\id EPH - Burum Mindik NT (Gen, Ruth, Jona) [bmu] -Papua New Guinea 2002 (DBL -2014) \h Efesus \toc1 Polnöŋ Efesus yeŋgöra Kimbi alök. \toc2 Efesus \toc3 Ef \mt1 Efesus Kimbi \mt2 Polnöŋ Efesus yeŋgöra Kimbi alök. \imt1 Jim-asa-asari keu \ip Polnöŋ Rom sitigö kösö mire tata Efesus urumeleŋ kambu yeŋgöra Kimbi ki ohoyök. Efesus mi Eisia prowinsgö siti bohonŋi. Siti miaŋgö uruŋe kölköl-örörö gwötpuk ahömalget. Polnöŋ misin nup memba liliköi indimŋi karöbut ahiga Efesus kaba yambu karöbut miaŋgöreŋ Buŋa keu jiba malök. Efesus sitinöŋ Juda ambazip tosatŋi miri toŋi yeŋgö sutŋine malgeraŋgöra Polnöŋ kimbi ki ohoba kewö kusum eŋgiyök, “Kraistnöŋ lök kambu yahöt toroqeiga urumeleŋ kambu mohok-kun akzahot.” (2.15-16),(3.6) Anutunöŋ jitsihitŋi aka kalem möriamŋi urumeleŋ kambu neŋgöra denöwö ali ahözawi, mi gwötpuk jim asariza. (3.10) Miaŋgö dopkeu karöbut kewö jiyök: \ip 1. Urumeleŋ könagesö eŋön sile sep busu mohot aketka Kraistnöŋ nanŋak nöröpŋini akza. (1.23; 4.15-16) \ip 2. Urumeleŋ könagesö eŋön miri mohot tandök aketka Kraistnöŋ eŋgö tandöŋini kömbönaŋi akza. (2.21-22) \ip 3. Urumeleŋ könagesö eŋön ambi buŋa ewö aketka Kraistnöŋ apŋaŋgö tandök akza. (5.25-27) Mewöyök Kraistnöŋ Efesus eŋgö kambu yahöt toroqem etkiiga miaŋgöra sile sep busu mohot akze. Asakŋaŋgö ambazip akeraŋgöra malmalŋinaŋgö goro keuŋi keuŋi ohoyök. Mewö. \iot Buk kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 4 mi kewö: \io1 Keu mutukŋi keu \ior 1.1-2\ior* \io1 Kraist aka urumeleŋ könagesö \ior 1.3–3.21\ior* \io1 Kraistpuk malmal dölökŋi \ior 4.1–6.20\ior* \io1 Kimbigö keu kötŋi bohonŋi \ior 6.21-24\ior* \c 1 \p \v 1 \x * \xo 1.1 \xt Apo 18.19-21; 19.1\x*Anutunöŋ Pol ni jitsihitŋaŋgö dop melaim niŋgiiga Kraist Jisösgö aposol akzal. Mötnarip alaurup sarakŋi Kraist Jisösbuk qekötahöba Efesus sitinöŋ maljei, nöŋön embuk keu eraum mötpingöra kimbi ki ohozal. \p \v 2 Anutu Iwinini aka Kembu Jisös Kraist yetkön mönö kalem möriam eŋgiyohotka luainöŋ malme. \s1 Kraistnöŋ Anutugö kötumötuetŋi neŋgimakza. \p \v 3 Neŋön Kembunini Jisös Kraistkö Iwi Anutuŋi möpöseimakin. Yaŋön nini Kraistpuk qekötahöinga uruninan ölöwakŋapköra Suep mirigö kötumötuetŋi aka kalemŋi könaŋi könaŋi mi urunine alöha kayambu asuhui mala kotket. \v 4 Anutunöŋ nini mutuk möpŋaŋgö möpŋeyök kewö akingöra möwölöhöm neŋgiyök: Kraistnöŋ nam köl neŋgiiga neŋön yaŋgö buŋaŋi sarakŋi aka Anutugö jemesoholŋe keunini qahö kinbin. Mewö möwölöhöm neŋgiba miaŋgö andöŋe Suep gölme miwikŋaiba al etkiyök. Nalö miaŋgöreŋök könahiba ambazip jöpaköm neŋgiba mala korök. \p \v 5 Jöpaköm neŋgiba urusihimŋaŋgö dop qeljiŋe keu jit areŋi ala keunini kewö jim teköyök: Jisös Kraistnöŋ nam köl neŋgiiga Anutunöŋ neŋgömeiga nanŋi nahönböraturupŋi akin. \v 6 Wölböt Nahönŋi neŋgöra melaiiga eta Anutugö kalem möriamŋaŋgö kukösumŋi buŋabuŋaŋambuk köleŋda söŋgöröŋi qahö öne neŋgiyök. Nini mönö kalem möriamŋi miaŋgöra Anutu möpöseim waŋgimakin. \v 7 \x * \xo 1.7 \xt Kol 1.14\x*Anutugö kalem möriamŋaŋgö köweŋi mi keta bölökŋi. Miaŋgö dop Jisösnöŋ sepŋi mokoba miaŋön sohopnini meyök. Mi meyöhaŋgöra Anutunöŋ ölöp siŋgisöndoknini mosöta saŋgoŋ neŋgimakza. \p \v 8 Yaŋön kalem möriamŋi mi köweŋeyök keleŋmaleleŋ mokoiga qaknine öŋgöyök. Mötkutukutuŋi öŋgöŋgöŋi pakpak miaŋgö dop kewö möt asarim neŋgiyök: \v 9 Anutunöŋ mutuk nanŋi uruŋe keu areŋ jöhöba möri ölöwahiga tölapŋe ahöi öne mala kotketmö, Kraistnöŋ Anutugö keu jitŋaŋgö dop wuataŋgöba eta neŋgöreŋ indeliga eka mörin. \v 10 Anutunöŋ mutuhök kalem möriam areŋaŋgö könaŋi kewö mötmöriyök, “Anutu nöŋön areŋ mi wuataŋgöba mala malbiga nalöŋi törörök kam kuŋguiga miaŋgöreŋ ölŋambuk aiga kewö asuhuma: Körek Suep mirigö jakeŋi jakeŋi miaŋgöreŋ me gölmenöŋ ahuba maljei, nöŋön mönö mi pakpak mindiriba jöhöm eŋgimam aka Kraist kuŋgum waŋgibiga körek yeŋgö bohonŋini mohot aka malma.” \p \v 11 Anutunöŋ mutuhök nanŋi uruŋaŋgö dop keu jöhöi ahözawi, mönö areŋ miaŋgö dop kuŋgukuŋgu keuŋi jiiga yuai pakpak asuhumakza. Nanŋi areŋi miaŋgö dop qeljiŋe Juda könagesö nini nanŋi buŋaŋi aka malbingöra jim teköba al neŋgiyök. Miaŋgö dop nini tosatŋan Kraistpuk qekötahöinga meköm neŋgiiga buŋaŋi börösamot ewö aŋgön köla memba maljin. \v 12 Juda könagesö neŋön Kraistnöŋ galöm köl neŋgimapkö mamböta qeljiŋe jörömqöröm ak waŋgiba mala korini, yaŋön nini Anutugö kukösumŋi buŋabuŋaŋambuk möpöseiba malbingöra aka möwölöhöm neŋgiyök. \p \v 13 Kian kantri eŋgöreŋök tosatŋan mewöyök Kraistpuk toroqeba qekötahöget. Amötqeqegö Ölöwak Buŋaŋi jigetka keu ölŋi mi möta uruŋini meleŋget. Uŋa Töröŋi yaŋön Anutu buŋaŋaŋgö muŋgem aiwesökŋi akza. Uŋa mi melaii etmapkö keu