\id COL - Burum Mindik NT (Gen, Ruth, Jona) [bmu] -Papua New Guinea 2002 (DBL -2014) \h Kolosi \toc1 Polnöŋ Kolosi yeŋgöra Kimbi alök. \toc2 Kolosi \toc3 Kol \mt1 Kolosi Kimbi \mt2 Polnöŋ Kolosi yeŋgöra Kimbi alök. \imt1 Jim-asa-asari \ip Kolosi mi Eisia prowinsgö taon kun. Mi Efesus siti miaŋgöreŋök wehön kotkotŋe göröken ahöyök. Polnöŋ Kolosi nalö kungen qahö anökmö, Eisiagö siti ketaŋi Efesus miaŋgöreŋ yambu karöbut Buŋa nup memba Kolosi yeŋgöra mewöŋanök waimanjatŋi möta malök. Könaŋgep Kolosi tosatŋan uruŋini meleŋget (1.7; Apo 19.10). Polnöŋ Rom sitigö kösö mire tariga neŋakŋi Epafras yaŋön Kolosi urumeleŋ kambugö buzup keuŋi memba yaŋgöreŋ kayök. (1.7-8) Kösohotŋini tosatŋi mi ölöpŋi aketmö, Kolosi miaŋgöreŋ böhi takapulakaŋi tok malget. \ip Böhi mieŋön ambazip kewö kusum sohom eŋgimalget: “Urumeleŋ könagesö eŋön Anutu waikŋi membingö köna keu könaŋi könaŋi mi ölöp wuataŋgöme. Eŋön ölöp uruŋini memba et ala sileŋini qeba sihimbölö mötme.” (2.16, 20-21, 23) Toroqeba kewö jim kutum eŋgiget, “Mötnarip eŋön mönö simin köla garata waikŋini memba malme.” (2.18) Jisös mewöyök mem et al waŋgiba kewö jiget, “I Anutugö Nahönŋi qahöpmö, garata bohonŋi kun.” Mewö jiba kewö toroqeget, “Neŋgö keunini wuataŋgömei, yeŋön mönö mötmöt tölapŋi qainŋi kun miwikŋaime.” \ip Miaŋgöra Polnöŋ Kimbi ki ohoba Kolosi urumeleŋ kambu kewö kusum eŋgiyök, “Yuai pakpak mönö Jisösgö bapŋe ahöiga yaŋön Anutu öl töhönŋi aka (1.15-17) urumeleŋ kambu neŋgö Bohonina malja.” (1.18) Toroqeba keu kewö kondel eŋgiyök, “Kraist Jisös möt narigetka yaŋön Anutugö mötmöt aka mötkutukutu tölapŋi ölöp kondel eŋgima. Anutugö mötmötŋi mi mötmöt tosatŋi pakpak oŋgita qainŋi kun akza.” (2.2-3, 9-10) Polnöŋ mewöyök urumeleŋ ambazip malmalŋinaŋgö jimkutukutu keu tosatŋi ohoba al eŋgiyök. (3.1–4.1) \iot Buk kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 4 mi kewö: \io1 Keu mutukŋi \ior 1.1-8\ior* \io1 Kraistkö malmalŋi aka nupŋi \ior 1.9–2.19\ior* \io1 Kraistpuk malmal dölökŋi \ior 2.20–4.6\ior* \io1 Kimbigö keu kötŋi bohonŋi \ior 4.7-18\ior* \c 1 \p \v 1 Anutunöŋ Pol ni melaim niŋgiiga jitŋaŋgö dop Kraist Jisösgö aposol akzal. Urumeleŋ alanini Timoti yaŋön nömbuk tatza. \p \v 2 O urumeleŋ alaurupnini sarakŋi Kolosi taonöŋ mala Kraistpuk qekötahögetka mötnaripŋinan qahö sörauiga zeŋ kinjei, nöŋön embuk keu eraum mötpingöra kimbi ki ohozal. Anutu Iwininan mönö kalem möriam eŋgiiga luainöŋ malme. \s1 Eŋgöra Anutu möpöseiba köulukömakzin. \p \v 3-4 Iŋini Kraist Jisös pöndaŋ möt nariba ambazip sarakŋi pakpak uru könömŋinan jöpaköm eŋgimakzei, miaŋgö keu buzupŋi jiget mörin. Miaŋgöra eŋgöra köulukömakzini, miaŋgöreŋ mönö nalö dop Anutu, Kembunini Jisös Kraistkö Iwiŋi möpöseimakzin. \v 5 Ölöwak Buŋagö keu ölŋan mutuk eŋgöreŋ kaiga jigetka jörömqörömninaŋgö könaŋi lök möta möt asariget. Möt asariba Anutunöŋ eŋgöra yuai ali Suep mire kahaimök ahözawi, iŋini mi buŋa qem aŋgubingö al mamböta jörömqöröm akze. Jörömqöröm miaŋön nam köl eŋgiiga amqeba Anutu möt nariba uru jöpaköm aŋguba maljei, mönö miaŋgöra möpöseim waŋgimakzin. \p \v 6 Ölöwak Buŋa keu miaŋön sehiba gölmeŋi gölmeŋi dop köla ölŋambuk aka qarimakza. Miaŋgö dop eŋgöreŋ kaiga iŋini Anutugö kalem möriamŋaŋgö könaŋi ölŋi möta möt asariget. Mi mutuhök möt asarigeri, wehön miaŋgöreŋök könahiba eŋgö sutŋine mewöŋanök ölŋambuk aka kötuetköm