\id GEN - Bimin NT -Papua New Guinea 2008 (web 2014) \h Talfut Kese \toc1 Sunbin-Got em Abiil so Kawin so Talfut Kelewse Sang te. \toc2 Talfut Kese \toc3 TK \mt1 Sunbin-Got em Abiil so Kawin so Talfut Kelewse Sang te. \c 1 \s1 Gung Kel Ding Alik Eisneng Kilke Dukuse Sang te. \p \v 1 Talfut kese ding dim bakate, Sunbin-Got e abiil so kawin so mesesem alik alik be kilkese kale. \v 2 Kate, kawin so abiil so be mililiw so bonggubi biliwi, Sunbin-Got em kitil e inim finik atew ete kuw fukafuka kebomi, okmun fian tikin dim boktak tiw kalote alenale kale. \p \v 3 Beli, Sunbin-Got e bokolomele: “Felet mak angoka!”, angei, fein felet fak angse kale.\x * \xo 1:3 \xt 2 Kolin 4:6\x* \v 4 Angei, e atemeko, “Felet be ken kele kai!”, angse kale. Angei, mililiw akal amen kelei, felet akal amen ka da, ka da kelewse kale. \v 5 Kelewsomi, felet beem wiin e bokolomele: “Be taw!”, angse kale. Angeko, mililiw beem wiin akal bokolomele: “Be kutiliw!”, angse kale. Angeko, kutiliw teleko, uneko, taw kikis mak matem teleko, emisik ding banimse kale. \p \v 6 Keko beli, Sunbin-Got e iti weng mak bokolomele: “Ok katiw da, kalak da, dolon kelew kelew kelina!”, angse kale.\x * \xo 1:6 \xt 2 Fita 3:5\x* \v 7 Angesomi, ok katiw da, kalak da beem mutuk e dolon mak dukuse kasike, ok katiw so, ok kalak so singam singam keyemse kale. \v 8 Keyemsomelei, e dolon beem wiin e “Abiil te!”, angse kale. Angei, kutiliw teleko, uneko, taw kikis mak matem teleko, emteben ding banimse kale. \p \v 9 Keko beli, Sunbin-Got e bokolomele: “Ok abiil afak kel be mutuk makmak kuw kelomele kano, aneng kale tiow dim keloka!”, angse kale. Angesomelei, em angse weng be fein kelewse kale. \v 10 Keko beli, e aneng tiow beem wiin e “Kawin te!”, angesomi, ok mutuk makmak kele beem wiin e “Okmun alelbin fian te!”, angse kale. Angesomelei, e diw atemeko, “Ken kele kai!”, angse kale. \v 11-12 Angesomelei, Sunbin-Got e bokolomele: “Kame, itel so kanemin kanemin ais dem so mesesem mesesem eisneng kawin dim talfut keloka!”, angse kale. Angei, em angse weng be fein kesomelei, ais mesesem mesesem eisneng banso talfut kese kale. Keko beli, Sunbin-Got e mesesem mesesem eisneng be diw atemete: “Ken keli kai!”, angse kale. \v 13 Angei, kutiliw teleko, uneko, taw kikis mak matem teleko, yemamas ding kel banimse kale. \p \v 14 Keko beli, Sunbin-Got e bokolomele: “Abiil dolon dim kel ailbin banban mak fitewina! Ailbin be amen amen keko, taw so mililiw so beem ding ailsomi, ding akal amen amen kuw ke koyemo ya! \v 15 Keko beli, ailbin angom bi abiil kel tebeko, kawin dim kalak elo ailboliwka!”, angse kale. Angei, em angse weng be fein kese kale. \v 16 Kesomelei, Sunbin-Got e ailbin fian alew mak dukuse kale. Ailbin fian mak e, taw ding em kamok kese kale. E ataan te. Ailbin fong mak e kutiliw em kak kese kale. E kayow te. Kelei, fial galgul ban ikal dukuse kale. \v 17-18 Dukusomi, abiil em ailbin angom alik alik bi kawin dim elo “Dan dukuko, felet kelebina!”, angeko, dukuse kale. Dukuko, ataan so kayow so ikal amen amen keyemei, i taw em aluwbamin so, kutiliw em aluwbamin so kesomi, kawin dim elo felet kelewkabiliw te. Kelewiwi, Sunbin-Got e ilo diw yetemete: “Ken keli kai!”, angse kale. \v 19 Angei, kutiliw teleko, uneko, taw kikis mak matem teleko, ketket teben em ding kel banimse kale. \p \v 20 Keko beli, Sunbin-Got e bokolomele: “Okmun alelbin fian beem mutuk kel mesesem mesesem finik so bin talfut kelina! Kelomi, awon so mesesem mesesem bel so ikal fiteweko, kawin abiil dim bile yamkakamina!”, angse kale. \v 21 Angeko, okmun alelbin fian beem samal inkal fian sel bi so, mali ka bokoliw mesesem mesesem eisneng finik so bi so, awon so, mali bel so mesesem mesesem eisneng bi so, alik alik mesesem mesesem eisneng biilo kilke duku koyemse kale. Koyemsomi, diw yetemete: “Ken keli kai!”, angse kale. \v 22 Angesomelei, Sunbin-Got e ilo bamki duyemsomi, bokoyemomele: “Aul men kaileko, tulun kuw kesomi, okmun alelbin fian beem dim gekbina! Awon so, bel so mesesem mesesem eisneng biso, ikalti fukulako, al keko, kawin dim elo gekbina!”, angse kale. \v 23 Angei, kutiliw teleko, uneko, taw kikis mak matem teleko, ketket em ding kel banimse kale. \p \v 24 Keko beli, Sunbin-Got e bokolomele: “Kawin be samal mesesem mesesem finik so eisneng talfut kelina! Am samal so, kut samal so, mesesem mesesem finik so yan banim eisneng so, alik alik bi talfut kelina!”, angse kale. Angei, em angse weng be fein kese kale. \fig |alt="Land animals creation" src="OT000111.tif" size="span" ref="Talfut Kese 1:24" \fig* \v 25 Feinka! Sunbin-Got e kut samal so, am samal so, mesesem mesesem finik so yan banim eisneng so, alik alik finik so bin bei kilke dukuse kale. Dukusomi, diw atemete: “Ken keli kai!”, angse kale. \v 26 Angesomi, iti weng mak bokolomele: “Kunum so waneng so mak nukalem atew, nukalem takak emdiw kemuma o! Kunum so waneng so bi okmun beem mesesem bi so, awon bi so, samal bi so, kawin beem finik so mesesem mesesem eisneng bi so, mesesem mesesem finik so keko, yan banim eisneng bi so, alik alik mesesem mesesem eisneng biilo kilele yetewboliwka!”, angse kale.\x * \xo 1:26 \xt 1 Kolin 11:7\x* \v 27 Angsomi, kunum waneng akalem takak emdiw dukuse kale. Feinka! E kunum kelew, waneng keum duku koyemse kale.\x * \xo 1:27 \xt Matyu 19:4; Mak 10:6\x* \x * \xo 1:27 \xt Talfut Kese 5:1-2\x* \v 28 Koyemeko, ilo bamki duyemsomi, bokoyemomele: “Aul banban kailsomi, kawin fe abiil fe alik alik angom be al kelina! Okmun alelbin sel beem mesesem bi so, abiil afak em awon bi so, kawin dim em samal bi so, yu alik alik biim kak kunum waneng keko, ilo kilele yeteboliwka!”, yangse kale. \v 29 Yangeko, weng makso mak bokoyemomele: “Yu kawin dim em itel o, ais dem o, mesesem mesesem dukuyemsi be wanbomi, boliwka! \v 30 Feinka! Ne kawin dim beem samal so, abiil dim em awon so, mesesem mesesem finik so eisneng bi so, alik alik ilo im wanin itel so, ais dem so, amen amen dukuyemii, i wanboliwka!”, yangse kale. \v 31 Yangei, em angse weng be fein kese kale. Kesomelei, Sunbin-Got e mesesem mesesem kilke dukuse eisneng bi diw atemete: “Ken ati kuw keli kai!”, angeko, “Seyo!”, angesomelei, kalfongse kale. Keko beli, kutiliw teleko, uneko, taw kikis mak matem teleko, gung em ding kel banimse kale. \c 2 \p \v 1-2 Keko beli, Sunbin-Got e gung kel ding aulbabelei, abiil so, kawin so, beem mesesem eisneng fok ke kolewse kale. Fok kolewsomi, ben kel ding kabalak e, e akalem alubamin alik alik be banim keleweko, finengdase kale. \v 3 Finengdase kasike, Sunbin-Got e ben em ding em dim beelo akalem ding kuw dukuko, tokotoko ayem ding kelewse kale. Nimtew angom? Gung kel em ding be, e alik alik mesesem mesesem eisneng bi kilele duku kolewse kasike. \p \v 4 Sang be Yawe Sunbin-Got em kawin so abiil so talfut dukuse sang bete te. \s1 Sunbin-Got em Kunum Waneng ilo Kilke Dukuse em Sang te. \p \v 5 Kate itel so, ais mesesem mesesem so, alik alik eisneng bi tebelinba kesiliw ding kabalak e, suuk akal banimei, kawin musun kailomin kunum mak akal banimse kale. \v 6 Beem ding dim kabalak e, ok e yukam misin atew kawin katiw somelei, kawin elo ok dukalewale kale. \v 7 Keko beli, Yawe Sunbin-Got e tawal dak fakalat kelewko, kawin be amiami kelewsomelei, kunum mak keleweko, em mutum tem kel akalem fukfuka fu kelei, kunum be finik so kese kale. Kunum be Adam\f + \fr 2:7 \ft 2:7 Kale, Suda im weng sin e weng be mongom so te. Ikalem weng sin e “Adam” beem mongom ete ‘Kunum Waneng Makmak’. Ikalem weng sin e “Adama” beem mongom ete ‘Kawin’. Kasike, Sunbin-Got e “Adama” kulusomelei, “Adam” mak amiami kelewse kale.\f* te.\x * \xo 2:7 \xt 1 Kolin 15:45\x* \p \v 8 Keko beli, e ataan tele dulum kalote ken musun mak dukusomi, kunum beelo debeleko, elo ka kel kolewse kale. Kolewse musun beem wiin e Iden te. \v 9 Beli, musun dim ka kel e ais banban mak talfut kelewsomi, ais ati so ati so em dim e wanin dem so dem so ken kuw dukuse kale. Dukusomi, musun ka kel beem mutuk kabalak e ais alew mak dukuse kale. Ais alew bi mak e, finik so bin duyembin em ais te. Mak e, wa so ken so elo fitew dalomin em ais te.\x * \xo 2:9 \xt Fitew Dase 2:7; 22:2,14\x* \p \v 10 Keko beli, musun Iden ka e, ok malmil miktem telebin ok mak alenale kale. Ok malmil miktem telebe ok be musun em kawin elo ok dulew ke alenale kale. Kebomelei, ok be teing titeleko, ketket teben aneng aneng elo kese kale. \v 11 Emisik ok em wiin e Bison te. E gol on kisol so eisneng Kawila aneng fian beem dulum elo falalse kale. \v 12 Gol on kisol be ken ati kuw te. On kisol eisneng makso mak alenale te. Mak e, filik falak tum win “Kanilian” e, mak e, kamge so ais gom mak te. \v 13 Beli, mak emteben ok em wiin e Gikon. Gikon ok bang e Kus aneng elo falal kolewse kale. \v 14 Yemamas ok beem wiin e Taigilis. Ok be anko, ataan tele beem dulum Asilia aneng fian kalo kese kale. Ok fefe beem wiin e Yufeletis. \p \v 15 Keko beli, Yawe Sunbin-Got e kunum beelo bokolewomele: “Ku musun Iden elo kilelbi atebolewka!”, dangeko, elo duku kolewsomelei, \v 16 iti weng makso mak bokolewomele: “Alik alik ais angom beem ais dem be ken kuw kelei, ku fein wanbolewka! \v 17 Kate, ku kanelom ais ken so wa so kal kemin ais beem dem wanokolew te! Wanew tewe, ku fongate akate atin kuw kuanokolew te.”, dangse kale. \p \v 18 Dangeko beli, anfel e Yawe Sunbin-Got e bokolomele: “Adam be emikel kuw be kasike, ken bate. Kame, ne elo dokoleweko, eso fangfang dakamin akalem atew mak dulewoki te.”, angse kale. \v 19 Angesomelei, Yawe Sunbin-Got e tawal kuluko, mesesem mesesem samal so, abiil awon so, alik alik eisneng angom be amiami duku koyemsomi, ilo kunum beem mit mewso koyemse kale. Koyemsomelei, kunum be alik alik ilo diw yetebomelei, ikalem wiin amen kuw amen kuw bokoyemse kale. \v 20 Keko beli, kunum be mesesem mesesem kut samal bi so, am samal bi so, abiil em awon bi so, alik alik finik so bin biim wiin amen kuw amen kuw bokoyemse kate, fangfang dakamin akalem atew mak banim kese kale. \p \v 21 Beli, Yawe Sunbin-Got e Adam elo kuanin atew kiin ok ilum fian mak dulewsomi, em melen kun makmak takas kuluko, tem be iti talewse kale. \v 22 Taleweko, melen kun be kuluko, waneng mak kaiko, ulo kunum be so koumse kale. \v 23 Koumeko, kunum be waneng buulo watemeko, bokolomele: “Kae, Yawe nakalem kun, nakalem dim kuluko, waneng bute dukunemse kasike, um wiin e waneng\f + \fr 2:23 \ft 2:23 Suda im weng sin e kunum ilo “is” yangomi, waneng ilo “isa” yangenkabiliw te. Weng alew bi ki ki akate tew kelaka.\f* te.”, angse kale. \v 24 Beem mongom ete kame akal, kunum kumel i ikalem aliwol kumel so auk kumel so koyem uneko, ikalem kalel kusel iso teinsomi, i kal anggil makmak kekabiliw te.\x * \xo 2:24 \xt Matyu 19:5; Mak 10:7-8; 1 Kolin 6:16; Efesus 5:31\x* \p \v 25 Kunum be so, waneng bu so, yemkal bi anggil fitew kesiliw kate, i finganinba kesiliw kale. \c 3 \s1 Sili Sili Nam Talfut Kese em Sang te. \p \v 1 Feinka! Yawe Sunbin-Got e samal alik alik dukuse kate, sokyan em weng e abal nam keko, funum fimdi famde ibolow so kese kale. Kasike, sokyan be waneng buulo bokoumomele: “Sunbin-Got e ‘Alik alik ais dem angom kale wanbokoliw te!’, yangse yako?” wangse kale.\x * \xo 3:1 \xt Fitew Dase 12:9; 20:2\x* \v 2 Wangei, usik yan weng mak bokolewomelu: “Bayo! Sunbin-Got e nulo bokoyemomele: ‘Ais dem alik alik kale wanboliwka!’, yangse te. \v 3 Kate, e nulo kitil kuw bokoyemomele: ‘Musun kaleem mutuk e, ais makmak beem dem ete kuw yu kanelom meleleweko, dakalu wanbokoliw te! Auliw tewe, kuankemin matem daloki te.’, yangeko, alakabe te.”, dangsu kale. \v 4 Dangui, sokyan e iti yan weng mak bokoumomele: “Babo! Yu waniw tewe, nam kuaniw te. \v 5 Kate Sunbin-Got e kal kebete: Yu ais beem dem waniw tewe, yom kiin so bayemei, yu Sunbin-Got em kal atew kulusomi, kal so kunum waneng kelokoliw te. Keko, yu wa kukuw so ken kukuw so diw atemeko, kilele kal kelokoliw te.”, wangse kale. \p \v 6 Wangei, waneng bu ais dem be atemute: Ais dem yom be atite atite weit weit kelei, um ibolow tem e “Wana! Wana!”, wangeko, ibolow kuw keumse kale. Nimtew angom? U fukunute: “Ne kal waneng keloki kai!”, angsu kasike, fein e, u ais dem mak dakuluko, wanesu kale. Wanesomi, iti dem mak dakulu aluwsomi, uneko, ukalem imok elo delew unui, imok akal wanse kale. \v 7 Wanei, yemkal biim kiin bayemei, i kal keliwete: “Yakai! Nu kal fitew kuw ke alakabuluw kai!”, angesiliw kale. Angsomeliwi, yemkal bi inkal fian kulusomi, ais kon fian kuluko, benesomeliwi, ikalem kal anggil dim kasisiliw kale. \p \v 8 Beli, aneng kuineko, dim gilil so kebe dim kelei, yemkal bi kililomete: “Yawe Sunbin-Got e guingui tala kai!”, angko, inkal fian kulusomi, musun dim beem ais tem kel wokmosiliw kale. \v 9 Wokmobiliwi, Yawe Sunbin-Got e kunum beelo gaalomele: “Ku nal nal kel kuw belew a?”, dangse kale. \v 10 Dangei, kunum be yan weng mak bokolewomele: “‘Ku talbelew!’, angomi, finganin fian mak kuli te. Nimtew angom? Kal fitew kuw bi kasike.”, dangse kale. \v 11 Dangei, Yawe e kunum beelo dakalalomele: “Ku nono keko, kal kelomelew: Ku kal fitew kuw belew a? Ku kate, ais dem ‘Ayem o!’, kangsi ais dem mak wane kembelew sako?”, dangse kale. \v 12 Dangei, kunum be iti yan weng bokolewomele: “Nete bate! Nelo dunemselew waneng kalute ais dem mak nelo dunemui, ne wani te.”, dangse kale. \v 13 Dangei, Sunbin-Got e waneng buulo dakalalomele: “Ku nimtew angomete a?”, wangse kale. Wangei, u yan weng bokolewomelu: “Nete bate! Sokyan ete nelo kak kenemei, ne ais dem mak dakaluko, wane kembi te.”, dangsu kale.\x * \xo 3:13 \xt 2 Kolin 11:3; 1 Timoti 2:14\x* \v 14 Dangui, Yawe Sunbin-Got e weng yakok so weng mak sokyan elo duleweko, bokolewomele: “Ilum atin kuw fian mak kulo dukemika. Kulokolew ilum be mali am samal so, kut samal so, biim ilum emdiw bate. Diwkuw, diwkuw ku teing banim yan banim keko, kukalem kumun kom dim bete kuw kawin dim gilin-gili kakabomelewi, kawin kukun kutew kutew bete kuw wanen kakamokolew te. \v 15 Keko beli, kom tele, waneng buum tele, maka kelew kelew keem kakamokoliw te. Kate, deiw mak ding mak e, um angin mak teleko, kom kak kawtol kekemoke te. Kawtol kekemei, kusik em yan golgol beelo ning tamolokolew te.”, dangse kale.\x * \xo 3:15 \xt Fitew Dase 12:17\x* \v 16 Dangeko, waneng buulo bokoumomele: “Diwkuw diwkuw, kom aul kumuneko, aul mewso dukulomin kemew ding dim e, ku ilum fian kulusomelewi, betbet fian akal mak kulamokolew te. Kulamokolew kate, diwkuw diwkuw, iti kimok elo ibolow kelokolew te. Kate, kimok em weng ete kuw kili wosu kebomelewi, em afak kuw bolewka!”, wangse kale. \v 17 Wangei, Sunbin-Got e Adam elo weng mak bokolewomele: “Ku kalel um weng wosuko, ais dem ayem be wanew kasike, kawin kale elo yakok keli te. Kom yemen soul kawin dim kulamokolew beem dulum elote ku bukesomi, ilum kakon somi, douw falil somelew ete, wanbom, bokolew te.\x * \xo 3:17 \xt Kibulu 6:8\x* \v 18 Feinka! Ku wanin musun beem wanin wanbokolew kate, musun bakati itel ningning so itel tem kuw kemoke te. \v 19 Ku dauw falil falil kuw kesomi, alubamokolew te. Bomelewi, deiw mak ding mak fein kuanokolew te. Kuanokolew ding kabalak be, ku iti tawal kelokolew te. Nimtew angom? Ne tawal kulusomelii, kunum kulo tawal so amiami kekemeko, duku kokemsi kasike. Feinka! Kukal kawin tawal keko, iti kawin tawal akate kelokolew te.”, dangse kale. \p \v 20 Dangei, Adam e em kalel um wiin e bokoumomele: “Kom wiin e Iw te!”\f + \fr 3:20 \ft 3:20 Iw buum wiin beem mongom e kanekote: “Finik so Bin te.”\f*, wangse kale. Nimtew angom? Kunum waneng alik alik biim alkemin auk kesu kasike. \v 21 Beli, Yawe Sunbin-Got e samal kal mak kulusomi, beneko, Adam so em kalel so yemkal ilo minggiyemse kale. \p \v 22 Minggiyemeko, Yawe Sunbin-Got e bokolomele: “Kame, kunum waneng bi wa so ken so eisneng be kal keliw kasike, i nukalem atew keliw te. Keliw kasike, i iti kanelom diwkuw finik so bin ais dem beem dim akal mewso uneko, beem dem bakal kuluko, wanokoliw te! I waniw tewe, i diwkuw diwkuw bokoliw kasike.”, angse kale.\x * \xo 3:22 \xt Fitew Dase 22:14\x* \v 23 Angesomelei, Yawe Sunbin-Got e kunum waneng bi musun Iden ka kel em bine yenbakalase kale. \p Feinka! Sua e, e kawin tawal kuluko, kunum amiami kelewse te. Kate kame, kunum be uneko, bakalem kawin dim akate musun wanin kaibomi, alenaliw kale. \p \v 24 Beli, Yawe Sunbin-Got em Adam so em kalel so yemkal biim Iden yenbakalase ding kabalak e, e musun beem ataan telebe dulum kalote, akalem dabalakamin finik kitil nam mak mo koyemse kale. Mo koyemse yemdakamin finik biim wiin e Kelubim te. I biol atul o, tiakim o, ailbin fian atew famdes famdes kelewse so tuk mosiliw kale. Tuk moko, Iden musun ka kel kuw diwkuw diwkuw kutebiliw kasike, kawtiw bi finik so bin duyembe ais ayem beem mit mewso nam uniw te. \c 4 \s1 Ken e Akalem Akunum Ebel elo Ase em Sang te. \p \v 1 Beli, Adam e kalel Iw ulo aul duumei, u kunum aul mak dukuko, beem wiin e “Ken.”, dangsu kale. Nimtew angom? U bokolomelu: “Yawe e nelo ken kenemei, ne kunum aul mak dukuli te.”, angsu kasike. \v 2 Angeko, iti aul fakileweko, aul mak dukului, i em wiin e “Ebel”, dangsiliw kale. E Ken em awkunum te. Aso i tenbelsomeliwi, Ebel em aluwbamin e siwsiw yetebin kunum kesomelei, Ken em aluwbamin e wanin kaimin kunum kese kale. \p \v 3 Keko beli, deiw mak ding mak kelei, Ken e Yawe elo “Weso! Seyo!”, dangeko, emisik em yongiw wanin kuluko, dukalewale kale. \v 4 Beli, Ebel akati Yawe elo “Weso! Seyo!”, dangeko, emisik dukulu siwsiw men ibolow mel ati kuw mak kele be anko, dukalewale kale. Dukalewei, Yawe e Ebel elo kalfong fian kelewale kate,\x * \xo 4:4 \xt Kibulu 11:4\x* \v 5 e Ken so, akalem dukulewkabe emisik yongiw wanin beso diw atemeko, beelo kakatinba kelewale kale. Kelewbelei, Ken e atemeko, ibolow wa kelei, em kiinguen kaim alala kaisuw nanew kuw famdes kese kale. \v 6 Keko beli, Yawe e Ken elo bokolewomele: “Kutaka! Ku nobelew a? Nimtew angom ete kom kiinguen amu kaim alala kaisuw nanew kuw famdes kebelew, a? \v 7 Ku kilila! Kute ken kukuw kuw kebelew tewe, ken kuw bokolew te. Kate, ku wa kukuw kemew tewe, wa kukuw be kulo kensomelei, teng so kekemoke te. Kate, kukal kitil keko, beelo de mit da kolewolewka!”, dangse kale. \p \v 8 Dangei, anfel e, Ken e Ebel awkunum beelo bokolewomele: “Kaso nu kut kakamuma!”, dangse kale. Dangei, aso i uneko, kut dim mit tem unsiliw kale. Uneko, Ken e awkunum beelo alei, e kuanse kale.\x * \xo 4:8 \xt Matyu 23:35; Iluk 11:51; 1 Sion 3:12\x* \fig |alt="Kain killing Abel" src="CA08.tif" size="col" ref="Talfut Kese 4:8" \fig* \v 9 Keko beli, Yawe e Ken elo dakalalomele: “Kom kawkunum Ebel e, nal kel be?”, dangse kale. Dangei, Ken e yan weng mak bokolewomele: “Ne kal e! Ne elo atebin kunum ba kasike!”, dangse kale. \v 10 Dangei, Yawe e Ken elo bokolewomele: “Kutaka! Nimtew angom ete ku kukuw wa be kelew a? Feinka! Kawkunum beem kaim e buselewi, e kawin tem une te. Ne kaim beem amemin kililika. Kaim be nelo gaaneko, bokonemomele: ‘Kukuw wa beem yan wa dulewa o!’, nange te.\x * \xo 4:10 \xt Kibulu 12:24\x* \v 11-12 Kame, ne weng kitil weng mak dukemi te. Nimtew angom? Ku kawkunum alewi, e kuane kasike. Kame, kukati yakok kekemi te. Kawkunum em kaim aleleko, kawin kale du kelew kasike, wanin kailokolew be, nam tebeme te. Ku fukafuka kunum kesomi, kawin abin dak kilele ken nam teinew te.”, dangse kale. \v 13 Dangei, Ken e yan weng bokolewomele: “Ebe! Kame, ilum fian mak dunemew kae! Kal ilum fian mak keli te. \v 14 ‘Ku wanin nam kaimew te!’, nangew te. ‘Nem mewso nam bew te!’ nangew te. ‘Kawin banim o!’ nangew te. ‘Fukafuka kunum bew te!’, nangew te. Kame ne ‘I nelo neniw kuanoki sako!’, angomi, finganbi te.”, dangse kale. \v 15 Dangei, Yawe e Ken elo bokolewomele: “Ku finganemokolew te! Ne weng fawtuk ayem weng fian mak kulo dukemi te. Mak kunum mak keniw tewe, ne ilo ilum fian mak duyemsomi, im yan wa kulokoliw yan be kom kulubelew yan wa be ben kel em dim bakilewoke te.”, dangse kale. Dangeko, Yawe e Ken em dim e mak eisneng mak dukulewbelei, kawtiw i beelo atemsomi, elo alinba kemaliw kale. \p \v 16 Beli, Ken e Yawe em mit elo koleweko, uneko, kawin mak teinse kale. Kawin beem wiin e Not.\f + \fr 4:16 \ft 4:16 Kibulu weng sin e wiin beem mongom e kanekote: “Finengdakamin Banim Abin”.\f* Kawin be musun Iden em ataan matem talakabe beem dulum mewso kese kale. \p \v 17 Beli, Ken e akalem kalel so bomi, ulo aul duumse kale. Duumei, u kunum aul mak dukuko, em wiin e “Enok”, dangsu kale. Keko beli, Ken e abiw mutuk fian mak gesomelei, abiw mutuk fian beem wiin e akalem min em wiin so takayak moleweko, “Enok!”, dangse kale. \s1 Ken em Muluwel Dow im Wiin te. \p \v 18 Beli, Ken em min Enok e waneng mak kuluko, aul mak dukuko, em wiin e “Ilat” dangse kale. Ilat em min e Mekuyael te. Mekuyael em min e Metusael te. Metusael em min e Alamek te. \v 19 Alamek be kayot kunum keko, waneng alew mak yemduse kale. Waneng alew mak um wiin e Ada, mak um wiin e Sila te. \v 20 Ada bu kunum aul mak dukuko, em wiin e “Yabal!”, dangsu kale. Yabal so em muluwel dow so i samal kal benemin am kakabiliw kunum waneng kesomi, bulmakao so siwsiw so yetebin kawtiw im kunum mongom kesiliw kale. \v 21 Akalem awkunum em wiin e Yubal te. Yubal so em muluwel dow so i fotiaw so, tanam atew eisneng so, beem dim sim bakabiliw kawtiw im kunum mongom kesiliw kale. \v 22 Keko beli, Alamek em afam waneng Sila ukal aul mali mak dukusu kale. Emisik min em wiin e Tubal-Ken te. Tubal-Ken so em muluwel dow so i biol so sek so kaimin kawtiw im kunum mongom kesiliw kale. Sila bu waneng aul mak ukal dukusomi, um wiin e “Nama!”, dangsu kale. \v 23 Keko beli, Alamek e akalem kalel alew ilo bokoyemomele: \q1 “Ada! Sila! Nem kalel alew, kuso yu nem weng kale kililina! \q2 Kunum tenbel mak neso genei, ne elo anii, e kuanse te. \q2 Beemdiw aul mak nelo betbet dunemei, ne elo an fomdosi te. \q1 \v 24 Beli kasike kame, kawtiw kanete mali mak i Ken elo aliw tewe, im yan wa e atin kuw ilum fian keko, mali im ilum kulokoliw beelo ben kel em dim bakilewoke te. \q2 Kate, mali kawtiw mak nelo ilum mak dunemiw tewe, i kanebiliw beem yan e 77 dim kel kulokoliw te!”, yangse kale.\x * \xo 4:24 \xt Matyu 18:22\x* \s1 Adam Yemkal im Mali Auk Dukusiliw em Sang te. \p \v 25 Beli, Adam e kalel Iw ulo iti aul mak duumei, u iti kunum aul mak dukusu kale. Dukuko, aul beem wiin e “Set.”, dangsu kale. Nimtew angom? U bokolomelu: “Feinka! Ken e akalem ning elo alei, e kuanse kate, Yawe e kuanse kunum Ebel em abin kulomin aul mak dunemse\f + \fr 4:25 \ft 4:25 Kibule em weng sin e, “dunemse” beem dulum elote “setli” angakabiliw kasike, aul beem wiin so, weng beso mewso ki makmak kelewsu kale.\f* te.”, angsu kasike. \v 26 Keko beli, Set akal min mak dukuko, em wiin e “Enos”, dangse kale. \p Beem ding kabalak e, kunum waneng i Yawe em wiin daolim kukuw matem dasiliw kale. \c 5 \p \v 1 Sang be, Adam em muluwel im talfut keyemse sang te. \p Sunbin-Got em Adam beelo talfut kilke dukuse em ding dim e, e elo akalem takak atew kelewse kale.\x * \xo 5:1 \xt Talfut Kese 1:27-28\x* \v 2 Keleweko, kunum kelew, waneng keum duku koyemomi, ilo bamki so keyemeko, im wiin e bokoyemomele: “Kawtiw kunum waneng yute te!”, yangse kale.\x * \xo 5:2 \xt Matyu 19:4; Mak 10:6\x* \s1 Adam em Muluwel Dow im Duku Dak Ke Telemaliw Sang te. \p \v 3 Beli, Adam em itol e 130 keko, min mak akalem takak emdiw dukuko, em wiin e Set dangse kale. \v 4 Dangeko, em itol e 800 makso keko, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 5 Aul kailsomelei, akalem itol e 930 kelei, fe e kuanse kale. \p \v 6 Set em itol e 105 keko, Enos dukuko, em alew kese kale. \v 7 Keko, em itol e 807 makso keko, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 8 Aul kailsomelei, akalem itol e 912 kelei, fe e kuanse kale. \p \v 9 Enos em itol e 90 keko, Kenan dukuko, em alew kese kale. \v 10 Kenan dukuko, em itol e 815 makso keko, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 11 Aul kailsomelei, akalem itol e 905 kelei, fe e kuanse kale. \p \v 12 Kenan em itol e 70 keko, Makalalel dukuko, em alew kese kale. \v 13 Makalalel dukuko, em itol e 840 makso keko, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 14 Aul kailsomelei, akalem itol e 910 kelei, fe e kuanse kale. \p \v 15 Makalalel em itol e 65 keko, Yalet dukuko, em alew kese kale. \v 16 Yalet dukuko, em itol e 830 makso keko, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 17 Aul kailsomelei, akalem itol e 895 kelei, fe e kuanse kale. \p \v 18 Yalet em itol e 162 keko, Enok dukuko, em alew kese kale. \v 19 Enok dukuko, em itol e 800 makso keko, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 20 Aul kailsomelei, akalem itol e 962 kelei, fe e kuanse kale. \p \v 21 Enok em itol e 65 keko, Metusela dukuko, em alew kese kale. \v 22 Metusela dukuko, em itol e 300 makso keko, Sunbin-Got em weng gelewsomi, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 23 Aul kailsomelei, akalem itol e 365 kelewse kale. \v 24 E Sunbin-Got em weng gelewkabe kunum kese kasike, deiw mak ding mak kabalak e, Sunbin-Got e kunum beelo kal so kun so kulei, kawtiw i elo ateminba keko, fen kolewsiliw kale.\x * \xo 5:24 \xt Kibulu 11:5; Yut 14\x* \p \v 25 Metusela em itol e 187 keko, Alamek dukuko, em alew kese kale. \v 26 Alamek dukuko, em itol e 782 makso keko, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 27 Aul kailsomelei, akalem itol e 969 kelei, fe e kuanse kale. \p \v 28 Alamek em itol e 182 keko, kunum aul mak dukuko, em alew kese kale. \v 29 Keko, min beem wiin e Noa\f + \fr 5:29 \ft 5:29 Kibulu em weng sin e Noa em wiin mongom e mewso “Finengdakamin” emdiw te.\f* dangse kale. Nimtew angom? E bokolomele: “Yawe e kawin beelo du kese kasike kame, nu aluwbamin fian bukekabuluw te. Kate, kunum aul be nulo dokoyemei, nulo aluwbamin beem finengdakamin ding mak duyemoke te.”, angse kasike. \v 30 Noa dukuko, em itol e 595 makso keko, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailse kale. \v 31 Aul kailsomelei, akalem itol e 777 kelei, fe e kuanse kale. \p \v 32 Noa em itol e 500 keko, Sem, Kam, Yafet yangmeli biilo kail dukuse kale. \c 6 \s1 Noa em Sang te. \p \v 1 Beem ding dim kabalak e, kawin dim kaleem kawtiw i banso kesomeliwi, waneng aul duku tem duku tem keyemsiliw kale.\x * \xo 6:1 \xt Sow 1:6; 2:1\x* \v 2 Keyemsomeliwi, waneng aul biim seiwel kesiliw ding dim e, finik kunum\f + \fr 6:2 \ft 6:2 Kibulu em weng sin e kale kel “Sunbin-Got em Muluwel”, angeko, bosiliw te.\f* i mali waneng seiwel atite ati biilo yetemeko, ilo ibolow keyemsomi, ikalem ibolow kuw yemdusiliw kale. \v 3-4 Yemdusomeliwi, i aul kailsomeliwi, aul bi tanbeleko, kunum waneng tiaktiak, kitil nam inkal so fasulin kunum waneng ke alenaliw kale. Keko beli, Yawe e bokolomele: “Diwkuw diwkuw, nem finik e nam kunum waneng iso be te. Nimtew angom? Kunum waneng dem so kal so biliw kasike. Ikalem itol e 120 ka kel kuw ayet keyemi te.”, angse kale. \p \v 5 Beli, Yawe e kawin dim kaleem kunum waneng im ibolow sili sili nam atemeko, “Ikalem ibolow e diwkuw diwkuw sili sili nam kukuw kuw gelewkabiliw kai!”, angeko,\x * \xo 6:5 \xt Matyu 24:37; Iluk 17:26; 1 Fita 3:20\x* \v 6 sakik fian mak kuluko, bokolomele: “Nimtew angom ete ne kunum waneng bi talfut keyemsi yake?”, angeko, ibolow tiaktiak kese kale. \v 7 Kesomi, bokolomele: “Kilkeyemsi kunum waneng so, samal so, abiil dim boktak kakabiliw awon so, kawin dim em samal so, alik alik finik so biliw biilo kuiaw banim keyemoki te.”, angse kale. \v 8 Angse kate, Sunbin-Got e Noa em ibolow fukunin kiol so, em kukuw ken so be atemse kale. \p \v 9 Sang be, Noa em talfut kelewse sang te.\x * \xo 6:9 \xt 2 Fita 2:5\x* \s1 Noa Yelimel im Sang te. \p Sunbin-Got em kiin dim e, Noa e kunum kiol kuw kunum keko bomelei, e Sunbin-Got em ibolow fukunin kuw gelewemale kunum alenale kale. \v 10 Em muluwel alemsal biim wiin e mak e Sem, Kam e, Yafet e. \p \v 11-12 Sunbin-Got e kawtiw biilo yetemeko, “Im ibolow e sili sili nam kuw kai! Kawin dim kale, i sakalaw keko, weng bo bo kuw keko, teifuluko, ganomin ibolow kuw kesomeliwi, alik alik i atin kuw wa wa kukuw kuw kemaliw te. Feinka! Itel mak kunum gel mak kukuw ken so kelomin so kunum banim te.”, angse kale. \v 13 Keko beli, Yawe e Noa elo bokolewomele: “Kawin dim kaleem kunum waneng bi so, im ganbin so, sakalaw keko, weng bo bo kukuw so, be atin kuw fian kebe kasike, ne ilo atin kuw banim keyemoki te. \v 14 Kasike kame, Noa, ku ais kok am siw fian mak gelolewka! Gesomi, ais gom atew kawin dim em eisneng mak kulusomi, siw tem beem ais kok kut so am so be be eisneng beso gus kabilewolewka! \v 15 Siw beem fian e kanekote: Mili dulum elote 150 mita, yelem dulum e: 25 mita. Siw em tiakim e 15 mita kaneko te. \v 16 Siw beem gelokolew ding dim e, ku elo kanelom mililbi kelokolew te! Ku kanelom ais kok gaktak so kasilokolew te! Kate, katiw e dolon mak em fian e ben kun em ki atew ke kolewoleka! Kolewko, siw beem tem e am alemsal mak gelolewka! Am mak e dak, am mak e mutuk, am mak e tikin te. Keko beli, siw beem yelem dulum be abisom makmak kalololewka! \v 17 Nimtew angom? Ok fian mak dabalalii, e alel toloke kasike. Ne kawin beem mesesem mesesem finik so alakabe be alik alik yenii, i kuanokoliw te. \v 18 Kate, ne ku so kitakamin weng mak amkoko, dukoloki te. Fein! Ne kulo nam keni te. Kame, ku kukalem aul waneng biilo kuluko, am siw tem kawtem unolewka! \v 19 Uneko, alik alik samal angom biim yanggus mak kulu, imok mak kulu, siw tem da koyem koyem keyemolewka! Mesik esik ok tom ilo kuiaw keyemoke kasike. \v 20 Abiil boktak kakabiliw awon so, kawin dim kale kakabiliw samal so, alik alik biim imok so, yanggus so, yemkal yemkal kuw telesomi, kuso siw tem unoliwka! Mesik esik ok tom ilo kuiaw keyemoke kasike! \v 21 Keko beli, ku wanin akal kuluko, siw tem dalolewka! Samal im wanin akal, kawtiw yukalem wanin akal, awon im wanin akal kulolewka!”, dangse kale. \v 22 Dangei, fein, Noa e em dangse weng be kili wosuko, fein kanelewse kale.\x * \xo 6:22 \xt Kibulu 11:7\x* \c 7 \s1 Ok Dang Fole Fole Fian Kese em Sang te. \p \v 1 Kaneko, iti deiw mak kelei, Yawe e Noa elo weng makso bokolewomele: “Ku nem kiin dim e ken kukuw kuw gelewbelew kunum te. Kasike, ku kukalem aul waneng ilo kuluko, siw tem da koyemolewka! \v 2 Samal mesesem ikal mak kuluko, siw tem dalolewka! Samal mali mak nem kiin dim e tokotoko so kebiliw samal bi imkel kuw amen amen kuluko, imok ben kel so yanggus ben kel so yemkal yemkal ben kel mak siw tem elo da koyemolewka! Kate, mali samal nem kiin dim e ninik so kebiliw samal bikati imikel kuw amen amen kuluko, imok e, yanggus e, yemkal yemkal makmak kuw kulolewka! \v 3 Abiil em awon bakati ben kel imok e, ben kel yanggus e, yemkal yemkal ben kel kulolewka! “Mesik esik kawin dim kaleem samal alik alik biim mongom e atin kuw banimokoliw kai!” angomi, kelolewka! \v 4 Nimtew angom? Ben kel ding banimi, ne suuk fian mak mit dabalaloki kasike. Taw ding akati, mililiw ding akati, akalka fo akalka fo ding tulun kuw kelokobe be, fu alew ding keloke te. Keko beli, kawin dim kaleem mesesem mesesem finik so biliw bi atin atin kuiaw yen banim keyemokite.”, dangse kale. \v 5 Dangeko, Noa e Yawe em dangse weng be kiliko, fein gelewse kale. \p \v 6 Ok dang ok fole fole kelewse beem talse ding e Noa em itol e 600 kese kale. \p \v 7 Kelei, Noa so, akalem aul waneng biso, alik alik i siw tem elo unsiliw kasike, ok dang ok fole fole kelewse be ilo yeninba kese kale.\x * \xo 7:7 \xt Matyu 24:38-39; Iluk 17:27\x* \v 8 Keko beli, awon so, samal mesesem so, mali Sunbin-Got em kiin dim tokotoko so kebiliw samal biso, mali Sunbin-Got em kiin dim ninik so kebiliw samal biso, \v 9 imok so, yanggus so, alik alik i ba teliwi, Noa e ilo siw tem da koyemse kale. Feinka! Kanelewse alik alik be Sunbin-Got em Noa elo dangse weng beelo ki kelewse kale. \fig |alt="Noah evil world" src="F05.tif" size="col" ref="Talfut Kese 7:9" \fig* \v 10 Anfel e, ben kel ding uneko, banimei, ok dang ok fole fole keko, telesomi, kawin dim alik alik kasi kolewse kale. \p \v 11 Noa em itol e 600 keko, auk teben em kayow e, mali em guel ding kelei, abiil so kawin so kaloko, ok inkalso mak fuktem da telei, abiil dim emikal\x * \xo 7:11 \xt 2 Fita 3:6\x* \v 12 suuk inkalso mak mitse kale. Suuk kuw man bom mene tak mene tak belei, mililiw banim taw banim, fu alew ding kese kale. \v 13 Suuk telse ding kabalak be, Noa so, em muluwel alemsal Sem o, Kam o, Yafet biso, ikalem kalel kumel biso, alik alik kunum waneng bi siw tem unsiliw kale. \v 14 Unsomeliwi, kut samal so, am samal so, samal teing yan banim so, awon so, mesesem mesesem bel aliw so, alik alik samal bi \v 15-16 Noa eso, siw tem unsiliw kale. Feinka, samal bi yemkal yemkal kuw keko, siw tem unsiliw kale. Feinka! I Sunbin-Got em Noa elo angse kitil weng beelo kilele gelewsiliw kale. Gelewsomeliwi, Sunbin-Got akalem ete siw em am yal aise kale. \p \v 17 Ailei, fu alew ding kesomelei, ok dang ok fole fole fian be fasuko, siw sel elo daolei, e kawin be koleweko, katiw unko, \v 18 Ok fole fole fasu kebe okmun beem dim kel danong danong angse kale. \v 19 Angeko, ok fian be siw beelo alik gulok gulok uneko, amgu fian sel dim alikum atin kuw kasi kolewse kale. \v 20 Kolewsomelei, ok be amgu tikin fian tiakim beelo atin kuw kasi kolewsomelei, katiw katiw uneko, ben kel em mita bakilewse kale. \p \v 21 Beem ding dim kabalak e, ok fole fole be am samal bi so, kut samal bi so, awon bi so, samal yan banim teing banim so, kawtiw so, alik alik finik so biliw biilo tom kuyaw kuyaw yese kale. \v 22 Feinka! Ok kut bomi, tiow kawin dim alakabiliw finik so bin eisneng alik alik i atin kuw kuansiliw kale. \p \v 23 Beli, Sunbin-Got e kunum waneng so, am samal so, kut samal so, abiil em awon so, samal yan banim teing banim so, alik alik finik so biliw eisneng biim mongom ete ok tomelei, alik alik ilo kuiaw kuiaw yenei, i kuansiliw kale. Kate, Noa so, akalem siw tem talsiliw samal iso, eso biliw kunum waneng biso, ite kuw kuaninba kesiliw kale. \fig |alt="Flood with Ark" src="C010.tif" size="col" ref="Talfut Kese 7:23" \fig* \p \v 24 Keko beli, ok dang ok fole fole be fian kuw keko, fasuko, belei, 150 ding kese kale. \c 8 \p \v 1 Beli, Yawe e siw beem tem biliw Noa so, kut samal so, am samal so, alik alik biim ibolow fukunse kale. Fukuneko, inim fian mak ok tikin dim kel dabalalei, e ok beelo daking dak dak fong so fong so kelewse kale. \v 2 Kelewsomelei, ok fuktem da matem talse ok fian beso, suuk ok fian beso, alik alik be kales angse kale. \v 3 Keko beli, 150 ding kesomelei, ok singelet singelet kelei, \v 4 ben kel kayow mali em guel ding be danese ding kabalak e, Noa em siw Alalat amgu tikin dim ditse kale. \v 5 Ok dang fole fole be iti singelet singelet kesomelei, king kel kayow em emisik ding kabalak e, amgu kang akal kaimse kale. \v 6 Kaimei, iti fu alew ding banimei, Noa e solow tem mak busuko, \v 7 awon guegnok atew mak dabalase kale. Dabalalei, awon be yambisomelei, kawin e tiow kese ding kabalak e, e teineko, iti telinba kese kale. \v 8 Keko beli, Noa e ibolow tiaktiak keko, bokolomele: “Ok fole fole be singelet ange sako?”, angesomelei, e awon abim atew mak akal dabalase kale. \v 9 Dabalase kate, awon e “Ok e kawin kasise ki kebe kai!”, angomi, em dim teinomin dim fenbiko, dim banim kelei, iti talse kale. Telei, Noa e akalem teing danong kut elo dako, awon beelo aluweko, iti am dase kale. \v 10 Dako, ding fenbelei, iti ben kel ding banime ding dim bakate, e awon abim atew be iti kut elo dabalase kale. \v 11 Dabalalei, kuinbelei, awon be iti Noa em fukun talse kale. Telei, Noa e atemete: Ais oliw em kon feis mak ning tamoko, de talse kale. De telei, Noa e kilele kal kelete: “Ok e fein singelet angeko, banimse kai!”, angse kale. \v 12 Keko beli, e iti ben kel ding mak fenbomelei, iti awon abim atew be kut elo dabalase kate, awon be iti telinba kese kale. \p \v 13 Beli, Noa em itol e 601 kese itol beem emisik kayow em emisik ding kele ding dim bakate, ok fole fole be singelet del kuw kelei, kawin iti tiow kese kale. Beli, Noa e siw beem tikin am kon fat keleweko, kiineng kelomete: “Ataan e, kawin tiow kele kai!”, angse kale. \v 14 Angei, auk teben kayow em mali em ketket ding dane ding kabalak e, kawin be fein tiow kese kale. \p \v 15 Kelei, Yawe e Noa elo bokolewomele: \v 16 “Kame, ku so, kom muluwel so, kom muluwel im kalel kusel so, alik alik yu siw tem be kolewko, kut unina! \v 17 Mesesem mesesem samal biso, awon biso, samal teing yan banim so, alik alik ikati kut unina! Uneko, kawin dim dak koyemew kano, i fukalako, men kaileko, al kelina!”, dangse kale. \v 18 Dangei, Noa yelimeli bi siw be kolewko, kawin dim elo talsiliw kale. \v 19 Teliwi, mesesem mesesem samal biso, awon biso, samal teing yan banim biso, alik alik bikati siw tem koleweko, kawin dim elo talsiliw kale. \p \v 20 Keko beli, Noa e aik ayem mak fakalasomi, samal so, awon so, Sunbin-Got em kiin dim e tokotoko kebiliw samal alik alik im mutuk e makmak makmak kuluko, aik ayem beem dim dukusomi, weing dako, ilo kainbelei, Yawe elo “Weso! Seyo!”, dangse kale. \v 21 Dangei, Yawe e aik ayem beem takfol dong dong deik be kimileweko, “Kamge ati te!”, angeko, bokolomele: “Ne iti kawin be makso nam yakok keli te. Feinka! Kawtiw aul dim telbiko, fasel dim akati, diwkuw diwkuw i wa kukuw beem dulum elote kuw fukunkabiliw kai! Fein! Finik so biliw alik alik biilo iti kaneyemsi emdiw nam keyemi te. \v 22 Kawin dim kaleem baniminba keko, boke ding dim kabalak, wanin kaimin ding so, wanin wanbin ding so, aneng gilil ding so, aneng mamin ding so, am ken am ding so, am suuk so ding so, taw so mililiw so ding so, kaneko ding be nam banime te.”, angse kale. \c 9 \p \v 1 Angeko, Sunbin-Got e Noa so, em muluwel iso alik ilo bamki so keyemeko, ilo bokoyemomele: “Aul duku dak duku dak, banso keko, kawin dim kale gek gek kelina!\x * \xo 9:1 \xt Talfut Kese 1:28\x* \v 2 Mesesem kawin dim samal biso, abiil awon biso, okmun bin em samal biso, alik alik samal bi yom angan fingansomeliwi, ne ilo yom teing dim da koyemi te. \v 3 Sua kel e, ne yulo ais so, ais dem so, mesesem esneng beemdiw koyemeko, “Yom wanin te!”, yangsi kate kame, ne yulo mesesem finik so bin alik alik bi duyemeko, yom wanbin angom dukuyemi te. \v 4 Duyemi kate, samal em kaim e yu kanelom wanbokoliw te! Nimtew angom? Samal im finik e kaim dim kel be kasike.\x * \xo 9:4 \xt Kunum Ayem 7:26-27; 17:10-14; 19:26\x* \v 5 Fein! Nimin samal so, kawtiw so, i mali kawtiw ite mak yeniwi, i kuaniw tewe, i kilelbiko, boliwka! Yenokoliw kawtiw biim kaim finik so be busel yemiw tewe, ne kanebiliw biilo yan ilum fian mak duyemoki te! \v 6 Ne kunum waneng nakalem atew kilel dukusi kasike, nimin kawtiw ite mak kunum waneng ilo atin kuw yeniwi, i kuaniwe tewe, yeniw kawtiw bikati yeniwi, i kuanoliwka!\x * \xo 9:6 \xt Talfut Kese 1:26; Aneng Kolew 20:13\x* \v 7 Kuanokoliw kate, yukalem e aul duku dak duku dak keko, banso banso kesomi, kawin dim kale, gek yak yak keloliwka!”, yangse kale.