\id JHN \h JOHANNES \toc1 Ewe Pworausen Manau makkeen Johannes \toc2 Johannes \toc3 Joh \mt2 Ewe Pworausen Manau makkeen \mt1 Johannes \is1 Kapas akom \iot I. Iten ei puk: Johannes, wewen ei it “ewe Samol a kirikiröch”. \iot II. Chon makkei ei puk: Johannes, eman nöün Jesus kewe chon kaiö. \iot III. Itelapemongen ei puk: Aramas repwe lükü Jesus Kraist, pwe i nöün Kot. \iot IV. Kapas aüchean ei puk: Johannes a fokun alinga Jesus. \iot V. Masouen ei puk Johannes: Ei puk a pwäri ngenikich, pwe Jesus ewe Kapasen Kot mi nonom tori feilfeilachök, “a wiliti aramas o nonom lefilach.” Ei Pworausen Manau a mak, pwe ir mi aleani repwe lükü pwe Jesus ewe Chon Amanau, Kot a pwon pwe epwe tinato, ewe Nöün Kot, pwe chokewe mi lükü repwe küna manau. (20.31) \ip Lon ewe kapas akom a pwä, pwe ewe Kapasen Kot mi nonom tori feilfeilachök a wewefengen me Jesus. Pworausen ewe aeuin kinikinin ewe Pworausen Manau, pwe Jesus a föri sokopaten manaman mi pwärätä pwe i ewe Chon Amanau, Kot a fen pwon ngenikich, ewe Nöün Kot. Mürin ekei pworaus ra mak afalafal mi awewei met Jesus a mochen pwärätä ren ekewe manaman. Ei kinikin lon ei puk a aiti ngenikich usun ekoch aramas ra lükü Jesus o tapwela mürin, nge pwal ekoch ra ü ngeni, pun resap mochen lükü. Lon sopun 13-17 a mak pworausen än Jesus chiechifengen me nöün kewe chon kaiö lon ewe pwinin mwen an fötek, pwal an kewe kapas amol me apöchöküla letipen nöün kewe chon kaiö mwen an epwe iräpenges. Ekewe sopun mi nom lesopolan ra aiti ngenikich usun än Jesus fötek, an küna apwüng, an iräpenges, an manausefäl me an pwä ngeni nöün kewe chon kaiö mürin an manausefäl. \ip Ewe pworaus usun ewe fefin ra turufi lupwen an lisowu (8.1-11) a nom lefilen ei asisil pokiten chomong chon siwili ekewe toropwe me lom ra atowu. Nge pwal ekoch ra atolonga lon pwal ekoch leni. \ip Johannes a afatöchü aüchean ewe lifangen Manau esemüch me ren Kraist, eu lifang mi torikich iei, a tori chokewe mi lükü Jesus, pwe i ewe al, ewe let me ewe manau. Ewe Pworausen Manau me ren Johannes a nöünöü ekoch mettoch sia aea iteiten rän o aweweöchü ngeni ekewe mettoch mi let lon pekin ngün, usun ewe koluk, pilawa, saram, ewe chon mas me nöün sip, pwal ewe irän wain me uan kana. \iot VI. Tettelin masouen ei puk: \io1 Kapas akom \ior 1.1-18\ior* \io1 Johannes Soupapatais me nöün Jesus kewe chon kaiö a akom le köriir \ior 1.19-51\ior* \io1 Än Jesus angang \ior 2.1–12.50\ior* \io1 Ekewe amüchülan ränin än Jesus manau won fanüfan, lupwen an nom lon Jerusalem me an nom lon ekewe leni mi arap \ior 13.1–19.42\ior* \io1 Än ewe Samol manausefäl me an pwä ngeni aramas \ior 20.1-31\ior* \io1 Kapas amüchülan. Pwal ekoch pworaus usun an pwä lon Kalilea \ior 21.1-25\ior* \c 1 \s1 Ewe Kapasen Manau \sr 1.1-18 \p \v 1 Mwen än Kot föri fanüfan ewe Kapas a fen nom. Ewe Kapas a nom ren Kot, a pwal eäni sokun Kot. \v 2 Ewe Kapas a nom ren Kot seni me lepoputän. \v 3 Kot a föri mettoch meinisin ren ewe Kapas, esap wor och lein förian kewe a för lükün i. \v 4 Ewe Kapas i ewe popun manau, nge ei manau a uwato saram ngeni aramas meinisin. \v 5 Ewe saram a tittin lon rochopwak, nge rochopwak esap tongeni akufu. \p \v 6 Kot a tinala nöün chon künö, eman mwän itan Johannes. \x + \xo 1.6 \xt Mat 3.1; Mark 1.4; Luk 3.1-2\x* \v 7 A feito pwe epwe asile ngeni aramas usun ewe saram, pwe meinisin repwe rong ewe pworaus o lükü. \v 8 Püsin i esap ewe saram, nge a feito pwe epwe asile ngeni aramas usun ewe saram. \v 9 Iei ewe saram mi let, a feito fanüfan o asarama aramas meinisin. \p \v 10 A nom lon fanüfan o fanüfan a för ren, nge fanüfan esap silei i. \v 11 A tori fanüan, nge aramasan resap etiwa. \v 12 Nge iö kana ra etiwa o lükü i a ngeniir manaman pwe repwe wiliti nöün Kot. \v 13 Resap wiliti nöün Kot usun än eman uputiu ngeni saman, pun resap uputiu won tipen fituk are tipen mwän, nge püsin Kot a föri pwe ir nöün. \p \v 14 Ewe Kapas a wiliti aramas o nonom lefilach. Sia nengeni an we ling, ewe ling Saman a ngeni, pun i Nöün Aleman, a uren ümöümöch me let. \v 15 Iwe, Johannes a kapas usun i, a kökkö fän leüömong o apasa, “Iei i ätewe üa kapas usun lupwen üa üra, ‘I epwe feito müri, nge a lap seniei, pun a nom mwen ai üsamwo uputiu.’” \v 16 Seni an ümöümöch mi somosomola sia angei feiöch esap ükütiu. \v 17 Kot a ngenikich ekewe allük ren Moses, nge ümöümöch me let a torikich ren Jesus Kraist. \v 18 Esap wor eman aramas a küna Kot fän eu. Nge Nöün Kot Aleman mi nom ren ewe Sam a fen pwäri ngeni aramas usun Kot. \s1 Än Johannes Soupapatais afalafal \sr 1.19-28 \r (Mat 3.1-12; Mark 1.1-8; Luk 3.1-18) \p \v 19 Iei usun mine Johannes a pwärätä lupwen ekewe nöüwisen chon Juta mi nom lon Jerusalem ra tinala ekoch souasor me ekoch chon ewe ainangen Lefi ren Johannes ar repwe aisini, “En iö?” \v 20 A pwärätä fän wenechar, nge esap tukumala, “Ngang sap Kraist.” \v 21 Iwe, ir ra aisini, “Nge iö chök en? En Elias?” Johannes a pölüeni, “Apw, sap ngang Elias” Ra pwal aisini, “En ewe Soufos?” Johannes a pölüeni, “Apw.” \x + \xo 1.21 \xt Tut 18.15,18; Mal 4.5\x* \v 22 Mürin ra üreni, “Kopwe asile ngenikem ika en iö, pwe aipwe asile ngeni chokewe mi tinikeemito mine ka pölüeni ngenikem. Met ka apasa usun püsin en?” \v 23 Iwe, Johannes a pölüeniir lon mine ewe soufos Aisea a apasa, \q1 “Ngang möngüngün ewe eman \q2 mi kökkö fän leüömong \q1 lon ewe fanüapö: \q2 Oupwe awenechara alen ewe Samol.” \x + \xo 1.23 \xt Ais 40.3\x* \p \v 24 Mürin ekewe chon künö ekewe Farisi ra tiniirela \v 25 ra aisini Johannes, “Ika sap en Kraist ika Elias ika ewe Soufos, pwota chök ka föri angangen papatais?” \fig “Ngang üa küna Ngünün Kot a feitiu seni läng lon lapalapen eman lisom...”|src="avnt048.tif" size="col" loc="112" ref="1.32" \fig* \v 26 Johannes a pölüeni, “Ngang üa papataisi aramas ren koluk, nge eman a nom leimi, ämi ousap silei. \v 27 I ätewe mi feito müri, nge ngang üsap fen mwo nge fich ngeni ai üpwe apichi ririn ipwan sus.” \v 28 Ekei mettoch meinisin ra fis lon Petania ötiuen ewe chanpupu Jortan ia Johannes a föri ewe angangen papatais ie. \s1 Ewe Lamen Kot \sr 1.29-34 \p \v 29 Iwe, sorotän ewe rän Johannes a küna pwe Jesus a feito ren, iwe, a apasa, “Iei i ewe Lamen Kot a uweela tipisin chon fanüfan. \v 30 Iei i ätewe üa fen kapas usun, lupwen üa apasa, ‘Eman mwän epwe feito müri, nge i a lap seniei, pun a nom mwen üsamwo uputiu.’ \v 31 Üsap mwo silei ika iö i, nge üa feito o papataisi aramas ren koluk pwe üpwe pwäri i ngeni chon Israel.” \p \v 32 Iwe, Johannes a pwärätä, “Ngang üa küna Ngünün Kot a feitiu seni läng lon lapalapen eman lisom o nonom won. \v 33 Püsin ngang üsap silei i, nge Kot ewe mi tiniei pwe üpwe papataisi aramas ren koluk, a üreniei, ‘Kopwe küna ewe Ngünün Kot epwe feito o nonom won eman mwän, i ätewe epwe papataisi aramas ren Ngünmifel.’ \v 34 Ngang üa küna ei, üa pwal pwärätä pwe ätei Nöün Kot.” \s1 Nöün Jesus kewe akomwen chon kaiö \sr 1.35-42 \p \v 35 Sorotän ewe rän Johannes me ruoman nöün kewe chon kaiö ra pwal ütä ikenan. \v 36 Nge lupwen Johannnes a küna Jesus pwe a fetaleto, a apasa, “Iei i ewe Lamen Kot!” \v 37 Iwe, lupwen ekewe ruoman chon kaiö ra rongorong mine a apasa, ra tapwela mürin Jesus. \v 38 Nge Jesus a sapsefäl o küna pwe ra tapwela mürin, iwe, a aisiniir, “Met oua kütta?” Ra pölüeni, “Ia ka nom ie, Rabbi?” (Wewen ei kapas Rabbi ‘Sense’) \v 39 Jesus a pölüeniir, “Oupwe feito o püsin nenengeni.” (Lon ena otun ina epwe kulok rüanü leolopal.) Iwe, ra eti Jesus o küna ia a nonom ie o ra nonom ren lon ewe ränin. \v 40 Eman me lein ekewe ruoman Andru pwin Simon Petrus. \v 41 Andru a müttir küna pwiin we Simon o üreni, “Äm aia küna ewe Messaia.” (Wewen ei kapas Messaia ‘Kraist’.) \v 42 Mürin a emwenala Simon ren Jesus. Iwe, Jesus a newenewen ngeni o üreni, “Itom Simon nöün Sona, nge iei kopwe iteni Kefas.” (Ei it Kefas a wewe ngeni ewe it Petrus, wewen ‘Eu achau’.) \s1 Jesus a köri Filip me Nataniel \sr 1.43-51 \p \v 43 Iwe, sorotän ewe rän Jesus a filätä pwe epwe feila Kalilea. A küna Filip o üreni, “Kopwe tapweto müri.” \v 44 (Filip i seni Petsaita ewe telinimw ia Andru me Petrus ra nom ie.) \v 45 Filip a küna Nataniel o üreni, “Äm aia küna ätewe Moses a mak usun lon ewe puken Allük, pwal ekewe soufos ra mak usun. I Jesus nöün Josef seni Nasaret.” \v 46 Nataniel a aisini, “Ifa usun, och mi mürina a tongeni feito seni Nasaret?” Filip a pölüeni, “Kopwe feito o nengeni.” \v 47 Lupwen Jesus a küna pwe Nataniel a feito ren, iwe, a apasa usun, “Iei i eman wesewesen re Israel, esap wor och mine a mwäl won.” \v 48 Nataniel a aisini, “Pwota ka tongeni sileei?” Jesus a pölüeni, “Ngang üa künok lupwen ka nom fän ewe irä fiik, me mwen än Filip köruk.” \v 49 Iwe, Nataniel a üreni, “Sense, en Nöün Kot! En ewe kingen Israel!” \v 50 Jesus a üreni, “Ifa usun, ka lükü pokiten üa ürenuk pwe üa künok lupwen ka nom fän ewe irä fiik? Kopwe küna chomong mettoch mi lap seni ei.” \v 51 Mürin a üreniir, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Ämi oupwe küna pwe läng epwe sukula o nöün Kot kewe chon läng repwe feitä me feitiu won Nöün Aramas.” \x + \xo 1.51 \xt Ken 28.12\x* \c 2 \s1 Ewe apwüpwülü lon Kana \sr 2.1-12 \p \v 1 Iwe, mürin ruu rän a fis eu apwüpwülü lon ewe telinimw Kana lon Kalilea. Inen Jesus we a nom ikenan. \v 2 Pwal Jesus me nöün kewe chon kaiö ra kö pwe repwe eti ewe apwüpwülü. \v 3 Iwe, lupwen a it ünümer wain, inen Jesus a üreni, “Esap chüen wor ünümer wain.” \v 4 Nge Jesus a pölüeni, “Nemin, kosap üreniei mine üpwe föri. Esamwo tori ai fansoun.” \v 5 Mürin inen Jesus a üreni ekewe chon angang, “Oupwe chök föri mine a ürenikemi.” \v 6 Iwe, a wor än ekewe chon Juta allükün ar lamalam usun ar repwe limeti inisiir me mettochur lupwen repwe fel ngeni Kot. Iei mine a wor wonu lenien koluk lon ewe imw, masouen eu me eu ina epwe ükükün rüe ika ilik kalon. \fig “Oupwe alölöü ekei lenien koluk ren koluk.”|src="avnt049.tif" size="span" loc="86" ref="2.7" \fig* \v 7 Iwe, Jesus a üreni ekewe chon angang, “Oupwe alölöü ekei lenien koluk ren koluk.” Iwe, ra alölöör tori ra urela. \v 8 Mürin Jesus a üreniir, “Iei oupwe üfi och ena koluk o uweela ren ewe chon nemeni ewe kametip.” Iwe, lupwen ra uwala ren ewe koluk \v 9 mi wiliti wain, ätewe a neni. I esap silei ia ei wain a feito me ie. (Nge ekewe chon angang mi üfi ewe koluk ra silei.) Iei mine ewe chon nemeni ewe kametip a köri ewe mwän apwüpwülü söfö \v 10 o üreni, “Aramas meinisin ra akomwen uwawu ewe wain mi fokun mürina. Mürin än ekewe chon kökköto ünümi chomong, epwe uwawu ewe wain mi mökükün. Nge en ka amwöchü ewe wain mi fokun mürina tori iei.” \v 11 Iei aeuin manaman Jesus a föri lon Kana lon Kalilea, iwe, nöün kewe chon kaiö ra lükü i. \p \v 12 Mürin ei, Jesus me inan we me pwiin kewe pwal nöün kewe chon kaiö ra feila Kapernaum. Ikenan ra nonom lon ekoch rän. \x + \xo 2.12 \xt Mat 4.13\x* \s1 Jesus a feila lon ewe imwenfel \sr 2.13-22 \r (Mat 21.12-13; Mark 11.15-17; Luk 19.45-46) \p \v 13 Iwe, lupwen a arap fansoun än ekewe chon Juta chulapen Pasofer, Jesus a feila Jerusalem. \x + \xo 2.13 \xt Eks 12.1-27\x* \v 14 A tolong lon ewe imwenfel o a küna ekewe mwän mi amömö kow, sip me lisom, pwal ätekewe mi mot ngeni chepel o akasiwili moni. \v 15 Iei mine a piti efoch säl o aea le cheela ekewe sip me ekewe kow meinisin seni lon ewe imwenfel. A atoropasa ekewe föün moni o akulätä ekewe chepel än ekewe chon akasiwili moni. \v 16 Iwe, a kapas pöchökül ngeni ekewe mwän mi amömö ekewe lisom, “Oupwe uwawu ekei mettoch seni ikei. Oupwe ükütiu le föri pwe imwen Semei epwe eu imwen amömö.” \v 17 Iwe, nöün kewe chon kaiö ra chechemeni pwe a mak lon ekewe Toropwe mi Pin, “Ai Kot, ai ekipwichi imwom mi pin a küküri le üti usun eu ekkei.” \x + \xo 2.17 \xt Kölf 69.9\x* \p \v 18 Mürin ekewe nöüwisen chon Juta ra üreni, “Meni sokun manaman ka tongeni föri om kopwe pwäri ngenikem pwe mi wor om pwüüng pwe kopwe föri ekei föför?” \v 19 Jesus a pölüeniir, “Oupwe ataela ei imwenfel, nge ngang üpwe aüsefälietä lon ükükün ülüngat rän.” \x + \xo 2.19 \xt Mat 26.61; 27.40; Mark 14.58; 15.29\x* \v 20 Iwe, ra aisini, “Ifa usun, en ka tongeni aüsefälietä ei imwenfel lon ükükün ülüngat rän? Nge ekewe chon aüetä ei imwenfel ra angang ngeni lon ükükün faik me wonu ier!” \v 21 Nge ewe imwenfel Jesus a kapas usun, iei inisin. \v 22 Iei mine lupwen Jesus a manausefäl, nöün kewe chon kaiö ra chechemeni pwe a fen apasa ei. Ra lükü mine a mak lon ekewe Toropwe mi Pin, pwal mine Jesus a apasa. \s1 Jesus a silei usun lapalapen aramas \sr 2.23-25 \p \v 23 Iwe, lupwen Jesus a nom lon Jerusalem fansoun chulapen ewe Pasofer, chomong aramas ra lükü i, pun ra küna ekewe manaman a föri. \v 24 Nge Jesus esap lükü ngeniir inisin, pun a silei ekiekin letiper. \v 25 Esap wor lomoten än eman epwe pwäri ngeni usun eman, pun a püsin silei mine a nom lon leluker. \c 3 \s1 Jesus me Nikotemus \sr 3.1-21 \p \v 1 Iwe, a wor eman mwän seni ewe mwichen Farisi itan Nikotemus, i eman me lein ekewe souemwenin ekewe chon Juta. \v 2 Lon eu pwin ätei a feila ren Jesus o üreni, “Rabbi, äm aia silei pwe en eman sense Kot a tinato. Pun esap wor eman a tongeni föri ekei sokun manaman en ka föri are Kot esap eti.” \v 3 Jesus a üreni, “Enlet, üpwe wesewesen ürenuk: Esap wor eman a tongeni küna Mwün Kot are esap upsefäl.” \v 4 Nikotemus a aisini, “Epwe ifa usun än eman aramas epwe tongeni upsefäl lupwen a chinlap? Enlet, esap tongeni tolongsefäl lon upwen inan o uputiu fän aruuan.” \v 5 Iwe, Jesus a üreni, “Enlet, üpwe wesewesen ürenuk: Esap wor eman a tongeni tolong lon Mwün Kot are esap up ren koluk me Ngün. \v 6 Eman aramas a upu seni saman me inan, nge manauen ngün a up ren Ngünün Kot. \v 7 Kosap weitifengeniik ren mine üa ürenuk: Oupwe fokun upsefäl. \v 8 Asepwäl a enien ia a mochen enila ie. Ka fen rong ngüngün, nge kosap silei ia a enito me ie, ika ia a enila ie. Ina usun chök ren chokewe mi up seni Ngünmifel.” \v 9 Iwe, Nikotemus a aisini, “Epwe ifa usun an epwe tongeni fis ei?” \v 10 Jesus a pölüeni, “En eman sense mi lap lon Israel, nge kosap weweiti usun ei? \v 11 Enlet, üpwe wesewesen ürenuk: Äm aia kapas usun mine aia silei o pwärätä mine aia küna, nge esap wor eman leimi a mochen etiwa mine aia eäni afalafal. \v 12 Ämi ousap lüküei lupwen üa kapas ngenikemi usun mettochun ei fanüfan. Ifa usun ämi oupwe lüküei lupwen üa kapas ngenikemi usun mettochun läng? \v 13 Esap wor eman a feitä läng pwe Nöün Aramas chök, ewe mi feitiu seni läng. \p \v 14 “Usun Moses a atekiatä ewe serepenit seni piras lon ewe fanüapö, iei usun Nöün Aramas epwe tekiatä, \x + \xo 3.14 \xt Num 21.9\x* \v 15 pwe meinisin mi lükü i repwe eäni manau esemüch. \v 16 Pun iei usun Kot a echeni chon fanüfan, pwe a fangala Nöün Aleman, pwe meinisin mi lükü i resap pöütmwälila, pwe repwe eäni manau esemüch. \v 17 Pun Kot esap tinato Nöün won fanüfan pwe epwe apwüngü fanüfan, nge a tinato pwe epwe amanaua chon fanüfan. \v 18 Iö a lükü ewe Nau esap küna feiengauen apwüng, nge iö esap lükü i a fen küna feiengauen apwüng, pun esap lükü Nöün Kot Aleman. \v 19 Iei usun pwüngün ewe apwüng: Ewe saram a tolong lon fanüfan, nge aramas ra efich rochopwak lap seni saram, pun ar föför a ngau. \v 20 Iö a föri mine a ngau a oput saram, esap mochen tolong lon saram, pun a niuokus pwe an kewe föför repwe pwäla. \v 21 Nge iö a föri mine a let a tolong lon saram, pwe ewe saram epwe pwärätä pwe mine a föri a föri lon an aleasochisi Kot.” \s1 Jesus me Johannes \sr 3.22-30 \p \v 22 Mürin ei pworaus, Jesus me nöün kewe chon kaiö ra feila lon ewe fanü Jutea. Ikenan a nonom rer eu fansoun o papataisi aramas. \v 23 Nge Johannes a pwal papataisi aramas lon Änon arap ngeni Salim, pun a wor chomong koluk ikenan. Iwe, aramas ra feito ren o a papataisiir. \v 24 (Ei a fis me mwen än Johannes tolong lon fötek.) \x + \xo 3.24 \xt Mat 14.3; Mark 6.17; Luk 3.19-20\x* \v 25 Iwe, ekoch nöün Johannes kewe chon kaiö ra popuetä le anini ngeni eman re Juta usun ar limeti inisiir me mettochur lon pwüngün ar lamalam. \v 26 Iwe, ra feila ren Johannes o üreni, “Sense, ka chechemeni ewe mwän a nom reöm ötiuen ewe chanpupu Jortan, ätewe ka kapas ngenikem usun? Iei a papataisi aramas o aramas meinisin ra feila ren.” \v 27 Johannes a pölüeni, “Esap wor eman a tongeni angei och are Kot esap ngeni. \v 28 Püsin ämi oua tongeni pwärätä pwe ngang üa apasa, ‘Sap ngang ewe Kraist, nge Kot a tinieito me mwan.’ \x + \xo 3.28 \xt Joh 1.20\x* \v 29 Ewe mwän apwüpwülü söfö i pwülüen ewe fin apwüpwülü söfö. Nge chiechien ewe mwän apwüpwülü söfö mi ü ünükün o aüseling a pwapwa lupwen a rongorong mwelien ewe mwän apwüpwülü söfö. Iei usun ai pwapwa a unusöchüla. \v 30 I epwe fokun tekiatä, nge ngang üpwe fefeitiu.” \s1 Ätewe mi feito seni Läng \sr 3.31-36 \p \v 31 Iwe, ätewe mi feito seni läng, i a lap seni meinisin. Ätewe mi pop seni fanüfan, i chon fanüfan, a pwal kapas usun mettochun fanüfan. Nge ätewe mi feito seni läng a tekia seni meinisin. \v 32 Iwe, a pwärätä usun mine a fen küna o rongorong, nge esap wor eman a etiwa an kapas. \v 33 Nge are eman epwe etiwa an kapas, a aletätä pwe Kot a let. \v 34 Iwe, ewe eman Kot a tinato a apasatä än Kot kewe kapas, pun Kot a aunusa ngeni Ngünün. \v 35 Ewe Sam a echeni Nöün o atolonga mettoch meinisin fän nemeneman. \x + \xo 3.35 \xt Mat 11.27; Luk 10.22\x* \v 36 Iö a lükü ewe Nau a eäni manau esemüch. Iö a lükümach ngeni ewe Nau esap eäni ewe manau, pwe än Kot song a nonom won. \c 4 \s1 Jesus me ewe Fin Samaria \sr 4.1-42 \p \v 1 Iwe, ekewe Farisi ra rongorong pwe Jesus a asoulängala o papataisi chomong aramas lap seni Johannes. \v 2 (Jesus ese püsin papataisi aramas, nge nöün kewe chök chon kaiö.) \v 3 Iei mine lupwen a rongorong met ra apasa, a feila seni Jutea o liwinsefäliti Kalilea. \v 4 Lon an we sai a fetalelong lon Samaria. \v 5 Iei usun a tori eu telinimw lon Samaria itan Sikar, a arap ngeni ewe fanü Jakop a ngeni nöün we mwän itan Josef. \x + \xo 4.5 \xt Ken 33.19; Jos 24.32\x* \v 6 Ikenan a wor eu chönüttu än Jakop, nge Jesus a mottiu ünükün ei chönüttu, pun a pekus ren an fetal. Ei otun ina epwe leoloas. \fig “Kose kan mochen üpwe ünümi ekis koluk reöm.”|src="avnt050.tif" size="span" loc="64" ref="4.7" \fig* \p \v 7 Iwe, eman fin Samaria a feito pwe epwe üfüf koluk. Nge Jesus a tüngor ngeni, “Kose kan mochen üpwe ünümi ekis koluk reöm.” \v 8 (Nöün kewe chon kaiö ra feila lon ewe telinimw pwe repwe kamö aner mongö.) \v 9 Ewe fefin a üreni, “En eman re Juta, nge ngang eman fin Samaria, ifa usun om kopwe tongeni tüngor seniei ünümom koluk?” (Ekewe chon Juta resap aeafengen kap me sepi me ekewe chon Samaria.) \x + \xo 4.9 \xt Esr 4.1-5; Ne 4.1-2\x* \v 10 Iwe, Jesus a pölüeni, “Are kopwe chök silei än Kot lifang, pwal ätewe mi tüngor ngonuk ünüman koluk, kopwe fen tüngor ngeni, nge i epwe ngonuk ewe kolukun manau.” \v 11 Ewe fefin a pölüeni, “Ai samol, esap wor om pokit pwe kopwe aea le üfüf, nge ei chönüttu a alolol. Ia kopwe angei me ie ewe kolukun manau? \v 12 Äm we lewo Jakop a ngenikem ei chönüttu. I me nöün kewe me nöün kewe mwichen man meinisin ra ün seni. Ifa usun, en ka lap seni Jakop?” \v 13 Jesus a pölüeni, “Iö a ün seni ei koluk epwe kakasefäl, \v 14 nge iö a ün seni ewe koluk ngang üpwe ngeni, esap chüen kakasefäl. Ewe koluk üpwe ngeni epwe wiliti eu lenien puächen kolukun manau leutun mi atoto manau esemüch.” \p \v 15 Ewe fefin a üreni, “Ai samol, kose mochen kopwe ngeniei ei koluk! Mürin üsap chüen liwinto ikei pwe üpwe üfüf koluk.” \v 16 Jesus a üreni ewe fefin, “Kopwe feila o köri pwülüom, iwe, epwe etuk lupwen kopwe liwinto.” \v 17 Ewe fefin a pölüeni, “Esap wor pwülüei.” Nge Jesus a üreni, “Mi pwüng om apasa pwe esap wor pwülüom. \v 18 Ka fen pwülüeni limman mwän, nge ewe eman ka pwülüeni iei esap wesewesen pwülüom. Ka kapas wenechar ngeniei.” \p \v 19 Mürin ewe fefin a üreni, “Ai samol, iei üa silei pwe en eman soufos. \v 20 Äm kewe lewo ra fel ngeni Kot won ei chuk, nge ämi chon Juta oua apasa pwe Jerusalem ina chök ewe leni ia aramas repwe fel ngeni Kot ie.” \v 21 Jesus a üreni, “Nemin, kopwe lüküei, epwe war ewe fansoun lupwen aramas resap chüen fel ngeni ewe Sam won ei chuk ika lon Jerusalem. \v 22 Ämi chon Samaria oua fel ngeni iö ousap silei, nge äm chon Juta aia fel ngeni iö aia silei, pun manau a pop seni chon Juta. \v 23 Nge epwe war eu fansoun, nge iei a fen nom, lupwen aramas repwe fel ngeni ewe Sam lon manamanen ewe Ngünün Kot me ewe let, pun ewe Sam a kütta chokewe mi fel ngeni lon let. \v 24 Kot Ngün, nge ren manamanen Ngünün we aramas ra chök tongeni fel ngeni lon let.” \p \v 25 Iwe, ewe fefin a üreni Jesus, “Üa silei pwe ewe Messaia epwe wareto, ewe mi iteni Kraist. Lupwen epwe war, epwe asile ngenikich mettoch meinisin.” \v 26 Jesus a pölüeni, “Ngang ätewe mi kapas ngonuk.” \p \v 27 Lon ewe chök otun nöün Jesus kewe chon kaiö ra liwinto. Ra weitifengeni pwe Jesus a kapas ngeni eman fefin, nge esap wor eman leir a aisini ewe fefin, “Met ka mochen?” are aisini Jesus, “Pwota ka kapas ngeni ei fefin?” \v 28 Mürin ewe fefin a likitala an we lenien koluk, a liwiniti ewe telinimw o üreni ekewe aramas mi nom ikenan, \v 29 “Oupwe feito o nengeni ewe mwän mi pwäri ngeniei mettoch meinisin üa fen föri. Ifa usun, esap fen iei i ewe Kraist?” \v 30 Iei mine ra towu seni ewe telinimw o feito ren Jesus. \p \v 31 Lon chök ei fansoun ekewe chon kaiö ra tütüngor ngeni Jesus, “Sense, kopwele mongö.” \v 32 Nge Jesus a pölüeniir, “Mi wor anei mongö ämi ousap silei usun.” \v 33 Iei mine ekewe chon kaiö ra popuetä le kapasfengen lefiler, “Ifa usun, mi wor eman a uwato ren anan mongö?” \v 34 Jesus a üreniir, “Anei mongö ai üpwe aleasochisi letipen ewe mi tiniei o awesala ewe angang a awisa ngeniei pwe üpwe föri. \v 35 Ämi oua apasa, ‘Mi chüen wor rüanü maram, mürin epwe tori fansoun kinikin.’ Nge üpwe ürenikemi, ‘Oupwe nenengeniöchü ekewe tanipi, pun üän irän lon ra nupula, pwe ra öchün ar repwe kinikin.’ \v 36 Ewe aramas mi kini ewe räs epwe angei liwinin, epwe ionifengeni ekewe ua fän iten manau esemüch. Iei usun ewe aramas mi fofot pwal ewe mi kinikin repwe pwapwafengen. \v 37 Pun a let ewe kapas, ‘Eman aramas a fofot, nge pwal ewe eman a kinikin.’ \v 38 Ngang üa tinikemiila pwe oupwe kini üän eu tanipi ämi ousap angang ngeni. Pwal ekoch ra angang ikenan, nge ämi oua angei feiöchün ar angang.” \p \v 39 Iwe, chomong me lein ekewe chon Samaria lon ewe telinimw ra lükü Jesus, pun ewe fefin a üra, “A pwäri ngeniei mettoch meinisin üa fen föri.” \v 40 Iei mine lupwen ekewe chon Samaria ra feito ren Jesus, ra fokun tüngor ngeni, pwe epwe nonom rer. Iwe, Jesus a nonom ikenan lon ükükün ruu rän. \v 41 Pwal chomong chon Samaria ra lükü Jesus pokiten ar rongorong an afalafal. \v 42 Iwe, ra üreni ewe fefin, “Iei aia lükülük, sap pokiten chök mine ka apasa, nge pokiten äm aia püsin rongorong an kapas. Iwe, äm aia silei pwe i wesewesen ewe Chon Amanauen chon fanüfan.” \s1 Jesus a apöchöküla eman ät nöün eman nöüwis \sr 4.43-54 \p \v 43 Mürin än Jesus nonom ikenan lon ükükün ruu rän, a towu seniir o feila Kalilea. \v 44 Pun püsin Jesus a apasa, “Eman soufos esap wor meninin me lon püsin fanüan.” \x + \xo 4.44 \xt Mat 13.57; Mark 6.4; Luk 4.24\x* \v 45 Iwe, lupwen a tori Kalilea, ekewe aramas mi nom ikenan ra etiwa, pun ra fen feila ngeni ewe chulapen Pasofer lon Jerusalem o küna meinisin mine a föri lon ewe chulap. \x + \xo 4.45 \xt Joh 2.23\x* \p \v 46 Mürin Jesus a liwinsefäliti Kana lon Kalilea, ia a awili ewe koluk ngeni wain me ie. Iwe, a wor eman nöüwisen mwü lon Kapernaum, nöün ät a samau. \x + \xo 4.46 \xt Joh 2.1-11\x* \v 47 Lupwen a rong pwe Jesus a feito seni Jutea tori Kalilea, a feila ren o tüngormau ngeni pwe epwe feila Kapernaum o apöchöküla nöün we ät mi arap ngeni mäla. \v 48 Iwe, Jesus a üra, “Esap wor eman me leimi epwe lükü are esap küna asisil me manaman.” \v 49 Ewe nöüwis a pölüeni, “Ai samol, kose mochen etiei me mwen än nei we epwe mäla.” \v 50 Jesus a üreni, “Kopwe feila, noumw we ät epwe manau!” Iwe, ewe mwän a lükü mine Jesus a üreni o feila. \v 51 Nge lupwen a chüen fetal ngeni lenian we, nöün kewe chon angang ra churi o apworausa ngeni pwe nöün we ät a manau. \v 52 Iwe, a aisiniir inet fansoun a pöchökületä. Ra pölüeni, “Kulok eu leoloasen nänew ewe pwichikar a towu seni.” \v 53 Mürin ewe sam a chechemeni pwe ina chök ewe otun Jesus a kapas ngeni lon, “Noumw we ät epwe manau.” Iei mine i me chon an famili meinisin ra lükü Jesus. \v 54 Iei ewe aruuen manaman Jesus a föri mürin an feito seni Jutea o tori Kalilea. \c 5 \s1 Jesus a apöchöküla eman mwän arun eu koluk \sr 5.1-18 \p \v 1 Mürin ei pworaus, Jesus a feila Jerusalem pwe epwe fiti eu chulapen chon Juta. \v 2 Ünükün ewe Asamalapen Sip lon Jerusalem a wor eu koluk, a iteni Petesta lon kapasen Ipru. Ikenan a wor eu ut mi wor limu refirefin lon. \v 3 A wor eu mwichen aramas mi chomong, ra samau o kon lon ekewe ruum mi refiref: chon mesechun, chon pechemä me ekewe mi mwök. [Ra witiwiti ewe koluk an epwe nono. \v 4 Pun fän ekoch eman chon läng nöün ewe Samol a feitiu o anonoi ewe koluk. Iwe, ewe aramas mi akomwolong lon ewe koluk mürin chök an nono a tongeni pöchökületä seni met sokun samau a eäni.] \v 5 Eman mwän a nom ikenan, a sasamau lon ükükün ilik me walu ier. \v 6 Lupwen Jesus a küna ätewe lon an kokon o a rong pwe a sasamau lon fansoun langatam, a aisini, “Ka mochen küna pöchökül?” \v 7 Ewe chon samau a pölüeni, “Ai samol, esap wor rei eman aramas epwe uweieila lon ewe koluk lupwen a nono. Nge lupwen üa sotuni ai üpwe tolong lon, eman a fen akom mwei.” \v 8 Iwe, Jesus a üreni ewe mwän, “Kopwe ütä, angei kiom o fetal.” \v 9 Lon ewe chök otun ewe mwän a pöchökületä, a angei kian o a popuetä le fetal. \p Ei a fis lon eu ränin sapat. \v 10 Iei mine ekewe nöüwisen chon Juta ra üreni ewe mwän mi pöchökületä, “Ikenai ewe ränin sapat, esap pwüng ngeni allükün ach lamalam pwe kopwe uwei kiom.” \x + \xo 5.10 \xt Ne 13.19; Jer 17.21\x* \v 11 Iwe, a pölüeni, “Ewe mwän mi apöchökülaeitä a üreniei pwe üpwe angei kiei o fetal.” \v 12 Iwe, ra aisini, “Iö we a ürenuk pwe kopwe angei kiom o fetal?” \v 13 Nge ewe mwän mi pöchökületä esap silei Jesus, pun a wor chomong aramas lon ewe leni o Jesus a chök anifila seniir. \p \v 14 Mürin chök ekis fansoun Jesus a küna ewe mwän lon imwenfel o a üreni, “Kopwe rongorong, iei ka pöchökületä, kosap chüen föri tipis, pwe esap fis ngonuk och mi ngau seni ei.” \v 15 Mürin ewe mwän a feila o üreni ekewe nöüwisen chon Juta pwe Jesus ewe a apöchökülätä. \v 16 Iwe, pokiten Jesus a apöchöküla ewe mwän lon ewe ränin sapat, ekewe nöüwisen chon Juta ra popuetä le ariaföüü Jesus. \v 17 Nge Jesus a pölüeniir, “Semei a chök akangang tori ikenai, pwal ina usun ngang üpwe chök akangang.” \v 18 Ren ekei kapas ekewe nöüwisen chon Juta ra fokun alapala ar ekiekin mochen niela Jesus, pun esap chök atai allükün ewe ränin sapat, nge a pwal apasa pwe Kot Saman. Ren ei a püsin anönnöi ngeni Kot. \s1 Än ewe Nau nemenem \sr 5.19-29 \p \v 19 Iwe, Jesus a pölüeniir, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Ewe Nau esap tongeni föri och ren püsin i, a chök föri met a küna pwe Saman a föri. Pun mine ewe Sam a föri, pwal ina chök mine ewe Nau a föri. \v 20 Pun ewe Sam a echeni ewe Nau o pwäri ngeni meinisin mine i a föri. Ewer, epwe fen mwo nge pwäri ngeni mettoch mi lap seni ekei, pwe oupwe mairü ren. \v 21 Usun ewe Sam a amanaua ekewe mi mäla o ngeniir manau, ina usun ewe Nau a fang manau ngeni chokewe i a filiiretä. \v 22 Ewe Sam esap pwal apwüngü eman, nge a ngeni ewe Nau ewe wisen souapwüng, \v 23 pwe aramas meinisin repwe asamolu ewe Nau usun chök ar asamolu ewe Sam. Iö esap asamolu ewe Nau, esap pwal asamolu ewe Sam a tinato i. \v 24 Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Iö a rongorong ai kewe kapas o lükü ewe mi tinieito a eäni manau esemüch. Esap tolong lon kapwüng, pwe a towu seni mäla o tolong lon manau. \v 25 Enlet üpwe wesewesen ürenikemi: Epwe war ewe fansoun, nge a fen war, lupwen ekewe mi mäla repwe rongorong mwelien Nöün Kot, nge chokewe mi rongorong repwe küna manau. \v 26 Usun chök ewe Sam i popun manau, iei usun a föri pwe Nöün we pwal i popun manau. \v 27 Iwe, a ngeni ewe Nau ewe wis pwe epwe souapwüng, pun i ewe Nöün Aramas. \v 28 Ousap weitifengenikemi ren ekei kapas. Pun epwe war ewe fansoun lupwen ekewe sotup meinisin repwe rong mwelian \v 29 o towu seni peiaser: Chokewe mi föri föför mürina repwe manausefäl o küna manau, nge chokewe mi föri föför mi ngau repwe manausefäl o küna apwüng. \x + \xo 5.29 \xt Tan 12.2\x* \s1 Kapasen pwärätä usun Jesus \sr 5.30-47 \p \v 30 “Iwe, üsap tongeni föri och ren püsin inisi. Üa apwüngü aramas won met Kot a üreniei. Iei mine ai apwüng a let, pun üsap föri letipei, pwe letipen ewe mi tiniei. \v 31 Are üpwe pwärätä usun püsin ngang, pwäriei esap let, esap pwal wor aüchean. \v 32 Nge mi wor pwal eman a pwärätä usi, nge üa silei pwe mine a pwärätä usi a let. \v 33 Ämi oua tinala nöümi soukünö ren Johannes, iwe, mine i a pwärätä a let. \x + \xo 5.33 \xt Joh 1.19-27; 3.27-30\x* \v 34 Esap ren ai üpwe etiwa pwärien eman, nge üa chök apasa ei pwe oupwe küna manau. \v 35 Johannes a usun chök eu lamp, a tin o saram, nge ämi oua chök mochen apwapwakemi lon saraman ekis chök fansoun. \v 36 Nge a wor och ai minen pwärätä a lap seni än Johannes kapasen pwärätä: Ekewe föför ewe Sam a awisa ngeniei pwe üpwe föri ra pwärätä, pwe ewe Sam a tiniei. \v 37 Iwe, ewe Sam mi tiniei a pwal pwärätä usi. Ämi ousap fokun rongorong mwelian ika küna won mesan, \x + \xo 5.37 \xt Mat 3.17; Mark 1.11; Luk 3.22\x* \v 38 ousap pwal amwöchü an kewe kapas lon letipemi, pun ämi ousap lükü ätewe i a tinato. \v 39 Ämi oua achocho le kaiö masouen ekewe Toropwe mi Pin, pun oua ekieki pwe oupwe küna manau esemüch lor. Ekei Toropwe mi Pin ra pwärätä usi. \v 40 Nge ämi ousap mochen feito rei pwe oupwe eäni ewe manau. \v 41 Üsap mochen ai üpwe iteföüla me ren aramas. \v 42 Nge ngang üa silei usumi. Üa silei pwe ämi ousap echeni Kot lon lelukemi. \v 43 Ngang üa feito fän iten Semei, nge ämi ousap etiwaei. Nge are pwal eman epwe feito fän püsin itan, ämi oupwe etiwa i. \v 44 Ämi oua sani ämi oupwe iteföüla me ren eman me eman leimi, nge ousap kütta ämi iteföüla me ren Kot. Epwe ifa usun ämi oupwe tongeni lüküei? \v 45 Ousap ekieki pwe üpwe atipisikemi me mwen Semei. Moses ätewe oua anomu ämi apilükülük won epwe atipisikemi. \v 46 Are ämi oua wesewesen lükü Moses, ämi oupwe pwal lüküei, pun i a makkei usi. \v 47 Nge pokiten ämi ousap lükü mine Moses a makkei, epwe ifa usun ämi oupwe tongeni lükü mine üa apasa?” \c 6 \s1 Jesus a amongöü limungeröü mwän \sr 6.1-15 \r (Mat 14.13-21; Mark 6.30-44; Luk 9.10-17) \p \v 1 Iwe, mürin ei pworaus Jesus a feila epek ewe nomun Kalilea. (Ei noom a pwal iteni nomun Tiperias.) \v 2 Chomong aramas ra tapwela mürin, pun ra küna ekewe manaman Jesus a föriir lupwen a apöchökülätä ekewe chon samau. \v 3 Mürin Jesus me nöün kewe chon kaiö ra feitä won eu chuk o mottiu ikenan. \v 4 Ei otun a arap fansoun ewe chulapen Pasofer än chon Juta. \v 5 