\id GAL - Burum Mindik NT (Gen, Ruth, Jona) [bmu] -Papua New Guinea 2002 (DBL -2014) \h Galesia \toc1 Polnöŋ Galesia yeŋgöra Kimbi alök. \toc2 Galesia \toc3 Gal \mt1 Galesia Kimbi \mt2 Polnöŋ Galesia yeŋgöra Kimbi alök. \imt1 Jim-asa-asari \ip Polnöŋ Buŋa Kimbi ki Galesia prowinsgö urumeleŋ könagesö yeŋgöra ohoyök. Galesia prowins mi Eisia Mainö (Töki) uruŋe Rom yeŋgö bapŋine malget. \ip Aposol yeŋön Anutugö Buŋa keu jim sehigetka mutuk Juda tosatŋi aka könaŋgep kian kantri tosatŋan mewöyök uruŋini meleŋget. Nalö miaŋgöreŋ Juda yeŋön kapaŋ köla keu yahöt kewö jigetka lömböriyök: \io1 1) “Kian kantri yeŋön Mosesgöreŋ Köna keugö dop Anutugö aiwesökŋi sileŋine qahö yandime ewö, yeŋön mönö urumeleŋ könagesö ölŋi qahö akŋe.” Anutunöŋ ambazip nanŋaŋgöra möwölöhöm eŋgiyöhi, yeŋgö aiwesökŋi mi sile yandiyandi. Jen 17.10–12. Polnöŋ mi möta “Keu mi ölŋi qahö!” jiba kewö jim kutum eŋgiyök, “Kian kantri yeŋön Jisös möt narigetka Anutunöŋ mötnaripŋini miaŋgöra aka keuŋini jim teköi solaniba urumeleŋ kambu ölŋi akŋe.” \io1 2) Böhi takapulakaŋi yeŋön Polnöŋ Uŋa Töröŋaŋgö ösumnöŋ nup meyöhi, mi memba et ala kewö jiget, “Pol mi aposol ölŋi qahö akzawaŋgöra keuŋi kude mötme.” Mewö jigetmö, Polnöŋ köhöiba jiyök, “Nöŋön Jisösgö Ölöwak Buŋa jiji azia aka Anutunöŋ meköba kuŋgum niŋgiiga aposol ölŋa maljal.” Mewö jiba Galesia yeŋgö urumeleŋ kambuŋi kambuŋi ahakmemegö qambaŋ keu ohoyök. Urunini meleŋbin ewö, mönö amqeba Kraist jöpaköba nupŋi meinga ölŋi asuhuma. \iot Buk kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 5 mi kewö: \io1 Keu mutukŋi \ior 1.1-10\ior* \io1 Pol ni aposol ölŋi akzal \ior 1.11–2.21\ior* \io1 Anutu kalem möriamŋaŋgö Buŋa keu \ior 3.1–4.31\ior* \io1 Nanini imbi-imbi akinbukö soŋgo \ior 5.1–6.10\ior* \io1 Kimbigö keu kötŋi bohonŋi \ior 6.11-18\ior* \c 1 \p \v 1 Pol nöŋön keu eraum mötpingöra Galesia urumeleŋ könagesö eŋgöra kimbi ki ohozal. Melaimelai azi akzalaŋgö könaŋi kewö: Ambazipnöŋ aposol nupköra qahö kuŋgum niŋgigetka memba maljal. Gölme azi kunŋan qahö melaim niŋgiyökmö, Jisös Kraist aka Iwi Anutu i kömupnöhök mem guliyöhi, yetkön mönö areŋgöba aposol nup al niŋgiyohotka kinjal. \v 2 Neŋakurup pakpak nömbuk kinjei, yeŋön ni kötöngöm niŋgigetka kimbi ki albi Galesia prowinsnöŋ anda urumeleŋ könagesö kambuŋi kambuŋi eŋgöreŋ kaza. \p \v 3 Anutu Iwinini aka Kembu Jisös Kraist yetkön mönö kalem möriam eŋgiyohotka luainöŋ malme. \p \v 4 Jisösnöŋ nanine Anutu aka Iwi yaŋgö numbu jitŋi wuataŋgöba neŋgö siŋgisöndokninaŋgöra aka malmalŋi köleŋniga qeget. Nalö kewöŋe gölmegö nalö bölöŋe malakzini, yaŋön mönö kiaŋgöreŋök amöt qeba meköm neŋgimapköra aka kömuyök. \v 5 Miaŋgöra Anutugö qetbuŋaŋi nalöŋi nalöŋi möpöseininga teteköŋi qahö aködamunŋambuk ahöba ahöm öŋgöma! Keu mi ölŋa. \s1 Ölöwak Buŋa mi kude jim sohoba mondokqondoköme. \p \v 6 Nöŋön eŋgö könaŋinaŋgöra aka aurubiga je kötni jölja. Anutunöŋ Kraistkö kalem möriamŋi buŋa qem aŋgumegöra eŋgoholiga yambuk malgetmö, nöŋön eŋgömosötpiga tosatŋan kaba Ölöwak Buŋa murutŋi jigetka nalö qahö köriiga eleŋda keu goŋgoŋi miaŋgöreŋ qekötahöba eŋololoŋ malje. Miaŋgöra mönö ölŋa auruzal. \v 7 Keuŋini mi Ölöwak Buŋa ölŋi qahöpmahöp akzapmö, ambazip tosatŋan Kraistkö Ölöwak Buŋaŋi mi eŋololoŋ memba meleŋqeleŋ aketka möwököwöramgöiga goŋgiza. Mewö aiga laŋ liliköba ambazip kuŋgum eŋgigetka uruŋinan siksauk aiga malje. \p \v 8 Ambazip mewöŋi mi yapmakek! Neŋön Ölöwak Buŋa lök jim asarim eŋgiba malini, kunŋan mi qeapköba buŋa keu murutŋi jim asaribawak ewö, yaŋön mönö Anutugö jeŋe könöp siagö buŋaya akza. Mi neŋgöreŋök kunŋan me Suepkö garata kunŋan eta jibawak, mi töndup keu mewöŋi mönö qahöpmahöp tem kölme. Keu goŋgoŋi mi muat. \v 9 Keu mutuhök jiba malini, miyöhök mönö dölki kunbuk jizal: Eŋön Ölöwak Buŋa lök möt aŋgön kölgeri, kunöŋ mi qeapköba buŋa keu murutŋi jim asaribawak ewö, Anutunöŋ mönö i jörahöm waŋgiiga könöp sianöŋ gema. \p \v 10 Keu mewö jizali, mi ambazipnöŋ nek soriget nanak jeŋine dop kölmamgöra aka qahö jizalmö, Anutunöŋ nehi yaŋgö jeŋe dop kölmamgöra aka mi jizal. Nöŋön gölme ambazip uru ölöwak möt niŋgimegöra qahöpmahöp kapaŋ kölakzal. Toroqeba ambazip kelök ak eŋgiba sipköbileŋak ewö, nöŋön mönö Kraistköreŋ nup memamgö osibileŋak. Mewö. \s1 Kraistnöŋ mem letot niŋgiiga aposol ahal. \p \v 11 O alaurupni, Ölöwak Buŋagö könaŋi mi kewö möt yaköme: Buŋa keu jim asarimakzali, mi gölme azi kunŋan qahö jimbureŋ jiyöha ahöza. \v 12 Kunŋan kun mi qahö kusum niŋgiyök. Mi gölme azi kungöreŋök qahö möt aŋgön kölalmö, Jisös Kraistnöŋ nanŋak asuhum niŋgiba Ölöwak Buŋaŋi indeliga möt asaribiga nöŋgö buŋaya ahök. \p \v 13 \x * \xo 1.13 \xt Apo 8.3; 22.4-5; 26.9-11\x*Eŋön nöŋgö könaŋamni ölöp mötze. Juda ambazipnöŋ Anutugö Köna keugöra urukönöp ahakzei, nöŋön mutuhök yeŋgö mötmötŋini wuataŋgöba yeŋgö dop aka memba malal. Mewö mala