\id MAT - Borna \ide UTF-8 \h Matiwos Dooshishiyo \toc2 Matiwos Dooshishiyo \toc1 Matiwos Dooshishiyo \toc3 Mat. \mt Matiwos Guut'tso \mt3 Nodoonz Iyesus Krstos Dooshishiyo \imt Kindo \ip Matiwos dooshishiyo, Iyesus b́ weyijango, shin shin jangit keewetso kashitk b́ wottsok'onat Ik'o shin b́ taarts taar shintsotse bí ashuwotssh b́ jangits keewo b́ weeron b́ imtsotse b́ keewit doo shishi aap'ono detstsoniye. Doo shishi aap'onuwere Iyesus bo dagotse shuweyat bí eents ayhudiwots s'uzsh b́ woterawon, dats jamosha b́ tesh. \ip Matiwos dooshishyo Matiwos dooshishiyan t'iwintsdek't k'aniyek mas'aafa, Iyesus b́ shuwertsatse tuut b́ gupeyonat b́ fadeyi jango sháánshdek't b́ keewihakon, Geliln b́ nabts nabo, daniyonat kashiyi finoni b́t'intsiri. Manats dabt Geliln tuut Iyerusalem maants b́ sha'ats sha'onat datsanatse b́ teshts dúri s'uwaatsi ik gawyotse wotts keewwotsi tandek't b́keewir, keewanotswere b́ jitewo, b́ k'ironat k'iro da'at b́two detskno. \ip Doo shishiyan Iyesusi, Ik'i nemo bitsosh al detstsonat Ik'i mengsti jango daniyi danif eeno b́ wottsok'o woshdek'tni b́t'ints. B́ danif danwotsitse ayuwotswere k'osh k'osh naarotse kakuwere útsok kayiyekno. \ip 1. Ik'i mengsti ashuwots doyo, fino, bo detsts mebtiyo, boatse koteetkewonat dúri s'uwatse boon kotiru gowo daniyiru gúúratse nabetso (k'ot' 5-7). \ip 2. B́ danif tatse gitwots doo shishyi keewosh boon woshetsok'on boosh imets nemwotsi (k'ot' 10) \ip 3. Ik'i mengsti jangosh t'ints k'osh k'osh naaron ariyets jewrwots (k'ot' 13). \ip 4. B́ danifwotsi etirwi biitso kitsiru dano (k'ot' 18). \ip 5. And dúri s'uwonat Ik'i mengsti weyi jangosh imets dano (k'ot' 24-25) \iot Jamon mas'aafan b́detstso \io1 Iyesus Krstos naari s'oot'onat b́shwewon 1:1—2:23 \io1 Gupfo Yohans fino 3:1-12 \io1 Iyesus b́ gupewonat b́ fadewon 3:13—4:11 \io1 Iyesus b́fiino Geliln dek't b́tuutsok'owo 4:12—18:35 \io1 Gelilen tuut Iyerusalemits 19:1—20:34 \io1 S'uwaatsi ik gawiyotse Iyerusalemnat b gúúratse 21:1—27:66 \io1 Nodoonz k'iro da'adek't b́ tuutsk'onat b́ be'etsok'on 28:1-20 \c 1 \s Iyesus Krstos shuwets s'oot'o \r (Luk'. 3:23-38) \p \v 1 \x - \xo 1:1 \xo*\xt Dub. 132:11; Isa. 11:1 \xt*\x* Dawitnat Abrahamn naar wottso Iyesus Krstos shuweyi s'ap'o haniye. \p \v 2 Abraham Yisak'i b́shuwi, Yisak' Yak'obi b́shuwi, Yak'ob Yihudnat bí'eshwotsi b́shuwi, \v 3 Yihudwere Faresnat Zaran Timari eteef máátswatse b́shuwi, Fares Hesroni b́shwi, Hesronwere Arami b́shuwi, \v 4 Aramu Aminadabi b́shuwi, Aminadabu Ne'asoni b́shuwi, Ne'asonu Selmoni b́shuwi, \v 5 Selmon Boezn Reaabi eteets máátswatse b́shuwi, Boez Iyobedn Ruuti eteef máátswatse b́shuwi, Iyobed Iseyi b́shuwi, \v 6 \x - \xo 1:6 \xo*\xt Rut. 4:18-22; 1 Zen. 2:13-15 \xt*\x* Isey Nugúso Dawiti b́shuwi. \p Nugúso Dawit Oriyo mááts teshtswatse Selemoni b́shuwi, \v 7 Selemon Rob'ami b́shuwi, Rob'am Abiyayi b́shuwi, Abiyawere Asafi b́shuwi,\f + \fr 1:7 \fr*\ft Asafnat Asan ikno. \ft*\f* \v 8 Asaf Iyosaft'i b́shuwi, Iyosaft' Iyorami b́shuwi, Iyoram Oziyani b́shuwi, \v 9 Oziyanwere Iyo'atami b́shuwi, Iyo'atam Akazi b́shuwi, Akaz Hzk'iyasi b́shuwi, \v 10 Hzk'iyas Mnaseyi b́ shuwi, Mnaase Amos'i b́shuwi, Amos' Iyosyasi b́shuwi, \v 11 \x - \xo 1:11 \xo*\xt 2 Naash. 24:14-15; 2 Zen. 36:10; Erm. 27:20 \xt*\x* Iyosyas Israe'el ashaasho Babilon maants bo kishodek't damets dúr Ikoniyannat bí'eshwotsi b́shuwi. \p \v 12 Bokisho dek't Babiloni dameyakon Ikoniyan Salatiyal b́ shuwi Selatyal Zerubabeli b́ shuwi, \v 13 Zerubabel Abiyodi b́shuwi, Abiyodu Eelyak'emi b́shwi, Eelyak'em Azori b́ shuwi, \v 14 Azor Sadok'i b́shuwi, Sadok' Akimi b́shuwi, Akim Eelyudi b́shuwi, \v 15 Eeliyud Alazari b́shuwi, Alazar Matani b́shuwi, Matan Yak'obi b́shuwi, \v 16 Yak'ob Krstosi\f + \fr 1:16 \fr*\fqa Krstosi: \fqa*\ft Eto mesihiya wee fuutetsoni etee. \ft*\f* eteefo Iyesusi shuwtsu Mariyami wid'tso Yosefi b́shuwi. \p \v 17 Eshe Abrahamatse tuut Dawitats b́borfetso tatse awd gubra, Dawitatse tuut kisho dek't Babilonits dameetsok b́borfetso tatse awd gubra, kisho dek't Babiloni dametsatse tuut waa Krstosok b́borfetso tatse awd gubree. \s Iyesus Krstos Shuwewo \r (Luk'. 2:1-7) \p \v 18 \x - \xo 1:18 \xo*\xt Luk'. 1:27 \xt*\x* Iyesus Krstos b́shwetsok'o hank'oyi b́tesh, b́ índ Mariyam Yosefsh wid'eyat bbefere, bogonkerawon bi S'ayin shayiron maac'at' bdatseyi. \v 19 Bin wid'tso Yosef ash kááw b́teshtsotse Maryami ash shinatse kish kitso geeratse, mansh áátson k'azk'ro b́gaw. \v 20 Ernmó keewan jango shiyanoke b́befere doonzo melakiyo gúmon bí'ats be'eyat hank'o bíet, «Dawit naaro Yosefo! Nwid'tsu Mariyam bmaac'tso S'ayin shayiron b́wottsotse bin nmoo maants dek'osh shatk'aye. \v 21 \x - \xo 1:21\xo*\xt Luk'. 1:31 \xt*\x* Biye nungush na'o shwitwaniye, bí ashuwotsi morrotse b́kashitwotse b́shútso Iyesusi etetune.» \p \v 22 Jaman b́wottsonwere doonzo nebiyiyo weeron b́keewtso b́s'eenetwok'owe, \v 23 \x - \xo 1:23 \xo*\xt Isa. 7:14 \xt*\x* «Hambe, baar na'a s'eenu mac'itwanee, nungush na'onowere shuwitwane, b́ shútsonwere ‹Amanu'eli› err s'eegetwe.» Amanu'eli etonwere «Ik'o nontoniye» etee. \p \v 24 Yosef tokrotse b́ tuwor, doonzo melakiyo bísh b́keewtsok'on b́ wid'tsu Mariyami b́moomants dek'tbíami. \v 25 \x - \xo 1:25 \xo*\xt Luk'. 2:21 \xt*\x* Wotowa eree bna'o bshuufetsosh bin danatse.\f + \fr 1:25 \fr*\fqa Aanatse: \fqa*\ft Eto máátsonat nungushi gonkeyo gokeratse etee. \ft*\f* B́shútsonowere Iyesusi et b́s'eeg. \c 2 \s Aaw keshon waats k'eeni jango danfwotsi \p \v 1 Nugúso Herodis dúr, Yihud datsatse daatseyiru Betelihem kitutse Iyesus b́shuweyiye hakon, k'eeni jango danfwots aaw keshomande Iyerusalem maants boweyi. \v 2 \x - \xo 2:2 \xo*\xt Erm. 23:5; Zek. 9:9; Taaw. 24:17 \xt*\x* Hank'o etnwere bo aati, «Shuwets Ayhudi nugúso aawoke? B́ k'eeno aawkeshon bek'aat bísh sagadosh waarone.» \p \v 3 Nugúso man b́shishtsok'on tek' b́wtsi, Iyerusalem ashjamonwere bínton tek'bowtsi, \v 4 Kahni naash jamwotsntonat ashuwotsitse nemo danifwotsi kakudek't, Krstos b́shuwetwo aawk'on b́wottsok'o boon bí aati. \p \v 5 Bowere hank'o ett bísh bo aaniyi «Nebiyiyon hank'o etts bek'o guut'etsotse, Krstos b́shuwet Yihud datsatse Betelem kitotsnee, \q \v 6 \x - \xo 2:6 \xo*\xt Mik. 5:2 \xt*\x* ‹Yihud dats kayotse daatseyiru Betelemee! \q2 Ti ash asho Isra'eli korde'er jishitwo n datsatse b́keshetwotse, \q2 Yhuditsi kit een eenwotsiyere eegonoru dasheratsne.› » \p \v 7 Maniyere il Herodis k'eeni jango danfmanotsi ááshon s'eegidek't, k'eenman awr b́ be'etsok'o arikon aatt danbdek'i. \v 8 Hank'o ettnwere Betelem maants boon woshb́k'ri «Amr na'o jango t'iwintsde danere, bín itdatstsok'onowere taawere amr bísh tsagaditwok'o waar taash keewwere.» \p \v 9 Bowere Nugúso aap'o booshishihakon kesht boami, eshe! aawkeshon bobek'ts k'eeno na'i marmat'o b́beyirwok b́ned'efetsosh bo shinshinatse sha'efetst boon b́jishi. \v 10 K'eenman bobek'tsok'on ayidek't gene'ubowtsi, \v 11 Mootsowere kindt na'i marmat'o bí'ind Mariyamnton b́befere bobek'i, b́shinats gúp gúp'at bosagadi, bo sat'nonowere k'eshdek't aawntso, it'anonat kerbeya etef shak' shaawo bísh bot'intsi. \p \v 12 Herodis maantsowere bo aanerawok'o Ik'o gúmon boosh b́keewtsotse k'osh weerindon bodatsomand aanat k'azboami. \s Na'i marmat'o dek't Gbs'mants boamtsok'o \p \v 13 K'eeni jango danfwots boamiyakon, doonzo melakiyo Yosefats gúmon be'eyat, «Herodis na'i marmat'o úd'osh b́geyirwotse, tuur na'i marmat'o indunton de'er Gbs'maand k'ay amee, neesh tkeewfetsonowere manoke betee» bí eti. \p \v 14 Mann Yosef t'úwon tuut na'i marmato bí índnton dek't Gbs'maand k'az bíami. \v 15 \x - \xo 2:15 \xo*\xt Hos. 11:1 \xt*\x* Manoknowere Herodis b́k'irfetso b́teshi, man b́wottsonúwere doonzo nebiyiyo weeron «T naayi Gbs' datsatse s'eegree» bíettso b́s'eenetwok'owe. \s Herodis nana'úwotsi b́úd'itsok'owo \p \v 16 Herodis maniyere il, k'eeni jango danfwots bín bo ant'elctsok'o t'iwints b́dek'tsok'on, ayidek't b́fayi, bísh kes' kes'fwotsi Betelihemnat bgúratse fa'a gal gal jamwotsmaants woshat, k'eeni jang danfwotsatse b́dúro aatt danb́dek'tsok'on bo nato gitnatonat maniyere dash wottswotsi Betelihemitsnat bgúratse fa'a, beyat teshtswots nungush nana'uwotsi úd'iyb'ishi. \v 17 Manoor nebiyiyo Ermiyasn hank'o ett bek'on keewetso b́s'eeni. \q \v 18 \x - \xo 2:18 \xo*\xt Erm. 31:15 \xt*\x* «Rahel b nana'úwotssh bieep'fere, \q2 Kuhonat s'aamts eepi k'aaro Ramayitse b́ shisheyi \q Bnana'uwots kashon bo altsotse kup'dek'o k'azraniye.» \s Gbs'itse Nazret maants aanetsok'owo \p \v 19 Herodis b́ k'irihakon Doonzo melakiyo Gbs'itse Yosefats gúmon be'eyat, \v 20 «Na'o kasho geyiru ashuwots bo kirtsotsnee tuur na'o indunton de'er Isra'el maants amee» bíet. \v 21 Yosefwere tuut na'o indúnton Isra'elmants dek't bíaani. \p \v 22 Wotowabako Arkelawos b́nih Herodis shegro Yihud datsatse b́ naasho b́shishtsok'on Yosef manmaants amo shat b́gutsi. Eré gúmon bín jishitwo imetsotse Gelil maants bíami. \v 23 \x - \xo 2:23\xo*\xt Isa. 11:1; Mar. 1:24; Luk'. 2:39; Yoh. 1:45 \xt*\x* «Nazrawiya eteetwe» ett nebiyiyon keewetso b́s'eenetwok'owo, Naazreti eteef kituts waat be b́wtsi. \c 3 \s Gupfo Yohans b́ nabtsok'o \r (Mar. 1:1-8; Luk'. 3:1-18; Yoh. 1:19-28) \p \v 1 Manoor gupfo Yohans Yhud worwotse nabfere b́weyi. \v 2 \x - \xo 3:2 \xo*\xt Mat. 4:17; Mar. 1:15 \xt*\x* B́daniferowere «Eshe! Ik' mengstu b karntsotse naandrone erere» b́ etfo. \q \v 3 \x - \xo 3:3 \xo*\xt Isa. 40:3 \xt*\x* « ‹Doonzo weerindo k'aniwere, \q2 B́fudonore káátswere!› etfetst worwotse kuhiru asho k'ároniye» \m ett́ nebiyo Isayas b́keewtso Yohans jangoni b́teh. \p \v 4 \x - \xo 3:4 \xo*\xt 2 Naash. 1:8; Zek. 13:4; Lew. 11:22 \xt*\x* Yohans taho kambli s'iron wozeka b́tesh, b́gebatsowere shaak'a bí edefo, b́ máfonwere p'elonat dok'shi mas'a b́tesh. \v 5 Manoor Iyerusalemitse Yhud dats jamatse, Yordanos gúúr jamatse ash asho Yohans maantsa bowaafo. \v 6 Bowere bomorro keewfetst, Yordanos fokotse Yohans kishatsna bogupefo. \p \v 7 \x - \xo 3:7 \xo*\xt Mat. 12:34; 23:33 \xt*\x* Ernmó Yohans ferisawino eteefwotsnat Seduk'awino eteefwotsitse aywots gupeyosh bíyo bowafere b́bek'tsok'on boosh hank'o bíeti «It dawnzi nana'uwotso! weyiru fayotse it keshetwok'o kone izi itsha? \v 8 Eshe naandrone it ettsok'o kitsit fino finore. \v 9 \x - \xo 3:9 \xo*\xt Yoh. 8:33 \xt*\x* ‹Noo Abraham nana'uwots noone› eto itn b́kishitwok'o itsh ark'aye, Ik'o shútsanotsitse Abrahamsh nana'uwotsi tizosh falitwe etirwe itsha. \v 10 \x - \xo 3:10 \xo*\xt Mat. 7:19 \xt*\x* Andmó, shakurtso miti shir jamotse fe'e. Mansh shuwi sheeng shuraw mit jamo k'ut'de'er tawots juwetwe. \v 11 Eshe hamb taa, naandi jangosh aatson iti gupetwe, taayere il wetwonmó S'ayin shayironat tawon itn gupetwe, bíye taayere ayidek't bogfe, taa b́ tufitsi c'aamo dab́ kurosh bodktanaliye. \v 12 Bíye b́ kishatse k'orbiyo detsfe, bínowere búts úro sheengshde'er s'ayintsitwe. Sndewonowere t'iwots gaas'etwee, buuyonmó tahraw tawon mitsitwe.» \s Iyesus b́ gupetsok'o \r (Mar. 1:9-11; Luk'. 3:21-22) \p \v 13 Manoor Iyesus Yohans kishon gupewosh Gelil datsatse tuut Yordanos foko maants b́weyi. \v 14 Yohansmó «Han woteratse, taa nkishon gupewo taash b́geyifere, aawk'oneya nee tmaants nweeti?» ett bín baziyo dek'b́twi. \p \v 15 Iyesusmó «Ik'i shinatse kááw wotts fin jamo hank'on s'eentso noon b́geyitsotse, ando taan bazi k'aye» ett bísh bí aaniy. Yohanswere keewman wotowe ett bín b́gupi. \v 16 Iyesus gupeyat aatsotse b́ keshtsok'on manoor daro k'esheeb́wtsi, Ik'i S'ayin shayiro kurkund araat Iyesus ats b́ oot'fere b́ bek'i. \v 17 \x - \xo 3:17 \xo*\xt Aze. 22:2; Dub. 7; Isa. 42:1; Mar. 11; Luk'. 9:35 \xt*\x* Manoor «Hambe, bín t geneúwitwo t shunts na'oni» etiru k'ááro darotse b́weyi. \c 4 \s Iyesusi fadetsok'o \r (Mar. 1:12-13; Luk'. 4:1-13) \p \v 1 \x - \xo 4:1 \xo*\xt Ibr. 2:18; 4:15 \xt*\x* Maniyere il, Iyesus Diyablosń b́ fadetwok'o Ik'i shayiro worwo maants bín dek'tbíami. \v 2 Manoknowere hab aawonat hab t'úwo b́ s'oomiyakon k'ak'b́wtsi. \v 3 Faditwonúwere Iyesus maants waat «Nee arikon Ik'o naayi neena wotiyal, ááb shútsanotsi misho wotoore err azazowe» bíet. \p \v 4 \x - \xo 4:4 \xo*\xt Iwi. 8:3 \xt*\x* Iyesusmó « ‹Asho b́ beet Ik'o nonotse keshet aap' jamona bako mish mec'ronaliye› ett guut'ere» bíet. \p \v 5 \x - \xo 4:5 \xo*\xt Neh. 11:1; Dan. 9:24 \xt*\x* Maniyere il, diyablos Iyesusi S'ayin kitu Iyerusalem maants dek'amt Ik' maa tookats need'idek't, \v 6 \x - \xo 4:6 \xo*\xt Dub. 91:11-12 \xt*\x* « ‹Nee arikon Ik'o naay neena wotiyal n tufwotsi shútso b́towawok'o, \q Bokishon neen dambaan botep'etwok'o b́ melakiwotsi azazitwe› \q2 Ett́ guut'etsotse, hanatse dashan ntooko sha'e» bí et. \p \v 7 \x - \xo 4:7 \xo*\xt Iwi. 6:16 \xt*\x* Iyesuswere anidekt « ‹Ando n doonz Izar Izeweri fadk'aye› ett guut'ere.» bíet. \p \v 8 Aaninwere diyablos Iyesusi ayidek't damb tuuts gurats kishdek't, datsatsi naash jamo bomangonton kitst \v 9 «Taash gúp'gup'ar n sagadiyal jaman neesh imetwe» bíet. \p \v 10 \x - \xo 4:10 \xo*\xt Iwi. 6:13 \xt*\x* Manoor Iyesus, « ‹N doonz Izar Izewersh sagadowe b́ s'uznowere ik'iwe!› ett guut'etsotse ok tuwwe nee shed'anono!» bíet. \p \v 11 Maniyere il diyablos Iyesusi k'azb́k'ri, melakiwotswere waat bísh bofini. \b \s Iyesus daniyo galiln dek' b́ tuutsok'o \r (Mar. 1:14-15; Luk'. 4:14-15) \p \v 12 \x - \xo 4:12 \xo*\xt Mat. 14:3; Mar. 6:17; Luk'. 3:19-20 \xt*\x* Iyesus Yohans b́tipewo b́ shishtsok'on Galil datsomand k'azbíami. \v 13 \x - \xo 4:13 \xo*\xt Yoh. 2:12 \xt*\x* Nazret kitu k'azk'rat, Zablonnat Nftalem awrajo Gelil aats k'ari ganoke fa'ú K'frnahom kitots waat b́beeyi. \p \v 14 Man b́ wotwere, nebiyiyo Isayas hank'o ett b́keewts bek'on aap'etso b́ s'eenetwok'owa b́tesh. \q \v 15 «Aats k'aromaants dek't amiru werindonat Yordanos fokoniyere bak'etse \q2 Daatseyiru Zablon datso, Nftalem datso, \q2 Ik' ash woteraw Gelilo! \q \v 16 \x - \xo 4:16 \xo*\xt Isa. 9:1-2 \xt*\x* T'alwotse beyiru asho sháán eeno bek're, \q2 K'iri c'iisho bíyats b́dihts datsatse beyirwotsshowere shááno keshre.» \p \v 17 \x - \xo 4:17 \xo*\xt Mat. 3:2 \xt*\x* Manortson b́tuutso Iyesus, «Ik'i mengstu bkarnotsotse naandrone erere!» et fetst nabo dek't b́tuwi. \s Iyesus mus'detsf awdetswotsi b́s'egok'o \r (Mar. 1:16-20; Luk'. 5:1-11) \p \v 18 Iyesus Gelil aats k'ari ganoke b́beshefere, mus' detsf eshu gitwots, boowere P'et'rosi eteefo S'imoonnat bí eshu Indriyasn bo mus'kambo aats k'aromaants boshap'fere b́bek'i. \v 19 Iyesuswere «Tshuutso shoyde woore, Mus'o it detsirwok'o ashuwotsi taash it kakwitwok'o woshitwe» bíet. \v 20 Bowere manoor bo mus'i kambo k'azk'rat b́shuutso shoydek't botwi. \p \v 21 Maniyere beshat, Zebdiwos nana'a wotts k'osh eshu gitetswotsi Yak'obnat Yohansn bek'b́k'ri. Bowere bonih Zebdiyosnton jeelbi abaats wotdek't bo mus'ikambo shipoke bobefere boon b́s'eegi. \v 22 Bowere manoor bo jelbunat bonihn k'azk'rat b́ shuutso shoydek't boami. \s Iyesus ay ashuwotsi b́ danitsok'onat b́ kashitsok'on \r (Luk'. 6:17-19) \p \v 23 \x - \xo 4:23 \xo*\xt Mat. 9:35; Mar. 1:39 \xt*\x* Iyesus ayhudiyots Ik' k'oni mootse danifetst Ik'i mengsti doo shishi aap'i jango keewfetst, ay naari shodonat atsiweshon deshets ashuwotsi kashifetst Gelil dats jamatsa b́ guurefo. \v 24 B́ shútso Sooriya eteets dats jamatse b́ shishetsotse ash jamo shod naar ayonat, bo kishonat tufoon lasha'atswotsi, shod ayon kic'rwotsi, kim shayiro bogitsotse kindt fa'úwots, dikf shodo detstswotsenat dúr jametswotsnowere b́maants dek't boweyi, bíwere kashi bí'ishi. \v 25 Gelil datsonat tats kitwotsitse\f + \fr 4:25 \fr*\fqa Tats kitwotsitse: \fqa*\ft Giriki noon keewon ayhudi woteraw ashuwots ikokere bo beyiru beyoko tats kitwotsi eteefoni. Kit jamwots bodatseyir Galil aatsi k'aroniyere aaw keshonat gáár weeron aaw kesho maantse. \ft*\f* Iyerusalemnat Yhudon, Yordanos fokoniyere bak'etse ayi ashuwots Iyesus shuutso shoyidek't bosha'i. \c 5 \s Iyesus guri abaatse bedek't b́danits dano \ms (K'ot' 5—7) \p \v 1 Iyesus b́ shuuts shoydek't sha'iru ay asho b́ bek'tsok'on, guri abaats kesht beeb́dek'i, b́ danifwots b́maants t'iinbodek'i. \v 2 Hank'o et tnwere daniyo dek'b́twi. \s Arik wotts deero daatsit ashuwots \r (Luk'. 6:20-23) \q \v 3 «Dari mengstu bok b́wottsotse, Ik'ats te'eyirwots \q2 derekne. \q \v 4 \x - \xo 5:4 \xo*\xt Isa. 61:2 \xt*\x* Ik'o boon b́ k'up'shitwotse, shiyanirwots \q2 derekne. \q \v 5 \x - \xo 5:5 \xo*\xt Dub. 37:11 \xt*\x* Sheeng ashuwots datso bo naatetwotse derekne. \q \v 6 \x - \xo 5:6 \xo*\xt Isa. 55:1-2 \xt*\x* Kááw keewo k'ak'irwotsnat shashwirwots, boworitwootse \q2 derekne. \q \v 7 Bosh maac'o k'ewetwosh maac' nefitwots derekne. \q \v 8 \x - \xo 5:8 \xo*\xt Dub. 24:3-4 \xt*\x* Nib s'ayin detstswots Ik'o bobek'etwotse derekno. \q \v 9 Ash ashi dagotse manonat jeenon woshitwots, \q2 Ik'i nana'uwotsiye eteetwotse derekne. \q \v 10 \x - \xo 5:10 \xo*\xt 1 P'et'. 3:14 \xt*\x* Kááw keewosh gisheyirwots Ik'i mengstu bok bwottsotse \q2 Derekne. \p \v 11 \x - \xo 5:11\xo*\xt 1 P'et'. 4:14 \xt*\x* «T jangosha err ashaashwots itn boc'ashor bogiishor, kooton it shúútso bot'afiwor derek itne. \v 12 \x - \xo 5:12 \xo*\xt 2 Zen. 36:16; Wosh. 7:25 \xt*\x* Dari mengstotse it daatsit k'awntso een b́wottsotse gene'ore, ayide gene'ore. Itiyere shin teshts nebiyiwotsi mank'o gishewo boats betsrne.» \s Beronat sháánon ariyetso \r (Mar. 9:50; Luk'. 14:34-35) \p \v 13 \x - \xo 5:13 \xo*\xt Luk'. 14:34-35 \xt*\x* Manats dabt Iyesus hank'owa bíet, «It datsatsi beerok'o itne, ernmó beero b́shaawo b́ t'ut'etka wotiyal b́shaawo aak'alrniya aaniy daatso b́faliti? Úromaants juweyar ashon net'eyoniyere okoon shinomaants egoshor woteratse. \v 14 \x - \xo 5:14 \xo*\xt Yoh. 8:12; 9:5 \xt*\x* Itiye datsansh sháán itne, guri abaats ageets kitu ááshosh falratsane. \v 15 \x - \xo 5:15 \xo*\xt Mar. 4:21; Luk'. 8:16; 11:33 \xt*\x* Ashuwots c'eesho c'eeshde'er mootse fa'a ash jamwotssh b́sháánitwok'o girgijiyatsa bogedfoni bako oosh shirots dashan geraknee. \v 16 \x - \xo 5:16 \xo*\xt 1 P'et'. 2:12 \xt*\x* Mank'o ashuwots it sheeng fino be'ear it nih darotstso bo mangiytwok'o, it sháánonwere ash jami shinatse shááne.» \s Muse weeron imets nemo \p \v 17 Aaninwere Iyesus hank'o bíet, «Muse nemonat nebiyiwots danits dano gakosh twatsok'o itsh bíarerawok'owa, taaye bos'eentwok'o woshoshe t weyi bako gákosh waratse. \v 18 \x - \xo 5:18 \xo*\xt Luk'. 16:17 \xt*\x* Ariko itsh keewirwe, daronat datson bobeshefetsosh nem jamo s'eenetwe bako nemotse fidel múk'na'a iku wee k'op'u t'afratsane. \v 19 Mansha tzazi múkna'anotsitse dab iku gaketwonat k'osh ashuwotswor bogaketwok'o boon danit asho dari mengstotse múk'ee b́wotitiye. Ernmó t tzazi jamanotsi s'eentsosh, k'oshwotswere bo s'eentsitwok'o boon danit asho dari mengstotse een wotitwe. \v 20 Manshe kááw it woto nem danifwotsenat ferisawino eteefwotskoniyere bogo b́k'azal b́jamon dari mengstots it kindrawok'o itsh keewirwe. \p \v 21 «Yoots dúr teshts ashuwotssh eteetso shishrte, manwere ‹úd'k'aye, ash úd'tsats angshetwe› eteeke. \v 22 Taamó itsh keewirwe, bíeshwi fayitw jamats angsha angsheti, ando bí'eshush, ‹Nee woterawani!