\id PHP - Burum Mindik NT (Gen, Ruth, Jona) [bmu] -Papua New Guinea 2002 (DBL -2014) \h Filipai \toc1 Polnöŋ Filipai yeŋgöra Kimbi alök. \toc2 Filipai \toc3 Fil \mt1 Filipai Kimbi \mt2 Polnöŋ Filipai yeŋgöra Kimbi alök. \imt1 Jim-asa-asari \ip Polnöŋ misin nup liliköba meiga indimŋi yahöt aiga Eisia Mainö (Töki) mosöta Yuröp gölmenöŋ anök. Anda Rom prowins qetŋi Masedonia miaŋgöreŋ uruŋini kuŋgui meleŋgetka Kraistkö könagesö mutukŋi mi Filipai sitinöŋ asuhuyök. Könaŋgep aposol Pol mi Rom sitigö kösö mire alget sihimbölö qakŋe tariga nup meme ambazip tosatŋan tuarenjoŋ ak waŋgiget. Mi ak waŋgigetka tosatŋan Filipai uruŋe mewöŋanök keu goŋgoŋi kusum eŋgigeraŋgöra waimanjat mörök. Nalö miaŋgöreŋ Buŋa Kimbiŋi ki Filipai mötnarip könagesö yeŋgöra ohoyök. Waimanjat mörökmö, töndup urukölalep keu aka urunaŋgönaŋgö keu ki sösöŋgai qakŋe ohoba alök. \ip Polnöŋ kösö mire tariga Filipai mötnarip könagesö yeŋön bauköm waŋgibingöra kalem alget kayöhi, yaŋön miaŋgö saiwap jim eŋgimamgöra Kimbi ki ohoyök. Mi ohoba toroqeba urunaŋgönaŋgö keuŋi gwötpuk mohotŋe alök. Nanŋak köŋjiliŋ könaŋi könaŋi möriga Filipai yeŋön Polgö keuŋi mi mötketka töndup köhöiba awösamkakak kinmegöra uru naŋgöm eŋgiyök. Goro keu tosatŋi kewö: Nanŋini sileŋini memba öŋgöba aiweliköbepuköra mönö galöm memba malme. Dogo jimamoŋ möta toroqeba nepaqepalok köpösöŋgöbepukmö, Jisös ewö uruŋini mem et al aŋguba malme. Keu ki ölum eŋgubapuk: Kraistpuk qekötahöba kinjei, mi Anutugö kalemŋi akza. Juda yeŋön Mosesgöreŋ Köna keu areŋi tem köla wuataŋgöba Anutugöra silik yuai ahakzemö, urumeleŋ alaurup eŋön mewö qahö. Eŋön mönö Anutu möt narim waŋgigetka kalem möriamŋi söŋgöröŋi qahö eŋgiiga buŋa qem aŋguba mewö miaŋön malmal dölökŋi miwikŋaiba malje. Denike yeŋön Kraistpuk qekötahöba maljei, Anutunöŋ mönö i luai qem eŋgiiga söŋgaiba malme. \ip Kraist möt nariinga Anutunöŋ urusösöŋgai neŋgiiga ölöp awösamkakak qakŋe mal köhöibin aka urumeleŋ alaurup yembuk mohotŋe kapaŋ köla köhöiba kinbin. Polnöŋ miaŋgö keuŋi mi gwötpuk ohoyök. Polnöŋ Filipai könagesö yeŋgö waikŋini köhöikŋi membingö möta malöhi, miaŋgö keuŋi mi mewöyök aukŋe ohoyök. \iot Buk kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 7 mi kewö: \io1 Keu mutukŋi \ior 1.1-11\ior* \io1 Polnöŋ denöwö aka malök \ior 1.12-26\ior* \io1 Kraistpuk malmalgö könaŋi \ior 1.27–2.18\ior* \io1 Timoti Epafroditus yetkö nup areŋi \ior 2.19-30\ior* \io1 Tuarenjoŋ yeŋön tilipköm eŋgigetka etpepuk \ior 3.1–4.9\ior* \io1 Polgö alaurup Filipai malgeri, yeŋgö keuŋini \ior 4.10-20\ior* \io1 Kimbigö keu kötŋi bohonŋi \ior 4.21-23\ior* \c 1 \p \v 1 \x * \xo 1.1 \xt Apo 16.12\x*Pol Timoti netkön Kraist Jisös welenŋi qeba maljit. \p Urumeleŋ könagesö sarakŋi pakpak Kraist Jisösbuk qekötahöba kinda Filipai sitinöŋ maljei, niri embuk aka eŋgö bohonŋini (bisop, pasto) aka Buŋa nup meme ambazip tosatŋi (dikon) embuk keu eraum mötpingöra möta kimbi ki ohozal. \p \v 2 Anutu Iwinini aka Kembu Jisös Kraist yetkön kalem möriam eŋgiyohotka luainöŋ malmegöra mötzal. \s1 Polnöŋ Anutu möpöseiba köuluköza. \p \v 3 Nöŋön mötmörim eŋgimakzalaŋgö dop Anutu möpöseimakzal. \v 4 Nalö dop körek pakpak eŋgöra Anutu köulukömakzali, mi mönö sösöŋgai qakŋe köulukömakzal. \v 5 Nöŋön Anutu kewögöra möpöseimakzal: Iŋini Ölöwak Buŋanöŋ qekötahögeri, nalö mutukŋi miaŋgöreŋök könahiba nömbuk bim qeba kötöngöm niŋgiba