\id ACT - Fanamaket \h Aposel \toc3 Aposel \toc2 Aposel \toc1 Foim ken foron Aposel \mt2 Foim ken foron \mt1 Aposel \imt1 Orek Famu \ip Buk igii, Luk i siit u. I tungtugus na Rokap na Fafas ulo Iesu Karisito ae i siit ta u. Na Foim ken foron Aposel, kere par u le Tanwa Kalkaluu i farakrakai berberat na fafausum isi fafas ini Rokap na Fafas lo Iesu. \ip Buk igii i famalal u le lotu ke Karisito i tanwara na Iudaia ke nami ka sarara una foron falifu tikii na piklinbat. Foron tom unune famu, ri fan Iudaia sau. Ri wol le lotu ke Karisito kiri keskes sau ma biil ken fanu tikii. Isau le namih, God ka famalal u le lotu kia, i ken fanu tikii (Par Aposel 10). Fale sikin Iudaia ae ri foron tom unune, ri ier isi foron tom unune ae biil ri fan Iudaia, rin mi na nagogon ken fan Iudaia. Sinangun kiit pununfon fanu tamat i e nenge nagogon ae ri ier isi fale fanu keskes rin mi lo. Isau le aunbiing foron famfamu na lotu ri ka kiis turim, ri ka somangat le ti fale nagogon sau, foron tom unune ae biil ri fan Iudaia rin mi lo (Par Aposel 15). \ip Nenge tier laumet sabin ae buk igii i use u, e foim ken Tanwa Kalkaluu. Tanwa Kalkaluu i tapiek na biingen Pentikos ke ka susuef famu ulon berberat na fafausum ke Iesu ma ka ta rakrakai sing ri. \ip Buk igii i ororek sabin isi foim ke Pol ke na Rokap na Fafas ae i fafas ini na ifuun e falifuh. \ip Luk i la tura Pol na fale ninla kia (Par Aposel 16:10-17; 20:5-21; 27:1—28:16). \iot Buk Aposel i aragii: \io1 1:1-14 Farfarop na orek ke Iesu usuf berberat na fafausum kia \io1 1:15-26 Ri kiis nene isi Tanwa Kalkaluu \io1 2:1—8:3 Berberat na fafausum ri fafas na Ierusalem \io1 8:4—12:25 Berberat na fafausum ri fafas na Iudaia ke na Samaria \io1 13:1—14:28 Ninla famu ke Pol \io1 15:1-35 Foron famfamu na lotu ri kiis turim na Ierusalem \io1 15:36—18:22 Fawu u e ninla ke Pol \io1 18:23—21:16 Fatuul u e ninla ke Pol \io1 21:17—23:22 Ri luse Pol na Ierusalem \io1 23:23—26:32 Pol i kiis na kamkabet na Sisaria \io1 27:1—28:30 Pol i la una Rom \c 1 \s1 Iesu i Fas ri isi rin Nene Tanwa Kalkaluu \p \v 1 \x - \xo 1:1 \xt Luk 1:1-4\x*Tiofilus, \m Na buk famu kiak,\f + \fr 1:1 \ft Buk famu, i e Rokap na Fafas ulo Iesu Karisito ae Luk i siit u\f* ia siit foron tier tikii ae Iesu i tel ta u ma ka fausum ta fanu ini tina tanwaran foim kia, \v 2 pang na aunbiing God ka telpes u una kukulii. Famu na aunbiing God i telpes u una kukulii, i tapiek ta sing foron aposel kia ae i tim pes ta ri, ke ini rakrakai ken Tanwa Kalkaluu ka patrai ri ini sani rin tel u. \v 3 Nami na fangungut ae i kalsakai ta u na minet kia, ka tapiek sing ri ma ifuun e fakileng ka fatapiek u, una finngas u le tekentu tom i liu. I famam tapiek sing ri na ifet e sangful e biing ma ka fas ri ini matanfuntih ke God. \v 4 \x - \xo 1:4 \xt Luk 24:49\x*Nenge aunbiing ri kiis turim ma ri ka ienien la, ke Iesu ka fas ri aragii, “Gong gam la koseng Ierusalem, isau le gamen nene isi falimlim ke Tata, arae ia fas ta gam ini pakanini. \v 5 \x - \xo 1:5 \xt Metiu 3:11; Mak 1:8; Luk 3:16; Jon 1:33\x*Jon i tel ta bapitaiso ini dan, isau le biil in sawin, ke gamek kep bapitaiso ini Tanwa Kalkaluu.” \p \v 6 Aunbiing ri la turim, ri ka diik u aragii, “Be, Kumguui, na aunbiing mang ae on ta fafis matanfuntih usuf fan Israel?”\f + \fr 1:6 \ft Na aunbiing ae, fan Israel ri kiis na piklin matanfuntih na Rom, pesu ri ka wol le Iesu mang in fasengsegeng ri koseng fan Rom\f* \p \v 7 Ka kiliis ri aragii, “Biil e tier kimi isi gamen usum na foron aunbiing ke na foron biing ae Tata tom i luun ta u ini rakrakai kia. \v 8 \x - \xo 1:8 \xt Metiu 28:19; Mak 16:15; Luk 24:47,48\x*Isau le gamen kep rakrakai aunbiing Tanwa Kalkaluu in susuef ulo gam. Ke gamek famalal iau na Ierusalem, na foron falifu tikii na Iudaia, na Samaria ke na foron falifu tikii na piklinbat.” \s1 Iesu i Tatkau una Kukulii \p \v 9 \x - \xo 1:9 \xt Mak 16:19; Luk 24:50,51\x*Aunbiing Iesu ka orek tikii tah, ke God ka kep fatatkau u na matri ma nenge laukaf ka afit pes u ke biil mang ri par u. \p \v 10 Aunbiing ri parpar la biitom nami ubase na bat, fanpil iwu e kaltu ae kilkiliis kiru i pos tikii, ru ka tipiek naisri. \v 11 Ke ru ka tarah, “Fan Galili, isi sani gam ka soti aga ma gam ka parpar la una bat? Iesu sau ae God i kep ufu koseng gam ubase na kukulii, in fis sabin arae sau gam par ta u i la una kukulii.” \s1 Matias i Kep Sala Iudas \r Metiu 27:3-10 \p \v 12 Namih, foron aposel ri ka fis tina pungpung ae ri foteng u ini Olif una Ierusalem. Pungpung ae i fatat Ierusalem sau ifasi aragii nenge kilomita. \v 13 \x - \xo 1:13 \xt Metiu 10:2-4; Mak 3:16-19; Luk 6:14-16\x*Aunbiing ri ka tapiek, ri ka fen na fel ubae na mawe na falifu tom ae ri kiis la lo. Foron aposel ae ri tinaiwa e, Pita, Jon, Jems, Enru, Filip, Tomas, Batolomiu, Metiu, Jems kalalik ke Alfius ke Saimon ae i nenge Silot\f + \fr 1:13 \ft Silot, i nenge uh na fanu ae biil ri ier isi kiis na piklin matanfuntih tina Rom\f* ke Iudas kalalik ke Jems. \v 14 Ri turan fale kelefin, Maria tina Iesu ke foron tualik e Iesu sabin, ri sising turim la ini tikii sau e wolwol. \p \v 15 Na aunbiing ae, Pita ka soti na fatpoton nenge mar ini wu e sangful e tom unune, ae ri kiis turim tah ma ka tarah, \v 16 “Foron tuaklik, pakanini Tanwa Kalkaluu i susuef ta ulo king Dewit ke ka use famu ta sani in tapiek lo Iudas, ae i famu pes ta fanu isi luse Iesu. Ma igii orek ae na Buk na Gogoh ka suut mang. \v 17 Iudas i neng lo kemem ma i foim ta tura kemem.” \p \v 18 \x - \xo 1:18 \xt Metiu 27:3-8\x*Iudas i kep ta pitkalang ae ri suat ta u isi sinang laulau kia ke ka fiil nenge sun nanal. Nami ka luut aiwa ini posong na mata, ma bala ka tampaek ke saka ka bereng sararah. \v 19 Fanu tikii na Ierusalem ri ka ongen u ke ri ka foteng sun nanal ae ini Akeldama. Na orek kiri kamtina le, Nanal na Dah. \p \v 20 \x - \xo 1:20 \xt BukSong 69:25; BukSong 109:8\x*Ke Pita ka tarah, “Ri siit ta u na Buk Seksek aragii, \q1 ‘Fel kia in pungu \q2 ma biil tikas una kiis lo.’ \m Nenge orek sabin ri siit ta u i aragii, \q1 ‘Nenge kaltu keskes in kep sala na foim kia.’ \m \v 21 \x - \xo 1:21 \xt Metiu 3:16; Mak 1:9; 16:19; Luk 3:21; 24:51\x*Pesu, in rokap le keren tim pes tikas lon fanu ae ri kiis la tura kemem na foron aunbiing tikii ae Kumguui Iesu i kiis ta tura kemem, \v 22 tipes u na aunbiing Jon i baptais Iesu, pang na aunbiing God ka kep fatatkau u koseng kerer. I rokap le tikas lo ri ae i par ta foron tier tikii Iesu i tel ta u, in famalal apaptifis ke Iesu tura kerer.” \p \v 23 Ke ri ka tus iwu e kaltu, Josep ae ri foteng u la ini Barsabas, nenge asa sabin e Jastus, ru e Matias. \v 24 Namih, ri ka sising aragii, “Kumguui, o usum na wolwol ken fanu tikii. Finngas kemem ini se lo ru ae o ka tim pes ta u \v 25 una kep sala Iudas arae nenge aposel, foim ae Iudas ka la koseng ta u, una falifu tom ae ifasi ulo.” \v 26 Ri ka siit asru na iwu e fat isi rik tim pes tikas lo ruh. Ma fat ae asa Matias lo, ka luut famu ke ri ka wes turim u turan sangful ini tikii e aposel. \c 2 \s1 Tanwa Kalkaluu i Tapiek na Biingen Pentikos \p \v 1 \x - \xo 2:1 \xt WokPris 23:15-21; Lo 16:9-11\x*Aunbiing biingen Pentikos\f + \fr 2:1 \ft Biingen Pentikos i e tara biingen ilfafua ken fan Iudaia, ae ri fotrokap la usuf God isi\f* ka tapiek, foron tom unune tikii ri kiis turim ta na nenge fel. \v 2 Fanpil, nenge tier ka ninih arae kinen tara kif i pu tina kukulii ma ka kuruung tikii palgan fel ae ri kiis lo. \v 3 Ke ri ka par nenge tier arae karfian yiif ka sararah ma ka kiis lon temtem tikii lo ri. \v 4 Ri tikii ri ka fuun ini Tanwa Kalkaluu ke ri ka orek ini fale orek keskes. Tanwa Kalkaluu tom i tel ri ka orek arae.\fig Ri tikii ri fuun ini Tanwa Kalkaluu|src="Acts 2.4 GS.tif" size="col" ref="2:4" \fig* \p \v 5 Na aunbiing ae, imel e fan Iudaia ae ri lotu la unaisa God tinaiwa na Ierusalem, ri tapiek tina foron falifu tikii na piklinbat. \v 6 Aunbiing ri ongen tier ae i ninih, tara gur na fanu ri ka la turim. Ri ka wolpane, wara le temtem tikii lo ri, ka ongen foron tom unune ae ri orek tom ini foron orek tutus kiri. \v 7 Fan Iudaia ri ka lala bitit ke ri ka tarah, “Gam par u, fanu igii ae ri orek, ri fan Galili sau. \v 8 Ma arafa i tara arae, ke kere ka ongen ri, ri ka orek ini foron orek temtem tikii kirer? \v 9 Kere tina Partia, Midia ke Elam, tina Mesopotamia, Iudaia, Kapadosia, tina Pontus ke tina Eisia. \v 10 Tina Frigia ke Pamfilia, tina nanal na Isip ke fale maleh na Libia fatat isi Sairini. Foron ses tina Rom, \v 11 ae fal lo ri e fan Iudaia ke fal sabin biil ri fan Iudaia, isau le ri ka somangat pes ta matngan fafausum ken fan Iudaia. Ke fal lo kerer tina Krit ke tina Arabia. Kere ongen ri, ri fafas ini foron rakrakai na foim ke God ini foron orek temtem tikii tom kirer.” \v 12 Ri ka lala bitit ma ri ka wolpane ke ri ka tarah, “Matngan sani i tapiek aragii?” \p \v 13 Isau le fal, ri ka morot ini ri aragii, “Ri umin ifuun kanaka e wain.” \s1 Fafas ke Pita \p \v 14 Isau le Pita ka soti turan nenge sangful ini tikii e aposel ma ka perek aragii, “Gam fan Iudaia ke gam tikii ae gam mel na Ierusalem, gamen ongen fakasi orek kiak ma iak puk u usuf gam: \v 15 Fanu igii biil ri umin dan rakrakai, arae gam wol lo, biil. Wara le i siu biitom e aunbiing na biingbiing igii. \v 16 Isau le tier igii, profet Joel i orek famu ta isi aragii: \q1 \v 17 \x - \xo 2:17 \xt Joel 2:28-32\x*‘God i tarah: \q2 Na foron farfarop na biing, \q1 ian fore Tanwang lon fanu tikii. \q2 Berberat turan foron keleflik kimi rin orek profet, \q1 foron guam kimi rin par foron parpar, \q2 ke foron tubunkak kimi rin nimbiilnge foron nimnibiil. \q1 \v 18 Ke na foron biing ae, \q2 ian fore Tanwang sabin lon foron fafauun kiak, \q1 fanu tamat turan kelefin, \q2 ma rik orek profet. \q1 \v 19 Ian finngas foron tier an fabitit bae na bat \q2 ma iak fatapiek foron fakileng na piklinbat. \q1 In mel e dah, yiif ke tara na bau. \q2 \v 20 Matan pisiih in kubunor, \q1 ma funiil ik melmelek arae dah. \q2 Foron tier ae in tapiek famu na tara biingen memeh \q1 ae Kumguui in tapiek lo. \q2 \v 21 Ma fanu tikii \q1 ae ri fakam na asa Kumguui, rin liu.’ \p \v 22 “Fan Israel, gamen ongen foron orek igii: Iesu tina Nasaret, i e kaltu ae God tom i ta ta rakrakai usuf i una tel foron rakrakai na foim, foron tier an fabitit ke foron fakileng na fatpoto gam, arae tom gam ka usum ta lo. God i tel u arae, una fatekentu u usuf gam le i tom i wuun ta u uga. \v 23 \x - \xo 2:23 \xt Metiu 27:35; Mak 15:24; Luk 23:33; Jon 19:18\x*Kaltu igii, God i ta ufu ta una liumi, ke gam turan foron tom tel sinang laulau gam ka fakulkulik ta u na aupaket ke gam ka siimete u. God i usum famu tom na sani ae gamen tel u. Ma sani ae gam ka tel ta u, gam tel u namin puput kia tom. \v 24 \x - \xo 2:24 \xt Metiu 28:5,6; Mak 16:6; Luk 24:5\x*Isau le God ka fapti fafis u tina minet ke ka fasengsegeng u koseng fangungut na minet, wara le minet biil ifasi in pose papte u. \v 25 \x - \xo 2:25 \xt BukSong 16:8-11\x*King Dewit i use famu ta u ulo Iesu aragii, \q1 ‘Ia par Kumguui la tom na famu lo iau \q2 ke biil ifasi tikas in gule iau, \q1 wara le i igii na miang. \q2 \v 26 Pesu balang ka laes \q1 ma ia ka use fages u ini ngusung. \q2 Ke pununfong sabin in liu ini unune, \q1 \v 27 wara le ia usum le \q2 biil on somangat ufu tanwang \q1 una salan foron minet \q2 ke biil sabin on par ufu \q1 pununfo Kaltu Kalkaluu kiam ik mapuh. \q2 \v 28 O ka finngas ta iau ini foron sal una liu \q1 ke ok fafuun iau \q2 ini laes ae na kiiskiis kiam.’ \p \v 29 “Foron tuaklik, ia fas fatus gam, tubutamat kerer sing king Dewit ka met ta ma ri ka ile ta u. Ma matanfat ae ri ile ta u lo, igii tom na aisrer, papang igii. \v 30 \x - \xo 2:30 \xt BukSong 132:11; 2Samuel 7:12,13\x*Isau le Dewit i nenge profet, ka usum ta le God i falimlim usuf i le, in luun tikas tina mat kia tom, isi in kep sala arae king. \v 31 Dewit i par sani ae na famu ke ka ororek famu isi apaptifis ken Mesaia aragii, Kumguui biil in somangat ufu tanwa una salan foron minet ke biil sabin in par ufu pununfo ik mapuh. \v 32 God ka fapti fafis ta Iesu igii koseng minet ma kemem tikii igii, keme par fatus ta sani ae i tapiek tah ke keme ka famalal u. \v 33 God ka sik falaumet ta Iesu ma ka fakiis u na mia. Ke Iesu ka kep Tanwa Kalkaluu ae Tama i falimlim ta ini ma ka fore ta sani igii gam par u ke gam ka ongen u. \v 34 \x - \xo 2:34 \xt BukSong 110:1\x*King Dewit biil i tatkau ta una kukulii, isau le i tara ta aragii, ‘Kumguui God i tara sing Kumguui kiak aragii: Kiis na miang, \v 35 papang na aunbiing ian luun foron tuui kiam na piklin kekem.’ \p \v 36 “Pesu, gam fan Israel tikii, gamen usum rokap le, Iesu ae gam fakulkulik ta u na aupaket, God ka luun ta u arae Kumguui ke Mesaia sabin.” \p \v 37 Aunbiing fanu ri ka ongen u arae, ka lala purngis e balri ke ri ka tara sing Pita turan fale aposel sabin ae aragii, “Foron tualikmem, sani kemen tel u?” \p \v 38 Ke Pita ka kiliis ri aragii, “Temtem tikii lo gam, in sokiliis liu kia ma ik kep bapitaiso na asa Iesu Karisito, isi God ik pa ufu foron sinang laulau kia ke ik ta Tanwa Kalkaluu arae fafen usuf i. \v 39 Falimlim igii usuf gam turan berberat kimi ke fanu tikii ae ri kiis tapak, fanse ae Kumguui God kirer in kam pes ri.” \p \v 40 Pita i famalal ri sabin ini ifuun e orek ke ka fanau ri aragii, “Gamen fofonoi lo gam tom koseng fanu laulau na ulul igii, tarama gam ka fiu.” \v 41 Ri tikii ae ri somangat pes fafas kia, ri ka kep bapitaiso. Ma na biing ae, wewes lon fanu tikii ae ri kau tura ri, ifasi aragii ituul e arip. \s1 Liu na Fatpoton foron Tom Unune \p \v 42 Ri kiis mulmul la na piklin fafausum ken foron aposel, ri kiis turim la, ri ien turim la ke ri ka sising turim la. \v 43 Fanu tikii ri lala bitit na ifuun e tier an fabitit ke ifuun e fakileng ae foron aposel ri fatapiek ta u. \v 44 \x - \xo 2:44 \xt Aposel 4:32-35\x*Ke foron tom unune tikii, ri kiis turim la ma foron minmara ri, kiri tikii sau. \v 45 Ri sufii foron minmara ri la turan foron minsik kiri, ma pitkalang lo, ri ka tem u la namin sani temtem tikii i dar u. \v 46 Na foron biing tikii, ri la turim la una palgan ubiif kale Felun Tunmapek. Ri ien turim la na foron matanfel kiri ini laes ma limri i sapeng la usuf ri tikii. \v 47 Ke ri ka sik asa God la ma fanu tikii ri laes ini ri. Ma foron biing tikii, Kumguui i luluun pes la na olon wewes kiri lon fanu ae God ka faliu ta ri. \c 3 \s1 Pita i Faliu Nenge Peo \p \v 1 Nenge biing, Pita ru e Jon ru la una Felun Tunmapek na aunbiing una sising, na ituul e aunbiing na efef. \v 2 Ma nenge kaltu ae i peo tina kalalik lo, fale fanu ri sik u ma ri ka fakiis u la na nenge matanfel na ubiif kale Felun Tunmapek ae ri foteng u ini Rokap na Matanfel. I kiis la aiwa isi sising fanu isi pitkalang na foron biing tikii, aunbiing ri kau la una palgan ubiif kale Felun Tunmapek. \v 3 Aunbiing i par Pita ru e Jon ru ka ier isi kau, ka sising ru isi pitkalang. \v 4 Isau le ru ka par tortores una mata, ke Pita ka tarah, “Par kamah!” \v 5 Ke peo ae ka par sok lo ruh, i wol le run ta ti tier sing i. \p \v 6 Isau le Pita ka tara sing i aragii, “Biil ti siliwa le goul sing iau, isau le sani igii sing iau, ian ta u usuf o. Na asa Iesu Karisito tina Nasaret, aptih ma ok la!” \v 7 Ke ka pose na mia ma ka fapti u. Fanpil, iun keke turan foron tungtugus na keke ka rakrakai. \v 8 Ka sirok, ka sotih ke ka tipes la. Ke ka kau tura ru una palgan ubiif kale Felun Tunmapek. Ma aunbiing i la, i sirsirok la ma ka ususefages God la. \v 9 Aunbiing fanu tikii ri par u i la ma ka ususefages God la, \v 10 ri ka iliim u le, i sau e kaltu ae i kiis ma ka sising fanu la na nenge matan Felun Tunmapek, ae ri foteng u ini Rokap na Matanfel. Ke ri ka bitit ma ri ka pangang na sani ae i tapiek ta lo. \s1 Pita i Fafas na Felun Tunmapek \p \v 11 Peo ae i pospose la tom lo Pita ru e Jon, ke fanu tikii ri ka bitit ma ri ka filau unaisrituul na falifu ae ri foteng u ini Palpalbuang ke king Solomon. \v 12 Aunbiing Pita i par u arae, ka tara sing ri aragii, “Fan Israel, isi sani gam ka bitit na sani i tapiek? Ke isi sa gam ka kanap kemtuul? Arafah, gam wol le kama tel kaltu igii ka la ini rakrakai kimah, le ini sinangu kama ae i tortores na mata God? Biil. \v 13 \x - \xo 3:13 \xt KisimBek 3:15\x*God ke Abaram, Aisak ke Jekop ke God ken foron tama kerer ka me ta Iesu, tom foim kia. Gam ta ufu ta isi rin siimete u ma gam ka fakawe ufu na mata Pailat, taftawa le Pailat ka wol ta le in puk ufu. \v 14 \x - \xo 3:14 \xt Metiu 27:15-23; Mak 15:6-14; Luk 23:13-23; Jon 19:12-15\x*Gam ka fakawe ufu Ier ae i Kalkaluu ma i Tortores ma gam ka sising le rin fasuu ufu tom sisiimete usuf gam. \v 15 Gam siimete Ier ae i e waran liu, isau le God ka fapti fafis u. Keme par fatus sani ae i tapiek tah ke keme ka famalal u. \v 16 Kaltu igii gam par u ma gam usum lo, i rakrakai wara na unune kimah na asa Iesu. Na asa Iesu sau ae kama unune lo, ke kaltu igii ka liu ma gam tikii gam ka par u. \p \v 17 “Foron tuaklik, ia usum le sani ae gam turan foron famfamu kimi gam ka tel ta u, biil gam usum lo. \v 18 Isau le tier igii ka tapiek una fasuut sani ae God i use famu ta u na ngusun foron profet tikii, le Mesaia kia in kalsakai fangungut. \v 19 Pesu, gamen sokiliis liu kimi ma gamek fis usuf God, isi ik pa ufu foron sinang laulau kimi, \v 20 ma namih, Kumguui in ta rakrakai fuu usuf gam. Ke ik wuun ufu Mesaia, ae pakanini tom God i tus pes ta u le in wuun ufu usuf gam, i e Iesu. \v 21 I tom baewa na kukulii, papang na aunbiing ae God in fatortores fafis foron tier tikii, arae tom i use ta u na ngusun foron profet kalkaluu kia. \v 22 \x - \xo 3:22 \xt Lo 18:15,18\x*Wara le Moses i use ta u aragii, ‘Kumguui God kimi in fapti ti profet kimi arae iau, tina foron sikinting lo gam tom. Gamen ongen foron tier tikii ae in fas gam ini. \v 23 \x - \xo 3:23 \xt Lo 18:19\x*Ma se biil i ongen pes foron orek kia, God in tel ufu koseng fanu kia ma ik falaulau u.’ \p \v 24 “Foron profet tikii, tipes u lo profet Samuel, ulon fale profet sabin ae ri tapiek namih, ri tikii ri ororek famu ta isi foron biing igii. \v 25 \x - \xo 3:25 \xt Stat 22:18\x*Ma sani ae foron profet ri use ta u turan puput ae God i tel ta u turan foron tubutamat gam, kimi. Pakanini, i tara ta sing Abaram aragii, ‘Fanu tikii na piklinbat rin kalok, iwara lo tubumtamat.’ \v 26 Aunbiing God i fiti ta Tom Foim kia, i wuun famu ta u usuf gam isi ik sokiliis liu ken temtem tikii lo gam koseng foron sinang laulau ke ik fakalok gam.” \c 4 \s1 Pita ru e Jon ru Ti na matan foron Famfamu \p \v 1 Aunbiing Pita ru e Jon ru ororek la biitom usuf fanu, ke foron pris turan kabisit ken foron tom parpar kale Felun Tunmapek turan foron Sadusi\f + \fr 4:1 \ft Foron Sadusi biil ri unune le fanu rin apti fis sabin\f* ri ka tapiek sing ruh. \v 2 Ka kut laulau e balri, wara le Pita ru e Jon ru famam fausum fanu ma ru ka tara le, foron minet rin apti fis, arae Iesu i apti fis tah. \v 3 Ke ri ka luse ruh. Iwara le ka worwor tah, pesu ri ka luun ru na kamkabet papang na biingbiing. \p \v 4 Isau le fanu fuun ae ri ongen ta fafas kiruh ri ka unune. Ma wewes tikii lon fanu tamat ae ri unune, ifasi aragii ilim e arip. \p \v 5 Na biing namih, foron tom nagogon, foron famfamu turan foron tom fafausum ini nagogon ri ka kiis turim na Ierusalem. \v 6 Anas ae i famfamu ken foron pris tura Kaiapas, Jon ke Aleksenda turan fale sikinting sabin lon famfamu ken foron pris sabin tinaiwa. \v 7 Ri ka fiti Pita ru e Jon na matri ke ri ka tipes diik ru aragii, “Kamu tel tier igii ini rakrakai tingah ma ini asa seh?” \p \v 8 Pita ifuun ini Tanwa Kalkaluu ke ka kiliis ri aragii, “Foron tom nagogon ke foron famfamu ken fanu, \v 9 gam diik kamah, iwara le kama tel ta rokap na sinang usuf kaltu ae i peo, ke gam ka diik kama sabin arafa kama faliu u arae. \v 10 Igii, ian famalal u usuf gam turan fanu tikii tina Israel. Gam par kaltu igii i soti na matmi ini liu rokap, i liu na asa Iesu Karisito tina Nasaret, ae gam fakulkulik ta u na aupaket, isau le God ka fapti fafis u. \v 11 \x - \xo 4:11 \xt BukSong 118:22\x*I sau i e \q1 ‘Tuh ae gam foron tom tel fel gam puris ta u, \q2 ka tapiek temin tuh mang.’ \m \v 12 Biil keren kep fafaliu sing tikas sabin awii, biil. Wara le biil ti as sabin aga na piklinbat God i ta ta u usuf fanu ae ifasi in faliu kerer.” \p \v 13 Ri par u aragii le Pita ru e Jon biil ru orek binbin. Ri usum le ru kaltu foes sau ma biil sabin ru kep fafausum tah, pesu ri ka bitit ke ri ka iliim ru le ru la la tura Iesu. \v 14 Isau le kaltu ae ru faliu ta u, i sotsoti la tom awii na matri, pesu biil ifasi rin use ti tier. \v 15 Ke ri ka wuun fasuu ru tinaiwa ma ri ka orek fis tom ini ri aragii, \v 16 “Sani keren tel u ini uner igii? Fanu tikii na Ierusalem ri usum le, ru fatapiek ta nenge rakrakai na fakileng na matri, pesu biil ifasi keren fakawe. \v 17 Isau le una tikale u isi gong i sararah na fatpoton fanu, keren fakiing ru isi gong ru fas tikas sabin ini asa Iesu.” \p \v 18 Ri ka tawi fakau ru sabin ke ri ka fakiing ru le gong sabin ru fafas, le fausum tikas ini asa Iesu. \v 19 Isau le Pita ru e Jon ru ka kiliis ri aragii, “Gam tom gamen wol tole u: I tortores na mata God le kaman wong sing gam le sing i? \v 20 Biil ifasi kaman mange na use sani kama ka par ta u ke kama ka ongen ta u.” \p \v 21 Aunbiing ri ka ta ta ifuun e fafanau sing ruh, ke ri ka wuun ufu ruh. Biil ri fasi rin ta fangungut sing ruh, wara le fanu tikii ri famam usefages God isi sani ae ka tapiek tah. \v 22 Wara le kaltu ae i liu na rakrakai na fakileng ae ru fatapiek u, bet kia ka liu ufu ta ifet e sangful. \s1 Sising ken foron Tom Unune \p \v 23 Aunbiing ri ka sok ufu ta Pita ru e Jon, ru ka fis usuf fanu kiruh ke ru ka fas ri ini foron tier tikii ae foron laulaumet na pris turan foron famfamu ri use ta u usuf ruh. \v 24 \x - \xo 4:24 \xt KisimBek 20:11; Nehemia 9:6; BukSong 146:6\x*Aunbiing foron tom unune ri ongen u, ri tikii ri ka sising turim usuf God aragii, “Rakrakai na Kumguui, o fakiis ta kukulii, piklinbat ke palgantes turan foron tier tikii ae lo ri. \v 25 \x - \xo 4:25 \xt BukSong 2:1,2\x*God, pakanini, o ta ta orek kiam usuf Tanwa Kalkaluu, ke ka susuef ulo tom foim kiam, Dewit tama kemem ma ka tarah, \q1 ‘Isi sani ke foron funmat tikii \q2 ri ka lala ngaliaf? \q1 Ke isi sani fanu ri ka puput \q2 isi tel foron tier laulau \q2 ae biil ti fua? \q1 \v 26 Foron king tina piklinbat \q2 ri ka geges isi fapaket, \q1 ke foron famfamu ri ka ti turim \q2 isi rin tikale Kumguui \q2 ke Mesaia kia.’ \m \v 27 \x - \xo 4:27 \xt Metiu 27:1,2; Mak 15:1; Luk 23:1,7-11; Jon 18:28,29\x*Foron tier ae ka tapiek tekentu tom, aunbiing Erot ru e Pontius Pailat ru ti turan fanu ae biil ri fan Israel ke turan fan Israel aga na Ierusalem, ma ri ka ti turim isi tikale Iesu, Tom Foim kalkaluu kiam, ae o tus pes ta u. \v 28 Ri tel foron tier ae namin rakrakai kiam, ke na wolwol kiam ae pakanini tom o put ta u le in tapiek. \v 29 Ma igii, Kumguui, on wol na foron orek ae ri fasoksoke kemem ini ma ok ta rakrakai sing kemem foron tom foim kiam, isi gong keme sokeh aunbiing keme fafas ini orek kiam. \v 30 Sawe limam isi ok faliu foron sasem ma ok fatapiek foron fakileng ke foron tier an fabitit ini asa Iesu, Tom Foim kalkaluu kiam.” \p \v 31 Aunbiing ri ka sising tikii tah, falifu ae ri kiis turim lo ka nut. Ke ri tikii ri ka fuun ini Tanwa Kalkaluu ma ri ka fafas ini orek ke God ini balamas. \s1 Foron Tom Unune ri Falupes Faliu \p \v 32 \x - \xo 4:32 \xt Aposel 2:44,45\x*Foron tom unune tikii, i tikii sau e balri ke i tikii sau e wolwol kiri. Biil tikas i tara le foron minmara kia tom, biil. Foron minmara ri, kiri tikii sau. \v 33 Foron aposel ri ka famam fafas ini apaptifis ke Kumguui Iesu ini tara rakrakai, ke God ka fore fafakalok kia na olri. \v 34 Biil tikas na fatpoto ri i bilbiling, wara le fanse ae imel e nanal kiri le fel kiri, ri sufii u la ma pitkalang lo, ri ka kep u la \v 35 ke ri ka ta u la usuf foron aposel ma ri ka tem u la namin sani temtem tikii i dar u. \p \v 36 Nenge kaltu asa e Josep, foron aposel ri foteng u ini Barnabas. Kamtinan as ae le, “Kalalik an Farakrakai.” I nenge Liwai ma i tina bit na Saiprus. \v 37 I sufii ta sun nanal kia ma pitkalang lo ka ta u usuf foron aposel. \c 5 \s1 Ananias ru e Safira ru Famfabal \p \v 1 Nenge kaltu asa e Ananias ru lamansilik e Safira, ru sabin ru sufii ta nenge sun nanal kiruh. \v 2 Ke Ananias ka pose papte baban pitkalang na nanal ae ke ka ta tiga sau usuf foron aposel. Antu sabin i usum lo. \p \v 3 Ke Pita ka tarah, “Isi sani o ka somangat pes Satan isi in fafuun liu kiam, ke o ka famfabal na mata Tanwa Kalkaluu ma o ka pose papte fale pitkalang na nanal kiam? \v 4 Nanal ae kiam tom aunbiing biil biitom ri fiil pes u. Ke aunbiing ri ka fiil pes ta u, pitkalang kiam tom. Isi sani ka mel e matngan wolwol laulau arae sing o? Biil o fabal fanu sau, biil. O famfabal na mata God.” \p \v 5 Aunbiing Ananias i ongen u arae, fanpil ka luut ke ka met. Fanu tikii ae ri ongen u, ri ka lala sokeh. \v 6 Ke foron guam ri ka aptih ke ri ka afit pununfo ini kaen ke ri ka kep u isi ile u. \p \v 7 Na ituul e aunbiing namih, antu ka kau, biil i usum na sani i tapiek tah. \v 8 Ke Pita ka diik u aragii, “Fas iau, pitkalang igii, i e matan nanal tikii kimuh?” \p Ke ka kiliis u aragii, “Iuu, i e mata nanal tikii.” \p \v 9 Pita ka tara sing i aragii, “Isi sani kamu ka somangat turim isi tof Tanwa Kumguui? Par u, fanu ae ri ile ta antum, ri sau ae na matanfel ma rin sik fasuu wo sabin.” \p \v 10 Fanpil Safira ka luut una keke Pita ke ka met. Aunbiing foron guam ae ri kau, ri ka par fifin ae ka met tah. Ri ka sik fasuuh u ma ri ka ile u na baba antu. \p \v 11 Foron tom unune tikii, turan fale fanu sabin ri ka lala sokeh na aunbiing ri ongen sani ae i tapiek tah. \s1 Foron Aposel ri Faliu Fanu Fuun \p \v 12 Foron aposel ri fatapiek ifuun e fakileng turan foron tier an fabitit na fatpoton fanu. Ma foron tom unune tikii ri fatafe la na Palpalbuang ke king Solomon, ae na palgan ubiif kale Felun Tunmapek. \v 13 Fale fanu keskes ri soke la isi kiis turim tura ri, isau le ri lala bulat la tom lo ri. \v 14 Ma ifuun biitom e fanu turan kelefin ri ka unune lo Kumguui ma ri ka wes fakau ri turan foron tom unune. \v 15 I wara na sani ae foron aposel ri tel ta u, ke fanu ri ka lame foron sasem una foron bulin sal, ma ri ka faborong ri na foron luuf ke foron mii salri, isi aunbiing Pita i tole sal, ke tantanwa sau ik la ulo ri. \v 16 Gur na fanu tina foron maleh fatat Ierusalem ri ka tapiek sabin ini fanu ae ri sasem turan fal sabin ae foron tanwa laulau ri ta fangungut la usuf ri, ma ri tikii ri ka liu. \s1 Ri Ta Fangungut usuf foron Aposel \p \v 17 Ke famfamu ken foron pris turan foron tala ae ri foron Sadusi, ka laulau e balri lon foron aposel. \v 18 Ke ri ka luse ri ma ri ka fakau ri na felun kamkabet ken fanu tikii. \v 19 Isau le na wor, nenge angelo ke Kumguui ka tapiek ke ka sapeng na foron matanfel na felun kamkabet ma ka fasuu ri. \v 20 Ka fas ri aragii, “Gam la ma gamek soti na palgan ubiif kale Felun Tunmapek ma gamek fafas ini foron orek tikii na liu fuuh igii.” \p \v 21 Ri ka ongen ta orek ke angelo, ke na biingbiing saksak ri ka kau una palgan ubiif kale Felun Tunmapek ke ri ka tipes fafas. \p Aunbiing famfamu ken foron pris turan foron tala ri tapiek, ri ka kam turim foron famfamu tikii ken fan Israel. Ke ri ka wuun ufu fale tom fapaket isi telpes foron aposel tina felun kamkabet. \v 22 Isau le aunbiing ri tapiek na felun kamkabet, biil ri to par ri. Ke ri ka fis ma ri ka tarah, \v 23 “Aunbiing keme tapiek, foron matanfel na felun kamkabet i babat rokap ta tom. Ma fanu ae ri parpar kaleh, ri tom tinaiwa ri soti tah. Isau le aunbiing keme sapeng, biil mang keme par tikas aiwa.” \v 24 Kabisit ken foron tom parpar kale Felun Tunmapek turan foron laulaumet na pris ri ka ongen orek ae ma ri ka wolpane, biil ri usum na sani in tapiek. \p \v 25 Namih, nenge kaltu ka tapiek ke ka tarah, “Par u, fanu ae gam fakau ta ri na kamkabet, ri mang ae na palgan ubiif kale Felun Tunmapek, ri ka famam fausum fanu.” \v 26 Ke kabisit ae turan fale tom parpar kale Felun Tunmapek ri ka la ma ri ka tel pes foron aposel. Isau le biil ri to fangongos ri, wara le ri sokeh, tarama fanu ri ka luumete ri. \p \v 27 Aunbiing ri ka telpes ta foron aposel, ri ka fiti ri na matan foron famfamu. Famfamu ken foron pris ka fas ri aragii, \v 28 \x - \xo 5:28 \xt Metiu 27:25\x*“Keme ta ta rakrakai na orek igii usuf gam, le gong sabin gam fafas ini asa Iesu. Isau le igii, Ierusalem ka fuun ta ini fafausum kimi ke gam ka ier isi tiu kemem ini dawu.” \p \v 29 Ke Pita turan fale aposel ri ka kiliis ri aragii, “Kemen wong sau sing God. Biil kemen wong sing fanu. \v 30 God ken foron tubutamat kerer i fapti fafis ta Iesu tina minet, ae gam siimete ta u, aunbiing gam fakulkulik ta u na aupaket. \v 31 Ke God ka sik u una mawe ma ka fakiis u na mia arae Famfamu ke Tom Fafaliu kirer. God i tel u arae, isi ifasi kere fan Israel kerek sokiliis liu kirer, ma ik pa ufu foron sinang laulau kirer. \v 32 Keme par fatus ta foron tier ae ke kemem tura Tanwa Kalkaluu, keme ka famalal u. Tanwa Kalkaluu i e fafen ke God usuf fanu ae ri mi na orek kia.” \p \v 33 Aunbiing ri ongen u arae, ri ka lala ngaliaf ma ri ka ier isi siimete foron aposel. \v 34 Isau le neng lon foron Farasi, asa e Gamaliel, i nenge tom fafausum ini nagogon ae fanu tikii ri bulat la lo. Ka sotih ke ka tara le rin fasuu foron aposel ta bii. \v 35 Ke ka tara sing ri aragii, “Fan Israel, gamen wol rokap bii isi sani gamen tel u ini fanu igii. \v 36 Gam usum le pakanini sau, Teudas i tel u arae nenge tara kaltu, ma fanu ae ri mi la lo, ifasi aragii ifet e mar. Isau le ri ka siimete u ke fanu ae ri mi la lo, ri ka fin sararah ma foim kia ka rop. \v 37 Ke namih, Iudas nenge sikin Galili ka tapiek na bet ae ri kep asan fanu tikii ta lo ke ka dat fanu fuun nami, isi fapaket turan matanfuntih na Rom. Ri ka siimete u sabin ke fanu tikii ae ri mi la lo, ri ka sararah. \p \v 38 “Pesu, ia ka fas gam le gong gam tel ti tier ini fanu igii. Taftawa rik la. Male ri tel foron tier ae namin wolwol ken kaltu sau, ke in rop paket. \v 39 Isau male foron tier ae i la sing God, biil tom ifasi gamen tikale ri. Tarama gam ka fapaket tura God.” \p Ke foron famfamu ri ka somangat na orek ke Gamaliel. \v 40 Ri ka tawi fakau foron aposel ke ri ka fas foron tom parpar kale Felun Tunmapek isi pis ri. Namih, ri ka ta rakrakai na orek sing ri le, gong sabin ri fafas ini asa Iesu, ke ri ka sok ufu ri. \p \v 41 Aunbiing ri la koseng foron famfamu ae, ri la ini laes, wara God i par u le i rokap rin ngar matlawen, i wara na asa Iesu. \v 42 Na foron biing tikii, biil ri mange la na fausum fanu ke fafas ini Rokap na Fafas le Iesu i e Mesaia, na palgan ubiif kale Felun Tunmapek ke na foron matanfel ken fanu. \c 6 \s1 Ri Tus pes Ifit e Tom Falupes \p \v 1 Na aunbiing ae, wewes lon berberat na fafausum ka laulaumet la. Fal lo ri, ri fan Iudaia ae ri orek Grik la, ri ka fabalkut turan fale fan Iudaia ae ri orek Ibru la. Ri belbel orek la le, ri par ufu foron makos kiri la na foron biing tikii aunbiing ri tulus la ini inen. \v 2 Ke sangful ini u e aposel ri ka tawi turim berberat na fafausum tikii ke ri ka fas ri aragii, “Biil i rokap le kemen sok ufu foim na fafas ini orek ke God, isi kemek tulus ini inen. \v 3 Pesu foron tualikmem, gamen tim pes in fit e kaltu na fatpoto gam ae gam usum le ri fuun ini Tanwa Kalkaluu ma imel e polo na wol kiri, isi kerek luun foim igii na limri. \v 4 Ma kemek luun tikii aunbiing kimem na sising ke foim na fafas ini orek ke God.” \p \v 5 Ke ri tikii ri ka laes ini orek ken foron aposel. Ke ri ka tus pes Stiwen ae i nenge rakrakai na tom unune ma ifuun ini Tanwa Kalkaluu, tura Filip, Prokorus, Nikanor, Timon, Parmenas ke Nikolas. Nikolas i sikin Entiok, biil i sikin Iudaia, isau le ka somangat pes ta matngan fafausum ken fan Iudaia. \v 6 Ri ka fiti fanu ae na matan foron aposel, ke foron aposel ri ka luun limri na olri ma ri ka sising na olri. \p \v 7 Orek ke God ka sararah ma wewes lon berberat na fafausum na Ierusalem ka laumet lalala, ma ifuun e pris ri ka tapiek tom unune. \s1 Ri luse Stiwen \p \v 8 Stiwen i nenge kaltu ae ifuun ini rakrakai ae God i ta ta u usuf i. I tel ifuun e tier an fabitit ke ifuun e fakileng na fatpoton fanu. \v 9 Isau le fale fanu tina nenge felun lotu ken fan Iudaia ae ri foteng u le, “Felun Lotu ken Fanu ae ri Sengsegeng,”\f + \fr 6:9 \ft Ri foteng felun lotu ae ini “Felun Lotu ken Fanu ae ri Sengsegeng,” wara le fanu ae pakanini ri tapiek fafauun ta ken fale fanu keskes\f* ri ka fakep tura Stiwen. Ri la tina Sairini, Aleksendria, Silisia ke tina Eisia. \v 10 Ri fakep tura, isau le biil ifasi rin kiliis orek kia, wara le i orek ini polo na wol sing Tanwa Kalkaluu. \p \v 11 Pesu ri ka fas fakum fale fanu isi rin tara le, “Keme ongen Stiwen i orek laulau ta ulo Moses ke ulo God sabin.” \p \v 12 Aunbiing ri use u arae, ri ka fakut balan fanu turan foron famfamu ke foron tom fafausum ini nagogon. Ri ka luse u ma ri ka lame u isi fiti u na matan foron famfamu. \v 13 Ke ri ka lame fakau fale fanu isi rin tiu u ini foron orek ae biil i tekentu. Ke fanu ae, ri ka tarah, “Kaltu igii, biil i mange la na orek laulau una Felun Tunmapek ke una nagogon ke Moses. \v 14 Wara le keme ongen ta u i tara le, Iesu tina Nasaret igii, in rabat Felun Tunmapek ma ik sokiliis foron nagogon ae Moses i ta ta u usuf kerer.” \p \v 15 Ke fanu tikii ae ri kiis ta aiwa, ri ka kanap Stiwen, wara le ri par posong na mata i aragii posong na matan nenge angelo. \c 7 \s1 Fafas ke Stiwen \p \v 1 Famfamu ken foron pris ka diik Stiwen aragii, “Orek ae ri tiu wo ini, i tekentu le biil?” \p \v 2 \x - \xo 7:2 \xt Stat 12:1\x*Ke ka kiliis u aragii, “Foron tuaklik ke foron tamang, gam ongen iau! God ae ifuun ini memeh, i tapiek ta sing tubutamat kerer Abaram, aunbiing imel biitom na Mesopotamia ma biil biitom i la una Aran. \v 3 Ke God ka fas u aragii, ‘On kang koseng nanal kiam turan foron sikinting lo wo ma ok la una nanal ae ian finngas o ini.’ \p \v 4 \x - \xo 7:4 \xt Stat 11:31; 12:4\x*“Pesu ka la koseng nanal ken fan Kaldia ma ka mel na Aran. Aunbiing tama ka met tah, ke God ka wuun u una nanal ae igii mang gam ka kiis lo. \v 5 \x - \xo 7:5 \xt Stat 12:7; 13:15; 15:18; 17:8\x*Biil tom ti sun nanal God i ta ta u usuf Abaram, biil. Isau le i falimlim ta usuf i, le i turan foron tubutamat rin kep nanal ae. Aunbiing ae Abaram biil biitom ti kalalik kia. \v 6 \x - \xo 7:6 \xt Stat 15:13,14\x*God i fas ta u aragii, ‘Foron tubumtamat rin kiis arae foron ses na fale nanal keskes, ma fanu rin tel ri aragii foron fafauun foes ma rin ta fangungut usuf ri na in fet e mar e bet. \v 7 \x - \xo 7:7 \xt KisimBek 3:12\x*Isau le, ian ta fangungut usuf funmat ae i tel foron tubumtamat arae foron fafauun foes. Ma namih, rin suu tina falifu ae ke rik lotu una aisang aga na falifu igii.’ \v 8 \x - \xo 7:8 \xt Stat 17:10-14; 21:2-4; 25:26; 29:31—35:18\x*Namih, God ka fas Abaram isi kiit pununfo arae fakileng na puput kia usuf i. Abaram ka fapuar Aisak ma nami na iwal e biing ae i pang lo, ka kiit pununfo Aisak. Nami Aisak ka fapuar Jekop, ke Jekop ka fapuar sangful ini u e tubutamat kerer. \p \v 9 \x - \xo 7:9 \xt Stat 37:11,28; 39:2,21\x*“I wara le berberat ke Jekop i laulau e balri ini tualik ri sing Josep, ke ri ka ta u isi fanu rin fiil pes u arae nenge fafauun foes una Isip. Isau le God i kiis tura \v 10 \x - \xo 7:10 \xt Stat 41:39-41\x*ke ka fasengsegeng u koseng foron tatawin tikii ae i tafe u. Parau, king tina Isip ka naim u, wara le Josep i kep polo na wol sing God. Ke Parau ka luun u isi nagogon tikii Isip turan foron tier tikii na fel kia. \p \v 11 \x - \xo 7:11 \xt Stat 42:1,2\x*“Namih, nenge tara fitol ka tapiek na falifu tikii na Isip ke na Kenan ma ka fatapiek tara na fangungut, ma foron tubutamat kerer biil ifasi rin tafe ti inen. \v 12 Aunbiing Jekop ka ongen u le imel e inen na Isip, ka wuun foron tubutamat kerer na ninla famu kiri unaiwa. \v 13 \x - \xo 7:13 \xt Stat 45:1\x*Na fawu e ninla kiri, Josep ka fas foron tualik mang le i e seh, ke Parau ka usum mang lon foron tualik e Josep ke tama. \v 14 \x - \xo 7:14 \xt Stat 45:9,10,17,18; 46:27\x*Namih, Josep ka fawuun isi tama turan foron sikinting tikii lo. Wewes tikii lo ri, ifasi aragii ifit e sangful ini lim. \v 15 \x - \xo 7:15 \xt Stat 46:1-7; 49:33\x*Namih, Jekop ka pu una Isip ke ka met aiwa turan foron tubutamat kerer. \v 16 \x - \xo 7:16 \xt Stat 23:3-16; 33:19; 50:7-13; Josua 24:32\x*Ri ka kep fafis pununfo ri tom una Sekem ma ri ka luun ri na matanfat una luun minet, ae Abaram i fiil pes ta u ini fale pitkalang sing berberat ke Amor. \p \v 17 \x - \xo 7:17 \xt KisimBek 1:7,8; Aposel 7:5\x*“Ma aunbiing ka fatat mang isi God in fasuut falimlim kia usuf Abaram, wewes lon fanu kirer na Isip ka lala laumet. \v 18 Namih, nenge king ae biil i usum lo Josep ka nagogon na Isip. \v 19 \x - \xo 7:19 \xt KisimBek 1:10-11,22\x*King ae ka fabal foron tubutamat kerer ma ka ta fangungut usuf ri ke ka fangongos ri isi rin lin foron mirmiriiu kiri, isi rik met. \p \v 20 \x - \xo 7:20 \xt KisimBek 2:2\x*“Na aunbiing ae, Moses ka pang. Ma God i laes kanaka ini. Na ituul e funiil, ri fofonoi lo na fel ke tama. \v 21 \x - \xo 7:21 \xt KisimBek 2:3-10\x*Aunbiing ri ka luun ta u koseng ri, keleflik ke king Parau ka patak pes u ma ka fofonoi lo arae nenge kalalik tutus kia. \v 22 Moses ka kep fafausum na matngan tasum tikii ken fan Isip, ma i rakrakai kanaka na orek kia ma na foim kia. \p \v 23 \x - \xo 7:23 \xt KisimBek 2:11-15\x*“Aunbiing Moses ka fet e sangful e bet kia, ka ier isi in laum foron sikinting lo. \v 24 Ka par nenge sikin Isip i paket neng lo ri, pesu ka la isi tikale u. Ke ka siimete sikin Isip ae, una kiliis sinang ae i tel ta u. \v 25 Moses i wol le fanu tutus kia rin iliim u le God i tus pes ta u isi in faliu ri, isau le biil ri iliim u. \v 26 Na biing namih, Moses ka tafe iwu e sikin Israel ru fapaket, ke ka totof isi tikale ruh ma ka tarah, ‘Uner, kamu iun latualik sau. Isi sani kamu ka fapaket fis ini kamuh?’ \p \v 27 “Isau le kaltu ae i paket nenge tala, ka sule ufu Moses ke ka tara sing i aragii, ‘Se i luun ta wo isi on tapiek famfamu ke tom nagogon kimem? \v 28 Arafah, o ier isi siimete iau arae o siimete ta nenge sikin Isip nabiing?’ \v 29 \x - \xo 7:29 \xt KisimBek 18:3,4\x*Aunbiing Moses ka ongen u arae, ka fin una Midian ma ka mel aiwa arae nenge ses ke ka fapuar iwu e kalalik tamat. \p \v 30 \x - \xo 7:30 \xt KisimBek 3:1-10\x*“Nami na ifet e sangful e bet, nenge angelo ka tapiek sing i na falifu foes fatat pungpung na Sinai. I tapiek sing i na palgan karfian yiif na nenge au. \v 31 Aunbiing i par u, ka lala bitit na sani i par ta u. Ma aunbiing i la fatat isi par fakasi, ka ongen kine Kumguui i tara aragii, \v 32 ‘Ia God ken foron tubumtamat. Ia God ke Abaram, Aisak ke Jekop.’ Moses ka nananar ma ka lala binbin isi in par. \p \v 33 “Ke Kumguui ka tara sing i aragii, ‘Tel ufu su kiam, wara le falifu ae o soti lo i kalkaluu. \v 34 Ia ka par ta foron fangungut tikii ae ri ta u usuf fanu kiak na Isip. Ia ka ongen ta tineng kiri ke ia ka pu isi fasengsegeng ri. Ma igii, la mang. Ian wuun fafis o una Isip.’ \p \v 35 \x - \xo 7:35 \xt KisimBek 2:14\x*“Moses ae, ri fakawe ufu tah ma ri ka tara ta sing i le, ‘Se i luun ta wo isi on tapiek famfamu ke tom nagogon?’ Moses sau ae, God i wuun fafis u usuf ri, isi in famfamu kiri ke isi ik fasengsegeng ri. I wuun ufu na aunbiing angelo i tapiek ta sing i na au ae i sok. \v 36 \x - \xo 7:36 \xt KisimBek 7:3; 14:21; Namba 14:33\x*Moses ka lame fasuu ri koseng Isip ma ka fatapiek foron tier an fabitit ke foron fakileng na Isip, na palgantes ae ri foteng u ini Tes Melmelek ke na falifu foes na ifet e sangful e bet. \p \v 37 \x - \xo 7:37 \xt Lo 18:15,18\x*“Moses sau ae, i fas ta fan Israel le, ‘God in wuun ti profet arae iau usuf gam tina foron sikinting lo gam tom.’ \v 38 \x - \xo 7:38 \xt KisimBek 19:1—20:17; Lo 5:1-33\x*Moses i kiis turim turan foron tubutamat kerer na falifu foes ke turan angelo ae i faorek ta u na pungpung na Sinai. Ke ka kep ta foron orek ae i liu isi in ta u usuf kerer. \p \v 39 “Isau le foron tubutamat kerer biil ri wong sing i. Ri ka soke ufu bin ma na wolwol kiri, ri ier tom isi fis una Isip. \v 40 \x - \xo 7:40 \xt KisimBek 32:1\x*Ri ka fas Aron aragii, ‘Tel ti foron god kirer ae in famu pes kerer, wara le Moses ae i lame fasuu ta kerer tina Isip, biil mang kere usum le sani mang ka tapiek lo.’ \v 41 \x - \xo 7:41 \xt KisimBek 32:2-6\x*Na aunbiing ae, ri ka tel nenge god famfabal arae nenge natun bulmakau. Ri ka ta foron fafen usuf i ma ri ka lala laes ini sani ri tel ta u ini limri. \v 42 \x - \xo 7:42 \xt Amos 5:25-27\x*Isau le God ka ta pokta ulo ri, isi rik lotu una aisan foron tier tikii buuii na bat. Arae sabin na buk ken foron profet ri siit u aragii, \q1 ‘Fan Israel, aunbiing gam la na falifu foes na ifet e sangful e bet, \q2 biil gam tel ta ti tunmapek usuf iau \q2 ke biil gam ta ti fafen ta usuf iau. \q1 \v 43 Gam kusep ta felu Molek, god kimi. \q2 Ke nenge keltot, tantanwa Refan, i e god kimi. \q2 Iun god ae, gam tom gam tel ta u isi gamen lotu una aisruh. \q1 Pesu, ian tel ufu gam \q2 una fale maleh ae i tapak koseng Babilon.’ \p \v 44 \x - \xo 7:44 \xt KisimBek 25:9,40\x*“Aunbiing foron tubutamat kerer ri la na falifu foes, palpalbuang ke God, tinaiwa tom na aisri. Palpalbuang ae i fakileng u le God ae tom na aisri. Ri tel palpalbuang ae arae tom God i patrai ta Moses, namin tantanwa ae i par ta u. \v 45 \x - \xo 7:45 \xt Josua 3:14-17\x*Namih, foron tubutamat kerer ri ka kep pes palpalbuang ae sing foron temri. Ri ka kusep u tura ri aunbiing Josua i famu pes ri ma ri ka kep nanal sing fale funmat ae God tom i tel ufu ta ri na famu lo ri. Ke palpalbuang ae, tinaiwa tom, papang na aunbiing ke king Dewit. \v 46 \x - \xo 7:46 \xt 2Samuel 7:1-16; 1Stori 17:1-14\x*Dewit i falaes God ke ka sising usuf i le in somangat ufu isi ik tel ti rokap na felu God ke Jekop. \v 47 \x - \xo 7:47 \xt 1King 6:1-38; 2Stori 3:1-17\x*Isau le king Solomon mang ka tel fel ae. \p \v 48 “Isau le God Buuii na Mawe, biil i kiis la na foron fel ae fanu ri tel u. Arae tom profet i use ta u le, \q1 \v 49 \x - \xo 7:49 \xt Aisaia 66:1,2\x*‘Kumguui i tarah, \q2 Kukulii i e nian kiiskiis an king kiak, \q2 ma piklinbat i e salan luun kekeng. \q1 Matngan fel arafa gamen tel u salang? \q2 Ke fiawa e salan mange kiak? \q1 \v 50 Foron tier tikii igii, \q2 ia tom ia tel ta u ini limang.’” \p \v 51 \x - \xo 7:51 \xt Aisaia 63:10\x*Ke ka tara sabin aragii, “I arae fat e balmi! Ma gam arae fanu ae biil ri usum lo God ke balbalu gam i kutkut! Gam fasi sabin arae foron tubutamat gam. Gam tikale foim la ken Tanwa Kalkaluu. \v 52 Arafah, imel e ti profet awii, ae foron tubutamat gam biil ri ta fangungut ta usuf i? Ri siimete ta fanu sabin ae ri fafas famu ta ini taptapiek ke Ier ae i Tom Tortores. Ma igii, gam ka siimete ta u, na aunbiing gam ta ufu ta una liman foron tuui. \v 53 Gam sau gam kep ta nagogon ke God ae foron angelo ri filange ta u, isau le biil tom gam misuut lo!” \s1 Ri Luumete Stiwen \p \v 54 Aunbiing ri ongen orek ke Stiwen, ri ka lala ngaliaf ma ri ka ngaitpam ulo. \v 55 Isau le Stiwen ifuun ini Tanwa Kalkaluu. Ka par una kukulii ma ka par memeh ke God ke ka par Iesu i soti na mia God. \v 56 Ke ka tarah, “Par u, ia par kukulii i sapeng ma Kalalik ken Kaltu i soti na mia God.” \p \v 57 Ri ongen orek ae ke ri ka piis kale foron balbalu ri ma ri ka kukuk ulo. Ri ka faruru kale u \v 58 ke ri ka dat fasuu u tina maleh ae ma ri ka tipes luuluu u. Ke fanu ae ri tiu ta u, ri ka tel ufu foron dolon kaen kiri ke ri ka luun u fatat iun keke nenge guam, asa e Sol. \p \v 59 Aunbiing ri luuluu u la biitom, Stiwen ka sising aragii, “Kumguui Iesu, pose pes tanwang.” \v 60 Namih, ka ilepul ma ka tautau aragii, “Kumguui! Gong o kiliis fafis sinang laulau igii ri tel u!” Ka use ta u arae ke ka met.\fig “Ri luumete Stiwen”|src="Acts 7.60 GS.tif" size="col" ref="7:60" \fig* \c 8 \p \v 1 Sol tinaiwa ma i somangat sau na minet ke Stiwen. \s1 Sol i Ta Fangungut sing foron Tom Unune \p Na biing ae, fanu ri ka tipes ta tara fangungut sing foron tom unune na Ierusalem. Foron tom unune tikii ri ka sarara na falifu tikii na Iudaia ke na Samaria. Foron aposel sau tinaiwa tom na Ierusalem. \v 2 Fale fanu ae ri mi la na wolwol ke God ri ka ile Stiwen ma ri ka lala tingis u. \v 3 \x - \xo 8:3 \xt Aposel 22:4,5; 26:9-11\x*Isau le Sol ka tipes falaulau foron tom unune. I la una foron fel kiri ma ka dat ufu fanu tamat turan kelefin una felun kamkabet. \s1 Filip i Fafas na Samaria \p \v 4 Foron tom unune ae ri fin sararah tah, ri ka fafas ini Rokap na Fafas na foron falifu tikii ae ri la ulo. \v 5 Filip ka la una tara maleh na Samaria ke ka fafas ini Mesaia aiwa. \v 6 Aunbiing gur na fanu ae ri ongen orek ke Filip ma ri ka par foron fakileng ae i fatapiek u, ri ka kiis fofo isi ongen sani i use u. \v 7 Foron tanwa laulau ri suu ini ngangeh koseng fanu fuun, ma fanu fuun ae i met e nenge baban fo ri turan fanu fuun ae ri peo, ri ka liu. \v 8 Ma fanu na maleh ae, ri ka lala laes. \s1 Saimon Tom Latlat \p \v 9 Nenge kaltu na maleh ae, asa e Saimon, i usum na marmarsan latlat ma fan Samaria tikii ri pangang la na foron tier ae i tel u la. Ma i falaumet u la tom na matan fanu. \v 10 Ma fanu tikii, pirpiran fanu turan fanu foes, ri tikii ri wong la sing i ma ri ka paeng u la aragii, “Rakrakai ke God igii sing ier igii, ae ri foteng u ini Tara Rakrakai.” \v 11 Ri mi la lo, wara le ka fatel ta wolwol kiri ini marmarsan latlat ae ka tel ta u na dolon aunbiing. \v 12 Isau le aunbiing Filip ka fafas ini Rokap na Fafas na matanfuntih ke God ke ini asa Iesu Karisito, fanu tamat turan kelefin ri ka unune ma ri ka kep bapitaiso. \v 13 Saimon sabin ka unune ke ka kep bapitaiso ma ka mi lo Filip una foron falifu tikii. Ka par foron fakileng turan foron rakrakai na foim ae Filip i fatapiek u ma ka lala bitit. \p \v 14 Aunbiing foron aposel na Ierusalem ri ka ongen ta u le fan Samaria ri ka somangat pes ta orek ke God, ri ka wuun ufu Pita ru e Jon usuf ri. \v 15 Aunbiing ru tapiek, ru ka sising usuf God isi rin kep Tanwa Kalkaluu, \v 16 wara le Tanwa Kalkaluu biil biitom i susuef ta ulon tikas lo ri. Ri kep bapitaiso ta sau na asa Kumguui Iesu. \v 17 Ke Pita ru e Jon ru ka luun limruh na olri, ma ri ka kep Tanwa Kalkaluu. \p \v 18 Saimon ka par fanu ri kep Tanwa Kalkaluu aunbiing iun aposel ae ru luun limruh lo ri. Pesu ka ier isi ta pitkalang sing ruh, \v 19 ke ka tarah, “Kamu ta rakrakai sabin ae usuf iau, isi aunbiing ian luun limang na olon fanu, ke rik kep Tanwa Kalkaluu.” \p \v 20 Isau le Pita ka kiliis u aragii, “Taftawa ok fiu turan pitkalang kiam, wara o wol le ifasi on fiil fafen ke God ini pitkalang. \v 21 Biil ifasi on foim tura kemem na foim igii, wara le balam biil i tortores na mata God. \v 22 On kiliis liu kiam koseng wolwol laulau kiam ma ok sising usuf Kumguui. Awii ngan, in pa ufu sinang laulau ae na balam. \v 23 Wara ia par u le o fuun ini sinangun ram ma o kiis na kamkabet na sinang laulau.” \p \v 24 Ke Saimon ka kiliis u aragii, “Sising usuf Kumguui isi iau, isi foron tier ae o ka use ta u, biil in tapiek lo iau.” \p \v 25 Aunbiing Pita ru e Jon ru ka famalal tikii ta sani Kumguui ka tel ta u, ru ka fafas ini orek kia ma namih, ru ka fis una Ierusalem. Ma na ninla kiruh, ru ka famam fafas ini Rokap na Fafas na ifuun e maleh na Samaria. \s1 Filip i Fafas usuf Nenge Sikin Itiopia \p \v 26 Nenge angelo ke Kumguui ka tara sing Filip aragii, “Aptih ma ok la ubaeng na sal ae na falifu foes, ae i pu tina Ierusalem una Gasa.” \v 27 Filip ka la ma na ninla kia, ka tafe nenge sikin Itiopia. I nenge tara kaltu na matanfuntih ke Kandake, kuin tina Itiopia, ma i parpar la na foron pitkalang tikii ke kuin. I la ta una Ierusalem isi lotu, \v 28 ma na ninla fis kia, i kiis na kariis ma ka weswes buk la ke profet Aisaia. \v 29 Ke Tanwa Kalkaluu ka fas Filip aragii, “La fatat kariis ae ma ok la tura.” \p \v 30 Filip ka filau fatat ma ka ongen u i weswes orek la ke profet Aisaia. Ke ka diik u aragii, “Arafah, o malal sabin na sani ae o weswes u la, le biil?”\fig Pilip ka filau fatat kariis ken sikin Itiopia|src="Acts 8.30 GS.tif" size="span" ref="8:30" \fig* \p \v 31 Ka kiliis u aragii, “Arafa ian malal arae, male biil tikas i puk u usuf iau?” Ke ka sising Filip le in fen ma ik kiis tura. \p \v 32 \x - \xo 8:32 \xt Aisaia 53:7,8\x*Sun orek na Buk na Gogoh ae i weswes u la, i aragii, \q1 “Biil i use ti tier. \q2 I arae nenge sipsip \q1 ae ri lame u isi siimete u, \q2 ke arae natun sipsip ae ri kiit ufu olo \q1 ma biil i ngangeh. \q2 \v 33 Ri puris ta u \q1 ke biil ri tel tortores na nagogon ulo. \q2 Biil tikas ifasi in ususe sing berberat kia, \q2 wara le ri ka tel ufu ta liu kia na piklinbat.” \p \v 34 Kaltu ae ka tara sing Filip aragii, “Kiskam, fas iau, se ae profet i use u? I use fafis u tom le tikas keskes?” \v 35 Ke Filip ka fas u ini Rokap na Fafas lo Iesu. I tipes u ini sun orek tom na Buk na Gogoh, ae kaltu ae i weswes u la. \p \v 36-37 Na ninla kiruh, ru ka tapiek na nenge dan, ke kaltu ae ka tarah, “Par u, nenge dan igii. Sani i tikale iau isi biil ian kep bapitaiso?”\f + \fr 8:36-37 \ft Fale tom tasum na Buk na Gogoh ri wol le fale orek biitom na rina igii, i aragii: \ft \+it Filip ka kiliis u aragii, “Male o unune ini balam tikii, ke ifasi on kep bapitaiso.” Ke kaltu ae ka kiliis u aragii, “Ia unune le Iesu Karisito i e Kalalik ke God.”\+it*\f* \v 38 Kaltu ae ka tara le in mangeh bii e kariis. Ke ru e Filip ru ka pu tina kariis una dan, ke Filip ka baptais u. \v 39 Aunbiing ru apti koseng dan ae, fanpil Tanwa Kumguui ka kep ufu Filip. Kaltu ae biil mang i par u, isau le na ninla kia, ka la ini laes. \v 40 Ke Filip ka tafe u le, i mang ta ae na Asotus. Ka tipes fafas aiwa ini Rokap na Fafas na foron maleh tikii, papang na aunbiing ka tapiek na Sisaria. \c 9 \s1 Sol i Kiliis Liu kia \r Aposel 22:6-16; 26:12-18 \p \v 1 Na aunbiing ae, Sol i lala ier le in ta fangungut usuf berberat na fafausum ke Kumguui ma ka ier isi siimete ri. Ka la usuf famfamu ken foron pris \v 2 ke ka fas u isi in siit ti fale leta una foron felun lotu na Damaskas, isi aunbiing in tafe ti kaltu le fifin ae i mi na fafausum ae ri foteng u le Sal ke Kumguui, ke ik luse u isi kamkabet na Ierusalem. \v 3 Ka apti ke ka la. Aunbiing ka la fatat isi Damaskas, fanpil nenge malal tina kukulii ka popos kawil u. \v 4 Sol ka luut una nanal ke ka ongen kinen tikas i tara sing i aragii, “Sol, Sol, isi sani o ka ta fangungut usuf iau?” \p \v 5 Ke Sol ka diik u aragii, “Kumguui, wo seh?” \p Ke ka kiliis u aragii, “Ia Iesu, ae o famam ta fangungut sing iau. \v 6 On aptih ma ok kau na Damaskas, ma aiwa nenge kaltu in fas o ini sani on tel u.” \p \v 7 Fanu ae ri la tura, ri ka bitit ma biil ri use ti tier, wara le ri ongen kinen kaltu, isau le biil ri par tikas. \v 8 Sol ka apti tina nanal, isau le aunbiing i par, biil ifasi in par ti tier. Pesu ri ka tangne u sau una Damaskas. \v 9 Na ituul e biing, biil ifasi in par ke biil i ien ke biil i yin. \p \v 10 Imel e nenge kalalik na fafausum ke Iesu na Damaskas, asa e Ananias. Kumguui ka tapiek sing i na nenge parpar ma ka tara sing i aragii, “Ananias!” \p Ke ka kiliis u aragii, “Kumguui, ia igii.” \p \v 11 Ke Kumguui ka tara sing i aragii, “Aptih ma ok la una fel ke Iudas na sal ae ri foteng u ini Sal Tortores ma ok diik isi nenge kaltu tina Tarsus asa e Sol. Wara le i famam sising \v 12 ma na nenge parpar, ka par nenge kaltu asa e Ananias i kau ma ka luun iun lima lo isi ik par sabin.” \p \v 13 Ke Ananias ka kiliis u aragii, “Kumguui, ia ka ongen ta ifuun e ususe lon kaltu ae ma na foron fangungut ae ka ta ta u usuf fanu kalkaluu kiam na Ierusalem. \v 14 Ma i tapiek aga ini rakrakai sing foron laulaumet na pris, isi luse fanu tikii ae ri fakam la unaisam.” \p \v 15 Isau le Kumguui ka tara sing Ananias aragii, “Aptih ma ok la! Kaltu ae ia ka tim pes ta u arae nenge tom foim kiak, isi in fafas ini asang usuf fanu ae biil ri fan Israel ke usuf foron king kiri ke usuf fan Israel sabin. \v 16 Ian finngas u ini foron fangungut ae in kalsakai u, wara na asang.” \p \v 17 Namih, Ananias ka la ke ka kau una fel ae Sol i kiis lo. Ka luun iun lima na olo, ke ka tarah, “Sol, tuaklik, Kumguui Iesu ae i tapiek ta sing o na sal aunbiing o la ugapiek, i wuun iau isi ok par sabin ma ok fuun ini Tanwa Kalkaluu.” \v 18 Ma fanpil foron tier arae kupan kok ka luut tina iun kolson mata, ke ka par sabin. Ka aptih ma ka kep bapitaiso. \v 19 Aunbiing ka ien tah, ke pununfo ka rakrakai fis. \p Ke Sol ka melmel turan berberat na fafausum ke Iesu na Damaskas pes fale biing sabin. \s1 Sol i Fafas na Damaskas ke na Ierusalem \p \v 20 Biil i sawin, ke Sol ka tipes fafas na foron felun lotu le Iesu i e Kalalik ke God. \v 21 Ma fanu tikii ae ri ongen u, ri ka bitit ma ri ka tarah, “Ier sau igii i falaulau ta fanu na Ierusalem ae ri lotu la una asa Iesu. Ke ka la sabin uga isi luse ri usuf foron laulaumet na pris.” \v 22 Isau le, fafas ke Sol ka lala rakrakai ma ka fatekentu u le Iesu sau i e Mesaia. Fafas kia ka fatel fan Iudaia tikii ae na Damaskas ri ka wolpane. \p \v 23 \x - \xo 9:23 \xt 2Korin 11:32,33\x*Na fale biing namih, fan Iudaia ri ka put orek isi siimete u. \v 24 Isau le Sol ka usum ta na puput kiri. Na foron siat ke na foron wor ri luun matri la na foron matan ubiif kale maleh ae, isi rin siimete u. \v 25 Isau le na nenge wor, fanu ae ri mi la lo, ri ka silung fapu u na nenge kes na nenge matanbuat na ubiif kale maleh ae. \p \v 26 Aunbiing Sol ka tapiek na Ierusalem, ka totof isi in kiis turim turan berberat na fafausum ke Iesu, isau le ri tikii ri ka soke u. Biil ri unune le i sabin i nenge kalalik na fafausum. \v 27 Isau le Barnabas ka tel pes u usuf foron aposel. Barnabas ka ususe sing ri le Sol i par ta Kumguui na ninla kia ma Kumguui ka faorek u. Ka fas ri sabin le aunbiing Sol i fafas ta na Damaskas ini asa Iesu, ma biil i sokeh. \v 28 Ke Sol ka melmel tura ri ma ka sol turim tura ri na Ierusalem, ma i fafas ini asa Kumguui ini balamas. \v 29 I orek turan fan Iudaia ae ri orek Grik la ma ka fapit tura ri, isau le ri ka totof isi rin siimete u. \v 30 Ma aunbiing foron tom unune ri ka ongen u, ri ka telpes u una Sisaria ke ri ka wuun ufu una Tarsus. \p \v 31 Namih, foron tom unune na foron maleh tikii na Iudaia, Galili ke Samaria, ri ka kiis ini siaroh. Ma na falupes ken Tanwa Kalkaluu ka farakrakai ri ma wewes lo ri ka laumet lalala. Ma ri ka liu ini sinangun bulat lo Kumguui. \s1 Pita i Faliu Aineas ru e Dokas \p \v 32 Aunbiing Pita i la una foron maleh, i la sabin isi laum fanu kalkaluu ke God ae na Lida. \v 33 Ma aiwa, ka tafe nenge kaltu asa e Aineas. I met e baban fo ma na iwal e bet, biil ifasi in apti tina mii sala. \v 34 Pita ka tara sing i aragii, “Aineas, Iesu Karisito i faliu wo. Aptih ma ok finris mii salam!” Fanpil, ka aptih. \v 35 Ke fanu tikii ae na Lida ke na Saron ri ka par u ma ri ka ta liu kiri sing Kumguui. \p \v 36 Imel e nenge fifin na Jopa asa e Tabita, i nenge tom unune. Tabita na orek Grik le Dokas. I tel rokap na sinang ma i lupes foron lauu la. \v 37 Na aunbiing ae, ka sasem ke ka met. Ri ka sufe u ke ri ka faborong u na nenge dek bae na mawe na fel. \v 38 Lida i fatat sau isi Jopa. Ma aunbiing foron tom unune ri ongen u le Pita ae na Lida, ri ka wuun ufu iwu e kaltu isi, ke ru ka fas u aragii, “Kiskam, on sangar una aismem.” \p \v 39 Pita ka aptih ma ka la tura ruh. Aunbiing ka tapiek, ri ka lame u ubae na mawe. Foron makos tikii ri soti kawil ta u ma ri ka tengteng la, ke ri ka finngas u ini foron kaen ae Dokas i tel ta u, aunbiing i liu biitom. \p \v 40 Pita ka wuun fasuu ri tinaiwa, ka ilepul ke ka sising. Ka giliim usuf fifin ae i met ke ka tarah, “Tabita, aptih!” Aunbiing Tabita ka par, ka par Pita, ke ka kiis. \v 41 Pita ka pose na lima ke ka fapti u. Namih, ka kam foron tom unune turan foron makos ke ka ta ufu fifin ae ka liu ta usuf ri. \v 42 Ususe ae ka sarara na falifu tikii na Jopa, ma fanu fuun ri ka unune lo Kumguui. \v 43 Pita ka melmel na Jopa na fale biing sabin turan nenge kaltu asa e Saimon. Saimon ae i fii foron punun muruuw la. \c 10 \s1 Konelius i Par nenge Parpar \p \v 1 Na maleh na Sisaria, imel e nenge kaltu asa e Konelius, i nenge kabisit ken nenge mar e tom fapaket ae ri foteng ri le foron tom fapaket tina Itali. \v 2 Konelius turan fanu tikii ae na matanfel kia, ri foron tom lotu ma ri bulat la lo God. I fen foron lauu la ke ka sising la usuf God. \v 3 Na ituul e aunbiing na nenge efef, i par nenge parpar. I par fatus nenge angelo ke God i tapiek sing i ma ka tarah, “Konelius!” \p \v 4 Ke Konelius ka par sok lo ini sokeh ke ka kiliis u aragii, “Kumguui, sanih?” \p Angelo ae ka fas u aragii, “Foron sising kiam ke foron fafen kiam usuf foron lauu, God ka ongen ta u ma ka somangat pes ta u. \v 5 Ma igii on wuun ufu ti fanu una Jopa isi rin tel pes nenge kaltu ugapiek asa e Saimon, nenge asa sabin e Pita. \v 6 Ma i melmel tura Saimon ae i fii foron punun muruuw la ma fel kia ae na baban kiin.” \p \v 7 Aunbiing angelo ae i faorek ta u ka la, ke Konelius ka kam pes iwu e fafauun kia turan nenge tom lotu tekentu tina palgan foron tom fapaket kia, ae i foim la tom tura. \v 8 Ke ka fas rituul ini foron tier tikii ae i tapiek tah ke ka wuun ufu rituul una Jopa. \s1 Parpar ke Pita \p \v 9 Na fawu u e biing na ninla kirituul na sangful ini u e aunbiing na siat, rituul ka lala fatat la isi maleh na Jopa. Aunbiing sabin ae, Pita ka fen ubae na olon fel isi sising. \v 10 Ka fitol ke ka ier isi ien ti tier, ma aunbiing ri teltel inen la biitom, ka ruungruung e wolwol kia ke ka par nenge parpar. \v 11 I par kukulii i sapeng ma ka par nenge tier arae tara na kaen ae ri pose na ifet e su ma ri ka fapfapu u la una piklinbat. \v 12 Aiwa na palgan kaen ae, marmarsan muruuw tinaiwa, fal ifet e kekri, fal ri kakak la turan foron man. \v 13 Ke kinen tikas ka tarah, “Pita, aptih! Siimete ri ke ok ien ri.”\fig “Pita aptih, siimete ri ke ok ien ri.”|src="Acts 10.13 GS.tif" size="col" ref="10:13" \fig* \v 14 Isau le Pita ka kiliis u aragii, “Kumguui, biil tom! Biil biitom ia ien ta ti tier ae biil i kalkaluu ma i duh na matam.”\x - \xo 10:14 \xt WokPris 11 \x* \v 15 Kinen tikas ae, ka fas u sabin aragii, “Sani ae God ka fafuu ta u, gong o tara le i duh.” \v 16 Fatuul u e aunbiing i tapiek e tier igii, ke fanpil ri ka kep fafis kaen ae ubase na kukulii. \v 17 Aunbiing Pita i wolwol la biitom isi kamtinan parpar ae i par ta u, ke tuul kaltu ae Konelius i wuun ufu ta rituul, rituul ka tafe ta fel ke Saimon ma rituul ka soti ta mang awii na matanfel kia. \v 18 Ke rituul ka fakam una palgan fel aragii, “Saimon ae nenge asa sabin e Pita, mangmangal awii?” \v 19 Aunbiing Pita i wolwol la biitom na parpar kia, ke Tanwa Kalkaluu ka fas u aragii, “Pita, ituul e kaltu rituul im isi wo. \v 20 Aptih ma ok puh, gong o lala wol. Mi lo rituul, wara le ia tom ia wuun ta rituul uga.” \v 21 Pita ka puh ke ka fas tuul kaltu ae aragii, “Iau sau e kaltu ae gamtuul im isi. Sani gamtuul ier isi?” \v 22 Rituul ka fas u aragii, “Konelius, ae i kabisit ken nenge mar e tom fapaket i wuun ufu kemtuul. I nenge tom tortores ma imel e bulat kia lo God ma fan Iudaia tikii sabin ri lala bulat la lo. Nenge angelo kalkaluu i tapiek ta sing i ke ka fas u le in fawuun pes o, isi ok la una fel kia ma ik ongen sani on fas u ini.” \v 23 Ke Pita ka fakau rituul isi rituulen borong bii aiwa, lo e wor ae. \s1 Pita i La una Fel ke Konelius \p Na biingbiing, Pita ka la tura rituul. Fale fanu sabin ae ri fatfat latualik na asa Iesu tina Jopa, ri ka la turim tura ri. \v 24 Na biing namih, ri ka tapiek na Sisaria. Konelius i usum le rin tapiek, pesu ka kam turim foron sikinting lo turan foron rokap na tala una fel kia. \v 25 Aunbiing Pita ka kau na fel ke Konelius, Konelius ka ilepul na mata ke ka lotu unaisa. \v 26 Isau le Pita ka fapti u ke ka fas u aragii, “Sotih, ia kaltu sau arae wo.” \p \v 27 Aunbiing ru ororek kau la, Pita ka par almin fanu ri ka kiis turim ta aiwa. \v 28 Ke ka tarah, “Gam tikii gam usum le na nagogon kimem fan Iudaia, i tikale kemem le gong keme fatala turim turan fanu ae biil ri fan Iudaia, ke gong sabin keme la isi laum ri. Isau le God ka famalal ta iau le gong ia foteng tikas le biil i kalkaluu ma i duh na mata God. \v 29 I e wara ia ka la uga ma biil ia ongen ufu fakam kiam. Ma igii iak diik gam le, gam fawuun isi iau isi sah?” \p \v 30 Konelius ka kiliis u aragii, “Ka fet ta e biing kale biing ae ia sising na fel kiak na matngan aunbiing aragii ituul e aunbiing na efef. Fanpil ia ka par nenge kaltu i tapiek na matang ae kilkiliis kia i barang kanaka. \v 31 Ke ka tara sing iau aragii, ‘Konelius, God ka ongen tikii ta foron sising kiam ma ka usum ta na foron fafen tikii kiam usuf foron lauu. \v 32 On fawuun una Jopa isi Saimon ae nenge asa sabin e Pita. I melmel na fel ke Saimon, kaltu ae i fii foron punun muruuw la ma fel kia ae na baban kiin.’ \v 33 Pesu, ia ka fawuun sape isi wo. Ma i rokap mang, o ka tapiek aga. Kemem tikii igii, keme kiis na mata God isi kemen ongen foron orek tikii, ae Kumguui ka fas ta wo isi on fas kemem ini.” \s1 Pita i Fafas na Fel ke Konelius \p \v 34 \x - \xo 10:34 \xt Lo 10:17\x*Ke Pita ka tipes fafas aragii, “Tekentu kanaka, igii ia ka usum mang le sinangu God i fafasi usuf fanu tikii. \v 35 Ma i somangat pes fanu tina foron falifu tikii ae ri bulat lo, ma ri tel sinang ae i tortores. \v 36 Gam usum le fafas igii God i ta ufu ta usuf fan Israel, i e Rokap na Fafas na siaroh na fatpoto God turan fanu, ae lo Iesu Karisito, Kumguui ken fanu tikii. \v 37 Gam usum na sani ae i tapiek ta na falifu tikii na Iudaia, tipes u na Galili, aunbiing Jon Tom tel Bapitaiso i fafas ta ini bapitaiso. \v 38 Gam usum le God i ta ta Tanwa Kalkaluu turan rakrakai usuf Iesu tina Nasaret, ke Iesu ka la na foron falifu tikii. Ka tel rokap na foim ke ka faliu fanu la ae ri kiis ta na piklin rakrakai ke Satan, wara le God i kiis tura. \p \v 39 “Keme use fatus foron tier tikii ae keme par Iesu i tel ta u na nanal ken fan Iudaia ke na Ierusalem. Ri siimete ta u, aunbiing ri fakulkulik u na nenge aupaket. \v 40 Isau le na fatuul u e biing, God ka fapti fafis u sabin ke ka finngas u isi fanu rik par u. \v 41 Biil i finngas u usuf fanu tikii, i finngas u sau usuf kemem ae God i fule pes ta kemem isi kemek fas fanu ini ususe lo. Keme ien ke keme ka yin ta tura nami na apaptifis kia. \v 42 Ke ka wuun ta kemem isi kemen fafas ke kemek famalal u le, i tom e ier ae God i tus pes ta u le in tapiek tom nagogon ken fanu ae ri liu ke ken foron minet. \v 43 Foron profet tikii sabin ri ororek ta isi Iesu, le se i unune lo, God in pa ufu sinang laulau kia, wara na asa Iesu.” \s1 Fanu ae biil ri Fan Iudaia ri Kep Tanwa Kalkaluu \p \v 44 Aunbiing Pita i ororek la biitom, Tanwa Kalkaluu ka susuef ulon fanu tikii ae ri ongen fafas kia. \v 45 Ke foron tom unune tina Iudaia ae ri la ta tura Pita ri ka bitit wara le, God ka ta ta Tanwa Kalkaluu arae fafen usuf fanu sabin ae biil ri fan Iudaia. \v 46 Ma ri ka ongen fanu sabin ae ri orek ini marmarsan orek ke ri ka famam usefages God. Ke Pita ka tarah, \v 47 “Biil ifasi tikas in tikale fanu igii isi gong ri kep bapitaiso ini dan. Ri sabin ri ka kep ta Tanwa Kalkaluu arae kere kep ta u.” \v 48 Ke Pita ka fas ri isi rin kep bapitaiso na asa Iesu Karisito. Ke ri ka rut Pita isi in melmel pes fale biing bii naisri. \c 11 \s1 Pita i Famalal foron Tier ae i Tapiek tah \p \v 1 Foron aposel turan foron tom unune tikii ae na Iudaia ri ka ongen ta u le, fanu sabin ae biil ri fan Iudaia ri ka somangat pes ta orek ke God. \v 2 Ke aunbiing Pita i la una Ierusalem, foron tom unune ae ri kiit pununfo ri, ri ka belbel orek lo aragii, \v 3 “Isi sani o ka kau na fel ken fanu ae biil ri fan Iudaia ke o ka ien tura ri?” \p \v 4 Ke Pita ka fas fakasi ri ini foron tier tikii ae i tapiek tah. \v 5 Ka fas ri aragii, “Aunbiing ia tinawii na Jopa, ia sisising la, ka ruungruung e wolwol kiak ma ia ka par nenge parpar. Ia par nenge tier arae nenge tara na kaen, ri pose na ifet e su ma ri ka fapfapu u la tinbae na kukulii usuf iau. \v 6 Ia par na palga ke ia ka par foron muruuw tina piklinbat ae ifet e kekri, fal aka ke fal ri kakak la turan foron man. \v 7 Ke ia ka ongen kinen tikas i tara aragii, ‘Pita, aptih! Siimete ri ke ok ien ri.’ \p \v 8 “Isau le ia ka kiliis u aragii, ‘Kumguui, biil tom! Biil biitom ia ien ta ti tier ae biil i kalkaluu ma i duh na matam.’ \v 9 Isau le kinen tikas tina kukulii, ka tara sabin aragii, ‘Sani God ka fafuu ta u, gong o tara le i duh.’ \v 10 Fatuul u e aunbiing i tapiek e tier igii, ke namih, ri ka dat fafis kaen ae ubase na kukulii. \p \v 11 “Na aunbiing masau ae, tuul kaltu ae ri wuun ufu ta rituul tina Sisaria isi iau, rituul ka tapiek na fel ae ia kiis lo. \v 12 Tanwa Kalkaluu ka fas iau isi ian mi lo rituul ma gong ia lala wol. Ke iwon e kaltu igii, ri la sabin turang, kemem tikii keme kau na fel ke Konelius. \v 13 Ke Konelius ka fas kemem le i par ta nenge angelo i tapiek na fel kia ke ka fas u aragii, ‘On fawuun una Jopa isi Saimon, nenge asa sabin e Pita. \v 14 In fas o ini orek ae in faliu wo turan fanu tikii ae na fel kiam.’ \p \v 15 “Aunbiing ia tipes orek, ke Tanwa Kalkaluu ka susuef ulo ri, arae i susuef ta ulo kerer pakanini. \v 16 \x - \xo 11:16 \xt Aposel 1:5\x*Ke ia ka wolpes sani ae Kumguui i use ta u aragii, ‘Jon i tel ta bapitaiso ini dan, isau le namih, gamen kep bapitaiso ini Tanwa Kalkaluu.’ \v 17 God i ta itikii sau e matngan fafen usuf ri arae i ta ta u usuf kerer, aunbiing kere unune lo Kumguui Iesu Karisito. Male God i tel ta u arae, ke ia matngan kaltu arafa tom, isi iak tikale foim kia?” \p \v 18 Aunbiing ri ongen u arae, biil mang ri fapue, isau le ri ka usefages God aragii, “God ka sapeng sabin na sal isi fanu ae biil ri fan Iudaia rin sokiliis liu kiri ma rik kep liu.” \s1 Fan Entiok ri ka Unune \p \v 19 \x - \xo 11:19 \xt Aposel 8:1-4\x*Aunbiing ri ka siimete ta Stiwen, ri ka ta fangungut sabin usuf foron tom unune, ke foron tom unune ri ka sarara una foron male tapak arae Fonisia, Saiprus ke Entiok ke ri ka fafas ini Rokap na Fafas usuf fan Iudaia sau. \v 20 Isau le fale tom unune tina Saiprus ke tina Sairini, ri ka la una Entiok ke ri ka tipes fafas usuf fan Grik sabin ini Rokap na Fafas lo Kumguui Iesu. \v 21 Rakrakai ke Kumguui i kiis lo ri ma fanu fuun ri ka unune ma ri ka ta liu kiri sing Kumguui. \p \v 22 Aunbiing foron tom unune na Ierusalem ri ka ongen u, ri ka wuun ufu Barnabas una Entiok. \v 23 Aunbiing i tapiek ma ka par u le imel e fuan famais ke God na liu ken fanu, ka laes ma ka farakrakai ri isi rin tifat tom lo Kumguui ini liu tikii kiri. \v 24 Barnabas i nenge rokap na kaltu, i nenge tom unune ma ifuun ini Tanwa Kalkaluu. Ma fanu fuun ri ka ta liu kiri sing Kumguui. \p \v 25 Namih Barnabas ka la isi im isi Sol na Tarsus. \v 26 Aunbiing ka tafe u, ka telpes u una Entiok. Na nenge bet kuruur, Barnabas ru e Sol ru kiis turim turan foron tom unune na Entiok. Aiwa mang, ri ka tipes foteng berberat na fafausum ini fanu ke Karisito. \p \v 27 Na aunbiing sabin ae, fale profet tina Ierusalem ri la una Entiok. \v 28 \x - \xo 11:28 \xt Aposel 21:10\x*Neng lo ri, asa e Agabus, ka soti ke ka use nenge orek ae Tanwa Kalkaluu i fas u ini le, “Nenge tara na taul fitol in tapiek na foron maleh tikii ae ri kiis na piklin nagogon ken matanfuntih tina Rom.” (Tier igii i tapiek na aunbiing ae Klaudius i king na Rom.) \v 29 Pesu berberat na fafausum ae ri ka put orek le, temtem tikii lo ri in ta sani sau ae ifasi i ta u, una lupes foron tom unune na Iudaia. \v 30 Ri ka tel u tom arae ma ri ta foron fafen kiri usuf foron famfamu na lotu ae na Ierusalem, sing Barnabas ru e Sol. \c 12 \s1 Erot i Luun Pita na Kamkabet \p \v 1 Na aunbiing ae, king Erot ka ta fangungut sing fale tom unune. \v 2 I fas foron tom fapaket ke ri ka siimete Jems tualik e Jon ini popok una fapaket. \v 3 Aunbiing i par u le fan Iudaia ri laes ini tier i tel u, ka luse Pita sabin. Tier igii i tapiek na aunbiing na Ngasa na Beret ae biil ti is lo. \v 4 \x - \xo 12:4 \xt KisimBek 12:1-27\x*I luse Pita ke ka fakau u na felun kamkabet ma ka luun u na liman ifet e puis\f + \fr 12:4 \ft Nenge puis na tom fapaket kamtina le ifet e tom fapaket\f* na foron tom fapaket isi rin parpar kale u. Ke nami na Ngasa na Liuliu Kulef, Erot ka ier isi ik fasuuh Pita ma ik nagogon u na matan fanu tikii. \p \v 5 Aunbiing Pita i kiis na felun kamkabet, foron tom unune ri sising mulmul tom usuf God isi. \s1 Nenge Angelo i Fasuu Pita tina Felun Kamkabet \p \v 6 Na wor mang lo isi Erot ik nagogon u, Pita i borong na fatpoton iun tom fapaket, ma ri kabet u ini iwu e sen ke fale tom fapaket sabin ri soti awii na matanfel. \v 7 Fanpil, nenge angelo ke Kumguui ka tipiek, ke nenge malal ka popos na felun kamkabet. Ke angelo ae ka tuk Pita na baba, ka famat u ke ka fas u aragii, “Sangar! Aptih!” Ke iwun sen tina iun lima ka luut uf.\fig Nenge angelo ke Kumguui i tapiek sing Pita|src="Acts 12.7 GS.tif" size="col" ref="12:7" \fig* \p \v 8 Namih, angelo ae ka fas u aragii, “Kilkiliis ma ok kau na su kiam.” Ke Pita ka tel u tom arae. Ka fas u sabin aragii, “Kau na dolon kaen kiam ma ok mi lo iau.” \v 9 Pita ka suu nami tina felun kamkabet, isau le biil i usum le matngan sani i tapiek lo, i wol le i nimnibiil sau. \v 10 Ru ka liu ufu foron tom parpar kale na matanfel famu ke na fawu u e matanfel, ke ru ka la una tara matanfel ae ri tel u ini aen, ae i suu una maleh. Matanfel ae i sapeng kia tom, ke ru ka suu lo. Aunbiing ru ka tapiek na nenge pasngan sal, ke fanpil angelo ae ka mangmangal koseng u. \p \v 11 Ka pitil e wolwol ke Pita ke ka tarah, “Igii ia ka usum mang le i tekentu tom, Kumguui tom i wuun nenge angelo kia isi in faliu iau tina lima Erot ke koseng foron tier tikii ae fan Iudaia ri wol le rin tel u ulo iau.” \p \v 12 Aunbiing ka iliim ta u, ka la tinaiwa una fel ke Maria, tina Jon ae nenge asa sabin e Mak. Fanu fuun ri tapiek turim ta aiwa ma ri ka famam sising. \v 13 Aunbiing Pita ka pispisih na matanfel, nenge tah asa e Roda, i nenge fafauun, ka la isi in sapeng. \v 14 Aunbiing i ongen failiim kine Pita, ka lala laes, isau le biil i sapeng pes u, ka filau fis isi fas fanu ae na palgan fel le, “Pita mang ae na matanfel.” \p \v 15 Fanu ae na palgan fel ri ka tara sing i aragii, “O talos?” Ka lala rakrakai tom le Pita ae na matanfel. Ke ri ka tara sing i aragii, “Angelo kia sangan ae.” \v 16 Isau le Pita ka famam pispisih tom, ma aunbiing ri sapeng na matanfel, ri ka par u ke ri ka lala bitit. \v 17 Pita ka piispiis ri le rin kiis fofo. Nami ka fas ri arafa God i fasuu ufu arae tina felun kamkabet. Ka fas ri aragii, “Gamen fas Jems turan fale tom unune sabin ini sani ae i tapiek ta lo iau.” Ke ka la koseng ri sabin una nenge maleh keskes. \p \v 18 Na biingbiing, foron tom fapaket ri ka lala bitit ma ri ka wolpane na sani i tapiek lo Pita. \v 19 Erot ka fas fanu ma ri ka im rokap isi Pita, isau le biil ri tafe u. Erot ka diikdiik ikis foron tom fapaket ae, ke ka tara le rin siimete ri. \p Namih, Erot ka la koseng Iudaia una Sisaria ke ka melmel aiwa. \s1 Minet ke Erot \p \v 20 Erot i balkut ta lon fan Tair ke fan Saidon, pesu ri ka la turim ma ri ka wuun fale fanu isi rin la unaisa. Ri fatala famu bii tura Blastus ae i parpar la na fel ke Erot isi in lupes ri. Namih ri ka la isi diik Erot isi in fatapiek fafis siaroh na fatpoto ri, wara le ri kep inen ari la sau tina maleh ae i kiis na piklin nagogon kia. \p \v 21 Na biing ae Erot i put ta u, ka kilkiliis ini ges ken king ma ka kiis na nian kiiskiis kia ke ka orek usuf fanu. \v 22 Ke fanu ri ka perek aragii, “Orek ken nenge god igii, biil e orek ken kaltu sau.” \v 23 Fanpil, nenge angelo ke God ka faluut u ini nenge sasem, ma foron sisii ri ka sus u ke ka met, wara le biil i ta ususefages usuf God. \p \v 24 Isau le orek ke God ka kuumkuum lalala, ma ka sararah. \p \v 25 Aunbiing Barnabas ru e Sol ru ka tel tikii foim kiruh na Ierusalem, ru ka fis una Entiok tura Jon ae nenge asa sabin e Mak. \c 13 \s1 Ri Tus pes Barnabas ru e Sol \p \v 1 Na lotu na Entiok, imel e foron profet turan foron tom fafausum arae, Barnabas, Simion ae nenge asa sabin e Niger,\f + \fr 13:1 \ft Niger, kamtina le “pulpulu”\f* Lusius tina Sairini, Sol ke Manaen ae i laumet turim ta tura king Erot. \v 2 Aunbiing ri fafel ma ri ka sisising la unaisa Kumguui, Tanwa Kalkaluu ka fas ri aragii, “Gamen tus pes Barnabas ru e Sol isi run tel foim ae ia ka kam pes ta ru isi.” \v 3 Ke aunbiing ri ka fafel ke ri ka sising tikii tah, ri ka luun limri na olruh, ke ri ka wuun ufu ruh. \s1 Ninla ke Sol ru e Barnabas una Saiprus \p \v 4 Tanwa Kalkaluu ka wuun ufu ruh ke ru ka la una kiin na Selusia. Ru ka wof na nenge sip ma ru ka la una bit na Saiprus. \v 5 Aunbiing ru ka tapiek na Salamis, ru ka fafas ini orek ke God na foron felun lotu ken fan Iudaia. Jon sabin tinawii naisruh arae nenge tom falupes kiruh. \p \v 6 Ru la na falifu tikii na bit ae, ke nami ru ka tapiek na nenge maleh ae ri foteng u le Pafos. Aiwa, ru ka tafe nenge sikin Iudaia ae i tom latlat ma i profet famfabal, asa e Bar-Iesu. \v 7 I kiis la turan famfamu na matanfuntih na bit ae, asa e Sergius Paulus. Sergius Paulus i nenge kaltu ae imel e rokap na wolwol kia. I fawuun isi Barnabas ru e Sol wara le i ier le in ongen orek ke God. \v 8 Isau le Elimas (na orek Grik le tom latlat) ka totof isi tikale foim kiruh ma ka siingsiing orek na bala famfamu na matanfuntih isi gong i unune lo Iesu. \v 9 Isau le, Sol nenge asa sabin e Pol, ifuun ini Tanwa Kalkaluu ma ka kanap fasoksok Elimas ke ka tarah, \v 10 “O kalalik ke Satan, liu kiam ifuun ini sinangun lem ke famfabal, o tuui ken foron tier tikii ae i tortores. Nangis mang on mangeh na falaulau foron tortores na foim ke Kumguui? \v 11 Ongen u, igii ngaliaf ke Kumguui in kiis na olom ma ok kut na ti fale aunbiing ma biil ifasi on par malal na pisiih.” Fanpil bau turan kubunor ka afit iun kolson mata, ke ka tipes tamtabam isi tikas in tangne u. \v 12 Aunbiing famfamu na matanfuntih ae ka par sani i tapiek, ka unune, wara le i lala bitit na foron fafausum lo Kumguui. \s1 Pol ru e Barnabas ru Fafas na Entiok \p \v 13 Pol tura uner ae ru la tura, rituul ka wof na sip tina Pafos ke rituul ka la una Perga na falifu na Pamfilia. Aiwa mang, Jon ae nenge asa sabin e Mak, ka la koseng ruh ma ka fis una Ierusalem. \v 14 Pol ru e Barnabas ru ka la tina Perga una Entiok na falifu na Pisidia. Ma na Biingen Mangeh, ru ka kau na felun lotu ken fan Iudaia ke ru ka kiis. \v 15 Aunbiing ri ka wes tikii ta foron nagogon ke Moses turan foron orek ken foron profet, foron famfamu na felun lotu ri ka sotih ke ri ka fas ru aragii, “Iun tualikmem, male imel e orek kimu una farakrakai fanu, ke kamuk use u.” \p \v 16 Pol ka sotih ke ka piispiis kale ri ini lima, ke ka tarah, “Fan Israel ke gam ae biil gam fan Israel ae gam lotu la unaisa God, gam ongen iau. \v 17 \x - \xo 13:17 \xt KisimBek 1:7; 12:51\x*God ken fan Israel i tim pes ta foron tubutamat kerer ma ka falaumet ta wewes lo ri aunbiing ri kiis ta arae foron ses na Isip, ke ini tara rakrakai kia tom ka lame fasuu ta ri tina Isip. \v 18 \x - \xo 13:18 \xt Namba 14:34; Lo 1:31\x*Na ifet e sangful e bet aunbiing ri la na falifu foes, taftawa ri tel sinang laulau, isau le biil i to angos na fofonoi lo ri. \v 19 \x - \xo 13:19 \xt Lo 7:1; Josua 14:1\x*I falaulau ifit e mat tina Kenan ke ka ta nanal kiri usuf fanu kia, fan Israel, isi kiri mang. \v 20 \x - \xo 13:20 \xt Hetman 2:16; 1Samuel 3:20\x*Foron tier tikii igii i tapiek na palgan ifet e mar ini ilim e sangful e bet. Namih, God ka ta foron famfamu usuf ri papang na aunbiing ke profet Samuel. \v 21 \x - \xo 13:21 \xt 1Samuel 8:5\x*Ke aunbiing ri ka diik isi ti king kiri, God ka ta Sol kalalik ke Kis arae king kiri tina mat ke Beniamin, ma ka kiis arae king na ifet e sangful e bet. \v 22 \x - \xo 13:22 \xt 1Samuel 13:14; 16:12; BukSong 89:20\x*Isau le God ka kiliis ufu Sol ke ka fakiis Dewit arae king ke ka tarah, ‘Ia ka im tafe ta Dewit kalalik ke Jesi, ma i e kaltu ae i kiis na eteng, in tel foron tier tikii ae ia ier le in tel u.’ \p \v 23 “Tubutamat e Dewit, ae God i falimlim ta usuf fan Israel le in wuun ufu, igii ka tapiek tah, i e Iesu, Tom Fafaliu. \v 24 \x - \xo 13:24 \xt Mak 1:4; Luk 3:3\x*Aunbiing Iesu biil biitom i tipes tel foim kia, Jon Tom tel Bapitaiso ka fafas usuf fan Israel tikii le, rin sokiliis liu kiri ma rik kep bapitaiso. \v 25 \x - \xo 13:25 \xt Jon 1:20; Metiu 3:11; Mak 1:7; Luk 3:16; Jon 1:27\x*Aunbiing Jon fatat in farop foim kia, ka diik fanu aragii, ‘Gam wol le iau e seh? Ia biil e ier ae gam nene isi, isau le ier ae in mi pes iau, biil ia tortores isi ifasi ian puk ufu su kia.’ \p \v 26 “Foron tuaklik, berberat ke Abaram ke gam ae biil gam fan Iudaia ma gam unune lo God, orek igii God i tule ufu ta una faliu kerer. \v 27 Fanu na Ierusalem turan foron tom nagogon kiri biil ri iliim ta Iesu ke orek ken foron profet, ae ri wes u la na foron Biingen Mangeh tikii. Isau le ri ka fasuut u tom e orek ae, aunbiing ri somangat isi rin siimete u. \v 28 \x - \xo 13:28 \xt Metiu 27:22,23; Mak 15:13,14; Luk 23:21-23; Jon 19:15\x*Biil ri im tafe ti rokap na wara isi ik fiu kuna, isau le ri ka diik Pailat tom isi in siimete u. \v 29 \x - \xo 13:29 \xt Metiu 27:57-61; Mak 15:42-47; Luk 23:50-56; Jon 19:38-42\x*Aunbiing ri ka fasuut tikii ta foron orek ae foron profet ri use ta u ulo, ri ka fapu u tina aupaket ke ri ka luun u na matanfat una luun minet. \v 30 Isau le God ka fapti fafis u, \v 31 \x - \xo 13:31 \xt Aposel 1:3\x*ma na ifuun e biing i tapiek sing fanu ae ri la ta tura tina Galili una Ierusalem, ma igii ri ka famalal u usuf fanu kirer. \p \v 32 \x - \xo 13:32 \xt BukSong 2:7\x*“Keme fas gam ini Rokap na Fafas. Tier ae God i falimlim ta ini usuf foron tubutamat kerer, \v 33 ka fasuut ta u usuf kerer berberat kiri, aunbiing i fapti fafis Iesu. Na fawu e seksek ae na Buk Seksek ri siit ta u aragii, \q1 ‘O keng kalalik, \q2 ma igii ia ka tapiek Tamam.’ \m \v 34 \x - \xo 13:34 \xt Aisaia 55:3\x*God i fapti fafis ta Iesu ma biil i par ufu isi in mapuh. God i use ta u aragii, \q1 ‘Tekentu kanaka, ian ta kalkaluu na fafakalok usuf gam, \q2 ae pakanini ia falimlim ta ini usuf Dewit.\f + \fr 13:34 \ft Na 2Samuel 7:12-16 God i falimlim usuf Dewit le tikas lon foron tubutamat in kiis fitliu arae king \f*’ \m \v 35 \x - \xo 13:35 \xt BukSong 16:10\x*Ri siit u sabin na Buk na Gogoh aragii, ‘Biil on par ufu pununfo Kaltu Kalkaluu kiam ik mapuh.’ \p \v 36 “Dewit i misuut ta na wol ke God, aunbiing i liu. Namih, ka met, ke ri ka ile u turan foron tubutamat ke pununfo ka mapuh. \v 37 Isau le ier ae God i fapti fafis ta u, pununfo biil i to mapuh. \p \v 38 “Pesu, foron tuaklik, fafas kiak i aragii, ia ier isi gamen usum le, iwara sau lo Iesu, ke God ka pa ufu foron sinang laulau kimi. \v 39 Nagogon ke Moses biil ifasi in tel gam isi gamek tortores na mata God, biil. Fanu sau ae ri unune lo Iesu, God i foteng ri le ri foron tom tortores. \v 40 Gamen tumarang, tarama foron orek ken foron profet ka suut ulo gam. Ri use ta u aragii: \q1 \v 41 \x - \xo 13:41 \xt Habakuk 1:5\x*‘Ongen u, gam ae gam orek kamgas, \q2 gamen bitit ke gamek fiu, \q1 wara le na foron bet ae gamen liu lo, \q2 ian tel nenge tier. \q1 Male tikas in fas gam ini, \q2 ke biil tom ifasi gamen unune lo.’” \p \v 42 Aunbiing Pol ru e Barnabas ru ier isi suu tina felun lotu, fanu aiwa ri ka sising ru le run kiis fis isi ruk fafas biitom ini foron tier ae, na nenge Biingen Mangeh sabin. \v 43 Aunbiing ri ka suu ta tina felun lotu, ifuun e fan Iudaia turan fale fanu ae ri somangat pes matngan fafausum ken fan Iudaia ri ka mi lo Pol ru e Barnabas, ke ru ka farakrakai ri isi rin tifat tom na famais ke God. \p \v 44 Na nenge Biingen Mangeh sabin, fatat arae fanu tikii tina maleh ae ri ka la turim isi ongen orek ke Kumguui sing Pol ru e Barnabas. \v 45 Aunbiing fan Iudaia ri ka par tara gur na fanu ae, balri ka laulau ke ri ka tipes use falaulau foron tier tikii ae Pol i use u. \p \v 46 Pol ru e Barnabas ru kep balamas tom ma ru ka kiliis ri aragii, “I tekentu le kaman fas famu gam ta bii ini orek ke God, isau le biil gam somangat pes u. I par aragii le biil gam ier isi kep liu fitliu, pesu, kama ka tamikis usuf fanu ae biil ri fan Iudaia ke kama ka fas ri ini orek ke God. \v 47 \x - \xo 13:47 \xt Aisaia 42:6; 49:6\x*Wara le Kumguui i fas kama ini nenge rakrakai na orek aragii, \q1 ‘Ia tus pes ta wo \q2 arae malal ken fanu ae biil ri fan Iudaia, \q1 isi ok finngas fanu tikii na piklinbat \q2 ini sal una kep liu.’” \p \v 48 Aunbiing fanu ae biil ri fan Iudaia ri ka ongen orek igii, ri ka lala laes ke ri ka use fages Kumguui isi orek kia. Ke fal ae God ka tim pes ta ri isi rin kep liu fitliu, ri ka tapiek foron tom unune. \p \v 49 Ke orek ke Kumguui ka sarara na falifu tikii ae. \v 50 Isau le fan Iudaia ri ka siingsiing orek na balan kelefin na lotu ae fanu ri bulat la lo ri turan fanu tamat ae ri famfamu na maleh ae. Ri ka fatel fanu isi ta fangungut sing Pol ru e Barnabas ke ri ka fes ufu ru tina falifu kiri. \v 51 \x - \xo 13:51 \xt Metiu 10:14; Mak 6:11; Luk 9:5; 10:11\x*Pesu, ru ka pakte ufu piyiif tina kekruh isi ik arae fakileng usuf ri le ri kiis na palgan ngaliaf ke God, ke ru ka la una Aikonium. \v 52 Isau le foron tom unune ri ka fuun ini laes ke ini Tanwa Kalkaluu. \c 14 \s1 Pol ru e Barnabas ru Fafas na Aikonium \p \v 1 Na Aikonium Pol ru e Barnabas ru ka kau na felun lotu ken fan Iudaia, arae tom ru tel u la. Aiwa, ru ka fafas, ma orek kiruh ka fapti balan ifuun e fan Iudaia turan fanu ae biil ri fan Iudaia, ma ri ka unune. \v 2 Isau le fale fan Iudaia ae biil ri unune, ri ka siingsiing orek na balan fanu ae biil ri fan Iudaia ke ri ka fatel wolwol kiri isi rik ememse foron tom unune. \v 3 Pol ru e Barnabas ru kiis pes dolon aunbiing tom aiwa, ma biil ru binbin isi fafas ini famais ke Kumguui. Kumguui tom i fatekentu u, aunbiing i ta rakrakai sing ru una fatapiek foron fakileng ke foron tier an fabitit. \v 4 Isau le fanu na maleh ae ri ka tampaek ma ka u lo ri, fal ri mi lon fan Iudaia ke fal ri ka mi lon iun aposel. \v 5 Fanu ae biil ri fan Iudaia ke fan Iudaia turan foron laulaumet kiri, ri ka ier isi rin falaulau ruh ma rik luumete ruh. \v 6 Isau le ru ka usum, ke ru ka fin una Listra ke Derbe na falifu na Likonia ke una foron maleh fatat. \v 7 Aiwa na foron maleh ae, ru ka famam fafas tom ini Rokap na Fafas. \s1 Pol ru e Barnabas ru Fafas na Listra \p \v 8 Awii na maleh na Listra, imel e nenge kaltu i pang ma ka peo tah ma biil ifasi in la. \v 9 Aunbiing Pol i fafas, kaltu ae i kiis tah ma ka ongen u. Pol ka par tortores usuf i ke ka iliim u le imel e unune kia le in liu. \v 10 Ke ka perek aragii, “Aptih!” Kaltu ae ka ongen u, ka sirok ma ka tipes la. \p \v 11 Aunbiing gur na fanu ae ri ka par tier ae Pol i fatapiek ta u, ri ka perek ini orek kiri tom, fan Likonia aragii, “Iun god ru tapiek arae iun kaltu toh ma ru ka pu unaisrer.” \v 12 Ri foteng Barnabas ini Jus, ke Pol ini Ermes, wara le i tom ororekmet.\f + \fr 14:12 \ft Jus ru e Ermes, ru iwu lo foron god ken fan Grik. Na unune kiri, Jus i e famfamu ken foron god, ke Ermes i e tom kep orek ke Jus\f* \v 13 Felun sising ken fanu ae ri lotu la usuf god Jus i fatat sau isi ubiif kale maleh ae. Pris tinaiwa turan gur na fanu ri ka kep foron bulmakau tamat turan foron sian au ae ri tu turim ta u arae kutkute, ke ri ka la unawii na matan ubiif na maleh ae isi rin tel tunmapek usuf Barnabas ru e Pol.\fig Ri ka kep foron bulmakau tamat turan foron sian au ke ri ka la isi rin tel tunmapek usuf Barnabas ru e Pol.|src="Acts 14.13 GS.tif" size="span" ref="14:13" \fig* \p \v 14 Isau le aunbiing iun aposel ae, Barnabas ru e Pol, ru ka ongen u, ru ka rages foron kilkiliis kiruh ke ru ka filau suu na fatpoton gur na fanu ma ru ka perek aragii, \v 15 \x - \xo 14:15 \xt KisimBek 20:11; BukSong 146:6\x*“Fanu ri, isi sani gam ka tel u arae? Kama sabin, kama kaltu sau arae gam. Kama la sau isi fas gam ini Rokap na Fafas isi gamek fin koseng foron matngan tier igii ae biil ti kamtina ma isi gamek tamikis usuf God ae i liu ma i fakiis ta kukulii, piklinbat ke palgantes turan foron tier tikii ae lo ri. \v 16 Na foron ulul pakanini, i sok ufu ta foron mat tikii isi mi na foron sinangu ri tom. \v 17 Isau le biil i sok ufu gam foes ta sau isi biil mang gamen usum lo. I finngas foron rokap na sinang tom usuf gam aunbiing i ta us tinbae na kukulii ke foron au ri ka fua na foron taul fua kiri. I fen gam ini ifuun e inen ke ka fafuun balmi ini laes.” \v 18 Ru orek arae usuf fanu, isau le ri ngongos isi tel tunmapek usuf ruh. Pesu ru ka rakrakai tom isi tikale ri. \p \v 19 Namih, fale fan Iudaia ri ka la tina Entiok ke tina Aikonium ke ri ka siingsiing orek na balan gur na fanu ae isi gong ri mi na orek ke Pol ruh. Ri ka luuluu Pol ke ri ka dat fasuu u tina maleh ae, wara ri wol le ka met tah. \v 20 Isau le aunbiing foron tom unune ri ka ti kawil u, ka aptih ke ka fis sabin una maleh ae. Ma na biing namih, ru e Barnabas ru ka la una Derbe. \s1 Pol ru e Barnabas ru fis una Entiok \p \v 21 Aunbiing Pol ru e Barnabas ru ka fafas ini Rokap na Fafas na Derbe, fanu fuun ri ka tapiek berberat na fafausum. Namih, Pol ru ka fis una Listra, Aikonium ke una Entiok. \v 22 Ma ru ka farakrakai berberat na fafausum isi rin tifat ini tekentu na unune ke ru ka tarah, “Keren kalsakai in fuun e tatawin tom isi kerek kau na matanfuntih ke God.” \v 23 Ke ru ka tim pes fale fanu isi rin tapiek foron famfamu ken foron tom unune na temtem tikii na maleh ae. Ru sising ke ru ka fafel ma ru ka ta foron famfamu ae usuf Kumguui ae ri luun unune kiri lo. \v 24 Na ninla kiruh, ru soleng falifu na Pisidia, ke ru ka tapiek na falifu na Pamfilia. \v 25 Ke aunbiing ru ka fafas ta ini Rokap na Fafas na Perga, ru ka pu una Atalia. \p \v 26 Ru ka wof na sip aiwa ke ru ka fis una Entiok, na maleh ae foron tom unune ri luun ta ru na piklin famais ke God, isi tel foim ae igii mang ru ka farop u. \v 27 Aunbiing ru tapiek aiwa, ru ka kam turim foron tom unune tikii ke ru ka fas ri ini foron tier tikii ae ru ka tel ta u na falupes ke God, ma arafa God i sapeng na sal arae isi fanu ae biil ri fan Iudaia ri ka unune. \v 28 Ru melmel pes dolon aunbiing tom aiwa turan foron tom unune na Entiok. \c 15 \s1 Foron Famfamu na Lotu ri Kiis turim na Ierusalem \p \v 1 \x - \xo 15:1 \xt WokPris 12:3\x*Aunbiing Pol ru e Barnabas ru tinawii na Entiok, fale fanu ri ka la tina Iudaia ke ri ka famam fausum foron tom unune aragii, “Male biil gam kiit pununfo gam namin nagogon ae Moses i fafausum ta ini, ke biil tom ifasi gamen kep liu.” \v 2 Foron orek ae, ka fatel Pol ru e Barnabas, ru ka lala fapue tura ri. Namih foron tom unune ri ka tus pes Pol ru e Barnabas turan fale tom unune sabin isi rin la una Ierusalem ma rik par foron aposel turan foron famfamu ma rik diik ri isi orek ae ri ongen ta u. \v 3 Foron tom unune ri ka wuun ufu ri, ma aunbiing ri ka soleng falifu na Fonisia ke Samaria, ri ka fas foron tom unune ae le, fanu sabin ae biil ri fan Iudaia, ri ka kiliis liu mang kiri. Aunbiing ri ka ongen u, ri ka lala laes. \v 4 Aunbiing ri tapiek na Ierusalem, foron tom unune turan foron aposel ke foron famfamu ri ka somangat pes ri. Ri ka fas fanu tikii ini foron tier tikii ae ru ka tel ta u na falupes ke God. \p \v 5 Isau le fale tom unune tina baba ken foron Farasi, ri ka sotih ke ri ka tara aragii, “Foron tom unune ae biil ri fan Iudaia, rin kiit pununfo ri tom ma rik mi na nagogon ke Moses.” \p \v 6 Foron aposel turan foron famfamu ri ka kiis turim isi ngurke orek ae. \v 7 \x - \xo 15:7 \xt Aposel 10:1-43\x*Ri ka lala orek tah, nami Pita ka sotih ke ka tarah, “Foron tualik, gam usum le pakanini tom God i tim pes ta iau tina fatpoto gam isi fafas ini Rokap na Fafas usuf fanu ae biil ri fan Iudaia, isi rik ongen u ma rik unune. \v 8 \x - \xo 15:8 \xt Aposel 10:44; 2:4\x*God i usum na balan fanu tikii, ka finngas u le i somangat pes ri, aunbiing i ta Tanwa Kalkaluu usuf ri, arae sau i ta ta u usuf kerer. \v 9 Sinangu God usuf kerer, ifasi sau arae sinangu God usuf ri, wara le ka fafuu ta balri, aunbiing ri unune. \v 10 Ma igii, isi sani gam ka ier isi tof God? Gong gam kep au na olon berberat na fafausum. Kere tom turan foron tubutamat kerer biil ifasi keren ngar u. \v 11 Isau le kere unune le kere tikii kere kep fafaliu na itikii sau e matngan sal, kere kep fafaliu sau na famais ke Iesu, Kumguui kirer.” \p \v 12 Fanu tikii ae ri kiis turim ta biil ti tenge ri, aunbiing Barnabas ru e Pol ru fas ri ini foron fakileng ke foron tier an fabitit ae God i fatapiek ta u na limruh na fatpoton fanu ae biil ri fan Iudaia. \v 13 Aunbiing ru ka use ta u arae, Jems ka sotih ke ka tarah, “Foron tuaklik, gam ongen iau. \v 14 Saimon ka fas ta kerer arafa God i finngas famu ta famais kia arae usuf fale fanu ae biil ri fan Iudaia, aunbiing i fule pes ta ri isi rik tapiek arae fanu tutus kia tom. \v 15 Orek ken foron profet i somangat ini tier igii, arae tom ri siit ta u na Buk na Gogoh le: \q1 \v 16 \x - \xo 15:16 \xt Amos 9:11,12\x* ‘Namih, ian fis \q2 ke iak tel fafis fel ke Dewit\f + \fr 15:16 \ft “Fel ke Dewit,” kamtina le matanfuntih ke king Dewit\f* ae i luut tah. \q1 Foron iri ae i laulau tah, \q2 ian fapti fafis u, \q2 ke iak tumarnge u, \q1 \v 17-18 isi fale fanu keskes, \q2 ae biil ri fan Iudaia, \q1 rik im isi Kumguui, \q2 ri ae ia ka kam pes ta ri le ri kiak. \q2 Orek igii ke Kumguui, \q1 ae pakanini tom i use ta u le \q2 foron tier igii in tapiek.’ \p \v 19 “Pesu, na wolwol kiak le, gong kere tel u isi ik ngangaten kanaka usuf fanu ae biil ri fan Iudaia, ae ri ka ta ta liu kiri usuf God. \v 20 \x - \xo 15:20 \xt KisimBek 34:15-17; WokPris 17:10-16; 18:6-23\x*Isau le keren sisiit usuf ri ma kerek fas ri le, gong ri ien foron inen ae ri ta ta u arae fafen usuf foron god famfabal, gong ri tel sinangun tamfaes, ke gong ri ien pinsan foron muruuw ae ri bing mete u, ke gong ri ien dah na foron muruuw. \v 21 I wara le, tinpakanini tom, ri fafas la ini nagogon ke Moses na foron maleh tikii, ma na foron Biingen Mangeh tikii, ri ka wes u la na foron felun lotu.” \s1 Leta ken foron Famfamu na Lotu na Ierusalem \p \v 22 Namih, foron aposel turan foron famfamu ke fanu tikii na lotu ri ka wol le rin tus pes ti fale fanu lo ri tom, isi rik wuun ri tura Pol ru e Barnabas una Entiok. Ri ka tus pes Iudas, nenge asa sabin e Barsabas, ke Sailas ae foron tom unune ri bulat la lo ruh. \v 23 Ma leta ae ru kep u, i aragii: \b \pi1 Igii e leta sing foron aposel ke foron famfamu na lotu na Ierusalem, kemem foron tualik gam. \pi1 Keme sisiit usuf gam ae biil gam fan Iudaia ae gam kiis na maleh na Entiok, Siria ke Silisia. \pi1 Famais kimem usuf gam. \b \pi1 \v 24 Keme ka ongen ta u le, fale fanu ri la tinaga na aismem, isau le kemem tom biil keme wuun ta ri. Ri la ma ri ka falaulau ta unune kimi ma ri ka fapul gam ini foron fafausum kiri. \v 25 Kemem tikii, keme somangat le kemen tus iwu lo kemem isi kemek wuun ru usuf gam tura Barnabas ru e Pol. Barnabas ru e Pol ru iun rokap na talmem, \v 26 ae ru lin liu kiru tom na tel foim igii, iwara na asa Kumguui kirer, Iesu Karisito. \v 27 Pesu, keme ka wuun ufu Iudas ru e Sailas, isi ruk fasuut u tom ini ngusruh e foron tier igii keme siit u usuf gam. \v 28 Tanwa Kalkaluu i kiis tura kemem ke keme ka somangat tikii le, gong keme ta ti fale tatawin sabin usuf gam. Igii sau e fale tier gamen mi lo: \v 29 Gong gam ien inen ae ri ta ta u arae fafen usuf foron god famfabal, gong gam ien dah na foron muruuw, gong gam ien pinsan foron muruuw ae ri bing mete u ke gong sabin gam tel sinangun tamfaes. Gong gam tel foron sinang aragii, isi kiis kimi ik rokap. \pi1 Famais kimem usuf gam. \b \p \v 30 Ri ka wuun ufu ri, ke ri ka la una Entiok. Ma aiwa, ri ka tel turim foron tom unune ke ri ka ta leta usuf ri. \v 31 Fanu ri ka wes leta ae, ke ri ka lala laes aunbiing ri ongen foron orek ae i farakrakai ri. \v 32 Iudas ru e Sailas, ru turim ru iun profet, pesu ru ka ta ifuun e rokap na orek una fanau ri ma una farakrakai unune ken foron tom unune. \v 33-34 Ru ka kiis pes fale biing aiwa tura ri, ke nami foron tom unune aiwa ri ka wuun fafis ru ini siaroh, unaisan fanu ae ri wuun ta ruh.\f + \fr 15:33-34 \ft Fale tom tasum na Buk na Gogoh ri wol le fale orek biitom na rina igii, i aragii: \ft \+it Isau le Sailas ka ier isi in melmel biitom aiwa.\+it*\f* \v 35 Isau le Pol ru e Barnabas tinaiwa biitom na Entiok. Ru turan fanu fuun ri ka fausum fanu ke ri ka fafas ini orek ke Kumguui. \s1 Pol ru e Barnabas ru Sararah \p \v 36 Fale aunbiing namih, Pol ka fas Barnabas aragii, “Karak fis bii isi karak laum foron tualikrah na foron maleh ae kara ka fafas ta ini orek ke Kumguui lo, isi karak par ri le ri rokap biitom, le biil.” \v 37 Ka somangat e Barnabas, ke ka ier sabin le in telpes Jon ae nenge asa sabin e Mak tura ruh. \v 38 \x - \xo 15:38 \xt Aposel 13:13\x*Isau le Pol biil i somangat pes u, wara le Mak i fin koseng ta ru na Pamfilia ma biil i to la ta tura ru isi tel foim. \v 39 Pol ru e Barnabas ru ka fakep ini orek ke ru ka sararah. Barnabas ka tel pes Mak, ke ru ka wof na sip una bit na Saiprus. \v 40 Isau le Pol ka tim pes Sailas ke ru ka la. Ma aunbiing ru ka ier isi la, foron tom unune ri ka sising isi famais ke Kumguui in kiis naisruh. \v 41 Ru ka la na foron maleh tikii na falifu na Siria ke na Silisia, ma Pol ka farakrakai foron tom unune. \c 16 \s1 Timoti i La tura Pol ru e Sailas \p \v 1 Pol ru e Sailas ru la famu una Derbe ke nami una Listra. Aiwa imel e nenge kalalik na fafausum asa e Timoti. Tina i nenge fafnan Iudaia ma i nenge tom unune sabin, isau le tama i nenge sikin Grik. \v 2 Foron tom unune na Listra ke na Aikonium ri use u le Timoti i e nenge rokap na kaltu. \v 3 Pol ka ier le in telpes u tura ruh, pesu ka kiit famu pununfo Timoti, i wara lon fan Iudaia ae ri kiis na falifu ae, wara ri usum le tama i nenge sikin Grik. \v 4 Aunbiing rituul ka la na foron maleh tikii, Pol ka tata na foron leta ae foron aposel turan foron famfamu na lotu na Ierusalem ri siit ufu ta isi fanu rin mi lo. \v 5 Ke unune ken foron tom unune na foron maleh tikii ka tapiek rakrakai, ma foron biing tikii, wewes lon foron tom unune, ka laumet lalala. \s1 Pol i Par nenge Kaltu tina Masedonia na nenge Parpar \p \v 6 Pol turan iun tala rituul ka soleng falifu na Frigia ke Galatia, wara le Tanwa Kalkaluu i tikale Pol le gong i fafas ini Rokap na Fafas na falifu na Eisia. \v 7 Aunbiing rituul ka tapiek na nanal na Misia, rituul ka totof isi rituulen kau na falifu na Bitinia, isau le Tanwa Iesu biil i somangat ufu rituul. \v 8 Pesu rituul ka liu ufu Misia ke rituul ka pu una Troas. \v 9 Na wor, Pol ka par nenge parpar. I par nenge kaltu tina Masedonia i soti ma ka famam sising u aragii, “La uga na Masedonia ma ok lupes kemem.” \v 10 Aunbiing Pol ka par tikii ta parpar ae, fanpil, keme ka geges ma keme ka la una Masedonia, wara keme usum le God tom i kam kemem isi kemen fafas ini Rokap na Fafas usuf ri. \s1 Lidia tina Filipai i Unune lo Iesu \p \v 11 Keme ka wof na sip na Troas ma keme ka filau tortores una Samotres. Ma na biing namih, keme ka masah na Neapolis. \v 12 Tinaiwa, keme ka tapiek na Filipai. Filipai i nenge maleh ae fan Rom ri fuun lo ma i e nenge tara maleh na falifu na Masedonia, ma keme ka melmel aiwa na fale biing. \p \v 13 Na Biingen Mangeh, keme ka suuh tina palgan ubiif kale maleh ae una baban dan, wara keme wol le imel e salan la turim isi sising ken fan Iudaia aiwa. Keme ka kiis ke keme ka tipes orek usuf kelefin ae ri la turim ta aiwa. \v 14 Neng lon kelefin ae, asa e Lidia. I sufii foron kaen melmelek la pes pitkalang. Lidia i tina maleh na Taiatira ma i lotu la unaisa God. Aunbiing ka ongen kemem, Kumguui ka sapeng na bala ke ka somangat pes fafas ke Pol. \v 15 Aunbiing i turan fanu ae na fel kia ri ka kep ta bapitaiso, ka sising kemem aragii, “Male gam wol le ia unune tekentu lo Kumguui, ke gamek la isi melmel na fel kiak.” Ka ngongos tom, papang na aunbiing keme ka somangat. \s1 Ri luun Pol ru e Sailas na Kamkabet na Filipai \p \v 16 Nenge biing, aunbiing keme la una falifu ae ri sising la lo, keme ka tafe nenge tah. I nenge fafauun ma imel e tanwa laulau lo ma i use famu foron tier la ae in tapiek namih. I tel ifuun la e pitkalang ken fanu ae i foim la sing ri. \v 17 Tah ae ka mimi la lo Pol tura kemem ke ka famam tautau aragii, “Fanu igii ri foron fafauun ke God ae i Buuii kanaka na Mawe ma ri ka tapiek aga isi fas gam ini sal una kep liu.” \v 18 Ifuun tom e biing, fifin ae i tara la arae, pesu Pol ka kut mang e bala. Ka giliim fis ma ka fas tanwa laulau ae aragii, “Na asa Iesu Karisito, ia fas o: Suu koseng fifin ae!” Fanpil, tanwa laulau ae, ka suuh koseng u. \p \v 19 Aunbiing foron laulaumet ken tah ae ri ka usum le biil mang ifasi in fatapiek ti pitkalang, ri ka luse Pol ru e Sailas ke ri ka dat ru una salan la turim ken fanu, isi ruk ti na matan foron famfamu. \v 20 Ri ka lame ru una matan foron tom nagogon ke ri ka tarah, “Uner igii ru sikin Iudaia, ru tel maleh kirer ka rigorigo. \v 21 Ru fausum fanu ini matngan sinangu ri, ae biil i tortores le kerer fan Rom keren somangat pes u ke kerek mi lo.” \p \v 22 Gur na fanu ae ri ka la turim isi paket Pol ru e Sailas. Ke foron tom nagogon tina maleh ae ri ka tara le rin kasis ufu foron kilkiliis kiruh ma rik pis ruh. \v 23 Ri ka pis falaulau ta ruh ke ri ka lin fakau ru na felun kamkabet ma ri ka fas tom parpar kaleh isi in parpar rokap lo ruh, tarama ru ka fin. \v 24 Aunbiing i ongen matngan orek arae, ka fakau sikit ru una palga tutus e felun kamkabet ae, ke ka kabet foron kekruh una foron kiptin au. \p \v 25 Na fapot, Pol ru e Sailas ru ka famam sising ke ru ka sek foron seksek usuf God, ma fale fanu sabin ae ri kamkabet, ri ka ongen ruh. \v 26 Fanpil, nenge tara gih ka tapiek, ma foron tuh tikii na felun kamkabet ka nut. Foron matanfel tikii na felun kamkabet ka sapeng, ke foron sen lon fanu tikii ae ri kamkabet ka tampupuk.\fig Nenge tara gih ka tapiek, ma foron matanfel tikii na felun kamkabet ae ka sapeng.|src="Acts 16.26 GS.tif" size="col" ref="16:26" \fig* \v 27 Tom parpar kale felun kamkabet ae ka mat ma ka par foron matanfel tikii ri sapeng. Ka fut pes popok una fapaket kia ke ka ier le in siimete fafis u tom, wara i wol le fanu tikii ae ri kamkabet ri ka fin tah. \v 28 Isau le Pol ka perek aragii, “Gong o falaulau fafis o! Kemem tikii igii tom.” \p \v 29 Kaltu ae ka tautau isi ti lam, ka filau ke ka nananar ini sokeh ma ka luut uf na mata Pol ru e Sailas. \v 30 Ka lame fasuu ruh ke ka diik ru aragii, “Uner, sani ian tel u, isi God ik faliu iau?” \p \v 31 Ru ka kiliis u aragii, “On unune lo Kumguui Iesu, isi God ik faliu o, wo turan fanu tikii na fel kiam.” \v 32 Namih, ru ka fafas ini orek ke Kumguui usuf i turan fanu tikii ae na matanfel kia. \v 33 Na aunbiing tom ae na fapot, tom parpar kaleh na felun kamkabet ka tel pes ruh ke ka gorse foron lot kiruh. Ma na aunbiing tom ae, ru ka baptais u turan fanu tikii na matanfel kia. \v 34 Ka fakau ru una fel kia ke ka tel inen aruh. Liu kia ifuun ini laes, wara le i turan fanu tikii na matanfel kia ri ka unune mang lo God. \p \v 35 Na biingbiing, foron tom nagogon ri ka wuun foron tom foim kiri usuf tom parpar kale felun kamkabet ini orek aragii, “Puk ufu uner ae.” \p \v 36 Tom parpar kale felun kamkabet ka fas Pol aragii, “Foron tom nagogon ri tara le ian puk ufu kamu e Sailas. Kamu suu mang ma kamuk la ini siaroh.” \p \v 37 Isau le Pol ka fas foron tom foim ae aragii, “Kama iun sikin Rom ma ri piis ta kamah na matan fanu tikii, biil ri ongen fakasi ta foron orek kimah ma ri ka lin fakau ta kama una felun kamkabet. Biil rin wuun fakum ufu kama sau, biil. Ri tom rin la ma rik lame fasuu kama tinaga.” \p \v 38 Foron tom foim ri ka fas foron tom nagogon ini orek ke Pol, ma aunbiing ri ka ongen u le Pol ru e Sailas ru iun sikin Rom, ri ka sokeh. \v 39 Pesu ri la ke ri ka fot kiskam sing ruh. Ke ri ka lame fasuu ru tina felun kamkabet ma ri ka sising ru isi run la koseng maleh kiri. \v 40 Aunbiing Pol ru e Sailas ru ka suu ta tina felun kamkabet, ru ka la una fel ke Lidia ke ru ka fatafe turan foron tom unune ma ru ka farakrakai ri. Namih, ru ka la koseng ri. \c 17 \s1 Pol i Fafas na Tesalonika \p \v 1 Aunbiing Pol ru e Sailas ru ka soleng ta maleh na Amfipolis ke Apolonia, ru ka tapiek na Tesalonika ma aiwa, imel e felun lotu ken fan Iudaia. \v 2 Arae tom Pol i tel u la, ka kau na felun lotu ma ituul e Biingen Mangeh, ka ngurke foron orek ae na Buk na Gogoh turan fanu. \v 3 Ka famalal ri ke ka fas ri le Buk na Gogoh i tara le Mesaia in kalsakai fangungut tom, ke ik apti fis. Ke ka fas ri sabin aragii, “Iesu ae ia fas gam ini, i e Mesaia.” \v 4 Fale fan Iudaia ae ri ongen orek ke Pol ru e Sailas, ri ka unune ke ri ka mi lo ru turan ifuun e fan Grik ae ri lotu la unaisa God ke almin kelefin sabin ae asri i laumet. \p \v 5 Isau le fale fan Iudaia ka laulau e balri lo Pol ru e Sailas, pesu, ri ka la una salan la turim ken fanu. Ri ka lame turim foron toltol na fanu ma ri ka tel maleh ae ka rigorigo. Ri ka la una fel ke Jeisen ma ri ka im isi Pol ru e Sailas, wara ri ier le rin dat fasuu ru usuf fanu. \v 6 Isau le aunbiing biil mang ri im tafe ruh, ri ka dat pes Jeisen turan fale tom unune usuf foron famfamu na maleh ae ma ri ka perek aragii, “Uner ae ru fatapiek tatawin la na marmarsan maleh, ru mang ta igii. \v 7 Jeisen ka somangat pes ta ru una fel kia ma igii, ri tikii ri ka lek ta nagogon ke Sisar, wara ri use u la le, imel e nenge king sabin ae ri foteng u le Iesu.” \v 8 Ka rigorigo e maleh ini gur na fanu ae turan foron famfamu tina maleh ae aunbiing ri ongen orek igii. \v 9 Ke foron famfamu ri ka fas Jeisen turan fale tom unune sabin isi rin ta pitkalang una fiil ufu ri isi gong ri kamkabet, nami rik sok ufu ri. \s1 Pol i Fafas na Berea \p \v 10 Na wor tom ae, foron tom unune ri ka wuun ufu Pol ru e Sailas una Berea. Aunbiing ru ka tapiek aiwa, ru ka kau na felun lotu ken fan Iudaia. \v 11 Fan Iudaia ae ri kiis na Berea, sinangu ri i rokap kanaka lon fan Iudaia ae na Tesalonika. Ri somangat pes fafas ke Pol, wara ri ier kanaka isi ongen u. Foron biing tikii ri wes foron orek la ae na Buk na Gogoh isi rik par u le orek ke Pol i tekentu le biil. \v 12 Ifuun e fan Iudaia ri ka unune ma ifuun sabin e kelefin tina Grik ae asri i laumet turan almin fanu tamat tina Grik ri ka unune. \p \v 13 Aunbiing fan Iudaia ae na Tesalonika ri ongen u le Pol ka fafas ini orek ke God na Berea, ri ka la sabin unaiwa, ke ri ka siingsiing orek na balan fanu ma wolwol kiri ka rigorigo. \v 14 Fanpil ke foron tom unune aiwa ri ka wuun Pol una kiin, isau le Sailas ru e Timoti ru tom tinaiwa na Berea. \v 15 Fanu ae ri filange ta Pol una Atens, ri ka fis ini orek ke Pol usuf Sailas ru e Timoti le, run sangar sape nami. \s1 Pol i Fafas na Atens \p \v 16 Aunbiing Pol i famam nene Sailas ru e Timoti na Atens, ka purngis e bala aunbiing i par ifuun e tantanwan foron god famfabal na maleh ae. \v 17 Pesu ka la una felun lotu ke ka orek turan fan Iudaia ke turan fale fan Grik sabin ae ri lotu la unaisa God. Ma na foron biing tikii, i la la una salan la turim ken fanu ke ka faorek fanse ae ri tapiek la aiwa. \v 18 Iwu e uh na foron tom tasum tinaiwa, neng ri foteng ri ini Epikurian ke neng ini Stoik, ri ka tipes fakep ini orek tura Pol. Fal lo ri, ri tara le, “Tom orek foes igii, sani i ier isi use u?” Fal ri ka tarah, “I famam fafas ini foron god tina fale maleh keskes.” Ri use u arae, wara le Pol i fafas ini Rokap na Fafas lo Iesu ke ini apaptifis. \v 19 Ri ka lame pes Pol una pungpung na Areopagus ae foron tom tasum ri kiis turim la wah ke ri ka fas u aragii, “Keme ier le on fas kemem ini foron fafausum ae o fafas la ini. \v 20 Wara le o use fale tier ae i fuuh una wongwong kimem, pesu keme ka ier isi usum na kamtinan foron orek kiam.” \v 21 Fanu tikii na Atens turan foron ses ae ri melmel la aiwa, biil ri tel ti tier la, ri muduung la sau na ongen foron orek fuuh ma ri ka ngurke u la. \p \v 22 Pol ka ti na fatpoton foron tom tasum ae, ke ka tarah, “Fan Atens, ia par u le na foron tier tikii gam tel u, gam mi kanaka na sinangun lotu. \v 23 Aunbiing ia soleng maleh kimi, ia par foron tier ae gam lotu la unaisri ma nenge salan tunmapek ia par u, imel e sisiit lo i aragii: \qc \sc USUF NENGE GOD AE BIIL KERE USUM LO. \sc* \m God ae gam lotu unaisa, ma biil gam usum lo, igii ian fas gam ini. \p \v 24 \x - \xo 17:24 \xt 1King 8:27; Aisaia 42:5; Aposel 7:48\x*“I e God ae i tel ta piklinbat turan foron tier tikii lo, i e Kumguui tina kukulii ke tina piklinbat ma biil i kiis la na ti Felun Tunmapek ae fanu ri tel u ini limri, biil. \v 25 God igii, i ta ta liu turan kif usuf fanu ke foron tier tikii. Biil i lauu, isi kerek tel foim ini limrer una lupes u, biil. \v 26 Lo itikii sau e tubutamat kerer, God ka fatapiek foron mat tikii. Ka fakiis ri na foron falifu tikii ke ka luun aunbiing ae rin liu lo ke foron falifu tutus ae rin kiis lo. \v 27 God i tel ta foron tier igii, isi fanu rik im isi, ma awii rik la usuf i, ma rik tafe u. Isau le God biil i tapak koseng temtem tikii lo kerer. \v 28 Wara lo i sau, kere ka liu, kere ka miliu ke kere ka kep kif. Arae fale tom pit seksek kimi tom ri ka use ta u le, ‘Kere berberat kia.’ \p \v 29 “Kere berberat ke God, pesu gong kere wol le God i tara arae goul, siliwa, fat ke arae foron tantanwan tier ae fanu ri tel u namin wolwol ke tasum kiri. \v 30 Tinpakanini, God i par ufu ta foron sinang arae, wara le fanu biil ri usum na sani ri tel u. Isau le igii, i use u le fanu tikii na marmarsan falifu rin sokiliis liu kiri. \v 31 Wara le God ka luun ta nenge biing ae in nagogon fanu tikii na marmarsan maleh ma nagogon kia in tortores usuf fanu tikii. Ka tus pes ta nenge kaltu isi in tel nagogon ae ma ka fatekentu ta u usuf fanu aunbiing i fapti fafis u tina minet.” \p \v 32 Aunbiing ri ongen Pol i use nenge kaltu i apti fis tina minet, fal ri ka morot ini, isau le fal ri ka tarah, “Keme ier isi on bele fas kemem sabin ini tier igii.” \v 33 Ri ka use ta u arae ke Pol ka suu koseng ri. \v 34 Fal ri ka tapiek foron tom unune ke ri ka mi lo Pol. Neng lo ri asa e Dionisius, i neng lon fanu ae ri kiis turim la na Areopagus, ke nenge fifin asa e Damaris turan fal sabin. \c 18 \s1 Pol i Fafas na Korin \p \v 1 Namih, Pol ka la koseng Atens una Korin. \v 2 Ka tafe nenge sikin Iudaia aiwa, asa e Akuila, ae i pang ta na Pontus. Ru lamansilik e Prisila ru am kang sau tina Itali, wara le Klaudias Sisar i tel ufu fan Iudaia tikii tina Rom,\f + \fr 18:2 \ft Rom i e tara maleh na falifu na Itali\f* ke Pol ka la isi par ruh. \v 3 Pol i nenge tom tel fel ini kadiis sabin arae ruh, pesu ka melmel aiwa, ma ka foim tura ruh. \v 4 Na foron Biingen Mangeh tikii, Pol i la la una felun lotu ken fan Iudaia ma ka orek la tura ri, ke ka totof isi in tel wolwol ken fan Iudaia turan fan Grik isi rik unune lo Iesu. \p \v 5 Aunbiing Sailas ru e Timoti ru ka tapiek ta tina Masedonia, Pol ka ta tikii foron aunbiing kia na fafas ini Rokap na Fafas, ka famalal fan Iudaia le Iesu i e Mesaia. \v 6 Isau le, aunbiing fan Iudaia biil ri ier isi ongen fafausum kia ma ri ka orek kamgas ulo, Pol ka pakte ufu piyiif tina kaen kia ke ka tarah, “Male gamen fiu, ke wara lo gam tom. Ia sengsegeng. Tipes u igii, ian la mang ma iak fafas usuf fanu ae biil ri fan Iudaia.” \p \v 7 Ke Pol ka suu tina felun lotu ma ka la una fel ke Titius Jastus. Biil i sikin Iudaia, isau le i lotu la unaisa God ma fel kia i fatat sau isi felun lotu ken fan Iudaia. \v 8 Krispus, i e famfamu na felun lotu ae, i turan fanu tikii ae na fel kia ri ka unune. Ifuun e fanu na Korin sabin ae ri ongen orek ke Pol, ri ka unune ke ri ka kep bapitaiso. \p \v 9 Nenge wor Kumguui ka faorek Pol na nenge parpar ma ka tara sing i aragii, “Gong o sokeh, on famam orek tom, gong o babat na ngusum. \v 10 Wara le ia igii naisam. Biil tikas ifasi in fatel o ma ik falaulau wo, wara le fanu fuun na maleh igii, ri kiak.” \v 11 Pesu Pol ka melmel tura ri pes nenge bet ma tiga ma ka famam fausum ri ini orek ke God. \p \v 12 Isau le aunbiing Galio ka tapiek famfamu na matanfuntih na falifu na Akaia,\f + \fr 18:12 \ft Korin i e tara maleh na falifu na Akaia\f* fan Iudaia ri ka ti turim ke ri ka luse Pol ma ri ka lame u isi in ti na nagogon. \v 13 Ke ri ka fas famfamu ae aragii, “Kaltu igii i dat wolwol ken fanu la ma ri ka lotu unaisa God na matngan sal ae biil i tortores ini nagogon kimem.” \p \v 14 Isau le aunbiing Pol ka ier isi orek, Galio ka fas fan Iudaia ae aragii, “Fan Iudaia gam ongen iau, male kaltu igii i tel fager ti tier le i tel ti tara na sinang laulau, ke in tortores le ian wong sing gam. \v 15 Isau male gam tiu u ini foron orek, le ini foron as, le ini foron nagogon kimi tom, ke gam tom gamek nagogon u. Biil ia ier le ian nagogon tikas kunan foron tier arae.” \v 16 Ka use ta u arae, ke ka wuun fasuu ri tina felun nagogon. \v 17 Ke ri tikii ri ka pose papte Sostenes, famfamu na felun lotu kiri, ma ri ka paket u aiwa tom na felun nagogon. Isau le Galio biil i engenges le in tel ti tier ini ri. \s1 Pol i Fis una Entiok \p \v 18 \x - \xo 18:18 \xt Namba 6:18\x*Pol ka kiis pes fale aunbiing biitom na Korin ke nami ka kang koseng foron tom unune aiwa ma ka wof na sip una Siria tura Prisila ru e Akuila. Isau le aunbiing i ier isi la, ka la famu ta bii una Senkria ke ka kukuur ufu olo, i wara na falimlim ae i tel ta u usuf God.\f + \fr 18:18 \ft Na sinangun fan Iudaia, aunbiing ri ka fasuut ta nenge falimlim usuf God, ke rik kukuur ufu olri. \f* \v 19 Ri ka tapiek na Efeses ke Pol ka la koseng Prisila ru e Akuila. I keskes ka kau una felun lotu ke ka orek turan fan Iudaia. \v 20 Aunbiing ri ka sising u isi in kiis biitom tura ri, biil i to somangat. \v 21 Isau le, aunbiing ka ier isi la koseng ri, ka falimlim usuf ri aragii, “Male na wolwol ke God, ke ian fis sabin isi par gam.” Namih ka wof na sip koseng ri aiwa na Efeses. \v 22 Aunbiing ka masah na Sisaria, ka tatkau una Ierusalem ke ka ta orek an famais kia usuf foron tom unune ke namih ka la una Entiok. \p \v 23 Ka kiis pes fale aunbiing aiwa na Entiok, ke nami ka la una temtem tikii na maleh na falifu na Galatia ke Frigia ma ka farakrakai unune ken foron tom unune tikii. \s1 Apolos i Fafas na Efeses \p \v 24 Na aunbiing sabin ae, nenge sikin Iudaia asa e Apolos tina maleh na Aleksendria i la una Efeses. I paket fakasi orek la ma i usum rokap sabin na Buk na Gogoh. \v 25 Ri fausum ta u ini Sal ke Kumguui\f + \fr 18:25 \ft Fale fanu ri foteng sinangun lotu unaisa Iesu le “Sal ke Kumguui,” le “Sal ke God”\f* ma i lala laes la tom aunbiing i fausum fanu ini Iesu. Ma fafausum kia i tortores, isau le i tom i usum sau na bapitaiso ke Jon. \v 26 Ma Apolos i kep balamas ta tom ma ka tipes fafas na felun lotu ken fan Iudaia. Aunbiing Prisila ru e Akuila ru ka ongen ta u, ru ka tel pes u una fel kiruh ke ru ka famalal fakasi u mang tom ini Sal ke God. \p \v 27 Aunbiing Apolos ka ier isi la una falifu na Akaia, foron tom unune ri ka farakrakai u ke ri ka sisiit usuf berberat na fafausum na Akaia, isi rin somangat pes u. Ma aunbiing i tapiek, ka ta tara falupes usuf fanu ae ri ka unune tah, wara na famais ke God. \v 28 I lala fakep ini orek turan fan Iudaia na matan fanu tikii ma ka fas ri ini foron sun orek na Buk na Gogoh ae i fatekentu u le Iesu i e Mesaia. \c 19 \s1 Pol i Kiis na Efeses \p \v 1 Aunbiing Apolos tinawii biitom na Korin, Pol ka la na sal na foron pungpung ke ka tapiek na Efeses ma ka tafe fale berberat na fafausum aiwa. \v 2 Ke ka diik ri aragii, “Arafah, gam kep Tanwa Kalkaluu sabin aunbiing gam unune?” \p Ri ka kiliis u aragii, “Biil. Biil biitom keme ongen u le imel e Tanwa Kalkaluu.” \p \v 3 Ke ka diik ri sabin aragii, “Matngan bapitaiso arafa ae gam kep u?” \p Ri ka kiliis u le, “Bapitaiso ke Jon.” \p \v 4 \x - \xo 19:4 \xt Metiu 3:11; Mak 1:4,7,8; Luk 3:4,16; Jon 1:26,27\x*Ke ka fas ri aragii, “Bapitaiso ke Jon i e bapitaiso una sokiliis liu. Jon i fas fanu le rin unune lo ier ae i mi pes u, i e Iesu.” \v 5 Aunbiing ri ka ongen ta orek ke Pol, ri ka kep bapitaiso na asa Kumguui Iesu. \v 6 Aunbiing Pol i luun iun lima na olri, Tanwa Kalkaluu ka susuef ulo ri, ma ri ka orek ini marmarsan orek ke ri ka orek profet. \v 7 Fanu tamat tikii aiwa ifasi arae nenge sangful ini u. \p \v 8 Pol i kau una felun lotu ma i kep balamas aunbiing i orek. Ka fakep tura ri ma ka fatel wolwol kiri ini foron tier na matanfuntih ke God. I tel u arae na ituul e funiil. \v 9 Isau le fal lo ri balri i sorokai kanaka ma biil ri ier isi unune ma ri ka use falaulau Sal ke Kumguui na matan fanu tikii. Pesu, Pol ka la koseng ri. Ka tel pes foron tom unune, ma na foron biing tikii ri ka orek turim la na felun fafausum ke Tiranus. \v 10 I tel u arae na iwu e bet, pesu fan Iudaia tikii turan fan Grik tikii ae ri kiis na falifu na Eisia, ri ka ongen orek ke Kumguui. \s1 Berberat ke Skewa \p \v 11 God i fatapiek foron fakileng na lima Pol, ae i neng keskes lon foron fakileng i fatapiek u la tinpakanini. \v 12 Pesu ri ka kep foron anggisiip ke fale dangan kaen sabin ae ka tus ta na fo Pol, ke ri ka luun u la lon foron sasem ma ri ka liu, ke foron tanwa laulau sabin ri ka suu koseng ri. \p \v 13 Fale fan Iudaia ri la la na foron maleh, ke ri ka fes ufu foron tanwa laulau. Ri totof isi rin fes ufu foron tanwa laulau ae ri susuef ulon fanu, ini asa Iesu. Ri use u la aragii, “Na asa Iesu ae Pol i fafas la ini, ia fas gam le gamen suuh!” \v 14 Ifit e kalalik tamat ke Skewa ri tel u la arae. Skewa i nenge laulaumet na pris. \v 15 Nenge biing ri tel u arae, isau le tanwa laulau ka kiliis ri aragii, “Ia usum lo Iesu ke ia usum sabin lo Pol, isau le gam fanseh?” \v 16 Ke kaltu ae tanwa laulau i susuef lo, ka sirok ulo ri ma ka paket sarara ri. Ka paket falaulau ri, ke ri ka finfin suuh tina fel ini pongong ma pununfo ri ka dahdahnen. \p \v 17 Aunbiing fan Iudaia turan fan Grik ae ri kiis na Efeses ri ongen u, ri tikii ri ka lala sokeh ma ri ka sik asa Kumguui Iesu. \v 18 Ifuun lon fanu ae ri unune tah, ri ka la ma ri ka fapos foron sinang laulau kiri na matan fanu. \v 19 Ke ifuun lo ri sabin ae pakanini ri latlat la, ri ka kep turim foron buk na latlat kiri ma ri ka fasok u na matan fanu tikii. Aunbiing ri wes turim matan foron buk ae, ifasi arae ilim e sangful e arip e siliwa.\f + \fr 19:19 \ft Nenge siliwa i arae fifiil ken nenge tom foim na nenge biing\f* \v 20 Pesu orek ke Kumguui ka sararah ma ka kuum rakrakai. \s1 Fan Efeses ri Ngaliaf ulo Pol \p \v 21 Nami na foron tier ae ka tapiek tah, Tanwa Kalkaluu ka luun orek na wolwol ke Pol le in soleng falifu na Masedonia, na Akaia ke namih, ik la una Ierusalem. Pol ka use u aragii, “Nami na kiis kiak na Ierusalem, iak la sabin una Rom.” \v 22 Ka wuun famu Timoti ru e Erastus, iun tom falupes kia, una Masedonia ma ka kiis fis pes fale aunbiing biitom na falifu na Eisia. \p \v 23 Na aunbiing ae, ka apti e nenge tara fabalkut kunan Sal ke Kumguui. \v 24 Nenge kaltu, asa e Demitrius, i tel foron tier la ini siliwa. I tel birbiron felun lotu la ke Artemis, fifin god kiri, ma i turan foron tom foim kia ri fatapiek tara pitkalang la na foim ae. \v 25 Demitrius ka kam turim foron tom foim kia turan fale fanu sabin ae foim kiri ifasih, ma ka fas ri aragii, “Fanu ri, gam usum le kere kep fakasi pitkalang la na foim igii. \v 26 Gam par u ke gam ka ongen ta u le kaltu ae asa e Pol, i dat wolwol ken fanu fuun ma ka lame fager ta ri aga na Efeses ke na falifu tikii na Eisia. Ka fas ri le foron tier igii kere tel u sau ini limrer, biil ri foron god tekentu. \v 27 Tier igii, biil in falaulau rokap na asan foim kirer sau, biil. In fapul wolwol sabin ken fanu isi biil rin bulat na felun lotu ken tara na god Artemis, ke tara na memeh kia ik tier foes, ae ri lotu la unaisa na falifu tikii na Eisia ke na piklinbat.” \p \v 28 Aunbiing ri ongen u, ri ka lala ngaliaf ma ri ka tipes perek aragii, “I laumet kanaka e god Artemis ken fan Efeses!”\fig Artemis i fifin god ken fan Efeses|src="Acts 19.28 GS.tif" size="col" ref="19:28" \fig* \v 29 Ka rigorigo tikii e maleh ae ke ri ka luse Gaius ru e Aristarkus, iwun kaltu tina Masedonia ae ru la la tura Pol, ma fanu tikii ri ka fasasai kau una felun la turim tura ruh. \v 30 Pol ka ier isi kau sabin na palgan fanu ae, isau le foron tom unune ri ka tikale u. \v 31 Ke fale tala sabin, ri foron laulaumet na matanfuntih na falifu na Eisia, ri ka ta orek usuf i, ma ri ka sising u le gong i kau una felun la turim. \p \v 32 Ma ka rigorigo e wolwol ken gur na fanu ae. Fal ri ka perek ini nenge tier, ke fal ini nenge tier keskes. Ma ifuun biil ri usum na sani ri la isi. \v 33 Fan Iudaia ri ka sule Aleksenda una famu ma ri ka fas u ini sani ae in use u. Ke Aleksenda ka piispiis kale fanu isi rin kiis fofo ma ik tel orek an fafamalal kia na matri. \v 34 Isau le aunbiing ri ongen u le Aleksenda i nenge sikin Iudaia, ri tikii ri ka teme perek na iwu e awa aragii, “I laumet kanaka e god Artemis ken fan Efeses!” \p \v 35 Tom sisiit tina maleh ae ka fas fanu isi rin kiis fofo ke ka tarah, “Fan Efeses, fanu tikii na piklinbat ri usum le maleh na Efeses ri fofonoi la na felun lotu ke fifin god Artemis ke tantanwa sabin ae i luut ta tinbae na kukulii. \v 36 Pesu, gamen kiis fofo, wara le biil tikas ifasi in fakawe ufu. Gong gam tel tier ini gargar. \v 37 Gam ka lame ta iun kaltu igii uga, isau le biil ru suksukuum tina felun lotu ma biil ru use falaulau ta fifin god kirer. \v 38 Male Demitrius turan foron tom foim kia ri tiu tikas ini ti tier, ke i sapeng e felun nagogon ma imel e foron tom nagogon. Ri fasih rin nagogon u aiwa. \v 39 Male imel e tier biitom ae gam ier isi orek lo, ke rin fatortores u aunbiing foron famfamu na maleh rin kiis turim. \v 40 Pesu, tarama fan Rom ri ka luun kerer na nagogon kunan tatawin ae i tapiek igii. Ke sani keren use u una orek kale kerer? Wara le biil ti rokap na wara.” \v 41 Aunbiing tom sisiit ka use ta u arae, ka wuun sarara ri. \c 20 \s1 Ninla ke Pol una Masedonia ke Grik \p \v 1 Aunbiing tatawin ae ka rop tah, Pol ka fawuun isi foron tom unune ma ka farakrakai ri ke ka ta orek an mamais kia usuf ri. Namih, ka la una Masedonia. \v 2 I la na fatpoton foron maleh ae ma ka farakrakai fanu ini ifuun e orek, ke namih, ka tapiek na Grik. \v 3 Ka kiis pes ituul e funiil aiwa. Aunbiing ka geges isi wof na sip una Siria, ka usum ta le fale fan Iudaia ri ka puput ta le rin siimete u. Pesu, ka tole sal fis sabin una Masedonia na ninla kia una Siria. \v 4 Sopater, kalalik ke Pirus tina Berea, Aristarkus ru e Sekundus tina Tesalonika, Gaius tina Derbe, Timoti sabin tura Tikikus ru e Trofimus tina Eisia, ri la tura Pol. \v 5 Fanu ae ri famu una Troas, ma ri ka nene kemem aiwa. \v 6 Nami na Ngasa na Beret ae biil ti is lo, keme ka wof na sip tina Filipai ke nami na ilim e biing, keme ka masah naisri na Troas ma keme ka kiis pes ifit e biing aiwa. \s1 Pol i Faliu nenge Guam na Troas \p \v 7 Na biing famu na wik ae, aunbiing keme kiis turim isi ien, Pol ka tel dolon orek usuf ri papang na fapot, wara i ier isi la koseng ri na biing namih. \v 8 Ifuun e lam na kakah bae na mawe ae keme kiis turim wah. \v 9 Nenge guam asa e Iutikus, i kiis ta na olon matanbuat na fel ae. Na aunbiing Pol i ororek la biitom, mata ka masmasun, ka gok ma ka luut tinbae na mawe na fatuul u e dek ubuif na nanal. Ri sik pes u ma ka met tah. \v 10 Isau le Pol ka puh ma ka luutuf na olon guam ae, ka diit u ke ka tarah, “Gong i purngis e balmi, i liu sau.” \v 11 Namih, Pol ka fen fis sabin ubae na mawe, ka sibik beret ke ka ien tura ri. Ka orek papang na biingbiing, ke ka la. \v 12 Fanu ae ri ka tel pes guam ae ka liu fis ta una fel kia ini tara laes. \s1 Pol i La tina Troas una Miletus \p \v 13 Keme ka wof famu na sip una Asos ma keme ka nene Pol aiwa. I puput ta arae, wara le i ier isi in tole sal. \v 14 Aunbiing keme fatafe tura na Asos, keme ka siing pes u ke keme ka la una Mitilene. \v 15 Keme ka apti tina Mitilene ke na biing namih, keme ka liu ufu Kios. Na biing nami sabin keme ka sopaket una Samos ke na biing nami keme ka masa na Miletus. \v 16 Pol i ier isi in liu ufu Efeses, wara le biil i ier isi kiis pes dolon aunbiing na falifu na Eisia. I ier isi sangsangar una Ierusalem isi in tapiek bae famu na biingen Pentikos. \s1 Farfarop na Orek ke Pol usuf foron Famfamu na Lotu \p \v 17 Na Miletus, Pol ka ta orek isi foron famfamu na lotu na Efeses. \v 18 Aunbiing ri ka tapiek, ka fas ri aragii, “Gam tom gam usum na kiis kiak tura gam, tipes u na biing famu ae ia tapiek ta aga na falifu na Eisia. \v 19 Ia fapu iau la tom ma ia ka tel foim ke Kumguui ini danun matang, taftawa le fan Iudaia ri puput ta isi falaulau iau ma sinangu ri ka arae tara fatoftof unaisang. \v 20 Aunbiing ia fafas tah ke ia ka fausum ta gam na matan fanu ke na foron fel kimi, biil ia fun ta ti orek ae in lupes gam, biil. \v 21 Ia ka fafas ta usuf fan Iudaia ke fan Grik sabin, isi rin sokiliis liu kiri usuf God ma rik unune lo Iesu, Kumguui kirer. \p \v 22 “Ma igii Tanwa Kalkaluu ka rakrakai tom isi ian la una Ierusalem ma biil ia usum le sani in tapiek lo iau bae. \v 23 Ia usum sau le na foron maleh tikii, Tanwa Kalkaluu i fas iau le felun kamkabet ke tatawin i nene iau. \v 24 \x - \xo 20:24 \xt 2Timoti 4:7\x*Isau le, ia wol le liu kiak biil i laumet, biil. Tier ae i laumet, le ian farop ninla kiak ke foim ae Kumguui Iesu i ta u usuf iau, le ian fafas ini Rokap na Fafas na famais ke God. \p \v 25 “Ma igii, ia usum le biil mang tikas lo gam ae ia la ta ma ia ka fafas ini matanfuntih ke God usuf i, in par matang sabin. \v 26 Pesu, ia ka fas gam, male tikas lo gam in fiu na nagogon ke God, ke ia sengsegeng na dawu. \v 27 Wara le biil ia fun ta ti orek, biil. Ia ka fas ta gam ini foron wolwol tikii ke God. \v 28 Gamen fofonoi rokap lo gam tom, ke na u na sipsip tikii ae Tanwa Kalkaluu i ta ta u usuf gam, isi gamen famu pes ri. Gamen fofonoi lon fanu ke God, ae ka fiil ta ri ini dawu tom. \v 29 Ia usum le, aunbiing ian la koseng gam, foron puul ngalngaliaf rin la una fatpoto gam ke rik falaulau u na sipsip. \v 30 Ke fale fanu sabin tina fatpoto gam tom, rin aptih ke rik use fale orek famfabal isi foron tom unune rik mi lo ri. \v 31 Pesu, gamen tumarang! Gamen wolpes u le na ituul e bet, biil ia mange na fanau temtem tikii lo gam, na siat ke na wor sabin ini danun matang. \p \v 32 “Ma igii, ia ta gam na piklin fofonoi ke God ke na piklin fafas na famais kia. Orek ae ifasi in farakrakai gam ke ik fakalok gam ini foron rokap na fafen ae God i ta u la usuf fanu kalkaluu kia. \v 33 Biil ia ram ta isi ti siliwa le goul le kilkiliis ken tikas. \v 34 Gam tom gam usum le ia rik foim ta tom ini iun limang isi foron tier ik fasi na kiis kiak ke una lupes fanu sabin ae ri batme iau la. \v 35 Na foron tier tikii ae ia ka tel ta u, iau arae rokap na tintof usuf gam isi gam sabin gamen foim rakrakai, ke gamek lupes fanu ae biil ti rakrakai kiri. Gamen wol papte foron orek ke Kumguui Iesu, ae i tom i use ta u aragii, ‘Ri kalok kanaka e fanu ae ri fafen, lon fanu ae ri kep fafen.’” \p \v 36 Aunbiing ka use ta foron orek ae, ka ilepul ke ka sising turan foron famfamu tikii ae. \v 37 Ke ri tikii ri ka teng ke ri ka diit papte Pol ma ri ka dor u. \v 38 Ma tier ae i lala purngis e balri lo, i fas ta ri le biil mang rin par mata sabin. Ke namih, ri ka filange u na sip. \c 21 \s1 Ninla ke Pol una Ierusalem \p \v 1 Aunbiing keme ka faorek ufu ta ri, keme ka wof na sip ke keme ka filau tortores una nenge bit, asa e Kos. Ma na biing namih, keme ka filau una Rodes ke tinaiwa, keme ka tapiek na Patara. \v 2 Ke aiwa, keme ka par nenge sip ae in la una Fonisia. Keme ka wof lo ke keme ka la. \v 3 Keme ka par bit na Saiprus ke keme ka alfe u na kaisa kemem. Keme ka la una falifu na Siria ma keme ka masa na Tair, isi sip ik fasfasuu na foron tier aiwa. \v 4 Aunbiing keme ka tafe foron tom unune, keme ka kiis pes ifit e biing aiwa. Ma Tanwa Kalkaluu ka fas ri isi rin fas Pol le gong i la ubae na Ierusalem. \v 5 Isau le nami na ifit e biing, keme ka aptih ke keme ka tungtugus na ninla kimem. Foron tom unune tikii turan foron antu ri ke berberat kiri, ri ka la tura kemem tina maleh ae. Awii na kiin keme ka ilepul ma keme ka sising. \v 6 Aunbiing ri ka fatule tah, ri ka fis una foron fel kiri, ke keme ka wof na sip. \p \v 7 Keme ka apti tina Tair ke keme ka masa na Potolemais. Aiwa, keme ka fatafe turan foron tom unune ma keme ka kiis tura ri na nenge biing. \v 8 \x - \xo 21:8 \xt Aposel 6:5-7; 8:5\x*Na biing namih, keme ka apti tinaiwa ma keme ka tapiek na Sisaria. Keme ka melmel na fel ke Filip, nenge tom fafas ini Rokap na Fafas, neng lon ifit e kaltu ae foron aposel ri fule pes ta ri. \v 9 Kaltu igii, ifet e keleflik kia biil biitom ri fakekel ma ri orek profet la. \p \v 10 \x - \xo 21:10 \xt Aposel 11:28\x*Aunbiing keme ka kiis ta aiwa na ifuun e biing, nenge profet asa e Agabus ka filaupu tinbae na falifu na Iudaia. \v 11 Ka la usuf kemem, ka kep pus ke Pol, ke ka kabet iun lima ke iun keke tom ma ka use u aragii, “Tanwa Kalkaluu i tarah, ‘Fan Iudaia buuii na Ierusalem rin kabet kaltu ae pus kia igii, aragii ia tel u ke rik ta ufu usuf fanu ae biil ri fan Iudaia.’” \p \v 12 Aunbiing keme ongen u, kemem turan fanu tinaiwa, keme ka tikale Pol isi gong i tatkau una Ierusalem. \v 13 Ke Pol ka kiliis kemem aragii, “Isi sani gam ka famam teng ke gam ka fapurpurngis balang? Ia geges isi biil rin kabet iau sau, biil. Ia geges sabin isi rin siimete iau bae na Ierusalem, wara na asa Kumguui Iesu.” \v 14 Aunbiing biil ifasi kemen tikale u, keme ka mangeh sau ke keme ka tarah, “I rokap le wolwol ke Kumguui ik suut.” \p \v 15 Namih, keme ka geges ke keme ka la ubae na Ierusalem. \v 16 Fale berberat na fafausum tina Sisaria, ri la tura kemem ke ri ka filange kemem na fel ke Manason, isi kemen kiis tura. I tina Saiprus ma pakanini tom i tapiek nenge tom unune tah. \s1 Pol i Tapiek na Ierusalem \p \v 17 Aunbiing keme tapiek bae na Ierusalem, foron tualikmem na asa Iesu ri