\id LUK - Au NT [avt] -Papua New Guinea 1982 (DBL -2014) 
\h LUK 
\toc1 Hɨm Yaaim Me Krais Luk Kewisɨm Mau Tɨwei 
\toc2 Luk 
\toc3 Lu 
\mt1 Hɨm Yaaim Me Krais Luk Kewisɨm Mau Tɨwei  
\imt1 Menmen mekre tɨwei ik  
\io1 Hɨm me nɨkerek Jon ketike Jisas \ior 1:5–2:52\ior*  
\io1 Jon Baptais katɨp mɨt hɨm me God \ior 3:1-20\ior*  
\io1 Jon kɨkɨr Jisas keriuwe tɨpar \ior 3:21-38\ior*  
\io1 Seten kakri han ke Jisas \ior 4:1-13\ior*  
\io1 Jisas katɨp hɨm yaaim keit Galili \ior 4:14–9:50\ior*  
\io1 Jisas ken Jerusalem katɨp hɨm yaaim \ior 9:51–21:38\ior*  
\io1 Mɨt newenkek Jisas kaa \ior 22:1–23:56\ior*  
\io1 Jisas pɨke kekrit mɨt nɨrek \ior 24:1-49\ior*  
\io1 Jisas pɨke ken wit Heven \ior 24:50-53\ior*  
\c 1  
\s1 Luk kewis hɨm im men mɨtɨk Tiofilas  
\p
\v 1 \x * \xo 1:1 \xt Ap 1:1\x*Kai yinak Tiofilas. Mɨt yapɨrwe hɨr nepei newis menmen kerek epei man metɨn ke nɨmɨn ke haiu mɨt, kerek haiu misesim.  
\v 2 \x * \xo 1:2 \xt Jo 15:27\x*Hɨr newis menmen kerek mɨt nɨpaa ninɨn epei nɨr menmen im newepyapɨrem hɨr netpaiyem.  
\v 3 Mɨtɨk iuwe, hi Luk hi hertei werek menmen yapɨrwe epei mekrit man ere in. Te hi han kitet hɨram yaaim hi hewisut tɨwei ik ek hetput menmen werek werek epei man.  
\v 4 Hi hɨrɨakem te ti ertei menmen werek werek kerek nɨpaa hɨr mɨt epei netpiyem.   
\s1 Ensel ke God katɨp Sekaraia hɨrak kakine nɨkan niuk mɨrak Jon  
\p
\v 5 \x * \xo 1:5 \xt 1Kro 24:10\x*Nɨpaa me wɨ mɨtɨk King Herot hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt ne provins Judia, mɨtɨk pris niuk mɨrak Sekaraia kepu. Hɨrak ke weiwɨk me pris niuk mɨr Abaisa. Hɨrak mɨte pɨrak niuk mɨre Ilisabet, hɨre pe weiwɨk ham me pris han. Hɨr nepenyerer ne maam nɨpu kiutɨp Eron.  
\v 6 Hɨrak ketikerep nau werek werek nises God. Hɨr nises hɨm me Mɨtɨk Iuwe God werek werek nɨpaa hɨrak kewet Moses em.  
\v 7 Hɨr ap nine nɨkerek nei au nentar Ilisabet hɨre enu tenmɨn (o rumaa). Hɨre wetike Sekaraia epei enun ne mɨt.  
\v 8 Wɨ ham Sekaraia wen kɨrɨak menmen kɨre mɨtɨk pris keit wɨnak ke God. Hɨrak weiwɨk mɨrak hɨram wɨ mɨr te hɨr nanwensi kuri nanwet God em.  
\v 9 \x * \xo 1:9 \xt Eks 30:7\x*Hɨrak kɨrɨakem kentar hɨr nises menmen nɨpaa mɨt pris netpim hɨr neretɨt satu God kehimɨtanek hɨrak kakno kakɨkre wɨnak iuwe ke God hɨrak kaktenen si keiyɨm kakɨsi kuri tɨwei mamɨntar kɨnaan newenɨpi God neriuwerem. Hɨrak ken en kesi kuri tɨwei.  
\v 10 Hɨrak kesi kuri tɨwei, mɨt yapɨrwe ne Isrel nererik nau wit eik nitehi God menmen.  
\v 11 Hɨrak keit nɨmɨn en, mɨtɨk ensel keke wit ke Mɨtɨk Iuwe God kan kerp kenke ken his yaaim me kɨnaan kerek Sekaraia kewis menmen mɨnɨn mɨre kuri tɨwei hɨram mɨwaai menterim. Hɨrak kewepyapɨr hɨrekes te Sekaraia kɨrek.  
\v 12 Mɨtɨk Sekaraia kɨrek, hɨrak han kepɨrpɨr hɨrak kɨnaain,  
\v 13 te mɨtɨk ensel ketpɨwek kar ik: “Sekaraia, ti ap hɨnapen au emɨt! God kemtau menmen ti epei hitɨwekhiyem, te mɨte pit Ilisabet tewen wawine nɨkan hɨrak kei. Yi yaiwisɨwek niuk mɨrak Jon.  
\v 14 Ti etike mɨte pit han yaaik eiyu. Mɨt yapɨrwe nanɨrek hɨr han yaaik nanɨntar miye hɨre winaak.  
\v 15 \x * \xo 1:15 \xt Nam 6:3\x*Hɨrak maain God han kitet hɨrak kakre mɨtɨk iuwe kakinɨn mɨt han nisesik. Hɨrak ap te kakɨm tɨpar wain o tɨpar si enum au emɨt! Me wɨ miye winaak wen au, God Hɨmɨn Yaaik kaku kakɨkre han kɨrak kakneisesik.  
\v 16 Hɨrak te kakɨkaap mɨt yapɨrwe ne Isrel nanweikɨn sip nanwet menmen enum hɨr pɨke nanises hɨm me God kɨr.  
\v 17 \x * \xo 1:17 \xt Mt 17:11-13; Mal 3:1, 4:5-6\x*Hɨrak kakinɨn mɨtɨk iuwe kakno kakrer wit wit kaktɨp hɨm me God kakriuwe menmen iuwe kakri han ke mɨt kakɨr nɨpaa mɨtɨk Ilaija ketpim. Hɨrak kakɨkaap haairer nantike nɨkerek nɨr nanu han kiutɨp. Hɨrak kakweikɨn mɨt enun nises menmen enum te hɨr pɨke nanises menmen mɨt yaain nisesim. Hɨrak kakɨkaap mɨt nanises mɨtɨk iuwe, hɨr nanu naanmeriyɨwek hɨrak kaknen kaktorhis.”   