\x * \xo 9:7 \xt Talfut Kese 1:28\x* \p \v 8 Yangeko, Sunbin-Got e iti Noa yelimel ilo weng mak bokoyemomele: \v 9-10 “Kame kuw, ne yuso, yom muluwel dow iso, kut samal biso, am samal biso, awon biso, samal teing yan banim biso, alik yuso siw tem kolew teliw finik so biliw biso kitakamin weng mak dukuyemi te. \v 11 Dukuyemi kitakamin weng be kanekote: Ok dang fole fole fian beemdiw makso telesomi, kawin kaem mesesem finik so alik alik bi nam iti yene te.”, yangse kale. \v 12 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Nem yuso, alik finik so biliw biso, alik alik yulo dukuyemsi kitakamin weng be diwkuw diwkuw nam banimoke te. Kasike kame, ne yuso, yom dow mining alik alik iso, alik alik yulo eisneng mak dukuko, yulo kukuyemite: Nakalem weng kitakamin weng be fein diwkuw diwkuw boke te. \v 13 Nem tele kawin dim tele beem mutuk be gawal mak falal keli te. Gawal be yukam dim bomelei, yu elo atemeko, kal keliwete: Nakalem kitakamin weng be akokow keko, nam koli te. \v 14 Yu atemokoliw te! Nem yukam dabalaloki ding dim e, gawal mak yukam dim kel falalemoke te. \v 15 Falalemoke ding dim e, nem yuso, samal iso, dukusi kitakamin weng beelo ibolow fukunbomelii, kilele aluwboki te. Feinka! Ok dang fole fole mak beemdiw iti teleko, mesesem mesesm finik so biliw bi nam banim keyeme te. \v 16 Feinka! Gawal fokole ding dim bakate, ne elo atemeko, kawin dim kaleem finik so biliw eisneng alik alik ilo dukuyemsi kitakamin weng beelo ibolow fukunbomelii, kilel aluwboki te.”, yangse kale. \v 17 Yangesomelei, e Noa elo bokolewomele: “Kawin dim kaleem finik so biliw alik alik i gawal be atemeko, kilele kal keliwete: Nakalem e kitakamin weng beelo nam akokow keko, koli te.”, dangse kale. \s1 Noa em Muluwel im Sang te. \p \v 18 Keko beli, Noa em muluwel alemsal im wiin e kanekote: Mak e Sem e, mak e Kam e, mak e Yafet ete te. Bomelei, Kam e Kenan em alew kese kale. \v 19 Kawin dim kaleem kunum waneng angom alik alik i Noa em muluwel im mining dow kuw te. \p \v 20 Keko beli, Noa e wanin musun kaimin kunum kese kasike, e ais wain musun bilal kuw kaimale kale. \v 21 Kaimeko, wain ok kelei, e elo wanenale kale. \p Deiw mak ding mak, Noa e wain ok fian fian kuw wanesomelei, kiin felfel beit nam kelewei, e akalem ilim gulu koleweko, kal fitew kuw kesomi, akalem samal kal benemin am tem akalbomi, buelemse kale. \v 22 Buelbelei, Kenan em alew, Noae em min Kam e am matem teleko, alew elo atemete: E kal fitew kuw kesomi, buelbelei, atemse kale. Atemse ki, iti kut uneko, akalem awkunum alew ilo kalan bakayem unse kale. \v 23 Unei, awkunum kusel alew bi em yangse weng be kiliko, ilim kom mak kulusomi, king dim dukuko, ibiksin ibiksin teleko, alew em anggil fitew beelo ateminba tew keko, alew elo kasi kolewsiliw kale. \v 24 Keko beli, alew em iti teinse ding ete, em fukunin e iti dolon kesomi, min Kam kanelewse kukuw wa beem sang kilise kasike, \v 25 gaaneko, yakok fian mak bokolomele: “Yakok fian mak Kam em min Kenan so, em muluwel dow so ilo keyemo yo! I ikalem awkunum kusel im sak weng afak kunum kebokoliw tako!”, angse kale. \v 26 Angeko, weng makso mak bokolomele: “Ne Yawe em wiin fian daolewkabi te! E Sem em Sunbin-Got ete te. Kate, Kenan be Sem em sak weng afak kunum keboke te.”, angse kale. \v 27 Yangeko, iti weng makso bokolomele: “Sunbin-Got ku Yafet em kawin bamdako, nengso nengso tiak kelewa! Fein! Yafet e akalem awkunum Sem em am dim kel, diwkuw diwkuw kenabin mak kuluko, teinoke te.”, yangse kale. \p \v 28 Keko beli, ok dang fole fole ok em banimse ding dim bakate, Noa e iti itol 350 makso bise kasike, \v 29 em bise itol alik alik bongguko, itol 950 kesomelei, fe e kuanse kale. \c 10 \p \v 1 Sang be Noa em muluwel Sem o, Kam o, Yafet o, im sang te. \s1 Noa em Muliel Dow im Sang te. \p Ok dang fole fole banimse ding kabalak e, Noa em muluwel alemsal bikati muluwel kailsiliw kale. \li1 \v 2 Yafet em muluwel im wiin e emisik aul e Gomel, em teben e Magok, Madai, Yawan, Tubal, Mesek, fefe ning ful e Tilas te. \li3 \v 3 Gomel em muluwel im wiin e Askenas, Ilifat, Togalma. \li3 \v 4 Yawan em muluwel im wiin e Elisa so, Talsis so. Em min Kit e Kit aneng fian kasel im kunum mongom kelei, em min Dodan e Dodan aneng fian kasel im kunum mongom kese kale. \li2 \v 5 Keko beli, Yafet em muluwel dow i okmun fian beem beleng so, okgung so, aneng aneng beem kasel kesiliw kale. Kesomeliwi, ikalem angin amen, ikalem weng amen, ikalem abiw aneng amen amen keko, kesiliw kale. \li1 \v 6 Kam em muluwel im wiin kanekote: Emisik aul e Kus, em teben e Isiw, Ilibia, Kenan te. \li3 \v 7 Kus em muluwel im wiin e Seba, Kabila, Sawta, Alama, Sawteka. Alama min alew dukulomei, im wiin e “Seba so, Dadan so.” yangse kale. \v 8 Kus e min makso dukuko, em wiin e “Nimolot”, dangse kale. E kawin dim em emisik kak kunum wiin kitil so kamok kesomi, \v 9 Yawe em kiin dim kel samal yemin kunum fian kese kale. Kese kasike, kunum waneng i em wiin daolewko, em sang aneng aneng elo bakam unsiliw kale. \v 10 Nimolot be Babilonya aneng fian ka kel abiw mutuk fian mak duku tem duku tem gesomi, im wiin e “Babel, Elek, Akat, Kalne.”, yangse kale. \v 11 Keko beli, Nimolot e Babilonya aneng fian koleweko, Asilia aneng fian kalo unesomi, teleko, ka kel e iti abiw mutuk fian mak duku tem duku tem gese kale. Abiw mutuk fian biim wiin e “Ninibe, Elebototil, Kala, \v 12 Elesen.”, yangse kale. Ninibe abiw mutuk fian koleweko, Kala abiw mutuk fian tele tele biim mutuk dim e e Elesen abiw mutuk fian be gese kale. \li3 \v 13 Isiw em muluwel im wiin e “Ilidia, Anam, Elekaw, Nawtu, \v 14 Fatulus, Kasulu, Kilit.”, yangse kale. Kilit e Filistia kunum waneng biim kunum mongom kese kale. \li3 \v 15 Kenan em muluwel i wiin e kanekote: Emisik min em wiin e Saidon te. Emteben min em wiin e Kit te. \v 16 Muluwel makso im wiin e Yebus so, Amol so, Gilgas so, \v 17 Kibi so, Alka so, Sini so, \v 18 Albat so, Semal so, Kamat so kesiliw kale. Yangmeli bi kawtiw banso biim kunum mongom kesomi, aneng aneng bayemeleko, ka tein ka tein kesiliw kale. \li2 \v 19 Keko beli, Kenan em muluwel dow im abiw mutuk fian duku tem duku tem kesiliw kasike, im aneng fian beem awet e kanekote: Saidon abiw mutuk fian koleweko, falal falal uneko, Galal abiw mutuk fian uneko, Gasa abiw mutuk teleko, Sodom so, Gomola so, abiw mutuk fian alew koleweko, iti falal falal uneko, Adama so, Seboim so abiw mutuk fian alew beelo uneko, Elesa abiw mutuk fian teleko, ka kel ayet kese kale. \v 20 Keko beli, Kam em muluwel dow ikalem angin amen, ikalem weng amen, ikalem abiw aneng amen amen keko, kesiliw kale. \li1 \v 21 Beli, Noa em emisik min Sem akati muluwel dukuse kale. E Ebel em muluwel dow biim kunum mongom kese kale. \v 22 Sem em muluwel im wiin e kanekote: Emisik dil e Elam kelei, emteben e Asul so, Alfaksat so, Ilidia so, Alam so kesiliw kale. \li3 \v 23 Alam em muluwel im wiin e kanekote: Us, Kul, Getel, Mas. \li3 \v 24 Alfaksat e Sela em alew kese kale. Kesomelei, Sela e Ebel dukuse kale. \v 25 Ebel e min alew mak dukuse kale. Mak em wiin “Felek”, dangeko, mak em wiin e “Yoktan”, dangse kale. Ebel em Felek\f + \fr 10:25 \ft 10:25 Kibulu weng sin e Felek em wiin e mongom so te. Beem mongom be kanekote: “Amen Amen Kelebin”.\f* dukuse ding kabalak e, kawtiw i amen amen kesomi, ka tein ka tein kesiliw kasike, min beem wiin so kanesiliw so wiin takiyak molewse kale.\f + \fr 10:25 \ft 10:25 Kal kunum i Kibulu weng sin beem mongom beelo kilele dolon kelinba kekabiliw te. Kawin ete amen amen yake, kawitw ite amen amen yake, i kal keko, dolon kelinba kekabiliw te.\f* \li3 \v 26 Yoktan em muluwel i kanekote: Almodat, Selew, Kasalmabet, Yela, \v 27 Kadolam, Usal, Dikala, \v 28 Obal, Abimael, Seba, \v 29 Ofil, Kabila, Yobaw te. Aul muluwel banban bi Yoktan em muluwel ite. \v 30 Ikalem aneng fian e Mesa abiw mutuk fian kalote uneko, Sefal abiw mutuk fian teleko, ataan tele dulum beem amgu mit mewso kese kale. \li2 \v 31 Keko beli, Sem em muluwel dow ikalem angin amen, ikalem weng amen, ikalem abiw aneng amen amen keko, kesiliw kale. \p \v 32 Sang be, kunum mongom Noa beem muluwel alemsal biim mining dow im sang te. Im muluwel dow alik alik i ikalem angin amen amen kesomi, ikalem kawin aneng amen amen kuluko, ka tein ka tein kesomeliwi, kawin fe abiil fe alik alik be geksiliw kale. \c 11 \s1 Babilonya Abiw Mutuk Fian em Tum Kun Am Tiakim em Sang te. \p \v 1 Sua e, kawin dim kaleem kunum waneng alik alik i bomelei, weng makmak kuw bakamaliw kale. \v 2 Beli, bomeliwi, i ataan tele dulum elote unsomi, Babilonya aneng fian kel bamda dim aneng fian mak elo telesomi, ka kel teinsiliw kale. \v 3 Teinsomeliwi, i bokolomeliw: “Kae! Kame, nu kawin mak ais fuko, em kitil e tum emdiw kele ding kabalak e, nu tum be kuluko, tum kun am inkalso, tiaktiak mak geluma!”, angsiliw kale. Angeko, fein, i tum be kuluko, beem dim kawin dim em eisneng ais gom atew dukusomi, am ki dum ki kelewko, tum fatmo fatmo kelew kelew keko, am tiak tiak mak gesiliw kale. \v 4 Gemsomeliwi, i bokolomeliw: “Kame, nu nukalem abiw mutuk fian mak geluma! Abiw mutuk fian kaleem am aliam mak tiaktiak kuw geluma! Am beem kak e abiil atin mutuk mutuk daluw kano, kawtiw i atemeko, nulo wiin fian mak duyemokoliw te! Kanelom mesik esik, nu amen amen keko, aneng aneng ka tein ka tein kelokoluw kasike!”, angsiliw kale. Angeko, fein i am aliam tiakim gem kawtem unsiliw kale. \fig |alt="Tower of Babel" src="ABS-OT2.tif" size="col" ref="Talfut Kese 11:4" \fig* \p \v 5 Gem kawtem unsomeliwi, Yawe e abiil tikin kolew teleko, kawtiw biim abiw mutuk fian so, im am aliam gesiliw beso, atemeko, \v 6 bokolomele: “Fein! Kunum waneng bi bongguko, kawtiw angin makmak kuw kesomi, ibolow ki, weng ki makmak kuw kesomeliwi, aluwbamin fian be aluwkabiliw te. Kame, ikalem ibolow kuw kanelew unbiliwi, i ki keko, aluwbamin alik alik fein kelokoliw kasike. \v 7 Kame, nu dak uneko, ikalem weng makmak kebiliw be an wakal amen kuw amen kuw keyemuw kano, i kanelom weng kililew kililew kemokoliw te.”, angse kale. \v 8 Angeko, Yawe e kawtiw ka biliw alik alik biilo an wakal dolo dolo aneng aneng angom kalo kalo ke koyemse kale. Koyemei, i am aliam tiakim be geko, akiminba kesomi, kolew unsiliw kale. \v 9 Uneko, kunum waneng kawtiw bi abiw mutuk fian beem wiin e “Babel!”\f + \fr 11:9 \ft 11:9 Kibulu weng sin e “Babel” wiin mongom so te. Em mongom e kanekote: “Bangbang Kemin”.\f*, angsiliw kale. Nimtew angom? Ka kel e, Yawe e kawtiw im weng bangbang koyemei, i an wakal keko, kawin dim kaleem aneng aneng angom dolo dolo kalo kalo uneko, amen amen kuw kesiliw kasike. \s1 Sem em Muluwel Dow im Sang te. \p \v 10 Kale Sem em muluwel dow im sang te. Ok dang fole fole be banimeko, itol alew ale ding kabalak e, Sem em itol 100 kelei, e Alewsakat dukuse kale. \v 11 Dukusomi, itol 500 alei, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailsomi, fe, kuanse kale. \v 12 Alewsakat em itol e 35 kelei, e Sela dukuko, em alew kese kale. \v 13 Kesomi, itol 403 alei, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailsomi, fe, kuanse kale. \v 14 Sela em itol e 30 kelei, e Ebel dukuko, em alew kese kale. \v 15 Kesomi, itol 403 alei, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailsomi, fe, kuanse kale. \v 16 Ebel em itol e 34 kelei, e Felek dukuko, em alew kese kale. \v 17 Kesomi, itol 430 alei, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailsomi, fe, kuanse kale. \v 18 Felek em itol e 30 kelei, e Eleku dukuko, em alew kese kale. \v 19 Kesomi, itol 209 alei, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailsomi, fe, kuanse kale. \v 20 Eleku em itol e 32 kelei, Seluk dukuko, em alew kese kale. \v 21 Kesomi, itol 207 alei, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailsomi, fe, kuanse kale. \v 22 Seluk em itol e 30 kelei, Nakol dukuko, em alew kese kale. \v 23 Kesomi, itol 200 alei, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailsomi, fe, kuanse kale. \v 24 Nakol em itol e 29 kelei, Tela dukuko, em alew kese kale. \v 25 Kesomi, itol 119 alei, iti kunum aul duku, waneng aul duku, kailsomi, fe, kuanse kale. \v 26 Tela em itol e 70 kelei, Abalam so, Nakol so, Kalan so, dukuko, im alew kese kale. \p \v 27 Sang be Tela em talfut kelewse sang te. \s1 Sekow em Talfut Kelewse Sang te. \p Tela e alemsal muluwel dukuko, im wiin e “Abalam, Nakol, Kalan”, yangse kale. Kalan e, Olot em alew kese kale. \v 28 Keko beli, Tela yelimel im Kaldia aneng fian em abiw mutuk fian Ul ka teinsiliw em ding dim e, Tela em min Kalan be kuanse kale. \v 29 Kuaneko beli, Abalam so Nakol so aso i waneng kulusiliw kale. Abalam e Salai kuluei, Nakol e akalem neng Milka kuluse kale. Milka so, Yiska so, uso i Kalan em muluw alew te. \v 30 Kate, Abalam em kalel Salai u kumun du kelomi, aul banimsu kale. \p \v 31 Deiw mak ding mak, alew Tela e akalem muluwel Abalam so, kuanse kunum Kalan em min Olot so, Abalam em kalel Salai so, alik alik biilo bonggu koyemsomi, “Kenan aneng fian elo unuma o!”, yangse kale. Yangei, i Kaldia aneng fian em abiw mutuk fian Ul be koleweko, Kenan aneng fian elo unomin unsiliw kate, Kalan abiw mutuk fian ka kel kosiliw kale. \v 32 Keko beli, i Kalan aneng fian kel bomeliwi, Tela em itol e 205 kelewei, fe, e ka kel kuanse kale. \c 12 \s1 Abalakam em Sang te. \p \v 1 Deiw mak ding mak e, Yawe e Abalam elo bokolewomele: “Ku kukalem kawin so, angin so, kawkunum kusel so, alik alik biilo koyemeko, kukukemoki aneng kikis mak kalo una!\x * \xo 12:1 \xt Kalan Kunum 7:2-3; Kibulu 11:8\x* \q1 \v 2 Kom wiin e fian kekemsomi, kulo bamki so kekemeko, angin banban kekemoki te. \q2 Kekemsomelii, ku mali kawtiw im bamki kulamin beem mongom kebokolew te. \q1 \v 3 Nimin kawtiw ite mak kulo bamki so kekembiw tewe, nakati ilo bamki so keyemboki te. \q2 Kesomelii, nimin kawtiw ite mak kulo yakok kekembiw tewe, nakati ilo yakok keyemboki te. \q2 Keko beli, kawin dim kaleem kunum waneng alik alik i nem dukembi bamki beem dulum elote ikati bamki so kelokoliw te.”, \m dangse kale.\x * \xo 12:3 \xt Galesia 3:8\x* \p \v 4 Dangei, Abalam e Yawe em weng be kiliko, eso, akalem ning em min Olot so, yelimel alik alik bi Kalan aneng mutuk fian koleweko, unsiliw kale. Unsiliw ding kabalak e, Abalam em itol e 75 kese kale. \p \v 5 Keko beli, Abalam so, em kalel Salai uso, ning em min Olot eso, yelimel alik alik bi ikalem mesesem mesesem eisneng alik alik be kuluko, Kalan aneng fian ilo wesiliw kunum waneng ilo “Alikum makuw boma!”, yangeko, fein, alikum i Kalan aneng fian be koleweko, Kenan aneng fian elo unsiliw kale. \v 6 Uneko, Kenan aneng fian kel kakabomi, Sekem abiw mutuk fian elo talsiliw kale. Abiw mutuk fian beem mit mewso ka kel e Mole\f + \fr 12:6 \ft 12:6 Kibulu em weng sin e “Mole” em mongom ete “Sawa Kukuyemin Kunum”.\f* em ais ayem ke alenale kale. Aneng kaem biliw kawtiw i Kenan kasel ite te. \p \v 7 Keko beli, Yawe e teleko, Abalam elo bokolewomele: “Ne aneng fian kale kuso, kom muluwel dow iso atin kuw yulo duyemoki te.”, dangse kale. Dangei, Abalam e tum so tele tele kelewsomi, Yawe elo aik ayem mak gelewse kale.\x * \xo 12:7 \xt Kalan Kunum 7:5; Galesia 3:16\x* \v 8 Geleweko, Betel abiw mutuk fian em ataan tele dulum beem amgu so aneng elo uneko, Betel so, Ai so, abiw mutuk fian alew biim mutuk e akalem samal kal benemin am mak bamuk keko, dukuse kale. Dukusomeli, e iti aik ayem mak dukuko, Yawe em wiin fian dawsulse kale. \v 9 Dawsulsomelei, yemkal bi iti aneng be koleweko, unbomeliwi, ikalem samal kal benemin am be bamuk keko, dukusomi, iti dakasomeliwi, telbi telbisomi, fe e, Negew aneng fian teleko, ka teinsiliw kale. \s1 Olfut Fian mak Keko, Isiw Aneng Fian Unsiliw em Sang te. \p \v 10 Beli, deiw mak ding mak, olfut fian mak kese kasike, Abalam yelimel alik alik uneko, Isiw aneng fian elo kakin unsiliw kale. \v 11 Unsomeliwi, Isiw aneng beem mewso talsiw ding dim bakate, Abalam e akalem kalel Salai ulo bokoumomele: “Ku waneng minggibi butbi waneng atite \v 12 kasike, Isiw aneng fian em kunum i kulo katemomeliwi, ibolow kekemsomi, ikalem ete bokolomeliw: ‘U kunum beem kalel ute te!’, ange ange kesomi, nelo neneko, kulo kamdokoliw sako! \v 13 Kasike, ‘Ne kunum beem neng nete te!’, yangolewka! Yangew tewe, i nelo ken kukuw kuw kukunemeko, neniwi, ne nam kuani te.”, wangse kale.\x * \xo 12:13 \xt Talfut Kese 20:2; 26:7\x* \p \v 14 Wangei, im Isiw aneng fian talsiliw ding dim bakate, Isiw aneng fian em kunum i Abalam em kalel minggi bi butbi waneng atite watemomeliwi, \v 15 ikalem aneng fian em emisik kamok beelo weng kal dulewiwi, e ulo akalem am sel elo wamde talse kale. \v 16 Wamde teleko, “Salai ulo kalfongumo yo!”, angeko, Abalam elo siwsiw so, bulmakao so, donki imok so, weng afak kunum waneng so, donki yanggus so, kamel so, samal banban be Salai um kalik dulewse kale. \v 17 Dulewse kate, Isiw aneng fian beem emisik kamok em Salai um dulum kaneumse beem mongom ete Yawe e Isiw aneng fian beem emisik kamok so, akalem angin so, alik alik ilo wakamin fian mak duyemse kale. \v 18 Keko beli, emisik kamok be Abalam elo gaaneko, bokolewomele: “Abalam a! Ku tala o!”, dangei, e telei, esik elo bokolewomele: “Nimtew angom ete ku nelo kukuw wa kukunembelew a? Nimtew angom ete ku nelo funum funum kenemeko, ‘Salai u nakalem kalel ute te!’, nanginba kebelew a? \v 19 Nimtew angom ete ku ‘U nakalem neng te.’, nanginba keselew kasike, ne ulo wamdubi a? Kame ku kilila! Fongate akate kom kalel buulo kulusomi, aneng fian kale kolew una!”, dangse kale. \v 20 Dangeko, Isiw aneng em emisik kamok be akalem kunum kamok kamok biliw ilo bokoyemomele: “Yu Abalam so, akalem kalel so, ikalem mesesem mesesem eisneng be so, alik alik be bongguko, ‘Eso de unina!’, dangoliwka!”, yangse kale. \c 13 \s1 Abalam so, Olot so, Aso im Amen Amen Kesiliw em Sang te. \p \v 1 Beli, Abalam so, akalem kalel so, ikalem mesesem mesesem eisneng so, Olot so, alik alik i Isiw aneng fian koleweko, iti Negew aneng fian elo unsiliw kale. \v 2 Im unsiliw ding bakate, Abalam e wiin so, on kisol fian kunum ke alenale kale. \v 3 Bomelei, e Kenan aneng be iti boku angeko, akalem samal kal benemin am be bamuk keko, dukuko, telbi telbisomi, suaem teinse dim Betel so, Ai so, abiw mutuk fian alew biim mutuk tele tele dim ka kel iti teinse kale. \v 4 Teinsomelei, suaem aik ayem fakalase dim kel iti Yawe em wiin fian dawsulse kale. \p \v 5 Keko beli, kunum Abalam so kakamele kunum Olot bakati emso kunum kesomi, siwsiw so, bulmakao so, sak weng afak kunum waneng demdem so, yemde unse kale. \v 6 Yemde unesomelei, aneng be samal so, kawtiw so, geksiliw kale. Nimtew angom? Abalam so, Olot so, aso i wiin so kesomi, mesesem mesesem eisneng banban demdem aluwsiliw kunun alew kesiliw kasike. \v 7 Kesomeliwi, Abalam em siwsiw yetebin kunum so, Olot em siwsiw yetebin kunum so aneng sukumko, gekomeliwi, i ane ane keko, gansiliw kale. \p Gansiliw ding kabalak e, Kenan so Feles so aso im muluwel dow i aneng ka kel alenaliw kale. \p \v 8 Keko beli, Abalam e Olot elo bokolewomele: “Kaso nu nukalem kaim anung akate kasike, kaso nukalem yetebin kunum waneng i kanelom kaisuw keko, ane ane kesomi, ganbokoliw te! \v 9 Aneng kale fian sel kasike, kaso nu amen amen keluma! Ku aneng be diw atemeko, awan teing dulum elo kelew tewe, nesik yuk teing dulum elo keloki te. Kate, ku yuk teing dulum elo kelew tewe, nesik awan teng dulum elo keli te.”, dangeko, weng kitokosiliw kale. \v 10 Tokosomeliwi, Olot e Yoldan bang beleng beem dulum be Soal abiw mutuk fian beem aneng bit ken dulum beelo atemeko, “Aneng ati te! Okweit so aneng kebe kai!”, angse kale. Nimtew angom? Atemse aneng be Isiw aneng fian emdiw kesomi, Yawe em kaise Iden musun akate tew aneng weit ete kese kasike. \p Beem ding dim kabalak e, Yawe e Sodom so Gomola so, aneng ka alenaliw abiw mutuk fian alew beelo banim kelinba kese kale.\x * \xo 13:10 \xt Talfut Kese 2:10\x* \p \v 11 Keko beli, Olot e Yoldan bang beem beleng bit aneng beelo atem ibolow keleweko, “Kalo unoki kai!”, angeko, Abalam elo kolewse kale. \v 12 Kolewsomelei, e bit aneng be kakabomelei, Sodom abiw mutuk fian elo unsomi, ka kel akalem samal kal benemin am be geko, teinse kale. Teinse kate, Abalam e Kenan aneng fian kel teineko, kakamale kale. \v 13 Kate, Sodom abiw mutuk fian em kasel i Yawe em kiin dim e ibolow sili sili nam so, ibolow teng so kawtiw kuw kemaliw kale. \p \v 14 Olot em Abalam elo kolewse ding dim kabalak e, Yawe e Abalam elo bokolewomele: “Kutaka! Ku kanelom ibolow tiaktiak kemokolew te! Aneng ataan tele dim so, aneng ataan tem une dim so, aneng ataan benggew benggew alew so alik alik kalo atema! \v 15 Atebelew aneng alik alik be, ne kuso, kukalem muluwel dow so alik yulo atin kuw duyemoki te.\x * \xo 13:15 \xt Kalan Kunum 7:5\x* \v 16 Ne kukalem muluwel dow ilo bamki so keyemoki kasike, i geksomi, banban kuw kesomi, ok dilin atew kelokoliw te. Feinka! kawtiw i ki keko, kom muluwel dow im fufu e nam teing bokoliw te. \v 17 Kame kutaka! Ku moko, aneng alik alik kale kakamolewka! Nimtew angom? Aneng alik alik be kulo dukembi kasike.”, dangse kale. \v 18 Dangei, Abalam e em angse weng be wosuk, unse kale. Unsomelei, anfel e, e Kebolon abiw mutuk fian mit mewso teleko, Mamele em ais tem kel akalem samal kal benemin am be dukuse kale. Dukusomelei, Abalam e Yawe elo iti aik ayem mak fakalase kale. \c 14 \s1 Olot em Dulum Kanese em Sang te. \p \v 1-2 Deiw mak ding mak e, ketket teben kel kamokim mak, teingabi kel kamok iso, ganomin kesiliw kale. Kamok biim wiin e kanekote: Mak e Amalafel te. E Babilonya abiw mutuk fian em kamok te. Mak e Aliok te. E Elasal abiw mutuk fian em kamok te. Mak e Kedolamoel te. E Elam abiw mutuk fian em kamok te. Iti mak e Tidal te. E Goim abiw mutuk fian em kamok te. Kamokim bikal bonggusomi, “Ganum!”, angomi, memen kesiliw kale. Biimdiw, Bela, Sodom abiw mutuk fian em kamok so, Bilsa, Gomola abiw mutuk fian em kamok eso, Sinaw, Atma abiw mutuk fian em kamok eso, Semebel, Seboim abiw mutuk fian em kamok eso, Soal, Bela abiw mutuk fian em kamok eso, alik alik kamokim bikati bongguko, mali kamok biso ganomin memen kesiliw kale. \v 3 Keko beli, Sidim aneng memget ka kel e, ketketeben kamok alik bi bonggusomi, teingabi kel kamok bikati bonggusomi, alik i ow kalat kesomeliwi, ganomin memen kesiliw kale. \p Beem ding dim e, aneng ka em okmun be yol so ok kelinba ke alenale kale. \p \v 4 Sua e, kalun kel itol kelei, kamok banban mak Kedolamoel em afak kesomi, on kisol yan dulewsiliw kale. Kate kame, kiin kel em itol kese ding dim bakate, i elo on kisol dulomin yan kolewsiliw kale. \v 5 Kolewsomeliwi, mutum kel itol be, Kedolamoel so akalem akunum kamok iso teleko, mali kamokim biilo yen kuiaw banim keyemsiliw kale. Kuiaw banim keyemsiliw kawtiw biim wiin e kanekote: Mak e Elefaim angin ite te. I angin biilo Astelot-Kelnaim abiw mutuk kel kuiaw banim keyemsiliw kale. Mak e Sus angin ite te. I angin biilo Kam abiw mutuk kel kuiaw banim kesiliw kale. Iti mak e Emim angin ite te. I angin biilo bit aneng, Kiliataim abiw mewso kel kuiaw banim keyemsiliw kale. \v 6 Mak e, Kol angin ite te. I angin biilo Sial amgu beem dim kel kuiaw banim keyemsomi, ilo yenbakalasomi, uneko, abiw mutuk fian em wiin e Elfalan, kawtiw banim dim mewso kalo keyemsiliw kale. \v 7 Keyemsomi, famdes teleko, Enmisfat (em wiin mak e Kades) abiw mutuk fian elo unesomi, Amalek angin im aneng so, Amol angin Kasason Tamal abiw mutuk fian teinsiliw kawtiw biilo alik alik kuiaw banim keyemsiliw kale. \p \v 8 Keko beli, teingabi kel abiw mutuk fian Sodom so, Gomola so, Atma so, Seboim so, Bela so (Bela beem kamok em wiin e Saol te), abiw mutuk fian biim kamokim alik alik i teleko, Sidim memget kel ow kalat kesomi, maka iso ganomin memen kesiliw kale. \v 9 Kesiliw kasike, teingabi kel abiw abiw biim kamokim bi, ketket teben abiw biim kamok biso, “Ganum!”, angomi, memen kesiliw kale. Teingabi kel abiw biim kamok biim wiin e kanekote: Mak e Elam aneng em kamok Kedolamoel te. Mak e Goim abiw mutuk fian em kamok Tidal te. Mak e Babilonya abiw mutuk fian em kamok Amalafel te. kelei, fefe e, Elasal abiw mutuk fian em kamok Aliok ete te. \p \v 10 Keko beli, alik alik bi ganesomeliwi, abiw mutuk fian alew Sodom so Gomola so biim kamok i beit kesomi, im kitil e dang banim kesiliw kale. Kesiliw kasike, i fon unesomeliwi, mali mak i Sidim memget kalo unesomi, aneng ka beem kawin fukilit diwgulot tem tem mit mit unesomi, mali mak Suda aneng fian em amgu mit elo fon unsiliw kale. \v 11 Keko beli, ketket teben kamok bi Sodom abiw mutuk fian so, Gomola abiw mutuk fian so, kalo unesomi, abiw mutuk fian biim on kisol so, wanin so, alik alik beelo dakulu kuluko, unsiliw kale. \v 12 Unsomeliwi, i Sodom abiw mutuk fian beem mit mewso alenale kunum Olot beso, akalem mesesem mesesem eisneng so, alik alik kuluko, Sodom abiw mutuk fian kolewko, de unsiliw kale. Olot be Abalam em ning em min ete te. \p \v 13 Beli, maka am fon unse kunum mak Abalam em fukun uneko, elo gansiliw sang be bokolewse kale. Bokolewse ding dim be, Abalam e Amol angin kunum em wiin e Mamele akalem ais tem kuw ninit angse dim be teinse kale. Mamele e Eskol so Anel so aso im awkunum te. Kunum alemsal bi Abalam em ken kunum alenaliw kale. \v 14 Keko beli, Abalam e fon talse kunum beem weng kal kililomete: “Maka i akalem ning em min Olot so, akalem muluwel so, alik alik ilo yemde unbiliw kai!”, dangse weng be kilisomi, akalem 318 anggiw koyemse kunum ilo gaayemse kale. Kunum biim auk alew kusel i Abalam em weng afak kunum waneng kesomi, muluwel biilo kaisiliw kale. Kunum bi kitil kesomi, on balam wonuk so kunum kebomeliwi, maka biilo yenggelew unsomi, Dan abiw mutuk fian elo unsilw kale. \v 15 Ka telesomeliwi, mililiw tem kese ding kabalak e, Abalam e akalem wonuk so kunum biso maka biilo ow falal keyemsomi, iso ganeko, maka ilo kuiaw banim keyemsiliw kale. Keyemiwi, ketket teben kamok biim angin bi fon uniwi, i ilo yenggelew yenggelew uneko, Damaskus abiw mutuk fian teleko, abiw beelo bakileweko, Koba abiw mutuk fian mewso kalo unsiliw kale. \v 16 Uniwi, Abalam e iti teleko, teingabi kel kamok im mesesem mesesem so, aul waneng so, em ning em min Olot so, akalem mesesem mesesem eisneng so, alik alik eisneng be iti yemde talse kale. \p \v 17 Abalam em Kedolamoel so, akalem ken kunum kamok iso, alik alik ilo kuiaw banim keyemeko, iti talse ding kabalak e, Melkisedek Sodom abiw mutuk fian em kamok e Sawe memget elo Abalam em fukun talse kale. Sawe beem wiin mak e “Kamok im Memget” te. \v 18 Beli, Melkisedek be katiw alakabe Sunbin-Got em am yol em kunum ayem kese kale. E belet wanin so, wain ok so, de teleko, Abalam em fukun talse kale.\x * \xo 14:18 \xt Kibulu 7:1-10\x* \v 19 Teleko, Abalam elo bamki so weng mak duleweko, bokolewomele: “Katiw alakabe abiil so kawin so talfut kilkese Sunbin-Got be kulo bamki so kekemboke te! \v 20 Feinka! Katiw alakabe Sunbin-Got be kulo dokokemse kasike, ku kukalem maka ilo kuiaw banim keyemselew te. Em wiin fian doluma!”, dangse kale. Dangei, Abalam e akalem mesesem mesesem eisneng alik alik be anung anung keleweko, anung king kel kelewsomi, anung makmak beelo Melkisedek elo sak kuw dulewse kale. \p \v 21 Keko beli, Sodom abiw mutuk fian beem kamok e Abalam elo bokolewomele: “Kuluselew mesesem mesesem eisneng alik alik be kukalem kuw kate, yemde telselew kunum waneng biilo koyemew kano, i nakalem mit tololiwka!”, dangse kale. \v 22 Dangsomelei, Abalam e Sodom abiw fian em kamok beelo yan weng be bokolewomele: “Katiw alakabe, kawin so abiil so alik alik be dukuse Yawe Sunbin-Got beem kiin dim e ayem fawtuk weng mak fein bokokemite: \v 23 Ne kom mesesem mesesem eisneng gel so mak nam kulu kemi te. Mesik esik ku bokonemomelew: ‘Nete kuw Abalam elo on kisol so kunum keli te!’, nangokolew sako! \v 24 Feinka! Mesesem eisneng gel mak atin kuw nam kuli te. Kate, nakalem ganbiliw kunum biim wanin eisneng wansiliw eisneng so, nakalem nakunum alemsal Anel so, Eskol so, Mamele so, alemsal biim yan atew anung beso, bete kuw kulokoluw te.”, dangse kale. \c 15 \s1 Abalam elo Kitakamin Weng Dulewse beem Sang te. \p \v 1 Beli, Yawe e Abalam elo kiin dem sin weng mak duleweko, bokolewomele: “Abalam, ku finganemokolew te! Nakalem ete kom askom emdiw kebomi, on kisol so kamok wiin so kekemoki te.”, dangse kale. \v 2 Dangei, Abalam e yan weng mak bokolewomele: “Yakae! Nem Sunbin-Got Yawe kutaka! Nimtew eisneng mak dunemokolew a? Ne dow so banim keko, kuanoki te. Kuanoki ding dim kabalak e, nem kak aluwbamin kunum Damaskus abiw mutuk fian kunum Eliesel e nem mesesem mesesem eisneng alik alik be kuloke te. \v 3 Feinka! Ku nelo aul mak duneminba keselew kasike, nem aluwbamin kunum kale nem mesesem mesesem eisneng alik alik be kuloke te.”, dangse kale. \v 4 Dangei, Yawe e Abalam elo iti bokolewomele: “Aluwbamin kunum be kom mesesem alik be nam kule te. Kate, kom kulokolew kunum aul ete kuw kukalem mesesem mesesem eisneng alik alik be fein kuloke te.”, dangse kale. \v 5 Dangesomi, Abalam elo kut elo debeleko, iti weng mak bokolewomele: “Ku abiil katiw elo atema! Atemeko, fial demdem biliw biilo teing bokola! Kate, ku ki keko, nam teing bokolew te.”, dangesomi, iti bokolewomele: “Kom muluwel dow e banban fial demdem beemdiw keloke te.”, dangse kale.\x * \xo 15:5 \xt Ulom 4:18; Kibulu 11:12\x* \v 6 Dangei, Abalam e Yawe em weng be kiliko, “Fein!”, dangse kasike, beem mongom esik bokolomele: “E kiol kuw kunum te!”, angse kale.\x * \xo 15:6 \xt Ulom 4:3; Galesia 3:6; Sekow 2:23\x* \p \v 7 Angeko, iti weng makso bokolewomele: “Nakalem ete Yawe te. Kom Kaldia aneng fian em abiw mutuk fian Ul ka biselew ding dim kabalak, ne kulo gaakemii, ku aneng ka koleweko, aneng kaleelo talsew kasike, talselew aneng kale kukalem kawin aneng kebokole te!”, dangse kale. \v 8 Dangse kate, Abalam e bokolewomele: “Yawe, nem Sunbin-Got kutaka! Nomin eisneng mak ne atemeko, kal kelite: Feinka! Be nem aneng kebe kai?”, angeko, kal keloki a?”, dangse kale. \v 9 Dangei, Sunbin-Got e yan weng bokolewomele: “Samal angse angom bi de tala! Samal mak e bulmakao yanggus mak um itol e yemamas kel e, mak e meme yanggus mak, um itol e yemamas kel e, mak e siwsiw imok mak em itol e yemamas kel e, fefe e, awon abim atew alew mak de tala!”, dangse kale. \v 10 Dangei, Abalam e samal samal angom bi kuluko, Yawe em mit de telesomi, samal biilo ki kis kalat ki kis kalat mali mali keyem keyemeko, ilo mali mak da, mali mak da keyemeko, dukuse kale. Kate, awon alew biilo ki kis kalat keyeminba kese kale. \v 11 Kesomelei, awon fian, bukol salman atew teleko, samal wanomin kebiliw kate, Abalam e ilo yenbakalase kale. \v 12 Yenbakalasomelei, ataan tem unomin dim kabalak e, Abalam elo kiin ok ilum kuanin atew mak kelewei, e akalsomelei, finganin fian mak dulewse kutiliw mililbi fian mak elo kasi kolewse kale.\x * \xo 15:12 \xt Sow 4:13,14\x* \v 13 Kolewomelei, Sunbin-Got e Abalam elo bokolewomele: “Weng kal fein mak dukemite: Kom muluwel dow i nanew aneng elo uneko, ka kel mali kawtiw im sak weng afak kunum waneng kebomi, ilum fian mak kulokoliw te. Kulubiliwi, ka e itol 400 mak aloke te.\x * \xo 15:13 \xt Aneng Kolew 1:1-14; Kalan Kunum 7:6\x* \v 14 Aloke kate, nakati ilum duyemokoliw kawtiw biilo yan wa mak duyemi, i kom muluwel dow ilo on kisol so kunum waneng kelokoliw te. Keko beli, i aneng beelo kolewko, iti aneng kale kel tolokoliw te.\x * \xo 15:14 \xt Aneng Kolew 12:40-41; Kalan Kunum 7:7\x* \v 15 Tolokoliw kate, kukalem ete kale kel faselsomi, itol banso kesomi, ken abin kuw kakabelew ki, fe e, kuanokolew te. Kuasomi, kawalik kumel iso bokolew te. Feinka! Kom muluwel i kulo kamkulokoliw te. \v 16 Ku kilele kilila! Kame, Amol kawtiw i aneng kale kel teinbiliw kate, im ibolow sili sili nam kekabiliw kukuw e atin kuw fian kelinba kebe kasike, ne im kanelokoliw ding fenbi te. Fenbomelii, kom muluwel biim ketket teben kel dow keloke ding dim bakate, kom muluwel dow im kal anggil ilum kulukabiliw aneng beelo koleweko, iti aneng kaleelo tolokoliw te.”, dangse kale. \v 17 Dangesomelei, ataan tem uneko, kutiliw kese dim e, Abalam e atemete: Alew eisneng mak akalem samal kilit kalat kelewsomi, dukuse dim beem mutuk uniwi, atemse kale. Mak eisneng be deik minkabe ais kal emdiw eisneng kelei, mak e ais dong so yongom dong atew mak kese kale. \p \v 18 Kanese beem ding kabalak e, Yawe e Abalam so kitakamin weng kitil mak dukuko, bokolewomele: “Aneng ka belew em ayet dukukembi be kanekote: Ok bang em wiin e Isiw Bang koleweko, uneko, ok bang fian sel, em wiin e Yufeletis teleko, beem ayet tele tele dim be, kukalem muluwel dow ilo duyemii, i ka kel fukulako, teinokoliw te.\x * \xo 15:18 \xt Kalan Kunum 7:5\x* \v 19 Kate kame, aneng be nanew kawtiw im kawin kese te. Aneng kasel im wiin e kanekote: Kin e, Kenas e, Katmon e, \v 20 Kit e, Feles e, Elefaim e, \v 21 Amol e, Kenan e, Gilgas e, Yebus ete te. Alik alik kunum mongom bi aneng angom kaleem aneng kasel ite te.”, dangse kale. \c 16 \s1 Kagal u Ismael elo Dukusu em Sang te. \p \v 1-3 Beli, Abalam e Kenan aneng fian ka belei, king kel itol ase kate, em kalel Salai u kumun du kebomi, aul banim kesu kale. Kesu kasike, Salai u ukalem weng afak waneng Kagal ukalem imok Abalam elo duleweko, bokolewomelu: “Afam waneng kalu kula!”, dangsu kale. Nimtew angom? U Abalam elo bokolewomelu: “Yawe e nelo aul banim fium kenemse kasike, ku nem weng afak waneng kalu kuluko, aul duumew kano, ne beem deiw ete aul mak kuloki te!”, dangsu kasike. Kagal bu Isiw aneng fian beem waneng ke alenalu kale. Keko beli, Abalam e akalem kalel Salai um dangsu weng be kiliko, fein gelewse kale. \v 4 Gelewsomelei, Abalam e Kagal ulo fein aul duumse kale. Duumei, Kagal u Salai um wiin e kalak da koumsu kasike, \v 5 Salai u uneko, imok Abalam elo bokolewomelu: “Kukalem sen ete! Nakalem ete nem weng afak waneng kalu dukemsi kate kame, um aul kumun so kebu ding dim e, u nelo de mit da konembu kasike. Feinka! Yawe e kom tele nem tele num ilum be diw ateyemoke tako!”, dangsu kale. \v 6 Dangui, Abalam e ulo yan weng mak bokoumomele: “Kom weng afak waneng nelo dunemselew kate, ku ukalem watebin waneng kebelew kasike, kom ibolow fukunin kuw geleweko, ilo beemdiw keuma!”, wangse kale. Wangei, Salai u em wangse weng be kiliko, Kagal ulo ilum fian mak duumsu kasike, Kagal u bukibuki fon unsu kale. \p \v 7 Fon unsomelui, Kagal u Sul aneng unomin deiw gui uneko, aneng ais banim, kawtiw banim dim kel teleko, ka kel ok miktem mak beem mit talsu kale. Talsomelui, Yawe em Dabalakamin Finik e ulo watemeko, \v 8 bokoumomele: “Salai um weng afak waneng Kagal kutaka! Nal ete teleko, nal unbelew a?”, wangse kale. Wangei, u yan weng mak bokolewomelu: “Nelo netebu waneng Salai ulo koumeko, fon talbi te.”, dangsu kale. \v 9 Dangui, Yawe em Dabalakamin Finik be bokoumomele: “Ku iti Salai buum mit mewso uneko, menew kuw falit angeko, ukalem afak kuw bolewka!”, wangse kale. \v 10 Wangeko, Yawe em Dabalakamin Finik be iti weng makso bokoumomele: “Kom muluwel dow banso kelokoliw te. Ku ki keko, im fu e nam teing bokolew te. \v 11 Sukum ding mak kelei, kunum aul mak dukulokolew te. Aul beem wiin e Ismael\f + \fr 16:11 \ft 16:11 Suda im weng sin e “Ismael” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sunbin-Got e Weng Kilile”.\f* dangolewka! Be, nimtew angom? Yawe e kom amemin kiliko, kom ilum be atemeko, e kulo dokokeme kasike. \v 12 Aul be kut samal emdiw kesomi, akalem ibolow kuw gelewko, kakamoke te. Kakabomelei, em muluwel dow ikal amen, mali kawtiw ikal amen kebomeliwi, akalem nenggelel biim muluwel dow bikati maka kelew kelew kemokoliw te.”, wangse kale. \v 13 Wangei, Kagal u Yawe em wiin e bokolomelu: “Kom wiin e ‘Eloloi’\f + \fr 16:13 \ft 16:13 Suda im weng sin e “Eloloi” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sunbin-Got nelo Netebe”.\f* te. Nimtew angom, nelo neteme Kamok Fian atemsi kasike!”, dangsu kale. \p \v 14 Dangsu beem mongom ete kawtiw i miktem beem wiin e “Belokiloi!”\f + \fr 16:14 \ft 16:14 Wiin beem mongom e kanekote: “Finik so Bin Sunbin-Got nelo Netebe em Ok Miktem”.\f*, dangsiliw kale. Ok miktem be Kades abiw mutuk fian tele, Belet abiw mutuk fian tele, abiw mutuk fian alew biim mutuk kel alenale kale. \p \v 15 Keko beli, afam waneng Kagal um kunum aul dukusu ding kabalak e, Abalam e aul beem wiin e “Ismael!”, dangse kale.\x * \xo 16:15 \xt Galesia 4:22\x* \v 16 Be em ding be, Abalam em itol e 86 kese kale. \c 17 \s1 Kitakamin Weng em Kitokoko, nam Akokow Keliw em Sang te. \p \v 1 Beli, Abalam em itol e 99 kele ding dim bakate, Yawe e teleko, Abalam elo weng mak bokolewomele: “Nem wiin e Elsadai\f + \fr 17:1 \ft 17:1 Wiin be em mongom ete “Auk so Kitil so Sunbin-Got”.\f* te! Ku nem weng afak keko, kakabomelewi, nem kiin dim kel kiol kuw kukuw gelewemolewka! \v 2 Gelewsomelewi, kuso kitakamin weng fian mak dukuko, kom muluwel dow ilo banso tulun tulun kuw keyemoki te.”, dangse kale. \v 3 Dangei, Abalam e katin bukbuk angeko, gatak wakas kese kale. Kelei, Sunbin-Got e iti weng makso bokolewomele: \v 4 “Kuso dukukabi kitakamin weng be kanekote: Kawtiw banban im kunum mongom kekemi \v 5 kasike, kom wiin e Abalam be koleweko, wiin kikis Abalakam\f + \fr 17:5 \ft 17:5 Emisik wiin Abalam em mongom ete “Wiin so Kunum Mongom”. Wiin kikis em mongom ete “Kunum Mongom Banso im Alew”.\f* kangi te. Nimtew angom? Kulo kunum mongom angom banso im alew kekemi kasike.\x * \xo 17:5 \xt Ulom 4:17\x* \v 6 Ne kulo bamki fian so kekemii, kom muluwel dow i banso tulun tulun kuw keko, fokokoliw te. Fokosomeliwi, im dim e emisik kamok fian mali mak ikal molokoliw te. \v 7 Kuso amkoko, duku kemi sunsun kitakamin weng be nam banime te. Kom muluwel dow so, im dukudak dukudak kelokoliw kawtiw biso, kitakamin weng be kait diwkuw diwkuw belei, awet keko, nam banime te. Feinka! Nakalem ete kuso, kom muluwel dow iso, alik alik yom Sunbin-Got nete te.\x * \xo 17:7 \xt Iluk 1:55\x* \v 8 Kame kilele kilila! Ku kakow kunum keko, Kenan kawtiw im aneng kakabelew kate, aneng kale ku so, kukalem muluwel dow iso, alik alik yulo diwkuw diwkuw fein kuw yukalem duyemoki te. Duyemsomi, alik yom Sunbin-Got kebi te.”, dangse kale.\x * \xo 17:8 \xt Kalan Kunum 7:5\x* \p \v 9 Dangeko, iti weng makso bokolewomele: “Ku so, kom muluwel dow iso, alik alik yom dulum akati kitakamin weng beem anung mak duyembi te. Yu elo wangweng keleweko, kilele gelewemoliwka! \v 10-11 Yom dulum duyembi kitakamin weng beem anung e kanekote: Yu kunum alik alik im kal e okiloliwka\f + \fr 17:10-11 \ft 17:11 Moyow kal okilew keyemaliw kale.\f*! Okilew kemin beem mongom ete neso yuso alik alik nu kilele kal keluwete: Neso yuso tele tele beem dim e kitakamin weng be kait diwkuw diwkuw boke te.\x * \xo 17:10-11 \xt Kalan Kunum 7:8; Ulom 4:11\x* \v 12-13 Kitil weng be kunum angom alik alik im dulum bakayembi te. Kunum aul dukului, em duan kel ding kele ding dim bakate, yu im kal okiyem kemoliwka! Kom muluwel dow dukudak dukudak kebomi, bokoliw ding dim bakate, alik alik biilo kaneko kukuw kuw keyemboliwka! Yukalem weng afak kunum ikal, weyembiliw kunum ikal, yukalem weng afak waneng im kunum aul ikal, alik alik yom dim biliw kunum angom biim kal bakal okilew keyemboliwka! Kebiliw kawtiw bi fein nem sunsun kuw boke kitakamin weng beem afak kawtiw kebiliw ite te. \v 14 Kate, nimin kunum ite mak kal okilinba keliw tewe, kunum bi nem kitakamin weng beelo sakalaw keko, weng bo bo keliw kasike, yu ilo takala deng ibiku koyem kemina! Nimtew angom? I nem kitakamin weng ayem beelo gelewinba kebiliw kasike.”, dangse kale. \s1 Salai u Wiin Kikis mak Kulusu em Sang te. \p \v 15 Dangeko, Sunbin-Got e Abalakam elo weng makso mak bokolewomele: “Kom kalel um wiin Salai kame koleko, um wiin kikis e Sala\f + \fr 17:15 \ft 17:15 Wiin beem mongom ete “Wiin so Waneng”.\f* wanga! \v 16 Nimtew angom? Ne ulo bamki so keumi kasike. Feinka! U kunum aul mak dukului, e kawtiw fian mak em kunum mongom keloke te. Em mulkis mali mak i wiin so emisik kamok fian kelokoliw te.”, dangse kale. \v 17 Dangeko, Abalakam e kawin dim dak katin bukbuk gatak wakas angese kate, abenggise kale. Nimtew angom? E ibolow fukunomele: “Nem itol e 100 kese kasike, aul mak nam kaili te! Sala ukal fasel kesomi, um itol e 90 kese kasike, u ki keko, aul mak nam dukuloku kai!”, angse kasike. \v 18 Angeko, Sunbin-Got elo yan weng bokolewomele: “Kom nangew weng be ken kate, ku Ismael elo kuw ken ati kukuw kelewbolewka!”, dangse kale. \v 19 Dangse kate, Sunbin-Got e yan weng bokolewomele: “Bayo! ‘Sala u kunum aul mak duku kemoku te.’, kangi weng be fein weng te. Kunum aul beem wiin e Aisak\f + \fr 17:19 \ft 17:19 Wiin beem mongom ete “Abenggile Kunum”.\f* dangolewka! Feinka! Eso, akalem muluwel dow iso, kangsi kitakamin weng be dukusomi, diwkuw diwkuw ibolow fukunboki te. \v 20 Kate Ismael beem dulum elote nangew weng bakati kiliko, ibolow fukunbi te. Ne elo bamki kelewii, em muluwel dow banban keyemko, elo kamok kalun kel kunum mongom im kunum mongom kelewoki te. \v 21 Kate, nem kitakamin weng be Sala um min Aisak em dim elo kuw dulewoki te. Makmak itol banime ding dim kabalak, u Aisak beelo fein dukuloku te.”, dangse kale. \v 22 Dangei, Sunbin-Got e Abalakam elo koleweko, iti katiw elo unse kale. \p \v 23 Katiw unse ding dim e, Abalam e Sunbin-Got em dangse weng be kiliko, geleweko, em min Ismael em kal okilewse kale. Okileweko, akalem weng afak kunum bikal, ilo weyemse kunum bikal, em weng afak waneng im kunum aul bikal, alik alik biim kal bikati okiyemse kale. \p \v 24-26 Makmak ding mak, Abalakam em itol e 99 kelei, em min Ismael em itol e kiin kel kele ding kelei, beem ding bakate min yelim bi ikalem kal okilewsiliw kale. \v 27 Yelim ikalem so, Abalakam em weng afak kunum so, ilo weyemsiliw kunum iso, em weng afak waneng im kunum aul iso, alik alik bikalem kal okiyemsiliw kale. \c 18 \s1 Alemsal Kunum mak Abalakam em Fukun Talsiliw em Sang te. \p \v 1 Deiw mak ding mak, Abalakam e mak kunum em wiin e Mamele beem ais tem ninit angse dim kel teinse kale. Ais tem beem mit ka kel e, e akalem samal kal benemsiliw am be bamuk keko, dukuse kale. Dukusomelei, ataan mamin kele ding mak e, Abalam e akalem am abisom dim teinbelei, Yawe telei, atemse kale. \p \v 2 Beem ding dim bakate, e gatak daok angeko, kunum alemsal mak mobiliwi, yetemse kale. Yetemeko, fongate akate moko, am kolewko, yakoko, kalfong so im mit mewso uneko, gatak wakas angse kale.\x * \xo 18:2 \xt Kibulu 13:2\x* \v 3 Angeko, bokoyemomele: “Kamok kunum alemsal yutaka! Yom folok keli kasike, nem am telina! \v 4 Teleko, ais afak kale finengdalina! Nem weng afak kawtiw mak ok de teliw kano, yom yan gingyemokoliw te. \fig |alt="Abraham with visitors" src="Genesis38.tif" size="col" ref="Talfut Kese 18:4" \fig* \v 5 Deiw kitil keyemomin wanin mak memen keyembi te. Nimtew angom? Nem am teliw kasike kame, wanin waneko, fe, iti unokoliw te.”, yangse kale. Yangei, i kiliko, yan weng bokolewomeliw: “Kenka!”, dangsiliw kale. \p \v 6 Dangsomeliwi, Abalakam e fongate akate akalem am uneko, Sala ulo bokoumomele: “Kutaka! Fongate akate falaua atite banso mak kulusomi, nini ami ami kelewsomi, belet wanin mali mak fula.”, wangse kale. \v 7 Wangeko, iti fongate uneko, akalem bulmakao im biliw dim yako uneko, samal tugul aliw makmak bamduse kale. Bamduko, akalem weng afak kunum mak elo duleweko, bokolewomele: “Fongate akate memen kelewa!”, dangei, e em dangse weng be kiliko, gelewse kale. \v 8 Gelewei, Abalakam e fuse bulmakao beelo kuluko, bulmakao non gom akal, meme non gom akal, alik be kuluko, alemsal kunum biilo deyem talse kale. Deyem teleko, ilo duyemsomi, emikel kuw ais beem mit mewso moko, “Ki wanbiliw yake? Sukum keliw yake?”, angeko, ilo yetebelei, i wansiliw kale. \p \v 9 Wanin wanbiliw ding dim be, i Abalakam elo dakalalomeliw: “Kom kalel Sala, ulio?”, dangeko, dakalasiliw kale. Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “U samal kal benemin am tem kel bu tako!”, yangse kale. \v 10 Yangei, Yawe e bokolewomele: “Makmak itol teleko, iti banime ding dim bakate, ne iti toloki te. Beem ding dim be, kom kalel Sala u kunum aul mak dukuko, foloku te.”, dangse kale. Dangse kate, Sala u am benemin am beem abisom dim kel mobomului, im weng be kiliyemsu kale.\x * \xo 18:10 \xt Ulom 9:9\x* \v 11 Kiliyemsu kate, Abalakam so, Sala so, yemkal bi atin atin fasel kesomeliwi, Sala um aul dukulomin deiw bakati banimse kale. \v 12 Banimse kasike, Sala u kunum beem weng be kiliko, yol angeko, abenggilin fian mak kesomi, bokolomelu: “Nesik atin fasel kal aut angii, nem imok akati kanele fasel kebe kasike, ne nono keko, aul dukuloki a?”, angsu kale.\x * \xo 18:12 \xt 1 Fita 3:6\x* \v 13 Angui, Yawe e Abalakam elo bokolewomele: “Nimtew angom ete kom kalel Sala u abenggiko, bokolomelu: ‘Ne fasel kesi o! Nono aul mak dukuloki o?’, angbu ya? \v 14 Mesesem mesesem eisneng angom mak be, Yawe nem dulum elote kuw ki ka! Kasike, fein! Mak itol makmak banime ding dim kabalak e, ne iti telii, Sala u kunum aul mak dukuko, foloku te.”, dangse kale.