eŋgimakza. \v 7 \x * \xo 1.7 \xt Kol 4.12; Flm 23\x*Wölböt neŋaknini Epafras yaŋön Kolosi eŋgöra Ölöwak Buŋa mi kusum eŋgiiga mötket. Epafras yaŋön neŋgö salupnine kinda Kraistkö nupŋi pöndaŋ kapaŋ köla memakza. \v 8 Uŋa Töröŋan sölölöhöm eŋgiiga jöpaköm aŋgumakzei, Epafrasnöŋ eŋgö könaŋamŋini mewö eka nini jii mörin. \p \v 9 Miaŋgöra buzup keu mi mörini, neŋön mewöyök nalö miaŋgöreŋök könahiba eŋgöra Anutu köuluköba mala kotzin. Eŋön Anutugö jitsihitŋi möt yakögetka mötmöt miaŋön uruŋini kokolak qemapköra ulet waŋgimakzin. Miaŋön kokolak qem eŋgiiga Uŋa Töröŋan mönö sölölöhöba mötmöt eŋgimakŋa. Mewö miaŋön mönö ölöp Anutugö sihimŋi pakpak diŋdiŋanök möt kutuba malme. \p \v 10 Eŋgöra kewö köulukömakzin: Mötkutukutu miaŋön nam köl eŋgiiga mewö ölöp malmalŋini Kembugö jeŋe dop kölmawaŋgö dop malme. Jitsihitŋi ahözawaŋgö dop ahakmemeŋini pakpak aka memba malme. Mewö ölöp nup ölöpŋi könaŋi könaŋi pöndaŋ megetka miaŋgö ölŋi asuhumakŋa. Mötkutukutuŋini mewö köl guligetka ölöp köhöimakŋe aka Anutugö könaŋi toroqeba möt yaköm soroköba malme. \p \v 11 Anutugö kukösumŋi mi aködamunŋambuk. Miaŋgö dop nanŋi ösum-mumuŋi pakpak al eŋgiiga eŋgualöŋda mem köhöim eŋgimakŋapköra köulukömakzin. Anutunöŋ mewö mem köhöim eŋgiiga ölöp köhöiba nalö dop kapaŋ köla urubönjöŋnöŋ kinda lömböt möta mökösöŋda söŋgaiba malme. \v 12 Söŋgaiba mala Iwigö saiwap jiba malmegöra köulukömakzal. Iwininan alaurupŋi sarakŋi neŋgöra buŋa yuaiŋi areŋgöba ali asakmararaŋaŋgö uruŋe ahöza. Yaŋön iŋini mewöyök letotqetot mem eŋgiiga buŋaŋi mi buŋa qem aŋgumeaŋgö dop akze. \p \v 13 Pandamanöŋ galöm köl neŋgiyöhi, Iwinöŋ miaŋgöreŋök meköba neŋguaŋgita kaba wölböt Nahönŋaŋgö bemtohoŋ uruŋe al neŋgiyök. \v 14 \x * \xo 1.14 \xt Ef 1.7\x*Nahönŋi yaŋön sohopnini memba siŋgisöndoknini saŋgoŋda mosötmapkö mörakza. Miaŋgöra mönö saiwap jim waŋgimakzin. Keu mi ölŋa. \s1 Kraistnöŋ yuai pakpakö könaŋi aka bohonŋi akza. \p \v 15 Kraistnöŋ Anutu qahö ehekŋi yaŋgö imutŋi akza. Möpŋaŋgö möpŋe malmal pakpak qahö asuhuiga Kraistnöŋ mönö mutuhök Iwiŋambuk azi bohonŋa malök. Mewö Iwi Anutu bauköm waŋgiiga öröyuai pakpak miwikŋaim eŋgiyotka ahuget. \p \v 16 Nahönŋan Anutu bauköm waŋgiiga öröyuai pakpak miwikŋaim eŋgiyohot. Yuai tosatŋi Suep mirigö jakeŋi jakeŋi miaŋgöreŋ ahögetka qahö eŋgehakzini aka yuai tosatŋi gölmenöŋ ahögetka eŋgehakzini, mi Kraistnöŋ jiiga letotket. Yuai pakpak mi galöm köl eŋgimegöra uŋa suahö galömŋi galömŋi miwikŋaim eŋgiiga Suep gölme sutŋire jakömbuakŋine kinda jimkutukutuŋini alakze. Yeŋgö nemböŋine pom jembonŋini öŋgöŋgöŋi eretŋi mi al eŋgiiga jakeŋine kukösumŋinambuk kinda tosatŋi kembu ak eŋgimakze. Nahönŋan yuai pakpak asuhumapkö bömön jalöŋi aiga Anutunöŋ miwikŋaim eŋgiyöhi, mi mönö Kraist aködamun miwikŋaim waŋgimegöra al eŋgii ahöze. \p \v 17 Kraistnöŋ mutuhök maligun öröyuai pakpak miaŋgö andöŋe asuhuget. Yaŋön mönö yuai pakpak mindiriba nam köl eŋgiiga kutulaŋgöba yaŋgöreŋ töndangöba kinje. \v 18 \x * \xo 1.18 \xt Ef 1.22-23\x*Kraistnöŋ bömön jalönini akza. Öröyuai pakpak neŋgö öröm neŋgineŋgi bohonina aka malmapköra kömupnöhök wahörök. Kömugeri, yeŋgö sutŋineyök jitŋememeŋina aka guliba wahörök. Mewö mutukŋamnini aiga nini könagesö walŋaŋgö zioz dölök-kunŋi asuhuba kinjin. Miaŋgöra urugö, silegö, yuai pakpakö nöröp bohonini aiga urumeleŋ könagesö neŋön yaŋgö öl kembaŋi akzin. \p \v 19 