\p
\v 18 \x * \xo 1:18 \xt Jen 18:11\x*Mɨtɨk ensel katɨp epei au, mɨtɨk Sekaraia kitɨwekhi kar ik: “Harkeik te hi ertei menmen im ti hetpewem hɨram werek? Hi epei enuk he mɨtɨk te mɨte pai hɨre epei enu we mɨte.”  
\v 19 \x * \xo 1:19 \xt Dan 8:16, 9:21; Hi 1:14\x*Hɨrak ensel kewenhi ketpɨwek, “Hi ensel Gebriel hi herp ninaan me God hɨrɨak menmen mɨrak. Hɨrak keriuweta hi han hetput hɨm yaaim im e.  
\v 20 \x * \xo 1:20 \xt Lu 1:45\x*In ek ti ap atɨp hɨm mei taau ere wɨ menmen mamnen hi epei hetputem hentar ti ap han kitet hɨm mai. Ti ap atɨp hɨm mei ere wɨ me menmen im God kehimɨtanem hɨram mamnen.”   
\p
\v 21 Ensel ketpɨwek menmen, mɨt wen nemerɨr Sekaraia keit nɨmɨn en hɨr nanɨrtei kenmak te hɨrak kepeit wɨnak iuwe ke God.  
\v 22 Sekaraia ketpaan kan, hɨrak ap ketpor, te hɨr nertei hɨrak epei kepu kɨtyak kɨr menmen keit wɨnak nɨmɨn en. Hɨrak ap kaktɨp hɨm mei miutɨp te hɨrak kewɨr his ketpor keriuwerem.  
\v 23 Wɨ hɨrak kɨrɨak menmen kekre wɨnak ke God epei au, mɨtɨk Sekaraia pɨke ken wɨnak kɨrak.   
\p
\v 24 Maain wɨ ham mɨte pɨrak Ilisabet wetu, te hɨre ap wɨnaaiwɨr wɨnak wenke hispɨnak (5) ere hɨre tu iuwe miyapɨr nertei hɨre wetu. Hɨre watɨp,  
\v 25 \x * \xo 1:25 \xt Jen 30:23\x*“In ek Mɨtɨk Iuwe God kekepa mar im. Hɨrak epei kepɨr menmen kenipa yɨnk enuk me ninaan me mɨt miyapɨr hentar nɨpaa hi hine nɨkerek au.”   
\s1 Ensel ke God katɨp mɨte Maria maain hɨre wawine Jisas  
\p
\v 26 Me wenke kar hispɨnak kiutɨp (6) mɨte Ilisabet wepɨtu, God keriuwet ensel Gebriel ken wit niuk mɨrak Nasaret keit provins Galili.  
\v 27 \x * \xo 1:27 \xt Mt 1:16, 18; Lu 2:5\x*Hɨrak kaktɨp mɨte nɨhan niuk mɨre Maria. Haai kɨre kehimɨtenep wautike mɨtɨk niuk mɨrak Josep, hɨrak nepenyek ke maam nɨpu kɨr Devit.  
\v 28 Ensel ke God kan kɨrep ketpɨwe kar ik: “Ti han yaaik ehu. Han yaaik ke God kau ketikewit. Hɨrak God ketikewit kakrekyut yaaim.”  
\v 29 Mɨte Maria wemtau hɨm im kerek ensel ketpim te hɨre han kekrit han kitet war ik: “Kenmak hɨrak ketpo kar ik?”  
\v 30 Te ensel ketpɨwe, “Ti ap enapen Maria. God han yaaik keriuwit kakrekyut yaaim im e.  
\v 31 \x * \xo 1:31 \xt Ais 7:14; Mt 1:21-23\x*Maain ti ehɨtu te ti eine nɨkan, ti ewis niuk mɨrak Jisas.   
\q1
\v 32 \x * \xo 1:32 \xt Ais 9:7; 2Sml 7:12, 13, 16; Dan 7:14; Mai 4:7\x*“Hɨrak kakre Mɨtɨk Iuwe mɨt nanɨnewek Nɨkan ke God hɨrak Mɨtɨk Iuwe. God kakrɨakek kakre Mɨtɨk Iuwe naanmamre mɨt kakre nɨpaa maam kɨrak Devit.  
\v 33 Hɨrak naanmamre mɨt ne Isrel kerek hɨr nepenyerer ne mɨtɨk Jekop kerek nɨpaa enum eik hɨrak kepu. Hɨrak naanmamre mɨt hɨrak kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik. Menmen mɨrak ap te mamesi taau.”   
\p
\v 34 Mɨte Maria watɨp ensel ke God war ik: “Hi ap hɨwaai hetike mɨtɨk hak au. Mamɨrkeik te hi ahɨtu?”   
\p
\v 35 \x * \xo 1:35 \xt Mt 1:20\x*Ensel ke God kewenep ketpɨwe,  
\q1 “God Hɨmɨn Yaaik kaknen kaku kakɨnterit kakriuwe menmen iuwe me God. Mɨt nankinaak hɨrak Nɨkan yaaik ke God nanɨntar God Hɨmɨn Yaaik kewis nɨkan yaaik ik kekre tu kit maain ti einaak.   
\p
\v 36 “Ti han kitet menmen God kɨrɨak wekeni pit Ilisabet em. Mɨt nɨpaa natɨp hɨre enu tenmɨn (o rumaa) ap te wawine nɨkerek au. Te hɨre hɨrehes weriuwet wenke hispɨnak kiutɨp (6) hɨre nɨkan kewiye. Te hɨre epei we mɨte.  
\v 37 \x * \xo 1:37 \xt Jen 18:14\x*Ap te menmen mei miutɨp te God ap kakrɨakem taau.”   
\p
\v 38 Maria watɨp, “Hi hɨre mɨte hanhan hises menmen God hanhan kakrɨakem, te menmen mamnen mamɨr ke ti epei hetpim.” Hɨre watɨp epei au, Ensel ke God kɨnaiwɨrep ken.   
