsik, a-neg-imba-e-galuga, mor-dummagan imaksad: \q2 Lino-mor-nued dali-dulagwen-gakatar-sugu (25), sobsad. \q2 \v 10 E-buarmar, dulagwen (20) mergued. \q2 Egi-sigmalad, dulagwen (20) mergubalid, \q3 bela esgoro-gordikidgi sobaled. \q2 Buarmar-e-nonomar, e-gamalad, \q3 bela manibi sobaled. \q1 \v 11 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedgi dad-nakwed-argan-sapiledsik, \q2 mor-dummad dali-dulagwen-gakatar-sugu (25) naibalid. \q2 E-buarmar, dulagwen (20) gwigwisbalid. \q2 Degi, e-sigmalad esgoro-gordikidgi dulagwen (20) imakarbalid. \q3 E-gamalad, degine, e-buar-nonomar, manigi sobarbalid. \q1 \v 12 Dad-argwanedsik mor-dummad-naidi, \q2 daliambe-gakabo-abala (12½) sugued. \q2 E-buarmar, warambe (10) gwigwichid, \q2 degi, e-siged, gwaambebalid (10). \q3 E-gamalad, degi, e-buar-nonomar, manigi sobarbalid. \q1 \v 13 Dad-nakwedsik mor-dummad-naidi, \q2 daliambe-gakabo-abala (12½) sugued. \q2 \v 14 E-yawagak-dikarsiki, mor-dummad-naidi, dalipaa-gaka-bisgipaa sugued. \q2 E-buarmar walapaa, degine, e-sigmalad, gwapaa sobarbalid. \q1 \v 15 Degine, yawagak-baid-dikarbali, \q2 mor-dummad dalipaa-gaka-bisgipaa-sugu naid. \q2 Degi, buarmar, walapaa, \q2 degi, e-sigmarmogad, gwapaa sobarbalid. \q1 \v 16 Mor-dummagan neg-galugi-nanaidi, bela lino-mor-nuegan naed. \q2 \v 17 E-buarmar-sigmalad bela esgoro-gordikidgi sobaledbiid. \q2 E-gamaladi, degi, e-olua-dummagandi, manibi sobaled. \q2 Deginbali, e-buar-nonomargi, bela manibi matak-matak ebiris naid. \q3 Bela Babse-goled-neg-e-buarmar-bukwad-e-olua-dummagan bela manibiid. \p \v 18 Yawagakga neg-imba-dogedgi mor-dummad-naidi, mor ise-nue-sobar, bela-bela nue-yeerdakle-imakar naid. \q1 We-mor-dummad-sobaledi, we-dubmargi sobaled: \q2 Nirbadub-aradgi, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi, \q2 nirbadub-ginnidgi, \q2 degi, linoʼdub-nuedgi sobaled. \q3 E-suguedi, daliataled. \q3 E-nibgueddi, daligwen-gaka-bisgise nibgued. \q1 We-mor-dummagan mor-dummagan-neg-imbagi-nanaidyob-dungu imaklesad. \q2 \v 19 E-buarmar, walabake gued, \q2 e-sigmalad, gwabakebalid. \q2 Wemar, esgoro-gordikidgi sobaled. \q2 E-gamalad, e-olua-dummagan manigi sobaled, \q2 degi, e-buar-nonomargi, bela manibi matak-matak ebiris naid. \q2 \v 20 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-e-bargamalad, \q2 degi, neg-imba-e-galu-ebirnaid-e-bargamalad, \q2 bela esgoro-gordikidgi sobaled. \s1 Babse-goled-neg-selegedgi ibmarmar-ebulesad \p \v 21 Bab-Dummad-dulemarbo-Igar-Mesisad-neg-sunna-selegedgi ibmarmar-ebulesad ebislesgusad. Leví-e-wagan, Moisés-sogedba ibmar-ebismalaga arbasmalad. Geb Aarón-dule-irwa-Bab-Dummadse-goled-machi-Itamar, ibmarmar-ebislesad narmaksad. \p \v 22 Uri-machi-Bezaleel, bela Bab-Jehová igi Moisésʼga sogsagusa, deyob ibmar imaksad. Bezaleel Hur-e-wagwad, dad-dummad-Judáʼgi danikidid. \p \v 23 Ahisamac-machi-Aholiab, Bezaleel-bendakega