Anutunöŋ Nahönŋi nanŋaŋgö dop köröndöŋ aka malmapkö möt teköi dop kölök. Miaŋgöra nanŋi mötmötŋi aka aködamun yuaiŋi pakpak mi körek pakpak Kraistpuk qekötahöba kinjawaŋgöra körö-ölöwak möta malja. \v 20 \x * \xo 1.20 \xt Ef 2.16\x*Öröyuai pakpak gölmenöŋ aka Suepnöŋ Anutubuk kazik ahakzei, Anutunöŋ mi pakpak töwaŋini ala eŋguaŋgiriga nanŋambuk qekötahöba urumohot akŋegöra möta kewö jim teköi dop kölök, “Mönö nani Nahöni melaibi geba maripomnöŋ kömumba sepŋi mokoba luaigö nam köli asuhuma.” \p \v 21 Iŋini mewöyök mutuk ahakmemeŋini bölöŋi ahöyöhaŋgöra aka uruŋinan Anutubuk urumohot qahö aka kerök möt waŋgiba tikep malget. \v 22 Mutuk mewö malgetmö, nalö kewöŋe Anutunöŋ nanŋambuk urumohot aka kinmegöra Nahönŋi melaiiga gölme silebuk kömumba köl könjörat mem eŋgiyök. Mewö kingetka qewöloŋini saŋgoŋda mala eŋguaŋgita nanŋi jeŋe sarakŋi köpösihitkö keuŋini qahö al eŋgii aŋgotmegöra al mamböta jörömqöröm ahakze. \p \v 23 Jörömqöröm ahakzemö, mala anjaŋbanjaŋ köla et eŋgubapuköra mönö Kraist pöndaŋ möt nariba kinme. Anutunöŋ Ölöwak Buŋaŋan tandö kuŋguyöhi, iŋini miaŋgö keuŋi mötket. Uruŋinan miaŋgöreŋ naŋgöba töndangöba kin köhöiba malme ewö, mönö oyaeŋkoyaeŋ akŋe. Nini Ölöwak Buŋaŋi mi jim sehimakzin. Anutunöŋ ambazip miwikŋaim eŋgiiga Suep bapŋe mal anjei, yeŋgö sutŋine mi liliköba jim asariba maljin. Pol nöŋön mewöyök Ölöwak Buŋagö nupŋi mi memba maljal. Mewö. \s1 Polnöŋ zioz kambugö nup denöwö memba malök? \p \v 24 Kraistkö ölŋi mi urumeleŋ könagesö neŋön akzin. Kraistnöŋ neŋgöra aka köŋjiliŋ möriga kitipŋi ahöba urumeleŋ könagesö qaknine öŋgömakzawi, mia Kraistkö ölŋi bauköm eŋgimamgöra aka silenan meköba möta malakzal. Mewö aiga eŋgöra aka sihimbölö möta malali, miaŋgöra nalö kewöŋe söŋgaimakzal. \p \v 25 Anutunöŋ kuŋgum niŋgiiga urumeleŋ könagesöŋi könagesöŋi welenŋini qeba nup memba maljal. Anutunöŋ kalem möriamŋi ambazip mendeŋ neŋgimamgö areŋ alöhi, miaŋgö dop Buŋa keuŋi körek jim sehim tekömamgöra jiyök. Eŋön ölöwaka köhöimegöra nup al niŋgiyök. \v 26 Anutunöŋ Buŋa keu mi möpŋaŋgö möpŋeyök asamböriga ambazip julkösöŋ aka kömugetka gwölönarökŋi wahöta kömugetka mewö mewö aka mala kota tönpin malget. Malgetka nalöŋi nalöŋi tölapŋe ahöyökmö, nalö kewöŋe könagesöŋi könagesöŋi sarakŋi neŋgöra indel neŋgiiga mötzin. \p \v 27 Anutunöŋ kalem möriamŋaŋgö areŋi kewö jiba ali ahöza, “Nöŋön keuni tölapŋi mi nani könagesöurupni eŋgöra indelbi mötmegöra mötzal. Yeŋön mi möt yaköba anda jim sehigetka Buŋani tölapŋaŋgö aködamunŋan mönö kian kantriŋi kantriŋi yeŋgö sutŋine qariba qetbuŋaŋambuk akŋa.” Keu kötŋi tölapŋi mi kewö: Kraistnöŋ eŋgö uruŋine malja ewö, mönö asakmararaŋe aŋgotpingö jörömqörömŋi al eŋgimakŋa. \p \v 28 Neŋön Anutugö areŋ miaŋgö dop Kraistkö könaŋi ambazip pakpak eŋgöra jim asariba maljin. Yeŋön körek Kraistpuk qekötahöba kin köhöiba aködamunŋinambuk akŋegöra kusum eŋgimakzin. Mewö eŋguaŋgiringa Anutugö jemesoholŋe aŋgotmegöra mötzin. Miaŋgöra mötkutukutunini pakpak qezaköba qambaŋ keuŋi keuŋi eŋgimakzin. \v 29 Nöŋön miaŋgöra aum-mörimakzal. Kraistnöŋ kukösumŋaŋgö qakŋe sölölöhöba inahöm niŋgimakzawi, nöŋön mönö miaŋgö dop bim qeba malakzal. Mewö. \c 2 \s1 Polnöŋ Kolosi yeŋgöra waimanjat mörök. \p \v 1 Nöŋön Kolosi eŋgöra aka bim qeba maljal. Mewöyök Laodisia sitinöŋ maljei aka urumeleŋ alaurup tosatŋan silenaŋgö jemesoholni qahö nekeri, mönö