jöhöyöhi, yaŋön mönö mi uruŋine ali geyök. Kraist möt narim waŋgigetka Anutunöŋ aiwesökŋi kömbönaŋi mi mekötahöm eŋgiiga malje. \v 14 Anutunöŋ könagesöurupŋi Suep Buŋa neŋgimamgö keu jöhöyöhi, mi membingö aiwesökŋi Uŋa Töröŋi mi mutuk al neŋgiyök. Uŋa Töröŋi urunine ali maljawaŋgöra mönö kewö möt köhöizin: Anutunöŋ lök sohopnini memba buŋaurupŋi ahinga biaŋ gölmenöhök neŋguaŋgiriga Suepnöŋ öŋgöba oyaeŋkoyaeŋ akin. Miaŋgöra mönö Anutugö kukösumŋi buŋabuŋaŋambuk möpöseimakin. Mewö. \s1 Polnöŋ Anutu möpöseiba kewö köuluköyök: \p \v 15 Mewö oyaeŋkoyaeŋ akingöra aka nöŋön Efesus eŋgöra köulukömakzal. Eŋön Kembu Jisös pöndaŋ möt nariba ambazip sarakŋi pakpak uruŋinan jöpaköm eŋgimakzei, tosatŋan miaŋgö buzup keuŋi jigetka möral. \v 16 Miaŋgöra buzup keu mi mörali, nöŋön mewöyök eŋgöra aka Anutu möpöseiba mala qahö mosöral. Qahö. Nöŋön köuluköba miaŋgöreŋ mötmörim eŋgimakzal. \p \v 17 Mötmörim eŋgiba Kembunini Jisös Kraistkö Anutuŋi mi kewö köuluköm waŋgimakzal, “O Iwi kukösum Toŋi, gi mönö Uŋagi Töröŋi Efesus alaurup eŋgiman. Uŋa mi uruŋine alnöŋga mötkutukutuŋini qainŋi kun asuhuiga Anutugö könaŋi ölöpŋanök indeliga möt yaköme. \v 18 Anutu, gi mönö uru jeŋini mem asarinöŋga nangi Buŋagahö könaŋi möt yaköme.” Anutunöŋ nanŋi ambazip sarakŋi neŋgöra Suep Buŋa kukösumŋi buŋabuŋaŋambuk mi neŋgimamgö keu jöhöiga iŋini yuai mi asuhumapkö al mamböta jörömqöröm akŋegöra eŋgoholök. Jörömqöröm aketka Jisösnöŋ kunbuk asuhuiga aködamunŋinambuk akŋei, iŋini oyaeŋkoyaeŋ miaŋgö könaŋi möt sölöŋgömegöra köulukömakzal. \p \v 19 Möt narim waŋgiinga Anutugö kukösum köhöikŋan urunine sehiba nup memakzawi, miaŋön mönö keta bölökŋi teteköŋi qahö akza. Iŋini miaŋgö könaŋi möt kutumegöra köulukömakzal. Ösum-mumuŋi wewelipŋambuk miaŋön silenini kutuba inahöm neŋgimakzawi, Anutunöŋ miaŋgö kukŋi kewö kondel neŋgiyök: \p \v 20 \x * \xo 1.20 \xt Sum 110.1\x*Anutunöŋ kukösumŋi nupnöŋ ala Kraist mem gulim waŋgii kömupnöhök wahörök aka waŋgiriga Suep mire öŋgöba selŋi selŋi liliköba jakeŋi jakeŋi eŋgoŋgiriga Anutunöŋ böröŋi ölŋe dum tatat mutukŋe ali tatza. \v 21 Ali jakömbuak dumŋe tata öröyuai pakpakö bohonina kinja. Bem suahö galöm aka yeŋgö nemböŋine jembon pom aka gawman kiap öŋgöŋgöŋi eretŋi kukösumŋinambuk kembu ak neŋgimakzei, Kraistnöŋ mönö mi körek pakpak galöm köl eŋgimakza. Suep mire, gölmenöŋ aka mietkö sutŋire galöm qet pakpak qet eŋgigetka bisizei, Kraistnöŋ mi körek eŋgoŋgita öŋgöza. Gölmegö nalö kewöŋeyök qahöpmö, könaŋgep nalö qainŋi kun asuhuiga mal öŋgöbini, miaŋgöreŋ mewöyök öröyuai pakpak galöm köla mal öŋgöma. \p \v 22 \x * \xo 1.22 \xt Sum 8.6\x*\x * \xo 1.22 \xt Kol 1.18\x*Anutunöŋ uŋa, ömewöröme, ambazip aka öröyuai pakpak mi memba eta Kraistkö bapŋe al neŋgii malinga Kembunini öŋgöŋgöŋi akza. Anutunöŋ Kraist mi urumeleŋ könagesö neŋgiba bohonini kinmapköra kuŋgum waŋgiiga malja. \v 23 Yaŋön kötal neŋgiba bohonini aiga neŋön yaŋgö ölŋaŋgö köna börö su-urupŋi akzin. Kraistnöŋ nöröwök aiga qahö dop kölbawakmö, neŋön yaŋgö törömunŋi aka toroqeinga ölŋan asuhum tiŋgiriga dop kölja. Kraistnöŋ mewöŋanök öröyuai pakpakö törömunŋina kun aka toroqeiga körek pakpak mieŋön mönö Anutugö aködamunŋinambuk asuhuba dop köla anakze. Mewö. \c 2 \s1 Köhömuŋeyök guliba Kraistpuk köhöiba maljin. \p \v 1 \x * \xo 2.1 \xt Kol 2.13\x*Mutuhök köna oŋgita siŋgisöndokŋi siŋgisöndokŋi akeraŋgöra malmal köhömuŋi mala kotket. \v 2 Iŋini nalö miaŋgöreŋ gölmegö ahakmeme bölöŋi wuataŋgöget. Ömewöröme yeŋgö Kembuŋinan nalö kewöŋe Suep gölme sutŋire mala qeqetal ambazip uruŋini sölölöhöba galöm köl eŋgimakzawi, mönö yaŋgöreŋ qekötahöba tem köl waŋgiba malget. \p \v 3 Neŋön körek mewöŋanök mutuk yeŋgö sutŋine silebile aka laŋ malin. Uru silegö sihim kömbönaŋnini bölöŋi wuataŋgöba nanine imbi-imbi malin. Mewö laŋ malinga Anutunöŋ neŋgehi qahö dop köliga irimsesewölŋi qaknine ali malin. Qeqetal ambazip tosatŋi yeŋgö dowök Anutugö irimsesewölŋaŋgö buŋaya aka malin. \p \v 4 Mewö malinmö, nalö kewöŋe mewö qahö. Anutunöŋ ak-kömukömuŋi teteköŋi qahö miaŋön mönö jöpaköm neŋgiyök. \v 5 Köna oŋgita Anutu qetala miaŋgöra köhömuŋi aka malinmö, Anutunöŋ Kraist mem guliyöhi, nini mewöyök mönö mewöŋanök mem gulim neŋgiiga köhöiba maljin. Yaŋgö kalem möriamŋan mönö amöt qem eŋgiiga kunbuk letotket. \p \v 6 Kraistnöŋ wahöröhi, nini mewöyök mönö mewöŋanök neŋgömindiiga köhömuŋeyök wahörin. Anutunöŋ Kraist Jisös waŋgiriga Suep mire öŋgöyöhi, nini mewöyök mönö mewöŋanök Suep malmalgö jake ahözei, mönö miaŋgöreŋ al neŋgiiga yambuk tosatŋi galöm köl eŋgiba maljin. \p \v 7 Anutunöŋ kewögöra mewö al neŋgiyök: Anutunöŋ kalem möriamŋaŋgö köweŋi teteköŋi qahö