\id 2PE - Burum Mindik NT (Gen, Ruth, Jona) [bmu] -Papua New Guinea 2002 (DBL -2014) \h 2 Pitö \toc1 Pitönöŋ Kimbiŋi aliga 2 ahök. \toc2 2 Pitö \toc3 2 Pitö \mt1 Pitögöreŋ Kimbi 2 \mt2 Pitönöŋ Kimbiŋi aliga 2 ahök. \imt1 Jim-asa-asari \ip Pitönöŋ Kimbi ki Kraistkö alaurup gölme dop tat angeri, yeŋgöra ali anda liliköyök. Tosatŋan keu sohoboho miwikŋaiba ambazip kusum sohom eŋgigeraŋgöra malmal sarakŋi mosöta sero namböŋnamböŋ yuai laŋ aka malget. Böhi takapulakaŋi mi Anutugö keu bapŋe qahö anda (2.10) iwilele (3.17) aka sileŋini möpöseiba (2.18) jakbak-öraŋböraŋ (2.10) aka nanŋini imbi-imbi malget. Aiakaŋinan Jisös qaŋ köl waŋgiget. Yeŋön ilit ambazip gödaqeqeŋini qahö mala anjaŋbanjaŋ ambazip (2.3) lölöwöröŋi (2.18)jaŋjuŋ mem eŋgiget. (3.3-4) \ip Pitönöŋ keu aka ahakmeme miaŋgöra waimanjat ketaŋi möta diŋgimapköra bim qeba amötqeqegö könaŋi jim tuariza. Uruŋini kuŋguba jimkutukutuŋi kewö ohoyök, “Anutu aka Kembu Jisös Kraist ölŋa möt narim etkiba yetpuk qekötahöinga lömböt mi mem et ali amqema. Mötmöt mewöŋi mi jimbureŋ qahöpmö, ambazip nanŋini jeŋinan Jisös eka ambazip kusum eŋgiba malöhi, mi möta jiget kaiga mörin. Miaŋgöra mönö malmal sarakŋi mala kopa malmal aka uruyahöt mi andö qeme.” \ip Tosatŋan kapaŋ köla kewö laŋ jiba ambazip kusum sohom eŋgiba malget, “Kraistnöŋ kunbuk qahö liliŋgöma.” Keu mi jimbureŋ keuya. Pitönöŋ keu miaŋgöra waimanjat ketaŋi möta likepŋi kewö meleŋda jiba ohoyök, “Kraistnöŋ nalöŋi könjörari öŋgöiga liliŋgömawaŋgö tandök akzawi, mi kewögöra: Anutunöŋ ambazip neŋgöreŋök kunŋan ayuhumapkö qahö mötzapmö, körek neŋön urunini meleŋda siŋgisöndok malmalnini mosötpingö möta kapaŋ kölakza.” \iot Buk kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 4 mi kewö: \io1 Keu mutukŋi \ior 1.1-2\ior* \io1 Anutunöŋ sarakŋi malbingöra neŋgoholök \ior 1.3-21\ior* \io1 Böhi takapulakaŋi yeŋgö könaŋini \ior 2.1-22\ior* \io1 Teteköŋe Kraistnöŋ liliŋgöba kama \ior 3.1-18\ior* \c 1 \p \v 1 Saimon Pitö nöŋön embuk keu eraum mötpingöra kimbi ki ohozal. \p Jisös Kraistnöŋ melaim niŋgiiga aposol aka welenŋi qeba malakzal. Bem Anutuninan Amötqeqe Toŋi Jisös Kraist melaiiga eri yaŋgöra aka keunini jim teköi solaniinga mötnaripninan ahuyök. Iŋini mötnarip miyök buŋa qem aŋgugetka bohonŋi öŋgöŋgöŋi aiga nini ewö simbawoŋ malje. \p \v 2 Iŋini Anutu aka Kembunini Jisös möt kutum etkizei, yetkön mönö kalem möriamŋi keleŋmaleleŋ eŋgiyohotka luainöŋ malme. Mewö. \s1 Anutunöŋ eŋgoholöhi, miaŋgöreŋ köhöiba kinme. \p \v 3 Anutunöŋ asakmararaŋ Toŋi aködamunŋambuk akza. Miaŋgö dop nini sarakŋi aka malbingöra neŋgoholök. Mewö könaŋi