\id JHN - Bimin NT -Papua New Guinea 2008 (web 2014) \h Sion \toc1 Weng Kal Ken Ati Sion ete Bose te. \toc2 Sion \toc3 Sion \mt2 Weng Kal Ken Ati \mt1 Sion \mt2 ete Bose te. \c 1 \s1 Kulais e Sunsun Finik so Bin em Weng te. \p \v 1 Sua sua kel, Weng be alenale te. Bomelei, Weng bakate Sunbin-Got so mewso keko, akalem akate Sunbin-Got ete te.\x * \xo 1:1 \xt Sion 17:5; 1 Sion 1:1-2; Fitew Dase 19:13\x* \v 2 Feinka! Mesesem eisneng talfut kelinba kese ding dim bakate, Weng be Sunbin-Got eso mewso ke alenale kale. \v 3 Alik alik mesesem mesesem eisneng angom be Sunbin-Got be Weng beem teing dim kuw so kaiko, talfut kelewse kale. Feinka! Mak eisneng mak angom be sak emikel kuw talfut kelinba kese kale.\x * \xo 1:3 \xt 1 Kolin 8:6; Kolosi 1:16-17; Kibulu 1:2\x* \v 4 Yu kililina! Weng bete finik so bin mongom kayak keko, bomelei, bakalem akate kunum waneng nulo ailbin duyemse te.\x * \xo 1:4 \xt Sion 5:26\x* \fig |alt="Oillamp" src="Oillamp.tif" size="col" ref="Sion 1:4" \fig* \v 5 Duyemse kasike, ailbin be mililiw dim elo felet dan duku ailse kate, mililiw be ailbin beelo kal kelinba kese te.\f + \fr 1:5 \ft 1:5 Mali kawtiw i Gilik em weng sin kale kel, kuluko, nanew deiw keko, famdes kelomeliw: “Duyemse kasike, ailbin be mililiw dim elo felet dan duku ailse kate, mililiw eteko, ailbin beelo nam de mit dako, banim kole te.”, angbiliw.\f* \x * \xo 1:5 \xt Sion 3:19\x* \p \v 6 \x * \xo 1:6 \xt Matyu 3:1; Iluk 1:13-17,76\x*Deiw mak ding mak kabalak e, “Sion”, dangbiliw kunum mak fitewse kale. Sunbin-Got e kunum beelo dabalase kasike, \v 7 e teleko, kawtiw ilo ailbin beem weng kal sang bakayem bakayem talse kale. Telei, kunum waneng banban i kalan kunum beem weng be kililiw kano, beem mongom em ailbin sang beelo “Fein!”, dangsiliw kale. \v 8 Dangsiliw kate, Sion e ailbin beem mongom kayak bate. E ailbin weng beem kalan kunum kuw keko, ailbin weng bakayem talse kate, \v 9 em bakayem talse ding dim bakate, kunum waneng alik alik num dim ailomin toloke fein ailbin be kawin dim kaleelo tolomin memen kelewse kale.\x * \xo 1:9 \xt Sion 8:12\x* \p \v 10 Feinka! Ailbin be kawin dim kale talfut kilkese kate, em kawin dim kale bise ding dim bakate, kawin kaleem kasel i elo kilele dolon keko, kal kelinba kelewsiliw kale. \v 11 Feinka! E akalem Isalael angin im dim talse kate, akalem abiw kasel bi elo kulinba kelewsiliw kale. \v 12 Kate, nimin kunum waneng ite mak elo kalfongdeweko, “Fein!”, dangeko, elo kuliw tewe, e ilo akalem wiin so amkoko, koyemeko, Sunbin-Got em fein muluwel keyemse kale. \v 13 Feinka! Kawtiw nu ki keko, kawin dim kaleem aul dukukemin deiw geleweko, num aul dukukemin ibolow fukunin ete kuw geleweko, mali Sunbin-Got akalem muluwel mak duku koyeminba kekabuluw te. Feinka! Mak kawin dim kaleem kawtiw im muluwel dow i nam ki keko, Sunbin-Got em muluwel kelokoliw kate, Sunbin-Got ete kuw akalem muluwel biilo duku koyemkabe te.\x * \xo 1:13 \xt Sion 2:11; 3:3-6; Filibai 2:7; 1 Fita 1:23\x* \p \v 14 Keko beli, Weng bakate kawtiw kun so kal so kunum numdiw keko, num kawin dim kale bomelei, nu em auk so kitil so be atemuwete: Alew Sunbin-Got e akalem auk so kitil so be akalem Min makmak em mutuk dim dukuse kasike, ibolow folok bin so, Sunbin-Got em fein bin so, alik alik be akalem dim weneko, belei, nu atemsuluw te. \p \v 15 Beli, Sion e kal so kun so kunum aul kese Weng be atemeko, mali kunum waneng ilo kukuyemeko, gaaneko, bokoyemomele: “Kunum kaleem dulum elo ne bokoyemomeli: ‘Nem ibik elote toloke wiin fian so kunum mak e nemdiw bate! Em wiin e nem wiin beelo bakilewkabe kasike. Nimtew angom? Ete emisik kenembe kasike.’, yangbi te!”, yangse kale. \v 16 Feinka! Kunum beem ibolow mutuk e folok ibolow so wense kasike, e sua em bamki kuluko, beem dim alik nulo kame kikis bamki fian mak akal yemense kale. \v 17 Nimtew angom? Sua kel akate, Moses e bamki so sawa kukuyemin weng mak nulo kukuyemse kate kame, Yesus Kulais em bamki fian esik num dim teleko, nu Sunbin-Got em ibolow folok keyembe be so, em fein weng be so, alik alik be num dim elo teleko, fitewbelei, nu fein atemsuluw kasike.\x * \xo 1:17 \xt Aneng Kolew 34:28; Ulom 6:14\x* \v 18 Yu kililina! Mak kunum mak Sunbin-Got elo kiin so doung ateminba kese kate, akalem Alew em mit mewso alenale Sunbin-Min makmak bete kuw akalem Alew elo kilele atemeko, elo kaim dim kukuyemse kale.\x * \xo 1:18 \xt Aneng Kolew 33:20; Sion 6:46; 1 Timoti 6:16\x* \s1 Ok Da Koyem Kemele Kunum Sion em Weng te. \p \v 19 Deiw mak ding mak e, Selusalem abiw mutuk fian ka biliw Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bongguko, mali Sunbin-Got em am yol kunum ayem em afak kunum so, mali Elibai\f + \fr 1:19 \ft 1:19 Elibai kawtiw bi Sunbin-Got em am yol em kunum ayem eso, beem afak kunum iso, biim aluwbamin kunum ke alenaliw kunum ite kale.\f* kunum iso, alik alik biilo Sion em mit mewso yamdaliwi, i uneko, elo dakalalomeliw: “Ku nomin kunum keko, nono kabelew kate ya?”, dangsiliw kale. Dangiwi, Sion e yan kaim dim weng mak bokoko, \v 20 kitil kuw keko, bokoyemomele: “Feinka! Nete Mesaya bate!”, yangse kale. \v 21 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, ku kante ye? Elaisa kute sako?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nete babo!”, yangei, i iti dakalalomeliw: “Kute Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak kute sako?”, dangeko, dakalasiliw kale. Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne babo!”, yangse kale.\x * \xo 1:21 \xt Sawa Weng 18:15,18; Matyu 11:14\x* \v 22 Yangei, i elo dakalalomeliw: “Kate kame, ku kante? Ku nulo bokoyema! Nimtew angom? Nulo yamdasiliw kunum i kom nulo yangbelew yan weng be wosulomin ibolow kebiliw kasike. Kame, ku nulo bokoyema! Kukalem dulum elote ku nimtew angbelew a?”, dangsiliw kale. \v 23 Dangiwi, e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya em sua kel fut tem bose weng mak kuluko, yan weng mak bokoyemomele: \q1 “Kunum waneng banim dim ka kel, bontem gaanin weng mak gaaneko, bokolomele: \q2 ‘Kamok Fian em toloke deiw memen keko, kiol kuw wan kelewina!’, yangbe te.”, \m yangse kale.\x * \xo 1:23 \xt Aisaya 40:3\x* \p \v 24 Yangei, talsiliw kawtiw biim mutuk telesiliw Falisi kunum mali mak elo dakalalomeliw: \v 25 “Mesaya em dulum elote akal, Elaisa em dulum elote akal, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak em dulum elote akal, alik alik biim dulum elo ku ‘Ite bayo!’, angew kasike, nimtew angom ete ku mali kawtiw ilo ok da koyemkabelew a?”, dangeko, dakalasiliw kale. \v 26-27 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne sak ok kuw ok da koyemkabi kate, yom mutuk kale kel bomi, nem ibik toloke kunum mak yu akokow kelewbiliw kate, e wiin fian so kunum kesomelei, ne atin kuw beem afak kebi kasike, ne ki keko, elo dokoleweko, em yan aum sok e ne nam silel kolewi te.”, yangeko, bokoyemse kale.\x * \xo 1:26-27 \xt Sion 1:15\x* \p \v 28 Kanese sang be Betani abiw Yoldan bang mali kel kanese kale. Ka kel bomelei, Sion e mali kawtiw ilo ok da koyem kebise kale. \s1 Sunbin-Got em Siwsiw Men em Sang te. \p \v 29 Beli, iti aneng danse ding dim bakate, Yesus e talbelei, Sion e elo atemse kale. Atemeko, bokolomele: “Yu atemoliwka! Kawin dim kaleem kasel num sili sili kukuw sak misim kuw kulu koyemoke Sunbin-Got em Siwsiw Men be ka talbe te!\x * \xo 1:29 \xt Aisaya 53:6-7; 1 Fita 1:18-19\x* \v 30 Kunum beem dulum elo ne yulo bokoyemomeli: ‘Nem ibik elote wiin fian so kunum mak toloke te!’, yangsi te. Nimtew angom? Yem u nelo namkulinba kebu ding dim bakate, kunum be alenale kasike.\x * \xo 1:30 \xt Sion 1:15\x* \v 31 Sua kel akate, ne kunum beem dulum elo ‘E nomin kunum yake!’, angeko, akokow kebisi kate, yu kilele kililoliwka! Nakalem ete kunum beem mongom ete teleko, Isalael kawtiw yulo ok da koyemkabi kasike, alik alik yu elo atemeko, kilele kal kelewoliwka!”, yangse kale. \p \v 32 Yangeko, iti weng makso bokoyemomele: “Feinka! Ne atemite: Sunbin-Finik e awon abim atew bile teleko, Yesus em dim teinei, ne atemsi te. Keko beli, Sunbin-Finik be diwkuw eso alakabe te.\x * \xo 1:32 \xt Matyu 3:16\x* \v 33 Sua kel akate, ne kunum beem dulum elo ‘E nomin kunum yako?’, angeko, akokow kebisi kate, Sunbin-Got em nelo namdako, ok dakamin kunum kenemse ding dim bakate, e bokonemomele: ‘Kaneem dim elo Sunbin-Finik em dim teleko, teinei, ku atemew tewe, ku kunum beem dulum elo kal kelewete: Kunum be teleko, kawtiw biilo Sunbin-Finik so ok da koyemin atew keyemoke te.’, nangse te. \v 34 Nangei, ne bokonemse eisneng be fein kiinwalako, atemeko, kame yulo kilele bokoyemomeli: ‘Feinka! Kunum be Sunbin-Got em Min ete te!’, yangbi te.”, yangse kale.\x * \xo 1:34 \xt Matyu 3:17\x* \s1 Emisik Gelewsiliw Kunum im Sang te. \p \v 35 Iti aneng danse ding dim bakate, Sion so, akalem gelewkabiliw kunum alew mak iso, alik alik i moko, \v 36 Yesus unbelei, i atemsiliw kale. Atemiwi, Sion e Yesus em dulum elo atemeko, aso ilo bokoyemomele: “Sunbin-Got em Siwsiw Men bakate!”, yangse kale.\x * \xo 1:36 \xt Sion 1:29\x* \v 37 Yangei, aso i em yangse weng be kiliko, Sion elo koleweko, Yesus elo gelewsiliw kale. \v 38 Gelewsomeliwi, Yesus e famdes angeko, ilo yetemeko, bokoyemomele: “Yu nimtew fenbiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Alabai! Ku nal kel akal kembelew a?”, dangsiliw kale. (Kibulu weng “Alabai” beem mongom e kanekote: “Kukuyemin Kunum”.) \v 39 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu netebam telina!”, yangse kale. Yangei, i fein uneko, Yesus em ka be atemeko, ding be eso ka kel alenaliw kale. \m Kaem ding dim bakate, ataan kak em fomdeko, kuinei ketket teben dim kese kale. \p \v 40 Keko beli, aso biim mak kunum mak e Andulu ete kale. E Saimon Fita em awkunum ete kale.\x * \xo 1:40 \xt Matyu 4:18-20\x* \v 41 Keko beli, e fongate akate awkunum Saimon elo atebam uneko, bokolewomele: “Kutaka! Nu Mesaya elo atemuw te!”, dangse kale. (“Mesaya” em weng mongom ete “Kulais” ete te.) \v 42 Dangeko, Saimon elo Yesus em mit mewso debele telei, e elo atemeko, bokolewomele: “Kute Sion em min Saimon kate, mali i kulo ‘Sefas’, kangokoliw te!”, dangse kale. (Kibulu weng sin “Sefas” beem mongom ete “Fita” ete te. Gilik weng sin “Fita” beem mongom ete “Feis Tum” te.)\x * \xo 1:42 \xt Matyu 16:18\x* \s1 Filiw so, Nataniel so, Aso im Sang te. \p \v 43-44 Iti aneng danse ding dim bakate, Yesus e aneng be koleweko, Galili aneng fian elo unomin kese kale. Beem ding dim bakate, e kunum mak em wiin e Filiw atemse kale. Kunum be Andulu so Fita so, aso imdiw Betsaida abiw mutuk fian em kayak kese kale. Beli, Yesus e elo bokolewomele: “Ku teleko, nelo nenggelewa!”, dangse kale. \p \v 45 Dangei, Filiw e Nataniel elo fenem uneko, bokolewomele: “Nakunum kutaka! Moses em sua kel fut tem bolei, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ikati bakayemsomeliwi, alik alik biim kunum beem dulum elo weng angenkakawkabiliw kunum beelo fein atemuw te! Kunum be Yosew em min Yesus keko, Nasalet abiw mutuk fian beem kayak ete te.”, dangse kale.\x * \xo 1:45 \xt Sawa Weng 18:18; Aisaya 7:14; 9:6; Selemaya 23:5; Esekiel 34:23\x* \v 46 Dangei, Nataniel e yan weng bokolewomele: “Eke! Ken ati eisneng mak Nasalet abiw mutuk fian kalote talfut keloke sako? Babo!”, dangse kale. Kate, Filiw e bokolewomele: “Ku elo atebam tololewka!”, dangse kale. \p \v 47 Dangei, aso i fein uneko, Yesus em mit mewso unsiliw ding dim bakate, Yesus e Nataniel atemeko, elo bokolewomele: “Yakai! Fein Isalael kunum mak talaka! Kunum beem ibolow mutuk e dasuw ibolow gel so mak banim te!”, dangse kale. \v 48 Dangei, e dakalalomele: “Ku nelo kal keko, kilele dolon kenemew sako?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Kakunum Filiw kulo gaakeminba kese ding dim kabalak e, ais fik beem mongom mit ka teinbelewi, ne katemsi te.”, dangse kale. \v 49 Dangei, Nataniel e bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Kute fein Sunbin-Got em Min kute te! Feinka! Ku Isalael kawtiw num emisik kamok fian kebelew te!”, dangse kale.\x * \xo 1:49 \xt Matyu 14:33; 16:16; Mak 3:11\x* \v 50 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku nem fik ais kangbi weng be kiliko, nelo ibolow fein nangbelew kate, ku beelo bakilewoke auk so kitil so eisneng fian banban makso atemokolew te. \v 51 Feinka! Alik yu nem weng kale kilele kililoliwka! Yu atemiwete: Abiil tikin busuko, Sunbin-Got em yemdakamin finik i Kawtiw Aul nem dim unem tele kemiwi, yu yetemokoliw te.”, yangse kale.\x * \xo 1:51 \xt Talfut Kese 28:12\x* \c 2 \ms1 Yesus em Auk so Kitil so Mesesem Eisneng Fitew Dalomin Kese em Sang te. \mr (2:1–10:42) \s1 Wanin Dawol mak Kesiliw em Sang te. \m \v 1 Beli, ding alew mak banim kese ding dim bakate, Galili aneng fian em abiw mutuk Kena ka kel waneng kalik dukuko, dawol kebiliw ding dim mak kese kale. Beem ding dim bakate, Yesus em auk so, \v 2 Yesus akal, akalem gelewkakabiliw kunum ikal, alik alik ikati kalo uneko, iso bongguko, wanin wansiliw kale. \v 3 Kate beem ding dim bakate, wain ok be banimse kasike, Yesus em auk u uneko, elo bokolewomelu: “Wain ok banim kembe te!”, dangsu kale. \v 4 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Yem kutaka! Kale kom eisneng bate! Nem ding e kamemelo kebe kasike.”, wangse kale.\x * \xo 2:4 \xt Sion 7:30; 8:20\x* \v 5 Wangei, auk u ka kel aluwbabiliw kunum waneng biilo bokoyemomelu: “Yu akalem yangoke weng be kiliko, kilele gelewemoliwka!”, yangsu kale. \p \v 6 Keko beli, kaem ding dim bakate, ok dulamin ok sen gung kel fian mak ka kel alenale kale. Nimtew angom? Suda kawtiw i Moses em kukuyemin weng be gelewko, im teing o yan o be ka kel gingkabiliw kasike. Ok sen mak em ilum e 100 ilita makmak emdiw aluwse kale. \m \v 7 Beem ding dim bakate, Yesus e ka em aluwbabiliw kunum waneng ilo bokoyemomele: “Yu ok sen fian gung kel beem dim elo ok duliwi, wenomeka!”, yangei, i kiliko, em yange weng be geleweko, ok duliwi, atin kuw wense kale. Wenei, \v 8 e bokoyemomele: “Kame, yu ok sen men gel kuluko, ok gaktak fakabe be dulusomi, dawol kebiliw beem atebe kak kunum beelo demenina!”, yangse kale. Yangei, i em yange weng be geleweko, \v 9 kak atebin kunum beelo ok be de teleko, dulewsiliw kale. Dulewiwi, e sua em ok awet kebe be, kame wain ok kele ok be fein wanse kale. Kate, aluwbamin kawtiw bi kak kunum beelo wain ok beem mongom e bokolewinba kesiliw kasike, e beem mongom akokow kese kale. Keko beli, e waneng kuluse kunum beelo gaaneko, bokolewomele: \v 10 “Kutaka! Alik alik num dawol kukuw e kanekote: Dawol kikis kuw kebe ding dim kabalak e, nu wain ok ken kuw amen amen kebuluw kate, ibik ete, kawtiw im wain ok banban waneko, ikalem ibolow fukunin e teifuluko, koyemoke ding dim kabalak e, nu mali em afak kebe wain ok be de teleko, amen amen kuw kekabuluw te. Be nukalem kukuw kate, nimtew angom ete ku wain ok ken kuw kame kuw de teleko, amen amen keyembelew a?”, dangeko, dakalase kale. \p \v 11 Galili aneng fian em abiw mutuk Kena em kanese eisneng be, Yesus em emisik auk so kitil so kese eisneng ete kale. Keko beli, akalem gelewkabiliw kunum i em kitil fian be fein atemeko, elo “Fein! Kame Sunbin-Got em kitil fitewei, nu atemuw te!”, dangsiliw kale. \p \v 12 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, akalem auk uso, akalem nenggelel iso, alik alik i abiw ka iti koleweko, Kafelneam abiw mutuk fian kabalak elo uneko, biliwi, fong dim mak ka kel alenaliw kale.\x * \xo 2:12 \xt Matyu 4:13\x* \s1 Sunbin-Got em Am Yol Dim em Kanese em Sang te. \p \v 13 Beli, Suda kawtiw im Abanggayemse Ding fukunkabiliw ding mewso kese kasike, Yesus akati Selusalem abiw mutuk fian kawtew elo unse kale.\x * \xo 2:13 \xt Aneng Kolew 12:1-27\x* \v 14 Unesomi, Sunbin-Got em am yol aneng ka kel wemin kawtiw banban mak yetemete: I bulmakao o, siwsiw o, awon o, mesesem mesesem samal be webomeliwi, Ulom abiw mutuk fian kawtiw im tum win alwol keko, Suda kawtiw im tum win dulew dulew kebomeliwi, i teinbiliwi, e yetemse kale. \v 15 Keko beli, Yesus e sok kuluko, bumkel debet keleweko, bulmakao so, siwsiw so, samal alik alik biilo yenbakalako, kut da koyemse kale. Koyemeko, webiliw kawtiw ilo “Asinina!”, yangeko, tum win alwol kebiliw kawtiw im tum win abin famdes keyemeko, im tum win sak wolel keleweko, dolo dolo keyemse kale. \v 16 Keyemeko, awon webiliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Yu kanelom Aatim em am kale wemin deng kelewokoliw te! Fongate akate yukalem awon so daktineko, de unoliwka!”, yangse kale. \p \v 17 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i Sunbin-Got em fut tem bosiliw weng beelo ibolow fukunsiliw kale. Fut tem be bokolomele: \q1 “Ne kom am elo ibolow mutuk fian kuw kelewkabi kasike, \q2 mali kawtiw mak nelo kaisuw gal kenemeko, nenomin kebiliw te!”, \m angse kale.\x * \xo 2:17 \xt Sim Fut 69:9\x* \p \v 18 Keko beli, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum mali mak teleko, elo dakalalomeliw: “Ku nimtew kitil so auk so eisneng mak aulewewi, nu atemeko, kal keluwete: ‘Feinka! Ku Sunbin-Got em wiin dim kaneselew be aluwbelew kae!’, kangeko, kal keluw te!”, dangsiliw kale. \v 19 Dangiwi, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Yu Sunbin-Got em am yol kale dakaliw tewe, ne alemsal ding kuw iti mo kolewoki te!”, yangse kale.\x * \xo 2:19 \xt Matyu 26:61; 27:40\x* \v 20 Yangei, i bokolewomeliw: “Ebe! Kunum kutaka! Num awalik kumel i 46 itol e aulbabiliwi, am yol kale banim kelewsiliw kate, kute komikel kuw alemsal ding gel kuw iti mo kolewokolew a?”, dangsiliw kale. \v 21 Kate, Yesus e akalem kal dim em kiskiw am yol weng atew keko, bokoyemse kale.\x * \xo 2:21 \xt 1 Kolin 6:19\x* \v 22 Ibik kabalak e, Sunbin-Got em Yesus elo iti fomkamin dim elote dawkalfolse ding dim kabalak e, akalem gelewkabiliw kunum i Yesus yangse weng beelo iti ibolow fukuneko, Sunbin-Got em fut bosiliw weng beem dulum so, Yesus em yangse weng beem dulum so, “Fein ki makmak kelaka!”, yangsiliw kale.\x * \xo 2:22 \xt Iluk 24:6-8; Sion 12:16\x* \s1 Kawtiw im Ibolow e Kilele Kal Kese em Sang te. \p \v 23 Yesus em Selusalem abiw mutuk fian ka bomelei, im Abanggayemse Ding ibolow fukunsiliw ding dim bakate, kawtiw banban i Yesus em auk so kitil so aluwbabe eisneng be atemsomi, “Fein!”, dangsiliw kale.\x * \xo 2:23 \xt Sion 7:31\x* \v 24-25 Dangsiliw kate, e kawtiw im sili sili nam ibolow be kilele kal kese kasike, mali kawtiw mak i ki keko, em mit elo teleko, elo kawtiw im ibolow “Ku kal kemolewka!”, dangeko, kukuyeminba kesiliw kale. Kate, akalem ete kilele kal kelete: “I fongate akate kuw iti nelo ibik da konemokoliw kai!”, angeko kal kese kasike, e kawtiw biilo akalem ibolow tem be kilele kukuyeminba kese kale. \c 3 \s1 Nikodemus em Sang te. \m \v 1-2 Kutiliw mutuk ding dim mak kabalak e, Suda kawtiw im kak yetebin Falisi kunum mak Yesus elo atebam talse kale. Kunum beem wiin e Nikodemus ete kale. E uneko, Yesus elo bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Nu kal keluwete: Sunbin-Got e kulo kamdalei, ku teleko, kawtiw nulo kukuyemkabelew te. Nimtew angom? Sak kun so kal so kunum mak ki keko, kukalem auk so kitil so aluwkabelew atew nam aluwoke kasike. Kate, Sunbin-Got e kuso be kasike, ku fein ki keko, aluwbabelew bakate.”, dangse kale.\x * \xo 3:1-2 \xt Sion 7:50; 19:39\x* \v 3 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku kilele kilila! Nimin kunum waneng ite mak kikis aul kelinba keliw tewe, i Sunbin-Got em gawman ding dim elo uneko, nam atemiw te.”, dangse kale.\x * \xo 3:3 \xt Matyu 18:3; 1 Fita 1:23\x* \v 4 Dangei, e dakalalomele: “Eke! Kate fasel kese kunum mak nono keko, iti auk kumun tem elo unei, auk u elo iti beliw keko, duku kolewoku ya?”, dangse kale. \v 5 Dangei, e bokolewomele: “Feinka! Sak kal so kun so kunum waneng i Sunbin-Got em ding dim elo nam uniw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak ikalem sen be ok so gingemin emdiw banimeko, Sunbin-Finik e ilo iti finik so kikis kunum waneng keyemiw tewe, ite kuw Sunbin-Got em gawman ding dim kalo fein uniw te. \v 6 Ku kilele ibolow fukunemolewka! Kal so kun so kawtiw i iti kal so kun so kuw talfut kebiliw kate, Sunbin-Finik e iti finik so bin kikis talfut kelewkabe te.\x * \xo 3:6 \xt Sion 1:13\x* \v 7 Nem kangi weng ‘Ku kikis aul kelolewka!’, kangbi weng beem dulum elote ku kanelom yol angeko ibolow banban kelokolew te! \v 8 Ku inim fakam weng kale ibolow fukuna! Inim em unin e ku fein kilikabelew kate, inim em unakabe so, talakabe so, alik alik be ku kilele dolon kelinba keko, akokow kebelew te. Beemdiw, Sunbin-Finik em nomin deiw ete mali kunum waneng ilo kikis keyemkabe aluwbamin be kukal akokow kebelew te.”, dangse kale. \v 9 Dangei, Nikodemus e dakalalomele: “Nangbelew weng be nono kesom ete, keloke ya?”, dangei, \v 10 Yesus e yan weng bokolewomele: “Ebe! Ku Isalael kawtiw im wiin so kukuyemin kunum kute kate, nimtew angom ete ku kangi weng kale dolon kelinba kebelew a? \v 11 Ku kilele kilila! Num fein ibolow dolon keko, atebuluw eisneng mak beem dulum elo alik alik nu kilele weng bakaluw kate, nimtew angom ete yu nakalem weng bakayembi weng beelo ‘Fein!’, nanginba kekabiliw a? \v 12 Ne kawin dim kaleem kanekabe eisneng beem dulum elo yulo weng mak bakayembi tewe, yu nelo ‘Fein!’, nanginba kekabiliw te. Kate kame, ne yulo abiil tikin em kanekabe eisneng beem dulum elo weng mak bakayembi tewe, yu nelo “Fein!”, nangokoliw sako? Babo! Yu nelo akati “Fein!”, nanginba kelokoliw te. \p \v 13 Ku kilila! Mak kunum mak abiil tikin elote uninba kese kate, Kawtiw Aul nete kuw abiil tikin elote miteko, iti kalo unoki te. \v 14 Sua kel akate, kawtiw banim dim ka kel e, Moses e balas kuluko, sokyan kiskiw mak keko, ais kang dim denggela mo kolewse kale. Beemdiw mali kawtiw i Kawtiw Aul nelo ais kang dim denggela mo konemokoliw te.\x * \xo 3:14 \xt Teing Bakamin 21:4-9; Sion 8:28; 12:32\x* \v 15 Konemokoliw kate, nimin kunum waneng ite mak nelo “Fein!”, nangiw tewe, i sunsun finik so bin kulokoliw te.\x * \xo 3:15 \xt Sion 20:31\x* \p \v 16 Feinka! Sunbin-Got e kawin dim kaleem kunum waneng ilo ibolow mutuk fian kuw duyemkabe kasike, e akalem Min makmak be ilo duyemse te. Nimin kunum waneng ite mak elo “Fein!”, dangiw tewe, i nam banimiw kate, sunsun finik so bin kulokoliw te.\x * \xo 3:16 \xt Sion 3:36; 10:28; Ulom 5:8; 8:32; 1 Sion 4:9-10\x* \v 17 Ku kilele kililolewka! Sunbin-Got e akalem Min be kunum waneng ilo geeyemomin beem dulum elo kawin dim kaleelo dabalalinba kese kate, e elo dabalalei, e teleko, kawtiw im kuanomin deiw bul gewsi koleweko, ilo finik so bin deiw ka kel mo koyemomin talse te.\x * \xo 3:17 \xt Iluk 19:10\x* \v 18 Kasike kame, nimin kunum waneng ite mak elo “Fein!”,\x * \xo 3:18 \xt Sion 5:24\x* dangiw tewe, biim dulum elo geeyemin weng gel mak banim te. Kate, nimin kawtiw ite mak Sunbin-Got em Min makmak beelo “Fein!”, danginba keliw tewe, im biliw ding dim kame akate, geeyemin be biim dulum elo kelei, i kuansiliw kawtiw emdiw kebiliw te. \v 19 Nimtew angom? Ailbin be kawin dim kaleelo talse kate, kawin dim kasel im kukuw e wa kelei, i ailbin beelo ibolow kelinba kelewsiliw kate, i mililiw ete kuw ibolow fian kelewkabiliw kasike.\x * \xo 3:19 \xt Sion 1:5,9; 8:12\x* \v 20 Ku kilele ibolow fukunemolewka! Wa kukuw gelewkabiliw kawtiw alik alik i mililiw dim kuw kakabomi, ailbin dim em dulum elo ibolow kaim alel kelewkabiliw te. Nimtew angom? Ailbin be im wa kukuw be kaim dim fitew kuw dayemkabe kasike. \v 21 Kate nimin kunum waneng ite mak fein dem so deiw geleweko, kakamiw tewe, i ailbin dim mewso uneko, beem dim kakabiliw kawtiw kebiliw te. Nimtew angom? Ailbin be kunum waneng biim Sunbin-Got em ibolow fukunin gelewkabiliw kukuw be fein dolon kuw ati kekabe kasike.”, dangse kale. \s1 Ok Da Koyem Kemele Kunum Sion em Weng te. \p \v 22 Beli, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i uneko, Sudia aneng fian kalo unsiliw kale. Kaemding dim bakate, Yesus e ka kel iso bomi, mali kunum waneng mak ilo ok da koyem kese kale.\x * \xo 3:22 \xt Sion 4:1-2\x* \v 23-24 Beem ding dim kabalak e, emisik kamok Antibas Kelot\f + \fr 3:23-24 \ft 3:23 Kelot be kuanse emisik kamok fian Kelot em min kese kale.\f* e Sion elo sok am tem dalinba kese kasike, Sion e Salim abiw mutuk fian em mewso alenale abiw gel Ainon ka kel kawtiw banban ilo ok da koyem kemale kale. Nimtew angom? Ka kel e, ok banso banso alenale kasike. \p \v 25 Keko beli, kaem ding dim bakate, Suda kunum mak telei, Sion em gelewkabiliw kunum iso eso weng titel bokolomeliw: “Suda kawtiw num dulum elote ok kuamin kukuw be nono keloke ya?”, ange ange kesiliw kale. \p \v 26 Beli, Sion em gelewkabiliw kunum i Sion em mit mewso teleko, elo bokolewomiliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Yoldan bang mali em dim kalo sua kel talse kunum be telei, em dim teliw kawtiw banban mak ok da koyem kebe te. Kunum beem dulum elote ku nulo bokoyemomelew: ‘E Sunbin-Got em kiin dim e wiin fian so kunum ete te!’, yangeselew te.”, dangeko on kemin weng mak bokolewsiliw kale. \v 27 Bokolewiwi, Sion e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Abiil tikin alakabe Sunbin-Got e mak eisneng gel so mak kunum waneng ilo duyeminba keme tewe, kunum waneng bi ki keko, mesesem mesesem eisneng be nam kuliw te. \v 28 Diwkuw diwkuw ne fitew kaim dim kuw bokoyemii, alik yu kilele kilisiliw te. ‘Nete Mesaya bate!’, yangakabi kate, nemisik telesomi, em deiw memen kelewkabi sak kunum nete te.\x * \xo 3:28 \xt Matyu 11:10; Sion 1:20\x* \v 29 Yu fakam weng kale kililina! Kunum mak waneng kule tewe, em kuluse kalel bu imok beem mit mewso unoku te. Keko beli, kunum beem ken kunum be yemkal biim kalfong keliw ibolow be akal kalfongoke te. Yu kililina! Yesus be waneng kuluse kunum beemdiw te. Nakati em kanebe atemeko, kalfong fian kulusi akunum nete te. \v 30 Feinka! Nakalem wiin be kame kalak dako, wiin fong gel keloka! Kate, akalem wiin be fian katem elo unoka!”, yangse kale. \pi1 \v 31 Fut kaleem teing bakabiliw kunum waneng yu weng kale kilele ibolow fukunemoliwka! Kawin dim kaleem kayak e kawin kaleem sen kayak keko, kawin kaleem sang kuw bakamkakame te. Kate, abiil tikin katem elote tele kunum be mali kawtiw so, mesesem mesesem eisneng so, alik biilo bakiyemkabe kunum ete te. Feinka! E abiil tikin elote kawin malak teleko,\x * \xo 3:31 \xt Sion 8:23\x* \v 32 kawin dim kasel ilo em kiliko, atemse eisneng alik alik be bokoyemkabe kate, i em yangakabe weng be wosuko, kilele kililinba kekabiliw te.