ka somangat pes kemem ini laes. \v 18 Na biing namih, kemem tikii tura Pol keme ka la isi par Jems turan foron famfamu tikii na lotu. \v 19 Pol ka ta ta orek an laes kia usuf ri ke ka fas ri ini sani God ka tel ta u na foim kia na fatpoton fanu ae biil ri fan Iudaia. \p \v 20 Aunbiing ri ongen u, ri ka usefages God. Ma ri ka tara sing Pol aragii, “Tualikmem, o usum le ka fis tikii ta e arip lon fan Iudaia ri ka unune tah ma ri tikii ri rakrakai tom isi mi na nagogon ke Moses. \v 21 Ri ka ongen ta nenge orek ulo wo le, o fausum fan Iudaia tikii ae ri kiis na fatpoton fanu ae biil ri fan Iudaia le, gong ri mi na nagogon ke Moses. Ke o ka fas ri sabin le gong ri kiit pununfon berberat kiri ke gong ri mi na sinangu kemem fan Iudaia. \v 22 Aunbiing rin ongen u le o ka tapiek tah aga, ke sani keren tel u? \v 23 \x - \xo 21:23 \xt Namba 6:13-21\x*Pesu, on tel sani kemen fas wo ini. Ifet e kaltu igii na aisrer, ri ka falimlim ta na mata God. \v 24 Tel pes ri ke gamek fafuu gam tom arae namin nagogon, ma ok fiil ti foron fafen kiri ae rin ta u usuf God, isi rik kukuur ufu olri. Male on tel u arae, ke fanu tikii rin usum le foron orek ae ri ka ongen ta u, biil i tekentu, ke wo sabin o misuut tom na nagogon ke Moses. \v 25 \x - \xo 21:25 \xt Aposel 15:29\x*Ke usuf foron tom unune ae biil ri fan Iudaia, kere siit ta nenge leta usuf ri le, gong ri ien foron inen ae ri ta ta u arae fafen usuf foron god famfabal, gong ri ien dah na foron muruuw, gong ri ien pinsan muruuw ae ri bing mete u ke gong ri tel sinangun tamfaes.” \p \v 26 Na biing namih, Pol ka telpes ifet e kaltu ae, ke ri tikii tura Pol ri ka fafuu ri tom. Ka kau na Felun Tunmapek ke ka put biing ae foim na fafuu ri in rop lo ke na biing sa rin ta foron fafen temtem tikii kiri lo. \s1 Ri Luse Pol na Felun Tunmapek \p \v 27 Aunbiing ifit e biing ae fatat in rop, fale fan Iudaia tina falifu na Eisia ri ka par Pol awii na Felun Tunmapek. Ke ri ka siingsiing orek na balan gur na fanu tikii ae ma ri ka luse Pol. \v 28 Ke ri ka tautau aragii, “Fan Israel, gam lupes kemem! Kaltu igii i fausum fanu tikii na piklinbat le rin ememse kerer turan foron nagogon ke Moses ke Felun Tunmapek. Ma igii ka lame fale fan Grik sabin una palgan Felun Tunmapek ke ka fadu fel kalkaluu igii.” \v 29 \x - \xo 21:29 \xt Aposel 20:4\x*Ri use u arae, wara le pakanini, ri par ta Trofimus sikin Efeses tura Pol na Ierusalem ke ri ka wol le Pol ka lame fakau ta u una palgan Felun Tunmapek. \p \v 30 Ma maleh tikii ae ka rigorigo. Fanu ri ka filau suuh tina foron falifu tikii, ke ri ka luse Pol ma ri ka dat fasuu u tina Felun Tunmapek. Fanpil ri ka babat tikii na foron matan Felun Tunmapek. \v 31 Aunbiing ri totof la biitom isi rin siimete u, fafas lo ka tapiek sing kabisit ken foron tom fapaket tina Rom, le maleh tikii na Ierusalem i rigorigo. \v 32 Kabisit ae ka lame sape turim foron tom fapaket turan fale famfamu kiri sabin ma ri ka filaupu usuf gur na fanu ae. Aunbiing ri ka par kabisit ae turan foron tom fapaket kia, ri ka susuaf na paket Pol. \p \v 33 Kabisit ae ka la usuf Pol ke ka pose lo ke ka fas ri isi kabet u ini in wu e sen. Ke ka diik ri aragii, “Kaltu sa igii? Sani i tel fager ta u?” \p \v 34 Fale fanu na gur ae ri perek ini nenge tier ke fal ini nenge tier keskes. Ma aunbiing kabisit ae biil ifasi in malal na wara e fabalkut ae, wara le falifu i rigorigo, ka fas foron tom fapaket isi rin lame Pol una falifu ken foron tom fapaket. \v 35 Aunbiing Pol ka la fatat leta na fel ae, foron tom fapaket ri ka kusep u, wara le gur na fanu ae ri ka lala ngaliaf mang tom. \v 36 Ma gur na fanu ae ri mimi la lo ri, ri ka famam perek aragii, “Siimete u!” \s1 Pol i Orek usuf Gur na Fanu \p \v 37 Aunbiing foron tom fapaket fatat rin kep fakau Pol una palgan fel kiri, ke Pol ka sising kabisit kiri aragii, “Ifasi ian fas o ini nenge tier?” \p Ke kabisit ae ka diik u aragii, “O usum sabin na orek Grik? \v 38 Ia wol le, wo sau o sikin Isip ae i tanwaran nenge fapaket ta pakanini ma ka lame ifet e arip e foron tom sisiimete una falifu foes.” \p \v 39 Ke Pol ka kiliis u aragii, “Ia nenge sikin Iudaia tina Tarsus na falifu na Silisia. Ia biil tina ti maleh foes sau, biil. Kiskam, ia sising o isi on somangat ufu iau isi iak orek usuf fanu igii.” \p \v 40 Aunbiing kabisit ken foron tom fapaket ka somangat ufu tah, Pol ka ti na leta na fel ma ka piispiis kale ri ini lima. Aunbiing ri ka soti fofo tah, ka orek usuf ri ini orek Ibru. \c 22 \p \v 1 Ka tarah, “Foron tuaklik ke foron tamang, gam ongen orek ae igii ian orek kale iau ini.” \v 2 Aunbiing ri ongen u le i orek usuf ri ini orek Ibru, ri ka lala kiis fofo mang tom. \p Ke Pol ka fas ri aragii, \v 3 \x - \xo 22:3 \xt Aposel 5:34-39\x*“Ia nenge sikin Iudaia. Ia pang na Tarsus na falifu na Silisia. Isau le, ia laumet aga na Ierusalem ma ia nenge kalalik na fafausum ke Gamaliel, i fausum fakasi iau ini foron nagogon ken foron tama kerer tinpakanini. Ma ia foim rakrakai ta ke God arae gam sabin igii. \v 4 \x - \xo 22:4 \xt Aposel 8:3; 26:9-11\x*Ia ta ta fangungut usuf fanu ae ri mi la na Sal ke Kumguui, ma fal ri ka met. Ke ia luse ta fanu tamat turan kelefin ma ia ka luun ri la na kamkabet. \v 5 Famfamu ken foron pris turan foron famfamu tikii ken fan Iudaia, ri usum le orek kiak i tekentu. Ia kep ta foron leta sabin sing ri usuf foron tualik ri ae na Damaskas, ke ia ka la unaiwa isi luse foron tom unune isi kamkabet aga na Ierusalem ma rik ta fangungut usuf ri. \p \v 6 “Aunbiing ia la fatat isi Damaskas na siat tuntun, fanpil nenge tara malal tina kukulii ka popos kawil iau. \v 7 Ia ka luut una nanal ke ia ka ongen kinen tikas i tara sing iau aragii, ‘Sol! Sol! Isi sani o ka ta fangungut sing iau?’ \p \v 8 “Ke ia ka diik u aragii, ‘Kumguui, wo seh?’ \p “Ka kiliis iau aragii, ‘Ia Iesu tina Nasaret, ae o famam ta fangungut sing iau.’ \v 9 Ma fanu ae ri la turang ri par u e malal ae, isau le biil ri ongen failiim orek ke ier ae i faorek iau. \p \v 10 “Ke ia ka diik u aragii, ‘Kumguui, sani ian tel u?’ \p “Ke Kumguui ka kiliis iau aragii, ‘Aptih ma ok kau na Damaskas. Ke aiwa rik fas o ini foron tier tikii ae ia tim pes ta wo isi on tel u.’ \v 11 Fanu ae ri la turang ri ka tangne iau una Damaskas, wara le rakrakai ken malal ae i fakut matang. \p \v 12 “Nenge kaltu asa e Ananias ka la isi par iau. I nenge tom lotu tekentu ae i mi rokap la na foron nagogon tikii. Ma fan Iudaia tikii ae ri kiis la aiwa, ri bulat la lo. \v 13 Ka soti fatat iau ma ka tarah, ‘Sol tuaklik, par mang.’ Ke na aunbiing tom ae, ka sapeng e matang, ke ia ka par Ananias. \p \v 14 “Ke Ananias ka fas iau aragii, ‘God ken foron tubutamat kerer ka tus pes ta wo isi on usum na wolwol kia ke ok par Ier ae i Tom Tortores ke ok ongen foron orek ae i suu tina ngusu. \v 15 On tapiek tom fafas kia usuf fanu tikii, na sani o ka par ta u ke o ka ongen ta u. \v 16 Ma igii, sani biitom o nene u? Aptih, kep bapitaiso ke ok sising una asa, isi ik pa ufu foron sinang laulau kiam.’ \p \v 17 “Ia ka fis uga na Ierusalem ma aunbiing ia ka sisising la na Felun Tunmapek, ka ruungruung e wolwol kiak ma ia ka par nenge parpar. \v 18 Ia ka par Kumguui i orek turang. Ka tara sing iau aragii, ‘Apti sape ma ok la koseng Ierusalem, wara le biil rin somangat pes foron fafamalal kiam ulo iau.’ \p \v 19 “Ia ka kiliis u aragii, ‘Kumguui, fanu igii ri usum le pakanini ia kau la na foron felun lotu tikii, isi luun fanu ae ri unune lo wo na kamkabet ke ia ka pis ri la. \v 20 \x - \xo 22:20 \xt Aposel 7:58\x*Na aunbiing ri siimete ta Stiwen, tom fafas kiam, ia soti ta aiwa, ke ia ka somangat turim tura ri ma ia ka parpar na foron kilkiliis ken fanu ae ri siimete u.’ \p \v 21 “Isau le Kumguui ka fas iau aragii, ‘La! Ian wuun o una tapak usuf fanu ae biil ri fan Iudaia.’” \s1 Pol i Tara le i Sikin Rom \p \v 22 Gur na fanu ae ri ongen foron orek ke Pol papang na sun orek ae, ke ri ka perek aragii, “Siimete u! I rokap le matngan kaltu aragii in mangmangal tinaga na piklinbat. Biil i rokap le in liu!” \p \v 23 Aunbiing ri tautautau la, ri ka tel ufu foron dolon kaen kiri ke ri ka saprai piyiif una mawe, \v 24 kabisit ae ka ta orek sing foron tom fapaket isi rin fakau Pol una fel kiri ke ka fas ri isi rik pis u ma rik diik u le, isi sani fanu ri ka perek ulo. \v 25 Ke aunbiing ri ka kabet u isi rin pis u, Pol ka tara sing nenge famfamu ken foron tom fapaket ae i soti fatat aragii, “Arafah, i tortores na nagogon le gamen pis nenge sikin Rom ae biil biitom ri tafe u le i tel fager ta ti tier?” \p \v 26 Aunbiing ka ongen u arae, ka la usuf kabisit ke ka fas u aragii, “Sani mang on tel u? Wara le kaltu igii, i sikin Rom.” \p \v 27 Kabisit ae ka la usuf Pol, ke ka diik u aragii, “Fas iau, wo sikin Rom, le biil?” \p Ke ka kiliis u aragii, “Iuu, ia sikin Rom.” \p \v 28 Ke kabisit ae ka tarah, “Ia fifiil ini tara pitkalang isi tapiek arae nenge sikin Rom.” \p Isau le Pol ka kiliis u aragii, “Ia sikin Rom tom aunbiing ia pang.” \p \v 29 Ma fanu ae ri ier ta isi diik u, fanpil ri ka la koseng u. Ke kabisit sabin ka sokeh aunbiing ka usum mang le Pol i nenge sikin Rom, wara le ka kabet ta u ini sen. \s1 Pol i Ti na Matan foron Famfamu ken Fan Iudaia \p \v 30 Na biing namih, kabisit ae ka ier tom le in usum rokap le isi sani fan Iudaia ri ka tiu Pol. Pesu ka puk ufu sen lo ke ka fawuun isi foron laulaumet na pris turan foron famfamu tikii, ke ri ka tapiek turim. Ka lame Pol ke ka fiti u na matri. \c 23 \p \v 1 Pol ka par tortores usuf foron famfamu ke ka fas ri aragii, “Foron tuaklik, ia ka tel fasuut ta foron foim tikii kiak usuf God ma biil ia sir kunan ti tier, papang igii.” \v 2 Na orek sau igii, pesu Ananias famfamu ken foron pris ka fas fanu ae ri soti fatat Pol isi rin pose ngusu. \v 3 \x - \xo 23:3 \xt Esekiel 13:10-12; Metiu 23:27,28\x*Ke Pol ka tara sing i aragii, “God in pose wo sabin. O arae nenge baban baloh ae ri mof ta u ma ka pos. O kiis sau aiwa isi nagogon iau namin nagogon ke Moses, isau le wo tom o ka lek ta nagogon, aunbiing o fas ri isi rin pose iau.” \p \v 4 Fanu ae ri soti fatat Pol, ri ka tarah, “Arafah, biil o usum le o ka orek laulau ta ulon famfamu ken foron pris ke God?” \p \v 5 \x - \xo 23:5 \xt KisimBek 22:28\x*Ke Pol ka kiliis ri aragii, “Foron tuaklik, biil ia usum le i famfamu ken foron pris, wara le ri siit ta u na Buk na Gogoh le, ‘Gong gam orek laulau ulon ti famfamu kimi.’” \p \v 6 \x - \xo 23:6 \xt Aposel 26:5; Filipai 3:5\x*Pol ka usum ta le fal lo ri, ri foron Sadusi ke fal sabin ri foron Farasi, pesu ka perek aragii, “Foron tuaklik, ia nenge Farasi ma ia kalalik ken nenge Farasi. Ia soti na nagogon, wara ia unune le foron minet rin apti fis sabin.” \v 7 Aunbiing ka use ta u arae, ka mel e fabalkut na fatpoton foron Farasi turan foron Sadusi. Ke ri ka tampaek, ka wu lo ri. \v 8 \x - \xo 23:8 \xt Metiu 22:23; Mak 12:18; Luk 20:27\x*Wara le foron Sadusi ri unune le biil imel e apaptifis ke biil imel e angelo ke biil imel e tanwa, isau le foron Farasi ri unune na foron tier igii. \p \v 9 Ke ka mel e tara fabalkut na fatpoto ri ke fale tom fafausum ini nagogon ae ri foron Farasi ri ka aptih ma ri ka ngaliaf ke ri ka tarah, “Biil keme tafe ti tier kaltu igii i tel fager ta u. Arafa male, ti tanwa le ti angelo i faorek ta u?” \v 10 Fabalkut ae ka laulaumet la, pesu kabisit ae ka sokeh, tarama ri ka paket falaulau Pol. Ke ka fas foron tom fapaket isi rin la ma rik dat pes u koseng ri ma rik lame fafis u una fel ken foron tom fapaket. \p \v 11 Na wor ae, Kumguui ka soti fatat Pol ma ka tarah, “In rorokiis e balam! Arae tom o ka famalal ta iau aga na Ierusalem, ke on famalal iau sabin na Rom.” \s1 Ri Put Orek isi Siimete Pol \p \v 12-13 Na biingbiing na biing namih, fale fan Iudaia ae wewes lo ri i liu ufu ifet e sangful, ri ka orek turim isi rin tel nenge falimlim le biil rin ien ke yin, papang na aunbiing rin siimete Pol. \v 14 Ri ka la usuf foron laulaumet na pris turan foron famfamu ma ri ka tarah, “Keme ka tel ta nenge rakrakai na falimlim le biil kemen ien ti tier, papang na aunbiing kemek siimete Pol. \v 15 Keme ier isi gam turan foron famfamu, gamen ta orek usuf kabisit isi gamek fabal pes Pol. Gamen use u le, gam ier isi ongen ti fale orek rokap biitom na tatawin kia. Ma kemen geges isi siimete u, aunbiing biil biitom in tapiek sing gam.” \p \v 16 Isau le aunbiing kawa Pol i ongen puput igii, ka la una fel ken foron tom fapaket ma ka fas Pol ini. \p \v 17 Ke Pol ka tawi pes nenge famfamu ken foron tom fapaket ke ka fas u aragii, “Telpes guam igii usuf kabisit. Imel e orek in fas u ini.” \v 18 Ke ka telpes u usuf kabisit. \p Ke ka fas u aragii, “Pol, ier ae i kiis na kamkabet, i tawi pes iau ma ka sising iau le ian lame guam igii usuf o, wara le imel e orek in fas wo ini.” \p \v 19 Kabisit ka pose na lima ke ka lame u una baba ma ka diik u aragii, “Sani o ier le on fas iau ini?” \p \v 20 Ka kiliis u aragii, “Fan Iudaia ri ka puput turim ta isi rin fabal pes Pol sing o, le lumen on wuun ufu usuf foron famfamu, isi rik ongen ti fale orek rokap biitom na tatawin kia. \v 21 Pesu gong o mi na orek kiri, wara le i liu ufu ifet e sangful e fanu ri mumun, nene isi rin siimete u. Ri ka falimlim ta isi biil rin ien ke yin, papang na aunbiing rin siimete u. Ma igii, ri nene sau isi on somangat.” \p \v 22 Ke kabisit ka wuun ufu guam ae, ma ka fanau u aragii, “Gong o fas tikas le, o ka ususe ta sing iau.” \s1 Ri Wuun ufu Pol una Sisaria \p \v 23 Ke kabisit ka tawi pes iwu e famfamu usuf i ma ka tarah, “Kamun fageges in wu e mar e tom fapaket, in fit e sangful e tom fapaket ae ri kiis la na os turan in wu e mar e tom fapaket ae ri pose la na foron iu, isi gamek la una Sisaria na isiu e aunbiing igii na wor. \v 24 Kamun fageges ti foron os sabin usuf Pol isi ik la lo. Gamen fofonoi rokap lo papang na aunbiing gamen tapiek sing Feliks, laulaumet na matanfuntih na Sisaria.” \p \v 25 Ke ka siit nenge leta usuf i aragii: \b \pi1 \v 26 Ia Klaudias Lisias, ia sisiit usuf o Feliks, laulaumet na matanfuntih. \pi1 Famais usuf o. \b \pi1 \v 27 Kaltu igii, fan Iudaia ri luse u ma fatat rin siimete u. Isau le ia ka la turan foron tom fapaket kiak ke keme ka faliu u, wara le ia ka usum mang le i nenge sikin Rom. \v 28 Ia ier le ian usum le matngan sani tom ri tiu u ini, pesu ia ka lame u usuf foron famfamu kiri. \v 29 Ia ka tafe u le, foron tier ae ri tiu u ini, e foron tier na nagogon na lotu kiri. Ma biil i tel ti tier laulau ae ifasi una siimete u le luun u na kamkabet. \v 30 Ia ka ongen ta u le, ri ka puput ta isi rin siimete u. Pesu ia ka wuun sape ufu usuf o. Ke ia ka fas fanu sabin ae ri tiu u le, rin la usuf o ma rik fas o ini wara ae ri ka tiu u. \b \p \v 31 Ke foron tom fapaket ri ka telpes Pol na wor una Antipatris, arae tom ri patrai ta ri. \v 32 Na biing namih, foron tom fapaket ae ri kiis la na foron os ri ka la tura ma ifet e mar e foron tom fapaket ri ka fis una fel ken foron tom fapaket na Ierusalem. \v 33 Aunbiing ri tapiek na Sisaria, ri ka ta leta usuf laulaumet na matanfuntih ae ke ri ka ta ufu Pol sabin usuf i. \v 34 Aunbiing famfamu na matanfuntih ka wes ta leta ae, ka diik Pol aragii, “O tina falifu sah?” Aunbiing ka usum mang le i tina falifu na Silisia, ka tarah, \v 35 “Aunbiing fanu ae ri tiu wo rin tapiek aga, ke iak ongen sani ae ri tiu wo ini.” Ke ka fas ri isi rin luun u na kamkabet na fel ke Erot, ma rik parpar kale u. \c 24 \s1 Fan Iudaia ri Tiu Pol na mata Feliks \p \v 1 Ilim e biing namih, Ananias, famfamu ken foron pris turan fale famfamu na lotu ke Tertulus, nenge tom tasum na nagogon, ri ka puh una Sisaria ma ri ka fas famfamu na matanfuntih ae ini sani ae ri tiu Pol ini. \v 2 Aunbiing ri ka tawi pes ta Pol, Tertulus ka tipes orek mang na mata Feliks aragii, “Dolon aunbiing keme liu rokap ini siaroh na piklin nagogon kiam. Wara le rokap na tasum kiam, i fatapiek foron sokiliis na falifu igii. \v 3 Feliks, o tara kaltu kanaka, na foron falifu tikii, ke na foron sal tikii, keme laes la ini wo ke keme ka fotrokap la usuf o. \v 4 Isau le biil mang ian lala orek, tarama ia ka fangos fom. Ia sising o sau isi on mais kemem ke ok ongen pes fatuklin orek kimem ulon kaltu igii. \p \v 5 “Keme tafe u le kaltu igii, i nenge kaltu una fatapiek kiis laulau ma ka fatapiek ta ifuun e fabalkut na fatpoton fan Iudaia na piklinbat tikii. Ma i nenge famfamu na lotu famfabal ae ri foteng u ini lotu tina Nasaret. \v 6-7 Ke i ier sabin le in fadu Felun Tunmapek na mata God, pesu keme ka luse u.\f + \fr 24:6-7 \ft Fale tom tasum na Buk na Gogoh ri wol le fale orek biitom na rina igii, i aragii: \ft \+it Keme ier isi nagogon u namin nagogon kimem. Isau le Lisias, kabisit, turan foron tom fapaket ri ka la ma ri ka date pes u tina liumem. Ke ka fas kemem ae keme tiu u, isi kemen tapiek na matan nagogon kiam.\+it*\f* \v 8 O tom ok diik u ke ok usum tole u le foron tier igii keme tiu u ini, i tekentu.” \p \v 9 Ke fan Iudaia sabin aiwa, ri ka somangat le foron tier ae ri tiu u ini, i tekentu. \s1 Pol i Orek Kale u na mata Feliks \p \v 10 Aunbiing laulaumet na matanfuntih ka famangat Pol isi in orek, Pol ka sotih ke ka tarah, “Ia usum le na ifuun e bet o kiis arae tom nagogon ken fanu tikii na falifu igii, pesu ia ka laes isi orek kale iau na matam. \v 11 O tom ifasi on tafe u le i sangful ini u sau e biing pakanini, ia la ta una Ierusalem isi lotu. \v 12 Fanu ae ri tiu iau, biil ri tafe ta iau le ia fapue turan tikas awii na Felun Tunmapek, le ia fapti ta ti fabalkut na foron felun lotu, le na ti fatpoton maleh, biil. \v 13 Ma biil ifasi rin fatekentu foron orek ae ri tiu iau ini. \v 14 Isau le ian fas wo le, ia lotu la unaisa God ken foron tama kemem ke ia mi la tom na Sal ke Kumguui ae ri use u le i lotu famfabal. Ia unune na foron tier tikii ae ri siit ta u na Buk na Nagogon ke na Buk ken foron Profet. \v 15 Ma unune kiak lo God ifasi sabin arae fanu igii, le God in fapti fafis fanu rokap turan fanu laulau tina minet. \v 16 Pesu, ia totof rakrakai la tom isi liu kiak in tortores na mata God ke na matan fanu sabin. \p \v 17 \x - \xo 24:17 \xt Aposel 21:17-28\x*“Na ifuun e bet, biil ia kiis na Ierusalem, pesu ia ka fis isi ta fafen usuf fanu kiak ae ri lauu ke iak ta foron fafen sabin usuf God. \v 18 Aunbiing ri tafe iau na Felun Tunmapek, ia ka fafuu fafis ta iau. Biil ti fanu fuun turang ke biil ia fatapiek ti fabalkut. \v 19 Isau le fale fan Iudaia tina falifu na Eisia ri tinaiwa. Male imel e tier rin tiu iau ini, in rokap le ri tom rin la uga ma rik tiu iau na matam. \v 20 Male biil, ke fanu igii rik use famalal tier laulau arafa ri tafe u lo iau, aunbiing ia ti ta na matan foron famfamu ken fan Iudaia. \v 21 \x - \xo 24:21 \xt Aposel 23:6\x*Awii ri tiu iau ngan ini nenge orek kiak, aunbiing ia ti ta na matri ma ia ka perek aragii, ‘Ia ti na nagogon na matmi igii, wara le ia unune na apaptifis.’” \p \v 22 Feliks i usum rokap na Sal ke Kumguui, pesu ka famange ri, ke ka put kakte u. Ka fas ri aragii, “Aunbiing kabisit Lisias in tapiek, ke iak tel wolwol kiak mang.” \v 23 Ke ka fas famfamu ken foron tom fapaket isi rin luun Pol na kamkabet, isau le gong ri ta tara tatawin usuf i, rin somangat pes foron tala tom isi rin laum u ma rik ta sani i dar u. \s1 Pol i Orek usuf Feliks ru e Darusila \p \v 24 Fale biing namih, Feliks ru lamansilik e Darusila, ae i nenge fafnan Iudaia ru ka tapiek. Feliks ka fawuun isi Pol ke ka ongen orek kia na sinangun unune lo Karisito Iesu. \v 25 Aunbiing Pol i famam orek isi sinang ae i tortores, sinangun nagogon fakasi wo tom ke nagogon ke God ae in tapiek, Feliks ka sokeh ke ka tarah, “Ifasi ta bii igii. La mang. Na ti fale biing ia sengsegeng, ke iak fawuun isi wo.” \v 26 I wol sabin le Pol in ta fakum ti pitkalang sing i, isi ik fasuu u, pesu ka famam fawuun isi, ke ru ka orek turim. \p \v 27 Nami na iwu e bet, Porsius Festus ka kiliis Feliks. Isau le, Feliks i ier isi falaes fan Iudaia, pesu biil tom i fasuu Pol tina kamkabet. \c 25 \s1 Pol i Soti na mata Festus \p \v 1 Ituul e biing nami na tapiek ke Festus na falifu ae, ka la tina Sisaria una Ierusalem. \v 2 Foron laulaumet na pris turan foron famfamu ken fan Iudaia, ri ka tapiek sing i ke ri ka fas u ini foron tier ae ri tiu Pol ini. \v 3 Ke ri ka piispiis u isi in mais ri ma ik wuun ufu Pol una Ierusalem. Ri use u arae, wara le ri ka puput ta isi rin siimete u na ninla kia. \p \v 4 Festus ka kiliis ri aragii, “Pol in kiis na kamkabet tom na Sisaria, ma ia sabin fatat ian fis unaiwa. \v 5 In rokap male ti fale famfamu kimi rin la turang, isi rik use sani ae ri tiu kaltu ae ini, male ka tel fager ta ti tier.” \p \v 6 Festus ka kiis pes iwal, le i sangful e biing biitom tura ri, namih, ka pu una Sisaria. Na biing namih, ka kep nian kiiskiis sala una nagogon ke ka fawuun isi Pol isi in ti na mata. \v 7 Aunbiing Pol ka tapiek, fan Iudaia ae ri filaupu ta tinbae na Ierusalem, ri ka ti kawil u. Ri ka tiu u ini ifuun e orek laulau, isau le biil ri use ti tier una fatatawin foron orek kiri. \p \v 8 Ke Pol ka orek kale u aragii, “Biil ia tel fager ta ti tier na nagogon ken fan Iudaia, le na Felun