möt yaköinga kalem neŋgimakzawaŋgö könaŋi asuhuyök. Nini malmal köhöikŋi mala urugö köl guliguli pitirik akingöra yuai osimakini, yaŋgö bem ösumŋan mönö mi pakpak neŋgiiga buŋanina ahakŋa. \p \v 4 Asakmararaŋ Toŋi yaŋön urunine nupŋi nupŋi wewelip-ŋambuk memba kalemŋi pakpak neŋgimamgö mörakza. Anutunöŋ jöhöjöhö keuŋi neŋgiyöhi, miaŋgö söŋgöröŋan mönö öŋgöŋgöŋi akza. Iŋini mutuk gölmegö sihim kömbönaŋini bölöŋi laŋ wuataŋgöba aŋgöjörak uruŋe malgetmö, Anutunöŋ iŋini miaŋgö-reŋök meköba bohonŋini jöhöyök. Mewö aiga kopa malmal söröreiba andö qemegöra amötqeqe areŋi ali ahöza. Mötmöt ahakmeme aködamunŋambuk Anutugöreŋ ahözawi, yaŋön iŋini miaŋgö dop letota kölöŋaimegöra kapaŋ kölakza. Iŋini jöhöjöhö keuŋi keta bölökŋi miaŋgöreŋ qekötahöze ewö, yaŋön mönö inahöm eŋgiiga kunbuk letota Suepkö aködamunŋi miwikŋaiba buŋa qem aŋguba malme. Aködamunŋi miaŋön ölöp tönjonjoŋgöba dop köl eŋgima. \p \v 5 Anutugöreŋ jöhöjöhö keu mewö ahözawaŋgöra aka iŋini mönö mötnaripkö ölŋi ahum eŋgiiga kondela malme. Mewö malmegöra mönö kapaŋ köla zeŋ kinda bim qeba malme. Ölŋi ahum eŋgimawi, mewö ölöp Anutugö könaŋi toroqeba möt kutume. \v 6 Mötkutukutuŋinan qariiga ölöp ahakmemeŋini toroqeba galöm köl aŋgumakŋe. Galöm köl aŋguaŋguŋinan qariiga ölöp kin köhöiba lömböt mökösöŋda bisiba malme. Kin köhököhöiŋinan qariiga ölöp kunbuk Anutugö jitŋaŋgö dop urugö köl guliguli aka malme. \p \v 7 Urugö köl guliguliŋinan ahum qariiga ölöp urukalemŋinan sehiiga urumeleŋ alaurup ala-ala aka köyan köl aŋguba malme. Urukalemŋinan sehiiga ölöp ambazip pakpak jöpaköm eŋgiba malme. \v 8 Iŋini Anutugö aködamun mewöŋi buŋa qem aŋguba mem sehiba malme ewö, mönö gilipitŋi (ambetakŋi) kude malme. Mewö qahöpmö, aködamunŋi miaŋön mönö nam köl eŋgiiga amqeba Kembunini Jisös Kraistkö könaŋi möt kutuba ölöp nupŋi jegep kinda megetka ölŋi ahumakŋa. \v 9 Ölöp ahumakŋapmö, denike yeŋgöreŋ Anutugö aködamun mewöŋi qahö ahöm eŋgiza ewö, yeŋgö mötkutukutuŋinan mönö töröpŋi aiga bau jegömöl ewö kiŋkuŋ kaŋkuŋ akze. Anutunöŋ siŋgisöndokŋini walŋi saŋgoŋni sarakŋi akeri, mi ölum eŋgui ikmaok malje. \p \v 10 O urumeleŋ alaurupni, Anutunöŋ möwölöhöm eŋgiba eŋgoholöhi, iŋini miaŋgöreŋ tim töndangöba kinme ewö, mönö nalö kunöŋ qahö tala kaman kölme. Miaŋgöra eŋön mönö miaŋgöreŋ köhöikŋanök töndangöba kinbingö kapaŋ köla malme. \v 11 Mewö aka malgetka Anutunöŋ eŋgehi dop köli köl öröm eŋgiiga Suep miri naŋguŋan lökŋanök taliga ölöpŋanök uruŋe öŋgöme. Kembunini Jisös Kraistnöŋ Amötqeqe aka bemtohoŋ Toŋi akza. Yaŋgö bemtohoŋ uruŋe öŋgögetka nalö teteköŋi qahö galöm köl eŋgiiga oyaeŋkoyaeŋ aka