Iwe, Jesus a nenefetal o a küna pwe chomong aramas ra feito ren, iei mine a aisini Filip, “Ia sipwe tongeni kamö mongö me ie, pwe epwe naf ach sipwe amongöni ekei aramas meinisin?” \v 6 Jesus a eäni ei kapas ais an epwe sotuni Filip, pun i a fen silei met epwe föri. \v 7 Filip a pölüeni, “Ruopükü föün moni silifer esap naf ach sipwe kamö pilawa, pwe ina epwe chök ekis met eman me eman ekei aramas epwe angei.” \v 8 Pwal eman nöün chon kaiö itan Andru, pwiin Simon Petrus, a üra, \v 9 “A wor eman ät ikei mi wor ren limeföü pilawa seni föün parli me ruoman ik. Nge ifa usun, epwe naf ngeni ekei aramas meinisin?” \v 10 Jesus a üra, “Oupwe üreni ekewe aramas pwe repwe mottiu.” A wor chomong fetil lon ewe leni, iei mine ekewe aramas meinisin ra mottiu. A wor ina epwe ükükün limungeröü mwän. \v 11 Mürin Jesus a angei ekewe pilawa, a iotekin kilisou ngeni Kot wor o a ineti ngeni ekewe aramas mi mot ikenan. Pwal ina chök usun mine a föri ngeni ekewe ik. Ir meinisin ra angei ükükün mine ra mochen. \v 12 Iwe, lupwen ekewe aramas meinisin ra mötüla, Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Oupwe ionifengeni lusun ekewe mongö, pwe esap wor och epwe solapala.” \v 13 Iei mine ra ionifengeni meinisin o amasoua engol me ruu chüük ren lusun ewe mongö seni ekewe limeföü pilawa seni föün parli ekewe aramas ra mongö. \v 14 Iwe, lupwen ekewe aramas ra küna ewe manaman Jesus a föri, ra apasa, “Enlet, iei i ewe Soufos epwe feito won fanüfan.” \v 15 Jesus a silei pwe ra ekiekin feito o seikätä fän pöchökül pwe epwe ar king, iei mine a sü seniir o liwinsefälitä won ewe chuk. \s1 Jesus a fetal won matau \sr 6.16-21 \r (Mat 14.22-33; Mark 6.45-52) \p \v 16 Iwe, lupwen a tori lekuniol, nöün Jesus kewe chon kaiö ra feitiu ren ewe noom, \v 17 ra tötä won efoch wa o seresila epek ewe noom pwe repwe sai ngeni Kapernaum. Iwe, a pwinila, nge Jesus esamwo feito rer. \v 18 Nge mürin eu asepwäl mi pöchökül a enito, pwe nonoon ewe noom a wattela. \v 19 Lupwen ekewe chon kaiö ra fen fötülei waar we ina epwe ükükün ülüngat ika rüanü mail, ra küna Jesus a fetalela won ewe matau o fetaleto arap ngeni waar we. Iwe, ra fokun rükö. \v 20 Nge Jesus a üreniir, “Ousap niuokus! Ngang ei!” \v 21 Iwe, ra pwapwa pwe ra uwei Jesus won ewe wa, nge lon ewe chök otun ewe wa a tori ewe leni ia ra mochen sai ngeni ie. \s1 Aramas ra kütta Jesus \sr 6.22-24 \p \v 22 Sorotän ewe rän ewe mwichen aramas mi nometiu epek ewe noom ra küna pwe a chök wor efoch wa a nom ikenan. Ra silei pwe Jesus esap tötä won ewe wa fiti nöün kewe chon kaiö, pwe ir chök ra sai. \v 23 Nge mi wor ekoch wa seni Tiperias ra il arap ngeni ewe leni ia ra mongö ewe pilawa ie mürin än ewe Samol iotekin kilisou won. \v 24 Iwe, lupwen ewe mwichen aramas ra küna pwe Jesus me nöün kewe chon kaiö resap nom ikenan, ra tötä won ekewe wa o saila Kapernaum, pwe repwe kütta Jesus. \s1 Jesus i ewe Mongön Manau \sr 6.25-59 \p \v 25 Iwe, lupwen ekewe aramas ra küna Jesus me epek ewe noom, ra aisini, “Sense, inet ka feito ikei?” \v 26 Jesus a pölüeniir, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Oua küttaei pokiten oua mongö ewe pilawa tori oua mötüla, nge ousap küttaei pokiten oua weweiti ai kewe manaman. \v 27 Ousap angang fän iten mongö mi tongeni ngauala, nge oupwe angang fän iten mongö mi nonomola tori manau esemüch. Iei ewe mongö Nöün Aramas epwe ngenikemi, pun Kot ewe Sam a fen anomu won asisilen an tipeeu ngeni.” \v 28 Mürin ra aisini Jesus, “Met äm aipwe föri, pwe aipwe tongeni apwönüetä met Kot a mochen aipwe föri?” \v 29 Jesus a pölüeniir, “Kot a mochen pwe oupwe lükü ätewe i a tinato.” \v 30 Iei mine ra aisini, “Met sokun manaman kopwe föri pwe äm aipwe küna o lükuk? Met sokun föför kopwe föri? \v 31 Äm kewe lewo ra mongö ewe mana lon ewe fanüapö, usun a mak lon ekewe Toropwe mi Pin, ‘A ngeniir ewe mongö seni läng pwe repwe mongö.’” \x + \xo 6.31 \xt Eks 16.4,15; Kölf 78.24\x* \v 32 Mürin Jesus a üreniir, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Esap Moses ewe mi ngenikemi ewe mongö seni läng, nge Semei i ewe mi ngenikemi ewe enletin mongö seni läng. \v 33 Pun ewe mongö Kot a ngenikemi ina i ätewe a feitiu seni läng o a fang manau ngeni chon fanüfan.” \v 34 Iwe, ra üreni, “Äm samol, kopwe ngenikem ei mongö fansoun meinisin.” \v 35 Mürin Jesus a üreniir, “Ngang ewe mongön manau. Iö a feito rei esap fokun chüen echik, nge iö a lüküei esap fokun chüen kaka. \v 36 Nge ngang üa ürenikemi pwe oua fen künaei, nge ousap mochen lüküei. \v 37 Chokewe meinisin Semei a ngeniei, repwe feito rei. Nge iö a feito rei, üsap fokun asüela. \v 38 Pun üa feitiu seni läng pwe üpwe föri letipen ewe mi tiniei, nge sap püsin letipei. \v 39 Iwe, iei letipen ewe mi tiniei, pwe esap pöüt seniei eman lein chokewe i a ngeniei, nge üpwe amanaueer lon ewe ränin sopolan. \v 40 Pun iei letipen Semei, pwe meinisin mi nenengeni ewe Nau o lükü i repwe eäni manau esemüch. Ngang üpwe amanaueer lon ewe ränin sopolan.” \p \v 41 Pokiten ekei kapas ekewe chon Juta ra popuetä le ngününgünü Jesus, pun a apasa, “Ngang ewe mongön manau mi feitiu seni läng.” \v 42 Iwe, ra apasa, “Ifa usun, sap ätei Jesus nöün Josef we mwän? Sia silei saman me inan. Pwota a tongeni apasa pwe i a feitiu seni läng?” \v 43 Jesus a pölüeni, “Oupwe ükütiu le ngününgün lefilemi! \v 44 Esap wor eman a tongeni feito rei are ewe Sam mi tinieito esap panato rei. Iwe, üpwe amanaua lon ewe ränin sopolan. \v 45 A fen mak lon puken ekewe soufos, ‘Aramas meinisin repwe kaiö me ren Kot.’ Chokewe meinisin mi aüseling ngeni alon ewe Sam o kaiö seni repwe feito rei. \x + \xo 6.45 \xt Ais 54.13\x* \v 46 Üsap apasa pwe a wor eman a fen küna ewe Sam. Ätewe mi feito seni Kot, i chök ewe eman a küna ewe Sam. \v 47 Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Iö a lüküei a eäni manau esemüch. \v 48 Ngang ewe mongön manau. \v 49 Ämi kewe lewo ra mongö ewe mana lon ewe fanüapö, nge ra mäla. \v 50 Nge iei ewe mongö mi feitiu seni läng, are eman a mongö seni esap mäla. \v 51 Ngang ewe mongön manau mi feitiu seni läng. Are eman a mongö ei mongö epwe manau tori feilfeilachök. Iwe, ei mongö iei fitukei ngang üpwe fangala, pwe chon fanüfan repwe manau ren.” \p \v 52 Mürin ekewe chon Juta ra popuetä le aninifengen lefiler. Ra ais, “Epwe ifa usun än ei mwän epwe amongöü ngenikich fitukan?” \v 53 Iei mine Jesus a üreniir, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Are ousap mongö fituken Nöün Aramas o ünümi chaan, esap wor manau lomi. \v 54 Iö a mongö fitukei o ünümi chai a eäni manau esemüch, nge ngang üpwe amanauasefäli lon ewe ränin sopolan. \v 55 Pun fitukei iei wesewesen ewe mongö, nge chai iei wesewesen ewe minen ün. \v 56 Iö a mongö fitukei o ünümi chai a nonom loi, nge ngang üa nonom lon. \v 57 Ewe Sam mi manau a tinieito, o pokiten ewe Sam ngang üa pwal manau. Iei usun iö mi mongö fitukei epwe manau pokiten ngang. \v 58 Iei ewe mongö mi feitiu seni läng. Esap wewe ngeni ewe mongö ämi kewe lewo ra mongö, nge mürin ra mäla. Ätewe mi mongö ei mongö epwe manau tori feilfeilachök.” \v 59 Jesus a apasa ekei kapas lupwen a afalafal lon ewe imwen felikis lon Kapernaum. \s1 Ekewe Kapasen Manau esemüch \sr 6.60-71 \p \v 60 Iwe, chomong lein nöün kewe chon kaiö ra rongorong ekei kapas o ra üra, “Ei afalafal a kon pöchökül. Iö a tongeni aüselinga?” \v 61 Jesus esap rong seni eman mine ra kakapas won, nge a püsin silei pwe ra ngününgün usun an kewe kapas. Iei mine a üreniir, “Ifa usun, oua mochen likitala ämi lükülük ren ekei kapas? \v 62 Epwe ifa usun are oupwe küna Nöün Aramas lon an liwinsefälitä ngeni ewe leni ia a nom ie me mwan? \v 63 Ngünün Kot a afisätä manau, nge pöchökülen aramas esap fokun wor aüchean. Ekewe kapas üa fen ürenikemi ra eäni Ngün me manau. \v 64 Nge ekoch leimi resap lükü.” Pun Jesus a fen silei chök seni lepoputän iö kana resap lükü i, pwal ätewe epwe afangamä i. \v 65 Iwe, Jesus a sopwela le apasa, “Iei mine üpwe ürenikemi, pwe esap wor eman a tongeni feito rei, are ewe Sam esap atufichi.” \p \v 66 Iwe, seni ei fansoun chomong me lein nöün Jesus kewe chon kaiö ra kul seni o resap chüen mochen tapwela mürin. \v 67 Iei mine Jesus a aisini ekewe engol me ruoman chon kaiö, “Ifa usun, ämi ousap pwal mochen feila?” \v 68 Simon Petrus a üreni, “Äm Samol, iö aipwe feila ren? En ka eäni kapasen manau esemüch. \v 69 Äm aia lükü o silei pwe en Ewe mi Pin ka feito seni Kot.” \x + \xo 6.69 \xt Mat 16.16; Mark 8.29; Luk 9.20\x* \v 70 Iwe, Jesus a pölüeni, “Ifa usun, üsap filikemiitä engol me ruoman, nge fen eman leimi eman Tefil?” \v 71 Jesus a kapas usun Jutas nöün Simon Iskariot, pun i eman seni ekewe engol me ruoman epwe afangamä i. \c 7 \s1 Jesus me pwiin kewe \sr 7.1-9 \p \v 1 Mürin ei pworaus, Jesus a chök saifetal lon Kalilea, pun esap mochen saifetal lon Jutea, pokiten ekewe nöüwisen chon Juta ra mochen niela i. \v 2 Nge a arap fansoun ewe chulapen likachoch än ekewe chon Juta. \x + \xo 7.2 \xt Lif 23.34; Tut 16.13\x* \v 3 Iei mine pwiin Jesus kewe ra üreni, “Kopwe feila seni ikei o feila Jutea, pwe noumw kewe chon kaiö repwe küna ekewe mettoch ka föri. \v 4 Esap wor eman mi mochen epwe sil me lein aramas a föri an kewe föför le monomon. Iwe, pokiten ka föri ekei föför, kopwe pwärukela ngeni chon fanüfan meinisin, pwe repwe silei usumw.” \v 5 Pun püsin pwiin kewe mwo nge resap lükü i. \v 6 Jesus a pölüeniir, “Esamwo tori ewe fansoun mi fich ngeniei, nge ämi fansoun esap lifilifil. \v 7 Chon fanüfan resap tongeni oputakemi, nge ra oputaei, pun üa pwäri ngeniir pwe ar föför a ngau. \v 8 Ämi oupwe feila ngeni ewe chulap. Ngang üsap mwo feila, pun esamwo tori ewe fansoun mi fich fän itei.” \v 9 Jesus a apasatä ekei kapas o nomola lon Kalilea. \s1 Jesus a nom lon ewe Chulapen Likachoch \sr 7.10-24 \p \v 10 Mürin än pwiin kewe feila ren ewe chulap, Jesus a pwal feila. Nge esap feila le pwäpwäla, pwe le monomon chök. \v 11 Iwe, ekewe nöüwisen chon Juta ra kütta Jesus lon ewe chulap. Ra ais, “Ifa i ätewe?” \v 12 Ekewe aramas lon ewe chulap ra möngününgünfengen usun i. Ekoch ra apasa, “I eman aramasöch,” nge pwal ekoch ra apasa, “Apw, a chök atupu ekewe aramas.” \v 13 Nge esap wor eman a kapas usun Jesus le pwäpwäla, pun ra niuokusiti ekewe nöüwisen chon Juta. \p \v 14 Lupwen a tori esopun ekewe ränin chulapen likachoch, Jesus a feitä lon ewe imwenfel o popuetä le afalafal. \v 15 Iwe, ekewe nöüwisen chon Juta ra mairü ren an kapas o ra apasa, “Pwota iei me silelapen ei mwän, nge esap fiti sukul?” \v 16 Mürin Jesus a pölüeniir, “Mine üa eäni afalafal esap püsin ai, nge a pop seni Kot ewe mi tinieito. \v 17 Iö a mochen föri letipen Kot epwe silei ika mine üa eäni afalafal a feito seni Kot, are üa chök kapas fän püsin itei. \v 18 Eman mi kapas fän püsin itan, a chök püsin kütta iteüöchün. Nge eman mi kütta iteüöchün ewe eman a tinato, i eman aramas mi let, nge esap wor och mine a mwäl won. \v 19 Ifa usun, Moses esap ngenikemi ekewe Allük? Nge esap wor eman leimi a aleasochisi ekewe Allük. Pwota oua ekiekin nieila?” \v 20 Ekewe aramas ra pölüeni, “Eman anün rochopwak a wänuk. Iö a ekiekin niikela?” \v 21 Jesus a pölüeniir, “Üa föri eu chök manaman, nge ämi meinisin oua mairü ren. \v 22 Iwe, Moses a allük pwe oupwe sirkomsaisi nöümi ät. (Nge ei esap pop seni Moses, nge ämi kewe lewo ra popuetä.) Iei usun oua sirkomsaisi eman ät lon ewe ränin sapat. \x + \xo 7.22 \xt Ken 17.10; Lif 12.3\x* \v 23 Are än Moses kewe Allük resap ta ren ämi sirkomsaisi eman ät lon ewe ränin sapat, pwota oua song ngeniei pokiten üa apöchökülätä unusen inisin eman mwän lon ewe ränin sapat? \x + \xo 7.23 \xt Joh 5.9\x* \v 24 Ousap apwüngü eman ren mine oua küna me lükün, nge oupwe eäni apwüng fän pwüng.” \s1 Ifa usun, epwe Jesus ewe Kraist? \sr 7.25-31 \p \v 25 Iwe, lon ewe chök otun ekoch aramasen Jerusalem ra popuetä le ais, “Ifa usun, sap iei i ewe mwän ekewe nöüwis ra ekiekin ar repwe niela? \v 26 Nengeni, a kapas le pwäpwäla, nge esap wor eman a pölüeni! Ifa usun, ir mi silei pwe i Kraist? \v 27 Nge lupwen Kraist epwe war, esap wor eman epwe silei ia a feito seni ie.” \v 28 Iwe, lupwen Jesus a afalafal lon ewe imwenfel, a leüömong le apasa, “Ifa usun, oua wesewesen sileei? Oua silei ia üa feito me ie? Ngang üsap feito fän püsin itei, nge ewe mi tinieito a let. Ämi ousap silei i. \v 29 Nge ngang üa silei i, pun ngang üa feito seni, i a tinieito.” \v 30 Mürin ra sotuni ar repwe turufi, nge esap wor eman a atapa, pun esamwo tori an fansoun. \v 31 Nge chomong aramas lon ewe mwich ra lükü i o ra apasa, “Lupwen Kraist epwe war, ifa usun, epwe föri chomong manaman lap seni ekewe manaman ei mwän a föri?” \s1 Ra tinala chon künö pwe repwe turufi Jesus \sr 7.32-36 \p \v 32 Iwe, ekewe Farisi ra rongorong än ekewe aramas möngününgün won ekei mettoch usun Jesus, iei mine ir me ekewe souasor mi lap ra tinala ekoch chon tümwünü imwenfel pwe repwe turufi Jesus. \v 33 Mürin Jesus a apasa, “Ekis chök fansoun üpwe chüen nom remi, mürin üpwe feila ren ewe mi tinieito. \v 34 Ämi oupwe küttaei, nge ousap künaei, pun ousap tongeni feila ewe ia üpwe nom ie.” \v 35 Iwe, ekewe nöüwisen chon Juta ra kapasfengen lefiler, “Ia i epwe feila ie, pwe äm aisap tongeni küna? Ifa usun, epwe feila lon ekewe telinimwen chon Krik, ia nöüch aramas ra toropasfeil ie o afalafala ekewe chon Krik? \v 36 Met wewen an apasa, ‘Oupwe küttaei, nge ousap künaei, ousap pwal tongeni feila ia üpwe nom ie?’” \s1 Ewe chanpupun Kolukun Manau \sr 7.37-39 \p \v 37 Lesopolan ränin ewe chulap, iei ewe rän mi fokun aüchea, Jesus a ütä o apasa fän leüömong, “Iö a kaka epwe feito rei o ün! \v 38 Iö a lüküei usun ekewe Toropwe mi Pin ra apasa, chanpupun kolukun manau repwe puwu seni lelukan.” \v 39 Jesus a kapas won ei usun ewe Ngünmifel, chokewe mi lükü i repwe angei. Lon ena fansoun Kot esamwo tinato Ngünmifel, pun Jesus esamwo tolong lon lingan. \s1 Ekewe aramas ra tipefesen \sr 7.40-44 \p \v 40 Iwe, ekoch ekewe aramas me lon ewe mwich ra rongorong än Jesus kapas o ra apasa, “Ei mwän i wesewesen ewe Soufos.” \v 41 Nge ekoch ra apasa, “I ewe Kraist.” Nge pwal ekoch ra apasa, “Kraist esap feito seni Kalilea. \v 42 Ekewe Toropwe mi Pin ra apasa, pwe Kraist epwe eman mwirimwirin Tafit, epwe uputiu lon Petleem ewe telinimwen Tafit.” \v 43 Iei usun a fis tipefesen lon ewe mwich pokiten Jesus. \v 44 Ekoch ra mochen turufi i, nge esap wor eman a atapa. \s1 Ekewe nöüwisen chon Juta resap lükü \sr 7.45-52 \p \v 45 Iwe, lupwen ekewe chon tümwünü imwenfel ra liwinsefäl, ekewe souasor mi lap me ekewe Farisi ra aisiniir, “Pwota ousap etekinato?” \v 46 Ra pölüeni, “Esap wor eman aramas a afalafal usun än ei mwän afalafal.” \v 47 Ekewe Farisi ra aisiniir, “Ifa usun, ei mwän a pwal atupukemi? \v 48 Ifa usun, a wor eman lein ekewe nöüwis ika ekewe Farisi a lükü i? \v 49 Ei mwichen aramas esap silei än Moses kewe Allük, iei mine ra nom fän än Kot anümamau.” \v 50 Eman me lein ekewe Farisi Nikotemus, ätewe a fen feila churi Jesus me mwan, a üreni chiechian kewe, \v 51 “Lon pwüngün ach kewe Allük sisap tongeni apwüngü eman aramas me mwen ach sipwe rongorong ngeni an pworaus o küttaöchü met a föri.” \v 52 Ra pölüeni, “Ifa usun, pwal en eman re Kalilea? Kopwe kütta lon ekewe Toropwe mi Pin o küna, pwe esap wor eman soufos epwe feito seni Kalilea.” \c 8 \s1 Ra sereni eman fefin lupwen a lisowu \sr 8.1-11 \p \v 1 [Mürin ekewe aramas ra feila lon en me lenian, nge Jesus a feitä won ewe Chukun Olif. \v 2 Lesosorusichin sorotän ewe rän a liwinsefäliti ewe imwenfel. Iwe, ekewe aramas meinisin ra mwicheto