\id JAS - Burum Mindik NT (Gen, Ruth, Jona) [bmu] -Papua New Guinea 2002 (DBL -2014) \h Jeims \toc1 Jeimsnöŋ Kimbiŋi alök. \toc2 Jeims \toc3 Jei \mt1 Jeimsgöreŋ Kimbi \mt2 Jeimsnöŋ Kimbiŋi alök. \imt1 Jim-asa-asari \ip Gölmeŋi gölmeŋi miaŋgöreŋ ambazip könaŋi könaŋi uruŋini meleŋda letorakzei, yeŋgö ahakmemeŋinan siksauk loloŋqaloŋ aiga töŋtaŋgöba et eŋguiga Anutugö qetbuŋaŋan etpapuk. Miaŋgöra Jerusalem bisop Jeims yaŋön goro keu murutŋi murutŋi qezaköba ki ohoza. Goro keuŋi tosatŋi kewö: Mötkutukutu ölŋi mi denöwö? Zioz nup ölŋi aka muneŋi. Esapesap uruŋe malmal. Tosatŋi kude eŋgek qepureime. Numbu jit galömkölköl. Sileŋini möpöseime me uruŋini memba et al aŋgume? Aŋgururuk me alabauk akŋe? Kapaŋkapaŋ aka köuluk nup meme. \ip Waimanjatŋi bohonŋi kewö: Kraistkö Buŋaŋan qariba aködamun-ŋambuk akŋapköra qetŋi bisiba keuŋi köl guliba meinga ölŋi asuhuma me qahö? Numbu jitninanök möt nariinga qahö dop kölja. Zioz ölŋi qahö mi köhömuŋi qamöt tandök ewö akza. \iot Kimbi kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 10 mi kewö: \io1 Keu mutukŋi \ior 1.1\ior* \io1 Mötnarip aka mötkutukutu \ior 1.2-8\ior* \io1 Ambazip wanapŋi aka pomŋi \ior 1.9-11\ior* \io1 Esapesap (manambatok) ölöpŋi aka bölöŋi \ior 1.12-18\ior* \io1 Buŋa kezapnöhök mötmöt aka temkölköl \ior 1.19-27\ior* \io1 Etqeqeŋi mi kude eŋgek qepureime \ior 2.1-13\ior* \io1 Mötnarip nupŋi qahö mi omaŋi akza \ior 2.14-26\ior* \io1 Numbu nesilamninan ayuhum neŋgibapuk \ior 3.1-18\ior* \io1 Luainöŋ malmal me gölmegö ahakmeme \ior 4.1–5.6\ior* \io1 Lömböt bisiba köuluköinga ölŋi asuhuma \ior 5.7-20\ior* \c 1 \p \v 1 \x * \xo 1.1 \xt Mat 13.55; Mak 6.3; Apo 15.13; Gal 1.19\x*Jeims nöŋön Anutu aka Kembu Jisös Kraistkö nupŋi memba maljal. \p Israel kambu 12 neŋgöreŋök tosatŋi iŋini Israel mosöta gölmeŋi gölmeŋi deŋda anda maljei, nöŋön embuk keu eraum mötpingöra kimbi ki ohoba jölöŋini jizal. \s1 Möt nariba köuluköba mötmöt ölŋi miwikŋaibin. \p \v 2 O urumeleŋ alaurupni! Esapesap könaŋi könaŋi qakŋine öŋgömakzawi, miaŋgöra uruŋinan mönö kude eri simbawoŋ miyök möta söŋgaiba malme. \v 3 Esapesapnöŋ qakŋine öŋgöiga mötnarip-ŋinan miaŋgöreŋ köhöimakŋa ewö, mönö kapaŋ köla kin köhöimakŋe. Mi mötzeaŋgöra mönö söŋgaiba malme. \v 4 Kapaŋ köla kin köhöimakŋe ewö, miaŋön mönö toroqeba mem letot eŋgiiga ahakmemeŋinaŋgö ölŋi pakpak mi aködamunŋambuk ahumakŋa. Miaŋön ahuiga Anutunöŋ oyaeŋkoyaeŋan uruŋini kokolak qeiga urugö yuai kungöra (meme amgöba) mözöqözöröŋ qahö aka malme. \p \v 5 Eŋgöreŋök kunŋan “Denöwö akŋam,” jiba mötkutukutugöra osizawi, yaŋön mönö Anutu köuluköiga mi waŋgima. Anutunöŋ kalemŋi sakalakŋi amqeba körek neŋgöra neŋgiba sirongen qahö jim neŋgimamgö mörakza. Miaŋgöra mi ölöp waŋgiiga buŋa qem aŋguma. \v 6 Köulukömawi, miaŋgöreŋ mönö niŋgimapkö möt nariba uruyahöt qahöpmahöp akŋa. Uruyahöt akzawaŋön mönö köwet sirigö dop öŋgöba eta ahakza. Luhutnöŋ köwet kunduriga laŋlaŋ anda kamakza. Miaŋgö dop akapuköra köulukŋaŋgö uruyahöt kude akŋa. \p \v 7 Uruyahöt ambazip mewöŋi kunöŋ mönö Kembunöŋ yuai waŋgimapkö kude mötmörima. \v 8 Yaŋgö uruŋan mönö julkuliga aiakaŋi pakpak miaŋgöreŋ kököloloŋ aka koŋgwarak qeba anqem-kamqem keu jimakza. Mewö. \s1 Wanapŋi malmal aka pomŋi malmal \p \v 9 Urumeleŋ alaurupni, eŋgö sutŋine tosatŋan etqeqeŋi malgetka Anutunöŋ eŋgöra möri öŋgöŋgöŋi akze. Miaŋgöra mönö ölöp nanŋini möpöseim aŋgumakŋe. \v 10 \x * \xo 1.10 \xt Ais 40.6-7\x*Tosatŋan