› err c'ashetwo angshirwots shinatse bíats angsheti, ‹Dartsani› err c'ashetu jamo gahanem tawotsa b́kinditwok'o bíats angsheti. \v 23 Eshe nee n wosho gizi wosh t'intseyiru t'arp'ezok Ik'osh n door, niyats iirts eshwo b́ beewo n gawitka wotiyal, \v 24 n wosho gizi wosh t'intsiru tarap'ezmanok gerk'rar, amr shini n eeshunton manewe, maniyere okoon aanar n wosho t'intswe. \v 25 N balngaro neen s'amire angishi moo maants b́ damfere weerindatse káári n balangaronton ik wotowe. Man woto b́k'zal n nbalangaro danyosh, danyonwere polisosh, polisonu beshde'er b́ ime tipi moots n kinditi. \v 26 Aroniye neesh ti keewiri, niyats angshets santimi tebu day ni'ishfetsosh b́ jamon manitse keyatsne.» \s Widi jangosh imets dano \p \v 27 \x - \xo 5:27 \xo*\xt Kesh. 20:14; Iwi. 5:18 \xt*\x* Manats dabt Iyesus hank'owa bíet, «Wido amk'aye!» eteetsok'o shishrte. \v 28 Taamó itsh keewirwe, «Máátso s'iilt tewnts jamo, manoor b́ nibotse binton k'eeree» etre. \v 29 \x - \xo 5:29 \xo*\xt Mat. 18:19; Mar. 9:47 \xt*\x* N k'ani ááwo morro nfinitwok'o neen b́woshitka wotiyal, kishde juk'rowe! niats jamó gahanemits b́ juwewoniyere níatsatse ikoko nt'ut'o neesh k'anefe. \v 30 \x - \xo 5:30 \xo*\xt Mat. 18:8; Mar. 9:43 \xt*\x* N k'ani kisho morro n finitwok'o b́ k'aliyal, k'ut'de juk'rowe, niats jamo gahanemits b́ juwewoniyere niatsotse ikoku n t'ut'o k'anefe neesha. \s Faksheyi jango imets dano \r (Mat. 19:9; Mar. 10:11-12; Luk'. 16:18) \p \v 31 \x - \xo 5:31 \xo*\xt Iwi. 24:1-4; Mat. 19:7; Mar. 10:4 \xt*\x* «B́ máátsu fakshitu jamo bin b́fakshtsok'o kitsit frmo bish ímee» etre. \v 32 \x - \xo 5:32 \xo*\xt Mat. 19:9; Mar. 10:11-12; Luk'. 16:18; 1 K'or. 7:10-11 \xt*\x* Taamó «Widi jangon b́wotiyala bako, b́ máátsu fakshitu jamo widets bwotitwk'owa bin b́woshiti, fakshetsu deke'etu jamonwere widetsiye b́wotiti.» \s Taari jangosh imets dano \p \v 33 \x - \xo 5:33 \xo*\xt Lew. 19:12; Taaw. 30:2; Iwi. 23:21 \xt*\x* Ando shin ashuwotssh, «Kooton taark'ayere, ernmó it taaro doonzosh s'eentswere» eteetsonowere shishrte. \v 34 \x - \xo 5:34 \xo*\xt Yak'. 5:12; Isa. 66:1; Mat. 23:22 \xt*\x* Taamó, «B́jamonor taark'ayere» etirwe itsha. Daronwere Ik'i beyoki joor b́wottsotse, daronor b́wotiyal, \v 35 \x - \xo 5:35 \xo*\xt Isa. 66:1; Dub. 48:2 \xt*\x* Datsunwere doonzo tufi need'oko bwottsotse datsonor taark'ayere, nugus eeno kitu bwottsotse Iyerusalemno taark'ayere, \v 36 N took s'iirotse ikunor dab nas'o wosho wee aak' wosho nfalrawotse ntookonor b́wotiyal taark'aye. \v 37 \x - \xo 5:37 \xo*\xt Lew. 19:12; Taaw. 30:2; Iwi. 23:21 \xt*\x* Mansh it noon keew keewon «Ee» it etal «Ee» et wotowa wee «Iya'a» it etal «Iya'a» et wotowa bako maniyere beshtso shed'anikee. \s Weer weersho b́ geyirawok'o \r (Luk'. 6:29-30) \p \v 38 « ‹Ááwi shegro ááwa, gáshi shegro gásha› eteetsok'o shishrte. \v 39 Taamó hank'o etirwe itsha, gond itats finiru ashuwotsats weero wersh k'ayere. Ernmó nk'ani malalo jabitwosh ngiri malalo ananshde ime. \v 40 Ash iko nkito dek'osh geeyar niyatse b́moshal, n kotiyonor b́dek'etwok'o bísh k'ayk'rowe. \v 41 Ash iko ‹Taanton kuro kurde ik kilo metrok'o amee,› err neen b́shefiyal, nemon kuro kurde git kilometro bínton amee. \v 42 \x - \xo 5:42 \xo*\xt Iwi. 15:8; Ari. 24:29 \xt*\x* Niyoke k'onitwosh ime, niyoke gushosh geyirwosh k'aze etk'aye.» \s N balangaro shuni jango \r (Luk'. 6:27-36) \p \v 43 Manats dabt Iyesus hank'owa bí'eti, « ‹N giyo shune, n balngaro shid'ee› eteetsok'o shishrte. \v 44 \x - \xo 5:44 \xo*\xt Ari. 25:21-22 \xt*\x* Taa it balngarwotsi shunere, iti gishirwotssh Ik'o k'onwere» etirwe. \v 45 Han it k'aliyal, darotse fa'o it nihsh nana'úwotsi wotitute. Bíye gondwotsnat sheengwotssh aawo kishirwee, mank'o kááwwotsnat k'uurwotssh bí awsho butsirwee. \v 46 Iti shunir ashuwots s'uzi it shunal eeg k'awntse it detsi? Morretswots\f + \fr 5:46 \fr*\fqa Morretswots: \fqa*\ft Eto Griki mas'aafotse t'ilish ko'ifwotsi etfe. \ft*\f* mank'o k'alirunoshna \v 47 It eshwots s'uzi jamo it aatitka wotiyal eshe aawne bogo it finirwoni? Ik' ash woterawotswor mank'o k'alirunoshna? \v 48 \x - \xo 5:48 \xo*\xt Lew. 19:2; 18; Iwi. 18:13 \xt*\x* Eshe daritstso it nih s'een b́wottsok'o itwere s'eenwotsi wotoore. \c 6 \s Tewd dowi jango \p \v 1 \x - \xo 6:1 \xo*\xt Mat. 23:5 \xt*\x* Dabt Iyesus hank'owa bíet, «Ashuwots taan be'enee err sheeng fino ash shinatse finoniyere it tooko korde'ere, maniyalbakó daritsitso it nihoke eegor k'awntso daatsratste. \v 2 Eshe t'owwotssh n'ímoor, ash shinatse shunewna etiru git alberetswots Ik' k'oni moonat werind weerindatse bo k'alirwok'o be'ewosh k'alk'ayere, arikon itsh keewirwe, booye shin shino bo k'awntso daatsdek'rnee. \v 3 Neemó tewdi doon ni ímoor n k'ani kisho b́ k'alirwo n giri kisho b́danawok'owa. \v 4 Eshe n tewdi doo áátson wotowe, ááshon finetso bek'irwo nnih n sheeng fini k'awntso neesh dashetwe. \s Ik' k'oni jango \r (Luk'. 11:2-4) \p \v 5 \x - \xo 6:5 \xo*\xt Luk'. 18:10-14 \xt*\x* «Ik'o it k'onor git alberetswotsk'o wot k'ayere! bo asho boosh b́bek'etwok'owa erŕ Ik' k'oni moonat werind weerindatse need'de Ik' k'ona boshunfoni. Ariko itsh keewirwe, bohe bok'awntso shin shino daatsdek'rnee. \v 6 Nee Ik'o nk'onormó, n moots kindde nfengesho ic'de'er ááshon beyirwo nnihi k'onwe, ááshon n k'ontso bek'irwo nnihi k'awntso neesh dashetwe. \p \v 7 \x - \xo 6:7 \xo*\xt 1 Naash. 18:25-29 \xt*\x* «It Ik'o it k'onor Ik' ash woterawwotskok'o ay ooshiwon keewk'ayere, bo ananshdek' ayoto bo keewtsosh Ik'o bok'ono b́ k'ebetwok'oweya boosh bíariri? \v 8 Itmó it nih itsh geyit keewo bín it k'onfetsere shino b́ dantsotse bokok'o wotk'ayeree. \v 9 Eshe it Ik'o it k'onor hank'o err k'onwere, \q ‹Darotse beyirwo nonihono! \q2 N shúútso mangwee, \q \v 10 N mengstu wowiyee, \q2 N shuno darotse b́ wottsok'o, \q2 Mank'o datsatsno wotowe. \q \v 11 Noosh geyit misho hambets noosh ime. \q \v 12 Noowere noon dádtswotssh oorowe noettsok'o \q2 Nofints morro noosh orowa eree, \q \v 13 Gondatse noon kore bako, \q2 Fadeyots noon kindshk'aye, \q2 [mengsto, angonat mangon \q2 Dúre dúron nike, \q2 Amen.]\f + \fr 6:13 \fr*\ft Mengsto, ango, manga etirwo kishon guut'ets shints mas'afwotsitse hanotsi deshakno. \ft*\f*› \p \v 14 «Ashuwots morro boosh orowa it etal, itshowere daritstso it nih itsh orowa etetuwe. \v 15 \x - \xo 6:15 \xo*\xt Mat. 11:25-26 \xt*\x* Ashuwots morro oorowe eto it k'azaalmó it morronowere daritstso it nih itsh orowe eraatse.» \s S'oomi jango \p \v 16 \x - \xo 6:16 \xo*\xt Isa. 58:5 \xt*\x* Manats dabt Iyesus hank'owa bíet, «It s'oomor, bo s'oomo ashuwots boosh bodanetwok'o, boshiitso wonawoniru git alberetswotsk'o, it shiitso sholik'ayere, arikon itsh keewirwe, booye bok'awntso dek'wtserne. \v 17 Neemó n s'oomor n shiitso mashde'e, n tokatsowere fuurde'ee, \v 18 Mank'oon, eshe n s'oomo ááshon beyirwo nnihiyere okoon k'osho konwor danatse. Ááshon finetso bek'irwo nnihwere n k'awntso neesh dashetwe.» \s Datsatse gaalo ko'iyo bgeyirawok'o b́danitsok'o \r (Luk'. 12:33-34) \p \v 19 \x - \xo 6:19 \xo*\xt Yak'. 5:2-3 \xt*\x* Ando aani dabt Iyesus hank'owa bíet, «Barariyonat hajoon bot'afitwoke, úmp'etswotswere tishde bo úmpitwoke, datsanatse it tookosh gaalo ko'ik'ayeree. \v 20 Maniyere barariyonat hajif keewwots t'afiyo bofalrawoke, ump'etswotswere tishr boúmp'erawok darots it gaalo ko'iwere. \v 21 N gaalo b́beeyirwoke n nibonúwere manoknee b́ daatseti. \s Ash atsatsi c'eesho \r (Luk'. 11:34-36) \p \v 22 «Ááwo atsi c'eeshee, manshe niááwo jeena wotiyal, niats jámó sháán wotitwe, \v 23 Ni ááwo jeen wotob́k'azalmó, niats jamo t'alwe b́wotiti. Eshe niatse fa'a shááno t'alu b́wotiyal, t'alwo aawk'owe iki b́ gonditik'uuna! \s Beyosh shiyano b́ geyirawok'o \r (Luk'. 16:13; 12:22-31) \p \v 24 «Ash iko doonz gitosh guuts woto falratse, wee ikoniye b́shit'eti, k'oshonowere b́shuneti, wee ikosh amanek wotitwe, k'oshonowere gac'itwee, mank'o ash iko iknon Ik'onat gizonsh guuts woto falratse. \v 25 Mansh eshe hank'o itsh etirwe, ‹Eege no meeti? Eege no úsheti? Egek'una no tahiti?› Eton it beyi jangosh shiyank'ayere, mishoniyere kasho, tahoniyere atso bowatsáá? \v 26 Aab darotse bidiru kafwotsi s'iilere, bo shohatsnee, k'ec'atsnee, t'iwots gáác'atsnee, ernmó daritstso it nihye boon manziri. Eshe it kafwotsiyere ayidek'at bogftoshnáá? \v 27 \x - \xo 6:27 \xo*\xt Dub. 39:5-7 \xt*\x* Ititse kic'ar b́beeyi dúrats ik aaw\f + \fr 6:27 \fr*\fqa B́beeyi dúrats ik aaw: \fqa*\ft Ik ik bitswotsitsere «b́ need'ats ik indú» etirwo daatsetwe. \ft*\f* dabdek'o falitwo kone bíí? \v 28 Ando mank'o tahi jangosh eegoshe it kic'iri, shiratsi fundwotsi aawk'o bo eenirwk'o s'iilere, booye finon ayidek't maawratsnee, jokeratsnee, \v 29 \x - \xo 6:29 \xo*\xt 1 Naash. 10:4-7; 2 Zen. 9:3-6 \xt*\x* B́mang jamonton Solomonwoŕ dab́ boyitsi ikuk'o taheratse, etirwe itsha. \v 30 Eshe hambets be'eyar yats tawots jwetwo shiratsi tootso, Ik'o hank'o b́ takitkawotiyal, it shapts imnetiyetswotso! itnere bogshde'er aawk'oneya tako b́k'azeti? \v 31 Mansh eshe it ‹Eege nomeeti? Wee, eege noúsheti? Egeek'uwa notahiti?› Erfetsr shiyanon kic'k'ayere. \v 32 Man daatsosho Ik' ash woterawotswor geyirunee, itsh jaman b́geyitwok'o daritstso it nih danfee. \v 33 Itmó, shin shino Ik'i mengstonat kááwo gewoore. Oorts keew jamo itsh dabeetwe. \v 34 Yaatso b́tookish kic'itwee, yaatsish kic'k'ayere, aawosh b́gondoo bodfe.» \c 7 \s Ashaats angsho b́ geyirawok'o \r (Luk'. 6:37-42) \p \v 1 Manats dabt́ Iyesus hank'owa bíet, «It atsats angsherawok'o konatsor angshk'ayere, \v 2 \x - \xo 7:2 \xo*\xt Mar. 4:24 \xt*\x* k'oshwotsats it angshtsok'o it atsowere angshetwe, mank'o it tatsts tatsi k'ac'ots itsho tatsetwe. \v 3 Ni ááwotse fa'a gindo nbe'aawo ni'eshu ááwitsi kiimo n s'iil eegishe? \v 4 Eshe niááwotse gindo b́befere, ni'eshuush, ‹Aab ni ááwitsi kimman kishuna› nietet ááwk'oneya? \v 5 Nee git albertsono, shin niááwotse fa'a gindo kishwe, maniyere il, nieshu ááwotse fa'a kiimo kishosh shengshde bek'etune. \v 6 Woshosh t'ints meets S'ayino kanwotssh imk'ayere, it ink'wo guritswots shinats juuk'ayere, gúritswots itko b́k'awntso shaaw gizon keewets malo botufon boneed'awok'owa, kanwotswere aanar itn shas'etunee. \s Kup'de Ik' k'oni oot'o \r (Luk'. 11:9-13) \p \v 7 «K'onwere itsh imetwe, gewoore daatsitute, fengesho k'ofore itsh k'eshetwe. \v 8 K'onitu jamo dek'etwe, geyirwonúwere daatsitwe, fengesh k'ofitwoshowere k'eshetwe. \v 9 Ititse b́ na'o tusho b́k'onoor shútso imetwo kone? \v 10 Mus'o b́k'onre dawnzo imetwá? \v 11 Eshe it gondwotsi wotefetsat, it nana'úwotssh sheeng keewo imo it daniyakon, bérée, darotse fa'o it nihi bín k'onitwotssh bogshde aawk'owe sheeng keewo imo b́k'azeti! \v 12 \x - \xo 7:12 \xo*\xt Luk'. 6:13 \xt*\x* Eshe haniyak ashuwots itsh bok'alitwok'o it geyiru jamo itwere boosh mank'o k'alwere, nemonwere, nebiyiwots keewtso danonwere b́ keewirwo haniye. \s Fengesh t'ebú jango \r (Luk'. 13:24) \p \v 13 «Fengesh t'ebún kindúwere, t'afo maants kindshit fengesho gawne, b́ werindonúwere eene. Manmaants kindit ashuwotswere ankatnee. \v 14 \x - \xo 7:14 \xo*\xt Erm. 21:8; Iwi. 30:19 \xt*\x* Kashomaants kindshiru werindonu t'ebee, b́ werindonwere kic'ike, bín daatsit ashuwotswere aynaliye. \s Mito b́shuwone b́ danifoni \r (Luk'. 6:43-44) \p \v 15 \x - \xo 7:15 \xo*\xt Hzk'. 22:27 \xt*\x* «Mereeri gok'o tahde it maants weetwotsatse, bogitsotsnmó biik'ts boditsi Elah wotts kootets nebiyiwotsatse it atso korde'ere, \v 16 Bonowere it danet bo fini shuwonee. Angitsi t'ugi atatse weyini shuwo, koshshlatse belesi miti shuwo mec'eetwa? \v 17 Mank'o miti sheeng jamo shuwi sheengo shuwitwee, gond mitonwere gond shuwo shuwitwee. \v 18 Miti sheengo gond shuwo shuwosh falratse, gond mitonwere sheeng shuwo shuwosh falratse. \v 19 \x - \xo 7:19 \xo*\xt Mat. 3:10; Luk'. 3:9 \xt*\x* Sheeng shuwo shuraw mit jamo k'ut'de tawo maants juwetwe. \v 20 \x - \xo 7:20 \xo*\xt Mat. 12:33 \xt*\x* Mansh eshe, kootets nebiyiwotsi bofini shuwon boon danetute. \s Taa iti danatse \r (Luk'. 13:25-27) \p \v 21 « ‹Doonzono! Doonzono!› taash etiru jamo daritsi mengstots kindratse, daritsi mengstots kinditwo darotse fa'o t nih shuntso finitwoniyee. \v 22 Angshi aawots ayuwots, ‹Doonzono! Doonzono!! n shútson bek'o keewratsnowa? N shútson fo'erawo kishratsnowa? Nshútson ay adits keewwotsi k'alratsnowa?› Etetune taasha. \v 23 \x - \xo 7:23 \xo*\xt Dub. 6:8 \xt*\x* Taawere manots aawots, ‹B́ jamon itn danatse! it gond finirwots tiyatse okaan wokoore!› eteetwe boosha. \s S'alats wee shiyats ageets moowwotsi ariyetso \r (Luk'. 6:47-49) \p \v 24 «Ti aap'an k'ewde'er finats jitsit jamo b́ moo s'alats agts s'ek ashoni bí ariye \v 25 Awshonú b́butsi, di'onwere b́di'ii, jongonwere jongat maa man b́ gifniy, ernmó, maaman shútsi s'alats bí agetsotse dihratsee. \v 26 Ti aap'tsan shisht finats jitsrawonmó b́ moo shiyats agts gik'ets ashoniye bíari. \v 27 Awsho b́butsi, di'o b́ di'i, jongo jongat maaman b́gifnii, moonwere manoor dihbwtsi, b́dih dihonwere dihi gondo b́dhi.» \v 28 Iyesus keewanotsi keewt b́ ishtsok'on ashuwots b́ danits danatse tuutson bo'adi. \v 29 \x - \xo 7:29 \xo*\xt Mar. 1:22; Luk'. 4:32 \xt*\x* Adtswotswere bí bo nem danifwotskok'o b́woterawo aletsok'o b́ daniyrwotsna b́tesh. \c 8 \s Iyesus een shodets asho b́ kashitsok'o \r (Mar. 1:40-45; Luk'. 5:12-16) \p \v 1 Iyesus guri abaatse b́ oot'tsok'on ay ashuwots b́ jafrats botuwi. \v 2 Manoor een shodets ash iko waat b́ gubrats diht «Doonzono! ni eekiyal taan s'ayitso falitune» bí eti. \v 3 Iyesuswere b́ kisho jargdek't bín shú'at «Eekitwee, s'ayine!» bí eti. Een shodetsmanwere manoor bí een shodmanatsee s'ayin b́wútsi. \v 4 \x - \xo 8:4 \xo*\xt Lew. 14:1-32 \xt*\x* Maniyere il Iyesus, een shodotse kashtsmansh hank'owa bíet, «Keewan konshor keewk'aye, ernmó nkashtsok'o amr kahniwotssh kitswe, boats gaw b́wotiisha, n kashtsotse Muse b́ azazts wosho Ik'osh t'intswe» bí eti. \s Iyesus bali naasho guutso b́ kashitsok'o \r (Luk'. 7:1-10) \p \v 5 K'frnahom kitotse Iyesus b́ kindtsok'on, Rom datstso balatsi naasho b́ maants t'int k'onfetst, \v 6 «Doonzono, t guutso durutsat ayidek't kic'efetstniye b́ k'eyiri» bí et. \v 7 Iyesuswere «Taa waar bín kashiytwee» bíet. \v 8 Balatse naash wottsonmó hank'o ett bísh bíaaniy, «Doonozono! nee tmoots nikindosh bodk ash taanaliye, b́wotefermó ik aap'u s'uzi keewwe bako, t guutso kashitwe. \v 9 Taahe t tookon altswotssh alek wotefetsat, t shirotse tíaaliru kes' kes'fwotsi detsfe, boyitsi ikosh ‹Amee!› ti etor ametuwe, k'oshonwere ‹Wowe› ti etor weetwe, t guutsonwere ‹Han k'alwe› ti etor k'alitwe» bí eti. \p \v 10 Han b́ shishtsok'on Iyesus bí adi, b́ shuuts shoydek't sha'iru ashuwotssh hank'o bíeti, «Arikon itsh keewirwe hankok'o bodts een imnetiyo detsts ik ashonor Isra'elitse daatsratse. \v 11 Ayuwots aaw keshonat aaw kindon weetúnee, Abrahamnton, Yisehak'nton, Yak'obnton dari mengsti mishi maratse beedek'etúne etirwe itsha. \v 12 \x - \xo 8:12 \xo*\xt Isa. 49:12; Mil. 1:11; Dub. 103:3; Mat. 22:13; 25:30; Luk'. 13:28 \xt*\x* Mengstaani naatosh boon b́ geyirwotsmó úratse fa'a t'alwotse bojweti. Manoknowere eeponat gash k'aashon wotitwe.» \v 13 Maniyere il bali abaatsi naashmansh Iyesus «Amee! ni amantsok'o neesh wotowe» bí et. Guutsonwere manoori sa'aton kashb́wtsi. \s Iyesus shodets aywotsi b́kashitsok'o \r (Mar. 1:29-34; Luk'. 4:38-41) \p \v 14 Maniyere il Iyesus P'et'ros moots b́ kindtsok'owon P'et'ros awu bi'atso k'ees't bíere shodat b́ k'eyirwok'o b́bek'i. \v 15 B kisho b́ shuu'útsok'on manoor biatsi k'ees'o bín faksh b́k'rere kashbwts, tuwatnwere Iyesussh b́fiini. \v 16 Datsonwere b́ iltsok'on ashuwots Fo'erawwotsn detsets ay shodetswotsi Iyesusmaants dek't boweyi, bíwere b́ nooni aap'on kim shayirwotsi b́ kishi shodets jamwotsnowere b́ kashiyi. \v 17 \x - \xo 8:17 \xo*\xt Isa. 53:4 \xt*\x* Man b́k'altsatse tuutson nebiyiyo Isayasn, «Bíhe no kúúno k'aa'úb́dek'i, no shodono kurb́dek'i» bek'on eteetso b́s'eeni. \s Iyesus jafrats sha'irwotsats bodet gond bek'o \r (Luk'. 9:57-62) \p \v 18 Ash ayo bín gúrdekt bobefere bek't Iyesus b́ danifwtssh bak'ets bokimetwok'o b́azazi. \v 19 Maniyere hakon nem danifo Iyesusok waat, «Danifono! ni'ametu jamok nshuutso sha'ona» bí eti. \v 20 Iyesuswere, «Waangwots gop'o detsfne, daaratse bidíru kafwots kúto detsfne, ashna'onmó bíts kash b́dek'et beyoko deshatse» ett bíaaniy. \v 21 B́ danifwotsitse iko «Doonzono! shino amr tnihi duuhr\f + \fr 8:21 \fr*\fqa Duuhr: \fqa*\ft B́nihi b́ k'irfetso woc'r dukosh b́ detsts shuno kitsirwoniye b́ ari. \ft*\f* twetwok'o taash eekowe» bí et. \v 22 Iyesuswere «Neehe tshuutso shoy de'er wowe, k'irtswotsiye boko k'irtso duh bodek'etwok'o boon k'ay k'rore» bíet. \s Iyesus kup'ts jongo s'ik b́'etetwok'o b́ k'altsok'o \r (Mar. 4:35-41; Luk'. 8:22-25) \p \v 23 Iyesus jelbots b́kidre, b́danifwots b́jafrats botwi. \v 24 Eegurahi eeno aats k'aratse b́tuutsatse jongi eenman jelbu k'oot'osh bí eti, Iyesusmó manoor k'eya b́k'eyir. \v 25 B́ daniyfwots Iyesusok t'int «Doonzono! Aage t'afrone, noon fariwe!» ett bín tokrotse bo tuuzi. \p \v 26 Bíwere «It imnetiyo itsh shaptswotso! eegoshe it shatiri?» bí et. Manyakowere Iyesus tuut jongonat aats k'aaron bíhadi, een s'ik etonu wotb́wtsi. \v 27 Ash ashuwotswere adt, «Jongonat aats k'arwots bísh boaleyiruhan aawk'o ashe?» bo et. \v 28 Iyesus Gelil dats aats k'aroniye kimt, Gergesenon datsats b́ waatsok'on Fo'erawo boon b́detsts ash gitwots doowi beyoke kesht bínton gonke bowtsi, ayidek't shatiik boteshtsotse asho konwor man weeron besho falraka b́tesh. \v 29 \x - \xo 8:29 \xo*\xt Mes. 11:12; 2 Sam. 16:10 \xt*\x* Bowere «Nee, Ik'o naayo! nee nooke eeg kis'e ndetsi? Aawalo noon kic'iyosheya nweyi?» Etfetst bokuhi. \v 30 Boyere muk'i okááne wokat fa'a beyoke gurits s'eeno b́ jinfera b́teshi. \v 31 Fo'erawonwere, «Noon nkishitka wotiyal, oona neesha gurits s'een manmaats noon damiwee» ett bín bok'oni. \v 32 Iyesuswere «Ameree!» bí eti. Mann ashuwotsitse kesht guritswotsits amt bokindi. Gurits jamwotswere gohi gúúratse tengsheyat oot't aats k'arots k'oot'eyt bok'iri. \v 33 Guritswotsi jinirwotswere giifat kitots kindt jam keewo bokeewi, Fo'eraw boon detsts ashuwotsats wotts keewono bokeewi. \v 34 Maniyere il kit manitsi ash jamó Iyesusi bek'osh boweyi, bín bobek'tsok'on bodatsatse keer bíametwok'o bok'oni. \c 9 \s Iyesus ash duro b́kashitsok'o \r (Mar. 2:1-12; Luk'. 5:17-26) \p \v 1 Maniyere il Iyesus jelbots kinddek't aats k'arotse kimt b́took kitumand b́weyi. \v 2 Manoknowere ashuwots es'ats k'eyiru bíatso lasha'ats ash iko b́maand dek't boweyi. Bíwere bo aman amano bek't, bíatso lashatsosh, «T naayo! kup'owe shenono, n morr jamo neesh orowa eteere» bíet. \v 3 Manoor nemo danifwotsitse ik ikwots, «Ashaahan Ik'oniye b́ c'ashiri!» ett bonibotse bo gawi. \v 4 Iyesuswere bo gawirwo dank'rat hank'o boosh bíeti, «It nibots eegoshe gond keewo itgawiri? \v 5 B́wotiyaloru n morro oorowe eteere etonat tuur amee! etotse aaw ketfa? \v 6 Ernmó ash na'o datsatse morro k'a'úbazosh alo b́ detstsok'o it danisha» ett biatso lasha'atsosh «Tuur ni'es'o kurde nmoo maants amee» bíet. \v 7 Ashonwere tuut b́moo maants k'az bíami. \v 8 Ashuwotswere man bobek'tsok'on bo shati, hank'o bodtso alo ashosh b́ imtsotse Ik'o bo udi. \s Iyesus Matiwosi eteetso Lewiyi b́ s'eegtsok'owo \r (Mar. 2:13-17; Luk'. 