\id LUK \h LUKAS \toc1 Ewe Pworausen Manau makkeen Lukas \toc2 Lukas \toc3 Luk \mt2 Ewe Pworausen Manau makkeen \mt1 Lukas \is1 Kapas akom \iot I. Iten ei puk: Lukas, wewen ei it “Ewe eman mi saram”. \iot II. Chon makkei ei puk: Lukas, ewe sousafei. \iot III. Itelapemongen ei puk: Allükülükün pworausen manauen Jesus me ren ekewe chon eti. \iot IV. Kapas aüchean ei puk: Kot a ümöümöch ngeni aramas meinisin. \iot V. Masouen ei puk: Ei puk a afata pwe Jesus ewe Chon Amanau, Kot a pwon ngeni chon Israel, pwal i ewe Chon Amanau fän iten aramas meinisin. Lukas a pwärätä, pwe Jesus a kö ren Ngünmifel pwe epwe afalafala ewe Pworausen Manau ngeni ekewe chon wöüngau. Iei popun ei Pworausen Manau a pwärätä än Jesus tongei aramas mi nom lon sokopaten osupwang meinisin. Nge masouen ei puk a pwal pwärätä usun än aramas pwapwa, akaeuin lepoputän ei puk a apworausa usun än Jesus uputiu, pwal lesopolan lupwen Jesus a feitä läng. Ewe pworaus usun mämärilan me chöülan ewe mwichen chon lükülük me mürin än Jesus feitä läng Lukas a makkei lon ewe puken Föför. \ip A wor chomong pworaus lon ekewe kinikin 2 me 6 (usun a fen afat me fan) ra chök mak lon ei puk: Ewe pworaus usun än ekewe chon läng köl, usun än ekewe chon masen sip churi Jesus lupwen a uputiu, usun än Jesus nom lon ewe imwenfel leätin, pwal ekewe pworausen awewe usun ewe re Samaria me ewe Nau mi mwalechela. Lon unusen ei puk Lukas a tichikietiu usun aüchean iotek, ewe Ngünmifel, än ekewe fefin angang ngeni Jesus me än Kot amusala än aramas tipis. \iot VI Tettelin masouen ei puk: \io1 Kapas akom \ior 1.1-4\ior* \io1 Än Johannes Soupapatais uputiu me än Jesus uputiu pwal lekükünüür \ior 1.5–2.52\ior* \io1 Än Johannes Soupapatais angang \ior 3.1-20\ior* \io1 Än Jesus papatais me an tolong lon sosot \ior 3.21–4.13\ior* \io1 Än Jesus angang lon Kalilea \ior 4.14–9.50\ior* \io1 Än Jesus sai seni Kalilea tori Jerusalem \ior 9.51–19.27\ior* \io1 Ewe amüchülan wiken än Jesus manau won fanüfan, lupwen an nom lon Jerusalem me an nom lon ekewe leni mi arap \ior 19.28–23.56\ior* \io1 Än Jesus manausefäl, an pwä ngeni aramas me an feitä läng \ior 24.1-53\ior* \c 1 \s1 Kapas akom \sr 1.1-4 \p \v 1 Achengicheng en olowe Teofilus: Chomong aramas ra achocho le makkei pworausen ekewe mettoch mi fisitä lefilach. \v 2 Ra makkeetiu usun met sia rongorong seni chokewe mi wesewesen küna ekei mettoch seni lepoputän o usun ar arongafeili ewe Pworausen Manau. \v 3 Pokiten ngang won inisi üa küttafichi mettoch meinisin seni lepoputän, iei mine a mürina ngeniei ai üpwe makkei pworauser lon kokotöchün fänäsengesum, en ämäfen Teofilus. \v 4 Üa föri ei, pwe kopwe silei allükülükün leten ekei mettoch ra fen aiti ngonuk. \s1 Ewe chon läng Kapriel a aronga än Johannes Soupapatais epwe uputiu \sr 1.5-25 \p \v 5 Lon ewe fansoun, lupwen Herotes a king lon Jutea mi wor eman souasor itan Sakarias seni lon tettelin än Apia mwich. Iten pwülüan Elisapet, neminei eman mwirimwirin Aaron. \x + \xo 1.5 \xt 1.Kron 24.10\x* \v 6 Ir me ruoman ra föri mine a pwüng mwen mesen Kot o aleasochisi än ewe Samol kewe allük me pwüüng meinisin. \v 7 Nge esap wor nöür, pun Elisapet a rit, nge ir me ruoman ra fen pwal chinlapala. \p \v 8 Lon eu rän, lupwen a tori än Sakarias mwich pwe epwe angang, Sakarias a föri an angangen souasor mwen mesen Kot. \v 9 Sakarias a fil lon pwüngün üttüt lon örünien pwüngün angangen ekewe souasor, pwe epwe keni apach mi pwokus won ewe rongen asoren ötüöt. Iei mine a tolong lon än ewe Samol imwenfel, \v 10 nge ewe mwichen aramas mi nom lükün ra iotek lupwen fansoun ewe apach mi pwokus a kek. \p \v 11 Iwe, eman nöün ewe Samol chon läng a pwä ngeni Sakarias, a ütä lepelifichin ewe rongen asoren ötüöt. \v 12 Lupwen Sakarias a küna ewe chon läng, a rükö o niuokus. \v 13 Nge ewe chon läng a üreni, “Kosap niuokus, Sakarias! Pun Kot a aüseling om iotek. Elisapet pwülüom we epwe pwopwo o nöüni eman ät, iwe, kopwe aita ngeni Johannes. \v 14 Iwe, kopwe pwapwa o mwanek ren, nge chomong repwe pwapwa lupwen epwe uputiu. \v 15 Epwe eman mwän mi lap mwen mesen ewe Samol. Esap tongeni ün wain are sakau, nge epwe ur ren Ngünmifel seni fansoun an uputiu. \x + \xo 1.15 \xt Num 6.3\x* \v 16 Iwe, epwe aliwinisefäli chomong aramasen Israel ngeni ewe Samol ar we Kot. \v 17 I epwe akom mwen ewe Samol lon tufichin ewe Ngün me ewe manaman mi nom ren Elias. Epwe akulu leluken ekewe sam ngeni nöür o akulusefäli letipen ekewe aramas mi lükümach, pwe repwe eäni ekiekin ekewe chon pwüng. Pun epwe amolätä fän iten ewe Samol eu mwichen aramas mi amolöch.” \x + \xo 1.17 \xt Mal 4.5-6\x* \v 18 Iwe, Sakarias a aisini ewe chon läng, “Ifa usun ai üpwe silei pwe met ka apasa epwe fis? Pun ngang eman mwän mi chinlap, nge ierin pwülüei ra chomong.” \v 19 Iwe, ewe chon läng a pölüeni, “Ngang Kapriel, ewe mi ü mwen mesen Kot. Kot a tinieito pwe üpwe kapas ngonuk o asile ngonuk ei pworaus allim. \x + \xo 1.19 \xt Tan 8.16; 9.21\x* \v 20 Iei kopwe awemwöch, nge kosap chüen tongeni fos tori ewe rän ekei mettoch repwe fisitä, pun kosap lükü ai kewe kapas pwe repwe pwönüetä lon fansour.” \p \v 21 Iwe, ekewe aramas ra witiwiti än Sakarias epwe towu rer o ra weitifengeniir ren än Sakarias nomotam lon ewe imwenfel. \v 22 Lupwen Sakarias a towu ren ekewe aramas, esap chüen tongeni fos ngeniir. Iwe, ra mefi, pwe a wor künaan me lon ewe imwenfel, pun a chök pomwo ngeniir, nge esap chüen tongeni fos. \p \v 23 Lupwen fansoun an angang lon ewe imwenfel a wes, a liwiniti lenian. \v 24 Ekoch fansoun mürin Elisapet pwülüan we a pwopwo. Nge lon ükükün limu maram a opolong lon imwan, pun a apasa, \v 25 “Ewe Samol a föri ei ngeniei. Lon ekei rän a pwärala an ümöümöch ngeniei o ange seniei ai itengau lein aramas.” \s1 Ewe chon läng Kapriel a aronga uputiuen Jesus \sr 1.26-38 \p \v 26 Iwe, lon awonuen maramen än Elisapet pwopwo, Kot a tinala ewe chon läng Kapriel lon ewe telinimwen Kalilea itan Nasaret \v 27 ren eman föpwül mi kofot ngeni eman mwän itan Josef, eman mwirimwirin Tafit. Iwe, iten ei föpwül Maria. \x + \xo 1.27 \xt Mat 1.18\x* \v 28 Ewe chon läng a feito ren Maria o üreni, “Kinamwe epwe toruk! Ewe Samol a nom reöm, a pwal fokun afeiöchuk.” \v 29 Iwe, Maria a fokun rükö ren mine ewe chon läng a üreni o a ekieki lon lelukan usun wewen an kewe kapas. \v 30 Ewe chon läng a üreni, “Kosap niuokus, Maria, Kot a fokun ümöümöch ngonuk. \v 31 Nengeni, kopwe pwopwo o nöüni eman ät, iwe, kopwe aita ngeni Jesus. \x + \xo 1.31 \xt Mat 1.21\x* \v 32 Ätei epwe lap, epwe iteni Nöün Kot ewe mi Unusen Tekia. Nge Kot, ewe Samol epwe amota won lenien motun king usun an we lewo Tafit. \v 33 I epwe nemeni ekewe mwirimwirin Jakop feilfeilachök, nge mwün esap fokun müchüla.” \x + \xo 1.33 \xt 2.Sam 7.12,13,16; Ais 9.7\x* \v 34 Iwe, Maria a üreni ewe chon läng, “Ngang eman föpwül, esap wor pwülüei. Epwe ifa usun an epwe tongeni fis ei sokun ngeniei?” \v 35 Ewe chon läng a pölüeni, “Ngünmifel epwe feitiu womw, nge manamanen ewe mi Unusen Tekia epwe nom womw. Iei mine ewe mi pin epwe uputiu ngonuk, epwe iteni Nöün Kot. \v 36 Nengeni, märärum we Elisapet! Aramas ra apasa, pwe esap tongeni nöünöü, nge iei a tori awonuen maramen an pwopwo, nge inamwo ika a fokun chinlapala. \v 37 Pun esap wor och Kot esap tongeni.” \x + \xo 1.37 \xt Ken 18.14\x* \v 38 Maria a apasa, “Nengeni, ngang nöün ewe Samol chon angang. Epwe fis ngeniei usun om apasa.” Iwe, ewe chon läng a feila seni Maria. \s1 Maria a äämwa Elisapet \sr 1.39-45 \p \v 39 Mürin ekoch rän Maria a anükünük o feila fän pacheu ngeni eu telinimw won chukuchukutan ewe fanü Jutea. \v 40 Iwe, lupwen a tori ikenan, a tolong lon imwen Sakarias o a kapong ngeni Elisapet. \v 41 Nge lupwen Elisapet a rong ewe kapong seni Maria, ewe mönükol a mwökütüküt me lon lukan. Iwe, Elisapet a ur ren Ngünmifel \v 42 o a apasa fän leüömong, “Ka fokun feiöch me lein fefin meinisin, a pwal feiöch ewe mönükol kopwe nöünätiu. \v 43 Pwota a fis ngeniei ei mettoch mi amwarar, pwe inen ai Samol a feito rei? \v 44 Pun lon ewe chök otun üa rong om we kapong, ewe mönükol lon lukei a mwetemwet fän pwapwa. \v 45 Ka fokun feiöch, pun ka lükü pwe alon ewe Samol ngonuk epwe fis.” \s1 Än Maria kölün mwareiti Kot \sr 1.46-56 \p \v 46 Iwe, Maria a apasa, \q1 “Letipei a mwareiti ewe Samol, \q1 \v 47 Ngüni a pwapwa \q2 pokiten Kot ai Chon Amanau, \q1 \v 48 pun a chechemeniei, \q2 ngang nöün chon angang mi tekisoson. \q1 Seni ei fansoun aramas meinisin \q2 repwe aita ngeniei pwe ngang eman mi feiöch. \x + \xo 1.48 \xt 1.Sam 1.11\x* \q1 \v 49 Pun Kot, ewe mi Unusen Manaman \q2 a föri ekewe mettoch mi amwarar fän itei, itan a pin. \q1 \v 50 A pwärala an ümöümöch ngeni chokewe mi niuokusiti \q2 seni eu pilon aramas tori eu pilon. \q1 \v 51 A aitiewu pöün mi manaman \q2 o atoropasa chokewe mi lamalamtekia lon ar ekiek kana. \q1 \v 52 A asapwilatiu ekewe king mi wor maner \q2 seni ar lenien motun king o atekiatai ekewe chon tekison. \x + \xo 1.52 \xt Hiop 5.11; 12.19\x* \q1 \v 53 A amenemenöchü chokewe mi echik ren chomong mettoch mi mürina, \q2 o tinala ekewe chon pisekisek fän ar asöülapö. \q1 \v 54 A apwönüetä an pwon ngeni ach kewe lewo \q2 o alisi nöün we chon angang Israel. \q1 \v 55 A chechemeni an epwe pwärala an ümöümöch ngeni Apraham, \q2 pwal ngeni mwirimwirin kana meinisin tori feilfeilachök.” \x + \xo 1.55 \xt Ken 17.7; 1.Sam 2.1-10\x* \p \v 56 Iwe, Maria a nonom ren Elisapet lon ükükün ülüngat maram, mürin a pwal liwiniti lenian. \s1 Johannes Soupapatais a uputiu \sr 1.57-66 \p \v 57 A tori fansoun än Elisapet epwe nöünöü, iwe, a nöünätiu eman ät. \v 58 Iwe, lupwen chon arun me aramasan kana ra rongorong pwe ewe Samol a fokun pwärala an ümöümöch ngeni Elisapet, ir meinisin ra fiti lon an pwapwa. \p \v 59 Nge lupwen a tori awaluen ränin ewe mönükol, ra feito pwe repwe eti ewe angangen sirkomsais. Iwe, ra mochen aita ngeni ewe mönükol iten saman we Sakarias. \x + \xo 1.59 \xt Lif 12.3\x* \v 60 Nge inan we a apasa, “Apw, esap ina, epwe iteni Johannes.” \v 61 Iwe, ra üreni Elisapet, “Nge esap wor eman lein aramasom a iteni ei it.” \v 62 Mürin ra pomwo ngeni Sakarias semen ewe ät o aisini meni it i a mochen aita ngeni ewe ät. \v 63 Iwe, Sakarias a tüngor ngeniir pwe repwe uwato eu lenien mak, pwe epwe makkei ewe it won. Iwe, a makkei, “Epwe iteni Johannes.” Ir meinisin ra fokun mairü. \v 64 Lon ewe chök otun Sakarias a tongeni kapassefäl o a popuetä le mwareiti Kot. \v 65 Iwe, chon arun kewe ra uren niuokus, nge pworausen ekei mettoch a chöfetal lon unusen ewe fanü Jutea. \v 66 Iwe, aramas meinisin mi rongorong ei pworaus ra ekieki usun o aisfengen lefiler, “Met chök epwe le fis ngeni ei mönükol me mürin?” Pun a pwä pwe än ewe Samol manaman a nom won. \s1 Än Sakarias kapasen osuni \sr 1.67-80 \p \v 67 Iwe, Sakarias semen Johannes a ur ren Ngünmifel o a apasatä an kei kapasen osuni: \q1 \v 68 “Ousipwe mwareiti ewe Samol, ewe Koten Israel! \q2 Pun a feito pwe epwe alisi nöün aramas o angaseer. \q1 \v 69 A awora fän itach eman Chon Amanau mi manaman, \q2 i eman mwirimwirin nöün chon angang Tafit. \q1 \v 70 A fen pwon me lomlom \q2 ren nöün kewe soufos mi pin \q1 \v 71 pwe epwe amanaua kich seni chon oputach, \q2 seni pöchökülen chokewe meinisin mi oputa kich. \q1 \v 72 A apasa pwe epwe pwäri an ümöümöch ngeni ach kewe lewo \q2 o chechemeni an we pwon mi pin. \q1 \v 73 A pwon fän akapel \q2 ngeni semelapach Apraham \q1 \v 74 pwe epwe amanauakich seni chon oputach o mwüt ngenikich \q2 pwe sipwe angang ngeni, nge sisap niuokus, \q1 \v 75 sipwe pwal angang ngeni \q2 lon pin me pwüng me mwen mesan lon ränin manauach meinisin. \q1 \v 76 Nge en, nei, kopwe iteni nöün Kot ewe mi Unusen Tekia soufos. \q2 Kopwe akom mwen ewe Samol, pwe kopwe amolätä alan, \x + \xo 1.76 \xt Mal 3.1\x* \q1 \v 77 kopwe pwal asile ngeni nöün aramas pwe repwe küna manau \q2 ren ar küna amusamusen ar tipis kana. \q1 \v 78 Ach Kot a ümöümöch o lukpwetete. \q2 Epwe awora ngenikich ewe Saramen Manau seni läng, \q1 \v 79 pwe epwe tinetiu won chokewe \q2 mi nom lon rochopwak me nürün mäla, \q1 epwe pwal emweni pechech \q2 ngeni ewe alen kinamwe.” \p \v 80 Iwe, ewe semirit a mämäritä o miritila lon an ekiek. A nonom lon fanüapö tori ewe rän a püsin pwärala ngeni ekewe aramasen Israel. \c 2 \s1 Jesus a uputiu \sr 2.1-7 \r (Mat 1.18-25) \p \v 1 Iwe, lon ewe fansoun ewe Sisar Aukustus a atowu eu allük pwe epwe wor eu makken it lon ekewe fanü meinisin mi nom fän nemenien Rom. \v 2 Iei aeuin makken it lupwen Kirenius a kepinan Siria. \v 3 Iwe, aramas meinisin ra feila lon en me an telinimw pwe repwe makkei iter. \v 4 Iwe, Josef a pwal feila seni ewe telinimw Nasaret lon Kalilea, nge a feitä Jutea lon ewe telinimwen Tafit itan Petleem, pun i eman mwirimwirin Tafit. \v 5 A feila ikenan pwe epwe mak itan fiti Maria kofotun we mi pwopwo. \v 6 Nge lupwen ar nonom ikenan, a tori fansoun än neminewe epwe nöünöü. \v 7 Iwe, a nöünätiu nöün we mwänichi, a finitala lon roron o akonala lon eu lenien amongöü man, pun esap wor eu leni fän iter lon ewe imwen wasöla. \s1 Ekewe chon mas sip me ekewe chon läng \sr 2.8-20 \p \v 8 Iwe, mi wor ekoch chon mas sip ra nonom lemälen ewe fanü, ra tümwünü folenier pwiin sip lepwin. \v 9 Iwe, nöün ewe Samol we chon läng a pwä ngeniir o lingen ewe Samol a tinetiu wor, iwe, ra fokun niuokus. \v 10 Nge ewe chon läng a üreniir, “Ousap niuokus. Pun nengeni, üa arongato remi ewe Pworaus Allim mi aworato pwapwa chapur, epwe tori aramas meinisin. \v 11 Lon ei rän ikenai eman Chon Amanau a uputiu ngenikemi lon ewe telinimwen Tafit, i Kraist ewe Samol. \v 12 Nge ei epwe eu asisil ngenikemi: Oupwe küna eman mönükol a finifinila lon roron o konola lon eu lenien amongöü man.” \p \v 13 Lon ewe chök otun eu mwichen chomong chon läng ra nom ren ewe chon läng, ra mwareiti Kot o apasa, \fig “Kot epwe ling lon läng!...”|src="avnt030.tif" size="span" loc="79" ref="2.14" \fig* \v 14 “Kot epwe ling lon läng, epwe wor kinamwe won fanüfan ngeni aramas, chokewe Kot a pwapwa rer.” \v 15 Nge lupwen ekewe chon läng ra feila seniir o feitä läng, ekewe chon mas ra kapasfengen lefiler, “Ousipwe feila Petleem o nengeni ei mettoch a fisitä, ewe Samol a asile ngenikich usun.” \v 16 Iei mine ra feila fän pacheu, nge ra küna Maria me Josef, pwal ewe mönükol mi kon lon ewe lenien amongöü man. \v 17 Wesin ar küna ewe mönükol, ra asilefeili ewe pworaus ra rong usun ewe mönükol. \v 18 Iwe, aramas meinisin mi rong ei pworaus ra mairü ren met ekewe chon mas ra üreniir. \fig Maria a amwöchü ekei mettoch meinisin o ekieki usur lon letipan.|src="avnt031.tif" size="col" loc="77" ref="2.19" \fig* \v 19 Nge Maria a amwöchü ekei mettoch meinisin o ekieki usur lon letipan. \v 20 Iwe, lupwen ekewe chon mas ra liwiniti lenier, ra alinga o mwareiti Kot fän iten ekewe mettoch ra rong o küna, pun a usun chök met ewe chon läng a asile ngeniir. \s1 Ra aita ewe mönükol ngeni Jesus \sr 2.21 \p \v 21 Lupwen a tori awaluen ränin ewe mönükol, wesin an sirkomsais, ra aita ngeni Jesus. Iei ewe it ewe chon läng a aita ngeni mwen Maria esamwo pwopwo. \x + \xo 2.21 \xt Lif 12.3; Luk 1.31\x* \s1 Ra uwala Jesus lon ewe imwenfel \sr 2.22-38 \p \v 22 Iwe, lupwen a tori ewe fansoun ar repwe föri ewe angangen alimelim fän iter usun met a fen mak lon Allükün Moses, Josef me Maria ra uwala ewe mönükol Jerusalem pwe repwe anomu mwen mesen ewe Samol. \v 23 Pun iei usun a fen mak lon än ewe Samol Allük, “Iteiten mwänichi meinisin repwe pin fän iten ewe Samol.” \x + \xo 2.23 \xt Eks 3.2,12\x* \v 24 Ra pwal uwato ar asor usun a mak lon än ewe Samol Allük: Ruoman lisom are ruoman apansüsün lisom. \x + \xo 2.24 \xt Lif 12.6-8\x* \p \v 25 Lon ena fansoun mi wor eman mwän lon Jerusalem itan Simeon. Ätei a pwüng o aleasochisi än Kot kewe Allük meinisin, a pwal witiwiti ätewe epwe echipa Israel. Iwe, Ngünmifel a nonom won. \v 26 Ngünmifel a pwäri ngeni, pwe esap mäla mwen an epwe küna Kraist, ätewe Kot epwe tinato. \v 27 Simeon a feila lon ewe imwenfel fän emwenien Ngünmifel. Iwe, lupwen Josef me Maria ra uwala ewe mönükol Jesus lon ewe imwenfel pwe repwe föri fän itan met örünier lon pwüngün ekewe Allük, \v 28 Simeon a ekietä ewe mönükol fän mwärin, a mwareiti Kot o apasa, \v 29 “Ai Samol, iei ka apwönüetä om pwon, iei mine kopwe mwüt ngeni noumw chon angang pwe epwe feila fän kinamwe. \v 30 Pun üa küna ren mesei om angangen amanau, \v 31 ewe ka amolätä mwen mesen aramas meinisin. \v 32 Epwe eu saram mi pwärala letipom ngeni chon lükün Israel, nge epwe awarato ling ngeni noumw aramasen Israel.” \x + \xo 2.32 \xt Ais 42.6; 49.6; 52.10\x* \p \v 33 Iwe, semen me inen ewe mönükol ra weitifengeniir ren ekewe kapas Simeon a apasa usun ewe ät. \v 34 Mürin Simeon a afeiöchüür o üreni Maria, “Nengeni, ei mönükol a fil me ren Kot pwe epwe eu lenien pöütüla me eu lenien küna manau fän iten chomong lon Israel. Ätei epwe pwal eu asisil me ren Kot chomong aramas repwe ü ngeni lon ar kapas, \v 35 pwe ekiekin chomong aramas epwe pwäla ren. Iwe, lolilen watte epwe akinasa lelukom, usun efoch ketilas a akinasa aramas.” \p \v 36 Iwe, mi pwal wor eman soufos fefin itan Anna nöün Fanuel seni ewe ainangen Aser. Ei fefin a fokun chinlap, ra manaufengen me pwülüan lon ükükün fisu ier chök mürin ar apwüpwülü. \v 37 Iwe, lupwen pwülüan a mäla, a lipichsefäl tori iei a ierini walik me rüanü. Neminei esap feila seni ewe imwenfel, pwe a chök fel ngeni Kot lerän me lepwin fän echikefel me ikiotek. \v 38 Lon ewe chök otun a wareitiir, a kilisou ngeni Kot o kapas usun ewe mönükol ngeni chokewe meinisin mi witiwiti än Kot epwe angasala Jerusalem. \s1 Ra liwiniti Nasaret \sr 2.39-40 \p \v 39 Iwe, lupwen Josef me Maria ra wes le föri meinisin usun met mi mak lon än ewe Samol Allük, ra liwiniti Nasaret lon Kalilea, iei poputän telinimwer. \x + \xo 2.39 \xt Mat 2.23\x* \v 40 Iwe, ewe ät a mämäritä o pöchökülela. A uren tipachem o än Kot feiöch a nonom won. \s1 Ewe ät Jesus me lon ewe imwenfel \sr 2.41-52 \p \v 41 Iteiten ier semen me inen Jesus ra soun feila Jerusalem fän iten ewe chulapen Pasofer. \x + \xo 2.41 \xt Eks 12.1-27; Tut 16.1-8\x* \v 42 Iwe, lupwen Jesus a ierini engol me ruu, a etiir le feila fiti ewe chulap lon pwüngün örünier. \v 43 Nge wesin ewe chulap ra liwiniti lenier, nge ewe ät Jesus a nomotiu Jerusalem. Iwe, saman me inan resap silei, \v 44 pun ra ekieki pwe a fiti ekewe mwichen aramas ra akom mwer. Iei mine ra fetal lon unusen ewe rän, mürin ra popuetä le kütta lein aramaser me chiechier kewe. \v 45 Nge lupwen resap küna, ra liwinsefäliti Jerusalem o kütta Jesus ikenan. \fig ...A mot lein ekewe sense, a aüselinga ngeniir...|src="avnt032.tif" size="span" loc="59" ref="2.46" \fig* \v 46 Mürin ülüngat rän ra küna me lon ewe imwenfel, pwe a mot lein ekewe sense, a aüseling ngeniir o kapas ais ngeniir. \v 47 Iwe, ir meinisin mi rongorong ngeni ewe ät ra mwar ren an weweöch me an silelap le pölüeni ekewe kapas ais. \v 48 Lupwen saman me inan ra küna, ra weitifengeniir. Iwe, inan we a üreni, “Nei, pwota ka föri iei usun ngenikem? Nengeni, semom me ngang aia lolilen me weires le küttok.” \v 49 Iwe, Jesus a pölüeni, “Pwota oua küttaei? Ousap silei pwe ngang üpwe fokun nonom lon imwen Semei?” \v 50 Nge ir resap weweiti mine a eäni kapas ngeniir. \v 51 Mürin Jesus a etiir le liwinsefäliti Nasaret, iwe, a aleasochis ngeniir. Nge inan a iseis ekei mettoch meinisin lon lelukan. \v 52 Iwe, Jesus a mämäritä lon an tipachem, lon inisin pwal lon an küna chenin me ren Kot o pwal me ren aramas kana. \x + \xo 2.52 \xt 1.Sam 2.26; SalF 3.4\x* \c 3 \s1 Än Johannes Soupapatais Afalafal \sr 3.1-20 \r (Mat 3.1-12; Mark 1.1-8; Joh 1.19-28) \p \v 1 Iwe, lon engol me limuen ierin mwün Sisar Tiperius, lupwen Pontius Pilatus a kepinan Juta, Herotes a samolun Kalilea, pwiin we Filip a samolun Iturea me Trakonitis me Lisanias a samolun Apilene, \v 2 nge Anas me Kaifas ir ekewe Souasor mi Lap lon ena fansoun, alon Kot a tori Johannes nöün Sakarias we mwän me lon fanüapö. \v 3 Iei mine Johannes a feila lemenen unusen ewe fanü ünükün ewe chanpupu Jortan o afalafal, “Oupwe kul seni ämi tipis o papatais, iwe, Kot epwe amusala ämi tipis.” \v 4 Pun iei usun mine a mak lon ewe puk makkeen ewe soufos Aisea, \q1 “Eman a kökkö fän leüömong lon fanüapö: \q1 ‘Oupwe amolätä efoch al fän iten ewe Samol, \q1 oupwe awenecharala ewe al \q2 epwe fetal won. \q1 \v 5 Lemolun chuk meinisin repwe irela, \q2 ekewe chuk meinisin repwe tekisonola. \q1 Ekewe al mi pwor repwe awenewen, \q2 ekewe al mi pukopuk repwe sonosonöchüla. \q1 \v 6 Iwe, aramas meinisin repwe küna \q2 än Kot angangen amanau.’” \x + \xo 3.6 \xt Ais 40.3-5\x* \p \v 7 Iwe, eu mwichen aramas mi chomong ra feila pwe repwe papatais ren Johannes. Nge a üreniir, “Ämi nöün serepenit. Iö a ürenikemi pwe oupwe sü seni än Kot we song epwe awarato womi? \x + \xo 3.7 \xt Mat 12.34; 23.33\x* \v 8 Oupwe föri sokun föför epwe pwärätä pwe oua aier seni ämi tipis, nge ousap popuetä le apasa lefilemi, ‘Äm mwirimwirin Apraham.’ Pun ngang üpwe ürenikemi, pwe Kot a tongeni angei ekei fau o föri seniir pwe repwe mwirimwirin Apraham. \x + \xo 3.8 \xt Joh 8.33\x* \v 9 Ewe kouk a fen molotä pwe epwe pöküela ekewe irä seni warer. Iteiten irä esap uani ua mi öch epwe pöküpök o koturolong lon ekkei.” \x + \xo 3.9 \xt Mat 7.19\x* \p \v 10 Iwe, ekewe aramas ra aisini Johannes, “Nge äm, met äm aipwe föri?” \v 11 Johannes a pölüeniir, “Iö a eäni ruu söch epwe angei echö o ngeni ewe eman esap wor an, nge eman mi wor anan mongö epwe pwal föri iei usun.” \v 12 Iwe, ekoch chon ioni takises ra feito pwe repwe papatais. Ra aisini, “Sense, met äm aipwe föri?” \x + \xo 3.12 \xt Luk 7.29\x* \v 13 Johannes a pölüeniir, “Oupwe chök ioni takises lon ükükün met mi afat lon allük.” \v 14 Ekoch sounfiu ra pwal aisini, “Nge äm, met äm aipwe föri?” Johannes a pölüeniir, “Ousap achomau lon ämi angei moni seni aramas, ousap atipisimwäli eman, nge oupwe menemenöch ren liwinin ämi angang.” \p \v 15 Iwe, ekewe aramas ra witiwit fän apilükülüköch o ra popuetä le ekieki lon leluker pwe Johannes eli epwe fen ewe Kraist. \v 16 Iei mine Johannes a üreniir, “Ngang üa papataisikemi ren koluk, nge eman mi lap seniei epwe feito, ngang üsap fich ngeni ai üpwe mwo nge apichi ririn ipwan sus, ätewe epwe papataisikemi ren Ngünmifel me ekkei. \v 17 A kamwöch an söföl mi keang pwe epwe aea le aimwüfeseni ekewe föün wiich seni pöön me won an lenien wichiwich umwun wiich. Iwe, epwe ionifengeni ekewe föün wiich o uwalong lon an lenien iseis, nge ekewe pöön epwe keniirela lon ekkei esap kunula.” \p \v 18 Iwe, lon chomong sokopaten kapas Johannes a aea le afalafala ewe Pworaus Allim ngeni ekewe aramas o fönöör, pwe repwe siwili manauer. \v 19 Nge Johannes a apwüngü ewe samol Herotes pokiten an pwülüeni Herotias pwülüen pwiin we, pwal pokiten an kewe föför mi ngau meinisin a föri. \v 20 Mürin Herotes a föri och föför mi fokun ngau ren an aturalong Johannes lon imwen fötek. \x + \xo 3.20 \xt Mat 14.3-4; Mark 6.17-18\x* \s1 Jesus a papatais \sr 3.21-22 \r (Mat 3.13-17; Mark 1.9-11) \p \v 21 Iwe, lupwen ekewe aramas meinisin ra papatais, Jesus a pwal papatais. Nge lupwen Jesus a iotek, läng a sukula \v 22 o ewe Ngünmifel a feitiu won usun lapalapen eman lisom. Iwe, eu möngüngü a feitiu seni läng a apasa, “En nei mi fokun achengicheng, üa unusen pwapwa reöm.” \x + \xo 3.22 \xt Ken 22.2; Kölf 2.7; Ais 42.1; Mat 3.17; Mark 1.11; Luk 9.35\x* \s1 Än Jesus kewe lewo \sr 3.23-38 \r (Mat 1.1-17) \p \v 23 Iwe, lupwen Jesus a popuetä an angang a ierini ina epwe ilik ier. Iei usun än aramas ekiek pwe Jesus nöün Josef, nge Josef nöün Eli, \v 24 Eli nöün Matat, Matat nöün Lefi, Lefi nöün Melki, Melki nöün Jannai, nge Jannai nöün Josef, \v 25 Josef nöün Matitia, Matitia nöün Amos, Amos nöün Nahum, Nahum nöün Esli, nge Esli nöün Nakkai, \v 26 Nakkai nöün Mahat, Mahat nöün Matatias, Matatias nöün Simei, Simei nöün Josek, nge Josek nöün Jota, \v 27 Jota nöün Johanan, Johanan nöün Resa, Resa nöün Serupapel, Serupapel nöün Sealtiel, nge Sealtiel nöün Neri, \v 28 Neri nöün Melki, Melki nöün Atti, Atti nöün Kosam, Kosam nöün Elmatam, nge Elmatam nöün Er, \v 29 Er nöün Josua, Josua nöün Elieser, Elieser nöün Jorim, Jorim nöün Matat, nge Matat nöün Lefi, \v 30 Lefi nöün Simeon, Simeon nöün Juta, Juta nöün Josef, Josef nöün Jonam, nge Jonam nöün Eliakim, \v 31 Eliakim nöün Melea, Melea nöün Menna, Menna nöün Matata, Matata nöün Natan, nge Natan nöün Tafit, \v 32 Tafit nöün Jesi, Jesi nöün Opet, Opet nöün Poas, Poas nöün Salmon, nge Salmon nöün Nason, \v 33 Nason nöün Aminatap, Aminatap nöün Atmin, Atmin nöün Arni, Arni nöün Hesron, Hesron nöün Peres, nge Peres nöün Juta, \v 34 Juta nöün Isaak, Isaak nöün Apraham, Apraham nöün Tara, nge Tara nöün Nahor, \v 35 Nahor nöün Seruk, Seruk nöün Reu, Reu nöün Pelek, Pelek nöün Eper, nge Eper nöün Shela, \v 36 Shela nöün Kainan, Kainan nöün Arpaksat, Arpaksat nöün Säm, Säm nöün Noa, nge Noa nöün Lamek, \v 37 Lamek nöün Metusala, Metusala nöün Enok, Enok nöün Jaret, Jaret nöün Mahalalel, nge Mahalalel nöün Kenan, \v 38 Kenan nöün Enos, Enos nöün Set, Set nöün Atam, nge Atam nöün Kot. \c 4 \s1 Satan a sotuni Jesus \sr 4.1-13 \r (Mat 4.1-11; Mark 1.12-13) \p \v 1 Iwe, Jesus a ur ren Ngünmifel lupwen a liwinsefäl seni ewe chanpupu Jortan, iwe, Ngünmifel a emwenala lon fanüapö. \v 2 Ikenan Satan a sotuni lon ükükün faik rän. Lon ekana rän esap mongö och. Nge wesilan ekei rän a echik. \v 3 Iwe, Tefil a üreni, “Are en Nöün Kot, kopwe üreni ei fau pwe epwe wiliti pilawa.” \v 4 Nge Jesus a pölüeni, “A mak lon ekewe Toropwe mi Pin, ‘Aramas resap manau ren mongö chök.’” \x + \xo 4.4 \xt Tut 8.3\x* \p \v 5 Mürin Tefil a emwenatä Jesus won eu leni mi tekia o aküna ngeni mwün fanüfan meinisin lon ekis chök mochomochen fansoun. \v 6 Iwe, a üreni, “Ngang üpwe ngonuk ar kewe nemenem meinisin pwal wöür kewe, pun ra nom fän nemeniei, nge ngang üa tongeni ngeni iö üa mochen ngeni. \v 7 Iei mine are kopwe fel ngeniei, üpwe mwüt ngonuk pwe kopwe eäniir meinisin.” \v 8 Jesus a pölüeni, “A mak lon ekewe Toropwe mi Pin, ‘Kopwe fel ngeni ewe Samol om Kot o angang ngeni i chök.’” \x + \xo 4.8 \xt Tut 6.13\x* \p \v 9 Mürin Tefil a emwenala Jesus Jerusalem o aütai won ungen ewe imwenfel. Iwe, a üreni, “Are en Nöün Kot, kopwe aturuketiu me ikei. \v 10 Pun a mak lon ekewe Toropwe mi Pin, ‘Epwe allük ngeni nöün kewe chon läng pwe repwe tümwünuk.’ \v 11 A pwal mak, ‘Repwe pwisuk lepöür, pwe pecheöm esap chepeti fau.’” \x + \xo 4.11 \xt Kölf 91.11\x* \v 12 Iwe, Jesus a pölüeni, “A mak lon ekewe Toropwe mi Pin, ‘Kosap sotuni ewe Samol om Kot.’” \x + \xo 4.12 \xt Tut 6.16\x* \v 13 Iwe, lupwen Tefil a wes me sotuni Jesus ren ekewe sosot meinisin a feila seni lon ekis chök fansoun. \s1 Jesus a popuetä an angang lon Kalilea \sr 4.14-15 \r (Mat 4.12-17; Mark 1.14-15) \p \v 14 Mürin Jesus a liwinsefäliti Kalilea, nge manamanen Ngünmifel a nom ren. Iwe, pworausan a chöfetal lon unusen ewe fanü meinisin. \v 15 A afalafal lon ekewe imwen felikis o aramas meinisin ra mwareiti i. \s1 Chon Nasaret resap etiwa Jesus \sr 4.16-30 \r (Mat 13.53-58; Mark 6.1-6) \p \v 16 Mürin Jesus a feila Nasaret, ewe ia a mämäritä me ie. Iwe, lon ewe ränin sapat Jesus a feila lon ewe imwen felikis usun an örüni. Iwe, a ütä pwe epwe aleani ekewe Toropwe mi Pin, \v 17 nge ra ngeni puken ewe soufos Aisea. Iwe, a sukala ewe puk o a küna ewe ia a mak ie ekei kapas, \q1 \v 18 “Ngünün ewe Samol a nonom woi, \q2 pun a afiliei pwe üpwe afalafala \q1 ewe Pworausen Manau ngeni ekewe chon mwelele. \q2 A tiniei, pwe üpwe aronga ngeni ekewe chon fötek pwe repwe ngasala, \q1 ekewe chon chun pwe repwe küna mwer, \q2 üpwe pwal angasala chokewe aramas ra ariaföüür. \q1 \v 19 Üpwe pwal arongafeili pwe a war ewe fansoun, \q2 lupwen ewe Samol epwe amanaua nöün aramas.” \x + \xo 4.19 \xt Ais 61.1-2\x* \p \v 20 Mürin Jesus a öppüngala ewe puk, a aliwini ngeni ewe chon angang o mottiu. Iwe, ekewe aramas meinisin mi nom lon ewe imwen felikis ra afota meser won. \v 21 Iwe, a popuetä le kapas ngeniir, “Ikenai ekei kapas oua rongorong me lon ei Toropwe mi Pin ra fen pwönüetä.” \p \v 22 Aramas meinisin ra kapas öch usun o mwar ren an kapas mi manaman a apasatä. Ra ais, “Ifa usun, sap i nöün Josef?” \v 23 Nge a üreniir, “Ewer, üa silei pwe oupwe apasa ngeniei ei mwiitun, ‘Sousafei, kopwe püsin apöchökülok!’ Kopwe föri ikei lon püsin telinimwomw met aia rongorong pwe ka föri me lon Kapernaum.” \v 24 Iwe, a sopwela le kapas ngeniir, “Enlet eman soufos esap wor meninin me lon poputän telinimwan. \x + \xo 4.24 \xt Joh 4.44\x* \v 25 Oupwe aüselingaei: A wor chomong fefin mi mä pwülüer lon Israel lon fansoun Elias, lupwen a wor mailengita lon unusen ewe fanü pokiten esap püng üt lon ükükün ülüngat esop ier. \x + \xo 4.25 \xt 1.King 17.1\x* \v 26 Iwe, Kot esap tinala Elias ren eman lein ekewe fefin mi mä pwülüer lon Israel, nge a tinala ren eman fefin mi mä pwülüan lon Sarapat lon ewe fanü Siton. \x + \xo 4.26 \xt 1.King 17.8-16\x* \v 27 A pwal wor chomong aramas mi samaun rupun pwötür lon Israel lon fansoun ewe soufos Elisa. Nge esamwo wor eman a limöch seni rupun pwe Naeman chök ewe re Siria.” \x + \xo 4.27 \xt 2.King 5.1-14\x* \p \v 28 Iwe, lupwen ekewe aramas meinisin lon ewe imwen felikis ra rongorong ekei kapas, ra fokun song. \v 29 Ra ütä o etekinawu Jesus lükün ewe telinimw, ra etekinatä won ewe chukuchukutä ia ar telinimw a köütä ie, pwe repwe aturätiu me lepokun ewe achau. \v 30 Nge Jesus a fetalelong lein ewe mwichen aramas o feila seniir. \s1 Eman mwän a wor eman ngününgau won \sr 4.31-37 \r (Mark 1.21-28) \p \v 31 Mürin Jesus a feila Kapernaum, eu telinimw lon Kalilea. Ikenan a afalafala ekewe aramas lon ewe ränin sapat. \v 32 Iwe, ekewe aramas ra mairü ren an afalafal, pun a afalafal usun eman mi wor an manaman. \x + \xo 4.32 \xt Mat 7.28-29\x* \v 33 Iwe, me lon ewe imwen felikis a wor eman mwän a wor eman ngününgau won. A leüömong le puchör, \v 34 “Aha! Met ka mochen föri ngenikem, Jesus seni Nasaret? Ka feito pwe kopwe afeiengauakem? Ngang üa silei en, en Nöün Kot we mi Pin.” \v 35 Iwe, Jesus a allük ngeni ewe ngününgau, “Kopwe fanafanala o towu seni ei mwän.” Iwe, ewe ngününgau a aturätiu ewe mwän me mwen ekewe aramas, a towu seni, nge esap afeiengaua. \v 36 Iwe, ekewe aramas meinisin ra mairü o kapasfengen lefiler, “Met sokun kapas kei a eäni? Ren manaman me pöchökül ei mwän a allük ngeni ekewe ngününgau, iwe, ra towu.” \v 37 Iwe, ewe pworaus usun Jesus a chöfetal lon unusen ewe fanü. \s1 Jesus a apöchöküla chomong aramas \sr 4.38-41 \r (Mat 8.14-17; Mark 1.29-34) \p \v 38 Mürin Jesus a towu seni ewe imwen felikis o feila lon imwen Simon. Iwe, inen pwülüen Simon a eäni eu samaun pwichikar, iei mine ra tüngor ngeni Jesus pwe epwe apöchöküla. \v 39 Iwe, Jesus a feila ren, a ütä arun än neminewe we peet o üreni ewe pwichikar pwe epwe towu seni. Iwe, ewe pwichikar a towu seni. Lon ewe chök otun neminewe a pwätä o a tümwünüür. \v 40 Iwe, lupwen akkar a tuputiu, aramas ra uwato ren Jesus aramas meinisin mi eäni sokopaten samau. Jesus a iseis pöün wor o apöchöküleer meinisin. \v 41 Pwal anün rochopwak ra towu seni chomong aramas, ra puchörütä, “En Nöün Kot!” Nge Jesus a apwüngüür o esap mwüt ngeniir pwe repwe kapas, pun ra silei pwe i ewe Kraist. \s1 Jesus a afalafal lon ekewe imwen felikis \sr 4.42-44 \r (Mark 1.35-39) \p \v 42 Iwe, lupwen a ränila, Jesus a feila lükün ewe telinimw lon eu leni ia esap wor aramas ie. Ekewe aramas ra küttafeili, nge lupwen ra küna, ra sotuni ar repwe amwöchü, pwe esap feila seniir. \v 43 Nge Jesus a üreniir, “Üpwe fokun afalafala ewe Pworausen Manau usun Mwün Kot lon pwal ekoch telinimw, pun iei popun Kot a tinieito.” \v 44 Iwe, Jesus a sopwela le afalafal lon ekewe imwen felikis lon Jutea. \c 5 \s1 Jesus a köri ekoch chon kaiö \sr 5.1-11 \r (Mat 4.18-22; Mark 1.16-20) \p \v 1 Lon eu rän, lupwen Jesus a ütä arun ewe nomun Kalilea, ekewe aramas ra mwicheto o etieti ngeni, pwe repwe rongorong än Kot kapas. \v 2 Iwe, a küna ruofoch wa ra ürütä le pi, nge ekewe chon attau ra tötiu me won ekewe wa o talü nöür kewe chew. \v 3 Iwe, Jesus a tötä won efoch kewe wa, wään Simon o tüngor ngeni pwe epwe ekis sikawu seni le pi. Nge Jesus a mottiu won o afalafala ewe mwichen aramas. \x + \xo 5.3 \xt Mat 13.1-2; Mark 3.9-10; 4.1\x* \v 4 Lupwen Jesus a wes le afalafal, a üreni Simon, “Kopwe fötünewu ewe ia a alolol ie, en me chiechiom kewe, oupwe aturätiu nöümi kewe chew, pwe oupwe liap.” \v 5 Simon a pölüeni, “Ai samol, äm aia weires le attau lon unusen ewe pwin, nge aisap liap. Nge fän alom üpwe aturätiu ekewe chew.” \x + \xo 5.5 \xt Joh 21.3\x* \fig Ra liapeni chomong, chomong ik.|src="avnt033.tif" size="span" loc="58" ref="5.6" \fig* \v 6 Iwe, lupwen ra aturätiu nöür kewe chew, ra liapeni chomong, chomong ik, pwe nöür kewe chew ra popuetä le kam. \x + \xo 5.6 \xt Joh 21.6\x* \v 7 Iei mine ra äkänipöü chiechier kewe mi nom won pwal ewe efoch wa, pwe repwe feito o alisiir. Iwe, ra feito o amasoua waar kewe ruofoch tori ra ur o arapakan ngeni ar repwe kokola. \v 8 Lupwen Simon Petrus a küna mine a fis, a fotopwäsuketiu mwen Jesus o üreni, “Kopwe feila seniei ai Samol, pun ngang eman chon tipis.” \x + \xo 5.8 \xt Luk 18.13\x* \v 9 Pun i me chokewe mi eti ra mairü ren chomongun liaper ik ra liapeni. \v 10 Pwal ina chök usun mine a fis ngeni chiechien Petrus kewe James me Johannes nöün Sepeti kewe. Mürin Jesus a üreni Simon, “Kosap niuokus, seni ikenai kopwe eman chon attaua aramas.” \v 11 Iwe, ra ürätä waar kewe le pi, ra likitala meinisin o tapwela mürin Jesus. \s1 Jesus a apöchöküla eman mi rupun pwötür \sr 5.12-16 \r (Mat 8.1-4; Mark 1.40-45) \p \v 12 Iwe, lupwen Jesus a nom lon eu kewe telinimw, a feito eman mwän mi kula inisin ren rupun pwötür. Lupwen a küna Jesus, a chapetiu le pwül o tüngormau ngeni, “Ai Samol, are ka mochen ka tongeni limetiei.” \v 13 Iwe, Jesus a aitiela pöün, a atapa inisin ewe mwän o apasa, “Ngang üa mochen, kopwe limöch.” Lon ewe chök otun ewe rupun pwötür a mola me won inisin ewe mwän. \v 14 Mürin Jesus a allük ngeni ewe mwän, “Kosap apworausa ngeni eman mine a fis ngonuk. Nge kopwe feila ren ewe souasor pwe epwe nenengenuk. Mürin kopwe eäni ewe asor Moses a allük fän iten om limelim, pwe epwe alletätä ngeni aramas pwe ka limöch.” \x + \xo 5.14 \xt Lif 14.1-32\x* \v 15 Iei mwo ei, nge ewe pworaus usun Jesus a chök chöfetal ekis meinisin. Iwe, eu mwichen aramas mi chomong ra feito pwe repwe rongorong an afalafal, repwe pwal küna pöchökül seni ar samau. \v 16 Nge Jesus a feila seniir, a emanüla lon eu leni ia esap wor aramas ie o iotek. \x + \xo 5.16 \xt Mark 1.35\x* \s1 Jesus a apöchöküla eman mwän mi mwök \sr 5.17-26 \r (Mat 9.1-8; Mark 2.1-12) \p \v 17 Lon eu rän, lupwen Jesus a afalafal, ekoch ekewe Farisi me Sensen Allük ra mot ren, ra feito seni ekewe telinimwen Kalilea me Jutea meinisin, pwal seni Jerusalem. Iwe, manamanen ewe Samol a nom ren Jesus, pwe a tufichin apöchöküla ekewe chon samau. \v 18 Iwe, ekoch mwän ra ekieto eman mwän mi mwök won eu peet. Ra sotuni ar repwe ekielong lon ewe imw o anomu mwen Jesus, \fig Ra aürätiu ewe mwän me mwen Jesus lein ewe mwichen aramas.|src="avnt034.tif" size="span" loc="90" ref="5.19" \fig* \v 19 nge resap tongeni pokiten ewe mwichen aramas mi chomong. Iei mine ra tötä won osun ewe imw o säresi awenewenen ewe ia Jesus a nom ie. Iwe, wesin ar säresi ra aürätiu ewe mwän me mwen Jesus lein ewe mwichen aramas. \v 20 Lupwen Jesus a küna ar lükülük, a üreni ewe mwän, “Pwii, om tipis kana ra musola.” \p \v 21 Iwe, ekewe Sensen Allük me ekewe Farisi ra popuetä le ekieki lon leluker, “Iö ei mwän a apasa ekei kapasen turunufas? Iö a tongeni amusala tipis, sap Kot echök?” \x + \xo 5.21 \xt Luk 7.49; Kölf 130.4; Ais 43.25\x* \v 22 Iwe, Jesus a silei ar ekiek o üreniir, “Pwota oua ekieki ei sokun? \v 23 Meta a mecheres ai üpwe apasa, ‘Om tipis kana ra musola,’ are ai apasa, ‘Kopwe ütä o fetal?’ \v 24 Ngang üpwe allükülükü ngenikemi, pwe Nöün Aramas a wor an pwüüng won fanüfan pwe epwe amusala tipis.” Iei mine a üreni ewe mwän mi mwök, “Üpwe ürenuk: Kopwe ütä, angei kiom o feila lon imwom.” \x + \xo 5.24 \xt Joh 5.36\x* \p \v 25 Lon ewe chök otun ewe mwän a ütä me mwer meinisin, a angei kian o liwinla lon lenian fän an mwareiti Kot. \v 26 Iwe, ir meinisin ra fokun mairü, ra uren niuokus, ra mwareiti Kot o apasa, “Mwa met, amwararen ekei mettoch sa küna ikenai!” \s1 Jesus a köri Lefi \sr 5.27-32 \r (Mat 9.9-13; Mark 2.13-17) \p \v 27 Mürin ekei mettoch, Jesus a towu seni ewe telinimw o küna eman chon ioni takises itan Lefi, a mot lon an ofes. Iwe, Jesus a üreni, “Kopwe tapweto müri.” \v 28 Iwe, Lefi a ütä, a likitala meinisin o tapwela mürin. \v 29 Mürin Lefi a föri eu watten kametip lon imwan fän iten Jesus. Iwe, chomong chon ioni takises me pwal ekoch aramas ra nom lein ekewe chon kökköto. \v 30 Iwe, ekoch ekewe Farisi me ekoch Sensen Allük mi choni ar kewe mwich, ra ngününgün ngeni nöün Jesus kewe chon kaiö o aisiniir, “Pwota oua mongö o ün me ekewe chon ioni takises me ekewe chon tipis?” \x + \xo 5.30 \xt Luk 15.1-2\x* \v 31 Jesus a pölüeniir, “Aramas mi pöchökül esap lomot ngeniir eman sousafei, nge a lomot ngeni ekewe chon samau. \v 32 Ngang üsap feito, pwe üpwe köri ekewe chon pwüng ar repwe ekieksefäl, pwe ekewe chon tipis.” \s1 Kapas ais usun echikefel \sr 5.33-39 \r (Mat 9.14-17; Mark 2.18-22) \p \v 33 Iwe, ekoch aramas ra üreni Jesus, “Nöün Johannes kewe chon kaiö ra echikefel fän chomong o iotek, pwal usun chök nöün ekewe Farisi kewe chon kaiö. Nge noumw kewe chon kaiö ra chök momongö o ükün.” \v 34 Jesus a pölüeniir, “Ifa usun, oua ekieki pwe ekewe chon kökkö ngeni fetallapen apwüpwülü ra echik lupwen ewe mwän apwüpwülü söfö a nom rer? Resap fokun echik lupwen fansoun a nom rer. \v 35 Nge epwe war ewe rän lupwen aramas repwe angei seniir ewe mwän apwüpwülü söfö fän pöchökül, iwe, lon ekana rän repwapw echik.” \p \v 36 Iwe, Jesus a pwal apworausa ngeniir eu pworausen awewe: “Esap wor eman a angei ekam mangaku seni echö üf mi fö o teiätä won echö üf mi mes. Pun are epwe föri iei usun, a föri met ewe üf mi fö epwe kam ren, nge ewe ekam mangaku mi fö esap pwal öch ngeni echö üf mi mes. \v 37 Esap pwal wor eman epwe alölöülong wain mi fö lon eu pör seni silin man mi mes, pun ewe wain mi fö epwe amökkü ewe pör, iwe, ewe wain epwe nitiu le pwül, nge ewe pör epwe mökküla. \v 38 Nge wain mi fö sipwe alölöülong lon pör mi fö. \v 39 Esap wor eman epwe mochen ünümi wain mi fö mürin an ünümi ewe wain mi mes, pun a apasa, ‘Ewe wain mi mes a annö seni ewe wain mi fö.’” \c 6 \s1 Kapas ais usun ewe ränin sapat \sr 6.1-5 \r (Mat 12.1-8; Mark 2.23-28) \p \v 1 Iwe, a fis, pwe Jesus a fetal lon eu tanipin wiich lon eu ränin sapat. Iwe, nöün kewe chon kaiö ra popuetä fichi umwun uän wiich, ra märätula lon pöür o mongö. \x + \xo 6.1 \xt Tut 23.25\x* \v 2 Ekoch Farisi ra aisini, “Pwota oua föri mine esap pwüng lon allükün ach lamalam lon ränin sapat?” \p \v 3 Iwe, Jesus a pölüeniir, “Ousap mwo aleani mine Tafit a föri lupwen i me chiechian kewe ra echik? \v 4 A tolong lon imwen Kot o angei ewe pilawa ra eäni asor ngeni Kot, a mongö, a pwal ngeni chiechian kewe. Nge ei a ü ngeni allükün lamalam, pun esap wor eman a tongeni mongö ekei pilawa pwe ekewe chök souasor.” \x + \xo 6.4 \xt 1.Sam 21.1-6; Lif 24.9\x* \v 5 Jesus a pwal apasa, “Nöün Aramas i Sounemenemen ewe ränin sapat.” \s1 Jesus a apöchöküla eman mwän mi mä pöün lon ränin sapat \sr 6.6-11 \r (Mat 12.9-14; Mark 3.1-6) \p \v 6 Lon pwal eu ränin sapat Jesus a feila lon eu imwen felikis o afalafal. Ikenan a wor eman mwän mi mä pöüifichin. \v 7 Iwe, ekoch Sensen Allük me Farisi ra kütta eu popun pwe repwe tongeni atipisi Jesus, iei mine ra mamasafichi are epwe apöchöküla ewe mwän lon ewe ränin sapat. \v 8 Nge Jesus a silei ar ekiek o üreni ewe mwän, “Kopwe ütä o feito ikei mwen ekewe aramas.” Iwe, ewe mwän a ütä mwer meinisin. \v 9 Mürin Jesus a üreniir, “Ngang üpwe aisinikemi: Met allükün ach we lamalam a mwüt ngenikich sipwe tongeni föri lon ewe ränin sapat? Sipwe föri mine a öch ngeni aramas, are sipwe föri mine a ngau? Sipwe amanaueer, are sipwe amälaar?” \v 10 Iwe, Jesus a nenengeniir meinisin, mürin a üreni ewe mwän, “Kopwe aitiewu poumw!” Iwe, a aitiewu pöün, iwe, a pöchökülsefäl. \v 11 Nge ekewe Farisi me Sensen Allük ra fokun song o ra popuetä le pwüngüpwüngfengen lefiler usun mine repwe föri ngeni Jesus. \s1 Jesus a filätä ekewe engol me ruoman chon künö \sr 6.12-16 \r (Mat 10.1-4; Mark 3.13-19) \p \v 12 Lon ena fansoun Jesus a feitä won eu chuk pwe epwe iotek. Iwe, a nonom ikenan o iotek ngeni Kot lon unusen ewe pwin. \v 13 Lupwen a ränila, a körato nöün kewe chon kaiö o a filätä engol me ruoman me leir, ätekewe a pwal aita ngeniir soukünö: \v 14 Simon (ätewe Jesus a aita ngeni Petrus) me Andru pwiin we, James me Johannes, Filip me Partolomeus, \v 15 Mateus me Tomas, James nöün Alfäus me Simon i eman Selot, \v 16 Jut nöün James me Jut Iskariot, ätewe mi afangamä Jesus. \x + \xo 6.16 \xt Mat 10.2-4; Föf 1.13\x* \s1 Jesus a afalafal o apöchöküla aramas \sr 6.17-19 \r (Mat 4.23-25) \p \v 17 Lupwen Jesus a feitiu seni won ewe chuk me nöün kewe chon kaiö, a ütä lon eu leni mi sosonöch. Iwe, chomong nöün kewe chon kaiö ra mwicheto ren, pwal eu mwichen aramas mi chomong seni unusen ewe fanü Jutea, seni Jerusalem pwal seni ekewe telinimw Tirus me Siton mi nom aroset. \v 18 Ra feito pwe repwe rong ngeni än Jesus afalafal, epwe pwal apöchöküleretä seni ar kewe samau. Pwal chokewe mi riaföü ren ngününgau ra feito ren o küna pöchökül. \v 19 Ekewe aramas meinisin ra sotuni ar repwe atapa Jesus, pun och manaman a towu seni o apöchöküleer meinisin. \s1 Pwapwa me lolilen \sr 6.20-26 \r (Mat 5.1-12) \p \v 20 Iwe, Jesus a nenengeni nöün kewe chon kaiö o apasa, \q1 “Oua feiöch ämi mi wöüngau, \q2 pun oupwe mwüni ewe Mwün Kot. \q1 \v 21 Oua feiöch ämi mi echik lon ei fansoun, \q2 pun oupwe mötüla. \q1 Oua feiöch ämi mi kechü lon ei fansoun, \q2 pun oupwe fokun pwapwa. \p \v 22 “Oua feiöch are aramas ra oputakemi o likitikemi, are ra aitengauakemi o kapasingau usumi pokiten oua lükü Nöün Aramas. \x + \xo 6.22 \xt 1.Pet 4.14\x* \v 23 Oupwe pwapwa are a fis ei sokun lapalap ngenikemi, oupwe mwetemwet fän pwapwa, pun liwinimi mi watte epwe iseis lon läng fän itemi. Pun ar kewe lewo ra fen föri ekei sokun föför ngeni ekewe soufos. \x + \xo 6.23 \xt 2.Kron 36.16; Föf 7.52\x* \q1 \v 24 Nge feiengauemi ämi mi pisekisek lon ei fansoun, \q2 pun oua fen nom lon manau mi mecheres. \q1 \v 25 Feiengauemi ämi mi mötüla lon ei fansoun, \q2 pun oupwe echik. \q1 Feiengauemi ämi mi pwapwa lon ei fansoun, \q2 pun oupwe letipeta o kechü. \p \v 26 Feiengauemi are aramas meinisin ra kapasöch usumi, pun ar kewe lewo ra fen eäni ei sokun kapas ren ekewe soufos chofona. \s1 Oupwe echeni chon oputakemi \sr 6.27-36 \r (Mat 5.38-48; 7.12a) \p \v 27 “Nge üpwe ürenikemi ämi mi aüselingaei: Oupwe echeni chon pölüenikemi, oupwe föföröch ngeni chokewe mi oputakemi. \v 28 Oupwe afeiöchü chokewe mi ottekikemi o iotek fän iten chokewe mi föföringau ngenikemi. \v 29 Are eman a pösapek, kopwe pwal akulu ngeni ewe epek. Are eman a angei üfom sekit, kopwe pwal mwüt ngeni üfom söch. \v 30 Are eman a tüngorek och mettoch, kopwe chök ngeni, nge are eman a angei och pisekum, kosap aissefäl fan pöchökül. \v 31 Oupwe föri ngeni aramas usun chök mine oua mochen repwe föri ngenikemi. \x + \xo 6.31 \xt Mat 7.12\x* \p \v 32 Are oua chök tongei ekewe aramas mi tongekemi, met popun ämi oupwe angei och feiöch? Ekewe mwo chon tipis ra pwal tongei chokewe mi tongeer. \v 33 Nge are oua chök föföröch ngeni chokewe mi föföröch ngenikemi, met popun ämi oupwe angei och feiöch? Ekewe mwo chon tipis ra föri iei usun. \v 34 Are oua chök mwütätä pisekimi ngeni chokewe oua apilükülükü pwe repwe aliwinisefäli ngenikemi, met popun ämi oupwe angei och feiöch? Ekewe mwo chon tipis ra mwütätä pisekir ngeni chon tipis pwe repwe angesefäli won ükükün met ra fangala. \v 35 Nge ämi oupwe echeni chon oputakemi o föföröch ngeniir. Oupwe mwütätä pisekimi ngeniir, nge ousap ekiekin angesefäli. Mürin oupwe angei liwinimi mi watte o wiliti Nöün Kot ewe mi Unusen Tekia. Pun Kot a kirikiröch ngeni chokewe resap sile kilisou, pwal ngeni ekewe aramasangau. \v 36 Oupwe eäni ümöümöch usun chök Sememi a eäni ümöümöch. \s1 