öŋgöŋgöŋi maljemö, moneŋ inapŋinaŋgöra qahö mötket öŋgömakzawaŋgöra aka etqeqeŋi tandök mala mönö nanŋini möpöseim aŋgumakŋe. Yeŋgö malmalŋinan mönö buörö (roro) juraŋi ewö aka soholima. Etqeqeŋi aka öŋgöŋgöŋi neŋön kömumba miaŋgöreŋ öröröŋ akin. \v 11 Wehönöŋ kota roro ohotiriiga qararaŋ köla soholiba juraŋan boloŋanimakza. Juraŋan eriga kembaŋaŋgö kaisoŋgolomŋi eksihimŋambuk miaŋön piahimakza. Pomŋi yeŋön sukinapŋini mem sehibingö lilikqilik ahakzemö, mala buörögö (rorogö) dop gororoŋgöme. Mewö. \s1 Esapesap (manambatok) ölöpŋi aka bölöŋi. \p \v 12 Anutunöŋ keuŋi kewö jöhöi ahöza, “Ambazip uruŋinan jöpaköm niŋgimakzei, nöŋön i malmal köhöikŋi eŋgiba nöröpŋine goul ila köl eŋgimam.” Keu miaŋgö dop bölöŋaŋgö esapesapnöŋ kungö qakŋe öŋgöiga miaŋgöreŋ kapaŋ köla köhöii teköiga mönö malmal köhöikŋaŋgö ila sorom buŋa qem aŋguba oyaeŋkoyaeŋ akŋa. Yaŋgöra “I-ia simbawoŋ!” jizin. \v 13 Bölöŋaŋgö Toŋan Anutu esapköm waŋgimawaŋgö dop qahö aiga Anutunöŋ kun siŋgisöndok akŋapkö qahö esapköm waŋgiza. Miaŋgöra kunŋan esapesap uruŋe mala kewö kude jima, “Anutunöŋ esapköm niŋgiiga siŋgisöndok akŋamgö akzal.” \p \v 14 Anutunöŋ qahöpmö, nanini sihim kömbönaŋnini bölöŋan mönö töpötiŋ (nemban, pöraŋ) ewö öröm neŋgiiga mötöp bitimnöŋ qaköinga siŋgisöndokö esapesapŋi mewö mohot mohot neŋgöreŋ asuhumakze. \v 15 Kunŋan sihim kömbönaŋi bölöŋi qahö jöhöba siŋgisöndok kondotza. Kondoriga sihim kömbönaŋan gölömŋi ala siŋgisöndok mi morö ewö meiga ahumakze. Siŋgisöndoknöŋ ahuba qarim teköba kömup köhöikŋi ahum waŋgimakza. \p \v 16 O wölböt alaurupni, sihim kömbönaŋini bölöŋan mönö kude tilipköm eŋgima. \v 17 Kalem ölöpŋi aködamunŋinambuk pakpak mi Anutunöŋ ali Suep euyaŋgöreŋök asuhumakza. Köiŋ wehön jeŋiri kota kutuba geyohotka imutimutŋiran körim törim ahakzapmö, asakŋi pakpakö Toŋan mönö nanŋak qahö uteköma. Imutimut me söŋaup kun mi yaŋgöreŋ qahö ahöza. \v 18 Anutunöŋ yuai pakpak miwikŋaiyöhi, nini mieŋgö sutŋine yambu dölökŋi jeŋiqeqe aka malbingöra mörök. Miaŋgöra nanŋi sihimŋaŋgö dop keu ölŋaŋgö kötŋi urunine aliga miaŋön ahuahu dölökŋi neŋgii ahuin. Mewö. \s1 Buŋa keu öne mötpin me tem köla membin? \p \v 19 O wölböt alaurupni, mönö keu ki mötmöriba kude ölum eŋguma: Iŋini mönö körek keu mötpingö kezap köröpŋi zilaŋ alme. Keu laŋ mi ösumök kude jime. Irimŋinan mönö zilaŋ kude seholima. \v 20 Anutunöŋ ahakmeme diŋdiŋi akingö sihimŋi mörakzapmö, irimsesewölnöŋ mia qahö kondorakza. Miaŋgöra mönö irimsesewöl mosöta keu ösöŋ jiba malme. \v 21 Qewöloŋ könaŋi könaŋi aka ahakmeme töwötŋambuknöŋ qekötahözei, mia mosötme. Mönö yaŋgiseŋini mosöta Anutugö keu bapŋe anda keu kötŋi uruŋine kömörakzawi, mi möt aŋgön köla malme. Mewö aketka keu miaŋön ölöp amöt qem eŋgiiga letota Suepnöŋ öŋgöme. \p \v 22 Buŋa keu mi öne töhön mötketka ölŋi qahö ahubapuk. Mewö silebile aka tilipköm aŋgubepukmö, keu mi mönö köl guliba malme. \v 23 Kunŋan keu öne töhöntöhön möta miaŋgö dop qahö ahakzawi, yaŋön mönö azi kiaŋgö dop akza: Kunŋan jemesoholŋi piliknöŋ uba aŋgehakza. \v 24 Uba aŋgeka mosöta kungen anda kaisoŋgolomŋi denöwö, mi ösumok ölum qemakza. \v 25 Mi ölöpŋi qahöpmö, kunŋan köna keu aködamunŋambuköra kezap ala ehiba miaŋgöreŋ qekötahöba siŋgisöndokö kösönöhök lolohomakzawi, yaŋgö ahakmemegöra mönö “Esop simbawoŋ!” jibin. Yaŋön keu möta mi qahö ölum qemakzapmö, mi ölŋa tem köla miaŋgö dop ahakza. \p \v 26 Kunŋan urumeleŋgö köl guliguli akŋamgö jiba numbu jitŋi qahö galöm