malme. \p \v 12 Buŋa keu ölŋan köna mewö kondel eŋgizawi, iŋini mi lök buŋa qem aŋguba miaŋgöreŋ böŋ qeba kin köhöize. Miaŋgöra keu areŋ jizali, mi ölöp möt asarizemö, nöŋön töndup miaŋgöra nalö dop jim gulim eŋgimamgö mötzal. \v 13 Mewö möta sile kiaŋgö sepö koumnöŋ malmamaŋgö dop keu areŋ mi ölum eŋgubapuköra mötmötŋini jim guliba kuŋgum eŋgimamgö mötpi dop kölja. \v 14 Nöŋön sileni kusukŋi ki sepö koumni ewö luluŋda zilaŋ kömumba uŋem mire öŋgömami, mewö möt yaközal. Kembunini Jisös Kraistnöŋ mewöyök buzup keu mewöŋanök jii möral. \v 15 Keu areŋ kusum eŋgiali, miaŋön urukönömŋine ahöiga nöŋön nöŋ qeba kömup mire anbiga miaŋgö andöŋe mewöyök mi ölöp nalö dop mötmöriba malme. Nöŋön miaŋgöra köhöiba kapaŋ kölakzal. Mewö. \s1 Kraistkö asakmararaŋi mi jeninan eka naŋgöba jizin. \p \v 16 Kembunini Jisös Kraistnöŋ qetbuŋaŋi öŋgöŋgöŋi memba nup kukösumŋambuk memba malöhi, neŋön mi nanine jeninan uba eka malin. Mewö mala miaŋgö dop kukösumŋaŋgö könaŋi aka liliŋgöba kamawaŋgö keuŋi mi jim asarim eŋgiba malin. Mi bem samban kösohot\f + \fr 1.16 \ft Bem samban mieŋgö könaŋini kun mi kewö: Mötmöt ambazip yeŋgö uruŋine jimbureŋ mötmöt letoriga keu könaŋi könaŋi laŋ mötmöriba numbu o algetka asuhumakze.\f* ewö qahö jimbureŋ ahin. Girabu mötmöt ewö mi laŋ qahö wuataŋgöba malin. \v 17 \x * \xo 1.17 \xt Mat 17.1-5; Mak 9.2-7; Luk 9.28-35\x*Nöŋön Jisösgö qetbuŋaŋi öŋgöŋgöŋi mi naninak kewö asuhuiga ehin: Asakmararaŋ Toŋi öŋgöŋgöŋi yaŋön keu jiiga qet kewö asuhuiga mörök: “Azi ki nani wölböt nahöni aiga yaŋgöra urunan ölöwahiga eknahöm ak waŋgizal.” Yaŋön mi möriga Iwi Anutunöŋ asakmararaŋ waŋgiiga aködamunŋi buŋa qem aŋguba malök. \v 18 Neŋön yambuk kunduŋi töröŋi miaŋgöreŋ öŋgöba malinga qet miaŋön Suepnöhök asuhuiga mörin. \p \v 19 Kezapqetok ambazip mutuhök Buŋa keu jiba ohogeri, mi nalö kewöŋe möt sölöŋgöba aŋgön kölinga pöwöwöm köhöikŋi ak neŋgiza. Miaŋgöra Buŋa Kimbi walŋaŋgö keuŋi mi mönö törörök kezap ala buŋa qem aŋguba malme. Kiwanöŋ miri söŋsöŋauŋe asarimakzawi, kezapqetok keu mieŋön mönö miaŋgö dop jim asarim eŋgimakze. Iŋini miaŋgö asakŋe qekötahöba kinme ewö, mönö ölöp Anutugö köna ölŋi eka söŋaupkö ahakmemeŋi yaköriba mosöta malme. Mewö mal öŋgöba mambötketka miri waŋgaraŋ suruiga söŋangö undiŋi asuhuiga uruŋinan asarima. Kembuninan liliŋgöba kamawaŋgö undiŋan mönö mem asarim eŋgii eka Anutugö yuai pakpak ek asarim teköme. \p \v 20 Keu nöröpŋi mutukŋi ki mönö möt asarigetka kude ölum eŋguma: Gölme ambazip kunŋan Buŋa Kimbigö kezapqetok keuŋi mi nanŋi mötmöt qakŋe jim asarimamgö osimakŋa. \v 21 Mi kewögöra osimakŋa: Gölme ambazip kungö jit sihitŋan nalö kunöŋ qahö nam köliga kezapqetok keu asuhui jiget. Mewö qahöpmö, Uŋa Töröŋan kezapqetok ambazip uruŋine sölölöhöm eŋgiiga Anutugö jitŋeyök keu memba mönö mia jiget. Mewö. \c 2 \s1 Böhi takapulakaŋan mönö mala ayuhume. \p \v 1 Kezapqetok ambazip takapulakaŋi mi mewöyök Israel könagesö sutŋine asuhuget. Miaŋgö dop eŋgö sutŋine böhi sohoboho mewöyök asuhume. Asuhuba kinda mötnaripŋini ayuhumapkö eŋololoŋ keu kembaŋi kembaŋi mi tölapköba memba sutŋine kame. Ketaŋamninan sohopŋini meyöhi, Kembu mi mewöyök qaŋ köl waŋgiba mewö miaŋön nanŋini köndeŋ aŋguba wölaŋ ayuhume. \p \v 2 Mewömö, mi töndup ambazip sehisehiŋan mönö yeŋgöreŋ serowilin silikŋini wuataŋgöba nanŋini imbi-imbi malme. Mewö malmeaŋgöra ambazip mötmötŋini qötömötötaŋ aketka urumeleŋgö köna ölŋan mötmötŋine gamuŋambuk ahakŋa. \v 3 Böhi takapulakaŋi mieŋön mönö yuai membagun membingö köpösöŋgöba nepaqepalok aka kösohot könaŋi könaŋi jimbureŋ (zöm mindiriwa) aka laŋ jim sehiba malme. Mewö malgetka eŋön mi möta amqeba moneŋ yuai tokogetka laŋ örömgöjup memgöjup aka malme. Anutunöŋ ambazip mewöŋi yeŋgö keuŋini lök möpŋaŋgö möpŋe jim teköiga likepŋi meleŋniga qakŋine öŋgömapkö ahöza. Anutunöŋ köndeŋmöndeŋ eŋgimamgö taŋqaŋ ikmaok qahö akŋapmö, öl töhönŋa sihimbölö möta malme. \p \v 4 Köndeŋmöndeŋ asuhumapkö galöm meme keu tosatŋi kewö: Suep garata tosatŋan Anutugö jitŋi qetala siŋgisöndok akeri, Anutunöŋ i qahö eŋgehoriyökmö, aköm eŋgiiga könöp mire emuyaŋgöreŋ geget. Yaköriba panaman miri dutŋe ala ain tapepnöŋ (muŋgamuŋga) gwaröhöm eŋgiyök. Gwaröhöba galöm köl eŋgiiga keuŋinaŋgö kitipŋi jim tekömapkö mamböt tatkera tata kotze. \v 5 \x * \xo 2.5 \xt Jen 6.1–7.24\x*Möpŋaŋgö möpŋe ambazip aŋgöjörakŋinambuk gölmenöŋ malgeri, Anutunöŋ i mewöyök qahö eŋgehoriyökmö, göulu ketaŋi jiiga wahöta eŋguba turum eŋgiyök. Turum eŋgiyökmö, töndup azi Noa miaŋön urumeleŋgö keu jiba ahakmeme diŋdiŋi akŋegö uru kuŋgum eŋgiba malöhi, i aka ambazip 7 mia malmalŋini aŋgön köla sel jöhöm eŋgiyök. \p \v 6 \x * \xo 2.6 \xt Jen 19.24\x*Mewöyök Sodom Gomora taon yahöt mi ayuhumahotkö keuŋini jim teköba könöpnöŋ eŋgohoiga gapŋiranök ahöyohot. Ambazip aŋgöjörakŋinambuk yeŋgöra yuai denöwö asuhumawi, miaŋgö söpsöpŋi ekingöra mi al eŋgii akzahot. \v 7 \x * \xo 2.7 \xt Jen 19.1-16\x*Könöpnöŋ körek eŋgohomamgö ahökmö, töndup azi solanŋi Lot mi mutuk sutŋineyök meköba aŋgön köl waŋgiyök. Iwilele ambazip sero namböŋnamböŋ aka nanŋini imbi-imbi ahakmeme tosatŋi laŋ aket eka yeŋgöra möt böliba uruŋan eri malök. \v 8 Azi solanŋi miaŋön yeŋgö sutŋine mala ahakmeme iwilele kanjamŋambuk