\x * \xo 3:32 \xt Sion 3:11\x* \v 33 Nimin kunum waneng ite mak kunum beem fein weng be kiliko, “Fein kai!”, angiw tewe, i Sunbin-Got em dulum akati “E fein Sunbin-Got ete te!”, angakabiliw te. \v 34 Nimtew angom? Sunbin-Got e akalem Sunbin-Finik beelo akalem dabalase kunum beem mutuk tem dukulewei, Sunbin-Finik beem mutuk dim be atin kuw gek kolewse kasike. Kanese kasike, e fein Sunbin-Got em weng bakayemin kunum kese kale. \v 35 Feinka! Alew e Min beelo ibolow mutuk fian kuw dulewkabe kasike, e kawin dim kaleem eisneng alik alik be Min beem teing dim kuw dase te.\x * \xo 3:35 \xt Matyu 11:27; Sion 5:20\x* \v 36 Kaneko beli, nimin kunum waneng ite mak Min beelo “Fein!”, dangiw tewe, i sunsun finik so bin kulokoliw te. Kate, nimin kawtiw it mak Min elo ibik kuliw tewe, i sunsun finik so bin nam kuliw kate, Sunbin-Got em kaisuw ibolow e biim dim kame akal, diwkuw iso boke te.\x * \xo 3:36 \xt Sion 3:16-18; 1 Sion 5:12\x* \c 4 \s1 Samalia Aneng Fian Ka kel Kanesiliw em Sang te. \m \v 1-3 Beem ding dim bakate, Falisi kunum i mali kawtiw im weng “Yesus e kawtiw banban ok da koyem kemei, kawtiw banban elo gelewkabiliw te. Em aluwbamin e Sion em aluwbamin be bakilew keme kai!”, angenkabiliw weng be kilisiliw kale. Keko beli, Yesus em ilo yangsiliw weng be kilise ding dim bakate, e Sudia aneng fian be kolewsomi, Galili aneng fian kalo unse kale. \m (Kate, Yesus akalem ete mali kawtiw ilo ok da koyeminba kese kale. Akalem gelewkabiliw kunum ite kuw kunum waneng ilo ok da koyem kemaliw kale.)\x * \xo 4:1-3 \xt Sion 3:22\x* \p \v 4 Kaneko kasike, e Sudia aneng fian so, Galili aneng fian so, beem mutuk em aneng fian Samalia ka kel kakamale kale. \v 5 Keko beli, em Galili aneng kolewse ding dim bakate, e Samalia aneng fian em abiw mutuk Sikal em dim mewso kalo unse kale. Ka e, sua kel akate, awalik kumel Sekow e akalem min Yosew elo kawin anung mak dulewse kale.\x * \xo 4:5 \xt Talfut Kese 33:19; 48:22; Sosua 24:32\x* \v 6 Yesus em ka bise ding dim bakate, ataan mutuk doung angei, Yesus e unomin em kal e gal kuw kelewse kasike, kawin tem ok dulukabiliw dim ka kel teinse kale. Sua kel akate, awalik kumel Sekow e ok kawin tem be dikese kale. \p \v 7-8 Keko beli, Yesus em gelewkabiliw kunum i abiw mutuk kalo wanin wem uniwi, esik emikel kuw ka kel teineko, im tolokoliw ding fense kale. Im ding fenbe ding dim bakate, Samalia aneng fian waneng mak ok dam talsu kale. Talui, Yesus em ulo watemse ding dim bakate, e ulo bokoumomele: “Ku ok mak nemena!”, wangeko, dakalase kale. \fig |alt="Samaritian at well" src="C064.tif" size="col" ref="Sion 4:7-8" \fig* \v 9 Dakalase kate, Samalia kawtiw so, Suda kawtiw so, kawtiw bi mewso kelinba kekabiliw kasike, Samalia aneng fian waneng bu yol angeko, bokolewomelu: “Ibo! Ne Samalia waneng nete kate, ku Suda kunum kebelew te. Nimtew angom ete ku nelo ok angom dakalabelew a?”, dangsu kale.\x * \xo 4:9 \xt Esla 4:1-5\x* \p \v 10 Dangui, Yesus e yan weng bokoumomele: “Ku Sunbin-Got em kunum waneng ilo duyembe bamki so eisneng be kal keko, ‘Ok nemena!’ kange kunum nakati fein kal kenemew tewe, ku nakalem ete dakalalomelew: ‘Ku ok finik so\f + \fr 4:10 \ft 4:10 Kibulu kawtiw im weng sin e “ok finik so ok” e weng mongom alew kebe te. Mongom weng mak e “ok miktem kolewko, unakabe ok” te. Mak e “finik so bin keyemkabe ok” ete te.\f* keloke ok be dunema!’, nangew kano, ne kulo fein dukemoki te.”, wangse kale.\x * \xo 4:10 \xt Sion 7:37-38; Fitew Dase 21:6\x* \v 11 Wangei, u bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku ok sen banim kate, kawin tem ok be diw kalak kebe kasike, ok finik so ok nangew ok be nal kel kulokolew a? \v 12 Ku nukalem kunum mongom Sekow elo bakilewkabelew kunum kute sako? Nimtew angom? Sua kel akate, e kawin tem ok kale dikelei, eso, akalem muluwel iso, akalem samal mesesem mesesem iso, alik alik i diwkuw diwkuw kale kel ok duluko, wanenaliw kasike.”, dangsu kale.\x * \xo 4:12 \xt Sion 8:53\x* \p \v 13 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Nimin kunum waneng ite mak kawin tem beem ok kale duluko, waniw tewe, i iti ok tew danong danong kemokoliw te. \v 14 Kate, nimin kunum waneng ite mak nem ilo duyemoki ok be waniw tewe, i diwkuw diwkuw nam iti ok tew kemiw te. Nimtew angom? Duyemoki ok be kunum waneng im mutuk kel be diwkuw telemin keyemkabe ok miktem atew keyemeko, diwkuw diwkuw finik so bin keyemoke kasike.”, wangse kale.\x * \xo 4:14 \xt Sion 6:35\x* \v 15 Wangse kate, u em fakam weng beem mongom e kilele dolon kelinba keko, yan weng bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku nangbelew ok be dunema! Dunemew kano, ne wani tewe, ne iti ok tew keko, kale kel teleko, kawin tem beem ok be nam iti dulami te.”, dangsu kale. \p \v 16 Dangui, e bokoumomele: “Kukalem kimok elo debele tala!”, wangei, \v 17 u yan weng bokolewomelu: “Ne kunum banim waneng nete te.”, dangsu kale. \p Dangui, e bokoumomele: “Fein weng bakanembelew te. Nimtew angom? \v 18 Teing abi kel kunum mak kuluselew kate, kameem kuso be kunum be kimok bate. Fein weng nangbelew kasike.”, wangse kale. \v 19 Wangei, u bokolewomelu: “Wee kamok kutaka! Kame, ne kilele kal kelika! Ku Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak kute te! \v 20 Kasike kame nelo bokonemolewka! Nimtew angom ete Samalia kawtiw num awalik kumel i amgu tikin kalo uneko, Sunbin-Got em wiin ka kel daolew kekabiliw kate, Suda kawtiw yukati Selusalem abiw mutuk fian ete kuw em wiin fian daolew kemaliw kukuw gelewkabiliw a?”, dangeko, dakalasu kale.\x * \xo 4:20 \xt Sawa Weng 12:5-14; Sim Fut 122:1-5\x* \p \v 21 Dangui, Yesus e yan weng bokoumomele: “Ku nem weng kale kilele kiliko, ibolow fukunemolewka! Mewso keloke ding dim kabalak e, amgu kale kel so, Selusalem abiw mutuk fian kel so, alik alik yu Aatim em wiin fian daokemin kukuw gelewinba kelokoliw te. \v 22 Samalia kasel yu Sunbin-Got elo kilele kal kelewinba kesomi, em wiin fian be sak daolewkabiliw kawtiw kebiliw kate, Suda kawtiw nu elo kilele kal keko, em wiin fian be fein daolewkabuluw te. Nimtew angom? Suda kawtiw nu Sunbin-Got eso, kawin dim kaleem kasel alik alik iso, im mutuk kawtiw kebomi, finik so kulomin deiw be kilele kal keko, mali ilo kukuyemkabuluw kasike.\x * \xo 4:22 \xt 2 Kamokim 17:29-41; Aisaya 2:3; Ulom 9:4-5\x* \v 23 Kate, mewso keloke ding dim be kame fiteweko, fein kelaka. Kameem ding dim bakate, Aatim em wiin fian daolew kemiw kunum waneng i elo kiol fein kukuw so, Sunbin-Finik em kitil so, daolew kemoliwka! Feinka! Kame kuw Aatim e kanekabiliw kukuw gelewkabiliw kunum waneng ilo fenkabe te. \v 24 Nimtew angom? Sunbin-Got e kal so kun so ba kate, finik fukfuka kuw Sunbin-Got ete kasike. Nimin kunum waneng ite mak em wiin fian daolew kemiw tewe, em wiin fian be ken fein kukuw so, Sunbin-Finik em kitil so, beem dim kuw daolew kemoliwka!”, wangse kale.\x * \xo 4:24 \xt Ulom 12:1; 2 Kolin 3:17; Filibai 3:3\x* \v 25 Wangei, u bokolewomelu: “Ne kal kelite: Deiw mak ding mak Mesaya toloke te. Sunbin-Got e kunum beelo akalem wiin so amkoko, kolei, e kawtiw nulo fein dokoyemoke te. Em toloke ding dim kabalak e, e mesesem eisneng alik alik be kaim dim dako, nulo kilele bokoyemoke te.”, dangsu kale. \p \v 26 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Kom angbelew kunum be nakalem ete te!”, wangse kale.\x * \xo 4:26 \xt Mak 14:61-62\x* \p \v 27 Wangse ding bakate, akalem gelewkabiliw kunum i iti em mit mewso teleko, atemiwete: Yesus so, waneng mak uso, alew i weng bokolew bokolew kebiliwi, i yetemeko, yol angsiliw kale. Kate, gelewkabe kunum mak elo dakalaleko, bokolewomele: “Ku Suda kunum kute te! Nimtew angom ete ku Samalia waneng kaluso weng bakabelew a?”, dangeko, dakalalinba kesiliw kale. \p \v 28 Keko beli, waneng bu ukalem ok sen be ka koleweko, ukalem abiw mutuk fian kalo uneko, abiw mutuk kasel ilo bokoyemomelu: \v 29 “Fongate akate alik alik yu mak kunum mak em fukun tololiwka! Kunum be nem sua em kekabi eisneng alik alik be kilele mongom so kal keko, dolon fitew dim danemeko, bokonem kembe te. Kunum be Mesaya ete sako?”, yangsu kale. \v 30 Yangui, kawtiw banban um yangsu weng be kiliko, abiw mutuk be koleweko, Yesus elo atebam unsiliw kale. \p \v 31 Beli, beem ding bakate, akalem gelewkabiliw kunum i Yesus elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku wanin kale wana!”, dangsiliw kate, \v 32 Yesus e yan weng bokoyemomele: “Babo! Nem wanin wanenembi wanin be yu kal kelinba keko, akokow kebiliw te!”, yangse kale. \v 33 Yangei, i bokolew bokolew kesomeliw: “Kante wanin de teleko, elo dulew kembe ya?”, ange ange kesiliw kasike, \v 34 Yesus e ilo kilele bokoyemomele: “Namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin geleweko, akalem nelo dunembe aluwbamin be fein keleweko, banim kemin be nakalem wanin atew te.\x * \xo 4:34 \xt Sion 6:38\x* \v 35 Yu bokolomeliw: ‘Kameem ding dim kabalak e, ketket teben kel kayow kelei, wanin musun wanin memen keko, wanin kulomin ding dim kelaka!’, angakabiliw kate, yu kilele kiin so gol atemina! Wanin musun banban akal yom fok ange kasike.\x * \xo 4:35 \xt Iluk 10:2\x* \v 36 Feinka! Kameem ding dim bakate, musun wanin be kulukabiliw kawtiw i ikalem aluwbamin beem yan kuluko, wanin be sunsun finik so bin dim ka kel kubul kulu dukukabiliw te. Dukusomeliwi, musun kayak em wanin kaikabiliw kunum waneng so, kulu dukukabiliw kunum waneng iso, alik alik i makuw bongguko, kalfong fian kuw kulukabiliw te. \p \v 37 Feinka! Kawtiw im bakamkakabiliw weng be fein te. I bokolomeliw: ‘Musun sen kayak em aluwbamin kunum mak wanin musun kailoke kate, ibik ete, nanew aluwbamin kunum mak wanin yom be kuloke te.’, angakabiliw te. \v 38 Beemdiw, yu kale kel wanin kailinba kekabiliw te. Nanew kawtiw i kun kuluko, bukesiliw kate kame, ne yulo yemdalii, yu uneko, wanin musun wanin be kubul duku keloliwka!”, yangse kale. \p \v 39 Beli, beem ding dim bakate, Samalia aneng fian em abiw mutuk beem kasel i waneng buum “E nem sua em kekabi eisneng alik alik be kilele mongom so kal keko, dolon fitew dim danemeko, bokonemse kai!”, yangsu weng be kiliko, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale. \v 40 Dangeko, elo bokolewomeliw: “Nuso kale kel bolewka!”, dangsiliw kasike, e alew ding mak iso alse kale. \v 41 Bomelei, kawtiw banban mak em kukuyemse weng be kiliko, elo “Fein!”, dangsiliw kale. \v 42 Dangesomi, waneng buulo bokoumomeliw: “Sua kel akate, nu kom nulo nange kembelew weng be kiliko, elo ‘Fein!’, dangsuluw te. Kate kame, nu akalem nulo yange kembe weng be kilele kiliko, beem dulum elote elo ‘Fein!’, dangbuluw te! Feinka! E kawin dim kaleem kunum waneng num kuankemin deiw bul gewsi belei, okileweko, Sunbin-Got em mit finik so deiw kukuyemkabe kunum ete te.”, wangsiliw kale.\x * \xo 4:42 \xt 1 Sion 4:14\x* \s1 Kak Kunum mak em Min em Sang te. \p \v 43 Beli, alew ding mak ka kel alse ding dim bakate, e ikalem abiw mutuk be iti koleweko, Galili aneng fian elo unse kale. \v 44 Sua kel akate, Yesus e bokolomele: “Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak akalem am dim kasel im kiin dim e wiin banim kunum atew ke alakabe te!”, angse kate kame,\x * \xo 4:44 \xt Matyu 13:57\x* \v 45 Galili aneng fian kasel i elo kalfongdeweko, dawtolo ikalem am dim elo debele talsiliw kale. Nimtew angom? Abanggayemse Ding ibolow fukunsiliw ding dim kabalak e, Galili kunum waneng ikati Selusalem abiw mutuk fian kalo uneko, Yesus em auk so kitil so kukuyemse eisneng be atemsiliw kasike.\x * \xo 4:45 \xt Sion 2:23\x* \p \v 46 Deiw mak ding mak e, Yesus e iti Kena abiw mutuk unse kale. Sua kel akate, e ka kel ok ayet ok sen tem duluko, dukusiliw ok be famdeko, wain ok ken kelewse kale. \m Kaem ding dim bakate, emisik kamok fian Antibas Kelot em aluwbamin kunum im kak kunum mak Kafelneam abiw mutuk fian ka kel alenale kale. Kunum beem min e wakamin fian mak kuluko, kuanomin kis kese kale.\x * \xo 4:46 \xt Sion 2:1-11\x* \v 47 Kebelei, alew e kililete: ‘Yesus e Sudia aneng fian koleweko, Galili aneng kaleelo talbe kai!’, dangiwi, e kilise kasike, e Kena abiw mutuk elote uneko, Yesus em fukun uneko, bokolewomele: “Ku fongate akate neso makuw Kafelneam abiw mutuk fian kalo uneko, nem min em wakamin be kilelew tololewka!”, dangse kale.\x * \xo 4:47 \xt Matyu 8:5-6\x* \v 48 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Yu kitil so auk so eisneng mak ateminba keliw tewe, yu nelo ‘Fein!’, nanginba keliw te!”, dangse kale.\x * \xo 4:48 \xt Sion 2:18; 1 Kolin 1:22\x* \v 49 Dangei, e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku fongate akate kanel telew kano, mesik esik nem min atin kuw kuanemome o!”, dangse kale. \v 50 Dangei, e bokolewomele: “Ku finganemokolew te! Kom min e atin kuw nam kuane te. Finik so keko, ken bóke te.”, dangei, e em dange weng be wosuko, “Fein!”, dangeko, iti am unse kale.\x * \xo 4:50 \xt Matyu 8:13\x* \v 51 Em deiw ka unse ding dim bakate, akalem weng afak kunum mali mak em fukun deiw talsomeliwi, bokolewomeliw: “Kom min e ken keko, finik so teinbe te!”, dangsiliw kale. \v 52 Dangiwi, e ilo dakalalomele: “Nal em ataan kak dim ete aul be ken kese ya?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Sin taw mutuk dim kel ete, kal mamin kim be goto angese te!”, dangsiliw kale. \v 53 Dangiwi, e ibolow fukuneko, kal kelete: “Beem ataan kak bakate, Yesus e bokonemomele: ‘Kom min e ken keko, finik so be te!’, nangese kai!”, angse kale. Angei, kak kunum beso, akalem amdiw kasel iso, alik alik i makuw Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale. \p \v 54 Kaleem kanese eisneng be Yesus em Sudia aneng fian koleweko, Galili aneng fian elo unse ding dim em auk teben auk so kitil so kese eisneng ete kale.\x * \xo 4:54 \xt Sion 2:11\x* \c 5 \s1 Betesda Ok Kuamin Dim em Kanese Sang te. \m \v 1 Beli, Suda kawtiw im finengdakamin ding dim mak kese kasike, Yesus e Galili aneng fian koleweko, iti Selusalem abiw mutuk fian kalo unse kale. \p \v 2 Selusalem abiw mutuk fian ka kel, abiw mutuk fian em wati kitil nam em abisom fian mak alenale kale. Abisom beem wiin e “Siwsiw Abisom” angenaliw kale. Abiw mutuk kawtem keko, wati abisom beem mit mewso kel kuamin ok mak bise kale. Kuamin ok beem wiin e Kibulu em weng sin e “Betesda!”, dangenaliw kale. Kuamin ok beem mit benggew mewso be, menew am teingabi ketket kel gesiliw kale. \v 3-4 Menew am beem dim e, kiin sukul so kawtiw so, kun yout nam kawtiw so, kun fuw nam kem telemaliw kawtiw so, wakamin kawtiw banban mak ka kel wensaneko, okmun dim mewso kel ding feneko, alenaliw kale. \p \v 5 Kaem ding dim bakate, kunum mak ka kel alenale kale. 38 kel itol kese ding dim kabalak e, e wakamin fian mak kulu alenale kale. \v 6 Belei, Yesus e elo atemeko, dakalalomele: “Kukalem ibolow e ‘Kilel kebin kelo yo!’, angbelew meni ba?”, dangeko, dakalase kale. \v 7 Dakalalei, e yan weng bokolewomele: “Noya! Kate, Kamok kutaka! Nelo dokonemomin em ken kunum mak banim kasike, ok be malmal kele ding dim kabalak e, mali nelo bakinemeko, imisik unakabiliw te.”, dangse kale. \v 8 Dangei, Yesus e bokolewomele: “Kame kuw, fongate akate moko, kukalem tiko akalkebelew eisneng be fat kulu aluweko, de una!”, dangse kale.\x * \xo 5:8 \xt Matyu 9:6\x* \v 9 Dangei, wakamin kunum be fongate akate ken keko, moko, akalem tiko akalkemale eisneng be kuluko, de unse kale. \p Kanelewse eisneng be, Yesus e Suda kawtiw im finengdakamin ding Sabat kel kelewse kasike, \v 10 mali Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i kunum beelo bokolewomeliw: “Kame finengdakamin ding Sabat akate! Ku kanelom kom tiko akalkemin eisneng be kuluko, de unokolew te!”, dangsiliw kale.\x * \xo 5:10 \xt Nekemia 13:19; Selemaya 17:21\x* \v 11 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nelo ken keneme kunum be bokonemomele: ‘Kom tiko akalkemin eisneng be kame fat keleweko, kuluko, de una!’, nange kasike, ne em nange kembe weng be fein gelewbi te!”, yangse kale. \v 12 Yangei, i elo dakalalomeliw: “Kunum be kante a?”, dangsiliw kate, \v 13 Yesus e ka biliw kawtiw banban biim sen elo aneng be iti kolewse kasike, kunum be Yesus elo ateminba keko, elo akokow kelewse kasike, e kak yetebiliw kunum biilo yan weng mak bokoyeminba kese kale. \p \v 14 Keko beli, Yesus em Sunbin-Got em am yol aneng kawtem unse ding dim bakate, e iti ken kelewse kunum beelo atemeko, bokolewomele: “Kame ku kilele kililolewka! Kom kal dim e iti ken kekemi kate kame, ku kanelom sili sili nam kukuw mak so gelewokolew te! Mesik esik sua em wakamin beelo bakilewoke mesem eisneng mak komkatikemoke kasike!”, dangse kale. \v 15 Dangei, kunum be uneko, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum ilo weng kal bokoyemomin uneko, bokoyemomele: “Nelo ken kenem kembe kunum em wiin e Yesus ete te!”, yangse kale. \s1 Kak Kunum iso Weng On Ganse em Sang te. \p \v 16 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i wakamin kilelewse kunum beem yangse weng be kilisomi, Yesus elo gal keleweko, alomin ibolow kelewsiliw kale. Nimtew angom? “E finengdakamin ding Sabat em sawa sakalaw keko, weng bo bo kelewse kasike!”, ange ange kesiliw kasike. \v 17 Kate Yesus e yan weng bokoyemomele: “Aatim e diwkuw diwkuw aluwkabe kasike, nakati kanebi te!”, yangse kale. \v 18 Yangei, i em yangse weng be kililomi, kaisuw fian kelewsomi, “Atin kuw alum o!”, angsiliw kale. Nimtew angom? Mak e, Yesus e finengdakamin ding Sabat em sawa sakalaw keko, weng bo bo kelewse e, mak e, e Sunbin-Got elo “Aatim!”, dangse kasike, akalem so, Sunbin-Got so, yelim ikalem ki makmak keyemse kasike.\x * \xo 5:18 \xt Matyu 26:4; Sion 7:1; 10:30\x* \p \v 19 Keko beli, Yesus e bokoyemomele: “Alik alik yu kilele kililoliwka! Min nemikel kuw eisneng mak nam kemi kate, ne Aatim em kanebe eisneng bakate atemeko, beemdiw bakate kanebi te. Feinka! Ne Aatim em kekabe eisneng kuw fein gelewkabi te.\x * \xo 5:19 \xt Sion 5:30\x* \v 20 Nimtew angom? Aatim e Min nelo ibolow mutuk fian kenemkabe kasike. Fein! E akalem Min nelo em kanekabe alik alik be kilele kukunemkabe te. Kaneko beli, kameem kelewsi eisneng beem kitil bakiloke auk so kitil so eisneng mak kukunemei, ne fein aluwii, alik alik yu atemeko, yol angokoliw te. \v 21 Yu kililina! Aatim e akalem ibolow geleweko, kuankemin dim kawtiw mali ilo yemkalfoleko, finik so bin duyemkabe te. Beemdiw, Min nakati nakalem ibolow geleweko, mali kunum waneng ilo finik so bin duyemkabi te. \v 22 Duyemsomelii, Aatim e kawtiw ilo diwyemeko, geeyeminba kekabe kate, e Min nelo wiin fian dunemei, nesik kunum waneng alik alik ilo fein diwyemeko, geeyemoki te.\x * \xo 5:22 \xt Sion 5:27; Kalan Kunum 10:42\x* \v 23 Geeyemoki kasike, kawtiw alik alik angom biliw i nem wiin Aatim em wiin emdiw daoko, fian kelewokoliw te. Kate, kawtiw ite mak Min nem wiin daolinba keliw tewe, i namdase Aatim Sunbin-Got em wiin akati daolinba kebiliw te.\x * \xo 5:23 \xt Filibai 2:10-11; 1 Sion 2:23\x* \p \v 24 Feinka! Nimin kunum waneng ite mak nem yangbi weng kale kilele kiliko, nelo namdase Sunbin-Got elo “Fein!”, dangiw tewe, i diwkuw diwkuw sunsun finik so bin kulusomeliwi, geeyemin weng gel mak im dim elo nam une te. Nimtew angom? I kuankemin deiw koleweko, diwkuw finik so bin kulomin deiw kakabiliw kasike.\x * \xo 5:24 \xt Sion 3:15-18\x* \p \v 25 Yu kilele kililina! Mewso keloke ding dim be kame fiteweko, fein kelaka. Kame, kuansiliw atew kebiliw kunum waneng i Sunbin-Got em Min nem yangakabi weng be kiliko, fein finik so bin kulokoliw te. \v 26 Nimtew angom? Aatim e finik so bin em mongom kayak kasike, e Min nelo kitil dunemei, nakati finik so bin em mongom kayak kebi kasike. \v 27 Keko beli, e wiin fian dunemei, ne kawtiw alik alik ilo diwyemoki te. Nimtew angom? Nesik Kawtiw Aul nete kasike. \p \v 28 Yu kanelom yol angbokoliw te! Mewso keloke ding dim kabalak e, kuansiliw kawtiw alik alik i Kawtiw Aul nem weng kiliko, \v 29 fomkamin dim baba teinokoliw te. Teinsomeliwi, mali ken kukuw gelewkabiliw kunum waneng i sunsun finik so bin kulokoliw kate, mali wa kukuw gelewkabiliw kawtiw i teiniwi, ne ilo diwyemeko, geeyemoki te.\x * \xo 5:29 \xt Daniel 12:2; Matyu 16:27; Kalan Kunum 24:15\x* \v 30 Geeyemoki kate, nakalem ibolow kuw geleweko, nam geeyemi te. Babo! Nelo namdase Aatim em ibolow fukunin gelewsomi, akalem nelo nangoke weng kuw gelewoki kasike, ne ilo kilele kiol kuw geeyemoki te.”, yangse kale.\x * \xo 5:30 \xt Sion 5:19; 6:38\x* \s1 Sunbin-Got em elo Dabalase em Weng te. \p \v 31 Beli, Yesus e iti weng mak Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum ilo bokoyemomele: “Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Nakalem sang ete kuw bakayemi tewe, nem yangakabi weng be fein kelinba kelei, yu nem weng beelo kanelom “Fein!”, nangokoliw te. \v 32 Kate, nanew mak keko, yulo nem sang bakayembelei, nakalem kiliko, kilele kal kelite: ‘Bakayembe weng be fein weng ete te!, angeko, kal keli te. \v 33 Fein! Sua e, yu mali kunum mak Sion em fukun yamdaliwi, i uneko, em nakalem sang bakabe weng be kiliko, yom dim elo de talsiliw te. \v 34 De talsiliw kate, ne sak kun so kal so kunum Sion em nakalem sang yangakabe weng be feninba kebi kate, yom kuankemin deiw bul gewsi belei, okileweko, Sunbin-Got em mit finik so deiw kukuyemomin ibolow kuw fukunkabi kasike, ne Sion em nakalem sang yangakabe weng beem dulum elo ‘Yukati kilisiliw sako?’, yangbi te. \v 35 Feinka! Sion e yongom dong em ailbin emdiw ailei, yu sukum ding kuw kalfongdewsomi, em ailbin dim mewso uneko, alenaliw te. \v 36 Kate, nanew nakalem sang bakabe weng mak Sion em nem dulum elo yangse sang beelo bakilewkabe te. Fein weng sang be kanekote: Nem Aatim em dunemse aluwbamin be ne fein kanelii, yu kilele atemsomi, dolon kebiliw kasike. Beem dulum elote yu ki keko, kilele kal keliwete: ‘Fein! Aatim e neelo namdase kai.’, nangbiliw te.\x * \xo 5:36 \xt Sion 3:2; 14:11\x* \v 37 Nangiwi, nelo namdase Aatim akati nem sang bakayembe kate, yu akalem bontem dim weng be kililinba keko, akalem kiinguen ateminba keko,\x * \xo 5:37 \xt Matyu 3:17; Sion 5:32; 8:18\x* \v 38 akalem weng e yom ibolow mutuk kel aluwbinba kekabiliw te. Nimtew angom? Yu akalem namdase kunum nem weng kiliko, “Fein!”, nanginba kekabiliw kasike. \p \v 39 Yu kilele ibolow fukunina! Yu Sunbin-Got em fut tem ka kel teing bokoko, bokolomeliw: ‘Beem dim e nu sunsun finik so bin em deiw atemeko, kakamokoluw kai!’, angeko, bukesomi, teing bakabiliw kate, fut tem be nakalem sang ete kuw bokoyemkabe te.\x * \xo 5:39 \xt Iluk 24:27\x* \v 40 Bokoyemkabe kate, yu fut tem beem weng geleweko, nem mit mewso teleko, ‘Sunsun finik so bin nulo duyema!’, nanginba kekabiliw te. \p \v 41 Kun so kal so kawtiw yu ki keko, auk so kitil so wiin fian so duneminba kebiliw te. \v 42 Nimtew angom? Ne kal kelite: Yu Sunbin-Got elo ibolow mutuk fian dulewinba kebiliw kasike. \v 43 Feinka! Aatim e nelo akalem wiin dim namdase kate, yu nelo kalfongnemeko, kulinba kenembiliw te. Kate, nimin sak ikalem wiin dim talsiliw kawtiw mak teliw tewe, yu ilo kalfongyemeko, fein kulukabiliw te. \v 44 Yukati yukalem wiin kuw daobin kawtiw yute te! Kate, Sunbin-Got em kiin dim e yulo wiin fian duyemoke eisneng be yu ibolow fukuninba kekabiliw te. Kanekabiliw kukuw beem mongom ete yu ki keko, nelo ‘Fein!’, nanginba kekabiliw te! \p \v 45 Kame, yu kanelom ibolow fukunomeliw: ‘Kunum be nulo Alew em kiin dim e ‘Kanesiliw te! Kanesiliw te!’, ange ange kemoke te!’, angokoliw te! Babo! Ne nam kaneli te. Nimtew angom? Kawalik Moses ete kuw teleko, Sunbin-Got em kiin dim e ‘I kanesiliw kukuw gelewsiliw te!’ dangeko, geeyemin weng mak bokoyemoke kasike. Feinka! Yu Moses em dokoyemomin ding fenbililw kate, \v 46 e yulo nam dokoyemoke te. Yu Moses em yange weng beelo ibolow fein dangiw tewe, yu em nakalem fut tem bose sang be teing bokoko, gelewsomi, nakati “Fein!”, nangokoliw kasike.\x * \xo 5:46 \xt Kalan Kunum 3:22\x* \v 47 “Fein!”, nangokoliw kate, yu akalem fut tem bose weng be ibolow fein danginba kebiliw kasike, yu ki keko, nakati “Fein!”, nanginba kekabiliw te.”, yangse kale. \c 6 \s1 Wanin Yemense em Sang te. \p \v 1-4 Kaem ding dim bakate, iti Suda kawtiw im finengdako, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding mewso kese kale. Keko beli, Yesus e Galili okmun fian be dikeko, mali elo unse kale. Okmun beem wiin mak e Taibelias Okmun ete te. Beem ding dim bakate, kawtiw banban mak Yesus em wakamin kawtiw im dulum keyemse auk so kitil so eisneng be atemsiliw kasike, i elo anggelew talsiliw kale. \p Keko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i uneko, kawin kang muk tikin dim mak ka kel teinsiliw kale. \v 5 Teiniwi, Yesus e em fukun talsiliw kawtiw banban ilo yetemeko, Filiw elo bokolewomele: “Nalem abiw elote nu wanin wem unesomi, kawtiw biilo yemenokoluw a?” dangeko, dakalase kale. \v 6 Dakalase kate, Yesus e akalem kaneloke eisneng be kal kebe kate, e Filiw em ibolow fukunin ateleweko, kiskiseko, dakalase kasike. \v 7 Keko beli, Filiw e yan weng bokolewomele: “Nu on kisol fian banso banso kuluko, belet wanin wenuw tewe, ka biliw kawtiw banban bi fong gel gel kuw yemenuwi, i wanokoliw te!”, dangse kale. \v 8 Dangei, Saimon Fita em awkunum Andulu e Yesus elo bokolewomele: \v 9 “Aul mak kale kel be te. E teingabi kel bali belet wanin o, takam alew mak o, wanin gel be aluwkabe kate, wanin be fong gel kuw kasike, nam ki keliw te!”, dangse kale. \v 10 Dangei, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Ka biliw kawtiw alik alik ilo ‘Alik alik yu teinoliwka!”, yangina!”, yangse kale. Yangei, i kilisomi, yangiwi, kawtiw alik alik i kawin balasal dim ka kel tein fakalasiliw kale. (Kunum ite kuw fufu banban teingabi kel tausen emdiw (5'000) kesiliw kale.) \p \v 11 Keko beli, Yesus e aul beem teingabi kel belet wanin be kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangeko, kawtiw ilo amen amen kuw keyemeko, yemense kale. Yemeneko, takam alew bi akati kuluko, belet em kanelewse emdiw keko, duyemse kale. Duyemei, alik alik wansomi, ki kesomi, wanin em atuk e gal keko, anung anung kolewsiliw kale. \p \v 12 Kolewiwi, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Mesik esik im kolew kembiliw wanin anung be tutuliw tewe, yu kame uneko, wanin anung angung angom be kubuleko, men abulina!”, yangse kale. \v 13 Yangei, i em yange weng be gelewsomi, teingabi kel belet wanin fong gel beem kawtiw i waneko, ki kesomeliwi, kolewsiliw anung anung be kuluko, kalun kel men fian mak gekeko, wen dukusiliw kale. \p \v 14 Keko beli, kawtiw bi Yesus em auk so kitil so eisneng be atemeko, yol angeko, gaanomeliw: “Feinka! Kunum bakale Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ‘E yom dim elo fein toloke kai!’, yangenaliw kunum ete te! Nu em toloke ding fenemkabuluw te!”, ange ange kesiliw kale. \v 15 Kesomeliwi, Yesus e atemete: Mewso akate kawtiw kali kitil keko, teleko, “Nelo ikalem emisik kamok fian kenemomin kemiw kai!”, angeko, emikel kuw uneko, amgu dim elo unse kale.