köla nanŋi mewö tilipköm aŋgumakzawi, yaŋgö liŋet köulukŋan mönö yuai omaŋi, ölŋi qahö akza. \v 27 Anutu Iwigahö jemesoholŋe Buŋa nup sarakŋi silebileŋi qahö memamgö jiba mönö kewö akŋan: Gwani morö aka malö köŋjiliŋ qakŋe maljei, mönö i anda eŋgeka köyan köl eŋgiba malman aka gölmegö ahakmemeŋaŋgö qewöloŋan urugi tölöhobapuköra galöm mem aŋguba malman. Mewö. \c 2 \s1 Etqeqeŋi mi kude eŋgek qepureime. \p \v 1 O urumeleŋ alaurupni! Jisös Kraist Kembunini qetbuŋaŋam-buk möt naribingö jize ewö, mönö ambazip tosatŋi kude eŋgek soriba tosatŋi kude qepureim eŋgimemö, dop mohotnöŋ ak eŋgiba malme. \p \v 2 Miaŋgö dopkeuŋi kewö: Azi pomŋi kun, kesötŋi goul binenŋambuk aka opo malukuŋi ekjeritŋambuk, yaŋön kambu miriŋine öŋgöiga azi wanapŋi kun sileötaŋi jujuratŋi töwötŋambuk yaŋön mewöyök öŋgöbawak. \v 3 Öŋgöyohotka iŋini azi ipŋi ekjeritŋambuk mi köl öröm waŋgiba kewö jibeak, “Ketaŋamnini, gi ölöp qaikŋe eu anda dum tatat löwötŋi miaŋgöreŋ tatman.” Mewö jiba azi etqeqeŋi mi ehöröŋ köla jime, “Gi ölöp göraŋe anda kinman me köna kutukutunine eta tatman.” \v 4 Silik mewöŋan asuhuiga iŋini könagesö sutŋine köŋjabö ala mendeŋ aŋguba qemasolokep aka keuŋinambuk akze. Mötmötŋini bölöŋi wuataŋ-göba jimtekötekö ambazip goŋgoŋi akze. \p \v 5 O wölböt alaurupni, mötket! Anutunöŋ bemtohoŋi ambazip jöpaköm waŋgimakzei, yeŋgö buŋa ahömapkö keuŋi jim köhöiba jöhöyök. Keu miaŋgö dop tosatŋan gölme ambazip jeŋine etqeqeŋi akzemö, Anutunöŋ mi nanŋaŋgöra jim möwölöhöm eŋgiiga mötnaripŋinaŋgöra aka öŋgöŋgöŋi akze. Yeŋön bemtohoŋaŋgö uruŋe aŋgotketka galöm köl eŋgiiga sukinapŋinambuk akŋe. \p \v 6 Ölŋa öŋgöŋgöŋi akzemö, iŋini ambazip wanapŋi eŋgehöröŋ köla eŋgek siriba malje. Ambazip pomŋi yeŋön mönö moneŋ inapŋini qahöpköra kewöta mem et al eŋgigetka etqeqeŋi akze. Yeŋön mönö iŋini örörahöm eŋgigetka keu jakeŋi jakeŋi miaŋgöreŋ aŋgorakze. \v 7 Iŋini Kraistkö buŋaŋi aketka qet ölöp sorokŋi mi eŋgiba miaŋgö dop eŋgoholakzemö, pomŋi yeŋön mönö qet mi luasönöŋ ala laŋ jimakze? Gölmegö öŋgöŋgöŋi yeŋön mönö mi pakpak ahakze. \p \v 8 \x * \xo 2.8 \xt Lew 19.18\x*Mewö ahakzemö, eŋön Anutu bemtohoŋaŋgö jöjöpaŋ keu bohonŋi tem köla wuataŋgögetka dop kölma. Anutugöreŋ keuŋi mi Buŋa Kimbinöŋ kewö ahöza: “Nangi jöpaköm aŋgumakzani, miaŋgö dop mönö ambazip tosatŋi mewöŋanök urugan jöpaköm eŋgimakŋan.” \v 9 Miaŋön dop kölmapmö, iŋini ambazip tosatŋi eŋgek soriba tosatŋi qepureim eŋgiba dop mohotnöŋ qahö ak eŋgimakze ewö, mönö siŋgisöndok ahakze. Anutugöreŋ jöjöpaŋ keu walöŋgetka yaŋön mönö keuŋini mi miwikŋaiba jim teköm eŋgima. \v 10 Kunŋan jöjöpaŋ keu pakpak tem köla wuataŋgöba mieŋgöreŋök mohotnöŋ eta qezawi, yaŋön mönö jöjöpaŋ keu körek pakpak walöŋda keuŋambuk akza. \p \v 11 \x * \xo 2.11 \xt Eks 20.13, 14; Dut 5.17, 18\x*Miaŋgö könaŋi kewö: Anutu “Sero yoŋgorö kude akŋan,” jiyöhaŋön mönö mewöŋanök jöjöpaŋ keu kewö jiyök, “Ambazip kun kude qenöŋ kömuma.” Gi sero yoŋgorö qahö akzanmö, töndup kun köhömuŋi qezani, miaŋön mönö jöjöpaŋ keu körek walöŋ teköba maljan. \v 12 Anutugöreŋ köna keu mi siŋgisöndokö kösönöhök lolohoba malbingöra ahöza. Anutunöŋ köna keu miaŋön kewöt neŋgiba keunini jim teköi solanimegöra mötmöriba keuŋini miaŋgö dop jimakŋe aka ahakmemeŋini urukalem qakŋe ahakŋe. \v 13 Kunŋan urukalem qakŋe ambazip qahö ak kömum eŋgiba maliga Anutunöŋ keuŋi kewöta jim teteköŋi ak kömukömu qakŋe qahö ak waŋgima. Kunŋan urukalem kondela malöhi, Anutunöŋ i kewöt