\id 1CO - Burum Mindik NT (Gen, Ruth, Jona) [bmu] -Papua New Guinea 2002 (DBL -2014) \h 1 Korint \toc1 Polnöŋ Korint yeŋgöra Kimbi mutukŋi alök. \toc2 1 Korint \toc3 1 Kor \mt1 Korint Kimbi 1 \mt2 Polnöŋ Korint yeŋgöra Kimbi mutukŋi alök. \imt1 Jim-asa-asari \ip Polnöŋ misin nup memba liliköiga indimŋi yahöt ahöi Grik siti Korint miaŋgöreŋ anök. Korint mi Akaia prowinsgö siti bohonŋi. Miaŋgö kösohotŋi mi (Apo 18.1-6) eka oyoŋme. Nalö miaŋgöreŋ Korint mi siti keta bölökŋi. Bisnisŋini könaŋi könaŋi gwötpuk ala meget. Korint yeŋön tandö lopioŋ aka bem könaŋi könaŋi waikŋini memba möpöseiba malget. Mönahotŋini könaŋi könaŋi ala söŋgaiget. Gwötpukŋan serowilin aka malget. \ip Kimbi ki kewögöra ohoyök: Polnöŋ misin nup memba liliköiga indimŋi karöbut ahöi Efesus sitinöŋ maliga tosatŋan Korintnöhök kaba sutŋine lömböt asuhuyöhi, miaŋgö buzupŋi jigetka mörök. Lömböt tosatŋi kewö: Urumeleŋ kambu yeŋön deŋda simbisembel malget (1.10–4.21), serowilin laŋ aket (5.1-13), awanöm malmalgö könaŋan sohoyök (Boŋ 7), tandö lopioŋgö bau nenegö goranora aket (Boŋ 8), semön töröŋi nenegö eŋololoŋ aket (11.17-34), zioz malmalgö areŋ qahö wuataŋgöba iliŋgösöŋ malget, kantri tosatŋaŋgö keuŋi keuŋi aoŋgit aka jiget (12-14). Tosatŋan keu kewö jiget: “Kömugeri, yeŋön kunbuk qahö wahötme.” (15.12-33) Korint yeŋön kimbi kun mewöyök ohogetka Polgöreŋ kayöhi, miaŋgöreŋ qeqesi tosatŋi al waŋgiget, (mi 7.1; 8.1; 12.1; 16.1 miaŋgöreŋ oyoŋman). \ip Polnöŋ qeqesiŋini mi meleŋda lömbötŋinaŋgö qambaŋ keu eŋgiba kimbi ki ohoyök. Urukalemgö keu (Boŋ 13 mi qetpuk sorokŋi. Könaŋgep nanŋak Korint anda eŋgekmamgö keuŋi jiba ohoyök (16.5-7). \iot Buk kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 8 mi kewö: \io1 Jim-asa-asari keu \ior 1.1-9\ior* \io1 Deŋda kambuŋi kambuŋi malget \ior 1.10–4.21\ior* \io1 Serowilin aka awanöm malmal \ior 5.1–7.40\ior* \io1 Urumeleŋgö aka urumeleŋgö kopa malmal \ior 8.1–11.1\ior* \io1 Urumeleŋ malmal aka möpömöpösei areŋ \ior 11.2–14.40\ior* \io1 Kraist aka körek neŋön kömupnöhök wahötpin \ior 15.1-58\ior* \io1 Judia urumeleŋ kambu yeŋgöra naluk alget \ior 16.1-4\ior* \io1 Polgö areŋi aka yaizökzök keuŋi teteköŋi \ior 16.5-24\ior* \c 1 \p \v 1 Kraist Jisösnöŋ Pol ni noholiga Anutugö jitŋaŋgö dop melaimelai azi aposol akzal. Nöŋön urumeleŋ alani Sostenes yambuk tatzit. \p \v 2 \x * \xo 1.2 \xt Apo 18.1\x*Anutugöreŋ könagesö Korint sitinöŋ maljei, nöŋön embuk Buŋa keu eraum mötpingöra kazal. Kraist Jisösnöŋ iŋini eŋgoholiga yambuk qekötahögetka tök kutum eŋgiiga sarakŋi akze. Mewöyök ambazip denike yeŋön gölme dop Kembunini Jisös Kraistkö qetŋi qeta köulukögetka i aka nini mohok kembu ak neŋgimakzawi, mönö körek eŋgöra Buŋa Kimbi ki ohozit. \p \v 3 Anutu Iwinini aka Kembu Jisös Kraist yetkön mönö kalem möriam eŋgiyohotka luainöŋ malme. Mewö. \s1 Polnöŋ Korint yeŋgöra Anutu kewö möpöseiza: \p \v 4 Iŋini Kraist Jisösbuk qekötahöba kingetka Anutunöŋ kalem möriamŋi eŋgiyöhi, miaŋgöra mönö nalö dop eŋgöra Anutuni saiwap jiba möpöseimakzal. \v 5 Iŋini Kraistpuk qekötahöba kingetka nup memegö mötmöt kalemŋi keleŋmaleleŋ eŋgiiga mötmöt könaŋi könaŋi buŋa qem aŋguba ölöp Buŋa keugö könaŋi pakpak jimakze. \p \v 6 Nini Kraistkö könaŋi naŋgöba jiinga keu miaŋgö ölŋan ahuba köhöii kinjeaŋgö dop mötmöt kalem pakpak mi eŋgiyök. Miaŋgöra Anutu möpöseimakzal. \v 7 Miaŋgöra nup memegö mötmöt kalem kungöra qahö osiba kinda Kembunini Jisös Kraistnöŋ kunbuk asuhumapköra mambörakze. \p \v 8 Kembunini Jisös Kraistnöŋ mem köhöim eŋgiiga nalö teteköŋe aukŋe asuhumawi, nalö miaŋgöreŋ iŋini solanŋi aka keuŋini qahö kinda i ekŋe. \v 9 Anutunöŋ keuŋi törörök wuataŋgöba bauköm eŋgimakŋa. Yaŋön iŋini nanŋi Nahönŋi Jisös Kraist Kembuninambuk toroqeba malmegöra eŋgoholök. Mewö. \s1 Könagesöŋinan deŋda kambuŋi kambuŋi ala kinje. \p \v 10 O urumeleŋ alaurupni, nöŋön Kembunini Jisös Kraistkö qetŋe kewö uru kuŋgum eŋgizal: Iŋini mönö körekŋanök urumohot aka sutŋine jujul kude aka malmemö, uruŋini mindirigetka mohot aiga mötmöt mohot wuataŋgöba malme. \v 11 O urumeleŋ alaurupni, iŋini sutŋine aŋgururuk gwötpuk aka maljei, miaŋgö buzup keuŋi ambi Kloegö saiwaurup tosatŋan mönö jigetka möral. \p \v 12 \x * \xo 1.12 \xt Apo 18.24\x*Kewögöra mi jizal: Eŋgöreŋök tosatŋan kewö jimakze, “Neŋön Polgö keuŋi wuataŋgömakzin.” Tosatŋan “Neŋön Apolosgö keuŋi wuataŋgömakzin,” jimakze. Toroqeba tosatŋan kewö jimakze, “Neŋön Pitögö keuŋi wuataŋgömakzin.” Dumŋe kunbuk tosatŋan kewö jimakze, “Neŋön mönö Kraistkö keuŋi wuataŋgömakzin.” \v 13 Kraistnöŋ jula gwötpuk ahök me? Pol nöŋön mönö eŋgöra aka maripomnöŋ kömuyal me? Pol nöŋgö qetne o melun mem eŋgiget me? Mewö möt sohobepuk? \p \v 14 \x * \xo 1.14 \xt Apo 18.8; 19.29; Rom 16.23\x*Nöŋön eŋgöreŋök Gaius aka Krispus o melun mem etkialmö, tosatŋi mi qahö mem eŋgialaŋgöra “Anutu saiwap!” jizal. \v 15 Miaŋgöra “Polgö qetŋe o melun mem neŋgiget,” kunŋan keu omaŋi mewö jibapuk. \p \v 16 \x * \xo 1.16 \xt 1 Kor 16.15\x*O ölŋa, Stefanas aka yaŋgö saiwaurupŋi mi mewöyök o melun mem eŋgialmö, yeŋgö andöŋine kun o melun mem waŋgial me qahöpto, mi törörök qahö mötzal. \v 17 Kraistnöŋ ni ambazip o melun mem eŋgimamgöra aka qahö melaim niŋgiyökmö, Ölöwak Buŋa jim sehimamgöra jiiga anda kamakzal. Kraistnöŋ neŋgöra aka maripomnöŋ kömuyöhi, nup miaŋgö ösumŋan eta omaŋi akapuk. Miaŋgöra Buŋa keu mi gölme azigö mötkutukutu qakŋe laŋ qahö jimakzal. Mewö. \s1 Kraistnöŋ Anutugö kukösumŋi aka mötmöt areŋi indelök. \p \v 18 Ambazip könöp siagö buŋaya akŋei, yeŋön maripomŋaŋgö Buŋa keuŋi möta miaŋgöra mötket uruqahö keuya akza. Mewö akzapmö, Suepkö buŋaya akzini, neŋgöra keu miaŋön mönö Anutugö kukösumŋi indeli mörakzin. \v 19 \x * \xo 1.19 \xt Ais 29.14\x*Miaŋgö keuŋi Buŋa Kimbinöŋ kewö ohoget ahöza, \q1 “Nöŋön mötmöt ambazip mötkutukutuŋini köndeŋbiga sohoma. \q1 ‘Möt asarim yakömakzin,’ jimakzei, yeŋgö mötmötŋini mönö mem sohobiga sörörauba omaŋi akŋa.” \m \v 20 \x * \xo 1.20 \xt Job 12.17; Ais 19.12; 33.18; 44.25\x*Mötkutukutu ambazip ölŋi mi denike malje? Buk oyoŋda mötmötkö könaŋi miwikŋaigeri, mi denike? Gölmenöŋ jitnakölikö böhi aka keu meleŋqeleŋda jimakzei, mi mönö ölŋa qetpuk akze me? Gölmenöŋ mötkutukutu ketaŋi ahözawi, Anutunöŋ mönö mi mem kaheiiga (sahahaiiga) uruqahö mötmöra akza. Keu mi ölŋa. \p \v 21 Anutunöŋ nanŋi mötkutukutuŋaŋgö dop gölmenöŋ malmalgö areŋi alökmö, ambazipnöŋ nanŋini mötkutukutuŋine naŋgöba mewö miaŋön Anutugö könaŋi möt kutubingö osiba tönpin malget. Osiba mala Kraistnöŋ maripomnöŋ kömuyöhi, miaŋgöra “Uruqahö keuya!” jiba mötketmö, Anutunöŋ Buŋa keu mi neŋön jim sehibingöra jiyök. Mi jim asariinga denike yeŋön uruŋini meleŋda möt narizei, mi dom-amöt qem eŋgimamgö möri dop kölök. \v 22 Juda yeŋön aiwesök aŋgöletot asuhumegöra kapaŋ kölakzemö, Grik kantri yeŋön mötkutukutuŋinan sehimapköra jarumakze. \p \v 23 Mi jarumakzemö, neŋön Kraist maripomnöŋ qeget kömuyöhaŋgö Buŋa keuŋi jim sehimakzin. Juda yeŋön keu mi mötketka uruŋini böliiga miaŋgöreŋ qaköba uruŋini qahö meleŋmakze. Kian kantri yeŋön miaŋgöra mötketka uruqahö keuya akza. \p \v 24 Gwötpukŋan mewö mötzemö, Anutunöŋ neŋgoholi urunini meleŋnini, neŋgöra Kraistnöŋ mönö Anutugö mötkutukutuŋi indela Anutugö kukösumŋi neŋgimakza. Juda me kantri tosatŋi akzini, mi töndup Kraistpuk qekötahöba kinda mohot akzin. \p \v 25 Ambazip neŋgö mötkutukutunini aka ösumnini mi eretŋi. Anutunöŋ uruqahö akawak, miaŋön mönö töndup ambazip mötkutukutunini oŋgita öŋgöŋgöŋi ketaŋi akawak. Anutunöŋ lölöwöröŋi akawak, miaŋön mönö töndup ambazip ösumnini oŋgita köhöikŋi kötökŋi akawak. \p \v 26 Urumeleŋ alaurupni, nanŋini könaŋini denöwö ahöiga Anutunöŋ eŋgoholöhi, mi mötmöriget? Iŋini gwötpukŋan gölmegö mötkutukutu ketaŋi qahö memba malget. Gwötpukŋan kukösum qakŋe sukinapŋinambuk qahö malget. Iwiurupŋini gwötpukŋan qetbuŋaŋinambuk qahö malget. \v 27 Mewö qahöpmö, gölme ambazipnöŋ eŋgöra mötketka uruqahö ambazip omaŋi akzei, Anutunöŋ mönö iŋini mewöŋi möwölöhöm eŋgiyök. Gölmegö mötmöt ambazip ipŋi mi gamu qem eŋgiyök. Gölme ambazipnöŋ eŋgöra mötketka lölöwöröŋi akzei, Anutunöŋ mönö iŋini mewöŋi möwölöhöm eŋgiyök. Gölmegö kukösum ambazip ipŋi mi gamu qem eŋgiyök. \p \v 28 Gölme ambazipnöŋ jijiwilit ak eŋgiba könaŋinaŋgöra mötketka etqeqeŋi akzei, Anutunöŋ mönö iŋini mewöŋi möwölöhöm eŋgiyök. Gölmenöŋ yuai akzei, yeŋgö qetbuŋaŋini mem solanii qahöwakŋapköra yuai kun qahö akzei, mönö mi möwölöhöm eŋgiyök. \p \v 29 Kunöŋ Anutugö jemesoholŋe sileŋi memba öŋgöbapuköra mönö mewö meköba möwölöhöm eŋgiyök. \v 30 Anutunöŋ nam köl eŋgiba eŋguaŋgiriga Kraist Jisösbuk qekötahöba mal köhöimakze. Yaŋön Anutugö mötkutukutuŋi qainŋi kun indeli mörakzin. Kraistnöŋ sohopnini memba keunini jim teköi solaniba maljin aka tök kutum neŋgiiga sarakŋi akzin. \v 31 \x * \xo 1.31 \xt Jer 9.24\x*Buŋa Kimbinöŋ keu kewö ohoget ahöza, “Kunŋan sileŋi memba öŋgömawi, yaŋön mönö Kembu möt waŋgizawaŋgöra aka sileŋi mem öŋgöma.” Keu miaŋgö dop ahinga dop kölma. Mewö. \c 2 \s1 Kraist maripomnöŋ kömuyöhaŋgö keuŋi jial. \p \v 1 Urumeleŋ alaurupni, nöŋön eŋgöreŋ kaba Anutugö könaŋi naŋgöba jim asarim eŋgiali, mi keuni nahöm sorokŋambuk akŋapköra qahö jiba malal me gölmegö mötkutukutu öŋgöŋgöŋi kondela miaŋön sileni qahö memba öŋgöba malal. \v 2 Nöŋön eŋgö sutŋine mötmöt murutŋi pakpak göraŋe ala Jisös Kraistkö keuŋi aka maripomnöŋ kömuyöhaŋgö könaŋi miyök möt kutuba mi jim sehimamgö keu jöhöyal. \p \v 3 \x * \xo 2.3 \xt Apo 18.9\x*Keu mewö jöhöba eŋgöreŋ kayali, nalö miaŋgöreŋ azi lölöwöröŋi aka jönömni gwötpuk undui keŋgöt qakŋe malal. \v 4 Nöŋön Buŋa keu jim asarim eŋgiali, mi mötkutukutu ketaŋaŋgö kelök keuŋi qahö jiba malal. Mi qahöpmö, Uŋa Töröŋan sölölöhöm eŋgii ösum-mumuŋan uruŋine inahömapköra kapaŋ köla jiba malal. \v 5 Gölme ambazipkö mötkutukutuŋinan qahöpmö, Anutugö kukösumŋan nam köl eŋgiiga möt narimegöra kapaŋ köla malal. Mewö. \s1 Uŋa Töröŋaŋgö mötkutukutu mi qainŋi kun. \p \v 6 Nöŋön töndup urumeleŋ alaurup aködamunŋinambuk maljei, yeŋgö sutŋine tatpiga Anutugö mötkutukutuŋi gegeŋi mi ölöp eraum mörakzin. Gölmegö mötkutukutuŋi mi qahö eraum mörakzin. Gölmeŋi gölmeŋi galöm köl eŋgiba malgetka kukösumŋinan qahöwakŋawi, yeŋgö mötkutukutuŋini mi mewöyök qahö eraum mörakzin. \p \v 7 Mi qahöpmö, Anutugö mötkutukutu tölapŋi mönö mi eraum mörakzin. Anutunöŋ Suep gölme qahö miwikŋaim etkiiga miaŋgöreŋ mönöwök qeljiŋe lök areŋi kewö ala jöhöyök, “Ambazipnöŋ biaŋ ahuba aködamun miwikŋaiba oyaeŋkoyaeŋ akŋegöra mönö mötkutukutuni qainŋi kun mi eŋgimam.” Mewö jiba tölapŋe ali ahöyök. \v 8 Gölmegö azi kembuŋi kembuŋi mala kotkeri, yeŋgöreŋök kunŋan mönö mötkutukutu mi qahö möt kutuyök. Mi möt kutubeak ewö, Kembunini asakmararaŋambuk i mönö maripomnöŋ qahö qegetka kömumbawak. \v 9 \x * \xo 2.9 \xt Ais 64.4\x*Mötkutukutu qainŋi kun miaŋgöra keu kewö ohoget ahöza, \q1 “Kunŋan yuai mi je kezapŋan qahö eka mörök. Miaŋgö mötmötŋan kungö uruŋe qahö asuhui mörökmö, ambazip Anutu uruŋinan jöpaköm waŋgimakzei, yeŋgöra mi mönö mözözömgöiga jöjöröba ahöza.” \m \v 10 Gölme ambazip yuai mi qahö möta jipjap malgetmö, Anutunöŋ mi mönö Uŋaŋi melaiiga neŋgöra indeli mörin. Yaŋön keu pakpakö könaŋi jaruba miwikŋaimakza. Anutugö mötmöt gegeŋi mewöyök möt teközawaŋön mönö mi sölölöhöm neŋgiiga mörin. \p \v 11 Kungö uruŋi kunöŋ qahö mötza. Uruŋaŋgö uŋaŋi yaŋönök mönö mi möt yaköza. Mewöŋanök Anutugö uruŋi mi kunŋan qahö mötzapmö, Anutu nanŋi Uŋaŋi Töröŋi yaŋönök mi möt yaköza. \v 12 Neŋön gölmegö ahakmeme bölöŋaŋgö ömeŋi kun qahö buŋa qem aŋguinmö, Anutunöŋ yuai kalem neŋgiyöhi, miaŋgö könaŋi mötpingöra mönö nanŋi Uŋaŋi melaii urunine geiga maljin. \p \v 13 Miaŋgö könaŋi gegeŋi tokoba eraum mörakzin. Gölme ambazipnöŋ mötkutukutuŋinaŋgö qakŋe keu kusum neŋgigetka miaŋgö dop mi qahö eraum mörakzin. Mewö qahöpmö, Uŋa Töröŋan keu kusum neŋgiyöhi, miaŋgö dop mönö urugö keu ölŋi kewöringa sölölöhöm neŋgii jim asarimakzin. \v 14 Uŋa Töröŋan sölölöhöm neŋgiiga keu mi mewö kewötzin ewö, könaŋi mönö miwikŋaiba möt asaribinaŋgö dop akza. Miaŋgöra Uŋa Töröŋan denike yeŋgö uruŋine qahö mali öne laŋ maljei, yeŋön Anutu Uŋaŋaŋgö buŋaŋi mi möt aŋgön kölbingö osimakze. Yeŋön Buŋa miaŋgöra mötketka uruqahö keu tandök aiga könaŋi möt asaribingö osize. \p \v 15 Yeŋön osizemö, Uŋa Töröŋan sölölöhöm neŋgiza ewö, mönö keu pakpakö könaŋi kewöta jim teköbinaŋgö dop akzin. Mewö akzinmö, urumeleŋ ambazip