\x * \xo 6:15 \xt Sion 18:36\x* \s1 Okmun Dim Moko, Unse em Sang te. \p \v 16 Unesomelei, aneng kuinse ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum i amgu muk tikin be koleweko, uneko, okmun beem benggew dim unsiliw kale. \v 17 Uniwi, Yesus em telinba selei, mililiw kese ding dim bakate, i kunuw tem uneko, okmun mali elo uneko, Kafelneam abiw mutuk fian kalo unomin memen keko, unsiliw kale. \p \v 18 Im okmun dim kakabiliw ding dim bakate, inim fian mak kelei, ok e fian fasuko, matem talse kale.\fig |alt="walking on the water" src="IB04126.tif" size="col" ref="Sion 6:18" \fig* \v 19 Telei, kunuw dim kel singam tew uneko, kakasiliw ding dim bakate, Yesus e okmun dim moko, im fukun talbelei, i elo atemsiliw kale. Atemsomi, finganin fian mak kulusiliw kate, \v 20 Yesus e gaaneko, bokoyemomele: “Yu kanelom finganemokoliw te! Nakalem telbi kasike!”, yangse kale. \v 21 Yangei, i kiliko, kalfongdeweko, “Num kunuw tem buluw kaleelo tala o!”, dangeko, gaaneko, bokolewsiliw kale. Bokolewsomeliwi, fongate akate kuw im kunuw be im unbiliw dim ka kel fein teinse kale. \s1 Finik so Bin Yemenkabe Belet Wanin em Weng te. \p \v 22 Beli, iti aneng danse ding dim bakate, sin em wanin wansiliw kawtiw i Yesus em ding feneko, alsiliw kale. Bomeliwi, i kal keliwete: Yesus em gelewkabiliw kunum imikel kuw teleko, kunuw tem uneko, okmun mali elo unsiliw kate, Yesus e iso makuw uninba kelei, kal kesiliw kale. ‘Nanew kunuw tem akati kalo uninba kele kai’, angeko, kal kesiliw kale. \v 23 Beem ding dim bakate, mali Taibelias abiw mutuk fian em kasel i kunuw tem teleko, Yesus em belet wanin bamki keleweko, yemense beem dim kokmen mewso talsiliw kale. \v 24 Talsiliw kasike, Yesus elo fen kolewsiliw kawtiw i atemiwete: “Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i im aneng ka biliw be koleweko, unsiliw kai!”, angsiliw kasike, i tele kunuw beem tem uneko, teineko, okmun dikeko, Kafelneam abiw mutuk fian ka kel Yesus elo fenem unsiliw kale. \p \v 25 Unsomeliwi, okmun benggew mali ka kel, i Yesus elo fein atemeko, dakalalomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku nal em tit ete kale kel telew a?”, dangeko, dakalasiliw kale. \v 26 Dakalaliwi, e bokoyemomele: “Feinka! Yu wanin em ibolow ete kuw ibolow fukuneko, nelo netebam talbiliw te. Yu nem auk so kitil so eisneng kanesi be atem kembiliw kate, nem kaneli beem mongom ete yu kilele kal keko, fein ateminba kekabiliw te. \v 27 Yu kililina! Yu kanelom kawin kaleem wanin eisneng ete kuw ibolow fukunemokoliw te! Kate, yu kun kuluko, finik so bin duyemkabe belet wanin beelo feneko, ‘Nu atemuma!’, angoliwka! Finik so belet wanin be Kawtiw Aul nete kuw ki keko, fein duyemoki te! Nimtew angom? Aatim Sunbin-Got e nelo akalem wiin so amkoko, beem mongom angom namdalei, ne talsi kasike.”, yangse kale.\x * \xo 6:27 \xt Sion 6:48-58\x* \v 28 Yangei, i bokolewomeliw: “Nu nono keko, Sunbin-Got em aluwbamin be fein aluwokoluw a?”, dangiwi, \v 29 e yan weng bokoyemomele: “Sunbin-Got em fein aluwbamin e kanekote: Yu akalem dabalase kunum beelo ‘Fein!’, dangoliwka!”, yangse kale.\x * \xo 6:29 \xt 1 Sion 3:23\x* \v 30 Yangei, i iti bokolewomeliw: “Kunum kutaka! Ku auk so kitil so eisneng mak num kiin dim kame akate kelew kano, nu atemeko, kilele kal keluwete: Feinka! Ku nulo yangbelew kunum belew kasike, nu kulo ‘Fein!’, kangokoluw te.\x * \xo 6:30 \xt Matyu 16:1; Sion 2:18\x* \v 31 Alik alik nu kal keluwete: Kawtiw banim dim kakameliw ding kabalak e, num awalik kumel i Mana wanin wanenaliw kale. Sunbin-Got em fut tem e kanese beem dulum elo bokolomele: \q1 ‘E belet wanin mak abiil tikin elote dukayembelei, i wanenaliw kale.’, \m angakabe te.”, dangsiliw kale.\x * \xo 6:31 \xt Aneng Kolew 16:1-27; Teing Bakamin 11:7-9; Sim Fut 78:24\x* \v 32 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililina! Kawalik Moses e abiil tikin beem belet wanin yemeninba kemale kate, Aatim ete kuw fein abiil tikin beem belet wanin be kawalik kumel ilo dukayemale kale. \v 33 Nimtew angom? Sunbin-Got em fein finik so bin duyemkabe belet wanin e abiil tikin elote mitei, kawin kaleem kasel ilo finik so bin duyemkabe kasike.”, yangse kale. \v 34 Yangei, i bokolewomeliw: “Kamok Fian kutaka! Ku diwkuw diwkuw nulo belet wanin be yemgiyemolewka!”, dangiwi, \v 35 e bokoyemomele: “Nakalem ete finik so duyemkabe belet wanin nete te! Nimin kunum waneng ite mak nem mit mewso teleko, waniw tewe, i nam iti wanin tew so kemiw te! Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, i ok tew akati nam kemiw te!\x * \xo 6:35 \xt Sion 4:14\x* \v 36 Feinka! Sua e, ne yulo bokoyemsi kate kame, iti bokoyemika. Yu nelo netebabiliw kate, yom ibolow e nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw te! \p \v 37 Aatim em nelo dunemkabe kunum waneng ilo nam ibik kuyemeko, kut elo yemdali te. \v 38 Nimtew angom? Ne abiil tikin elote miteko, nakalem ibolow fukunin gelewomin beem dulum elo telinba kebi kate, namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin gelewomin beem dulum elo kuw talbi kasike. \v 39 Namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin e kanekote: Nelo dunemse kunum waneng mali gel mak ilo ne nam koyemi kate, ilo kilele yetemeko, fefe ding kabalak e, iti yemkalfoloki te.\x * \xo 6:39 \xt Sion 10:28-29; 17:12\x* \p \v 40 Feinka! Aatim em ibolow fukunin e kanekote: Nimin kunum waneng ite mak Min nelo netemeko, ibolow ‘Fein!’, nangiw tewe, i sunsun finik so bin kulokoliw kasike, fefe ding kabalak e, ne ilo fein yemkalfoloki te.”, yangse kale. \p \v 41 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i em “Ne abiil tikin em belet wanin nete te!”, yangse weng be kiliko, beem mongom e gal keleweko, nutnut weng keleweko, \v 42 ikalem kuw bokolew bokolew kelomeliw: “Wee! Nu Yesus em alew so auk so ilo kilele kal kebuluw te. Emi e Yosew em min ete te! Nimtew angom ete e bokolomele: ‘Ne abiil tikin elote teli te!’, yange kai!”, ange ange kesiliw kale.\x * \xo 6:42 \xt Matyu 13:55\x* \v 43 Kesomeliwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu kanelom nutnut weng bokolew bokolew kemokoliw te! \v 44 Mesik esik namdase Aatim e kunum waneng mali mak nem mit elo yemdale tewe, i ki keko, nelo nam ‘Fein!’, nangiw te. Kate, fefe ding dim kabalak e, ne nem mit elo yemdase kunum waneng ilo fomkamin dim elote yemkalfoloki te.\x * \xo 6:44 \xt Sion 6:65\x* \p \v 45 Sunbin-Got em fut tem bose weng mak kililoliwka! Akalem bontem dim bakamin kunum i fut tem boko, bokolomeliw: \q1 ‘Sunbin-Got akalem ete alik alik ilo kukuyemoke te.’, \m angakabe te. Yu kilele ibolow fukunina! Nimin kunum waneng ite mak Aatim em kukuyemkabe weng be kiliko, em kukuyembe weng be kilele kal keliw tewe, i fein nem mit mewso teleko, ‘Fein!’, nangoliwka!\x * \xo 6:45 \xt Aisaya 54:13; Selemaya 31:34\x* \v 46 Feinka! Mak kunum waneng mak Aatim elo kiin so ateminba kekabiliw kate, Sunbin-Got em mit elote talsi kunum nete kuw Aatim elo fein kiin so atemsi te.\x * \xo 6:46 \xt Sion 1:18\x* \p \v 47 Feinka! Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, i sunsun finik so bin kame akate kulukabiliw te.\x * \xo 6:47 \xt Sion 3:15-16\x* \v 48 Yu kilele kililina! Nakalem ete finik so duyemkabe belet wanin nete te.\x * \xo 6:48 \xt Sion 6:32,58\x* \v 49 Yom kawalik kumeli i kawtiw banim dim ka kel Mana wanin wanbisiliw kate, alik alik i fein kuansiliw te. \v 50 Kate, abiil tikin elote mitse belet wanin be elo waniw kunum waneng ilo finik so bin duyemei, i waneko, nam kuaniw te. \v 51 Feinka! Nakalem ete abiil tikin elote mitsi finik so bin duyembi belet wanin nete te. Nimin kunum waneng ite mak belet wanin be waniw tewe, i diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te. Yu kililina! Belet wanin be nakalem kal anggil dim ete te. Ne belet wanin be kawin dim kaleem kasel yulo duyemii, yu waneko, fein finik so bin kulokoliw te.”, yangse kale. \p \v 52 Yangei, ka biliw Suda kawtiw i em yangse weng be kiliko, iti weng nutnut kelew kelew keko, bokolomeliw: “E nono kunum kate ‘Nakalem kal anggil wanoliwka!’, yangbe a? Mak kanem angse kate ya?”, ange ange kesiliw kale. \v 53 Kesomeliwi, Yesus e bokoyemomele: “Nem fein weng kale kilele kililina! Mali yu Kawtiw Aul nem kal anggil so kaim so waninba keliw tewe, yu yom ibolow mutuk kawyak e finik so bin nam kuliw te. \v 54 Kate, nimin kunum waneng ite mak nem kal anggil so, kaim so waniw tewe, i diwkuw diwkuw finik so bin kulokoliw kasike, fefe ding kabalak e, ne ilo fomkamin dim elote yemkalfoloki te. \v 55 Nimtew angom? Nem kal anggil so kaim so be fein wanbin ete kasike. \v 56 Nimin kunum waneng ite mak nem kal anggil be waneko, kaim be waneko, waniw tewe, i nem dim fewtokoko, biliwi, nakal iso fewtokoko, boki te. \v 57 Nelo namdase finik so Aatim e finik so bin em sen kayak keko, nelo finik so bin dunemse te. Kasike kame, nimin kunum waneng ite mak nelo waniw tewe, ne ilo fein finik so bin duyemoki te.\x * \xo 6:57 \xt 1 Sion 3:24\x* \v 58 Yu kilele kililina! Nakalem ete fein abiil tikin elote mitsi belet wanin nete te. Sua kel kabalak e, yom kawalik kusel i Mana wanin waneko, kuankemaliw kawtiw kesiliw kate, nimin kunum waneng ite mak belet wanin nelo waniw tewe, i sunsun finik so bin finik kulokoliw te.”, yangse kale. \p \v 59 Yangse weng beem ding dim bakate, Yesus e Kafelneam abiw mutuk fian em Suda kawtiw im wensankekabiliw am dim ka kel bomi, weng kale kukuyemse kale. \s1 Kawtiw Banban i Gal Kelewsiliw em Sang te. \p \v 60 Em kukuyemse ding dim bakate, Yesus elo gelewsiliw kawtiw banban i Yesus em yangse weng be kiliko, gal keleweko, bokolew bokolew kelomeliw: “Yangbe weng bakate ilum keyeme kasike, kante ki keko, em weng be kililoke ya?”, ange ange keko, bokosiliw kale. \v 61 Bokosiliw kate, Yesus akalem ete kal kelete: Gelewkabiliw kawtiw i nutnut weng bokolew bokolew kelewbiw kasike, e bokoyemomele: “Wee yutaka! Nem yulo yange kembi weng kale yom fein ibolow beelo de mit da koyem keme sako? \v 62 Kanele tewe, yom Kawtiw Aul nelo iti katiw elo unii, netemokoliw ding dim kabalak e, yom ibolow fukunin beem dulum elo nono kelokoliw a? \v 63 Yu kilele ibolow tem tem keko, ibolow fukunoliwka! Sunbin-Finik ete kuw finik so bin duyemkabe kate, kal dim em finik so kulamin deiw mak banim te. Kate nakalem yange kembi weng kale Sunbin-Finik so gekeko, wensomi, finik so bin duyemkabe te. \v 64 Kate, mali yu nem yange kembi weng kale ‘Fein!’, nanginba kembiliw te.”, yangse kale. (Sua sua kel akate, Yesus e kilele fein ibolow so kunum waneng ilo kal keyemeko, kante elo maka im teing dim daloke kunum bakati kilele kal kese kale.)\x * \xo 6:64 \xt Sion 13:11\x* \p \v 65 Kaem ding dim bakate, e iti weng mak bokoyemomele: “Beem mongom ete ne bokoyemomeli: ‘Mesik esik Aatim e kunum waneng mali mak nem mit dale tewe, i ki keko, nelo ‘Fein!’, nanginba kelokoliw kai.’, yangi te.”, yangse kale.\x * \xo 6:65 \xt Sion 6:44\x* \p \v 66 Em yangse ding dim bakate, elo anggelewsiliw kawtiw banban i elo ibik dako, ibiku kolewsiliw kale. \v 67 Ibiku kolewsomeliwi, Yesus e kalun kel gelewkabiliw kunum biilo dakalako, bokoyemomele: “Yukati konemeko, unokoliw sako?”, yangse kale. \v 68 Yangei, Saimon Fita e yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nu kulo kokemeko, kanem fukun unokoluw a? Kute kuw finik duyemkabe weng bakabelew kasike!\x * \xo 6:68 \xt Matyu 16:16\x* \v 69 Feinka! Nu kulo ‘Fein!’, kangeko, kal keluwete: Kusik Sunbin-Got akalem wiin so amkose Sunbin-Min kute te!”, dangse kale. \v 70 Dangei, e kalan kunum biilo bokoyemomele: “Ne yulo nakalem wiin so amkosi kate, yukalem mutuk biliw dim ka e, kunum mak e Seten-Ataanim ete te!”, yangse kale. \v 71 Weng kale, e Iskaliot abiw kunum Saimon em min Sudas em dulum elo dangse kale. Nimtew angom? E kal kelete: ‘Nelo maka im teing dim da konemoke kunum ete kai!’, angse kasike. \c 7 \s1 Yesus Akalem Nanggelel im Sang te. \m \v 1 Beli, Yesus e kal kelete: Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i elo alomin ibolow kebiliw kasike, e Sudia aneng fian ka uninba keko, Galili aneng fian ka kel kuw kakabise kale.\x * \xo 7:1 \xt Sion 5:18\x* \v 2 Beem ding dim bakate, Suda kawtiw im finengdako, teinkabiliw ding fian mak mewso kese kale. Ding beem wiin e Deiw Am Dinge ete te.\x * \xo 7:2 \xt Kunum Ayem 23:34\x* \p \v 3 Keko beli, Yesus em nenggelel i elo bokolewomeliw: “Kae kutaka! Kame mewso Deiw Am Ding kele kasike, kukati Sudia aneng fian elo unolewka! Nimtew angom? Kanelew tewe, kom kenggelewkabiliw kawtiw i kom auk so kitil so aluwokolew eisneng be fein atekemokoliw kasike. \v 4 Ku ‘Kaim dim kunum kelo yo!’, angew tewe, ku kanelom auk so kitil so eisneng be wokmobe dim kuw aluwbamokolew te! Ku auk so kitil so eisneng mak aluwbew tewe, kawin dim kaleem kasel angom alik alik biim kiin dim kel kilele kukuyemolewka!”, dangsiliw kale. \v 5 Nimtew angom? Akalem nenggelel ikati elo “Fein!”, danginba kesiliw kasike.\x * \xo 7:5 \xt Kalan Kunum 1:14\x* \p \v 6 Keko beli, e ilo yan weng bokoyemomele: “Yukalem dulum elo ‘Kemuma!’, angiw tewe, yu kanelina! Be ken kate, nem dulum elo nem ding e kame telinba be te. \v 7 Kawin dim kaleem kasel i yulo ibolow kaim alel keyeminba kebiliw kate, i nelo ibolow kaim alel kenemeko, maka kenembiliw kasike. Nimtew angom? Ne ikalem wa kukuw be atemeko, kaim dim bokoyemkabi kasike. \v 8 Yukalem ete kawtem elo unina! Nakalem ding e kamemelo kebe kasike, nam teli te.”, yangse kale. \v 9 Yangei, i fein unsiliw kate, e Galili aneng fian ka kel ding fense kale. \s1 Selusalem Abiw Mutuk Fian Kawtem Unse em Sang te. \p \v 10 Beli, em nenggelel im unsiliw ding bakate, Yesus e kawtiw im kiin dim e fitewinba keko, wokmo wokmo keko, akati Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo unse kale. \p \v 11 Fingendakamin Deiw Am Ding kese ding dim bakate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i Yesus elo fen anung anung kesomi, elo ateminba keko, “Kunum be nal kel be ya?”, ange ange keko, dakalasiliw kale. \v 12 Dakalasomeliwi, kawtiw banban mali mak i ikalem mutuk dim ka kel weng tiak tiak bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Ete kunum ken ati te!”, ange ange kesiliw kate, mali mak i bokolomeliw: “Babo! E kawtiw nulo dasuw dasuw kuw keyemei, ibolow teifuluko, koyemkabe kunum ete te!”, ange ange kesiliw kale. \v 13 Kesiliw kate, alik alik i Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum im awan fingansiliw kasike, i kaim dim weng mak bokolinba kesiliw kale. \p \v 14 Finengdakamin Deiw Am Ding beem ben kel ding em mutuk ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng kawtem elo uneko, kawtiw ilo kukuyemse kale.\x * \xo 7:14 \xt Sion 7:2\x* \v 15 Kukuyemei, Suda kawtiw i em kukuyemse weng be kiliko, yol angeko, bokolew bokolew kelomeliw: “Mak kukuyemin kunum mak kunum beelo kilele kukulewinba kesiliw kate, nimtew angom ete kunum be Sunbin-Got em fut tem alik alik be kilele kal keko, nulo kilele kukuyemkabe a?”, ange ange kesiliw kale.\x * \xo 7:15 \xt Matyu 13:54; Iluk 2:47\x* \v 16 Kesomeliwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Nem yulo kukuyemkabi weng kale nakalem weng bate. Kukuyemin weng kale namdase Sunbin-Got em kukuyemin weng kasike!\x * \xo 7:16 \xt Sion 12:49; 14:10\x* \v 17 Nimin kunum waneng ite mak ‘Nu Sunbin-Got em ibolow fukunin be gelewemuma!’, angiw tewe, i nem yange kembi weng be kilele diweko, atemiwete: ‘Weng be Sunbin-Got em weng ete sako? Bani, nakalem ibolow fukunin em weng ete sako?’, nangeko, kal keliw te. \v 18 Feinka! Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Nimin kawtiw ite mak ikalem fukunin kuw bakayembiw tewe, ikalem wiin ete kuw daoko, bókoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak ‘Nulo yemdase Sunbin-Got em wiin daoluma!’, angiw tewe, kunum waneng biim kukuyemin weng be fein kiol kuw weng kebomi, dasuw mak im dim e banim te.\x * \xo 7:18 \xt Sion 8:50\x* \p \v 19 Yu kilele kililina! Sua kel akate, Moses e yulo Sunbin-Got em kukuyemin weng be duyemse kate, yu em yangse weng be kilele gelewinba kebiliw te. Kasike kame, nimtew angom ete yu nelo kaisuw kenemeko, nenomin ibolow kebiliw a?”, yangse kale.\x * \xo 7:19 \xt Kalan Kunum 7:53; Ulom 2:21-24\x* \v 20 Yangei, ka biliw kawtiw i elo yan weng bokolewomeliw: “Aneng matil mak kom mutuk be sako? Kante kenomin ibolow kebe ya?”, dangiwi,\x * \xo 7:20 \xt Sion 8:48; 10:20\x* \v 21 e bokoyemomele: “Ne finengdakamin ding Sabat em ding kale, kitil so auk so eisneng makmak ete kuw kesi te. Kelii, yu atemeko, yol angeko, ibolow tiaktiak kebiliw kate, \v 22 yu kilele ibolow fukunemoliwka! Sua kel akate, Sunbin-Got e kal okilew kemin kukuw be nukalem awalik kumel ilo duyemei, Moses e beem kukuw deiw e yulo kilele kukuyemse te. Kukuyemei, yu em kukuyemse weng be fein gelewkabiliw kasike, aluwbamin mak ‘Ayem!’, angse finengdakamin ding Sabat beem ding akati aul im kal okilewkabiliw bakate.\x * \xo 7:22 \xt Talfut Kese 17:9-13; Kunum Ayem 12:3\x* \v 23 Kasike kame, yu Moses em kukuyemse kukuw be fein geleweko, finengdakamin ding Sabat akati, aluwko, aul im kal okilew kebiliw kukuw gelewiw tewe, nimtew angom ete yu nem kunum atin kuw kilelsi beem dulum elote nelo kaisuw kenemeko, ‘Ku kanelom finengdakamin ding Sabat kel, aluwko, kunum mak dokolokolew te!’, nangbiliw a?\x * \xo 7:23 \xt Sion 5:8-10,16\x* \v 24 Yu kanelom kal dim kuw atemeko, diwemokoliw te! Babo! Yu kilele diw atemeko, fein geelewina!”, yangse kale. \s1 Em Dulum elo Ibolow Alew Kesiliw em Sang te. \p \v 25 Yangeko beli, mali Selusalem abiw mutuk fian em kasel i bokolew bokolew kelomeliw: “Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum i kunum beem dulum elo ‘Aluw kano, kuanoka!’, ange kembiliw kunum bete sako? \v 26 Kate kame, nu atemuwete: Ete kaim dim kuw moko, kukuyemkabe kate, num kak yetebiliw kunum im mutuk kunum makmak elo nam weng gel mak bokolewe te! Mesik esik kak kunum ikati elo kilele diweko, kal keliwete: ‘Kunum be Mesaya ete te!’, angbiliw sako? \v 27 Kate, nu kunum beem am dim em am kasel ilo kilele kal kebuluw kate, kunum waneng alik alik nu toloke kunum Mesaya em am dim em am kasel ilo atin kuw akokow so kebuluw kae!”, ange ange kesiliw kale.\x * \xo 7:27 \xt Sion 7:41; 9:29\x* \p \v 28 Keko beli, Yesus em Sunbin-Got em am yol aneng ka kel kukuyemse ding dim bakate, e kitil kuw gaaneko, bokolomele: “Yu nelo kal kenemeko, nem am dim em am kasel ikati dolon kekabiliw kate, nakalem ete nakalem ibolow geleweko, telinba kesi te. Babo! Nelo namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin ete kuw geleweko, telesi kate, yu elo kilele dolon kelinba kebiliw te.\x * \xo 7:28 \xt Matyu 11:27; Sion 8:55\x* \v 29 Feinka! Nakalem ete Sunbin-Got em mit mewso somelii, e nelo namdalei, ne em dim be koleweko, kalote telesi kasike, ne elo kilele kal kebi te.”, yangse kale. \v 30 Yangei, i em yange weng be kiliko, kaisuw kelewsomi, sok nit net kelewomin ibolow kesiliw kate, akalem beem kanelomin ding e kamemelo kebe kasike, mak kunum mak teleko, elo net kelinba kelewsiliw kale.\x * \xo 7:30 \xt Sion 7:44\x* \v 31 Kate, ka biliw kawtiw im mutuk kabalak e kunum waneng banban mak elo “Fein!”, dangeko, bokolomeliw: “Feinka! Kunum be Mesaya ete te! Nimtew angom? Nanew kunum mak ki keko, em auk so kitil so aluwbamin be bakilewoke ye? Babo!”, ange ange kesiliw kasike. \p \v 32 Ange ange kesiliw ding dim bakate, Falisi kunum i ka biliw kawtiw im tiaktiak bakabiliw weng be kilisiliw kasike, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, mali Falisi kunum iso, alik alik bi ikalem weng afak kunum ilo yamdeko, “Kunum beelo sok so nit net kelewoliwka!”, yangsiliw kale. \v 33 Yangeko beli, Yesus e ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Sukum ding kuw ne yuso bomi, kale kel koleweko, nelo namdase em fukun iti unoki te. \v 34 Unoki kate, yu kalo unomin ki kelinba kebiliw kasike, yu nelo fen anung anung kenemeko, neteminba kelokoliw te.”, yangse kale.\x * \xo 7:34 \xt Sion 8:21; 13:36\x* \v 35 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolew bokolew kelomeliw: “E nal elo unoke ye? Mesik e kukum aneng elo uneko, ilo weng kale kukuyemoke sako? \v 36 Nimtew angom ete e bokolomele: ‘Nem unoki dim ka e, yu unomin ki kelinba kelokoliw kasike, yu nelo fen anung anung kenemeko, neteminba kelokoliw kai!’, angeko, bokoyemse ya?”, ange ange kesiliw kale. \s1 Finik so Duyembe Ok em Weng te. \p \v 37 Finengdakamin Deiw Am Ding beem fefe wiin fian so ding dim bakate, Yesus e moko, gaanomele: “Nimin kunum waneng ite mak ok tew so keyeme tewe, i nem fukun teleko, ok wanoliwka!\x * \xo 7:37 \xt Sion 7:2; Kunum Ayem 23:36; Aisaya 55:1; Sion 4:14\x* \v 38 Yu kililina! Nimin kunum waneng ite mak Sunbin-Got em fut tem bosiliw em weng geleweko, nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, kunum waneng biim mutuk elote finik so duyemkabe ok mak talfut keko, ok miktem emdiw matem toloke te.”, yangeko, gaanse kale.\x * \xo 7:38 \xt Aisaya 58:11\x* \p \v 39 Em gaaneko, yangse weng be Yesus e Sunbin-Finik em dulum elote bokose kale. Ibik kabalak e, Yesus elo “Fein!”, dangiw kunum waneng i Sunbin-Finik beelo kulokoliw te. Kate kaem ding dim bakate, Yesus e kuaneko, dawkalfoleko, abiil tikin elo uninba keko, wiin fian akal kulinba kese kasike, Sunbin-Finik akati telinba kese kale.\x * \xo 7:39 \xt Sion 16:7; 20:22; Kalan Kunum 2:4\x* \p \v 40 Keko beli, mali ka biliw kawtiw i Yesus em gaaneko, bokoyemse weng be kiliko, bokolomeliw: “Feinka! Kunum kale Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ete kai!”, angsiliw kale.\x * \xo 7:40 \xt Sion 6:14\x* \v 41 Angiwi, mali mak bokolomeliw: “E Mesaya ete kai!”, angsiliw kate, iti mali mak bokolomeliw: “Babo! Mesaya e nam Galili aneng fian em sen kayak keloke te!\x * \xo 7:41 \xt Sion 1:46\x* \v 42 Nimtew angom? Nu Sunbin-Got em akalem fut tem ka kel bose weng be kal keluwete: Mesaya e emisik kamok fian Debit em mulkis keko, Debit emdiw Sudia aneng fian em Betelekem abiw mutuk fian em sen kayak keloke kasike.”, angsiliw kale.\x * \xo 7:42 \xt Sim Fut 89:3-4; Maika 5:2\x* \p \v 43 Beli, Yesus em dulum elote kawtiw ka biliw kawtiw alik alik i ibolow amen kuw amen kuw kesomeliwi, \v 44 mali kawtiw i elo sok nit net kelomin ibolow kesiliw kate, mak kawtiw mak i elo aluwinba kesiliw kale. \s1 Kak Yetebiliw Kunum im Sang te. \p \v 45 Beli, Yesus em mit yamdasiliw weng afak kunum im Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi iso, alik alik biim dim iti talsiliw ding dim bakate, i ilo bokoyemomeliw: “Nimtew angom ete yu kunum beelo debele telinba kebiliw a?”, yangsiliw kale. \v 46 Yangiwi, i yan weng bokoyemomeliw: “Beem bakayemkabe kunum mak emdiw banim kasike!”, yangsiliw kale.\x * \xo 7:46 \xt Mak 1:22\x* \v 47 Yangiwi, i bokoyemomeliw: “Yukalem ibolow fukunin akati teifuluko, yemde une kembe sako? \v 48 Yu kilele ibolow fukunina! Kak yetebiliw kunum so, Falisi kunum so, alik alik nu kunum beelo ‘Fein!’, danginba kekabuluw te.\x * \xo 7:48 \xt Sion 12:42\x* \v 49 Kate, yakok mak im dim alakabe sak kawtiw bi Sunbin-Got em kukuyemin weng kilele akokow kebiliw kasike, ite kuw elo ‘Fein!’, dangbiliw te.”, yangsiliw kale. \v 50 Yangiwi, kak yetebiliw kunum biim kunum mak moko, weng mak bokoyemse kale. Kunum beem wiin e Nikodemus ete kale. Sua kel akate, e Yesus em fukun uneko, aso weng bokosiliw kunum ete kale. Kame e bokoyemomele:\x * \xo 7:50 \xt Sion 3:1-2\x* \v 51 “Nukalem sawa em kukuw e kanekote: Nu kanelom kunum mak sak geelewbokoluw te! Kate nu kunum beem bakabe weng be kilele kiliko, diweko, fe e, elo geelewokoluw te.”, yangse kale. \v 52 Yangei, i elo dakalalomeliw: “Kukati ku Galili aneng fian em kayak ete sako? Ku uneko, Sunbin-Got em fut tem kilele teing bokoko, atemolewka! Atemew tewe, ku kilele kal kelewete: ‘Fein! Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum fian mak Galili aneng fian em kayak kelinba keloke te!’, angolewka!”, dangsiliw kale.\x * \xo 7:52 \xt Sion 7:41-42\x* \m \v 53 Dangiwi, alik alik i amen kuw keko, ikalem am elo unsiliw kale. \c 8 \s1 Osow Waneng mak um Sang te. \m \v 1 Beli, beem ding dim bakate, Yesus e Oliw amgu tikin elo unse kale. \v 2 Unesomelei, aneng dane ding dim bakate, e iti Sunbin-Got em am yol aneng elo unse kale. Unesomelei, kawtiw banban mak em mit mewso teliwi, e ka kel teineko, alik alik ilo kukuyemse kale. \v 3 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, mali Falisi kunum iso, alik alik i osow kembu waneng mak wamdeko, ka biliw kawtiw biim mutuk dim kel koumeko, \v 4 Yesus elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Kame kuw waneng kalu osow kelui, mali i ulo watemiw te. \v 5 Moses em kukuyemin weng e kanebu beem dulum elote bokolomele: ‘Yu kaneliw waneng biilo tum so yeniwi, i kuanoliwka!’, angse kasike kame, kom ibolow fukunin e nimtew angbelew a?”, dangsiliw kale.\x * \xo 8:5 \xt Kunum Ayem 20:10; Sawa Weng 22:22-30\x* \v 6 Dangsiliw kate, i weng be Yesus elo kak kelewomin beem dulum elo bokolewsiliw kale. Nimtew angom? I ibolow fukunomeliw: “Mesik esik nu elo em diwyemin weng beem dulum elo geelewokoluw kasike!”, angsiliw kasike. Angsiliw kate, Yesus e yan weng mak bokoyeminba keko, gatak wakas angeko, teing kang so kawin dim ka kel fut bomin tew kese kale. \v 7 Kesomelei, i kitil keko, dakala dakala kelewbiwi, fe e, e gatak daok angeko, bokoyemomele: “Yutaka! Nimin kunum ite mak ‘Nu sili sili banim kawtiw nute te!’, angiw tewe, yomisik keko, emisik tum mak kuluko, waneng buulo kawtol keumina!”, yangse kale.\x * \xo 8:7 \xt Sawa Weng 17:7\x* \v 8 Yangeko, iti gatak wakas angeko, kawin dim ka kel teing kang so fut emdiw bose kale. \p \v 9 Kaneko beli, em yangse weng be kililsiliw kunum i inkal mak kuluko, amen kuw amen kuw keko, unsiliw kale. Fasel kunum imisik uniwi, tanbelel kunum ibik ete ikati aneng ka koleweko, unsiliw kale. Fefe e, alik alik i unsomi, Yesus so, kawtiw im mutuk kel koumsiliw waneng buso, alew ite kuw ka kel koyem unsiliw kale. \v 10 Koyem uniwi, Yesus e iti gatak daok angeko, waneng buulo bokoumomele: “Kunum i nal kel biliw a? Mak kunum mak kulo geekeminba keliw sako?”, wangei, \v 11 u yan weng bokolewomelu: “Kamok kutaka! Kunum i banim te!”, dangsu kale. Dangui, e bokoumele: “Nakati kulo geekeminba kebi te. Ku uneko, kanelom iti sili sili kukuw be kemokolew te!”, wangse kale.