\id ACT - Borna New Testamnet \ide UTF-8 \h Woshetswotsi \toc2 Woshetswotsi \toc1 Wosheetswots Fino \toc3 Wosh. \mt Wosheetswots Fino \imt Kindo \ip Wosh nana'úwots fino Luk'as doo shishiyatse tuuka, Mas'aafan b́ kiistsiru keewo Iyesus shuutso shoydek't sha'efwots S'ayin shayiron jisheyat b́ jangosh keewiru dooshishi keewo «Iyerusalemn, Yhud datson, Semariy datson, datsi daarats» (1, 8) doo shishiwo awuk'on bobetsituwok'o keewone, Mas'aafan krstiyani wotar amano ayhudiwotsitse de'e tuur dats jamatsi ash jami imnetiyo b́ wotefetsosh awuk'on b́ gawuntsok'owo keewiruwu taariki mas'aafoniyee. Han guut'tso, krstiyaniwots Roomtso naashi naashonton wed'ewosh gitsotse k'od'o finerawu ashuwotsi bowoterwok'oonat krstiyani imnetiyo ayhudiwots imnetiyo iki s'ayin woshituwo b́wottsok'owo kitsosh ayi nokoreree. \ip Woshetswots fino, Iyesus Krstos jango keewiruwo doo shishiwosh keewets keewo b́ bodts beyokoke úniaawo gawunfere bí'amfook'onat Ik'i moo ned'iyetsok'o golit keez een een kayuwotsi matso falfe. \ip 1. Krstiyani imnetiyo Iyesus daromaand k'az b́ tuwiyakon Iyerusalemitse dek'tuwetsok'o. \ip 2. Israe'el dats jamats b́ bodtsok'o. \ip 3 Roomno dabdek't Meditraniyi aatsi k'ari gúúratse fa'a datsuwotsatse b́ gawuntsok'o. \ip Wosh nanaúwots finotse p'ap'urat be'eyiruwo S'ayin shayiri fintso wotatni P'ent'ek'ost'eyi aawots Iyerusalemitse fa'a amantsuwotsats angnon b́ oot'tsok'o, mank'owere mas'afmanitse ik ikon k'aleets jamwotsitse b́be'etsok'oon S'ayin shayiro krstiyaniwotsnton et boon jishiruwotsi b́ jishiruwok'onat boon b́ kup'irwok'o bíts dab bodek'kiye. Yoots dúr t'iinf teshts krstani wosho k'osh k'osh nabuwotsitse tep'ook'wo araatniye t'inree, woshetswots finotse k'aleets finuwotswere woshman amantsuwots beyonat krstiyaniwots ik wotosh b́ detsts kup'o awuk'o een b́wottsok'oniye bokitsiri. \iot Jamon mas'aafan b́detstso \io1 Gawu wotosh k'ani dek'i jango 1:1-26 \io2 A. Iyesus s'uwatse b́ imts tzaziyonat b́ jangits keewon 1:1-14 \io2 B. Yhud beyok b́shegro bezetso 1:15-26 \io1 Iyerusalemitse gawets gawo 2:1—8:3 \io1 Yhudnat Semaariytse gawets gawo 8:4—12:25 \io1 P'awlos wosheyat b́fiints fino 13:1—28:31 \io2 A. Wosheyar sha'a shintso 13:1—14:28 \io2 B. Iyerusalemitse kakuweetso 15:1-35 \io2 C. Wosheyar sha'a gitltso 15:36—18:22 \io2 D. Wosheyar sha'a keezltso 18:23—21:16 \io2 E. P'awlos Iyerusalemitse, K'isariyitsnat Romitse b́ tipetsok'o 21:17—28:31 \c 1 \p \v 1 \x - \xo 1:1 \xo*\xt Luk'. 1:1-4 \xt*\x* Shiimetso Tewofloso! \p T mas'aaf shintsotse Iyesus b́ fintsonat b́danits jamo guut're. T guut'uwe Iyesus b́ fino dek'b́tuwortsoon tuut \v 2 Daro maantsan b́ tuuts aawo b́ borfetso b́ fintsoniyee, daro maantsan b́ tuwwere gal b́ dek'ts woshetswotssh b́ tzaziyo shayiri S'ayini weeron b́ imihakoniye, \v 3 Ay gond bek'o dek't bí etiyak beyar beetk b́ wottsok'o kitsit weeron ayoto boosh b́ be'eyi, hab aawosh boats be'eyat Ik'i mengst jango boosh b́daniyi. \v 4 \x - \xo 1:4 \xo*\xt Luk'. 24:29 \xt*\x* Bonton beyat b́móór hank'o ett boon b́ azazi, «Taa itsh t keewtsok'o nihokere itsh imosh jangiyetso korde'ere bako Iyerusalemitse keshk'ayere, \v 5 \x - \xo 1:5 \xo*\xt Mat. 3:11; Mar. 1:8; Luk'. 3:16; Yoh. 1:33 \xt*\x* Yohanis aatsone b́gupi, itmo muk' aawoniye okoon shayiri S'ayinon gupetute.» \s Iyesus daro maantsan b́tuwok'o \r (Mar. 16:19-20; Luk'. 24:50-53) \p \v 6 Bowere ikoke ko'edek't bo befere, «Doonzono! n mengsto Isra'elsh aani n imet aawo andeya?» ett boaati. \p \v 7 Iyesusu hank'o ett boosh bí aaniyi, «Niho b́ took alon bí etts aawonat dúron it danosh falatste. \v 8 \x - \xo 1:8 \xo*\xt Mat. 28:19; Mar. 16:15; Luk'. 24:47-48 \xt*\x* Ernmó shayiri S'ayino itats b́ oot'or ango daatsitute, manoor Iyerusalemn, Yhud dats jamatse, Semariyon, dats daar jamats b́ borfetso taash gawo wotitute.» \v 9 \x - \xo 1:9 \xo*\xt Mar. 16:19; Luk'. 24:50-51 \xt*\x* Hank'owere bí etiyakon bo bek'fere daro maantsan k'az b́ tuwi, dawunonuwere bín dek't bo awatsere ááts b́k'ri. \p \v 10 Bíwere daro maantsan b́ tuufere, boowere t'iwints dek't daromandan bo s'iilfere nas' taho tah dek'ts git ashuwots bo ganokere need' dek't, \v 11 «It Galil ashuwotso, eegishe need'dek'at daromatsan it s'iliri? Daro maantsan b́ dek'efere it bek'ts Iyesus haniye, daro maantsan b́ tuufere it bek'tsank'on aanar weetuwe» bo eti. \v 12 Maniyere hakon Debrezeyit gurats Iyerusalem maants k'azboaani, Debrezeyit guro Iyerusalematse sanbati aaw sha'ok'oyiye (ik kilometrok'oyiye). \v 13 \x - \xo 1:13 \xo*\xt Mat. 10:2-4; Mar. 3:16-19; Luk'. 6:14-16 \xt*\x* Iyerusalemits waat bobeef mootse dambani k'aat'ots k'az bokeshi, boowere P'et'rosi, Yohansi, Yak'obi, Indriyasi, Filip'osi, Tomasi, Bert'elemiyosi, Matiwosi, Ilfyos naay Yak'obi, okooretso Simoonnat Yak'ob naay Yhudne. \v 14 Jametsanots úniaawo Ik' k'onosh ik nibona bokakuweefo, bontonuwere mááts ik ikuwotsnat Iyesus ind Mariyamn, mank'owere Iyesus eshuwots fa'ano botesh. \p \v 15 Manoor P'et'ros bale hiyo wotitu amants ashuwots taalotse need'dek't hank'o bíeti, \v 16 «Ti eshuwotso, Iyesusi detsts ashuwotsi jishtso Yhud jangosh, shin shin shayiri S'ayino Dawit noonon b́ keewtso S'ayin mas'aafi aap' s'eeno geyituwe. \v 17 Yhud noyitsi iko wotat finan noonton finosh taaweytniye b́teshi. \v 18 \x - \xo 1:18 \xo*\xt Mat. 27:3-8 \xt*\x* Ernmó ashaan b́ gond finon b́ daatsts gizmann datso keew b́dek'i, b́ baron diht gúp'unat b́ taalon kap'eyat bí anzro k'az b́keshi. \v 19 Keewanuwere Iyerusalemitse fa'a jamwotssh b́ daneyi, mansh datsmanúwere bo nooni keewon ‹Akeldama› et s'egeyi, b́ bitsonuwere ‹S'ats datsa› etee. \p \v 20 \x - \xo 1:20 \xo*\xt Dub. 69:25; 109:8 \xt*\x* «Man b́ wottsonuwere dub mas'aafotse, \q ‹B́beyoko dats baash wotowe, \q Konuwor bíyats beek'aye, \q Aaninuwere b́ naashts naasho k'osh asho bíyatse de'ewutsowe› \m Ett guut't teshetsotsnee. \p \v 21 «Eshe Doonzo Iyesus nodagotse bí ananori noonton towat teshtswotsitse, \v 22 \x - \xo 1:22 \xo*\xt Mat. 3:16; Mar. 1:9; 16:19; Luk'. 3:21; 24:51 \xt*\x* Mank'o Yohans guproon tuut doonzo Iyesus daromaants b́ tuufetsi aawosh noonton teshtswotsitse ash iko noonton k'irotse tuwi jango gawo b́ woto geyituwe.» \p \v 23 Maniyere hakon git ashuwotsi bo t'intsi, boowere Bersabasi wee Iyost'osi eteefo Yosefnat Matiyasna botesh. \p \v 24 Hank'o ettnuwere Ik'o bok'oni, «Ash jami nibo dants doonzono! Gitetsanotsitse nmarat'tso aawi b́ woto noosh kitsuwe, \v 25 Nok'onirwonwere Yhud b́ tookon k'az bíamori k'azb́k'rts wosheetsots finan de'er b́ shaato shegrshosh wotituwo noosh nkiitsishee.» \v 26 It'onowere bo shap'i Matiyassh b́ keshi, Mansh bí tatse ik woshetswotsnton b́ taaweyi. \c 2 \s Iyesus b́danifuwotsats S'ayin shayiro b́ oorshtsok'o \p \v 1 \x - \xo 2:1 \xo*\xt Lew. 23:15-21; Iwi. 16:9-11 \xt*\x* P'ent'e k'ost'eyi baaliyi aawa eteetso b́ bodtsok'on bo jametsuwots ik wotdek't ikoke kakuwedek'tni botesh, \v 2 Gawerawo eegurahi kup'ok'o arts k'aaro darotse b́weyi, bítse bo beyiru moonowere s'een b́wutsi. \v 3 Taaw laluw artso boats bobe'eyi, kaye kayeyatnúwere bo ik ikotsats k'ot'bodek'i. \v 4 Jamwotswere shayiri S'ayinon bo s'eeni, Shayiri S'ayinon bo keewituwok'o boosh b́ imtsok'on k'osh k'osh noonon keewo dek't botuwi. \p \v 5 Dats jamatse beyir datsatse waatsuwots, Ik' k'onon kup'iru ayhudiwots Iyerusalemitsa bobeefo. \v 6 K'áármano bo shishtsok'on ayi ashuwots bo ko'eyi, bo took took nononowere bokewufere bo shishtsotse bo'adi. \v 7 Tek'at adtnuwere hank'o bo eti, «Hank'o keewiru jamanots Gelil dats ash nosha? \v 8 Eshe no nó took noonon keewo bokeewefere noshishir aawuk'oneya? \v 9 No P'arteen, Miedn, Elamn, Mesp'et'omin, Yhdon, K'op'dok'n, P'ant'osn, Isiyon, \v 10 Frgiyoon, P'nfiliyon, Gbs'n, K'eren ganoke fa'úwots Libiyi awurajuwotsitse beyiruwotsiye, Romitse waats ayhudiyotsnat ayhudiwots jiro maantso kindtsowots daatseyiruwone, \v 11 Mank'owere K'ert'esitsnat Araawi dats ashuwots daatsetune, Hamb jamanots Ik'o een fino nononon bo keewufere shishiruwonee!» \v 12 Mann jametswots adt bo keewituwo t'ut't iko ikosh «Keewan eebiye k'úna b́wotiti!» bo et. \p \v 13 K'oshuwotsmó «Weyiniyon dutsets biri handro úsht mashwutsernee!» eton boon boaatsni. \s P'et'ros keewts keewo \p \v 14 Manoor P'et'ros tatse ikuwotsnton need'dek't b́ k'aaro eenshdek't ash ashosh hank'o ett b́ keewi, «It Yhud dats ashuwotsnat Iyerusalemn beyiru jametsuwotso, wotts keewan danosh tkeewo k'ewere, \v 15 Guuron keez sa'ato b́wottsotse it it aasabtsok'o ashaanots masheratsnee. \v 16 Ernmó han b́wotiye Nebiyiyo Iyu'el hank'o et b́ keewuts keewo b́ s'eenishe, \q \v 17 \x - \xo 2:17-21 \xo*\xt Iyu. 2:28-32 \xt*\x* ‹Ik'oniye dúri s'uwi aawots hank'o wotituwe etre, \q2 T Shayiro ash jamats kut'ituwe, \q Bo nungushnana'onat mááts nana'uwotsn bek'on keewitunee. \q2 Bo jawetswotswere bek'o bek'etune. \q2 Bo eenashuwotswere gúmo gumetunee. \q \v 18 Mank'o, manoori aawumanotsitse \q2 T guuts nungushuwotsnat máátsuwots atsats \q2 T shayiro kut'ituwe, \q2 Bowere bek'on keewitunee. \q \v 19 Danbe darotse adits keewwotsi, \q2 Dashe datsatse adits milkituwotsi kitsituwe, \q2 S'atso, taawo, s'uwi s'aawiyonuwere be'etuwe. \q \v 20 Eenonat aditso \q2 Doonzo aawo b́waafetsere shino, \q2 Aawo t'aluwituwee, \q2 Aashitsunuwere s'atso arituwanee. \q \v 21 Doonzo shútso s'eegetu jamo kashituwe.› \p \v 22 «Israe'el ashuwotso! aap'an k'ewude'ere, It it tookon it dantsok'on Nazrettso Iyesus koni b́wottsok'o Ik'o it dagotse b́weeron b́ k'alts een een finwotsi, aditsuwotsnat milikituwots arikon daneewtsernee. \v 23 \x - \xo 2:23 \xo*\xt Mat. 27:37; Mar. 15:24; Luk'. 23:33; Yoh. 19:18 \xt*\x* Bíwor b́ tookon Ik'o shin shino b́ k'anitsok'onat b́dants finok'on itsh besheyat bí imeyi. It were morrgonduwots kishon jiteyar b́k'irituwok'o it woshi. \v 24 Ik'onmó k'iri angotse farit k'irotse bín b́ tuuzi mansh k'iro bín deshde oriyo falrtsatse. \v 25 Dawit b́ jangosh hank'o etfe, \q Doonzo úni aawo tshinatse bek'iruwe, \q2 T shek'erawok'owere bí t k'ani aaratse \q \v 26 Manshe tnibo geneeúwre, \q2 T nononwere geneeúwone s'eene, \q2 Mank'owere tmeetsonú kótón jangáár beetuwe. \q \v 27 T kashunowere Si'olitse k'ayk'reratsnee, \q2 N S'ayinonowere dowootse o'or b́ oorituwok'o woshratsnee. \q \v 28 \x - \xo 2:25-28 \xo*\xt Dub. 16:8-11 \xt*\x* Kashi weeronowere taash danirne. \q2 Taanton nwottsonowere t geneúwo s'een wotituwe.» \p \v 29 «Eshuwotso! yoots nihiwotsitsi iko Dawit b́ k'irtsok'onat b́ duketsok'on, b́ dowonuwere andish b́ borfetso noganok b́ fa'ok'owo kishde itsh keewuna. \v 30 \x - \xo 2:30 \xo*\xt Dub. 132:11; 2 Sam. 7:12-13 \xt*\x* Ernmó Dawit han b́ keewiye Nebiyo b́ teshtsotsnat Ik'o nnaarotse iko n naashi jorats beezituwe ett taaron jangit b́imts keewo b́ dantsotsne. \v 31 Manatse tuutson Mesiyo Siolitse b́ oorerawok'onat b́ meetsonuwere o'or b́ oorerawok'o shin shino k'irotse b́tuwi jango b́keewi. \v 32 Iyesusi Ik'o k'irotse tuuzre, no noúnetswor keewansh gaw noone. \v 33 Ik'o k'ani aaromants beyosh danbaan b́tuwooronat jangiyets S'ayin shayiro Nihoke b́ dek'tsok'on it bek'iruhannat it shishiruwann kuut'b́k'ri. \v 34-35 \x - \xo 2:34-35 \xo*\xt Dub. 110:1 \xt*\x* Eshe dambaan daromantsan keshtso Dawiti b́ woterawotse Dawiti b́tookon hank'o ett keewre, \q ‹Doonzo t doonzsh \q2 N balangarwotsi ntufishirots tgerfetsosh \q2 T k'ani aaromants beewe› » etre. \p \v 36 «Eshe it itjittso Iyesusi Ik'o Doozonat Mesiyo b́ woshtsok'owo Israe'el ash jamo arikon dan de'e!» \p \v 37 Ashuwotswere man bo shishitsok'oon bonibotse ayidek' shiyanat P'et'rosnat k'osh woshetswotssh, «No eshuwotso! eshe and eege nok'aliti?» boeti. \p \v 38 P'et'rosuwere hank'o boosh bíeti, «Naandrone erere, it morro itsh orowa eteyish it ik ikets Iyesus Krstos shútson gupewere, Ik'i imtso Shayiri S'ayinono dek'etute \v 39 B́ jangiyets aap'onwere itnat it nanaúwotssh, no Doonz Izar Izewer b́ maantsan b́ s'eegetu wokoon beyiru jamwotsshe.» \p \v 40 K'osh k'osh ay keew keewon gawefetst «K'uur s'oot'anats weet fayotse it tooko kashiwere!» ett boon b́ izi. \v 41 Boyitse ayuwots b́ aap'tso dek't bogupeyi, manots aawotsowere keez kumok'o wotitwots amantsuwotsats dabebowutsi. \v 42 Bowere wosheetsots daniyo k'ebon, ikwotde beyonowere, Mishi maratse towaat moonat Ik'o k'ononowere bokup'efooni. \s Ik' Amantsuwots Eshu Wotonat Ik Wotde'er Beyi jango. \p \v 43 Manoor wosheetsots kishon ayo adits keewonat milikitwots bo fineyiruwatse tuutson jametsatse shato oot' b́wutsi. \v 44 \x - \xo 2:44 \xo*\xt Wosh. 4:23-35 \xt*\x* Amants jamwots ikwotde'erni bobeefon boteshi, Bo detsts keewu jamononwere shira b́teshi. \v 45 Bo taaronat bo detstso kemdek't b́ gizo jametsosh b́geytsok'on bokayifooni. \v 46 Aawu aawon Ik'i mootsnowere ik nibona bokakuweefo, bomaa mootsnowere misho tishfetsr geneeúwonat nib sheengona bomaafoni botesh. \v 47 Doonzonowere bo udefoni, ash jamonuwere boon mangiya b́mangifo, Ik'onuwere kashiru ashuwotsi aaw aawon boyits daba b́dabfo. \c 3 \s Ash duro b́kashtsok'o \p \v 1 Ik aawu P'et'rosnat Yohansn Ik' k'oneef sa'aton aawitsi jed'i sa'aton Ik'moots boami, \v 2 Manoknowere «Sheenga» err s'eegef fengesh iko fa'e b́tesh, b́shuwertson tuut dúr wottso ash iko ashaashwots aawu aawon de'ewaar manok ger bok'rofo, bí manoke bede'er Ik' moots kindiru ash ashaatse gizo b́ k'onfoni. \v 3 Ash han P'et'rosnat Yohansn Ik'i moots bokindfere bek't ms'uwatiyo booke b́k'oni. \v 4 Bowere ashman t'iwintsdek't s'iilt boere P'et'ros «Nomaants s'iile!» bí eti. \v 5 Bíwere booke ik jago b́ daatsituwok'o bí arere boon t'iwintsdek't b́ s'iili. \v 6 P'et'rosmó «Ambaaronat awntson deshatse, t detstsonmó neesh imetuwe, Nazrettso Iyesus Krstos shúútson tuur sha'owe!» bí et. \v 7 B́ k'ani kishonowere detsdek't tuuz b́k'ri, Manoor b́ tufonat b́ mak'tsi gimbon kup'b́wutsi. \v 8 Jobk' ettnuwere need'b́dek'i, Sha'eferowere bonton Ik'i moots b́ kindi, shaawefetst t'oolefetstnuwere Ik'o udi. \v 9 Ash jamonuwere sha'efetst Ik'onowere b́ udefere bobek'i. \v 10 «Sheeng fengesha» ett s'eegef Ik'i maa fengeshi ganoke bedek't giz k'onfo bí b́ wottsok'o danbok'ri, Bíyatsno wotts keewatse tuutson ayidek't adt dok etbowtsi. \s P'et'ros Ik'i mootse b́keew keewo \p \v 11 Kashts ashman P'et'rosnat Yohansn atse k'aleratse ett detsdek't b́befere ash asho adt «Solomon ananefoka» eteef beyokoke bo maants wos'fere boami. \v 12 P'et'rosuwere ashuwotsi b́ bek'tsok'on boosh hank'owa bíet, Israe'el ashuwotso! Keewanatse tuutson eegoshe it adiri? Noon eegoshe t'iwints dek'at its'iliri? Noo no took kup'on wee noo sheeng fino nofiintsatse tuutson ashaan b́ sha'ituwok'o no k'altsok'o arefa itsha? \v 13 \x - \xo 3:13 \xo*\xt Kesh. 3:15 \xt*\x* No nihotsko, Abrahamko, Yisahak'ko, Ya'ak'obko Izar Izewer b́ naayi Iyesusi mangire, ernmó it bín P'ilat'os shinatse beshidek'at it imi, P'ilat'osuwere dab bín fakshk'ro b́ geere geeratsone it eti. \v 14 \x - \xo 3:14 \xo*\xt Mat. 27:15-23; Mar. 15:6-14; Luk'. 23:13-23; Yoh. 19:12-15 \xt*\x* It S'ayinonat kááwu finetso geeratsone etaat kash údts iko itsh b́bitsetuwok'o it k'oni. \v 15 Kash imts wottsonowere it úd'i, Ik'onmó k'irotse bín b́ tuuzi, keewansh noo gawu noone. \v 16 It bek'iruwonat it dants ashaan kashat b́ kup'iye Iyesus shúútson daatsets imnetiyone, Iyesus shútson bí amantsatse tuutsonowere it únets shinatse s'een wotts jeeno daatsre. \p \v 17 «Andoor ti eshuwotso! it woor iti jishiruwotskok'o daron it k'altsok'o danfee \v 18 Ik'onmó shinshin b́ nebiyi jametswots noonon ‹Krstos gond bek'o daatso bín geyife› ett bíaap'ts aap'o hank'on b́s'eentsi. \v 19 Eshe it morro itatse b́ t'afitwok'o naandrone err Doonzo maantsan aanoore. \v 20 Ik'oke it handrit dúro itsh wetuwee, Ik'o shin itsh b́ marat'tso Krstos Iyesusi itsh woshituwe. \v 21 Bí darotse b́ teshet Ik'o shin bík S'ayin nebiyiwots noonon b́ keewtsok'on dats jamo bí handrefetsoshee. \v 22 \x - \xo 3:22 \xo*\xt Iwi. 18:15; 18 \xt*\x* Musewere hank'o etre, ‹Doonzo Izar Izewer taan b́ tuuztsok'on mank'o it eshuwotsitse Nebiyiyo itsh tuuzituwe, bí itsh b́ keewitu jamo k'ewere, \v 23 \x - \xo 3:23 \xo*\xt Iwi. 18:19 \xt*\x* Nebiyiman k'ewawu jamo ashotse k'aleyar b́ jamon t'afituwe.› \v 24 Manats dabt Samu'el dúrtson teshts nebiyi jamwots, dúran jango mank'o keewurne. \v 25 \x - \xo 3:25 \xo*\xt Aze. 22:18 \xt*\x* It nebiyiwotsi naatetuwots itne, mank'o Ik'o Abrahamsh ‹ash jamwots nnaaron deretúne› ett nonihotsnton b́ kindts taaro naatetuwots itne. \v 26 Mansh Ik'o b́guutso b́ wosh shin shino itshee b́ teshi, man b́ k'aluwere it ik ikon it took gond weeratse aanar it eree iti b́deerishe.» \c 4 \s P'et'rosnat Yohansn ayhudiwots moosh mooshif jebats bot'intsok'o \p \v 1 P'et'rosnat Yohansn ash ashosh keewoke bobefere kahniwotsnat Ik'i maa kotfuwotsatsi naashosh aaninuwere Seduk'awiwots bomaants waat \v 2 Wosheets gitetsúwots Iyesus k'irotse b́ tuwo ash ashosh bodanitsonat k'irtsuwots k'irotse botwitwok'owo kish bokeewutsotse bofayi. \v 3 Mansh boon dets bodek'iyakon datso ilat b́teshtsotse yaatsish b́ borfetsosh tipimoots boteshetuwk'o bok'ali. \v 4 Ernmó bokeewuts keewo k'ebts ashuwotsitse ayuwots amanerno, amants ashuwots taawonwere úts kumo maants dambaan b́ t'iini. \p \v 5 Yaats guurok'on Ayhudi naashuwotsnat eenashuwotsn, Muse nemo danifwotswere Iyerusalemits kakuwe bowutsi. \v 6 Kahniwots naasho Hananat K'eyafn, Yohansnat Indriyasn, Kahni maa naashwotsatsi k'aabo jag jamwots fa'ano, \v 7 Bowere wosheets gitetsuwotsi botaalotse need'idek't, «Han it k'al eegi angoneyamó kon shútsoneya?» ett boon boaati. \p \v 8 Manoor P'et'ros S'ayin shayiron s'eent hank'o ett boosh bíaaniy, «It ash ashaatse naashtswotsonat eenashwotso! \v 9 Noo hambets no aateyirwo ash dúr ikosh k'aleets sheeng keewonat awuk'on b́ kashtsok'oniyee. \v 10 Ashaan kashat it shinatse b́ need'ir, it it jiire Ik'onmó k'irotse b́ tuuztso Nazrettso Iyesus Krstos shútson b́ wottsok'o it únetsnat Israe'el ash jamo dane. \v 11 \x - \xo 4:11 \xo*\xt Dub. 118:22 \xt*\x* It gimbi agfwots gac'at it juuts shútso bí nee, ernmó bí gimbiman tungúshatse shútswotsi kaatsde detset shúts eeno wotere. \v 12 Mansha kasho bína bako k'oshon konnor aaliye, noo bín nokashish geyitso Ik'o ashuwotssh b́ imts shútso bíyere okoon dats jamatse konwor aaliye.» \p \v 13 P'et'rosnat Yohansn aawshuk'on bokeewtsok'o moosh mooshiyruwots bos'iltsok'on danaawonat daneraw ash bowoto bo dantsotse bo'adi, Iyesusntonwere bo teshtsok'o danbodek'i. \v 14 Kashts ashonwere bonton b́ned'efere bo bek'tsosh boatsats bokeewituwo bot'ut'i. \v 15 Mansha moosh mooshifwotsoke úromaants bokeshetwok'o azazat muk'i boteshiyakon hank'o ett boshiyeyi. \v 16 «Eshe ashaanotsatse eeg k'aluwono? Adits keewi enan bo kishon b́ fiinetsotse Iyerusalemitse beyiru jamwotsoke danere, mansh keewan haalo falatsonee. \v 17 Ernmó ash jamoke ayefere bíamawok'o hanyahak Iyesus shúútso s'eer konshor bo keewurawok'o ‹it atso korde'ere› erone.» \p \v 18 Manihak s'eegdek't Iyesus shúútso s'eer b́ jamon bodanirawok' kup'idek't boon boazazi. \v 19 P'et'rosnat Yohansnmó hank'o et boosh boaaniyi, «Ik'osh aleyoniyere itsh aleyo Ik'i shinatse wotituwaa? Aab it it tookonor angshwere. \v 20 Nooyere nobek'tsonat noshishtson keewo fal k'ayatsone.» \v 21 Ash ashuwotsatsi naashwotsnat moosh mooshifwots P'et'rosnat Yohansn awuk'on bo fayitwok'o weero t'ut't, ashuwots boshattsotse aaniy sheefat faksh bok'ri, man bok'aluwere ashuwots wotts keewumantse tuutso Ik'o bo udtsosha b́tesh. \v 22 Adits keewann kashts ashman bí idmeyo hab natoniyere bogka b́ tesh. \s Woshetswotsnat amantsuwotsn gishewor Ik' bok'ontsook'o \p \v 23 P'et'rosnat Yohansn faksh k'rere bo toohuwotsok boaantsok'on kahniwotsatse naashuwotsnat eenashuwotsn boosh boetts jamo bokeewi. \v 24 \x - \xo 4:24 \xo*\xt Kesh. 20:11; Neh. 9:6; Dub. 146:6 \xt*\x* Bowre man boshishtsok'on, ik wotdek't bok'aaro eenshdek't Ik'o maants hank'o ett bokuhi, «Daro, datso, aatsk'aro, boyitse fa'a jamo aztso Doonz eenono! \v 25 S'ayin shayiron n guutso no nihi Dawit noonon hank'o etaat keewtso neene, \q ‹Ik' ash woterawwots eegishe bo shashiri? \q2 Ashuwots eegishe gond finosh datsmec'ron bo k'úmiri? \q \v 26 \x - \xo 4:25-26 \xo*\xt Dub. 2:1-2 \xt*\x* Datsatsi naashwots matseedekt, \q2 Dats k'ezirwots ik wotdek't ko'edek't, \q2 Doonzonat b́ Mesihiyo ats bo tuwi.