körek yeŋgöra köuluköba gwötpuk aum-mörimakzal. Nöŋön iŋini miaŋgö könaŋi mötmegöra mötzal. \p \v 2 Kewö köulukömakzal: Anutu, gi mönö uruŋini naŋgöm eŋginöŋga öröröŋ jöhöba jöpaköm aŋguba mohotŋe urugö aködamunŋini pakpak miwikŋaime. Mi miwikŋaiba ölöp köhöiba yuai pakpak möt kutum teköme. Mewö aka ölöp Anutugö Buŋa tölapŋi, Kraistkö könaŋi mi körek möt asarim teköme. \v 3 Anutunöŋ mötmötŋi aka mötkutukutuŋi mi körek Kraistköreŋ ala asamböriga ahöza. Anutu mötkutukutuŋaŋgö köweŋi mi guli dötnam ewö köwe tölapŋe ahöiga Kraistnöŋ miaŋgö kiŋi moröŋi akza. Kraist tem köla mewö miaŋön ölöp mötkutukutuŋi miwikŋaibin. \p \v 4 Kunŋan mondoqondoroŋ ala kelök keu jiba uruŋini kuŋguba tilipköm eŋgibapuköra Kraistköra keu mi jizal. \v 5 Silenan eŋgö kösutŋine qahö maljalmö, urumötmötnan mönö embuk kinja. Iŋini köhöiba Kraist möt nariba tem köla sutŋine areŋinaŋgö dop bönjöŋ maljei, eŋgöra mewö möta mötmöriba söŋgaimakzal. Mewö. \s1 Gölmegö mötmötŋan jöhöm eŋgibapukö galöm meme keu \p \v 6 Miaŋgöra iŋini Kraist Jisös möt aŋgön kölgetka Kembuŋini aka kinjawi, mönö yambuk qekötahömakzeaŋgö dop ahakmemeŋini aka memba malme. \v 7 Keu kusum eŋgigeri, miaŋgö dop mönö kesötŋini Kraistköreŋ möndömgöba mendawöla yambuk qekötahöba kinda uruŋini naŋgöm aŋguba mötnaripkö köhököhöiŋi toroqeba miwikŋaiba malme. Saiwapŋini mönö o saksaköba erakzawaŋgö dop jiba möpöseiba malme. \p \v 8 Ambösakon yeŋön gölmegö mötkutukutu kusum eŋgigetka köna walŋi miwikŋaiba tosatŋan mi wuataŋgömakze. Mewöyök bem suahö galöm Suep gölme sutŋire mala mietkö öröyuaiŋiri pakpak galöm köl eŋgimakzei, tosatŋan Kraist oŋgita yeŋgöreŋ qekötahöba keu kusum eŋgimakze. Mewö ahakzei, yeŋgöreŋök kunŋan eŋgömemba tilipqilip omaŋi miaŋgö kösöŋan jöhöm eŋgiiga eta böhi mieŋgö buŋaya akepuk. \p \v 9 Anutugö mötmötŋi aka aködamun yuaiŋi pakpak mi körekmakörek Kraistköreŋ ahöiga gölme sile memba asuhuyök. Miaŋgöra böhi takapulakaŋi mewöŋi yeŋgöra mönö galömŋini mem aŋguba malme. \v 10 Kraistnöŋ uŋa suahö galöm aka pom jembon pakpak mieŋgö nöröp bohonŋini akza. Kraistpuk qekötahögetka yaŋön Anutugö mötmötŋi aka aködamun yuaiŋi pakpak mi ölöp dopŋine eŋgiiga malje. \p \v 11 Mewö mala Kraistpuk qekötahögetka yaŋön aiwesökŋi ölŋi mi eŋgöreŋ mewöyök yandim eŋgiiga malje. Aiwesök mi börönöŋ silenine yandimakzeaŋgö dop qahöpmö, Kraistnöŋ sile yandiyandi qainŋi kun ak eŋgiyök. Mi kewö: Yaŋön silegö ahakmeme walŋan galöm köl eŋgibapuköra mönö sihim kömbönaŋini bölöŋi jöhöiga malje. \v 12 \x * \xo 2.12 \xt Rom 6.4\x*Kraistkö qamötŋi lömnöŋ algeri, eŋgö uru walŋan mönö mewö tandöktandök kömumba o melun miaŋgöreŋ kömup lömnöŋ geyök. Mewö geyökmö, Anutunöŋ Kraist mem guliiga kömupnöhök wahöröhi, yaŋgö kukösumŋan mönö iŋini mewöŋanök inahöba o melun miaŋgöreŋ nam köl eŋgiiga guliget. Iŋini Anutugö kukösumŋi mi möt aŋgön köla möt narim waŋgigeraŋgöra aka Kraistkö qöhöröŋe guliba köhöiba malje. \p \v 13 \x * \xo 2.13 \xt Ef 2.1-5\x*Mutuk kunöŋ eŋgö sihim kömbönaŋini bölöŋi mi qahö jöhöiga uru walŋinan galöm köl eŋgiiga malget. Siŋgisöndok akeraŋgöra aka uru köhömuŋi malgetmö, Kraistpuk qekötahögetka Anutunöŋ yaŋgö qöhöröŋe mem gulim eŋgiyök. Siŋgisöndoknini mönö körek saŋgoŋ teköiga köhöiba maljin. \v 14 \x * \xo 2.14 \xt Ef 2.15\x*Bölöŋamnini aka mieŋgö likepŋaŋgö jimkutukutuŋi mi Suep mire löpöt kimbinöŋ ohogetka ahöyök. Kraistnöŋ löpöt mi körek pakpak kutuba qeapköyök. Löpöt miaŋön Anutubuk kinda andönine qeba tuarenjoŋ ak neŋgiba ahöyöhi, yaŋön mi köteköba maripomnöŋ kösököi teköyök. \p \v 15 Maripomnöŋ kömumba bem suahö galöm aka uŋa pom Suep gölme sutŋire öröyuai pakpak galöm kölakzei, Kraistnöŋ mieŋgö kukösumŋini luak jaugem jitŋi ewö qeapköba tölököba tözamgöm teköyök. Mewö kazikurupŋi kösö gwarö memba gamu qem eŋgiyök. Mewö aka eŋguaŋgita köiraŋ ala renduŋ köliga qenjarökŋe kagetka luhut al eŋgiyöhaŋgö könaŋi mi aukŋe asuhuiga eket. \p \v 16 \x * \xo 2.16 \xt Rom 14.1-6\x*Kraistnöŋ luhut al eŋgiyöhi, miaŋgöra iŋini mönö Kraistpuk kinda ewebibiŋinambuk saitiŋgit malme. Mewö malgetka eŋgö sutŋine kunŋan wani oŋi aka ölŋi ohoba nemakzei, miaŋgöra öne dönqizizin ala jim kutum eŋgibapuk. Yambu (yara) dop kendon kömbukŋi kun aka köiŋ dop köiŋ dölökŋi kotzawaŋgö söŋgaipŋi mi alakze me qahö, miaŋgöra öne jim bölim eŋgibepuk. Sabat kendon mi Sondagienöŋ me silim kunöŋ tarakzei, miaŋgöra öne mesoholŋine qeba jim eŋgibepuköra mönö galömŋini mem aŋguba malme. \v 17 Soŋgo mewöŋi mieŋgöra mönö kezap kude alme. Mi söpsöp yuaiyök akze. Ölŋan dopdowiba imutŋi gilakzawi, miaŋgö dop ölŋi mi Kraist. Nenegö me kendon tatatkö keuŋi mi Kraistkö söpsöpŋi aka eretŋi akza. Kraistnöŋ lök kaiga mala öne köna söpsöpŋi walŋe qekötahöbepuk. \p \v 18 Tosatŋi yeŋgö sihimŋini mi nanŋini urunini memba et ala Suep garata waikŋini memba bem ewö möpöseim eŋgibingöra ahöza. Mewöyök jeŋini meleŋni imutimutŋini eka mieŋgöra söŋgöröqök ahakze. Mewö nanŋine gölmegö mötmötŋan kuŋgum eŋgiiga sileŋini öne töhön memba öŋgöba tiwokmawok ahakze. Yeŋgöreŋök kunŋan tilipköm eŋgiba Kraistköreŋök utum eŋgibapuk. Mewö mötnaripkö aoŋgitnöŋ luhut qahö ala töwaŋini qahö membepuk. Miaŋgöra mönö galömŋini mem aŋguba malme. \v 19 \x * \xo 2.19 \xt Ef 4.16\x*Yeŋön Kraist nöröpnini akzawi, yambuk qekötahöba kinkinŋini mosöta laŋ malje. Kraistnöŋ nöröpnini aka nanŋi ölŋi körek nini galöm köl neŋgiiga ölöp mösölatim aŋguba maljin. Sihit toroqeqeŋi aka ginimuramŋi mieŋön mönö ölŋaŋgö köna böröurupŋi mindiriba jöhöm neŋgigetka kutulaŋgöba mohot akzin. Mewö aka Anutunöŋ nam köl neŋgimakzawaŋgö dop qarim köhöimakzin. \s1 Kraistpuk kingetka gölmegö mötmötŋan galöm ak eŋgibapuk. \p \v 20 Iŋini Kraistköreŋ qekötahögetka uru walŋinan kömuiga bem suahö galöm yeŋgö kösö gwarönöhök lök lolohoget. Mieŋön Suep gölme sutŋire mala yuaiŋiri pakpak galöm köl eŋgimakzemö, iŋini qahö galöm köl eŋgigetka malje. Miaŋgöra böhi takapulakaŋi mewöŋan jimkutukutu laŋ al eŋgimakzei, mi mönö wuanöŋgöra öne wuataŋgömakze? Suepkö buŋaya akzemö, töndup gölmegö keuya wuataŋgögetka siksauk ahakza. \p \v 21 Soŋgoŋini kewö alakze, “Mi kude göjupköba meman. Kun mi kude yöhösöröman. Yuai mi kude misiriman.” \v 22 Gölme ambazipnöŋ nanŋini nöröpŋinan mewö jim kutuba tosatŋi kusum eŋgimakzemö, Anutunöŋ mewö qahö. Yaŋön yuai pakpak mi lökŋanök aka membingöra jiiga nupŋini eŋgigetka qahöwakŋegöra ali ahöze. \p \v 23 Mi töndup tosatŋan bem suahö galöm aka garata waikŋini memba bem ewö möpöseim eŋgimegöra kapaŋ kölakze. Mi kapaŋ köla “Nanini urunini memba eta aljin,” jiba miaŋgöreŋ möndöba silegö sihim kömbönaŋini bölöŋan galöm köl eŋgibapuköra soŋgoŋi soŋgoŋi ala sileŋini qeba qölsihim aŋgumakze. Mewö aka jimkutukutuŋini alakzei, mi mönö mötkutukutu qakŋe alalŋaŋgö