\x * \xo 8:11 \xt Sion 5:14\x* \s1 Kawin Dim Kaleelo Ailbin Duyemkabe em Weng te. \p \v 12 Beli, Yesus e ka biliw kawtiw ilo iti weng mak bokoyemomele: “Ne kawin dim kaleem ailbin duyemkabi kunum nete te! Nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewiw tewe, i mililiw mutuk ka kel kakaminba kebiliw kate, finik so duyemkabe ailbin be aluwkabiliw te.”, yangse kale.\x * \xo 8:12 \xt Aisaya 49:6; Sion 1:4-9; 9:5; 12:46\x* \v 13 Yangei, mali Falisi kunum mak i bokolewomeliw: “Kukalem dokokemomin weng ete kuw bakabomi, ‘Nete kuw kaneko kunum nete te!’, yangbelew kasike, kom weng be kitil banim te!”, dangsiliw kasike, \v 14 e yan weng bokoyemomele: “Nakalem dakanembin weng ete kuw bokoyemi tewe, weng bakati fein kuw keboke te. Nimtew angom? Ne nalem dulum elo telesi akal, nal em dulum elo unoki akal, alik alik be ne kilele kal kebi kasike. Beem mongom ete nem yange kembi weng kalakati fein te. Kate, nalem dulum elo telesi akal, nalem dulum elo unoki akal, alik alik be yu akokow kebiliw te.\x * \xo 8:14 \xt Sion 5:31-32; 7:28\x* \p \v 15 Yu kilele ibolow fukunina! Yu kal so kun so kunum keko, mali kawtiw ilo kal so kun so beem kukuw ete kuw geeyemkabiliw te. Kate, nakalem ete mali kawtiw ilo geeyemin kunum bate.\x * \xo 8:15 \xt Sion 12:47\x* \v 16 Kate, ne mali kawtiw mak ilo diwyemeko, geeyemi tewe, nem geeyemin weng bakati fein weng kuw keboke te. Nimtew angom? Nemikel kuw geeyemin weng mak bokolinba keloki kasike. Namdase Aatim eso, nulum nu bongguko, geeyemin weng mak bokoyemokoluw te.\x * \xo 8:16 \xt Sion 5:30; 8:29\x* \v 17 Yu yukalem sawa weng teing bokoko, atemiwete: Kunum waneng alew mak bongguko, mali sang elo ‘Beemdiw kanese te!’, angiw tewe, im sang beelo dokolew dokolew kebiliw weng be fein weng keloke te.\x * \xo 8:17 \xt Sawa Weng 17:6; 19:15\x* \v 18 Beemdiw, nem yangakabi weng kale mongom alew so kebe te. Mak e nakalem weng ete, mak e namdase Aatim em weng ete te.”, yangse kale.\x * \xo 8:18 \xt 1 Sion 5:9\x* \v 19 Yangei, i bokolewomeliw: “Kalew e nal kel be ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu nelo akokow kebiliw kasike, Aatim akal akokow kebiliw te. Kate, yu nelo kal kebiliw tewe, Aatim elo akati kal kebiliw te.”, yangse kale. \p \v 20 Yangei, i em yangse weng be kiliko, kaisuw ibolow keleweko, sok so nit net kelewomin ibolow kelewsiliw kate, akalem beem kanelomin ding e kamemelo kebe kasike, mak kunum mak teleko, net kelinba kelewsiliw kale. \p Weng bakayemse ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng beem wati memget ka kel bise kale. Ka kel akate, kawtiw im Sunbin-Got elo on kisol dukulew kemaliw em dim kese kale.\x * \xo 8:20 \xt Sion 7:30\x* \s1 ‘Mesaya Toloke te!’, Angsiliw em Weng te. \p \v 21 Beli, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Nem unoki dim e yu akokow kesomi, nelo fen anung anung kenemeko, neteminba kelokoliw te. Kebomeliwi, yukalem ibolow sili sili beem sen e yulo yenei, yu kuanokoliw te. Feinka! Yu ki keko, nem unoki dim elote nam uniw kasike.”, yangse kale.\x * \xo 8:21 \xt Sion 7:34; 13:33\x* \v 22 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolew bokolew kelomeliw: “Akalem nang wanoke em weng bokole sako? Nimtew angom? E bokolomele: ‘Nem unoki dim elote, yu ki keko, nam uniw kai!’, ange kasike.”, ange ange kesiliw kale. \v 23 Keliwi, e iti bokoyemomele. “Yu kabalak em kasel keko, kawin dim kaleem kasel kebiliw kate, nakalem ete katem em kayak keko, kawin dim kaleem kayak bate.\x * \xo 8:23 \xt Sion 3:31\x* \v 24 Beem dulum elo ne bokoyemomeli: ‘Yukalem ibolow sili sili beem sen e yenei, yu kuanokoliw te!’, yangi te. Nimtew angom? Ne nakalem ete kasike.\f + \fr 8:24 \ft 8:24 Yesus em akalem wiin be bokose ding dim bakate, ka biliw kawtiw i Sunbin-Got akalem wiin bokoyemse ding elo ibolow fukuneko, “Wiin ki akate kae!”, angsiliw kale. Aneng Kolew 3:14\f* Kate yu nelo ‘Fein! Ku kunum kale eli!’, nanginba keliw tewe, yukalem sili sili beem sen e fein yenei, yu kuanokoliw kasike.”, yangse kale. \v 25 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, ku kante ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Sua em bokoyemsi kunum nete te! \v 26 Ne yukalem kukuw diwyemeko, geeyemomin weng banban yom dulum aluwbi kate, ne yulo nam geeyemi te. Nimtew angom? Nelo namdase be fein weng em mongom kayak kesomelei, ne em weng bakanembe weng kuw kiliko, geleweko, kawin dim kaleem kasel ilo bakayemkabi kasike.”, yangse kale. \p \v 27 Keko beli, i em yangse weng be kilisiliw kate, i akalem dabalase Alew Sunbin-Got em dulum yangse weng be dolon kelinba kesiliw kasike, \v 28 e iti bokoyemomele: “Yu kililina! Ne nakalem ete te.\f + \fr 8:28 \ft 8:28 Yesus em akalem wiin be bokose ding dim bakate, ka biliw kawtiw i Sunbin-Got akalem wiin bokoyemse ding em ibolow fukuneko, “Wiin ki akate kae!”, angsiliw kale. Aneng Kolew 3:14\f* Ibik ete, yu Kawtiw Aul nem kal daolokoliw te. Beem ding dim kabalak e, yu nelo netemeko, kilele dolon kelomeliw: ‘Toloke!’, angsiliw kunum e ‘Bakalem eteka!’, nangokoliw te. Feinka! Mak eisneng gel mak em dulum elote ne nakalem ibolow gelewinba kebi kate, ne Aatim em kukunemkabe eisneng ete kuw fein aluwbabi te.\x * \xo 8:28 \xt Sion 3:14\x* \v 29 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Diwkuw diwkuw ne namdase Aatim em ibolow fukunin ete kuw gelewkabi kasike, e diwkuw diwkuw neso bomi, nelo koneminba kebe te.”, yangse kale. \p \v 30 Em yangse ding dim bakate, kunum waneng banban i Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale. \s1 Fein Ibolow so Kawtiw im Dulum elo Angse em Weng te. \p \v 31 Beli, Yesus e mali elo “Fein!”, dangsiliw kunum waneng ilo iti weng mak bokoyemomele: “Yu nem yange kembi weng be fein aluweko, gelewiw tewe, yu nem fein gelewkabiliw kunum waneng kebokoliw te. \v 32 Kebomeliwi, yu nem fein weng be diweko, ‘Fein weng kai!’, angokoliw kasike, yom gelewkakawkabiliw kukuw be ki keko, yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke te.”, yangse kale. \v 33 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nukalem awalik e Abalakam ete te. Mak kunum mak ki keko, num Abalakam em finik so bin duyemkabe kukuw be goto kelinba kesiliw te. Nimtew angom ete kame ku bokoyemomelew: ‘Yom gelewkakawkabiliw kukuw be ki keko, yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke kai!’, yangbelew a?”, dangsiliw kale.\x * \xo 8:33 \xt Matyu 3:9\x* \v 34 Dangiwi, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Yu kilele kiliko, ibolow fukunemoliwka! Nimin kawtiw ite mak sili sili ibolow beem deiw gelewiw tewe, i sili sili nam kukuw beem sak weng afak kawtiw kebiliw te.\x * \xo 8:34 \xt Ulom 6:16,20\x* \v 35 Kate, sak weng afak kawtiw i diwkuw diwkuw nam am sen kayak yelimel iso ka biw te. Am kayak beem aul ete kuw diwkuw diwkuw am ka kel boke te. \v 36 Kasike, am kayak em aul bete yulo yukalem gelewkakawkabiliw kukuw beem sok so nit net atew koyemkabe sok be silel koyeme tewe, mesesem mesesem eisneng mak yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke te. \p \v 37 Ne kal kelite: Yu kawalik Abalakam em muluwel dow keko, akalem kukuw gelewkabiliw kawtiw kebiliw kate, nimtew angom ete yu nelo neniwi, ‘Kuanoka!’, nangbiliw a? Feinka! Nem kukuyembi weng be yom ibolow mutuk tem ka kel abin banim kasike. \v 38 Nakalem ete Aatim em mesesem mesesem eisneng em be dim ka kel atemsi eisneng be yulo bakayembi kate, yukalem ete kalew em kukuyemse eisneng bete gelewkabiliw te.”, yangse kale. \v 39 Yangei, i bokolewomeliw: “Abalakam e nukalem aatim ete te!”, dangiwi, e ilo yan weng bokoyemomele: “Yu Abalakam em fein muluwel dow keliw tewe, yu em kanese eisneng akati fein gelewkabiliw te.\x * \xo 8:39 \xt Matyu 3:9\x* \v 40 Ne yulo Sunbin-Got em nangse fein weng bete kuw bakayembi kasike, yu nelo ‘Elo aluwi, e kuanoka!’, nangbiliw te. Kate, be Abalakam em kukuw bate! \v 41 Yu yukalem fein kalew em aluwbamin kuw aluwkabiliw te.”, yangse kale. Yangei, i bokolewomeliw: “Nu osow deiwkim aul bate! Sunbin-Got ete kuw num Aatim ete te!”, dangsiliw kale.\x * \xo 8:41 \xt Aisaya 63:16\x* \v 42 Dangiwi, e bokoyemomele: “Sunbin-Got e yom fein Kalew kele tewe, yu nelo akal ibolow mutuk fian dunemokoliw te. Nimtew angom? Ne eso bomi, kaleelo talsi kasike. Fein! Ne nakalem ibolow fukunin ete kuw gelewinba keko, talsi kate, Aatim e nelo namdalei, ne talsi te. \p \v 43 Nimtew angom ete yu nem yangbi weng be kiliko, dolon kelinba kebiliw a? Yu ki keko, nem kukuyemkabi weng kale kilele kiliko, dolon kelinba kebiliw kasike. \v 44 Yom fein kalew e Seten-Ataanim ete te. Kasike, yu akalem ibolow fukunin kuw geleweko, aluwkabiliw te. Sua kel elote, e kawtiw yemale finik wa keko, fein weng kakamele deiw gelewinba kekakawkabe kale. E dasuw weng em mongom sen kayak kebe kasike, em funum weng ange ding dim kabalak e, e akalem dasuw kukuw ete kuw gelewkabe te.\x * \xo 8:44 \xt 1 Sion 3:8\x* \v 45 Fein! Seten-Ataanim e yom kalew ete te. Beem mongom ete kuw, nem yulo fein weng bakayembi ding dim bakate, yu nelo ‘Fein!’, danginba kekabiliw te. \p \v 46 Ne sili sili nam kukuw mak keli tewe, yu nem kanesi kukuw be kame kaim dim dako, bokololiwka! Kate, ne fein weng kuw bokoyemi tewe, nimtew angom ete yu nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw a?\x * \xo 8:46 \xt 2 Kolin 5:21; 1 Fita 2:22\x* \v 47 Feinka! Sunbin-Got em fein muluwel alik alik i akalem yangakabe weng be gelewkabiliw kate, yu em muluwel kelinba kebiliw kasike, em yangakabe weng bakati kilele kiliko, aluwinba kekabiliw te.”, yangse kale.\x * \xo 8:47 \xt 1 Sion 4:6\x* \s1 Abalakam so, Yesus so, aso im Sang te. \p \v 48 Yangeko beli, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolewomeliw: “Nu fein weng mak bokolomeluw: ‘Ku Isalael kunum waneng num maka kunum Samalia aneng kayak keko, aneng matil mak kom dim teinbe kai!’, angsuluw te.”, dangsiliw kale.\x * \xo 8:48 \xt Mak 3:21-22\x* \v 49 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Babo! Aneng matil mak nem dim teininba kebe te. Ne Aatim em wiin daolewkabi kunum nete te. Kate, yukalem ete nem wiin de mit da konemkabiliw kunum yute te. \v 50 Feinka! Nakalem wiin daolewomin beem dulum elo ibolow fukuninba kebi kate, nem wiin daolewomin ibolow kekabe Aatim be yulo fein geeyemoke te. \v 51 Yu kilele kililina! Nimin kunum waneng ite mak yangbi weng be geleweko, aluwiw tewe, i nam kuanokoliw kate, diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te.”, yangse kale.\x * \xo 8:51 \xt Sion 5:24\x* \v 52 Yangei, i bokolewomeliw: “Kame akate nu kilele kal keluwete: Aneng matil mak kom dim fein teinbe te! Nimtew angom? Abalakam akal, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ikal, alik alik i kuansiliw kate, ku bokolomelew: ‘Nimin kunum waneng ite mak nem yangbi weng be geleweko, aluwiw tewe, i kuanomin em ilum e nam daoko, diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te.’, angew kasike! \v 53 Kunum ku kante ye? Ku awalik Abalakam elo bakilewkalew kunum kute sako? Eso, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum iso, alik alik i kuansiliw kasike!”, dangsiliw kale. \v 54 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nakalem ete kuw nakalem wiin ete daoli tewe, nem yangakabi weng be sak dem banim kelei, ne baluw kunum keloki te. Kate, yom ‘E nukalem Sunbin-Got ete te!’, angbiliw Sunbin-Got be nakalem Aatim ete te. Keko kasike, ete kuw nem wiin daonemkabe te. \v 55 Feinka! Yu elo fein akokow keko, dolon kelinba kelewkabiliw te. Nakalem ete kuw elo kilele kal kebi te. Ne bokolomeli: ‘Elo akokow keko, dolon kelinba kebi kai!’, angi tewe, yomdiw dasuw funum kunum tew keloki te. Kate, ne elo kilele kal keleweko, em ibolow fukunin kuw geleweko, kakabi kunum nete te. \v 56 Yu kililina! Sua kel akate, yom kunum mongom Abalakam e nem toloki ding beem dulum elo ‘Nakati atemo yo!’, angeko, ding fense kale. Ding feneko, nem fein telesi ding kabalak e, e nelo netemeko, kalfongnemeko, kakatse kale.”, yangse kale. \v 57 Yangei, i bokolewomeliw: “Kom itol em fufu e fifti (50) kel kelinba selewi, ku sua sua kel akate kuanse kunum Abalakam elo fein atemselew sako? Babo!”, dangsiliw kale. \v 58 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Abalakam em fitewinba kese ding dim kabalak e, ne fein alenali te.”, yangse kale.\x * \xo 8:58 \xt Sion 1:1\x* \p \v 59 Em yangse ding dim bakate, i kaisuw fian keleweko, tum so alomin ibolow kelewsiliw kate, e im kiin dim e wokmoko, tal tal uneko, Sunbin-Got em am yol aneng be koleweko, kut elo unse kale. \c 9 \s1 Kiin Sukul so Kunum mak em Sang te. \m \v 1 Beli, Yesus em ka kel kakabise ding dim bakate, e kiin sukul so kunum mak atemse kale. Auk dak dukusu ding dim akate, e kiin sukul so keko, fitewse kunum kese kale. \v 2 Keko beli, Yesus em gelewkabiliw kunum i elo dakalalomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Kante ibolow sili sili nam kukuw keliw kasike, kunum kale kiin sukul so kunum kese ye? Akalem ete sako? Bani auk so alew so im sen ete sako?”, dangsiliw kale.\x * \xo 9:2 \xt Esekiel 18:20; Iluk 13:2,4\x* \v 3 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Akalem so, auk so alew so, alik alik biim sen ete bate. Kate, em dulum elo kanese eisneng be Sunbin-Got em auk so kitil so be kilele kaim dim daloka!\x * \xo 9:3 \xt Sion 11:4\x* \v 4 Yu kililina! Sukum ding kuw keko, mililiw ding telei, aluwbamin be alik alik net angeko, banimoke te. Kasike, kameem taw ding kabalak akate, alik alik nu nelo namdase Sunbin-Got em nulo duyemse aluwbamin be fongate akate aluwbamuma! \v 5 Yu kililina! Nem kale kel alakabi ding dim bakate, nakalem ete kawin dim kaleem taw ding dim em fein ailbin dong nete te.”, yangse kale.\x * \xo 9:5 \xt Matyu 5:14; Sion 8:12\x* \p \v 6 Yangeko, weng banimse ding dim bakate, akalem kasuk tuw kawin dim dako, tawal so fangsingileko, fakalat kuluko, kiin sukul so kunum beem kiin dim ulit ulit keleweko,\x * \xo 9:6 \xt Mak 8:23\x* \v 7 bokolewomele: “Ku ok kuamin ok Siloam\f + \fr 9:7 \ft 9:7 Ok kuamin ok be Selusalem abiw mutuk fian kawtem alenale kale.\f* elo uneko, kukalem kiinguen gingem una!”, dangse kale. (Kibulu em weng sin e “Siloam”, angbiliw beem mongom ete “Yemdakamin” ete te.) Beli, kunum be dangse weng be kiliko, geleweko, ka kel kiinguen gingen unse kale. Kaneko, kiin sukul kese be kiin golewei, e am elo unse kale.\fig |alt="Blind man" src="IB04130.tif" size="col" ref="Sion 9:7" \fig* \p \v 8 Unei, akalem angin so, mali kawtiw akalem tum win geense kukuw beelo kal kebiliw kawtiw iso, alik alik bi elo atemeko, bokolomeliw: “Diwkuw diwkuw geenin fian keko, ‘On kisol tum win dunemina! Dunemina!’, angakabe kunum bete sako? Bani, nimin kunum ete ya?”, ange ange kesiliw kale. \v 9 Angbiwi, mali kawtiw i bokolomeliw: “Fein! E kunum bakate te!”, angbiliw kate, mali i bokolomeliw: “Babo! E akatetew kunum mak ete te!”, ange ange kesiliw kale. Kebiliwi, akalem ete bokolomele: “Babo! Nakalem bo!”, yangse kale. \v 10 Yangei, i bokolewomeliw: “Nono kelew ete, kom kiin be ken kembelew a?”, dangsiliw kale. \v 11 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “‘Yesus’, dangakabiliw kunum be tawal fokoluko, kasuk tuw kelewsomi, nem kiin dim dukunemeko, namdako, bokonemomele: ‘Ku kuamin ok Siloam elo uneko, kukalem kiinguen gingem unolewka!’, nange kembe te. Nem uneko, kiinguen ging kembi ding dim bakate, kiin sukul kenemse be kiin golnemei, mesesem kiin so atebabi te.”, yangse kale. \v 12 Yangei, i dakalalomeliw: “Kunum be nal kel be ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nakal akokow so. Nal kel be yake?”, yangse kale. \v 13 Yangei, i kunum beelo Falisi kunum im fukun debele unsiliw kale. \p \v 14 Yesus e kanelewse eisneng be Suda kawtiw im finengdakamin ding Sabat ding kel kelewse kale. \v 15 Keko beli, Falisi kunum i kiin golse kunum beelo em dim kanese beem mongom e dakalasiliw kale. Dakalamiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kunum be nem kiin dim tawal dukunemei, ne kiinguen gingen unii, kiin e golse te.”, yangse kale. \v 16 Yangei, mali Falisi kunum i bokolomeliw: “Sunbin-Got e Yesus elo dabalalinba kese te. Nimtew angom? E finengdakamin ding Sabat ding akate aluwkabe kasike!”, angsiliw kale. Angsiliw kate, mali Falisi kunum i bokolomeliw: “Kunum sili sili nam kukuw so kele tewe, e ki keko, kunum beemdiw auk so kitil so eisneng mak nam kele tew te!”, ange ange kesiliw kale. Ange ange keko, im ibolow fukunin e amen amen kuw dolo dolo kesiliw kale. \p \v 17 Keko kasike, i kiin golse kunum elo iti dakalalomeliw: “Ku kunum beem dulum elote nimtew ibolow fukunew a? Kunum kiin kilelse kunum be nimin kunum ete ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “E Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ete te!”, yangse kale.\x * \xo 9:17 \xt Sion 4:19\x* \v 18 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i kiin golse kunum beelo atemsiliw kate, “Dil akate, e kiin sukul kunum kele kembe sako?”, yangeko, “Fein!”, danginba kesiliw kasike, i kunum bem auk so alew so gaaneko, \v 19 ilo dakalalomeliw: “Kunum kale yukalem bakayembiliw: ‘Auk dukusu ding akate, e kiin sukulse te!’, yangakabiliw kunum ete sako? Kunum bakate tewe, nono keko, kiin goleko, atebabe ya?”, yangsiliw kale. \v 20 Yangiwi, i yan weng bokoyemomeliw: “Feinka! E nukalem kiin sukul so aul dukusuluw min ete te. \v 21 Kate, kante em kiin gol kolewse yake? E nono kelete, kiin golse yake? Alik alik be nukati akokow so te. Akalem ete tanbel kese kasike, yu elo dakalalina!”, yangsiliw kale. \p \v 22 Beem ding dim bakate, kak yetebiliw kunum i weng kitil weng mak bokolomeliw: “Nimin kawtiw ite mak bokolomeliw: ‘Yesus e Mesaya te!’, angiw tewe, nu ilo nukalem wensankabuluw am dim ka em dulum elo yenbakalaluwi, i iti kawtem elo nam teliw te.”, angsiliw kasike, kiin golse kunum beem auk so alew so bi Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum biim angan finganeko, kilele fitew kaim dim weng bokoyeminba keko, weng okiw dasiliw kale. \v 23 Beem mongom ete auk so alew so bi yan weng bokoyemomeliw: “Akalem ete dakalalina! Tanbelse kasike.”, yangsiliw kale. \p \v 24 Kaneko beli, Falisi kunum bi kiin golse kunum be iti gaalewiwi, e telei, i bokolewomeliw: “Sunbin-Got em kiin dim e weng fawtuk weng ayem mak bokoko, kilele bokoyema! Nu kilele kal keluwete: Kunum be ibolow sili sili nam kunum ete kasike.”, dangsiliw kale. \v 25 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kunum be ibolow sili sili nam kunum yake, mani ba yake? Nakati akokow so te. Kate, nakalem ete kilele kal kelite: Sua kel akate, ne kiin sukul so kebisi kate kame, kiin golnemei, atebabi kunum nete te.”, yangse kale. \v 26 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, e nono kekemse ye? E nono deiw ete kom kiin sukul be kilekemse ya?”, dangiwi, \v 27 e yan weng bokoyemomele: “Sua kel akate, ne kilele bokoyemsi kate, yu nimtew angom ete wosulinba keko, itit dakala dakala kebiliw a? Nimtew angom ete yu nem yangi weng be iti kililomin ibolow kelewbiliw a? Yukati akalem gelewkabiliw kunum kelomin ibolow kebiliw sako?”, yangeko, dakalase kale. \v 28 Dakalalei, i elo weng milewsomi, bokolewomeliw: “Kukalem ete kaleem gelewkabelew kunum ka! Kate, alik alik numi e Moses em gelewkabuluw kunum nute te. \v 29 Ku kilele kilila! Nu kilele kal keluwete: Sunbin-Got e fein Moses eso bokolewse kate, kunum beem dulum elote ‘Nal ete talse yake?’, angeko, atin kuw akokow kebuluw te.”, dangsiliw kale. \v 30 Dangiwi, e bokoyemomele: “Yakai, kunum min yutaka! Ibo! E nem kiin sukul golnemse kate, yu ‘Nal ete talese yake!’, angeko, akokow kebiliw sako? \v 31 Feinka! Sunbin-Got e ibolow sili sili nam kawtiw im geenin fian be wosulinba kekabe kate, nimin kunum waneng ite mak em wiin daoko, em ibolow fukunin be gelewbiw tewe, e kunum waneng biim geenin fian be fein wosulewkabe te.\x * \xo 9:31 \xt Sim Fut 34:15\x* \v 32 Kawin dim kaleem talfut kese ding dim elote, kameem ding bakate, auk dukusu ding dim kabalak e, kiin sukul so kese kunum mak em kiin golse sang gel mak beemdiw nu kililinba kekabuluw te. \v 33 Sunbin-Got e kunum kale dabalalinba kese tewe, e ki keko, kanelewse eisneng mak kanelinba kese tew te. Feinka! Sunbin-Got e kunum be kaleelo dabalase te.”, yangse kale. \v 34 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Ai kutaka! Kauk dukusu dak akate, sili sili nam e kulo atin kuw kasi kokembelei, kuso kait be kate kame, ku nulo kukuyembelew a? Babo!”, dangeko, elo ikalem wensankabiliw am dim kalo anbakalaliwi, e ki keko, iti kawtem elo nam une te.\x * \xo 9:34 \xt Sim Fut 51:5\x* \p \v 35 Kaneko beli, Yesus e kililete: “Falisi kunum i kiin golse kunum beelo ikalem wensankabiliw am dim ka em dulum elo anbakalaliwi, e ki keko, iti kawtem elo nam une te!”, dangiwi, e kilise kale. Em kilise ding dim bakate, e kunum beelo fenem unse kale. Fenem uneko, elo atemse ding dim bakate, e bokolewomele: “Ku Kawtiw Aul nelo ‘Fein!’, nangbelew a?”, dangei, \v 36 kunum be yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Kawtiw Aul be kante a? Kunum be nelo kukunemew tewe, ne elo ibolow ‘Fein!’, dangoki te!”, dangse kale. \v 37 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Kaso ateme ateme keko, weng bakabuluw kunum nete bikale te!”, dangse kale. \v 38 Dangei, e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ne kulo ‘Fein!’, kangi te!”, dangeko, katin bukbuk angeko, em wiin fian daolewse kale. \p \v 39 Daolewei, Yesus e bokolewomele: “Ne kawtiw ilo diweko, geeyemomin beem mongom ete kawin dim kaleelo telesi te. Kasike, kawtiw kiin so ateminba kawtiw im kiin e gol koyemi kate, kawtiw kiin so atekabiliw kawtiw im kiin e kasi koyemi te.”, dangse kale. \v 40 Dangei, mali mewso kel mobiliw Falisi kunum i em yangse weng be kiliko, dakalalomeliw: “Ku num dulum elo ‘Yukati kiin sukul so biliw te!’, yangbelew sako?”, dangiwi,\x * \xo 9:40 \xt Matyu 15:14\x* \v 41 e yan weng bokoyemomele: “Yu kiin sukul so kawtiw keliw tewe, yom sili sili nam ibolow bakal banim kebe kate kame, yu bokolomeliw: ‘Kiin so bomi, atemkabuluw kunum nute te!’, angakabiliw kasike, yom sili sili nam ibolow bakati yom dim kait boke te.”, yangse kale. \c 10 \s1 Siwsiw Yetebin Kunum em Fakam Weng te. \m \v 1 Kaem ding dim bakate, Yesus e weng mak so bokoyemomele: “Yu nem fakam weng kale kilele kililoliwka! \pi1 Siwsiw wati abisom uninba keko, wati nanggal fakabiliw kawtiw i yakut kawtiw keko, yenomin kawtiw kebiliw bakate. \v 2 Nimtew angom? Abisom dim unakabe kunum bete kuw fein siwsiw biim yetebin kunum ete kasike. \v 3 Fein! Siwsiw yetebin kunum beem tolomin ding dim bakate, abisom atebin kunum be abisom busulei, e uneko, akalem siwsiw im wiin bokoko, gaayemei, i akalem weng kuw kiliko, elo geleweko, eso kut elo unokoliw te. \v 4 Im kut elo unokoliw ding dim bakate, yetebin kunum be emisik keko, unbelei, siwsiw i akalem weng kiliko, kal keleweko, elo anggelewemokoliw te. \v 5 Kate, siwsiw bi kokow kawtiw mak im weng be akokow keliw kasike, i kiliko, ilo yenggelew uninba kesomi, sak fon unokoliw te.”, yangse kale. \p \v 6 Em yangse ding dim bakate, kawtiw i Yesus em fakam weng be kilisiliw kate, i weng beem mongom e dolon kelinba kesiliw kale. \p \v 7 Keliw Yesus e iti bokoyemomele: “Yu kilele kililina! \pi1 Nakalem ete siwsiw wati beem abisom nete te.\fig |alt="Jesus at the door with the sheep" src="C-073.tif" size="col" ref="Sion 10:7" \fig* \v 8 Mali imisik talsiliw kawtiw i yakut kawtiw keko, yenomin talsiliw te. Kate, siwsiw bi im yangsiliw weng be kililinba kesiliw te. \pi1 \x * \xo 10:8 \xt Selemaya 23:1-2; Esekiel 34:2-3\x* \v 9 Feinka! Nakalem ete wati beem abisom nete te. Nimin kawtiw ite mak abisom kawtem elo uniw tewe, Sunbin-Got e ilo akalem finik so kulomin deiw ka kel mo koyemei, i ka kel kakamokoliw te. Kakamsomi, kut une am tele kebomi, wanin ken wanbomi, bókoliw te. \v 10 Kate, yakut kunum i siwsiw ilo yakut keko, ‘Yensomi, wanbuma!’, angeko, mali im dulum elote ‘Ilo sak yenuw kano, i kuanoliwka!’, angomi, talakabiliw kate, nem talsi beem mongom e kanekote: Ne siwsiw ilo sunsun finik so bin duyemi kano, ikati bamki fian so, sunsun finik so bin so, kuluko, ken abin kuw teineko, bókoliw te. \p \v 11 Alik alik yu kilele kililoliwka! \pi1 Nakalem ete siwsiw im yetebin ken kunum nete te. Yetebin kunum ken be akalem siwsiw im ibolow fukuneko, maka im teliw ding dim kabalak e, e memen kesomi, akalem ibolow deng dasomi, siwsiw im abin kuluko, kuanoke te. \pi1 \x * \xo 10:11 \xt Sim Fut 23:1; Fitew Dase 7:17\x* \v 12-13 Kate, ikalem aluwbamin beem yan kulomin ete kuw ibolow keliw kawtiw i siwsiw biim ibolow fukuninba kekabiliw kasike, i yetebin kawtiw ken bate. Maka im teliw ding dim e, i siwsiw bi koyemeko, sak fon unokoliw te. Nimtew angom? Siwsiw bi mali kawtiw im kasike. Kanelokoliw kasike, kut mian atul nam i teleko, siwsiw mali mak ilo yen wanesomi, mali mak ilo yenggelemiwi, i fonsangineko, sakokoliw te. \pi1 \x * \xo 10:12-13 \xt Kalan Kunum 20:29\x* \v 14-15 Feinka! Nakalem ete siwsiw im ken ati kuw yetebin kunum nete te. Aatim e nelo kal kelei, nakal Aatim elo kal kebi te. Beemdiw, ne nakalem siwsiw alik alik ilo kal kelii, ikati nelo kal kebiliw te. Kebiliw kasike, ne nakalem ibolow deng dasomi, siwsiw im abin kuluko, ilo dokoyemomin beem dulum elo kuanoki te.\x * \xo 10:14-15 \xt Matyu 11:27; 1 Sion 3:16\x* \pi1 \v 16 Keko beli, mali wati beem kut biliw siwsiw mak ikati nakalem weng kilisomeliwi, ne ilo bongguko, alik alik ilo angin makmak keyemoki te. Keyemsomi, im siwsiw yetebin kunum akati makmak kunum kuw keko, ilo yeteboki te.\x * \xo 10:16 \xt Aisaya 56:8; Esekiel 34:23\x* \p \v 17 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! ‘Nakalem ibolow deng dasomi, kuanoki te’, angbi kate ibik kabalak e, nem finik so bin be iti kuloki te. Beem mongom ete Aatim e nelo ibolow mutuk fian kenembe kasike.