mala kota malje. \v 6 Anutunöŋ uruŋine nup ölöpŋi könahiba memba maljawi, mi mönö toroqeba meiga Kraist Jisösnöŋ kunbuk asuhumapkö nalöŋe teköma. Mewö möt narim köhöiba Anutu möpöseimakzal. \p \v 7 O sepŋini nembi, wölböt alaurupni akzeaŋgöra körek iŋini mewö mötmörim eŋgibiga ölöpŋanök dop kölja. Anutunöŋ nup niŋgiiga kösö mire tarakzal me awörök nöŋön Ölöwak Buŋagöra bim qeba eŋololoŋ keu qeapköba keu ölŋan jalöŋi memba köhöimapköra lilikömakzal. Mewö me mewö ahakzali, körek eŋön mönö nömbuk kingetka kalem möriam miyöknöŋ dop köl eŋgiiga nupni naŋgögetka mohotŋe simbawoŋ akzin. \v 8 Kraist Jisösnöŋ iŋini jöpaköba inahöm eŋgimakzawi, nöŋön mi möta miaŋgö qakŋe kinda körek eŋgöra ak niŋgiiga eŋgekŋamgö kapaŋ köla maljal. Mewö jibiga keu ölŋi jizali, mi Anutu nanŋak ölöp naŋgöm niŋgiba jima. \p \v 9 Nöŋön eŋgöra kewö köulukömakzal: Anutu, gi mönö Filipai alaurup inahöm eŋginöŋga toroqeba köhöiba jöpaköm aŋgugetka urukalemŋinan qarim sehima. Mewö aiga ölöp köna ölŋi ek kutuba eŋololoŋ keu mosöta malme. \v 10 Mewö mala ölöp keu kewöta köna ölöp sorokŋi möwölöhöba sarakŋi aka köpösihitkö keuŋini qahö mal öŋgöme. Kraistnöŋ liliŋgöba kamawi, nalö miaŋgöreŋ lömbötninan teköma. \v 11 Jisös Kraistnöŋ ahakmeme solanŋi nam köliga miaŋgö ölŋi asuhumakŋa. Ölŋi miaŋön uruŋini kokolak qeiga ambazipnöŋ mewö eŋgeka Anutu möpöseigetka qetbuŋaŋan sehimapköra köulukömakzal. Keu mi ölŋa. \s1 Pol kösö mire algetka Buŋa keunöŋ köhöiyök. \p \v 12 O urumeleŋ alaurupni, eŋön nöŋgö könani möt kutumegöra kewö möta ohozal: Yuai bölöŋi nöŋgöreŋ asuhuyöhi, miaŋgö buzupŋan sehiiga Ölöwak Buŋaninan ambazip dop köl eŋgiiga nupninan töhötmöriamŋambuk akza. \v 13 \x * \xo 1.13 \xt Apo 28.30\x*Ni Kraistköra aka kösönöŋ gwaröhöm niŋgigetka Rom kiaŋgöreŋ tatzali, keu mi yarö azi pakpak sisa-kiŋgö jakömbuak miri galöm memakzei, yeŋön mötze aka mewöyök ambazip tosatŋi gwötpuk yeŋgö kezapŋine geiga möt teköze. \p \v 14 Toroqeba ölŋi kewö asuhuyök: Urumeleŋ alaurupninan kösö mire tatpi Kembunöŋ bauköm niŋgimakzawaŋgö keuŋi mötket. Mi möta sehisehiŋan Kembubuk qekötahöba kinda köhöiba kapaŋ köla awösamkakak aket. Mewö aka Anutugöreŋ keu keŋgötŋi qahö jim sehigetka toroqeba anakza. \p \v 15 Tosatŋan nöŋgöra mötket öŋgöiga urusihim sarakŋe kinda Kraistkö könaŋi jim asarimakzemö, tosatŋan nöŋgöra aka uruŋinan mututqutut möta andö nuŋguba aŋgururuk akingö mötze. \v 16 Alaurupni ölŋi yeŋön nöŋgö könani kewö mötze: Anutunöŋ kuŋgum niŋgiiga awörök nöŋön Ölöwak Buŋagöra bim qeba eŋololoŋ keu qeapkömakzal. Mewö möta jöpaköm niŋgiba naŋgöm niŋgimakze. \v 17 Andöqeqe ambazip yeŋön nanŋinaŋgörök mötmöriba töwagöra möndögetka uruŋinan tölöhoiga Kraistkö könaŋi mewö jim asarimakze. Mewö aka kösö mire tatzali, nalö kewöŋe aŋgösirip toroqeba ak niŋgibingö mötze. \p \v 18 Mewö mötzemö, mi muat. Kraistkö könaŋi mi yuaigöra möndöba silebile aka me Anutu törörök tem köla jim asarigetka mötpi dop kölja. Mewö me mewö ahakzei, urunan mönö miaŋgöra ölöwahiga ölŋa söŋgaizala söŋgaimakŋam. \v 19 Söŋgaibiga nöŋgöra köulukögetka Jisös Kraistkö Uŋa Töröŋan naŋgöm niŋgiiga ölöp pösat niŋgigetka etmamgö tandök mötzal. Mewö asuhumapköra möta miaŋgöra mewöyök söŋgaimakzal. \v 20 Yuai kun aka gamu miwikŋaibileŋbuköra mönö jörömqöröm aka maljal. Gamu qahöpmö, nalö dop Kraist möpöseiba malali, miaŋgö dop nalö kewöŋe mewöyök asuhumapköra