5:27-32) \p \v 9 Iyesus manoke tuut amoke b́befere Matiwosi eteefo t'ilish dek'eef beyoke b́befere bek't «T shuutso wowe» bíet. Bíwere tuut b́ shuutso b́ ami. \v 10 Maniyere il Iyesus Matiwos mootse mishimaratse b́befere t'ilish ko'if aywotsnat morretswotsn man maants waat bínat b́ danifwotsnton mishimaratse beebodek'i. \v 11 \x - \xo 9:11 \xo*\xt Luk'. 15:1-2 \xt*\x* Ferisawino eteefwotswere man bek't «It danifo eegoshe t'ilish ko'ifwotsnat morretswotsnton towat b́meyiri?» bo et. \v 12 Iyesuswere man shisht hank'o ett boosh bíaaniy, «Shoodetswotssha bako jeenwotssh atetso geyiratse. \v 13 \x - \xo 9:13 \xo*\xt Hos. 6:6; Mat. 12:7 \xt*\x* Ameree ‹Taa t geyirwo mhretiya bako woshaliye› ett guut'etso eeg b́wottsok'o p'ec'ar t'iwintsde'ere. Taa twaa kááwwotssh b́woterawo morretswotssh orowe eto bodaatsitwok'o boon s'eegoshe» bíet. \s S'oomi jangosh t'intsets aato \r (Mar. 2:18-22; Luk'. 5:33-39) \p \v 14 Manoor, Yohans danifwots Iyesusok waat «Noonat ferisawino eteyirwotsn jam aawo s'oomere nos'omiri, n danifwotsmo eegoshe s'oomo bok'azi?» ett bín boaati. \v 15 Bíwere hank'o ett boosh bíaaniy, «Guuyo bonton b́befere guuy deentswots shiyano boon geyifá? Ernmó guuyo booke b́dek'eet aawo weetwe, manoor s'oomitunee. \v 16 Natts tahats bút'i handro shipetwo konwor aaliye, b́shipalmó bút'i handrman tahi dorman kushide'er b́ gaad'o iki gawintsitwee. \v 17 Mank'o aats arwi natots weyini biri handro gáás'etwo konwor aaliye, man k'aleyalmó, aruman t'uu'niye b́wutsiti, weyini bírmanmó kuud'itwee, arwonwere awaashar finats jinaniyere b́ ooriti. Ernmó handr weyini bíro handr arwots gáás'o geyife, mank'oon gitetswots jeenon beetúne.» \s Iya'iros na'únat Iyesus taho t'awits máátsu jango \r (Mar. 5:21-43; Luk'. 8:40-56) \p \v 18 Iyesus man boosh keewoke b́befere, naash iko b́ maants waat, b́ baronowere Iyesus shinats gup'gup'at́, «Hamb t na'ú k'irwtseranee, ernmó nee waar n kisho bíats ngedal kashitwanee» bíet. \v 19 Iyesuswere tuut ashman shuutso shoydek't bí ami. B́danifwotswere b́shuutso shoydek't boami. \p \v 20 \x - \xo 9:20 \xo*\xt Taaw. 15:38; Iwi. 22:12 \xt*\x* Manoke, tatse git nat s'eenosh b s'atso kud'at need'o b́k'aye kic'iru mááts iku fa'a bteshi, manoor Iyesus shutsatse b́ tahi jilo bkishon b dets. \v 21 Man bk'alwere «B́taho s'uzi dab t t'awiyal kashitwe» etaat b nibotse gawat bteshtsotsna. \v 22 Iyesuswere wongr et aanat bin b́ s'iiliyakon «Kup'owe t ni'e! n imnetiyo neen kashire» bíet. Máátsnwere manoor kash bgutsi. \p \v 23 Maniyere il Iyesus naasho mook b́bodtsok'on shiyani gaato fugfwotsnat hakebak jod'efetst eepiru ashuwotsi b́bek'i. \v 24 Bíwere «It únets hanoke ameree! na'ú tokra btokriri bako k'irratsane!» bíet. Boomó b́keewo aatsnit bí'ats bomiis'. \v 25 Ashuwots bokeshihakon, Iyesus na'ú bbeyiru maa kayots kindt b kisho b́dets, biwere btuwi. \v 26 Keewman een b́wottsok'o gúúrmanatse shishe b́wutsi. \s Iyesus aaw dog gituwotsi b́kashitsok'o \p \v 27 Manoke tuut bíamfere Iyesusi shoydek't aaw dog gitwots bo tuu, boowere «Dawit naayo! oona neesha noosh maac'o k'ewowe!» et fetst bokuhefere botesh. \v 28 Moots b́ kindtsok'on Iyesusok t'iin bodek'i, bíwere «Taa man k'alo tfalitwok'o amaniruteya?» bíet. Bowere «Ee, doonzono!» ett boaaniy. \v 29 Maniyere il Iyesus bo ááwwotsi b́ kishon b́ shuu'ihakon, «It amantsok'o itsh wotowe!» bí et. \v 30 Bo ááwonwere k'eshe b́wutsi, Iyesuswere «Keewan konshor keewk'ayere!» ett kup'idek't boosh b́ keewi. \v 31 Boomó amt́ gúúrmanatse Iyesus shúútsi eeni jango bokeewi. \s Iyesus b́ noon duts ash iko b́kashitsok'o \p \v 32 Bo ááw k'eshets ashuwots kesht boamtsok'on ash k'oshwots Fo'erawo bíatsotse s'eentso ash gidik' iko Iyesus maants dek't bowaa. \v 33 Fo'erawonwere b́ gitsotse b́ keshtsok'on ash gidik'o noonkeewo dek't b́tuwi, ash ashonwere «Isra'elitse hank'o keewo b́ jamon be'e danake!» ett bo adi. \v 34 \x - \xo 9:34 \xo*\xt Mat. 10:25; Mar. 3:22; Luk'. 11:15 \xt*\x* Ferisawino eteefwotsmó «Bíyere Fo'erawo b́ kishir Fo'erawwots naashonee» bo et. \s Ash ashosh Iyesus maac' b́k'ewtsok'owo \p \v 35 \x - \xo 9:35 \xo*\xt Mat. 4:23; Mar. 1:39; Luk'. 4:44 \xt*\x* Iyesuswere bo Ayhudi Ik' k'oni mootse danifetst, Ik'i mengsti doo shishiyo nabfetst, ashuwotsi shodonat atswesh jamotse kashifetst, kitonat gal jamotse bíananefoni. \v 36 \x - \xo 9:36 \xo*\xt Taaw. 27:17; 1 Naash. 22:17; 2 Zen. 18:16; Hzk'. 34:5; Mar. 6:34 \xt*\x* Ash ashonmó jints deshaw mereerwotskok'o kic'efetst dáándat bobefere b́bek'tsok'on boosh maac'o b́k'ewi. \v 37 Mansh b́danifwotssh hank'o bíet «Mááyo kakwetwo aye, mááy katsman kakwitwotsmó aynaliye. \v 38 \x - \xo 9:38 \xo*\xt Luk'. 10:2 \xt*\x* Eshe fintswotsi mááy kakwok b́ woshitwok'o mááyi katso doonzi k'onwere.» \c 10 \s Tatse git wosheetsots jango \r (Mar. 3:13-19; Luk'. 6:12-16) \p \v 1 Iyesus tatse git b́ danifwotsi bíyok s'eegdek't, kim shayiro bokishitwok'o, shodonat kúúni shod jamon bokashitwok'o alo boosh b́ ími. \v 2 Tatse git wosheetsots shútsonwere hank'oyi, shin shinon P'et'rosi eteetso Sim'onnat bí eshu Indriyasi, Zebdiwos nana'uwots Yak'obnat Yohansn, \v 3 Filip'os, Bert'elemiyos, Tomasi, t'ilish dek'fo Matiwosi, Ilfyos naay Yak'ob, Tadiwos \v 4 Okooretso Sim'oni, Iyesusi beshidek't imtso Keriyot asho Yihudi. \s Wosheets tatsegitwotsi daniyosh bo woshetsok'o \r (Mar. 6:7-13; Luk'. 9:1-6) \p \v 5 Iyesus tatse gitwotsi, hank'o ett boon b́woshi, «Ik' ash woterawwotsok amk'ayere, Semari dats ashuwots kitotso kindk'ayere, \v 6 Maniyere mereerikok'o t'afts Isra'el ashuwotsok ameree. \v 7 \x - \xo 10:7-15 \xo*\xt Luk'. 10:4-12 \xt*\x* Amrnwere ‹Dari mengstuuniye karnraniyee!› err nabúwere. \v 8 Shodetswotsi kashiwere, k'irtswotsi tuuzwere, een shodetswotsi s'ayintsworee, Fo'erawwotsi kishwere, beenon it dek'tso beenon imere. \v 9 Awntso wee ambaro wee k'áázo it borsots deshdek'k'ayre. \v 10 \x - \xo 10:10 \xo*\xt 1 K'or. 9:14; 1 T'im. 5:18 \xt*\x* Fintsosh b́ misho daatso bísh b́ geyitsotse it weerindatse k'arc'ito, git kito, gitl c'amono, gumbonowere de'amk'ayere. \v 11 Bíts itkindts kitotse, wee gálútse, itn dek'et asho koni b́woto t'iwintsde dande'ere, manokman fakshr it keshfetsosh bíyoke teyere. \v 12 Ash moots it kindor jamo aatwere, \v 13 Maa man it jeenosh b́wotititka wotiyal jeeno itoktso bísh boree, wotitkali wotiyalmó itoktso jeeno itsh aanowe. \v 14 \x - \xo 10:14 \xo*\xt Wosh. 13:51 \xt*\x* Asho konwor itide'awo wee it aap'tso k'ebo b́ k'azetka wotiyal gal man wee kit man k'ay it keshor it tufatsi k'undo teboree. \v 15 \x - \xo 10:15 \xo*\xt Mat. 11:24; Aze. 19:24-28 \xt*\x* Arikoniye itsh t keewiri, angshi aawots kit maniyere Sedomnat Gemor ashuwotsi fayet fayo ketefee. \s Doonzo b́ wááftsere shino gishewonat gondbek'on b́wotitwok'o \r (Mar. 13:3-13; Luk'. 21:12-17) \p \v 16 \x - \xo 10:16 \xo*\xt Luk'. 10:3 \xt*\x* «Hambe! mereerikok'o elahi taalotse iti twoshiri, mansh dawnzikok'o s'ekwotsi, erkndikok'o dingatwotsi wotoore. \v 17 \x - \xo 10:17-20 \xo*\xt Mar. 13:11; Luk'. 11:11-12; 21:12-15 \xt*\x* Ashuwots angshosh jebats beshide itn imetune, ayhudiyots Ik' k'oni mootse iti jot'etune mansh ashuwotsatse itatso korde'ere. \v 18 T jangosh itn dats k'eezirwtsonat, naashwotsoko it aats angshetwok'o itin de'ameyor bonat Ik' ash woterawwots shinatse t jangosh gawitwotsi wotitute, \v 19 Mooshi jebats itn bot'intsor, it keewitwo manoori sa'atmann itsh imetwotse, ‹Aawuk'o k'alrniya, egek'una nokewiti?› err shiyanon kic'k'ayere. \v 20 \x - \xo 10:20 \xo*\xt Mar. 13:12; Luk'. 21:16 \xt*\x* It gitsotse bede keewitwo it nih daritstso shayironi bako itnaliye. \v 21 Asho b́took eshwo k'irosh beshide imetwe, mank'o nihonúwere b́ took na'o k'irosh beshide imetwe, na'naonwere bo indnihwotsats balngar wotar tuwitúne, k'iroshowere boon beshide imetune. \v 22 \x - \xo 10:22 \xo*\xt Mat. 24:9, 13; Luk'. 21:17 \xt*\x* T jangatse ash jamoke shit'eek wotitute, ernmó b́s'uwats b́borfetso kup'de'er ned'itwo kashitwe. \v 23 Kit ikutse gondbek'o itats bo ayiwor kit k'oshuts k'ay woc'ere, arikon itsh etirwe, ash na'o aanar b́waafetsosh Isra'el kit jametswotsi gúrar betsatste. \v 24 \x - \xo 10:24 \xo*\xt Luk'. 6:40; Yoh. 13:16; 15:20 \xt*\x* Danirwo bín danifoniyere bowatse, guutsonwere b́ doonziyere bowatse. \v 25 \x - \xo 10:25 \xo*\xt Mat. 9:34; 12:24; Mar. 3:2; Luk'. 11:15 \xt*\x* Mansh danirwo bín danifokok'o, guutsonwere b́ doonzkok'o b́ bodal bísh bodfe. Moo doonzi ‹Beel Zebuliye› err bos'egiyakon b́ maa ashuwotsnmá maniyere bog gond shútson aawk'owe s'eego bok'azeti! \s Shato b́ geyitwo koni b́wottsok'o \r (Luk'. 12:4-7) \p \v 26 \x - \xo 10:26 \xo*\xt Mar. 4:22; Luk'. 8:17 \xt*\x* «Haniyak ashuwotsi shatk'ayere, ipetso b́ be'erawo ooritwo, ááshtsonwere b́daneraniye ooritwo eegor aaliye. \v 27 Eshe taa t'alwotse itsh tkeewirwo, it sháánatse keewwere, shashikon it shishtso dambaan tuuts beyok waaŕ sháánatse daniwere. \v 28 Meets úd'oniyere beshar kash úd'o falraw ashuwotsi shatk'ayere, maniyere kashonat meetson gahanem tawots juwo falitu Ik'o sharere. \v 29 Dimbiti gitwots santim múk'wotsn kemefoshná? Wotowa eree, daritstso it nih bí eekerawon, dimbiti ikú datsatse fed'arr ooreratsanee. \v 30 It konmo dab it took s'ironwor taawekee. \v 31 Eshe it dimbiti aywotsiyere bogts k'awntsetswotsi itwottsotse b́ jamon shatk'ayere. \p \v 32 «Ash shinatse tjangosh gaw wotitu jametswotssh, taawere darotse fa'o tnih shinatse bísh gaw wotitwe. \v 33 \x - \xo 10:33 \xo*\xt 2 T'im. 2:12 \xt*\x* Ash shinatse taan haalitu jamwotsi taawere darotstso tnih shinatse haalitwee. \p \v 34 «Taa twaa, jeeno datsats doosh ark'aye itsha, taa kes'a bako jeeno dek'waratsee. \v 35 Taa twaa, nungush na'o b́ nihats, mááts na'ú bi indats, naayo máátsu bi awats, k'alewo tuzishee. \v 36 \x - \xo 10:36 \xo*\xt Mik. 7:6 \xt*\x* Mansh ashosh balangarwots b́ took maa ashuwotsiye bowotiti. \v 37 Taayere bogo b́ indi wee b́nihi shunetwo, tik wotosh falratse, taayere bogo b́ nungush na'onat b́ máátsna'ú shunetwo tik woto falratse. \v 38 \x - \xo 10:38 \xo*\xt Mat. 16:24; Mar. 8:34; Luk'. 9:23 \xt*\x* B́ took mask'aliyo kurde tshuutso sha'erawo asho tik woto falratse. \v 39 \x - \xo 10:39 \xo*\xt Mat. 16:25; Mar. 8:35; Luk'. 9:24; 17:33; Yoh. 12:25 \xt*\x* B́ kashu kashiyosh geyiru jamo bin t'afitwe, b́ kashu t jangosh t'afitu jamonmó bin kashitwe. \v 40 \x - \xo 10:40 \xo*\xt Mar. 9:37; Luk'. 9:48; Yoh. 13:20 \xt*\x* Itn dek'etwo taan deketwe, taano dek'etwo taan woshtso Aabi dek'etwe. \v 41 Nebiyiyo nebiyi shútson dek'etwo nebiyi k'awntso daatsitwe, kááwo kááwi shútson dek'etwo kááwi k'awntso daatsitwe. \v 42 Arikoniye itsh tietiri, t danif b́wottsatse tuutson, múk'anotsitse ikosh aats ak'o ik brc'k'o dab imetu asho b́ k'awntso t'ud'atsee.» \c 11 \s Gupfo Yohansoke Iyesusmaants woshetswotsi \r (Luk'. 7:18-35) \p \v 1 Iyesus tzazihanotsi b́ danif tatse gitwotssh b́ imihakon manoki beyok man k'azk'rat bíyok karnts kitwotsitse nabonat daniyosh bíami. \p \v 2 Gupfo Yohans tipi mootse b́ befere, Krstos fino b́shishtsotse b́ danif k'atswotsi woshat, \v 3 «Weetwe eteetso neenemó? K'osho koronó?» err Iyesusi bo aatitwok'o b́woshi. \v 4 Iyesuswere hank'o ett boosh bíaaniy, «Amr it bek'tsonat it shishts jamo Yohanssh keewwere. \v 5 \x - \xo 11:5 \xo*\xt Isa. 35:5-6; 61:1 \xt*\x* Hambe! dogwots bek'irunee, shokltswots káwdek't sha'irune, een shodetswots s'ayinirune, waazdoogwots shishirune, k'irtswots tuwirune, t'owwtssh doo shishiyo nabeyirwee, \v 6 T jangosh t'arat'arerawo deereke.» \p \v 7 Yohans woshtswots bo amiyakon, Iyesus Yohans jango hank'o ett ashuwotssh keewo dek't b́tuu, «Aab eeg s'iiloshe woorwomants keshat it weyi? Jongi giwshirw elto s'iilisheya? \v 8 Andoor eeg bek'ishe kesh itweyi? Sheeng tah tahdek'ts asho s'iilisheya? Sheeng tah tahtswotsiyere naash naashi mootsne bo fa'oni. \v 9 Eshe, eegoshe it keshi? Nebiyo bek'isheya? Ee, dab nebiyiwoniyere ayidek't bogo bek'ishe etirwe itsha. \v 10 \x - \xo 11:10 \xo*\xt Mil. 3:1 \xt*\x* Bíye ‹Hambe, n shin shinatse sha'arr, n weerindo k'anitwo t woshtso n shinats woshitwe› ett guut'etsok'one. \v 11 Arikon itsh etirwe, máátswots boshuuts ashotse gupfo Yohansiyere bogo tuuratse, ernmó dari mengstotse ayidek't muk'efo bíyere bogfe. \v 12 Gupfo Yohans dúúrtson tuut hambetsish b́borfetso dari mengstu ayidek'atniye biingifniyeyiri, kup'shde maak'oritwotsmó bin daatsitune. \p \v 13 \x - \xo 11:13 \xo*\xt Luk'. 16:16 \xt*\x* «Nebiyi jamwots boimts danonat Muse kishatse imets nemo gupfo Yohansok b́borfetso bek'on keewrnee. \v 14 \x - \xo 11:14 \xo*\xt Mil. 4:5; Mat. 17:10-13; Mar. 9:11-13 \xt*\x* Eshe bo bokeewtso dek'osh ekitute wotiyal, weetwe eteetso Eliyas hambe, bíhe Yohansiye. \v 15 K'ebet waaz detstso k'ewe! \p \v 16 «Ernmó dúranatsi ashuwotsi egontoniya arede t s'ileti k'úúna? Shiratse bedek't botohwotsi s'eegfetst, \v 17 ‹Turaro itsh fugronee duuwatste! no jawernowere epo k'azrtee!› etiru nana'úwotsiye boariyee. \v 18 Mank'o gupfo Yohans b́woor mááyo b́marwonat woyini bíro b́úyawo b́waare, ‹Hanwo Fo'erawoniye bíatsotse fa'oni!› bísh boeti. \v 19 Ash na'o ando mafetst, úshfetst b́waare, ‹Hanwo! jaaletsonat weyini ushkee, t'ilsh ko'ifuuwotsnat morretswots kod'i ashe!› boeti. Wotowa bako dani telefu arik bwoto b́danet b finone.» \s Aman bok'aztsatse tuutson aatsniyets kitwotsi \r (Luk'. 10:13-15) \p \v 20 Manats dabt Iyesus k'osh kitwotsiyere bogo ay adits keewwotsi b́ fints kitwots, naandrone boerawotse hank'o ett wok'aso dek't b́tuwi, \v 21 \x - \xo 11:21 \xo*\xt Isa. 23:1-18; Hzk'. 26:1—28:26; Iyu. 3:4-8; Amo. 1:9-14; Zek. 9:2-4 \xt*\x* «Indowe neesha Korazine! Indowe neesha Betesayide! ititse k'aleets aditswots, T'irositsnat Sidon kitwotsitse k'alere wotink'ere manoke beyat teshts ashuwots shiyani taho tahde'er tulo boats buh de'er yoots naandrone etank'ne b́teshi! \v 22 Mansh eshe angshi aawots, itiyere T'irosnat Sidonitse teshtswotsko fayo ketitwe etirwe. \v 23 \x - \xo 11:23 \xo*\xt Isa. 14:13-15; Aze. 19:24-28 \xt*\x* Neewere K'frnahome!, darots n borfetso dambaan tuwo geefiya? Si'olits oot'etune! n gitsotse k'aleets aditsanotsi, Sidonitse k'alere wotink'ere kitman b t'afrawon hambetsish beyank'aniye bteshi! \v 24 \x - \xo 11:24 \xo*\xt Mat. 10:15; Luk'. 10:12 \xt*\x* Ari keewhanatse tuutsone neesh tkeewiri, angshi aawots Sedomi fayet fayo neen fayetwoniyere ketefee!» \s Krstosn kashdek'o datsetuwok'o \r (Luk'. 10:21-22) \p \v 25 Manoor Iyesus hank'owa bíet «Daronat datsonsh doonzo nihono! keewan dantswotsnat t'iwintsitwotssh aatsat danawwotssh n kitstsotse neen udere, \v 26 Ee! nihono! han k'alo n shuno wotere. \v 27 \x - \xo 11:27 \xo*\xt Yoh. 3:35; 1:18; 10:5 \xt*\x* Tnih jamkeewo taash imre, nihoniyere okoon naayo dantso konwor aaliye. Mank'o naayo niyere okoon niho dantso konwor aaliye, naayo b́kitsiyalabako konúwor niho dano falratse. \p \v 28 «It angifinon maawtswotso! kuronweree itats b́mangts jamwots t maants woore! taawere kashdek'o itsh imetwe. \v 29 \x - \xo 11:29 \xo*\xt Erm. 6:16 \xt*\x* T k'ambariyo itats kurde'eree, tiatsnowere s'iilr dande'ere, taa dingatonat ttooko dashan detsk taane, it kashush kashdek'o daatsitute. \v 30 T k'ambaryonúwere kic'iratse, t kuronweree ketee.» \c 12 \s Sanbati jango aatetsk'o \r (Mar. 2:23-28; Luk'. 6:1-5) \p \v 1 Iyesus manoori sanbati aawon sndeyi taari taalotsna b́beshefere b́tesh, b́ danifwots k'ak'wtsat boteshtsotse sndeyi motso k'ut'dek't moo dek't botuwi. \v 2 Ferisawino eteefwots man bek't Iyesussh, «S'iile! n danifwots sanbati aawon k'alk'ayere eteetso bo k'aliri!» boeti. \v 3 \x - \xo 12:3-4 \xo*\xt 1 Sam. 21:1-6 \xt*\x* Iyesuswere boosh hank'o bíet, «Dawitnat bínton teshts ashuwots k'ak'at boteshor Dawit b́ k'altso b́jamon nababeratsteya? \v 4 \x - \xo 12:4 \xo*\xt Lew. 24:9 \xt*\x* Bí Ik'o moots kindt kahniwotsiyere okoon bín wotowa bínton teshtswotsi wotowa bomarawok'o nemon baziyetso, S'ayin tusho b́meyi. \v 5 \x - \xo 12:5 \xo*\xt Taaw. 28:9-10 \xt*\x* Ando kahniwots sanbati aawon Ik' mootse finefetsr sanbati niwo bokimshor naand wotar boats b́tawerawok'o Muse weeron imetso nemotse guut'etso nababeratsteya? \v 6 S'uznmó Ik' mooniyere bogo hambe! hanoke b́fa'oni etirwe itsha. \v 7 \x - \xo 12:7 \xo*\xt Mat. 9:13; Hos. 6:6 \xt*\x* Ando aani ‹Taa t geyirwo mhretiya bako woshaliyee› etiru mas'aafi keewirwo eeg b́ wottsok'o it t'iwintsink'ere morro deshaw ashuwotsats angshrawnk'tee b́teshi. \v 8 Ash na'o dab sanbatoshor doonze.» \s Iyesus kish dúr asho kashire \r (Mar. 3:1-6; Luk'. 6:6-11) \p \v 9 Beyok manoke tuut Iyesus ayhudi Ik' k'oni moots b́ kindi, \v 10 Manoknowere b́kish iko lasha'ats ash iko fa'e b́tesh, Iyesusi bín bodetset keewo geyiru ik ik ashuwots, «Sanbati aawots shodtswotsi kashiyo nemotse fa'a?» eton bo'aati. \v 11 \x - \xo 12:11 \xo*\xt Luk'. 14:5 \xt*\x* Iyesuswere hank'o boosh bíet, «Ititse mereer iko detstso, b́ mereero sanbati aawots gop'ots b́shirotse b́fed'iyal geetsde kishrawo kone? \v 12 Eshe, asho mereeroniyere aawk'owe bog k'awntsetsi woto b́k'azeti! Manshe sanbati aawon sheeng keewo fino baziyekaliye.» \v 13 Maniyere il Iyesus b́kish lasha'ats ashosh, «N kisho jargwe» bí'et. Bíwere b́ jargree b́kisho kashwtsat ari b́ kish jeenok'o wotb́wtsi. \v 14 Ferisawino eteefwotsmó, manoke kesht Iyesusi aawk'o k'alde'er boúd'itwok'o shiyeyo dek'botuwi. \s Iyesus Ik'o b́fiinosh Galbdek'etsoni \p \v 15 Iyesusmó bo t'awi gondo dank'rat beyokmanoke k'azb́tuwi, ay ashuwotswere b́ shuutso shoydek't boami, shodts jamwotsnowere b́ kashiyi. \v 16 Ash ashuwotsshmó b́ jango konshor bokeewrawok'o kup'sh dek't bíazazi, \v 17 Han b́wotwere nebiywo Isayasn bek'on keewetso b́s'eenishe. \q \v 18 «Hambe! galtdek'tso tguutsoni! \q2 Bíye taa tshnfonat bín tgeneeúwitwoniyee, \q2 T shayiro bíats beezitwe, \q2 Bíwere kááwts angsho ashuwotssh kuh keewitwe. \q \v 19 Bí mooyatsee, wee kúheratse, \q2 Weer weeratsnowere b́ k'ááro shishetwo aaliye, \q \v 20 Bí k'is'ets eltono dab tishatsee, \q2 S'úwiru gagi c'eeshonor takratsee, \q2 Man b́k'alirwere kááwts angsho \q2 da'a b́dek'fetsoshe. \q \v 21 Ik' ashwotera ashuwots bín jangitúne.» \s Iyesusnat B́eelzebuln \r (Mar. 3:20-30; Luk'. 11:14-23) \p \v 22 Maniyere il shed'ano bín s'eents ash iko ááwu dogonat gidik'o Iyesusok dek't boweyi, bíwere bín b́kashi, ashmanwere bek'onat noon keewon b́ fali. \v 23 Ash jamo adt, «Han Dawit naayi wotifa k'úúna?» boeti. \p \v 24 \x - \xo 12:24 \xo*\xt 9:34; 10:25 \xt*\x* Ferisawino eteefwotsmó man boshishtsok'on «bí ‹Beel Zebuli› eteets Shed'ani naashona bako Sheed'no kishratsee» boeti. \p \v 25 Ieyesuswere bo asaabiyo dank'rat boosh hank'o bíet «Ik mengesto kayeyarr bí atsatsewo b́gawetka wotiyal mengst man dihe b́dihiti. Mank'o kit iko wee ik maa asho bíatsatsewo b́ k'aleyal kup'arr beyo falratse. \v 26 Shed'anonwere Shed'ano b́kishitka wotiyal bíatsatsewo k'alere etee, eshe, b́ mengsto aawk'oneya kup'arr beyo b́faliti! \v 27 Eshe, taa fo'erawotsi t kishir Beelzebulna wotiyal, it nanaonmó eegoneya bokishiri? Manshe it nana'uwots itats angshitune. \v 28 Taa fo'erawo tkishir Ik'i shayrona wotiyal eshe Ik'i mengstu itmaants waarane etee. \v 29 Ando ash iko shino kúp'o b́tifawo kúp'man moots kindr b́ detstso biik'o aawk'o k'alrniya b́faliti. \v 30 Taanton woteraw jamó taank'eefitkee, taanton kakurawo bad'iye b́bad'iri. \v 31 Mansh asho aawnari morro b́finitwosh wee c'ash jamosh oorowe eto daatsitwe etirwe itsha, S'ayin shayiro c'ashetu jamoshmó b́ morro bísh oorowe eteeratse. \v 32 \x - \xo 12:32 \xo*\xt Luk'. 