Anutugöreŋ urumeleŋ könagesö mi eŋgum ureiba jaŋgauraŋga mem eŋgiba malal. Könöpŋambuk sesewerowero ak eŋgiba mem ayuhum eŋgimamgö esapköba malal. \v 14 \x * \xo 1.14 \xt Apo 22.3\x*Juda ambazip gwabö alaurupni qötönini mohot kota malini, nöŋön yeŋgöreŋök sehisehiŋi mi luhut al eŋgiba Köna keugöra urukönöp aka malal. Mewö mala Juda ahakmemegö könaŋi törörök wuataŋgöba ambösakoninaŋgö jimkutukutu keu etpapuköra mönö önöŋi qahö kapaŋ köla malal. \p \v 15 \x * \xo 1.15 \xt Apo 9.3-6; 22.6-10; 26.13-18\x*Mewö aka malalmö, Anutunöŋ mutuhök nam körö uruŋeyök neka nanŋaŋgöra möwölöhöba al niŋgiyök aka könaŋgep kalem möriamŋaŋgöra aka noholök. Noholöhi, yaŋön mönö nöŋgöra areŋ kewö möri dop kölök: \v 16 Yaŋön Nahönŋaŋgö könaŋi nöŋgöra indeli mötmamgö möta Jisösgö Ölöwak Buŋaŋi memba kian kantri tosatŋe anda yeŋgö sutŋine jim asariba malmamgö jiyök. Yaŋön mewö jiyöhaŋgöra aka nöŋön wahöta könakönahiŋeyök könahiba gölme ambazip yeŋgö goro keuŋinaŋgöra mönö qahöpmahöp jaruba qesim eŋgiba mala koral. \p \v 17 Mewöŋanök Jerusalem sitinöŋ qahö öŋgöba melaimelai azi aposol mutuk mala kotkeri, yeŋgöreŋ qahö anda asuhuyal. Mewö qahöpmö, miaŋgöreŋök Arebia gölmenöŋ anda mala kunbuk Damaskus sitinöŋ liliŋgöyal. \v 18 \x * \xo 1.18 \xt Apo 9.26-30\x*Damaskus liliŋgöbiga yambu (yara) karöbut teköiga “Pitö eka möt kutumam,” jiba Jerusalem sitinöŋ öŋgöba yambuk sömaŋi 15 miaŋgö dop malal. \v 19 Miaŋgöreŋ malalmö, melaimelai azi aposol tosatŋi i qahö eŋgehal. Kembugö munŋi Jeims iyök ehal. \p \v 20 Miaŋgöra mötket, keu ohom eŋgizali, mi keu ölŋi akza. Muneŋi kun qahö. Keu mi Anutugö jemesoholŋe jizal. \p \v 21 Jerusalem mosöta Siria aka Silisia gölmenöŋ anda miri tosatŋi liliköba malal. \v 22 Mewö anda malalmö, Judia prowinsgö urumeleŋ könagesö kambuŋi kambuŋi Kraistpuk qekötahöba kinjei, yeŋön qahö nekeraŋgöra nalö miaŋgöreŋ ni qahö möt kutum niŋgiba malget. \v 23 Nöŋgöreŋ buzup keu kewöyöktöp yeŋgö kezapŋine geiga mötket, “Mutuk sesewerowero ak neŋgiba malöhi, yaŋön mönö letota malja. Mötnarip keu ayapkömapköra jaŋgauraŋga mem neŋgiyöhi, yaŋön nalö dölkewöŋe nanŋak keu miyöhök jim asarimakza.” \v 24 Mewö möta nöŋgöra aka Anutu möpöseim waŋgiba malget. Mewö. \c 2 \s1 Aposol yeŋön Pol örögetka sutŋine kayök. \p \v 1 \x * \xo 2.1 \xt Apo 11.30; 15.2\x*Miaŋgö andöŋe yambu (yara) 14 teköiga miaŋgöreŋ “Barnabasbuk Jerusalem sitinöŋ kunbuk öŋgömam,” jiba Taitus mewöyök waŋgitpiga mohotŋe öŋgöin. \p \v 2 Anutunöŋ mutuk nöŋgöra asuhuba anmamgö keu indelöhaŋgöra aka yetpuk anda Jerusalem aŋgota nupnaŋgö könaŋi jim asarim eŋgial. Nup pöndaŋ memba kota maljali, miaŋön aposol yeŋgöra qahö dop köliga nupnaŋgö ölŋan eta qeiga pöröpköbapuk. Mewö mötmöriba kösohotni ambazip omaŋi yeŋgöra laŋ qahö jialmö, jitŋememeurupnini göda qem eŋgimakzini, iyök öröm eŋgibiga tokoget. Tokogetka miaŋgöreŋ Ölöwak Buŋa kian kantri sutŋine liliköba jim sehimakzali, mi aukŋe al eŋgibiga mötket. \v 3 Yeŋön mi möta “Ölöp!” jiget. Mewö jiba neŋakni Taitus Grik azi yaŋön nömbuk malökmö, töndup ketaŋamninan Anutugö aiwesökŋi sileŋe yandimegö qahö jim kutum waŋgiget. Juda neŋgöreŋ Köna keu mi qahö al köhöim waŋgiget. \p \v 4 Juda ketaŋi yeŋön qahöpmö, tosatŋan sileŋi yandibingö möta sutŋe sutŋe kuŋguba jigeri, böhi takapulakaŋi mieŋgö könaŋini kewö: Yeŋön “Urunini meleŋjin,” jiba mewö möndöba neŋgö könanini ek kutumegöra ölöŋ jaŋjaŋ kaba ala tandök sutnine kaŋgota malget. Nini Kraist Jisösbuk qekötahöinga malmal walŋaŋgö kösönöhök pösat neŋgiiga solanŋi maljini, miaŋgö silikŋi ek kutumegöra kinget. Yeŋön neŋgöra kewö möta köpösöŋgöget: Ölöp malgetka eŋgömeinga nanine sel uruŋe kagetka Mosesgö Köna keu bapŋe al eŋgiinga nanine welenqeqeurupnini akŋe. \v 5 Mewö köpösöŋgöba metal neŋgigetmö, neŋön mönö Ölöwak Buŋagö keu ölŋan loloŋqaloŋ akapuköra kinjin. Mi eŋgö sutŋine kahaimök ahöm köhöimapköra kinjin. Miaŋgöra nalö kunöŋ qahö löwöriba keuŋinaŋgö bapŋe anbingö qahöpmahöp imbi köl waŋgiin. \p \v 6 \x * \xo 2.6 \xt Dut 10.17\x*Totokonöŋ nöŋgö Buŋa keuni jim asaribiga jitŋememe yeŋön “Ölöp!” jiba nöŋön keu kun toroqeba jimamgö qahö jiget. Azi mi ipŋina aketka göda qem eŋgimakze. Qetbuŋaŋini mewö me mewö akzawi, nöŋön miaŋgö mötpi dop mohot akza. Anutunöŋ ambazip tosatŋi qahö neŋgek soriba tosatŋi qahö qepureim eŋgimakza. Dop mohotnöŋ kewöt neŋgimakza. \v 7 Buŋa keuni qahöpmahöp utekögetmö, Anutugö nup areŋi miaŋgöra mönö “Aha!” jiba kewö ek asariget: Anutunöŋ möt narim neŋgiba Ölöwak Buŋa jim asaribingö nupŋi mi kewö mendeŋnök: Nöŋön mi kian kantri sutŋine jim sehibiga Pitönöŋ Buŋa keu miyök Juda könagesö yeŋgöra jim asariba uruŋini kuŋgum eŋgimakza. \p \v 8 Nupŋi mewö mendeŋda aposol Pitö inahöm waŋgiiga Juda azi sileŋini yandigeri, yeŋgö sutŋine urukuŋgukuŋgu nup memakza aka ni mewöŋanök inahöm niŋgiiga melaimelai azia aka kian kantri sutŋine liliköba