\id MRK - Au NT [avt] -Papua New Guinea 1982 (DBL -2014) 
\h MAK 
\toc1 Hɨm Yaaim Me Jisas Krais Mak Kewisɨm Mau Tɨwei 
\toc2 Mak 
\toc3 Mk 
\mt1 Hɨm Yaaim Me Jisas Krais Mak Kewisɨm Mau Tɨwei  
\imt1 Menmen mekre tɨwei ik  
\io1 Hɨm me Jon Baptais \ior 1:1-8\ior*  
\io1 Jon kɨkɨr Jisas keriuwe tɨpar \ior 1:9-11\ior*  
\io1 Seten kakri han ke Jisas \ior 1:12-13\ior*  
\io1 Jisas katɨp hɨm yaaim keit Galili \ior 1:14–9:50\ior*  
\io1 Jisas ken Jerusalem katɨp hɨm yaaim \ior 10:1–13:37\ior*  
\io1 Mɨt newenkek Jisas kaa \ior 14:1–15:47\ior*  
\io1 Jisas pɨke kekrit mɨt nɨrek \ior 16:1-18\ior*  
\io1 Jisas pɨke ken wit Heven \ior 16:19-20\ior*  
\c 1  
\s1 Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar hɨrak katɨp mɨt hɨm me God  
\r (Mt 3:1-12; Lu 3:1-18; Jo 1:19-28)  
\p
\v 1 Hɨm im hɨram hɨm yaaim me Jisas Krais God Nɨkan kɨrak.  
\v 2 \x * \xo 1:2 \xt Mal 3:1; Mt 11:10\x*Nɨpaa Aisaia kewepyapɨr hɨm me God hɨrak kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp mar im:  
\q1 “God katɨp mɨtɨk hɨrak kehimɨtanek kar ik:  
\q1 ‘Hi ariuwet mɨtɨk kai kaktɨp hɨm mai kakinɨnit kakno kaknetɨt yayiwe.’   
\q1
\v 3 \x * \xo 1:3 \xt Ais 40:3\x*Mɨtɨk hak keit wit weinɨk mɨt ap newik hɨrak kɨnap katɨp hisiuwe kar ik: ‘Yi eirɨak yayiwe yaaim me Mɨtɨk Iuwe te hɨrak kakisesim werek.” ’   
\p
\v 4 \x * \xo 1:4 \xt Ap 13:24, 19:4\x*Hɨrak mɨtɨk niuk mɨrak Jon. Hɨrak kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar. Hɨrak kan kepu yaank weinɨk kewepyapɨr hɨm me God katɨp kar ik: “Yi kerek yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum, yi einen in hi akɨri te God kakɨsak menmen enum yi yɨrɨakem.”  
\v 5 Hɨr mɨt nerer wit wit ne provins Judia, hɨr netike mɨt yapɨrwe ne wit Jerusalem hɨr nan nɨrek. Hɨr newepyapɨr menmen enum hɨr nɨrɨakem, te Jon kɨkɨri nekre mani Jodan.   
\p
\v 6 \x * \xo 1:6 \xt 2Kin 1:8; Mt 11:8\x*Jon kamɨr tepnek me kamel mɨt nɨrɨakem mar ke laplap, hɨrak kamɨr yɨnk ke kamel kɨre henpen kau tu. Hɨrak kaam weise metike manu nɨkim meit yaank.  
\v 7 \x * \xo 1:7 \xt Ap 13:25\x*Hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm kar ik: “Maain mɨtɨk hak kakɨkrehɨr kai. Hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨna. Hi ap Mɨtɨk Iuwe har ke hɨrak au.  
\v 8 Hi epei hɨkɨri yekre tɨpar, te maain hɨrak kakwis God Hɨmɨn Yaaik kakɨkre han ki.”   
\s1 Jon kɨkɨr Jisas  
\r (Mt 3:13-17; Lu 3:21-22)  
\p
\v 9 Me wɨ im Jisas kɨnaaiwɨr wit Nasaret keit provins Galili hɨrak kan kiun mani Jodan. Hɨrak kan kiun mani Jodan, Jon kɨkɨrek keriuwe tɨpar.  
\v 10 Hɨrak kɨnaaiwɨr tɨpar kehɨn kɨniu ken tenhaan eik, Jon kɨr nepni hɨremes mewep mɨre weipɨr, God Hɨmɨn Yaaik kɨre hore tapɨ kekiuwe kan kewik.  
\v 11 \x * \xo 1:11 \xt Sam 2:7; Ais 42:1; Mt 12:18; Mk 9:7\x*Te Mɨtɨk Iuwe keit God katɨp hɨm hɨram meke nepni man matɨp mar im: “Ti Nɨkan kai hi hanhanit. Hi han yaaik heriuwit.”   
\s1 Seten kari han ke Jisas  
\r (Mt 4:1-11; Lu 4:1-13)  
\p
\v 12 \x * \xo 1:12 \xt Mt 9:13\x*Wasenum, God Hɨmɨn Yaaik keriuwet Jisas hɨrak ken yaank weinɨk.  
\v 13 \x * \xo 1:13 \xt Sam 91:11-13\x*Hɨrak kepu ein me wɨ 40, te Seten kari han kɨrak. Jisas ketike miyak me yaank nepu ein. Mɨt ensel ne wit ke God hɨr nan nekepik.   
\s1 Jisas katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God keit Galili  
\r (Mt 4:12-17; Lu 4:14-15)  
\p
\v 14 \x * \xo 1:14 \xt Mk 6:17\x*\x * \xo 1:14 \xt Jo 1:43\x*Maain mɨt han newis Jon kekre wɨnak enuk ke gavman. Me wɨ im Jisas kan provins Galili katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God.  
\v 15 \x * \xo 1:15 \xt Mt 3:2; Ga 4:4\x*Hɨrak katɨp kar ik: “Wɨ epei man menep te God kakinɨn naanmampri yi mɨt miyapɨr ne tɨ. Yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum yi eiyɨmtau hɨm me God eiyisesim.”   
\s1 Jisas kenɨne mɨtɨkɨt tekyaait (4) hɨrakɨt tatisesik  
\r (Mt 4:18-22)  
\p
\v 16 Jisas keke tɨ kesiurɨr wan ken pɨn, hɨrak kɨr Saimon ketike nɨkik kɨrak Andru. Hɨrakɨt tewɨr hepin iuwe men mekre wan. Hekrit hekrit hɨrakɨt tari saauk.  
\v 17 \x * \xo 1:17 \xt Mt 13:47\x*Jisas ketpɨwekɨt kar ik: “Yi eitikewa haiu mamno, hi eteikni menmen te yi eiri han ke mɨt hɨr nanises hɨm mai.”  
\v 18 Wasenum hɨrakɨt tɨnaaiwɨr hepin mɨrakɨt, hɨrakɨt tisesik.   
\p
\v 19 Jisas ken kike, hɨrak kɨr Jems ketike nɨkik kɨrak Jon, hɨrakɨt nɨkerek hɨrakɨt wik te mɨtɨk niuk mɨrak Sebedi. Hɨrakɨt tau bot kɨrakit tekerwo hepin mɨrakɨt.  
\v 20 Hɨrak kenɨnewekɨt, te hɨrakɨt tɨnaaiwɨr haai kɨrakɨt hɨrak kau kekre bot ketike mɨt han kerek hɨr nekepik nekerwo hepin, hɨrakɨt ten tises Jisas.   
\s1 Jisas kepɨr herwe enuk kenepɨn kekeipɨn mɨtɨk hak  
\r (Lu 4:31-37)  
\p
\v 21 \x * \xo 1:21 \xt Mt 4:13\x*Hɨrakɨt tisesik, te hɨr nen niun wit Kapaneam. Hɨr nepu wit Kapaneam, maain wɨ Sabat epei man, hɨrak Jisas ken wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitai, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak.  
\v 22 \x * \xo 1:22 \xt Mt 7:28-29\x*Hɨr nemtau hɨm mɨrak, te hɨr han kekrit neriuwe menmen hɨrak ketpim. Hɨrak ap ketpor kar ke mɨt kerek ninɨn nertei hɨm me Moses netpim. Au, hɨrak katɨp kar ke Mɨtɨk Iuwe Krais kerek God keriuwetek kan kekepi kerekek.   
\p
\v 23 Me wɨ im, mɨtɨk enuk herwe kau kekrerek hɨrak kepu wɨnak ik.  
\v 24 \x * \xo 1:24 \xt Mk 5:7\x*Hɨrak kɨnap katɨp kar ik: “Jisas ke wit Nasaret, ti han herekyei mekam a? Ti han te hewep a? Hi herteiyit. Ti Mɨtɨk Yaaik Iuwe ke God.”  
\v 25 Te Jisas kenerek ketpɨwek kar ik: “Herwe enuk ti ekintɨp wɨre wɨre ti enepɨn ekeipɨn mɨtɨk ik etpaan eno.”  
\v 26 \x * \xo 1:26 \xt Mk 9:26\x*Jisas katɨp kar ik, herwe enuk ketenenik te hɨrak keperper kenepɨp him iuwe, herwe ketpaan kenpɨn kekeipnɨwek.  
\v 27 Mɨt miyapɨr nɨr menmen im hɨr nepɨrpɨr nitehiyan nar ik: “Mekak ik. Hɨrak ketpai hɨm ham yaaim. Hɨrak kɨre Mɨtɨk Iuwe hɨrak katɨp herwe enun hɨr nemtau hɨm mɨrak hɨr nisesim.”  
\v 28 \x * \xo 1:28 \xt Mt 4:24\x*Te waswas hɨr mɨt miyapɨr natɨpan menmen Jisas kɨrɨakem te mɨt nerer wit wit neit provins Galili hɨr nertei Jisas.   
\s1 Jisas kɨkaap pita maam pɨrak hɨre yaaip  
\r (Mt 8:14-15; Lu 4:38-39)  
\p
\v 29 Jisas kɨnaaiwɨr wɨnak eik e, hɨrak ketike mɨt nɨrak nen wɨnak ke Saimon ketike Andru. Jems ketike Jon hɨrakɨt ten tetikeri.  
\v 30 Saimon maam pɨrak (miye pe mɨte pɨrak) hɨre wɨnap wɨwaai yeno hɨre yɨnk sisi. Hɨr natɨp Jisas hɨre wɨnap.  
\v 31 Te Jisas ken kɨrep ketenen his mɨre kɨka hɨre wekrit werp, hɨrak ketpɨwe kar ik: “Ti hɨnap epei au.” Te yɨnk sisi epei au, hɨre yaaip. Hɨre yaaip te hɨre wemani menmen hɨr nanɨm.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nɨre yaain  
\r (Mt 8:16-17; Lu 4:40-41)  
\p
\v 32 \x * \xo 1:32 \xt Mt 4:24\x*Maain wepni kewen ken, hɨr mɨt nerer wit wit neriyei mɨt miyapɨr hɨr nɨnap, hɨr netike mɨt miyapɨr han kerek herwe mekreri, hɨr neriyei nen nɨr Jisas.  
\v 33 Mɨt miyapɨr yapɨrwe ne wit iuwe ik nen nererik nau menep weipɨr ke wɨnak.  
\v 34 \x * \xo 1:34 \xt Mk 3:11-12\x*Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr kerek hɨr nɨnap te hɨr pɨke yaain. Mɨt han hɨrak kepɨr herwe enum menpɨn mekeipnor. Hɨrak katɨp herwe hɨr ap enwepyapɨrek hɨrak keimɨn au emɨt! Hɨr nerteiyek hɨrak Nɨkan ke God.   
\s1 Jisas kɨrɨak menmen kerer wit wit ke provins Galili  
\r (Lu 4:42-44)  
\p
\v 35 \x * \xo 1:35 \xt Mt 14:23; Mk 6:46\x*Hekrit enum eik hɨrak kekrit ketpaan ken yaank weinɨk kitehi God, te hɨrak ketikerek tewepnak.  
\v 36 Maain, Saimon ketike mɨt han nepu netikerek, hɨr nen nisesik.  
\v 37 Hɨr nen nɨnapɨnek hɨr netpɨwek nar ik: “Mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nan nɨnetnut.”  
\v 38 Hɨrak ketpor kar ik: “Emɨt! Haiu wen emno wit ham menep te hi hatɨp mɨt miyapɨr hɨm mai heitai en.”  
\v 39 \x * \xo 1:39 \xt Mt 4:23, 9:35\x*Te hɨrak ken heriyai heriyai me provins Galili, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak keit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitei. Hɨrak kepɨr herwe enum mau mekre mɨt miyapɨr hɨram menpɨn mekeipnor.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk lepro mewik hɨrak kɨre yaaik  
\r (Mt 8:1-4; Lu 5:12-16)  
\p
\v 40 Mɨtɨk enuk lepro mewik hɨrak kan kewen ninɨp kitehi Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti hanhan eriuwa te ti ekepa hi are yaaik.”  
\v 41 Jisas hɨrak hanhanek te hɨrak kewis his menterik ketpɨwek kar ik: “Hi hanhan ti are yaaik.”  
\v 42 Hɨrak katɨp epei au, in ek lepro menke menpɨn mekeipnɨwek hɨrak kɨre yaaik.  
\v 43 Jisas ketpɨwek hɨm manp te hɨrak keriuwetek ken wasenum.  
\v 44 \x * \xo 1:44 \xt Mk 3:12, 7:36; Lev 14:1-32\x*Jisas ketpɨwek kar ik: “Ti emtewem. Ti ap etɨp mɨtɨk hak menmen im. Au, ti eno eteikɨn mɨtɨk pris yɨnk kit. Te ti ewetɨwek menmen nɨpaa Moses ketpai haiu mamwet God em, te mɨt hɨr nanɨrtei ti pɨke ere yaaik.”  
\v 45 Te mɨtɨk ik kemtau hɨm me Jisas au. Hɨrak kewepyapɨrem heriyai heriyai, te maain Jisas ap kakno kakitet witeik au. Hɨrak kɨrɨakem te mɨt nanɨrek hɨr han yaaik nanɨrp nanweiknɨwek. Te hɨrak kerp pɨn eik, mɨt nerer wit wit hɨr nan nanɨrek.   
\c 2  
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk his hɨt enum hɨrak kɨre yaaik  
\r (Mt 9:1-8; Lu 5:17-26)  
\p
\v 1 Maain wɨ ham, hɨrak pɨke kan wit Kapaneam. Mɨt en nertei hɨrak pɨke kan kepu wɨnak kɨrak.  
\v 2 Hɨr nertei hɨrak kepu, te hɨr yapɨrwe nen nererik ere wɨnak kenempet keriuweri. Mɨt han nerp ya weipɨr menep hɨr nemtau Jisas ketpor hɨm me God.  
\v 3 Hɨrak wen ketpor hɨm, mɨtɨkɨt tekyaait ten tekerɨr mɨtɨk kɨwaai kentar kɨnaan. Hɨrak his hɨt maa tupe tupe meit. Hɨrakɨt tan tatɨr Jisas tewep mɨt yapɨrwe nerp neiyepet weipɨr, te hɨrakɨt ap tatno nɨmɨn taau. Te hɨrakɨt tehɨn tɨniu leta me wɨnak pɨnak ein.  
\v 4 Hɨrakɨt tehɨn tɨniu wɨnak ten niu ein, hɨrakɨt tenke toni kɨwapɨn wɨnak siup kerek Jisas hɨrak kerp ketɨn ni en. (Mɨt ne Juda hɨr newis toni kɨwapɨn wɨnak siup. Nɨpɨn au. Wit hɨrak tenhaan weinɨk, hɨr niu auri.) Hɨrakɨt tenke toni ere kɨhi wɨsenuk kepeit, hɨrakɨt tɨnaaiwɨr kɨnaan kerek mɨtɨk kɨwaai kekrerem men tɨ.  
\v 5 \x * \xo 2:5 \xt Lu 7:48\x*Jisas kertei hɨrakɨt tetike mɨtɨk kɨwaai kɨnaan han kitet hɨrak kakɨkepik, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk, hi esak menmen enum mit hɨram mamno.”   
\p
\v 6 Hɨrak katɨp kar ik, te mɨt han kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nau neit en hɨr han kitet nar ik:  
\v 7 \x * \xo 2:7 \xt Ais 43:25; 1Jo 1:9\x*“Ko! Kenmak hɨrak katɨp kar ik? Hɨrak katɨp enum kekrehɨr ke God. Hɨrak kɨre God te hɨrak ketpim a? God kerekek kakɨsak menmen enum mamno. Mɨt taauye!”  
\v 8 Jisas kertei kekre han kɨrak hɨr han kitet nar ik, te hɨrak ketpor kar ik: “Yi ap han ekitet menmen mekre han ki mar im au emɨt!  
\v 9 Hi atɨp mɨtɨk kɨwaai kentar kɨnaan, ‘Hi esak menmen enum nɨpaa ti hɨrɨakem hɨram mamno,’ yi yepɨtari hi atɨp werek auye. Te hi atɨp mɨtɨk, ‘Ti ekrit etenen yeno eiyɨm eno, hɨrak kakɨkrit kakno, yi eiyɨrtei hi atɨp werek te hi esak menmen enum me yi mɨt. Hi etpi mekam te yi han ekiteta?’  
\v 10 Hi tewen etpɨwek har ik: ‘Ekrit eno,’ te yi eiyɨrtei hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi esak menmen enum yi mɨt ne tɨ yi yɨrɨakem.”  
\v 11 Hɨrak ketpor epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk kɨwaai kekre kɨnaan kar ik: “Ti ekrit etenen kɨnaan mit eiyɨm eno witeik.”  
\v 12 Hɨrak katɨp epei au, te mɨtɨk kehɨn kekrit ketenen kɨnaan mɨrak kewepi ken witeik. Mɨt nɨrek, te hɨr nepɨrpɨr newenɨpi God Hɨrak Iuwe, hɨr natɨp nar ik: “Haiu mɨr menmen yaaim mar im nɨpaa ein auye.”   
\s1 Jisas kenɨne Livai hɨrak kisesik  
\r (Mt 9:9-13; Lu 5:27-32)  
\p
\v 13 Maain Jisas pɨke kitet tenhaan ken wan ke Galili, mɨt nen nererik te hɨrak ketpor hɨm me God.  
\v 14 \x * \xo 2:14 \xt Jo 1:43\x*Hɨrak wen kitet tenhaan hɨrak kɨr Livai, hɨrak nɨkan ke mɨtɨk Alfias, hɨrak naanmɨpre wɨnak ke mɨt hɨr newɨr pewek me takis. Jisas kɨrek ketpɨwek kar ik: “Ti etikewa hawɨr wariyakɨt wauno te ti ehises hɨm mai.” Livai kekrit kisesik ketikerek ten.   
\p
\v 15 Maain Jisas kau wɨnak ke Livai. Mɨt yapɨrwe enun kerek hɨr neit takis nekintɨp pewek ham nɨsawɨnem, hɨr nen netike mɨt kerek nɨrɨak menmen enum hɨr naam menmen netike Jisas ketike mɨt nɨrak disaipel kerek nises hɨm mɨrak.  
\v 16 \x * \xo 2:16 \xt Mt 11:19; Lu 15:1-2\x*In ek mɨt han nepu, niuk mɨr Farisi, hɨr ninɨn nises hɨm me Moses. Mɨt han nepu niuk mɨr Skraip. Hɨr ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em. Hɨr nɨr Jisas ketike mɨt naanmɨpre pewek me takis netike mɨt kerek hɨr nɨrɨak enum, hɨr yapɨrwe newepnak nekiyan naam menmen. Hɨr mɨt Skraip natɨp Jisas disaipel nɨrak nar ik: “Kenmak hɨrak kɨpaam menmen ketike mɨt nari pewek me takis netike mɨt nɨrɨak menmen enum a?”  
\v 17 Jisas kemtau hɨm mɨr, te hɨrak ketpor kar ik: “Mɨt nɨnap nanɨno nanɨr mɨtɨk dokta. Mɨt hɨr manpenun neit taau. Hi epei han tɨ hari han ke mɨt hɨr nɨrɨak enum. Mɨt kerek hɨr han kitet hɨr yaain au.”   
\s1 Jisas katɨp me hɨm ham yaaim  
\r (Mt 9:14-17; Lu 5:33-39)  
\p
\v 18 Maain wɨ ham mɨt nises hɨm me Jon netike mɨt ne Farisi hɨr han tewenɨn menmen me God yaaim, te hɨr nanɨt nɨnpɨ nanu. Mɨt han nɨri te hɨr nan nɨr Jisas nitɨwekhi nar ik: “Mɨt ne Jon netike mɨt ne Farisi hɨr nanɨt nɨnpɨ nanu. Nenmak te mɨt nises hɨm mit nɨrɨakem au?”  
\v 19 Jisas ketpor tok piksa kar ik: “Mɨt nanɨt nɨnpɨ nanu nantike mɨtɨk epei keit mɨte a? Taauye! Hɨr han yaaik nanɨm menmen nantikerek.  
\v 20 Maain wɨ ham hɨr mɨt han hɨr nantɨwekhis neiyɨk nanɨno, te hɨr mɨt nɨrak nanɨt ninpɨ rek nanu.”   
\p
\v 21 Hɨrak wen ketpor tok piksa kar ik: “Mɨt hɨr ap nekerwo laplap ham kike yaaim mentɨr ham enum tokim au. Hɨr nekerwewim, maain hɨr nankemyet laplap hɨram mamno mamre kike mamri laplap tokik mamwepim.  
\v 22 Mɨt hɨr ap newen tɨpar wain wen petep mekre meme hiyei tokim auye! Hɨr nanwenem te wain tɨwerpek mamniu, hiyei tokim mamwep te wain mamwen mamno tɨ, hiyei enum mamwep mamɨt. Au, mɨt newen wain wen petep mekre meme hiyei wen yaaim nɨmnam.”   
\s1 Hɨm me wɨ Sabat  
\r (Mt 12:1-8; Lu 6:1-5)  
\p
\v 23 \x * \xo 2:23 \xt Diu 23:25\x*Maain wɨ sabat ham, Jisas hɨrak ketike mɨt disaipel nɨrak hɨr nen nitet ni ham. Mɨt nɨrak newen wit yehes mɨram nehis newenem hɨr naam.  
\v 24 Mɨt ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses hɨr natɨp Jisas nar ik: “Ko! Nenmak te mɨt nit nɨrɨak menmen im enum a? Nɨpaa God kewet Moses hɨm lo me wɨ Sabat, te haiu metput me mɨt nit hɨr newen wit yehes au emɨt.”   
\p
\v 25 \x * \xo 2:25 \xt 1Sml 21:1-6\x*Jisas hɨrak ketpor kar ik: “Yi ap han kitet werek menmen yi yekinaam me hɨm me maam kaiu Devit a? Nɨpaa hɨrak ketike mɨt nɨrak nɨnpɨ maan te hɨr naam menmen nar ke haiu mɨt in ek epei maam. Te yi wen yepɨtari hɨr nɨrɨak enum au, yaaim ye!  
\v 26 \x * \xo 2:26 \xt Lev 24:5-9\x*Abaiata hɨrak wen mɨtɨk hetpris naanmɨpre wɨnak ke God, hɨrak Devit ketike mɨt nɨrak nen wɨnak eik nɨmɨn ein naam bret tokim mɨt newisɨm me God mɨwaai mensiu kɨnaan menep. Mɨt naanmɨpre menmen me God, hɨr keriyen naam bret tokim mɨrak. Mɨt han au. Hɨm me Moses matɨp emɨt, te hɨrak Abaiata kewet Devit ketike mɨt nɨrak em hɨr naam.  
\v 27 \x * \xo 2:27 \xt Diu 5:14\x*God kinɨn kɨrɨak mɨt. Hɨrak hanhani, hɨrak kehimɨtan wɨ sabat hɨram mamkaap mɨt keriyen.  
\v 28 Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi Mɨtɨk Iuwe, hi hinɨn menmen me wɨ sabat.”   
\c 3  
\s1 Me wɨ Sabat Jisas kɨkaap mɨt his enum  
\r (Mt 12:9-14; Lu 6:6-11)  
\p
\v 1 Maain Jisas pɨke ken wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitai en. Mɨtɨk enuk his miutɨp meweikɨn hɨrak kau ein.  
\v 2 \x * \xo 3:2 \xt Lu 13:14\x*Mɨt han hɨr nɨpɨrek hɨrak kakɨkepik me wɨ Sabat te hɨr nenerek nansiuwek hɨm nanriyaak kakno wɨnak enuk.  
\v 3 Jisas katɨp mɨtɨk his enuk kar ik: “Ti enen in.”  
\v 4 \x * \xo 3:4 \xt Lu 14:3\x*Hɨrak epei kan, Jisas katɨp mɨt kar ik: “Me wɨ Sabat hɨm me God kerek Moses kewisɨm mau tɨwei hɨram mewisai haiu mɨrɨak menmen yaaim o enum? Haiu emkaap mɨt o haiu emnɨp?” Hɨr au nekintɨp neit.  
\v 5 \x * \xo 3:5 \xt Jo 11:33, 12:40\x*Hɨrak kɨwaainaan kɨri kemtaantɨwo han enuk kentar hɨr mɨt han toenuk. Hɨrak katɨp mɨtɨk his enum kar ik: “Ti esiuwe his emnen.” Hɨrak kesiuwehis mɨrak te his pɨke mɨre yaaim.  