miaŋön aukŋe asuhui möt asaribingöra mörök. Möt asariba könaŋgep nalöŋi nalöŋi qainŋi kun asuhugetka teteköŋi qahö mal öŋgöbini, nalö miaŋgöreŋ mi neŋgim qarimapköra mörök. Anutunöŋ Kraist Jisös melaiiga kaba urukalemŋi mewö kondel neŋgiyök. \v 8 Anutu möt narim waŋgigetka kalem möriamŋan mönö amöt qem eŋgiiga kunbuk letotket. Nanŋini nam köl aŋguba mewö miaŋön qahö letotketmö, Anutunöŋ mi kalemŋa ak eŋgiyök. \v 9 Nanŋinak yuai kun ak sorokögeraŋgöra aka qahö letotket. Kunöŋ kun nanŋi sileŋi memba öŋgöbapuköra mönö kalem möriamŋaŋgörök aka mewö ak eŋgiyök. \p \v 10 Nini Anutugö börösöwöya maljin. Kraist Jisösbuk qekötahöinga Anutunöŋ uru dölökŋi miwikŋaiba al neŋgiyök. Anutunöŋ qeljiŋe nup ölöpŋi ölöpŋi möwölöhöba mözözömgöyöhi, neŋön mi memba malbingöra mewö miwikŋaim neŋgiiga maljin. Mewö. \s1 Kraistpuk qekötahöba ölŋi mohot akzin. \p \v 11 Miaŋgöra aka Efesus iŋini mutuk Juda ambazip qahö ahuba Anutugö könagesö qahö malgeri, mönö mi mötmöriba malme. Tosatŋan eŋgöra kewö jiba jim eŋgimalget, “Nini Anutugö aiwesökninambuk maljinmö, kantri tosatŋi iŋini ambazip omaŋi aiwesökŋini qahö!” Qet mi azi börönöŋ aiwesök silenine yandimakzei, mönö mi mötmöriba jimalget. \v 12 Iŋini nalö miaŋgöreŋ uruŋini Kraistpuk qahö jöhöba öne yaigep malget. Kian kantri iŋini Juda könagesö neŋgö kau likepurupnina malget. Anutunöŋ ambazip nanŋaŋgöra möwölöhöm neŋgii maljini, iŋini neŋgö sutnine qetŋini qahö malget. Anutunöŋ Buŋaŋi alaurupŋi eŋgimamgö jiba keu jöhöyöhi, iŋini mi qahöpmahöp möt kutuba tönpin malget. Oyaeŋkoyaeŋ akingö jörömqörömŋini qahö. Anutuŋini qahö tandök gölmenöŋ önewat laŋ malget. Mönö mia mötmöriba malme. \p \v 13 Iŋini mutuk tikep malgetmö, Kraist Jisösbuk qekötahögetka sepŋan saŋgoŋ eŋgiiga nalö kewöŋe amqeba Anutugö kösutŋe kaba malje. \v 14 Kraistnöŋ nanŋak luai Tonini akza. Yaŋön Juda könagesö aka kian kantri ambazip kambu yahöt nini mindirim neŋgiiga kutulaŋgömakzin. Sutnine kerök ahöba sel paset köhöikŋi ewö mendeŋ neŋgiyöhi, yaŋön mönö soŋgo mi tumbaköba luluŋniga urumeleŋ könagesö mohot akzin. \v 15 \x * \xo 2.15 \xt Kol 2.14\x*Jisösnöŋ nanŋi gölme sileŋan kömuiga mewö miaŋön Juda neŋgöreŋ Köna keu aka miaŋgö jöjöpaŋ keuŋi aka jimkutukutu tosatŋi mi köndeŋnök. Sile kambu yahöt mindirim neŋgiba könagesö dölökŋi mohot akingöra mi köndeŋnök. Miaŋgöra uru dölökŋi miwikŋaiba al neŋgiiga Kraistpuk qekötahöinga sutnine luai qei asuhum neŋgiyök. \p \v 16 \x * \xo 2.16 \xt Kol 1.20\x*Kraistnöŋ kömumba keröknini maripomnöŋ qem kömui erök. Sileŋi mohot miaŋgö sepŋan mönö ambazip kambu yahöt neŋguaŋgiriga ölöp liliŋgöba Anutugö kösutŋe kabin. Mewö mindirim neŋgiiga ölöp böröqeqe akin. Mi ak teköba Kraistkö ölŋi mohot aka maljin. \v 17 \x * \xo 2.17 \xt Ais 57.19\x*Kraistnöŋ kaba luai asuhumapkö Buŋaŋi mi kian kantri ambazip Anutu andö qeba tikep malgeri, eŋgöra jim asarim eŋgiyök aka Juda ambazip Anutugö kösutŋe malini, mönö neŋgöra mohot jim asarim neŋgiba malök. \v 18 Kraistnöŋ Juda aka kian kantri ambazip nini körek nam köl neŋgiiga Uŋa Töröŋi mohotŋan köna kondel neŋgiiga ölöp amqeba Iwigö jemesoholŋe aŋgotpin. \p \v 19 Miaŋgöra iŋini Juda ambazip qahöpmö, töndup kian ambazip qandakŋi mi qahö toroqeba malje. Anutugö miri gölme toŋi sarakŋi aketka nembuk mohotŋe Anutugö urumeleŋ könagesö akzin. \p \v 20 Kezapqetok ambazip yeŋön mutuhök Anutugö keunöŋ tandö esim kuŋgugetka Kraist Jisösnöŋ nanŋak kaba tandö kömbönaŋnini aka aposol melaim neŋgiba bohonini kiniga Anutugö urumeleŋ jikeya akzin. Iŋini mewöyök tandö miaŋgöreŋ aŋgota naŋgönaŋgö ak aŋguba köhököhöi miwikŋaimakze. \v 21 Yaŋön mönö miri mi jömukŋanök mindirim jöhöiga kinakza. Nini Kembubuk qekötahöba kinda kutulaŋgöinga mötnaripninan köhöim qariiga Anutugö urumeleŋ jike kömbukŋi akzin. aka \v 22 Iŋini mewöyök Kembugöreŋ qekötahöba urumeleŋ alaurup tosatŋi yembuk kutulaŋgöba mohotŋe kinda uruŋini naŋgöm aŋguba köhököhöi miwikŋaimakze. Mewö kinda Anutugö urumeleŋ jike aketka Uŋa Töröŋi uruŋine ala miaŋön nanŋak jikeŋi miaŋgö uruŋe malja. Mewö. \c 3 \s1 Polnöŋ kian kantri yeŋgöreŋ anda Buŋa nup meyök. \p \v 1 Könaŋi miaŋgöra aka Pol nöŋön kian kantri ambazip iŋini bauköm eŋgimamgöra nup memba maljal. Mewö malbiga Kraist Jisösgö nupŋi mealaŋgöra kösö mire al niŋgigetka tata simin köla köulukömakzal. \v 2 Anutunöŋ kalem möriamŋi kantri tosatŋi eŋgöra mendeŋ eŋgiiga ölöwakŋegö nup niŋgiyöhi, iŋini mi ölŋa möt teköze. \v 3 Anutunöŋ keu areŋi tölapŋi indela jiiga möt yaközali, keu miaŋgö könaŋi lök töröpŋanök ohom eŋgial. \v 4 \x * \xo 3.4 \xt Kol 1.26-27\x*Ohom eŋgiali, iŋini kulem mi oyoŋda ölöp nöŋgö könani kewö möt asarime: Nöŋön Kraistkö