Apwüngü Aramas \sr 6.37-42 \r (Mat 7.1-5) \p \v 37 “Ousap apwüngü aramas, pwe Kot esap apwüngükemi. Ousap atipisi aramas, pwe Kot esap atipisikemi. Oupwe amusala än eman aramas tipis, pun Kot epwe pwal amusala ämi tipis. \v 38 Oupwe fangafangöch ngeni aramas, pun Kot epwe fangafangöch ngenikemi. Ewer, oupwe angei eu aükük mi unusöch, mi itelong o chachelong o säsewu, epwe urourela me le pöümi. Pun ewe chök aükük oua aea le aükük ngeni aramas, Kot epwe pwal aea ngenikemi.” \p \v 39 Iwe, Jesus a pwal apworausa ngeniir eu pworausen awewe: “Epwe tufich än eman chon chun epwe emweni eman mi chun? Ifa usun, resap turulong me ruoman lon eu pwang? \x + \xo 6.39 \xt Mat 15.14\x* \v 40 Eman chon sukul esap lap seni nöün sense, nge eman mi awesöchüela an sukul epwe wewe ngeni nöün sense. \x + \xo 6.40 \xt Mat 10.24; Joh 13.16; 15.20\x* \p \v 41 Pwota ka küna ewe kükün pipi mi nom lon mesen pwiüm, nge kosap püsin mefi ewe irä lon mesom? \v 42 Epwe ifa usun om kopwe tongeni üreni pwiüm, ‘Pwii kopwe mwüt ngeniei ai üpwe uwawu ewe kükün pipi lon mesom’, nge püsin en kosap küna ewe irä mi nom lon mesom? En eman chon likatuputup! Kopwe akomwen uwawu ewe irä mi nom lon mesom, iwe, mürin kopwe tongeni künafichi om kopwe uwawu ewe kükün pipi seni lon mesen pwiüm. \s1 Efoch irä me uan \sr 6.43-45 \r (Mat 7.16-20; 12.33-35) \p \v 43 “Efoch irä mi mürina esap uani ua mi ngau, nge efoch irä mi ngau esap uani ua mi mürina. \v 44 Pun irä meinisin ra sil ren uar. Kosap tongeni kini föün apel seni ewe irä lantana, kosap pwal kini föün kurukur seni ewe irä acharong. \x + \xo 6.44 \xt Mat 12.33\x* \v 45 Eman aramas mürina epwe chök atowu mettoch mi mürina seni letipan, nge eman aramasangau epwe chök atowu mettoch mi ngau. Pun eman aramas epwe chök apasawu met mi nom lon letipan. \x + \xo 6.45 \xt Mat 12.34\x* \s1 Ekewe ruoman chon kaü imw \sr 6.46-49 \r (Mat 7.24-27) \p \v 46 “Pwota oua aita ngeniei, ‘Samol, samol,’ nge ousap föri mine üa apasa ngenikemi? \x + \xo 6.46 \xt Mal 1.6; Mat 7.21\x* \v 47 Ika eman epwe feito rei o rongorong ai kewe kapas o apwönüretä, üpwe pwäri ngenikemi met i a wewe ngeni: \v 48 A wewe ngeni eman mwän a aüetä imwan, a tuw alololetiu o föri ewe longolong won achau. Iwe, lupwen ewe chanpupu a puwu o puiti ewe imw, ewe imw esap tongeni mächüngüchüng, pun a pöchökül. \v 49 Iwe, ika eman epwe rongorong ai kewe kapas nge esap apwönüretä, a wewe ngeni eman mwän mi aüetä imwan won pwül, nge esap wor longolongun. Iwe, lupwen ewe chanpupu a puiti ewe imw, a müttir turula, nge talan ewe imw a fokun watte.” \c 7 \s1 Jesus a apöchöküla nöün eman meilapen sounfiu chon angang \sr 7.1-10 \r (Mat 8.5-13) \p \v 1 Iwe, lupwen Jesus a wes le kapas ngeni ekewe aramas usun ekei mettoch meinisin, a feila Kapernaum. \v 2 Mi wor eman meilapen sounfiu ikenan, a wor eman nöün chon angang a fokun aücheani. Ei chon angang a samau o arapakan ngeni an epwe mäla. \v 3 Lupwen ewe meilapen sounfiu a rong usun Jesus, a tinala ekoch souakomwen ekewe chon Juta, pwe repwe tüngor ngeni Jesus pwe epwe feito o apöchökülätä nöün we chon angang. \v 4 Iwe, lupwen ra feito ren Jesus, ra tüngormau ngeni o üreni, “A fokun fich ngeni ei mwän om kopwe alisi. \v 5 Ei mwän a tongei aramasach o aüetä ngeni kich ach imwen felikis.” \p \v 6 Iei mine Jesus a etiirela. Nge lupwen a arap ngeni ewe imw, ewe meilapen sounfiu a tinala chienan kewe ren Jesus pwe repwe üreni, “Ai samol, kosap osukosukok. Pun ngang üsap eman aramas mi aüchea ngeni om kopwe feito lon imwei, \v 7 ina mine ngang üse fen mwo ekiekin püsin feila reöm. Nge kopwe chök apasa och kapas, iwe, nei chon angang epwe pöchökületä. \v 8 Pun ngang eman mi pwal nom fan nemenien ekewe meilap seniei, nge mi pwal wor sounfiu ra nom fän nemeniei. Üa üreni eman, ‘Kopwe feila,’ iwe, a feila. Üa pwal üreni eman, ‘Kopwe feito,’ iwe, a feito. Üa üreni nei amanau, ‘Kopwe föri ien me ien,’ iwe, a föri.” \p \v 9 Iwe, lupwen Jesus a rongorong ekei kapas, a mairü ren. A sap ngeni ewe mwichen aramas mi tapweto mürin o üreniir, “Üa ürenikemi, üsamwo fen küna ei sokun lükülük lon Israel.” \v 10 Iwe, lupwen ekewe chon künö ra liwinsefälila lon imwen ewe meilapen sounfiu, ra küna pwe ewe chon angang a fen pöchökületä. \s1 Jesus a amanauatä eman alüal nöün eman fefin mi mä pwülüan \sr 7.11-17 \p \v 11 Iwe, ekis fansoun mürin, Jesus a feila lon eu telinimw itan Nain, nge nöün kewe chon kaiö me eu mwichen aramas mi chomong ra pwal eti. \v 12 Lon ewe chök otun, lupwen a tori asamen tittin ewe telinimw, aramas ra ekiewu eman somä, ina i chök nöün eman fefin mi fen mä pwülülan. Iwe, eu mwichen aramas mi chomong ra eti. \v 13 Lupwen ewe Samol a küna ewe fefin, a fokun tongei. Iwe, a üreni, “Kosap kechü.” \v 14 Iwe, Jesus a feiliti ewe pwor ewe somä a nom lon o atapa, nge ekewe aramas mi eki ewe pwor ra köüla. Iwe, Jesus a apasa, “Nei alüal, üa ürenuk, kopwe pwätä.” \v 15 Iwe, ewe mi mäla a pwätä o popuetä le kapas. Mürin Jesus a ngenisefäli inan. \p \v 16 Iwe, aramas meinisin ra uren niuokus, ra mwareiti Kot o apasa, “Eman soufos mi lap a pwä lefilach. Kot a feito pwe epwe amanaua nöün aramas.” \v 17 Ei pworaus usun Jesus a chöfetal lon unusen ewe fanü Jutea me ekewe fanü mi nom ünükün. \s1 Johannes Soupapatais a tinala chon künö ren Jesus \sr 7.18-35 \r (Mat 11.2-19) \p \v 18 Iwe, lupwen nöün Johannes kewe chon kaiö ra apworausa ngeni usun ekei mettoch meinisin, a köri ruoman me leir \v 19 o tiniirela ren ewe Samol, pwe repwe aisini, “En ewe eman epwe wareto, are sipwe witiwiti pwal eman?” \v 20 Iwe, lupwen ar tori Jesus, ra üreni, “Johannes Soupapatais a tinikeemito reöm, pwe aipwe aisinuk ika en ätewe a kapas usun pwe epwe wareto, ika sipwe witiwiti pwal eman?” \p \v 21 Lon ena otun Jesus a apöchökülätä chomong aramas seni sokopaten ar samau me apwangapwang o alisi chokewe mi wor ngününgau wor, a pwal aneloi mesen chomong mi mesechun. \v 22 Iwe, Jesus a pölüeni nöün Johannes kewe chon kaiö, “Oupwe liwinsefälila o üreni Johannes mine oua küna o rongorong: Ekewe mi mesechun ra küna mwer, ekewe mi pechemä ra fetal, ekewe mi üriir rupun pwötür ra chikarsefäl, ekewe mi selingepüng ra rongorong, ekewe mi mäla ra manauetä, nge ekewe mi wöüngau ra rongorong afalafalen ewe Pworausen Manau. \x + \xo 7.22 \xt Ais 35.5-6; 61.1\x* \v 23 Ra feiöch chokewe resap tipemwaramwar rei.” \p \v 24 Mürin än nöün Johannes chon kaiö feila, Jesus a popuetä le kapas ngeni ewe mwichen aramas usun Johannes, “Lupwen oua feila ren Johannes lon ewe fanüapö, met oua ekieki oupwe nengeni? Efoch äsät mi mwaroro ren asepwäl? \v 25 Met chök oua feila ren pwe oupwe nengeni? Eman mwän mi üföüf üf mi pwetete o mürina? Ekewe aramas mi üföüf ei sokun üf o manau fän mecheres ra nonom lon imwen king. \v 26 Oupwe üreniei, met echök oua feila ren pwe oupwe nengeni? Eman soufos? Ewer, nge oua fen küna eman mi lap seni eman soufos. \v 27 Pun Johannes ätewe ekewe Toropwe mi Pin ra kapas usun: ‘Nengeni, üpwe tinala nei chon künö epwe akomwola mwomw, epwe amolätä efoch al fän itom.’ \x + \xo 7.27 \xt Mal 3.1\x* \v 28 Üpwe ürenikemi, Johannes a lap seni aramas meinisin mi uputiu won fanüfan. Nge iön mi kisikis seni meinisin lon Mwün Kot a fen lap seni Johannes.” \p \v 29 Iwe, ekewe aramas meinisin, pwal mwo nge ekewe chon ioni takises ra rongorong än Jesus kapas, ra aleasochisi än Kot kewe allük, pun ra papatais ren Johannes. \v 30 Nge ekewe Farisi me ekewe Sensen Allük resap etiwa än Kot akot fän iter, pun resap mochen ar repwe papatais ren Johannes. \x + \xo 7.30 \xt Mat 21.32; Luk 3.12\x* \p \v 31 Iwe, Jesus a pwal apasa, “Met üpwe tongeni awewe ngeni ei pilon aramasen ikenai? Met repwe wewe ngeni? \v 32 Ra wewe ngeni ekewe semirit mi mot lon ekewe lenien amömö. Eu mwich a kökkö ngeni pwal eu mwich, ‘Äm aia ettiki aangün ngenikemi, nge ämi ousap pworuk. Äm aia köl kölün lolilen, nge ämi ousap kechü!’ \v 33 Johannes Soupapatais a feito, a echikefel, esap pwal ün wain, nge ämi oua apasa, ‘Mi wor eman anün rochopwak won.’ \v 34 Nöün Aramas a feito, a mongö o ün, nge ämi oua apasa, ‘Ou nengeni ei mwän! I eman mi mongömong o ünümong, eman mi chiechi ngeni ekewe chon ioni takises me chon tipis.’ \v 35 Än Kot tipachem a pwäla pwe a let ren chokewe mi etiwa.” \s1 Jesus a nom lon imwen Simon ewe Farisi \sr 7.36-50 \p \v 36 Iwe, eman lein ekewe Farisi a tüngor ngeni Jesus pwe epwe eti le mongö. Iwe, Jesus a feila lon imwan o a mottiu pwe epwe mongö. \v 37 Lon ei telinimw a wor eman fefin mi tipis, a rong pwe Jesus a mongö lon imwen ewe Farisi. Neminei a uwei eu lö lon eu rume seni ewe fau itan alapaster. \v 38 Iwe, a feito lükisökürün Jesus o fotopwäsuketiu arun pechen, a kechü o asupwätiu chönün mesan won pechen Jesus. Mürin a talüpwasei pechen Jesus ren meten möküran, a mitiri pechen o ninätiu ewe lö won. \x + \xo 7.38 \xt Mat 26.7; Mark 14.3; Joh 12.3\x* \v 39 Lupwen ewe Farisi mi köri Jesus pwe epwe mongö ren a küna ei, a ekieki lon lelukan, “Are ei mwän wesewesen eman soufos, epwe silei iön ewe fefin a atapa. Epwe silei pwe i eman fefin mi tipis.” \v 40 Iwe, Jesus a üra, “Simon, üa mochen kapas ngonuk won och mettoch.” Simon a pölüeni, “Ewer sense, kopwe üreniei.” \p \v 41 Iwe, Jesus a popuetä le kapas, “Mi wor ruoman mwän mi liwinimang moni seni eman mwän mi wor nöün monien paro. Eman a liwinimang limepükü föün moni silifer, nge pwal ewe eman a liwinimang lime. \v 42 Ir me ruoman resap tongeni mönätiu ar kewe liwinimang, iei mine ätewe a chök amusala ar kewe liwinimang. Iö leir epwe kon echeni ätewe?” \v 43 Simon a pölüeni, “Üa ekieki pwe ewe eman a kon watte an liwinimang a musola.” Iwe, Jesus a üreni, “Mi pwüng mine ka apasa.” \v 44 Mürin Jesus a kulu ngeni ewe fefin o üreni Simon, “Ka küna ei fefin? Ngang üa tolong lon imwom, nge kosap ngeniei koluk pwe tötölün pechei. Nge neminei a talü pechei ngeni chönün mesan o talüpwasei ngeni meten möküran. \v 45 Iwe, en kosap etiwaei ren eu mitimit, nge neminei esap ükütiu le mitiri pechei seni chök otun ai tolong lon imwom tori iei. \v 46 En kosap epiti mökürei ngeni löpwokus, nge neminei a epiti pechei ngeni löpwokus. \v 47 Iei mine üa ürenuk, pokiten an kewe tipis mi chomong ra musola, iei popun an echeniei a fokun watte. Nge are än eman amusamusen tipis a kisikis, an eäni chen a pwal kisikis.” \v 48 Mürin Jesus a üreni ewe fefin, “Om tipis kana ra musola.” \v 49 Iwe, ätekewe mi eti Jesus le mot ngeni chepel ra kapasfengen lefiler, “Iö ätei pwe a mwo nge amusala tipis?” \v 50 Nge Jesus a üreni ewe fefin, “Om lükülük a amanauok. Kopwe feila fän kinamwe.” \c 8 \s1 Ekewe fefin mi eti Jesus \sr 8.1-3 \p \v 1 Eu fansoun mürin Jesus a saifeil lon ekewe telinimw me sopw o afalafala ewe Pworausen Manau usun Mwün Kot. Iwe, ekewe engol me ruoman chon kaiö ra eti, \v 2 pwal ekoch fefin mi ngasala seni ekewe ngününgau mi nom wor o ra pöchökül seni ar kewe samau. Ikkei iter: Maria mi pwal iteni Maktalene, iei i neminewe füman ngününgau ra towu seni, \v 3 Joanna pwülüen Kusa, i eman mi wisen tümwünü imwen Herotes me Susana, pwal chomong fefin mi alisi Jesus me nöün kewe chon kaiö ren mine a wor rer. \x + \xo 8.3 \xt Mat 27.55-56; Mark 15.40-41; Luk 23.49\x* \s1 Pworausen awewe usun eman chon amworafeili pwükil \sr 8.4-8 \r (Mat 13.1-9; Mark 4.1-9) \p \v 4 Iwe, chomong aramas ra feito seni eu me eu kewe telinimw, nge lupwen eu mwichen aramas mi chomong ra mwichfengen, Jesus a apworausa ngeniir ei pworausen awewe: \v 5 “Eman mwän a feila pwe epwe amworafeili fotan pwükil. Iwe, lupwen a amworafeili ekewe pwükil, ekoch föün ra mworotiu lepekin al, ia aramas ra puriretiu ie, nge ekewe machang ra äni. \v 6 Ekoch föün ra mworotiu lon lenien föüföü. Iwe, lupwen ekewe irä ra pwükütä, ra pwasala, pun ewe pwül ese nüküchöchön. \v 7 Pwal ekoch kewe föün ra mworotiu lein iräfölüföl. Iwe, ekewe iräfölüföl ra märipökütä me ekewe irä o ra amopu ekewe irä. \v 8 Nge ekoch föün ra mworotiu lon pwül mi mürina. Ekewe irä ra märitä o fokun ua, efoch me efoch a uani ipükü.” Mürin Jesus a sopwela le apasa, “Iö a wor selingan epwe rongorong.” \s1 Popun än Jesus afalafal lon pworausen awewe \sr 8.9-10 \r (Mat 13.10-17; Mark 4.10-12) \p \v 9 Iwe, nöün Jesus kewe chon kaiö ra aisini Jesus met wewen ei pworausen awewe. \v 10 Jesus a pölüeni, “Kot a fen mwüt ngenikemi pwe oupwe silei ewe pworaus usun ekewe monomonen Mwün Kot, nge ren ekewe ekoch aramas a toriir lon pworausen awewe, pun repwe nenengeni, nge resap küna och, repwe pwal rongorong, nge resap wewe ren. \x + \xo 8.10 \xt Ais 6.9-10\x* \s1 Jesus a awewei ewe pworausen awewe usun eman chon amworafeili pwükil \sr 8.11-15 \r (Mat 13.18-23; Mark 4.13-20) \p \v 11 “Iei wewen ewe pworausen awewe: Ewe pwükil ina ewe kapasen Kot. \v 12 Ekewe pwükil mi mworotiu lepekin al ra wewe ngeni chokewe mi rong kapasen Kot, nge Satan a feito o angei ewe kapas seni lon leluker, pwe resap lükü o eäni manau. \v 13 Ekewe pwükil mi mworotiu lon lenien föüföü ra wewe ngeni chokewe mi rongorong kapasen Kot o etiwa fän pwapwa. Nge pokiten ewe kapas esap tongeni warar lor, ra chök lükü lon fansoun mochomoch. Nge lupwen fansoun sosot a toriir, ra müttir kuf. \v 14 Ekewe pwükil mi mworotiu lein ekewe iräfölüföl ra wewe ngeni chokewe mi rong kapasen Kot, nge öürek me wöün fanüfan, pwal pwapwan ei manau ra tolong lon leluker o amopu ewe kapas, pwe uar esap tongeni mau. \v 15 Nge ekewe pwükil mi mworotiu lon pwül mi mürina ra wewe ngeni chokewe mi rongorong kapasen Kot o amwöchü lon eu leluk mi mürina o aleasochis, ra likitü tori ra ua. \s1 Eu lamp fän eu sepi \sr 8.16-18 \r (Mark 4.21-25) \p \v 16 “Esap wor eman a keni eu lamp o anomu fän eu sepi are fän eu peet. Nge epwe isetä won lenian, pwe aramas repwe küna ewe saram lupwen repwe tolong leimw. \x + \xo 8.16 \xt Mat 5.15; Luk 11.33\x* \v 17 Mettoch meinisin mi opola epwe chök pwäpwäla, nge mettoch meinisin mi pwölüla epwe fatala o tolong lon saram. \x + \xo 8.17 \xt Mat 10.26; Luk 12.2\x* \v 18 Iei mine oupwe föröchü usun ämi aüseling. Pun iö a wor an, Kot epwe achomongala, nge iö esap wor an, Kot epwe mwo nge angei seni ewe ekis a ekieki a nom ren.” \x + \xo 8.18 \xt Mat 25.29; Luk 19.26\x* \s1 Inen Jesus me pwiin kana \sr 8.19-21 \r (Mat 12.46-50; Mark 3.31-35) \p \v 19 Iwe, inen Jesus me pwiin kewe ra feito ren Jesus, nge resap tongeni tolong ren pokiten chomongun ekewe aramas. \v 20 Eman a üreni Jesus, “Inom me pwiüm kewe ra nom lükün o mochen churuk.” \v 21 Nge Jesus a üreniir, “Inei me pwii ir chokewe mi rongorong kapasen Kot o aleasochis ngeni.” \s1 Jesus a aükätiu eu mölümöl \sr 8.22-25 \r (Mat 8.23-27; Mark 4.35-41) \p \v 22 Lon eu rän Jesus me nöün kewe chon kaiö ra tötä won efoch wa. Iwe, a üreniir, “Ousipwe saila epek ewe noom.” Iei mine ra sai. \v 23 Lupwen ra seres lon ewe noom, Jesus a möürüla. Eu asepwäl mi pöchökül a müttir eniti lon ewe noom o ekewe no ra nulong leföön ewe wa pwe a arapakan ngeni an epwe kokola. \v 24 Iwe, ra feila ren Jesus, ra föngünätä o üreni, “Sounemenem, sounemenem, arapakan chök sipwele mäla.” Iwe, Jesus a pwätä o a allük ngeni asepwäl me no, iwe, ewe asepwäl a sötiu, a pwal lüala won matau. \v 25 Mürin Jesus a üreni ekewe chon kaiö, “Ifan ämi lükülük?” Iwe, ra niuokus o weitifengeniir o kapasfengen lefiler, “Iö chök ätei? A chök allük ngeni ewe asepwäl me ekewe no, iwe, ra aleasochisi.” \s1 Jesus a angasa eman mwän mi wor anün rochopwak won \sr 8.26-39 \r (Mat 8.28-34; Mark 5.1-20) \p \v 26 Iwe, Jesus me nöün kewe chon kaiö ra seresila tori ewe fanü Kerasa mi nom epek ewe nomun Kalilea. \v 27 Lupwen Jesus a tiwelong wilifanü, eman mwän seni ewe telinimw mi wor anün rochopwak won a churi. Fansoun langatam ei mwän esap üföüf och, esap pwal nonom lon imw, nge a chök nonom lein ekewe peias. \v 28 Iwe, lupwen a küna Jesus, a puchörütä, a aturala le pwül arun pechen Jesus o a leüömong le apasa, “Jesus Nöün Kot, ewe mi Unusen Tekia, met ka mochen föri ngeniei? Üa tüngor ngonuk, pwe kosap ariaföüüei.” \v 29 A nöünöü ei ititin fos, pun Jesus a fen allük ngeni ewe anün rochopwak, pwe epwe towu seni. Fan chomong ewe anün rochopwak a tötä won. Inamwo ika ra kalapusei o föti pöün me pechen ngeni selimächä, nge a chök mwütifeseni ewe selimächä. Iwe, ewe anün rochopwak a cheela lon ewe fanüapö. \v 30 Jesus a aisini, “Ifa itom?” Ewe mwän a pölüeni, “Itei mwichemong,” pun chomong anün rochopwak ra nom won. \v 31 Iwe, ekewe anün rochopwak ra tüngor ngeni Jesus, pwe esap asürela lon ewe leni mi fokun alolol. \v 32 Iwe, a wor epwi pwiin pik ra mongöfeil won ekewe chukutekison mi arap ngeni ewe leni. Iei mine ekewe anün rochopwak ra tüngor ngeni Jesus pwe epwe mwüt ngeniir pwe repwe tolong lon ekewe pik. Iwe, Jesus a mwüt ngeniir. \v 33 Mürin ekewe anün rochopwak ra towu seni ewe mwän o tolong lon ekewe pik. Iwe, ekewe pwiin pik ra sätiu lepokun ewe achau o turulong lon ewe noom, pwe ra mop meinisin. \p \v 34 Iwe, lupwen ekewe chon foleni ekewe pik ra küna met a fis, ra säfeil o apworausa ewe pworaus lon ekewe telinimw me ekewe sopw. \v 35 Mürin ekewe aramas ra feila, pwe repwe küna mine a fis. Nge lupwen ar feito ren Jesus, ra küna ewe mwän ekewe anün rochopwak ra towu seni, a mot arun pechen Jesus, a üföüf o miritila. Iwe, ir meinisin ra niuokus. \v 36 Iwe, chokewe mi küna ei manaman ra apworausa ngeni ekewe aramas usun än Jesus angasa ewe mwän. \v 37 Mürin aramasen ewe fanü meinisin ra tüngor ngeni Jesus pwe epwe feila seniir, pun ra fokun niuokus. Iei mine Jesus a tötä won ewe wa o feila. \v 38 Iwe, ewe mwän ekewe anün rochopwak ra towu seni a tüngor ngeni Jesus, “Kose mochen üpwe etuk.” Nge Jesus a tinala o üreni, \v 39 “Kopwe liwinla lon imwom o apworausa met Kot a föri ngonuk.” Iwe, ewe mwän a feila lon ewe telinimw o apworausa met Jesus a föri ngeni. \s1 Jesus a apöchöküla eman fefin o amanauasefäli eman nengin \sr 8.40-56 \r (Mat 9.18-26; Mark 5.21-43) \p \v 40 Iwe, lupwen Jesus a liwinsefäliti epek ewe noom, ekewe aramas ra etiwa i, pun ra fen witiwiti an epwe feito. \v 41 Mürin eman mwän itan Jairus a feito, ätei i eman nöüwis lon imwen felikis lon ewe leni. A chapetiu arun pechen Jesus o tüngormau ngeni an epwe eti le feila lon imwan, \v 42 pun nöün we eman chök nengin engol me ruu ierin a arap ngeni mäla. \p Lupwen Jesus a etala Jairus, chomong aramas ra chök etiepach ngeni. \v 43 Iwe, a wor eman fefin a nom leir, a fokun riaföü ren an samaun fefin lon ükükün engol me ruu ier. Neminei a fangala meinisin mine a wor ren ngeni ekewe sousafei, nge esap wor eman a tongeni apöchöküla. \v 44 Ei fefin a tap mürin Jesus lein ewe mwichen aramas, a atapa lepwülün üfan, iwe, an we samau a müttir köüla. \v 45 Jesus a ais, “Iö a atapaei?” Ir meinisin ra apasa pwe sap ir. Iwe, Petrus a üra, “Sounemenem, ekewe aramas meinisin ra nom ünükum o etiepach ngonuk.” \v 46 Nge Jesus a üra, “Eman a atapaei, pun üa mefi pwe och manaman a towu seniei.” \v 47 Iwe, lupwen ewe fefin a mefi pwe esap tongeni opola, a feito fän chechech o chapetiu arun pechen Jesus. Lon ewe leni me mwen ekewe aramas meinisin neminei a apworausa ngeni Jesus pwota a atapa i, pwal usun an pöchökületä lon ewe chök otun. \v 48 Iwe, Jesus a üreni neminei, “Nei, om lükülük a apöchökülokotä. Kopwe feila fan kinamwe.” \p \v 49 Lupwen Jesus a chüen kakapas, eman chon künö a feito seni imwen Jairus o üreni Jairus, “Noumw nengin a fen mäla. Kosap chüen aweiresi ewe sense.” \v 50 Nge lupwen Jesus a rong ekei kapas, a üreni Jairus, “Kosap niuokus. Kopwe chök lükülük, noumw we nengin epwe manau.” \p \v 51 Lupwen Jesus a tori ewe imw, esap mwüt ngeni eman epwe eti le tolong, pwe Petrus chök me Johannes me James, pwal semen me inen ewe nengin. \v 52 Aramas meinisin mi nom lon ewe imw ra kechü o ngüngüres won ewe nengin, nge Jesus a üra, “Ousap kechü. Ewe nengin esap mäla, pwe a chök möür.” \v 53 Iwe, ir meinisin ra takiri, pun ra silei pwe ewe nengin a mäla. \v 54 Nge Jesus a amwöchü pöün ewe nengin o apasa fan leüömong, “Nengin, kopwe pwätä!” \v 55 Iwe, a manauatä o pwätä lon ewe chök otun, nge Jesus a üreniir pwe repwe amongöni ewe nengin. \v 56 Iwe, semen me inen ewe nengin ra mairü, nge Jesus a allük ngeniir, pwe resap üreni eman mine a fis. \c 9 \s1 Jesus a tinala nöün kewe engol me ruoman chon kaiö \sr 9.1-6 \r (Mat 10.5-15; Mark 6.7-13) \p \v 1 Iwe, Jesus a körifengeni nöün kewe engol me ruoman chon kaiö o ngeniir tufich me manaman, pwe repwe asüela anün rochopwak o apöchökülatä ekewe mi samau. \v 2 Mürin a tiniirela pwe repwe afalafala usun ewe Mwün Kot o apöchökülätä ekewe mi samau. \v 3 Iwe, a üreniir, “Ousap uwei och lon ämi sai. Ousap uwou wok, pwotou, mongö, moni ika pwal aruachön üfemi. \v 4 Lon meni imw ra etiwakemi lon, oupwe nonom lon ewe imw tori oupwe towu seni ewe telinimw. \v 5 Nge lon meni telinimw resap etiwakemi lon, oupwe towu seni o wichikala pwülün fän pechemi, pwe epwe eu minen pwärätä ngeniir pwe ra mwäl.” \x + \xo 9.5 \xt Luk 10.4-11; Föf 13.51\x* \v 6 Iwe, ekewe chon kaiö ra feila o saifeil lon ekewe sopw, ra afalafala ewe Pworausen Manau o apöchökülätä ekewe chon samau lon ekewe leni meinisin. \s1 Herotes a osukosuk \sr 9.7-9 \r (Mat 14.1-12; Mark 6.14-29) \p \v 7 Iwe, lupwen Herotes ewe samolun Kalilea a rong usun ekewe mettoch meinisin mi fisitä, a fokun osukosuk, pun ekoch aramas ra apasa pwe Johannes Soupapatais a manausefälitä. \v 8 Nge ekoch ra apasa pwe Elias a pwä, nge pwal ekoch ra apasa pwe eman me lein ekewe soufosun lom a manauatä. \x + \xo 9.8 \xt Mat 16.14; Mark 8.28; Luk 9.19\x* \v 9 Nge Herotes a ais, “Ngang üa pöküela üen Johannes, nge iö ei mwän üa rongorong usun an föri ekei mettoch?” Iwe, Herotes a sotuni an epwe küna Jesus. \s1 Jesus a amongöü limungeröü mwän \sr 9.10-17 \r (Mat 14.13-21; Mark 6.30-44; Joh 6.1-14) \p \v 10 Iwe, ekewe soukünö ra liwinsefäl o apworausa ngeni Jesus meinisin mine ra föri. Iwe, Jesus a emweniirela ngeni ewe telinimw Petsaita. \v 11 Lupwen ewe mwichen aramas ra rong usun, ra tapwela mürin. Iwe, Jesus a etiweer o afalafaleer usun Mwün Kot, a pwal apöchöküla chokewe mi samau. \v 12 Nge lupwen a arapakan tuputiuen akkar, ekewe engol me ruoman chon kaiö ra feito ren Jesus o üreni, “Kopwe tinala ekewe aramas, pwe repwe feila lon ekewe sopw me leni mi arap, pwe repwe küt aner mongö me ar lenien möür, pun ei leni a toau seni lenien aramas.” \v 13 Nge Jesus a üreniir, “Ämi oupwe ngeniir met repwe mongö!” Iwe, ra pölüeni, “Iei chök ükükün mine a wor rem, limeföü pilawa me ruoman ik. Ka mochen aipwe feila o kamö mongö fän iten ei mwichen aramas?” \v 14 (A wor ina epwe ükükün limungeröü mwän mi nom ikenan.) Iwe, Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Oupwe üreni ekewe aramas pwe repwe mottiu akalime lon eu me eu mwich.” \v 15 Iwe, mürin än ekewe chon kaiö föri iei usun, \v 16 Jesus a angei ekewe limeföü pilawa me ekewe ruoman ik, a sachetä läng o iotekin kilisou ngeni Kot wor. A kinikisiretiu o ngeni ekewe chon kaiö, pwe repwe ineti ngeni ekewe aramas. \fig Ir meinisin ra mongö o mötüla.