eka möta malöhi, miaŋgöra mönö wehön dop möt jiŋjiŋgöba malök. Uruŋi sarakŋan mönö sundan böliiga malök. \p \v 9 Galöm meme keu jizali, mieŋön Anutugö könaŋi kewö kondelakze: Kembunöŋ ambazip Anutugö malmal köhöikŋi köl gulimakzini, nini ölöp esapesapnöhök meköba bohonini jöhömamgö mörakza. Mi mörakzapmö, ambazip goŋgoŋi mi keuŋinaŋgö likepŋi meleŋni qakŋine öŋgöiga garataurupŋan galöm köl eŋgigetka malme. Mewö mala öŋgögetka nalö ketaŋan kaiga keuŋini jim teköiga toroqeba sihimbölö möta malme. \p \v 10 Ambazip sileŋinaŋgö sihim kömbönaŋi bölöŋi wuataŋgöba aŋgöjörakŋinambuk aka iwilelenöŋ Anutugö kukösumŋi memba et alakzei, Anutunöŋ mi mönö mutuhök jim teköm eŋgiyöhawa sihimbölö ketaŋi möta malme. Böhi takapulakaŋi mieŋön mönö jakbak-öraŋböraŋ qakŋe nanŋini imbi-imbi mala Suepkö bem suahö asakmararaŋinambuk euyaŋgöreŋ maljei, yeŋgöra sömbu-ŋini qahö mörakze. Mi qahöpmahöpmö, i mewöyök uruqeqe keu töhöreŋ jim eŋgimakze. \v 11 Mewö ahakzemö, Suep garata kukö-sumŋinambuk böhi sohoboho mi eŋgoŋgita öŋgöŋgöŋi akzei, mi töndup Suepkö bem suahö ambazip mi Kembugö je mesoholŋe qetala uruqeqe keunöŋ töhöreŋ qahö jim teköm eŋgimakze. \p \v 12 Garata yeŋön mewö qahö ahakzemö, ambazip mieŋön sileŋini memba öŋgöba Buŋa keu qahö möt kutuba mi töndup yeŋgöra uruqeqe keu töhöreŋ laŋ jimakze. Sömbup soŋ ewö mötkutukutuŋini ölŋi qahö asuhuiga sömbup malmalgö sihim yuai korembiŋi miyök mörakze. Sömbup soŋ mi asuhugera ambazipnöŋ laŋ eŋguget kömumakzei, yeŋön mönö miaŋgö dop laŋlaŋ tönpin mala ayuhume. Nanŋini sihim mötmötŋini goŋgoŋmaŋgoŋan mönö köndeŋ eŋgigetka ayuhum teköme. \v 13 Tosatŋi öröm ureim ak eŋgigetka kahasililiŋ mötketmö, Anutunöŋ nanŋini keuŋinaŋgö likepŋi meleŋ eŋgiiga sihimbölö miyök qakŋine öŋgöma. Urumeleŋ eŋön urukalem kondel aŋgubingöra tokoba lömbuaŋ algetka takapulaka böhi mieŋön mönö miaŋgöreŋ mewöyök kamakze. Kaba dogoŋini aukŋe kondela bau numbu nemakze. Mewö aka eŋgö sile töwötŋini boromŋi boromŋi gamuŋinambuk ewö akze. Nanŋinak sileŋinaŋgö sihimŋi meköbingöra totoko yuai asakŋe ala sero aukŋe aka laŋlaŋ söŋgaimakze. “Ziozgö lama galöm akzin,” jiba ala eŋgöra qahö mötmöriba tilipköm eŋgibingö sösöŋgai mörakze.\f + \fr 2.13 \ft Böhi mieŋön törom ewö asamböta tatzemö, waŋgeŋinan yeŋgöreŋ qaköba jömgöbapuk.