waŋgiba ölöp ak kömum waŋgiiga simbawoŋ aka sileŋi memba öŋgöma. Mewö. \s1 Mötnarip ölŋi qahö mi köhömuŋi akza. \p \v 14 O urumeleŋ alaurupni, kunŋan “Jisös möt narizal,” jiba miaŋgö nupŋi qahö meiga mötnaripŋi miaŋön mönö denöwö bauköm waŋgibawak? Keuŋanök möt nariiga Anutunöŋ eka amöt qei letotma me qahö? Mi qahö! \v 15 Miaŋgö keuŋi kun kewö: Uruŋini meleŋgeri, eŋgö sutŋine ambazip kunŋan opo kereŋgöra osiba mözöröŋgöba neneŋi wehön kungöra qahö malbawak. \v 16 Mewö maliga eŋgöreŋök kunŋan yambuk aitoŋgöba silegö naŋgönaŋgö qahö waŋgiba kewö jii mötpawak, “Gi ölöp anda nene nemba könöp jömöta bönjöŋ tatman.” Keu töhön mi möriga miaŋön mönö denöwö bauköm waŋgibawak? Mi qahö! \p \v 17 Mewöŋanök mötnarip töhönök mi köhömuŋi akza. Mötnaripkö nupŋi ölŋi qahö mezawaŋgö mötnaripŋan mönö qamöt ewö akza. \p \v 18 Kunŋan kewö jibawak, “Göŋön mötnaripuk aknöŋga nöŋön ahakmeme diŋdiŋi wuataŋgömakzal.” Nöŋön miaŋgöra kewö jimam, “Göŋön ‘Anutu möt narizal,’ jiba miaŋgö nupŋi qahö memba öne mötnaripkahö ölŋi mönö denöwö kondel niŋgibanak? Nöŋön ahakmeme aka membi eknöŋga miaŋön mönö ölöp nani mötnaripnaŋgö ölŋi kondel gihima.” \v 19 Gi “Anutu mohok akzawi, mi möt narizal,” jizani, mi ölöp! Ömewöröme yeŋön mewöyök mi möt narize. Mi möt narizemö, miaŋön kundut eŋgiiga Anutugöra jönömŋini undumakza. \p \v 20 O uruqahö azi, gi ömewöröme yeŋgö tandök möt narizan me? Mötnaripkö nupŋi qahö menöŋga ölŋi qahö ahui keu mi öne töhöntöhön jinöŋga mötnaripkan mönö yuai omaŋi, ölŋi qahö akza. Miaŋgö könaŋi söpsöp keuni miaŋön kondel gihiza me qahö? \v 21 \x * \xo 2.21 \xt Jen 22.1-14\x*“Qahö!” jibanbuköra söpsöp keu kun jimam. Mötnaripkö bömön jalönini Abraham yaŋön mönö denöwö diŋdiŋi ahök? Yaŋön Anutugö jitŋi tem köla nahönŋi Aisak waŋgita altanöŋ ala miaŋön jöwöwöl ohomamgö ahök. Mewö aka mötnarip qakŋe nup meiga Anutunöŋ mi eka keuŋi jim teköi solaniyök. \v 22 Söpsöp keu miaŋgö könaŋi ek asarizan me qahö? Abrahamnöŋ möt nariba keuyök qahö jiyökmö, mötnarip qakŋe kinda miaŋgö silikŋi mewöyök ahiga nam köliga dop kölök. Ahakmeme diŋdiŋi aka memba maliga mötnaripŋan mewö qariba aködamunŋambuk ahök. \p \v 23 \x * \xo 2.23 \xt Jen 15.6; 2 Hist 20.7; Ais 41.8\x*Buŋa Kimbinöŋ keu kun kewö ahöza, “Abrahamnöŋ Anutu möt narim waŋgiiga qetŋi Azi Diŋdiŋi jiyök.” Keu mi mönöwök ölŋambuk ahuyöhaŋgö dop mi ohoget aka tosatŋan Abrahamgö qetŋi “Anutugö alaŋa!” mewö qeta jimalget. \v 24 Solanŋi akingöra mötnaripkö keu jitninanöhök jiinga qahö dop kölja. Silikninan mötnaripkö ahakmeme ölŋi akin ewö, Anutunöŋ mönö keunini jim teköiga solanibin. Kösohotnan mönö miaŋgö könaŋi kondelja. \p \v 25 \x * \xo 2.25 \xt Jos 2.1-21\x*Söpsöp keu kun mewöyök jibiga mi kondelma: Israel yeŋön gölme ek kutubingöra azi yahöt melaim etkiget anohotka köna ketaŋi ambi qetŋi Reihab yaŋön etkuaŋgita köyan köl etkiba köna kunöŋ etkumbuliga mosöta anohot. Yaŋön mötnaripkö ahakmeme mewö ahiga Anutunöŋ mi eka keuŋi jim teköi solaniyök. Mewö. \p \v 26 Nöŋön keuni ki kewö jim tekömam: Azi uŋaŋi qahö mi qamötŋi. Miaŋgö dop mötnarip ahakmemeŋi qahö miaŋön mönö köhömuŋi akza. Mewö. \c 3 \s1 Numbu nesilamninan ayuhum neŋgibapuk. \p \v 1 O urumeleŋ alaurupni, eŋgöreŋök gwötpukŋan uruŋini wahöriga (“Tosatŋi yeŋgöreŋ pinjit mindiŋgöbin,” jiba) kusum eŋgieŋgi böhi akingö akepuk. Nini tosatŋi kusum eŋgiba nanini mötmötnini qahö mindiŋgöbin ewö, Anutunöŋ mi ehi qahö dop köliga keunini kewöta köhöikŋanök jim