› \p \v 27 \x - \xo 4:27 \xo*\xt Mat. 27:1-2; Mar. 15:1; Luk'. 23:1; 7:11; Yoh. 18:28-29 \xt*\x* «Aron Hirodisnat P'ent'os datsatsi asho P'ilat'os Ik' ash woterawwotsnat Israe'el ashuwotsn kitots ko'edek't nfuuttso S'ayin guutso Iyesus ats botuwi, \v 28 Hank'o b́ wotiye nee shino niangonat ntook shunon n beezts fino s'eetsoshe, \v 29 Doonzono!, andoor bo sheefirwan s'iile, n guutsuwots bosharaniye aawo shu'ude n aap'o bokewituwok'o woshuwe, \v 30 N guuts S'ayino Iyesus shútson shodtswots bo kashitwok'onat adits, een een keewwots bo wotitwok'o n kisho jargwe.» \p \v 31 Ik' k'ono bo ishiyakon ko'edek't bo beyiruwok man shek'e b́wutsi, jamwotswere shayiri S'ayinon s'een bowutsi, Ik'i aap'onwre ááwu shuk'on keewo dek't botuwi. \s Shin shni amantsuwots detstso shir b́teshtsok'o \p \v 32 \x - \xo 4:32 \xo*\xt Wosh. 2:44-45 \xt*\x* Amants jamwots ik nibonat ik maac'on detsfno bo tesh, konuworu ash iko, «Haniye tikee» bí eteet keewo deshatse b́ tesh, bo dagotsere jam keewo bo jamets shira b́ teshi, \v 33 Woshetswotswere Doonzo Iyesus k'irotse tuwi jango angi eenona bogawefo, jametswotsatsno Ik' s'aati eeno fa'e b́tesh. \v 34 Datso wee moowo detsts jamwotswere kem dek't b́ gizman dek't boweyiruwotse boyitse konworu t'ut'tso aali b́ tesh. \v 35 Gizmano dek'wat woshetswotssh im bok'refoni. Bo ik iketssh boosh b́ geyitsok'owa kay bodek'foni. \p \v 36 K'op'rsn shuwetso, Yosefi eteetso Lewawi iko fa'e b́ teshi, wosheetswotsu «Barnabasi» ett bo s'eegfoni, b́ bitsonuwere «Kup'shit na'a» etee. \v 37 Bíwere b́ datso kemt b́ gizo dek'wat woshetswotssh b́ imi. \c 5 \s Hananinat Sep'irna \p \v 1 Hnaniyi eteef asho b́ máátsu Sep'iri eteetsunton datso bokemi, \v 2 B́ máátsunu b́ danfere dats kemeets gizotse k'atso oorik'rat k'atsonmó dek' waat woshetswotssh imb́k'ri, \v 3 P'et'rosmó bísh hank'owa bí'et, «Hee Ananaiyo! S'ayin shayirats korr datso kemeets gizotse nooridek'etwok'o n nibots Shed'ano eegishe b́ kindi? \v 4 N kemftsere shino datsman nikoshna b́ teshi? N kemiyakonor gizo nikoshna b́ teshi? Eshe, keewan eegoshe n nibots n gawi? N kootiye Ik'atsa bako ashaatsaliyee.» \v 5 Hananiyi b́ keewts keewuman b́ shishtsok'on diht b́ k'iri, keewuman shishts ash jamo ayidek't shatbowtsi. \v 6 Jawetswotsu b́ duuno k'oddek't dek'amt duukbok'ri. \p \v 7 Keez sa'atonire okoon Hananiyi máátsu b kenihats bodts keewo b danawo waa bkeshi. \v 8 P'et'rosuwere «Aab taash keewwe it datso it keemts k'awuntso hank'one?» bish bíet. Biwere «Ee! Mank'o gizoshe?» bi'et. \p \v 9 Manoor P'et'ros, «Ik'i Shayiri S'ayino fadosh aawuk'oneya ik it woti? Hamb! nkenihi duukt aaniru ashuwots fengeshatsnee, Nenowere de'amr duuketunee» bí et. \v 10 Biwere manoor b́ tufishroots dihat k'irbwutsi, Jawetswotswere bokindtsok'on k'irgutsat b befere daatst dek'amt b kenih ganok duukbok'ri. \v 11 Ik' mootsi ash ash jamona et keewan shishtsuwots ayidek shato wotb́wtsi. \s Wosheetswots kishatse wotts milikituwotsnat adits keewwotsn \p \v 12 Adits keewu ayuwotsnat milikituwotsn wosh etsúwots kishona bofinefo b́tesh, jametsuwotswere ik nibon wotde'er Selemon dada etefokna bokakuwefoni. \v 13 Bonton woterawo ikonuwor dab bonton wotosh ááwu shuuk'fo aali b́ tesh, b́ woteferor ash jamo boon mangya bo mangifoni. \v 14 Doonzono! amaniru máátsonat nungushwots botaawo ayidek't ayefera bíamfoni. \v 15 Ash ashuwots shodets ayuwotsi weromantsana kishde'er es'onat she'ats bok'eezfoni, mank'o bok'alirwere P'et'ros man weeron b́beshoor b́ s'ilalo dab́ ik iketsuwotsats b́bodishee. \v 16 Ash asho Iyerusalem gúúratse fa'a kitwotsitse shoodetsonat kim shayiron gondo bek'irwotsi de'erni bowaafo, jametswotswere kasha bokashefo. \s Wosheetswots gishewo \p \v 17 Kahni naashwotsatsi k'aabonat bínton teshts Seduk'awino eteefuwots jirwots bojamets okooron s'eent boatsats botuwi, \v 18 Woshetswotsi detsdek't tipimoots kindsh bok'ri. \v 19 Melakiwotsmó t'ú tipi maa fengesho k'eshdek't boon kishbok'ri, \v 20 «Ameree! Ik'i mootse need'de'er kashi keewo detsts keewan ash jamosh keewwere!» boosh bíeti, \v 21 Woshetswotswere b́ tzaziyo dek't guuron Ik'i moowots kindek't daniyo dek't botuwi. Manoor Kahani naashwotsatsi k'aabonat bínton beyirwots wáát mooshiru jirwotsnat Ayhudi eenashts jamwots ikok ko'ebowutsi, ashuwots woshetsauwotsi de'er bowetuwok'o tipi moowo maantsan bowoshi. \v 22 Woshetswotswere tipi moo maantsan wáát woshtsuwotsi bítse daatsratsno, aanat waatnuwere, \v 23 «Tipi maa fengsho kup'shdek't is'etsok'on, kotiruwotsuwere b́ fengshatse need'dek't bokotfere nodaatsi, tipi maa is'o nok'sheoromó eegoru bítse datsatsone» ett bokeewi. \v 24 Ik'i moo kotirwotsi jishruwonat Kahanati naashuwots n han boshishor «Eebi keewan naaroni?» ett daand bowutsi. \v 25 Manoor ash iko wáát «Tipi moots it gedts ashuwots hamb́, Ik'i mootse need'dek'tniye ashuwotsi bodaniri» ett boosh b́ keewi. \v 26 Manoor Ik'i maa kotiruwotsi jishiruwonat bínton beyiru ashuwotsnton amt boon dek't boweyi, bodoowuwere angnon b́woteraniye dashdek'tniye, han bok'aliye ashuwots boon shútson bojod'awok'o shatniye. \p \v 27 Woshetswotsno dek'wat mooshiyruwots shinat bot'intsi, kahani naashonuwere hank'o ett boon bí aati, \v 28 \x - \xo 5:28 \xo*\xt Mat. 27:25 \xt*\x* «Iyesus shútso s'eer it danirawok'o itn kup'shdek'at azazerone b́teshi, ernmó hamb, Iyerusalemi it daniruwon s'entsk'rerte, itmo ash man k'irotse no aatetuwok'o woshoshe itgeyri.» \p \v 29 P'et'rosnat woheets k'oshuwotsn hank'o et boaaniyi, «Ashosh aleyoniyere Ik'osh aleyo noosh geyife, \v 30 No nihotsko Izar Izewer it mitats jittdek'at it úd'tso Iyesusi k'irotse tuuz b́k'ri, \v 31 Ik'o Israe'el ash ashosh naandre etonat bomorrosh oorowe eto b́ imetuwok'o Iyesusi jishiruwonat woritson woshdek't b́ k'ani aaromants mangon b́ beetuewk'o woshre, \v 32 Keewu man jangosh noo gawunone, Ik'o bísh aleets jamwotssh b́ imts S'ayin shayiro gawe.» \p \v 33 Moosh mooshiyruwots man bo shishtsok'on ayidek't fayat woshetswotsi úd'o bogeyi. \v 34 Ernmó ash ashoke mangiyetsonat Muse nemo danik wottso Gemaliyali eteets ferisawi wotat moosh mooshif iko tuut woshetswotsi múk' gizewosh úromaantsan bo kishituwok'o boon bíazazi. \v 35 Manoor mooshiru jirwotssh hank'owa bíet, «Israe'el ashuwotso! Ashaanotsats it k'aliru keewosh it atso korde'ere. \v 36 Haniye shin Tewodasi eteets asho ‹Taahe ash een taane› ett tuure b́ teshi, awd balok'o ashonwere bínton ik woterne bo teshi, ernmó bín úd'niyek'reyi, b́ shuutso shairwotsuwere bad' bowutsi, bí'ettsonuwere shiro boraniyere b́ oori. \v 37 Maniyere hakon ash ashuwotsi taawets dúron Geliltso Yhud tuwut ay ashuwots b́shuutso bosha'itwok'o b́ woshi, bínowere úd'eyi, b́ shuuts sha'irwotswere bad'e bobad'i \v 38 Mansh and taa itsh tietirwo it ashaanotsoke wokar boon k'ay it k'rituwok'owe, asaabiyan wee finan ashoke waaka wotiyal t'afitkee. \v 39 Ik'oke waaka wotiyalmó boon t'afiyosh falratste, Ikinuwor Ik'onton fayeye itsh wotitwe.» Bowere Gemalyal iztso bodek'i. \p \v 40 Maniyak woshetswotsi bo maants s'eegdek't bojot'iyi, Iyesus shútsonowere s'eer bokeewrawok'o azazat faksh bok'ri. \v 41 Woshetswotsmó Iyesus shútsi jangosh keteyo boosh b́geyitwok'o bodantsotse gene'úwefetst mooshi jeboke kesht boami, \v 42 Aawu aawon Ik'i moonat maa mootsnowere Mesihiyo Iyesus jango daniyonat doo shishi keewo ned'iratsno boteshi. \c 6 \s Shawat dak'oniwotsi galdek'etsok'o \p \v 1 Múk'i boteshtsok'on, amantsuwots taawo ayefere bí amee Grik dats noon keewo keewiru ayhudiwots Yhud datsatse shuwets ayhudiwotsats mumundo dek't botuwi, bomumundiruwere aaw aawon bokenih k'irts maatsuwotssh kayiyeyiruwo batk'o bobatefosha b́ tesh. \v 2 Mansh tatse git wosheetsots amants jametsuwotsi kakuk'raat boosh hank'o boet, «Mish kayiyosha err Ik'o aap' daniyifino k'azo noosh geyiratse. \v 3 Eshe eshuwotso! bosheeng doyon udetswotsi, S'ayin shayironat danon s'eents shawat ashuwotsi ititse geyore, bonowere finanats naashiwonee. \v 4 Noomó Ik'o k'ononat Ik'o aap'o daniwosh kup'ituwonee.» \p \v 5 Bo ettsan jamwotsi b́ geneúshi, ashaanotsnowere galbodek'i, boowere imnetiyonat S'ayin shayiron s'eentso Ist'ifanosi, Filip'osi, P'rokorosi, Nik'arona, Timona, P'ermena Ayhudi imnetiyo dek't teshtso Ans'okiyi datsatstso Nik'olawosiye. \v 6 Hanotsi wosheetsots shinats need'i bok'ri, woshetswotsuere Ik'o bok'oniyakon bo kishonowere boats bogedi. \p \v 7 Hank'on Ik' aap'o gawunfere bíamtsotse, Iyerusalemitsi amantsuwots taawo ayidek't ayefere bíamtsotse Kahanatiwotsitsnowere ay wottswots bo amani. \s Diyak'oniyo Ist'ifanosi b́detseetsok'o \p \v 8 Ist'ifanos Ik' s'aatonat angon s'eent adits keewuwotsnat een een milikituwotsi ash ashuwots dagotse b́ k'aliri b́ teshi, \v 9 Manoor, «Nas' kishitu ayhudiyots Ik' k'oni maa» eteets ayhudiyots Ik' k'oni moowotse ashuwots K'erennat Iskndriyas ashuwots, Kilk'iyanat Isiyi datsatatse ik ik ashuwots tuut Ist'ifanosi k'efoon bo mooshfere boteshi. \v 10 Ernmó Ist'ifanos bín b́ keewiru dani telefo S'ayin shayiro bísh b́ imk b́wotsotse bísh aaniyo falratsno botesh. \v 11 Manoor ashaan, «Muse nat Ik'ats c'ashi aap'o b́ keewfere shishrone» eteet ashuwotsi degon bí ats tuuz bok'ri. \v 12 Mank'oon ash ashonat eenashuwotsn Muse nemo danifuwotsnowere bíyatsats tuuz bok'ri, Ist'ifanosokowere amt detsdek't moosh mooshiyiruwots shinats bín t'intsbok'ri. \v 13 Bíyats kooton gaawit ash ik ikuwotsnowere dek'tboweyi, kooton gawituwotswere hank'o boeti, «Ashaan Ik'i mannat Muse nemo jamawa b́ c'ashfo. \v 14 Aaninuwere ‹Nazrettso Iyesus Ik'i man gaketuwe, Muse noosh b́ beshits teronowere woniyituwe› ett b́ keewufere shishrone.» \v 15 Manoor mooshi jebatse fa'a jamwots Ist'ifanosi t'iwintsdek't bos'ile b́ shiitso melaki shitsok'o araat boosh b́ be'eyi. \c 7 \s Ist'fanos keewuts keewo \p \v 1 Kahniwotsatsi naasho Ist'fanossh, «Eteets keewan arikeya?» eton bíaati. \p \v 2 Ist'fanosuwere hank'o ett bísh bíaniyi, «Ti eeshuwotsnat tnihotso! aab taan k'ewere! Nonih Abraham Karan datsatse beyosh bíamfetsre shino shin Mesp'et'omiya eteets datsatse b́ befere Mangts Ik'o bísh be'eyat \v 3 \x - \xo 7:2-3 \xo*\xt Aze. 12:1 \xt*\x* ‹N datsatse keer, n jagatse k'alyarr, taa neesh t kitsit datsats amee› bí eti. \v 4 \x - \xo 7:4 \xo*\xt Aze. 11:31; 12:4 \xt*\x* Manoor Keledawiyots datsatse kesht Karani eteets datsats be b́wtsi, b́ nih b́k'irihakonowere Ik'o Karanitse kisht hambets it beyiru datsanats bín dek'et b́weyi. \v 5 Wotowabako dab tufi need'okok'o bodts rstiyo bísh imatse, b́wotefere datsani bínat bíyere il b́ naarosh rstiyo woshde'er b́imetuwok'o taarre b́teshi, bísh b́taaruwere Abraham na'o b́ detsfetsere shine. \v 6 \x - \xo 7:6-7 \xo*\xt Aze. 15:13-14 \xt*\x* B́ naaronuwere ash datsatse gooshtsi wotar b́beetuwok'o datsmanatsnowere awd bal natosh guuts woshde'er was'o kayde'er boon bokewituwok'o bísh keewure b́ teshi. \v 7 \x - \xo 7:7 \xo*\xt Kesh. 3:12 \xt*\x* Manats dabtnwere, ‹Guuts woshde'er b́ keewit ashuwotsats angshitwe, datsmanatse keer hanoke taan ik'itúne› ett Ik'o keewre. \v 8 \x - \xo 7:8 \xo*\xt Aze. 17:10-14; 21:2-4; 25:26; 29:31-35; 18 \xt*\x* Gof ami taaronowere bísh bími, mansha Abraham Yishak'i b́shuwor shimtl aawots gofo b́daamiyi, Mank'o b́ naayi Yisak'i gofo b́daamiyi. Yak'obuwere b́ jir tatse gitetsuwotsi gofo b́damyi. \p \v 9 «Yak'ob nanaúwots bo eshuwi Yosefi okoort Gbs' datsatsere guutso b́ wotituwok'o bokemi, Ik'onmó bíntoniye b́ teshi, \v 10 \x - \xo 7:9 \xo*\xt Aze. 37:11, 28; 39:2, 21 \xt*\x* Gond bek' jamotse bín b́ kishi, Gbs' naasho Fer'on shinatsere baatsonat danitelefo bísh bi'imi. Naashonuwere Gbs'nat b́ maa jamatse alituwo bín b́woshi. \v 11 \x - \xo 7:11 \xo*\xt Aze. 42:1-2 \xt*\x* Manór Gbs'nat Kene'an dats jamatse ayidek't ash kic'its k'ak'i eeno b́ woti, no nihuwotsuwere misho daatsosh falatsne. \v 12 Ya'ak'obwere Gbs'itse mááyo b́ beyok'owo b́ shishtsok'on tuwreerosh nonihotsi manok b́ woshi. \v 13 \x - \xo 7:13 \xo*\xt Aze. 45:1; 16 \xt*\x* Aani gitlo aanat Gbs'i bo amor Yosef b́ eshuotsesh b́ tooko b́ daneyi, jag bowotonúwere Fere'onokere b́ daneyi. \v 14 \x - \xo 7:14 \xo*\xt Aze. 45:9-10, 17-18; 46:27 \xt*\x* Maniye hakon Yosef b́ nihi, Yak'obnat b́ jag jamo b́mandan dek't b́weyi, bo bojametsuwre shabe úts ashno. \v 15 Mansh Yak'ob Gbs' maantsan bí ami, bínat no nihwotsn manoke bok'iri. \v 16 \x - \xo 7:16 \xo*\xt Aze. 23:3-16; 33:19; 50:7-13; 24:32 \xt*\x* Bomak'tsonowere Sekem maantsan dek'amt Abraham Sekemn Emor nan'úwotsoke b́ gizon b́keewts doowots dukeyi. \v 17 Ik'o Abrahamsh taart b́ jangitso wotit aawo b́ t'inor Gbs'n beyiru ashuwots taawo ayefere bí ami. \v 18 \x - \xo 7:17-18 \xo*\xt Kesh. 1:7-8 \xt*\x* Man b́ wotwere Yosefi danawo k'osh Nugúso Gbs'n b́ naashefetsoniye. \v 19 \x - \xo 7:19 \xo*\xt Kesh. 1:10-11; 22 \xt*\x* Handr naash manuwere no ashuwotsats gondo k'úmt no nihwotsats kic'iyo dek't bo tuwi, bo nana'i marmat'uwotsno bok'irituwok'o úratse kishde'er bo juwituwok'o, no nihuwotsi bokic'iyi. \v 20 \x - \xo 7:20 \xo*\xt Kesh. 2:2 \xt*\x* Manór Muse b́ shuweyi, bíwere Ik'i shinatse na'i az sheenge b́teshi, keez shashonowre b́nihi meyitse b́ eeni, \v 21 \x - \xo 7:21 \xo*\xt Kesh. 2:3-10 \xt*\x* Uratso juu k'irewor Fereon mááts naú k'audekat b́ naayik'o woshdek'at b ditsi. \v 22 Musewwere Gbs' datsi dani teleef jamo danb́dek'i, b́ keewiru keewonat b́ finonowere kup' wotb́wtsi. \p \v 23 \x - \xo 7:23 \xo*\xt Kesh. 2:11-15 \xt*\x* «Muse hab nato b́ s'eentsok'on bí eshuwotsi Israe'el nana'úwotsi s'iilo b́ tuwi. \v 24 Bí eshuwotsitse ikonuwere Gbs' dats ash ikon t'uk'eyat was'o b́kashefere bek't bísh b́ gatsi, t'uk'eetsmanshowere weero weersht Gbs' dats asho togdek't b́úd'i. \v 25 Ik'o b́ weeron boon b́ fakshiyituwok'o b́ jaguwots t'iwints bodek'etuwok'owa bísh araatni b́ tesh, bomó t'iwintsratsno. \v 26 Yaats guurok'onowere Israe'el ash gitetsuwots bo atsatseyo bo fayefere daatsdek't bonbaziyo geeyat ‹It ashuwtso! itwo eshu itnere, eegishe itfayeyiri?› bíet. \v 27 B́ tooho togiru ashman Museyi okaan gifnit ‹Neenmó noon alituwonat noatse angshituwo kone nee wosh? \v 28 Oots Gbs' dats asho núd'tsok'o taanowere úd'osh geefiya?› bíet. \v 29 \x - \xo 7:29 \xo*\xt Kesh. 18:3-4 \xt*\x* Muse man b́shishtsok'on Gbs'itse kesht Midiyam datsomants amt gooshtsi wotat b́beeyi, Manoke nungush nana'a gituwotsi b́shuwi. \p \v 30 «Muse datsmanatse hab nato b́beshiyakon Debre Sin woruwotse aat'iru t'ugi atatsi tawi laluwotse melaki iko b́be'eyi. \v 31 Muse man b́bek'tsok'on bíadi, karndek't b́s'iilorowere hank'o etiru Doonzo k'aro b́shishi, \v 32 ‹Taahe nnihotsko Izar Izewer taane, Abarhamko Izar Izewer, Yisahak'ko Izar Izewer, Yak'obko Izar Izewer taane,› Muse were shatoon k'ewub́wutsi, s'iloshowere aawo shu'atse. \v 33 Doonzonuwere hank'o b́ eti, ‹N ned'iruwok man S'ayin datso b́ wottsotse n tufitsi c'aamo kishuwe, \v 34 \x - \xo 7:30-34 \xo*\xt Kesh. 2:14 \xt*\x* Gbs'itse fa'a ti ashuwots weralo gond bo bek'iruwok'o bek're, kic'at bo kuhirwono shishre, mansh boon kashiyosh oot're, andoor wowe! taa neen Gbs'its woshona.› \p \v 35 «Israe'el ashuwotsu Musesh ‹Neen noats altsonat angshituwon woshtso kone?› Eton bín k'efatni botesh, wotowa boko t'ugi atatse bísh be'ets melakiyo jangon alituwonat nas' kishituwon woshdek't bomandan bín b́ woshi. \v 36 \x - \xo 7:36 \xo*\xt Kesh. 7:5; 14:21; Taaw. 14:33 \xt*\x* Gbs'nat Aats k'ar birokere aditsonat milikito finat bí ashuwotsi kish dek't hab natosh dats woruwtse jishtso Museyiye b́ teshi. \v 37 ‹Doonzo Izar Izewer taan b́ tiztsok'o mank'o it eshuwotsitse nebiyiyo itsh tuuzitwe› ett Isra'el ashuwots keewutso Museyiye b́teshi. \v 38 \x - \xo 7:38 \xo*\xt Kesh. 19:1—20:17; Iwi. 5:1-33 \xt*\x* Woruwotse kakuwedek't teshts ashuwotsntonat Sin guri abaatse keewuts Ik'i melakiyonton animank'o no nihotsnton teshtso bíne. Ik'o keewuts kash imetu aap'o noosh beshitsonuwere un bíne Museyiye. \p \v 39 «No nihots bína bok'efibako bísh aleratsnee, Bonibotsnowere Gbs' maants aano bo gawi. \v 40 \x - \xo 7:40 \xo*\xt Kesh. 32:1 \xt*\x* Aronshowere ‹Noon Gbs'itse kishts Muse han eeg bíyats bodtsok'o no danawotse noshin shinatse sha'arr noon jishituwo Izar izewerotsi noosh doozwe› bo eti. \v 41 \x - \xo 7:41 \xo*\xt Kesh. 32:2-6 \xt*\x* Manór manz aron dozets Ik'o doozdek't bísh wosho bo t'intsi, bokishi finonowere bogenee'úwi. \v 42 Ik'onmó boatse k'aleniye b́wutsi. Daritsi k'eenwotssh bo ik'ituwok'o boon beshidek't bími. Manwere Nebiywotsn hank'o ett guut'etsok'one, \q ‹It Israe'el ashuwotso! \q2 Shúkeets gizonat woshon \q2 Hab nati s'eenosh woruwotse it t'ints tasheya? \q \v 43 \x - \xo 7:42-43 \xo*\xt Amo. 5:25-27 \xt*\x* Dek'at it amtso Molok gofonat \q Refani eteef k'enon it arits it ik'oniye b́ teshi, \q2 Bowere it kishon findek'at, \q2 It boosh it boosh sagadat it teshts ik'irwotsiye, \q Taawere Babloniye ok it gishetuwok'o woshituwe.› \p \v 44 \x - \xo 7:44 \xo*\xt Kesh. 25:9; 40 \xt*\x* «No nihots woruwotse gawi gofu detsfne b́ teshi, gofmanuwere Ik'o b́ keewutsok'onat b́ kitstsok'o bin fintso Museyiye b́ teshi. \v 45 Ik'o boshinatse b́ gishts Ik' ash Woteraw ashuwots datso bo nator no nihots bodek'ts gofani Iyasunton manok bo kindshi, Dawit dúro b́ borfetsosh manoke b beyi. \v 46 \x - \xo 7:46 \xo*\xt 2 Sam. 7:1-16; 1 Zen. 17:1-14 \xt*\x* Dawituwere Ik' shinatse baatso daatst Yak'ob Ik'o Izar Izewersh k'ewok wotit moo agosh Ik'o b́ k'oni. \v 47 \x - \xo 7:47 \xo*\xt 1 Naash. 