12:10 \xt*\x* Ash na'o c'ashetu jamo b́ morro bísh oorowe eto daatsitwe. S'ayin shayiro c'ashetu jamonmó datsanatse wotowa weet datsatse b́ morro bísh oorowe eteeratse. \s Miti sheengo b́ shuwon b́ danfok'o \r (Luk'. 6:43-45) \p \v 33 \x - \xo 12:33 \xo*\xt Mat. 7:20; Luk'. 6:44 \xt*\x* «Mit jamo b́ shuwon b́ danefotse miti sheengo detso itsh geyife, b́ shuwonwere sheeng wotitwe, mito gond b́wotiyalmó b́ shuwonwere gonde b́wotefoni. \v 34 \x - \xo 12:34 \xo*\xt Mat. 3:7; 23:33; 15:18; Luk'. 3:7; 6:45 \xt*\x* It dawnzi nana'otso! gondwotsi wotefetsat sheeng keewo keewosh awuk'o k'alrniya it faliti? Asho b́ nonotse b́ keewirwo b́ nibotse s'eent oortsoniye. \p \v 35 «Ash sheengo b́ nibi sheengotse s'eents sheeng keewo kishitwe, gond ashonwere b́ nibi gondotse s'eents gond keewo kishitwe. \v 36 Ariko itsh keewirwe, ashuwots kaashk'on bokeewiru aap' ik ikosh angshi aawots boon aatetwee. \v 37 Ni aap'tsatse tuutson neesh angshetwe, n aap'ts aap'atse tuutson ni'ats angshetwe.» \s Adits keewo bek'osh aatetsok'owo \r (Mar. 8:11-12; Luk'. 11:29-32) \p \v 38 \x - \xo 12:38 \xo*\xt Mat. 16:1; Mar. 8:11; Luk'. 11:16 \xt*\x* Manoor nem danif ik ikwotsnat ferisawino etefwotsn Iyesussh, «Danifono! adits milikito n finere bek'osh geefone!» bo et. \v 39 \x - \xo 12:39 \xo*\xt Mat. 16:4; Mar. 8:12 \xt*\x* Wotowa bako hank'o ettni boosh bíaaniy «Gondonat amaneraw s'oot'o adits milikito bek'o geefe, wotowa eree nebiyiwo Yonas dúri adits milikitoniyere okoon k'osho adits milikito imeratse. \v 40 Yonas mus'i eeno maac'otse keez aawonat keez t'úwon b́ beshiyitsok'o, mank'o ash na'o dowootse keez aawonat keez t'úwon beshiyitwe. \v 41 Nenewe kitutsi ashuwots angshi aawots and dúranatse s'oot'anotsnton tuur bíyats angshitunee, Nenewe ashuwots Yonas nabtso bo shishor bo morrosh goynat naandrone etrne. Andmó Yonasiyere bogo hanoke fa'e. \v 42 \x - \xo 12:42 \xo*\xt 1 Naash. 10:1-10; 2 Zen. 9:1-12 \xt*\x* Múúrtsu naashú Solomon dani teleefo k'ebosh dats daaratse b́watsotse angshi aawots andi dúri s'oot'anotsnton tuur bo atsats angshitwaniyee, andmó Solomoniyere bogo hanoke fa'ee.» \s Kim shayirao ashots aanarr b́kinditwok'o \r (Luk'. 11:24-26) \p \v 43 Haniye il Iyesus hank'owa bí'et, «Kim shayiro ash atsotse b́keshor kash b́dek'etwoko geyaarr aats aaloke shuuk' beyok b́gúúriti. Wotowa eré daatsratse, \v 44 Mansh ‹T keshts moots aanarr amna› bíetet. Aanarr b́woorowere, b́ maaman baash wotaarr, s'ayinr, k'anwtsarr b́befere daatsitwe. \v 45 Maniye okoon, kim shayiro amr bíyere gondts k'osh shawat Fo'erawwotsi de'er b́weti. Bowere shin Fo'erawman maa teshts asho atsotse kindde'e towaar bítse bobeti. Mansh ashman beyo baltsoniyere iltso iki gonde b́woiti. Gond dúranatsi s'oot'anotsats bodetuwonwere han arts keewe.» \s Iyesus indnat bíeshwotsn \r (Mar. 3:31-35; Luk'. 8:19-21) \p \v 46 Iyesus ash ashosh keewoke b́befere, bíndnat bí eshwotsn bínton keeweyo geyat́ úratse bo need'efere botesh. [ \v 47 Manoke teshts ashuwotsitse iko Iyesussh, «Hamb nindnat ni eshwotsn neen keewiyosh geeyatniye úratse boned'iri.» bíet.] \p \v 48 Wotowa bako Iyesus «Tind kone? Ti eshwots konotsne?» ett bísh bí aaniy. \v 49 Maniyere il b́danifwots maants kisho jargdek't kitsfetst hank'o bíet, «Tindnat tieshwots hamb, hanotsiye, \v 50 Darotse fa'o tnih shuntso k'alitu jamwots tíeshuu, t mishu, tindu bonee.» \c 13 \s Mááy shookirwo ariyets jewro \r (Mar. 4:1-9; Luk'. 8:4-8) \p \v 1 Manots aawots Iyesus mootse kesht aats k'ari ganoke be b́dek'i, \v 2 \x - \xo 13:2 \xo*\xt Luk'. 5:1-3 \xt*\x* Asho ayat b́maants waat kakuwe b́wtsere bí jelbu ats keshdek't be b́dek'i, ash jamonwere, aats k'ari gúúratse need'dek'tni boteshi. \v 3 Maniyere il ay keewo jewron hank'o ett keewo dek't b́tuwi, «Hambe! Goshts iko shook shookosh b́ keshi. \v 4 B́shookoro shook ik iko werindats b́ fed'ere kafwots waat bomeyi. \v 5 K'osh shookonwere shawi aalok dats t'orats fed'b́wtsi, datsmanatsowere shawi ayo bíaaltsotse dashan wokeratse b́tesh, mansh shookman manoor bos'b́wtsi. \v 6 Wotowa eree aawo b́keshtsok'own shoolb́wtsi, s'ap'onowere b́ deshawotse shuuk' b́wtsi. \v 7 K'osh shookonúwere angitsi t'ugi taalots fe'd'bwtsi, angitsi t'ugmanotswere eent́ maayi bos' man guuk'dek't ooribok'ri. \v 8 K'osh shookonwere datsi sheengatse fed'at bos't ay shuwo b́ shuwi, iko balo, iko keez úbo, ikonwere shaash shuwo b́'imi. \v 9 Shishet waaz detstso shiye!» \s Iyesus jewron b́keewirwo eegosh b́wottsok'o \r (Mar. 4:10-12; Luk'. 8:9-10) \p \v 10 Maniyere il b́ danifwots Iyesus maants t'int «Eegoshe nee ash ashosh jewron n keewiri?» bo eti. \p \v 11 Bíwere hank'o ett boosh bíaaniy, «Itsh dari mengstotse aashts keewo dano imere, booshmó imeratse. \v 12 \x - \xo 13:12 \xo*\xt Mat. 25:29; Mar. 4:25; Luk'. 8:18; 19:26 \xt*\x* Detsts ashosh iki boge imeti, bíshowere ayituwe, deshawatsnmó dab b́detstsonor boatse k'aa'úni dek'etiye. \v 13 Be'efetsr be'awok'o, shishfetst shiyawok'o bowottsotse wee bot'iwintsrawotse hambe taa jewron boosh keewirwe. \v 14 Mansh nebiyiwo Isayasn hank'o ett guut'etso boatse b́ s'eeneti, \q ‹Shishonó shishirútee, ernmó nibn de'atste, \q2 Bek'ono bek'etute, ernmó t'iwintsratste, \q \v 15 \x - \xo 13:15 \xo*\xt Isa. 6:9-10 \xt*\x* Ashaanots nibo dungutseree, \q2 bo waazo is'eewtseree, bo ááwonwere ship'r wtseree, \q2 mank'o woto b́k'azink'ere, bo ááwon s'iilr, \q2 bowaazonowere k'ewde'er, \q2 bonibono t'iwintsde'er, \q2 tmaants boanere boon tkashyank'oni b́teshi.› \p \v 16 «Eeŕnmó it ááwwots bo bek'irwotse, it waazwotswere boshishirwotse derekne. \v 17 \x - \xo 13:17 \xo*\xt 10:23-24 \xt*\x* Arikon itsh keewirwe, nebiy aywotsnat kááwwotsn it itbek'irwan bek'o tewntniye boteshi, ernmó be'atsnee, it itshishirwanor shishosh tewntni boteshi, ernmó shiyatsne. \s Shook shookirwo ariyetsi biitso \r (Mar. 4:13-20; Luk'. 8:11-15) \p \v 18 «Eshe it shookirwon ariyetso eeg b́wottsok'owo k'ewere, \v 19 Weerindi gúúrats fed'ts shooko b́kitsir, Ik'i mengsti aap'o shisht t'iwintsraw ashoniye, manoor Shed'ano waarr b́nibotse shookets keewo k'aa'úb́dek'eti, \v 20 Dats t'orats shooketso b́kitsir, Ik' aap'tso manoor b́shishor genee'uwon dek'et ashoni. \v 21 Ernmó manoorisha bako b́ nibotse s'ap'o geeratse, mansh Ik'i aap'atse tuutson gond bek'o wee gishewo bí ats b́bodtsok'on káárni b́dihiti. \v 22 Angitsi t'ugi taalotse shooketso b́kitsir, Ik'i aap'o k'ebiru ashoniye, ernmó datsanatsi hasabiyonat gaal shuno b́nibots kindr Ik'i aap'o b́gúk'etwotse shuwalke b́ ooriti. \v 23 Sheeng datsats shooketso b́ kitsirwo, Ik'i aap'o t'iwintsdek't k'ebdek'ts ashuwotsiye, man shuwo shuwitwee, iko balo, iko keez úbo, iko shaash shuwo imetwe.» \s K'eron ariyetso \p \v 24 Mank'o Iyesus hank'o ett k'osh jewro boosh b́ keewi, «Dari mengstú b́ goshi taalots sheeng shook shookts ashoniye biari, \v 25 Ernmó ash jamo b́k'eyihakon t'elato waat sndewots k'ero shook k'rat k'azbíami. \v 26 Sndeyo eent́ b́shuwor k'ero manoor be'eb́wtsi. \v 27 Mann taarman doonz guutswots b́ maants t'int ‹Doonzono! n tarotse shooki sheengo shokat teyatsiya? k'ero eewkneya b́ weyi?› boet. \v 28 Bíwere ‹Han k'altso balangaroniyee› bíet. B́ guutswotswere, ‹Beree amr k'ero nowaat'etwok'o geefiya?› boet. \v 29 Bímó hank'o ett boosh bíaaniy ‹Woteratse k'ero it waat'oor sndewo bínton wat'etute. \v 30 Manshe k'ayk'rore, maay kakuwo b́borfetsosh sndewonat k'eron towaar eenne, maay kakuwo b́bodor k'es'irwotssh k'ero shino wad'eree, tawotse b́mis'etwok'owere jil jilon tiferee, sndewonmó kakude'er t t'iwots gac'eree› etetuwe.» \s Senafc' shooku ariyetso \r (Mar. 4:30-32; Luk'. 13:18-19) \p \v 31 Iyesus manatsdabt k'osh jewro hank'o ett boosh b́keewi, «Ik'i mengstu ash iko dek'amt b́ tarots b́ shookts snafic' aaw arefaniye. \v 32 Bihe shook jamotse muk'úniye bíeenormó mit jamoniyere bogfaniyee, mit eenonowere wotitwanee, kafwotswere waarr b jaabats kúto aade'er beetúne.» \s Boot' shashon ariyetso \r (Luk'. 13:20-21) \p \v 33 Andoor dabt aryidek't b́keewi, «Dari mengstu mááts ikú keez tatsi k'ac'on s'eents buudonton b bad'its boot' shashniye bíari, boot' shash man boot' jamo b́ shashetwok'o b́ k'ali.» \s Iyesus jewron b́ danitso eegosh b́wottsok'o \r (Mar. 4:33-34) \p \v 34 Iyesus jam keewanotsi jewron ashuwotssh b́keewi, jewralonowere eegor keewratse. \v 35 \x - \xo 13:35 \xo*\xt Dub. 78:2 \xt*\x* Man b́wotirwere nebiyiwon hank'o et guut'etso b́s'eenetwok'owe, \q «T keewo jewron aap'etwee, \q2 Datsan bi'azeeron tuut aashat beyirwo keewitwe.» \s Iyesus k'eri jango b́ biitstsok'o \p \v 36 Maniyere il Iyesus ashuwotsi jamik'rat moots k'azbkindi, b́ danifwotswere b́maand t'int, «Taarotsi k'ero ariyetso biitso noosh biishde keewwe» bo eti. \p \v 37 Iyesuswere hank'o ett boosh bí aaniy, «Shooki sheengo shooktso ash na'oniye, \v 38 Taaronúwe datsaaniye, shooki sheengmaniye Ik'i mengsti na'na'úwotsiye, k'eronwere Shed'ani na'na'úwotsiye. \v 39 K'erman shookiye balangaro diblosiye, mááy kakwonúwere datsan b́s'uwi dúroniye, k'es'irwotswere melakiwotsiye. \v 40 Arikon k'ero waad'de'er b́ saz saazon tifde'er mitsetwok'oo datsan s'uwor mank'o b́ wotiti, \v 41 Manoor ash na'o b́melakiwotsi woshitwe, boowere morro fiinetwok'o k'aliwotsnat gondon finru jamwotsi b́ mengstotse kakude kishitúnee, \v 42 Taaw gop'otso boon bojuwiti, manoknowere k'eet'i eenonat gásh k'aashon wotitwe. \v 43 Kááwotsmó bonih mengstotse aawok'o golitúnee, shishets waaz detstso shiye!» \s Áátsets gaalo ariyetso \p \v 44 Manats dabt Iyesus hank'owa bíet, «Dari mengstú goshi taalots áátsets gaaluniye biari, Ash iko gaalman b́ daatstsok'on aaniy aatsb́k'ri, b́ geneeúwtsatse tuutson amt́ b́ detsts jamo kemdek't goshi datsman kewbdek'i.» \p \v 45 Aaninwere Iyesus hnk'owa bíet, «Dari mengstu ink'u geyiru jaaktsoniye biariye, \v 46 Jaaktsmanwere ayidek't mangts ink'uwo b́ daatstsok'on amt b́ detsts jamo kemk'rat ink'uman kewb́dek'i.» \s Mus'i kambonton ariyets jewuro \p \v 47 Manats dabt Iyesus hank'owa bíet, «Mank'o dari mengstu aats k'arots shap'ets mus'ikambuniye bíariye, biye b́ naar naaron mus'o kakuwituniye, \v 48 B s'eentsok'on mus' detsirwots aats k'ari gúúratse geetsde kishitúnee, bede'ernwere sheeng sheengo mec'de k'ac'ots gedetúne, gond gondonó okaan juwitúne. \v 49 Dúri s'uworowere hank'owe b́wotitiye, melakiwots waarr morretswotsi kááwwotsitse galdek'etúnye. \v 50 Gondwotsi taaw gop'ots juwitúne, manoknowere eeponat gásh k'ashone wotitiye.» \p \v 51 Ando aaniy Iyesus, «Jam han t'iwintsrteya?» bíet. \p Bowere «Ee doonzono!» boet. \v 52 Bíwere, «Eshe dari mengstú sheengshdek't b mist'ryo dants nemo daniífoo, k'ac'i mootse handronat nat wotts k'ac'o de'er weetu k'ac'uwots doonzoni bíariye» ett boosh bíaani. \s Naazretn Iyesusats bodts k'efo \r (Mar. 6:1-6; Luk'. 4:16-30) \p \v 53 Iyesus jewranotsi keew b́ ishakon manoke k'azbíami. \v 54 B́ datso Nazret kito maants waat ayhudiyots Ik' bok'oniru maa mootse ashuwotsi b́danifere b́tesh, shishts jamwotswere adfetst hank'owa bo etfo, «Ashaan danitelefonat adits keewan eewkneya b́dowik'úna? \v 55 Hań mito gashde doozfo nayiwoshna? B́ indwere Mariyami eteefúniyoshna? Bí eshwotswere Yak'obi, Yosefi, Sim'onnat Yhudnoshna? \v 56 B́mish mish jametswots hanoke nooknoshna? Eshe ashaan dani telefan eewkneya b́daatsi?» \v 57 \x - \xo 13:57 \xo*\xt Yoh. 4:44 \xt*\x* Manatse tuutson bín de'aniyere bo oori. Iyesusmó «Nebiywo mango b́ t'ut'et b́ took datsatsonat b́ took maa mec'rotsne» bíet. \v 58 Aman bok'aztsatse tuutson Iyesus manoke ay adits keewo fineratse b́tesh. \c 14 \s Gupfo Yohansi ud'etsok'o \r (Mar. 6:14-29; Luk'. 9:7-9) \p \v 1 Manoor Gelil dats k'eezfo Herodis, Iyesus shúúts eeni jango b́shishi. \v 2 B́ gútswotssh, «Han gupfo Yohansiye, bíye k'irotse tuure, adits keew jamanots bín bofineyr manshe» bíet. \p \v 3 \x - \xo 14:3-4 \xo*\xt Luk'. 3:19-20 \xt*\x* Herodis Yohanisi detsidek't tipi'moots kindsht tpire b́teshi, man b́k'alwere eegoshe? Bí'eshu Filip'os mááts teshtsu Herodiyad jangatse tuutsone. \v 4 \x - \xo 14:4 \xo*\xt Lew. 18:16; 20:21 \xt*\x* Yohans Herodissh, «Nemon ní'eshu máátsu n dek'etwok'o baziyeke!» ett b́ teshtsotsna. \v 5 Mansh Herodis Yohansi úd'osha b́geyefo, ernmó Ayhudi ashuwots nebiyiwok'o bín bos'ilfotse ashuwotsi b́shat. \v 6 Herodis shuweyi aawots Herodiyad ni'i waat s'eegets ashuwots taalotse k'afefetsat Herodisi b́ geneúshi. \v 7 Manatse tuutson Herodis, «N geets keewo taan aatwe! Taawere neesh imetwe!» ett bish b́ taari. \p \v 8 Biwere indú bish b'ízre, «Gupfo Yohans tooko saniyots gerde taash and ime!» biet. \p \v 9 Nugúsonwere manatse tuutson shiyan b́wtsi, wotowa eree b́ taartsonat bínton mishimaratse beyat teshtswots egetaash boeteti ett Yohans tooko bish imetwok'o bíazazi. \v 10 Mansh tipi moo maants asho woshat, Yohns tooko tipi mootse b́ k'ut'iyi. \v 11 K'ut'ets tookonowere sahaniyots dek' waat na'úsh boimi, biwere bindsh dek'am imbk'ri. \v 12 Yohans danifwotswere waat duuno dek'am duukbok'ri, amtnwere keew man Iyesussh keewbok'ri. \s Iyesus uts kum ashuwotsi b́maanztsok'o \r (Mar. 6:30-44; Luk'. 9:10-17; Yoh. 6:1-14) \p \v 13 Iyesus Yohans k'iro b́ shishtsok'on jelbots kinddek't ash aal beyok ikok bíaal bewosh bí ami. Ash ashonwere man boshishtsok'on kit kitotse kesht tufoon sha'efere b́ shuutso bo tuwi. \v 14 Iyesus jelbotse b́ oot'tsok'on ay asho bek't boosh maac'o b́k'ewi, boyitse shodetswotsnowere b́kashiy. \p \v 15 Datsonwere b́iltsok'owon b́ danifwots b́ maants t'int́, «Beyokanwo dats basheree, datsonwere ilwtsere, mansh ash asho karnoke fa'a gál gálwotsits amr misho keew bodek'etwok'o damik'rowee» boet. \p \v 16 Ernmó Iyesus, «It bometwo boosh imere bako bo hank'on amo boosh geyiratse!» bíet. \p \v 17 B́ danifwotswere, «Noo hanoke no dets úts tushwotsnat git mus'wots s'uziye» boet. \p \v 18 Iyesuswere «Manotsi tiyok dowere!» bíet. \v 19 Maniyere il ash asho sisats bobetwok'o bíazazi, úúts tushonat mus' gitetswotsn k'audek't daromad s'iilt b́ deeriyakon tiitsdek't b́ danifwotssh b́'ime danifwots ashuwotssh bokayi. \v 20 Jametswotswere maat bowori, tushi ooronowere, b́danifwots tatse git mishi maron s'eentsdek't bok'aaúwi. \v 21 Maats ashuwotswere máátsonat nana'oniye okoon uts kumok'o bodts nungushwotsi boteshi. \s Iyesus aats k'aratse sha'efere bíamtsok'o \r (Mar. 6:45-52; Yoh. 6:15-21) \p \v 22 Maniyere il Iyesus b́ danifwotssh, «Taa ash asho t fakshfetsosh itye jelbúts kindde'er taayere shino bak'ets kimeree,» ett bíazazi. \v 23 Ash ashonowere deen b́k'rihakn Ik' k'onosh gur iko abaats kesh b́dek'i, datso b́ilorowere Iyesus manoke bíaali b́tesh. \v 24 Manoor jelbú aats k'ari taalotse biamiru kaaton bmaand jongiru jongon togefetsat jongon giwuts aatso hake bako jod'eftsatni b́tesh. \v 25 T'úwitsi jed'i sa'atoniyere il Iyesus aats k'ari abaatse sha'efere b́ danifwotsmand b́weyi. \v 26 B́ danifwotswere aats k'ari abaatse sha'efe b́waafere bek't ayidek't shatoon tek'bowtsi, «Hanwo meeyee!» ett shatt bokúhi. \p \v 27 Iyesuswere manoor, «Shenwotso! taane shatk'ayere» bíet. \p \v 28 Manoor P'et'ros, «Doonzono! Neena wotiyal aatsi abaatse sha'efere twetwok'o taan azazowe!» bíet. \p \v 29 Iyesuswere, «Wowe!» bíet. Mansh P'et'ros jelbútse oot't́ Iyesus maants amoosh aats k'aratse sha'o b́tuwi. \v 30 Ernmó jongi ango bek't shatb́wtsi, aats gitsots limo dek't b́tuutsok'on, «Doonzono! taan kashiwe!» ett b́kúhi. \p \v 31 Iyesus manoor b́ kisho jargt detsdek't, «Nee n imnetiyo neesh shaptsan eegoshe n t'arat'ariri?» bíet. \p \v 32 Iyesusnat P'et'rosn jelbots bokindtsok'on jongo s'k et b́wtsi. \v 33 Jelbútse teshts jamwots, «Arikon nee Ik'o naay neene!» ett Iyesus shinatse gúp'gup'at bosagadi. \s Iyesus genseret'n shodetswotsi b́kashitsok'o \r (Mar. 6:53-56) \p \v 34 Iyesusnat b́ danifwots aats k'aroniyere kimt Genseret' datsats bobodi. \v 35 Datsmanatse teshts ashuwots Iyesusi b́woto bodantsok'on gúúrmanatse fa'a beyoke woshat shodetswotsi b́maants de'e weetwok'o bowoshi. \v 36 Shodetswotswere b́ tahi jilo bodetsetwok'o bok'oni. Detsts jametswotswere boshodatse bokashi. \c 15 \s Nih nihwots nemi jango \r (Mar. 7:1-13) \p \v 1 Maniyakon Iyerusalemitse waats ferisawino eteefwotsnat nemo daifwotsn Iyesus maants waat bín hank'o ett boaati, \v 2 «N danifwots, eenashwots nemo eegishe bogakiri, hambe! kisho bomasherawone misho bomeyiri!» \p \v 3 Iyesuswere hank'o ett boosh bíaaniy, «It eegishe it nemo kotosh etaat Ik'o aap'tso itgakiri? \v 4 \x - \xo 15:4 \xo*\xt 20:12; 21:17; Iwi. 5:16; Lew. 20:9 \xt*\x* Ik'onwo ‹Nindnat nnihn mangiwe, b́ nihnat bíndn c'ashetwoniye k'ire bíyats wotiti› ett azazere. \v 5 Itmó ash iko b́ nihsh wee bíndsh ‹Neesh tk'aliyank'o woshok'o wosh́dek'at́ Ik'osh t'intsree› bí etal, \v 6 ‹Ash man b́ nihi [wee bíndi] mangiyo bísh geyiratse› it etiri, manshe it nemo kup'iyosh etaat Ik' nemo it gaakiri, \v 7 It tooko danawanotso! it jangosh Isayas hank'o ett b́ keewtso arikee, \q \v 8 ‹Ash ashaan b́ noonon taan mangirwee, \q2 b́ nibonmó tiyoke woke, \q \v 9 \x - \xo 15:9 \xo*\xt Isa. 29:13 \xt*\x* Ash teronat niwo, \q2 nemok'o woshdek't danifetst dats mec'ron taan bo Ik'iri.› » \s Ash kiimshf keewo \r (Mar. 7:14-23) \p \v 10 Manats dabt́ Iyesus ashuwotsi bíyok s'eegt boosh hank'o bí et, «K'ewere! t'iwintsde'ere! \v 11 Ash kiimshfo nonotse keshetwoni bako noono maants kinditwoniyaliye!» \p \v 12 Maniyere il b́danifwots b́ maants t'iindek't, «Ferisawino etfwotssh nkeewan boosh t'ugo b́ wottsok'o danriya?» ett bín boaat. \v 13 Bímó hank'o ett boosh bíaaniy, «Daritstso t nih b́ tohaw mit jamo waad'itwee, \v 14 \x - \xo 15:14 \xo*\xt Luk'. 6:39 \xt*\x* Bo doogwotsnat dogwotsi jishirwotsi bo wottsotse boon k'ayk'rore, dogo dogo b́jishiyal gitetswots gop'otse bo dihiti.» \p \v 15 P'et'rosmó Iyesussh, «Jewrman biitso noosh keewwe» bí et. \v 16 Iyesuswere hank'owa bíet, «Andoor it t'iwintsrawonya itfa'oni? \v 17 Nonots kindiru jamo maac'omants ood'r úroo maants b́keshetwok'o t'iwintsratsteya? \v 18 \x - \xo 15:18 \xo*\xt Mat. 12:34 \xt*\x* Nonotse keshetwonmó nibotsna b́kesheti, ashono kimshitwo maniye. \v 19 Gond asaabo, ash úd'o, wido amo, gobo, úmp'o, kooton gawo, ash shúúts t'afiyo, jamanots ash nibotsne bokeshfoni. \v 20 Ash kimshfwots hanotsi bako masheraw kishon mooniyere asho kimshratsee.» \s Mááts iku biamntsok'o \r (Mar. 7:24-30) \p \v 21 Iyesus manoke kesht T'irosnat Sidon kitwots maants bíami. \v 22 Mann Kana'an dats mááts iku Iyesus maants waat, «Dawit naayo! Doonzono!! t na'ú kim shayiron detseyat b́ kic'irwotse oona neesha taash maac'o k'ewowe!» etaat b kuhi. \p \v 23 Bímó ikunor noono bish bí aanirawo s'ik et b́wts, manoor b́dnifwots bíyok t'int «Máatsan noshuutso sha'at bkuhirwotse oona! neesha bin denee» ett bok'oni. \v 24 Bíwere aanidek't «Taan wosheyiye Isra'elitse mererwotsk'o t'aftswots mec'roshee» ett bíaani. \p \v 25 Máátsmanmó t'iinat b́ tufishirots tuk'maldek'at «Doonzono! oona neesha taan teúwee!» bíet. \p \v 26 Iyesuswere «Nana'úwots misho de'er kanwotssh juwo wotitkaliye» bíet. \p \v 27 Biwere «Doonzono! ee arikee, ernmó kanwotswor mishimaratse fed'iru mishi fed'o mááfnee» bíet. \p \v 28 Mann Iyesus, «Máátsune neena n imnetiyoniye eene! manshe nshuntsok'o neesh wotowe!» bíet. Máátsman nii'úwere manoori sa'atse kashbwtsi. \s Iyesus shodets aywotsi b́ kashitsok'owo \p \v 29 Iyesus manoke tuut Gelil aats k'ariganok b́waa, guri abaatse keshdek't beebwtsi. \v 30 Ay ashuwotswere shoklirwotsi, dogwotsi, durwotsi, gidik'uwotsnat k'osh shodetswotsi dek't Iyesus maants bowaa, b́ tufi shirots beez bok'ri, bí were kashi b́ íshi. \v 31 Mann ash asho dutswots noono bokeewfere, duruwots bokaashfere, shoklirwots kaatsdek't boshawefere, aaw dogwots bo s'iilfere bek't adt Isra'elko Izar Izeweri boudi. \s Iyesus awd kum ashuwotsi b́ maanzitsok'o \r (Mar. 8:1-10) \p \v 32 Iyesus b́ danifuwotsi b́ maants s'eegdek't boosh hank'owa bíet, «Ashuwots taanton hanoke keez aawo tesht bometwo bodeshawotse boosh maac'o k'ewere, boamor weratse shoolr bodihrawok'o eweeron boon damiyo geeratse.» \p \v 33 B́ daniyirwots, «Beree ash jamansh bodet misho worwotse ewknya nodatsiti?» boeti. \v 34 Iyesuswere «Amb́tś mishe it detsi?» ett boon bíaatí. Bowere, «Shawat mishonat muk'na'a mus' nana'úwots fa'ane» boet. \p \v 35 Maniyeokon, Iyesus ashuwots dats bobetwok'o bíazazi, \v 36 Shawt mishwotsnat mus'uwotsn k'a'údek't Ik'o udt, tiitsdek'tnwere b́danifwotssh b́imi, b́ danifwotswere ash ashosh bokayiy. \v 37 Jametswotswere máát bowori, bomááre oortsonowere b́ danifwots kakudek't́ shawat mishimaron s'eents mishifed'o bo k'aaúwi. \v 38 Maats ashuwotswere máátsonat nana'on taawerawon awd kum nungushno. \p \v 39 Maniyere il Iyesus ash asho deen b́k'ri, jelbotsowere kinddek't Megedon dats kaywots maants bíami. \c 16 \s Adits keewo bek'osh aatetsok'o \r (Mar. 8:11-13; Luk'. 