\s1 Maria wen wɨr Ilisabet wetikerep nau en  
\p
\v 39 Ensel ke God kɨnaiwɨrep, wɨ ham kike Maria wemani menmen wekrit waswas wen wit menep mɨniu (o neiyɨp) yapɨrwe me provins Judia.  
\v 40 Hɨre wen wɨnak ke mɨtɨk Sekaraia, hɨre watɨp Ilisabet, “Ti yaaip.”  
\v 41 \x * \xo 1:41 \xt Lu 1:15\x*Ilisabet wemtau Maria watɨp hɨre yaaip te nɨkan kekre tu kehɨn kekrerep. God Hɨmɨn Yaaik kau kekre han ke Ilisabet keneisesye,  
\v 42 \x * \xo 1:42 \xt Diu 28:4\x*te hɨre watɨp weriuwe hɨm iuwe, “God kakrekyut ti han yaaik ehinɨn miyapɨr han. God kakrɨak yaaim ke nɨkan ti ehinaak.  
\v 43 Hi mɨte weiniye te hi han yaaik menmen iuwe im man hi, te Mɨtɨk Iuwe God miye pɨrak wan wɨra.  
\v 44 Hi hemtau hɨm mit epei au, te nɨkan kekre tu kai han yaaik kehɨn.  
\v 45 \x * \xo 1:45 \xt Lu 1:20\x*Ti han yaaik iuwe hentar ti hises hɨm kerek God ketpim. Maain God kakrɨak menmen hɨrak nɨpaa ketputem.”   
\s1 Maria wine henye wentar hɨre han yaaik weriuwe God  
\p
\v 46 \x * \xo 1:46 \xt 1Sml 2:1-10\x*Maria watɨp,  
\q1 “Hi han kai yaaik ewenɨpi niuk me Mɨtɨk Iuwe God.  
\v 47 Hi han yaaik hentar maain God kakɨkepa kaktauhis. Hi mɨte hɨrɨak menmen mɨrak hi enu weiniye,  
\v 48 \x * \xo 1:48 \xt Lu 1:25, 11:27\x*te hɨrak hanhan keriuwa. Te in ek ere maain mɨt yapɨrwe nantɨp God kerekya hi han yaaik iuwe,  
\v 49 hentar menmen iuwe hɨrak kerekyewem. Niuk mɨrak yaaim iuwe.  
\v 50 \x * \xo 1:50 \xt Sam 103:13, 17\x*Hɨrak hanhan keriuwe mɨt kerek hɨr nisesik newenɨpiyek, me mɨt nɨpaa ein nepu ere in.  
\v 51 \x * \xo 1:51 \xt 2Sml 22:28\x*Hɨrak kɨrɨak menmen keriuwe menmen mɨrak iuwe, hɨrak keiyɨm kepɨr mɨt kerek enun hanhan hɨras nɨrɨak menmen mɨr enum hɨr nen.  
\v 52 \x * \xo 1:52 \xt Jop 12:19, 5:11; Sam 147:6\x*Hɨrak kepɨr mɨt iuwe naanmɨpre mɨt, hɨrak kewisi hɨr nau weinɨm, te hɨrak kewis mɨt weinɨn hɨr nɨre iuwe.  
\v 53 \x * \xo 1:53 \xt 1Sml 2:5; Sam 34:10, 107:9\x*Hɨrak epei kewet mɨt enun nau weinɨm nɨnpɨ maan kewetɨr menmen wɨsenum ere tu iuwe, te hɨrak keriuwet mɨt netenen menmen yapɨrwe ne his nen.  
\v 54 \x * \xo 1:54 \xt Ais 41:8; Sam 98:3\x*Hɨrak kises hɨm kerek nɨpaa katɨp maamrer naiu yem. Hɨrak kan kakɨkaap mɨt nɨrak ne wit Isrel.  
\v 55 \x * \xo 1:55 \xt Mai 7:20; Jen 17:7, 18:18, 22:17\x*Hɨrak han kitet keriuwe Ebraham nɨpaa kau tɨ ketike nepenyerer in ek nepu tɨ. Hɨrak kerekyor yaaim tipmain tipmain enum eik, kar ke nɨpaa hɨrak ketpim.”   
\p
\v 56 Hɨre watɨp menmen im epei au, mɨte Maria wau wetike Ilisabet ere wenke wikak. Maain wenke wikak epei man men, hɨre pɨke wen wit kɨre eik.   
\s1 Ilisabet wine nɨkan Jon  
\p
\v 57 Wɨ epei man te mɨte Ilisabet weteiknen, hɨre wine nɨkan.  
\v 58 Mɨt nɨre nau menep netikerep hɨr netike paaprer nɨre nemtau God kerekyɨwe yaaim hɨre wine nɨkan te hɨr nan nɨrep han yaaik netikerep.  
\v 59 \x * \xo 1:59 \xt Jen 17:12; Lev 12:3; Lu 2:21\x*Maain nɨkan kɨre kepu wɨ hispɨnak wikak (8), hɨr nerekir yɨnk kɨrak, hɨr nanwis niuk mɨrak Sekaraia kakrerɨr haai kɨrak.  
\v 60 \x * \xo 1:60 \xt Lu 1:13\x*Te miye pɨrak watɨp, “Au, hi ewis niuk mɨrak Jon.”  
\v 61 Te hɨr netpɨwe, “Ap te paap o tete o keimɨn niuk mɨrak mar em te ti ewisɨk kakrerim taau!”  
\v 62 Te hɨr natɨp nitehi haai kɨrak neriuwe his main main, “Ti ewis niuk me nɨkan ik ek kakrar keimɨn?”  
\v 63 Hɨrak Sekaraia kitorhi nanwetɨwek tɨwei te kakwis niuk mamwik. Hɨr newetɨwekem te hɨrak kewis menmen im mewim: “Niuk mɨrak Jon.”  
\v 64 Hɨr wen han kekrit natɨp me menmen im, Sekaraia han kewep katɨp kewenɨpi niuk me God.  
\v 65 Te mɨt netikerek nau menep hɨr nepɨrpɨr te hɨm me menmen im men merer wit wit meit mɨniu (o neiyɨp) me Judia.  
\v 66 Te neimɨn kerek nemtewem hɨr han kitetim nitehiyan, “Te nɨkan ik e maain kakrɨak mekam?” Mɨt nertei God kau ketikerek kewetɨwek menmen mɨrak iuwe.   