\x * \xo 18:14 \xt Iluk 1:37\x* \v 15 Dangei, Sala u finganeko, dasuw weng bokolomelu: “Ne abenginba te!”, dangsu kate, Yawe e bokoumomele: “Babo! Ku abenggilew te!”, wangse kale. \s1 Sodom Abiw Mutuk Fian em Kaneloke em Sang te. \p \v 16 Keko beli, kunum alemsal biim wanin banim keliw ding kabalak e, i mosomi, Abalakam so Sodom abiw mutuk fian deiwkim kalo gui unsiliw kale. \v 17 Unsomeliwi, Yawe e ibolow fukunomele: “Nem kaneloki eisneng be Abalakam elo bokolewo yo. \v 18 Nimtew angom? Ne Abalakam em muluwel dow ilo bamki fian so keyemii, i kawtiw kitil so kebomeliwi, aneng aneng angom im kawtiw alik alik i em wiin dim kel bamki so kulokoliw kasike. \v 19 Ne elo nakalem wiin so amkosi kasike kame, e akalem muluwel dow so, akalem angin so, alik alik ilo nem sawa weng be kilele kukuyemoke te. Kukuyeme tewe, i nem sawa weng be kilele geleweko, kiol kuw kukuw kuw kemoliwka! Keko beli, Yawe nem fawtuk ayem ilo bokoyemsi weng be fein dem gilaloke te.”, angse kale. \v 20 Angeko, Abalakam elo bokolewomele: “Ne kililite: Sodom so Gomola so, abiw mutuk fian alew biim kukuw e atin kuw wa wa kesomi, sili sili nam kukuw fian kekabiliw \v 21 kasike kame, ne dak uneko, kawtiw biim sili sili kekabiliw ibolow beelo atebam uneko, kilele kal kelite: Abiw mutuk fian alew biim kilisi teng so sang be, fein meni ba.”, dangse kale. \v 22 Dangei, mali kunum alew bi deiwkim kuw gui uneko, Sodom abiw fian unsiliw kale. Uniwi, Abalakam e Yawe eso aso imikel kuw alenaliw kale. \p \v 23 Bomeliwi, Abalakam e Yawe em mit mewso uneko, bokolewomele: “Ku kunum waneng tokotoko so, kunum waneng sakok kebiliw iso, alik alik bongguko, banim keyemokolew, a? \v 24 50 kel kunum waneng kiol kukuw kuw aluwko, gelewbiliw kawtiw mak abiw mutuk fian beem dim biliw tewe, yu tokotoko kukuw so kawtiw ilo ibolow fukuninba kesomi, wa so ken so kawtiw alik alik bongguko, yenokolew sako? \v 25 Ku kunum waneng alik alik im diwyemin kunum kasike, ku kiol kuw diwyema! Ku kanelom kunum waneng ibolow sili sili nam so, kunum waneng kiol kukuw ken so, alik alik bongguko, kukuw ki makmak ilo kukuyemeko, ilo makuw yenokolew te!”, dangse kale. \v 26 Dangei, Yawe e bokolewomele: “Sodom abiw mutuk fian kel, 50 kel tokotoko kebiliw kunum waneng mak yetemi tewe, fein, ne abiw be banim keyeminba keloki te.”, dangse kale. \v 27 Dangei, Abalakam e iti weng makso bokolewomele: “Kutaka! Ne kutew kawin tawal atew kebi kate, kalaing kuw keko, Kamok Fian kuso weng bakabi te. \v 28 Mesik esik 50 kel kunum waneng sukumeko, 45 kuw biw tewe, ku teingabi kunum waneng sukum biliw biilo ibolow fukuneko, abiw mutuk fian be banim kelewokolew sako?”, dangse kale. Dangei, Yawe e yan weng bokolewomele: “45 kel kunum waneng biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale. \v 29 Dangeko, Abalakam e iti bokolewomele: “Kate, 40 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, Sunbin-Got e yan weng bokolewomele: “40 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale. \v 30 Dangei, Abalakam e iti weng mak bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku kanelom nelo gal kenemokolew te! Kate, 30 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, iti yan weng mak bokolewomele: “30 kel kunum waneng tokotoko kukuw so biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale. \v 31 Dangei, Abalakam e iti bokolewomele: “Kutaka! Ne kalaing kuw moko, Kamok Fian kulo bakakembi te. Mali em duan kel kunum waneng tokotoko kukuw so kuw biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, e yan weng bokolewomele: “Ne ilo nam yeni te.”, dangse kale. \v 32 Dangei, e iti bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku kanelom nelo kaisuw kenemokolew te! Iti weng makso mak bakakembi te. King kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangei, e iti yan weng mak bokolewomele: “King kel kunum waneng ite kuw tokotoko kiol kukuw so kunum waneng biw tewe, ne ilo nam yeni te!”, dangeko, \v 33 Abalakam eso weng bakalewbe dim be kolewei, Abalakam akati akalem am elo unse kale. \c 19 \s1 Sodom so, Gomola so, Abiw Mutuk Fian Alew im Sang te. \p \v 1 Beli, Abalakam kolewsiliw kunum alew biim Sodom abiw mutuk fian elo talsiliw ding kabalak e, Olot e abiw mutuk fian beem abisom kitil nam em mit\f + \fr 19:1 \ft 19:1 Suda aneng im abiw mutuk fian im wati kitil nam bi tum so gesiliw kasike, ikalem wati abisom tum tem sel atew te. Ka kel e, kawtiw alikum bonggu bonggu kemaliw kale. Nimtew angom? Nomin weng kal yake, nomin ilum kele yake, kunum waneng abiw mutuk fian beem wati em abisom kel teineko, weng kal kili kemaliw kasike.\f* teinse kale. Teinbomelei, e kakow kunum alew biim talbiliw be yetemse kale. Yetemsomelei, Olot e fokfok moko, yako uneko, kalfong so im mit mewso gatak wakas angse kale. \v 2 Angeko, bokoyemomele: “Kaso yutaka! Kaso yom folok keli kasike, nem am telina! Ne ok de teli kano, aso yu ki keko, aso yukalem yan gingokoliw te! Keko beli, akalsomeliw kano, kutim ete unina!”, yangse kale. Yangei, aso i yan weng bokolewomeliw: “Bayo! Nu kut kale kel akalokoluw te!”, dangsiliw kale. \v 3 Dangiwi, Olot e aso iso donong ange donong ange kesomeliwi, akal kitil kelei, ikal kitil keliwi, kesiliw kale. Anfel e, aso i elo bokolewomeliw: “Kenka! Kute kitil kelew kasike, kom am unuma!”, dangsiliw kale. Dangiwi, Olot e akalem weng afak kunum ilo weng mak bokoyemomele: “Fongate akate, yu aso biim dulum elote falaua kuluko, ami ami kelewko, belet fasulinba wanin mak memen keyemina!”, yangse kale. Yangei, i fein wanin fuyemiwi, aso i wansiliw kale. \p \v 4 Keko beli, akalkemin dim uninba kesiliw ding kabalak e, Sodom abiw mutuk fian em kasel i teleko, Olot em am dim falal kolewsiliw kale. Sodom abiw mutuk fian em fasel kunum so, tanbel kunum so, alik alik i bino talsiliw kale. \v 5 Bino teleko, gaaneko, Olot elo bokolewomeliw: “Kom am teliw kunum alew i nal kel biliw, a? Ilo kut da koyemew kano, nu ilo osow keyemuma!”, dangsiliw kale.\x * \xo 19:5 \xt Geeyemin Kunum 19:22-24\x* \v 6 Dangiwi, Olot emikel kuw kut elo uneko, am yal net kolewsomi, \v 7 ilo yan weng bokoyemomele: “Nakunum kusel yutaka! Yu kanelom wa kukuw be kemokoliw te! Babe! \v 8 Kate, yu kililina! Nem mun seiw alew ite kuw kale biliw te. Uso kut da koyemi kano, yu yukalem ibolow fukunin kuw geleweko, uso ilo keyemina! Kate, kunum alew biim dulum elote, yu ilo kanelom wa kukuw mak keyemokoliw te! Nimtew angom? Aso i nem am kon afak teliwi, ne aso ilo mumul da koyembi kasike.”, yangse kale. \v 9 Yangei, i elo yan weng bokolewomeliw: “Ku asina! Kukati kokow kunum keko, sak nuso belew kate kame, ku nukalem kamok yetebin kunum atew kelew sako? Kate kenka! ‘Aso ilo kukuw wa mak keyemuma!’, anguw kate, kukuw beelo bakilewkabe kukuw atin kuw wa mak kulo kekemokoluw kai!”, dangsiliw kale. Dangiwi, i Olot em mit bino teleko, kitil melmel kesomi, am yal so dakal matem tolomin kis kesiliw kale. \v 10 Kesomeliwi, Olot em am kawtem biliw kunum alew i Olot elo teing bing am da kolewsomi, am yal aisiliw kale. \v 11 Aiko, kawtiw kut biliw biim kiin kasiyemiwi, i kiin sukul atew kesiliw kasike, kunum fasel so tanbel so alik alik bi am beem abisom fensomi, ateminba kesomi, fen kolewsiliw kale.\x * \xo 19:11 \xt 2 Kamokim 6:18\x* \p \v 12 Keko beli, kunum alew bi Olot elo bokolewomeliw: “Abiw mutuk fian kale kom angin mali mak so mak biliw tewe, ku fongate akate ilo kut elo yemde una! Muluw wanggel so, biim imok kusel so, nimin angin angin makso mak so, alik alik bongguko, ilo makuw kut elo yemde una! \v 13 Nimtew angom? Abiw mutuk fian beem kawtiw im gelewkabiliw wa kukuw be beki beki kuw kebelei, Yawe e kili atemeko, aso nulo yamdako, ‘Abiw mutuk fian kale anko, banim kelina!’, yangse kasike. Keko beli, aso nu teleko, Yawe em yangse weng be geleweko, abiw mutuk fian kale atin kuw alomin tuluw te.”, dangsiliw kale. \v 14 Dangiwi, Olot e kut tem elo uneko, akalem muluw seiw alew biim tonol kebiliw kunum alew biilo bokoyemomele: “Yutaka! Fongate akate moko, abiw mutuk fian kale kolewina! Nimtew angom? Yawe e abiw mutuk fian kale an banim kelomin kebe kasike.”, yangse kale. Yangse kate, aso i em yangse weng be kiliko, atemiwete: Em weng be kikinin weng emdiw keyemse kale. \p \v 15 Beli, mililiw banimei, taw danse ding bakate, Sunbin-Got em yemdakamin finik alew bi Olot elo bokolewomeliw: “Fongate, fongate alikum unuma! Kuso, kukalem kalel so, muluw seiw alew biso, yelimel alik alik yu abiw mutuk fian kale kolina! Mesik esik alik yelimel yu abiw mutuk fian kaleso yuso makuw banimokoliw kasike.”, dangsiliw kale. \v 16 Dangiwi, Olot e neknek kesomi, ibolow banban kese kasike, kunum alew bi Olot em yelimel biim teing yauleko, teing fala fala kut kut da koyemsomi, alik makuw abiw mutuk fian ka kolewsiliw kale. Nimtew angom? Yawe e Olot elo kinkin kelewko, em folok kelewse kale.\x * \xo 19:16 \xt 2 Fita 2:7\x* \v 17 Keko beli, im abiw mutuk fian koleweko, kut elo talsiliw ding dim bakate, aso i Olot yelimel ilo bokoyemomeliw: “Fongate, fongate Yoldan bang beleng kalo unina! Yu kanelom bit aneng dim ka kel neknek keko, finengdasomi, ibik famdes atemokoliw te! Kaneliw tewe, yu fein kuanokoliw kasike. Kate, fongate akate amgu mit elo unina!”, yangse kale. \v 18 Yangse kate, Olot e aso ilo bokoyemomele: “Kamok a! Bate! \v 19 Ku nelo netemomi, nem folok kenembelew kasike, ne nam kuani te. Kate, amgu mit uneko, teini tewe, maka mak nelo neniwi, ‘Ne kuanoki kai!’, angomi, finganbi te.”, yangse kale. \v 20 Yangeko, iti bokoyemomele: “Abiw mutuk fong gel miyak be kasike, ne kalo uneko, teinoki te. Abiw ka kel atin atin fong gel kuw kasike, ka e ne nam kuani te!”, yangse kale. \v 21 Yangei, Yawe em dabalakamin finik be bokolewomele: “Kenka! Abiw mutuk fong gel be nam ali te. \v 22 Kate kame, fongate akate moko, yako unina! Nimtew angom? Yu abiw beelo uninba biliw ding dim bakate, ne mesesem mak nam keli te.”, dangse kale. Olot em aso ilo yangse weng beem dulum elote kawtiw i abiw fong gel be em wiin e Soal\f + \fr 19:22 \ft 19:22 “Soal” wiin beem mongom ete kanekote: “Abiw Fong Gel”.\f* angsiliw kale. \p \v 23 Keko beli, ataan teleko, mutuk doung ange ding dim e, Olot yelimel i Soal abiw elo talsiliw kale. \v 24 Talsiliw ding kabalak e, fongate akate Yawe e weing dong mak suuk telemin atew Sodom so, Gomola so, abiw mutuk fian alew biim dim kula mit dase kale. Weing dong be, atin mamin nam mian fong atew kesomi, mamin fok fok kelewse kale.\x * \xo 19:24 \xt Matyu 10:15; 11:23-24; Iluk 10:12; 17:29; 2 Fita 2:6; Yut 7\x* \fig |alt="Sodom & Gomorrah" src="C017.tif" size="col" ref="Talfut Kese 19:24" \fig* \v 25 Kelewsomelei, abiw mutuk fian alew biso, aneng bamda kese beso, abiw abiw angom banban biso, kawtiw im dim biliw biso, kawin dim angom beem eisneng beso, alik alik eisneng bi kuiawtum banim keyemse kale. \v 26 Banim keyemei, Olot yelimel im unsiliw ding dim bakate, em kalel u neknek kesomi, famdes ibiku atemsu kasike, fongate akate ukalem anggil e alwol kelei, u yol kun du kesu kale.\x * \xo 19:26 \xt Iluk 17:32\x* \p \v 27 Beli, aneng kutim danse ding kabalak e, Abalakam e moko, sin em Yawe eso weng bokose abiw kalo unse kale. \v 28 Unesomi, kiinengeko, kalak atemete: Sodom so, Gomola so, abiw mutuk fian alew biso, bamda aneng beso, aneng alik alik beem dim e deik so weing so kuw kainbelei, atemse kale. \p \v 29 Atemse kate, Yawe em abiw abiw mutuk fian biilo banim keyemse ding dim bakate, e Abalakam em ibolow fukuneko, Olot elo alinba kese kale. \p \v 30 Keko beli, Olot e fingan fian mak kuluko, Soal abiw iti kolewsomi, eso, akalem muluw seiw alew biso, yelimel i uneko, amgu tikin em tum tem mak uneko, ka alenaliw kale. \v 31 Ka bomeliwi, deiw mak ding mak kele ding dim bakate, emisik mun u ukalem umteben awkolon ulo weng mak bokoumomelu: “Aatim e kunum fasel kele te. Kelei, nulo yemdusomi, aul duyemomin kunum mak ikal banim \v 32 kasike, kuso nu aatim elo wain ok banso demenuw kano, e wanesomi, teifulusomi, kuso nulo aul mak duyemei, nu aul so keluma! Nimtew angom? Num aul dow e banim kasike.”, wangsu kale. \v 33 Wangesomelui, mililiw ding kabalak e, uso i alew elo wain ok demeniwi, Olot e waneko, teifulusomelei, akalem emisik mun u alew em mit unui, e ulo woluwei, i akalsiliw kale. Kanesiliw kate, alew e im kanesiliw be ibolow akokow kese kale. \v 34 Keko beli, kutim danse ding kabalak e, u ukalem neng ulo weng mak bokoumomelu: “Suaem mililiw e, aatim e nelo naulei, akal kembuluw te. Kameem mililiw e, kuso nu elo iti wain ok demenuw kano, em teifululoke ding dim bakate, kusik em mit unewi, e kulo kaulei, akaloliw te. Keko beli, kuso nu aul dow so keloluwka!”, wangsu kale. \v 35 Wangui, beem mililiw ding be, fein, uso i alew elo iti wain ok dulewiwi, e waneko, teifuluse kale. Em teifuluse ding dim bakate, neng bu alew em mit unui, e ulo woluei, i akalsiliw kale. Kanesiliw kate, alew e im kanesiliw be akokow kese kale. \p \v 36 Keko beli, Olot e akalem muluw seiw biilo aul kumun keyemse kale. \v 37 Keyemei, emisik mun u kunum aul mak dukuko, em wiin e “Moaw!”\f + \fr 19:37 \ft 19:37 “Moaw” wiin beem mongom ete “Aatim Akalem Dunemse”.\f*, dangsu kale. Moaw e Moaw kawtiw im kunum mongom keyemse kale. \v 38 Keko beli, neng ukal kunum aul mak dukuko, em wiin e “Ben-Ami!”\f + \fr 19:38 \ft 19:38 “Ben-Ami” wiin beem mongom ete “Nukalem Kaim Anung Dunemse”.\f*, dangsu kale. Ben-Ami e Amon kawtiw im kunum mongom keyemse kale. \c 20 \s1 Abalakam so, Abimelek so Aso im Sang te. \p \v 1 Beli, Abalakam e Mamele em ais tem ninit mit ka kel teinse abiw be koleweko, Negew aneng elo unesomi, Kades abiw mutuk fian tele Sul abiw mutuk fian tele, biim tele tele abiw mutuk fian Gelal beem mit mewso teinse kale. \v 2 Em kalo unse ding dim bakate, Abalakam e akalem kalel Sala um dulum elote kaem aneng kasel ilo bokoyemomele: “Sala bu nakalem neng te!”, yangse kale. Yangei, Gelal abiw mutuk fian em emisik kamok Abimelek e akalem weng afak kunum ilo bokoyemomele: “Yu uneko, Sala ulo wamde telina!”, yangei, i fein uneko, ulo wamde teliwi, e ulo kuluse kale.\x * \xo 20:2 \xt Talfut Kese 12:13; 26:7\x* \v 3 Kulusomelei, mililiw ding kabalak e, Sunbin-Got e kiin dem sin teleko, Abimelek elo bokolewomele: “Kulubelew waneng bu nanew kunum em kalel kebu kasike kame, ne kulo kenii, ku kuanokolew te.”, dangse kale. \v 4 Dangse kate Abimelek e Sala ulo woluwei, i akalinba kesiliw kasike, Abimelek e Sunbin-Got elo yan weng mak bokolewomele: “Yakai kutaka! Ku kiol kukuw gelewbiliw kunum waneng ilo yenkabelew sako? \v 5 Abalakam esik nelo bokonemomele: ‘Waneng bu nakalem neng te!’, nangei, waneng bukati nelo bokonemomelu: ‘Kunum be nem fik te!’, nangui, ne wosuko, ulo kulusi te. Feinka! Nem ibolow fukunin akal, nem kukuw akal, alik alik be kiol kuw kebe te!”, dangse kale. \v 6 Dangei, Sunbin-Got e kiin dem sin yan weng mak elo bokolewomele: “Feinka! Kom ibolow fukunin kiol kuw beelo kal kebi kasike, ne ‘Ku kanelom ulo woluwsomi, uso akalokolew te!’, angomi, kilele dokokemsi te. Mesik esik ku wa kukuw keko, nem kiin dim e sili sili kukuw kemokolew kasike. \v 7 Kate kame, waneng bu ukalem imok mit elo wamdalolewka! Nimtew angom? Kunum be nem bontem dim bakabe kunum kebe kasike. E neso weng bokoko, nelo dakalalei, ne kulo dokokemii, ku nam kuanew te. Kate, ku waneng buulo wamdalinba kelew tewe, ne kuso kukalem angin alik alik biso fein yenii, alik alik yu kuanokoliw te.”, dangse kale. \p \v 8 Dangei, kutim danse ding dim bakate, Abimelek e fongate akate akalem weng afak kunum ilo gaayemei, i teliwi, e ilo Sunbin-Got em kiin dem sang be bokoyemse kale. Bokoyemei, i kiliko, alik alik i finganin fian mak kesiliw kale. \v 9 Keko beli, Abimelek e Abalakam elo gaalewei, e em mit telei, e elo bokolewomele: “Kutaka! Nimtew angom ete ku wa kukuw be neso, nakalem angin biso alik nulo kukuyembelew a? Nomin sili sili kukuw mak ne kulo kekemsi kate? Kom kanebelew beem mongom ete kame neso, nakalem angin so, alik alik nu Sunbin-Got em kiin dim e sen so buluw te. Kawtiw i kanenembelew kukuw beemdiw kanelom kemokoliw te!”, dangse kale. \v 10 Dangeko, iti weng makso bokolewomele: “Nimtew eisneng mak kom ibolow tem une kemei, ku kaneko wa kukuw kenembelew a?”, dangse kale. \v 11 Dangei, Abalakam e yan weng bokolewomele: “Ne finganeko, ibolow fukunite: ‘Aneng kaleem kawtiw i Sunbin-Got em awan finganinba kebiliw kasike, i nelo nesomeliwi, nem kalel ukal tokolu dakinemokoliw te.’, angebi te. \v 12 Angebi kate, Sala bu fein nakalem neng ute te. Alew num aatim e diw kate, um auk ukal amen, nem yem ukal amen kasike, ne ulo kulusi te. \v 13 Keko beli, deiw mak ding mak kelei, Sunbin-Got e nelo gaanemei, ne nakalem angin so aatim kumel so koyemeko, nem akokow aneng mak elo unsi te. Unsi ding kabalak e, ne nakalem kalel Sala ulo bokoumomeli: ‘Sala, ku nelo fein ibolow mutuk fian kenemew tewe, aneng aneng kakamaluw beem biliw kasel ilo bokoyemomelew: ‘Abalakam e nakalem fik te.’, yangbolewka!’, wangsi te.”, dangse kale. \v 14 Dangei, Abimelek e Sala ulo Abalakam em fukun wamdeko, siwsiw so, bulmakao so, sak weng afak kawtiw so kuluko, Abalakam elo duleweko, \v 15 bokolewomele: “Nem aneng be kukalem ete. Kawin beem anung mak ibolow kelew tewe, ka kel sak teina!”, dangse kale. \v 16 Dangeko, Sala ulo bokoumomele: “Kame, kukalem ‘fik’, dangbelew elo on kisol 1'000 dulewbi kasike, on kisol be kom inkal so ilum so kuluselew be atin kuw okilewoka!”, wangse kale. \v 17-18 Wangeko, iti Abalakam elo bokolewomele: “Abalakam, ku Sunbin-Got eso weng bokoko, nem dulum elo dakalala!”, dangse kale. Nimtew angom? Yawe e Sala ulo ibolow fukunse kasike, e Abimelek em angin im waneng alik alik biilo aul banim fium keyemse kasike. Keko beli, Abalakam em Sunbin-Got eso bokolewse ding kabalak e, Sunbin-Got e em dangse weng be kiliko, Abimelek em kalel so akalem angin im waneng so alik alik ilo dokoyemei, i iti aul kumun so kesiliw kale. \c 21 \s1 Aisak em Dukusu Sang te. \p \v 1 Beli, Yawe e Sala ulo watemeko, akalem yangse fawtuk weng ayem elo fukunsomi, Sala ulo dokoumse \v 2 kasike, fein, u aul kumun kesomi, um kunum fasel kese imok Abalakam elo kunum aul mak dukulewsu kale. Dukulewsu kasike, Sunbin-Got em sua kel yangse weng be fein dem abuse kale.\x * \xo 21:2 \xt Kibulu 11:11\x* \v 3 Keko beli, Abalakam yemkal i kunum aul beem wiin e “Aisak”\f + \fr 21:3 \ft 21:3 “Aisak” em wiin mongom e: “Abeng”.\f* dangsiliw kale. \v 4 Dangiwi, Aisak em dukusu ding e duan kel ding kese ding dim bakate, Abalakam e Sunbin-Got em kitakamin weng geleweko, akalem min em kal okilewse kale.\x * \xo 21:4 \xt Talfut Kese 17:12; Kalan Kunum 7:8\x* \p \v 5 Sala um Aisak elo dukusu ding dim e, Abalakam em itol e 100 kese \v 6 kasike, Sala u bokolomelu: “Sunbin-Got e nelo ibolow folok so kenemse te. Kunum waneng alik alik i nelo kanemse sang be kiliko, neso kalfong kesomi, abenggilokoliw te!”, angsu kale. \v 7 Angeko, iti bokolomelu: “Mali kawitw mak Abalakam elo bokolewomeliw: ‘Kom kalel Sala u aul mak dukuko, non demenoku te!’, danginba kesiliw kate kame, nelo netemina! Nem fasel sel kese imok Abalakam elo aul mak dukulewsi te!”, angsu kale. \p \v 8 Beli, kunum aul beem tiak keko, non kolewse ding kabalak e, Abalakam e wanin fian mak fulei, i aul kakat fian mak kelewsiliw kale. \p \v 9 Keko beli, deiw mak ding mak e, Sala u atemute: Abalakam em Isiw aneng fian em afam waneng Kagal um min Ismael e ukalem min Aisak em ibolow daolewei, atemsu kale. \v 10 Atemsomelui, u Abalakam elo bokolewomelu: “Sak weng afak keko, aluwbamin waneng buso, ukalem min eso, kulu koyemeko, nanew aneng elo yemda una! Nimtew angom? Sak weng afak waneng buum min be kanelom, nakalem min Aisak eso bongguko, nukalem on kisol eisneng mesesem mesesem be nam kule tako! Aisak em ete kuw te.”, dangsu kale.\x * \xo 21:10 \xt Galesia 4:29-30\x* \v 11 Dangui, Abalakam e ibolow banban kese kale. Nimtew angom? Ismael bakal akalem min kasike. \v 12 Kate, Sunbin-Got e Abalakam elo bokolewomele: “Ku kanelom weng afak waneng Kagal buso, um min beso, yat biim dulum elote ibolow ilum kelokolew te! Sala um min Aisak beem muluwel dow ite kuw kukalem angin kelokoliw kasike kame, kom sun waneng buum kangsu weng beelo gelewa!\x * \xo 21:12 \xt Ulom 9:7; Kibulu 11:18\x* \v 13 Kate ku kilele kilila! Weng afak waneng buum min bakati muluwel dow banso fukalaloke te. Nimtew angom? Akati kukalem min kasike.”, dangse kale. \v 14 Dangei, iti kutim danse ding dim bakate, Abalakam e wanin so, ok sen\f + \fr 21:14 \ft 21:14 Suda im ok sen bete: Siwsiw meni meme kal kuluko, tem benebeleko, ok dameliw te.\f* so, um aul beso kuluko, Kagal ulo king takas keumeko, yat ilo yemdase kale. Yemdalei, afam waneng yat uneko, Belseba aneng kawtiw banim so, ais banim tiow aneng kalo uneko, akokow aneng kalo teifulusiliw kale. \v 15 Teifulubomeliwi, im de telsiliw ok be banimse ding dim bakate, u min beelo ais mit koleweko, \v 16 uneko, gan awet ka kel teineko, ibolow tiaktiak kesomi, bokolomelu: “Min beem kuanoke be ne nam atemi te.”, angeko, ka teinsu kale. Teinsu kate, um min be amemin kuw amebomi, alse kale. \p \v 17 Keko beli, Sunbin-Got e aul beem amemin be kilisomi, akalem dabalakamin finik mak dabalalei, e abiil elote Kagal ulo weng mak bokoumomele: “Kagal kutaka! Ku nimtew angom ete amebelew a? Ku kanelom finganemokolew te! Sunbin-Got e aul beelo atemeko, em amemin be kilile \v 18 kasike, ku kame kalaing kuw keko, mola! Moko, min elo teing so daok kelewko, mumul dala! Nimtew angom? Em muluwel dow ilo banso banso keyemoki kasike.”, wangse kale. \v 19 Wangei, Sunbin-Got e Kagal um kiin bamtak keumei, u fein atemute: “Kawin tem ok mak be kai!”, angesomelui, u ok sen kuluko, dulusomi, wenei, u min elo demensu kale. \p \v 20-21 Keko beli, Sunbin-Got e aul beelo atemeko, dokolewse kasike, aul be tanbeleko, Balan aneng kel teineko, kakabise kale. Balan aneng be kawtiw banim so, ok banim so, ais banim dim kese kale. Aul be ka teinbomelei, yemin kunum inkal so kese kale. Kelei, deiw mak ding dim kabalak, auk u Isiw aneng fian em waneng mak fen de teleko, elo dulewui, e ulo kuluse kale. \s1 Abalakam so, Abimelek so, Aso im Kitakamin Weng Dukusiliw em Sang te. \p \v 22 Beli, beem ding dim be, kunum mak em wiin e Bikol bise kale. E Abimelek em wonuk so kunum im kak kunum kese kale. Kunum beso, Abimelek so, aso i teleko, Abalakam elo bokolewomeliw: “Aso nu atemuwete: Nomin eisneng mak ku kelew tewe, Sunbin-Got e kulo dokokemkabe\x * \xo 21:22 \xt Talfut Kese 26:26\x* \v 23 kasike kame, Sunbin-Got em kiin dim e weng fawtuk ayem mak nulo bokoyema! Weng be kanekote: Diwkuw diwkuw, ku nuso, nukalem muluwel dow iso, alik alik nulo nam funum funum keyemew te. Ne kulo ken ati kukuw kuw kukukemsi kasike kame, ku nakalem atew kelomi, aneng kaleem kasel alik alik nukalem akati ken kukuw kuw kukuyemolewka!”, dangsiliw kale. \v 24 Dangiwi, Abalakam e aso ilo yan weng bokoyemomele: “Kenka! Fawtuk weng ayem be kaneloki te!”, yangse kale. \v 25 Yangeko, iti weng makso Abimelek elo bokolewomele: “Kom weng afak kunum i teleko, nuso gansomi, nakalem ok miktem yakut keko, kulusiliw te.”, dangse kale. \v 26 Dangei, Abimelek e yan weng bokolewomele: “Ne naknok! Kame emisik ding kelei, ne kanese eisneng be kilili te.” dangse kale. \v 27 Dangei, Abalakam e siwsiw so, meme so, bulmakao so, kuluko, Abimelek elo dulewei, aso i kitakamin weng mak dukusiliw kale. \v 28 Dukusomeliwi, Abalakam e siwsiw yanggus men ben kel amen amen keko, dukuse kasike, \v 29 Abimelek e elo dakalalomele: “Nimtew angom ete ku kanelew a?”, dangse kale. \v 30 Dangei, Abalakam e yan weng bokolewomele: “Mali kawtiw i kulo dukembi ben kel siwsiw be atemeko, kilele kal keliwete: Nete kuw kawin tem dikeko, ok miktem be fitew dasi te.”, dangesomi, siwsiw ben kel beelo dulewei, fein, Abimelek e ilo kuluse kale. \v 31 Kuluse kasike, abiw ka em wiin e “Belseba”\f + \fr 21:31 \ft 21:31 Suda im weng sin e “Belseba” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Fawtuk Ayem Weng Kemin Ok Miktem”.\f* dangsiliw kale. Nimtew angom? Aneng ka e, aso i ikalem dukusiliw kitakamin weng beem fawtuw ayem weng bokolew bokolew kesiliw kasike. \v 32 Keko beli, Abimelek so, akalem wonuk so kunum im kak kunum Bikol so, aso i iti ikalem Filistia aneng fian elo unsiliw kale. \v 33 Uniwi, Abalakam e Belseba abiw kel ais sel mak kaiko, Yawe Elolam\f + \fr 21:33 \ft 21:33 “Elolam” beem mongom e kanekote: “Sunsun Alakabe Sunbin-Got”.\f* em wiin fian dolewse kale. \p \v 34 Beli, tiak ding kelei, Abalakam e kokow kunum keko, Filistia aneng fian ka kel teinse kale. \c 22 \s1 Abalakam em Fein Ibolow Atemomin em Sang te. \p \v 1 Deiw mak ding mak, Sunbin-Got e Abalakam em fein ibolow beelo atemomin kelewse kasike, e Abalakam elo gaaleweko, bokolewomele: “Abalakam kutaka!”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Nesik bi kale eli!”, dangse kale.\x * \xo 22:1 \xt Kibulu 11:17-19\x* \v 2 Dangei, Sunbin-Got e bokolewomele: “Kukalem ibolow mutuk fian dulewbelew tenbel min makmak beem dulum elote weng kale kilila! Ku Aisak be so debeleko, Molia aneng kalo unolewka! Ka uneko, amgu tikin dim kel, kukalem min makmak beelo anko, aik ayem weing dong dim kel dako, nelo dunema!”, dangse kale.\x * \xo 22:2 \xt 2 Kamok im Sang 3:1\x* \v 3 Dangei, kutim danse ding dim e, Abalakam e aik ayem em ais mak donki mak em dim dukuko, akalem weng afak kunum alew so, akalem min Aisak so, alik alik i makuw ba unsiliw kale. \v 4 Unsomeliwi, deiw am alew akalsomi, iti kutim danse ding em baba teinsiliw ding kabalak e, Abalakam e kiin sonalete: Sunbin-Got elo bokolewse aneng Molia be singam singam miyaka kelei, atemse kale. \v 5 Atemeko, akalem weng afak kunum alew biilo bokoyemomele: “Kaso yu kale kel donki so bomi, ding fenboliwka! Nulum nu miyak kalo Sunbin-Got em wiin fian daolew kelewomin unuwka. Kanesomeluwi, nulum nu iti tolokoluw te.”, yangse kale. \v 6 Yangeko, aik ayem em ais dasiliw be kuluko, Aisak em king dim dukulei, min e ais be kingtilei, alew Abalakam e weing atuk so, sakam dang so, kuluko, aluwsomi, yelim ikalem makuw Sunbin-Got em wiin daolewomin em dim kalo unsilw kale. \v 7 Unesomeliwi, Aisak e alew elo dakalalomele: “Aatim kutaka!”, dangse kale. Dangei, alew e bokolewomele: “Nimtew kate?”, dangse kale. Dangei, min e bokolewomele: “Ais atuk so, ais banso kale so, nolom minem a? Yawe em dulum elote alomin siwsiw samal mal nal kel be a?”, dangeko, alew elo dangse kale. \v 8 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Sunbin-Got akalem ete kuw siwsiw mak duyemoke te. Nulum nu Sunbin-Got em aik ayem memen keluma!”, dangei, yelim i fein amgu tikin elo unsiliw kale. \p \v 9 Unesomeliwi, im Sunbin-Got em Abalakam elo dangse dim kalo talsiliw ding dim bakate, Abalakam e tum bongguko, tiwtok kolewsomi, aik ayem mak geko, min Aisak elo akal kuluko, teing so yan so sok doung koleweko, aik ayem beem tikin dim dako, dukuse kale.\x * \xo 22:9 \xt Sekow 2:21\x* \fig |alt="Isaac on the altar" src="C018.tif" size="col" ref="Talfut Kese 22:9" \fig* \v 10 Dukusomelei, sakam dang fit matem dako, min elo alomin memen kese kale. \v 11 Beem ding kabalak e, Yawe em Dabalakamin Finik be abiil tikin elote gaanomele: “Abalakam kutaka! Abalakam kutaka!”, dangeko, gaanei, Abalakam e kiliko, gaanomele: “Ne bi kale tako! Ne bi kale tako!”, dangse kale. \v 12 Dangei, e bokolewomele: “Ku kanelom min beelo alokolew te! Feinka! Kame, ne kom fein ibolow be kilele kal keli te. Ku fein nem weng gelewkabelew kunum kute te. Nimtew angom? Ku kom min makmak beem ibolow fukuninba kesomi, nelo dunemomin kelew kasike.”, dangse kale. \v 13 Dangei, Abalakam e kiinguen fubelet angeko, atemete: Siwsiw imok mak ais teing ningning so dim dineko, belei, atemse kale. Atemeko, Aisak elo fokfok kuluko, elo gese sok be sileko, tein kolewse kale. Tein kolewsomelei, Abalakam e uneko, siwsiw imok ningning dim dinbe be de teleko, aik ayem beem dim ka dukuko, samal be akalem min Aisak em abin dim dukuse kale. Dukusomelei, ais abulsomi, siwsiw beelo anko, weing dako, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangse kale. \v 14 Dangesomi, aik ayem beem be dim em wiin “Yawe Yile”\f + \fr 22:14 \ft 22:14 Suda im weng sin e “Yawe Yile” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Yawe ete Duyemkabe”.\f* dangse kale. \p Beli, kameem ding akati, kawtiw i amgu tikin beem wiin e Yawe Yile angakabiliw te. \p \v 15 Beli, Yawe em Dabalakamin Finik be abiil tikin elote iti gaaneko, bokolewomele: \v 16 “Yawe Sunbin-Got e akalem wiin dim fawtuk ayem weng mak bokoko, kom dim dukule te. Angse kitil weng be kanekote: Ku kukalem min makmak angom beem ibolow fukuninba kesomi, nelo dunemomin kelew kasike,\x * \xo 22:16 \xt Kibulu 6:13-14\x* \v 17 ne kame kulo bamki fian so kekemi te. Kom muluwel dow ikati bamki fian so keyemii, im fufu banso banso e abiil em fial galgul beemdiw keko, okmun fian em ok dilin banso banso beemdiw keyemoki te. Keyemsomi, kom muluwel dow biim kitil akal fian kuw keyemii, i ikalem maka kuiawtum keyemsomi, biim abiw mutuk fian biilo kulokoliw te.\x * \xo 22:17 \xt Kibulu 11:12\x* \v 18 Feinka! Ku nakalem weng be kiliko, gelewbelew kasike, ne kulo kawin dim kaleem kunum waneng alik alik im bamki so mongom kayak kunum kekemi te.”, dangse kale.\x * \xo 22:18 \xt Kalan Kunum 3:25\x* \v 19 Dangei, Abalakam yelim i iti akalem weng afak kunum alew biim fukun unsiliw kale. Uniwi, alik alik i makuw keko, Belseba abiw elo iti unesomi, ka kel teinsiliw kale. \s1 Nakol em Muluwel Dow im Wiin te. \p \v 20 Deiw mak ding mak, mali kunum mak Abalakam em fukun teleko, bokolewomeliw: “Kom ning Nakol em kalel Milka ukati duan kel aul mak kailsu te. \v 21 Emisik min dil em wiin e Us e, emteben em wiin e Bus e, iti mak em wiin e Kemuel te. (Kemuel e Alam em alew kese te.) \v 22 Milka um muluwel im wiin mali makso kanekote: Mak e Keset e, mak e Kaso e, mak e Filidas e, mak e Yitalaw e, fefe e Betuel te. \v 23 (Betuel em mun mak um wiin e Elebeka te.)”, dangsiliw kale. \p Keko beli, Milka so, Abalakam em ning Nakol so, yemkal bi duan kel kunum aul bi fukosiliw kale. \v 24 Fukosomeliwi, Nakol em afam waneng um wiin e Eleuma ukati mali aul mak fukosu kale. Aul biim wiin kanekote: Mak em wiin e Teba, mak em wiin e Gakam, mak em wiin e Takas, fefe em wiin e Maka te. \c 23 \s1 Sala um Kuanui, Womkusiliw em Sang te. \p \v 1-2 Beli, Kenan aneng fian em abiw mutuk fian Kiliyat Alaba ka kel bisiliw ding dim bakate, Sala um itol e 127 keumei, u ka kel kuansu kale. Abiw mutuk fian beem wiin mak e Kebolon te. Sala um kuansu ding dim bakate, Abalakam e sakik ilum fian mak kuluko, amemin fian fian kese kale. \v 3 Kesomelei, e akalem kalel Sala um fom mit mewso kel moko, Kit angin iso weng mak bokoyemomele: \v 4 “Ne kokow telemin kunum mak yom mutuk kale kel alakabi kasike, um womkulomin kawin mak banim te. Kasike kame, kawin anung mak dunemiw kano, ne nakalem kalel um fom be womkulo yo.”, yangse kale.\x * \xo 23:4 \xt Kibulu 11:9,13; Kalan Kunum 7:16\x* \p \v 5 Yangei, Kit kawtiw i yan weng bokolewomeliw: \v 6 “Kamok a, num weng kale kilila! Ku Sunbin-Got em kunum wiin so auk so kunum kamok kasike, nukalem emisik fomkamin kawin tem mak diw atemsomi, ka kel mak ken kele tewe, kom kalel um fom beelo wamkulolewka! Nu kulo ‘Bayo!’, nam kanguw te!”, dangsiliw kale. \v 7 Dangiwi, Abalakam e im dangsiliw weng be kiliko, kawin kasel biim kiin dim “Weso! Seyo!”, yangeko, gatak wakas angesomi, iti gatak dok angeko, \v 8 iti weng mak bokoyemomele: “Yu nem weng kale kilele kililina! Ne Soal em min Efolon beem kawin atuk mak diw atemeko, ibolow kelewsi kasike kame, yu uneko, elo dakalalina! Nimtew angom? Ne nem kalel um fom be ka kel wamkulomin ibolow keli te. \v 9 Makfela kawin atuk beem tum tem be, Efelon em musun sin dim kel te. Kawin atuk beem yan be ne yukalem kiin dim kel kiol kuw wenoki te. Weni kano, kawin atuk be fein nakalem kuw keko, nem fomkamin kawin deng keboka!”, yangse kale. \v 10 Yangei, Efolon akalem akal im mutuk moko, Kit kunum waneng alik alik im kiin dim e Abalakam elo yan weng mak bokolewomele: \v 11 “Kamok kutaka! Ku kawin atuk beem yan e nam dukuko, welew te. Kunum waneng kaliim kiin dim e ne kawin atuk beso, beem tum tem beso, musun beso, alik alik be sak kuw, yan banim misim kuw dukemika. Ku uneko, kom kalel um fom be tum tem ka kel womkulolewka!”, dangse kale. \p \v 12 Dangei, Abalakam e em dangse weng be kiliko, aneng kasel biim kiin dim e “Weso! Seyo!”, dangeko, gatak wakas angesomi, gatak dok angeko, \v 13 iti Efolon elo bokolewomele: “Babo! Ku nem weng kale kilila! Ku nelo kawin atuk beem yan e kiol kuw bokolew kano, ne fein wekemoki te. Wekemsomi, nakalem kalel um fom be ka kel fein womkuloki te.”, dangbei, ka biliw kunum waneng alik alik bi kiliko, kal kesiliw kale. \p \v 14 Keko beli, Efolon e Abalakam elo yan weng bokolewomele: \v 15 “Nem kamok kutaka! Ku kilila! Kawin atuk beem yan e fong gel kuw te. Em on kisol e 400 silba tum win\f + \fr 23:15 \ft 23:15 Kate, yan be fong ba, katiw daose kale.\f* kuw te. Kunum kisol so wiin fian so kunum nukalem atew yan be fong gel eisneng kuw te. Keko beli, ku uneko, kom kalel um fom be kawin atuk ka kel womkulolewka!”, dangse kale. \v 16 Dangei, Abalakam e em dangse weng be kiliko, Kit kawtiw biim wemin kukuw gelewko, alik alik kawtiw ka biliw biim kiin dim e, kawin atuk beem yan be kiol kuw dulewse kale. \p \v 17 Keko, beli, Makfela aneng be Mamele em ais tem ninit dim em ataan tele dulum dim mewso ke alenale kale. Abalakam e Makfela aneng beso, beem dulum em musun mewso beso, beem tum tem so, beem ais alik so, mesesem mesesem alik alik beso makuw bongguko, beem yan dukusomi, Efolon em teing dim dako, atin kuw welewse kale. \v 18 Welewei, Kit kawtiw alik alik ikati kilele kal keliwete: “Abalakam e kawin atuk beem yan e on kisol so wene kai!”, angomi, kal kesiliw kale. \p \v 19 Keko beli, Abalakam e akalem kalel um fom be Kenan aneng fian em kawin atuk Makfela beem tum tem ka kel womkuse kale. Makfela kawin atuk be Mamele abiw beem mewso dim te. Kelei, Mamele abiw beem wiin mak e Kebolon te. \v 20 Beli, Kit kasel im kawin atuk be so, beem tum tem so, alik alik be Abalakam so, akalem muluwel dow so, alik alik im fom duku kemin kawin atuk keyemse kale. \c 24 \s1 Aisak em Kalel Fendew Unse em Sang te. \p \v 1 Beli, Yawe e Abalakam elo mesesem mesesem eisneng bamki fian so kelewse kale. Kelewei, deiw mak ding mak, Abalakam em fasel kelei, em ding awet kese dim kabalak e, \v 2 e akalem weng afak kawtiw im wiin so kak kunum fasel mak beelo bokolewomele: “Ku tala o! Teleko, kom teing de teleko, nem anggil dim melenema! Melenemsomi, weng fawtuk ayem weng mak bokonema! \v 3-4 Abiil kawin dukuse Sunbin-Got Yawe em wiin dim e ku kame ayem fawtuk weng mak nelo bokonema! Kitil weng be kanekote: Ku uneko, nem min Aisak em kalel mak fendew una! Unokolew kate, ku kanelom Kenan aneng kaleem wanggel im waneng mak wamde tolokolew te! Kate ku aneng fian kale koleweko, nakalem alenali aneng kalo uneko, nakalem angin im waneng seiw mak wamde tololewka! Wamde telew kano, waneng bu nem min Aisak elo dabuluka!”, dangse kale. \v 5 Dangei, em weng afak kunum be yan weng bokolewomele: “Ken kate, ne waneng seiw mak watemeko, “Wamde toloki te!”, angi kate, u ukalem angin so, ukalem aneng so ibolow fukunomi, neso tolomin gal kelu tewe, ne nono keloki a? Ne kom min beete dabeleko, kukalem sua kolew talselew dim kalo iti debele unoki meni, baya?”, dangeko, dakalase kale. \v 6 Dakalalei, Abalakam e akalem weng afak kunum beelo bokolewomele: “Itel bate! Ku elo kanelom dabeleko, nakalem sua kolew talsi aneng kalo iti debele unokolew te! \v 7 Yawe, abiil tikin alakabe Sunbin-Got e nelo aatim kusel im aneng fian so, nakalem angin so, biim dim namdeko, weng fawtuk ayem weng kitil weng mak bokonemomele: ‘Aneng fian kale kom muluwel dow ilo fein duyemoki te.’, nangse te. Nangse kasike kame, Sunbin-Got be akalem dabalakamin finik mak dabalako, emisik kamtolo unbelei, ku beem ibik elote gelew gelew unemolewka! Unesomelewi, kuso, nem min em waneng buso, kuso fein makuw tololiwka! \v 8 Tolokoliw kate, waneng seiw bu ukalem angin kuw ibolow fukunomi, tolominba ibolow keko, gal kelu tewe, ku kom bokonembelew fawtuk ayem weng beelo akokow kelewko, kolewolewka! Kolewokolew kate, ku kanelo nem min kale nakalem kolew talsi aneng fian elo iti dabele unokolew te!”, dangse kale. \v 9 Dangei, weng afak kunum be akalem teing de teleko, Abalakam em anggil dim melelewko, weng fawtuk ayem weng beelo bokolewse kale. \p \v 10 Bokolewsomelei, weng afak kunum be, akalem kamok Abalakam em king kel kamel samal mali mak so, on kisol kait ken so, alik eisneng be memen keko, kulusomi, Mesofotemia aneng fian kalo unse kale. Unbisomelei, deiw mak ding kabalak e, e Abalakam em ning Nakol em abiw mutuk fian dim kalo talse kale. \v 11 Ka teleko, ataan mewso tem unomin dim kese kasike, beem ding dim be, abiw mutuk fian kasel biim waneng seiwel i abiw mutuk fian koleweko, kawin tem ok beelo ok dulam talsiliw kale. \p Keko beli, Abalakam em weng afak kunum be akalem kamel biilo yemdeko, kawin tem ok beem dim mewso elo koyemse kale. \v 12 Koyemsomi, Sunbin-Got eso weng mak bokolomele: “Abalakam em Sunbin-Got Yawe kutaka! Kame ku nelo dokonemeko, nakalem kamok elo ibolow folok kelewa! \v 13 Kameem ding dim e, abiw mutuk fian beem waneng seiwel alik alik i teleko, kawin tem ok kaleelo ok dulam tolokoliw te. \v 14 Tolokoliw kasike, ne waneng seiw mak ulo bokoumomeli: ‘Kom kingti telbelew ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinema!’, wangoki te. Wangii, u nem wangsi weng be kiliko, yan weng mak bokonemomelu: ‘Kenka, ku wana! Wanesomi, ki kelew dim e, kom kamel samal bikati ok duyemoki te.’, nangeko, kanelu tewe, ne kilele kal kelite: Kusik nelo nangoku weng kale buum ibolow tem kel duumselew kasike, waneng bu Aisak em kalel keloku te. Feinka! Ku kanelew tewe, ne atemeko, kal kelite: ‘Ku nakalem kamok Abalakam elo ibolow folok kelewbelew kai!’, kangoki te.”, dangse kale. \p \v 15 Dangse dim bakate, Elebeka u abiw mutuk fian be koleweko, ok sen fian mak kingtiko, talsu kale. Elebeka bu Nakol so Milka so yemkal biim min Betuel em mun seiw ute kale. Kate Nakol e Abalakam em ning ete kasike, Abalakam e Elebeka um awalik kese kale. \v 16 Elebeka bu waneng seiw atin kuw kiin abil butbi watebomin so kesu waneng kale. Keko beli, waneng bu kawin tem dak uneko, ukalem ok sen fian duluko, iti matem talsu kale. \fig |alt="Woman at well" src="BA03029B.tif" size="col" ref="Talfut Kese 24:16" \fig* \v 17 Iti matem talsu ding dim bakate, Abalakam em weng afak kunum be fongate akate uneko, um mit teleko, bokoumomele: “Kutaka! Kom kingti telbelew ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinema!”, wangse kale. \v 18 Wangei, u elo bokolewomelu: “Kenka, kamok! Ku wana!”, dangeko, ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dilewui, e ok wal wanse kale. \v 19 Waneko, ki kelei, u bokolewomelu: “Kom kamel samal bikati ok duyemii, ikal wanesomi, ki kelokoliw te.”, dangsu kale. \v 20 Dangeko, fongate akate uneko, aluwbu ok atuk be samal im ok wanbin dim beelo busel kelewui, ok alelei, samal i wanesomeliwi, u iti kawin tem dak uneko, iti ok makso duluko, diyembului, kamel samal fian sesel alik alik i ki kesiliw kale. \v 21 Ki keliwi, Abalakam em weng afak kunum be um kanebu kukuw be diw atemeko, weng mak bokolinba kesomi, “Yawe akalem kuw ken eisneng kale kanelebe kai!”, angeko, ibolow tem kuw fukunse kale. \p \v 22 Keko beli, kamel biim ok ki wansiliw ding dim bakate, Abalakam em weng afak kunum be mesesem mesesem kait on kisol fian so be de matem dako, mutum dim kelebin kait so, teing tabum kelebin kait alew so, kait alik be seiw buulo duumse kale. \v 23 Duumeko, ulo dakalako, bokoumomele: “Ku kanem mun kate a? Kalew em am e abin dolon so meni gek biliw a? Nu ki keko, yelimel yom am kel akalokoluw mani, ba?”, wangse kale. \v 24 Wangei, u yan weng bokolewomelu: “Ne Betuel em mun neli. E Nakol so Milka so yemkal im min te.”, dangeko, \v 25 iti bokolewomelu: “Kamel im wanin wanomin so, akalomin abin dolon akal be kasike, ku so, kukalem kamel so, alik alik yu makuw tololiwka!”, dangsu kale. \v 26 Dangui, Abalakam em weng afak kunum be kalfong fian mak kulusomi, gatak wakas angeko, katin bukbuk Yawe em mit teineko, \v 27 em wiin fian daolewsomi, bokolewomele: “Nem kamok Abalakam em Sunbin-Got Yawe em wiin fian daolewbika! Nimtew angom? Akalem kiol kukuw so, em folok ibolow so, be nem kamok Abalakam elo fein kukulewkabe kasike. Yawe Sunbin-Got e nelo nemdeko, nem kamok em angin biim mit elo kenemse kasike.”, dangse kale. \p \v 28 Dangsomelei, waneng seiw bu fongate akate yakoko, ukalem auk um am biliw kunum waneng ukalem dim kanelu sang be bokoyemomin yako unsu kale. \v 29 Yako uneko, bokoyemui, Elebeka um fik Alaban e um yangu weng be kiliko, fongate akate kut elo kunum beem fukun uneko, kawin tem ok damin beem dim kalo atebam unse kale. \v 30 Nimtew angom? E Elebeka um weng sang kiliko, ukalem teing tabum alew so, mutum bok so, kait on kisol fian so be atemse kasike. Keko beli, e fongate akate uneko, kunum kawin tem ok mit mewso mobe kunum mak atemeko, beelo bokolewomele: \v 31 “Yawe kulo bamki so kekembe kunum kutaka! Nimtew angom ete ku kut kale kel mobelew a? Ne nakalem weng afak kunum ilo kitil weng bokoyemi kasike, i kukalem abin so, kamel im akalomin dim so, kilelyembiliw te.”, dangse kale. \v 32 Dangei, aso i Alaban yemkal im am dim kalo unsiliw kale. Uneko, teliwi, Alaban e kamel im mesesem mesesem eisneng ilum so be de mit mit dukuko, ilo wanin duyemeko, ilo im akalkemin dim da koyemse kale. Koyemeko, Abalakam em weng afak kunum beelo ok dulu dulewei, e akalem yan gingse kale. \v 33 Gingsomelei, mali weng afak kunum mak Abalakam em weng afak kunum beelo wanin delew talsiliw kate, e yelimel ilo bokoyemomele: “Bayo! Wanomin wanin e kanesele kano! Kame, ne yulo weng mak bokoyemomin ibolow keli te.”, yangse kale. Yangei, Alaban e elo bokolewomele: “Kenka. Ku nulo bokoyema!”, dangse kale. \p \v 34 Dangei, e ilo bokoyemomele: “Nete Abalakam em weng afak kunum nete te. \v 35 Yawe Sunbin-Got e nem kamok elo bamki fian so kelewbelei, e on kisol banso, wiin so kunum kekabe te. Feinka! Meme so, siwsiw so, bulmakao so, on kisol tum win fian so, weng afak kunum waneng banban so, kamel so, donki so, mesesem mesesem eisneng banban be bamki fian so kelewkabe kasike, e wiin so kunum kamok kekabe te. \v 36 Keko beli, Sunbin-Got e nem kamok beem kalel fasel buulo dokoumei, u kunum aul mak dukusu te. Dukului, Abalakam e aul beelo akalem mesesem mesesem eisneng alik alik be dulewse te. \v 37 Duleweko, weng kitil weng mak nelo bokonemomele: ‘Ku fawtuk ayem weng mak nelo bokonema! Weng be kanekote: Ku kanelom Kenan aneng fian beem waneng mak wamde teleko, Aisak elo dulewokolew te! \v 38 Kate, ku uneko, nakalem angin waneng mak fenemsomelewi, nakalem kaim atuk waneng mak kuluko, wamde telesomi, Aisak dulewew kano, e ulo kuloka!’, nangese te. \v 39 Nangei, ne yan weng bokolewomeli: ‘Kate, waneng bu ‘Bayo!’, nangu tewe, ne nono keloki a?’, dangesi te. \v 40 Dangii, e nelo bokonemomele: ‘Ne Yawe em weng gelewbi kunum kasike, e akalem dabalakamin finik mak dabalalei, emisik kamtolo unoke kasike, kom kakamokolew deiw beelo ken kekemoke te. Ken kekemoke kasike, ku nakalem kaim atuk seiw mak fendewko, wamde tololewka! \v 41 Kate, ku seiw mak watemokolew kate, u ukalem angin ilo koyemomin ibolow kelinba kelu tewe, ku fawtuk ayem weng dunemselew weng be kolewko, Kenan aneng fian em waneng mak dulewolewka!’, nangse te. \p \v 42 Beli, kame kuinei, ne uneko, kawin tem ok dim kel Sunbin-Got elo weng bokolewi te. Elo bokolewomeli: ‘Yawe kutaka! Ku nem kamok Abalakam em Sunbin-Got kute te! Kame nelo dokonemewi, nem kaleem teli beem mongom ete dem ken so keloka! \v 43 Ne kawin tem ok damin dim kale kel mobilii, waneng seiw mak ok dam tulu tewe, ne ulo dakalalomeli: ‘Kom ok sen dem so ok mak dunemew kano, ne wano yo!’, wangoki te. \v 44 Wangii, u yan weng bokonemomelu: ‘Kenka, ok wana! Waneko, kamel imikal ok duyemoki te.’, nangu tewe, ne fein kal kelite: Yawe Sunbin-Got ku waneng buulo nakalem kamok em min em kalel galmoselew kai!’, dangesi te. \v 45 Dangii, Elebeka u abiw mutuk koleweko, ok sen kingtiko, telesu te. Teleko, kawin tem ok kabalak elo ok dam uneko, iti tikin matem tului, ne ulo dakalalalomeli: ‘Ku ok mak dunemew kano, ne wano yo!’, wangesi te. \v 46 Wangii, um kingti telbu ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinemeko, bokonemomelu: ‘Ok wana! Waneko, kamel bikati ok duyemoki te.’, nangeko, u fein uneko, kamel ilo ok duyemesu te. \v 47 Duyemui, ne ulo dakalalomeli: ‘Ku kanem mun a?’, wangii, usik yan weng bokonemomelu: ‘Ne Nakol so Milka so yemkal biim min Betuel em aul te.’, nangesu te. Nangui, ne teing tabum so, mutum bok so, kisol fian eisneng beso duumeko, \v 48 Yawe Sunbin-Got em mit katin bukbuk angeko, kalfong so gatak wakas angeko, nakalem kamok Abalakam em Sunbin-Got Yawe em wiin fian daolewsi te. Nimtew angom? E nelo nakalem kamok Abalakam em ning em mulkon um dim nemde telese kasike. Kame, ne ulo Abalakam em min Aisak elo kulok angomi, wamde toloki te. Wamde telii, e ulo fein kuloke te. \p \v 49 Keko beli, kame, yu nelo kilele yan weng mak bokonemoliwka! Yu nakalem kamok Abalakam elo ken kiol kuw kukuw kelomin ibolow kelewboliw beni, ba? Yu akalem ibolow fukuneko, nelo nomin eisneng mak ibolow fukunbiliw be, kilele bokonemoliwka! Bokonemiw tewe, nakal nakalem unomin deiw atemoki te.”, yangeko, dakalako, bokoyemse kale. \p \v 50 Yangei, Alaban so Betuel so yelim i yan weng bokolewomeliw: “Yawe Sunbin-Got akalem ete kanelewse kasike, nu mesesem eisneng mak nam kesomi, “Babo!”, kanguw te. \v 51 Ku Elebeka so, makuw unesomeliwi, u kom kamok beem min kalel keloku te. Nimtew angom? Yawe Sunbin-Got e nulo kilele kukuyemse kasike.”, dangsiliw kale. \v 52 Dangiwi, Abalakam em aluwbamin kunum be ikalem bokolewsiliw weng be kiliko, gatak wakas angeko, Yawe Sunbin-Got em mit elo keko, em wiin fian daolewse kale. \p \v 53 Daolewsomelei, e kait on kisol fian banban so, ilim on kisol fian so, kuluko, Elebeka ulo duumse kale. Duumeko, mesesem eisneng on kisol fian so mali mak ukalem auk so, fik so, yat ilo amen amen keyemse kale. \v 54 Keyemsomelei, anfel e, Abalakam em aluwbamin kunum so akalem angin bi so, i wanin wanbiko, akalsiliw kale. \p Akaleko, iti kutim daneko, alik im teinsiliw ding dim bakate, aluwbamin kunum be Elebeka yelimel ilo bokoyemomele: “Kame akati, ‘Ken kuw!’, nangiw kano, ne iti uneko, nakalem kamok em mit mewso unoki te.”, yangse kale. \v 55 Yangei, Elebeka um auk so fik so bi elo bokolewomeliw: “Babo! Waneng seiw buso kale kel siliwi, king kel ding fenoliwka!”, dangsiliw kale. \v 56 Dangiwi, Abalakam em aluwbamin kunum be yan weng bokoyemomele: “Yu nelo kanelom ‘Bayo!’, nangokoliw te! Yawe Sunbin-Got e nem deiw kiol kuw dem ken so kenemse kasike. Feinka! Ne iti uneko, nakalem kamok em mit mewso unokika!”, yangse kale. \v 57 Yangei, i elo yan weng bokolewomeliw: “Nu Elebeka ulo gaaumuwi, u tulu kano, ulo dakalaluma! Um angoku um ibolow fukunin bete kuw gelewuma!”, dangsiliw kale. \v 58 Dangesomeliwi, i Elebeka ulo bokoumomiliw: “Ku kom ibolow fukunin mak nulo bokoyema! Ku kunum kale so unokolew beni, ba?”, wangiwi, u yan weng bokoyemomelu: “No, ne eso makuw unokika!”, yangsu kale. \v 59 Yangui, Elebeka so, ukalem non wamgibu waneng bu so, Abalakam em aluwbamin kunum eso, akalem angin iso, alik alik im unomin memen kesiliw ding dim bakate, \v 60 waneng seiw buum angin i Elebeka ulo weng bamki so weng mak bokoumomeliw: “Nukalem nawkolon kutaka! Sunbin-Got e kulo bamki so kekemei, kom aul dukulokolew i banso banso kelokoliw tako! Kaneliwi, aul kailokoliw muluwel biim kitil e fian kuw kesomeliwi, ite keko, maka ilo kalak da koyemokoliw te!”, wangsiliw kale. \v 61 Wangiwi, Elebeka so, ukalem aluumbamin waneng iso, alik alik i uneko, kamel im dim tein yak yak keliwi, Abalakam em aluwbamin kunum e folei, i elo gelew unsomeliwi, aneng be fein kolew unsiliw kale. \v 62-63 Unesomeliwi, ding mak kabalak e, i iti Abalakam em bise aneng kalo talsiliw kale. \p Beli, Aisak em kawin tem ok em wiin e Belokiloi\f + \fr 24:62-63 \ft 24:62-63 Suda im weng sin e “Belokiloi” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sun Sun Bin Sunbin-Got Netemkabe Ok Miktem”.