12:54-56) \p \v 1 Ferisawino eteefwotsnat Seduk'awino etefwotsn Iyesusok boweyi, bín fadosh geeyat «Darotse adits keewo noosh kitswe» ett bín bo aati. \v 2 Bímó hank'o ett boosh bí aaniyi, «Kooc'on daro b́ bírre it bek'or ‹Bilee b́wotiti› etirute, \v 3 Datso b́gatsor guuron ando ‹Daro daawnar b́ aak'or hambets aawush mango butsetwe› it etiri, dari maac'o bíaro danosh falfte, ernmó dúri milkto dano falratste. \v 4 \x - \xo 16:4 \xo*\xt Mat. 12:39; Luk'. 11:29 \xt*\x* Gondonat amaneraw s'oot'anots, mililkt bek'o geefne, ernmó nebiyo Yonas milkitoniye oko k'osh milkito imeratse.» Maniyere il Iyesus boon k'azk'rat k'osh beyokok bíami. \s Ferisawiwotsnat Seduk'awiyots boot' shasho \r (Mar. 8:14-21) \p \v 5 B́ danifwots aats k'aroniyere bokimoor batk'rat misho detsde'atsno botesh, \v 6 \x - \xo 16:6 \xo*\xt Luk'. 12:1 \xt*\x* Iyesus b́danifwotssh, «Nibn de'ere, Ferisawino etefutsnat Seduk'awino eteefuwots boot'shashatse it atso kordere» bí et. \p \v 7 Bowere, «Han bí'etir misho dek'woo nok'aztsoshe b́wotiti» ett boatsatseyo bokeeweyi. \p \v 8 Iyesusmó bo asaabirwo dandek't hank'o boosh bíet, «It amanerawotso! ‹Misho node'awoshe› etaat it atsatsewo eegishe it keeweyeri? \v 9 \x - \xo 16:9 \xo*\xt Mat. 14:17-21 \xt*\x* Andoor t'iwintsratsteya? Úts misho úts kum ashosh b́ bodtsok'onat oorts mishifed'o ambts mishimaron s'eeno it k'aaútsok'o gawuratsteya? \v 10 Mank'o shawat misho awd kum ashosh b́bodtsok'owonat oorts mishifed'o ambts mishi maron s'eentso it k'aa'útsok'o t'iwintsratste? \v 11 Eshe ‹Ferisawino eteefuwotsnat Seduk'awino eteefuwots boot' shashatse it atso korde'ere!› etaat itsh tkeew mishi jango wotb́k'azo aawk'oneya t'iwintso it k'azi?» \p \v 12 B́ danifwotssh it atso korde'ere bí ettso ferisawno eteefuwtsnat Seduk'awino eteefuwotsn doyatsna bako bo mishi boot'shashatse b́woterawok'o danbodek'. \s Iyesus Mesihiyo b́woto P'et'ros b́gawutsok'owo \r (Mar. 8:27-30; Luk'. 9:18-21) \p \v 13 Iyesus Filip'os K'isariyi eteef dats kayuk b́bodtsok'on b́ danifwotssh, «Ashuwots Ash na'osh koni etee boetiri?» ett boon bíaati. \p \v 14 \x - \xo 16:14 \xo*\xt Mat. 14:1-2; Mar. 6:14-15; Luk'. 9:7-8 \xt*\x* Bowere, «Ik ikwotsiye ‹Gupfo Yohansiye,› etirune, k'oshwots ‹Eliyasiye› etirune, ando k'oshuwots ‹Ermiyasiyee wee nebiyiwotsitse ikoniye› etfne» boet. \p \v 15 Iyesuswere, «Itmó koni etfte tasha?» Bíet. \p \v 16 \x - \xo 16:16 \xo*\xt Yoh. 6:66-69 \xt*\x* Mann Sim'on P'etros aanidek't, «Neehe Krstos neene, Ik'o naay neene,» ett bísh bíaaniy. \p \v 17 Iyesuswere Hank'o bísh bíeti, «Yona naay Sim'ono! derek neene! han neesh kits darotse fa'o tnihiye bako ashaaliye. \v 18 Taawere hank'o etreneesha, nee P'et'ros\f + \fr 16:18 \fr*\fqa P'et'rosi: \fqa*\ft Eto Grik noon keewon shúts s'ala etee. \ft*\f* neene, shutsi s'alanatsowe Ik' moo agetuwe, Ik' maa mannowere dab k'iri angonuwor da'aratse. \v 19 \x - \xo 16:19 \xo*\xt 18:18; Yoh. 20:23 \xt*\x* Eshe, dari mengstu bín k'eshetwotsi neesh imetwe, datsatse n tiptso darotse tipekee b́wotiti datsatse n biitstso darotse bishke b́wotiti.» \v 20 Maniyere il Iyesus b́ danifuwotssh bí Krstosi b́wottsok'owo konshor bokeewrawok'o bí azazi. \s Iyesus bíats bodetu gond bek'onat k'iri jango tewrero b́keewtsok'o \r (Mar. 8:31-33; Luk'. 9:22-27) \p \v 21 Manortson tuut Iyesus b́ danifwotssh hank'o eto dek' b́tuu, «Iyerusalem maants amo taash geyife, manoknowere ee naashuwots, kahani naashuwotsnat nem danifwotsoke gondbek'o tiats bodetwe, taano úditunee, keezl aawonomó k'aytuwitwe.» \p \v 22 P'et'rosmó Iyesusi bíaali s'eegdek't́, «Doonzono! woteratse b́jamoona! keewan niats boratse!» etfetst bín fayo dek't b́tuwi. \p \v 23 Iyesusmó wongr ett aanat P'et'rossh, «Nee shed'anono! tshinatse tuuwe! nee ashka bako Ik'iko ní asaaberawotse taash t'uugnenee» bíet. \s Krstsos jafrats sha'o bíaatit k'awuntso \r (Mar. 8:34—9:1; Luk'. 9:23-27) \p \v 24 \x - \xo 16:24 \xo*\xt Mat. 10:38; Luk'. 14:27 \xt*\x* Maniyere il Iyesus b́ danifuwotssh hank'owa bíet, «T jafrats woo geyiruwo b́ tooko juu k'rowe, b́ mask'aliyonowere kurde tshuutso sha'owe. \v 25 \x - \xo 16:25 \xo*\xt Mat. 10:39; Luk'. 17:33; Yoh. 12:25 \xt*\x* B́ kasho kashiwosh geyiru jamo b́ kashitwe t'ut'etwe, b́ kashu t jangosha err t'ut'etwonmó daatsitwe. \v 26 Asho datsanatsi gaal jamo b́datsiyal, b́ kashunmó b́ t'afiyal eege bísh b́ k'aliti? Wee asho b́kashi shegro k'awntso dashosh falitwá? \v 27 \x - \xo 16:27 \xo*\xt Mat. 25:31; Dub. 62:12; Rom 2:6 \xt*\x* Ash na'o b́ nih mangon wotde'er b́ melakiwotsnton weetwe, manóroweree ik ikon boosh bofinok'o bok'awntso dashetwe. \v 28 Arikoniye itsh t keewiri, ash na'o b́ mengsti mangon b́waafere\f + \fr 16:28 \fr*\fqa B́waafere: \fqa*\ft Etirwo Girik noon keewon bíamfetso woto falitwe. \ft*\f* bobek'fetsosh hanoke need'iru ashaanotsitse k'irrawwots fa'ane.» \c 17 \s Iyesus aro b́ wonetsok'o \r (Mar. 9:2-13; Luk'. 9:28-36) \p \v 1 \x - \xo 17:1-5 \xo*\xt 2 P'et'. 1:17-18 \xt*\x* Shrt aawoniyere il Iyesus P'et'rosi, Yak'abnat Yak'ob eshu Yohansi b́ shutsats s'eegdek't bí aal ayidek't danbaan tuuts guriabats k'azb́kesh. \v 2 Manoke boshinatse bíaro wone b́wutsi, b́ shiitsonwere aawok'o b́ goli, b́ tahonwere nas't sháánok'o b́goli. \v 3 Musenat Eliyasn Iyesusnton bokeewefere boats be'ebowts. \v 4 Manoor P'et'ros Iyesussh, «Doonzono! hanoke nobeyink'eree noosh sheenge, mansh ni'ekitka wotiyal iko neesh, iko Musesh, iko Eliyassh, wotit gof keezwotsi awone» bí et. \v 5 P'et'ros man keewoke b́befere goliru daawno boon degb́k'ri, daawn manitsnowere «Tshuntso tna'o tmaac' k'eeztso haníyee, bín k'ewere!» etiru k'ááro b́weyi. \p \v 6 B́ danifwots k'aar man boshishtsok'on ayidek't bo tek'tsosh bobaron datsats gúp'gup' bowtsi. \v 7 Iyesusmó bomaants t'int boon shuu'at «Tuuwere shatk'ayere!» bí eti. \v 8 Bowere dambaan kááwdek't bos'ile Iyesusiyere okoon konnor be'aatsno. \p \v 9 Guratse oot'oke bobefere Iyesus, «Ash na'o k'irotse b́tuufetsosh it bek'tsan konshor keewk'ayere» ett b́danifwotsi bíazazi. \p \v 10 \x - \xo 17:10 \xo*\xt Mil. 4:5 \xt*\x* B́ danifwotswere, «Eshé, nem danifwots shino woo bín geyitwo Eliyasiye boetir eegoshe?» Ett bín boaati. \p \v 11 Iyesuswere aaniy dek't, «Arikee, Eliyasiyere shino weetwe, bíye úno manutsitwee. \v 12 \x - \xo 17:12 \xo*\xt Mat. 11:14 \xt*\x* Ernmó Eliyas yoots shino waare etirwe itsha, ashuwotsmó bín danatsne, manshe bogeyiru jamo bíats bok'ali. Mank'o ash na'o bokishatse gond bek'o bín geyife.» \p \v 13 Manoor b́danifwots Iyesus keewirwo gupfo Yohans jango b́wottsokowo boosh galb́gutsi. \s Iyesus bí atse fo'erawo b́ fa'a na'o kashitsok'o \r (Mar. 9:14-29; Luk'. 9:37-43) \p \v 14 Iyesusnat b́danif keezetswots ash ashomants bo aantsok'on ash iko Iyesus maants waat b́ tufishirots tuk'maldek't hank'o bíet, \v 15 «Doonzono! oona neesha tna'osh maac'o k'ewowe, fo'erawo ayidek't bín gonde b́bek'shiri, tawotso aatsotso ayoto b́dikiri. \v 16 N danifwotsokowere doore b́teshi, ernmó bín kashiwosh falratsne.» \v 17 Iyesuswere, «It amaneraw dúranatsi s'oot' k'uranotso! awrish b́borfetsone itnton tbeeti? Himo, awrish b́borfetsone iti t k'amiti? Aab na'o t maants dowere!» bí et. \v 18 Iyesus fo'erawman bí hadi, fo'eronewere na'o atsotse k'az b́keshi, na'amanwere manoor kashb́utsi. \p \v 19 Maniyere il b́ danifwots bo aal Iyesusok t'int, «Noo fo'erawman kisho nomaaw eegoshe?» ett boaati. \v 20 \x - \xo 17:20 \xo*\xt Mat. 21:21; Mar. 11:23; 1 K'or. 13:2 \xt*\x* Iyesuswere boosh hank'o bíet, «It amano it k'aztsoshe, arikon itsh keewirwe, senafic' aawi kayuk'o bodts imnetiyu detsfetee wotink'eree gurhansh ‹Hanoke tuur ok amee!› it etal ametuwe, itsh maawetwo eegor aaliye. \v 21 Han naari fo'erawo Ik' k'ononat s'oomiyona bako b́ jamon keyatse.»\f + \fr 17:21 \fr*\ft Ik ik kishon guut'ets mas'afwots 21 taawa deshatsno. \ft*\f* \s Iyesus b́ k'iri jangonat k'irotse b́tuwi jango gitlo b́keewtsok'o \r (Mar. 9:30-32; Luk'. 9:43-45) \p \v 22 B́ danifwots Gelil datsatse bokakwewor Iyesus hank'owa boosh bíet, «Ash na'o ash ashuwots kishatse beshiyeyar imetwe. \v 23 Bowere bín úd'itune, ernmó keezl aawots k'irotse tuwitwee.» B́daniyrwotswere keewanatse tuutson ayidek't shiyan bowutsi. \s Ik' maa ereero dashi jango \p \v 24 \x - \xo 17:24 \xo*\xt Kesh. 30:13; 38:26 \xt*\x* Iyesusnat b́ daniyfwots K'frnahomits bobodtsok'on Ik'i moosh err dek'irwots P'et'rosok t'int́, «Iti danifo Ik' maa ereero dashalkeyaa?» ett boaati. \v 25 P'et'roswere, «Ee dashetwe» bíet. P'et'ros moo maants b́kidtsok'on Iyesus shino, «Sim'ono! eege neesh biari? Datsanatsi naashwots ereero wee t'ilisho bo dek'et konkneya? Bo nana'oknemó uri datsi ashokneya?» ett bíaati. \v 26 P'et'roswere, «Uri datsi ashaatsne» ett bíaani. Iyesuswere hank'o bíeti, «Beree bo nana'aúwots ereer dashotse aalne eteere? \v 27 Ernmó boosh t'ugo nowoterawok'o aats k'aromaants amr mus'i mak'at'ino sha'úwee, shin shino keshet mus'oodeshde'e, b́nono n wogor bítse gizo daatsitune, manowere de'er taanat neenko daye.» \c 18 \s Jamoniyere bogo kone? \r (Mar. 9:33-37; Luk'. 9:46-48) \p \v 1 \x - \xo 18:1 \xo*\xt Luk'. 22:24 \xt*\x* Manoor b́ danifuwots Iyesusok t'int, «Dari mengstotse jamoniyere bogo kone?» ett bo aati. \v 2 Iyesuswere na'í marmat' iko s'eegdek't bo taalots ned'ib́k'r, \v 3 Hank'owo bíeti, «Arikone itsh ti etiri, woneyar nana'í marmat'uwotskok'o woto it k'azal b́ jamon dari mangstots kindratste. \v 4 Na'i marmat'ankok'o b́ tooko dashan detsetwo dari mengstotse eene b́wotiti. \v 5 Hank'o wotts na'o t shúútsosha err dek'etwo taan dek'etwe.» bíet. \s Ashosh t'ug wotaatse ats koti jango \r (Mar. 9:42-48; Luk'. 17:1-2) \p \v 6 «Konwor wotowa asho taan amaniru muk'nana'anotsitse iko b́ dariyoniyere mangts dí'́i shútso b́ bimbats tifde'er ayide dashan gop'ts aatsi k'arotse juweyar k'ot'eeb́wtsink'eree bísh k'aniyank'e.» \v 7 Manats dabt Iyesus hank'o bíet, «Ash ashuwotssh t'ug wotiru ashuwots jangatse tuutson indowe datsusha! wottso b́ wotiyalor t'ug wotit keewwots bowowo ooreratse, ernmó t'ugo wotitwo b́weetwok'o k'alitumansh indowe bísha! \v 8 \x - \xo 18:8 \xo*\xt Mat. 5:30 \xt*\x* Mansh eshe n kisho wee n tufo morro n finitwok'o neen b́daritkawotiyal k'ut'de' juk'rowe! git kisho wee git tufo deshfetsr dúre dúri tawots njuwewoniree kish k'ut'o wee duro wotarr dúre dúri kashomaats kindo neesh k'anefe. \v 9 \x - \xo 18:9 \xo*\xt Mat. 5:29 \xt*\x* Ni ááwonúwere morro nfinitwok'o neen b́dariyal kishde okaan juk'rowe! git ááwo deshfetsŕ gahanem taw gop'ots njuwewoniyere ááw iketso wotaarr kasho maants kindo neesh k'anefe. \v 10 Darotse fa'a bo melakiwots jam aawo darotse fa'o tnih shiitso bos'iilirwotse, k'ac'in nana'anotsitse dab́ ikonor it gac'erawok'o it tooko korde'ere. [ \v 11 \x - \xo 18:11 \xo*\xt Luk'. 19:10 \xt*\x* Ash na'onúwor b́waa t'aftso kashiyoshe.»]\f + \fr 18:11 \fr*\ft Ik ik brani mas'aafwotsitse 11 taawatstsan detsfno. \ft*\f* \s T'aft daatsets mereero ariyetso \r (Luk'. 15:3-7) \p \v 12 Ando aaniy Iyesus hank'o bíeti, «Aab eeg arefa itsha? Bal mereer detsts ash iko boyitse iko b́k'aleyal balosh ik shapwotsi guri abaatse k'ayk'rar t'aftsman geyo amaalkeya? \v 13 Ariko itsh keewirwe, bín b́daatsor fa'a balosh ik shapwotsiyere t'aft daatsets ikmansh b́gene'úwiti. \v 14 Mank'o darotse fa'o itnih nana'a k'ac'nanotsitse ikonwore b́t'fitwok'o geyeratsee. \s Ashaats gond fintsats eeg k'alo b́geyitwok'o \p \v 15 \x - \xo 18:15 \xo*\xt Luk'. 17:3 \xt*\x* «Nieshu neen b́dadiyal neenat bín ikn wotde neesh b́t'afitso keewwe, n keewo b́ shishetka wotiyal aani nik woshdek'etuune, \v 16 \x - \xo 18:16 \xo*\xt Iwi. 19:15 \xt*\x* N keewo shisho b́k'azalmo wee git wee keez ashuwots gawts gawo b́s'eenetwok'o neenton wee iko wee git asho de'er biyok amee. \v 17 Boon k'ewatse bíetalmó Ik' moosh keewwe, Ik'i moonowere k'ewatse bí'etetka wotiyalowere Ik' danawok'o wee morretsok'o taawk'rowe. \p \v 18 \x - \xo 18:18 \xo*\xt 16:19; Yoh. 20:23 \xt*\x* «Arikoniyere itsh tietiri, datsatse it tiptetwoniye darotse tipekee b́wotiti, datsatse it biitsetwo daaratse bishke b́wotiti. \v 19 Andoor aaniy itsh keewirwe, ititse gitetswots datsatse eegonor k'onosh ikwotar Ik'o bok'oniyal darotse fa'o t nih itsh s'eentsitwe. \v 20 Gito wee keezo wotar tshúútson bokakwet beyokoke taa bo dagotse daatsetwe.» \s Orowe eti jango \p \v 21 Manoor P'et'ros Iyesus maants t'int́, «Doonzono! tíeshuu taan b́dadiyal ambtsoto bísh oorowe erta? Shawatoto b́borfetsoneya?» ett bíaati. \p \v 22 \x - \xo 18:22 \xo*\xt Aze. 4:24 \xt*\x* Iyesuswere bísh hank'o bíet, «Shawatoti sheba bako shawatot mec'ra eraatse neesha, \v 23 Mansh daritsi mengstu guutswotsnton tanoosh geyiru nugúsoniye bíari, \v 24 Nugusonwere taano dek't b́tuutsok'on ay miliyeniyon meklityo\f + \fr 18:24 \fr*\fqa Meklitiya: \fqa*\ft Eto manoori gizewon fin finiru ash ikosh tatse uts aawosh b́ finere dashef gizoniyere bogts gize. \ft*\f* bíatse fa'a guuts iko detseyat b́weyi. \v 25 Guuts man bíatse fa'a k'awntso dasho b́mááwtsotse bíwere b́ máátsunowere b́nan'úwotsnat b́ detsts jamonowere kemde'er bíats fa'a k'awntso b́dashetwok'o b́ doonz bíazazi. \v 26 Guutsonmo b́ doonz shirots tuk'maldek't ‹Doonzono! oona neea! muk'i taash s'iilde'e, b́ jamonor neesh dashetwe!› ett bín b́ k'oni. \v 27 B́ doonzwere bísh maac'o k'ewat bín faksh b́k'ri, bíatsi k'awntsonoweree k'azb́k'ri. \p \v 28 «Ernmó guutsman manoke kesht amoke b́befere bal dinariyo\f + \fr 18:28 \fr*\fqa Dinariya: \fqa*\ft Eto ash iko ik aawo b́ finere bísh dashef gizoniye. \ft*\f* gusho bíatse b́detstso b́ tooho daatsdek't b́ bimbo gúk'dek't, ‹Neesh t gushits gizo taash daye!› bí et. \v 29 Guuts b́ toohmanwere b́tufishirotse diht́ ‹Oona neesha! taash muk'i k'amowee, neesh dashetwe!› ett b́ k'oni. \v 30 Ashmanmó k'aze bíet. Iki dabnwor detsdek't amt́ b́ k'awntso b́dashfetsosh tipi moots tipi b́k'ri. \v 31 Bínk'ó wotts guuts guutswots man bobek'tsok'on ayidek't shiyanbowts, amtinwere wotts jamo bodoonzsh keewbok'ri. \v 32 doononwere guutsman s'eegidek't bísh hank'o bíet, ‹Nee gond guutsono! taan nk'onree jam k'awntsman neesh k'azre, \v 33 Eshe, taa niatsi k'awntso neesh k'aztk'rok'o, nee ntooh wotts guutsosh k'azo neesh geyiyank'oshna b́teshi?› \v 34 Mansh doonzo fayat bíatsi k'awnts jamo b́dashfetsosh tipi maa naashosh beshidek't b́ ími. \p \v 35 «Eshe itwere ik ikon it eshuwi itnibotse kishde neesh orowe eto itk'azal darotse fa'o tnihwor mank'o it aats k'alitwe.» \c 19 \s Kenihonat máátsun faksheyi jango Iyesus b́danitsok'o \r (Mar. 10:1-12) \p \v 1 Iyesus man keew b́ ishiyakon Gelil datsatse tuut, Yordanos fokoniyere bak'etse Yihud datsats bíami. \v 2 Ay ashonwere b́jafrats botuwi, boyitsnowere shodtswotsi b́ kashiyi. \p \v 3 Manoor ferisawino eteefwots b́ maants t'int bín fado geeyat, «Asho b́ máátsu ik jago bt'afiyal manatse tuutsonowere fakshuna bíetal nemo eekituwáá?» ett boaati. \p \v 4 \x - \xo 19:4 \xo*\xt Aze. 1:27; 5:2 \xt*\x* Iyesuswere hank'o ett boosh bí aaniy, «Shin Ik'o nungushonat máátson woshdek't boon bíaztsok'o nababeratsteya? \v 5 \x - \xo 19:5 \xo*\xt Aze. 2:24 \xt*\x* Ando aani ‹Man jangosh asho b́ nihnat bíndn k'aykraar b́ máátsunton ik wotitwe, gitetswotswere ik ats wotitúne› \v 6 Mansh bo maniyak ik atsnee bako gitnaaliyee. Eshe Ik'o s'anddek't ik b́woshtso asho b́ k'alawok'owa.» \p \v 7 \x - \xo 19:7 \xo*\xt Iwi. 24:1-4; Mat. 5:31 \xt*\x* Ferisawino eteefwotswere, «Béré, Muse eegishe ‹Keniho b́ máátsu b́ fakshetsok'o kitsit werek'eto imr bin fakshwe› bíetiri?» bo et. \p \v 8 Bíwere boosh hank'owa bíet, «Museyiyere it máátsu itfakshitwok'o bíet itnibo kup' b́wottsi jangatsna bako shin mank'oyiyaliye b́teshi. \v 9 \x - \xo 19:9 \xo*\xt Mat. 5:32; 1 K'or. 7:10-11 \xt*\x*Taamó ash iko widatse tuutson b́wotiyalabako b́ máátsu fakshr k'oshu b́dek'al gobetsi wotere» etirwe itsha? \p \v 10 B́ danifwotswere, «Kenihe mets jango hank'owi wotiyal mááts dek' k'azo k'anefe» boet. \p \v 11 Iyesusmó hank'owa bíet «Mank'o keewo bofalitwok'o boosh imetswotssha bako jam ashosh faleratse. \v 12 Gat wotat shuwetswots fa'ane, asho boon b́ gatitswotswere fa'ane, Ik'i mengstosh ett botookon botoko gatok'o taawtswots fa'ane, mansha keewan dek'osh falitwo de'e.» \s Iyesus nana'o b́deertsok'o \r (Mar. 10:13-16; Luk'. 18:15-17) \p \v 13 Manorowere b́kisho boats gerde'er Ik'o boosh b́k'onitwok'o ashuwots nana'o Iyesus maants dek't boweyi, b́ danifwotsmó ash asho bofayi. \v 14 Iyesuswere «Dari mengstu hanotsk'owwotssh b́wottsotse nana'í marmat'úwotsi k'ayere t maants wonee, bazik'ayere» bíet. \v 15 B́ kishonowere boats b́gediyhakon manoke beshat k'azbíami. \s Datsatsi gaalonat dari mengston \r (Mar. 10:17-31; Luk'. 18:18-30) \p \v 16 Ik aaw ash iko Iyesusmaants waat «Danifono! dúre dúri beyo daatsosh sheeng keewo k'alosh taan geyitwo eebik'úna?» ett bíaati. \v 17 Iyesuswere, «Sheeng keewi jango eegishe taan ni aatiri? Sheeng wottso Ik' ikoniye, kashomaats kindo ngeyiyalmó b́ tzaziyotsi s'eentswe.» bíet. \p \v 18 \x - \xo 19:18 \xo*\xt Kesh. 20:13-16; Iwi. 5:17-20 \xt*\x* Ashmanwere, «B́ tzaziyots aawotsnee?» bíet. \p Iyesusu hank'o ett bí aani, «Asho ud'k'aye, wido amk'aye, úmp'k'aye, kooton gawk'aye, \v 19 \x - \xo 19:19 \xo*\xt Kesh. 20:12; Iwi. 5:16; Lew. 19:18 \xt*\x* n nihnat nindn mangiwe, k'osh asho ntookok'o woshde shune, etiru tzaziyotsiye» bíet. \v 20 Jawets na'amanwere, «Tzazi jamnotsnere s'eentsre, k'osho taash shapitwo eebik'una?» bíet. \p \v 21 Iyesuswere, «B́ jamon s'eeno woto ngeyiyalee amŕ ndetstso kemde'er gizman t'owwotssh ime, darotse gaalo daatsitune, tshuutsonowere shoyde wowe» bí eti. \p \v 22 Jawets na'a manwere, ay gizo b́detstsotse man b́shishtsok'on shiyanefere k'azbiami. \p \v 23 Maniyere il Iyesus b́ danifuwotssh hank'wa bíet, «Arikone itsh tkeewiri, gaalets ashosh dari mengstots kindoniye ayidek't mange. \v 24 Andoor itsh keewirwe, Gaalets asho Ik'i mengstots b́ kindoniyere kambulo mafi furotse b́ besho ketefee.» \p \v 25 B́ danifuwots man boshishtsok'on ayidek't adt «Beree, kone kashosh faliti?» bo et. \p \v 26 Iyesus bo maants s'iilt, «Keew han ashosh faletkaliyee, Ik'oshomó jamo faletwe» bí et. \v 27 Manoor P'et'ros, «Hambe, noo jamo k'azk'rat n jafrats sha'erone, eshe ebiyek'únaa nodatsiti?» bí eti. \p \v 28 \x - \xo 19:28 \xo*\xt Mat. 25:31; Luk'. 