kungö könaŋamŋi mi gölme ambazip körekŋan törörök jim teköbingö osimakze. \v 16 \x * \xo 2.16 \xt Ais 40.13\x*Miaŋgö könaŋi mi Buŋa Kimbinöŋ kewö ohoget ahöza, \q1 “Kembugö urumötmötŋi mi azi kunŋan kun qahö mörök. \q1 Miaŋgöra kunŋan i goro qambaŋ waŋgimawaŋgö dop qahö.” \m Kunŋan mi qahö mörökmö, neŋön Kraistkö urumötmötŋi memba maljin. Mewö. \c 3 \s1 Anutugö nup meme ambazip \p \v 1 O urumeleŋ alaurupni, iŋini namande ewö Kraistpuk qekötahöba kinget. Miaŋgöra nöŋön iŋini gölmegö ahakmeme mötöteimakzeaŋgö tandök malgetka Buŋa keu mi jim asarim eŋgiba sutŋine malal. Uŋa Töröŋan sölölöhöm eŋgii maljeaŋgö tandök ewö eŋgöra jimamgö osiba malal. \v 2 \x * \xo 3.2 \xt Hib 5.12-13\x*Nöŋön keu möt asarimeaŋgö dop juzu oŋi ewö gumohom eŋgiba malal. Nene ölŋi nembingö dop qahö akeraŋgöra keu gegeŋi mi qahö eŋgial. Nalö miaŋgöreŋ nene ölŋi nembingö osiget aka nalö kewöŋe mewöyök mi ölöp qahö nemakze. \p \v 3 Iŋini toroqeba gölmegö ahakmeme bölöŋi mötöteiba malje. Iŋini urunöŋ mututqutut möta aŋgururuk aka keu jijinöŋ noŋgitnöŋ goŋgitpi ahakze. Mewö aketka uru silegö sihim kömbönaŋini bölöŋan galöm köl eŋgiiga urumeleŋgö kopa ambazip omaŋi yeŋgö tandök ahakze. \v 4 \x * \xo 3.4 \xt 1 Kor 1.12\x*Tosatŋi iŋini kewö jimakze, “Nini Polgö keuŋi wuataŋgömakzin.” Tosatŋan kewö jimakze, “Nini Apolosgö keuŋi wuataŋgömakzin.” Mewö mewö jiba mönö gölme ambazip omaŋan ahakzeaŋgö tandök aka malje. \p \v 5 Apolosnöŋ niŋia akza aka Pol nöŋön niŋia akzal? Niri mönö Anutugö nuwa memba maljit. Kembunöŋ nanŋik nanŋik netköra nup netkiyöhi, miaŋgö dop bauköm eŋgiziga uruŋini meleŋda Kembu möt nariba malje. \p \v 6 \x * \xo 3.6 \xt Apo 18.4–11.24-28\x*Nöŋön kötŋi kömötpiga Apolosnöŋ o memba kaba miaŋgöreŋ mokoyökmö, Anutunöŋ mönö meiga töhötmöriam asuhuyök. \v 7 Miaŋgöra kömöröhi, yaŋön qetŋambuk qahö akza. O mokoyöhi, yaŋön mewöyök qetŋambuk qahö akzapmö, Anutunöŋ kötuetköiga töhötmöriamŋi kota qarimakzei, yaŋönök mönö qetbuŋaŋambuk akza. \v 8 Mewö akzapmö, kömörakzali aka o mokomakzawi, netkön mönö dop mohot akzit. Mohot akzitmö, mi töndup töwaniri mi mönö nupniri memakziraŋgö dop nanŋök nanŋök membit. \p \v 9 Netkön Anutugö nup neŋakyahötŋi aka yambuk nup memakzit. Eŋgö uruŋini mi Anutugö arö ewö aiga kölkömöt nupŋi miaŋgöreŋ memakza. Anutunöŋ miri ewö uruŋini inahöba mindirim eŋgiiga köhöiba wahörakze. \v 10 Anutunöŋ kalem möriam niŋgiyöhi, nöŋön miaŋgö dop miri memegö mötmöt azi ewö aka Anutugö tandö kömbönaŋi uruŋine kuŋguba kömötpiga kunöŋ miaŋgö qakŋe miri memakza. Ölöp memakzapmö, mohot mohot neŋön mirigö nupŋi ölöpŋanök membinaŋgö dop akzin. Ek kutuba membingöra mönö je galöm mem aŋgubin. \v 11 Urugö tandöŋi mi Jisös Kraist. Nöŋön mi lök uruŋine kömötpiga kunŋan mötnaripkö tandö kun miwikŋaimamgö osima. \p \v 12 Tandö mohot akzapmö, miaŋgö qakŋe tosatŋan miriŋini goul silwönöŋ me köt ölŋinambuk tosatŋi miaŋön memakze. Tosatŋan miriŋini ip kösönöŋ, tömbö bohom sinŋan me seŋgwenöŋ memakze. Siliknini mewö me mewö memakzin ewö, \v 13 urugö nupninaŋgö ölŋan mönö inanŋök inanŋök aukŋe asuhuma. Kembunöŋ nalöŋan kam kuŋguiga miaŋgöreŋ mönö mirigö esuŋi luluŋma. Miri esuninan mönö Anutugö könöp bölamŋan asuhuiga jeba eriga ölŋan aukŋe ekingö dop akŋa. Könöp miaŋön mönö mohot mohot neŋgö mirininaŋgö tandökŋi ölŋi mi esapesapnöŋ ala kewötma. \p \v 14 Könöpnöŋ jeba miri pakpak kewöt eŋgiiga megetka ölŋinan köhöiba kinme ewö, yeŋön mönö nupŋinaŋgö töwaŋi buŋa qem aŋgume. \v 15 Tosatŋan miriŋini megetka ölŋinan jeba etme ewö, yeŋön mönö töwa qahöpmö, geŋmororoŋ miwikŋaime. Mi miwikŋaimemö, nanŋinak töndup Suepkö buŋaya malme. Könöp bölamnöŋ jem eŋgohoiga miaŋgö tandök oŋgitpingö jaram tiba kök alal ewö aketka Anutunöŋ meköm eŋgiiga Suepnöŋ öŋgöme. \p \v 16 \x * \xo 3.16 \xt 1 Kor 6.19; 2 Kor 6.16\x*Nanŋinak Anutugö Buŋa jike (tempöl) aketka Anutugö Uŋaŋan uruŋine maljawi, mi mötze me qahö? \v 17 Anutugö Buŋa jikeŋi mi kömbukŋi akzawi, miaŋgö dop eŋön sarakŋi akze. Miaŋgöra kunŋan Anutugö jike mem böliza ewö, Anutunöŋ mönö i nanŋi mem bölim waŋgima. \p \v 18 Kunŋan nanŋi gölmegö mötmötŋi wuataŋgöba tilipköm aŋgubapuk. Eŋgö sutŋine kunŋan nanŋaŋgöra möri “Gölmegö mötkutukutu öŋgöŋgöŋi memba maljal,” jiza ewö, yaŋön mönö mutuk uruqahö aka mewö miaŋön mötkutukutu ölŋi miwikŋaibawak. \p \v 19 \x * \xo 3.19 \xt Job 5.13\x*Anutunöŋ gölmegö mötkutukutu öŋgöŋgöŋi miaŋgöra möri uruqahö keuya akza. Miaŋgö keuŋi Buŋa Kimbinöŋ kewö ohoget ahöza, “Anutunöŋ mötkutukutu öŋgöŋgöŋi memba maljei, mi gwaröhöm eŋgiiga nanŋini mötmöt imbi-imbinöŋ supapköba qaköme.” \v 20 \x * \xo 3.20 \xt Sum 94.11\x*Miaŋgö keuŋi kun kewö ahöza, “Kembunöŋ mötkutukutu ambazip yeŋgö mötmöt areŋinaŋgöra möri omaŋi akza.” \v 21 Miaŋgöra eŋgöreŋök kunŋan mönö ambazip neŋgöra aka sileŋi memba wahötpapuk. Körek neŋön mönö eŋgö buŋaya akzin. \p \v 22 Pol, Apolos, Pitö\f + \fr 3.22 \ft Pitö qetŋi alaŋi Sifas\f* neŋön mönö eŋgö buŋaya akzin. Ambazip gölme dop maljini, neŋön mönö körek eŋgö buŋaya akzin. Miaŋgöra ölöp keu mi me mi kewöta memba mewö miaŋön malmalŋini malme aka kömupŋini kömume. Nalö kewöŋe maljini, körek neŋön mönö eŋgö buŋaya akzin aka könaŋgep nup meme ambazip malmei, yeŋön mönö mewöyök eŋgö buŋaya akŋe. \v 23 Mewö ak eŋgizinmö, eŋön Kraistkö buŋaya aketka Kraistnöŋ Anutugö buŋaŋi akza. Mewö. \c 4 \s1 Nini Kraistkö aposolurupŋi akzin. \p \v 1 Miaŋgöra ambazip körekŋan mönö neŋgöra kewö mötketka dop kölma: Kraistnöŋ jim kutum neŋgiiga nupŋi memakzin. Anutunöŋ keuŋi tölapŋi neŋgiiga buŋanini aiga galöm kölakzin. Neŋön miri galömŋaŋgö tandök ewö akzin. \v 2 Galöm yeŋgö toŋinan miri yuaiŋi galöm kölmegöra böröŋine aljawi, yaŋön mönö keu bohonŋi kewö kapaŋ köla jim kutum eŋgimakza, “Nupŋini mönö misila pöndaŋ memba malme. Memburik-qemburik kude akŋe. Mewö miwikŋaim eŋgibiga dop kölma.” \v 3 Korint eŋön me gölmegö keu jake kungö galömŋan ni kewöta jim teköm niŋgibeak ewö, nöŋön mönö keu miaŋgöra mötpi eretŋi kötökŋi akza. Nanak mewöyök nani keuni qahö jim teközal. \v 4 Uruni kewöta keu kun qahö mötpiga mem lömbörim niŋgizapmö, miaŋgöra töndup solanŋi qahö akzal. Ambazipnöŋ qahöpmö, Kembunöŋ mönö nöŋgö keuni kewöta jim teköm niŋgimakza. \p \v 5 Miaŋgöra iŋini mönö nalö kewöŋe kungö keuŋi kun mi kude jim teköme. Kembunöŋ nalöŋi ali kam kuŋgumapköra mönö mambötme. Mamböta malgetka miaŋgöreŋ kaba keu yuai ömukŋe asambötket ahözawi, mi mönö asakŋan indeliga aukŋe asuhuma. Yaŋön kaba ambazip urunini mem asariiga könaŋamnini ölŋan aukŋe ekŋamgö dop akŋa. Könaŋamnini ölŋi eka mohot mohot kewöt neŋgiiga Anutunöŋ mönö miaŋgö dop nalö miaŋgöreŋ möpöseim neŋgibawak. \p \v 6 O urumeleŋ alaurupni, iŋini jula jakbak-öraŋböraŋ aka laŋ likeplikep aröŋda kinda qetal aŋgumakze. Mewö malbepuköra mönö Apolos niri mötmörim netkiba nanŋini imbi-imbi mosöta keu kiaŋgö könaŋi mötme, “Buŋa keu ohoget ahözawi, mi mönö kude oŋgitme.” Keu mi mötket uruŋine ahöi tem kölgetka ölöwakŋegöra mönö kösohotniri mewö ohozal. Mi nani aka Apolos netkö könaŋamniri kewöta mötmöriba möt asarimegöra ohozal. Jujulŋinan mewö teköma. \p \v 7 Gölmegö kunŋan mönö qahö mem letot gihiiga tosatŋi eŋgoŋgita qainŋi kun akanak me qahö? Mi qahö. Yuai pakpak ahöm gihizawi, mi mönö Anutunöŋ kalem gihiiga buŋa qem aŋgunöŋ me qahö? Mi kalema buŋa qem aŋgunöŋ ewö, mönö wuanöŋgöra kalem qahöpkö tandök ewö silegi memba öŋgömakzan? Mi qahö dop kölja. \p \v 8 Yuai pakpak memba malbingö sihimŋi mötzei, mi mönö lök ahöm eŋgim teköza. Anutunöŋ Suep köweŋeyök kalemŋi kalemŋi mokom eŋgiiga lök simbawoŋ akze. Neŋön qahö bauköm eŋgiinga nanŋinak töndup mötnaripkö azi kembu tandök akze. Nanŋinaŋgöra mewö mötmörim aŋguze. O eŋön ölŋa kiŋ aketka dop kölbawak. Mewö aketka neŋön mönö mewöyök azi kembu-urupŋini aka eŋgö qöhöröŋine ölöp silenini memba öŋgöba aiweliköm aŋgubinak. Nöŋön mewö akingö sihimŋi mötzal. \p \v 9 Nöŋön mewö mötzalmö, nanini könaŋamnini eki tandök kewö akza: Anutunöŋ aposol nini al neŋgiiga ambazip jeŋine etqeqeŋi töhön aka maljin. Ambazip eŋguget kömumegö jim tekögeraŋgö tandök aukŋe anda kainga laŋ qeta gamu qem neŋgimakze. Yuai ehekŋi qainŋi kun ahinga gölme dop mieŋgö toŋi aka Suep jakeŋi jakeŋi mieŋgö pom garataŋi mieŋön mönö jeŋinan neŋgek kutuba neŋgehimakze. \p \v 10 Kraistköra aka uruni sohoi maljali, nöŋgöra mewö jimakzemö, eŋön Kraistpuk kinda mötmöt ambazip aködamunŋinambuk akzeaŋgö tandök akze. Nöŋön lölöwöröŋi akzalmö, eŋön “Ambazip köhöikŋi akzin,” jize. Ambazipnöŋ iŋini göda qem eŋgimakzemö, nöŋgöra mötket eriga jijiwilit ak niŋgimakze. \v 11 Nalö dölkewöŋe mewöyök nenegö kömumba ogöra ak neŋgiiga opo walŋi jujuratŋi löŋgöta malinga bimnöŋ laŋ neŋgugetka dum mirinini qahö mala toroqeba anda kamakzin. \p \v 12 \x * \xo 4.12 \xt Apo 18.3\x*Nanini böröninan sileqeqe tandök nup memakzin. Ambazipnöŋ laŋ qesuahöm neŋgimakzemö, neŋön mönö kötuetköm eŋgiba yeŋgöra köulukömakzin. Sesewerowero ak neŋgimakzemö, neŋön mönö mi möta mökösöŋda kapaŋ köla maljin. \v 13 Uruqeqe keu töhöreŋ jim neŋgimakzemö, neŋön mönö guŋbönjönjöŋ qakŋe ösöŋnöŋ meleŋmakzin. Neŋön gölmegö nesak lömŋaŋgö tandök ewö ahinga gölmeŋi gölmeŋi yeŋön sisitnini memba andö qem neŋgimakze. Mewö mala kota nalö dölkewöŋe mewö toroqeba maljin. \p \v 14 Gamu qem eŋgimamgöra keu ki qahö ohozalmö, wölböt nahön böraturupni ewö mönö goro qambaŋ eŋgimamgö mötzal. \v 15 Mötnaripkö böhi 10.000 yeŋön Kraistpuk qekötahöba köyan köla kusum eŋgibeak ewö, mi töndup nöŋön mönö Kraist Jisösbuk qekötahöba Ölöwak Buŋa jim asariba iwiŋini akiga uruŋini meleŋget. Miaŋgöra iwiurupŋini gwötpuk qahö malje. \p \v 16 \x * \xo 4.16 \xt 1 Kor 11.1; Fil 3.17\x*Miaŋgöra uruŋini kewö kuŋgum eŋgizal: Nöŋön silik ahakzali, miaŋgö dop eŋön mönö nöŋgö silikni mi wuataŋgöba malme. \v 17 Nöŋön silikni Kraist Jisösbuk qekötahöba aka memba gölmeŋi gölmeŋi liliköba urumeleŋ könagesö dop kusum eŋgimakzali, miaŋgöra mönö ölum eŋgubapuk. Nöŋön miaŋgöra aka wölböt nahöni Timoti melaibiga eŋgöreŋ kama. Yaŋön nömbuk pöndaŋ mala Kembubuk qekötahöba kinda kaba könaŋamni jiba köl gulim eŋgima. \p \v 18 Eŋgöreŋök tosatŋan nöŋön eŋgöreŋ qahö kabileŋak ewö möta sileŋini möpöseiba jakbak-öraŋböraŋ aka laŋ malje. \v 19 Mewö maljemö, Kembunöŋ sihimŋan ni kamamgö mötma ewö, mönö ösumök eŋgöreŋ kamam. Kamami, nalö miaŋgöreŋ jakbak-öraŋböraŋ ambazip yeŋgö kukösumŋinaŋgöra qesim eŋgibiga jim miwikŋaigetka mötmam. Sileŋini memba wahöta keu ketaŋi ketaŋi laŋ jimakzei, miaŋön nöŋgöreŋ eretŋi akza. \v 20 Anutugö bemtohoŋ mi keuyök jijigö yuaia qahöpmö, ölŋi mi Anutugö kukösum. Miaŋön mönö nam köl neŋgiza. \p \v 21 Miaŋgöra uruŋini qahö meleŋda laŋ malme ewö, nöŋön mönö kömbin memba kaba keunöŋ eŋgohotirimam. Uruŋini meleŋme ewö, mönö urubönjöŋ qakŋe urukalem ak eŋgimamgöra kamam? Keu yahöt mi kewöta nöŋgöra sihimŋini denöwö mötzei, mi möt kewöta jime. Mewö. \c 5 \s1 Kunöŋ serowilin ahöhi, i mönö sutŋineyök közölme. \p \v 1 \x * \xo 5.1 \xt Dut 22.30\x*Keu kun kewö jigetka nöŋgö kezapne geyök: Tosatŋan urumeleŋ könagesö sutŋine serowilin ahakze. Kunŋan iwiŋaŋgö anömŋi memba malja. Serowilin mewöŋi mi urumeleŋgö kopa ambazip yeŋgö sutŋine mewöyök kun qahö ahöza. \v 2 Kunŋan mewö aiga iŋini töndup sileŋini memba öŋgöba laŋ jakbak-öraŋböraŋ ahakze. Mi qahö dop köljapmö, silikŋaŋgö wösöbiriknöŋ mönö mem kömum eŋgiiga dop kölbawak. Mewö aka ölöp azi siŋgisöndok mewö ahöhi, i mönö sutŋineyök közölgetka yaigep etma. I denöwö aka qahö közöljeye? \p \v 3 Nöŋön ölŋa eŋgöreŋök köröwen malbi sileni qahö nehakzemö, töndup uŋanan mönö embuk maljal. Kunŋan ahakmeme kanjamŋambuk ahöhi, nöŋön lök yaŋgö keuŋi kewöta sutŋine maljalaŋgö tandök möta jim teköba kewö jizal: \v 4 Iŋini mönö Kembunini Jisösgö qetŋe totoko algetka nöŋgö uŋanan embuk toroqeiga Kembunini Jisösgö kukösumŋan nam köl eŋgiiga öröröŋ kinda keuŋi jiba mönö kewö jöhöme: \v 5 Satanöŋ sileŋaŋgö sihim kömbönaŋi bölöŋi qei etmapköra mönö andö qem waŋgiba yaŋgö böröŋe algetka mindiŋgöm waŋgima. Mindiŋgöm waŋgiiga löwöriba uruŋi meleŋni Anutunöŋ amöt qem waŋgiba Kembugö nalöŋe uŋaŋi meköiga Suepkö buŋaya akawak. \p \v 6 \x * \xo 5.6 \xt Gal 5.9\x*Sileŋini memba öŋgömakzei, mi ölöpŋi qahö. Iŋini keu yahöt ki möt yaköze, “Yist kitipŋi moröŋi obuk mindiriba plauanöŋ alinga mem qariiga dis kokolak qemakza. Mewöyök bau wösö kömbukŋan tiŋgirakzawi, miaŋön mönö busu pakpak mem bölimakza.” \p \v 7 \x * \xo 5.7 \xt Eks 12.5\x*Keu