ren, nge Jesus a mottiu o popuetä le afalafaleer. \v 3 Iwe, ekewe Sensen Allük me ekewe Farisi ra etekinato eman fefin ra sereni lon an lisowu. Ra aütai ewe fefin me mwen meser meinisin \v 4 o üreni Jesus, “Äm aia sereni ei fefin lon an lisowu. \v 5 Lon Allükün ach lamalam, Moses a allük pwe ei sokun fefin aramas repwe mone ngeni fau tori an epwe mäla. Nge met en kopwe apasa usun ei fefin?” \x + \xo 8.5 \xt Lif 20.10; Tut 22.22-24\x* \v 6 Ra apasa ei fän iten ar repwe särei Jesus, pwe epwe wor och mine repwe tongeni aturu won. Nge Jesus a pworotiu o makkei won ewe pwül ren aütün pöün. \v 7 Iwe, lupwen ra ükütä ikenan o kapas ais ngeni, Jesus a wenetä o üreniir, “Iön leimi esap wor an tipis epwe akom le monei ei fefin ngeni aeföün fau.” \v 8 Mürin a pworesefälitiu o makkei won ewe pwül. \v 9 Iwe, lupwen ar rong ekei kapas, ra chök feila eman mürin eman, nge ekewe chinlap ra akom. Iwe, Jesus chök a nom ikenan, pwal ewe fefin mi ükütä ren. \v 10 Jesus a wenetä o üreni ewe fefin, “Ikafa ir ekewe mwän? Esap chüen wor eman a nom an epwe apwünguk ngeni mäla?” \v 11 Ewe fefin a pölüeni, “Ai samol, esap chüen wor eman leir a nom.” Mürin Jesus a üra, “Üsap pwal fokun apwünguk. Kopwe feila, nge kosap chüen föri tipis.”] \s1 Jesus ewe saramen fanüfan \sr 8.12-20 \p \v 12 Iwe, Jesus a kapassefäl ngeni ekewe aramas o üreniir, “Ngang ewe saramen fanüfan. Iö a tapweto müri epwe eäni ewe saramen manau, nge esap fetal lon rochopwak.” \x + \xo 8.12 \xt Mat 5.14; Joh 9.5\x* \v 13 Iei mine ekewe Farisi ra üreni, “Ka eäni kapasen pwärätä usun püsin en, nge om pwärätä esap pwüng.” \x + \xo 8.13 \xt Joh 5.31\x* \v 14 Jesus a pölüeniir, “Inamwo are üa pwärätä usun püsin ngang, nge ai pwärätä a pwüng, pun üa silei ia üa feito me ie o ia üpwe feila ie. Nge ämi ousap silei ia üa feito me ie are ia üpwe feila ie. \v 15 Ämi oua eäni apwüng lon örünien aramas. Ngang üsap apwüngü eman. \v 16 Nge are üpwe apwüngü eman, ai apwüng epwe let, pun ngang üsap aleman chök lon, pwe ewe Sam mi tinieito a etiei. \v 17 A fen mak lon ämi kewe Allük, pwe are ruoman aramas a wewefengen pwärier, mine ra pwärätä a pwüng. \v 18 Ngang üa pwärätä usun püsin ngang, nge ewe Sam mi tinieito a pwal pwärätä usi.” \v 19 Mürin ra aisini, “Ia semom a nom ie?” Jesus a pölüeniir, “Ämi ousap sileei are silei Semei. Are oupwe sileei, oupwe pwal silei Semei.” \v 20 Ekei kapas Jesus a aea lupwen a afalafal lon ewe imwenfel, lon ewe leni ia ekewe lenien asor ra nom ie. Iwe, esap wor eman a turufi, pun esap tori mwo an fansoun. \s1 Ousap tongeni feila ia ngang üpwe feila ie \sr 8.21-30 \p \v 21 Iwe, Jesus a kapassefäl ngeniir, “Ngang üpwe feila. Ämi oupwe küttaei, nge oupwe mäla lon ämi tipis. Ousap tongeni feila ia üpwe feila ie.” \v 22 Iei mine ekewe nöüwisen chon Juta ra apasa, “A üra pwe sisap tongeni feila ia i epwe feila ie. Ifa usun, wewen ei pwe epwe püsin niela?” \v 23 Jesus a pölüeniir, “Ämi oua pop seni ei fanüfan, nge ngang üa feito seni läng. Ämi oua seni ei fanüfan, nge ngang üsap seni ei fanüfan. \v 24 Iei popun ai ürenikemi pwe oupwe mäla lon ämi tipis. Pun are ousap lüküei pwe ‘Ngang chök ewe Eman’, oupwe fokun mäla lon ämi tipis.” \v 25 Iwe, ra aisini, “Iö en?” Jesus a pölüeniir, “Üa fen ürenikemi seni lepoputän iö Ngang. \v 26 Mi wor chomong mettoch üpwe apasa usumi, pwal chomong kapasen atipisi fän itemi. Nge ätewe mi tinieito a wenechar. Iwe, ngang üa chök asile ngeni fanüfan mine üa rong seni i.” \v 27 Iwe, resap weweiti pwe Jesus a kapas ngeniir usun Saman. \v 28 Iei mine a üreniir, “Lupwen oupwe atekiatä ewe Nöün Aramas, mürin oupwe silei iö Ngang. Oupwe pwal silei pwe üsap föri och ren püsin ngang, nge üa chök apasa mine Semei a aiti ngeniei. \v 29 Iwe, ewe mi tinieito a etiei. Esap likitiei ai üpwe aleman, pun üa föri mine a pwapwa ren fansoun meinisin.” \v 30 Chomong aramas mi rongorong än Jesus kapas usun ekei mettoch ra lükü i. \s1 Aramas mi ngas me aramas mi fötek \sr 8.31-47 \p \v 31 Mürin Jesus a üreni ekewe chon Juta mi lükü i, “Are oupwe aleasochisi ai kewe kapas, oupwe wesewesen nei chon kaiö. \v 32 Oupwe silei ewe let, nge ewe let epwe angasakemi.” \v 33 Iwe, ra pölüeni, “Äm aia mwirimwirin Apraham, esap fokun wor eman a nöünikem amanau. Met wewen om apasa, ‘Ämi oupwe ngasala?’” \x + \xo 8.33 \xt Mat 3.9; Luk 3.8\x* \v 34 Nge Jesus a üreniir, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Aramas meinisin mi föri tipis ra nonom fän nemenien tipis usun eman amanau. \v 35 Eman amanau esap chon ewe famili a angang ngeni fansoun meinisin, nge eman nau i chon ewe famili tori feilfeilachök. \v 36 Iwe, are ewe Nau a angasakemi, oupwe wesewesen ngasala. \v 37 Ngang mi silei pwe ämi mwirimwirin Apraham. Nge ämi oua sotuni ämi oupwe nieila, pun ousap mochen etiwa ai kewe kapas. \v 38 Üa kapas usun mine Semei a aiti ngeniei, nge ämi oua föri mine sememi a ürenikemi.” \v 39 Iwe, ra üreni, “Apraham semelapem.” Jesus a pölüeniir, “Are ämi wesewesen nöün Apraham, oupwe pwal föri sokun föför Apraham a föri. \v 40 Met üa föri, üa chök mochen aiti ngenikemi ewe let üa rong me ren Kot, nge ämi oua sotuni ämi oupwe nieila. Apraham esap föri ei sokun föför. \v 41 Ämi oua föri mine sememi a föri.” Iwe, ra pölüeni, “Äm aisap upun leroch, äm aia semeni eman chök Sam, iei i Kot.” \v 42 Jesus a üreniir, “Are Kot sememi, ämi oupwe echeniei. Pun ngang üa feito seni Kot, nge iei üa nom ikei. Ngang üsap feito fän püsin itei, nge i a tinieito. \v 43 Pwota ousap weweiti mine üa ürenikemi? Ina popun ämi ousap mochen rongorong ai kewe kapas. \v 44 Ämi nöün sememi, ewe Tefil, ämi oua chök mochen apwönüetä mochenin sememi. I eman chon niela aramas seni lepoputän, esap fokun nom won pekin let, pun esap wor let ren. Lupwen a kapas chofona, a chök fos lon örünian, pun i eman chon chofona me semen chon chofona. \v 45 Nge pokiten üa eäni kapas mi let, iei popun ousap lüküei. \v 46 Iö leimi a tongeni alletätä pwe ngang üa tipis? Are üa apasatä mine a let, pwota ousap lüküei? \v 47 Eman mi feito seni Kot a aüseling ngeni kapasen Kot. Nge ämi ousap feito seni Kot, iei mine ousap mochen aüselingaei.” \s1 Jesus me Apraham \sr 8.48-59 \p \v 48 Iwe, ekewe chon Juta ra üreni Jesus, “Ifa usun, esap pwüng äm apasa pwe en eman re Samaria, nge eman anün rochopwak a wänuk?” \v 49 Jesus a pölüeniir, “Esap wor eman anün rochopwak a wäniei. Ngang üa asamolu Semei, nge ämi ousap asamoluei. \v 50 Ngang üsap püsin kütta ai ling. Nge mi wor eman a kütta ling fän itei, i pwal ewe souapwüng. \v 51 Enlet ngang üpwe wesewesen ürenikemi: Iö a aleasochisi ai kewe kapas esap fokun mäla.” \v 52 Iwe, ekewe chon Juta ra üreni, “Iei äm aia silei pwe eman anün rochopwak a wänuk. Apraham a mäla, pwal ekewe soufos ra mäla, nge en ka apasa pwe iö a aleasochisi om kewe kapas esap fokun mäla. \v 53 Ifa usun, ka ekieki pwe ka lap seni semelapach Apraham? I a mäla, pwal ekewe soufos ra mäla. Ka ekieki pwe en iö?” \v 54 Iwe, Jesus a pölüeniir, “Are üa püsin kütta ai ling, ei ling esap wor lomotan. Ewe eman mi alingaei, i Semei, ewe eman oua apasa pwe i ämi we Kot. \v 55 Ämi ousap fokun silei Kot, nge ngang üa silei i. Are üpwe apasa pwe üsap silei i, üpwe eman chon chofona usun chök ämi. Nge ngang üa silei i o aleasochisi an kapas. \v 56 Apraham sememi we a fokun pwapwa pwe epwe le küna fansoun ai feito. A küna ewe fansoun o pwapwaäsini.” \v 57 Ekewe chon Juta ra üreni, “En kosamwo ierini lime, nge ka fen küna Apraham?” \v 58 Jesus a pölüeniir, “Enlet üpwe wesewesen ürenikemi: Me mwen än Apraham esamwo uputiu, ngang üa fen nom.” \v 59 Lupwen ekewe aramas ra rong ekei kapas, ra angei fau pwe repwe mone ngeni. Nge Jesus a opola o towu seni ewe imwenfel. \c 9 \s1 Jesus a aneneloi mesen eman mi upuchun \sr 9.1-12 \p \v 1 Iwe, lupwen Jesus a fetalela, a küna eman mwän mi upuchun. \v 2 Nöün kewe chon kaiö ra aisini, “Sense, tipisin iö pwe ei mwän a upuchun? Püsin tipisin ika tipisin saman me inan?” \v 3 Jesus a pölüeniir, “Esap tipisin ei mwän, esap pwal tipisin saman me inan, nge ei a fis pwe manamanen Kot epwe pwä lon manauan. \v 4 Lupwen a chüen rän, üpwe fokun föri angangen ewe mi tinieito. Pwin epwe war lupwen esap wor eman a tongeni angang lon. \v 5 Lupwen üa nom won fanüfan, ngang saramen fanüfan.” \x + \xo 9.5 \xt Mat 5.14; Joh 8.12\x* \v 6 Mürin än Jesus apasa ei, a atufetiu lepwül, a ölölü ewe pwül ren atufan o tofätä ewe pwakak won mesen ewe mwän. \v 7 Iwe, a üreni, “Kopwe feila ores lon ewe koluk Siloam.” (Wewen Siloam ‘tinala’) Iei mine ewe mwän a feila o oresi mesan, iwe, a liwinto o küna mwan. \v 8 Mürin chon arun me chokewe mi küküna ei mwän me mwan lon an tütüngor lifangan, ra ais, “Ifa usun, sap iei i ewe mwän mi momot o tütüngor lifangan?” \v 9 Ekoch ra apasa, “Ewer, iei i,” nge pwal ekoch ra apasa, “Apwi, sap i, a chök wewe ngeni.” Iei mine ewe mwän a püsin üra, “Ngang ätewe.” \v 10 Iwe, ra aisini, “Met a fis pwe ka tongeni küna mwomw?” \v 11 A pölüeniir, “Ewe mwän itan Jesus a ölölü och pwül, iwe, a tofätä ewe pwakak won mesei o üreniei pwe üpwe feila Siloam o oresi mesei ie. Iei mine üa feila, nge lon ewe chök otun üa ores, üa küna mwei.” \v 12 Iwe, ra aisini, “Ia a nom ie ätewe?” Ewe mwän a pölüeni, “Üse silei.” \s1 Ekewe Farisi ra chosani usun än Jesus achikaratä ewe mwän \sr 9.13-34 \p \v 13 Mürin ra emwenala ewe mi mesechun me mwan ren ekewe Farisi. \v 14 Lon ewe rän Jesus a ölölü och pwül o tofätä ewe pwakak won mesen ewe mwän pwe a nenela, iei eu ränin sapat. \v 15 Iwe, ekewe Farisi ra aisinisefäli ewe mwän usun an küna mwan. A üreniir, “A tofätä och pwakak won mesei, iwe, üa oresiei, nge iei üa tongeni küna mwei.” \v 16 Ekoch lein ekewe Farisi ra apasa, “Ewe mwän mi föri ei esap tongeni feito seni Kot, pun esap aleasochisi ewe allükün sapat.” Nge pwal ekoch ra apasa, “Epwe ifa usun än eman chon tipis epwe tongeni föri ei sokun manaman?” A wor kinikinfesen lefiler. \v 17 Iei mine ekewe Farisi ra aisinisefäli ewe mwän, “Met en ka apasa usun i, pun i a aneneloi mesom?” Iwe, ewe mwän a pölüeni, “I eman soufos.” \p \v 18 Nge ekewe nöüwisen chon Juta resap mochen lükü, pwe ewe mwän a chun me mwan o künasefäli, tori ra titi saman me inan. \v 19 Iwe, ra aisiniir, “Nöümi ei mwän oua apasa pwe a upuchun? Ifa usun an fis pwe a tongeni küna mwan iei?” \v 20 Saman me inan ra pölüeni, “Äm aia silei pwe ätena nöüm, aia pwal silei pwe a upuchun. \v 21 Nge äm aisap silei ifa usun an a tongeni küna mwan, aisap pwal silei ika iö a aneneloi mesan. Oupwe püsin aisini, a tongeni püsin pölüeni, pun a watte ierin.” \v 22 Saman me inan ra apasa ei ititin kapas, pun ra niuokusiti ekewe nöüwisen chon Juta. Pun ekewe nöüwis ra fen tipeeufengen, pwe iö mi pwärätä pwe Jesus ewe Kraist epwe katowu seni ar we mwich lon ewe imwen felikis. \v 23 Iei popun saman me inan ra apasa, “A watte ierin, oupwe püsin aisini.” \p \v 24 Iwe, ra kökkörato ewe mwän mi mesechun me mwan fän aruuan o üreni, “Kopwe pwon fän mesen Kot pwe kopwe pwärätä mine a let! Äm aia silei pwe ei mwän mi anenelok i eman chon tipis.” \v 25 Ewe mwän a pölüeni, “Üsap silei ika i eman chon tipis ika esap. Nge eu chök üa silei, pwe üa mesechun, nge iei üa küna mwei.” \v 26 Mürin ra aisini, “Met a föri ngonuk? Ifa usun an aneneloi mesom?” \v 27 Iwe, a pölüeniir, “Üa fen ürenikemi, nge ämi ousap aüselinga. Pwota oua mochen rongorongsefäl? Ifa usun, ämi oua pwal mochen nöün chon kaiö?” \v 28 Iwe, ra eäni kapas turunufas ngeni o üreni, “En nöün enan mwän chon kaiö, nge äm nöün Moses chon kaiö. \v 29 Äm aia silei pwe Kot a kapas ngeni Moses me lom, nge enan mwän äm aise fen mwo nge silei ia a feito me ie.” \v 30 Ewe mwän a pölüeniir, “Mwa met me amairün ei mettoch! Ämi ousap silei ia a feito me ie, nge i a aneneloi mesei. \v 31 Kich sia silei pwe Kot esap aüseling ngeni än ekewe chon tipis tüngor, nge a aüseling ngeni eman mi meniniti i o föri letipan. \v 32 Seni lepoputän fanüfan, esap wor eman a aneneloi mesen eman aramas mi upuchun. \v 33 Ika pwe ei mwän mi aneneloi mesei esap feito seni Kot, esap tongeni föri och mettoch.” \v 34 Iwe, ra üreni, “En ka uputiu lon tipis o märitä lon tipis, pwota ka ekiekin afalafalakem?” Iwe, ra atowu ewe mwän seni ewe imwen felikis. \s1 Mesechun lon pekin Ngün \sr 9.35-41 \p \v 35 Iwe, Jesus a rong pwe ra atowu ewe mwän seni ar we imwen felikis. Lupwen a küna i, a aisini, “Ifa usun, ka lükü ewe Nöün Kot?” \v 36 Ewe mwän a pölüeni, “Ai samol, iö ätewe, kopwe aiti ngeniei, pwe ngang üpwe tongeni lükü i.” \v 37 Jesus a üreni, “Ka fen küna i, ina i ätewe mi kapas ngonuk.” \v 38 Mürin ewe mwän a apasa, “Ai Samol, üa lükü!” Iwe, a fotopwäsuketiu mwan o fel ngeni. \v 39 Iwe, Jesus a üreni, “Üa feito lon fanüfan pwe üpwe eäni apwüng, pwe chokewe mi chun repwe küna mwer, nge chokewe mi küna mwer repwe chun.” \v 40 Iwe, ekoch Farisi mi nom ren ra rongorong met a apasa o ra aisini, “Met, äm aia pwal chun?” \v 41 Jesus a pölüeniir, “Are ämi oupwe chun, esap wor ämi tipis. Nge iei ämi oua apasa pwe oua tongeni küna mwemi, iei popun ämi tipis a chök nonom womi.” \c 10 \s1 Pworausen awewe usun ewe Chon Mas \sr 10.1-6 \p \v 1 Iwe, Jesus a üra, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Iö esap tolong lon asamen lenien sip, nge a tötä me ekis o tolong, i eman chon solä me eman chon achomau. \v 2 Nge iö mi tolong lon ewe asam, ina i ewe chon masen sip. \v 3 Ewe chon masen ewe asamen lenien sip epwe suki ngeni ewe asam. Ekewe sip repwe rong mwelian lupwen epwe köri iten eman me eman nöün kewe sip, iwe, epwe emweniirewu lükün. \v 4 Lupwen epwe emweniirewu lükün, epwe akom mwer. Iwe, ekewe sip repwe tapwela mürin, pun ra silei mwelian. \v 5 Resap tapwela mürin pwal eman me lükün, nge repwe sü seni, pun resap silleni mwelian.” \v 6 Jesus a apworausa ngeniir ei pworausen awewe, nge ir resap wewe ren. \s1 Jesus ewe Chon Mas mi öch \sr 10.7-21 \p \v 7 Iei mine Jesus a apasasefäli, “Enlet üpwe wesewesen ürenikemi: Ngang ewe asam fän iten ekewe sip. \v 8 Chokewe meinisin ra akomwoto mwei ir chon solä me chon achomau, nge ekewe sip resap aüseling ngeniir. \v 9 Ngang ewe asam. Iö a tolong lon ei asam epwe küna manau. Epwe tolong o towu o küna anan. \v 10 Eman chon solä a chök feito pwe epwe sosolä me ninni me akkatai. Ngang üa feito pwe oupwe eäni manau, iei ewe manau mi somwola. \p \v 11 “Ngang ewe chon mas mi öch. Ewe chon mas mi öch a fangala manauan fänäsengesin ekewe sip. \v 12 Nge ewe aramas mi mö, i esap ewe chon mas mine nöün kewe sip, lupwen a küna pwe eman wolif a feito, a likitala ekewe sip o süla. Mürin ewe wolif a turufi ekewe sip o atoropaseer. \v 13 Ewe aramas a süla, pun i eman mi mö, esap ekieki manauen ekewe sip. \v 14 Ngang ewe chon mas mi öch. Ngang üa silei nei sip kana o ir ra sileei, \v 15 usun chök Semei a sileei o ngang üa silei Semei. Iwe, ngang üa fangala manauei fänäsengesin ekewe sip. \x + \xo 10.15 \xt Mat 11.27; Luk 10.22\x* \v 16 A pwal wor ekoch nei sip resap nonom lon ei lenien sip. Ngang üpwe pwal fokun emweniireto. Repwe aüseling ngeni mweliei. Mürin epwe wor eu chök mwichen sip me eman chon mas. \p \v 17 “Iwe, Semei a echeniei, pun üa fangala manauei pwe üpwe angeesefäli. \v 18 Esap wor eman epwe angei seniei manauei, nge üa fangala seni püsin letipei. Mi wor ai pwüüng ai üpwe fangala, a pwal wor ai pwüüng ai üpwe angeesefäli. Iei usun mine Semei a allük ngeniei, pwe üpwe föri.” \p \v 19 Iwe, pokiten ekei kapas ekewe chon Juta ra pwal kinikinfesen lefiler. \v 20 Chomong me leir ra apasa, “Eman anün rochopwak a wäni! A umwesila! Pwota oua aüseling ngeni?” \v 21 Nge pwal ekoch ra apasa, “Ekei kapas esap alon eman aramas eman anün rochopwak a wäni! Ifa usun, eman anün rochopwak epwe tongeni aneneloi mesen chon chun?” \s1 Jesus esap tiw me ren ekewe chon Juta \sr 10.22-42 \p \v 22 Iwe, a fis ewe chulapen Efinunen ewe imwenfel lon Jerusalem. \v 23 Lon ena otun a tori fansoun patapat. Lupwen Jesus a fetal lon ewe Pwalangen Salomon me lon ewe lenien imwenfel, \v 24 ekewe chon Juta ra rongeela o aisini, “Ifa langatamen fansoun om kopwe chök likitikem lon äm tipemwaramwar? Are en Kraist, kopwe afataöchü ngenikem.” \v 25 Jesus a pölüeniir, “Üa fen ürenikemi, nge ousap lüküei. Ekewe föför üa föri fän iten Semei ra pwärätä usi. \v 26 Nge ämi ousap lükü, pun ousap nei kewe sip. \v 27 Nei kewe sip ra aüselinga mweliei, üa pwal sileer, nge ir ra tapweto müri. \v 28 Üa fang ngeniir manau esemüch, nge ir resap fokun pöütmwälila. Esap wor eman a tongeni ettiir me lepei. \v 29 Semei a ngeniei ekei sip, o i a lap seni meinisin, iwe, esap wor eman a tongeni ettiir seni lepöün Semei. \v 30 Ngang me Semei eman chök.” \p \v 31 Mürin ekewe chon Juta ra pwal angei fau pwe repwe mone ngeni. \v 32 Jesus a üreniir, “Üa föri chomong föför mi öch mwen mesemi, Semei a ngeniei pwe üpwe föriir. Meni lein ekewe föför oua mochen mone ngeniei fau ren?” \v 33 Iwe, ra pölüeni, “Äm aisap mochen mone ngonuk fau fän iten och föför mi öch, nge pokiten om kapasen turunufas ka apasa. Pun en eman aramas chök, nge ka püsin ekieki pwe en Kot.” \x + \xo 10.33 \xt Lif 24.16\x* \v 34 Jesus a pölüeniir, “A mak lon ämi puken Allük pwe Kot a apasa, ‘Ämi oua kot.’ \x + \xo 10.34 \xt Kölf 82.6\x* \v 35 Kich sia silei pwe kapasen ekewe Toropwe mi Pin ra let tori feilfeilachök. Iwe, Kot a aita ngeni ekei aramas kot, ir chokewe ra angei an Kot kapas. \v 36 Nge me rei, Semei a apiniei o tinieito won fanüfan. Epwe ifa usun ämi oupwe tongeni apasa pwe üa eäni kapasen turunufas, pokiten üa apasa pwe ngang Nöün Kot? \v 37 Ousap lüküei are üsap föri ekewe föför Semei a mochen ai üpwe föriir. \v 38 Nge are üa fen föri ekewe föför, inamwo are ousap lüküei, oupwe fokun lükü ai kewe föför, pwe oupwe silei o weweiti pwe Semei a nom loi, nge ngang üa nom lon Semei.” \v 39 Iwe, ra sotunisefäli ar repwe turufi Jesus, nge i a müttir sü seniir. \p \v 40 Mürin Jesus a liwinsefälila pekilan ewe chanpupu Jortan lon ewe leni ia Johannes a fen papataisi aramas ie me mwan. Iwe, a nonom ikenan. \x + \xo 10.40 \xt Joh 1.28\x* \v 41 Chomong aramas ra feito ren. Iwe, ra apasa, “Johannes esap föri och manaman, nge meinisin mine a pwärätä usun ei mwän a let.” \v 42 Iwe, chomong aramas ra lükü Jesus me ikenan. \c 11 \s1 Lasarus a mäla \sr 11.1-16 \p \v 1 A wor eman mwän a samau itan Lasarus seni Petania. Petania ewe telinimw ia Maria me pwiin we Marta ra nom ie. \x + \xo 11.1 \xt Luk 10.38-39\x* \v 2 Ei fefin Maria fefinen Lasarus, ätewe mi samau. Iei i neminewe a epiti pechen Jesus ren löpwokus o talüpwasei ren meten möküran. \x + \xo 11.2 \xt Joh 12.3\x* \v 3 Iwe, ekewe ruoman pwipwi ra tinala pworaus ren Jesus, “Äm Samol, ätewe ka fokun echeni a samau.” \v 4 Lupwen Jesus a rong ei pworaus, a apasa, “Ei samau, esap sopolan mäla. Nge popun an fis ei samau, pwe Kot epwe küna ling ren, pwal Nöün Kot epwe küna ling ren.” \p \v 5 Iwe, Jesus a echeni Marta me pwiin we me Lasarus. \v 6 Nge lupwen a rongorong pwe Lasarus a samau, a chök nonometiu lon ewe leni ia a nom ie pwal lon ükükün ruu rän. \v 7 Mürin a üreni nöün kewe chon kaiö, “Ousipwe liwinsefäliti Jutea.” \v 8 Nge ekewe chon kaiö ra üreni, “Sense, pollon kewe chök ekewe aramas ikenan ra mochen mone ngonuk fau. Nge iei ka pwal mochen liwinsefäliti ikenan?” \v 9 Jesus a pölüeniir, “Ifa usun, esap wor engol me ruu awa lon eu rän? Eman aramas mi fetal lerän esap chepetek, pun a küna saramen ei fanüfan. \v 10 Nge eman mi fetal lepwin a chepetek, pun esap wor saram ren.” \p \v 11 Mürin än Jesus apasatä ekei kapas, a pwal üreniir, “Chiechiach we Lasarus a möürüla, nge ngang üpwe feila pwe üpwe föngünätä.” \v 12 Ekewe chon kaiö ra pölüeni, “Äm Samol, are a möürüla, iwe, epwe pöchökületä.” \v 13 Jesus a fen kapas usun än Lasarus mäla, nge ekewe chon kaiö ra ekieki pwe a chök kapas usun an möür. \v 14 Iei mine Jesus a afata ngeniir, “Lasarus a mäla, \v 15 nge fänäsengesimi üa pwapwa pwe üsap nom ren, pwe ämi oupwe kaiö ngeni ämi oupwe lüküei. Ousipwe feila ren.” \v 16 Tomas, a pwal iteni Lippwe, a üreni chiechian kewe chon kaiö, “Ousipwe feila meinisin fiti ewe Sense, pwe sipwe eti i le mäla!” \s1 Jesus ewe Manausefäl me ewe Manau \sr 11.17-27 \p \v 17 Iwe, lupwen Jesus a tori ewe leni, a rongorong pwe Lasarus a fen nom lon peias lon ükükün rüanü rän. \v 18 Toauen lefilen Petania me Jerusalem ina epwe kis seni ruu mail, \v 19 nge chomong chon Juta ra feila ren Marta me Maria pwe repwe aururur ren mongeer we a mäla. \p \v 20 Lupwen Marta a rong pwe Jesus a feito, a feila lükün ewe sopw pwe epwe souni, nge Maria a chök nom leimw. \v 21 Iwe, Marta a üreni Jesus, “Ai Samol, are en kopwe nom ikei, mongeei we esap mäla. \v 22 Nge üa pwal silei pwe iei mwo nge Kot epwe ngonuk meinisin mine ka tüngor.” \v 23 Jesus a üreni neminewe, “Mongeom we epwe manausefälitä.” \v 24 Marta a pölüeni, “Ngang üa silei pwe epwe manausefälitä lon ewe ränin manausefäl lesopolan fanüfan.” \v 25 Iwe, Jesus a üreni, “Ngang ewe manausefäl me ewe manau. Iö a lüküei epwe manau inamwo are epwe fen mäla. \v 26 Nge iö a manau o lüküei esap fokun mäla feilfeilachök. Ifa usun, ka lükü ei?” \v 27 Marta a pölüeni, “Ewer, ai Samol, üa lükü pwe en ewe Kraist, Nöün Kot, ätewe Kot a pwon pwe epwe feito fanüfan.” \s1 Jesus a kechü \sr 11.28-37 \p \v 28 Mürin än Marta apasa ekei kapas, a liwinsefälila le imwan o köri Maria pwiin we o möngününgün ngeni, “Ewe Sense a war, nge a mochen churuk.” \v 29 Nge lupwen Maria a rongorong ekei kapas, a müttir ütä o feila ren Jesus. \v 30 Iwe, Jesus esamwo tolong lon ewe sopw, nge a chök nom lon ewe leni ia Marta a churi ie. \v 31 Ekewe aramas mi nom lon ewe imw ren Maria ar repwe aururu ra küna, pwe a müttir ütä o towu lükün. Iwe, ra tapwela mürin, pun ra ekieki pwe Maria a feila ren ewe peias pwe epwe kechü ikenan. \v 32 Maria a tori ewe leni ia Jesus a nom ie. Lon ewe chök otun a tori Jesus, a chapetiu arun pechen o üreni, “Ai Samol, are en kopwe nom ikei, mongeei we esap mäla.” \v 33 Iwe, Jesus a küna Maria pwe a kechü, pwal ekewe aramas mi tapwela mürin, letipan a fokun mwökütüküt o weires. \v 34 Iwe, a aisiniir, “Ia oua peiaseni Lasarus ie?” Ra pölüeni, “Äm Samol, kopwe feito o nenengeni.” \v 35 Iwe, Jesus a kechü. \v 36 Mürin ekewe aramas ra apasa, “Nengeni usun an tongei!” \v 37 Nge pwal ekoch ra apasa, “Esap ätei ätewe mi aneneloi mesen ewe mwän mi chun? Pwota esap tongeni amwöchü manauen Lasarus pwe esap mäla?” \s1 Lasarus a manausefälitä ll. \sr 11.38-44 \p \v 38 Iwe, lupwen Jesus a feiliti ewe peias, a pwal mwökütükütsefäl letipan lon an weires. Ewe peias a nom lon eu achau, nge eföü fau mi watte a öpwönütiu me won. \v 39 Jesus a üra, “Oupwe ekiela ewe fau seni won ewe peias!” Nge Marta, fefinen ewe mi mäla a üreni, “Ai Samol, ei otun ewe somä epwe le fen pomach, pun a fen nom lon peias lon ükükün rüanü rän.” \v 40 Mürin Jesus a pölüeni, “Ifa usun, üsap ürenuk pwe are kopwe lükü kopwe küna lingen Kot?” \v 41 Iei mine ra ekiela ewe fau seni won ewe peias. Iwe, Jesus a netä läng o apasa, “Semei, üa kilisou ngonuk pwe ka aüselingaei. \v 42 Ngang üa silei pwe ka aüselingaei fansoun meinisin. Nge iei üa apasa ei fänäsengesin ekewe aramas mi ü ikei, pwe repwe lükü pwe en ka tinieito.” \fig “Lasarus, kopwe towu!”|src="avnt051.tif" size="span" loc="56" ref="11.43" \fig* \v 43 Mürin an apasa ekei kapas, a kökkö fän mwelian mi leüömong, “Lasarus, kopwe towu!” \v 44 Iwe, Lasarus a towu, nge pöün me pechen ra finifin ngeni mangaku, won mesan a pwal finifin ngeni echö mangaku. Iwe, Jesus a üreniir, “Oupwe apichala ekewe finifin pwe epwe tongeni fetal.” \s1 Ra rawangauei Jesus \sr 11.45-57 \r (Mat 26.1-5; Mark 14.1-2; Luk 22.1-2) \p \v 45 Iwe, chomong aramas mi feito pwe repwe churi Maria, ra küna mine Jesus a föri, iwe, ra lükü i. \v 46 Nge ekoch me leir ra feila ren ekewe Farisi o üreniir mine Jesus a föri. \v 47 Iei mine ekewe souasor mi lap me ekewe Farisi ra chufengen me ewe mwichen souapwüng o ra üreniir, “Met sipwe föri. Nengeni ekei manaman meinisin ei mwän a föri! \v 48 Are sipwe mwüt ngeni an epwe sopwela lon ei sokun lapalap, aramas meinisin repwe lükü i. Mürin repwe feito o atai ach imwenfel o angeala aramasach.” \v 49 Iwe, eman me leir itan Kaifas, i ewe Souasor mi Lap lon ena ier, a apasa, “Ämi ousap silei och. \v 50 Ousap mefi pwe a mürina än eman aramas epwe mäla fänäsengesin ekewe aramas meinisin, lap seni unusen aramasen fanüach repwe rosola.” \v 51 Nge Kaifas esap apasa ei ititin kapas won püsin mefian, nge pokiten i ewe Souasor mi Lap lon ena ier, a osuni pwe Jesus epwe mäla fän iten chon Juta meinisin. \v 52 Nge sap fän iter chök, pwe pwal fän iten ekewe aramasen Kot mi toropasfeil ar repwe chufengen lon eu chök mwich. \v 53 Seni ena ränin ekewe nöüwisen chon Juta ra rawei Jesus pwe repwe niela. \v 54 Iei mine Jesus esap chüen saifetal lon Jutea le pwäpwäla lein ekewe chon Juta, nge a feila ngeni eu leni arap ngeni ewe fanüapö lon eu telinimw itan Efraim. A nonom ikenan fiti nöün kewe chon kaiö. \p \v 55 Iwe, lupwen a arap fansoun än ekewe chon Juta we chulapen Pasofer, chomong aramas ra feitä Jerusalem seni ekewe fanü pwe repwe föri ewe angangen limelim me mwen ewe chulap. \v 56 Iwe, ra küttafetalei Jesus, nge lupwen ar chufengen lon ewe imwenfel ra aisfengen lefiler, “Met oua ekieki? Epwe feito ngeni ach ei chulap, are esap feito?” \v 57 Ekewe souasor mi lap me ekewe Farisi ra atowu eu allük ngeni aramas, pwe are eman epwe silei ia Jesus a nom ie, epwe asile ngeniir, pwe repwe turufi o fötekini. \c 12 \s1 Jesus a kepit me lon Petania \sr 12.1-8 \r (Mat 26.6-13; Mark 14.3-9) \p \v 1 Iwe, wonu rän me mwen ewe ränin Pasofer Jesus a tori Petania ia Lasarus, a nom ie, ätewe Jesus a amanauasefäli seni mäla. \x + \xo 12.1 \xt Joh 11.1,43\x* \v 2 Iwe, ra amolätä eu mongön lekuniol fän itan Jesus ikenan, nge Marta a alilis le amolätä. Lasarus pwal eman me lein ätekewe mi mot ngeni chepel fiti Jesus. \v 3 Mürin Maria a angei eu rume mi wor lö lon mi fokun pwokus o mömong mi för seni ewe irä nart, a ninätiu won pechen Jesus o talüpwasei ngeni meten möküran. Iwe, pwokusun ewe lö a ponofeil lon unusen ewe imw. \x + \xo 12.3 \xt Luk 7.37-38\x* \v 4 Nge Jut Iskariot, eman me lein nöün Jesus kewe chon kaiö, ätewe epwe afangamä Jesus, a apasa, \v 5 “Pwota resap amömöla ei lö pwokus won ükükün ülüpükü föün moni silifer o fangala ewe moni ngeni ekewe chon wöüngau?” \v 6 Jut a apasa ei ititin kapas, sap pokiten an ekieki ekewe chon wöüngau, nge pokiten i eman chon solä. I a tümwünü ewe moni, nge fän ekoch a pwal angei och seni fän püsin itan. \x + \xo 12.6 \xt Luk 8.3\x* \v 7 Nge Jesus a apasa, “Ousap osukosuka neminei! Oupwe mwüt ngeni pwe epwe iseis met a wor ren fän iten ewe ränin ai üpwe peias. \v 8 Ekewe chon wöüngau repwe nonom remi fansoun meinisin, nge ngang üsap nonom remi fansoun meinisin.” \x + \xo 12.8 \xt Tut 15.11\x* \s1 Ra rawangauei Lasarus \sr 12.9-11 \p \v 9 Iwe, chomong aramas ra rong pwe Jesus a nom lon Petania. Iei mine ra feila ikenan, sap pokiten Jesus chök, nge pwal pokiten ar mochen küna Lasarus, ätewe Jesus a amanauasefäli seni mäla. \v 10 Iei mine ekewe souasor mi lap ra pwal ekiekin rawangauei Lasarus, \v 11 pun i popun pwe chomong chon Juta ra sü seniir o lükü Jesus. \s1 Jesus a tolong lon Jerusalem fän än aramas mweireir \sr 12.12-19 \r (Mat 21.1-11; Mark 11.1-11; Luk 19.28-40) \p \v 12 Iwe, sorotän ewe rän eu mwichen aramas mi chomong ra feito ngeni ewe chulap o ra rongorong pwe Jesus a nom won an sai ngeni Jerusalem. \v 13 Iei mine ra angei palen ewe irä palm o feila pwe repwe churi. Iwe, ra osomong le kökkö, “Mwareiti Kot! Feiöchün ätewe a feito fän iten ewe Samol! Feiöchün ewe kingen Israel.” \x + \xo 12.13 \xt Kölf 118.25-26\x* \v 14 Iwe, Jesus a küna eman nienifön aas o a wawa, usun a fen mak lon ekewe Toropwe mi Pin, \q1 \v 15 “Ousap niuokus, ämi aramasen Sion. \q2 Nengeni, ämi we king a feito, a wawa eman nienifön aas.” \x + \xo 12.15 \xt Sek 9.9\x* \p \v 16 Lon ena fansoun nöün kewe chon kaiö resap weweiti ekei mettoch. Nge lupwen Jesus a tolong lon lingan, ra chechemeni pwe a fen mak lon ekewe Toropwe mi Pin usun i, pwal usun ar föri ekei mettoch ngeni. \v 17 Iwe, ekewe aramas mi nom ren Jesus lupwen a körawu Lasarus seni lon ewe peias o amanauasefäli seni mäla ra apworausa mine a fis. \v 18 Ina popun ewe mwichen aramas mi chomong ra churi, pokiten ra rong pwe a föri ei manaman. \v 19 Mürin ekewe Farisi ra kapasfengen lefiler, “Oua küna, sisap chüen tongeni föri och! Nengeni, unusen chon fanüfan ra tapwela mürin.” \x + \xo 12.19 \xt Joh 11.48\x* \s1 Ekoch chon Krik ra kütta Jesus \sr 12.20-26 \p \v 20 Iwe, ekoch chon Krik ra nom lein chokewe mi feitä Jerusalem pwe repwe fel ngeni Kot lupwen ewe chulap. \v 21 Ra feila ren Filip, ätei i seni Petsaita lon Kalilea. Iwe, ra üreni, “Äm samol, äm aia mochen churi Jesus.” \x + \xo 12.21 \xt Joh 1.44\x* \v 22 Filip a feila o apworausa ngeni Andru ei pworaus. Mürin ir me ruoman ra feila o asile ngeni Jesus. \v 23 Iwe, Jesus a üreniir, “Iei a war ewe fansoun pwe Nöün Aramas epwe angei lingan. \v 24 Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Eföü föün wiich epwe chök nonom lon ususun are esap mworotiu lepwül o mäla. Nge are epwe mäla, mürin epwe awora chomong föün wiich. \x + \xo 12.24 \xt Rom 14.9\x* \v 25 Iö a echeni püsin manauan epwe pöüt seni, nge iö a oput püsin manauan lon ei fanüfan, manauan epwe chök nonom ngeni manau esemüch. \x + \xo 12.25 \xt Mat 10.39; 26.25; Mark 8.35; Luk 9.24; 17.33\x* \v 26 Iö a mochen angang ngeniei epwe tapweto müri, pun ia ngang üpwe nom ie, ikenan nei chon angang epwe pwal nom ie. Iwe, Semei epwe asamolu chokewe mi angang ngeniei. \x + \xo 12.26 \xt Joh 14.3; 17.24\x* \s1 Jesus a kapas usun an mäla \sr 12.27-36 \p \v 27 “Iei letipei a weires. Met ngang üpwe apasa? Ifa usun, üpwe apasa, ‘Semei, kosap mwüt ngeniei pwe üpwe tolong lon ei fansoun riaföü?’ Nge ina popun üa feito fanüfan, pwe üpwe tolong lon ei fansoun riaföü. \x + \xo 12.27 \xt Mat 26.38\x* \v 28 Semei, kopwe alinga itom!” Mürin a wor eu möngüngü seni läng, “Üa fen alinga itei, nge üpwe pwal alingasefäli.” \v 29 Iwe, ewe mwichen aramas mi ütä ikenan ra rong ewe möngüngü. Ekoch me leir ra apasa pwe och chopulap, nge pwal ekoch ra apasa, “Eman chon läng a kapas ngeni.” \v 30 Nge Jesus a üreniir, “Ei möngüngü a fis esap fän itei, pwe fän itemi. \x + \xo 12.30 \xt Joh 11.42\x* \v 31 Iei ewe fansoun pwe fanüfan epwe küna kapwüng, iei ewe fansoun ewe samolun ei fanüfan epwe koturula. \x + \xo 12.31 \xt Joh 14.30; 16.11; Luk 10.18\x* \v 32 Lupwen ngang üpwe tekiatä seni ei fanüfan, üpwe ofato aramas meinisin rei.” \x + \xo 12.32 \xt Joh 8.28\x* \v 33 Jesus a apasatä ei sokun kapas pwe epwe pwärätä meni sokun mäla epwe mälani. \v 34 Ewe mwichen aramas ra pölüeni, “Äm aia silei seni ekewe Allükün lamalam pwe ewe Kraist epwe manau tori feilfeilachök. Pwota ka apasa, pwe Nöün Aramas epwe tekiatä? Iön ei, ewe Nöün Aramas?” \x + \xo 12.34 \xt Kölf 110.4; Ais 9.7; Is 37.25; Tan 7.14\x* \v 35 Mürin Jesus a pölüeniir, “Ewe saram epwe nonom remi ekis chök fansoun mochomoch. Oupwe fetal lon ewe saram me mwen ewe rochopwak epwe torikemi. Pun eman aramas mi fetal lon rochopwak esap silei ia epwe feila ie. \x + \xo 12.35 \xt Joh 8.12; 11.10\x* \v 36 Oupwe anomu ämi lükülük won ewe saram lupwen a nom remi, pwe oupwe wiliti aramas mi nom lon saram.” Lupwen Jesus a wes me apasa ekei kapas, a feila o op seniir. \x + \xo 12.36 \xt Ef 5.9\x* \s1 Än ekewe aramas lükülükümang \sr 12.37-43 \p \v 37 Iei mwo än Jesus föri ekewe manaman meinisin mwen mesen ekewe aramas, nge ir resap lükü i. \v 38 Iei usun met a pwönüetä lon mine ewe soufos Aisea a kapas usun, \q1 “Äm Samol, iö a lükü ewe pworaus aia aronga? \q2 Iö ewe Samol a pwäri an manaman ngeni?” \x + \xo 12.38 \xt Ais 53.1; Rom 10.16\x* \v 39 Iei popun pwe resap tongeni lükü, pun Aisea a pwal apasa, \q1 \v 40 “Kot a achunala meser o aföüala letiper, \q2 pwe resap tongeni künakün ren meser ika wewe ren letiper, \q1 ika kul ngeniei, pwe üpwe apöchöküleretä.” \x + \xo 12.40 \xt Ais 6.10\x* \v 41 Aisea a apasa ekei kapas, pun a küna än Jesus ling o kapas usun i. \x + \xo 12.41 \xt Ais 6.1\x* \v 42 Iei mwo nge chomong ekewe nöüwisen chon Juta ra lükü Jesus. Nge pokiten ekewe Farisi, ir resap pwärätä ar lükülük, pun ra niuokus ar repwe katowu seni ar we mwich lon ewe imwen felikis. \x + \xo 12.42 \xt Joh 9.22\x* \v 43 Pun ra aücheani än aramas repwe mwareitiir, lap seni än Kot epwe mwareitiir. \s1 Än Jesus kapas repwe apwüngü aramas \sr 12.44-50 \p \v 44 Iwe, Jesus a apasa fän leüömong, “Iö a lüküei, esap chök lüküei, nge a pwal lükü ewe mi tinieito. \v 45 Iö a künaei, a pwal küna ewe mi tinieito. \v 46 Ngang üa feito fanüfan pwe üpwe eu saram, pwe meinisin mi lüküei resap nom lon rochopwak. \v 47 Are eman a rongorong ai kewe kapas, nge esap aleasochis ngeni, ngang üsap apwüngü. Ngang üsap feito fanüfan pwe üpwe apwüngü chon fanüfan, nge üa feito pwe üpwe amanaueer. \v 48 Iö a aliwiniei o esap etiwa ai kewe kapas, a wor met epwe kapwüng ren. Ewe kapas üa apasatä epwe apwüngü lon ewe sopolan rän. \v 49 Pun ngang üsap kapas fän itei, nge Semei mi tinieito a allük ngeniei met üpwe apasatä, pwal met ititin fos üpwe nöünöü. \v 50 Ngang üa silei pwe an allük a awarato manau esemüch. Iei mine met ngang üa apasa, iei chök met Semei a üreniei pwe üpwe apasatä.” \c 13 \s1 Jesus a talü pechen nöün kewe chon kaiö \sr 13.1-20 \p \v 1 Iei ewe rän me mwen ewe chulapen Pasofer. Jesus a silei pwe a tori ewe fansoun an epwe towu seni ei fanüfan o feila ren Saman. A echeni nöün kewe mi nom won fanüfan fansoun meinisin, iwe, a echeniir tori sopolan manauan. \p \v 2 Iwe, Jesus me nöün kewe chon kaiö ra mongön lekuniol. Ewe Tefil a fen atolonga ewe ekiekin afangamä Jesus lon letipen Jutas nöün Simon Iskariot. \v 3 Jesus a silei pwe Saman a fen atolonga mettoch meinisin fän nemenian. A silei pwe a feito seni Kot, nge epwe pwal liwinsefäl ngeni Kot. \v 4 Iei mine a ütä seni ewe chepel, a pwilitawu üfan sekit o ri ngeni lukalapan echö taul. \v 5 Mürin a ninalong och koluk lon eu waspesen o a popuetä le talü pechen nöün kewe chon kaiö, a pwal talüpwasei pecher ngeni ewe taul a ri ngeni lukalapan. \v 6 Lupwen a tori Simon Petrus, Petrus a üreni, “Ai Samol, en kopwe talü pechei?” \v 7 Jesus a pölüeni, “En kosap weweiti mine ngang üa föri iei, nge kopwapw weweiti me mürin.” \v 8 Petrus a üreni, “Kosap fokun talü pechei!” Jesus a pölüeni, “Are üsap talü pecheöm, kosap chüen nei chon kaiö.” \v 9 Simon Petrus a üreni, “Ai Samol, kosap talü pechei chök, nge kopwe pwal talü pei me mökürei!” \v 10 Iwe, Jesus a üreni, “Eman aramas a wes me tütü a unusen limöch, esap pwal chüen tütüsefäl, nge pechen chök. Ämi meinisin oua limöch, nge eman chök leimi esap limöch.” \v 11 Jesus a fen silei iö we epwe afangamä i. Iei popun a apasa, “Ämi meinisin oua limöch, eman chök esap limöch.” \p \v 12 Lupwen Jesus a wes me talü pecher, a pwilitisefälielong üfan sekit o liwinsefäliti lenian arun ewe chepel. Iwe, a aisiniir, “Ifa usun, oua weweiti met ngang üa föri ngenikemi? \v 13 Ämi oua aita ngeniei Sense me Samol. A pwüng mine oua apasa usi, pun iei wisei. \v 14 Ngang ämi Samol me Sense üa talü pechemi, iei usun pwal ämi oupwe talü pechemi eman ngeni eman. \v 15 Ngang üa anomu eu lenien apirü fän itemi, pwe ämi oupwe föri usun chök met ngang üa föri ngenikemi. \x + \xo 13.15 \xt Luk 22.27\x* \v 16 Enlet, üa wesewesen ürenikemi: Eman chon angang esap lap seni an masta, nge eman chon künö esap lap seni ätewe mi tini. \x + \xo 13.16 \xt Mat 10.24; Luk 6.40; Joh 15.20\x* \v 17 Iei oua silei ekei mettoch, oupwe feiöch are oupwe apwönüretä. \p \v 18 “Ngang üsap kapas usumi meinisin. Üa silei chokewe üa filiiretä, nge makken lon ekewe Toropwe mi Pin epwe pwönüetä, ‘Ätewe mi mongö rei a ü ngeniei.’ \x + \xo 13.18 \xt Kölf 41.9\x* \v 19 Ngang üa ürenikemi ekei mettoch iei me mwen ar repwe fis, pwe lupwen repwe fis, oupwe lükü pwe Ngang ewe mi nonom tori feilfeilachök. \v 20 Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Iö a etiwa ewe ngang üa tinala, a etiwaei, nge iö a etiwaei a etiwa ewe mi tinieito.” \x + \xo 13.20 \xt Mat 10.4; Mark 9.37; Luk 9.48; 10.16\x* \s1 Jesus a osuni usun ätewe epwe afangamä \sr 13.21-30 \r (Mat 26.20-25; Mark 14.17-21; Luk 22.21-23) \p \v 21 Mürin än Jesus apasa ngeniir ekei kapas, a fokun weires lon letipan o a pwärätä ngeniir, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Eman me leimi epwe afangamäei.” \fig Ekewe chon kaiö ra nenefengen lefiler...|src="avnt052.tif" size="span" loc="20" ref="13.22" \fig* \v 22 Ekewe chon kaiö ra nenefengen lefiler, pun resap silei iö a kapas usun. \v 23 Eman me lein ekewe chon kaiö, ätewe Jesus a echeni, a mot ünükün Jesus. \v 24 Iwe, Simon Petrus a chimwe ngeni o üreni, “Kopwe aisini iö a fos usun.” \v 25 Iei mine ewe chon kaiö a roongeni Jesus o aisini, “Ai Samol, iö we?” \v 26 Jesus a pölüeni, “Ätewe ngang üpwe ngeni ewe ekis pilawa üa fen achöchönü, ina i ewe aramas.” Iei mine Jesus a angei ekis pilawa, a achöchönü o ngeni Jutas nöün Simon Iskariot. \v 27 Lon ewe chök otun Jutas a angei ewe ekis pilawa, Satan a tolong lon lelukan. Iwe, Jesus a üreni Jutas, “Kopwe chök müttir föri mine ka mochen föri.” \v 28 Nge esap wor eman mi mot ngeni chepel a weweiti pwota Jesus a fos lon ei ititin kapas ngeni Jutas. \v 29 Pokiten Jutas a wisen tümwünü ewe moni, ekoch me lein ekewe chon kaiö ra ekieki pwe Jesus a üreni pwe epwe feila o kamö met ra osupwang ren fän iten ewe chulap, ika epwe fangala och ngeni ekewe chon wöüngau. \v 30 Iwe, lon ewe chök otun Jutas a angei ewe ekis pilawa, a towu lükün, nge a pwin. \s1 Ewe Allük mi fö \sr 13.31-35 \p \v 31 Mürin än Jutas feila, Jesus a üra, “Iei lingen Nöün Aramas a pwäla. Iei lingen Kot a pwäla ren i. \v 32 Are lingen Kot a pwäla ren i, mürin Kot epwe pwal pwäri lingen Nöün Aramas lon püsin i, nge epwe müttir alingala. \v 33 Ämi nei kana, esap chüen tam fansoun ai nonom remi. Ämi oupwe küttaei. Nge iei üpwe ürenikemi mine üa fen üreni ekewe nöüwisen chon Juta, ‘Ousap tongeni feila ewe ia ngang üpwe feila ie.’ \x + \xo 13.33 \xt Joh 7.37\x* \v 34 Iei üpwe ngenikemi eu allük mi fö: Oupwe echenifengenikemi lefilemi. Usun ngang üa echenikemi, iei usun pwal ämi oupwe echenifengenikemi. \x + \xo 13.34 \xt Joh 15.12,17; 1.Joh 3.23; 2.Joh 5\x* \v 35 Are oupwe echenifengenikemi, aramas meinisin repwe silei, pwe ämi nei chon kaiö.” \s1 Jesus a osuni usun än Petrus amamäsini i \sr 13.36-38 \r (Mat 26.31-35; Mark 14.27-31; Luk 22.31-34) \p \v 36 Iwe, Simon Petrus a aisini Jesus, “Ai Samol, ia kopwe feila ie?” Jesus a pölüeni, “Kosap tongeni etiei iei ia ngang üpwe feila ie. Nge me mürin kopwe tapweto müri.” \v 37 Petrus a aisini, “Ai Samol, pwota üsap tongeni etuk iei? Ngang üa fen molotä ai üpwe mäla fän itom!” \v 38 Jesus a pölüeni, “Ifa usun, ka wesewesen molotä om kopwe mäla fän itei? Enlet, üpwe wesewesen ürenuk: Mwen än ewe chuko epwe kökkö en kopwe amamäsiniei fän ülüngat.” \c 14 \s1 Jesus ewe Al ngeni ewe Sam \sr 14.1-14 \p \v 1 Iwe, Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Ousap lolilen lon lelukemi. Oupwe lükü Kot, nge oupwe pwal lüküei. \v 2 Mi wor chomong ruum lon imwen Semei. Üpwe feila o amolätä leniemi. Üsap ürenikemi ei are esap let. \v 3 Mürin ai üpwe feila o amolätä leniemi, üpwe pwal liwinsefälito o angeekemi, pwe oupwe nonom rei, pwe ia ngang üpwe nom ie, iei ämi oupwe pwal nom ie. \v 4 Ämi oua silei ewe al a ale ngeni ewe leni ia üpwe feila ie.” \v 5 Iwe, Tomas a üreni, “Ai Samol, äm aisap silei ia kopwe feila ie. Epwe ifa usun äm aipwe silei ewe al?” \v 6 Jesus a üreni, “Ngang ewe al me ewe let me ewe manau. Esap wor eman epwe tongeni feila ren Semei me lüki.” \v 7 Iwe, a pwal üreniir, “Are oupwe sileei, oupwe pwal silei Semei. Iwe, seni ei fansoun oua silei i, oua pwal küna i.” \v 8 Filip a üreni, “Ai Samol, kopwe pwäri ngenikem Semom, ina chök mine äm aia tüngor.” \v 9 Jesus a üreni, “A fansoun langatam ai üa nonom remi, nge en Filip kosap mwo sileei? Iö a künaei, a küna Semei. Pwota ka tongeni apasa, pwe üpwe pwäri ngenikemi Semei? \v 10 Filip, ifa usun, kosap lükü, pwe ngang üa nom lon Semei, nge Semei a nom loi?” Mürin Jesus a üreni nöün kewe chon kaiö, “Ekewe kapas üa fen ürenikemi resap pop seniei, nge Semei mi nonom loi a föri an angang. \v 11 Oupwe chök lüküei lupwen üa apasa pwe ngang üa nom lon Semei, nge Semei a nonom loi. Are ousap lükü mine üa apasa, oupwe lükü pokiten ekewe föför üa föriir. \v 12 Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Iö a lüküei epwe föri ekewe föför ngang üa föriir, ewer, epwe pwal mwo nge föri föför mi lap seni ekei, pun ngang üpwe feila ren Semei. \v 13 Iwe, meinisin mine oupwe tüngor fän itei üpwe apwönüetä, pwe Semei epwe küna ling rei. \v 14 Are oupwe tüngor och fän itei, üpwe apwönüetä. \s1 Ewe pwon usun ewe Ngünmifel \sr 14.15-31 \p \v 15 “Iwe, are oua echeniei, oupwe aleasochisi ai kewe allük. \v 16 Üpwe tüngor ngeni Semei, iwe i epwe ngenikemi pwal eman Soualilis, epwe nonom remi tori feilfeilachök. \v 17 I ewe Ngünmifel, a pwärätä mine a let usun Kot. Chon fanüfan resap tongeni angei, pun resap tongeni küna are silei i. Nge ämi oua silei i, pokiten a nonom remi, epwe pwal nonom lomi. \v 18 Üsap likitikemi usun ekewe mi mäsen. Üpwe liwinsefälito remi. \v 19 Mürin ekis chök fansoun, chon fanüfan resap chüen künaei. Nge ämi oupwe künaei. Iwe, pokiten ngang üa manau, ämi oupwe pwal manau. \v 20 Lon ena rän ämi oupwe silei pwe ngang üa nonom lon Semei, nge ämi oua nonom loi, usun chök ngang üa nonom lomi. \v 21 Iö a etiwa ai kewe allük o aleasochisiir, i ätewe mi echeniei. Nge iö a echeniei Semei epwe echeni. Pwal ngang üpwe echeni o pwäri ngeni ususi.” \v 22 Mürin Jutas, (sap Jutas Iskariot) a üreni, “Ai Samol, ifa usun an epwe tongeni fis pwe kopwe pwäri ngenikem ususum, nge kosap pwäri ngeni chon fanüfan?” \v 23 Jesus a pölüeni, “Are eman a echeniei, epwe aleasochisi ai kewe kapas. Iwe, Semei epwe echeni, o Semei me ngang aipwe feito ren o imweimw lon. \v 24 Iö esap echeniei, esap aleasochisi ai kewe kapas. Iwe, ekewe kapas oua rongorong resap ai, nge än Semei we mi tinieito. \v 25 Ekei mettoch meinisin üa fen ürenikemi lupwen üa chüen nom remi. \v 26 Nge ewe Soualilis, ewe Ngünmifel, Semei epwe tinato fän itei, epwe aiti ngenikemi ekei mettoch meinisin o achema ngenikemi meinisin mine üa fen ürenikemi. \v 27 Kinamwe üa likiti ngenikemi, ai kinamwe üa fang ngenikemi. Ai lifang esap wewe ngeni än fanüfan lifang. Ousap lolilen lon lelukemi, ousap pwal niuokus. \v 28 Ämi oua rongorong pwe üa ürenikemi, ‘Ngang üpwe feila, nge üpwe liwinsefälito remi.’ Are oupwe echeniei, ämi oupwe pwapwa ren, pwe üpwe feila ren Semei, pun Semei a tekia seniei. \v 29 Iwe, üa fen ürenikemi ekei mettoch me mwen ar repwe fis, pwe lupwen ar repwe fis, ämi oupwe lükü. \v 30 Üsap chüen kapas chomong ngenikemi, pun ewe samolun ei fanüfan epwele war. Esap wor an nemenem woi. \v 31 Nge chon fanüfan repwe fokun silei pwe ngang üa echeni Semei. Ina popun ngang üa föri meinisin mine i a allük ngeniei. Ousipwe feila seni ikei.” \c 15 \s1 Jesus i wesewesen ewe irän wain \sr 15.1-17 \p \v 1 “Ngang wesewesen ewe irän wain, nge Semei ewe chon tümwünü ewe tanipin wain. \v 2 Epwe pöküela ekewe palan meinisin mi nonom loi resap ua, nge ekewe palan meinisin mi ua, epwe limetiir, pwe epwe chomongola uar. \v 3 Ämi oua fen limöch pokiten ekewe kapas üa ürenikemi. \v 4 Oupwe nonom loi, nge ngang üpwe nonom lomi. Usun efoch palen irän wain esap tongeni püsin ua, are esap nonom lon ewe irän wain, iei usun pwal ämi ousap tongeni püsin ua are ousap nonom loi. \p \v 5 “Ngang ewe irän wain, ämi palan kana. Iö a nonom loi, nge ngang lon, epwe uani ua mi chomong, pun lüki ousap tongeni föri och. \v 6 Iö esap nonom loi, epwe koturula usun efoch palen irän wain o epwe pwasala. Ekei sokun palan repwe ioifengen o koturulong lon ekkei pwe repwe karala. \v 7 Are ämi oupwe nonom loi, nge ai kewe kapas repwe nonom lomi, oupwe tüngor meinisin mine oua mochen, iwe, epwe torikemi. \v 8 Iei chök mine Semei epwe küna ling ren, are oupwe uani ua mi chomong o pwärala pwe ämi nei chon kaiö. \v 9 Usun Semei a echeniei, iei usun üa echenikemi, oupwe nonom lon ai chen. \v 10 Are oua aleasochisi ai kewe allük, oupwe nonom lon ai chen, usun ngang üa aleasochisi än Semei kewe allük o nonom lon an chen. \p \v 11 “Ngang üa fen ürenikemi usun ekei mettoch, pwe ai pwapwa epwe nom lomi o ämi pwapwa epwe unusöch. \v 12 Iei ai allük: Oupwe echenifengenikemi lefilemi usun ngang üa echenikemi. \x + \xo 15.12 \xt Joh 13.34; 15.17; 1.Joh 3.23; 2.Joh 5\x* \v 13 Esap wor eman a eäni chen mi lapalap seni ei chen, are eman a pölükü manauan fän iten chiechian kana. \v 14 Iwe, ämi chiechiei kana, are oupwe apwönüetä mine üa allük ngenikemi. \v 15 Üsap chüen aita ngenikemi nei chon angang, pun eman chon angang esap silei mine an samol a föri. Nge üa aita ngenikemi chiechiei, pun üa asile ngenikemi meinisin mine üa rongorong me ren Semei. \v 16 Ämi ousap afiliei, nge ngang üa afilikemi o awisakemi, pwe oupwe feila o uani ua mi chomong, ewe sokun ua mi nonomola. Iei usun Semei epwe ngenikemi meinisin mine oua tüngor fän itei. \v 17 Iei ai allük ngenikemi: Oupwe echenifengenikemi lefilemi! \s1 Än fanüfan oput nöün Jesus kewe chon kaiö \sr 15.18–16.4 \p \v 18 “Are fanüfan a oput ämi, oupwe chök chechemeni pwe a fen akomwen oputaei. \v 19 Are oupwe pop seni ei fanüfan, ei fanüfan epwe echenikemi usun nöün kana. Nge ämi ousap pop seni ei fanüfan, pun ngang üa afilikemi seni fanüfan, ina popun fanüfan a oput ämi. \v 20 Oupwe chechemeni pwe üa ürenikemi, ‘Esap wor eman chon angang a lap seni an masta.’ Are ra ariaföüüei, repwe pwal ariaföüükemi. Are ra aleasochisi ai kewe kapas, repwe pwal aleasochisi ämi kewe kapas. \x + \xo 15.20 \xt Mat 10.24; Luk 6.40; Joh 13.16\x* \v 21 Repwe föri ngenikemi ekei mettoch meinisin, pokiten ämi nei. Pun resap silei ewe mi tinieito. \v 22 Are üsap feito o kapas ngeniir, esap wor ar tipis. Nge iei esap chüen wor ar künetipingen ren ar tipis. \v 23 Iö a oputaei a pwal oputa Semei. \v 24 Are ngang üsap föri leir ekewe föför esap mwo wor eman a föriir, esap wor ar tipis. Iwe, iei ra küna ekewe manaman üa föriir, nge ra fen oputaei me Semei. \v 25 Nge ei a fis pwe epwe pwönüetä mine a mak lon pwüngün ar lamalam, ‘Ra oputaei, nge esap wor popun.’ \x + \xo 15.25 \xt Kölf 35.19; 69.4\x* \p \v 26 Iwe, lupwen ewe Soualilis epwe war, ngang üpwe tinato remi seni Semei, i ewe Ngünmifel mi pwärätä mine a let usun Kot, a feito seni Semei, i epwe pwärätä usi. \v 27 Pwal ämi oupwe pwärätä usi, pun ämi oua nonom rei seni lepopun. \c 16 \p \v 1 “Ngang üa fen ürenikemi ekei kapas, pwe ämi ousap tok seni ämi lükülük. \v 2 Repwe atowukemi seni ar mwich lon ar kewe imwen felikis. Nge epwe war ewe fansoun lupwen chokewe mi nikemi repwe ekieki, pwe ar föför eu angang ngeni Kot. \v 3 Aramas repwe föri ekei sokun föför ngenikemi, pun resap mwo silei Semei, resap pwal sileei. \v 4 Nge üa fen ürenikemi ekei kapas, pwe lupwen epwe war ewe fansoun ar repwe föri ngenikemi ekei mettoch, ämi oupwe chemeni mine üa fen ürenikemi. Üsap ürenikemi ekei mettoch seni lepoputän, pun ngang üa nom remi. \s1 Än ewe Ngünmifel angang \sr 16.5-15 \p \v 5 “Iwe, iei üpwe feila ren ewe mi tiniei, nge esap wor eman leimi a aisiniei ia üpwe feila ie. \v 6 Nge pokiten üa ürenikemi ekei kapas, oua uren lolilen. \v 7 Nge üpwe ürenikemi mine a let: Oupwe feiöch ren ai üpwe feila. Pun are ngang üsap feila, ewe Soualilis esap feito remi. Nge are üpwe feila, üpwe tinato remi ewe Soualilis. \v 8 Iwe, lupwen epwe war, epwe amefi ngeni chon fanüfan usun ar tipis, usun pwüng pwal usun än Kot apwüng. \v 9 Epwe amefi ngeniir usun ar tipis, pun resap lüküei. \v 10 Epwe amefi ngeniir usun pwüng, pun ngang üpwe feila ren Semei o ämi ousap chüen künaei. \v 11 Epwe pwal amefi ngeniir usun apwüng, pun ewe samolun ei fanüfan a fen küna apwüng. \p \v 12 Mi chüen wor chomong mettoch üpwe ürenikemi, nge epwe fokun weires ngenikemi iei. \v 13 Nge lupwen epwe war ewe Ngünmifel mi pwärätä mine a let usun Kot, i epwe emwenikemiilong lon ewe let mi unusöch. Esap kapas fän püsin itan, nge epwe kapas usun met a rongorong o ürenikemi usun ekewe mettoch repwe feito. \v 14 Epwe alingaei, pun epwe angei seni mine ai o aronga ngenikemi. \v 15 Mettoch meinisin mine än Semei, iei pwal ai. Iei popun üpwe ürenikemi pwe ewe Ngünmifel epwe angei seni mine ai o aronga ngenikemi. \s1 Lolilen me pwapwa \sr 16.16-24 \p \v 16 “Lon ekis chök fansoun ämi ousap chüen künaei, nge pwal ekis chök fansoun mürin oupwe künaei.” \v 17 Iwe, ekoch me lein nöün kewe chon kaiö ra aisfengen lefiler, “Met wewen ekei kapas a ürenikich, ‘Lon ekis chök fansoun ämi ousap chüen künaei, nge pwal ekis chök fansoun mürin oupwe künaei?’ A pwal apasa, ‘Ei epwe fis, pun üa feila ren Semei.’ \v 18 Met chök wewen ‘ekis chök fansoun?’ Kich sisap silei mine a kapas usun!” \v 19 Jesus a silei pwe ra mochen kapas ais ngeni usun ei mettoch, iei mine a üreniir, “Ifa usun, oua aisfengen lefilemi met wewen ai apasa, ‘Ekis chök fansoun ämi ousap chüen künaei, nge pwal ekis chök fansoun mürin oupwe künaei’? \v 20 Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Ämi oupwe kechü o ngüngüres, nge fanüfan epwe fokun pwapwa. Ämi oupwe lolilen, nge ämi lolilen epwe wiliti pwapwa. \v 21 Lupwen eman fefin a arap ngeni fansoun an epwe nöünöü, a metek. Nge lupwen a wes me nöünätiu nöün we, a manlükala an we metek mi weires, pun a pwapwa pwe eman mönükol a uputiu won fanüfan. \v 22 Ina usun pwal ämi: Iei oua lolilen, nge üpwe pwal künasefälikemi, mürin lelukemi epwe ur ren pwapwa, nge ei pwapwa esap wor eman epwe tongeni angei senikemi. \v 23 Lon ena rän ämi ousap chüen aisiniei och. Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Semei epwe ngenikemi meinisin mine oua tüngor fän itei. \v 24 Tori iei ousap tüngor mwo och fän itei. Oupwe tütüngor, iwe, oupwe angei pwe ämi pwapwa epwe unusöch. \s1 Jesus a akufu fanüfan \sr 16.25-33 \p \v 25 “Iwe, üa fen kapas ngenikemi usun ekei mettoch lon kapas monomon. Nge epwe war ewe fansoun lupwen üsap chüen kapas ngenikemi lon kapas monomon, nge üpwe kapas ngenikemi usun Semei lon kapas mi fat. \v 26 Lupwen epwe tori ena rän, ämi oupwe tüngor ngeni Semei fän itei. Üsap apasa, pwe ngang üpwe tüngor och fän itemi, \v 27 pun Semei a püsin echenikemi. A echenikemi, pun ämi oua echeniei o lükü pwe üa feito seni Kot. \v 28 Üa feito seni Semei o feitiu fanüfan. Nge iei üpwe towu seni fanüfan o liwinsefälila ren Semei.” \p \v 29 Mürin nöün kewe chon kaiö ra üreni, “Iei a fat om kapas ngenikem, nge kosap chüen aea kapas monomon. \v 30 Iei äm aia silei, pwe en ka silei mettoch meinisin. Kosap osun än eman epwe kapas ais ngonuk, iei popun äm aia lükü, pwe en ka feito seni Kot.” \v 31 Jesus a üreniir, “Oua wesewesen lüküei? \v 32 Nengeni, epwe war ewe fansoun, nge a fen tori, lupwen ämi meinisin oupwe toropasfeil lon en me lenian o ngang üpwe chök emanüla. Nge ngang üsap wesewesen emanüla, pun Semei a nom rei fansoun meinisin. \v 33 Ngang üa fen ürenikemi usun ekei mettoch, pwe oupwe eäni kinamwe loi. Lon fanüfan ämi oupwe riaföü, nge oupwe apilükülük, pun ngang üa akufu fanüfan.” \c 17 \s1 Jesus a iotek fän iten nöün kewe chon kaiö \sr 17.1-26 \p \v 1 Mürin än Jesus apasa ekei kapas, a anetai mesan ngeni läng o a apasa, “Semei, a tori ewe otun. Kopwe alingala Noumw, pwe Noumw epwe pwal alingala en. \fig “Semei, a tori ewe otun,”|src="avnt053.tif" size="col" loc="80" ref="17.1" \fig* \v 2 Pun ka ngeni nemenem won aramas meinisin, pwe epwe ngeni chokewe en ka ngeni manau esemüch. \v 3 Iwe, iei manau esemüch: Ar repwe silei en, ewe eman chök Kot mi let, repwe pwal silei Jesus Kraist, ewe ka tinato. \v 4 Üa fen alingok won fanüfan o awesala ewe angang ka ngeniei pwe üpwe föri. \v 5 Semei, iei kopwe alingaei me mwen mesom, ren ewe chök ling üa eäni lupwen üa nom reöm mwen fanüfan esamwo wor. \p \v 6 Üa pwärala itom ngeni chokewe ka ngeniei seni won fanüfan. Ir noumw kewe, nge ka fang ir ngeniei o ra aleasochisi om kewe kapas. \v 7 Iwe, iei ra silei pwe mettoch meinisin ka ngeniei ra feito senuk. \v 8 Pun üa ngeniir ekewe kapas en ka fen ngeniei o ir ra etiweer. Iwe, ra silei pwe a let pwe üa feito senuk o ir ra lükü, pwe ka tinieito. \v 9 Ngang üa iotek fänäsengesiir. Üsap iotek fänäsengesin chon fanüfan, nge fänäsengesin chokewe ka ngeniei, pun ir noumw. \v 10 Chokewe meinisin ir nei pwal noumw, nge chokewe meinisin ir noumw pwal nei, iwe, ai ling a pwäpwäla me rer. \v 11 Iwe, iei üpwe feila reöm. Üsap chüen nom lon ei fanüfan, nge ir ra nom lon ei fanüfan. Semei mi pin, kose mochen kopwe tümwünüür ren manamanen itom we, ewe it ka ngeniei, pwe ir repwe eu usun chök en me ngang sia eu. \v 12 Lupwen ngang üa nom rer, üa tümwünüür ren manamanen itom we, ewe it ka ngeniei. Üa tiirela, pwe esap wor eman me leir a pöütüla, chilon chök ewe eman mi feil ngeni an epwe pöütüla, pwe epwe pwönüetä mine a mak lon ekewe Toropwe mi Pin. \x + \xo 17.12 \xt Kölf 41.9; Joh 13.18\x* \v 13 Iwe, iei üpwe feila reöm. Üa kapas usun ekei mettoch lupwen üa chüen nom lon fanüfan, pwe repwe eäni unusen ai we pwapwa lon leluker. \v 14 Üa ngeniir om kapas, nge fanüfan a oputeer, pun ir resap pop seni ei fanüfan, usun chök ngang üsap pop seni ei fanüfan. \v 15 Üsap tüngor pwe kopwe angeer seni lon ei fanüfan, nge üa tüngor pwe kopwe tümwünüür seni ewe Eman mi Ngau. \v 16 Usun ngang üsap pop seni ei fanüfan, iei usun ir resap pop seni ei fanüfan. \v 17 Kopwe apiniir lon ewe let. Om kapas a let. \v 18 Usun en ka tinieilong lon fanüfan, iei usun pwal ngang üa tiniirela won fanüfan. \v 19 Iwe, üa püsin apiniei fänäsengesiir, pwe pwal ir repwe pin lon let. \p \v 20 Nge üsap chök iotek fän iter, pwe üa pwal iotek fän iten chokewe mi lüküei ren ar afalafal. \v 21 Semei, üa iotek pwe ir meinisin repwe eu chök. Usun chök en ka nonom loi, nge ngang üa nonom lomw, iei usun ir repwe nonom loch, pwe fanüfan epwe lükü pwe en ka tinieito. \v 22 Ngang üa ngeniir ewe ling en ka ngeniei, pwe repwe eu chök usun kich sa eu: \v 23 Ngang üa nonom lor o en ka nonom loi, pwe ar eufengen epwe unus, pwe fanüfan epwe silei pwe en ka tinieito, epwe pwal silei pwe en ka echeniir usun ka echeniei. \p \v 24 Semei, üa mochen pwe chokewe ka ngeniei repwe nonom rei ia ngang üpwe nom ie, pwe repwe nenengeni ai we ling ka fen ngeniei, pun ka echeniei mwen fanüfan esamwo wor. \v 25 Semei mi pwüng! Fanüfan esap silei en, nge ngang üa sileek, nge chokei ra silei pwe en ka tinieito. \v 26 Ngang üa asile ngeniir itom, nge üpwe sopwela ai föri iei usun, pwe ewe chen ka eäni ngeniei epwe nonom lor, pwal ngang üpwe nonom lor.” \c 18 \s1 Ra fötekini Jesus \sr 18.1-11 \r (Mat 26.47-56; Mark 14.43-50; Luk 22.47-53) \p \v 1 Mürin än Jesus wes le iotek, a feila fiti nöün kewe chon kaiö pekilan ewe öüwö Kitron. Ikenan mi wor eu tanipi, i me nöün kewe chon kaiö ra tolong lon. \v 2 Iwe, Jutas, ewe chon afangamä, a silei ewe leni, pun Jesus me nöün kewe chon kaiö ra soun chufengen ikenan. \v 3 Iei mine Jutas a feila ren ewe tanipi, o a emwenala eu mwichen sounfiu seni Rom me ekoch chon tümwünü imwenfel, ekewe souasor mi lap me ekewe Farisi ra tiniirela. Ra uwou pisekin maun, lamp me töl. \v 4 Jesus a silei meinisin mine epwe fis ngeni, iei mine a feila rer o aisiniir, “Iö oua kütta?” \v 5 Ra pölüeni, “Jesus seni Nasaret.” Jesus a üreniir, “Ngang ätewe.” Iwe, Jutas, ewe chon afangamä a pwal ütä rer. \v 6 Lupwen Jesus a üreniir, pwe i ätewe, ra nimärämärsefäl o turula lepwül. \v 7 Jesus a aissefäl ngeniir, “Iö oua kütta?” Ra pölüeni, “Jesus seni Nasaret.” \v 8 Jesus a üreniir, “Üa fen ürenikemi pwe ngang ätewe. Iei mine are oua küttaei, oupwe mwüt ngeni ätekei pwe repwe feila.” \v 9 Jesus a apasa ei ititin kapas pwe epwe pwönüetä mine a fen apasa, “Semei, esap wor eman me lein ätekewe ka ngeniei a pöüt seniei.” \v 10 Mürin Simon Petrus, ätewe a wor nöün ketilas, a üttawu nöün ketilas o pöküela selingefichin nöün ewe Souasor mi Lap we chon angang. Iten ewe chon angang Malkus. \v 11 Iwe, Jesus a üreni Petrus, “Kopwe aliwinsefälielong noumw ketilas lon tükütükün. Ifa usun, ka ekieki pwe üsap ün seni ewe kapen riaföü Semei a ngeniei?” \x + \xo 18.11 \xt Mat 26.39; Mark 14.36; Luk 22.42\x* \s1 Jesus a ü mwen Anas \sr 18.12-14 \p \v 12 Mürin ewe mwichen sounfiu fiti nöür we meilap, pwal ekewe chon Juta mi tümwünü ewe imwenfel ra turufi Jesus o fötekini. \v 13 Ra akomwen emwenala ren Anas, pun i semen pwülüen Kaifas mi Souasor mi Lap lon ewe ier. \v 14 Kaifas ätewe mi öüröüra ekewe nöüwisen chon Juta, pwe a mürina än eman aramas epwe mäla fänäsengesin aramas meinisin. \x + \xo 18.14 \xt Joh 11.49-50\x* \s1 Petrus a amamäsini Jesus \sr 18.15-18 \r (Mat 26.69-70; Mark 14.66-68; Luk 22.55-57) \p \v 15 Iwe, Simon Petrus me pwal eman seni ekewe chon kaiö ra tapwela mürin Jesus. Ewe eman chon kaiö a sil me ren ewe Souasor mi Lap, iei mine a eti Jesus le tolong lon ewe leni lükün imwen ewe Souasor mi Lap, \v 16 nge Petrus a chök ütä lükün ewe asamen tolong. Mürin ewe eman chon kaiö a liwinsefäliwu lükün o kapas ngeni ewe föpwül mi wisen mamasa ewe asamen tolong o a emwenalong Petrus lon ewe leni. \v 17 Iwe, ewe föpwül mi nom ünükün ewe asam a üreni Petrus, “Ifa usun, sap pwal en eman nöün enan mwän kewe chon kaiö?” Petrus a pölüeni, “Apw, sap pwal ngang.” \v 18 Lon ena fansoun a patekich, iei mine ekewe chon angang me ekewe chon tümwünü ewe imwenfel ra aküw eu ekkei o ütä ünükün pwe ra apwichipwichiir. Petrus a pwal ütä rer o etiir le apwichipwichi. \s1 Ewe Souasor mi Lap a kapas ais ngeni Jesus \sr 18.19-24 \r (Mat 26.59-66; Mark 14.55-64; Luk 22.66-71) \p \v 19 Iwe, ewe Souasor mi Lap a aisini Jesus usun nöün kewe chon kaiö pwal usun an afalafal. \v 20 Jesus a pölüeni, “Fansoun meinisin üa kapas le pwäpwäla ngeni aramas meinisin. Üa afalafal lon ekewe imwen felikis pwal lon ewe imwenfel ia ekewe aramas meinisin ra mwichfengen ie. Üsap apasa och le monomon. \v 21 Pwota ka kapas ais ngeniei won ei. Kopwe aisini ekewe aramas mi rong ai kewe afalafal. Kopwe aisiniir met üa kapas won, ir ra silei mine üa eäni afalafal.” \v 22 Lupwen Jesus a apasatä ekei kapas, eman me lein ekewe chon tümwünü imwenfel mi ü ünükün a pösapei o apasa, “Pwota ka nöünöü ei ititin kapas ngeni ewe Souasor mi Lap?” \v 23 Jesus a pölüeni, “Are üa apasatä och kapas mi mwäl, kopwe alletätä met a mwäl. Nge are ngang üa pwüng lon met üa apasa, pwota ka pösapeei?” \v 24 Mürin Anas a tinala Jesus ren Kaifas ewe Souasor mi Lap, nge a chüen fötek. \s1 Petrus a amamäsinisefäli Jesus \sr 18.25-27 \r (Mat 26.71-75; Mark 14.69-72; Luk 22.58-62) \p \v 25 Lupwen Petrus a chüen ütä o apwichipwichi, eman a aisini, “Ifa usun, sap pwal en eman me lein nöün ätenan kewe chon kaiö?” Nge Petrus a amam o apasa, “Apw, sap pwal ngang.” \v 26 Iwe, eman me lein nöün ewe Souasor mi Lap kewe chon angang, i eman märärin ewe mwän Petrus a pöküela selingan a aisini, “Ifan usun, üsap künok me lon ewe tanipi pwe ka eti ätenan?” \v 27 Nge Petrus a amamsefäl. Lon ewe chök otun eman chuko a kökkö. \s1 Jesus a ü mwen Pilatus \sr 18.28-40 \r (Mat 27.1-2,11-14; Mark 15.1-5; Luk 23.1-5) \p \v 28 Lesosorusich chök nge ra emwenala Jesus seni imwen Kaifas ngeni imwen ewe kepina. Nge ekewe nöüwisen chon Juta resap tolong lon ewe imw, pun ra mochen ar repwe limöch o apwönüetä pwüngün ar lamalam, lupwen repwe mongö ewe mongön Pasofer. \v 29 Iei mine Pilatus a towu rer o aisiniir, “Met oua atipisi ei mwän ren?” \v 30 Ra pölüeni, “Äm aisap tongeni emwenato ei mwän, are esap wor an föföringau.” \v 31 Pilatus a üreniir, “Ämi oupwe püsin apwüngü won pwüngün ämi allük.” Nge ir ra pölüeni, “Esap mwümwütä ngenikem pwe aipwe apwüngala än eman epwe mäla.” \v 32 Ei a fis an epwe pwönüetä met Jesus a apasa usun meni sokun mäla epwe mäli. \x + \xo 18.32 \xt Joh 3.14; 12.32\x* \p \v 33 Iwe, Pilatus a liwinsefälilong lon imwan o a allük pwe repwe emwenato Jesus ren. A aisini, “Ifa usun, en nöün chon Juta we king?” \v 34 Jesus a pölüeni, “Ifa usun, ei kapas ais a feito senuk, ika ekoch ra ürenuk och usi?” \v 35 Pilatus a pölüeni, “Ifa usun, ka ekieki pwe ngang eman re Juta? Püsin aramasen fanüom me ekewe souasor mi lap ra aturuk rei. Met ka föri?” \v 36 Jesus a üreni, “Mwüi esap pop seni ei fanüfan. Are mwüi epwe pop seni ei fanüfan, nei kewe chon angang repwe fiu pwe repwe tümwünüei, pwe üsap oolong lepöün ekewe nöüwisen chon Juta. Nge mwüi esap pop seni ikei.” \v 37 Iei mine Pilatus a aisini, “Iwe, met, en eman king?” Jesus a pölüeni, “En ka fen apasa pwe ngang eman king. Popun ai uputiu o tolong lon ei fanüfan, pwe üpwe pwärätä mine a let. Iö a pop seni let epwe aüselingaei.” \fig “Met ewe a let?”|src="avnt054.tif" size="col" loc="50" ref="18.38" \fig* \fig “Apwi, sap i. Kopwe amusa ngenikem Parapas!”