22:30 \xt*\x* Iyesuswere boosh hank'o bíet, «Arikoniye itsh tietiri, Ash na'o b́ mang jorats be b́dek'ots andr datsuwatse tjafrats sha'atswots, it woor tatse git mangi jooratse itbeeti, tatse git Isra'el jirwotsatse angshitutee. \v 29 T jangosh err b́ moowwotsi, wee bí eshwotsi, wee b́ mishotsi, b́nihnat b́idono, wee b́nana'o, wee b́gosho k'azts jamo baloti gito dek'etwe, dúre dúri kashonowere daatsitwe. \v 30 \x - \xo 19:30 \xo*\xt Mat. 20:16; Luk'. 13:30 \xt*\x* Ernmó and shints wotts aywots shuuts oortswotsi wotitúne, shutsts wottswots shintswotsi wotitune.» \c 20 \s Weyini mitwotsitse finit ashuwotsi k'at'arefok'o ariyetso \p \v 1 «Dari mengstú woyini miti beyoke finiru ashuwotsi k'at'arosh guuron keshts miti doonzoniye biariye. \v 2 Bí ik ik aawosh ik ik dinariyo dashosh keeweyat, finirwotsi weyini mitook b́woshi. \v 3 Keez sa'atok'on kesht, fino bitst jebatse need'iru k'osh ashuwotsi b́bek'i, \v 4 ‹Itwere weyini mit boyok amr finore. Itsh imo geyit k'awntso dashetwe› bí eti. \v 5 Bowere weyini miti datsok boami, ando aaniy shrt sa'atonat jed'iy sa'atok'on kesht mank'o b́k'ali. \v 6 Tatse ik sa'atok'onowere k'osh ashuwotsi bo need'efere daatsdek't ‹Itmó aaw jamo fino bitsat hanoke it need'ir eegishe?› ett bíaati. \v 7 Bowere ‹Noon k'at'arit asho t'út'atniye› boeti, bíwere ‹Beree itwere weyini mitwots beyok amr finore› bíet. \p \v 8 \x - \xo 20:8 \xo*\xt Lew. 19:13; Iwi. 24:15 \xt*\x* «Datso b́iltsok'on weyini mitwots doonz fin manatse b́naashitsosh ‹Finirwotsi s'eerr ili k'at'aretswotsatse tuuzr shin k'at'aretswotsok b́borfetsosh bofintsi k'awntso boosh daye› bí eti. \v 9 Mansh tatse ik sa'aton k'at'aretswots ik ikon t'int ik ik dinariyo bodek'i. \v 10 Shin k'at'aretswots bot'intsok'on bogshde bodek'etwok'o boosh bíar, ernmó boowere ik ikon ik ik dinariya bodek'i. \v 11 Gizo k'aaú dek't́ weyini mito doonzats hank'o ett bomumundi, \v 12 ‹Hanots il waat bofin ik sa'atoshe, ernmó aaw jamo aaw k'es'atse mis'fetsat maawron jintswotsnton nonoton taal woshnk'ri.› \v 13 Weyini miti doonzonwere, finirwotsitse ikosh hank'o ett bí aaniyi, ‹T mashono! neen eegor daderatsee, nokewe ik aawon neesh ik dinariyo dashoshoshnaa? \v 14 Eshe nbano de'er amee, neesh tímtsok'o bodtso iltsanshowere imo shunre. \v 15 T took gizatse tshuntso k'alosh alo detsfoshna? Himo taa tewud doo twottsoshee nee n okoori?› » \p \v 16 \x - \xo 20:16 \xo*\xt Mat. 19:30; Mar. 10:31; Luk'. 13:30 \xt*\x* Maniyere il Iyesus, «Mank'o, shuutstsi teshtswots shintsi, shintsi teshtswots shuutstsi wotitune» bíet. \s Iyesus b́k'iri jangonat k'irotse b́ tuwi jango útslo b́keewtsok'o \r (Mar. 10:32-34; Luk'. 18:31-34) \p \v 17 Maniyere il Iyesus Iyerusalem maantsan bíamfera b́tesh, amoke bobefere weeratse tatsegit b́danifwotsi boaali b́ maants s'eegdek't́ dek'amt́ hank'o boosh bíet, \v 18 «Hamb, Iyerusalem maantse noamiri, manoknee Ash na'o kahni naashwotsnat nemo danifwotssh beshide imetwe, boowere k'iri angsho bíats angshitúnee. \v 19 Ik'i ashwoteraw ashuwotssho beshide imetúnee, boowere trgc'o bíatso kaashetúne, bíno garafituno, bín jiitetúnee, ernmó keezl aawots k'irotse tuwitwee.» \s Zebdiwos nana'úwots ind Ik'o k'on k'ono \r (Mar. 10:35-45) \p \v 20 Maniyere il Zebdiwos nana'úwots ind, b nana'úwotsnton Iyesusmaants t'iinat b́ shinatse tuk'maldek'at ik keewo bish b́ k'alitwok'o bín b́ k'oni. \v 21 Iyesuswere, «Eege ngeyiri?» bí eti. Biwere, «N mengstotse t nana'a gitets hanots iko giro maants, iko k'ano maants bobeetwok'owo taash woshwe!» bíet. \p \v 22 Iyesusmó «It itk'onirwo danatste, taa karnon túshet gondbek'i wanc'o úshosh falituteya?» bíet. Bowere «Ee falitwone!» boeti. \p \v 23 Iyesuswere, «Arikon taa t úshet gond bek'i wanc'o úshetute, ernmó k'anonat giromaants bobetwok'o k'alitwo taanaliye, beyokman imetiye tnih boosh b́ k'anits ashuwots s'uzshe.» \p \v 24 B́ danif tatswots bok'onts k'onman boshishtsok'on eshu git manotsats fayogedbok'ri. \v 25 Iyesusmó jametswotsi s'eegdek't hank'o boosh bí eti. «Ik' danaw ashuwotsatse naashtswots bo ash ashaatse alknee, boon jishirwotswere boon boaalefook'o danfte. \v 26 \x - \xo 20:26 \xo*\xt Luk'. 22:25-26 \xt*\x* It dagotsnere mank'o woto geyiratse. Ernmó it dagotse een wot geyirwo it guuts wotowe. \v 27 \x - \xo 20:27 \xo*\xt Mat. 23:11; Mar. 9:35; Luk'. 22:26 \xt*\x* Mank'o ititse bogo wotosh geyirwo it guutso wotowe. \v 28 Ash na'oniye bí finar ayuwotsi kashiwosh b́ kasho beshide imoshe b́weyi bako bísh fineyishaliyee» bíet. \p \v 29 Maniyere il Iyarikoyitse kesht boamfere ash ash aywots Iyesus jafrats botuwi. \v 30 Ando weeri gúratse beyiru ash aaw dog gitetswots man weeron beshirwo Iyesusi b́ woto boshishtsok'on «Dawit naay doonzono! oona neesha, noosh maac'o k'ewowe!» ett bokuhi. \p \v 31 Ash ashonwere «Ishooree!» ett boon bofayi, bomó «Dawit naay doonzono! oona neesha noosh maac'o k'ewowe!» et fetst ayidek't bokúhi. \p \v 32 Iyesuswere need'dek't́ boon s'eegt «Itsh eeg tk'ale itgeyiri?» bíet. \p \v 33 Bowere «Doonzono! no ááwwots bok'eshetwok'o woshwe!» boeti. \p \v 34 Iyesuswere boosh maac'o k'ewat bo ááwwotsi b́shuuí, bo ááwwotswere manoor bobek'i, boowere Iyesus jafrats boami. \c 21 \s Iyesus mangi eenon Iyerusalemits b́kindtsok'o \r (Mat. 11:1-11; Luk'. 19:28-40; Yoh. 12:12-19) \p \v 1 Iyesusnat b́ shuuts sha'irwots Iyerusalem maants bot'inor Debrezeyitn\f + \fr 21:1 \fr*\fqa Debrezeyiti: \fqa*\ft Eto Zeyiti mitwots bíatse bodaatsef gurooni. \ft*\f* Bete Faageyi eteef galúts bobodtsok'on Iyesus b́danifwotsitse gitetswotsi hank'o ett woshbk'ri, \v 2 «It shinatse fa'a galúts ameree, manokowere itbodtsok'on daaz iku bnaúnton tipetsu daatsitute, biishdeniye taash de'ewore. \v 3 Asho konwor ikjago itn bíaatiyal ‹Doonzo boon b́geyirwoshee› erere. Bíwere daaz daazwotsi manoor doyitwe.» \v 4 Man b́wotye nebiyiwon hank'o ett keewetso b́ s'eenishe, \q \v 5 \x - \xo 21:5 \xo*\xt Zek. 9:9 \xt*\x* «S'iyon mááts naúsh\f + \fr 21:5 \fr*\fqa S'iyon mááts naúsh: \fqa*\ft Etirwan Iyerusalem kitu kitsoshe. \ft*\f* \q2 ‹Hambe! Nnuguso bíatso dash detsedek't daazunat \q2 B́naú ats wotde n maants weetwe!› err bish keewwere.» \p \v 6 B́ danifwotswere amt Iyesus boosh b́ keewtsok'o bo k'ali. \v 7 Daazunowere b na'úntoon bíyok dek't boweyi, botahonowere daazwots jik'ats gedbok'ri, Iyesuswere bíyats be b́dek'i. \v 8 Ash ashotse aywots botaho werindats ees'bok'ri, k'atsetswotswere maarets miti jaabo k'ut'dek't weerindatse boes'fera botesh. \v 9 Ash shin shinatse amiruwotsitsnat b́ jafratse weyirwotsitse teshtswots, «Hosa'ano Dawit naayshe! Doonzo shútson weetwo deereke! hosa'ana\f + \fr 21:9 \fr*\fqa Hosa'ana: \fqa*\ft Eto Ibrayist'y noon keewon kashiwe, oona neesh noon kashiwe eteb́ wotor, Hanoke gut'etsanmó uda etee. \ft*\f* darotse!» ett bo kuhefera botesh. \v 10 Iyesus Iyerusalemits b́ kindor kititsi ash jamo, «Han kone bí?» eton dimbirbowtsi. \v 11 Ash ashonwere, «Han Gelil datsatse fa'o Nazretitse waatso nebiyiwo Iyesusiye.» bo etí. \p \v 12 Maniyere il Iyesus Ik' moots b́ kindi, manoknowere kemiruowtsnat keewiru ash jamo kish b́ ishí. Giz woniyiruwots maronat kurkund kemirwots jooronowere gúp'sh b́ ishi. \v 13 \x - \xo 21:13 \xo*\xt Isa. 56:7; Erm. 7:11 \xt*\x* « ‹T moo Ik' k'oni maa eteetwe› ett guut'ere, itmó bík'tswots gemook'o woshrte!» bí eti. \p \v 14 Iyesus Ik' mootse b́befere ááw doogwotsnat shoklirwots b́ maants bo waare b́kashiyi. \v 15 Ernmó kahniy naashwotsnat nem danifwotsn Iyesus b́ k'alts adits keewo bobek'tsonat nana'i marmat'uwots Ik'i mootse «Dawit naaysh hosa'ana!» etfetst bokuhefere boshishtsotse bofayi. \v 16 \x - \xo 21:16 \xo*\xt Dub. 8:2 \xt*\x* Mansh Iyesussh «Nanaúwots bo etirwo k'ebirwiya?» boeti, bíwere «Ee, k'ebirwee, ‹Nana'uwotsnat s'aats úshirwots nonotse udo k'anirnee› etirwo b́ jamon nababeratsteya?» bíet. \v 17 Boon k'azk'rat kitotse kesht Betaniya eteef galúts bíamí, manoko b́k'eeyi. \s Iyesus b́ c'ashts belesi mitu \r (Mar. 11:12-14, 20-24) \p \v 18 Iyesus dats gats guuron kito maants aanat amfetst k'ak'b́wtsi, \v 19 Belesi mit iku weerindi gúúratse bek't b maants bíami, ernmó biyatse maara bako eegor daatsratse. Mansh «Haniyehak b́ jamon shuwo níatse b́datserawok'owa!» bíet. Mitúnuwere manoor shuuk'bwtsi. \v 20 B́ danifwots man bobek'tsok'on «Belsi mitan iknun aawk'oneya shuuk' bgutsi?» ett bo'adi. \v 21 \x - \xo 21:21 \xo*\xt Mat. 17:20; 1 K'or. 13:2 \xt*\x* Iyesuswere hank'o ett boosh bíaaniy, «Arikone itsh tkeewiri, imnetiyo deshr t'arat'aro itk'azink'ere belesi mitu atsats k'aletsok'o k'almec'ro b́woterawon dab gurhansh ‹Hanoke tuur aats k'arots shap'ewe!› it etal itsh s'eenetwe. \v 22 Amanar Ik' it k'onitu jamo daatsitute.» \s Iyesus awuk'o alon b́finirwok'owo aatetsok'o \r (Mar. 11:27-33; Luk'. 20:1-8) \p \v 23 Iyesus Ik' moots kind dek't daniyo dek't b́tuwi. Manoor kahni naashwotsnat ashitsi eenashwots b́ maants t'int «Jaman nk'alirwo eegi aloneya? Alhanowere neesh imtso kone?» Ett boaati. \v 24 Iyesuswere hank'o et boosh bíaaniy, «Taawere ik keewu iti aatuna, ti aattsu taash it aniyalee taawere jaman kon alon t k'alirwok'o itsh keewitwe. \v 25 Yohans gupo eewkneya b́weyi? Darotsneyamo ashokneya?» Bíere, bo boatsatseyosh hank'o ett boshiyeyi. « ‹Darotsne› noetal ‹béréé, eegoshe bín amano it k'azi› noosh bí'eteti, \v 26 ‹Ashokike› noe'talmó, Yohansi jamwots nebiyok'o bos'ilirwosh, ashuwotsi noshati.» \v 27 Manshe, «Danatsone» ett boaaniy. Bíwere «Taawor jamhan eegi alon tk'alirwok'o itsh keewratse» bí et. \s Nana'a gitetsuwotsi ariyetso \p \v 28 Manats dabt boosh hank'owa bí et, «Ash iko nana'a gitetswotsi detsfe b́tesh, boyitse iko maants t'int, ‹Tnaayo! hambets t weyini miti beyoke amr fino nfinitwok'owa› bíet. \v 29 B́naaywere ‹K'aze amatse› bíet. Ernmó il goynat finosh bíami. \v 30 Nihonwere b́naay ikok ando amt́ bíshowere mank'o b́ finitwok'o bín bíazazi, ‹Wotowe tniho ametuwe› bíet. Ernmó amatse. \v 31 Eshe gitetsanotsitse b́ nih alo s'eentstso ááwnee?» \p Bowere «Shintsoni!» boeti, Iyesuswere boosh hank'o bíeti, «Arikoniye itsh tietiri, morretswotsnat gobetswotsn dari mengstots kindosh itiyere shinitunee. \v 32 \x - \xo 21:32 \xo*\xt Luk'. 3:12; 7:29-30 \xt*\x* Gupfo Yohans kááwi weerindo itsh kitsosh b́ waare bín amaneratste, morretswotsnat gobetswotsmó bín amanernee, hanowere bek'aat dab naandrone etaat amaneratste.» \s Woyni bos'uwotsi toktswotsn aridek't jewretso \r (Mar. 12:1-12; Luk'. 20:9-19) \p \v 33 Iyesus dabt hank'o bíeti, «K'osh jewro k'ewere, woyni mitwotsi tokts ash iko fa'e b́tesh, bí b́ weyini mit gúratse kas'o kas'bk'ri, weyini fis'eet gop'o ishdek't b́doozi, weyini kotosh wotit kaki geenzo agb́k'ri, maniyere hakon mitwots beyoko goshtswotssh kirayik'rat k'osh datso maants k'az bí'ami. \v 34 Mit shuwi woro b́bodtsok'on b́ bano bísh bodek'etwok'o b́ guutswotsi goshtswotsok b́woshi. \v 35 Goshtswotsmó guutswotsi detsdek't iko botogi, iko boúd'i, k'oshonowere shútson botogi. \v 36 Weyini mitwots doonz ando botaawo baltswotsiyere bogts k'osh guutswotsi aaniy b́woshi. Goshtswots boatsowere baltswotskok'o bo fini. \v 37 Jamoniyere il weyni miti doonzo ‹T naayno mangitunee!› eton b́ naayi goshtswotsok b́ woshi. \v 38 Ernmó goshtswots b́ naayi bobek'tsok'on ‹Hanwo naatetwoniye›, woore úd'k'rar b́ detstsono naarde'onee!» boet. \v 39 B́ naaynowere weyini miti beyokoniyere ur dek'amt úd'bok'ri. \p \v 40 «Eshe, weyini mitwots doonz b́woor goshtsanotsi eeg b́k'alitwok'o arefa itsha?» \v 41 Bowere «Gond ashmanots s'uwatse boon gondo bek'shr t'afik'ritwe. Weyniy miti beyokonowere b́ shwono finde woor woron bísh kayitu goshts k'oshwotssh kiraayi b́k'riti.» boeti. \p \v 42 \x - \xo 21:42 \xo*\xt Dub. 118:22-23 \xt*\x* Manats dabt́ Iyesus hank'owa bíeti, \q «S'ayin mas'aafotse \q2 ‹Ginbiyon maa agfwots bo gac'ts shútso \q2 bíye shúts kup'o tungúshatse kaatsde detsetwo b́woti, \q Hanwere doonzo finoniye, \q2 no ááwwotsshowere adike,› \m ett guut'etso b́ jamon nababeratsteya? \p \v 43 «Eshe hank'o etirwe itsha, Ik'i mengsto itatse de'er shuu shuwitu ashuwotssh imetwe. [ \v 44 Shútsanats dihitwo tishitwee, shútsman bíatsats b́ dihit ashonmó gaans'eetwee.»] \p \v 45 Kahni naashwotsnat ferisawino eteetswots jewretsanotsi boshishtsok'on Iyesus b́ keew bo jang b́wottsok'owo t'iwintsbodek'i. \v 46 Mansh bín detso geyatni botesh, ernmó ash asho bín nebiyiyok'o bos'ilfotse shatbowtsi. \c 22 \s Jiwok s'eegetso ariyetso \r (Luk'. 14:15-24) \p \v 1 Iyesus aaniy hank'o ett jewron boosh b́keewfere b́teshi, \v 2 «Dari mengsto b́ na'osh jiwu k'anits nugúsoniye biariye. \v 3 Nugúsman b́ jiwok b́ s'eegets ashuwotsi boweetwok'o gawiyosh b́ guutswotsi bomaants b́woshi, ashuwotsmo jiwman maants wosh geratsno. \p \v 4 «Nugúsman k'osh guutswotsi aaniy hank'o ett b́woshi, ‹S'eegets ashuwotsok amrniye, Hamb, jiwosh meetwonat úshetuwone k'anik'rere minz gatwotsnat k'otsts shopwotsi shúkk'reree, jam keewo k'anwtsere, mansh jiwi moonat úshok woore!› err boosh keewwore. \v 5 Boomó keewman aatsni k'rat bokaat kaaton iko b́ goshomand iko b́ jaakomand bíami. \v 6 Oortswotswere b́ guutswotsi detsdek't ketiyon jot'dek' boúd'i, \v 7 Manoor nugúso fayat kes' kes'f bíkwotsi woshat úd'ts manotsi úd'iibk'ri. Bo kitinowere tawon bo mitsitwok'o b́woshi, \v 8 Maniyere il b́ guutswotssh hank'o bíeti, ‹Hamb, jiwi moonat úshon k'anwtsere, s'eegetswotsmo jiwansh woteraniye orernee. \v 9 Mansh weerindatse amr itdatsts ash jamo jiwi moonat úshomand s'eere.› \v 10 B́ guutswotswere weer weerats amt bodaatsts ash jamo gondwotsno, sheengwotsnowere kakubok'ri, mann jiwi maa eeno s'eegetswotsn s'eenb́wtsi. \p \v 11 «Ernmó Nugúso s'eegetswotsi s'iilosh jiwi maa eenots b́kindtsok'on, manoke jiwi taho taheraw iko bek'b́k'ri. \v 12 Bísho hank'o bíeti, ‹T masho, jiwi taho ntaherawo aawk'oneya hanok n kindi?› ash manwere s'ik bí eti. \v 13 \x - \xo 22:13 \xo*\xt Mat. 8:12; 25:30; Luk'. 13:28 \xt*\x* Nugúsonwere b́guutswtssh, ‹B́ kishonat b́ tufoon tifde'er kishr úratse fa'a t'aluwots juwore, manoknowere eeponat gash k'ashone wotiti› bíet.» \v 14 Manats dabt́ Iyesus «Eshe, s'eegetswots aynee, bitsere marat'etswotsmó múk'nee.» \p \v 15 Maniyere hakon ferisawino eteefwots amt aawk'o k'alr Iyesus noono b́ keewor bín bodetsetwok'o boshiyeyi, \v 16 Bo danifwotswere, Herodis ashuwotsnton Iyesusok woshat, «Danifono, neehe arkeewetso nwottsok'onat Ik'o weerindo arikon ndaniyirwok'o danfone ash shatonowere nk'aliru keewo aaliye, ashonat ashi dagonowere boga bogshratsnee.» bísh bo etiyakon, hank'o ett boaati. \v 17 «Aab́ noosh keewwe neesh eeg arefa? Rom nugúsosh ereero dasho nemeemó nemaalnee?» \v 18 Iyesusmó bo gondo dank'rat, «It it took danawwotso! eegoshe tiyatse t'awo it geyiri? \v 19 Ereerosh dasheyiru gizo aab taash kitswere!» bíet. Mansh bo ik dinariyo dek'wat bísh bokitsi. \v 20 Bíwere, «Aranatse dozets aronat guut'ets shúútson konke?» eton boon bíaati, \v 21 Bowere, «Rom dats nugúsoke!» boeti, bíwere, «Eshe nugúsoko nugúsosh, Ik'iko Ik'osh imere,» bíet. \v 22 Bowere bín bok'ebiyakon b́ keew keewatse tuutson adt k'azk'rat boami. \s K'irtswots botwi jango aatetsok'owo \r (Mar. 12:18-27; Luk'. 20:27-40) \p \v 23 Manots aawots, «K'irtswots k'irotse tuwo aaliye» etef Seduk'awino eteefwots Iyesusok waat hank'o ett bín bo aati, \v 24 \x - \xo 22:24 \xo*\xt Iwi. 25:5 \xt*\x* «Danifono! Muse ‹Ik asho na'o b́shurawo k'iron b́ maatswatse b́ k'aleyal k'irts eshuwo máátsu de'er k'irtsosh shááto shegrshwee,› etre. \v 25 Shawat eshuwots nooke fa'ane boteshi, jamwotsitse k'aabo máátso dek't na'o b́shurawo k'irb́wtsi, mansh bíeshu muk'efo k'irtso máátsu b́dek'i. \v 26 Mank'o gitlonú, keezlonú shawatlok b́borfetso tar taron bin dek't bok'iri. \v 27 Jamoniyere il máátsman k'ir b́wtsi. \v 28 Eshe, shawatwots bin bodek'tsotse k'irtswots botuwor mááts b wotit aawshe?» \p \v 29 Iyesusmó hank'o ett boosh bíaaniy, «It s'ayin mas'afwotsnat Ik'i ango it danawotsnee it sheliri. \v 30 K'irtswots k'irotse botwots darotse fa'a melakiwotskok'owa bowotiti bako de'atsno, de'eratsne. \v 31 K'irtswots tuwi jango itsh Ik'o b́ keewtso nababeratsteya? \v 32 Bíye hank'owe bíeti, ‹Taa Abraham Ik'o, Yisehak' Ik'o, Yak'ob Ik'o taane› Mansh Ik'oniye kashetswots Ik'a bako k'irtswots Ik'aliye.» \v 33 Ash ashonwere man boshishtsok'on b́ daniyatse tuutson boad. \s Jamoniyere bogts tzaziyo \r (Mar. 12:28-34; Luk'. 10:25-28) \p \v 34 Iyesus Seduk'awino etefwotssh noono boaanirawok'o woshdek't s'ik boetetuwok'o b́ wosho boshishtsok'on ferisawino eteyirwots ik wotdek't kakwe bowtsi. \v 35 \x - \xo 22:35-40 \xo*\xt Luk'. 10:25-28 \xt*\x* Boyitsnowere nemo danif iko, Iyesusi fado geeyat hank'o ett bíaati, \v 36 «Danifono! nemotse jamoniyere bogts tzaziyo aawne?» \v 37 \x - \xo 22:37 \xo*\xt Iwi. 6:5 \xt*\x* Iyesuswere hank'o ett bísh bíaaniy, «‹Doonzo n Ik'o Izar Izeweri n níb s'eenon, n kash jamon, n maac' s'eenon shune,› \v 38 Jamoniyere bogetsonat shints tzaziyo haniye. \v 39 \x - \xo 22:39 \xo*\xt Lew. 19:18 \xt*\x* Hanowere artso gitl tzaziyo ‹K'osh asho n tookok'o woshde'er shune,› etirwoniye. \v 40 Nemonat nebiywots daniy jamo tzazi gitetsanotsatś need' dek'kne.» \s Mesihyo aatets aato \r (Mar. 12:35-37; Luk'. 20:41-44) \p \v 41 Ferisawino eteefwots kakuwedek't bobefere Iyesus hank'o ett boon bíaati, \v 42 «Krstos jango eege it etiri? kon naayi arefa itsha?» boowere «Dawit naayiye» ett bísh boaaniy. \v 43 Iyesuswere boosh hank'owa bíet, «Beree, Dawit Ik'i shayiron jisheyat b́ keewor eegoshe ‹Doonza!› et bín b́s'eegi? \q \v 44 \x - \xo 22:44 \xo*\xt Dub. 110:1 \xt*\x* Bí ‹Doonzo t doonzsh: \q2 n balangarwotsi ntufishirots t woshfetsosh \q2 t k'anomaants beewe!› bíet. \m \v 45 Eshe Dawit b́ tookon ‹Doonza› ett b́s'eegyhakon bere Krstos aawk'oneya b́ naayi woto b́faliti?» \v 46 Mann dab ik nonunor bísh aaniyosh faltso aali b́tesh, manots aawoniyere hakon bín aatosh aaw shúk'tso konúwor aali b́ tesh. \c 23 \s Iyesus Muse nemo danifwotsnat ferisawiyotsatse it atso korde'ere bíettsok'o \r (Mar. 12:38-39; Luk'. 11:43-46; 20:45-46) \p \v 1 Maniyakon Iyesus ash ashonat b́ danifwotssh hank'o ett b́ keewi, \v 2 «Nemo danifwotsnat ferisawino eteefwots Muse jorats bedek'rne. \v 3 Mansh eshe bo itsh bo keewts jamo k'alwere, korde'ere, bo bofinirwonmó fink'ayere, bo bokeewirwo finats jitsraknee, \v 4 Mangonat kic'its kuro tipdek't ash mangrats bokurifoni, botookishomó bojaabon t'awiyosh dab́ geeratsne. \v 5 \x - \xo 23:5 \xo*\xt Mat. 6:1; Taaw. 15:38; Iwi. 6:8 \xt*\x* Bofin jamo asho boon b́bek'etwok'owa etniye bofiiniri. Ik'o bok'onor kitabiya\f + \fr 23:5 \fr*\fqa Kitabiya: \fqa*\ft Eto nemo bíts guut'etso bobaronat boilats botipfoni. \ft*\f* genzit bo gawintsiri, Ik' nem kotirwok'o botahefonowere b́ guuratsi s'aaro shipdek'tni bo geenzifoni, \v 6 Jiwoke mang beyoko, ayhudiyots Ik' bok'onf mooke shints beyokoniye detso boshunfoni. \v 7 Jebatsnowere ash jamo boosh gup' gup'aar jamo boon aatr ‹Danifono!