miaŋgö dop iŋini lök plaua dis sarakŋi ewö aketmö, siŋgisöndokö yistŋi kun mi ket ewö sutŋine kaŋgota eŋgöhömakza. Körek bölibepuköra mönö yistŋini walŋi mi kewöt uteköme. Azi mi wösö kömbuk ewö közöla mönö dumŋe kunbuk yambu jeŋiqeqe dölökŋaŋgö plaua dis sarakŋi ewö aka malme. Ak-kömukömu kendon nalöŋe lama jöwöwöl ohoba beret yistŋi qahö nemakzei, miaŋgö dop Kraistnöŋ nanine ak-kömukömu lamanini aiga lök qeget kömuyök. Miaŋgöra iŋini ölöp plaua dis sarakŋi yistŋi qahö ewö akŋe aka kunbuk oyaeŋkoyaeŋ uruŋe kaŋgota malme. \p \v 8 \x * \xo 5.8 \xt Eks 13.7; Dut 16.3\x*Kraist kömuyöhaŋgöra mönö sösöŋgai kendon aka malbin. Yist me wösö kömbukŋi mi ahakmeme bölöŋi iŋgoŋmaŋgoŋambuk. Miaŋgö qakŋe mönö sösöŋgai kendon kude akin. Miaŋgöra mönö geŋmoŋ mosöta keu ölŋi wuataŋgöba beret yistŋi qahö ewö aka miaŋgö qakŋe sösöŋgai kendon aka malbin. \p \v 9 Nöŋön Buŋa Kimbi ohom eŋgiba kewö jial: Iŋini serowilin ahakzei, yembuk mönö kude köisirik tata eraum mötme. \v 10 Gölmenöŋ uruŋini qahö meleŋda ahakmeme bölöŋi ahakzei, yeŋgöra keu mi qahö ohoyal. Yeŋön serowilin aka yuaigö nepaqepalok membagun membingö köpösöŋgömakze. Yuai kalöpköba yoŋgorö memakze aka tandö lopioŋ waikŋini memba möpöseim eŋgimakze. Yeŋgöra aka mewö ohom eŋgibileŋak ewö, iŋini mönö gölmenöŋ malbingö osibeak. \p \v 11 Yeŋgöra aka qahöpmö, könaŋi kewögöra keu mi ohom eŋgial: Kunŋan nanŋi qetŋi urumeleŋ ala jiba töndup serowilin akza me yuaigö nepaqepalok membagun memamgö kösösöŋgömakza me tandö lopioŋ waikŋi memba möpöseimakzawi, yambuk mönö kude köisirik tata eraum mötme. Mötnarip kambu eŋgö sutŋine kunŋan mepaqepaik ahakza me o köhöikŋi nemba eŋololoŋ ahakza me yuai kalöpköba yoŋgorö memakza ewö, yambuk tata nene kun kude neme. \p \v 12 Yaigep maljei, nöŋön yeŋgö keuŋini qahö jim tekömakzal. Mi nöŋgöreŋ nuwa qahö. Iŋini mewöyök könagesö pakpakö keuŋini qahöpmö, uruŋini meleŋda sel uruŋe maljei, mönö yeŋgö keuŋini miyök kewöta jim tekömakze. \v 13 \x * \xo 5.13 \xt Dut 13.5; 17.7\x*Yaigep laŋ maljei, Anutunöŋ mönö yeŋgö keuŋini kewöta jim teköma. Miaŋgöra mönö Buŋa keu kiaŋgö dop akŋe, “Azi bölöŋi mi mönö sutŋineyök közölme.” Mewö. \c 6 \s1 Urumeleŋ alaŋini mi yaigep yeŋgö keu jakeŋe kude alme. \p \v 1 Urumeleŋ ambazip sutŋine kunŋan alaŋi keu jakeŋe almamgö mötza ewö, yaŋön Anutugö ambazip sarakŋi eŋgoŋgita ambazip goŋgoŋi yeŋgö jeŋine aniga qahö dop kölja. Qahö! Urumeleŋgö kopa ambazip bauköm waŋgimegöra qesim eŋgiiga gamuŋambuk akza. \v 2 Anutugö ambazip sarakŋi neŋön kantriŋi kantriŋi yeŋgö keuŋini kewöta jim teköbini, mi lök mötze. Iŋini gölme pakpak yeŋgö keuŋini jim teköbingö dop akze ewö, mönö denöwö aka keu morömorö kewöta jim tekömeaŋgö dop qahö akze? Iŋini mönö ölŋa miaŋgö dop akze. \v 3 Urumeleŋ ambazip neŋön Suep garataurup yeŋgö keuŋini kewöta jim teköbini, mi lök mötze. Miaŋgö dop akzin ewö, gölmenöŋ malmalgö keuŋi mi mönö amqeba kewöta ölöp jim tekömakin. \p \v 4 Miaŋgöra gölmenöŋ malmalgö keuŋi sutŋine asuhumakzawi, keuŋini mi mönö wuanöŋgöra sileŋe yeŋgö keu jakeŋe öŋgöba jim tekömegö qesim eŋgimakze? Urumeleŋgö kopa ambazip sutŋine jijiwilit ak eŋgimakzei, yeŋgöra töndup keu nalöŋe mötketka öŋgömakza. Mi qahö dop kölja. \p \v 5 Keu mi gamu qem eŋgimamgöra jizal. Mötnarip ambazip eŋgö sutŋine keu ahözawi, eŋgöreŋök kungö mötkutukutuŋi dop köliga keu mi ölöp jim tekömawaŋgö dop akza me qahö? Mönö ölöp sutŋineyök azi mewöŋi miwikŋaime. \v 6 Qahö tandök aiga urumeleŋ ala kunöŋ alaŋi sileŋe yeŋgö keu jakeŋe alakza. Mewö ala ambazip Anutu qahö möt narizei, mönö yeŋgö jeŋine anda keu nupköra qesim eŋgimakza. Mi qahö dop kölja. \p \v 7 Sutŋine keu jakeŋe al aŋgumakzei, mewö miaŋön mönö nanŋini eta eŋguiga Kraistkö qetbuŋaŋan lök eretŋi aiga malje. Ambazipnöŋ ak bölim eŋgigetka uruŋini miaŋgöra wahöri keunöŋ al eŋgigetka Anutugö jeŋe qahö dop kölja. Tilipqilip aka yuaiŋini öröba megetka iŋini likepŋi qahö meleŋ eŋgigetka mewö miaŋön Kraistkö könaŋan mönö aködamunŋambuk akŋa. \p \v 8 Iŋini Kraistkö qetŋi kewö mem bölimakze: Mönö nanŋinak tilipqilip aka ambazip ak bölim eŋgiba yuaiŋini öröba memakze. Urumeleŋ alaurupŋini yeŋgöra mewöyök mewö ak eŋgimakze. \p \v 9 Irimqirim ambazip yeŋön mönö Anutu bemtohoŋaŋgö uruŋe öŋgöba dum qahö meme. Mi mötze. Ahakmemeŋinan mönö tilipköm aŋguba jaŋjuŋ akepuk. Tosatŋan serowilin aka tandö lopioŋ waikŋini memba möpöseimakze. Tosatŋan awanöm malmal oŋgita qesabulum ahakze. Tosatŋan moneŋgöra laŋ amimba malje aka azi nanŋirök ambi nanŋirök amimba malje. Mewöŋi mieŋön mönö Anutu bemtohoŋaŋgö buŋaŋi qahö akŋe. \p \v 10 Tosatŋan yoŋgorö memba yuaigö nepaqepalok membagun membingö köpösöŋgömakze. Tosatŋan o köhöikŋi nemba eŋololoŋ aka laŋ mepaqepaik ahakze. Tosatŋan yuai kalöpköba yoŋgorö memakze. Ambazip mewöŋan mönö Anutugö bemtohoŋi buŋa qahö qem aŋgume. \v 11 Eŋgöreŋök tosatŋan mutuk mewö aka malgetmö, könaŋgep Kembunini Jisös Kraist buŋa qem aŋgugetka sepŋan saŋgoŋda tök kutum eŋgiba yaŋgö qetŋe sarakŋi aket. Mem solanim eŋgiiga Anutuninaŋgö Uŋaŋan mönö inahöm eŋgiiga diŋgiba malje. Mewö. \s1 Sileŋinan Anutugö jike kömbukŋi akza. \p \v 12 \x * \xo 6.12 \xt 1 Kor 10.23\x*Nöŋön yuai pakpak ölöp memamaŋgö dop akzalmö, yuai pakpaknöŋ mönö qahö mem ölöwak niŋgiza. Yuai pakpak ölöp memamaŋgö dop akzalmö, yuai kunöŋ kembu ak niŋgibapuköra mönö galöm mem aŋgumakzal. \v 13 “Nene mi neneyök. Mi kömoŋgokninaŋgöra aka ahöza. Kömoŋgoknini mi nene nein gemapköra aka ahöza.” Kunöŋ mewö jibawakmö, Anutunöŋ mönö nene aka kömoŋgok mi mohotŋe jim teköi qahöwakŋahot. Silenini mi serowilin akingöra qahöpmö, Kembugö nupŋi membingöra aka ahöza. Mewö ahöiga nanŋak silenini ölöwakŋapköra nene yuai neŋgimakza. \v 14 Anutunöŋ nanŋi kukösumŋan Kembu mem gulii kömupnöhök wahöröhi, yaŋön mönö nini mewöyök mem gulim neŋgii wahötpin. \p \v 15 Eŋgö sileŋinan Kraistpuk toroqeba sileŋaŋgö kitipŋi akzei, mi mötze me qahö? Miaŋgöra nöŋön Kraist sileŋaŋgö kitipŋi kun memba köna ketaŋi ambibuk qekötahömam me qahö? Mi qahöpmahöp! Mönö yapmakek! \v 16 \x * \xo 6.16 \xt Jen 2.24\x*Anutunöŋ keuŋi kewö jii ahöza, “Yetkön mönö sile mohot akŋahot.” Miaŋgöra kunŋan köna ketaŋi ambibuk qekötahözawi, yaŋön mönö yambuk sile mohot akŋahot. Mi mötze me qahö? \v 17 Mohot akŋahotmö, kunŋan Kembubuk qekötahözawi, yaŋgö uŋaŋan mönö Kembugö Uŋaŋambuk mindiriiga mohok aka malmahot. \p \v 18 Serowilin mi mönö misiŋgöba mosötme. Siŋgisöndok tosatŋi mi me mi ahakzini, mi pakpak mönö sileninaŋgö yaigepŋe asuhumakza. Kunŋan serowilin ahakzawi, yaŋön mönö nanŋi sileŋi mem böliba siŋgisöndok ahakza. \v 19 \x * \xo 6.19 \xt 1 Kor 3.16; 2 Kor 6.16\x*Sileŋinan mönö Uŋa Töröŋaŋgö Buŋa jikeŋi (tempöl) akza. Anutunöŋ Uŋaŋi eŋgiiga buŋa qem aŋgugetka uruŋine malja. Miaŋgöra nanŋini buŋaya qahö akzei, mi mötze me qahö? \p \v 20 Nanŋini buŋaya qahöpmö, Kraistnöŋ söŋgöröŋini ketaŋan bohonŋini meiga yaŋgö buŋaya akze. Miaŋgöra sileŋinan mönö ahakmeme sarakŋi aketka Anutugö qetbuŋaŋan sehimakŋa. Mewö. \c 7 \s1 Awanöm aka gwabö seram malmal tatat \p \v 1 Iŋini keu tosatŋi ohoba qesigeri, mi jim asarimam. Azinöŋ ambi qahö memba gwaböya maljawi, mi ölöp. \v 2 Mi ölöpŋi akzapmö, silegö sihimŋan sero yoŋgorö akepuköra iŋini mohot mohot mönö nanŋik nanŋik awanöm amemba malme. \v 3 Azinöŋ mönö anömŋaŋgö sihimŋaŋgö dop awanöm malmalgö areŋi wuataŋgöma. Anömŋan mewöyök mönö apŋaŋgö sihimŋi wuataŋgöba malma. \p \v 4 Anömŋaŋgö sileŋan mönö nanŋi buŋaŋi qahö aiga nanŋök mi qahö galöm kölakzapmö, apŋan mi galöm kölakza. Apŋaŋgö sileŋan mewöyök nanŋi buŋaya qahö aiga nanŋanök qahö galöm kölakzapmö, anömŋan mi galöm kölakza. \v 5 Miaŋgöra nanŋiri mönö kude aŋgön köl aŋguba malmahot. Nanŋirök urumohot aka pöndaŋ köuluk nup membitköra ölöp nanŋök nanŋök malmahotmö, nalö tosatŋi mewö malagun mönö kunbuk mindiriba mohotŋe malmahot. Uruŋiri ölöp qahö galöm kölohotka Satanöŋ esapköm etkiiga siŋgisöndoknöŋ etpahotpuköra mönö mewö aka malmahot. \p \v 6 Mewö akŋahotköra ölöp jizalmö, jöjöpaŋ keu mewöŋi mi qahö al eŋgizal. \v 7 Nöŋön ambazip körek pakpak ni ewö gwabulum malmegöra mötzalmö, iŋini tosatŋi Anutugö nup memegöra mötmöt kalem mewöŋi mi qahö memba malje. Anutunöŋ mötmöt kalemŋi mendeŋniga mohot mohot neŋön mi me mi nanŋök nanŋök buŋa qem aŋguba maljin. \p \v 8 Awanöm qahö aka malö maljei, eŋgöra kewö jizal: Eŋön ni ewö toroqeba awanöm qahöpmö, solanŋi malmei, mi mönö ölöpŋi akza. \v 9 Ölöpŋi akzapmö, awanöm akingö uruŋini könöp jeiga malbepuköra mönö ölöp awanöm aketka amqema. Miaŋgöra yeŋön uruŋini galöm kölbingö osize ewö, mönö ölöp awanöm akŋe. \p \v 10 \x * \xo 7.10 \xt Mat 5.32; 19.9; Mak 10.11-12; Luk 16.18\x*Awanöm maljei, eŋgöra kewö jim kutuzal, nöŋönök qahöpmö, Kembunöŋ nanŋak mönö keu ki jiza: Anömŋan apŋi kude mosötma. \v 11 Mewö jizapmö, töndup apŋi mosötma ewö, mönö azi kun kude memba öne malma me apŋambuk kunbuk eraum möta urumohot aka malmahot. Mewöyök apŋan anömŋi kude mosötma. \p \v 12 Mi Kembugö keuyapmö, awanöm tosatŋi eŋgö goroŋini mi Kembunöŋ qahö jizapmö, nanak mi kewö jizal: Urumeleŋ azi kungö anömŋan uruŋi qahö meleŋda töndup yambuk malmamgö mötzawi, yaŋön mönö anömŋi mi kude mosötma. \v 13 Mewöŋanök urumeleŋ ambi kungö apŋan uruŋi qahö meleŋda töndup yambuk malmamgö mötzawi, yaŋön mönö apŋi mi kude mosötma. \v 14 Miaŋgö könaŋi kewö: Kungö apŋan urumeleŋgö kopa azia aiga Anutunöŋ i töndup urumeleŋ anömŋi qekötahözawaŋgöra aka tök kutum waŋgiiga sarakŋi akza. Mewöŋanök kungö anömŋan mötnaripŋi qahöpmö, urumeleŋ apŋi qekötahözawaŋgöra aka Anutunöŋ i tök kutum waŋgiiga sarakŋi akza. Kunöŋ sarakŋi qahö akawak ewö, nahönböratŋiran mönö Anutugö sel yaigepŋe malbeak. Mewö malbeakmö, Anutunöŋ mohotŋe tök kutum eŋgiyöhaŋgöra mönö sarakŋi akze. \p \v 15 Sarakŋi akzemö, kunŋan qahö möt nariba apŋi me anömŋi mosötmamgö mötza ewö, mönö ölöp mosötma. Mewö asuhuiga nöŋgö keunan urumeleŋ alanini mi qahö jöhöma. Anutunöŋ iŋini luainöŋ malmegöra eŋgoholök. \v 16 Ambi, gi apki uru kuŋgum waŋginöŋga uruŋi meleŋma me qahöwi, mi mönö denöwö mötpanak? Me azi, gi anömgi uru kuŋgum waŋginöŋga uruŋi meleŋma me qahöwi, mi mönö denöwö mötpanak? Miaŋgöra mönö luainöŋ malme. Mewö. \s1 Anutunöŋ eŋgoholöhaŋgö dop mönö toroqeba malme. \p \v 17 Kembunöŋ mohot mohot eŋgö malmalŋini areŋ aliga awanöm me solanŋi malgetka Anutunöŋ eŋgoholöhi, miaŋgö dop mönö toroqeba mala malmalŋinaŋgö könaŋi kude uteköme. Urumeleŋ könagesöŋi könagesöŋi liliköba miri dop mewö jim kutum eŋgimakzal. \p \v 18 Anutugö aiwesökŋi azi kungö sileŋe yaŋdiget maliga mewö oholök ewö, mi mönö kutumamgö kude kapaŋ kölma. Anutugö aiwesökŋi kungö sileŋe qahö yaŋdiget maliga mewö oholök ewö, mönö mi yandimegö kude kapaŋ kölma. \v 19 Anutugö aiwesökŋi silenine yandiget ahöza me qahöwi, miaŋön Anutugö jeŋe yuai omaŋi akzapmö, jöjöpaŋ keuŋi tem köla wuataŋgöinga ölŋi akza. \p \v 20 Anutunöŋ eŋgoholiga nalö miaŋgöreŋ awanöm me solanŋi malgeri, iŋini mohot mohot mönö miaŋgö dop toroqeba malme. \v 21 Kungö welenqeqe omaŋi aknöŋga Anutunöŋ goholök ewö, miaŋgöra mönö waimanjat kude aka malman. Urugi meleŋda ölöp solanŋi aka nup kun miwikŋaibanak ewö, mi mönö ölöp miwikŋaiman me urugi amqeiga ölöp toroqeba welenqeqe omaŋi malman.\f + \fr 7.21 \ft Keu miaŋgö könaŋi kun kewö: Urugi meleŋda ölöp solanŋi aka nup kun miwikŋaizan ewö, gi ölöp toroqeba welenqeqe omaŋi malman.