\f* iti koleweko, akalem kuluse kawin anung Negew kalo uneko, ka kel teinse ding kabalak e, e ka kel kakabomelei, ibolow fukunin fukunin mak kesomi, Sunbin-Got so weng bokose kale. Bokolei, aneng kuinse ding dim kabalak e, e atemete: Kamel samal mali mak singam yak talbiliwi, yetemeko, yol angse kale. \v 64 Angei, Elebeka ukal Aisak elo singam elote atemeko, fongate akate kamel im teineko, talsu dim koleweko, \v 65 Abalakam em aluwbamin kunum beelo dakalalomelu: “Kunum miyak talbe be kante ya?”, dangui, e yan weng bokoumomele: “Be nem kamok Aisak ete te!”, wangse kale. Wangei, u ilim mak kuluko, ukalem kiingen net kasisu kale\f + \fr 24:65 \ft 24:65 Beem dulum elote waneng i ikalem kulokoliw imok kumel im kiin dim elo felit angeko, biim afak bin em kukuw kukulewsiliw kale.\f*. \v 66 Kiingen net kasisalui, Aisak e telei, aluwbamin kunum be elo kanese sang alik alik be kilele bokolewse kale. \p \v 67 Bokolewsomelei, Aisak e Elebeka ulo akalem kuansu auk Sala um samal im kal benemin am elo wamde unse kale. Unesomelei, e Elebeka ulo fein kuluko, ulo ibolow mutuk fian kuw keumsomelei, yemkal i ka kel alenaliw kale. \p Bomeliw kasike, Aisak e auk um kuansu ilum beem sakik be de mit dase kale. \c 25 \s1 Abalakam em Kuanse em Sang te. \p \v 1 Beli, deiw mak ding mak, Abalakam e iti waneng mak kuluse kale. Waneng buum wiin e Ketula. \v 2 Kulusomelei, waneng bu gung kel muluwel mak dukusu kale. Muluwel biim wiin e kanekote: Mak e Simalan e, mak e Yoksan e, mak e Medan e, mak e Midian e, mak e Isbak e, fe e, Sua ete te. \v 3 Um min Yoksan e aul alew dukuse kale. Mak em wiin e Seba e, mak em wiin e Dedan ete te. Dedan e Asul angin so, Eletus angin so, Eleum angin so, alik alik biim kunum mongom kese kale. \v 4 Ketula um min Midian e Efa so, Efel so, Kanok so, Abida so, Eleda so, teingabi kel kunum biim alew kese kale. \p Muluwel alik alik bi, Abalakam em afam waneng Ketula buum aul dukuko, kailsu muluwel kesiliw kale. \p \v 5 Abalakam em kuaninba keko, bise ding kabalak e, e akalem on kisol mesesem mesesem eisneng alik alik be akalem min Aisak elo kuw dulewse kale. \v 6 Dulewse kate, akalem afam waneng buum muluwel bikal on kisol mesesem eisneng mak amen amen keyemse kale. Keyemsomi, ilo ataan tele beem dulum kalo yamde uneko, bokoyemomele: “Yu kanelom Aisak em mit mewso tele tele kelokoliw te!”, yangse kale. \p \v 7 Keko beli, Abalakam em itol e 175 kese kale. \v 8 Kesomelei, e kunum fasel sel keko, akalem fukunin beki kuw kesomi, menew ibolow so kesomi, fe, kuanse kale. Kuaneko, imisik kuansiliw awalik kumel im fom finik am biliw dim elo unse kale. \v 9-10 Unei, akalem min alew Aisak so, Ismael so, aso i ikalem alew sel em fom be Makfela tum tem kel dawkusiliw kale. Makfela aneng be Mamele em ais tem ninit dim em ataan tele dulum dim mewso ke alenale kale. Sua kel e, Abalakam e aneng be Kit angin Sokal em min Efelon beem teing dim kel wese kale. Ka kel, e akalem kalel Sala um fom akal wamkuse kale. \p \v 11 Keko beli, Abalakam em kuanse ding dim bakate, Sunbin-Got e Abalakam em min Aisak beelo bamki so kelewse kale. Kelewei, Aisak e kawin tem ok Belokiloi\f + \fr 25:11 \ft 25:11 Suda im weng sin e “Belokiloi” e wiin mongom so. Beem mongom e kanekote: “Sun Sun Bin Sunbin-Got Netemkabe Ok Miktem”.\f* em mit mewso teinse kale. \s1 Ismael Angin im Sang te. \p \v 12 Kale kel Ismael em muluwel dow im sang bete te. \p Sua e, Abalakam e akalem kalel Sala um weng afak Isiw aneng fian em waneng Kagal ulo kulusomelei, e ulo aul duumei, u Ismael dukusu kale. \v 13 Dukului, Ismael akal muluwel banban kailse kale. Emisik min em wiin e Nebayot te. Em teben em wiin e Kedal, mutuk im wiin e Atbel e, Miwsam e, \v 14 Misma e, Duma e, Masa e, \v 15 Kadat e, Tema e, Yetul e, Nafis e. Fefe min em wiin e Kedema ete te. \m \v 16 Be Ismael em muluwel kalun kel im wiin bakate. Kalun kel kunum muluwel biim muluwel dow bi kalun kel kunum mongom kesomi, ikalem abiw abiw wiin amen amen keyemsiliw kale. \v 17 Keyemsomeliwi, Ismael em itol e 137 kesomelei, fe e, kuanse kale. Kuaneko, akati awalik kumel im fom finik am biliw dim elo unse kale. \v 18 Unei, Ismael em muluwel bi Kawila aneng fian elo uneko, Sul abiw mutuk fian teleko, aneng beem tele tele mutuk dim ka kel teinsiliw kale. Sul abiw mutuk fian be Asilia kalo unakabiliw beem deiw tokon dim kel, Isiw aneng fian beem ataan tele dulum elo gesiliw kale. Kasike, Ismael em muluwel dow i mali Abalakam em muluwel dow iso mewso kelew kelew kelinba kesomi, imikel kuw amen amen kesiliw kale. \p \v 19 Sang be Abalakam em min Aisak em talfut kese em sang te. \s1 Aisak em Sang te. \p \v 20 Beli, Aisak em itol e 40 kesomelei, e Alam kunum Betuel em mun Elebeka ulo kuluse kale. Um fik e Alaban kesomelei, Mesofotemia aneng fian em kasel kesiliw kale. \p \v 21 Keko beli, Aisak em kalel bu kumun du keko, aul banim kesu kasike, um imok e Yawe eso weng bokolewei, e em bokolewse weng be fein kiliko, Elebeka ulo dokoumse kale. Dokoumei, u aul kumun kesomi, \v 22 awang men kumun kesu kale. Kesomelui, aul bi kumun iw biliw kayak e, aso i bonge bonge keko, gansiliw kasike, auk Elebeka u gal keko, bokolomelu: “Yakei! Ne ilum fian mak kuli kai!”, angeko, Yawe eso beem dulum weng mak bokolewsu kale. \v 23 Bokolewui, Yawe e yan weng mak bokoumomele: “Kom kunum tem be kunum mongom alew mak biliw kasike. Aso im dow mongom e amen amen keko, mak e kitil nam kelei, mak e dus nam keloke te. Ning beem kitil e fik beem kitil bakilewoke kasike, fik be akalem ning beem afak keboke te.”, wangse kale.\x * \xo 25:23 \xt Ulom 9:12\x* \v 24 Wangei, fein e, u ding feneko, bomelui, fe e, Elebeka u awang kunum aul alew mak dukusu kale. \v 25 Dukului, emisik aul be kalim kuw sese olol nam samal kalim atew kese kasike, em wiin e Iso\f + \fr 25:25 \ft 25:25 Suda im weng sin e “Iso” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Kalim sil”.\f* dangsiliw kale. \v 26 Beli, em teben kunum aul malak talse be awkunum em golgol beelo teing falala talse kasike, akalem wiin e Sekow\f + \fr 25:26 \ft 25:26 Suda im weng sin e “Sekow” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Ibolow Kulak Kulak Kunum”.\f* dangsiliw kale. \p Beli, Elebeka um awang men dukusu ding dim be, Aisak em itol e 60 kese kale. \s1 Iso e Alew em Fan Alwol Kelewse em Sang te. \p \v 27 Beli, awang kunum biim tanbel kesiliw ding kabalak e, Iso e samal amin kunum sel kebomelei, kut kuw kakamalele kale. Kate, Sekow e am dim kel menew felit angeko, alenale kunum kese kale. \p \v 28 Keko beli, Aisak e kut samal wanomin ibolow fian kese kasike, e kut samal amin kunum Iso elo ibolow mutuk fian dulewale kale. Dulewale kate, auk Elebeka u am mewso kakamale kunum Sekow beelo ibolow mutuk fian kelewalu kale. \p \v 29 Deiw mak ding mak kabalak e, Sekow e kamge eisneng so wanin mak fuse kale. Beem ding ete, Iso e kut ete kiin kaim fingfing teleko, \v 30 ning Sekow elo bokolewomele: “Yemen tew kuanika! Ku fongate akate kamge so wanin kafing be dunema!”, dangse kale. (Dangse weng beem mongom ete kawtiw i akalem wiin mak e Idom\f + \fr 25:30 \ft 25:30 Suda im weng sin e “Idom” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Kafing nam Kunum”.\f* dangsiliw kale.) \v 31 Dangei, Sekow e fik elo yan weng mak bokolewomele: “Ken ati. Ku kulew kate, kulew beem yan e kanekote: Ne kom fik atew kesomi, aatim em kuanoke ding dim e, ning nete kom kulokolew fan beelo fein kuloki te.”, dangse kale. \v 32 Dangei, fik Iso e yan weng mak bokolewomele: “Kenka. Kame kuw, yemen tew kuanomin kis kebi kasike, aatim em fan kuloki be kilele dokoneminba kenembe te. Ku nem fik atew keko, bolewka!”, dangse kale. \v 33 Dangei, Sekow e bokolewomele: “Kame kuw weng fawtuk ayem weng mak bokonema!”, dangse kale. Dangei, Iso e fein weng fawtuk ayem weng mak bokolewei, ning Sekow be akalem fik beem emisk emdiw kese kale.\x * \xo 25:33 \xt Kibulu 12:16\x* \v 34 Keko beli, Sekow e Iso elo belet wanin so abal wanin ok fuse be dulewei, Iso e teineko, waneko, kumun gui angeko, fokfok moko, sak unse kale. \p Beemdiw ete, Iso e fik em bamki kuloke so, on kisol kuloke so, alik alik beelo ibolow banban kelewinba kesomi, sak desi kuw kelewse kale. \c 26 \s1 Aisak so, Abimelek so Aso im Kanesiliw em Sang te. \p \v 1 Deiw mak ding makak e, olfut fian mak Kenan aneng fian kalo talse kale. Olfut be, suaem Abalakam em bise ding beem olfut fian beemdiw te. Kasike, Aisak e akalem teinse aneng fian beelo koleweko, Filistia kawtiw im emisik kamok fian Abimelek beem alenale abiw mutuk fian Gelal kalo uneko, ka kel teinse kale. \v 2 Nimtew angom? Yawe e teleko, Aisak elo bokolewomele: “Ku kanelom Isiw aneng fian elo unokolew te! Ku nanew kalekemoki aneng mak elo uneko, ka kel teinolewka! \v 3 Teineko, ka kel kakin kunum atew kebokolew kate, ne kuso bomi, bamki so kekemoki te. Kate kakabelew aneng fian kale, ne kulo, kom muluwel dow biso alik alik yulo fein duyemoki te. Nimtew angom? Weng ayem fawtuk weng mak kalew Abalakam elo dulewsomi, weng be itel nam kolewi kasike.\x * \xo 26:3 \xt Talfut Kese 22:16-18\x* \v 4 Ne elo bokolewomeli: ‘Kom muluwel al kelokoliw be, fial galgul atew kesomeliwi, ne ilo aneng fian kale kel fein duyemoki te. Nem bamki so dukembi beem mongom ete kawin dim kunum waneng alik alik ikati bamki so keyemoki te.’, dangsi kasike. \v 5 Nimtew angom? Abalakam e nem bokolewsi weng so, nem kukuyemin sawa kukulewsi weng so, alik alik be kilele wosuko, gelewemale kasike.”, dangse kale. \v 6 Dangei, Aisak e Gelal abiw mutuk fian kel teinse kale. \p \v 7 Beli, beem ding dim kabalak e, abiw mutuk fian beem kasel i Elebeka watemeko, buum dulum elote Aisak elo dakalalomeliw: “Waneng bu kante ya?”, dangsiliw kale. Dangiwi, Aisak e yan weng bokoyemomele: “U nakalem waneng aul ute te.”, yangse kale. Nimtew angom? E finganeko, ibolow fukunomele: “Nem kalel Elebeka u waneng atite fitumin bi watebomin so kesu waneng kebu kasike. Mesik esik abiw mutuk fian kasel bi ulo watemsomi, ulo takulu kulomin ibolow kebiliwi, nelo neniwi, ne kuanoki kai!”, angeko, finganse kale.\x * \xo 26:7 \xt Talfut Kese 12:13; 20:2\x* \p \v 8 Keko beli, im tiak ding abiw mutuk fian ka kel alenaliw ding dim e, deiw mak ding mak kabalak e, Filistia kawtiw biim emisik kamok fian Abimelek e akalem am kel teinbomi, am tem elote kut kiin angse kale. Angse ding dim be, e atemete: Aisak e akalem kalel Elebeka ulo falal keumeko, kalfong keumbelei, yetemse kale. \v 9 Yetemeko, Abimelek e Aisak elo gaaneko, bokolewomele: “Ebo! Aisak kutaka! Ku fongate akate tala o! Waneng kale kukalem kalel kasike! Nimtew angom ete ku nulo dasuw dasuw keyemsomi, ‘U nakalem waneng aul ute te!’, yangakabelew a?”, dangeko, sakala dangeko, dakalase kale. Dakalalei, Aisak e yang weng mak bokolewomele: “Ne finganeko, ‘Mesik esik mali kawtiw i ulo watemeko, takalunemeko, nelo neniwi, ne kuanoki kai!’, angeko, finganomelii, ne ilo dasuw weng be bokoyemsi kasike.”, dangse kale. \v 10 Dangei, Abimelek e elo bokolewomele: “Nimtew angom ete ku nulo maka emdiw kesomi, wa kukuw be kukuyembelew a? Mak kunum mak waneng buulo watemeko, ibolow keumeko, e kitil keko, uso yemkal atew akale tewe, kom dasuw bokoyemselew beem mongom ete nute sen so kebomi, bokoluw te.”, dangse kale. \v 11 Dangeko, kitil weng kal mak akalem kawtiw alik alik ilo duyemeko, bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak kunum beso, em waneng buso, yemkal biilo wa kukuw keyemiw tewe, ne kaneyemiw kawtiw biilo yenii, i kuanokoliw te.”, yangse kale. \s1 Ok Miktem beem Dulum e Weng On Dukusiliw em Sang te. \p \v 12 Beli, Aisak em Filistia aneng fian kel bise ding dim bakate, Yawe e elo bamki so kelewse kasike, em kaise ais dem beem dem e banso gilako, nengso nengso kelei, yom kuw fok kese kale. \v 13 Kaneko beli, Aisak e kunum on kisol so, wiin fian so, em so kamok kunum fian kese kale. \v 14 E meme so, siwsiw so, bulmakao so, sak weng afak kunum waneng so, mesesem eisneng banso demdem so kese kasike, Filistia aneng fian kasel i elo ibolow mesem so atemeko, ibolow tem kel on kelewsiliw kale. \v 15 Kelewsomeliwi, i tawal kuluko, Aisak em kawin tem ok miktem wanakabiliw dim alik alik biilo fakuluko, kasi yak yak koyemsiliw kale. Sua kel e, Aisak em alew Abalakam ete kawin tem ok miktem bi dikese kale. \p \v 16 Keko beli, aneng beem emisik kamok Abimelek e Aisak elo bokolewomele: “Ku kunum kamok kitil nam wiin so kebelew kasike, nu kom awan fingankabuluw te. Kasike kame, ku nukalem aneng kale asina!”, dangse kale. \v 17 Dangei, Aisak e abiw mutuk fian be fein koleweko, Gelal abiw mutuk fian em mewso memget beem mit kalo uneko, ka kel teinse kale. \p \v 18 Ka kel teinsomelei, min e alew Abalakam em sua kel dikese kawin tem ok miktem alik alik biilo iti kileleko, ok miktem sua kel em wiin bokoyemse wiin ming bakate iti bokolew bokolew keyemse kale. Nimtew angom? Abalakam e kuanse ding kabalak e, ka kel teinsiliw Filistia kawtiw bi alik alik em kawin tem ok miktem banban biilo iti kasi kolew yak, kolew yak, keyemiwi, ok miktem bi alik alik banimsiliw kasike. \p \v 19 Keko beli, Aisak em sak weng afak kunum i uneko, teinsiliw memget kale kel, iti kawin tem ok miktem mak so mak fenem unsiliw kale. Unesomeliwi, i mali kawin tem mak dikesomi, fein, ok miktem mak telei, atemsiliw kale. \v 20 Atemsomeliwi, Gelal abiw mutuk fian em samal yetebin kawtiw mali mak i teleko, Aisak em samal yetebin kawtiw biilo weng on kuw dulew dulew kesomi, bokoyemomeliw: “Ok miktem kale nukalem te! Yom bate!”, yangeko, bonge bonge kesiliw kale. Kesomeliwi, Aisak e kawin tem ok miktem beem wiin e “Esek”\f + \fr 26:20 \ft 26:20 Suda im weng sin e “Esek” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Weng Bonge Bonge”.\f* angse kale. \v 21 Angei, i iti kawin tem ok miktem mak fensomeliwi, dikeko, fein, ok miktem mak telei, atemsiliw kale. Atemsiliw kate, aneng beem kasel i iti weng bonge bonge keyemeko, weng on kuw dulew dulew kesiliw kale. Kesomeliwi, Aisak e kawin tem ok miktem beem wiin e “Sitna”\f + \fr 26:21 \ft 26:21 Suda im weng sin e “Sitna” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Maka Kelew Kelew”.\f*, angse kale. \v 22 Angei, i iti nanew dim elo uneko, kawin tem ok miktem mak fensomeliwi, dikeko, fein, iti ok miktem mak telei, atemsiliw kale. Atemsomeliwi, mak be weng bonge bonge kelinba kesiliw kasike, Aisak e kawin tem ok miktem beem wiin e “Elekobot”\f + \fr 26:22 \ft 26:22 Suda im weng sin e “Elekobot” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Bamda Aneng”.\f*, angse kale. Nimtew angom? E bokolomele: “Yawe e bamda aneng fian mak yemense kasike kame, nu ki keko, bamki so kesomi, nengso nengso kelokoluw kai!”, angse kasike. \v 23 Angesomelei, teinbomelei, iti aneng kale koleweko, uneko, Belseba abiw kalo unesomi, talse kale. \p \v 24 Telesomelei, kutiliw kabalak beem ding dim bakate, Yawe e Aisak em dim fiteweko, bokolewomele: “Nete kuw kalew Abalakam em Sunbin-Got nete te. Ne diwkuw kuso bi kasike, ku kanelom finganemokolew te! Ne nem weng afak kunum kalew Abalakam em ibolow beelo fukunbi kasike, ne kuso, kom muluwel dow iso, alik alik yulo bamki so keyemeko, yulo banban nengso nengso keyemoki te.”, dangse kale. \v 25 Dangei, ka kel e, Aisak e Yawe elo aik ayem mak fakalako, Yawe em wiin fian daolewse kale. \p Daolewsomelei, e akalem samal kal benemin am kanis daung kanel daung gese kale. Keko beli, em sak weng afak kunum i ka kel e iti kawin tem ok miktem mak dikelomin unsiliw kale. \s1 Aisak e Abimelek so Kitakamin Weng mak Dukuse em Sang te. \p \v 26 Dikesiliw ding kabalak e, emisik kamok fian Abimelek so, akalem akunum Akusat so, akalem emisik wonuk so kunum Bikol so, kunum alemsal bi Gelal abiw mutuk fian koleweko, Aisak em fukun talsiliw kale.\x * \xo 26:26 \xt Talfut Kese 21:22\x* \v 27 Teliwi, Aisak e ilo dakalalomele: “Sua e, yu nelo maka kenemsomi, ‘Ku asina!’, nangsiliw kasike kame, yu nimtew mongom angom nem fukun teliw a?”, yangse kale. \v 28 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu kilele atemuwete: Yawe fein kuso alakabe kasike, numikel kuw bokolew bokolew keko, ‘Kitakamin weng mak kom tele num tele dukuluma!’, angeko, telesuluw te. \v 29 Kitakamin weng be kanekote: Alik alik nu kanelom mali nulo maka keyemsomi, anane kemokoluw te! Fein! Alik nu nukalem Gelal abiw mutuk fian bisuluw beem kukuw ken kukukemsuluw beem kukuw kuw kukuyemboluwka! Nimtew angom? Kute kuw Yawe em bamki so aluwkabe kunum kebelew kasike.”, dangsiliw kale. \v 30 Dangsiliw ding im bakate, Aisak e wanin fian mak kelewsomelei, i wanin so wain ok so wansiliw kale. \v 31 Waneko, banimsiliw ding ete, kutim mililiw danei, Aisak so, alemsal kunum biso, alik alik i kitakamin weng be dukusiliw kale. Dukusomeliwi, Aisak e ilo “Nakunum kumel yukal o!”, yangei, i fein elo koleweko, ikalem am dim kalo unsiliw kale. \p \v 32 Biim unsiliw ding bete, Aisak em ok miktem dikelomin unsiliw weng afak kunum i fein ok miktem mak telei, atemeko, Aisak elo bokolewomeliw: “Nu iti ok miktem mak telei, atemsuluw te!”, dangsiliw kale. \v 33 Dangiwi, e kawin tem ok miktem beem wiin e “Siba”\f + \fr 26:33 \ft 26:33 Suda im weng sin e “Siba” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Kitakamin Weng Ayem”.\f*, angse kale. \p Angse kasike, ok miktem beem mit mewso be abiw mutuk fian beem wiin e sua akal, kame akal, “Belseba”\f + \fr 26:33 \ft 26:33 Suda im weng sin e “Belseba” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Kitakamin Weng Ayem em Ok Miktem”.\f*, angakabiliw te. \s1 Iso em Waneng Kuluse em Sang te. \p \v 34 Beli, Iso em itol e 40 kese ding dim kabalak, e uneko, waneng alew mak yamduse kale. Sun waneng u Beli em mun kesomi, um wiin e Yudit ute te. Afam waneng u Elon em mun kesomi, um wiin e Basemat ute te. Waneng alew bi Kit waneng ite te. \v 35 I alew Aisak so, auk Elebeka so yemkal biim ibolow ilum fian kuw duyemaliw kale. \c 27 \s1 Aisak e Sekow elo Bamki so Kelewse em Sang te. \p \v 1 Beli, Aisak em fasel keko, mesesem mesesem eisneng mak kilele ateminba kesomi, mewso atin kuw kiin sukul kunum kese ding kabalak e, e akalem emisik dukuse min Iso beelo gaaleweko, bokolewomele: “Min kutaka! Ku kame kaleelo tala o!”, dangse kale. Dangei, Iso e em weng be kiliko, geleweko, yan weng bokolewomele: “Ne teli kale eli!”, dangse kale. \v 2 Dangei, Aisak e bokolewomele: “Ne kame faselko, ‘Nal em tit ete ne kuanoki yake?’, angbomi, akokow kebi te. \v 3 Kasike, ku wonuk so on bot so kuluko, kut uneko, samal mak anko, de tala o! \v 4 De telew kano, nem ibolow kelewkabi wanin fuko, de telewi, ne wanesomi, fe e, kulo bamki so kekemoki te.”, dangse kale. \v 5 Dangei, fein, Iso e kut samal mak fenem unse kale. \p Aisak em min elo bokolewse ding dim bakate, Elebeka u imok em weng ukati kilisu kale. Kilisu kasike, Iso em samal fenem unse ding kabalak e, \v 6 u um min Sekow elo bokolewomelu: “Kae, min kutaka! Kalew em kawkunum elo weng mak bakalewbelei, ne kilili te. \v 7 E bokolewomele: Ku wonuk so on bot so kuluko, kut uneko, samal mak anko, de tala o! De telew kano, nem ibolow kelewkabi wanin fuko, de telewi, ne wanesomi, fe e, kulo bamki so kekemoki te.’, dangbelei, ne kilili te. \v 8 Kasike kame, nem weng kale kilele kilila! \v 9 Ku fongate fongate akate uneko, meme im biliw dim uneko, imok men belibeli tol alew mak yemde tololewka! Yemde telew kano, ne kalew em ibolow kelewko, wanakabe wanin fuloki te. \v 10 Fuku dukemii, ku de uneko, kalew elo dulewi, e wanesomi, kulo bamki so kekemsomelei, e kuanoka.”, dangsu kale. \v 11 Dangui, Sekow e auk ulo yan weng mak bokoumomele: “Be ken kate, Iso esik kalim sil kunum kebe beli! \v 12 Wee! Mesik aatim e nem kal melenemeko, ‘Ku dasuw kenembelew kai!’, nangoke kasike. Kanesomelei, e Yawe eso weng bokolewei, e nelo yakok kenemsomi, bamki so mak nam duneme sako!”, wangse kale. \v 13 Wangei, u menew weng mak bokolewomelu: “Min kutaka! Ku kanelom sakik kemokolew te! Kalew em yakok weng kulokolew be nete kuw kom abin kuloki te. Kasike kame, ku fongate akate uneko, meme men alew mak aneko, yemde teleko, dunema.”, dangsu kale. \p \v 14 Dangui, fein, Sekow e uneko, meme imok alew mak aneko, yemde teleko, auk ulo deum talse kale. Deum telei, auk u alew Sekow em ibolow kelew wanin mak fulewsu kale. \v 15 Fulewsomelui, Elebeka u ukalem emisik dukusu min Iso beem ukalem am dukube ilim ken be kuluko, um emteben dukusu min Sekow elo minggilewsu kale. \v 16 Minggilewsomelui, u meme im kalim be kuluko, ukalem min beem gatak dim so teing dim so kasi kolewsu kale. \v 17 Koleweko, wanin abal fumin so belet wanin so kuluko, min Sekow dulewui, e deko, alew em mit mewso unse kale. \p \v 18 Uneko, alew em mit teleko, bokolewomele: “Kae, aatim a!”, dangei, alew Aisak e yan weng bokolewomele: “Wee! Ku kante a?”, dangse kale. \v 19 Dangei, Sekow e yan weng bokolewomele: “Iso, kom emisik dukuselew min neli! Ne kukalem weng geleweko, wanin mesesem alik alik memen keli kasike, ku kame teineko, samal wanin dekem teli kale, wana! Wanesomelew kano, bamki so kenema!”, dangse kale. \v 20 Dangei, Aisak e iti bokolewomele: “Ku nolom ete ibokow samal an de telew a?”, angeko, elo dakalase kale. Dakalalei, Sekow e yan weng bokolewomele: “Kom Sunbin-Got Yawe e dokonemsomi, nelo duneme te.”, dangse kale. \v 21 Dangei, e elo bokolewomele: “Kame, mewso mew ka tala o! Telew kano, ne kom kal melelewsomi, diw katemsomi, kilele kal keko, bokolomeli: ‘Ku fein nakalem emisik dukusi min Iso kute beni, ba!’, angoki te!”, dangse kale. \v 22 Dangei, Sekow e alew em mit mewso unei, e em kal dim elo teing kuw teing kuw melelew melelew kesomi, bokolewomele: “Ne kom bokonembelew weng be kililko, ‘Sekow beem weng akate tew kebelew kai!’, angbi kate, kom kal dim kalim sil be Iso akate tew kebelew te.”, dangse kale. \v 23 Kasike, Sekow em kal dim be Iso em kalim sil emdiw kese beem mongom ete alew Aisak e Sekow elo kilele kal kelinba kesomi, elo bamki so kelewomin memen kelewse kale. \v 24 Beem ding dim e, e iti dakalalomele: “Ku nelo fein bokonema! Ku fein nakalem emisik dukusi min Iso kute ye?”, dangei, Sekow e yan weng bokolewomele: “No! Ne fein Iso nakalem nete te!”, dangse kale. \v 25 Dangei, Aisak e elo bokolewomele: “Kenka. Kame, samal wanin dunema! Dunemewi, ne nakalem min kom samal wanin be waneko, ki kesomelii, ne bamki so kekemoki te.”, dangse kale. Dangei, Sekow e wanin so, wain ok so kuluko, alew Aisak elo dulewei, e fein wanse kale. \v 26 Waneko, ki kesomelei, e min beelo bokolewomele: “Kame, nem mit mewso telesomi, nelo falal kenema!”, dangse kale. \v 27 Dangei, Sekow akati fein uneko, alew em mit mewso teleko, falal kelewse kale. Kelewi, e min em ilim kamge kimileweko, ‘Fein! Iso ete kai!’, angeko, bamki so keleweko, bokolewomele: \b \q1 “Feinka! Nem min em kamge e Yawe em bamki so kelewse em kut mutuk em satadel kamge atew te.\x * \xo 27:27 \xt Kibulu 11:20\x* \q1 \v 28 Sunbin-Got e kulo bamki so kekemoka! \q2 Kom musun beem dim e diwkuw diwkuw fial ok banso mak ok abakemboka! \q2 Komwit dem so, wain ok so, alik be beki kuw dukakemboka! \q1 \v 29 Nanew aneng aneng angom biim kawtiw alik alik i kom weng afak bin kawtiw keboliwka! \q2 Kawkunum kumel so, kauk um muluwel dow iso, alik alik i makuw kom afak kuw boliwka! \q2 Nimin kawtiw ite mak kulo yakok kekemiw tewe, Yawe e kawtiw biilo fein yakok keyembomaka! \q2 Kate, nimin kawtiw ite mak kulo bamki so kekemiw tewe, Yawe e kunum waneng biilo beemdiw keyemeko, ikati bamki so keyembomaka!”, \m dangse kale.\x * \xo 27:29 \xt Talfut Kese 12:3\x* \s1 Iso em Bamki Kulomin Deiw Fense em Sang te. \p \v 30 Dangei, Sekow e alew elo iti koleweko, akalem am unse kale. Em gui unse ding dim bakate, fik Iso e kut elote samal fenko, de talse kale. \v 31 De teleko, samal wanin fusomi, alew em mit de uneko, bokolewomele: “Aatim kutaka! Ku teineko, kut samal gis wanin dekem teli kale wanesomelew kano, bamki so kenema!”, dangse kale. \v 32 Dangei, Aisak e yol angeko, dakalalomele: “Wee? Ku kante?”, dangei, Iso e yan weng bokolewomele: “Iso kom emisik dukuselew min neli!”, dangse kale. \v 33 Dangei, Aisak e yol yol fian kuw mak walwal kuw kilikili keko, dakalalomele: “Ebo! Ku telinba selewi, kante samal wanin gis mak denem telei, ne wani ye? Ne waneko, emisik tele kunum beelo bamki so kelew kembi kasike, nakati ki keko, nam alwol kelii, esik diwkuw diwkuw bamki so keboke te.”, dangse kale. \v 34 Dangei, Iso e alew Aisak em weng kilisomi, gaanin fian mak gaaneko, sakik ilum kuluko, amemin fian mak kesomi, alew elo kitil weng mak bokolewomele: “Eke, aatim a! Nelo nakati bamki dunema! Bamki dunema!”, dangeko, geense kale. \v 35 Geenemselei, Aisak e yan weng mak bokolewomele: “Kukalem ning nelo dasuw kenemsomi, kukalem dukemoki bamki be ete kuw kule te.”, dangse kale. \v 36 Dangei, e alew elo bokolewomele: “Sekow wiin beem mongom ete ‘Ibolow Kulak Kulak Kunum’ kebe te. Kesomelei, ning be fein akalem wiin beemdiw kele kai! Kame, emteben em ding dim bakate, e nelo fimdi famde funum kukuw kukunemse te. Emisik ding dim bakate, e nelo fimdi famde funum kenemei, ne beem mongom ete weng fawtuk ayem mak bokolewomeli: ‘Aatim em fan amen amen kulokoluw ding dim bakate, ning ku fik nem emsik kuloki eisneng be emisik kulolewka!’, dangsi te. Kame emteben em ding dim bakate, e iti fik nemdiw kesomi, bamki fian akal kule te! Kae, aatim a! Ku bamki makso nakati dunemsomi, bamki so kenema o!”, dangse kale.\x * \xo 27:36 \xt Talfut Kese 25:29-34\x* \v 37 Dangei, Aisak e elo yan weng bokolewomele: “Ibo! Min kutaka! Ne kukalem ning beelo kukalem kamok emdiw mo kolew kembi te. Akalem awkunum kumel alik alik ilo akalem afak dulewsomi, wit dem so, wain ok so, alik alik be beki kuw dulewi te. Nimtew eisneng mak kulo dukemsomi, kulo bamki so kekemboki ya?”, dangse kale. \v 38 Dangei, Iso e kitil keko, alew elo dakalomele: “Aatim kutaka! Bamki gel mak be sako? Be tewe, ku nelo akati dunema o!”, dangeko, amemin fian fian mak amese kale.\x * \xo 27:38 \xt Kibulu 12:17\x* \v 39 Amemselei, alew Aisak e elo akati bamki so weng mak bokolewomele: \q1 “Ku kawin tugul so beem dim kale koleweko, nanew dim kel teinolewka! \q2 Kutiliw em fial ok e kom musun aneng elo nam ok abakemboka!\x * \xo 27:39 \xt Kibulu 11:20\x* \q1 \v 40 Ku wonuk so kunum kitil nam kebomi, diwkuw diwkuw maka iso ganen kakamolewka! \q2 Ku kukalem kawkunum em weng afak kunum kebolewka! \q2 Kate, deiw mak ding mak kabalak e, ku kitil kuw kesomi, kawkunum em dukemkabe ilum beelo atin kuw koleweko, em afak bin akal kolewokolew te.”, dangse kale.\x * \xo 27:40 \xt Talfut Kese 36:8; 2 Kamokim 8:20\x* \s1 Sekow em Fon Unse em Sang te. \p \v 41 Beli, Sekow em alew em bamki yakut kelewse beem mongom ete Iso e ning beelo ibolow kaim alel kelewsomi, ibolow fukunomele: “Sukum ding kuw kabalak e, aatim e kuaneko banimoke te. Beem ding dim e, ne Sekow elo alii, e kuanoke te!”, angse kale. \v 42 Angse kate, Elebeka u Iso em bokose weng be kilisu kasike, u ukalem emteben dukusu min Sekow elo gaalewsomi, elo bokolewomelu: “Kutaka! King Iso ibolow kaim alel kekembomi, kulo kenomin memen kebe kasike, \v 43 ku nem weng kale kilele kilila! Fongate akate ku memen keko, Kalan aneng fian kalo fon uneko, kukalem kokois Alaban em fukun unolewka! \v 44 Kaneko beli, king em ibolow mesem be gilil kele kano, iti tololewka! \v 45 Em ibolow mesem gililko, banim keloke ding dim e, ne mali kawtiw mak yemdalii, i kulo kalan weng dekem tolokoliw te! Ibo! Nakalem muluwel alew yulo kanelom makmak ding kuw makuw banimnemokoliw te!”, dangsu kale. \p \v 46 Dangeko, imok Aisak elo bokolewomelu: “Ne emisik dukusi min Iso beem Kit aneng kaleem waneng alew biilo atin kuw gal keyemi te. Kaneko kasike, emteben min Sekow bakati Kit aneng fian beem waneng mak kule tewe, finik so bomin e nelo gal kenemei, ne kuanomin ibolow keloki te.”, dangsu kale. \c 28 \p \v 1 Dangui, Aisak e Sekow elo gaaleweko, iti bamki so kelewsomi, bokolewomele: “Min Sekow kutaka! Kame, ku nelo kitil nam weng mak bokonemomelew: ‘Ku kanelom Kenan aneng fian kaleem waneng mak kulokolew te! Itel bate!’, nangolewka! \v 2 Kasike kame, ku uneko, Mesofotemia aneng fian elo uneko, kauk um alew Betuel em aneng kalo unokolewka! Ka uneko, teleko, kokois Alaban em mun mak wamdolewka! \v 3 Kitil so Auk so Sunbin-Got e kulo bamki so kekemoke kasike, ku muluwel dow banso im kunum mongom kelokolew te. \v 4 E Abalakam em dulewse bamki kuso, kukalem muluwel dow iso, alik alik yulo fein duyemoka! Sua e, Sunbin-Got e kame kokow kunum atew kakabelew Kenan aneng fian kaleelo Abalakam elo ‘Kulo dukemoki te!’, dangse kasike, em muluwel dow kuso, kom muluwel dow iso, alik alik yu aneng fian kale fein kuluko, beem dim teinoliwka!”, dangse kale.\x * \xo 28:4 \xt Talfut Kese 17:4-8\x* \v 5 Dangeko, Sekow elo dabalalei, e Mesofotemia aneng fian em deiwkim ka uneko, Alam kawtiw im kunum mak em wiin e Betuel em min Alaban em fukun unse kale. Alaban be akalem so, Iso so, awkunum alew biim auk Elebeka buum fik ete kale. \s1 Iso e Ismael em Mun Kuluse em Sang te. \p \v 6-7 Beli, Iso e kililete: “Aisak e Sekow elo iti bamki so kelewsomi, ‘Kenan aneng fian em waneng mak wamduko, de tololewka!’, dangei, Sekow e alew so auk so biim weng kiliko, geleweko, Mesofotemia aneng fian elo waneng mak kulomin unse te.”, angiwi, e kilise kale. \v 8 Kilisomi, ibolow fukunomele: “Aatim e nem Kenan aneng fian beem waneng alew biilo ibolow keyeminba kekabe kai!”, angeko, ibolow fukunse kasike, \v 9 e okis Ismael beem aneng kalo uneko, beem angin em waneng mak kuluko, afam waneng makso wamduse kale. Afam waneng buum wiin e Makalat. U Ismael, Abalakam em min em mun kelui, Nabayot em neng ute kale. \s1 Sekow em Kiin Dem Kelewse em Sang te. \p \v 10 Keko beli, Sekow e Belseba abiw be koleweko, Kalan aneng fian elo unomin deiw gui unse kale. \v 11 Unbomelei, kuinei, e tum mak kuluko, kak kemen keleweko, akalse kale. \v 12 Akalbe ding kabalak e, kiin dem mak atemomete: Bul tiakim mak beem mongom ete kawin kel mosomi, anung e uneko, abiil tikin kel belei, atemse kale. Bul el be, Sunbin-Got em yemdakamin finik i gou tiw malak kebiliwi, yetemse kale.\x * \xo 28:12 \xt Sion 1:51\x* \v 13 Yetemsomi, atemomete: Yawe em mit mewso teleko, bokolewomele: “Ne Yawe, kaliwol Abalakam so Aisak so im Sunbin-Got nete te. Aneng akalbelew kale, ne kukalem so, kukalem muluwel dow so, alik alik yulo fein duyemoki te.\x * \xo 28:13 \xt Talfut Kese 13:14-15\x* \v 14 Kom muluwel dow i banso banso kesomi, kawin dim kale em yas atew kelokoliw te. Kesomeliwi, neng so, neng so keko, fian kelokoliw te. Yu ataan tele beem dulum elo, ataan tem une beem dulum elo, mali beleng, mali beleng beem dulum elo uneko, aneng aneng angom alik alik ka kel bomi, kakamokoliw te. Kusik nem bamki kulubelew kasike, kawin dim kaleem kawtiw alik alik ikal kom dim kel bamki so keyemoki te.\x * \xo 28:14 \xt Talfut Kese 12:3; 22:18\x* \v 15 Nal em aneng mak unew tewe, ne nam kokemi te. Diwkuw diwkuw kamkitil moko, kamde kakamoki kasike, iti kukalem aneng kaleelo kamde toloki te. Feinka! Nem bokokemsi weng be ne itel fein kuw dem so keloki te.”, dangei, kiin dem sin atemse kale. \p \v 16 Atemei, Sekow em iti teinse ding kabalak e, e weng mak bokolomele: “Yake! Ne akokow keli kate, Yawe e kale kel alakabe kai!”, angeko, \v 17 yol angeko, finganin mak kuluko, gaanomele: “Ebo! Ne aneng kale finganbi te! Aneng kale Sunbin-Got em kawin dim kaleem alakabe am ete te. Abiil tikin em abisom dim kale eli!”, angse kale. \v 18 Angesomelei, aneng daneko, kutim mililiw kele ding dim bakate, Sekow e moko, kak kemen kelewbe tum be kuluko, Sunbin-Got em ibolow fukunin tum atew molewsomelei, oliw dem ok kuluko, tum beem dim buselse kale. \v 19 Busel koleweko, aneng kaem wiin “Ulus” koleweko, wiin kikis mak duleweko, em wiin “Betel”\f + \fr 28:19 \ft 28:19 Suda im weng sin e “Betel” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sunbin-Got em Am Dim”.\f*, dangse kale. \v 20 Dangei, fawtuk ayem weng mak Sunbin-Got elo bokolomele: “Kutaka! Ku nelo dokonemeko, nem singam aneng elo unemoki ding kabalak e, nelo kilele netemsomi, nem wanin so, kal dim em minggimin eisneng fein dunemokolew kasike, \v 21 ne fein aatim em am elo uneko, iti ka kel ibolow menew so bi tewe, ne Yawe kulo nakalem Sunbin-Got kekemboki te! \v 22 Ku nelo fein dokonemew tewe, kom ibolow fukun kembomin beem mongom mo koli tum kale, Yawe kom wiin daokem kemin em abin mak keli te. Nem kisol eisneng mesesem mesesem beem king kel anung makmak be ne Yawe kulo fein dukakemboki te.”, dangse kale. \c 29 \s1 Sekow em Mesofotemia Aneng Fian elo Talse em Sang te. \p \v 1 Keko beli, Sekow e iti uneko, bomelei, abiw ataan tele beem dulum elo unsomelei, \v 2-3 fe e, kawin tem ok miktem mak em tikin net kelewsiliw tum sesel mak atemse kale. Atemsomelei, siwsiw so meme so samal mongom alemsal mak tum sesel beem mimyak akalbiliwi, yetemse kale. Nimtew angom? Samal yetebiliw kawtiw alik alik biim ok miktem kalo talsiliw ding dim bakate, i ikalem samal ka biliw biilo “Ok yemenuma!”, angeko, ok miktem beem tikin net kelewbe tum fian beelo gilik kelewsomi, ok yemensiliw kale. Ok yemensomeliwi, i ok miktem beem tikin net kelewbe tum sesel be iti giliko, kawin tem kasi kolewsiliw kale. \p \v 4 Beli, Sekow e yetebin kawtiw biilo dakalalomele: “Yutaka! Yu nalem kawtiw a?”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kalan aneng fian kasel nute te!”, dangsiliw kale. \v 5 Dangiwi, Sekow e bokoyemomele: “Yu Nakol em min Alaban elo kal kebiliw beni, ba?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “No, elo kal kebuluw te.”, dangsiliw kale. \v 6 Dangiwi, e iti dakalalomele: “Alaban e ken alakabe ye?”, yangei, i bokolewomeliw: “No, ken alakabe te. Alaban em mun Elesel u mineng siwsiw so meme so makuw talbu be watema!”, dangsiliw kale. \v 7 Dangiwi, e bokoyemomele: “Ataan taw mutuk ding be akate, yu siwsiw so meme so sam iti yemde teliw kae? Yu ilo ok duyemeko, iti yemde uneko, i ikalem mesesem mesesem wanbiliw eisneng be wanbiliw kano!”, yangse kale. \v 8 Yangei, i bokolewomeliw: “Babo! Siwsiw so meme so samal alik alik biim teleko, makuw wensaniw ding dim bakate, nu kawin tem ok miktem beem tikin net kelewbe tum beelo gilik kelewsomi, ok yemenokoluw te.”, dangsiliw kale. \p \v 9 Beem ding dim e, Elesel u alew em siwsiw so meme so yetebin waneng kebisu kasike, Sekow em mali yetebiliw kawtiw iso weng bokose ding kabalak be, uso, ukalem alew em yemde talsu samal biso, alik alik ikati kalo talsiliw kale. \v 10 Teliwi, Sekow e im teliw fein yetemeko, kawin tem ok miktem kalo uneko, kawin tem beem tikin net kelewsiliw tum sesel beelo gilik keleweko, akalem okis Alaban em samal biilo ok yemense kale. \v 11 Ok yemeneko, kalfongeko, amemeko, Elesel ulo falal keumse kale. \v 12 Falal keumsomelei, e ulo bokoumomele: “Ne kalew em neng Elebeka um min nete te.”, wangei, u kilisomi, yakoko, alew elo bokolewomin unsu kale. \p \v 13 Unui, Alaban e mun um weng be kilisomi, fongate akate yako uneko, akalem talal Sekow em fukun uneko, elo kalfongdewko, falal kelewsomelei, akalem am elo debele unse kale. Debele unei, Sekow e akalem kanelewse sang alik alik be okis elo bokolewse kale. \v 14 Bokolewsomelei, Alaban gaaneko, bokolewomele: “Feinka! Ku nakalem kaim anung kute te!”, dangse kale. \s1 Sekow e Alaban em Mun Alew Yamduse em Sang te. \p Beli, kayow makmak banime ding dim bakate, Sekow e Alaban so bise kale. \v 15 Bomelei, Alaban e Sekow elo bokolewomele: “Ku nakalem mam te. Kasike, ku nam sak kuw aulnembamolewka! Kame nelo bokonema! Aluwbamin beem yan e nimtew ete ibolow kelewbelew a?”, dangeko, dakalase kale. \p \v 16 Keko beli, Alaban e mun seiw alew mak dukulei, i ka alenaliw kale. Umisik dukuse mun um wiin e, Elea, umteben dukuse mun um wiin e, Elesel ute kale. \v 17 Elea u kiin butbi\f + \fr 29:17 \ft 29:17 Kibulu em weng sin beem mongom alew so te. Mongom mak e “kiin butbi waneng”, mak e “kiin kawkabut so waneng”.