tandök aiga gwötpukŋan mi möta mötket öŋgömakza. Öŋgömakzapmö, mi töndup mewö silegö sihim kömbönaŋini bölöŋi aŋgön kölbingö osiba mi laŋ wuataŋgömakze. Miaŋgöra jimkutukutuŋini mieŋön mönö yuai omaŋi kötökŋi akze. Mewö. \c 3 \s1 Kraistnöŋ malmal dölökŋe malbingö ösumŋi neŋgimakza. \p \v 1 \x * \xo 3.1 \xt Sum 110.1\x*Kraistnöŋ euyaŋgöreŋ öŋgöba Anutugö böröŋi ölŋaŋgö jakömbuak jakeŋi memba qetbuŋaŋambuk tatza. Anutunöŋ Kraist mem gulim waŋgiyöhi, miaŋgö tandök iŋini mewöyök mem gulim eŋgiiga köhömuŋeyök wahöta malje. Miaŋgöra iŋini Suep mire eu öröyuai ahözawi, uruŋini mönö miaŋgöreŋ jöhöba malme. \p \v 2 Gölmegö öröyuaigöreŋ qahöpmö, euyaŋgöreŋ öröyuai ahözawi, uruŋini mönö miaŋgöreŋ jöhöm köhöiba malme. \v 3 Eŋgö uruŋini walŋan mönö kömuiga Anutugöreŋ tönguba malje. Mewö Anutugö aumŋe anda malmal köhöikŋaŋgö könaŋi miwikŋaiget. Kraistnöŋ Suep malmal tölapŋe maljawi, eŋgö urumalmalŋinan mönö miaŋgö dop asa-asambötŋe ahöza. Miaŋgöra uruŋini mönö Kraistpuk jöhöba malme. \v 4 Kraist malmal köhöikŋaŋgö Toninan kunbuk kaiga asakmararaŋan asuhumawi, nalö miaŋgöreŋ iŋini mönö mewöyök asuhugetka eŋguaŋgiriga yambuk Anutugö asakmararaŋe aŋgotme. \s1 Uru walŋi aka uru dölökŋi awöraŋgözahot. \p \v 5 Gölmegö sihim kömbönaŋini bölöŋi könaŋi könaŋi mi uruŋine kinda yayaseŋseŋ mem eŋgimakzei, mieŋgö nöröpŋini mönö körek tözamgöm teköme. Bau kiam tandök serowilin aka qewöloŋ aŋgöjörakŋambuk mi mönö andö qeme. Urusilegö sihim kömbönaŋi bölöŋi mi mosöta urukönöp bölöŋi mi mönö qömbökögetka bököma. Yuai membagun membingö nepaqepalok köpösöŋgömakzei, miaŋön tandö lopioŋ waikŋini memba möpöseim eŋgizeaŋgö tandökŋi akza. \v 6 Mi akeraŋgöra aka Anutugö irimŋan seholiiga urukazikŋi qakŋine ali öŋgömakza. \p \v 7 Sihim kömbönaŋini bölöŋi mewöŋan mönö mutuk nanŋini malmalŋini mewöyök galöm köliga köna bölöŋi mi tiba wuataŋgöba maljema. \p \v 8 Mewö malgetmö, nalö kewöŋe iŋini mewöyök yuai kewöŋi pakpak mi mönö gilget anma: Urusiŋgok möta urukönöpnöŋ jula eŋgohoiga uruŋinan auba urubölö mötzemö, mi uzeta gilget anma. Mewöyök uruqeqe keu töhöreŋ aka keu aŋgöjörakŋambuk jiba uruŋini tölöhozei, mi mönö körek andö qeba mosötme. \v 9 \x * \xo 3.9 \xt Ef 4.22\x*Iŋini uru walŋi aka miaŋgö ahakmeme aŋgöjörakŋambuk mi köteköba mem kömumba malje ewö, keu muneŋi mönö kude eraum mötme. \p \v 10 \x * \xo 3.10 \xt Jen 1.26; Ef 4.24\x*Iŋini uru walŋi köteköba kunbuk letota uru dölökŋi löŋgöta malje. Miwimiwikŋai Toninan nanŋi könaŋi möt teköm waŋgibingöra söpsöp alöhi, yaŋön mönö miaŋgö dop uru dölökŋi mi letot waŋgiiga toroqeba kölöŋaimakza. \v 11 Miaŋgöra nini Juda me kantri tosatŋaŋgö ambazip maljini, mi mönö dop mohot akza. Anutugö aiwesökŋi silenine yandiget me qahö, mi töndup Anutugö jeŋe dop mohot akzin. Taon ambazip mötmötninambuk me qandam (bus kanaka) mala nanŋini keuŋine irohowaroho jiba gukmaulem maljei, mi töndup Kraistnöŋ urunine kiniga mohot akzin. Nanini nupnini memakzin me toninaŋgö welenŋini töwaŋi qahö qemakzini, miaŋön yuai korembeŋi akzapmö, ölbölŋi mi Kraist. Yaŋön kutulaŋgöba körek neŋgoŋgita öŋgöba Kiŋ Kembunini bohonŋi mohot akza. \p \v 12 \x * \xo 3.12 \xt Ef 4.2\x*Anutunöŋ möwölöhöm eŋgiiga uru dölökŋi wuataŋgöba Anutugö wölböt alaurupŋi sarakŋi akze. Miaŋgöra iŋini mönö sutŋine ak kömumba ala ak aŋguba malme. Uruŋini memba et ala tosatŋi guŋbönjönjöŋ qakŋe ak eŋgiba