teköba miaŋgö dop likepŋi oŋgita ak neŋgima. \v 2 Mi kewögöra jizal: Nini körekŋan köna keu gwötpuk qiwitipkömakzin. Kunŋan nesilamŋi galöm köla keu qahö qiwitipkömakzawi, yaŋön mönö azi aködamunŋambuk sorokŋi akza. Yaŋön ölöp köhöiba malmalŋi pakpak mewöyök galöm köla malma. \p \v 3 Hosnöŋ (beosi) sihimnini tem kölmegöra ain injup numbuŋine ala kösönöŋ öröba miaŋön ölöp ölŋini ketaŋi jömuk mi mindiŋqindiŋ ak eŋgiinga anakze. \v 4 Mewöyök waŋge ketaŋi mieŋgö silikŋini mötmörime. Mieŋön ketaŋi aketka luhut köhöik-ŋan naŋgöm eŋgigetka köwet kutuba anakze. Keta bölökŋi akzemö, mi töndup anangö galömŋi pailöt yaŋön waŋge giliŋe tata sihimŋi wuataŋgöba stia lökuatŋi moröŋi miyök meleŋqeleŋ aiga waŋge ketaŋan miaŋgö dop meleŋda anakza. \p \v 5 Nesilamgö könaŋi mi mewöŋanök. Mi sileninaŋgö kitipŋi morörökŋa kun akzapmö, töndup ölöp keu ketaŋi könaŋi könaŋi miaŋön silenini memba öŋgöba jimakzin. Mönö ki mötmörinöŋ anök: \p Könöp jit-tökŋi moröŋan tereŋda geba ölöp jölöm jitŋe möndöba arökŋi keta bölökŋi jem kutuiga etpawak. \p \v 6 Nesilamninan mewöyök könöp bölam ewö akza. Mi sileni-naŋgö kitipŋi kitipŋi mieŋgö sutŋine tata qewöloŋgö kondotkondot namŋi akza. Mewö aiga könöp siagö Toŋan jönbölanŋan ohotiriba miaŋgöreŋ uwulamgöiga awamŋanök urukönöpnöŋ möndöba jeiga uru pakpak kutumutuba tölöhoiga malmalŋe ahakmemeŋi pakpak mi sanjöp ewö töwima. \v 7 Anutunöŋ yuai pakpak miwikŋaiyöhi, mi sömbup könaŋi könaŋi, nei me yuai bapŋinan köla ölölöŋgömakzei me köwetnöŋ maljei, mi ambazipnöŋ mölöwörim eŋgimeaŋgö dop akze. Mi lök köl tutuhuba mölöwörim eŋgigetka mire (köhömgep) akze. \p \v 8 Mewö akzemö, nesilamninan mönö sömbup kalŋi tandök akza. Mi möröm warabe (röbek) miaŋön kokolak qeqeŋi aka aŋamumu ewö öŋöŋgöba neŋgöhöba mem kömum neŋgimamgö jöjörömakza. Ambazip körekŋan mi mölöwöriba jöhöm waŋgi-bingö osimakze. \v 9 \x * \xo 3.9 \xt Jen 1.26\x*Nesilamninan Kembu Iwinini möpöseim etkimakzin aka likepŋe ambazip nanŋi kaisoŋgolom ewö miwik-ŋaim eŋgiyöhi, mi sait keunöŋ laŋ qesuahöm eŋgimakzin. \p \v 10 Numbu nesilam mohok miaŋön Anutugö qetŋi möpösei-makzin aka sait keunöŋ tosatŋi qesuahöm eŋgiba jimakzin. O urumeleŋ alaurupni, könaŋamŋinan mewö ahöi qahö dop kölja. \v 11 O sawölŋi aka kömbukŋambuk mi o jeŋi mohok miaŋgöreŋök uzumgöba korakzahot me qahö? Mewö qahö. \v 12 O urumeleŋ alaurupni, jogaŋ ipŋeyök danam (sam) mi ölöp asuhumakze me qahö? Mewöyök jaunöhök mandarina ölöp asuhumakze me qahö? Miaŋgö dop o sawölŋan köwuk kömbukŋambuknöhök uzumgö-mamgö osimakza. Mönö mi. \s1 Mötkutukutu ölŋi aka muneŋi \p \v 13 Eŋgö sutŋine daŋön mötkutukutubuk aka keu mindiŋgö-mawaŋgö dop akza? Kunöŋ “Mewö akza,” jime ewö, yaŋön mönö uruŋi mötkutukutuŋaŋgö dop memba et ala silikŋan guŋbönjönjöŋ ahakmemeŋi kondeli aukŋe asuhui ehinga dop kölma. \v 14 Miaŋön dop kölmapmö, uruŋine mututqutut ahöiga irimsesewöl mötököm-bukŋambuk möta körögisigisi aka nanŋini yuainöŋ qarimapköra köpösöŋgöba andöqeqe ahakze ewö, mötkutukutuŋini miaŋgöra mönö sileŋini öne kude memba öŋgöme. “Keu ölŋi wuataŋgözin,” jiba mönö ölŋi köyatibepuk. \v 15 Yeŋgöreŋ mötkutukutu mewöŋi mi gölmegö mötkutukutuya akza. Mi Suepnöhök qahö erakzapmö, ömewöröme yeŋön ambazip sölölöhöm eŋgiget jigetka Uŋa Töröŋan miaŋgöra wösöbirik ahakza. \p \v 16 Denike yeŋgö uruŋine mututqutut ahöiga irimsesewöl möta körögisigisi aka nanŋini yuainöŋ qarimapköra köpösöŋgömakzei, yeŋgö malmalŋine siksauk iliŋgösöŋ ahöiga silik aŋgöjörakŋambuk könaŋi könaŋi wuataŋgömakze. \v 17 Mi wuataŋgömakzemö, möt-kutukutu Suepnöhök erakzawi, miaŋgö könaŋi mutukŋi mi ahakmeme sarakŋi. Mötkutukutu sarakŋaŋgö silikŋi tosatŋi mi kewö: Luainöŋ malbingö ak eŋgiiga guŋbönjönjöŋ qakŋe tosatŋi ak eŋgiba keu bapŋe angetka Uŋa Töröŋan uruŋini kokolak qeiga tosatŋi bauköm eŋgibingö sihimŋi gwötpuk mötketka urumöt-mötŋinaŋgö ölŋi ölöpŋi ölöpŋi mi gwötpuk asuhumakze. Geŋmoŋ mosöta ambazip keuŋini bahösapsap qahö kewöta silesile silik qahö malje. \v 18 Luaiqeqe ambazipnöŋ luainöŋ malbingö möta miaŋgö kötŋi kömötketka ölŋi ahakmeme diŋdiŋi ahuiga oyaeŋkoyaeŋ malakze. Mewö. \c 4 \s1 Gölmegö mötkutukutu mosöta Anutugö ala aka malme. \p \v 1 Wani yuainöŋ bim aka aŋgururuk sutŋine kondori ahumakze? Nanŋini sihim kömbönaŋinan mönö wahöta sileŋini dop köliga ölöpŋi bölöŋan awöraŋgöyohotka bim aka aŋgururuk ahumakze. \v 2 Iŋini yuai könaŋi könaŋi membingöra sihimŋi köhöikŋi bökbök mörakzemö, mi eŋgö buŋaya qahö ahakza. Yuaigö eksihim möta eröm ota uruŋinan könöp jeiga ambazip eŋgugetka kömumak-zemö, töndup mi qahö memakze. Miaŋgöra yom jiba aŋgururuk aka bim qemakze. Iŋini Anutugöreŋ qahö köuluköba nanŋinak öne membingö mötzeaŋgöra mi qahö buŋa qem aŋgumakze. \p \v 3 Anutugöreŋ köulukömakzemö, töndup mi kewögöra qahö memakze: Uruŋinan qahö diŋgiiga yuai eŋgiiga mi mösöhöba nanŋini sihim kömbönaŋini bölöŋi meköba sileŋinaŋgö sösöŋgai akingöra möta ulerakze. Mi qahö dop köliga Anutunöŋ mi aŋgön kölakza. \v 4 O iŋini qesabulum ambazip ewö akze. Awanöm köna diŋdiŋi mosöta serowilin ahakzei, iŋini mönö miaŋgö dop Anutu mosöta urumeleŋgö kopa ambazip yembuk ala-ala aka moneŋ inapnöŋ göröken uruŋini jöhöba malje. Tandök mewöŋi aka miaŋön mönö Anutubuk kerök-kerök ahakze. Mi möt kutuze me qahö? Miaŋgöra kunŋan gölmegö sihim kömbönaŋi bölöŋi mekömamgöra uruŋi alakzawi, yaŋön mönö Anutugö kerökŋa ahakza. \p \v 5 Buŋa Kimbigö keu kun kewö ohoget ahöza, “Uŋaŋi Töröŋi urunine al neŋgii maljawi, Anutunöŋ i sihim kömbönaŋi mieŋön kokolak qem waŋgiiga malja.”\f + \fr 4.5 \ft Buŋa Kimbigö keu miaŋgö könaŋi kun kewö, “Uŋa Töröŋi uruŋine ali maljawi, yaŋön jöpaköm neŋgimamgö sihim kömbönaŋi möta neŋgöra mututqutut mörakza.”\f* Keu mi omaŋa könaŋi qahö mötmöribepuk. \v 6 \x * \xo 4.6 \xt Qam 3.34\x*Keu mi omaŋa qahöpmö, iŋini miaŋgö dop sihimŋini törörök Anutugöreŋ alme ewö, yaŋön mönö kalem möriamŋi önöŋi qahö eŋgimakŋa. Miaŋgöra Buŋa Kimbi ki jiba ohoget ahöza: “Anutunöŋ söŋgöröqök ambazip tuarenjoŋ ak eŋgimakzapmö, uruŋini memba et alakzei, ia kalem möriam eŋgimakza.” \p \v 7 Miaŋgö dop iŋini mönö uruŋini kewöta Anutugö keu bapŋe anda malmemö, Bölöŋaŋgö Toŋi tuarenjoŋ ak waŋgigetka eŋgömosöta söröreiba misiŋgöba anma. \v 8 Mönö Anutubuk jöhöjöhö aka kösutŋe kagetka yaŋön embuk jöhöjöhö aka kösutŋine kinma. Siŋgisöndok megetka böröŋinan töwiiga Jisösgö sepŋan mi saŋgoŋmapkö köuluköme. Uruŋinan julkuliga an qem kam qem laŋ aketka uruŋinan tölöhoiga köl könjörat eŋgii sarakŋi akŋegöra köulukömakŋe. \v 9 Mönö dabökokorokŋini möt kutuba jiŋgeŋ köla wösöbirik möta silata sahötme. Gön köisirikŋini mosöta meleŋda amburereŋ akŋe. Sösöŋgaiŋini mosöta wösöbirik möt aŋgume. \v 10 Mönö Kembugö jeŋe memba et al aŋgugetka yaŋön mem wahöt eŋgima. Mewö. \s1 Urumeleŋ alaurup kewöta keuŋini kude jim teköme. \p \v 11 Urumeleŋ alaurup, andönöŋ qeqe keu mönö kude jim aŋguba malme. Kunŋan keu mewö yöhösaŋ jiba