gusad. \p Aholiab, dad-dummad-Danʼgi danikidid. Aholiabʼde, esgorogi-ibmar-sobed-duled, nabir-ibmar-akar-akar-onogedbalid. Deginbali, nabir we-dubmargi ibmar-sobedbalid: \q2 Nirbadub-aradgi, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi, \q2 nirbadub-ginnidgi, \q2 degi, linoʼdub-nuedgi \q3 mor-yeerdakle sobedid. \q1 \v 24 Israel-dulemar Bab-Dummad-neg-sunna-selegedgi-ebulegega, \q1 Bab-Dummadga-or-uksamalad, bela ebusmalad. \q2 Nibir-milibo gaka dulabakebak-gakambe-gakatar (2,195), ebusmalad. \q3 Bab-Dummad-neggi nibirgi-ibmar-wilubsalegedba imaksamalad. \q1 \v 25 Dulemar-bukwad-ebislesadba, \q2 e-mani, nibir-miligugle gaka dulataled-ilatar gaka dulabo-gakambe (7,550) gusad. \q3 Bab-Dummad-neggi nibirgi-ibmar-wilubsalegedba imaksamalad. \q1 \v 26 Bela-dulemar-birga-dulagwen-gaka-nikmaladi (20+), \q2 mili-dulataled-ilanergwa-gakapaa gaka dulataled-ilatar gaka dulabo-gakambe-mergu (603,550) daklealid. \q3 Wemala, e-dule-irba mani-gramo-nergwa uksamalad. \q3 Bab-Dummad-neggi nibirgi-ibmar-wilubsalegedba imaksamalad. \q1 \v 27 Deginbali, Bab-Dummadse-goled-negga e-sigmalad-sobega, \q1 degi, mor-dummad-naidga e-sigmalad-sobega, \q2 mani, nibir-miligugle gaka dulataled-ilatar (7,500) ebulesbalid. \q1 E-siged-dulatargi (100), \q2 mani, nibir-miligugle gaka dulataled-ilatar (7,500) ebulesad. \q3 Degisoggu, e-siged-iliba nibir-dulapaa-gakambe-gakatar (75) ebulesad. \q2 \v 28 Mani-gwabgusadgindi buarmar-gamalad sobsad, \q2 Degine, buar-e-nonomar, degi, e-olua-dummagan sobsabalid. \q1 \v 29 Dulemar esgoro-gordikid nibir-miliatar gaka dulataled-ilapaa gakambe (5,310) uksamalad. \q2 \v 30 We-esgoro-gordikidgi Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-e-yawagak-siged, \q2 degine, Bab-Dummadga-ibmar-ogumaker-ukleged-aila, sobsamarbalid. \q2 Agine, san-nared-saki-sakid sobsamarbalid, \q2 degine, a-ailagi-ibmar-ebulemalad bela sobsamarbalid. \q1 \v 31 Amba Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-e-sigmalad, \q1 e-yawagak-e-sigmalad esgoro-gordikidgi sobsamalad. \q2 Degine, bela a-neg-bargamalad, \q2 degi, bela e-galu-bargamalad-dikarba-gwigwismalad, \q2 esgoro-gordikidgi sobsamarbalid. \c 39 \s1 Dule-irwa-Babse-gormalad-e-mormar-soblesad \r (Éxodo 28:1-43) \p \v 1 Dule-irwa-Bab-Dummadse-gormalad-mormar nirbadub-aradgi, nirbadub-suir-akwagiidgi, nirbadub-ginnidgi, mor sobsamalad. \p We-mor-yoi, Bab-Dummadse-goled-negse dogdedamalad. Amba deyobi, Aarónʼga mor-islidikid imaksamarbalid. Igi Bab-Jehová, Moisésʼga sogsagusa, deyob imaksamalad. \s1 Mor-efodʼye-nugad-maklesad \r (Éxodo 28:6-14) \p \v 2 Bezaleel mor-efodʼye-nugad amba deyob imaksabalid. \q1 A-imakega, we-dubmar ebusad: \q2 Ordub, \q2 nirbadub-arad, \q2 nirbadub-suir-akwagiid, \q2 nirbadub-ginnid, \q2 degi, linoʼdub-nued. \q1 \v 3 Or-matargwa-matargwa imaksamalad, \q1 degine, gara-gara dubga