\f* waneng kesu kate, Elesel ute minggibi butbi fituminbi kesu waneng atite kuw waneng ute kale. \v 18 Beli, Sekow e ilo kiin so yetemeko, Elesel ulo ibolow mutuk fian keumse kasike, e Alaban elo bokolewomele: “Ben kel itol mak ne kom umteben mun seiw Elesel buum waneng kalik beem angom sak kuw aluwkemoki te.”, dangse kale. \v 19 Dangei, Alaban e yan weng bokolewomele: “Kenka! Ku nakalem angin kasike, ne ulo kalfongso dukemi te. Nanew telemin kunum mak teleko, waneng seiw bu elo nam duyemi te. Kasike, ku ne so kuw bolewka!”, dangse kale. \v 20 Dangei, fein e, Sekow e ben kel itol sak Alaban em aluwbamin aluwse kale. E Elesel ulo ibolow mutuk fian kuw keumse kasike, ben kel itol be, Sekow em dulum elote sak fong sukum ding kuw emdiw kelewse kale. \p \v 21 Ben kel itol biim fefe ding dim kele ding dim bakate, Sekow e Alaban elo bokolewomele: “Tiak ding ben kel itol kame banimse te. Kame, ku kom mun seiw buulo fein dunemolewka! Dunemew kano, ne ulo wamduii, uso neso alew nu dabele dabele keluma!”, dangse kale. \v 22 Dangei, Alaban e wanin fian mak memem kesomi, abiw mutuk fian beem kasel alik alik ilo gaayemei, i fein kalfong wanin fian wanomin talsiliw kale. \v 23 Teliwi, mililiw mutuk danei, Alaban e Sekow elo funum funum kelewsomi, akalem umisik dukuse mun Elea wamdeko, Sekow em akalkemin dim kel koumei, eso uso i fein yemkal kesomi, kule kule kesiliw kale. \v 24 Kaneko beli, Alaban em akalem mun seiw Elea ulo Sekow elo dulewse em ding kabalak e, e sak weng afak waneng mak akalem mun uso wamde unse kale. Sak weng afak waneng buum wiin e Silfa ute kale. \p Keko beli, kutim dane ding dim bakate, Sekow e akalem wamduse waneng kilele watemeko, yol yol fian mak kese kale. \v 25 Kelesomelei, e fongate akate okis Alaban em fukun uneko, bokolewomele: “Wee kutaka! Ku nimtew angom ete nelo dasuw funum funum kenembelew a? Ne Elesel um dulum elote ben kel itol mak aluwbamin fian mak aluwkemsi kate, kame kusik nelo funum funum kenemeko, Elea ulo dunem kembelew kae!”, dangse kale. \v 26 Dangei, okis Alaban e talal beelo yan weng mak bokolewomele: “Nukalem aneng kawitw im kukuw e kanekote: Umisik dukukabiliw aul isik kunum kuliw ete, nenggelel i ibik ete kuw kunum kulukabiliw te. \v 27 Kasike kame, ben kel ding banimoke ding dim bakate, kalfong wanin akal banimei, ne umteben dukusi mun seiw Elesel bukati “Kom afam waneng keuma!”, kangeko, dukemoki te. Fein dukemoki kate, ku buum kulomin dulum elote iti ben kel itol mak auluwnembamolewka!”, dangse kale. \v 28 Dangei, Sekow e “Kenka!”, dangeko, bomelei, ben kel ding banimse ding dim bakate, Alaban e fein akalem umteben dukuse mun seiw Elesel ukal Sekow elo dulewese kale. \v 29 Beem ding kabalak e, Alaban e sak weng afak waneng mak Elesel ukal duumse kale. Sak weng afak waneng buum wiin e Bilka ute kale. \v 30 Keko beli, Sekow so Elesel so ikati yemkal kesomi, kule kule kesiliw kale. Kesiliw kate, Sekow e afam waneng Elesel ulo ibolow mutuk fian keumeko, sun waneng Elea ulo kilele ibolow keuminba kebise kale. \p Kaneko beli, Sekow e iti ben kel itol mak okis Alaban em aluwbamin aluwdewse kale. \s1 Sekow em Sun Waneng um Kailsu Sang te. \p \v 31 Aluwdewbabelei, Yawe e atemomete: Sekow e Elea ulo gal ibolow keumbelei, atemse kasike, e sun waneng Elea ulo dokoumei, u aul kumun kesu kale. Kesu kate, afam waneng Elesel u kumun du keko, aul kumuninba kesu kale. \v 32 Keko beli, Elea u um seiw kunum aul dukuko, em wiin e “Uluben”\f + \fr 29:32 \ft 29:32 Suda im weng sin e “Uluben” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Min Atema!”.\f* dangsu kale. Nimtew angom? U bokolomelu: “Yawe e nem kal ilum netemeko, dokonemse te. Kame, nem imok e fein ibolow mutuk so kenemoka!”, angsu kale. \p \v 33 Aneko, iti aul kumun so keko, iti kunum aul mak dukuko, bokolomelu: “Yawe e nem kal ilum be atenemeko, kilise te. Nem imok e nelo ibolow mutuk so keneminba kekabe kasike, ne iti aul kunum mak fakilewko, dukusi te.”, angesomi, aul beem wiin e “Simeon”\f + \fr 29:33 \ft 29:33 Suda im weng sin e “Simeon” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Wosuneme”.\f* dangsu kale. \p \v 34 Dangeko, iti aul kumum keko, kunum aul makso dukusu kale. Dukuko, bokolomelu: “Anfel e, nem imok e ibolow mutuk fian kenemei, ibolow ki makmak kebokoluw tako! Nimtew angom? Kunum alemsal mak kailsi kasike!”, angesomi, aul beem wiin e “Elibai”\f + \fr 29:34 \ft 29:34 Suda im weng sin e “Elibai” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Ibolow Ki”.\f* dangsu kale. \p \v 35 Fe e, u iti aul kumuneko, iti kunum aul mak dukuko, bokolomelu: “Yawe elo kuw dawsulemo!”, angeko, dukusu aul beem wiin e “Suda”\f + \fr 29:35 \ft 29:35 Suda im weng sin e “Suda” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sulemin”.\f*, dangsu kale. Dangeko, iti aul makso dukulinba kesu kale. \c 30 \s1 Bilka um Kanesu em Sang te. \p \v 1 Beli, afam waneng Elesel u kumun du kesomi, aul mak dukulinba kesu kasike, u ukalem en sun waneng Elea ulo ibolow mesem keumeko, Sekow elo sakalale dangeko, bokolewomelu: “Aul mak dunema! Duneminba kelew tewe, ne fein kuanoki te.”, dangsu kale. \v 2 Dangui, Sekow e kaisuw fian mak keumeko, afam waneng buulo kitil weng mak bokoumomele: “Yawe ete kuw kukalem kumun net kekembe kae! Nete Yawe ba kasike, ne ki keko, kulo aul mak nam dukemi te.”, wangse kale. \v 3 Wangei, u yan weng mak bokolewomelu: “Ku Bilka, nem sak weng afak waneng buulo wamduko, aul mak duuma! Duumewi, u nem dulum elo aul mali mak kailuka!”, dangsu kale. \v 4 Dangeko, fein, ukalem sak weng afak waneng Bilka ukalem imok Sekow elo dulewui, e um weng kili geleweko, Elesel um sak weng afak waneng Bilka buulo fein wamduse kale. \v 5 Wamdusomelei, Bilka u fein aul kumun keumeko, kunum aul mak dukusu kale. \v 6 Dukusomelui, Elesel u bokolomelu: “Sunbin-Got e nelo diw netemsomi, nem dakalakamin akal wosuko, kunum aul mak dunemse kae!”, angsu kale. Angesomi, aul beem wiin e “Dan”\f + \fr 30:6 \ft 30:6 Suda im weng sin e “Dan” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Diwyemin”.\f* dangsu kale. \p \v 7 Dangesomelui, Bilka u iti aul kumun keumeko, kunum aul makso dukusu kale. \v 8 Dukului, Elesel u bokolomelu: “Nakalem en so bonge bonge kesomi, bakiumomin kitil kebi te.”, angsu kasike, aul beem wiin e Nafatali\f + \fr 30:8 \ft 30:8 Suda im weng sin e “Nafatali” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Bonge Bonge”.\f* dangsu kale. \s1 Silfa um Kanesu em Sang te. \p \v 9 Beli, sun waneng Elea u atemute: Ukalem akati aul makso kailomin em deiw e banimumse kasike, u ukalem sak weng afak waneng Silfa ukati kuluko, imok Sekow em mit elo dulewui, e ulo wamduko, \v 10 aul duumse kale. Duumei, u fein seiw kunum aul mak dukusu kale. \v 11 Dukului, Elea u bokolomelu: “Nete ken kelika!”, angeko, aul beem wiin e “Gat”\f + \fr 30:11 \ft 30:11 Suda im weng sin e “Gat” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Ken Kelika”.\f*, dangsu kale. \p \v 12 Dangui, Silfa iti aul kumun keko, iti kunum aul mak dukusu kale. \v 13 Dukului, Elea u bokolomelu: “Yakai! Ne kalfong kalfong fian ati mak kuli te! Waneng angom alik alik i nelo netemeko, ‘Kalfong kalfong so waneng kuta!’, nangbokoliw te!”, angeko, aul beem wiin e “Asel”\f + \fr 30:13 \ft 30:13 Suda im weng sin e “Asel” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Kalfongemin”.\f* dangsu kale. \s1 Yelew im Bonge Bonge Kesiliw em Sang te. \p \v 14 Beli, deiw mak ding mak kabalak e, wit dem em kulomin ding dim kelei, Uluben e uneko, akalem musun beem dim e ais meliw dem ban mak atemeko, kuluko, akalem auk Elea ulo deum talse kale. Deum telei, auk buum neng Elesel u meliw kemin ais dem beelo atemeko, en Elea ulo geenin fian mak geumeko, bokoumomelu: “Meliw dem mak nakal nemena! Nemena!”, wangsu kale. \v 15 Wangui, Elea u neng ulo kaisuw yan weng bokoumomelu: “Wee kutaka! Ku nolomin kebelew a? Emisik ding dim bakate, ku nakalem imok elo kuluselew te. Kameem emteben em ding dim bakate, ku iti beemdiw keko, nem min em meliw dem akati kulomin ibolow kemew kae?”, wangsu kale. Wangbui, Elesel u iti weng mak bokoumomelu: “Ku kilila! Kom min em meliw kemin dem anung mak dunemokolew beem yan e kameem kutiliw kabalak e, imok Sekow e kom am telei, kuso eso yemkal keko, kal bonggu akalokoliw te!”, wangsu kale. \p \v 16 Wangui, kuinse ding kabalak e, Sekow e akalem musun koleweko, telei, sun waneng Elea u em fukun uneko, bokolewomelu: “Nem min em meliw kemin dem so kuso akalomin em yan wenkembi kasike, ku kame nem am matem tololewka!”, dangsu kale. Dangui, e fein um weng kiliko, gelewsomelei, fein beem kutiliw ding be, yemkal bi kal bonggu akalsiliw kale. \v 17 Akalsomeliwi, Sunbin-Got e Elea um gaanin be kiliko, dokoumse kasike, u iti aul kumun kesomelui, fe e, u ketket kel em kunum aul mak dukusu kale. \v 18 Dukusomelui, u bokolomelu: “Nem sak weng afak waneng buulo nakalem imok dulewsi te. Dulewii, Sunbin-Got e kanelewsi beem yan kame ken kuw dunemse kae.”, angeko, dukusu aul beem wiin e “Isakal”\f + \fr 30:18 \ft 30:18 Suda im weng sin e “Isakal” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Yan Ken”.\f* dangsu kale. \p \v 19 Dangesomelui, Elea u iti aul kumuneko, gung kel em kunum aul mak dukusu kale. \v 20 Dukuko, bokolomelu: “Sunbin-Got e nelo ibolow folok kenemeko, on kisol emdiw mak sak dunemse te! Gung kel kunum minggil mak kail koyemsomi, nem imok em dulum elo dukulewsi te. Kame, e nelo wangweng kenemoke te!”, angeko, min beem wiin e “Sebulun”,\f + \fr 30:20 \ft 30:20 Suda im Weng sin e “Sebulon” e wiin mongom so. Em mongom ete “Namsule”.\f* dangsu kale. \p \v 21 Keko beli, u iti aul kumuneko, waneng aul mak dukuko, um wiin e “Daina” wangsu kale. \p \v 22-23 Keko beli, Sunbin-Got e Elesel um kal ilum watemeko, ukalem gaanin kilisomi, ulo dokoumei, fe e, ukati aul kumun keumeko, kunum aul mak dukusu kale. Dukuko, bokolomelu: “Kame, Sunbin-Got e nem kal anggil ilum be banim kenemse te.”, angeko, \v 24 min em wiin e “Yosew”\f + \fr 30:24 \ft 30:24 Suda im weng sin e “Yosew” e wiin mongom alew so te. Mak em mongom ete “Anggil Ilum Banime”, kelei, mak em mongom ete “Makso Duneme”.\f*, dangeko, weng makso bokolomelu: “Yawe e min makso duneme kae!”, angsu kale. \s1 Sekow em On Kisol Kamok so Kelewse em Sang te. \p \v 25-26 Beli, Elesel um Yosew elo dukusu ding kabalak e, Sekow e akalem okis Alaban elo bokolewomele: “Mam kutaka! Ku nem aulkembisi aluwbamin beelo kilele ibolow fukuneko, neso, nakalem aul waneng iso, alik alik nulo ‘Ki ka!’, yangesomelewi, koyemew kano, nu iti nakalem am dim elo unokoluw te.”, dangse kale. \v 27-28 Dangei, Alaban e alol elo bokolewomele: “Yemol kutaka! Ne selew selew kunum imdiw kesomi, atemite: Yawe e kulo bamki so kekemkabe kasike, kom neso alakabelew ding dim kabalak, e nakati bamki so kenemei, kilele atemsi te. Kasike kame, ku nam unew te! Kate, ku ‘Kom aluwbamin beem yan kale kulo yo!’, nangew tewe, ne kom weng kiliko, bokonemew yan be fein dukemoki.”, dangse kale. \v 29 Dangei, Sekow e alol elo yan weng bokolewomele: “Kom aluwbamin kilele aluwkembisi kasike, siwsiw so meme so alik alik samal bi bamki so keyemii, bamda nengso nengso kesiliw te. \v 30 Nem talsi ding dim kabalak e, i angin fong kuw kebisiliw kate kame, Yawe e nem aluwbamin beelo bamki so kenemei, i demdem kesiliw bakate. Kate, nal em tit ete, ne nakalem aul waneng biim ibolow akati fukunsomi, biim dulum on kisol mak kuluyemoki a?”, dangse kale. \v 31 Dangei, Alaban e elo dakalako, bokolewomele: “Kasike, kom aluwkembamin beem dulum elote nimtew ete dukemoki a?”, dangei, Sekow e yan weng bokolewomele: “Mesesem eisneng mak nelo nam dunemew te. Kate, ku nem weng kale kiliko, fukunsomi, ‘Ken kai!’, nangew tewe, ne kom siwsiw so meme so bi iti fein yeteboki te. \v 32 Kame kuw, ne uneko, kom siwsiw so meme so samal angom alik alik biilo diw yetebam uneko, ilo amen amen kada kada keyemoki te. Siwsiw men atin kuw mikil nam kebiliw so, alik alik tikili tukalat aliw so, boketket so, samaliw so, siwsiw so meme so bi ne nakalem aluwbamin beem yan beem dulum kuloki te. \v 33 Nal em tit ete ku nem fukun teleko, nem yan kulukabi siwsiw so meme so alik alik ilo diw yetemewete: Samal tikili tukalat so, boketket aliw so, samaliw so, siwsiw atin kuw mikil nam kelinba samal makmak kuw alik alik biim mutuk belei, atemew tewe, ‘Yakut kese kai!’, nangeko, kal kelolewka!”, dangse kale. \v 34 Dangei, Alaban e bokolewomele: “Kenka! Kom bokonemew weng beelo gelewuma!”, dangse kale. \p \v 35 Dangeko, beem ding bete, Alaban e uneko, siwsiw so meme so samal tikili tukalat so, boketket so, samaliw so, samal men atin kuw mikil nam so bi alik alik ilo kuluko, akalem muluwel ilo amen amen kuw keyemeko, “Ilo yetebina!”, yangse kale. \v 36 Yangeko, akalem samal bi so, Sekow em yetemalakabe samal bi so singam ka da ka da keyembelei, yemamas kel ding kese kale. Kelei, Sekow e Alaban em siwsiw so meme so ilo yetemalenale kale. \p \v 37 Yetebomelei, Sekow e ais alemsal biim teing mali mak kuluko, fut bolin atew keleweko, biim kal anung anung bisbos din yak kuw kelewsomi, anung anung yemen din atew yak kelewse kale. \v 38-39 Kelewei, siwsiw so meme so biim teleko, ok waneko, fakalaliw em ding dim e, e ais teing fut bose emdiw be kuluko, biim ok wanenaliw mit kel doung kolew yak yak kelewse kale. Keko beli, samal biim men duku kemiw ding dim bakate, i men tikili tukalat so, boketket so, samaliw so kuw dukusiliw kale. \p \v 40-41 Keko beli, kitil so yanggus samal biim fakalaliw ding dim bakate, Sekow e imok tikili tukalat so, boketket so, samaliw so, yanggus biim dim kel moko, ais teing fut bose emdiw biim mimyak kel mo koyemei, i kal kel asolsiliw kale. Kanelewsomi, samal biim tikili tukalat so, boketket so, samaliw so, atin kuw mikil nam so men kitil kuw dukuliw biilo takala amen amen kuw keyemsomi, akalem dulum elo kuw dukuse kale. \v 42 Kate, falut kitil banim kebiliw samal yanggus biim asoliw ding dim bakate, Sekow e ais teing fut bomin emdiw be biim mit mewso molinba kese kale. Kanese kasike, akalem siwsiw so meme so bi kitil nam kitil nam kuw kesiliw kate, Alaban em samal i sak falut nam kesiliw kale. \v 43 Kenese kasike, Sekow e kunum kisol so wiin fian so kunum kamok kesomelei, siwsiw so, meme so, kamel so, donki so, yamgel kesomi, akalem sak weng afak kunum waneng ikati demdem banso kelewsiliw kale. \c 31 \s1 Sekow em Alaban elo Kolew Fon Unse em Sang te. \p \v 1 Beli, deiw mak ding mak, Sekow e Alaban em muluwel biim bakabiliw weng mak kililete: I bokolomeliw: “Sekow e num aatim em mesesem mesesem on kisol alik alik be kulusomi, wiin so kamok kese kate, e beem dulum elote nulo baluw kawtiw keyeme kai!”, ange ange kesiliw kale. \v 2 Angesomeliwi, Sekow e alol Alaban elo atemete: Em kiingen e nanew kuw kesomi, kalfongdewale emdiw kelinba belei, atemse kale. \v 3 Atemse ding dim kabalak be, Yawe e Sekow elo bokolewomele: “Kukalem kalew kumel im aneng fian so, kukalem angin iso, biim biliw dim kalo iti unolewka! Ku finganemokolew te! Ne kulo nam kokemii, ku so boki te.”, dangse kale. \p \v 4 Dangesomelei, Sekow e akalem kalel kumel alew Elea so Elesel so ilo weng kal mak dabalalei, i kili teleko, Sekow em siwsiw so meme so biim yetebe dim kalo im imok elo atebam talsiliw kale. \v 5 Teliwi, Sekow e uso ilo bokoyemomele: “Nem aatim kumel im Sunbin-Got e nelo bamki so kenemeko, ne so alakabe kate, ne kalew em kiingen be atemite: Suaem kalfongnemsomi, bise emdiw kame kelinba kebelei, atebi te. \v 6 Yukal kilele kal keliwete: Ne kalew em aluwdewbamin banso banso kitil kuw kemali \v 7 kate, yom kalew e dasuw funum funum kukuw kuw kenemkabe te. King kel ding kelei, e nem aluwdewkabi beem yan e alwol alwol kenembise te. Kate, Sunbin-Got e nelo dokonembelei, kalew e ki keko, nelo wa kukuw mak keneminba kekabe te. \v 8 Kasike, e bokonemomele: ‘Kom yan e siwsiw so meme so im men tikili tukalat aliw bite te.’, nangse beem ding dim kabalak e, siwsiw so meme so alik alik i men tikili tukalat kuw dukukabiliw te. Kate e bokonemomele: ‘Kom yan e siwsiw so meme so boketket aliw bite te.”, nangse em ding dim e, samal alik alik bi men boketket kuw dukukemaliw te. \v 9 Kano kasike, Sunbin-Got e yom kalew em meme siwsiw yamgel bi nem dim elo kuw dunemse te. \v 10 Samal biim fakala kesiliw ding dim bakate, ne kiin dem sin mak atemite: Samal imok tikili tukalat so, boketket so, samaliw so, alik alik i yanggus biilo asolbiliwi, yetemi te. \v 11 Yetebi dim bakate, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak nelo weng mak bokonemomele: ‘Sekow kutaka!’, nangei, ne elo kiin dem sin bokolewomeli: ‘Wee! Nesik bi kaleli!”, dangsi te. \v 12 Dangii, e nelo bokonemomele: ‘Ku gatak dok kiinengeko, atema! Samal imok tikili tukalat so, boketket so, samaliw so, alik alik bite kuw yanggus biilo asolbiliw kasike. Feinka! Ne Alaban em kulo funum funum kukuw kekemkabe be atemsomi, dakakembi te. \v 13 Nete kuw Betel abiw kel netemselew Sunbin-Got nete te. Ka kel, ku nem ibolow fukun kemin tum mak mosomi, fawtuk weng ayem mak dunemselew te. Kame akate, ku belew aneng kale kolewomin memen kesomi, kukalem kauk um kamkusu dim elo iti unolewka!”, yangse kale.\x * \xo 31:13 \xt Talfut Kese 28:18-22\x* \v 14 Yangei, Elesel so Elea so kalel kusel alew bi Sekow em yangse weng be kiliko, yan weng bokolewomiliw: “Nukalem aatim em kuanoke ding dim e, uso nu mesesem eisneng mak fan atew nam kuluw sako. \v 15 E nulo nanew aneng im waneng atew keyemeko, num kalik akal kuluko, tutuse te. \v 16 Nukalem aatim em on kisol angom alik alik be Sunbin-Got e kuluko, kom teing dim elo kolewse kasike kame, on kisol angom be nuso nukalem muluwel iso nukalem kuw te. Feinka! Ku Sunbin-Got em kangse weng beelo gelewolewka!”, dangsiliw kale. \p \v 17-18 Dangiwi, Sekow e akalem aul waneng so mesesem eisneng so kamel im dim dukuko, akalem de unomin mesesem eisneng angom be so, siwsiw so, meme so, akalem Mesofotemia aneng fian ka kuluse em on kisol alik alik angom beso, alew Aisak em alenale Kenan aneng fian elo iti unomin, memen kese kale. \p \v 19 Kanebelei, Alaban e akalem siwsiw im kalim okiyemomin unse kale. Em unse ding kabalak e, Sekow em afam waneng Elesel u uneko, alew em am duku alakabe auk so takak eisneng beelo yakut kuluomin unsu kale. \p \v 20-21 Keko beli, Sekow e Alam kawtiw im kunum akalem okis Alaban elo weng kal mak kelinba kesomi, okmo yalyal kuw keko, akalem mesesem mesesem eisneng on kisol angom alik alik makuw kubuleko, alol Alaban em aneng be fon uneko, Yufeletis ok bang sel beelo dikeko, malisomelei, e Gileat amgu fole fole kele dim kalo unse kale. \s1 Alaban e Sekow elo Anggelew Unse em Sang te. \p \v 22 Beli, alew ding mak banimeko, yemamas em ding kabalak e, Alaban e kililete: “Sekow e fon unembe te!”, dangiwi, e kilise kale. \v 23 Kilisomelei, e akalem kaim anung kuluko, Sekow elo anggelewsiliw kale. Anggelew tem anggelew tem unbiliwi, ben kel ding kabalak e, Gileat amgu fole fole kele dim ka kel e, i Sekow elo deit mosiliw kale. \v 24 Deit mosomeliwi, miliw mutuk akalsiliw ding kabalak e, Sunbin-Got e Alaban elo kiin dem sin kel bokolewomele: “Kutaka! Ku kilelbiko, bolewka! Ku kanelom Sekow elo sikili sakalala dangokolew te!”, dangse kale. \p \v 25 Keko beli, Gileat amgu fole fole dim ka kel e, Sekow e akalem samal kal benemin am kanis daung kanel daung kelewse kale. Kelewsomelei, Alaban so akalem kaim anung iso ikati teleko, Sekow em be dim mewso bakate, ikati ikalem samal kal benemin am mosiliw kale. \v 26 Mosomeliwi, Alaban e Sekow em fukun uneko, elo bokolewomele: “Nimtew angom ete ku nelo dasuw kenemeko, nem mun alew ilo maka on am waneng emdiw yemde fon teleselew a? \v 27 Nimtew angom ete ku okmo yalyal kenemsomi, fon telesomi, nelo unomin weng kal keneminba keselew a? Weng kal mak dunemselew tewe, neso, nakalem angin so, alik nu os sansomi, itol sim kalfong keyemsomi, fe e, yulo fein yemdasuluw tew te. \v 28 Kate, nimtew angom ete ku okmo yalyal kuw keko, konemsomelewi, ne ki keko, nakalem mulkis so, nakalem muluwel iso, alik ilo falal koyeminba kesomi, ilo “Yukalo!”, yanginba kesi te. Feinka! Ku nelo ibolow teifulumin kukuw kuw kukunemselew te. \v 29 Kasike kame, ne kitil keko, ki kesomi, kulo wa kekemomin ibolow keli kate, sinem kutiliw kabalak e, kalew em Sunbin-Got e nelo kiin dem sin mak bokonemomele: ‘Ku kilelbiko, bolewka! Ku kanelom Sekow elo sikili sakalala dangokolew te!’, nangse kasike, kanemok. \v 30 Kate ku kilele yan weng mak bokonema! Ku kalew em am dim aneng kalo unomin kakil kemew tewe, ku nimtew angom ete nem auk so takak eisneng beelo yakut keko, de teleselew a?”, dangse kale. \v 31 Dangei, Sekow e yan weng mak bokolewomele: “Ne ibolow fukunite: ‘Mesik ku kukalem mun alew biilo iti tokolokolew kai!’, angomi, okmo yalyal kesomi, weng kal mak kekeminba kesomi, kokem telesi te. \v 32 Kate, alik yu nukalem mesesem mesesem eisneng angom alik alik be diw atemina! Nimin kawtiw ite mak kom auk so takak eisneng be biim dim belei, atemiw tewe, ku ilo yeiniwi, i kuanoliwka! Kuniwi, kom yakut kelewsiliw eisneng be kukalem iti kulolewka! Nukalem angin tele biim kiin dim kel, kukalem angin tele biim kiin dim kel, weng fawtuk ayem weng be bokokemsi te.”, dangse kale. Dangse kate, Sekow e Elesel um yakut kesu eisneng beelo akokow kese kasike. \p \v 33 Keko beli, Alaban e Sekow em samal kal benemin am tem uneko, fensomelei, eisneng be ateminba kese kale. Kesomi, matem teleko, Elea um samal kal benemin am tem so, ukalem weng afak waneng biim samal kal benemin am tem so, kalo akati uneko, alik alik biim eisneng be diw yak yak kesomi, feneko, eisneng be ateminba kese kale. Kesomelei, e Elea um samal kal benemin am tem iti koleweko, Elesel um samal kal benemin am tem kawtem fenomin unse kale. \v 34 Uneko, bakati alik alik fense kate, fenbe eisneng be atin kuw banim kese kale. Nimtew angom? Elesel u ukalem kamel dim em teinkabu eisneng be kawin dim dukuko, auk so takak eisneng be ukalem kamel dim em teinkabu dim beem afak kabalak kel okiw dako, beem dim teinbisu kasike. \v 35 Kanesomelui, u ukalem alew elo bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku nelo kanelom kaisuw kenemokolew te! Ne molomin ibolow kebi kate, waneng nukalem diw kebi kasike, nam moli te.”, dangsu kale. Dangui, Alaban e “Kenka!”, angesomi, fenem kakabiko, gel so mak ateminba kese kale. \p \v 36 Kaneko beli, Sekow e kaisuw fian mak kesomi, Alaban elo bokolewomele: “Kutaka! Ne nomin kukuw wa mak, nomin ilum mak kekembi kasike, ku nelo kiin buk moko, nenggelew telew a? \v 37 Ku nukalem mesesem mesesem eisneng angom alik alik be diw atemew kate, kukalem eisneng gel so mak atemew e? Atemew tewe, nukalem tele angin so, kukalem tele angin so, alik alik angom biim kiin dim kel kaim matem dala! Matem dasomelewi, i kaso nulo diwyemeko, be ‘Kanem sen ete yake!’, yangokoliw te. \v 38 Mali em duan kel itol kuso bisi ding kabalak e, kom siwsiw imok so, meme imok so bi ne mak an wanekeminba kemali te. Kom siwsiw yanggus so, meme yanggus so bi men ken kuw kailbiliwi, men wa mak dukulinba kemaliw te. \v 39 Taw tele mililiw tele kele ding kabalak e, kut samal mak siwsiw so meme so ilo maka keyemsomi, mak elo an wanse tewe, ne yawal yawal kesomi, beem yan nemikel kuw dukusomi, kanese be kaim dim bokokeminba kemali tew te. \v 40 Nem aluwkembameli be fong ba, fian ete te. Taw ding kel aluwbabelii, ataan tom fom kuw nenei, ne kuanomin kis kemali te. Kutiliw mutuk ding kel asolow fian teinsomelii, aya kuanin kemali kasike, “Akalo yo!”, angbi ding e kiin ok feis kuw kenemale te. \v 41 Nem mali em duan kel itol kuso aluwkembisi ding dim bakate, kom mun alew biim kalik dukulomin beem mongom ete mutum kel itol ase te. Keko beli, samal on kisol kulomin beem mongom ete iti gung kel itol mak so mak aluwkembisi kate, king kel ding kelei, ku nem yan be iti alwol alwol kenemalew te. \v 42 Nem awalik Abalakam so, nem aatim Aisak so, yelim biim kitil so auk so Sunbin-Got e nelo dokoneminba kebise tewe, ne kame baluw kunum kelii, ku nelo sak kuw namdakamalew tew te. Kate, Sunbin-Got e nem kal anggil ilum be so, nem aluwkameli em ilum beso, alik alik be kilele diwsomelei, sin em kutiliw mutuk e, kawkew kitil weng fian mak dukemse te.”, dangse kale. \s1 Aso i Kitakamin Weng mak Dukusiliw em Sang te. \p \v 43 Beli, Alaban e alol Sekow elo yan weng mak bokolewomele: “Kom kalel kumel alew biso, biim dukusiliw muluwel biso, alik alik bi nakalem muluwel dow ite te. Kom siwsiw so, meme so, samal alik alik angom biso, kom mesesem mesesem eisneng kisol so beso, bikati nakalem kuw kebiliw te. Kasike kame, ne nono kesomi, nem muluwel dow biilo dokoyemoki yake? \v 44 Ku kilila! Kame neso kuso kitakamin weng mak dukuluma! Dukusomeluw kano, nu beelo kanelom iti akokow kemokoluw te!”, dangse kale. \v 45 Dangesomelei, Sekow e kitakamin weng beem ibolow fukunin em tum mak ka kel mo kolewse kale. \v 46 Mo kolewsomi, akalem angin ilo bokoyemomele: “Yu uneko, tum mak feneko, de telina!”, yangei, i uneko, fein tum kubulsiliw kale. Kubulsomeliwi, Alaban so, Sekow so, alol yelim ikalem angin iso, i tum kubul dukusiliw beem mit ka kel teinsomi, wanin mak wansiliw kale. \v 47 Wanin wanesomeliwi, Alaban e tum kubul dukusiliw dim beem wiin e “Yegal Sakaduta”\f + \fr 31:47 \ft 31:47 Alam im weng sin “Yegal Sekaduta” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Ibolow Fukun Kemin Tum”.\f*, dangei, Sekow e aneng beem wiin e “Galet”\f + \fr 31:47 \ft 31:47 Suda im weng sin e “Galet” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Ibolow Fukun Kemin Tum”.\f*, dangse kale. \v 48 Nimtew angom? Alaban e bokolomele: “Tum kubul dukusiliw beem mongom e kanekote: Aso nu kanelom kitakamin weng beelo akokow kemokoluw te.”, angse kasike, Sekow e aneng beem wiin e “Galet” dangse kale. \v 49 Dangei, Alaban e Sekow em kitakamin weng beem ibolow fukun kemin mose tum beem wiin e “Misfa”\f + \fr 31:49 \ft 31:49 Suda im weng sin e “Misfa” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Diyemin”.\f* dangse kale. Nimtew angom? E Sekow elo bokolewomele: “Yawe e kom tele nem tele nulum num yetebin kunum kebomi, nulum num singam alakabuluw ding dim e, nulum nukalem ibolow fukunin akal kilele diwyemkabe te!”, dangse kasike. \v 50 Dangeko, iti weng makso alol Sekow elo bokolewomele: “Ku nem mun alew biilo wa kukuw kukuyemsomi, afam waneng makso mak kulew tewe, ne ki keko, kom wa kukuw be nam kal keli te. Kate, Sunbin-Got e kilele kal keloke kasike. \v 51-52 Feinka! Kubul dukusiliw tum beso, kitakamin weng beem ibolow fukun kemin mo kolewselew tum beso, tum bi awet em dulum dukuluw bakate. Nulum nu kanelom maka kelew kelew kesomi, awet dim kale bakilewokoluw te! \v 53 Kom kawalik Abalakam em Sunbin-Got so, nem awalik Nakol em Sunbin-Got so, nulum num Sunbin-Got mak bete kuw num kanekabuluw kukuw be kilele diwyemkabe te.”, dangse kale. Dangei, Sekow e akalem alew Aisak em Sunbin-Got beem wiin fian dim kel fawtuk ayem mak alol elo kelewse kale. \v 54 Keko beli, Sekow e samal mak asomi, weing dako, Yawe elo dulewse kale. Dulewsomelei, eso, em alol Alaban so, aso im akunum kusel iso, alik alik i makuw bongguko, belet wanin mak wansiliw kale. Wanesomeliwi, i amgu tikin ka kel akalsiliw kale. \v 55 Akalsomeliwi, iti kutim danse ding kabalak e, i teinsomeliwi, Alaban e akalem waneng aul biilo falal keyemsomelei, “Yukal o, nakati nakalem aneng unika o!”, yangeko, ilo koyemsomi, fein, akalem aneng elo unse kale. \c 32 \p \v 1 Unei, Sekow so akalem angin iso, alik bikati unsiliw kale. Biim unbiliw ding dim bakate, Sunbin-Got em yemdakamin finik mali mak Sekow em fukun teliwi, \v 2 e ilo yetemeko, bokolomele: “Sunbin-Got em yemdakamin finik im aneng kale eli!”, angeko, aneng ka em wiin e “Makanaim”\f + \fr 32:2 \ft 32:2 Suda im weng sin e “Makanaim” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Ow Deng Alew”.\f* dangse kale. \s1 Sekow so Iso so Yelew biim Sang te. \p \v 3 Beli, Sekow e em weng afak kunum mali mak yemdako, “Nakalem fik Iso em fukun unina!”, yangesomi, imisik yemdase kale. Imisik yamdase ding dim e, e ilo Idom kawtiw im aneng fian Seil abiw kalo yamdako, \v 4 bokoyemomele: “Yu nakalem fik Iso elo weng mak delew unina! Delew uneko, elo bokolewomeliw: ‘Kom weng afak kunum Sekow e weng mak bokokemomele: ‘Ne nukalem mam Alaban em aneng kalo uneko, ka kel kakow kunum atew kebisomi, kakabisi te. Kate kame, ne aneng ka e iti kolew teleko, \v 5 nakalem bulmakao so, donki so, siwsiw so, meme so, weng afak kunum waneng iso, nakalem angin alik alik biso makuw kubul yemde telbi te. Kame, ne kalan kunum biilo imisik yemdalii, i kom fukun teleko, kulo nem talbi beem weng kal bakakem teliw te.’, kom ning ete kange te.”, dangina!”, yangeko, ilo yemdase kale. Yangei, i fein weng kal be delew unsiliw kale. \p \v 6 Delew unesomeliwi, i iti telesomi, Sekow elo weng kal delew teleko, bokolewomeliw: “Nu king Iso elo atemuw te. Kame e, e akalem 400 wonuk so kunum iso foleko, telei, alik i ikalem aneng koleweko, deiw kel tele tele kelokoliw te.”, dangsiliw kale. \v 7 Dangiwi, Sekow e im dangsiliw weng be kiliko, finganin fian sel mak kesomi, ibolow fukunin tiaktiak kuw kelewse kale. Kelewsomi, akalem kunum waneng so, akalem siwsiw so, meme so, bulmakao so, kamel so, alik alik angom bi, amen kuw keyemeko, mali da mali da alew angin keyemse kale. \v 8 Keyemsomi, ibolow fukunomele: “Fik Iso e teleko, angin mali mak biilo ganeko, ilo yene tewe, angin mali mak bi fon unokoliw kate!”, angeko, ibolow kese kale. \p \v 9 Kanelewsomelei, Sekow e Sunbin-Got elo bokolewomele: “Yawe kutaka! Ku nem awalik Abalakam so, aatim Aisak so, yelim biim Sunbin-Got kute te. Ku nelo bokonemomelew: ‘Ku iti uneko, kukalem angin so, kukalem kawin aneng kalo una o! Unew tewe, ne kulo ken kekemboki te.’, nangselew te. \v 10 Ne baluw em banim kunum kate, ku diwkuw diwkuw nelo ibolow folok kukuw so, ibolow mutuk dukanembin kukuw so, kukunemsomi, nelo wiin so kunum kenemselew te. Nem Yoldan bang beelo dikeko, mali elo unsi ding dim kabalak e, ne tokfol kuw auleko, danong unsi kate kame, kunum mongom alew mak kesomi, yemde telbi te. \v 11 Kae! Yawe kutaka! Ne fik Iso beem angan elo finganin fian mak keli te. Nimtew angom? Iso e wonuk so kunum iso foleko, nakalem kalel kusel so, muluwel so alik alik nulo yenomin telbe kasike! Ku nem kangbi weng beelo kiliko, dokonema! \v 12 Feinka! Sua kel e, ku nelo bokonemomelew: ‘Ne ken kukuw kuw kekemomi, kom kailokolew muluwel dow biilo kawin yas atew banso banso keyemoki te. Keyemii, mali kawtiw i ki keko, ilo nam teing bokoliw te.’, nangselew kasike.”, dangse kale.\x * \xo 32:12 \xt Talfut Kese 22:17\x* \p \v 13 Dangei, mililiw danei, Sekow e akalem samal biim mit uneko, tugul aliw kakalew bomin so mak kulusomi, “Ilo fik Iso elo sak dulewoki te!”, angeko, ibolow fukunse kale. \v 14 Kuluse samal bi kanekote: Siwsiw imok em fufu e mali em duan kel keyemsomi, siwsiw yanggus im fufu 200 kel keyemsomi, meme imok ikati mali em duan kel keyemsomi, meme yanggus ikati 200 kel keyemsomi, \v 15 kamel yanggus so ikalem men so, im fufu 30 kel keyemsomi, bulmakao yanggus im fufu e 40 kel keyemsomi, bulmakao imok im fufu e king kel keyemsomi, donki yanggus im fufu e mali em duan kel keyemsomi, donki imok em fufu e king kel keyemsomi, fik elo tokoko, dulewomin memen keyemse kale. \v 16 Keyemsomelei, e samal mongom biilo amen amen kuw koyemeko, mali mongom mongom bi akalem weng afak kunum mali mak im teing dim dako, bokoyemomele: “Yu samal mongom amen amen bi kuluko, yomisik uneko, nakalem fik Iso em fukun unoliwka! Unokoliw kate, samal mongom samal mongom dolon amen amen awet so yemde unoliwka!”, yangse kale. \v 17 Yangei, e emisik fol unakabe weng afak kunum elo bokolewomele: “Nakalem fik Iso elo deiw kel tele tele keko, atemewi, e kulo dakalalomele: ‘Ku nimin kunum kate? Ku nal elo samal ban kaliso unbelew a?’, kange tewe, \v 18 ku elo yan weng bokolewomelew: ‘Nem kamok kutaka! Samal ban kale kom weng afak kunum Sekow em samal te. Ete samal bi sak kom teing dim elo dabalale te. Akalem akati ibik toloke te.’, dangolewka!”, dangse kale. \v 19 Dangeko, emteben em ibik gelewbiliw weng afak kunum alik alik ilo weng ki makmak kuw bokoyemeko, bokoyemomele: “Nakalem fik Iso atemiw tewe, weng ki makmak kuw bokolewoliwka! \v 20 Bokoleweko, iti bokolewomeliw: ‘Kom weng afak kunum Sekow e num ibik mewso tolomin kebe te.’, dangoliwka!”, yangse kale. Nimtew angom? Sekow e ibolow fukunomele: “Ne elo mesesem mesesem eisneng be sak dulewii, e mesesem eisneng be atemeko, akalem kaisuw ibolow be koleweko, nelo menew ibolow so netemeko, ibolow ken kuw kukuw kuw kukunemoka!”, angeko, ibolow fukunse kale. \p \v 21 Kanesomelei, mililiw ding kabalak be, e akalem weng afak kunum iso, akalem mesesem alik alik biso, imisik fololu yemde uniwi, e emikel kuw aneng ka kel kose kale. \s1 Sekow so Sunbin-Got so Aso im Gansiliw em Sang te. \p \v 22 Beli, mililiw mutuk kese kabalak be, Sekow e moko, akalem kalel kumel alew so, akalem afam weng afak waneng alew biso, akalem guel kel muluwel biso, alik alik biilo yemdalei, i Yabok bang elo dikeko, mali elo unsiliw kale. \v 23 Uniwi, e akalem angin kunum waneng so, akalem mesesem mesesem eisneng beso, alik alik bikati yemdalei, ikati ok be dikeko, mali elo kuw unsiliw kale. \v 24 Uniwi, Sekow akalem e emikel kuw ka kel kose kale. \p Ka kosomelei, mililiw ding kabalak be, kunum mak teleko, Sekow elo falal kelewei, aso i gansiliw kale. Ganbomeliwi, aneng kuw danse ding dim bakate,\x * \xo 32:24 \xt Osea 12:3-4\x* \fig |alt="Jacob wrestling with angel" src="UBSGen32-24.tif" size="col" ref="Talfut Kese 32:24" \fig* \v 25 kunum be kal keko, ibolow fukunomele: “Sekow ete kitil kele kai!”, angesomelei, e em kim kun dim kel biti kolewei, em kim kun bing yout kelewse kale. \v 26 Kim kun yout nam keleweko, bokolewomele: “Kame fongate konema! Iti unomin kemika! Aneng dane kasike.”, dangse kale. Dangei, Sekow e yan weng bokolewomele: “Mesik esik ku nelo bamki so keneminba keko, konemew tewe, ne kulo nam kokemii, ku unew te!”, dangse kale. \v 27 Dangei, e elo dakalalomele: “Kom wiin e nelo bokonema!”, dangei, Sekow bokolewomele: “Nem wiin e Sekow nete te.”, dangse kale. \v 28 Dangei, kunum be bokolewomele: “Kom wiin kikis e “Isalael”\f + \fr 32:28 \ft 32:28 Suda im weng sin e “Isalael” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sunbin-Got eso Ganse”.\f* kangi te. Nimtew angom? Ku Sunbin-Got so, kal so kun so kunum awet so ganeko, kom mel ete kuw kelew kasike.”, dangse kale.\x * \xo 32:28 \xt Talfut Kese 35:10\x* \v 29 Dangei, Sekow e elo bokolewomele: “Kame ku kom wiin akati nelo bokonema!”, dangse kate, e yan weng bokolewomele: “Ku nimtew angom nem wiin dakalakabelew a?”, dangeko, yan weng bokolewinba kesomi, sak kuw bamki so kelewsomi, unse kale.\x * \xo 32:29 \xt Geeyemin Kunum 13:17-18\x* \p \v 30 Keko beli, Sekow e bokolomele: “Ne Sunbin-Got em kiinguen atemi kate, ne kuaninba kesomi, bi te.”, angeko, abiw ka em wiin e “Feniel”\f + \fr 32:30 \ft 32:30 Suda im weng sin e “Feniel” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sunbin-Got em Kiinguen”.\f*, dangse kale. \v 31 Dangei, ataan telei, Sekow e Feniel abiw ka koleweko, tokfol kuw auleko, yout bolbol kem dili unse kale. \p \v 32 Em dim kanelewse beem mongom ete Isalael kawtiw alik alik i sua akal, kame akal, diwkuw diwkuw samal mali im kim kun dim be waninba kekabiliw te. \c 33 \s1 Yelew im Ibolow Menew Kesiliw em Sang te. \p \v 1-2 Beli, beem ding kabalak e, Sekow e atemete: Em fik Iso so, em 400 kel wonuk so kunum iso, alik alik i ba talbiliwi, yetemse kale. Yetemsomi, akalem muluwel bi akalem ketket teben kel waneng im teing dim elo amen amen keyemse kale. Emisik e, e akalem fefe kuluse weng afak waneng alew so, uso ikalem muluwel iso imisik keyemse kale. Keyemse kate, akalem sun waneng Elea so ukalem muluwel iso, ilo umteben keyemsomi, Elesel so um min Yosew so yat biilo fe dim mineng ka koyemse kale. \v 3 Koyemsomelei, Sekow akalem e emisik foleko, ben kel ding gatak wakas kawin dim dak kiinguen dukuko, akalem fik em mit mewso tele tele kese kale. \v 4 Kelei, fik Iso yako teleko, ning beelo falal kelewsomi, kakatdew kakatdew kelewsomelei, aso i kalfongso amesiliw kale. \v 5 Amesomeliwi, Iso e waneng aul alik alik bikati yetemeko, Sekow elo dakalalomele: “Waneng aul min bi kante a?”, dangei, Sekow e yan weng bokolewomele: “Ne kom sak weng afak kunum kebi kate, Sunbin-Got e nelo bamki so kenemsomi, muluwel banso bi dunemse te.”, dangse kale. \v 6 Dangei, Sekow em afam weng afak waneng alew biso, ikalem muluwel iso makuw teleko, ikati gatak wakas, katin bukbuk, kawin dak teinsomi, mewso kesiliw kale. \v 7 Kesomeliwi, sun waneng Elea so, ukalem muluwel iso teleko, ikati gatak wakas, katin bukbuk, kawin dak teinsomi, mewso kesiliw kale. Anfel e, Elesel so Yosew so yat ikati teleko, gatak wakas, katin bukbuk, kawin dak teinsomi, mewso kesiliw kale. \p \v 8 Keko beli, Iso e ning Sekow elo bokolewomele: “Nem tele tele keli ding dim bakate, ne samal banban nem talbi dulum elo teliwi, yetemsi te. Ku nimtew ibolow mak fukuneko, nem dulum elo yemdaselew a?”, dangse kale. Dangei, Sekow e yan weng bokolewomele: “Kulo ibolow folok so menew so kekemomin beem mongom ete ilo kom teing dim elo yemdasi te!”, dangse kale. \v 9 Dangei, Iso e ning elo yan weng bokolewomele: “Nawkunum kutaka! Ne on kisol fian so, wiin so kunum kebi kasike, ku kukalem mesesem on kisol be iti aulolewka!”, dangse kate, \v 10 Sekow e bokolewomele: “Babo! Ku nelo fein ibolow menew so kenemew tewe, ku on kisol be alik alik fein kulolewka! Feinka! Ne kom kiinguen so, kom ibolow menew beso atemeko, fukunomeli: ‘Ai! Sunbin-Got em kiinguen atemsi emdiw kai!’, angi te. \v 11 Kasike kame, ku on kisol so, bamki so eisneng be sak kuw kulolewka! Feinka! Sunbin-Got e nelo bamki banban so kenemse kasike, ne atin kuw ki kebi te.”, dangse kale. Dangeko, Sekow e fik Iso elo kak kelewei, fe e, Iso e on kisol be fein kuluse kale. \p \v 12 Kulusomelei, Iso e ning elo bokolewomele: “Kame nu alik alik makuw unuma o! Ne yuso makuw unoki te!”, dangse kale. \v 13 Dangse kate, Sekow e yan weng bokolewomele: “Kamok kutaka! Kukal atebelew: Nem aul beliw i kitil kun so kelinba biliwi, samal ikal men kesomeliwi, mali i auk um non wanbiliw kasike, nu makmak ding kuw kitil kuw kesomi, singam unemuw tewe, mali samal bi fein kuanokoliw te. \v 14 Kasike, komisik unolewka! Unbelew kano, kom weng afak kunum nete awkol finengda gili gili ibik ete toloki te. Sowete, ne so, nakalem samal biso, nakalem waneng aul biso, alik alik nu kukalem abiw fian em wiin Seil kalo tolokoluw te.”, dangse kale. \v 15 Dangei, fik Iso e bokolewomele: “Kenka. Kate, nakalem weng afak kunum mali mak kuso kamde telina!”, dangse kate, Sekow e iti yan weng mak bokolewomele: “Babo! Kamok a! Ku kanelom beemdiw kanelokolew te! Ken kukuw kuw kanenemselew kasike!”, dangse kale. \v 16 Dangei, fein e, Iso e ilo koyemeko, akalem Idom aneng em abiw fian sel Seil kalo unse kale. \p \v 17 Unei, Sekow akati uneko, abiw mak teleko, am geko, akalem samal im belbil tem am akati gese kale. Gesomelei, i abiw ka em wiin e “Sukot”\f + \fr 33:17 \ft 33:17 Suda im weng sin e “Sukot” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Belbil Tem Am”.\f*, dangsiliw kale. \s1 Sekow em Sekem Abiw Mutuk Fian elo Unse em Sang te. \p \v 18 Beli, Sekow e fein Mesofotemia aneng fian elo koleweko, iti Kenan aneng fian kalo uneko, fe e, iti Sekem abiw mutuk fian elo talse kale. Telesomelei, abiw mutuk fian beem ataan talakabe dim beem dim dulum kel akalem samal kal benemin am be kanis daung kanel daung mose kale. \v 19 Akalem am geko, mose kawin beem kayak e kunum mak em wiin “Kamol” kese kale. Kese kasike, Sekow e tum win on kisol 100 kuluko, kawin beem yan wese kale. Kamol e Sekem em alew kese kale.\x * \xo 33:19 \xt Sosua 24:32; Sion 4:5\x* \p \v 20 Keko beli, Sekow e aik ayem mak fakalako, beem wiin e “El Eloke Isalael”\f + \fr 33:20 \ft 33:20 Suda im weng sin e “El Eloke Isalael” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sunbin-Got e Isalael em Sunbin-Got”.