lömböt möta mökösöŋda malme. Silik miaŋön mönö malukuŋini aiga kölget geiga mi töp memba malme. \p \v 13 \x * \xo 3.13 \xt Ef 4.32\x*Mönö lolongöba bölöŋaŋgö kitipŋi kude mememö, mönö qaqaeŋgim aŋguba malme. Köyan köl aŋgugetka sutŋine keu köpösihit ahuiga kunŋan alaŋi jim waŋgimamgö mötzawi, mi mönö mosöt aŋgume. Kembunöŋ siŋgisöndokŋini saŋgoŋda mosöröhi, iŋini mönö sutŋine mewöŋanök ak aŋgumakŋe. \v 14 Mewö aka urukalemgö malukuŋini mi kölget geiga miaŋgö qakŋe mönö urukalem aka jöpaköm aŋgugetka qetpuk akŋa. Urukalem miaŋön mönö aködamun tosatŋi pakpaköra jizali, mi köyamgöba mindiriba bohonŋina kinja. \p \v 15 Kraistnöŋ iŋini luainöŋ silemohot malmegöra eŋgoholök. Miaŋgöra yaŋgö luaiŋan mönö uruŋine ahöba ölöpŋaŋgö injup lökuatŋi ak eŋgiiga urubönjöŋnöŋ jim möpöseip aka malme. \p \v 16 \x * \xo 3.16 \xt Ef 5.19-20\x*Kraistköreŋ Buŋa keu miaŋön mönö uruŋine kinda sutŋine gwötpuk asuhum sehima. Mönö mötkutukutu keu pakpak jiba kusum aŋguba qambaŋ qem aŋgumakŋe. Uŋa Töröŋan sölölöhöm eŋgimakzawaŋgö dop mönö Buŋa Liŋet Sumbara (Sam), möpömöpösei liŋet (omsa) aka urugö liŋet tosatŋi mi urukönömŋinan Anutu möpöseiba kölakŋe. \v 17 Ahakmeme mi me mi jitnöŋ me siliknöŋ aka memei, mi pakpak mönö Kembu Jisösgö qetŋe ahakŋe. Mewö aketka Kraistnöŋ nam köl eŋgiiga Iwi Anutu pipsimbawoŋ jim waŋgiba malme. Mewö. \s1 Awanöm, iwinam aka welenqeqe eŋgöreŋ qambaŋ keu \p \v 18 \x * \xo 3.18 \xt Ef 5.22; 1 Pitö 3.1\x*Ambi iŋini mönö apurupŋini yeŋgö keu bapŋe anda malme. Kembugö buŋaya akzeaŋgöra mönö mewö aketka dop kölma. \p \v 19 \x * \xo 3.19 \xt Ef 5.25; 1 Pitö 3.7\x*Azi iŋini mönö anömurupŋini urukalemnöŋ jöpaköm eŋgiba urupik wösökömbuk qakŋe kude ak eŋgiba malme. \p \v 20 \x * \xo 3.20 \xt Ef 6.1\x*Nahönbörat iŋini Kembubuk qekötahöba kinda iwinamyahötŋini yetkö jitŋiri wuataŋgögetka Kembunöŋ eŋgehiga dop kölma. Miaŋgöra iŋini mönö keuŋini jimeaŋgö dop pakpak tem köl eŋgiba malme. \p \v 21 \x * \xo 3.21 \xt Ef 6.4\x*Iwiurup eŋgö nahönböraturupŋinan awösamkakakŋini mosötpepuköra mönö kude eŋgum ureim ak eŋgiba malme. \p \v 22 \x * \xo 3.22 \xt Ef 6.5-8\x*Welenqeqe iŋini mönö gölme qakŋe galömurupŋini yeŋgö keuŋini pakpak tem köla ahakŋe. Köŋdöwoŋ aketka ambazipnöŋ eŋgek sorimegöra qahöpmö, geŋmoŋ mosöta Kembugö jitŋi oŋgitpinbukö sömbuŋini möta uruŋini nupnöŋ ala memba malme. \v 23 Yuai aka memakŋei, uruŋini mönö miaŋgöreŋ jöhöba kewö mötmörime: Gölme ambaziwök qahöpmö, Kembu nanŋi mönö welen qeba malje. \p \v 24 Kembu Kraist welenŋi qeba malgetka yaŋön töwaŋini Suep mire ali ahözawi, mi mönö eŋgiiga buŋaŋini akŋa. Mönö mewö mötmöriba malme. \v 25 \x * \xo 3.25 \xt Dut 10.17; Ef 6.9\x*Kunŋan nupŋi mem sohomawi, Anutunöŋ mewöŋanök mem sohosohoŋaŋgö likepŋi meleŋ waŋgima. Anutunöŋ tosatŋi qahö eŋgek soriba tosatŋi qahö qepureim eŋgimakzapmö, körek nini dop mohotnöŋ kewöt neŋgiba keunini jim teköma. \c 4 \p \v 1 \x * \xo 4.1 \xt Ef 6.9\x*Galömurup eŋgöreŋ Kembu ketaŋi mi Suep mire malja, mi möt kutuzeaŋgöra mönö welenqeqeurupŋini titit diŋdiŋi aka dop mohot ak eŋgiba malme. Mewö. \s1 Goro qambaŋ keu tosatŋi \p \v 2 Köuluk nup mönö kapaŋ köla memba malme. Miaŋgöreŋ mönö uruguliguli mala jim möpöseip aka malme. \v 3 Möpöseip akŋei, miaŋgöreŋ mönö neŋgö mohotŋe kewö köuluköba malme, “Anutu, gi mönö Pol neŋakurupŋi köna mem eŋginöŋga ölöp Kraistkö Buŋa keu tölapŋi