\id MAT - Au NT [avt] -Papua New Guinea 1982 (DBL -2014) 
\h MATYU 
\toc1 Hɨm Yaaim Me Krais Matyu Kewisɨm Mau Tɨwei 
\toc2 Matyu 
\toc3 Mt 
\mt1 Hɨm Yaaim Me Krais Matyu Kewisɨm Mau Tɨwei  
\imt1 Menmen mekre tɨwei ik  
\io1 Hɨr mɨt ne weiwɨk miutɨp ne Jisas \ior 1:1-17\ior*  
\io1 Hɨm me Maria wine Jisas \ior 1:18–2:23\ior*  
\io1 Hɨm me Jon Baptais \ior 3:1-12\ior*  
\io1 Jon Baptais kɨkɨr Jisas \ior 3:13-17\ior*  
\io1 Seten kakri han ke Jisas \ior 4:1-11\ior*  
\io1 Jisas katɨp hɨm yaaim keit Galili \ior 4:12–18:35\ior*  
\io1 Jisas ken Jerusalem katɨp hɨm yaaim \ior 19:1–25:46\ior*  
\io1 Mɨt nenep Jisas kaa \ior 26:1–27:66\ior*  
\io1 Jisas pɨke kekrit maain mɨt nɨrek \ior 28:1-20\ior*  
\c 1  
\s1 Niuk me maamrer ne weiwɨk me Jisas  
\r (Lu 3:23-38)  
\p
\v 1 \x * \xo 1:1 \xt Jen 22:18; 1Kro 17:11\x*Menmen im hi hewisɨm hɨram niuk me maamrer yapɨrwe ne weiwɨk miutɨp me Jisas Krais, kerek hɨrak nepenyek ke mɨtɨk iuwe Devit, hɨrak nepenyek hak ke maam nɨpu kaiu Ebraham.   
\q1
\v 2 Ebraham kine Aisak.  
\q1 Aisak kine Jekop.  
\q1 Jekop kine Juda ketike heiyiuwerer nɨrak, kikrek tɨrak.   
\q1
\v 3 \x * \xo 1:3 \xt Jen 38:29-30; Rut 4:18-22\x*Juda kɨwaai ketike Tema hɨre wine Peres ketike Sara.  
\q1 Peres kine Hesron.  
\q1 Hesron kine Ram.   
\q1
\v 4 Ram kine Aminadap.  
\q1 Aminadap kine Nason.  
\q1 Nason kine Salmon.   
\q1
\v 5 \x * \xo 1:5 \xt Rut 4:13-17\x*Salmon keit Rehap hɨre wine nɨkan kɨre Boas.  
\q1 Boas hɨrak keit Rut hɨre wine nɨkan kɨre Obet.  
\q1 Obet kine Jesi.   
\q1
\v 6 \x * \xo 1:6 \xt 2Sml 12:24\x*Jesi kine Devit hɨrak mɨtɨk iuwe king.  
\q1 Devit kine Solomon. Nɨpaa Solomon miye pɨrak hɨre mɨte pe mɨtɨk Yuraia. Yuraia epei kaa, Devit ketɨwe hɨre mɨte pɨrak.   
\q1
\v 7 \x * \xo 1:7 \xt 1Kro 3:10-16\x*Solomon kine Riaboam.  
\q1 Riaboam kine Abaisa.  
\q1 Abaisa kine Esa.   
\q1
\v 8 Esa kine Jihosafat.  
\q1 Jihosafat kine Joram.  
\q1 Joram kine Usaia.   
\q1
\v 9 Usaia kine Jotam.  
\q1 Jotam kine Ehas.  
\q1 Ehas kine Hesekaia.   
\q1
\v 10 Hesekaia kine Manasa.  
\q1 Manasa kine Emos.  
\q1 Emos kine Josaia.   
\q1
\v 11 \x * \xo 1:11 \xt 2Kin 24:12-16; 2Kro 36:10; Jer 27:20\x*Josaia kine Jekonaia ketike kikrek nɨrak. Me wɨ im, mɨt ne Bebilon netike mɨt ne Isrel nenepan, hɨr neriyei mɨt ne Isrel neri nen wit kɨr.   
\q1
\v 12 \x * \xo 1:12 \xt Esr 3:2\x*Hɨr nari mɨt ne Isrel nen wit kɨr eik, Jekonaia kine Sialtiel.  
\q1 Siatiel kine Serababel.   
\q1
\v 13 Serababel kine Abaiat.  
\q1 Abaiat kine Elaiakim.  
\q1 Elaiakim kine Eso.   
\q1
\v 14 Eso kine Sedok.  
\q1 Sedok kine Ekim.  
\q1 Ekim kine Elaiat.   
\q1
\v 15 Elaiat kine Eliesa.  
\q1 Eliesa kine Matan.  
\q1 Matan kine Jekop.   
\q1
\v 16 Jekop kine Josep, mɨtɨk kerek keit mɨte Maria kerek wine mɨtɨk Jisas, kerek mɨt nenewek Mɨtɨk Iuwe ek Krais.   
\p
\v 17 Nɨpaa wɨ Ebraham kepu ere mɨte wine Devit, haiu mewenhis maamrer hɨr nar hiswiyen tekyaait (14). Me wɨ Devit kepu ere mɨte wine Jekonaia, wɨ kerek mɨt ne Bebilon neriyei mɨt ne Isrel neri nen wit kɨr, haiu mewenhis maamrer hɨr nar hiswiyen tekyaait (14). Me wɨ im ere Maria wine Jisas kerek God kehimɨtanek hɨrak kɨkaap haiu mɨt kaktaihis, haiu mewenhis maamrer hɨr nar hiswiyen tekyaait (14).   
\s1 Hɨm me Maria hɨre wine Jisas  
\r (Lu 2:1-7)  
\p
\v 18 \x * \xo 1:18 \xt Lu 1:27, 35\x*Menmen im hɨram hɨm me Jisas Krais miye pɨrak winaak ek. Jisas miye pɨrak Maria ap wetike Josep neitan wen au. Hɨr nehimɨteni weinɨm te hɨre wertei hɨre nepei wepɨtu wentar God Hɨmɨn Yaaik kau kekrerep kewis nɨkan kekre tu kɨre te hɨre wawinaak.  
\v 19 Hɨre wawine nɨkan te mɨtɨk kɨre Josep han kitet hɨrak ap kɨwaai ketikerep te hɨre wepɨtu. Hɨrak mɨtɨk yaaik ap hanhan kakwepyapɨr hɨrak han kitet hɨre wɨrɨak enum kaknipiye yɨnk enuk te hɨrak kare kakɨpakɨnep kaksiuwerep wauno.  
\v 20 Josep han kitet mɨte pɨrak Maria kerek epei wetu, te hɨrak kɨwaai kɨtyak te mɨtɨk ensel ke Mɨtɨk Iuwe God kan ketpɨwek, “Ti nepenyek hak ke maam nɨpu kit Devit ti ap enaain ti etikerep eiyɨtan eiyɨntar nɨkan kekre tu ke mɨte pit God Hɨmɨn Yaaik kewisɨk kekrerep hɨre wepɨtu.  
\v 21 \x * \xo 1:21 \xt Lu 1:31, 2:21; Ap 4:12\x*Hɨre sip newenep wawine nɨkan te ti ewis niuk mɨrak Jisas entar hɨrak kakɨkaap mɨt nɨrak ne Isrel, hɨrak kakɨsak menmen mɨr enum.”   
\p
\v 22 Menmen im mamnen mamises hɨm kerek nɨpaa Mɨtɨk Iuwe God katɨp mɨt profet em. Hɨram matɨp mar im:  
\v 23 \x * \xo 1:23 \xt Ais 7:14\x*“Yi mɨt miyapɨr eiyɨmtau im em. Maain mɨte nɨhan wawɨtu wawine nɨkan te mɨt nanɨnewek niuk mɨrak Emanyuel.” Haiu meweikɨn niuk mɨrak men hɨm maiu haiu matɨp, ‘God kau ketikewai.’   
\p
\v 24 Wanewik epei au, Josep kekrit hɨrak kises menmen kerek mɨtɨk ensel nepei ketpɨwek hɨrak kɨwaai kɨtyak kɨrem, te hɨrak keit Maria hɨr neitan.  
\v 25 \x * \xo 1:25 \xt Lu 2:21\x*Hɨr neitan te hɨrak ketikerep nɨran au ere hɨre sip newenep hɨre wine nɨkan. Hɨre winaak epei au, Josep hɨrak kewis niuk mɨrak Jisas.   
\c 2  
\s1 Mɨtɨkɨt wikak te wit hak tertei iuwe hɨrakɨt tan tatɨr Jisas  
\p
\v 1 Jisas miye pɨrak winaak keit wit Betlehem keit provins Judia. Maain kike mɨtɨkɨt hakɨt tɨr saur metike hɨr, wit kɨrakɨt keit yanɨmɨn kerek wepni kokai kan, hɨrakɨt tɨnaaiwɨr wit kɨrakɨt ten tiun wit Jerusalem, hɨrakɨt titehi mɨt tar ik:  
\v 2 \x * \xo 2:2 \xt Nam 24:17\x*“Nɨkan kike kerek miye winaak maain hɨrak kakre Mɨtɨk Iuwe King kakinɨn naanmampre mɨt ne Isrel, hɨrak keik? Haiu mɨr saur kɨrak kerek keteiknai miye wine mɨtɨk maain hɨrak kakre Iuwe. Hɨram mɨr meke wepni kokai kan, te haiu man mamwenɨpi niuk mɨrak.”  
\v 3 Mɨtɨk iuwe King Herot hɨrak kemtau hɨm kerek mɨte wine nɨkan, hɨrak han enuk kentar hɨrak han kitet maain hɨrak kakɨkrehɨr kɨrak. Mɨt yapɨrwe ne wit Jerusalem hɨr nepɨrpɨr nɨnapen nentar Herot hɨrak han enuk.  
\v 4 Mɨtɨk Herot kenɨne mɨt iuwe ne pris netike mɨt ne Skraip kerek nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨrak kitorhi, “Mɨt profet natɨp mɨte wawine Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek kaknen hɨre wawinaak wawɨt nein?”  
\v 5 Hɨr mɨt newenhi netpɨwek, “Hɨre wawinaak kakɨt wit Betlehem ke provins Judia kentar im em nɨpaa mɨtɨk profet Maika kewis hɨm me God mau tɨwei mar im:   
\q1
\v 6 \x * \xo 2:6 \xt Mai 5:2; Jo 7:42\x*‘Yi mɨt ne wit Betlehem yeit provins Judia. Yi iuwe yar ke mɨt ninɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel. Yi yɨre iuwe yentar maain mɨtɨk hak kekre nɨmɨn ke yi mɨt, hɨrak kakre mɨtɨk iuwe kakinɨn naanmampre mɨt nai ne Isrel.’”   
\p
\v 7 Hɨr netpɨwek epei au, te mɨtɨk Herot kenɨne mɨtɨkɨt kerek tɨr saur hɨrak kɨsawɨn kitɨwekɨthi me wɨ marmenum te hɨrakɨt tɨr saur kerekek kɨr keteikɨn mɨte wine nɨkan kerek maain hɨrak mɨtɨk iuwe.  
\v 8 Epei au, hɨrak keriuwetet ten Betlehem hɨrak ketpɨwekɨt kar ik, “Yi eino eiyɨn eiyɨneitnɨwek ere yi einapɨnek, te yi pɨke einen eiyɨtpo te hi anen awen ninɨp ewenɨpi niuk mɨrak.”   
\p
\v 9 Hɨrakɨt temtau hɨm me Herot epei werek, te hɨrakɨt ten. Te saur kerek nɨpaa hɨrakɨt tɨrek hɨrak kɨr kepu kentar wit kerek Jisas miye winaak kɨwaairi en.  
\v 10 Hɨrakɨt tɨr saur (o hɨr) kau kentar wit te hɨrakɨt han yaaik iuwe.  
\v 11 \x * \xo 2:11 \xt Sam 72:10-15; Ais 60:6\x*Hɨrakɨt tɨnɨk ten wɨnak nɨmɨn ein tɨr nɨkan Jisas ketike miye pɨrak Maria. Epei au, hɨrakɨt tewen ninɨp tine han kɨrakɨt yaaik teriuwerek tatɨp hɨrak nɨkan yaaik. Epei au, hɨrakɨt tewep tanɨk mɨrakɨt tewetɨwek menmen weinɨm. Hɨrakɨt tewetɨwek menmen yaaim gol, metike frankinsens (hɨram menmen mɨre smok smel), hɨram metike mir (hɨram menmen mɨnɨn yaaim mɨre yeirep, semi o kɨpna).  
\v 12 Maain hɨrakɨt tɨtyak tɨr God Haai hɨrak ketpɨwekɨt, “Yi ap pɨke eino eitɨp Herot menmen yi epei yɨrem.” Te maain hɨrakɨt tɨnaaiwɨr wit Betlehem hɨrakɨt pɨke titet yayiwe hak hɨrakɨt pɨke ten wit kɨrakɨt eik.   
\s1 Josep ketike mɨte nɨkan nɨrɨr nen Isip  
\p
\v 13 Mɨtɨkɨt wikak epei ten, Josep kɨtyak kɨr ensel hak ke God ke wɨtaan kan ketpɨwek, “Ti ekrit ehɨt nɨkan ketike miye pɨrak eri erɨr enaaiwɨr in ek ti eno Isip. Yi eiyu en ek ere hi etpi te yi einaaiwɨr wit ik e. Herot kɨnkatɨn nɨkan kakɨkɨp kaki.”  
\v 14 Josep kɨwaai kɨr ensel epei au, hɨrak kekrit ke wɨtaan ketike miye nɨkan hɨr nɨnaaiwɨr wit ik nen Isip.  
\v 15 \x * \xo 2:15 \xt Hos 11:1\x*Hɨr nepu Isip ere maain Herot kaa. Menmen im epei man mar ke Mɨtɨk Iuwe God ketpim te mɨtɨk profet Hosia kewisɨm mau tɨwei. Hɨram matɨp, “Hi epei enɨne Nɨkan kai kan kɨnaaiwɨr Isip.”   
\s1 Herot katɨp mɨt nɨrak hɨr nanɨnep nɨkerek hɨrakɨt teit wit Betlehem  
\p
\v 16 Maain Herot kertei mɨtɨkɨt wikak te wit wepni kokai kan en hɨrakɨt epei temitɨwekpɨn, hɨrakɨt ap pɨke tan au, hɨrak han enuk wɨsenuk. Hɨrak nɨpaa ketpɨwekɨt te hɨrakɨt pɨke tatnen tatpɨwek, te hɨrakɨt ap pɨke tan au. Te hɨrak kesiuwe mɨt nanɨno wit Betlehem nanɨnep nɨkerek hɨrakɨt wen kike tar tito mar wiketerem mar ke nɨpaa mɨtɨkɨt kerek tises saur tan tetpɨwekem me wɨ saur hɨrak kinɨn kɨr keteiknor mɨte wine nɨkan ik.  
\v 17 Mar im hɨm nɨpaa profet Jeremaia kewisɨm mau tɨwei hɨram epei man. Hɨram matɨp mar im:   
\q1
\v 18 \x * \xo 2:18 \xt Jen 35:19; Jer 31:15\x*“Hɨr mɨt nemtau hɨm me miyapɨr nɨkɨt neit wit Rama. Hɨr nemtau hɨr nɨkɨt hɨm iuwe hɨm iuwe. Nepenyerer ne Resel nɨkɨt nɨkerek nɨr. Hɨr mɨt miyapɨr nanrekyi nanweni han yaaik taau nentar nɨkerek nɨr ap nau en au. Hɨr naa.”   
\s1 Josep ketike mɨte nɨkan nɨnaaiwɨr Isip nan Isrel  
\p
\v 19 Herot epei kaa, Josep keit Isip. Wɨtaan ham Josep kɨwaai kɨtyak kɨr mɨtɨk ensel hak kiutɨp ke God kan kɨrek kewepyapɨr hɨrekes.  
\v 20 \x * \xo 2:20 \xt Eks 4:19\x*Hɨrak kewepyapɨr hɨrekes ketpɨwek kar ik: “Ti ekrit pɨke ehɨt nɨkan ketike miye pɨke eri eno wit ke Isrel. Mɨtɨk Herot nepei kaa te mɨt nɨrak ap te nanɨnep nɨkan ik au.”  
\v 21 Ensel ketpɨwek epei au, hɨrak kekrit keit nɨkan ketike miye pɨrak keri ken Isrel.  
\v 22 Hɨrak keri ken Isrel, hɨrak kemtau Herot nɨkan kɨrak Akeleas kekrehɨr ke haai kɨrak kɨrɨak menmen mɨrak naanmɨpre mɨt ne Judia, te hɨrak kɨnapen pɨke kaknen kaku wit Betlehem. Hɨrak kɨwaai kɨtyak ke wɨtaan kɨr ensel ke God ketpɨwek hɨrak kakno wit hak kaku en. Te Josep kɨnaaiwɨr Judia ken provins Galili.  
\v 23 \x * \xo 2:23 \xt Ais 11:1, 53:2; Lu 2:39; Jo 1:45-46\x*Hɨrak ken provins Galili ken kau wit hak kike mɨt nenewek Nasaret. Mar im hɨm nɨpaa mɨt profet newisɨm mau tɨwei me Mɨtɨk Krais hɨram epei man. Hɨm matɨp, “Hɨr mɨt nanɨnewek mɨtɨk ke wit Nasaret.”   
\c 3  
\s1 Jon Baptais kerek kɨkɨr mɨt nekre tɨpar hɨrak katɨp mɨt hɨm me God  
\r (Mk 1:2-8; Lu 3:1-18; Jo 1:19-28)  
\p
\v 1-4 \x * \xo 3:1-4 \xt Mt 4:17; Mk 1:15\x*\x * \xo 3:1-4 \xt Ais 40:3\x*\x * \xo 3:1-4 \xt 2Kin 1:8\x*Tito yapɨrwe epei men, hɨr wen nepu wit Nasaret. Me wɨ im mɨtɨk John kerek kɨkɨr mɨt nekre tɨpar hɨrak kan kau wit weinɨk ke Isrel kerek mɨt ap newi en. Hɨrak keriuwet kamel tepnek mɨrak mau yɨnk kɨrak, hɨrak keit yɨnk mɨram kamɨr mɨre waai keiyɨm ketepenem mau mamɨn kɨrak. Hɨrak kaam weise metike manu nɨkim mɨram me yaank weinɨm. Menmen meiyam au. Hɨrak kɨre mɨtɨk enuk kerp weinɨm. Hɨrak katɨp mɨt hɨm me God. Hɨrak ketpor kar ik: “Yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum, hi akɨri eikre tɨpar yi eiyises hɨm yaaim me God eiyɨntar menep te haiu mamɨr God kakɨrkeik hɨrak kakinɨnai naanmamrai.” John hɨrak mɨtɨk ik kerek nɨpaa profet Aisaia katɨp maain hɨrak kaknen. Hɨrak katɨp kar ik:  
\q1 “Tɨ ik ek ap mɨt nei newik, mɨtɨk hak kɨnap katɨp kar ik: ‘Yi einetɨt yayiwe me Mɨtɨk Iuwe, yi eirɨakek yaaik akɨrek te hɨrak kakisesim werek.’”   
\p
\v 5 Me wɨ im hɨr mɨt ne Jerusalem netike mɨt han nau nerer wit wit me provins Judia netike mɨt wit kɨr menep mani Jodan, hɨr nan nanɨr Jon.  
\v 6 Hɨr newepyapɨr menmen enum nɨpaa hɨr nɨrɨakem epei au, te Jon ken kɨkɨri nekre mani Jodan.   
\p
\v 7 \x * \xo 3:7 \xt Mt 12:34, 23:33; Ro 2:5; Rev 6:16-17\x*John kɨr mɨt iuwe yapɨrwe nises hɨm me Farisi netike hɨm me Sadyusi. Mɨt in hɨr mɨt iuwe natɨp mɨt han hɨr enises hɨm me Moses markeik. Hɨr nan te John kakɨkɨri te hɨrak kinɨn ketpor, “Yi enun yɨre nɨkerek ne manpen o yenmik. Yenmak te yi han kitet yi yaain hi akɨri te yi yairɨr yainopɨn yaikeipɨn menmen enum God maain kakrɨakem skelim mɨt enun kakɨwaanki kakriuwerem a?  
\v 8 Yi eiyinɨn eiweikɨn sip eiwet menmen enum yi eirɨak menmen yaaim eiteiknaiyem, haiu mamɨrtei yi yaain te maain hi akɨri eiyɨriuwe tɨpar.  
\v 9 \x * \xo 3:9 \xt Jo 8:33, 39; Ro 2:28-29, 4:12\x*Yi ap han ekitet yi ap eiweikɨn sip eiwet menmen enum eiyɨntar yi nepenyerer ne Ebraham, te God kaktɨp yi nɨkerek nɨrak au! Hi hetpi God yaaik te kakweikɨnhis nan im mamre mɨt hɨram mamɨkrehɨr ke yi nepenyerer ne Ebraham.  
\v 10 \x * \xo 3:10 \xt Mt 7:19; Lu 13:6-9; Jo 15:6\x*In ek God kewis hɨne me yerepɨ mɨwaai nu nun mɨram, te nu ap mamine nɨkim yaaim hɨrak kakman kakwɨrem mamɨkre si.  
\v 11 \x * \xo 3:11 \xt Jo 1:26-27, 33; Ap 1:5, 13:24-25\x*Hi hɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar hentar hɨr neweikɨn sip newet menmen enum. Mɨtɨk hak kiutɨp kakɨkaru kaknen hɨrak kɨre Mɨtɨk Iuwe kinɨna hi au weinɨk. Maain hɨrak kaknen hɨrak kakweti yi mɨt menmen wik. Hɨrak kakweti God Hɨmɨn Yaaik kaktike si. Hɨrak kewet mɨt menmen im hɨram mar ke  
\v 12 \x * \xo 3:12 \xt Mt 13:30\x*hɨrak keses rais mekre sar. Hɨrak kesesim epei au, hɨrak kaktenwewim hɨram haas mɨram mamno pɨn, hɨrak kakɨt rais kakwisɨm mamɨkre wɨnak. Te hɨrak kakripep haas weinɨm kakwɨrem kakɨsiyem.”   
\s1 Jon kɨkɨr Jisas kekre mani  
\r (Mk 1:9-11; Lu 3:21-22)  
\p
\v 13 Maain wɨ ham, Jisas kɨnaaiwɨr provins Galili ken mani Jodan kewepyapɨr hɨrekes kitehi Jon te hɨrak kakɨkɨrek.  
\v 14 Te Jon hanhan kewenek hɨrak ketpɨwek kar ik: “Ti henmak te ti han hitauhi te hi akɨrit? Ti iuwe hi au weinɨk. Hɨram yaaim te ti ekɨra.”  
\v 15 Jisas keremirɨwekem ketpɨwek, “Me in ek ti hɨrɨakem emɨr ke hi hituthiyem hentar hawɨr ewises menmen hɨm me God mau tɨwei hɨram matɨp menmen.” Hɨrak katɨp epei au, Jon kewenhi kɨkɨrek.  
\v 16 \x * \xo 3:16 \xt Jo 1:32\x*Hɨrak kɨkɨrek epei au, Jisas kɨnaairwɨr tɨpar kehɨn kɨniu ken pɨn eik, te nepni hɨremes mewep mɨre weipɨr hɨrak kɨr God Hɨmɨn Yaaik kekiuwe kan main main kɨre hore tapɨ hɨrak kenterik.  
\v 17 \x * \xo 3:17 \xt Sam 2:7; Ais 42:1; Mt 12:18, 17:5; Lu 9:35\x*Epei au, God katɨp hɨm hɨram meke nepni man matɨp mar im: “Ik ek hɨrak Nɨkan kai hi hanhan heriuwerek. Hɨrak kenipa hi han yaaik.”   
\c 4  
\s1 Seten kari han ke Jisas te hɨrak kises hɨm mɨrak au  
\r (Mk 1:12-13; Lu 4:1-13)  
\p
\v 1 \x * \xo 4:1 \xt Hi 2:18, 4:15\x*Jon kɨkɨr Jisas epei au, God Hɨmɨn Yaaik keriyaak ken yaank weinɨk mɨt ap newi, te Seten kari han kɨrak.  
\v 2 \x * \xo 4:2 \xt Eks 34:28\x*Hɨrak kau en 40 wɨtaan ere 40 wanewik, hɨrak ap kaam menmen au. Hɨrak ap kaam menmen au, te nɨnpɨ maak.  
\v 3 \x * \xo 4:3 \xt Jen 3:1-7\x*Hɨrak nɨnpɨ maak te Seten enuk kewisesik kan kakri han kɨrak. Hɨrak kan ketpɨwek kar ik: “Ti Nɨkan ke God ti etɨp nan im emweikɨn emre bret te ti ehɨm.”  
\v 4 \x * \xo 4:4 \xt Diu 8:3\x*Jisas ap kises hɨm mɨrak au, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Hi ap arɨakem antar hɨm me God mau tɨwei hɨram matɨp, ‘Mɨt miyapɨr ap te nankaap hɨras nanu nanriuwe menmen weinɨm hɨr nanɨm au. Hɨr enises hɨm me God te hɨr nanu werek.’”   
\p
\v 5 Hɨrak katɨp epei au, Seten keriyaak keiyɨk ken wit Jerusalem kerek mɨt nehimɨtanek wit ke God. Hɨrak keiyɨk ken kewisɨk kerp kentɨr wɨnak siup ke wɨnak ke God.  
\v 6 \x * \xo 4:6 \xt Sam 91:11-12\x*Hɨrak kerp kentɨr wɨnak siup ke wɨnak ke God, Seten ketpɨwek kar ik: “Ti Nɨkan ke God ti ehɨtɨkɨr ehiun tɨ. Ti ap te hahi au ehɨntar hɨm me God nɨpaa mɨt newisɨm mau tɨwei matɨp, ‘God kaktɨp mɨt nɨrak ensel me ti. Hɨr hismamrut te ti ap enamu hɨt mit ewenem mamniu nan taau.’”  
\v 7 \x * \xo 4:7 \xt Diu 6:16\x*Jisas ketpɨwek, “Hi ap arɨakem antar hɨm me God mau tɨwei matɨp mar im: ‘Yi mɨt miyapɨr ap eiri han ke Mɨtɨk Iuwe God ki te hɨrak kakɨkepi au emɨt!’”   
\p
\v 8 Hɨrak katɨp epei au, Seten keriyaak keiyɨk ken mɨniu (o neiyɨp) kau niu keteiknɨwek wit yapɨrwe me mɨt newi metike menmen mɨram yaaim.  
\v 9 Hɨrak keteiknɨwekem, hɨrak ketpɨwek, “Ti ewen ninɨp ewenɨpi niuk mai hi iuwe te hi ewetit menmen yapɨrwe im te ti ehinɨn naanmamprewem.”  
\v 10 \x * \xo 4:10 \xt Diu 6:13\x*Jisas pɨke ketpɨwek, “Ti enopɨn ekeipno. Hi ap arɨakem au antar hɨm me God au tɨwei matɨp mar im: ‘Yi mɨt miyapɨr eiwenɨpi niuk me Mɨtɨk Iuwe ki God kerekek, eirɨak menmen mɨrak. Menmen ham em au emɨt.’”  
\v 11 \x * \xo 4:11 \xt Hi 1:6, 14\x*Jisas katɨp epei au, Seten kɨrɨr kɨnaiwɨrek. Te Ensel hɨr nan nekepik.   
\s1 Jisas kinɨn kɨrɨak menmen keit provins Galili  
\r (Mk 1:14-15; Lu 4:14-15)  
\p
\v 12 \x * \xo 4:12 \xt Mt 14:3; Mk 6:17; Lu 3:19-20\x*Maain Jisas kemtau mɨt natɨp mɨt han nari Jon neiyɨk nen newisɨk kekre wɨnak enuk kentar hɨrak kene mɨtɨk iuwe King Herot. Hɨrak kemtewek nepei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik pɨke ken provins Galili.  
\v 13 \x * \xo 4:13 \xt Jo 2:12\x*Hɨrak ap kau wit Nasaret au. Hɨrak kɨnaiwɨrek ken kau wit Kapaneam kerek kɨrapɨt menep wan ke Galili, nɨpaa mɨt ne weiwɨk me Sebyulan ketike Naftalai hɨr newi.  
\v 14 Hɨrak kau in te hɨm me God nɨpaa profet Aisaia kewisɨm mau tɨwei hɨram mamnen. Nɨpaa hɨrak kewis hɨm im:   
\q1
\v 15 \x * \xo 4:15 \xt Ais 9:1-2\x*“Wit ke Sebyulan ketike wit ke Naftalai menep wan iuwe keit pɨnak ke mani Jodan, tɨ mau provins Galili mɨt ap ne weiwɨk me Isrel newi.   
\q1
\v 16 Mɨt miyapɨr kerek newi en hɨr nɨre mɨt kerek nau ne wɨtaan toto, te in ek hɨr nɨr si iuwe merhɨhe. Mɨt kerek nau enum nɨnaain hɨr nani hɨr nar ke mɨt kerek nau wit toto enum im. Te in ek wanewik epei kan.”   
\p
\v 17 \x * \xo 4:17 \xt Mt 3:2\x*Me wɨ im Jisas katɨp mɨt hɨm mɨrak, hɨrak katɨp, “Yi mɨt miyapɨr eiweikɨn sip eiwet menmen enum eiyɨntar menep haiu mamɨr mamɨrkeik te God kakinɨn naanmamprai haiu mɨt.”   
\s1 Jisas kenɨne mɨtɨkɨt tekyaait (4) tatisesik  
\r (Mk 1:16-20; Lu 5:1-11)  
\p
\v 18 Jisas kitet tenhaan menep wan eik ke Galili, hɨrak kɨr mɨtɨkɨt wik tariyakɨt ten tewɨr hepin iuwe tekin saauk. Niuk mɨrakɨt Saimon (niuk ham Pita) ketike nɨkik kɨrak Endru.  
\v 19 \x * \xo 4:19 \xt Mt 13:47\x*Jisas kɨret te hɨrak ketpɨwekɨt, “Yi wiketeret yi eiyisɨsa. Nɨpaa yi yari saauk. Te in ek hi ateikni yi yarkeik te yi eiri han ke mɨt hɨr nanises God.”  
\v 20 \x * \xo 4:20 \xt Mt 19:27\x*Hɨrak ketpɨwekɨt epei au, in ek hɨrakɨt tɨnaaiwɨr menmen mɨrakɨt te hɨrakɨt tisesik.  
\v 21 Hɨrak kepno kike kɨr mɨtɨkɨt wiketeret hakɨt Jems ketike nɨkik kɨrak Jon, hɨrakɨt nɨkerek hɨrakɨt te mɨtɨk niuk mɨrak Sebedi. Hɨrakɨt tetike haai tau bot kɨrakɨt tekerwo hepin. Jisas kenɨnewekɨt,  
\v 22 te hɨrakɨt wasenum tɨnaaiwɨr haai kɨrakɨt ketike menmen mɨrakɨt hɨrakɨt tisesik.   
\s1 Jisas kepno kewepyapɨr hɨm mɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe nɨnap te hɨr nɨre yaain  
\r (Lu 6:17-19)  
\p
\v 23 \x * \xo 4:23 \xt Mt 9:35; Mk 1:39; Ap 10:38\x*Hɨrak kenɨnewekɨt epei au, hɨrak ken kerer wit wit me provins Galili kewepyapɨr hɨm mɨrak kekre wɨnak mɨt nererik nekine hɨm me Moses hɨrak katɨp hɨm yaaim me God kinɨn naanmɨpre mɨt, hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr kerek nɨnap o yɨnk kɨr enuk, hɨr nɨre yaain.  
\v 24 \x * \xo 4:24 \xt Mk 6:55\x*Hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr hɨr nɨre yaain te hɨm me menmen Jisas kɨrɨakem men merer wit wit me provins Siria. Te hɨr yapɨrwe newi nari mɨt miyapɨr nɨnap o yɨnk kɨr enuk hɨr neriyei neri nen Jisas. Mɨt miyapɨr han hɨr nɨnap his hɨt enum, han en hɨr neperper nani, han en herwe mersɨsi te Jisas kekepi hɨr nɨre yaain.  
\v 25 \x * \xo 4:25 \xt Mk 3:7-8\x*Hɨr mɨt yapɨrwe nisesik. Mɨt in hɨr ne wit Jerusalem provins Judia, Galili, wit Dikapolis ketike tɨ me mani Jodan pɨnak ein.   
\c 5  
\s1 Jisas kerp mɨniu (o neiyɨp) katɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak  
\p
\v 1 Jisas kɨr mɨt miyapɨr nisesik, hɨrak kɨniu mɨniu (o neiyɨp) ken kau ke nɨmɨn. Mɨt nɨrak disaipel hɨr nan nau netikerek.  
\v 2 Hɨr nau netikerek, hɨrak kewep hɨm ketpor hɨm im:   
\s1 Jisas katɨp nenmak te mɨt hɨr han yaaik nanu  
\r (Lu 6:20-23)  
\p
\v 3 \x * \xo 5:3 \xt Ais 57:15\x*“Eiyɨmtau. Mɨt miyapɨr kerek hɨr nertei hɨr ap nises God werek werek hɨr han yaaik nanu nanɨntar God kaknen kakinɨni naanmampror.  
\v 4 \x * \xo 5:4 \xt Ais 61:2-3; Rev 7:17\x*God kenip mɨt miyapɨr kerek in ek hɨr nɨkɨt hɨr nanu werek nentar God kakɨkepi.  
\v 5 \x * \xo 5:5 \xt Sam 37:11\x*Mɨt miyapɨr kerek hɨr newenɨn han kɨr ke menmen, hɨr han yaaik nanu nanɨntar hɨr nanɨt menmen God nɨpaa ketpor hɨrak kakwetɨrem.   
\p
\v 6 \x * \xo 5:6 \xt Ais 55:1-2\x*“Mɨt miyapɨr kerek hɨr hanhan iuwe nises menmen God han yaaik hɨr nanisesim, hɨr han yaaik nanu. God kakɨkepi hɨr nanu werek nanisesik.   
\p
\v 7 \x * \xo 5:7 \xt Je 2:13\x*“Mɨt miyapɨr kerek hɨr hanhan neriuwe mɨt nekepi hɨr han yaaik nanu nanɨntar maain God hanhan kakriuweri kakɨkepi.   
\p
\v 8 \x * \xo 5:8 \xt Sam 24:3-4, 51:10, 73:1; Jo 3:2-3\x*“Mɨt miyapɨr kerek hɨr han kɨr yaaik ap nɨrɨak menmen enum, hɨr han yaaik nanu nanɨntar maain hɨr nantike God nanu nanɨt.   
\p
\v 9 \x * \xo 5:9 \xt Hi 12:14; Je 3:18\x*“Mɨt miyapɨr kerek hɨr newen mɨt han kɨr te hɨr nankiyan nanu nanɨt hɨr han yaaik nanu nanɨntar God kaktɨp hɨr nɨkerek nɨrak.   
\p
\v 10 \x * \xo 5:10 \xt 1Pi 3:14\x*“Mɨt miyapɨr kerek mɨt han nanɨp nentar hɨr nises menmen God ketpor hɨr enisesim, hɨr han yaaik nanu. Maain hɨr nantike God naanmampre menmen yapɨrwe.   
\p
\v 11 \x * \xo 5:11 \xt 1Pi 4:14; Je 1:2\x*“Mɨt hɨr netpi enum nerekyi enum naniwep newenɨni hɨm menmen nanɨntar yi yises hɨm mai, yi han yaaik yayu.  
\v 12 \x * \xo 5:12 \xt 2Kro 36:16; Ap 7:52; Hi 11:32-38; Je 5:10\x*Yi han yaaik yayu yayɨntar maain God kakweti menmen yaaim iuwe kakɨt wit kɨrak. Yi yayɨt menmen im yayɨntar nɨpaa mɨt nɨrɨak enum nenep mɨt profet nɨpaa newepyapɨr hɨm me God, te hɨrak kakwetɨr menmen yaaim iuwe mamɨt wit kɨrak.   
\s1 Mɨt nises God hɨr nɨre sol metike si  
\r (Mk 9:50; Lu 14:34-35)  
\p
\v 13 “Yi mɨt yi yɨkaap mɨt ne tɨ ap nises menmen enum mɨre sol mɨkaap sak naan hɨrak ap mamnɨn waswas. Te sol meweikɨn mɨre tɨpar ap mamtɨn hɨm yi eirɨak mekam te hɨram pɨke tokim? Taauye! Yi eiwɨrem mamno witeik te mɨt miyapɨr nanɨntɨram, hɨram enum.   
\p
\v 14 \x * \xo 5:14 \xt Jo 8:12, 9:5; Fl 2:15\x*“Yi yɨkaap mɨt ne tɨ nises God yɨre si mekepi me wɨtaan yitet yayiwe. Yi yɨre wit kerek mɨt nau niu. Hɨrak ap te kɨsawɨn taau, kau yaain mɨt miyapɨr nɨrek yanɨmɨn.  
\v 15 \x * \xo 5:15 \xt Mk 4:21; Lu 8:16, 11:33\x*Mɨt miyapɨr ap neksiu si nɨsawɨnek kɨnɨk tɨkenup o newisɨk kɨnɨk yeno au. Hɨr newisɨk kentar yeno te hɨrak kɨriyor kekre wɨnak te hɨr kerek nau nekrerek nɨr menmen.  
\v 16 \x * \xo 5:16 \xt Ef 5:8-9; 1Pi 2:12\x*Mar im menmen yi yɨrɨakem hɨram mɨre si. Mɨt nɨrem hɨram yaaim te hɨr nanwenɨpi niuk me Haai kaiu God kerek kau keit wit kɨrak.   
\s1 Jisas katɨp me hɨm lo me God  
\p
\v 17 \x * \xo 5:17 \xt Mt 3:15; Ro 3:31, 10:4\x*“Yi ap han ekitet hi han ehɨwaank hɨm me God Moses ketike mɨt profet nɨpaa newisɨm mau tɨwei. Hi ap han ehɨwaankem au. Hi han arɨak menmen nɨpaa hɨr netpim hɨram mamnen.  
\v 18 \x * \xo 5:18 \xt Lu 16:17, 21:33\x*Hi etpi werek. Hɨm mei kike me Moses o me mɨt profet hɨram ap te mamɨwaank mamɨt ere tɨ mamtike nepni hɨram mamwep mamɨwaank mamɨt. Me wɨ im menmen yapɨrwe hɨram epei au mamɨsi mamɨt.  
\v 19 \x * \xo 5:19 \xt Je 2:10\x*Mɨt kerek neweikɨn sip newet hɨm mei kike me hɨm me Moses metike hɨm me mɨt profet, hɨr nanri han ke mɨt te hɨr nanisesi, mɨt in niuk mɨr meit wit ke God hɨram weinɨm. Te mɨt kerek hɨr nises hɨm me God werek werek neteikɨn mɨt han hɨr enisesim, maain niuk mɨr meit wit ke God hɨram iuwe.  
\v 20 Hi hetpi werek. God katɨp menmen yaaim yi yisesim yɨrɨakem ap te maminɨn menmen mɨt ne Farisi netike mɨt iuwe ne Skraip kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em hɨr nɨrɨakem, yi ap eitike God eiyu hɨrak naanmamri. Hi hetpi menmen im hentar mɨt ne Farisi netike mɨt ne Skraip hɨr ap te nanu nantike God taau!   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt hɨr han enuk  
\r (Lu 12:57-59)  
\p
\v 21 \x * \xo 5:21 \xt Eks 20:13, 21:12; Lev 24:17; Diu 5:17\x*“Nɨpaa ere in yi yemtau hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp, ‘Yi mɨt ap einep mɨt han te hɨr nani au emɨt! Mɨtɨk kerek kenep mɨtɨk hak kaki, mɨt neiyɨk nanɨno mɨtɨk iuwe gavman.’  
\v 22 \x * \xo 5:22 \xt 1Jo 3:15\x*Te hi hetpi. Mɨtɨk kerek han enuk keriuwe kɨrak yinak, mɨt neiyɨk nanɨno nanɨr mɨt iuwe. Mɨtɨk kerek katɨp kɨrak yinak enum ketawɨnek, hɨr neiyɨk nanɨno nanɨr mɨtɨk iuwe gavman. Keimɨn katɨp kɨrak yinak enum katɨp hɨrak mɨtɨk enuk keweikɨn sip kewet God, te hɨrak naanempre hɨrekes te God ap kakwɨrek kakno si.   
\p
\v 23-24 \x * \xo 5:23-24 \xt Mk 11:25\x*“Wɨ ham ti eno wɨnak iuwe ke God ewenɨpi niuk mɨrak ewetɨwek menmen mɨt enwisɨm emɨntar kɨnaan me nan (alta), te ti eket han menmen enum ti hɨrɨak kit yinak em, ti ewis menmen mit emwaai en, ti ehinɨn eno etike kit yinak yi yewepnak yatɨp ere yi yekiyakɨt yau. Epei au, ti pɨke enen ehɨt menmen mit ewepwarem ewet God em ewenɨpi niuk mɨrak heriuwerem.   
\p
\v 25 \x * \xo 5:25 \xt Mt 6:14-15, 18:34-35\x*“Mɨtɨk hak han enuk keriuwit hanhan keryit kakno mɨtɨk iuwe gavman kakɨtpɨwek kakɨswut hɨm, ti etikerek eitɨpakɨt menmen ere yi han yaaik eiyu, o au en, yi yɨnapɨn mɨtɨk iuwe, hɨrak kakɨswut hɨm te mɨtɨk iuwe gavman kakriuwetit ti eno his me mɨt hɨr naanmɨpre wɨnak enuk, te hɨr nanwisit ekɨkrerek.  
\v 26 Ti ehu en ere ti pɨke ewetɨwek pewek emrer mɨrak ere werek, o au en, ti ehu ehɨt.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt miyapɨr nariyan his newenɨnem  
\p
\v 27 \x * \xo 5:27 \xt Eks 20:14; Diu 5:18\x*“Nɨpaa ere in yi yemtau hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp, ‘Yi ap eiriyan his eiwenɨnem au emɨt!’  
\v 28 \x * \xo 5:28 \xt 2Pi 2:14\x*Te hi hetpi. Mɨtɨk kerek kɨr mɨte naanmɨrewe hɨrak hemkre menepam hanhanep, hɨrak epei kɨwaai ketikerep kekre han kɨrak.  
\v 29 \x * \xo 5:29 \xt Mt 18:8-9; Mk 9:43-47; Kl 3:5\x*Menmen ti hɨrem heriuwe nanamɨr kit ke his yaaim mari han kit ti hɨrɨak menmen enum, ti eketim ewɨrem. Ti eket nanamɨr kit te ti ehu werek eno wit ke God hɨram yaaim. Hɨram enum te ti nanamɨr kit hɨrak kepu werek te kakri han kit te God kakwɨrit ti eno si.  
\v 30 His mit yaaim em hɨram mises han kit mɨrɨak menmen enum, ti ehɨt hɨne eremir ewɨrem. Ti eremir his ewɨrem te ti ehu werek eno wit ke God hɨram yaaim. His mit yaaim mepu werek te ti hɨrɨak menmen enum ti eno si hɨram enum.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨtɨk kesiuwe mɨte piutɨp wauno hɨrak kakɨt peiyap  
\r (Mt 19:9; Mk 10:11-12; Lu 16:18)  
\p
\v 31 \x * \xo 5:31 \xt Diu 24:1-4; Mt 19:7; Mk 10:4\x*“Nɨpaa ere in yi nepei yemtau hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei matɨp, ‘Mɨtɨk kerek kesiuwe mɨte pɨrak wauno waunaiwɨrek, hɨrak kakwetɨwe tɨwei hɨram matɨp nɨpaa hɨre mɨte pɨrak te in ek au hɨrak kepɨrep wen.’  
\v 32 \x * \xo 5:32 \xt 1Ko 7:10-11\x*Te in ek hi etpi. Mɨtɨk kerek kepɨr mɨte pɨrak wɨnaiwɨrek, te hɨre ap wɨrɨak menmen enum wetike mɨtɨk hak au, hɨrak kenipep weweikɨn sip wewet hɨm me God, me wɨ hɨre pɨke wawɨt mɨtɨk keiyak. Mɨtɨk kerek ketikerep hɨr nanɨtan, hɨrak keweikɨn sip kewet hɨm me God ketikerep.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt hɨr natɨp God hɨr nanises menmen  
\p
\v 33 \x * \xo 5:33 \xt Eks 20:7; Lev 19:12; Nam 30:2; Diu 23:21\x*“Nɨpaa ere in yi yemtau hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei matɨp, ‘Yi ap eiweikɨn sip eiwet hɨm nɨpaa yi yatɨp God. Au, yi eiyisesim.’  
\v 34-35 \x * \xo 5:34-35 \xt Ais 66:1; Mt 23:22; Ap 7:49; Je 5:12\x*\x * \xo 5:34-35 \xt Sam 48:2\x*Te hi hetpi. Yi ap eitɨp hɨm ham me menmen me God mamkaap hɨm mi yi yatɨp mɨt em te yi eiyisesim au emɨt! Yi ap eitɨp ‘Tru antap’ au emɨt eiyɨntar hɨrak wit ke God. Yi ap eitɨp menmen me tɨ mamkaap hɨm mi yi yatɨp mɨt em au emɨt eiyɨntar tɨ hɨram mɨre yeno me God hɨrak kewis hɨt mentɨram. Yi ap eitɨp menmen me wit Jerusalem mamkaap hɨm mi yi yatɨp mɨt em au emɨt eiyɨntar hɨrak wit kerek Mɨtɨk Iuwe God kau ketike mɨt. Yi yatɨp mar im yi yatɨp niuk me God. Hɨram enum emɨt!  