nup miyöhök memakzal. \v 9 Miaŋgöra Jeims, Pitö aka Jon, azi ipŋi qetbuŋaŋinambuk yeŋön Kembunöŋ kalem möriam mewöŋi niŋgii malali, keu mi möt kutugetka urumohot ahin. Nup mewö mendeŋda miaŋgö kaisöpsöpŋa Barnabas niri böröniri qegetka kewö jim köhöinin, “Niri kian kantri yeŋgöreŋ anda nup meziga nanŋini Juda könagesö yeŋgö sutŋine toroqeba nup memakŋe.” \v 10 Mohot-kungöra qesim netkiba kewö toroqeba jiget, “Ambazip wanapŋi bauköm eŋgibitköra mönö toroqeba mötmöriba malmahot.” Mewö jigetka mönö mewöyök ak eŋgimamgö kapaŋ köla maljal. Mewö. \s1 Polnöŋ Pitö qetala jim waŋgiyök. \p \v 11 Mewö jim köhöininmö, Pitönöŋ Antiokia sitinöŋ kaba möŋaqöŋai aiga ambazip uruŋinan gwötpuk böliyök. Miaŋgöra Pitönöŋ kaiga ehali, nalö miaŋgöreŋ mönö jeŋe kuŋguba kewögöra tuarenjoŋ ak waŋgial: \v 12 Pitönöŋ mutuk kian kantri yembuk mala nene mohokŋe nemba malgetmö, azi tosatŋan Jeims mosöta Jerusalemök kagetka miaŋgö andöŋe ambazip mi eŋgek siriköba tikeptikep kinök. Anutugö aiwesökŋi sileŋine yandiget yeŋgöra keŋgötŋi möta ziriŋziriŋ aka Juda kambu yembuk qekötahöba malök. \p \v 13 Mewö kian kantri ambazip mi ölan eŋguba koŋgwarak aiga Juda urumeleŋ ambazip tosatŋan mewöyök Pitöbuk qekötahöba silesile silik aket. Silesile silik aka Barnabas mewöyök örögetka yembuk jaŋjuŋ ahök. \v 14 Mewö aka ahakmemeŋinan Buŋa keu ölŋi diŋdiŋanök qahö wuataŋgögeri, nöŋön mi eka ambazip körek yeŋgö jemesoholŋine kinda kewö jial, “Pitö, gi Juda aziapmö, töndup kian kantri yeŋgö ahakmemeŋini wuataŋgöba maljan. Nangak Juda nanine ahakmeme qahö wuataŋgöba töndup kian kantri ambazip mi wuataŋgöba kinmegöra kuŋgum eŋgiba urukönöp ahakzan? Mi qahö dop kölja.” Mewö. \s1 Juda aka kian kantri neŋön Anutugö jeŋe öröröŋ akzin. \p \v 15 Juda asuhuba urunini meleŋnini, neŋön mönö kian kantri ambazip siŋgisöndokŋinambuk qahö aka maljin. \v 16 \x * \xo 2.16 \xt Sum 143.2; Rom 3.20, 22\x*Mewö maljinmö, amötqeqegö könaŋi mi kewö ahöi möt yaközin: Jisös Kraist möt nariinga keunini jim teköi solanizin. Kunŋan Köna keu wuataŋgöba mewö miaŋön solanŋi qahö akŋa. Miaŋgöra neŋön tok solanŋi akingö möta Kraist Jisös möt narim waŋgiinga keunini jim teköi solaniin. Mi Köna keu tem kölbinahaŋgöra aka qahö. \p \v 17 Mewö Kraist qekötahöba Anutugö jeŋe solanibingö kapaŋ kölinga Anutunöŋ töndup miwikŋaim neŋgiiga naninak kantri tosatŋi tandök siŋgisöndokninambuk maljin ewö, Kraistnöŋ mönö siŋgisöndok akingö nam köl neŋgiza me qahö? Qahöpmahöp! Keu mi yapmakek! \v 18 Köna keu wuataŋgöba solanŋi akingö keuŋi lök köndeŋda qeapköyal. Qeapköyalmö, mi kunbuk esapköba jim kuŋgubileŋak ewö, mönö Köna keu miyök qetala siŋgisöndok azia aka könaŋamni kunbuk mewö miwikŋaibileŋbuk. \v 19 Mutuk könaŋamni mewö miwikŋaiba Köna keugöra aka kömukömuŋi tandök ewö ahal. Mewö akiga Köna keunöŋ mönö qahö toroqeba galöm köl niŋgiiga solanŋi maljal. Nöŋön malmalni Anutugöreŋ albiga Kraistpuk maripomnöŋ nuŋguget ewö kömumba kinda yambuk köhöiba maljal. \p \v 20 Miaŋgöra nanak qahö toroqeba maljalmö, Kraistkö Uŋaŋan mönö nöŋgö urune köhöiba malja. Kraistnöŋ uru jöpaköm niŋgiba malmalŋi nöŋgöra köleŋda sohopni meyök. Miaŋgöra toroqeba silebuk malmal malmami, mi mönö Anutugö Nahönŋi möt narim waŋgiba malmam. \v 21 Köna keu wuataŋgöba mewö miaŋön solanŋi akinak ewö, Kraistnöŋ mönö öne töhön kömumbawak. Kömuyöhi, mi möt nariba Anutugö kalem möriamŋi mewö qahö qeapkömakzal. Miaŋön mönö nam köl neŋgiiga solanimakzin. Mewö. \c 3 \s1 Köna keugörök kinme me Jisös möt narime? \p \v 1 O Galesia kahapmahap ambazip, uruŋini qahö! Nöŋön Jisös Kraist maripomnöŋ qegeraŋgö könaŋi mi jeŋine ala jim kondel eŋgialmö, kunŋan nöŋgö andöne kaba kahalalom mem eŋgiiga jaŋjuŋ akze. Mi qahö dop kölja. \v 2 Yuai mohot-töp qesim eŋgibiga jiget mötmamgö mötzal: Eŋön Uŋa Töröŋi mi mönö denöwö aka buŋa qem aŋguget? I Köna keu wuataŋgögeraŋgöra aka qahöpmö, Ölöwak Buŋa möta Jisös möt narigetka Uŋa mi uruŋine ali buŋa qem aŋguget. Nöŋön keu mia ölum eŋgubapuköra kinda uruŋini kuŋguzal. \v 3 Mia ölum eŋguyök tandöktandök meleŋda mötmötŋini mosöta kahalalom akze. Mutuk Uŋa Töröŋan uruŋine geba inahöm eŋgiiga könaŋi könahiba angetmö, kunbuk Mosesgö Köna keugö könaŋe geba anakze. Nalö kewöŋe nanŋini ösum qakŋe solanŋi akingö esapkömakze me? Ösumŋini miaŋön mönö qahö dop kölja. \p \v 4 Kraistköra aka sihimbölö gwötpuk ak eŋgigetka qakŋine öŋgöyöhi, mi mönö öne töhön möta bisiba malget me? Ölŋi qahö aiga mi mönö ölŋa öne töhön bisiget. Miaŋgöra iŋini mönö uruqahö ambaziwa malje. \v 5 Miaŋgöra Anutunöŋ Uŋa Töröŋi eŋgiba sutŋine aŋgöletot ösum-mumuŋambuk memakzawi, mi eŋön Buŋa keuŋi möta Jisös möt narimakzeaŋgöra aka memakza. Köna keu wuataŋgömakzeaŋgöra aka mi qahö memakza. Qahö. Keu mi kude ölum eŋguma. Mewö. \s1 Abrahamgö köna wuataŋgöinga dop kölma. \p \v 6 \x * \xo 3.6 \xt Jen 15.6; Rom 4.3, 7; Rom 4.16\x*Keu