|src="avnt055.tif" size="span" loc="52" ref="18.40" \fig* \v 38 Iwe, Pilatus a aisini, “Met ewe a let?” Mürin Pilatus a liwinsefäliwu lükün ren ekewe aramas o a üreniir, “Üsap küna och tipis ren ei mwän an epwe ninnila. \v 39 Nge lon pwüngün örüniemi üpwe amusawu eman chon fötek ngenikemi lupwen fansoun chulapen Pasofer. Ifa usun, oua mochen ai üpwe amusawu ngenikemi nöümi we king?” \v 40 Iwe, ra kökkö fän leüömong, “Apwi, sap i. Kopwe amusa ngenikem Parapas.” (Parapas i eman chon achomau.) \c 19 \s1 A pwüngüla pwe Jesus epwe iräpenges \sr 19.1-16 \r (Mat 27.15-31; Mark 15.6-20; Luk 23.13-25) \p \v 1 Mürin Pilatus a üreni ekewe sounfiu, “Oupwe etekinala Jesus o wichi.” \v 2 Iwe, ekewe sounfiu ra fittiifengeni palen iräfölüföl o isetä won möküran pwe mwärin, ra pwal aüfa ngeni echö üf mi parachol. \v 3 Ra feito ren o apasa, “Ränallim ngonuk, en kingen chon Juta!” Iwe, ra pwal pösapei. \v 4 Iwe, Pilatus a pwal liwinsefäliwu rer o üreni ewe mwichen aramas, “Nengeni, üpwe emwenawu ätei remi, pwe oupwe silei pwe ngang üsap küna och tipis ren an epwe ninnila.” \v 5 Iei mine Jesus a towu lükün, a mwärämwär epa mwäramwär seni palen iräfölüföl o üföüf echö üf mi parachol. Iwe, Pilatus a üreniir, “Nengeni, iei i ewe aramas!” \p \v 6 Lupwen ekewe souasor mi lap me ekewe chon tümwünü imwenfel ra küna Jesus, ra kökkö fän leüömong, “Kopwe iräpengesi! Kopwe iräpengesi!” Pilatus a üreniir, “Oupwe angei ätei o iräpengesi. Ngang üsap küna och tipis ren an epwe ninnila.” \v 7 Nge ewe mwichen aramas a pölüeni, “A wor rem eu allük a apasa pwe ätei epwe mäla, pun a apasa pwe i Nöün Kot.” \v 8 Lupwen Pilatus a rong ekei kapas, a fokun niuokus. \v 9 A liwinsefälilong lon ewe imw o aisini Jesus, “Ia ka feito me ie?” Nge Jesus esap pölüeni och. \v 10 Iei mine Pilatus a üreni, “Ifa usun, kosap mochen kapas ngeniei? Kosap silei pwe a wor ai pwüüng ai üpwe angasookala, pwal ai pwüüng ai üpwe apasa pwe kopwe iräpenges?” \v 11 Jesus a pölüeni, “A chök wor om pwüüng woi pokiten Kot a ngonuk. Iei mine ätewe mi atolongaei lepoumw a kon watte an tipis lap seni om.” \v 12 Iei mine Pilatus a sotuni le kütta efoch al an epwe angasa Jesus. Nge ewe mwichen aramas a kökkö ngeni fän leüömong, “Are en kopwe angasala ätei, kosap chiechien Sisar! Pun eman mi püsin apasa pwe i king, a ü ngeni Sisar!” \v 13 Lupwen Pilatus a rongorong ekei kapas, a emwenawu Jesus lükün o a mottiu won an lenien motun souapwüng, lon ewe leni itan “Chech fau.” (Lon kapasen Ipru: Kapata.) \v 14 Ei otun ina epwe le arapakan leoloasen ewe rän mwen ewe chulapen Pasofer. Pilatus a üreni ekewe aramas, “Nengeni, iei i nöümi we king!” \v 15 Nge ir ra kökkö ngeni fän leüömong, “Kopwe niela, kopwe niela, kopwe iräpengesi!” Pilatus a aisiniir, “Ifa usun, oua mochen pwe üpwe iräpengesi nöümi king?” Ekewe souasor mi lap ra pölüeni, “Esap wor eman nöüm king pwe Sisar chök.” \v 16 Mürin Pilatus a mwüt ngeniir Jesus pwe epwe iräpenges. Iwe, ekewe sounfiu ra angei Jesus. \fig Jesus a mwarei an iräpenges, a towu lükün ewe telinimw.|src="avnt056.tif" size="span" loc="68" ref="19.17" \fig* \s1 Jesus a iräpenges \sr 19.17-27 \r (Mat 27.32-44; Mark 15.21-32; Luk 22.26-43) \p \v 17 Iwe, Jesus a mwärei an iräpenges, a towu lükün ewe telinimw o feila lon ewe leni itan “Lenien Pösökün Mökür” lon kapasen Ipru “Kolkota”. \v 18 Ikenan ra iräpengesi Jesus. Ra pwal iräpengesi ruoman mwän, eman a nom epek nge pwal eman epek, nge Jesus a nom lukalaper. \v 19 Pilatus a makkei ekei kapas o pachetä won ewe iräpenges: “Jesus seni Nasaret, ewe Kingen chon Juta.” \v 20 Chomong aramas ra aleani ekei kapas, pun ewe leni ia Jesus a iräpenges ie a arap ngeni ewe telinimw. Ekewe kapas ra mak lon fosun Ipru, Latin me Krik. \v 21 Iwe, ekewe souasor mi lap ra üreni Pilatus, “Kosap makkei ‘Kingen chon Juta’, nge kopwe makkei ‘Ei mwän a apasa: Ngang ewe kingen chon Juta’.” \v 22 Nge Pilatus a pölüeni, “Met üa makkei, ina chök met epwe nom.” \p \v 23 Iwe, lupwen ekewe sounfiu ra iräpengesi Jesus, ra angei seni üfan kewe o inetiir lon rüanü kinikin, eman sounfiu nge echö. Ra pwal angei üfan we mi tam esor lekochun, pun a türunus seni won tori fan. \v 24 Iwe, ra kapasfengen lefiler, “Ousisap kamwei ei üf, nge ousipwe üttüt won, pwe epwe fat iö epwe angei.” Ei a fis pwe epwe pwönüetä mine a mak lon ekewe Toropwe mi Pin: \q1 “Ra ineti üfei kewe lefiler \q2 o üttüt won üfei we mi tam.” Iei usun mine ekewe sounfiu ra föri. \x + \xo 19.24 \xt Kölf 22.18\x* \p \v 25 Nge ünükün ewe iräpengesin Jesus ra ütä inan we, pwiin inan we, Maria pwülüen Klopas me Maria Maktalene. \v 26 Lupwen Jesus a küna inan we me ewe chon kaiö i a echeni mi ütä ikenan, a üreni inan we, “Nengeni, ätenan noumw.” \v 27 Mürin a üreni ewe chon kaiö, “Nengeni, iei i inom.” Iwe, seni lon ena otun ewe chon kaiö a angei Maria pwe epwe nom ren lon imwan. \s1 Än Jesus mäla \sr 19.28-30 \r (Mat 27.45-56; Mark 15.33-41; Luk 23.44-49) \p \v 28 Mürin Jesus a silei, pwe iei an angang meinisin a wesöchüla. Iwe, fän iten an epwe pwönüetä mine a mak lon ekewe Toropwe mi Pin, Jesus a apasa, “Üa kaka.” \x + \xo 19.28 \xt Kölf 69.21; 22.15\x* \v 29 Mi wor eu rume mi ur ren wain mi mwal ikenan. Ra atukalong eu farawa lon o pachetä lesopun efoch mwüch seni ewe irä isop o pöüätä ngeni awen Jesus. \v 30 Lupwen Jesus a wes me ün ewe wain, a apasa, “A wesila!” Mürin a rotiu o mäla. \s1 Eman sounfiu a posu lepekin Jesus \sr 19.31-37 \p \v 31 Mürin ekewe nöüwisen chon Juta ra tüngorei Pilatus pwe epwe mwütätä, pwe repwe kupi pechen ekewe mwän mi iräpenges, repwe pwal angeatiu inisiir seni won ekewe iräpenges. Ra tüngor won ei, pun ei rän eu ränin amol, nge ir resap mochen pwe inisin ekewe aramas repwe nom won ekewe iräpenges lon ewe ränin sapat, pun ei ränin sapat eu rän mi fokun pin. \v 32 Iei mine ekewe sounfiu ra feila o kupi pechen ewe aemanün me aruomanün mwän ra iräpenges me Jesus. \v 33 Nge lupwen ar feiliti Jesus, ra küna pwe a fen mäla, iei mine resap chüen kupi pechen. \v 34 Nge eman ekewe sounfiu a angei wokun siles o posu ngeni lepekin Jesus. Iwe, lon chök ewe otun cha me koluk ra puwu seni. \fig Ekei ruoman mwän ra angeätiu somän Jesus.|src="avnt057.tif" size="span" loc="65" ref="19.40" \fig* \v 35 Ewe eman mi küna fisitän ei mettoch a pwärätä usun, pwe ämi oupwe pwal lükü. An kapasen pwärätä a let, a silei pwe mine a apasa a let. \v 36 Ekei mettoch ra fis pwe epwe pwönüetä mine a mak lon ekewe Toropwe mi Pin: “Esap wor efoch chün epwe kup.” \x + \xo 19.36 \xt Eks 12.46; Num 9.12; Kölf 34.20\x* \v 37 Mi pwal wor eu fos a mak lon ekewe Toropwe mi Pin, “Aramas repwe nenengeni ätewe ra posu.” \x + \xo 19.37 \xt Sek 12.10; Pwär 1.7\x* \s1 Jesus a peias \sr 19.38-42 \r (Mat 27.57-61; Mark 15.42-47; Luk 23.50-56) \p \v 38 Mürin ei, Josef seni ewe telinimw Arimatea a tüngorei Pilatus pwe epwe angeatiu somän Jesus me won ewe iräpenges. Josef, eman nöün Jesus kewe chon kaiö, nge le monomon chök, pun a niuokusiti ekewe nöüwisen chon Juta. Iwe, Pilatus a mwütätä, iei mine Josef a feila o angei ewe somä. \v 39 Pwal Nikotemus a eti Josef, i ätewe a churi Jesus lepwin me mwan. Ätei a uwato löpwokus mi nofit ngeni mör me aloes ina epwe ükükün ipükü paun. \x + \xo 19.39 \xt Joh 3.1-2\x* \v 40 Ekei ruoman mwän ra angeatiu somän Jesus o finiti ngeni mangaku mi pwechepwech fiti ekewe löpwokus, pun iei usun örünien chon Juta, lupwen ra amolätä eman somä an epwe peias. \v 41 A wor eu tanipi lon ewe leni ia Jesus a iräpenges ie. Ikenan a wor eu minefön peias, esap mwo wor eman a peias lon. \v 42 Pokiten ei rän ewe ränin amol mwen ewe ränin sapat, pwal pokiten ewe peias a chök arap, iei mine ra uwalong somän Jesus lon. \c 20 \s1 Ewe peias a pöön \sr 20.1-10 \r (Mat 28.1-8; Mark 16.1-8; Luk 24.1-12) \p \v 1 Iwe, lesosorusichin ewe aeuin ränin wiik, lupwen esamwo ränila, Maria Maktalene a feila ren ewe peias o a küna pwe ewe fau mi pwölüela mesen ewe peias ese chüen nom. \v 2 Iei mine a säla ren Simon Petrus me ewe eman chon kaiö Jesus a echeni o a üreniir, “Ra angeala somän ach Samol seni ewe peias, nge sisap silei ia ra anomu ie!” \v 3 Mürin Petrus me ewe eman chon kaiö ra feila ren ewe peias. \v 4 Ir me ruoman ra sä, nge ewe eman chon kaiö a müttir seni Petrus, pwe a akomwen tori ewe peias. \v 5 A pworotiu o nelong lon o küna ekewe mangaku mi pwechepwech lon ewe peias, nge esap tolong lon. \v 6 Iwe, Simon Petrus a säto mürin o tolong lon ewe peias. A küna ekewe mangaku mi pwechepwech ikenan, \v 7 pwal ewe mangaku mi finifin ngeni möküren Jesus. Nge ei mangaku ese nomofengen me ekewe mangaku mi pwechepwech, pwe a numufengen won an. \v 8 Mürin ewe eman chon kaiö mi akomwen tori ewe peias a pwal tolong lon. Iwe, a küna ekewe mangaku o lükü, pwe Jesus a manausefäl. \v 9 (Resap mwo weweiti mine a mak lon ekewe Toropwe mi Pin, pwe Jesus epwe fokun manausefäl seni mäla.) \v 10 Mürin ekewe chon kaiö ra liwinsefäliti lenier. \s1 Jesus a pwä ngeni Maria Maktalene \sr 20.11-18 \r (Mat 28.9-10; Mark 16.9-11) \p \v 11 Nge Maria a ükütä ünükün ewe peias o a kekechü. Lupwen a chüen kekechü a pworotiu o nenelong lon ewe peias. \v 12 Iwe, a küna ruoman chon läng mi üföüf üf mi pwechepwech, ra mot ewe ia somän Jesus a nom ie me mwan, eman a mot ünümöküran, nge eman a mot ünüpechen. \v 13 Iwe, ra aisini Maria, “Nemin, pwota ka kechü.” A pölüeni, “Pun ra angeala somän ai Samol, nge üsap silei ia ra anomu ie!” \v 14 Mürin a kul o küna Jesus pwe a ütä ikenan. Nge esap silei pwe i Jesus. \v 15 Iwe, Jesus a aisini, “Nemin, pwota ka kechü? Iö na ka kükütta?” Nge Maria a ekieki pwe i eman chon tanipi, iei mine a üreni, “Ai samol, are en ka angeala somän Jesus, kose mochen üreniei ia ka anomu ie, pwe üpwe feila o angei.” \v 16 Iwe, Jesus a föüni iten neminewe o apasa, “Maria!” Mürin Maria a kul ngeni o apasa lon kapasen Ipru, “Rapponi!” (Wewen “Sense”) \v 17 Jesus a üreni, “Kosap atapaei, pun üsamwo feitä ren Semei. Nge kopwe feila ren pwii kewe o üreniir, pwe üpwe feitä ren Semei pwal Semer, ren ai Kot pwal ar Kot.” \fig Jesus a feito, a ütä lefiler...|src="avnt058.tif" size="span" loc="64" ref="20.26" \fig* \v 18 Iei mine Maria Maktalene a feila o üreni ekewe chon kaiö, “Üa küna ewe Samol!” A pwal apworausa ngeniir usun mine a eäni kapas ngeni. \s1 Jesus a pwä ngeni nöün kewe chon kaiö \sr 20.19-23 \r (Mat 28.16-20; Mark 16.14-18; Luk 24.36-49) \p \v 19 Iwe, lekuniolun ewe chök ränin, lon ewe aeuin ränin wiik, ekewe chon kaiö ra mwichfengen lon eu imw, nge ra lokeela asaman kewe, pun ra niuokusiti ekewe nöüwisen chon Juta. Mürin Jesus a feito, a ütä lefiler o üreniir, “Kinamwe epwe torikemi.” \v 20 Mürin an apasatä ekei kapas, a pwäri ngeniir pöün kewe me lepekin. Iwe, ekewe chon kaiö ra fokun pwapwa, pun ra küna ar we Samol. \v 21 Iwe, Jesus a kapassefäl ngeniir, “Kinamwe epwe torikemi! Usun Semei a tiniei, iei usun ngang üa tinikemi.” \v 22 Mürin än Jesus apasa ei, a ngasetiu wor o üreniir, “Oupwe angei ewe Ngünmifel. \v 23 Are ämi oua amusala än eman tipis, epwe musala. Nge are ämi ousap amusala än eman tipis, esap musala.” \x + \xo 20.23 \xt Mat 16.19; 18.18\x* \s1 Jesus me Tomas \sr 20.24-29 \p \v 24 Iwe, Tomas a pwal iteni Lippwe, eman lein ekewe engol me ruoman chon kaiö, esap nom rer lupwen Jesus a wareitiir. \v 25 Iei mine chiechian kewe chon kaiö ra asile ngeni, “Äm aia küna ach Samol!” Nge Tomas a pölüeniir, “Are üsap küna ekewe lemon chüföl lon pöün o tikilong lon, are üsap pwal iseis pei won kinasen lepekin, üsap fokun lükülük.” \p \v 26 Eu wiik mürin ekewe chon kaiö ra pwal mwichfengen lon ewe imw, nge Tomas a nom rer. Iwe, ekewe asam ra lokola, nge Jesus a feito, a ütä lefiler o üreniir, “Kinamwe epwe torikemi!” \fig “Kopwe atapa kinasen pei...Kosap chüen lükümwaramwar, nge kopwe chök lükü!”|src="avnt059.tif" size="col" loc="52" ref="20.27" \fig* \v 27 Mürin a üreni Tomas, “Kopwe atapa kinasen pei o nenengeniöchü, mürin kopwe aitiewu poumw o iseis won kinasen lepeki. Kosap chüen lükümwaramwar, nge kopwe chök lükü!” \v 28 Iwe, Tomas a pölüeni, “Ai Samol me ai Kot!” \v 29 Jesus a üreni, “Pokiten om ka künaei, ka lükü. Ra feiöch chokewe resap künakün, nge ra fen lükülük.” \s1 Popun än ei Puk mak \sr 20.30-31 \p \v 30 Iwe, Jesus a pwal föri chomong manaman me mwen mesen ekewe chon kaiö, nge resap makketiu lon ei puk. \v 31 Nge ekei manaman ra makketiu, pwe ämi oupwe lükü pwe Jesus ewe Kraist, ewe Nöün Kot, nge ren ämi lükü i oupwe eäni manau. \c 21 \s1 Jesus a pwä ngeni füman chon kaiö \sr 21.1-14 \p \v 1 Mürin ei pworaus, Jesus a pwal pwä ngeni nöün kewe chon kaiö arun ewe nomun Tiperias. Iei usun mine a fis: \v 2 Simon Petrus, Tomas a pwal iteni Lippwe, Nataniel seni Kana lon Kalilea, nöün Sepeti kewe ruoman mwän pwal ruoman nöün Jesus kewe chon kaiö ra chufengen. \v 3 Iwe, Simon Petrus a üreni chiechian kewe, “Ngang üpwe feila attau.” Ra üreni, “Äm aipwe etuk.” Iei mine ra feila o tötä won efoch wa. Nge lon unusen ewe pwin resap liapeni eman. \x + \xo 21.3 \xt Luk 5.5\x* \p \v 4 Iwe, lupwen akkar a tötä, Jesus a ütä lepi, nge ekewe chon kaiö resap silleni pwe i Jesus. \v 5 Mürin Jesus a kökköla rer, “Chiechiei kanan, ifa usun, ousap liap?” Ra pölüeni, “Apw.” \v 6 Jesus a üreniir, “Oupwe aturätiu nöümi we chew lepelifichin wami na, iwe, oupwe liap.” Iei mine ra aturätiu nöür we chew, nge resap chüen tongeni atekinatä won waar we, pun a chomong ik ra tup lon. \x + \xo 21.6 \xt Luk 5.6\x* \v 7 Mürin ewe chon kaiö Jesus a echeni a üreni Petrus, “Inan i ach Samol.” Lupwen Simon Petrus a rong pwe iwe i ar we Samol, a üföüfolong üfan sekit (pun a fen pwilitawu üfan we lupwen a attau) o aturatiu lon ewe koluk. \v 8 Nge chiechian kewe chon kaiö ra fötül ngeni lepi o nukielong ewe chew mi ur ren ik. Resap toau seni wilifanü, pwe ina epwe ükükün ipükü iach chök. \v 9 Lupwen ra tiwelong wilifanü, ra küna eu ekkei mi kü, a wor ik won, pwal ekoch pilawa. \v 10 Jesus a üreniir, “Oupwe uwato ekoch liapemi kewe ik.” \fig Petrus a atekinalong ewe chew...o a ürätä lepi.|src="avnt060.tif" size="span" loc="88" ref="21.11" \fig* \v 11 Simon Petrus a tötä won ewe wa, a atekinalong ewe chew mi ur ren ik mi watte o a ürätä lepi. Ükükün liaper ipükü lime me ülüman. Iei mwo ükükün chomongun ekewe ik, nge ewe chew esap kam. \v 12 Iwe, Jesus a üreniir, “Ou etto, oupwe le mongön lesosor.” Esap wor eman me lein ekewe chon kaiö a tongeni ais, “En iö?” pun ra silei pwe i ewe Samol. \v 13 Mürin Jesus a kaneto, a angei ewe pilawa o ineti ngeniir, pwal ina chök usun mine a föri ngeni ekewe ik. \v 14 Iei aülüngatin fansoun än Jesus pwä ngeni ekewe chon kaiö mürin an manausefäl seni mäla. \s1 Jesus me Petrus \sr 21.15-19 \p \v 15 Wesin ar mongön lesosor, Jesus a üreni Simon Petrus, “Simon, nöün Sona, ka echeniei lap seni ätekei?” Petrus a pölüeni, “Ewer, ai Samol, en ka silei pwe üa echenuk.” Jesus a üreni, “Kopwe amongöni nei kewe apanen sip.” \v 16 Jesus a aisini fän aruuan, “Simon, nöün Sona, ka echeniei?” Petrus a pölüeni, “Ewer, ai Samol, en ka silei pwe üa echenuk.” Jesus a üreni, “Kopwe tümwünü nei kewe sip.” \v 17 Jesus a aisini fän aülüngatin, “Simon, nöün Sona, ka echeniei?” Petrus a letipeta, pun Jesus a aisini fän aülüngatin, “Ka echeniei?” Iei mine a üreni, “Ai Samol, en ka silei mettoch meinisin, ka silei pwe ngang üa echenuk.” Jesus a üreni, “Kopwe amongöü nei kewe sip. \v 18 Enlet, üpwe wesewesen ürenuk: Lupwen om alüal ka soun ri lukalapom o feila ia ka mochen feila ie. Nge lupwen kopwe chinlap, kopwe aitiela poumw, nge eman epwe ri lukalapom o emwenukela ia kosap mochen feila ie.” \v 19 Jesus a apasatä ekei kapas pwe epwe pwärätä met sokun mäla Petrus epwe mäli o alingala Kot ren. Mürin Jesus a üreni, “Kopwe tapweto müri.” \s1 Jesus me ewe eman chon kaiö \sr 21.20-24 \p \v 20 Iwe, Petrus a kul o küna ewe eman chon kaiö Jesus a echeni, pwe a tapwela mürir. Iei i ätewe mi roongeni Jesus lupwen ra mongön lekuniol o aisini, “Ai Samol, iö ewe epwe afangamä en?” \v 21 Lupwen Petrus a küna ätewe, a aisini Jesus, “Ai Samol, met epwe fis ngeni ätena?” \v 22 Jesus a pölüeni, “Are ngang üa mochen pwe epwe nonom tori ai üpwe liwinto, pwal met wewen ngonuk? Kopwe chök tapweto müri!” \v 23 Iei mine a chöfeil ewe kapas lein ekewe chon kaiö, pwe ei eman chon kaiö esap mäla. Nge Jesus esap apasa pwe ätewe esap mäla, pwe a chök apasa, “Are üa mochen an epwe nonom tori ai üpwe liwinto, met pwal wewen ngonuk?” \v 24 Iei i ewe chon kaiö mi pwärätä ekei mettoch, a pwal makkeetiu ekei mettoch. Iwe, kich sia silei pwe mine a pwärätä a let. \s1 Kapasen lesopolan \sr 21.25 \p \v 25 Iwe, Jesus a pwal föri chomong föför lükün ekei. Are iteiten eu me eu kewe föför repwe mak lon puk, üa ekieki pwe ekewe puk resap mwo nge fen kuch won unusen fanüfan.