\v 36 Yi ap eitɨp menmen me paan ki mamkaap hɨm yi yatɨp mɨt em au emɨt eiyɨntar yi ap te eirɨak paan kei kiutɨp o yapɨrwe mau hesnu ki mamre hike o nɨpɨak taau. God kerekek kakrɨakem te hɨram mɨre ti atɨp niuk me God.  
\v 37 \x * \xo 5:37 \xt Je 5:12\x*Yi yatɨp mɨt yi eirɨak menmen yi eitɨp, ‘O, hi arɨakem,’ o ‘Au, hi hɨnapen.’ Yi eitɨp hɨm meiyam mamkaap hɨm mi te hɨr nertei yi eiyisesim, hɨram menmen enum meke Seten man. Menmen im enum emɨt!   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt hɨr nanɨp nerer mɨr  
\r (Lu 6:29-30)  
\p
\v 38 \x * \xo 5:38 \xt Eks 21:24; Lev 24:20; Diu 19:21\x*“Nɨpaa ere in yi yemtau hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp, ‘Mɨtɨk keketut nanamɨr kit ti eketɨwek kɨrak. Mɨtɨk kenektɨnut yehes kit, ti enektɨnɨwek kɨrak.’  
\v 39 \x * \xo 5:39 \xt Lev 19:18; Jo 18:22-23\x*Te in ek hi hetpi yi ap te einep mɨt mamrer me menmen mi enum nɨpaa hɨr nerekyiyem au emɨt! Mɨtɨk kitep ken tekep pɨnam, ti eteiknɨwek pɨnam hɨrak ekitep ekwim.  
\v 40 \x * \xo 5:40 \xt 1Ko 6:7\x*Mɨtɨk kerek keryit kakno mɨtɨk iuwe gavman kakmitetpɨn kakɨtpɨwek enum me menmen yaaim ti hɨrɨakem, te hɨrak kakɨt pewek mei mit ti ewetɨwekem emriuwe tanɨk.  
\v 41 Mɨt iuwe ne gavman nan nanitihi yi einenor menmen mɨr eiyɨm eino menep in, yi ap han enuk eikepi eiyɨm eino menep in au emɨt. Yi eiyɨm eino yanɨmɨn.  
\v 42 Mɨtɨk kerek kituthi me menmen mit, ti ewetɨwekem. Mɨtɨk kerek hanhan kakri menmen mit me wɨ im te maain hɨrak pɨke kakwetut mei mɨrak mamrerim, ti ewenɨwekhi ewetɨwekem.   
\s1 Jisas katɨp me mɨt hɨr hanhan neriuwe mɨt enun nepan nɨr  
\r (Lu 6:27-28, 32-36)  
\p
\v 43 \x * \xo 5:43 \xt Lev 19:18\x*“Nɨpaa ere in yi yemtau hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp, ‘Yi hanhan yeriuwe ni yinan, te yi han enuk yeriuwe mɨt enun nepan ni.’  
\v 44 \x * \xo 5:44 \xt Eks 23:4-5; Lu 23:34; Ap 7:60; Ro 12:14, 20; 1Ko 4:12\x*Te hi hetpi yi hanhan yeriuwe mɨt enun nepan ni, yi eiyitehi God hɨrak ap skelim mɨt kerek nerekyi enum, hɨrak ekrekyor menmen yaaim.  
\v 45 \x * \xo 5:45 \xt Ef 5:1\x*Yi yɨrɨak menmen mar im te yi eirɨak menmen eiyɨr ke haai ki God keit wit kɨrak hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak kenip wepni kɨr kɨkaap mɨt yaain netike mɨt enun nɨrɨak enum. Hɨrak kɨrɨak hawɨ kan kɨkaap mɨt yaain, mɨt au enun.  
\v 46 Yi mɨt hanhan yeriuwe mɨt kerek hanhan neriuwi te mɨt han au, yi han kitet God kakweti menmen yaaim a? Taauye! Mɨt enun nari pewek me takis hɨr nɨrɨak menmen mar im. Hɨram menmen weinɨm.  
\v 47 Yi mɨt yenɨne mɨt han ni yinan hɨr yaain te mɨt han au yi han kitet God kakweti menmen yaaim a? Taauye! Mɨt ap ne weiwɨk me Isrel ap nises God hɨr nɨrɨak menmen im. Hɨram menmen weinɨm.  
\v 48 \x * \xo 5:48 \xt Lev 19:2; Diu 18:13\x*Yi yɨrɨak mɨt ni enun nepan yaain, te yi yaain eiyɨr ke Haai ki God keit wit kɨrak hɨrak yaaik.   
\c 6  
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt nɨkaap mɨt han ap netenen menmen au  
\p
\v 1 \x * \xo 6:1 \xt Mt 23:5\x*“Yi naanempre hɨras te yi ap eirɨak menmen yaaim te mɨt nanri nanwenɨpi niuk mi nantɨp yi yaain au emɨt. Yi yɨrɨak menmen mar im te Haai ki God keit wit kɨrak kau niu hɨrak ap kakweti menmen yaaim menterim taau.  
\v 2 Wɨ yi eiwet mɨt kerek hɨr netenen menmen auri eiwetɨr menmen, yi ap eiwepyapɨr menmen yi yɨrɨakem au emɨt! Mɨt enun newisesik hɨr newet mɨt menmen, hɨr newepyapɨrem neit yayiwe o nekre wɨnak kerek mɨt nekine hɨm me Moses nekrerek, te mɨt nanɨr menmen hɨr nɨrɨakem nanwenɨpi niuk mɨr nanriuwerem. Hi hetpi werek, maain God ap kakwetɨr menmen mamrerim kakɨt wit kɨrak kakɨntar mɨt nepei netpɨwek hɨm yaaim me menmen hɨrak kɨrɨakem.  
\v 3 \x * \xo 6:3 \xt Mt 25:37-40\x*Yi eiyises menmen mɨr au emɨt! Yi eirɨak menmen eikaap mɨt, te yi eirɨakem eisawɨnem te mɨt ni yinan o mɨt han ap te nanɨrem taau.  
\v 4 Yi eirɨakem eisawɨnem te Haai ki God kerek kɨr menmen yi yɨsawɨn yɨrɨakem, hɨrak kakweti menmen yaaim mamrerim.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt nitehi God  
\r (Lu 11:2-4)  
\p
\v 5 \x * \xo 6:5 \xt Mt 23:5; Lu 18:10-14\x*“Wɨ kerek yi yitehi God menmen yi ap eirɨakem eiyɨr ke mɨt enun newisesik hɨr nɨrɨakem. Hɨr hanhan nerp nekre wɨnak kerek mɨt nekine hɨm me Moses nekrerek, o hɨr nerp yayiwe nitehi God menmen te mɨt nanɨri han kitet hɨr yaain nanwenɨpi niuk mɨr. Hi hetpi werek, maain God kakwetɨr menmen mamrerim kakɨt wit kɨrak taau.  
\v 6 \x * \xo 6:6 \xt 2Kin 4:33\x*Wɨ kerek yi yitehi God menmen, yi eino haau ke wɨnak iyepet weipɨr eiyitehi God kerek mɨt ap nɨrek, yi eitɨwekhi menmen. Te maain Haai ki God kerek kɨr menmen yi yɨsawɨn yɨrɨakem hɨrak kakweti menmen yaaim mamrerim.   
\p
\v 7 \x * \xo 6:7 \xt 1Kin 18:26-29; Ais 1:15\x*“Yi yitehi God menmen, yi ap eitɨp hɨm weinɨm yapɨrwe eiyɨr ke mɨt ap nertei God nerer wit wit ap ne Isrel hɨr nɨrɨakem au emɨt. Hɨr han kitet God kakɨmtau menmen mɨr kakɨntar hɨr netpɨwek neriuwe hɨm yapɨrwe nokim nokim.  
\v 8 \x * \xo 6:8 \xt Mt 6:32\x*Yi ap eiyises menmen hɨr nɨrɨakem eiyɨntar Haai ki God nepei kertei menmen yi yaitɨwem te maain yi yayu werek.   
\q1
\v 9 \x * \xo 6:9 \xt Jo 17:6\x*“Yi eitɨwekhi menmen yi eitɨp yayɨr ik:  
\q1 ‘Haai kaiu God, ti kerek heit wit kit heven, ti niuk mit  
\q1 iuwe te ti enip mɨt hɨr nanwenɨpi niuk mit.   
\q1
\v 10 \x * \xo 6:10 \xt Mt 7:21; 26:39; Lu 22:42\x*Haiu mituthi te ti enen ehinɨn naanmamprai haiu mɨt, te haiu mɨt yapɨrwe emises han kit mamɨr ke mɨt ensel neit wit kit heven hɨr nises han kit.   
\q1
\v 11 Petepin ti ewetai menmen mei te haiu mamɨm.   
\q1
\v 12 \x * \xo 6:12 \xt Mt 18:21-35\x*Ti esak menmen enum haiu mɨrɨakem mamɨr ke haiu mesak menmen enum me mɨt nerekyeiyem haiu matɨp, Hɨram menmen weinɨm.   
\q1
\v 13 \x * \xo 6:13 \xt 1Kro 29:11-13; Mt 26:41; Lu 22:40; Jo 17:15; 2Te 3:3; 2Ti 4:18; Je 1:13\x*Ti ap ewis menmen enum mamri han kaiu haiu mamrɨak enum au emɨt! Ti naanemprai me menmen enum.’   
\p
\v 14 \x * \xo 6:14 \xt Mk 11:25-26\x*“Eiyɨmtau. Yi eiyɨsak menmen enum mɨt nerekyiyem yi ap han ekitetim, yi eitɨp hɨram menmen weinɨm, te Haai ki God hɨrak kakɨsak menmen enum mi.  
\v 15 Yi ap eisak menmen enum me mɨt nerekyiyem au, te Haai ki God ap kakɨsak menmen enum mi.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt hɨr nɨnpɨ maan nanu  
\p
\v 16 \x * \xo 6:16 \xt Ais 58:5-9\x*“Wɨ kerek yi yɨnaain menmen nɨnpɨ mamiwei te yi eiyitehi God menmen, yi ap eiwen toni emu ninaan mi eiyɨr ke mɨt enun newisesik nɨrɨakem au emɨt! Hɨr newen toni mau ninaan mɨr te mɨt yapɨrwe nanɨri hɨr han kitet hɨr yaain hɨr newenɨpi niuk mɨr menterim. Hi hetpi werek, maain God ap te kakwenɨpi niuk mɨr taau.  
\v 17-18 Wɨ kerek yi yɨnaain menmen yi nɨnpɨ miwei te yi eiyitehi God menmen, yi ap eiwen toni waniu (o wein) au emɨt! Yi eikɨr eiwepep paan te mɨt han ap nertei yi nɨnpɨ miwei yitehi God. Te God Haai ki kerek mɨt ap nɨrek au, hɨrak kertei menmen yi yɨsawɨn yɨrɨakem, te maain hɨrak kakweti menmen yaaim menterim.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt nanɨt pewek yapɨrwe  
\r (Lu 12:33-34)  
\p
\v 19 \x * \xo 6:19 \xt Je 5:1-3\x*“Yi ap eiri menmen mei yapɨrwe me tɨ im naanemprewem meit wɨnak ki au emɨt! Mesik, metike wesiun merermirɨr laplap, nɨ o heiniut mamwim te menmen mamwepep, o mɨt enun nanɨnen nanwep wɨnak nankintɨp menmen im.  
\v 20 \x * \xo 6:20 \xt Mt 19:21; Lu 18:22; Kl 3:1-2\x*Au, yi yɨrɨak menmen yaaim te God kakweti menmen mɨrak yaaim meit wit kɨrak. Menmen hɨrak kakwetaiyem, mesik, wesiun o heiniut mamɨnterim ap te mamɨwaank menmen im au, mɨt enun ap te nanɨnen nantɨwem taau.  
\v 21 Menmen mɨt han kitet hɨram mamkepi nanu werek, han kɨr kakisesim. Te yi han ekitet menmen me tɨ au emɨt! Menmen me God keremem.   
\s1 Jisas katɨp menmen me nanamɨr hɨrak kɨre si  
\r (Lu 11:34-36)  
\p
\v 22 “Nanamɨr ki hɨrak kɨre si kakɨkaap yɨnk ki. Nanamɨr ki yaaik te yi yayɨr menmen werek werek. Han ki hɨrak kɨre nanamɨr. Yi han kitet menmen yaaim, yi eiyises God werek werek.  
\v 23 Te nanamɨr ki hɨrak enuk toto te yi ap eiyɨr menmen werek werek au. Han ki kekre yɨnk ki hɨrak kises menmen enum, hɨram mɨre toto, te menmen im mekrerek hɨram mamriwaank.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt han ekitet God-menmen me tɨ au emɨt  
\r (Lu 16:13)  
\p
\v 24 “Mɨtɨk ap kakises menmen wik werek werek au. Hɨrak hanhan mɨtɨk kiutɨp, hɨrak kaknapen keiyak. Hɨrak kakɨkaap mɨtɨk kiutɨp, hɨrak kakweikɨn sip kakwet keiyak. Yi han ki kakɨnke kakɨntar pewek ap te yi eiyises God werek werek au.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt han kitet menmen mamkepi nanu werek  
\r (Lu 12:22-31)  
\p
\v 25 \x * \xo 6:25 \xt Fl 4:6; 1Ti 6:6-8; Hi 13:5; 1Pi 5:7\x*“Te hi hetpi. Yi ap han kakitet yapɨrwe me menmen yi yayɨm te yi yayu werek, o menmen yi eimɨr emu yɨnk ki au emɨt! Han ki kinɨn menmen yi yayɨm, yɨnk ki kinɨn klos yi yaimɨr. God keweti yɨnk ki ketike han ki kekrerek te yi eiyisesik. Hɨrak naanmampri me menmen te yi eiyu werek werek.  
\v 26 \x * \xo 6:26 \xt Mt 10:29-31; Lu 12:6-7\x*Yi eiyɨr hore hɨram meniuwe men in men ein. Hɨram ap mamɨr ni mei o meket teket mei men mewisɨm mekre weisaak au. Te Haai ki God hɨrak naanmɨprewem. Yi yinɨn hore yapɨrwe te God naanmampri.  
\v 27 Mɨtɨk kei kiutɨp kekre nɨmɨn ke yi mɨt han kitet yapɨrwe te kakrɨak menmen mamkepik hɨrak kaku wɨ meiyam o tito yapɨrwe a? Taauye!   
\p
\v 28 “Yi ap hanhan yeriuwe menmen yi eimɨr au emɨt. Yi yayɨr timen hɨram mewo meit yayiwe. Hɨram ap mekerwo laplap o mesikek yɨwaap au.  
\v 29 \x * \xo 6:29 \xt 1Kin 10:4-7; 2Kro 9:3-6\x*Te hi hetpi. Nɨpaa mɨtɨk iuwe King Solomon hɨrak kamɨr klos mɨrak yaaim, te klos mɨrak ap yaaim mar ke timen im au.  
\v 30 God kerekek hɨrak kenip yenkis timen weinɨm hɨram mɨre yaaim. Te hɨram mepu petepin, teipmen hɨram mami te mɨt nanɨsiyem. Yi yinɨn timen te God naanmɨprewem werek werek hɨrak naanmampri. Yi ap yises hɨm me God werek werek au.  
\v 31 Te yi ap han ekitet emɨr im: ‘Maain hi ehɨt menmen mamtike tɨpar mamɨt nein te hi hahɨm o hi ehɨt klos mamɨt nein te hi emɨr? Menmen mar im au emɨt.’  
\v 32 \x * \xo 6:32 \xt Mt 6:8\x*Yi ap han kitet menmen im au eiyɨntar mɨt ap ne weiwɨk mi Isrel kerek ap nises God hɨr hanhan neriuwe menmen im wɨsenum. Yi ap han ekitet menmen eiyɨr ke hɨr han kitetim eiyɨntar God hɨrak Haai ki nepei kertei menmen yapɨrwe yi eitɨwem te yi eiyu werek werek.  
\v 33 \x * \xo 6:33 \xt 1Kin 3:10-14; Sam 37:4, 25; Ro 14:17\x*Te yi mɨt miyapɨr yinɨn hanhan eiyises God hɨrak kinɨn naanmampri te hɨrak kakrekyi yi yaain. Yi yɨrɨak menmen im te God naanmampri me menmen meiyam te yi eiyu werek.  
\v 34 \x * \xo 6:34 \xt Eks 16:4, 19; Mt 6:11\x*God naanmampri me menmen meiyam yi eiyu werek, te yi ap hanhan eiriuwe menmen teip hekrit hɨram mamnen. Menmen teiyɨp hekrit hɨram mamnen, yi ap yaiwenem taau. Hɨram mamnen. Te yi han ekitet me menmen enum petepin epei man naanempre hɨras me menmen im.   
\c 7  
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt skelim mɨt han  
\r (Lu 6:37-38, 41-42)  
\p
\v 1 \x * \xo 7:1 \xt Ro 2:1; 1Ko 4:5; Je 4:11-12\x*“Yi ap skelim mɨt me menmen hɨr nɨrɨakem te God ap skelim yi mɨt me menmen me yi yɨrɨakem taau.  
\v 2 \x * \xo 7:2 \xt Mk 4:24\x*Yi ap skelim mɨt eiyɨntar God skelim yi mɨt kakriuwe menmen yi yɨrɨak mɨt han em. Menmen yi yɨrɨak mɨt han em, God kakrekyiyem kakɨnterim.  
\v 3 Ti henmak te ti hɨr kit yinak menmen kike mɨre yenkis yehes mekre nanamɨr kɨrak te ti hanhan ekinɨwekem mamnopɨn mamkeipnɨwek nanamɨr kɨrak, te ti ap hanhan ekin menmen wɨsenum mɨre nu heneik mekre nanamɨr kit a?  
\v 4 Hɨram enum te ti atɨp kit yinak, ‘Ti ewisa hi ekinut menmen mekre nanamɨr kit emnopɨn emkeipɨn nanamɨr kit,’ te ti menmen wɨsenum mamsonut nanamɨr kit te ti ap ehɨr ein ein werek werek taau.  
\v 5 Ti mɨtɨk enuk ewenɨn hɨm. Ti ehinɨn naanempre nanamɨr kit te maain ti ekaap kit yinak eriuwe nanamɨr kɨrak. Hɨram mar im: Ti ehinɨn eweikɨn sip ewet menmen enum mekre han kit te ti ehu werek. Maain ti ehu werek te ti ekaap kit yinak ekweikɨn sip ekwet menmen enum mɨrak kike.   
\p
\v 6 \x * \xo 7:6 \xt Mt 10:11\x*“Yi ap eitɨp mɨt enun han kɨr enuk kɨre samiyak hɨm yaaim me God au emɨt! Yi eirɨakem hɨram mamɨr ke mɨtɨk kewɨr hore haam metike pitau (o yɨnɨ) o menmen yaaim mɨwaai tɨ, sak mamnen mamɨntɨrerim mamɨwaankem. Hɨram mamɨntɨrerim mamɨwaankem nepei au, hɨram mamweikɨn mamwɨr nɨkɨn mamiwep.   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt hɨr nanitehi God menmen werek werek  
\r (Lu 11:9-13)  
\p
\v 7 \x * \xo 7:7 \xt Jer 29:13-14; Mk 11:24; Jo 14:13-14, 15:7, 16:23-24\x*“Yi eiyitehi God menmen te hɨrak kakwetiyem. Yi eiyɨneitɨn menmen me God te yi eiyɨrem. Yi eiyɨrp weipɨr eiket teruk te God kakɨkeiswiyek.  
\v 8 \x * \xo 7:8 \xt Je 1:5; 1Jo 3:22, 5:14-15\x*Hi hetpi werek. Mɨt kerek nitehi God menmen hɨrak kakwetɨrem. Mɨt kerek nanɨnantɨn menmen me God hɨr nanɨrem. Mɨt kerek nerp weipɨr neket teruk, te God kakɨkeisworek.   
\p
\v 9 “Mɨtɨk hak kekre nɨmɨn ke yi mɨt, nɨkan kɨrak kakitɨwekhi me niu o bret, hɨrak ap kakwetɨwek nan te hɨrak kakɨm au.  
\v 10 O nɨkan kɨrak kakitehi haai me saauk, hɨrak ap kakwetɨwek mɨniu han enuk (o neiyɨp han) o manpen siurp (o yenmik siurp) enuk te kakɨm taau.  
\v 11 \x * \xo 7:11 \xt Je 1:17\x*Yi mɨt kerek yi enun yi yertei yewet nɨkerek ni menmen yaaim. Te Haai ki God kerek keit wit kɨrak Heven hɨrak yaaik wɨsenuk kakɨkaap mɨt kerek nanitɨwekhi me menmen yaaim hɨrak kakwetɨrem hɨram mamkepi.   
\p
\v 12 \x * \xo 7:12 \xt Mt 22:39-40; Lu 6:31; Ro 13:8-10\x*“Te hi hetpi. Yi eiyinɨn eirɨak mɨt miyapɨr menmen yaaim yi hanhan te hɨr pɨke nanrekyiyem. Menmen im hi hetpi yi eirɨakem hɨram mises menmen yapɨrwe mɨtɨk Moses ketike mɨt profet hɨr newisɨm mau tɨwei hɨram matɨp yi eiyisesim.   
\s1 Jisas katɨp hɨm me weipɨr kike mɨt nanitetik te hɨr nanu werek werek  
\r (Lu 13:24)  
\p
\v 13 “Yi eiyitet weipɨr kike eiyɨntar ya weipɨr ke wit si enum hɨrak kɨhi iuwe, yayiwe kɨpɨrak, mɨt miyapɨr yapɨrwe nitetik.  
\v 14 \x * \xo 7:14 \xt Jo 10:7, 9; Ap 14:22\x*Te weipɨr kerek mɨt miyapɨr nanitetik te hɨr hɨmɨn kɨr kaku werek, hɨrak au kɨhi kike, ya enuk kike, mɨt miyapɨr niutɨp niutɨp keriyen nanitetik.   
\s1 Jisas katɨp hɨm me mɨt profet enun nemipɨn  
\r (Lu 6:43-44, 13:25-27)  
\p
\v 15 \x * \xo 7:15 \xt Mt 24:4, 24; Ap 20:29; 2Pi 2:1\x*“Yi mɨt miyapɨr yi naanempre hɨras me mɨt profet enun nemipɨn. Hɨr nanɨnen nanmitipɨn nanriuwe hɨm mɨr te yi han kitet hɨr mɨt yaain God keriuweti nan netpi menmen. Te han kɨr enuk hɨr nemipɨn nanriwaank me menmen me God yi yisesim.  
\v 16 \x * \xo 7:16 \xt Ga 5:19-22; Je 3:12\x*Yi eiyɨrtei hɨr yaain o enun nanriuwe menmen hɨr nanrɨakem. Nu teketuk ap te mamri mamɨr ke hɨnaan nɨkim au. Waai wakɨn ap te mamri mamɨr ke tuwaan au.  
\v 17 Nu yaaim hɨram mamri nɨkim yaaim. Nu enum ap mɨre yaaim te mamri nɨkim yaaim au. Enum keremem.  
\v 18 Nu yaaim ap te mamri nɨkim enum au. Nu enum ap te mamri nɨkim yaaim taau.  
\v 19 \x * \xo 7:19 \xt Mt 3:10; Lu 3:9; Jo 15:6\x*Nu mei enum ap mine nɨkim yaaim, mɨt nanman nanwɨrem mamno si.  
\v 20 \x * \xo 7:20 \xt Mt 12:33\x*Te hi hetpi werek. Yi eiyɨrtei mɨt kerek profet enun nemipɨn neriuwe menmen hɨr nɨrɨakem.   
\p
\v 21 \x * \xo 7:21 \xt Mt 21:31; Lu 6:46; Ro 2:13; Je 1:22, 25\x*“Yi ap han kitet mɨt yapɨrwe kerek nenewa hi Mɨtɨk Iuwe yaaik, hɨr nanre nɨkerek ne God. Au, hɨr mɨt miyapɨr kerek nises menmen Haai kai God hɨrak hanhan hɨr nanisesim, hɨr keriyen hɨr nɨkerek nɨrak.  
\v 22 \x * \xo 7:22 \xt Jer 14:14\x*Wɨ maain God kakɨnke mɨt, hɨr yapɨrwe nanɨnen nanɨtpo, ‘Mɨtɨk Iuwe Yaaik. Haiu epei mekrehɨr kit haiu matɨp mɨt hɨm me God, haiu mepɨr herwe enum men mekeipɨn mɨt, haiu mɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe nɨpaa mɨt ap nɨrem, haiu mɨkaap mɨt nɨnap o his hɨt enum ere hɨr nɨre yaain.’  
\v 23 \x * \xo 7:23 \xt Sam 6:8; Mt 10:33, 13:41-42; 2Ti 2:19\x*Hɨr nanɨtpo menmen im te hi tewen ehɨtpor, ‘Hi hepɨtari yi neimɨn. Yi ap ne God au. Yi mɨt enun yɨrɨak enum yi einopɨn eikeipno!’   
\s1 Jisas katɨp hɨm me mɨtɨkɨt wik time wɨnak wik.  
\r (Lu 6:47-49)  
\p
\v 24 \x * \xo 7:24 \xt Je 1:22\x*“Mɨt miyapɨr kerek nemtau hɨm mai hɨr nanisesim hɨr nanɨr ke mɨtɨk yaaik kime wɨnak kɨrak kau kentɨr nan.  
\v 25 Maain hawɨ kan mani kɨniu nɨme yuwerep mɨniu wɨsenum te wɨnak kewen au. Hɨrak mɨtɨk kimaak kentɨr nan.  
\v 26 Mɨt kerek nemtau hɨm hi hetpim hɨr ap nanisesim hɨr nanɨr ke mɨtɨk kime wɨnak kɨwaai tɨ kɨre tenhaan.  
\v 27 Maain hawɨ kaknen, mani kɨniu, nɨme yuwerep mɨniu, te wɨnak kewen. Wɨnak kewen mani kakɨp keiyɨk ken.”   
\s1 Mɨt han kɨr kekrit keriuwe menmen Jisas ketporem  
\p
\v 28 \x * \xo 7:28 \xt Mk 1:22; Lu 4:32; Jo 7:46\x*Jisas katɨp hɨm mɨrak epei au, mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek nemtau menmen hɨrak ketpim, hɨr han kekrit neriuwerem.  
\v 29 Hɨr han kekrit neriuwerem nentar hɨrak ap ketpor kar ke mɨt iuwe ne skraip kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em. Au, hɨr nises hɨm me mɨt iuwe ne nɨpaa ein netporem. Te Jisas ketpor kar ik au. Hɨrak ketpor kar ke Mɨtɨk Iuwe God keriuwetek kan ketpor hɨm mɨrak.   
\c 8  
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk lepro mau yɨnk kɨrak hɨrak kɨre yaaik  
\r (Mk 1:40-44; Lu 5:12-14)  
\p
\v 1 Jisas kɨnaaiwɨr mɨniu (o neiyɨp) kekiuwe kan kesiyen, te mɨt yapɨrwe nisesik.  
\v 2 Hɨrak kekiuwe ken kesiyen, mɨtɨk kerek enuk lepro mau yɨnk kɨrak ek kan kɨrek kewen ninɨp kau menep hɨt mɨrak, hɨrak han kitet hɨrak iuwe, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Kai Iuwe, ti han kit ti ekepa hi are yaaik.”  
\v 3 Hɨrak katɨp epei au, Jisas kesiuwe his metenenik hɨrak katɨp, “Hi han kai ekepit ti ere yaaik.” Hɨrak katɨp epei au, wasenum mɨtɨk enuk lepro mewik hɨrak kɨre yaaik.  
\v 4 \x * \xo 8:4 \xt Lev 14:1-32; Mt 9:30; Mk 7:36; Lu 17:14\x*Hɨrak kɨre yaaik, Jisas ketpɨwek, “Ti ap eno etɨp mɨt han menmen hi herekyutem au emɨt! Ti eno wɨnak ke God eteikɨn mɨt pris yɨnk kit ewepwar menmen mar ke hɨm me Moses mau tɨwei metput ti hɨrakem. Ti hɨrɨak menmen im te hɨr nanɨrtei God kekepit ti hɨre yaaik.”   
\s1 Jisas kɨkaap wok mɨtɨk ke mɨtɨk iuwe ke ami  
\r (Lu 7:1-10)  
\p
\v 5 \x * \xo 8:5 \xt Jo 4:46-47\x*Maain Jisas ken kiun wit Kapaneam, mɨtɨk iuwe ke ami ke wit Rom kewenyipɨrek kitɨwekhi hɨm iuwe kar ik:  
\v 6 “Kai Iuwe, mɨtɨk kɨrɨak menmen mai hɨrak kɨnap kɨwaai wɨnak eik. His hɨt mɨrak epei au maa meit, yɨnk kɨrak kekek wɨsenum.”  
\v 7 Jisas kewenhi ketpɨwek, “Hi tewen anen akepik te hɨrak kakre yaaik.”   
\p
\v 8 Te mɨtɨk iuwe ke ami ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, hi ap yaaik te ti enen enɨk wɨnak kai. Ti atɨp hɨm weinɨk kerekek te menmen enum mamnopɨn mamkeipɨn mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mai hɨrak ekre yaaik.  
\v 9 Hi hises hɨm me mɨtɨk hak hɨrak kinɨna hɨrak iuwe naanmɨprau. Te hi hɨrekes naanmɨpre mɨt nai hi hinɨni. Te hi hatɨp mɨtɨk keiyak kiutɨp: ‘Ti eno,’ hɨrak kakno. Hi hatɨp keiyak: ‘Ti enen,’ hɨrak kaknen. Te hi atɨp mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mai em: ‘Ti erɨak menmen eim,’ te hɨrak kɨrɨakem. Hi hertei ti atɨp hɨm mit ehɨrp in, hɨrak kakre yaaik.”  
\v 10 \x * \xo 8:10 \xt Mt 15:28\x*Jisas kemtau hɨm kerek mɨtɨk ik ek ketpim, hɨrak han kekrit kekrit keriuwerem. Te hɨrak katɨp mɨt miyapɨr kerek nisesik, “Hi ap nɨpaa hɨr mɨtɨk kei ke Isrel katɨp hɨm mar im kises God werek werek kar hɨrak kisesik au. Hɨrak kiutɨp kerekek.”   
\p
\v 11 \x * \xo 8:11 \xt Sam 107:3; Lu 13:28-29\x*Jisas wen katɨp: “Hi hetpi werek. Mɨt miyapɨr yapɨrwe nanɨnen nanrer wit wit nanises hɨm mai werek te hɨr nanu yeno nanɨm menmen nantike Ebraham, Aisak, tetike Jekop nanu nanɨt wit kerek God kewiyen.  
\v 12 \x * \xo 8:12 \xt Mt 22:13, 25:30; Lu 13:28\x*Te mɨt miyapɨr kerek nɨpaa miyerer nɨr ninen hɨr ne Isrel hɨr ap nanisɨsa au, te maain God kakɨpɨri nanɨno wit enuk toto te hɨr nankɨt nanine han enuk nanɨneknen yehes mɨr nanu en.”   
\p
\v 13 Jisas ketpor epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk iuwe ke ami ke Rom kerek kinɨn naanmɨpre mɨt han en, “Ti eno. Menmen mamnen mamɨr ke ti han kitet hɨram mamnen.” Hɨrak katɨp epei au, waswas wok mɨtɨk kɨrak hɨrak kɨre yaaik.   
\s1 Jisas kɨkaap Pita mɨte pɨrak miye pɨre  
\r (Mk 1:29-31; Lu 4:38-39)  
\p
\v 14 \x * \xo 8:14 \xt 1Ko 9:5\x*Maain Jisas kan wɨnak ke Pita eik, hɨrak kɨr Pita maam pɨrak kerek wine mɨte pɨrak hɨre wɨwaai yeno wɨnap yɨnk sisi.  
\v 15 Jisas ken ketenen his mɨre, te hɨre wɨnap yɨnk sisi epei au, hɨre wɨre yaaip. Te hɨre wekrit wɨrɨak menmen me Jisas kakɨm.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe  
\r (Mk 1:32-34; Lu 4:40-41)  
\p
\v 16 Maain hɨnkewɨ, hɨr mɨt han neithis mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek herwe enum mau mekre han kɨr, hɨr neriyei nan nɨr Jisas. Hɨrak kepɨr herwe enum im kriuwe hɨm hɨrak ketpim, hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr kerek nɨnap te hɨr nɨre yaain hɨr nanu werek.  
\v 17 \x * \xo 8:17 \xt Ais 53:4\x*Hɨrak kɨrɨak menmen im te hɨm nɨpaa God katɨp Aisaia kewisɨm mau tɨwei hɨram nepei man. Hɨm im matɨp mar im: “Hɨrak kepɨr menmen enum merekyei haiu mɨnap en te haiu mɨre yaain.”   
\s1 Hɨm me mɨtɨk hanhan kakises Jisas  
\r (Lu 9:57-60)  
\p
\v 18 In ek Jisas kɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe nisesik neweiknɨwek te hɨrak katɨp mɨt nɨrak, “Haiu mɨt han emno wan pɨnak ein emnaaiwɨr mɨt in.”  
\v 19 Hɨrak ketpor epei au, mɨtɨk hak ke skraip kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨrak katɨp Jisas, “Hi apɨno wit kerek ti epnoriyen.”  
\v 20 \x * \xo 8:20 \xt 2Ko 8:9\x*Jisas ketpɨwek, “Miyak ke niu hɨram mɨwaai mekre nu herkip. Hore hɨram mime yaank mau niu. Te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe ap wɨnak kei kepu te hi eno ewaai ekrerek. Hi ap ewetut menmen au. Ti henmak te ti hanhan ehisɨsa?”  
\v 21 \x * \xo 8:21 \xt 1Kin 19:20\x*Mɨtɨk disaipel hak katɨp Jisas, “Mɨtɨk Iuwe, ti ewisa hi ehinɨn ano ewis haai kai kerek kaki kakɨkre hei, te hi pɨke anen eisesit.”  
\v 22 \x * \xo 8:22 \xt Jo 5:25\x*Te Jisas ketpɨwek, “Au ti ehisɨsa. Mɨt kerek ap nises hɨm mai hɨr enwisɨk kakɨkre hei.”   
\s1 Jisas katɨp te nɨme iuwe kerek mɨniu hɨram maa (o matɨn) meit  
\r (Mk 4:36-41; Lu 8:22-25)  
\p
\v 23 Hɨrak katɨp epei au, Jisas kehɨn kɨniu ken kekre bot. Mɨt disaipel nɨrak hɨr nisesik.  
\v 24 \x * \xo 8:24 \xt Sam 4:8\x*Hɨr nau nekre bot epei au, hɨr nerekir wan. Te yuwerep mɨniu mɨrɨak wan sɨr mɨniu mɨsawɨn bot, te Jisas hɨrak kɨwaai.  
\v 25 Hɨrak kɨwaai hɨr nan nekotɨtek netpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe ekepei! Bot epei kaknatɨn kakɨkre tɨpar kakno tɨ eik te haiu mami.”  
\v 26 \x * \xo 8:26 \xt Sam 89:9; Mt 14:31, 16:8\x*Jisas ketpor, “Yenmak te yi yɨnapen? Yi mɨt ap han kitet menmen yaaim mai iuwe au a?” Hɨrak ketpor epei au te hɨrak kekrit katɨp kewen yuwerep te wasenum nɨme metike wan tɨpar mehɨhe mɨwaai meit.  
\v 27 Te mɨt neperper natɨpan, “Hɨrak mɨtɨk ik ek hɨrak kɨre keimɨn te nɨme metike wan memtau hɨm mɨrak te hɨrak katɨp yuwerep metike nɨme te hɨram mewɨre mɨwaai meit?”   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨkɨt wik kepɨr herwe enum mekre han kɨrakɨt  
\r (Mk 5:1-17; Lu 8:26-37)  
\p
\v 28 Jisas ken kiun wan pɨnak ein, hɨrak tɨ ke mɨt ne wit Gadara. Hɨrak kiun ein, mɨtɨkɨt wik herwe enum mau mekreret kenipet hɨrakɨt tau tekre herwe hei te hɨrakɨt tan tewenyɨpɨr Jisas. Hɨrakɨt enukɨt tetaritari han ken sip tɨrɨak enum te mɨt miyapɨr nɨnaain hɨrakɨt tatnɨp te hɨr ap nanitet yayiwe kerek hɨrakɨt tewi en taau. Hɨrakɨt tewenyipɨrek hɨrakɨt  
\v 29 \x * \xo 8:29 \xt Mk 1:24; Lu 4:34, 41\x*tɨnap tenɨne tar ik: “Nɨkan ke God, kenmak te ti han heraiwaank. Wɨ ap epei man wen au te ti han arekyei menmen enum hepɨrei mamno wit enuk kerek menmen mamwep!”  
\v 30 Sak ham yapɨrwe maam menmen meit yanɨmɨn kike eik,  
\v 31 te herwe enum mitehi Jisas, “Ti ehɨpɨrei, te eriuwetei emno emɨkre sak yapɨrwe eim e.”  
\v 32 Jisas ketpor, “Yi eino.” Te hɨram menke mɨrɨr men mekre sak, te sak yapɨrwe keremem metaritari mɨrɨr men menke matɨn mɨniu (o neiyɨp) kerekek ere men mekre wan iuwe eik, tɨpar mekiuwe hɨm yipɨr mɨram hɨram maam tɨpar maa meit.   
\p
\v 33 Epei au, mɨt kerek naanmɨpre sak em nɨrɨr nen wit iuwe nen natɨp mɨt han netpor menmen epei man metike menmen me mɨtɨkɨt wiketeret nɨpaa herwe mersɨset.  
\v 34 Hɨr netpor epei au, mɨt miyapɨr ne wit iuwe nan nanwen yipɨr Jisas. Hɨr nɨrek hɨr nɨneinɨk te hɨr nitɨwekhi hɨm iuwe eknaaiwɨr wit kɨr, te hɨrak ekno wit hak.   
\c 9  
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk hak his hɨt enum  
\r (Mk 2:1-12; Lu 5:17-26)  
\p
\v 1 \x * \xo 9:1 \xt Mt 4:13\x*Mɨt natɨp epei au, Jisas kehɨn kɨniu ken kekre bot kerekir wan ken wit kɨrak eik.  
\v 2 Hɨr mɨt han neit mɨtɨk hak his hɨt mɨrak epei maa meit, hɨr neiyɨk nan hɨrak kɨwaai yeno. Jisas kɨri hɨr han kitet hɨrak iuwe kakɨkaap mɨtɨk ik kakre yaaik, te hɨrak katɨp mɨtɨk kerek his hɨt maa meit em, “Kai yinak, ti enakɨn tokim. In ek hi esak menmen enum mit ti hɨrɨakem.”  
\v 3 Jisas katɨp menmen im epei au, mɨt han ne Skraip, kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr natɨpan nar ik: “Mɨtɨk ik e hɨrak katɨp enum kekrehɨr ke God katɨp hi esak menmen mit enum.”  
\v 4 \x * \xo 9:4 \xt Mt 12:25; Lu 9:47; Jo 2:25\x*Jisas kertei menmen hɨr han kitetim netpim te hɨrak ketpor, “Kenmak te yi han kitet yekre han ki hi nepei hatɨp enum a?  
\v 5 Hi hatɨp mɨtɨk kɨwaai kentar kɨnaan, ‘Hi esak menmen enum nɨpaa ti hɨrɨakem, hɨram mamno,’ yi yepɨtari hi hatɨp werek auye. Te hi hatɨp mɨtɨk, ‘Ti hekrit etenen yeno eiyɨm eno,’ hɨrak kakɨkrit yeno, yi eiyɨrtei hi hatɨp werek te hi esak menmen enum me yi mɨt. Hi hetpi mekam te yi han ekiteta?  
\v 6 \x * \xo 9:6 \xt Jo 17:2, 5:8\x*Hi atɨp mɨtɨk ik har ik, ‘Ti ekrit eno,’ te yi eiyɨrtei hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe han tɨ ik e God kewisa hi ahɨsak menmen enum mɨt nɨrɨakem?” Hɨrak ketpor epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk kerek his hɨt mɨrak maa meit em, “Ti ekrit ekin yeno mit eiyɨm eno wɨnak kit eik.”  
\v 7 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk ik hɨrak kekrit ken wɨnak kɨrak eik.  
\v 8 Mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nɨr menmen im hɨr neperper han kekrit neriuwerem. Hɨr nertei God kewis Jisas kɨkaap mɨt neriuwe menmen mɨrak iuwe, te hɨr newenɨpi niuk me God.   
\s1 Jisas kenɨne Matyu  
\r (Mk 2:13-17; Lu 5:27-32)  
\p
\v 9 Jisas kɨnaaiwɨr wit ik kerekek, hɨrak kakno, hɨrak kɨr mɨtɨk hak niuk mɨrak Matyu kau wɨnak kerek mɨt nari pewek me takis neitai en. Te Jisas ketpɨwek, “Ti ehisɨsa erɨak menmen mai.” Hɨrak katɨp epei au, Matyu kekrit kɨnaaiwɨr menmen mɨrak kisesik.   
\p
\v 10 Maain Jisas kau yeno me wɨnak kɨrak eik ek kakɨm menmen, te mɨt enun kerek nari pewek me takis em hɨr netike mɨt han enun nises menmen enum nau wɨnak nanɨm menmen netike Jisas ketike mɨt nɨrak disaipel.  
\v 11 \x * \xo 9:11 \xt Lu 15:2, 19:7\x*Hɨr mɨt han ne Farisi, kerek han kitet hɨr ninɨn mɨt han nises hɨm me Moses, hɨr nɨr menmen im hɨr nitehi disaipel nar ik: “Kenmak te Mɨtɨk Iuwe ki kaam menmen ketike mɨt enun kerek nari pewek me takis netike mɨt enun nises menmen enum em?”   
\p
\v 12 Jisas kemtau hɨm im te hɨrak katɨp hɨm tok piksa mar im: “Mɨtɨk kɨnap hɨrak dokta kaku kaktikerek. Mɨtɨk hak han kitet hɨrak yaaik auye!  
\v 13 \x * \xo 9:13 \xt Hos 6:6; Mt 12:7\x*Yi eino han ekitet hɨm hi ehɨtpiyem hɨram mau tɨwei me God. Hɨram matɨp, ‘Hi ap hanhan yi yaiwepwar samiyak menmen yaiwetewem au. Hi hanhan yi eirɨak mɨt miyapɨr yaaim.’ Hi ap han henɨne mɨt kerek han kitet hɨr mɨt yaain te hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum enisɨsa au. Hi han hari han ke mɨt kerek hɨr nertei hɨr enun. Te hɨr enisɨsa.”   
\s1 Jisas katɨp hɨm ham yaaim mamɨkrehɨr ke hɨm me nɨpaa ein  
\r (Mk 2:18-22; Lu 5:33-39)  
\p
\v 14 \x * \xo 9:14 \xt Lu 18:12\x*Maain mɨtɨk Jon disaipel nɨrak nan nɨrek nitɨwekhi, “Haiu metike mɨt ne Farisi me wɨ ham haiu mɨnaain menmen te haiu nɨnpɨ mewei haiu mitehi God. Te mɨt disaipel nit au. Hɨr nenmak?”  
\v 15 \x * \xo 9:15 \xt Jo 3:29\x*Jisas ketpor hɨm tok piksa mar im: “Mɨtɨk hak kerek kakɨt mɨte ep hɨrak eku ektike nɨrak yinan te hɨr han yaaik. Maain wɨ mamnen te mɨtɨk kerek keit mɨte ep hɨrak kaknaaiwɨr mɨt nɨrak, te hɨr han enuk nɨnpɨ mamɨn nanɨt.   
\p
\v 16 “Ap mɨtɨk keiyak keremir laplap kerek yaaim nɨmnam em kekerwewim mamu enum tokim kerek mewep em. Hɨrak kakrɨakem mamɨr em te maain hɨrak kakɨkemyetɨt, yaaim nɨmnam em mamuwep enum tokim em te mamuwep wɨsenum.  
\v 17 Ap mɨtɨk keiyak keit tɨpar wain yaaim mɨrɨram keiyɨm kewenem mekre meme yɨnk mɨram kerek epei enum tokim em au. Hɨrak kakrɨakem mamɨr keremem te nap mamniu mamnan yɨnk mɨram te meme yɨnk mamwep mamriuwe nap mɨrak o tɨwerpek mɨrak te tɨpar mamno tɨ. Au, mɨt nanwenem mamɨkre yaaim wen petep hɨram mamu werek werek.”   
\s1 Jisas kɨkaap nɨki pe mɨtɨk iuwe; hɨrak kɨkaap mɨte wetenen laplap mɨrak  
\r (Mk 5:22-43; Lu 8:41-56)  
\p
\v 18 Jisas wen ketpor hɨm im keremem, mɨtɨk hak iuwe kerek kinɨn naanmɨpre mɨt han ne Isrel, hɨrak kan kewen ninɨp menep hɨt me Jisas kitɨwekhi kar ik: “Hi nɨki pai in ek epei waa wɨwaai weit, te ti enen ewis his mit emu yɨnk kɨre te hɨre wawɨkrit wawu.”  