mötzal. Silenan kömuma me malmawi, mi töndup mönö awösamkakak pakpak qakŋe Kraist möpöseibiga qetbuŋaŋan qarimakŋa. \p \v 21 Malmam ewö, malmalni mönö Kraistkö qetbuŋaŋan qarimapköra aka malmam. Nuŋguget kömumbileŋak ewö, miaŋön mönö mem ölöwak niŋgiiga oyaeŋkoyaeŋ akŋam. \v 22 Mewö akileŋakmö, gölmenöŋ silebuk malmam ewö, mönö urugö nup membiga toroqeba ölŋambuk ahakŋa. Mi mötmöriba nanaŋgöra malmal me kömuwa möwölöhöbileŋak, mi ölöp qahö mötzal. \v 23 Malmal aka kömup sutŋire paŋpaŋgöba maljal. Kraistpuk eu malbileŋak, miaŋön mönö yuai pakpak oŋgita möriam ketaŋi ak niŋgibawak. Miaŋgöra gölme mosötmamgö sihimŋi möta maljal. \p \v 24 Mewö maljalmö, silebuk qeköriba malmam ewö, miaŋön mönö iŋini bauköm eŋgibiga ölŋi eŋgöreŋ asuhuma. Kömumbileŋak, miaŋön mönö iŋini qahö bauköm eŋgibawak. \v 25 Mewö möt narim köhöiba miaŋgöra nehorigetka toroqeba mala körek iŋini bauköm eŋgiba malmamgö mötzal. Bauköm eŋgibiga mötnaripŋinaŋgö ölŋan mönö qarim köhöiiga ölöp önöŋi qahö söŋgaiba malme. \v 26 Mewöyök Kraistnöŋ nehoriiga kunbuk eŋgöreŋ kabiga iŋini ölöp nöŋgöra aka Kraist Jisös önöŋi qahö möpöseim waŋgiba malme. Mewö. \s1 Mötnaripŋinan köhöimapköra bim qeba malme. \p \v 27 Ahakmemeŋini mi mönö Kraistkö Ölöwak Buŋaŋan aködamunŋambuk akŋawaŋgö dop aka memba malme. Mewö malgetka eŋgöreŋ kaba eŋgekŋami me qahö kaba sikep mala keu buzupŋini mötpi könaŋini kewö ahöi dop kölma: Iŋini mindimindiri areŋ mohotkö keu jöhöba urumohot aka kinme. Mewö kinda Ölöwak Buŋagö keu ölŋan sömböleibapuköra öröröŋ jöhöba bim qeba malme. \v 28 Mewöyök tosatŋan tuarenjoŋ ak eŋgimakŋei, eŋön mönö keu jitŋini könaŋi könaŋi miaŋgöra kude töwöratigetka uruŋinan kude etma. Könaŋamŋini mewö mötpi dop kölma. Anutunöŋ kukösum eŋgiiga tuarenjoŋ ambazip yeŋön könaŋamŋini eka kewö möt asarime: Nanŋini et eŋguiga ayuhugetka Anutunöŋ meköm neŋgiiga oyaeŋkoyaeŋ aka malbin. \p \v 29 Anutunöŋ areŋi al eŋgiyöhi, mi kewö: Iŋini Kraist möt narim waŋgiba likepŋi söŋgaiba likepŋi yaŋgöra aka sihimbölö möta malme. \v 30 \x * \xo 1.30 \xt Apo 16.19-40\x*Nöŋön mötnaripkö bim mutuk embuk mala qeali, neket aka nalö kewöŋe toroqeba qemakzalaŋgö keu buzupŋi ki mötzei, iŋini mönö bim miyöhök nömbuk tönguba qeba malje, mi mötzal. Mewö. \c 2 \s1 Kraistkö dop nanŋini mem et al aŋguba malme. \p \v 1 Iŋini Kraistpuk qekötahöba kinjeaŋgöra mönö uruŋini naŋgöm aŋgubingö qambaŋ miwikŋaime. Urukalemŋini miaŋön mönö urukölalep ak aŋgumakŋe. Uŋa Töröŋambuk ösupköba kinda waikŋini memba ak kömum aŋgumakŋe. \v 2 Mewö akzeaŋgöra mönö mötmöt mohot wuataŋgöba öröröŋ jöpaköm aŋguba luainöŋ malme. Urusihimŋini mönö mötmöt areŋ mohot akingöra jöhöme. Keu mewö jöhöba urumohot aketka ölŋi asuhui möta nöŋön eŋgöra önöŋi qahö söŋgaiba malmam. \p \v 3 Öröyuai nanŋinaŋgörök öröbingö sihimŋan mönö kude nam köl eŋgima. Nanŋini qetbuŋaŋinan qarimapköra mönö sileŋini kude memba öŋgömemö, uruŋini memba et ala tosatŋi yeŋgöra mötketka öŋgömakŋa. \v 4 Iŋini mohot mohot mönö nanŋini uruŋinanök ölöwakŋapköra kude mötmörimemö, tosatŋi yeŋgö uruŋinan ölöwakŋapköra mewöyök kapaŋ köla mötmörim yaköme. \v 5 Kraist Jisösnöŋ gölmenöŋ maliga imbi mötmöt ahöm waŋgiyöhi, miyöhök mönö eŋgöreŋ ahöi mi wuataŋgöba malme. \q2 \v 6 Anutugö kaisoŋgolom tandökŋi ahöm waŋgii malökmö, töndup Anutugö dop malöhaŋgöreŋ qahö möndöba aiweliköba malök. \q2 \v 7 Mewö qahöpmö, nanŋak amqeba