|src="avnt035.tif" size="span" loc="64" ref="9.17" \fig* \v 17 Iwe, ir meinisin ra mongö o mötüla. Mürin ekewe chon kaiö ra amasoua engol me ruu chüük ren lusun ekewe mongö. \s1 Petrus a pwärätä usun Jesus \sr 9.18-20 \r (Mat 16.13-19; Mark 8.27-29) \p \v 18 Lon eu rän, lupwen Jesus a chök emanüla le iotek, nöün kewe chon kaiö ra feito ren. Iwe, Jesus a aisiniir, “Met ewe mwichen aramas ra apasa usi?” \v 19 Ra pölüeni, “Ekoch ra apasa pwe en Johannes Soupapatais, ekoch ra apasa pwe en Elias, nge pwal ekoch ra apasa pwe en eman lein ekewe soufosun lom a manauatä.” \x + \xo 9.19 \xt Mat 14.1-2; Mark 6.14-15; Luk 9.7-8\x* \v 20 Iwe, Jesus a aisiniir, “Nge ämi, iö oua üra pwe ngang?” Petrus a pölüeni, “En Kraist nöün Kot.” \x + \xo 9.20 \xt Joh 6.68\x* \s1 Jesus a kapas usun an riaföü me mäla \sr 9.21-27 \r (Mat 16.20-28; Mark 8.30–9.1) \p \v 21 Mürin Jesus a fokun allük ngeni nöün kewe chon kaiö, pwe resap fokun üreni eman ei pworaus. \v 22 A pwal üreniir, “Nöün Aramas epwe fokun tolong lon riaföü watte, epwe küna koput me ren ekewe souakom, ekewe souasor mi lap me ekewe Sensen Allük. Repwe niela, nge mürin ülüngat rän epwe manausefälitä.” \p \v 23 Mürin a üreni ekewe aramas meinisin, “Are eman a mochen etiei, epwe pölükü manauan, epwe mwärei an iräpenges rän me rän o tapweto müri. \x + \xo 9.23 \xt Mat 10.38; Luk 14.27\x* \v 24 Pun iö a mochen amanaua püsin manauan epwe pöüt seni, nge iö a likitala manauan fän itei epwe amanaua manauan. \x + \xo 9.24 \xt Mat 10.39; Luk 17.33; Joh 12.25\x* \v 25 Epwe met lomoten än eman aramas epwe feiöchüni feiöchün unusen fanüfan, nge püsin manauan epwe pöüt seni, epwe pwal angei liwinin an tipis. \v 26 Are eman a säwäsiniei me ai kewe kapas, Nöün Aramas epwe pwal säwäsini lupwen epwe war lon an ling me än Saman ling me än ekewe chon läng mi pin ling. \v 27 Üpwe allükülükü ngenikemi, pwe mi wor ekoch aramas mi nom ikkei resap mäla tori repwe küna ewe Mwün Kot.” \s1 Jesus a wilila o lingela \sr 9.28-36 \r (Mat 17.1-8; Mark 9.2-8) \p \v 28 Eu wiik mürin än Jesus apasa ekei mettoch, a emwenala Petrus, Johannes me James o emweniiretä won eu chuk pwe epwe iotek. \x + \xo 9.28 \xt 2.Pet 1.17-18\x* \v 29 Iwe, lupwen a iotek, wowoon won mesan a wilila, üfan kana ra molupolup o pwechela. \v 30 Lon ewe chök otun ruoman mwän ra nom ren Jesus o kapas ngeni, ir Moses me Elias. \v 31 Ätekei ra pwä lon ling seni läng o kapas ngeni Jesus usun an epwe apwönüetä än Kot we akot ren an mäla lon Jerusalem. \v 32 Petrus me chienan kewe ra fokun möür, nge ra nenela o küna än Jesus ling me ekewe ruoman mwän mi nom ren. \v 33 Lupwen ekewe ruoman mwän ra feil seni Jesus, Petrus a üreni, “Sounemenem, a fokun öch ach nonom ikei. Aipwe aüetä ülüngat imw mangaku, eu fän itom, eu fän iten Moses nge pwal eu fän iten Elias.” (Petrus esap wesewesen weweiti met i a kapas usun.) \v 34 Lupwen a chüen kakapas, eu kuchu a pwä o nürün a pwölürela. Iwe, ekewe chon kaiö ra niuokus, lupwen ewe kuchu a feitiu wor. \v 35 Iwe, eu möngüngü a möngüngüwu me lon ewe kuchu, “Iei i nei üa filätä, oupwe aüselinga.” \x + \xo 9.35 \xt Ais 42.1; Mat 3.17; 12.18; Mark 1.11; Luk 3.22\x* \v 36 Iwe, lupwen ewe möngüngü a köüla, ra küna pwe Jesus chök a nom. Nge ekewe chon kaiö ra amwöchü ekei mettoch, nge resap üreni eman met ra küna lon ena rän. \s1 Jesus a apöchöküla eman ät a wor eman ngününgau won \sr 9.37-43a \r (Mat 17.14-18; Mark 9.14-27) \p \v 37 Iwe, sorotän ewe rän, lupwen Jesus me ekewe ülüman chon kaiö ra feitiu seni won ewe chuk, eu mwichen aramas mi chomong ra souni. \v 38 Iwe, eman mwän me lon ewe mwich a kötä, “Sense, üa tüngor ngonuk, kose mochen kopwe alisi nei we ät, pun ina i chök nei. \v 39 Eman ngün a tötä won, pwe a müttir puchörütä, a achecha tori a puropurowu me lon awan. A chök akafeiengaua, nge esap mochen likitala. \v 40 Üa tüngor ngeni noumw kewe chon kaiö pwe repwe asüela, nge resap tongeni.” \p \v 41 Iwe, Jesus a pölüeni, “Ämi eu täppin aramas mi lükümang o tipesosor. Ifa langatamen fansoun ai üpwe nonom remi o engila ngenikemi?” Mürin a üreni ewe mwän, “Kopwe uwato noumw we ikei.” \v 42 Lupwen ewe ät a feito, ewe ngününgau a aturätiu lepwül o achecha. Nge Jesus a allük ngeni ewe ngününgau pwe epwe towu seni. Iwe, ewe ät a pöchökületä. Mürin Jesus a aliwini ewe ät ngeni saman. \v 43 Iwe, ekewe aramas meinisin ra mairü ren än Kot manaman mi pöchökül. \s1 Jesus a kapassefäl usun an riaföü me mäla. \sr 9.43b-45 \r (Mat 17.22-23; Mark 9.30-32) \p Iwe, lupwen ekewe aramas ra chüen mwar ren ekewe mettoch meinisin Jesus a föri, a üreni nöün kewe chon kaiö, \v 44 “Ousap manlükala met ei üpwe le ürenikemi. Nöün Aramas epwe tolong lepöün aramas.” \v 45 Nge ekewe chon kaiö resap weweiti ekei kapas. A monomon seniir, pwe resap tongeni weweiti, nge ra niuokus ar repwe kapas ais ngeni usun. \s1 Iö a lap seni meinisin? \sr 9.46-48 \r (Mat 18.1-5; Mark 9.33-37) \p \v 46 Iwe, a fis eu aninifengen lefilen ekewe chon kaiö won iö epwe lap me leir meinisin. \x + \xo 9.46 \xt Luk 22.24\x* \v 47 Nge Jesus a silei met ra eäni ekiek, iei mine a angei eman semirit o aütai lepekin. \v 48 Iwe, a üreniir, “Iö a etiwa ei semirit fän itei, a etiwaei. Nge iö a etiwaei a pwal etiwa ewe eman a tiniei. Pun iö a kis me leimi meinisin, ina i ätewe a lap mwemi meinisin.” \x + \xo 9.48 \xt Mat 10.40; Luk 10.16; Joh 13.20\x* \s1 Iö esap ü ngenikich, i chon fitikich \sr 9.49-50 \r (Mark 9.38-40) \p \v 49 Iwe, Johannes a üreni Jesus, “Sounemenem, äm aia küna eman mwän a asüela anün rochopwak fän itom, nge äm aia üreni pwe epwe ükütiu, pun i esap chiechiach.” \v 50 Iwe, Jesus a üreni Johannes me nöün kewe chon kaiö, “Ousap pinei an angang. Pun eman esap ü ngenikemi, a fitikemi.” \s1 Chon eu sopw lon Samaria resap etiwa Jesus \sr 9.51-56 \p \v 51 Iwe, lupwen a arap ewe fansoun än Jesus epwe le feitä läng, a nom lon letipan an epwe feila Jerusalem. \v 52 Iwe, a tinala chon kaiö pwe repwe akomwola mwan. Ra feila o tolong lon eu sopw lon Samaria, pwe repwe amolätä mettoch meinisin fän itan. \v 53 Nge ekewe aramas lon ewe leni resap mochen etiwa, pun ra silei pwe a nom won an sai ngeni Jerusalem. \v 54 Iwe, lupwen ekewe chon kaiö James me Johannes ra küna ei, ra üra, “Ka mochen pwe äm aipwe köratiu ekkei seni läng, pwe epwe kenala ekei aramas?” \x + \xo 9.54 \xt 2.King 1.9-16\x* \v 55 Nge Jesus a sap ngeniir o apwüngüür. \v 56 Mürin Jesus me nöün kewe chon kaiö ra feila lon pwal eu sopw. \s1 Weiresin än eman epwe tapwela mürin Jesus \sr 9.57-62 \r (Mat 8.19-22) \p \v 57 Iwe, lupwen ra fefetal won al, eman a üreni Jesus, “Ngang üpwe etuk ekis meinisin ia kopwe feila ie.” \v 58 Jesus a üreni, “Ekewe foks a wor pwanger, ekewe machang a wor faser, nge Nöün Aramas esap wor eu leni ia epwe konola ie o asösö.” \v 59 Iwe, Jesus a üreni pwal eman mwän, “Kopwe etiei.” Ewe mwän a üreni, “Ai samol, kose mochen kopwe akom mwüt ngeniei ai üpwe feila lon leniei o peiaseni semei.” \v 60 Nge Jesus a pölüeni, “Kopwe likiti ngeni ekewe mi mäla repwe püsin peiaseni ar kewe somä. Nge en kopwe feila o arongafeili ewe Mwün Kot.” \v 61 Pwal eman mwän a üra, “Ai samol, üpwe etuk. Nge kopwe akom mwüt ngeniei pwe üpwe feila o kapongen amwirimwir ngeni chon ai famili.” \x + \xo 9.61 \xt 1.King 19.20\x* \v 62 Jesus a pölüeni, “Eman mi popuetä le tuw pwül nge a nenesefäl, esap fich ngeni ewe angangen Mwün Kot.” \c 10 \s1 Jesus a tinala ekewe Fik me Ruoman \sr 10.1-12 \p \v 1 Mürin ekei pworaus, ewe Samol a pwal filätä fik me ruoman mwän o a tiniirela akaruoman pwe repwe akomwola mwan lon ekewe telinimw me leni meinisin püsin i epwe feila ie me mürin. \v 2 Iwe, a üreniir, “Ewe räs a fokun watte, nge ekewe chon angang lon ra chokükün. Iei mine oupwe tüngor ngeni samolun ewe räs, pwe epwe tinala chon angang lon ewe räs. \x + \xo 10.2 \xt Mat 9.37-38\x* \v 3 Oupwe feila! Üpwe tinikemiila usun chök nienifön sip lein wolif. \x + \xo 10.3 \xt Mat 10.16\x* \v 4 Ousap uwou lenien iseis moni are pwotou are eu pean sus. Ousap üla pwe oupwe kapong me won al. \v 5 Lupwen oupwe tolong lon eu imw, oupwe akomwen apasa, ‘Kinamwe epwe tori chon ei imw.’ \v 6 Iwe, are eman aramas mi efich kinamwe a nom ikenan, ämi kinamwe epwe nonom won. Nge are eman esap efich kinamwe, ämi tüngorun kinamwe epwe liwinsefälitikemi. \v 7 Oupwe chök nonom lon ewe imw, oupwe mongö o ün mine ra etiwa ngenikemi, pun eman chon angang epwe angei liwinin. Ousap feila seni ewe imw oua nom lon o feila ngeni pwal eu. \x + \xo 10.7 \xt 1.Kor 9.14; 1.Tim 5.18\x* \v 8 Are oua tolong lon eu telinimw o ra etiwakemi, oupwe chök mongö mine ra ngenikemi. \v 9 Oupwe apöchöküla ekewe chon samau lon ena telinimw o üreni ekewe aramas mi nom lon, ‘Mwün Kot a arapoto remi.’ \v 10 Nge are oupwe tolong lon eu telinimw, nge resap etiwakemi, oupwe feila won ekewe al o apasa, \v 11 ‘Ewe mwo pwülün lon ämi telinimw mi pachetä fän pechem aipwe wichiki ngenikemi, pwe eu minen pwärätä ngenikemi. Nge oupwe silei pwe Mwün Kot a arapoto remi.’ \x + \xo 10.11 \xt Mat 10.7-14; Mark 6.8-11; Luk 9.3-5; Föf 13.51\x* \v 12 Üpwe ürenikemi, pwe lon ewe ränin kapwüng epwe kisikis feiengauen Sotom seni feiengauen ei telinimw. \x + \xo 10.12 \xt Ken 19.24-28; Mat 11.24; 10.15\x* \s1 Feiengauen ekewe telinimw resap lükülük \sr 10.13-16 \r (Mat 11.20-24) \p \v 13 “Feiengauom Korasim, feiengauom Petsaita! Pun are ekewe manaman mi fen fis lomi ra fis lon Tirus me Siton, ekewe aramas lon ekei telinimw repwe mottiu me lomlom fän üfer seni tuk o amworatiu falang won mökürer pwe asisilen ar aier seni tipis. \x + \xo 10.13 \xt Ais 23.1-18; Is 26.1–28.26; Sow 3.4-8; Am 1.9-10; Sek 9.2-4\x* \v 14 Lon ewe ränin kapwüng epwe kisikis feiengauen Tirus me Siton seni ämi feiengau. \v 15 Nge en Kapernaum, ka ekieki pwe kopwe püsin atekiokotä tori läng? Apwi, sap ina, kopwe turutiu lon hell!” \x + \xo 10.15 \xt Ais 14.13-15\x* \v 16 Iwe, Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Iö a aüselingakemi a aüselingaei, nge iö a aliwinikemi, a aliwiniei, nge iö a aliwiniei a aliwini ewe mi tiniei.” \x + \xo 10.16 \xt Mat 10.40; Mark 9.37; Luk 9.48; Joh 13.20\x* \s1 Ekewe Fik me Ruoman ra liwinto \sr 10.17-20 \p \v 17 Iwe, ekewe fik me ruoman ra liwinto fän pwapwa chapur. Ra üreni Jesus, “Äm Samol, ekewe anün rochopwak mwo nge ra aleasochisikem, lupwen aia allük ngeniir fän itom.” \v 18 Nge Jesus a pölüeniir, “Üa küna Satan pwe a turutiu seni läng usun chök fifi. \v 19 Oupwe rongorong! Ngang üa ngenikemi manaman, pwe oua tongeni puri ekewe serepenit me mönükam, oupwe pwal pworaiti manamanen ewe Chon Oput. Iwe, esap wor och epwe tongeni afeiengauakemi. \x + \xo 10.19 \xt Kölf 91.13\x* \v 20 Nge ousap pwapwa pwe ekewe ngününgau ra aleasochisikemi, nge oupwe pwapwa pwe itemi a mak lon läng.” \s1 Jesus a pwapwa \sr 10.21-24 \r (Mat 11.25-27; 13.16-17) \p \v 21 Iwe, lon ewe fansoun Jesus a uren pwapwa ren Ngünmifel o a apasa, “Semei, en Samolun läng me fanüfan, üa kilisou ngonuk, pun ka amonomona ekei mettoch seni ekewe mi tipachem me silelap, nge ka pwärala ngeni ekewe tipate. Ewer, Semei, pun iei usun letipom.” \p \v 22 “Semei a anomu mettoch meinisin fän nemeniei. Esap wor eman a silei ewe Nau, pwe ewe Sam chök, esap pwal wor eman a silei ewe Sam, pwe ewe Nau chök me chokewe ewe Nau a filiiretä pwe epwe pwäri i ngeniir.” \x + \xo 10.22 \xt Joh 3.35; 10.15\x* \p \v 23 Mürin Jesus a kul ngeni nöün kewe chon kaiö o üreniir lupwen ra imwüela, “Feiöchün chokewe mi küna mine ämi oua küna. \v 24 Pun üpwe ürenikemi, pwe chomong soufos me king ra mochen küna met ämi oua küna, nge resap tongeni. Ra pwal mochen rongorong met ämi oua rongorong, nge resap tongeni.” \s1 Ewe pworausen awewe usun ewe re Samaria \sr 10.25-37 \p \v 25 Iwe, eman Sensen Allük a feito ren Jesus pwe epwe sotuni. A aisini, “Sense, met ngang üpwe föri pwe üpwe manaueni manau esemuch?” \v 26 Jesus a pölüeni, “Met a mak lon ewe Allük? Met ka aleani?” \v 27 Iwe, ewe mwän a pölüeni, “Kopwe echeni ewe Samol om Kot ren unusen lelukom, ren unusen ngünum, ren unusen tufichum me unusen ekiekum. Kopwe pwal echeni chon arum usun püsin om echenuk.” \x + \xo 10.27 \xt Lif 19.18; Tut 6.5\x* \v 28 Iwe, Jesus a pölüeni, “Mi pwüng mine ka apasa. Iei usun mine kopwe föri, iwe, kopwe manau.” \x + \xo 10.28 \xt Lif 18.5; Mat 22.35-40; Mark 12.28-34\x* \v 29 Nge ewe Sensen Allük a mochen pwärala pwe i mi pwüng, iei mine a üreni Jesus, “Iö chon ori?” \p \v 30 Iwe, Jesus a pölüeni, “A wor eman mwän a feil seni Jerusalem pwe epwe feitiu Jeriko. Lupwen a fetal won al, ekoch chon solä ra säwu o turufi, ra angei pisekin meinisin, ra awata o likitala pwe a arap ngeni mäla. \v 31 Iwe, a fis pwe eman souasor a fetaleto won ewe al. Nge lupwen a küna ewe mwän mi feiengau, a rik seni o fetal won ewe al me epek. \v 32 Pwal ina chök usun eman mwän seni ewe ainangen Lefi. Lupwen an pwerela ewe ie, a pwal küna ewe mwän, nge a rik seni o fetal won ewe al me epek. \fig Lupwen a küna, a fokun tongei.|src="avnt036.tif" size="span" loc="73" ref="10.33" \fig* \v 33 Nge eman chon Samaria a pwal fetal won ewe al o a tori ewe leni ia ewe mwän mi feiengau a kon ie. Iwe, lupwen a küna, a fokun tongei. \v 34 Iwe, a feito ren, a epiti kinasan kewe ngeni lö me wain o finiti ngeni wotai. Mürin a ekietä ewe mwän won nöün we man, a uwala ngeni eu imwen wasöla o a tümwünü. \x + \xo 10.34 \xt 2.Kron 28.15\x* \v 35 Sorotän ewe rän a angei ruoföü föün moni silifer o ngeni mine än ewe imwen wasöla. Iwe, a üreni, ‘Kopwe tümwünü ätei, nge lupwen üpwe liwinsefäliti ikei, üpwe mönätiu meinisin mine esap naf won liwinin.’” \v 36 Mürin Jesus a aisini ewe Sensen Allük, “Met ka ekieki, iö lein ekei ülüman mwän a föri föförün eman chon arun ngeni ätewe mi feiengau ren chon solä?” \v 37 Iwe, ewe Sensen Allük a pölüeni, “Ewe eman mi eäni kirikiröch ngeni.” Jesus a üreni, “Kopwe feila o föri usun chök met i a föri.” \s1 Jesus a wasöla ren Marta me Maria \sr 10.38-42 \p \v 38 Iwe, lupwen Jesus me nöün kewe chon kaiö ra sopwela ar sai, a tori eu sopw ia eman fefin itan Marta a etiwa i lon imwan ie. \v 39 Marta a wor eman pwiin itan Maria, neminei a mottiu arun pechen Jesus o aüseling an afalafal. \x + \xo 10.39 \xt Joh 11.1\x* \v 40 Nge Marta a fokun osukosuk ren chomong angang a föri. Iei mine a feito ren Jesus o üreni, “Ai Samol, kosap ekieki pwe pwii a atamepichiei ren an likiti ngeniei ekei angang meinisin. Kopwe üreni, pwe epwe alisiei.” \v 41 Nge ewe Samol a pölüeni, “Marta, Marta, ka öürek o osukosuk ren chomong mettoch, \v 42 nge eu chök a lomot. Maria a filätä ewe mettoch mi aüchea, esap wor eman epwe angei seni.” \c 11 \s1 Jesus a afalafal usun iotek \sr 11.1-13 \r (Mat 6.9-13; 7.7-11) \p \v 1 Lon eu rän Jesus a iotek lon eu leni. Lupwen a wes le iotek, eman lein nöün kewe chon kaiö a üreni, “Äm Samol, kopwe aiti ngenikem iotek usun Johannes a aiti ngeni nöün kewe chon kaiö.” \v 2 Iwe, Jesus a üreniir, “Lupwen oupwe iotek, iei usun mine oupwe apasa, \q1 ‘Semem, itom epwe pin, \q2 Mwum epwe war. \q1 \v 3 Kopwe ngenikem anem mongö iteiten rän, \q1 \v 4 Kopwe amusala äm kewe tipis \q2 pun äm aia amusala chokewe \q1 meinisin mi tipis ngenikem. \q2 Kosap atolongakem lon sosot.’” \p \v 5 Iwe, Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Epwe ifa are eman leimi epwe feila lon imwen chiechian lukenipwin o üreni, ‘Pwii, kose mochen üpwe liwinimang reöm ülüföü föün pilawa. \v 6 Eman chienei e war me sai ekärän chök tori imwei, nge esap wor anei mongö üpwe etiwa ngeni.’ \v 7 Iwe, epwe ifa ika chienom we a pölüenawu me lon ewe imw, ‘Kosap osukosukaei. Asamen imwei a fen kapüng, nge ngang me nei kei aia möür. Ngang üsap tongeni pwätä pwe üpwe ngonuk och.’ \v 8 Iwe, üpwe ürenikemi, pwe ikamwo ätewe esap pwätä pwe epwe ngonuk ewe pilawa pokiten en chiechian, nge epwe fen pwätä o ngonuk meinisin mine ka osupwang ren, pun kosap säw le tütüngormau ngeni. \p \v 9 “Iei mine üpwe ürenikemi: Oupwe tütüngor, iwe, oupwe angei, oupwe küküt, iwe, oupwe künakün, oupwe fichifich, iwe, epwe wor asam mi suk ngenikemi. \v 10 Pun iö a tütüngor epwe angei och, iö a küküt epwe wor künaan, nge iö a fichifich epwe wor asam mi suk ngeni. \v 11 Iö leimi kana sam nöün epwe tüngorei eman ik, nge epwe ngeni eman serepenit? \v 12 Nge are epwe tüngor eföü sokul, epwe ngeni eman mönükam? \v 13 Iwe, are mwo ämi aramas mi ngau oua silei ämi oupwe fang ngeni nöümi lifang mi mürina, epwe fen ifa me watten än Sememi lon läng fangela Ngünmifel ngeni chokewe mi tüngorei!” \s1 Jesus me Pelsepul \sr 11.14-23 \r (Mat 12.22-30; Mark 3.20-27) \p \v 14 Iwe, Jesus a asüela eman anün rochopwak mi nom won eman mwän esap tongeni kapas pokiten ewe anü. Lupwen ewe anün rochopwak a towu seni, ewe mwän a tongeni kapas. Iwe, ekewe aramas ra mwar ren. \v 15 Nge ekoch me leir ra apasa, “Ewe anü Pelsepul, ewe samolun anün rochopwak a ngeni ewe manaman pwe epwe asüela ekewe anün rochopwak.” \x + \xo 11.15 \xt Mat 9.34; 10.25\x* \p \v 16 Pwal ekoch ra ekiekin ar repwe sotuni Jesus, iei mine ra tüngor ngeni pwe epwe föri eu manaman, pwe epwe pwä pwe Kot a tipeeu ngeni. \x + \xo 11.16 \xt Mat 12.38; 16.1; Mark 8.11\x* \v 17 Nge Jesus a silei monomonen ar ekiek, iei mine a üreniir, “Are eu mwü a kinikinfesen o fiufengen, ei mwü esap tongeni nonomola. Are eu famili a kinikinfesen o fiufengen, ei famili epwe parasfesen. \v 18 Nge are mwün Satan a kinikinfesen o fiufengen, ifa usun, mwün epwe tongeni nonomola? Pun ämi oua apasa, pwe üa asüela ekewe anün rochopwak ren Pelsepul. \v 19 Iwe, are iei usun pwe üa asüela ekewe anün rochopwak ren Pelsepul, met chiechiemi kewe ra asürela ren? Iei mine ir repwe alletätä pwe oua mwäl. \v 20 Nge are üa asüela ekewe anün rochopwak ren än Kot manaman, mürin Mwün Kot a fen torikemi. \p \v 21 “Iwe, are eman mwän mi pöchökül a mamasa püsin imwan fän an pisekin fiu, pisekin meinisin repwe tümwünöch. \v 22 Nge are eman mi pöchökül seni epwe fiu ngeni o akufu, epwe angei seni an kewe pisekin fiu meinisin a anomu an apilükülük won, epwe pwal ineti mine a soläni. \v 23 Iwe, are eman esap etiei, i eman chon ü ngeniei, nge are eman esap alisiei le ikioi, i eman chon kütifeseni. \x + \xo 11.23 \xt Mark 9.40\x* \s1 Liwinton eman ngününgau won eman aramas \sr 11.24-26 \r (Mat 12.43-45) \p \v 24 “Are eman ngününgau a towu seni eman aramas, a saifetal won fanü mi pwasapwas o kütta eu leni pwe epwe asösö lon. Are esap küna eu leni, epwe apasa, ‘Üpwe liwinsefäliti imwei we üa towu seni.’ \v 25 Iwe, lupwen epwe tori ewe imw, epwe küna pwe a limöch o kotöch. \v 26 Mürin epwe feila o panato pwal füman ngün mi ngau seni i. Iwe, repwe feito o nonom lon. Iwe, manauen ewe aramas epwe fokun ngau seni me mwan.” \s1 Feiöch enlet \sr 11.27-28 \p \v 27 Iwe, lupwen Jesus a apasa ekei kapas, eman fefin me lon ewe mwich a kötä o üreni, “Feiöchün ewe fefin mi nöünuk o oupwuk!” \v 28 Nge Jesus a pölüeni, “Ewer, nge ra feiöch chokewe mi rong kapasen Kot o aleasochis ngeni.” \s1 Aramas ra mochen küna eu asisil \sr 11.29-32 \r (Mat 12.38-42) \p \v 29 Lupwen ekewe aramas ra mwichfengen ren Jesus, a sopwela le kapas ngeniir, “A ifa me ngauen ei täppin aramas ikenai. Ra tüngor eu asisil, nge esor asisil epwe toriir, pwe ewe chök asisil mi fis ngeni Sona. \x + \xo 11.29 \xt Mat 16.4; Mark 8.12\x* \v 30 Pun usun Sona a eu asisil ngeni ekewe aramasen Ninifa, iei usun Nöün Aramas epwe pwal eu asisil ngeni ei täppin aramas. \x + \xo 11.30 \xt Sona 3.4\x* \v 31 Lon ewe ränin kapwüng ewe kiwinen Sepa epwe ütä o atipisi ei täppin aramas. Pun neminei a saito seni fanüan mi toau, pwe epwe rongorong än king Salomon kapasen tipachem. Iwe, üpwe ürenikemi, pwe eman mi lap seni Salomon a nom ikei. \x + \xo 11.31 \xt 1.King 10.1-10; 2.Kron 9.1-12\x* \v 32 Lon ewe ränin kapwüng ekewe chon Ninifa repwe ütä o atipisi ei täppin aramas, pun ra aier ren än Sona afalafal. Nge üpwe ürenikemi, pwe eman mi lap seni Sona a nom ikei. \x + \xo 11.32 \xt Joh 3.5\x* \s1 Saramen inisich \sr 11.33-36 \r (Mat 5.15; 6.22-23) \p \v 33 “Iwe, esap wor eman a keni eu lamp, nge mürin a aopala ika anomu fän eu sepi. Nge epwe fen isetä ewe lamp won lenian, pwe aramas mi tolong lon ewe imw repwe küna ewe saram. \x + \xo 11.33 \xt Mat 5.15; Mark 4.21; Luk 8.16\x* \v 34 Mesom ra usun chök eu lamp fän iten inisum. Are mesom ra fat, unusen inisum a saram. Nge are mesom a fatangau, unusen inisum epwe rochopwak. \v 35 Iei mine kopwe tümwünüöchuk, pwe ewe saram mi nom lomw esap rochopwak. \v 36 Are unusen inisum a saram, nge esap wor eu kinikin a rochopwak, unusen inisum epwe saram usun chök eu lamp mi tinöch a asaramok.” \s1 Jesus a atipisi ekewe Farisi me ekewe Sensen Allük \sr 11.37-54 \r (Mat 23.1-36; Mark 12.38-40) \p \v 37 Iwe, lupwen Jesus a wes le kapas, eman Farisi a köri pwe epwe mongö ren. Iei mine Jesus a feila lon imwan o a mot ngeni mongö. \v 38 Iwe, ewe Farisi a weitifengeni lupwen a küna, pwe Jesus esap talü pöün mwen an epwe mongö. \v 39 Iei mine ewe Samol a kapas ngeni, “Ämi kana Farisi, oua limeti lükün ämi kewe kap me sepi, nge lon letipemi a uren mochenia me föföringau. \v 40 Ämi mi umwes! Ifa usun, Kot ewe mi föri lükün esap pwal föri lon? \v 41 Nge oupwe fang ngeni ekewe mi wöüngau mine a nom lon ämi kewe kap me sepi, mürin mettoch meinisin repwe limöch me remi. \p \v 42 “Feiengauemi, ämi Farisi! Oua ngeni Kot leengolun ämi nofitin mongö usun chök mint me warung me sokopaten chön irä, nge oua tümwününgau ngeni pwüngüöch me ämi echeni Kot. Oupwe föri ekewe, nge oupwe pwal tümwünüöchü ekei. \x + \xo 11.42 \xt Lif 27.30\x* \v 43 Feiengauemi, ämi Farisi! Pun oua sani le mot won ekewe lenien mot än ekewe mi lap lon ekewe imwen felikis, pwal än ekewe aramas kapong ngenikemi fän suföl me lon ekewe lenien amömö. \v 44 Feiengauemi! Pun oua usun chök ekewe peias esap wor eman a küna, aramas ra fetal won, nge resap silei.” \p \v 45 Iwe, eman lein ekewe Sensen Allük a üreni Jesus, “Sense, lupwen ka kapas usun ekei mettoch, ka pwal aitengauakem.” \v 46 Jesus a pölüeni, “Feiengauemi, pwal ämi kewe Sensen Allük! Pun oua isetä mettoch mi chou won ekewe aramas, a fokun weires ar repwe mwärei, nge ämi ousap mwo nge pwisi ngeni efoch aütumi ekewe mettoch mi chou. \v 47 Feiengauemi! Ämi oua alinga peiasen ekewe soufos ämi kewe lewo ra niela. \v 48 Ren ei oua pwärätä pwe oua tipeeu ngeni mine ämi kewe lewo ra föri. Ir ra niela ekewe soufos, nge ämi oua alinga peiaser kewe. \v 49 Iei popun Tipachemen Kot a apasa, ‘Üpwe tinala rer soufos me soukünö. Repwe niela ekoch me leir, nge ekoch repwe ariaföüür.’ \v 50 Iei mine ei täppin aramas repwe küna kapwüng fän iten ninnilan ekewe soufos meinisin seni lepopun fanüfan tori iei, \v 51 seni ewe fansoun ninnilan Epel tori ninnilan Sekaraia mi mäla lefilen ewe rongen asor me ewe Imw mi Pin. Ewer, üpwe ürenikemi, ei täppin aramas repwe küna kapwüng fänäsengesiir meinisin. \x + \xo 11.51 \xt Ken 4.8; 2.Kron 24.20-21\x* \v 52 Feiengauemi, ämi Sensen Allük! Pun oua amwöchü kien asamen silei (mettochun mwün läng). Püsin ämi ousap tolong lon, nge oua epeti chokewe mi mochen tolong lon.” \v 53 Iwe, lupwen Jesus a towu seni ewe imw, ekewe Sensen Allük me ekewe Farisi ra popuetä le fokun esita o ais ngeni chomong kapas ais usun chomong mettoch. \v 54 Ra opoperi, pun ra mochen aöi ika epwe apasa och kapas mi mwäl. \c 12 \s1 Eu Kapasen afäli ren likatuputup \sr 12.1-3 \r (Mat 10.26-27) \p \v 1 Lon ena fansoun, lupwen chomong ngeröün aramas ra chufengen pwe ra chök ipwerifengeniir, Jesus a akomwen kapas ngeni nöün kewe chon kaiö, “Oupwe afälikemi ren ewe iis än ekewe Farisi, wewen ar likatuputup. \x + \xo 12.1 \xt Mat 16.6; Mark 8.15\x* \v 2 Mettoch meinisin mi pwölüla epwe pwäla, pwal mettoch meinisin mi monomonola aramas repwe silei. \x + \xo 12.2 \xt Mark 4.22; Luk 8.17\x* \v 3 Iei mine meinisin mine oua apasa le roch, aramas repwe rong lon saramen rän. Pwal meinisin mine oua möngününgün ngeni eman lon eu ruum mi kesip, aramas repwe leüömong le apasatä me won osun ekewe imw. \s1 Iö sipwe niuokusiti \sr 12.4-7 \r (Mat 10.28-31) \p \v 4 “Chiechiei kana, üpwe ürenikemi, ousap niuokusiti chokewe mi niela inis, nge mürin resap chüen tongeni föri och. \v 5 Nge üpwe aiti ngenikemi iö oupwe niuokusiti: Oupwe niuokusiti Kot, i ewe eman a wor an pwüüng pwe epwe tongeni aturalong eman lon hell mürin an niela. Ewer, üpwe ürenikemi pwe iei i ewe oupwe niuokusiti. \p \v 6 “Ifa usun, aramas resap amömöla limman nichok ren ruoföü kapa? Iei mwo nge sap eman ekewe nichok Kot a manlükala. \v 7 Nge meten möküremi kewe mwo nge ra lea meinisin. Iei mine ousap niuokus, oua aüchea seni chomong nichok. \s1 Ach pwärätä me ach amamäsini Kraist \sr 12.8-12 \r (Mat 10.32-33; 12.32; 10.19-20) \p \v 8 “Iwe, üpwe ürenikemi, pwe iö a pwäriei mwen mesen aramas, Nöün Aramas epwe pwal pwäri mwen mesen nöün Kot kewe chon läng. \v 9 Nge iö a amam ngang mwen mesen aramas, Nöün Aramas epwe pwal amam i mwen mesen nöün Kot kewe chon läng. \v 10 Iwe, eman mi apasa eu kapasen ü ngeni Nöün Aramas epwe musola. Nge iö a apasa kapasen turunufas ngeni Ngünmifel esap musola. \x + \xo 12.10 \xt Mat 12.32; Mark 3.29\x* \v 11 Lupwen repwe etekinikemiila pwe oupwe kapwüng lon ekewe imwen felikis, ika mwen ekewe kepina me samol, ousap öüreki mine oupwe pwärätä fän itemi are mine oupwe apasa. \v 12 Pun Ngünmifel epwe aiti ngenikemi lon ewe chök otun mine oupwe apasa.” \x + \xo 12.12 \xt Mat 10.19-20; Mark 13.11; Luk 21.14-15\x* \s1 Pworausen awewe usun ewe chon pisekisek mi umwes \sr 12.13-21 \p \v 13 Iwe, a wor eman mwän me lon ewe mwichen aramas a üreni Jesus, “Sense, kose mochen kopwe üreni pwii pwe epwe ineti mettochum me won semem.” \v 14 Jesus a pölüeni, “Ätenan, iö a ngeniei ewe pwüüng pwe üpwe apwüngükemi are ineti mettochumi?” \v 15 Mürin a sopwela le kapas ngeniir meinisin, “Oupwe mamasa o tümwünüöchükemi seni sokopaten mochenia meinisin. Pun manauen eman aramas esap longolong won met mi nom ren, inamwo are a fokun pisekisek.” \p \v 16 Mürin Jesus a üreni ei pworausen awewe: “A wor eman mwän mi pisekisek, fanüan a fokun ukua. \v 17 Iwe, a ekieki lon lelukan, ‘Met üpwe tongeni föri? Esap wor eu leni ia üpwe tongeni iseis ie uän fanüei meinisin.’ \v 18 Mürin a apasa, ‘Iei mine üpwe föri. Üpwe atomwala ai kewe lenien iseis o aüetä ekoch mi watte seni. Ikenan üpwe iseis ai kewe föün wiich me piseki meinisin. \v 19 Mürin üpwe üreni ngüni: Ngüni, a wor chomong mettochumw, a naf ngonuk lon chomong ier. Kopwe manau fän kinamwe. Kopwe momongö o ükün o pwapwa.’ \v 20 Nge Kot a üreni, ‘Umwesum, lon chök ei pwinin kopwe le mäla. Iwe, iö epwe eäni ekei mettoch meinisin ka amolätä fän itom?’ \v 21 Iei usun mine epwe fis ngeni chokewe ra iseis mettochur fän püsin iter, nge resap wöü me ren Kot.” \s1 Lükü Kot \sr 12.22-31 \r (Mat 6.25-34) \p \v 22 Mürin Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Iei mine üpwe ürenikemi, pwe ousap öüreki anemi mine oupwe manau ren, ousap pwal öüreki mine oupwe üföüf. \v 23 Pun manau a aüchea seni mongö, nge ewe inis a aüchea seni üf. \v 24 Oupwe nenengeni ekewe ängä: Resap fofot, resap pwal kinikin, esap wor ar imwen iseis, nge Kot a fen amongöniir. Ämi oua kon aüchea seni ekewe machang. \v 25 Ifa usun, iö leimi epwe tongeni atama manauan ren an öürek? \v 26 Are ousap tongeni föri ei sokun mettoch mi kisikis, pwota chök oupwe öüreki ekewe ekoch mettoch? \v 27 Oupwe nenengeni ekewe kiopun lemäl usun ar märitä: Resap angang are föri üfer. Nge üpwe ürenikemi, pwe ewe mwo king Salomon lon wöün meinisin esap üföüf üf mi ling usun lingen ekei pön kiop. \x + \xo 12.27 \xt 1.King 10.4-7; 2.Kron 9.3-6\x* \v 28 Are iei usun än Kot aüfa ekewe fetilin lemäl, fetil mi wor ikenai, nge lesor a koturulong lon um, ifa usun esap fokun achocho le aüföüfakemi lap seniir? Ämi oua lükülükkisikis! \v 29 Iei mine ousap chök ekieki lon letipemi mine oupwe mongö pwal mine oupwe ün, ousap öürek usun. \v 30 Pun chon ekewe mwü won fanüfan ra chök öüreki ekei mettoch meinisin. Sememi we a silei pwe oua osupwangen ekei mettoch. \v 31 Nge oupwe chök ekieki lon letipemi ewe Mwün Kot, iwe, i epwe ngenikemi ekei mettoch meinisin. \s1 Ewe wöü lon Läng \sr 12.32-34 \r (Mat 6.19-21) \p \v 32 “Ousap niuokus, ämi mwich mi kisikis, pun Sememi a pwapwa ren an epwe ngenikemi ewe mwü. \v 33 Oupwe amömöla pisekimi, nge liwinin oupwe ngeni ekewe chon wöüngau. Oupwe awora ämi kewe sokun pwotou resap tongeni tala, oupwe iseis wöümi lon läng, ewe ia esap tongeni kisikisila me ie, pun chon solä resap tongeni angeer, nge pwötür resap tongeni atarela. \v 34 Pun ia wöümi a nom ie, ikenan lelukemi epwe pwal nom ie. \s1 Ewe chon angang mi mamasaöch \sr 12.35-40 \p \v 35 “Oupwe anükü üfemi o molotä ngeni mine epwe fis, oupwe atina nöümi lamp pwe epwe tin, \x + \xo 12.35 \xt Mat 25.1-13\x* \v 36 pwe oupwe usun chök ekewe chon angang mi witiwiti nöür we masta an epwe liwinto seni eu fetalapen apwüpwülü. Lupwen epwe war o fichifich, repwe müttir suki ngeni asam. \x + \xo 12.36 \xt Mark 13.34-36\x* \v 37 A ifa me feiöchün ekewe chon angang nöür we masta a küneer pwe ra nennela o molotä lupwen a liwinsefäl. Enlet, üpwe ürenikemi, pwe ewe masta epwe üföüfolong üfen chon angang, epwe amoteer ngeni chepel o ngeniir aner mongö. \v 38 Epwe ifa me feiöchün ekewe chon angang are nöür we masta a küna pwe ra molotä, inamwo ika epwe war lukenipwin ika wilingäch! \v 39 Nge oupwe chök silei, pwe are mine imwan we epwe silei otun än ewe chon solä epwe war, esap mwüt ngeni ewe chon solä pwe epwe atalong imwan. \v 40 Ina usun pwal ämi oupwe molotä, pun Nöün Aramas epwe war lon eu otun ousap ekieki ngeni.” \x + \xo 12.40 \xt Mat 24.43-44\x* \s1 Ewe chon angang mi allükülük pwal ewe esap allükülük \sr 12.41-48 \r (Mat 24.45-51) \p \v 41 Iwe, Petrus a aisini, “Ai Samol, ei pworausen awewe ka apworausa fän item ika fän iten aramas meinisin?” \v 42 Iwe, ewe Samol a pölüeni, “Iö chök ewe chon angang mi allükülük o tipachem? Ätewe nöün masta epwe seikätä pwe epwe nemeni nöün kewe chon angang o ngeniir wiser mongö lon fansoun fich. \v 43 Feiöchün ewe chon angang ika nöün we masta a küna pwe a föri iei usun lupwen a war. \v 44 Enlet, üpwe ürenikemi, nöün we masta epwe seikätä, pwe epwe nemeni mettochun meinisin. \v 45 Nge are ei chon angang a ekieki lon lelukan, ‘Nei we masta epwe fokun mang an liwinto,’ are epwe popuetä le wichi chienan kewe chon angang mwän me fefin o popuetä le momongö o ükün pwe a puchola, \v 46 mürin ewe masta epwe liwinsefäl lon eu rän ewe chon angang esap molotä lon, pwal lon eu fansoun esap silei. Iwe, ewe masta epwe apwüngü ngeni mäla o atolonga lon lenien chokewe resap allükülük. \v 47 Ewe chon angang mi silei letipen nöün we masta, nge esap molotä ika föri mine a mochen, epwe angei wichiwich mi chomong. \v 48 Nge ewe chon angang esap silei letipen nöün we masta, nge a föri sokun föför epwe küna apwüng ren, epwe angei wichiwich mi chokükün. Eman aramas mi angei chomong, repwe pwal mochen angei chomong me ren, nge are aramas ra lükü ngeni eman chomong, repwe pwal mochen angei met mi lap seni. \s1 Jesus popun an fis aimwüfesen \sr 12.49-53 \r (Mat 10.34-36) \p \v 49 “Ngang üa feito pwe üpwe soni ekkei won fanüfan o üa äneän pwe epwe fen nget. \v 50 Mi wor eu papatais üpwe papatais ngeni, nge üa chök fokun riaföü tori epwe wesila. \x + \xo 12.50 \xt Mark 10.38\x* \v 51 Oua ekieki pwe üa feito pwe üpwe uwato kinamwe won fanüfan? Apwi, üsap uwato kinamwe pwe aimwüfesen. \v 52 Seni ei fansoun, eu famili a wor limman lon repwe aimwüfesen, ülüman repwe ü ngeni ruoman, nge ruoman repwe ü ngeni ülüman. \v 53 Samasam repwe ü ngeni nöür mwän, nge ekewe mwän repwe ü ngeni semer. Inein repwe ü ngeni nöür fefin, nge ekewe fefin repwe ü ngeni iner. Iwe, inen pwülüen ekewe fefin repwe ü ngeni pwülüen nöür kewe mwän, nge ekewe fefin repwe ü ngeni inen pwülüer kewe.” \x + \xo 12.53 \xt Mik 7.6\x* \s1 Weweiti lapalapen fansoun \sr 12.54-56 \r (Mat 16.2-3) \p \v 54 Iwe, Jesus a pwal üreni ekewe aramas, “Lupwen oua küna ietän eu kuchu me lotou, oua müttir apasa pwe epwe püng üt, iwe, a püng üt. \v 55 Nge lupwen oua mefi enienin asepwälin ör, oua apasa pwe epwe pwichikar, iwe, a pwichikar. \v 56 Ämi chon atuputup! Oua tongeni osuni usun ränöch me räningau ren ämi nengeni lapalapen fanüfan me läng, nge pwota ousap silei usun ämi awewe lapalapen fansoun ikenai? \s1 Kinamwe ngeni chon ü ngeni kich \sr 12.57-59 \r (Mat 5.25-26) \p \v 57 “Pwota ousap püsin apwüngükemi won mine a pwüng? \v 58 Lupwen oua feilapök me ewe chon atipisuk ngeni imwen kapwüng, kopwe fokun achocho le akinamwela lefilom me ätewe, me mwen ämi oupwe tori ewe imwen kapwüng. Ika kosap föri iei usun, ewe chon atipisuk epwe etekinukela mwen ewe soukapwüng, nge ewe soukapwüng epwe atolongok le pöün polis, iwe, kopwe tolong lon imwen fötek. \v 59 Üpwe ürenuk, kopwe nonom ikenan tori om kopwe wes le mönätiu unusen om we liwinimang.” \c 13 \s1 Oupwe aier seni ämi tipis pwe ousap pöütmwälila \sr 13.1-5 \p \v 1 Lon ena fansoun ekoch aramas ra nom ikenan, ra apworausa ngeni Jesus usun ekewe chon Kalilea Pilatus a niirela, pwe chaar a nofit ngeni chaan ar kewe mönün asor ra eäni asor ngeni Kot. \v 2 Iwe, Jesus a aisiniir, “Oua ekieki, pwe ekei chon Kalilea ra kon tipis lap seni ekewe ekoch chon Kalilea, pokiten ra ninnila lon ei sokun lapalap? \v 3 Apwi, sap ina! Üpwe ürenikemi, pwe are ämi ousap aier seni ämi tipis, oupwe pwal mäla ämi meinisin usun chök ir. \v 4 Are ifa usun, ekewe engol me waluman aramas mi mäla, lupwen ewe imw tekia lon Siloam a turutiu wor? Oua ekieki, pwe ir ra kon tipis lap seni ekewe aramas meinisin mi nom lon Jerusalem? \v 5 Apwi, sap ina! Nge üpwe ürenikemi, pwe are ämi ousap aier seni ämi tipis, oupwe pwal mäla ämi meinisin usun chök ir.” \s1 Pworausen awewe usun ewe irä fiik esap wor uan \sr 13.6-9 \p \v 6 Mürin Jesus a üreniir ei pworausen awewe: “A wor eman mwän mi wor efoch an irä fiik, a märitä lon an tanipin wain. Iwe, a feila pwe epwe nengeni are a ua, nge esap küna och. \v 7 Iwe, a üreni ewe chon tümwünü an we tanipi, ‘Nengeni, lon ükükün ülüngat ier üa feito ikei, pwe üpwe nengeni ika ei irä fiik a wor uan, nge üsap fokun küna och. Kopwe üküfala! Pwota epwe angemwäli feiöchün ei pwül?’ \v 8 Nge ewe chon tümwünü ewe tanipi a pölüeni, ‘Ai samol, kose mochen kopwe mwo likiti pwal eu ier, pwe üpwe tuw ünükün o koiasini. \v 9 Iwe, are ewe irä a ua mürin eu ier, epwe öch, nge are esap ua, kopwe tongeni üküfala.’” \s1 Jesus a apöchöküla eman fefin lon ränin sapat \sr 13.10-17 \p \v 10 Iwe, lon ränin sapat Jesus a afalafal lon eu imwen felikis. \v 11 A wor eman fefin ikenan a wor eman ngününgau won, pwe a sasamau lon ükükün engol me walu ier. Neminei a pworofengen inisin, pwe esap tongeni wenecharatä. \v 12 Iwe, lupwen Jesus a küna neminewe, a kökköri o apasa, “Nemin, kopwe ngas seni om samau!” \v 13 Iwe, Jesus a iseis pöün won, lon ewe chök otun ewe fefin a wenecharatä o mwareiti Kot. \p \v 14 Nge ewe nöüwisen ewe imwen felikis a chou, pwe Jesus a apöchökülätä ewe fefin lon ewe ränin sapat. Iei mine a üreni ekewe aramas, “A wor wonu ränin ach sipwe föri ach angang lon. Oupwe feito lon ekei rän pwe oupwe küna pöchökül, nge sap lon ränin sapat.” \x + \xo 13.14 \xt Eks 20.9-10; Tut 5.13-14\x* \v 15 Mürin ewe Samol a üreni, “Ämi chon likatuputup! Ifa usun ousap apichi ririn nöümi kow ika aas seni ewe ia a riri ie o etekinala, pwe oupwe aünü ngeni koluk lon ewe ränin sapat? \v 16 Nge ikei a nom eman fefin, i mwirimwirin Apraham, Satan a föti lon ükükün engol me walu ier. Ifa usun, esap pwüng ngeni an epwe küna ngas lon ränin sapat?” \v 17 Iwe, lupwen Jesus a apasatä ekei kapas, ekewe chon ü ngeni meinisin ra säw. Nge ekewe aramas ra fokun pwapwa ren ekewe mettoch mi amwarar Jesus a föri. \s1 Pworausen awewe usun ewe föün pwükil mi fokun kükün \sr 13.18-19 \r (Mat 13.31-32; Mark 4.30-32) \p \v 18 Mürin Jesus a ais, “Met ewe Mwün Kot a wewe ngeni? Met üpwe tongeni awewe ngeni? \v 19 A wewe ngeni eföü föün pwükilin irä mi fokun kükün, eman aramas a angei o fotukätiu lon an tanipi. Iwe, ewe föün irä a märitä o wiliti efoch irä, nge machang ra föri faser won palan kana.” \s1 Pworausen awewe usun iis \sr 13.20-21 \r (Mat 13.33) \p \v 20 Iwe, Jesus a pwal ais, “Met üpwe tongeni awewe ngeni ewe Mwün Kot? \v 21 A wewe ngeni iis eman fefin a angei o nofitifengeni me eu watten sepien pilawa mi amas tori unusen ewe pilawa a pwotä.” \s1 Ewe asam mi pwangekükün \sr 13.22-30 \r (Mat 7.13-14,21-23) \p \v 22 Iwe, Jesus a feilfetal lon ekewe telinimw me sopw o afalafala ekewe aramas, nge a fefetal ngeni Jerusalem. \v 23 Iwe, eman a aisini, “Ai Samol, ifa usun, repwe chokükün chök ir mi küna manau?” Jesus a pölüeniir, \v 24 “Oupwe achocho ämi oupwe tolong lon ewe asam mi pwangekükün. Pun chomong aramas ra sotuni ar repwe tolong lon, nge resap tongeni. \v 25 Iwe, are samolun ewe imw epwe pwätä o öppüngala ewe asam, mürin oupwe ütä lükün o popuetä le fichifich ngeni ewe asam o apasa, ‘Äm samol, kose mochen suki ngenikem ewe asam.’ Nge i epwe pölüenikemi, ‘Ngang üsap silekemi ia oua feito me ie.’ \v 26 Mürin oupwe pölüeni, ‘Äm aia etuk le mongö o ün, nge en ka afalafal lon ach telinimw.’ \v 27 Nge i epwe ürenisefälikemi, ‘Üsap silekemi ia oua feito me ie. Oupwe feil seniei ämi chon föföringau!’ \x + \xo 13.27 \xt Kölf 6.8\x* \v 28 Iwe, oupwe fokun puchör o akarüngi ikenan, lupwen oupwe küna Apraham me Isaak me Jakop me ekewe soufos meinisin lon Mwün Kot, nge püsin ämi oupwe kösüla lükün. \x + \xo 13.28 \xt Mat 22.13; 25.30\x* \v 29 Aramas repwe feito seni ötiu me lotou, pwal seni efeng me ör o mot ngeni ewe kametip lon Mwün Kot. \x + \xo 13.29 \xt Mat 8.11-12\x* \v 30 Ewer, chokewe mi kükümwir lon ei fansoun repwe akom, nge chokewe mi akom lon ei fansoun repwe kükümwir.” \x + \xo 13.30 \xt Mat 19.30; 20.16; Mark 10.31\x* \s1 Jesus a tongei Jerusalem \sr 13.31-35 \r (Mat 23.37-39) \p \v 31 Iwe, lon ewe chök fansoun ekoch ekewe Farisi ra feito ren Jesus o üreni, “Kopwe sü seni ikei o feila ekis, pun Herotes a ekiekin niikela.” \v 32 Jesus a pölüeniir, “Oupwe feila o üreni ena foks, ‘Ngang üa asüela anün rochopwak o apöchöküla aramas ikenai me lesor, nge lon ewe aülüngatin rän üpwe awesala ai we angang.’ \v 33 Inamwo ei, nge üpwe chök sopwela ai sai ikenai, lesor pwal sorotän lesor. Pun esap pwüng ngeni eman soufos an epwe ninnila ekis, pwe lon Jerusalem chök. \p \v 34 “Ämi chon Jerusalem, ämi chon Jerusalem, oua niela ekewe soufos o monei fau ngeni ekewe chon künö Kot a tiniireto remi. Fän chomong üa mochen achufengeni nöümi aramas, usun eman chuko a achufengeni nöün fan pöükässin, nge ämi ousap mochen. \v 35 Nengeni, ämi we imwenfel epwe pönüla. Nge ngang üpwe ürenikemi, pwe ousap chüen künaei, tori oupwe apasa, ‘A feiöch ätewe a feito fäniten ewe Samol.’” \x + \xo 13.35 \xt Kölf 118.26; Jer 22.5\x* \c 14 \s1 Jesus a apöchöküla eman mwän mi samau \sr 14.1-6 \p \v 1 Iwe, lon eu ränin sapat Jesus a feila pwe epwe mongö lon imwen eman souemwenin ekewe Farisi. Iwe, ekewe aramas ra chök opoperi. \v 2 Ikenan a wor eman mwän a feito ren Jesus mi pwo unusen inisin. \v 3 Iwe, Jesus a aisini ekewe Sensen Allük me ekewe Farisi, “Ifa usun, allükün ach lamalam a mwütätä ach sipwe apöchöküla aramas lon ränin sapat ika sisap?” \v 4 Nge ir resap apasa och. Iei mine Jesus a amwochatä ewe mwän, a apöchöküla o tinala. \v 5 Mürin Jesus a üreniir, “Are eman leimi a wor eman nöün ät ika eman nöün kow, a fis ngeni pwe a turulong lon eu chönüttu lon eu ränin sapat, ifa usun, ousap müttir le efietä seni lon ewe chönüttu, inamwo ika a sereni ewe ränin sapat?” \x + \xo 14.5 \xt Mat 12.11\x* \v 6 Nge ir resap tongeni pölüeni och usun kei kapas. \s1 Tipetekison me etiwetiwöch \sr 14.7-14 \p \v 7 Iwe, Jesus a küna pwe ekoch wasöla mi fiti ewe mongö ra chök fili ekewe lenien mot än ekewe aramas tekia, iei mine a üreniir meinisin ei pworausen awewe: \v 8 “Lupwen eman a köruk om kopwe fiti eu kametipen apwüpwülü, kosap mottiu won ewe lenien mot än ekewe aramas tekia. Pun a tongeni fis, pwe eman aramas mi tekia senuk a pwal kö ngeni ewe kametip. \v 9 Iwe, mürin ewe mi kökkörikemi me ruoman epwe feito o apasa ngonuk, ‘Kopwe tötiu seni ei lenien mot, pwe ätei epwe mot won.’ Mürin kopwe säw o mottiu won eu leni mi tekison. \v 10 Ina mine, lupwen om kopwe kö, kopwe feila o mottiu won eu lenien mot mi tekison, pwe ewe mi köruk epwe feito o ürenuk, ‘Pwii, kopwe tötä won eu kei lenien mot mi tekia.’ Ren ei epwe wor iteüöchum fän mesen ekewe chon kökköto meinisin. \x + \xo 14.10 \xt SalF 25.6-7\x* \v 11 Pun eman aramas mi püsin atekiatä, epwe tekisonotiu, nge eman mi püsin atekisonatiu, epwe tekiatä.” \x + \xo 14.11 \xt Mat 23.12; Luk 18.14\x* \p \v 12 Mürin Jesus a üreni ewe mwän mi köri, “Lupwen ka föri eu mongön leoloas are lekuniol, kosap köri chiechiom kewe ika pwiüm kewe ika aramasom kewe ika chon arum kewe mi pisekisek, pun mürin repwe pwal kökköruk o aliwini ngonuk mine ka fen föri ngeniir. \v 13 Nge lupwen ka föri eu kametip, kopwe köri ekewe chon mwelele, ekewe chon ter, ekewe chon pechemä me ekewe chon chun. \v 14 Iwe, ren ei kopwe feiöch, pun resap tongeni aliwini ngonuk mine ka föri ngeniir. Kot epwe liwini ngonuk lon ewe ränin manausefälin ekewe chon pwüng.” \s1 Pworausen awewe usun ewe kametip mi watte \sr 14.15-24 \r (Mat 22.1-10) \p \v 15 Iwe, lupwen eman lein ekewe mwän mi mot ngeni chepel a rong ekei kapas, a üreni Jesus, “Ra feiöch chokewe mi mot ngeni ewe kametip lon Mwün Kot!” \v 16 Nge Jesus a üreni, “A wor eman mwän a föri eu kametip mi watte o köri chomong aramas pwe repwe eti. \v 17 Lupwen a tori fansoun ewe kametip, a tinala nöün kewe chon angang pwe repwe asile ngeni ekewe chon kökköto, ‘Oupwe etto, a molotä meinisin.’ \v 18 Nge ir meinisin ra popuetä le künetipingen, eman mürin eman. Ewe aemanün a üreni ewe chon angang, ‘Üa fen möni eu fanü, nge iei üpwe feila o nenengeni. Kose mochen kopwe amusaeila.’ \v 19 Pwal eman a apasa, ‘Üa fen möni engol kow, nge iei üpwe feila o sotuniir. Kose mochen kopwe amusaeila.’ \v 20 Nge pwal eman a apasa, ‘Üa kärän angei eman pwülüei, iei mine üsap tongeni feila.’ \p \v 21 “Iwe, ewe chon angang a liwinsefäliti an we masta o apworausa ngeni meinisin mine a fis. Mürin ewe masta a fokun lingeringer o üreni nöün we chon angang, ‘Kopwe müttir le feila ngeni ekewe alelap me ekewe alekis lon ewe telinimw o emwenato ekewe chon mwelele, ekewe chon ter, ekewe chon chun me ekewe chon pechemä.’ \v 22 Mürin ewe chon angang a üreni, ‘Ai samol, mine ka allük ngeniei a pwönüetä. Nge a chüen wor leni.’ \v 23 Iei mine ewe masta a üreni ewe chon angang, ‘Kopwe feila lükün ewe telinimw won ekewe al me ünükün ekewe tit o pese ngeni ekewe aramas pwe repwe feito, pwe imwei epwe ur. \v 24 Pun üa ürenikemi, pwe esap eman ätekewe mi kö repwe neni mongön ai kametip.’” \s1 Usun manauen eman nöün Jesus chon kaiö \sr 14.25-33 \r (Mat 10.37-38) \p \v 25 Lon eu rän, lupwen eu mwichen aramas mi chomong ra eti Jesus le fetal, a sap ngeniir o üreniir, \v 26 “Iö a feito rei esap tongeni nei chon kaiö, are esap echeniei lap seni an echeni saman me inan, pwülüan me nöün kana, pwiin me fefinan kana, pwal mwo nge püsin manauan. \x + \xo 14.26 \xt Mat 10.37\x* \v 27 Iö esap mwärei püsin an iräpenges o tapweto müri, esap tongeni nei chon kaiö. \x + \xo 14.27 \xt Mat 10.38; 16.24; Mark 8.34; Luk 9.23\x* \p \v 28 “Are eman leimi a ekieki an epwe aüetä eu imw tekia, epwe akomwen mottiu o kütta fite ükükün liwinin pisekin, pwe epwe silei are a naf nöün moni an epwe tongeni awesala ewe angang. \v 29 Are esap föri iei usun, esap tongeni awesala ewe imw tekia mürin an föri longolongun. Iwe, aramas meinisin mi küna met a fis repwe popuetä le takiri ewe aramas \v 30 o apasa, ‘Ei mwän a popuetä le aüetä eu imw tekia, nge esap tongeni awesala.’ \p \v 31 “Are eman king me engol ngeröü nöün sounfiu ra feila pwe repwe maun ngeni pwal eman king me rüwe ngeröü nöün sounfiu, ewe king epwe akomwen mottiu o ekieki are epwe naf an pöchökül an epwe tongeni maun ngeni pwal ewe eman king. \v 32 Nge are a mefi pwe esap tongeni maun ngeni, epwe tinala nöün chon künö ren pwal ewe eman king o tüngor ngeni won met epwe wor ren kinamwe lefiler me mwen an epwe feito. \v 33 Ina chök usun, esap wor eman a tongeni nei chon kaiö are esap pölükü meinisin mine a eäni. \s1 Salt mi nepatapat \sr 14.34-35 \r (Mat 5.13; Mark 9.50) \p \v 34 “Salt a mürina. Nge are salt a nepatapatala, esap wor och mine sipwe anekenikensefäli ngeni. \v 35 Esap wor lomotan ngeni ewe pwül ika ngeni an epwe koiasi, epwe chök koturula. Iö a wor selingan epwe rongorong.” \c 15 \s1 Ewe sip mi mwalechela \sr 15.1-7 \r (Mat 18.12-14) \p \v 1 Lon eu rän, lupwen chomong chon ioni takises me chon tipis ra mwicheto ren Jesus pwe repwe rongorong an afalafal, \v 2 ekewe Farisi me Sensen Allük ra popuetä le ngününgünü o üra, “Ei mwän a etiwa chon tipis, a pwal mwo nge etiir le mongö.” \x + \xo 15.2 \xt Luk 5.29-30\x* \v 3 Iei mine Jesus a üreniir ei pworausen awewe: \v 4 “Are eman leimi a nöüni ipükü sip, nge eman me leir a mwalechela, met ätei epwe föri? Epwe likiti ekewe tiwe me tiweman sip lon ewe leni mi amassawa, epwe feila o kütta ewe eman mi mwalechela tori an epwe küna. \v 5 Nge lupwen a küna, a fokun pwapwa. Iwe, a ekietä won afaran \v 6 o uweesefäliela lon lenian. Mürin epwe körifengeni chiechian kana me chon arun kana o üreniir, ‘Ousipwe fokun pwapwa, pun üa küna nei we sip mi mwalechela.’ \v 7 Ngang üpwe ürenikemi, ina chök usun epwe wor watten pwapwa lon läng fän iten eman chon tipis mi aier, lap seni ekewe tiwe me tiweman aramas mi pwüng, ra ekieki pwe esap wor lomoten ar repwe aier. \s1 Ewe föün moni mi pöütüla \sr 15.8-10 \p \v 8 “Ika a wor eman fefin mi eäni engol föün moni silifer, nge eföü a pöüt seni. Met neminei epwe föri? Epwe atina eu lamp, epwe pirumwei lon imwan o achocho ngeni le kütta tori epwe küna. \v 9 Iwe, lupwen a küna, epwe körifengeni chiechian kana me chon arun kana o üreniir, ‘Ousipwe pwapwa, pun üa küna ewe eföü föün moni mi pöüt seniei.’ \v 10 Ngang üpwe ürenikemi, ina chök usun nöün Kot kewe chon läng repwe fokun pwapwa fän iten eman chon tipis mi aier.” \s1 Ewe Nau mi mwalechela \sr 15.11-32 \p \v 11 Iwe, Jesus a sopwela le üra, “A wor eman mwän a nöüni ruoman alüal. \fig “...Iei üa nom ikei lon ai män echik.”|src="avnt038.tif" size="span" loc="36" ref="15.17" \fig* \v 12 Iwe, ewe mi kükün a üreni saman we, ‘Semei, kopwe ngeniei wisei me lon woumw.’ Iei mine ewe sam a ineti mettochun ngeni nöün kewe ruoman alüal. \v 13 Ekoch rän mürin ewe nau mi kükün a amömöla mettochun kewe o feila seni lenian fän ewe moni. Iwe, a feila lon eu fanü mi toau, nge ikenan a fangesoroula nöün we moni ren an föföringau. \v 14 Iwe, lupwen a itela nöün we moni meinisin, a fis eu lengita mi watte won unusen ewe fanü. Mürin esap chüen wor mine ei alüal epwe manau seni. \v 15 Iei mine a feila o küt an angang ren eman chon ewe fanü. Iwe, ätewe a tinala ewe alüal lon fanüan pwe epwe tümwünü nöün kewe pik. \v 16 Iwe, tipen ewe alüal epwe mongö anen ekewe pik kewe mongö, nge esap wor eman a ngeni och. \v 17 Mürin a nela lelukan. Iwe, a apasa, ‘Nöün semei kewe chon angang mi liwin meinisin a watte aner, lap seni ar tongeni mongö, nge iei üa nom ikei lon ai mään echik. \fig “Nei ei alüal a mäla, nge iei a manausefäl...”|src="avnt039.tif" size="col" loc="90" ref="15.24" \fig* \v 18 Üpwe ütä o liwinla ren semei o üreni: Semei, üa tipis ngeni Kot pwal ngonuk. \v 19 Üsap chüen fich ngeni ai üpwe eman noumw, kopwe chök anomuei lon tettelin eman chon angang.’ \v 20 Iwe, ewe alüal a ütä o liwinsefäliti saman. Nge lupwen a chüen toau seni lenian, seman we a küna o a fokun tongei. A sä ngeni, a romi o mitiri. \v 21 Iwe, ewe alüal a apasa, ‘Semei, ngang üa tipis ngeni Kot pwal ngonuk. Üsap chüen fich ngeni ai üpwe iteni noumw.’ \v 22 Nge ewe sam a köri nöün kewe chon angang o üreniir, ‘Oupwe kaila, uwato echö üf mi fokun mürina o aüföüfa ngeni. Oupwe uwalong won aütün pöün efoch ring o aipweipwa sus. \v 23 Mürin oupwe feila o uwato ewe nienifön kow mi oumanau o niela. Ousipwe mongöfengen o pwapwa! \v 24 Pun nei ei alüal a mäla, nge iei a manausefäl, a mwalechela, nge iei a liwinsefälito.’ Iwe, ra popuetä ewe kametip. \p \v 25 “Nge lon ena fansoun ewe mwänichi a nom lemäl. Iwe, lupwen a liwiniti lenian o kan ngeni imwan we, a rong tikin pisekin ettik me pworuk. \v 26 Iwe, a köri eman ekewe chon angang o aisini, ‘Met ei a fis?’ \v 27 Ewe chon angang a pölüeni, ‘Pwiüm we a liwinsefälito, nge semom a niela ewe nienifön kow mi oumanau, pun nöün we a liwinsefälito ren lon an manau me pöchökül.’ \v 28 Iwe, ewe mwänichi a fokun song, pwe esap mochen tolong lon ewe imw. Iei mine saman we a towu ren o tüngormau ngeni pwe epwe tolong. \v 29 Nge ewe mwänichi a üreni saman we, ‘Nengeni, lon chomong ier, ngang üa angang ngonuk usun eman amanau. Üsap fokun aleasolap ngeni met ka allük ngeniei. Nge en, esap wor met ka ngeniei, esap mwo nge eman nienifön kuuch pwe üpwe föri eu kametip ngeni chiechiei kewe. \v 30 Nge lupwen noumw ei alüal mi olusmwäliela woumw ngeni fin lisowu a liwinto, en ka niela ewe nienifön kow mi oumanau fän itan.’ \v 31 Iwe, ewe sam a pölüeni, ‘Nei, en ka nom rei fansoun meinisin, nge mettoch meinisin mine üa eäni iei om. \v 32 A fokun öch ach sipwe kametip o pwapwa, pun pwiüm we a mäla, nge iei a manausefäl, a mwalechela, nge iei a liwinsefälito.’” \c 16 \s1 Ewe souwa mi tipachemsolä \sr 16.1-13 \p \v 1 Iwe, Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “A wor eman mwän mi pisekisek, mi wor eman nöün chon angang mi souwani mettochun meinisin. Ewe mwän mi pisekisek a rong pwe ewe chon souwa a asolapala mettochun. \v 2 Iei mine a köri ewe chon souwa o üreni, ‘Met ei üa rongorong usumw? Kopwe pwäri ngeniei puken ekewe mettoch ka souwani, pun kosap chüen tongeni wiseni wisom we.’ \v 3 Iwe, ewe chon souwa a ekieki lon letipan, ‘Ai we masta epwe atowuei seni wisei we. Met üpwe föri? Esap naf ai pöchökül ai üpwe tuw warawar, üa pwal säw ai üpwe tüngorfeil. \v 4 Iei üa silei met üpwe föri, pwe lupwen üpwe towu seni wisei we aramas repwe etiwaei lon imwer.’ \v 5 Iei mine a körato ekewe aramas meinisin mi wor ar liwinimang ngeni an we masta. Iwe, a aisini ewe aemanün, ‘Fite ükükün om liwinimang ngeni ai we masta?’ \v 6 A pölüeni, ‘Walupükü kalon apüra seni föün olif.’ Iwe, ewe chon souwa a üreni, ‘Kopwe angei om we toropwen liwinimang, kopwe müttir mottiu o makkeetiu föpükü kalon.’ \v 7 Mürin a aisini ewe aruomanün, ‘Fite ükükün om liwinimang?’ Ätewe a pölüeni, ‘Engeröü tuk pilawa.’ Iwe, ewe chon souwa a üreni, ‘Kopwe angei om toropwen liwinimang o makkeetiu walupükü tuk.’ \v 8 Iei mine ewe samol a ingeiti ewe chon souwa mi atuputup, pun a eäni tipachem lon an föför. Pun aramasen ei fanüfan ra kon tipachem lon ar angang ngeni pilor kana, lap seni ekewe aramas mi nonom lon saram.” \p \v 9 Iwe, Jesus a sopwela le kapas, “Üpwe ürenikemi: Oupwe aea wöün fanüfan an epwe wor chiechiemi, pun lupwen epwe itela, repwe etiwakemi lon ewe leni ia aramas repwe nom ie tori feilfeilachök. \v 10 Eman mi allükülük le tümwünü mettoch mi kisikis, epwe pwal allükülük le tümwünü mettoch mi watte. Nge eman esap allükülük le tümwünü mettoch mi kisikis, esap pwal allükülük le tümwünü mettoch mi watte. \v 11 Iei mine are ousap allükülük lon ämi angang ngeni wöün fanüfan, ifa usun än eman epwe lükü ngenikemi ewe wöü mi wesewesen aüchea? \v 12 Iwe, are ousap allükülük le tümwünü mine än eman, iö epwe ngenikemi mine wesewesen wöümi? \p \v 13 “Esap wor eman chon angang a tongeni angang ngeni ruoman samol. Pun epwe oput eman, nge epwe echeni pwal ewe eman, ika epwe tipeni eman, nge epwe turunufasei pwal ewe eman. Ousap tongeni angangepök ngeni Kot me wöün fanüfan.” \x + \xo 16.13 \xt Mat 6.24\x* \s1 Ekoch än Jesus Kapas \sr 16.14-18 \r (Mat 11.12-13; 5.31-32; Mark 10.11-12) \p \v 14 Iwe, lupwen ekewe Farisi ra rongorong ekei kapas, ra esita Jesus, pun ir ra echeni moni. \v 15 Nge Jesus a üreniir, “Ämi oua alapalapöchükemi fän mesen aramas, nge Kot a silei lelukemi. Pun ekewe mettoch aramas ra ekieki pwe ra kon aüchea ra anioput me ren Kot. \p \v 16 “Än Moses kewe Allük me mine a mak lon ekewe puken soufos ra rongofeil tori fansoun Johannes Soupapatais. Seni ena fansoun ewe Pworausen Manau usun Mwün Kot a chöfeil, nge aramas meinisin ra pöchökülelong le tolong lon. \x + \xo 16.16 \xt Mat 11.12-13\x* \v 17 Nge epwe fen mecheres pwe läng me fanüfan repwe morola mwen eföü mesen makken ekewe allük epwe talüla. \x + \xo 16.17 \xt Mat 5.18\x* \p \v 18 Are eman mwän a mwü seni pwülüan o pwülüeni pwal eman fefin, i a tipisin lisowu, nge eman mwän mi pwülüeni eman fefin mi mwü seni pwülüan a pwal tipisin lisowu. \x + \xo 16.18 \xt Mat 5.32; 1.Kor 7.10-11\x* \s1 Ewe mwän mi pisekisek me Lasarus \sr 16.19-31 \p \v 19 “A wor eman mwän mi pisekisek, a üföüf üf mi parachol me pwechepwech mi fokun mömong o a chök kakametip iteiten rän. \v 20 A pwal wor eman mwän mi wöüngau itan Lasarus, a kula inisin ren rup, aramas ra uweela lükün asamen imwen ewe mwän mi pisekisek. \v 21 Ätei a mochen an epwe mongö ekewe mworomworen mongö mi mworotiu seni än ewe mwän mi pisekisek chepel. Nge ekewe mwo kolak ra feito o chönawei rupun kewe. \v 22 Iwe, a fis pwe ewe mi wöüngau a mäla, nge ekewe chon läng ra uweatä o amota lewon pechen Apraham. Iwe, ewe mwän mi pisekisek a pwal mäla o peias. \v 23 Lupwen a nom lon hell, a fokun riaföü watte, a anetai mesan o küna Apraham me toau, nge Lasarus a nom arun. \v 24 Iwe, a kökkötä, ‘Semei Apraham, kopwe tongeei o tinala Lasarus pwe epwe tikilong aütün lon koluk o apatapata chönawei, pun üa fokun riaföü lon ei ekkei.’ \v 25 Nge Apraham a üreni, ‘Nei, kopwe chechemeni pwe lon ränin manauom ka fen angei ekewe mettoch mi mürina meinisin, nge Lasarus a angei ekewe mettoch mi ngau. Nge iei a nom ikei lon an kinamwe, nge en ka nom ikenan lon om riaföü. \v 26 Nge lükün ekei mettoch meinisin a wor eu pwang mi fokun alolol lefilach, pwe chokewe mi mochen feila reöm seni ikei resap tongeni, nge chokewe mi mochen feito rem seni ikenan resap pwal tongeni.’ \v 27 Iwe, ewe mwän mi pisekisek a üreni, ‘Semei Apraham, üa tüngormau ngonuk, kose mochen kopwe tinala Lasarus lon imwen semei, \v 28 ren pwii kewe limman. Epwe feila rer o fönöör, pwe resap pwal feito ikei lon ei lenien riaföü.’ \v 29 Nge Apraham a üreni, ‘Mi wor rer ekewe puken Moses me ekewe puken soufos, repwe aüseling ngeniir.’ \v 30 Ewe mwän mi pisekisek a pölüeni, ‘Apwi, semei Apraham, are eman epwe manausefäl seni mäla o feila rer, repwe fokun aier seni ar tipis kana.’ \v 31 Nge Apraham a üreni, ‘Are resap mochen rongorong ngeni ekewe puken Moses me soufos, resap pwal tongeni lükü, inamwo ika eman epwe manausefäl seni mäla.’” \c 17 \s1 Tipis \sr 17.1-4 \r (Mat 18.6-7,21-22; Mark 9.42) \p \v 1 Iwe, Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Sosot epwe fokun tori aramas pwe repwe tolong lon tipis, nge feiengauen ätewe mi afisätä ekewe sosot. \v 2 Epwe fen öch ngeni ewe aramas pwe epwe riritä fän üan eföü fau mi föümong o epwe koturutiu le matau, lap seni an epwe afisätä sosot ngeni eman me lein ekewe kükün pwe epwe tipis. \v 3 Iei mine oupwe tümwünüöchü mine oupwe föri! Are pwiüm a tipis, kopwe apwüngü, nge are a ekieksefäl, kopwe amusala. \x + \xo 17.3 \xt Mat 18.15\x* \v 4 Are a tipis ngonuk fän fisu lon eu rän, nge iteiten fansoun a feito reöm o ürenuk, ‘Üa ekieksefäl,’ kopwe fokun amusala an tipis.” \s1 Lükülük \sr 17.5-6 \p \v 5 Iwe, ekewe chon künö ra üreni ewe Samol, “Kopwe alisikem pwe äm lükü en epwe wattela.” \v 6 Ewe Samol a üreniir, “Are epwe wor ämi lükülük mi wewe ngeni eföü pwükilin irä mi fokun kükün, oupwe tongeni üreni ei irämong, ‘Kopwe üttuketä fiti warom o fotukuketiu le matau,’ iwe, epwe aleasochisikemi. \s1 Wisen eman chon angang \sr 17.7-10 \p \v 7 “Are eman leimi mi wor eman nöün chon angang mi tuw pwül are tümwünü sip, ifa usun, lupwen epwe liwinto seni lemäl, epwe üreni pwe epwe kaito pwe epwe mongö? \v 8 Apwi! Nge epwe üreni, ‘Kopwe amolätä anei mongö, anükü üfom o angang ngeniei tori üpwe wes le mongö o ün. Mürin en kopwapw mongö o ün.’ \v 9 Ifa usun, ewe samol epwe kilisou ngeni nöün chon angang pokiten a aleasochisi mine a akünö ngeni? \v 10 Ina usun pwal ämi. Lupwen oua wes le föri wisemi meinisin, oupwe apasa, ‘Äm aia chon angang mi lomotongau, aia chök föri mine wisem.’” \s1 Jesus a apöchöküla engol mwän mi üriir rupun pwötür \sr 17.11-19 \p \v 11 Iwe, lupwen Jesus a fetal ngeni Jerusalem, a pwerela le kiänin Samaria me Kalilea. \v 12 Nge lupwen Jesus a tori eu sopw, a churi engol mwän mi üriir rupun pwötür. Ra ütä me toau \v 13 o kökkö fän leüömong, “Jesus äm samol, kopwe tongeekem!” \v 14 Iwe, lupwen Jesus a küneer a üreniir, “Oupwe feila ren ekewe souasor, pwe repwe nenengenikemi.” Iwe, lupwen ra feila, ra limöchüla seni rupur kewe. \x + \xo 17.14 \xt Lif 14.1-32\x* \v 15 Iwe, lupwen eman me leir a küna pwe a pöchökülsefäl, a liwinsefäl o mwareiti Kot fän mwelian mi leüömong. \v 16 A chapela won pwül arun pechen Jesus o kilisou ngeni. Ätei eman re Samaria. \fig “Ikafa ir ekewe tiweman?”|src="avnt040.tif" size="span" loc="54" ref="17.17" \fig* \v 17 Mürin Jesus a apasa, “A wor engol mwän mi pöchökülsefäl. Ikafa ir ekewe tiweman? \v 18 Pwota ei chök eman re ekis a liwinsefälito o pwärätä an kilisou ngeni Kot?” \v 19 Iwe, Jesus a üreni, “Kopwe ütä o feila, om lükülük a apöchökülokotä.” \s1 Wareton Mwün Kot \sr 17.20-37 \r (Mat 24.23-28,37-41) \p \v 20 Iwe, ekoch ekewe Farisi ra aisini Jesus ika inet ewe Mwün Kot epwe war. Jesus a pölüeniir, “Ewe Mwün Kot esap feito lon och sokun lapalap ach sipwe tongeni küna. \v 21 Esap wor eman epwe tongeni apasa, ‘Nengeni a nom ikei,’ are ‘Nengeni, a nom ikenan,’ pun ewe Mwün Kot a nom lon lelukemi.” \p \v 22 Mürin Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Epwe war ewe fansoun, lupwen oupwe fokun mochen küna eu ekewe ränin Nöün Aramas, nge ousap fokun küna. \v 23 Iwe, repwe ürenikemi, ‘Nengeni, a nom ikenan!’ are ‘Nengeni, a nom ikei!’ Ousap feila rer, ousap pwal tapwela mürir. \v 24 Pun usun fifi a fila seni läng o asarama fanüfan seni epek tori epek, iei usun Nöün Aramas lon ränin. \v 25 Nge akomwan epwe tolong lon riaföü watte o küna koput me ren ei täppin aramasen ikenai. \v 26 Usun mine a fis lon fansoun Noa, iei usun epwe pwal fis lon ränin Nöün Aramas. \x + \xo 17.26 \xt Ken 6.5-8\x* \v 27 Ra momongö o ükün, ra pwüpwülü o akapwüpwülüür tori ewe rän lupwen Noa a tolong lon ewe waimw o ewe noter a war o niirela meinisin. \x + \xo 17.27 \xt Ken 7.6-24\x* \v 28 Pwal inachök usun ewe fansoun Lot. Aramas ra momongö o ükün, ra kakamö o akamömö, ra fofot o aköüetä imw. \v 29 Nge lon ewe rän lupwen Lot a towu seni Sotom, ekkei me primston a püngütiu seni läng o niirela meinisin. \x + \xo 17.29 \xt Ken 18.20–19.25\x* \v 30 Epwe chök pwal ina usun lon ewe rän Nöün Aramas epwe wareto lon. \p \v 31 “Lon ewe rän, eman aramas mi nom won imwan, esap wor an fansoun an epwe tolong lon imwan pwe epwe angei pisekin. Pwal ina chök usun ewe mi nom lemäl, esap wor an fansoun an epwe liwinsefäliti imwan. \x + \xo 17.31 \xt Mat 24.17-18; Mark 13.15-16\x* \v 32 Oupwe chechemeni pwülüen Lot! \x + \xo 17.32 \xt Ken 19.26\x* \v 33 Iö a mochen amanaua püsin manauan, epwe pöüt seni, nge iö a pölükü manauan, epwe amanaua manauan. \x + \xo 17.33 \xt Mat 10.39; 16.25; Mark 8.35; Luk 9.24; Joh 12.25\x* \v 34 Üpwe ürenikemi, lon ewe pwinin ruoman aramas repwe möür lon echö chök kieki. Repwe angeala eman, nge ewe eman repwe likitätiu. \v 35 Ruoman fefin repwe üsüsfengen, repwe angeala eman, nge ewe eman repwe likitätiu. \v 36 [Ruoman mwän repwe nonomfengen lemäl, repwe angeala eman, nge ewe eman repwe likitätiu.]” \v 37 Iwe, ekewe chon kaiö ra aisini Jesus, “Äm Samol, ia epwe fis ie ei?” Jesus a pölüeniir, “Ia a wor ie eman somä, ikenan ekewe machang iter wolcher ra mwichfengen ie.” \c 18 \s1 Pworausen awewe usun eman fefin mi mä pwülüan me eman soukapwüng \sr 18.1-8 \p \v 1 Mürin Jesus a apworausa ngeni nöün kewe chon kaiö eu pworausen awewe, pwe a mochen aiti ngeniir usun ar repwe iotek fansoun meinisin, nge resap achanü. \v 2 Iwe, a apasa, “Lon eu telinimw a wor eman soukapwüng esap niuokusiti Kot ika ekieki aramas. \v 3 Mi pwal wor eman fefin mi mä pwülüan lon ewe telinimw, a chök soun feito ren ewe soukapwüng o tüngormau ngeni, ‘Kopwe pwärala ai pwüng o alisiei ren ewe chon ü ngeniei.’ \v 4 Fansoun langatam ewe soukapwüng esap mochen alisi. Nge feilfeil a ekieki lon lelukan, ‘Inamwo ika üsap niuokusiti Kot ika ekieki aramas, \v 5 nge pokiten ei fefin mi mä pwülüan a chök osukosukaei, iei üpwe le alisi, pwe epwe pwäla an pwüng. Are üsap alisi, epwe chök sopwela le feito rei tori üpwe osukosuk ren.’” \p \v 6 Iwe, ewe Samol a apasa, “Oupwe rongorong mine ewe soukapwüng mi ngau a üra. \v 7 Ifa usun, Kot esap fokun pwärala än nöün kewe mi fil pwüng, ir chokewe mi kökköri le rän me le pwin? Ifa usun, epwe mang le alisiir? \v 8 Ngang üpwe ürenikemi, epwe müttir le pwärala ar pwüng. Nge lupwen Nöün Aramas epwe war, ifa usun, epwe küna aramas mi lükülük won fanüfan?” \s1 Pworausen awewe usun eman Farisi me eman chon ioni takises \sr 18.9-14 \p \v 9 Iwe, Jesus a pwal apworausa ei pworausen awewe ngeni ekewe aramas mi lükü püsin ar pwüng o aücheangaua aramas. \v 10 “A wor ruoman mwän mi feitä lon ewe imwenfel pwe repwe iotek, eman, eman Farisi, nge ewe eman, eman chon ioni takises. \v 11 Iwe, ewe Farisi a ütä, a iotek lon lelukan o üra, ‘Ai Kot, üa kilisou ngonuk, pwe üsap usun ekewe ekoch aramas, ir chon solä, chon pwüngingau, chon lisowu, ika fen pwal usun ei chon ioni takises. \v 12 Ngang üa echikefel fän ruu lon eu wiik, üa pwal fangala leengolun meinisin mine üa eäni.’ \v 13 Nge ewe chon ioni takises a ütä me toau, esap fen mwo nge netä läng, nge a pisiri fän mwärin o apasa, ‘Ai Kot, kopwe ümöümöch ngeniei, ngang eman chon tipis.’” \v 14 Jesus a apasa, “Üpwe ürenikemi, ei chon ioni takises a küna pwüng fän mesen Kot lupwen a liwinla lon imwan, nge sap ewe Farisi. Pun iö a püsin atekiatä epwe küna tekison, nge iö a püsin atekisonatiu epwe küna tekia.” \x + \xo 18.14 \xt Mat 23.12; Luk 14.11\x* \s1 Jesus a afeiöchü ekewe kükün semirit \sr 18.15-17 \r (Mat 19.13-15; Mark 10.13-16) \p \v 15 Iwe, ekoch aramas ra uwato nöür kükün semirit ren Jesus, pwe epwe afeiöchüür. Nge lupwen ekewe chon kaiö ra küneer, ra apwüngü ekewe aramas. \v 16 Nge Jesus a körato ekewe semirit ren o a apasa, “Oupwe mwüt ngeni ekewe semirit pwe repwe feito rei, nge ousap epetiir, pun iö a wewe ngeni ekei semirit epwe mwüni Mwün Kot. \v 17 Enlet, üpwe ürenikemi, are eman esap etiwa Mwün Kot usun eman semirit, esap tongeni tolong lon.” \s1 Ewe mwän mi pisekisek \sr 18.18-30 \r (Mat 19.16-30; Mark 10.17-31) \p \v 18 Iwe, eman sounemenem a aisini Jesus, “Sense mi mürina, met ngang üpwe föri ai üpwe eäni manau esemüch?” \v 19 Jesus a üreni, “Pwota ka aita ngeniei mürina? Esap wor eman a mürina pwe Kot echök. \v 20 Ka silei ekewe allük: ‘Kosap lisowu, kosap niela aramas, kosap solä, kosap eäni kapas chofona usun eman, kopwe asamolu semom me inom.’” \x + \xo 18.20 \xt Eks 20.12-16; Tut 5.16-20\x* \v 21 Iwe, ewe mwän a pölüeni, “Ekei allük meinisin üa fen apwönüretä seni leküküni.” \v 22 Lupwen Jesus a rong ekei kapas, a üreni, “Mi chüen wor eu mettoch ka mang ngeni. Kopwe amömöla meinisin mine ka eäni, nge ewe moni kopwe fangala ngeni ekewe chon wöüngau, pwe epwe wor woumw lon läng. Mürin kopwe feito o tapweto müri.” \v 23 Nge lupwen ewe mwän a rong ekei kapas, a fokun letipeta, pun a fokun pisekisek. \v 24 Iwe, lupwen Jesus a küna pwe a letipeta, a apasa, “A men fokun weires ngeni ekewe aramas mi pisekisek ar repwe tolong lon Mwün Kot. \v 25 Enlet, a mecheres än eman kamel epwe tolong lon pwangen efoch tikek, lap seni än eman chon pisekisek epwe tolong lon Mwün Kot.” \v 26 Iwe, ekewe aramas mi rong ekei kapas ra aisini, “Nge iö chök epwe tongeni küna manau?” \v 27 Jesus a pölüeni, “Mine esap tufich ngeni aramas a tufich ngeni Kot.” \p \v 28 Mürin Petrus a üreni Jesus, “Nengeni, äm aia likitala meinisin mine aia eäni o tapwela mürum.” \v 29 Jesus a pölüeniir, “Enlet, üpwe ürenikemi, are eman a likitala imwan are pwülüan, are pwiin, are saman me inan, are nöün kana fän iten ewe Mwün Kot, \v 30 ewe aramas epwe angei liwinin mi fokun watte lon ei fansoun, epwe pwal angei manau esemuch lon ewe fansoun epwe feito.” \s1 Aülüngatin än Jesus kapas usun an mäla \sr 18.31-34 \r (Mat 20.17-19; Mark 10.32-34) \p \v 31 Mürin Jesus a aimwüela ekewe engol me ruoman chon kaiö o üreniir, “Oupwe rongorong! Oukich sipwe feitä Jerusalem. Ikenan mettoch meinisin mi makketiu me ren ekewe soufos usun Nöün Aramas epwe pwönüetä. \v 32 Epwe tolong lepöün ekewe chon lükün Israel, repwe urumwotei, repwe turunufasei o atufa. \v 33 Repwe pwal wichi o niela, nge mürin ülüngat rän epwe manausefälitä.” \v 34 Nge ekewe chon kaiö resap weweiti ekewe mettoch, pun ekewe kapas a monomon seniir, resap pwal silei wewen met Jesus a kapas usun. \s1 Jesus a aneloi mesen eman chon chun mi tütüngor \sr 18.35-43 \r (Mat 20.29-34; Mark 10.46-52) \p \v 35 Iwe, lupwen Jesus a arap ngeni Jeriko, eman mwän mi chun a mot lepekin al o tütüngor lifangan. \v 36 Lupwen a rongorong pwe chomong aramas ra fetalela won ewe al, a aisiniir, “Met a fis?” \v 37 Iwe, ra üreni, “Jesus seni Nasaret a feito.” \v 38 Mürin ewe mi mesechun a kökkö fän leüömong, “Jesus, Nöün Tafit, kopwe tongeei!” \v 39 Iwe, ekewe aramas mi nom mwan ra apwüngü o üreni pwe epwe fanafanala. Nge i a chök alapata leüan o kökkö, “Nöün Tafit, kopwe tongeei.” \v 40 Iei mine Jesus a üla o apasa pwe repwe emwenato ren ewe mi mesechun. Iwe, lupwen a kaneto, Jesus a aisini, \v 41 “Met ka mochen üpwe föri ngonuk?” A pölüeni, “Ai samol, üa mochen küna mwei.” \v 42 Iwe, Jesus a üreni, “Kopwe küna mwomw, om lükülük a apöchökülok.” \v 43 Lon ewe chök otun ewe mwän a küna mwan, a tapwela mürin Jesus o kilisou ngeni Kot. Lupwen ewe mwichen aramas ra küna ei, ir meinisin ra mwareiti Kot. \c 19 \s1 Jesus me Sakios \sr 19.1-10 \p \v 1 Iwe, Jesus a tolong lon Jeriko o fetalela epek. \v 2 Ikenan a wor eman meilapen chon ioni takises itan Sakios, i eman mi pisekisek. \fig ...I eman mwän mi mochomoch,...