\v 19 Hɨrak katɨp epei au, Jisas ketike mɨt disaipel nɨrak nekrit nisesik nen.   
\p
\v 20-21 \x * \xo 9:20-21 \xt Mt 14:36\x*Mɨte hap piutɨp winen hemkre hekrit hekrit ere tito hiswiyen wik (12) hɨre wisesik. Mekre han kɨre hɨre watɨp, “Hi hewis his emɨntar laplap mɨrak, te hi are yaaip.” Mɨte kerepep weke sip ke Jisas wan wewis his wetenen laplap hɨr mɨram kerek Jisas kamɨr em.  
\v 22 \x * \xo 9:22 \xt Mk 10:52; Lu 17:19\x*Jisas keweikɨn kɨwaai nan kɨrep. Te hɨrak ketpɨwe, “Pai yina yaaip ti enakɨn tokim. Ti han kitet hi iuwe te hi akepit ti hɨre yaaip.” Jisas katɨp epei au, waswas hɨre wɨre yaaip.  
\v 23 Jisas kan ere kiun wɨnak ke mɨtɨk iuwe kerek kinɨn naanmɨpre mɨt. Hɨrak kɨpiun ein, hɨrak kɨr mɨt neremɨm heurek em netike hɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe nesikeyaanmi nɨkɨt nɨki pɨrak nepei waa.  
\v 24 \x * \xo 9:24 \xt Jo 11:11\x*Jisas kɨri hɨrak ketpor kar ik: “Yi einepɨn eikeipnɨwe ap eikɨtep au emɨt! Hɨre ap waa au. Hɨre wɨwaai kerepep.” Hɨrak ketpor kar ek, te hɨr yapɨrwe nenwesɨsek enum wɨsenum.  
\v 25 Hɨr nan nepɨr mɨt miyapɨr netpaan nen epei au, te Jisas kɨnɨk ken haau nɨki wɨwaairiyen ketenen his mɨre te hɨre wekrit.  
\v 26 Hɨm me menmen im em kerek Jisas kɨkaap nɨki ip e men merer wit wit.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨkɨt wiketeret nanamɨr toto tetike mɨtɨk han aurek katɨp hɨm werek werek au  
\p
\v 27 \x * \xo 9:27 \xt Mt 20:29-34\x*Jisas kɨnaaiwɨr wit kerek ek ken. Hɨrak kitet yayiwe te mɨtɨkɨt wiketeret kerek nanamɨr toto tisesik tenɨnewek tatɨp, “Ti nepenyek ke Devit, ti hanhan heriuwawɨr.”  
\v 28 Jisas ken kɨnɨk ken wɨnak, te mɨtɨkɨt wiketeret nanamɨr toto ten tɨrek. Jisas ketpɨwekɨt, “Yi wiketeret yekre han ki yatɨp hi te werek arekyi yi eire yaaikɨt?” Hɨrakɨt tatɨp, “Ti Mɨtɨk Iuwe te ti werek.”  
\v 29 \x * \xo 9:29 \xt Mt 8:13\x*Te Jisas kewis his menterwekɨt nanamɨr kɨrakɨt hɨrak katɨp: “Hi erekyi yi yaaikɨt hentar yi han kiteta.”  
\v 30 \x * \xo 9:30 \xt Mt 8:4\x*Te nanamɨr kɨrakɨt kɨr. Jisas ketpɨwekɨt hɨm manp kar ik: “Yi wiketeret naanmɨpre hɨrekses te mɨtɨk keiyak kakɨrtei menmen im em au.”  
\v 31 Hɨrakɨt ten wit eik tises menmen hɨrak ketpɨwekɨtem au. Hɨrakɨt ten terer wit wit tatɨp mɨt menmen Jisas kerekyɨwekɨtem.   
\p
\v 32 \x * \xo 9:32 \xt Mt 12:22\x*Hɨrakɨt tepno te mɨt han neit mɨtɨk enuk han aurek, herwe kau kekrerek neiyɨk nan Jisas.  
\v 33 \x * \xo 9:33 \xt Mk 2:12\x*Kewaai meruri Jisas kepɨr herwe enum, mɨtɨk enuk han aurek kewepnak katɨp, te mɨt nerp en hɨr han kekrit neriuwerek, hɨr natɨp, “Ap nɨpaa mɨtɨk ap kɨrɨak menmen kar ik keit wit kaiu Isrel.”  
\v 34 \x * \xo 9:34 \xt Mt 12:24; Mk 3:22; Lu 11:15\x*Te mɨt han ne Farisi natɨp, “Mɨtɨk iuwe Seten kerek kinɨn naanmɨpre herwe yapɨrwe, hɨrak kɨkaap Jisas kepɨr herwe im e.”   
\s1 Jisas hanhan keriuwe mɨt miyapɨr yapɨrwe ne Isrel  
\p
\v 35 \x * \xo 9:35 \xt Mt 4:23; Mk 1:39\x*Epei au, Jisas ken kerer wit iuwe wit kike ken kekre wɨnak kerek mɨt hɨr nererik nekine hɨm me Moses mau tɨwei. Hɨrak ken en katɨp hɨm yaaim me God kaknen naanmɨpre mɨt. Hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nɨnap his hɨt enum, nanamɨr toto, menmen ham te hɨr nɨre yaain.  
\v 36 \x * \xo 9:36 \xt Nam 27:17; 1Kin 22:17; Esi 34:5; Sek 10:2; Mt 14:14; Mk 6:34\x*Hɨrak kɨr mɨt miyapɨr nererik nau en, te hɨrak han tewenɨni kentar hɨr nepu enum han kekrit nɨnapen menmen ham nɨre sipsip mɨtɨk ap naanmɨprewem.  
\v 37 \x * \xo 9:37 \xt Lu 10:2\x*Hɨrak kɨri epei au, hɨrak katɨp mɨt disaipel nɨrak kar ik: “Mɨt in hɨr nɨre menmen mau ni epei yaaim te ap mɨt nei nepu te hɨr nanɨno nantɨwem.  
\v 38 Yi eiyitehi haai ke ni im te hɨrak kakriuwet mɨt nanɨkrerem te hɨr nanɨthis mɨt miyapɨr nanri han kɨr te hɨr enisesik.”   
\c 10  
\s1 Niuk me mɨt aposel nar hiswiyen wik (12)  
\r (Mk 3:13-19; Lu 6:12-16)  
\p
\v 1 \x * \xo 10:1 \xt Mk 6:7; Lu 9:1\x*Jisas kenɨne mɨt nɨrak disaipel nar hiswiyen wik (12), hɨr nan nererik. Hɨr nan nererik, hɨrak kewetɨr menmen mɨrak iuwe hɨr nekrehɨr kɨrak nanɨno nanɨpɨr herwe enum nankaap mɨt miyapɨr hɨr nɨnap his hɨt enum nanamɨr toto, menmen ham te hɨr nanɨre yaain.   
\p
\v 2-4 Im em hɨram niuk me aposel nar hiswiyen wik (12) nɨrak. Saimon kerek niuk mɨrak ham Pita, hɨrak kinɨn ketike nɨkik kɨrak Endru. Hɨrakɨt tetike Jems ketike nɨkik kɨrak Jon hɨrakɨt nɨkerek hɨrakɨt te Sebedi. Hɨrakɨt tetike Filip, Batolomyu, Tomas, Matyu kerek keitɨt pewek me takis. Hɨr netike Jems itai kɨrak, hɨrak nɨkan ke Alfias, Tadias, Saimon kerek kises hɨm me mɨt Selot. Hɨr netike Judas ke wit Keriot, mɨtɨk kerek kewepyapɨr Jisas te hɨr mɨt enun neiyɨk nen nakɨp. Mɨt in keriyen hɨr mɨt nɨrak aposel.   
\s1 Jisas keriuwet mɨt nɨrak aposel nar hiswiyen wik (12), hɨr nɨrɨak menmen  
\r (Mk 6:7-13; Lu 9:1-6)  
\p
\v 5 \x * \xo 10:5 \xt Ap 13:46\x*Jisas keriuwet mɨt in nar hiswiyen wik (12) nen, hɨrak kinɨn ketpor hɨm im: “Yi ap eino eiyu eitike mɨt ap ne weiwɨk me Isrel o mɨt nau nerer wit wit ke Sameria.  
\v 6 \x * \xo 10:6 \xt Jer 50:6; Mt 15:24\x*Au, yi eino mɨt ne Isrel keriyen. Hɨr mɨt miyapɨr han hɨr nɨre sipsip mɨtɨk ap naanmɨpror te hɨram mɨrɨr mɨsawɨn meit yaank.  
\v 7 \x * \xo 10:7 \xt Mt 3:2, 4:17; Lu 10:9, 11\x*Yi wen eino ein yi eiwepyapɨr hɨm im: ‘God menep hɨrak kakteiknai kakɨrkeik te hɨrak kakinɨn naanmamrai haiu mɨt.’  
\v 8 \x * \xo 10:8 \xt Ap 20:33\x*Yi eikaap mɨt miyapɨr nɨnap hɨr enɨre yaain, yi eikɨan mɨt miyapɨr naa te hɨr pɨke nanɨkrit. Yi eikaap mɨt miyapɨr lepro mewi hɨr enɨre yaain. Hi eweti menmen mai iuwe im hɨram weinɨm te yi eiyɨm eikaap mɨt han eiriuwerem, yi ap te eiyɨt pewek mamrerim au emɨt.   
\p
\v 9-10 \x * \xo 10:9-10 \xt Lu 10:4\x*\x * \xo 10:9-10 \xt Nam 18:31; Lu 10:7; 1Ko 9:14; 1Ti 5:18\x*Yi ap eitenen pewek mei mamɨkre tanɨk mi au emɨt! Yi ap eitenen tanɨk iuwe yi eiwis menmen mekrerem au. Yi ap eiyɨt teipe o samiyak o hɨne yipo henmik au. Yi eiyɨhis eino eiyɨntar yi mɨt kerek yɨrɨak menmen me mɨt han, hɨr enkepi naanempri me menmen.   
\p
\v 11 “Ewaai meruri yi eino wit iuwe o kike, yi eino eiyɨneitɨn mɨtɨk hak yaaik hanhan naanempri me menmen. Yi eiyu eitikerek ere yi pɨke einaaiwɨr wit.  
\v 12 \x * \xo 10:12 \xt Lu 10:5-6\x*Ewaai meruri yi eino wɨnak ke mɨtɨk hak, yi eitɨp mɨt en eiyɨr ik: ‘God kaku kaktikewi naanmampri.’  
\v 13 Mɨt miyapɨr in hɨr yaain te hɨm mi mamu mamtikeri God kakɨkepi, o au en, hɨm nɨpaa yi yetporem hɨram pɨke mamu mamtikewi te God ap kakɨkepi.  
\v 14 \x * \xo 10:14 \xt Lu 10:10-12; Ap 13:51, 18:6\x*Yi eino te mɨt han ap naanmampri me menmen o nɨnapen nanɨmtau hɨm mi yaaim yi yetpim, te yi einopɨn eikeipɨn wɨnak o wit kɨr, yi einepep toni waniu (o win) mau hɨt mi eiteiknor God han enuk keriuweri.  
\v 15 \x * \xo 10:15 \xt Jen 18:20–19:28; Mt 11:24; 2Pi 2:6; Ju 7\x*Hi hetpi werek. Maain wɨ God skelim mɨt, hɨrak God kaknep mɨt miyapɨr enun nɨpaa nau Sodom ketike wit Gomora kaknɨp kike. Te mɨt miyapɨr kerek nanweikɨn sip nanwet hɨm mi, maain God kaknɨp iuwe kaknepi.   
\s1 Menmen enum yapɨrwe maain mamnen  
\p
\v 16 \x * \xo 10:16 \xt Lu 10:3; Jo 10:12; Ap 20:29; Ro 16:19\x*“Yi eiyɨmtau. Hi ariuweti yi eino eiyɨkre nɨmɨn ke mɨt enun eiyɨr ke mɨtɨk hak kaksiuwe sipsip hak kakno kakɨrp nɨmɨn ke nepere enum me yaank. Hɨram hanhan mamkɨp mamɨk. Yi naanempre hɨras me menmen yi eirɨakem eiyɨr wɨnɨni naanmɨpre hɨremes me wɨ mɨt nanmɨp hɨram mɨrɨr. Yi eirɨak menmen yaaim eikaap mɨt eiyɨr ke tɨpar nemnok mamkaap mɨt.  
\v 17 \x * \xo 10:17 \xt Mt 24:9\x*Te yi naanempre hɨras me mɨt enun. Hɨr nantihis nanɨswi yi eino eiyɨr kaunsil kɨr, te hɨr nanɨt nɨpɨn neiyɨk naniwep nanɨt wɨnak kerek mɨt nekine hɨm me Moses nekrerek.  
\v 18 \x * \xo 10:18 \xt Ap 25:23, 27:24\x*Hɨr nantihis nanri nanɨno ninaan me mɨt iuwe o mɨt ne gavman nanɨntar yi yisɨsa. Te yi eiwepyapɨr hɨm mai yaaim eitɨp mɨt iuwe nantike mɨt ap ne weiwɨk me Isrel eitpor hɨm mai.  
\v 19 \x * \xo 10:19 \xt Lu 12:11-12\x*Maain hɨr nantihis nanri yi eino eiyɨrp ninaan me mɨt, yi p einapen han ekitet menmen yi eiyɨtpim maamkaap yɨnk ki au emɨt! Wɨ im mamnen God kakweti hɨm mɨrak yaaim.  
\v 20 \x * \xo 10:20 \xt Jo 14:26; 1Ko 2:4\x*Te God Hɨmɨn Yaaik kakweti hɨm mɨrak yaaim te hɨrak kakɨkepi yi eitɨp hɨm mɨrak. Hɨm mi au.   
\p
\v 21 \x * \xo 10:21 \xt Mai 7:6; Mt 10:35\x*“Heiyiuwerer nanwepyapɨr kikrek hɨr nansiuweri te mɨt nanɨnɨp nani. Haai kakwepyapɨr nɨkan kɨrak kaksiuwerek te mɨt nankɨp kaki. Nɨkerek nanwepyapɨr miye haai nɨr, te mɨt nanɨnɨp nani.  
\v 22 \x * \xo 10:22 \xt Mt 24:9, 13; Jo 15:18-21\x*Mɨt yapɨrwe hɨr nanɨneini nanɨntar yi yisɨsa, te neimɨn hɨr nanisɨsa ere hɨr mɨt nanɨnɨp hɨr nani, maain hi etorhis hɨr nanu nantikewa.  
\v 23 \x * \xo 10:23 \xt Mt 16:28\x*Maain hɨr mɨt nerekyi enum neit wit hak, yi eirɨr eino wit hak yaaik eiwi. Hɨr mɨt en nanrekyi enum neit wit hak yaaik yi yewi, te yi pɨke eirɨr eino wit hak. Hi hetpi werek yi ap eino eirer wit wit mɨt ne Isrel newi en ere hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke enen.   
\p
\v 24 \x * \xo 10:24 \xt Lu 6:40; Jo 13:16, 15:20\x*“Sumatin hak ap te kakɨrtei menmen kakinɨn tisa kɨrak au. Wok mɨtɨk ap te kakinɨn mɨtɨk kerek hɨrak kerekyɨwek menmen mɨrak.  
\v 25 \x * \xo 10:25 \xt Mt 9:34, 12:24; Mk 3:22; Lu 11:15\x*Au, mɨt sumatin o wok mɨtɨk hɨr han yaaik menmen enum nanɨwaanki nanɨr ke menmen enum nanɨwaank tisa kɨr o mɨtɨk iuwe kɨr. Mɨt epei nenewa hi Bielsebul hɨram niuk mei enum me Seten, te hi hɨre Haai. Maain yi mɨt kerek yisɨsa yi yɨre nɨkerek nai, hɨr nanewi hɨm enum enum.   
\s1 Mɨt hɨr ap nɨnapen mɨt han au- hɨr nanɨnapen God  
\r (Lu 12:2-7)  
\p
\v 26-27 \x * \xo 10:26-27 \xt Mk 4:22; Lu 8:17\x*“Te yi ap einapen mɨt au. Menmen yapɨrwe in ek hɨram mɨsawɨn meit, maain mɨt nanɨrteiyem hɨram mamnen mamu yaain. Menmen hi hɨsawɨn hetpiyem yi maain eiyɨrp wit iuwe eiwepyapɨrem eitɨp mɨt em.  
\v 28 \x * \xo 10:28 \xt Je 4:12\x*Yi ap einapen mɨt kerek naniwep yi yayi eiyɨntar hɨr ap te nanɨnepi hɨmɨn ki au. Yi einapen hɨrak God kerek kakiwep epei au, hɨrak kakwɨr hɨmɨn ki kakno si tatɨkneni.   
\p
\v 29 “Yi mɨt han ki yi eiwɨr pewek kiutɨp yi eiyɨt hore wiketeri. Hɨre hore peiyap ap te wawi waunatɨn wawaai tɨ, te Haai kaiu ap kerteiyek au. Hɨrak kertei ye!  
\v 30 God epei kertei paan marmenum mɨwapɨn paan hesnu ki.  
\v 31 \x * \xo 10:31 \xt Mt 6:26, 12:12\x*Te yi ap einapen menmen au. Yi yinɨn hore yapɨrwe, te God Haai kaiu hɨrak naanempri werek werek.   
\s1 Hɨm me mɨt newepyapɨr hɨr nises hɨm me Jisas  
\r (Lu 12:8-9)  
\p
\v 32 \x * \xo 10:32 \xt Rev 3:5\x*“Mɨt miyapɨr kerek nerp ninaan me mɨt han nanwepyapɨr hɨr nises hɨm mai, te maain hɨr nanɨrp ninaan me Haai kaiu, hi etpor hɨr yaain nises hɨm mai, hɨr mɨt nai.  
\v 33 \x * \xo 10:33 \xt Mk 8:38; Lu 9:26; 2Ti 2:12\x*Neimɨn au, te hi au.   
\s1 Jisas kan kakɨnke mɨt  
\r (Lu 12:51-53, 14:26-27)  
\p
\v 34 “Yi ap han kitet hi han enip mɨt te hɨr enkiyan enu enɨt. Au, hi han ehɨnkeri.  
\v 35 \x * \xo 10:35 \xt Mai 7:6\x*Hi han enip nɨkan ketike haai hɨrakɨt enukɨt tepan, o nɨki wetike miye pɨre, o yani wetike miye pɨre hɨr enun nepan.  
\v 36 Mɨt miyapɨr ne weiwɨk me mɨtɨk hak hɨr netikerek nanɨr ke mɨt enun nepan.   
\p
\v 37 \x * \xo 10:37 \xt Diu 33:9\x*“Mɨt miyapɨr kerek hɨr ninɨn hanhan miye haai o nɨkerek nɨr te hɨr ap hanhan werek neriuwa au, hɨr ap yaain te nanisɨsa nanɨmtau hɨm mai au.  
\v 38 \x * \xo 10:38 \xt Mt 16:24-25; Mk 8:34-35; Lu 9:23-24, 17:33; Jo 12:25\x*Mɨt miyapɨr kerek hɨr nɨnapen menmen enum mamnen mamnɨp nanɨntar hɨr nises hɨm mai, hɨr ap yaain te hɨr nanisɨsa au.  
\v 39 Mɨt miyapɨr kerek neweikɨn sip newet hɨm mai nanɨntar mɨt nanɨnɨp, maain hɨr ap te nanu nantike God au. Neimɨn mɨt hɨr nanɨnɨp nanɨntar hɨr nisɨsa, maain hɨr nantike God nanu nanɨt.   
\s1 Mɨtɨk kakrɨak menmen yaaim, maain God kakwetɨwek menmen yaaim  
\r (Mk 9:41)  
\p
\v 40 \x * \xo 10:40 \xt Mk 9:37; Lu 10:16; Jo 13:20; Ga 4:14\x*“Mɨt miyapɨr kerek hɨr nantihis naanmampri hɨram mamɨr ke hɨr nantauhis naanmamprau. Hɨr kerek nantauhis naanmamprau, hɨram mamɨr ke hɨr naanmampre hɨrak God kerek keriuweta hi han in.  
\v 41 Mɨt miyapɨr kerek naanmɨpre mɨtɨk profet nanɨntar hɨrak profet kerekek, maain God kakwetɨr menmen yaaim miutɨp nantike mɨtɨk profet. Neimɨn naanmampre mɨtɨk yaaik kises hɨm me God nanɨntar hɨrak mɨtɨk yaaik kerekek, maain God kakwetɨr menmen yaaim miutɨp nantike mɨtɨk yaaik.  
\v 42 \x * \xo 10:42 \xt Mt 25:40\x*Mɨt miyapɨr kerek hɨr nankaap mɨt miyapɨr weinɨn kerek nisɨsa nanrekyor menmen kike yaaim miutɨp, maain God kakwetɨr menmen yaaim.”   
\c 11  
\s1 Jon Baptais keriuwet mɨt disaipel han nen nɨr Jisas  
\r (Lu 7:18-35)  
\p
\v 1 Jisas katɨp mɨt nɨrak disaipel nar hiswiyen wik (12) epei au, hɨr nɨnaiwɨrek nen nerer wit wit. Hɨr nɨnaiwɨrek te Jisas kɨnaaiwɨr wit kerek hɨrak kewi, hɨrak ken katɨp mɨt kerek nau nɨrapɨt wit kɨrak ik hɨrak ketpor hɨm mɨrak.  
\v 2 \x * \xo 11:2 \xt Mt 14:3\x*Me wɨ im Jon Baptais kepu kekre wɨnak enuk. Hɨrak kau kekrerek, hɨrak kemtau menmen Jisas kɨrɨakem, te hɨrak keriuwet mɨt disaipel nɨrak nen nɨr Jisas.  
\v 3 \x * \xo 11:3 \xt Mal 3:1; Mt 3:11; Jo 1:15\x*Hɨr nen nepɨtɨr niun Jisas hɨr nitɨwekhi nar ik: “Ti hɨrekes mɨtɨk kerek Jon katɨp ti enen o haiu mamɨmerɨr mɨtɨk keiyak?”  
\v 4 Jisas kewenhi ketpor, “Menmen yi epei yan yɨrem, o yi yemtewem, yi eino eitɨp Jon em.  
\v 5 \x * \xo 11:5 \xt Ais 35:5-6, 61:1\x*Mɨt miyapɨr nanamɨr enum toto, hi enipi hɨr pɨke nɨr ein ein. Mɨt miyapɨr his hɨt enum, hɨr nɨre yaain nen ein nen ein. Mɨt miyapɨr hɨr lepro mewi, hɨr yɨnk kɨr yaaik. Mɨt miyapɨr hɨr nɨkɨp toto, hɨr nɨre yaain nemtau menmen werek werek. Mɨt miyapɨr epei naa, hi hɨkɨan hɨr pɨke nekrit nau. Hi atɨp mɨt miyapɨr kerek netenen menmen au, hi hetpor menmen im hɨram menmen God katɨp mɨtɨk hɨrak kaknen kakrɨakem.  
\v 6 \x * \xo 11:6 \xt Mt 13:57, 26:31\x*Mɨt han kerek hɨr han kiteta hi mɨtɨk kerek God keriuweta hi han, maain hɨr han yaaik nanu.”   
\p
\v 7 \x * \xo 11:7 \xt Mt 3:5\x*Hɨrak ketpor epei au, mɨt ne Jon pɨke nen. Hɨr epei nanɨno, Jisas katɨp mɨt menmen me Jon. Hɨrak ketpor, “Nɨpaa yi yen yɨr Jon yi han kitet yi yayɨr mɨtɨk kɨre mekak? Hɨrak mɨtɨk keweikɨn han yapɨrwe kɨre niyen (o tupne) nɨme metɨtɨwem hɨram mɨrirɨr a? Taauye!  
\v 8 Te yi yen yayɨr mekam? Yi yɨr mɨtɨk keriuwet klos yaaim a? Au, mɨt kerek neriuwet klos yaaim hɨr nau wɨnak ke mɨt iuwe gavman.  
\v 9 Im em au, te yi yen yayɨr mekam? Yi yen yɨr mɨtɨk profet a! Hɨram werek, te hi hetpi, yi yɨr mɨtɨk hɨrak kinɨn profet.  
\v 10 \x * \xo 11:10 \xt Mal 3:1; Mk 1:2; Jo 3:28\x*Hɨrak mɨtɨk kerek nɨpaa tɨwei me God mɨtɨk kewisɨm matɨp hɨrak kaknen. Hɨm matɨp mar im:  
\q1 ‘Hi ariuwet mɨtɨk kai kakinɨn kaknen kaktɨp hɨm mai. Hɨrak kakɨmani han ke mɨt yapɨrwe te hɨr nanɨmtau hɨm mit.’  
\v 11 Hi hetpi werek. Jon Baptais hɨrak kinɨn mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek nɨpaa ere in miyerer nɨr ninen. Te neimɨn hɨr mɨt weinɨn hɨr nanises hɨm me God maain hɨr nanu nantike God nanɨt en te hɨr naninɨn Jon kerek wɨ hɨrak kau tɨ ik e.   
\p
\v 12 \x * \xo 11:12 \xt Lu 16:16\x*Nɨpaa wɨ Jon kinɨn kewepyapɨr hɨrekes katɨp mɨt menmen, nɨpaa ein ere in God kewepyapɨr hɨrak kakinɨn naanmampre mɨt miyapɨr. Te mɨt kerek nenehan nenepan nɨrɨakan enum hɨr neweikɨn sip newet menmen enum hɨr nises hɨm im.  
\v 13 Menmen im epei man mentar hɨm nɨpaa Moses kewisɨm mau tɨwei metike hɨm mɨt profet newisɨm mau tɨwei hɨram matɨp me Jon kaknen kaktɨp mɨt hɨm im.  
\v 14 \x * \xo 11:14 \xt Mal 4:5; Mt 17:10-13; Mk 9:11-13\x*Te yi han kitet hi hatɨp werek, hi etpi Jon hɨrak mɨtɨk ik Ilaija nɨpaa yi yekinaak kau tɨwei hɨrak epei kaknen.  
\v 15 Neimɨn hɨr nemtau hɨm mai hɨr han ekitetim werek werek.  
\v 16 Hi ewis mɨt miyapɨr nau tɨ in ek hɨr nɨre mekam? Hɨr nɨre nɨkerek nenɨnehan neit maket nemitetpɨn hɨr natɨp,   
\q1
\v 17 ‘Haiu mɨrɨak tukɨn menep wekɨnp, te yi ap yɨrɨre au.  
\q1 Haiu menep tukɨn mɨtɨk hɨrak kaa te yi ap yan yɨkɨtek au.’  
\v 18 \x * \xo 11:18 \xt Mt 3:4\x*Hi hatɨp menmen im hentar Jon kewepyapɨr hɨrekes wɨ ham hɨrak nɨnpɨ maak, hɨrak ap kaam tɨpar si enum au. Mɨt iuwe nɨrek te hɨr natɨp, ‘Herwe kersɨsek hɨrak han enuk.’ Hɨr ap han yaaik neriuwerek nisesik au.  
\v 19 \x * \xo 11:19 \xt Mt 9:14; Lu 15:1-2\x*Hi Mɨtɨk ke wit ke God hi han hewepyapɨr hɨrekes hi etike mɨt haiu maam menmen maam tɨpar. Mɨt iuwe nɨra hɨr natɨp, ‘Eiyɨrek! Hɨrak kaam menmen iuwe yeunɨm, hɨrak kaam tɨpar si enum ere ketaritari. Hɨrak ketike mɨt enun nari pewek me takis netike mɨt han enun hɨr neryeiyan nen.’ Menmen God ketpawɨr hi etike Jon hawɨr wisesim te yi ap han yaaik yeriuwawɨr yisesawɨr au. Menmen hawɨr wɨrɨakem hɨram meteikɨn mɨt God kertei menmen werek werek.”   
\s1 Jisas han tewenɨn mɨt ne wit ham hɨr ap nises hɨm mɨrak  
\r (Lu 10:13-15)  
\p
\v 20 Hɨrak ketpor epei au, te Jisas kene mɨt nau nerer wit wit kerek hɨrak nɨpaa kɨrɨak menmen yapɨrwe kɨkaap mɨt keriuwerem. Hɨrak keneri kentar hɨr ap neweikɨn sip newet menmen enum hɨr nises hɨm mɨrak au.  
\v 21 \x * \xo 11:21 \xt Jna 3:6\x*Hɨrak katɨp kar ik: “Yi mɨt miyapɨr yau wit Korasin yetike mɨt miyapɨr ne wit Betsaida! Maain God kakriwaank! Menmen yi yɨra hi hɨrɨakem heit wit ki, nɨpaa mɨt profet nɨrɨakem neit wit Taia ketike wit Saidon, te hɨr waswas nanweikɨn sip nanwet menmen enum nanwen toni mamɨntar yɨnk kɨr nanteikɨn God hɨr yɨnk enuk. Te yi mɨt yi ap yɨrɨakem au.  
\v 22 \x * \xo 11:22 \xt Ais 23; Esi 26:1–28:26; Joe 3:4-8; Emo 1:9-10; Sek 9:2-4\x*Hi hetpi werek. Maain wɨ kerek God skelim mɨt, hɨrak kaknep mɨt ne Taia netike mɨt ne Saidon kaknɨp kike, te yi mɨt au hɨrak kakiwep iuwe.  
\v 23 \x * \xo 11:23 \xt Jen 19:24-28; Ais 14:13-15; Ju 7\x*Yi mɨt ne wit Kapaneam. Yi han kitet God kaktɨp yi yaain a? Au, God kaktɨp yi mɨt enun kakwɨri yi eino si. Hi hɨrɨak menmen yaaim heit wit Sodom kerek nɨpaa hɨrak kepu kar ke hi epei hɨrɨakem heit wit ki, te hɨr neweikɨn sip newet menmen enum te God ap kanɨp kaknepi wit weinɨk au. Hɨr wen nepu.  
\v 24 \x * \xo 11:24 \xt Mt 10:15; Lu 10:12\x*Hi hetpi werek. Maain wɨ kerek God skelim mɨt, hɨrak kaknep mɨt ne Sodom kaknɨp kike, te yi mɨt miyapɨr au, hɨrak kakiwep iuwe.”   
\s1 Mɨt kerek nises hɨm me Jisas hɨr nanu werek  
\r (Lu 10:21-22)  
\p
\v 25 \x * \xo 11:25 \xt 1Ko 1:26-29\x*Me wɨ im Jisas katɨp kar ik: “Haai ti kerek Mɨtɨk Iuwe ke nepni metike tɨ, hi han yaaik heriuwit hentar ti hɨsawɨn menmen mit yaaim te mɨt iuwe nepɨtariyem. Ti epei ewepyapɨrem heteikɨn mɨt weinɨn em.  
\v 26 Hi han yaaik heriuwit hentar ti hanhan hises han kit te ti hɨrɨakem mar im.  
\v 27 \x * \xo 11:27 \xt Mt 28:18; Jo 1:18, 3:35, 10:15, 17:2; Fl 2:9\x*Haai kai ti epei eweto menmen mit yapɨrwe te hi naanmɨprewem. Mɨt ap nertei han ke hi Nɨkan kit. Ti Haai kai kerekek. Mɨt ap nertei han kit au. Hi Nɨkan kit hetike mɨt kerek hi ewepyapɨr han kit eteiknorek.   
\p
\v 28 \x * \xo 11:28 \xt Jer 31:25\x*“Yi mɨt miyapɨr kerek yi yɨrɨak menmen iuwe yises God, te yi han ki enuk yentar yi yisesik werek werek au. Yi einen eiyises hɨm mai te hi akepi yi eiyisesik werek werek.  
\v 29 \x * \xo 11:29 \xt Jer 6:16\x*Yi einen eiyises hɨm mai te hi eteikni menmen. Yi eiyisɨsa eiyɨntar hi ap hɨre mɨtɨk atɨp hɨm tokik au. Hi ewenɨn han kai atɨp mɨt hɨm yaaim. Yi eiyisɨsa te yi han yaaik, yi yayu werek werek.  
\v 30 \x * \xo 11:30 \xt 1Jo 5:3\x*Menmen hi ahitihi yi eiyisesim eirɨakem, hɨram yaaim. Te yi ap han enuk yayisesim au. Yi han yaaik eiyu.”   
\c 12  
\s1 Mɨt ne Farisi nitehi Jisas me menmen mɨt nɨrak nɨrɨakem me wɨ Sabat  
\r (Mk 2:23-28; Lu 6:1-5)  
\p
\v 1 \x * \xo 12:1 \xt Diu 23:25\x*Maain wɨ ham Sabat Jisas ketike mɨt nɨrak disaipel neremir (o nitet nɨmɨn ke) ni kerek wit yehes mɨram mewim. Mɨt nɨrak hɨr nɨnpɨ maan te hɨr nerpesɨs yehes mɨram newenwohisem naam.  
\v 2 \x * \xo 12:2 \xt Eks 20:10\x*Mɨt han ne Farisi nɨri nɨrɨak menmen im te hɨr natɨp Jisas, “Ei ti emtewem! Mɨt nit disaipel hɨr nɨrɨak menmen me wɨ Sabat kerek hɨm me Moses meriuwesɨsem.”  
\v 3 \x * \xo 12:3 \xt 1Sml 21:1-6\x*Jisas ketpor kar ik: “Yenmak te yi ap yertei menmen werek werek nɨpaa Devit kɨrɨakem me wɨ hɨrak ketike mɨt nɨrak hɨr nɨnpɨ maan.  
\v 4 \x * \xo 12:4 \xt Lev 24:5-9\x*Hɨrak ken kekre wɨnak kerek mɨt newepwar God menmen, hɨrak keit bret mɨtɨk hetpris kewetɨwekem. Mɨt epei newet God em te hɨrak ketike mɨt nɨrak hɨr naam. Hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei matɨp mɨt pris keriyen hɨr nanɨm. Mɨt han au.  
\v 5 \x * \xo 12:5 \xt Nam 28:9-10\x*Te yi yenmak te yi ap yertei menmen werek werek mekre hɨm me Moses yi yekinaam a? Wɨ Sabat yapɨrwe miutɨp miutɨp mɨt pris hɨr nɨrɨak wok nenep samiyak nesiyem newet God em. Hɨr ap nau yain yain nar ke hɨm me Moses matɨp mɨt enisesim te God katɨp mɨt pris hɨr yaain. Menmen im me God minɨn hɨm me Moses me wɨ Sabat.  
\v 6 \x * \xo 12:6 \xt Mt 12:41-42; Lu 11:31-32\x*Hi hetpi werek. Menmen kau in hɨrak kinɨn wɨnak iuwe ke God.  
\v 7 \x * \xo 12:7 \xt Hos 6:6; Mt 9:13\x*Yi yertei hɨm werek werek God kewisɨm mau tɨwei, te yi ap yatɨp enum yene mɨt kerek nɨrɨak menmen enum au. Hɨm me God matɨp mar im: ‘Hi hanhan te yi hanhan yeriuwe mɨt. Menmen im minɨn samiyak yi yamɨp yesiyem yewetewem.’  
\v 8 Hi hetpi hi Mɨtɨk ke wit ke God hi Iuwe naanmɨpre menmen mɨt ne wɨ Sabat hɨr nɨrɨakem.”   
\s1 Me wɨ Sabat Jisas kɨkaap mɨtɨk his enum hɨrak kɨre yaaik  
\r (Mk 3:1-6; Lu 6:6-11)  
\p
\v 9 Jisas ketpor epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik, hɨrak ken wɨnak hak kɨr kerek hɨr nererik nekine hɨm me Moses metike hɨm me mɨt profet newiyen. Hɨrak ken en,  
\v 10 \x * \xo 12:10 \xt Lu 14:3\x*mɨtɨk kiutɨp kau wɨnak ek hɨrak his mɨrak miutɨp enum maa. Mɨt han en hɨr hanhan nesiuwe Jisas me menmen hɨm me Moses metpim, te hɨr nitɨwekhi nar ik: “Hɨm me Moses haiu misesim me wɨ Sabat meriuwesɨs mɨtɨk kakɨkaap mɨtɨk kɨnap o au?”  
\v 11 \x * \xo 12:11 \xt Lu 14:5\x*Te Jisas ketpor, “Me wɨ Sabat mɨtɨk keiyak ke yi mɨt hɨrak sipsip kɨrak kiutɨpen kerekek kakɨnke kakɨkre hei, hɨrak kakno kakɨkinɨk kakwisɨk kakɨt wit eik a?  
\v 12 \x * \xo 12:12 \xt Mt 10:31\x*Haiu mɨt minɨn sipsip hɨram au menmen weinɨm. Te haiu me wɨ Sabat mamkaap mɨt te hɨr nanɨre yaain.”  
\v 13 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk his enum, “Ti esiuwe his mit.” Hɨrak kesiuwe his miutɨp mɨrak te his mɨre yaaim mar ke his mɨrak pɨnam.  
\v 14 \x * \xo 12:14 \xt Jo 5:16\x*Hɨrak kɨrɨakem, te mɨt en ne Farisi hɨr nen witeik hɨr nɨsawɨn natɨpan nimenɨpɨnek narkeik te hɨr nanɨnep Jisas kaki.   
\s1 Jisas kɨrɨak menmen me God kises menmen mau tɨwei kerek nɨpaa mɨt profet netpim  
\p
\v 15 \x * \xo 12:15 \xt Mk 3:7-10\x*Jisas kertei menmen hɨr hanhan nanrekyɨwekem te hɨrak kɨnaaiwɨr wit eik e. Mɨt yapɨrwe hɨr nɨnap hɨr nisesik te hɨrak kekepi hɨr nɨre yaain.  
\v 16 \x * \xo 12:16 \xt Mt 8:4; Mk 3:12\x*Te hɨrak ketpor hɨm iuwe hɨr ap entɨp mɨt han menmen hɨrak kerekyorem au emɨt.  
\v 17 Hɨrak ketporem te menmen nɨpaa mɨtɨk profet Aisaia ketpim kewisɨm mau tɨwei mamnen. Hɨm im hɨram matɨp,   
\q1
\v 18 \x * \xo 12:18 \xt Mt 3:17\x*\x * \xo 12:18 \xt Ais 42:1-4\x*“Mɨtɨk ik hi hehimɨtanek hɨrak kɨrɨak menmen mai. Hi hanhan heriuwerek, hɨrak kenipa hi han yaaik. Hi tewen ariuwet Hɨmɨn kai Yaaik kaku kakɨkre han kɨrak te hɨrak kakɨkepik kakno kaktɨp mɨt nerer wit wit menmen yaaim hi arekyorem ahɨsak menmen enum mɨr.   
\q1
\v 19 Hɨrak kaktike mɨt han ap nanɨtpepan, hɨrak ap te kaknip hɨm iuwe o kakɨrp yayiwe kaktɨp mɨt hɨm mɨrak au.   
\q1
\v 20 Hɨrak ap kakɨwaank mɨt miyapɨr hɨr nises God yaaik kike nɨre niyen me mani hɨram maa nɨme mɨniu mamwenɨnem. Mɨt miyapɨr hɨr nɨre si metnen kike maain hɨram mami, hɨrak kakɨkepi hɨr nanu werek. Hɨrak kakɨkepi ere wɨ hɨrak kakinɨn menmen enum te hɨm hɨrak kaktɨp mɨt em, hɨram mamnen.   
\q1
\v 21 Te mɨt miyapɨr nerer wit wit ap ne weiwɨk me Isrel, hɨr enises hɨm mɨrak nanu nanɨnkɨkwek ere maain hɨrak kakne kaktorhis.”   
\s1 Mɨt natɨp Bielsebul kɨkaap Jisas kepɨr herwe enum  
\r (Mk 3:20-30; Lu 11:14-23; 12:10)  
\p
\v 22 \x * \xo 12:22 \xt Mt 9:32-33\x*Maain hɨr mɨt han neit mɨtɨk enuk herwe kenipek nanamɨr toto, hɨrak kemesɨsɨwek hɨm ap katɨp au. Hɨr neiyɨk nan Jisas te hɨrak kepɨr herwe enuk ken, hɨrak kɨre yaaik kɨr ein ein, katɨp werek werek.  
\v 23 Mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nɨrek, hɨr han kekrit natɨp nar ik: “Yi han kitet mɨtɨk ik hɨrak Krais ik Nepenyek ke Devit kerek nɨpaa God katɨp hɨrak kakriuwetek kaknen?”  
\v 24 \x * \xo 12:24 \xt Mt 9:34, 10:25\x*Te mɨt han ne Farisi hɨr nemtau mɨt natɨp menmen mar im hɨr nemnorem natɨp nar ik: “Hɨrak ap Nepenyek ke Devit au. Hɨrak kepɨr herwe enum kentar mɨtɨk iuwe ke herwe hɨrak Bielsebul hɨrak kekepik kepɨrem.”   
\p
\v 25 Jisas kertei menmen hɨr han kitetim te hɨrak ketpor kar ik: “Mɨt nau wit iuwe hɨr newep nau ke nɨmɨn nentar menmen, te mɨt in ap nepu werek werek au. Mɨt ne weiwɨk miutɨp o nɨkerek ne mɨtɨk kiutɨp hɨr newep nau ke nɨmɨn nentar menmen te hɨr ap nepu werek werek naanmɨpre wit kɨr au. Hɨr nanɨnke hasini nanɨwaank hɨras.  
\v 26 Seten hɨrak kekepa hi epɨr herwe mɨrak te hɨrak kewep kau nɨmɨn. Karkeik te hɨrak kaku werek werek a? Taau!  
\v 27 Yi yatɨp hi hepɨr herwe hentar Bielsebul kekepa. Hɨrak kekepa hi hepɨr herwe te mɨt han ne yi mɨt, neimɨn nekepi te hɨr nepɨr herwe mekre han ke mɨt? Seten a? Au! Hɨr ap nepɨr herwe nentar Seten kekepi au. God kerekek. Te menmen hɨr nɨrɨakem meteikɨn yi yetpo enum me Seten kekepa. Au, God kerekek kekepa.  
\v 28 \x * \xo 12:28 \xt Ap 10:38; 1Jo 3:8\x*God Hɨmɨn Yaaik kerekek kekepa hi hepɨr herwe mamnopɨn mamkeipɨn. Menmen im meteikni God epei kan kau menep kakinɨni naanmampri.   
\p
\v 29 \x * \xo 12:29 \xt Ais 49:24; 1Jo 4:4\x*“Hi wen etpi hɨm ham. Mɨtɨk hak kakno kakɨkintɨp menmen me mɨtɨk iuwe hɨrak kakinɨn kakrɨak mekam? Hɨrak kakinɨn kaksenkek his hɨt me mɨtɨk iuwe. Hɨrak kaksenkɨkwek his hɨt mɨrak, hɨrak kakɨkintɨp menmen mɨrak keiyɨm kakno.  
\v 30 \x * \xo 12:30 \xt Mk 9:40; Lu 9:50\x*Neimɨn hɨr ap nisɨsa hɨr nar ke mɨt enun nepan nai. Neimɨn hɨr ap nekepa haiu mamri han ke mɨt nanises God hɨr nar ke mɨt enun nepɨr mɨt nanises menmen enum heriyai heriyai.   
\p
\v 31 \x * \xo 12:31 \xt 1Ti 1:13; Hi 6:4-6, 10:26\x*“Te hi hetpi, menmen yapɨrwe mɨt nɨrɨakem o menmen enum hɨr netpim hɨr newepyapɨrem neweikɨn sip newetɨwem maain God kakɨsakem. Te mɨt miyapɨr kerek hɨr natɨp enum me God Hɨmɨn Yaaik, God ap te kakɨsak menmen im au.  
\v 32 Mɨt miyapɨr kerek hɨr natɨp enum me hi kerek Mɨtɨk Iuwe keriuweta hi han, maain God kakɨsak menmen enum hɨr netpim. Te neimɨn hɨr natɨp enum me God Hɨmɨn Yaaik, God ap kakɨsak menmen enum hɨr natɨp in o maain. Hɨr nanɨt wit kɨrak yaaik au.   
\s1 Hɨm me nu enum mari mine nɨkim mɨram enum  
\r (Lu 6:43-45)  
\p
\v 33 \x * \xo 12:33 \xt Mt 7:16-20\x*“Nu mei hɨram yaaim te hɨram mamri mamine nɨkim mɨram yaaim. Nu mei enum te hɨram mamri mamine nɨkim mɨram enum. Mɨt nɨr nu nɨkim mɨram hɨr natɨp, ‘Nu im hɨram yaaim’, o au en, hɨr natɨp, ‘Nu im hɨram enum mesine’.  
\v 34 \x * \xo 12:34 \xt Mt 3:7, 15:18, 23:33; Lu 3:7\x*Yi mɨt enun nɨkerek ne manpen Seten. Yi ap eitɨp hɨm ham yaaim eiyɨntar yi mɨt enun. Mɨt natɨp hɨm nises menmen mekre han kɨr.  
\v 35 Mɨtɨk yaaik katɨp menmen yaaim kentar han kɨrak yaaik. Mɨtɨk enuk katɨp menmen enum kentar han kɨrak enuk.  
\v 36 Hi hetpi menmen im hentar maain wɨ kerek God skelim yi mɨt, hɨrak kakitihi me menmen enum miutɨp miutɨp nɨpaa yi yetpim.  
\v 37 Maain God kakitihi me menmen miutɨp miutɨp yi nɨpaa yetpim. Te hɨm mi hɨremes maain mamteikɨn God yi yɨre mɨt yaain o au enun.”   