6:1-38; 2 Zen. 3:1-17 \xt*\x* Ernmó Ik'í maa agtso Solomoniye. \p \v 48 «B́woteferor jam falts Ik'onmó ash kishon ageets moots beerake, manwere Nebiyon hank'o ett guut'etsoniye, \q \v 49 \x - \xo 7:49-50 \xo*\xt Isa. 66:1-2 \xt*\x* ‹Daro t be jooroniye, \q2 Datsonuwere t tufi ned'oke, \q Eshe ááwu naari mee taash it agetuwoni?› \q2 ‹Bíyok t kashituwokonu awuk'one?› Etfe Doonzoni. \q \v 50 ‹Jaman taa t kishon t finkoshna?› Bíeti Ik'oni. \p \v 51 «It wed'etswotso it nibo is'etswotso! it k'el kúp'uwotso! it nihuwotskok'o jam aawo S'ayin shayiro it k'efiri. \v 52 Nebíyiwotsitse it nihots bo gisherawo kone fa'oni? boowere kááw finetsman b́ weetuwok'o shin keewutswotsi boúd'i, It were and kááwu finetsan beshidek' imaat it úd'i. \v 53 It Ik'i melakiwots weeron Muse nemo dek'at it teshi, ernmó kotde'atste.» \s Ist'ifanos shútson jot'eyat b́k'irtsok'o \p \v 54 Mooshiru jirwots han boshishtsok'on nibo k'únbowutsi, Ist'ifanosi fayat bí'ats gasho bo shas'i. \v 55 Ist'ifanosmó S'ayin shayiron s'eent daro maantsan kawudek't s'iilt, Ik'i mango darotse b́bek'i, Iyesus noowere Ik' k'ani aaromadan b́ need'efere b́ bek'i, \v 56 Eshe «Hambe, daro k'eshe b́ gwutsere ash na'o Ik'i k'ani aaro maantsan b́ need'efere t bek'iri» bí eti. \v 57 Manoor bo k'aari eenon bo kuhi, bo waazono is'dekt ik wotdek't b́ maantsan bowos'i. \v 58 Kitotsno kishdek't shútson bo jot'i, gawuwotsuwre bo shemo dek'amt Sa'oli eteets jawets iko b́ kotetwok'o b́ tufi shirots ged bok'ri. \v 59 Shútson bín bo jot'fere, Ist'ifanos, «Doonzo Iyesuso! t kashu k'aaú de'e!» ett b́ k'oni. \v 60 Tuk'umaldek't, «Doonzono! bo morran boats taawk'aye!» ett k'aari eenon kuhat man ettnuwere k'ir b́wutsi. \c 8 \s Sawol kirstiyanuwotsi b́gishtsok'o \p \v 1 Sawoluwe Ist'ifanosi úd'ewor bontoen ik wotatni b́ teshi, Ist'ifanos b́ k'irts aawots Iyerusalemn fa'a Ik' k'oni moowu ats gisheyewo tuu b́wutsi, woshetswotsiyere okoon amants jamwots Yhudnat Semariy awurajo maantsan bad' bowutsi. \v 2 Ik ik shayirets ashuwots Ist'fanosi boduki, káári eenono kuhat bísh bo eepi. \p \v 3 \x - \xo 8:3 \xo*\xt Wosh. 22:4-5; 26:9-11 \xt*\x* Sawolmó Ik'i moo t'afiyosh kaarefetstni b́teshi, mootsere moots kindt nungushuwotsnat mááts amantsuwotsn geetsdek' waat tipi moots b́ kindishiri. \s Doo shishiyo semariyitse nabetsok'o \p \v 4 Bad'wutsts amantsuwotsuwere bo amts jamoke Ik'i aap'o bodanifo. \v 5 Filp'osuwere Semariy kito maantsan amt ashuwotssh Mesihiyo jango b́ dani. \v 6 Ashuwotswere Filip'os keewuts keewo bo shishor b́ finiru adits keewuwotsi bo bek'tsok'on ik nibon t'iwintsdek'tni bo k'ebiri. \v 7 Kim Shayirotsuwere k'áári eenon kuhat ay ashuwotsitse bo keshfo, durwotsnat shoklirwotsn kasha bo kashefo. \v 8 Mansh kit manitse een gene'o b́ woti. \p \v 9 Kit manitse Sm'oni eteets ash iko fa'e b́ teshi, ashman kitotse b́ danon finat Semari ashuwotsi aditniye b́ teshi, «Taa een ash taane!» ettni b́ keewfo. \v 10 Ash jamo múk'onu eenonu «Ashaan ashi eene ett b́ s'egeyir Ik'i angone!» ett t'iwintsdk't bo k'ebfoni. \v 11 T'iwintsdek't bo k'ebiruwere ay aawosh danon ashuwotsi adit b́ teshtsotsne. \v 12 Ernmó Flip'os Ik'i mengisti jagonat Iyesus Krstos shútson b́ keewuts doo shishi keewo bo shishor nungushwotswere máátsuwotsuwere amanat bo gupeyi. \v 13 Smonuworu b́ oreraniyere amanat b́ gupere Filp'osntonu ik wotb́wtsi, b́ finiru adits keewwotsnat milikituwotsn bek't bíadfera b́ teshi. \p \v 14 Iyerusalemitse fa'a wosheetsots Semari ashuwots Ik'i aap'o bodek'tsok'o boshishtsok'on P'et'rosnat Yohanisn Semari datso maantsan bo woshi. \v 15 Semari ashuwots S'ayin shayiro bo daatsituwok'o P'et'rosnat Yohanisn amt boosh Ik'o bok'oni. \v 16 Semari ashuwots Doonzo Iyesus shútson bo gupeyi bako S'ayin shayiro konatsoru od'atse b́ teshi. \v 17 Mansh P'et'rosnat Yohansn bo kisho boats bo gedor ashuwots S'ayin shayiro bo dek'i. \p \v 18 Wosheetswotsu boats kisho bogedor S'ayin shayiro ashuwotssh b́ imestsok'o Simon b́ bek'tsok'on gizo dek'wat, \v 19 «Taa t kisho boats tgere ashuwots S'ayin shayiro bodek'etuwok'o alan taash imere» bí eti. \p \v 20 P'et'rosmó hank'o bíeti, «Ik'i imo gizon daatsosh n gawutsotse n gizo neenton t'afuwe! \v 21 N nibo Ik'i shinatse kááwu woto b́ k'aztsotse nee keewanitse kayo wee bano deshatsne. \v 22 Eshe n gond finansh shiyanar naandre eree, daneraka n nibitsi gond finan orowa eteetwe wotiyal aab Ik'o k'onuwe. \v 23 Neehe s'aam okooron ns'eentsok'onat morron tipek n wotok'o taa bek'iruwe.» \p \v 24 Sm'onuwere «It keewutsanitsere ik jago ti ats b́ borawok'o it it tookon taash Ik'o k'onuwere» bí eti. \p \v 25 P'et'rosnat Yohanisn bo gawiyakonat Doonzo aap'onwere bo keewiyakon Semari gal aywotsitse doo shishiyo nabfere Iyerusalem maantsan bo'ani. \s Flip'osnat Itiyopiyi ash ikon \p \v 26 Doonzo melakiyo Filip'ossh, «Tuur Iyerusalemiyere Gááz maants damiru weeron Muur maantsan amee» bí eti, weer manuwere woruwi weere b́ teshi. \v 27 Bíwere tuut bíami, manno, Itiyop'iyi dats naash iko Ik'o k'onosh Iyerusalem maants amt b́ tesh, ashaan Hndeki eteets Itiyop'iyi Nugúsúsh b dets jamatse bish fintsonat b gizatse altsoniye b́teshi, \v 28 Bí b́ datsomants bíaanefere seregelats\f + \fr 8:28 \fr*\fqa Seregela: \fqa*\ft Eto gáári arts farshon geetsf kes'oor bí ats kede ameefoni. \ft*\f* bedek't nebiyiyo Isayas mas'afoni b́ nababefe b́tesh. \v 29 Manóóri sa'aton S'ayin shayiro Filip'osi «Seregel manok t'iinr bínton gonkeewe» bíet. \v 30 Mansh Filip'os bíyok wos'fere amt Itop'iyi dats ashman nebiyiyo Isayas mas'fo b́ nababefere shisht «N nababiruwo b́ biitso neesh galiruwa?» bí et. \v 31 Itiyop'iyi dats ashonwere «Taash biishde'er keewituwo aalo taash aawuk'oneya gaalo b́ faliti?» bíet. \v 32 Bí b́ nababiru mas'aafi beyokonuwere hani b́ tesh, \q «Bí shukosh jokeyiru mererok'oyiye b́ teshi, \q2 Mererna'o b́s'iro k'ut'ewor s'ik bí etfok'o, \q2 Bíwere keewosh b́nono aawu'atse. \q \v 33 \x - \xo 8:23-33 \xo*\xt Isa. 53:7-8 \xt*\x* Bíhe keteree, kááwu angshonowere bísh imeratse, \q2 B́ kashu datsatse k'aaúbazetsotse \q2 B́ s'ooti jango kone fal keewiti?» \p \v 34 Naashmanuwere Filip'ossh, «Nebiyiyo han b́keewu kon jangoshe? B́ took jangoshemo wee k'oshi jange? Oona neesha aab taash keewwe» bí eti. \v 35 Filip'oswere S'ayin mas'afanatse tuut Iyesus jangosh dooshishiyo b́ nabi. \v 36 Boamferowere aats beyok bobodi, naashmanuwere «Hamb, hanoke aatso fa'ee, tguperawok'o taan bazitu keewo eebi?» bí eti. \p \v 37 Filip'oswere «N nibi s'eenon ni'amaniyal gupewo falfne» bí eti. Naashmanwere «Iyesus Krstos Ik'o naayi b́ wottsok'o amaniruwe» b́ eti. \p \v 38 Naashmanuwere seregelo b́ ned'iyetuwok'o bíazazi, Bogitetswere aatso maantsan oot't amt bo eree Filip'os Naasho b́ gupi. \v 39 Aatsotse bokeshiyakon Doonzoko S'ayin shayiro Filip'osi k'aaúbdek'i, janderbonuwere aani gitlo be'atse, b́woteferor geneúwefets b́weero sha'o dek't b́tuwi. \v 40 Filip'osmó Azat'ositsne b́ daatseyi, K'isariyi maantsowere b́ wafetsosh kit kitotse sha'at dooshishiyo b́ nabfoni b́teshi. \c 9 \s Sa'ol Krstosi bí amantsok'o \r (Wosh. 22:6-16; 26:12-18) \p \v 1 Manoor Sawuol doonzo danifuwotsi úd'osh naakefere kahaniyots naashok bíami. \v 2 Doonzo weerindion shairu ashuwotsi nungushwotsno máátsuwotsno b́ daatsor tifde Iyerusalem maants de'er woo bín faliyit debdabeyo guud'de Demask'oyitsi ayhudiwots Ik' k'oni moowwots sh bísh imetwok'o kahini naash naasho bí aati. \p \v 3 Amfetst Demask'o maants b́ t'intsok'on b́ gúúratse gawerawon darotse shááno gol b́wutsi. \v 4 Manoor datsats dihb́wutsi, «Sa'olo! Sa'olo! eegishe taan ngishiri?» etiru k'aaro b́shishi. \p \v 5 Sa'oluwere «Doonzono! kone nee?» bí eti, bíwere «Taahe nee ngishiruwo Iyesus taane, bín kosheef birro n k'efiyale neeshe iki b́gonditi,\f + \fr 9:5 \fr*\ft Ik ik Latini bitsetswots shiki shashats nned'iyal neesh b́gonditi etfne. \ft*\f* \v 6 Eshe, and tuur kitots kiduwee, bíyoke k'alo neesh geyituwonowere manoke neesh keewetuwe» bí eti. \p \v 7 Sa'olnton amfetst teshts ashuwots k'aaro shishfetst konnor bobe'awotse bo keewituwo t'ut't s'ik ett need'bowutsi. \v 8 Sa'oluwere b́ dihtsoke b́ tuwi, bí aawwotsi b́ k'eshormó bek'o falratse, mansh ashaashwots b́ kisho dets dek't jishfere Demask'o maants dek't boam. \v 9 Keez aawu s'eenosh eegor bek'o b́ falrawo, b́ marawo, b́ úyawo b́tesh. \p \v 10 Manoor Demask'on Hananiyi eteefo Iyesus danif iko fa'e b́tesh, doonzo bek'on «Hananiyo!» ett b́s'eegi bíwere «Hamb taane, doonzono!» bí et. \p \v 11 Doonzonu hank'o bíeti, «Tuur kááwi eteyiru werindu maants amee, manokno Yhud mootse Sa'oli eteetso T'erses asho gewowe, bíwere and Ik' k'onoke b́ fa'oni.» \v 12 Sa'oluwere bí ááwuwots aani bek'o bofalituwok'o Hanani eteets asho bíyok kindt b́ kisho bíyats b́ gedfere bek'on b́ bek'i. \p \v 13 Hananiyuwere hank'o ett bíaani, «Doonzono! ashaan Iyerusalemitse beyiru amantsuwotsats ay gond keewo b́fintsok'o ayuwotsoke shishre. \v 14 Manoknowere n shúts s'eegiru jamwotsi tiposh kahni naashuwotsoke alo dek're.» \p \v 15 Doonzonuwere Hananiysh hank'owa bíet, «Bí t shútso Ik' danawu ashuwots shinatse, naashuwots shinatsnat Isra'el ashuwotssh danituwoniye, bí t k'ac'i sheengo b́ wottsotse bíyok amee, \v 16 T jangosh awuk'o gondbek'o b́dek'etuwok'owo kitsituwe bísha.» \p \v 17 Mann Ananiyi maa man maants amt b́ beyiru mootsowere b́ kindi, b́ kishonowere Sa'olaats geddek't, «Ti eshu Sa'olo! hanmand n wafere weratse ni ats be'etso Doonzo Iyesus aani bek'o n falituwok'onat S'ayin shayiron n s'enetuwok'o niyok taan woshere» bí eti. \v 18 Manorowere k'ok'r arts keewo bí ááwatse fed'at bí eree bek'o b́fali, tuutnwere b́gupeyi. \v 19 Meetwo b́ meeyihakon kup'b́wutsi, Demask'on teshts Iyesus danifuwotsnton muk' aawwotssh manoke b́ teshi. \s Sa'ol Demask'on b́danitsok'o \p \v 20 Manorowere Sa'ol Demask'on «Iyesus Ik'o naayiye» etfere ayhudiwots Ik' k'oni mootse daniyo b́ tuwi. \p \v 21 Shishts jamwotswere, «Ashaan Iyerusalemitse shútsan s'eegiru jamwotsi t'afifoniyosha? Hanok b́wowuwere boon tifde'er kahni naashuwotsok de'er amooshoshna?» ett bo'adi. \p \v 22 Sa'olmó iki kup'efere bí ami, Iyesus mesihiyo b́wottsok'o keewut Demask'oyitse beyat teshts Ayhudiwots noono bo keewituwo b́t'ut'ifoni b́ tesh. \p \v 23 \x - \xo 9:23-25 \xo*\xt 2 K'or. 11:32-33 \xt*\x* Ay aawoniyere il ayhudiwots Sa'oli úd'osh boshiyeyi, \v 24 Bímo gondon bíats bo shiyetsman danb́k'iri, boowere bín úd'osh t'uwe aawo b́ keshf fengshuwotsi bo kotfoni. \v 25 Ernmó t'úwon b́ danifuwots Sa'oli oshots geddek't gimbiyi múlotse maskotiyon oorsh bo k'ri. \s Sa'ol Iyerusalemn \p \v 26 Sa'ol Iyerusalem maants bíamor manoke fa'a Iyesus danifuwotsnton eeho b́geyi, bomó bí Krstosi bí amantsok'o arik boosh arewo b́ k'aztsotse bojamets bín boshati. \v 27 Bernabasmó Sa'oli woshetswotsok b́ t'intsre weeratse b́befere doonzo bísh b́ be'etsok'onat bín noono b́ keewitsok'o, Iyesus Shútsonowere Demask'on ááwu shuuk'on b́ danitsok'o boosh b́ keewi. \v 28 Mansh Sa'ol bonton wotdek't Iyerusalemitse bíananefo. Doonzo shútsonowere ááwu shuk'on b́ danifoni. \v 29 Grik dats ash noonon keewuf ayhudiwotsnton keewefetstni b́ mooshfo, bomó bín úd'osh k'anwutskno botesh. \v 30 Eshuwots man dan bok'rtsok'on K'isariy maants k'az dek'boami, manoknowere Terses maants k'aybíametuwok'o bowoshi. \p \v 31 Yhuditse, Gelilitsnat Semaritse fa'a jam Ik'i moowu jeeno datsrane, kúp'onowere kup'eraniye, Doonzono! mangiyifetsat S'ayin shayirowere kup'efetsat taawon eenranee. \s P'et'ros Lidnat Iyop'en \p \v 32 P'et'ros dats datsatse gúúroke b́ befere Ldiyn beyiru amantsuwotsok bíami. \v 33 Manoknowere shmt nati s'eenosh es'atse k'eets Eniyi eteef duro daats b́de'k'i. \v 34 P'et'rosuwere «Eniyo! Iyesus Krstos neen kashituwe, tuur níees'o ec'ee!» bí eti. Bíwere manoor k'az b́tuwi. \v 35 Ldaanat Saronon beyiru jametsuwots bín bek't doonzo maants k'az boaani. \p \v 36 Iyop'e datsatse T'abiti eteefu amants iku fa'a b tesh, Griki noonon Doork'ayi eta, b́ biitsonwere t'it'a etee, biwere sheeng keewo k'alonat t'owwotssh úni aawu imf máátsi btesh, \v 37 Manoor bi shodat b k'iri, mashdek'tnuwere dadirotse danbani gaad'ots bin gedbok'ri. \v 38 Ldi Iyop'esh karn bteshtsotse Iyop'eyitse fa'a Iyesus danifwots P'et'ros Lditse b́ fa'ok'owo shisht «Oona muk'i nteyawo noosh kaari waa boree» et git ashuwotsi bíyok woshbok'ri. \v 39 Mansh P'et'ros tuut wosheetsuwotsnton b́weyi, b́ bodtsook'onowere dambani maa gáádots dek't boami, bo kenih k'irts mááts jametso bín guurdek' need' dek't eepfetst Doork' bonton kashon b beyor bwozits faaruwotsnat tah tahuwotsi bísh bokitsiri botesh, \v 40 P'et'ros jametsuwotsnor úratse kishk'raat tuk'maldek't Ik'o b́ k'oni, duuno maantsowere aandek't «T'abitee! tuwwe!» bíeti, biwere bi ááwwotsi wogdek'at P't'rosi b s'iili, tuuwatnu beebdek'i. \v 41 Bíwere b́ kisho jargt bin detsdek't b́ tuuzi, bo kenihi k'irts máátsuwotsnat k'osh máántsuwotsi s'eegdek't naú kashon bo shinats b́ t'intsi. \v 42 Keewanuwere Iyop'e dats jamatse b́ daneyi, ay ashuwotswere Doonzon boamani. \v 43 P'et'ros Simo'oni eteets gook' shik'iru ikonton ay aawosh Iyop'en b́ beyi. \c 10 \s P'et'rosnat K'orneliyosn \p \v 1 K'isari datsatse befo K'orneliyosi eteets ash iko fa'e b́ teshi, bíwere Rom datsatsi kes'fuwots shirotse «It'aliy brgediya» eteyiruwotse bali naasha b́ teshi. \v 2 Bíwere b́ maa ash jamonton Ik'o shattsonat Ik'a b́ Ik'ifoni b́ teshi, ayhudiyotsi tugretsuwotsno b́ tep'foni, Ik'o mantso jam aawosh b́ k'onfoni. \v 3 Ik aawu jed'i sa'atok'on melakiyo bíyok t'int «K'orneliyoso!» ett b́ s'egfere shants bek'on b́ bek'i. \p \v 4 T'iwints dek't Ik'i melakiyo maants s'iilt tek'on «Doonzono! eebi b́ naaroni?» bí eti. \p Melakiyonu bísh hank'o bí eti, «Ik' n k'ononat t'owwotsi n tep'iruwok'o bín neen gawetuwo Ik'i shinats t'inre, \v 5 Ando ashuwotsi Iyop'e maantsan woshar P'et'rosi eteyiruwo Smoni s'egiwe, \v 6 And bíhe ats k'ari ganoke fa'a gook' shik'iruwo Smon meyitse ib wotatniye b́ beyri.» \v 7 Han keewts melakiyo bíatse k'aleyat bíamtsok'oon K'ornoliyos b́ mootse fiinefnef gitetsuwotsnat bíats t'ints wotaderwotsitse Ik' shatf iko s'eegdek't \v 8 Jam keewonowere boosh b́ keewiyakon Iyop'emaants boon b́woshi. \p \v 9 Yaats guurok'on bo amt kitok bot'iints shirt sa'atok'on P'et'ros b́ beef moo abaatse gaad'otse Ik'o b́ k'onfera b́keshi. \v 10 Manorowere P'et'ros k'ak'wutsat ik keewo moosh b́ geyi, aawu mishonu k'aniyeyirwok'o bek'on bí ats b́be'eyi. \v 11 B́bek'ts bek'onuwere Daro k'esheb́wutsere awd kaaton detsdek'ets eents taho arts keewo datsats b́ oot'fera. \v 12 Man abatsnowere k'osh k'osh naari s'ootswots bogeroon geetseyiru azeetsuwotsnat darotse bidiru kafuwotsuwere tahmanitse fa'ano botesh. \v 13 Manoor «P'et'rosoo! Tuur Shuh de'er moowe!» etiru k'aaro b́shishi. \p \v 14 P'et'rosmó «Doonzono! woteratse! Taa s'ayin woterawo wee kim keewo maa danaktane» bít. \p \v 15 Ando aaninuwere «Ik'o s'ayin b́woshtso, kima eto neesh geyiratse» Etiru k'aaro aaniyi b́shishi. \v 16 Manuwere keezoto b́wotiyako tah arts keewuman manoor Daromaants k'aaúdek'eyi. \p \v 17 P'et'ros bek'an biitso «Eegek'úna b́wotiti?» Etfetst b́ nibots b́ kic'efere K'ornoliwos woshts ashuwots aatt Sim'on moo daatsdek't b́fengeshats boned'fere botesh, \v 18 S'eegtnurewe «P'et'rosi eteefo Sim'on ib wotat beyiruwo hanokneya b́fa'oni» ett bo aati. \p \v 19 P'et'ros bek'i keewuman biitso gawoke b́befere S'ayin shayiro bísh hank'o bíeti, «Eshe keez ashuwots neen geefne, \v 20 Tuur ood'e, boon woshtso taa twottsosh hake baka nieraawon bonton amee.» \v 21 P'et'roswere oot't ashuwotsok amt, «Eshe, Itgeyiru asho taane, eegoshe itweyi?» bí eti. \v 22 Bowere «No noweyiye báli naasho K'ornelewosokne, bíhe Ayhudi ash ash jamwots bo mangiyiru Ik'i ash dooniye, neen b́ moots s'eegiyir n etetuwo b́ k'ebetuwok'o S'ayin melakiyo bísh kitst keewure» bo et. \v 23 P't'rosu moots boon kindsht bí ibiyakon k'ondek'tnuwere b́ k'eezi. \p Yaatsok'onowere tuut bonton bíami, Iyop'en fa'a eshuwotsitse ik ikuwots bínton boami. \v 24 Gitl aawotso K'isari bo bodi, K'orneliyosu b́ jaguwotsnat bíats t'ints b́ tohuwotsi s'eegdek't P'et'rosi b́kotiri. \v 25 P'et'ros moots b́ kindor K'orneliyos bíyok t'int b́ tufi shirots dihit bín b́ k'oni. \v 26 P'et'rosmó «Tuuwe! Taa neenk'o ash taane!» ett b́ tizi. \p \v 27 Bínton keewefetst gitso maants b́ kindor ay ashuwots ko'edek't bo befere b́ daatsi. \v 28 Bosh hank'o b́ eti, «Ayhudi wotts ashosh k'osh ashonton ik wotonat b́moots kindo nemo b́ bazitsok'o itworu it tookon danfte, ernmó konuworu s'ayin woterawo wee kima ti erawok'o Ik'o taash kitsre. \v 29 Mansh taash woshewor ik k'efalo tweyi, eshe eegosh taan it s'eegtsok'owo danosh geefe.» \p \v 30 K'orneliyosu hank'o bíeti, «Awd aawoniye shin ewaar jed'i sa'aton t mootse Ik'o tk'onfera t teshi, eshe, tgawraniye ik asho goliru taho tahedek't t shinats b́ need'i, \v 31 Hank'owere taash bí eti, ‹K'orneliyoso! Ik'o n k'ono shishre, t'owwotsi ntep'irwo gawure, \v 32 Eshe Iyop'e maants ashuwotsi woshar P'et'rosi eteyiruwo Sim'oni s'egiwe, bíwere ats k'ari ganoke fa'a gook' shiik'fo Simon mootse ibo wotatniye b́ beyiri,› \v 33 Mansh manoor wosheets ashuwotsi niyok twoshi, neewere n waatsotse sheenge nfini, eshe Ik'o nkeewituwok'o neesh keewuwe bietts jamo shishosh noúnets Ik'i shinatse hanok kaku weerone.» \s P'et'ros keew keewo \p \v 34 \x - \xo 10:34 \xo*\xt Iwi. 10:17 \xt*\x* P'et'ros hank'o ett keewo dek't b́tuwi, «Arikon Ik'o asho ashaatse b́ bogabogshrawok'o t'iwintsdek'ree, \v 35 Aawoki dats asho b́wotiyalor Ik' sharr kááwu keewo b́ finitka wotiyal Ik'o bín k'ebetuwe. \v 36 Ik'o aap'tso Isra'elsh b́wooshtsok'o daneke, Jami doonzo Iyesus Krstosn jeeno nabfere b́ waawere boshee. \v 37 Yohans gupi jango nabo b́ tuutsortson Gelilitse tuut Yhud dats jamatse wotts keewo danfte. \p \v 38 «Dabtnu Ik'o Nazrettso Iyesusi S'ayin shayiron b́ futtsok'onat angono b́ imtsok'o danfte, Ik'onuwere bínton b́ fa'otse bíwere sheeng keewo finefere Dabilosn detsets jamwots kashifere b́ gúúri. \p \v 39 «Yhud gat'eriyotsnat Iyerusalem kitotse b́ k'alts keewu jamosh no gawu noone, bomó bín mitats jitdek't boúd'i. \v 40 Ernmó Ik'o keezl aawots k'irotse tizt b́ be'etuwok'o b́ woshi. \v 41 B́ be'ewwere shin shnon Ik'on marat'ets gawwotssha bako ash jamoshaliye, bíwere k'irotse b́ tuwiyakon no bonton iknon maat úshats gawwots no nee, \v 42 Keewuhan ashuwotssh no shishituwok'o bíwere kashetswotsnat k'irtsuwotsats bíangshituwok'o Ik'oke naashiyetso b́ wottsok'o no gawituwok'o noon azazere. \v 43 Bín amanitu jamo b́ shútson morrosh oorowe eto b́ daatsituwok'o nebiyi jamwots bísh gawitune.» \s Ik'i ash woterawwots amanar S'ayin shayiro bodek'etuwo \p \v 44 P'et'ros man b́ keewor b́ keewiruman shishts ash jametsuwotsats S'ayin shayiro b́ oot'i. \v 45 P'et'rosnton waatsuwots gof amts ayhudiwotsitsi Krstiyaniwotsitse Ik'o Ik'i ash Woteraw ashuwotssh S'ayin shayiro b́ imtsok'o bo bek'tsok'on bo adi. \v 46 Ik'i ash Woteraw ashuwotssh S'ayin shayiro imetsok'o dantsuwotswere handr noon keewon keewufetst Ik'o údon bomangifere bo shishtsotsna. Manoor P'et'ros \v 47 «Ashaanots nokok'o S'ayin shayiro dek'reene, béré, bo aatson boguperawok'o kone baziti?» ett b́ keewi. \v 48 Mansh Iyesus Krstos shútson bogupetuwok'o bíazazi, Maniyere il P'et'ros bonton muk' aawwotssh b́teshetuwok'o bok'oni. \c 11 \s P'et'ros eegosh Ik' ash woterawwotsok bíamtsi jango b́keewtsok'o \p \v 1 Yhud datsatse fa'a woshetswotsnat eshuwwotsn Ik' ash woterawwots Ik' aap'o bo dek'tsok'o bo shishi. \v 2 P'et'rosu Iyerusalem maantsan aanat b́keshor gof amo geyk b́ wotok'o amaniru ayhudiyots, \v 3 «Egish gof amaawu ashuwots meyts kindat bonton nmeyi?» ett bín bok'oori. \v 4 Ernmó P'et'ros wotts jamo hank'o ett ik ikon keewo dek't b́tuwi. \p \v 5 «Taa Iyop'e kitotse Ik' k'onatse tbeefere bek'o tbek'i, t bek'tsonúwere een magaraji arts keewo awd kaaton detsdek'ere darotse oot't tiyok b́ weyri, \v 6 Bínowere t'iwints t s'iile magaraji tahotse Gizuwotsnat dini s'otswotsn, datsatse getseyiruwotsnat daaratse bidiru kafuwotsi t bek'i, \v 7 ‹P'et'roso! tuur shuhuder moowe!