\s1 Hɨm Sekaraia katɨp ke menmen maain mamnen  
\p
\v 67 Jon haai kɨrak Sekaraia God kewis Hɨmɨn kɨrak yaaik kekre han kɨrak te hɨrak katɨp menmen maain mamnen.  
\v 68 \x * \xo 1:68 \xt Sam 41:13, 72:18, 106:48; Lu 7:16\x*Hɨrak katɨp kar ik:  
\q1 “Haiu emrɨak menmen emwenɨpi niuk me Mɨtɨk Iuwe God ke Isrel. Hɨrak epei kan kakɨkepai haiu mɨt nɨrak haiu mamnaaiwɨr menmen enum hɨrak kaktaihis.  
\v 69 \x * \xo 1:69 \xt Sam 18:2\x*Hɨrak God kewetei Mɨtɨk Iuwe manpenuk kakɨkepai te kaktaihis, hɨrak ke weiwɨk me Devit hɨrak mɨtɨk kɨrɨak menmen me God.  
\v 70 Hɨrak keweteiyek kar ke nɨpaa enum eik hɨrak katɨp mɨt nɨrak profet menmen hɨr newisɨm mau tɨwei newepyapɨr maamrer nai yem. Hɨram matɨp menmen im.  
\v 71 \x * \xo 1:71 \xt Sam 106:10\x*God katɨp hɨrak kakɨkepai kaktaihis mamkeipɨn mɨt enun nepan hɨr han enuk nɨnaain haiu mɨt.  
\v 72 \x * \xo 1:72 \xt Jen 17:7; Lev 26:42; Sam 105:8-9, 106:45\x*Nɨpaa hɨrak katɨp maamrer nai hɨrak maain kakrekyei yaaim kakises hɨm nɨpaa hɨrak ketpim.  
\v 73-74 \x * \xo 1:73-74 \xt Jen 22:16-17; Mai 7:20\x*Nɨpaa hɨrak ketike maam kaiu Ebraham hɨrakɨt tekiyakɨt tau teit, God ketpɨwek hɨrak kakɨkaap nepenyerer nɨrak. In ek hɨrak kakises menmen nɨpaa hɨrak ketpim, hɨrak kenipai haiu mɨt in e mamkeipɨn mɨt nepan naiu te haiu ap mɨnaain au. Haiu emisesik mamrɨak menmen mɨrak.  
\v 75 \x * \xo 1:75 \xt Ta 2:12-14\x*Me wɨ yapɨrwe haiu mau tɨ ik, hɨrak kehimɨtenei haiu yaain prar prar.”  
\v 76 \x * \xo 1:76 \xt Ais 40:3; Mal 3:1; Mt 3:3\x*Sekaraia epei ketpor, hɨrak kemunaan katɨp nɨkan kɨrak kar ik:  
\q1 “Maain mɨt nantɨp ti mɨtɨk profet kerek ewepyapɨr hɨm me God iuwe kinɨn menmen yapɨrwe. Ti kerekek ehinɨn eno etɨp mɨt enɨnaaiwɨr menmen enum emɨt enmerɨr Mɨtɨk Iuwe kaknen.  
\v 77 \x * \xo 1:77 \xt Jer 31:34\x*Ti tewen atɨp haiu mɨt nɨrak ne Isrel hɨrak kakɨsak menmen enum haiu mɨrɨakem hɨrak kaktaihis.  
\v 78 \x * \xo 1:78 \xt Ais 60:1-2\x*God kɨrɨak menmen im kentar hɨrak yaaik hanhan keriuwai haiu mɨt.  
\v 79 \x * \xo 1:79 \xt Ais 9:2, 58:8; Mt 4:16\x*Mɨtɨk Iuwe kɨrak hɨrak kɨre wepni kewep kan kɨr krusai haiu mɨt ne tɨ ik te hɨrak kaknaaiwɨr wit ke God kaknen kaktɨp haiu mɨt han kaiu enuk toto metari hɨm me God kakɨtpai hɨm mɨrak yaaim. Haiu mau enum mɨnaain mami te hɨrak kaknen kakteiknai yayiwe kɨrak yaaik te haiu mamu werek werek.”   
\p
\v 80 \x * \xo 1:80 \xt Lu 2:40; Mt 3:1\x*Maain nɨkan Jon kɨniu kɨre iuwe, han kɨrak tokik ap te kɨnapen mɨt au. Hɨrak kepu wit weinɨk mɨt newi au ere maain wɨ hɨrak kewepyapɨr hɨrekes katɨp mɨt ne wit Isrel hɨm me God.   
\c 2  
\s1 Maria wine Jisas  
\r (Mt 1:18-25)  
\p
\v 1 Me wɨ keremem Ilisabet wine Jon, mɨtɨk iuwe Sisa Ogastas kesiuwe hɨm men katɨp mɨt miyapɨr nerer wit wit gavman ne Rom naanmɨpror hɨr enɨnen enwis niuk mɨr emu tɨwei.  
\v 2 Me wɨ im mɨt newisor niuk mɨr mau tɨwei, mɨtɨk iuwe Sairinias hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe gavman naanmɨpre mɨt ne provins Siria.  
\v 3 Hɨr mɨt yapɨrwe niutɨp niutɨp pɨke nen wit kɨr kerek nɨpaa maamrer nɨr ninɨn newiyen te hɨr enwis niuk mɨr mau tɨwei emɨt.  
\v 4 Mɨtɨk Josep kɨnaaiwɨr wit Nasaret keit provins Galili hɨrak ken provins Judia keit wit niuk mɨrak Betlehem kerek nɨpaa mɨtɨk iuwe Devit miye pɨrak winaak keitai en. Josep ken en kentar hɨrak hɨrekes nepenyek kei ke Devit.  
\v 5 \x * \xo 2:5 \xt Lu 1:27\x*Hɨrak ken kakwis niuk mɨrak mamtike niuk me mɨte pɨrak Maria kerek nɨpaa hɨr epei nehimɨtan te hɨr nanɨtan. Hɨre epei nɨkan kekrerep.  
\v 6-7 Hɨr neit wit Betlehem, wɨ epei man te hɨre weteiknen wawine nɨkan. Hɨre wine nɨkan kɨre iuwe mɨtɨk, hɨre weit laplap weiyɨm weweiknenik wewisɨk kekre tɨkenup iuwe kerek hɨr newet bulmakau menmen mekrerek. Hɨr newisɨk kekrerek nentar wɨnak pasenda kerek mɨt nererik nɨwaairi en nɨpaa mɨt yapɨrwe nɨpwaairi nererim te yeno meiyam ap weinɨm meit au. Mɨt nɨwaai rem nererim nenemtɨn te hɨr nen nɨwaai weisaak ke bulmakau, hɨre wine nɨkan weitai.   