\s1 Mɨt han nitɨwekhi hɨrak kɨrɨak menmen kakteiknor God keriuwetek kan kekepik kɨrɨak menmen yaaim nɨpaa mɨt nɨrem au  
\r (Mk 8:11-12; Lu 11:29-32)  
\p
\v 38 \x * \xo 12:38 \xt Mt 16:1; Lu 11:16; Jo 6:30; 1Ko 1:22\x*Hɨrak katɨp epei au, mɨt han ne Skraip, kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr netike mɨt ne Farisi, kerek han kitet hɨr ninɨn mɨt han nises hɨm me Moses, hɨr natɨp nar ik: “Mɨtɨk Iuwe, haiu hanhan ti hɨrekes erɨak menmen yaaim nɨpaa mɨt ap nɨrɨakem au.”   
\p
\v 39 \x * \xo 12:39 \xt Mt 16:4\x*Te Jisas ketpor kar ik: “Yi mɨt miyapɨr kerek yitauhi hi arɨak menmen yaaim nɨpaa mɨt ap nɨrɨakem, yi mɨt miyapɨr enun ap yises God au. Hi ap ateikni menmen yi yitauhiyem au. Hi ateikni menmen hɨram mei me mɨtɨk profet Jona nɨpaa kau tɨ keremem.  
\v 40 \x * \xo 12:40 \xt Jna 1:17\x*Nɨpaa saauk wɨsenuk ke wan eik kekes Jona hɨrak kekre tu kɨrak ere wɨ wikak. Te hi Mɨtɨk kerek Mɨtɨk Iuwe keriuweta hi han in, hi hahu akre hei ehɨt nɨmɨn ere wɨ wikak.  
\v 41 \x * \xo 12:41 \xt Jna 3:5\x*Maain wɨ God skelim yi mɨt, mɨt nɨpaa nau neit Nineva nanɨrp nantike mɨt nau tɨ in. Hɨr nanɨrp nantike mɨt in hɨr nantɨp, ‘Yi mɨt enun.’ Hɨr nantɨp nanɨr ik nanɨntar nɨpaa Jona katɨp mɨt en hɨm me God te hɨr neweikɨn sip newet menmen enum nises hɨm me God. Mɨtɨk Iuwe kinɨn Jona hɨrak kau in te yi ap yeweikɨn sip yewet menmen enum au.  
\v 42 \x * \xo 12:42 \xt 1Kin 10:1-10; Mt 12:6\x*Maain wɨ God skelim yi mɨt, mɨte iuwe kwin hɨre nɨpaa naanmɨpre mɨt nau wit Siba, hɨre wawɨrp wautike mɨt miyapɨr nau tɨ in. Hɨre wawɨrp wautike mɨt miyapɨr nau tɨ in ek hɨre wautɨp, ‘Yi mɨt miyapɨr enun.’ Hɨre wautɨp menmen im wawɨntar nɨpaa hɨre wɨnaaiwɨr wit kɨre wen hɨt nokim (o yanɨmɨn) te wemtau hɨm yaaim mɨtɨk iuwe King Solomon ketpim. Mɨtɨk Iuwe kinɨn King Solomon hɨrak kau in te yi ap yeweikɨn sip yewet menmen enum yemtau hɨm mɨrak au.   
\s1 Hɨm me herwe enuk nɨpaa kɨnaaiwɨr mɨtɨk hɨrak pɨke kan  
\r (Lu 11:24-26)  
\p
\v 43 “Wɨ kerek herwe enuk kenke kɨnaaiwɨr mɨtɨk, hɨrak kepno ein ein kerekir wit tɨpar aurek, hɨrak kɨnkatɨn wit hak te hɨrak kakwi. Hɨrak kɨnketnɨwek kɨnketnɨwek hɨrak ap kɨnapɨnek au.  
\v 44 Te hɨrak han kitet kar ik: ‘Hi ap hɨnapɨn wit yaaik au, te hi pɨke eno wit kai kerek nɨpaa hi hewik.’ Hɨrak pɨke kepno wit kɨrak, hɨrak kɨr wɨnak herwe keiyak kewik au. Hɨrak yaaik kɨre mɨtɨk keripep waniu yaaim.  
\v 45 \x * \xo 12:45 \xt 2Pi 2:20\x*Hɨrak kɨrek epei au, hɨrak ken kɨnkatɨn herwe enum mar hispɨnak wik (7) minɨnek. Epei au, hɨrak ketikeri nanɨno wɨnak eik e nanu nanɨt. Nɨpaa mɨtɨk hɨrak herwe kewik han enuk kike, te in ek hɨram herwe mamɨwaank han kɨrak enuk. Menmen mamɨr im mamnen mamnep mɨt nau tɨ im.”   
\s1 Jisas miye pɨrak wetike kikrek nɨrak nanɨno nanɨrek  
\r (Mk 3:31-35; Lu 2:19-21)  
\p
\v 46 \x * \xo 12:46 \xt Mt 13:55\x*Jisas wen katɨp mɨt menmen mɨrak, te miye pɨrak wetike kikrek nɨrak nan nanɨrek. Hɨr nerp witeik hanhan netpɨwek menmen.  
\v 47 Hɨr nerp en, mɨt han nerp en netpɨwek nar ik: “Emtewek. Miye wetike kikrek nit nan nanrit nanɨtput menmen.”  
\v 48 Jisas kewenɨwekhi katɨp, “Peimɨn hɨre miye pai. Neimɨn hɨr nɨre kikrek nai?”  
\v 49 Hɨrak kesiuwe mɨt nɨrak disaipel his hɨrak katɨp, “Eiyɨri. Mɨt miyapɨr in hɨr nɨre miyerer nai netike kikrek nai.  
\v 50 \x * \xo 12:50 \xt Jo 15:14; Ro 8:29\x*Neimɨn hɨr nises menmen Haai kai keit wit kɨrak hɨrak hanhan hɨr nanisesim, hɨr nɨre kikrek nai, yenterer nai o miye pai.”   
\c 13  
\s1 Hɨm me mɨtɨk kamɨr nɨkim mekre ni  
\r (Mk 4:1-9; Lu 8:4-8)  
\p
\v 1 Me wɨ im keremem, Jisas kɨnaaiwɨr wɨnak ketpaan ken wit eik ken kau menep wan eik.  
\v 2 \x * \xo 13:2 \xt Lu 5:1-3\x*Hɨrak kau en, mɨt miyapɨr yapɨrwe nererik menep menep nersɨs Jisas. Te hɨrak kɨniu ken kekre bot kau en, hɨr mɨt miyapɨr nerp tenhaan nau pɨn eik.  
\v 3 Jisas ketpor menmen yapɨrwe me tok piksa mar im. Hɨrak katɨp: “Mɨtɨk hak ken kamɨr nu nɨkim mekre ni mɨrak.  
\v 4 Te mɨtɨk kewɨrem mau ni, nɨkim ham menke mɨwaai yayiwe kerek wit yaain te hore man maam.  
\v 5 Yehes ham menke mentar nan kerek ap tɨ mei iuwe menterim em, te hɨram mewo wasenum mentar tɨ kike kentar nan.  
\v 6 Wepni kan kɨr kenterim te hɨram ap mewɨr nekenik men tɨ eik au. Hɨram me weiwei te maa meit.  
\v 7 Nɨkim ham menke mɨwaai waai kerek tɨktɨk mewim em, te waai keremem tɨktɨk mewim em mɨniu mɨwapɨn em. Te hɨram mewo werek werek ap mari au.  
\v 8 Nɨkim ham menke mɨwaai tɨ yaaik nɨpaa mɨtɨk kewenek te hɨram mewo mari yaaim. Ham mari 100, ham mari 60, ham mari 30.  
\v 9 Mɨt miyapɨr kerek nemtau hɨm mai hɨr han ekitetim werek werek!”   
\s1 Jisas kewepyapɨr kenmak te hɨrak katɨp mɨt miyapɨr menmen keriuwe tok piksa  
\r (Mk 4:10-12; Lu 8:9-10)  
\p
\v 10 Hɨrak ketpor epei au, mɨt disaipel nan nitehi Jisas, “Ti henmak ti hetpor hɨm tok piksa?”  
\v 11 \x * \xo 13:11 \xt 1Ko 4:1\x*Jisas ketpor, “God epei keteikni menmen hɨrak kakrɨakem te kakinɨn naanmɨpre yi mɨt. Hɨrak keteikni yarkeik te yi eire nɨkerek nɨrak yi eiyisesik. Te mɨt in en au.  
\v 12 \x * \xo 13:12 \xt Mt 25:29; Mk 4:25; Lu 8:18, 19:29\x*Mɨt han kerek netenen menmen ham me God, hɨrak kakwetɨr meiyam yapɨrwe te hɨr nantɨwem yapɨrwe. Te mɨt han kerek ap netenen menmen iuwe nɨnapen hɨm mɨrak, menmen kike hɨr epei netenenim mamɨwaank mamɨt.  
\v 13 \x * \xo 13:13 \xt Diu 29:4\x*Hi hetpor menmen meriuwe tok piksa hentar hɨr nɨr menmen te hɨr ap nertei menmen. Hɨr nɨkɨp memtau, te hɨr ap nertei menmen hi hetpim werek werek au.  
\v 14 \x * \xo 13:14 \xt Ais 6:9-10; Jo 12:40; Ap 28:26-27\x*Hɨm ham nɨpaa mɨtɨk profet Aisaia ketpim hɨrak kewisɨm mau tɨwei hɨram epei man mentar menmen mɨt miyapɨr in hɨr nɨrɨakem. Hɨram matɨp:  
\q1 ‘Yi yayɨmtau hɨm yeteipim yeteipim te yi yayɨrtei menmen werek werek au. Yi yayɨr menmen yaiteipim yaiteipim te yi yayɨr menmen werek werek au.   
\q1
\v 15 Hɨr nanɨrem werek werek au nentar han ke mɨt miyapɨr in en epei au ketaritari, hɨr nemesɨs nɨkɨp mɨr epei au nɨnapen nanɨmtau hɨm. Te hɨr nɨnapɨpɨ nanamɨr kɨr ap nɨr menmen hi hɨrɨakem. Hɨr ap nɨrɨak menmen im te hɨr nanɨr menmen hi hɨrɨakem nemtau menmen mai werek werek, han kɨr enisɨsa te hi akepi hɨr enɨre yaain.’   
\p
\v 16 \x * \xo 13:16 \xt Lu 10:23-24\x*“Te yi han yaaik eiyu. Nanamɨr ki epei kɨr menmen werek werek. Nɨkɨp mi epei memtau menmen werek werek.  
\v 17 Hi hetpi menmen werek werek. Mɨt profet yapɨrwe netike mɨt yaain nɨpaa hanhan nanɨr menmen yi epei yɨra hi hɨrɨakem, te hɨr ap nɨrem au. Hɨr hanhan nanɨmtau menmen yi epei yemtau hi hetpim te hɨr ap nemtewem. Au, hɨr epei naa.   
\s1 Jisas kewepyapɨr hɨm mɨrak me mɨtɨk kamɨr rais nɨkim  
\r (Mk 4:13-20; Lu 8:11-15)  
\p
\v 18 “Yi eiyɨmtau hɨr o as me tok piksa me mɨtɨk kewɨr rais nɨkim mɨram mau ni.  
\v 19 Mɨt yapɨrwe nemtau hɨm me God kakinɨn naanmɨpre mɨt te hɨr ap nerteiyem werek werek au, hɨr nɨre nɨkim mɨwaai yayiwe. Maain Seten kaknen kakɨkre han kɨr kakpɨr hɨm kerek epei God kewisɨm mekrerek.  
\v 20 Nɨkim ham mɨnatɨn mɨwaai tɨ kike mentar nan, im em hɨram mɨre mɨt han wasenum nemtewem han yaaik neriuwerem.  
\v 21 Te hɨr nɨre nɨkim keremem ap mine nekenik men tɨ eik au te mamu kike. Maain hɨram pɨke mami. Mar im em te mɨt neiyan nemtau hɨm me God nisesim. Maain kike mɨt han neneri nerekyor enum nentar hɨr nisesim, te hɨr wasenum neweikɨn sip newetɨwem.  
\v 22 \x * \xo 13:22 \xt Mt 6:19-34; Lu 12:16-21; 1Ti 6:9-10, 17\x*Nɨkim ham menke mekre waai kerek enum tɨktɨk mewim em, hɨram mɨre mɨt nemtau hɨm im te menmen enum me tɨ ik ek metike pewek hɨr hanhanem hɨram minɨn hɨm me God. Mɨt nar ik ek ap te nanrɨak menmen yaaim nanises God werek werek au.  
\v 23 Nɨkim menke mekre tɨ yaaik hɨram mar ke mɨt nertei hɨm me God nemi mekre han kɨr. Te hɨram mine wit mari yehes yapɨrwe, ham mar 100, ham mar 60, ham mar 30, te hɨr nɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe.”   
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa me yenkis enum mente mau ni  
\p
\v 24 Jisas ketpor hɨm tok piksa ham. Hɨrak katɨp: “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre mɨtɨk hak kewɨr wit nɨkim mitet ni mɨrak.  
\v 25 Maain wɨtaan mɨt miyapɨr nɨwaai, mɨtɨk enuk kɨrak kepan kan kewɨr yenkis yehes mɨram enum mitet ni kerek hɨrak epei kewɨr wit nɨkim mewi en, te hɨrak ken.  
\v 26 Maain wit kerek hɨr epei newɨrem em mau ni eim mɨre iuwe mamine nɨkim, te hɨr nɨr yenkis enum keremem metikerem.  
\v 27 Mɨt nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe hɨr nen netpɨwek nar ik: ‘Mɨtɨk iuwe ti nepei hamɨr wit yehes mekre ni mit im e. Ti hamɨr menmen yaaim te menmen im enum meke nein man te hɨram mewo in?’   
\p
\v 28 Hɨrak kewenhi ketpor, ‘Mɨtɨk hak enuk kepan kan kamɨr menmen enum mekre nɨmɨn me menmen yaaim.’ Hɨr nitɨwekhi, ‘Ti hanhan haiu emno emketetim?’  
\v 29 Te hɨrak keweni ketpor, ‘Hi hɨnaain yi eiketetim emnopɨn. Yi yaiket menmen yaaim mamtikerem. Au emɨt!  
\v 30 \x * \xo 13:30 \xt Mt 3:12\x*Yi eiwisɨm emu ere maain hɨram emi. Te hi etɨp mɨt kerek nanremir nanɨr ik: ‘Yi eiyinɨn eiremir menmen enum eisenkekim emriuwe waai. Maain haiu mamɨsiyem. Yi eiremir menmen enum epei au, te yi eino eiremir nɨkim yaaim eiwisɨm emɨkre wɨnak kai.’”   
\s1 Jisas katɨp hɨm me nu mastet nɨkim mɨram metike yis  
\r (Mk 4:30-32; Lu 13:18-21)  
\p
\v 31 Jisas ketpor hɨm tok piksa hɨrak katɨp, “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre nu mastet nɨkim mɨram. Mɨtɨk hak ketɨwem kamɨr mau ni mɨrak.  
\v 32 Nu mastet nɨkim hɨram ap iuwe mar ke nɨkim me menmen ham em. Au, hɨram kike enum. Te maain hɨram mau ni mamniu mamre iuwe maminɨn menmen kerek mau ni em, hɨram mamre nu te hore mamnen mamwis yaank mamu heneik mɨram. Mar im mɨt in kerek nises hɨm mai hɨr nɨre niutɨp niutɨp. Te maain hɨr nanɨre yapɨrwe.”   
\p
\v 33 Jisas pɨke ketpor hɨm ham. Hɨrak katɨp, “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre yis mɨte weiyɨm wen wenipem metike flaua weweiknenim mekre sar mau hɨm ere hɨram nap mɨnanem mɨniu wɨsenum.”   
\s1 Jisas katɨp mɨt keriuwe hɨm tok piksa keremem  
\r (Mk 4:33-34)  
\p
\v 34 Jisas katɨp mɨt miyapɨr menmen yapɨrwe keriuwe hɨm mɨre tok piksa. Hɨrak ap ketpor hɨm meiyam au. Hɨrak ketpor tok piksa keremem.  
\v 35 \x * \xo 13:35 \xt Sam 78:2\x*Hɨrak katɨp kar ik te menmen nɨpaa mɨtɨk profet ketpim kewisɨm mau tɨwei, hɨram mamnen mamɨr ke nɨpaa hɨrak ketpim. Hɨm im hɨram matɨp,  
\q1 “Hi awep hɨm atɨp mɨt tok piksa. Hi atɨp menmen nɨpaa hi God hɨrɨak tɨ ere in mɨt ap nerteiyem au.”   
\s1 Jisas kewepyapɨr tok piksa me yenkis enum katɨp mɨt disaipel nɨrak em  
\p
\v 36 Jisas katɨp mɨt miyapɨr menmen epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr mɨt miyapɨr hɨrak kɨnɨk ken wɨnak. Hɨrak kɨnɨk ken wɨnak, mɨt nɨrak disaipel nan nitɨwekhi, “Ti etpei werek menmen me yehes enum mekre ni.”   
\p
\v 37 Jisas kewenhi ketpor, “Mɨtɨk kerek kamɨr yehes yaaim mekre ni hɨrak hi kerekek. Mɨtɨk Iuwe God keriuweta hi han tɨ ik.  
\v 38 \x * \xo 13:38 \xt 1Ko 3:9; 1Jo 3:10\x*Ni eim hɨram tɨ ik ek. Yehes yaaim hɨram mɨre mɨt miyapɨr nises hɨm me God. Yehes enum hɨram mɨre mɨt miyapɨr nises hɨm me Seten.  
\v 39 Mɨtɨk enuk kepan kerek kamɨr yehes enum hɨrak Seten. Wɨ mɨt hɨr nan newen yehes hɨram mɨre wɨ God skelim mɨt. Mɨt kerek nen newen yehes hɨr ensel.  
\v 40 \x * \xo 13:40 \xt Mt 7:19; Jo 15:6\x*Mamɨr ke mɨt neit yehes enum nesenkekim neiyɨm nan newɨrem mekre si, te maain wɨ menmen mamnen mamɨr im God skelim yi mɨt.  
\v 41 \x * \xo 13:41 \xt Mt 24:31, 25:31-46; Mk 13:27\x*Te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi asiuwe mɨt ensel nai nanɨno nanrer wit wit me tɨ kerek hi naanmampre mɨt miyapɨr hɨr nanɨnke menmen enum mari han ke mɨt en. Hɨr nanɨnke menmen enum metike mɨt han kerek nɨrɨak menmen enum. Te hi enkerem emnopɨn emkeipɨn wit kerek Mɨtɨk Iuwe naanmɨprewem.  
\v 42 \x * \xo 13:42 \xt Mt 8:12\x*Te hɨr nanwɨr mɨt miyapɨr enun nanɨno nanɨkre si kerek hɨr nanɨnepɨp nanɨneknen yehes mɨr.  
\v 43 \x * \xo 13:43 \xt Dan 12:3\x*Me wɨ im mɨt miyapɨr kerek yaain en nanu wit yaaik God kakwetɨr menmen mɨrak iuwe kakɨkepi te hɨr nanɨr nanre wepni nanɨt wit kɨrak. Mɨt neimɨn nemtau hɨm mai hɨr han ekitetim!   
\s1 Hɨm tok piksa me mɨtɨk kɨnkatɨn bokis pewek mekrerem mɨsawɨn mekre tɨ  
\p
\v 44 \x * \xo 13:44 \xt Mt 19:29; Lu 14:33; Fl 3:7\x*“Menmen me God hɨram yaaim mɨre okis pewek mekrerem mɨt nɨpaa hɨr mɨt nɨsawɨnem mekre ni ham. Maain mɨtɨk hak kiutɨp kɨnapɨnem, hɨrak pɨke kɨsawɨnem mekre hei, hɨrak han yaaik, te hɨrak ken keit menmen mɨrak yapɨrwe keiyɨm ken kesiuwerem men mɨt, hɨrak keit nan mererim, hɨrak keiyɨm ken kewɨrem keiyɨm katɨn ni keremem.   
\s1 Hɨm tok piksa me mɨtɨk kɨr pewek wɨnak yaaik  
\p
\v 45 “Menmen me God hɨram yaaim mɨre mɨtɨk hak kerek kɨnkatɨn pewek wɨnak hɨrak kɨnkatɨn kerek yaaim yaaim em, keiyɨm ken kesiuwerem men mɨt te kakɨt moni mamrerim.  
\v 46 Hɨrak kɨr pewek wɨnak kerek yaaik ek, te hɨrak ken kesiuwe menmen mɨrak keiyɨm ken kesiuwerem men mɨt, hɨrak keit moni mererim, hɨrak keiyɨm ken kewɨrem keit wɨnak yaaik kerekek.   
\s1 Hɨm tok piksa me hepin  
\p
\v 47 \x * \xo 13:47 \xt Mt 22:9-10\x*“Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre hepin mɨt hɨr newɨrem mekre wan neiyɨm nanri saauk metike menmen ham yapɨrwe.  
\v 48 Hepin kenempet keriuwerem, te hɨr neriyaam man mɨwaai pɨn eik. Te hɨr nau nekorɨrem newis saauk yaaim em mekre tɨkenup ham, enum em hɨr newɨrem men.  
\v 49 Me wɨ kerek maain God skelim mɨt ne tɨ ik ek, hɨram mampar ik. Mɨt ensel ne God nanɨnen nanɨnke mɨt enun kerek nises menmen enum me nɨmɨn me mɨt yaain nises menmen yaaim.  
\v 50 \x * \xo 13:50 \xt Mt 13:42; Lu 13:28\x*Te hɨr nanwɨri nanɨno nanɨkre si iuwe. Me si im em hɨr nanɨnepɨp nankɨt nanɨneknen yehes mɨr naneitaiyen.”   
\s1 Hɨm me mɨtɨk keit menmen yaaim wen petep, metike menmen enum tokim.  
\p
\v 51 Te Jisas kitorhi, “Yi yertei hɨm yapɨrwe hi epei hetpiyem?” Hɨr newenhi natɨp Jisas, “Kai Iuwe, haiu merteiyem.”  
\v 52 Te Jisas ketpor, “Mar keremem te mɨt skraip kerek nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr epei nertei hɨm hi hewepyapɨrem, hɨr nɨre mɨtɨk haai ke wɨnak iuwe. Hɨrak ken kɨnɨk wɨnak kɨrak kekin menmen yaaim petep metike menmen enum tokim keiyɨm kan kɨkaap mɨt kewetɨrem. Hɨr newepyapɨr hɨm me God nɨpaa hɨrak katɨp mɨt profet em metike hɨm mai yaaim.”   
\s1 Hɨr mɨt ne Nasaret neweikɨn sip newet Jisas  
\r (Mk 6:1-6; Lu 4:16-30)  
\p
\v 53 \x * \xo 13:53 \xt Mt 7:28\x*Jisas katɨp hɨm tok piksa im epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik ken.  
\v 54 \x * \xo 13:54 \xt Jo 7:15\x*Hɨrak pɨke ken wit kɨrak eik ken katɨp mɨt hɨm me God kekre wɨnak kerek hɨr nererik nekine hɨm me Moses neitai en. Hɨrak ketpor werek te hɨr nekrit nehɨnhɨn natɨp, “Keimɨn ketpɨwek hɨm yaaim hɨrak ketpeiyem? Keimɨn kekepik te hɨrak kɨrɨak menmen yaaim kɨkaap mɨt keriuwerem kepɨr herwe kɨrɨak mɨt kerek nɨnap hɨr nɨre yaain? Hɨrak mɨtɨk weinɨk kar ke haiu mɨt in.  
\v 55 \x * \xo 13:55 \xt Lu 3:23; Jo 6:42\x*Mɨtɨk ik ek nɨkan ke mɨtɨk kerek kime wɨnak kerekek. Maria hɨre miye pɨrak kerepep. Jems ketike Josep, Saimon Judas hɨr kikrek nɨrak keriyen.  
\v 56 Yenterer nɨrak hɨr nau netikewai. Menmen yapɨrwe im em hɨrak ketɨwem meke nein man?”  
\v 57 \x * \xo 13:57 \xt Jo 4:44\x*Hɨr natɨp narik te han kɨr enuk neriuwerek hɨr neweikɨn sip newetɨwek nentar hɨr ap nertei karkeik te hɨrak kɨrɨak menmen im yaaim. (Hɨr han kitet hɨrak mɨtɨk kerekek. Mɨtɨk Iuwe au.) Te Jisas ketpor, “Mɨt profet niuk mɨr iuwe mau merer wit wit, te mɨt neit wit kɨrak netike mɨt ne weiwɨk mɨrak, hɨr ap han kitet hɨrak iuwe au.”  
\v 58 Hɨrak ap kɨrɨak menmen yapɨrwe kɨkaap mɨt his hɨt enum metike menmen ham keit wit eik ek kentar hɨr ap han kitet hɨrak mɨtɨk kerek God keriuwetek kan au.   
\c 14  
\s1 Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar epei kaa  
\r (Mk 6:14-29; Lu 3:19-20, 9:7-9)  
\p
\v 1 Me wɨ im, mɨtɨk iuwe gavman Herot ke provins Galili kemtau menmen Jisas kɨrɨakem.  
\v 2 Te mɨtɨk Herot katɨp mɨt kerek nɨrɨak menmen mɨrak, “Hi han kitet ik hɨrak mɨtɨk Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar em. Hɨrak kaa te in ek hɨrak pɨke kekrit te menmen wɨsenum manpenum mau his mɨrak, te hɨrak kɨrɨak menmen yaaim im.  
\v 3-4 \x * \xo 14:3-4 \xt Mt 11:2\x*\x * \xo 14:3-4 \xt Lev 18:16, 20:21\x*Nɨpaa Jon katɨp Herot, “Ti heit mɨte ip ep. Menmen im e hɨram ap yaaim au.” Te Herot han enuk ketenen Jon kesenkekik keriuwe sen ain kewisɨk kekre wɨnak enuk kentar Herot epei keit Herodias, mɨte pe Filip, Herot nɨkik kɨrak.  
\v 5 \x * \xo 14:5 \xt Mt 21:26\x*Herot hanhan kaknep Jon kaki, te hɨrak kɨnaain mɨt miyapɨr. Hɨr han kitet Jon hɨrak mɨtɨk profet ke God.   
\p
\v 6 Maain wɨ ham miutɨp, mɨt han nen nau netike Herot han kitet wɨ kerek nɨpaa miye winaak ek. Me wɨ im nɨki pe Herodias wɨrɨre wen werp nɨmɨn ke hɨr mɨt. Te herot hanhanep wɨsenum.  
\v 7 Hɨrak hanhanep wɨsenum te hɨrak katɨp mɨte kerepep kar ik: “Hi hetput werek. Menmen ti hanhan ehitauhiyem, hi ewetitem.”  
\v 8 Miye pe nɨki ip ep watɨp nɨki pɨre weriuwe hɨm, te hɨre watɨp, “Ti erekir teruk ke Jon kerek kɨkɨr mɨt en ewisɨk ekɨkre tɨkenup eiyɨk enen ewetewek in ek, te hi hertei hɨrak kaa.”   
\p
\v 9 Hɨre watɨp war ik, te mɨtɨk iuwe eik ek hɨrak han enuk. Hɨrak kɨnapen kakrekyɨwekem te hɨrak yɨnk enuk kentar mɨt nau naam menmen netikerek nemtau menmen hɨrak ketpɨwerem. Te hɨrak katɨp mɨt nɨrak enwetɨwe menmen im emnen.  
\v 10 \x * \xo 14:10 \xt Mt 17:12\x*Herot keriuwet mɨtɨk ken wɨnak enuk te hɨr mɨt en nerekir teruk ke Jon neit ein te tɨmɨr kewen keket.  
\v 11 Epei au, hɨr neit paan kɨrak kekre tɨkenup neiyɨk nan newet nɨki ep ek. Hɨre wetɨwek epei au, hɨre weiyɨk wen wewet miye pɨre rek.  
\v 12 Mɨt disaipel ne Jon nerteiyek, hɨr nan neit herwe yɨnk kɨrak neiyɨk nen newisɨk kekre hei. Hɨr newisɨk epei au, hɨr nen natɨp Jisas menmen enum mɨt nɨrɨak Jon em.   
\s1 Jisas kewet mɨt nar 5,000 menmen hɨr naam  
\r (Mk 6:30-44; Lu 9:10-17; Jo 6:1-13)  
\p
\v 13 Jisas kemtau hɨm me mɨr hɨr nenep Jon keremem, hɨrak kehɨn kɨniu ken kekre bot kerekir wan ken wit weinɨk kerek mɨt ap newi au. Te mɨt yapɨrwe nemtau Jisas ken, hɨr neke tɨ nɨnaaiwɨr wit kɨr nisesik nen.  
\v 14 \x * \xo 14:14 \xt Mt 9:36\x*Jisas epei kau bot keiyɨk ken ere epei kiun wit kerek hɨrak hanhan kakno. Hɨrak kɨnaaiwɨr bot kenke ken tɨ, hɨrak kɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe nisesik nan. Te hɨrak han tewenɨni kɨkaap mɨt han kerek nɨnap, his hɨt enum em.   
\p
\v 15 Hɨnkewɨ epei man, te mɨt disaipel nɨrak nan natɨp Jisas, “Wit ik ek enuk weinɨk ap mɨt newik. Te wɨ epei men wɨtaan kaknen. Ti eriuwet mɨt miyapɨr yapɨrwe nanɨno enrer wit wit kerek menep ek te hɨr hɨras enwɨr pewek enɨt menmen mɨr nanɨm.”  
\v 16 Jisas ketpor, “Haiu ap te mamriuweti enɨno au emɨt. Yi eiwetɨr menmen enɨm me yi hɨras.”  
\v 17 Hɨr newenɨwekhi netpɨwek, “Haiu ap metenen menmen mei yapɨrwe au. Haiu meit bret hispɨnak (5), saauk wiketerem im em keremem.”  
\v 18 Jisas katɨp, “Eikinɨm eiyɨm einen in.”   
\p
\v 19 \x * \xo 14:19 \xt Mt 15:35-39; Mk 8:6-10\x*Hɨrak katɨp mɨt miyapɨr yapɨrwe nau yenkis nau tɨ. Epei au, hɨrak kekin bret hispɨnak (5) keremem metike saauk wiketerem hɨrak kɨkɨam naan men niu nepni eim, hɨrak kitehi God katɨp hɨrak han yaaik keriuwe menmen im. Epei au, hɨrak kewep bret keremem hɨrak kewet mɨt disaipel nɨrak em, te hɨr neweiknɨm newet mɨt miyapɨr yapɨrwe rem.  
\v 20 \x * \xo 14:20 \xt 2Kin 4:44\x*Hɨr naam nen nen ere tu iuwe. Te hɨr disaipel neit yinam kerek epei naam em nemi mekre wapnake ere wapnake hiswiyen wik (12) menempetɨt meriuwerem.  
\v 21 Hɨr mɨt kerek naam menmen hɨr yapɨrwe nar 5,000 mɨt. Hɨr ap newenhis mɨyapɨr netike nɨkerek nau netikeri au.   
\s1 Jisas kitet wan keke niu ken  
\r (Mk 6:45-52; Jo 6:15-21)  
\p
\v 22 Jisas kewtɨr menmen epei au, hɨrak katɨp mɨt nɨrak disaipel nehɨn nɨniu nen nekre bot naninɨn nanɨno wan pɨnak ein te hɨrak kaku kakriuwet mɨt miyapɨr yapɨrwe nanɨno. Epei au, hɨrak kakisesi.  
\v 23 \x * \xo 14:23 \xt Lu 6:12, 9:28\x*Jisas keriuweti nen te hɨrak hɨrekes kɨniu mɨniu (o neiyɨp) ken kakitehi God menmen. Nepei hɨnkewɨ kakre wɨtaan hɨrak kiutɨp kerekek kepu.  
\v 24 Bot hɨrak epei ken wan nɨmɨniuwe eik, te nɨme mɨniu meke bot paan kɨrak te wan sɨr mɨniu mamuwer bot.  
\v 25 Epei menep wanewik hɨram wen toto, Jisas keriuwe hɨt mɨrak keke niu kitet wan ken kakɨr mɨt nɨrak disaipel.  
\v 26 \x * \xo 14:26 \xt Lu 24:37\x*Hɨr nɨrek keriuwe hɨt mɨrak keke niu kitet wan te hɨr neperper, hɨr natɨp, “Hɨrak herwe.” Te hɨr nenepɨp nenɨne hɨm iuwe.  
\v 27 Wasenum Jisas kenɨne ketpor, “Yi ap einapen. Yi einakɨn tokim. Hi kerekek han. Hi ap herwe auye!”   
\p
\v 28 Pita kewenhi ketpɨwek kar ik: “Kaiu Iuwe, ti hɨrekes te ti etpo hi eriuwe hɨt mai eitet wan anen arit.”  
\v 29 \x * \xo 14:29 \xt Jo 21:7\x*Jisas katɨp, “Ti enen.” Te Pita kɨnaaiwɨr bot keriuwe hɨt mɨrak kitet wan ken kakɨr Jisas.  
\v 30 Pita kɨr nɨme mɨniu te hɨrak kɨnapen, hɨrak kaknatɨn kakno kakɨm tɨpar kakɨkre wan. Te hɨrak kenɨne, “Kaiu Iuwe ekepa!”  
\v 31 \x * \xo 14:31 \xt Mt 8:26\x*Wasenum Jisas kewis his ketenen Pita, hɨrak ketpɨwek, “Ti ap han kiteta hi Iuwe au? Ti henmak te ti heit han wik wik?”  
\v 32 \x * \xo 14:32 \xt Mk 4:39\x*Nepei au, hɨrakɨt wiketeret tɨniu tau bot te nɨme maa meit.  
\v 33 \x * \xo 14:33 \xt Mt 27:54; Jo 1:49\x*Hɨr mɨt kerek nau bot en nɨr menmen im, hɨr newenɨpi Jisas natɨp, “Haiu mertei werek ti Nɨkan ke God.”   
\s1 Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr nɨnap neit Genesaret  
\r (Mk 6:53-56)  
\p
\v 34 Hɨr epei nerekir wan nen pɨnak ein niun tɨ ke Genesaret.  
\v 35 Hɨr mɨt ne wit ik ek hɨr nertei hɨrak Jisas te hɨr nesiuwe hɨm men merer wit wit kerek menep menep ek, hɨr neithis mɨt kerek nɨnap ek neri nan.  
\v 36 \x * \xo 14:36 \xt Mt 9:20-21; Mk 5:27-28; Lu 8:44\x*Hɨr neri nen epei au, hɨr nɨnap natɨp hɨm iuwe nitɨwekhi hɨrak ekwisi hɨr hɨras enwis his entenen yɨnk kɨrak o laplap hɨr mɨrak. Hɨr mɨt miyapɨr kerek newis his netenen laplap hɨr mɨram netike mɨt netenen yɨnk kɨrak, hɨr yapɨrwe nɨre yaain.   
\c 15  
\s1 Hɨm lo me God hɨram minɨn hɨm me maamrer  
\r (Mk 7:1-13)  
\p
\v 1 Hɨrak Jisas wen kepu wit Genesaret, mɨt han ne farisi netike mɨt skraip kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr nɨnaaiwɨr Jerusalem nan nɨr Jisas nitɨwekhi menmen.  
\v 2 \x * \xo 15:2 \xt Lu 11:38\x*Hɨr natɨp, “Nenmak te hɨr mɨt disaipel nit nɨrɨak menmen ap nises menmen kerek nɨpaa maamrer naiu nɨrɨakem? Hɨr nanɨm menmen hɨr ninɨn nekemyet his. Te mɨt disaipel nit au.”   
\p
\v 3 Jisas kewenhi ketpor, “Yenmak te yi ap yises menmen me God te yi yises hɨm nɨpaa mɨt kerek yi yisesi hɨr newetiyem netpiyem a?  
\v 4 \x * \xo 15:4 \xt Eks 20:12, 21:17; Diu 5:16\x*Nɨpaa God katɨp, ‘Yi eiyɨmtau hɨm me miye haai ni te maain yi naanmampri. Mɨtɨk kerek katɨp enum ke menmen miye haai nɨrak, yi mɨt eikɨp kaki.’  
\v 5 Te yi yises hɨm im au. Yi yatɨp, ‘Mɨtɨk keiyak ketenen pewek o menmen kakɨkaap miye haai nɨrak, te hɨrak katɨp miye haai, “Hi epei hehimɨtan im em te hi ewet God em. Hi ap naanempri eriuwerem au.”  
\v 6 Yi yatɨp hɨram werek hɨrak ap ekɨkaap miye haai nɨrak neriuwerem au.’ Me menmen mar im yi yerekir hɨm me God yeriuwe hɨm ham me maamrer ni yi yisesim.  
\v 7 Yi mɨt enun yemipɨn. Mɨtɨk profet Aisaia nɨpaa kehimɨteni werek me wɨ hɨrak katɨp hɨm me God kar ik. Hɨrak katɨp,   
\q1
\v 8 \x * \xo 15:8 \xt Ais 29:13\x*‘Mɨt in en hɨr hanhan newenɨpi niuk mai neriuwe hɨm mɨr, te han kɨr au nisɨsa werek werek au.   
\q1
\v 9 Menmen hɨr netpim newenɨpi niuk mai neriuwerem hɨram au enum menmen weinɨm. Menmen hɨr natɨp mɨt hɨr enisesim hɨram ap hɨm mai au. Hɨm mɨr weinɨm.’”   
\s1 Menmen enum mɨrɨak han ke mɨtɨk enuk  
\r (Mk 7:14-23)  
\p
\v 10 Jisas ketpor epei au, hɨrak kenɨne mɨt miyapɨr nan nɨrek, hɨrak ketpor, “Yi eiyɨrteiyem han ekitetim werek werek!  
\v 11 \x * \xo 15:11 \xt Mt 12:34\x*Menmen kerek mɨt hɨr nanɨm menip God katɨp hɨr mɨt enun au. Menmen mɨt netpim hɨram menip God katɨp hɨr mɨt enun.”   
\p
\v 12 Hɨrak ketpor nepei au, mɨt nɨrak disaipel nan natɨp Jisas, “Ti hertei mɨt ne Farisi nemtau hɨm ti hetpim em te hɨr han enuk neperper?”   
\p
\v 13 \x * \xo 15:13 \xt Jo 15:2\x*Jisas kewenhi katɨp, “Haai kai kau wit kɨrak Heven hɨrak menmen mɨrak mau ni. Menmen kerek hɨrak ap kamɨr au, hɨram mewo weinɨm, maain hɨrak kakɨketim mamriuwe nekenik mɨram mamno.  
\v 14 \x * \xo 15:14 \xt Mt 23:16, 24; Lu 6:39; Ro 2:19\x*Yi eiwisi enu en. Hɨr nɨre mɨt nanamɨr enuk toto, te hɨr nanteikɨn mɨt han kerek nanamɨr toto en yayiwe hɨr enisesim te hɨr nanɨr God. Te nanamɨr toto kakteikɨn mɨtɨk hak nanamɨr toto yayiwe, hɨrakɨt wiketeret tatɨnkewɨn tatɨkre wi.”   
\p
\v 15 Pita kewenhi katɨp Jisas, “Ti ewepyapɨr hɨm me tok piksa, te haiu emɨmtewem.”  
\v 16-17 Jisas katɨp, “Yi ap han kewi au a? Yi yɨre mɨt han en a? Yi ap yertei menmen kerek mɨtɨk hɨrak kewisim mekre hɨm hɨram men mekre nɨnpɨ tɨwaak te maain hɨrak kakno kaknerem mamɨkre hei?  
\v 18 \x * \xo 15:18 \xt Mt 12:34\x*Te menmen mekre han ke mɨt, maain hɨr netpim, im hɨram menip God katɨp mɨt hɨr enun.  
\v 19 \x * \xo 15:19 \xt Jen 8:21; Ga 5:19-21\x*Menmen kerek metpaan meke han ke mɨtɨk hɨram mar im: han kitet menmen enum, kenep mɨt naa, kari miyapɨr his kewenem, kekintɨp menmen, kewenɨn hɨm, katɨp kenip mɨtɨk hak yɨnk enuk.  
\v 20 Menmen im em hɨram menip God katɨp mɨtɨk ik hɨrak enuk. Mɨtɨk ap kekemyet his wen au, te hɨrak kakɨm menmen, hɨram ap te mamnip God kaktɨp mɨtɨk kar ik hɨrak enuk au.”   
\s1 Mɨte pe Kenan hɨre wises hɨm me Jisas werek werek  
\r (Mk 7:24-30)  
\p
\v 21 Jisas kɨnaaiwɨr wit Genesaret te hɨrak ken tɨ ke wit Taia ketike Saidon.  
\v 22 Mɨte hap pe Kenan kerek wau wit eik kerekek, hɨre wan wenɨnɨwek hɨm iuwe wetpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe ti Nepenyek ke Devit, ti han etwenɨna. Herwe enum mewaank nɨki pai.”  
\v 23 Te Jisas ap kewenhi ketpɨwe menmei au. Hɨr mɨt disaipel nan nɨrek netpɨwek, “Mɨte ip ep hɨre wenɨne wenɨne wisesai wan. Ti ekepiye te hɨre wauno.”   
\p
\v 24 \x * \xo 15:24 \xt Mt 10:6\x*Jisas ketpor, “Au, God keriuweta te hi han hɨkaap mɨt kerek ne weiwɨk miutɨp me Isrel, hɨr nɨre sipsip nɨsawɨn neit yaank. Mɨt han au.”  
\v 25 Hɨrak katɨp epei au, mɨte kerepep wan wewen ninɨp werp hɨt me Jisas watɨp, “Kai Iuwe, ti ekepa.”  
\v 26 Jisas ketpɨwe tok piksa kar ik: “Hɨram enum te haiu mamkin menmen me nɨkerek mamwɨrem mamno mamwet nepere rem, hɨram mamɨm.”  
\v 27 Mɨte watɨp, “Kai Iuwe, ti hatɨp werek. Haiu enun mɨre nepere. Te nepere hɨram mekorɨr menmen kerek miye haai nɨr naam hɨram mɨnatɨn mɨwaai yeno kerek hɨr naam menmen menterim.”  
\v 28 \x * \xo 15:28 \xt Mt 8:10, 13\x*Hɨre watɨp war ik te Jisas ketpɨwe, “Mɨte ti eises hɨm me God werek werek. Menmen ti hanhan em hɨram mamnen.” Hɨrak katɨp epei au, waswas mɨte nɨki pɨre hɨre wɨre yaaip.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨt yapɨrwe nɨre yaain  
\p
\v 29 \x * \xo 15:29 \xt Mk 7:31\x*In ek Jisas kɨnaaiwɨr Taia ketike Saidon te hɨrak ken kitet menep wan ke Galili. Hɨrak ken kɨniu mɨniu (o neiyɨp) ken kau nu ein.  
\v 30 Mɨt miyapɨr yapɨrwe nan nererik nɨrek, hɨr neithis mɨt kerek hɨt enum o han kɨr enuk, hemik meweikɨn, han auri netike menmen ham yapɨrwe hɨr neri nan nɨrek. Hɨr newisi nɨwaai menep hɨt me Jisas te hɨrak kerekyorem hɨr nɨre yaain.  
\v 31 \x * \xo 15:31 \xt Mk 7:37\x*Hɨr mɨt miyapɨr nɨr menmen im te hɨr han kekrit hɨr han kitetim nentar hɨr nɨr mɨt kerek han auri en natɨp, hemik mɨn em mɨre yaaim. Mɨt nanamɨr toto en hɨr nɨr ein ein werek werek. Mɨt kerek hɨt enum hɨr nitet ein ein. Hɨr nɨr menmen im te hɨr newenɨpi God ke mɨt ne Isrel neriuwerem.   
\s1 Jisas kewet mɨt 4,000 menmen hɨr naam  
\r (Mk 8:1-10)  
\p
\v 32 \x * \xo 15:32 \xt Mt 14:14-15\x*Jisas kekepi epei au, hɨrak kenɨne mɨt disaipel nɨrak nan, hɨrak katɨp, “Hi hanhan heriuwe hɨr mɨt miyapɨr ein en. Wɨ wikak epei men hɨr nau netikewa te hɨr menmen me nanɨm em au. Hi hɨnapen esiuweri nɨnpɨ mamɨn nanɨno te hɨr nani nanɨtɨn yayiwe.”  
\v 33 Te hɨr mɨt disaipel natɨp Jisas, “In en ap mɨt nei newi. Te haiu mamɨt menmen mamoke nein te mamwet mɨt yapɨrwe rem te hɨr nanɨm?”  
\v 34 Jisas kitorhi, “Yi yetenen bret marmenum?” Hɨr natɨp, “Haiu metenen bret hispɨnak wik (7), saauk kike kiutɨp kiutɨp.”  
\v 35 Hɨr netpɨwek epei au, Jisas katɨp mɨt miyapɨr hɨr nanu tɨ.   
\p
\v 36 Jisas kekin saauk metike bret hispɨnak wik (7), hɨrak kitehi God em kewepim kewet mɨt nɨrak disaipel em, hɨr newet mɨt yapɨrwe rem.  
\v 37 Hɨr yapɨrwe naam ere tu iuwe, te hɨr neit yinam kerek mɨt ap naam te hɨr nemi mekre wapnake mar hispɨnak wik (7).  
\v 38 Hɨr mɨt naam menmen hɨr nar 4,000, te hɨr ap newenhis nɨkerek miyapɨr nau netikeri au.  