miaŋgö dop Anutunöŋ Abraham ak waŋgiiga mi Buŋa keunöŋ kewö ohoget ahöza, “Abrahamnöŋ Anutu möt narim waŋgiiga eka keuŋi jim teköiga solaniyök.” \v 7 Miaŋgöra Abrahamgö könaŋi mötmöriba kewö mötme: Denike yeŋön Anutu möt narimakzei, yeŋön mönö Abrahamgö undumurupŋi aka malje. \v 8 \x * \xo 3.8 \xt Jen 12.3\x*Anutunöŋ qeljiŋe areŋi kewö alök, “Ambazip Juda qahö yeŋön ni möt narim niŋgigetka keuŋini jim teköbi solanime.” Areŋi mewö ala miaŋgö dop Abrahamgöra Ölöwak Buŋa keu qeljiŋe kewö jii mörök, “Göhöra aka nöŋgö kötuetnan mönö gölmegö ambazip kambu pakpak yeŋgö qakŋine öŋgöma.” Tosatŋan keu mi qeljiŋe ek asariba Buŋa keunöŋ ohoget. \v 9 Abrahamnöŋ Anutu möt narim waŋgiiga kötuetköm waŋgiiga mötnaripkö bömönjalöŋi ahök. Miaŋgö dop denike yeŋön Abrahamgö dop möt narizei, Anutunöŋ i mewöyök kötuetköm eŋgiiga Abrahamgö undumurupŋi akŋe. \s1 Jisösnöŋ salupnine qesuahöp buŋa qem aŋguyök. \p \v 10 \x * \xo 3.10 \xt Dut 27.26\x*Mewö akŋemö, körek yeŋön Köna keu wuataŋgöba miaŋgö qakŋe nariba maljei, Anutunöŋ mönö jörahöm eŋgiiga malme. Keu mi Buŋa keunöŋ kewö ohoget ahöza, “Köna keu Kimbinöŋ keu pakpak ohoget ahözawi, kunŋan kun mi körek qahö tem köla wuataŋgömakzawi, Anutunöŋ mönö i qesuahöm waŋgiiga malma.” \v 11 \x * \xo 3.11 \xt Hab 2.4\x*Buŋa keu kun kewö ohoget ahöza, “Ambazip solanŋi kungö mötnaripŋan mönö nam köl waŋgiiga köhöiba malma.” Miaŋgöra kunŋan Köna keu wuataŋgöba miaŋön solanŋi akŋamgö mötzawi, yaŋön mönö Anutugö jeŋe qahö solanima. Qahö. Keu mi lök aukŋe kondel eŋgibiga teköza. \v 12 \x * \xo 3.12 \xt Lew 18.5\x*Mötnaripnöŋ Mosesgö Köna keu qahö nam kölja. Keu miaŋön jöjöpaŋ keu pakpak tem köl teköbingöra urunini kuŋgumakza. Köna yahöt mi nanŋök nanŋök. Köna keugö könaŋi mi kewö jii ohoget ahöza, “Köna keu pakpak tem köla wuataŋgömakzawaŋön mönö köhöiba malma.” \p \v 13 \x * \xo 3.13 \xt Dut 21.23\x*Köna keu qahö walöŋbinak, mewö malmal köhöikŋi miwikŋaibinak. Mewömö, Anutunöŋ nini nanŋi Köna keuŋaŋgö dop qesuahömamgö tököba Kraist melaiiga alabauknini aka sohopnini meyök. Buŋa Kimbinöŋ keu kun kewö ohoget ahöza, “Ambazip ip kembaŋe möndöm eŋgizei, Anutunöŋ mi körek qesuahöm eŋgiiga malje.” Miaŋgö dop Kraist ipnöŋ möndögetka nanini salupnini aiga Anutunöŋ qesuahöm waŋgiiga mewö miaŋön sohopnini meyök. Jöramörahöp neŋgö qaknine öŋgöyöhi, mi qeköyök. \p \v 14 Bömönini Abrahamnöŋ Anutu möt nariiga kötuetköm waŋgiyöhi, miaŋgö dop kötumötuet miaŋön kian kantri pakpak dop köla yeŋgö buŋaŋina akŋapkö mörök. Mewö möta körek neŋgö sohopnini meyök. Sohopnini meiga Kraist möt nariinga köna kewö ahuma: Anutunöŋ Uŋaŋi neŋgimamgö keuŋi jöhöyöhi, nini urunini meleŋda Uŋa mi ölöp buŋa qem aŋgubin. Mewö. \s1 Köna keu aka oyaeŋkoyaeŋ akingö jöhöjöhö keu \p \v 15 O urumeleŋ alaurupni, nöŋön gölmenöŋ malmalgö söpsöp keuŋi kun kewö jimam: Kunöŋ börösamotŋi tosatŋi yeŋgö buŋaŋina akŋapkö keuŋi kambunöŋ jiiga jöhögetka ahözawi, mi kunŋan kun qeapköba könaŋgep keu kun qakŋe toroqemamgö osima. \v 16 \x * \xo 3.16 \xt Jen 12.7\x*Mötket, Anutunöŋ jöhöjöhögö keuŋi mi Abraham aka yaŋgö gwölönarökŋi yetköra jiba jöhöi ahöza. Buŋa keu miaŋön “gwölönarökurupki” neŋgöra gwötpuk tandök ewö qahö jizapmö, azi mohotkö tandököra kewö jiza, “Mi göhö gwölönaröki waŋgimam.” Azi mohot mi Kraist. \p \v 17 \x * \xo 3.17 \xt Eks 12.40\x*Keu miaŋgö könaŋaŋgöra kewö jizal: Jöhöjöhögö keu miaŋgö ölŋan mönö etmapkö osima. Anutunöŋ mi mutuhök jiba jöhöba yambu (yara) 430 teköiga miaŋgöreŋ Köna keuŋi miwikŋaiba Moses waŋgiyök. Köna keu miaŋön mönö jöhöjöhö keuŋi mutuk jiyöhi, mi qeapkömamgö osima. \v 18 \x * \xo 3.18 \xt Rom 4.14\x*Oyaeŋkoyaeŋ akingö kötumötuetŋi mi Köna keu wuataŋgöba miwikŋaibinak ewö, Anutugö jöhöjöhö keugöra qahö toroqeba osiinga öne töhön ahöbapuk. Buŋa keuŋi Abraham waŋgiyöhi, mi öne töhön qahö ahöyökmö, Anutunöŋ keuŋi miaŋgö dop Abraham kötuetköm waŋgiiga oyaeŋkoyaeŋ ahök. \p \v 19 Abraham öne kötuetköm waŋgiba Köna keu mi mönö denöwögöra ali ahöza? Miaŋgö könaŋi kewö: Ambazipnöŋ köna oŋgita jaŋjuŋ aka malgeraŋgöra Anutunöŋ Köna keu mi könaŋgep toroqeba jim miwikŋaiyök. Jim miwikŋaiiga Suep garata yeŋön mi memba eta alabauk azi (namel man, mediator) Mosesgöra indela böröŋe algetka Anutugö jitŋe memba ambazip sutnine kinda jim kutuyök. Köna keu miaŋön nalö dop ahöm öŋgöba galöm köl neŋgimapköra aka qahöpmö, könaŋgep Köna keugö ösumŋan etmapköra mi neŋgiyök. Abrahamgö gwölönarök kungö jöhöjöhö keuŋi neŋgiiga azi miaŋön asuhuyöhi, nalö miaŋgöreŋ Köna keugö ösumŋan eri teköyök. \p \v 20 Alabauk azi yaŋön Anutu aka ambazip sutnine kinda keu nup memakza. Anutunöŋ jöhöjöhö keuŋi mi alabaukŋi qahöpmö, mönö nanŋak Abraham waŋgiyök. Miaŋgöra oyaeŋkoyaeŋ akingö jöhöjöhö keuŋi mi öŋgöŋgöŋi aiga Köna keuŋi miaŋön nemböŋi akza. Mewö. \s1 Köna keugö nupŋi ölŋi mi denöwö? \p \v 21 Mewö aiga Köna keu aka oyaeŋkoyaeŋ akingö jöhöjöhö keu mi auzahot me qahö? Saumbaŋ! Anutunöŋ mal köhöibingö Köna keuŋi neŋgibawak ewö, mönö ölŋa Köna keu wuataŋgöba Anutugö jeŋe solanŋi akinak. Miaŋgöra keu yahöt mi qahö auzahot. \v 22 Qahöpmö, keu yahöt mi nanŋök nanŋök. Anutunöŋ jöhöjöhö keuŋi mi mötnarip ambazip oyaeŋkoyaeŋ ak neŋgimamgöra aka ali ahöza. Jöhöjöhö keu miaŋön Jisös Kraist möt narizini, mönö neŋgöreŋ ölŋambuk akŋapköra möta kewö areŋgöba jiyök, “Siŋgisöndok ambazipnöŋ uruŋini qahö meleŋme ewö, mönö öne töhön Anutugö jeŋe qahö solanime.” Miaŋgö könaŋi mi Buŋa keunöŋ kewö jii ahöza, “Siŋgisöndoknöŋ mönö gölme dop ambazip pakpak gwaröhöm neŋgiiga maljin.” \p \v 23 Mutuk urunini qahö meleŋninga mötnaripninan qahö asuhuiga Köna keunöŋ jöhöba galöm köl neŋgiba gwarö uruŋe misim neŋgiyök. Könaŋgep Anutunöŋ mötnaripkö könaŋi indeli asuhuyöhi, nalö miaŋgöreŋ kösö gwarö malmalninan teköyök. \p \v 24 Mewö taringa Köna keunöŋ mönö böhinina aka Kraistkö könaŋi mötpingöra kusum neŋgimakza. Böhi leuam kusum eŋgigeri, miaŋgö dop keu miaŋön mönö neŋguaŋgita solanŋi akingö mindiŋgöba galöm köl neŋgimakza. Mewö aka Kraistkö könaŋi möt asariba möt narim waŋgiinga keunini jim teköi solanibingöra kuŋgum neŋgimakza. Urunini meleŋninga böhigö nupŋan mönö nalö miaŋgöreŋ teköza. \v 25 Urunini meleŋninga mötnaripninan asuhuiga Köna keu bapŋe qahö malinga miaŋön böhi ewö qahö toroqeba galöm köl neŋgimakza. Mewö. \s1 Anutugö nahönböraturupŋi aka maljin. \p \v 26 Körek eŋön mönö Jisös möt narim waŋgigetka ahuahu dölökŋi eŋgiiga Anutugö nahönböraturupŋi aka Kraistpuk qekötahöba kinje. \v 27 Kraistpuk kinmegöra o melun mem eŋgigeri, körek eŋön mönö Kraist möt aŋgön köla miaŋön maluku tuatŋi ewö esuhum aŋguba yambuk qekötahöba kinje. \v 28 Iŋini körek pakpak Kraist Jisösbuk qekötahöba kingetka mindirim eŋgiiga mohot aka malje. Miaŋgöra Juda aka kantri tosatŋi eŋön Anutugö jeŋe kambu yahöt mi kunbuk qahö akze. Nanŋini nupŋini memakzei aka welenqeqe omaŋi akzei, Anutunöŋ eŋgehiga kambu yahöt qahö toroqeba akze. Azi ambi eŋön Anutugö jeŋe kambu yahöt qahö toroqeba akze. \p \v 29 \x * \xo 3.29 \xt Rom 4.13\x*Iŋini Kraistkö buŋaya akze ewö, mönö Abrahamgö gwölönarökŋi yaŋgöreŋök ahuba tinibaniurupŋi malje. Mewö ahuba jöhöjöhö keuŋaŋgö ölŋi oyaeŋkoyaeŋ mi buŋa qem aŋgumeaŋgö dop akze. Mewö. \c 4 \s1 Neŋön Kraistköra aka Anutugö nahönböratŋi ahin. \p \v 1 Keu mi toroqeba könaŋi kewö jimam: Nahönöŋ iwiŋaŋgö börösamotŋi buŋa qem aŋgumawaŋgö dop akzapmö, morö gwabö mala nalö miaŋgöreŋ welenqeqe omaŋi yembuk öröröŋ tandök akza. Iwiŋaŋgö börösamot yuai pakpakö toŋi akŋapmö, töndup welenqeqe yeŋgö qöhöröŋine alaŋina aka nup töwaŋi qahö memakza. \p \v 2 Mewö morö mala galömŋi yeŋgö nembö bapŋine kiniga yeŋön malmalŋi pakpak areŋgöba galöm köla jim kutum waŋgimakze. Iwiŋan nalö al waŋgii kam kuŋgumawi, miaŋgöreŋök könahiba nanŋak börösamot toŋi aka malma. \v 3 Nanini mewöŋanök mutuk urugö likepŋe morö gwabö ewö malin. Nalö miaŋgöreŋ bem suahö galöm Suep gölme sutŋire yuai pakpak galöm köl eŋgimakzei, mieŋön mönö nini mewöyök galöm köl neŋgigetka öne yeŋgö welenŋini qeba nemböŋini bapŋe malin. \p \v 4 Mewö malinmö, Anutugö nalöŋan kam kuŋguiga Nahönŋi melaiiga ambigöreŋök asuhuyök. Juda neŋgö Köna keu bapŋe malmamgöra asuhuyök. \v 5 \x * \xo 4.5 \xt Rom 8.15-17\x*Köna keu bapŋeyök pösat neŋgiba sohopnini memamgöra asuhuyök. Mewö Anutugö nahönböraturupŋi aka buŋaŋi möt aŋgön köl teköba maljin. \p \v 6 Mewö Anutugö nahönböratŋi akzeaŋgöra aka Anutunöŋ Nahönŋaŋgö Uŋaŋi melaiiga urunine geba kewö qerakza, “O Aba Iwini!”\f + \fr 4.6 \ft Aba mi Arameik keunöŋ Iwi.\f* \v 7 Mewö qerakzawaŋgöra aka qahö toroqeba welenqeqe omaŋi akzanmö, Anutugö nahönböratŋi aka maljan. Mewö maljanaŋgöra aka Anutunöŋ oyaeŋkoyaeŋ Buŋaŋi gihiiga buŋa qem aŋguba galöm köla malman. Mewö. \s1 Polnöŋ Galesia yeŋgöra waimanjat mörök. \p \v 8 Iŋini mutuk Anutu qahö möt kutuba malget. Nalö miaŋgöreŋ tandö lopioŋ aka bem suahö galöm bem ölŋaŋgö malmalŋi qahö memba maljei, mi töwaŋini qahö welen qem eŋgiba etqeqeŋi malget. \v 9 Mewö malgetmö, uruŋini meleŋda nalö kewöŋe Anutugö könaŋi möt kutuba malgetka Anutunöŋ möt kutum eŋgiiga malje. Anutunöŋ möt eŋgizawi, keu miaŋön bohonŋi ak eŋgiza. Mewö maljemö, wuanöŋgöra dumŋe kunbuk bem suahö galöm yuai pakpak galöm kölakzei, mönö yeŋgöreŋ meleŋda mesohol köl eŋgiba malje? Bem suahö galöm mi ösumŋini eretŋi akzemö, eŋön mönö töndup mi welen qem eŋgiba etqeqeŋi akingö sihimŋi mötze. Mi qahö dop kölja. \p \v 10 Mi welen qem eŋgiba kendon tatat nalö könaŋi könaŋi mi mötket öŋgöiga törörök wuataŋgömakze. Sabat kendon tarakze. Köiŋ dölökŋi koriga bemŋini mötmöriba köiŋ dop söŋgaimakze. Yambu jeŋiqeqe sösöŋgai aka sösöŋgai tosatŋi mi yambu (yara) dop törörök wuataŋgömakze. \v 11 Nöŋön eŋgöra aka keŋgötni kewögöra mötzal: Nöŋön eŋgö sutŋine nup