\x * \xo 10:17 \xt Filibai 2:8-9\x* \v 18 Feinka! Mak kawtiw mak ite keko, nelo neniwi, ne atin kuw kuaninba keloki te. Kate, ne auk so kitil so kebi kasike, nakalem ibolow fukunin be geleweko, kuansomi, iti finik so bin kuluko, baba teinoki te. Aatim akalem ete nelo ‘Kaneloka!’, nangse kasike.”, yangse kale. \p \v 19 Yangei, ka biliw Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum alik alik i em yange weng beem dulum elo ibolow amen amen kuw kesomeliwi, \v 20 demdem kunum mali mak i bokolomeliw: “Aneng matil mak em mutuk bomelei, teifulubin ibolow kelewkabe te! Nimtew angom ete yu kentem busuko, em yangakabe weng be kililew kebiliw a?”, angsiliw kate, \v 21 mali mak i bokolomeliw: “Em yangakabe weng be aneng matil im bontem dim bakamin weng bate! Aneng matil i kiin sukul so kawtiw im kiin golyeminba kekabiliw kasike!”, ange ange kesiliw kale. \s1 Kak Yetebiliw Kunum i Maka Kelewsiliw em Sang te. \p \v 22 Beli, aneng asolow ding kese ding dim bakate, Selusalem abiw mutuk fian ka kel, Sunbin-Got em am yol geko, akimsiliw em kalfong kelewsiliw em ding ibolow fukuneko, finengdako, teinkabiliw em ding dim kese kale.\f + \fr 10:22 \ft 10:22 Beem ding dim bakate, Suda kawtiw i duan kel ding keko, Sunbin-Got em am yol tem beem emisik ding ailbin ailsiliw em ding fukuneko, kalfongsiliw kale.\f* \v 23 Beem ding bakate, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng beem wati mutuk uneko, suaem emisik kamok fian Solomon em wati mamyak gese am dim ka kel kakabise kale. \v 24 Kakamele ding dim bakate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i teleko, elo falal mutuk da koleweko, dakalalomeliw: “Nalem ding ete ku nulo dolon keyemeko, num ibolow fukunin be ki keyemokolew a? Kukalem ete Mesaya kute sako? Bew tewe, fein kaim dim bokoyemew kano, nu kal keko, kilele dolon keluw kasike!”, dangsiliw kale. \v 25 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne makuw bakayembi bakate! Kate yu nem yangbi weng be ‘Fein!’, nanginba kebiliw te. Kate, yu kilele ibolow fukunemoliwka! Nem Aatim em wiin dim aluwbabi aluwbamin be alik alik makuw kilele kaleyembe bakate. \v 26 Kate yu nem siwsiw kelinba kebiliw kasike, yu nem yangbi weng kalakati kilele kilisomi, nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw te. \v 27 Nakalem siwsiw i nakalem weng be kiliko, nakalem bontem kuw neggelewsomeliwi, nakati ilo kilele kal kebi te. \v 28 Kal kesomi, ilo sunsun finik so bin duyemii, i diwkuw diwkuw nam sakiw te. Maka kawtiw mak teleko, ki keko, nem teing dim biliw siwsiw bi takas keyemeko, nam yemde uniw te.\x * \xo 10:28 \xt Sion 3:16; 6:39\x* \v 29 Feinka! Nem teing dim dunemse Aatim e emisik kamok fian keko, mesesem mesesem eisneng alik alik em afak kuw kasike, maka mak ki keko, ilo Aatim akalem teing dim takas keyemeko, nam yemde uniw te. \v 30 Yu kilele kililina! Nakalem so, Aatim so, nulum nu makmak kebuluw te.”, yangse kale. \p \v 31 Em yangse ding dim bakate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i em yangse weng be kiliko, tum kulusomi, “Tum so kisi kuse kelewko, aluw kano, e kuanoka!”, angsiliw kale. \v 32 Angiwi, Yesus e ilo dakalako, bokoyemomele: “Ne Aatim em wiin dim e aluwbamin ken ati banban mak kaleyem kebi kate, nalem eisneng ete yulo dokoyeminba kelei, yu nelo ‘Tum so nenuma!, angomi, kanebiliw a?”, yangse kale. \v 33 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kom ken kebelew aluwbamin mak beem mongom ete nu kulo ‘Tum so kenuma!’, anginba kebuluw te. Babo! Kate, kom Sunbin-Got em wiin de mit kalak da kolew keko, kun so kal so kunum akate ‘Ne Sunbin-Got nete te!’, angbelew beem mongom ete nu kulo ‘Tum so kenuma!’, angbuluw te.”, dangsiliw kale.\x * \xo 10:33 \xt Kunum Ayem 24:16\x* \v 34 Dangiwi, Yesus e bokoyemomele: “Yu yom kukuyemin fut tem beem weng kilele teing bokoko, atemoliwka! Fut tem kawyak e, Sunbin-Got e bokolomele: \q1 “Yukati got yute te!”, \m angse kasike.\x * \xo 10:34 \xt Sim Fut 82:6\x* \v 35 Alik nu kal keluwete: Sunbin-Got em weng fut be alwol kelinba kekabe te. Keko kasike, e weng be kulusiliw kawtiw biim dulum elo ‘Yukati got yute te!’, yange tewe, \v 36 akalem wiin fian so amkoko, namdalei, ne kawin dim kaleelo talsi kunum nem dulum elo yu ‘Ku Sunbin-Got em wiin de mit dakabelew kunum kute te!’, nangbiliw sako? Nimtew angom? Ne bokoyemomeli: ‘Ne Sunbin-Got em Min nete te!’, yangakabi kasike. \v 37 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Ne Aatim em aluwbamin kale aluwbaminba keli tew tewe, yu nelo ‘Fein!’, nam nangiw te. \v 38 Kate, ne Aatim em aluwbamin fein aluwbabi kate, yu nelo ‘Fein!’, nanginba keliw tewe, yu nem aluwbamin ken be atemeko, beem dulum elote kuw nelo ‘Fein!’, nangboliwka! Nangesomeliwi, yu kilele kal keliwete: Neso, Aatim so, nulum nu fewtokoko, makuw bongguko buluwi, yu kal keko, atemokoliw te.”, yangse kale.\x * \xo 10:38 \xt Sion 14:10-11\x* \p \v 39 Yangei, i elo iti ‘Elo net aluwuma!’, angsiliw kate, e ilo bakiyemeko, unse kale. \p \v 40 Uneko, iti Yoldan bang dikeko, Sion em sua kel ok da koyem kemale dim kalo uneko, ka kel alenale kale.\x * \xo 10:40 \xt Sion 1:28\x* \v 41 Ka belei, kawtiw demdem fian mak telesomi, bokolewomeliw: “Sua kel akate, Sion e auk so kitil so eisneng mak dukulei, nu ateminba kesuluw kate, em Yesus kaleem dulum elo angse weng be alik alik fein kuw dem so kebe kai!”, ange ange kesiliw kale. \v 42 Keko beli, ka biliw kawtiw demdem bi elo “Fein!”, dangsiliw kale. \c 11 \ms1 Yesus e Sudia Aneng Fian so, Selusalem Abiw Mutuk Fian so, Ka kel Kakamale em Sang te. \mr (11:1–12:50) \s1 Alasalus em Sang te. \m \v 1-2 Beli, wakamin kunum mak alenale kale. Kunum beem wiin e Alasalus ete kale. Eso, akalem waneng aul alew Malia so Malta so, yengmel alemsal bi Betani abiw mutuk ka alenaliw kale. Ibik ete, Malia u kamge eisneng mak kuluko, Yesus em yan dim busel kuolewsomi, em yan e ukalem kak kon so yewel yewel kelewui, yan singgel be tiowse kale.\x * \xo 11:1-2 \xt Iluk 10:38-39; Sion 12:1-8\x* \v 3 Keko beli, awkolon uso i Yesus elo weng kal de uneko, bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Kom ibolow fian dulewkabelew kakunum e wakamin fian kuluko, be te!”, dangsiliw kale. \v 4 Dangiwi, e bokolomele: “Em wakamin fian beem mongom ete e nam kuane te. Kate kawtiw i Sunbin-Got so, akalem Sunbin-Min nakati nulum num kitil fian atemeko, beem mongom ete nu wiin fian kulokoluw kasike.”, angse kale.\x * \xo 11:4 \xt Sion 9:3\x* \p \v 5 Kate, Yesus e Malta so, awkolon uso, Alasalus eso, kais yengmel alemsal biilo ibolow mutuk fian duyemse kale. \v 6 Duyemse kate, e im bokolewsiliw weng kal be kiliko, fongate akate geleweko, im mit elo uninba kesomi, ka belei, alew ding kese kale. \p \v 7 Keko beli, e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kame akate, nu iti Sudia aneng fian kalo unuma!”, yangse kale. \v 8 Yangei, i bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum i kulo ‘Tum so kenuma o!’, kangsiliw akate, kame kusik iti ka unokolew a?”, dangsiliw kale. \v 9 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele ibolow fukunina! Aneng danei, ataan teleko, iti tem dokong ange ding dim kabalak e, kunum waneng i taw ding kel kakabomeliwi, ataan em ailbin so unemkabiliw kasike, i mesesem im deiw kulfili alakabe eisneng be kilele kiin so atemeko, nam kuminiw te. \v 10 Kate, kutiliw ding kakabiliw kawtiw i ataan ailbin banim kasike, i yan tung angeko, kuminokoliw te.”, yangse kale. \p \v 11 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Nakunum Alasalus e akaleko, be te. Kame, ne uneko, elo dawkalfoloki te.”, yangse kale. \v 12 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Akal kolewbe tewe, wakamin be elo kolewei, e iti ken keko, baba teinoke te.”, dangsiliw kale. \v 13 Dangsiliw kate, i Yesus em ‘Alasalus e kuanse te.’, yange weng be kilele dolon kelinba keko, ibolow fukunomeliw: ‘Kame Alasalus e sak akalbe kai!’, yangei, i ibolow fukunsiliw kale. \v 14 Im ibolow fukunsiliw ding dim bakate, Yesus e kilele weng kaim dim bokoyemomele: “Alasalus e atin kuw kuanse te. \v 15 Ne eso binba keko, elo dokolewinba kebi kate, ne yom dulum elo fukuneko, kalfongbi te. Nimtew angom? Yu nem kaneloki eisneng atemeko, fein ibolow kulokoliw kasike. Kate kame, elo atebam unuma o!”, yangse kale. \v 16 Yangse ding dim bakate, mak gelewkabe kunum mak em wiin e Tomas e mali gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kenka. Nukati uneko, eso Suda kawtiw im teing dim kuanuma o!”, yangse kale. Tomas beem wiin mak e Didimus\f + \fr 11:16 \ft 11:16 Wiin beem mongom ete “Awang Aul”.\f* ete kale.\x * \xo 11:16 \xt Mak 14:31\x* \p \v 17 Keko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik im fein Betani abiw mutuk kalo uneko, mewso kesiliw ding dim bakate, i weng kal mak kililiwete: “Alasalus e atin kuw kuaneko, fomkamin dim kel selei, ketket teben kel ding kebe kai!”, angiwi, i kilisiliw kale. \v 18 Betani abiw mutuk be Selusalem abiw mutuk fian em singam ba, mewso mewso\f + \fr 11:18 \ft 11:18 Alemsal kilomita emdiw te.\f* kasike, \v 19 abiw mutuk fian beem kasel banban ikati fom am kalo uneko, Malia so, Malta uso, waneng alew ilo “Yetebam unuma o!”, angeko, uso im sakik ibolow be menew keyemomin unsiliw kale. \p \v 20 Kaneko beli, Malta u kililute: “Yesus e talbe kai!”, angiwi, i kiliko, Malia ulo am ka kel koumeko, deiw dililewkem unsu kale. \v 21 Deiw tele tele kesomelui, u em mit teleko, bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku kale kel bew tewe, nem nawkunum be kuaninba kebe tew te. \v 22 Kate kame akati, ne kal kelite: Nomin eisneng mak ku Sunbin-Got elo dakalalew tewe, e fein kulo dukemoke te.”, dangsu kale. \v 23 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Ku kilele kililolewka! Kom kunum aul be iti baba teinoke kasike!”, wangei, \v 24 u yan weng bokolewomelu: “Feinka! Ne kal kelite: Fefe ding em kunum waneng alik alik iti baba teinokoliw ding dim kabalak e, bakati finik so keko, baba teinoke te.”, dangsu kale.\x * \xo 11:24 \xt Sion 6:40\x* \v 25 Dangui, Yesus e bokoumomele: “Nakalem ete yemkalfolomin so, finik so keko, sunsun bin so beem mongom kayak nete te. Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, im kal e banimoke kate, im finik e nam banime te. I diwkuw diwkuw finik so bókoliw te. \v 26 Ku kilele kilila! Nimin kunum waneng ite mak kame finik so keko, nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, diwkuw diwkuw nam kuaniw te. Ku nem kangbi weng be kiliko, ‘Fein!’, nangbelew sako?”, wangse kale. \v 27 Wangei, u yan weng bokolewomelu: “No! Kamok kutaka! Ne ‘Fein kai!’, kangite: Ku Sunbin-Got em Min Mesaya kute te! Ku Sunbin-Got em kawin dim kaleelo kamdase kunum kute te!”, dangsu kale.\x * \xo 11:27 \xt Sion 6:69\x* \p \v 28 Dangsu ding dim bakate, u Yesus elo koleweko, awkolon Malia um fukun uneko, awkol kentem weng mak bokoumomelu: “Nukalem kukuyemin kunum teleko, gaakembe te!”, wangsu kale. \p \v 29-30 Wangbu ding dim bakate, Yesus e Betani abiw mutuk kawtem telinba kese kate, Malta um deiw tele tele keko, eso weng bokosu dim ka kel bise kale. Kasike, Malia u fongate akate kalo yako uneko, Yesus em fukun unsu kale. \v 31 Keko beli, Malia uso fom am ka bomi, uso sakik kulusiliw Suda kawtiw i um kanesu be atemeko, “U fongate akate moko, am koleweko, kut elo unu kai!”, ange ange keko, ibolow fukunomeliw: “Fomkamin dim elo uneko, ka kel amomin unu sako!”, angeko, ulo wenggelew unsiliw kale. \p \v 32 Kaneko beli, Malia u Yesus em mit mewso teleko, katin bukbuk angeko, bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku kale kel bew tewe, nem kunum aul e kuaninba kebe tew te!”, dangsu kale. \v 33 Dangui, e uso, Suda kawtiw uso talsiliw kawtiw iso, alik alik ilo yetemete: “Amemin fian fian mak kebiliw kai!”, angeko, ibolow tiaktiak keko, ibolow tem ete digaka keyemse kale. \v 34 Keyemsomi, dakalalomele: “Yu fom be nal kel duku kembiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Ku nuso teleko, atema!”, dangsiliw kale. \v 35 Dangiwi, Yesus akati amese kale. \v 36 Amese kasike, ka biliw Suda kawtiw i em ameme be atemeko, bokolomeliw: “Ibe! E elo ibolow mutuk fian dulewse kai!”, angsiliw kate, \v 37 mali kawtiw i bokolomeliw: “Nimtew angom ete kunum be kiin sukul so kunum beem kiin kilelewse kate, kunum kaleelo dokolewinba kelewei, e kuanse ya?”, ange ange kesiliw kale.\x * \xo 11:37 \xt Sion 9:6\x* \p \v 38 Keko beli, Yesus e akalem ibolow tem ete iti digaka keko, fomkamin dim elo unse kale. Fomkamin dim be tum tem kelei, i beem abisom dim ka kel tum sel so kasi kolewsiliw kale. \v 39 Kame, Yesus e bokoyemomele: “Tum tem beem bontem dim kasi kolewkabe tum be bulbulun de unina!”, yangse kale. Yangei, kuanse kunum beem waneng aul Malta u bokolewomelu: “Ketket teben kel ding kelei, e kuanei, nu elo kale kel dawku kolewko, buluw te. E kilon kembe kasike, einteng so keloke te!”, dangsu kale. \v 40 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Sua kel bokokemomeli: ‘Ku nelo ‘Fein!’, nangew tewe, ku Sunbin-Got em kitil so auk so keloke eisneng be fein atemokolew te!’, kange kembi kasike kame, ku nem yangbi weng be gelewolewka!”, wangse kale. \v 41 Wangei, i kiliko, tum tem kasi kolewkabe tum be bulbulun deko, kolewsiliw kale. \p Keko beli, Yesus e abiil tikin katem elo atemeko, bokolomele: “Aatim kutaka! Ku nakalem weng diwkuw diwkuw kilikabelew kasike, ne kulo kame akati ‘Weso Seyo!’, kangi te. \v 42 Ne kilele kal kelite: Ku nem weng diwkuw diwkuw kilikabelew kate, ne ka biliw kawtiw biim dulum elo weng kale kaim dim bakakembi te. Ne ibolow fukunomeli: I kaneloki eisneng be kilele atemeko, ‘Fein ku nelo namdaselew kai!’, nangoliw kasike.”, angse kale. \v 43 Angesomi, kitil kuw gaaneko, bokolomele: “Alasalus kutaka! Fongate akate kut matem tala o!”, dangse kale. \v 44 Dangei, kuanse kunum be fein kut elo talse kale. Fomkamin dim dukusiliw ding dim kabalak e, i akalem teing o, yan o, kiinguen o, alik alik be ilim so kasi kolewsiliw kasike, e kame eingge kolewsiliw beso kut elo talse kale. Telei, Yesus e ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Ilim be silel kolewiw kano, emikel unoka!”, yangse kale.\fig |alt="Lazarus from the grave" src="IB04133.tif" size="col" ref="Sion 11:44" \fig* \s1 “Makmak Kunum Kawtiw Alik Alik im Gomet Kuanoka!”, Angsiliw em Sang te. \p \v 45 Kanese kasike, Malia uso bisiliw Suda kawtiw banso i Yesus em kanese eisneng be atemeko, “Fein!”, dangsiliw kate,\x * \xo 11:45 \xt Sion 7:31\x* \v 46 mali kawtiw i Falisi kunum im dim uneko, kanele eisneng be bokoyem unsiliw kale.\x * \xo 11:46 \xt Iluk 16:31\x* \v 47 Bokoyem unsiliw kasike, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi kunum iso, alik alik bi Isalael kawtiw im kak yetebiliw diwyemin kunum ilo gaayemiwi, i teliwi, alik alik i makuw bongguko, weng bokolew bokolew kelomeliw: “Yutaka! Kunum kale kitil so auk so eisneng banso mak kele kasike kame, nu em dulum elo nono kelokoluw a? \v 48 Yu ibolow fukunemoliwka! Kunum be kitil so auk so eisneng makso makso kele tewe, kawtiw banban i elo ‘Fein!’, dangokoliw te. Dangiwi, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum i teleko, num Sunbin-Got em am yol aluwbabuluw aluwbamin beso, num kawtiw ilo yetebuluw aluwbamin beso, num aluwbamin alik alik be num teing dim elo takalako, Isalael kawtiw alik alik nulo fein yenokoliw sako!”, ange ange kesiliw kale. \v 49 Kesomeliwi, beem itol em am yol em kunum ayem sel bise kunum be im mutuk ka kel moko, weng mak bokoyemse kale. Kunum beem wiin e Kaiafas ete kale. E bokoyemomele: “Ibolow benemin kunum yutaka! \v 50 Yu kilele ibolow fukuneko, nem yulo yangoki weng kale gelewemoliwka! Makmak kunum mak kawtiw alik alik num gomet em dulum elo kuane tewe, alik alik mali nu ken abin kulusomeluwi, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum i kawtiw banso mak nam yeniw te.”, yangse kale. \p \v 51 Bakalem itol ding dim bakate, Kaiafas e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel kebise kasike, e akalem ibolow fukunin kuw bokolinba kese kate, Sunbin-Got em bontem dim bakamele kunum kese kale. Kate, em yangse weng beem mongom ete e kilele akokow kese kale. Weng beem mongom alew bi kanekote: Mak e, Yesus e Suda kawtiw im dulum elo kuanoke te. \v 52 Mak e, Yesus e aneng aneng angom ka biliw Sunbin-Got em angin alik alik ilo gaayemeko, akalem angin makmak keyemomin beem dulum elo kuanoke te.\x * \xo 11:52 \xt Sion 10:16\x* \v 53 Isalael im kak yetebiliw kunum i Kaiafas beem yangse weng be kilisomeliwi, beem ding dim elote, Yesus em dulum elo “Nu elo aluw kano, e kuanoka!”, angeko, elo alomin deiw fensiliw kale.\x * \xo 11:53 \xt Sion 5:18\x* \p \v 54 Kanesiliw kasike, Yesus e Sudia aneng fian kasel im kiin dim e kaim dim kuw kakaminba keko, yawal yawal kesomi, kawtiw banim aneng mak em mewso alakabe abiw fong gel mak Efalaim kalo uneko, akalem gelewkabiliw kunum iso ka bise kale. \p \v 55 Beem ding dim bakate, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding iti mewso kese kasike, kawtiw banban i ikalem abiw abiw koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo unsiliw kale. Unesomi, “Nu Sunbin-Got em kiin dim e iti kiol kuw kunum waneng kebuluw kai!”, angeko, Sunbin-Got em am yol dim ka kel iti kiol kuw keyemin kukuw gelewsiliw kale. \v 56 Kaneko beli, ka biliw kawtiw i Yesus elo fen anung anung kelewsiliw kale. Kelewsomi, Sunbin-Got em am yol aneng ka kel moko, bokolew bokolew kelomeliw: “Yu nimtew ibolow ete kuw fukunbiliw a? E finengdako, teinkabuluw ding kaleelo toloke sako?”, ange ange kesiliw kale. \p \v 57 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi kunum iso, alik alik i kitil weng mak dukuko, bokolomeliw: “Nimin kunum waneng ite mak kal keliwete: ‘Yesus e ka kel be kai!’, angiw tewe, i nulo weng kal bokoyemoliwka!”, yangsiliw kale. Nimtew angom? I elo sok am tem elo da kolewomin ibolow kesiliw kasike. \c 12 \s1 Malia um Kanesu em Sang te. \m \v 1 Beli, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding e gung kel ding kelinba selei, Yesus e iti Betani abiw mutuk kalo unse kale. Ka kel e, dawkalfolse kunum Alasalus beem am dim kese kale.\x * \xo 12:1 \xt Sion 11:1,43\x* \v 2 Ka unse ding dim bakate, Malta yenggdel i Yesus eli kalfongdewsomi, wanin fusiliw kale. Fusomeliwi, Malta u wanin memen keko, amen amen keyembu kate, Alasalus e Yesus so, eso kakabiliw kawtiw iso, ka teinsomelei, alik alik i wanin wansiliw kale.\x * \xo 12:2 \xt Iluk 10:40\x* \p \v 3 Beem ding dim bakate, Malia u sen gel mak kamge eisneng on kisol fian so wenkabiliw eisneng mak kulu de telesomi, Yesus em yan dim busel keleweko, ulit ulit keleweko, ukalem kak kon so yewel yewel kelewui, yan singgel be tiow kangse kale. Kaneko beli, kamge eisneng be im wensanbiliw am be abuko, atin kuw kamge fian fian gekse kale.\x * \xo 12:3 \xt Iluk 7:37-38\x* \p \v 4 Kaem ding dim bakate, iso makuw wanin waneko, Yesus elo gelewkabe kunum mak nutnut weng mak bokose kale. Kunum be Iskaliot abiw kayak keko, em wiin e Sudas ete kale. Ibik kabalak e, e Yesus elo maka im teing dim daloke te. Kame e bokolomele: \v 5 “Ai, nimtew angom ete on kisol fian kulomin eisneng kale sak tutulu ye? Mali iso on kisol fian 300 mak\f + \fr 12:5 \ft 12:5 Aluwbamin kunum mak e itol makmak diwkuw aluwsomi, aluwbamin beem tum win kuluko, dukusomi, on kisol eisneng be fein wenoke te.\f* wesomi, tum win be kuluko, ki keko, em banim kebiliw kawtiw ilo dokoyemuw tew kai!”, angse kale. \v 6 Kate, Sudas be Yesus em angin im on kisol atebomi, yakut kekabe kunum kekabe kasike, e em banim kawtiw im ibolow elo kilele fukuninba kese kale. \v 7 Keko beli, Yesus e elo bokolewomele: “Koumselew kano! U nelo kamge eisneng beso fomkamin elo unomin memen kenemu kasike! \v 8 Feinka! Em banim kawtiw i diwkuw diwkuw yu so bomeliwi, yu ki keko, ilo dakayemboliwka! Kate, nakalem ete sukum ding kuw yuso bi kasike.”, dangse kale.\x * \xo 12:8 \xt Sawa Weng 15:11\x* \s1 Alasalus elo Maka Kelewsiliw em Sang te. \p \v 9 Beli, Suda kawtiw banban mak “Yesus e Betani abiw ka be kai!”, angomi, elo atebam talsiliw kate, i sak elo atebamomin telinba kesiliw kale. I iti fomkamin dim dawkalfolse kunum Alasalus elo akati atebamomin talsiliw kale. \v 10-11 Kaem ding dim bakate, Suda kawtiw banban mak Yesus em Alasalus em dulum elo kanese eisneng beem dulum elo am yol kunum ayem so, akalem angin iso, alik alik ilo koyemeko, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kasike, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, alik alik bi bongguko, “Alasalus elo akati aluma!”, ange ange kesiliw kale.\x * \xo 12:10-11 \xt Sion 11:45\x* \s1 Selusalem Abiw Mutuk Fian Kawtem Unse em Sang te. \p \v 12 Iti aneng danse ding dim bakate, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding em dulum elo Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo talsiliw kawtiw i kililiwete: “Yesus e Selusalem abiw mutuk fian kalo tolomin kebe kai!” angiwi, i kilisiliw kale. \v 13 Im kilisiliw ding dim bakate, i ais teing fokolu aluwsomi, Yesus em fukun deiw dililewkem uneko, gaanomeliw: \q1 “Osana!\f + \fr 12:13 \ft 12:13 “Osana” weng beem mongom e kanekote: “Sunbin-Got Nulo Dokoyema o!”\f* Weso! Seyo! \q2 Sunbin-Got e emisik kamok fian em wiin dim talbelew kamok fian kulo bamki fian dukeme tako! \q2 Feinka! Sunbin-Got e Isalael kawtiw num emisik kamok fian kulo bamki fian dukeme tako!”, \m ange ange keko, gaansiliw kale.\x * \xo 12:13 \xt Sim Fut 118:25-26; Sion 1:49\x* \p \v 14 Keko beli, Yesus e Sunbin-Got em fut angse weng mak geleweko, donki men manmon mak em dim tein unse kale. Fut tem bosiliw weng e kanekote:\x * \xo 12:14 \xt Sekalaya 9:9\x* \q1 \v 15 “Saion\f + \fr 12:15 \ft 12:15 Selusalem abiw mutuk fian em wiin mak e “Saion”.\f* abiw mutuk fian kasel yu kanelom finganemokoliw te! \q2 Yukalem Kamok Fian akati yukalem dim toloke kasike! \q2 E ibolow menew so Kamok Fian keko, donki men manmon dim kel teineko, toloke te!”, \m angse kale. \p \v 16 Kanese ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum i kanele beem mongom e kilele dolon keko, kal kelinba kesiliw kate, Yesus em wiin fian kuluko, katem elo unse ding dim bakate, i kilele dolon keko, kal keliwete: “Fut tem bosiliw weng be Yesus em dulum elo fut tem boko, em elo kanesiliw beem dulum elo angsiliw kai!”, angeko, kal kesiliw kale.\x * \xo 12:16 \xt Sion 2:22\x* \p \v 17 Kaem ding dim bakate, Alasalus em kuaneko, iti fomkamin dim dawkalfolse eisneng be atemsiliw kawtiw banban i Yesus em kanese eisneng be bakayem yak yak unsiliw kale. \v 18 Bakayem yak yak unsiliw kasike, kawtiw banban mak Yesus em kitil so auk so aluwse eisneng beem sang kilisomi, elo atebam unsiliw kale. \v 19 Unesomeliwi, Falisi kunum ikalem akate bokolew bokolew kelomeliw: “Ebo! Num ‘Kaneluma!’, anguw deiw be banime kate! Aneng aneng angom im kasel alik alik i elo anggelewiw kasike!”, ange ange kesiliw kale. \s1 Kawtiw mak elo Atebam Talsiliw em Sang te. \p \v 20 Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding dim bakate, kalo talsiliw kawtiw biim mutuk e mali Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw ikati iso makuw Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo uneko, Sunbin-Got em wiin fian daolewomin ibolow keko, kalo unsiliw kale. \v 21 Keko beli, mali talsiliw kawtiw i Yesus em gelewkabe kunum Filiw em mit mewso uneko, elo weng mak bokolewsiliw kale. Filiw e Galili aneng fian em abiw fong gel Betsaida em kayak ete kale. Kame, i elo bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Nu Yesus elo atemomin talbuluw te!”, dangsiliw kale. \v 22 Dangiwi, e uneko, Andulu elo bokolewei, aso i uneko, Yesus elo weng kal be de unsiliw kale. \v 23 De uniwi, e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kawtiw Aul nem wiin fian kulomin ding kame bakalete!\x * \xo 12:23 \xt Sion 13:31-32; 17:1\x* \v 24 Yu nem fakam weng kale kilele kililoliwka! Kunum mak wit ais dem mak kawin dim kailei, ais dem be kuaninba kele tewe, ais dem be dem banban nam gilako, emikel kuw bóke te.\f + \fr 12:24 \ft 12:24 Yesus e fakam weng be akalem dim dako, bokose kale. Yesus akalem e wit sen bete te. E kuaninba kele tewe, kunum waneng banban i finik so bin nam kuliw te.\f* \x * \xo 12:24 \xt 1 Kolin 15:36\x* \v 25 Yu kilele ibolow fukunina! Nimin kunum waneng ite mak ikalem kal folok keko, ibolow fian dulewbiw tewe, ikalem finik so fein banimokoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak ikalem kawin dim kaleem kal folok kelinba keko, deng dako, ibik kuliw tewe, ikalem finik bete, sunsun kuw aluweko, bókoliw te.\x * \xo 12:25 \xt Matyu 16:25\x* \p \v 26 Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Kom weng afak kunum waneng keluma!’, nangiw tewe, i nelo nenggeleweko, nem bi dim ka kel akati nem weng afak kunum waneng keko, neso boliwka! Bomeliwi, i nem weng afak kunum waneng keliw tewe, Aatim e ilo wiin fian mak duyemoke te. \p \v 27 Ebo! Kame, ne kal ilum fian mak kululomin mewso kebomi, ibolow tiaktiak kebi kasike, ne Aatim elo bokolewomeli: ‘Ku nem kal ilum kale dokonemew kano, bakinemoka!’, dangoki sako? Bayo! Ne nam dangi te! Nimtew angom? Kaneloke kal ilum be kulomin beem mongom ete kuw talsi kasike.”, yangesomi,\x * \xo 12:27 \xt Sim Fut 6:3; 42:5; Matyu 26:38\x* \m \v 28 akalem Alew elo bokolewomele: “Nem Aatim kutaka! Kukalem auk so kitil so be kukuyemeko, wiin fian keboka!”, dangse kale. \p Em angse ding dim bakate, abiil tikin katem elote weng mak gaaneko, mit dako, bokolomele: “Sua kel akate, nakalem wiin e fian kelewsi te. Kame akati, iti wiin fian so keli te!”, angse kale. \v 29 Angei, mali ka biliw kawtiw i weng be kiliko, bokolomeliw: “Kiman bikine sako?”, angiwi, mali mak bokolomeliw: “Babo! Sunbin-Got em dabalakamin finik mak weng fian mak bakalewbe kai!”, ange ange kesiliw kale. \v 30 Ange ange kemiwi, Yesus e bokoyemomele: “Nem ibolow kitil kelomin beem dulum elo weng be kililinba keliw kate, yulo dokoyemomin beem dulum elo weng be kilisiliw te. \v 31 Feinka! Kame akate, kawin dim kaleem kasel im diwyemomin ding kele kasike, kawin dim kaleem emisik kamok fian Seten-Ataanim em anbakalalomin ding akati kele te. \v 32 Ibik kel em nelo nemdeko, nem kal kawin dim kale dao konemokoliw ding dim kabalak e, ne kunum waneng demdem mak nem dim elo kuw sok so giko, bing tew keyemoki te.”, yangse kale.\x * \xo 12:32 \xt Sion 3:14\x* \p \v 33 Yesus em bokoyemomele: “I nelo nemdeko, nem kal kawin dim kale dao konemokoliw kai!”, angse weng be akalem ais dim da kolewiwi, e kuanoke em kiskiw weng ete kale.\x * \xo 12:33 \xt Sion 19:6\x* \p \v 34 Keko beli, ka biliw kawtiw i bokolewomeliw: “Moses em kukuyemse weng e nulo bokoyemomele: ‘Mesaya e teleko, diwkuw diwkuw kale kel boke te!’, angse kate, ku nimtew angom ete bokolomelew: ‘I Kawtiw Aul nelo daoko, kolewokoliw te!’, angbelew a? Kawtiw Aul be kante kate?”, dangsiliw kale.