\v 39 Jisas keriuwet mɨt miyapɨr nen. Hɨrak keriuweti nen, hɨrak kehɨn kɨniu kekre bot ketike mɨt nɨrak disaipel, hɨr nerekir wan nen tɨ ke mɨt nau neit Magadan.   
\c 16  
\s1 Mɨt nitehi Jisas kɨrɨak menmen keteiknor God keriuwetek kan  
\r (Mk 8:11-13; Lu 12:54-56)  
\p
\v 1 \x * \xo 16:1 \xt Mt 12:38; Lu 11:16; Jo 6:30\x*Hɨr mɨt ne Farisi netike mɨt ne Sadyusi kerek han kitet mɨt epei naa ap pɨke nanɨkrit nanu au, hɨr nan nɨr Jisas. Hɨr nanmitɨwekpɨn nanri han kɨrak me ekrɨak menmen yaaim ekɨkaap mɨt ekriuwerem te hɨr nertei God keriuwetek kan.  
\v 2 Te Jisas ketpor, “Hɨnkewɨ epei man yi yatɨp nepni mɨre ninɨm te teipmen hɨram wepni yaaik.  
\v 3 Yi yekrit yatɨp, ‘Napɨ mɨre nɨpɨak wepni kɨre ninɨk, hauwɨ kaknen.’ Yi yɨr menmen mau nepni te yi yertei werek werek mekam mamnen. Te yi ap yertei werek werek han kitet menmen God kɨrɨakem me wɨ im a?  
\v 4 \x * \xo 16:4 \xt Mt 12:39; Lu 11:29\x*Yi mɨt miyapɨr yapɨrwe enun, yi ap yises God werek werek au! Yi yitauhi hi hɨrɨak menmen yaaim te yi eiyɨrtei God keriuweta hi han te hi ap arɨak menmen te yi yayɨrem au. Hi eteikni menmen me Jona kerek nɨpaa kaa kekre saauk tu mɨrak. Wɨ wikak epei au, hɨrak pɨke kekrit kau.” Hɨrak keptor epei au, hɨrak kɨnaiwɨri ken.   
\s1 Hɨm tok piksa me yis me Farisi netike Sadyusi  
\r (Mk 8:14-21)  
\p
\v 5 Hɨr mɨt disaipel nau bot nerekir wan nanɨno, te hɨr han kaa ap neit niu metikeri neiyɨm nen.  
\v 6 \x * \xo 16:6 \xt Lu 12:1\x*Jisas ketpor tok piksa kar ik: “Yi naanempre hɨras yi einopɨn yis me Sadyusi netike mɨt ne Farisi.”  
\v 7 Te hɨr hɨras han kitet natɨpan nar ik: “Hɨrak ketpim kentar haiu ap meit bret mei meiyɨm man metikewai.”  
\v 8 Jisas kertei menmen hɨr netpim te hɨrak katɨp, “Yi mɨt in en ap han kiteta hi Iuwe naanempri au. Yenmak te yi yatɨp haiu ap meit bret mei au?  
\v 9 \x * \xo 16:9 \xt Mt 14:17-21\x*Yi ap yertei menmen werek wen au a? Te yi ap han ekitet bret mar hispɨnak (5) mɨt nar 5,000 hɨr naam, te wapnake mar hiswiyen wik (12) yi yemi mekrerem?  
\v 10 \x * \xo 16:10 \xt Mt 15:34-38\x*Te yi ap han ekitet bret hispɨnak wik (7) kerek mɨt nar 4,000 hɨr naam, te wapnake mar hispɨnak wik (7) yi yemi mekrerem a?  
\v 11 Yenmak te yi ap yertei hi ap hetpi menmen me bret. Yi naanmamre hɨras me hɨm me mɨt ne Farisi netike mɨt ne Sadyusi.”  
\v 12 Hɨrak ketpor epei au, hɨr nertei hɨrak ap ketpor naanmɨpre hɨras me yis me bret au. Hɨrak ketpor hɨr naanmɨpre hɨras hɨr ap nises hɨm me Farisi netike hɨm me mɨt ne Sadyusi, kerek hɨr natɨp mɨt enisesim.   
\s1 Pita kewepyapɨr Jisas hɨrak Mɨtɨk God keriuwetek hɨrak Krais  
\r (Mk 8:27-30; Lu 9:18-21)  
\p
\v 13 Maain me wɨ Jisas ken tɨ menep wit Sisaria Filipai hɨrak kitehi mɨt disaipel nɨrak, “Hɨr mɨt miyapɨr hɨr natɨp hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, hi keimɨn?”  
\v 14 \x * \xo 16:14 \xt Mt 14:1-2; Mk 6:14-15; Lu 9:7-8\x*Hɨr natɨp, “Mɨt han natɨp ti Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar. Mɨt han natɨp ti profet Ilaija kerek nɨpaa kau tɨ. Mɨt han natɨp ti Jeremaia o mɨtɨk profet hak nɨpaa nepu tɨ.”  
\v 15 Te Jisas ketpor, “Yi han kitet hi keimɨn?”   
\p
\v 16 \x * \xo 16:16 \xt Jo 6:69\x*Saimon niuk mɨrak ham Pita hɨrak kewenhi ketpɨwek, “Ti Nɨkan ke God kerek kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik. Ti Mɨtɨk Krais kerek hɨrak keriuwetit ti anen tɨ ekaap haiu mɨt etaihis.”   
\p
\v 17 \x * \xo 16:17 \xt Mt 17:5; Ga 1:15-16\x*Jisas ketpɨwek, “Saimon nɨkan ke Jona, God han yaaik keriuwit. Ap mɨtɨk kei ke tɨ ik ek keteiknut hɨm im em au. Haai kai God kau wit kɨrak hɨrak keteiknut menmen im.  
\v 18 \x * \xo 16:18 \xt Jo 1:42; Ef 2:20\x*Hi hetput, ti Pita ti hɨre teinɨk. Ti ekaap mɨt miyapɨr yapɨrwe nanises hɨm mai. Te menmen ham meke Seten mamnen hɨram ap te maminɨni au.  
\v 19 \x * \xo 16:19 \xt Mt 18:18; Jo 20:23\x*Te maain hi ewisit ti ekrehɨr kai. Ti atɨp menmen mɨt miyapɨr kerek nanises hɨm mai hɨr nanrɨakem. Menmen ti hetpor hɨram werek hɨr nisesim. God keit wit kɨrak kaktɨp hɨram yaaim. Menmen ti hetpor hɨram enum hɨr ap te nanisesim nanu tɨ im, God kakɨt wit kɨrak kaktɨp, ti hetpor werek werek.”  
\v 20 \x * \xo 16:20 \xt Mt 17:9; Mk 9:9\x*Jisas katɨp mɨt disaipel kewɨrnak kekteni ap te enwepyapɨrek entɨp mɨt han hɨrak Krais, Mɨtɨk kerek God keriuwetek kan kɨkaap mɨt ne tɨ.   
\s1 Jisas katɨp hɨrekes kaki te pɨke kakɨkrit  
\r (Mk 8:31–9:1; Lu 9:22-27)  
\p
\v 21 Me wɨ im ere maain Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak hɨrak kakno wit Jerusalem, te mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt netike mɨt iuwe ne pris, mɨt nertei hɨm me Moses nanrekyɨwek enum yɨnk kɨrak kakɨkek hɨr nankɨp kaki. Hɨrak kaki kakwaai ere wɨ wikak, te hɨrak pɨke kakɨkrit.   
\p
\v 22 Hɨrak ketpor epei au, Pita keithis Jisas keiyɨk ken pɨn eik te hɨrak kenerek kentar hɨrak katɨp hɨrak kaki. Hɨrak ketpɨwek, “Ti kaiu Iuwe kerekek taau. Menmen ti hetpim hi hanhan God ap te kakwisɨm mamnen taau.”  
\v 23 Jisas keweikɨn katɨp Pita, “Seten ti eno sip kai enopɨn. Ti hanhan hari han kai enuk. Ti ap han kitet menmen mar ke God han kitetim au. Ti han kitet menmen mar kerek mɨt keriyen han kitetim.”   
\p
\v 24 \x * \xo 16:24 \xt Mt 10:38; Lu 14:27\x*Hɨrak ketpɨwek epei au, Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak, “Mɨt kerek hanhan nisɨsa, hɨr enwenɨn han kɨr me menmen hɨr hanhanem, te hɨr ap nɨnapen te nani nanɨr maain hi hahi entar nu tentarakɨt.  
\v 25 \x * \xo 16:25 \xt Mt 10:39; Lu 17:33; Jo 12:25\x*Mɨt kerek hanhan nani au, nanu werek, maain mɨt in hɨmɨn kɨr kakɨwaank. Te mɨt kerek nisɨsa ap nɨnaain mɨt nanɨnɨp nani nanɨnterik, te maain hɨmɨn kɨr kaku werek.  
\v 26 \x * \xo 16:26 \xt Mt 4:8-9\x*Mɨtɨk hak ketenen menmen yapɨrwe kerek aku tɨ ik ek te hɨrak ap kises God au, maain hɨrak kaki te hɨmɨn kɨrak kakɨwaank. Te menmen yapɨrwe kerek nɨpaa hɨrak ketenenim mau tɨ ik mamkepik te God kaktɨp hɨrak yaaik mamɨrkeik a? Taau! Te hɨrak kakɨt mekam keiyɨm kakɨkaap hɨmɨn kɨrak kaku werek kakɨt wit ke God a? Taauye!  
\v 27 \x * \xo 16:27 \xt Sam 62:12; Pro 24:12; Mt 25:31; Ro 2:6; Rev 22:12\x*Maain hi Mɨtɨk Iuwe ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, hi pɨke anen ariuwe menmen iuwe me Haai kai merhɨhe mɨre si. Te mɨt ensel nɨrak nanɨnen nantikewa me wɨ hi pɨke anen. Me wɨ im hi arɨak mɨt miyapɨr ne tɨ ik ek menmen yaaim o menmen enum mampar kerek nɨpaa nau tɨ ik ek hɨr nɨrɨakem.  
\v 28 Hi hetpi werek. Mɨt han kerek neperp in en ap epei naa te hɨr ninɨn nanɨr hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, hi anen ariuwe menmen mai Iuwe te hi ehinɨn naanmamre mɨt.”   
\c 17  
\s1 Yɨnk ke Jisas keweikɨnhis kɨre menmen keit wit ke God  
\r (Mk 9:2-13; Lu 9:28-36)  
\p
\v 1 Wɨ hispɨnak kiutɨp (6) epei men, Jisas keithis Pita ketike mɨtɨkɨt wik Jems ketike nɨkik kɨrak Jon. Hɨrak keryei keri ken mɨniu (o neiyɨp) hak enuk kau niu ein. Hɨrakɨt keriyen tepu.  
\v 2 \x * \xo 17:2 \xt 2Pi 1:16-18\x*Hɨrakɨt tepu en, yɨnk ke Jisas keweikɨnhis kɨre hak, hɨrakɨt tɨrek teriuwe nanamɨr. Te ninaan mɨrak mɨr mɨre wepni kɨr, laplap mɨrak mir mɨre si merhɨhe.  
\v 3 Moses ketike Ilaija wiketeret tɨnaaiwɨr wit ke God tan te hɨrakɨt disaipel wikak tɨr mɨtɨkɨt wiketeret tatɨp tetike Jisas.  
\v 4 Pita kɨr menmen im te hɨrak katɨp Jisas, “Haiu mau in hɨram yaaim. Te ti hanhana, hi aime weisaak mei mamrɨri mamwaai in. Ham hɨram mit, ham me Moses, ham me Ilaija.”   
\p
\v 5 \x * \xo 17:5 \xt Diu 18:15; Sam 2:7; Ais 42:1; Mt 3:17; Mk 1:11; Lu 3:22\x*Hɨrak wen ketpim, napɨ kɨre hike kewen kan kɨwapɨni. Te mɨtɨk hak katɨp kekre napɨ kewen kan katɨp kar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak Nɨkan kai yaaik. Hi hanhan heriuwerek. Yi eiyɨmtau hɨm mɨrak eiyisesim!”   
\p
\v 6 Te hɨrakɨt mɨtɨkɨt disaipel temtau hɨm im keremem, hɨrakɨt tewen ninɨp tewis ninaan mɨwaai tɨ, te hɨrakɨt tepɨrpɨr wɨsenum.  
\v 7 Jisas kan menep kɨret ketenenikɨt ketpɨwekɨt, “Yi eiyɨkrit. Yi ap einapen!”  
\v 8 Te hɨrakɨt tekrit terenaan ap tɨr mɨtɨk keiyak. Au, hɨrakɨt tɨr Jisas kerekek.  
\v 9 \x * \xo 17:9 \xt Mt 16:20\x*Hɨr nɨnaaiwɨr mɨniu (o neiyɨp) te hɨr wen nekiuwe nepno, Jisas ketpɨwekɨt hɨm manp, “Menmen im yi epei yɨrem ap te yi pɨke eitɨp mɨt han em. Hɨram mamɨkre (o mamrɨau) han ki ere maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi hahi, hi pɨke ekrit ahu.”  
\v 10 \x * \xo 17:10 \xt Mal 4:5\x*Hɨrak ketpɨwekɨt epei au, hɨrakɨt mɨtɨkɨt disaipel tɨrak titɨwekhi, “Nenmak te mɨt nertei hɨm me Moses natɨp Ilaija kakinɨn kaknen, te maain mɨtɨk kerek God keriuwetek kakɨkaap haiu mɨt kaktaihis hɨrak kakisesik?”  
\v 11 Jisas ketpɨwekɨt, “O, hɨram werek. Ilaija hɨrak kakinɨn kaknen kakrɨak menmen yapɨrwe mamre yaaim.  
\v 12 \x * \xo 17:12 \xt Mt 11:14, 14:10\x*Te hi hetpi, Ilaija epei kan, te hɨr mɨt ap nerteiyek au. Hɨr nises han kɨr te hɨr nerekyɨwek enum. Mar im te hɨr nanrekya hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, hɨr nanrekyau menmen enum nanrewaank.”  
\v 13 \x * \xo 17:13 \xt Lu 1:17\x*Jisas katɨp kar ik, te hɨrakɨt mɨtɨkɨt disaipel tertei hɨrak katɨp ke Jon kerek kɨkɨr mɨt nekre tɨpar keremem.   
\s1 Jisas kɨkaap nɨkan hak herwe enum mekrerek hɨrak kɨre yaaik  
\r (Mk 9:14-29; Lu 9:37-42)  
\p
\v 14 Hɨr nen ere niun mɨt miyapɨr yapɨrwe en, mɨtɨk hak ken kɨr Jisas kewen ninɨp kerp hɨt mɨrak.  
\v 15 Hɨrak katɨp, “Mɨtɨk Iuwe, ti hanhan heriuwe nɨkan kai. Hɨrak enuk ketaritari te yɨnk kɨrak au enuk. Wɨ yapɨrwe hɨrak kaa kenke kekre si, kekre tɨpar.  
\v 16 Hi epei etɨwekhis heiyɨk han mɨt disaipel nit, te hɨr ap nɨrɨakek kɨre yaaik.”   
\p
\v 17 \x * \xo 17:17 \xt Diu 32:5, 20; Jo 14:9\x*Jisas katpor, “Yi mɨt miyapɨr yau tɨ in en ap yises hɨm me God werek werek au. Te han ki ap yaaik. Wɨ marmenum te hi ehu ektikewi te yi yises God werek werek? Yi eitɨwek his eiyɨk einen in.” Hɨr neiyɨk nan newisɨk keit Jisas.  
\v 18 Epei au, Jisas kene herwe enum keremem, te hɨram mɨnaaiwɨr nɨkan kerekek men, te wasenum hɨrak kɨre yaaik.   
\p
\v 19 \x * \xo 17:19 \xt Mt 10:1\x*Maain mɨt disaipel nɨrak neit wɨnak hɨr nitehi Jisas netpɨwek, “Haiu menmak te haiu ap mamkaap nɨkan kike kerekek mamɨpɨr herwe enum mamno?”   
\p
\v 20 \x * \xo 17:20 \xt Mt 21:21; Mk 11:23; Lu 17:6; 1Ko 13:2\x*Jisas ketpor, “Yi ap yises God werek werek au, te yi ap yepɨr herwe ik au. Hi hetpi werek, yi yises hɨm me God werek im e mɨre nu mastet nɨkim mɨrak, te yi eitɨp mɨniu (o neiyɨp) ik ek, ‘Ekrit eno pɨnak ein en,’ te hɨrak kakɨkrit kakno. Yi yises God werek te menmen yi yɨrɨakem hɨram mampar keremem mamnen.”  
\v 21 [Te ap menmeiyam me yeiyɨm yaiyɨpɨr herwe im em taau. Yi nɨnpɨ miwei eiyu eiyɨt me yi eiyitehi God menmen, te yi eiyɨpɨr herwe im keremem.”]   
\s1 Jisas pɨke katɨp keteipim me hɨrak kaki te maain kakɨkrit  
\r (Mk 9:30-32; Lu 9:43-45)  
\p
\v 22 Maain Hɨr nariyan nitet Galili te Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak: “Maain hɨr mɨt nanriuweta hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi ano his me mɨt enun.  
\v 23 \x * \xo 17:23 \xt Mt 16:21\x*Te hɨr naniyep hahi. Me wɨ wikak hɨrak God pɨke kakɨkoya hi pɨke ahɨkrit ahu are mɨtɨk.” Hɨr nemtau menmen hɨrak kepɨwekɨtem, te hɨr han enuk.   
\s1 Mɨt nitehi Pita pewek me takis  
\p
\v 24 \x * \xo 17:24 \xt Eks 30:13, 38:26\x*Jisas ketike mɨt nɨrak disaipel epei nen niun wit Kapaneam. Mɨt kerek neit pewek me takis me wɨnak ke God hɨr nan nitehi Pita, “Mɨtɨk Iuwe kit hɨrak kewɨr pewek me takis me wɨnak ke God a?”  
\v 25 Pita hɨrak ketpor, “O hɨrak Mɨtɨk Iuwe kaiu kepwɨrem.” Hɨrak katɨp epei au, hɨr nen nɨnɨk wɨnak eik ek te Jisas kitehi Pita, “Pita ti han kitet mekam? Mɨt iuwe naanmɨpre mɨt ne tɨ hɨr nari pewek me takis me nɨkerek nɨr o me mɨt han?  
\v 26 Pita ketpɨwek, “Mɨt nɨrak au. Mɨt han keriyen.” Jisas ketpɨwek, “Te mɨt ne mɨtɨk Iuwe ap nanwɨr pewek a? Te hi ap te hewɨr pewek a! Haiu nɨkerek ne God te haiu ap mamwɨr pewek naanmampre wɨnak kɨrak au.  
\v 27 Hɨram yaaim te hi ap hewɨr pewek hɨrɨak mɨt han enuk neriuwerem. Te ti eno wan ewɨr strin huk mewik ere ti eri saauk eknen tenhaan ik. Te saauk hak kerek epei ti heriyaak kinɨn kan tenhaan ik ek, te ti etenenik ewep hɨm kɨrak te ti ehɨr pewek mau mekrerek. Ti eiyɨm eno ewɨrem ewet mɨt pewek me takis mawɨr.”   
\c 18  
\s1 Mɨt miyapɨr kerek God katɨp hɨr iuwe nɨmɨn ke mɨt miyapɨr han kerek hɨr nisesik  
\r (Mk 9:33-37; Lu 9:46-48)  
\p
\v 1 \x * \xo 18:1 \xt Lu 22:24\x*Me wɨ im mɨt disaipel nan nɨr Jisas netpɨwek, “Keimɨn hɨrak kinɨn mɨt han te hɨrak kɨre iuwe ke mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me God?”   
\p
\v 2 Hɨr netpɨwek, te Jisas kenɨne nɨkan hak kan te hɨrak kewisɨk kerp nɨmɨn ke mɨt yapɨrwe.  
\v 3 \x * \xo 18:3 \xt Mt 19:14; Mk 10:15; Lu 18:17\x*Epei au, hɨrak katɨp, “Hi hetpi hɨm werek. Yi ap eiweikɨn sip eiwet menmen yi yisesim yi eiyises God eiyɨr ke nɨkerek kike hanhan nises hɨm me miye haai nɨr, te yi ap eiyu eiyɨr ke mɨt ne weiwɨk me God. Taau!  
\v 4 \x * \xo 18:4 \xt Mk 10:43-44\x*Mɨtɨk kerek kewenɨn han kɨrak ke menmen yapɨrwe hɨrak hanhanem, te hɨrak kises menmen miutɨp kar nɨkan ik ek kisesim, hɨrak kinɨn mɨt han ne weiwɨk miutɨp me God, hɨrak kakises God werek werek.  
\v 5 \x * \xo 18:5 \xt Mt 10:40; Lu 10:16; Jo 13:20\x*Te mɨt kerek naanempre mɨtɨk kiutɨp kɨre nɨkan ik nentar hɨr nises hɨm mai, hɨram mar ke hɨr nekepa.   
\s1 Menmen enum mɨt nɨrɨakem nari han ke mɨt neriuwerem  
\r (Mk 9:42-48; Lu 17:1-2)  
\p
\v 6 “Te mɨtɨk hak kiutɨp kakri han ke mɨt weinɨn hɨr nɨre nɨkerek kike in te hɨr nises menmen enum ap nises hɨm mai au, hɨram yaaim te hɨr mɨt han enwenkek nan iuwe kiutɨp eku tɨmɨr kɨrak te hɨr enwɨrek ekno ekɨkre wan nɨmɨn iuwe ein kaki te maain God ap kakɨkɨp kakɨwaankek wɨsenuk ke menmen im.  
\v 7 Menmen enum mamwɨwaank mɨt miyapɨr nau tɨ nanri han kɨr te hɨr nanises menmen enum. Hekrit hekrit menmen enum mari han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe, te maain God kakɨwaank mɨt o miyapɨr kerek nɨrɨakem nari han ke mɨt miyapɨr han neriuwerem.   
\p
\v 8 \x * \xo 18:8 \xt Mt 5:29-30\x*“Yi yɨrɨak menmen enum eiriuwe his o hɨt mi, yi eiremir eiwɨrem emno. Hɨram yaaim yi his hɨt miutɨp te yi eitike God eiyu werek. Hɨram enum te his hɨt wik mamu te hɨr nanri yi eino eikre si enum kerek mamu mamɨt tipmain tipmain enum eik ap te mami au.  
\v 9 Nanamɨr ki kɨr menmen kakri han ki me menmen enum, te yi eiketik eiwɨrek ekno. Hɨram yaaim yi nanamɨr kiutɨp kaku te yi eiyu werek eitike God. Hɨram enum yi nanamɨr wik te hɨr nanwɨri yi eino eikre si enum me hel, wit kerek God kakɨwaank mɨt keriuwerem.   
\s1 Hɨm tok piksa me sipsip kɨrɨr kɨsawɨn keit yaank  
\r (Lu 15:3-7)  
\p
\v 10 \x * \xo 18:10 \xt Hi 1:14\x*“Yi naanempre hɨras werek werek te yi ap han ekitet mɨtɨk kei weinɨk kerek kises hɨm mai. Hi hetpi werek. Mɨt ensel kerek naanmɨpre mɨt miyapɨr nisɨsa hɨr nanɨno nanɨr Haai kai God kakɨt wit kɨrak, hɨr nanɨswi hɨm me menmen enum yi yɨrɨakem.  
\v 11 \x * \xo 18:11 \xt Lu 19:10\x*[Yi ap yerekyor enum yentar hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi han hɨnhatɨn akepi ahɨthis mɨt miyapɨr nises menmen enum te hɨr nanises hɨm mai.]   
\p
\v 12 “Yi han kitet mekam? Mɨtɨk hak kewis 100 sipsip te sipsip hak kiutɨp kɨrɨr kɨsawɨn keit yaank, te hɨrak ap te kakɨnkakɨtnɨwek pɨke kaknanek o au? Hɨrak kakwis 99 sipsip mamɨrp mɨniu eik hɨrak kakno kakɨnkaktɨn hak kiutɨp epei keit nein eik.  
\v 13 Hi hetpi werek. Maain hɨrak kɨnapɨnek epei au, hɨrak han yaaik wɨsenuk kenterik, te hɨrak han yaaik kike keriuwe 99 sipsip ap meit nein ek kentar hɨram mepu werek.  
\v 14 Mar im Haai ki God kau wit kɨrak Heven kɨnapen mɨtɨk keiyak kiutɨp ke yi nɨkerek kike nɨrak kakweikɨn sip kakwetɨwek kakɨwaank hɨrekes.   
\s1 Yi mɨt eikaap mɨtɨk hak kerek keweikɨn sip kewet hɨm yaaim kises menmen enum.  
\p
\v 15 \x * \xo 18:15 \xt Lev 19:17; Lu 17:3; Ga 6:1\x*“Te mɨtɨk kit hɨrekes kerekyut menmen enum ti eno ehɨrek te ti eteiknɨwek menmen enum hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak kemtau hɨm mit kisesim keweikɨn sip kewetɨwem, te ti epei hetɨwek his kɨnaaipɨs menmen enum.  
\v 16 \x * \xo 18:16 \xt Diu 19:15; Jo 8:17\x*Te hɨrak ap kemtau hɨm mit, ti ehɨt his mɨtɨk keiyak kiutɨp o wiketeret, te yi eiriyakɨt eino. Mar im te yi wikak eiwepyapɨr menmen hɨrak kɨrɨakem kesiuwek hɨm.  
\v 17 \x * \xo 18:17 \xt 1Ko 5:13\x*Te hɨrak ap kemtau hɨm mi, te yi eitɨp mɨt han ne weiwɨk me God. Te hɨrak ap kemtau hɨm mɨr te yi einerek mɨtɨk enuk hanhan kises menmen enum. Yi eiyɨpɨrek ap eitikerek yɨrɨak menmen ham au.”   
\p
\v 18 \x * \xo 18:18 \xt Mt 16:19; Jo 20:23\x*Jisas katɨp, “Hi hetpi werek menmen yapɨrwe enum yi ap yesakem meit tɨ ik ek, keremem te God ap kakɨsakem kakɨt wit kɨrak. Menmen yi yesakem yayɨt tɨ ik ek, te God kakɨsakem kakɨt wit kɨrak.   
\p
\v 19 \x * \xo 18:19 \xt Mk 11:24; Jo 15:7; Je 1:5\x*“Te hi hetpi werek. Mɨtɨkɨt wiketeret te tɨ ik yi han kɨpɨrakɨt me menmen miutɨp te yi yitehi God em, Haai kai God kau wit kɨrak kakrekyiyem.  
\v 20 \x * \xo 18:20 \xt Mt 28:20; Jo 14:23\x*Hɨrak kakrekyiyem yi eitɨwem eiyɨntar yi mɨtɨkɨt wik o wikak yi yererik yentar yi yisɨsa yi eiyɨrtei God te hi ahu atikewi ekre nɨmɨn hi akepi.”   
\s1 Hɨm tok piksa me mɨtɨk hɨrak ap hanhan keriuwe mɨtɨk hak nɨpaa kari menmen mɨrak  
\p
\v 21 Jisas katɨp epei au, Pita kan kɨr Jisas ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, kai yinak hɨrak kakrekyo menmen enum te hi akepik anke menmen enum mɨrak emno emkeipnɨwek mamɨrmenum? Ti arekyewem mar ke hispɨnak wik (7) hɨram werek?”  
\v 22 \x * \xo 18:22 \xt Lu 17:4\x*Jisas ketpɨwek, “Hi ap hetput are mamɨr hispɨnak wik (7) au. Hi hatɨp ti ekepik enke menmen enum kerek hɨrak kɨrɨakemem ere yapɨrwe mar ke 490.  
\v 23 Menmen haiu mɨt kerek mises God haiu mɨrɨakem hɨram mɨre menmen mɨtɨk iuwe ke gavman hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak katɨp hɨrak kakɨt pewek yapɨrwe nɨpaa mɨt kerek nɨrɨak menmen mɨrak hɨr netɨwem weinɨm te hɨr ap pɨke newetɨwekem mererim wen au.  
\v 24 Hɨrak kɨrɨak menmen me mɨt netɨwem weinɨm ap epei newetɨwek pewek mererim wen au, hɨr neithis mɨtɨk hak neiyɨk nan. Nɨpaa hɨrak ketenen pewek me mɨtɨk ik mar 10 milion kina te hɨrak ap kewetɨwekem mererim wen au.  
\v 25 Te hɨrak ap ketenen pewek iuwe mar im te kakwetɨwekem mererim au. Te mɨtɨk iuwe katɨp hɨr anɨthis mɨtɨk ketike mɨt nɨkerek netike menmen mɨr ham yapɨrwe hɨr nesiuwerem nanɨt nan mamrerim me menmen nɨpaa hɨrak ketɨwem weinɨm me mɨtɨk iuwe ik.  
\v 26 Hɨrak katɨp epei au, te mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kewen ninɨp kitehi katɨp mɨtɨk iuwe kar ik: “Ti hanhan heriuwa, wen ewisa pewek hi hewetut menmen yapɨrwe mit nɨpaa hi heriyaam.”  
\v 27 Te mɨtɨk iuwe hanhan keriuwerek kerek nɨpaa hɨrak ketɨwem weinɨm em meit, hɨrak ketpɨwek hɨram menmen weinɨm te hɨrak kɨnaiwɨrek ken.   
\p
\v 28 “Maain mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe ketpaan ken wit eik, te hɨrak kɨr mɨtɨk wariyakɨt kɨrak kerek nɨpaa hɨrak kewetɨwek pewek mar 100 kina, te hɨrak kewetɨwekem mererim au. Te hɨrak ketenenik kɨr enum kau teruk kɨrak ketpɨwek, ‘Ti eweto pewek emrer mai kerek nɨpaa ti hetɨwem.’  
\v 29 Hɨrak ketpim nepei au, te wariyakɨt kɨrak kewen ninɨp kau kitɨwekhi ketpɨwek hɨm iuwe kar ik: ‘Ti hanhan heriuwa te ti hewisa ere maain te hi pɨke ewetitem.’  
\v 30 Te hɨrak kɨnapen. Hɨrak ken kewɨrek kekre wɨnak enuk kaku kakɨt ere maain hɨrak kakrer pewek nɨpaa hɨrak ketɨwem.   
\p
\v 31 “Te hɨr mɨt wariyan nɨrak nɨr menmen hɨrak kerekyɨwekem hɨr han enuk neriuwerek. Te hɨr nen newepyapɨr menmen enum hɨrak kɨrɨakem natɨp mɨtɨk iuwe kɨr em.  
\v 32 Hɨr netpɨwek epei au, te mɨtɨk iuwe kenɨne mɨtɨk kerek nɨpaa kɨrɨak menmen en ketpɨwek kar ik: ‘Ti mɨtɨk hɨrɨak menmen mai, ti enuk! Nɨpaa ti hɨkɨt hetpo te hi han tewenɨnit me menmen nɨpaa ti hetɨwem em.  
\v 33 Hi nɨpaa han tewenɨnit. Henmak te ti ap han tewenɨn wariyakɨt kit a?’  
\v 34 \x * \xo 18:34 \xt Mt 5:25-26\x*Te mɨtɨk iuwe kɨrak han enuk keriuwerek te hɨrak kesiuwerek ken mɨt kerek nɨrɨakek menmen enum nanɨwaankek te hɨrak kaku kakɨt ere mamrer menmen kerek nɨpaa hɨrak ketɨwem.  
\v 35 \x * \xo 18:35 \xt Mt 6:15; Mk 11:25; Ef 4:32; Kl 3:13\x*Te han ki, yi eikaap ni yinan me menmen enum hɨr nepei nɨrɨakem. Te Haai kai kau wit kɨrak Heven kakrɨakem mampar keremem me yi. Haai kai kau wit kɨrak Heven kakrekyi menmen mamɨr im. Te yi eikaap ni yinan me menmen enum hɨr nerekyiyem yi eiyɨtpor hɨram menmen weinɨm. Yi han kitet menmen werek werek!”   
\c 19  
\s1 Jisas katɨp hɨm me mɨtɨk mɨte epei neitan hɨr nɨnaaiwɨran  
\r (Mk 10:1-12; Lu 16:18)  
\p
\v 1 Jisas katɨp hɨm me menmen epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr Galili ken tɨ ke provins Judia keit pɨnak ke mani Jodan ein.  
\v 2 Hɨrak ken en, mɨt miyapɨr yapɨrwe nisesik. Te hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr kerek nɨnap hɨr nɨre yaain.   
\p
\v 3 \x * \xo 19:3 \xt Mt 16:1\x*Hɨrak keit ein, hɨr mɨt ne Farisi nan nanmitɨwekpɨn nanri han kɨrak natɨp, “Hɨm me Moses haiu misesim matɨp hɨram yaaim te mɨtɨk akɨpɨr mɨte pɨrak hɨre wauno waunaiwɨrek me menmen miutɨp o yapɨrwe hɨre wɨrɨakem hɨrak kɨneinɨm o au?”   
\p
\v 4 \x * \xo 19:4 \xt Jen 1:27, 5:2\x*Te hɨrak kewenhi ketpor, “Yi yenmak te nɨpaa yi ap yertei werek hɨm im em mau tɨwei yi yɨrem a? Hɨram matɨp God nɨpaa kɨrɨak menmen yapɨrwe, nɨpaa enum eik hɨrak kime mɨtɨk ketike mɨte.  
\v 5 \x * \xo 19:5 \xt Jen 2:24; Ef 5:31\x*God kɨrɨak mɨte keriuwe hɨrepit ke mɨtɨk te hɨrak katɨp, ‘Mɨtɨk kaknaaiwɨr miye hai nɨrak hɨrak kaku kaktike mɨte pɨrak, te hɨr wik nankiyan nanu nanɨt.’  
\v 6 Te hɨr ap pɨke nɨre hɨre o hɨrak wik wik au. Hɨr nɨre yɨnk kiutɨp kerekek. Menmen kerek God epei kehimɨtanem miutɨp, yi mɨt ap te yayɨnkerem.”   
\p
\v 7 \x * \xo 19:7 \xt Diu 24:1-4; Mt 5:31\x*Te hɨr mɨt ne Farisi netpɨwek, “Te kenmak Moses kewis hɨm hɨram matɨp, “Mɨtɨk kakwis tɨwei kaktɨp kakɨnmak te hɨrak kakɨnke mɨte hɨrak kakwetɨwerek te kakɨnkerep wauno?”   
\p
\v 8 Jisas ketpor, “Moses kewisi yi yayɨpɨr miyapɨr ni kentar yi han ki enuk ap yises hɨm me God werek werek au. Nɨpaa enum eik God ap hanhan keriuwe mɨt hɨr nises miyapɨr nɨr nɨnaaiwɨri nanɨno au.  
\v 9 \x * \xo 19:9 \xt Mt 5:32; 1Ko 7:10-11\x*Hi hetpi hɨm mar im em. Mɨte pe mɨtɨk hak ap nɨpaa wɨrɨak menmen enum wɨwaai wetike mɨt han, te hɨrak kakɨpɨrep wauno kakɨt mɨte hap, mɨtɨk kar ik hɨrak kewaank hɨrekes kɨre mɨtɨk enuk kari miyapɨr his kewenem.”   
\p
\v 10 \x * \xo 19:10 \xt 1Ko 7:1-2, 7-9\x*Te hɨr mɨt disaipel nɨrak hɨr netpɨwek, “Menmen nɨmɨn ke mɨtɨk ketike mɨte pɨrak hɨram mar im, te mɨtɨk kakɨt mɨte au emɨt. Hɨrak eku weinɨk kerekek.”   
\p
\v 11 Te Jisas ketpor kar ik: “Ap te mɨt miyapɨr yapɨrwe nantenen hɨm im em taau. Hɨr keriyen kerek God kakɨkepi hɨr nantenenim hanhan nanisesim.  
\v 12 Mɨt han ap te nanɨt miyapɨr nentar miyerer nɨr nɨpaa ninen te hɨr ap yaain te hɨr nanwaai nantike miyapɨr. Nepɨr kerekek mɨt han nɨpaa nekin menmen me mɨt han te hɨr ap te nanɨt miyapɨr nanwaai nantikeri au. Te han en han kitet nanises menmen me hɨm me God nanrɨak menmen mɨrak keremem te hɨr nɨnapen nanɨt miyapɨr. Mɨt kerek hɨr han kitet hɨm im hɨram yaaim hɨr nanisesim.”   
\s1 Jisas han yaaik kewis his mentar nɨkerek kike  
\r (Mk 10:13-16; Lu 18:15-17)  
\p
\v 13 Hɨrak katɨp epei au, hɨr mɨt han neit his nɨkerek han kike neri nan, hɨr hanhan natɨp Jisas te hɨrak ekwis his emɨnteri te ekitehi God kakrekyor menmen yaaim. Te hɨr mɨt disaipel neneri.  
\v 14 \x * \xo 19:14 \xt Mt 18:2-3\x*Hɨr neneri, Jisas katɨp, “Yi eiwis nɨkerek kike en hɨr nanɨnan in. Yi ap eiweni au emɨt! Mɨt miyapɨr kerek nises God hɨr han yaaik nanu nanɨr nɨkerek in e.”  
\v 15 Hɨrak kewis his menteri. Hɨrak kɨrɨak menmen im epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik ken wit hak.   
\s1 Hɨm me mɨtɨk pipɨak ketenen menmen yapɨrwe  
\r (Mk 10:17-31; Lu 18:18-30)  
\p
\v 16 Wɨ ham mɨtɨk hak yaaik kan kɨr Jisas ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe Yaaik hi arɨak mekam yaaim eiyisesim te hi hahɨt hɨmɨn yaaik te hi hahu hahɨt tipmain tipmain enum eik?”   
\p
\v 17 \x * \xo 19:17 \xt Lev 18:5; Lu 10:28\x*Jisas ketpɨwek, “Kenmak te ti hitauhi me menmen mekam yaaim? God kiutɨp kerekek hɨrak Yaaik. Te ti hanhan hahɨt hɨmɨn yaaik ehu etike God, te ti ehises hɨm kerek God kewet Moses em mɨt enisesim.”   
\p
\v 18 \x * \xo 19:18 \xt Eks 20:12-16; Lev 19:18; Diu 5:16-20; Ro 13:9\x*Te mɨtɨk kitɨwekhi, “Hi ehises hɨm lo me Moses mekam?”  
\p Jisas ketpɨwek, “Ti ehises hɨm mar im: ‘Ti ap enep mɨt hɨr nani. Ti ap hetike mɨte pe mɨtɨk hak yi eirɨran au emɨt! Ti ap ekintɨp menmen me mɨt han. Ti ap ewen hɨm etɨp mɨt han.  
\v 19 Ti emtau hɨm me miye haai nit eisesim naanmamror me menmen, ti hanhan eriuwe mɨt miyapɨr han ehɨr ke ti hanhan hɨrekes.’”   
\p
\v 20 Te mɨtɨk pipɨak ketpɨwek, “Hɨm im em hi epei hisesim. Te hi ehises mekam ham?”   
\p
\v 21 \x * \xo 19:21 \xt Mt 6:20; Lu 12:33; Ap 2:45, 4:34-37\x*Jisas ketpɨwek, “Ti hanhan are yaaik te ti eno esiuwe menmen mit yapɨrwe ehɨt pewek emrerim te ti ewet mɨt enun ap netenen menmen mei em. Ti erɨak menmen im, ti hetenen menmen yapɨrwe hahu wit ke God. Ti hɨrɨak menmen im epei au, ti enen ehisɨsa.”   
\p
\v 22 Mɨtɨk pipɨak kemtau hɨm im, hɨrak kɨnaaiwɨr Jisas han enuk ken kentar Jisas ketpɨwek hɨrak kesiuwe menmen mɨrak mamno. Hɨrak ketenen menmen yapɨrwe.   
\p
\v 23 Hɨrak epei ken, Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak, “Hi hetpi werek. Menmen yapɨrwe mɨt netenenim hɨram mewen (o mesenkek) han kɨr te hɨr ap nises hɨm me God waswas au.  
\v 24 Hi pɨke hetpi heteipim. Kamel hɨram ap te mamnɨk hei ke nil ke nekerwo laplap neriuwerek ek taau. Hɨram hei kike. Mɨtɨk ketenen pewek yapɨrwe hɨrak ap te kakises God taau kɨre kamel ap te kakises hei. Hɨrak kɨrɨak menmen au kentar pewek hɨrak ketenenim hɨrak han kɨrak kenke kenterim te kakisesik werek werek taau.”   
\p
\v 25 Mɨt disaipel nɨrak nemtau hɨm im em hɨr nehɨnhɨn te hɨr han kekrit nitɨwekhi, “God ap kakɨthis mɨtɨk kar ik au, te neimɨn ne haiu mɨt mamu mamtikerek? Taauye!”   
\p
\v 26 \x * \xo 19:26 \xt Jen 18:14; Jop 42:2\x*Hɨr natɨp epei au, Jisas kɨrapror ketpor, “Mɨt ap nankaap hɨras nanu nantike God au. Menmen mɨt netenenim mamkepi au. God kerekek kakɨkepi.”   
\p
\v 27 Hɨrak katɨp epei au, Pita ketpɨwek, “Haiu epei mɨnaaiwɨr menmen mai yapɨrwe te haiu misesit. Maain haiu mamɨt mekam?”   
\p
\v 28 \x * \xo 19:28 \xt Dan 7:9-10; Mt 25:31; Lu 22:30; Rev 3:21\x*Jisas kewenhi ketpor, “Hi hetpi menmen im! Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe maain hi hahu yeno mai iuwe naanmampre mɨt me wɨ yaaim maain mamnen, te yi mɨt kerek yisɨsa yi yayu yeno yaipar ke hi ik ek. Yi skelim mɨt ne weiwɨk yapɨrwe me Isrel.  
\v 29 \x * \xo 19:29 \xt Hi 10:34\x*Hɨr mɨt miyapɨr niutɨp niutɨp kerek nɨnaaiwɨr wɨnak o menmen mɨr, kikrek nɨr, yenterer, miye haai o nɨkerek nɨr o tɨ kɨr, hɨr nɨnaaiwɨrem nentar hɨr nises menmen nɨpaa hɨr netenenim, maain hɨr nanɨt yapɨrwe mamɨr ke 100. Te hɨr nantike God nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik.  
\v 30 \x * \xo 19:30 \xt Mt 20:16; Lu 13:30\x*Mɨt miyapɨr kerek in ek hɨr niuk mɨr iuwe, hɨr maain nanɨre mɨt weinɨn. Mɨt miyapɨr yapɨrwe in ek hɨr nɨre mɨt weinɨn, maain hɨr nanɨre mɨt iuwe.   
\c 20  
\s1 Hɨm me mɨt nɨrɨak menmen naanmɨpre ni me tɨpar wain.  
\p
\v 1 \x * \xo 20:1 \xt Mt 21:33\x*“Menmen God kɨrɨakem me haiu mɨt hɨram mar ke mɨtɨk ketenen tɨ iuwe. Hekrit enum eik hɨrak ken kakɨthis mɨt nanrɨak menmen naanmɨpre ni me waai wain mɨrak.  
\v 2 Hɨrak katɨp ketike mɨt han nanrɨak menmen naanmɨpre ni me tɨpar wain mɨrak. Te hɨrak han yaaik keriuweri te hɨr nanɨt pewek iuwe miutɨp me wɨ im em. Epei au, hɨrak keriuweti nen ni me waai wain mɨrak eim.  
\v 3 Maain wepni epei kehɨn kɨniu kan, hɨrak ken kɨr mɨt han nerp weinɨn neit wit maket.  
\v 4 Hɨrak katɨp mɨt han in en, ‘Yi eino eirɨak menmen eipeit ni wain eim, te hi eweti pewek iuwe miutɨp mampɨreri keriyen.’  
\v 5 Te hɨr nen. Wepni kau nɨmɨn iuwe kewen ken, hɨrak ken kari mɨt han keprer kerekek nɨpaa hɨrak kɨrɨakem.   
\p
\v 6 “Hɨnkewɨ hɨrak ken kɨr mɨt han au nerp neit ap nɨrɨak menmen. Te hɨrak ketpor, ‘Yenmak te yi yerp weinɨm petepin in ere hɨnkewɨ ik ek?’   
\p
\v 7 Hɨr netpɨwek, ‘Ap mɨtɨk kei kewetei menmen haiu mamrɨakem.’ Hɨrak ketpor, ‘Yi eino ni me tɨpar wain mai em eirɨak menmen.’   
\p
\v 8 \x * \xo 20:8 \xt Lev 19:13; Diu 24:15\x*“Epei hɨnkewɨ, te haai ke ni wain katɨp mɨtɨk iuwe naanmɨrpe mɨt nɨrɨak menmen hɨrak ketpɨwek, ‘Ti enɨne mɨt nɨrɨak menmen nanɨnen te ti ewetɨr pewek. Ti ewet mɨt kerek nan ne hɨnkewɨ pewek eninɨn. Maain ti ewet mɨt kerek nepei ninɨn nekriteik nan ek nɨkaru. Te ti ewetɨr pewek mɨpɨram.’   
\p
\v 9 “Hɨr mɨt kerek nan nɨrɨak menmen neit ni wain em ne hɨnkewɨ hɨr neit pewek kiutɨp.  
\v 10 Epei au, mɨt kerek ninɨn nɨrɨak menmen meit ni wain em, hɨr nan te hɨr han kitet hɨr nanɨt pewek yapɨrwe maminɨni, te au, hɨr netɨwem mɨpɨram keremem. Pewek kiutɨp.  