Tunmapek, le usuf Sisar.” \p \v 9 Festus i ier le in falaes fan Iudaia ke ka tara sing Pol aragii, “Arafah, o ier le on fis ubae na Ierusalem isi ok ti na nagogon na matang na foron tier igii ri tiu wo ini?” \p \v 10 Pol ka kiliis u aragii, “Igii ia ka ti mang na matan nagogon ke Sisar, ma i tortores le rin nagogon iau aga. Biil ia tel fager ta ti tier ulon fan Iudaia, arae wo tom o usum rokap lo. \v 11 Male ia tel fager ta ti tier ae ifasi ian met lo, ke biil ia soke isi ian met. Male foron tier ae fan Iudaia igii ri tiu iau ini biil i tekentu, ke biil tikas ifasi in ta ufu iau usuf ri. Ia sising le Sisar tom in ongen sani ae ri tiu iau ini.” \p \v 12 Aunbiing Festus ka faorek tikii ta foron tom nagogon kia, ka tarah, “Igii o ka sising ta le on la usuf Sisar, ke ian ta ufu wo usuf Sisar.” \s1 Festus i Fas King Agripa ini Pol \p \v 13 Fale biing namih, king Agripa ru e Bernis\f + \fr 25:13 \ft Bernis fenelik e king Agripa\f* ru ka tapiek na Sisaria isi run ta orek an laes kiruh usuf Festus. \v 14 Aunbiing ri ka kiis pes ta ifuun e biing aiwa, Festus ka fas king ini ususe lo Pol, aragii, “Imel e nenge kaltu igii ae Feliks i luun ta u na kamkabet. Ma igii, i kiis biitom na kamkabet. \v 15 Aunbiing ia la ta una Ierusalem, foron laulaumet na pris turan foron famfamu ken fan Iudaia ri ka fas iau ini foron tier ae ri tiu u ini, ke ri ka sising iau le ian nagogon u isi ik met. \p \v 16 “Ia ka fas ta ri le biil e sinangun fan Rom le rin nagogon foes tikas isi ik met. Famu, in ti ta bii na nagogon turan fanu ae ri tiu u, isi i sabin ik orek kale u koseng foron tier ae ri tiu u ini. \v 17 Aunbiing ri la turang uga, biil ia ta dolon aunbiing sing ri. Na biing nami sau, ia ka kiis na nian kiiskiis salang una nagogon ke ia ka fas ri isi lame fakau kaltu igii. \v 18 Isau le, aunbiing fanu ae ri tiu u ri apti isi orek, biil ri tiu u ini ti sinang laulau, ae ia wol le rin use u. \v 19 Ri tiu u sau ini fale tier na matngan lotu kiri, ke ini nenge kaltu ae ka met tah, asa e Iesu, ae Pol i use u le ka liu fis. \v 20 Biil ia usum le arafa ian im tafe wara arae, pesu ia ka sising u le in somangat isi ik la una Ierusalem, isi iak nagogon u aiwa. \v 21 Isau le aunbiing ka sising ta le Sisar in nagogon u, ia ka fas ri le in kiis biitom na kamkabet, papang na biing ian wuun u usuf Sisar.” \p \v 22 Ke Agripa ka tara sing Festus aragii, “Ia sabin ia ier le ian ongen kaltu igii.” \p Ke Festus ka kiliis u aragii, “Lumen on ongen u.” \s1 Pol i Ti na mata King Agripa \p \v 23 Na biing namih, Agripa ru e Bernis ru ka tapiek ma ru ka ges ini foron rokap na kilkiliis. Ru ka kau na felun nagogon turan foron famfamu ken foron tom fapaket ke foron famfamu tina maleh ae. Ke Festus ka fawuun isi Pol ke ri ka lame fakau u. \v 24 Ke Festus ka tarah, “King Agripa, ke gam tikii igii naismem, gam par kaltu igii! Fan Iudaia tikii, ri sising ta iau na Ierusalem ke aga sabin na Sisaria isi ian nagogon u. Ma ri ka perek le, biil in liu, in met ta tom. \v 25 Ia tafe u le biil i tel fager ta ti tier ae ifasi in met lo, isau le, iwara sau ka sising ta le Sisar in nagogon u, pesu ia ka ier le ian wuun u una Rom. \v 26 Isau le biil ia usum le ususe arafa ian siit u usuf Sisar, lon kaltu igii. Pesu, ia ka fasoti u na matmi, ke na matam, King Agripa, isi gamek diik faikis u isi ik mel e tier ian siit papte u. \v 27 Wara ia wol le biil i rokap le ian wuun foes ti kaltu ae i kamkabet usuf Sisar, ma biil ti rokap na orek una famalal sani ae ri tiu u ini.” \c 26 \p \v 1 Ke Agripa ka tara sing Pol aragii, “Ia somangat ufu wo isi ok orek kale wo tom.” Pol ka sangal ke ka tipes orek kale u aragii, \v 2 “King Agripa, igii ia laes kanaka isi ti na matam, isi orek kale iau na sani ae fan Iudaia ri tiu iau ini. \v 3 Wara le o usum rokap na matngan sinangu kemem fan Iudaia ke sani ae keme fapue la kuna. Pesu ia ka sising o isi on kiis fofo ma ok ongen fakasi iau.\fig “Pol i soti na mata king Agripa”|src="Acts 26.3 GS.tif" size="span" ref="26:3" \fig* \p \v 4 “Fan Iudaia tikii ri usum rokap na liu kiak, tipes u na aunbiing ia kalalik ta na maleh tutus kiak ke bae sabin na Ierusalem. \v 5 \x - \xo 26:5 \xt Aposel 23:6; Filipai 3:5\x*Ri ka usum ta lo iau na dolon aunbiing. Male ri ier isi, ke ifasi rin fas o le ia nenge Farasi, ae keme misuut rokap la na sinangun lotu kimem. \v 6 Ma igii ia ka ti na nagogon, wara ia unune na falimlim ae pakanini God i tel ta u usuf foron tubutamat kemem. \v 7 Nenge sangful ini u e mat kimem ri lotu la unaisa God na foron siat ke na foron wor tikii, wara le ri nene isi falimlim ae ik suut. King, iwara sau na unune igii, ke fan Iudaia ri ka tiu iau. \v 8 Isi sani gam ka wol le God biil ifasi in fapti fafis foron minet? \p \v 9 \x - \xo 26:9 \xt Aposel 8:3; 22:4,5\x*“Iau sabin ia tof tikii ta foron sal una fapu asa Iesu tina Nasaret. \v 10 Ke ia tel ta u sabin arae bae na Ierusalem. Foron laulaumet na pris ri ta rakrakai usuf iau, ke ia ka luun ifuun e fanu kalkaluu na kamkabet. Ma aunbiing ri siimete ri, ia sabin ia somangat. \v 11 Ifuun e aunbiing ia kau la na foron felun lotu isi ta fangungut usuf ri, ke ia ka fangongos ri la isi rin orek laulau ulo Iesu. Ia ngaliaf la ulo ri ma ia la la sabin una fale maleh keskes isi ta fangungut usuf ri. \p \v 12 “Na nenge ninla kiak sabin, foron laulaumet na pris ri ta rakrakai usuf iau ke ri ka wuun iau una Damaskas. \v 13 King, na siat tuntun, aunbiing ia toltole sal la, ia ka par nenge malal tina kukulii, i barang kanaka na matan pisiih ma ka popos kawil iau turan fanu ae ri la turang. \v 14 Kemem tikii keme ka luut una nanal, ke ia ka ongen kinen tikas i tara sing iau na orek Ibru aragii, ‘Sol, Sol, isi sani o ka ta fangungut usuf iau? O ta fangungut usuf o tom aunbiing o fapaket turang.’ \p \v 15 “Ke ia ka diik u aragii, ‘Kumguui, wo seh?’ Ke Kumguui ka kiliis iau aragii, ‘Ia Iesu ae o famam ta fangungut sing iau. \v 16 Kang, ok sotih. Ia tapiek sing o, wara le ia tim pes ta wo arae nenge tom foim ke nenge tom fafamalal na sani o ka par ta u lo iau ke na sani ian finngas wo ini. \v 17 Ian fofonoi lo wo koseng fanu kiam ke koseng fanu sabin ae biil ri fan Iudaia. Ma iak wuun o usuf ri, \v 18 isi ok sapeng na matri, ke rik tamikis koseng kubunor una malal ke koseng rakrakai ke Satan usuf God, isi God ik pa ufu foron sinang laulau kiri ma isi ik mel e salri turan fanu ae ia ka fakalkaluu ta ri aunbiing ri unune lo iau.’ \p \v 19 “Pesu, King Agripa, biil ia ongen fabulwar na parpar tina kukulii. \v 20 \x - \xo 26:20 \xt Aposel 9:20,28,29\x*Ia fafas famu tom usuf fan Damaskas, namih, na Ierusalem ke na falifu tikii na Iudaia ke usuf fanu sabin ae biil ri fan Iudaia. Ia fafas le rin sokiliis liu kiri, ke rik tamikis usuf God ma rik finngas u na sinangu ri le ri ka sokiliis liu tah. \v 21 I sau e wara ae fan Iudaia ri ka luse iau awii na palgan ubiif kale Felun Tunmapek ke ri ka totof isi siimete iau. \v 22 Isau le God i lupes ta iau papang igii, ma igii ia ka ti na matam ke ia ka fafamalal usuf fanu foes ke usuf piran fanu sabin. Ia use foron tier sau ae Moses turan foron profet ri use ta u le in tapiek. \v 23 \x - \xo 26:23 \xt 1Korin 15:20; Aisaia 42:6; 49:6\x*Ri use u le Mesaia in kalsakai fangungut ke ik apti fis famu tina minet ma ik fafas ini malal usuf fanu kia tom, fan Iudaia, ke usuf fanu sabin ae biil ri fan Iudaia.” \p \v 24 Aunbiing i famam orek kale u biitom, Festus ka perek ulo aragii, “Pol o ka talos tah. Tara na tasum kiam ka fatalos wo mang.” \p \v 25 Pol ka kiliis u aragii, “Festus, kiiskiis kiam i laumet, biil ia talos. Sani ia use u i tekentu ma imel e kamtina. \v 26 King i usum rokap na foron tier igii, pesu ifasi ian famalal u usuf i. Ia usum le ka ongen ta orek na foron tier tikii igii, wara le biil i tapiek sau na ti songno, biil. \v 27 King Agripa, arafah, o unune sabin lon foron profet? Ia usum le o unune.” \p \v 28 Ke King Agripa ka tara sing Pol aragii, “Be, o wol le ifasi on fatel wolwol kiak na fatuklin aunbiing sau, isi iak unune lo Karisito?” \p \v 29 Pol ka kiliis u aragii, “Taftawa le na fatuklin aunbiing le na dolon aunbiing, ia sising le God biil in sokiliis wo keskes sau, biil. In sokiliis ri tikii sabin ae ri ongen iau igii, isi gamek tapiek arae iau, isau le biil rin kabet gam ini foron sen.” \p \v 30 King ka apti turan famfamu na matanfuntih ae, Bernis ke fanu tikii ae ri kiis ta tura ri. \v 31 Aunbiing ri suu tina fel ae, ri ka orek usuf temtem tikii lo ri tom aragii, “Kaltu igii biil i tel fager ti tier ae ifasi in met kuna, le in kamkabet isi.” \p \v 32 Agripa ka fas Festus aragii, “Ifasi rik fasuuh ta kaltu igii tina kamkabet, male biil in sising ta isi Sisar in nagogon u.” \c 27 \s1 Tanwaran Ninla ke Pol una Rom \p \v 1 Aunbiing ri ka use ta u le kemen wof na nenge sip una falifu na Itali, ri ka ta ufu Pol turan fale fanu sabin ae ri kamkabet una liman nenge kabisit ken foron tom fapaket, asa e Julius, i neng lon foron tom fapaket ke Sisar Augustus. \v 2 Keme ka wof na nenge sip tina Adramitium ae in masah na foron salan masa na foron maleh tole kiin na falifu na Eisia. Aunbiing keme ka la, nenge kaltu tina falifu na Masedonia na maleh na Tesalonika tinaiwa tura kemem, asa e Aristarkus. \p \v 3 Na biing namih, keme ka masah na Saidon. Julius ka mais Pol, ke ka somangat ufu isi in la una aisan foron tala, isi rik lupes u ini sani i dar u. \v 4 Keme ka wof na sip sabin tinaiwa, ke keme ka filau mumun na bit na Saiprus, wara le kif i kufkufe tina famu lo kemem. \v 5 Aunbiing keme ka filau ta na kasap na Silisia ke Pamfilia, keme ka masa na Mira na falifu na Lisia. \v 6 Aiwa kabisit ken foron tom fapaket ka tafe nenge sip tina Aleksendria ae in filau una Itali, ke ka fawof kemem lo. \v 7 Ifuun e biing keme filau fofo sau, wara le i ngangaten kanaka isi kemen tapiek na Kinidus. Kif i kufkufe tina famu lo kemem, pesu biil ifasi kemen filau tortores. Keme ka filau mumun na bit na Krit fatat isi Salmone. \v 8 Keme ka rarat sau, wara le kif i rakrakai kanaka biitom, ke keme ka tapiek na nenge falifu ri foteng u ini Rokap na Matan Warngansau, fatat isi maleh na Lasea. \p \v 9 Keme ka kiis dolo ta aiwa, ma ninla kimem tole palgantes ka laulau kanaka mang tom, wara le Biingen Fafel\f + \fr 27:9 \ft Taul kif i tapiek la, nami na Biingen Fafel ken fan Iudaia \f* ka rop tah. Ke Pol ka fanau ri aragii, \v 10 “Fanu ri, ia par u le ninla kirer mang tinaga in laulau kanaka. Sip turan foron tier tikii ae na palga in laulau ke liu kirer sabin.” \v 11 Isau le kabisit ken foron tom fapaket biil i ongen pes sani Pol i use u. I mi tom na orek ke kiapten turan taman sip. \v 12 Falifu ae keme masah lo, biil e falifu rokap una masah na foron funiil ae maleh i mir la. Pesu, ifuun tom lo kemem, ri ka use u le kemen la tom una Foiniks isi kemek kiis aiwa na foron funiil ae falifu i mir la. Salan masah ae, i kiis na Krit na falifu ae pisiih i sup la lo. \s1 Tara na Kif \p \v 13 Aunbiing rifrif na taubar ka tapiek, ri ka wol le ka rokap na aunbiing mang una filau, pesu ri ka dat foron angga ke keme ka rarat na bit na Krit. \v 14 Isau le biil i sawin, ke nenge tara kif ka aptih, ri foteng u ini mata lames, ma ka kufkufe tina bit ae. \v 15 Tara kif ae ka papam na baban sip ma ka ngangaten kanaka isi sip in filau tortores, pesu keme ka mi sau namin kif. \v 16 Aunbiing keme filau mumun na nenge fabiro bit ae ri foteng u ini Kauda, ka ngangaten ulo kemem isi kemen luun fakasi mon ae sip i datdat u la. \v 17 Aunbiing ri ka dat fatatkau ta u, ri ka lin fapu foron finau una piklin sip ke ri ka diit papte u. Ri ka binbin sabin tarama kif ka lin famasa sip una mas fatat Sartis, pesu ri ka ruf foron sel, isi sip ik bok tom namin kif. \v 18 Na biing namih, kif ae ka lala rakrakai mang tom, pesu ri ka lin fasuu fale tier ae sip i kep u. \v 19 Na fatuul u e biing, foron tom foim na sip ri ka lin fasuu fale tier tom tina sip una palgantes. \v 20 Aunbiing ae, pisiih turan keltot biil i popos na ifuun e biing ma tara kif ae biil i to mangeh, pesu ka pongpong e wol kimem, keme wol le biil mang kemen liu. \p \v 21 Ifuun e biing biil mang ri ien, pesu Pol ka soti na famu lo ri ma ka tarah, “Fanu ri, male gamen wong ta sing iau le gong kere apti ta koseng Krit, ke biil ti tier aragii in falaulau kerer turan sip ke foron tier biil in mangmangal. \v 22 Isau le igii ia fas gam, gong gam sokeh, wara le biil tikas lo gam in fiu, biil. Sip sau in laulau. \v 23 Nangen na wor, nenge angelo ke God ae i tim pes ta iau ke ia lotu la unaisa, i soti na babang \v 24 ma ka tarah, ‘Pol gong o sokeh. On ti tom na nagogon na mata Sisar. Ma na famais ke God, fanu tikii ae na sip rik liu, wara na sising kiam.’ \v 25 Pesu, fanu ri, gong gam sokeh, wara le imel e unune kiak lo God ma in tapiek tom arae i fas ta iau. \v 26 Isau le keren fentole lunmaket tom na ti bit.” \s1 Sip i Liil na Kiin \p \v 27 Na fasangful ini fet u e wor, kif i famam kufe kemem biitom una palgantes ae ri foteng u ini Adria. Na fapot, foron tom foim na sip ri ka wol le keme ka bok fatat mas. \v 28 Ri ka fatof maut ini nenge finau. Ke ri ka par u le ifasi arae iwu e sangful e kipti. Nami ri ka fatof pes u sabin ke ri ka tafe u le ifasi arae nenge sangful ini lim e kipti. \v 29 Foron tom foim na sip ri ka sokeh, tarama keme ka baunge foron fat, pesu ri ka fapu ifet e angga tinawii na min sip ma ri ka sising isi pisiih ik susupiek sape. \v 30 Foron tom foim na sip ri ka totof isi rin fin tina sip, pesu ri ka fapu mon tinawii na palgan sip una palgantes. Ri ka garan le rin fapu fale angga tina matan sip. \v 31 Pol ka fas kabisit ken foron tom fapaket turan foron tom fapaket aragii, “Male fanu igii biil rin kiis aga na sip, ke biil ifasi gamen liu.” \v 32 Ke foron tom fapaket ri ka ting ufu foron finau ae i pose papte ta mon ma ri ka suaf ufu ka luut una palgantes. \p \v 33 Na biingbiing saksak, Pol ka sising ri tikii isi rin ien. Ke ka fas ri aragii, “Na nenge sangful ini fet e biing gam kiis ini sokeh ma biil gam ien ti tier. \v 34 Pesu, ia ka sising gam isi gamen ien. Gamen ien isi gamek liu. Biil tikas lo gam, in mangmangal e ti olo tina paklu.” \v 35 Aunbiing ka use ta u arae, ka kep fale beret, ka fotrokap lo usuf God na matri tikii, ka sibik u ke ka tipes ien. \v 36 Ri tikii ri ka kep rakrakai sing Pol ke ri sabin ri ka ien. \v 37 Wewes lo kemem tikii aiwa na sip, ifasi arae iwu e mar ini fit e sangful ini won. \v 38 Aunbiing ri ka ien mas tah, ke ri ka lin fasuu foron wit una palgantes, isi ik malalah e sip. \p \v 39 Na biingbiing, biil ri iliim falifu ae, isau le ri par nenge falifu i kau ma imel e rokap na kononkiin lo, pesu ri ka wol le, male ifasi, ke rik famasa sip aiwa. \v 40 Ri ka ting famut foron finau na foron angga ke ri ka sok ufu una palgantes. Ri ka kiit foron finau sabin ae i pose papte fiis ae ri ikis sip la ini. Namih, ri ka fafen sel ae na famu, isi kif ik kufe sip una kiin. \v 41 Isau le sip ae ka baunge nenge sun kiin ae na palgantes, ke matan sip ka liil aiwa ma biil ifasi in gigin. Isau le min sip ae ka tipes tamrabat, wara na pirpiran tuun. \p \v 42 Foron tom fapaket ri ka puput isi rin siimete fanu ae ri kamkabet una tikale ri, isi gong ri kakes masah ke gong ri fin. \v 43 Isau le kabisit ken foron tom fapaket ka ier tom isi Pol in liu, pesu ka tikale ri isi gong mang ri tel fasuut puput kiri. Ka fas fanu ae ifasi rin kakes, isi rin wof famu una palgantes ma rik kakes masah. \v 44 Ma fal ri ka bok ini foron dangan au ke foron dangan sip una mas. Ri tel u arae, ke ri tikii tom ri ka masa rokap na kiin.\fig Ri tikii tom ri masa rokap na kiin|src="Acts 27.44 GS.tif" size="col" ref="27:44" \fig* \c 28 \s1 Pol i Masah na Malta \p \v 1 Aunbiing keme ka masah rokap tah, keme ka usum mang le asan bit ae, e Malta. \v 2 Fanu tina bit ae ri ka finngas rokap na sinang usuf kemem. Ri ka somangat pes kemem tikii ke ri ka map nenge tara yiif, wara le us i luut ma falifu i mir. \v 3 Pol ka potek turim fale akan au, ma aunbiing ka luun u na yiif, nenge sii ka fin suuh, wara na tuntun na yiif, ke ka ngaet fafat na lima. \v 4 Aunbiing fanu tina bit ae ri par sii ae i kulkulik na lima, ri ka tara sing temtem tikii tom lo ri aragii, “Awii ngan kaltu igii i nenge tom sisiimete? Taftawa le biil i kong na palgantes, isau le god ae i kiliis fafis sinang laulau la, biil i somangat ufu isi in liu.” \v 5 Isau le Pol ka pakte ufu sii ae una palgan yiif ma biil i kalsakai ti fangungut. \v 6 Fanu ae, ri ka wol le fo in sut, le biil in sawin ke ik met, isau le ri ka nene pane le in met ma ri ka par pane sabin le ti tier in tapiek lo, pesu ri ka kiliis wolwol kiri ma ri ka tara le, i nenge god. \p \v 7 Awii na fatat falifu ae keme masah lo, imel e nenge sun nanal ken tara kaltu tina bit ae, asa e Publius. Ka somangat pes kemem una fel kia ma ka fofonoi rokap lo kemem na ituul e biing. \v 8 Tama Publius i borong ini sasem, i gogor ma ka balsel. Pol ka laum u ma aunbiing i sising, ka luun iun lima na olo ma ka faliu u. \v 9 Nami na tier ae i tapiek tah, foron sasem tikii na bit ae ri ka la usuf i ke ri tikii ri ka liu. \v 10 Ri ka finngas tara bulat kiri usuf kemem, ma aunbiing keme ka geges isi la, ri ka fen foes kemem ini foron tier ae keme dar u. \s1 Pol i Tapiek na Rom \p \v 11 Keme kiis aiwa pes ituul e funiil. Namih, keme ka wof sabin na nenge sip ae i masah ta na bit ae, na foron funiil ae falifu i mir la. Sip ae tina Aleksendria, ae imel e tantanwan iwu e god awii na famu lo, ru iwun kasang. \v 12 Keme ka masah na Sirakus ke keme ka kiis pes ituul e biing aiwa. \v 13 Keme ka aptih tinaiwa ke keme ka tapiek na Regium. Na biing namih, taubar ka aptih, ke na fatuul u e biing, keme ka tapiek na Puteoli. \v 14 Keme ka tafe fale tom unune aiwa, ke ri ka sising kemem isi kemen kiis tura ri na ifit e biing. Namih, keme ka tapiek na Rom. \v 15 Aunbiing foron tom unune na Rom ri ongen ususe lo kemem, ri ka la tina foron maleh tapak isi tafe kemem na falifu ae ri foteng u ini Salan La Turim na Apius ke na maleh ae ri foteng u ini Ituul e Felun Borong. Aunbiing Pol i par ri, ka fotrokap usuf God ma ka kep rakrakai. \v 16 Aunbiing keme ka tapiek na Rom, ri ka somangat ufu Pol isi in mel keskes na nenge fel, ma nenge tom fapaket ik parpar kale u. \s1 Pol i Fafas na Rom \p \v 17 Ituul e biing namih, Pol ka tawi turim foron famfamu ken fan Iudaia aiwa. Aunbiing ri ka kiis turim tah, Pol ka fas ri aragii, “Foron tuaklik, taftawa le biil ia tel fager ta ti tier ini fanu kirer, le na matngan sinangun foron tubutamat kerer, isau le ri ka luse iau na Ierusalem ke ri ka ta ufu iau usuf fan Rom. \v 18 Fan Rom ri ka ier isi rin fasuu ufu iau, wara le biil ri tafe ti tier laulau ae ifasi rin siimete iau kuna. \v 19 \x - \xo 28:19 \xt Aposel 25:11\x*Isau le aunbiing fan Iudaia biil ri somangat isi, ia ka sising le ian ti na nagogon na mata Sisar. Isau le biil imel e orek kiak una falaulau fafis fanu kiak. \v 20 I e wara ia ka sising isi ian par gam, ke iak orek tura gam. Ia kiis na kamkabet, wara na unune kiak lo ier ae kerer fan Israel kere nene isi.” \p \v 21 Ri ka kiliis u aragii, “Biil biitom keme kep ti leta tina Iudaia na ususe lo wo. Ke biil biitom tikas i la tinaiwa isi ik ususe sing kemem, le fas kemem ini ti orek laulau lo wo. \v 22 Isau le keme ier isi ongen ti wolwol kiam, wara keme usum le fanu na falifu tikii ri famam orek laulau na matngan lotu ae o fafas la ini.” \p \v 23 Ri ka put nenge biing isi rin kiis turim tura Pol. Na biing ae, ka fuun mang tom e fan Iudaia ri ka tapiek na falifu ae Pol i kiis la lo. Tipesu na biingbiing, papang na efef, Pol i pupuk ke ka famalal ri ini Matanfuntih ke God. Ke ka totof isi sokiliis wolwol kiri, isi rik unune lo Iesu, tina nagogon ke Moses ke tina Buk ken foron profet. \v 24 Fal ri ka unune na sani Pol ka use ta u, isau le fal biil. \v 25 Ri ka famam fapue fis tom ini ri ke ri ka tipes sararah, aunbiing ka use ta farfarop na orek kia le, “Tanwa Kalkaluu i orek tekentu ta usuf foron tubutamat gam, aunbiing i fas ta profet Aisaia aragii, \q1 \v 26 \x - \xo 28:26 \xt Aisaia 6:9,10\x*‘La usuf fanu ae, \q2 ma ok fas ri aragii, \q1 Gamen ongne, ma gamek ongne, \q2 isau le biil tom gamen malal. \q1 Gamen par, ma gamek par, \q2 isau le biil tom gamen iliim ti tier. \q1 \v 27 Wara le balan fanu igii ka kutkut tah, \q2 biil ifasi rin wong ini balbalu ri \q1 ke matri ka kut tah. \q2 Tarama ri ka par ini matri, \q1 ke ri ka wong ini balbalu ri, \q2 ke ka malal e wolwol kiri, \q1 ke rik fis usuf iau \q2 ma iak faliu ri.’ \p \v 28-29 “Pesu, ia ier isi gamen usum le fafaliu ke God ka la ta usuf fanu ae biil ri fan Iudaia, ma rin ongen u.”\f + \fr 28:28-29 \ft Fale tom tasum na Buk na Gogoh ri wol le fale orek biitom na rina igii, i aragii: \ft \+it Aunbiing ka use ta u arae, fan Iudaia ri ka suuh ma ri ka famam fapue fis tom ini ri.\+it*\f* \p \v 30 Na iwu e bet kuruur, Pol i kiis na fel kia tom ae i fiil u la, ma i somangat pes fanu tikii ae ri la la isi par u. \v 31 I kep balamas tom aunbiing i fafas ini Matanfuntih ke God ke ka fausum ri ini Kumguui Iesu Karisito, ma biil ti tier i tikale u.