könaŋi tölapŋi mi ölöpŋanök möt kutuzal. \p \v 5 Möpŋaŋgö möpŋeyök ambazipnöŋ könahiba mala kota malgeri, yeŋön nalö miaŋgöreŋ Buŋa tölapŋi miaŋgöra tönpin malget. Mewö mala kotketmö, nalö kewöŋe Uŋa Töröŋan mi Anutugö aposol aka kezapqetok ambazip tök-kutukutuŋi neŋgöra jim indeli mötzin. \v 6 Buŋa tölapŋi mi kewö: Kraist Jisösnöŋ Buŋa neŋgimapkö jiba keu jöhöyöhi, iŋini mi Juda nembuk öröröŋ aŋgön köla memba malje. Ölöwak Buŋanöŋ miaŋgö könaŋi mi kian kantri ambazip eŋgöra mewöyök kondel eŋgimakza. Iŋini uruŋini meleŋda ölöp nembuk mohotŋe kötumötuetŋaŋgö Buŋaŋi dop mohot memba malje. Uruŋini Anutubuk jöhöba mohotŋe Kraistkö ölŋi aka nembuk kambu mohot kinjin. \p \v 7 Yaŋgö kukösumŋan mönö nöŋgö uruni sölölöhöiga uruni meleŋbiga Anutunöŋ kalem möriamŋi söŋgöröŋi qahö niŋgiyök. Mi niŋgiiga köna asuhuiga Ölöwak Buŋagö nup meme azia ahal. \v 8 Nöŋön Anutugö könagesö sarakŋi pakpak eŋgö nembö bapŋine eretŋi kötökŋi maljal. Mewö maljalmö, Anutunöŋ töndup kalemŋi öŋgöŋgöŋi kewöŋi niŋgiyök: Nöŋön Kraistkö oyaeŋkoyaeŋ Buŋaŋi mi kian kantri ambazip eŋgöra jim asarimamgö simbawoŋ mötzal. Oyaeŋkoyaeŋ miaŋgö könaŋi mi körek esiba möt kutum teköbinaŋgö dop qahö. \p \v 9 Anutunöŋ möpŋaŋgö möpŋe yuai pakpak miwikŋaiba Buŋaŋi tölapŋi közamböriga ambazipnöŋ mala kota malgetka nalö miaŋgöreŋ tönpin malget. Miaŋgöra nöŋön Anutugö Buŋa areŋ tölapŋi mi galöm köla malbiga ölŋambuk ahakza. Nöŋön miaŋgö könaŋi aukŋe jibiga ambazip körekŋan möt sölöŋgömegöra simbawoŋ mötzal. \p \v 10 Anutunöŋ mötkutukutuŋi qainŋi kun könaŋi könaŋi indel neŋgiiga nalö kewöŋe urumeleŋ zioz kambu sutnine eraum möringa aukŋe ahum sehimakza. Anutunöŋ urusihimŋan kewö mörakza: Bem suahö galöm aka pom garata öŋgöŋgöŋi eretŋi Suep gölme sutŋire öröyuai pakpak galöm kölakzei, yeŋön mewöyök Anutugö mötkutukutuŋi mi kezap ala mötmegöra mörakza. \v 11 Yeŋön mi mötmegöra Anutunöŋ Buŋa areŋi mi möpŋaŋgö möpŋeyök nalö qahöpŋe uruŋan jim köhöiba ali ahöyök. Miaŋgö dop Kembunini Kraist Jisös melaiiga ölŋi miwikŋaiiga könagesöurupŋi aka mindiriba kinjin. \p \v 12 Kraistpuk qekötahöba kinda möt narim waŋgiinga Anutugö naŋguŋan mewö taliga ölöp yaŋgö jemesoholŋe aŋgotpingöra awösamkakak kinjin. \v 13 Miaŋgöra kewö ulet eŋgizal: Nöŋön kösö mire tata eŋön ölöwakŋegöra aka köŋjiliŋ möta malakzali, miaŋgöra uruŋinan mönö kude etma. Iŋini nöŋgö sihimbölöni miaŋgöra aka ölöp aködamunŋinambuk akŋe. Mewö. \s1 Polnöŋ Efesus yeŋgöra kewö köuluköyök: \p \v 14 Könaŋi miaŋgöra nöŋön Iwinini simin köl waŋgiba köulukömakzal. \v 15 Yaŋönök mönö iwinini mutukŋi akza. Yaŋgö dop Suep aka gölmegö könagesö pakpak neŋön iwi qet memba qerakzin. \v 16 Kewö köulukömakzal, “Anutu, gi mönö Uŋagi Töröŋi al eŋginöŋga uruŋinan köhöimakŋa. Göhö Buŋagi kukösumŋi buŋabuŋaŋambuk mi teteköŋi qahö köwege ahözawi, gi mönö kukösumgi miaŋgö dop mem köhöim eŋgimakŋan. \v 17 Mem köhöim eŋginöŋga ölöp Kraist möt narim waŋgigetka uruŋine dumŋi memba malma. Mewö maliga kesötŋini Kraistkö urukalemnöŋ möndömgöba mendawölget geiga töndangöba kinme. \p \v 18 Urukalemŋan nam köl eŋgiiga könagesö sarakŋi pakpak yembuk ölöp Kraistkö urukalemŋaŋgö könaŋi möt kutume. Jöpaköm neŋgimakzawi, urukalem miaŋgö dopŋi kewö: Göraŋi likeplikep teteköŋi qahö an bibihiza. Köröpŋi enduyaŋgö enduŋe angaiza. Köröpŋi euyaŋgö euŋe öŋgöza. Mewöyök dutŋe emuyaŋgö emuŋe geba ahöza. \v 19 Kraistkö urukalemŋan mönö gölmegö mötmötninaŋgö dopŋi oŋgitza. Mi möt kömumegöra kewö köulukömakzal: Anutu, gi mönö aködamungi pakpakö dop mötmöt Buŋagan uruŋini kokolak qeba musulumgöm eŋgiman.” \p \v 20 Anutu mewö köuluköba kewögöra möpöseimakzal: Nini mötmötnini oŋgita yuaigöra köuluköba qesibinak me jemeleŋ imut ala mötmöribinak ewö, yaŋön mönö yuai mi ölöp köhöiba neŋgima. Anutu kukösumŋan urunine nup memakzawi, yaŋön mönö miaŋgö dop köuluk aka mötmöt dopnini oŋgit teköba amqeba yuai pakpak ölöp ak neŋgimakŋa. Miaŋgöra möpöseim waŋgimakin. \v 21 Urumeleŋ könagesö neŋön tokoba Kraist Jisösgöra aka Anutugö qetbuŋaŋi möpöseininga aködamunŋambuk aka ahöma. Mi gwöt isik ahöm köhöiba teteköŋi qahö ahöba öŋgömei, nalö miaŋgöreŋ mönö mewöŋanök aködamunŋambuk aka ahöma. Keu mi ölŋa. \c 4 \s1 Kraistnöŋ mindirim neŋgiiga ölŋi mohot akzin. \p \v 1 Nöŋön Kembubuk qekötahöba kinda nupŋi mealaŋgöra kösö miri azia akzal. Keu mi jim teköba uruŋini keu kewö jiba kuŋguzal: Anutunöŋ ahakmeme aködamunŋambuk aka memba malmegöra eŋgoholöhi, miaŋgö dop iŋini mönö malmal qainŋi kun malme. \v 2 \x * \xo 4.2 \xt Kol 3.12-13\x*Mönö uruŋini memba et ala keu bapŋe anda guŋbönjönjöŋ qakŋe ambazip ak eŋgiba malme. Lömböt mökösöŋda malme. Mönö lolongöba