\v 11 Hɨr netɨwem, te hɨr nene mɨtɨk kerek ke ni keremem.  
\v 12 Hɨr natɨp nar ik: ‘Mɨt in en hɨr nan nɨkaru. Hɨr nɨrɨak menmen kike keremem, te ti ewetɨr pewek mɨpɨram mepɨr ke haiu metɨwem. Haiu epei mɨrɨak menmen iuwe me hekrit eik ere wepni kɨman si kewai meriuwerem.’   
\p
\v 13 “Hɨr natɨp nar ik te hɨrak katɨp mɨtɨk hak kiutɨp ke hɨr mɨt en. Hɨrak katɨp, ‘Kai yinak hi ap herekyut enum. Nɨpaa ti ewenhi hɨram werek te ti hɨrɨak menmen ehɨt pewek kiutɨp a?  
\v 14 Ti ehɨt pewek kit kiutɨp te ti eno. Pewek kiutɨp hi epei ewetitem, mar keremem te hi hanhan ewet mɨt pewek kerek nɨkaru en em.  
\v 15 Mekam! Yi han kitet hi hɨrɨak menmen hises han kai mamriuwe pewek mai im em o au a? Hi ehisesim ye! Hi hɨrɨak menmen yaaim me menmen im em yi au han enuk yeriuwa a?’ Haai ke ni ik hɨrak katɨp kar ik.  
\v 16 \x * \xo 20:16 \xt Mt 19:30; Mk 10:31; Lu 13:30\x*Te hi Jisas hetpi. Hɨr mɨt kerek in ek hɨr mɨt weinɨn, maain hɨr iuwe. Mɨt kerek in ek hɨr iuwe, maain hɨr nanɨre mɨt weinɨn.”   
\s1 Jisas katɨp keteipim ere wikak me hɨrak kaki te pɨke kakɨkrit  
\r (Mk 10:32-34; Lu 18:31-33)  
\p
\v 17 Jisas kakniu kakno Jerusalem, te hɨrak keit his mɨt disaipel nar hiswiyen wik (12) hɨr netikerek nen. Hɨr nitet yayiwe nen, te Jisas ketpor kar ik:  
\v 18 \x * \xo 20:18 \xt Mt 16:21, 17:22-23\x*“Eiyɨmtau. In ek haiu mamno Jerusalem. Te hɨrak mɨtɨk kerek kakriuweta hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi eno his me mɨt iuwe pris netike mɨt ninɨn nertei hɨm me Moses. Te hɨr nanmitetpɨn nantɨp hi enuk te hi ahi.  
\v 19 \x * \xo 20:19 \xt 1Ko 15:4\x*Te hɨr nansiuwa hi ano his me mɨt ap ne weiwɨk me Isrel, hɨr nanɨtpo enum me nanrekyau yɨnk enuk, hɨr nanwaai nɨpɨn menmen naniyep te nanwenkeka ehu nu tentarakɨt. Me wɨ wikak, hi pɨke ekrit hahu.”   
\s1 Jems ketike Jon miye pɨrakɨt witehi Jisas te hɨrakɨt tatre iuwe  
\r (Mk 10:35-45)  
\p
\v 20 Me wɨ im Sebedi mɨte pɨrak weithis nɨkerek tɨre Jems ketike Jon hɨre weri wan Jisas. Hɨre wewen ninɨp witɨwekhi hɨrak kakrekyɨwe menmen yaaim.  
\v 21 \x * \xo 20:21 \xt Mt 19:28; Lu 22:30\x*Jisas ketpɨwe, “Ti hanhan mekam?” Hɨre watɨp, “Maain ti are Mɨtɨk Iuwe King naanmamprai haiu mɨt. Me wɨ im hi hanhan ti atɨp nɨkerek tawɨr wiketeret it tatu menep tatɨtikewit naanmampre mɨt tatkitewit. Hak kakno his henkik, hak kakno his yaaim tatɨt wit kerek mɨt iuwe newi. Hɨram werek o au?”  
\v 22 \x * \xo 20:22 \xt Mt 26:39; Jo 18:11\x*Hɨre watɨp warik, te Jisas ketpɨwe, “Auye! Yi ap yertei menmen werek werek yi yitauhiyem. Hɨram werek te yi yayises menmen enum yayɨr ke hi ehisesim eiwis menmen enum mamnen mamiwep a?” Hɨrakɨt tatɨp, “Hawɨr te wawisesim.”   
\p
\v 23 Te Jisas ketpɨwekɨt, “Hɨram werek te yi wiketeret yayises menmen hi ehisesim te mamrewaank. Te keimɨn hɨrak kaku kakɨnke kakno his henkik mai, keimɨn kakno his yaaim mai, hɨm im em hɨrak ap hɨm mai te hi etpiyem au. Yeno keremem hɨram me mɨt han kerek Haai kai God kɨrɨakem te mɨt han nanwim.”   
\p
\v 24 Hɨr mɨt disaipel han nar hiswiyen (10) nemtau menmen hɨrakɨt titehi Jisas em keremem, hɨr han enuk neneret.  
\v 25 \x * \xo 20:25 \xt Lu 22:25-26\x*Te Jisas kenɨnor hɨr nan nanɨrek, te hɨrak katɨp, “Yi yertei hɨr mɨt iuwe ne weiwɨk ham hɨr natɨp mɨt hɨr weinɨn te hɨr iuwe ninɨni. Te hɨr mɨt iuwe keriyen natɨp hɨm manp enuk te hɨr mɨt miyapɨr nises hɨm kɨr me menmen hɨr netpim.  
\v 26 \x * \xo 20:26 \xt Mt 23:11; Mk 9:35; Lu 9:48\x*Te menmen enum mar im ap emɨrp nɨmɨn me yi mɨt au. Mɨtɨk keimɨn kakre iuwe nɨmɨn ke yi mɨt, te hɨrak ekpar mɨtɨk kɨrɨak menmen yaaim me kakɨkepi.  
\v 27 Mɨtɨk kerek hanhan kakre iuwe ke yi mɨt, te hɨrak ekpar mɨtɨk weinɨk kɨrɨak menmen mi.  
\v 28 \x * \xo 20:28 \xt Lu 22:27; Fl 2:7; 1Ti 2:6\x*Hɨrak kɨrɨak menmen ekpar hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe kerekek hi arɨakem. Hi ap han te mɨt nanrekyo menmen mai nankepa au. Hi han arɨak menmen me mamkaap mɨt, te hi enaaiwɨr yɨnk kai hahi akaap mɨt miyapɨr yapɨrwe ahɨsak menmen enum hɨr nɨrɨakem.”   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨkɨt wiketeret kerek nanamɨr toto  
\r (Mk 10:46-52; Lu 18:35-43)  
\p
\v 29 Hɨr natɨp epei au, hɨr nɨnaaiwɨr wit Jeriko nen, te mɨt miyapɨr yapɨrwe nises Jisas.  
\v 30 \x * \xo 20:30 \xt Mt 9:27, 15:22\x*Hɨr nepno te mɨtɨkɨt wiketeret kerek nanamɨr toto tau yayiwe. Hɨrakɨt temtau hɨm mɨt natɨp me Jisas kitet yayiwe kakno, te hɨrakɨt tɨnap tatɨp tenɨne hɨm iuwe, “Mɨtɨk Iuwe ti Nepenyek ke Devit kerek God kewetit menmen mɨrak iuwe. Ti han etwenɨnawɨr.”  
\v 31 Mɨt miyapɨr hɨr natɨp hɨm iuwe te hɨrakɨt tekintɨp wɨre wɨre. Au, hɨrakɨt tɨnap tatɨp iuwe tar ik: “Mɨtɨk Iuwe ti Nepenyek ke Devit, ti han etwenɨnawɨr.”   
\p
\v 32 Jisas kerp kenɨnewekɨt katɨp, “Yi wiketeret yi hanhan hi arekyi mekam?”   
\p
\v 33 Te hɨrakɨt tatɨp Jisas, “Mɨtɨk kai Iuwe hawɨr hanhan ti erekyawɨr nanamɨr mawɨr mamre yaaim te hawɨr wawɨr ein ein.”   
\p
\v 34 Te Jisas han tewenɨnet kewis his mau nanamɨr mɨrakɨt, te wasenum hɨrakɨt tɨr ein ein werek werek. Te hɨrakɨt tisesik ten.   
\c 21  
\s1 Jisas ken Jerusalem kɨre mɨtɨk iuwe king kinɨn naanmɨpre mɨt  
\r (Mk 11:1-11; Lu 19:28-40; Jo 12:12-19)  
\p
\v 1 Hɨr epei nen menep wit Jerusalem, hɨr niun wit Betfasi kerek menep mɨniu (o neiyɨp) niuk mɨrak wit Oliv. Hɨr neit ein te Jisas kakriuwet mɨtɨkɨt disaipel wiketeret.  
\v 2 Te hɨrak ketpɨwekɨt kinɨn: “Yi eino wit kike eik ek te yi yayɨr menep in en. Te wasenum yi yayɨr donki (hɨre wɨre hos) hɨr mɨt nesenkekiye weriuwe waai werp nu, nɨkan kɨre ketikerep. Yi eisiupani eiyɨriyei eiyɨn einen eiwetori.  
\v 3 \x * \xo 21:3 \xt Mt 26:18\x*Te mɨtɨk hak kakɨtpi menmen me yi wiketeret, te yi eitɨp eiyɨr ik: ‘Mɨtɨk kawɨr iuwe kakrɨak menmen ham kakriuwerem.’ Maain hɨrak kakrɨak menmen kakriuwerem epei au, hɨrak kaksiuwerem pɨke mamnen.”   
\p
\v 4 Menmen im man te hɨram mises menmen kerek nɨpaa profet netpim em. Hɨram matɨp mar im:   
\q1
\v 5 \x * \xo 21:5 \xt Ais 62:11; Sek 9:9\x*“Yi eitɨp mɨt miyapɨr nau wit Saion emɨr ik:  
\q1 ‘Eiyɨr mɨtɨk Iuwe ki kaknen kakri. Hɨrak ap mɨtɨk katɨp hɨm tokim au.  
\q1 Hɨrak kau donki keteikɨn mɨt hɨrak naanmɨpri werek werek. Hɨrak keiyɨk kan.  
\q1 Hɨrak kau donki kike, nɨkan kerek miye pɨrak hɨre winaak.’”   
\p
\v 6 Te mɨtɨkɨt disaipel wiketeret ten tises menmen kerek Jisas epei ketpɨwekɨt em.  
\v 7 Hɨrakɨt teithis donki miye wetike nɨkan kɨre, te hɨrakɨt tewis laplap saket mɨrakɨt menterik, te Jisas kau sip kɨrak.  
\v 8 \x * \xo 21:8 \xt 2Kin 9:13\x*Te hɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe newis laplap saket menmen mɨwaai yayiwe. Mɨt han neremir nu heneik newisɨm mɨwaai yayiwe nesɨsɨwek neriuwerem.  
\v 9 \x * \xo 21:9 \xt Sam 118:25-26\x*Te hɨr mɨt miyapɨr ninɨnek, hɨrak ketike han nisesik hɨr nɨkaru nan nɨnap nenɨne,  
\q1 “Kai yaaik ik hɨrak Nepenyek ke Devit. Haiu hanhan God kakrɨak menmen yaaim ke mɨtɨk ik kan kakɨkrehɨr kɨrak. Hɨrak yaaik te haiu emwenɨpi niuk me God.”   
\p
\v 10 Jisas ken Jerusalem, te mɨt miyapɨr neit wit iuwe eik, hɨr nehɨnhɨn neriuwerek te hɨr natɨp, “Mɨtɨk ik ek hɨrak keimɨn?”   
\p
\v 11 \x * \xo 21:11 \xt Mt 21:46\x*Te mɨt miyapɨr kerek nen ek natɨp, “Hɨrak profet Jisas, mɨtɨk ke Nasaret keit provins Galili.”   
\s1 Jisas kepɨr mɨt kerek nesiuwe menmen neiyɨm nanɨt pewek neit wɨnak iuwe ke God natɨp hɨm mɨrak newiyen  
\r (Mk 11:15-19; Lu 19:45-48; Jo 2:13-22)  
\p
\v 12 Te Jisas kɨnɨk ken wɨnak iuwe ke God tempel kerek mɨt natɨp mɨt han hɨm me God nekrerek ek. Te hɨrak kepɨr mɨt kerek nesiuwe menmen nanɨt pewek mamriuwerem em. Hɨrak kewɨr yeno mɨr kerek hɨr newis pewek menterim metike yeno me mɨt kerek hɨr nesiuwe hore newet mɨt em hɨr newi.  
\v 13 \x * \xo 21:13 \xt Ais 56:7; Jer 7:11\x*Hɨrak kɨrɨakem epei au, hɨrak katɨp, “Tɨwei me God matɨp mar ik: ‘Mɨt nanrer wit wit nankine wɨnak kai nenewek wɨnak kerek mɨt nanitehi God menmen nanɨkrerek.’ Te yi yɨrɨakek kɨre wɨnak ke mɨt enun nekintɨp menmen newik.”   
\p
\v 14 Jisas kepeit wɨnak tempel kerek mɨt natɨp mɨt han hɨm me God nekrerek, te mɨt han nanamɨr toto netike mɨt nɨnap enum nan nɨrek, te hɨrak kerekyi yɨre yaain.  
\v 15 Te hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr nɨr menmen yaaim Jisas kɨrɨakem kɨkaap mɨt, te hɨr nemtau nɨkerek nenɨne neit ein natɨp nar ik: “Haiu emwenɨpi niuk me nepenyek ke Devit,” te hɨr han enuk.  
\v 16 \x * \xo 21:16 \xt Sam 8:2\x*Hɨr han enuknetpɨwek, “Ti hemtau hɨm kerek hɨr netpim em a?”  
\p Te Jisas ketpor, “O, hi hemtewem. Yenmak te yi ap han kitet menmen yi epei yekinaam me menmen im a? Hɨrak katɨp, ‘Ti God hewep han ke nɨkerek kike netike han kerek nau sɨnipau naam nɨm te hɨr natɨp newenɨpi niuk mit hɨram iuwe.’”  
\v 17 Hɨrak katɨp nepei au, hɨrak kɨnaiwɨri keit wit iuwe ik, hɨrak ken kau Betani me wɨtaan ik ek.   
\s1 Jisas katɨp nu fik keweiwei kaki  
\r (Mk 11:12-14, 20-24)  
\p
\v 18 Hekrit enum eik, Jisas pɨke ken wit iuwe eik te hɨrak nɨnpɨ maak.  
\v 19 \x * \xo 21:19 \xt Lu 13:6\x*Te hɨrak kɨr nu fik hak kiutɨp keit yayiwe, te hɨrak ken kɨrek. Te hɨrak ap kɨr nɨkim mei mewik au. Hɨrak keperp weinɨm. Te hɨrak katɨp nu fik, “Ti ap hari eine nɨkim meiyam au.” Te wasenum nu fik keweiwei kaa.   
\p
\v 20 Hɨr disaipel nɨrek te hɨr nehɨnhɨn. Hɨr natɨp, “Kenmak te nu fik keweiwei kaa waswas?”   
\p
\v 21 \x * \xo 21:21 \xt Mt 17:20; Lu 17:6; 1Ko 13:2; Jo 14:12\x*Jisas ketpor, “Hi hetpi werek. Yi yises hɨm me God werek werek, yi ap han kitet God kakɨkepi o au, te maain yi yairɨak menmen mamɨr ke epei yi yɨra hi hɨrɨakem me nu fik ik ek. Te menmen im keremem au. Yi yaitɨp mɨniu (o neiyɨp) ik, ‘Ti eket eno ekre wan’, te hɨrak kakises hɨm kerek yi epei yetpɨwek ek hɨrak kakno kakɨkre wan.  
\v 22 \x * \xo 21:22 \xt Mt 7:7-11; 18:19; Jo 14:13-14\x*Yi yises God werek werek yi eiyitɨwekhi me menmen, maain hɨrak kakrekyiyem.”   
\s1 Mɨt iuwe nitehi Jisas keimɨn ketpɨwek hɨrak katɨp mɨt hɨm me God  
\r (Mk 11:27-33; Lu 20:1-8)  
\p
\v 23 \x * \xo 21:23 \xt Jo 2:18\x*Jisas pɨke kan wɨnak iuwe ke God katɨp mɨt hɨm mɨrak. Hɨrak wen ketpim, mɨt iuwe pris netike mɨt iuwe kerek ninɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel nan nitɨwekhi narik: “Keimɨn kehimɨtanut te ti hatɨp mɨt hɨm im?”   
\p
\v 24 Jisas ketpor, “Hi hitihi menmen miutɨp. Yi eiyɨtpewem werek, te hi hetpi keimɨn kehimɨtena hi hatɨp mɨt hɨm im.  
\v 25 Keimɨn kehimɨtan Jon hɨrak kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar? God kehimɨtanek o hɨrak kises han kɨrak?”  
\p Hɨr hɨras natɨpan nar ik: “Haiu emɨtpɨwek mekam werek? Haiu mamɨtpɨwek God kehimɨtanek hɨrak kɨrɨakem, te hɨrak kakɨtpei, ‘Yenmak te yi ap yises hɨm me Jon a?’  
\v 26 \x * \xo 21:26 \xt Mt 14:5, 21:46\x*Haiu matɨp Jon kises han kɨrak kɨrɨakem, haiu mɨnapen mɨt nanrekyei enum nanɨntar hɨr han kitet John hɨrak mɨtɨk iuwe profet.  
\v 27 Hɨr nɨnaain mɨt te hɨr ap natɨp Jon hɨrak mɨtɨk weinɨk. Te hɨr natɨp Jisas, “Haiu au mepɨtari keimɨn kehimɨtenek kɨrɨakem.”  
\p Hɨr natɨp epei au, Jisas ketpor, “Yi ap yetpo werek menmen me Jon, te hi ap etpi keimɨn kehimɨtena hi hɨrɨak menmen im.”   
\s1 Hɨm tok piksa me nɨkerek wiketeret te mɨtɨk hak  
\p
\v 28 \x * \xo 21:28 \xt Lu 15:11\x*Jisas katɨp, “Yi han kitet mekam? Nɨpaa mɨtɨk hak kine nɨkerek hɨrakɨt wik. Hɨrakɨt epei tɨre iuwe, wɨ ham haai ken nɨkan iuwe mɨtɨk ketpɨwek kar ik, ‘Petepin hi hanhan ti eno erɨak menmen naanmɨpre ni me waai wain mai.’  
\v 29 Hɨrak katɨp haai kɨrak kar ik: ‘Hi au hɨnapen.’ Maain hɨrak keweikɨn han kɨrak ken ni me haai kɨrak kɨrɨak menmen.  
\v 30 Haai ken kitehi nɨkan kike ek, ‘Ti tewen eno ni mai erɨak menmen naanemprewem.’ Nɨkan nɨkik ek kewenhi katɨp, ‘Hi eno’, te hɨrak ap ken ni eim au.  
\v 31 Yi han kitet keimɨn ke nɨkerek wiketeret kises hɨm me haai?”  
\p Hɨr netpɨwek, “Nɨkan iuwe mɨtɨk kerekek.”  
\p Jisas ketpor, “Hi hetpi werek. Mɨt enun newenɨn his mɨt hɨr ninɨn neweikɨn sip newet menmen enum nises hɨm me God. Te yi mɨt iuwe au!  
\v 32 \x * \xo 21:32 \xt Lu 3:12, 7:29-30\x*Hɨr nenmak? Yi yises hɨm me God werek werek au yentar Jon kan keteikni menmen yi yayisesim te yi ap yises hɨm mɨrak au. Te mɨt enun neitɨt pewek me takis netike miyapɨr kewenek nari mɨt his newenem, hɨr keriyen nises hɨm mɨrak. Yi epei yɨri hɨr nises hɨm mɨrak te yi ap yeweikɨn han yisesik. Au, yi yeweikɨn sip yewetɨwek yau weinɨn.”   
\s1 Hɨm tok piksa me mɨt kerek naanmɨre ni me waai wain me mɨtɨk hak  
\r (Mk 12:1-12; Lu 20:9-19)  
\p
\v 33 \x * \xo 21:33 \xt Ais 5:1-2; Mt 25:14\x*Jisas wen ketpor kar ik: “Yi eiyɨmtau hɨm tok piksa ham im. Mɨtɨk iuwe ketenen tɨ mei kamɨr waai wain nɨkim mɨrak epei au. Hɨrak kime nɨwa keweiknɨwem kekin hei kewis yemtɨ wɨsenuk kekrerem te ketepen waai wain nɨkim tɨpar mɨram mekrerek. Epei au, hɨrak kime kɨnaan kau niu naanmɨpre ni mɨrak. Epei au, hɨrak kehimɨtan mɨt hɨr naanmɨrewem. Te hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik ken wit hak keit yanɨmɨn.  
\v 34 Maain waai wain nɨkim epei maa, hɨrak keriuwet mɨt nɨrak kerek nɨrɨak menmen mɨrak em hɨr nen neit nɨkim pɨnam mɨrak neiyɨm nanɨnen.  
\v 35 \x * \xo 21:35 \xt Mt 22:6\x*Mɨt naanmɨpre ni em nerekyor enum. Hak ek hɨr nakɨp, hak ek hɨr nakɨp kaa, hak ek hɨr newɨr nan nakɨp hemkre maain mekiuwe yɨnk kɨrak.  
\v 36 Maain kike, mɨtɨk iuwe kesiuwe mɨt han nɨrak yapɨrwe nan ninɨn kerek nɨpaa hɨrak keriuweti nan. Hɨrak keriuweti nan te mɨt kerek naanmɨpre ni nerekyor enum mar ke nɨpaa hɨr nɨrɨak mɨt han em.  
\v 37 Epei au, mɨtɨk iuwe kesiuwe nɨkan kɨrak kɨkaru kan hɨrak han kitet kar ik: ‘Hɨr nanɨmtau hɨm me nɨkan kai.’  
\v 38 \x * \xo 21:38 \xt Mt 27:18\x*Mɨt kerek naanmɨpre ni me mɨtɨk iuwe, hɨr nɨr nɨkan kɨrak kan hɨr hɨras netpepan natɨp nar ik: ‘Ik ek hɨrak nɨkan ke mɨtɨk iuwe. Haiu emkɨp te haiu emɨt tɨ kɨrak ik ek.’  
\v 39 \x * \xo 21:39 \xt Hi 13:12\x*Te hɨr natɨp epei werek, hɨr netɨwekhis neiyɨk nen nɨnaaiwɨr ni nakɨp kaa.  
\v 40 Maain mɨtɨk iuwe ke ni im hɨrak kaknen kakrekyor mekam?”   
\p
\v 41 Hɨr newenhi netpɨwek, “Hɨrak kaknen kaknep mɨt enun en epei au, hɨrak kakwis mɨt han nanɨnen naanmamre ni mɨrak mɨt in hɨr yaain nanwetɨwek menmen yinam mɨrak kerek hɨram epei mekiute.”   
\p
\v 42 \x * \xo 21:42 \xt Sam 118:22-23; Ap 4:11; Ro 9:33; 1Pi 2:6-8\x*Jisas ketpor, “Yi yenmak te yi ap yertei werek werek hɨm me God mau tɨwei nɨpaa profet newisɨm? Hɨram matɨp,  
\q1 ‘Teinɨk yaaik kerek mɨt nime wɨnak hɨr nɨnapen newisɨm mɨwaai, God kehimɨtanek hɨrak kinɨn teinɨk ham mɨt epei namɨr.  
\q1 Mɨtɨk Iuwe God kerekek kɨrɨak menmen im haiu han kitet hɨram yaaim.’  
\v 43 Te hi hetpi menmen yaaim me God nɨpaa hɨrak kewetiyem yi ap yisesim werek werek, te hɨrak keriyaam mamnopɨn hɨrak kakwet mɨt han em hɨr yaain nanises menmen God hanhan hɨr nɨrɨakem neriuwerem.  
\v 44 \x * \xo 21:44 \xt Dan 2:44-45\x*Neimɨn hɨr neweikɨn sip neweto hɨr nanɨwaank nanɨr ke mɨn kaknatɨn kakɨntar teinɨk hɨram mereprɨr. Maain hi arekyor enum hɨr nanɨwaank nanɨt nanɨr ke teinɨk kaknatɨn kakɨntar menmen hɨrak kaksesi tɨkip tɨkip mamre niutɨp.”   
\p
\v 45 Hɨrak katɨp epei au, mɨt iuwe ne pris netike mɨt han ne Farisi nemtau hɨm me Jisas hɨr nertei hɨrak katɨp hɨm tok piksa im keneri keriuwerem.  
\v 46 \x * \xo 21:46 \xt Mt 21:26\x*Hɨr nerteiyem epei au, hɨr hanhan netɨwek his nanɨriyaak neiyɨk nanɨno nanwisɨk kakɨkre wɨnak enuk, te hɨr nɨrɨakem au. Hɨr nɨnaain mɨt yapɨrwe kerek nererik nemtau hɨm me Jisas hɨr nanɨnɨp nanɨntar hɨr han kitet Jisas hɨrak mɨtɨk iuwe profet.   
\c 22  
\s1 Jisas katɨp mɨt tok piksa me mɨtɨk ketike mɨte nanɨtan haai kemani menmen kakwet mɨt nanrerik em  
\r (Lu 14:16-24)  
\p
\v 1 Jisas pɨke katɨp mɨt miyapɨr hɨm keriuwe tok piksa.   
\p
\v 2 Hɨrak ketpor, “Menmen God kɨrɨakem kenɨne mɨt ne tɨ hɨr nanises hɨm mɨrak hɨram mar ke mɨtɨk iuwe kinɨn naanmɨpre mɨt hɨrak kemani menmen keiyɨm kɨnkɨk mɨt kakɨntar nɨkan kɨrak ketike mɨte nanɨtan.  
\v 3 Nɨpaa hɨrak kehimɨtan mɨt han nanɨnen nanɨm menmen nantikerek. In ek hɨrak keriuwet mɨt nɨrak han hɨr nanɨno nanɨnɨnor nantɨp mɨt hɨr nanɨnen nanɨm menmen nantikeri. Te hɨr ap nɨnapen.  
\v 4 \x * \xo 22:4 \xt Mt 21:36\x*Hɨr au nɨnapen, te hɨrak kenɨne mɨt nɨrak han ketpor, ‘Yi eitɨp mɨt kerek nɨpaa hi etpor nanɨnen nanɨm menmen eiyɨtpor hi epei hemani menmen nepei au, te hɨr enɨnen enɨm. Hi epei enep bulmakau nenium yapɨrwe metike samiyak ham yaaim.’  
\v 5 Mɨt en nen netpor menmen epei au, te hɨr neweikɨn sip newetɨrem nises menmen mɨr. Mɨtɨk hak ken ni mɨrak, mɨtɨk hak ken stua kɨrak.  
\v 6 \x * \xo 22:6 \xt Mt 21:35\x*Mɨt han en nepu hɨr netenen mɨt kerek mɨtɨk keriuweti nan, hɨr nerekyor enum nanɨp naa.  
\v 7 Hɨr nerekyor enum nanɨp naa, mɨtɨk iuwe han enuk wɨsenuk keriuweti te hɨrak keriuwet mɨt nɨrak ne ami hɨr nen nenep mɨt in enun kerek nenep mɨt nɨrak, hɨr nanɨp nenepi nesi wit kɨr.  
\v 8 Hɨr nanɨp nenepi epei au, mɨtɨk iuwe kenɨne mɨt nɨrɨak menmen mɨrak, hɨrak ketpor, ‘Hi epei hemani menmen epei au, te mɨt kerek hi nɨpaa hehimɨtenor hɨr nanɨnen hɨr au enun.  
\v 9 Te yi eino eirer yayiwe yi eiyɨr mɨt yapɨrwe nan nitet yayiwe yi eiyɨtpor hɨr enɨnen enɨm menmen hi emaniyem.’  
\v 10 Hɨrak ketpor epei au, mɨt nɨrak hɨr nen nerer yayiwe nari mɨt kerek hɨr nɨri nitet yayiwe en. Mɨt han yaain, mɨt han au enun, te hɨr neri nen wɨnak kerek mɨtɨk ketike mɨte hɨr nanɨtan neitai en, ere hɨr nau neneises wɨnak nenepik.   
\p
\v 11 “Hɨr nau neneises wɨnak nenepik, mɨtɨk iuwe kan kakɨr mɨt kerek nau nererik nɨpaam menmen mɨrak. Hɨrak kan kɨri, hɨrak kɨr mɨtɨk kiutɨp ap hanhan keriuwe mɨtɨk iuwe hɨrak keriuwet klos yaaim me mɨt hɨr nanɨtan au. Hɨrak kan ketpɨwek,  
\v 12 ‘Kai yinak. Harkeik te ti hɨtɨt naan mɨt nai naanmɨrau weipɨr te ti hɨnɨk han nɨmɨn in a?’ Mɨtɨk hɨrak ap ketpɨwek menmen au. Hɨrak yɨnk enuk kau en kenesnɨn paan.  
\v 13 \x * \xo 22:13 \xt Mt 8:12, 25:30; Lu 13:28\x*Te mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt hɨrak kenɨne mɨt nɨrɨak menmen mɨrak ketpor: ‘Yi eiyɨt mɨtɨk ik eisenkɨkɨwek his hɨt eiwɨrek ekno wit eik toto enuk. Hɨrak kakɨkɨt kaknakɨn yehes mɨrak kakine han enuk kaku kakɨt.’”  
\v 14 Jisas ketpor hɨm im epei au, hɨrak ketpor: “Hɨrak kɨkɨt kɨnakɨn yehes kentar God kenɨne mɨt yapɨrwe nanisesik, te hɨrak kehimɨtan mɨt niutɨp niutɨp keriyen hɨr nanɨnen nanu nantikerek.”   
\s1 Mɨt hanhan nari han ke Jisas newisɨsik nitɨwekhi me pewek me takis  
\r (Mk 12:13-17; Lu 20:20-26)  
\p
\v 15 \x * \xo 22:15 \xt Mk 3:6\x*Jisas ketpor hɨm epei au, wɨ im mɨt ne Farisi nɨnaiwɨrek hɨr nimenɨpɨnek newisɨwekek neriuwe hɨm ham.  
\v 16 Hɨr nimenɨpɨnek newisɨwekek epei au, hɨr neriuwet mɨt hɨr han nises hɨm mɨr, hɨr netike mɨt kerek nises hɨm me Herot hɨr nan nanri han kɨrak nitɨwekhi, “Mɨtɨk Iuwe tisa, haiu mertei ti mɨtɨk yaaik hatɨp menmen yaaim me God werek werek. Ti han kitet mɨt yapɨrwe hɨr nɨpɨran te ti ap ewis kiutɨp kakri han kit me menmen.  
\v 17 Te haiu hanhan ti etpai han kit. Hɨram yaaim te haiu mamwɨr pewek me takis mamwet mɨtɨk iuwe ke Rom naanmɨprai mamwetɨwekem o au?”   
\p
\v 18 Te Jisas kertei han kɨr enuk te hɨrak ketpor, “Yi mɨt enun yewisɨsik. Yi yenmak te yi hanhan yewisɨsewek a?  
\v 19 Yi eiyɨt pewek yi yewɨrem yewet mɨt ne gavman em me takis eiyɨm einen.” Hɨrak ketpor, te hɨr nen neit pewek miutɨp neiyɨm nan neteiknɨwekem.  
\v 20 Hɨr neiyɨm nan neteiknɨwekem, te hɨrak kitorhi ketpor, “Ninaan me keimɨn metike niuk mɨrak mewik?”   
\p
\v 21 \x * \xo 22:21 \xt Ro 13:7\x*Hɨr natɨp, “Me mɨtɨk iuwe Sisa keremem.”  
\p Te hɨrak ketpor, “Te yi eiwet mɨtɨk iuwe Sisa menmen mɨrak, yi eiwet God menmen mɨrak.”   
\p
\v 22 Hɨrak ketpor epei au, hɨr han kekrit neriuwe menmen hɨrak epei ketpor nentar hɨr ap te nanwisesik au. Te hɨr nɨnaiwɨrek hɨr nen.   
\s1 Mɨt nitehi Jisas me mɨt hɨr naa hɨr pɨke nanɨkrit  
\r (Mk 12:18-27; Lu 20:27-40)  
\p
\v 23 \x * \xo 22:23 \xt Ap 23:8\x*Me wɨ im keremem, mɨt han ne Sadyusi hɨr nan nɨr Jisas. Mɨt in hɨr ap han kitet mɨt epei naa hɨr pɨke nanɨkrit taau.  
\v 24 \x * \xo 22:24 \xt Diu 25:5\x*Hɨr nan nitɨwekhi nar ik: “Mɨtɨk Iuwe Tisa, hɨm nɨpaa Moses kewisɨm mau tɨwei matɨp, ‘Mɨtɨk kaki kaknaaipɨs mɨte pɨrak, te hɨre ap wine nɨkerek nei au, maain nɨkik kɨrak kaktɨwe te hɨre wawine nɨkerek nei nanɨkrehɨr ke haai kɨr.’  
\v 25 Nɨpaa mɨt ne haai kiutɨp hɨr nar hispɨnak wik (7), hɨr nepu in. Nɨkan iuwe mɨtɨk keit mɨte te hɨrak kaa ap kine nɨkerek wen au. Hɨrak nɨkik kɨrak nɨmɨnek hɨrak ketɨwe.  
\v 26 Hɨrak ketɨwe hɨrak kaa, te hɨrak ap kine nɨkerek au. Hɨr nepɨr kerekek ere hɨrakɨt tɨpaa ap tine nɨkerek nei au.  
\v 27 Hɨrakɨt tɨpaa ere tepnepik, mɨte pɨrakɨt wɨpaa wɨpkaru.  
\v 28 Maain wɨ kerek mɨt pɨke nanɨkrit nanu, hɨre waure mɨte pe keimɨn? Hɨre nɨpaa wau wetike mɨkan tɨre tar hispɨnak wik (7).”   
\p
\v 29 Hɨr natɨp epei au, Jisas ketpor kar ik: “Yi mɨt yatɨp enum yentar yi yepɨtari hɨm me God, yi ap yertei God hɨrak manp enuk wɨsenuk te hɨrak kakises han kɨrak kɨrɨak menmen yapɨrwe.  
\v 30 Me wɨ God kakɨkɨan mɨt hɨr nanu, hɨr ap nanɨt miyapɨr au. Hɨr nanu weinɨn nanɨr ke mɨt ensel neit wit ke God.   
\p
\v 31 “Te menmen yi nepei yetpim me mɨt pɨke nanɨkrit yentar yi ap han kitet hɨr pɨke nanɨkrit. Hi hetpi menmen im. Yi yenmak te yi ap yertei menmen yi yekinaam mau tɨwei me Moses God ketpiyem a?  
\v 32 \x * \xo 22:32 \xt Eks 3:6; Mt 8:11\x*Hɨrak katɨp, ‘Hi God ke Ebraham, Aisak ketike Jekop.’ Hɨrak God ke mɨt hɨr hɨmɨn kɨr kepu keriyen.”  
\v 33 Mɨt yapɨrwe nerp menep nemtau menmen hɨrak ketporem, hɨr han kekrit hɨr han yaaik neriuwe hɨm mɨrak.   
\s1 Jisas katɨp mɨt ne Farisi hɨm lo me God hɨram iuwe minɨn  
\r (Mk 12:28-31; Lu 10:25-28)  
\p
\v 34 Maain kike, mɨt ne Farisi nemtau Jisas katɨp werek kinɨn hɨm kerek mɨt ne Sadyusi nitɨwekhiyem, teɨr yɨnk enuk, hɨr nekintɨp nɨnaiwɨrek. Te hɨr nan nekiyan nau niutɨp nimenɨpɨnan natɨp.  
\v 35 Epei au, mɨtɨk kiutɨp kekre nɨmɨn ke hɨr mɨt, hɨrak ke mɨt ne Skraip, hɨrak kan katɨp Jisas kɨnɨnek ketpɨwek,  
\v 36 “Mɨtɨk Iuwe Tisa, hɨm mekam hɨram minɨn hɨm ham nɨpaa Moses ketike profet newisaiyem mau tɨwei matɨp?”   
\p
\v 37 \x * \xo 22:37 \xt Diu 6:5\x*Jisas kewenɨwekhi ketpɨwek, “Yi hanhan Mɨtɨk Iuwe ki God yeriuwe han ki ketike me menmen yapɨrwe mekre yɨnk ki.  
\v 38 Hɨm im hɨram iuwe minɨn hɨm ham mau tɨwei nɨpaa Moses ketike Profet newisaiyem.  
\v 39 \x * \xo 22:39 \xt Lev 19:18; Mt 7:12; Ro 13:9-10; Ga 5:14\x*Hɨm ham iuwe misesim hɨram mepɨr ke hɨm minɨn em, hɨram mɨpɨram. Hɨram matɨp, ‘Yi hanhan mɨt han o ni yinan yar ke yi hanhan yeriuwe hɨras.’  
\v 40 Mɨt nanises menmen wik im te hɨram mamkepi hɨr nanises hɨm yapɨrwe werek werek nɨpaa Moses ketike mɨt profet hɨr newisɨm mau tɨwei.”   
\s1 Jisas kitehi mɨt ne Farisi hɨm me Mɨtɨk Krais kerek God kakriuwetek kaknen  
\r (Mk 12:35-37; Lu 20:41-44)  
\p
\v 41 Mɨt ne Farisi wen nekiyan nau niutɨp, Jisas kitorhi kar ik.  
\v 42 \x * \xo 22:42 \xt Jo 7:42\x*Hɨrak katɨp, “Yi han kitet mekam me Mɨtɨk Krais kerek God kakriuwetek kaknen kakɨkaap mɨt ne tɨ? Hɨrak Nepenyek ke keimɨn?”  
\p Hɨr netpɨwek, “Hɨrak kakre Nepenyek ke Devit.”   
\p
\v 43 Jisas kitorhi keteipim, “Hɨrak kakre nepenyek ke Devit kerekek, kenmak te God Hɨmɨn Yaaik kɨkɨak han ke Devit kene Krais hɨrak Mɨtɨk Iuwe kɨrak? Devit ketpim kewisɨm mau tɨwei mar im:   
\q1
\v 44 \x * \xo 22:44 \xt Sam 110:1; Mt 26:64; Ap 2:34-35\x*‘Mɨtɨk Iuwe God katɨp Mɨtɨk Iuwe kai Krais kar ik: “Ti ehu yeno im menep his yaaim kerek mɨt iuwe newi. Ti ehu in ere hi anep mɨt enun nepan ni anɨp anepi.’”  
\v 45 Devit kene Krais hɨrak Mɨtɨk Iuwe kɨrak, karkeik te hɨrak kenewek nepenyek kɨrak kerekek? Taau. Hɨrak Nepenyek ke Devit te hɨrak kenewek hɨrak Nɨkan ke God!”   
\p
\v 46 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk hak kekre nɨmɨn ke hɨr mɨt yapɨrwe ap te newenhi au. Me wɨ im ere maain hɨrak mɨtɨk hak kekre nɨmɨn ke hɨr mɨt hɨrak kaknen kakitɨwekhi hɨm meiyam kike au. Hɨr yɨnk enuk nɨnapen.   
\c 23  
\s1 Jisas katɨp mɨt hɨr ap enises menmen mɨt ne Skraip netike mɨt ne Farisi hɨr nɨrɨakem  
\r (Mk 12:38-39; Lu 11:43, 46, 20:45-46)  
\p
\v 1 Maain Jisas katɨp mɨt miyapɨr kerek nererik nau netike mɨt nɨrak disaipel hɨrak ketpor kar ik:  
\v 2 Mɨt ne Skraip kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr netike mɨt ne Farisi, mɨt iuwe hɨr nehimɨteni hɨr natɨp mɨt hɨm me Moses ɨr enisesim.  
\v 3 \x * \xo 23:3 \xt Mal 2:7-8\x*Te yi eimtau menmen hɨr netpiyem yi eiyisesim. Te yi ap eiyises menmen hɨr nɨrɨakem au emɨt! Hɨr natɨp hɨm ham te hɨr ap nisesim au. Hɨr nises hɨm ham.  
\v 4 Hɨr neriuwe hɨm mɨr kerek hɨr netpiyem yi eiyisesim hɨram mar ke hɨr neit menmen nɨmenum neneipetɨtem newisɨm mau yapɨr ki yi yeremɨme. Te hɨr ap nankepi nanɨt menmen nɨmenum yi yerermɨme au. Hɨr ap te nanises hɨm enum nɨpaa hɨr netpiyem yi eisesim taau.  
\v 5 \x * \xo 23:5 \xt Eks 13:9; Nam 15:38-39; Diu 6:8; Mt 6:1\x*Hɨr nɨrɨak menmen yapɨrwe te mɨt kerek nɨrem hɨr nantɨp hɨr mɨt yaain. Hɨr nime ni newis hɨm me prea mekre tanɨk mɨram mau maat metike his mɨr, te mɨt nɨrem hɨr natɨp hɨr yaain. Hɨr nime ni nokim newisɨm neses laplap kerek hɨr newisɨm mau yɨnk mɨr me wɨ hɨr nitehi God menmen, te mɨt nɨrem hɨr natɨp hɨr yaain.  
\v 6 \x * \xo 23:6 \xt Mt 6:5; Lu 14:7\x*Hɨr hanhan nanu yeno mɨt nehimɨtanem me mɨt iuwe nanwim neit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitai en nekre wɨnak ke mɨt me wɨ hɨr nererik naam menmen.  
\v 7 Hɨr hanhan mɨt miyapɨr hɨr nɨri neit maket, hɨr nanwenɨpi niuk mɨr natɨp hɨr mɨt iuwe, hɨr nenewor, ‘Mɨt naiu iuwe tisa.’   
\p
\v 8 Yi ap eiwis mɨt hɨr nenewi yi mɨt iuwe Tisa au emɨt! Yi yapɨrwe yɨre ni yinan keriyen, mɨtɨk kiutɨp hɨrak Mɨtɨk Iuwe God hɨrak Tisa ki.  
\v 9 Yi ap eine mɨtɨk hak kiutɨp kau tɨ ik enewek ‘Mɨtɨk Haai Iuwe’ au ekɨt! Yi ap enewek Mɨtɨk Haai Iuwe ki eiyɨntar Mɨtɨk Haai Iuwe kiutɨp kerekek kepu. Hɨrak God kekrekek kerek kepu wit kɨrak Heven.  
\v 10 Yi ap eiwis mɨt hɨr nenewi yi Mɨt Iuwe au emɨt eiyɨntar Mɨtɨk Iuwe kiutɨp ki hi Mɨtɨk kerek God kehimɨtena hi han akepi yi mɨt atihis.  
\v 11 \x * \xo 23:11 \xt Mt 20:26; Mk 9:35; Lu 22:26\x*Keimɨn hanhan niuk mɨrak iuwe kekre nɨmɨn ke yi mɨt hɨrak kakwenɨn han kɨrak kakisesi kakɨkepi kakrɨak menmen.  
\v 12 \x * \xo 23:12 \xt Jop 22:29; Pro 29:23; Esi 21:26; Lu 14:11, 18:14\x*Mɨt kerek han kitet hɨr yaain ninɨn mɨt han, maain God kakɨwaank niuk mɨr hɨram menmen weinɨm. Mɨt kerek hɨr newenɨn han kɨr han kitet hɨr weinɨn, maain God kaknip niuk mɨr hɨram iuwe.   
\s1 Jisas kene mɨt Farisi netike mɨt ne Skraip hɨr newisesik  
\r (Mk 12:40; Lu 11:39-42, 44, 52, 20:47)  
\p
\v 13 “Yi mɨt ne Farisi yetike yi mɨt kerek yinɨn yertei hɨm lo me Moses yatɨp mɨt em. Maain God kakiwep kakriwaank kakɨntar yi enun yewisesik. Yi yar ke mɨt enun neiyepet weipɨr ke mɨt hɨr nanɨno nɨmɨn. Yi ap hanhan yises hɨm me God werek werek au, te yi yewen mɨt miyapɨr kerek hanhan nanises God werek werek.  
\v 14 [Yi mɨt ne Farisi yetike yi mɨt kerek yatɨp mɨt hɨm me Moses. Maain God kakiwep kakriwaank kakɨntar yi enun yewisesik. Yi yemitetpɨn miyapɨr kerek mɨt epei naa, yi yemitorpɨn yeit menmen mɨr mekre wɨnak kɨr te maain yi yitehi God yerp ninaan me mɨt, yi yɨsawɨn menmen enum yi yɨrɨakem yeriuwe prea im te yi yenip mɨt hɨr han kitet yi yaain.]   
\p
\v 15 “Yi mɨt ne Farisi yetike yi mɨt kerek yi yinɨn yertei hɨm lo me Moses yatɨp mɨt em. Maain God kakiwep kakriwaank kakɨntar yi mɨt enun yewisesik. Yi yɨrɨak menmen ham yapɨrwe te yi yari han ke mɨtɨk kiutɨp kakises hɨm mi. Maain hɨrak kises hɨm mi, yi yenipek hɨrak kakre nɨkan ke Seten kakno si tatɨknenik, kinɨn yi mɨt enun hɨrak ap kises God kakɨr ke yi mɨt.   