\s1 Ensel hɨr natɨp mɨt naanmɨpre sipsip me mɨte wine nɨkan  
\p
\v 8 Menep wit ik kerek mɨte Maria wine nɨkan, mɨt han neit ni naanmɨpre sipsip ne wɨtaan.  
\v 9 Hɨr naanmɨpre sipsip ne wɨtaan, ensel kiutɨp ke Mɨtɨk Iuwe kewepyapɨr hɨrekes menmen iuwe me God merhɨhe mɨriusor te hɨr nɨnaain nepɨrpɨr iuwe.  
\v 10 Hɨr nepɨrpɨr iuwe, ensel ketpor kar ik: “Yi ap einaain au emɨt! Hi epei han etpi hɨm yaaim mamnip mɨt nerer wit wit han yaaik nanu.  
\v 11 Me wɨtaan ik ek mɨte wine nɨkan weit wit ke Devit niuk mɨrak Betlehem. Hɨrak mɨtɨk God kehimɨtanek hɨrak Mɨtɨk Iuwe kakɨkaap mɨt kaktorhis.  
\v 12 Menmen im hi hetpiyem mamteikni hi hemitipɨn au. Yi yayɨr nɨkan miye wenke laplap weweiknenik keriuwerem kɨwaai wewisɨk kekre tɨkenup ke bulmakau naam menmen mekrerek, hɨrak kɨwaairi.”  
\v 13 Wasenum ensel nɨre yapɨrwe ne wit ke God hɨr newepyapɨr hɨras nerp netike ensel, hɨr nine henye newenɨpi niuk me God natɨp hɨm im:   
\q1
\v 14 \x * \xo 2:14 \xt Lu 19:38\x*“Haiu hanhan yi mɨt eiwenɨpi niuk me God. Yi mɨt miyapɨr yau tɨ yi eikiyan eiyu eiyɨt eiyɨntar God han yaaik keriuwi.”   
\s1 Mɨt naanmɨpre sipsip nen nɨr Jisas  
\p
\v 15 Ensel nine henye epei au, hɨr nen nekeipnor pɨke nen wit ke God, te mɨt kerek naanmɨpre sipsip en natɨpan, “Sɨs, haiu emno wit Betlehem emɨr menmen epei man, kerek Mɨtɨk Iuwe God ketpaiyem.”  
\v 16 Te hɨr nesiukɨn nen nɨnapɨn Maria wetike Josep, hɨr nɨr nɨkan kɨwaai kekre tɨkenup.  
\v 17 \x * \xo 2:17 \xt Lu 2:10-12\x*Mɨt kerek naanmɨpre sipsip hɨr nɨrek epei au, hɨr netpor menmen ensel epei nan netporem me nɨkan ik e.  
\v 18 Mɨt yapɨrwe kerek nemtau hɨm mɨt naanmɨpre sipsip netporem, hɨr han kitet menmen im epei man.  
\v 19 \x * \xo 2:19 \xt Lu 2:51\x*Maria han kaa menmen au. Hɨre wewisɨm mekre han kɨre, hekrit hekrit hɨre han kitetim.  
\v 20 Mɨt naanmɨpre sipsip pɨke nen nɨr ein newenɨpi God natɨp hɨrak yaaik iuwe nentar menmen ensel netporem metike menmen hɨr nɨrem hɨram mar ke ensel epei netporem.   
\s1 Hɨr newis niuk me Jisas  
\p
\v 21 \x * \xo 2:21 \xt Lu 1:31, 59\x*Wɨ hispɨnak wikak (8) epei man te Maria wine nɨkan, te hɨr neiyɨk nen nerekir yɨnk kɨrak. Hɨr newis niuk mɨrak Jisas. Niuk im Ensel katɨp Maria em nɨpaa hɨre ap wepɨtu wen au.   
\s1 Simion ketike Ana nɨr Jisas keit wɨnak iuwe ke God  
\p
\v 22 \x * \xo 2:22 \xt Lev 12:1-8\x*Maain wɨ epei man te hɨm me Moses Mau tɨwei matɨp mɨte waukɨr te God kaktɨp hɨre yaaip. Me wɨ im Maria wetike Josep nɨnan Jisas neiyɨk nen wit Jerusalem newet God ek.  
\v 23 \x * \xo 2:23 \xt Eks 13:2, 12, 15\x*Hɨr nen Jerusalem newet God ek nentar hɨm nɨpaa God kewet Moses hɨrak kewisɨm mau tɨwei matɨp mar im: “Nɨkerek hɨrakɨt iuwe mɨtɨkɨt miyapɨr ninakɨt hɨr mɨt nehimɨtanet hɨrakɨt te God.”  
\v 24 \x * \xo 2:24 \xt Lev 12:8\x*Hɨr nen newet mɨtɨk pris menmen kakwet God em nises hɨm God kewet Moses em kewisɨm mau tɨwei matɨp mɨt enwet God hore nɨmanp wik o tapɨ wik wen tɨpniu.  
\v 25 \x * \xo 2:25 \xt Ais 40:1, 49:13\x*Mɨtɨk kiutɨp kau Jerusalem niuk mɨrak Simion. Hɨrak mɨtɨk yaaik kises God werek werek. Hɨrak kemerɨr Mɨtɨk God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt ne Isrel. God Hɨmɨn Yaaik kau ketikerek.  
\v 26 Hɨrak keteiknɨwek ap te kaki ere hɨrak kakɨr Mɨtɨk Iuwe Krais kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt.  
\v 27 God Hɨmɨn Yaaik kɨkɨak han kɨrak te hɨrak ken wɨnak iuwe kerek mɨt nererik newenɨpi niuk me God. Maain miye haai ne nɨkan Jisas neiyɨk nen wɨnak iuwe ke God eik e nanwet God menmen hɨm me Moses mau tɨwei metpim.  