\f* \p \v 14 Jeŋini kaisero jeje aka ambi eŋgehakzei, mi serowilinök akingöra mörakze. Sero siŋgisöndok yuai akingö sihimŋi mi qahöpmahöp mosötpingö mörakze. Ambazip koŋgwarak kölakzei, mi öröm eŋgigetka köna jitŋe gegetka örömböknöŋ jölŋini mesiŋmakza. Membagun membingö nepaqepalok köpösöŋgögetka urumötmötŋini köhöikŋi miaŋgöreŋ ahöza. Mewö ahakzeaŋgöra Anutunöŋ saitköm eŋgiiga ayuhume. \p \v 15 \x * \xo 2.15 \xt Jaŋ 22.4-35\x*Yeŋön köna diŋdiŋi andö qeba kahalalom jaŋjuŋ anda kezapqetok azi Balam Beorgö nahönŋi yaŋgö urukönöp köna wuataŋgömakze. Kerök azi kembu kunöŋ Balam Israel ambazip tilipqilip ak eŋgimapköra töwa waŋgiyöhi, urusihimŋan mönö moneŋ miaŋgöra ak waŋgiyök. \v 16 Ak waŋgiyökmö, doŋki kunöŋ bölöŋamŋaŋgöra jim bölim waŋgiyök. Doŋki sömbup keu qahö jijiŋi miaŋön mönö azi jölnöŋ keu jiba kezapqetok azi miaŋgö urusohop ahakmeme mi jöhöm waŋgiiga osiyök. \p \v 17 Ambazip mieŋön mönö o jeŋi jöpjöpköŋi ewö tandök malje. Raidimbom luhutnöŋ kousu omaŋi töhöntöhön muwutapköm eŋgimakzawi, mönö miaŋgö dop öne laŋlaŋ anda kamakze. Anutunöŋ pandaman göjiwinaŋgö uruŋe yeŋgöra miri areŋgöm eŋgiyöhi, mönö emuyaŋgöreŋ dutŋe geba malme. \v 18 Yeŋön kezapjupjup keu omaŋi jiba sileŋini memba öŋgöba laŋ tiwok-mawok aka tereŋgömakze. Silegö sihim kömbönaŋini bölöŋi wuataŋgöba sero namböŋnamböŋnöŋ ambazip laŋ öröm eŋgimakze. Jaŋjuŋ maljei, tosatŋan yeŋgö sutŋineyök ölöŋ kölakzei, mönö mi kelök keunöŋ kuŋgum eŋgigetka köna jitŋe gegetka örömböknöŋ jölŋini mesiŋmakza. \p \v 19 Yuai kunöŋ ambazip kun jöhöba galöm köl waŋgimakzawi, miaŋgö kösöŋan mönö i jöhöiga mi töwa qahö öne welen qeba malja. Miaŋgö dop böhi takapulakaŋi mieŋön kelök keu kewö laŋ jimakze, “Iŋini mönö nini toroqem neŋgigetka ölöp kösöŋini qahö solanŋi aka nanŋini imbi-imbinöŋ malme.” Keu mewö jimakzemö, mi töndup nanŋinak aŋgöjörakŋinaŋgö welenqeqeŋi aka miaŋgö kösönöŋ malje. \p \v 20 Yeŋgö könaŋamŋinan kewö goŋgiiga malje: Kembunini Jisös Kraist Amötqeqe Tonini i möt kutuba mewö miaŋön gölmegö ahakmeme aŋgöjörakŋambuk misiŋgöba andö qebagun mönö kunbuk miaŋgö kösönöŋ köpeim aŋguba qaköba tatze. Miaŋgöra könakönahiŋe ölöpölöp malgetmö, teteköŋe böliqölim teköba malje. \v 21 Anutunöŋ keunini jim teköi solanibingö könaŋi mutuk qahö möt kutuba tönpin malbeak, miaŋön mönö eretŋi ak eŋgibawak. Mewö akawakmö, Buŋa mi ölŋa jigetka möta könaŋi möt kutugetka buŋaŋina ahök. Uruŋini meleŋda miaŋgö andöŋe jöjöpaŋ keu töröŋi andö qegeri, miaŋön mönö yuai kanjamŋambuk aka gamu qem eŋgimakza. \v 22 \x * \xo 2.22 \xt Qam 26.11\x*Andö qeba köpeim aŋguba etkeri, mi uruqesiŋ keu ölbölŋi yahöt mietkö dop akza. Keu jitŋi kun kewö, “Kiamnöŋ loŋnöhaŋgöreŋ liliŋgöba kamakza.” Keu jitŋi kun kewö, “Bau saŋgoŋninga dumge eleŋda sömuk piliŋpiliŋnöŋ luhuba geba lömu aumakza.” Mewö. \c 3 \s1 Kembu kamawaŋgö jöhöjöhö keuŋi \p \v 1 O wölböt alaurupni, nöŋön kimbi yahötŋi ki albi eŋgöreŋ kaza. Keu jizali, iŋini