› etiru k'aaro tshishi, \v 8 Taamó ‹Woteratse Doonzono!! s'ayin woterawo wee kim wotts keewo b́jamon tnonots ger danaak taane› tieti. \v 9 Ernmó gitlo, ‹Ik'o s'ayin b́ woshtso nee kima eto neesh geyiratse› etiru k'aro darotse taash bíanere t shishi. \v 10 Hanwere keezoto b́ wotiyakon tah arts keewuman jamon daro maantsan t'op'e b́wutsi. \v 11 Manoor K'isariyon tiyok wosheets keez ashuwots taa t beyiru moowok waat bobodi. \v 12 Hake baka t eraniyere bonton t ametuwok'o S'ayin shayiro taash b́ keewi, eshu shirtanotsu taantoniye bo faoni b́ teshi, bonton iknon amatnuwere K'orneliyosi eteyiru asho moots no kindi. \v 13 Bíwere melakiyo b́ mootse b́ned'efere b́ bek'tsok'on ‹Iyop'e maantsan asho woshar P'et'rosi eteyiruwo Sm'oni s'eegiywe, \v 14 Bíwere neenat nmaa ash jamo b́ kashit aap'o itsh keewituwe› bíettsok'o noosh b́ keewi. \v 15 Taawere keewo dek'at t tuure S'ayin shayiro shini noats b́ ot'tsok'o boatso b́ oot'i. \v 16 \x - \xo 11:16 \xo*\xt Wosh. 1:5 \xt*\x* Manoor ‹Yohanis aatson b́ gupi, itmó S'ayn Shayiron gupetute› ett Doonzo keewts aap'o gawtdek'i. \v 17 No doonz Iyesus Krstosn no amanor Ik'o noosh b́ imts imo bosho b́ imtsotse, eshe Ik'o baziyosh falituwo taa kone!» \p \v 18 Bowere han boshishtsok'on bo keewituwo t'ut't s'k et bowutsi, «Eshe Ik'o, Ik' ashwoteraw ashuwots kashi handrosh boon betsitu naandre eti nibo boosh imre,» ett Ik'o bo udi. \s Amantsuwotssh Ans'okiyon «Kirstaniyotsi» eteetsok'o \p \v 19 \x - \xo 11:19 \xo*\xt Wosh. 8:1-4 \xt*\x* Ist'ifanosi k'is'dek't úd'etson tuwts gisheyi jagon bad'ts amantsuwots Fink'en tuut K'op'rosn Ans'okiyo b́ borfetso bo ami, bí aap'ono ayhudiyotssha bako k'oshuwotssh keewakno bo teshi. \v 20 Wotowa bako K'op'rosnat K'erenon waats amants ik ikuwots Ans'okiyo bo amor Girikiyotssh dab́ doonzo Iyesus doo shishiyo bo keewi. \v 21 Doonzonuwere boon bíangon b́ tep'fera b́ teshi, ay ashuwotsu amanat doonzo maantsan boaani. \p \v 22 Iyerusalemitse fa'a Ik' moow keewan b shishtsotse Barnabasi Ans'okiyo maantsan b woshi. \v 23 Bíwere amt Ik'o b́ s'aato ashuwotssh awuk'on b́ imtsok'o b́ bek'tsotse geneú b́wutsi, jamwotsu bo nib s'eenon kup'ar doonzo amanetsuwotsi wotar bo beetuewk'o bíizi. \v 24 Bíwere S'ayn shayironat imnetiyon s'eenk ash sheeng b́ teshtsotse bo taawo ay wotts ashuwots doonzo maantsan boaani. \p \v 25 Maniye okoon Barnabas Sa'oli geyosh T'erses maantsan bíami. \v 26 Datsdek'tnuwe Ans'okiyo maantsan dek't b́weyi, gitetswotsuwere ik nati s'eenosh amants ashuwotsnton ik wotat ay ashuwotsi bo daniyi, amantsuwotsuwere tewurerosh Ans'okiyon, «Kirstiyaniwotsi» ett s'egeyi. \p \v 27 Manoor ik ik Nebiyinee ett s'eegeyiru danifuwots Iyerusalemn Ans'okiyo maantsan bo ami, \v 28 \x - \xo 11:28 \xo*\xt Wosh. 21:10 \xt*\x* Boyitsnowere iko Agabosi eteetso tuut dats jamatse k'ak' eeno b́ wotituwok'o S'ayin shayiro b́tizre bek'on bek't b́ keewi, hanuwere b́ woti Rom naashuwots naasho K'elawudiyos dúrone b́ teshi. \v 29 Mansh Ans'okiyon beyiru amantsuwots Yihudon beyiru eshuwotssh bo took tookon bo faltsok'o c'oc'de'er boon tep'o damiyetuwok'o boeti. \v 30 Gizmano kishdek't Barnabasnat Sa'ol kishon Ik' máá eenashwotssh bowoshi. \c 12 \s Krstiyaniwotsats bodts een gishewo \p \v 1 Man dúr nuguso Herodis Ik'i maa ash ik ikuwotsi gisho dek' b́tuwi, \v 2 Yohans eshuwi Yak'obi shikon b́ úd'iyi. \v 3 Keewu manuwere ayhudiwotsi b́ geneeúshtsok'o b́bek'tsok'on P'et'rosi ando aani detsi b́k'ri, man b́wotuwere ayhudiwots tush meyi baaliyo bomangif aawwotsitsna b́tesh. \v 4 \x - \xo 12:4 \xo*\xt Kesh. 12:1-2 \xt*\x* P'et'rosi b́detsiyehakon tipi moots kindshb́k'ri, ayhudiwots Fazigi baaliyoniye hakon ash ashuwotsok b́ t'intsfetso kes' kes'fwots awd awdon bokotetuwok'o awd jirwotssh imb́k'ri. \v 5 Mann P'et'ros tipi mootse detseyatni b́ kotefoni, ernmó Ik'i moowu b́ jangosh Ik'o maants kup'idek'atni b k'onfoni. \s Ik'i melakiyo tipi mootse P'et'rosi b́bitstsok'o \p \v 6 Yaats guurok'on Herodis P't'rosi ash ashosh t'intso gawudek'tni b́tesh, t'úmanots P'et'ros Habliyion tipeyat kes' kes'f giti dagotsa b́k'eyiri b́tesh, k'osh wotaderwotsuwere wee maa fengeshoni bokotiri. \v 7 Manoor doonzo melkiyo bíats be'eyat, tipi moots c'eesho shaano gol b́wutsi, melakiwonwere P'etros lalk'o t'awit tuzt «Káári tuuwe!» bíeti, habiliyonu b́ kishotsere fed'b́gutsi. \v 8 Melakiyonu «Ntaho tahade'er! nc'amono gerde'e!» bí eti. P'et'rosuwere azazetsok'o b́ k'ali, melakiyonu «N nat'alo tahader tshuutso wowe!» bí eti. \v 9 P'et'ros waat b́ shuutso b́tuwi, bek'a b́ bek'iri bísh bíari bako melakiyo b́ k'alts jamo ar areratse. \v 10 Iknonat gitl koteyiruwokere beshat kitootsan damiru biri is'ok bobodi. Is'onuwere asho b́ t'awirawo hank'on bíaal k'esheb́gutsere kesht ik weridon beshat k'az boami, b́ gawurawo melakiyo P't'rosatse k'aleyat bíami. \p \v 11 P'et'rosu b́ atso dant, «Doonzo b́ melakiyo woshat Herodis kishotsnat Ayhudi ashuwots bo kotiru keewu jamotse taan b́ kashitsok'o and taa arikon danre!» bí eti. \p \v 12 Man dan b́k'rihakon ay ashuwots ikok kakuwedek't Ik'o bok'oniruwok Mariyam mook bíam, Mariyam manuwere Mark'osi eteetso Yohans indi btesh. \v 13 P'et'ros manok bodt úriweertso fengesho b́k'oftsok'oon Rodayi eteets gon iku koni b́wottsok'o danosh fengeshomants bweyi. \v 14 P'et'ros k'aar b́wottsok'o danbk'rtsok'on b gene'úwi aytsatse tuwtson fengesho b k'eshrawon wos'aat gitsomaand kindat «P'et'ros fengeshatse b́need'iri!» etaat b keewi. \v 15 Bowere «Geeniya nwutsi!» bo eti. Bimó «Arikon bíne!» arikon bín bek're etaat bkeewi, boowere bere «Bín kotiru melakiye b́wotiti» boeti. \p \v 16 P'et'rosmó maa fengsho k'ofo ned'iratse, boowere fengesho k'eshdek't bos'iloor bo'adi. \v 17 Bímó s'k boetetuwok'o b́kishon kitst doonzo awuk'o k'aldek't tipi mootse bín b́kishtsok'o boosh keewut «Keewan Yak'obnat oorts amantsuwotssho keewwere» bíet. Boatse k'aleyat k'osh beyok k'az bími. \p \v 18 B́gatstsok'onowere kes' kes'fwots «P'et'rosats eege b́woti k'úna?» ett ayidek't kic'bowutsi. \v 19 Herodisuwere b́weeron P'et'rosi geyit b́t'ut'tsok'on fengesh kotiruwotsi b́ maramariyakon boon úd'etuwok'o bíazazi, maniyere hakon Herodis Yhud datsatse tuut K'isariyi maants amt manoke beeb́wutsi. \s Herodis k'ir k'iro \p \v 20 Herodis T'irosnat Sidon dats ashuwotsats ayidek't fayatni b́tesh, boowere ikwotdek't waat, Nugúsok karnts guutso Blast'osi bonton b́tep'ish k'ondek't eeki bodek'iyakon Nugúso manosh bo aati, man bok'aluwere bodatsuu misho bdaatsfo Nugúso datsatse b́ teshtsosha. \p \v 21 Detsets aawmanots Herodis b́ naashi taho kardek't naashi jorats be'dek't ash ashosh keewo b́keewi. \v 22 Ash ashonwere «Hanuwo Izar Izewer k'aara bako ash k'aaraliye!» ett bokuhi. \v 23 Herodis Ik'osh mango b́ imaawo b́ oortsotse manoor doonzo melakiyo togb́k'rere shipro gedt b́k'iri. \p \v 24 Ik' aap'onmo aawu aawon eenfetst gawunfera bíamfo. \v 25 Bernabasnat Sa'oln boamts fino isht Iyerusalemitsere Ans'oki datsomand k'azboaan, Mark'osi eteetso Yohansnowere bonton dek't boweyi. \c 13 \s Bernabasnat Sa'oln S'ayin shayiron galeyat daniyosh bowoshetsok'o \p \v 1 Ans'okitse fa'a Ik'i moowutse nebiyiwotsinat danifuwots fa'ano botesh, boowere, Bernabasi, aak'a eteetso Sm'onu, K'eren datsats asho Lukyosu, awdlo kayo keewutso Herodisnton towaat eentso Mnahenat Sa'olne fa'ane boteshi. \v 2 Bo doonzosh finefetst s'oomoke bobefere S'ayin shayiro «Taa boon t galts finosh Bernabasnat Sawln taash galuwere» bíet. \p \v 3 Bowere s'oomat Ik'o bo k'oniyakon bokishono boats gedt wosh bok'iri. \s Barnabasnat Sawln K'op'rositse \p \v 4 Barnabasnat Sawln S'ayin shayiron wosheyat Selewik'iyo maats boami. Manokno markabon K'op'ros maats boami. \v 5 Selamis kitots bo bodtsok'on ayhudiyots Ik' k'oni mootse Ik'i aap'o bodani, Yohanis Mark'oswere bonton wotat boosh bodabiri b́teshi. \p \v 6 Aatso gúrts K'op'ros datsu k'ut't p'afuyi bo bodtsok'on Baryesusi eteefo ayhudits ik'ets ash iko daats bodek'i, bímó kootets nebiyiya b́ tesh. \v 7 B́befonuwere Sergyos P'awlosi eteets t'iwintsdek'ts dats k'eezfontoni b́tesh, dats k'eezfan Bernabasnat Sa'oln s'eegt Ik' aap'o k'ebo b́ geyi. \v 8 Ernmó Griki noon keew keewon «Elimas» ett s'eegets ik'etso Beryesus dats k'eezfo bíamanerawok'o geeyat Bernabasnat Sa'oln b́ k'efi. \v 9 P'awlosi eteetso Sa'olmó S'ayin shayiron s'eent ashman t'iwintsdek't s'iilt hank'owa bísh bíet, \v 10 «Nee Dabilos naayo! ar jami t'alatono! dirshonat gond jamon s'eentsono, kááwu wottso doonzo weerindo k'uuriyo k'azalk neeneya! \v 11 Andoor hambe! doonzo kisho neen togetuwee, doogonowere wotitune, muk' gizewosh aawu shaano be'atsnee.» \p Manoor bíaawwotsi bampulonat t'aluwo ipb́k'iri, b́ kisho deshde'er jishit asho b́ ganoke geyo dek'b́tuwi. \v 12 Dats k'ezfonuwere wotts jamo b́ bek'tsok'on bíamani, doonzo jangosho b́shishts danon bíadi. \s Barnabasnat P'awlosn P'isdi Datso Maantse Fa'a Ans'okiyomats Bíamtsok'o \p \v 13 Maniyere okoon P'awlosnt b́ tohuwotsn Markabats keshdek't P'afutse P'nflyo maantse daatseyiru P'erge maants boami, Mark'osi eteyiruwo Yohanismó boatse k'aleyat Iyerusalem maants aanat bíami. \v 14 Boomó P'ergeyiyere tuut P'isdyayitsi datsatse fa'a Ans'okiyo maats boami, sanbati aawon ayhudiyots Ik' k'oni moots kindt beebowutsi. \v 15 Muse nemonat Nebiyiwots mas'afwots nababeyakon Ayhudi Ik' k'oni maa naashuwots «T eshuwotso, ashuwotsi kup'it izo detsfte wotiyal keewwere» ett P'awlosots maants asho bo woshi. \v 16 Mansh P'awlos tuut ashosh kishon b́koli, hank'o ett b́keewi, «Isra'el ashuwotsnat Ik' shatiru Ik' ash woterawwotso! k'ewere! \v 17 \x - \xo 13:17 \xo*\xt Kesh. 1:7; 12:51 \xt*\x* Israe'el ashaanotsko Izar Izewer yoots no nihotsi galre, Gbs'datsatse boteshor een ashuwotsi boon b́woshi, bí een angonowere datsmanatse boon b́kishi. \v 18 Hab́natonoshowere woruwotse boon b́ k'ami, \v 19 \x - \xo 13:19 \xo*\xt Iwi. 7:1; Iya. 14:1\xt*\x* Kan'an datsatse shawat nugúsuwotsi t'afit bodatso bíashwotssh b́naatiyi, \v 20 \x - \xo 13:20 \xo*\xt Mes. 2:16; 1 Sam. 3:20 \xt*\x* Jaman awd bale balk'ats naato b́ ishi, maniyakowere nebiyo Samu'el dúrosh b́ borfetso Mesafntiyotsi b́ imi. \p \v 21 \x - \xo 13:21 \xo*\xt 1 Sam. 8:5; 10:21 \xt*\x* «Manats dabt nugúso boosh b́ naashituwok'o Ik'o bok'oni, Ik'onuwere Biniyam jir wottso K'is naayi Sa'oli hab natosh boosh b́ naashiyi. \v 22 \x - \xo 13:22 \xo*\xt 1 Sam. 13:14; 16:12; Dub. 89:20 \xt*\x* Sa'olno naashatse b́ orshiyakon Dawiti b́ naashiyi, Ik'onu Dawit jangosh b́ gawor, ‹T shuntsok'o wottso, tshunono fintso, Isey naayi Dwiti daatsre› etre. \v 23 Ashaan naarotse Ik'o b́ jangits keewok'on Isra'eli kashituwo Iyesusi boosh b́ tuuzi. \v 24 \x - \xo 13:24 \xo*\xt Mar. 1:4; Luk'. 3:3 \xt*\x* Iyesus b́ waraftse shinon Yohanis Israe'el ash jamosh naandrone err gupeyo nabre b́teshi. \v 25 \x - \xo 13:25 \xo*\xt Mat. 3:11; Mar. 1:7; Luk'. 3:16; Yoh. 1:20-27 \xt*\x* Yohanis b́ fino b́ ishtsok'on ‹Taa kone itsh tiari? Taahe Mesihiyo taanaliye, ernmó b́ c'aami tiponoru dab bitsosh tborawo t shutsatse k'osho weetuwe› bí etfoni. \p \v 26 «It Abraham naaratse shuwets eshuwwotsnat itwere Ik' shatiru Ik' ash woterawwotso! bín kashet wóóshan woshe noshee \v 27 Iyerusalemn beyiru ashuwotsnat boon jishiruwots Iyesus kashitso b́ wottsok'o danatsne, sanbati aawu aawon nababeyiru nebiyiwots mas'aafwotsi t'iwintso bok'aztsosh bíats boangshor bek'on keewetso b́s'eenetuwok'o woshrne. \v 28 \x - \xo 13:28 \xo*\xt Mat. 27:22-23; Mar. 15:4-14; Luk'. 23:21-23; Yoh. 19:15 \xt*\x* K'irosh bín betsit keewo eegoru bíatse datso bok'azaloru bín boosh b́ úd'ituwok'o P'ilat'osi bo k'oni. \v 29 \x - \xo 13:29 \xo*\xt Mat. 27:57-61; Mar. 15:42-47; Luk'. 23:50-56; Yoh. 19:38-42 \xt*\x* B́ jangosh guut'ets jamo b́s'eeniyakon jitatse orshdek't boduki, \v 30 Ernmó Ik'o k'irotse bín b́tizi. \v 31 \x - \xo 13:31 \xo*\xt Wosh. 1:3 \xt*\x* Geliltsere Iyerusalem maants bínton waatsuwotsshowere ay aawosh boats b́ be'eyi, boowere and ashuwots shinatse b́ gawwotsiye. \v 32 No itsh detsdek' nowatso Ik'o nonihotssh jangit b́ ímts doo shishiyi keewoniye. \v 33 \x - \xo 13:33 \xo*\xt Dub. 2:7 \xt*\x* Ik'o Iyesusi k'irotse b́tiztsotse b́jangitsano noosh bo nanaúwotssh finats jitsre, manuwere gitli Dubotse, \q ‹Nee tnay neene, taa neen hambets shuure,› \m ett guut'etsok'one. \v 34 \x - \xo 13:34 \xo*\xt Isa. 55:3 \xt*\x* B́ o'awok'o Ik'o k'irotse b́ tiztsok'o daniyosh, \q ‹S'ayin amanets deero \q2 Dawitsh jangit imetso itsh imetuwe› ett keewure. \m \v 35 \x - \xo 13:35 \xo*\xt Dub. 16:10 \xt*\x* Dabt k'osh dubotse, \q ‹N Naayi S'ayino b́ ok'etwok'o woshatsne› bí eti \m \v 36 Ernmó Dawit b́ dúr jamo b́ fino Ik'i shuntso b́s'eentsyakon k'irre, nihwotsntonuwere duukere, ok'ree. \v 37 \x - \xo 13:37 \xo*\xt Isa. 42:6; 49:6 \xt*\x* Ik'o k'irotse b́tiztsonmó oa'atse. \v 38 Eshe tí eshuwotso! Morrosh oorowe eto datsetuwo Iyesusn b́wottsok'owo itsh nabetsok'o dande'ere, \v 39 Bín amants jamo Muse weeron imets nemo nas'o kisho b́ falawu morr jamatse nas'o keshituwe. \v 40 Mansh nebiyatiyotsn Ik'o hank'o ett b́ keewetso itats b́ borawok'o korde'ere, \v 41 ‹It aatsnirwots s'iilere! adúwere! t'afuwere! \q2 Konuworu asho itsh b́ keewure \q2 It amanerawu fino itdúroon finitwe.› » \p \v 42 P'awlosn at Barnabasn ayhudiyots Ik' k'oni mootse bokeshfere keewan weet sanbatots aani boosh bokewituwok'o ashuwotsi bok'oni. \v 43 Ayhudi Ik' k'oni moots ko'etswots bad'bowutstsok'oon ay Ayhudi jirwotsnat Ayhudi imnetiyots kindt Ik' Ik'iru Ashuwots P'awlosnt Barnabasn shuutso botuwi, P'awlosnt Barnabasnowere ashuwotsi danit Ik'i s'aaton kup'ar bobetuwok'o boosh bogawiyi. \p \v 44 Weet sanbatono kitotse beyiru ashuwotsitse aywots, Ik'i aap'o shishosh ko'ebowutsi, \v 45 Ayhudiyots ash ashuwots ay bowottsok'o bo bek'tsosh okooron s'een bowutsi, b́ keewono k'efefetst P'awlosi boc'ashi, \v 46 P'awlosn at Barnabasnomó hank'o ett ááwu shuk'on bokeewi, «Ik' aap'o shini itsh keewo geyife, it de'atsone it etalomó dúre dúr kasho itsh b́ woterawok'o it tookats it angshtsotse hamb no Ik' ash woterawwots maants wongrer ametuwone. \v 47 Manowere nok'alitiye doonzo, ‹Kasho dats daarats b́borfetso n doowetuwok'o Ik' ash Woteraw ashuwotssh shááno neen woshre› ett b́ azaztsotsne.» \p \v 48 Ik' ash woterawwots han boshishtsok'n geneú bowutsi doonzo aap'o bomangiyi, dúre dúr kashosh gaalets jamwotswrere boamani. \p \v 49 Doonzo aap'onuwere dats jamanats bad'b́wutsi. \v 50 Ayhudi jishiruwotsmó ayhudi imnetiyo amaniru gaalets mááts máátsuwtsenat kititsi een een ashuwotsi gondon P'awlosnat Barnabasn gishetuwok'o bowoshi, bo datsatsnowere boon bokishi. \v 51 \x - \xo 13:51 \xo*\xt Mat. 10:14; Mar. 6:11; Luk'. 