\p
\v 16 \x * \xo 23:16 \xt Mt 15:14\x*“Maain God kakiwep kakriwaank yi mɨt enun yar ke mɨt nanamɨr toto eiyɨntar yi ap yeteikɨn mɨt han yayiwe kɨrak werek werek au. Yi yemitorpɨn. Yi yatɨp, ‘Mɨtɨk hak kerek katɨp, “Hi tewen arɨak menmen. Hi ap te ewisiyek au hi atɨp werek. Hi ekine wɨnak iuwe ke God kakɨhimɨtenau hɨm mai.’” Yi yatɨp, ‘Hɨrak kaktɨp kakɨr ik, hɨrak ap te kakises hɨm mɨrak au menmen weinɨm.’ Yi yatɨp, ‘Mɨtɨk hak katɨp, “Hi tewen arɨak menmen. Hi ap te ewisesik au. Hi atɨp werek. Hi ekine gol mekre wɨnak iuwe ke God te hi hatɨp werek.’” Yi yatɨp, ‘Hɨrak katɨp hɨm im, hɨrak ekises menmen hɨrak ketpim em.’  
\v 17 Yi mɨt enun han auri. Mekam hɨram iuwe minɨn? Mekam au hɨram kike mɨkaru? Gol mɨwaai mekre wɨnak ke God o wɨnak ke God kerek kɨrɨak gol hɨram yaaim me God. Wɨnak ke God kerekek kinɨn!  
\v 18 Yi wen yatɨp, ‘Mɨtɨk kerek kekine kɨnaan keit wɨnak ke God hɨram mehimɨtan hɨm mɨrak hɨrak katɨp hɨrak kakisesim. Maain hɨrak ap kakisesim te hɨram menmen weinɨm. Te mɨtɨk kerek kekine menmen mɨt hɨr newisɨm mentar kɨnaan, hɨr natɨp ‘Tru antap’, hɨram mamɨhimɨtan menmen hɨrak ketpim hɨrak kakisesim, te hɨrak kakisesim, o au en, hɨrak mɨtɨk enuk.’  
\v 19 Yi mɨt nanamɨr toto! Mekam hɨram iuwe minɨn a? Menmen mɨt newisɨm mɨwaai mentar kɨnaan newepwarem newet God, o kɨnaan hɨrekes kerek kɨrɨak menmen im mɨt newet God em hɨram yaaim? Kɨnaan keremem hɨram minɨn.  
\v 20 Mɨtɨk kerek kekine kɨnaan hɨram mehimɨtan menmen hɨrak ketpim, hɨrak kekine kɨnaan metike menmen mewim hɨram mehimɨtan hɨm mɨrak.  
\v 21 Mɨtɨk kerek kekine wɨnak iuwe ke God kakɨhimɨtan menmen hɨrak ketpim hɨrak kakisesim, hɨrak kekine wɨnak ketike God kerek Hɨmɨn kɨrak kewik hɨrakɨt tehimɨtan hɨm hɨrak ketpim.  
\v 22 \x * \xo 23:22 \xt Ais 66:1; Mt 5:34; Ap 7:49\x*Mɨtɨk kerek kekine wit ke God kakɨhimɨtan menmen hɨrak ketpim, hɨrak kekine wit ke God kerekek au. Hɨrak kekine God kerek kau wit kɨrak hɨrak kakɨhimɨtan menmen hɨrak katɨp hɨrak kakisesim.   
\p
\v 23 \x * \xo 23:23 \xt Lev 27:30; Mai 6:8\x*“Yi mɨt ne Farisi yetike yi mɨt kerek yinɨn yertei hɨm lo me Moses yatɨp mɨt em. Maain God kakriwaank kakɨntar yi mɨt enun yewisɨk. Yi yewep menmen mi yapɨrwe mar hiswiyen (10) te maain yi yewet God menmen mi miutɨp me menmen hiswiyen (10). Yi yises menmen kike im te yi yeweikɨn sip yewet hɨm iuwe me God ham im. Yi ap yises menmen yaaim, yi ap hanhan mɨt miyapɨr han au, yi ap yises menmen yi yetpim au. Yi yɨrɨak menmen iuwe im metike menmen kike me yewet God menmen te yi yaain. Te au, yi yɨnapen!  
\v 24 Yi mɨt enun yɨre mɨt nanamɨr toto yeteikɨn mɨt han yayiwe ke God. Yi hanhan yayises menmen kike me hɨm me God te yi han kaa yayises menmen mɨrak iuwe.   
\p
\v 25 \x * \xo 23:25 \xt Mk 7:4\x*“Yi mɨt ne Farisi yetike yi mɨt kerek yinɨn yertei hɨm lo me Moses yatɨp mɨt em. Maain God kakriwaank kakɨntar yi mɨt enun yewisesik. Han ki hɨrak kɨre wenkepye metike kap kerek mɨt nekemyetɨt neke wit te hɨram menmen enum mewim meke nɨmɨn hɨr ap nekemyetɨt au. Han ki enuk keit nɨmɨn kentar menmen yi yisesim yi yetɨwem yeriuwe menmen enum yi yɨrɨakem yeriyaam yises han ki.  
\v 26 Yi mɨt ne Farisi yi han auri. Yi yar ke mɨt enun nanamɨr toto. Yi eiyinɨn eiyises menmen yaaim mekre han ki te maain menmen yi yairɨakem hɨram mamre yaaim. Menmen im hɨram mamre mɨt nekemyet wenkepye metike kap neke nɨmɨn, neke wit.   
\p
\v 27 \x * \xo 23:27 \xt Ap 23:3\x*“Yi mɨt ne Farisi yetike yi mɨt yatɨp mɨt han hɨm me Moses. Maain God kakriwaank kakɨntar yi mɨt enun yewisesik. Yi han ki yar ke hei herwe maa mɨt newisɨm mekrerek. Hɨr namɨr timen meweiknɨwek te mɨt nanɨnen nanɨrem hɨr han kitet hei hɨrak yaaik. Te menmen enum mɨre herwe hemik paan mɨnɨn mekrerek.  
\v 28 \x * \xo 23:28 \xt Lu 16:15\x*Mar im mɨt miyapɨr nɨri hɨr han kitet yi mɨt yaain yises hɨm yaaim. Te yi mɨt enun. Menmen enum mɨsawɨn mekre han ki. Menmen me yi yewisesik ek, metike menmen ham enum enum.   
\s1 Jisas katɨp God kakɨwaank mɨt ne Farisi netike mɨt natɨp mɨt han hɨm me Moses  
\r (Lu 11:47-51)  
\p
\v 29 “Yi mɨt ne Farisi yetike yi mɨt kerek yi yinɨn yertei hɨm lo me Moses yatɨp mɨt em. Maain God kakriwaank kakɨntar yi mɨt enun yewisesik. Yi yeses hei kerek mɨt profet nɨpaa nau tɨ hɨr naa hemik mɨr mɨwaai mekrerem. Hɨram metike hei mei me mɨt yaain nɨpaa naa hemik mɨr mɨwaai mekrerem.  
\v 30 Yi yatɨp yar ik: ‘Nɨpaa haiu mepu tɨ wɨ mɨt profet hɨr nepu netike maamrer naiu, haiu ap te manɨp mar ke maamrer naiu nɨrɨakem taau.’  
\v 31 \x * \xo 23:31 \xt Ap 7:52\x*Te yi yeriuwe hɨm im yi yetpim yewepyapɨr yi nepenyerer ne mɨt kerek nɨpaa nenep mɨt profet hɨr naa.  
\v 32 Hi hetpi. Yi yayises menmen enum nɨpaa maamrer ni hɨr nɨrɨakem ere yi enun yayɨr ke hɨr enun.  
\v 33 \x * \xo 23:33 \xt Mt 3:7, 12:34; Lu 3:7\x*Yi mɨt enun yar ke manpen (o yenmik). Yi mɨt enun nepenyerer ne mɨt enun nɨre manpen. Yi yarkeik yi han kitet yi ap eino si tatɨkneni a? Taauye!   
\p
\v 34 \x * \xo 23:34 \xt Ap 7:52; 1Te 2:15; Mt 10:23\x*“Te hi hetpi. Maain hi ariuwet mɨt profet nantike mɨt nertei hɨm me God werek werek netike mɨt nanwepyapɨr hɨm mai yaaim. Mɨt han ne mɨt in yi yainɨp yeiwenkeki nanu nu tentarakɨt. Mɨt han yi yainɨp yairiuwe nɨpɨn yayɨt wɨnak kerek yi yekine hɨm me Moses yekrerem. Yi yaipɨri nanɨnaaiwɨr wit ik yi yayɨnyei hɨr nanrɨr nanɨno nanrer wit wit.  
\v 35 \x * \xo 23:35 \xt Jen 4:8; 2Kro 24:20-21; Hi 11:4\x*Yi eirɨak menmen im te God kakrekyi enum kakiwep kakrer paan ki. Hɨrak kakiwep kakɨntar kakrer paan ki me mɨt yapɨrwe yaain naa, me wɨ hemkre me mɨtɨk yaaik Ebel mewen ere me mɨtɨk profet Sekaraia, nɨkan ke Berekaia, kerek maamrer ni hɨr nakɨp kaa kekre nɨmɨn ke kɨnaan metike wɨnak iuwe ke God.  
\v 36 Hi hetpi werek. Menmen im enum yapɨrwe mamnen yi mɨt miyapɨr kerek yi en ek yau tɨ yaiyɨntar menmen hi nepei hetpiyem yi yairɨakem.   
\s1 Jisas kɨkɨt mɨt miyapɨr ne wit Jerusalem  
\r (Lu 13:34-35)  
\p
\v 37 \x * \xo 23:37 \xt Ap 7:59; 1Te 2:15\x*“Yi mɨt miyapɨr ne Jerusalem, wit kerek mɨt newi hɨr nenep mɨt profet. Hɨr nenep mɨt kerek God keriuweti nan nɨri. Wɨ yapɨrwe hi hanhan naanmɨpri me menmen enum har ke suware naanmɨpre nɨkim mɨre mɨnɨk yapɨr mɨre. Te yi au yɨnapen.  
\v 38 \x * \xo 23:38 \xt 1Kin 9:7-8; Jer 12:7, 22:5\x*Yi eiyɨmtewem. Maain wit ki hɨrak kaku weinɨk mɨt miyapɨr ap nanwi au.  
\v 39 \x * \xo 23:39 \xt Sam 118:26; Mt 21:9\x*In ere maain yi mɨt miyapɨr ne Jerusalem ap pɨke nanɨra meiyam au ere yi eitɨp,  
\q1 ‘God naanmamre kakɨkaap Mɨtɨk ik Krais kerek kekrehɨr kɨrak hɨrak keriuwetek kan in.’”   
\c 24  
\s1 Jisas katɨp mɨt nanwep wɨnak iuwe ke God nanwɨrek  
\r (Mk 13:1-2; Lu 21:5-6)  
\p
\v 1 Jisas kɨnaaiwɨr wɨnak iuwe ke God ken witeik, mɨt nɨrak disaipel newenyɨpɨrek te hɨr nanteiknɨwek wɨnak yaaim yapɨrwe me wɨnak iuwe ke God.  
\v 2 \x * \xo 24:2 \xt Lu 19:44\x*Hɨr neteiknɨwekem, te hɨrak ketpor, “Hi hetpi werek. Yi yɨr menmen yapɨrwe im a? Maain wɨ mamnen te nan kerek mɨt nime wɨnak meriuwerem, hɨrak ap te mamwaai mamɨntereram au. Mɨt nanɨnen nanwepim te hɨram yapɨrwe mamɨnke mamwaai tɨ.”   
\s1 Jisas katɨp menmen enum mamnen  
\r (Mk 13:3-13; Lu 21:7-19)  
\p
\v 3 Jisas wen kau mɨniu (o neiyɨp) mɨt nenewek wit Oliv, mɨt nɨrak disaipel keriyen nan nitɨwekhi natɨp, “Ti etpai wɨ kerek menmen im enum mamnen, metike mekam mamnen mamteiknei wɨ im epei man te ti enen ewepyapɨr hɨrekes te menmen God kakrɨakem hɨram epei au.”  
\v 4 Jisas kewenhi ketpor, “Yi naanmamre hɨras ap eiwis mɨt han hɨr nanwisesiyek.  
\v 5 \x * \xo 24:5 \xt Mt 24:23-24; Jo 5:43; Ap 5:36-37; 1Jo 2:18\x*Ap eiwis mɨt han hɨr nanwisesiyek nanɨntar hɨr yapɨrwe nanɨnen nanmitipɨn nanɨkrehɨr kai nantɨp, ‘Hi kerekek hi Krais kerek God kehimɨtena hi anen akaap mɨt.’ Hɨr nanwis mɨt miyapɨr yapɨrwe nanriuwe hɨm mɨr.  
\v 6 Maain yi eiyɨmtau mɨt neit menep hɨr nenepan, yi eiyɨmtau hɨm me mɨt hɨr neit yanɨmɨn hɨr nenepan, te yi ap einapen au emɨt! Menmen im hɨram emnen te wɨ hi anen awepyapɨr hɨrekes nepei man wen au.  
\v 7 \x * \xo 24:7 \xt 2Kro 15:6; Ais 19:2\x*Mɨt ne weiwɨk miutɨp hɨr netike mɨt ne weiwɨk ham hɨr nanɨnepan. Mɨt kerek nau tɨ menep in nantike mɨt neit yanɨmɨn hɨr nanɨnepan. Mɨt nerer wit wit nɨnpɨ mamɨn nanɨntar hɨr menmen mau ni au. Tɨ mamrer wit wit mamtanɨk.  
\v 8 Menmen im kerek mamnen hɨram mamre mɨte hɨre tu hɨmɨr ketnɨnɨwe iuwe te hɨre wawine nɨkan. Mɨt miyapɨr nau tɨ menmen im mamnen mamɨkrit mamriwaank.   
\p
\v 9 \x * \xo 24:9 \xt Mt 10:22; Jo 15:18, 16:2\x*“Me wɨ im mɨt nantihis yi yaino wɨnak enuk te mɨt naniwep yayi o yɨnk ki hɨr nanɨwaankem. Mɨt nanrer wit wit han enuk nanriuwi nanɨneini nanɨntar yi yises hɨm mai.  
\v 10 Wɨ im mamnen, mɨt yapɨrwe nanweikɨn sip nanwet hɨm mai. Hɨr nanwepyapɨran, han enuk nanɨriuwehan.  
\v 11 \x * \xo 24:11 \xt Mt 24:5, 24; 1Jo 4:1\x*Me wɨ im, mɨt profet enun newisesik hɨr yapɨrwe nanɨnen nanri han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe nanwisɨsorek nanriuwe hɨm mai.  
\v 12 Me wɨ im mɨt miyapɨr nanises han kɨr nanrɨak menmen enum yapɨrwe te mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr ap hanhan nanriuwehan wɨsenum au, kike keremem.  
\v 13 \x * \xo 24:13 \xt Mt 10:22\x*Te mɨt miyapɨr kerek nanisɨsa werek werek ere hɨr nani, maain hi atorhis hɨr nanu nantikewa.  
\v 14 \x * \xo 24:14 \xt Mt 10:18, 28:19\x*Mɨt miyapɨr hɨr nanwepyapɨr hɨm yaaim me God kakinɨn naanmamre mɨt, hɨr nanɨtpim nanrer wit wit te mɨt nanɨrtei menmen yaaim God kɨrɨakem. Hɨr nanwepyapɨrem epei au, maain wɨ mamnen te hi anen awepyapɨr hɨrekes te menmen God kakrɨakem hɨram epei au.   
\s1 Maain menmen enum mamnen tɨ ik  
\r (Mk 13:14-23; Lu 21:20-24)  
\p
\v 15 \x * \xo 24:15 \xt Dan 9:27, 11:31, 12:11\x*“Maain yi yayɨr menmen enum mamɨwaank wɨnak iuwe ke God mamɨrp mamɨkre nɨmɨn kerek hɨram ap te mamno nɨmɨn au kerek nɨpaa profet Daniel katɨp hɨram mamnen (yi mɨt kerek yekine menmen im, yi han kitetim werek werek).  
\v 16 Te yi mɨt yapɨrwe kerek yi yepu provins Judia, yi yairɨr yaino mɨniu o neiyɨp eisawɨn eiyɨt ein.  
\v 17 \x * \xo 24:17 \xt Lu 17:31\x*Mɨt miyapɨr kerek nau wepni neit witeik, hɨr ap pɨke nanɨno nɨmɨn wɨnak nanɨt menmen mɨr mekrerek au emɨt! Hɨr nanrɨr waswas nanɨno.  
\v 18 Mɨt miyapɨr kerek neit ni mɨr, hɨr ap pɨke nanɨno witeik nanɨt menmen klos au emɨt! Hɨr nanrɨr waswas nanɨno.  
\v 19 Maain wɨ menmen im mamnen, miyapɨr nanɨnan nɨkerek kike wen nau sɨnipau hɨr nanɨwaank nanɨntar hɨr ap te nanrɨr waswas au.  
\v 20 Yi eiyitehi God te yi ap eirɨr me hawɨ hɨtan o wɨ Sabat au emɨt eiyɨntar yi ap te eirɨr waswas au.  
\v 21 \x * \xo 24:21 \xt Dan 12:1; Joe 2:2; Rev 7:14\x*Me wɨ im menmen enum mamnen mamɨwaank mɨt miyapɨr nau tɨ. Menmen mar im ap man nɨpaa God kinɨn kewis tɨ ere in. Maain menmen enum mar im ap pɨke mamnen taau.  
\v 22 God ap te kakremir wɨ menmen enum im mamu tɨ te mɨt miyapɨr yapɨrwe nani. Au, God han kitet mɨt miyapɨr kerek hɨrak kehimɨteni hɨr nises hɨm mɨrak te hɨrak kakremir wɨ menmen im mamu tɨ.   
\p
\v 23 \x * \xo 24:23 \xt Mt 24:5, 11\x*“Maain me wɨ im mɨtɨk hak kakɨtpi, ‘Yi eiyɨrek. Mɨtɨk Iuwe Krais hɨrak kepu in!’ O ‘Hɨrak kau keit pɨnak ein!’ Hɨrak kakɨtpi hɨm mamɨr im yi ap yayisesim au emɨt!  
\v 24 \x * \xo 24:24 \xt Diu 13:1-3; 2Te 2:9; Rev 13:13-14\x*Hi hetpi. Maain mɨt enun newisesik nanɨno nantɨp hɨr Krais o hɨr mɨt profet hɨr nanwepyapɨr hɨras. Hɨr nanrɨak menmen iuwe nɨpaa mɨt nɨrɨakem au, te hɨr nanri han ke mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me God. Te hɨr ap nanisesim taau.  
\v 25 Yi eiyɨmtau. Hi hinɨn etpi menmen im. Maain menmen im mamnen yi eiyɨrteiyem.   
\p
\v 26 \x * \xo 24:26 \xt Lu 17:23-24\x*“Maain mɨt hɨr nanɨtpi nanɨr ik: ‘Yi einen eiyɨrek! Hɨrak kau wit weinɨk mɨt ap newi au!’ Te yi ap eino au emɨt!  
\v 27 \x * \xo 24:27 \xt Mt 24:37-39\x*Yi yɨr nepni mewenɨn meke wepni kokai kan ere kewen ken. Kakɨr eik te maain yi eiyɨr hi mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen. Mɨt miyapɨr yapɨrwe nanra.   
\p
\v 28 \x * \xo 24:28 \xt Lu 17:37\x*“Wit kerek mɨtɨk herwe kɨwaairi, hore tepre mamnen mamkɨp mamkinenik mamɨk. [Marim im maain mɨt yapɨrwe nau tɨ hɨr enun enun, hi pɨke anen etike mɨt ensel hi skelim hɨr mɨt hi ahɨwaanki.]   
\s1 Maain Mɨtɨk Iuwe Krais kaknen  
\r (Mk 13:24-27; Lu 21:25-28)  
\p
\v 29 \x * \xo 24:29 \xt Ais 13:10, 34:4; Esi 32:7; Joe 2:10, 31; 2Pi 3:10; Rev 6:12-13\x*“Maain wɨ menmen enum epei man mau tɨ, wepni kakweikɨn kakre wɨtaan, wenke ap te kakɨr au, hɨr mau nepni mamɨnkɨke, menmen iuwe mau nepni hɨram mamtanɨk.  
\v 30 \x * \xo 24:30 \xt Dan 7:13; Sek 12:10; Mt 26:64; Rev 1:7\x*Menmen im epei au, te menmen mamu nepni mamteikɨn mɨt hi mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi awepyapɨr hɨrekes, te mɨt miyapɨr ne weiwɨk yapɨrwe nerer wit wit nankɨt nanra hi hau hentɨr napɨ heriuwe menmen mai iuwe metike menmen mai yaaim merhɨhe hi anen.  
\v 31 \x * \xo 24:31 \xt Ais 27:13; 1Ko 15:52; 1Te 4:16\x*Hi anen, te God kaktenwo taur. Kaktenwo taur, hi heriuwet mɨt ensel nai hɨr nanɨno nanrer wit wit kerek mɨt miyapɨr hi hehimɨteni hɨr nises hɨm mai hɨr nanwiyen, hɨr nanri nanɨnen nantikewa mamu niutɨp.   
\s1 Nu hɨnaan kɨkaap mɨt nanhimɨtan wɨ Krais pɨke kaknen  
\r (Mk 13:28-31; Lu 21:29-33)  
\p
\v 32 “Hi eteikni menmen heriuwe nu fik. Maain wɨ kerek heneik mɨrak hɨram mamɨnsiunen, te yi eiyɨrtei menep te wepni yaaik.  
\v 33 Mar im, maain yi eiyɨr menmen hi etpiyem hɨram epei man, te yi eiyɨrtei hi menep te hi pɨke anen.  
\v 34 \x * \xo 24:34 \xt Mt 16:28\x*Hi hetpi werek. Mɨt miyapɨr kerek nepu tɨ in ek, hɨr ap te nani ere menmen yapɨrwe im mamnen.  
\v 35 \x * \xo 24:35 \xt Mt 5:18\x*Nepni mamtike tɨ mamɨwaank mamɨt te hɨm mai ap te mamɨwaank au emɨt! Hɨram mamu mamɨt tipmain tipmain enum eik, te menmen hi nepei hetpim hɨram mamnen.   
\s1 Mɨt ap nertei wɨ kerek Krais pɨke kaknen tɨ ik au  
\r (Mk 13:32-37; Lu 17:26-30, 34-36)  
\p
\v 36 \x * \xo 24:36 \xt Ap 1:7; 1Te 5:1-2\x*“Mɨt miyapɨr nau tɨ o ensel neit wit ke God o hi mɨtɨk iuwe ke wit ke mɨtɨk iuwe, haiu yapɨrwe ap mertei wɨ kerek God kakriuweta hi pɨke anen tɨ. God kiutɨp kerek kertei.  
\v 37 \x * \xo 24:37 \xt Jen 6:5-8\x*Wɨ kerek hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen tɨ, hɨram menmen mamnen mamɨr ke nɨpaa wɨ mɨtɨk Noa kau tɨ ik.  
\v 38 Me wɨ hawɨ ap epei man mɨwapɨn tɨ wen au, mɨt miyapɨr nises menmen mar ke nɨpaa hɨr nɨrɨakem. Hɨr naam menmen, neitan, nesiuwe yenterer nantike mɨt han hɨr nanɨtan ere wɨ Noa ken kau kekre sip.  
\v 39 \x * \xo 24:39 \xt Jen 6:13–7:24; 2Pi 3:6\x*Hɨr mɨt miyapɨr hɨr ap nertei menmen enum mamnen ere tɨpar mɨniu manɨp meri men hɨr naa. Mar im maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen, te mɨt miyapɨr ap nanmeriyau hi anen au.  
\v 40 Maain wɨ hi pɨke enen, mɨtɨkɨt wiketeret tatu ni mɨrakɨt. Hi ehɨt his mɨtɨk kiutɨp kaknen, kiutɨp au hi ewisɨk kaku kakɨt ni eim.  
\v 41 Maain miyapɨr wik hɨr nenepɨp tiu, hi ehɨt his piutɨp, peiyap hi au ewisiye wawu wawɨt yaank eik.  
\v 42 \x * \xo 24:42 \xt Mt 25:13\x*Yi naanmɨpre hɨras te yi yises God werek werek yayɨntar yi yepɨtari wɨ kerek hi Mɨtɨk Iuwe ki hi pɨke anen.  
\v 43 \x * \xo 24:43 \xt Lu 12:39-40; Rev 3:3, 16:15\x*Yi han kitet menmen im. Mɨtɨk kerek kau wɨnak kertei wɨtaan kerek mɨtɨk enuk kekintɨp menmen kaknen, te hɨrak naanmamre wɨnak kɨrak ap kakwis mɨtɨk enuk kaknen kekintɨp menmen mɨrak. Te hɨrak au kepɨtari. Mar im wɨ kerek mɨt nepɨtariyem, hi pɨke anen tɨ ik.  
\v 44 Te yi mɨt eiyises God werek werek eiyɨntar hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen me wɨ yi ap yerteiyem.   
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa ke mɨtɨk yaaik ketike mɨtɨk enuk  
\r (Lu 12:42-46)  
\p
\v 45 “Yi mɨt keriyen yi yɨre mɨtɨk yaaik kertei menmen werek werek te mɨtɨk iuwe kɨrak kewisɨk hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe naanmamre mɨt miyapɨr kerek nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe, hɨrak kakwetɨr menmen me wɨ hɨrak kehimɨtanem hɨr nantɨwem.  
\v 46 Maain mɨtɨk iuwe kɨrak nɨpaa kɨnaaiwɨr wit, hɨrak pɨke kaknen kakɨr ke mɨtɨk kɨrɨak menmen nɨpaa hɨrak kehimɨtenɨwekem, hɨrak han yaaik kakriuwerek te hɨrak wok mɨtɨk kɨrak kaku werek werek.  
\v 47 \x * \xo 24:47 \xt Mt 25:21, 23\x*Hi hetpi werek werek. Maain hɨrak kaknen kakɨrek kises menmen yaaim, hɨrak kakɨhimɨtanek hɨrak naanmamre menmen mɨrak yapɨrwe.  
\v 48 Mɨtɨk ik au, hɨrak enuk kɨnapen kises menmen me mɨtɨk iuwe, hɨrak kaktɨp hɨrekes, ‘Mɨtɨk iuwe kai ken yanɨmɨn ap pɨke kaknen waswas au.’  
\v 49 Hɨrak kaktɨp kakɨr ik, te hɨrak kaknenp mɨt miyapɨr kerek nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kɨrak, hɨrak kakno kaktike mɨt enun netaritari naam tɨpar si enum, hɨrak kaktikeri nanɨm.  
\v 50 Maain mɨtɨk iuwe kɨrak kaknen me wɨ hɨrak ap han kitet hɨrak kaknen, te hɨrak kemeriyɨwek au.  
\v 51 \x * \xo 24:51 \xt Mt 8:12\x*Mɨtɨk iuwe kaknen hɨrak kaknep mɨtɨk ik wɨsenuk kakɨwaankek kaksiuwerek kakno wit kerek mɨt enun newisesik newi en. Mɨt neit in hɨr nine han enuk nɨkɨt nɨnakɨn yehes.   
\c 25  
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa me miyapar nɨhan nar hiswiyen  
\p
\v 1 \x * \xo 25:1 \xt Lu 12:35; Rev 19:7\x*“Maain wɨ kerek hi mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe pɨke anen, God kakwis mɨt miyapɨr nanɨno wit kɨrak kakɨr ke miyapɨr nɨhan nar hiswiyen (10) kerek neit lam mɨr nen nemerɨr mɨtɨk pɨpɨak kaknen kakɨt his mɨte pɨrak.  
\v 2 Miyapɨr hispɨnak (5) hɨr nertei menmen werek werek miyapɨr hispɨnak (5) au hɨr netari netari menmen.  
\v 3 Miyapɨr netaritari hɨr neit lam neiyɨm nan te hɨr ap neit tɨpar mei te nanwenem mamɨkre lam au.  
\v 4 Miyapɨr hɨr nertei menmen werek werek te hɨr neit lam metike tɨpar mei te nanwenem mamɨkre lam mɨr.  
\v 5 Hɨr epei nan nemerɨr mɨtɨk ik kaknen te hɨrak ap kan waswas au. Hɨrak ap kan waswas au te hɨr nanamɨr menen hɨr nɨwaai.   
\p
\v 6 “Hɨr nɨwaai nɨnatɨn, wɨ nɨmɨn hɨr nemtau mɨtɨk hak kenɨne katɨp, ‘Mɨtɨk pipɨak kaknen kakɨthis mɨte pɨrak, yi eino eiwenyipɨrek eiwisɨk yayiwe yi eitɨwekhis eiyɨk einen.’  
\v 7 Miyapɨr nemtau menmen im, te hɨr nekrit newen tɨpar mekre lam hɨr neweiknɨm merhɨhe mɨr te hɨr neiyɨm nen.  
\v 8 Te miyapɨr enun netaritari natɨp miyapɨr han yaain en nar ik: ‘Yi eiwetei tɨpar mei mi te haiu emwenem emɨkre lam maiu, te haiu emtikewi emno. Lam maiu tɨpar epei au mesi te hɨram mami.’  
\v 9 Te miyapɨr han en netpor, ‘Haiu ap metenen tɨpar yapɨrwe te haiu mamweti mei au emɨt! Au kike. Haiu mamweti tɨpar mei kike, te maain haiu lam maiu yapɨrwe mami. Yi eino eiyɨt mei eiyɨt wɨnak kerek mɨt nansiuwerem nanwet mɨt em hɨr enweti mei.’  
\v 10 Hɨr netpor epei au, miyapɨr netaritari nen nanɨt tɨpar mei. Hɨr neit ein, mɨtɨk pipɨak kan kiun wɨnak eik kan kiun wɨnak eik, hɨr miyapɨr kerek nemeriyɨwek hɨr netikerek nen nɨmɨn en, hɨr neiyepet weipɨr.   
\p
\v 11 \x * \xo 25:11 \xt Lu 13:25, 27\x*“Maain miyapɨr han en pɨke nan nenɨne natɨp, ‘Mɨtɨk iuwe, mɨtɨk iuwe, ti ekeisiuwai weipɨr.’  
\v 12 \x * \xo 25:12 \xt Mt 7:23\x*Hɨr nenɨnewek te hɨrak ketpor, ‘Hi hetpi werek. Hi ap hertei yi neimɨn. Yi ap nai yinan au.’  
\v 13 \x * \xo 25:13 \xt Mt 24:42; Lu 12:40\x*Te Jisas ketpor kar ik: “Yi naanempre hɨras te yi eiyises God werek werek eiyɨntar yi yepɨtari wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi anen.   
\s1 Hɨm tok piksa me mɨtɨkɨt wikak teit pewek me mɨtɨk iuwe kɨrakɨt  
\r (Lu 19:11-27)  
\p
\v 14 \x * \xo 25:14 \xt Mk 13:34\x*“Maain menmen God kakrɨak mɨt miyapɨr em te hɨr nantikerek nanu nanɨt wit kɨrak hɨram mamɨr ke mɨtɨk iuwe kakno yanɨmɨn. Hɨrak kakno yanɨmɨn te hɨrak kenɨne mɨtɨkɨt tɨrak wikak hɨrak kehimɨtanet hɨrakɨt naanmamre menmen mɨrak.  
\v 15 \x * \xo 25:15 \xt Ro 12:6\x*Hɨrak han kitet tarkeik te hɨrakɨt tɨrɨak menmen te hɨrak kewetɨwekɨt menmen mar im. Mɨtɨk kiutɨp kertei werek, hɨrak kewetɨwek 5,000 pewek. Mɨtɨk hak hɨrak kewetɨwek 2,000 pewek. Mɨtɨk hak au kertei kike, hɨrak kewetɨwek 1.000 pewek. Hɨrak kɨrɨak menmen mar im epei au, hɨrak ken.  
\v 16 Hɨrak ken yanɨmɨn, mɨtɨk kerek ketenen 5,000 pewek ken waswas kewɨr pewek mɨrak te hɨrak keiyɨm kari pewek 5,000 meiyam man metikerem (mɨre kas mani).  
\v 17 Hɨrak mɨtɨk hak kerek ketenen 2,000 pewek, hɨrak ken kewɨrem keiyɨm kari pewek 2,000 ham man metikerem kar ke mɨtɨk hak epei kɨrɨakem.  
\v 18 Mɨtɨk hak au. Hɨrak ken witeik kekin hei keit 1,000 pewek nɨpaa mɨtɨk iuwe kewetɨwekem, hɨrak kɨsawɨnem mekrerek kɨwapɨnem mɨwaai meit.   
\p
\v 19 “Maain wenke yapɨrwe epei men, mɨtɨk iuwe pɨke kan kitɨwekɨthi me pewek kerek hɨrak nɨpaa kewetɨwekɨtem.  
\v 20 Mɨtɨk kerek nɨpaa keit 5,000 pewek, hɨrak kan kewetɨwek pewek ham metikerem ketpɨwek kar ik: ‘Mɨtɨk iuwe, ti nɨpaa eweto 5,000 pewek im, te hi hɨrɨak menmen heriuwerem hi hari 5,000 pewek ham man metikerem.’  
\v 21 \x * \xo 25:21 \xt Mt 24:45-47; Lu 16:10\x*Mɨtɨk iuwe kewenhi ketpɨwek, ‘Ti hɨrɨak menmen yaaim, ti kai yaaik. Ti naanempre werek werek menmen kike im te hi ewetit menmen yapɨrwe te ti naanmamprewem. Ti enen ehu etikewa han yaaik.’  
\v 22 Hɨrak ketpɨwek epei au, mɨtɨk hak kerek ketenen 2,000 pewek hɨrak kises mɨtɨk kerek ketenen 5,000 pewek kinɨn kan kɨr mɨtɨk iuwe, hɨrak kisesik kan katɨp, ‘Mɨtɨk iuwe, nɨpaa ti eweto 2,000 pewek, te hi hɨrɨak menmen heriuwerem, hi hari 2,000 pewek ham man metikerem.’  
\v 23 Mɨtɨk iuwe kewenhi katɨp, ‘Ti hɨrɨak menmen yaaim ti kai yaaik. Ti naanmɨpre werek werek menmen kike im te hi ewetit menmen yapɨrwe te ti naanmamprewem. Ti enen ehu etikewa han yaaik.’  
\v 24 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk kerek ketenen 1,000 pewek hɨrak kɨkaru kan katɨp kar ik: ‘Mɨtɨk iuwe, hi hertei ti mɨtɨk enuk hatɨp hɨm tokim tokim. Ti atɨp mɨt hɨr namɨr ni mit, te maain ti ehɨt menmen yeunɨm. Ti atɨp mɨt hɨr newen rais hɨr newis haas mɨram mɨwaai han, hɨr newis nɨkim mɨwaai han. Ti au hetɨwem yeunɨm ewisɨm meit wɨnak kit. Hɨr au.  
\v 25 Hi hertei ti mɨtɨk enuk har ke hi hetpim te hi hɨnapen hewɨr pewek mit ewaankem. Hi hetɨwem heiyɨm hen hewisɨm mekre hei. Ehɨrem. Hi epei heit menmen mit ewetitem im em.’  
\v 26 Mɨtɨk iuwe ketpɨwek kar ik: ‘Ti mɨtɨk enuk hau yain yain. Ti epei hertei hi hatɨp mɨt hɨr namɨr ni mai te hi ahɨt menmen yeunɨm. Ti hertei hi hatɨp mɨt nanwen rais hɨr nanɨt nɨkim mɨram mamwaai, te hi atɨwem yeunɨm ewisɨm emɨkre wɨnak kai a?  
\v 27 Te henmak te ti ap hewis pewek mai mekre his me mɨt hɨr naanmɨpre benk te maain hi han hi pɨke ahɨt pewek mai mamtike pewek meiyam kike mamtikerem?  
\v 28 Yi mɨt nai yerp menep, yi eiyɨt pewek me mɨtɨk ik, yi eiwet mɨtɨk kerek ketenen 5,000 pewek em.  
\v 29 \x * \xo 25:29 \xt Mt 13:12; Mk 4:25; Lu 8:18\x*Yi eiwetɨwek pewek eiyɨntar mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen keriuwe menmen hɨrak ketenenim hɨrak kakɨt meiyam mamtikerem. Te hɨrak ketenen menmen yapɨrwe. Mɨtɨk kerek ap kɨrɨak menmen keriuwe menmen kike hɨrak ketenenim, maain hi ariyaam etɨwem hɨrak kaku weinɨm.  
\v 30 \x * \xo 25:30 \xt Mt 8:12\x*Yi eiyɨthis mɨtɨk enuk ik eiyɨk eiwɨrek ekno wit enuk toto kerek mɨt nau en hɨr han enuk nɨkɨt nɨnakɨn yehes.’   
\s1 Maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe skelim mɨt miyapɨr ne tɨ  
\p
\v 31 \x * \xo 25:31 \xt Mt 16:27, 19:28; Rev 20:11-13\x*“Maain wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen ariuwe menmen mai iuwe merhɨhe mamtike mɨt ensel, hi ehu yeno mai yaaim me Mɨtɨk Iuwe.  
\v 32 \x * \xo 25:32 \xt Esi 34:17; Ro 14:10\x*Mɨt ensel ne God hɨr nanɨthis mɨt miyapɨr nanrer wit wit ne tɨ hɨr nanrerik nanu nantikewa menep ninaan mai. Hɨr nanu, te hi ahɨnkeri han nanɨno in, han nanɨno ein nanɨre mɨt hɨr nenke sipsip metike meme.  
\v 33 \x * \xo 25:33 \xt Lu 12:32\x*Hi awis mɨt miyapɨr yaain nɨre sipsip hɨr nanɨno his yaaim mai, hi awis mɨt miyapɨr enun nɨre meme hɨr nanɨno his henkik mai.  
\v 34 Epei au, hi Mɨtɨk Iuwe atɨp mɨt miyapɨr kerek nerp his yaaim mai etpor har ik: ‘Yi mɨt miyapɨr kerek Haai kai God hɨrak kerekyi yaaim, yi einen eiyɨt menmen yaaim mi kerek God nɨpaa kime tɨ metike nepni wen au, hɨrak kehimɨteni yi eitɨwem.  
\v 35 \x * \xo 25:35 \xt Ais 58:7\x*Hi nɨnpɨ meiyo te yi yeweto menmen mi hi haam. Hi hɨm niu enuk (o mar kewen kɨkau hɨm) te yi yeweto tɨpar hi haam. Hi hɨre mɨtɨk ke wit hak yi yeratayi yi epei yetauhis yerya yen wɨnak ki.  
\v 36 Hi klos au te yi epei yewetewem. Hi hɨnap te yi naanmɨrau ere hi hɨre yaaik. Hi hen hekre wɨnak enuk te yi yan yɨra yekepa yeriuwe menmen.’   
\p
\v 37 “Hi atɨp menmen im epei au, hɨr mɨt miyapɨr yaain hɨr nanitauhi, ‘Mɨtɨk Iuwe, nɨpaa haiu ap mɨrit ti nɨnpɨ mito, te haiu mewetiti menmen mei au. Nɨpaa haiu ap mɨrit ti hɨm niu enuk (o mar kewen kɨkut hɨm) te haiu mewetit tɨpar mei au.  
\v 38 Nɨpaa haiu ap mɨrit ti hɨre mɨtɨk ke wit hak au te haiu metuthis merit men nɨmɨn wɨnak kaiu au, o haiu ap mewetit klos mei au.  
\v 39 Nɨpaa haiu ap mɨrit ti hɨnap te haiu ap mekepit ere ti yaaik au, o ti hekre wɨnak enuk haiu men mɨrit au.’   
\p
\v 40 \x * \xo 25:40 \xt Pro 19:17; Mt 10:42, 18:5; Mk 9:41\x*“Te hi Mɨtɨk Iuwe ewenhi etpor, ‘Hi hetpi werek. Wɨ kerek yi epei yɨkaap mɨt nai yinan in kerek nises hɨm mai, hɨram mar ke yi yerekyewem.’   
\p
\v 41 \x * \xo 25:41 \xt Mt 7:23; Ju 7; Rev 20:10\x*“Hi etpor epei au, hi eweikɨn atɨp mɨt miyapɨr nau his henkik mai etpor, ‘Yi mɨt miyapɨr enun kerek God kerekyi enum yi einopɨn eikeipno, yi eino si kerek ap te mami au. Hɨram mamu mamɨt tipmain tipmain enum eik. God epei kemani si im me Seten ketike mɨt ensel nɨrak.  
\v 42 Yi eino si enum eiyɨntar nɨpaa hi nɨnpɨ meiyo yi ap yeweto menmen mei au. Hi hɨm niu enuk (o mar kewen kɨkau hɨm) te yi ap yeweto tɨpar mei hi hahɨm au.  
\v 43 Nɨpaa hi hɨre mɨtɨk ke wit hak te yi ap yekepa yerya yan wɨnak ki au, o hi klos au te yi ap yeweto mei au. Hi hɨnap te yi ap yekepa hi hɨre yaaik au. Hi hen hekre wɨnak enuk te yi ap yan yɨra yekepa yeriuwe menmen mi au.’   
\p
\v 44 “Hi etpor epei au, te hɨr nanitauhi nanɨtpo, ‘Nɨpaa haiu ap mɨrit ti nɨnpɨ mito o ti hɨm niu enuk (o mar kewen kɨkut hɨm), o ti hɨre mɨtɨk ke wit hak, o ti klos au, o ti hɨnap, o ti hen hekre wɨnak enuk te haiu ap mekepit au.’   
\p
\v 45 “Te hi Mɨtɨk Iuwe etpor, ‘Hi hetpi werek. Nɨpaa yi ap yɨkaap mɨt nai yinan weinɨn kerek nises hɨm mai, yi yar ke yi ap yekepa au.’  
\v 46 \x * \xo 25:46 \xt Dan 12:2; Jo 5:29\x*Hi etpor epei au, mɨt miyapɨr enun hi ariuweti hɨr nanɨno wit enuk kerek hɨr nanɨwaank nanɨt tipmain tipmain enum eik.”   
\c 26  
\s1 Mɨt iuwe ninɨn naanmɨpre mɨt nimenɨpɨnan nanɨnep Jisas kaki  
\r (Mk 14:1-2; Lu 22:1-2; Jo 11:45-53)  
\p
\v 1 Jisas katɨp ketike mɨt keriyen epei au, hɨrak katɨp mɨt disaipel nɨrak.  
\v 2 \x * \xo 26:2 \xt Eks 12:1-27; Mt 20:18; Lu 24:7\x*Hɨrak katɨp, “Yi yertei wɨ wiketerem mepeit te wɨ me haiu mamɨm menmen me Pasova hɨram mamnen. Te mɨtɨk hak kakwepayapɨr te mɨt enun nantauhis hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe nanwenkɨke ehu nu tentarakɨt.”   
\p
\v 3 Me wɨ im hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kausil nen nererik nau wɨnak ke mɨtɨk iuwe Pris niuk mɨrak Kaiafas.  
\v 4 Te hɨr nimenɨpɨnan menmen newen hɨm Jisas te hɨr nɨsawɨn nantenenik nanrɨak (nanɨriyaak neiyɨk) nanɨno nansiuwe hɨm enum te hɨr nankɨp kaki.  
\v 5 Te hɨr natɨp, “Haiu ap emrɨak im em wɨ kerek mɨt miyapɨr nererik naam menmen em, te hɨr han kekrit nanɨnepɨp nansikeyaanmi nanɨntar hɨr han kitet Jisas hɨrak Mɨtɨk Iuwe profet, hɨr nɨnapen hɨrak kaki.”   
\s1 Mɨte niuk mɨre Maria wewen tɨpar sanda mɨnɨn yaaim mɨre semi yeirep mentar paan ke Jisas  
\r (Mk 14:3-9; Jo 12:1-8)  
\p
\v 6 Jisas kau keit wit Betani keit wɨnak ke mɨtɨk kerek nɨpaa his hɨt mɨnwo niuk mɨrak Saimon.  
\v 7 \x * \xo 26:7 \xt Lu 7:37-38\x*Hɨrak kau wɨnak ek, mɨte hap piutɨp wan wɨrek. Hɨre wetenen mɨn tɨpar me nu nad nekenpɨ mɨrak mɨnɨn yaaaim mekrerek. Hɨre wewɨr pewek iuwe mererim. Te hɨre wan wewen tɨpar im mɨnɨn yaaim mentar paan ke Jisas kerek hɨrak wen kaam menmen kau yeno kerek mɨt naam menmen menterim.  
\v 8 Hɨr mɨt disaipel nɨr menmen im, te hɨr han enuk. Hɨr natɨpan, “Wenmak te mɨte ip wewen tɨpar mɨnɨn yaaim em mentar Jisas men weinɨm?  
\v 9 Te haiu emsiuwe tɨpar mɨnɨn yaaim im emno mɨt han enwɨr pewek emrim emtɨwem te haiu emɨt pewek yapɨrwe emwet mɨt enun ap netenen menmen em.”   
\p
\v 10 Jisas kertei hɨm hɨr netpim, te hɨrak ketpor, “Yi yenmak te yi yene mɨte ip einipɨye yɨnk enuk. Hɨre epei werekyo menmen yaaim.  
\v 11 \x * \xo 26:11 \xt Diu 15:11\x*Wɨ yapɨrwe mɨt enun netenen menmen au hɨr nanu nantikewi te yi eikepi. Te hi au, hi ap ehu atikewi wɨ yapɨrwe.  
\v 12 Mɨte ip hɨre wewen tɨpar mɨnɨn yaaim em mentar yɨnk kai, hɨre wɨrɨak menmen im weses yɨnk mai me hi eno ekre herwe hei.  