\v 28 Simion kɨr nɨkan kɨr hɨrak kɨnanek kewenɨpi God katɨp kar ik:   
\q1
\v 29 “In ek Mɨtɨk Iuwe God ti epei hises hɨm nɨpaa ti epei hetpewem, te ti ewisa hi mɨtɨk hi hɨrɨak menmen mit, hi han yaaik hahi.  
\v 30 \x * \xo 2:30 \xt Ais 52:10; Lu 3:6; Ta 2:11\x*Hi han yaaik hahi ehɨntar hi epei hɨr Mɨtɨk ti hehimɨtanek hɨrak kakɨkaap haiu mɨt ne Isrel.  
\v 31 Ti epei hɨrɨak menmen im merp nɨmɨn me mɨt miyapɨr yapɨrwe nerer wit wit.  
\v 32 \x * \xo 2:32 \xt Ais 42:6, 49:6\x*Hɨrak kakre wepni (o yanm) kɨr kakteikɨn mɨt yayiwe, hɨrakkakteikɨn mɨt miyapɨr ap ne weiwɨk me Isrel amɨrkeim te hɨr enises hɨm me God. Hɨrak Mɨtɨk Iuwe kakinɨn naanmampre haiu mɨt ne Isrel, te mɨt miyapɨr nerer wit wit hɨr nantɨp nanɨr ik: ‘God epei kɨrɨak menmen yaaim.’”   
\p
\v 33 Josep ketike Jisas miye pɨrak hɨr nemtau menmen Simion katɨp me nɨkan te hɨr nepɨrpɨr han kitetim.  
\v 34 \x * \xo 2:34 \xt Ais 8:14; Mt 21:42-44; 1Ko 1:23; 1Pi 2:8\x*Hɨr nepɨrpɨr, Simion kitehi God kakrekyor yaaim katɨp Maria miye pe Jisas kar ik:  
\q1 “God kehimɨtan Nɨkan ik e kaknip mɨt han yapɨrwe ne Isrel nanɨwaank nanɨt. Mɨt han yapɨrwe au, God kaktorhis nanu werek. Hɨrak kɨre Mɨtɨk God kakteikɨn mɨt han kɨrak keriuwerek te mɨt yapɨrwe hɨr nantikerek nanɨnehan nanweikɨn sip nanwetɨwek.  
\v 35 Te hɨrak kakwepyapɨr menmen mɨt han kitetim. Maain menmen enum mamɨr ke mɨt newɨr yipo nenep mɨtɨk, mɨt nanrekyɨwek enum mamrekir han kit te mamwetit han enuk.”   
\p
\v 36 Mɨte piutɨp niuk mɨre Ana hɨre wepu en. Hɨre mɨte profet hɨre wewepyapɨr hɨm me God. Hɨre nɨki pe mɨtɨk Fanyuel, hɨrak ke weiwɨk me maam nɨpu kɨrak Asa. Hɨre we mɨte enu, hɨre wepu wetike mɨtɨk kɨre tito mar hispɨnak wik (7).  
\v 37 \x * \xo 2:37 \xt 1Ti 5:5\x*Maain tito mar hispɨnak wik (7) epei au, hɨrak kaa te nɨpaa ere in 84 tito epei men, hɨre wepu weiniye. Wɨtaan wanewik hɨre wewenɨpi niuk me God, hɨre wepu menep wɨnak iuwe ke God wɨnaiwɨrek au. Me wɨ ham hɨre nɨnpɨ maau wepu, hɨre watɨp God menmen.  
\v 38 \x * \xo 2:38 \xt Ais 52:9\x*Josep ketike Jisas miye Maria hɨr wen nepu wɨnak iuwe ke God newet God menmen, mɨte ip e wan wewenɨpi niuk me God wepɨr ke Simion kewenɨpiyek. Hɨre watɨp mɨt neit Jerusalem kerek hɨr nemeriyɨwek kaknen kakɨkaap mɨt ne Isrel hɨre wetpor me nɨkan ik e.   
\s1 Josep ketike Maria neithis Jisas pɨke nen wit Nasaret  
\p
\v 39 \x * \xo 2:39 \xt Mt 2:23\x*Hɨr nɨrɨak menmen hɨm me Moses matɨp hɨr nanisesim epei au, hɨr pɨke nen provins Galili hɨr nau wit kɨr Nasaret.  
\v 40 \x * \xo 2:40 \xt Lu 1:80, 2:52\x*Nɨkan kɨniu kɨre iuwe hɨrak manpenuk kepu hɨrak kertei menmen werek werek wɨsenum God kerekyɨwek yaaim.   
\s1 Nɨkan Jisas kepu wɨnak iuwe ke God keit wit Jerusalem kitehi mɨt iuwe menmen.  
\p
\v 41 \x * \xo 2:41 \xt Eks 12:24-27, 23:14-17; Diu 16:1-8\x*Tito miutɨp miutɨp miye haai ne Jisas nen wit Jerusalem me wɨ Pasova kerek mɨt ne Isrel nererik naam menmen han tewenɨn wɨ God kenep mɨt ne Isip te hɨr au, hɨrak keriyei nɨnaaiwɨr Isip.  
\v 42 Maain Jisas hɨrak 12 tito epei au, hɨrak ketike miye haai nen Jerusalem nises menmen me wɨ Pasova mar ke nɨpaa hɨr nɨrɨakem.  
\v 43 \x * \xo 2:43 \xt Eks 12:18\x*Wɨ me Pasova epei au, hɨr pɨke nanɨno, te Jisas wen kepeit wit Jerusalem. Te Josep ketike Jisas miye pɨrak au netariyek.  
\v 44 Hɨr han kitet hɨrak epei kinɨn ken ketike mɨt nɨr han te hɨr nen ere wɨtaan. Wɨtaan, hɨr nɨnetnɨwek nitet mɨt nɨr ne wit eik o paaprer nɨrak te hɨr ap nɨnapɨnek au.  
\v 45 Te hɨr pɨke nen Jerusalem nen nɨnetnɨwek neit en.  
\v 46 Jisas hɨrak kepeit wit Jerusalem ere wɨ wikak, hɨr nɨnapɨnek keit wɨnak iuwe ke God kau ketike mɨt iuwe nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em. Hɨrak kemtau hɨm mɨr hɨrak kitorhi menmen.  
\v 47 Hɨr mɨt kerek nemtau menmen hɨrak kewenhiyem kerteiyem hɨr han kekrit natɨp hɨrak nɨkan kertei iuwe.  