9:5; 10:11 \xt*\x* P'awlosnat Barnabasn boats botufatsi k'undo tebazt Ik'oniyon maants boami. \v 52 B́ danifuwosuwere gene'onat S'ayn shayiron bos'eeni. \c 14 \s P'awlosn at Bernabasn Ik'oniyonitse \p \v 1 Ik'oniyonitse P'awlosnat Bernabasn towaat ayhudiwots Ik' k'oni moots bokindi, manoknowere ay ayhudiwotsnat Ik' ash Woteraw ayidek't ayts ashuwots bo amanefetsosh bodaniyi. \v 2 Amaneraw ayhudiwotsmó Ik'i ash woterawwotsi tuzit eshuwotsats shit'o b́weetwok'o bok'ali. \v 3 Mansh P'awlosnat Bernabasn doonzo keewo ááwu shuk'on keewfetst manoke ayi gizewos boteshi, doonzonwere milikitwotsnat adits keewwotsi bokishon bofinetwok'o alo boosh imt, b́ s'aati aap'o ariko b́wottsok'o b́kiitsfoni. \p \v 4 Kitutse beyiruwotsmó, gitoko kayaat bado ayhudiwotsnton bado woshetswotsnton bowoti. \p \v 5 Ik' ash woterawwotsna ayhudiwots bo naashuwotsnton wotdek't P'awlosnat Bernabasn kaarar shútson togosh bogeyi, \v 6 P'awlosn at Bernabasn man bodantsok'on Lst'ranat Derbeyi eteef Lik'a'on kituwotsnat bogúúratse fa'a datsats giifat boami. \v 7 Manoknowere doo shishiyo bonabi. \s P'awlosnat Barnabasn List'rnat Derbeyitse \p \v 8 Lst'ra datsatse b́ tufo lasha'awutsts ash iko fa'e b́tesh, ashaan b́ shuweetson tuut dura b́teshtsotse b́ tufoon sha'a danaka, \v 9 Ashaan P'awlos b́ keewor bedek'tni b́ k'ebiri b́ tesh, P'awlos ashman t'iwintsdek't s'iilt kashosh bín betsit imnetiyo b́ detso b́ bek'tsok'on, \v 10 «Kaawde'er ntufoon need'owe!» ett k'aari eenon b́keewi, ashmanwere t'oolat tuut hake bak b́sha'i. \v 11 Ashuwotswere P'awlos b́ k'altso bo bek'tsok'on, bok'aaro eenshdek't «Ik'uwots ash aron wotdek't nok oot'rnee!» ett Lik'aoni noon keewu keewon bokeewi. \v 12 Bernabasshower «Dya» boeti. Keewu keewiruwo P'awlosi b́ teshtsotse bísh «Hermeniye» boeti. \v 13 Kitoniyere úratse fa'o diyako s'ayin máá kahniyo minzi wrwotsnat k'odets funduwotsnowere kiti fengesho maants dek'wat ash ashonton ikwotdek't P'awlosnat Bernabasnsh wosho t'intsosh b́geyi. \p \v 14 Wosheets, P'awlosnat Benabasn man boshishtsok'on shiyanon botaho bo gaat'i, ash asho maantsowere wos't kuhefets hank'o boeti, \v 15 «It ash ashuwots eegishe han itk'aliri? Nowoor itnk'o ash noone, Noo hanok nowaa it hank'o k'awuntsal keewu jamatse wokar daro, datso, aatsk'aronat bogitsotse daatseyiru jamo aztso Kashetso Izar Izewer maants it aanituwok'o sheeng keewo shishiyishee, \v 16 Beshts dúrowotsitse ash jamo botook weeron boametuwok'o Ik'o boon kazb́k'ri, \v 17 Wotowa bako bíaawuk'o sheengo Izar Izeweri b́ wottsok'o gaawit sheeng fino k'alo need'iratse, darotse awusho itsh bútsiree, maay kakuwi shashwotsi itsh b́ imi, Mishonat geneeúon itn b́woriyi.» \v 18 Wosheetsots mank'o dabt bokeewiyalor ash asho boosh wosho t'intso b́k'azetuwok'o bobazi ayidek' kic'oone. \p \v 19 Ayhudiwotsmó Ans'okiyonat t Ik'oniyonn manok waat ash asho tuzdek't P'awlosi shútson botogetuwok'o bowoshi, k'irb́wutstsok'o bíarere geets dek't kitotse kishbok'ri. \v 20 Ernmó b́danifuwots waat bín gúúrdek't boned'fere P'awlos tuut kitots b́kindi, yaats guurok'onowere Bernabasnton Derbe maants bíami. \s P'awlosnat Bernabasn Sori datsatse fa'ú Ans'okiyo maants bíantsok'o \p \v 21 P'awlosnat Bernabasn Derbe datsatse doo shishiyo danit ay ashuwotsi amantsuwotsi bowoshiyakon Lst'ronat Ik'oniyonn beshat P'sdiyin fa'úts Ans'okits boami. \v 22 Dats jam manotsatsnowere amantsuwots boamantsats kup'bodek'etuwok'o boon kup'iyonat izosh «Ik'i mengstots kindosh ay gondo noosh geyife» etfetst boon bdaniyi. \v 23 Ik' k'oni maa mootse eenash eenashuwotsnowere boosh bonaashi, s'omat Ik'o bok'oniyakonowere bín boamants doonzosh adaro imbok'ri. \p \v 24 P'sdiyanowere beshat P'nfli maants boami, \v 25 P'ergeyitsnowere Ik' aap'tso bodaniyakon At'aliyi maants boami, \v 26 Maniyere hakonowere bok'alts Ik'i s'aatosh adaro boosh ímeets Ans'okimaants markabon boami. \p \v 27 Manok bobodetsok'on amantsuwotsi ikok kakudek't Ik'o awuk'o k'alt bonton wotdek't b́fiints jamonat Ik'i ash woterawwotswor boamanituwok'o awuk'o k'alt fengesho boosh b́k'eshtsok'o bokeewi \v 28 Manoknowere amantsuwotsnton ay aawo boteshi. \c 15 \s Iyerusalemitse kakuwets kakuwewo \p \v 1 \x - \xo 15:1 \xo*\xt Lew. 12:3; Wosh. 10:1-43 \xt*\x* Ash ik ikuwots Yhuditsere Ans'oki maants amt «Musesh imets nemok'on gofo it amala bako kasho falratste» ett amantsuwotsi daniyo dek'botuwi. \v 2 P'awlosnat Bernabasn manjangosh ash ashuwotsnton wed'eyat moosho bomooshi, Maniyere okoon P'awlosnat Bernabasn Ans'okitse fa'e k'osh muk' eshuwotsnton wotde'er Iyerusalemits amr b́jango woshetswotsnat eenashuwotsnsh bot'intsituwok'o woshi. \p \v 3 Mansh bo Ik'i moon wosheyat boami, Fink'enat Semaritse bobesheferowere Ik'i ashwoterawwots Ik'o maants boaano bokeewi, keewetsanuwere krstiyani jametsuwotsi b́geneúshi. \v 4 Iyerusalemits bobodtsok'on Ik'i moowunat woshetswotsn, eenashuwotswere boon bodek'i, wosheetsuwotswere Ik'o bonton wotdek't b́ fintso boosh bokeewi. \v 5 Ernmó Ferisawino eteefuwots jirwotsits wotts ik ik amantsuwots tuut «Ik'i ash woterawwots gofo amr Muse nemo bokotetuwok'o k'alo geyife» boeti. \p \v 6 Woshetswotsnat eenashuwotsn keewan shuu'ar s'ilosh kakuwebodek'i, \v 7 Ay moosho mosheyakonowere P'et'ros tuut boosh hank'o bíeti, «Eshuwwotso, Ik'i ash woterawwots taan Doo shishiyo k'ewur boamanituwok'o taan ititse galb́dek'tsok'o danfte. \v 8 \x - \xo 15:8 \xo*\xt Wosh. 2:5; 10:44 \xt*\x* Ash nib dantso Izar Izewer, S'ayin shayiro noosh b́imtsok'o booshowere imtni b́ gawi. \v 9 Bonibo amanon b́ s'ayntstsosh noonat bodagotse eegoru k'osh k'osho woshratse. \v 10 Eshe, nonihotsi wotowa noo kuro nofalrawu k'ambariyo amantsuwots bimbats kuriyon and Ik'o eegishe itfadiri? \v 11 Noo nokashit bokok'o doonzo Iyesus s'aaton b́ woto amaniruwone.» \p \v 12 Manoor kakuwets ash jamo s'ik ett Bernabasnat P'awlosn boweeron Ik'o Ik' ash woterawwots dagotse b́ fints milikitonat adits keewu jamo bokeewure adt k'ebeyi. \v 13 Bo keewut boishiyak, Yak'ob hank'o ett bíaniyi «Ti eshuwotso! aab taan k'ewere! \v 14 Ik'o b́ shútson s'eeget ik ikashuwotsi bo dagotse galdek'osh shinshino awuk'o k'alt Ik' ash woterawwotsi waa b́s'iiltsok'o Sim'on keewure. \v 15 Hasabiyantonuwerfe nebiywots keewuts keewo manee, hank'o ett guut'etsok'one, \q \v 16 ‹Haniyehak aani weetuwe, \q2 Gahtso Dawit moo agetuwe, \q2 B́ gahts tiish tishonowere tizde'er aaniy need'ituwe. \q \v 17 Hanowere t k'alit oorts ashuwotsnat \q2 T shútson s'eegets Ik'i ash Woteraw jamwots Ik'o bogeytuwok'owee, \q \v 18 \x - \xo 15:16-18 \xo*\xt Amo. 9:11-12 \xt*\x* Yootstson jaman danitso Ik'o taa hank'o etiruwe,› \p \v 19 «Mansh tiaasabiyo Ik'omaants aanits Ik'i ash woterawwotsi nokic'irawok'owee. \v 20 \x - \xo 15:20 \xo*\xt Kesh. 34:15-17; Lew. 17:10-16; 18:6-23 \xt*\x* Maniyere ‹Woterawu ik'uwotssh t'iintsotse kiimts woshi misho máák'ayere, widatse wokoore, shukeerawonat b́ s'atso b́kud'erawo guuk'at k'irts gizi meetso máák'ayere, s'atsonowere máák'ayere› err boosh guud'one. \v 21 Yootstson b́ tuutson Muse nemó sanbati aawu jamon ayhudiwots Ik' k'oni mootse nababefe b́teshi, Ik'i keewuts keewonowere kitt kitotse nabefee.» \s Kakuweetsmanots k'ut'tsonat amantsuwotssh guut'ets woshon \p \v 22 Maniyere hakon woshetswotsnat eenashuwotsn Ik'i maa ash jamonton wotdek't kakuweetsmanotsitse k'ats ashuwotsi marat'dek't P'awlosnat Bernabasnton Ans'okimaants daamiwosh k'ut'bok'ri, Mansh eshuwotsitse jiishon shútsi sheengo detstswotsi Bersabasi eteetso Yhudnat Silasn marat'bodek'i. \v 23 Guut'ets woshi work'ato bokishon bo damiy, Wosh detsts work'atmanuwere hank'o etka b́tesh, «Noo woshetswotsnat eenash eenashuwots it eshuwots, Ans'okinat Soryon, Kilk'iyitsnowere beyiruwots Ik'i ashwoterawwots jirwotsi wottsuwotssh no eshuwotssh jamo itsh t'intsiruwone. \v 24 Noyitse ik ik ashuwots noo boon noazazerawon it maants waat itsh bokeewts keewon iti bokic'itsok'onat itn bodanditsok'o shishrone. \v 25 Mansh ikok ko'enowutsiyakon woshetuwotsi marat'de'er shuneets no eshuu eshuwwots Barenabasnat P'awlosn ton itmaants woshosh no shiyeyi. \v 26 Barnabasnat P'awlosn doonzo Iyesus Krstos jangosh bo kasho beshidek't imknee. \v 27 No guut'tsonowere noonon dabr itsh bo keewituwok'o Yhudnat Silasn wosherone. \v 28 Itsh not'intsts geyit keewanotsiyere okoon k'osh mang kuro itats nokurirawok'oyish noo S'ayin shayironton sheeng b́wotere daatsrone. \v 29 Woteraw ik'osh t'intsetsotse kiimts misho maak'ayere, gúúk'at k'irts gizi meetsono maak'ayere, s'atsono maak'ayere, widatsnowere wokoore, jamkeewanotsatse it atso it kotal sheenge itk'aliti, jamon beewere.» \m \v 30 Wosheetswotswere deen bok'rere Ans'oki maants boami, amantsuwotsnowere kakudek't wosheets work'atman boosh imbok'ri. \v 31 Amantswotswere wosheets work'ato bonababor bitsi kúp'its woshmann ayidek' boon b́ geneúshi. \v 32 Yhudnat Silasn nebiyiwotsi boteshtsotse eshu eshuwotsi ay Ik'i keewon izt boon bokup'shi. \v 33 Yhudnat Silasn muk' aawwotssh manoke boteshiyakon amants eeshuwwotsoke deneyat boon woshtsuwotsok aanat boami.\f + \fr 15:33 \fr*\ft «Silasmó manoke oora b́geyiye.» ik ik yoots kishon guut'etswots 34 taawatstsan dabrakne. \ft*\f* \v 35 P'awlosnat Bernabasnowere eshu k'osh ayuwotsnton wotdek' Doonzo keewuts keewo danifets nabfetst muk' aawosh Ans'okitse boteshi. \s P'awlosnat Bernabasn bok'aletsok'o \p \v 36 Muk' aawwotsiyere hakon P'awlos Bernabassh «Wowe anaanar haniyere shin doonzo keewts keewo boosh noshishits kit jamwotsitse fa'a eeshuwuwotsi s'iilone, awuk'o bowottsok'onowere danonee» bí eti. \v 37 Bernabasuwere Mark'osi eteetso Yohans bonton towaar bíamo b́ geyi. \v 38 \x - \xo 15:38 \xo*\xt Wosh. 13:13 \xt*\x* P'awlosmó ashman bonton bíametuwok'o eekeratse, eek b́k'aztsonuwere bí P'nfiliyitse boatse k'aleyat b́ oortsonat fino maantsowere bonton amo b́ k'aztsoshe. \v 39 Manatse tuutson P'awlosnat Bernabas dagotse mooshi eeno b́tuure k'ale bowutsi, mansh Bernabas Mark'osi detsdek't markabon K'op'ros maants k'azbíami. \v 40 P'awlosmó Silasi marat'b́dek'i, eeshuwotswere P'awlosi doonzo s'aatosh adaro beshidek't boimiyakon k'azbími. \v 41 Bíwere Ik'i moowuwotsi kup'ifere Soriyonat Kilk'iyi weeron b́beshi. \c 16 \s T'imotiwos P'awlosnat Silasnton towaat bíamtsok'o \p \v 1 P'awlos Derbenat Lst'ra maants bíami, Lst'rn T'imotiwosi eteets amants jawets iko fa'e b́tesh, bínd ayhudiyi ash wotat amank krstiyani btesh, b́ nihmó Grik dats asha b́ tesh. \v 2 T'imotiyos Lst'ronat Ik'oniyonitse fa'a eeshuwwotsokere sheeng shútso detsfe b́ teshi. \v 3 P'awlos T'imotiyosi de'er amo b́getsotse manokere beyru ayhudiwotsatse tuutson gofo b́ ametuwok'o b́woshi, mank'o b́ k'aluwere bo T'imotiyos nih Giriki dats ash b́ woto bodantsotse bojangosha etniye. \v 4 P'awlosnat Silasn kit kitotse beshefetst Iyerusalemn fa'a woshetswotsnat eenashuwotsn eteets nemo amantsuwotssh bodanifere b́teshi, finatsowere bojitsituwok'o boosh bogawifere bo teshi. \v 5 Mansh Ik' moowwots imnetiyon kup'bowutsi, botaawonúwere dabfere bí'amiri. \s P'awlos Mek'edoni datso maants bí ametuwok'o s'eegetsok'o \p \v 6 P'awlosnat Silasn Isiyi datsatse Ik'i aap'o bokeewurawok'o S'ayn shayiro boosh b́ bazitsotse Frgyiyinat Gelatiyi daarok k'az bobeshi, \v 7 Misiyi daarok bobodtsok'on Bitanimaants amoosh gawtni botesh, ernmó Iyesusko S'ayin shayro man maants boametuwok'o eekeratse. \v 8 Mansh Misya weeron beshat T'iroadi bo oot'iye. \v 9 Manoke t'ú Mek'edoni ash iko need'dek't «Mek'edoni maants kimr noon te'úwe!» ett bín b́ k'onfere bek'on b́bek'i. \v 10 P'awlos bek'man b́bek'iyakon manoor Mek'edoni maants amoosh no geyi, Man b́wotuwere Mek'edoni ashuwotsshowere doo shishiyo nodaniyituwok'o Doonzo noon b́ s'eegtsok'o nodani. \s Lidiyi Krstosn biamantsok'o \p \v 11 T'iroadiyere Markabats keshdek'at kááwon Samtrak'e maants noami, yaats guurok'on Nap'ule maants no ami. \v 12 Maniyere tuwat Filip'isyosits nobodi, Filip'isyus Mek'edonitse fa'a kit eenunat Rom dats ashuwots dets bodek'ts datsi b tesh, kitmanitsnowere muk' aawwotsi nobeshi. \v 13 Sanbati aawotsowere Ik' k'onosh boko'efok kitoniyere úratse fa'a foki gúrok noo ami, manoke bedek'at ko'edek'ts máátsuwotssh Ik'i aap'o nodaniyi. \v 14 Nokeewirman k'ebiru máátswotsitsere iku Tiyat'ros kitotse shuwetsu tahi biro jaakiru Lidiya eteets máátsu fa'a b teshi, biwere Ik' Ik'iru máátsiye b teshi, doonzo b nibo bish b́ k'eshtsotse P'awlos bíaap'iru b k'ebfere b teshi, \v 15 Binat b meyitsi fa'a ash jamwots bo gupeyakon, «Doonzo ti amantso arik b́woto itkitsitka wotiyal waar t moots beewere,» etaat kup'idek'at noon b k'oni. \s Filp'syus kitotse P'awlosnat Silasn botipetsok'o \p \v 16 Ik aawu Ik' k'oneyiruwok noamfere shino maants wotit keewo keewit kim shayiro biyatse fa'a ik'ets Gon baarna'ú weerindatse noon b datsi, Gonmanuwere Ik'o oot'at b doonzotssh ay oot'o b datsifo b teshi. \v 17 Biwere noonat P'awlosn shuutso shoydek'at sha'at, «Ashaanots een Ik'o gutswotsiye! boowere kash weerindo itsh keewitúnee!» etaat b kuhefooni. \v 18 Hanoewre ay aawosh aani aani bk'alfoni, P'awlosmó nibok'úúnwutsat wongr et aanat kiimshayirman «Iyesus Krstos shútson biatsotse nkeshetuwok'o neen azazere!» bí eti. Kim sharonuwere manoor k'azb́keshi. \p \v 19 Bin keezfwotswere b weeron bodatsit oot'o boatse k'ut'b́wtstsok'o bek'bok'rtsok'on P'awlosnat Silasn detsbodek'i, geetsferowere jebomaants dek'amt naashwots shinats t'intsbok'ri. \v 20 Rom dats naashuwotsokowere dek'wat hank'o boeti, «Ashaanots Ayhudi jírnee, no kitotsnowere dimbro botuziri, \v 21 Noo Rom dats ashuwots dek'o nofalrawu niwo noosh bodaniyiri.» \v 22 Ashjamonwere ik wotdek't boats b́tuwi. \p Naash naashuwotsuwere P'awlosnat Silasn taho sholbazt gumbon botogetuwok'o boazazi. \v 23 Ayidek't botogeyi hakon t'ip'moots kindsh bok'iri, tipi maa kotiruwonuwere k'up'ide boon b́kotetuwok'o azazk'reyi, \v 24 Kotiruwo azazetsman b́dek'iyakon, tipi maaman gitsotsi kayuts boon kindsh b́k'ri, botufonowere gindonat gindi dagots detsidek't tipb́k'ri. \p \v 25 T'ú Taali titso maantsowere P'awlosnat Silasn Ik' k'ononat dubon Ik'o údfetstni boteshi, tipeets k'oshuwotswere bóóna bok'ebiri botesh. \v 26 Gawerawonowere tipimaaman b́ned'oko b́gaahefetsosh een dats shek'eyo wotb́wtsi, fengesh jamwotswere k'eshebowutsi, tipetswotsi boon tipeets habiliyo ik ikon bish b́wutsi. \v 27 Kotiruwonuwere b́tokrootse tuut tipimaa fengesuwots k'eshewutsat boere bek't tipetswots k'azbokeshtsok'o bísh bíarere b́ tooko úd'osh b́shiko kaas'b́dek'i, \v 28 Ernmó P'awlos, «No no únetswor hanok noone! manshe ntokats gondofink'aye!» ett k'aar eenon b́kúhi. \p \v 29 Manoor kotiruwo c'eesho de'eweetuwok'o wosht gitsots b́kindi, k'eewufetst P'awlosnat Silasn tufi shirots b́baron gúp'nb́wútsi. \v 30 Úrats boon kishdekt «T Doonzotso! kashosh eegk'ale taan b́geyiyti?» bí eti. \p \v 31 Bowere «Doonzo Ieyesusn amanowe, kashituwune, nmeyitsi ashuwotswere kashitúne» boeti. \v 32 Doonzo aap'onowere bínat b́meyitse fa'a jamwotssh bokeewi. \v 33 manoori sa'aton t'úwon tipimo kotiruwo dek'amt bogaawo bo atse b́mashi, manoor bínat b́maa ash jamwots bogúpeyi. \v 34 Maniyere hakon P'awlosnat Silasn b́mook dek'amt misho boosh b́t'intsi, Ik'onowere bí amantsosh b́meyitsi ashuwotsnton geneú b́wutsi. \p \v 35 B́ gatstsok'onowere naash naashuwots «Ash manots faksheewunee» ett polisuwotsi bowoshi. \p \v 36 Tipi maa kotfonuwere «It it faksheetuwok'o naash naashuwots asho bowoshtsotse eshe keer jeenon ameree» ett Silassh b́keewi. \p \v 37 P'awlosmó «Rom datsi ashnowotefere nayiralon jebatse noon jot't tipimoots noon kindshrnee. Andowere tipi mootse ááshon nokeshetuwok'owe bok'aliri? Woteratse! bo botookon waar noon kishunee!» ett bíaani. \p \v 38 Poliswots keewuman naash naashuwotssh bokeewi, naah naashuwotswere P'awlosnat Silasn Rom dats ashuwotsi bowoto bodantsok'on shatbowtsi. \v 39 Mansh waat naandrone ett aatt tipimootse boon kishbok'ri, kitmanitsnowere boametuwok'o boon bok'oni. \p \v 40 P'awlosnat Silasnowere tipi mootse kesht Lidiy moots bokindi, manoknowere eshu eshuwotsi daatsdek't boon kup'sht kitmanowere faksht k'azbo ami. \c 17 \s Teselonk'eyitse P'awlosnat Silasnats waats kic'o \p \v 1 P'awlosnat Silasn Anfip'olisnat Ap'olon weeron beshat Teselonk'e maants boami, manoknowere ayhudiwots Ik' k'oni moo fa'ee b́teshi. \v 2 P'awlos maniyere shin b́ k'alfok'o ayhudiwots Ik' k'oni moots b́ kindi, keez gawuyiwoshowere b́k'ut'raawon S'ayin mas'aafotse ash ashosh kish kitsfetstni b́ danifo. \v 3 Krstos gond bek'o de'er k'irotse tuwo bín b́geyituwok'o kitsit danifetst «Taa itsh b́ jangosh doo tshishyiru Iyesus Krstosiye» bíetfera b́tesh. \v 4 Mann boyitse ik ikuwots b́ aap'o t'iwintsdek't P'awlosnat Silasnton ikbowoti, mank'owere Ik' Ik'iruwotswere aydek't ayts Ik'i ash woterawwots, kitutse daneets ay máátsuwots b́ aap'o t'iwintsdek't bínton ik bowoti. \p \v 5 Ayhudiwotsmó okoort fay tizitu fin deshawwotsi weer weeratse kakudek't tuuz bok'ri. Kitutse fayo b́tuwitwok'o bo woshi, P'awlosnat Silasn kishde'er ash ashosh imosh Iyason moo guurbodeki. \v 6 Ernmó boon bo t'ut'tsok'oon Iyasonnat amants ik ikuwotsi kitmanitsi naashuwotssh t'intsosh geetsfere dek't boami, hank'o etfetst bokuhiri boteshi, «Hanots datsjamo gaak rne ando hanok waarnee! \v 7 Iyasonwere boon dek't ibiree, ‹Iyesusi eteets k'osh nugúso fa'ee› ett Rom Naashi Naasho alo bok'efiri.» \v 8 Ash ashonat kitutsi naash naashuwots man boshishtsok'on dimbr bowutsi \v 9 Iyasonnat k'oshuwotsn wusho s'eegiyit fakshbokri. \s P'awlosnat Silasn Beriyitse \p \v 10 Eshu eshuwots P'awlosnat Silasn káári t'úwon Bery maants bo amtuwok'o bowoshi, Manok bo bodtsok'on ayhudiyots Ik' k'oni moots bokindi. \v 11 Beriyan fa'a ayhudiyots Teselonk'en fa'wotsiyere bogo kááwu finek boteshtsotse b́ aap'o gene'úwi eenon bodek'i, b́ aap'o ar b́ wotok'o kitsosh aawu aawon S'ayn mas'afotsi bos'ilfoni. \v 12 Mansh boyitsere ayuwots boamani, ay Grik datsatsi gaaletswots máátswots ay Grik datsatsi nungushuwots boamani. \v 13 Ernmó Teselok'en fa'a ayhudiyots P'awlos Beriyon Ik'i keewuts keewo b́ nabiruwok'o bodantsok'on manoor waat ashuwotsi gondon tizt bowaac'rituwok'o botizi. \v 14 Manoor eshu eshuwots káári P'awlos aats k'ari ganok b́ ametuwok'o bowoshi Silasnat T'imotiyosnmó manoke Beriyon bo oori. \v 15 P'awlosi deents ashuwots Ateni bobetsi «Silasnat T'imotoyosn ja'araniye káári tiyok woonee» etiru P'awlos tzaziyo detsdek't Beriyo maants boaani. \s P'awlos Atenitse \p \v 16 P'awlos Atenon wotdek't Silasnat T'imotiyosn b́ kotfere kitutsere dozets ik'uwots bos'entsok'o b́bek'tsotse ayidek't nibo b́k'uni. \v 17 Mansh ayhudiyots Ik' k'oni mootse ayhudiyotsnat Ik'osh Ik'iru ashuwotsnton jebatse aawu aawon b́ daatsiru ashuwotsnton b́mooshiri b́tehi. \v 18 Epikorosotsnat Istokotsi eteets bog danetuwots b́ maants waatni bomooshfoni. Ik ikuwots «Ooshiyiruwan eeg etee b́geyi?» bo etor, k'oshuwotsmó «Handr ik'uwots janga arefee b́ keewiri? boetiri, man boetiruwere P'awlos Iyesusnat k'irotse b́tuwi doo shishi keewi jango b́ danitsoshe. \v 19 Mansh P'awlosi detsdek't Ariyosfagosi eteets beyokoke kakuwets ash ashok dek'wat bísh hank'o boeti, Nee ndaniyiru handr danan eeg b́wottsok'o dano falituwonowáá? \v 20 Ib wotts ik ik keewwotsi noosh shiyirnee, mansh keewanots eeg bowottsok'o dano geefone.» \v 21 Man etts Atenitse beyirwotsnat Atenitse beyiru úridatsi ash jamwots handr keewu keewonat k'eboke bogizeyo beshiyo boshunfotsne. \p \v 22 Manoor P'awlos Aryosfagosn kakweetswots shinatse need'dek't hank'o bíet, «Ateen ashuwotso! jam weeron ayidek'at ik'uwotsi shatiru itwottsok'o t'iwintsdek'at dandek're, \v 23 It kitotse gúúrat ananat it Ik' it ik'irwoko t s'iile ‹Danerawo Izar Izeweri› ett guut'etsoko wosh biyatse t'intseyiru t'arap'ezo daatsre, eshe taa and itsh t keewir it danawo bín it ik'iruwo Izar Izewer jangoniye. \v 24 Bíye Datsonat datsatse fa'a jamo aztsoniyee, Daronat datsonsh doonze, bíye ash kishon ageets Ik'i moots beerake, \v 25 \x - \xo 17:24-25 \xo*\xt 1 Naash. 