bölöŋaŋgö kitipŋi kude mememö, qaqaeŋgiba jöpaköm aŋguba malme. \v 3 Uŋa Töröŋan uruŋini qezaköba luaigö kösönöŋ jöhöba mindirim eŋgimakzawi, iŋini mönö uru jöhöjöhö mi sutŋine ahömapköra kapaŋ köla kinme. \p \v 4 Anutunöŋ eŋgoholöhi, miaŋgöreŋ mönö öröröŋ oyaeŋkoyaeŋ akingö jörömqörömŋini mohot miyök al eŋgiiga al mamböta malje. Miaŋgö dop iŋini mewöŋanök Kraistkö öl kembaŋi mohot aketka Uŋa Töröŋi mohotnöŋ mönö inahöm eŋgiiga malme. \v 5 Kembunini mohotnöŋ galöm köl eŋgiiga öröröŋ möt narim waŋgigetka o melun mohot miyöhök mem eŋgigetka mohot aka malje. \v 6 Anutunini mohotnöŋ körek iwi ak neŋgimakza. Yaŋön yuai pakpak körek neŋgoŋgita Kembu öŋgöŋgöŋi ak neŋgimakza. Mewö aka jitŋi tem kölbingöra körek kuŋguba inahöm neŋgiba urunini dop malmal tatat ak neŋgimakza. \p \v 7 Miaŋgö dop öröröŋ Kraistkö ölŋi mohot maljinmö, Kraistnöŋ kalem möriamŋi mokoba sihimŋaŋgö dop neŋgiyök. Nup memegö mötmöt kalem könaŋi könaŋi mi mohot mohot neŋgöra dopnine mendeŋ neŋgiiga maljin. \v 8 \x * \xo 4.8 \xt Sum 68.18\x*Miaŋgö keuŋi mi kewö jigetka Buŋa Kimbinöŋ ahöza, \q1 “Yaŋön euyaŋgöreŋ öŋgöba kinda kösö ambazip gwötpuk eŋgömeiga buŋaurupŋi aketka kalemŋi kalemŋi mi ambazip neŋgöra neŋgiyök.” \m \v 9 “Euyaŋgöreŋ öŋgöyök,” Anutunöŋ keu mi mönö denöwögöra jiyök? Miaŋgö könaŋi kewö: Kraistnöŋ mutuk Suepnöhök erök. Mönö gölme dutŋe emuyaŋgöreŋ geyök. \v 10 Eröhi, yaŋön mönö mewöyök liliŋgöba eu öŋgöyök. Öŋgöba Suep mirigö jakeŋi pakpak eŋgoŋgita qakŋe euyaŋgöreŋ öŋgöba malja. Miaŋgöreŋ mala Suep gölmegö öröyuaiŋiri pakpak mi ösumŋan kokolak qeba jömuk dop köl teköba malja. \v 11 Kraistnöŋ ambazip neŋgöra mötmöt kalemŋi könaŋi könaŋi kewö mendeŋ neŋgiyök: Nupŋi mendeŋ neŋgiiga tosatŋan melaimelai ambazip bohonŋi (aposol) aket. Tosatŋan kezapqetok ambazip (profet) aket. Tosatŋan urukuŋgukuŋgu ambazip (ewanjelis) aket. Tosatŋan lama galöm (pasto) aka kusum neŋgineŋgi böhi qaqazu aket. \p \v 12 Kraistkö ölŋi mi urumeleŋ ambazip. Neŋön yeŋgö uruŋini naŋgöinga köhököhöi miwikŋaibingöra nupŋi mewö mendeŋda kuŋgum neŋgiyök. Könagesö sarakŋi neŋön körek urugö nupŋi membingö jöjöröm teköba malbingöra aka mewö inahöm neŋgiyök. \v 13 Mewöŋa mewö nup murutŋi murutŋi memba mala Anutu möt nariba könaŋgep Nahönŋi möt yaköm soroköba miaŋgöreŋ qezaköm aŋguba mohot aka kinbin. Anutugö mötmötŋi aka aködamun yuaiŋi pakpak mi mönö körekŋanök Kraistköreŋ ahöza. Neŋön Kraistkö köweŋeyök mötmöt ösumŋi öröinga musulumgöm neŋgiiga qarim sehiba köhöiba malinga aködamunŋi köl neŋgii körek asuhui malbin. \p \v 14 Toroqeba namande tandök malbinbuköra Kraistnöŋ urunini kuŋguba nanŋi ewö aködamuninambuk akingöra inahöm neŋgimakza. Namande tandök malinga qewöloŋ ambazipnöŋ areŋ i me wai ala möndöba tutuhum neŋgigetka tala et neŋguyöhi, iŋini mönö miaŋgö dop aka laŋ malbepuk. Luhutnöŋ lilikqilik qeiga köwetnöŋ kunduriga sirinöŋ gödöwöröt laŋ waŋgiriga an qem kam qem aka simbiŋsambaŋ ahakza. Miaŋgö dop gölme ambazipnöŋ silenöŋ alal aka unji memba tilipmötmöt miwikŋaiba ambazip laŋ kusum eŋgigetka jaŋjuŋ ahakze. \p \v 15 Miaŋgö dop laŋ kude malmemö, keu ölŋanök töp jiba jöpaköm aŋguba malme. Mewö mala Kraistnöŋ nöröpnini akzawi, kesötŋini mönö yaŋgöreŋ möndömgöget geiga töndangöba yuai pakpak miaŋgöreŋ qarim köhöiba aködamunŋinambuk aka malme. \v 16 \x * \xo 4.16 \xt Kol 2.19\x*Kraistnöŋ nöröpnini aka ölŋi jömuhök galöm köl neŋgiiga ginimuramŋi körekŋan mönö ölŋaŋgö köna böröŋi mindiriba jöhöm neŋgigetka kutulaŋgömakzin. Ösum mohot mohot ahöm neŋgizawaŋgö dop mönö nupnini memba kötöngöba jöpaköm aŋguinga ölŋi miaŋön köhöiba qarimakza. Mewö. \s1 Asakŋaŋgö ahakmeme dölökŋi aka memba malme. \p \v 17 Mewö akzinaŋgöra nöŋön Kembugö jitŋe memba galöm meme keu kewö jibi möt yaköme: Urumeleŋgö kopa ambazip uru mötmötŋini sohoiga nesak ewö aka öne omaŋi laŋ malakzei, iŋini yeŋgö tandök bölöŋi kude toroqeba aka memba malme. \v 18 Urumeleŋgö kopa ambazip yeŋgö urumötmötŋinan söŋauiga Anutubuk malmalgöra siksauk aka sohoze. Mötmöt bölöŋan uruŋini gwözöŋda duhuyöhaŋgöra aka gukmaulem aka tönpin malje. Miaŋgöra Anutugöreŋ malmal köhöikŋe qahö qekötahömakzemö, nanŋinök laŋ töhön malje. \v 19 Galömŋini qahö mem aŋgugetka uruŋini gwözöŋ teköiga gamu taŋgeŋ malje. Uruŋini kaiseronöŋ jöhöba qewöloŋ yuaigöra laŋ söŋgaiba tölöhomakze. Yuai membagun membingö nepaqepalok köpösöŋgömakze. \p \v 20 Yeŋön mewö ahakzemö, iŋini Kraistpuk malmalgö könaŋi mi mewö qahö kusum eŋgiget mötket. \v 21 Iŋini keu ölŋaŋgö Toŋi Jisösbuk qekötahögetka miaŋgö dop könaŋi kusum eŋgigetka ölŋi kewö möt yaköget: \v 22 \x * \xo 4.22 \xt Kol 3.9\x*Mutuk ahakmemeŋini walŋi wuataŋgögetka