\f*, angse kale. \c 34 \s1 Sekem Abiw Mutuk Fian em Kanese em Sang te. \p \v 1-2 Beli, beem ding dim kabalak e, Kibi kawtiw em kunum mongom mak em wiin e Kamol alenale kale. E Sekem abiw mutuk fian beem kak kunum kese kale. \p Keko beli, deiw mak ding mak, Sekow so Elea so yemkal biim mun Daina uneko, Sekem abiw mutuk fian em waneng seiwel mak ilo yetebam unsu kale. Unui, Kamol em min Sekem e Daina ulo watemeko, takalu kuluse kale. \v 3 Takalu kuluse kate, e Sekow em mun Daina buulo ibolow mutuk fian keumeko, yol abal nam weng atew kuw bokoumse kale. \v 4 Bokoumsomelei, e alew Kamol elo bokolewomele: “Aatim a! Ne waneng seiw kalu ibolow fian keumi kasike, ne ulo wamdulo yo.”, dangse kale. \p \v 5 Dangse kate, Sekow e kililete: “Sekem e Daina ulo osow keumse kai!”, angiw, e kilise kate, akalem muluwel i kut elo uneko, ikalem samal ilo yetebam unsiliw kasike, e muluwel biim iti tolomin kebiliw em ding fense kale. \p \v 6 Fenbelei, Sekem em alew Kamol e Sekow eso weng bokolew bokolew kelomin talse em ding dim kabalak e, \v 7 Sekow em muluwel i kut elote talsiliw kale. Teleko, im neng um dulum kaneumse sang be kiliko, yol angeko, ibolow kaisuw fian mak kesomi, ibolow fukunomeliw: “Sekem e Isalael em wiin so, em waneng aul im wiin so, alik alik nukalem wiin akati de mit da koyemse kai!”, angeko, ibolow kaisuw fian kesiliw kale. Nimtew angom? Kanese kukuw be atin kuw ayem tem kasike. \p \v 8 Keko beli, Kamol e Sekow yelimel biilo weng mak bokoyemomele: “Yutaka! Nakalem min Sekem e Daina buulo ibolow mutuk fian kuw keumbe kasike, yu waneng seiw bu nem min beelo dulewiw kano, e ulo wamdoka! \v 9 Wamdule tewe, nuso yuso alik nu ken abin kuw kuluko, bokoluw te! Yu nukalem waneng seiwel ilo kuliwi, nusik yom waneng seiwel ilo kulamokoluw te. \v 10 Keko beli, yuso nuso makuw bongguko, ibolow ki makmak kesomeluwi, yu yukalem ibolow kuw geleweko, aneng aneng kale kakabomi, kawin so, on kisol mesesem eisneng so, akati kulamokoliw te.”, yangse kale. \v 11 Yangei, em min Sekem akati alew em mit mewso teleko, Daina um alew so, ukalem kunum aul kusel so, alik alik biilo bokoyemomele: “Yu nem dakalakamin kale kilele kililiko, ‘Kenka!’, nangoliwka! Nomin kulomin kalik mak ibolow kelewbiliw tewe, ne yulo fein duyemoki te. \v 12 Um kalik be atin kuw fian daok keliw tewe, kenka. Ne kalik be fein fokoyemoki te. Kate, waneng seiw bu nelo dunemeko, ne ulo wamdo yo!”, yangse kale. \p \v 13 Yangei, Sekow em muluwel i dasuw funum funum keyemomin ibolow fukunin mak kesomi, Kamol yelim biilo fimdi famde weng mak bokoyemsiliw kale. Nimtew angom? Sekem e ikalem neng ulo tokolu kuluse kasike. \v 14 Keko kasike, i yan weng mak bokoyemomeliw: “Babo! Mali i alik alik kunum nukalem kal okilewsiliw kasike, nu ki keko, num waneng aul biilo kal okilewinba kebiliw kunum mali ilo duyemuwi, i ilo nam yemdu kemiw te. Yemu kemiw tewe, nu nukalem wiin banim kesomi, inkal fian mak kulokoluw kasike. \v 15 Kate, kunum alik alik yukati yukalem kal okileweko, nukalem atew keliw tewe, nu Daina bu kulo dukemuwi, ku ulo wamduko, unokolew te. \v 16 Kesomelew kano, nuso yuso alik nu ken abin kuw kesomi, angin makmak kuw kebokoluw te. Yu nukalem waneng aul seiwel ilo yemdu kemiwi, nusik yukalem waneng aul seiwel ilo yemdu kemokoluw te. \v 17 Kate, yu num weng kale ibolow kilinba kesomi, yom kal okilewinba kemiw tewe, nu nukalem waneng aul Daina buulo iti tokoluko, wamde tolokoluw te. Kaneluwi, aneng kale akati kolewokoluw te.”, yangsiliw kale. \v 18 Yangiwi, Kamol yelim i im yangsiliw weng be kiliko, kalfongeko, weng beelo gelewomin unsiliw kale. \v 19 Uniwi, Sekem e Dian um ibolow kuw fukunsomi, fongate akate im yangsiliw weng beelo gelewko, ki ki kelewomin unse kale. \p Unse ding dim kabalak e, Sekem akalem alew emdiw kawtiw im kiin dim e wiin fian so kunum kese kale. \v 20 Keko beli, Kamol yelim bi uneko, abiw mutuk fian beem tum so gesiliw wati kitil nam em abisom mit uneko, abiw mutuk fian beem kalo teleko, wensankabiliw kunum alik alik ilo kitil nam weng mak bokoyemomeliw: \v 21 “Kunum bi ibolow menew so num dulum kalo talsiliw kasike, nu kawin anung anung mak im dulum koyemoluwka! Nukalem aneng kale fian bamdase dim kasike, iso nukalemso makuw ki keko, bokoluw te. Ikati aneng kaleem mesesem eisneng on kisol so kulamokoliw te. Biim waneng aul seiwel bi nu yamdusomeluwi, num waneng aul seiwel bi isik yamdulokoliw te. \v 22 Kate, i weng makso mak nulo bokoyemomeliw: ‘Kunum angom yukati alik alik nukalem kukuw atew kesomi, yukalem kal okilew kemina!’, yangesiliw angomi, nu im weng kale de teluw te. \v 23 Yu kilele ibolow fukunina! Nu im yangesiliw weng be kiliko, gelewuw tewe, im on kisol mesesem mesesem eisneng so, im samal banban alik alik biso, alik alik angom be makuw nukalem makmak keloke te. Kasike, nu im weng be fein gelewsomi, num kal okiluwma!”, yangsiliw kale. \v 24 Yangiwi, abiw mutuk fian beem wensansiliw kunum alik alik bi Kamol yelim biim weng be kilisomi, bokolomeliw: “Feinka! Alik alik kunum angse nu nukalem kal okilew yak yak keluma!”, angeko, fein kesiliw kale. \p \v 25 Kaneliwi, yemamas kel dim kabalak e, Sekem abiw mutuk fian beem kunum alik alik bi kanesiliw beem mongom ete betbet fian mak kulusiliw kale. Kulabiliwi, Daina um alew diw auk diw fik kusel alew Simeon so Elibai so, aso i ganbin maka askom kulu uneko, abiw mutuk fian elo unsiliw kale. Unesomi, ka em betbet so atin kuw akokow kesiliw kunum angom alik alik ilo yeniwi, i kuansiliw kale. \v 26 Keko beli, aso i Kamol yelim bikati yesomi, ikalem Sekem em am kel alenalu neng Daina iti tokoluko, ikalem am dim elo wamde unsiliw kale. \v 27 Unsomeliwi, Sekow em mali muluwel alik alik ikati abiw mutuk fian beem matem uneko, kuansiliw kunum biim on kisol mesesem mesesem eisneng angom alik alik beelo yakut dakalas kuluko, ikalem am dim elo deyem unsiliw kale. Nimtew angom? “Sekem e nukalem neng Daina ulo tokoluse kai!”, angsiliw kasike. \v 28-29 Keko beli, I kuansiliw kawtiw im siwsiw so, meme so, im bulmakao so, donki so, abiw mutuk fian beem kawtem bise mesesem mesesem eisneng so, abiw mutuk fian beem kut kel bise mesesem mesesem eisneng so, im on kisol mesesem mesesem angom alik alik beso, biim waneng aul so alik alik biilo kubul yemdeko, ikalem am dim elo kuw yemde talsiliw kale. \p \v 30 Keko beli, Sekow e akalem min alew Simeon so Elibai so aso ilo kitil weng mak bokoyemomele: “Kaso yutaka! Nelo nen kembiliw kate! Kame kaso yu Kenan kawtiw so, Feles kawtiw so, aneng ka kel em kasel alik alik biim kiin dim e nulo mian wasan teng so kunum waneng atew keyemsiliw te. Nu kunum mongom fong gel kuw kasike, i bonggu teleko, fong kawtiw nulo atin kuw kukun emdiw gilas okda koyemokoliw te.”, yangse kale. \v 31 Yangei, aso i elo yan weng bokolewomeliw: “Nu nukalem neng ulo deiwkim waneng atew keumse kunum beem yan ete kuw duyemsuluw te.”, dangsiliw kale. \c 35 \s1 Sekow em iti Betel Unse em Sang te. \p \v 1 Beli, Sunbin-Got e Sekow elo bokolewomele: “Kutaka! Kame, ku aneng ka kel iti koleweko, Betel abiw kalo uneko, ka kel kom samal kal benemin am kanis daung kanel daung moko, gelolewka! Geko, ka kel e, nakalem elo aik ayem mak fakalalolewka! Nimtew angom? Ka e, kom fik Iso em angan fon unselew ding dim bakate, ne telii, ku nelo netemselew kasike.”, dangse kale.\x * \xo 35:1 \xt Talfut Kese 28:11-17\x* \v 2 Dangei, Sekow e akalem aul waneng so, mali iso kakabiliw kunum waneng iso, alik alik ilo bongguko, kitil weng mak bokoyemomele: “Yu alik alik yukalem am dim aluwbiliw mali kawtiw im auk so takak biilo takminololiwka! Keko beli, yu Sunbin-Got em kiin dim tokotoko kebomi, ok kuoko, ilim gingeko, kikis kuw minggiloliwka! \v 3 Nimtew angom? Sua e, Sunbin-Got e nem kal anggil ilum kenemse ding atemeko, nem gaanin kiliko, dokonemeko, nem kakabisi em deiw kel neso makuw unse kasike. Kame, nu aneng kale koleweko, Betel abiw elo unuwi, ka kel e, ne Sunbin-Got elo aik ayem mak fakalalewoki te.”, yangse kale. \v 4 Yangei, alik alik i akalem weng be kiliko, geleweko, ikalem auk so takak biso, mali kalun kalamin ketfolong ayem iso, mesesem mesesem alik alik be kubul dukusomeliwi, Sekow e mesesem mesesem eisneng be deko, Sekem abiw mutuk fian beem mewso alakabe ais ayem sel beem mit ka kel kawin tem dako, kolewse kale. \p \v 5 Keko beli, im aneng ka kolewsiliw ding dim bakate, Sunbin-Got e ilo dokoyemeko, aneng kasel alik alik ilo finganin fian mak keyemse kasike, i Sekow em muluwel ilo yenggeleweko, im kanesiliw kukuw beem yan be duyeminba kesiliw kale. \p \v 6 Keko beli, Sekow so, akalem angin iso alik alik i unesomi, Kenan aneng fian em abiw mak em wiin Ulus kalo talsiliw kale. Ulus e Betel abiw em wiin mak ete kale. \v 7 Ka talsiliw em ding dim bakate, Sekow e Sunbin-Got elo aik ayem mak fakalaleweko, aik ayem em wiin abiw em wiin so takiak molewsomi, “El Betel”\f + \fr 35:7 \ft 35:7 Suda im weng sin e “El Betel” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Betel em Sunbin-Got”.\f*, dangse kale. Nimtew angom? “Sua e, fik Iso nelo maka kenemei, ne fik em angan fon unsi ding kabalak e, Sunbin-Got e kale kel teleko, nelo dokonemse te.”, angse kasike. \p \v 8 Biim ka teliw ding bakate, Elebeka um auk non diumsu waneng Debola u kuansu kale. Kuanui, i ulo Betel abiw em ais sel mak em mit ka kel wamkusiliw kale. Wamkuko, ais sel beem wiin e “Alonbakut”\f + \fr 35:8 \ft 35:8 Suda im weng sin e “Alonbakut” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Ameninkabiliw Ais”.\f*, dangsiliw kale. \p \v 9 Beli, Sekow em Mesofotemia aneng koleweko, iti Kenan aneng talse ding bete, Sunbin-Got e auk teben kel ding kel iti Sekow em mit mewso teleko, bamki duleweko, \v 10 bokolewomele: “Kom wiin e ‘Sekow’ kate kame, wiin be kokemeko, kikis wiin ‘Isalael’ dukemi te.\x * \xo 35:10 \xt Talfut Kese 32:28\x* \v 11 Nete Sunbin-Got Auk so Sunbin-Got nete te. Ne kukalem muluwel dow ilo banso banso al keyemoki te. I kawtiw banban biim kunum mongom kelokoliw te. Kom muluwel mali ikati aneng aneng im emisik kamok fian kelokoliw te.\x * \xo 35:11 \xt Talfut Kese 17:4-8\x* \v 12 Kawalik Abalakam so, kalew Aisak so, yelim ilo kukuyemeko, duyemsi aneng fian kale, ne kame kuso, kukalem muluwel dow iso, alik yulo duyemo yo.”, dangse kale. \v 13 Dangei, Sunbin-Got e abiw ka iti koleweko, katiw unse kale. \v 14 Unei, Sekow e eso bokolewse Sunbin-Got em ibolow fukunomin tum tiak mak ka kel mosomelei, wain ok so, oliw ais dem gakas atew so, kuluko, tum beem dim buseleko, tum ayem kelewse kale.\x * \xo 35:14 \xt Talfut Kese 28:18-19\x* \v 15 Keko beli, Sekow e bokolomele: “Kale kel, Sunbin-Got e neso weng bokose kai!”, angeko, abiw ka em wiin e “Betel”\f + \fr 35:15 \ft 35:15 Suda im weng sin e “Betel” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sunbin-Got em Am Dim”.\f*, dangse kale. \s1 Elesel um Kuansu em Sang te. \p \v 16 Beli, i iti abiw be koleweko, Efalat abiw mutuk fian kalo unomin ibolow kesiliw beem ding kabalak e, Elesel u aul dukulomin kis kesomi, aul wemin fian mak kesu kale. \v 17 Kesomelui, auk um aul dukului, dokoumomin waneng u ulo bokoumomelu: “Ku kanelom finganokolew te! Kunum aul mak dukulew kasike.”, wangsu kale. \v 18 Wangsu kate, Elesel u “Ibo! Kuanomin kis keli kai!”, angeko, dukusu aul beliw beem wiin e “Benomi”\f + \fr 35:18 \ft 35:18 Suda im weng sin e “Benomi” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Sakik Duneme Min”.\f*, dangeko, kuansu kale. Kuansu kate, alew Sekow e min beem wiin e alwol kelewko, “Benyamin”\f + \fr 35:18 \ft 35:18 Suda im weng sin e “Benyamin” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Yuk Teing Dim Min”. Nimtew angom? Yuk teing e kitil so auk so, teing kasike.\f*, dangse kale. \v 19 Dangei, i Elesel um fom bu ka kel wamkusiliw kale. Wamkusiliw aneng be Efalata abiw mutuk fian beem unbiliw deiw ful dim kel kese kale. Efalata abiw mutuk fian beem wiin mak e Betelekem\f + \fr 35:19 \ft 35:19 Suda im weng sin e “Betelekem” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Wanin Am”.\f* ete kale. \p \v 20 Keko beli, Sekow e Elesel um ibolow fukunin beem dulum elote tum tiakim mak fomkamin dim beem mit kel doung mo kolewse kale. Sua kel mose tum tiakim be kame akal abiw ka kel kait be te. \p \v 21 Beli, Isalael so, akalem angin alik alik i iti uneko, Migdal Edel abiw mak elo bakileweko, anung fong mak so kakamsomi, ka kel e, ikalem samal kal benemin am kanis daung kanel daung moko, gesiliw kale. \v 22 Gesomeliwi, ka kel bisiliw em ding dim bakate, sun waneng Elea um emisik dukusu aul Uluben e unei, akalem alew em afam waneng Bilka uso osow kesiliw kale. Kesiliw kate, alew Isalael e min em kanese beem sang kilise kale.\x * \xo 35:22 \xt Talfut Kese 49:4\x* \s1 Sekow em Muluwel im Wiin em Sang te. \p Beli, Sekow e kalun kel muluwel kunum fukose kale. \v 23 Em muluwel biim wiin e kanekote: \li1 Sun waneng Elea um gun kel dukusu muluwel i kanekote: \li2 Uluben emisik e, \li2 Simeon e, \li2 Elibai e, \li2 Suda e, \li2 Iisasal e, \li2 Sebulon ete te. \li1 \v 24 Emisik afam waneng Elesel um dukusu muluwel alew i kanekote: \li2 Yosew so, \li2 Benyamin so. Aso ite te. \li1 \v 25 Umteben afam waneng Bilka um dukusu muluwel alew i kanekote: \li2 Dan so, \li2 Nafatali so. Aso ite te. \li1 \v 26 Fefe afam waneng Silfa um dukusu muluwel alew i kanekote: \li2 Gat so, \li2 Asel so. Aso ite te. \p Muluwel kale Sekow em Mesofotemia aneng fian ka em fukose muluwel ite kale. \s1 Aisak em Kuanse em Sang te. \p \v 27 Anfel e, Sekow e alew Aisak em bise dim elo iti talse kale. Aisak e Mamele em ais tem ninit angse dim ka kel Kiliat Alaba abiw mutuk fian beem mewso dim kel teinse kale. Abiw mutuk fian beem wiin mak e Kebolon ete kale. Sua e, Abalakam so Aisak so yelim i ka kel tiak ding kuw kakow kunum atew kesomi, alenaliw kale.\x * \xo 35:27 \xt Talfut Kese 13:18\x* \p \v 28 Keko beli, Aisak e gun kuw felifeli kesomi, faseleko, em itol e 180 kel kelewse kale. \v 29 Keko beli, akalem fukunin e ki kuw kesomi, menew ibolow kelei, fe e, e kuaneko, awalik kumel im biliw tem elo unse kale. Unei, akalem muluwel alew Iso so Sekow so, aso i alew sel beem fom be kawin tem dawkusiliw kale. \c 36 \s1 Iso em Sang te. \p \v 1 Kale kel Iso em muluwel dow im sang te. Iso em wiin mak e “Idom” te. \p \v 2 Iso e Kenan aneng fian em waneng alew mak kuluse kale. Mak u Ada, mak u Okolibama ite kale. Sun waneng Ada um alew Elon akalem mongom e Kit kawtiw ite te. Afam waneng Okolibama um alew e Ana kesomi, um awalik e Sibeon ete kale. Sibeon yelim bikalem mongom e Kiwit kawtiw ite te.\x * \xo 36:2 \xt Talfut Kese 26:34\x* \v 3 Keko beli, e iti afam waneng mak um wiin e Basemat kuluse kale. U Ismael em mun kesomi, Nebayot em neng ute kale.\x * \xo 36:3 \xt Talfut Kese 28:9\x* \li1 \v 4 Sun waneng Ada um dukusu min beem wiin e Elifas ete kale. \li1 Afam waneng Basemat um dukusu min beem wiin e Eluel ete kale. \li1 \v 5 Fefe afam waneng Okolibama um dukusu muluwel im wiin e Yekus so, Yalam so, Kola so, ite kale. \p Iso em Kenan aneng fian kel bise ding dim bakate, muluwel biilo kailse kale. \p \v 6 Beli, Iso e akalem kalel kumel so, muluwel iso, akalem angin biso, akalem samal so, akalem Kenan aneng fian kel kubulse mesesem on kisol eisneng so, alik alik angom bi yemde uneko, akalem ning Sekow em bise aneng beelo koleweko, singam aneng fian mak elo unse kale. \v 7 Nimtew angom? Yelew biim samal i banban tulun kuw kesomeliwi, aso im kakow kunum atew kesomi, kakabiliw aneng be sukumei, i aneng beelo geksiliw kasike. \v 8 Kanesiliw kasike, fik Iso e Seil amgu aneng elo uneko, ka kel teinse kale. \p Iso em wiin mak e Idom te. \p \v 9 Sang be Iso em talfut kese em sang te. Iso e Idom kawtiw im kunum mongom kelei, em muluwel dow i Seil amgu aneng ka kel teinsiliw kale. \s1 Iso em Muluwel Dow im Sang te. \p \v 10 Iso em muluwel im wiin kanekote: Sun waneng Ada um min e Elifas ete kale. Afam waneng Basemat um min e Eluel ete kale. \li1 \v 11-12 Ada um min Elifas em dukuse muluwel i kanekote: \li2 Teman e, \li2 Omal e, \li2 Sefo e, \li2 Gatam e, \li2 Kenas ete kale. \m Elifas e kayot kunum kesomi, afam waneng mak um wiin e Timna kuluse kale. Timna um min makmak em wiin e \li2 Amalek ete kale. \li1 \v 13 Afam waneng Basemat um min Eluel em muluwel im wiin e kanekote: \li2 Nakat e, \li2 Sela e, \li2 Sama e, \li2 Misa ete kale. \li1 \v 14 Fefe afam waneng Okolibama um muluwel im wiin e kanekote: \li2 Yeku e, \li2 Yalam e, \li2 Kola ete kale. \m Okolibama um alew e Ana kelei, um awalik e Sibeon kese kale. \s1 Idom Aneng Fian em Kamok Fian Kesiliw im Wiin te. \p \v 15-16 Kale, Iso em kail koyemse muluwel dow matem matem teleko, emisik kamok fian kesiliw em sang te. \li1 Iso em sun waneng Ada um emisik dukusu aul Elifas beem muluwel i kanekote kunum mongom biim kamok kesomi, Idom aneng fian ka kel teinsiliw kale: \li2 Teman im kunum mongom e, \li2 Omal im kunum mongom e, \li2 Sefo im kunum mongom e, \li2 Kenas im kunum mongom e, \li2 Kola im kunum mongom e, \li2 Gatam im kunum mongom e, \li2 Amalek im kunum mongom ete kale. \li1 \v 17 Iso em afam waneng Basemat um dukusu min Eluel em muluwel i kanekote kunum mongom biim kamok kesomi, Idom aneng fian ka kel teinsiliw kale. \li2 Nakat im kunum mongom e, \li2 Sela im kunum mongom e, \li2 Sama im kunum momgom e, \li2 Misa im kunum mongom ete kale. \li1 \v 18 Ana em awalik kesomi, Iso em fefe afam waneng Okolibama um dukusu muluwel bikati kanekote kunum mongom im kamok kesomi, Idom aneng fian ka kel teinsiliw kale: \li2 Yekus im kunum mongom e, \li2 Yalam im kunum mongom e, \li2 Kola im kunum mongom ete kale. \p \v 19 Kunum mongom alik alik bi Iso em abal dow ite kale. \s1 Emisik Idom Aneng Kasel im Wiin te. \p \v 20 Kol kawtiw im kunum mak Seil em abal dow im wiin e kanekote: \li1 Olotan im kunum mongom e, \li1 Sobal im kunum mongom e, \li1 Sibon im kunum mongom e, \li1 Ana im kunum mongom e, \li1 \v 21 Dison im kunum mongom e, \li1 Esel im kunum mongom e, \li1 Disan im kunum mongom ete kale. \m Kunum mongom alik alik bi Idom aneng fian em emisik teinsiliw kasel kesiliw kale. \li1 \v 22 Olotan em muluwel i kanekote: \li2 Koli so, \li2 Kemam so, ite kale. \m Olotan em waneng aul u Timna ute kale. \li1 \v 23 Sobal em muluwel i kanekote: \li2 Alwan e, \li2 Manakat e, \li2 Ebal e, \li2 Sefo e, \li2 Onam ete kale. \li1 \v 24 Sibon em muluwel i kanekote: \li2 Aia so, \li2 Ana so, ite kale. \m Sua e, Ana e alew Sibeon em donki yetebin kunum kesomi, aneng kunum banim so, ok banim so dim kel, ok miktem mamin so siksik kebe ok mak atemse kale. \li1 \v 25 Ana em min makmak e Dison e, em mun u Okolibama kesu kale. \li1 \v 26 Dison em muluwel i kanekote: \li2 Kemdan e, \li2 Esban e, \li2 Italan e, \li2 Kelan ete kale. \li1 \v 27 Esel em muluwel i kanekote: \li2 Bilkan e, \li2 Sawan e, \li2 Akan ete kale. \li1 \v 28 Disan em muluwel i kanekote: \li2 Us so, \li2 Alan so, ite kale. \m \v 29-30 Keko kasike, Kol kawtiw im kamok kesiliw kunum im wiin e kanekote: \li1 Mak e Olotan e, \li1 mak e Sobal e, \li1 mak e Sibeon e, \li1 mak e Ana e, \li1 mak e Dison e, \li1 mak e Esel e, \li1 fefe e Disan ete kale. \m Seil aneng fian teinsiliw Kol kawtiw im kunum mongom i ikalem wiin e biim kamok im wiin imdiw keliwi, im wiin so wiin atem kesiliw kale. \p \v 31 Sua e, Isalael kawtiw im imisik kamok fian banim kesiliw ding dim bakate, Idom aneng fian im kasel i imisik kamok fian so ke alenaliw kale. Im Imisik kamok fian biim wiin e kanekote: \li1 \v 32 Emisik e Bela, Beol em min ete kale. E Dinkaba abiw mutuk fian teineko, Idom aneng fian em kamok ke alenale kale. \li1 \v 33 Bela em kuanse ding dim bakate, akalem min Yobaw e emisik kamok fian kesomi, Bosala abiw mutuk fian kel alenale kale. \li1 \v 34 Yobaw em kuanse ding dim bakate, Teman aneng fian em kayak Kusam moko, Idom aneng fian em emisik kamok fian kese kale. \li1 \v 35 Kusam em kuanse ding dim bakate, Bedat em min Kadat emisik kamok fian kesomi, Awit abiw mutuk fian kel teinse kale. Kadat em bise ding kabalak e, e Moaw aneng fian elo uneko, Midian kawtiw iso maka keyemsomi, ilo kuiaw yese kale. \li1 \v 36 Kadat em kuanse ding dim bakate, Maseleka abiw mutuk fian em kayak Samala emisik kamok fian kese kale. \li1 \v 37 Samala em kuanse ding dim bakate, Yufeletis ok bang em mewso kel gesiliw Elekobot abiw mutuk fian em kayak Saul e emisik kamok fian kese kale. \li1 \v 38 Saul em kuanse ding dim bakate, Akbol em min Balkanan emisik kamok fian kese kale. \li1 \v 39 Akbol em min Balkanan em kuanse ding dim bakate, Kadal emisik kamok fian kesomi, Fau abiw mutuk fian ka kel alenale kale. E Matelet em mun Meketabel kuluse kale. Mesakaw e um awalik keumse kale. \s1 Iso em Kamok Kesiliw Muluwel im Wiin te. \p \v 40 Iso em muluwel dow im kamok kesomi, ikalem abiw mutuk ikalem wiin so wiin atem kelewsiliw muluwel im wiin e kanekote: \li1 Timna e, \li1 Alawa e, \li1 Yetet e, \li1 \v 41 Okolibama e, \li1 Ela e, \li1 Finon e, \li1 \v 42 Kenas e, \li1 Teman e, \li1 Miwsal e, \li1 \v 43 Makdiel e, \li1 Ilam ete kale. \m Bite imisik kamok fian keko, ikalem kunum mongom amen amen kesomi, ikalem teinsiliw abiw mutuk fian akati amen amen kesomi, Idom aneng fian ka kel teinsiliw kale. Kunum mongom alik alik bi Iso em abal dow ite kale. \p Iso em wiin mak e Idom ete kale. \c 37 \s1 Sekow em Muluwel im Sang te. \p \v 1 Beli, Sekow em alew Aisak e kuaninba kesomi, bise em ding kabalak e, e kokow kunum atew kesomi, Kenan aneng fian kale kel kakamale kale. Kakambomelei, em min Sekow e iti emdiw kesomi, Kenan aneng fian akati kakamale kale. \p \v 2 Sang be Sekow em talfut kese em sang te. \p Beli, Sekow em afam waneng alew Bilka so Silfa so uso biim muluwel i alew em meme so siwsiw so samal biim yetebin kunum kesiliw kale. Kebomeliwi, kunum biim ning Yosew em itol e mali em guel kel itol kese ding kabalak e, e fik kusel ilo dokoyemin unse kate, e yawal yawal keyemeko, em fik kumel im mesesem mak wa kesiliw eisneng be alew elo bokolewse kale. \p \v 3 Kate, alew Isalael em min fasel men Yosew elo dulewkabe ibolow mutuk fian e atin kuw fian kesomi, akalem mali muluwel ilo duyemkabe ibolow fian beelo kalak da kolewsomi, elo bakilewse kale. Bakilewse kasike, alew e teing tiakim so ken ati kuw asolow ilim mak min beelo dulewse kale. \v 4 Dulewei, Yosew em fik kumel i alew em ning elo ibolow so kelewse eisneng be atemsomeliwi, i Yosew elo ibolow gal kelewsomi, eso kilele weng mak bakalewinba kelewaliw kale. \p \v 5 Beli, deiw mak ding mak kabalak e, Yosew e kiin dem sin mak atemeko, sang be fik kumel ilo bokoyemse kale. Bokoyemei, fik kumel i em bokoyemse weng be kiliko, elo atin kuw ibolow wawa gal fian kuw kelewsiliw kale. \v 6 Nimtew angom? Yosew e ilo bokoyemomele: “Yutaka! Yu nem kanenemse kiin dem sang kale kililina! \v 7 Ne kiin dem atemite: Nungmel nu makuw musun dim kel aluwbabomeluwi, musun beem ais dem kubul dukuko, sok geeko, mo kolew mo kolew kebuluw te. Kesomeluwi, nem sok so ge kolewbi be, emikel kuw doung mobelei, yom sok so geko, mo kolew mo kolew kebiliw be, nakalem beelo falal mutuk dasomi, em mit elo gatak wakas angbiliwi, atemsi te.”, yangse kale. \v 8 Yangei, fik kumel i em yangse weng be kiliko, bokolewomeliw: “Kate kutaka! Ku kamok kelewi, nu kom afak elo kebokoluw sako?”, dangesomeliwi, i elo em angse weng beem mongom ete iti atin kuw ibolow wa kelewsomi, ibolow kaim alel fian kuw kelewsiliw kale. \p \v 9 Kelewsomeliwi, e iti kiin dem sin makso mak kuluko, akalem fik kumel ilo bokoyemeko, bokoyemomele: “Yutaka! Yu nem kiin dem sang kale iti kililina! Ne atemite: Ataan so kayow so, guel kel fial so, alik alik i nem mit mewso teleko, nelo gatak wakas angiwi, ne atemi te.”, yangse kale. \v 10 Yangei, alew so, fik kumel iso, alik alik i em yangse weng be kiliko, ibolow ki kesomi, kaisuw kelewiwi, alew Sekow e elo sakalala dangeko, bokolewomele: “Wee kutaka! Ku nimtew kiin dem kuw senbelew a? Ku ibolow fukunewete: Nakalem so, kauk so, kawkumel kumel iso, alik alik nu kom afak kuw kesomi, kom mit kel gatak wakas angeko, teinuwi, angbelew a?”, dangse kale. \v 11 Keko beli, akalem fik kumel i elo ibolow mesem kuw kelewsiliw kate, alew e min beem kiin dem sang beelo fukunsomi, akokow kelewinba kese kale.\x * \xo 37:11 \xt Kalan Kunum 7:9\x* \s1 I Yosew elo On Kisol so Alwol Kelewsiliw em Sang te. \p \v 12 Deiw mak ding mak, Yosew em awkunum kumel i uneko, Sekem abiw mutuk fian em mit kel ikalem alew em siwsiw so meme so yetebam unsiliw kale. \v 13 Uniwi, alew Sekow e Yosew elo bokolewomele: “Ku uneko, Sekem abiw mutuk fian mewso kel samal yetebiliw kawkunum kumel im fukun una!”, dangse kale. Dangei, Yosew e yan weng bokolewomele: “Kenka! Unika.”, dangei, \v 14 Sekow e elo bokolewomele: “‘King kumel so, im yetebiliw samal so, alik alik i ken biliw yake?’, angeko, bi kasike kame, ku fongate im fukun unew kano, iti netebam teleko, nelo weng kal bakanem tololewka!”, dangse kale. Dangei, Yosew e akalem am dim Kebolon abiw mutuk fian beelo koleweko, Sekem abiw mutuk fian elo unse kale. \p \v 15 Uneko, em abiw mutuk fian beem mewso teleko, tefulu kakabise ding kabalak e, mak kunum mak elo atemeko, dakalalomele: “Ku nimtew fen talbelew a?”, dangse kale. \v 16 Dangei, Yosew e yan weng bokolewomele: “Nawkunum kumel ilo fenem teli te. I nalem aneng kel ikalem samal yetemeko, someliwi, ne akokow so bi te. Ku ki keko, nelo bokonemew e?”, dangeko, bokolewse kale. \v 17 Bokolewei, e iti yan weng mak bokolewomele: “Ikalem kuw angsiliw weng be kililite: ‘Aneng kale koleweko, Dotan abiw mutuk fian beem mit mewso unuma!’, angiwi, ne kilisi te.”, dangse kale. Dangei, Yosew e beem weng be kiliko, awkunum kumel ilo Dotan aneng kalo fenem unse kale. \p \v 18 Unei, singam kel bise ding akate, em awkunum kumel i elo atemeko, elo alomin weng mak bokolew bokolew kesomi, \v 19 bokolomeliw: “Yake! Ibo! Kiin dem senkabe kunum akal mew talaka o! \v 20 Nu elo aluwi, e kuanoka! Kuanei, em fom e kawin tem mak kabalak daluma! Kanelewsomeluwi, nu bokolomeluw: ‘Kut samal ite mak an wane kembiliw sako?’, angokoluw te! Keko beli, akalem kiin dem sen kembe be, nono kele yake?”, angsiliw kale. \p \v 21 Angsiliw kate, alew em emisik dukuse min Uluben e im bakabiliw weng be kiliko, Yosew elo dokolewomin deiw fensomi, akalem ning kumel ilo bokoyemomele: “Bayo! Nu kanelom elo alokoluw te! \v 22 Nukalem kaim atuk kasike, nu kanelom em kaim buselewuwi, e kuanoke te! Nu elo sak fomdoko, kawitw banim dim kaleem kawin tem mak kabalak elo daluma!”, yangse kale. Nimtew angom? Fik Uluben e ning Yosew elo dokoleweko, iti alew beem mit mewso elo debele unomin deiw fense kasike. \p \v 23 Keko beli, Yosew em fik kumel im mit mewso talse ding dim bakate, fein, i elo net keleweko, teing tiakim so ken ati asolow ilim be gulok kolewsomi, \v 24 Yosew elo kawin tem ok miktem mak kabalak elo dasiliw kale. Kabalak dasiliw kate, elo dasiliw kawin tem be ok banimse kale. \fig |alt="Joseph into well" src="UBSGen37-24.tif" size="col" ref="Talfut Kese 37:24" \fig* \p \v 25 Kanelewsomi, im uneko, teinsomi, wanin wansiliw ding kabalak e, mali Ismael kawtiw i kamel dim tein talbiliwi, yetemsiliw kale. Kunum min bi Gileat aneng elo koleweko, Isiw aneng fian elo ikalem kamgu eisneng mesesem mak on kisol so alwol kelomin ibolow kesiliw kale. \v 26 Kesomeliwi, Suda e akalem awkunum kumel ilo bokoyemomele: “Yutaka! Nu nukalem kaim atuk kale anko, em kaim elo okiw da kolewuw tewe, nu beem mongom ete nim gomet ete kelokoluw a? \v 27 Kasike, nu elo kaleem talsiliw Ismael kawtiw iso on kisol so alwol kelewuw tewe, i elo Isiw aneng fian elo debele uneko, ka kel wenoliwka! Nimtew angom? E nukalem kaim atuk kasike.”, yangei, alik alik i ibolow ki makmak kesomi, “Kenka!”, dangsiliw kale. \p \v 28 Weng bakabiliw dim bakate, Midian aneng fian koleweko, mesesem mesesem on kisol so wekabiliw kunum biim teleko, Yosew em kawin tem alakabe dim mewso talsiliw ding dim bakate, Yosew em awkunum kumel i elo kut matem dasomi, Ismael kawtiw biso tum win on kisol mali em duan kel fu mak alwol kelewsomi, wesiliw kale. Weliwi, i Yosew elo kuluko, dabeleko, Isisw aneng fian elo unsiliw kale.\x * \xo 37:28 \xt Kalan Kunum 7:9\x* \p \v 29 Keko beli, anfel e, Uluben e iti Yosew em kabalak dasiliw kawin tem elo uneko, atemomete: Yosew e “Kawin tem banime kai!”, angeko, atemeko, yol fian mak angse kale. Angomi, sakik fian kuluko, akalem ilim finggel dukuko, \v 30 uneko, akalem ning kumel ilo bokoyemomele: “Ibo! Aul min a! Yosew e banim be kai! Kame ne nono keloki ya?”, yangeko, olse kale. \v 31 Olemei, awkunum kumel i Yosew em teing tiakim so ken ati asolow ilim be kuluko, meme imok mak ansomi, em kaim bulok kelewsiliw kale. \v 32 Kelewsomeliwi, ilim be kunum mak em teing dim dukusomi, ikalem alew beelo delew unesomeliwi, elo dakalalomeliw: “Ilim kale mutuk mak kel kumin belei, atemuw te. Ku kilele diw atema! Asolow ilim kale kukalem min em sako?”, dangsiliw kale. \p \v 33 Dangsomeliwi, alew e diw atemeko, bokolomele: “Fein! Nakalem min em asolow ilim ete te!”, angomi, gaanin fian keko, bokolomele: “Ibo! Nakalem min em asolow ilim ete kai! Kut samal ite nem min Yosew elo an wane kembiliw sako!”, angeko, olse kale. \v 34 Olsomi, sakik fian mak kuluko, akalem ilim finggel dukuko, sakik kemin ilim mak minggisomi, ilum fian mak kuluko, tiak ding mak ibolow tilel kelewse kale. \v 35 Kebomelei, akalem muluwel kunum waneng alik alik i teleko, menew ibolow weng bakalewsiliw kate, e im weng be kililinba kesomi, sakik fian so teinsomi, amemsomelei, ilo yan weng bokoyemomele: “Ibolow tilel kenemei, finik am tem unomin ibolow kenembe kai!”, yangeko, amese kale. \p \v 36 Beli, Isiw aneng fian kel, mak kunum mak em wiin e Fotifal e Yosew be Midian aneng fian kolewsiliw kunum biim teing dim on kisol so welewsomelei, e Yosew elo kuluko, elo sak akalem weng afak kunum kelewse kale. Fotifal e Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem wonuk so kunum im kak kunum ke alenale kale. \c 38 \s1 Tamal um Kanesu em Sang te. \p \v 1 Beem ding ka e, Suda e akalem awkunum kumel im alenaliw dim be koleweko, uneko, Adulam abiw mutuk fian em kayak mak em wiin Kila eso, aso alenaliw kale. \v 2 Bomeliwi, Suda e Kenan aneng fian kayak Sua em mun seiw ulo watemeko, wamduse kale. \v 3 Wamduko, i bomeliwi, e kalel ulo aul duumei, u kunum aul mak dukusu kale. Dukului, alew Suda e min beem wiin e “El” dangse kale. \v 4 Dangeko, kalel ulo iti aul duumei, u iti kunum aul mak dukuko, em wiin e “Onan” dangsu kale. \v 5 Dangui, u iti aul kumun kesu kale. Kesomi, Kesiw abiw mutuk fian kel bisu ding kabalak e, u iti kunum aul mak dukuko, em wiin e “Sela” dangsu kale. \p \v 6 Beli, aul biim tanbelsiliw ding dim kabalak e, alew Suda e akalem emisik dukuse min El beem dulum elote waneng mak fendew unse kale. Femdew uneko, waneng mak um wiin e Tamal watemeko, akalem min elo dulewei, e ulo wamduse kale. \v 7 Wamduse kate, Suda em emisik dukuse min El em kukuw e Yawe em kiin dim e atin kuw wa sel kese kasike, e El elo alei, e kuanse kale. \v 8 Kuanei, Suda e akalem emteben dukuse min Onan elo bokolewomele: “Ku kalun kayak kasike, kame king em kalun ulo wamdulolewka! Um emisik dukuloku aul be king em dulum elote kelewei, king em fan akal kuloke te.”, dangse kale. \v 9 Dangei, Onan e fukunomele: “Nakalem aul atew ba kai! Fik em aul dukuloku kai!”, angomi, akalem kalel uso kal bongguko, akalsiliw ding kabalak e, e akalem mayow ok be busel kolew kemale kasike, fik em dulum elote aul kailomin em deiw be okilew kemale kale. \v 10 Kanemale kate, Yawe e Onan em kanese kukuw be atemeko, em kiin dim “Kukuw wa sel kekabe kai!”, angesomi, Onan akati alei, e kuanse kale. \v 11 Kuanse kasike, alew Suda e finganeko, ibolow fukunomele: “Mesik ne nem afung aul Sela bakati ulo duumii, e fik kumel imdiw kuanoke kai!”, angeko, min kalel kalun kesu Tamal buulo bokoumomele: “Kom kimok kumel kuansiliw kasike kame, ku uneko, kukalem kalew em am dim elo uneko, eso bomelewi, nem afung aul Sela beem tanbeloke ding kabalak e, ku iti teleko, elo dawdololewka!”, wangse kale. Wangei, u fein kiliko, iti ukalem alew em mit uneko, alenalu kale. \p \v 12 Bomelui, tiak ding mak banimse ding kabalak e, Suda em kalel ukati kuansu kale. (U Kenan aneng fian kayak Sua beem mun alenalu kale.) Kuanui, sakik ibolow ding banimse ding kabalak e, Suda e akalem Adulam abiw fian em akunum Kila eso, aso i Timna abiw kalo uneko, ikalem siwsiw kalim bitam unsiliw kale. \v 13 Unbomeliwi, Tamal u kililute: “Kimalik e Timna abiw kalo siwsiw kalim bitamomin unbe kai!”, wangiwi, u kilisu kale. \v 14 Kiliko, fongate akate uneko, um kalun keko, sakik ilim be gulu koleweko, ilim ken ati kuw mak minggisomi, ilim gel mak kuluko, ukalem kiinguen kasiko, Timna deiw gengen dim ka uneko, teinsu kale. (Deiw gengen dim beem wiin mak e Enaim.) Nimtew angom? Tamal u atemute: Suda em afung aul Sela e tenbelei, atemsu kate, imalik e kalun kayak weng mak bokouminba kese kasike. \p \v 15-16 Beli, Suda e uneko, min em kalun Tamal ulo watemse kate, e ulo abelew keumeko, fukunomele: “Waneng kalu ukalem kiinguen kasiko, teinbu kasike, u deiwkim waneng ute sako!”, angeko, ibolow fukunse kale. Fukuneko, waneng buum mit kue angko, bokoumomele: “Kutaka! Kuso neso kal bonggusomi, akaluma!”, wangse kale. Wangei, u yan weng bokolewomelu: “Ne nim yan kuloki a?”, dangsu kale. \v 17 Dangui, e bokoumomele: “Sow ete, beem yan e meme imok mak dukemoki te.”, wangei, u elo yan weng bokolewomelu: “Kenka. Kate kame, fein nangbelew beem kal kelomin beem mongom ete nim eisneng mak dunemokolew a?”, dangsu kale. \v 18-19 Dangui, Suda e ulo bokoumomele: “Ku nim eisneng mak ibolow kelewbelew a?”, wangei, u bokolewomelu: “Kukalem wiin beem tikin bosiliw eisneng so, beem gatak dangen kelebelew beem sok so, kom tokfol so, alemsal eisneng bi dunemolewka!”, dangsu kale. Dangui, Suda e alemsal eisneng be ulo fein duumei, alew i kut deiw kukuw kesiliw kale. Kesomeliwi, Tamal u fokfok tein moko, ikalem am uneko, iti um ilim ken so, ilim gel kiinguen kasibu ilim be gulu koleweko, ukalem kalun ilim minggisu kale. Minggisu kate, fein e, imalik em dulum elote u aul kumunsu kale. \p \v 20 Keko beli, Suda e meme imok mak kuluko, akalem Adulam abiw mutuk fian akunum beem teing dim dukulei, e elo waneng buulo deum unesomelei, Suda em wiin so eisneng beelo iti de tolomin unse kale. Unse kate, waneng bu iti wateminba kese kasike, \v 21 e abiw beem kunum waneng ilo dakalalomele: “Enaim deiw gengen teineko, deiwkim kakabu waneng ayem u nal kel bu ye?”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nukalem abiw kale, waneng ayem mak emdiw banim te.”, dangsiliw kale. \v 22 Dangiwi, Kila e iti uneko, akunum Suda elo bokolewomele: “Ne waneng buulo wateminba keli kasike, ka em abiw kunum waneng i dakalalii, i yan weng bokonemomeliw: ‘Deiwkim kakabu waneng ayem mak nukalem abiw kale banim kao.’, nangiwi, ne iti sak teli te.”, dangse kale. \v 23 Dangei, Suda bokolewomele: “Kanemok a! Waneng bu nem eisneng be sak kuluka! Nu waneng buulo fenem unuw tewe, kawtiw alik alik kaso num dulum elo abenggiyembokoliw sako! Ku kiin so walaselewte: Kom teing dim meme imok mak ulo dabala unsi kate, ku waneng buulo wateminba keselew te.”, dangse kale. \p \v 24 Dangei, kayow alemsal mak banimse ding kabalak e, Suda e weng kal kililite: “Kom min kalel Tamal u kut deiw kukuw kesomelui, u aul kumun kebu kai!”, dangiwi, e kilise kale. Kilisomelei, e kitil weng mak bokolomele: “Ulo wamde unesomi, ais dako, weing ulo kainei, u kuanuka!”, angse kale. \v 25 Angei, i ulo fein wamde unomin kesiliw ding dim bakate, Tamal u Suda em ulo duumse wiin so mesesem eisneng be kuluko, imalik elo dabalaleweko, weng mak bokolewomelu: “Mesesem eisneng beem kasel be nelo aul dunemse te. Ku mesesem eisneng beelo kilele diw atemolewka! Kanem wiin fut bosiliw eisneng so, akalem gatak dangen sok so, tokfol so, ite te?”, dangsu kale. \v 26 Dangui, Suda e kilele diw atemsomi, um dangu weng be kilele kiliko, bokolomele: “Fein! Um kiol kukuw e nem kukuw bakilewkabe te. Ne ulo wa keumsomi, nem afung min Sela ulo duuminba kelii, e kalun kayak kukuw gelewinba keko, ulo wamdolinba kese kasike!”, angse kale. \p Angse kate, e kuansiliw min im kalun uso iti kal bongguko, akalinba kese kale. \p \v 27 Anfel e, Tamal um aul dukusu ding kabalak e, awang men dukulomin kis kesu kale. \v 28 Kesomelui, mak aul em teing esik malak talse ding dim bakate, auk um aul dukului, dokoumomin waneng bu sok olol nam mak kuluko, aul beem teing falal keleweko, bokolomelu: “Emisik aul malak tele bakate!”, angsu kale. \v 29 Angsu kate, aul be iti teing bing angeko, auk kumun iw elo kese kale. Kanelei, emteben aul esik deiw elo kesomi, emisik malak telei, fe e, u dukusu kale. Dukusomi, bokolomelu: “Yake! Ku nono kelomi, nelo dakal konemw a?”, dangsu kale. Dangsu kasike, i em wiin e “Feles”\f + \fr 38:29 \ft 38:29 Suda im weng sin e “Feles” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Dakal Dukule”.\f*, dangsiliw kale. \v 30 Dangiwi, aul beem sok olol nam em teing dim falal kolewsiliw awkunum akati malak talse kale. Telei, aul beem wiin e “Sela”\f + \fr 38:30 \ft 38:30 Suda im weng sin e “Sela” e wiin mongom so. Em mongom e kanekote: “Kafing Olol Nam”.\f* dangsiliw kale. \c 39 \s1 Fotifal em Kalel um Yosew elo Kak Kelewsu em Sang te. \p \v 1 Beli, Ismael kawtiw im Yosew elo Isiw aneng fian debele unsiliw ding kabalak e, Fotifal e elo on kisol so wensomelei, e akalem sak weng afak kunum kese kale. Fotifal e Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem wonuk so kunum im kak kunum ke alenale kale. \p \v 2 Keko beli, Yawe e Yosew elo dokolewse kasike, akalem Isiw kunum beem am alenale ding kabalak e, e akalem kamok em aluwbamin mesesem mesesem alik alik be ken ati kuw alulewbamale kale.\x * \xo 39:2 \xt Kalan Kunum 7:9\x* \v 3 Alulewbelei, em kamok atemete: Sunbin-Got e Yosew so bomi, Yosew em aluwbamin alik alik be bamki so kelewemale kasike, \v 4 e Yosew elo kalfong fian keleweko, akalem wiin dawsuleko, akalem ibolow fian dulewkabe emisik weng afak kunum kelewse kale. Keleweko, Yosew elo akalem am so, akalem mesesem mesesem eisneng so, akalem weng afak kawtiw iso, alik alik biim yetebin kunum kelewse kale. \v 5 Kelewse ding dim bakate, Sunbin-Got e Isiw kayak kamok fian beem am so, em mesesem eisneng so, em musun so, alik alik mesesem eisneng beelo Yosew beem dim elote bamki so keyemale kale. \v 6 Keyemei, Yosew e akalem kamok em mesesem mesesem eisneng alik alik be kilele atebelei, Fotifal e em atebe eisneng beem dulum elote sakik banimsomi, sak am kuw bomi, wanin wanbise kale. \p Kate, Yosew e atebomin kuw kunum weit mak kesomi, kal anggil fulkan danong angse kunum kese kale. \v 7 Kese kasike, akalem kamok Fotifal em kalel u Yosew elo ukati atemeko, ibolow kutilel atin kuw fian fian kelewsu kale. Kelwsomelui, u elo weng mak bokolewomelu: “Kame kuso neso kal bongguko, akalokoluw te!”, dangsu kale. \v 8 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Itel bayo! Nem kamok e akalem mesesem mesesem eisneng angom alik alik be nakalem teing dim kuw dunemei, e beem dulum elote atin kuw sakik banimkabe te. \v 9 Akalem am kale kel mak kunum mak nemisik bate. Nete kuw akalem emdiw, mesesem mesesem eisneng alik alik be atemkabi te. Kate kukalem nem kamok em kalel kasike, ku akalem ete kuw te. Kuso nu kal bongguko, akaluw tewe, nu atin kuw wa kesomeluwi, ne nakalem Sunbin-Got em kiin dim e sili sili nam kukuw fian mak keloki te.”, wangse kale. \v 10 Wangei, taw banim kutiliw banim diwkuw diwkuw u iti kak kelew, iti kak kelew kebisu kate, Yosew e um weng wosulinba kesomi, um mit mewso uninba keko, kitil kese kale. \p \v 11 Beli, deiw mak ding mak kelei, Yosew e kamok em am kawtem elo aluwomin unse kale. Unse ding dim kabalak e, weng afak kawtiw gel so mak am ka banim kesiliw kale. \v 12 Keko beli, Fotifal em kalel bu em mit mewso teleko, Yosew elo galolo aluweko, bokolewomelu: “Kame kutaka! Fongate akate kuso nu kal bongguko, akaluma!”, dangsu kale. Dangui, e “Bayo!”, angeko, fon unse kale. Fon unse kate, u gebi aluweko, em ilim ete kuw gulok takas aluweko, atemsu kale. \v 13 Keko beli, u atemute: Yosew e fon unse kate, em ilim ete kuw um teing dim elo guluk kolewsomi, am kolewi, atemsu kale. \v 14 Atemsomelui, u ukalem am em weng afak kunum waneng alik alik biilo gaayemeko, bokoyemomelu: “Yu atemina! Nakalem imok em nukalem buluw dim kalo kolew talse Kibulu kawtiw em kunum be nulo kukuw wa keyemomin talakabe te. Kame kuw e nem mit mewso teleko, nauleko, neso kal bongguko, akalomin ibolow kele te. Nem oleko, \v 15 gaanbi ding dim bakate, e fon kun kang konemeko, ilim ete kuw gulok kolewsomi, am kolew une te.”, yangsu kale. \v 16 Yangui, alik alik i um yangsu weng be kilisiliw kate, u Yosew em gulok kolewse ilim be aluweko, imok em talse ding dim bakate, \v 17 u elo bokolewomelu: “Imok kutaka! Ku Kibulu kawtiw biim kunum beelo num mit dabele talselew te. Kame kuw, kunum be nelo wa kenemomin teleko, nalue te. \v 18 Naluei, nem oleko, gaani em ding dim bakate, e fon kun kang konemei, ne ilim ete kuw alulewii, e am koleweko, une te.”, dangsu kale. \p \v 19 Dangui, imok Fotifal e kalel um “Kom aluwbamin kunum be wa kukuw kelomin tele kae!”, dangsu weng be kilisomelei, e fein atin atin kaisuw fian mak kesomi, \v 20 akalem wonuk so kunum ilo gaayemei, i telesomi, Yosew elo kuluko, Isiw aneng fian em emisik kamok fian em sok am tem da kolewsiliw kale. \p \v 21 Kolewsiliw kate, Yawe Sunbin-Got e Yosew elo kolewinba kesomi, ibolow folok kukuw kukulewse kasike, sok am tem em wonuk so kunum im kak kunum e Yosew elo kinkin ibolow kelewsomi, folok kukuw kelewse kale.\x * \xo 39:21 \xt Kalan Kunum 7:9\x* \v 22 Kelewsomi, Yosew elo mali sok am biliw kawtiw biim yetebin kunum kelewsomi, ka em aluwbamin alik alik be Yosew em teing dim elo dulewei, e aluwbamin alik alik be fein kuw aluwbamale kale. \v 23 Keko beli, sok am tem beem kak kunum be sak am kuw bomi, em sakik alik banimse kale. Nimtew angom? Yawe Sunbin-Got e Yosew elo bamki so kelewsomi, dokolewse kasike, Yosew em aluwse mesesem eisneng alik alik be kenati kuw keko, kiol kuw kese kasike. \c 40 \s1 Yosew em Kiin Dem Mongom Kaim Dim Dase em Sang te. \p \v 1 Beli, deiw mak ding mak kelei, Isiw aneng fian em emisik kamok fian em kak wiin so kunum alew mak i ikalem kamok em kiin dim elo sen so kesiliw kale. \v 2 Mak wiin so kunum be akalem kamok em wanin ok dalewbin kak kunum kelei, mak e akalem kamok em belet wanin fulewkabe kak kunum kese kale. Aso biim sen beem mongom e emisik kamok fian be aso ilo kaisuw fian mak keyemeko, \v 3 aso ilo sok so ge koyemeko, akalem wonuk so kunum biim kak kunum em sok am tem kel da koyemse kale. Koyemse sok am ka kel e, sua kel akate Yosew elo da kolewsiliw kale. \v 4 Keko beli, sok am tem beem wonuk so kunum im kak kunum be sok am yemde talsiliw kunum alew biilo Yosew em teing dim da koyemse kale. Koyemei, aso i sok am tem kel bomeliwi, ding fensiliw kale. \p \v 5 Kaneko beli, mililiw mak kabalak e, Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem ok dalewbin kak kunum so, beem belet wanin fulewkabe kak kunum so, aso im sok am tem biliw ding dim ka e, mak akal amen kiin dem mak sense, mak akal amen kiin dem mak sense kale. Aso i kiin dem sensiliw kate, aso i ikalem kiin dem beem mongom e kal kelinba kesiliw kale. \v 6 Kesomeliwi, kutim danse ding kabalak e, kunum alew bi sakik ilum so teinbiliwi, Yosew e aso ilo yetemse kale. \v 7 Yetemeko, aso ilo dakalalomele: “Wee! Yutaka! Kaso yu nimtew angom ete ilum sakik so teinbiliw a?”, yangse kale. \v 8 Yangei, aso i yan weng mak bokolewomeliw: “Nu kiin dem mak senomeluwi, atemuw kate, num kale buluw dim bakate, mali kawtiw mak dolon keko, kiin dem sen kembuluw beem mongom e nulo kilele bokoyeminba kebiliw kasike.”, dangsiliw kale. Dangiwi, Yosew e bokoyemomele: “Yom kiin dem sen kembiliw be nelo bokonemina! Nakalem Sunbin-Got ete kuw kiin dem sen beem mongom kayak ke alakabe kasike.”, yangse kale. \p \v 9-10 Yangei, ok dalewbin kak kunum be emisik keko, akalem kiin dem sense sang be Yosew elo bokolewse kale. E bokolewomele: “Ne wain ais sen teing alemsal so mak atem kembi te. Ais sen be kon kalis ange kembe kate, em dim e iti kon so bokbok so dem so tebelei, atem kembi te. Atebi ding dim bakate, dem be guluw keko, yom kelei, atem kembi te. \v 11 Keko beli, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian em wain ok sen nem teing dim aluweko, wain ais beem dem kawtol dubelet keyemeko, wain ok sen tem elo kelewsomi, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian elo dulewsomi, atem kembi.”, dangse kale. \v 12 Dangei, Yosew e elo kiin dem beem mongom e kaim dim dako, bokolewomele: “Kiin dem beem mongom e kanekote: Wain ais em teing alemsal bi alemsal ding beem kiskiw te. \v 13 Alemsal ding mak banimei, Isiw aneng fian em emisik kamok fian e teleko, kom kak kon bing kekemeko, kulo kamde uneko, kukalem suaem aluwbamelew dim beelo ‘Ku iti aula!’, kangoke te. \v 14 Kame, ku kilila! Kom uneko, iti ken abin teinokolew em ding dim e, ku nem ibolow akal fukunemolewka! Fukuneko, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beelo weng kal kelewsomelewi, e nelo kut da konemoka! \v 15 Nimtew angom? Ne Kibulu aneng fian em kayak kate, mali kunum mak i nelo yakut kenemsomi, Isiw aneng fian kalo nemde telesomeliwi, kunum mak nelo on kisol so wese te. Kate kame, i nelo sak mongom banim beem dulum elote sok am tem da konemiwi, ne kale bika.”, dangse kale. \p \v 16 Dangei, belet wanin fukabe kak kunum e kililete: Yosew e akunum beem kiin dem em mongom e kiol kuw sileleko, mongom ken kuw bokolewse kasike, akati Yosew elo bokolewomele: “Nakati kiin dem mak beemdiw sen kembi te. Nemi kanekote; Belet wanin wen gekbiliw men alemsal mak belei, nem kak dim dukuko, de unembi te. \v 17 Nem de unembi tikin men dim kawtem e Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem ibolow kelewkabe abal wanin be abuliwi, ne de unembi te. Kate, nem unembi ding dim be, awon mali mak teleko, abal wanin beelo yakut binge binge kemiwi, yetem kembi te.”, dangse kale. \v 18 Dangei, Yosew e elo yan weng bokolewomele: “Kiin dem beem mongom be kanekote: Men alemsal bi yemamas kel ding beem kiskiw te. \v 19 Yemamas kel ding banimei, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beem wonuk so kunum i teleko, kulo kamdeko, nang wanin sok gi kokemokoliw te. Kokemiwi, awon i teleko, kom fom dim teineko, wanokoliw te.”, dangse kale. \p \v 20 Keko beli, alemsal kel ding dim banimei, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beem auk elo dukusu ding kese kale. Kelei, kawtiw i beem ibolow fukunsomi, wanin fian mak fusomi, emisik kamok fian beem weng afak kunum waneng alik alik i ka tele ka tele kesomi, wanin wansiliw kale. Wansomeliwi, e akalem sok am da koyemse kak kunum alew biim dulum elote “Ilo yemde telina!”, angesomi, ilo wensanbiliw kunum waneng alik alik im kiin dim kel mo koyemse kale. \v 21 Mo koyemsomi, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian be akalem wain ok dalewbin kak kunum beem dulum elote “Elo iti kolewina!”, yangei, fein, e iti akalem aulamele beem dim kalo iti aluwbam unse kale. \v 22 Kanese kate, emisik kamok fian be akalem belet wanin fulewkabe kunum beelo wonuk so kunum im teing dim dalei, i elo sok gi kolewsiliw kale. Gi kolewsomeliwi, Yosew em aso ikalem kiin dem sensiliw beem dulum elote “Kaneloke te!”, yangse weng be ki fein kese kale. \p \v 23 Kese kate, ok dalewbin kak kunum be Yosew em ibolow fukuninba kesomi, elo akokow kelewse kale. \c 41 \s1 Emisik Kamok Fian em Kiin Dem Sense em Sang te. \p \v 1 Beli, alew itol banimse ding dim e, Isiw aneng fian em emisik kamok fian be kiin dem mak sense kale. E kiin dem atemete: Em Nail bang mewso mobele ding dim bakate, \v 2 kal weit so belibeli biliw bulmakao ben kel mak Nail bang ok mutuk elote matem teleko, ok benggew em mit mewso balasal wanen teliwi, yetemse kale. \v 3 Em yetebe dim ete, dem banim, melen kun fitew keko, kuka nam bulmakao ben kel mak mali biim ibik elote ikati Nail bang ok mutuk elote matem teliwi, yetemse kale. Em yetebe dim ete, ibik kuka nam talsiliw bulmakao imisk belibeli so balasal wanbiliw bulmakao biim mit mewso teleko, \fig |alt="pharao's dream" src="PharaosDream.tif" size="span" ref="Talfut Kese 41:3" \fig* \v 4 ilo yen kuniliwi, yetemse kale. Yetemsomi, yol angeko, baba teinse kale. \v 5 Teineko, iti akaleko, iti kiin dem mak sense kale. E atemete: Ok abolin tew kese wit sen makmak em dim ka kel e ben kel uki dem tugul ken so kuw abuko, gilabelei, atemse kale. \v 6 Em atebe dim ete, dem tugul banim, aom kuw kalulu angse wit uki ben kel mak beem dim akati tebei, atemse kale. Atemse wit uki be, ataan tele dim elote inim mamin fian mak fufu tiow nam kelewei, dem tugul yak elo alik alik kuiaw banim kelewi, atemse kale. \v 7 Atemse ding ete, aom kuw kalulu balkil uki be dem tugul ken so kuw wit uki beelo kunil kolewei, atemse kale. Atemeko, iti yol yol angeko, baba teineko, bokolomele: “Yakai! Kiin dem kuw senbi!”, angse kale. \v 8 Angesomelei, iti kutim danse ding dim bakate, e ibolow tiaktiak kuw kesomi, Isiw aneng fian em ok takak selew kunum so, kal fian so kunum so, alik alik biilo gaayemei, i teliwi, e ilo akalem kiin dem alew atemse beem sang be bokoyemei, fe e, ilo bokoyemomele: “Yu kame kiin dem sen kembi beem mongom be nelo bokonemina!”, yangse kate, i ki keko, beem mongom e kiol kuw silel kaim dim bokolinba kesiliw kale.\x * \xo 41:8 \xt Daniel 2:2\x* \p \v 9 Keko beli, Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem ok dalewin kak kunum be akalem kamok elo weng mak bokolewomele: “Kamoka! Kame kuw nem wa kekemsi beem dulum elote iti fukuni te. \v 10 Mali itol banimse ding kabalak e, ku nakalem so, belet wanin fukemkabe kak kunum so, aso nulo kaisuw keyemsomi, aso nulo wonuk so kunum im kak kunum beem sok am tem kabalak elo yamda koyemselew te. \v 11 Aso num ka bomuluwi, mililiw mutuk mak kese ding dim bakate, aso nu kiin dem mongom so mak sensuluw te. Aso nu amen kuw kesomi, akal amen senei, nakal amen seni, kesuluw te. \v 12 Keluwi, Kibulu kunum tanbel mak akati ka kel bise te. Sua e, e wonuk so kunum im kak kunum beem sak weng afak kunum kebise te. E aso num kiin dem sensuluw beem mongom e nulo kilele kiol kuw silel bokoyemse te. \v 13 Bokoyemei, em aso nulo bokoyemse mesesem eisneng be alik alik kiol kuw fein kese te. Nakalem ete iti kom aluwbamin kekabi kate, nakunum em kiin dem sense sang akati fein kelei, ku elo sok gi kolewselew bakate.”, dangse kale. \v 14 Dangei, Isiw aneng fian em emisik kamok fian be kunum beem weng be kiliko, kitil weng mak bokolei, i Yosew elo kalan uneko, debele tolomin unsiliw kale. Uneko, i fongate akate sok am tem elo uneko, Yosew em kak kon okilewsomi, elo ilim kikis ken kuw minggilewsomi, elo kamok fian beem kiin dim mo kolewsiliw kale. \p \v 15 Mo kolewsomeliwi, Isiw aneng fian em emisik kamok fian be Yosew elo bokolewomele: “Nem kiin dem sen kembi beem mongom e kaleem kunum i ki keko, kiol kuw bokoneminba kebiliw te. Kame, ne kililite: Kukalem ete ki keko, kiin dem angom em mongom e kilele kiol kuw kaim dim kuw dakabelewi, kilibi te.”, dangse kale. \v 16 Dangei, Yosew e elo bokolewomele: “Nakalem ete kuw ki kelinba kebi te. Kate, Sunbin-Got kulo kiin dem beem mongom e fein kaim dim dakamoke te.”, dangse kale. \v 17 Dangei, Isiw aneng fian beem kamok fian be Yosew elo akalem kiin dem sese sang be bokoleweko, bokolewomele: “Nem kiin dem sen kembi be kanekote: \mi Nem Nail bang mewso mobi ding kabalak e, \v 18 kal weit so belibeli biliw bulmakao ben kel mak Nail bang ok mutuk elote matem teleko, ok benggew em mit mewso balasal wanen teliwi, yetem kembi te. \v 19 Nem yetebi dim ete, dem banim, melen kun fitew keko, kuka nam bulmakao ben kel mak mali biim ibik elote ikati Nail bang ok mutuk elote matem teliwi, yetem kembi te. Bulmakao ban bi Isiw aneng fian kale kaneko eisneng mak imdiw yeteminba kekabi te. \v 20 Ibik kuka nam talsiliw bulmakao bi imisk belibeli so bulmakao ilo yen kuniliwi, yetem kembi te. \v 21 Ilo yen kunil koyemiw kate, im melen kun fitew keko, kuka nam dem be kait biliw ki kuw keliwi, yetem kembi te. Yetemsomi, baba tein kembi te. \v 22 Keko beli, iti akaleko, kiin dem makso mak sen kembi te. Sen kembi kiin dem be kanekote: Ok abolin tew kese wit sen makmak beem dim ka kel e dem tugul ken so kuw uki ben kel abuko, gilabelei, atem kembi te. \v 23 Atebi dim ete, dem tugul banim, aom kuw kalulu angse wit uki ben kel mak beem dim akati tebei, atem kembi te. Atemsi wit uki be, ataan tele dim elote inim mamin fian mak fufu tiow nam kelewei, dem tugul yak elo alik alik kuiaw banim kelewi, atem kembi te. \v 24 Atemsi ding ete, aom kuw kalulu balkil uki be dem tugul ken so kuw wit uki beelo kunil kolewei, atem kembi te. \p Ne sen kembi kiin dem sang bi nakalem oktakak selew kunum alik alik biilo bokoyem kembi kate, i beem mongom ete dolon kelinba kesomi, kiol kuw bokoneminba kembiliw te.”, dangse kale. \p \v 25 Dangei, Yosew e Isiw aneng fian em emisik kamok fian beelo yan weng bokolewomele: “Kamok kutaka! Kom sen kembelew kiin dem alew biim mongom e makmak kuw te. Sunbin-Got e akalem mesesem mesesem eisneng kaneloke be kulo kiin dem sin kukukem kebe te. \pi1 \v 26 Ben kel bulmakao belibeli weit biso, wit sen makmak em ben kel uki dem tugul so beso, kiskiw alew beem mongom e ki makmak kesomi, kanekote: Ben kel itol keloke ding dim kabalak, musun wanin fokoko, beki kuw yom am keloke te. \pi1 \v 27 Ataan tele dim elote inim mamin fian mak fufu tiow nam kelewei, dem tugul yak elo alik alik kuiaw banim kelewse wit dem ben kel so, ibik talsiliw em ben kel bulmakao biso, kiskiw alew beem mongom e ki makmak kesomi, kanekote: Aneng aneng angom be olfut fian fian mak kelei, ben kel itol mak keloke te. \p \v 28 Emsik emdiw kame iti kulo bokokemomeli: ‘Kom kiin dem sen kembelew beem dulum elote Sunbin-Got e akalem kaneloke mesesem eisneng be kulo kukukem kembe te.’, kangbi te. \v 29 Kutaka! Ben kel itol kelei, Isiw aneng fian kale, musun wanin alik alik fokoko, yom am keloke te. \v 30 Kate, ben kel itol be banimoke ding kabalak e, iti ben kel itol mak kelokoliw te. Ibik toloke ben kel itol beem ding dim kabalak, musun wanin mak gilalinba kelei, olfut fian fian mak keloke te. Beem kaneloke ding kabalak e, kawtiw i emisik ben kel itol beem wanin yom am kese ding beelo akokow kesomi, anggil ilum fian makuw kulokoliw te. \v 31 Olfut fian fain mak toloke kasike, Isiw aneng fian kaleem yom am wanin angom alik alik be banimei, kawtiw i beem bamki so sang elo akati atin kuw akokow kelokoliw te. \v 32 Sunbin-Got em kulo kiin dem mongom makmak be alew ding kukukem kembe beem mongom e kanekote: Tiak ding atew ba keko, mewso ding akate, Sunbin-Got em ‘Ne fein kaneloki te!’, angeko, kukukem kembe eisneng be fein kaneloke te.”, dangse kale. \p \v 33 Dangeko, Yosew e weng makso bokolewomele: “Kame, kamok kutaka! Ku kal fian so, ibolow fukunin ken so, kunum mak galmoko, Isiw aneng fian kaleem emisik atebin kak kunum kelewolewka! \v 34 Kelew kano, wanin yom am kebiliw ben kel itol bakate, ku mali kak kunum ikati galmolewka! Galmosomelewi, kak kunum bi Isiw kawtiw alik alik biim musun angse wanin angom beem anung amen kuw makmak kuluko, anung ketket teben kel be musun kasel bikalem teing dim kel koyem yak yak keyemoliwka! \v 35 Keyemsomi, kawtiw im teing dim kulukabiliw wanin alik alik be kubul deko, abiw mutuk fian biim wanin kubul dukemin am kawtem elo kukalem wiin afak kel da kolewoliwka! \v 36 Kanelew tewe, ben kel itol wanin yom am banimei, olfut fian keloke ding dim kabalak e, Isiw aneng fian biim kunum waneng alik alik angom bi kom kubul dukubelew wanin beelo wanbomi, biliwi, yemen tew so keko, nam kuaniw te.”, dangse kale. \s1 Yosew em Wiin Fian so Kuluse em Sang te. \p \v 37 Keko beli, Isiw aneng fian em emisik kamok fian beso, akalem kak kunum biso, alik alik i Yosew em weng be kiliko, em bokoyemse weng be ikalem kiin dim ken kuw kiol weng ati kese kale. \v 38 Kelei, Isiw aneng fian em emisik kamok fian be alik ka biliw ilo bokoyemomele: “Nu ki keko, nanew kunum Yosew akate tew mak nam atemuw te. Em dim e Sunbin-Got em finik alakabe kasike.”, yangeko, \v 39 Yosew elo bokolewomele: “Sunbin-Got e nakalem kiin dem sen kembi beem mongom e kiol kuw kukukemse kasike, nanew kunum mak komdiw kal fian so fukunin ken so akati banim te. \v 40 Kame ne kulo Isiw aneng fian kaleem kamokim fian mak kekemi te. Kunum waneng angom alik alik bi kom weng afak kuw keko, boliwka! Nakalem ete kuw kom kak kebomi, nemisik keloki te.”, dangse kale.\x * \xo 41:40 \xt Kalan Kunum 7:10\x* \v 41 Dangeko, iti bokolewomele: “Kame, ne kulo Isiw aneng fian kaleem emisik yetebin kamok fian kekemeko, galmokemika!”, dangse kale. \v 42 Dangeko, akalem teing dim em wiin so fut bosiliw eisneng be gulok kelewsomi, Yosew em yemamas teing dim kel kilis kelewse kale. Kelewsomi, ilim kais nam kait so atite mak duleweko, on kisol gol so kailsiliw gatak dangen mak em gatak dim kel falal minggilewse kale.\x * \xo 41:42 \xt Daniel 5:29\x* \v 43 Minggileweko, akalem weng afak biliw kawtiw ilo kitil weng mak bokoyemei, i Isiw aneng fian beem emteben wiin so kamok fian beem teinkemin ganbin eisneng beem dim teinsomi yak unakabe beelo memen kesomi, Yosew elo beem dim mo kolewsomi, deiw yak mayak, yak mayak gui unsiliw kale. Im unsiliw ding bakate, kunum mak emisik uneko, gaan gaan keko, bokolomele: “Katin bukbuk angina oo! Katin bukbuk angina oo!”, yangen yangen yak kem diliko, unbelei, i ibik elote gelew gelew unsiliw kale. \p Kaneko beli, Isiw aneng fian em emisik kamok fian e Yosew ete kuw akalem emteben wiin fian so kamok kelewse kale. \p \v 44 Keleweko, Yosew elo bokolewomele: “Nakalem ete Isiw aneng fian kaleem emisik kamok fian kate, kusik nemteben kamok fian kelew kasike, alik alik i kom weng afak kuw kebomeliwi, ku mali kawtiw mak ilo weng mak bokoyemomelew: ‘Teing daok yan daok kelina!’, yangew tewe, i kom weng fein gelewemoliwka!”, dangse kale. \v 45 Dangeko, elo mongom so wiin mak amkoko, bokolewomele: “Safenat Fanea.”\f + \fr 41:45 \ft 41:45 Wiin beem mongom ete kal kunum i kilele akokow kebiliw te. Ikalem fukunin e kanekote: “Finik so Biliw Kawtiw biim Wanin Duyembe”. Mali kal kunum im fukunin e kanekote: “Got e Finik so Kelewbe”.\f*, dangesomi, elo akati waneng mak dulewse kale. Waneng buum wiin e Asenat kesu kale. U Keliofolis abiw mutuk fian beem kunum ayem Fotefela beem mun ute kale. \p Keko beli, Yosew e Isiw aneng fian alik alik beem yetebin kamok fian ke alenale kale. \p \v 46 Kesomelei, Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem Yosew elo aneng fian beem kak kunum fian kelewse ding kabalak e, Yosew em itol e 30 kese kale. Kelei, Yosew e Isiw aneng fian em emisik kamok fian beelo koleweko, uneko, Isiw aneng fian beem abiw abiw angom alik alik ilo diw yetebam unse kale. \p \v 47 Keko beli, ben kel itol be, Isiw aneng fian be wanin yom am kuw fok fok angei, \v 48 Yosew e kawtiw im musun wanin angom alik alik beem anung makmak kuluko, mewso biliw abiw mutuk fian biim wanin kubul dukukabiliw am ka kel bongguko, dukuse kale. \v 49 Dukusomelei, wanin dukukabiliw am alik alik beem wanin e banso banso kesomi, am gekse kale. Wit dem beem fufu e yas kutew ol atew kese kasike, wanin kubul dukukabiliw kunum bi ki keko, elo teing bokolinba kesiliw kale. \p \v 50 Isiw aneng fian em wanin yom am ding kelei, olfut fian telinba kese ding dim kabalak e, Keliofolis abiw mutuk fian em kunum ayem Fotifelas beem mun Asenat u ukalem imok Yosew elo kunum aul alew mak dukulewsu kale. \v 51 Dukulewui, Yosew e akalem seiw men dukusu aul beem wiin e “Manase”\f + \fr 41:51 \ft 41:51 Wiin beem mongom e kanekote: “Anggil Ilum Akokow Keneme”.\f*, dangse kale. Nimtew angom? E bokolomele: “Sunbin-Got e nelo dokonemse kasike, nem kanenemse anggil ilum so, nakalem angin kaim atuk so, alik alik biilo akokow kebi te.”, angse kasike. \v 52 Angeko, emteben dukusu min beem wiin e “Efalaim”\f + \fr 41:52 \ft 41:52 Wiin beem mongom e kanekote: “Bamki so”.\f*, dangse kale. Nimtew angom? E bokolomele: “Aneng ka kel ne anggil ilum fian kulusi kate, Sunbin-Got e nelo bamki so kenembe.”, angse kasike. \p \v 53-54 Beli, Yosew em emisik yangse weng be fein kese kale. Isiw aneng fian beem wanin yom am kesiliw ben kel itol e banimei, aneng aneng angom beem olfut fian keloke ben kel itol kesiliw kale. Olfut fian talse kate, Isiw aneng fian em kunum waneng alik alik im wanin e baniminba kese kale. \v 55 Kate, olfut atin kuw fian kese kasike, Isiw aneng fian em kawtiw ikati wanin sukumsiliw kale. Sukumsiliw ding dim kabalak e, kawtiw i Isiw aneng fian em emisik kamok fian em mit mewso teleko, amemin weng gaaneko, bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Wanin fongate akate yemena! Yemena!”, dangiwi, e ilo yan weng bokoyemomele: “Yu Yosew em mit uneko, elo bokolewina! Bokolewko, em yangoke weng beelo gelewina!”, yangse kale.\x * \xo 41:55 \xt Sion 2:5\x* \p \v 56-57 Keko beli, Yosew e abiw mutuk fian biim wanin kubul dukukabiliw am beem yal busuko, beem wanin be on kisol so wese kale. Wese kate, olfut be fian kuw beki beki kelei, aneng aneng angom alik alik biim biliw kawtiw i alik alik Yosew em be fukun teleko, on kisol so wanin wesiliw kale. \s1 Yosew em Awkunum Kumel im Wanin Wem Talsiliw em Sang te. \c 42 \p \v 1 Beli, olfut am kese ding dim kabalak e, Sekow e kililete: “Isiw aneng fian be wanin webiliw tako!”, angbiliwi, e kilisomi, akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Yutaka! Yukalem kuw ateme ateme keko, sak kuw bin ba?”, yangse kale. \v 2 Yangeko, bokoyemomele: “Ne kililite: Isiw aneng fian ka kel wit wanin webiliw kasike, yu uneko, wanin wen telina! Mesik esik nu wanin tew so bomi, kuanokoluw kasike!”, yangse kale.\x * \xo 42:2 \xt Kalan Kunum 7:12\x* \v 3 Yangei, Yosew em king kel awkunum kusel i fein Isiw aneng fian kalo wit wem unsiliw kale. \v 4 Unsiliw kate, Sekow e akalem afung min Benyamin beem dulum elote finganeko, ibolow fukunomele: “Mesik esik e iso unei, maka i elo alokoliw kai!”, angomi, elo dabalalinba kese kale. \v 5 Keko beli, Sekow em muluwel biso, mali Kenan aneng fian beem kasel iso, alik alik i bongguko, Isiw aneng fian elo wanin wem unsiliw kale. Nimtew angom? Im alakabiliw Kenan aneng fian kel akati olfut am fian mak kese kasike. \p \v 6 Keko beli, Yosew e Isiw aneng fian em wanin atebe kak kunum ke alenale kasike, kawtiw angom alik alik i em mit elo teleko, on kisol so em dim wanin wemaliw kale. Webiliwi, Yosew em fik kusel ikati em mit mewso teleko, katin bukbuk angko, gatak wakas kiinguen kawin dim dasomeliwi, Yosew em wiin daolewsiliw kale. \v 7 Kanelewsomeliwi, Yosew e akalem fik kusel im kanebiliw be yetemse kate, e ilo akokow kunum emdiw keyemsomi, kitil weng makuw bokoyemeko, ilo dakalalomele: “Yutaka! Yu nal em aneng elote teliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu Kenan aneng fian em kasel nute te. Nu kaleelo wanin wem talbuluw te.”, dangsiliw kale. \v 8 Dangeko, Yosew elo kal kelinba kesomi, akokow kelewsiliw kate, akalem ete ilo kilele kal keyemse kale. \v 9 Fik kusel biim kanelewsiliw ding dim be, e akalem suaem kiin dem seneko, atemse beelo ibolow fukunse kale. Seneko, atemse beem dim be, e akalem awkunum kusel biim akalem mit elo teleko, katin bukbuk kelokoliw kukuw be fein atemse kale. Keko beli, e ilo bokoyemomele: “Maka kiin kiin kunum yutaka! Nem aneng fian kaleelo ‘Nal kel ete kitil kelinba kebiliw yake!’, angomi, maka kiin kiin kem talbiliw te!”, yangse kale.\x * \xo 42:9 \xt Talfut Kese 37:5-10\x* \v 10 Yangei, i yol angeko, yan weng bokolewomeliw: “Itel bayo! Kom weng afak kunum nu wanin ete kuw wem talbuluw te. \v 11 Alik nukalem aatim e makmak kuw te. Nu kiol kuw fein kukuw kekabuluw kunum kasike, nu maka kiin kiin kunum nute bate.”, dangsiliw kale. \v 12 Dangiwi, Yosew e ilo bokoyemomele: “Babo! Yu ‘Nal em dulum elote kitil kelinba kebiliw yake!’, angsomi, maka kiin kiin kem talbiliw te!”, yangse kale. \v 13 Yangei, king kel awkunum i yan weng bokolewomeliw: “Kom weng afak nunggdel nu kalun kel kunum kate, num aatim makmak kuw te. Num ning afung so, aatim so, yelim i makuw nukalem am biliwi, mak e banimse te.”, dangsiliw kale. \v 14 Dangiwi, Yosew e iti ilo bokoyemomele: “Feinka! Yu maka kiin kiin kem talbiliw kasike, \v 15-16 alik alik yulo sok am tem da koyemomin kemi te. Kate, ne yulo kiskis mak keyembi te. Yukalem mak kunum mak uneko, afung ning tanbel beelo debele teleko, nem kiin dim kale kel moloka! Mo kolinba kelew tewe, alik alik yu iti yukalem aneng elo nam uniw te! Kate, kawkunum so, yukalem ning afung so aso i fein kale kel teliw tewe, ne yukalem nangiw weng beelo diweko, “Fein weng te!”, yangoki te. Kate, ne kilele kal kebite: Yu maka teleko, kiin kiin kakabiliw kunum yute te!”, yangeko, Isiw aneng fian em emisik kamok fian em wiin fian beem dim e ayem fawtuk weng kese kale. \v 17 Keko beli, e mali wonuk so kunum mak gaayemei, i teleko, king kel awkunum kumel biilo yemdeko, sok am tem da koyembiliwi, alemsal kel ding banimse kale. \p \v 18 Alemsal kel ding be banimei, Yosew e akalem awkunum kusel ilo bokoyemomele: “Ne Sunbin-Got em weng kiliko, gelewkabi kunum kasike, yu kale teleko, nem weng be kiliko, gelewina! \fig |alt="Joseph's brothers" src="UBSGen42-18.tif" size="span" ref="Talfut Kese 42:18" \fig* \v 19 Yu fein kukuw kuw gelewkabiliw kunum keliw tewe, yom kawkunum makmak kuw kale kel bomelei, teiw kel awkunum kumel yu uneko, yukalem wanin tew so teinbiliw angin biim dulum elote wit dem on kisol so weneko, de unemoliwka! \v 20 De unesomi, iti teleko, yukalem afung ning beelo bakati debele telina! Yu elo fein debele teliw tewe, ne kilele diw atemeko, yom nangsiliw weng beelo “Fein kai!”, dangomi, yulo nam yenii, kuaniw te.”, yangse kale. Yangei, i em weng be kiliko, gelewsomeliwi, \v 21 ikalem kuw weng mak bokolomeliw: “Fein! Sua e, nu nawkunum Yosew em gaayemale weng be kililinba kesomi, em finganin fian be atebamuluw kate, nu elo kinkin ibolow dulewinba kesuluw te. Kame, nu kanesuluw beem yan wa kuluko, buluw te!”, ange ange kesiliw kale. \v 22 Angiwi, fik dil Uluben e mali ninggel kumel biilo bokoyemomele: “Sua kel akate, ne yulo bokoyemomeli: ‘Yu kanelom ning beelo wa kukuw mak kelewbokoliw te!’, yangenali kate, yu nem weng kililinba kesiliw kasike kame, nukati emdiw kuanokoluw te.”, yangse kale.\x * \xo 42:22 \xt Talfut Kese 37:21-22\x* \v 23 Awkunum kumel biim bakabiliw ding dim be, i ikalem weng sin kel bokolew bokolew keliwi, Yosew e im angbiliw weng beelo kililinba tew kese kale. Weng sin femdakamin kunum mak Yosew em weng so, awkunum kumel biim yan weng so, alik alik biim weng femdes keleweko, ilo bokoyemse kale. \v 24 Beli, Yosew e im ikalem weng sin kel bokolew bokolew kesiliw weng be fein wosuse kasike, e ibolow tiaktiak kesomi, yawal tal kel uneko, amemin fian mak kese kale. Amemin goto kolewse ding kabalak e, iti teleko, awkunum kumel iso mali weng mak bokoyemse kale. Bokoyemei, fe e, e akalem wonuk so kunum ilo weng mak bokoyemomelei, i teleko, Simeon elo awkunum kumel biim kiin dim kel sok so nit net kolewsiliw kale. \p \v 25 Kolewsomeliwi, Yosew e akalem weng afak kunum biilo yawal weng mak bokoyemomele: “Kunum kaliim wit wanin so, ikalem de teliw on kisol beso, alik alik be ikalem men tem kel abuyemoliwka! Abuyemeko, ikalem deiw am em wanokoliw wanin akati duyemoliwka!”, yangse kale. Yangei, em weng afak kunum i akalem weng be kiliko, wanin akal, de talsiliw on kisol akal, alik alik be fein awkunum kumel biim men tem kel abuyemsiliw kale. \v 26 Abuyemiwi, awkunum kumel i ikalem men be kuluko, donki em dang dim dukuko, unsiliw kale. \v 27 Unsomeliwi, deiw am mutuk mak akalomin teinsiliw kale. Teinsomi, awkunum mak “Donki elo wanin yemeno yo!”, angeko, akalem men bontak kelewko, atemomete: Akalem de unese on kisol alik alik be iti akalem men tem abuliwi, atemse kale. \v 28 Atemko, yol angeko, akalem awkunum kusel ilo bokoyemomele: “Yake yutaka! Nakalem on kisol e iti abunem kembiliw kate!”, yangse kale. Yangei, ikati yol ange ange keko, finganeko, bokolomeliw: “Eke! Sunbin-Got e nulo nono keyeme ye?”, ange ange kesiliw kale. \p \v 29 Kesomeliwi, i Kenan aneng fian kalo uneko, ikalem alew Sekow em mit teleko, elo ikalem kaneyemse sang be bokolewomeliw: \v 30 “Isiw aneng fian em kamok fian e nulo kitil weng mak bokoyemomele: ‘Yu maka kiin kiin kunum kesomi, teliw te!’, yangei, \v 31 nu elo yan weng bokolewomeliw: ‘Bayo! Nu kiol kukuw so kunum nute te! Nu maka kiin kiin kunum bate! \v 32 Nungumel nu kalun kel kunum kate, awkunum mak e banimei, afung ning e aatim so Kenan aneng fian kel alakabe te.’, dangesuluw te. \v 33 Danguwi, Isiw aneng em kamok be iti kitil weng mak nulo bokoyemomele: ‘Yulo kiskis koyemoki weng mak bokoyemsomi, yom kukuw kilele diwyemoki te. Kame, mak kawkunum makmak neso kolew unina! Kolew uniwi, mali yu uneko, yom wanin tew so teinbiliw angin biilo wanin be de unina! \v 34 De unokoliw kate, yu uneko, yom ning afung beelo nem fukun debele tololiwka! Debele teliwi, ne elo fein atemi tewe, ne ‘Yu maka kiin kiin kunum bate! Kiol kukuw so kunum yute te!’, yangesomi, kolew uniw kawkunum bakati kolewii, eso, yangdel yuso, kawkunum kumel alik alik yu Isiw aneng kale kel yukalem ibolow kuw gelewemokoliw te.’, yangese te.”, dangsiliw kale. \v 35 Dangesomi, ikalem wit abuyem kembiliw be kawo matem matem duku duku kesomi, atemiwete: “Nukalem on kisol akati men abuyem kembiliw tako!”, angeko, yol angeko, atemsiliw kale. Atemiwi, alew Sekow akati atemei, ikalem makuw yol angeko, ibolow tiaktiak kesiliw kale. \v 36 Kesomeliwi, alew Sekow e akalem muluwel biilo bokoyemomele: “Yu nakalem aul alik alik ilo banimkabiliw te! Emisik e, Yosew e banimei, kame e, Simeon akati banime te. Banimei, kame nem min afung Benyamin bakati singam aneng elo debele unoliw e? Ebe! Yu kaneliw tewe, nem kulukabi ibolow anggil ilum be nam banime kate!”, yangse kale. \v 37 Yangei, emisik dukuse min Uluben e alew beelo bokolewomele: “Ne uneko, ning Benyamin beelo iti debele telinba keli tewe, ku ning beem yan alwol nakalem kunum aul alew biilo yenolewka! Ku kanelom finganemokolew te! Benyamin elo nem teing dim kel konemewi, ne elo iti kukalem fukun debele teloki te.”, dangse kale. \v 38 Dangse kate, Sekow e bokolewomele: “Nem afung aul kale kuso nam une te. Nimtew angom? Awkunum yelew ikalem auk diw mak kunum e kuanei, emikel kuw nuso alakabe kasike. Ne fasel kebi kasike, aul be uneko, deiw mutuk kel wale tewe, kom sen em mongom ete ne iti kal ilum fian mak kulusomi, sakik fian so kuaneko, awalik kumel biim finik am biliw dim elo unoki te.”, dangse kale. \c 43 \s1 Iti Isiw Aneng fian elo Unsiliw em Sang te. \p \v 1 Beli, beem ding kabalak e, olfut fian fian kuw kese kale. \v 2 Kese kasike, Sekow em angin i sua kel em Isiw aneng fian kel em wesiliw wit wanin alik alik be wanbiliwi, wanin be banimse kale. Banimei, Sekow e akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Yu uneko, iti Isiw aneng fian elo wanin wem unoliwka!”, yangse kale. \v 3 Yangei, Suda e alew elo bokolewomele: “Aatim kutaka! Nu sua kel akal bokokemsuluw te. Isiw aneng fian em kamok fian be nulo kitil weng mak bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele telinba keliw tewe, yu nelo kanelom netemokoliw te!’, yangse te. \v 4 Yangse kasike, ku nukalem ning beem dulum elote ‘E yuso makuw unoka!’, angew tewe, nu fein wanin wem unokoluw te. \v 5 Kate, ku nulo ‘Bayo!’, angew tewe, nu nam unuw te. Nimtew angom? Kamok kunum be nulo bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele telinba keliw tewe, yu nelo kanelom netemokoliw te!’, yangse kasike.”, dangse kale. \v 6 Dangei, alew Isalael e akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Ibo! Yutaka! Nimtew angom ete yu kamok beelo bokolewomeliw: ‘Ning mak alew eso kolew teluw te.’, dangesiliw, a? Dangsiliw beem mongom ete yu kame nelo ilum fian mak dunemkabiliw kasike!”, yangse kale. \v 7 Yangei, awkunum kumel i alew elo yan weng bokolewomeliw: “Kamok kunum be nulo dakalakamin fian mak dakalakakabe te. E dakalalomele: ‘Yom kalew e kait be yako? Yom kawkunum akati kait be yako?’, yangeko, nulo dakalakamin fian kuw dakalakakabe te. Nukati dakalakamin beem mongom akokow so kesomi, kaim dim kuw yan weng bokolewsuluw te. Bokolewuwi, e nulo bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele tololiwka!’, yangse te.”, dangsiliw kale. \v 8 Dangiwi, Suda e alew Isalael elo bokolewomele: “Ku nukalem ning afung Benyamin beelo nem teing dim elo kolewewi, nu unuw tewe, kuso, nuso, alik num aul waneng iso, alik alik nu nu yemen tew kesomi, nam kuanuw te. \v 9 Nakalem ete aul beelo fein kuw kilele atemeko, debele unoki te. Ne elo debele teleko, iti kilele kom kiin dim kel mo kolewinba keli tewe, nakalem ete sen beem ilum e diwkuw diwkuw daoko, unbi unbi somelii, kuanoki te. \v 10 Ku fein num weng kiliko, nulo fongate akate yamdalew tewe, nu kame alew ding mak unesomi, iti telesuluw te. Kom sen ete te.”, dangse kale. \v 11 Dangei, alew Isalael e ibolow tem tem neknek kebisomi, ilo yan weng bokoyemomele: “Kenka. Nu wanin kulomin deiw mak fensuluw kate, nanew deiw banime kasike, yu nakalem afung min beelo Isiw aneng fian beem kamok em mit mewso debele unia! Kate, aneng kaleem on kisol mesesem mesesem eisneng mak akati de uneko, kamok beelo yan banim sak kuw dulewoliwka! Dulewokoliw eisneng be kanekote: Ais gom kamge so, mong tugul abal so, mali ais dem gelgel fif nam so, alik alik be de uneko, kamok fian beelo sak yan banim dulewoliwka! \v 12 Dulewsomi, iti wanin wenomin on kisol so, suaem de unsiliw on kisol ming beso, alew bongguko, de unoliwka! Mesik esik suaem on kisol iti abuyemsiliw kunum i kawkaineko, ibolow teifulusiliw kasike. \v 13 Kate kame, yu yukalem ning be fongate akate debele uneko, Isiw aneng fian em kak kunum beem mit mewso debele unina! \v 14 Nakalem Auk so Sunbin-Got e yulo kinkin ibolow keyemsomi, kak kunum beem ibolow tem alwol kelewoke te. Kelewoke kasike, e yulo ibolow menew kukuw kuw kukuyemsomi, awkunum Simeon so, ning Benyamin so, aso ilo koyemei, alik alik yu bongguko, makuw kesomi, iti kale kel tolokoliw te. Kate, nakalem muluwel alik alik yu banimiw tewe, bakati ken kuw. Ki.”, yangse kale. \v 15 Yangei, muluwel yangmel bi mesesem sak yan banim on kisol kak kunum elo dulewomin ibolow kesiliw eisneng beso, wanin wenomin on kisol so, suaem de unsiliw on kisol ming so, alik alik eisneng be bongguko, memen kesomi, ikalem ning Benyamin akati kulusomeliwi, yangmel alik alik i Isiw aneng fian kalo Yosew em fukun gulili unsiliw kale. \p \v 16 Keko beli, yangmel i Isiw aneng fian mindak baku angiwi, Yosew em Benyamin eso akalem awkunum kumel iso teliwi, yetemse ding dim e, e akalem weng afak kak kunum elo bokolewomele: “Kutaka! Ku fongate akate uneko, kunum min biilo nem am kaleelo yemde una! Yemde uneko, samal mak aneko, wanin memen kela! Ne kunum biso makuw bonggu teineko, wanin wanoki kasike.”, dangse kale. \v 17 Dangei, kunum be em dangse weng be kiliko, geleweko, kunum min biilo yemdeko, Yosew em am elo yemde unse kale. \v 18 Yemde unei, Yosew em awkunum i atemiwete: “E nulo kak kunum beem am elo yemde unomin kebe kai!”, angeko, ibolow tiaktiak kesomi, finganeko, dumdum keko, fukunomeliw: “Yake! Yake! Mesik esik num dil em tuluwi, i on kisol iti num men tem dasiliw beem mongom ete kaneyembiliw sake? Kame, wonuk so kunum i nulo kuiaw tom yebomi, nulo ikalem sak weng afak kunum keyemokoliw te. Keko, num donki bakati deyem unokoliw sako!”, ange ange kesomi, olsiliw kale. \s1 Yosew em Am Dim Kanese em Sang te. \p \v 19 Keko beli, im Yosew em am abisom dim mosiliw em ding dim e, i kalo yemde unse kunum beelo bokolewomeliw: \v 20 “Kamok a! Ku nukalem weng kale kilele kilia! Num emisik ding Isiw aneng fian kalote wanin wem talsuluw ding dim kabalak, \v 21 nu wanin mak weneko, iti unsuluw te. Num uneko, deiw am mak akalsuluw ding dim kabalak e, nu nukalem men tem bamtak silel kesomi, atemuwete: Nukalem wanin wesuluw on kisol so, wanin so, bongguko, men tem kel belei, atemsuluw te. Kasike kame, nu emisik mikmik dim de talsuluw on kisol beelo iti de tuluw te. \v 22 Kante kisol be num men tem iti dayemko, abuyemse be nu akokow so te. Kame, nu iti wanin wenomin beem on kisol tikin de tuluw te.”, dangsiliw kale. \v 23 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kanelom finganemokoliw te! Yukalem so, kalew so, yelim yom Sunbin-Got e on kisol be iti yom men tem dase te. Yukalem wanin wesiliw yan on kisol be ne fein kuw kulusi te.”, yangse kale. Yangeko, im sok am da kolewsiliw awkunum Simeon akati matem dako, mali awkunum kumel im dim mewso kolewse kale. \p \v 24 Koleweko, ikalem yan gingenomin ok sen duyemeko, ikalem donki akal wanin kaabom duyemse kale. \v 25 Kuyemsomelei, awkunum kumel bi Yosew em toloke ding fenbomi, mesesem on kisol elo sak yan banim dulewomin ibolow keseiliw eisneng be memen kesomi, bisiliw kale. Nimtew angom? I kililiwete: “Ataan mutuk doung keloke ding dim bakate, Isiw aneng fian kaleem kak kunum be akalem am kale telei, eso yuso, alik yu makuw wanin wanokoliw te!”, yangiwi, i kilisiliw kasike. \p \v 26 Keko beli, Yosew em akalem aluwbamin dim koleweko, akalem am elo talse ding kabalak e, i elo sak dulewomin on kisol mesesem mesesem eisneng be akalem teing dim daleweko, em mit elo katin bukbuk angeko, gatak wakas angsiliw kale. \v 27 Angiwi, e ilo bokoyemomele: “Yukati ken kuw biliw yako? Yom nelo bokonemsiliw kalew fasel akati ken kuw be yako? E kuanse sako?”, yangei, \v 28 i yan weng bokolewomeliw: “No! Kukalem weng afak kunum keko, num aatim bakati ken kuw bomi, kait be te.”, dangeko, iti em mit kel katin bukbuk angeko, gatak wakas angsiliw kale. \v 29 Angiwi, e akalem auk diw afung ning Benyamin elo atemeko, mali awkunum kumel ilo dakalalomele: “Yom dil teleko, em sang bokonemsiliw ning e kale be ye?”, yangeko, elo bokolewomele: “Aul kutaka! Sunbin-Got e kulo ibolow folok so kukuw kekemoka!”, dangse kale. \v 30 Dangse ding dim kabalak e, e akalem ning beelo kilele atemeko, kalfongdeweko, ibolow mutuk fian kuw dulewsomi, amemomin ibolow kelewse kasike, e im ka biliw dim be koleweko, fokong am mak elo kawtem uneko, emikel kuw bomi, amese kale. \v 31 Ame koleweko, kiinguen ok so ging kolewsomi, kitil keko, gui ange kolewsomelei, matem teleko, akalem weng afak kunum ilo bokoyemomele: “Yutaka! Kame wanin fongate kuw de telina!”, yangse kale. \v 32 Yangei, i fein wanin de teleko, Yosew emikel amen, awkunum kumel imikel amen, alik alik biim wanin amen amen yak yak deyem teleko, duyemsiliw kale. Nimtew angom? Isiw kawtiw i Kibulu kawtiw iso diw ke waninba kesomi, “Be inkal so, wa eisneng ete te!”, angakabiliw kasike. \p \v 33 Keko beli, Yosew akalem ete akalem awkunum kumel alik alik biim teinomin dim kukuyemse kale. Kukuyemsomelei, e auk kumel im yangmel biim kail koyemsiliw sang bete kuw gelewse kale. Emisik dukusu min Uluben emisik teinkemin abin kukuleweko, tein fakalam uneko, ning afung Benyamin em fefe teinkemin abin kukulewse kale. Kaneyemse kasike, awkunum kumel i kanelewse eisneng be atemeko, yol ange ange kesiliw kale. \v 34 Kesomeliwi, Yosew e akalem weng afak kunum ilo gaayemei, i akalem wanin anung mak kulusomi, awkunum kumel ilo dukuyem yak yak amen amen keyemsiliw kale. Keyemsomi, awkunum kumel alik biilo anung makmak kuw keyemsiliw kate, Yosew em auk diw ning Benyamin elo wanin anung teingabi kel dulewsiliw kale. \p Keko beli, i wanin so, wain ok so, wanin banban kuw aukfoko wanesomeliwi, kiin felfel kuw kesomeliwi, iso eso kalfong fian kuw kesiliw kale. \c 44 \s1 Benyamin em Kanelewse em Sang te. \p \v 1 Beli, wanin wanesomi, banimsiliw ding kabalak e, Yosew e akalem weng afak kak kunum beelo bokolewomele: “Kame wit wanin kuluko, kunum min biim kingti unomin beem kitil emdiw ikalem men tem wenyemomaka! Wenyemeko, im de teliw on kisol tum win bakati ikalem men tem abu yak yak keyemoka! \v 2 Kesomi, nakalem on kisol so wain ok sen beelo kuluko, ning afung em wanin abulew em men tem ka kel akati abulewa!”, dangse kale. Dangei, e fein Yosew em dangse weng be gelewse kale. \p \v 3 Kaneko beli, kutim matem danse ding dim bakate, Yosew e akalem awkunum kumel ilo yemdalewi, i fein ikalem donki so unsiliw kale. \v 4 Uniw, im abiw mutuk fian koleweko, singam kelinba kesiliw ding bakate, Yosew e akalem weng afak kak kunum beelo bokolewomele: “Kame fongate akate kunum min biilo yenggelew una! Uneko, yeit moko, yetemew tewe, ku ilo bokoyemomelew: ‘Nu yulo kukuw ken kuw kukuyemuw kate, yusik nimtew angom ete femdes kesomi, nulo wa kukuw kuw kukuyem teliw a? \v 5 Nimtew angom ete yu nakalem kamok em selew selew kesomi, wain ok wanakabe ok sen beelo yakut kelew teliw a? Feinka! Yu atin wa kukuw kuw kukulewiw te!’, yangolewka!”, dangse kale. \v 6 Dangei, kunum be em weng geleweko, awkunum kumel ilo yenggelewsomi, yeit moko, Yosew em bokolewse weng be ilo kalan weng bokoyemse kale. \v 7 Bokoyemei, i yan weng bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Ku nimtew angom ete kaneko weng wa be nulo bokoyemew a? Nu kiol kuw kukuw gelewbuluw kunum kesomi, yangbelew emdiw nam keluw te. \v 8 Emisik talsuluw ding em wanin wenomin em on kisol nu iti de taluwi, ku kilele atemew te. Kasike kame, nu nimtew angom ete kom kamok em on kisol eisneng beelo yakut keko, de tuluw a? \v 9 Kate, nungmel nu kom weng afak kunum kesomeluwi, ku nukalem kamok kasike, ku nukalem men alik alik diw yak yak kelewolewka! Kesomi, kanem men ete kamok em wain ok sen be belei, atemew tewe, ku men beem kayak elo alolewka! Alewi, e kuane kano, mali nu diwkuw diwkuw kom sak weng afak kunum kuw kelokoluw te!”, dangsiliw kale. \v 10 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kenka! Yom weng bakabiliw bakate gelewbuma! Kanem men tem kel nem kamok em wain ok sen belei, atemi tewe, men beem kayak nakalem sak weng afak kunum keloke te. Kate, mali yu iti sak yukalem am dim elo unina!”, yangse kale. \v 11 Yangei, i fongate akate ikalem men dokong mit mit kawin dim dukuko, men bontak bontak kelewsiliw kale. \v 12 Keliwi, kunum be fenyem yak yak kese kale. Fik Uluben em men emisik fendeweko, ning afung Benyamin em men be fefe ete fendewse kale. Fendewsomelei, ning afung em men kel be wain ok sen be fein belei, atemse kale. \v 13 Atemei, yangmel bi yol fian angeko, sakik ilum kulusomi, ikalem ilim dakaleko, ikalem men mesesem mesesem alik alik be iti ikalem donki dim duku duku kelewsomi, alik alik makuw abiw mutuk fian elo unsiliw kale. \p \v 14 Keko beli, Suda so akalem awkunum kumel so, alik alik bi iti Yosew em am elo telesomi, Yosew elo teinbelei atemeko, em mit mewso kawin katin bukbuk angeko, gatak wakas teinsiliw kale. \v 15 Teiniwi, Yosew e ilo dakalalomele: “Yu nono kenem teliw a? Yu akokow kebiliw sako? Nakalem ete auk so selew selew kunum kesomi, okmobe eisneng kilele atemkabi kunum nete te.”, yangse kale. \v 16 Yangei, Suda e yan weng bokolewomele: “Kamok kutaka! Num dulum akati weng banim te. Sen beelo banimomin deiw mak banim te. Sunbin-Got esik nulo diwyemeko, ‘Sen so biliw kai!’, yangse kasike, alik alik nu kame kukalem sak weng afak kunum kebokoluw te! Kunum beem men kom wain ok sen abubelei, ateme kunum bakati, alik alik nukati te.”, dangse kale. \v 17 Dangei, Yosew e yan weng bokoyemomele: “Bayo! Alik yu bate! Beem men nakalem wain ok sen abubelei, ateme kunum bete kuw nem sak weng afak kunum keloke te. Mali yu ibolow menew kesomi, iti yukalem kalew em fukun unina!”, yangse kale. \p \v 18 Yangei, Suda e Yosew em mit teleko, bokolewomele: “Kamok kutaka! Ku Isiw aneng fian kaleem emisik kamok fian emdiw kesomi, kamokim fian kute te. Ku sak kunum nem weng kale kiliko, kanelom kaisuw kenemokolew te! \v 19 Kamok kutaka! Emisik ding kabalak e, ku nulo dakalalomelew: ‘Yom kalew e kait be ye? Kawkunum kumel makso biliw e?’, yangewi, \v 20 nu yan weng bokokemomeluw: ‘No. Aatim e be kate, e fasel nam te. Em fasel kese ding kabalak e, akalem ibolow so keuumkabe kalel u aul alew mak dukusu te. Mak e kuanei, mak e num ning afung ful ete te. Aatim e afung aul beelo ibolow mutuk fian kuw kelewkabe te.’, kangsuluw te. \v 21 Kanguwi, ku nulo bokoyemomelew: ‘Yu uneko, sow em iti tolokoliw ding dim kabalak, afung ning ful beso dabele teliwi, ne elo atemoki te!’, yangselew te. \v 22 Yangewi, nu yan weng bokokemomeluw: ‘Afung ning be aatim elo koleweko, kaleelo tele tewe, aatim e beem mongom angom be kuanoke sako.’, kangsuluw te. \v 23 Kanguwi, ku nulo yan weng bokoyemomelew: ‘Yukalem afung ning be dabele telinba keliw tewe, yu nem kiin dim kel nam fitewiw te!’, yangselew te. \v 24 Yangewi, nu kom yangselew weng be kiliko, kom weng afak kunum num aatim elo bokolewomin de unsuluw te. \v 25 Anfel e, aatim em ‘Yu iti nukalem wanin wem unina!’, yangse ding kabalak e, \v 26 nu elo yan weng bokolewomeluw: ‘Nukalem ning afung be nuso makuw debele uninba kelew tewe, nu ki keko, kamok fian beem kiin dim mewso nam unuw kasike, nu Isiw aneng fian elo nam unuw te.’, dangsuluw te. \v 27 Danguwi, e nulo bokoyemomele: ‘Yu kal kebiliwte: Nem ibolow fian keumbi kalel u aul alew kuw dukusu te. \v 28 Mak e konemeko, unei, ne elo ateminba bi te. Kut samal ite elo an waniwi, e kuanse sako. \v 29 Kame mak bakati singam aneng elo debele uniwi, maka mak elo aliw tewe, yu nelo anggil ilum fian mak dunemokoliw te. Ne sakik fian kuluko, kuaneko, awalik kumel im biliw finik am dim elo unoki te.’, yangse te. \v 30-31 Yangse kasike kame, kom weng afak kunum nakalem ete iti uneko, num aatim fasel beem kiin dim mewso telii, e ibolow fian kelewkabe afung aul be ateminba kele tewe, nu elo sakik ilum fian kuw dulewuwi, e kuaneko, awalik kumel im biliw finik am dim elo unoke te. \v 32 Kamok kutaka! Ne aatim elo fawtuk ayem weng mak bokolewomeli: ‘Aul kale iti debele telinba keli tewe, ne diwkuw diwkuw kom kiin dim kel sen so kesomelii, sen ilum be nem dim kilis angboke te.’, dangsi kasike kame, \v 33 nakalem ete afung ning beem abin kulii, ku nelo kom sak weng afak kunum kenemolewka! Kate kunum besik kolewewi, e nakalem awkunum kumel iso iti nukalem am dim elo uneko, aatim em fukun unoka! \v 34 Nimtew angom? Ne ki keko, aatim em kuloke sakik anggil ilum fian be nam atemoki kasike. Feinka! Nakalem ete ki keko, aatim em fukun nam uni kasike.”, Suda e Isiw em kamok Yosew elo bokolewse kale. \c 45 \s1 Yosew em Akalem ete Kaim Ding Dase em Sang te. \p \v 1 Keko beli, Yosew e Suda em elo dangse weng be kiliko, ibolow fukunin tiaktiak kuw kesomi, akalem weng afak kunum alik alik ilo bokoyemomele: “Yu nelo konemeko, alik kut unina!”, yangse kale. Yangei, Yosew so, akalem awkunum kumel so, ikalem ete imikel kuw am fokong kawtem kel bisiliw ding dim e, Yosew e akalem ete kaim dim dako, bokoyemomele: “Nakalem ete yukalem kawkunum Yosew nete te!”, yangse kale.