|src="avnt041.tif" size="span" loc="105" ref="19.3" \fig* \v 3 Iwe, ätewe a sotuni an epwe nengeni ika iö Jesus. Nge pokiten i eman mwän mi mochomoch, esap tongeni küna Jesus ren ewe mwichen aramas. \v 4 Iei mine a säla mwen ewe mwichen aramas o tötä won efoch irä sikamor pwe epwe tongeni nengeni Jesus, lupwen epwe pwerela won ewe al. \v 5 Iwe, lupwen Jesus a tori ewe leni, a nenetä o üreni Sakios, “Kopwe müttir tötiu, pun ngang üpwe nonom lon imwom ikenai.” \v 6 Sakios a müttir tötiu o etiwa Jesus fän pwapwa. \v 7 Lupwen ekewe aramas meinisin ra küna mine a fis, ra ngününgünfengen lefiler, “Ei mwän a wasöla ren eman chon tipis.” \v 8 Nge Sakios a ütä o üreni ewe Samol, “Ai Samol, nengeni, ngang üpwe ngeni ekewe chon wöüngau esopun ai kewe pisek. Nge are üa atupu eman won moni, üpwe aliwinisefäli ngeni fän rüanü.” \v 9 Jesus a üreni Sakios, “Manau a tori ei imw ikenai, pun en pwal eman mwirimwirin Apraham. \v 10 Pun nöün aramas a feito pwe epwe kütta o amanaua ekewe chon mwalechela.” \x + \xo 19.10 \xt Mat 18.11\x* \s1 Pworausen awewe usun ekewe föün moni kolt \sr 19.11-27 \r (Mat 25.14-30) \p \v 11 Iwe, lupwen ekewe aramas ra aüseling ngeni Jesus, i a sopwela le apworausa ngeniir eu pworausen awewe. Jesus a arapakan ngeni Jerusalem, nge ekewe aramas ra ekieki pwe Mwün Kot epwe chök müttir pwäto. \v 12 Iei mine Jesus a üreniir, “A wor eman mwän mi uputekia, a feila won eu fanü mi toau, pwe epwe seikitä lon wisen king, mürin epwapw liwinsefäl. \v 13 Mwen an epwe sai a körato engol me lein nöün kewe chon angang o ngeni eman me eman eföü moni kolt. Iwe, a üreniir, ‘Oupwe anganga ekewe föün moni kolt tori üpwe liwinsefälito.’ \v 14 Nge aramasen fanüan we ra oputa o tinala ekoch chon künö me mürin pwe repwe üreni, ‘Äm aisap mochen pwe ätei epwe nöüm king.’ \p \v 15 Iwe, wesin än ewe mwän seikitä lon wisen king, a liwinsefäl. Mürin a titi nöün kewe chon angang pwe repwe feito mwan, pwe epwe pii ika ifa ükükün manauen ekewe moni ra anganga. \v 16 Ewe aemanün a feito o apasa, ‘Ai samol, noumw we eföü moni ka ngeniei, üa anganga pwe manauan a tori engol.’ \v 17 Iwe, a üreni ewe chon angang, ‘A fokun mürina om angang. En eman chon angang mi mürina. Pokiten ka allükülük lon mettoch mi kisikis, ngang üpwe awisok pwe kopwe nemeni engol telinimw.’ \v 18 Ewe aruomanün a feito o apasa, ‘Ai samol, noumw we eföü moni ka ngeniei, üa anganga pwe manauan a tori limu.’ \v 19 Iwe, a üreni ei chon angang, ‘Kopwe nemeni limu telinimw.’ \p \v 20 Mürin pwal eman chon angang a feito o apasa, ‘Ai samol, iei noumw we eföü moni, üa tükümala lon ekam mangaku o iseis. \v 21 Üa niuokusituk, pun en eman mwän mi tipepöchökül. Ka angei mine esap om o kini mine kosap fotuki.’ \v 22 Iwe, ewe samol a üreni, ‘En eman chon angang mi ngau! Üpwe apwünguk won mine ka püsin apasatä. Ka fen silei pwe ngang eman mwän mi tipepöchökül, üa angei mine esap ai o kini mine üsap fotuki. \v 23 Pwota chök kosap iseis nei we moni lon bank? Mürin, lupwen üpwe liwinsefäl, üpwe angei nei we moni fiti manauan?’ \p \v 24 Mürin a üreni chokewe mi ü arun, ‘Oupwe angei ewe eföü moni seni ätei o ngeni ätenan mi wor ren ekewe engol föün moni.’ \v 25 Nge ir ra üreni, ‘Äm samol, a fen wor ren ätenan engol föün moni!’ \v 26 A pölüeniir, ‘Üpwe ürenikemi, pwe iö a eäni an, Kot epwe achomongala, nge iö esap eäni an, Kot epwe fen mwo nge angei seni ewe ekis a wor ren. \x + \xo 19.26 \xt Mat 13.12; Mark 4.25; Luk 8.18\x* \v 27 Nge chokewe mi oputaei resap mochen ai üpwe nöür king, oupwe emweniireto ikei o niirela me mwei.’” \x + \xo 19.27 \xt Mat 25.14-30\x* \s1 Jesus a tolong lon Jerusalem fän än aramas mweireir \sr 19.28-40 \r (Mat 21.1-11; Mark 11.1-11; Joh 12.12-19) \p \v 28 Iwe, mürin än Jesus apasatä ekei kapas, a akomwola mwer Jerusalem. \v 29 Lupwen a arap ngeni Petfake me Petania ren ewe Chukun Olif, a tinala ruoman nöün chon kaiö \v 30 o üreniir, “Oupwe feila lon ewe sopw a nom mwemi. Nge lupwen oupwe tori, oupwe küna eman nienifön aas mi föfö ikenan, esap mwo wor eman a wawa. Iwe, oupwe apichi o emwenato ikei. \v 31 Are eman epwe aisinikemi, ‘Pwota oua apichi ei aas?’ oupwe pölüeni, ‘Äm samol a mochen wawa.’” \v 32 Iwe, ekewe ruoman chon kaiö ra feila o ra küna ekewe mettoch meinisin Jesus a fen kapas ngeniir usun. \v 33 Iwe, lupwen ar apichi ewe nienifön aas, ätekewe mine nöür ewe aas ra aisiniir, “Pwota oua apichi ei aas?” \v 34 Ra pölüeni, “Äm samol a mochen wawa.” \v 35 Iwe, ra emwenala ewe aas ren Jesus, ra oletala üfer won ewe aas o amota Jesus won. \v 36 Lupwen Jesus a wawa ewe aas le feila, aramas ra ameresala üfer kewe won ewe al. \v 37 Nge lupwen a arap ngeni ewe leni ia ewe al a feitiu seni ewe Chukun Olif, unusen ewe mwichen chon kaiö ra popuetä le mweireiren pwapwa o mwareiti Kot fän mwelier mi leüömong pokiten ekewe manaman meinisin ra fen küna. \v 38 Iwe, ra apasa, “Feiöchün ewe king a feito fän iten ewe Samol! Kinamwe lon läng o Kot epwe ling.” \x + \xo 19.38 \xt Kölf 118.26\x* \p \v 39 Mürin ekoch ekewe Farisi mi nom lein ewe mwichen aramas ra üreni Jesus, “Sense, kopwe allük ngeni noumw kewe chon kaiö pwe repwe fanafanala.” \v 40 Nge Jesus a pölüeniir, “Üpwe ürenikemi, are ätekei repwe fanafanala, ekewe fau repwe popuetä le pupuchör.” \s1 Jesus a kechüeiti Jerusalem \sr 19.41-44 \p \v 41 Iwe, Jesus a feila o arap ngeni ewe telinimw Jerusalem. Nge lupwen an küna, a kechüeiti. \v 42 A apasa, “Amwo kopwe chök silei ikenai mine kopwe kinamwe ren. Nge iei a monola senuk. \v 43 Pun epwe war ewe fansoun pwe chon oputom repwe pwelifeiliik, repwe aüetä ar ororen maun ünükum o rongeekela. \v 44 Repwe unusen ataakola o niela ekewe aramas mi nonom lon tittum kewe. Esap wor eföü fau epwe chüen nom lon lenian, pun kosap mefi ewe fansoun lupwen Kot a feito pwe epwe amanauok.” \s1 Jesus a tolong lon ewe imwenfel \sr 19.45-48 \r (Mat 21.12-17; Mark 11.15-19; Joh 2.13-22) \p \v 45 Mürin Jesus a tolong lon ewe imwenfel o a popuetä le asüowu ekewe chon amömö pisek. \v 46 A üreniir, “A mak lon ekewe Toropwe mi Pin pwe Kot a apasa, ‘Imwei imwenfel epwe iteni eu imwen iotek,’ nge ämi oua awili ngeni eu lenien open chon solä.” \x + \xo 19.46 \xt Ais 56.7; Jer 7.11\x* \v 47 Iwe, Jesus a afalafal lon ewe imwenfel iteiten rän. Ekewe souasor mi lap, ekewe Sensen Allük me souemwenin ekewe aramas ra mochen pwe repwe niela Jesus, \v 48 nge resap tongeni küna efoch alen ar repwe föri ar we ekiek, pun ekewe aramas ra chök akaüseling ngeni an afalafal, nge resap tümwününgau ngeni an kewe kapas meinisin. \c 20 \s1 Kapas ais usun än Jesus pwüüng \sr 20.1-8 \r (Mat 21.23-27; Mark 11.27-33) \p \v 1 Lon eu rän, lupwen Jesus a nom lon ewe imwenfel o afalafala ekewe aramas ewe Pworausen Manau, ekewe souasor mi lap, ekewe Sensen Allük me ekewe souakom ra feito ren \v 2 o aisini, “Kopwe ürenikem ika fän meni pwüüng ka föri ekei mettoch? Iö a ngonuk om pwüüng?” \v 3 Jesus a pölüeniir, “Iei ngang üpwe aisinikemi eu kapas ais, nge oupwe pwal ngeniei pölüan. \v 4 Ifa usun än Johannes pwüüng pwe epwe papataisi aramas a pop seni Kot ika seni aramas?” \v 5 Iwe, ra popuetä kapasfengen lefiler, “Met sipwe apasa? Are sipwe üra, ‘A pop seni Kot,’ epwe aisinikich, ‘Pwota chök ousap lükü Johannes?’ \v 6 Nge are sipwe üra, ‘A pop seni aramas,’ unusen ei mwichen aramas repwe mone ngeni kich fau, pun ra lükü pwe Johannes eman soufos.” \v 7 Iei mine ra pölüeni Jesus, “Äm aisap silei ia a pop seni ie.” \v 8 Iwe, Jesus a üreniir, “Ika ina, üsap pwal ürenikemi fän meni pwüüng üa föri ekei mettoch.” \s1 Pworausen awewe usun ekewe chon mälämäl mi ngau \sr 20.9-18 \r (Mat 21.33-46; Mark 12.1-12) \p \v 9 Mürin Jesus a apworausa ngeni ekewe aramas ei pworausen awewe, “A wor eman mwän a fotuki eu tanipin wain. Iwe, a awisa ekoch chon mälämäl pwe repwe tümwünü, mürin a saila lon eu fanü toau. \x + \xo 20.9 \xt Ais 5.1\x* \v 10 Lupwen a tori fansoun kinikin, a tinala eman nöün chon angang ren ekewe chon mälämäl, pwe epwe angei seniir wisan me lon ekewe föün wain. Nge ekewe chon mälämäl ra wichi ewe chon angang o tinala fän an asöülapö. \v 11 Iei mine a tinala pwal eman nöün chon angang, nge ekewe chon mälämäl ra pwal wichi, ra föri ngeni sokun föför pwe epwe säw ren o tinala fän an asöülapö. \v 12 Mürin a tinala aülümanün nöün chon angang. Iwe, ekewe chon mälämäl ra akinasa o asüela. \v 13 Mürin ewe mine an ewe tanipin wain a apasa, ‘Met üpwe föri? Iei üpwe le tinala püsin nei we üa fokun echeni. Eli repwe meniniti i.’ \v 14 Nge lupwen ekewe chon mälämäl ra küna i, ra kapasfengen lefiler, ‘Iei i alemürin ätei mine an ei tanipi. Ousipwe niela, pwe sipwe eäni an ei tanipi me ren saman.’ \v 15 Iei mine ra etekinawu seni ewe tanipin wain o niela.” Iwe, Jesus a üra, “Met mine an ewe tanipin wain epwe föri ngeniir? \v 16 Epwe feito o niela ekei chon mälämäl, nge epwe ngeni pwal ekoch chon mälämäl an we tanipin wain.” \p Lupwen ekewe aramas ra rongorong ei pworaus, ra apasa, “Apw, sap ina!” \v 17 Nge Jesus a nenengeniir o apasa, “Ifa chök wewen ekei kapas me lon ewe Toropwe mi Pin? \q1 ‘Ei fau ekewe chon kaü imw ra pöütala, \q2 pun resap aücheani, \q1 a wiliti ewe föün lepwokuku mi fokun aüchea.’ \x + \xo 20.17 \xt Kölf 118.22\x* \v 18 Are eman epwe turutiu won ei fau, epwe tatakis, nge are ewe fau epwe turutiu won eman, epwe fokun pachach.” \s1 Kapas ais usun takises \sr 20.19-26 \r (Mat 22.15-22; Mark 12.13-17) \p \v 19 Iwe, ekewe Sensen Allük me ekewe souasor mi lap ra silei pwe a afalafala ei pworausen awewe usur, iei mine ra sotuni ar repwe fötekini Jesus lon ewe otun, nge ra niuokusiti ekewe aramas. \v 20 Iei mine ra mamasa Jesus o tinala chon operi i mi pomweni pomwen aramas mi öch, pwe repwe särei Jesus ren ar kapas ais, pun repwe tongeni atolonga fän nemenemen me pöchökülen ewe kepina. \v 21 Ekei chon op ra üreni Jesus, “Sense, äm aia silei pwe ka kapas o afalafal fän wenechar. Aia pwal silei pwe kosap nenengeni nonomun aramas, nge ka afalafala mine a let usun letipen Kot ngeni aramas. \v 22 Kopwe ürenikem ika a pwüng ach sipwe mönatiu ach takises ngeni Sisar ika ese pwüng?” \v 23 Nge Jesus a silei usun ar likatuputup o üreniir, \v 24 “Oupwe pwäri ngeniei eföü föün moni silifer. Liosun iö me iten iö ei won ei moni?” Ra pölüeni, “Liosun Sisar me itan.” \v 25 Iei mine Jesus a üreniir, “Mi pwüng. Oupwe ngeni Sisar mine än Sisar, nge oupwe ngeni Kot mine än Kot.” \v 26 Iwe, resap tongeni särei Jesus won met a apasa me mwen ekewe aramas, iei mine ra fanafanala, nge ra ing ren mine a pölüeniir won. \s1 Kapas ais usun manausefäl \sr 20.27-40 \r (Mat 22.23-33; Mark 12.18-27) \p \v 27 Mürin, ekoch Satusi ra feito ren Jesus, ir chokewe mi apasa pwe aramas resap manausefäl seni mäla. Iwe, ra üreni Jesus, \x + \xo 20.27 \xt Föf 23.8\x* \v 28 “Sense, Moses a makkei ei allük fän itach: ‘Are eman mwän a mäla, nge esap wor nöün me won pwülüan, pwiin ei mwän epwe fokun pwülüeni ei fefin, pwe epwe wor nöün fänäsengesin mwirimwirin pwiin we mi mäla.’ \x + \xo 20.28 \xt Tut 25.5\x* \v 29 Mi wor füman pwipwi. Ewe mwänichi a pwülüeni eman fefin, nge lupwen a mäla, esap wor nöün. \v 30 Mürin ewe aruomanün a pwülüeni ewe fefin, \v 31 pwal mürin ewe aülümanün. Pwal ina chök usun mine a fis ngeni ekewe lusun tori ewe afümanün. Ra mäla, nge esap wor nöür. \v 32 Lesopolan ewe fefin a mäla. \v 33 Iwe, lon ewe ränin, lupwen ekewe sotup repwe manausefäl, iö me leir epwe pwülüeni ewe fefin? Pun ir me füman ra pwüpwülü ngeni.” \p \v 34 Jesus a üreniir, “Lon ei fansoun mwän me fefin ra pwüpwülü, \v 35 nge ekewe mwän me fefin mi fich ngeni ar repwe manausefäl seni mäla o manau lon ewe fansoun epwe feito resap pwüpwülü. \v 36 Repwe wewe ngeni ekewe chon läng, nge resap chüen tongeni mäla. Ir nöün Kot, pun ra manausefäl seni mäla. \v 37 Pwal mwo nge Moses a pwärätä lon ewe pworaus usun ewe iräfölüföl mi pulopulen ekkei, pwe ekewe sotup repwe manausefäl. Pun ikenan a aita ngeni ewe Samol än Apraham Kot, än Isaak Kot me än Jakop Kot. \x + \xo 20.37 \xt Eks 3.6\x* \v 38 Kot än ekewe mi manau Kot, nge sap än ekewe mi mäla, pun ren i aramas meinisin ra tongeni eäni manau.” \p \v 39 Iwe, ekoch me lein ekewe Sensen Allük ra apasa, “Sense, a fokun mürina om kapasen pölüen.” \v 40 Pun ra niuokus le sopwela ar repwe kapas ngeni won och. \s1 Kapas ais usun Kraist \sr 20.41-44 \r (Mat 22.41-46; Mark 12.35-37) \p \v 41 Iwe, Jesus a aisiniir, “Ifa usun, pwota repwe tongeni apasa, pwe ewe Kraist epwe eman mwirimwirin Tafit? \v 42 Pun Tafit a püsin apasa lon ewe puken Kölfel, \q1 ‘Ewe Samol a kapas ngeni ai Samol: \q2 Kopwe mot lepelifichi, \q1 \v 43 tori üpwe anomu \q2 chon oputom fän pecheöm.’ \x + \xo 20.43 \xt Kölf 110.1\x* \p \v 44 Tafit a püsin aita ngeni ‘Samol’, ifa usun chök än Kraist epwe tongeni pwal eman mwirimwirin Tafit?” \s1 Jesus a kapas usun än ekewe chon kaiö repwe afäliir ren ekewe Sensen Allük \sr 20.45-47 \r (Mat 23.1-36; Mark 12.38-40) \p \v 45 Iwe, lupwen ekewe aramas meinisin ra aüseling ngeni Jesus, a üreni nöün kewe chon kaiö, \v 46 “Oupwe afälikemi ren ekewe Sensen Allük, ra sani ar repwe fetalfeil fän üfer mi langatam, ra pwal sani än aramas repwe kapong ngeniir fän suföl lon ekewe lenien amömö. Ra aea ekewe lenien mot än ekewe meilap lon ekewe imwen felikis, pwal ekewe leni fän iten aramas mi iteföüla lon ekewe lenien kametip. \v 47 Ra angemwäli imwen ekewe fefin mi mä pwülüer, mürin ra einga ngeni aramas ar iotek mi langatam. Ätekewe repwe küna apwüng mi fokun chou.” \c 21 \s1 Än ewe fefin mi mä pwülüan asor \sr 21.1-4 \r (Mark 12.41-44) \p \v 1 Iwe, Jesus a nenefeil o küna ekewe chon pisekisek ra püngülong ar asor lon ewe lenien asor me lon ewe imwenfel. \v 2 A pwal küna eman fefin mi wöüngau a mä pwülüan, a püngülong ruoföü kükün moni seni kapa. \v 3 Iwe, Jesus a üra, “Üpwe ürenikemi pwe än ei fefin mi wöüngau a mä pwülüan asor a watte seni än ekewe aramas meinisin. \v 4 Pun ir meinisin ra püngülong somwen wöür, nge neminei, seni an wöüngau a püngülong meinisin mine a wor ren, a fangala meinisin mine a manau seni.” \s1 Jesus a afalafal usun talan ewe imwenfel \sr 21.5-6 \r (Mat 24.1-2; Mark 13.1-2) \p \v 5 Iwe, ekoch me lein ekewe chon kaiö ra kapas usun ewe imwenfel, usun lingöchün ren ekewe fau mi mürina, pwal ren ekewe lifang aramas ra eäni asor ngeni Kot. Nge Jesus a apasa, \v 6 “Iei oua küna ekei mettoch meinisin. Nge epwe war ewe fansoun, lupwen esap fokun wor eföü fau epwe chüen nom lon lenian. Meinisin ekei fau repwe toropasetiu.” \s1 Riaföü me ninni \sr 21.7-19 \r (Mat 24.3-14; Mark 13.3-13) \p \v 7 Iwe, ekewe chon kaiö ra aisini Jesus, “Sense, inet ekei mettoch ka fos usun repwe fis? Meni asisil epwe pwärätä pwe a tori ewe fansoun an epwe fis ekei mettoch?” \v 8 Jesus a üreniir, “Oupwe mamasa, pwe esap wor eman epwe atupukemi. Chomong aramas repwe feito fän itei o apasa, ‘Ngang ewe Kraist,’ pwal ‘Ewe fansoun an epwe war a arap.’ Ousap tapwela mürir. \v 9 Ousap fokun niuokus lupwen oupwe rongorong pworausen maun me fitikoko. Ekei mettoch repwe akomwen fis, nge esap tori mwo fansoun sopolan.” \p \v 10 Mürin a pwal üreniir, “Ekewe fanü repwe fiufengen, ekewe mwü repwe maunfengen. \v 11 Epwe wor watten chechen fanü, pwal lengita me mätter ekis meinisin. Epwe pwal wor asisil mi watte o eniweniw seni fän läng. \v 12 Nge me mwen ekewe mettoch meinisin repwe fisitä, repwe turufikemi o ariaföüükemi, repwe etekinikemiila pwe oupwe kapwüng lon ekewe imwen felikis o atolongakemi lon imwen fötek. Repwe pwal emwenikemiila mwen ekewe king me kepina pokiten itei. \v 13 Ei fansoun epwe eu fansoun mi fich ngenikemi ämi oupwe apworausa ewe Pworaus Allim. \v 14 Iei mine oupwe anomu lon lelukemi pwe ousap öüreki me mwan mine oupwe apasa, \v 15 pun üpwe fang ngenikemi ekewe kapas me tipachem, pwe esap wor eman chon oputakemi epwe tongeni ü ngenikemi ika öpölüakemi. \x + \xo 21.15 \xt Luk 12.11-12\x* \v 16 Sememi mwo me inemi, pwimi, aramasemi me chiechiemi nge repwe afangamäkemi, nge ekoch leimi repwe ninnila. \v 17 Aramas meinisin repwe oputakemi pokitei. \v 18 Nge esap wor emet meten möküremi epwe turula. \v 19 Ren ämi likitü oupwe püsin amanauakemi. \s1 Jesus a kapas usun talan Jerusalem \sr 21.20-24 \r (Mat 24.15-21; Mark 13.14-19) \p \v 20 “Iwe, lupwen oupwe küna pwe sounfiu ra pwelifeili Jerusalem, mürin oupwe silei pwe a arapoto fansoun an epwe tala. \v 21 Mürin chokewe mi nom lon Jutea repwe sütä won ekewe chuk. Chokewe mi nom lon ewe telinimw repwe towu seni, nge chokewe mi nom lemäl resap tolong lon ewe telinimw. \v 22 Pun iei ekewe ränin apwüng, nge epwe popuetä meinisin mine a mak lon ekewe Toropwe mi Pin. \x + \xo 21.22 \xt Os 9.7\x* \v 23 Riaföün ekewe fefin mi pwopwo me ekewe inelap mi oupwu nöür lon ekewe rän, pun epwe wor riaföü mi lapalap lon ei fanü o än Kot song epwe tori ekei aramas. \v 24 Ekoch repwe ninnila ren ketilas, nge pwal ekoch repwe oola lon ekewe fanü meinisin. Iwe, ekewe chon lükün Israel repwe purätiu Jerusalem tori fansoun än chon lükün Israel nemenem a wes. \s1 Liwinsefäliton Nöün Aramas \sr 21.25-28 \r (Mat 24.29-31; Mark 13.24-27) \p \v 25 “Iwe, epwe wor ekoch lapalap epwe fis ngeni akkar, maram me fü kana. Nge won fanüfan chomong fanü repwe nom lon watten riaföü, repwe niuokus ren ngüngün matau me püngüpüngün no. \x + \xo 21.25 \xt Ais 13.10; Is 32.7; Sow 2.31; Pwär 6.12-13\x* \v 26 Aramas repwe masarochola ren ar niuokus, lupwen ra witiwiti mine epwe fis won fanüfan, pun ekewe manamanen läng repwe mwöküt seni lenier. \v 27 Lon ena fansoun repwe küna Nöün Aramas, epwe feito won kuchu fän manaman me ling mi lapalap. \x + \xo 21.27 \xt Tan 7.13; Pwär 1.7\x* \v 28 Lupwen ekei mettoch repwe popuetä le fis, ämi oupwe ütä o awenatä möküremi, pun ämi küna manau a arapoto.” \s1 Ekewe kapasen kait seni ewe irä fiik \sr 21.29-33 \r (Mat 24.32-35; Mark 13.28-31) \p \v 29 Iwe, mürin Jesus a apworausa ngeniir eu pworausen awewe: “Oupwe nenengeni ewe irä fiik me ekewe irä meinisin. \v 30 Lupwen oua küna pwe chör ra pwüküwu, oua silei pwe a arap fansoun räs. \v 31 Iei usun, lupwen oupwe küna pwe ekei mettoch repwe le fis, oupwe silei pwe Mwün Kot a arapoto. \v 32 Enlet, üpwe ürenikemi, pwe ei pilon aramas resap mäla tori an epwe fisitä ekei mettoch meinisin. \v 33 Läng me fanüfan repwe morola, nge ai kapas kana resap fokun morola. \s1 Oupwe mamasa \sr 21.34-38 \p \v 34 “Oupwe afälikemi, pwe lelukemi esap chouchou ren mongömong me ünüpuch, pwal ren öürekin manauen ikenai, pwe ewe rän esap müttiritikemi usun eu sär. \v 35 Pun ewe rän Nöün Aramas epwe war lon, epwe tori aramas meinisin won unusen fanüfan. \v 36 Oupwe mamasa o iotek fansoun meinisin, pwe epwe wor ämi pöchökül pwe oupwe tongeni sü seni ekei mettoch meinisin lupwen repwe fisitä o oupwe tongeni ütä me mwen Nöün Aramas.” \p \v 37 Iwe, iteiten rän Jesus a afalafal lon imwenfel, nge lupwen a pwinila, a feila lükün ewe telinimw o pwinipwin won ewe Chukun Olif. \x + \xo 21.37 \xt Luk 19.47\x* \v 38 Iwe, lesosorusich ekewe aramas meinisin ra feito lon imwenfel, pwe repwe aüseling ngeni an afalafal. \c 22 \s1 Ra rawangauei Jesus \sr 22.1-2 \r (Mat 26.1-5; Mark 14.1-2; Joh 11.45-53) \p \v 1 Iwe, a arapakan an epwe tori ewe chulapen mongö pilawa esap wor iis lon, a iteni Pasofer. \x + \xo 22.1 \xt Eks 12.1-27\x* \v 2 Ekewe souasor mi lap me ekewe Sensen Allük ra niuokusiti ekewe aramas, iei mine ra sotuni ar repwe rawei Jesus pwe repwe niela le monomon. \s1 Jutas a tipeeu ngeni an epwe afangamä Jesus \sr 22.3-6 \r (Mat 26.14-16; Mark 14.10-11) \p \v 3 Mürin Satan a tolong lon Jutas a iteni Iskariot, i eman lein ekewe engol me ruoman chon kaiö. \v 4 Iei mine Jutas a feila o kapas ngeni ekewe souasor mi lap me ekewe meilapen chon tümwünü ewe imwenfel usun an epwe tongeni afangamä Jesus ngeniir. \v 5 Iwe, ir ra fokun pwapwa ren mine a apasa ngeniir o ra pwon ngeni pwe repwe ngeni moni. \v 6 Iwe, Jutas a tipeeu ngeni ewe ekiek, iei mine a popuetä le kütta eu fansoun fich pwe epwe afangamä ngeniir Jesus, lupwen ewe mwichen aramas resap nom. \s1 Jesus a amolätä an epwe mongö ewe mongön Pasofer \sr 22.7-13 \r (Mat 26.17-25; Mark 14.12-21; Joh 13.21-30) \p \v 7 Iwe, a tori ewe chulapen mongö pilawa esap wor iis lon, ewe rän lupwen ra niela ekewe nienifön sip fän iten ewe mongön Pasofer. \v 8 Jesus a üreni Petrus me Johannes, “Oupwe feila o amolätä ewe mongön Pasofer pwe sipwe mongöfengen.” \v 9 Iwe, ra aisini, “Ia ka mochen pwe aipwe amolätä ie?” \v 10 Jesus a pölüeniir, “Lupwen oupwe tolong lon ewe telinimw, eman mwän mi uwei eu rume a wor koluk lon epwe churikemi. Oupwe chök tapwela mürin o tolong lon ewe imw i a tolong lon. \v 11 Iwe, oupwe üreni mine imwan ewe, ‘Nöüm sense a apasa: Ia a nom ie ewe ruum äm me nei kewe chon kaiö aipwe mongö ewe mongön Pasofer?’ \v 12 Iwe, epwe aiti ngenikemi eu ruum mi watte a nom asan, a fen wes le molotä pisekin lon. Ikenan oupwe amolätä meinisin.” \v 13 Nge lupwen ar feila ra küna meinisin usun mine Jesus a fen üreniir. Iwe, ra amolätä ewe mongön Pasofer lon ewe leni. \s1 Ewe Mongön ach Samol \sr 22.14-23 \r (Mat 26.26-30; Mark 14.22-26; 1.Kor 11.23-25) \p \v 14 Iwe, lupwen a tori ewe fansoun, Jesus me ekewe chon kaiö ra mot ngeni chepel. \v 15 Iwe, a üreniir, “Ngang üa fokun mochen ach sipwe mongöfengen ei mongön Pasofer mwen ai üpwe tolong lon riaföü. \v 16 Pun üpwe ürenikemi, pwe seni ikenai üsap chüen mongö ei mongö tori epwe unusen pwönüetä wewen lon Mwün Kot.” \v 17 Mürin Jesus a angei ewe kap, a iotekin kilisou ngeni Kot won o a apasa, “Oupwe angei ei kap o ünfengen ämi meinisin. \v 18 Üpwe ürenikemi, pwe seni ikenai üsap chüen ünümi seni ei wain tori wareton ewe Mwün Kot.” \v 19 Mürin a angei eföü pilawa o a iotekin kilisou ngeni Kot won, a kini o ineti ngeniir o apasa, “Iei inisi üa fangela fän itemi. Oupwe föri ei pwe oupwe chechemeniei.” \v 20 Pwal ina chök usun, a ngeniir ewe kap mürin ar mongö o apasa, “Ei kap än Kot we pwon mi fö mi fis ren chai a ninnila fän itemi. \x + \xo 22.20 \xt Jer 31.31-34\x* \v 21 Nge nengeni, ätewe epwe afangamäei a nom rei arun ei chepel. \x + \xo 22.21 \xt Kölf 41.9\x* \v 22 Pun Nöün Aramas epwe mäla usun Kot a fen apwüngala, nge feiengauen ätewe epwe afangamä i.” \v 23 Mürin ra popuetä le aisfengen lefiler iö me leir epwe tongeni föri ei sokun föför. \s1 Ra aninifengen usun iö leir epwe lapalap \sr 22.24-30 \p \v 24 Iwe, a fis eu aninifengen lefilen ekewe chon kaiö won iö leir aramas repwe ekieki pwe a lap seniir meinisin. \x + \xo 22.24 \xt Mat 18.1; Mark 9.34; Luk 9.46\x* \v 25 Jesus a üreniir, “Ekewe kingen chon lükün Israel a wor ar nemenem won aramas, nge chokewe mi wor maner won aramas ra püsin aita ngeniir ‘Chon Alisi Aramas.’ \x + \xo 22.25 \xt Mat 20.25-27; Mark 10.42-44\x* \v 26 Nge esap iei usun lefilemi. Pun ewe mi lap leimi epwe usun chök ewe mi kis, nge ewe eman mi nemenem epwe usun chök eman chon angang. \x + \xo 22.26 \xt Mat 23.11; Mark 9.35\x* \v 27 Iö a lap, ätewe mi mot ngeni chepel are ätewe mi angang ngeni mongö? Ifa usun, esap ätewe mi mot ngeni chepel a lap? Nge ngang üa usun eman chon angang leimi. \x + \xo 22.27 \xt Joh 13.12-15\x* \p \v 28 “Ämi oua etiei lon ai kewe riaföü meinisin. \v 29 Usun Semei a ngeniei ai üpwe nemenem, iei usun üpwe pwal ngenikemi ewe nemenem. \v 30 Oupwe mongö o ün won ai chepel lon mwüi, oupwe pwal mot won ekewe lenien motun king o nemeni ekewe engol me ruu ainangen Israel. \x + \xo 22.30 \xt Mat 19.28\x* \s1 Jesus a osuni pwe Petrus epwe amam i \sr 22.31-34 \r (Mat 26.31-35; Mark 14.27-31; Joh 13.36-38) \p \v 31 “Simon, Simon, nengeni, Satan a angei an mwümwütä pwe epwe sotunikemi, epwe mworeikemi usun aramas ra mworei föün wiich, pwe pöör epwe imwü seni föün. \v 32 Nge ngang üa iotek fän itom Simon, pwe om lükülük esap ükütiu. Iwe, lupwen om kopwe liwinsefäl, kopwe apöchöküla pwiüm kewe.” \v 33 Petrus a pölüeni, “Ai Samol, üa molotä ai üpwe etukelong lon imwen fötek pwal lon mäla.” \v 34 Nge Jesus a pölüeni, “Petrus, ngang üpwe ürenuk, pwe lon chök ei pwin mwen ewe chuko epwe kökkö, en kopwe amamäsiniei fän ülüngat.” \s1 Pwotou, chota me ketilas \sr 22.35-38 \p \v 35 Mürin Jesus a aisini nöün kewe chon kaiö, “Lupwen üa tinikemiila, nge ousap uwou pwotou, chota me sus, ifa usun, oua osupwangen och mettoch?” Iwe, ra pölüeni, “Ap, aisap osupwangen och mettoch.” \v 36 Iwe, a üreniir, “Nge iei, are a wor an eman pwotou are chota, epwe fokun angei. Nge are esap wor nöün eman ketilas, epwe amömöla üfan sekit o möni efoch. \v 37 Pun üpwe ürenikemi, pwe ekei kapas mi mak lon ekewe Toropwe mi Pin repwe pwönüetä fän itei, ‘I a alealong lein ekewe chon pupungau.’ Pun meinisin mine a mak fän itei epwe pwönüetä.” \x + \xo 22.37 \xt Ais 53.12\x* \v 38 Iwe, ekewe chon kaiö ra üreni, “Äm Samol, nengeni, a wor ruofoch ketilas ikei.” Nge Jesus a pölüeniir, “A naf.” \s1 Jesus a iotek won ewe Chukun Olif \sr 22.39-46 \r (Mat 26.36-46; Mark 14.32-42) \p \v 39 Iwe, Jesus a towu seni ewe telinimw o feitä won ewe Chukun Olif usun a piin föföri, nge ekewe chon kaiö ra eti. \v 40 Iwe, lupwen a tori ewe leni, a üreniir, “Oupwe iotek, pwe ousap turulong lon sosot.” \v 41 Mürin a feila seniir ina epwe ükükün toauen än eman monei eföü fau. Iwe, a fotopwäsuketiu o iotek. \v 42 A apasa, “Semei, are ka mochen, kopwe angei seniei ei kapen riaföü, nge esap fis letipei pwe letipom.” \v 43 Iwe, eman chon läng a pwä ngeni o apöchöküla. \v 44 Lon an nom lon riaföü watte a achocho le iotek, nge mononan a usun chök supun cha a suputiu le pwül. \v 45 Iwe, lupwen a ütä seni an iotek, a liwinsefäliti ekewe chon kaiö o a küneer pwe ra möür, pun ra fokun chouchou ren ar lolilen. \v 46 Mürin a aisiniir, “Pwota oua chök mömöür, oupwe pwätä o iotek, pwe ousap turulong lon sosot.” \s1 Ra fötekini Jesus \sr 22.47-53 \r (Mat 26.47-56; Mark 14.43-50; Joh 18.3-11) \p \v 47 Iwe, lupwen Jesus a chüen kakapas, a war eu mwichen aramas fän emwenien Jutas, eman lein ekewe engol me ruoman chon kaiö. Jutas a feiliti Jesus pwe epwe mitiri. \v 48 Nge Jesus a üreni, “Jutas, ifa usun, kopwe afangamä Nöün Aramas ren och mitimit?” \v 49 Iwe, lupwen ekewe chon kaiö mi eti Jesus ra küna mine a fis, ra ais, “Äm Samol, aipwe nöünöü nöüm ketilas?” \v 50 Eman me leir a pöküela pelifichin selingen nöün ewe Souasor mi Lap we chon angang. \v 51 Nge Jesus a üra, “Oupwe ükütiu! Ousap chüen föri ei sokun.” Iwe, a atapa selingen ewe mwän o a öchusefäl. \v 52 Mürin Jesus a üreni ekewe souasor mi lap, ekewe meilapen chon tümwünü ewe imwenfel me ekewe souakomwen lamalam mi feito pwe repwe turufi, “Oua feito fän ketilas me wok pwe oupwe turufiei, usun ämi oupwe turufi eman chon föföringau? \v 53 Üa nonom remi iteiten rän lon ewe imwenfel, nge ousap sotuni pwe oupwe turufiei. Nge iei a tori ämi fansoun, lupwen rochopwak a nemenem.” \x + \xo 22.53 \xt Luk 19.47; 21.37\x* \s1 Petrus a amamäsini Jesus \sr 22.54-62 \r (Mat 26.57-58,69-75; Mark 14.53-54,66-72; Joh 18.12-18,25-27) \p \v 54 Iwe, ra turufi Jesus o etekinala lon imwen ewe Souasor mi Lap. Nge Petrus a tapwela mürin me toau. \v 55 Lupwen ra akküw eu ekkei lukalapen ewe leni mwen imwen ewe Souasor mi Lap o motfengen ünükün, Petrus a pwal mot rer. \v 56 Mürin eman chon angang fefin a küna Petrus pwe a momot ikenan ünükün ewe ekkei, a newenewen ngeni o üra, “Ei mwän a pwal eti Jesus.” \fig “Fefin, ngang üsap silei ätewe.”|src="avnt043.tif" size="span" loc="55" ref="22.57" \fig* \v 57 Nge Petrus a amamäsini o üreni, “Fefin, ngang üsap silei ätewe.” \v 58 Ekis chök fansoun mürin eman mwän a pwal esilla Petrus o üreni, “Pwal en eman leir.” Nge Petrus a pölüeni, “Mwän, ngang sap eman me leir.” \v 59 Ina epwe eu awa mürin, eman mwän a pöchökül le üra, “Enlet, ei mwän a pwal eti Jesus, pun pwal i eman re Kalilea.” \v 60 Nge Petrus a pölüeni, “Mwän, ngang üsap silei mine ka kapas usun!” Iwe, lon ewe chök otun, lupwen Petrus a chüen kakapas, eman chuko a kökkö. \v 61 Iwe, ewe Samol a kul o newenewen ngeni Petrus. Iwe, Petrus a chechemeni pwe ewe Samol a fen üreni, “Mwen än ewe chuko epwe kökkö lepwinei, en kopwe amamäsiniei fän ülüngat.” \v 62 Iwe, Petrus a feila lükün o a fokun kechü. \s1 Ra turunufasei o wichi Jesus \sr 22.63-65 \r (Mat 26.67-68; Mark 14.65) \p \v 63 Iwe, ekewe mwän mi mamasa Jesus ra turunufasei o wichi. \v 64 Ra finitala won mesan o aisini, “Iö a wichiik? Kopwe esilla.” \v 65 Ra pwal apasa ngeni chomong kapasen turunufas. \s1 Jesus a ü me mwen ewe mwichen souapwüng \sr 22.66-71 \r (Mat 26.59-66; Mark 14.55-64; Joh 18.19-24) \p \v 66 Iwe, lupwen a ränila, ekewe souakomwen lamalam, ekewe souasor mi lap me ekewe Sensen Allük ra mwichfengen. Mürin ra etekinala Jesus mwen ewe mwichen souapwüng. \v 67 Iwe, ra aisini Jesus, “Kopwe ürenikem are en wesewesen ewe Kraist.” Jesus a pölüeniir, “Are üpwe ürenikemi, ousap lüküei. \v 68 Nge are üpwe aisinikemi eu kapas ais, ousap mochen pölüeni. \v 69 Nge seni iei Nöün Aramas epwe mot lepelifichin Kot ewe mi Manau.” \v 70 Iwe, ir meinisin ra aisini, “Ifa usun, en ewe Nöün Kot?” Jesus a pölüeniir, “A pwüng mine oua apasa, pwe ngang nöün.” \v 71 Mürin ra üra, “Esap chüen wor lomoten ach sipwe kütta och kapasen pwärätä. Ousia püsin rongorong met a apasa.” \c 23 \s1 Ra etekinala Jesus mwen Pilatus \sr 23.1-5 \r (Mat 27.1-2,11-14; Mark 15.1-5; Joh 18.28-38) \p \v 1 Mürin unusen ewe mwichen aramas a ütä o ra etekinala Jesus mwen Pilatus. \v 2 Ikenan ra popuetä le atipisi Jesus o üra, “Äm aia küna ei mwän pwe a emweningaua aramasen fanüach. A üreniir pwe resap takises ngeni Sisar, a pwal apasa pwe püsin i Kraist ewe king.” \v 3 Pilatus a aisini Jesus, “Ifa usun, en nöün chon Juta we king?” Jesus a pölüeni, “Ewer, usun om apasa.” \v 4 Mürin Pilatus a üreni ekewe souasor mi lap me ewe mwicheichen aramas, “Üsap küna och tipis ren ei mwän.” \v 5 Nge ir ra chök alapala ar kapasen tipitipmwäl ngeni, “A afitikokoi ekewe aramas ren an afalafal lon unusen Jutea, a popuetä seni lon Kalilea o otourato ikei.” \s1 Jesus a ü mwen Herotes \sr 23.6-12 \p \v 6 Iwe, lupwen Pilatus a rong ekei kapas, a ais, “Ifa usun, ei mwän eman re Kalilea?” \v 7 Nge lupwen a rongorong, pwe Jesus seni ewe fanü Herotes a nemeni, a tinala Jesus ren Herotes, pun Herotes a pwal nom lon Jerusalem lon ei fansoun. \v 8 Iwe, lupwen Herotes a küna Jesus a fokun pwapwa, pun a fen mochen küna lon fansoun langatam. Pokiten mine a fen rong usun, a apilükülük ngeni an epwe küna och asisil Jesus epwe föri. \v 9 Iei mine Herotes a aisini Jesus chomong kapas ais, nge Jesus esap pölüeni och. \v 10 Iwe, ekewe souasor mi lap me ekewe Sensen Allük ra ü ikenan o ra fokun achocho le atipisi. \v 11 Nge Herotes me nöün kewe sounfiu ra urumwotei o turunufasei Jesus. Mürin ar aüföüfa ngeni echö üf mi fokun ling, Herotes a tinsefäliela ren Pilatus. \v 12 Lon chök ewe ränin Herotes me Pilatus ra pwipwifengen, nge me mwan ra oputafengeniir. \s1 A pwüngüla pwe Jesus epwe mäla \sr 23.13-25 \r (Mat 27.15-26; Mark 15.6-15; Joh 18.39–19.16) \p \v 13 Mürin Pilatus a körifengeni ekewe souasor mi lap, ekewe sounemenem me ekewe aramas \v 14 o a üreniir, “Ämi oua apasa lupwen oua emwenato ei mwän rei pwe a emweningauei ekewe aramas. Iei üa atittina me mwemi, nge üsap küna och tipisin ei mwän ren mine oua atipisi won. \v 15 Pwal Herotes esap küna och tipis ren, iei mine a tinsefälieto rech. Me rei, esap wor och mine ei mwän a föri an epwe tipisin mäla. \v 16 Iei mine üpwe wichi o amusala.” \v 17 [Iteiten ier, lupwen a tori ewe mongön Pasofer, Pilatus a soun amusa eman chon fötek.] \v 18 Iwe, ewe mwichen aramas a köpökütä, “Kopwe amäloi ewe aramas, nge kopwe amusa ngenikem Parapas.” \v 19 (Parapas a fen nom lon imwen fötek pokiten an afisätä eu fitikoko lon ewe telinimw, pwal fän iten an niela aramas.) \v 20 Pilatus a fokun mochen angasala Jesus, iei mine a kapassefäl ngeni ewe mwichen aramas. \v 21 Nge ir ra chök kökkö ngeni, “Kopwe iräpengesi, kopwe iräpengesi!” \v 22 Iwe, Pilatus a kapas ngeniir fän aülüngatin, “Pwota? Meni sokun tipis a föri? Üsap küna ren ei aramas och tipis an epwe ina popun pwe epwe mäla. Iei mine üpwe chök wichi o amusala.” \v 23 Nge ekewe aramas ra chök sopwela le kökkö fän leüömong o tüngormau pwe epwe iräpenges. Feilfeil a pwönüetä mine ra eäni kökkö. \v 24 Iei mine Pilatus a apwüngala, pwe epwe fis ngeni Jesus mine ra tüngor. \v 25 A amusala ewe mwän mi nom lon imwen fötek pokiten an afisätä fitikoko me niela aramas, i ätewe ra tüngor an epwe musala. Nge a mwüt ngeniir Jesus pwe repwe föri ngeni mine ra mochen. \fig Ra turufi Simon o ekietä ewe iräpenges won afaran, pwe epwe mwärela mürin Jesus.|src="avnt044.tif" size="span" loc="58" ref="23.26" \fig* \s1 Jesus a iräpenges \sr 23.26-43 \r (Mat 27.32-44; Mark 15.21-32; Joh 19.17-27) \p \v 26 Iwe, lupwen än ekewe sounfiu etekinala Jesus won ewe al, ra churi eman mwän seni Kirene, itan Simon, a feito seni lemäl, pwe epwe tolong lon ewe telinimw. Ekewe sounfiu ra turufi Simon o ekietä ewe iräpenges won afaran pwe epwe mwärela mürin Jesus. \v 27 Eu mwichen aramas mi chomong ra tapwela mürin. Iwe, a wor ekoch fefin me leir mi ngüngüres o kechüeiti Jesus. \v 28 Nge Jesus a sap ngeniir o üreniir, “Ämi fin Jerusalem! Ousap kechüeitiei, nge oupwe püsin kechüeitikemi me nöümi kana. \v 29 Pun repwe war ekewe rän, lupwen aramas repwe apasa, ‘Feiöchün ekewe fefin mi rit, ekewe fefin resap nöünöü, pwal ekewe resap oupwu semirit.’ \v 30 Mürin repwe kapas ngeni ekewe chuk, ‘Oupwe turutiu wom,’ repwe pwal kapas ngeni ekewe chukutekison, ‘Oupwe pwölükeemila.’ \x + \xo 23.30 \xt Os 10.8; Pwär 6.16\x* \v 31 Pun are ekei sokun mettoch repwe fis lupwen ewe irä a manau, met epwe fis lupwen a pwasala?” \v 32 Ra pwal etekinala ruoman mwän mi föföringau pwe repwe ninnila fiti Jesus. \p \v 33 Iwe, lupwen ar tori ewe leni a iteni Poisökün Mökür, ra iräpengesi Jesus ikenan fiti ekewe ruoman chon föföringau, eman a nom lepelifichin, nge eman a nom lepelimöngun. \v 34 Iwe, Jesus a apasa, “Semei, kopwe amuserela, pun resap silei mine ra föri.” Ra üttüt won üfan kana o ra ngeni eman me eman met üttian. \x + \xo 23.34 \xt Kölf 22.18\x* \v 35 Iwe, ekewe aramas ra ütä ikenan o kakatol, nge ekewe sounemenemen chon Juta ra turunufasei Jesus o apasa, “A amanaua ekoch, epwe püsin amanaua are i Kraist, ewe Kot a filätä.” \x + \xo 23.35 \xt Kölf 22.7\x* \v 36 Ekewe sounfiu ra pwal turunufasei Jesus. Ra feito ren o ekiekin aünü ngeni wain mi mwäl. \x + \xo 23.36 \xt Kölf 69.21\x* \v 37 Ra apasa, “Are en nöün ekewe chon Juta king, kopwe püsin amanauok!” \v 38 Asen möküren Jesus a mak ekei kapas, “Iei i ewe kingen chon Juta.” \p \v 39 Iwe, eman lein ekewe chon föföringau mi iräpenges ikenan a turunufasei Jesus o üreni, “Ifa usun, sap en Kraist? Kopwe püsin amanauok o pwal amanauakem!” \fig “Semei, üa atolonga ngüni lepöümw.|src="avnt045.tif" size="col" loc="46" ref="23.46" \fig* \v 40 Nge pwal ewe eman chon föföringau a apwüngü o üreni, “Ifa usun, kosap niuokusiti Kot? A pwüngüla om kopwe mäli ei sokun mäla usun chök i. \v 41 A fokun pwüng mine ra apwüngükich ren, pun kich sia angei liwinin ach kewe föför. Nge ei mwän esap föri och föför mi mwäl.” \v 42 Mürin a üra, “Jesus, kose mochen chechemeniei lupwen om kopwe tolong lon mwumw.” \v 43 Iwe, Jesus a pölüeni, “Enlet, üpwe ürenuk, ikenai kopwe etiei lon Paratis.” \s1 Jesus a mäla \sr 23.44-49 \r (Mat 27.45-56; Mark 15.33-41; Joh 19.28-30) \p \v 44 Ina epwe kulok engol me ruu akkar esap chüen tin nge a rochopwak unusen ewe fanü tori kulok ülüngat. \v 45 Iwe, ewe chechen mangaku lon imwenfel a kam seni won tori fan pwe a wor ruu kinikin. \x + \xo 23.45 \xt Eks 26.31-33\x* \v 46 Mürin Jesus a kökkö fan mwelian mi leüömong, “Semei, üa atolonga ngüni lepoumw.” Wesin an apasa ei a mäla. \x + \xo 23.46 \xt Kölf 31.5\x* \p \v 47 Iwe, lupwen ewe meilapen sounfiu a küna mine a fis, a mwareiti Kot o apasa, “Enlet, ei mwän i eman mwän mi pwüng.” \v 48 Lupwen ewe mwichen aramas mi chufengen ikenan pwe repwe katol mwökütükütün met a fis ra küna ei, ra pisiri fän mwäriir lon ar letipeta o liwiniti lenier. \v 49 Nge chokewe meinisin mi sisile Jesus me ekewe fefin mi tapwela mürin Jesus seni Kalilea ra ütä ekis toau ar repwe küna mine a fis. \x + \xo 23.49 \xt Luk 8.2-3\x* \s1 Jesus a peias \sr 23.50-56 \r (Mat 27.57-61; Mark 15.42-47; Joh 19.38-42) \p \v 50 Iwe, a wor eman mwän itan Josef seni Arimatea eu telinimw lon Jutea. Ätei eman seni ewe mwichen souapwüng, eman mwän mi pwüng o wenechar. \v 51 Esap tipeeu ngeni mine ra pwüngüpwüng won pwal ar föför. Iwe, a ösüküsükü ewe Mwün Kot. \v 52 Iwe, Josef a feila ren Pilatus o tüngor somän Jesus. \v 53 Mürin a angeatiu somän Jesus me won ewe iräpenges, a finiti ngeni eu mangaku mi pwechepwech o peiaseni lon eu peias mi tuw lon achau, esap wor mwo eman somä a nom lon me mwan. \v 54 Iwe, iei än ekewe chon Juta räninamol o a arapakan ngeni an epwe le popuetä ewe ränin sapat. \v 55 Iwe, ekewe fefin mi tapwela mürin Jesus seni Kalilea ra eti Josef le feila o nengeni ewe peias, ra pwal nengeni usun ar akona somän Jesus me lon. \v 56 Mürin ra liwiniti lenier o amolätä löpwokus fän iten ewe somä. Nge lon ewe ränin sapat ra asösö usun mine a mak lon ekewe allük. \c 24 \s1 Jesus a manausefäl \sr 24.1-12 \r (Mat 28.1-10; Mark 16.1-8; Joh 20.1-10) \p \v 1 Iwe, lesosorusichin ewe aeuin ränin wiik ekewe fefin ra feila ren ewe peias, nge ra uwala ekewe löpwokus ra amolätä. \v 2 Iwe, ra küna pwe ewe fau a fen mwöküt seni mesen ewe peias. \v 3 Nge lupwen ar tolong lon, resap küna somän ar we Samol Jesus. \v 4 Nge lupwen ar chüen ükütä o osukosuk ren mine ra küna, ruoman mwän mi üföüf üf mi saramaram ra ütä ünükür. \v 5 Iwe, ekewe fefin ra fokun niuokus o chapetiu le pwül, nge ekewe mwän ra üreniir, “Pwota oua kütta ewe mi manau lein ekewe mi mäla? \fig “Esap nom ikei, pwe a manausefälitä.”|src="avnt046.tif" size="span" loc="74" ref="24.6" \fig* \v 6 Esap nom ikei, pwe a manausefälitä. Oupwe chechemeni met a ürenikemi, lupwen a chüen nom lon Kalilea: \v 7 ‘Nöün Aramas epwe tolong lepöün chon tipis, epwe iräpenges, nge mürin ülüngat rän epwe manausefäl.’” \x + \xo 24.7 \xt Mat 16.21; 17.22-23; 20.18-19; Mark 8.31; 9.31; 10.33-34; Luk 9.22; 18.31-33\x* \v 8 Mürin ra chechemeni än Jesus kewe kapas. \v 9 Iwe, ra liwinsefäl seni ewe peias o apworausa ngeni ekewe engol me eman chon kaiö, pwal ngeni ekewe ekoch aramas ekewe mettoch meinisin ra rong o küna. \v 10 Ikei iten ekewe fefin: Maria Maktalene, Joanna me Maria inen James. Ir me pwal ekoch fefin mi etiir ra apworausa ekei mettoch ngeni ekewe soukünö. \v 11 Nge ekewe soukünö ra ekieki, pwe met ekewe fefin ra apworausa ngeniir esap wor allükülükün, iei mine resap lüküür. \v 12 Nge Petrus a ütä o sä ngeni ewe peias. A pworotiu o nenelong lon ewe peias, nge a chök küna finifinin somän Jesus kewe. Mürin a weitifengen ren mine a fis o a liwinsefäliti imwan. \s1 Jesus a pwä ngeni ruoman me won ewe al ngeni Emaus \sr 24.13-35 \r (Mark 16.12-13) \p \v 13 Iwe, pwal lon ewe chök ränin ruoman me lein ekewe chon tapwela mürin Jesus ra feila ngeni eu sopw itan Emaus, ina epwe ükükün fisu mail toauan seni Jerusalem. \v 14 Ra kakapasfengen lefiler usun ekewe mettoch meinisin ra fisitä. \v 15 Lupwen ra kakapas o ekiekifengeni usun ekei mettoch, Jesus a kaneto rer o etiir le fetal. \v 16 Iwe, ra küna i, nge resap esilla. \v 17 Jesus a aisiniir, “Met ei oua pwopworausfengen usun, lupwen oua fefetal?” Iwe, ra üla o wololilen. \v 18 Mürin eman me leir itan Kleopas a pölüeni, “Ifa usun, en chök eman me lein ekewe wasöla lon Jerusalem kosap silei ekewe mettoch a fen fis lon ekewe rän?” \v 19 Jesus a aisiniir, “Ikafan ekewe mettoch?” Iwe, ra pölüeni, “Ekewe mettoch mi fis ngeni Jesus, ewe re Nasaret. Ei mwän eman soufos a wor manamanen an kapas me an föför mwen mesen Kot me aramas meinisin. \v 20 Nöüm kewe souasor mi lap me sounemenem ra atoow ngeni Pilatus an epwe apwüng ngeni mäla, nge mürin ra iräpengesi. \v 21 Nge äm aia apilükülükü, pwe i ewe eman Kot a tinato pwe epwe angasa Israel. Nge lükün ekei, iei ewe aülüngatin rän mürin a fis ekei mettoch. \v 22 Nge pwal ekoch fefin seni äm mwich ra amairükem. Ra feila ren ewe peias lesosorusich, \v 23 nge resap küna somän Jesus we. Nge lupwen ra liwinto rem, ra apworausa pwe a wor künaer chon läng mi üreniir pwe a manau. \v 24 Mürin ekoch me lon äm we mwich ra feila ren ewe peias o alletä pwe ekewe mettoch ekewe fefin ra kapas usun, ra pwüng. Nge resap küna Jesus.” \p \v 25 Iwe, Jesus a üreniir, “Pwota iei me miritimangemi me mangen letipemi! Inet ämi oupwe lükü meinisin mine ekewe soufos ra apasa? \v 26 Ifa usun, esap wisen Kraist pwe epwe küna ekei riaföü meinisin me mwen an epwe tolong lon an ling?” \v 27 Mürin Jesus a awewe ngeniir met a mak lon ekewe Puk mi Pin usun püsin i. A popuetä seni ekewe puken Moses tori ekewe puken soufos meinisin. \p \v 28 Nge lupwen ra arap ngeni ewe sopw ra mochen feila lon, Jesus a tipin föri usun itä nge epwe sopwela an sai. \v 29 Nge ir ra fokun pesei o tüngor ngeni, “Kose mochen kopwe nonom rem, pun a lekuniolula, nge epwe le pwinituk.” Iei mine a tolong lon imwer pwe epwe nonom rer. \v 30 Lupwen an mottiu ngeni chepel pwe epwe mongö rer, a angei ewe pilawa o iotekin afeiöchü. Mürin a kini o ineti ngeniir. \v 31 Mürin meser ra usun itä ra kärän nennela pwe ra esilla Jesus, nge i a mörukela seniir. \v 32 Iwe, ra kapasfengen lefiler, “Ifa usun, esap usun eu ekkei mi ngetenget lon lelukach, lupwen a kapas ngenikich won al o afata ngenikich wewen ekewe Toropwe mi Pin?” \v 33 Mürin ra müttir ütä o liwinsefäliti Jerusalem o ra churi ekewe engol me eman chon kaiö, pwal ekewe ekoch ra mwichfengen. \v 34 Iwe, ekewe chon kaiö ra üreni ekewe ruoman, “Enlet, ewe Samol a manausefäl pwe a pwä ngeni Simon!” \v 35 Mürin ekewe ruoman ra apworausa ngeniir met a fis lupwen ar fetal won ewe al, pwal usun ar esilla ewe Samol lupwen a kinifeseni ewe pilawa. \s1 Jesus a pwä ngeni nöün kewe chon kaiö \sr 24.36-49 \r (Mat 28.16-20; Mark 16.14-18; Joh 20.19-23; Föf 1.6-8) \p \v 36 Iwe, lupwen än ekewe ruoman ra apworausa ngeniir ei pworaus, Jesus a püsin ütä lefiler o üreniir, “Kinamwe epwe torikemi.” \v 37 Nge ir ra fokun rükö o niuokus, pun ra ekieki pwe ra küna eman anü. \v 38 Jesus a üreniir, “Pwota oua niuokus? Pwota oua tipemwaramwar lon letipemi? \v 39 Oupwe nengeni pei me pechei, pwe oupwe silei pwe ngang ei. Oupwe atapaei o mefi, pun eman anü esap wor ren fituk me chü usun oua küna pwe a wor rei.” \v 40 Iwe, a apasa ekei kapas, lupwen a pwäri ngeniir pöün me pechen. \v 41 Pokiten ra fokun pwapwa o weitifengeniir, resap fen mwo lükü. Iei mine a aisiniir, “Ifa usun, esap wor och mongö ikei pwe üpwe mongö?” \v 42 Iwe, ra ngeni ekis fituken ik mi kapwich. \v 43 Jesus a angei ewe ik o mongö me mwer. \v 44 Mürin a üreniir, “Iei met üa fen ürenikemi pwe epwe fis, lupwen üa chüen nonom remi: Meinisin mine a mak usi lon än Moses we Allük, pwal lon ekewe puken soufos me Kölfel epwe fokun pwönüetä.” \v 45 Mürin a suki letiper, pwe repwe tongeni weweiti masouen ekewe Toropwe mi Pin. \v 46 Iwe, a üreniir, “Iei usun a fen mak, pwe Kraist epwe fokun riaföü o manausefäl seni mäla lon aülüngatin rän. \v 47 Ren itan oupwe afalafala chon ekewe mwü meinisin, pwe repwe ekieksefäl, pwe Kot epwe amusala ar tipis, nge oupwe popuetä lon Jerusalem. \v 48 Ämi oua chon pwärätä ekei mettoch. \v 49 Nengeni, üpwe tinatiu womi mine Semei a fen eäni pwon. Nge ämi oupwe nonom lon ei telinimw tori ewe manaman seni läng epwe feitiu womi.” \s1 Jesus a feitä läng \sr 24.50-53 \r (Mark 16.19-20; Föf 1.9-11) \p \v 50 Mürin Jesus a emweniirewu seni Jerusalem o feila arap ngeni Petania. Ikenan a aitiela pöün wor o afeiöchüür. \fig Lupwen an afeiöchüür a feitä seniir o feitä läng.|src="avnt047.tif" size="span" loc="92" ref="24.51" \fig* \v 51 Lupwen an afeiöchüür a feitä seniir o feitä läng. \v 52 Iwe, mürin ra fel ngeni o liwinsefäliti Jerusalem fän watten pwapwa, \v 53 o ra chök nonom lon ewe imwenfel o mwareiti Kot.