urumeleŋ alaŋaŋgö keuŋi jim teközawi, yaŋön mönö Anutugöreŋ köna keu jim teköba memba et alja. Gi Anutugöreŋ köna keu jim teköba göragöra ala mewö miaŋön mi qahö tem kölakzanmö, mi silebile memba timbiqimbilim azia aka maljan. \v 12 Anutunöŋ köna keu jim kutum neŋgiba miaŋgö dop mönö keunini kewöta jim teköiga ayuhubin me ak kömum neŋgiiga oyaeŋkoyaeŋ akin. Yaŋönök jimtekötekö Tonini akzapmö, gi mönö nangahöra “Niŋia akzal?” jiba alagi kewöta keuŋi jim tekömakzan? Mewö. \s1 Sile memegö galöm keu \p \v 13 \x * \xo 4.13 \xt Qam 27.1\x*Mönö kezap alget! Tosatŋi iŋini sile memba kewö jimakze, “Nini merak me uran ki mosöta taon mi me mi miaŋgöreŋ anda kölköl-örörö aka moneŋ ketaŋi öröba yambu (yara) mohok malin teköiga miaŋgöreŋ liliŋgöba kabin.” Nöŋön miaŋgöra kewö jibi mötme: \v 14 Malmalŋini uran denöwö malmei, iŋini mi qahö möt kutuze. Eŋgö malmalŋinaŋgö könaŋi mi denöwö? Mi köwak kousugö dowa ahözawa, nalö töröptökŋi asuhuba ayapköma. \v 15 Miaŋgöra eŋön mönö kewö jigetka dop kölma, “Kembugö jit sihitŋan neŋgöra mewö ahöiga jebuk malbin ewö, mönö mewö mewö aka membin.” \v 16 Mewö qahö jimakzemö, öne töhön jakbak-öraŋböraŋ aka nanŋini sileŋini memba öŋgöba möpösei-makze. Ahakmeme pakpak mewöŋi miaŋön mönö bölöŋi akza. \p \v 17 Keuni jim tekömamgöra kewö jizal: Kunŋan silik ölöpŋi aka memawaŋgö dop aka miaŋgö könaŋi möt kutubagun mi qahö aka memawi, yaŋön mönö siŋgisöndok akza. Mewö. \c 5 \s1 Ambazip sukinapŋinambuk yeŋgö galöm meme keu \p \v 1 O ambazip sukinapŋinambuk, iŋini kezap ala keuni ki mötket: Kahasililiŋ sihimbölö qakŋine öŋgömawi, miaŋgöra mönö amburereŋ aka silata sahötme. \v 2 \x * \xo 5.2 \xt Mat 6.19\x*Moneŋ sukinapŋinan mönö gisahöba gororoŋgöza. Kezaploŋloŋ jijilukut yeŋön opo malukuŋini yöhöqöhötiba nemakze. \p \v 3 Iŋini nalö teteköŋi kewöŋe goul, silwö aka yuai tosatŋi qaknöŋ qaknöŋ qezaköget ahözawi, mi kahawet muetmuetnöŋ turum teköba törom (rust) memba ahöza. Törom kahawet miaŋön dangunu ewö ahöba könaŋini nalö teteköŋe kewö kondelma: Iŋini malmalŋini moneŋ inapnöŋ jöhöba mösöhögetka pömsöm qeiga ayuhume. Törom kahawet miaŋön mönö könöp bölam ewö sile busuŋini mewöyök mem bölima. \v 4 \x * \xo 5.4 \xt Dut 24.14-15\x*Ki mötmöriget: Nup meme ambazip nupŋine barö memba siri uret qözöla malgeri, iŋini yeŋgö töwaŋini ekbonep möta aŋgön kölget. Iŋini yeŋgöreŋ sahöt irikurukŋini mötze me qahö? Silatŋini miaŋön mönö Kembu Anutu, kukösum pakpakö Toŋaŋgö kezapŋe gem teköiga mötza. \p \v 5 Iŋini gölmenöŋ ki yuai könaŋi könaŋi sesegilgil buŋa qem aŋguba siyoŋsayoŋ qahö mala silegö sösöŋgai algetka nahömŋini dop köl eŋgiiga malget. Gölmegö kelök möriamŋan jöhöm eŋgiiga laŋ mala nem qarip ketaŋi aka malje. Anutunöŋ keuŋini jim teköiga eŋguget kömumeaŋgö nalöŋinan kam kuŋgumawi, mönö nalö miaŋgöra jöjöröba kelökŋinambuk aka malje. \v 6 Ambazip qewöloŋini qahö iŋini qahö tuarenjoŋ ak eŋgigetka töndup keuŋini jim teköba laŋ eŋguget kömumba malget.\f + \fr 5.6 \ft Keu miaŋgö könaŋi kun kewö: Iŋini azi qewöloŋi qahö töndup keuŋi jim teköba qegetka kömuyöhi, yaŋön iŋini kunbuk qahö qetal eŋgimakza.