8:27; Isa. 42:5 \xt*\x* Kashonat kash jongon, k'osh keewwotsnowere ash jamosh imfo bí b́wottsotse bísh eegor shaprake, asho bín b́ tep'onowere bísh geyiratse. \v 26 Bíye ash naar jamone ik ashaatse azree, dats jamatsnowere bo beetuwok'o woshre, tiitsets duruwotsnat beyokuwotsnowere boosh b́ beezi. \v 27 Man b́ k'aluwere ashuwots doonzo geeyar daatso bofalituwok'owe, b́wotiyalor bí no ik iketsatse woka etaliye. \q \v 28 ‹Kasho daatsir nogiwit, \q2 Noo beetuwere bíne,› \m Manuwere itk wotts jááwetswots \q ‹Noo noúnets b́ nana' noone› bo ettsok'onee. \m \v 29 Eshe noo b́ nana'a nowotiyakon ‹Ik'o ash danon, hasabiyon awntson wee ambaron wee shútson dozets aroniye bíari› err gawo noosh geyiratse. \v 30 Eshe ashuwots yoots dúr dáron bok'altso Ik'o kabiraniyere k'az beshere, andomó dats datsatse fa'a ash jamwots naandrone boetetuwok'o azazere, \v 31 Bí b́marat'ts asho weeron dats jamatse arikon b́angshit aawo beezdek're, hanowere jametsosh daniyidek't b́bek'sh b́marat'ts ashman k'irotse b́tuztsotsnee.» \p \v 32 «K'irotse tuuwa» etiru aap'o boshishtsok'on ik ikuwots bín boaatsni, k'oshuwotsmó «Han jango k'osh aawots nkeewure k'ebetuwonee» boeti. \v 33 Maniyere hakon P'awlos kakuwets ashuwotsoke kesht k'az bíami, \v 34 Ash ik ikuwotsmó bínton ik wotat boamani, amants ashuwotsitsnowere Aryosfagosn kakuwetsuwotsitso Diyonasyosi eteets ashonat Demarisi eteets mááts ikunu, k'oshuwotswere boyitse fa'ano. \c 18 \s P'awlos K'orontositse \p \v 1 Maniyere hakon P'awlos Atenitse tuut K'orontosi bíami, \v 2 Manoke P'ant'os datsatse shuwek wottso Ak'ili eteetso Ayhudi ash iko b́daatsi, Rom naashi naasho K'elawudiwos Ayhudi jamo Romitse bokeshetuwok'o azazat b́ teshtsotse Ak'il b́ máátsu P'rsk'lntoon It'aaliyitse manoora b́waa, mann P'awlos book amt bonton b́daneyi, \v 3 B́fiino ari bokok'o dunkani shipo b́teshtsotse bonton towaat beedek'tn b́fiinefo. \v 4 Sanbati aaw aawonowere ayhudiwots Ik' k'oni mootse datseyar mooyr ayhudiwotsnat Grik dats ashuwots keewman bo dek'etwok'o b́wooshfoni. \p \v 5 Silasnat T'imotiwosn Mek'odonitse bowatsok'on P'awlos «Iyesusye Mesihyoniye» eton ayhudiwotssh kup'dek't gawefetst daniyoke bíaawu jamo b́beshifoni b́tesh. \v 6 Ernmó bín k'efat boc'ashor b́ tahatsi k'úndo tebatt «Eshe itats angsheyal it took t'afiyonee! taan bítse aateratse, haniyak Ik' ash woterawwotsok k'ay ametuwe!» bí eti. \v 7 Mann boatse k'aleyat Titos Iyost'osi eteets asho mook k'azbiami, ashaan Ik'o Ik'if asha b́tesh, b́moonwere ayhudiwots Ik' k'oni mooniyere beshaatni b́tesh. \v 8 K'ersp'osi eteefo ayhudiyots Ik' k'oni maa jishiruwo b́meytsi ash jamonton Doonzo bíamani, ay K'orontos ashuwotswere P'awlos b́ keewufere shisht amanat bogúpeyi. \p \v 9 Doonzonuwere t'ú bek'on P'awlossh hank'o bíeti, «Shatk'aye, keewwe, s'k etk'aye, \v 10 Taaye neentonye tfa'oni, kitanitsere ay asho tdetstsotse gondo niyats betsosh falituwo konuworu aaliye.» \v 11 Mansh P'awlos Ik' aap'o ashuwotssh danifere ik natonat badosh manoke b́teshi. \p \v 12 Galiyos Akayiya datso altsi wotat b́ naashor ayhudiyots ik wotdek't P'awlosats botuwi, angshituwots shinatso bín dek'amt, \v 13 «Ashaan Muse nemo b́ k'efts weratse ashuwots Ik'o bo ik'ituwok'o b́ woshiri!» boeti. \v 14 P'awlos boosh aaniyosh k'andek't b́befere Galyos ayhudiwotssh hank'owa bíet, «It Ayhudi jirwotso! itats gondo wee weralo finere wotink'ere it t'intsts s'aamiyo k'amde tk'ebank'oni b́teshi, \v 15 Ernmó aap'uwotsnat shúts jango it nemi jangosha it mooshiri wotiyal man it took kis'e, taa keewanotsats angshosh geeratse.» \v 16 Hank'o ett moosh mooshiruwoke boon b́kishi. \v 17 Manoor jamwots ayhudiyots Ik' k'oni maa jishiruwo Sostensn detsdek'et angishiruwots shinatse boojot'i, jaman b́wotefere Galyos kis'odeshatse. \s P'awlos Ans'okiy maants bíantsok'o \p \v 18 \x - \xo 18:18 \xo*\xt Taaw. 6:18 \xt*\x* P'awlos eshuwotsnton ay aawosh K'orontosi b́teshiyakon jamiyere Soriyo maants bíami, P'irsk'lnat Ak'iln bíntoni boteshi, ernmó wosho b́detstsotse bíamoniyere shinon Knkiriya eteyiru datsatse b́tooko b́ s'ageyi. \v 19 Efesoni bobodtsok'ono P'rsk'lonat Ak'ilon manoke oori bok'ri, bímó Ayhudi Ik' k'oni moots kindt ayhudiyotssh keewo b́ keewufoni. \v 20 Ay aawosh bonton b́teshetuwok'o bok'oniyalor eekeratse. \v 21 Ernmó «Ik'o bí eteetka wotiyal k'oshoor itok aanarr weetuwe» etk'raat Efesonitsere markabots kinddek't k'azbíami. \p \v 22 K'isarimaantsowere b́bodtsok'on maniyere Iyerusalem maants kesht Ik'i meyitsi ashuwotssh jamo b́ t'intsiyakon aanat Ans'okiyi maants k'az b́ oot'i. \v 23 Manoknowere muk'i b́teshi, maniyere hakon Gelatiynat Frgiy datsatse ikoke tuut ikok gúúrefetst amantsuwotsi b́ kup'iyi. \s Ap'los Efesonnat K'orontositse b́danitsok'o \p \v 24 Iskndri datsatse shuwetso Ap'losi eteets Ayhudi asho Efesoni b́weyi, bí S'ayin mas'aafwotsi t'iwintsdek't dankoonat noon keewonowere sheengshdek't keewo falk asha b́tesh. \v 25 Doonzo weerindi jangonowere dandek't S'ayin shayronowere aat'k wotat Iyesus jangonowere kaatsdek' nabfetst b́danifoni, wotowa eree bí b́danfo Yohans gupo s'uzi b́tesh. \v 26 Bí ááwushuk'on ayhudiwots Ik' k'oni mootse keewo dek't b́tuwi, ernmó P'rsk'ilnat Ak'iln b́ keewiruwo boshishtsok'on bo gal dek'amt Ik'i weero baltsoniyere bogo kaatsdek bitsdek't bísh bokitsi. \v 27 Ap'los Akayiyo maants amoosh b́gawtsok'oon eshuwots b́keewuman botep'i, Akayiyitse fa'a eshuwots bí sheengon de'er boibituwok'o work'atats guut'ets wosho woshbok'ri, manok b́bodtsok'oonowere Ik'i s'aaton amantsuwotsi wotosh bodtswotsi ayidek' b́ tep'i. \v 28 Iyesus Mesihiyo b́wotsok'o S'ain mas'afwotsitse Ik' aap'o biitsdek' keewut kup'ts mooshon ayhudiwotsi b́ da'afoni. \c 19 \s P'awlos Efesonitse \p \v 1 Ap'los K'orontositse b́teshor P'awlos danbani datson beshat Efeson maants b́bodi, manokno muk' Krstaniyotsi daatsdek't \v 2 «It amanor S'ayn shayiro dek'rteya b́teshi?» ett bíaati. Bowere «De'atsone, S'ayn shayiro b́beyonoru dab shish danaak noone» ett bo aani. \p \v 3 P'awlosu «Eshe aawu naari gúpe it gúpetsoni?» bí eti. Bowere «Yohanis gúponiye» boeti. \p \v 4 \x - \xo 19:4 \xo*\xt 3:11; Mar. 1:4, 7-8; Luk'. 3:4; 16; Yoh. 1:26-27 \xt*\x* P'awloswere «Yohans guponiyere naandrone etosh k'aleke, ash ashosh b́keewutsonuwere ‹Taayere il wetuwonee amanore› etfetstni b́tesh, bíwere Iyesusiye» etreboosha. \p \v 5 Man boshishtsok'on Doonzo Iyesus shútson bogupeyi. \v 6 P'awlosu b́ kisho boats b́gedor S'ayin shayiro boats b́ od'eehandr noon keewon bokeeweyi, bek'ono keewo dek'tbotuwi. \v 7 Ash jamwotswere tatse gitne boteshi. \v 8 P'awlos ayhudiyots Ik' k'oni mook amt keez shashok'owosh Ik' mengst jangosh mooshfetst ash ashuwotssh kish keewut ááwu shuk'ona b́ danifoni. \v 9 Ik ikuwotsmó maac' kup'o wotat doonzo weerindo ashuwots shinatse c'ashfetst amaneratsone boettsosh boatse k'azb́woki, amantsuwots boaali T'iranosi eteef maa eenok dek'amt aawu aawon boon b́danifoni. \v 10 P'awlos hank'o b́k'al git natok'osha, manoor Isiy datsatse beyiru ayhudiyotsnat Ik' ashwoterawwotsn doonzo aap'o shisho bofali. \s Ik'o P'awlos kishon b́fiinst adits keewo \p \v 11 Ik'o ayidek't adits keewu wotts milikituwotsi P'awlos kishon b́finefoni. \v 12 Manatse tuutson P'awlos atsats bodts tahonat marabon dek'amt shodetsuwotsats bobetsor boshodotse bokashefoni, kim shayirwotswere boyitse bokeshfoni. \v 13 Fo'erawono ashaatse kishfetst ikoke tuut ikok guuriru Ayhudi ik ikuwots «P'awlos b́ nabiruwo doonzo Iyesus shútson it kesheetuwok'o iti azazerone» eton fo'erawo ashaatse kishosh bo etfoni. \v 14 Ayhudiwots kahinwotsatsi naasho wottso Ask'ewu nana'a shawatuwotswere mank'owa bok'alfo. \p \v 15 Ernmó kim shayiro «Iyesusi danfee! P'awlosnor danfee! Eshe it konots itne?» bí eti. \p \v 16 Kim shayiro bíatse s'eents ash ikonwere t'oolat gúúk' dek'on boats b́kup'i, bonowere da'ab́dek'i, gaawutnuwere araatswtsaat meyitse giifat bokeshi. \v 17 Keewumanuwere Efesonitse beyiru ayhudiwotsnat Ik' ash woterawotsoke b́ shishetsotse jametso shatb́wtsi, Doonzo Iyesus shútsonowere ayi eenb́wutsi. \v 18 Amantsuwotsitse ayuwotsuwere bogond fino kish keewut naandrone err bowaafoni. \v 19 Atetswotswere bodaniyi mas'aafwotsi kakudek't ash ashi shinatse mitsbok'ri, mas'afmanoots k'awuntsonuwere taanere balk'ats kum ambari katso wotatni b́daatsiyi. \v 20 Mank'oon doonzo keewo ayidek't gawunfetst da'afera bí amfo b́teshi. \s Efesonitse dimbiro b́tuutsok'o \p \v 21 Jaman b́wotiyakon P'awlos Mek'edonitsnat Akayiyiweeron beshat Iyerusalem maants amoosh b́gitsoon gawuk'rat «Manok t bodiyakon Rom maants amo taash geyife» bíetí. \v 22 Mann Ik'i fino finiru ashuwotsitse gitetsuwotsi, T'imotiwosnat Erast'osn Mek'edoni maants woshat bí b́tookon Isiyi datsatse muk' aawosh b́teshi. \p \v 23 Manoor doonzo weeri jangosh Efesonitse dimbiro tuub́wtsi. \v 24 Dimet'rosi eteef ambaar wos'if iko Art'emisn ik' maa aro ambaron doozt ambaar wos'iyiruwotssh ay oot'o b́daatsifoni. \v 25 Mansh ashaan ambaar wos'iyiruwotsnat bo fini naari fin detsts k'osh ashuwtsi kakudek't boosh hank'o bí eti «It ashuwotso! Noo gaalo nodaatsir finan finat b́wottsok'o danfte, \v 26 P'awlosan ‹Ash kishon dozets aranots Izar Izewerotsiyaliye› ett Efeson s'uzitse b́woterawo muk' datsuniyere okoon Isiyi dats jamatse awuk'o ayts ashonton keweek'rat bí amanitsok'o it it tookon bek'aat it shishtsoniye. \v 27 Eshe hank'on nofino b́ gac'ewoniye, manmec'ro b́woterawon Isiyotsnat dats jamatse ash jamo bin b́ ik'yiru een izar izewer Art'emis Ik'i moo dats baashon b́ ooroniye, bi een wotonwere b́wonewoniyee.» \p \v 28 Ashuwotswere man boshishtsk'on fayat, «Efesontsu Art'emisiye eeniye!» etfetst bokuhi. \v 29 Kitunuwere jamon shek'e bwutsi, ashuwotswere Mek'odoni datsatse shuwets P'awlosnton tohaat sha'iru b́ tooh gituwots Gayyosnat Arst'rokosn detsdek't geetsfere ash ashuwots bokoeyiruwok bowos'i. \v 30 P'awloswere ashuwotsok amoosh geyatni b́tesh, b́ danifuwotsmó bíamawok'o bobazi. \v 31 Isiy datsatsi naashuwotsitswere b́shuntsuwotsitsi ik ikuwotsi P'awlosok asho woshat «Ashuwots ko'eyiruwok amr n be'erawok'owa» ett bok'oni. \v 32 Ashuwots dagotse wac'ro b́teshtsotse aywots eegosh bokoetsok'o dab danatsno b́teshi, man jangosh iko ik keewo keewt b́kuheere k'oshonuwere k'osh keewo keewut b́kuhiri. \v 33 Ik ik Ayhudi jirwots Iskndiri eteets asho ash dagotsere gifnidek't shinats bot'ntsi, ashuwotsitse ik ikuwots sheengshde'ere b́moshetuwok'o boizi, Iskendiruwere ashuwots s'k boetetuwok'o b́kishon kitst bín kishit keewosh k'anb́dek'i. \v 34 Ernmó Iskendr Ayhudi b́wotok'o ash jamwots bodantsok'on «Efesontsu Art'emis eeniye!» et fetst git sa'atok'osh ik k'aaron bokuhi. \p \v 35 B́s'uwatse kitutsi guut'f naash eeno, ash asho s'k boaayituwok'o wosht hank'o bíeti, «It Efeson ashuwotso! Efeson kitutse beyiruwots, eenu Art'emis ik' moonat darotse oot'ts bí'aro bokotetuwok'owo jametsuwotsoke daneke. \v 36 Han haalitwo konuwor bíaaltsotse s'k it eteetuwok'o, kááronowere gond keewo k'aloniyere it atso kor itdek'tuwok'o geyife. \v 37 Ik'i moo c'ayawotsnat noko Izar Izeweri c'ayawu gond keewono keewuraw ashuwotsi hanok dek'at waartee. \v 38 Dimet'rosnat bínton fa'a k'is' k'is'fuwotsi s'aamiru asho b́beyalowere angsh imet aawwots fa'ane, naashuwotsuwere fa'ane, manoke mooynee. \v 39 K'osho it geyiru keewo b́beyaalmó nemon k'oorosh beyiruwotsn s'iiletuwe. \v 40 Maniyere okoonmó hambets k'aleets keewo ‹Dimbiro tuuzre› err no s'aamirawok'owa shatituwe, ‹Baad'eyan eegatsneya b́tuwi› err noon aatewor no aaniyituwo deshatsone» \v 41 Manowere ett kakuwets ashuwots bobad'ituwok'o b́woshi. \c 20 \s P'awlos Mek'edoniyonat Grik datsats b́sha'atsok'o \p \v 1 Dimbro b́ neediyakon P'awlos amantsuwotsi ikok s'eegt izon boon b́kup'iyi, boon jamik'ratnuwere Mek'edoni eteets datso maantsan bíami. \v 2 B́ beshiru datsmanotsatsno amantsuwotsi ay izon kup'ifere Grik datso maants bíami. \v 3 Manokno keez shasho b́ teshi, maniyere hakon markabon Soriy datso maats amoosh b́gawi, ayhudiyitsmó bín fayosh botutsok'o b́dantsotse Mek'edoni weeron anoosh k'ut'b́dek'i. \p \v 4 P'irhus naay Sop'at'ros Beriyotse, Arst'rokosnat Sikondusn Teselonk'en, Gayyosn Derben, T'imotiwos, Tikik'osnat T'rofimosn Isiyon bínton tohaat boami. \v 5 Bowere shin shino amt T'iroadn noon bokoti. \v 6 Noomó tush meyet baalio b́ beshiyakon Filp'isyusitse Markabats keshat úúts aawon bo bobeyiruwok T'iro'adayits bodat bíyokere shawat aawo nobeshyi. \s P'awlos ili T'iroadn b́ nabtso \p \v 7 Torbanotsere shnts aawots misho tishde'er iknon moowosh nokakweyi, P'awlos yats gúrok'on bíametwootse ko'ets ashuwotssh b́ keewiri, b́ keewono talitiitso b́borfetso b́geezi. \v 8 No no ko'ets dadratse ay c'eesho fa'e b́teshi. \v 9 Ewut'ek'isi eteets jawets na'iko meskotiyatse beedek'tniye b́ teshi, P'awlos b́ keewo b́ geezitsotse jawetsman tokri eeno detsb́dek'i, tokro bín b́ datsotse keezl dadratsere dashan b́dihi, ashuwots bok'awere k'irt b́datseyi. \v 10 Ernmó P'awlos oot't na'ats tuumt matdek't «And kashone b́ fa'oni bíeti, tek'k'ayere!» bí eti. \v 11 P'awlos dadrats aani kesh waat misho tiitsdek't amantsuwotsnton b́meyi, datso b́gatsfetsosh ashuwotsnton keewefetst b́teshiyakon k'azbíami. \v 12 Ashuwotswere kashts jawetso moots dek'boami, mannowere ayidek't kup'bowutsi. \s P'awlos T'iro'aditse Milit'i maants bíamtsok'o \p \v 13 P'awlosi markabots kindshosh nogawutsatse noo shinat markabots Asosits noami, man nok'aluwere P'awlos Asosits b́borfetso b́ tufoon amoosh bí ettsosh hank'o no k'alituwok'o noon b́ azaztsotsne. \v 14 Bínton Asositse nogonkewor markabots bín kindshdek' milit'its maants towaat noami. \v 15 Yaats guurok'on manoke tuwat Kiyositse shinatse fa'a datsuwats markabon amnobodi, yaatsok'o Samos maants kimaat yaats guurok'on Milit'iyits amnobodi. \v 16 P'awlos Isiyotse t teyawok'wa ett Efesoniyere beshat k'ay amo b́ geyi, man b́ k'aluwere P'ent'ek'ost'yi baaliyo Iyerusalemitse daatseyo gawut b́teshtsotsna b́tesh. \s Efeson Ik' máá eenashuwotsi P'awlos b́s'egitsok'o \p \v 17 P'awlos Milit'itsere Efeson maants asho woshat Ik'i maa eenashuwotsi b́ s'eegiyi, \v 18 Bíyok bowatsok'on boosh hank'o bíeti, «Isiyots tkindts aawotstson tuut jam aawo itnton awuk'o tbeetsok'o itwoor danfte, \v 19 Ayhudiwots tiats bo malts k'od'atse tuutson gondbek'o tiats b́bodaloru ttooko dashan detsonat eeponee doonzo fino t finefoni. \v 20 Jebatsnowere it maa mootsnowere itsh tdaniyor itsh t'ak'amitu jamoni tkeewi bako eegoru itsh t shapitso aaliye. \v 21 Ayhudiyotsi wotowa Ik' ash woterawwots naandrone err Ik'o maants bo aanituwok'o doonzo Iyesus Krstosi bo amanituwok'oye b́gawi. \v 22 Andoor bíyok tbodor tiyats bodetwo eeg b́wto t dartsotse s'ayn shayirosh aleyat Eyerusalem maats ti amoniye. \v 23 Wotowa eree kit kitotse tipewonat gond bek'on taan b́kotiruwok'o S'ayin shayiro taash keewure. \v 24 \x - \xo 20:24 \xo*\xt 2 T'im. 4:7 \xt*\x* Doo shishi keewo Ik' s'aaton daniyosh doonzo Iyesusoke t k'aaútdek'ts fino tishink'ere t kashi jango k'awuntsots gerawunk'e, t kashoshowere kis'o deshawnk'e. \p \v 25 «Andish b́borfetso it jamets dagotse ananat Ik'i mengsti jango t nabiri, haniyere okonomó ititsere konuworu t shiitso b́ jamon b́ be'awok'o danfee. \v 26 Mansh ititsere ikdonzworu b́t'afiyal b́ s'atsotse taan aaterawok'o hambets aawon itsh danirwe. \v 27 Ik'o bí'asabts jamo itsh keewuni tishi bako eegoru t oorits keewo aaliye. \v 28 S'ayn shayiro jintswotsi woshdek't iti naashire, eshe it tokonat it jiniru gizi s'eeni jangosh it atso korde'ere, Ik'o b́ naay s'atson keewudeb́k'ts Ik'i moo korere. \v 29 Taa ti amiyakon gizi s'eenosh máác' k'ewerawo elahok'o maac' kup' wotts ashuwots bits bokindituwok'o danfee. \v 30 Mank'owore ash ik ikwots ititse tuur k'úúr daniyo daniyir ayi amantsuwotsi bomaants geetsitune. \v 31 Eshe it ik iketsi keez natosh t'úwonat aawon ti aac'uwo kuut'fetsat itn ti'iztsok'o gawufetsr itatso korde'ere. \p \v 32 «Andoor iti kup'shr S'ayinwots dagotse rstiyo imosh falitu b́s'aati aap'onshowere adaro iti imre. \v 33 Taa kon ambaaronowere, awntsonowere wee taho tewunratse. \v 34 T took kishon finefetsat ttooko wotowa ttohuwotsi t tep'fok'o it tookon danfte. \v 35 ‹Dek'iruwoniyere bogo imiruwo deereke› etiru doonzo Iyesus aap'tso gawufetsr, nokishon angmaawtswotsi tep'o noosh b́ geyituwok'o ay weerindon itsh kitsre.» \p \v 36 Maniyere hakon P'awlos jametsuwotsnton tuk'maldek't Ik'o b́k'oni. \v 37 Jametsuwots eept P'awlosi matdek't bojoobi. \v 38 Dabtnu aydek't shiyanatnuwere, «Haniyak tshitso be'atste» boosh bí'ettsatse tuutsone, Markabok b́ borfetsosho bín bodeni. \c 21 \s P'awlos Iyerusalem maants bíamtsok'o \p \v 1 Boo'atse nok'aleyakon Markabats keshdek'at kawon K'osi eteets ats k'aron gúrts datsuk noami, yats gúúrok'on Rúdi eteets ats k'aron gúrts datsuk nobodi, manokno P'at'ray eteets kitots no'ami. \v 2 Manokno Fink'e datso maants amiru Markabu daatsat bíyats keshdek'at sha'osh notuwi. \v 3 K'op'ros aats k'aron gúrts datsu nogiro maants k'azk'rat Sori datso maants amaat Tiros aats k'ari gúroki datsuk no'ami, markabunwere bkuro manok orsho bín geyfe bteshi. \v 4 Manokere amantsuwotsi geeyat nodatsiyakon bonton shawat aawosh manoke noteshi. Bowere S'ayn shayiron jisheyat P'awlossh «Iyerusalem maants amk'aye» ett bokeewi. \v 5 Manoke no ja'ats aawman b́ s'uwutsok'on boatse k'aleyat sha'o notuwi, jametsuwotsuwere bomááts máátsonat bonana'uwotsnton wotat kitoniyere nokeshfetso noon bodeni, aats k'ari gúrats tuk'maldek'at Ik'o no k'oniyakon nok'aleyi. \v 6 No jamiyakon no markabots no nokindre bo bomoo maants k'az bo aani. \p \v 7 T'rositse tuwat P'et'elemays maants nobodi, manokno amantsuwotsnton gonkeyat jamo no'ateyakon bonton ik aawo nojini. \v 8 \x - \xo 21:8 \xo*\xt Wosh. 6:5; 8:5 \xt*\x* Yaats guurok'on manokere keshat K'isariyo maants no'ami, bíyokno shawat Dak'oniyotsitsere ik wottso doo shishiyo nabiruwo Filp'os meyits kindat bínton nobeyi. \v 9 Bíwere bek'on keewo boosh imets awd baar nana'a mááts amawwotsi detsfe b́teshi. \v 10 Ay aawosh manokere nobemanoor Agabosi eteets Nebiyo Yhud datsatse b́weyi. \v 11 Nebiyanuwere nook t'int, P'awlos edo k'aaúdek't b́ took kishonat b́tufuwotsi tipt «S'ayin shayiro eedan doonzi Iyerusalemn fa'a ayhudiyots hank'o tifde'er Ik' ash woterawwotssh beshide'er imetune etfe» bí eti. \p \v 12 Man noshishtsok'on noowere manoke fa'a ashuwotswere P'awlos Iyerusalem maants bíamawok'o nok'oni. \v 13 P'awlosmó «Hank'o eepat eegishe tnibo shiyanon it tiitsiri? Taa doonzo Iyesus shúts jangosh Iyerusalemitse tipee mec'r b́woterawo k'irosh k'andek'ktaane» ett bíaani. \p \v 14 Bo izono de'atse bíere «Beree doonzo bíettsok'o wotowe» etaat k'aznok'iri. \p \v 15 Manokno muk' aawwotssh noteshiyakon nok'ac'o k'anidek'at Iyerusalem maants noami. \v 16 K'isariyitse fa'a amants ik ikuwots noonton tohaat boweyi, boowere Mnason meyts nokashdek'etwok'o b́moo maants noon bojishi, ashaamanwere shini amantso K'op'ros datsatse shuweke b́teshi. \s P'awlos Iyerusalemitse Yak'obnton bogonketsok'o \p \v 17 Iyerusalemits nobodtsok'on amantsuwots geneúwon noon bodek'i. \v 18 Yaats guurok'on P'awlos noonton Yak'obok bíami, Ik'i maa eenash jamwots manokna botesh. \v 19 P'awlos jametsuwotsi jamo b́aatiyakon b́weeron Ik'o Ik' ashwoteraw ashuwotsitse b́k'alts jamo ik ikon b́ keewi. \v 20 Man boshishtsok'on jametsuwots doonzo boúdi, P'awlosshowere hank'o boeti, «Eshuwonoo! ay kumon taawetu amantsuwots ayhudiwotsitse bo beyiruwok'onat jametsuwotswor bo nemosh okooretsuwotsi bowottsok'o danfnee, \v 21 \x - \xo 21:21 \xo*\xt 11:28 \xt*\x* Nee Ik' ash Woteraw ashuwotsitse beyiru ayhudiyi jamwotssh ‹It nanaúwotsi gofo damik'ayere wee nemok'o fink'ayere› etaat daniyat Muse nemo b́ gahituwok'o nk'aliri ett keeweyirwo bo shishrne. \v 22 Eshe eeg k'ale b́ geyiyiti? n woono arikon shishrne, \v 23 \x - \xo 21:23-24 \xo*\xt Taaw. 6:13-21 \xt*\x* Eshe no no'etetuwo k'aluwe, noyitse wosho detsts awd ashuwots fa'ane. \v 24 Boon de'amr bonton wotar ntooko s'ayintsuwe, botook s'iiro bos'agetuwok'o Ik' moosho