\v 6 \x * \xo 3:6 \xt Mt 22:15-16\x*His mɨre yaaim te mɨt ne Farisi hɨr nen witeik nen nererik netike mɨt kerek nises hɨm me mɨtɨk iuwe King Herot, hɨr nimenɨpɨn Jisas nankɨp.   
\s1 Mɨt yapɨrwe nises Jisas  
\p
\v 7 Jisas ketike mɨt disaipel nɨrak hɨr nen wan eik. Mɨt yapɨrwe ne provins Galili hɨr nisesik nen nererik netike mɨt ne Provins Judia,  
\v 8 \x * \xo 3:8 \xt Mt 4:25\x*Idumia, wit yapɨrwe ke mani Jodan pɨnak ein, wit Taia, wit Jerusalem ketike wit Saidon. Hɨr yapɨrwe nemtau menmen Jisas epei kɨrɨakem, te hɨr nan nanɨrek.  
\v 9 \x * \xo 3:9 \xt Mk 4:1; Lu 5:1-3\x*Hɨr epei nan, Jisas katɨp mɨt nɨrak kar ik: “Yi yayit bot eiyɨk einen eitenɨnek te mɨt ap nanɨpɨra hi ankewɨn hɨr nanɨntɨrɨra.”  
\v 10 \x * \xo 3:10 \xt Mt 14:36\x*Nɨpaa Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe nɨnap hɨr nɨre yaain, te in ek mɨt yapɨrwe nɨnap newep mɨt hɨr nan nerp menep newis his mentar Jisas, te hɨr nɨre yaain.  
\v 11 \x * \xo 3:11 \xt Lu 4:41\x*Hɨrak ken kitet ein ein, herwe enun nɨrek nitehɨr nau tɨ nenepɨp nar ik: “Ti Nɨkan ke God.”  
\v 12 \x * \xo 3:12 \xt Mk 1:34\x*Te Jisas ketpor hɨm manp hɨr ap nanwepyapɨrek au emɨt!   
\s1 Jisas hɨrak kehis mɨt disaipel nar hiswiyen wik  
\r (Mt 10:1-4; Lu 6:12-16)  
\p
\v 13 Maain Jisas kehis mɨt kerek hɨrak hanhani kenɨnor hɨr nan nisesik netikerek nen nau mɨniu (o neiyɨp) kentɨr ein.  
\v 14 Hɨr nau ein, hɨrak kehis mɨt hiswiyen wik (12) hɨrak kewep niuk kenewor niuk mɨr “Aposel.” Hekrit hekrit hɨr netikerek nanriyan nanisesik nanɨmtau hɨm mɨrak. Maain hɨrak kakriuweti nanɨno nantɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak.  
\v 15 Maain hɨrak kakriuweti kakwisi hɨr nepɨr herwe enun nanɨno nankeipɨn mɨt.  
\v 16 \x * \xo 3:16 \xt Jo 1:42\x*Im em hɨram niuk me mɨt hɨrak ketorhis keriyei netikerek: Saimon (hɨrak kewis niuk mɨrak ham Pita),  
\v 17 \x * \xo 3:17 \xt Lu 9:54\x*Jems, ketike nɨkik kɨrak Jon, hɨrakɨt nɨkerek te Sebedi (Hɨrak kewis niuk mɨrakɨt wik Boanesis kentar hɨrakɨt tatɨp hɨm iuwe mɨre nepni mewenɨn).  
\v 18 Hɨrak wen kehimɨtan Andru, Filip, Batolomyu, Matyu, Tomas, Jems hɨrak nɨkan ke mɨtɨk Alfias, Tadias, Saimon Selot,  
\v 19 hɨr netike Judas ke wit Iskeriot kerek kewepyapɨr Jisas te mɨt enun nepan nɨrak neiyɨk nen nakɨp.   
\s1 Mɨt natɨp Bielsebul kɨkaap Jisas kepɨr herwe enun nekeipɨn mɨt  
\r (Mt 12:24-32; Lu 11:14-23, 12:10)  
\p
\v 20 \x * \xo 3:20 \xt Mk 6:31\x*Jisas kehis mɨt hiswiyen wik (12) epei au, hɨrak ken wɨnak kɨrak eik. Hɨrak ken wɨnak, mɨt yapɨrwe nererik wɨnak kɨrak te hɨrak ketike mɨt disaipel nɨrak ap te nanɨm menmen taau.  
\v 21 \x * \xo 3:21 \xt Jo 10:20\x*Maain miye pɨrak wetike kikrek tɨrak hɨr nerteiyek, hɨr nen nare nantɨwekhis nanriyaak neiyɨk nanɨno nɨr ein nentar hɨr han kitet hɨrak han ken sip hɨrak ketaritari.  
\v 22 \x * \xo 3:22 \xt Mt 9:34, 10:25\x*Mɨt kerek ninɨn nertei hɨm lo me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nɨnaaiwɨr wit Jerusalem nekiuwe nan natɨp nar ik: “Herwe enuk niuk mɨrak Bielsebul hɨrak kersɨs Jisas te hɨrak Seten kewis Jisas hɨrak kinɨn herwe enun kepɨri nanɨno nankeipɨn mɨt.”  
\v 23 Jisas kertei menmen hɨr netpim te hɨrak kenɨne mɨt ein hɨr nan nerp menep in, hɨrak ketpor tok piksa kar ik: “Seten kenmak te hɨrak kepɨr herwe nɨrak nekeipɨn mɨt a? Taauye!  
\v 24 Mɨt ne wit hak hɨras nanɨnepan, te hɨr nankiyan nantike mɨt han ne wit hak nanɨnepan taauye!  
\v 25 Mɨt ne weiwɨk miutɨp hɨras nanɨnepan te hɨr nanɨrkeik te hɨr nankiyan nanu nanɨt? Au, hɨr nanɨwaank hɨras.  
\v 26 Seten hɨrekes kepɨr herwe nɨrak nankeipɨn mɨt, hɨr nanɨnke hasini nanɨwaank hɨras.  
\v 27 Hi hinɨn Seten hi epɨr herwe nɨrak nekeipɨn mɨt, hɨram mar ke mɨtɨk hak kinɨn kakno kakwep weipɨr kaksenkek mɨtɨk enuk yehes enum o mɨtɨk iuwe, te hɨrak kakɨt menmen mɨrak meit wɨnak eik keiyɨm kakno.   
\p
\v 28 “Hi etpi werek. Menmen enum mɨt nɨrɨakem metike hɨm enum hɨr netpim hɨrak God kakɨsakem han ekitetim au.  
\v 29 Te mɨt natɨp enum me menmen God Hɨmɨn Yaaik kɨrɨakem, hɨrak ap te kakɨsakem taau! Hɨram mamu mamɨt tipmain tipmain enum eik.”  
\v 30 \x * \xo 3:30 \xt Jo 10:20\x*(Jisas katɨp hɨm im kentar mɨt han ne Jerusalem hɨr natɨp nar ik: “Herwe enuk kersɨsek kekepik te hɨrak kepɨr herwe enun nekeipɨn mɨt.”)   
\s1 Neimɨn hɨr ne weiwɨk me Jisas  
\r (Mt 12:46-50; Lu 8:19-21)  
\p
\v 31 \x * \xo 3:31 \xt Mk 6:3; Jo 2:12; Ap 1:14\x*Hɨrak katɨp epei au, Jisas miye pɨrak wetike kikrek tɨrak nan nerp witeik nenɨnewek.  
\v 32 Mɨt nau neit nɨmɨn nemtau hɨr nenɨnewek, hɨr netpɨwek nar ik: “Miye pit wetike kikrek nit hɨr nerp witeik nenɨnut.”  
\v 33 Jisas ketpor kar ik: “Neiyɨn hɨr nɨre miye wetike kikrek nai?”  
\v 34 Hɨrak kɨwaainaan kɨr mɨt nau menep te hɨrak katɨp: “Mɨt in hɨr nɨre miye wetike kikrek nai.  
\v 35 Mɨt kerek nemtau hɨm me God nisesim, hɨr keriyen nɨre miye wetike kikrek o yenterer nai.”   
\c 4  
\s1 Jisas katɨp tok piksa me mɨtɨk kamɨr wit yehes mau ni  
\r (Mt 13:1-9; Lu 8:4-8)  
\p
\v 1 \x * \xo 4:1 \xt Mk 3:7-9; Lu 5:1-3\x*Jisas pɨke ken wan ke Galili kerp tenhaan eik katɨp mɨt hɨm me God. Hɨrak kepu ein, mɨt yapɨrwe nan nererik nanɨmtau hɨm mɨrak. Hɨr nerp menep menep nersɨs Jisas, te hɨrak ken kau bot kɨwaai kentar wan menep tenhaan. Mɨt yapɨrwe nau tenhaan nemtau hɨm mɨrak.  
\v 2 \x * \xo 4:2 \xt Mt 13:34; Mk 4:33-34\x*Hɨrak ketpor tok piksa kar ik:   
\p
\v 3 “Yi eiyɨmtewem! Hɨrak mɨtɨk hak ken kewɨr yehes meit ni mɨrak.  
\v 4 Hɨrak wen kewɨrem, ham menke mɨwaai yayiwe, hore meniuwe man maam.  
\v 5 Yehes ham hɨram menke mɨwaai tɨ kentar nan mewo waswas mekre tɨ kike.  
\v 6 Maain, wepni iuwe kan kamɨp, hɨram meweiwei maa keremem.  
\v 7 Yehes ham menke mɨwaai tɨ kerek nɨpaa waai enum tɨk tɨk mewiyen. Maain, waai enum tɨk tɨk pɨke mewo mɨwapɨnem, te hɨram ap mari au.  
\v 8 Yehes ham menke mɨwaai tɨ yaaik nɨpaa mɨtɨk kewenek. Hɨram mewo iuwe mari yapɨrwe. Ham mari 30, ham mari 60, ham mari 100.”  
\v 9 Jisas katɨp hɨm mɨrak mɨkaru mar ik: “Neimɨn yi yertei hɨm mai werek werek yi han ekitetim werek werek.”   
\s1 Kenmak Jisas katɨp tok piksa  
\r (Mt 13:10-17; Lu 8:9-10)  
\p
\v 10 Maain, mɨt yapɨrwe epei nen, Jisas hɨrak kepu weinɨm ketike mɨt hiswiyen wik nɨrak (12) netike mɨt han disaipel kerek nemtau hɨm mɨrak keriyen. Hɨr nepu nitɨwekhi hɨm me nɨpaa hɨrak ketpim.  
\v 11 Te hɨrak ketpor kar ik: “God kewisi yi yertei menmen me hɨrak kinɨn naanmɨpre menmen karkeik. Nɨpaa God ap kewepyapɨrem, te mɨt hɨr nerteiyem au. Hi etpim hɨsawɨnem te yi mɨt keriyen yertei menmen me God.  
\v 12 \x * \xo 4:12 \xt Ais 6:9-10; Jo 12:40; Ap 2:26-27\x*Mɨt han toenuk au. Hi etpim hɨsawɨnem hetpor te  
\q1 ‘hɨr enɨr menmen te hɨr ap nerteiyem, hɨr nemtewem te hɨr nerteiyem au. Hɨr nertei te hɨr neweikɨn han newet God em, God kakɨsak menmen enum hɨr nɨrɨakem. Hɨr nepɨtari menmen te hɨrak kakɨsak menmen enum mɨr au.’   
\s1 Jisas kewepyapɨr hɨm me tok piksa  
\r (Mt 13:18-23; Lu 8:11-15)  
\p
\v 13 “In ek yi yepɨtari menmen im hi etpiyem hɨsawɨnem, te maain yi eiyɨrtei menmen ham hi etpiyem hɨsawɨnem mamɨrkeik? Taauye! Hi are ewepyapɨr im em, te maain yi eiyɨrtei hɨm me God werek werek.  
\v 14-15 Yehes mɨwaai yayiwe hɨram mar ke mɨt hɨr nemtau hɨm me God, te Seten kan keweiknor han kɨr hɨr han kaa hɨm mɨrak.  
\v 16 Yehes menke mɨwaai tɨ kike kentar nan hɨram mar ke mɨt nemtau hɨm me God hɨr han yaaik.  
\v 17 \x * \xo 4:17 \xt Mt 26:31\x*Yehes nekenik kike mewo mepu, maain wepni kamɨp hɨram meweiwei maa hɨram mɨre mɨt. Mar im hɨr nepu han yaaik, te maain mɨt hɨr han neneri newepnaki, hɨr han enuk nanɨnaaiwɨr hɨm me God mamɨt.  
\v 18 Yehes mɨwaai tɨ nɨpaa waai tɨktɨk mewi mɨwapɨn yehes hɨram mar ke mɨt hɨr nemtau hɨm me God.  
\v 19 \x * \xo 4:19 \xt Mt 19:23-24\x*Te hɨr han kitet menmen yapɨrwe. Hɨr han yaaik nanɨt pewek yapɨrwe, hɨr hemkre menepam neriuwe menmen heriyai heriyai ere han kɨr kenke kenterim. Hɨm me God mepu mekre han kɨr au, hɨr han kaa rem meit.  
\v 20 Yehes mɨwaai tɨ yaaim mari yapɨrwe, hɨram mar ke mɨt nemtau hɨm me God hɨr nisesim nɨrɨak menmen yaaim. Mɨt han kike, mɨt han iuwe, mɨt han wɨsenum.”   
\s1 Hɨm me si mɨt nɨsawɨnek kekre sar  
\r (Lu 8:16-18)  
\p
\v 21 \x * \xo 4:21 \xt Mt 5:15\x*Jisas hɨrak pɨke ketpor kar ik: “Yi yayɨt si te yi eisawɨnek ekɨkre sar o eknɨk yeno a? Taauye! Yi eiwisɨk ekɨntar yeno eku niu ekɨr.  
\v 22 \x * \xo 4:22 \xt Mt 10:26; Lu 12:2\x*Menmen yapɨrwe mɨsawɨn meit, maain hɨram pɨke mamu yaain mɨt nanɨrteiyem. Menmen ham yapɨrwe mɨt hɨr nehanem, maain hɨram mamu yaain mɨt nanɨrteiyem.  
\v 23 Keiyɨn kakɨrtei, hɨrak kakɨmtewem.”   
\p
\v 24 \x * \xo 4:24 \xt Mt 7:2\x*Hɨrak wen ketpor kar ik: “Menmen yi eiyɨmtewem yi han ekitetim werek werek. Mar ke yi han kitet mɨt netike menmen hɨr nɨrɨakem, maain mar im God han kakiteti yi mɨt kakrekyiyem, te hɨrak kakriyaam wɨsenum.  
\v 25 \x * \xo 4:25 \xt Mt 13:12\x*Mɨtɨk hak ketenen menmen, te God kakwetɨwek menmen ham mamtikerem hɨram yapɨrwe. Mɨtɨk hak au ketenen menmen kike, menmen mɨrak kike God kakriyaam mamno mamkeipnɨwek mamɨwaank mamɨt.”   
\s1 Tok piksa me yehes mewo  
\p
\v 26 Jisas wen katɨp: “Menmen God kɨrɨakem kakri han ke mɨt te hɨr nanisesik, hɨram mar ke mɨtɨk kamɨr yehes mau ni.  
\v 27 \x * \xo 4:27 \xt Je 5:7\x*Wɨtaan o wanewik hɨrak kɨwaai o kɨrɨak menmen, yehes mewo. Hɨrak kɨrem mewo, te hɨrak kepɨtari karkeik te hɨram mewo.  
\v 28 Tɨ hɨrekes kenip yehes mewo men mine tɨwei, maain heneik mewim hɨram mamri mamine nɨkim mɨram. Mɨtɨk au, tɨ erekek kenip menmen mewo.  
\v 29 \x * \xo 4:29 \xt Joe 3:13; Rev 14:15\x*Maain yehes me nenhep maa, mɨtɨk kaknen kakwenem.”   
\s1 Tok piksa me nu mastet  
\r (Mt 13:31-32; Lu 13:18-19)  
\p
\v 30 Jisas wen ketpor kar ik: “Hi etpi menmen God kɨrɨakem kakri han ke mɨt kakriuwerem hɨram mɨre mekam? Hi etpi hɨm im.  
\v 31 Yehes me nu mastet men tɨ mewo hɨram kike kike. (Hɨram mar ke God kinɨn naanmɨpre mɨt, te maain hɨr yapɨrwe nanɨrtei menmen mɨrak.)  
\v 32 Maain, hɨrak mastet nɨkik kakwo kakre iuwe, hɨrak kinɨn menmen mɨt namɨr mau ni eim, hɨrak ken niu kakwɨrɨr heneik mewik, te hore mamnen mamwik mamwis yaank mentar heneik mɨrak.”   
\s1 Jisas katɨp mɨt hɨm tok piksa keremem  
\r (Mt 13:34-35)  
\p
\v 33 Jisas katɨp mɨt yapɨrwe tok piksa mar im ere hɨrak keremir yinam au meit mentar hɨr ap nerteiyem wen au.  
\v 34 Hɨrak katɨp tok piksa mar im katɨp mɨt yapɨrwe rem keriyen. Te hɨrak ketike mɨt nɨrak nepu weinɨm, hɨrak kewepyapɨr menmen nɨpaa hɨrak ketpim kɨsawɨnem.   
\s1 Jisas katɨp te yuwerep katɨn kike kike keit  
\r (Mt 8:23-27; Lu 8:22-25)  
\p
\v 35 Maain hɨnkewɨ menep kakre wɨtaan, Jisas katɨp mɨt nɨrak kar ik: “Haiu emno emrekir wan emno pɨnak ein.”  
\v 36 Hɨrak ketpor, te hɨr netikerek wen nau bot nɨnaaiwɨr mɨt yapɨrwe nerp tenhaan. Mɨt nau bot ham netikeri nen.  
\v 37 Hɨr wen nepno ein, yuwerep kɨniu kan keriuwet wan te tɨpar kehɨnhɨn kekre bot.  
\v 38 Jisas kɨwaai kɨnatɨn kekre bot sip kɨrak kewis paan kentar yeno tap mɨrak. Mɨt nɨrak nan nekotɨtek netpɨwek nar ik: “Haai, ti ap han kitetai au a? Haiu wan kɨniu kakwep te haiu mami.”  
\v 39 Te Jisas kekrit katɨp wan yuwerep kewenek kar ik: “Hɨhe enuk ewaai ehɨt!” Hɨrak katɨp epei au, yuwerep katɨn kike kike, wan hɨhe enuk kɨwaai keit.  
\v 40 Te Jisas katɨp mɨt nɨrak kar ik: “Yi yenmak te yi yɨnaain a? Yi ap han kiteta wen au a?”  
\v 41 Hɨr nemtau hɨm mɨrak, hɨr nɨnaain natɨpan main main nar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak keimɨn? Hɨrak mɨtɨk kerekek? Hɨrak kertei kewen yuwerep wan hɨhe enuk kɨwaai keit.”   
\c 5  
\s1 Jisas kepɨr herwe enuk kenpɨn kekeipɨn mɨtɨk  
\r (Mt 8:28-34; Lu 8:26-29)  
\p
\v 1 Hɨr nau bot nerekir wan nen pɨnak ein, hɨr niun tɨ ke wit ke mɨt ne Gerasa.  
\v 2 \x * \xo 5:2 \xt Mk 1:23\x*Jisas hɨrak kenke kɨnaaiwɨr bot kiun tenhaan ken pɨn eik, mɨtɨk hak kerek herwe enuk kersɨsek hɨrak kɨnaaiwɨr herwe hei kɨnɨk mɨniu (o neiyɨp), hɨrak kan Jisas.  
\v 3 Mɨtɨk ik hekrit hekrit kepu kekre herwe hei kɨnɨk mɨniu (o neiyɨp). Mɨt han hɨr ap nenke sen nesenkekik neriuwerem in ek au.  
\v 4 Hɨr nɨpaa nesenkekik neriuwe sen mau his hɨt mɨrak, te hɨrak au kari me his ketnim, hɨrak kewɨr nan kenemtɨn me hɨt. Mɨt han hɨr nepɨtari nɨrɨak menmen te hɨrak kɨre yaaik kau keit, taau.  
\v 5 Hekrit hekrit wɨtaan wepni, hɨrak kepu kepeit kepɨkre herwe hei kɨnɨk mɨniu (o neiyɨp), hɨrak kenepɨp kenep hɨrekes keriuwe nan kerekir yɨnk kɨrak.   
\p
\v 6 Hɨrak kɨr Jisas keperp ein, hɨrak kesiukɨn ken kewen ninɨp kitehɨr kewenɨpiyek kerp menep,  
\v 7 \x * \xo 5:7 \xt Mk 1:24\x*hɨrak kenepɨp katɨp kar ik: “Ti Nɨkan ke Mɨtɨk Iuwe ti henmak te t!”  
\v 8 Herwe kɨnapen kentar Jisas nɨpaa ketpɨwek kar ik: “Ti herwe enuk enke enepɨn ekeipnɨwek.”  
\v 9 Jisas kitɨwekhi kar ik: “Ti ekine hɨrekes.” Herwe katɨp, “Hi niuk mai mɨt yapɨrwe hentar haiu herwe yapɨrwe mersɨsek.”  
\v 10 Hɨrak kitehi Jisas hɨm iuwe te hɨrak ap kakriuweti nanɨnaaiwɨr wit ik au ekɨt!   
\p
\v 11 Sak yapɨrwe meit mɨniu (o neiyɨp) eik maam menmen.   
\p
\v 12 Herwe nitɨwekhi nar ik: “Ti eriuwetai haiu mamno mamɨkre sak.”  
\v 13 Jisas hɨrak kewenhi te hɨr netpaan nɨrɨr nekeipɨn mɨtɨk ik, hɨr nen nekre sak. Sak yapɨrwe mar 2,000 hɨram mɨrɨr mekiuwe mɨniu (o neiyɨp) men mamɨn wan tɨpar mekiuwe hɨm yipɨr hɨram maa meit.   
\p
\v 14 Mɨt kerek naanmɨpre sak hɨr nɨrɨr nen natɨp mɨt ne wit iuwe, mɨt ne wit kike me menmen im epei man. Hɨr nemtau menmen im, hɨr nan nanɨr menmen mɨt hɨr epei netporem.  
\v 15 Hɨr nan nɨr Jisas ketike mɨtɨk nɨpaa herwe nersɨsek. Mɨtɨk ik hɨrak kau tɨ han yaaik, hɨrak epei keriuwet klos, te hɨr mɨt nɨnapen.  
\v 16 Mɨt naanmɨpre sak wen netpor menmen hɨr epei nɨrem me mɨtɨk enuk ketaritari ketike sak.  
\v 17 Hɨr nemtau menmen im, hɨr nitehi Jisas hɨm iuwe hɨrak kaknaaiwɨr wit kɨr.   
\p
\v 18 Hɨr nitɨwekhi nar ek, te hɨrak ken kau bot. Hɨrak mɨtɨk nɨpaa herwe nersɨsek kitehi Jisas, te hɨrak ketikerek tatno.  
\v 19 Te Jisas ketpɨwek kar ik: “Au, ti ehu in eno wit me mɨt nit eteiknor etpor menmen Mɨtɨk Iuwe hɨrak kerekyutem han tewenɨnit kekepit.”  
\v 20 \x * \xo 5:20 \xt Mt 4:25; Mk 7:31\x*Te hɨrak ken wit mar hiswiyen (10) niuk mɨram Dikapolis, hɨrak katɨp kewepyapɨr menmen Jisas kerekyɨwekem. Mɨt en nemtewem hɨr nepɨrpɨr han yaaik han kitetim.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk iuwe nɨki pɨrak wetike mɨte hɨre winen hemkre  
\r (Mt 9:18-26; Lu 8:40-56)  
\p
\v 21 Jisas pɨke ken kau bot ketike mɨt nɨrak, hɨr nerekir wan nen pɨnak ein. Jisas kenke kɨnaaiwɨr bot pɨke ken kiun tenhaan eik, mɨt yapɨrwe nerp nererik neweiknɨwek kerp en.  
\v 22 Hɨr nerp nererik neweiknɨwek kerp en, mɨtɨk hak kerek naanmɨpre wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitai, niuk mɨrak Jairas, hɨrak kan kenke kitehɨr kɨwaai hɨt me Jisas,  
\v 23 \x * \xo 5:23 \xt Mt 8:3; Mk 7:32\x*hɨrak katɨp hɨm iuwe kar ik: “Nɨki pai nepei menep wawi waunatɨn wauno. Ti enen etikewa euno ti ewis his menteriye te hɨre aure yaaip hɨre pɨke wawɨkrit wawu.”  
\v 24 Hɨrak ketpɨwek, te Jisas ketikerek ten ein.  
\p Hɨrak tetike mɨt disaipel nɨrak nen en, mɨt yapɨrwe nisesi nen nerp neweikɨn Jisas.  
\v 25 Mɨte piutɨp wises Jisas wetikeri, hɨre wɨnap hekrit hekrit winen hemkre me tito mar hiswiyen wik (12).  