siksamalad, \q2 adi, nirbadub-aradgi, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi, \q2 nirbadub-ginnidgi, \q2 degi, linoʼdub-nuedgi, \q3 ise-nue-yeerdakle imakegar. \p \v 4 Degine, mor-efodʼye-nugad-e-gukingi nabir-atinned imaksamarbalid, adi, agi e-dukugi abin atogegar. \v 5 Mor-molidubga-gunaidi, mor-efodʼba-baka-mesa naid. We-mor-molidub amba deyob we-dubmargi imakarmogad: \q2 Ordubgi, \q2 nirbadub-aradgi, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi, \q2 nirbadub-ginnidgi, \q2 degine, linoʼdub-nuedgi imakaled. \q3 Igi Bab-Jehová Moisésʼga sogsagusa, deyob imaksamalad. \p \v 6 Akwamar-óniceʼye-nugad-nue-sobsamaladi, or-birgi sismalad. Agine, wilub-nasikega-imakdamaladyob imaksamalad. Agi Israel-masmala-e-nug nasiksamalad. \v 7 Mor-efodʼye-nugad-e-gukingi nasiksad, adi, a-akwamargi Israel-dulemar-sogambe-gakabogwad (12) insaledii guegar. \p Igi Bab-Jehová Moisésʼga sogsagusa, deyob imaksamalad. \s1 Mor-binasgargi-nagued-maklesad \r (Éxodo 28:15-30) \p \v 8 Bezaleel, mor-binasgargi-nagued, nue-yeerdakle, mor-efodʼye-nugad-imakaledyob imaksabalid. We-dubmargi imakaled: \q2 Ordubgi, \q2 nirbadub-aradgi, \q2 nirbadub-suir-akwagiidgi, \q2 nirbadub-ginnidgi, \q2 linoʼdub-nuedgi, imaksad. \fig Mor-binasgarigi-nagued (Éxodo 39:8) (Akwamar akar-akar dakleged. Akwamar-irbali, Israel-e-masmala-nugmar narmakaled.) |src="Kuna_Breastplate2.tif" size="span" ref="Éxodo 39:8" \fig* \p \v 9 Deginbali, mor-binasgargi-nagued-e-sugued, degi, e-matardungued, bela emarbiid, degi, darbobalid. We-mor nubyaa-imaksale, e-sugued, degi, e-matardungued, achagwenad. \v 10 We-mor-birgine, akwamar-nuegan-ilemakar-sogabake osismalad: \q1 Ile-soggwengine, we-akwamar osismalad: \q2 Akwa-sardioʼye-nugad, \q2 akwa-topacioʼye-nugad, \q2 akwa-carbuncloʼye-nugad. \q3 Weyob ile-soggwengi bukwad. \q1 \v 11 Ile-sogbogine, we-akwamar osismarbalid: \q2 Akwa-esmeraldaʼye-nugad, \q2 akwa-zafiroʼye-nugad, \q2 akwa-diamanteʼye-nugad. \q3 Weyob ile-sogbogi bukwad. \q1 \v 12 Ile-sogbaagi, we-akwamar osismarbalid: \q2 Akwa-jacintoʼye-nugad, \q2 akwa-ágataʼye-nugad, \q2 akwa-amatistaʼye-nugad. \q3 Weyob ile-sogbaagi bukwad. \q1 \v 13 Ile-sogbakegi, we-akwamar osismarbalid: \q2 Akwa-beriloʼye-nugad, \q2 akwa-óniceʼye-nugad, \q2 akwa-jaspeʼye-nugad. \q3 Weyob ile-sogbakegi bukwad. \p Bela we-akwamar-mor-birgi-bukwadi, or-ega-imaklesad-imbaba osismalad. \v 14 Akwa-nuegana gwaambe-gakabo (12) gued, Israel-masmala-merguedba, degi, akwa-gwa-gwagwengi e-nugmar ilibali narmakar nanaid. Igi wilub-nasikega imakdamala, deyob Israel-dulemar-sogambe-gakabogwad-e-nugmar (12) egi narmakar nanaid. \p \v 15 Mor-binasgargi-naguedga ordub-nued sinni-sinni imaksamarbalid. \v 16 Deginbali, akwamar-e-sigoed gwabo orbi imaksamalad, degine, olua-gwabo orbi imaksamarbalid. Oluamar-gwabogwad mor-binasgargi-nagued-e-dukumar-sogbogwadgi