sihim kömbönaŋini bölöŋan isimkakalek ak eŋgiiga ayuhum aŋgubingö aket. Köna kusum eŋgiget mötkeri, miaŋgö dop mönö uruŋini walŋi meteköm gila andö qeme. \p \v 23 Urumötmötŋini mem guliget kölöŋaiba malmegöra köna kusum eŋgiget. \v 24 \x * \xo 4.24 \xt Jen 1.26; Kol 3.10\x*Anutunöŋ nini nanŋi kaisoŋgolomŋaŋgö dop sarakŋi aka mal köhöibingöra miwikŋaim neŋgiyök. Uru dölökŋaŋgö malmal solanŋi wuataŋgöbingöra mönö al neŋgiyök. Miaŋgöra uru dölökŋi miyöhök mönö bök kölget geiga malme. Köna mi mönö mewö kusum eŋgigetka möt yaköget. \p \v 25 \x * \xo 4.25 \xt Zek 8.16\x*Köna mewö ahöiga nini Kraistkö ölŋi mohot miaŋgö uruŋe darumun ewö mindiriba ala-ala aka maljin. Miaŋgöra muneŋ mi mönö meteköm gilget geiga sutŋine keu ölŋanök pakpak eraum möta malme. \v 26 \x * \xo 4.26 \xt Sum 4.4\x*Tembula kukpiriŋnöŋ akŋe ewö, mönö töndup siŋgisöndok kude akŋe. Irimŋini seholimawi, keuŋini mi mönö zilaŋ wehön jeŋan qahö teköba geiga jim tekögetka solanima. \v 27 Mewö Bölöŋaŋgö Toŋan sutŋine kaŋgotpapuköra qeapköba nalö kun kude waŋgiba zilaŋ yakörime. \p \v 28 Kunŋan yoŋgorö meme malöhi, yaŋön mewö kunbuk kude akŋa. Mewö qahöpmö, mönö nanŋi böröŋan nup kapaŋ köla memba malma. Nup memba nanŋi nene inapŋi miwikŋaiba ölöp amqeba ambazip wanapŋi naŋgöm eŋgimakŋa. \p \v 29 Keu lösö kun jitŋineyök kude etmapmö, keu ambazip uruŋini naŋgöba mem köhöimawi, mönö miyöhök jiba malme. Ambazip keuŋini möta uruŋini ahözawaŋgö dop qambaŋgöra osizei, mönö miaŋgö dop goro eŋgigetka keu nahömŋi möta ölöwakeak. \v 30 Anutunöŋ buŋaurupŋi sohopnini meiga Suepnöŋ öŋgöbini, nalö miaŋgöra aiwesökŋi kömbönaŋi mekötahöm eŋgiiga uruŋine geba Anutugö muŋgemŋi akza. Miaŋgöra Anutugö muŋgemŋi Uŋa Töröŋi mi mönö wösöbirik kude qem waŋgime. \p \v 31 Iŋini mönö urukömbuk, urukondum aka urusiŋgok pakpak mi qeköba gilget köröwen tatma. Urukönöpnöŋ kude jula eŋgohoiga uruŋinan auba yom qeta jim aŋgubepuk. Mewöyök andöqeqe keu töhöreŋ mi kude jime. Aŋgöjörak könaŋi könaŋi uruŋini tölöhobapuköra mi mönö körek andö qegetka tikep ahöma. \v 32 \x * \xo 4.32 \xt Kol 3.13\x*Tikep ahömapmö, ala-ala ak aŋguba mököliba guŋbönjönjöŋ qakŋe ak aŋguba malme. Kraistpuk qekötahögetka Anutunöŋ siŋgisöndokŋini mosöta saŋgoŋ eŋgiyöhi, iŋini mönö miaŋgö dop toroqeba köpösihitŋini mosöt aŋguba malme. Mewö. \c 5 \s1 Anutugö asakŋe malmal mi kewö: \p \v 1 Anutugö wölböt nahönböraturupŋi akzeaŋgöra silikŋini mönö kapaŋ köla Anutunöŋ ahakzawaŋgö dop aka wuataŋgöba malme. \v 2 \x * \xo 5.2 \xt Eks 29.18; Sum 40.6\x*Kraistnöŋ jöpaköm neŋgiba malmalŋi neŋgöra aka köleŋda mosörök. Jöwöwöl ohogetka köwakŋan öŋgözapma, Anutunöŋ miaŋgö dop Kraist malmalŋaŋgö kalemŋi mi möt aŋgön köli wörönŋi umköhöwakŋambuk ewö aka yaŋgö jeŋe pukpuköiga söŋgaiyök. Iŋini mönö mewöyök urukalemnöŋ kinda Kraistkö dop jöpaköm aŋguba aka memba malme. \p \v 3 Serowilin, qewöloŋ aŋgöjörakŋambuk könaŋi könaŋi me yuai membagun membingö nepaqepalok (gridi) silikŋi mi Anutugö jeŋe qahö dop kölja. Miaŋgöra Anutugö ambazip sarakŋi akzeaŋgö dop yuai mewöŋaŋgö keuŋi kun mi sutŋine kude misiriba jigetka mötme. Saumbaŋ! \p \v 4 Aŋgögönahitnöŋ lösö keu imbiloŋloŋambuk aka uruqahö keu sinŋi sinŋi mi kude jime. Miaŋön uruŋini tölöhoiga qahö dop kölja. Miaŋgöra mi mönö mosöt teköba möpömöpösei keu jim sehiba malme. \p \v 5 Keu kötŋi ki mönö möt kömume: Kunŋan serowilin me qewöloŋ aŋgöjörakŋambuk me membagun membingö nepaqepalok köpösöŋgömakzawi, yaŋön mönö Anutugö bemtohoŋi buŋa qem aŋgumamgö osima. Ahakmeme miaŋön bem muneŋi me tandö lopioŋ möpöseim eŋgimakzeaŋgö tandökŋi akza. Mewö akzawaŋön mönö Kraist aka Anutu yetkö bemtohoŋ uruŋe aŋgotpingö osima. \p \v 6 Anutunöŋ siŋgisöndok mewöŋaŋgöra aka tembula irimsesewölŋi qeqetal ambazip yeŋgö qakŋine ali öŋgömakza. Miaŋgöra kunŋan keu omaŋi mewöŋi jiba kelök ala tutuhuba tilipköm eŋgibapuk. \v 7 Miaŋgöra ambazip mewöŋi mönö andö eŋguba yembuk köisirik kude malme. \v 8 Mutuk söŋaupuk malgetmö, nalö kewöŋe Kembubuk qekötahöba kinda yaŋgö asakŋambuk malje. Ahakmemeŋini mönö asakŋaŋgö buŋaya akzeaŋgö dop aka memba malme. \v 9 Asakŋaŋgö buŋa akzeaŋgö töhötmöriam ölŋi mi kewö: Iŋini ahakmeme ölöpŋi wuataŋgögetka Anutunöŋ keuŋini jim teköi solanime aka keu öl töhönŋanök jiba malme. \v 10 Wani yuai Kembugö jeŋe dop kölmawi, miaŋgö könaŋi mönö jaruba kewöta möt asarime. \p \v 11 Söŋaupkö ahakmeme gilipitŋi (ambetakŋi) aka memakzei, yembuk mönö köisirik kude toroqeba malme. Yeŋgö bölöŋamŋini mi mönö indela asakŋe ala jim eŋgime. \v 12 Tosatŋan siŋgisöndok tölapŋe ahakzei, mi mönö aukŋe jibingö gamuŋambuk akapuk. \v 13 Anutugö asakŋan siŋgisöndokŋini pakpak mem asariiga