\x * \xo 12:34 \xt Sim Fut 110:4; Aisaya 9:7; Daniel 7:14\x* \v 35 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Fong sukum ding gel mak ailbin e yuso be te. Em ailbe dim ding bakate, yu ailbin dim kel kakamoliwka! Mesik esik kutiliw em kitil e yulo kasi koyemoke kasike. Yu kutiliw mutuk kakamiw tewe, yu deiw kawkeineko, teifulu unokoliw kasike.\x * \xo 12:35 \xt Sion 8:12\x* \v 36 Ailbin beem yuso be ding dim bakate, yu ailbin elo ‘Fein kai!’, dangoliwka! Dangesomi, yukal ailbin dim em muluwel kebokoliw te!”, yangse kale. \p Yangbe ding dim bakate, e ilo koyemeko, im kiin dim wokmoko, unse kale.\x * \xo 12:36 \xt Efesus 5:8\x* \s1 Aisaya em Yangse Weng be Dem Gilase em Sang te. \p \v 37 Feinka! Yesus e kitil so auk so aluwbamin banso banso aluwse kate, kawtiw banban mak elo “Fein!”, danginba kelewsiliw kale. \v 38 Kanese beem mongom ete sua kel akate Sunbin-Got em bontem dim kunum Aisaya e weng mak fut tem boko, bokolomele: \q1 “Kamok Fian kutaka! Mak kunum waneng mak nukalem yangsi weng be kiliko, elo ‘Fein!’, danginba kebiliw te. \q2 Feinka! Ku kawtiw ilo kom kitil so teing em aluwbamin kukuyemkabelew kate, i atemeko, ‘Fein!’, danginba kebiliw te.”, \m angse kale. Angse weng bakate, kame Yesus em dulum fein dem so kese kale.\x * \xo 12:38 \xt Aisaya 53:1\x* \v 39 Sua kel akate, Aisaya be iti weng mak bokose kasike, kawtiw i ki keko, Yesus elo ‘Fein!’, danginba kelewsiliw te. E fut tem boko, bokolomele: \q1 \v 40 “Sunbin-Got e kunum waneng im kiin e kasi koyemei, \q3 i kiin so ateminba keliw te. \q2 Keko beli, e ikalem ibolow fukunin tem akal kou net keyemei, \q3 i ibolow teifuluko, kilele kal keko, nam dolon keko, biw te. \q2 Keko kasike, i ki keko, wa kukuw gelewkabiliw em deiw koleweko, nem mit mewso nam teliw kasike, ne ilo dokoyemeko, nam kileleyemi te.”, \m angse kale. \v 41 Sua sua kel akate, Aisaya e Yesus em kaneloke auk so wiin so fian keloke eisneng atemse kasike, e weng be fut tem boko, bokoyemse kale.\x * \xo 12:41 \xt Aisaya 6:10\x* \p \v 42 Feinka! Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum im mutuk e kunum banban ikati Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kate, i Falisi kunum im weng bokolomeliw: “Nimin kunum waneng mak Yesus elo ‘Fein!’, dangiw tewe, nu ilo nukalem wensankabuluw am dim kae yenbakala koyemeko, kut elo da koyemokoluw te!”, angsiliw weng beem awan fingansiliw kale. Fingansiliw kasike, i ikalem fein ibolow e fitew kaim dim dalinba kesiliw kale.\x * \xo 12:42 \xt Sion 9:22\x* \v 43 Feinka! I sak kawtiw im weng “Yu wiin so kunum keko, biliw te!”, yangiw weng beelo ibolow fukuneko, “Be fian eisneng!”, angeko, kalfongsiliw kate, i Sunbin-Got em weng “Yu wiin so kunum te!”, yange weng beelo ibolow fukuninba kesomi, “Fong weng kai”, angsiliw kasike.\x * \xo 12:43 \xt Sion 5:44\x* \p \v 44 Kaem ding dim bakate, Yesus e gaaneko, bokoyemomele: “Yu nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, yu namdase Sunbin-Got elo akati ‘Fein!’, dangbiliw te. \v 45 Beedmiw, yu nelo netemeko, fein kal keliw tewe, yu namdase Sunbin-Got elo akati atemiw te.\x * \xo 12:45 \xt Sion 14:9\x* \v 46 Ne ailbin keko, kawin kaleelo ail kolomin talsi kasike, nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, i kawin kaleem mililiw tem nam kakamiw te. \v 47 Kate nimin kawtiw ite mak nem yangbi weng be kiliko, geleweminba keliw tewe, nakalem ete ilo diwyemeko, nam geeyemi te. Nimtew angom? Kawtiw ilo geeyemomin em mongom ete ne kawin dim kaleelo telinba keli kasike. Kate, kawin dim kaleem kunum waneng im kuankemin kakabiliw deiw beelo bul gewsi okileweko, Sunbin-Got em finik so deiw mit da koyem kemin beem mongom ete kuw ne kaleelo talsi te.\x * \xo 12:47 \xt Sion 3:17\x* \v 48 Kate, fefe ding dim kabalak e, nimin kawtiw ite mak kame akate nem yangbi weng be kiliko, ibik kuw kolewiw tewe, nem fein yangbi weng kalakate ilo geeyemoke te. \v 49 Yu kililina! Ne nakalem wiin dim ete kuw telinba kebi kate, nelo namdase Aatim e nelo kitil weng mak bokonemei, ne em nangse weng be geleweko, alik alik yulo em bontem dim bakayem talbi te. \v 50 Feinka! Ne kilele kal kelite: Aatim em nangse weng be finik so sunsun bin duyemkabe weng ete kasike, ne akalem nangse weng be yulo bakayem talbi te.”, yangse kale. \c 13 \ms1 Koyem Unomin em Kewkew Weng Duyemse em Sang te. \mr (13:1–17:26) \s1 Weng Afak Kunum im Aluwbamin Aluwse em Sang te. \m \v 1-2 Beli, Seten-Ataanim e Iskaliot abiw kayak Saimon em min Sudas em ibolow tem dawkalfolei, e Yesus elo maka im teing dim dalomin memen kese kale. \p Keko beli, Suda kawtiw im Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding em mewso kese ding dim bakate, Yesus e kal kelete: Sukum ding kuw kelei, e kawin kale koleweko, iti Aatim em mit katem unoke kasike, e akalem gelewkabiliw kunum ilo ibolow mutuk fian kukuyemse em kukuw be bakileweko, ibolow mutuk fian kuw kukuw mak kukuyemse kale. \p Kaem ding dim bakate, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i makuw bonggu teineko, kuinbele em wanin wansiliw kale.\x * \xo 13:1-2 \xt Iluk 22:3; Sion 13:27\x* \v 3 Im wansiliw ding dim bakate, Yesus e kilele kal kelete: Sunbin-Got e elo akalem wiin so amkoko, alik alik mesesem mesesem eisneng angom be akalem teing dim elo dulewei, “Ne Sunbin-Got kolew talsi kate, iti em mit mewso katem unoki kai!”, angeko, ibolow fukunse kate,\x * \xo 13:3 \xt Sion 3:35; 16:28\x* \v 4 e akalem teinse dim e fokfok moko, wiin banim weng afak kunum imdiw keko, ilim tikin ilim minggise be gulok koleweko, yewelomin ilim mak akalem dim elo falal falal kelewse kale. \v 5 Falal keleweko, yan gingin ok kuluko, akalem gelewkabiliw kunum im yan gingyemeko, yewelomin ilim be so yewel tiow keyemse kale. \p \v 6 Keyemsomelei, Saimon Fita em dim talse ding dim bakate, kunum be bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nem yan akal gingnemokolew sako? Babo! Ku kanelom nem yan be gingnemokolew te!”, dangei, \v 7 e yan weng bokolewomele: “Kame akate ku nem kanebi eisneng be dolon kelinba kebelew kate, ibik ete, akokow kebelew beem mongom e ku kilele kal keko, dolon kelokolew te.”, dangse kale. \v 8 Dangei, Fita e kitil keko, bokolewomele: “Babo! Ku nem yan be kanelom gingnemokolew te!”, dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ne kom yan gingkeminba keli tewe, ku nem angin keko, neso fewtokolinba kelew te.”, dangse kale.\fig |alt="Jesus washing feet" src="IB04150.tif" size="col" ref="Sion 13:8" \fig* \v 9 Dangei, e gaaneko, bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Kaneko kasike nem yan ete kuw bate! Nem teing akal, kak akal, alik alik be bongguko, gingnemolewka!”, dangse kale. \v 10 Dangei, e bokolomele: “Nimin kunum ite mak sua kel akate ok so kuoliw tewe, im kal dim e kais nam kese kasike, akalem yan im dulum elote kuw ‘Tawal gingeko, yeweloliwka!’, angakabiliw te. \p Feinka! Yom ibolow mutuk tem e kais nam kebiliw kate, alik alik yom bate.”, angeko, yangse kale.\x * \xo 13:10 \xt Sion 6:64,70-71; 15:3\x* \v 11 Yesus e elo maka im teing dim daloke kunum beelo kilele kal kelewse kasike, e mongom silel bokolomele: “Alik yom ibolow mutuk tem e kais nam kelinba kebiliw te.”, angse kasike. \p \v 12 Angeko, kaneyemsomi, akalem tikin ilim iti kuluko, minggiko, teineko, ka biliw kunum alik alik ilo dakalalomele: “Yu nem kanebi eisneng be kal keko, dolon kebiliw a?”, yangeko, dakalaleko, bokoyemomele: \v 13 “Yu nelo kiol weng bokonemeko, ‘Kukuyemin kunum kutaka!’, ‘Kamok Fian kutaka!’, nangakabiliw te. Be fein nakalem ete kasike. \v 14 Keko kasike, yukati yukalem ‘Kukuyemin kunum!’, ‘Kamok Fian!’, nangakabiliw kunum nakalemdiw kesomi, mali im yan akati gingyemoliwka!\x * \xo 13:14 \xt Matyu 20:28; Iluk 22:27\x* \v 15 Fein! Ne yom yomtolo kunum kebomelii, yu nem kukuyembi beemdiw mali kawtiw ikati kelew kelew kemoliwka!\x * \xo 13:15 \xt Filibai 2:5; Kolosi 3:13; 1 Fita 2:21\x* \v 16 Yu kilele ibolow fukunina! Weng afak kebiliw kawtiw i ikalem kak kawtiw im afak keko, kekabiliw te. Beemdiw yemdasiliw kawtiw i ikalem yemdaliw kawtiw im afak keko, kekabiliw te. Yu nem yamdali kawtiw yute te.\x * \xo 13:16 \xt Matyu 10:24\x* \p \v 17 Yu nem weng kale kiliko, kilele kal keko, gelewiw tewe, yu fein kalfongeko, kakatemoliwka!”, yangse kale. \s1 Iskaliot Abiw Kayak Sudas em Kaneloke em Weng te. \p \v 18 Yangeko beli, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu kililina! Ne alik alik yulo nakalem wiin so amkoko, gaayemi kate, nem yangbi weng be ne alik alik yom dulum elo bokoyeminba keli te. Feinka! Sunbin-Got em fut tem bose weng beem dem gilalomin em mongom ete maka kunum mak akati nakalem wiin so amkosi te. Nimtew angom? Sunbin-Got em fut tem bose weng be kanekote: \q1 ‘Neso makuw bomi, wanin wanbe kunum e maka kenemeko, yan so neitmoloke te.’, \m angse kasike.\x * \xo 13:18 \xt Sim Fut 41:9\x* \v 19 Kaneloke eisneng be, ne kame yulo bakayembi kasike, beem kaneloke ding dim kabalak e, yu atemeko, kal kelokoliw te. Kal kebomi, nem kame yangi wiin ‘Ne nakalem ete.’\f + \fr 13:19 \ft 13:19 Yesus em akalem wiin be bokose ding dim bakate, ka biliw kunum i Sunbin-Got akalem wiin bokoyemse ding em ibolow fukuneko, “Wiin ki akate kae!”, angsiliw kale. Aneng Kolew 3:14\f* iti ibolow fukuneko, ‘Fein! Akalem ete kai!’, nangokoliw te.\x * \xo 13:19 \xt Sion 14:29; 16:4\x* \p \v 20 Yu kilele kililina! Nimin kunum waneng ite mak, nem yemdaloki kunum waneng ilo kalfongyemeko, ikalem am da koyemiw tewe, i kanebiliw be nakalem dim akati kenemiw te. Keko beli, i namdase Aatim elo akati beemdiw kaneliw te.”, yangse kale.\x * \xo 13:20 \xt Matyu 10:40\x* \p \v 21 Em yangse ding dim bakate, akalem ibolow mutuk e kal ilum fian mak kesomi, kiin dim weng mak bokoyemomele: “Yu kililina! Yukalem mak kunum mak nelo maka im teing dim da konemoke te!”, yangse kale. \v 22 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i yol angeko, ikalem ateme ateme keko, “Kan elo dangbe yake?”, ange ange kesiliw kale. \v 23-24 Kesomeliwi, Saimon Fita e kunum mak elo teing kang so falyong falyong kelewse kale. Kunum be Yesus em ibolow mutuk fian so dulewkabe kunum keko, Yesus em mit mewso teinse kunum ete kale. Keko beli, Fite e elo bokolewomele: “Ku elo dakalalomelew: ‘Kan elo dangbelew a?’, dangeko, dakalalew kano, em bakakembe weng be nulo bokoyemolewka!”, dangse kale. \v 25 Dangei, e fein Yesus em mit mewso mewso keko, awkol weng elo dakalalomele: “Kamok Fian kutaka! Kan elote dangbelew a?”, dangse kale. \v 26 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Belet wanin atuk kale ok abal atew beem tem kabalak dako, atuk beelo duloki kunum bete te.”, dangeko, kanelewsomi, Iskaliot abiw kayak Saimon em min Sudas elo dulewse kale. \v 27 Dulewei, Seten-Ataanim e fongate akate Sudas em ibolow mutuk tem talse kale. Telei, Yesus e Sudas elo bokolewomele: “Ku fongate akate ‘Kanelo yo!’, angew eisneng be kame kelolewka!”, dangse kale.\x * \xo 13:27 \xt Sion 13:2\x* \v 28 Ka tein fakalabiliw kunum i em dangse weng be kilisiliw kate, i “E nimtew weng bakabe yake!”, angeko, akokow kesiliw kale. \v 29 Nimtew angom? Sudas e ikalem on kisol tum win atemalakabe kunum kese kasike, mali i ibolow fukunomeliw: “Finengdakamin ding em wanin wanomin ‘Iti wem unoka!’, dangbe kai!”, angiwi, mali i “Em banim kawtiw ‘Ilo tum win dukayem unoka!’, dangbe kai!”, ange ange keko, ibolow fukunsiliw kale. \v 30 Keko beli, kutiliw kese ding dim bakate, Sudas e im teinbiliw dim be koleweko, fokfok moko, kut elo unse kale. \s1 Sawa Kikis em Weng te. \p \v 31 Em kut elo unse ding dim bakate, Yesus e weng mak iti bokoyemomele: “Kameem ding dim bakate, Kawtiw Aul wiin fian so keneme te. Kenemei, Sunbin-Got akati nem kaneloki eisneng beem mongom ete wiin fian so kuloke te.\x * \xo 13:31 \xt Sion 12:23\x* \v 32 Nem kaneloki beem mongom ete wiin fian kuloke ding dim kabalak e, e nelo iti wiin fian dunemoke te. Kaneloke ding dim be, kame mewso kele te.\x * \xo 13:32 \xt Sion 17:5\x* \v 33 Nem ibolow fian duyemkabi nakunum kumel yutaka! Sukum ding kuw kelei, ne yuso makuw kale kel kakabi te. Ibik kabalak e, yu nelo fen anung anung kenemokoliw kate, sua kel Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum ilo yangsi beemdiw kame yukati iti bokoyembi te. Nem unoki aneng be yu ki keko, nam nenggelew teliw te.\x * \xo 13:33 \xt Sion 7:33-34\x* \p \v 34 Ne yulo sawa kikis weng mak dukayembi te. Sawa kikis be kanekote: Yu mali nelo ‘Fein!’, nangbiliw kunum waneng ilo ibolow mutuk fian dulew dulew kukuw gelewemoliwka! Nem yulo ibolow mutuk fian so duyemkabi beemdiw yukati mali fein ibolow so kunum waneng ilo kanemboliwka!\x * \xo 13:34 \xt Sion 15:12,17; 1 Sion 3:23; 2 Sion 5\x* \v 35 Kanembiw tewe, kawin kaleem kawtiw alik alik i yom kukuw be atemeko, kal keliwete: Yu nem nenggelewkabiliw kunum waneng kebiliwi, i kilele kal kelokoliw te.”, yangse kale. \s1 Saimon Fita em Kaneloke em Weng te. \p \v 36 Yangei, Saimon Fita e Yesus elo dakalalomele: “Wee! Kamok Fian kutaka! Ku nal elo unomin kebelew a?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Kameem ding kale, ku neso nam unew kate, ibik ete, ku nelo nenggelew tolokolew te.”, dangse kale. \v 37 Dangei, e bokolewomele: “Babo! Nimtew angom ete ne kame ki keko, nam kenggelew teli a? Kamok Fian kutaka! Ne kom abin kuluko, kuanomin memen kebi kale eli!”, dangse kale. \v 38 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Ku nem abin kuluko, kuanomin memen kebelew a? Ku kilele kilila! Kutim mililiw keko, awon kakaluk gaaninba bele ding dim kabalak e, alemsal kel ding e, ku nem wiin wokiw da konemokolew te.”, dangse kale. \c 14 \s1 Deiw Makmak em Weng te. \m \v 1 Dangeko, akalem gelewkabiliw kunum ilo iti weng mak bokoyemomele: “Yu kanelom ibolow banban kebomi, fukunin tiaktiak kemokoliw te! Kate, yu Sunbin-Got elo ‘Fein!’, dangesomi, nelo akati ‘Fein!’, nangboliwka! \v 2 Yu kilele kililina! Aatim em am fian sel katem e, fokong tem so, matem so, banban kebe te. Binba be tewe, ne yulo weng kale yanginba kebi tew te. Kate, ne fein uneko, yom abin katem be memen keyem unoki te. \v 3 Fein! Ne uneko, yom abin be kilele memen keyem unoki te. Uneko, iti teleko, yulo kalo yamde unoki kasike, nem boki dim ka kel e, yuso neso alik alik nu makuw bokoluw te.\x * \xo 14:3 \xt Sion 12:26\x* \v 4 Kate, aneng kalo unomin beem deiw be yukal kal kebiliw te.”, yangse kale. \v 5 Yangei, Tomas e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nu nono kesomete, kom yangew deiw be kal keluw a? Kom unokolew aneng be nu akokow eli!”, dangse kale. \v 6 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Deiw so, fein dem so, finik so bin so, alik alik beem mongom sen kayak be nakalem ete kuw te. Kawtiw i nanew deiw mak wan keliw tewe, i Aatim em mit katem elo nam uniw te.\x * \xo 14:6 \xt Sion 11:25; Ulom 5:1-2\x* \v 7 Yu nelo fein kal kenemsiliw tewe, yu nakalem Aatim elo akati kal kesiliw tew te. Kate kame elote, yu elo kal kesomi, elo atebabiliw bakate.”, yangse kale.\x * \xo 14:7 \xt Sion 8:19\x* \v 8 Yangei, Filiw e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku kukalem Kalew be nulo kaleyemew kano, num ibolow e ki ke dolon keluma!”, dangse kale. \v 9 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Tiak ding mak ne yuso alakabi kate, ku nelo kilele dolon keko, kal kelinba kebelew sako? Ku kilele kilila! Nimin kunum waneng ite mak nelo netemiw tewe, i Aatim elo akati atemeko, kal kebiliw bakate. Kasike, kusik nimtew angome ete ‘Kalew elo kaleyema o!’, nangbelew a?\x * \xo 14:9 \xt Sion 12:45; Kolosi 1:15; Kibulu 1:3\x* \v 10 Ku nem ‘Aatim so neso fewtokoko, makmak kebuluw kai!’, yangsi weng beelo ‘Fein!’, nanginba kebelew sako? Ku kilele ibolow fukunemolewka! Nem dukayembi weng kale nakalem ibolow fawtuk weng bate. Neso fewtokobe Aatim akalem ete nem yangbi weng beem sen kayak ete te. Bomelei, e akalem aluwbamin be nem teing dim elo dunembe te.\x * \xo 14:10 \xt Sion 12:49\x* \p \v 11 ‘Aatim so, neso, nulum nu mewso fewtokoko, makmak kebuluw te!’, yangi weng beelo ‘Fein!’, dangoliwka! Kate, yu ki keko, “Fein!”, nanginba keliw tewe, nem auk so kitil so aluwkabi eisneng be atemeko, beem dulum elo nelo ‘Fein!’, nangoliwka!\x * \xo 14:11 \xt Sion 10:38\x* \p \v 12 Yu nem yangbi weng kale kilele kililina! Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, ikati nem aluwbabi eisneng kalakatew keko, aluwbamokoliw kate, im aluwbamin be nem aluwbabi eisneng kale bakinemokoliw te. Nimtew angom? Ne Aatim em fukun unoki kasike.\x * \xo 14:12 \xt Mak 16:19-20\x* \v 13 Em fukun unoki kasike, yu mesesem eisneng mak nem wiin dim ‘Duyema!’, nangeko, geniw tewe, yom geniw eisneng be ne ki keko, yulo dukayemboki te. Dukayembelii, Aatim e Min nem wiin dim e wiin fian kulamoke te.\x * \xo 14:13 \xt Matyu 7:7; Sion 15:16\x* \v 14 Feinka! Yu mesesem eisneng mak nem wiin dim geneko, nelo dakalaliw tewe, yom geniw eisneng be ne yulo dukayemboki te.”, yangse kale. \s1 Sunbin-Finik em Dabalaloke em Weng te. \p \v 15 Yangeko beli, iti weng mak bokoyemomele: “Yu nelo fein ibolow mutuk fian dunemiw tewe, yu nem yangsi sawa weng be kilele kilisomi, gelewbiliw te!\x * \xo 14:15 \xt Sion 13:31-35; 15:10; 1 Sion 5:3\x* \v 16-17 Gelewiw kano, ne Aatim elo dakalalii, e yom dakayembin Sunbin-Finik be yulo duyemei, e nem abin kale kuluko, diwkuw diwkuw yuso boke te. Sunbin-Finik be fein dem em sen kayak kebe kasike, kawin dim kaleem kasel i elo kilele dolon kesomi, ki keko, elo nam kuliw te. Kate, e yukalem mutuk kel fewtokoko, alakabe kasike, yukalem ete elo kilele kal keko, dolon kekabiliw te.\x * \xo 14:16-17 \xt Sion 14:26; 15:26; 16:7-13\x* \p \v 18 Feinka! Nem unoki ding dim kabalak e, ne yulo aul gasol emdiw akokow keko, nam koyemi te. Babo! Ne iti yom fukun toloki te. \v 19 Fong sukum ding mak kawin dim kasel kunum waneng i nelo nam netemiw kate, yukalem ete nelo fein netemokoliw te. Nimtew angom? Ne finik so kebi kasike, yukati finik so keko, bokoliw te. \v 20 Nelo iti netemokoliw ding dim bakate, yu kilele dolon keko, kal keliwete: Aatim so, neso, yuso alik alik nu makuw fewtokoko, bongguko, buluwi, yu kal kelokoliw te.\x * \xo 14:20 \xt Sion 17:21-23\x* \p \v 21 Kasike, nimin kunum waneng ite mak nem yangsi sawa weng be kiliko, kilele gelewiw tewe, ite kuw nelo ibolow mutuk so dunemkabiliw kunum waneng ite te. Kaneliw kunum waneng biilo nem Aatim akati ibolow mutuk fian keyembe te. Keyemei, nakati ilo ibolow mutuk fian duyemii, i nelo netemeko, nelo fein kal kelokoliw te.”, yangse kale.\x * \xo 14:21 \xt Sion 13:31-35\x* \p \v 22 Em yangse ding dim bakate, Sudas e Yesus elo weng mak dakalase kale. Kunum be Iskaliot abiw kayak bate. E Sudas beso wiin taman kunum ete kale. E dakalako, bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku nono kesomete, nukalem ete kuw kulo katemeko, kal kebuluw kate, mali kawin dim kaleem kasel i kulo nam katemeko, kal kebokoliw a?”, dangse kale. \v 23 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Nimin kunum waneng ite mak nelo ibolow mutuk fian kenemiw tewe, i nem yangi weng kale gelewbiliw kasike, Aatim akal ilo ibolow mutuk fian duyemei, nulum nu im mutuk tem teleko, ka kel bokoluw te. \v 24 Kate, nimin kawtiw ite mak nelo ibolow mutuk duneminba keliw tewe, i nem weng akal kiliko, gelewinba kekabiliw te. \p Kate, yu kilele ibolow fukunemoliwka! Nem weng bokoyemkabi weng kaleem mongom kayak e namdase Aatim ete te. Nakalem weng bate.\x * \xo 14:24 \xt Sion 7:16\x* \p \v 25 Yutaka! Kame nem yuso bi ding dim bakate, weng kale yulo bakayembi te. \v 26 Kate, ibik ete, Aatim e dokoyemkemin Sunbin-Finik elo nem wiin dim kel dabalalei, e teleko, nem yangakabi weng alik alik angom beso, beem mongom so, alik alik be yulo ibolow kilinin keyemeko, dolon keyemboke te. \p \v 27 Yu kanelom finganemokoliw te! Nem ibolow menew ibolow be yuso koyem unoki te. Yuso koyemoki menew ibolow be, kawin dim kaleem kasel im duyemkabiliw menew ibolow atew bate. \v 28 Yu nem weng ‘Ne yulo koyemeko, uneko, iti yom fukun toloki te.’, yangi weng be kiliko, nelo fein ibolow mutuk kenemiw tewe, yu kalfongnemokoliw te. Nimtew angom? Ne iti Aatim em fukun unoki kasike. Kate fein! Aatim e nelo bakinemeko, emisik katem kebe kasike.\x * \xo 14:28 \xt Sion 20:17\x* \p \v 29 Ibik em kaneloke eisneng be ne yulo kame bakayembi kasike, bakabi weng beem keloke ding dim kabalak e, yu atemeko, ‘Fein!’, nangoliwka!\x * \xo 14:29 \xt Sion 13:19\x* \p \v 30 Ne iti weng banso mak yulo nam bokoyemi te. Nimtew angom? Kawin dim kaleem atemalakabe kamokim Seten-Ataanim e mewso tele kasike. Ne kamokim beem afak binba kebi kasike, e ki keko, eisneng mak nelo nam keneme te. \v 31 Kate, kawin dim kaleem kasel alik alik i kal keko, ‘Ne Aatim elo ibolow mutuk fian kelewkabi kae!’, nangokoliw beem mongom ete ne Aatim em nangakabe weng be diwkuw diwkuw atin kuw gelewkabi te.”, yangse kale. \p Em yangse ding di bakate, e “Kame boma!”, yangei, alik alik i fokfok moko, unsiliw kale. \c 15 \s1 Wain Ais Sen em Fakam Weng te. \m \v 1 Beli, Yesus e iti fakam weng mak bokoyemomele: “Nakalem ete wain ais em fein sen nete te. Aatim e musun kayak keko, elo atemalakabe te. \v 2 Keko beli, nem dim em wain teing mak wei keko, dem gilalinba kele tewe, musun kayak be teing wei beelo okileweko, fomdoloke te. Kate, wain teing mak fein dem gilale tewe, e ‘Kanelom kon o, dem o, wa so, ken so, mesesem mesesem be bongguko, boke te!’, angomi, wa kele eisneng be okileweko, fomdoloke kasike, wain teing beem dem be uki fian fian keloke te.\x * \xo 15:2 \xt Matyu 3:10\x* \p \v 3 Feinka! Nem yangsi weng beem mongom ete ne yulo fein kilelyemsi te.\fig |alt="vine fruits" src="SIL-165.tif" size="col" ref="Sion 15:3" \fig* \v 4 Kilelyemsi kasike kame, yu nem dim kel fein fewtokoliwka! Fewtokoliwi, ne yom dim akati fewtokoloki te. Yu kilele ibolow fukunina! Wain teing mak emikel kuw be tewe, nam dem gilaloke te. Kate, teing be sen em dim ka kel fewtokoko, be tewe, e fein dem gilaloke te. Beemdiw yuso neso fewtokoko, binba keluw tewe, yukati dem mak banimokoliw te. \p \v 5 Feinka! Nakalem ete wain ais em sen kelii, yu wain ais beem teing yute te. Nimin kunum waneng ite mak iso neso mewso keko, fewtokoko, buw tewe, i dem gilako, banso banso kelokoliw te. Kate, i nem dim mewso makuw kelinba keko, singam kel keliw tewe, i mesesem eisneng mak ki keko, nam keliw te. \v 6 Keko beli, nimin kawtiw ite mak neso iso fewtokoko, binba kebuw tewe, mali i teleko, ais teing beelo okilewiwi, im tiow kelokoliw ding dim kabalak e, elo kubulsomi, ais daliwi, weing kainokoliw te.\x * \xo 15:6 \xt Matyu 7:19; 13:42\x* \p \v 7 Yu kililina! Yuso neso fewtokosomi, makmak kebuluwi, nem yangbi weng bakati yom ibolow mutuk ka kel alakabe tewe, yom Aatim elo geneko, dakalalokoliw eisneng mak e yulo fein duyemoke te. \v 8 Kanesomelei, yu dem fian gilaliwi, mali i yulo yetemeko, ‘Akalem gelewkabiliw kunum waneng ite kae!’, yangiwi, Aatim e yom kanelokoliw beem mongom ete wiin fian kuloke te.\x * \xo 15:8 \xt Matyu 5:16\x* \v 9 Yu kililina! Aatim em ibolow mutuk fian dunemkabe ibolow emdiw nakati yulo ibolow fian duyemkabi te. Kasike, yu nem ibolow mutuk duyemkabi ibolow beem afak keko, kakamoliwka! \v 10 Fein! Ne Aatim em yangse sawa weng be fein gelewkabi kasike, ne fein akalem nelo dunemkabe ibolow mutuk beem afak keko, kakawbi te. Beemdiw, yu nakalem yangsi sawa weng beelo fein gelewiw tewe, yukati nem yulo duyemkabi ibolow mutuk fian beem afak keko, kakamiw te.\x * \xo 15:10 \xt Sion 13:31-35; 14:15; 1 Sion 2:5\x* \p \v 11 Nem ibolow kalfong fian e kame akati yom ibolow mutuk be geksomi, weneko, yukati kalfong fian kuw mak kulokoliw beem mongom ete ne weng kale bokoyem kembi te. \p \v 12 Yu kilele kiliko, ibolow fukunemoliwka! Nem yulo yangbi sawa weng be kanekote: Yu nem yulo duyemkabi ibolow mutuk fian beemdiw kebomi, mali ilo ibolow mutuk fian dulew dulew kukuw gelewemoliwka!\x * \xo 15:12 \xt Sion 13:31-35\x* \v 13 Kunum mak akalem ibolow fukuninba keko, akunum kumel im ibolow fukunsomi, im abin kuluko, kuanomin memen kebe tewe, kanebe kunum beem kukuw be mali ibolow mutuk fian dukayembin kukuw alik alik beelo bakiyemkabe te.\x * \xo 15:13 \xt Sion 10:11; 1 Sion 3:16\x* \p \v 14 Yu nem yangbi weng be kiliko, gelewiw tewe, yu nem fein angin keko, nem ken kunum waneng kebiliw te.\x * \xo 15:14 \xt Matyu 12:50\x* \p \v 15 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Sak weng afak kunum waneng i ikalem yetebe kamok kumel im ibolow fukunin be akokow kebiliw te. Kate, ne yulo ‘Nem sak weng afak kawtiw yute te!’, yanginba kebi kate, yu nem ken kunum waneng kebiliw te. Nimtew angom? Aatim em nelo nangse eisneng alik alik be ne yukati kaim dim kuw bokoyemii, yu kame kilele kal kebiliw kasike. \v 16 Yute keko, nelo yukalem wiin so amkoko, koneminba kesiliw kate, nakalem ete yulo nakalem wiin so amkoko, koyemeko, ‘Yu uneko, nam kiloneko, sunsun boke dem banban mak gilaloliwka!’, yangsi te. Kanelii, nimtew eisneng mak yu nem wiin dim kel Aatim elo geneko, dakalaliw tewe, e yulo fein dukayemboke te. \p \v 17 Kate feinka! Nem yangbi sawa weng be yu kilele kiliko, wosulina! Yu mali ilo ibolow mutuk fian dulew dulew kukuw kuw gelewemolika!”, yangse kale.\x * \xo 15:17 \xt Sion 13:34\x* \s1 Ibolow Kaim Alel Keyembokoliw em Weng te. \p \v 18 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Yu kilele ibolow fukuneko, kanelom yol angokoliw te! Sua kel akate, kawin dim kaleem kasel i nelo ibolow kaim alel kenemsiliw kasike, i yukati kanenemsiliw emdiw keyemokoliw te. \v 19 Yu kawin dim kaleem kasel keliw tewe, yu im angin kesomi, i yulo ibolow duyemokoliw tew te. Kate, ne yulo nakalem wiin so amkoko, koyemii, yu kawin dim kaleem kasel kelinba kebiliw kasike, i yulo kaim alel angeko, yetemkabiliw te.\x * \xo 15:19 \xt Sion 17:14\x* \v 20 Yu nem yangsi weng kale kilele ibolow fukunemoliwka! Alik alik nu kal keluwete: Weng afak kawtiw i ikalem kak kawtiw im afak kekabiliw te. Yu nem yamdasi kunum keko, nem afak kunum kebiliw kasike, yu kanelom im yulo kukuyemokoliw kukuw beem dulum elo yol angbokoliw te! Feinka! Mali kunum waneng i nem kukuyemkabi weng be kiliko, gelewiw tewe, kanekabiliw kawtiw bi yukalem kukuyemin weng akati gelewokoliw te. Kate, mali kawtiw i nelo maka kenemeko, nenomin ibolow kemiw tewe, kanekabiliw kawtiw bi yulo akati maka keyemsomi, yenokoliw te.