nasiksamalad. \v 17 Geb degine, ordubmar-sinni-sinnid-giabogwad mor-binasgargi-nagued-e-dukugi-olua-gwabogwad-naidgi odosad. \v 18 Geb deginbali, amba ordubmar-sinni-sinnid-e-duku-sogbogwad ormar-sigedgi, mor-efodʼye-nugad-e-gukingi asabin nasiksamalad. \v 19 Deginbali, orbi olua-gwabo imaksamarbalid. Mor-binasgargi-nagued e-dukumar-bergunaidgi, asabin-urbalidgi nasiksamarbalid. \v 20 Deginbali, olua-gwabo orbi imaksamarbalid, mor-efodʼye-nugad-gukingi asabin urbali makaled-waliksaar, mor-sadergi-nagued-birgi-nasikega imaksamalad. \v 21 Deyobi, mor-binasgargi-nagued-e-oluamargi mor-efodʼye-nugad-e-oluamar-ebo dub-aradgi edichamalad, adi, mor-efodʼye-nugad-e-mor-sadergi-nagued-birgi, mor-binasgargi-naguedgi, mer bachikii guegar. Igi Bab-Jehová-Moisésʼga-sogsa, deyob imaksamalad. \s1 Dule-irwa-Babse-goled-e-mormar-baigan-imaklesad \r (Éxodo 28:31-43) \p \v 22 Deginbali, mor-dummad-efodʼye-nugad bela mor-aradgi nue-sobar imaksamalad. \v 23 E-negabargi, yaa-olloo nono-odogega mor-gammuga imaksamalad. Mor-gammu-e-dikarba, melle achirmakega, bela-ebilis dubgi sobsamalad. \v 24 Mor-dummad-e-nag-dukugi sapi-granada-e-sanyob-dakleged nirbadub-aradgi, nirbadub-suir-akwagiidgi, nirbadub-ginnidgi, linoʼdub-nuedgi-sobar imaksamalad. \v 25 Deginbali, gapan-burwigana olobiid imaksamarbalid. We-gapan-burwigana, bela mor-e-nag-duku-ebilis sapi-granada-e-sanyob-dakleged imba-imbagi nasiksad. \v 26 Gapan-bipigwad-gwensak, a-dikarba sapi-granada-e-sanyob-dakleged nasiksad. Deyob bela muchub-muchub mor-dummad-suitigwad e-nag-ebilis nasiksamalad. We-mor, dule-irwa-Bab-Dummadse-goled, Bab-Dummadse-gornadele, ebuged. Igi Bab-Jehová Moisésʼga sogsa, deyob imaksamalad. \p \v 27 Deginbali, Aarónʼga, degi, e-masmalaga mor-dummad-suitigwad lino-mor-nuedgi-sobar imaksamarbalid. \v 28 Deginbali, mor-gurgin-ebirmakaled lino-mor-nuedgi, e-yeerdaklemalad imaksamarbalid. Amba linoʼdub-nuedgi garson-bipi-urba-yoleged imaksamarbalid. \v 29 Deginbali, morgo-dub-sadergi-nagued we-dubmargi sobsamarbalid: Linoʼdub-nuedgi, nirbadub-aradgi, nirbadub-suir-akwagiidgi, nirbadub-ginnidgi, ise-nue-sobar, bela-bela-nue-yeerdakle imaksamalad. Igi Bab-Jehová Moisésʼga sogsa, deyob imaksamalad. \p \v 30 Deginbali, or-nued-matarkwaa sobsamarbalid. We-or-nued-matargwagwadgi wilub-nasikega-imakdamaladyob we-gayaburba nasiklesad: “BAB-JEHOVÁʼGA SWILIDIK-NUGSALEGALED.” \m \v 31 We-or-matargwagwadga dub-arad nasiksamalad. Adi, we-dub mor-gurgin-birgi atinegar. \p Igi Bab-Jehová Moisésʼga sogsa, deyob imaksamalad. \s1 Bab-Dummadse-goled-neg-seleged-soblesad bergusad \r (Éxodo 35:10-19) \p \v 32 Weyob Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged, sobsa gusmalad. We-nega bilebalid, Bab-Dummad-dulemarbo-ambikued-negye. Ar igi Bab-Jehová Moisésʼga sogsa, deyob Israel-dulemar sobsamalad. \q1 \v 33 Bab-Dummadse-goled-neg-soblesad Moisésʼga