\v 26 Hɨre nɨpaa wen wɨr mɨt dokta yapɨrwe, hɨre wewɨr pewek wewetorem weiyɨm watɨn hɨrehes ere hɨram epei au mesi. Te hɨr nertei nekepye au. Hɨre wen wɨnap winen hemkre.  
\v 27 \x * \xo 5:27 \xt Mk 6:56; Mt 14:36\x*Hɨre wemtau mɨt natɨp menmen Jisas hɨrak kɨrɨakem, te hɨre wisesik.  
\v 28 Hɨre han kitet war ik: “Hi awis his mentar laplap mɨrak kerekek, te hi pɨke are yaaip.”  
\v 29 Hɨre wesiuwe his wewisɨm mentar laplap mɨrak, hemkre kɨre katɨn keit, hɨre wɨre yaaip. Te hɨre wertei hɨre winen hemkre epei au keit.  
\v 30 \x * \xo 5:30 \xt Lu 6:19\x*Jisas hɨrak kertei menmen mɨrak yaaim iuwe mɨnaiwɨrek men mɨkaap neimɨn, te hɨrak keweikɨn kɨwaainaan kitehi mɨt kar ik: “Keimɨn ketenɨno laplap mai?”  
\v 31 Mɨt nɨrak disaipel netpɨwek: “Ko! Mɨt yapɨrwe neweiknɨnit. Kenmak te ti hitorhi me laplap mit a?”  
\v 32 Au, Jisas wen kɨwaainaan kakɨr keimɨn ketenɨnɨwek laplap.  
\v 33 Mɨte ip wertei hɨre epei wɨre yaaip, te hɨre wepɨrpɨr wan wenke witehɨr wɨwaai hɨt me Jisas wewepyapɨr menmen hɨre wɨrɨakem.  
\v 34 \x * \xo 5:34 \xt Mk 10:52; Lu 7:50, 17:19\x*Te Jisas ketpɨwe kar ik, “Mɨte, ti han kiteta hi ekepit, te ti ere yaaip. Nɨpaa ti hɨnap te in ek ti epei ere yaaip.”   
\p
\v 35 Hɨrak wen ketpɨwe, mɨtɨk Jairas mɨt nɨrak nan netpɨwek nar ik: “Nɨki pit epei waa, henmak te ti eriyaam ektan Jisas? Ti ewisɨk kakno?”  
\v 36 Te Jisas kemtewem hɨrak katɨp mɨtɨk Jairas kar ik: “Ti ap enaain au. Ti han ekiteta kerekek.”  
\v 37 Hɨrak kewis Pita, Jems ketike nɨkik kɨrak Jon tetike mɨtɨk ik keretet, hɨrakɨt ten ein. Hɨrak kewen mɨt han au, hɨr nerp in.  
\v 38 Hɨrakɨt ten tɨpiun wɨnak ke mɨtɨk ek, hɨrak Jisas kɨr mɨt hɨr nɨkɨtep nesikeyaanmi.  
\v 39 \x * \xo 5:39 \xt Jo 11:11\x*Hɨrak ken wɨnak ke nɨmɨn ein, hɨrak ketpor kar ik: “Yenmak te yi yɨkɨtep? Hɨre ap waa au, hɨre wɨwaai kerepep.”  
\v 40 Hɨr nemtewek katɨp kar ik te hɨr nenwesɨsek enum enum nen. Te hɨrak keriuweti nen wit eik. Hɨrak ketike miye haai nɨre nen netike Pita, Jems, Jon neit haau me nɨki wɨwaai weitai en.  
\v 41 \x * \xo 5:41 \xt Lu 7:14\x*Hɨrak ketenenɨwe his kiutɨp ketpɨwe hɨm me mɨt ne Isrel kar ik: “Talita kumi.” Haiu meweikɨn hɨm haiu matɨp mar ik: “Nɨki kike hi hetput ti ekrit.”  
\v 42 Hɨre wekrit wasenum witet ein ein. (Nɨpaa ein hɨre wepu tito mar hiswiyen wik (12).) Hɨr mɨt nɨrep hɨre witet ein ein hɨr nenemyɨwe naan natɨp: “Ko!”  
\v 43 \x * \xo 5:43 \xt Mk 1:44, 7:36\x*Jisas ketpor hɨm iuwe te hɨr ap nanwepyapɨrek au emɨt. Epei au, hɨrak ketpor hɨr nanwetɨwe menmen te hɨre wawɨm.   
\c 6  
\s1 Mɨt ne wit Nasaret neweikɨn sip newet Jisas  
\r (Mt 13:53-58; Lu 4:16-30)  
\p
\v 1 Jisas kɨnaaiwɨr wit ik ek ken kiun wit kɨrak eik. Mɨt nɨrak hɨr nisesik.  
\v 2 \x * \xo 6:2 \xt Jo 7:15\x*Hɨrak ken kiun witeik, maain wɨ sabat ham, hɨrak ken kekre wɨnak kerek mɨt nekine hɨm me Moses neitai en, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God. Hɨr nemtewek, hɨr nehɨnhɨn natɨp nar ik: “Keimɨn ketpɨwek hɨm im te hɨrak ketpaiyem? Karkeik te hɨrak kertei menmen im? Hɨrak kɨrɨak menmen yaaim nɨpaa haiu ap mɨrem au.  
\v 3 \x * \xo 6:3 \xt Jo 6:42\x*Mɨtɨk ik ek hɨrak kime wɨnak kerekek. Hɨrak nɨkan ke Maria. Hɨrak heiyiuwe ke Jems, Josep, Judas tetike Saimon. Yenterer nɨrak nau in netikewai. Hɨrak Mɨtɨk Iuwe au. Hɨrak mɨtɨk weinɨk kepɨr ke haiu mɨt keriyen.” Te hɨr han toenuk neriuwerek nɨneinɨk.  
\v 4 \x * \xo 6:4 \xt Jo 4:44\x*Jisas ketpor kar ik: “Mɨtɨk hak katɨp mɨt menmen God keteiknɨwekem, niuk mɨrak iuwe men heriyai heriyai merer wit wit. Te niuk mɨrak ap iuwe keit wit kɨrak, o weiwɨk miutɨp mɨrak o miye haai kikrek o yenterer nɨrak au.”  
\v 5 \x * \xo 6:5 \xt Lu 4:40\x*Hɨrak ap kɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe nɨpaa mɨt ap nɨrem au, te hɨrak kewis his mentar mɨt nɨnap kekekpi hɨr nɨre yaain manpenuk neit.  
\v 6 Hɨrak kenke kekreri kentar mɨt in ap han kitetik.   
\s1 Jisas keriuwet mɨt aposel nɨrak nar hiswiyen wik (12)  
\r (Mt 10:5-15; Lu 9:1-6)  
\p
\v 7 \x * \xo 6:7 \xt Lu 10:1\x*Hɨrak kari mɨt hiswiyen wik nɨrak (12) nau hɨrak ketpor menmen. Hɨrak ketpor menmen, hɨrak kenkeri keriuweti nɨre wik wik nen nerer wit wit. Hɨrak kewisi hɨr nekrehɨr kɨrak nepɨr herwe enun nanɨno nankeipɨn mɨt.  
\v 8 \x * \xo 6:8 \xt Lu 10:4-11\x*Hɨrak ketpor hɨm iuwe te hɨr ap nanɨt menmen yapɨrwe neiyɨm nanɨno au emɨt! Pewek o wapnake o menmen au. Paap kerekek te hɨr neke tɨ neriuwerek.  
\v 9 Hɨr neriuwet su, te saket wik au emɨt, miutɨp keremem. Hɨrak ketpor kar ik:  
\v 10 “Me wɨ yi yaino yayu yayɨkre wɨnak hak, yi ap yayɨm menmen eirer wɨnak ham au emɨt. Wɨnak kiutɨp kerekek ere yi yainaaiwɨr wit yaino wit hak.  
\v 11 \x * \xo 6:11 \xt Ap 13:51\x*Mɨt ne wit hak ap neriyi mɨt naanmampri yayɨt wɨnak kɨr nanɨmtau hɨm mi au, yi einaaiwɨr mɨt in einepep toni waniu (o win) mau hɨt mit, te yi yeteiknor hɨr nɨrɨak enum.”  
\v 12 Hɨrak ketpor epei au, hɨr mɨt nɨrak nen natɨp mɨt miyapɨr han hɨm me God me hɨrak katɨp mɨt hɨr nanweikɨn sip nanwet menmen enum.  
\v 13 \x * \xo 6:13 \xt Je 5:14\x*Hɨr nepɨr herwe enun yapɨrwe nekeipɨn mɨt, hɨr newen wel mentar mɨt nɨnap, te hɨr nɨre yaain.   
\s1 Mɨt nenep Jon kerek kɨrkɨr mɨt, hɨrak kaa  
\r (Mt 14:1-12; Lu 3:19-20, 9:7-9)  
\p
\v 14 \x * \xo 6:14 \xt Mt 16:14; Mk 8:28\x*Mɨtɨk iuwe King Herot kinɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel, hɨrak kertei menmen Jisas kɨrɨakem kentar Jisas niuk mɨrak iuwe te mɨt hɨr nertei menmen hɨrak kɨrɨakem hɨr netpim nerer wit wit. Te Herot kemtewek. Mɨt han natɨp nar ik: “Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar hɨrak nepei kaa, te hɨrak pɨke kekrit kepu. Mar im te hɨrak kɨrɨak menmen yaaim nɨpaa haiu mɨt ap mɨrem au.”  
\v 15 Te mɨt han natɨp nar ik: “Hɨrak Jisas ik hɨrak Ilaisa kerekek.” Mɨt han natɨp: “Au, hɨrak kɨre mɨt profet nɨpaa natɨp hɨm me God newepyapɨrem natɨp mɨt em.”  
\v 16 Herot kemtewem, hɨrak han kitet kar ik: “Hɨrak Jon nɨpaa hi eriuwet mɨtɨk hak ken kerekir teruk kɨrak paan kewen keket, hɨrak pɨke kekrit kau keit.”   
\p
\v 17-18 \x * \xo 6:17-18 \xt Lev 18:16\x*\x * \xo 6:17-18 \xt Lev 18:16\x*Nɨpaa Jon hɨrak epei katɨp Herot kar ik: “Ti hewaank Herodias mɨte pe nɨkik kit ti hetɨwe. Menmen im hɨram ap yaaim au, hɨram enum!” Herot han enuk keriuwet mɨt nɨrak hɨr netenen Jon nesenkekik newisɨk kekre wɨnak enuk kentar mɨte pe Herot nɨkik kɨrak niuk mɨrak Filip, hɨrak herot ketɨwe.  
\v 19 Herodias hɨre han enuk ware waunep Jon, te hɨre taau.  
\v 20 Herot kɨnaain Jon. Hɨrak kertei Jon mɨtɨk yaaik kises hɨm me God. Te Herot naanmɨprewek. Wɨ kerek herot kemtau hɨm mɨrak hɨrak kɨnaain. Te hɨrak wen pɨke hanhan kakɨmtau hɨm mɨrak kakteipim kerekek.   
\p
\v 21 Maain wɨ ham Herodias hanhan wemirɨr Herot mɨtɨk kɨre hɨrak kaknep Jon. Wɨ im Herot han kitet wɨ nɨpaa miye pɨrak winaak, te hɨrak kemani menmen kakwet mɨt nɨrak ne gavman netike mɨt kerek naanmɨpre mɨt ne ami netike mɨt niuk mɨr iuwe neit provins Galili hɨrak kakwetɨr menmen hɨr nanɨm.  
\v 22 Hɨr naam epei au, Herodias nɨki pɨre wan wɨrɨre winor henye. Hɨr mɨt han yaaik iuwe neriuwerep, te Herot ketpɨwe kar ik: “Ti itauhi me menmen ti hanhanem, te hi tewen ewetitem.  
\v 23 \x * \xo 6:23 \xt Est 5:3, 6, 7:2\x*Menmen mekam ti itauhiyem hi ewetitem. Ti itauhi me menmen hi naanmɨprewem te hi enke pɨnam ewetitem hi wen hetenen pɨnam.”   
\p
\v 24 Hɨrak katɨp epei au, hɨre wen witeik witehi miye pɨre war ik: “Hi ehitɨwekhi mekam?” Hɨre miye wetpɨwe war ik: “Ti ehitɨwekhi me mɨtɨk kakno kaknep mɨtɨk Jon Baptais kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar hɨrak kakweto paan kɨrak.”  
\v 25 Hɨre pɨke wan waswas wetpɨwek hɨm iuwe war ik: “In ek ti eweto paan ke Jon ekɨkre tɨkenup.”  
\v 26 Herot kemtau hɨm im, hɨrak han enuk. Te nɨpaa hɨrak ketpɨwe hɨm iuwe, mɨt yapɨrwe nemtewek. Te hɨrak kɨnapen kaknep Jon, te hɨrak yɨnk enuk katɨp mɨte auye.  
\v 27 Te hɨrak kesiuwe mɨtɨk ken kerekir Jon teruk kɨrak kekre wɨnak enuk.  
\v 28 Hɨrak kewis paan kɨrak kekre tɨkenup hɨrak pɨke keiyɨk kan kewet mɨte rek. Hɨre wen witeik wewet miye pɨre paan ke Jon.   
\p
\v 29 Maain mɨt ne Jon nertei hɨrak epei kaa, hɨr nen wɨnak enuk neit yɨnk kɨrak neiyɨk nan newisɨk kekre hei.   
\s1 Jisas kewet mɨt nar 5,000 menmen hɨr naam  
\r (Mt 14:13-21; Lu 9:10-17; Jo 6:1-13)  
\p
\v 30 \x * \xo 6:30 \xt Lu 10:17\x*Mɨt aposel ne Jisas pɨke nan netpɨwek menmen hɨr nɨrɨakem natɨp mɨt miyapɨr em.  
\v 31 \x * \xo 6:31 \xt Mk 3:20\x*Hɨrak ketpor kar ik: “Yi eitikewa haiu mamno wit weinɨk mamu mamɨt ein.” Hɨrak katɨp kar ik kentar mɨt yapɨrwe nan netpor wanewik ere wɨtaan, te hɨr ap nau naam menmen taau.  
\v 32 Hɨr hɨras nau bot nepno wit weinɨk.   
\p
\v 33 Te mɨt yapɨrwe ne wit yapɨrwe nɨri hɨr nen, hɨr nerteiri hɨr neimɨn, te hɨr mɨt miyapɨr nesiuknen ninɨn nen wit weinɨk eik ek nemeriyor hɨr nanɨnen.  
\v 34 \x * \xo 6:34 \xt Mt 9:36\x*Jisas kenke kɨnaaiwɨr bot ken kiun tenhaan kerp tɨ eik, hɨrak kɨr mɨt yapɨrwe nererik in, hɨrak hanhani kentar hɨr nɨre sipsip mɨt naanmɨprewem au, hɨram mamno heriyai heriyai menmen mamɨmɨp mamɨwaankem. Hɨrak katɨp keteiknor menmen me God yapɨrwe.  
\v 35 \x * \xo 6:35 \xt Mk 8:1-9\x*Maain menep kakre wɨtaan hɨrak wen ketpor hɨm, mɨt disaipel nɨrak nan netpɨwek nar ik: “Wit weinɨk ik ek, nepei au kakre wɨtaan.  
\v 36 Ti eriuweti enɨno enrer wit wit enɨt menmen enɨm.”  
\v 37 Hɨrak Jisas ketpor, “Yi hɨras eiwetɨr menmen hɨr nanɨm.” Te hɨr pɨke netpɨwek, “Haiu emno emwɨr pewek mar 200 kina mamɨt menmen a? Taauye! Haiu ap meit pewek mei yapɨrwe au!”  
\v 38 Jisas kitorhi kar ik: “Menmen marmenum mepeit in? Yi eino eiwenhisem.” Hɨr epei nen newenhisem, hɨr pɨke nan netpɨwek nar ik: “Bret hispɨnak (5) metike saauk wik me wan mepeit in keremem.”   
\p
\v 39 Hɨrak epei kertei, hɨrak katɨp mɨt disaipel nɨrak: “Yi eitɨp mɨt hɨr enɨnke hasini enu yenkis eim.”  
\v 40 Hɨrak ketpor kar ek, te hɨr nenkeri hasini hasini nau nitet yenkis, mɨt han nar 100, mɨt han nar 50.  
\v 41 Te hɨrak ketenen bret metike saauk mau his mɨrak, hɨrak kɨkɨamnaan men nepni eim kitehi God katɨp hɨrak yaaik. Epei au, hɨrak kewep bret kewet mɨt disaipel nɨrak em. Te hɨr netɨwem neiyɨm nen newet mɨt miyapɨr em. Epei au, hɨrak pɨke keit saauk kewetɨrem hɨr neiyɨm nen newet mɨt miyapɨr em hɨr naam.  
\v 42-43 Mɨt miyapɨr yapɨrw naam ere tu iuwe, ham au mepeit. Te mɨt disaipel neit menmen yinam mɨwaai em kerek mɨt hɨr naam au, hɨr nemi mekre wapnake mar hiswiyen wik (12) ere mau hɨm.  
\v 44 Hɨr mɨt yapɨrwe nar 5,000 mɨt keriyen hɨr nererik naam menmen.   
\s1 Jisas ken kitet tɨpar keke niu  
\r (Mt 14:22-23; Jo 6:15-21)  
\p
\v 45 In ek Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak hɨm manp te hɨr eninɨn enu bot enɨno enrekir wan eniun pɨnak ein enmeriyɨwek enɨt wit Betsaida. Hɨrak kakriuwet mɨt hɨr nanɨno heriyai heriyai nanrer wit mɨr eim.  
\v 46 \x * \xo 6:46 \xt Mk 1:35; Lu 5:16, 6:12, 9:28\x*Hɨrak Jisas keriuweti hɨr nen, te hɨrak ken mɨniu (o neiyɨp) kitehi God, hɨrakɨt tewepnak.  
\v 47 Maain wɨtaan man, bot ke mɨt wen kerekir wan ke nɨmɨn, hɨrak Jisas kerp tɨ kepu weinɨk. Hɨrak kɨr mɨt nɨrak hɨr neiyɨk newen tɨpar iuwe neriuwet bot ken, te nɨme mɨniu meriuwet bot ap ken kiun pɨnak ein au.  
\v 48 Menep wanewik, Jisas hɨrak kitet wan keke niu ken. Hɨrak kakno kaksipaat mɨt nau bot,  
\v 49 \x * \xo 6:49 \xt Lu 24:37\x*te hɨr nɨrek kitet wan keke niu ken, hɨr han kitet hɨrak herwe.  
\v 50 Te hɨr nɨnaain nenepɨp. Hɨr nenepɨp te hɨrak ketpor kar ik: “Yi han tokik eiyu. Hi Jisas kerekek hi han. Te yi ap eineina au.”  
\v 51 \x * \xo 6:51 \xt Mk 4:39\x*Hɨrak ketpor epei au, hɨrak kehɨn kɨniu ketikeri nau bot. Te nɨme matɨn meit. Hɨr nɨrek, te hɨr nepɨrpɨr iuwe.  
\v 52 \x * \xo 6:52 \xt Mk 8:17\x*Hɨr ap han kitet menmen me bret kerek hɨrak kɨrɨakem kewet mɨt em hɨram meteiknor hɨrak Mɨtɨk Iuwe. Au, han kɨr wen toenuk. Mar im te hɨr nepɨrpɨr.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr hɨr nɨnap neit Genesaret  
\r (Mt 14:34-36)  
\p
\v 53-54 Hɨr nerekir wan ere hɨr niun tenhaan ken pɨn eik. Hɨr nɨnaaiwɨr bot nerp tenhaan mɨt yapɨrwe hɨr nɨr ninaan me Jisas hɨr nerteiyek hɨrak keimɨn. Te hɨr nen heriyai heriyai  
\v 55 nerer wit wit hɨr nenerɨr mɨt nɨnap neri nen newisi nɨwaai nentar yeno, hɨr nɨnani neri nen wit kerek hɨr nemtau Jisas kewiyen.  
\v 56 Jisas ken kerer wit kike o wit iuwe, hɨr mɨt newis mɨt nɨnap hɨr nau yaain menep yayiwe, hɨr nitɨwekhi te hɨr newɨr his netenen klos mɨrak. Mɨt kerek newɨr his netenen klos mɨrak, hɨr pɨke nɨre yaaik.   
\c 7  
\s1 Jisas kene mɨt kerek hɨr nises hɨm me maamrer, ap nises hɨm me God au  
\r (Mt 15:1-9)  
\p
\v 1 Mɨt han ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses, hɨr netike mɨt han kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nɨnaaiwɨr wit Jerusalem nen nererik neit wit eik nanɨr Jisas.  
\v 2 \x * \xo 7:2 \xt Lu 11:38\x*Hɨr nɨr mɨt disaipel han kerek nises hɨm me Jisas hɨr nɨpaam menmen te hɨr ninɨn nekemyet his mɨr au.  
\v 3 (Mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr niutɨp niutɨp nises hɨm me maamrer te mɨt ne Farisi hɨr nisesim iuwe. Hɨr nekemyet his au, te hɨr nanɨm menmen au.  
\v 4 \x * \xo 7:4 \xt Mt 23:25\x*Hɨr nanɨno wit nanɨt menmen mɨt nesiuwerem meit maket, hɨr nantɨwem pɨke nanɨnen wit eik hɨr ninɨn nanmɨr au, te hɨr nanɨm menmen au. Hɨr nises hɨm meiyam me maamrer mar im. Hɨr nekemyet wa hesnu, mɨn me toni, wenkepye, sar metike mɨn me ain. Au, hɨr ap te nanɨm menmen taau!)   
\p
\v 5 Hɨr mɨt ne Farisi netike mɨt kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nitehi Jisas nar ik: “Nenmak mɨt hɨr nises hɨm mit, te hɨr ap nises hɨm me maamrer? Hɨr naam menmen neriuwe his enum hapɨk mewim.”  
\v 6 \x * \xo 7:6 \xt Ais 29:13\x*Jisas ketpor kar ik: “Nɨpaa Aisaia hɨrak katɨp hɨm me yi mɨt kerek yewenɨn hɨm. Hɨrak kewis hɨm mau tɨwei mar im:  
\q1 ‘Mɨt in newenanɨpi neriuwe hɨm mɨr, te han kɨr kisɨsa au.   
\q1
\v 7 Hɨr nitehɨr newen ninɨp nine henye newenɨpi niuk mai weinɨm. Hɨr natɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨr hɨram mar ke hɨm me God.’  
\v 8 “Yi yeweikɨn sip yewet hɨm me God, te yi yises hɨm weinɨm mɨt keriyen hɨr netpiyem.”   
\p
\v 9 Hɨrak wen ketpor, “Yi yertei werek werek eiweikɨn sip eiwet hɨm me God te yi eiyises hɨm mi.  
\v 10 \x * \xo 7:10 \xt Eks 20:12, 21:17; Diu 5:16\x*Nɨpaa Moses kewis hɨm mau tɨwei katɨp kar ik: ‘Yi naanmampre miye haai ni eiwenɨpi niuk mɨr eikepi, maain yi naanmampri. Neimɨn hɨr nene miye haai nɨr nanre newɨrpaan newepik, hɨr mɨt han nanɨnɨp nani nanɨt.’  
\v 11 Te yi mɨt yatɨp mɨtɨk hak kaktɨp miye haai nɨrak menmen hɨrak maain kakwetɨrem kakɨkepi, te hɨrak kehimɨtanem kakwet God em,  
\v 12 te maain yi yeriuwesɨsek hɨrak ap kakwet miye haai em kakɨkepi kakriuwerem au.  
\v 13 Mar im yi yewenɨn hɨm me God yeriuwe menmen maamrer netpiyem yi yisesim yatɨp mɨt em. Yi mɨt yɨrɨak menmen yapɨrwe enum mar im.”   
\s1 Menmen mɨt nɨrɨakem menip God hɨrak katɨp hɨr enun  
\r (Mt 15:10-20)  
\p
\v 14 Jisas pɨke kenɨne mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨrak ketpor kar ik: “Yi mɨt miyapɨr yapɨrwe, yi nɨkɨp emnep eiyɨmtau hɨm mai, yi han ekitetim!  
\v 15 \x * \xo 7:15 \xt Ap 10:14-15\x*Menmen mɨt nanɨm mamno tu kɨr hɨram ap menip God kaktɨp mɨt hɨr enun au. Menmen mekre han ke mɨt hɨram meweikɨn han kɨr hɨram menip God hɨrak kaktɨp mɨt hɨr enun.  
\v 16 Neimɨn hɨr enɨrtei hɨr nanɨmtewem.”   
\p
\v 17 Maain hɨrak epei kɨnaaiwɨr mɨt hɨrak ken wɨnak ken nɨmɨn ein, mɨt nɨrak nises hɨm mɨrak hɨr nitɨwekhi me hɨm nɨpaa hɨrak ketpim.  
\v 18 Hɨrak kenemyor naan ketpor kar ik: “Yi wen yepɨtariyem yar ke mɨt ein a? Yi yepɨtari menmen hɨram mamno hɨm ke mɨt hɨram menip God hɨrak kaktɨp mɨt hɨr enun taauye!  