\x * \xo 45:1 \xt Kalan Kunum 7:13\x* \v 2 Yangeko, amemin fian mak kese kasike, mali ka biliw kawtiw ikati em amese be kiliko, weng de uneko, Isiw aneng fian em emisik kamok fian beelo weng kal bokolewsiliw kale. \v 3 Keko beli, Yosew e akalem awkunum kumel biilo iti bokoyemomele: “Yosew nete te. Aatim e ken kesomi, kait be ye?”, yangse kate, awkunum kumel i yol angeko, yan weng banim kesiliw kale. \v 4 Kesomeliwi, Yosew e iti bokoyemomele: “Yu nem mit mewso telina!”, yangse kale. Yangei, im em mit mewso talsiliw ding ete, e bokoyemomele: “Sua kel e, yu nelo on kisol so alwol kenemiwi, mali wemin kunum i nelo Isiw aneng fian kaleelo nemde talsiliw te. \v 5 Nemde talsiliw kate kame, yu kanelom ibolow fukunin tiaktiak kesomi, sakik ilum kemokoliw te! Babo! Nimtew angom? Sunbin-Got e nelo nemisik aneng fian kaleelo nemdase kasike, alik alik nu wanin tew keko, nam kuanuw kasike. \v 6 Yu kilele kililina! Kame, olfut fian kale itol alew kuw keko, banimse kate, olfut be bomelei, iti teingabi kel itol mak keloke te. Keloke beem ding dim bete, kunum waneng i wanin kailokoliw kate, wanin be yom fok angeko, nam dem gilale te. \v 7 Yulo kilele dokoyemomin beem momgom e Sunbin-Got e nemisik namdase kasike, yuso, yukalem waneng aul iso, alik alik yu wanin tew so teineko, nam kuaniw kate, yukalem wiin so, yukalem angin so, diwkuw diwkuw kawin dim kale kakamokoliw te. \v 8 Kasike, yukalem ete nelo kaleelo nemdelinba kesiliw kate, Sunbin-Got akalem ete nelo nemisik namdase te. Namdalei, ne Isiw aneng fian kaleem emisik kamok fian em alew atew kesomi, akalem am so mesesem so, Isiw aneng fian so, alik alik beem kamok fian kebi te. \v 9 Kame, yu fongate akate aatim elo weng kal bokolewomin de unina! Bokolewokoliw weng be kanekote: ‘Kukalem min Yosew ete weng be bokokemomele: ‘Sunbin-Got e nelo Isiw aneng fian kaleem kamok kenemse kasike, ku kanelom neknek kesomi, fongate akate em mit elo tololewka!\x * \xo 45:9 \xt Kalan Kunum 7:14\x* \v 10 Telesomi, nem alakabi dim mewso ka kel Isiw aneng fian beem anung Gosen kel bolewka! Ku so, kukalem muluwel dow iso, kom samal so, kom mesesem mesesem eisneng beso, alik alik bi yemde teleko, kale kel boliwka! \v 11 Ku teleko, Gosen aneng kale kel bew tewe, ne ki keko, kulo kilele dakakemboki te. Nimtew angom? Kanekabe olfut be tiak ding belei, itol teingabi kel kabalak ete kuw banimoke kasike. Mesik esik kuso, kukalem angin so, yukalem on kisol wiin so eisneng beso, alik alik bi banim keloke kasike.’, dangoliwka! \v 12 Yukal, nem ning Benyamin akal, alik alik yu kiinso walaliwete: Ne Yosew nete te. Yosew nakalem nete yuso weng bakabi te. \v 13 Kate kame, yu fongate akate aatim em mit uneko, elo nem kanenemsiliw em sang bokolewomeliw: ‘Yosew e Isiw aneng fian em kamok wiin so kunum kebe te.’, dangoliwka! Dangiwi, e kiliko, fongate akate kaleelo tolomaka!”, yangse kale. \v 14 Yangesomelei, e ning Benyamin elo falal kelewei, akalem so, Benyamin so, aso i makuw amesiliw kale. \v 15 Amemsomeliwi, Yosew e awkunum kumel alik alik ikati falal koyemeko, amese kale. Amesomelei, fe e, eso awkunum kumel iso, alik alik i weng bokolew bokolew kesiliw kale. \p \v 16 Beli, Isiw aneng fian em emisik kamok fian e kililete: “Yosew em awkunum kumel i tabiliw kai!”, angiwi, e kilisomelei, eso, akalem weng afak kunum iso, alik alik i kiliko, kalfong fian kesiliw kale. \v 17 Kesomeliwi, Isiw aneng fian em emisik kamok fian be Yosew elo bokolewomele: “Ku kawkunum kumel ilo bokoyemomelew: ‘Yu nem weng kale kililina! Yu fongate akate yukalem mesesem mesesem eisneng kuluko, donki dim dukusomi, iti Kenan aneng fian elo unoliwka! \v 18 Unesomeliwi, kalew so, yukalem aul waneng so, alik alik yemde tololiwka! Yemde telesomi, Isiw aneng fian beem anung ken mak yulo duyemii, yu ka kel bomeliwi, nakalem Isiw aneng fian kaleem emisik wanin be wanbokoliw te.’, yangolewka!”, dangse kale. \v 19 Dangeko, iti bokolewomele: “Ku teinkemin eisneng beem dim teinsomi, unom eisneng mali mak kulusomi, kawkunum kumel ilo duyemewi, i ikalem mesesem mesesem eisneng so, ikalem kalel kumel so, ikalem muluwel so, kukalem kalew fasel so, alik alik bi kuluko, im dim dukusomi, yemde tololiwka! \v 20 I mesesem mesesem eisneng mak Kenan aneng fian kel kolew teliw tewe, i kanelom beem ibolow fukuneko, sakik kelokoliw te! Nimtew angom? Aneng kaleem kenati eisneng alik alik be ne yulo duyemoki kasike.”, dangse kale. \p \v 21 Dangei, Isalael em kalun kel muluwel bi emisik kamok fian em ilo yangse weng be kilisomeliwi, Yosew e teinkemin eisneng beem dim teinsomi, unomin eisneng mali mak so, deiw beem unokoliw wanin so, kuluko, ilo duyemse kale. \v 22 Duyemeko, awkunum kumel ilo ilim kikis mak amen tak tak duyemse kate, e auk diw Benyamin elo teingabi kel ilim kikis so, on kisol tum win 300\f + \fr 45:22 \ft 45:22 Kisol fian fian dulewse kale. Tum win silba em ilum e 3.5 kg kelewse kale.\f* so, dulewse kale. \v 23 Dulewsomi, Isiw aneng fian beem kenati eisneng mak kulusomi, king kel donki imok mak kuluko, biim dim dukusomi, iti king kel donki yanggus mak kuluko, wit wanin so, belet wanin so, akalem alew em tolomin deiw wanin so, alik alik be biim dim akal dukuko, alew elo dabalalewse kale. \v 24 Dabalaleko, awkunum kumel ilo kawkew weng mak bokoyemomele: “Yom unbiliw ding dim e, yu kanelom yukalem gal kelew kelw kelokoliw te.”, yangeko, yamdalei, i fein unsiliw kale. \p \v 25 Unsomeliwi, awkunum kumel i Isiw aneng fian be koleweko, uneko, alew Sekow em be dim Kenan aneng fian kalo unsiliw kale. \v 26 Uneko, ka telesomi, alew Sekow elo bokolewomeliw: “Kom min Yosew akati kuaninba te! E kait bomi, Isiw aneng fian beem kamok kebe te.”, dangsiliw kale. Dangiwi, e im weng be kilise kate, fein anginba kesomi, ibolow net angse kale. \v 27 Angeko, im dangiw sang be kilele kilisomi, Yosew em akalem teing dim elo dabalalewse mesesem mesesem eisneng bakati atemomelei, e iti kakat ibolow kesomi, baba yol angesomi, \v 28 gaanomele: “Fein tako! Nem min Yosew e kait finik so be te! Kasike, nem kuaninba bi kalakate, fongate akate elo atebam unoki te!”, angse kale. \c 46 \s1 Sekow em Isiw Aneng Fian elo Unse em Sang te. \p \v 1 Beli, alew Isalael so, akalem muluwel so, alik alik i ikalem mesesem mesesem eisneng be kulusomi, Isiw aneng fian elo unsiliw kale. Uneko, Belseba abiw kalo telesomeliwi, Sekow e ka kel samal mak asomelei, aik ayem dim dako, alew Aisak em Sunbin-Got em wiin fian daolewse kale. \v 2 Daolewsomelei, mililiw mutuk e, Sunbin-Got e teleko, em kiin dem sin Isalael elo bokolewomele: “Kutaka! Sekow kutaka! Sekow! Kutaka!”, dangei, Sekow e yan weng bokolewomele: “Ne bi kale eli!”, dangse kale. \v 3 Dangei, Sunbin-Got e bokolewomele: “Nakalem ete Sunbin-Got nete te. Ne kalew em Sunbin-Got nete te. Ku kanelom Isiw aneng fian elo unomin beem dulum elote finganokolew te! Ne kuso bomelii, dokokemsomi, aneng ka kel kom muluwel dow biilo tulun kuw keyemoki te. \v 4 Nakalem ete kuso Isiw aneng fian elo unesomelii, kom muluwel dow ilo sow ete iti yemde toloki te. Kate, kom fasel keko, kuanokolew ding dim e, kukalem min Yosew e kukalem mit mewso boke te.”, dangse kale. \v 5 Keko beli, Sekow so, akalem muluwel iso, biim kalel mumel iso, alik alik i Isiw aneng fian emisik kamok fian em teinkemin eisneng beem dim teineko, Belseba abiw be koleweko, unsiliw kale. \p \v 6-7 Beli, Sekow e akalem muluwel dow iso akalem bulmakao so, ikalem Kenan aneng fian kulusiliw mesesem mesesem eisneng alik alik beso, ikalem aneng fian be koleweko, Isiw aneng fian elo unsilw kale.\x * \xo 46:6-7 \xt Kalan Kunum 7:15\x* \p \v 8 Alew Isalael em Isiw aneng elo unsiliw muluwel dow biim wiin e kanekote: Sekow em emisik dukuse aul beem wiin e Uluben ete kale. \li1 \v 9 \bd Uluben\bd* em muluwel im wiin e Kanok so, Falu so, Kesolon so, Kalmi so, ite kale. \li1 \v 10 \bd Simeon\bd* em muluwel i Yemuel so, Yamin so, Okat so, Yakin so, Sokal so, Saul so, ite kale. Saul em auk u Kenan aneng fian em waneng ute kale. \li1 \v 11 \bd Elibai\bd* em muluwel i Gelson so, Kokat so, Melali so, ite kale. \li1 \v 12 \bd Suda\bd* em muluwel i kanekote: El so, Onan so, Sela so, Feles so, Selala so, ite kale. El so, Onan so, Suda em muluwel alew bi aso i yelimel biim Kenan aneng fian bisiliw ding kabalak kel e, kuansiliw kale. \li2 Feles em muluwel i Kesolon so, Kamul so, aso ite kale. \li1 \v 13 \bd Isasal\bd* em muluwel i kanekote: Tola so, Fuwa so, Yow so, Simolon so, ite kale. \li1 \v 14 \bd Sebulon\bd* em muluwel i kanekote: Selet so, Elon so, Yalel so, ite kale. \li3 \v 15 Muliel bi Sekow em sun waneng Elea um Mesofotemia aneng fian ka kel bomi, dukusu em muluwel ite kale. Elea u iti aul mak dukuko, buum wiin e “Daina” wangsu kale. Kunum yenggdel biim dow e 33 kel kesiliw kale. \li1 \v 16 \bd Gat\bd* em muluwel i kanekote: Sifion so, Kagi so, Sumi so, Esbon so, Keli so, Alodi so, Aleli so, ite kale. \li1 \v 17 \bd Asel\bd* em muluwel i kanekote: Imna so, Isfa so, Isfi so, Beli so, ite kale. Sela u yenggdel biim waneng aul ute kale. \li2 Beli em muluwel i kanekote: Kebel so, Malkiel so, aso ite kale. \li3 \v 18 Muliel bi Sekow em afam waneng Silfa um muluwel ite kale. Sua e, fik Alaban e weng afak waneng bu akalem neng Elea ulo duumse kale. Muluwel biim dow e mali em kalun kel kesiliw kale. \p \v 19 Sekow em kalel Elesel u Benyamin so, Yosew so, aso ilo dukusu kale. \li1 \v 20 \bd Yosew\bd* em Isiw aneng fian em kamok keko, bise ding kabalak e, e Isiw aneng fian em abiw mutuk fian Keliofolis em am yol beem kunum ayem Fotifela em mun Asenat ulo wamduse kale. Asenat u kunum aul alew mak dukusu kale. Mak em wiin e Manase e, mak em wiin e Efalaim ete kale.\x * \xo 46:20 \xt Talfut Kese 41:50-52\x* \li1 \v 21 \bd Benyamin\bd* em muluwel i kanekote: Bela so, Bekel so, Asbel so, Gela so, Naman so, Eki so, Olos so, Mufim so, Kufim so, Alad so, ite kale. \li3 \v 22 Muliel bi Sekow em kalel Elesel um muluwel dow ite kale. Kunum yengdel biim dow e mutum kel kesiliw kale. \li1 \v 23 \bd Dan\bd* em dukuse min makmak em wiin e Kusim ete kale. \li1 \v 24 \bd Nafatali\bd* em muluwel i kanekote: Yasel so, Guni so, Sesel so, Silem so, ite kale. \li3 \v 25 Muliel bi Sekow em afam waneng Bilka um dukusu aul ite kale. Kunum yengdel biim dow e ben kel kesiliw kale. \p \v 26 Sekow em muluwel biim kalel kumel ilo teing bokolinba kesiliw kasike, Sekow yelimel biim Isiw aneng fian elo unsiliw biim fufu e 66 kesiliw kale. \v 27 Kate Isiw aneng kel, Yosew akal kunum aul alew mak dukuse kasike, Sekow em muluwel dow alik alik biim fufu e 70 emdiw kelei, i Isiw aneng fian kel teinsiliw kale.\x * \xo 46:27 \xt Kalan Kunum 7:14\x* \p \v 28 Beli, Sekow e Suda elo emisik dabalalei, e Yosew em mit kalo unse kale. Unei, Yosew e Isiw aneng fian beem anung Gosen be akalem angin ilo duyemse kale. Duyemei, Suda e akalem angin ilo folsomelei, i Gosen aneng kalo unsiliw kale. \v 29 Uniwi, Yosew e akalem weng afak kunum ilo bokoyemomele: “Yu nem teinkemin eisneng beem dim teinsomi, yako unomin eisneng mak kuluko, memen kenemoliwka!”, yangeko, fongate akate Gosen aneng elo akalem alew Sekow em fukun unse kale. Unesomelei, alew elo atemeko, kalfong so falal kelewsomi, amese kale. \v 30 Amesomelei, alew Sekow e min elo bokolewomele: “Kame, ne kulo katemite: Ku finik so kait belew te! Kame, ne kuanomin memen kebi te.”, dangse kale. \p \v 31 Keko beli, Yosew e akalem awkunum kumel so, ikalem aul waneng iso, alik alik ilo bokoyemomele: “Nemisik uneko, Isiw aneng fian kaleem emisik kamok fian beelo weng mak bokolewomeli: ‘Aatim so, nem angin iso, alik alik i Kenan aneng fian koleweko, nem mit elo tele kembiliw te. \v 32 Nakalem angin bi siwsiw so, meme so, bulmakao so, samal yetebin kawtiw kebiliw kasike, i ikalem samal so, ikalem mesesem mesesem eisneng so, alik alik be de tele kembiliw te.’, dangoki te. \v 33 Dangoki kasike, Isiw aneng fian kaleem emisik kamok fian be yulo dakalalomele: ‘Yom aluwbamin e nimtew a?’, yange tewe, \v 34 yu elo yan weng bokolewomeliw: ‘Kamok kutaka! Num aatim kumel im suaem kanemaliw emdiw, aul gel kebisuluw ding akati, kame akati, nu diwkuw diwkuw siwsiw so, meme so, bulmakao so, samal yetebin kawtiw kuw kekabuluw te.’, dangoliwka! Dangiw tewe, e bokoyemomele: ‘Yu Gosen aneng ka kel teinoliwka!’, yangoke te. Nimtew angom? Isiw kawtiw i samal yetebiliw kawtiw ilo gal keyemkabiliw kasike. Beem mongom ete e yulo akalem be dim be singam elo yamalei, yu ka kel teinokoliw te.”, yangse kale. \c 47 \s1 Emisik Kamok Fian em Fukun Talsiliw em Sang te. \p \v 1 Keko beli, Yosew e Isiw aneng fian em emisik kamok fian elo bokolewomele: “Nakalem aatim so, nakalem angin iso, alik alik i Kenan aneng fian elo koleweko, ikalem siwsiw so, meme so, bulmakao so, mesesem mesesem eisneng beso, alik alik bi yemdeko, Gosen aneng kaleelo tele kembiliw te.”, dangse kale. \v 2 Dangesomelei, Yosew e akalem awkunum kumel biim teingabi kel kunum biilo gayemei, i teliwi, e ilo Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beem kiin dim kel mo koyemse kale. \v 3 Ka kel koyemsomelei, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian be ilo dakalalomele: “Yom aluwbamin e nimtew a?”, yangse kale. Yangei, isik yan weng bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Num aatim kumel im suaem kanemaliw emdiw, aul gel kebisuluw ding akati, kame akati, nu diwkuw diwkuw siwsiw so, meme so, bulmakao so, samal yetebin kawtiw kuw kekabuluw te.”, dangsiliw kale. \v 4 Dangeko, iti weng makso bokolewomeliw: “Nu sukum ding kuw kale kel kokow kawtiw atew kakamokoluw te. Nimtew angom? Kenan aneng fian kel olfut fian inkalso mak kese kasike, nukalem siwsiw so, meme so, samal alik alik biim wanin akal sukum banimse kasike. Kasike, ku nulo bokoyemomelew: ‘Yu aneng Gosen ka kel bina!’, yangolewka!”, dangsiliw kale. \v 5 Dangiwi, e Yosew elo bokolewomele: “Kalew so, kawkunum kumel so, alik alik i kom mit elo teleko, biliw kasike, \v 6 i Isiw aneng fian beem aneng anung mak atemeko, ibolow kelewiw tewe, i ka kel bokoliw te! Kalew so, kawkunum kumel so, i aneng atin kuw atite mak atemiw tewe, i aneng be kuluko, ka kel boliwka! Feinka! I Gosen aneng ka kel boliwka! Kawkunum kumel im dim e samal yetebin kunum kenati kuw mak atemew tewe, ku kunum beelo galmosomelewi, nakalem siwsiw so, meme so, biim kak yetebin kunum kelolewka!”, dangse kale. \p \v 7 Dangei, Yosew e alew Sekow elo gaalewei, e teleko, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beem mit moko, bamki so weng mak dulewse kale. \v 8 Dulewei, emisik kamok fian be Sekow elo dakalalomele: “Kom itol e nomin kebelew, a?”, dangse kale. \v 9 Dangei, Sekow e yan weng mak bokolewomele: “Nem aatim kumel im itol tiakim emdiw kelewbinba kebi te. Ne kokow kunum kesomi, anggil ilum fian mak kulu atemsomelii, itol 130 kel kuw kawin dim kale kel kakabisi te.”, dangse kale. \v 10 Dangeko, Isiw aneng fian em emisik kamok fian beelo bamki so weng mak bokoleweko, koleweko, unse kale. \p \v 11 Keko beli, Yosew e Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beem weng geleweko, akalem alew so, awkunum kumel iso, alik alik biilo Isiw aneng fian beem emisik atite aneng anung Alamses\f + \fr 47:11 \ft 47:11 Gosen aneng em wiin mak e Alamses ete kale.\f* duyemeko, “Yukalem kawin te!”, yangse kale. \v 12 Kaneko beli, Yosew e akalem alew so, awkunum kumel iso, ikalem aul waneng iso, alik alik biilo wanin yemgiyemale kale. \s1 Yosew em Aluwse em Sang te. \p \v 13 Beli, im Isiw aneng fian ka kel bisiliw ding dim bakate, Isiw aneng fian so, Kenan aneng fian so, aneng fian biim kasel alik alik i olfut fian kuw teineko, aya kuanin kesiliw kale. \v 14 Keko beli, Yosew e akalem wit dem duku kemeliw am dim kalo uneko, suaem wit dem kubul dukusiliw wanin be kuluko, kunum waneng iso tum win so wemale kale. Wesomelei, Isiw aneng fian so, Kenan aneng fian so aneng alew biim kasel i ikalem tum win alik alik be de teleko, eso wit wanin wemaliw kale. Wesomeliwi, Yosew e biim tum win be kuluko, Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem am ka kel duku kemale kale. \v 15 Duku kebomelei, fe e, Isiw aneng fian so, Kenan aneng fian so, aneng alew biim kasel biim tum win be atin kuw banimse kale. Kasike, Isiw kawtiw alik alik i uneko, Yosew elo weng mak bokolewomeliw: “Ku nulo wanin makso yemena! Kate, num tum win alik alik be banime te. Kukalem kiin so yetemewte: Wanin tew so teinsomi, aya aya kuanomin kis keluw te!”, dangsiliw kale. \v 16 Dangiwi, Yosew e yan weng mak bokoyemomele: “Yukalem tum win be banime tewe, yukalem siwsiw so, meme so, bulmakao so, de teleko, dunemiw kano, beem yan e wanin so alwol kelokoluw te.”, yangse kale. \v 17 Yangei, iti itol makmak kelei, i ikalem kos so, siwsiw so, bulmakao so, donki so, ikalem samal alik alik be delew teliwi, Yosew eso wanin alwol kesiliw kale. \p \v 18 Kesomeliwi, itol bakate banimei, Isiw kawtiw i iti Yosew em fukun teleko, bokolewomeliw: “Sakik ilum weng kal mak bakakem tuluw te. Nukalem tum win so, samal so, alik alik angom be kulo dukakembuluwi, banimse te. Nukalem kal so, nukalem kawin so, bete kuw be te. \v 19 Kasike kame, ku nukalem kawin so, nukalem so, alik alik bi wesomi, beem yan e nulo wanin dukayembolewka! Mesik esik, alik alik nu wanin tew kesomi, kuanokoluw kasike. Kuanuw tewe, nukalem kawin so, Isiw aneng fian so, aneng alik alik be wa wa keloke kasike. Ku kanelew tewe, alik alik nu Isiw aneng fian kaleem emisik kamok fian beem sak weng afak kunum waneng kebokoluw te.”, dangsiliw kale. \v 20 Dangiwi, olfut fian kuw kese kasike, Isiw kawtiw alik alik i teleko, ikalem kawin angom be Yosew eso alwol kesiliw kale. Kesomeliwi, Isiw aneng fian em kawin alik alik angom be Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem kawin kuw kelewse kale. \v 21 Beli, Yosew e Isiw aneng fian em kut kut bisiliw kunum waneng alik alik bi Isiw aneng fian beem emisik kamok beem sak weng afak kunum waneng keyemeko, ilo yamdeko, mali abiw mutuk fian elo kuw koyemse kale. \v 22 Koyemse kate, yol am tem beem aluwbabiliw kunum biim kawin anung be Yosew e weninba kese kale. Nimtew angom? Isiw aneng fian beem emisik kamok fian be yol am tem aluwkabiliw kunum biilo tum win mali mak duyemkabe kasike, i wanin wenomin tum win kulabomeliwi, im kawin e Yosew eso alwol kelinba kesiliw kale. \p \v 23 Kaneko beli, Yosew e kawtiw biilo bokoyemomele: “Kame, yu kililina! Kawin alik alik angom be nete kuw weni kasike kame, ne wit dem sen mali mak yulo duyemoki te. Duyemii, yu de uneko, musun dim kel kailoliwka! \v 24 Kailiwi, musun wanin be tebeko, dem so kesomi, memen keloke ding kabalak e, yu musun dem beem anung teingabi kel kelewsomi, anung makmak be Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beelo dukalewboliwka! Kate, ketket teben kel em anung be yu kailomin beem dulum so, yukalem aul waneng iso, yukalem angin iso, yukalem weng afak kunum waneng iso, alik alik biim wanomin beem dulum so, duku kemoliwka!”, yangse kale. \v 25 Yangei, kunum waneng alik alik i yan weng bokolewomeliw: “Kenka! Ku nulo ibolow folok kukuyemeko, fein dokoyemew kasike, nu Isiw aneng fian kaleem emisik kamok fian beem sak weng afak kunum waneng kebuluw te.”, dangsiliw kale. \p \v 26 Keko beli, Yosew e suaem dukuse, kame akal kait alakabe sawa beem mongom kayak kebe te. Musun wanin mak tebeko, dem so gilale tewe, musun kasel i musun dem be anung teingabi kel kelewsomi, ketket teben kel em anung be ikalem kelewsomi, anung makmak e Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beelo dukalewkabiliw te. Kate, yol am tem kel aluwkabiliw kawtiw bite kuw Isiw aneng fian em emisik kamok fian beem sak weng afak kunum waneng kelinba ke alakabiliw te. \s1 Sekow em Kuanomin Memen Kese em Sang te. \p \v 27 Beli, Isalael kawtiw bi Isiw aneng fian em anung Gosen ka kel kawin anung kulusomi, muluwel dow dem dem kailsomi, fian kesiliw kale. \p \v 28 Keko beli, Sekow e Isiw aneng fian ka kel belei, itol mali em guel kel banimei, em itol e 147 kese kale. \v 29 Kesomelei, e kal kelete: “Ne fasel keko, nakalem kuanomin ding kame mewos kele kai!”, angeko, Yosew elo gaalewsomi, weng tem tem mak bokolewomele: “Kom teing de teleko, nem anggil dim melenemsomi, fawtuk ayem weng mak bokonema! Ku nelo ibolow mutuk fian kukuw kukunemsomi, nem fom e Isiw aneng fian kale kel nam fomkamin dim elo dukulew te!\x * \xo 47:29 \xt Talfut Kese 49:29-32; 50:6\x* \v 30 Nem kuaneko, awalik kumel im finik am biliw dim elo unoki ding dim kabalak e, ku nem fom be Kenan aneng fian elo namdeko, awalik kusel im yemkusiliw dim kalo nakati namkulolewka!”, dangse kale. Dangei, Yosew e bokolewomele: “Kom weng be kiliko, fein gelewoki te!”, dangse kale. \v 31 Dangei, Sekow e bokolewomele: “Fein fawtuk ayem weng mak bokonemsomi, ‘Kaneloki te’, nangolewka!”, dangse kale. Dangei, Yosew e fein fawtuk ayem weng kitil fian mak bokolewei, Sekow e kiliko, akalem akal kemin dim kel teineko, gatak wakas kak daking angesomelei, Sunbin-Got elo “Weso!”, dangse kale.\f + \fr 47:31 \ft 47:31 Mali kawtiw i weng kale kel atemeko, beem monogm e nanew kelewko, famdes kelewkabiliw te. Im fukunin gelewkabiliw beem mongom be kanekote: Sekow e kiliko, akalem tokfol so doung keleweko, gatak wakas kak daking angesomelei, Sunbin-Got elo “Weso!”, dangse kale.\f* \c 48 \s1 Awalik Sekow em Bamki so Weng Bokoyemse em Sang te. \p \v 1 Beli, mali deiw mak ding mak kabalak e, Yosew e kililete: “Kalew e wakamin so kebe te!”, dangiwi, e kilise kale. Kilisomelei, e akalem muluwel alew Manase so Efalaim so ilo kuluko, yelimel bi makuw akalem alew elo atebam unsiliw kale. \v 2 Unsomeliwi, mali kunum im Sekow elo bokolewomeliw: “Kukalem min Yosew e kulo katemomin telbe te.”, dangsiliw ding kabalak e, Sekow e kitil kesomi, akalem akalbe dim elote baba teinse kale. \v 3 Teinsomelei, e Yosew elo bokolewomele: “Sua e, nem Kenan aneng fian em Ulus abiw mutuk ka kel alenali ding dim e, Kitil so Auk so Sunbin-Got e nem dim mewso teleko, bamki so weng mak dunemeko,\x * \xo 48:3 \xt Talfut Kese 28:13-14\x* \v 4 bokonemomele: ‘Kulo bamki so kekemsomi, kom muluwel dow ikal bamdako, nengso nengso keyemoki te. Keyemsomi, aneng fian ka kel kukalem so, kom muluwel dow iso, alik alik yulo diwkuw diwkuw duyemii, yu beelo aluwbokoliw te.’, nangse te. \v 5 Kaneko beli, ku kilele kilila! Nakalem Isiw aneng fian kaleelo telinba kebisi ding dim kabalak e, ku kame yemde telselew muluwel alew biilo dukuselew te. Kate kame, ne muluwel alew biilo nakalem aul imdiw keyemsomi, nakalem dukusi muluwel Uluben so Simeon so aso biimdiw keyemsomelii, i nakalaem fan anung ikati kulokoliw te. \v 6 Kom imisik dukuselew muluwel aso biim ibik teleko, dukukemokolew muluwel bite kuw kukalem mongom kemokoliw te. I ikalem fik kumel Efalaim so Manase so, alew biim kawin be fan atew kulokoliw te. \v 7 Nem Mesofotemia aneng fian koleweko, Kenan aneng fian elo kakabisi ding dim kabalak e, kauk Elesel u Efalata abiw mutuk fian beem mewso ka kel kuanui, ne sakik ilum fian mak kuluko, ulo Efalata unsuluw deiw mutuk kel wamkusi te. Kame, ne kom dukuselew muluwel Efalaim so Manase so, aso biilo kauk Elesel um iti dukulin muluwel atew keyembi kasike.”, dangse kale. \p Efalata em wiin mak e Betelekem te.\x * \xo 48:7 \xt Talfut Kese 35:16-19\x* \p \v 8-10 Alew Isalael em weng be banim kelewse ding bakate, e Yosew em yemde talse muluwel alew biim dulum elo yetemeko, dakalalomele: “Aul alew kali kante a?”, dangse kale. Nimtew angom? Alew Isalael e fasel kelomi, kiin sukul kese kasike. Keko beli, Yosew e alew elo yan weng bokolewomele: “Aul alew kali, Sunbin-Got em nakalem Isiw aneng fian kale kel bomi, nelo dunemse muluwel alew ite te.”, dangesomelei, alew Isalael e bokolewomele: “Nem mit mewso yemde tala! Yemde telew kano, ne ilo bamki so weng mak duyemoki te.”, dangse kale. Dangei, Yosew e fein, aso ilo awalik em mit yemde telei, awalik sel e biilo falal mumul da koyemeko, \v 11 min Yosew elo bokolewomele: “Sua e, ne ibolow fukunomete: ‘Ne kulo nam katemi sako!’, angeko, ibolow fukunsi kate kame, Sunbin-Got e ibolow folok kenemei, ne kukalem muluwel iso yelimel makuw yetemika!”, dangse kale. \v 12 Dangei, Yosew e awalik em mumul dim teinbiliw muluwel alew biilo kuluko, kaneng da kaneng da koyemsomi, akalem kiinguen gatak wakas kawin dim elo dasomi, alew elo “Weso! Seyo!” dangse kale. \v 13 Keko beli, Yosew e ning Efalaim elo yuk teing dim elote aluwsomi, fik Manase elo awan teing dim elote aluwsomi, aso ilo yamdeko, awalik Isalael em mit mo koyemse kale. Mo koyemse kasike, e fik Manase be Isalael em yuk teing dulum elote mo kolewsomi, ning Efalaim be awalik em awan teing dulum elote mo kolewse kale. \v 14 Kaneyemsomi, awalik Isalael e akalem yuk teing de uneko, ning Efalaim em awan dulum mose dim elo dukuko, kolewsomi, akalem awan teing be de uneko, fik Manase em yuk dulum mose dim elo dukuko, kolewse kale. \v 15 Kolewsomelei, e min Yosew elo bamki so weng mak bokolewomele: \q1 “Nakalem aatim kumel Abalakam so Aisak so aso em afak bomi, em weng gelewsomi, \q1 nelo diwkuw diwkuw siwsiw yetebin kunum emdiw kenati kuw netemeko, dokonemkakabe Sunbin-Got \q1 e kom aul biilo bamki so keyemboke te! \q1 \v 16 Feinka! Sunbin-Got em nem anggil ilum so kakabi ding dim kel kilele dakanembise dabalakamin finik be \q1 muluwel alew biilo bamki so keyemboke te! \q1 Keyemsomi, kawin dim kale, muluwel biim dow e fian kuw kesomi, bamda nengso nengso keyemoke kasike, kunum waneng angom alik alik i nakalem wiin so, nakalem aatim kumel Abalakam so, Aisak so, yelim biim wiin so, alik alik num wiin be nam banime te.”, dangse kale. \p \v 17 Dangei, Yosew e alew Sekow em yuk teing e “Ning Efalaim em kak dim elo dukulewe kai!”, angeko, atemsomi, em kiin dim e “Wa kele kai!”, angeko, alew em yuk teing kuluko, bo keleweko, fik Manase em kak dim elo dukulomin ibolow keko, \v 18 alew elo bokolewomele: “Aatim kutaka! Bayo! Ku kaneminba te! Kom yuk teing e fik em kak dim kel dukula o!”, dangse kale. \v 19 Dangse kate, alew e yan weng bokolewomele: “Min kutaka! Nakalem kilele kal kebomi, kanebi te. Fik Manase akati kunum mongom fian mak kesomi, aul kaileko, muluwel dow banso banso keloke kate, ning bete kunum mongom atin fian kuw kesomelei, em muluwel dow banban bi kawin dim kaleem aneng aneng angom alik be gek yak yak kelokoliw te.”, dangse kasike, \v 20 e fein fik Manase elo ning Efalaim em afak kelewse kale. Kelewsomi, bamki so weng makso aso ilo bokoyemomele: “Isalael kawtiw i kaso yom bamki beelo ibolow fukunsomi, yom wiin dim kel bamki so weng mak bokolew bokolew kebomeliwi, ‘Sunbin-Got e yulo Efalaim so, Manase so, aso biimdiw bamki so keyemoke te!’, ange ange kebokoliw te.”, yangse kale.\x * \xo 48:20 \xt Kibulu 11:21\x* \p \v 21 Yangesomi, Yosew elo bokolewomele: “Ku nem weng kale kilele kilila! Nakati kuanomin mewso keli kate, Sunbin-Got e alik alik yulo kilele yetebomi, iti yukalem kawalik kumel nukalem kolew talsuluw aneng fian kalo yemde unoke te. \v 22 Yemde unoke kasike kame, ne kulo kawin ken ati mak dukemi te. Nem Amol kawtiw iso on genesomi, kulusi Sekem\f + \fr 48:22 \ft 48:22 “Sekem” weng alemsal beem mongom be kanekote: Mak e, abiw mutuk fian em wiin e, mak e, amgu gen e, mak e kun tomo te. Kun tomo beem fakam weng em mongom e kanekote: Kawin anung tugul ati so.\f* anung be kulo fein dukemi te.”, dangse kale. \c 49 \s1 Sekow Akalem Muluwel im Kaneloke em Weng te. \p \v 1 Beli, Sekow e akalem muluwel ilo gaayemeko, bokoyemomele: “Yu nem mit mewso telina! Teliw kano, sow ibik em yom dim kel keloke eisneng mak bokoyemoki te. \q1 \v 2 Nem muluwel yutaka! Yu nem mit mewso telesomi, wensaneko, yukalem kalew Isalael nem weng kale kililina! \q1 \v 3 \bd Uluben\bd*, nem seiw men kutaka! Nakalem kitil so tanbel kebisi ding dim bakate, ne kulo duku kokemsi te. \q2 Ku kunum kitil melmel so auk so kunum kelewsomi, kom nenggelel im kamok kelew te. \q2 \v 4 Kate, kom kukuw e ok wal mit telebomi, kung kung kebe emdiw kasike, ku fik kumel im kulukabiliw abin be nam kulew te. Nimtew angom? Ku kalew nem afam waneng uso kal bongguko, akalsomi, nelo inkal dunemselew kasike. \q1 \v 5 \bd Simeon\bd* so \bd Elibai\bd* so, yelew yutaka! Kaso yom ibolow e yulo silikmoyemkabe kasike, kaso yu kaisuw so ganbin so kunum alew kebomi, mali kawtiw ilo yenkabiliw te. \q2 \v 6 Feinka! Yu kaisuw kesomi, mali kunum waneng ilo sak yesiliw te. Mali em ding dim bakate, kaso yu ibolow kikinin nangnang kuw kesomi, bulmakao im kalgol okiyem kesiliw te. \q2 Kasike, kaso yuso neso nu nam tele tele kemuw te! Feinka! Yom ibolow fukunin e ne kilisomi, nam gelewbi te. \q2 \v 7 Kaso yukalem kaisuw so, ibolow mamtel nam so, beem kukuw bakate ne kaso yulo weng yakok mak keyemi te. Kaso yu Isalael kawtiw biim mutuk dim e sak kawin banim kunum kebokoliw te! \q1 \v 8 \bd Suda\bd*\f + \fr 49:8 \ft 49:8 Suda em wiin mongom e kanekote: “Yawe e Wiin Fian so”.\f* kutaka! Kom kawkunum kumel i kukalem wiin daokemeko, kom mit kel katin bukbuk angeko, gatak wakas angokoliw te. \q2 Kom teing e maka im gatak el falem mokolew te. \q2 \v 9 Ku samal asomi, waneko, kitil kesomi, kilele faku alakabe alaion tanbele atew te. \q2 Kesomi, kunum mali mak i kom mit mewso teleko, nam kamkalfoliw te.\x * \xo 49:9 \xt Teing Bakamin 24:9; Fitew Dase 5:5\x* \q2 \v 10 Suda kutaka! Kute kamok wiin so auk so kunum kelewi, Isalael kawtiw im emisik kamok fian e diwkuw diwkuw kom muluwel dow biim mutuk kel moloke te. \q2 Feinka! Deiw mak ding mak kabalak e, emisik kamok fian sel mak yom dim kel telei, kawin dim kaleem kawtiw alik alik i akalem weng kiliko, fein gelewemokoliw te. \q2 \v 11 Ku kunum wiin so kisol so kunum kelew kasike, kom donki men sak wain ais em mit aluwsomelewi, ais dem so ais kon so alik alik be wanoke kate, ku kanelom sakik kelokolew te. \q2 Nimtew angom? Kom wain ok e ban ban ok atew kele kasike, ku sak wain ok kulusomi, kukalem ilim be wain ok so gingokolew kasike. \q2 \v 12 Mesesem eisneng angom mak nam sukum kemew kasike, wain ok wanbelew beem dulum elote kom kiin e kafing olol nam kekemsomelei, non gom wanbelew beem dulum elote kom ning e kais nam kekemkabe te. \q1 \v 13 \bd Sebulon\bd*, ku okmun fian sel em beleng mit mewso teinbomi, Saidon abiw mutuk fian kom bokolew em aneng awet keloke te. Kom ka bokolew beem dulum be siw selel teleko, dit kemokoliw te. \q1 \v 14 \bd Isakal\bd*, ku donki kitil nam atew kate, ku ibolow aimgeko, gal nam kesomi, kukalem mesesem eisneng beem mutuk dim be sak teineko, buyelemokolew te. \q2 \v 15 Ku ibolow tei angeko, kukalem aneng kenati atebokolew kasike, kukalem em dulum elote sakik banim kesomi, bokolew te. Bomelewi, mali kawtiw im sak weng afak kunum kesomi, im ilum e kute kuw daoko, de kakamokolew te. \q1 \v 16 \bd Dan\bd*\f + \fr 49:16 \ft 49:16 Dan em wiin mongom e kanekote: “Diwyemin Kunum”.\f*, ku Isalael kawtiw biim mutuk ka bomi, kukalem kunum waneng ilo kilele diwyembokolew te. \q2 \v 17 Ku sokyan kimon atul nam atew kebomelewi, deiw beleng dim ka kel kutebokolew te. Kutebelewi, maka mak kos dim teineko, teliw tewe, ku kos yan elo ning dut kelewbokolew kasike, kos em dim teinbiliw kunum bi kawin dim elo dakalu mit telemokoliw te.”, \m yangse kale. \v 18 Yangeko, Yawe elo bokolewomele: “Yawe kutaka! Kukalem dokonem angom ding bete kuw fenbi te!”, dangeko, iti mali muluwel biilo bokoyemomele: \q1 \v 19 “\bd Gat\bd*\f + \fr 49:19 \ft 49:19 Gat wiin mongom e kanekote: “Kuiaw Yemin.\f* kutaka! Maka i kom aneng elo kuiaw wanen tolokoliw kate, kukati famdes angeko, ilo yenggelew uneko, ilo kuyaw yenokolew te. \q1 \v 20 \bd Asel\bd*, kom kawin be tugul kawin kelei, emisik kamok fian im ibolow kelebokoliw em wanin ken ati kuw yom fok fok kemoke te. \q1 \v 21 \bd Nafatali\bd*, ku sok tem bin koleweko, ikalem ibolow fukunin ete kuw gelewsomi, fongate kuw yako unakabiliw kut em meme atew kesomi, mesesem eisneng kenati kuw fitew kaim dim dukulokolew te. \q1 \v 22 \bd Yosew\bd*, ku ok beleng mewso mosomi, ais dem banban gilakabe ais bamki so atew te. Ais beem teing al keko, akalem ayet dim bakilewko, neng so neng so unokobe te. \q2 \v 23 Maka atul nam mak teleko, on balam so kitil kesomi, kulo kenomin ganen tolokoliw kate, \q2 \v 24 kalew Sekow em tum kitil nam emdiw Auk so Kitil so Isalael kawtiw ilo yetemalakabe Sunbin-Got be kulo fein dokokemsomi, kom teing dim kitil dukemoke kasike, kom aluwbokolew wonuk be nam beit nam kebe te. \q2 \v 25 Feinka! Kitil dukemsomi, kilele dokokemoke Sunbin-Got be kawalik kaliwol kumel biim Kitil so Auk so Sunbin-Got ete te. Akalem ete kuw kulo katiw em so, kalak em so, alik alik beso makuw bamki so kekemsomi, kom muluwel dow ikal banso banso keyemoke te. \q2 \v 26 Kalew nem kame kulo bakakembi bamki so weng kale sunsun alakabe amgu fian so, amgu muk muk unse unse angom beso, alik alik beelo bakilewkabe te. \q2 Yosew, ku kawkunum kumel biim kamok keko, belewi, bamki so mesesem eisneng be kom dim elo kuw keloke te! \q1 \v 27 \bd Benyamin\bd* ku kut mian emdiw kesomi, samal kil kuw kebomi, ankabelew te. \q2 Kutim ding dim bakate, ku kom maka ilo yeneko, kunil koyemsomelewi, kuinbele ding kabalak e, ku iti teleko, samal beelo boko, amen amen kuw kelewkabelew te.”, \m yangse kale. \p \v 28 Sekow em Kalun kel muluwel bi Isalael kawtiw im kalun kel kunum mongom bite kale. Alew Sekow e akalem muluwel ilo ikalem amen amen kesomi, bamki so weng mak duyemse kale. \s1 Sekow em Kuanei, Dawkusiliw em Sang te. \p \v 29-30 Belei, Sekow e akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Kame nem mewso kele ding kabalak e, nakalem awalik kumel im finik am biliw dim elo unoki te. Unii, yu nem kuanoki fom beelo kuluko, Kenan aneng fian elo nemde unoliwka! Nemde uneko, Mamele abiw em ataan tele dim em mewso dim Makfela ka kel em tum tem kel fom namkuloliwka! Tum tem beso, musun beem mewso be beso, nem awalik Abalakam e Kit kunum Efolon eso on kisol tum win so weneko, nukalem awalik kumel biim fom yemkukemin kawin kelewse te. \v 31 Ka kel e, Abalakam so, akalem kalel Sala so, Aisak so, akalem kalel Elebeka so, nem sun waneng Elea so, alik alik biim fomkamin dim ete te.\x * \xo 49:31 \xt Talfut Kese 25:9-10; 35:29\x* \v 32 Sua e, nem awalik Abalakam e tum tem be so, musun beso, on kisol tum win so Kit angin iso wese te.”, yangse kale. \p \v 33 Yangeko, Sekow em akalem muluwel biilo weng kitil weng be bokoyemse ding kabalak e, e akalem akalkemin dim yan danong akalsomelei, kuanesomelei, akalem finik e awalik kumel im finik am biliw dim elo unse kale.\x * \xo 49:33 \xt Kalan Kunum 7:15\x* \c 50 \p \v 1 Unei, Yosew e alew em fom falal keleweko, ilum sakik fian mak kulusomi, amese kale. \v 2 Ameko, amemsomelei, e akalem kal kunum ilo gaayemeko, “Yu fom beelo kabilew kano, e tiow keko, nam kilone te.”, yangse kale. Yangeko, i em ilo bokoyemse weng be kiliko, gelewsiliw kale. \v 3 Gelewsomeliwi, i ikalem kukuw geleweko, 40 kel ding banimse ding kabalak e, im aluwbamin fian be alik alik banimse kale. \p Beli, Isiw kawtiw alik alik i fom amkim biliwi, 70 kel ding banimse kale. \v 4 Banimei, Yosew e Isiw aneng fian em emisik kamok fian so, akalem angi iso, alik ilo dakalako, bokoyemomele: “Yu ibolow folok so kenemiw tewe, emisik kamok fian beem mit mewso uneko, nem dulum elote weng mak bokolewomeliw: \v 5 ‘Yosew em alew em mewso kuanomin kese ding dim bakate, e weng temtem mak Yosew elo bokolewomele: ‘Nem kuanoki ding kabalak e, ku nem fom be kuluko, Kenan aneng fian elo namde unesomi, nakalem fomkamin kawin dim ka kel namkulolewka!’, dangse kasike kame, Yosew e fein Kenan aneng fian elo uneko, alew em fom be ka kel dawkukem unomin ibolow kesomi, fongate akate ibiksin kaleelo toloke te.’, dangoliwka!”, yangse kale.\x * \xo 50:5 \xt Talfut Kese 47:29-31\x* \v 6 Yangei, i fein uneko, Isiw aneng fian beem emisik kamok fian beelo weng be de uniwi, e kiliko, Yosew elo bokolewomele: “Kenka! Kalew em weng dukukeme be fein gelewa!”, dangse kale. \v 7-8 Dangei, Yosew e kiliko, akalem so, Isiw aneng fian em kak kunum alik alik iso, kamok biim imteben kunum alik alik iso, Yosew em angin iso, akalem awkunum kumel iso, Sekow em angin alik ali iso, alik alik kunum waneng bi makuw Kenan aneng fian elo unsilw kate, aul gel gel so, siwsiw so, meme so, bulmakao so, alik alik bi Isiw aneng fian em anung Gosen ka kel koyemsiliw kale. \v 9 Biim unsiliw ding dim e, Yosew e kawtiw teinkemin eisneng beem dim teinsomi, fongate akate unbiliw kawtiw banban so, kos im dim teinbiliw kunum banban biso, kawtiw demdem biilo folei, alik alik i makuw unsiliw kale. \p \v 10 Unsomeliwi, i Yoldan bang dikeko, Golen-Katat abiw elo uneko, ben kel ding mak ka kel Yosew em alew em ibolow fukuneko, sakik fian kulusomi, amemin fian mak kesiliw kale. \v 11 Kesomeliwi, Kenan aneng fian kasel i biilo yetemeko, “Golen-Katat abiw ka kel e, mali Isiw aneng fian em kunum waneng i sakik fian mak kulusomi, amebiliw kai!”, ange ange keko, yetemsiliw kale. Kanebiliw yetemsiliw kasike, i Yoldan bang beleng beem ataan matem tele dulum beem wiin e “Abel-Misalaima dangsiliw kale. \p \v 12 Keko beli, Sekow em muluwel i ikalem alew Sekow em ibolow tem tem yangse weng be fein geleweko, \v 13 Kenan aneng fian elo uneko, Mamele abiw beem ataan tele dulum dim mewso unsiliw kale. Uneko, tum tem em wiin e Makfela kalo unesomi, alew em fom be ka kel dawkusiliw kale. Sua kel e, Abalakam e Makfela aneng anung be Kit kunum mak em wiin Efolon beem teing dim on kisol tum win so weneko, “Nakalem angin im fom yemkukemin kawin kale kel te!”, angse kale.\x * \xo 50:13 \xt Kalan Kunum 7:16\x* \v 14 Keko beli, Yosew so, akalem awkunum kumel so, yangmel bi ikalem alew sel em fom ka kel dawku kolewsomeliwi, ikalem so, iso talsiliw Isiw kawtiw iso, alik alik i makuw ka koleweko, iti Isiw aneng fian elo unsiliw kale. \s1 Yosew em Fik Kumel ilo Menew Ibolow Keyemse em Sang te. \p \v 15 Alew Sekow em kuanse ding kabalak bete, Yosew em awkunum kumel i sakik weng mak bokolomeliw: “Ebo! Aatim sel kuane kasike kame, ning Yosew e nulo maka keyemeko, nukalem wa kukuw kelewsuluw beem yan wa mak nulo fein duyemoke sako!”, ange ange kesomi, ibolow tiaktiak kesiliw kale. \v 16 Kesomeliwi, i Yosew elo weng mak dabalako, bokolewomeliw: “Kalew em kuaninba kesomi, finik so bise ding kabalak e, e kawkunum kumel nulo weng mak bokoyemomele: \v 17 ‘Yu Yosew elo bokolewomeliw: ‘Kawkunum kumel biim kulo kekemsiliw kukuw wa be ku sak misim kuw kulu koyema!’, dangoliwka!’, yangse te. Yangse kasike kame, ku kalew em Sunbin-Got em weng afak kunum nukalem kekemsuluw kukuw wa be fein sak misim kuw kulu koyemolewka!”, dangsiliw kale. Dangiwi, Yosew e im dabalasiliw weng be kiliko, amese kale. \v 18 Amesomelei, akalem awkunum kumel i em mit mewso katin bukbuk teinsomeliwi, elo bokolewomeliw: “Nukalem kom sak weng afak kunum nute te.”, dangsiliw kale. \v 19 Dangiwi, Yosew e ilo bokoyemomele: “Yu kanelom finganokoliw te! Nakalem ete diyemin Sunbin-Got kate ye? Bayo! \v 20 Feinka! Yu nelo ibolow gal kenemeko, wa kukuw kenemsiliw kate, Sunbin-Got e yukalem wa kenemsiliw kukuw be famdes kelewsomi, kenati kuw kelewse te. Esik nukalem angin fian sel biim ibolow fukuneko, nelo Isiw aneng fian kaleem wiin so kak kunum kenemse kasike, ne ki keko, yulo wanin dukayembilii, alik alik yu wanin tew so keko, kuaninba kesiliw te. \v 21 Kasike, yu kanelom finganokoliw te! Nakalem ete yom aul waneng so, yuso, alik alik yulo fein dokoyemoki te. Yukalem ibolow be falit angeko, menew kuw keboliwka!”, yangse kale. \s1 Yosew em Kuanse em Sang te. \p \v 22-23 Beli, Yosew so, alew Sekow em angin so, alik alik i Isiw aneng ka kel teinbisiliw kale. Teinsomeliwi, Yosew e akalem min Efalaim em kailse dukulin muluwel biso, akalem min Manase em min Makil em muluwel biso, alik alik biilo yetemeko, ilo akalem muluwel imdiw ken kukuw kuw kukuyemse kale. Kukuyemsomelei, Yosew em itol e 110 kel kese ding dim kabalak e, \v 24 e “Nakalem kuanomin ding kame mewso kele kai!”, angeko, akalem awkunum kumel ilo gaayemeko, kawkew weng mak bokoyemomele: “Ne mewso kuanomin kis kebi kate, yu kanelom finganemokoliw te! Sunbin-Got e yulo kilele dokoyemoke kasike, yu Isiw aneng fian kale iti fein kolewokoliw te. Akalem ete awalik Abalakam so, Aisak so, aatim Sekow so, nukalem awalik kumel biilo fawtuk ayem weng mak bokoyemomele: “Aneng fian ka yulo fein duyemoki te!”, yangse kasike, e yulo iti aneng fian kalo fein yamde unoke te.”, yangse kale. \v 25 Yangeko, awkunum kumel ilo weng kitil nam weng mak bokoyemomele: “Yu fawtuk ayem weng mak nelo dunemoliwka! Sunbin-Got em yulo aneng kalo iti yemde unoke ding dim kabalak e, yu nem fom kun bakati fokoluko, namde unoliwka!”, yangse kale.\x * \xo 50:25 \xt Aneng Kolew 13:19; Sosua 24:32; Kibulu 11:22\x* \v 26 Yangei, Yosew em itol e 110 kel ayet kese ding kabalak e, e fein kuanse kale. Kuanei, Isiw aneng em kal kunum i teleko, em fom be kabilewsomi, tiow kelewsomi, elo ais kok tak kalat kabalak dukusomeliwi, Isiw aneng ka kel dukusiliw kale.