membiga ölŋi qahö ahuiga öne töhön sileqeqe akileŋbuk. \s1 Galesia yeŋön Pol andö qebingö aket. \p \v 12 O urumeleŋ alaurupni, nöŋön kewö kuŋguba qesim eŋgizal: Nöŋön iŋini ewö aka malalaŋgöra eŋön mönö nöŋgö dop akŋe. Yuai bölöŋi kun kude ak niŋgiget. \v 13 Nöŋön mutuk eŋgöreŋ kaba kawöl nöhöi sileni eri malali, könaŋi mewögöra tata Ölöwak Buŋa jim asaribiga mötket. Eŋön mi möt kömuze. \v 14 Nöŋön sile-eret malbiga andö nuŋgubingö esapesapŋi miwikŋaiget, mi mötzalmö, töndup qahö jijiwilit aka qepureim niŋgiget. Mewö qahöpmö, ni neketka Anutugö garata ewö akiga nömeget. Opopoŋ, nöŋgöra Kraist Jisös nanŋaŋgö tandök mötmöriba öröm niŋgiba “Owe owe!” jiget. \p \v 15 “Owe owe!” jiba silene pölpöl qeba je kötŋini uzula niŋgibingö mötketmö, mi qahö dop köliga mosötket. Eŋgö könaŋamŋini möta mi ölŋa mewö naŋgöba jizal. Yei! Nalö miaŋgöreŋ jim sösöŋgai önöŋi qahö akeri, mi mönö denöwögöra nalö kewöŋe qahöwahi öne malje? Mi qahö dop kölja. \v 16 Eŋgöra Buŋa keu ölŋi jimakzalaŋgöra mönö kerök ak niŋgize me? \p \v 17 Ambazip tosatŋi mieŋön eŋgöra aka urukönöp ahakzemö, mi urukönöp ölöpŋi qahö. Mi ölöpŋi qahöpmö, yeŋön iŋini neŋgöreŋök eŋguaŋgita sutnine jabö ala tököm niŋgimegöra mötze. Mewö mendeŋ neŋgigetka urukönöp qakŋe nanŋini naŋgöm eŋgimegöra kapaŋ kölakze. \v 18 Iŋini ahakmeme ölöpŋi akŋegöra urukönöp ahakzei, mi mönö qetpuk. Nöŋön eŋgö sutŋine malbiga nalö miaŋgöreŋök qahöpmö, mönö nalö dop mewö aketka dop kölma. \p \v 19 O gömokurupni, ni ahuahu dölökŋi ahumegöra masö tandök nuŋguiga sihimbölö mörali, miyöhök mönö dumŋe kunbuk mötzal. Kraistkö ahakmemeŋan eŋgöreŋ ahum kutumapköra sihimbölö mi möta maljal. \v 20 Nöŋgö urunan mönö eŋgöra aka lalalulu siksauk akza. Miaŋgöra nöŋön nalö kewöŋe eŋgö sutŋine malmamgö mötkurumkurum akzal. Embuk mala keu imbini memba eta ala keu ösöŋ jimamgö ak niŋgiza. Mewö. \s1 Hagar aka Sara yetkö söpsöp keuŋiri \p \v 21 Tosatŋi eŋön Juda neŋgö Köna keu Kimbi wuataŋgöbingö mötzemö, keu miaŋgö könaŋi mi ölŋa möt kutuze me qahö? Könaŋi mi möt asarimegöra qesiba kuŋgum eŋgizal. \v 22 \x * \xo 4.22 \xt Jen 16.15; 21.2\x*Buŋa keu kun kewö ohoget ahöza: Abrahamgö nahönyahötŋi yahöt ahuyohot: Kun welenqeqe ambi etqeqeŋan (sleiw) meyök aka kun mi nanŋi soŋgojariŋ anömŋi solanŋi (fri) malmalŋan meyök. \v 23 Welenqeqe ambinöŋ nahönŋi meyöhi, miaŋön morö ahuahugö könanöŋ ahuyökmö, kun ambi solanŋi (fri) malmalŋan meyöhi, yaŋön Anutunöŋ morö nahön ahumapkö keu jöhöyöhi, mönö keu miaŋgö ölŋan asuhumapköra ahuyök. \p \v 24 Keu miaŋgö könaŋi mi tölapŋi. Ambi yahöt mi Anutunöŋ ambazip nembuk jöhöjöhö areŋ yahöt alöhi, mönö mietkö söpsöpŋira. Jöhöjöhö areŋ kun mi Sainai (Sinai) kunduŋe alöhi, miaŋgö söpsöpŋi mi ambi qetŋi Hagar. Ambazip jöhöjöhö areŋ mi wuataŋgömakzei, yeŋön mönö Köna keugö jimkutukutu bapŋe malje aiga gwölönarökurupŋinan keu miaŋgö welenŋi qemakŋegöra ahumakze. \p \v 25 Hagar mi Sainai kunduŋi, Arebia gölmenöŋ kinjawaŋgö söpsöpŋi akza. Sainai miaŋgö alaŋi mi Juda gölmegö siti qetŋi Jerusalem. Siti miaŋgö könagesögö ketaŋi moröŋi yeŋön nalö kewöŋe Köna keu bapŋe malgetka jöhöm eŋgii solanŋi (fri) qahö akze. Miaŋgöra dopŋiri mohok akzahot. \v 26 Solanŋi (fri) qahö akzemö, Jerusalem siti kun euyaŋgöreŋ maljei, yeŋön mönö kösö gwaröŋini qahö solanŋi malje. Neŋgö namnini Sara yaŋön mönö siti miaŋgö söpsöpŋi akza. \v 27 \x * \xo 4.27 \xt Ais 54.1\x*Miaŋgö kezapqetok keuŋi mi kewö ohoget ahöza, \q1 “Ambi azinöŋ ölan qeyöhi, yaŋön mönö nahönbörat eŋgömiiga sehigetka mewö ambi apŋambuk mi luhut alma. \q1 Miaŋgöra ambi köpin morö qahö menöŋi, gi mönö töndup söŋgaiba malman. \q1 Masö qahö guhui malnöŋi, gi mönö töndup qet gigilahöba morö ahumapköra köiraŋ ala malman.” \p \v 28 O urumeleŋ alaurupni, iŋini mönö Aisakö dowa Anutugö jöhöjöhö keuŋan nam köl eŋgiiga ahuahu dölökŋi ahuba malje. \v 29 \x * \xo 4.29 \xt Jen 21.9\x*Nalö miaŋgöreŋ morö ahuahugö könanöŋ ahuyöhi, yaŋön munŋi Uŋa Töröŋan nam köl waŋgiiga ahuyöhi, mi sesewerowero ak waŋgiba malök. Nalö kewöŋe mewöŋanök sesewerowero mewöŋi mi ahöza. \p \v 30 \x * \xo 4.30 \xt Jen 21.10\x*Mewö ahözapmö, Buŋa keu kun mi toroqeba kewö jigetka ahöza, “Welenqeqe ambigö nahönŋan mönö Iwiŋaŋgöreŋ börösamotŋi qahö mema. Ambi solanŋi malmalŋi yaŋgö nahönŋambuk mi mohotŋe qahö mendeŋda aŋgön kölmahot. Miaŋgöra welenqeqe ambi etqeqeŋi mi mönö közölnöŋga nahönŋambuk anmahot.” \v 31 O urumeleŋ alaurupni, söpsöp keu mewöŋaŋgö dop neŋön mönö welenqeqe ambigö undumurupŋi gwaröninambuk qahö akzinmö, ambi solanŋi malmalŋaŋgö undumurupŋi akzin. Miaŋgöra loloŋqaloŋ ahakmeme mi közölme. Mewö. \c 5 \s1 Lolongöba Kraistpuk kinkin solanŋe kinme. \p \v 1 Kraistnöŋ Köna keu bapŋeyök pösat neŋgiiga solanŋi maljin. Mewö mala tosatŋan iŋini kunbuk öröba Köna keugö mötöpnöŋ\f + \fr 5.1 \ft Ip kembaŋi (yoke) mi bulmakau yahötkö jölŋire ala jöhögetka mindirim etkiiga miaŋön mohotŋe kare me gölmeqeqegö kinoŋ örömakzahot. Miaŋgö dop Köna keu gwarönöŋ maljan ewö, nupŋi mönö töp meman.