\f* \p \v 22 Mi kewögöra: Kunöŋ welenqeqe omaŋi aiga Kembunöŋ mewö oholi uruŋi meleŋniga siŋgisöndokŋaŋgö kösöŋi pösariga solanŋi aka malja. Mewöŋanök kunŋan solanŋi aiga Kembunöŋ mewö oholi uruŋi meleŋniga nanŋi imbi-imbi qahöpmö, Kraistkö jitŋi tem kölmapkö kösönöŋ kinda welenŋi qeba malja. \v 23 Kraistnöŋ bohonŋi ketaŋan söŋgöröŋini meiga maljeaŋgöra mönö gölme ambazip yeŋgö keu keŋgöt bapŋe anda welenqeqeŋini omaŋi aka malbepuk. \v 24 Miaŋgöra urumeleŋ alaurupni, Anutunöŋ eŋgoholiga nalö miaŋgöreŋ solanŋi kösöŋini qahö me welenqeqe toŋinaŋgö kösö gwarönöŋ malgeri, iŋini mohot mohot mönö miaŋgö dop Anutugö jeŋe toroqeba malme. Mewö. \s1 Gwabö seram aka malö yeŋgö goro keuŋini \p \v 25 Ambi seram jömukŋi\f + \fr 7.25 \ft qesabulum qahö qeqeŋi\f* eŋgö goroya mi Kembunöŋ qahö jim kutui mötzal. Miaŋgöra Kembunöŋ ak kömum niŋgiiga keuni laŋ qahöpmö, möt nariget dop köljawaŋgö dop jimakzali, mönö miaŋgö dop kewöta nani mötmötnan kewö jimam: \p \v 26 Kahasililiŋ nalöŋi dopdowizawaŋgöra gwabö seram maljei, körek eŋön mönö miaŋgö dop toroqeba malgetka ölöwakza. Mewö mötmörizal. \v 27 Ambi memba maljan ewö, anömgi mosötmangö kude akŋan. Anömgi qahö solanŋi maljan ewö, mönö ambigöra kude jaruman. \v 28 Töndup ambi memani, miaŋön mönö siŋgisöndokŋi qahö akŋa. Mewöŋanök ambi seramnöŋ azi memawi, yaŋön siŋgisöndok qahö akŋa. Siŋgisöndok qahöpmö, mewö akŋei, yeŋön mönö sileŋinan kahasililiŋ gwötpuk miwikŋaiba mötme. Eŋön mi mötpepuköra mönö aŋgön köl eŋgimamgö mötzal. \p \v 29 Mewö möta goro eŋgizalmö, urumeleŋ alaurupni, keu kun kewö jimam: Kembu kamawaŋgö nalöŋan törizawaŋgöra aka ambi memba maljei, eŋön mönö mewöyök nalö kiaŋgöreŋök könahiba anömŋini qahö tandök ewö aka malme. \v 30 Wösöbirik aka sahötzei, eŋön mönö qahö sahötmeaŋgö tandök ewö aka malme. Uruŋini ölöwahiga söŋgaizei, eŋön mönö qahö söŋgaimeaŋgö tandök ewö aka malme. Yuai bohonŋi mezei, eŋön mönö mi qahö buŋa qem aŋgumeaŋgö tandök ewö aka malme. \p \v 31 Gölmenöŋ nalö kewöŋe areŋ wuataŋgömakzei, miaŋön mönö ayapkömawaŋgö dop akza. Miaŋgöra gölmegö öröyuaiŋi kölköl-örörö aka nupköra alakzei, eŋön mönö miaŋön uruŋini jöhömakzawaŋgö tandök ewö kude aka malme. \p \v 32 Iŋini gölmegö lömbötköra waimanjat qahö malmegö sihimni mötzal. Awanöm qahö solanŋi maljawaŋön mönö Kembugö öröyuaigöra waimanjat mörakza. Mi möta “Denöwö akiga Kembugö uruŋan ölöwahi dop kölbawak,” nanŋaŋgöra mewö jimakza. \v 33 Mewö jimakzapmö, ambi memba maljawaŋön mönö gölmegö öröyuaigöra waimanjat mörakza. Mi möta “Denöwö akiga anömnaŋgö uruŋan ölöwahi dop kölbawak,” nanŋaŋgöra mewö jimakza. \p \v 34 Kembunöŋ likep anömŋan likep mötmötŋi öröyohotka urudeŋdeŋ aka malja. Mewöŋanök ambi apŋi qahö aka ambi seram solanŋi maljahoraŋön mönö Kembugö öröyuaigöra waimanjat mörakzahot. Mi möta “Denöwö akiga uŋani aka sileni sarakŋi aiga Kembugöra dop kölbawak,” nanŋiraŋgöra mewö jimakzahot. Mewö jimakzahotmö, azi memba maljawaŋön mönö gölmegö öröyuaigöra waimanjat mörakza. Mi möta “Denöwö akiga apnaŋgö uruŋan ölöwahi dop kölbawak,” nanŋaŋgöra mewö jimakza. \p \v 35 Nanŋini bauköm eŋgimamgö möta goro mi eŋgizal. Mi tosatŋi kösö ewö jöhöm eŋgibi lömböt miwikŋaimegöra qahöpmö, könaŋi kewögöra mi eŋgizal: Nöŋön iŋini ahakmeme diŋdiŋi wuataŋgöba urudeŋdeŋ qahöpmö, pöndaŋ Kembubuk qekötahöba kin köhöimegöra mötzal. Miaŋgöra goroŋini mi jizal. Mewö. \p \v 36 Azi kunŋan ambi serambuk buŋa qeba malagun aŋgömosötpitkö mötmörizahori, yetkö goroŋiri kewö jimam: Azi miaŋön kewö mötmöriba jiza, “Ambi mi memba mewö törörök qahö ak waŋgibileŋak.” Mewö jiiga ambi memawaŋgö sihimŋi möt köhöiiga ambigö yambuŋi azi memegö dop akza ewö, yaŋön mönö ölöp sihimŋaŋgö dop aiga ameyohotka dop kölma. Mewö miaŋön siŋgisöndokŋiri qahö akŋa. \v 37 Qahö akŋapmö, azinöŋ ambi mi qahö memapkö keuŋi nanŋi uruŋan jöhöba möt köhöizawi, miaŋgöra kewö jimam: Kunŋan azi mi kuŋgui qahö qaközapmö, ölöp nanŋi sihimŋaŋgö dop wuataŋgöba keunöŋ qahö jöhöi ahakza ewö, yaŋön mönö ölöp sihimŋaŋgö dop aka ambi mi qahö mema. \p \v 38 Mewö aiga ambi seram mezawaŋön mönö dopŋe akzapmö, i qahö mezawaŋön mönö köna ölöp sorokŋi wuataŋgöba törörök akza. Mewö.\f + \fr 7.38 \ft 36b Azi kunöŋ böratŋi azi waŋgimamgö uruyahöt mötzawi, yaŋgö goroŋi kewö jimam: Iwiŋan kewö mötmöriba jiza, “Böratni waŋgiba mewö törörök qahö ak waŋgibileŋak.” Mewö jiiga böratŋaŋgö yambuŋi azi memegö dop aiga azi waŋgimamgö sihimŋi möt köhöiza ewö, yaŋön mönö ölöp sihimŋaŋgö dop aka mosöriga azi meiga dop kölma. Iwiŋan mewö miaŋön siŋgisöndok qahö akŋa. \f* (v 37b) Qahö akŋapmö, iwiŋan böratŋi azi qahö waŋgimapkö keuŋi nanŋi uruŋan jöhöba möt köhöizawi, miaŋgöra kewö jimam: Kunŋan iwi mi qahö kuŋgui qaközapmö, ölöp nanŋi sihimŋaŋgö dop wuataŋgöba keunöŋ qahö jöhöi ahakza ewö, yaŋön mönö ölöp sihimŋaŋgö dop aka böratŋi aŋgön kölma. (v 38b) Mewö aiga börat seramŋi azi waŋgizawaŋön mönö dopŋe akzapmö, i qahö waŋgizawaŋön mönö köna ölöp sorokŋi wuataŋgöiga törörök akza. Mewö. \p \v 39 Ambinöŋ apŋan jebuk malmawaŋgö dop amöamögö keuŋan jöhöi maljapmö, apŋan kömuma ewö, keu miaŋön mewöŋanök kömuiga ölöp azi sihimŋan jimawaŋgö dop mema. Urumeleŋgö kopa azia qahöpmö, azi Kembubuk qekötahözawi, miyök mema. \v 40 Ölöp azi memba sösöŋgai qorembeŋi miwikŋaimapmö, toroqeba solanŋi malma ewö, mönö urusösöŋgai ölŋi miwikŋaiba söŋgaimakŋa. Nöŋön keu mi kewöta mewö jizal. Anutugö Uŋaŋan nöŋgö urune mewöyök maljawi, miaŋgöra mönö mewö mötmöriba jizal. Mewö. \c 8 \s1 Nene tandö lopioŋgö naluk alalŋi mi nembin me qahö? \p \v 1 Iŋini nene tandö lopioŋgö naluk alalŋi miaŋgöra ohogetka goro kewö jimam: Urukalemnöŋ mönö bauköm eŋgima. Goranora jigetka tosatŋan kewö jimakze, “Körek neŋön tandö lopioŋgö könaŋini möt yaköinga omaŋi akza.” Keu mi ölbölŋa akza, mi mötzin. Iŋini mötmöt mewöŋi jiba malgetka uruŋinan wahöriga koŋaeŋ ewö terereŋgöba aiwelikömakze. Mewö aka deŋda siksauk malje. Köna bohonŋi mi urukalem. Köna mewö miaŋön mönö nanini urunini möhamgöba mem köhöim aŋgubin. \v 2 Kunöŋ “Keu kungö könaŋi möt yaközal,” mi jitnöŋ jizawi, yaŋgö mötkutukutuŋi ölŋan mönö qahö asuhuiga toroqeba tönpin malja. \v 3 Mi keunöhök jizapmö, kunŋan Anutu uruŋan jöpakömakzawi, Anutunöŋ mönö yaŋgöra möri ölŋi akza. \p \v 4 Nene tandö lopioŋ yeŋgöra naluk algeri, mi nembin me qahöpto? Keu kewö jimakze, “Tandö lopioŋ mi bem ölŋi qahö maljeaŋgö kaisöpsöpŋini akze,” aka keu kun kewö, “Anutu mohotnöŋ malja. Alaŋi kun qahö.” Keu yahöt mi ölŋa akzahot, mi mötzin. \v 5 Keu miaŋgö könaŋi kewö, “Öme bemŋi bemŋi,” qetŋini mewö qerakzei, mi gwötpuk malje. Suepnöŋ me gölmenöŋ maljei, mi ölöp qahö mötzin. Ölŋa ömewöröme, bem aka azi kembu mi gwötpuk malje. \p \v 6 Mi maljemö, mi töndup Anutu mohot yaŋönök nanini bemnini aka Iwinini akza. Yaŋön yuai pakpak miwikŋaii asuhuyök. Malmalnini yaŋgöra malbingöra aka al neŋgii maljin. Mewöyök Kembu mohot Jisös Kraist malja. Yaŋön Anutu bauköiga yuai pakpak miwikŋaiyohot. Nini mewöyök bauköm neŋgiiga mal köhöimakzin. \p \v 7 Mewö möt narizinmö, ambazip körekŋan mönö mötkutukutu mewöŋi mi qahö memba malje. Mi qahöpmö, tosatŋan mutuk tandö lopioŋ waikŋini memba möt köhöigeraŋgöra aka dölkewöŋe mewöyök toroqeba nene tandö lopioŋgö naluk alalŋi mi nemba mewö miaŋön amqeba bemurup mi mötmöriba malje. Uruŋinan lölöwöröŋi aiga uruyahöt aka negetka uruŋinan miaŋgöra tölöhomakza. \v 8 Tölöhomakzapmö, nenenöŋ neŋguaŋgita Anutu kösutŋe qahö al neŋgimakza. Nene siŋgi malbini, mewö geŋmororoŋ qahö miwikŋaibin. Nene nemba malbini, qetbuŋaninan mewö qahö qarima. \p \v 9 Mi töndup nene pakpak nembingö amqezei, eŋön mönö jaubatbat laŋ malbepuköra galöm mem aŋguba malme. Mewö malgetka tosatŋan eŋgeka uruŋinan lölöwörö aka bölii et eŋgubapuk. \v 10 Miaŋgö könaŋi kewö: Göŋön mötkutukutu ölŋi memba mala amqeba tandö lopioŋ jikeŋe anda tata nene nenöŋga alagi kunŋan gehi kewö lömbörima: Uruŋan lölöwöröŋi aiga uruyahöt akzawi, yaŋön mewö geka uruŋan wahöri amqeba nene tandö lopioŋgö naluk alalŋi mi nemba et qebawak. \p \v 11 Göhö mötkutukutugi ölŋi miaŋön mönö nangi urumeleŋ alagi kuŋguiga uruyahöt qakŋe lölöwöröŋi akzawaŋgöra mönö amqeba nemba et qebawak. Kraistnöŋ yaŋgöra aka kömuyökmö, nene mi nemba mewö et qeba ayuhuiga qahö dop kölma. \p \v 12 Ayuhumapmö, urumeleŋ alaurupŋini mewö mem bölim eŋgiba uruŋini lölöwöröŋi mi qeba köndeŋda siŋgisöndok ahakzei, mewö miaŋön mönö Kraist nanŋi qetala siŋgisöndok ahakze. \v 13 Miaŋgöra nöŋön nene kun nembiga miaŋön urumeleŋ alani kölgorom waŋgiiga et qeba siŋgisöndok akza ewö, nöŋön mönö nalö kunöŋ nene mi qahö toroqeba nemam. Nöŋön alani jölöŋgöba kölgorom waŋgibileŋbuköra kapaŋ köla kinjal. Mewö. \c 9 \s1 Aposol denöwö akiga dop kölbawak? \p \v 1 Wani kösönöŋ jöhöm niŋgiiga solanŋi qahö akileŋak? Eŋön kewöt niŋgigetka aposol akzal me qahö? Kembunini Jisösnöŋ asuhum niŋgiiga ehal me qahö? Nöŋön Kembugöreŋ naŋgöba nup membiga iŋini nup miaŋgö ölŋi akze. \v 2 Kembunöŋ nanŋak aposol nup niŋgii yambuk kinda membiga iŋini uruŋini meleŋda nöŋgö muŋgem supapni akze. Miaŋgöra tosatŋan kewöt niŋgigetka aposol qahö akileŋak ewö, eŋön mönö könaŋamni mewö möt yaköze. Mi mönö amqeba naŋgöba jigetka dop kölma. \p \v 3 Ambazip tosatŋan nöŋgöra “Aposola qahö akza,” jiba tokoba andönöŋ qeqe ak niŋgimakzemö, nöŋön mönö eŋgöreŋ kösohot jiba miaŋön nani könaŋamni naŋgöba jimakzal. \v 4 Miaŋgöra könöp numbu nene neŋgigetka neŋakurupni yembuk memba nemba malbinak, miaŋön mönö dopŋe akawak. \v 5 Pitö, aposol tosatŋi aka Kembu Jisösgö munurupŋi yeŋön anömurupŋini mötnaripŋinambuha eŋguaŋgita mohotŋe anda kamakze. Nöŋön mewöyök miaŋgö dop akileŋak ewö, silik miaŋön mönö köna walöŋda qötöŋgatpileŋak me qahö? Mi qahöpmahöp. \p \v 6 Silegö malmalŋe iŋini ambazip ipŋi naŋgöm eŋgimakzemö, ni aka Barnabas qahö. Niri töwa qahö netkigetka öne malakzit. Mi mötketka dop kölja me qahö? Tosatŋan urugö nup megetka töwa eŋgigetka sileŋinaŋgö nup qahö memakzemö, netköröhök mönö naŋgönaŋgöniri nanirak miwikŋaibitkö dop jize me? \v 7 Gawmangö yarö nup memakzei, yeŋgöreŋök kunŋan nanŋi malmalŋi naŋgöm aŋguba memakza me qahö? Wain nup kömörakzei, yeŋön körek miaŋgö ölŋi memba nemakze me qahö? Mewöŋanök bulmakau galöm kölakzei, yeŋön körek miaŋgö juzu oŋi nemakze me qahö? \p \v 8 Keu mi gölme ambazip nanine mötmötnöhök mötöteiba qahö jizal. Anutunöŋ mewöyök mönö keu miyök Mosesgö Köna keunöŋ jiza. \v 9 \x * \xo 9.9 \xt Dut 25.4; 1 Tim 5.18\x*Mosesgö Köna keunöŋ Juda yeŋgö nup meme silikŋini mi jim asariba kewö ohoget ahöza, “Wit padigö kötŋi aka kamböŋi kewötpingöra bulmakau aziŋi waŋgitketka padi kambu qakŋe tiba tözözamgömakzawi, yaŋgö numbuŋi mönö kude mözöpköme. Mewö gumohom waŋgigetka ölöp nene kitipŋi neiga dop kölma.” Miaŋgö dop kiamnöŋ böröjaŋ memba sömbup meköi qeba nene kitipŋi waŋgiget neiga dop kölma. Anutunöŋ kiam bulmakau mieŋgöra waimanjat qahö möta mewö jiza. Mi qahö. \p \v 10 Sömbupköra qahöpmö, keu mi mönö neŋgöra jii ahöza. Keu mi neŋön kewö akingöra aka ohoget ahöza: Kinoŋnöŋ nup barözawaŋön mönö ölŋi asuhumapkö jörömqöröm qakŋe nupŋi memakŋa. Mewöyök padi dudutnöŋ qeba ölŋi aka kamböŋi kewötzawaŋön mönö bahöŋi memba nemapkö al mamböta nupŋi memakŋa. \v 11 \x * \xo 9.11 \xt Rom 15.27\x*Neŋön urugö keu kötŋi sutŋine qesiŋ gila malinga eŋön malmalgö naŋgönaŋgö yuai qahö neŋgigetka gamuŋambuk akza. Nöŋön mem ölöwak eŋgibiga eŋön miaŋgö likepŋi meleŋda niŋgigetka dopŋe akŋa. \p \v 12 Tosatŋan sutŋine urugö nup megetka naŋgöm eŋgigetka dopŋe akza ewö, ni mönö dop mi oŋgita naŋgöm niŋgigetka dop kölma. Likepŋi eŋgiinga miaŋgö likepŋi neŋgigetka dop kölbawakmö, nöŋön miaŋgö dop akŋegöra qahö qesim eŋgial. Kraistkö Ölöwak Buŋa keu sehimapkö könaŋi jöhöbinbuköra mönö yuai neŋgimegöra qahö qesim eŋgiin. Qahöpmö, naninahök mönö kapaŋ köla köhöiba lömböt pakpak bisiba malin. \p \v 13 \x * \xo 9.13 \xt Dut 18.1\x*Keu ki mönö mötmörime: Jöwöwöl jikenöŋ nup memakzei, yeŋön mönö jike miaŋgöreŋök numbu neneŋini memba nemakze. Jöwöwöl ohoba altagö könöpŋi galöm kölmegöra kuŋgum eŋgigetka kinjei, yeŋön ambazip nene nalukŋini altagöreŋ algetka nene miaŋgö kitipŋi tosatŋi mi miaŋgöreŋök buŋa qem aŋgumakze. \v 14 \x * \xo 9.14 \xt Mat 10.10; Luk 10.7\x*Keu miaŋgö dop Kembunöŋ mewöyök jim kutuba keu kewö jiyök, “Ölöwak Buŋa jim sehigetka ambazipnöŋ mötmei, yeŋön mönö Ölöwak Buŋagö likepŋi kötön naluk algetka malmalŋinaŋgö naŋgönaŋgöŋini miwikŋaiba malme.” \p \v 15 Nöŋön ölöp keu miaŋgö dop mötmöriba urugö nup memba töwa niŋgimegöra qesim eŋgibileŋakmö, kötön naluk almeaŋgö keu pakpak mi mönö mosöral. Moneŋ almeaŋgö keu ohozali, mi eŋön mewö ak niŋgimegöra aka qahö ohozal. Töwa memamgö mötmöribi lömböriiga kömukömugö mötpiga amqeza. Nanaŋgöra mi keu omaŋi qahöpmö, töwa qahö niŋgimegö keuŋi mi mönö sileni möpöseiba jizal. Nöŋgöreŋ keu mi kunöŋ kun qeapkömamgö osiiga malmam. \p \v 16 Ölöwak Buŋa jim sehimakzali, miaŋgöra sileni möpöseimamgö dop qahö akzal. Nöŋön Anutugö jimkutukutu bapŋe mala mi jim sehimamgö dop akzal. Nup mi mönö mosötmamgö osizal. Ölöwak Buŋa qahö jim sehibileŋak ewö, miaŋgöra lömbötnöŋ qakne öŋgöiga neka pölzik jimeaŋgö dop akileŋak. \p \v 17 Nani sihimnaŋgö dop nup mi möwölöhöba membileŋak ewö, mönö ölöp töwa niŋgimegöra mambötpileŋak. Mimö, Anutunöŋ kuŋgum niŋgiiga nani sihimni qahö mötöteiba Buŋaŋi galöm kölakzal ewö, mi mönö Anutunöŋ möt narim niŋgiba nupŋi niŋgii maljalaŋgö dop memakzal. \v 18 Mewö aiga wanatnöŋ mönö töwa ak niŋgimakza? Ölöwak Buŋa jim