\f* Mewö. \s1 Lömböt mökösöŋda bisiba köuluköba malme. \p \v 7 O urumeleŋ alaurupni, iŋini Kembunöŋ kaŋgotmapköra mamböta nalö sutŋe kiaŋgöreŋ mönö mökösöŋda lömböt bisiba kinme. Mewö kinda kölkömöt azigö tandökŋi mötmörime: Yaŋön nene gölmenöŋ kömöta kinda ölŋi söŋgöröŋi öŋgöŋgöŋi asuhumapköra kapaŋ köla mambörakza. Kapaŋ köla mamböta mali maliga kie bedu nalöŋan kaiga kunbuk mamböriga kömunjaŋ kie uru nalöŋan kam kuŋgumakza. \v 8 Eŋön mewöŋanök mönö mökösöŋda lömböt bisiba kinme. Kembunöŋ kunbuk kamawaŋgö nalöŋan törizawaŋgöra aka mönö uruŋini qezaköba böŋ qeba kinme. \p \v 9 O urumeleŋ alaurupni, Anutunöŋ keuŋini jim teköi lömböt miwikŋaibepuköra mönö nanŋini sutŋine jimoŋgot kude aka uruŋinan irikuruk kude jim aŋgumakŋe. Mötket, jimtekötekö Toŋan mönö dopdowiba naŋgunöŋ kinja. Mewö. \v 10 Urumeleŋ alaurupni, kezapqetok ambazip yeŋön mönöwök Kembugö qetŋe Buŋa keu jigetka kahasililiŋ mem eŋgigetka möta töndup mökösöŋda lömböt bisiba kapaŋ köla malget. Eŋön mönö yeŋgö tandökŋini mötmöriba köna lasupŋini wuataŋgöba malme. \v 11 \x * \xo 5.11 \xt Job 1.21-22; 2.10; Sum 103.8\x*Tosatŋan kapaŋ köla lömböt bisiba mala luhut algeri, nini yeŋgöra “I-ia simbawoŋ!” jizin. Azi qetŋi Job (Hiobe) yaŋön kahasililiŋ möta töndup kapaŋ köla luhut alöhi, mi mötze. Luhut aliga teteköŋe miaŋgöreŋ Kembunöŋ ak kömukömu Toŋi aka neŋgehorimakzawi, yaŋön mönö oyaeŋkoyaeŋi waŋgiiga malök. Mönö mi mötmörime. Mewö. \p \v 12 \x * \xo 5.12 \xt Mat 5.34-37\x*O urumeleŋ alaurupni! Keu kötŋi mutukŋi kun ki jimam. Iŋini keu mi me mi jimei, mi jöjöpaŋ keunöŋ kewö kude jim köhöime, “Keuni ölŋi qahö akza ewö, Suep Toŋan ölöp lömböt ali qakne öŋgöma me gölme toŋan mereŋ mumbaköiga gölmenöŋ turum niŋgima.” Keu mi me jöjöpaŋ keu tosatŋi mewöŋi miaŋön mönö keuŋini kude jim köhöime. Mewö qahöpmö, oŋ-keugöra möta “Oŋ!” miyök jime aka qahöp-keugöra “Qahö!” jime. Pötagororoŋ keu jigetka Anutunöŋ keuŋini jim teköba likepŋi meleŋni qakŋine öŋgöma. Mewö. \s1 Mötnarip qakŋe köulukögetka ölŋi asuhuma. \p \v 13 Mötnarip ambazip eŋgöreŋök kunŋan qemjem-mamje-ŋambuk malja ewö, yaŋön mönö Anutu köuluköma. Kunŋan sösöŋgainöŋ malja ewö, yaŋön mönö liŋet köla Anutu möpöseima. \v 14 \x * \xo 5.14 \xt Mak 6.13\x*Eŋgöreŋök kunŋan kawöl yöhöi malja ewö, yaŋön mönö mötnarip könagesögö jitŋememe öröm eŋgiiga kaba Kembugö qetŋe kelöknöŋ sileŋe miriba yaŋgöra köuluköme. \p \v 15 Mötnarip qakŋe köulukögetka Kembunöŋ kawöl ambazip mi amöt qem waŋgii ölöwaka kunbuk wahötma. Siŋgisöndok aka kawöl miwikŋaiyök ewö, Anutunöŋ mönö siŋgisöndokŋi mi saŋgoŋda mosötma. \p \v 16 Mewö aiga Anutunöŋ amöt qem eŋgii ölöwakŋegöra mönö siŋgisöndokŋini jim miwikŋaim aŋguba bauköm aŋguba Anutugö köulukömakŋe. Ambazip solanŋi kunŋan uruŋi qezaköba Anutu köulukömawi, miaŋgö ölŋan mönö wewelipŋambuk asuhuma. \v 17 \x * \xo 5.17 \xt 1 Kiŋ 17.1; 18.1\x*Miaŋgö söpsöpŋi kun mi kezapqetok azi qetŋi Elaija (Elia). Yaŋön gölme azi naninaŋgö dowa malök. Yaŋön kie qahö kamapköra uruŋi qezaköba kapaŋ köla köuluköiga kienöŋ yambu (yara) karöbut aka köiŋ 6 miaŋgö uruŋe gölmenöŋ qahö erök. \v 18 \x * \xo 5.18 \xt 1 Kiŋ 18.42-45\x*Nalö mi teköiga kunbuk köuluköiga suep injaŋ köla kie yöhöba bedu meiga nene kunbuk töŋgöniba asuhuyök. Mewö. \s1 Kunöŋ jaŋjuŋ aniga alaŋan bauköiga dop kölma. \p \v 19 Urumeleŋ alaurupni, eŋgöreŋök kunöŋ keu ölŋaŋgö könaŋi qiwitipköba jaŋjuŋ aniga kunŋan i miwikŋaiba köna ölŋe kunbuk waŋgita alma ewö, \v 20 \x * \xo 5.20 \xt Qam 10.12; 1 Pitö 4.8\x*miaŋgöra mönö kewö mötmörime: Siŋgisöndok ambazip kunŋan jaŋjuŋ könaŋe aniga alaŋan i miaŋgöreŋök waŋgiriga uruŋi löwörii kunbuk meleŋmawi, yaŋön mönö qahö kömum köhöima. Alaŋan i könöp sianöŋ gebapuköra aŋgön köl waŋgiiga Anutunöŋ siŋgisöndokŋi sehisehiŋi mi saŋgoŋda köl turuma. Mewö.