imet mebi gizono nee boosh daye, hank'o n k'aliyal níats keewets jamo k'awuntsalk b́wottsok'onat neewere n tookon Muse nemosh alek nwottsok'o jametsuwots danetunee. \v 25 \x - \xo 21:25 \xo*\xt Wosh. 15:29 \xt*\x* Ik' ashwoterawwots jirwotsitse amantsuwotsmó Woteraw ik'osh b́ t'intsotse kiimts woshi misho maak'ayere, s'atsonowere maak'ayere, guuk'at k'irts gizi meetso maak'ayere, widats wokoore ett guutt'eets keewu detsts woshi work'ato guut'dek'at itsh wosherone.» \p \v 26 Maniyere hakon P'awlos ashuwotsi dek'amt yaats guurok'on b́tooko b́s'ayintsi, bos'ayinet aawwots awur bo s'uwitwok'onat ik ikuwots jangoshowere Ik'osh imet mabi gizo b́ dashet gizwo awur b́wottsok'o daniyosh Ik'i moots b́kindi. \s P'awlos Ik'i mootse b́detseetsok'o \p \v 27 Shawt aawu manu beshosh b́t'intsk'on Isiyon waats ayhudiyots P'awlosi Ik'i mootse bobek'tsosh ash jamo bíyats tizt bín bodetsi, \v 28 «Israe'el ashuwotso! noosh gaatsowere! no ashonat no nemon, beyokanowere c'ashfetst dats datsatsi ash jamonowere daniruwo ashaaniye, hanuwere boratse ett Ik' ash woteraw ashuwotsi Ik' moots kindsht s'ayin beyokan k'imhsre!» ett bokuhi. \v 29 \x - \xo 21:29 \xo*\xt Wosh. 20:4 \xt*\x* Hano boetuwere maniyere shin Efesonn shuwetso T'rofimos bínton kitotse bek't boteshtsoosh P'awlos bín Ik' moots dek't b́kindtsok'o boosh bíarernee. \p \v 30 Kit jamunwere dimbir bwutsi, ash jamonuwere wos'fere ikwotdek't waat P'awlosi detsdek't geetsfere Ik'i mootse bokishi, Ik'i maa fengeshuwotswere iknun is'ebowutsi. \v 31 Ashuwots P'awlosi úd'osh bogeetsok'on «Iyerusalem kitu bjamoon dimbir bwutsi» etiru wosho Rom datsatsi kes' naashok b́bodi. \v 32 Mansh bí kes'fuwotsnat bali naashuwotsi b́shuutsats jishdek't ashuwots maants kaari wos'fere bíami. Ashuwotswere kes'fuwotsnat boon jishiruwon bobek'tsok'on P'awlosi jot'o k'azbok'iri. \v 33 Jishiruwonuwere P'awlosok t'int detsdek't git habliyon b́tipetuwok'o bíazazi, maniyere hakon koni b́wottsok'onat eeg b́k'altsok'owo danosh geeyat bíaati. \v 34 Ash ashonwere ik ikwots ik keewo boere k'oshuwotsuwere k'osh keewa boetfera botesh, azazirumanwere ash ash kuhatse tuutson ari keewo dano b́maawtsotse P'awlosi kes' kes'fuwots kot bokotiru gimbiyok de'er boametuwok'o bí azazi. \v 35 P'awlos bíyats need'dek' dambaan kesheyirwok b́bodtsok'on ash jamo ayidek't b́faytsatse tuutson gondo biats betsosh bogeyiruwosh kes' kes'fuwots bín kurdek't k'azboami. \v 36 Ash ashonwere «Bín úd'ewe» etfere b́shuutso bosha'i. \s P'awlos boosh keewudek't aaniyi b́dek'tsok'o \p \v 37 Kes' kes'fuwots bo koti gimbiyok bín kindshosh bot'intsok'on P'awlos kes'iruwots abaatse alirwoh «Ik keewo neesh t keewituwok'o eekituneya taasha?» bí eti. Altsmanuwere «Grik dats noon keewu keewo danfiya? bí eti. \v 38 Eshe, and karnon fayo tizat awd kum kash úd'tswotsi woruwo maants dek't t'afts Gbs' asho nenalneya?» \v 39 P'awloswere «Taa Kilk'iyitse fa'a daneek wotts T'erses kitutse shuwets Ayhudi ash taane, oona neesha ashuwotssh t keewituwok'o taash eekowe» bí eti. \p \v 40 B́ keewituwok'o b́ ektsok'on P'awlos bíyatsneedeyiruwats need'dek't ash ashuwots s'ik boetetuwok'o b́kali, ash asho s'ik boettsok'on Ibrayist'iyi noon keewon hank'o ett keewo dek'btuwi. \c 22 \p \v 1 «Ti eeshuwotsnat tnihotso! eshe and itsh tt'intsiru aani tdek'etuwo tiko k'ewere!» \v 2 Ibrayist'i noon keewu keewon b́ keewufere boshishtsok'on iki s'k etbowtsi, P'awloswere b́keewiru keewo b́ need'irawo hank'o bí eti. \p \v 3 \x - \xo 22:3 \xo*\xt Wosh. 5:34-39 \xt*\x* «Taa Kilk'iyitse daatseyiru T'erses kitotse shuwets ayhudiwi taane, tieenmó Iyerusalem Kitmanitsne. Taan danifonuwere Gemalyailiye b́teshi, nih nihwots nemono shengshdek'at danre, hambets it k'aliruwank'o Ik'osh ookorona tfinefoni. \v 4 Krstni imneti shuuts sha'iryiru jamwotsi k'irosh borfetso t gishfoni, nungushuwotsnat máátsuwotsn tifde'er tipi moots bokindituwok'o twoshfoni. \v 5 \x - \xo 22:4-5 \xo*\xt Wosh. 8:3; 26:9-11 \xt*\x* Manuwere ar b́wottsok'o kahni naashonat eenashuwots taash gawitune. Eshe Demask'on fa'a ashaanotsi tifde'er Iyerusalem maants dewar boon Seziyosh taan falituwo Demask'on fa'a jirwotsoke guut'ets worek'ato tdek'iye boowokne. \s P'awlos Krstos maants awuk'on bíantsok'o b́keewutsok'o \r (Wosh. 9:1-19; 26:12-18) \p \v 6 «Taa Demask'o maants amfetsat kituk tt'infere aawu taalon t gawuraniyere een shááno darotse t gúratse b́goli. \v 7 Manoor dattsats dihi twutsi, ‹Sawulo! Sawulo! eegishe taan ngishiri?› etiru k'aaro tshshi. \v 8 Taawere ‹Doonzono! kone nee?› t eti, bíwere ‹Taahe nee ngishiruwo Nazrettso Iyesus taane› bí eti. \v 9 Taanton beyiru ashuwotswere shaanmani bobek'i bako taan b́keewiyor b́k'aaro shiyatsne. \v 10 Taawere ‹Doonzono! eeg k'aluta!› t eti. Doonzonuwere ‹Tuur Demask'o maants amee, k'alo neen b́geyit keewu jamo manoke neesh keewetuwe› bí eti. \v 11 Shanman goltsatse tuutson bek'o tfalrawotse taanton teshts ashuwots tkisho detsdek't taan jishfere Demask'oyi bobetsi. \p \v 12 «Manoke Hananiy eteef ash iko fa'e b́teshi, Demask'oyitse beyiru Ayhudi jamwotsoke udetso, Muse nemo kottsonat shayiri ashe b́teshi. \v 13 Bí waat t ganok need' dek't ‹Tieshu Sawulo! ni'aawo aani be'e!› taash bíeti, manorun tiaawo b́ bek'i, bínowere tbek'i. \v 14 Bíwere hank'o taash bíeti, ‹Nonihotsko Izar Izeweriye bíettso ndanetuwok'o kááwono be'er b́k'aronowere nshishetwok'o shin shino neen marat'ere, \v 15 Man b́k'aluwere bín bek'aat nshishtsotse ash jami shinatse bísh gawu nwotishe. \v 16 Eshe and eebi nkotiri? tuur b́shútso s'eer gúpeyowe, nmorratsnowere mashowe.› \p \v 17 «Maniyerehakon Iyerusalem maants aanat Ik'i mootse Ik'o tk'onfere tgitsotse t'iwintson bek'o tbek'i. \v 18 Doonzonwere taash be'eyat ‹Nee t jangosh n imet gawo bode'awotse nja'arawo káári Iyerusalemitse kee› bí eti \v 19 Taawere hank'o tieti, ‹Doonzono! Ayhudi Ik' k'oni maa mootse neen amants jamwotsi t tiptsok'onat tjot'tsok'o bo botookon danfnee. \v 20 \x - \xo 22:20 \xo*\xt Wosh. 7:58 \xt*\x* N gawu teshtso Ist'ifanos úd'ewor taawere ttookon úd'iruwots ganok need'dek'at bonton keewumanats shiyeyatniye tteshi, botaahono tekotfere b́teshi,› \v 21 Doonzonuwere ‹Wokooke fa'a Ik' ash Woteraw ashuwotsok neen twoshitwotse tuur amee!› bí eti.» \s P'awlos Romitse shuwets b́wottsok'o \p \v 22 Han b́ borfetsosh ash jamwots P'awlos keewiru keewo bok'ebfere boteshi, maniyre hakon bok'aaro eenshdek't, «Hank'o ashaan datsatse t'afuwe! hank'o ashaan kashon beyo bísh geyiratse!» ett bokuhi. \v 23 Bowere kuhefetst botaho shap'fetst shawono darots bobad'ri. \v 24 Altsonuwere man b́bek'tsok'on P'awlosi kes' kes'fuwots galots bokindshituwok'o bíazazi, ash ashonwere eegosh hank'o bíats bokúhiruwok'o danosh jod'fetsr aatetuwok'o bíazazi. \v 25 Ernmó shaak'on tifde'er jot'osh bok'anefere P'awlos b́ganoke need'iru bali naashosh «Rom dats ash iko tafiyalo njot'etuwok'o neesh faletuwá?» bí eti. \p \v 26 Bali naashonuwere han b́shishtsok'on alirwok amt «Eeg k'alishe? Ashaan Rom datsi ashe!» bí eti. \p \v 27 Mansh alirwo P'awlos maants t'int «Ab taash keewwe, nee Rom datsatsi ashneneya?» bíeti, bíwere «Ee taane» bí eti. \p \v 28 Azazefonuwere «Rom dats ashok'o taaweyosh ay gize tkishi» bíet, P'awloswere «Taayere Rom dats asho woto tdaats shuweyonee» bí eti. \p \v 29 Mansh bín aatosh k'andek't teshts ashuwots manoor bíyatse k'azbowoki, azazirwonuwere Rom dats asho habliyon b́tipo danb́k'rtsok'on shatb́wtsi. \s P'awlos ayhudiwotsi mooshiyiruwots shinats b́ t'intsok'o \p \v 30 Yaatsok'on azaziruwo, ayhudiwots P'awlosi bos'amitso arikon eegosh b́wottsok'o dano b́geyi, mansh kahni naashuwotsnat mooshiruwotsitsi jamwots bokakuweetuwok'o bí azazi, P'awlosnowere bits dek'amt boshinaats bí t'intsi. \c 23 \p \v 1 P'awlos moosheyiruwok kakuweetsuwotsi t'iwintsdek't s'iilt «Ti eshuwotso! hambetsish b́ borfetso jam aawo Ik'i shinatse sheeng beyon tbeetsok'o t nibon danfee» bí et. \v 2 K'eesi naasho Hananiyimó P'awlos noono botogetuwok'o P'awlos ganoke need'iru ashuwotsi bíazazi. \v 3 \x - \xo 23:3 \xo*\xt Mat. 23:27-28 \xt*\x* Manoor P'awlos Hananiyish, «Nee nooron futets maa dir artsono! nenowere Ik'o togetuwee! nemok'on tjangosh angshosh beedek'atniya nemalon taan botogetuwok'o niazaziri?» \p \v 4 Manoke teshts ashuwots P'awlossh «Ik'i kahniwots naashoneya nc'shiri?» boeti. \p \v 5 \x - \xo 23:5 \xo*\xt Kesh. 22:28 \xt*\x* P'awloswere «Ti eshuwotso! kahaniwotsatsi naasho b́wottsok'o danatse b́teshi, manwere eegoshe ‹Ni ashaatsi naashatse gondo aap'k'aye› etiruwo guut'ere» bí eti. \p \v 6 \x - \xo 23:6 \xo*\xt Wosh. 26:5; Filp. 3:5 \xt*\x* P'awloswere manoke fa'a ashuwotsitse k'atsuwots Seduk'awiya etetsuwotsi k'atsuwotswere feresawi etefuwotsi bo wotok'o dant «Ti eshuwotso! taa feresawi etetswotsatse feresawi taane, hamb! and angsheyiruwo tt'iniye noosh jangit imets k'irotse tuwi jangoshe» ett b́ k'aaro eenshdek't mooshiruwots taalotse b́ keewi. \p \v 7 P'awlos han b́ keewutsok'on feresawiyotsnat Seduk'awiya eteefuwots dagotse fayo tuut mooshiruwotsi gitok kay b́k'ri. \v 8 \x - \xo 23:8 \xo*\xt Mat. 22:23; Mar. 12:18; Luk'. 20:17 \xt*\x* Seduk'awiya eteefuwots «K'irotse tuwo aaliye, melakiywotswere aalne shayironwere aaliye» boere feresawiyotsmó «Jamanots fa'ane» ettniye boamanefo. \v 9 Manoor dimbri eeno wotb́wtsi, ferisawi jirwotsitse ik ik nem danifuwots tuwut «Noo ashaanatse eegoru gond keewo daatsratsone, Shayro wee melakiyo bísh keewure b́wotiti, no eegoru danatsone?» ett bomooshi. \p \v 10 Fyonuwere kup'efere bíame ashuwots P'awlosn yec' yec'ay tiish ishitune ett shatt azaziruwo «Od'er P'awlosi ashuwots dagotse kishde'er woowere! kes'fuwots galots dek' boami!» et wotaderwotsi bíazazi. \p \v 11 Yatsok'ono t'úwun doonzo P'awlos ganok need'dek't «Shenono! Iyerusalemn taash n gawutsok'o, mannk'o Romits taash gawo neen geyituwe» bí eti. \s P'awlosi úd'osh maletsok'o \p \v 12 Datso b́ gatstsok'on ayhudiyots kakuweewutsat «P'awlosn noo úd'raniyere mááyo máárátsone, aatsono úyatsone» ett botaareyi. \v 13 Malaanats shiyeets ashuwots taawonwere haboniyere bogfno boteshi. \v 14 Bowere kahni naashuwotsnat eenashuwotsok amt hank'o ett boosh bokeewi «P'awlosi nó úd'raniyere maayo nonots nogerawok'o kup'shdek'at taareerone, \v 15 Mansh it mooshiruwotsnton shiyede'er kúp'de'er bín it aatit keewok'o aride'er P'awlosi itsh bodewetuwok'o azaziruwo aatuwere, noowere hanok b́ boraftsere shinon úd'osh k'andek'rone.» \p \v 16 Ernmó P'awlos mish naay mal man b́shishtsotse kes' kes'fuwots galots amkindt P'awlossh b́keewi. \v 17 P'awloswere bali naashuwotsitse iko s'eegdek't «Na'an kes' azaziruwosh b́keewit keewo b́detstsotse bíyokde'er t'ine» bí eti. \v 18 Bali naashonuwere na'aman azaziruwok dek' kindt «Tipetso P'awlos taan s'eegt na'an neesh b́keewit keewo b́detstsotse niyok t t'intsituwok'o taan b́k'oni» bí eti. \p \v 19 Azaziruwonuwere na'o kisho detsdek't okaan dek'amt, «Taash nkeewituwo eebi?» ett bíaali bíaati. \p \v 20 Na'onuwere hank'o bíeti, «Ayhudiwots P'awlos keewo katsidek' k'ebiruwok'o araat yaats mooshiruwots shinaanats boosh nt'intsitwok'o neen aatosh ik wotwutserne. \v 21 Ernmó boosh eekfne, bín noúd'raawo mááyo máratsone, aatsonowere úyatsone ett taarts haboniyere bogts ashuwots bín úd'osh aashdek'rne, and bo bokotir boosh nkeewituwo s'uziye.» \v 22 Azaziruwonuwere «Keewan taash n keewutsok'o konshor daniyik'aye» ett na'o deen b́k'ri. \s P'awlos dats k'eezirwo Filiks shinats b́t'intsok'o \p \v 23 Maniyere hakon kes' azazefman bali naashwotsitse gituwotsi s'eegdek't «Ilitsi keez sa'ato b́wottsok'on K'isari maants git bal kes'fuwotsnat shab farshetsuwotsi, git bal gin shap'fuwotsnowere k'aniwere, \v 24 P'awlosshowere farsho it k'anire dats keewiruwok Filksok jeenon b́bodetuwok'o woshwore» bí eti. \v 25 Hank'o etiru woshonowere work'atats guut' b́k'ri, \v 26 «K'elawudiyos Lusyosoke, mangts dats k'eezfo Flkissh! jeeno neesh wotowe! \v 27 Ashaan ayhudiwots detsdek't úd'oshe boteshi, taamo Rom dats ash b́woto tdantsosh kes' kes'fuwotsnton bodat bín t wooriyi. \v 28 Eegatse tuutson bos'aamitsok'o danosh geeyat mooshiruwotsok t'intsree b́teshi. \v 29 Bos'amiwere bo nematse tuuts keewon b́wottsok'o tdaatsi, ernmó k'irosh wee tiposh bín betsit keewo aaliye. \v 30 Ashaan údosh maletsok'o tshishtsok'on manoor níyok twoshi, s'amiruwotsuwere bíyatse bodetsts s'aamiyo nshinatse bot'intsituwok'o boosh keewure.» \m \v 31 Mansh kes'kes'iruwots boon azazetsok'o Pawlosi t'úwon dek'amt Antip'at'risok bobetsi. \v 32 Yatsok'on Farshetsuwots P'awlosn ton boametuwok'o wosht boowere k'es' kes'fuwots gálo maants k'azboaani. \v 33 Farshetsuwotsuwere K'isariyo bo bodtsok'on worek'atats guut'ets woshman dats k'eziruwosh imt P'awlosi b́shinats bot'intsi. \v 34 Dats k'ezirowonu worek'atats gút'ets woshman b́nababi hakon P'awlossh Aawoki dats ashnene? ett bíaati, Kilik'iy dats ash b́ woto b́ dantsok'on \v 35 «Neen s'amiruwots boowor njango shishetuwe» bí eti. Herodis mengst moots b́ koteetuwok'owere bíazazi. \c 24 \s Ayhudiwots P'awlosi bo s'aamitsok'o \p \v 1 Úúts aawoniyere il kahni naasho Hanani eenash ikikuwotsnat T'ert'elusi eteef Nemo sheengshdek' dantsonton K'isari maants bíami, boowere dats k'eeziruwo Filiksok t'int P'awlosi bo s'aami, \v 2 P'awlosi s'eegdek't t'intsetsok'on T'ert'elus hank'o eton s'aamiyo dek't b́tuwi. \p «Shiimetso Filikso! niyatse tuwtson ay jeeno daatsrone, n sheeng k'eezonowere noashosh sheeng wonewo daatsere, \v 3 Ayidek'at mangtso Filikso n k'alts sheeng keewan jamoke jam weeron een údone nodek'iri. \v 4 Andmó t ja'irawo k'awunon neesh t keewit keewo n doon noon nk'ebetuwok'o neen k'oniruwe, \v 5 Ashaan noosh gondshoodo wotwutsere, datsatse fa'a Ayhudi jamwotsats dimbiro b́tuuziri, noimnetiyatse k'aldek'ets naazrawiwotsi eteefwotsshowere boon jishirwooniye. \v 6-8 Ik' moonowere kimshosh bíetfere bín nodetsi, bíyats not'intsts s'aami jaman ar b́ wottsok'o nee ntookon bín aatr dano falitune.» ik ik bitsuwotsitsere han boyits dabfno [No nemok'on bíyats angsheyish gawurone b́teshi, Ernmó gin jishiruwo Lusyos waat angnon nookishotse fos'dek't bíami, bín s'aamirwotsu níyok boweetwok'o bíazazi] \v 9 Ayhudiyots «Jam keewan aree» Etfetst s'amiyosh ik wotbowtsi. \s P'awlos Filiks shinatse keewdek't aani b́dek'tsok'o \p \v 10 Dats k'eeziruwo Filiks b́kishon kolat P'awlos b́ keewitwok'owa bíeti, P'awlos hank'o ett bíaaniy. \p «Ay dúrosh datsan keewutso nwoto tdantsosh taan s'amiyets keewosh aani tdek'etuwok'o nshinaats tt'intsor ayidek'at geneeúwefetsatniye, \v 11 Ik' k'onosh Iyerusalem maants ti'amron tatse git aawoniyere b́bowok'o nee ntookon danofalfnee, \v 12 Ik'i mootse wotowa ayhudiwots Ik' k'oni mootse wee kitotse kontonuwor t mooshfere wee asho dimbirosh ttuuzfere taan daatsratsne, \v 13 And tiats bot'intsts s'amiyosh gawo b́jamon neesh t'intsosh falratsne. \v 14 Ernmó han neesh kish kitso shunfee, bo kooti dana bo etiru imnetiyi kayo no nihotsko Izar Izeweri Ik'irwe, Muse nemonat Nebiyiwots mas'aafotse guut'ets jamo amanirwe. \v 15 Bowere bojangirwok'o taawor kaawwotsnat morretsuwots k'irotse botuwitwok'o Ik'on jangirwe. \v 16 Mansha Ik'onat ash shinatse nib s'ayino tdetsetuk'o jamaawo kup'irwe. \p \v 17 «Iyerusalemitsnowere tkeshiyak ay natuwots bobeshiyakon t jirwotssh tep'wotit gizonat Ik'osh imet mebi gizo dek'at tweyi. \v 18 \x - \xo 24:17-18 \xo*\xt Wosh. 21:17-28 \xt*\x* Ik'o mootsnowere taan daatstsuwots man tk'alfere, manoori gizeyonuwere s'ayini fino fin tk'rtsok'one, taantonuwere ay asho aaliye b́teshi, dimbironwere tuuratse. \v 19 Ernmó Isiyon waats ayhudiwots manoke fa'ane boteshi, bo taan bos'aamit keewo detsfno wotiyal nshinaats t'inr keewune. \v 20 Haniyakonowere moosh mooshiyiruwots shinats tt'iinoor t t'afitso fa'ewotiyal t'ints ashaanots keewune. \v 21 \x - \xo 24:21 \xo*\xt Wosh. 23:6 \xt*\x* Arikon bo taalotse need'dek'at ‹K'irtsuwots tuwo fa'e tiettsosh hambets angshosh it shinats t'inre› etaat een k'aaron keewure, haniyere okoon k'osho tk'alts keewo aaliye.» \p \v 22 Filiksmó Krstiyani imnetiyi jango sheengshdek't b́dantsotse «Kes' azazefo Lusyos b́waatsok'on itjangosh angshituwe» ett boon deenb́k'ri. \v 23 P'awlosi kotiru bali naashoshowere «Ayide b́ kic'irawonat b́ jaguwotswere bish k'alo bogetso baziyerawon b́kotetuwok'wa» bí eti. \s P'awlos Fliknat Drusila shinats b́t'intsok'o \p \v 24 Muk' aawwotsiyere hakon Filkis Dursili eteets b́mááts ayhudiyunton b́weyi, P'awlosnowere s'egiydek't Iyesus Krstos shútson amani jango b́keewufere b́shshi. \v 25 P'awlos kááwu woti jangonat took kewdek'i jango weet angshonowere b́keewor Filiks shatt «And k'ayamee, taash b́k'anoor k'osh aawots neen s'eegituwe» bí eti. \v 26 Filiks P'awlosoke gubo dek'osh jangitniye b́tesh, mansh ayoto P'awlosi s'eegiyir b́keewifoni. \p \v 27 Git natoniyere okoon P'ork'iyos Fist'os Filikis shegro b́beyok b́beeyi, Filiks ayhudiwotsi geneúshosh geeyat P'awlosi b́ tipetsok'on k'azb́k'ri. \c 25 \s P'awlos Fist'os shinats b́t'iintsok'owo \p \v 1 Fist'os bí alguro K'isariyotse kindt keez aawo b́ teshiyakon manokere Iyerusalm maants bíami \v 2-3 Manoknowere kahni naashwotsnat ik ik een een Ayhudi jirwots Pawlosats bo s'aamiyo bot'intsi, «P'awlosi Iyerusalemi deewáár noosh sheeng keewo k'aluwe» ett bok'oni, han boettsonuwere P'awlosi weerindatse korde'er úd'osh bo geetsotsne. \v 4 Fist'osmó «P'awlos K'isariyon tipi mootsne koteyiri, taawere kaari and aanar b́maants ametuwe, \v 5 It naash naashuwotsuwere taanton K'isariyo maants amnee, P'awlos b́ fints gond fino b́beyal manoke s'amiwune» bí eti. \p \v 6 Fist'os shmt aawoniye wee tats aawoniye bowawu aawwotsi bonton b́ beshiyakon K'isariyo maants no ami, manok nobodtsok'on yaatsok'on naashi jorats bedek't P'awlosi bíyok de'er bot'inetuwok'o bíazazi. \v 7 P'awlos b́ t'intsok'on Iyerusalemn waats ayhudiyots gúrdek't need'at gaawu deshaw ay een een s'amiyotsi bí'ats bot'intsi, \v 8 P'awloswere «Taa ayhudiyots Nemats wotowa Ik' maats wee Rom nugúsats t fints gond fino aaliye» ett bí'atse bíaniyit keewo b́keewi. \p \v 9 Fist'osmó ayhudiyotsi geneúsho geeyat P'awlosi «Iyerusalem maants amr han jangosh manoke tshinatse angsho dek'osh geefneya?» bí eti. \v 10 P'awlosmó hank'o ett bíaani, «Hambe! taa b́shinaatse mooshosh Rom nugúso angshi jori shinatse t need'iri, nee sheengsh dek'at ndantsok'on ayhudiyotsats t fints gond fino aaliye. \v 11 Morretso twotiyal wee k'irosh betsit fayo tiats betsit morro finere wotiyal woruna eraatse, ernmó bo s'amiyan k'awuntsalka wotiyalmó konuwor bosh taan beshide'er imo falratse, taa Rom nugúsosh taash s'iilewe etaat t'intsree.» \p \v 12 Manoor Fist'os bín izfwotsnton keewedek't «Romko nugúso taash s'iile etri wotiyal nugúsok ametunee» bí eti. \s P'awlos Agrip'nat bernik'e shinats bt'intsok'o \p \v 13 Muk' aawwotsiyere hakon Nogúso Agrip'nat Bernik'e Fist'ossh «Dan jeenon waarne» etosh K'isari maants boweyi. \v 14 Manoknowere ay aawosh beyat boteshtsosh Fist'os P'awlos jango hank'o ett Nuguso Agrip'sh b́ keewi, «Filks tipk'rat k'az b́k'rts ash iko hanoke fa'e b́teshi, \v 15 Taa Iyerusalemitse tteshor kahni naashuwotsnat Ayhudi eenashuwotsn ashaan bos'amiye hakon bíats t angshituwok'o boaati. \v 16 Taamó ‹Ash iko bín s'amiruwots shinats t'inr bín bos'amirumansh b́keewude'aniyere s'amiyetsman beshide'er imo Rom datsatsi ashuwots neemaliye› etaat boosh tiaanyi. \v 17 Mansh ashaan s'amiruwots ko'eyat hanok bowatsok'on ja'araniyere yaatsok'on angshi jorats bedek'at P'awlosi t shinats bot'intsituwok'o ti azazi, \v 18 Bín s'aamirwots keewosh b́ganok need' bodek'tsok'on bí gond fino finere ett tgawtsok'o bín s'amiyosh betsit keew eegonoru bíats t'intsratsne. \v 19 Ernmó bínton bomooshiru moosho bo haymanoti jangonat k'irt teshtso P'awlos ‹Kashetsiye› bí etiruwo Iyesus jange. \v 20 Taawere hannaari keewo s'ilosh taan b́kic'ire P'awlosi ‹Iyerusalem maants amr bíyoke keewan jango angsho daatso shunfiya?