\x * \xo 15:20 \xt Sion 13:16\x* \v 21 Feinka! Kawtiw bi namdase Sunbin-Got elo akokow keleweko, ‘Yesus em gelewkabiliw kawtiw kali kai!’, yangokoliw kasike, i yulo beemdiw kanelokoliw te. \p \v 22 Ne teleko, kawin dim kaleem kasel ilo weng mak kukuyeminba keli tewe, i sen so banim keko, alakabiliw kawtiw kebiliw tew te. Kate, ne im dim weng bakayem talsi kasike, i ki keko, ‘Nu sen so banim kunum waneng kebuluw kai!’, angeko, nam angbiw te. \v 23 Feinka! Nimin kawtiw ite mak nelo ibolow kaim alel nangeko, netemiw tewe, i Aatim elo akati kanelewkabiliw te.\x * \xo 15:23 \xt Iluk 10:16\x* \v 24 Ne teleko, kawin dim kaleem kasel im kiin dim e auk so kitil so eisneng mak kelinba kesi tewe, kawtiw bi sen so banim keko, alakabiliw kawtiw kebiliw tew te. Kate, ne kawtiw biim kiin dim e kitil so auk so eisneng fian aluwkabi kate, i nakalemso, Aatim so, nulumel nulo ibolow kaim alel yangeko, yetebiliw te. \v 25 Biim kanekabiliw beem mongom ete Sunbin-Got em angse sawa weng be fein dem so kese te. Em weng be kanekote: \q1 ‘I nelo sak ibolow kaim alel nangeko, netemsiliw te.’, \m angse kale.\x * \xo 15:25 \xt Sim Fut 35:19; 69:4\x* \p \v 26 Nem yulo dokoyemkemomin fein weng beem sen kayak Sunbin-Finik beelo yom dim elo dabalaloki ding dim kabalak e, e Aatim em aneng dim koleweko, teleko, nem aluwsi eisneng alik alik be kilele kukuyemoke te.\x * \xo 15:26 \xt Sion 14:26\x* \v 27 Kukuyemoke kate, yukati nem aluwsi eisneng alik alik be kawtiw im kiin dim e kilele kaim dim kuw fitewokoliw te! Nimtew angom? Yu nem aluwbamin em emisik aluwsi ding akate, kameem ding kame akate, diwkuw diwkuw neso bomi, kanesi alik alik be kilele kiinwalasomi, kal kebiliw kasike. \c 16 \nb \v 1 ‘Yom ‘Fein!’, nangbiliw ibolow e kanelom beit keko, konemokoliw te!’, angakabi beem mongom ete ne yulo yangsi weng be fein bokoyemsi te. \p \v 2 Yu kilele kililina! I yulo kuluko, nukalem wensankabuluw am dim ka em dulum elo yenbakalaliwi, yu iti kawtem nam teliw te. Feinka! Mewso keloke ding dim kabalak e, i ibolow fukunomeliw: ‘Nu Sunbin-Got em wiin fian daolew kebuluw kawtiw kebomi, em kiin dim e ken kukuw kuw kekabuluw kai!’, angeko, mali yulo yeniwi, yu kuanokoliw te.\x * \xo 16:2 \xt Matyu 24:9; Iluk 6:22; Sion 9:22\x* \v 3 I Aatim so neso, nulum nulo dolon keko, kal kelinba kekabiliw kasike, i kanekabiliw kukuw be kelokoliw te.\x * \xo 16:3 \xt Sion 15:21\x* \v 4 Nem yuso kakabisi ding bakate, ne kaneloke eisneng be yulo bokoyeminba kebisi kate kame, nem unomin ding mewso kele kasike, ne yulo weng be bakayembi te. Kate, kaneloke eisneng beem toloke ding kabalak e, yu nem yangbi weng be ibolow fukunboliw te.”, yangse kale. \s1 Sunbin-Finik em Aluwbamin em Weng te. \p \v 5 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Kame ne iti namdase Aatim em mit unoki kate, yom mutuk kale be kunum mak nelo dakalomele: ‘Ku nal elo unew a?’, nanginba te. \v 6 Nanginba keliw kate, nem yangbi weng beem mongom ete yu ibolow fukunin tiaktiak keliw te. \v 7 Kate yu kilele kililoliwka! Ne uninba keli tewe, dokoyemkemin Sunbin-Finik e yom dim teleko, nam dokoyeme tew te. Kate, ne fein uni tewe, ne elo yom fukun dabalalii, e fein telei, yu beem mongom ete dem ken mak kulokoliw te.\x * \xo 16:7 \xt Sion 14:16\x* \v 8 Nimtew angom? E teleko, kawin dim kaleem kasel ilo sili sili nam em dem kilele kukuyemoke kasike. Kukuyemeko, kanekote eisneng beem mongom e fitew dim kuw keyemokete: \li1 Mak e, ibolow sili sili nam kukuw e, \li1 mak e kiol kuw kukuw e, \li1 mak geeyemin kukuw bete te. \li2 \v 9 Ibolow sili sili nam kukuw beem mongom e kanekote: Kawtiw i nelo ‘Fein!’, nanginba kekabiliw kasike. \li2 \v 10 Kiol kuw kukuw beem mongom e kanekote: Ne fein Aatim em fukun unii, yu nelo iti nam netemiw kasike. \li2 \v 11 Geeyemin kukuw beem mongom e kanekote: Sunbin-Got e kawin kaleem kamokim Seten-Ataanim elo diweko, geelewse kasike.\x * \xo 16:11 \xt Sion 12:31\x* \p \v 12 Weng anung fian mak so be ‘Ne yulo bokoyemo!’, yangakabi kate kame, yu ki keko, weng beelo kilele kulomin memen kelinba kebiliw te.\x * \xo 16:12 \xt 1 Kolin 3:1-2\x* \v 13 Kate, fein weng em mongom kayak Sunbin-Finik em toloke ding dim kabalak e, e yom ibolow fukunin elo yeluwei, atin kuw fein em mongom alik alik be kilinin ibolow kuw keyemoke te. Nimtew angom? E akalem wiin dim ete kuw bakayeminba kebe kate, weng kalan weng kuw bokoyemeko, sow em kaneloke eisneng be fitewoke kasike. \v 14 Feinka! Ne weng mak elo bokolewei, e nem bontem dim weng be deko, yulo bokoyemoke kasike, ne beem kaneloke beem mongom ete wiin fian mak kuloki te. \v 15 Yu kilele ibolow fukunina! Aatim em eisneng alik alik be nakati aluwkabi te. Beem mongom ete ne yulo bokoyemomeli: ‘E nem bontem dim weng deko, yulo bokoyemoke kai!’, yangbi kasike.”, yangse kale. \s1 Ibolow Sakik so Kawtiw i Kalfongokoliw em Weng te. \p \v 16 Yangeko, iti bokoyemomele: “Fong ding gel mak keko, yu ki keko, nelo iti nam netemiw te. Kate, iti fong ding gel makuw keko, yu nelo iti netemokoliw te.”, yangse kale.\x * \xo 16:16 \xt Sion 14:19\x* \v 17 Yangei, mali gelewkabilw kunum bi bokolew bokolew kelomeliw: “Nimtew angom ete e nulo bokoyemomele: ‘Fong ding gel mak keko, yu ki keko, nelo iti nam netemiw te. Kate, iti fong ding gel makuw keko, yu nelo iti netemokoliw kai.’, yangeko, bokolomele: ‘Ne Aatim elo unoki kasike!’, yangeko, bakayembe a? \v 18 ‘Fong ding gel’ yange beem mongom e nimtew a? Nu akokow keluw kasike.”, ange ange kesiliw kale. \v 19 Kesomeliwi, Yesus e im dakalalomin ibolow be kal keko, bokoyemomele: “Kale dakala, kale dakala kebomeliw: ‘Fong ding gel mak keko, yu nelo nam natemiw te. Iti fong ding gel makuw keko, yu nelo netemokoliw kai.’, yangsi beem mongom ete yu ange ange kebiliw kae? \p \v 20 Yu kame kilele kililina! Kawin dim kaleem kasel i kalfong fian kulokoliw kate, yu sakikeko, ibolow tem filinin keko, amemokoliw te. Kate, ibik e, yom ibolow ilum e famdesomi, kalfong fian kelokoliw te. \p \v 21 Yu fakam weng kale ibolow fukunemoliwka! Waneng mak aul mewso dukulomin kebomi, betbet fian kuloku kate, aul em fitewoke ding dim kabalak e, u um betbet kulu be akokow keko, aul elo kalfongdewoku te. \v 22 Kaneko be yom kanekabiliw emdiw te. Kame yu ibolow ilum kulubiliw kate, ibik ete, nem yulo iti yetemoki ding dim kabalak e, yu kalfong fian mak kulokoliw te. Kuliwi, mali kawtiw i ki keko, ding dim beem kalfong fian be nam yakut keko, banim keyemiw te. \v 23 Beem ding dim bakate, yu alik alik mesesem mesesem eisneng be kiele kal kelokoliw kasike, yu nelo iti nam mak dakalaliw te. Kate feinka! Nimtew eisneng mak yu nem wiin dim Aatim elo geneko, dakalaliw tewe, e yulo fein duyemoke te.\x * \xo 16:23 \xt Matyu 7:7\x* \v 24 Sua kel e, yu Aatim elo mesesem mesesem eisneng mak nem wiin dim kel geneko, dakalalinba kebiliw kate kame, yu elo mesesem mesesem eisneng mak nem wiin dim geniw tewe, e yulo fein duyemei, yom ibolow mutuk be kalfong so wenoke te. \p \v 25 Kameem ding dim bakate, ne yulo fakam weng kuw bokoyemkabi kate, mewso em toloke ding dim kabalak e, ne yulo fakam weng makso nam bokoyemi te. Beem ding dim bakate, ne Aatim em kaneloke sang be fitew dim kuw kelewii, yu kiliko, kilele dolon kelokoliw te. \v 26 Kaem ding dim bakate, nem wiin dim e Sunbin-Got elo geneko, dakalakamoliwka! Dakalamiw tewe, ne yom abin kuluko, Aatim elo yom ilum weng be nam bakalewbi te. Babo! \v 27 Kate, yu nelo ‘Ku Sunbin-Got em mit mewso bomi, elo koleweko, kale kel talselew kunum kute kai!’, nangeko, ibolow mutuk fian dunemkabiliw kawtiw kebiliw kasike, Aatim akalem ete yulo ibolow mutuk fian duyemeko, yom weng bakati kilikabe te.\x * \xo 16:27 \xt Sion 14:21,23\x* \v 28 Ne sua e, Aatim elo koleweko, kawin dim kale kel teleko, bisi kate kame, kawin kale koleweko, iti Aatim em fukun mit unoki te.”, yangse kale. \p \v 29 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i yan weng bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Kame ku fakam weng bokoyeminba kelew kasike, nu kom yangbelew weng be kiliko, beem mongom ete dolon keluw te. \v 30 Kame, nu kilele kal keluwte: Ku alik alik eisneng mak kal kesomi, mali kunum waneng mak im ‘Elo dakalalum o!’, angiw ibolow fukunin bakati kilele kal kekabelew te. Beem mongom ete nukati dolon kebuluwte: ‘Feinka! Ku Sunbin-Got em mit elote talselew kunum kute kai!’, kangbuluw te.”, dangsiliw kale. \v 31 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kamete kuw yu ‘Feinka!’, nangbiliw a? \v 32 Yu kilele ibolow fukuneko, kililoliwka! Mewso keloke ding dim bakate, kame fitewe te. Beem ding dim bakate, maka teliwi, alik alik yu fonsangineko, yukalem am dim uniwi, nemikel kuw konemokoliw te. Kate, Aatim e neso boke kasike, nemikel kuw nam bi te.\x * \xo 16:32 \xt Matyu 26:31,56\x* \v 33 ‘Yuso neso fewtokoko, buluwi, yu ibolow menew keloliwka!’, angeko, ibolow fukunkabi kasike, ne tiakim weng be yulo bokoyemsi te. Fein! Kawin dim kale kel, yu kal ilum kulukabiliw kate, yu kalaing keko, boliwka! Nimtew angom? Ne kawin dim kaleem kitil be de kalak da kolewko, kasi koyemsi kasike.”, yangse kale.\x * \xo 16:33 \xt Sion 14:27; Ulom 5:1; 1 Sion 5:4\x* \c 17 \s1 Akalem Gelewkabiliw Kunum im Dulum elo Sunbin-Got eso Weng Bokose em Weng te. \m \v 1 Yangeko, kiin abiil elo atemeko, bokolomele: “Aatim kutaka! Kom ‘Kaneloke!’, angselew ding be kame kebe kasike. Kame, ku kom min nelo wiin fian dunemewi, nakati kom wiin fian dao katem elo kekemoki te. \v 2 Feinka! Ku nelo auk so kenemeko, kawin dim kaleem kasel kaliilo nem afak keyemselew te. Keyemselew kasike, nelo dunemselew kunum waneng alik alik ilo sunsun finik so bin duyemi te. \v 3 Duyemii, i ibolow kilele dolon kesomi, kal keliwete: ‘Aatim kutaka! Kute kuw fein Sunbin-Got kute te. Nanew got mak banim te.’, kangeko, kal keko, nem dulum elo bokonemomeliw: ‘Namdaselew Yesus nete, fein Mesaya te.’, nangbiliw kunum waneng kebiliw te.\x * \xo 17:3 \xt 1 Sion 5:20\x* \p \v 4 Aatim kutaka! Kom dunemselew aluwbamin alik alik be, ne fein auleweko, banim kelewsomi, kawin dim kakabisi ding dim bakate, kom wiin fian daokemkabi te.\x * \xo 17:4 \xt Sion 4:34\x* \v 5 Kawin dim kale talfut kelinba kese ding dim kabalak e, ne kuso bomi, wiin fian so aluwameli te. Keko beli, kame, ku nem wiin fian be iti sua emdiw fian kuw kenemolewka!\x * \xo 17:5 \xt Sion 1:1\x* \p \v 6 Aatim kutaka! Kawin dim kaleem kasel im mutuk kuluko, dunemselew kunum biim kiin dim e ne kom wiin fian fein fitew dim dasi te. Sua e, kunum bi kukalem angin kebisiliw kate, ku kunum bi nelo dunemsomelewi, i kom weng kiliko, aluwkabiliw kunum kebiliw te. \v 7 Kame ikati kal keliwete: ‘Dunemselew eisneng alik alik beem mongom kayak e kukalem ete te.’, angeko, fein dolon keliw te. \v 8 Nimtew angom? Nolin kukunemselew eisneng mak nakati ilo kukuyemii, i kiliko, ikati dolon kesiliw kasike. I kame kal keliwete: Ku nelo fein namdalewi, ne kulo kokemeko, kaleelo talsi kunum nete te. \p \v 9 Feinka! Ne kawin dim kaleem kasel alik alik im dulum elote kuso weng bokokeminba kebi kate, ne kom dunemselew kunum waneng im dulum elote kuw kuso weng bakakembi te. Nimtew angom? Kunum bi kom angin kebiliw kasike. \v 10 Feinka! Alik alik nem mesesem eisneng be kukalem kebe te. Beemdiw, kom mesesem eisneng alik alik be nakalem kebe te. Keko beli, nulum num angin kebiliw kunum biim dulum elote ne wiin fian kulabi te. \p \v 11 Aatim Sunbin-Got ayem kutaka! Ne kawin dim kale koleweko, kom fukun tolomin kebi kate, i kale kel bókoliw te. Bokoliw kasike, ku ilo kom nelo dunemselew wiin beem kitil dim e kilele yetebolewka! Kanesomi, kuso neso nulum makuw kebuluw beemdiw ikati makuw keboliwka! \v 12 Iso makuw kakabisi ding dim bakate, ne ilo kom nelo dunemselew wiin kitil nam em dim e kilele yetebisi te. Yetebisi kasike, kunum gel mak mesem so keko, sak kelinba kesiliw te. Kaneko kasike, kom fut tem bokoyemselew weng beem mongom alik alik be ki kese kasike.\x * \xo 17:12 \xt Sion 6:39; 13:18\x* \p \v 13 Aatim kutaka! Kame akate, ne kom fukun tolomin kemi te. Kate, nem kale kel bisi ding dim bakate, kaneko weng be bakakembi kasike, im ibolow e kalfong fian kuluko, nem duyemkabi kakat bakati im ibolow be gekyemomaka! \p \v 14 Ne ilo kom nangew weng alik alik be kukuyemsi kasike kame, nem kunum bi nemdiw keko, kawin dim kaleem kasel kelinba kebiliw te. Kunum bikati kom angin kebiliw kasike, kawin dim kasel i ilo gal keyemeko, ibolow kaim alel keyemkabiliw te. \v 15 Aatim kutaka! ‘Kame kuw, ku ilo kawin dim kaleem ilum ding be yemde unolewka!’, kanginba kebi kate, ku ilo kilele yetebelew kasike, wa keyemkabe Seten-Ataanim e ilo nam yene te.\x * \xo 17:15 \xt Matyu 6:13; 2 Tesalonaika 3:3\x* \v 16 Feinka! Nakalem emdiw ikati kawin dim im angin bate. \v 17 Aatim kutaka! Kom weng ete kuw fein weng te. Keko beli, kom fein weng be kunum biim ibolow tem be fewtokoko, kukalem galmoselew kunum keyemboke te! \p \v 18 Sua e, ku nelo kawin dim kaleelo namdaselew te. Beemdiw kame, ne kunum biilo kawin dim kaleem aneng aneng angom kalo yamdali te.\x * \xo 17:18 \xt Sion 20:21\x* \v 19 Im ibolow fukunin biilo dokoyemomin beem mongom ete nakalem kal so ibolow so be alik alik kom teing dim dukuko, atin kuw kom kekembi te. Keko beli, ikati atin kuw kukalem wangweng kunum kebiliw te. \p \v 20 Aatim kutaka! Ne kunum kaliim dulum ite kuw kuso weng bokokeminba keli te. Bate! Nem nenggelewkabiliw kunum biim kalan weng be kiliko, geleweko, ‘Fein kai!’, nangokoliw kunum waneng biim dulum akati ‘Ku ilo dokoyema!’, kangbi te. \v 21 Kangbi kasike, Aatim nulum nukalem ibolow makmak keko, fewtokobuluw beemdiw, alik alik bikati ibolow makmak keko, fewtokoko, boliwka! Bomeliwi, ikal nulum nuso makuw bongguko, fewtokoko, boluwka! Keko beli, kawin dim kasel i biim gelewbiliw kukuw be yetemeko, nem dulum elo ‘Feinka! Ku nelo namdaselew te!’, ange ange kelokoliw te. \p \v 22 Keko beli, nelo dunemselew auk so wiin fian so be ne ilo akati duyemsi kasike, ikati nulum numdiw ibolow makmak keko, bókoliw te.\x * \xo 17:22 \xt Kalan Kunum 4:32\x* \v 23 Keko beli, ne iso fewtokoko, bilii, ku neso fewtokoko, belew kasike, isik atin kuw ibolow makmak keko, bókoliw te. Bokoliw kasike, mali kawin dim kaleem kasel i ilo yetemeko, kilele kal keliwete: ‘Ku nelo fein namdako, nelo dunemkabelew ibolow mutuk fian emdiw ilo akati ibolow mutuk fian duyemkabelew kai!’, angeko, kal kelokoliw te. \p \v 24 Aatim kutaka! Kawin kaleem talfut kelinba kese ding dim kabalak e, ku nelo ibolow mutuk fian dunemeko, auk so wiin fian so kenemselew te. Kame, ne ibolow danong keko, fukunomeli: ‘Nem sua kulusi, kame iti kuloki auk so wiin fian so be nakalem angin kale fein atemoliwka!’, angeko, fukunbi te. Fukuneko, ‘Nelo dunembelew kunum waneng bi nakalem boki ding dim ka kel neso boliwka!’, angbi te. \p \v 25 Atin kiol kuw kukuw so Aatim kutaka! Kawin dim kasel nelo nenggelewinba kebiliw kawtiw i kulo kal keko, dolon kelinba kebiliw kate, nakalem ete kulo kilele kal kebi te. Kal kesomelii, nenggelewbiliw kunum bikati kal keliwete: ‘Kute nelo namdaselew kai!’, nangesomeliwi, \v 26 ne kunum biilo kom wiin kaim dim kuw kukuyemsomi, iti makso kukuyem keyemoki te. Keyemii, dunemselew ibolow mutuk fian be kunum biim dim akati bomelei, neso iso fewtokoko, makuw bokoluw te.”, dangse kale. \c 18 \ms1 Betbet Kuluko, Kuaneko, iti Teinse em Sang te. \mr (18:1–21:25) \s1 Sudas e Yesus elo Maka im Teing Dim Dase em Sang te. \m \v 1 Dangeko beli, Aatim eso weng bakabe weng be banimse ding dim bakate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i im biliw am be koleweko, Kidolon ok bang dikeko, musun mali kawyak elo unsiliw kale. \p \v 2 Sua kel akate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi banban ding e makuw kalo unebisiliw kasike, maka im teing dim dalomin kunum Sudas akati aneng be kilele kal kese kale. \p \v 3 Keko beli, Sudas e mali Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum ikal, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi kunum iso, alik alik biim weng afak kunum mali ikal, kunum alik alik biilo yemde unei, i ilam so, yongom dong so, aileko, on balam aluweko, musun dim kalo unsiliw kale. \p \v 4 Kate, Yesus e kanelewokoliw eisneng be kilele dolon keko, kal kese kasike, e im mit mewso uneko, dakalalomele: “Wee! Yutaka! Yu kanelo fenem talbiliw a?”, yangse kale. \v 5 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nasalet abiw mutuk kunum Yesus elo te!”, dangsiliw kale. Beem ding dim bakate, Yesus elo maka im teing dim da kolomin kebe kunum Sudas be iso makuw im mit mobelei, atemse kale. \v 6 Atemse kate, e ilo yan weng bokoyemomele: “Ne nakalem te.”\f + \fr 18:6 \ft 18:6 Yesus em akalem wiin be bokose ding dim bakate, ka biliw kawtiw i Sunbin-Got akalem wiin bokoyemse ding elo ibolow fukuneko, “Wiin ki akate kae!”, angsiliw kale. Aneng Kolew 3:14\f*, yangse kale. Yangei, i em yan weng be kiliko, yol angeko, ibiksin uneko, mit kuminsiliw kale. \v 7 Kuminiwi, e ilo iti dakalalomele: “Yu kanelo fenem talbiliw a?”, yangei, i iti yan weng bokolewomeliw: “Nasalet abiw mutuk kunum Yesus elo te!”, dangsiliw kale. \v 8 Dangiwi, e iti yan weng bokoyemomele: “Bokoyemi eli! Nesik bi kale eli! Yu nelo fenem teliw tewe, mali kunum bi koyemiw kano, i unoliwka!”, yangse kale. \v 9 Yangse kasike, sua em angse weng “Nelo dunemselew kunum gel mak nam koyemi te.”, angse weng be fein dem so keloke kasike.\x * \xo 18:9 \xt Sion 6:39; 17:12\x* \p \v 10 Kate, beem ding dim bakate, Saimon Fita e sakam dang atul nam tiakim mak de talse kale. De telesomi, elo kuluko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel em aluwkabe kunum Malkus beem yuk dulum em kalun kak takas kelewse kale. \v 11 Kelewei, Yesus e Fita elo bokolewomele: “Kanemokolew te! Sakam dang be kuluko, sakam dang aom tem elo yolol kelewa! Feinka! Ne Aatim em kanenemoke ilum e fein kulomin kebi kasike!”, dangse kale.\x * \xo 18:11 \xt Matyu 26:39\x* \s1 Kunum Ayem sel em Kiin Dim Mo Kolewsiliw em Sang te. \p \v 12 Dangeko beli, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum biso, ikalem kak kunum iso, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum im weng afak kunum iso, alik alik bi bongguko, Yesus elo sok so nit net keleweko, \v 13 Anas em fukun de unsiliw kale. \p Anas e Kaiafas em alol ke alenale kale. Beem ding dim bakate, Kaiafas e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel kebise kale. \v 14 Sua kel e, Kaiafas be Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum ilo bokoyemomele: “Makmak kunum mak kawtiw alik alik num gomet em dulum elo kuane tewe, alik alik mali nu ken abin kulusomeluwi, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum i kawtiw banso mak nam yeniw te.”, yangse kale.\x * \xo 18:14 \xt Sion 11:49-51\x* \p \v 15 Keko beli, Saimon Fita so, mali Yesus em gelewkabe kunum eso, aso i Yesus elo anggeleweko, am yol em kunum ayem sel beem am dim kalo unsiliw kale. Unesomeliwi, gelewkabe kunum be kunum ayem sel beelo kal kelewbe kasike, e ki kelei, iso makuw am wati taw kawtem unsiliw kale. \v 16 Kate, Fita e wati abisom dim ka kel kut kel mose kale. Mosomelei, wati taw kawtem unse gelewkabe kunum be wati abisom beem atebu waneng ulo weng mak bokoumei, u “Kenka!”, dangui, Fita akati am wati beem mamget elo matem talse kale. \v 17 Telei, waneng bu Fita elo atemeko, dakalalomelu: “Kutaka! Ku Yesus eso makuw kakabelew kunum kute te!”, dangui, e yan weng mak bokoumomele: “Babo! Nete babo!”, wangse kale. \p \v 18 Beem ding dim bakate, asolow so ding kese kasike, kunum ayem sel beem weng afak kawtiw so, mali wonuk so kunum biso, alik alik i asolow ais abuleko, aisiw kel mo fakalabiliwi, Fita akati uneko, iso makuw im mamyak mewso mose kale. \p \v 19 Keko beli, am kawtem kel, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel e Yesus elo akalem gelewkabiliw kunum im dulum so, akalem kukuyemkabe weng em dulum so, alew beem dulum elo dakalase kale. \v 20 Dakalalei, Yesus e yan weng mak bokolewomele: “Kawtiw alik alik im kiin dim fitew kaim dim kuw bakayembisi te. Diwkuw diwkuw ne nukalem wensankabiliw am tem so, am yol aneng so, ka kel kuw kukuyemsomi, tal dim kel ne weng gel mak bokoyeminba kebisi te. \v 21 Kasike, nimtew angom ete ku nakalem elo iti dakalakabelew a? Ku nem weng kilikabiliw kawtiw ilo dakalalew kano, i kilele yan weng bokokemokoliw te.”, dangse kale. \v 22 Dangei, ka mobe weng afak kunum mak Yesus elo kiinguen dim an feiw baka keleweko, bokolewomele: “Wee kutaka! Ku kanelom wangweng kunum ayem sel beelo kaneko weng be bakalew bokolew te!”, dangse kale. \v 23 Dangei, Yesus e bokolewomele: “Ne wa weng mak bokolewi tewe, wa weng bokolew kebi weng be ku kame kiol kuw kaim dim dala! Kate, wa weng bokolinba keli tewe, ku kanelom nelo nen feiw konemokolew te!”, dangse kale. \v 24 Dangei, Anas e Yesus elo Kaiafas em mit elo dabalase kale. \p \v 25 Keko beli, Fita em aisiw kel moko, ais mamin kuluse ding dim bakate, mali kawtiw i elo dakalalomeliw: “Kutaka! Ku kunum mew beem gelewkabelew kunum kute sako?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nete babo!”, yangse kale. \v 26 Yangei, kunum ayem sel beem aluwbamin kunum mak e bokolewomele: “Ei! Kameem elo aluw kembuluw ding dim bakate, ku eso makuw musun ka kel belewi, ne katem kembi te!”, dangse kale. Dangse kunum be Fita em kalun takas okilewse kunum beem angin kelewse kunum ete kale. \v 27 Dangei, Fita e iti “Babo! Nete bate!”, dangse kale. Em dangbe ding dim bakate, fongate akate awon kakaluk mak gaanse kale.\x * \xo 18:27 \xt Sion 13:38\x* \s1 Failat em Kiin Dim Mo Kolewsiliw em Sang te. \p \v 28 Beli, iti aneng danei, kutim mililiw ding dim bakate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i Kaiafas em am be koleweko, Yesus elo Ulom abiw mutuk fian em Sudia aneng fian atemalakabe kamok Failat em fukun elo dabalasiliw kale. Kate Suda kunum bi finganeko, ibolow fukunomeliw: “Nu Suda kawtiw num ibik be kamok beem am kawtem unuw tewe, nu Sunbin-Got em kiin dim e sen so kebomi, ki keko, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabuluw em wanin waninba kelokoluw sako!”, ange ange keko, kakow kunum beem am kawtem uninba kesiliw te. \v 29 Kesiliw kasike, kamok Failat akalem ete kut elo teleko, ilo dakalalomele: “Kunum beem sen e nimtew ete dange kembiliw a?”, yangse kale. \v 30 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kunum be wa kelinba kele tewe, nu elo kom fukun debele telinba keluw tew te!”, dangsiliw kale. \v 31 Dangiwi, e bokoyemomele: “Kasike, yu elo debele uneko, yukalem sawa weng em dulum elo diweko, geelewina!”, yangse kale. Yangei, i bokolewomeliw: “Kate Ulom abiw mutuk fian kawtiw yute kuw ki keko, kunum mak elo ‘Aliw kano, e kuanoka!’, dangbiliw te.”, dangsiliw kale.\x * \xo 18:31 \xt Sion 19:6-7\x* \v 32 Dangsiliw kasike, Yesus em sua kel bokoyemse weng e “Ne beem deiw elo kuanoki te!”, angse weng be fein ki keloke te.\f + \fr 18:32 \ft 18:32 Ais dim sil biki koyemeko, yemin em deiw e Ulom kawtiw ikalem kukuw ete kuw kasike.\f* \x * \xo 18:32 \xt Sion 3:14; 12:32-33\x* \p \v 33 Keko beli, Failat e iti am kawtem unei, i Yesus elo em mit dabalaliwi, e elo dakalalomele: “Kute Suda kawtiw im kamok fian kute sako?”, dangeko, dakalalei, \v 34 e yan weng bokolewomele: “Kukalem ibolow fukunin kuw nelo dakalakabelew sako? Bani, mali im nem dulum elo kangsiliw em sang beem dulum elo nelo dakalakabelew a?”, dangse kale. \v 35 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Ne Suda kunum bate! Kukalem kawtiw so, kukalem kak yetebiliw kunum iso, ite kuw geekemsomi, nem fukun kamda kembiliw te. Ku nono keselew kate ya?”, dangse kale.\x * \xo 18:35 \xt Sion 1:11\x* \v 36 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ne kawin dim kaleem emisik kamok mak kelinba bi te! Kawin dim kasel im kamokim mak keli tewe, nem nenggelewkabiliw kunum waneng i genesomi, nelo dokonemeko, ‘Suda im kak yetebiliw kunum i nelo nam auliw te!’, angokoliw te. Kate, ne kawin dim kaleem kamok fian kelinba bi te.”, dangse kale. \v 37 Dangei, Failat e dakalalomele: “Kasike, ku emisik kamokim fian mak kute sako?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Noya! Emisik kamokim fian nete te! Beem dulum elote dukuluk angomi, kawin dim kale kel fitewsi te. Fitewsomelii, kawin dim kaleem kasel ilo fein em dem bakayem telsi te. Kebomelii, nimin kunum waneng ite mak fein weng bakamin elo ibolow kelewiw tewe, i nem bokoyemkabi weng kale kiliko, fein wosukabiliw te.”, dangse kale. \v 38 Dangei, Failat e bokolewomele: “Yake! Fein em dem e kante kal yake!”, dangeko, dangse kale. Dangei, e iti kut elo uneko, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “E sen gel so banim kunum ete te! \v 39 Kate nukalem kukuw gelewuma! Diwkuw diwkuw, yom Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding dim kabalak e, ne sok am biliw kunum makmak kuluko, yom dim elo kut da kolewkabi kasike kame, ne Suda kawtiw yom emisik kamok Yesus beelo gula koleweko, duyemoki te. Be ken meni, ba?”, yangeko, dakalase kale. \v 40 Dakalalei, ka biliw kawtiw i iti gaanin fian makuw keko, gaanomeliw: “Babo! Kunum bete bate! Balabas ete duyema! Balabas ete duyema!”, dangsiliw kale. Kate, Balabas e yakut kunum keko, kawtiw ilo yemin kunum alenale kale. \c 19 \nb \v 1 Keko beli, Failat e weng dukulei, mali wonuk so kunum mak teleko, Yesus elo sok so bitit butut keleweko, an feiwsiliw kale. \v 2 An feiwsomi, beng ningning sok atew mak kuluko, emisik kamok im kak balam emdiw kak dim falal falal kolewsomi, kamokim atew keleweko, ilim olol nam mak minggileweko,\x * \xo 19:2 \xt Iluk 23:11\x* \v 3 em mit mewso teleko, weng mileweko, bokolewomeliw: “Suda kawtiw im emisik kamok fian kutaka! Ku sunsun kuw finik so belew tako!”, dangeko, em kiinguen dim teing so an feiwsiliw kale. \p \v 4 An feiwemiwi, Failat e iti kut elo uneko, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Kame, ne Yesus yom kiin dim kel mo kolewii, yu elo iti diw atemeko, kal keliwete: Ne kunum beelo diw atemeko, ‘Sen gel so banim kunum ete te!’, dangi te.”, yangse kale. \v 5 Yangei, Yesus akati kut elo talse kale. Telei, ka biliw kawtiw i atemiwete: ‘I elo kamok fian em kak balam mak kak dim falal falal kolewsomi, ilim olol nam mak minggilewbiliw kai!’, angeko, atemsiliw kale. Im atemsiliw ding dim bakate, Failat e ilo bokoyemomele: “Kunum akal bakalaka!”, yangse kale. \v 6 Yangei, kaem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, ikalem ka biliw weng afak kunum iso, alik alik i gaaneko, Failat elo bokolewomeliw: “Elo ais dim ala ya! Ais dim ala ya!”, dangsiliw kate, e yan weng bokoyemomele: “Babo! Ne em dim e sen so mak ateminba keli te! Kate yukalem ete elo ais dim kel alina!”, yangse kale. \v 7 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolewomeliw: “Num gelewkabuluw sawa weng beem deiw e kanekote: Nimin kunum ite mak kunum beemdiw ‘Ne Sunbin-Got em min nete te!’, angiw tewe, nu ilo yenuwi, i kuanoliwka!”, dangsiliw kale. \v 8 Dangiwi, e im yangsiliw weng be kiliko, finganin fian mak kuluko, \v 9 Yesus elo iti am kawtem elo debele uneko, dakalalomele: “Ku Sunbin-Got em min kute ye? Ku nalem abiw kunum kute ya?”, dangse kate, Yesus e elo yan weng mak bokolewinba kese kale.