mi jim asarigetka sehima.” Nöŋön mönö Buŋa nup miaŋgöra aka kösö gwarönöŋ tatzal. \v 4 Nöŋön Buŋa keu Anutugö sihimŋaŋgö dop jibi asarimegöra mönö köulukŋinan töngum niŋgiba malme. \p \v 5 \x * \xo 4.5 \xt Ef 5.16\x*Ambazip urumeleŋ qahö aka yaigep maljei, i mönö mötkutukutu qakŋe ak eŋgiba malme. Urugö nup membingö köna kun ahumawi, nalö mi mönö kude mösöhöba ayuhumemö, ambazip qöhöröŋine anda ösöŋ qambaŋ köl eŋgime. \v 6 Keu eraum mötmei, mi mönö nalö dop howeŋambuk mindiriba jigetka nahömŋambuk ahakŋa. Jigetka mohot mohot nahömŋini ahuiga körek yeŋgöra keu denöwö meleŋ eŋgimei, mi mönö ölöp möt yaköba miaŋgö dop jimakŋe. Mewö. \s1 Polnöŋ Tikikus Onesimus melaim etkiiga kamahot. \p \v 7 \x * \xo 4.7 \xt Apo 20.4; 2 Tim 4.12; Ef 6.21-22\x*Wölböt alani Tikikus yaŋön Kembubuk qekötahöba kinda nömbuk nupŋi törörök memba neŋakni akza. Yaŋön eŋgöreŋ kaba denöwö aka malakzali, miaŋgö kösohotŋi körek jii mötme. \v 8 Denöwö aka memba tata maljini, iŋini mönö kösohot mi mötmegöra melaim waŋgibiga eŋgöreŋ kama. Yaŋön kaba ölöp urukölalep ak eŋgima. \v 9 \x * \xo 4.9 \xt Flm 10-12\x*Mewöyök wölböt alanini Onesimus Kolosi eŋgöreŋök kaba Kembugö keuŋi pöndaŋ wuataŋgöba mem yakömakzawi, nöŋön i melaibiga liliŋgöba kama. Azi yahöt mietkön kaba kiaŋgöreŋ yuai pakpak denöwö asuhui maljini, miaŋgö kösohotŋi ölöp jim teköyohotka mötme. Mewö. \s1 Yaizökzök keu teteköŋi \p \v 10 \x * \xo 4.10 \xt Apo 19.29; 27.2; Flm 24; Apo 12.12, 25; 13.13; 15.37-39\x*Aristarkus nömbuk kösö mire tatzawi aka Barnabasgö numbutŋi Mak yetkön yaizökzökŋiri jiba alohotka eŋgöreŋ kaza. Maköra lök keuni kewö jim kutubiga mötket: Eŋgöreŋ kaba kaŋgotma ewö, mönö ölöp köl öröba ala ak waŋgime. \v 11 Josua qetŋi kun Jastus qetzei, yaŋön mewöyök yaizökzökŋi jiba ali eŋgöreŋ kaza. Neŋakurupnan nömbuk Anutugö bemtohoŋaŋgö nup memba maljei, yeŋgö sutŋine azi karöbut mieŋönök Juda azia malje. Yeŋön mönö urukölalep ak niŋgimalget. \p \v 12 \x * \xo 4.12 \xt Kol 1.7; Flm 23\x*Nanŋine azi Epafras Kraist Jisös welenŋi qemakzawi, yaŋön mönö yaizökzökŋi jiba aliga eŋgöreŋ kaza. Yaŋön nalö dop eŋgöra aka köulukömakza. Keu pakpak Anutugö jitŋaŋgö dop akzawi, iŋini miaŋgöreŋ töndangöba kin köhöiba aködamunŋinambuk aka malmegöra aum-mörimakza. \v 13 Nöŋön yaŋgö könaŋi möta kewö naŋgöba jizal: Yaŋön iŋini bauköm eŋgimamgöra nup gwötpuk memakza. Mewöyök Laodisia aka Hierapolis taon yahöt miaŋgöreŋ möt nariba maljei, yeŋgöra aka wani awamŋi nup memba aum-mörimakza. \v 14 \x * \xo 4.14 \xt 2 Tim 4.10, 11; Flm 24; Flm 2\x*Wölböt doktanini Luk aka Demas yetkön mewöyök yaizökzökŋini jiba alohotka eŋgöreŋ kaza. \p \v 15 Nöŋön yaizökzökŋini jiba ohozali, mi mönö urumeleŋ alaurup Laodisia taonöŋ maljei, yeŋgöra jiget mötme. Mewöyök Nimfa aka yaŋgö mire könagesö tokomakzei, mönö yeŋgöra jiget mötme. \v 16 Kimbi ki oyoŋ eŋgigetka mötket teköiga miaŋgö andöŋe mi mönö algetka Laodisia urumeleŋ könagesö yeŋgöreŋ aniga oyoŋme. Laodisia yeŋgöra kimbi kun ohobiga anöhi, mi alget eŋgöreŋ kaiga iŋini mi mewöyök oyoŋme. \v 17 Arkipus azi mi mönö kewö jigetka mötma, “Kembunöŋ Buŋa nup memangö jim kutuba köiputki tariga maljani, göŋön mönö mi mötmöriba körek mem teköman.” \p \v 18 Pol nöŋön yaizökzökni jiba nane börönan qetni kewö ohozal: Pol. Iŋini mönö kösö gwarö azi ni mötmörim niŋgiba malme. Kalem möriamnöŋ mönö embuk ahöma. Mewö.