\v 13 Hi hetpi hɨm werek. Nerer wit wit kerek mɨt nanwepyapɨr hɨm mai nantɨp mɨtem, hɨr nantɨp menmen mɨte ip werekyewem te hɨr han kitetim han tewenɨnep.”   
\s1 Judas kewenhi katɨp kaksiuwe Jisas kakno his me mɨt iuwe ne pris  
\r (Mk 14:10-11; Lu 22:3-6)  
\p
\v 14 \x * \xo 26:14 \xt Jo 11:57\x*Me wɨ im keremem, mɨtɨk hak ke hɨr mɨt 12 disaipel niuk mɨrak Judas ke wit Iskeriot, hɨrak ken kɨr mɨt iuwe ne pris.  
\v 15 \x * \xo 26:15 \xt Sek 11:12\x*Te hɨrak katɨp, “Yi eiweto mekam te hi awepyapɨr Jisas asiuwerek aknen his mi?” Hɨrak ketpor epei au, hɨr newetɨwek 30 kina.  
\v 16 Me wɨ im, hɨrak han kitet wɨ meiyam te hɨrak kakwepyapɨr Jisas kakno his mɨr.   
\s1 Jisas kaam menmen me wɨ Pasova ketike mɨt disaipel nɨrak  
\r (Mk 14:12-21; Lu 22:7-14, 21-23; Jo 13:21-30)  
\p
\v 17 \x * \xo 26:17 \xt Eks 12:14-20\x*Me wɨ im mekrit minɨn te mɨt nererik nanɨm bret me wɨ Pasova me yis ap mekrerem au (mentar hɨr han tewenɨn nɨpaa God kenep mɨt ne Isip), hɨr mɨt disaipel nan nɨr Jisas netpɨwek, “Ti hanhan neinan te haiu mamɨmani menmen te haiu mamɨm me Pasova?”  
\v 18 \x * \xo 26:18 \xt Mt 21:3\x*Jisas katɨp, “Yi eino wit iuwe Jerusalem te yi eino mɨtɨk hak kiutɨp te yi eiyɨtpɨwek, ‘Mɨtɨk Iuwe kaiu katɨp: Wɨ mai hi hahi epei man menep. Hi hahɨm menmen me pasova atike mɨt disaipel nai mamu wɨnak kit.’”  
\v 19 Hɨrak katɨp epei au, mɨt disaipel nɨrɨakem nar ke Jisas epei ketpɨwekɨtem, te hɨrakɨt temani menmen me Pasova.   
\p
\v 20 Hɨnkewɨ Jisas kan kau yeno ketike mɨt disaipel nɨrak nar hiswiyen wik (12).  
\v 21 Hɨr naam menmen nau, hɨrak katɨp, “Hi hetpi hɨm werek, mɨtɨk hak kiutɨp ke yi mɨt in en, hɨrak kakwepayapɨr kakriuweta hi ano his me mɨt enun.”  
\v 22 Hɨrak katɨp epei au, hɨr han enuk te mɨtɨk kiutɨp mɨtɨk kiutɨp hɨr nitɨwekhi, “Kai Iuwe hi a?”  
\v 23 \x * \xo 26:23 \xt Sam 41:9\x*Jisas katɨp, “Mɨtɨk ik ek kerek ketikewa waam menmen mekre tɨkenup im hɨrak kakwepayapɨr.  
\v 24 Hi mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, hi ano hahi apar ke nɨpaa tɨwei me God epei matɨp ek. Te mɨtɨk ik kerek kakwepayapɨr hi mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hɨrak kakine han enuk kakɨwaank. Te miye pɨrak ap winaak au, hɨrak yaaik. Te hɨrak ap kakɨwaank hɨrekes kakriuwe menmen im.”  
\v 25 Hɨrak katɨp epei au, Judas mɨtɨk kerek kakwepyapɨrek, hɨrak kitehi Jisas, “Mɨtɨk Iuwe kai, hi a?” Jisas ketpɨwek, “Ti hɨrekes kerek ek.”   
\s1 Jisas kewet mɨt disaipel nɨrak niu bret metike wain hɨr naam me han etwenɨnek  
\r (Mk 14:22-26; Lu 22:15-20; 1Ko 11:23-25)  
\p
\v 26 \x * \xo 26:26 \xt Mt 14:19\x*Hɨr wen naam menmen nanu en, Jisas kekin bret kitehi God katɨp hɨrak yaaik. Epei au, hɨrak kewepik kewet mɨt disaipel nɨrak em hɨr nanɨm, te hɨrak katɨp, “Yi yetɨwem yayɨm hɨram mamɨr ke yɨnk kai.”  
\v 27 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kekin tɨpar wain mekre hesnu hak, te hɨrak kitehi God keriuwerem, te hɨrak kewetɨrem katɨp, “Yi yapɨrwe eiyɨm im em.  
\v 28 \x * \xo 26:28 \xt Eks 24:8; Jer 31:31-34; Sek 9:11; 1Ko 10:16; Hi 9:20\x*Im em hɨram hemkre mai mamwen te God kakises hɨm mɨrak te kakɨsak menmen enum me mɨt miyapɨr yapɨrwe.  
\v 29 Hi hetpi werek. In ek ere maain hi ap te hahɨm tɨpar wain taau ere maain hi ektikewi mamɨm wain petep mamɨt wit ke Haai kai God.”   
\p
\v 30 \x * \xo 26:30 \xt Lu 22:39; Jo 18:1\x*Hɨr naam menmen epei au, hɨr nine henye ham. Epei au, hɨr nen witeik nen ere niu niun mɨniu (o neiyɨp) niuk mɨrak wit Oliv.   
\s1 Jisas katɨp Pita hɨrak kakweikɨn sip kakwetɨwek  
\r (Mk 14:27-31; Lu 22:31-34, Jo 13:36-38)  
\p
\v 31 \x * \xo 26:31 \xt Sek 13:7; Jo 16:32\x*Hɨr nɨpiun mɨniu (o neiyɨp niuk mɨrak) wit Oliv, Jisas ketpor, “Yi kerek yises hɨm mai yi yainaiwɨra me wɨtaan im em. Tɨwei me God matɨp, ‘Hi anep mɨtɨk kerek naanmɨpre sipsip em te hɨram emrɨr emɨnke asin asin o heriyai heriyai.  
\v 32 \x * \xo 26:32 \xt Mt 28:7, 16\x*Hi hahi, te maain hi pɨke akrit hi ahinɨni ano provins Galili.”  
\v 33 Pita ketpɨwek, “Hɨr yapɨrwe nanɨnaiwɨrit nanrɨr nanɨntar mɨt han nantuthis nanitep, te hi taauye! Hi ahu atikewit!”  
\v 34 \x * \xo 26:34 \xt Mt 26:69-75\x*Jisas ketpɨwek, “Hi hetput hɨm im werek. Me wɨtaan im em Suware ap matɨp wen au, ti eraupakɨn wikak etɨp mɨt ti epratari hises hɨm mai au.”  
\v 35 \x * \xo 26:35 \xt Mt 26:56; Jo 11:16\x*Pita ketpɨwek, “Hi hahi atikewit, te hi ap aritpakɨn taau!” Hɨrak katɨp te mɨt disaipel yapɨrwe natɨp nepɨr kerekek.   
\s1 Jisas kitehi God menmen keit Getsemani  
\r (Mk 14:32-42; Lu 22:39-46)  
\p
\v 36 \x * \xo 26:36 \xt Jo 18:1\x*Hɨr natɨp epei au, Jisas ken ketikeri nen tɨ hak mɨt nenewek wit Getsemani. Hɨr niun en, hɨrak ketpor, “Yi eiyu in en, hi ano pɨnak ein ehitehi God menmen.”  
\v 37 Hɨrak keithis Pita ketike nɨkerek wiketeret te Sebedi, Jems ketike Jon tariyakɨt ten. In ek, hɨrak han kɨrak enuk kekrit kekrit.  
\v 38 \x * \xo 26:38 \xt Jo 12:27\x*Jisas ketpor, “Han kai enuk ere hi hahi. Yi eitikewa eiyu in han tewenɨna.”  
\v 39 \x * \xo 26:39 \xt Mt 6:10; Hi 5:7-8\x*Te hɨrak ken kike kenke kɨwaai tɨ kitehi God, “Haai kai, hɨram werek ti ehɨt menmen enum mamnen hɨram emnopɨn emkeipno. Hi ap ehises han kai au, emɨt! Hi ehises han kit.”   
\p
\v 40 Hɨrak kitehi God epei au, Jisas kan kɨr mɨtɨkɨt disaipel. Hɨrak kɨret tɨwaai. Hɨrak kekotɨtit katɨp Pita, “Yenmak te yi ap yayu yeitikewa mei kike han tewenɨna a?  
\v 41 \x * \xo 26:41 \xt Mt 6:13; Hi 2:14, 4:15\x*Yi naanmamre hɨras eiyitehi God kakɨkepi te menmen enum me mamri han ki mamnen mamriwaank. Yi han ki hanhan kises menmen me God te yɨnk ki au kɨnapen menmen enum.”   
\p
\v 42 Hɨrak ketpɨwekɨt epei au, Jisas pɨke ken keteipim kitehi God menmen katɨp, “Haai kai, te menmen enum im ap te mamnopɨn mamkeipno te hi ehises menmen im. Te ti ehises han kit kerekek.”  
\v 43 Jisas pɨke kan kɨret tɨwaai teit. Hɨrakɨt nanamɨr mekses te hɨrakɨt tɨwaai.  
\v 44 \x * \xo 26:44 \xt 2Ko 12:8\x*Jisas pɨke kɨnaiwɨret, hɨrak ken kitehi God wikak. Hɨrak kitehi God me menmen hɨrak epei kitɨwekhiyem.   
\p
\v 45 Maain hɨrak pɨke kan kɨr mɨtɨkɨt disaipel tɨrak hɨrak kekotɨtet kitɨwekɨthi, “Yi wen yɨwaai a? Eiyɨmtau! Wɨ epei man te mɨtɨk kakwepyapɨr hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi ano his me mɨt enun nises menmen enum.  
\v 46 \x * \xo 26:46 \xt Jo 14:31\x*Yi eiyɨkrit. Haiu emno. Yi eiyɨr mɨtɨk kerek kewepyayapɨr epei kan.”   
\s1 Judas kewis Jisas ken his me mɨt enun nepan nɨrak  
\r (Mk 14:43-50; Lu 22:47-53; Jo 18:3-12)  
\p
\v 47 Jisas wen katɨp kerp, Judas mɨtɨk hak ke mɨt 12 disaipel nɨrak, hɨrak kan. Mɨt yapɨrwe netikerek nan netenen nu mɨr paap yoki metike hɨne me his. Hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil ne Isrel hɨr neriuweti nan.  
\v 48 Mɨtɨk Judas kerek kakwepyapɨr ek nepei katɨp mɨt enun hɨm im: “Yi yaira hi heiyewewik emɨwek tekep mɨrak em, hɨrak kerekek mɨtɨk yi hanhan eitenenik. Yi eitɨwekhis.”  
\v 49 Hɨrak kiun en, hɨrak kan Jisas wasenum katɨp, “Hi epei han Mɨtɨk Iuwe.” Te hɨrak kemɨwek tekep.  
\v 50 Jisas ketpɨwek, “Kai yinak, menmen ti erekyewem em, ti erekyewem wasenum.” Te hɨr nan menep hɨr newis his netenenik.   
\p
\v 51 \x * \xo 26:51 \xt Jo 18:26\x*Hɨr netenɨnek, te mɨtɨk hak kiutɨp kerp ketike Jisas hɨrak keiyɨm kari hɨne ke his kɨrak, keiyɨk kenep mɨtɨk kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe ke pris keremɨrɨwek nɨkɨp mɨrak mɨnatɨn.  
\v 52 \x * \xo 26:52 \xt Jen 9:6; Rev 13:10\x*Te Jisas ketpɨwek, “Ti pɨke ewis hɨne ke his ekɨkre nɨrak keriyen ekɨt! Mɨt yapɨrwe nenepan neriuwe hɨne me his te mɨt han nanɨnɨp nanriuwe hɨne me his mɨr hɨr nani.  
\v 53 Ti ap hertei hi te enɨne haai kai God, Te wasenum hɨrak kakweto mɨt ensel yapɨrwe naninɨn 70,000 mɨt ne ami a?  
\v 54 Te hi erɨakem mamɨr im keremem, te hɨm me God mamnen mamɨrkeim a? Taauye! Tɨwei ke God katɨp menmen mamnen te hɨram mamnen mampar keremem.”   
\p
\v 55 \x * \xo 26:55 \xt Lu 19:47, 21:37\x*Hɨrak katɨp Pita epei au, Jisas katɨp mɨt yapɨrwe keriyen, “Yi yan yaitauhis, yi yetenen hɨne metike nu mar ke yi yaitenen mɨtɨk enuk kekintɨp menmen enum yaisenkekik a? Wɨ yapɨrwe hi hau hekre wɨnak iuwe ke God hi hatɨp mɨt miyapɨr hɨm me God te yi ap yetenɨna au.  
\v 56 \x * \xo 26:56 \xt Mt 26:31; Jo 16:32\x*Menmen im epei man te hɨm me nɨpaa mɨt profet newisɨm mau tɨwei, hɨram mamnen.” Hɨrak katɨp epei au, te mɨt disaipel nɨrak nɨnaaiwɨr Jisas nɨrɨr nen.   
\s1 Hɨr nenke Jisas kerp ninaan me mɨt ne kaunsil  
\r (Mk 14:53-65; Lu 22:54-55, 63-71; Jo 18:13-14, 19-24)  
\p
\v 57 Hɨr mɨt netenen Jisas, te hɨr netɨwek his neiyɨk nen wɨnak ke mɨtɨk hak hetpris Kaiafas. Mɨt han ninɨn nertei hɨm lo me Moses hɨr netike mɨt iuwe ne kausil hɨr nererik nau neit en.  
\v 58 Pita kisesik ken, te hɨrak au keit yanɨmɨn. Hɨrak epei ken kekre nɨwa keweikɨn tɨ ke mɨtɨk hetpris wɨnak kɨrak kɨwaairiyen. Hɨrak kɨnɨk ken kau ketike mɨt naanmɨpre wit. Hɨrak hanhan kakɨr menmen mei mamnen.   
\p
\v 59 Hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil nɨnatɨn mɨtɨk keiyak te kakmitepɨn Jisas me menmen enum hɨrak kɨrɨakem te hɨr nankɨp kaki.  
\v 60 Mɨt yapɨrwe nan newenɨwek hɨm netpɨwek enum. Te hɨr ap epei nɨnapɨn mekam enum hɨrak kɨrɨakem te hɨr nankɨp kaki. Maain mɨtɨkɨt wiketeret tan,  
\v 61 \x * \xo 26:61 \xt Jo 2:19-21\x*te hɨrakɨt tatɨp, “Mɨtɨk ik nɨpaa katɨp hɨrak kakwep wɨnak iuwe ke God te pɨke kakimaak me wɨ wikak keremem.”   
\p
\v 62 Mɨtɨk iuwe ke pris kerp katɨp Jisas, “Ti ap ewenhi hatɨp hɨm mei au a? Tenmak te hɨrakɨt tewenut hɨm me menmen enum a?”  
\v 63 \x * \xo 26:63 \xt Ais 53:7; Mt 27:12\x*Te Jisas ap katɨp hɨm mei au. Te mɨtɨk iuwe hetpris ketpɨwek, “Hi hituthi hekrehɨr ke Mɨtɨk Iuwe God kerek kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik, ti etpeiyem. Ti Mɨtɨk Iuwe Krais Nɨkan ke God o au?”   
\p
\v 64 \x * \xo 26:64 \xt Sam 110:1; Dan 7:13; Mt 24:30\x*Jisas ketpɨwek, “Ti hɨrekes kerekek epei hetpim. Te hi hetpi. In ek ere maain yi eiyɨr hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi ahu his yaaim me God Iuwe kerek mɨt iuwe newiyen. Maain hi ahu nepni pɨke anen in.”   
\p
\v 65 \x * \xo 26:65 \xt Mt 9:3; Jo 10:33; Ap 14:14\x*Jisas katɨp kar ik te mɨtɨk iuwe hetpris kewep laplap mɨrak keteikɨn mɨt God han enuk te hɨrak katɨp, “Hɨrak katɨp enum ketawɨn God kerekyɨwek yɨnk enuk. Haiu ap te emnɨne mɨt neiyan nanɨnen nanwepyapɨr hɨm ham nɨpaa hɨrak ketpim au emɨt! Hɨrak epei katɨp enum ketawɨn God. Yi epei yemtewem.  
\v 66 \x * \xo 26:66 \xt Lev 24:16; Jo 19:7\x*Te yi han kitet mekam?” Hɨr newenhi netpɨwek, “Hɨrak kɨrɨak menmen enum te hɨrak eki.”   
\p
\v 67 \x * \xo 26:67 \xt Ais 50:6, 53:5\x*Hɨr natɨp epei au hɨr nenikɨn tɨmank men ninaan me Jisas hɨr nakɨp. Mɨt han newis laplap nɨsawɨn nanamɨr kɨrak nakɨp nesiuwek tekep,  
\v 68 hɨr nitɨwekhi natɨp, “Ti Mɨtɨk Iuwe, ti atɨp hɨm me profet in ek. Ti ewepyapɨr keimɨn kitep.”   
\s1 Pita kepakɨn Jisas kiune katɨp hi au hepɨtariyek  
\r (Mk 14:66-72; Lu 22:56-62; Jo 18:15-18, 25-27)  
\p
\v 69 Pita kau wit eik kekre nɨwa ke wɨnak. Te mɨte hap kerek wɨrɨak menmen em wan wɨrek watɨp, “Ti ik ek nɨpaa hau hetike Jisas ke provins Galili.”  
\v 70 Te Pita kiune katɨp kerp menep ninaan me mɨt yapɨrwe en, “Ti henmak te ti etpo menmen im? Hi hepɨtariyek.”  
\v 71 Hɨrak ketpaan ken witeik kau wɨnak hɨnp ek. Te mɨte hap wɨrek hɨre watɨp mɨt miyapɨr yapɨrwe en kerek nerp menep en war ik: “Mɨtɨk ik ek nɨpaa kau ketike Jisas ke Nasaret.”  
\v 72 Te Pita kiune katɨp hɨm manp, “Hi hetpi hitehi God kehimɨtan hɨm mai mɨtɨk ik ek hi au hepɨtariyek.”  
\v 73 Maain kike, mɨt han nerp en nan natɨp Pita, “Hɨre watɨp werek. Ti mɨtɨk kiutɨp ke mɨt kerek nises Jisas. Teruk kit keweputyapɨr merp yaain ti mɨtɨk ke Galili.”  
\v 74 Te in ek Pita katɨp hɨm iuwe, “God kaknen kakiyep te hi ap hetpi werek. Hɨram werek te hi ap hertei mɨtɨk ek ek au.” Hɨrak katɨp epei au, suware katɨp.  
\v 75 \x * \xo 26:75 \xt Mt 26:34\x*Suware katɨp epei au, Pita han kitet hɨm kerek nɨpaa Jisas ketpim em kar ik: “Suware ap katɨp wen au, te ti hatɨp wikak ti ap herteiya.” Te Pita ken witeik hɨrak kɨkɨt wɨsenum kentar hɨrak yɨnk enuk hɨrak katɨp hɨrak kepɨtari Jisas.   
\c 27  
\s1 Hɨr neithis Jisas neiyɨk nen mɨtɨk iuwe ke gavman Pailat  
\r (Mk 15:1; Lu 23:1-2; Jo 18:28-32)  
\p
\v 1 Epei wanewik, mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil ne mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr nimenɨpɨn natɨp te nanɨnep Jisas kaki.  
\v 2 Te hɨr nesenkekik keriuwe waai neiyɨk nan nanwet mɨtɨk iuwe gavman ke Rom Pailat ek.   
\s1 Mɨtɨk Judas kɨkɨap hɨrekes kaa  
\r (Ap 1:18-19)  
\p
\v 3 \x * \xo 27:3 \xt Mt 26:14-15\x*Maain Judas kerek kewepyapɨrek, hɨrak kertei mɨt iuwe neiyɨk nen newet Gavman ek, hɨrak yɨnk enuk keriuwe menmen hɨrak kɨrɨakem te hɨrak pɨke ken kewet mɨt iuwe pris netike mɨt iuwe ne kaunsil 30 pewek me silva im.  
\v 4 Hɨrak kewetɨrem, hɨrak katɨp, “Hi epei hises menmen enum hi hewepyapɨr mɨtɨk ap kɨrɨak enum au yaaik, te hɨrak kaki.” Te hɨr natɨp, “Hɨram ap menmen maiu au. Hɨram menmen mit ti hɨrɨakem.”  
\v 5 Te mɨtɨk Judas kewɨr 30 pewek silva im men mɨwaai wɨnak iuwe ke God eik, te hɨrak kɨnaiwɨri ken keit waai keiyɨk kɨkɨaip hɨrekes kau teruk hɨrak kaa.   
\p
\v 6 Hɨr mɨt iuwe ne pris nekin pewek im keremem, hɨr natɨp, “Im em hɨram pewek me mamnep mɨtɨk kaki. Haiu ap emwisɨm emtike pewek me wɨnak iuwe ke God au emɨt!”  
\v 7 Te hɨr natɨp nitet han kiutɨp me pewek keremem. Hɨr neiyɨm natɨn tɨ ke mɨtɨk kerek kime mɨn kewiyen. Hɨr neit tɨ keremem nehimɨtanek me hɨr nanwis herwe mɨwaairi en me mɨt ne yanɨmɨn kerek nan nanɨr Jerusalem.  
\v 8 Mar keremem te in hɨr newep niuk me tɨ kerek nenewek ‘Tɨ hemkre kerekek.’  
\v 9 \x * \xo 27:9 \xt Sek 11:12-13; Jer 32:6-9\x*Mar im hɨm ham nɨpaa God ketpim mɨtɨk profet Jeremaia kewisɨm mau tɨwei epei man. Hɨram matɨp, “Hɨr neit 30 pewek me silva, hɨr Isrel nɨpaa nehimɨtanem natɨp pewek me nanɨthis mɨtɨk ik ek.  
\v 10 Mɨt pris nesiuwe pewek me silva im hɨr neiyɨm natɨn tɨ ke mɨt newi nime mɨn mar ke nɨpaa kai iuwe God ketpowem.”   
\s1 Hɨr newis Jisas kerp ninaan me mɨtɨk iuwe gavman ke Rom niuk mɨrak Pailat  
\r (Mk 15:2-5; Lu 23:3-5; Jo 18:33-38)  
\p
\v 11 Hɨr newis Jisas kerp ninaan me mɨtɨk iuwe gavman ke Rom. Te mɨtɨk iuwe gavman kitɨwekhi, “Ti Mɨtɨk Iuwe King kɨr ke Isrel?” Te Jisas katɨp, “Ti hɨrekes hatɨp har kerekek.”  
\v 12 \x * \xo 27:12 \xt Ais 53:7; Mt 26:63\x*Hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil ne Isrel newenɨwek hɨm natɨp hɨrak kɨrɨak menmen enum. Hɨrak ap kɨrɨak menmen im enum au te hɨrak ap pɨke katɨp hɨm mei kike au. Hɨrak kekintɨp wɨre wɨre kau keit.  
\v 13 Mar keremem te Pailat ketpɨwek, “Ti ap hertei hɨm yapɨrwe kerek hɨr netputem em a?”  
\v 14 \x * \xo 27:14 \xt Jo 19:9\x*Te Jisas ap kewenhi katɨp hɨm mei miutɨp men pailat au. Mar keremem te mɨtɨk iuwe gavman ke Rom han kitetim.   
\s1 Pailat kewenhi katɨp mɨt nɨrak enwenkek Jisas eku nu tentarakɨt  
\r (Mk 15:6-15; Lu 23:13-25; Jo 18:39–19:16)  
\p
\v 15 Wɨ yapɨrwe me tito miutɨp miutɨp mɨtɨk iuwe gavman kesiupan mɨtɨk kekre wɨnak enuk ken. Mɨtɨk kerekek kaksiuwerek kakno witeik.  
\v 16 Me wɨ im mɨtɨk hak enuk kau en keit wɨnak enuk niuk mɨrak Barabas.  
\v 17 Hɨr mɨt miyapɨr nererik nau in ek, te Pailat kitorhi ketpor, “Yi hanhan hi asiupan keimɨn ekno his mi? Hi esɨwi Barabas o Jisas hɨr nenewek Krais a?”  
\v 18 \x * \xo 27:18 \xt Jo 11:47-48, 12:19\x*Hɨrak Pailat kertei hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil hɨr hemkre menepam han enuk neriuwe Jisas nentar mɨt miyapɨr hanhanek, te hɨr newepyapɨrek nar kerekek kerp ninaan mɨrak kakɨkɨp kaki.   
\p
\v 19 Pailat kau yeno me mɨtɨk masistret kerek hɨrak skelim mɨt nerp ninaan mɨrak em, te mɨte pɨrak wesiuwek hɨm mau tɨwei watɨp, “Ti ap erɨak menmeiyam me mɨtɨk eik kerekek. Hɨrak ap kɨrɨak menmei enum au. Wɨtaan hi hɨtyak hɨrek te hi hɨwaai enum henterik.”   
\p
\v 20 Hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne Isrel nari han ke mɨt miyapɨr te hɨr enɨnap entɨp Pailat kaksiupan Barabas, te hɨr enɨnep Jisas kaki.  
\v 21 \x * \xo 27:21 \xt Ap 3:14\x*Te mɨtɨk iuwe gavman pɨke kitorhi ketpor keteipim, “Mɨtɨkɨt it et yi hanhan hi enaairwɨr keimɨn ekno yi mɨt?” Hɨr natɨp, “Barabas.”  
\v 22 Pailat kitorhi kar ik: “Te hi hɨrɨak Jisas mekam, kerek mɨt nenewek Krais?” Te hɨr yapɨrwe natɨp, “Yi eiwenkekik eku nu tentarakɨt.”  
\v 23 Pailat kitorhi katɨp, “Hɨrak kenmak? Hɨrak kɨrɨak mekam enum a?” Te hɨr au nɨnap nenɨne hɨm iuwe, “Eiwenkekik eku nu tentarakɨt.”   
\p
\v 24 \x * \xo 27:24 \xt Diu 21:6-9; Mt 27:4\x*Mɨtɨk Pailat kertei in ek hɨrak kakɨtpim au, te mɨt en nesikeyaanmi nanɨnepan nanɨriuwerek. Te hɨrak kekin tɨpar keiyɨm kekemeyet his mɨrak keit ninaan me mɨt miyapɨr yapɨrwe keteiknor hɨrak kɨnapen kakɨkɨp. Te hɨrak katɨp, “Hi ap hertei mekam enum hɨrak kɨrɨakem, te hi anep mɨtɨk ik kaki. Hɨram menmen mi keremem.”  
\v 25 \x * \xo 27:25 \xt Mt 23:35; Ap 5:28\x*Te mɨt miyapɨr newenhi netpɨwek, “Ti akɨp kaki. Hɨram ap menmen mit te God han enuk kakriuwit. Maain hɨrak han enuk kakriuwai haiu mɨte metike nɨkerek naiu.”  
\v 26 Hɨr natɨp menmen im nepei au, te Pailat kesiupan Barabas ken his mɨr. Te hɨrak katɨp mɨt nɨrak nɨwaai nɨpɨn nenep Jisas te hɨrak kesiuwerek ken his me mɨt ne ami te hɨr enwenkekik eku nu tentarakɨt.   
\s1 Mɨt ne ami hɨr natɨp enum nitetnaan Jisas  
\r (Mk 15:16-20; Jo 19:2-3)  
\p
\v 27 Pailat kesiuwe Jisas ken his me mɨt ne ami ne gavman, hɨr neithis Jisas neiyɨk nen wɨnak ke gavman, te hɨr mɨt soldia keriyen nan nererik hɨr yapɨrwe neweiknɨwek en.  
\v 28 \x * \xo 27:28 \xt Lu 23:11\x*Te hɨr nenemtɨn laplap mɨrak, te hɨr nemrɨwek laplap ham mɨre ninɨm.  
\v 29 Hɨr nime waai wiwɨr tɨktɨk mewik ek kɨre teperiye, te hɨr nankiunɨwek kaku paan. Te hɨr newetɨwek niyen nun kɨrak ketenenik ken his yaaim mɨrak nemitetpɨn natɨp hɨrak mɨtɨk iuwe. Te hɨr newen ninɨp menep hɨt mɨrak netpɨwek enum nitɨtɨweknaan natɨp, “Ti yaaik Mɨtɨk Iuwe King ke mɨt ne Isrel.”  
\v 30 \x * \xo 27:30 \xt Ais 50:6\x*Te hɨr nenikɨn tɨmank menterik, hɨr nekin niyɨn kerekek neiyɨk nenep paan kɨrak yapɨrwe.  
\v 31 Hɨr netpɨwek nitetɨweknaan enum epei werek, te hɨr nenke laplap mekeipnɨwek. Te hɨr pɨke nemirɨwek laplap mɨrak hɨrekes, te hɨr netɨwek his neiyɨk nen nanwenkekik kaku nu tentarakɨt.   
\s1 Hɨr newenkek Jisas kau nu tentarakɨt  
\r (Mk 15:21-32; Lu 23:26-43; Jo 19:17-27)  
\p
\v 32 Hɨr nitet yayiwe nen, te hɨr nɨr mɨtɨk ke Sairini niuk mɨrak Saimon. Te hɨr natɨp hɨm iuwe hɨrak nenipek kaknan nu tentarakɨt ke Jisas kakɨkepik.   
\p
\v 33 Hɨr nan niun wit hak niuk mɨrak Golgota kerek haiu meweikɨn hɨm haiu menewek ‘Wit Paan Hesnu.’  
\v 34 \x * \xo 27:34 \xt Sam 69:21\x*Hɨr nɨpiun ein hɨr newet Jisas tɨpar wain epei neweiknɨm metike marasin enum me wekwai te hɨrak kakɨm. Hɨrak kɨnɨnem, te ap kaam au kɨnapen.  
\v 35 \x * \xo 27:35 \xt Sam 22:18\x*Hɨr epei newenkekik kau nu tentarakɨt, hɨr neretɨt satu me nein nanɨt saket mɨrak me hɨr hɨras.  
\v 36 Hɨr neretɨt satu epei au, hɨr nau tɨ naanmɨprewek.  
\v 37 Mau niu merp paan kɨrak hɨr newis hɨm im em kerek nɨpaa hɨr nenkerek kerp ninaan me mɨtɨk iuwe em. Hɨr newisɨm mar im: IK EK HƗRAK JISAS MƗTƗK IUWE KING KE MƗT MIYAPƗR NE ISREL.   
\p
\v 38 \x * \xo 27:38 \xt Ais 53:12\x*Menep Jisas hɨr newenkek mɨtɨkɨt wiketeret enukɨt raskel tekintɨp menmen. Hɨr newenkek hak kau his yaaim, hak kau ken his henkik.  
\v 39 \x * \xo 27:39 \xt Sam 22:7, 109:25\x*Hɨr nepu en, hɨr mɨt miyapɨr nan nen hɨr netpɨwek enum neweiknɨwek nenwesɨsek, hɨr netpɨwek nar ik:  
\v 40 \x * \xo 27:40 \xt Mt 26:61; Jo 2:19\x*“Ti mɨtɨk kerek ewep wɨnak tempel iuwe ke God ek te ti pɨke eimaak me wɨ wikak keremem, ti ekaap hɨrekes! Ti atɨp ti Nɨkan ke God te ti enaaiwɨr nu tentarakɨt te ti enatɨn enen tɨ.”  
\v 41 Mar im hɨr mɨt iuwe ne pris netike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses netike mɨt iuwe ne Isrel hɨr netpɨwek enum nitetɨweknaan. Hɨr natɨp,  
\v 42 \x * \xo 27:42 \xt Jo 11:50\x*“Hɨrak nɨpaa kɨkaap mɨt han, te hɨrak ap kɨkaap hɨrekes. Hɨrak mɨtɨk iuwe ke Isrel a? Hɨrak eknaaiwɨr nu tentarakɨt te haiu emises hɨm mɨrak.  
\v 43 \x * \xo 27:43 \xt Sam 22:8; Jo 5:18\x*Hɨrak katɨp, ‘Hi hises hɨm me God hi Nɨkan ke God.’ Te God hanhan keriuwerek te ekɨkepik in ek.”  
\v 44 Mar im mɨtɨkɨt wiketeret kerek enukɨt raskel kerek tekintɨp menmen em newenkekikɨt tau nu tentarakɨt tetike Jisas tau menep hɨrakɨt tatɨp Jisas enum.   
\s1 Jisas epei kaa keit  
\r (Mk 15:33-41; Lu 23:44-49; Jo 19:28-30)  
\p
\v 45 \x * \xo 27:45 \xt Emo 8:9\x*Wepni kau nɨmɨn, wɨtaan toto man mɨwapɨn tɨ eik ek ere hɨnkewɨ.  
\v 46 \x * \xo 27:46 \xt Sam 22:1\x*Menep hɨnkewɨ, Jisas kɨnap kenɨne hɨm iuwe kar ik: “Eli, Eli, lema Sabaktani?” Hɨram hɨm Hibru mar im em: “Haai kai, Haai kai God, henmak te ti nepei heweikɨn sip eweto hɨnairwɨra?”  
\v 47 Te mɨt han nerp menep hɨr nemtewek te hɨr ap nerteiyek werek au, te hɨr natɨp, “Mɨtɨk ik ek hɨrak kenɨne Ilaija.”  
\v 48 \x * \xo 27:48 \xt Sam 69:21\x*Wasenum mɨtɨk hak kesiukɨn ken keit mosong o nɨk me wan eik, te hɨrak kewisɨm mekre wain epei mesine, hɨrak kewisɨm mau niyen nun kesiuwe Jisas em ekɨm.  
\v 49 Te mɨt han natɨp, “Ti ewetɨwekem wen au emɨt! Haiu mamɨr te hɨrak Ilaija kaknen kakɨkepik o au!”  
\v 50 Jisas pɨke kɨnap kenɨne hisiuwe te hɨrak keriuwet hɨmɨn kɨrak ken kekeipnɨwek, hɨrak kaa.   
\p
\v 51 \x * \xo 27:51 \xt Eks 26:31-33; Hi 10:19-20\x*Hɨrak kaa, te laplap iuwe mau wɨnak iuwe ke God (tempel) ek mewep pɨnam pɨnam mau niu ein en ere miun tɨ eik, mɨre wiketerem. Te God keteikɨn mɨt Jisas kewep yayiwe keriuwe yɨnk kɨrak te mɨt nanitɨwekhi menmen. Tɨ kɨtanɨk nan iuwe mewep,  
\v 52 te herwe hei mɨkaisiu te mɨt miyapɨr yapɨrwe kerek nises God nɨpaa epei naa, in ek hɨr pɨke nekrit.  
\v 53 Hɨr nɨnaaiwɨr herwe hei maain, Jisas pɨke kekrit epei au, te hɨr nen wit yaaik iuwe Jerusalem. Te mɨt yapɨrwe hɨr nɨri.  
\v 54 Mɨtɨk iuwe ke ami ketike mɨt nɨrak nau netikerek nau naanmɨpre Jisas hɨr nɨr tɨ kɨtanɨk, te hɨr nɨr menmen yapɨrwe man, hɨr nɨnapen wɨsenum hɨr natɨp, “Hɨram werek. Mɨtɨk ik ek hɨrak Nɨkan ke God.”   
\p
\v 55 \x * \xo 27:55 \xt Lu 8:2-3\x*Miyapɨr yapɨrwe nepu, hɨr nɨpaa nises Jisas nɨnaaiwɨr provins Galili nan nankepik neriuwe menmen. Hɨr miyapɨr keriyen nerp yanɨmɨn kike hɨr nɨrek.  
\v 56 \x * \xo 27:56 \xt Mt 20:20\x*Mɨte hap pe hɨr miyapɨr en hɨre Maria pe Magdala. Hap ep hɨre Maria, miye pe Jems wetike Josep. Hɨre wetike Miye pe nɨkerek wiketeret te Sebedi, Jems ketike Jon.   
\s1 Mɨt newis Jisas herwe yɨnk kɨrak kekre hei ke nan  
\r (Mk 15:42-47; Lu 23:50-55; Jo 19:38-42)  
\p
\v 57 Maain hɨnkewɨ, mɨtɨk hak kiutɨp ketenen nan yapɨrwe ke wit Arimatia, kerek niuk mɨrak Josep, hɨrak kan wit kerek Jisas kaa. Hɨrak nɨpaa kɨre mɨtɨk disaipel ke Jisas kises hɨm mɨrak.  
\v 58 \x * \xo 27:58 \xt Diu 21:22-23\x*Hɨrak ken kɨr pailat te hɨrak kitɨwekhi hɨrak kakɨt herwe yɨnk ke Jisas. Te Pailat katɨp mɨt nɨrak hɨr newetɨwek Jisas yɨnk kɨrak.  
\v 59 Josep hɨrak keit Jisas yɨnk kɨrak kesenkekik keriuwe laplap yaaim me hike.  
\v 60 \x * \xo 27:60 \xt Ais 53:9\x*Hɨrak kesenkekik keriuwe laplap me hike, hɨrak kewisɨk kekre han kerek mɨt epei nekupɨn hei mɨnɨk nan me Josep. Hɨrak kewisɨk kekre han nepei au, hɨrak katɨp mɨt hɨr neweiknen nan wɨsenuk kɨwapɨn hɨm kɨrak. Hɨr newisɨk kɨwapɨn hɨm ke hei epei au, hɨr nen.  
\v 61 Mɨt nɨrɨak menmen im, Maria pe Magdala wetike Maria hap, hɨr nau tɨ neit en menep hei.   
\s1 Mɨt ne ami nan naanmɨpre hei kerek Jisas yɨnk kɨrak kɨwaai kekrerek.  
\p
\v 62 Teipmen, wɨ kerek mises wɨ mɨt nemani menmen me Pasova, mɨt iuwe ne pris netike mɨt ne Farisi hɨr nen nanɨr Pailat.  
\v 63 \x * \xo 27:63 \xt Mt 12:40, 16:21; Jo 2:19-20\x*Hɨr nen nanɨr Pailat hɨr nitɨwekhi netpɨwek nar ik: “Mɨtɨk iuwe, haiu mɨt han kitet hɨm ham im nɨpaa mɨtɨk enuk kewenɨn hɨm hɨrak ketpim. Hɨrak katɨp, ‘Wɨ wikak epei au, hi pɨke ekrit ehu.’  
\v 64 Te haiu hanhan ti atɨp mɨt han nit hɨr naanmamre hɨm ke hei kerek Jisas yɨnk mɨrak mɨwaai mekrerek, me wɨ wikak. Te mɨt nɨrak disaipel hɨr ap nanɨnen nanri yɨnk kɨrak nantɨp mɨt hɨrak epei kekrit. Hɨr nanrɨak menmen im, te hɨram minɨn hɨm enum nɨpaa hɨrak ketpim me hɨrak Mɨtɨk kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt.”  
\v 65 Pailat kewenhi ketpor kar ik, “Yi eiyɨt his mɨt han ne ami eino naanmamre hei ik werek werek kerek yi yerteiyem.”  
\v 66 \x * \xo 27:66 \xt Dan 6:17\x*Hɨrak katɨp epei au, hɨr nen newis waai neriuwesɨs hei. Nepei au, hɨr newis mɨt han ne ami hɨr nerp en naanmɨre herwe hei im.   
\c 28  
\s1 Jisas kekrit kɨnaaiwɨr herwe hei  
\r (Mk 16:1-10; Lu 24:1-10; Jo 20:1-18)  
\p
\v 1 Maain wɨ Sabat epei au, menep kakre wanewik me wɨ Sande, Maria pe wit Magdala wetike Maria hap hɨr nen nanɨr hei kerek mɨt newis Jisas kekrerek.  
\v 2 Hɨr nen nanɨr hei waswas tɨ kɨtanɨk kentar ensel ke Mɨtɨk Iuwe God kɨnaaiwɨr wit kɨrak kekiuwe kan tɨ keweikɨn nan kenkerek kerek kɨwapɨn hɨm ke hei. Hɨrak keweikɨn nan kenkerek epei au, hɨrak kau kenterik.  
\v 3 \x * \xo 28:3 \xt Mt 17:2; Ap 1:10\x*Ninaan mɨrak merhɨhe mɨre nepni mewenɨn, klos mɨrak hɨram mɨre hike mar ke surp wepni yaaik hɨrak kewep.  
\v 4 Ensel hɨrak kau kenterik, mɨt han ne ami kerek naanmɨpre hei ke herwe kekrerek, hɨr nɨrek hɨr nepɨrpɨr wɨsenum nenkewɨn nɨwaai tɨ nar ke herwe epei maa.   
\p
\v 5 Te ensel katɨp miyapɨr wik kar ik: “Yi ap einapen au emɨt! Hi hertei yi yɨnyatɨn Jisas kerek mɨt newenkekik kau nu tentarakɨt hɨrak kaa.  
\v 6 \x * \xo 28:6 \xt Mt 12:40, 16:21\x*Hɨrak ap kaa kɨwaai in au. Hɨrak epei kekrit kar ke nɨpaa hɨrak ketpim. Yi einen in eiyɨr wit kerek nɨpaa hɨr newisɨk hɨrak kɨwaairi.  
\v 7 \x * \xo 28:7 \xt Mt 26:32\x*In ek yi eino waswas eitɨp mɨt nɨrak disaipel hɨrak nepei kekrit kinɨni kakno provins Galili. Yi eino en te yi eiyɨrek ekɨt en. In ek hi nepei hetpi hɨm mai,”   
\p
\v 8 Hɨrak ketpor epei au, miyapɨr in nɨnaaiwɨr hei ik nepɨrpɨr hɨr han yaaik nesiuknen nen nantɨp mɨt nɨrak disaipel.  
\v 9 Hɨr wen nesiuknen nitet yayiwe, Jisas kewenyipɨri kewisɨk yayiwe hɨrak ketpor, “Yi nepei yan?” Hɨrak ketpor nepei au, hɨr nan menep neiyewo hɨt mɨrak newenɨpiyek.  
\v 10 \x * \xo 28:10 \xt Hi 2:11\x*Hɨr neiyewewik epei au, hɨrak ketpor kar ik: “Yi ap einapen au emɨt! Yi eino eitɨp nai yinan hɨr enɨno provins Galili, te hɨr nanɨra nanɨt en.”   
\s1 Mɨt ne ami nen natɨp menmen hɨr nɨrem  
\p
\v 11 Miyapɨr wen nitet yayiwe nepno, mɨt han ne ami kerek naanmɨpre herwe hei, hɨr nen wit Jerusalem natɨp mɨt iuwe ne pris menmen epei man.  
\v 12-13 \x * \xo 28:12-13 \xt Mt 27:64\x*Hɨr netpor epei au, mɨt iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil hɨr nimenɨpɨn natɨp. Epei au, hɨr newet mɨt ne ami pewek nari han kɨr neriuwerem netpor nar ik: “Mɨt han nanɨnen nanitihi me Jisas herwe yɨnk kɨrak yi eimitorpɨn eiyɨtpor wɨ nɨmɨn yi yɨwaai, mɨt disaipel nan nekin yɨnk kɨrak neiyɨk nen.  
\v 14 Maain hɨm im mamno mɨtɨk iuwe gavman te hɨrak kerteiyem, haiu mamno mamɨtpɨwek te hɨrak ap han enuk au, te hɨrak ap kakrekyi enum kakɨnterim.”  
\v 15 Hɨr netpor epei au, mɨt ne ami nen nises hɨm mɨr natɨp mɨt yapɨrwe hɨm im. Te nɨpaa ein ere in mɨt yapɨrwe ne Isrel hɨr han kitet hɨm im.   
\s1 Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak menmen hɨrak hanhan hɨr enisesim  
\r (Mk 16:14-18; Lu 24:36-49; Jo 20:19-23)  
\p
\v 16 \x * \xo 28:16 \xt Mt 26:32, 28:7, 10\x*Miyapɨr wik nen natɨp disaipel nar hiswiyen kiutɨp (11) menmen Jisas ketpor epei au, hɨr nitet yayiwe ke Galili kerek Jisas ketpor hɨr enɨno enɨrek.  
\v 17 Hɨr nen ein nɨr Jisas, hɨr newenɨpiyek. Te mɨt han ap han kitet hɨrak Jisas hɨrekes au. Hɨr han kitet hɨrak herwe kerekek.  
\v 18 \x * \xo 28:18 \xt Dan 7:14; Mt 11:27; Jo 13:3; Ef 1:20-22\x*Hɨr newenɨpiyek, hɨrak kan menep ketpor menmen. Hɨrak katɨp kar ik: “God epei keweto menmen mɨrak iuwe te hi hinɨn naanmamre menmen yapɨrwe meit wit kɨrak ketike menmen yapɨrwe me tɨ metike nepni.  
\v 19 \x * \xo 28:19 \xt Ap 1:8\x*Te yi eino eirer wit wit eiri han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr enises hɨm mai. Yi eikɨri enriuwe tɨpar me niuk me God Haai, hi God Nɨkan wetike God Hɨmɨn Yaaik.  
\v 20 \x * \xo 28:20 \xt Jo 14:23; Ap 18:10\x*Yi eiteiknor hɨr enises hɨm yapɨrwe hi nepei hetpiyem. Yi eiyɨmtau. Wɨ im ere wɨ maain God kakɨwaank tɨ im mamɨt, hekrit hekrit hi ahu atikewi.”   
\s1 Mepɨr keremem