könaŋamŋini ölŋan mönö aukŋeyök asuhuma. \v 14 Asakŋaŋgö Toŋan mönö tölapŋaŋgö yuaiŋi pakpak indeliga asakŋe aukŋeyök ahöma. Miaŋgöra keu kun kewö jigetka ahöza, \q1 “Gaun ahözani, gi mönö imbigi mötnöŋ. \q1 Mönö köhömuŋeyök guliba wahötnöŋga Kraistnöŋ mem asarim gihima.” \p \v 15 Keu miaŋgö dop ahakmemeŋini mönö mötkutukutu qakŋe aka memba malme. Morop aka tönpin malbepuköra mönö ölöpŋanök galöm mem aŋguba malme. \v 16 \x * \xo 5.16 \xt Kol 4.5\x*Kewöŋe nalö bölizawaŋgöra aka urugö nup membingö köna kun ahumawi, nalö mi mönö kude mösöhöba ayuhumemö, ambazip qöhöröŋine anda ösöŋ qambaŋ köl eŋgime. \v 17 Miaŋgöra uruqahö ewö laŋ kude malmemö, Kembugö jitsihitŋi mi ölöpŋanök möt asariba kinme. \p \v 18 Wain o köhöikŋi nemba eŋololoŋ akepuk. Nanŋini imbi-imbi malgetka mötmötŋini bölöŋan asuhugetka söŋaup malmalnöŋ titeköba geba ayuhubepuk. Miaŋgöra eŋololoŋ akepukmö, Uŋan Töröŋan mönö uruŋini kokolak qemapköra kapaŋ köla kinme. \v 19 \x * \xo 5.19 \xt Kol 3.16-17\x*Mönö Buŋa keu eraum möta Sumbara (sam), möpömöpösei liŋet (omsa) aka urugö liŋet tosatŋi mi urukönömŋinan köla Kembu möpöseimakŋe. \v 20 Mewö me mewö asuhuiga miaŋgöra mönö Kembunini Jisös Kraistkö qetŋi qeta Iwi Anutu sundan saiwap jim waŋgiba malme. Mewö. \s1 Awanöm yeŋgö goro qambaŋ keu \p \v 21 Kraistkö jitŋi oŋgitpepuköra keŋgötŋini möta mönö sutŋine keu bapŋe anan ak aŋguba malme. \p \v 22-23 \x * \xo 5.22-23 \xt Kol 3.18; 1 Pitö 3.1\x*Kraistkö ölŋi mi urumeleŋ könagesö. Yaŋön miaŋgö nöröpŋi aka Amötqeqe Toŋi akza. Miaŋgö dop azinöŋ mewöyök anömŋaŋgö nöröpŋi akza. Miaŋgöra ambi iŋini mönö Kembugö keu bapŋe anangö dop nanŋini apurupŋini göda qem eŋgiba keuŋini bapŋe anda malme. \v 24 Urumeleŋ könagesö neŋön Kraistkö keu bapŋe kinjini, miaŋgö dop ambi eŋön mewöyök mönö apurupŋinaŋgö keu pakpak wuataŋgöba malme. \p \v 25 \x * \xo 5.25 \xt Kol 3.19; 1 Pitö 3.7\x*Kraistnöŋ nanŋi könagesöŋi jöpaköm neŋgiba neŋgöra aka malmalŋi tököba köleŋnöhi, miaŋgö tandök azi eŋön mönö mewöyök anömurupŋini jöpaköba urukalem ak eŋgiba malme. \v 26 Kraistnöŋ könagesöŋi Buŋa keuŋan tök kutuba ambi buŋaŋi sarakŋi akingöra o ewö miaŋön saŋgoŋda mösoloŋanim neŋgiyök. \v 27 Yaŋön nini ölulup sorok akingöra möta uru sönuetnini mösoloŋaniba töwöt boromŋi kun qahö akingöra kapaŋ kölakza. Könagesö sarakŋi köpösihitkö keunini qahö akingöra mörakza. Kraistnöŋ kaba neŋguaŋgiriga asakmararaŋe eu aŋgoringa jihilalomŋan neŋguiga ambi buŋaŋi ewö nini nanŋi jemesoholŋe al neŋgiiga aködamuninambuk kinbin. \p \v 28 Azi iŋini mewöyök mönö Kraistkö tandökŋi mewöŋi wuataŋgöba anömurupŋini jöpaköm eŋgiba malme. Anömŋi jöpakömakzawaŋön mönö nanŋi köyan köl aŋgumakza. Miaŋgöra nanŋini sileŋini köyan köl aŋgumakzeaŋgö tandök mönö anömurupŋini köyan köl eŋgigetka dop kölma. \v 29 Kunŋan kun nanŋi sileŋi nalö kunöŋ kazik qahö ak waŋgiyökmö, körek neŋön silenini gumohoba köyan kölakzin. Kraistnöŋ mewöyök könagesöurupŋi nini sileŋi ewö keuŋan gumohoba köyan köl neŋgimakza. \p \v 30 Urumeleŋ könagesö neŋön Kraistkö ölŋi akzin. Neŋön Kraist ölŋaŋgö törömunŋi aka maljin. Miaŋgöra gumohom neŋgimakza. \v 31 \x * \xo 5.31 \xt Jen 2.24\x*Buŋa keu kun kewö ahöza, “Miaŋgöra azinöŋ mönö iwinamŋi etkömosöta anömŋambuk qekötahöba yahöt yetkön silemohot aka malmahot.” \v 32 Keu mi söpsöp keu tölapŋi. Mi Kraist aka urumeleŋ könagesö neŋgö uru jöhöjöhöninaŋgöra jiba ohozal. Keu areŋ miaŋgö könaŋi mi tölapŋi aka dutŋi gegeŋi. \v 33 Mewö akzapmö, eŋgöra keu mi kewö jizal: Iŋini mohot mohotŋan mönö mewöyök anömurupŋini nanŋini köyan köl aŋgumakzeaŋgö dop jöpaköm eŋgiba malme. Anöm eŋön mönö mewöyök apurupŋini göda qem eŋgiba malme. Mewö. \c 6 \s1 Nahönbörat aka iwinam yeŋgö uru jöhöjöhö \p \v 1 \x * \xo 6.1 \xt Kol 3.20\x*Nahönbörat eŋgöreŋ ahakmeme diŋdiŋi mi kewö: Iŋini mönö Kembubuk qekötahöba iwinamyahötŋini yetkö jitŋiri tem köla wuataŋgöba malme. \v 2 \x * \xo 6.2 \xt Eks 20.12; Dut 5.16; Kol 3.21\x*Anutunöŋ jöjöpaŋ keu 1-2-3 mieŋgö teteköŋe töwa likepŋi neŋgimamgö qahö jii ahözapmö, jöjöpaŋ keu jaŋgö 4 mi törömunŋambuk. Mutuk kewö jiza, “Iwinamyahötki mönö göda qem etkiba malman.” Keu mi tem kölinga Anutunöŋ töwa likepŋi neŋgimamgö keuŋi kewö jöhöi ohoget ahöza, \v 3 “Göda qem etkinöŋga Anutunöŋ töhötmöriam gihiiga toroqeba gölmenöŋ nalö köröpŋi malman.” \p \v 4 Nahönböraturupŋinan irimsesewöl akepuköra iwi eŋön mönö urukanjam kude ak eŋgiba malme. Mewö qahöpmö, Kembugö Köna keu tem kölmegöra kusum eŋgiba miaŋgö dop mindiŋgöm eŋgigetka qarime. Mewö. \s1 Welenqeqe aka galöm yeŋgö qambaŋ keuŋini \p \v 5 \x * \xo 6.5 \xt Kol 3.22-25\x*Welenqeqe iŋini mönö gölme qakŋe galömurupŋini yeŋgö