\v 19 Menmen hɨram mamno mamɨke tu kerekek maain mɨt hɨr nanɨno nanɨnerem mamno mune ne heim.” (Me hɨm im Jisas katɨp hɨrak keteiknai menmen yapɨrwe me tɨ hɨram yaaim te haiu mamɨm.)  
\v 20 Hɨrak wen katɨp, “Menmen enum mekre han ke mɨt hɨram menip God kaktɨp hɨr enun.  
\v 21 \x * \xo 7:21 \xt Ga 5:19-21\x*Menmen mekre han ke mɨt meit nɨmɨn hɨram menipi hɨr han kitet enum, hɨr nisesan nɨrɨran, hɨr nekintɨp menmen o hɨr nenep mɨt nani.  
\v 22 Hɨr nari miyapɨr ne mɨt han his newenem nɨwaai netikeri, hɨr hemkre menepam enum nanɨt menmen, hɨr nɨrɨak menmen enum meit wit wit heriyai heriyai, hɨr newenɨn hɨm, hɨr nenke perke enum o paan tokik nekitet naan, hɨr han enuk neriuwe mɨt hɨr ninɨni neit menmen yapɨrwe, hɨr netpi nisesi, hɨr han kitet hɨr iuwe ninɨn mɨt han. Menmen im metike menmen ham enum.  
\v 23 Menmen im yapɨrwe meit nɨmɨn mekre han man hɨram menip God hɨrak kaktɨp mɨt hɨr enun.”   
\s1 Mɨte pe Finisia witehi Jisas hɨrak kakepiye  
\r (Mt 15:21-28)  
\p
\v 24 Maain Jisas hɨrak kekrit kɨnaaiwɨr wit ik, hɨrak kepno ken hɨn me wit Taia. Hɨrak ken kiun ein, hɨrak ken kepu wɨnak hak kɨnapen hɨr mɨt en nertei hɨrak kepu wɨnak eik, te hɨr nemtewek.  
\v 25 In ek, mɨte hap nɨki pɨre herwe enuk kersɨsep, hɨre wemtau mɨt natɨpan me Jisas. Te hɨre wen wenke wɨwaai tɨ menep hɨt me Jisas.  
\v 26 Mɨte ip hɨre pe Isrel au. Hɨre miye pɨre wina (o winiye) weit provins Sairo Finisia. Hɨre witehi Jisas hɨrak kakɨpɨr herwe kaknopɨn kakɨkeipɨn nɨki pɨre.   
\p
\v 27 Te Jisas katɨp hɨrak kakinɨn kakɨkaap mɨt ne Isrel, te hɨrak ketpɨwe tok piksa kar ik: “Nɨkerek hɨr eninɨn enɨm menmen. Hɨram enum te haiu mɨt mamkin menmen me nɨkerek mamwɨrem mamno mamwet nepere rem.”   
\p
\v 28 Te hɨre wetpɨwek, “Ti atɨp werek Mɨtɨk Iuwe, te nepere mekorɨr menmen me nɨkerek mɨnatɨn mɨwaai tɨ.”   
\p
\v 29 Hɨrak ketpɨwe, “Ti atɨp werek ik, te ti pɨke eno witeik. Hɨrak herwe epei kenke kenpɨn kɨnaaiwɨr nɨki pit.”  
\v 30 Hɨre pɨke wen witeik, hɨre wɨr nɨki pɨre wɨwaai yeno, hɨre wertei herwe epei kenke kenpɨn kekeipnɨwe.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk ap katɨp au, nɨkɨp toto  
\p
\v 31 \x * \xo 7:31 \xt Mt 15:29-31\x*Maain Jisas kɨnaaiwɨr wit ke Taia keit ein, hɨrak ken kewep nɨmɨn ke wit Saidon hɨrak ken menep hɨn me wit hiswiyen (10) hɨrak ken ere kiun wan ke provins Galili.  
\v 32 \x * \xo 7:32 \xt Mk 5:23; Lu 4:40, 13:13\x*Mɨt han neit mɨtɨk hak neiyɨk nen neteikɨn Jisas ek. Mɨtɨk ik hɨrak nɨkɨp toenum katɨp werek au. Teruk enuk kemerhin (o kemarkɨk). Hɨr natɨp Jisas hɨm iuwe, te hɨrak kakwis his mamɨnterik kakɨkepik.  
\v 33 \x * \xo 7:33 \xt Mk 8:33\x*Hɨrak Jisas ketɨwekhis keriyaak keiyɨk ken ketikerek tekiyakɨt tɨnaaiwɨr mɨt yapɨrwe nererik neit ein. Te hɨrak kewis histuwak mɨrak mekre nɨkɨp mɨrak, hɨrak kenikɨn tɨmank men nin kɨrak.  
\v 34 \x * \xo 7:34 \xt Mk 6:41; Jo 11:41\x*Te hɨrak kɨkɨam naan men niu kekin han ketpɨwek kar ik: “Efata.” Haiu meweikɨn hɨm haiu matɨp, “Ti nɨkɨp mit emnep emtau menmen.”   
\p
\v 35 Hɨrak nɨkɨp mɨrak menep, teruk kerek kemerhin (o kemarkɨk) epei au, hɨrak katɨp werek werek.  
\v 36 \x * \xo 7:36 \xt Mk 1:43-45\x*Hɨrak Jisas ketpor hɨm iuwe te hɨr enwepyapɨr menmen im emɨt! Hɨrak kehimɨtenorem katɨp hɨr ap enɨtpim au emɨt! Te hɨr newepyapɨrem iuwe nerer wit wit heriyai heryiyai.  
\v 37 \x * \xo 7:37 \xt Ais 35:5\x*Mɨt in han kekrit wɨsenum hɨr natɨp nar ik: “Hɨrak epei kɨrɨak menmen yapɨrwe yaaim. Hɨrak wen kɨrɨak mɨtɨk ik nɨpaa nɨkɨp to enum, hɨrak nɨkɨp menep kemtau hɨm.”   
\c 8  
\s1 Jisas kewet mɨt nar 4,000 menmen hɨr naam  
\r (Mt 15:32-39)  
\p
\v 1 In ek mɨt yapɨrwe nererik nan, hɨr ap neit menmen mei te nanɨm au. Te Jisas hɨrak kenɨne mɨt disaipel nɨrak ketpor kar ik:  
\v 2 \x * \xo 8:2 \xt Mk 6:34-44\x*“Hi hanhan heriuwe mɨt in. Hɨr nau netikewa me wɨ wikak, te in ek menmen hɨram epei au mesi hɨr nɨnpɨ maan.  
\v 3 Hi eriuweti nanɨt nɨnpɨ nanɨno nɨr ein te hɨr nɨnpɨ mamɨn nanɨnkewɨn nanwaai yayiwe. Mɨt han hɨr neke yanɨmɨn nan.”  
\v 4 Mɨt nɨrak netpɨwek nar ik: “Haiu mamwetɨr menmen hɨr nanɨm mamɨrkeik? Wit ik ek hɨrak weinɨk.”  
\v 5 Jisas hɨrak kitorhi kar ik: “Menmen marmenum mepeit?” Hɨr natɨp, “Menmen hispɨnak wik(7).”   
\p
\v 6 Hɨrak katɨp hɨm iuwe te mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nanu tɨ. Te hɨrak ketenen bret hispɨnak wik (7), hɨrak kitehi God em katɨp hɨrak yaaik. Te hɨrak kewenɨn bret kewet mɨt disaipel nɨrak em hɨr nenkerem newet mɨt yapɨrwe rem.  
\v 7 Hɨr mɨt disaipel nɨrak wen netenen saauk ham kike. Te Jisas kitehi God em, hɨrak kewet mɨt nɨrak em ketpor hɨr enwet mɨt han em. Hɨr newetɨrem.  
\v 8 Hɨr mɨt yapɨrwe naam menmen ere tu iuwe. Mɨt disaipel nɨrak nen neit menmen yinam wen mepeit, hɨr neiyɨm nen nemi mekre wapnake hispɨnak wik (7) mau hɨm.  
\v 9 Mɨt miyapɨr nar 4,000 hɨr epei naam menmen im. Hɨr epei naam, hɨrak keriuweti nen.  
\v 10 Hɨrak keriuweti nen, hɨrak ketike mɨt disaipel nɨrak hɨr nehɨn nɨniu nau bot, hɨrak kerekir wan ken kiun hɨn me distrik Dalmanuta.   
\s1 Mɨt Farisi nitehi Jisas hɨrak kakrɨak menmen hɨr nanɨrem  
\r (Mt 16:1-4; Lu 12:54-56)  
\p
\v 11 \x * \xo 8:11 \xt Mt 12:38\x*In ek mɨt han ne Farisi kerek hɨr ninɨn nises hɨm me Moses hɨr nan netike Jisas newepnak. Hɨr nenerek nitɨwekhi hɨrak kakrɨak menmen kakteiknor hɨrak God keriuwetek kan tɨ ik. Hɨr hanhan nanri han kɨrak.  
\v 12 \x * \xo 8:12 \xt Lu 11:29\x*Jisas kekin han ketpor kar ik: “Yenmak yi mɨt yitauhi te hi arɨak menmen hi eteikni God keriuweta hi han a? Hi hetpi werek. Hi ap te eteikni yi mɨt ne tɨ menmen mar im taau.”  
\v 13 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kɨnaiwɨri kehɨn kɨniu kau bot ketike mɨt nɨrak, hɨrak kerekir wan kakno pɨnak ein.   
\s1 Tok piksa me hɨm me mɨt ne Farisi netike hɨm me mɨtɨk iuwe King Herot  
\r (Mt 16:5-12)  
\p
\v 14 Hɨr mɨt disaipel nɨrak neit bret au, hɨr han kaa rem. Kiutɨp kɨwaai kekre bot kepeit kerekek.  
\v 15 \x * \xo 8:15 \xt Lu 12:1\x*Bot hɨrak wen kerekir wan, hɨrak Jisas katɨp hɨm iuwe ke hɨm enum mɨt newepyapɨrem natɨp hɨram yaaim metike menmen mɨt ne mɨtɨk iuwe King Herot nɨrɨakem. Hɨrak ketpor, “Naanempre hɨras. Yi einopɨn eikeipɨn yis me mɨt ne Farisi metike yis me mɨt ne Herot.”  
\v 16 Te hɨr natɨpan nar ik: “Haiu han kaa bret te hɨrak kenai ketpaiyem.”  
\v 17 \x * \xo 8:17 \xt Mk 6:52\x*Jisas kemtau hɨr natɨpan, te hɨrak ketpor kar ik: “Yenmak te yi yatɨp yi han kaa bret a? Yi ap han kitet menmen werek werek wen au a? Han ki au to enuk a?   
\p
\v 18 \x * \xo 8:18 \xt Jer 5:21; Esi 12:2; Mk 4:12; Ap 28:26\x*“Yi nanamɨr kewi te yi yɨr menmen au. Yi nɨkɨp mewi, te yi yemtau menmen au. Yi han kaa menmen im a?  
\v 19 \x * \xo 8:19 \xt Mk 6:41-44\x*Nɨpaa ein hi ewepep bret mar hispɨnak (5) me mɨt nar 5,000, yi yeit yinam mekre wapnake mau hɨm marmenum a?” Hɨr netpɨwek, “Haiu memi mar hiswiyen wik (12).”  
\v 20 \x * \xo 8:20 \xt Mk 8:6-9\x*Hɨrak ketpor kar ik: “Me bret hispɨnak wik (7) me mɨt nar 4,000 yi yeit yinam yemi mekre wapnake mau hɨm marmenum a?” Hɨr netpɨwek, “Haiu meit hispɨnak wik (7).”  
\v 21 Hɨrak ketpor, “Yi wen yepɨtari a? Hi ap heni me bret au. Hi hetpi yi einopɨn ap eiyises hɨm enum mɨt ne Farisi natɨp mɨt hɨr enisesim.”   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk ke Betsaida hɨrak nanamɨr toto  
\p
\v 22 Maain hɨr nen niun wit Betsaida. Hɨr mɨt han nari mɨtɨk nanamɨr toto hɨr neiyɨk nan nɨr Jisas, hɨr nitɨwekhi hɨm iuwe te hɨrak kakwis his mamɨnterik.  
\v 23 \x * \xo 8:23 \xt Jo 9:6\x*Jisas ketenɨnwek his kariyaak ken kɨnaaiwɨr wit ken kerp pɨn eik. Hɨrak kenikɨn tɨmank men nanamɨr kɨrak, hɨrak kewis his menterik. Te hɨrak kitɨwekhi kar ik: “Ti hɨr menmen o au?”  
\v 24 Hɨrak mɨtɨk kɨwaainaan kɨr ein ein katɨp, “Hi hɨr mɨt neke tɨ o hi hɨr nu waai?”  
\v 25 Hɨrak Jisas pɨke kewis his mentar nanamɨr kɨrak. In ek hɨrak mɨtɨk kɨr hɨmɨn naan menmen hɨrak kɨrem werek werek yaaim.  
\v 26 \x * \xo 8:26 \xt Mk 7:36\x*Hɨrak nanamɨr yaaik te Jisas kare kaksiuwerek kakno, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Ti ap eno wit Betsaida eik, au emɨt! Ti eno nit en kerekek.”   
\s1 Pita kewepyapɨr Jisas hɨrak mɨtɨk Krais God kesiuwerek kan tɨ  
\r (Mt 16:13-20; Lu 9:18-21)  
\p
\v 27 Maain Jisas ketike mɨt disaipel nɨrak nen nerer wit wit me Sisaria Filipai. Hɨr wen nepno hɨrak kitehi mɨt nɨrak kar ik: “Mɨt hɨr nenewa hi keimɨn?”  
\v 28 \x * \xo 8:28 \xt Mk 6:15\x*Mɨt nɨrak hɨr netpɨwek nar ik: “Mɨt han natɨp ti Jon kerek kɨkɨr mɨt nekre tɨpar ti pɨke hekrit heke herwe hei han. Mɨt han natɨp ti profet Ilaija ti hɨnaaiwɨr wit ke God hekiuwe han tɨ ik e. Mɨt han natɨp ti mɨtɨk profet hak nɨpaa natɨp hɨm me God newepyapɨrem natɨp mɨt em, ti pɨke hekrit heke herwe hei han.”  
\v 29 \x * \xo 8:29 \xt Jo 6:68-69\x*Hɨrak Jisas kitorhi, “Te yi han kitet hi keimɨn?” Hɨrak Pita ketpɨwek, “Ti Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanit kerek ti ekepai haiu mɨt keriyen.”  
\v 30 \x * \xo 8:30 \xt Mk 9:9\x*Jisas ketpor hɨm iuwe, “Yi ap eiwepyapɨr hi keimɨn au emɨt!”   
\s1 Jisas katɨp maain hɨrak kaki hɨrak pɨke kakɨkrit  
\r (Mt 16:21-28; Lu 9:22-27)  
\p
\v 31 In ek, hɨrak kinɨn ketpor kar ik: “Maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi yɨnk kai kakiyewo iuwe. Haairer netike mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr nanɨneina te hɨr naniyep hi hahi. Te maain wɨ wikak, hi pɨke ekrit ehu.”  
\v 32 Jisas katɨp hɨm kepakɨn menmen au, hɨrak kewepyapɨrem. Te Pita ketpɨwek keriyaak keiyɨnk ken pɨn eik hɨrak kenerek ketpɨwek kar ik: “Ti han kitet menmen mar im au emɨt.”  
\v 33 Jisas keweikɨn kɨr mɨt disaipel nɨrak han te hɨrak kene Pita ketpɨwek kar ik: “Seten ti enopɨn ekeipno. Ti ap han kitet menmen har ke God han kitetim au. Ti han kitet menmen har ke mɨt keriyen.”   
\p
\v 34 \x * \xo 8:34 \xt Mt 10:38-39\x*Maain Jisas kenɨne mɨt yapɨrwe netike mɨt disaipel nɨrak. Hɨr nan nererik nau, te hɨrak ketpor kar ik: “Neimɨn hɨr hanhan nanisɨsa nanɨmtau hɨm mai, hɨr hanhan hɨras au. Hɨr ap nehɨnhɨn enɨnaain menmen enum mamnen mamriwaank nentar hɨr nises hɨm mai.  
\v 35 \x * \xo 8:35 \xt Lu 17:33; Jo 12:25\x*Neimɨn nɨrɨak ek au, te hɨr nare nanu nanɨt menmen yapɨrwe, maain hɨr maain nani. Te neimɨn nani nanɨntar hɨm mai hɨr nisesim, hɨr nantikewa nanu nanɨt.  
\v 36 Mɨtɨk hak keit menmen yapɨrwe me tɨ te hɨmɨn kɨrak hɨrak kakɨwaank, mamɨrkeik te hɨram mamkepik hɨrak kaktike God tatu werek a? Taauye!  
\v 37 Mɨtɨk kakwet God mekam te hɨrak kakwetɨwek hɨmɨn hak yaaik kɨrak a? Taauye!  
\v 38 \x * \xo 8:38 \xt Mt 10:33\x*Neimɨn ne yi mɨt yi yɨnk enuk ap eitɨp mɨt enun ne tɨ ik yi yises hɨm mai, maain me wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi heit menmen me Haai merhihe mewepna, hi anen ehɨrp tɨ hetike mɨt ensel nai, hi eweikɨn sip ewet yi mɨt.”   
\c 9  
\p
\v 1 \x * \xo 9:1 \xt Mk 13:30\x*Jisas ketpor kar ik: “Hi etpi werek. Mɨt han nepu nepeit in hɨr nani wen au, te hɨr nanɨr menmen iuwe God kɨrɨakem mamnen hɨrak keiyɨm naanmampre mɨt kakriuwerem.”   
\s1 Mɨt disaipel nɨr yɨnk ke Jisas hɨrak keweikɨn kɨre menmen ham  
\r (Mt 17:1-13; Lu 9:28-36)  
\p
\v 2 Maain wi hispɨnak kiutɨp (6) epei men, hɨrak Jisas keithis Pita, Jems, Jon tetikerek ten mɨniu (o neiyɨp) kau niu ein. Hɨrakɨt tepu weinɨm. Mɨt han au. Hɨrakɨt tɨrek keweikɨn his keit in.  
\v 3 Laplap mɨrak merhɨhe mɨre hike, te hɨr mɨt ne tɨ hɨr ap te nɨrɨakem mar im taauye.  
\v 4 Hɨrakɨt tɨr Ilaija ketike Moses, hɨrakɨt maam nɨpu te nɨpaa ein, hɨrakɨt wik tetike Jisas tewepnak.  
\v 5 Hɨrak Pita kɨr menmen im te hɨrak katɨp Jisas kar ik: “Haai, haiu mau in hɨram yaaim. Haiu mamwep weisak wikak. Kiutɨp kit, kiutɨp ke Moses, kiutɨp ke Ilaija.”  
\v 6 Hɨrak Pita katɨp hɨm im kentar hɨrakɨt tɨnaain te Pita kepɨtari hɨm mekak hɨrak ketpiyem, te hɨrak ketpi hɨm im o hɨm eim.  
\v 7 \x * \xo 9:7 \xt Mt 3:17; 2Pi 1:17-18; Diu 18:15; Ap 3:22\x*Hɨrak katɨp epei au, napɨ kɨwapɨni, hɨrakɨt temtau hɨm me God meke napɨ man matɨp mar im: “Hɨrak Nɨkan kai ik hi hanhanek. Nɨkɨp emnep yi eiyɨmtau hɨm mɨrak.”  
\v 8 Hɨram matɨp epei au, napɨ kewep ken hɨrakɨt terenaan waswas tɨr mɨtɨkɨt wik au. Hɨrakɨt tenep teit pɨke ten wit ke God. Jisas kerekek hɨrak kepu.   
\p
\v 9 \x * \xo 9:9 \xt Mt 12:16; Mk 8:30\x*Hɨrakɨt tekiuwe mɨniu (o neiyɨp) Jisas kewenet ketpɨwekɨt hɨrakɨt ap tewepyapɨr menmen hɨrakɨt epei tɨrem au emɨt ere maain hɨrak Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hɨrak kaki pɨke kakɨkrit kaku.  
\v 10 Hɨrakɨt temtau hɨm mɨrak hɨrakɨt tepakɨnek. Te hɨrakɨt titehiyakɨt menmen Jisas ketpɨwekɨtem me maain hɨrak kaki pɨke kakɨkrit kaku.  
\v 11 Te hɨrakɨt titɨwekhi tatɨp tar ik: “Nenmak mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses hɨr natɨp Ilaija kakinɨn kaknen, te maain Mɨtɨk Krais kɨkaru kaknen?”  
\v 12 \x * \xo 9:12 \xt Mal 4:5; Sam 22:1-18; Ais 53:3\x*Jisas ketpɨwekɨt, “Hɨrak Ilaija kakinɨn kaknen pɨke kakrɨak menmen ere werek. Te nenmak hɨr mɨt ne nɨpaa ein newis hɨm mau tɨwei me hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi yɨnk kakiyewo iuwe, mɨt hɨr nanitetaunaan a?  
\v 13 \x * \xo 9:13 \xt Mt 11:14\x*Te hi hetpi werek. Hɨrak Ilaija epei kan, te mɨt hɨr nerekyɨwek nises han kɨr mar ke nɨpaa mɨt newisɨm mau tɨwei. Hɨrak Jon kerekek.”   
\s1 Jisas kɨkaap nɨkan hɨrak kepɨr herwe enuk kenpɨn kekeipnɨwek  
\r (Mt 17:14-21; Lu 9:37-43)  
\p
\v 14 Hɨrak ketpɨwekɨt epei au, hɨrakɨt tan tɨr mɨt disaipel nɨrak han. Hɨrakɨt tɨr mɨt yapɨrwe nan nererik neweiknor. Mɨt disaipel hɨr netike mɨt hɨr ninɨn nertei hɨm lo me Moses hɨr nenehan me menmen.  
\v 15 In ek hɨr mɨt nɨr Jisas kan te hɨr han kekrit han yaaik nen natɨp nar ik: “Ti epei han.”  
\v 16 Hɨrak ketpor, “O hi epei han.” Te hɨrak kitorhi, “Yi yenehan yektaan mekam?”  
\v 17 Mɨtɨk kiutɨp ke hɨr yapɨrwe hɨrak ketpɨwek kar ik: “Haai, hi epei hari nɨkan kai heiyɨk han. Hɨrak herwe enuk kersɨsek kewek teruk.  
\v 18 Me wɨ hɨrak kersɨsek, hɨrak kewɨrek kɨwaai tɨ, hɨrak nɨkan kenikɨn mar tɨwerpek, hɨrak kenip yehes mɨrak kɨkir kɨkir, yɨnk kererwo. Hi hitehi mɨt disaipel nit hɨr nanɨpɨr herwe kakno, te hɨr taauye!”   
\p
\v 19 Jisas hɨrak kemtau hɨm im te hɨrak keneri kar ik: “Yi mɨt miyapɨr kerek yi ap han ekitɨta? Wɨ marmenum hi ehu emeryi te yi han ekitɨta? Ehɨt nɨkan eiyɨk enen.”  
\v 20 Hɨr neiyɨk nan hɨrak herwe enuk kɨr Jisas. Herwe enuk kɨr Jisas, hɨrak han enuk kersɨs nɨkan kenipek kenke kɨwaai tɨ. Nɨkan keweikɨn heriyai heriyai, hɨrak kenikɨn mar tɨwerpek.   
\p
\v 21 Jisas kitehi haai kɨrak kar ik: “Wɨ marmenum hɨrak kɨrɨak kar ik e?” Haai kɨrak ketpɨwek, “Nɨpaa hɨrak nɨkan kike ere in.  
\v 22 Hekrit hekrit hɨrak herwe kersɨsek te hɨrak kewɨrek kekre si o kekre wan tɨpar te hɨrak kaknep hɨrekes kaki. Ti iuwe ti hertei epɨr herwe eik, te ti hanhanai ekepik.”  
\v 23 \x * \xo 9:23 \xt Mt 21:21; Mk 11:23\x*Jisas hɨrak kenerek kar ik: “Ti henmak ti atɨp te hi hertei a? Keiyɨn han kitɨta hɨrak kakrɨak menmen yapɨrwe.”  
\v 24 \x * \xo 9:24 \xt Lu 17:5\x*Waswas haai kitehi Jisas hɨm iuwe, “Hi han kitetit iuwe au, kike keremem. Ti ekepa te hi han ekitetit iuwe.”  
\v 25 Jisas kɨr mɨt yapɨrwe nesiuknen nan nererik neweiknɨwek nanɨrek, hɨrak kene herwe enuk ketpɨwek kar ik: “Ti herwe enuk hersɨsek hewek teruk hemesɨsɨwek nɨkɨp paan toto, hi hetput hɨm iuwe ti etpaan eno ekeipnɨwek ap pɨke eno ekrerek au ekɨt. Ti enopɨn.”  
\v 26 \x * \xo 9:26 \xt Mk 1:26\x*Hɨrak herwe kekre nɨkan hɨrak kenepɨp pɨke kenep nɨkan, hɨrak kaa keperper, hɨrak herwe kenpɨn kekeipnɨwek ken. Hɨrak nɨkan kɨwaai kɨre mɨtɨk epei kaa, te mɨt yapɨrwe natɨp, “Hɨrak epei au kaa.”  