\f* jöhöm eŋgibepuköra mönö galöm mem aŋguba malme. Welenqeqe omaŋi ewö akepuköra mönö köhöiba böŋ qeba kinme. \p \v 2 Mötket! Pol nöŋön kewö jibi mötket: Tosatŋan Anutugö aiwesökŋi sileŋine yandimegö mötketka imbi kölme ewö, Kraistnöŋ mönö bauköm eŋgimamgö osima. \v 3 Keu mi toroqeba kewö naŋgöba jimam: Azi pakpak sileŋine aiwesök yandimegö mötketka imbi kölmei, yeŋön mönö Köna keu pakpak tem köla wuataŋgöme. Mi qahö wuataŋgögetka qahö dop kölma. \v 4 Köna keu tem köla wuataŋgöba mewö miaŋön solanŋi akingö mötzei, eŋön mönö Kraistkö selŋi qösököba yambuk qahö toroqeba kinje. Eŋön mönö Anutugö kalem möriamŋi mosöta yaigep eta laŋ malje. \p \v 5 Laŋ maljemö, neŋön mönö Anutugö jeŋe diŋdiŋi akingö jörömqörömŋi aka awöweŋgömakzin. Mewö ahinga Uŋa Töröŋan inahöm neŋgiiga Anutu möt narim waŋgiinga keunini jim teköi solanibingöra mambörakzin. \v 6 Kraist Jisösbuk kininga urugö ölŋi mötnarip mi mohotŋan mönö bauköm neŋgimakza. Anutu möt nariinga inahöm neŋgiiga amqeba urukalem ak aŋguinga dop köljapmö, mötnarip ölŋi qahö mi qahö bauköm neŋgimakza. Mewöyök Anutugö aiwesökŋi silenine yandiget ahöza me qahö, mi mönö dop mohot akza. Silegö kun me kun mi Anutugö jeŋe qahö bauköm neŋgima. \p \v 7 Mutuk uru meleŋmeleŋgö aoŋgitnöŋ mönahot ewö ösumŋinan anget. Ölöpŋanök angetmö, böhi takapulakaŋi kunöŋ kaba siksauk mem eŋgiba kembaŋe kutuiga keu ölŋi qahö toroqeba tem kölakze. \v 8 Kun daŋön eŋgoholakzawi, yaŋön mönö kembaŋe kutumegöra qahö tutuhuba kuŋgum eŋgimakza. Mi qahö. \v 9 \x * \xo 5.9 \xt 1 Kor 5.6\x*Yist boromdökŋi kimbutnöŋ ala plauabuk meleŋninga körek pakpak meiga qariba wahörakza. Miaŋgö dop siksauk moröŋan mönö dop köl eŋgiiga körekmakörek jaŋjuŋ akepuk. \p \v 10 Böhi takapulakaŋi yaŋön siksauk mem eŋgiiga jaŋjuŋ ahakzei, Anutunöŋ mönö yaŋgö ahakmemeŋaŋgö likepŋi meleŋ waŋgiiga sihimbölöŋi möta malma. Nöŋön Kembubuk kinda möt narim eŋgiba eŋgöra kewö möta awösamkakak akzal: Iŋini Kraistkö Buŋa keu törörök wuataŋgöba mötmöt murutŋi pakpak yaköribingö möt köhöiba malme. \p \v 11 O urumeleŋ alaurupni, iŋini mewö malmemö, nöŋön Kraist maripomnöŋ kömuyöhaŋgö könaŋi jim sehibiga Juda yeŋgö uruŋinan miaŋgöra bölimakza. Maripomgö keuŋi mosötpileŋak ewö, mönö sesewerowero qahö ak niŋgibeak. Anutugö aiwesök azi sileŋine yandiyandimegö Buŋa keuŋi toroqeba jiba uru kuŋgum eŋgibileŋak ewö, mönö kahasililiŋ qahö ak niŋgibeak. \v 12 Tosatŋan kuŋgum eŋgiba siksauk memakzei, yeŋön mönö yandiyandigö keuŋini wuataŋgöm teköba nanŋini sile kitipŋini körek yandim aŋgugetka mötpi dop kölbawak. \p \v 13 O urumeleŋ alaurupni, Anutunöŋ iŋini köna walŋaŋgö keunöhök lolohoba gwaröŋini qahö malmegöra eŋgoholökmö, kewögöra mönö galöm mem aŋguba malme, “Mönö lolohoba solanŋi maljin,” mewö jiba möndöba uruŋinan wahöri silegö sihim kömbönaŋini bölöŋan mönö galöm köl eŋgibapuk. Nanŋini imbi-imbi qahöpmö, mönö urukalem qakŋe kinda welen qem aŋguba malme. \v 14 \x * \xo 5.14 \xt Lew 19.18\x*Köna keu bohonŋi mohot wuataŋgögetka Anutugöreŋ keu pakpak mönö mewöyök ölŋinambuk akŋe. Keu bohonŋi mohok mi kewö, “Nangi jöpaköm aŋgumakzani, miaŋgö dop mönö ambazip pakpak urugan jöpaköm eŋgimakŋan.” \v 15 Mewö jizapmö, bau kiam ewö aŋgöhöm söksök aka aumakze ewö, mönö nanŋini ayuhum aŋgubepuköra töhötŋini pöndaŋ möta malme. Mewö. \s1 Uŋa Töröŋan galöm köl eŋgiiga malme. \p \v 16 Nöŋön kewö jimam: Uŋa Töröŋan mönö ahakmemeŋini galöm köliga malme. Mewö malgetka urusilegö sihim kömbönaŋini bölöŋi qei eri kude tem köla wuataŋgömakŋe. \v 17 \x * \xo 5.17 \xt Rom 7.15-23\x*Miaŋgö könaŋi kewö: Urusilegö sihim kömbönaŋi bölöŋan mönö Uŋa Töröŋi qetala laŋ köpösöŋgöiga Uŋa Töröŋan uru walŋaŋgö kukŋi qemamgö möriga sutŋire jujul ahöi aumakzahot. Mewö aumakzahoraŋgöra eŋön yuai ölöpŋi aka membingö möta mi osimakze. \v 18 Mi osimakzemö, Uŋa Töröŋan eŋguaŋgiriga anda malje ewö, mönö Köna keu bapŋe qahö malje. \p \v 19 Urusilegö ahakmeme walŋaŋgö nup ölŋi mi aukŋe ahöi mötzin. Mi kewö: Kaisero namböŋnamböŋ laŋ aketka uruŋinan tölöhoiga serowilin ahakze. \v 20 Tandö lopioŋ waikŋini memba bemŋini möpöseim eŋgigetka uruŋini sölölöhöm eŋgii suŋa jinaŋ ahakze. Kerök asuhui aŋgururuk aka aumakze. Kungöreŋ yuaigöra urunöŋ mututqutut möta eröm ota yom jiba urusiŋgok ahakze. Nanŋinaŋgörök mötmöriba yuai öröba giriŋjabak memakze. Jula mendeŋ aŋguba kambuŋi kambuŋi ala jijiwilit ak aŋgumakze. \p \v 21 Tosatŋi yeŋgö yuaigöra eksihim möta körögisigisi aka közölömbuaŋ pati ala bau numbu nemba o köhöikŋaŋgöra eŋololoŋ ahakze. Mi aka silik tosatŋi mewöŋi ahakzei, yeŋgöra mutuk jial aka miaŋgö dop galöm meme keu mi qeljiŋe dumŋe kunbuk kewö jizal: Ambazip silik mewöŋi ahakzei, yeŋön mönö Anutugö bemtohoŋ uruŋe qahö öŋgöme. \p \v 22 Yeŋön qahöpmö, Uŋa Töröŋan nup memakzawaŋgö ölŋi mi urukalem, sösöŋgai, luai aka ahakmeme ölöpŋi kewö: Lömböt pakpak möta mökösöŋda tosatŋi ala ak eŋgiba ahakmeme sakalakŋi ahakze. Keuŋi misila pöndaŋ wuataŋgömakze. \v 23 Guŋbönjönjöŋ qakŋe tosatŋi ak eŋgiba nanŋini törörök galöm köl aŋgumakze. Ambazip silik mewö ahakzei, yeŋön Köna keu qahö qetalakze. \v 24 Ambazip Kraist Jisösgö buŋaya aka maljei, yeŋön uru sileŋinaŋgö sihim kömbönaŋini bölöŋi aka bölöŋaŋgö urukönöpŋini mi körek Jisösbuk maripomnöŋ algetka mem kömuyöhawa malje. \p \v 25 Uŋa Töröŋan urunine geiga maljin ewö, ahakmemenini mönö mewöyök Uŋa miaŋön galöm köl neŋgii aka memba malbin. \v 26 Mewö mala qetbuŋa omaŋi neŋgimegö kude kapaŋ köla öne töhön kude aiweliköm aŋgumakŋe. Urubölö ak aŋgubepuköra mönö uruköŋgaŋ kude aka uruöngöp qakŋe kude ak aŋgumakŋe. Mewöyök körögisigisi kude ahakŋe. Mewö. \c 6 \s1 Lömbötŋini mönö bisiba bauköm aŋgumakŋe. \p \v 1 O urumeleŋ alaurupni, kunŋan köna oŋgita siŋgisöndok aiga miwikŋaize ewö, urumeleŋ alaurup eŋön mönö mökököli qakŋe ala ewö mindiŋgöm waŋgigetka kunbuk köna miwikŋaima. Mewö aka nangak mewöyök esapesapnöŋ et guhubapuköra mönö galöm mem aŋguba malman. \v 2 Lömbötŋini mönö bauköm aŋguba bisimakŋe. Mewö miaŋön Kraistkö Köna keuŋi wuataŋgögetka ölŋambuk ahakŋa. \v 3 Kunŋan eretŋi mala töndup nanŋaŋgö möri öŋgöŋgöŋi akzawi, yaŋön mönö nanŋi tilipköm aŋgumakza. \p \v 4 Mewö kude akŋemö, mohot mohot eŋön mönö nanŋini ahakmemeŋini kewöta esapkögetka dop kölma. Mewö aka alaŋini oŋgita qetbuŋaŋinambuk akzeaŋgöra kude aiwelikömemö, mönö nanŋini könaŋinaŋgörök sileŋini möpöseigetka dop kölma. \v 5 Anutunöŋ lömbötnini murutŋi murutŋi mendeŋ neŋgiiga nanŋök nanŋök bisimakzin. Miaŋgöra nanini tosatŋi yembuk likeplikep ala kewöt aŋgubingö osimakzin. \p \v 6 Böhi qaqazunöŋ kungöra Buŋa keu kusum waŋgimakzawi, yaŋön mönö miaŋgö töwaŋi meleŋda yuaiŋi ölöpŋi pakpak mendeŋda bahöŋi waŋgimakŋa. \p \v 7 Nanŋini mönö kude tilipköm aŋgumakŋe. Kunöŋ nene warökŋi kömöriga ölŋi miaŋgö dop ahui miwikŋaima. Keu miaŋgö dop Anutunöŋ bölöŋamnini eka likepŋi miaŋgö dop neŋgima. Miaŋgöra Anutu mi azi omaŋi ewö mepaqepaik ak waŋgibingö osimakzin. \v 8 Urusilegö sihim kömbönaŋi bölöŋan kun nam köl waŋgiiga miaŋgö warökŋi laŋ kömörakzawi, yaŋön mönö miaŋgö köndeŋmöndeŋi miwikŋaiba bölimakŋa. Yaŋön bölimakŋapmö, Uŋa Töröŋan kun sölölöhöm waŋgiiga miaŋgö warökŋi kömörakzawi, yaŋön mönö ölŋi miaŋgö dop miwikŋaiba malmal köhöikŋaŋgö buŋaya aka malma. \p \v 9 Nini jegep kinda nup ölöpŋi ölöpŋi memba mala miaŋgöreŋ mönö löwöriba zölokzölok kude akŋe. Taŋqaŋ aka nup qahö mosötpin ewö, ölŋi meme nalöŋan kam kuŋguiga nupninaŋgö töwaŋi mönö miwikŋaibin. \v 10 Miaŋgöra gölmenöŋ malbinaŋgö dop neŋön mönö ambazip ölöpŋi ak eŋgibingö jegep kinda malbin. Urumeleŋ könagesö uruŋe maljei, i mutuk alabauk ak eŋgimakin aka yeŋgö andöŋine ambazip tosatŋi pakpak köna asuhuiga mem ölöwak eŋgimakin. \s1 Galöm meme aka yaizökzök keu teteköŋi \p \v 11 Pol nöŋön kirifi memba nani börönan kulem je ketaŋi ki eŋgöra ohozali, mi ekŋe. \v 12 Ambazip Anutugö aiwesökŋi sileŋine yandimegöra kuŋgum eŋgimakzei, yeŋön mönö körek sile megetka gölme ambazipnöŋ yeŋgöra mötket öŋgömapköra kapaŋ kölakze. Kraistnöŋ maripomnöŋ kömuyöhi, keu miaŋgöra sesewerowero ak eŋgibepuköra mönö mewö kuŋgum eŋgimakze. Miaŋgö könaŋi murutŋi kun qahö. \v 13 Anutugö aiwesökŋinambuk mieŋön mönö nanŋinak mewöyök Köna keu qahö wuataŋgöm teköba malje. Mewö qahöpmö, eŋgö sileŋini yandimegö mötzeaŋön mönö eŋgö sile kitipŋinaŋgöra aka nanŋini sileŋini mem öŋgöba qetbuŋaŋinambuk akingö mörakze. \p \v 14 Mewö mörakzemö, nöŋön Kembunini Jisös Kraist maripomnöŋ kömuyöhi, mönö Buŋa miaŋgöra aka sileni möpöseimakzal. Qetbuŋa murutŋi kun qahö jarumakzal. Mi yapmakek! Kraistnöŋ maripomnöŋ kömuiga yambuk toroqebiga mötmöt areŋnan uteköiga silik bölöŋaŋgö sisitŋi memakzal. Gölme ambazipnöŋ silegö ahakmeme bölöŋi membingö mötmöriba keu jimakzei, nöŋön mönö miaŋgöreŋ göröken köhömuŋi tandök akzal. Möpöseim niŋgimei me silene keu almei, miaŋgö likepŋi mi qahö meleŋmam. Gölmenöŋ keu kewöta tosatŋi mötket öŋgöi tosatŋi mötket eretŋi akzawi, mi mönö nöŋgö mötmöt areŋbuk dop mohot qahö akzahot. \p \v 15 Silenine aiwesök yandiget me qahöwi, miaŋön mönö dop mohot akza. Miaŋön gorosonŋi akzapmö, ahuahu dölökŋaŋgö dömŋi akzini, miaŋön mönö öl töhönŋi akza. \v 16 Ambazip ahuahu dölökŋaŋgö jimkutukutu keu wuataŋgöba maljei, Anutunöŋ Juda körek mi aka Anutugö urumeleŋ könagesö pakpak iŋini mönö ak kömum eŋgiiga luainöŋ malme. \p \v 17 Keu teteköŋi kewö jizal: Nöŋön Jisös qegeraŋgö löpötŋi mi nani silene ahöiga bisimakzalaŋgöra kunöŋ mönö urulömböt kude toroqem niŋgima. \p \v 18 O urumeleŋ alaurupni, Kembunini Jisös Kraistkö kalem möriamŋan mönö embuk ahöba uŋaŋini kötuetkömakŋa. Keu mi ölŋa.