uksamalad, \q1 degi, we-ibmarmar-egi-ebulegoed bela ega uksamarbalid: \q2 Bela mor-gamalad, \q2 e-urgomar, \q2 e-suar-walagana, \q2 e-buarmar, \q2 degi, e-sigmalad. \q2 \v 34 E-sibad-wawaad-machered-e-ukamar-ginnidgi-odolegaled, \q2 ibdurgan-uka-nuegan, \q2 degi, mor-dummad Bab-Dummad-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu-naba-naguoed. \q1 \v 35 Bab-Dummad-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu, \q2 e-suarmar-suigan, \q2 degi, e-eduged. \q1 \v 36 Mese, \q2 bela eba-ibmarmar-ebuleged, \q2 degi, Bab-Dummad-asabin-madu-ega-ukleged. \q1 \v 37 Gwallu-sied-olobiid-imakaled, \q2 e-gwallumar, \q2 gwallumar-bela-ilekwaa-silegoed, \q2 bela-ibmarmar-gwalluba-ebulemalad, \q2 degi, e-gwallu-diimar. \q1 \v 38 Bab-Dummadga-ibmar-wawadik-ogumakar-ukleged-aila-olobiid, \q2 gwallu-wawad magega-ebuleged, \q2 ina-wawadikid, \q1 degi, mor-dummad Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-yawagak-dogedgi naguoed. \q1 \v 39 Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila esgoro-gordikidgi sobaled, \q2 esgoro-gordikidgi san-nared-saki-sakid sobaled, \q2 e-suarmar-walagana, \q2 degi, bela eba-ibmar-ebulemalad, \q1 E-dii-sied, \q2 degi, e-siged. \q1 \v 40 Mor-dummagan e-galugi naguoed, \q2 e-buarmar, \q2 egi-sigmaloed, \q1 degine, e-mor-dummad neg-imba-dogedgi naguoed. \q2 E-dubmar, \q2 e-bargamalad, \q1 degi, bela Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged dulemarbo-danar-ambikued-neggi ibmar-ebulemalad. \q1 \v 41 Deginbali, Bab-Dummadse-goled-neggi dule-irwa-Bab-Dummadse-golega e-mormar-ebulemaloed. \q2 Dule-irwa-Bab-Dummadse-goled-Aarón-mormar-islidikid-ebugoed, \q2 degi, Aarón-e-masmala dulemar-irwa-Bab-Dummadse-gorsokalir, mormar-ebumaloed. \q3 We-ibmarmar Moisésʼga uksamalad. \p \v 42 Ar igi Bab-Jehová Moisésʼga igar-uksa, bela deyobi Israel-dulemar ibmar imaksamalad. \v 43 Moisés bela ibmar-imaksamalad argasad. Ar Moisés daksagua, Israel-dulemar Bab-Jehová-sogsadba bela ibmar-imaksamala, a-dulemargi ise-nued binsasad. \c 40 \s1 Moisés Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged sisad \p \v 1 Geb degine, Bab-Jehová Moisésʼga sunmakded, ega sogded: \p \v 2 “Gebe-nii-onoded ibagwengi, anse-goled-neg-sunna-seleged be sioed.\fig Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-negyabalid. (Éxodo 40:1-5) |src="Kuna_NT-035n.tif" size="span" ref="Éxodo 40:2" \fig* \q1 We-negde, dulemar-anbo-ambikued-negad. \q2 \v 3 A-negyabali, Bab-Jehová-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu be sioed. \q2 Geb we-Ulu-idu, mor-dummad be nasikoed. \q2 \v 4 Mor-naid-idu, mese be sioed, \q2 a-mese, nue-ise-nudakar be sioed. \q2 Degine, gwallumar-sied be sibaloed, \q2 degine, e-gwallumar ega be ogaoed. \q2 \v 5 Anga-ina-wawadikmalad-ogumakar-ukleged-aila-olobiidi, \q2 Bab-Jehová-Dulemarbo-Igar-Mesisad-Ulu-irwa mor-naid-asabin, be