sehiba mi söŋgöröŋi qahö ahakzali, miaŋön mönö töwa ak niŋgimakza. Anutunöŋ nupŋaŋgö likepŋi niŋgimegöra jim kutui Buŋa Kimbinöŋ ahözawi, keu miaŋgö dop töwagöra qahö kapaŋ kölakzal. \p \v 19 Ambazip kunŋan kun qahö jöhöm niŋgiiga ölöp nani imbi-imbi malbileŋakmö, mi töndup mönö nani memba et al aŋguba maljal. Ambazip körekŋan uruŋini meleŋmegöra kapaŋ kölakzal. Mewö akŋegöra ambazip körek welenŋini qeba maljalmö, sehisehiŋi yeŋön töndup Kraistkö buŋaya qahö akŋeaŋgö dop akze. \v 20 Juda yeŋön uruŋini meleŋmegö bauköm eŋgiba sutŋine Juda tandök aka malal. Mosesgö Köna keu bapŋe maljeaŋön uruŋini meleŋmegö bauköm eŋgiba nanak Köna keu miaŋgö bapŋe qahö mala töndup keu miaŋgö gwaröŋe maljal tandök aka sutŋine malal. \p \v 21 Mosesgö Köna keu qahö möta maljeaŋön uruŋini meleŋmegöra bauköm eŋgiba sutŋine Köna keu qahö möta maljalaŋgö tandök aka malal. Nanak Anutugö Köna keugöra tönpin qahö maljalmö, Kraistkö Köna keu bapŋe anda mi tem kölakzal. Mi töndup yeŋgö sutŋine Anutugö Köna keu qahö mötmöt tandök aka malal. Ambazip sehisehiŋan uruŋini meleŋmegöra mewö aka malal. \p \v 22 Mötnaripnöŋ lölöwöröŋi maljeaŋön uruŋini meleŋda köhöimegö bauköm eŋgiba sutŋine lölöwöröŋi tandök aka malal. Ambazip tosatŋi wani awamŋan köna inöŋ me wainöŋ uruŋini meleŋmegö meköm eŋgiba ambazip könaŋi könaŋi yeŋgö sutŋine tandök könaŋi könaŋi aka malal. \p \v 23 Tandök pakpak mi Ölöwak Buŋanöŋ sehimapköra aka ahakzal. Sehiiga kötumötuetŋan nani qakne öŋgöi nanak mewöyök oyaeŋkoyaeŋ akŋamgöra aka mewö ahakzal. \v 24 Keu ki mönö mötmörime: Ösumtiti nalöŋe körek yeŋön luhut almegöra ösumŋini qezaköba anakzemö, mohot kunŋan mönö luhut ala töwa mema. Iŋini mönö mohot miaŋgö dop ösumŋinan anda töwa membingöra kapaŋ köla malme. Mönö miaŋgö dop mötnarip köl guliba malme. \p \v 25 Ambazip mönahotnöŋ luhut albingö anakzei, yeŋön mönö körekŋan nanŋini törörök galöm köl aŋgubingö köl gulimakze. Yeŋön kösasorom julkula gororoŋgömawi, miyök membingö kapaŋ kölakzemö, neŋön ila jalö qahö ayapkömawi, mönö töwa mi membingö kapaŋ kölakzin. \v 26 Miaŋgöra nöŋön ösumnan laŋlaŋ an köl kam köl qahö anakzal. Böröni misiba bim laŋlaŋ qahö qemakzalmö, aoŋgit alaurupni luhut al eŋgimamgöra mönö diŋdiŋanök törörök qemakzal. \p \v 27 Nöŋön ambazip tosatŋi Buŋa keunöŋ uruŋini kuŋguba malbi teköiga Anutunöŋ mönö andö nuŋgui nanak ila jalöŋi qahö membileŋbuk. Miaŋgöra mönö nani sileni mindiŋgöba törörök köl guliba galöm kölakzal. Mewö. \c 10 \s1 Israel mutuk malgeri, yeŋgöreŋ galöm meme keu \p \v 1 \x * \xo 10.1 \xt Eks 13.21-22; 14.22-29\x*O urumeleŋ alaurupni, Israel neŋgö ambösakoninan Mosesgö andöŋe kaba wuataŋgögetka yuai asuhuyöhi, miaŋgöra mönö gukmaulem malbepuk. Miaŋgöra Israel neŋgö könanini kewö suariba ohozal: Yeŋön mönö körek kousu bapŋe kaba mala Köwet Pisikŋi kutugetka yeŋgöreŋök kunŋan kun qahö ayuhuyök. \v 2 Anutunöŋ o melunŋi kousunöŋ aka köwetnöŋ aliga mi kutuba kaba körekŋan uruŋini meleŋda Mosesgö könagesöŋi aket. \v 3 \x * \xo 10.3 \xt Eks 16.35\x*Mewö aka körek yeŋön urugö nene miyöhök miwikŋaiba nemba malget. \p \v 4 \x * \xo 10.4 \xt Eks 17.6; Jaŋ 20.11\x*Mewöyök körek yeŋön urugö oŋi miyöhök miwikŋaiba nemba malget. Urugö oŋi mi köt ketaŋi kunöŋ eŋguataŋgöba könaŋine kayöhi, mönö miaŋgöreŋök miwikŋaiget. Köt ketaŋi mi Kraistkö söpsöpŋi. \v 5 \x * \xo 10.5 \xt Jaŋ 14.29-30\x*Mewö malgetmö, mi töndup Anutunöŋ könagesö ölŋi mieŋgöra urusösöŋgai qahö möta maliga gölme qararaŋkölkölŋe ayuhugetka qamötŋinan qeqelaŋlaŋ ahöba gisahöget. \p \v 6 \x * \xo 10.6 \xt Jaŋ 11.4\x*Mewö asuhuyöhi, mi nanini kezapqetoknina akza. Anutunöŋ mönö söpsöp mi neŋgöra aka aliga galöm meme keunina kewö akza: Yeŋön uruŋini qahö galöm köla bölöŋaŋgöra köpösöŋgögeri, neŋön mönö miaŋgö dop aka ayuhubinbuk. \v 7 \x * \xo 10.7 \xt Eks 32.6\x*Mewöyök Israel yeŋgöreŋök tosatŋan tandö lopioŋ waikŋini memba möpöseiba malgeri, eŋön mönö miaŋgö dop aka malbepuk. Yeŋgöra Buŋa Kimbinöŋ keu kewö ohoget ahöza, “Könagesö yeŋön nem sösöŋgai ala tokoba tatketka uruŋinan wahöriga miaŋön meleŋda kezapjupjup kewö ahök: Yeŋön liŋet gwawet unduba o köhöikŋi nemba serowilin laŋ aket.” Keu mewö ahöza. \p \v 8 \x * \xo 10.8 \xt Jaŋ 25.1-18\x*Yeŋgöreŋök tosatŋan serowilin aketka Anutugö irimsesewölŋaŋgöra aka ambazip 23.000 miaŋgö dop silim mohotkö uruŋe kömumba etket. Neŋön mönö tosatŋi mieŋgö dop serowilin akinbuk. \v 9 \x * \xo 10.9 \xt Jaŋ 21.5-6\x*Mewöyök Israel yeŋgöreŋök tosatŋan Kembu esapköm waŋgigetka mokoleŋnöŋ eŋgöhögetka kömuget. Neŋön mönö tosatŋi mieŋgö dop Kembu esapköm waŋgibinbuk. \v 10 \x * \xo 10.10 \xt Jaŋ 16.41-49\x*Yeŋgöreŋök tosatŋan galömurupŋini irikuruk jimoŋgot aka andö eŋguba malgetka mem ayuayuhu garatanöŋ mönö eŋgui kömuget. Neŋön mönö tosatŋi mieŋgö dop irikuruk jimoŋgot laŋ aka malbinbuk. \p \v 11 Mewö asuhum eŋgiyöhi, söpsöp keu mi mönö nanini kezapqetoknina akza. Gölmenöŋ malmalgö nalö teteköŋan kam kuŋgum neŋgii maljini, kösohot mi mönö neŋgöra aka ohogetka galöm meme keunina akza. \v 12 Miaŋgöra kin köhöimangö jizani, mönö et guhubapuköra galöm mem aŋguba malman. \p \v 13 Esapesap qakŋine öŋgömakzei, mi gölme ambazip körek neŋgö qaknine öŋgömakze. Esapesap qainŋi kun miwikŋaibeak, miaŋgöreŋ ösumŋinan qahö dop köljawaŋgöra etpeakmö, Anutunöŋ keuŋi jöhöyöhaŋgö dop mi pöndaŋ wuataŋgöba ahakza. Yaŋön esapesap Toŋi aŋgön köliga esapesap ösumŋini qahö dop kölmawaŋgö dop mi al eŋgimamgö osimakza. Mewögöra esapesap mötketka Anutunöŋ ösumŋi eŋgiba mewö miaŋön ölöŋ kölbingö köna mewöyök mesat eŋgii asuhumakza. Miaŋgöra eŋön gölmegö esapesapŋi mi ölöp kin köhöiba luhut almeaŋgö dop akze. Mewö. \s1 Tandö lopioŋgö lömbuaŋ aka Kembugö semön kömbukŋi \p \v 14 Miaŋgöra wölböt alaurupni, tosatŋan tandö lopioŋ waikŋini memba möpöseim eŋgimakzemö, eŋön mi kök ala mosötme. \v 15 Nöŋön mötmöt ambazip aködamunŋinambuk akzeaŋgö dopkeu jimami, mi mönö nanŋinak kewöta miaŋgö ölŋi miwikŋaime. \p \v 16 \x * \xo 10.16 \xt Mat 26.26-28; Mak 14.22-24; Luk 22.19-20\x*“Kembugö semön nene nembin,” jiba kötumötuetkö qambigöra Anutu saiwap jiba köuluköba qambi miaŋgöreŋök nemakzinaŋgöreŋ mönö Kraistköreŋ toroqeba sepŋi nemakzin. Beret mindipköba miaŋgöreŋök nemakzinaŋgöreŋ mönö Kraistköreŋ toroqeba busuŋi nemakzin. Miaŋgöra ölum eŋgubapuk. \v 17 Körek neŋön beret mohot miaŋgöreŋök nemakzin. Beret mi mohot akzawaŋgöra aka gwötpuk neŋön mönö Kraistkö ölŋi mohot akzin. \p \v 18 \x * \xo 10.18 \xt Lew 7.6\x*Iŋini mönö Israel könagesögö malmalŋi mötmörime. Ambazip jöwöwöl ohomegöra nene algetka tosatŋan miaŋgö kitipŋi nemakzei, yeŋön mönö altagöreŋ toroqeba nupŋi Anutugöra memakze. \v 19 Keu miaŋgö könaŋi ölŋi mi mönö denöwö jibileŋak? Tandö lopioŋ eŋgöra bau qegetka sepŋi eri jöwöwöl ohomakzei, miaŋön ölŋambuk akzawaŋgöra jiza me qahö? Tandö lopioŋ mi ölŋi akzeaŋgöra jiza me qahö? Keu miaŋgö könaŋi denöwö? \p \v 20 \x * \xo 10.20 \xt Dut 32.17\x*Tandö lopioŋ mi ölŋi qahöpmö, urumeleŋgö kopa yeŋön töndup jöwöwölŋini ömewöröme yeŋgöra ala ohomakze. Mi Anutugöra qahö. Nöŋön iŋini ömewöröme yembuk toroqeba malbepuköra waimanjat mötzal. \v 21 Iŋini Kembugö qambinöhök aka ömewöröme yeŋgö qambinöhök öröröŋ nembingö osime. Mewöyök Kembugö nene dum aka ömewöröme yeŋgöreŋ nene dum mi öröröŋ toroqebingö osime. \v 22 \x * \xo 10.22 \xt Dut 32.21\x*Ahakmeme mewöŋan mönö Kembugö uruŋi qei böliiga irimŋi seholimapköra mötzin me? Kukösumninan mönö Kembu oŋgita öŋgöba maljin me? \s1 Nanine imbi-imbi mosöta Kembu möpöseibin. \p \v 23 \x * \xo 10.23 \xt 1 Kor 6.12\x*Tosatŋan kewö jimakze, “Nini ölöp nanine imbi-imbi yuai pakpak ahakzin.” Keu mi ölŋapmö, ahakmeme pakpak miaŋön mönö qahö bauköm neŋgimakza. “Nini ölöp nanine imbi-imbi yuai pakpak ahakzin,” mewö jimakzemö, ahakmeme pakpaknöŋ mönö urunini qahö naŋgöba mem köhöim neŋgimakza. \v 24 Kunŋan kun nanŋaŋgörök mötmöriba ölöwakŋamgöra kapaŋ kölbapukmö, alaurupŋan ölöwakŋegöra kapaŋ köli dop kölma. \p \v 25 Sömbup i me wai maketnöŋ aka qeköm nene mire bohonŋi memegöra alakzei, mi mönö uruyahöt mosöta nemakŋe. Sömbupköra uruŋinan tölöhobapukö qesiqesiŋi kun mönö kude akŋe. Qahö! \v 26 \x * \xo 10.26 \xt Sum 24.1\x*Keu miaŋgö könaŋi mi Buŋa Kimbinöŋ kewö ohoget ahöza, “Gölme aka yuai pakpak miaŋgöreŋ ahözawi, mi Kembugö buŋaya akza.” \p \v 27 Kun Kraist qahö möt narizawaŋön eŋgoholiga yaŋgöreŋ anbingö möta anda tatketka nene i me wai jeŋine al eŋgimei, mi mönö uruyahöt mosöta neme. Nenegöra uruŋinan tölöhobapukö qesiqesiŋi mi mönö kude akŋe. Qahö! \v 28 Nanŋinaŋgöra qahöpmö, “Nene ki mönö tandö lopioŋ yeŋgö naluk alalŋi akza,” kunöŋ mewö jii mötme ewö, mi jiyöhi, yaŋgöra aka uruŋan bölibapuköra mönö galöm mem aŋguba kude neme. \p \v 29 Nangi urugan tölöhobapuköra qahö jizalmö, alagahö uruŋan bölibapuköra mi jizal. Nöŋön nani imbi-imbi yuai akiga alanaŋgö uruŋan böliiga kewöt niŋgiba Anutunöŋ keuni jim teköba likepŋi meleŋ niŋgibapuk. Öne mewö mendeŋ aŋguinga jabö ahuiga qahö dop kölja. \v 30 Nöŋön ambazip yembuk toroqeba tata neneŋinaŋgöra “Anutu pipsaiwap!” jiba sömbup nemami, tosatŋan mewö neka miaŋgöra andö nuŋgugetka qahö dop kölma. Sömbupköra Anutu möpöseizali, miaŋgöra mönö keu töhöreŋ jim niŋgigetka qahö dop kölja. \p \v 31 Miaŋgöra o me nene nemei aka i me wai akŋei, mi pakpak mönö Anutugö qetbuŋaŋan sehimapköra aka ahakŋe. \v 32 Yuai kun kude aketka kungö uruŋan miaŋgöra böliiga mötnaripŋan sörörauba etpapuk. Juda me kantri tosatŋaŋgö ambazip me Anutugö könagesö mieŋgö sutŋine kungö uruŋan mönö eŋgöra aka bölibapuk. \v 33 Nöŋön mewöyök yuai pakpak ahakzali, miaŋgöreŋ mönö ambazip körek pakpak uruŋinan ölöwakŋapköra kapaŋ köla maljal. Nanök ölöwakŋamgöra qahö kinjalmö, ambazip sehisehiŋan ölöwakŋegöra jaram tibiga kunbuk letota Suepkö buŋaya akŋegöra kapaŋ kölakzal. Mewö. \c 11 \p \v 1 \x * \xo 11.1 \xt 1 Kor 4.16; Fil 3.17\x*Nöŋön Kraistkö silik ewö ahakzali, miaŋgö dop eŋön mönö nöŋgö silikni wuataŋgöba malme. Mewö. \s1 Ambi eŋön mönö nöröpŋini esuhuba Kembu möpöseime. \p \v 2 Nöŋön yuai pakpak ahakzali, iŋini miaŋgöreŋ mötmörim niŋgimakzeaŋgöra saiwap jim eŋgizal. Iŋini kusum eŋgialaŋgö dopkeuni tem köla wuataŋgömakzei, miaŋgöra mönö möpöseim eŋgizal. \v 3 Nöŋön iŋini keu ki möt kutumegöra mötzal: Kraistnöŋ azi körek neŋgö bohonini akza. Azinöŋ ambigö bohonŋi akza aiga Anutunöŋ Kraistkö bohonŋi akza. \v 4 Miaŋgöra azi iŋini mönö duhuŋini qeköba köuluköba Anutugö keu jigetka dop kölja. Azi körekŋan nöröpŋini turuba köuluközei me Anutugö kezapqetok keu jim asarizei, Anutunöŋ mönö yeŋgö mötmötŋinaŋgöra möri gamuŋambuk aiga nanŋini memba et al aŋgumakze. \p \v 5 Mewömö, ambi kunŋan nöröpŋi qahö esuhuba qenjarök totokonöŋ köuluközawi me Anutugö kezapqetok keu jim asarizawi, yaŋön mönö apŋi nöröpŋi akzawi, mi gamu qeba nanŋi memba et alja. Mewö aka nöröp jupŋi körek mitigetka aukŋe öne maljawaŋgö dop akza. \v 6 Ambinöŋ nöröpŋi qahö esuhuza ewö, yaŋön mönö nöröp jupŋi mewöyök jiiga mitigetka dop kölja. Mi dop köljapmö, ambinöŋ nöröp jupŋi jiiga mitigetka gamuŋambuk akapuk. Miaŋgöra mönö nöröpŋi esuhuba mali dop kölja. \v 7 \x * \xo 11.7 \xt Jen 1.26-27\x*Ambinöŋ apŋaŋgö aködamunŋi akzapmö, azinöŋ Anutugö imutŋi aka aködamunŋi akza. Miaŋgöra azinöŋ mönö nöröpŋi kude esuhui dop kölma. \p \v 8 \x * \xo 11.8 \xt Jen 2.18-23\x*Mi kewögöra: Mutuhök azinöŋ ambinöhök qahö asuhuyökmö, ambinöŋ azigöreŋök asuhuyök. \v 9 Anutunöŋ azi mi ambigöra qahöpmö, ambi mi azigöra miwikŋaiiga malje. \v 10 Könaŋi miaŋgöra aka ambinöŋ mönö kukösum bapŋe malmalgö aiwesökŋi mi nöröpŋi esuhuba maliga dop kölja. Mewö aiga Suep garata yeŋön gödaqeqegö silik ölöpŋi ehakze. \p \v 11 Mewö dop köljapmö, Kembubuk qekötahöba malinga ambinöŋ mönö azigö keuŋi qahö oŋgita nanŋi imbi-imbi laŋ kude malma. Azinöŋ mewöyök ambigö keuŋi qahö oŋgita nanŋi imbi-imbi laŋ kude malma. \v 12 Ambinöŋ azigö sihitŋeyök asuhuiga miaŋgö dop azinöŋ mewöyök ambigö körö uruŋeyök asuhuba maljinmö, öröyuai pakpakö könaŋi mi Anutu. \p \v 13 Miaŋgöra ambinöŋ nöröpŋi qahö esuhuba Anutu köuluköiga dop kölja me qahö? Keu mi mönö nanŋinak kewöta jöhöme. \v 14 Anutunöŋ ambazip miwikŋaim neŋgiba gölmenöŋ mohotŋe malmal areŋgöyöhi, areŋ mi eka kewöta silik kewöŋi mönö möt asarizin me qahö? Azinöŋ nöröp jupŋi qahö mitiiga köriza ewö, miaŋön mönö gamu qem waŋgiza. \p \v 15 Anutunöŋ ambigö nöröp jupŋi köröpŋi mi esuŋi akŋapköra waŋgii malja. Miaŋgöra ambinöŋ nöröp jupŋi