mi lök mötzemö, nöŋön keugö ölŋi ahumapköra uruŋini sarakŋi kuŋguba jim gulim eŋgiba kimbi yahöt ki kewögöra ohozal: \v 2 Kezapqetok ambazip sarakŋi yeŋön mönöwök Buŋa keu jiba malgeri, miaŋgöra mönö ölum eŋgubapuk. Mewöyök Kembu Amötqeqe Toŋan jimkutukutu neŋgiiga nanŋini melaimelai azi aposolurupŋinan kusum eŋgigeri, mönö mi mötmöriba köl guliba malme. Miaŋgöra nöŋön keu miyöhök ohobiga yahöt akŋa. \p \v 3 \x * \xo 3.3 \xt Jud 18\x*Keu mutukŋi kun kewö möt asarime: Kraistnöŋ liliŋgömamgö aiga nalö teteköŋe miaŋgöreŋ mepaqepaik ambazip asuhuba ahakmemeŋinan nanŋini sihim kömbönaŋini bölöŋi wuataŋgöba ilit keu jiba malme. \v 4 Tosatŋan liliŋgöba kamawaŋgö keuŋi kewö jiba qeapköba malme: “Kamawaŋgö jöhöjöhö keuŋi mi mönö denikeaŋgöreŋ ahöza? Ambösakoninan mala kota kömugeri, nalö miaŋgöreŋök yuai kunŋan kun qahö meleŋni geyök. Anutunöŋ Suep gölme miwikŋaim etkiiga öröyuai pakpak könahiba ahöyöhi, mi mönö mewöŋanök ahöba kori maljin.” \p \v 5 \x * \xo 3.5 \xt Jen 1.6-9\x*Mewö jiba keu kötŋi ki ölan qemakze: Anutunöŋ möpŋaŋgö möpŋeyök jim kutuba keuŋaŋgö ösumŋan suep jakeŋi jakeŋi miwikŋaim eŋgiyök. Mewöyök o jim kutum eŋgiiga deŋda angetka miaŋön gölme miwikŋaiiga onöhök asuhum tiŋgirök. Yeŋön keu kötŋi mi mötzemö, mi qahö mötzin tandök möndöba laŋ jiba nönöŋgan ahakze. \v 6 \x * \xo 3.6 \xt Jen 7.11\x*Könaŋgep jim kutuiga o göulunöŋ wahöta gölme turuiga ambazip nalö miaŋgöreŋ gölmenöŋ malgeri, mi o nemba kömumjaiget. \v 7 Yeŋön onöŋ kömumjaigetmö, suep gölme nalö kewöŋe etkehakzini, mi könöpnöŋ ayuhumawaŋgö dop akza. Anutunöŋ miaŋgö keuŋi lök böŋtöŋ jim kutuiga ahöza. Miaŋgö ölŋi asuhumawaŋgö nalöŋan kam kuŋguiga Anutunöŋ ambazip aŋgöjörakŋinambuk maljei, yeŋgö keuŋini jim teköba köndeŋ eŋgiiga ayuhume. \p \v 8 \x * \xo 3.8 \xt Sum 90.4\x*Mewö asuhumapmö, wölböt alaurupni, naninak ehinga yambu 1000 mi nalö köröpŋi akzapmö, Buŋa keu mohot ki mönö kude ölum eŋguma, “Wehön mohot mi Kembugö je mesoholŋe yambu 1000:gö dop akza aiga yambu 1000 ehiga wehön mohotkö dop akza.” \v 9 Kembugö jöhöjöhö keu miaŋön ölŋambuk akŋapmö, miaŋgö nalöŋi mi törörök qahö mötzin. Tosatŋan nalö mi könjörari öŋgömapköra mötmöriba laŋ jimakze. Nanŋak nalöŋi qahö könjörari öŋgömapmö, mökösöŋda ambazip körekŋan urunini meleŋbingöra mambörakza. Kunŋan könöp sianöŋ gebapuköra kapaŋ kölakza. \p \v 10 \x * \xo 3.10 \xt Mat 24.43; Luk 12.39; 1 Tes 5.2; Ind 16.15\x*Keuŋaŋgö ölŋi asuhumapmö, Kembugö kaka nalöŋan mönö yoŋgorö meme azigö tandök kam kuŋguma. Mi ouk-tuknine tiiga osibin. Nalö miaŋgöreŋ suep gölmegö yuai ehekŋi pakpak mi mönö könöwiba jeba