sioed. \q2 Degine, anse-goled-neg-sunna-seleged-doged-asabin, mor-dummad be nasikoed. \p \v 6 ”Geb a-sorbali, anse-goled-neg-sunna-seleged dulemar-anbo-ambikued-negye bilebalid, a-asabin, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila be sioed. \v 7 Geb degine, dulemar-anbo-ambikued-neg, degi, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, amar negabargi dii-sied be sioed. Geb degine, dii-siedgi dii be enogoed. \v 8 Geb napidgine, e-dikarba galu be imakoed. Geb a-galu-dogedgi mor-dummad be nasikoed. \p \v 9 ”Geb a-sorbali, gwallu-wawad-magega-ebuleged, a-gwallu-wawadgi anse-goled-neg-sunna-seleged, degi, bela-agi-ibmarmar-bukwadi be magoed. Adi, deyob we-ibmarmar angadgarbi guoed. \v 10 Deginbali, anga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, degi, bela e-ibmarmar, gwallu-wawad-magega-ebulegedgi be mage-mage saoed. Adi, deyob we-ibmarmar angadgarbi guoed. \v 11 Amba deyobi, dii-sied, degine, e-siged, gwallu-wawad-magega-ebulegedgi be magbaloed. Adi, deyob we-ibmarmar angadgarbi guoed. \p \v 12 ”Geb a-sorbali, Aarón, degi, e-masmala, dulemar-anbo-ambikued-neg-e-yawagakse be sedoed. Geb amar diigi be ogoed. \v 13 Geb Aarónʼga be e-mor-islidikmalad yooed. Geb gwallu-wawad egi be eogoed. Geb anga-arbaega be Aarón-onugsaoed, adi, dule-irwa-anse-goledga guegar. \v 14 Geb a-sorbali, Aarón-e-masmala bese warmakega be imakoed. Geb degine, ega mor-dummad-suitigwad be yooed. \v 15 Ar igi gwallu-wawad e-babgi be eosa, deyob e-masmalagi be eomogoed. Geb amala dulemar-irwa-goledga anga gumaloed. Gwallu-wawad egi eolesad-ulale, e-wagan degisadegu anse-dule-irwa-goledga gumaloed.” \p \v 16 Moisés, Bab-Jehová-bela-ega-igar-uksadba sogedba imaksad. \p \v 17 Birgabogwadgi, gebe-nii-onoded-ibagwenadgi, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged osisgusad. \v 18 Moisés, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged osisad, e-sigmalad urbisad, e-urgomar ogwichisad, e-suarmar-biir-megmalad mesisad, degine, e-buarmar ogwichisbalid. \v 19 Moisés, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-birgi mor-dummagan ogichad. Moisés, igi Bab-Jehová ega igar-uksa, sogedba imaksad. \p \v 20 Geb a-sorbali, Moisés, Bab-Dummad-Dulemarbo-Igar-Mesisad akwagi-narmakar-maid susad, geb Bab-Dummad-Uluyaba mesisad. Degine, a-Ulu seegala, e-suarmar egi yosad. Geb degine, a-Ulu-birgi, Ulu-eduged mesisad. \v 21 Geb Moisés, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedyaba Ulu odosad. Geb mor-dummad Ulu-idu nasiksad, adi, dulemar mer a-Ulu dakmalagar. Moisés, igi Bab-Jehová ega igar-uksa, sogedba imaksad. \p \v 22 Moisés, Bab-Dummad-dulemarbo-ambikued-negyaba, mor-dummad-naid-dad-nakwed-argan-sapiledsik, mese sisbalid. \v 23 A-mese-birgi madumar ilekwaa urbisad. Moisés, igi Bab-Jehová ega igar-uksa, sogedba imaksad. \p \v 24 Moisés, Bab-Dummad-dulemarbo-ambikued-neggi, dad-nakwed-argan-nuedsik