Anutugö asakmararaŋi mosöta eta meleŋda azi tandök asuhuba welenqeqegö kaisoŋgolomŋi memba malök. \q1 Mönö gölme azi nanini tandök aka malök. \q2 \v 8 Mewö mala uruŋi memba et al aŋguba Iwiŋaŋgö keu jitŋi nalö dop tem köla malök. Mewö maliga gamu qem waŋgiba “Maripomnöŋ qebin,” jigetmö, nalö miaŋgöreŋ mewöyök tem köl teköyök. \q2 \v 9 Mewö tem köla malöhaŋgöra aka Anutunöŋ waŋgiriga euyaŋgöreŋ öŋgöba tariga qetbuŋa waŋgiyöhi, miaŋön qet tosatŋi pakpak eŋgoŋgita aködamunŋambuk akza. \q2 \v 10 \x * \xo 2.10 \xt Ais 45.23\x*Anutunöŋ qetbuŋa öŋgöŋgöŋi mi kewögöra waŋgiyök: \q1 Ambazip körek pakpak neŋön mönö qet miaŋgöra aka nalö kunöŋ simin köla möpöseim waŋgibin. Tosatŋan Suep mire euyaŋgöreŋ malje. Tosatŋan gölmenöŋ ki maljin. Tosatŋan kömumba uŋem mire me senjom mire malje. Neŋön mönö körekmakörek mindiriba sipköba simin köl waŋgibin. \q2 \v 11 Körek nini simin köl waŋgiba numbu nesilam dop Iwi Anutu aukŋe göda qebingöra qetŋi jim miwikŋaiba kewö jibin, \q1 “Jisös Kraistnöŋ mönö Kembu ak neŋgiza.” Mewö. \s1 Jisösgö asakŋi mi ambazip sutŋine kondela malme. \p \v 12 Miaŋgöra wölböt alaurupni, iŋini mönö Kraistkö söpsöpŋi wuataŋgöba miaŋgöreŋ kude sörauba etme. Nalö dop Anutugö keu tem köla letota malgeri, miaŋgö dop silik urumeleŋ ambazip eŋgöreŋ dop köljawi, mi mönö kapaŋ köla wuataŋgöba urugö nup memba malme. Nöŋön embuk malali, nalö miaŋgöreŋ Buŋa keu ölöpŋanök köl guliba zeŋ kinda malget. Eŋgömosöta sikep maljalaŋgöreŋ mönö mewöŋanök Anutugö jeŋe sömbuŋinambuk möta jönömŋini unduiga pöndaŋ nup mi mem soroköba malme. \p \v 13 Anutunöŋ nanŋak mönö iŋini sundan sölölöhöba nam köl eŋgiba nanŋi areŋaŋgö dop uruŋini kuŋgumakza. Mewö urusihimŋini Anutu dop köl waŋgimawaŋgö dop ahuiga inahöm eŋgiiga nupŋi megetka ölŋi asuhumakŋa. \p \v 14 Galömurupŋini yembuk keu mekömpötak kude aka malme. Jimoŋgot aka urunöŋ ihururuk laŋ kude ahakŋemö, areŋini pakpak mönö uruyahöt ziakpiak mosöta töp memba malme. \v 15 \x * \xo 2.15 \xt Dut 32.5\x*Ahakmemeŋinan mönö köpösihitkö keuŋi qahö sarakŋi aka memba malme. Ambazip goŋgoŋi misimkaulup merak gölmenöŋ maljei, iŋini mönö yeŋgö sutŋine Anutugö nahönbörat solan sorokŋi malme. Seŋgelau suepnöŋ eu asarizei, iŋini mönö mewöŋanök gölmenöŋ silik ölöpŋi aka miaŋön ambazip asarim eŋgiba malme. \p \v 16 Mewö mala malmal köhöikŋaŋgö Buŋa keuŋi töp memba ambazip eŋgibingö jöjöröba malme. Mewö malgetka Kraistnöŋ liliŋgöba kamawi, nalö miaŋgöreŋ nöŋgö könaŋamnan aukŋe kewö asuhuma, “Mönahot azinöŋ aoŋgitnöŋ luhut almamgöra ösumŋi qezaköba anakzawi, nöŋön miaŋgö dop urugö nupköra sile qeba mem köhöiba malal. Mi öne töhöntöhön qahö memba malalmö, ölŋi asuhuyök.” Könaŋamni mewö asuhuiga ölöp nani sileni eŋgöra aka möpöseimam. \p \v 17 Nöŋön malmalni köleŋda tököba eŋgiba Anutugö nupŋi tem köla memba malal. Mewö malbi iŋini uruŋini meleŋda Anutu möt narigetka miaŋgö ölŋi asuhumakza. Miaŋgöra Rom gawman yeŋön keuni jim teköba sömbup ewö nuŋguba jöwöwöl ohoho ewö ak niŋgibeak. Silenaŋgö sepni mewö mokobileŋak ewö, mi mönö o ewö öne töhön qahö gebawak. Eŋgö mötnarip nupŋinaŋgö ölŋaŋgöra aka mi mönö aködamunŋambuk ahiga dop kölbawak. Miaŋgöra nuŋguget kömumbileŋakmö, urunan mönö töndup söŋgaimakzal aka körek embuk mohotŋe söŋgaimakin. \v 18 Mewöŋanök iŋini tok mönö söŋgaime aka nömbuk köiraŋ ala söŋgaiba malbin. Mewö. \s1 Timoti melaibiga Filipai eŋgöreŋ kama. \p \v 19 Kembu Jisösnöŋ nöŋgöra möri dop kölma ewö, mönö zilaŋ Timoti melaimamgö möta jörömqöröm akzal. Eŋgöreŋ kaba denöwö maljei, mi möta liliŋgöba kaba jii möta nöŋgö imbinan mewöyök ölöwak soroköbawak. \v 20 Mötnaripŋine köhöize me löwörizei, yaŋön nanŋök eŋgöra waimanjat mewö möta nöŋgö qöhöröŋne kinja. Tosatŋan ki maljei, yeŋön mönö “Nanŋini manjatŋina,” jiba qahöpmahöp kötöngöm eŋgibingö mörakze. \v 21 Yeŋön körek nanŋinaŋgö yuaigöra möta mi köl öröba mem qaribingöra jaram timakzemö, Kraist Jisösgö nupŋan ölŋambuk ahakŋapköra qahö kapaŋ kölakze. Mönö qemasolokep laŋ malje. \p \v 22 Laŋ maljemö, Timotinöŋ könaŋi ölöpŋi kondelöhi, mi nanŋinak möt yaköze. Nahönöŋ nanŋi iwiŋi welen qem waŋgimakzawi, yaŋön mönö miaŋgö dop ni Ölöwak Buŋa nupkö bauköm niŋgiba malök. \v 23 Miaŋgöra Rom gawman yeŋön nöŋgö keu denöwö ak niŋgibingö jöhömei, mi mötagun mönö ölöp Timoti melaibiga zilaŋ eŋgöreŋ kamapkö jörömqöröm akzal. \v 24 Nanak mewöŋanök Kembubuk kinda nalö kude köriiga eŋgöreŋ kamamgö awösamkakak mewö möt narizal. \s1 Epafroditus melaibiga Filipai eŋgöreŋ kama. \p \v 25 Nöŋön yuai jaruba osiba malbiga eŋön neŋakni Epafroditus melaigetka kaba naŋgöba bauköm niŋgiyök. Yaŋön nöŋgö qöhöröŋne nup memba bim qeba malökmö, toroqeba jöhöm waŋgibileŋak, miaŋön qahö dop kölbawak. Mewö mötmöriba urumeleŋ alani i nalö kewöŋeyök melaibiga eŋgöreŋ liliŋgöba kama. \v 26 Yaŋön körek iŋini eŋgekŋamgö kapaŋ köla malja. Kawöl yöhöi ahöyöhi, iŋini keu mi mötket eŋgöreŋ lömböriiga möta miaŋgöra urueret malja. \v 27 Yaŋön ölŋa kawölbuk ahöba kömupkö jitŋe ahöyökmö, Anutunöŋ ak kömum waŋgiiga ölöwahök. Anutunöŋ Epafroditus iyök qahö ak kömum waŋgiyökmö, ni mewöyök nehoriba mem amqem niŋgiyök. Yaŋön kömumbawak ewö, nöŋgö wösöbiriknan mönö sehii qaknöŋ qaknöŋ öŋgöi malbileŋak. \p \v 28 Iŋini Epafroditus eka kunbuk söŋgaigetka nöŋgö wösöbiriknan mewöyök amqemapköra mötzal. Miaŋgöra nalö kewöŋeyök zilaŋ melaibiga eŋgöreŋ kama. \v 29 Iŋini Kembugö ambazipköra önöŋi qahö söŋgaimakzei, sösöŋgai miaŋgö qakŋe mönö yaŋön kaiga köl öröm waŋgime aka nup meme ambazip mewöŋi mi mönö göda qem eŋgiba malme. \v 30 Yaŋön Kraistkö nupköra aka kömupkö jitŋeyök öŋgöba kömum taköyök. Iŋini ni naŋgöba bauköm niŋgibingö mötketmö, mi osigeraŋgöra yaŋön eŋgö salupŋine mewö ak niŋgimamgöra kaba malmalŋi mosöta ayuhum taköyök. Mewö. \c 3 \s1 Solanŋi akingö köna ölŋi mi kewö: \p \v 1 O urumeleŋ alaurupni, keu kötŋi kewö toroqeba jimam: Mönö Kembubuk qekötahöba söŋgaiba malme. Keu mi dumŋe kunbuk ohom eŋgimamgöra qahö ölan nöhöza. Ambazip tosatŋan tilipköm eŋgibepuköra mi ohom eŋgibiga ölöp dop kölja. \v 2 Zioz nup meme ambazip bölöŋi yeŋgöra mönö galömŋini memba malme. Yeŋön urumeleŋgö kopa ambazip sutŋine liliköba uruŋini kuŋguba kewö jimakze, “Anutugö buŋaŋi akŋegöra mönö aiwesökŋi sileŋine yandime.” Mewö kapaŋ köla keuyök jiba kiam ewö kohop köla “Könagesö walŋi akzin,” jiba öne töhön jimakze. \p \v 3 Yeŋön Anutugö jeŋe qahö diŋgize. Sileŋine aiwesök miyök yandim eŋgigetmö, ölŋan mönö neŋgöreŋ kewö asuhuyök: Anutugö Buŋa keuŋan urunini mesiŋnöhi, neŋön mönö yaŋgö urumeleŋ könagesö ölbölŋi aka maljin. Anutugö qetŋe silenine aiwesök al neŋgigeri, neŋön miaŋgö qakŋe qahö kinda tönguba möt narimakzinmö, Kraist Jisösnöŋ amöt qem neŋgiyöhi, miaŋgöra mönö silenini mem öŋgömakzin. Anutugö Uŋa Töröŋan inahöm neŋgiiga