› err bo s'eegetuwok'owe bogefoni, \v 8 Itmó itko danifo ik s'uzo b́wottsotsnat it jametswere esshwwotsi it wottsotse ‹Danifono› eteyar s'eegek'ayere. \v 9 Ando aaniy it itdetsts niho darotse ik s'uzo b́wottsosh datsatse konnor ‹Nihono› err s'eegk'ayere. \v 10 Iti danirwo Krstos s'uzi b́wottsosh ‹Daniruwono› err s'eegeyo k'ayere. \v 11 \x - \xo 23:11 \xo*\xt Mat. 20:26-27; Mar. 9:35; 10:43-44; Luk'. 22:26 \xt*\x* Ititse eeno it guutso wotowe. \v 12 \x - \xo 23:12 \xo*\xt Luk'. 14:11; 18:14 \xt*\x* B́ tooko dambaan detsetwo dashan aanitwe, b́ tooko dashan detsetwo dambaan wotitwe.» \s Nem danifwotsnat Ferisawino eteefuwots bo atso bodartsotse b́faytsok'o \r (Mar. 12:40; Luk'. 11:39-42, 44, 52; 20:47) \p \v 13 «Asho dari mengstots b́ kindrawok'o, b́ fengesho is'iruwots it itgit alberetswotso, nemo danifuwotsnat ferisawino eteefuwotso! indowe itsha! it ittokoosh bíts kindratste, kindosh geyirwotsnowere bokindrawok'o bazirutee! [ \v 14 Nem danifuwotsnat ferisawino etfwotso, be'ewosha etaat geenzidek'at Ik'o it k'onirwats weebdek'at t'oow máátsuwots detstso ishbaziruwotso indowe itsha! manshe itatse ikibog angsho bodetuwe.]\f + \fr 23:14 \fr*\ft Matiyos mas'fotsere tatse awdl taawan aaliye ik ik shin kishon guut'ets mas'fotse aaliye, Mar. 12:40 nat Luk'. 20:47 atse fa'ee. \ft*\f* \v 15 It took danaw nem danifwotsnat ferisawiwotso! indowe itsha! ayhudi woteraw ash iko ayhudi imnetiyo maants woniyosh datsatsno aats k'aratsno sha'at it gúriri, kindsh itdek'tsok'onowere, itiyere gitkisho ikibogo gahanemsh k'antso woshirutee! \p \v 16 «It jishiru dooguwotso! indowe itsha! ‹Asho Ik' k'oni moon b́taariyale, eegor woteratse› etfte, ‹Ik' k'oni mootsi awntson b́ taariyalmo taarman bín detsetwe› etirute, \v 17 It shiyawwotsnat doogwotso! awntsonat awnts s'ayintsitu Ik'i mootse ááw bogfa? \v 18 Mank'o ‹Asho wosho t'intseyiru bewokoki t'arap'ezon b́ taariyal eegor woteratse,› woshman t'intseyiru k'ac'atse fa'a woshon b́taariyalmó taaro bín detsetwe etirute. \v 19 It doogwotso! woshonat woshman s'ayintsitu wosh t'intseyiru t'arap'ezoniyere ááw bogfa? \v 20 Eshe wosh t'intseyiru t'arap'ezon taarirwo, wosh t'intseyiru t'arap'ezonat wosh t'intseyiru t'arap'ezatse fa'a keew jamone b́taariri. \v 21 Ik' moon taarituwo, Ik' moonat Ik'mootse fa'a Ik'one b́taariri. \v 22 \x - \xo 23:22 \xo*\xt Isa. 66:1; Mat. 5:34 \xt*\x* Daron taaritwonwere Ik'o mangi jooronat b́ jooratse beyirwonee b́ taariri. \p \v 23 \x - \xo 23:23 \xo*\xt Lew. 27:30 \xt*\x* «It git alberets nem danifwotsnat ferisawiwotso! indowe itsha! arshudiko, k'ushuwiko, orobrikono tatslo imirutee, ernmó nemotse een eenwotsi k'azniye it k'riri, boowere kááw angshwotsi, orowe etonat amanetso wotoniye, ekeewi itk'ayawo hanoor k'alo itn geyife b́ teshi. \v 24 It jishiru doogwotso! it úshiru jamwotso s'ungok'o muk'nana'a wottswotsi s'aldek'at it juwiri, kambulok'o een keewonmó it k'oot'iri! \p \v 25 «It git alberets nemo danifwotsnat ferisawiwotso! indowe itsha? B́rc'k'onat saniyon úriweertso s'ayintsirute, b́ gitsonmó biik'onat jaalon bín s'eenke, \v 26 Nee dog ferisawiyono! shin shino brc'uk'onat saniyon b́ gitso s'ayintswee, manoor b́bootsonúwere s'ayin wotituwe. \p \v 27 «It git alberets nem danifwotsnat ferisawiwotsn indowe itsha! bogitsotse ash duuni mak'tsonat kim keewo bítse s'eents, bo úronmo nora eteets nas' k'alamiyo fuutere sheengiru doowwotsiye it ariye. \v 28 Mank'owere it, úratse ashosh ash kááwo araatniye it be'eyiri, it gitsonmó git alberetsonat gondo s'eenwtsere. \p \v 29 «It git alberets, nem danifwotsnat ferisawiwotso! indowe itsha! it nebiywots dowoniye it agiri, k'irts kááwwots hawltiyoniye it shengshiri. \v 30 ‹Nonih shintswotsntoni noteshi wotink'ere nebiyiwots s'atso kuut'r bonton ikwoterawnk'one b́teshi› etirute. \v 31 Eshe, nebiyiwotsi úd'ts ashuwots nana'o it woto it tookon gawirute. \v 32 Eshe, it nihots dek' botuutso it were s'eentswere. \v 33 \x - \xo 23:33 \xo*\xt Mat. 3:7; 12:34; Luk'. 3:7 \xt*\x* It dawnzwotso, dawnz nana'úwotso, gahanemits fayotse aawk'o k'alrniya oorosh it faliti? \v 34 Mansh hamb, taa nebiyiwotsi, dantelefetswotsi, danifwotsi it maants dowittwee, boyitse ik ikuwotsi úd'itutee, ik ikuwotsi jitetutee, ik ikwotsnowere bo Ik' k'oni mootse togetute, ik kitotse ik kitomaad gishitutee. \v 35 \x - \xo 23:35 \xo*\xt Aze. 4:8; 2 Zen. 24:20-21 \xt*\x* Manatse tuutson kááwo Abeel s'atsatse de'er Ik'i moonat wosh t'intseyiru t'rap'ezi dagotse it úd'tsok b́ borfetsosh Berakiyu naay Zekariyas s'atsats b́ borfetsosh datsats kud'ts kááwwots s'atsatse tuuts fayo itatsatse b́bodeti, \v 36 Arikoniye itsh tkeewiri, fay jamaaniye, and dúranatse shuwetsanotsats bodetwe.» \s Iyesus Iyerusalem jangosh bíeptsok'o \r (Luk'. 13:34-35) \p \v 37 Manats dabt́ hank'owa bíet, «Iyerusaleme, Iyerusaleme! nee nebiywotsi úd'irunee! nmaants woshetswotsi úd'at shútson togirunee! baaku b nana'o b gop'shots b kakufok'o, taawor n nana'o ikok kakuwosh ambtsote t geyi! itmó geratste. \v 38 \x - \xo 23:38 \xo*\xt Erm. 22:5 \xt*\x* Eshe hambe, it moo bashar oritwe. \v 39 \x - \xo 23:39 \xo*\xt Dub. 118:26 \xt*\x* Manshe ‹Doonzo shútson wetuwo deereke› it erfetsosh haniye il taan be'atste etirwe.» \c 24 \s Ik' moo b́ gaahi jango Iyesus b́keewtsok'o \r (Mar. 13:1-2; Luk'. 21:5-6) \p \v 1 Iyesus Ik' mootse kesht bíamfere b́ danifwots Ik' maa gmbiyo kitsosh b́ maants bot'iini. \v 2 Bíwere «Jaman bek'irute? Arikone itsh tkeewiri, shúts iko ikats b́kororetsok'on gaaheraniyere ooritwo aaliye» bíet. \s Doonzo wooniyere shinon weet gisheyonat gondbek'on \r (Mar. 13:3-13; Luk'. 21:8-19) \p \v 3 Debre zeyiti guratse Iyesus b́ befere b́ danifwots bo aal b́ maants t'int «Jam keewan b́wotit awre? N woonat dúri s'uwi milikito eebi?» ett boaat. \p \v 4 Iyesus hank'o ett boosh bíaani «Konwor asho itn b́darirawok'o itatso korde'ere! \v 5 Aywots ‹Taa Krstos taane!› etfere t shútson weetune, ay ashuwotsnowere daritúnee. \v 6 Kes'i k'aaronat kes'i keewon shishetute, jaman b́ wotitwotse tek'k'ayere, b́ s'uwonmó borafa'ee. \v 7 Asho ashaats tuwitwee, mengstonúwere mengstats kes'osh tuwitwe, besh beshar ik ik datsatse k'ak'onat dats shek'ewo wotituwe. \v 8 Jaman na'a shuwo it'i shambo b́ tuuwortsok'oyiye. \v 9 \x - \xo 24:9 \xo*\xt 10:22\xt*\x* Manoor ash ashuwots iti gondbek'osh beshide'er imetúnee, iti úd'itúne, t shúútsosha err ash jamwotsoke shit'eek wotitute. \v 10 Manoor aywots bo amantso haalar shuuts aanitune, iko iko beshide imetwe, ashuwots boatsatseyewo shit'etune. \v 11 Kootets nebiy aywots tuwitune, aywotsnowere shelitune, \v 12 Gondo b́ aytsatse tutson, ay ashuwots shuno aak'wtsitwe. \v 13 \x - \xo 24:13 \xo*\xt Mat. 10:22\xt*\x* S'uwaats b́borfetso k'amde kup'itwonmó kashitwe. \v 14 Ash jamosh gaw b́ wotitwok'o Ik'i mengsti doo shishiyan dats jamatse nabeetwe, manoor dúr s'uwo weetwe. \s Kic'it gondbek'o \r (Mar. 13:14-23; Luk'. 21:20-24) \p \v 15 «Nebiyiyo Dan'el b́ keewtsok'on kiimshitu wic'its keewo S'ayin beyokoke b́ need'efere it bek'ore nababirwo man t'iwintsde'e! \v 16 Manoor Yihud datsatse fa'úwots guromats woc'nee. \v 17 \x - \xo 24:17 \xo*\xt Luk'. 17:31\xt*\x* Maa tokatse fa'o ik jagdek'osh oot'k'aye. \v 18 Goshifokon fa'onúwere b́ tah dek'osh shuuts aank'aye, \v 19 Manoor na'i maac'wotsnat na'a s'aatsirwotssh indowe boosha? \v 20 It giifi aawo jooshonat s'anbati aawon b́woterawok'o Ik'o k'onwere! \v 21 Manoor datsu bíazeron tuut hambetsish b́borfetso wotdanawo, shinomaantsowere man artso b́ jamon woteraw gond bek'i eeno wotitwe. \v 22 Aaw manots k'awuno bok'azink'ere ik ashonwor kasho falrawnk'e b́teshi, ernmó marat'ets ashuwotssha err aaw manots k'awnetúne. \p \v 23 «Manoor asho konúwor wotowa ‹Hambe, Krstosiye hanoke fa'e!› wee ‹ekewoke b́ fa'oni!› itsh bíetal amank'ayere. \v 24 \x - \xo 24:24 \xo*\xt Dan. 12:1; Bek'. 7:14\xt*\x* Kootets Krstosotsnat kootets nebiyiwots tuwitune, bo boosh b́ faleyal Ik'ik marat'etswotsnoor dab́ dariyosh een een adits keewwotsi kitsitunee. \p \v 25 «Eshe, keew jaman shin shino itsh keewre, \v 26 \x - \xo 24:26-27 \xo*\xt Luk'. 17:23-24 \xt*\x* Mansh ‹Ekebe worwotse b́ fa'oni!› itsh bo etal keshk'ayere, ‹Hambe aashts bewokoke b́fa'oni!› bo etal amank'ayere. \v 27 Guumo darotse b́p'ark'or aaw keshon túút aaw kindon b́ be'efok'o, ashna'o woonúwere mank'o b́wotiti. \v 28 \x - \xo 24:28 \xo*\xt Luk'. 17:37\xt*\x* Duuni beyok k'oorwots kakwetúnee.» bíet. \s Krstos gitlo aanar b́weyi jango \r (Mar. 13:24-27; Luk'. 21:25-28) \p \v 29 \x - \xo 24:29 \xo*\xt Isa. 13:10; 34:4; Hzk'. 32:7; Bek'. 6:12-13 \xt*\x* «Gond bek'i aaw manotsiyere okoon manoor aaw t'alu wtsitwanee, aashitsunwere bshaano kitsatsane, k'eenwotswere darotse fed's'uwitúnee, darotsi angwotswere shek'etúnee. \v 30 \x - \xo 24:30 \xo*\xt Dan. 7:13; Zek. 12:10-14; Bek'. 1:7\xt*\x* Maniyere il Ash na'o milikito daaratse be'etwe, manoor datsatse fa'a ash naarwots eepetúne. Ash na'onwere angonat een mangon dawnats wotde b́woor bek'etúnee. \v 31 B́ melakiwotsi gaati k'aari eeno bo shishitwk'o b́woshiti, boowere datsatse awd kaaton amr dari daaratse tuur dari daaratse fa'úwotsi bík galdek'ets ashuwotsi kakwitúne.» \s Beles'i mitúú ariyetso \r (Mar. 13:28-31; Luk'. 21:29-33) \p \v 32 «Belesi mit jewro dano itsh wotowe, b jaabwots s'uup kisho de botuuworonat b maarwotswere bo átor, manoor k'aawo b́t'intsok'o danfte. \v 33 Mank'owere jaman it bek'or ashna'o b́weyi aawo b́karntsok'o dande'ere. \v 34 Arikoniye itsh tkeewiri, jaman b́ wotefetsosh and dúri s'oot' jaman besheratse. \v 35 Daronat datson beshitke, ti aap'tsonmó besheratse.» \s Doonzo b́ weet aawonat sa'aton konwor b́ danawok'o \r (Mar. 13:32-37; Luk'. 17:26-30, 34-36) \p \v 36 «Aawman jangonat sa'atmanmó nihoniyere okoon k'osho daritsi melakiwotsi wotiyalor, naayonu b́wotiyal, konúwor dantso aaliye. \v 37 \x - \xo 24:37 \xo*\xt Aze. 6:5-8 \xt*\x* Noh dúri wottsi naaro, ashna'o b́woorowere mank'o wotitwe. \v 38 Mandúr, t'afits aatsoniyere shino Noh markabuts b́kindfetsosh, ashuwots mafetst, boúshfetst, máátsono dek'ifetsit de'ifetsntni botesh. \v 39 \x - \xo 24:39\xo*\xt Aze. 7:6-24 \xt*\x* T'afits aatso waat jametso fok b́dek'fetsosh datso danatsno b́tesh, ashna'o woonúwere arikon mank'oye b́wotiti. \v 40 Manoor git ashuwots goshoke towaar finitúno. Iko k'aaú dek'etwe iko oritwe. \v 41 Mááts gitwots towaar dio di'itno, ikú k'aaú dek'etwe, ikú ooritwaniye. \v 42 Eshe it doonz egoots b́weetuwok'o it danawotse kup'de korere. \v 43 Ernmó han dande'ere, moo doonz t'úwotse aawk'o sa'aton úmp'etso b́ weetwok'o b́ danink'ere, tuur kordek'ank'e b́teshi, b́ moonúwere b́ ishetwok'o k'ayk'rerawnk'e b́teshi. \v 44 \x - \xo 24:44 \xo*\xt Luk'. 12:39-40 \xt*\x* Mank'o Ashna'o it gawraw sa'aton b́weetwotse k'ande'er beewere. \s Amanets guutsonat gond guutson ariyetso \r (Luk'. 12:41-48) \p \v 45 «B́ maa ashuwotssh bo misho balon b́ imetwok'o, b́doonz b́meytsi ashuwotsats b́ naashitwo amanetsonat s'ek guutso kone? \v 46 B́ doonz b́waafere mank'o b́ finefere b́daatsit guutso deereke. \v 47 Arikoniye itsh tietri, guutsman b́detsts dets jamatse naashini b́k'ritiye. \v 48 Morrgond guuts manmó, ‹T doonz waraniyere ja'itwee› err gawr \v 49 bínton finiru b́tohuwotsi jot'o b́ tuwiyal mashtswotsntonwere maar b́ úshetka wotiyal, \v 50 Guuts man doonz b́ gawraw aawonat b́danaw sa'atone b́ weeti, \v 51 Guutsman doonz guutso tooko kawlni b́k'riti, b́ hit'onúwere git alberetswotsntone b́ woshiti, manoor eeponat gash k'ashone wotiti.» \c 25 \s Baarnana'a tatswotsn ariyetso \p \v 1 Manats dabt Iyesus hank'o etre, «Manoor dari mengstu boc'eesho detsdek't guuyo kotosh keshts baar nana'a tatswotsiye biari. \v 2 Boyitse utswots wihno, útswots s'ekno botesh. \v 3 Baarnana'a wihiwots bo c'eesho deshbodek'alor c'eeshmansh wotit zeyito k'osh zeyiti k'ac'ots detsde'atsno. \v 4 Baar nana'a s'ekwotsmó bo c'eeshonton k'osh zeyito k'ac'ots detsdek'tni botesh. \v 5 Guuyman b́ teshtsotse jametswotsats tokr gooro maawt k'eebowtsi. \v 6 Taali tiits b́wottsok'onmó ‹Hambe, guuyoniye waare! keer de'ere!› etiru wac'ro shisheb́wtsi. \v 7 Manoor baarnana'a jametswots tuut boc'eesho k'anibodek'i. \v 8 Baar nana'a wihwots s'ekwotssh ‹no c'eeshó tahosh bí etirwotse oona itsha it zeyitatse noosh imere› boet. \v 9 Baarnana'a s'ekwotsmó ‹Noonat itnsh bodet zeyito deshatsone. Maniyere suk'iyomand amŕ itsh wotit zeyito kewde'ere› ett boosh boaaniy. \v 10 Baarnana'a wihiyots zeyit kéwo boami, manoor guuyo b́weyi. K'andek't beyiru barbarwots guuyonton jiwosh k'aniyets moonat úshi een moots kindbowtsi, b́ fengeshonúwere is'eeb́wtsi. \v 11 ili oorts barwots wáát, ‹Doonzono! Doonzono! oona neesha! noosh k'eshwee!› boeti. \v 12 \x - \xo 25:12 \xo*\xt Luk'. 13:25 \xt*\x* Bímó ‹Arikoniye itsh tietiri, taa itn danatse!› ett boosh bíaani. \v 13 Mansh bí aawonat b́ sa'aton it danawotse kup'de korere.» \s Ambaar boosh imets keez guutswotsi ariyetso \r (Luk'. 19:11-27) \p \v 14 Iyesus hank'o ett k'osh jewron boosh b́ keew, «Manoor Ik'i mengstots kindi jango hank'owa b́ wotiti, k'osh dats amet ash iko b́ guutswotsi s'eegt b́ detstso boosh bímts naarok'owe bíari. \v 15 Doonzo ik ikwotssh bo faltsok'o boosh b́ kayi, ikosh úuts meklityo, ikosh git meklityo, aani ikosh ik meklityo imt k'osh datso maants bí'ami. \v 16 Úúts meklityo dek'tso manoor amt́ bín jaakt k'osh úuts meklityo b́ orshi. \v 17 Git meklity dek'tso ando mank'o k'osho gitmeklityo oorshb́dek'i. \v 18 Ik meklit dek'tsonmó amt́ datso ishdek't b́ doonz gizo duukb́k'ri. \v 19 Ay aawo b́beshiyak guuts manots doonz waat b́gizo guutsmanotsnton taano dek' b́twu. \v 20 Úúts meklityo dek'tso b́ doonzok waat úuts meklityo t'intst ‹Doonzono! úuts mekilitiyo taash imrne b́ teshi, hambe! k'osh úts meklitiyo oorshre!› bí eti. \v 21 B́ doonzuwere ‹Sheengo finrnee, nee dówónat amanets guutsono! múk' keewatse amanek wotat ndatsetsotse ay keewatse neen naashitwe, waakindr n doonz gene'úo kayde'e!› bí eti. \v 22 Git meklitiyo dek'tso t'int ‹Doonzono git meklitiyo taash imrne b́teshi, hambe! k'osho git meklitiyo oorshre!› bíet. \v 23 B́doonzwere ‹Sheenge! nee amanetsonat sheeng guutsono muk' keewatse amanek wotat ndatsetsosh ay keewatse neen naashitwe, wowe ndoonz gune'úo kayde'e› bíet. \v 24 Ik meklitiyo dek'tsonwere t'int, ‹Doonzono! n shohawo k'es'etwo, n bad'irawoke kakuwit, maac'kup' asho nwottsok'oo danfee, \v 25 Mansh shatat amaat ngizoo datso ishdek'at duuktk'ri, hambe ngizooni!› bíet. \v 26 B́ doonzmó hank'o bíet, ‹Nee gondonat wih guutsono! t shohawoke t k'es'etwok'o t bad'irawoke t kakuwitwok'o n danka wotiyal, \v 27 Tgizo bankiyots gerk'ro neen geyife b́teshi, taa t waatsok'on t gizo b́shuwonton tdek'ank'oni. \v 28 Erere ambarman de'er tats mekliti detstsosh imere. \v 29 \x - \xo 25:29 \xo*\xt Mat. 13:12; Mar. 4:25; Luk'. 8:18 \xt*\x* Detsts ashosh dabeetwe bíkonu aytwe, deshaw ashoknomó b́detstso dab de'e wútsetuwe. \v 30 \x - \xo 25:30 \xo*\xt Mat. 8:12; 22:13; Luk'. 13:28 \xt*\x* Woteraw guutsanmó úratsi t'aluwo maants kishde juwore, manokno gash k'ashonat eepon wotitwe.› \s Dúr s'uwatse wotit angsho \p \v 31 \x - \xo 25:31 \xo*\xt Mat. 16:27; 19:28 \xt*\x* «Ash na'o b́ melaki jamwotsn jisheyar mangon b́woor b́magi jorats bedek'etwe, \v 32 Ash jamwots b́ shinats bokoeti, jintso mererwotsi eyshotse b́ galtsok'o bíwere ashuwotsi bo ik iketsatse gal b́dek'eti. \v 33 Mererwotsi b́ k'anomaantsan, eyishwotsi b́ giromadan b́ned'iti. \v 34 Manoor nuguso b́ k'anomaantse faúwotssh hank'o bíeteti, ‹It tnih deertswotso! woore! datso bí azewori itsh k'ants mengtsto naarde'eree! \v 35 K'ak'at t teshor taan manzrtee, shashuwat t teshor taash ishrtee, ib wotat twaare it moowotse taan dek'at ibirtee, \v 36 Araatsat tteshoor, taash taakrte, shodat tteshor tshodo fadrte, tip'eyat tteshor wáát taan aatrte.› \v 37 Manoor kááwwots hank'o err bísh aanitune, ‹Doonzono, awure nk'ak'ere bek'aat neesh nomaanzi? Awure nshashwre bek'aat shashuwo neen nokishi? \v 38 Awure ib n woto bek'aat nee noíbíyi? Awure ni aratsere bek'aat neesh notaki? \v 39 Awure nshoore wee ntipere bek'aat waat neen nos'iili?› \v 40 Nugúsonwere ‹Arikone itsh tkeewiri, t eshwanotsitse muk'na'a ikosh itk'alts jamo taash it k'altsok'oyiye!› eton boosh bí aaniyiti. \v 41 Maniyere il b́ giri aaromantse fa'uootssh hank'o bí eteti, ‹It c'ashetsanotso! tiatse okaan wokoore! Diyablosnat b́ shutsats sha'iru b́ melakiwotsnsh k'aniyets dúre dúri tawo maants ameree! \v 42 K'ak'atniye tteshi taan maanzratste, shashuwaatniye tteshi taan shashuwo kishatste. \v 43 Ib wotat waare b́teshi, taan ibiratstee, it mootse araatsatniye tteshi taash takratstee, shodatnu tipeyatnu t teshi taan aatratstee,› \v 44 Bowere ‹Doonzono, k'ak'at wee shashuwat, ib wotat wee aratsat, shodat wee tipeyat ni'ere awre bek'aat neen tep'o no k'azi?› Err aanitune. \v 45 Nugúsonwere ‹Ariko itshi keewirwe, t eshwanotsitse muk'na'a wotts ikosh it k'alk'aztso taash it k'alrawok'oyiye› bíeteti. \v 46 \x - \xo 25:46 \xo*\xt Dan. 12:2 \xt*\x* Mansh hanots dúre dúri t'afomand boamor, kááwwotsmó dúre dúri beyo maantsane boameti.» \c 26 \s Iyesus ats malets malo \r (Mar. 14:1-2; Luk'. 22:1-2; Yoh. 11:45-53) \p \v 1 Iyesus jam daniyo daniy b́k'rtsok'on b́ danifwotssh hank'o bíeti, \v 2 \x - \xo 26:2 \xo*\xt Kesh. 12:1-27 \xt*\x* «Git aawoniyere okoon fazigi baaliyo b́wotitwok'o danfte, Ash na'onwere jitewosh besheyarr imetwe.» \p \v 3 Manoor kahni naashwotsnat ashuwotsitse eenashwots kahni naashi naasho K'eyaf múúlotse kakwebowtsi. \v 4 Manoknowere Iyesusi málon deshde boúd'itwok'o mál bok'ri. \v 5 Ernmó, «Ashuwots dagotse fayo b́tuurawok'o baaliy aawon wotk'aye» boeti. \v 6 Iyesusmó, Bitaniyi datsatse een shodets teshtso Sim'on mootsna b́tesh. \v 7 \x - \xo 26:7 \xo*\xt Luk'. 7:37-38 \xt*\x* Manoknowere Iyesus mishi maratse b́befere mááts ikú b́k'awntso ayidek' shaaw wotts shitúwo bín s'eents albast'rosiya eteets shútson dozets b́lk'at'iyo dek'at b́ maants bt'iini, shitú manowere b́tokats b kuut'i. \p \v 8 B́danifwots man bek't fayat hank'o boeti, «Shitúwan eegishe hank'o datsmec'ron b́ t'afiri? \v 9 Shitúwan ay gizosh kemeyar t'owwotssh imo faleyank'e b́teshi!» \v 10 Iyesuswere hank'o boetirwok'o dank'rat boosh hank'o bíeti, «Máátsani eegoshe it kic'iri? Biye taash sheeng keewo k'alraniye, \v 11 \x - \xo 26:11 \xo*\xt Iwi. 15:11 \xt*\x* T'owwots úni aawo itoke bofa'oni, taamó jam aawo itnton hanoke beeratse. \v 12 Bi shitúwan tiats b kuut'o taan duukeyorish k'aniyoshee. \v 13 Arikon itsh keewirwe dats jamatse doo shishiyan b́keewetsoke bi b k'altson bin gawetwok'o bjango keewetwe.» \s Yhud Iyesusi beshidek't imosh maac'o bí ímtsok'o \r (Mar. 14:10-11; Luk'. 22:3-6) \p \v 14 Manoor tatse gitwotsitse ik wottso Keriyot dats asho Yhud, kahni naashwots maants amt, \v 15 \x - \xo 26:15 \xo*\xt Zek. 11:12 \xt*\x* «Iyesusi itsh beshide'er ti imal taash eege it imeti?» bíet. Bowere shaash t'agaro bo imi. \v 16 Manoori sa'aton dek' tuut Iyesusi beshide b́imet sheeng aawa b́ geefoni b́tesh. \s Iyesus ayhdiwots fazigi kooc'misho b́woshefwotsnton b́maatsok'o \r (Mar. 14:12-21; Luk'. 