\x * \xo 19:9 \xt Matyu 27:12\x* \v 10 Keko beli, e bokolewomele: “Wee kutaka! Nimtew angom ete ku bontem net angebelew a? Ku kilele ibolow fukunolewka! Ne auk so kamok kebi kasike, ne nakalem ibolow kuw geleweko, kulo kut elo kokemii, ku sak unokolew te. Bani, nakalem ibolow kuw geleweko, kulo ais dim sil biki kokemoki te.”, dangse kale. \v 11 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Sunbin-Got ete ‘Kanelew baka!’, kanginba kele tewe, ku ki keko, nelo diweko, nam geenemew te. Kasike, nelo kom teing dim da konemse kunum beem sen e kom sen be bakilewkabe te.”, dangse kale.\x * \xo 19:11 \xt Sion 10:18; Kalan Kunum 2:23; Ulom 13:1\x* \v 12 Dangei, e iti “Yesus elo kut da kolewo yo!”, angse kate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i kitil keko, bokolewomeliw: “Ku kunum beelo kut da kolewew tewe, ku num Ulom abiw mutuk fian em emisik kamok fian em ken afak kunum bate! Nimtew angom? Nimin kunum ite mak ‘Emisik kamok fian nute kai!’, angiw tewe, i Ulom abiw mutuk fian em emisik kamok fian em maka kelewbiliw kunum kebiliw kasike!”, dangsiliw kale.\x * \xo 19:12 \xt Iluk 23:2; Kalan Kunum 17:7\x* \v 13 Dangiwi, Failat e Yesus iti kut matem elo debeleko, diwyemin kunum em teinkemin abin dim ayem ka kel teinse kale. (Teinse dim kaleem wiin e Kibulu em weng sin e “Gabata”, angsiliw kale. Gabata wiin beem mongom ete “Tum Mewso Mewso Dukuko, Tem Banim Keleweko, Abin Atite Abin ete te”.) \p \v 14 Ka kel teinse ding dim bakate, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding em memen kesiliw ding kelei, ataan mutuk doung ange ding kese kale. Kaem ding dim bakate, Failat e ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Yom emisik kamok fian akal bakate!”, yangse kale. \v 15 Kate, i kitil kuw keko, gaanomeliw: “Debele una! Debele una! Ais dim sil bikiko, ala! Ais dim sil bikiko, ala!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e dakalalomele: “Wee yutaka! Yukalem kamok fian ali kano, e kuanoka?”, yangeko, dakalase kale. Dakalalei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, alik alik bi gaaneko, yan weng bokolewomeliw: “Ulom abiw mutuk fian em emisik kamok fian be nukalem emisik kamok ete kuw ka! Nanew ite bate! Nanew ite bate!”, dangeko, gaansiliw kale. \v 16 Gaansiliw kasike, Failat e Yesus elo wonuk so kunum im teing dim dako, “Yu elo ais dim sil bikiko, alina!”, yangeko, duyemse kale. Duyemei, i Yesus elo alomin debele unsiliw kale. \s1 Ais Dim Sil Bikiko, Asiliw em Sang te. \p \v 17 Beli, Yesus akalem ete sil biki kolewokoliw ais mongom beelo kingtiko, Selusalem abiw mutuk fian koleweko, Golgota aneng kalo unse kale. (“Golgota” wiin be Kibulu weng sin mongom so bete te. Beem mongom ete “Kuanse Kunum em Kak Kun”\f + \fr 19:17 \ft 19:17 Aneng ka kuanse kunum em kiinguen akate tew kasike.\f*.) \v 18 Ka kel uneko, telei, wonuk so kunum i elo ais dim sil biki kolewsiliw kale. Kolewsomi, iti kunum alew mak ais dim sil biki koyemsiliw kale. Mak e Yesus em yuk teing dulum elote, mak e Yesus em awan teing dulum elote ikalem ais dim amen amen sil biki koyemsiliw kale.\fig |alt="pierced hands" src="HK00322B.tif" size="col" ref="Sion 19:18" \fig* \v 19 Koyemsomi, i Failat em weng geleweko, ais kok mak Yesus kak ful dim be kulfililewsiliw kale. Ais kok beem dim e fut tem kel bolomeliw: “Nasalet abiw mutuk kunum Yesus be Suda kasel im emisik kamok kunum bete te!”, angeko, bosiliw kale. \v 20 Bosiliw weng bakate, Failat e yemamas kel weng sin dim bose kale. Mak e, Kibulu im weng sin e, mak e Ulom abiw mutuk fian em weng sin e, mak e Gilik im weng sin ete kale. \p Kate, Ais dim sil bikisiliw em dulum elote Selusalem abiw mutuk fian em mewso kese kasike, kawtiw banban i Failat em bose weng be teing bakabisiliw kale. \v 21 Teing bakabisiliw kasike, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, alik alik i Failat em fukun uneko, elo bokolewomeliw: “Babo! Kunum be num emisik kamok fian bate! Ku kanelom ‘Suda kasel im emisik kamok kunum ete te!’, angeko, bolokolew te! Itel bate! Kate, ku weng kale fut tem kel bolomelew: ‘Kunum be bokolomele: ‘Ne Suda kasel im emisik kamok kunum nete te!’, angse kai!’, ange kembe te.’ ku fut tem ka kel bololewka!”, dangsiliw kale. \v 22 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Babo! Nam kolewko, alwol keli te.”, yangse kale. \p \v 23 Kaneko beli, ketket teben kel Yesus elo ais dim sil bikiko, asiliw wonuk so kunum bi Yesus em ilim fan ikalem amen amen kesiliw kale. I Yesus em tikin minggise ilim be kuluko, finggeleko, ketket teben kel keleweko, amen kuw kelewsiliw kale. Kelewsomi, akalem afak ilim akati kuluko, amen amen kelomin keko, atemiwete: “Ilim beem dim e awet so banim kai!”, angeko, \v 24 bokolew bokolew kelomeliw: “Nu kanelom ilim be finggelokoluw te! Kate, nu bonge bonge keko, tum takak so kikinin mak kikinoluwka! Nimin kunum ete kele tewe, ilim be kuloke te!”, yangsiliw kale. Kanesiliw beem mongom ete Sunbin-Got em fut tem em angse weng be ki kelewsiliw kale. Em angse weng be kanekote: \q1 “I nem ilim beem dulum elo bonge bonge keko, tum takak so kikinin mak kikinsomeliwi, \q2 ete kese kunum be nem ilim be kuluse te!”\x * \xo 19:24 \xt Sim Fut 22:18\x* \m \v 25 Angse weng beemdiw wonuk so kunum bi kame fein kesiliw kale. \p Kaem ding dim bakate, Yesus akalem auk u, akalem auk awkolon\f + \fr 19:25 \ft 19:25 Kal kunum i kilele akokow keliwete: Waneng bu auk um neng ute sako? Bani, auk um en ute sako? I akokow so keliw te.\f* uso, Kolobas em kalel Malia uso, Makdala abiw em waneng wiin taman Malia uso, ketket teben kel waneng bi Yesus em kolewsiliw ais dim ka kel mit mewso mo fakalsiliw kale.\x * \xo 19:25 \xt Matyu 27:55-56\x* \p \v 26 Keko beli, beem ding dim bakate, Yesus e akalem auk so, akalem ibolow fian dulewei, elo gelewkabe kunum eso, alew ilo makuw ka mobiliwi, e yetemeko, auk ulo bokoumomele: “Kutaka! Kale kom min ete kasike!”, wangeko,\x * \xo 19:26 \xt Sion 13:23\x* \v 27 akalem gelewkabe kunum beelo bokolewomele: “Kutaka! Kalu kom kauk ukal bu kate!”, dangse kale. Dangei, beem yangse ding dim elote, e ulo akalem auk utew akalem am wamde uneko, kilele keumse kale. \s1 Atin Kuw Kuanse em Sang te. \p \v 28 Beli, Yesus e kal kelete: “Nem kanenemoke eisneng alik alik be kame banimomin kele kai!”, angse kasike, Sunbin-Got em fut tem angse weng beem anung mak elo ki kelomin beem mongom ete e bokolomele: “Ok tew so keneme kae!”, angse kale.\x * \xo 19:28 \xt Sim Fut 22:15\x* \v 29 Angei, mali kawtiw i Isow ais\f + \fr 19:29 \ft 19:29 Isow e ais wiin mak te. Mak ding mak kelei, Sunbin-Got em am yol aluwkabiliw kunum i Isow ais teing kuluko, kaim dim dako, Sunbin-Got em am yol tem em aluwbamin kelewsiliw kale. Kunum Ayem 14:52; \f* kang kuluko, yesum atew eisneng mak wain ok sen mewso be beem tem kabalak bubulow keleweko, ais kang dim wakalako, Yesus em fil kal dim dukuleweko, elo wain ok atul nam be demensiliw kale.\x * \xo 19:29 \xt Sim Fut 69:21\x* \v 30 Demeniwi, e ok be waneko, bokolomele: “Nem aluwbamin e kame ki keko, banimaka!”, angesomi, gatak wakas mit dokong angeko, akalem finik elo debeleko, fein kuanse kale. \p \v 31 Kanese ding dim bakate, Suda kawtiw im finengdakamin ding Sabat em memen kesiliw ding kese kale. Iti aneng danoke ding dim kabalak e, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw em Sabat wiin so ding kese kasike, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolomeliw: “Ais dim kolewsiliw kunum bi kanelom wiin so ding beem ding dim bakate, ka kel bokoliw te!”, angsiliw kale. Angesomi, uneko, Failat elo bokolewomeliw: “Ku mali kunum mak yemdelewi, i uneko, ais dim koyembiliw kunum biim yan em kun be kang keyemiwi, i fongate akate kuanoliwka! Kuaniw kano, mali kunum mak biim fom e kulako, kawin dim mit da koyemoliwka!”, dangsiliw kale.\x * \xo 19:31 \xt Sawa Weng 21:22-23\x* \v 32 Dangiwi, Failat e im yangsiliw weng be geleweko, mali wonuk so kunum mak ilo yemdalei, i uneko, Yesus em dulum ka biliw kunum alew im yan beem kun be kang kelewsiliw kale. \v 33 Kang keleweko, Yesus em mit mewso unsiliw ding dim bakate, i atemiwete: “Eke! E atin kuw kuan kembe kai!”, angsiliw kasike, em yan em kun be kang kelinba kesiliw kale. \v 34 Keko beli, wonuk so kunum mak on mak kuluko, Yesus em melen dim kalus kelewse kale. Kalus kelewei, fongate akate kaim ok binoko, matem talse kale. \p \v 35 Kanese eisneng be mak kunum mak kilele kiinwalasomi, kalan teleko, yulo bakayembe kasike, alik alik yu kilele kiliko, kal keko, kalan weng beelo “Fein!”, dangoliwka!\x * \xo 19:35 \xt Sion 21:24\x* \v 36-37 Yu kilele ibolow fukunina! Alik alik Yesus em dim kanelewse eisneng be Sunbin-Got em fut tem angse weng beelo ki kelewse te. Fut tem beem weng e kanekote: Mak e \q1 “Maka i akalem kun gel so mak kanginba keliw te.” \m Mak e \q1 “Kalus kelewsiliw kunum beelo ikalem kiin so atemokoliw te.”, \m angse kasike.\x * \xo 19:36-37 \xt Aneng Kolew 12:46; Teing Bakamin 9:12\x* \s1 Fom Tum Tem Dukusiliw em Sang te. \p \v 38 Beli, Alimatea abiw kunum mak em wiin e Yosew ete kale. E Yesus elo “Fein!”, dangenale kunum kebise kate, e Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum im awan finganeko, wokmo dim kuw Yesus elo gelewkabe kunum ete kale. \p Kaem ding dim bakate, e uneko, Failat elo bokolewomele: “Ne ki keko, Yesus em fom be kuloki ye?”, dangei, e “Kenka!”, dangse kasike, e Yesus em fom be kuluko, de unse kale. \p \v 39 Beem ding dim bakate, Nikodemus akal talse kale. Sua kel akate, kutiliw ding dim mak kabalak e, e Yesus em fukun mewso uneko, eso weng bokose kunum ete kale. Kame ding dim bakate, e kamge ais gom alew bonggu abuko\f + \fr 19:39 \ft 19:39 Kamge ais gom mak em wiin e Mil e mak e Aloe ete kale.\f*, de talse kale. Fom dim dulomin ibolow kesiliw ais gom beem ilum fian e 30 kel emdiw te.\x * \xo 19:39 \xt Sion 3:1-21\x* \v 40 Yosew so, Nikodemus so, aso i Suda kawtiw im kukuw geleweko, kamge eisneng be Yesus em fom dim ulit ulit kabilewsomi, fom elo ilim falal kolewsiliw kale. \v 41 Keko beli, Yesus elo ais dim sil bikisiliw dim mewso kabalak e, musun mak bise kale. Ka kel e, mali kawtiw i fomkamin tem kikis mak dikeko, memen kesiliw kale. \v 42 Kaneko kasike, aneng mewso kese beem mongom so, finengdakamin ding Sabat kese ding mewso kese beem mongom so, mongom alew beem dulum elo aso i Yesus em fom be de uneko, dikesiliw fomkamin tum tem ka kel dukusiliw kale. \c 20 \s1 Malia u, Sion e, Fita e, Alemsal biim Sang te. \m \v 1 Beli, finengdakamin ding Sabat ding banimeko, Ben ding\f + \fr 20:1 \ft 20:1 Suda kawtiw i Talfut Kelewse fut beem sang geleweko, ben kel ben kel ding teing bokoko, beem fefe ding Sabat finengdakamin ding dangakabiliw te. Kasike, nukalem “Sande” angakabuluw ding bakati ikalem ben kel ding em emisik ding kekabe te. Kale kel, Sion e Suda kawtiw im kukuw geleweko, “emisik ding” fut tem bose kale. “Emisik ding” angse ding be, nukalem “Sande” angakabuluw em ding ete te.\f* kese ding dim bakate, kutim mililiw angeko, selei, Makdala abiw waneng Malia u Yesus em fomkamin dim elo atebam unsu kale. Unesomi, atemute: Tum tem beem bontem elo net kelewsiliw tum fian be bulbuluneko, belei, atemsu kale. \v 2 Atemsomelui, u yakoko, fongate akate Saimon Fita so, Yesus elo ibolow mutuk fian dulewei, e elo anggelewkabe kunum beso, aso biim fukun unsu kale. Uneko, aso ilo bokoyemomelu: “Ai kunum alew yutaka! Mali kawtiw i nukalem Kamok Fian em fom kuluko, unembiliw kate! Nalem aneng kel dukukembiliw yake?”, yangsu kale. \v 3 Yangui, Fita eso, nanew kunum beso, aso i fongate akate ka biliw abiw be koleweko, fomkamin dim elo yakosiliw kale. \p \v 4 Yakosomeliwi, Fita em akunum be emisik yakoko, fongate kuw uneko, fomkamin dim kue angse kale. \v 5 Kue angeko, tum tem matem kue angesomi, gatak wakas angeko, kiin doung angete: “Yesus em fom falal kolewsiliw ilim ete kuw be kai!”, angse kate, e kawtem uninba kese kale. \v 6 Beem ding dim bakate, Fita ibik ete talse kale. Teleko, fomkamin tem kawtem uneko, fom falal kolewsiliw ilim akati atemse kate, \v 7 Yesus em kak falal kolewsiliw ilim be alul nengka kebelei, atemse kale. \v 8 Keko beli, emisik fomkamin telese kunum bakati tem kawtem uneko, alik alik kanese eisneng be atemeko, “Fein!”, dangse kale. \p \v 9 Beem ding dim bakate, Yesus em gelewkabiliw kunum waneng i Sunbin-Got em fut em bokose weng “Yesus e fomkamin dim iti dawkalfoloke te!”, angse weng be kilele dolon kelinba kesiliw kale.\x * \xo 20:9 \xt Kalan Kunum 2:24-32; 1 Kolin 15:4\x* \v 10 Kaneko beli, aso i iti ikalem amnom elo unsiliw kale. \p \v 11 Aso im unsiliw ding dim bakate, Malia u sakik kuluko, fomkamin dim ka kel amesu kale. Kaem ding dim bakate, u tum tem matem kue angesomi, gatak wakas angeko, kiin doung atemute: \v 12 Yesus em fom akalse dim ka kel e, Sunbin-Got em yemdakamin finik alew mak teinbiliwi, u yetemsu kale. Alew biim ilim be kais nam namal kese kale. Mak e Yesus em kak dukusiliw dulum ka kel e, mak e Yesus em yan dukusiliw dulum ka kel i teinbiliwi, u yetemsu kale. \v 13 Keko beli, aso i ulo dakalalomeliw: “Waneng kutaka! Ku nimtew angom ete amebelew a?”, wangiwi, u yan weng bokoyemomelu: “Mali kawtiw i nem Kamok Fian em fom denem une kembiliw kate, nalem aneng elo kel duku kembiliw be ne akokow keli te.”, yangsu kale. \v 14 Aso ilo yangesomi, famdes angeko, atemute: Yesus e mobelei, u atemsu kale. Atemsu kate, u elo abelew keleweko, kilele dolon kelinba kelewsu kale.\x * \xo 20:14 \xt Iluk 24:16; Sion 21:4\x* \v 15 Keko beli, Yesus e ulo dakalalomele: “Wee! Ku nimtew angom ete amebelew a? Ku kan elo fenbelew a?”, wangse kale. Wangei, u “Esik musun kaleem atebe kunum ete sako!”, angeko, ibolow fukuneko, elo dakalalomelu: “Kamok kutaka! Ku fom beelo de une keembelew tewe, ku nelo ‘Ka kel duku kembi te!’, nangew kano, ne fom kulam uno yo!”, dangsu kale. \v 16 Dangui, Yesus e ulo bokoumomele: “Malia kutaka!”, wangei, u yol angeko, fubelet atemeko, bokolewomelu: “Alabonai!”, dangsu kale. (Dangsu weng beem Kibulu weng sin em mongom e kanekote: “Nakalem Kalenemin Kunum!”.) \v 17 Dangui, e bokoumomele: “Wee kutaka! Ku kanelom melenemokolew te! Nimtew angom? Ne Aatim em mit katem uninba bi kasike! Kate, ku kame uneko, nem nakunum kumel ilo weng kale de uneko, bokoyemomelew: ‘Ne kame, nakalem akal, yukalem akal, alik alik nukalem Aatim Sunbin-Got em mit katem unoki te.’, yangeko, bakayem una!”, wangse kale.\x * \xo 20:17 \xt Ulom 8:29; Kibulu 2:11-12\x* \v 18 Wangei, Makdala abiw waneng Malia bu Yesus em gelewkabiliw kunum waneng ilo bokoyemomelu: “Ne Kamok Fian elo atem kembi te!”, yangeko, em wange kembe weng be ilo bokoyemsu kale. \s1 Gelewkabiliw Kunum im Sang te. \p \v 19 Beli, beem ding dim bakate, Yesus em gelewkabiliw kunum waneng i Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum im awan finganin fian keyemsiliw kale. Kaneko kasike, im ikalem bongguko, wensansiliw ding dim bakate, i ikalem am yal be kitil kuw babolong aiko, kolewsiliw kale. \p Keko beli, beem Ben ding\f + \fr 20:19 \ft 20:19 20:1 em weng atemoliwka!\f* be banimomin kese ding dim bakate, Yesus e im am biliw mutuk ka kel moko, bokoyemomele: “Yutaka! Yu ibolow menew kuw keko, boliwka!”, yangeko, \v 20 akalem asiliw teing tem so, melen tem so kaleyemse kale. Kaleyemsomelei, i elo atemeko, “Ku nukalem Kamok Fian kutaka!”, dangeko, kakatsiliw kale.\x * \xo 20:20 \xt Sion 16:22; 1 Sion 1:1\x* \v 21 Kakatemiwi, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yutaka! Yu ibolow menew kuw keko, boliwka! Aatim em namdase emdiw, ne kame yukati yemdali te!”, yangeko, \v 22 fuu keyemeko, bokoyemomele: “Yu Sunbin-Finik kuliwka! \v 23 Kame, kilele kililina! Yu mali kawtiw im sili sili kukuw sak misim kuw kulu koyemiw tewe, Sunbin-Got akati biim sili sili be sak misim kuw kulu koyemoke te. Kate, yu mali kawtiw im sili sili kukuw be kulu koyeminba keliw tewe, Sunbin-Got akati biim sili sili be nam kulu koyeme te.”, yangse kale.\x * \xo 20:23 \xt Matyu 16:19; 18:18\x* \s1 Tomas em Sang te. \p \v 24 Kaneko beli, Yesus akalem gelewkabiliw kunum waneng im kiin dim fitewse ding dim bakate, em kalun kel gelewkabiliw kunum im mak kunum makmak iso wensanbinba kese kale. Kunum beem wiin mak e Tomas e, wiin mak e “Awang Men”\f + \fr 20:24 \ft 20:24 Gilik im weng sin e, “Didimus” dangsiliw te.\f* ete kale. \v 25 keko beli, mali Yesus em gelewkabiliw kunum i elo bokolewomeliw: “Kutaka! Nu nukalem Kamok Fian atem kembuluw te!”, dangsiliw kate, e yan weng bokoyemomele: “Babo! Nakalem ete sil bikisiliw teing abin so, on salewsiliw tem abin so, alew be atemeko, nakalem teing kang kangung kelinba keli tewe, ne yom nangbiliw weng beelo nam ‘Fein!’, angi te.”, yangse kale. \p \v 26 Yangeko beli, iti ben kel ding mak banimei, Yesus em gelewkabiliw kunum iso, Tomas eso, alik alik i makuw am makmak ka kel wensaneko, am beem yal kitil kuw babolong kolewko, ailsiliw kale. \p Kaem ding dim bakate, Yesus e wensansiliw kunum waneng biim mutuk iti fiteweko, moko, bokoyemomele: “Yutaka! Ibolow menew so keko, boliwka!”, yangse kale. \v 27 Yangeko, Tomas elo bokolewomele: “Ku kame teleko, kom teing kang de teleko, nem sil biki konemsiliw teing dim so, on sanemsiliw tem dim so, teing kang dukuko, kilele atema! Ku kanelom ibolow fukunin alew kemokolew te! Kate, ku kale teleko, ‘Feinka!’, nangolewka!”, dangse kale. \v 28 Dangei, Tomas e yan weng bokolewomele: “Feinka! Ku nem Kamok Fian kute te! Kusik nem Sunbin-Got kute te!”, dangse kale. \v 29 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Ku nelo netemsomi, ‘Fein!’, nangew sako? Kate ku kilele kilila! Nelo neteminba kesomi, ‘Fein!’, nangbiliw kunum waneng imi e kalfong fian kuluko, kakatemoliwka!”, dangse kale.\x * \xo 20:29 \xt 1 Fita 1:8\x* \s1 Fut kaleem Bose em Mongom em Weng te. \p \v 30 Yesus e auk so kitil so eisneng banso banso akalem gelewkabiliw kunum waneng im kiin dim aluwse kate, ne akalem kanelewse eisneng be fut tem kale dako, bolinba kesi te. \v 31 Kate, yom fut kale teing bokoko, weng beelo “Fein! Yesus e Sunbin-Got em min keko, nukalem Mesaya ete te! Nu akalem wiin dim e sunsun finik so bin kulukabuluw kai!”, angokoliw beem mongom ete ne fut kale bosi te.\x * \xo 20:31 \xt Sion 3:15; Ulom 1:17; 1 Sion 5:13\x* \c 21 \s1 Gelewkabiliw Kunum Ben kel im Sang te. \m \v 1 Beli, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum im kiin dim e iti fitewse kale. Beem ding dim bakate, i Okmun Galili ka kel bisiliw kale. Okmun Galili em wiin mak e Okmun Taibelias ete kale. Fitewse sang e kanekote: \p \v 2 Kaem ding dim bakate, ben kel gelewkabiliw kunum mak okmun dim ka kel bisiliw kale. Kunum bi kanekote: \li1 Mak e Saimon Fita e, \li1 mak e Tomas (em wiin mak e “Awang Men”\f + \fr 21:2 \ft 21:2 Gilik im weng sin e, “Didimus” dangsiliw te.\f*) e, \li1 mak e Nataniel (Galili aneng fian Kena abiw mutuk kayak) e, \li1 mak i Sebidi em muluw alew i, \li1 mak i nanew gelewkabiliw kunum alew ite te. \p \v 3 Keko beli, Saimon Fita e mali ilo bokoyemomele: “Yutaka! Ne uneko, takam fenem uno yo!”, yangei, i bokolewomeliw: “Ken! Nu makuw unuma!”, dangsiliw kale. Dangiwi, ikalem alik alik i kunuw tem kawtem uneko, teinsomi, okmun dim elo unsiliw kale. Unsomeliwi, kutiliw ding uneko, iti aneng danei, i takam fensiliw kate, mak kulu takalinba kesiliw kale.\x * \xo 21:3 \xt Iluk 5:4-7\x* \p \v 4 Keko beli, aneng danse ding dim bakate, kunum bi Yesus elo okmun benggew dim kel mobelei, i atemsiliw kale. Kate, i elo abelew keko, dolon kelinba kesiliw kale. \v 5 Kesomeliwi, e gaaneko, dakalalomele: “Kunum aul min yutaka! Yu takam takabiliw e?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Babe! Nu takam mak takalinba kebuluw te!”, dangsiliw kale. \v 6 Dangiwi, e bokoyemomele: “Yu yom wakal men be kuluko, kunuw em yuk teing dulum elo iti okmun tem elo kuse kabalak dalina! Kuse kabalak daliw tewe, fein takam kulokoliw te!”, yangse kale. Yangei, i em yangse weng be geleweko, wakal men kuse kabalak dasomeliwi, takam banso banso mak wakal men be gekse kale. Gekse kasike, im wakal men kunuw tem dim elo “Bing kuluma o!”, angsiliw ding dim bakate, wakal men beem ilum e fian kuw kelei, i ki keko, binginba kelewsiliw kale. \p \v 7 Kaneko beli, Yesus em elo ibolow mutuk fian dulewkabe kunum be Saimon Fita elo bokolewomele: “Kunum be nukalem Kamok Fian ete te!”, dangse kale. Kunum biim aluwbabiliw ding dim bakate, i ikalem ilim gulu kolewsiliw kasike, Fita elo weng be dangse ding dim bakate, e fongate akate akalem tikin ilim be iti minggisomi, okmun tem bukbuk angeko, benggew kalo unse kale.\x * \xo 21:7 \xt Matyu 14:29; Sion 13:23\x* \v 8 Kalo unse ding dim bakate, mali gelewkabiliw kunum i kunuw dim kel uneko, wakal men ilum sel be bingem kule unsiliw kale. Im unsiliw em singam e 100 mita emdiw te. \p \v 9 Keko beli, okmun beem benggew kel, akunum kusel bi ais abuleko, kainbelei, takam mali mak fu gis ke duku belei, i atemsiliw kale. Atemsomeliwi, belet wanin akal belei, i atemsiliw kale. \v 10 Atemiwi, Yesus e bokoyemomele: “Yu kame kulu kembiliw takam mali mak de telina!”, yangse kale. \v 11 Yangei, Saimon Fita e kunuw dim mewso uneko, wakal men takam banban so benggew dim kalo bingse kale. Bingei, isik takam be teing bokoko, “Ibo! Takam im fufu e 153 kel kele kai!”, angeko, yol angsiliw kale. Nimtew angom? Takam banban kese kate, wakal men be dakalalinba kese kasike.\x * \xo 21:11 \xt Iluk 5:6\x* \fig |alt="Jesus serving breakfast" src="LB00330B.tif" size="col" ref="Sion 21:11" \fig* \v 12 Keko beli, Yesus e bokoyemomele: “Kame, yu teleko, wanin wanina!”, yangse kale. Yangei, gelewkabiliw kunum bi Yesus elo atemeko, “Be fein Yesus ete kai!”, ibolow tem angsiliw kate, i finganeko, kaim dim kel “Be Yesus ete te!”, anginba kesiliw kale. \v 13 Kesomeliwi, Yesus e belet wanin so, takam so kuluko, yemense kale. \p \v 14 Yesus e kuaneko, iti baba teinse em ding elote, kaleem kanese ding dim telei, kanese sang be, Yesus em alemsal kel ding akalem gelewkabiliw kunum im kiin dim fitewse em sang te.\x * \xo 21:14 \xt Sion 20:19,26\x* \s1 Yesus so, Fita so, Aso im Weng Bokosiliw em Sang te. \p \v 15 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum biso, alik alik im wanin be waneko, banimsiliw ding dim bakate, Yesus e Saimon Fita elo dakalalomele: “Sion em min Saimon kutaka! Kom nelo kenembelew ibolow mutuk fian be mali im ibolow mutuk fian bakiyembelew sako?”, dangse kale. Dangei, e yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku nem dukemkabi ibolow fian be kilele kal kebelew te!”, dangei, e bokolewomele: “Kasike, ku nem siwsiw men ilo yetemeko, wanin yemgiyemolewka!”, dangse kale. \p \v 16 Dangeko beli, iti dakalalomele: “Sion em min Saimon kutaka! Ku nelo ibolow mutuk fian kenembelew e?”, dangse kale. Dangei, e yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku nem dukemkabi ibolow fian be kilele kal kebelew te!”, dangei, e bokolewomele: “Kasike, ku nem siwsiw ilo yetemeko, wanin yemgiyemolewka!”, dangse kale.\x * \xo 21:16 \xt Kalan Kunum 20:28\x* \p \v 17 Dangeko beli, yemamas kel ding Fita elo iti dakalalomele: “Sion em min Saimon kutaka! Ku nelo ibolow mutuk fian kenembelew e?”, dangse kale. Dangei, e ibolow ilum fian mak kuluko, yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku alik alik eisneng kilele kal kebelew kasike, ku nem dukemkabi ibolow mutuk fian bakati kilele kal kebelew te!”, dangei, e bokolewomele: “Kasike, ku nem siwsiw ilo yetemeko, wanin yemgiyemolewka!”, dangse kale. \p \v 18-19 Dangesomi, nono deiw ete Sunbin-Got e Fita em kuanoke beem dulum elo wiin fian kuloke beem dulum elo Yesus e weng mak bokolewomele: “Ku kame kilele kilila! Tanbel kaim so biselew ding dim kabalak e, ku kukalem yewet be kukalem teing so minggisomi, kukalem ibolow kuw geleweko, ‘Ka uno! Ka uno!’, angeko, fein kalo unemelew te. Kate, fasel kelokolew ding dim kabalak e, ku kukalem teing so silel angewi, mali kunum mak kom yewet net kekemeko, aneng ku ibolow kelewinba kelew aneng kalo kamde unokoliw te.\f + \fr 21:18-19 \ft 21:18 Kal kunum i weng beem mongom e bokolomeliw: Fita em fasel keloke ding dim kabalak e, maka i elo aluwsomi, Yesus emdiw ais dim sil biki kolokoliw te. Beem mongom ete Yesus e bokolomele: “Kom teing silel angokolew te!”, dangse kale.\f*”, dangse kale. Dangeko beli, Yesus e bokolewomele: “Kate kame ku nelo nenggelewa!”, dangse kale.\x * \xo 21:18-19 \xt Matyu 16:24-25; 2 Fita 1:14\x* \p \v 20-21 Dangei, Fita e famdes angei, Yesus em ibolow mutuk fian dulewkabe kunum aso ilo yenggelew telei, e elo atemeko, Yesus elo dakalalomele: “Kamok Fian kutaka! Kunum kaleem dim noloke ye?”, dangeko, dakalase kale. \p Sua kel, fefe wanin wansiliw ding dim kabalak e, kunum be Yesus em mit mewso teineko, waneko, dakalalomele: “Kante kulo maka im teing dim daloke ye?”, dangse kale.\x * \xo 21:20-21 \xt Sion 13:23-25\x* \v 22 Kate, kaem ding dim bakate, Yesus e Fita elo yan weng bokolewomele: “Em dulum elo ibolow fukunomeli: ‘Kunum be finik so belei, ne iti toloki te.’, angi tewe, be kom eisneng bate. Kukalem ete nelo nenggelewolewka!”, dangse kale. \v 23 Dangei, akalem gelewkabiliw kunum i ikalem mutuk bokolew bokolew kelomeliw: “Kunum be nam kuane te!”, ange ange kesiliw kate, Yesus e kanele weng bokolinba kese kale. E bokolomele: “Em dulum elo ibolow fukunomeli: ‘Kunum be finik so belei, ne iti toloki te.’, angi tewe, be kom eisneng bate.”, dangse kale. \s1 Sion em Fefe Kewkew Weng te. \p \v 24 Nem dulum elo “Nam kuane te!”, dangbisiliw kunum be nakalem ete kuw te. \p Alik alik kunum waneng nu kilele kal keko, weng kale kitil kuw einging kelewuwete: Nem bosi weng kale dasuw so weng bate. Alik makuw fein weng ete kuw te.\x * \xo 21:24 \xt Sion 19:35\x* \p \v 25 Yesus e mesesem mesesem eisneng tulun tulun kuw kese kasike, ne em kanese eisneng alik alik be fut tem boli tewe, kawin dim kale gekomi, fut boloki em dolon e banimoke kasike, koli te.\x * \xo 21:25 \xt Sion 20:30\x*