\v 27 Te Jisas keriyɨwek his men niu kari nɨkan hɨrak kekrit.   
\p
\v 28 Maain hɨrak ken wɨnak nɨmɨn ein, hɨr mɨt disaipel nɨrak nitɨwekhi nar ik: “Menmak te haiu ap mepɨrek ken au a?”  
\v 29 Jisas hɨrak ketpor, “Yi yepɨr herwe enuk kar ik yeriuwe menmen ham au. Prea keremem.”   
\s1 Jisas katɨp keteipim hɨrak kaki, maain hɨrak pɨke kakɨkrit  
\r (Mt 17:22-23; Lu 9:43-45)  
\p
\v 30 \x * \xo 9:30 \xt Jo 7:1\x*Maain hɨr nɨnaaiwɨr wit ik, hɨr nen nitet yayiwe neke nɨmɨn ke provins Galili, te hɨrak kɨnapen mɨt yapɨrwe hɨr nanɨrteiyek.  
\v 31 \x * \xo 9:31 \xt Mk 8:31, 10:32-34\x*Hɨrak kɨnapen kentar hɨrak hanhan katɨp mɨt disaipel nɨrak hɨm mɨrak. Hɨrak ketpor kar ik: “Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe mɨt han hɨr nanriuweta hi eno his me mɨt enun hɨr naniyep hi hahi. Maain, wɨ wikak, hi pɨke ahɨkrit hahu.”  
\v 32 \x * \xo 9:32 \xt Lu 18:34\x*Hɨr han kitet hɨm mɨrak hɨr nepɨtariyem. Te hɨr nɨnaain nanitɨwekhi me menmen hɨrak ketporem.   
\s1 Keimɨn hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe  
\r (Mt 18:1-5; Lu 9:46-48)  
\p
\v 33 Hɨr newepnak epei au, hɨr nen niun wit Kapaneam. Hɨr epei nen wɨnak nɨmɨn ein, hɨrak kitorhi kar ik: “Nɨpaa haiu wen mɨpitet yayiwe, yi yatɨpan mekam?”  
\v 34 \x * \xo 9:34 \xt Lu 22:24\x*Hɨr au nekintɨp nentar nɨpaa hɨr natɨpan me hɨr hɨras keimɨn ke hɨr hɨrak kinɨni iuwe.  
\v 35 \x * \xo 9:35 \xt Mt 20:25-27; Mk 10:43-44\x*Jisas kau yeno kari mɨt hiswiyen wik nɨrak (12), hɨrak ketpor kar ik: “Mɨtɨk hak kakinɨn mɨt han, hɨrak ekɨkaru ekɨkrɨak menmen mɨr weinɨm.”  
\v 36 Hɨrak kari nɨkan kewisɨk kerp keit nɨmɨn. Hɨrak keiyewewik ketpor,  
\v 37 \x * \xo 9:37 \xt Mt 10:40\x*“Mɨt neimɨn kerek hɨr nɨkaap mɨtɨk kiutɨp kar ke nɨkan ik nentar hɨr nises hɨm mai, hɨrak kar ke hɨr nɨkaap mɨtɨk kerekek au. Hɨr nekepik ketikewa. Mɨt kerek nekepa, hɨr nekepa kerekek au. Hɨrak kar ke hɨr nekepa hetike Mɨtɨk Iuwe kerek keriuweta hi han tɨ ik.”   
\s1 Neimɨn hɨr nɨrɨak menmen mar ke haiu mɨrɨakem, hɨr naiu yinan  
\r (Lu 9:49-50)  
\p
\v 38 \x * \xo 9:38 \xt Nam 11:27-29\x*Hɨrak Jon ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, haiu mɨr mɨtɨk hak kepɨr herwe enum kekine niuk mit, te haiu meriuwesɨsek kentar hɨrak kises hɨm mit ketikewai au. Haiu mɨt keriyen.”  
\v 39 \x * \xo 9:39 \xt 1Ko 12:3\x*Jisas ketpor kar ik: “Yi yeriuwesɨsek au ekɨt! Mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen yaaim iuwe kekine niuk mai, hɨrak ap te kaktɨp enum me hi waswas taau.  
\v 40 \x * \xo 9:40 \xt Mt 12:30; Lu 11:23\x*Neimɨn hɨr nɨrɨak menmen mar ke haiu mɨrɨakem, hɨr naiu yinan.  
\v 41 \x * \xo 9:41 \xt Mt 10:42\x*Hi hetpi werek. Mɨt han nekepi, hɨr neweti tɨpar mei yi yayɨm yentar yi yises hɨm me hi Krais, God hɨrak ap han kaa menmen im au. Maain hɨrak kakwetɨr menmen yaaim.   
\s1 Menmen enum mɨtɨk hak kɨrɨakem mamɨwaank hɨm mɨtɨk hak kisesim  
\r (Mt 18:6-9; Lu 17:1-2)  
\p
\v 42 “Mɨtɨk hak kakrɨak nɨkan hak ke nɨkerek yapɨrwe in hɨr han kitɨta kar ik, te hɨrak keweikɨn han kɨrak te hɨrak kakrɨak enum, hɨrak yaaik te mɨt han hɨr nankaaip nan kariyɨwek teruk hɨr nanwɨrek kakno kakɨkre wan kaki te maain hɨrak ap kakrɨak menmen ham enum te God han enuk wɨsenuk kakɨwaankek kakɨkre si.  
\v 43 \x * \xo 9:43 \xt Mt 5:30\x*Ti hɨrɨak menmen enum heriuwe his mit te ti eremir meiyam pɨnam ewɨrem. Ti eremir meiyam pɨnam ewɨrem hɨram enum kike mentar ti ap erɨak menmen enum ti etike God yi eiyu eiyɨt tipmain tipmain enum eik. Te ti his mit wik mepwit ti erɨak menmen enum ere ti eno si tatɨknenit te ti ehu en tipmain tipmain enum eik, hɨram menmen enum iuwe.  
\v 44 [Ti eno wit enuk ik, henek hɨram mamɨk yɨnk ki hɨrak kaki au, si mami au mamu tipmain tipmain enum eik.]  
\v 45 Ti hɨrɨak menmen enum heriuwe hɨt mit, te ti eremir meiyam pɨnam ewɨrem. Ti hɨt miutɨp keremem mepwit hɨrak enum kike. Ti etike God yi eiyu eiyɨt tipmain tipmain enum eik. Te ti hɨt mit wik mepwit ti erɨak menmen enum ere ti eno si tatɨknenit ti ehu tipmain tipmain enum eik, hɨram enum wɨsenum.  
\v 46 [Ti eno wit enuk ik, henek hɨram mamɨk yɨnk ki hɨrak kaki au, si mami au mamu tipmain tipmain enum eik.]  
\v 47 \x * \xo 9:47 \xt Mt 5:29\x*Ti hɨrɨak menmen enum heriuwe nanamɨr kit, te ti eket keiyak ewɨrek. Ti nanamɨr keiyak kiutɨp kepwit hɨrak enuk kike. Ti hetike God yi eiyu eiyɨt tipmain tipmain enum eik. Te ti nanamɨr wik kepwit te ti hɨrɨak menmen enum ere ti eno si tatɨknenit ti ehu tipmain tipmain enum eik, hɨram enum iuwe.  
\v 48 \x * \xo 9:48 \xt Ais 66:24\x*Ti eno wit enuk ik, ‘henek hɨram mamɨk yɨnk ki hɨrak kaki au kaku, si mami au mamu tipmain tipmain enum eik.’  
\v 49 Sol (o siyak) mamno mamɨkre menmen mamnipem hɨram yaaim mamtɨn hɨm. Mar im menmen enum kerek mewaank mɨt, hɨram mamkepi yi yayɨr ke mɨt yaain.  
\v 50 \x * \xo 9:50 \xt Mt 5:13; Lu 14:34; Kl 4:6; Ro 12:18; 1Te 5:13\x*Sol hɨram menmen yaaim. Hɨram merekir nin au, hɨram enum mɨre tɨpar harɨk, te yi yarkeik eirɨakem te hɨram pɨke mamrekir nin a? Taauye! Yi yɨre sol (o siyak) yi han kitet menmen yaaim te yi eitike mɨt han yi eikiyan eiyu eiyɨt.”   
\c 10  
\s1 Jisas katɨp hɨm me mɨt hɨr nepɨr miyapɨr nɨr  
\r (Mt 19:1-12; Lu 16:18)  
\p
\v 1 Maain Jisas kɨnaaiwɨr wit Kapaneam hɨrak ken kiun hɨn me provins Judia. Te hɨrak ken kerekir mani Jodan ken pɨnak kerek wepni kekai kan. Hɨr mɨt yapɨrwe ne wit yapɨrwe pɨke nan nererik nanɨrek. Hɨrak pɨke ketpor kar kerek nɨpaa ein hɨrak kɨrɨakem.  
\v 2 Hɨr mɨt han ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses, hɨr nan niun Jisas newisesik, hɨr nitɨwekhi nar ik: “Hɨm lo me maamrer hɨram mewis mɨtɨk hak kepɨr mɨte pɨrak hɨre wauno waunaiwɨrek o au?”  
\v 3 Jisas hɨrak kinɨn kitorhi hɨm ham kar ik: “Hɨm me Moses hɨram matɨp mekam?”  
\v 4 \x * \xo 10:4 \xt Diu 24:1-4; Mt 5:31\x*Hɨr natɨp, “Hɨm me Moses mewis mɨtɨk hɨrak kewis tɨwei kakwet mɨte pɨrak ek, te hɨrak kakpɨrep wauno.”  
\v 5 \x * \xo 10:5 \xt Jen 1:27, 5:2\x*Jisas ketpor kar ik: “Hɨrak Moses kewis hɨm im mentar yi mɨt enun han to enuk.  
\v 6 Nɨpaa enum eik God kɨrɨak tɨ ketike menmen yapɨrwe, hɨrak kewis mɨtɨk ketike mɨte pɨrak.  
\v 7 \x * \xo 10:7 \xt Jen 2:24; Ef 5:31\x*Mar ik te mɨtɨk hak kaknaiwɨr miye haai nɨrak, hɨrak kaktike mɨte nanu nanɨt,  
\v 8 hɨr nankiyan nanu nanɨr ke yɨnk kiutɨp. Hɨr wik au, hɨr nɨre niutɨp.  
\v 9 Te mɨtɨk mɨte God kerekyor hɨr neitan, hɨr mɨt han ap te nanriuwetep wauno waunaiwɨrek taau.”   
\p
\v 10 Maain hɨr mɨt nɨrak netikerek nau wɨnak neit nɨmɨn ein, hɨr nitɨwekhi me menmen im.  
\v 11 \x * \xo 10:11 \xt Mt 5:32; 1Ko 7:10-11\x*Te Jisas ketpor kar ik: “Mɨtɨk hak kepɨr mɨte pɨrak kakɨt mɨte hap, hɨrak kɨrɨak enum me mɨte winɨn nɨpaa hɨrak ketɨwe.  
\v 12 Mar keremem, mɨte piutɨp waunaaiwɨr mɨtɨk kɨre wawɨt mɨtɨk hak, hɨre wɨrɨak enum me mɨtɨk kinɨn nɨpaa hɨre wetɨwek.”   
\s1 Mɨt neit nɨkerek kike neri nan nɨr Jisas  
\r (Mt 19:13-15; Lu 18:15-17)  
\p
\v 13 Mɨt han neriuwet nɨkerek nɨr nanɨr Jisas te hɨrak kakwis his mamɨnteri kakɨtpor hɨm yaim. Te mɨt disaipel nɨrak hɨr neneri.  
\v 14 Jisas kɨr menmen im, hɨrak han enuk katɨp mɨt disaipel nɨrak kar ik: “Yi eiwis nɨkerek hɨr nanɨnen in. Yi ap eiweni au emɨt! Hɨr mɨt kerek God hɨrak naanmɨpror hɨr nar ke nɨkerek in. Hɨr hanhana.  
\v 15 \x * \xo 10:15 \xt Mt 18:3\x*Hi hetpi werek. Mɨt kerek hɨr hanhan God hɨrak naanmampri, hɨr nanises hɨm mɨrak nanɨr ke nɨkerek in hɨr nises hɨm me miye haai nɨr, o au en, hɨr ap te nanu nantike God taau!”  
\v 16 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kewis his mɨrak menteri hɨrak ketpor hɨm mɨrak yaaim.   
\s1 Hɨm me mɨtɨk kerek keit menmen yapɨrwe  
\r (Mt 19:16-30; Lu 18:18-30)  
\p
\v 17 Menep te Jisas kaknaaiwɨr wit ik kakno, mɨtɨk hak kesiuknen kan kɨr Jisas kewen ninɨp kitɨwekhi kar ik: “Mɨtɨk Iuwe Yaaik. Hi arɨak mekam te hi ehɨt hɨmɨn yaaik hi etike God hawɨr ewu tipmain tipmain enum eik?”  
\v 18 Jisas ketɨwekhi kar ik: “Ti henmak te ti atɨp hi Mɨtɨk Iuwe yaaik a? Hɨrak God kiutɨp kerekek hɨrak Mɨtɨk Iuwe Yaaik.  
\v 19 \x * \xo 10:19 \xt Eks 20:12-17; Diu 5:16-20, 24:14; Je 5:4\x*Ti hertei hɨm God ketpaiyem. ‘Ti ap enep mɨt nani au, ti ewaai etike miyapɨr ne mɨt han au. Ti ap ekintɨp menmen me mɨtɨk hak au. Ti ap ewises mɨt han ek au. Ti naanempre miye haai nit ekepi.’”  
\v 20 Hɨrak katɨp Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, hi hisesim, hi kike ere in.”  
\v 21 \x * \xo 10:21 \xt Mt 10:38, 6:20; Mk 8:34\x*Jisas kɨpɨrek hɨrak hanhanek ketpɨwek kar ik: “Menmen miutɨp wen mewenɨnit ti hises hɨm me God werek werek. Ti eno esiuwe menmen yapɨrwe mit ti ewet mɨt em weinɨm, te maain menmen mit yaaim mamu wit ke God. Ti esiuwerem epei au, ti enen ehisɨsa.”  
\v 22 Mɨtɨk hɨrak kemtau hɨm im, hɨrak han kekrit pɨke ken hɨrak kine han enuk kentar hɨrak ketenen menmen yapɨrwe kɨnapen kakwet mɨt em weinɨm.   
\p
\v 23 \x * \xo 10:23 \xt Mk 4:19; 1Ti 6:17\x*Jisas kɨwaainaan katɨp mɨt disaipel nɨrak kar ik: “Hɨram hat tru te mɨt kerek netenen menmen yapɨrwe te hɨr nanwis God naanmɨpri.”  
\v 24 Hɨr mɨt disaipel nɨrak nemtau hɨm mɨrak, hɨr nehɨnhɨn neriuwerem, te hɨrak wen ketpor, “Pipep nai, hi hetpi. Hɨram hat tru te mɨt hɨr nanɨno wit ke God nanu nantikerek.  
\v 25 Hɨrak miyak kamel (hɨrak iuwe kɨre hos) kakno kakitet hei me tɨk mɨt nekerwo menmen neriuwerem hɨrak ap hat wok iuwe mar ke mɨt netenen menmen yapɨrwe hɨr hanhan nanises hɨm me God te hɨrak naanmampri.”  
\v 26 Mɨt disaipel nɨrak nemtau hɨm im, te hɨr han kekrit nitehiyan nar ik: “Hɨram hɨm mar im, te neimɨn hɨr nantike God nanu nanɨt hɨrak naanmampri a? Taauye!”  
\v 27 \x * \xo 10:27 \xt Jop 42:2; Mk 14:36\x*Jisas kɨpɨri ketpor, “Hɨr mɨt ne tɨ ap te nanrɨak menmen miutɨp hɨr nankaap hɨras, te hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik hɨr nantike God nanu. God kerekek. Hɨrak God kertei menmen yapɨrwe hɨrak kakrɨakem kakɨkaap mɨt kakriuwerem.”   
\p
\v 28 Pita hɨrak ketpɨwek kar ik: “Haiu mɨnaaiwɨr menmen yapɨrwe misesit.”  
\v 29 Jisas hɨrak katɨp, “Hi hetpi werek. Mɨt miyapɨr kerek nɨnaaiwɨr witeik, o heiyiuwe o kikrek o yenten o miye haai o nɨkerek nɨr nentar hɨr nisɨsa hetike hɨm mai yaaim, hɨr nanu tɨ nanɨt 100 witeik,  
\v 30 heiyiuwerer, kikrek, yenterer miyerer haairer, nɨkerek nɨr netike tɨ meiyam. Te hɨr mɨt nanrekyor enum enum nanɨntar hɨr nises hɨm mai. Maain, hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik hɨr nantike God nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik.  
\v 31 \x * \xo 10:31 \xt Mt 20:16; Lu 13:30\x*In ek mɨt kerek hɨr ninɨn, maain hɨr nankaru. In ek hɨr mɨt kerek hɨr nɨkaru o hɨr mɨt weinɨn, maain hɨr iuwe naninɨn mɨt han.”   
\s1 Jisas katɨp wikak hɨrak kaki, te maain hɨrak pɨke kakɨkrit  
\r (Mt 20:17-19; Lu 18:31-34)  
\p
\v 32 Hɨr wen nitet yayiwe nepno wit Jerusalem, Jisas kinɨni ken. Mɨt disaipel nɨrak hɨr nertei mɨt iuwe neit Jerusalem hɨr hanhan nankɨp kaki, te hɨr han kekrit. Mɨt miyapɨr han kerek nisesik, hɨr nɨnaain. Jisas hɨrak pɨke kerp kemerɨr mɨt disaipel nɨrak nar hiswiyen wik (12), hɨrak ketpor menmen maain mɨt neit Jerusalem hɨr nanrekyɨwekem.  
\v 33 \x * \xo 10:33 \xt Mk 8:31, 9:31\x*Hɨrak ketpor kar ik: “Nɨkɨp emnep yi eiyɨmtau! Haiu mamno Jerusalem. Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr nantike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr nantauhis hɨr nehimɨtena hi hahi, hɨr nanriuweta hi eno his me mɨt han hɨr ap ne Isrel, te hɨr naniyep hi hahi.  
\v 34 Hɨr nanitɨtaunaan hɨr nanɨnikɨn tɨmank mamɨntera, hɨr nanwaai nɨpɨn naniyep. Hɨr naniyep hi hahi, te maain wɨ wikak epei men, hi pɨke hahɨkrit hahu.”   
\s1 Jems ketike Jon hɨrakɨt hanhan tatre mɨtɨkɨt iuwe  
\r (Mt 20:20-28)  
\p
\v 35 Jems ketike Jon hɨrakɨt nɨkerek hɨrakɨt te mɨtɨk niuk mɨrak Sebedi hɨrakɨt ten tɨrapɨt Jisas tetpɨwek tar ik: “Mɨtɨk Iuwe, hawɨr hanhan (o weikɨkit) menmen hawɨr wituthiyem.”  
\v 36 Hɨrak ketpɨwekɨt, “Hi herekyi mekam?”   
\p
\v 37 Hɨrakɨt tetpɨwek tar ik: “Ti ewisawɨr maain ti naanmampre mɨt, hawɨr wautikewit hawɨr waukepit naanmampre mɨt hawɨr wawu menep his yaaim metike his henkik mit.”  
\v 38 \x * \xo 10:38 \xt Mk 14:6; Lu 12:50\x*Hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Yi yepɨtari yi yitauhi menmen wɨsenum. Yi te eiwis menmen enum mamnen mamiwep mamɨr ke menmen enum hɨram mamnen mamiyep o au?”  
\v 39 \x * \xo 10:39 \xt Ap 12:2; Rev 1:9\x*Hɨrakɨt tewenhi tar ik: “O, hawɨr werteiyem.” Jisas ketpɨwekɨt, “Maain menmen enum mamiwep mamɨr ke hɨram mamiyep.  
\v 40 Te hi ewisi yi eitikewa naanmampre mɨt te yi yau menep his yaaim o his henkik mai au. Hi taau. Mɨt han kerek God Haai kehimɨteni, maain hɨr keriyen nanu ein nantikewa naanmampre mɨt.”   
\p
\v 41 Hɨr mɨt disaipel han nar hiswiyen (10) nemtewem, hɨr han enuk neriuwe Jems ketike Jon.  
\v 42 \x * \xo 10:42 \xt Lu 22:25-26\x*Te Jisas hɨrak kari mɨt disaipel nɨrak ketpor kar ik: “Yi yertei mɨt kerek ninɨn mɨt naanmɨpror hɨr nenipi hɨr enises han kɨr.  
\v 43 \x * \xo 10:43 \xt Mt 23:11; Mk 9:35\x*Te yi ap eirɨak menmen emɨr im au emɨt. Keimɨn ke yi hɨras kakre iuwe kakinɨni, te hɨrak kakrɨak menmen mi.  
\v 44 Keimɨn ke yi hɨras hanhan kakinɨni kakre mɨtɨk iuwe, te hɨrak ekrɨak menmen mi weinɨm.  
\v 45 \x * \xo 10:45 \xt 1Ti 2:5-6\x*Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi ap han te hɨr mɨt nanrɨak menmen mai au, taauye! Hi han te hi arɨak menmen me mɨt hi akepi. Hi hahi te hi akepi yi mɨt ne tɨ yapɨrwe. Hi akepi atihis te God kakiwep au. Hɨrak kaktɨp yi yaain.”   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk hak nanamɨr toto  
\r (Mt 20:29-34; Lu 18:35-43)  
\p
\v 46 Hɨr nen niun wit Jeriko. Maain Jisas epei kaknaaiwɨr wit ik kaktike mɨt nɨrak, hɨr nitet yayiwe netike mɨt yapɨrwe. Hɨrak mɨtɨk Batimias nanamɨr toto hɨrak nɨkan ke Timias, hɨrak kau yayiwe kitehi mɨt nanwetɨwek pewek me menmen hɨrak kakɨm.  
\v 47 \x * \xo 10:47 \xt Mt 9:27, 15:22\x*Hɨr mɨt netpɨwek Jisas ke wit Nasaret epei kan, te hɨrak kɨnap kenɨnewek kar ik: “Jisas ti Nepenyek ke maam nɨpu iuwe Devit, ti han etwenɨna ekepa.”  
\v 48 Hɨr mɨt yapɨrwe nenerek netpɨwek hɨrak kekintɨp, te hɨrak au. Hɨrak kɨnap kenɨnewek hɨm iuwe ham kar ik: “Nepenyek ke Devit, ti han etwenɨna ekepa.”  
\v 49 Jisas hɨrak kerp ketpor kar ik: “Enɨnewek eiyɨk einen.” Te hɨr nenɨne mɨtɨk ik nanamɨr toto hɨr netpɨwek nar ik: “Ti han yaaik ehu. Ekrit. Hɨrak epei kenɨnut.”  
\v 50 Hɨr netpɨwek te hɨrak kenke saket kewɨrem mɨwaai tɨ, hɨrak kɨn kekrit kerp ken kiun Jisas.  
\v 51 Jisas kitɨwekhi kar ik: “Ti hanhan hi erekyut mekam?” Mɨtɨk enuk nanamɨr toto ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti ekepa hi ahɨr ein ein.”  
\v 52 \x * \xo 10:52 \xt Mk 5:34\x*Jisas ketpɨwek, “Ti eno we. Ti epei han kiteta hi ekepit, te ti ehu werek.” In ek kerekek hɨrak kɨr ein ein kisesik ken yayiwe eik.   
\c 11  
\s1 Jisas ken wit Jerusalem kɨre mɨtɨk iuwe king  
\r (Mt 21:1-11; Lu 19:28-40; Jo 12:12-19)  
\p
\v 1 Maain hɨr epei nen menep wit Jerusalem, hɨr nerp wit Betfasi menep mɨniu (o neiyɨp) mɨt nenewek neiyɨp ke nu Oliv. Te Jisas hɨrak keriuwet mɨtɨkɨt disaipel tɨrak wik,  
\v 2 hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Yi eino wit kike pɨnak eik e. Yi eirekir wit kau nɨmɨn kike, te yi eiyɨr donki nɨkik (hɨrak kɨre hos) mɨt hɨr nekaaip waai kau teruk kɨrak kiyau nu. Mɨt hɨr nau sip kɨrak wen au. Yi eisiupanek eiyɨk einen.  
\v 3 Mɨt han hɨr nanitihi, ‘Yi yɨrɨak menmen im yenmak?’ te yi eiyɨtpor eiyɨr ik: ‘Hɨrak Mɨtɨk Iuwe kaiu kare hanhanek kaktɨwek.’ Yi eiyɨtpor eiyɨr ek, te hɨr nanɨsiuwerek kaknen waswas.”  
\v 4 Te hɨrakɨt ten tɨr hos nɨkik keit weipɨr ke wɨnak, te hɨrakɨt tesiupanek.  
\v 5 Mɨt han nerp menep nitɨwekɨthi nar ik: “Yi yenmak te yi yesiupan donki ik ek?”  
\v 6 Hɨrakɨt tetpor menmen nɨpaa Jisas ketpɨwekɨt, te hɨr newisɨkɨt hɨrakɨt teiyɨk ten.  
\v 7 Hɨrakɨt teit donki teriyaak teiyɨk ten Jisas. Hɨr mɨt disaipel nɨrak newis saket mɨr (hɨram mɨre laplap) mɨwaai menterik. Te Jisas kewik.  
\v 8 Hɨr mɨt yapɨrwe newis saket mɨwaai tɨ neses yayiwe neriuwerem. Mɨt han hɨr neremir nu heneik neiyɨm nen newisɨm mɨwaai yayiwe kerek hɨr netɨwem me ni me yayiwe pɨnak pɨnak.  
\v 9 \x * \xo 11:9 \xt Sam 118:25-26\x*Hɨr mɨt han ninɨn nen netike mɨt han nisesik hɨr nɨnap natɨp nar ik:  
\q1 “Haiu emwenɨpi God. Mɨtɨk ik hɨrak kekrehɨr ke God te haiu hanhan God hɨrak kakrekyɨwek yaaim naanmamprewek.   
\q1
\v 10 God kakɨkaap mɨtɨk ik hɨrak menep kakinɨn naanmamprai haiu mɨt kar ke nɨpaa maam nɨpu kaiu Devit kinɨn naanmɨre maamrer naiu. God hɨrak yaaik iuwe!”   
\p
\v 11 Jisas hɨrak ken kiun wit Jerusalem hɨrak ken kɨnɨk wɨnak iuwe ke God ein. Epei hɨnkewɨ, te Jisas kerenaan kɨr menmen, hɨrak pɨke ken wit eik, hɨrak ketike mɨt disaipel nɨrak nar hiswiyen wik (12) hɨr pɨke nen wit Betani.   
\s1 Jisas katɨp nu fik hɨrak ap kakine nu nɨkim meiyam au  
\r (Mt 21:18-19)  
\p
\v 12 Teip hekrit, hɨrak kɨnaaiwɨr wit Betani, Jisas nɨnpɨ maak kepno.  
\v 13 \x * \xo 11:13 \xt Lu 13:6\x*Hɨrak kɨr nu fik kerp yanɨmɨn ein, te hɨrak ken kakɨr nu nɨkim mari mewik o au. Tɨwei weinɨm keremem. Hɨrak ap wepni yaaik wen au.  
\v 14 \x * \xo 11:14 \xt Mk 11:20\x*Te hɨrak ketpɨwek kar ik: “Maain ti ap ari eine nu nɨkim meiyam au.” Mɨt disaipel nɨrak nemtewek hɨrak katɨp.   
\s1 Jisas ken wɨnak iuwe ke God kepɨr mɨt kerek nesiuwe menmen  
\r (Mt 21:12-17; Lu 19:45-48; Jo 2:13-22)  
\p
\v 15 Hɨr nen niun wit Jerusalem, Jisas hɨrak ken kekre wɨnak iuwe ke God. Te hɨrak kepɨr mɨt kerek nesiuwe menmen neit pewek mererim. Epei au, hɨrak kepɨr mɨt kerek neit menmen newet God em nekre wɨnak iuwe ke God. Hɨrak keweikɨn kɨnaan me mɨt enun hɨr nekrehɨr pewek me mɨt ne wit ham. Hɨrak keweikɨn yeno me mɨt enun hɨr nesiuwe hore tapɨ men mɨt pris kerek newet God em.  
\v 16 Hɨrak ap kewis mɨt hɨr nɨnan menmen meit wɨnak iuwe ke God nɨmɨn ein, au!  
\v 17 \x * \xo 11:17 \xt Ais 56:7; Jer 7:11\x*Epei au, hɨrak ketpor hɨm kar ik: “Yi ap yertei hɨm mau tɨwei me God matɨp mar ik: ‘Yi yertei wɨnak kai hɨrak kɨre wɨnak ke mɨt ne wit yapɨrwe hɨr nanɨnen nanwenanɨpi nanitauhi menmen nanɨt nɨmɨn a?’ Te yi mɨt yɨrɨakek kar ke wɨnak ke mɨt enun nekintɨp menmen.”   
\p
\v 18 \x * \xo 11:18 \xt Mk 14:1; Lu 22:2\x*Hɨr mɨt iuwe Pris kerek ninɨn naanmɨpre pris han, hɨr netike mɨt hɨr ninɨn nertei hɨm me Moses, hɨr nemtewek te hɨr nimenɨpɨn Jisas nankɨp nanɨrkeik. Hɨr nɨneinɨk nentar mɨt yapɨrwe hɨr han yaaik nanɨmtau hɨm me Jisas.  
\v 19 Maain menep wɨtaan, Jisas hɨrak ketike mɨt disaipel nɨrak hɨr nɨnaaiwɨr wit nen.   
\s1 Mɨt kerek hɨr han kitet God nitɨwekhi menmen, hɨr nantɨwem  
\r (Mt 21:20-22)  
\p
\v 20 \x * \xo 11:20 \xt Mk 11:14\x*Wanewik hɨr pɨke nanɨno wit Jerusalem, hɨr nesipaat nu Fik. Hɨrak keweiwei kaa.  
\v 21 Hɨrak kɨrek te Pita han kitet menmen Jisas nepɨp ketpim. Te hɨrak ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, nepɨp ti hatɨp nu fik ik enum, te hɨrak epei kaa.”  
\v 22 Hɨrak Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak kar ik: “Yi han kitet God.  
\v 23 \x * \xo 11:23 \xt Mt 17:20; Lu 17:6\x*Hi etpi werek. Mɨt han nantɨp mɨniu (o neiyɨp) ik, ‘Ekrit eno emɨn wan eik,’ hɨr ap han kitet wik au, hɨr han kitet menmen hɨram mamnen mamɨr ke nɨpaa hɨr natɨp, menmen mamnen mamɨr im e.  
\v 24 \x * \xo 11:24 \xt Mt 7:7\x*Te hi hetpi werek. Menmen yi yitehi God em, yi han kitet yi eitɨwem, maain yi eiyɨt menmen mamɨr im.  
\v 25 \x * \xo 11:25 \xt Mt 5:23, 6:14-15\x*Me wɨ yi eiyɨrp wɨnak ke God, yi eiyitehi God me menmen, yi eiyɨrtei mɨtɨk hak yi han enuk eiriuwerek, yi ap han ekitetim emɨt, te Haai kit God keit wit kɨrak hɨrak kakɨsak menmen enum yi yɨrɨakem hɨrak ap han ekitetim au.  
\v 26 Yi wen han ekitetim, te God ap kakɨsak menmen enum yi yɨrɨakem, au emɨt!”   
\s1 Mɨt iuwe nitehi Jisas keimɨn keriuwetek hɨrak kɨrɨak menmen im  
\r (Mt 21:23-27; Lu 20:1-8)  
\p
\v 27 Hɨrak katɨp epei au, hɨr pɨke nan Jerusalem. Hɨrak keke tɨ kitet wɨnak ke God keit nɨmɨn ein, mɨt iuwe kerek ninɨn mɨt pris kerek newet God menmen, hɨr netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr netike mɨt kerek hɨr niuk mɨr iuwe, hɨr nen nɨr Jisas.  
\v 28 Hɨr nitɨwekhi nar ik: “Keimɨn keriuwetit ti hɨrɨak menmen heit in?”   
\p
\v 29 Jisas hɨrak ketpor kar ik: “Hi itihi menmen ham. Yi yayɨtpo te hi etpi keimɨn keriuweta hi han hɨrɨak menmen im.  
\v 30 Hɨrak keimɨn keriuwet Jon hɨrak kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar? Hɨrak God o Jon hɨrekes han kitetim?”   
\p
\v 31 Hɨr natɨpan nar ik: “Haiu mamtɨp God hɨrak keriuwetek kan in, te hɨrak kakɨtpai, ‘Yenmak te yi yemtau hɨm mɨrak au?’  
\v 32 Haiu mamtɨp hɨrekes han kitetim keremem, te hɨr mɨt in nanweikɨn sip nanwetai.” (Hɨr mɨt iuwe nɨnaain mɨt nererik nan nentar hɨr mɨt yapɨrwe han kitet God keriuwet Jon te hɨrak katɨp mɨt hɨm mɨrak.)  
\v 33 Hɨr natɨpan epei au, hɨr natɨp Jisas nar ik: “Haiu ap merteiyek au.” Te Jisas hɨrak ketpor, “Yi eiyɨtpo keimɨnek au, te hi ap te etpi keimɨn keriuweta hi han hɨrɨak menmen im. Taauye!”   
\c 12  
\s1 Hɨm me mɨt enun naanmɨpre ni me waai wain nɨkim  
\r (Mt 21:33-46; Lu 20:9-19)  
\p
\v 1 \x * \xo 12:1 \xt Ais 5:1-2\x*Jisas wen kepu wɨnak iuwe ke God, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr en hɨm mɨre tok piksa kar ik: “Nɨpaa mɨtɨk hak kamɨr ni me waai wain nɨkim. Hɨrak kime nɨwa me nan keseniuwem, hɨrak kekin hei kewis yemtɨ iuwe, te hɨrak kakɨntɨrer wain tɨpar, hɨram mamɨkiuwe hei mɨram. Epei au, hɨrak kime kɨnaan iuwe nokim, te mɨt hɨr nanwim nanɨr mɨt enun nanɨnen nankintɨp menmen. Hɨrak kewis mɨt han hɨr naanmɨprewem. Hɨr naanmɨprewem, hɨrak ken wit hak yanɨmɨn.  
\v 2 Maain wain nɨkim mɨram mewɨnki, hɨrak haai ke ni im e hɨrak keriuwet mɨtɨk kɨrak ken kakɨr mɨt nɨpaa naanmɨpre ni mɨrak, hɨrak kakɨt nɨkim me waai im.  
\v 3 Te hɨr mɨt netenenik nakɨp pɨke nesiuwerek kehis ken.  
\v 4 Maain haai ke ni im hɨrak pɨke keriuwet mɨtɨk hak, te hɨr nenep paan kɨrak nerekyɨwek enum.  
\v 5 Maain hɨrak keriuwet mɨtɨk hak, te hɨr nakɨp kaa. Te hɨrak keriuwet han, hɨr nɨrɨakem narek narek. Mɨt han hɨr naa, mɨt han au.  
\v 6 \x * \xo 12:6 \xt Mt 3:17\x*Hɨrak wen ketenen kiutɨp, hɨrak nɨkan kɨrak. Maain hɨrak kesiuwerek kɨkaru ken. Hɨrak han kitet kar ik: “Hɨr nanɨmtau hɨm mɨrak.”  
\v 7 Hɨr mɨt nɨrek te hɨr natɨpan nar ik: “Ik ek kakɨt menmen me haai kɨrak. Haiu emkɨp kaki te haiu mamɨt menmen me haai kɨrak.  
\v 8 \x * \xo 12:8 \xt Hi 13:12\x*Hɨr natɨp nar ek, hɨr netenenik nakɨp kaa, hɨr newɨr yɨnk kɨrak keit witeik.   
\p
\v 9 “Hɨrak mɨtɨk kerek kamɨr ni hɨrak kakrɨak mekam? Hɨrak kaknen kaknep mɨt enun in nani, hɨrak kakwis mɨt han naanmampre ni mɨrak.  
\v 10 \x * \xo 12:10 \xt Sam 118:22-23; Ap 4:11\x*Yi ap yertei werek werek hɨm me God mɨt nisesɨm mau tɨwei hɨram matɨp mar im:  
\q1 ‘Nu teinɨk kerek mɨt nime wɨnak hɨr nɨneinɨk, hɨrak kerekek kaku kakre teinɨk mɨtɨk.   
\q1
\v 11 God hɨrekes kɨrɨakem, te haiu mɨt han kitet hɨram yaaim.’”   
\p
\v 12 Hɨr mɨt iuwe ne Isrel neit wɨnak iuwe ke God nansiuwe mɨt nantenen Jisas te hɨr nɨnaain mɨt yapɨrwe nererik neit ein. Hɨr nertei hɨrak kesiuwor hɨm keriuwe hɨm tok piksa im em. Te hɨr nɨnaiwɨrek nen.   
\s1 Mɨt nitehi Jisas me mɨt hɨr nanwɨr pewek me takis  
\r (Mt 22:15-22; Lu 20:20-26)  
\p
\v 13 \x * \xo 12:13 \xt Mk 3:6\x*Maain mɨt iuwe neriuwet mɨt han ne Farisi kekek ninɨn nises hɨm me Moses netike mɨt kerek nises hɨm me Herot te hɨr nan nanri han ke Jisas.  
\v 14 Hɨr nan niun Jisas hɨr nitɨwekhi nar ik: “Mɨtɨk iuwe, haiu mertei ti mɨtɨk yaaik. Ti atɨp werek, ti han kitet haiu mɨt yapɨrwe mɨpɨran. Ti ewepyapɨr hɨm me God hatɨp haiu mɨt miyapɨr em keremem. Te ti etpai. Hɨm me Moses kewisai haiu mamwɨr pewek me takis mamno mɨtɨk iuwe ke Rom niuk mɨrak Sisa o au? Haiu emwɨrem o au?”   
\p
\v 15 Jisas hɨrak kertei hɨr newenɨn hɨm nanri han kɨrak neriuwerem, te hɨrak ketpor kar ik: “Yi yenmak te yi yaiwisɨsewek yairi han kai a? Yi yayɨt pewek kei kiutɨp eiyɨk einen hi ehɨrek.”  
\v 16 Hɨr newetɨwek neiyɨk nan newetɨwekem, hɨrak kɨrem. Te hɨrak ketpor kar ik: “Ninaan me keimɨn im e? Keimɨn niuk mɨrak mewik?” Hɨr natɨp nar ik: “Mɨtɨk Iuwe Sisa kerekek.”  
\v 17 \x * \xo 12:17 \xt Ro 13:7\x*Te Jisas hɨrak ketpor, “Yi eiwet Sisa pewek me takis mɨrak, te eiwet God menmen mɨrak.” Hɨr nemtewek, hɨr han kekrit neriuwerek.   
\s1 Mɨt nitehi Jisas me mɨtɨk kaa maain kakɨkrit  
\r (Mt 22:23-33; Lu 20:27-40)  
\p
\v 18 \x * \xo 12:18 \xt Ap 23:8\x*Maain kike mɨt han nises hɨm me Sadyusi hɨr nan. Hɨr han kitet mɨt hɨr naa maain hɨr pɨke nanɨkrit au. Hɨr nen niun Jisas nitɨwekhi nar ik:  
\v 19 \x * \xo 12:19 \xt Diu 25:5\x*“Mɨtɨk Iuwe, Moses hɨrak kewis hɨm mar im: ‘Mɨtɨk hak kaki, te mɨte pɨrak wepu, hɨre wine nɨkerek wen au, mɨtɨk heiyiuwe o nɨkik kaktɨwe, hɨr naniyewan hɨre wawine nɨkerek ne mɨtɨk epei kaa.’  
\v 20 Nɨpaa mɨt hispɨnak wik (7) ne haai kiutɨp hɨr nepu. Hɨrak iuwe mɨtɨk keit mɨte, te hɨrak kaa ap kine nɨkerek nei au.  
\v 21 Maain nɨmɨnek ketɨwe hɨrak kaa ap kine nɨkerek nei au.  
\v 22 Hɨr narek narek kike yiu ketɨwe kaa. Maain mɨte ip hɨre waa.  
\v 23 Maain hɨr mɨt yapɨrwe pɨke nanɨkrit nanu, hɨre waure mɨte pe keimɨn? Hɨr mɨt hispɨnak wik (7) nɨpaa epei netɨwe ye!”   
\p
\v 24 Jisas ketpor kar ik: “Yi yetari menmen yentar yi yepɨtari hɨm me God metike menmen mɨrak iuwe.  
\v 25 Maain, hɨr mɨt pɨke nanɨkrit, hɨr nanɨt miyapɨr au. Miyapɨr nanɨt mɨt au. Hɨr nanu nanre mɨt ensel ne wit ke God.   
\p
\v 26 \x * \xo 12:26 \xt Eks 3:2, 6\x*“Ne mɨt hɨr pɨke nanɨkrit, yi ap yekine hɨm Moses kewisɨm me nu tɨwei hɨrak si taak ap kaa a? Hɨrak God katɨp Moses kar ik: ‘Hi God ke Ebraham, Aisak tetike Jekop.’  
\v 27 Hɨrak God ke mɨt epei naa neit au. Hɨrak God ke mɨt hɨr nepu. Hɨr naa neit au, hɨr nepu. Yi yepɨtari a?”   
\s1 Hɨm me God mɨt naninɨn nanisesim  
\r (Mt 22:34-40; Lu 10:25-28)  
\p
\v 28 Mɨtɨk kiutɨp ke mɨt kerek hɨr ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨrak kan kemtau mɨt hɨr natɨpan nenehan, hɨrak kertei Jisas ketpor werek werek. Te hɨrak kitɨwekhi kar ik: “Hɨm mekam hɨram iuwe mɨnin hɨm yapɨrwe nɨpaa God kewet Moses em hɨrak kewisɨm te haiu emisesim?”  
\v 29 \x * \xo 12:29 \xt Diu 6:4-5\x*Jisas ketpɨwek kar ik: “Hɨm hɨram iuwe minɨn hɨm ham hɨram im: ‘Yi mɨt ne Isrel nɨkɨp emnep eiyɨmtau! Mɨtɨk Iuwe God hɨrak kiutɨp kerekek.  
\v 30 Yi hanhan Mɨtɨk Iuwe God eiriuwe han ki ketike hɨmɨn ki.’  
\v 31 \x * \xo 12:31 \xt Lev 19:18; Ga 5:14; Ro 13:9; Je 2:8\x*Hɨm mises hɨm ham minɨn hɨram im: ‘Yi hanhan eiriuwe mɨt han nar ke yi hanhan hɨras.’ Hɨm wik im minɨn, hɨm ham yapɨrwe hɨram mɨkaru.”   
\p
\v 32 \x * \xo 12:32 \xt Diu 4:35; Ais 45:21\x*Mɨtɨk ik kerek kertei hɨm lo me Moses, hɨrak katɨp kar ik: “Mɨtɨk Iuwe ti atɨp werek. Ti atɨp hɨrak God hɨrak kiutɨp. Hɨrak kerekek kepu. Han au.  
\v 33 \x * \xo 12:33 \xt Diu 6:5; 1Sml 15:22; Hos 6:6\x*Haiu hanhan Mɨtɨk Iuwe God keriuwe han kai mamɨr ke haiu hanhan hɨras, te im minɨn menmen haiu si tatɨm mamwet God em o menmen haiu mewepwarem mewet God em.”   
\p
\v 34 Hɨrak katɨp epei au, Jisas hɨrak kertei hɨrak mɨtɨk katɨp werek, te hɨrak ketpɨwek kar ik: “Ti han kit yaaik te ti hises hɨm me God werek werek.”  
\p Hɨrak katɨp epei au, mɨt han hɨr nɨnaain nanitɨwekhi menmen ham.   
\s1 Jisas kitehi mɨt hɨr han kitet Krais hɨrak keimɨn  
\r (Mt 22:41-46; Lu 20:41-44)  
\p
\v 35 Jisas wen katɨp keit wɨnak iuwe ke God, hɨrak kitehi mɨt kar ik: “Nenmak mɨt kerek hɨr ninɨn nertei hɨm lo me Moses hɨr natɨp Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek hɨrak Nepenyek ke Devit kerekek?  
\v 36 \x * \xo 12:36 \xt Sam 110:1\x*Nɨpaa God Hɨmɨn Yaaik kɨkɨak han ke Devit te hɨrak kewis hɨm mau tɨwei kar ik: ‘Mɨtɨk Iuwe God katɨp Mɨtɨk Iuwe kai Krais kar ik: “Ti hau menep his yaaim mai ere hi enep mɨt enun nepan nit hi ehinɨni.” ’  
\v 37 \x * \xo 12:37 \xt Lu 19:48\x*Devit hɨrak hɨrekes kenewek Mɨtɨk Iuwe kɨrak. Te hɨrak karkeik hɨrak kɨre Nepenyek ke maam nɨpu kɨrak Devit kerekek a?” Te mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr han yaaik nemtau hɨm mɨrak.   
\s1 Jisas kene mɨt kerek ninɨn nertei hɨm lo me Moses  
\r (Mt 23:1-36; Lu 11:37-54, 20:45-47)  
\p
\v 38 Jisas hɨrak wen katɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak hɨrak ketpor kar ik: “Yi naanmampre hɨras me mɨt kerek hɨr nɨnɨn nertei hɨm me God. Hɨr nare nanɨno ein ein, hɨr neriuwet saket yaaim nokim me mɨt kerek hɨr netenen pewek yapɨrwe netike mɨt hɨr nertei menmen iuwe. Hɨr han yaaik te mɨt miyapɨr nanɨtpor, ‘Haai, ti epei han?’ neit wit maket kerek mɨt nesiuwe menmen.  
\v 39 Hɨr nanu yeno ne mɨt niuk mɨr iuwe neit wɨnak ke God, hɨr nanu yeno ne mɨt niuk mɨr iuwe neit wɨnak ke mɨt hɨr nanɨm menmen.  
\v 40 Hɨr newises miyapɨr kerek mɨt nɨr epei naa. Hɨr nari wɨnak mɨr metike menmen mɨr yapɨrwe. Hɨr prea yapɨrwe hɨr newises mɨt ek te mɨt yapɨrwe natɨp hɨr yaain. Maain God hɨrak kaknɨp wɨsenum!”   
\s1 Mɨte enu menmen aurep hɨre wewet God menmen  
\r (Lu 21:1-4)  
\p
\v 41 \x * \xo 12:41 \xt 1Kin 12:9\x*Jisas katɨp epei au, hɨrak ken kɨr tɨkenup mɨre bokis me mɨt hɨr newɨr pewek mekrerem newet God em. Tɨkenup mɨre bokis mɨwaai ein, hɨrak Jisas kau kereptim keit in. Hɨrak kɨr mɨt yapɨrwe newɨr pewek mekrerem. Mɨt han netenen pewek yapɨrwe newɨr pewek yapɨrwe.  
\v 42 Mɨte piutɨp menmen aurep hɨre wetenen pewek kike, te hɨre wewɨr pewek wik mɨre toea miutɨp.  
\v 43 \x * \xo 12:43 \xt 2Ko 8:12\x*Jisas hɨrak kenɨne mɨt disaipel nɨrak hɨrak ketpor kar ik: “Hi etpi werek. Mɨte ip hɨre wewɨr pewek hɨram minɨn pewek me mɨt kerek hɨr newɨr pewek yapɨrwe mekrerem.  
\v 44 Hɨr newɨr pewek ham mekre tɨkenup mɨre bokis, te meiyam wen mepeit wɨnak mɨr. Hɨr newɨrem nanɨt menmen. Te hɨre au. Hɨre wetenen pewek wik wewɨrem epei au, hɨre wawu weinɨm. Hɨre wawɨt menmen wawɨm taauye! Meiyam meit wɨnak kɨre au.”   
\c 13  
\s1 Jisas katɨp mɨt nanɨwaank wɨnak iuwe ke God  
\r (Mt 24:1-2; Lu 21:5-6)  
\p
\v 1 Jisas hɨrak kɨnaaiwɨr wɨnak iuwe ke God kakno witeik, hɨrak mɨtɨk hak disaipel kɨrak ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe ehɨrem. Nan im yaaim. Wɨnak im yaaim.”  
\v 2 \x * \xo 13:2 \xt Lu 19:44\x*Jisas ketpɨwek kar ik: “Ti ehɨr wɨnak yapɨrwe im e? Maain nan im mɨt han nanɨnen hɨr nanwenem mamwaai tɨ weinɨm.”   
\s1 Jisas katɨp maain menmen enum mamnen  
\r (Mt 24:3-14; Lu 21:7-19)  
\p
\v 3 Hɨr nen nau mɨniu (o neiyɨp) mɨt nenewem neiyɨp me nu Oliv hɨram menep wɨnak iuwe ke God pɨnak ein. Te Pita, Jems, Jon, tetike Andru hɨrakɨt tan menep titɨwekhi hɨm tar ik:  
\v 4 “Ti etpai me wɨ God kehimɨtan menmen im hɨram mamnen. Mekam maminɨn mamnen te haiu mamɨrtei God kakrɨakem?”  
\v 5 Jisas ketpor hɨm mɨrak mar im: “Yi naanmampre hɨras te hɨr mɨt nanwisiyek au.  
\v 6 \x * \xo 13:6 \xt Jo 5:43\x*Mɨt yapɨrwe hɨr nanɨnen nanɨkrehɨr kai nantɨp mɨt miyapɨr ne tɨ nanɨr ik: ‘Hi Mɨtɨk Iuwe Krais kerek God kehimɨtena hi han kerekek.’ Hɨr nanwisorek hɨr nanisesi.  
\v 7 Maain yi eiyɨmtau hɨm me mɨt hɨr nantɨp mɨt hɨr nanɨnepan menep o mɨt nanɨnepan yanɨmɨn, yi ap han ekɨkrit ein ein au emɨt. Menmen im maminɨn mamnen te wɨ epei mamnen wen au.  