amqeba Anutugö waikŋi memba möpöseimakzin. \p \v 4 Tosatŋan sileŋinaŋgö yuainöŋ tönguba Anutugö buŋaŋi akingö möt narizei, nöŋön mönö i eŋgoŋgitzal. Miaŋgöra ölöpŋanök korua ewö terereŋgöba gingini memba wahöta aiweliköbileŋak. \v 5 \x * \xo 3.5 \xt Apo 23.6; 26.5; Rom 11.1, 6; Apo 8.3; 22.4; 26.9-11\x*Nöŋgö aködamuni kewö: Nöŋön Israel ambazip kambu uruŋe jitŋememe kun akzal. Isik bömöni qetŋi Benjamin. Iwinamni Hibru ambaziwa. Nöŋön yetköreŋök ahuba Hibru azi ölŋi akzal. Asuhuba ahöbiga wehön 8 aiga miaŋgöreŋ sileni yandiget. Farisi aka malalaŋgöra Mosesgöreŋ Köna keu mi törörök wuataŋgömamgö kapaŋ köla malal. \v 6 Farisi mala urunan uturuŋgöba könöwiiga urumeleŋ könagesö mi ölŋa sesewerowero ak eŋgiba malal. Mosesgöreŋ Köna keu tem köla wuataŋgöba diŋdiŋi akinak ewö, nöŋön mönö miaŋgö dop köpösihitkö keuŋi qahö solanŋi malal. \p \v 7 Yuai mi mötpi öŋgöiga miaŋgöreŋ tönguba möt nariba malalmö, uruni meleŋda mi pakpak mosöta zueŋ jizal. Nalö kewöŋe Kraistnöŋ amöt qem niŋgii letorali, miaŋgöra mönö mötpi öŋgömakza. \v 8 Kembuni Kraist Jisös möt kutuba oyaeŋkoyaeŋ akŋami, mi möt kewötpiga bohonŋi öŋgöŋgöŋi ewö akza. Miaŋgöra malmalni walŋaŋgö aködamun yuaini pakpak mi Kraist toroqeba miaŋgöreŋ mosöta zueŋ jizal. Kraist miwikŋaiba nöŋgöreŋ yuai pakpak mi mötpiga nesak irip töhön ewö aiga qepureiba andöne gilal. \p \v 9 Tosatŋan “Mosesgöreŋ Köna keu tem köl teköba mewö miaŋön naninak diŋdiŋi akin,” jizemö, nöŋön dop miaŋgöreŋ solanŋi kunbuk qahö maljal. Nalö kewöŋe Kraist möt naribiga Anutunöŋ mewö miaŋön keuni jim teköi solaniba maljal. Mötnarip qakŋe malbiga Anutunöŋ ak kömum niŋgiba jim kutuiga siŋgisöndoknaŋgö keuŋan kömuiga maljal. Kraistpuk qekötahöba kinda malbiga Anutunöŋ nöŋgö könaŋamni mewö miwikŋaimapköra kapaŋ kölakzal. \p \v 10 Nöŋön Kraist kewö möt kutumamgöra kapaŋ kölakzal: Sihimbölö möröhaŋgöreŋ yambuk toroqemamgö jöjörözal. Sihimbölö möta kömuyöhi, nöŋön tandök miyöhök kömumba mewö miaŋön yaŋgö tandök ewö akŋamgö jöjörözal. Kömumba wahöröhi, yaŋgö ösumŋi miaŋön mönö tilimgöm niŋgiiga köhöimamgö mötzal. \v 11 Kömumbiga Anutunöŋ mem gulim niŋgii kömupnöhök wahötmamgö jörömqöröm akzal. Mewö. \s1 Mönö aoŋgitnöŋ kapaŋ köla tohotnöŋ anme. \p \v 12 Nanaŋgöra kewö qahö jizal, “Anutunöŋ tohot alöhi, miaŋgöreŋ lök kaŋgota urumeleŋgö aködamunŋi pakpak miwikŋaiba maljal.” Mewö qahö aka maljalmö, Kraist Jisösnöŋ luhut ala nömeyöhaŋgöra mönö oyaeŋkoyaeŋi buŋa qem aŋgumamgöra kapaŋ kölakzal. \p \v 13 O urumeleŋ alaurupni, Anutugö tohot miaŋgöreŋ qahö aŋgot teközali, mi mötzal. Mohot kewöya möta ahakzal: Yuai köteköba andö qeali, mi ölum nuŋguiga Anutunöŋ yuai mesoholne ali ahözawi, mönö miaŋgöreŋ göröken ösumnan anmamgö awöweŋgömakzal. \v 14 Anutunöŋ euyaŋgöreŋ öŋgömamgö nohola tohotŋi mewö al niŋgiyök. Miaŋgöra Kraist Jisösnöŋ amöt qem niŋgiyöhaŋgöra nöŋön esapesapnöŋ köhöiba luhut ala Anutugö tohotnöŋ aŋgotpiga yaŋön ila jalö nöröpne köl niŋgima. Mi memamgöra awöweŋgöba tohot miaŋgöreŋ göröken diŋdiŋanök uraköba ösumni qezaköba kiŋkiŋgömakzal. \p \v 15 Miaŋgöra urugö aködamuninambuk akzini, Anutunöŋ nini körek mötmöt mohotkö qakŋe Kraist möt kutuba malbingö mötza. Keu kungöra mötmöt imbi murutŋi kun ahöm eŋgibawak ewö, Anutunöŋ mönö keu miaŋgöra denöwö mötketka dop köljawi, mi mewöyök jim indel eŋgima. \v 16 Mewö qahöpmö, eŋgöreŋ waimanjat bohonŋi mi kewö aiga dop