\v 48 Miye haai nɨrak nɨrek, hɨr han kekrit. Te miye pɨrak witɨwekhi war ik: “Nɨkan kai, ti henmak te ti herekyawɨr menmen mar im: Haai kit ketikewa hawɨr wɨnwetnut wɨkɨt. Hawɨr wɨkɨt ere hawɨr wɨnepnit.”  
\v 49 \x * \xo 2:49 \xt Jo 2:16\x*Hɨrak kewenhi ketpor kar ik: “Yi yenmak te yi yɨnyetno? Yi yepɨtari hi ehises menmen me Haai kai heit wɨnak kɨrak au a?”  
\v 50 Hɨr ap nertei mekam hɨrak katɨp hɨram me Haai kɨrak God.  
\v 51 \x * \xo 2:51 \xt Lu 2:19\x*Hɨrak ketpor epei au, hɨrak ketikeri nen wit Nasaret, hɨrak kises hɨm mɨr. Te miye pɨrak wemi han hɨm mɨrak mekre han kɨre.  
\v 52 \x * \xo 2:52 \xt 1Sml 2:26; Pro 3:4; Lu 1:80\x*Maain Jisas kɨre iuwe hɨrak manpenuk enuk keit hɨrak kertei wɨsenum. God ketike mɨt nau tɨ hɨr han yaaik neriuwerek.   
\c 3  
\s1 Mɨtɨk Jon Baptais kerek kɨkɨr mɨt hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God  
\r (Mt 3:1-12; Mk 1:2-8; Jo 1:19-28)  
\p
\v 1 Tito hiswiyen hispɨnak (15) epei men me Taibirias Sisa hɨrak kerekek naanmɨpre mɨt nau tɨ ik. Me wɨ im mɨtɨk iuwe Pontias Pailat naanmɨpre mɨt ne provins Judia, mɨtɨk iuwe King Herot naanmɨpre mɨt nau provins Galili. Nɨkik kɨrak Filip naanmɨpre mɨt nau provins wik niuk mɨrakɨt Ituria ketike Trakonaitas. Mɨtɨk iuwe Laisenias naanmɨpre Abilini.  
\v 2 \x * \xo 3:2 \xt Lu 1:80\x*Mɨtɨk Anas ketike Kaiapas hɨrakɨt wik naanmɨpre mɨt pris han neit wɨnak iuwe ke God keit Jerusalem. Me wɨ im em Sekaraia nɨkan kɨrak Jon keit wit weinɨk mɨt ap newi. Me wɨ im God ketpɨwek kewetɨwek hɨm mɨrak.  
\v 3 \x * \xo 3:3 \xt Ap 13:24; 19:4\x*Epei au Jon ken kerer wit wit menep mani Jodan. Hɨrak kewepyapɨr hɨm katɨp mɨt enweikɨn sip enwet menmen enum te hɨrak kakɨkɨri nanriuwe tɨpar te God kakɨsak menmen enum mɨr mamno.  
\v 4 \x * \xo 3:4 \xt Ais 40:3-5\x*Menmen im epei man mar nɨpaa mɨtɨk Aisaia hɨrak kewepyapɨr hɨm me God hɨrak kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp mɨt neweikɨn sip newet menmen enum hɨram mɨre mɨt newep yayiwe. Hɨram matɨp mar ik:  
\q1 “Mɨtɨk keit wit weinɨk mɨt ap newik hɨrak kɨnap katɨp, ‘Yi einetɨt yayiwe ke Mɨtɨk Iuwe yi eirɨakek yaaik akɨrak te hɨrak kakisesim werek.   
\q1
\v 5 Yi eiwep tɨ mɨtɨt eiwɨr meri emwapɨn kerek kɨnatɨn keit ek ere ekɨrak. Yayiwe kerek keweikɨn yi eirɨakem ere ekɨrak te yayiwe kerek keweikɨn o hei mekrerek, yi eirɨakem ere emɨram.   
\q1
\v 6 \x * \xo 3:6 \xt Lu 2:30-31; Ta 2:11\x*Mɨt miyapɨr nerer wit wit nanɨr mɨtɨk kerek God kehimɨtanek hɨrak kakɨkaap haiu mɨt kaktaihis.’”   
\p
\v 7 \x * \xo 3:7 \xt Mt 12:34, 23:33\x*Hɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe nan nɨr Jon te hɨrak kakɨkɨri. Hɨrak keneri ketpor, “Yi mɨt enun yɨre manpen o yenmik yi yewisesik. Keimɨn ketpi yi einen hi akɨri te yi eirɨr einopɨn eikeipɨn menmen enum God kakrɨakem maain mamnen a?  
\v 8 \x * \xo 3:8 \xt Jo 8:33, 39\x*Yi eiyinɨn eirɨak menmen te hɨram mamteikɨn mɨt yi epei yeweikɨn sip yewet menmen enum nɨpaa yi yɨrɨakem. Te yi ap yaitɨpan yayɨr ik: ‘Haiu mɨt in hɨrak Ebraham hɨrak maam nɨpu kaiu, te haiu ap mamweikɨn sip mamwet menmen enum au. Haiu mɨre mɨt nɨrak, te maain God kaktaihis.’ Menmen im taau! Hi hetpi. God hɨrak kakweikɨn nan im kakrɨakem mamɨr ke nepenyerer ne Ebraham mamɨkrehɨri yi mɨt enun.  
\v 9 \x * \xo 3:9 \xt Mt 7:19; Jo 15:6\x*In ek hɨne ke yerepɨ epei kɨwaai menep nu nekenpɨ te God kakremir nu ham kerek ap mine nɨkim yaaim, nɨman mamwen te mɨt nɨrak hɨr nanwɨrem mamɨkre si. Yi mɨt in yi yɨre nu ap mine nɨkim au!”  
\v 10 Hɨrak ketpor kar ik, mɨt yapɨrwe nitɨwekhi, “Te haiu mamrɨak mekam te mamteikɨn haiu meweikɨn sip mewet menmen enum?”  
\v 11 Jon hɨrak ketpor, “Keimɨn kerek naanmɨpre sak wik, hɨrak ektike keimɨn kerekek au, hɨrakɨt etwepim etwetakɨt. O keimɨn hɨrak ketenen menmen yapɨrwe ekwet keimɨn hɨrak menmen au rek.”  