\v 8 \x * \xo 13:8 \xt Ais 19:2; 2Kro 15:6\x*Mɨt ne weiwɨk ham hɨr netike mɨt ne weiwɨk ham hɨr nanɨnepan. Mɨt ne wit hak nantike mɨt ne wit hak hɨr nanɨnepan. Tɨ kaktanɨk heriyai heryiyai. Hawɨ au te ni meiyam mami mamɨt menmen au. Menmen enum im maminɨn mamnen te maain God skelim mɨt me menmen enum hɨr nɨrɨakem. Hɨram mar ke mɨte weteiknen. Maain hɨre wawine nɨkan.   
\p
\v 9 \x * \xo 13:9 \xt Mt 10:17-20\x*“Yi naanmampre hɨras me menmen im e. Maain hɨr mɨt nantihis nanɨryi yi yaino wɨnak ke kaunsil. Hɨr nanɨt nɨpɨn naniwep yayɨt wɨnak ke God. Yi yayɨrp yayɨt wɨnak ke kaunsil me gavman nantike mɨt han ninɨn naanmɨpre wit heriyai heriyai yayɨntar yi yises hɨm mai. Te yi eiyɨtpor menmen mai.  
\v 10 Yi eiyɨtpor hɨm mai maminɨn, te mɨt nerer wit wit hɨr nanɨmtewem. Te maain wɨ enum mamnen.  
\v 11 \x * \xo 13:11 \xt Lu 12:11-12\x*\x * \xo 13:11 \xt Mt 10:19-22\x*Maain yi eiyɨrp wɨnak ke kaunsil yi han ekitet yapɨrwe hɨm mekam yi eiyɨtpor au emɨt! Menmen God Hɨmɨn Yaaik kakɨtpiyem kakwetiyem, yi eiyɨtpim. Menmen me han ki au. Taauye!  
\v 12 Heiyiuwerer nanwet mɨt enun kikrek nɨr hɨr nanɨnɨp nani. Haairer nanwet mɨt enun nɨkerek nɨr, nɨkerek han nanwet mɨt enun haairer o miyerer hɨr mɨt nanɨnɨp nani.  
\v 13 \x * \xo 13:13 \xt Jo 15:18-21\x*Maain mɨt yapɨrwe hɨr han enuk nɨneini nanɨntar yi yises hɨm mai. Te neimɨn nanu nanɨt nanisɨsa ere hɨr nani, maain hi etorhis hɨr nanu nantikewa haiu mamu mamɨt wit ke God.   
\s1 Maain menmen enum enum mamnen  
\r (Mt 24:15-28; Lu 21:20-24)  
\p
\v 14 \x * \xo 13:14 \xt Dan 9:27, 11:31, 12:11\x*“Maain yi yayɨr menmen enum mamɨwaank wit mamtike mɨtɨk hɨrak kakɨrp wit kerek God keriuwesɨsek. (Mɨt kerek nekine tɨwei ik nɨkɨp emnep yi han ekitet menmen im werek werek.) Yi mɨt miyapɨr yayu provins Judia me wɨ im yi eirɨr eino einiu mɨniu o neiyɨp.  
\v 15 \x * \xo 13:15 \xt Lu 17:31\x*Mɨtɨk kerek kau kentar wɨnak siup, hɨrak ekɨkɨuwe eknen ekɨrp tɨ, hɨrak ap kakno wɨnak nɨmɨn ein kakɨt menmen au emɨt! Hɨrak ekrɨr ekno waswas kerekek.  
\v 16 Mɨtɨk hak keit ni hɨrak pɨke kakweikɨn kakɨt saket mɨrak au, emɨt! Hɨrak kakrɨr waswas kerekek.  
\v 17 \x * \xo 13:17 \xt Lu 23:29\x*Miyapɨr kerek hɨr nepɨtu o miyapɨr hɨr newet nɨkerek nɨm hɨr naam, menmen im enum mamnen mamɨwaanki.  
\v 18 Yi eiyitehi God te menmen im mamnen wɨ me hawɨ hɨtan au emɨt!  
\v 19 \x * \xo 13:19 \xt Dan 12:1; Joe 2:2; Rev 7:14\x*Maain me wɨ eim, hɨr mɨt menmen mamɨwaanki iuwe. Nɨpaa wɨ God kewis tɨ ketike nepni ere in, menmen ap mewaank mɨt nanɨr ke menmen im mamɨwaanki au. Wɨ eim epei man, maain menmen mamɨwaank mɨt nanɨr im taauye!  
\v 20 God hɨrak keremir wɨ im au, te mɨt yapɨrwe hɨr nani nanɨnektɨn te wit weinɨk. Te hɨrak keremir wɨ yinam me mɨt nɨpaa hɨrak kehimɨteni hɨr nɨrak, hɨr nises hɨm mɨrak hɨrak kakɨkepi.   
\p
\v 21 “Maain wɨ eim e, te mɨtɨk hak kakɨtpi kakɨr ik: ‘Eiyɨrek, hɨrak Mɨtɨk Krais hɨrak keit in.’ O mɨtɨk hak kakɨtpi, ‘Hɨrak kerp ein.’ Yi ap eiyɨmtau hɨm im au emɨt!  
\v 22 \x * \xo 13:22 \xt Diu 13:1-3; Rev 13:13\x*Mɨt enun tawewai (o newenɨn hɨm) nanɨnen nanɨtpi, ‘Hi Mɨtɨk Krais’ o hɨr nantɨp, ‘Hi mɨtɨk profet hi ewepyapɨr menmen me God.’ Hɨr nanrɨak mɨt menmen yaaim nɨpaa hɨr nɨrem au mamɨt nepni o nanɨt tɨ. Hɨr nanrɨakem te hɨr nare nanri han ke mɨt God kehimɨteni hɨr nɨrak, hɨr nanwisorek nanises hɨm mɨr, te hɨr au taau.  
\v 23 Yi naanmamre hɨras. Maain menmen mamnen mamɨr ke hi epei etpiyem.   
\s1 Maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen  
\r (Mt 24:29-31; Lu 21:25-28)  
\p
\v 24 \x * \xo 13:24 \xt Ais 13:10; Rev 6:12-14, 8:12\x*“Maain wɨ im, menmen enum mamɨwaank mɨt epei au, wepni kakɨr iuwe au, hɨrak kakweikɨn kakre wɨtaan, wenke ap te kakɨr taau.  
\v 25 Hɨr hɨram mau nepni hɨram mamɨnke, menmen eim meit nepni hɨram mamtanɨk.  
\v 26 \x * \xo 13:26 \xt Rev 1:7\x*Menmen im epei man, te hɨr mɨt nanɨra hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi anen ewepyapɨr hɨrekes akre napɨ ke nepni. Menmen me haai merhɨhe mewepna, hi anen ehinɨn naanmampre mɨt.  
\v 27 \x * \xo 13:27 \xt Mt 13:41\x*Hi esiuwe mɨt ensel ne wit ke God hɨr nanɨno nanrer wit wit nanɨthis mɨt miyapɨr hi ehimɨteni hɨr nises hɨm mai.   
\s1 Nu fik meteiknai menmen me wɨ maain menmen mamnen  
\r (Mt 24:32-35; Lu 21:29-33)  
\p
\v 28 “Nu fik hɨram meteikni menmen me wɨ maain menmen mamnen. Maain wɨ kerek heneik mɨram hɨram mamsiunen, yi eiyɨrtei menep te wepni yaaik.  
\v 29 Mar nu im, maain yi yayɨr menmen im hi hetpiyem hɨram mamnen, yi eiyɨrtei hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe menep te hi pɨke anen.  
\v 30 Hi hatɨp werek. Mɨt miyapɨr in ek nepu nepeit, hɨr ap te nani ere menmen im hi hetpiyem hɨram mamnen.  
\v 31 Nepni metike tɨ mamwep mamweikɨn mamre nɨme mamɨwaank mamɨt te hɨm mai au mamu mamnen mamɨr ke hi hetpim.   
\s1 Mɨt hɨr ap nertei me wɨ menmen im mamnen au  
\r (Mt 24:36-44; Lu 17:26-30, 34-36)  
\p
\v 32 \x * \xo 13:32 \xt Ap 1:7\x*“Me wɨ menmen im mamnen, mɨt hɨr nepɨtariyem, mɨt ensel ne wit ke God hɨr nepɨtariyem, hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi epɨtariyem. God Haai kerekek hɨrak kerteiyem.  
\v 33 \x * \xo 13:33 \xt Mt 25:13-14\x*Yi naanmampre hɨras. Yi yepɨtari wɨ menmen im mamnen.  
\v 34 Menmen mamnen mamɨr ke mɨtɨk iuwe hak kakno yanɨmɨn. Te mɨt nɨrak nepɨtari wɨ mekam hɨrak pɨke kaknen. Hɨrak kehimɨtan mɨt hɨr naanmɨpre wɨnak kɨrak, hɨrak katɨp mɨtɨk hɨrak naanmɨpre weipɨr ke nɨwa ke wit kɨrak. Hɨrak ketpɨwek hɨm iuwe hɨrak naanmɨprewek werek werek.  
\v 35 \x * \xo 13:35 \xt Lu 12:36-38\x*Te yi mɨt naanmamre hɨras werek werek. Yi yepɨtari wɨ me Haai ke wɨnak hɨrak pɨke kaknen. Hɨrak kaknen wɨtaan o wɨ nɨmɨn o wanewik toto o wepni o hɨnkewɨ, yi yepɨtariyek.  
\v 36 Yi naanmɨpre hɨras te hɨrak kaknen wasenum kakri yi yaiwaai yi ap yayises hɨm mɨrak au.  
\v 37 Menmen hi hetpiyem, hi hetpiyem mamno mɨt miyapɨr yapɨrwe. Yi yapɨrwe naanempre hɨras! Yi yepɨtari wɨ mekam hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen.”   
\c 14  
\s1 Mɨt nime nɨpɨn natɨp hɨr nanɨnep Jisas  
\r (Mt 26:1-5; Lu 22:1-2; Jo 11:45-53)  
\p
\v 1 \x * \xo 14:1 \xt Mk 11:18; Hi 11:28\x*Wɨ wik mepeit ere wɨ mɨt hɨr han tewenɨn wɨ Pasova kerek nɨpaa God kenep mɨt ne Isip hɨr naa te mɨt ne Isrel au. Mɨt hɨr newis yis mekre bret mɨr me wɨ im au. In ek hɨr mɨt pris iuwe kerek ninɨn mɨt pris han kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt hɨr ninɨn nertei hɨm lo me Moses hɨr nererik nime nɨpɨn Jisas nɨsawɨn nemitɨwekpɨn nantɨwekhis nankɨp kaki.  
\v 2 Hɨr natɨp nar ik: “Wɨ haiu wen han tewenɨn menmen me wɨ Pasova, haiu ap te mamtɨwekhis mamkɨp au. Haiu mamrɨakem te mɨt yapɨrwe hɨr nantikewai haiu mamnepan.”   
\s1 Maria wewen sanda mekiuwe paan ke Jisas  
\r (Mt 26:6-13; Jo 12:1-8)  
\p
\v 3 \x * \xo 14:3 \xt Lu 7:37-38\x*Me wɨ im Jisas hɨrak keit wit Betani hɨrak kepu wɨnak ke Saimon nɨpaa lepro mewik. Hɨrak wen kepu yeno kaam menmen, mɨte piutɨp hɨre wan wetenen mɨn tɨpar me nu nad nekenpɨ mɨrak mɨnɨn yaaim mekrerek. Mɨt hɨr newɨr pewek yapɨrwe me menmen im. Hɨre weket hɨm mɨrak wewen tɨpar mentar paan kɨrak.  
\v 4 Hɨr mɨt han nepu en hɨr natɨpan main main han enuk nar ik: “Wenmak te hɨre wewen tɨpar im wewenem weinɨm?  
\v 5 Hɨre wewen tɨpar im au, te mɨtɨk hak kaksiuwerem kakɨt 300 kina kakwet mɨt enum menmen auri, hɨr nantɨwem.” Hɨr han enuk te hɨr nenerep.  
\v 6 Te Jisas keneri katɨp kar ik: “Yi eiwisiye ewɨt! Yi yenmak te yi yerekyɨwe enum. Hɨre werekyo menmen yaaim.  
\v 7 \x * \xo 14:7 \xt Diu 15:11\x*Hɨr mɨt enun netenen menmen auri, hekrit hekrit hɨr nau netikewi. Wɨ ham yi han ki yi eikepi. Te hi ap ehu etikewi me wɨ yapɨrwe, te yi yairekyo menmen yaaim au.  
\v 8 \x * \xo 14:8 \xt Jo 19:40\x*Mɨte ip hɨre hanhan wɨrɨakem hɨre epei werekyewem. Hɨre weremani maain mɨt hɨr nanwisa hi awaai ehɨkre hei.  
\v 9 Hi hetpi werek. Wit heriyai heriyai kerek mɨt hɨr nanɨmtau hɨm yaaim mai, mɨt hɨr nanɨrtei menmen mɨte ip hɨre werekyewem, hɨr han kitetim hɨr han tewenɨnep.”   
\s1 Judas katɨp mɨt iuwe ne Isrel hɨrak kakɨkepi hɨr nanɨthis Jisas  
\r (Mt 26:14-16; Lu 22:3-6)  
\p
\v 10 Jisas katɨp epei au, Judas ke wit Iskeriot hɨrak mɨtɨk kiutɨp ke mɨt disaipel hiswiyen wik (12) kerek nises hɨm me Jisas, hɨrak ken witeik. Hɨrak ken kiun mɨt iuwe ne pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨrak kewepyapɨr Jisas kakwetɨrek.  
\v 11 Hɨr mɨt en nerteiyek, hɨr han yaaik, hɨr natɨp Judas hɨr nanwetɨwek pewek mamrerim. Hɨrak kɨnaiwɨri ken han kitet hɨrak kakwetɨrek kakɨrkeik.   
\s1 Jisas ketike mɨt disaipel nɨrak naam menmen me Pasova  
\r (Mt 26:17-25; Lu 22:7-14, 21-23; Jo 13:21-30)  
\p
\v 12 \x * \xo 14:12 \xt Eks 12:6, 14-20\x*Maain wɨ miutɨp me wɨ mɨt hɨr ap newis yis mekre bret au, wɨ me Pasova kerek hɨr nenep sipsip mar ke nɨpaa mɨt hɨr nenep sipsip te God kenep maamrer au, Jisas mɨt nɨrak nitɨwekhi nar ik: “Ti are eriuwetai haiu mamno nein te haiu emrutmani menmen me wɨ Pasova?” (Wɨ Pasova hɨram wɨ mɨt hɨr han tewenɨn God hɨrak kenep mɨt ne Isip te maamrer ne Isrel au.)  
\v 13 Te Jisas hɨrak keriuwet mɨtɨkɨt wik te mɨt disaipel nɨrak hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Yi yaino wit Jerusalem yi eiyɨr mɨtɨk hak keremɨme mɨn tɨpar mekrerem, hɨrak kaksipeti. Te yi eiyisesik.  
\v 14 Yi eiyisesik eino wɨnak kerek hɨrak kakno kakɨkrerek, yi eiyitehi mɨtɨk ke wɨnak ik eiyɨr ik: ‘Mɨtɨk Iuwe kawɨr hɨrak kituthi haau meiyam miutɨp meit nɨmɨn weinɨm te haiu mɨt disaipel nɨrak mamtikerek emu mamɨm menmen kerekek me wɨ Pasova mamwi?’  
\v 15 Te hɨrak kakteikni haau miutɨp weinɨm kau niu kerek yeno metike kɨnaan mekrerek. Ein e yi eiraimani menmen te haiu mamɨm.”  
\v 16 Hɨrak ketpɨwekɨt menmen te hɨrakɨt ten wit Jerusalem, hɨrakɨt tɨr menmen mar ke nɨpaa Jisas ketpɨwekɨtem. Te hɨrakɨt temani menmen me Pasova wɨ hɨr han tewenɨn nɨpaa God kenep maamrer nɨr au.   
\p
\v 17 Maain hɨnkewɨ, hɨrak Jisas ketike mɨt disaipel nar hiswiyen wik (12) hɨr nen wɨnak.  
\v 18 \x * \xo 14:18 \xt Sam 41:9\x*Hɨr wen naam menmen nau yeno em, Jisas hɨrak ketpor kar ik: “Hi hetpi werek. Mɨtɨk hak kiutɨp (o mɨtɨk keiyak) ke yi mɨt yi yaam menmen yetikewa hɨrak kakwepayapɨr hi eno his me mɨt enun.”  
\v 19 Hɨr nemtewek, hɨr han kekrit nine han enuk, hɨr niutɨp niutɨp nenepepan nitɨwekhi ere hɨr nepnepik hɨr nitɨwekhi nar ik: “Hi ewepityapɨr o au?”  
\v 20 Hɨrak ketpor kar ik: “Hɨrak mɨtɨk kiutɨp ke yi mɨt hiswiyen wik (12), hɨrak kiutɨp kaam menmen mekre sak kerepta.  
\v 21 Hi Mɨtɨk ke wit ke God hi ano hahi ahɨr ke hɨm me God mau tɨwei hɨram metpim. Te hɨrak mɨtɨk kerek kakwepayapɨr hɨrak kakɨwaank hɨrekes. Nɨpaa miye pɨrak ap winaak te hɨram yaaim. Te hɨre epei winaak te in ek hɨrak kakɨwaank hɨrekes.”   
\s1 Jisas kewet mɨt disaipel nɨrak komunion hɨr naam  
\r (Mt 26:26-30; Lu 22:15-20; 1Ko 11:23-25)  
\p
\v 22 Hɨr wen naam menmen, Jisas keit bret kitehi God katɨp hɨrak yaaik. Te hɨrak kewepik kewet mɨt ek ketpor kar ik: “Yi eitɨwek eiyɨk. Ik hɨrak yɨnk kai.”  
\v 23 Hɨr naak, mar keremem te hɨrak keit wa hesnu tɨpar wain mekrerek, hɨrak kitehi God katɨp hɨrak yaaik. Te hɨrak kewetɨrek hɨr naam tɨpar wain mekre wa hesnu.  
\v 24 \x * \xo 14:24 \xt Eks 24:8; Sek 9:11; Jer 31:31-34; 1Ko 10:16; Hi 9:20\x*Te hɨrak ketpor kar ik: “Im em hɨram hemkre mai. Hi enip hɨm ham yaaim kontrak mamɨke wit ke God mamnen. Hemkre mai mamwen te hi akaap mɨt miyapɨr ariuwerem.  
\v 25 Hi hetpi werek. Hi ap pɨke ehɨm tɨpar wain ere wɨ maain hi ehɨm tɨpar wain yaaim nɨmnam mamɨt wit ke God.”  
\v 26 Hɨrak katɨp epei au, hɨr nine henye. Hɨr nine henye, te hɨr nen witeik nɨnaaiwɨr wit Jerusalem, hɨr nɨniu nen mɨniu (o neiyɨp) ke nu Oliv.   
\s1 Jisas katɨp Pita maain hɨrak kakweikɨn sip kakwetɨwek  
\r (Mt 26:31-35; Lu 22:31-34; Jo 13:36-38)  
\p
\v 27 \x * \xo 14:27 \xt Mk 14:50; Sek 13:7\x*In ek Jisas ketpor kar ik: “Maain kike yi yainaipɨsa. Hɨm me God hɨram matɨp mar im: ‘Hi God hi enep mɨtɨk naanmɨpre sipsip, hɨram mamrɨr mamno heriyai heriyai.’  
\v 28 \x * \xo 14:28 \xt Mt 28:16; Mk 16:7\x*Maain, God hɨrak kakɨkoya hi pɨke ekrit, hi ehinɨni hi ano provins Galili.”  
\v 29 Pita ketpɨwek hɨm iuwe kar ik: “Hɨr mɨt in nanɨnapɨsit nanrɨr te hi au. Taauye!”  
\v 30 Jisas ketpɨwek kar ik: “Hi hetput werek. Wɨtaan ik ek, suware kaktɨp wik wen au, ti eraupakɨn wikak atɨp mɨt hi epɨtari hɨrak keimɨn.”  
\v 31 \x * \xo 14:31 \xt Jo 11:16\x*Te Pita katɨp hɨm iuwe, “Hi hahi etikewit hi hahi, te hi aritpakɨn au. Taauye!” Hɨr mɨt nɨrak yapɨrwe natɨp narek.   
\s1 Jisas kitehi God menmen keit ni Getsemani  
\r (Mt 26:36-46; Lu 22:39-46)  
\p
\v 32 \x * \xo 14:32 \xt Jo 18:1\x*Hɨr natɨp epei au, hɨr nen wit ni meitai niuk mɨrak Getsemani. Jisas hɨrak katɨp mɨt nɨrak kar ik: “Yi eiyu in hi eno ehitehi God.”  
\v 33 Hɨrak keit Pita, Jems tetike Jon, hɨrakɨt tetikerek ten wit hak. In ek Jisas hɨrak menmen menepɨwek hemkre, hɨrak kine han enuk.  
\v 34 \x * \xo 14:34 \xt Jo 12:27\x*Te hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Hi hine han enuk ere hi hahi. Hi hanhan hɨrekes wɨsenum.”  
\v 35 Hɨrak ken kike kɨwaai tɨ kitehi God te menmen enum im mamsiurɨrek mamno.  
\v 36 \x * \xo 14:36 \xt Ro 8:15; Ga 4:6; Mk 10:38; Jo 6:38\x*Hɨrak kitehi God kar ik: “Haai kai ti hertei hɨrɨak menmen yapɨrwe. Ti esiuwe menmen enum im mamno emnopɨn emkeipo. Te hi hises han kai au, han kit.”   
\p
\v 37 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak ken kɨr mɨtɨkɨt tɨrak tɨpwaai. Te hɨrak kene Pita kar ik: “Saimon ti hɨwaai a? Ti ap epu naanmɨpre mɨt nanɨnen me wɨ kike au a?  
\v 38 \x * \xo 14:38 \xt Lu 11:4; Mt 6:13\x*Yi naanmɨpre mɨt nanɨnen. Yi eiyitehi God te hɨrak Seten ap te kakinɨni yi eiweikɨn sip eiweto. Yi han ki yaaik, te yɨnk ki au kɨnapen kaki kaktikewa.”  
\v 39 Hɨrak katɨp epei au, Jisas pɨke ken ein kitehi God menmen kerek nɨpaa hɨrak kitɨwekhiyem.  
\v 40 Hɨrak pɨke ken kiun mɨtɨkɨt tɨrak, te hɨrakɨt au pɨke tɨwaai nanamɨr mekses. Hɨrakɨt tekrit tepɨtari tetpɨwek mekam taauye.  
\v 41 Hɨrakɨt yɨnk enuk hɨrak pɨke ken kan hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Yi wen yɨwaai yɨnatɨn a? Epei werek emɨt! Eiyɨrek! Wɨ epei man te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hɨrak mɨtɨk hak kakwepayapɨr hi eno his me mɨt han nanrekyo enum hɨr nantenɨna.  
\v 42 Eiyɨkrit haiu emno. Yi eiyɨrek! Mɨtɨk kewepayapɨr epei kan keit in.”   
\s1 Mɨt enun nan neithis Jisas  
\r (Mt 26:47-56; Lu 22:47-53; Jo 18:3-12)  
\p
\v 43 In ek hɨrak wen katɨp, Judas hɨrak kan. Hɨrak mɨtɨk kiutɨp ke mɨt disaipel nar hiswiyen wik (12). Hɨrak ketike mɨt yapɨrwe hɨr netenen hɨne metike paap yoki. Hɨr mɨt iuwe ne Pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr netike mɨt iuwe ne Isrel, hɨr nesiuwe mɨt in nan.  
\v 44 Nɨpaa hɨrak mɨtɨk Judas kerek kewepyapɨrek hɨrak ketpor kar ik: “Hɨrak mɨtɨk kerek hi eiyewewik emɨwek tekep mɨrak, yi eitɨwekhis eitenenik eiriyaak eiyɨk eino.”   
\p
\v 45 Judas kan kiun Jisas hɨrak katɨp kar ik: “Mɨtɨk Iuwe.” Te hɨrak keiyewewik.  
\v 46 Te hɨr mɨt han nan neithis Jisas netenenik.   
\p
\v 47 Te mɨtɨk kiutɨp kɨrak kerek kerp menep hɨrak ketenen hɨne ke his nokik, te hɨrak kɨwaai hɨne kesipe nɨkɨp me mɨtɨk hak enuk eik. Mɨtɨk iuwe ke mɨt pris kerek newet God menmen me mɨt, mɨtɨk kɨrak kɨrɨak wok mɨrak weinɨm, hɨrak mɨtɨk ik ke Jisas hɨrak kesipe nɨkɨp mɨrak.  
\v 48 Hɨrak Jisas kene mɨt han enun ein ketpor kar ik: “Yi epei yan yetauhis eiriuwe hɨne metike paap yoki yar ke yi yeithis mɨtɨk enuk kekintɨp menmen a?  
\v 49 \x * \xo 14:49 \xt Lu 19:47, 21:37; Jo 18:20\x*Hekrit hekrit hi etikewi haiu mepu wɨnak iuwe ke God hi ewepyapɨr hɨm mai. Te yi yetauhis auye! Yi yɨrɨak menmen im te hɨm me God mɨt newisɨm mau tɨwei hɨram mamnen mamir em.”  