keuŋini Kraistkö keu ewö tem köla jöraŋtauat kude ahakŋe. Keuŋini oŋgitpepuköra sömbuŋini möta jönömŋinambuk undui malme. Urugeŋmoŋ kude aka böŋ kinda aka memba malme. \v 6 Köŋdöwoŋ aketka ambazipnöŋ eŋgek sorimegöra qahöpmö, uruŋini nupnöŋ ala memba Anutugö jitsihitŋi wuataŋgöba Kraistkö welenqeqe tandök ahakŋe. \v 7 Gölme ambazip welen qem eŋgiba mewö miaŋön Kembugö welenŋi qemakzin. Mewö möta nupŋini mönö Kembugö jeŋe dop kölmawaŋgö dop uruölöwakpuk memba malme. \p \v 8 Keu ki mönö mötme: Eŋgö sutŋine tosatŋan nup toŋi malje aka tosatŋan toŋini töwa qahö öne welen qem eŋgiba etqeqeŋi malje. Mi töndup denike yeŋön nup ölöpŋi mi me mi memakzei, Anutunöŋ mönö miaŋgö töwaŋi al eŋgiiga buŋa qem aŋgume. Keu mia mönö mötmöriba malme. \p \v 9 \x * \xo 6.9 \xt Dut 10.17; Kol 3.25; 4.1\x*Tourup aka welenqeqe eŋgö Kembuŋini mohot yaŋön Suep mire malja. Yaŋön ambazip tosatŋi qahö eŋgek soriba tosatŋi qahö qepureim eŋgimakzapmö, dop mohotnöŋ kewöta keunini jim teköm neŋgima. Galöm iŋini mi möt kutuzeaŋgöra mönö welenqeqe alaurupŋini simin titit ölöpŋi dop mohot ak eŋgiba öröm könöpkönöp memtöröp qemtöröp mosöta malme. Mewö. \s1 Anutugö jurujamba jömuk memba malme. \p \v 10 Kimbini tekömamgö aiga keu kewö ohozal: Iŋini Kembubuk qekötahöba kingetka kukösumŋi ketaŋan mönö inahöba töngum eŋgiiga köhöimakŋe. \p \v 11 Bölöŋaŋgö Toŋan silenöŋ alalgö mötmöt areŋ könaŋi könaŋi alakzawi, iŋini mi mesohol köla kin köhöimegöra mönö Anutugö wahijamba pakpak memba kölget gem aŋgum teköiga malme. \p \v 12 Nini gölme ambazip sep busuŋinambuk yembuk bim qahö aumakzinmö, bem suahö galöm aka iwiluhut bölöŋi bölöŋi tuarenjoŋ ak eŋgibingöra kinjin. Bem suahö galöm bölöŋi Suep gölme sutŋire jakömbuak dumŋine kinda kembu ahakzei, mönö mi qetal eŋgimakzin. Mewöyök pom böhi öŋgöŋgöŋi eretŋi sutnine panamangö öme tohoŋgö azi ipŋi mala öröyuai pakpak galöm kölakzei, neŋön mönö yembuk yarö gilakzin. \v 13 Miaŋgöra tuarenjoŋ ak eŋgibingöra mönö Anutugö jurujamba lökŋanök memba kölget gem aŋguiga kinme. Mewö kingetka kerökŋinan nalö bölöŋe eŋgubingö gangömakŋei, nalö miaŋgöreŋ mönö ölöp amqeba yarö gila tötal eŋgime aka yarö mi teköiga ölöp miri gölmeŋine kanjam köla kinme. \p \v 14 \x * \xo 6.14 \xt Ais 11.5; 59.17\x*Wahijambaŋini mönö kewö löŋgöt aŋgume: Keu ölŋanök jijigö irimuŋgaŋi mönö anjöŋine jöhöba kinme. Ahakmeme solan sorokŋi mi töptöpŋine göwaŋgöwaŋ (kapa maluku) ewö köla sel jöhöm aŋguba kinme. \v 15 \x * \xo 6.15 \xt Ais 52.7\x*Köna esu böŋtöŋök löŋgöta ölöp töndangöba tiba anakzin. Miaŋgö dop iŋini mönö luaigö Buŋaŋi jim sehibingö jöjörögetka miaŋön bohon köl eŋgima. \v 16 Jurujamba miembuk toroqeba saiwa bohonŋi qetŋi mötnarip mi mönö buŋa qem aŋguba sundan teŋgöba kinakŋe. Bölöŋaŋgö Toŋan neŋgeriba qönsihim neŋgimamgöra möta timbi liŋgipŋi mulahakzawi, miaŋgö esapesap könöpŋi pakpak mönö suman miaŋön qeapköba aŋgön köl aŋgumakŋe. \p \v 17 \x * \xo 6.17 \xt Ais 59.17\x*Anutugö Amötqeqe Toŋi i mönö buŋa qem aŋgume. Buŋa qem aŋguba kunbuk letotmei, dom-amöt miaŋön mönö nöröpŋini ain irikmarik ewö turuba aŋgön köl eŋgimakŋa. Uŋa Töröŋan bimgö sou ketaŋi neŋgizawi, mi Anutugöreŋ Buŋa keu. Mi mewöyök mönö buŋa qem aŋguba urukönömŋine ala bimŋini miaŋön qemakŋe. \v 18 Wahöjambaŋini pakpak mi löŋgöt aŋguba mönö nalö dop Anutu köuluköba qesiba malme. Uŋa Töröŋan eŋguasöta inahöm eŋgimakzawaŋgö dop mönö uletnöŋ sahöt waŋgimakŋe. Mönö pöndaŋ uruguliguli mala sundan Anutugö ambazip sarakŋi pakpak yeŋgöra aka kapaŋ köla köulukömakŋe. \p \v 19 Nöŋgöra mewöyök kewö köulukömakŋe, “Anutu, gi mönö keu kötŋi diŋdiŋi Pol waŋginöŋga göhö Ölöwak Buŋagi tölapŋi mi keu jitŋan jimawaŋgö dop jim asariba awösamkakahök kinda uru kuŋgum eŋgimakŋa.” \v 20 Nöŋön Ölöwak Buŋa miaŋgöra aka Anutugö jitŋememe azi bohonŋi akzalmö, nupŋi memakzalaŋgöra aka nalö kewöŋe kösö mire tatzal. Miaŋgöra Buŋa keu mi Anutugö jeŋe dop kölmawaŋgö dop awösamkakahök jiba malmamgöra mönö köuluköba malme. Mewö. \s1 Yaizökzök keu teteköŋi \p \v 21 Wölböt alani Tikikus yaŋön nöŋgö kösohotni alma. Yaŋön Kembubuk qekötahöba nupŋi memburik-qemburikŋi qahö memakza. Kiaŋgöreŋ denöwö aka memba tarakzali, mi pakpak jiiga iŋini mewöyök mi mötme. \v 22 Neŋön denöwö maljin tatzin, iŋini kösohot mi mötmegöra Tikikus melaim waŋgibiga Efesus eŋgöreŋ kama. Yaŋön kaba urukölalep eŋgiiga ölöp bönjöŋ malme. \p \v 23 Iwi Anutu aka Kembu Jisös Kraist yetkön mönö urumeleŋ alaurup eŋgöreŋ luai qeba urukalem ak eŋgiba mötnaripŋini mem köhöimakŋa. \v 24 Ambazip Kembunini Jisös Kraist nalö teteköŋi qahö jöpaköba malmei, Anutugö kalem möriamŋan mönö körek embuk ahöba ahöm öŋgöma. Mewö.