› tieti. \v 21 Bímó bí jango Rom nugúsoke bísh s'ileyish geeyat nugúsok taash s'iilewe bíettsosh manok tdaamifetsosh tipi moots b́teshetuwok'o tiazazi.» \p \v 22 Agrip'were Fist'ossh «Taawor ashaan b́keewufere k'ebo geefe» bí eti. Fist'osuwere «Yaats bín k'ebetunee» bíet. \p \v 23 Mansh yatsok'on Agrip'nat Bernik'e bo naashi taho tahdek't een baatson wotdek't kes'iruwotsatse naashuwotsnat kit kitotsi een een ashuwotsn deneyat waat angshi maa eenots bokindi, maniyere hakon Fist'os P'awlosi b́ s'eegiyi. \v 24 Hank'owere bíeti, «Nugúso Agrip'o! Itwere noonton fa'a ash jametsuwotso! ayhudiwots ‹Ashaan haniyere hakon kashon beyo bísh geyiratse› ett kuhefetst Iyerusalemitse, hanoknowere ti angshituwok'o taan boaattso it bek'iru ashaaniye. \v 25 Taayere bíyatse k'irosh bín betsit gond fino daatsratse, bí Rom naashi naashosh ‹t jango taash s'iilewe› bíettsotse hanok woshosh t k'ut'i. \v 26 Wotowa eree b́jangosh t doonzsh tguut'etwo daneets keewo deshatse, mansha s'ileyakon tguut'etuwo tdaatsituwok'owa etaat it shinats bítsnor iki Nugúso Agrip'o! nshinaats t'intsree. \v 27 Tipetso danbaan dameeyor bí s'amiyets jango kits k'azo dartsi araatniye taash b́be'eyi.» \c 26 \s P'awlos Agrip' shinatse b́keewts keewo \p \v 1 Agrip' P'awlossh, «N took jangosh keewundek'etuok'o taaro neesh imere» bíet, Pawlosuwere b́kisho jargdek't hank'o ett keewut aani b́dek'i. \p \v 2 «Nugúso Agrip'o! Ayhudiwots taan bos'aamits keewujamosh hambets nshinatse keewur aani tdek'or ayiniye t geneúwiri. \v 3 Bítsnowere nee ayhudiwots niwonat moosh jamo t'iwintsdek'at danfnee, mansh k'amoon taan nk'ebetuwok'o neen k'onirwe. \p \v 4 «Na'ortson tuwat awuk'o t beetsok'owo ayhudiwots danfnee, shintson tuwat tiash ashi dagotsnat Iyerusalemitse t be beyo danfnee. \v 5 \x - \xo 26:5 \xo*\xt Wosh. 23:6; Filp. 3:5 \xt*\x* Ando aani gawo bogeyiyal no haymanotiwotse kup'idek'at nonemo kotiru kayuwotsitse ferisawi wotat tbewok'owo shintson detst danfnee. \v 6 Andmó angshosh hanok tneed'ir Ik'o nonihotssh taart b́ imts b́ jangiitsoshee. \v 7 Jangiyetsanok bodosh no jir tatse gituwots Ik'o t'uwe aawo Ik'ifetstni bokotfo, Nugúsono! taawor ayhudiwotsn taan bos'aamits jangiyetsan jangatsne. \v 8 Ik'o k'irtswotsi b́tuuzitwok'o eegoshe itoke amano maawek b́woti? \p \v 9 \x - \xo 26:9-11 \xo*\xt Wosh. 8:3; 22:4-5 \xt*\x* «Taa t tookish Nazrettso Iyesus shútso tfaltsok'on k'efo taash geyife etaat asaabefe b́teshi. \v 10 Iyerusalemitse tk'altsonúwere haniye b́teshi, kahni naashuwotsoke t dek'ts alon amantsuwotsitse ayuwots tipimoots bokindituwok'o k'alre, boon boúd'orowere úd'iruwotsnton ik wotere. \v 11 Ayoto ayhudiwots Ik' k'oni mootse boon jod'r doonzo boc'ashetuwok'o woshfee, boon ayide fayarnuwere k'osh úratsi kituwotsokor kesh amaat boon giishefe. \s P'awlos Krstos maants awuk'on bíaantsok'owo b́keewutsok'o \r (Wosh. 9:1—19:6-16) \p \v 12 «Han jangosho kahni naash jamwotsoke alonat tzaziyo dek'at Demask'o maants tí amifere tteshi. \v 13 Nugúsono! weeratse t befere aawu taalon aawu sháánoniyere bogo sháánts shááno tbek'i, sháánanuwere tiyatso taanton sha'irwots gúúratso darotse sháániyi b́k'ri. \v 14 Noúnetswere datsats dih s'uwat nobefere ayhudiwots noon keewu keewon ‹Sawul! Sawulo! eegishe taan ngishiri? Shiki shashats nned'iyal neesh b́ gonditi!› etiru k'ááro tshishi. \v 15 Taawere ‹Doonzono! nee kone?› tieti, doozonuwere, taash hank'o bíeti, ‹Taa nee ngishiruwo Iyesus taane. \v 16 Andmó tuur n tufoon need'owe, taa neesh tbe'eyiye and taan nbek'tsannat shino maants neesh tbe'et keewosh gútsonat gawo nwotitsh tgetsotsne. \v 17 Israe'el ash ashuwotsnat bo maants neen twoshit Ik' danawu ashuwots kishotse neen farituwe. \v 18 Bo aawo n k'eshituwok'onat t'aluwotse shááno maants nkishituwok'o Shed'anosh keeweewotsno Ik'o maants ni aanituwok'o woshituwe, boowere taan bo amantsi jangon bo morrosh orowa eto daatsitune, galdek'etsuwotsnton ritstiyo kaydek'etune.› \p \v 19 «Eshe nugúso Agrip'o! daaratse taash imets bek'osh k'aztso woteratse. \v 20 \x - \xo 26:20 \xo*\xt Wosh. 9:20, 28-29 \xt*\x* Ernmó shino Demask'on fa'a ashuwotsi, maants dabat Iyerusalemnat Yhud dats jamatse, Ik' danawu ashuwotsi naandrone err Ik'o maants bo aanituwok'o tdaniyi, naandrone boettsok'ono kitsit fino bo finituwok'o boon tdani. \v 21 Han jangosh ayhudiyots Ik'i mootse t befere taan detsdek't úd'osh boeti. \v 22 Hambetsish b́borfetsosh Ik' tep'o tiyatse k'aleratse, manshe múk'osho enosho gawefetsat hanoke ned'iruwe, nebiyiwotsnat Musen shino hank'o wotituwe boetts keewo keewoniyere okoon k'osho eegoru keewuratse. \v 23 \x - \xo 26:23 \xo*\xt Isa. 42:6; 1 K'or. 15:20 \xt*\x* Bowere bokeewu ‹Mesihiyo gond bek'o dek'etuwe, k'irotse tuwonowere shintso wotar kashi sháánono Israe'el ashuwotsnat Ik'i ash woterawwotsnsh kitsituwe› ettniye.» \p \v 24 P'awlos man keewoke b́befere Fist'os «P'awloso! ando geewutsernee, ay ndano neen geyomants betsk'rere!» ett kuhat b́keewi. \p \v 25 P'awlosmó hank'o ett bíaniyi, «Ayidek' shiimetso Fist'oso! arikonat kaawu keewoni tkeewiri bako geeyaliye tgeyi. \v 26 B́ shinatse keewan tkeewiru nugúso keewan danfee. Hanwere ashon k'alerawo b́wottsotse nugúso b́dantsok'owo danfee. \v 27 Nugúso Agrip'o! nebiyiwotsi amanirunosha? Ni'amaniruwok'o danfee.» \p \v 28 Agrip'were P'awlossh, «Nee k'awun sa'atanitse taan krstiyani woshk'rishale» bí eti. \v 29 P'awloswere, «K'awun gizewotse wotowa geenz gizewotse n s'uzi b́woterawon hamnbets tkeewuts keewo shishts jamo t tipeyaniyere okoon taank'o bowotish Ik'o k'oniruwe!» bí eti. \v 30 Haniyere hakon nugúso, altsonat Bernik'ewu bonton bedek't teshts ash jamwots k'az botuwi. \v 31 Manoke kesht boamferowe, «Ashaan k'irosh wee tipewosh bín betsituwo eegoru k'alratse» boeti. \v 32 Agrip'were Fist'ossh, «Ashaan Rom nugúsoke tkeewo taash s'iilewe eto b́ k'azink'ere hank'on fakshk'ryank'e» bí eti. \c 27 \s P'awlos Rom maants b́sha'ats sha'o \p \v 1 It'ali datso maants markabon no ametuwok'owa eteetsok'on P'awlosnat k'osh k'osh tipetswotsn Rom dats k'eeziru Awugst'osi eteetso kes' jishiruwots kayotse teshtso Yuliyosi eteets bali abaatsi naashosh boimi, \v 2 Isiyon aatsi k'ari gúratse markabi bíyok need'irwok amiru Adramit'yon markabats keeshdekat no sha'i, mek'odeni awurajotse fa'a Teselonk'e kitotsi asho Arst'rokoswere nontoniye b́teshi. \v 3 Yaatsok'on Sidoni amnobodi, Yulyus P'awlossh sheengo b́teshtsotse b́ shunfwotsok amt bísh geyit tep'o bish bok'alituwok'owa bí eti. \v 4 Manoke tuwatnwere jongo noshinaatse noats b́ jongiruwotse K'op'rositse aats k'aritsi datsu te'o woshdek'at markabatsi sha'o dek'atnotuwi. \v 5 Kilk'iyanat P'infiliyo ganoke fa'a aats k'aro nokimiyakon Lik'iyon fa'ú Mura kitto nobodi. \v 6 Manoke bali abaatse altso It'aliyomants ametuwo Iskndr markabo daatsdek't bíats nokeshetuwok'o b́woshi. \p \v 7 Ay aawo t'awaash dek'at sha'at ay gond bek'on K'enidos kitu ganok amnobodi, jongonwere shinomaants noamawok'o noon b́bazitsotse Selmona dats gúúri ganoke beshat k'ert'es aatson gúrets datsu naaydek'at noami. \v 8 Ay gondbek'on gúr gúron nobeshiyakon Lasiy kitu ganoke daatseyiru, «Markabi need'ok sheengi» eteef beyokuk amnobodi. \p \v 9 No weeratsnowere ay gizewo hank'on b́ís'uure s'oomi gizeyo b́beshtsotse manoor aats k'aratse sha'o ayidek' shatiko b́teshtsotse P'awlos ashuwotssh hank'o ett bo atso bokotetuwok'o b́woshi, \v 10 «It ashuwotso! haniyak nosha'it sha'o shatiyits keewo bítse b́beyok'o taash be'eyiruwe, Kuronat markaboon s'uzats b́woterawo ash kashatsor kup'ts t'afonat s'uwo bodetuwe.» \v 11 Bali abaatse altsonmó P'awlos izoniyere markabu azaziruwonat markabudoonz boetiruwoni b́ k'ebiri. \v 12 Markabwots need'okman jooshi\f + \fr 27:12 \fr*\fqa Joosha: \fqa*\ft Medtrani datsatsi joosho t'k'mtn tuut yekatiti b́ boerfetsoni. \ft*\f* kimoosh sheengo woto b́k'aztsotse ay ashuwots, «Shinomaants sha'arr faletkawotyal gaar weeron, muur aawukindomantsi fengesho maantse fa'o Fink'eyi eteefo K'ert'esitse markab ned'efok borr manoke joosho beshiwone» ett bo asaabiyo bot'intsi. \s Aats k'aratse jongi eenon giwits aatso tuutsok'o \p \v 13 Muur maantse muk' jongu b jongefere bobek'tsok'on boasaabtsok'o boosh b́wottsok'o bíarere markab bín bojokiru bitsdek't aatsatse sha'o dek't botuwi, markabi ned'iruwoke tuut k'ert'es ganoke gúr gúron bobeshi. \v 14 Ernmó muk'i boteshiyakon, «Gaar maantsi aawu keshon eegurahi jongo» kup'ts jongo aats k'aro bin gúrts datsuatse tuut aats k'aromaants bomaants b́weyi. \v 15 Markabonwere b́gifniyetsonat jongmansh b́maawutsotse s'k etaat jongon jokeyat noami. \v 16 K'eda eteets aats k'aron gúrts datsu naaydek'at nosha'or ay gond bek'on Markabuko jelbo detsdekat nokishots geddek'o nofali. \v 17 Markab jookiruwots jelbu markabots geetsdek't bokishiyakon markabu gúridek't jokon bo s'aas'i, markabu Surtisi eteets shiyi datsu maants bdihirawok'o shatt sharo k'o'úbazt jongon jokefere boami. \v 18 Egúrahon were kup'efere bíamtsotse yatsok'on markabats kuryets k'ac'o ik ikon aats k'aromaants juwo dek'botuwi. \v 19 Keezl aawots markabi k'ac'o bokishon k'aaúdek't shap't bojuwi, \v 20 Ay aawosh aawuno wotowa, k'eeno bo bee'awotse jongonwere kup'efere bíamtsotse haniyere hakon kashosh falatsonee ett maac'o k'ut'bodek'i. \p \v 21 Ashuwots misho b́jamon bomarawo ay aawo boteshi, mansh P'awlos bodagots need'dek't hank'o bíeti, «It ashuwotso! taa tiettso shishat T'ersesn turatste wotink'ere awaashonat t'af jamann itats borawnk'ee b́teshi. \v 22 Andoor markabo s'uzi awaashiti bako ititse konatsor t'afo boratse, mansha shenuwotso shatk'ayere! etaat itn iziruwe. \v 23 Oots t'ú bík twottso bín t Ik'iruwo Izar Izewer b́woshts melakiyo t ganok need'de'k't \v 24 ‹P'awloso! shatk'aye! Romko naashi naasho shinatse need'o neesh geyife! hambe neenton sha'iru jamo Ik'o neesha err k'irotse worituwe› ett taash keewure. \v 25 Manshe it ashuwotso shatk'ayere! Ik'o taash b́keewuts jaman b́jamon b́s'eentsituwok'o bín amaniruwe. \v 26 B́woteferemó jongo noon aatson gúrts dats ikuk de'amr juuk'rituwe.» \p \v 27 Tatse aauwdl t'úwotse Adriyay aats k'ari taalotse jongon jod'efe noamfere taali titson markab jookiruwots datsomants bot'intsok'o boosh bíari. \v 28 Mansha aats k'ari woko bín indeef joko dek't boindere dashan b́woko habigit indok'o wotat b́datseyi, muk'i boteshiyakon ando boindere shiits indok'o dashan b́geenztsok'o bodaatsi. \v 29 Nomarkabo aats k'ari gúúratse fa'a shutsuwotsats b́gawerawok'o shatt markabi shutsomantse markab bín jookef awdwotsi aatsots oorsh bok'ri, maniyere hakon t'úwo beshar bíere aawo boosh b́weetuwok'o Ik' k'ono dek' botuwi. \v 30 Markabu jookiruwots markabutse kesht wos'o geeyat boteshtsotse markabu shinomaantse bín need'iyeyiru biro dashan juwiruwo araat markabutse fa'a jelbu aats k'aromaants bojuwi. \v 31 Manoor P'awlos bali naashonat kes' kes'fuwotssh «Markabu jokirwots markabatse giwuk'ayr bobeyala bako it faro falratste» bíti. \v 32 Mansh kes' kes'fuwots jelbu detsts joko k'ut'k'raat aatsats juubok'ri. \v 33 Datso gatsosh bíetfere jametsuwots misho bo meetuwok'o P'awlos k'ont boosh hank'o bíeti «Eegonor mook'zat koto dek' it tuwiyako hamb hambetson tatse awdl aawe. \v 34 Manshe maayo it nonots itgedetwok'oye iti tk'oniri. Mannowere faritute, it took s'iirotse ikunwor dats fed'eratsatsane.» \v 35 Man bietihakon misho k'aaúdek't jamishinaatse Ik'o b́údi, titsdek'tnuwere moo dek'b́tuwi. \v 36 Mann jametsuwots kup'at misho bomeyi. \v 37 Markabutse b́ jamon git baalona shabe shrt ashuwotsn fa'ane noteshi. \v 38 Jamwots máát boworiyakon Markabats kuriyets Sindeyo aatsi k'aro maats juwat bíyatsi kuro boketi. \s Markabo b́tishtsok'o \p \v 39 B́ gatstsok'on bobodoko danatsno botesh, wotowa bako shiyo bítse be'eyiru aatsi k'aro bo bek'i, boosh b́faleyal markabu b́ maants gifnir úratse kishosh bogawi. \v 40 Markabo bín bneed'iru bíro bítsdek't aats k'arots faksh bok'iri, manoor bín markabo jokeyiru jokono bítsbok'ri, man kaawats fa'a sharono jongo maants dambaan k'aaúdek't aatsi k'ari gúúro maants keshosh boami. \v 41 Ernmó markabu kakuwets shiyats bgaawetsosh dashan gúp'n bwutsi, b́shino maantsno dashan k'ons'ewtsat giwo bk'azti, b́shuutso maantsnomó jongi gifniyatse tuwtson tisho b́tuwi. \p \v 42 Tipetswotsitsere ikonuworu wáákr b́keeyawok'o kes' kes'fwots úd'osh bogawi. \v 43 Baalats naashonmó P'awlosi oriyosh b́getsotse boetts man de'atse, dab waak faltso shini markabots aatsi k'aro maants t'olar datsats k'ayi bokeshetuwok'o bíazazi. \p \v 44 Oortsuwotsmó Markabi is'uwotsnat markabi tishats bede'er bokeshetuwok'o bíazazi, mank'oon jamwots jeenon datsats bo bodi. \c 28 \s P'awlos maltayi eteets aatso bin gúúrts datsuatse \p \v 1 K'aznofariyakon biats nobodts aats gúrdek'ts datsu Maltayi eteefu b wottsok'o dan nok'ri. \v 2 Aatson gúrts datsmanatse beyiruwots adits shuno noosh bokitsi, manorowere awusho b́buye ak' b́wottsotse tawo aat'idek't noon s'eeg dek't boibii. \v 3 P'awlos shooto kakudek't taawots b́gedfere, k'ees'manatse tuutson dawunz ik kesht b́kishats deshwutsat joor b́wutsi, \v 4 Malta dats ashuwots dawunzo P'awlos kishats joorat b́befre bek't «Arikon ashaan kash údk ashe! aats k'aratsi jongotse jeenon b́keshalor Izar Izewer angshotse oorat kashon beyo falratse» boeti. \v 5 P'awlosmó dawunzo taawots tebdek' juuk'rat eegor gondo bín b́datsrawo b́oori. \v 6 Ashuwotswere «Andemo andek'úna bíatso b́gaapiti, wee danerawon k'irr b́dihiti» ettni bokotfera botesh. Ernmó ayoto bokore bíats gondo eegoru bodo b́k'aye bobek'tsotse boaasabiyo wonidek't «Hanuwo Izar Izeweriye!» boeti. \p \v 7 Manok noteshts beyok man ganoke aats gúrts dats mani altso puplyus datso fa'e b́tesh, ashaan b́ meyits nondek't keez aawosh sheengshdek't noon b́ ibiyi. \v 8 Manoor puplyos nih atsik'es'onat ac'uwoo bín detsbde'e shoodtni b́k'eyiri b́tesh, P'awlos bíyok kindt Ik'o bísh b́k'oni, b́ kishonowere bíats geddek't kashiyib́k'ri. \v 9 Man b́wotiyakon aatson gúriyets datsmanatsi k'osh shodetsuwots waat bokashi. \v 10 Ash ashuwotswere ime keewo noosh dek't boweyi, noon bomangitsok'onowere noosh bokitsi, markabon amoosh notuworowere noosh geyitu jamo markabats noosh bokuriyi. \s P'awlos sha'o Maltayiyere Rom maants \p \v 11 Keez shashosh Maltan noteshiyakon joshman aats kaaron gúrts datsmanatse no beshitso Eskndriyaa markabats keshdek'at notuwi, merkabunu Diyosk'orosi eteetso Woteraw maat ik'wots milkito btookatse detsfe b́teshi. \v 12 Srakus kitamots no bodtsok'on manoke keez aawo nobeyi. \v 13 Mokno aats k'aaro gúúrat Regiyum kitu nobodi, manoke ik aawo nobeshiyakon muur jongo b́ jongtsosh gitl aawots putiyolus maants noami. \v 14 Eshumanotsnowere daatsat bonton shawat aawo nobeysh noon bok'oni, maniyere hakono Rom maants noami. \v 15 Romitse fa'a amantsuwots nojango boshishtsok'on Afiyos gawuyonat «Keez k'eewokuwotsi» eteefuwotsok b́borfetso noon dek'osh boweyi, P'awlos boon b́bek'tsok'on Ik'o udat kup'b́wutsi. \s P'awlos Romitse \p \v 16 Romits nokindtsok'on P'awlosi kotet kes' kes'f iko imt bíyal b́ beetuewk'o wosheyi. \p \v 17 Keez aawoniyere okoon P'awlos Romitse fa'a ayhuditsi een een ashuwotsi b́ s'eegiyi, bokakuwetsok'ono hank'o bíeti, «Tieshuwotso! Israe'el ash ashonat nihwots nemats tk'altso egonuworu gond fino aaliye, wotowa bako Iyerusalemn tipeyat Rom ashuwotssh besheyat ti'imeyi. \v 18 Rom ashuwots taan boatiyakon k'irosh taan betsit weero datso bok'aztsotse hank'on taan fakshosh gawtniye boteshi. \v 19 \x - \xo 28:19 \xo*\xt Wosh. 25:11 \xt*\x* Ayhudiyotsmó taa hank'on tfakshewo bok'eftsotse Rom nugusoke taash s'iilewe eto geyik b́woti, b́wotiyaloru ti ashuwotsi ts'aamit keewo deshatseb́teshi. \v 20 And itn ts'egiye itn bek'osh geeyat manowere itsh keewoshe, taa habiliyan ttipe Isra'elsh jangit imets keewi jangoshe.» \p \v 21 Bowere hank'o ett bísh boaani, «Yhud datsatse njangosh gúút'ets wosho noosh boratse, hanok waats ashuwotsitse konuworu ngondo keewtso aaliye. \v 22 Namaniru haymanotiyan b́ be beyoke ash ashuwots bok'efiruwok'o danfone, mansh níasabtso eeg b́wottsok'o shisho geefone.» \p \v 23 Aawo bísh bodetsiyakon aywotdek't b́ beyiru moo maants boweyi, bíwere guurtson kooc'ish b́borfetsosh Ik'i mengsti jangosh gawon bíasabiyo boosh kish b́ kitsi, boon amaniyoshowere Muse nemonat nebiyiwots mas'aafotse kitsfetst Iyesus jangosh boosh b́daniyi. \v 24 Ik ikuwots b́aap'o boamani, k'oshuwotsmó amaneratsno. \v 25 Bowere boatsetseyo ik bowoterawon bok'aleyi. B́wotefere bok'aleyoniyere shino P'awlos b́keewo b́ ishoor hank'o ett b́keewi, «S'ayin shayiro Nebiyiwo Isayasn it nihotssh b́ keewtso arikee b́teshi! \v 26 B́ keewts aap'o hankowa b́wotiti, \q ‹Ash ashaanotsok amrniye \q Shishonere shishetute, ernmó t'iwintsratste, \q2 Bek'onere bek'etute, ernmó nibn de'atste eree boosha, \q \v 27 \x - \xo 28:26-27 \xo*\xt Isa. 6:9-10 \xt*\x* Ashaanots nibo kup'wtsere, \q2 Bowaazonuwere ipewutsere, boaawonuwere is'ewutsere, \q Hnk'o wotob́k'azink'ee, \q2 Bo aawon be'er, \q2 Bowaazon shide'er, \q2 Bonibonowere t'iwintsde'er \q Tmaants bo aanere, \q2 Taawere boon tkashyank'oni b́teshi.› » \p \v 28 «Eshe Ik'i kashiyi wosho Ik'i ash woterawwotssh woshetsok'owo dande'ere, boowere eekar bín dek'etune. \v 29 [P'awlos han b́keewiyakon ayhudiwots k'up'shdek't mooshfere manoke kesht boami.]»\f + \fr 28:29 \fr*\ft Ik ik bitsuwots 29 taawatstsahan dabrakne. \ft*\f* \p \v 30 P'awlos b́kirayits mootse gitnati s'eeno b́beeyi, b́maants weyiru ashjamwotsno dek'fee b́teshi, \v 31 Ik'i mengstonowere nabfetst doonzo Iyesus Krstos jango konuwor bín b́bazirawon ááwu shuk'on b́danifoni b́teshi.