gapŋanök ahöma. Wehön köiŋ seŋgelau aka suepkö yuaiŋi pakpak mi julkula ötöŋ bölöbölöŋambuk ayapköba qahöwakŋe. Gölme aka ambazipnöŋ yuai pakpak miaŋgöreŋ memba alget ahözawi, Anutunöŋ mi körek köndeŋmöndeŋda meleŋni gema. Geba jem teköiga yuai kun qahöpmahöp ahöma. Saumbaŋ! \p \v 11 Öröyuai pakpak mi tandök mewö julkula qahöwakŋeaŋgöra eŋön mönö ambazip denöwöŋi aka malgetka dop kölbawak? Miaŋgöra mönö ahakmeme sarakŋi wuataŋgöba Kraist ewö aka malbingö köl guliba malme. \v 12 Iŋini Anutugö nalö ketaŋi mi kam kuŋgumapköra mamböta zilaŋ kamapkö nupŋi kapaŋ köla memba malje. Nalö miaŋgöreŋ gölmegö öröyuaiŋi aka wehön köiŋ seŋgelau aka mewöŋi mi könöwiba jeba bolbolgöma. Anutunöŋ suepkö öröyuaiŋi mi körek köndeŋmöndeŋ aliga julkula jem teköma. \v 13 \x * \xo 3.13 \xt Ais 65.17; 66.22; Ind 21.1\x*Mewö jem tekömapmö, Anutunöŋ yuai asuhumapkö keu jöhöi ahözawi, neŋön miaŋgö dop Suep gölme dölökŋi miwikŋaim etkimapkö mambörakzin. Mi miwikŋaim etkiiga miaŋgöreŋ aŋgota ahakmeme diŋdiŋi wuataŋgöba malbin. \p \v 14 O wölböt alaurupni, eŋön nalö ketaŋi mi kam kuŋgumapkö mamböta malje. Miaŋgöra mönö kewö akingö kapaŋ köla kinme: Uruŋini sarakŋi aiga Anutunöŋ töwöt boromŋinaŋgö keuŋi kun qahö miwikŋaiiga yambuk ösupközeaŋgöra luainöŋ malme. \v 15 Mamböta Kembuninaŋgö uru tandökŋaŋgöra kewö mötmöriba malme: Yaŋön iŋini uruŋini meleŋda kunbuk letotmegö nalöŋi mem körim al eŋgiba ösöŋ mamböt eŋgiba malja. Wölböt alanini Pol yaŋön mewöyök keu miyök ohom eŋgiyökmö, Anutunöŋ mötkutukutu öŋgöŋgöŋi waŋgiiga miaŋgö dop keuŋi ohom eŋgiyök. \v 16 Miaŋgö keuŋi mi kimbiŋi pakpak miaŋgöreŋ jiba ohomakzapmö, Buŋa Kimbiŋaŋgö uruŋe keuŋi tosatŋi mi lömbötŋambuk. Miaŋgöra tosatŋan mi möt asaribingö jaram tiba lömbörimakze. Gukmaulem ambazip koŋgwarak qeba tötöpinpin laŋ malakzei, yeŋön kimbiŋi kimbiŋi mi laŋ möwöramgömakze. Miaŋgö dop Polgö keuŋi mewöyök meleŋqeleŋ aketka supapköba sohomakza. Mewö möwöramgöba kinda nanŋini mem bölim aŋguba könöp sianöŋ geme. \p \v 17 Yeŋön gememö, wölböt alaurupni, eŋön mewö asuhumapkö keuŋi lök qeljiŋe möta malje. Miaŋgöra mönö nanŋini galöm mem aŋguba malme. Iwilele ambazip köna siŋgiba qiwitipkömakzei, eŋön mönö yeŋgö kelök keuŋinan öröm eŋgii eŋguataŋgöba jiŋjauŋ anbepuk. Malmalgö tandö pöwöwöm köhöikŋi miaŋgöreŋök mewö tala kaman kölbepuk. \v 18 Kembunini Jisösgö kalem möriamŋe kinjei, miaŋgöreŋ mönö kunbuk suariba köhöiba malme. Amötqeqe Tonini Kraistkö könaŋi möt kutuzei, mi mönö toroqeba möt yaköm soroköba malme. I möpöseininga qetŋi nalö kewöŋe aködamun-ŋambuk aka könaŋgep teteköŋi qahö mewö ahöm öŋgöma. Keu mi ölŋa.