qahö mitiiga köriza ewö, miaŋön mönö aködamunŋi ak waŋgiza. \v 16 Kunöŋ keu miaŋgöra goranora akŋamgö mötza ewö, nöŋön miaŋgöra keu mohok-kun kewö jimam: Anutugö könagesöŋi könagesöŋi Anutu möpöseibingö tokomakzei, yeŋön mönö nembuk urumohot aka silik miyöhök wuataŋgöba silik tosatŋi tökömakze. Mewö. \s1 Kembugö semön töröŋi nemegö silikŋi \r Mat 26.26-29; Mak 14.22-25; Luk 22.14-20 \p \v 17 Iŋini urumeleŋ totokonöŋ tokoba miaŋgöreŋ qahö ölöwahakzemö, mönö toroqeba böliqölimakze. Miaŋgöra qahö möpöseim eŋgizalmö, areŋ ala jim kutum eŋgizal. \v 18 Keu mutukŋi kun kezapne gei kewö möral, “Iŋini urumeleŋ könagesögö totokonöŋ tokomakzei, miaŋgöreŋ mönö sutŋine aŋgururuk ahakze.” Keu mi jiget möta bahöŋanök ölŋi akzawi, mewö möt narizal. \p \v 19 Sutŋine deŋda kambu morömorö aketka Anutunöŋ eŋgehiga denike eŋön mötnaripkö esapesapnöŋ kin köhöize aka denike eŋön qahö dop köljei, keu miaŋön mönö aukŋe asuhumakza. Miaŋgöra uruyahöt qahö mötzal. \v 20 Urumeleŋ totokonöŋ tokomakzei, miaŋgöreŋ mönö Kembugö semön töröŋi nembingö silikŋi qahö wuataŋgömakze. \p \v 21 Mi kewögöra jizal: Semön töröŋi nemakzei, miaŋgöreŋ öröröŋ qahöpmö, nanŋök nanŋök neneŋini memba könahiba laŋ neget teköiga tosatŋan toroqeba wösöŋini aliga tosatŋan o köhöikŋi gwötpuk nemba eŋololoŋ akze. \v 22 Ahöahö miriŋini ahöm eŋgiza me qahö? Miaŋgöreŋ ölöp nene aka o neme. Anutugö urumeleŋ könagesö jijiwilit ak eŋgibingö mötze me ambazip wanapŋi neneŋini qahö mi memba et al eŋgibingö mötze me? Miaŋgöra nöŋön iŋini möpöseim eŋgimamgöra mötze me? Mewö qahöpmahöpmö, denöwö jim eŋgibileŋak? \p \v 23 Kembunöŋ keu niŋgiyöhi, nöŋön mönö eŋön mewöyök mi mötmegöra kewö jimam: Kembu Jisös mamalolo mem waŋgigetka suŋgem miaŋgöreŋ beret meyök. \v 24 Mi memba kötuetköba saiwap jiba mindipköba kewö jiyök, “Ki nani busuna. Mi eŋgöra aka tököm eŋgizal. Mi nemba mönö ni mötmörim niŋgiba malme.” \v 25 \x * \xo 11.25 \xt Eks 24.6-8; Jer 31.31-34\x*Mewö jiiga neget teköiga mewöŋanök qambi memba kewö jiyök, “Qambi ki mönö jöhöjöhö dölökŋi akza. Nöŋgö sepni kiaŋön mönö Anutugö jöhöjöhöŋi mem köhöii ahöma. Mi nemakŋeaŋgö dop mönö ni mötmörim niŋgiba malme.” \p \v 26 Beret aka qambi miaŋgöreŋök nemakŋei, miaŋgöreŋ mönö nalö dop Kembunöŋ kömuyöhi, miaŋgö buŋaŋi mem asariba mal öŋgögetka liliŋgöba kaiga teköma. \v 27 Miaŋgöra kunŋan beret me Kembugö qambi miaŋgöreŋök iwilele qakŋe nezawi, yaŋön mönö Kembugö busuŋi aka sepŋi memba et ala siŋgisöndokŋambuk akza. \v 28 Miaŋgöra ambazip neŋön nanini uruninaŋgö könaŋi kewötagun mönö beret aka qambi miaŋgöreŋök neinga dop kölma. \p \v 29 Kunŋan Kembugö busuŋi aka sepŋi qahö göda qeba nene töhön ewö laŋ nezawi, Kembunöŋ mönö yaŋgö keuŋi jim teköiga lömböt qakŋe öŋgöma. \v 30 Laŋ nemba malgeraŋgöra aka ambazip sehisehiŋan mönö sutŋine löwöriba kawöl miwikŋaigetka gwötpukŋan lök nöŋ qeba kömuget. \p \v 31 Kömugetmö, nanini urunini kewötpinak ewö, Anutunöŋ mönö keunini kewöta jim teköiga lömböt qahö miwikŋaibin. \v 32 Mi qahö miwikŋaibinmö, Kembunöŋ keunini kewöta jim teköba mewö mönö nalö kewöŋe mindiŋgöm neŋgimakza. Könaŋgep jim teköm neŋgiiga ambazip uruŋini qahö meleŋgeri, yembuk öröröŋ könöp sianöŋ gebinbuköra mönö mindiŋgöm neŋgimakza. \p \v 33 Miaŋgöra urumeleŋ alaurupni, nene nemegöra tokomakŋei, miaŋgöreŋ mönö nanŋinaŋgöra mamböt aŋguba öröröŋ nemakŋe. \v 34 Kunöŋ wösöŋi alja ewö, yaŋön mönö nanŋe mire neneŋi nema. Tokoba laŋ negetka Anutunöŋ eŋgeka keuŋini jim teköi lömböt miwikŋaibepuköra mi jizal. Keu tosatŋi eŋgöreŋ kamami, nalö miaŋgöreŋ jim kutum eŋgimam. Mewö. \c 12 \s1 Nup memegö mötmöt kalem mieŋgö könaŋini \p \v 1 O urumeleŋ alaurupni, nöŋön Uŋa Töröŋaŋgö mötmöt kalemŋi kalemŋi miaŋgö keugöra gukmaulem malbepuköra mötzal. \v 2 Urumeleŋgö kopa malgeri, nalö miaŋgöreŋ inöŋ me wainöŋ eŋguaŋgiriga tandö lopioŋ omaŋi waikŋini memba möpöseiba malget. Mewö me mewö jaŋjuŋ anda laŋ malgeri, mi ölöp mötze. \p \v 3 Miaŋgöra iŋini keu ki mötmegöra jizal: Anutugö Uŋaŋan kun sölölöhöiga “Jisös qesuahözal,” keu mi qahö jiza. Mewöyök Uŋa Töröŋan azi me ambi kun qahö sölölöhöm waŋgiza ewö, yaŋön mönö “Jisösnöŋ Kembu ak niŋgiza,” keu mi jimamgö osiza. \p \v 4 \x * \xo 12.4 \xt Rom 12.6-8\x*Nup memegö mötmöt kalemŋi mi könaŋi könaŋi akzemö, Uŋa Töröŋan mönö mohot akza. \v 5 Urumeleŋ könagesö welen qem eŋgibingöra nup könaŋi könaŋi memakzinmö, Kembunöŋ mönö mohot akza. \v 6 Welen qem eŋgibingöra Anutunöŋ kukösumŋi körek neŋgöra mendeŋ neŋgiiga amqeba köhöiba nup meinga ölŋi könaŋi könaŋi asuhumakza. Ölŋi pakpak mi Anutugöreŋök kamakzapmö, Anutunöŋ mönö mohot akza. \p \v 7 Uŋa Töröŋan könagesö urunini naŋgöi köhöibingöra möta nup memegö mötmöt kalemŋi indeliga ölŋan mönö mohot mohot neŋgöreŋ kewö me kewö asuhumakza: \v 8 Uŋa Töröŋan kungö uruŋe geba Anutu nam köliga mötkutukutu keu jijigö kalemŋi waŋgiza. Uŋa mohot miaŋönök mönö kun sölölöhöiga mötmöt qainŋi kun möt yaközawaŋgö kalemŋi buŋa qem aŋguza. \p \v 9 Kunöŋ Uŋa mohot mi qekötahöba mötnaripkö kalemŋi buŋa qem aŋguza. Toroqeba kunöŋ Uŋa Töröŋi miyöhök qekötahöba mem ölö-ölöwakö kalemŋi kalemŋi buŋa qem aŋguza. \p \v 10 Kungöra aŋgöletot memegö ösumŋi waŋgiza. Kungöra Anutugö kezapqetok keu jijigö kalemŋi waŋgiza. Kungöra uŋa aka öme mendeŋbingö kalemŋi waŋgiiga uŋa ölöpŋan me ömewöröme kunöŋ sölölöhöiga maljawi, mi ölöp kewörakza. Kungöra keuŋi keuŋi qainŋi kun jijigö kalemŋi waŋgiza. Toroqeba kunöŋ keu qainŋi kun jiiga kungöra mi meleŋmapkö kalemŋi waŋgiza. \v 11 Nup memegö mötmöt kalem pakpak mi Uŋa Töröŋi mohot miaŋönök mönö sölölöhöba möri dop köljawaŋgö dop mendeŋniga körek neŋön nanŋök nanŋök buŋa qem aŋguba maljin. Mewö. \s1 Kraistkö ölŋi mohotmö, kitipurupŋi gwötpuk. \p \v 12 \x * \xo 12.12 \xt Rom 12.4-5\x*Silenini mohot akzapmö, töndup miaŋgö uruŋe silegö kitipurupŋi mi gwötpuk akze. Kitipŋi pakpak mi gwötpuk akzemö, töndup mi mindiriba sile mohot akze. Kraistkö ölŋan mewöyök mönö miaŋgö dop akza. \v 13 Miaŋgö könaŋi kewö: Uŋa mohotnöŋ mönö körek nini sölölöhöba melun mem neŋgiiga Kraistkö ölŋi mohot akzin. Nini Juda me kantri tosatŋaŋgö toŋi maljini, nanini nupnini memakzini me tonini öne welen qem eŋgimakzini, mi töndup körek nini mönö Uŋa miyök buŋa qem aŋguinga urunine geiga möt waŋgizin. \p \v 14 Sileninan mönö sile kitipŋi mohotkö dop qahö akzapmö, miaŋgö uruŋe kitipurupŋi mi gwötpuk akze. \v 15 Könaninan kewö jibawak, “Ni böröya qahö. Miaŋgöra sile qahö toroqeba maljal.” Mewö jibawak ewö, miaŋgöra mönö töndup sile mosöta nanŋök qahö malbawak. \v 16 Kezapninan kewö jibawak, “Ni jeya qahö. Miaŋgöra sile qahö toroqeba maljal.” Mewö jibawak ewö, miaŋgöra mönö töndup sile mosöta nanŋök qahö malbawak. \p \v 17 Sileninan jömuk je akawak ewö, keu mötmötkö kezapninan mönö denike tatpawak? Mewöyök jömukŋanök kezap akawak, mewö wörön mötmötkö söŋgöröninan mönö denike tatpawak? \p \v 18 Nanŋök nanŋök qahöpmö, Anutunöŋ sile kitip mohot mohot mi areŋgöba möri dop köljawaŋgö dop mindirim eŋgiiga sile mohot akze. \v 19 Sile kitip pakpak mi kitip mohot akeak ewö, mönö denöwö sile mohot akawak? \v 20 Mewö qahöpmö, sile kitipnini mi gwötpukmö, silenöŋ mönö mohok akza. \p \v 21 Miaŋgöra jenöŋ börögöra kewö jimamgö osiza, “Ni göhöra qahö osizal.” Mewöyök nöröpnöŋ könagöra “Ni göhöra qahö osizal,” mewö jimamgö osiza. \v 22 Simbisembel qahöpmö, sile kitipnini möringa lölöwöröŋi akzei, mieŋön qahöwaketka jebuk malbingö osibin. \v 23 Sile kitipnini möringa qetbuŋaŋini eretŋi akzei, mi mönö esuhuinga qetbuŋaŋinambuk akze. Sile kitipnini möringa gamuŋinambuk akzei, mi mönö törörök esuhuinga ambazip jeŋine dop kölja. \p \v 24 Sile kitipnini aukŋe kondelbingö gamu qahö mötzini, mi mönö qahö esuhuinga dop kölja. Mewö ahakzinmö, Anutunöŋ sile kitipŋi kitipŋi mindiriba jöhöm eŋgiba kitipŋi omaŋi mi qetbuŋa ketaŋi waŋgiiga öröröŋ akze. \v 25 Sile kitip yeŋön sutŋine jula aŋgururuk akepukmö, tandök mohot köyan köl aŋgumegöra mönö areŋgöiga öröröŋ akze. \v 26 Sile kitip kunŋan sihimbölö mötzawi, tosatŋi pakpak mönö yambuk sihimbölö mörakze. Sile kitip kunöŋ qetbuŋa miwikŋaizawi, tosatŋi pakpak mönö yambuk söŋgaimakze. \p \v 27 Eŋön Kraistkö ölŋi akze aka mohot mohot eŋön mönö yaŋgö ölŋaŋgö sile kitipŋi akze. \v 28 \x * \xo 12.28 \xt Ef 4.11\x*Miaŋgö dop Anutunöŋ al eŋgiiga urumeleŋ könagesögö nup kewö memakze: Mutuk tosatŋi kuŋgum eŋgiiga melaimelai azi aposol akze. Miaŋgö andöŋe kambu yahötŋi kuŋgum eŋgiiga kezapqetok ambazip akze. Kambu karöbutŋi yeŋön böhi qaqazu akze. Miaŋgö andöŋe tosatŋan aŋgöletot meme ambazip akze. Tosatŋi yeŋgöra mötmöt kalem eŋgiiga kawölŋi kawölŋi mem ölöwahakze. Tosatŋan amqeba köhöiba tosatŋi alabauk ak eŋgimakze. Tosatŋi yeŋgöra kalem eŋgiiga galömkölköl nup memakze. Tosatŋan keu qainŋi kun jimakze. \p \v 29 Körek eŋön mönö melaimelai azi aposol qahö akze. Saumbaŋ! Körek eŋön mönö kezapqetok ambazip qahö akze. Körek eŋön böhi qaqazu akze me qahö? Körek eŋön aŋgöletot meme ambazip akze me qahö? \p \v 30 Kawöl mem ölöwakingö mötmöt kalemŋi kalemŋi mi körek eŋgöreŋ ahöza me qahö? Körek eŋön mönö keu qainŋi kun qahö jimakze. Qahö. Keuŋi keuŋi qainŋi kun jigetka eŋön mönö körek mi meleŋbingö amqeze me qahö? \v 31 Eŋön mönö nup memegö mötmöt kalemŋi kalemŋi ölöp sorokŋi mi buŋa qem aŋgubingöra awöweŋgömakŋe. Mewö awöweŋgögetka nöŋön köna qetpuk sorokŋi kondela miaŋgö mötmöt kalemŋi mi kewö jim asarimam: \c 13 \s1 Jöpaköm aŋguaŋgugö kalemŋi \p \v 1 Nöŋön ambazip aka Suep garata yeŋgö keuŋi keuŋi qainŋi kun miaŋön keu jiba malbileŋakmö, urukalemnan qahö asuhuza, mönö töndup kewö akileŋak: Goŋ qegetka goŋgoŋ qeri aŋgötömualŋi mörakzini me göjön (biret) uturukögetka kiŋqororoŋ qerakzawi, mönö miaŋgö dop akileŋak. \p \v 2 \x * \xo 13.2 \xt Mat 17.20; 21.21; Mak 11.23\x*Kezapqetok keu jijigö mötmöt kalemŋi ahöm niŋgiiga keu asa-asambötŋi pakpak mötpileŋak aka keu pakpakö könaŋi möt yaköbileŋak, miaŋön mönö dopŋe akza me qahö? Mi töndup urukalemnaŋgö ölŋan qahö asuhuiga mewö mönö yuai omaŋanök aka öne töhön malbileŋak. Mötnarip köhöikŋi kötökŋi miwikŋaiba miaŋgö qakŋe kunduŋaŋgö Toŋi jim kutubiga ölöp tem köla kunduŋi qeköba kungen albawakmö, urukalemni qahö asuhuza, mewö töndup mönö yuai omaŋanök aka öne töhön malbileŋak. \p \v 3 Sukinapni pakpak ambazip wanapŋi yeŋgöra mendeŋ eŋgibileŋak aka sileni tosatŋan ohoget jemapköra tököm eŋgibileŋakmö, urukalemnaŋgö ölŋan qahö asuhuza ewö, miaŋön mönö qahö kötökŋi bauköm niŋgima. \p \v 4 Kunŋan alaŋi uruŋan jöpaközawi, yaŋön mönö urukönöpŋi qahöpmö, urubönjöŋ qakŋe ala ak waŋgimakza. Körögisigisi qahö möta yuaiŋaŋgöra qahö köpösöŋgömakza. Sileŋi qahö mem wahöta jakbak-öraŋböraŋ qahö malja. \v 5 Ahakmemeŋan alaŋaŋgö uruŋi qahö mem bölimakza. Nanŋi ölöwakŋamgörök qahö kapaŋ kölakza. Uruqeqe ak waŋgigetka urukönöp zilaŋ qahö ahakza. Mem bölim waŋgigetka sihimbölö möröhi, mi qahö mötmöriba mosörakza. \p \v 6 Tosatŋan bölöŋi akzei, miaŋgöra qahö söŋgaizapmö, keu ölŋi wuataŋgömakzei, mönö yembuk mohotŋe söŋgaimakza. \v 7 Nalö dop alaŋi sel jöhöba qöhöröŋe kin köhöiba möt narim waŋgimakza. Mewö me mewö asuhuiga Anutugö jörömqöröm aka al mamböta awösamkakak kinda sihimbölö pakpak möta mökösöŋgömakza. \p \v 8 Urukalem ahakmeme mi nalö teteköŋi qahö ahöm öŋgöma. Kezapqetok keu jiba keuŋi keuŋi qainŋi kun jimakzei, miaŋön qahöwakŋa aka mötmöt qainŋi kun miaŋön mönö mewöyök omaŋi ak teköma. \v 9 Mötmöt qainŋi kun mi bahösapsap möt yakömakzin aka kezapqetok keu mi bahösapsap jimakzin. \v 10 Bahösapsap ahakzinmö, Anutugö kalemŋi kalemŋi aködamunŋinambuk asuhumei, nalö miaŋgöreŋ bahösapsap malmalninan mönö qahöwahiga oyaeŋkoyaeŋ siyoŋsayoŋi qahö malbin. \p \v 11 Nöŋön namande malali, nalö miaŋgöreŋ namande keu jiba malal. Urumötmötnan namande aiga miaŋgö dopkeu kewöta mötmöriba malal. Azi ketaŋi aka miaŋgöreŋ namandegöreŋ ahakmeme mi mosöta andö qeal. \v 12 Miaŋgö dop nalö kewöŋe Anutugö aködamunŋi mi ölöp qahö ehakzin. Mi piliknöŋ uba ehekö tandök ek bibihiba tandökŋi törörök qahö möta öne mötmörimakzin. Mewö mötmörimakzinmö, könaŋgep Anutubuk mesohol köl aŋguba ek soroköbin. Nalö kewöŋe mötmöt qainŋi kun mi bahösapsap möt yaközalmö, nalö miaŋgöreŋ mi mönö körek möt yaköm tekömam. Anutunöŋ ni möt kömum niŋgizawi, nöŋön miaŋgö dop yaŋgö könaŋamŋi möt kömum tekömam. \p \v 13 Keu ki jim köhöizin: Kalem karöbut mötnarip, jörömqöröm aka urukalem mi köhöiba ahöm öŋgömemö, urukalem ahakmeme miaŋön mönö sutŋine öŋgöŋgöŋi akza. Mewö. \c 14 \s1 Kezapqetok keu aka keu qainŋi kun jijigö kalemŋi \p \v 1 Urukalemgö könaŋi mönö wuataŋgöba malme aka nup memegö mötmöt kalem könaŋi könaŋi mi mönö buŋa qem aŋgubingö kapaŋ köla malme. Miaŋön ölöpmö, kezapqetok keu jijigö kalemŋi membingöra mönö köhöiba kapaŋ köla malme. \v 2 Kunöŋ keu qainŋi kun jizawaŋön mönö ambazip neŋgöra qahöpmö, mönö Anutugörök mi jimakza. Uŋa Töröŋan sölölöhöiga keu asa-asambötŋi asuhui jimakzawaŋgöra tosatŋi neŋön keu mi qahö möt asarim waŋgimakzin. Mönö nanŋanök bauköm aŋgumakza. \p \v 3 Tönpin maljinmö, kezapqetok keu jimakzawaŋön mönö ambazip urunini mem köhöiba naŋgöba urukölalep ak neŋgimamgöra aka keu jimakza. \v 4 Kunŋan keu qainŋi kun jiba miaŋön mönö nanŋi uruŋi möhamgöba köhököhöi miwikŋaimakzapmö, kezapqetok keu jimakzawaŋön mönö urumeleŋ könagesö pakpak urunini möhamgöba mem köhöim neŋgimakza. \p \v 5 Iŋini körekŋan keu qainŋi kun jimegöra mötzalmö, kezapqetok keu jimegöra mönö kapaŋ köla gwötpuk mötzal. Kezapqetok keu jimakzawaŋön mönö keu qainŋi kun jimakzawi, mi oŋgitza. Keu qainŋi kun jiba mi miaŋgöreŋök nanine keunöŋ meleŋjawi, mewö mönö öröröŋ akzahot. Mewö aiga keuŋan mönö urumeleŋ könagesö urunini möhamgöba mem köhöim neŋgiiga dop kölja. \p \v 6 O urumeleŋ alaurupni, nöŋön eŋgöreŋ kaba keuŋi keuŋi qainŋi kun jibileŋak, mewö mönö denöwö mem ölöwak eŋgibileŋak? Mewö qahöpmö, Anutugöreŋ keu indelmam me mötmöt qainŋi kun eŋgimam me kezapqetok keu jimam me goro kusum eŋgimam ewö, miaŋön mönö mem ölöwak eŋgimam. \p \v 7 Awölop me gita kulele me yuai kunöŋ liŋetkö imbiŋi miwikŋaimakzini, mieŋön mönö malmalŋini qahöpmö, könaŋini mönö mewöŋanök kewö ahöza: Kunŋan awölop laŋ uba me gita kulele laŋ qeiga miaŋön qetŋini nanŋök nanŋök qahö miwikŋaimakza ewö, liŋetkö imbiŋi mönö denöwö möt asaribinak? \v 8 Mewöyök tömun um böligetka qetŋi törörök qahö möt asarizin ewö, daŋön mönö bim qeqegöra jöjöröbawak? \p \v 9 Eŋgö könaŋinan mewöŋanök ahöza: Nesilamŋinan ambazip qahö möt asarimeaŋgö dopkeu laŋ jize ewö, kunŋan keu mewöŋi mönö denöwö möt asaribawak? Keu mewö jizei, miaŋön mönö öne laŋ luhutnöŋ anakza. \v 10 Gölmeŋi gölmeŋi miaŋgöreŋ keu murutŋi murutŋi dawik jimakzini, mi daŋön mötpawakmö, töndup körek mieŋön mönö keugö könaŋi möt asaribingöra aka ahöze. \p \v 11 Könaŋi miaŋgöra aka jimakzinmö, kunöŋ keu jiiga keuŋaŋgö könaŋi qahö mötzal ewö, nöŋön yaŋgö keuŋaŋgö kianŋi akiga yaŋön mewöyök nöŋgö keunaŋgö kiani akza. \v 12 Eŋgö könaŋinan mewöŋanök ahöza: Iŋini nup memegö mötmöt kalemŋi kalemŋi buŋa qem aŋgubingö awöweŋgögetka dop kölja. Miaŋgöreŋ mönö kalem kewöŋi membingöra kapaŋ köla malme: Mötmöt kalem urumeleŋ könagesö uruŋini möhamgöba mem köhöimakzei, mönö mi buŋa qem aŋguba nupnöŋ algetka qetpuk akŋa. \p \v 13 Miaŋgöra keu qainŋi kun jimakzawaŋön mönö kewö köuluköiga dop kölma, “O Anutu, keu jizali, mi meleŋmamgö mötmöt kalemŋi niŋgiman.” \v 14 Miaŋgö könaŋi kewö: Nöŋön keu qainŋi kun jiba köuluközal ewö, nöŋgö uŋanan keuyök jiba köuluközapmö, urumötmötnan mönö ölŋi kun qahö miwikŋaiza. \p \v 15 Miaŋgöra mönö denöwö akiga dop kölma? Nöŋön mönö uŋananöhök qahöpmö, urumötmötni mewöyök miaŋgöreŋ ala köulukömakŋam. Liŋet köla möpöseimakzali, mi uŋananöhök qahöpmö, urumötmötni mönö mewöyök miaŋgöreŋ ala kölakŋam. \v 16 Gi Anutu uŋagan möpöseim waŋgizan ewö, ambazip omaŋi kunŋan totokoŋine kaba tata möpöseizanaŋgö könaŋi qahö möt kutumawi, yaŋön mönö “Keu mi ölŋa,” mi denöwö jibawak? Wania jizani, yaŋön mi qahö möt asariba öne tönpin tatza. \v 17 Gi ölöp Anutu möpöseizanmö, keugan tosatŋi yeŋgö uruŋini qahö möhamgöba mem köhöim eŋgiza. \p \v 18 Nöŋön körek iŋini eŋgoŋgita keuŋi keuŋi qainŋi kun mi gwötpuk jimakzali, miaŋgöra Anutu möpöseizal. \v 19 Anutu möpöseizalmö, urumeleŋ könagesö uruŋe ambazip kusum eŋgimamgöra kapaŋ köla möt asarimegöra keu jitŋi 5 jimamgö mötpi ölŋi akza. Keuŋi keuŋi qainŋi kunöŋ keu jitŋi 10.000 nanaŋgörök jimamgö mötpi eretŋi akza. \p \v 20 Urumeleŋ alaurupni, iŋini keu kewöta mötmörimakzei, miaŋgöreŋ mönö namande tandök mosöta ambazip ketaŋi yeŋgö dop mötmöriba malme. Bölöŋi akin jigetka miaŋgöreŋ mönö morösepsep ewö aka osimemö, mötkutukutuŋinan mönö ambazip ketaŋi aka malme. \v 21 \x * \xo 14.21 \xt Ais 28.11-12\x*Mosesgö Köna keunöŋ keu kun kewö ohoget ahöza, \q1 “Nöŋön kian ambazip kuŋgum eŋgibiga könagesö kieŋgöreŋ kaba jitŋinan keu tandökŋi kun jigetka laŋ welipkömakŋemö, mi töndup nöŋgö keuni qahö mötme. Kembu nöŋön mewö jizal.” \m \v 22 Keu miaŋgö dopkeu qainŋi kun jiinga uruŋini qahö meleŋget yeŋön mötketka Anutugö aiwesökŋi ak eŋgizapmö, mötnarip ambazip neŋgöra miaŋön mönö aiwesökŋi kun qahö akza. Mi qahöpmö, kezapqetok keu jiinga miaŋön mötnarip ambazip neŋgöra Anutugö aiwesökŋi akza. Urumeleŋgö kopa yeŋön mi mötketka Anutugö aiwesökŋi kun qahö ak eŋgiza. \p \v 23 Urumeleŋ könagesö eŋön tokoba körek eŋön keuŋi keuŋi qainŋi kun miaŋgöreŋ jigetka tosatŋan Buŋa keu qahö kusum eŋgigetka uruŋini qahö meleŋda öne miaŋgöreŋ öŋgömei, yeŋön mönö auruba kewö jibeak me qahö, “Nöröpŋinan mönö sohoi kahalalom akze.” \p \v 24 Mewö jibeakmö, körek eŋön kezapqetok keuŋi keuŋi jigetka kunŋan Buŋa keu qahö kusum waŋgigetka mötnaripŋi qahö öne totokoŋine öŋgöma ewö, körek eŋön mönö siŋgisöndokŋi indela uruŋi qahö meleŋnöhaŋgö keuŋi jim tekögetka könaŋamŋi möt kutuiga aukŋe asuhuma. \v 25 Uruŋaŋgö keu tölapŋi tölapŋi aukŋe asuhuiga yaŋön mönö dapköba eta Anutu waikŋi memba möpöseiba kewö jim miwikŋaiba qetma, “Anutunöŋ ölŋa eŋgö sutŋine malja.” Mewö. \s1 Urumeleŋ totokogö areŋi kewö: \p \v 26 O urumeleŋ alaurupni, mewögöra nini mönö denöwö jiinga dop kölma? Iŋini Buŋa keugö tokomakŋei, miaŋgöreŋ mohot mohot eŋön mönö körek areŋini kun me kun mi kewö ahakŋe: Kunöŋ Buŋa liŋetkö areŋi aliga kunöŋ Buŋa keu kusum eŋgiiga kunöŋ Anutugö goro dölökŋi indeliga kunöŋ keu qainŋi kun jiiga kunöŋ mi meleŋma. Areŋ pakpak mi mönö urumeleŋ könagesö urunini kuŋguget köhöibingöra aka ahakŋe. \p \v 27 Tosatŋan keu qainŋi kun jime ewö, ambazip 4 qahöpmö, yahöt me karöbut yeŋönök mönö totoko mohotkö uruŋe mewö jime. Yeŋönök mönö areŋinaŋgö dop awataŋ jigetka kunŋan mi meleŋma. \v 28 Kunŋan keu meleŋmamgö dop qahö akza ewö, yeŋön mönö urumeleŋ könagesögö totokonöŋ keu bök tata nanŋinaŋgörök keuŋini qainŋi kun jigetka Anutunöŋ mötma. \v 29 Kezapqetok ambazip yeŋgöreŋök yahöt me karöbut yeŋgörök mönö areŋ eŋgigetka keu jigetka tosatŋan mönö keuŋini kewötme. \p \v 30 Mewö akŋemö, kunŋan totokonöŋ tariga Anutunöŋ goro keu uruŋe indeli mötza ewö, yaŋön mönö mi jiiga kezapqetok keu mutuk jizawaŋön keuŋi mosöta bök tatma. \v 31 Ambazip körekŋan Anutugö goroŋi mötketka uruŋini naŋgöi ölöwakŋegöra iŋini mönö körek pakpak ölöp nalöŋini memba areŋinaŋgö dop kezapqetok keu jime. \v 32 Kezapqetok ambazip yeŋön mönö ölöp uŋaŋini galöm kölgetka uŋaŋinan keu bapŋe anjeaŋgö dop akze. \p \v 33 Anutunöŋ kizik-kazuk Toŋi qahöpmö, luai Toŋi akza. Miaŋgöra totokoŋini mönö areŋnöŋ wuataŋgöba ahakŋe. Ambazip sarakŋi yeŋgö sutŋine könagesö dop ahakzei, iŋini mewöyök mönö miaŋgö dop kewö ahakŋe: \v 34 Ambi eŋön mönö urumeleŋ könagesögö totokoŋine keu bök tatme. Yeŋön keu jimeaŋgö dop qahö akzemö, Köna keu ahözawaŋgö dop mönö keu bapŋe anda malme. \p \v 35 Ambinöŋ urumeleŋ könagesögö keu jim kutuba kusum eŋgiiga qahö dop kölja. Miaŋgöra keu kungö könaŋi mötpingö mötze ewö, yeŋön mönö miriŋine anda tata nanŋini apurupŋini qesim eŋgime. \p \v 36 Anutugöreŋ Buŋa keu miaŋön mönö eŋgö sutŋineyök ahuyök me qahö? Keu miaŋön ahuba sehiba mala eŋgöreŋ kaba eŋgö buŋayök akza me qahö? \v 37 Kunöŋ kewö jibawak, “Nöŋön kezapqetok keu jibiga Uŋa Töröŋan sölölöhöm niŋgiiga keu miambuk urumohot qahö akzal.” Mewö jizawaŋön mönö keu ki möt yaköma: Nöŋön ambigöra keu ohom eŋgizali, miaŋön mönö Kembugö jöjöpaŋ keu akza. \v 38 Kunŋan keu miaŋgö kezap qahö ala silebile malja ewö, iŋini mönö azi yaŋgö keugö kude kezap al waŋgiba malme. \p \v 39 Miaŋgöra urumeleŋ alaurupni, iŋini mönö kezapqetok keu jibingöra awöweŋgöba malme aka keu qainŋi kun jimegö soŋgoŋi mi kude alme. \v 40 Mi kude almemö, yuai pakpak mönö törörök areŋ ala wuataŋgöba ahakŋe. Mewö. \c 15 \s1 Kraistnöŋ kömupnöhök wahörök. \p \v 1 O urumeleŋ alaurupni, nöŋön Ölöwak Buŋa jim asarim eŋgiali, mi ölum eŋgubapuköra mönö köl gulim eŋgimam. Iŋini mi buŋa qem aŋguba mötnaripŋini miaŋgöreŋ ala töndangöba kinje. \v 2 Nöŋön Ölöwak Buŋa jim asarim eŋgiali, iŋini mi miaŋgö dop töp memba aŋgön kölme ewö, miaŋön mönö mem letot eŋgiiga Suepkö buŋaya akŋe. Mewö qahö akŋe ewö, uruŋini mönö öne töhön meleŋda malje. \p \v 3 \x * \xo 15.3 \xt Ais 53.5-12\x*Nöŋön keu tosatŋi pakpak göraŋe ala nanak Buŋa keu möt aŋgön kölali, mi mötpi öŋgöiga miaŋgö keu kötŋi mötmegöra mi kewö eŋgial: Kraistnöŋ mönö Buŋa Kimbi ahözawaŋgö dop neŋgö siŋgisöndokninaŋgöra aka kömuyök. \v 4 \x * \xo 15.4 \xt Sum 16.8-10; Mat 12.40; Apo 2.24-32\x*Kömuiga Buŋa Kimbi ahözawaŋgö dop löm kölgetka sömaŋi karöbut aiga kömupnöhök wahörök. \v 5 \x * \xo 15.5 \xt Mat 28.16-17; Mak 16.14; Luk 24.34, 36; Jon 20.19\x*Kömupnöhök wahöta Pitögöreŋ asuhuyök aka miaŋgö andöŋe gwarekurupŋi 12 yeŋgöreŋ asuhuyök. \p \v 6 Miaŋgö andöŋe nalö mohot miaŋgöreŋök urumeleŋ alaurupnini qötöŋini 500 oŋgiröhi, mönö yeŋgöreŋ asuhuyök. Yeŋgöreŋök ambazip ölŋi yeŋön toroqeba nalö kewöŋe mewöyök maljemö, tosatŋan lök kömuget. \v 7 Miaŋgö andöŋe munŋi Jeimsgöreŋ asuhuyök aka miaŋgö andöŋe aposol pakpak yeŋgöreŋ asuhuyök. \p \v 8 \x * \xo 15.8 \xt Apo 9.3-6\x*Mieŋgöreŋ körek asuhubagun qöndökŋi mönö nöŋgöreŋ mewöyök asuhuyök. Nöŋön aposol mi asai ewö öröpköba aluŋi asuhuyal. \v 9 \x * \xo 15.9 \xt Apo 8.3\x*Miaŋgö könaŋi kewö: Nöŋön aposol yeŋgö sutŋine mötpi eriga dagibezupŋini akzal. Anutugö urumeleŋ könagesö sesewerowero ak eŋgiba malali, miaŋgöra nöŋgö qetni aposol qetketka mötpi gamuŋambuk akza. \p \v 10 Gamuŋambuk akzapmö, nalö kewöŋe yuai akzali, mi mönö Anutugö kalem möriamŋan mem letota nam köl niŋgiiga maljal. Yaŋön kalem möriamŋi niŋgiiga liklak qahö akiga eta qeba omaŋi qahö ahökmö, nöŋön mönö aposol körek luhut al eŋgiba köhöiba nup memba malal. Mi nanak qahöpmö, Anutugö kalem möriamŋan mönö inahöm niŋgiiga nupnaŋgö ölŋi mewö asuhuba sehiyök. \p \v 11 Nöŋön meali me yeŋön megetka ölŋi asuhuyöhi, mi muat. Neŋön mönö Ölöwak Buŋa keu mewö jim asarimakzin aka iŋini miaŋgö dop uruŋini meleŋda Kraist möt nariba malje. Mewö. \s1 Nini kömupnöhök denöwö guliba wahötpin? \p \v 12 Mötket! Kraistnöŋ guliba kömupnöhök wahöröhi, yaŋgö könaŋi mewö jim asarimakzin ewö, eŋgöreŋök tosatŋan mönö denöwö aka kewö jimakze, “Kömukömuŋi yeŋön qahö guliba wahötme.” \v 13 Mewö jimakzemö, kömukömuŋi yeŋön qahö guliba wahötpeak ewö, Kraistnöŋ mönö mewöyök qahö guliba mal köhöibawak. \v 14 Anutunöŋ Kraist qahö mem gulii kömupnöhök wahötpawak ewö, nini Buŋa keuŋi mi jim asarimakzini mi omaŋi akawak. Mi möt narigetka miaŋön mewöyök pömsöm qeba omaŋi akawak. \p \v 15 Anutunöŋ ölŋa kömukömuŋi qahö mem gulim eŋgii wahötpeak ewö, Kraistnöŋ mönö mewöyök qahö mem gulii wahötpawak. Nini mi töndup Anutugö könaŋi kewö naŋgöba jimakzin, “Anutunöŋ mönö Kraist mem gulii kömupnöhök wahörök.” Keu mi ölŋi qahö akawak, ambazipnöŋ mönö miaŋgöra aka könaŋamnini miwikŋaigetka muneŋi aiga ölöp nöŋgöra kewö jibeak, “Anutugö könaŋi mönö naŋgöba jim sohomakza.” Keu miaŋön mönö gamuŋamŋuk akawak. \v 16 Anutunöŋ kömukömuŋi qahö mem gulim eŋgii wahötme ewö, Kraistnöŋ mönö mewöŋanök qahö guliba wahötpawak. \p \v 17 Anutunöŋ Kraist qahö mem gulii wahötpawak ewö, iŋini mönö öne töhöntöhön möt narim waŋgiba toroqeba siŋgisöndokŋinaŋgö kösögwarönöŋ malbeak. \v 18 Mewö aiga alaurupninan Kraistpuk qekötahöba kömugeri, yeŋön mönö mewöyök sohoba könöp siagö buŋaya akeak. \v 19 Nini Kraist jörömqöröm ak waŋgiba gölmenöŋ malbinaŋgö dop galöm köl neŋgii miaŋgöreŋ tekömapköra mambötzin ewö, nini mönö ambazip tosatŋi pakpak eŋgoŋgita bapŋine geba öngöpŋi daböŋi malinga körekŋan wösö mötmöt ak neŋgimakzeaŋgö dop akinak. \p \v 20 Mewö akinakmö, Kraistnöŋ mönö ölŋa guliba kömukömuŋi yeŋgö jitŋe memeŋini aka kömupnöhök wahörök. \v 21 Miaŋgö könaŋi kewö: Azinöŋ kömup kondoriga asuhui könahiba kömumba mala korin. Kömumba maljinaŋgöra aka azi kunŋan kömumba guliba malmal köhöikŋi kondoriga asuhuyök. Miaŋgöra nini körekŋan mönö mewöyök guliba kömupnöhök wahötpin. \v 22 Körek neŋön Adam ewö aka