22:7-14, 21-23; Yoh. 13:21-30) \p \v 17 Tush meyi baaliyots shints aawots b́ danifwots Iyesusok t'int «Fazig ba'aliyi kooc' misho aawoke neesh nok'aniytwok'owe ngeyi?» ett boaati. \v 18 Bíwere «Kitots itkindor it daatsit asho galok amr ‹Danifo tiaawo b́t'intsotse t danifwotsnton fazigi kooc'misho t meet nmootsnee etfe› erere» bíet. \v 19 B́ danifwots Iyesus boosh bí ettsok'o bok'ali, fazigi kooc' misho bo k'aniyi. \v 20 Datso b́iltsok'on Iyesus tatse git woshetswotsnton kooc' mishi marats beeb́dek'i. \v 21 Bomafero Iyesus, «Arikoniye itsh t keewiri, ititsi ikoniye taan beshide imetwe» bí eti. \v 22 B́ danifwots b́ keewts manatse tuutson aydek't shiyanat ik ikon, doonzono, «Taa wotifta?» ett aato dek' botuwi. \v 23 \x - \xo 26:23 \xo*\xt Dub. 41:9 \xt*\x* Ieyesuswere hank'o ett boosh bíaani, «Taan beshide imetwoniye taanton tohaat b́kishon sahaniyotse ito itdek'irwoniye. \v 24 Ash na'o b́ jangosh guut'etsok'on k'iritwe, ernmó Ash na'o beshide imet ashmansh indowe bína! ash man shuweraniye b́oorink'ee bísh k'anefe b́ teshi.» \v 25 Bín beshide imetwo Yhudwere, «Danifono! taane k'uwa b́ wotiti?» bí eti. Iyesuswere, «Nee nittsok'oyiye» bíet. \s S'ayn mishi jango \r (Mar. 14:22-26; Luk'. 22:15-20; 1 K'or. 11:23-25) \p \v 26 Bo mafere Iyesus tushman k'a'údek't b́deeri, tiitsdek't b́ danifwotssh, «Nahere mooree han tmetsoniye» ett boosh bí'imi. \v 27 Wanc'mano k'aúdek'́t Ik'o údon b́ k'oniyakon hank'o ett boosh bí'imi, «It únets wanc'anitse úyeree, \v 28 \x - \xo 26:28 \xo*\xt Kesh. 24:8; Erm. 31:31-34 \xt*\x* Han ay ash morro oorowe eti jangon taarewosh kuud'it t s'atsoniye. \v 29 Tnihi mengstotse weyni shwi fíís' hanedro itnton túshet aawo b́ borfetsosh haniye okoon woyni shuwanatse fíís'otse gitlo úyatse etirwe,» \v 30 Maniye il udi duubo duubt Debre zeyit guri abaats k'az bokeshi. \s P'et'ros bín bíhaaltuwok'o Iyesus shino b́ keewtsok'o \r (Mar. 14:27-31; Luk'. 22:31-34; Yoh. 13:36-38) \p \v 31 \x - \xo 26:31 \xo*\xt Zek. 13:7 \xt*\x* Manoor Iyesus, b́ danifwotssh hanek'o bíeti, « ‹Jintso jot'etwee, mereer s'enwotsu bad'ni bowtsiti› ett guut'etsok'on t'uwanitse, it jametsanots taan k'ak'rar tiatse wos'etute. \v 32 \x - \xo 26:32 \xo*\xt Mat. 28:16 \xt*\x* Ernmó k'ironiye t tuwiyako itiyere shino Galil datso maants ametuwe.» \v 33 Manoor P'et'ros, «K'osh jametswots dab neen k'ay boamal taa b́ jamon neen k'ayk'rar woc'atse!» ett b́ keewi. \v 34 Iyesuswere «Arikone neesh tietiri, hambets t'úwaanitse baako b́ k'adfetsosh keezoto taan haalitune» bíet. \v 35 P'et'rosmó, «K'ira wotiyalor nenetoni t k'iriti bako b́ jamon neen haaleratse!» bíet. Oorts b́danifwotswere mank'o boet. \p \v 36 Maniyere il Iyesus b́danifwotsnton Getesemaniy eteef beyokok bí ami, manok bobodtsok'on Iyesus b́ danifwotssh «Taa ekewok amr Ik'o t k'onfetsosh it hanoke betere» bíet. \v 37 Bínton P'et'rosnat Zebdiwos nana'a gitetswots b́ shutsatse dek't bíami, shiyanefetst kic'o dek't b́tuwi. \v 38 Hank'owere boosh bíeti «K'iro tborfetsosh shiyanwtsere, it hanoke betere, tantonwere kup'ore.» \v 39 Boyere muk'i okaan wokat amt́, datsats b́baron gup' gup'dek't, hank'o ett Ik'o b́ k'oni, «Nihono! faleetkawotiyal gondbek'i wanc'an tiyatsere ok beshowe! ernmó nee nshuntsok'owa bako taa t shuntsok'o wotk'aye.» \p \v 40 Maniyere il b́danif keezwotsok aanat b́ waatsok'on bok'eefere boon b́daatsi, mansh P'et'rossh hank'o bíeti, «Taanton dab ik sa'atush kup'at it tokrerawon beyo falratsteya? \v 41 Fadewots it kindrawok'o kup'de'er Ik'o k'onwere, shayiro arikon k'andek'kee, meetsonmó maawke.» \p \v 42 Ando aani gitlo Iyesus wokdek't amt «T nihono! gondbek'i úshi wanc'an t úyawon b́ besho faleratse wotiyal nee ni ettsok'o wotowe» ett b́ k'oni. \v 43 Ando aaniyi b́ danifwotsok aani b́ woor bo ááwo tokron maawt b́teshtsotse botookrefere boon b́ daatsi. \v 44 Ando aani boon k'azkraat amt shintsman aaniyi keewon keezlo Ik'o b́ k'oni. \v 45 Maniyere il b́ danifwotsok waat boosh hank'o bíeti, «Anodoor k'ewoke itfa'oni? kashdek'oke itfa'oni? Hamb ash na'o morretswots kishots beshide'e imet sa'ato bodre, \v 46 Tuuwere amone! hamb taan beshide imetwo t'inree!» \v 47 Iyesus man keewoke b́befere, tatse git b́ danifwotsitse wottso iko Yhud b́weyi, bíntonwere shiki goradonat gumbo kurdek'ts ay ashuwots boweyi, boowere kahniy naashwotsnat eenashwotsoke woshekno botesh. \v 48 Iyesusi beshide imetwo Yhud́ ash ashuwotssh «It geyirwoniye taa t joobitwoniye bín deshde'ere» eton milikito imtni b́tesh. \p \v 49 Yhud manoor waat Iyesusok t'ínt «Danifono! jeeno neesh wotowe!» ett b́ joobi. \v 50 Iyesuswere, «T mashono! eshe nwaats kis'o s'eentswe» bíet. Maniyere il ashuwots Iyesusok t'int detsbodek'i. \v 51 Manoor Iyesusnton teshtswotsitse iko b́ kisho jargt b́ shiki gorado kaas'dek't́ kahani naasho guutso togt b́ waazo b́k'ut'i. \v 52 Iyesusmó hanek'owa bíet, «Shik k'aa'utswots shikon bot'afitwotsee nshiko b́batots aani de'er gerk'rowee. \v 53 Taa t nihi t k'oniyal bí ay kum kees'et melakiwotsi wosho b́ maawitk'o arefáá itsha? \v 54 Mank'oyi wotink'e ‹Gond bek'o bín geyife› etirwo S'ayn mas'afotstsi aap'o aawk'o k'alrniya b́ s'eeneti?» \p \v 55 \x - \xo 26:55 \xo*\xt Luk'. 19:47; 21:37 \xt*\x* Manoori sa'ator, manoke ko'ets ash ashosh Iyesus hank'owa bíet, «Wonbedewo detsfwotskok'oye taan detsosh shikonat gumbon detsdekat it weyi? Aaw aawon Ik' mootse itn danifetsat itnton tbeyor taan deshatste b́teshi. \v 56 Ernmó jaman b́wotir nebiywotsn guut'etso b́s'eenetwok'owe.» Manoor b́ danif jametswots bín k'azk'rat bowos'i. \s Iyesus angshfwotsok dek't ametsok'o \r (Mar. 14:53-65; Luk'. 22:54-55; Yoh. 18:13-14; 14:19-24) \p \v 57 Maniyakon Iyesusi detsdek'ts ashuwots kahni naasho K'eyaafok dek't boami, manoknowere nem danifwotsnat eenash eenashwots kakuweyatni botesh. \v 58 P'et'rosmóó kaahniywots naasho múúlok b́borfetso Iyesus jafrats wokoon sha'o b́ tuwi, biitsowere kinddek't keewman b́s'uufetso bek'osh múúl kotirwotsntoon be b́dek'i. \v 59 Kahini naashwotsnat ayhudiwots moosh mooshif jametswots Iyesus ats k'iro angshosh kooti gawo bogeyiri. \v 60 Kooti gaw gawiru aywots bí ats bot'iinalor, k'iro bí ats angshit gawo daatsratsno, il gaw gitetswots t'int, \v 61 \x - \xo 26:61 \xo*\xt Yoh. 2:19 \xt*\x* «Ashaan ‹Ik'iko Ik' moo gaahde keez aawotse agosh falitwe› etre» ett bokeewi. \p \v 62 Kahniwots naashonwere tuut «Ashaanots ni aats bo gawiru jamansh eegor boosh aaniyalkneneya?» ett bíaat. \v 63 Iyesusmo s'ik et b́wtsi. Kahniwotsatsi naashonwere aaniy Iyesussh «Beyat beyiru Ik'o shúútson neen taarirwe! nee Ik'o naay Krstosi nwoto noosh keewwe!» bíet. \v 64 \x - \xo 26:64 \xo*\xt Dan. 7:13 \xt*\x* Iyesuswere bísh hank'o bíet, «Nee níettsok'oyiye, ernmó haniyak ash na'o bí jam falts Ik'o k'ani aaromantse b́befere bek'etute, aaninwere mank'o darotse daawnatse wotde b́woor bek'etute etirwe.» \v 65 Manoor kahniwotsatsi naasho nib k'úúnon b́ taho gaat't hank'o bíet, «Hamb Ik'e b́ c'ashiriye! b́ c'ashirwonowere it shishrte! haniyere bogo eeg gawe b́geyiti! \v 66 \x - \xo 26:66 \xo*\xt Lew. 24:16 \xt*\x* Eshe, itsh eeg arefa?» boowere «K'ire bísh wotitiye!» ett boaaniyi. \p \v 67 Manoor bo s'udo bíats bos'udi, bín bok'is'i, b́ k'eelatsowere jabefetst. \v 68 «Krstoso! kone neen jot'tsoní? aab bek'on keewwe» boetiri botesh. \s P'et'ros Iyesusi bíhaltsok'o \r (Mar. 14:66-72; Luk'. 22:56-62; Yoh. 18:15-18, 25-27) \p \v 69 P'et'ros mooniyere úratse kahni naashwots k'aab naasho múúlotsna b́beyiri b́tesh, manoor gon iku b́ maants t'iinat «Nee weree Gelil datstso Iyesusntoniye n teshiye!» bí et. \v 70 Bímó, «Nietirwo danatse!» eton jami shinatse jamere bíet. \v 71 Keshosh fengeshomaand bí amfere gon k'oshu bek'k'rat manoke teshts ashuwotssh, «Ashaan Nazrettso Iyesusntoniye b́ teshi!» biet. \v 72 P'et'roswere «Ni etiru ashman danatse!» ett taaron aani b́ jamere bíet. \v 73 Muk'i boteshihakon manoke need'dek't teshts ashuwots P'et'rosok t'iindek't «N noon keew keewo danifee, arikon neewor boyitse iko neene» boeti. \v 74 Manoor P'et'ros, «Taa han danatse!» et fetst b́tooko c'ashfetst taaro dek't b́tuwi. Manoor baako b́ k'adi. \p \v 75 P'et'roswere, «Baako b́ k'adfetso keezoto taash bín danatse jamere etetune» ett Iyesus b́ keewts aap'o gaw b́dek'i. Úrats kesht s'aamts eepo bí eepi. \c 27 \s Iyesusi P'ilat'osok dek't ametsok'o \r (Mar. 15:1; Luk'. 23:1-2; Yoh. 18:28-32) \p \v 1 Guur datsgatson kahni naashwotsnat dats eenash jametswots Iyesus ats b́k'iritwok'o angshosh boshiyeyi. \v 2 Maniyak Iyesusi tipdek' amt dats k'eezirwo P'ilat'ossh beshidek't boími. \p \v 3 Iyesusats angshetsok'o b́ bek'tsok'on bín beshi dek't imtso Yhud b́goyni, shaash t'agoronowere kahni naashwotsnat eenashwotssh hank'o ett aani b́k'ri, \v 4 «Ash s'ayino k'irosh beshidek'at t imtsotse morro finere.» Boomó «Eshe noon eege giri! man n took kis'e!» boet. \v 5 Bíwere shaash t'agarman Ik' moots bad'ik'rat, bowoke k'az b́keshi, amtnwe guuk'at k'ir b́úwts. \v 6 Kahani naashwotswere shaash t'agar man k'aaúdek't «Ambaran s'atsi giz b́wottsotse Ik' mootse ko'íyeyiru gizots eeko nemon baziyeke» boet. \v 7 Mansh bo shiyeyakon ibwotsi dukosh b́ wotisha ett shal wozirwooke datso bokeewi. \v 8 \x - \xo 27:3-8 \xo*\xt Wosh. 1:18-19 \xt*\x* Manatse tuutson datsman andish bodt «S'ats datsa» ett b́s'egeyiri. \p \v 9 Han jangatse tuutson «Esra'el nanaúwots bo k'oortsok'on bísh wotitwo shaash t'agaro bodek', \v 10 \x - \xo 27:9-10 \xo*\xt Zek. 11:12-13; Erm. 32:6-10 \xt*\x* Doonzonwe taan bíazaztsok'on shal wozet datsi k'awntso dashbok'ri» ett nebiyo Ermiyas bek'on b́keewtso b́s'eeni. \s Iyesus P'ilat'os shinats b́t'intsok'o \r (Mar. 15:2-5; Luk'. 23:3-5; Yoh. 18:33-38) \p \v 11 Manoor Iyesus dats k'eeziru P'ilat'os shinats b́t'iini, dats k'ezirwonwere «Nee ayhudiyots naasho neeneya?» Ett bíaati, Iyesuswere «Nee ni'ettsok'oyiye» ett bí aani. \p \v 12 Ernmó kahni naashwotsnat eenashwotsn bín s'amiyosh bo etor eegor aaniratse. \p \v 13 Maniyak P'ilat'os «Ay keewon neen bos'amirúwan shiyatsneya?» bí eti. \p \v 14 Iyesusmó dats k'eezirwo ayidek't bí adfetsosh bín bos'aamiru keewosh eegoru aaniratse. \s Iyesusats k'iro angshetsok'o \r (Mar. 15:6-15; Luk'. 23:13-25; Yoh. 18:39-40; 19:1-16) \p \v 15 Dats k'eezirwo woriwot woriwoton ayhudiyots fazigi worwot baloyon tipetswotsitse noosh bishowe err boaatfwotsitse iko b́shde'e faksho bo nema b́tesh. \v 16 Manoor «Barbani»\f + \fr 27:16 \fr*\ft Ik ik kishon gut'tetswots \ft*\fqa Iyesus Barbani \fqa*\ft Etirwo dabfno. \ft*\f* eteets gond finon daneets tipetso fa'e b́ tesh. \v 17 Manoor ashuwots ko'ebowtsere P'ilat'os, «Koni itsh t biitse it geyi? Berbannemó Krstosi eteyrwo Iyesusne?» ett boon bí aati. \v 18 Hank'o b́ etts jangonwee okooron bín beshidek't boimirwok'o b́ dantsosha b́ teshi. \v 19 Manoor P'ilat'os b́ angshi jooratse b́ befere b́ moo gen, «B́ jangosh hmbets t'ú taa gúmotse aydek'at tikic'tsotse ash s'aynmanats eegoru nk'alrawok'owa» etaat bwoshi. \v 20 Manoor kahani naashwotsnat eenash eenashwotsn «Barban bishowe! Iyesus úd'ewe!» err bo aatitwok'o ashuwotssh boizi. \v 21 Dats k'ezirwonu, «Gitetswotsitse aawi itsh t bitsishe itgeyri?» ett ashuwotsi b́ aati. «Bowere Berbani noosh bíshe» bo eti. \v 22 P'lat'oswere «Eshe Krstosi eteetso Iyesusi aak'owe nok'aliti?» bíet. Jamwotswere «Jitewe!» ett boaani. \v 23 Dats k'ezirwonu eegishe? «Bí b́ t'afitso eebi?» bíet. Boomó «Jitewe!» ett aydek't bokuhi. \v 24 \x - \xo 27:24 \xo*\xt Iwi. 21:6-9 \xt*\x* Hansh P'ilat'os keewan faye b́tiziti bako egoshoru b́ k'alrawok'o b́ bek'tsotse, manoor aatso de'eweetwok'o k'alt «Taa ashaan s'atsotse s'ayn taane, b́ s'atso it tokatse?» ett ashuwots shinatse b́kisho b́mashi. \p \v 25 Ash jamwotswere «B́ s'atso noonat nona'ats wotowe» boet. \p \v 26 Manoor P'lat'os Barbani bitsdek't faksh b́k'r, Iyesusnmó b́ jot'iyakon b́ jiteyish beshidek't boosh b́ ími. \s Kes' kes'fuwots Iyesusats tirgic'o bo kashtsok'o \r (Mar. 15:16-20; Yoh. 19:2-3) \p \v 27 Manoor dats k'eezirwo kes'fwots Iyesusi dats k'eziruman múlo maantsan dek't boami, kes'f jamwots Iyesusi gúrdek't ko'eebowtsi. \v 28 B́ tahono kishbazt tah bíro takbok'ri. \v 29 Angitson shordek't dozets akliliya eteetso b́ tookats jip'ii bok'ri, b́ k'ani kishats gumbo detsik'rat, b́shinats tuk'mal dek't «Ayhudiyotsko nugusono! jeeno neesh wotowe!» ett bí ats nic'o bokaashi. \v 30 Bos'udono bíats bos'udfera boteshi, b́ kishatsenowere gumbo k'aaúdek't b́ took tookats bojot'fera botesh. \v 31 Bíats tirgic'o bo kaashiyakono tah biro kishbazt b́took taho takdek't, jitosh dek't bo ami. \s Iyesus b́ jitetsok'o \r (Mar. 15:21-32; Luk'. 23:26-43; Yoh. 19:17-27) \p \v 32 Dats keewirwo múúlotse keshoke bobefere Simoni eteefo K'erena eteets dats asho daatsdek't Iyesus mask'aliyo shefdek't b́kuritwok'o bowshi. \v 33 Maniyere il b́bitsonwere «Took k'oola» eteef beyokok bobodi. \v 34 Maniyeokon úmonton eekets weyni biro b́ úshetwok'o Iyesussh t'ints bok'ri, ernmó bí fadbek't úsho geeratse b́tesh. \v 35 \x - \xo 27:35 \xo*\xt Dub. 22:18 \xt*\x* Iyesusi bojitiyakon b́ tahats it'o shap't kaybodek'i. \v 36 Manoknowere bedek'tni bín bokotfere botesh. \v 37 Bín s'amiyetsok'o kitsitwo, «Han ayhdiwots nugúso Iyesusiye?» Etirwo guut'etso b́ mask'aliy k'oyok gedbok'ri. \v 38 Manoor Iyesusnton git wonbedewotsi iko k'ano maants iko giro maants jit bok'ri. \p \v 39 \x - \xo 27:39 \xo*\xt Dub. 22:7; 109:25 \xt*\x* B́ ganoke beshefts teshts ashuwotswere gac'on botoko shek'efetst \v 40 \x - \xo 27:40 \xo*\xt 26:61; Yoh. 2:19 \xt*\x* «Nee Ik' k'oni moo gaahr keez aawotse agetuwonoo! aab n tooko kashiwe! Ik'o naayi n wotiyal aab mask'aliyatse ood'e!» eton bíats bokashfera botesh. \p \v 41 Mank'o kahniy naashwots nemo danifwotsntoonat eenashwotsnton hank'o ett bíats bokaashfere botesh. \v 42 «K'oshwotsi kashire, b́tooknmó kashiyo falratse! bí Israe'el nugúsoni wotiyal aab mask'aliyatse ood'e, noowere bín amanone! \v 43 \x - \xo 27:43 \xo*\xt Dub. 22:8 \xt*\x* Bí Ik'ats amanere, ‹Ik'o naay taane› etre, eshe Ik'o bín shunfee wotiyal and aab bín fariwe!» \v 44 Ando mank'o bínton jitets wombediwots bín boc'ashfera botesh. \s Iyesus K'iro \r (Mar. 15:33-41; Luk'. 23:44-49; Yoh. 19:28-30) \p \v 45 Shirt sa'aton b́tuutso jed'isa'ato b́ borfetso dats jamatse t'alu wotb́gutsi. \v 46 Jed'i sa'at b́ wottsok'oon Iyesus, «Elohe! elohe! lama sebek'tani?» eton k'aari eenon b́ kuhi, b́bitsonwere «T Ik'ono! t Ik'ono! eegishe taan k'aznk'ri?» eta. \v 47 Manoke need'dek't teshts ashuwotsitse man shisht «Hanwo Eliyasiye b́ s'eegiri!» boet. \v 48 \x - \xo 27:48 \xo*\xt Dub. 69:21 \xt*\x* Manoor boyitsi iko sefnegiya eteetso dek'wat shash keewo bíts s'eentsdek't gumbats geddek't Iyesus b́úshetwok'o t'intsb́k'ri. \v 49 K'oshwotsmó «Need'owe aab́ Eliyas waar bín kashitwe wotiyal be'one!» boet. \v 50 Iyesus aaniy een k'ááron kuhat b́ kasho b́ ími. \p \v 51 \x - \xo 27:51 \xo*\xt Kesh. 26:31-33 \xt*\x* Manoor Ik'i meyitsi magarajiwo dambe dek't dash b́ borfetso gaad'at gitoko kayb́wts, datsonwere shek'eb́wtsi, shúts s'aalwotswere kap'ebowtsi, \v 52 Dowwotswere bok'eshere k'irt teshts S'ayin ash aywots k'irotse botuwi. \v 53 Dowootse keshtnwere Iyesus k'irotse b́ tuwiyakon S'ayn kitu Iyerusalemits bokindi, manokno ay ashuwotsats bobe'eyi. \v 54 Balatsi naashonat bínton beyirwotsn Iyesusi kotirowots dats giwonat manoke wotts jamman bobek'tsok'on aydek't shatt «Arikon han Ik'o naayiye b́ teshi!» boet. \v 55 Wokoon wotdek't man s'iliru ay máátswots manoke fa'ano botesh, boowere Geliln tuut Iyesussh finefetst b́ shutsats bosha'efera boteshi. \v 56 \x - \xo 27:56 \xo*\xt Luk'. 8:2-3 \xt*\x* Boyitsnowere megdelawiti eteetsu Mariyamna Yak'obnat Yosef ind mariymna Zebdiyos nanaúwots indna manoke fa'úwotsi. \s Iyesusi dukeewo \r (Mar. 15:42-47; Luk'. 23:50-56; Yoh. 19:38-42) \p \v 57 Datso b́ iliyakono Yosefi eteets asho Armatiyas eteets kitutse gaalets ash iko manok b́weyi, bíwere Iyesus danifwotsitska b́ tesh. \v 58 Ashmanwere, P'ilat'os maantsan amt Iyesus duuno b́ k'oni, P'ilat'oswere duunman bísh imetwok'o b́azazi. \v 59 Manoor Yosef duunman orshdekt shemi s'aynon k'odb́k'r. \v 60 B́ tookish shúts s'alotse k'ewdek't b́dozts doowi handrots duukb́k'r, shúts eeno kukulshdek't doowi fengeshats is'k'rat kazbíami. \v 61 Megdelawi dats ashu Mariyamnat k'oshu Mariyamn, manoke doowi shinatse bobefere boteshi. \p \v 62 K'andek'i aawoniyere yaatsok'o guur, kahni naashwotsnat feresawiyotsn ik wotdek' P'ilat'os maantsan amt hank'o boeti, \v 63 «Doonzono! dariifmań kashon befetst ‹Keez aawoniye okoon k'irotse tuwitwe› bíettso gawdek'rone. \v 64 Mansh b́ danifuwots amr úmp'de ashuwotssh ‹Hamb k'irotse tuure› boerawok'o doowman keez aawo b́ borfetso kotetwok'o azazowe, man wotob́k'azal ili b́dariytwo shintsoniyere ayide gonde b́ wotiti.» \v 65 P'ilat'oswer «Hambe, kotet kes'fwots fa'ane, de'amr it dantsok'on kotiwere» bíet. \v 66 Mansh amt shútsmanats matabon togk'rat doowman kes'fuwotsn bokoti. \c 28 \s Iyesus k'irotse b́ tuutsok'o \r (Mar. 16:1-10; Luk'. 24:1-12; Yoh. 20:1-10) \p \v 1 Sambato b́ beshiyakon ik gawiyotsi shínts aawots Sanbata gudots guur goyoon Megdel dats ash wottsu Mariyamnat Mariyam k'oshun b́ dowu man s'ilosh boami. \v 2 Mann, gawerawo datso ayidek't shek'e b́wutsi, melakiyo darotse oot'wat doowo bín is'eets shútso kukulshk'rat bí'abats be b́dek'i. \v 3 Ik' melakiman shiitsonwere guumok'owa b́goliri b́teshi, b́tahonwe shetsok'o nas'a b́teshi. \v 4 Kotirwotsu melakiyo bo shattsotse k'ewat duunok'o wotbowtsi, \v 5 Melakiyonmó máátswotssh hank'o bíet, «Itiyere shatk'ayere, jitetso Iyesusi it geyrwok'o danfee, \v 6 Bíwere hanoke aaliye shin b́ keewtsok'on k'azturee. Hanoke aaliye, b́ duukewoko waar s'iilere. \v 7 Eshe kaari amr b́danifwotssh ‹K'irotse tuure! hamb, Gelil maantsan itiyere shino amree, manoke bín daatsitute!› err boosh keewwere, eshe itsh keewre.» \v 8 Maniyere hakon máátswots shatonat ayidek't een geneewoon doowokere kááron k'az boami, b́danifwotssh keewosh bowos'i. \p \v 9 Iyesus weerindatse boon daatst «Jeeno itsh wotowe!» bíet. Bowere b́ maantsan t'int b́ tufo detsdek't bísh bosagadi. \v 10 Manoor Iyesus, «Shatk'ayere! amr Gelil maants boametuwok'o ti eshwotssh keewwere, taan bo bek'etuweree bíyokne» bíet. \p \v 11 Máátsmanotsu amoke bobefere kes'irwotsitse ik ikuwots kitots amt́ wotts jam keewman kahani naashwotssh bokeewi. \v 12 Kahni naashwtsnat eenashwotsn ko'eyat boshiyeyakon kes'fwotssh ay ambaro imt hank'o boeti, \v 13 «Noo k'eyoke nobeferee b́ danifwots t'úwon waat úmp'dek't bo ami err ash ashuwotssh keewwere. \v 14 Han dats k'eezirwo b́shishetkawotiyal no keewman jango bísh keewr itats gond keewo b́warawok'o woshitwone.» \v 15 Manoor kes'fwots ambaro k'a'údek't boosh keewetsok'o bok'ali, keewanu hambetsish b́ borfetso ayhudiyotsoke b́keeweyiri. \s Iyesus b́ danifwotssh b́ be'etsok'o \r (Mar. 16:14-18; Luk'. 24:36-49; Yoh. 20:19-23; Wosh. 1:6-8; 1 K'or. 15:3-8) \p \v 16 B́ danif tatse ikwotswere Iyesus bo amish boosh b́kitstso, Geliln fa'a guromadan boami. \v 17 Bín bobek'tsok'on bísh bosagadi, ik ikuwotsu amanobok'azi, \v 18 Iyesusu bowok t'int hank'o bíet, «Al jamo datsatsnowe daratsnowere taash imk'rere \v 19 Datsatsi ash jamok amr, nihon, naayonat shayiri S'ayno shútson boon gufr t danifwotsi woshweree. \v 20 Taa itn tiazazts jaman bok'alitwok'o boosh daniwere! eshe taa datsu besho b́borfetso jam aawo itntoniye tfaooniyee.»