mese-asabin, gwallu-sied sisad. \v 25 Degine, Bab-Jehová-asabin gwallumar-ogasad. Moisés, igi Bab-Jehová ega igar-uksa, sogedba imaksad. \p \v 26 Deginbali, Moisés, Bab-Dummad-dulemarbo-ambikued-neggi, mor-dummad-naid-asabin, Bab-Dummadga-ina-wawadikid-ukleged-aila-olobiid sisbalid. \v 27 A-aila-birgine, Moisés, ina-wawadikmalad ogumaksad. Moisés, igi Bab-Jehová ega igar-uksa, sogedba imaksad. \p \v 28 Deginbali, Moisés, Bab-Dummadse-goled-neg-dogedgi mor-dummad nasiksabalid. \p \v 29 Deginbali, Moisés, Bab-Dummad-dulemarbo-ambikued-neg-sunna-seleged-doged-asabin, Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila sisbalid. Agi, Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar uksad, degine, Bab-Dummadga-ibmar-gwagmar-ukleged uksabalid. Moisés, igi Bab-Jehová ega igar-uksa, sogedba imaksad. \p \v 30 Deginbali, Moisés, Bab-Dummad-dulemarbo-ambikued-neg, degi, Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, wemar-abargine, dii-sied sisbalid. Degine, agi dii enosbalid, adi, agi argan, degi, nag enukegar. \v 31 Agine, Moisés, Aarón, degi, Aarón-e-masmala, argan, degi, e-nagmar na enuksamalad. \v 32 Amar, Bab-Dummad-dulemarbo-ambikued-negse dogdemalar, Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-ailase warmaknadmalar, e-argan, degine, e-nag enukdamalad. Ar igi Bab-Jehová Moisésʼga igar-uksa, deyob enukdamalad.\fig Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged. (Éxodo 40:28-33) |src="CO00844B.TIF" size="span" ref="Éxodo 40:32" \fig* \p \v 33 Geb napidgine, Moisés, Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged-e-galumar nasiksad, Bab-Dummadga-ibmar-ogumakar-ukleged-aila, degi, Bab-Dummadse-Goled-Neg-Islidikid, amar-ebilis we-galumar nasiksad. Degine, we-galu-dogedgi mor-dummad nasiksad. Weyob Moisés Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-seleged sobsad. Bela Moisés weyob obelosad. \s1 Bab-Jehová-e-gangued-yeerdakleged aidenonikid \r (Números 9:15-23) \p \v 34 Bab-Dummadse-goled-neg-sunna-selegedgi, dulemar-ambikuedgi mogir nagunonikid. Geb a-neggi bela-bela-ena Bab-Jehová-e-gangued-yeerdakleged aidenonikid. \v 35 Moisés, Bab-Dummadse-goled-negse geg-doge-gualid, ar ade, a-birgi mogir-naid, degine, Bab-Jehová-e-gangued-yeerdakleged bela agi ena naibalid. \p \v 36 Israel-dulemar Bab-Dummadse-goled-neggi bubawaryob mogir-naid-nakwidele, e-neg-bubukwad weeddamalad. Geb agi banguddamarmogad. \v 37 Ar mogir Bab-Dummadse-goled-neggi-bangusulile, Israel-dulemar-na-danar-danar-bukwadgi geg bangudamalad. Mogir Bab-Dummadse-goled-neggi-bangudele, geb agi banguddamalad. \v 38 Ar ade, Bab-Jehová-e-mogir neg-ibgine, ese-goled-neg-birgi naidaed, degine, neg-mutikdi, ese-goled-neg-birgi bubawaryob soo ganaidaed. Bela Israel-dulemar bubawaryob we-mogir dakedbidamalad. Weyobi, Israel-dulemar bangued-irba gusdaed.