kömumbini, mewöŋanök Kraistpuk qekötahözini, Anutunöŋ nini körek mal köhöibingöra mem gulim neŋgima. \p \v 23 Mem gulim neŋgimapmö, körek neŋön mönö Anutunöŋ nalö alöhaŋgö dop guliba wahötpin. Kraistnöŋ jitŋememenini aka guliiga miaŋgö andöŋe yaŋgö buŋaŋi akzini, neŋön liliŋgöba kaiga nalö miaŋgöreŋ guliba wahötpin. \v 24 Kraistnöŋ mönö liliŋgöba kaba ömewöröme pakpak gölme dop ösum-mumu qakŋe galöm kölakzei, mieŋgö kukŋini memba et ala ösumŋini körek köndeŋma. Mi köndeŋda bemtohoŋi Anutu Iwigö böröŋe aliga gölmenöŋ malmal miaŋgöreŋ teköma. \p \v 25 \x * \xo 15.25 \xt Sum 110.1\x*Kraistnöŋ galöm köla mal öŋgöiga Anutunöŋ Buŋa keu ahözawaŋgö dop “mönö kerökurupŋi körek luhut ala nanŋi köna bapŋe al eŋgima.” Kraistkö galömkölköl nupŋan mönö miaŋgöreŋ teköma. \v 26 Kerökurupŋi luhut al eŋgiiga miaŋgöreŋ kömup Toŋan mönö qöndökŋi aiga memba et al waŋgima. \p \v 27 \x * \xo 15.27 \xt Sum 8.6\x*Miaŋgö könaŋi mi Buŋa Kimbinöŋ kewö ahöza, “Anutunöŋ mönö yuai pakpak yaŋgö köna bapŋe ali ahöza.” Keu mewö ahözapmö, “Yuai pakpak ali ahöza,” keu mewö jiiga könaŋi mönö aukŋe kewö ahöza: Anutunöŋ yuai pakpak Kraistkö bapŋe ali ahöiga nanŋi mönö qahö memba eta Kraistkö bapŋe al aŋguyök. \v 28 Mewö qahöpmö, Anutunöŋ yuai pakpak Nahönŋaŋgö bapŋe aliga galöm köla kerökurupŋi pakpak nanŋi kukösumŋaŋgö bapŋe al eŋgima. Mi teköiga miaŋgöreŋ Anutunöŋ mönö Nahönŋi mewöyök nanŋi kukösumŋaŋgö bapŋe ala galöm köl waŋgima. Mewö aka Anutunöŋ yuai pakpakö Kembuŋi ak teköba mal öŋgöma. \p \v 29 Keu kun kewö: Ambazip tosatŋan uruŋini qahö meleŋda öne kömugeraŋgöra tosatŋan kömukömuŋi mi bauköm eŋgimegöra jiba salupŋini aketka dumŋe kunbuk o melun mem eŋgimakze. Kömukömuŋi yeŋön qahö guliba wahötpeak ewö, yeŋgö nup ölŋan mönö denöwö asuhubawak? Anutunöŋ kömugeri, mi qahöpmahöp mem gulim eŋgii wahötpeak ewö, ambazip mewöŋan mönö denöwögöra aka jigetka yeŋgö salupŋine o melun mem eŋgimakze? Nupŋini mi mönö öne membepuk. \p \v 30 Kömumba qahö wahötpinak ewö, neŋön mewöyök mönö urunini Anutugö nupnöŋ qahö ala jöhöbinak. Anutugö nupköra aka kömumbinbukö lömböt bapŋe sundan qahö anda malbinak. Qahö. \p \v 31 Kömupnöŋ mönö nalö dop gwahöt niŋgimamgö dop akza. Keu mi ölŋa. O urumeleŋ alaurupni, nöŋön Kraist Jisös Kembunini yambuk kinda eŋgöra aka sileni memba öŋgömakzali, miaŋgö dopkeu ölŋi mi aukŋe jibi mötmegöra mötzal. \p \v 32 \x * \xo 15.32 \xt Ais 22.13\x*Nani imbi-imbi wuataŋgöba nup ki memamgö mötmörize ewö, yuai kiaŋön mönö denöwö bauköm niŋgima? Mewö qesim eŋgibiga mi mönö mötmöriba meleŋme: Nöŋön Efesus siti kiaŋgöreŋ ambazip ubibi kanjamŋinambuk ewö miwikŋaiba kömumbileŋbuköra yembuk auba malal. Mönö tötböröm aka auba malal. Kömumbagun qahö guliba wahötpini, mewö mönö qahö aubileŋak. Qahö! Mewö aiga ölöp tosatŋi yembuk kewö jibileŋak, “Uran kömumbinaŋgöra mönö ölöp nene sösöŋgai ala o köhöikŋi nemba malbin.” \p \v 33 Jaŋjuŋ kude akŋe. “Ambazip bölöŋi yembuk köisirik tatketka ahakmeme ölöpŋan bölima.” Keu kun mewö ahöza. \v 34 Eŋgö sutŋine tosatŋan Anutu qahö möt waŋgizei, miaŋgöra gamuŋini mötmegöra mi jizal. Miaŋgöra mönö gukmaulemŋini mosötme. Imbiŋinan letoriga törörök möta siŋgisöndok kude toroqeba ahakŋe. Mewö. \s1 Sileninan guliba wahöta tandökŋi kun akŋa. \p \v 35 Kunöŋ kewö qesibawak, “Anutunöŋ kömukömuŋi mi denöwö mem gulim eŋgii wahötme? Sileŋinan mönö tandök denöwö meleŋniga asuhume?” \v 36 Mewö qesibawak, mönö uruqahö keuya jibawak. Iŋini sehoŋ kötŋi qahö kömuiga öne qesiŋ gilme ewö, miaŋön mönö qahö jula wahötma. \v 37 Kötŋaŋgö ipŋi wahötmawi, mi qahö kömötzanmö, kötŋanök qesiŋ giljan. Wit me sehoŋ kötŋi me kötŋi tosatŋi gilakzan. \p \v 38 Miyök gilakzanmö, Anutunöŋ mönö sihimŋaŋgö dop ipŋi waŋgima. Kötŋi tandökŋi nanŋök nanŋök mi nanŋini ipŋi eŋgimakza. \p \v 39 Yuai busuŋini mi tandökŋini mohot qahö. Ambazip busuŋini nanŋök, sömbup busuŋini nanŋök, nei busuŋini nanŋök aka söra busuŋini mi nanŋök. \p \v 40 Miaŋgö dop Suepnöŋ malmalgö sile mi nanŋök akza aka gölmenöŋ malmalgö sile mi nanŋök akza. Nanŋök nanŋök akzahotmö, Suep silegö aködamunŋi mi gölme silegö aködamunŋi oŋgita qainŋi kun akza. \v 41 Wehöngö asakmararaŋi mi nanŋök, köiŋgö asakmararaŋi nanŋök aka seŋgelau mieŋgö asakmararaŋini mi nanŋök. Seŋgelau asarigetka tosatŋi mieŋgö asakmararaŋini mi seŋgelau tosatŋi mieŋgö asakmararaŋini oŋgirakza. \p \v 42 Guliba kömupnöhök wahötpini, miaŋgö könaŋan mönö miaŋgö dop ahöza. Sile löm kölbini, miaŋön gisahöba qahöwakŋapmö, Anutunöŋ mi mem gulii wahötmawi, miaŋön mönö qahö kömuma. \v 43 Sile löm kölbini, miaŋön lölöwöröŋi aködamunŋi qahö akzapmö, Anutunöŋ mi mem gulii wahöta miaŋgöreŋ mönö köhöikŋi aka asakmararaŋambuk akŋa. \p \v 44 Sile löm kölbini, miaŋön gölmenöŋ malmalgö sileya akzapmö, Anutunöŋ mi mem gulii wahöta miaŋgöreŋ mönö uŋa mire malmalgö sileya akŋa. Gölmegö sile ahöza ewö, miaŋgö dop uŋagö sileŋi mi mewöyök ahöza. \v 45 \x * \xo 15.45 \xt Jen 2.7\x*Miaŋgö keuŋi mi Buŋa Kimbinöŋ mewöyök kewö ohoget ahöza, “Azi mutukŋi Adam yaŋön letota uŋaŋi miwikŋaiba söŋgörö ösumŋi öröba malmalŋambuk ahök.” Keu mi möringa likepŋi kewö asuhuyök: Adam qöndökŋan mönö memguliguligö uŋaŋi ahök. \v 46 Uŋagö yuaiŋi mi mutuk qahö asuhuyökmö, gölmegö yuaiŋi miaŋön mönö mutukŋi akza. Uŋagö yuaiŋan mönö miaŋgö andöŋe asuhuyök. \p \v 47 Anutunöŋ azi mutukŋi sömsömnöhök miwikŋaiiga gölme azia asuhuyök. Azi könaŋgepŋi yaŋön mönö Suepnöhök eta sutnine asuhuyök. \v 48 Gölme ambazipnöŋ azi gölmenöhök asuhuyöhi, mönö yaŋgö dop akze. Suepkö buŋa akzinaŋön azi Suepnöhök eta asuhuyöhi, mönö yaŋgö dop akzin. \v 49 Nini gölme azi mutukŋaŋgö kaisoŋgolomŋi memba maljini, miaŋgö dop Suep azigö kaisoŋgolomŋi mi mewöyök memba malbin. Mewö. \p \v 50 O urumeleŋ alaurupni, nöŋön keu kewö jibi mötme: Sep busuninan mönö Anutugö bemtohoŋ uruŋe aŋgota dum memegö dop qahö. Mi osimahot. Sile kiaŋön gisahöba qahöwakŋawi, miaŋön mönö oyaeŋkoyaeŋ qahö akŋa. Suepkö dum qahö ayapkömawi, sile kiaŋön mönö mi memamgö osima. \p \v 51 \x * \xo 15.51 \xt 1 Tes 4.15-17\x*Mötket! Nöŋön keu tölapŋi kun kewö indelmam: Körek neŋön mönö qahö nöŋ qeba kömumbin. Qahöpmö, kömukömuŋi yeŋön letotketka tosatŋi neŋön mönö sileninambuk letotpin. \v 52 Anutunöŋ kömukömuŋi mem gulim eŋgiiga tömun qainŋi kun qöndökŋan qeriga miaŋgöreŋ wahötketka neŋön biliksik aliga wölaŋök letotpin. Mutuk kömugeri, yeŋön mönö kunbuk qahö kömume. \p \v 53 Sep busu ki gisahöba qahöwakŋawi, miaŋön mönö letota qahö ayapkömawaŋgö dop akŋa. Sile ki kömumawi, Anutunöŋ mi mönö opo ewö qeköba miaŋgö salupŋe sile qahö kömumawi, mi neŋgii memba maluku ewö löŋgötpin. \p \v 54 \x * \xo 15.54 \xt Ais 25.8\x*Mewö akzapmö, letotletot mi ak teköiga silenini qainŋi kun meinga qahö kömumba gisahömawi, nalö miaŋgöreŋ mönö söŋgaibin. Buŋa Kimbinöŋ keu ohoget ahözawi, miaŋön mönö ölŋambuk aiga miaŋgö dop kewö jime, “Yaŋön mönö kömup Toŋi köndeŋda luhut aliga köiraŋ aljin.” \p \v 55 \x * \xo 15.55 \xt Hos 13.14\x*Keu miaŋgö alaŋi kun kewö, “O kömup Toŋi, göŋön mönö luhut almanaŋgö dop qahö. O kömup Toŋi, göhöreŋ liŋgip jitŋi miaŋön mönö neŋgöhömamgö osima.” \p \v 56 Keu mewö ahözapmö, kömupkö liŋgip jitŋi mi siŋgisöndok ahakmeme. Jöjöpaŋ keuŋan mönö siŋgisöndok akinbukö soŋgo aliga töndup ahinga kukŋambuk ahakza. \v 57 Kukŋambuk ahakzapmö, Kembunini Jisös Kraistnöŋ mönö Anutugöreŋ bohon köliga alabauknini aiga yaŋgöra aka luhut ala malbin. Miaŋgöra “Anutu saiwap!” jizal. \p \v 58 O wölböt alaurupni, luhut albinaŋgöra eŋön mönö kin köhöiba anjaŋbanjaŋ mosöta uruŋini kude öŋgöba eta ahakŋa. Kembugöreŋ qekötahöba nupŋi megetka ölŋan mönö eta omaŋi qahö akŋa. Mi möt yaköba Kembugö nupŋi mi mönö urukönöp\f + \fr 15.58 \ft Urukönöp mi Kembugöreŋ ölöpŋaŋgöra jiza. Urukönöp bölöŋi mi qahö.\f* qakŋe böŋ qeba pöndaŋ memba malme. Mewö. \c 16 \s1 Jerusalem alabauk eŋgimegö jimkutukutuŋi \p \v 1 \x * \xo 16.1 \xt Rom 15.25-26\x*Judia könagesö sarakŋi yeŋgöra alabauk moneŋ tokomegöra qesim niŋgigeri, miaŋgöra kewö jim kutum eŋgizal: Nöŋön Galesia prowinsgö urumeleŋ könagesöŋi könagesöŋi jim kutum eŋgiali, eŋön tok mönö miaŋgö dop kewö ahakŋe: \p \v 2 Sonda dop wehön mutukŋi miaŋgöreŋ iŋini körek nanŋök nanŋök mönö naluk alakŋe. Töhötmöriam memakzeaŋgö dop moneŋini bahöŋi mi köweŋini göraŋe ala galöm köla malme. Mewö aketka nalö eŋgöreŋ kabiga miaŋgöreŋ naluk saŋgabaŋga almeaŋgö dop qahö akŋemö, mi ölöp köweŋineyök memba altanöŋ alme. \p \v 3 Mewö aketka eŋgöreŋ kamami, nöŋön nalö miaŋgöreŋ ölöp jim-asa-asari kimbi ohoba azi nup miaŋgö mötket dop köljawi, mönö yeŋgö böröŋine ala melaim eŋgibiga mindimindiri kalemŋini mi memba Jerusalem anme. \v 4 Nöŋön yembuk mohotŋe anmamgö anmam ewö, yeŋön mönö ölöp nömbuk toroqeba mohotŋe köwet kutuba anbin. Mewö. \s1 Polgö nupŋaŋgö aka köna anangö areŋi \p \v 5 \x * \xo 16.5 \xt Apo 19.21\x*Nöŋön Masedonia prowins oŋgita anmam. Miaŋgöra Masedonia mosötagun mönö eŋgöreŋ kamamgö mötzal. \v 6 Eŋgöreŋ kaba nalö tosatŋi embuk tatpileŋak me kömunjaŋ kie nalöŋi (winter) mi mewöyök eŋgö sutŋine toroqeba mal teköbileŋak. Mewö malbi ölöp bauköm niŋgigetka denike denike anbileŋak, miaŋgöreŋ mönö amqeba köna toroqeba anmam. \v 7 Nalö kewöŋe eŋgöreŋ kaba kusukŋanök eŋgeka eŋgoŋgita anmamgö qahö mötzalmö, Kembunöŋ oŋ jima ewö, mönö nalö tosatŋi embuk tatmamgö jöjörözal. \p \v 8 \x * \xo 16.8 \xt Lew 23.15-21; Dut 16.9-11\x*\x * \xo 16.8 \xt Apo 19.8-10\x*Mewö jöjörözalmö, mutuk Efesus siti kiaŋgöreŋ toroqeba malbi yambu jeŋiqeqe dölökŋi (pentekost) miaŋön kam kuŋguma. \v 9 Anutunöŋ nöŋgöra nupkö naŋguŋi ketaŋi öröi ölöp nup ketaŋi membi ölŋi asuhum sehimakzapmö, gwötpukŋan tuarenjoŋ ak niŋgimakze. Miaŋgöra kiaŋgöreŋ toroqeba malmamgö mötzal. \p \v 10 \x * \xo 16.10 \xt 1 Kor 4.17\x*Timotinöŋ ni ewö Kembugö azi ipŋi aka nupŋi memba malja. Miaŋgöra yaŋön eŋgöreŋ kama ewö, iŋini mönö köyan köl waŋgigetka keŋgöt mötmötŋi qahö eŋgö sutŋine malma. \v 11 Kunŋan kun kude ek sirik kölmapmö, embuk mal teköba nöŋgöreŋ kamamgö jimawi, miaŋgöreŋ mönö bauköm waŋgigetka luainöŋ eŋgömosöta liliŋgöba kama. Nöŋön urumeleŋ alaurup yembuk i ekingö mambötzin. \p \v 12 Urumeleŋ alanini Apolos yaŋgö keuŋi kewö jimam: Yaŋön urumeleŋ alaurup yembuk eŋgöreŋ kamegöra jiba köhöikŋanök uru kuŋgum waŋgial. Mi waŋgialmö, nalö kewöŋe eŋgöreŋ kamamgö tököm köhöiza. Könaŋgep nalöŋi ölöp ahöm waŋgimawi, mönö miaŋgöreŋ kama. Mewö. \s1 Yaizökzök keu teteköŋi \p \v 13 Iŋini mönö uruguliguli mala mötnaripŋini köl guliba kin köhöiba malme. Azi köhöikŋaŋgö dop mönö urugö naŋgönaŋgö ambazip aka Kembugö kukösumŋambuk kinme. \v 14 Yuai pakpak aka memei, mi mönö urukalemnöŋ aketka asuhuma. \p \v 15 \x * \xo 16.15 \xt 1 Kor 1.16\x*Stefanas yaŋgö mire maljei, iŋini mi möt eŋgize. Akaia prowinsnöŋ nup meinga uruŋini meleŋgetka nupninaŋgö ölŋi mutukŋi mewö asuhuyöhi, mötze. Yeŋön ambazip sarakŋi mi pöndaŋ welen qem eŋgiba uruŋini miaŋgöreŋ jöhöba ala maljei, mi mötze. O urumeleŋ alaurupni, nöŋön uruŋini kewö kuŋgum eŋgizal: \v 16 Iŋini tok ambazip mewöŋi aka yembuk toroqeba nup mohotŋe memba Anutu welenŋi qemakzei, mönö körek yeŋgö keuŋini bapŋe anda malme. \p \v 17 Nöŋön Stefanas Fortunatus aka Akaikus ki kageraŋgöra söŋgaimakzal. Iŋini nömbuk Efesus ki qahö malgetka yeŋön mönö eŋgö salupŋini aka köisirik ak niŋgigetka dop kölja. \v 18 Yeŋön eŋgö uŋaŋini körö-ölöwak qeba maljei, miaŋgö dop mönö nöŋgö uŋani mewöyök körö-ölöwak qem niŋgiba malget. Miaŋgöra iŋini mönö azi mewöŋi yeŋgöra mötket öŋgöiga mi aukŋeyök jiba keuŋinaŋgöra törörök kezap ala malme. \p \v 19 \x * \xo 16.19 \xt Apo 18.2\x*Urumeleŋ könagesöŋi könagesöŋi Eisia prowins kiaŋgöreŋ maljei, yeŋön mönö yaizökzökŋini algetka eŋgöreŋ kaza. Aqila Prisila aka urumeleŋ könagesö yetkö mire tokomakzei, yeŋön mönö Kembugö qetŋe yaizökzökŋini gwötpuk algetka eŋgöreŋ kaza. \v 20 Urumeleŋ alaurup pakpak Efesus ki maljei, yeŋön mönö yaizökzökŋini algetka eŋgöreŋ kaza. Iŋini mönö urumeleŋ alaurupŋini yembuk jölöŋini jiba aŋgum aŋguba numbuŋini yöhötim nemba malme. \p \v 21 Nani yaizökzökni eŋgöreŋ ala qetni nani börönan kewö ohozal: Pol. \p \v 22 Kunŋan Kembu qahö jöpaköba urukalem qahö aka malja ewö, Kembunöŋ mönö qesuakŋi yaŋgö qakŋe ali öŋgöma. Kembunini, gi mönö kanöŋ! \p \v 23 Kembu Jisösgö kalem möriamŋan mönö embuk ahöma. \p \v 24 Kraist Jisösbuk qekötahöba kinjei, nöŋgö urujöpaknan mönö körek embuk ahöba kötuetköm eŋgii malme. Keu mi ölŋa. Mewö.