kölma: Nini nalö köröpŋi me töröpŋi urunini meleŋda Anutugö könanöŋ mala korini, mönö ahakmemegö köna mohot miyök toroqeba aninga dop kölma. \p \v 17 \x * \xo 3.17 \xt 1 Kor 4.16; 11.1\x*O urumeleŋ alaurupni, nöŋön ahakmemeni ahakzali, iŋini mönö ni neka nöŋgö silikni mi wuataŋgöba malme. Neŋön silik ölöpŋi kondel eŋgiinga tosatŋan miaŋgö dop tiba öröm eŋgimakzei, iŋini mönö yeŋgöreŋ uba eŋgek kutuba malme. \v 18 Ambazip keleŋmaleleŋ yeŋön ahakmemeŋinan Kraist kerök ak waŋgiba nanŋini imbi-imbi laŋ malje. Maripomnöŋ kömuyöhi, miaŋgö könaŋi tim koyoŋaniba malje. Keu mi nalö gwötpuk jaŋjuŋ akepuköra jibi mötketmö, nalö kewöŋe mi sahöta imbilni eriga jizal. \p \v 19 Sileŋinaŋgö sihim kömbönaŋini bölöŋan bemŋini akza. Yuai gamuŋambuk ahakzei, miaŋgöra mötket öŋgöiga aködamunŋina aiga söŋgöröqök akze. Urumötmötŋini gölmegö yuainöŋ jöhögetka gwaröhöm eŋgii laŋ mala teteköŋe könöp sianöŋ geme. \v 20 Yeŋön emu gememö, tosatŋi neŋgö mindimindiri tohoŋnini mi Suepnöŋ eu ahöza. Gölmenöŋ kianŋi aka kusukŋanök mala Kembu Jisös Kraist Amötqeqe Toninan kunbuk asuhuba neŋguaŋgitmapköra mambörakzin. \v 21 Yaŋön neŋgöreŋ gölme silenini etqeqeŋi ki meleŋniga nanŋi Suep sile asakmararaŋambukö tandök akŋa. Kukösum mewöŋi mi Kraist ahöm waŋgiza. Yaŋön kukösum mewöŋi miaŋön ambazip aka gölme Suepkö öröyuai pakpak mi ölöp köhöiba memba et al neŋgiiga yaŋgö nembö bapŋe aninga galöm köl neŋgiiga malbin. Mewö. \c 4 \s1 Qambaŋ keu tosatŋi \p \v 1 O wölböt alaurupni, mewö asuhumapköra Kembunöŋ mönö bauköm eŋgiiga böŋ qeba köhöiba kinme. Nöŋön eŋgöra ak niŋgiiga eŋgekŋamgöra kapaŋ kölakzal. Iŋini sösöŋgai ak niŋgiget. Sutŋine nup mealaŋgö ölŋi asuhui kondelgetka Anutunöŋ miaŋgö töwa neŋgimawi, miaŋgöra mönö söŋgöröqök aka söŋgaimakzal. \p \v 2 Jitŋememe ambi yahöt Yuodia Sintike, etkön jula aŋgururuk aka maljahot, mewö möral. Miaŋgöra nöŋön uruŋiri kewö kuŋguzal: Iŋiri Kembubuk mohot kinjahot, miaŋgöra mönö urumohot aka malmahot. \v 3 O neŋakni ölŋi, nupkö könjöŋi mohotŋe bisiba maliri, gi mewöyök kewö qesim gihizal: Ambi yahöt mietkön urumohot akŋahotköra mönö bauköm etkiman. Yetkön nömbuk Ölöwak Buŋa köhöiba sehimapköra bim qeba malohot. Yetkön Klemen aka neŋakurupni tosatŋi yeŋgö qöhöröŋine mohotŋe bim qeba malohot. Tosatŋi yeŋgö qetŋini mi malmal köhöikŋaŋgö buk papianöŋ eu ahöza. \p \v 4 Nalö dop mönö Kembubuk kinda söŋgaiba malme. Söŋgaime! keu mi dumŋe kunbuk jizal. \p \v 5 Iŋini mönö guŋbönjönjöŋ qakŋe ambazip ak eŋgigetka körekŋan tandökŋini mi mötme. Kembunöŋ lök kamamgö dopdowiza. \v 6 Yuai kungöra mönö köŋjiliŋ kude möta malmemö, yuai pakpak miaŋgöreŋ qeqesiŋini mönö Anutugöra jigetka mötma. Mewö me mewö asuhumawi, mönö Anutu köuluköba uleta saiwap jiba malme. \v 7 Anutunöŋ uruluai eŋgizawi, nini miaŋgö könaŋi möt kutubingö osimakzin. Mi mötkutukutunini pakpak oŋgita qainŋi kun akza. Kraist Jisösbuk kingetka Anutunöŋ mönö uruŋini aka keu mötmötŋini sel jöhöba kölközizip mem eŋgiiga malme. \p \v 8 O urumeleŋ alaurupni, keuni jim tekömamgö aka qambaŋ keu kewö jizal: Aŋgöjörak keu kude mötmörimemö, yuai pakpak göda qeinga aködamunŋambuk akzawi, uruŋini mönö miaŋgöreŋ jöhöba malme. Keu ölŋi, keu diŋdiŋi aka sarakŋi mia mönö mötmöriba malme. Keu ehöehölöŋi sihimninan mörakzini, miaŋön mönö uruŋini kokolak qeiga kinme. Keu ewebibiŋambuk möpömöpösei ahumawaŋgö dop akzawi, uruŋini mönö miaŋgöreŋ qekötahöba malme. \v 9 Nöŋgö ahakmemeni eka Buŋa keuni möta uru könömŋine ala buŋa qem aŋgugeri, iŋini mönö mi köl guliba aka memba malme. Mewö malgetka luai Toŋi Anutu yaŋön embuk kinma. Mewö. \s1 Polnöŋ Filipai yeŋgö kalemŋinaŋgöra saiwap jiza. \p \v 10 Nöŋön Kembubuk qekötahöba kinda eŋgöra uruölöwak ketaŋi mötzal. Iŋini mutuhök ni köyan köla moneŋ niŋgibingö sihim möta malgetmö, denöwö akingö köna jaruba osiget. Nalö köröpŋi osiba malgetka Kembunöŋ nalö kewöŋe uruŋini mem guliiga amqeba kunbuk bauköm niŋgiget. \v 11 Silenaŋgö lömbötnöŋ tata osibileŋak, miaŋgöra keu ki qahö jizal. Nöŋgöreŋ yuai ahözawi, nöŋön mönö miambuk uruluainöŋ bönjöŋ malmamgö mötzal. \v 12 Ni jaram tiba luainöŋ malal aka malmal pomŋi siyoŋsayoŋi qahö mala luainöŋ malal. Miri dop nalö dop uruni bönjöŋ köli malmamgö mötzal. Nem timbireŋ akileŋak me bödi (buörö) tatpileŋak, miaŋgöra mönö uruni qahö memba et al aŋgumakzal. Yuaini keleŋmaleleŋ me boromŋi ahöm niŋgibawak, mi muat. Mönö ölöp bönjöŋ malmam. \v 13 I me wai kun asuhubawak, Kraistnöŋ mem köhöim niŋgiiga yuai kunŋan kun mönö qahö memba et al niŋgiiga ölöp malmam. \p \v 14 Töndup köŋjiliŋni miaŋgö uruŋeyök alabauk aka mem amqem niŋgigetka dop kölök. \v 15 \x * \xo 4.15 \xt 2 Kor 11.9, 16; Apo 17.1\x*Filipai iŋini mewöyök nöŋgö könani möt kömuze. Nöŋön könahiba liliköba Ölöwak Buŋa nup memba embuk Masedonia prowinsnöŋ mala eŋgömosörali, nalö miaŋgöreŋök könahiba mötnarip könagesö tosatŋan ni silegö yuaiŋinan qahö naŋgöm niŋgiget. Nöŋön urugö Buŋa eŋgibiga buŋa qem aŋgugetmö, silegö likepŋi kun qahö meleŋ niŋgiget. Filipai urumeleŋ könagesö iŋini mohotŋan mönö nömbuk jöhöjöhö aka malmalni naŋgögetka naluk moneŋini buŋa qem aŋguba malal. \p \v 16 Nöŋön yuaigöra osiba malali, iŋini mi nöŋgöra algetka Tesalonaika sitinöŋ kayök. Indim mohot qahöpmö, indim yahöt silenaŋgö yuaigöra osiali, mi algetka nöŋgöreŋ kayök. \v 17 Eŋgö inap kalemŋinaŋgöra köpösöŋgöbileŋak, miaŋgöra keu ki qahö ohozal. Anutunöŋ eŋgö alabaukŋinaŋgö likepŋi meleŋ eŋgimakŋawi, nöŋön mönö ölŋi mi eŋgöreŋ sehimapköra mötzal. \v 18 \x * \xo 4.18 \xt Eks 29.18\x*Eŋön nalö kewöŋe yuai algeri, mi buŋa qem aŋguba nöŋgöreŋ yuai pakpak miaŋön mönö dopni oŋgita gwötpuk ahöm niŋgiza. Epafroditus yaŋön eŋgö alabauk kalemŋini memba kaba niŋgiiga möriamnambuk aka maljal. Iŋini naluk kötinŋini algetka yaŋön memba kayöhi, Anutunöŋ miaŋgö sihimŋi möri ölöp dop kölja. Anutunöŋ eŋgö nalukŋini möt aŋgön köli wörönŋi ölöpŋi umköhöwakŋambuk aka yaŋgö jeŋe pukpuköiga söŋgaimakza. \p \v 19 Nöŋgö Anutunan töhötmöriam pakpakö Toŋi akza. Yaŋgö köweŋe yuai pakpak mi teteköŋi qahö ahöza. Miaŋgöra iŋini Kraist Jisösbuk qekötahöba kinda yuaigöra osizei, mi pakpak mönö ahöm waŋgizawaŋgö dop eŋgimakŋa. \v 20 Miaŋgöra Anutu Iwinini mönö nalö dop möpöseimakin. Mewö ahinga Anutugö qetbuŋaŋan nalö teteköŋi qahö sehimakŋa. Keu mi ölŋa. \s1 Yaizökzök teteköŋi \p \v 21 Nöŋön yaizökzökni alaurup sarakŋi Kraist Jisösbuk mohot kinjei, körek eŋgöra albi kaza. Neŋakurup nömbuk ki maljei, yeŋön yaizökzökŋini algetka eŋgöreŋ kaza. \v 22 Anutugöreŋ ambazip sarakŋi tosatŋi pakpak ki maljei, yeŋön yaizökzökŋini algetka eŋgöreŋ kaza. Yeŋgöreŋök tosatŋan sisa kiŋgö jakömbuak mire nup memakzei, yeŋön mönö mewö möta kapaŋ köla jize. \p \v 23 Kembu Jisös Kraistkö kalem möriamŋan mönö embuk ahöm öŋgöba uŋaŋini kötuetkömakŋa.