\v 50 \x * \xo 14:50 \xt Mt 26:31\x*Hɨrak katɨp epei au, hɨr mɨt disaipel nɨrak hɨr nɨnaiwɨrek nɨrɨr nen.   
\s1 Mɨtɨk pipɨak hak kiutɨp hɨrak kɨrɨr ken  
\p
\v 51 Mɨtɨk pipɨak hak kiutɨp kerek kises Jisas, hɨrak kamɨr laplap mɨre hike mɨsanu traup mɨrak. Hɨr mɨt han nantɨwekhis,  
\v 52 te hɨrak kehɨresiuri kenemtɨn laplap mɨrak hɨrak ke puk weinɨk kɨrɨr ken.   
\s1 Jisas kewepyapɨr hɨrekes keit kaunsil  
\r (Mt 26:57-68; Lu 22:54-55, 63-71; Jo 18:13-14, 19-24)  
\p
\v 53 Hɨr mɨt nari Jisas nen niun mɨtɨk iuwe hetpris kinɨn naanmɨpre mɨt pris kerek newet God menmen me mɨt. Mɨt iuwe pris yapɨrwe newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt niuk mɨr iuwe, hɨr netike mɨt hɨr ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr nererik nau ein nemeriyɨwek.  
\v 54 Hɨrak Pita ketepik yanɨmɨn, hɨrak ken kekre nɨwa ke wɨnak ke mɨtɨk iuwe kinɨn mɨt pris han. Hɨrak ketike mɨt kerek naanmɨpre wɨnak enuk hɨr nau si neminɨn his hɨt men si.   
\p
\v 55 Hɨr mɨt pris iuwe kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt han ne kaunsil hɨr nɨnatɨn mɨt nesiuwe hɨm Jisas, te hɨr nankɨp kaki, te hɨr nɨnapɨn menmen enum hɨrak ketpim au.  
\v 56 Mɨt yapɨrwe nesiuwe hɨm Jisas newenɨwek hɨm te hɨm mɨr ap mɨpɨram au.  
\v 57 Mɨt han nerp newenɨn hɨm natɨp nar ik:  
\v 58 \x * \xo 14:58 \xt Jo 2:19-21\x*“Haiu memtewek hɨrak katɨp, ‘Hi ewep wɨnak iuwe ke God mɨt nimaak, te maain wɨ wikak hi pɨke eimaak mɨt ap te nanimaak taau.’”  
\v 59 Hɨm me mɨt in hɨram ap mɨpɨram au.   
\p
\v 60 Hɨrak mɨtɨk iuwe hetpris kerek kinɨn naanmɨpre mɨt kerek newet God menmen me mɨt, hɨrak kerp kekreri kitehi Jisas kar ik: “Ti pɨke etpai au a? Nenmak te hɨr mɨt in neswut hɨm a?”  
\v 61 \x * \xo 14:61 \xt Mk 15:5; Lu 23:9\x*Jisas hɨrak kekintɨp ketpor au. Mɨtɨk iuwe hetpris hɨrak pɨke kitɨwekhi kar ik: “Ti mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtenit, ti Nɨkan ke Mɨtɨk Iuwe kerek haiu mewenɨpiyek o au a? Ti etpai!”  
\v 62 \x * \xo 14:62 \xt Sam 110:1; Rev 1:7\x*Jisas hɨrak ketpɨwek kar ik: “Hi hɨrekes kerekek. Maain yi eiyɨr hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hahu menep his yaaim me God kerek hɨrak Iuwe tokik keit, hi anen ekre napɨ me nepni.”  
\v 63 Mɨtɨk iuwe hetpris hɨrak kepɨrpɨr kari saket mɨrak kewepim katɨp hisiuwe kar ik: “Menmak te haiu mamri mɨt han nansiuwek hɨm a?  
\v 64 \x * \xo 14:64 \xt Jo 19:7\x*yi epei yemtau hɨrak katɨp enum kekrehɨr ke God. Yi han kitet mekam a?” Hɨr yapɨrwe natɨpan nar ik: “Hɨrak kɨrɨak enum hɨrak eki.”   
\p
\v 65 In ek mɨt han nenikɨn tɨmank menterik, hɨr newepnɨwek ninaan meriuwe laplap, te hɨr nakɨp neriuwe his mɨr nitɨtɨweknaan natɨp nar ik: “Keimɨn kitep a? Ti profet te ti etpai.” Mɨt han hɨr naanmɨpre weipɨr nen nɨwaaihis nenepɨwek tekep.   
\s1 Pita kepakɨn Jisas katɨp hi hepɨtariyek  
\r (Mt 26:69-75; Lu 22:56-62; Jo 18:15-18, 25-27)  
\p
\v 66 Hɨrak Pita wen kepu witeik keit nɨwa ke wɨnak, mɨte piutɨp wɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe hetpris,  
\v 67 hɨre wan wɨr pita kau si keminɨn his hɨt men si. Hɨre werp menep wetpɨwek war ik: “Ti hɨrekes hetike Jisas ke wit Nasaret yi epei yariyakɨt.”  
\v 68 Te Pita kiune hɨm katɨp, “Henmak te ti hitauhi menmen im? Hi hepɨtariyek.” Hɨrak katɨp epei au, hɨrak ken kerp ya weipɨr. Te suware katɨp.  
\v 69 Mɨte wen wɨpɨrek pɨke watɨp mɨt han nerp menep war ik: “Hɨrak mɨtɨk kises hɨm me Jisas kerekek.”  
\v 70 Pita pɨke kiune hɨm katɨp, “Hi hepɨtariyek.” Maain kike, mɨt hɨr nerp menep natɨp nar ik: “Ti hises hɨm mɨrak kerekek. Ti hɨrekes mɨtɨk ke provins Galili.”  
\v 71 Pita katɨp hɨm iuwe ketpor kar ik: “Hi epɨtari mɨtɨk hak yi yitauhiyek au. Hi atɨp werek au, te God hɨrak kaknen kakiyep.”  
\v 72 \x * \xo 14:72 \xt Mk 14:30\x*Hɨrak katɨp epei au, hɨrak suware pɨke katɨp. Te Pita hɨrak han kitet menmen Jisas nɨpaa ketpɨwek kar ik: “Maain suware katɨp wik wen au, ti tewen eraupakɨn wikak.” Hɨrak han kitetim te hɨrak kine han enuk kɨkɨt.   
\c 15  
\s1 Hɨr nesiuwe hɨm Jisas kerp ninaan me mɨtɨk iuwe gavman Pailat  
\r (Mt 27:1-2, 11-14; Lu 23:1-5; Jo 18:28-38)  
\p
\v 1 \x * \xo 15:1 \xt Lu 22:66\x*Wanewik toto, mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt iuwe hɨr netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr netike mɨt han yapɨrwe ne kaunsil hɨr han kitetim natɨpan. Epei au, hɨr nesenkek Jisas his mɨrak neriyaak neiyɨk nen newet mɨtɨk iuwe gavman Pailat ek.  
\v 2 Pailat hɨrak kitɨwekhi kar ik: “Ti Mɨtɨk Iuwe King ke mɨt ne Isrel o au?” Jisas ketpɨwek kar ik: “Hɨrak hɨm mit.”  
\v 3 Mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr nesiuwe hɨm Jisas yapɨrwe.  
\v 4 Te Pailat kitehi Jisas kar ik: “Ti pɨke etpor au a? Hɨr neswut hɨm yapɨrwe.”  
\v 5 \x * \xo 15:5 \xt Ais 53:7; Mk 14:61\x*Jisas kekintɨp, te Pailat han kekrit keriuwerek.   
\s1 Mɨtɨk Pailat katɨp mɨt hɨr nanwis nil emu his me Jisas  
\r (Mt 27:15-26; Lu 23:13-25; Jo 18:39–19:16)  
\p
\v 6 Tito yapɨrwe nɨpaa ein me wɨ im mɨt hɨr nehis nempep menmen me Pasova hɨr nitehi Pailat hɨrak kakɨkaisiu weipɨr ke mɨtɨk hak nɨpaa hɨrak ken kekre wɨnak enuk.  
\v 7 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Barabas hɨrak kepu wɨnak enuk ketike mɨt enun yapɨrwe nɨpaa hɨr netike mɨt ne gavman hɨr nenepan, hɨr nenep mɨtɨk kiutɨp kaa.  
\v 8 Hɨr mɨt yapɨrwe nen niun Pailat nitɨwekhi hɨrak kakrɨak menmen nɨpaa ein hɨrak kɨprɨakem.  
\v 9 Hɨrak ketpor kar ik: “Yi han yaaik te hi eweti Jisas Mɨtɨk Iuwe ke Isrel hɨrak kaknen?”  
\v 10 Hɨrak kertei mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt hɨr epei newetɨwek Jisas nentar hɨr hemkre menepam han enuk neriuwerek.  
\v 11 \x * \xo 15:11 \xt Ap 3:13-14, 13:38\x*Hɨr mɨt pris nɨkɨak han ke mɨt yapɨrwe te hɨr nitehi Pailat ke Barabas. Jisas au.  
\v 12 Pailat pɨke kitorhi kar ik: “Hi eweti Barabas, te hi arɨak mekam heriuwe mɨtɨk yi eiwis niuk mɨrak Mɨtɨk Iuwe King ke Isrel a?”  
\v 13 Hɨr pɨke natɨp nar ik: “Ti ewenkek Jisas ekɨntar nu tentarakɨt.”  
\v 14 Pailat ketpor kar ik: “Hi henmak? Hɨrak kɨrɨak mekam enum?” Te hɨr wen nɨnap nenɨne his iuwe natɨp nar ik: “Ti ewenkekik ekɨntar nu tentarakɨt.”  
\v 15 Pailat hanhan kakrɨak mɨt hɨr han yaaik. Te hɨrak kewetɨr mɨtɨk Barabas. Hɨrak katɨp mɨt nɨrak hɨr nanɨnep Jisas nanriuwe nɨpɨn. Hɨr nakɨp neriuwe nɨpɨn, Pailat hɨrak keriuwetek ken mɨt soldia nɨrak te hɨr nanɨno nanwenkek Jisas kakɨntar nu tentarakɨt.   
\s1 Mɨt soldia hɨr nitetnaan Jisas  
\r (Mt 27:27-31; Jo 19:2-3)  
\p
\v 16 Mɨt soldia ne ami hɨr neit nɨmɨn wɨnak ke mɨtɨk iuwe, hɨr nari Jisas neiyɨk nen haau hak. Hɨr nenɨne mɨt han,  
\v 17 \x * \xo 15:17 \xt Lu 23:11\x*te hɨr neriuwet Jisas saket mɨre yɨwir, hɨr nime wiwɨr tɨktɨk enuk newisɨk keweikɨn paan kɨrak.  
\v 18 Hɨr nerp netpɨwek nar ik: “Haai, Mɨtɨk Iuwe King ke Isrel, ti epei han.”  
\v 19 Epei au, hɨr nenep paan kɨrak neriuwe niuk, hɨr nenikɨn tɨmank menterik, nitehɨr nemipɨn newenɨpiyek.  
\v 20 Hɨr nitɨtɨweknaan nenwesɨsek ere werek, hɨr neriuwetek (o neresɨwek) saket mɨre yɨwir, hɨr pɨke newis saket mɨrak menterik, hɨr neiyɨk nanɨno nanwenkekik kakɨntar nu tentarakɨt.   
\s1 Mɨt newenkek Jisas kau nu tentarakɨt  
\r (Mt 27:32-44; Lu 23:26-43; Jo 19:17-27)  
\p
\v 21 \x * \xo 15:21 \xt Ro 16:13\x*Mɨtɨk hak niuk mɨrak Saimon hɨrak haai ke Rufas ketike Aleksanda, hɨrak ke wit Sairini, hɨrak kepnen ni menep. Hɨr mɨt soldia hɨr neit nu tentarakɨt neiyɨk nimaasik hɨrak ekɨkerɨr nu ik ke Jisas.   
\p
\v 22 Hɨr nari Jisas neiyɨk nen niun wit niuk mɨrak Golgota. Haiu meweikɨn hɨm haiu matɨp “Wit Paan Hesnu”.  
\v 23 Hɨr newet Jisas tɨpar wain marasin mekrerem, te hɨrak yɨnk kɨrak kekek au. Hɨrak kɨnapen te hɨrak kaam au.  
\v 24 \x * \xo 15:24 \xt Sam 22:18\x*Hɨr mɨt newenkekik kentar nu tentarakɨt, hɨr neit menmen mɨrak neretɨt satu neiyɨk nɨr menmen hɨr nantɨwem.   
\p
\v 25 Wen hekrit iuwe wepni kehɨn kɨniu kan, hɨr newenkekik.  
\v 26 Hɨr newis hɨm mentar nu nenmak hɨr newenkekik nesiuwerek. Hɨr neiyɨm nen newisɨm mau men paan kɨrak. Hɨm im matɨp mar ik: “IK EK HƗRAK MƗTƗK IUWE KING KE ISREL.”  
\v 27 Hɨr newenkek mɨtɨkɨt enukɨt raskel wik tɨrɨak enum tetikerek. Hɨrak mɨtɨk kau ken ke his yaaim, mɨtɨk hak kau ken ke his henkik.  
\v 28 \x * \xo 15:28 \xt Ais 53:12\x*(Mar im hɨm me God nɨpaa mɨt newisɨm mau tɨwei hɨram epei man. Hɨram matɨp mar im: “Hɨr han kitet hɨrak kɨre mɨtɨk enuk raskel kɨrɨak menmen enum.”)   
\p
\v 29 \x * \xo 15:29 \xt Sam 22:7, 109:25; Mk 14:58; Jo 2:19\x*Mɨt kerek hɨr nan nen ein hɨr nitɨtɨweknaan netpɨwek nar ik: “Ko! Ti mɨtɨk kerek ti ewep wɨnak iuwe ke God ti pɨke eimaak me wɨ wikak?  
\v 30 Ti ekaap hɨrekes ekiuwe nu tentarakɨt ehɨrp tɨ.”  
\v 31 Mar im mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr nitɨtɨweknaan natɨpan nar ik: “Hɨrak kɨkaap mɨt han, te hɨrak kɨkaap hɨrekes taauye!  
\v 32 Ti Mɨtɨk God kehimɨtenit ti Mɨtɨk Iuwe ke Isrel, ti ekiuwe ehɨrp tɨ, te haiu mamrit han kitetit.” Mɨtɨkɨt hɨr newenkekikɨt tau niu tetikerek, hɨrakɨt tetpɨwek enuk tetikeri.   
\s1 Jisas nepei kaa  
\r (Mt 27:45-56; Lu 23:44-49; Jo 19:28-30)  
\p
\v 33 \x * \xo 15:33 \xt Emo 8:9\x*Wepni kan kau nɨmɨn iuwe ere hɨnkewɨ, wɨtaan toto mɨwapɨn wit yapɨrwe.  
\v 34 \x * \xo 15:34 \xt Sam 22:1\x*Nepei hɨnkewɨ Jisas kenepɨp hɨm iuwe katɨp kar ik: “Eloi Eloi Lama Sabaktani?” Haiu meweikɨn hɨm haiu matɨp mar im: “God kai God kai. Kenmak te ti hɨnaiwɨra eweikɨn sip eweto?”  
\v 35 Mɨt han nerp menep hɨr nemtewek hɨr natɨp nar ik: “Eiyɨmtewek. Hɨrak kenɨne Ilaija.”  
\v 36 \x * \xo 15:36 \xt Sam 69:21\x*Mɨtɨk kiutɨp kesiuknen ken ein keit mosong o nɨk me wan eik (hɨram mɨre wum nɨkik), hɨrak kewis tɨpar wain mesine mekrerek, hɨrak kewisɨk kentar niyen pɨke kan kewetɨwekek kakɨmɨsek katɨp kar ik: “Haiu mamɨr te Ilaija kaknen kaknektɨn Jisas kakwisɨk kakɨrp tɨ o au.”   
\p
\v 37-38 \x * \xo 15:37-38 \xt Hi 10:19-20\x*Jisas kenepɨp miutɨp hɨm iuwe, hɨrak kaa. Hɨrak kaa, laplap iuwe mɨwapɨn ya weipɨr me mɨt nehimɨtan em me God meit wɨnak iuwe ke God meit nɨmɨn ein hɨram mewep pɨnam pɨnam mau nɨmɨn mau niu ein ere men miun tɨ eim.  
\v 39 Hɨrak mɨtɨk iuwe kerek naanmɨpre mɨt soldia han, hɨrak kerp menep kɨr Jisas hɨrak kaa, hɨrak katɨp kar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak Nɨkan ke God.”   
\p
\v 40 \x * \xo 15:40 \xt Lu 8:2-3\x*Miyapɨr han netikerek nerp ein, te hɨr nerp yanɨmɨn. Maria pe wit Magdala wetike Salomi, hɨr netike Maria miye pe Joses ketike nɨkik kɨrak Jems hɨr nerp ein.  
\v 41 Hɨr miyapɨr in nises Jisas me wɨ hɨrak kau keit provins Galili, hɨr newetɨwek menmen hɨrak kaam. Miyapɨr han yapɨrwe nɨpaa netikerek nan nen wit Jerusalem nerp ein.   
\s1 Mɨt newis Jisas kekre hei iuwe kewen kinɨk keit mɨniu (o neiyɨp)  
\r (Mt 27:57-61; Lu 23:50-55; Jo 19:38-42)  
\p
\v 42-43 Maain petko matɨp, Josep ke wit Arimatia kan kɨr Pailat kentar hɨrak mɨtɨk iuwe hak ke kaunsil. Hɨrak kemerɨr God kaknen naanmɨpre mɨt. Hɨrak ap kɨnaain au, te hɨrak ken kɨr Pailat kitɨwekhi ke herwe yɨnk ke Jisas.  
\v 44 Pailat han kitet kar ik: “Jisas epei kaa? Ko!” Te hɨrak kenɨne mɨtɨk iuwe soldia kerek naanmɨpre mɨt soldia han, hɨrak kitɨwekhi me Jisas epei kaa o au.  
\v 45 Mɨtɨk eik ketpɨwek Jisas epei kaa, te Pailat kewis Josep kakɨthis herwe yɨnk kɨrak.  
\v 46 Josep hɨrak kewɨr pewek keit laplap yaaim mɨre hike, hɨrak kenke Jisas yɨnk kɨrak kewɨr laplap keweiknenik kewapɨnek kewisɨk kekre hei ke nan iuwe. Epei au, hɨrak keriuwet nan iuwe keiyepet hei hɨm kɨrak.  
\v 47 Maria pe wit Magdala wetike Maria miye pe Joses, hɨr nɨr wit Josep kewis Jisas kɨwaairi.   
\c 16  
\s1 Jisas pɨke kekrit  
\r (Mt 28:1-8; Lu 24:1-12; Jo 20:1-10)  
\p
\v 1 Maain wɨ Sabat hɨram epei men, Maria pe wit Magdala wetike Salomi, hɨr netike Maria miye pe Jems, hɨr neit menmen yaaim mɨnɨn neiyɨm nen nanɨr Jisas nanwen yɨnk kɨrak.  
\v 2 Wepni kewep kan hekrit iuwe me wɨ Sande te hɨr nen hei kɨrak.  
\v 3 Hɨr nepnen hɨr natɨpan nar ik: “Keimɨn kakɨnkawɨr nan kɨwapɨn weipɨr kɨhi kentar nan hɨrak nɨmenuk?”  
\v 4 Hɨr nen menep ein hɨr nɨkaamnaan nɨr nan keit pɨnak ein. Nɨpaa mɨtɨk hak keweiknɨk keriuwetek ken pɨn ein.  
\v 5 Hɨr nen nɨpiun hei eik, hɨr nen nitetik nen nɨmɨn ein. Te hɨr nɨr mɨtɨk pipɨak kau yeno me pɨnak me his yaaim. Hɨrak kamɨr laplap nokim yaaim hɨram mɨre hike. Te hɨr nehɨnhɨn han kekrit neriuwerek.   
\p
\v 6 Hɨrak ketpor kar ik: “Yi ap einaain au. Yi yɨnyatɨn Jisas ke wit Nasaret kerek hɨr mɨt newenekik kau nu tentarakɨt. Hɨrak epei kekrit kau. Hɨrak kepu in au. Yi eiyɨr yeno nɨpaa hɨr newisɨk kɨwaairi.  
\v 7 \x * \xo 16:7 \xt Mt 26:32; Mk 14:28\x*In ek yi eino eitɨp Pita ketike mɨt disaipel han Jisas ketpor kar ik: ‘Hi ehinɨni ano provins Galili.’ Maain yi eiyɨrek eiyɨt ein eiyɨr ke nɨpaa hɨrak epei ketpi.”   
\p
\v 8 Hɨr miyapɨr nen witeik nɨrɨr nen ein, hɨr nepɨrpɨr iuwe han kekrit neriuwerek. Hɨr natɨp mɨt hɨm au. Hɨr nɨnaain nekintɨp nen.   
\s1 Maria pe wit Magdala hɨre wɨr Jisas  
\r (Mt 28:9-10; Jo 20:11-18)  
\p
\v 9 \x * \xo 16:9 \xt Lu 8:2\x*[Me wɨ Sande hekrit enum eik, Jisas kekrit kɨnaaiwɨr hei. Hɨrak kekrit kau wanewik, hɨrak kinɨn kewepyapɨr hɨrekes me ninaan me Maria pe wit Magdala. Nɨpaa hɨrak kepɨr herwe enum mar hispɨnak wik (7) mekrerep hɨram metpaan men mɨnaiwɨrep.  
\v 10 Hɨre epei wɨr Jisas, te hɨre wen watɨp mɨt nɨpaa netikerek hɨr nariyan. Hɨr wen han tewenɨnek nɨkɨtek.  
\v 11 Hɨre wen wetpor hɨre wɨrek hɨrak kepu, te hɨr nemtau hɨm mɨre au.   
\s1 Mɨtɨkɨt disaipel wik tɨr Jisas keit yayiwe  
\r (Lu 24:13-35)  
\p
\v 12 Maain mɨtɨkɨt wik tɨrak ten wit hak tɨrek, te hɨrak keweikɨnhis hɨrekes kɨre mɨtɨk hak.  
\v 13 Hɨrakɨt nepei terteiyek, hɨrakɨt pɨke ten tatɨp mɨt disaipel han nɨrak, te hɨr nemtau hɨm mɨrakɨt au.   
\s1 Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak menmen hɨr enisesim  
\r (Mt 28:16-20; Lu 24:36-49; Jo 20:19-23)  
\p
\v 14 \x * \xo 16:14 \xt 1Ko 15:5\x*Maain, hɨr mɨt disaipel nɨrak hiswiyen kiutɨp (11) nau naam menmen, Jisas kan keneri kentar hɨr han to enuk nepu, hɨr ap nemtau hɨm me mɨt nɨpaa nepei nɨr Jisas.  
\v 15 \x * \xo 16:15 \xt Ap 1:8\x*Hɨrak ketpor kar ik: “Yi eino heriyai heriyai eirer wit wit kerek mɨt miyapɨr newi, yi eiwepyapɨr hɨm yaaim mai, mɨt yapɨrwe nanɨmtewem.  
\v 16 \x * \xo 16:16 \xt Ap 2:38, 16:31, 33\x*Neimɨn nanɨmtau hɨm mai nanisesim, yi eikɨri. Maain God kaktorhis, hɨr mɨt miyapɨr nɨrak. Neimɨn nemtau hɨm nanisesim au, God han kitet menmen enum hɨr nɨrɨakem skelim mɨt kakɨnterim.  
\v 17 \x * \xo 16:17 \xt Ap 2:4, 10:46, 8:7\x*Mɨt kerek hɨr nises hɨm mai, hɨr nanrɨak menmen im nankinau niuk mai. Hɨr nanpɨr herwe enum hɨram mamno, hɨr natɨp hɨm ham nɨpaa hɨr nerteiyem au.  
\v 18 \x * \xo 16:18 \xt Lu 10:19; Ap 28:3-6, 4:30, 5:16\x*Hɨr nantenen manpen o yenmik o hɨr nanɨm menmen enum menep mɨt, hɨr ap te nani au, hɨr nanu werek. Hɨr nanwis his mamɨntar mɨt hɨr nɨnap, te maain hɨr nanre yaain.”   
\s1 God keithis Jisas ken wit kɨrak Heven  
\r (Lu 24:50-53; Ap 1:9-11)  
\p
\v 19 \x * \xo 16:19 \xt Ap 2:33-34, 7:55-56; Ef 1:20; 1Pi 3:22\x*Mɨtɨk Iuwe Jisas ketpor epei au, God ketɨwekhis ken wit kɨrak. Hɨrak ken kau menep his yaaim me God.  
\v 20 \x * \xo 16:20 \xt Ap 14:3; Hi 2:3-4\x*Maain mɨt disaipel nɨrak hɨr nen heriyai heriyai nerer wit wit mɨt miyapɨr newi, hɨr newepyapɨr hɨm me Jisas. Mɨtɨk Iuwe Jisas hɨrak kekepi hɨr nɨrɨak menmen yaaim kerek nɨpaa kerek mɨt nɨrem au. Te mɨt hɨr nertei hɨm im mɨt netporem hɨram yaaim.]   
\s1 Mepɨr keremem