\v 12 \x * \xo 3:12 \xt Lu 7:29\x*Mɨt han kerek nari pewek me mɨt nanwet gavman em hɨr nan nɨr Jon te hɨrak kakɨri te hɨr nitɨwekhi, “Mɨtɨk tisa, haiu mamrɨak mekam?”  
\v 13 Hɨrak ketpor, “Yi eiyɨt pewek empar kerek mɨt ne gavman epei netpim. Yi ap eiyinɨnem eiri meiyam au emɨt!”  
\v 14 Mɨt ne Ami nitɨwekhi, “Haiu mamrɨak mekam?” Hɨrak ketpor, “Yi ap einep mɨt eiri menmen mɨr au emɨt! Yi ap eisiuwe hɨm weinɨm au emɨt! Yi han yaaik eiyu eiriuwe menmen mɨt iuwe newetiyem.”   
\p
\v 15 Mɨt miyapɨr yapɨrwe han kekrit, te hɨr mɨt nitehi nekre han kɨr nar ik: “Jon hɨrak Mɨtɨk Iuwe krais kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt o au?”  
\v 16 \x * \xo 3:16 \xt Ap 13:25\x*Te mɨtɨk Jon ketpor yapɨrwe, “Hi hɨkri heriuwe tɨpar kerem em. Te hɨrak mɨtɨk kerek wɨsenuk kinɨna maain kakɨkaru kaknen hɨrak yaaik kɨre Mɨtɨk Iuwe, hi au hɨre mɨtɨk weinɨk. Hi ap werek hɨrɨak menmen mɨrak kiutɨp taau. Maain hɨrak kaknen hɨrak kakwis God Hɨmɨn Yaaik kaku han ki kakre si hɨrak si tatɨm menmen enum mi ere yi yaain.  
\v 17 Hɨrak kɨre mɨtɨk keses rais mekre sar. Hɨrak kesesim epei au, hɨrak kaktenwewim hɨram haas mɨram mamnopɨn hɨrak kakɨt rais kakwisɨm mamɨkre wɨnak. Hɨrak kakwisɨm mamɨkre wɨnak, hɨrak kakripep haas kakwɨrem mamɨkre si hɨram mamɨrhɨhe ap te mami au.”   
\p
\v 18 Jon katɨp hɨm ham me kakɨkɨakyor han kɨr me wɨ hɨrak kewepyapɨr hɨm yaaim me God.   
\s1 Mɨtɨk iuwe King Herot kewis Jon kekre wɨnak enuk  
\p
\v 19 \x * \xo 3:19 \xt Mt 14:3-4; Mk 6:17-18\x*Maain Jon katɨp kene mɨtɨk ke gavman King Herot kentar hɨrak keit Herodia, mɨte pe nɨkik kɨrak. Hɨrak kenerek kenterik ketike menmen ham enum hɨrak kɨrɨakem.  
\v 20 Te Herot pɨke kɨrɨak menmen enum. Hɨrak kewis Jon kekre wɨnak enuk.   
\s1 Jon kɨkɨr Jisas keriuwe tɨpar  
\r (Mt 3:13-17; Mk 1:9-11)  
\p
\v 21 Herot kewis Jon kekre wɨnak enuk wen au, Jon kɨkɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe. Hɨrak kɨkɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe epei au, Jisas kan te Jon kɨkɨrek ketikeri. Hɨrak Jisas wen kitehi God menmen, te nepni hɨremes mewep mɨre weipɨr.  
\v 22 \x * \xo 3:22 \xt Mt 17:5; Lu 9:35; Jo 1:32; 2Pi 1:17\x*Nepni hɨremes mewep mɨre weipɨr, God Hɨmɨn Yaaik keke nepni kan keweikɨnhis kɨre hore tapɨ hɨrak kenterik. God katɨp hɨm iuwe mekiuwe man matɨp mar im: “Ti Nɨkan kai yaaik. Hi han yaaik wɨsenuk heriuwit.”   
\s1 Niuk me maamrer ne weiwɨk me Jisas  
\r (Mt 1:1-17)  
\p
\v 23 \x * \xo 3:23 \xt Lu 4:22; Jo 6:42\x*Me wɨ Jisas kekrit kɨrɨak menmen mɨrak, hɨrak kepu tito mar 30. Mɨt miyapɨr han kitet Josep kine Jisas, te hɨrak au. God kerekek. Im em hɨram niuk me maamrer ne weiwɨk mɨrak:  
\q1 Hilai nɨpaa kine Josep.   
\q1
\v 24 Matat kine Hilai.  
\q1 Livai kine Matat.  
\q1 Melkai kine Livai.  
\q1 Janai kine Melkai.  
\q1 Josep kine Janai.   
\q1
\v 25 Matataias kine Josep.  
\q1 Emos kine Matataias.  
\q1 Neam kine Emos.  
\q1 Eslai kine Neam.  
\q1 Nagai kine Eslai.  
\q1 Meat kine Nagai.   
\q1
\v 26 Matataias kine Meat.  
\q1 Semen kine Matataias.  
\q1 Josek kine Semen.  
\q1 Joda kine Josek.   
\q1
\v 27 \x * \xo 3:27 \xt 1Kro 3:17, 19; Esr 3:2\x*Joanan kine Joda.  
\q1 Resa kine Joanan.  
\q1 Serababel kine Resa.  
\q1 Sialtiel kine Serababel.  
\q1 Nerai kine Sialtiel.   
\q1
\v 28 Melkai kine Nerai.  
\q1 Edai kine Melkai.  
\q1 Kosam kine Edai.  
\q1 Elmadam kine Kosam.  
\q1 Ea kine Elmadam.   
\q1
\v 29 Josua kine Ea.  
\q1 Jorim kine Josua.  
\q1 Eliesa kine Josua.  
\q1 Jorim kine Eliesa.  
\q1 Matat kine Jorim.  
\q1 Livai kine Matat.   
\q1
\v 30 Simion kine Livai.  
\q1 Juda kine Simion.  
\q1 Josep kine Juda.  
\q1 Jonam kine Josep.  
\q1 Elaiakim kine Jonam.   
\q1
\v 31 \x * \xo 3:31 \xt 2Sml 5:14\x*Melia kine Elaiakim.  
\q1 Mena kine Melia.  
\q1 Matata kine Mena.  
\q1 Netan kine Matata.  
\q1 Devit kine Netan.   
\q1
\v 32 \x * \xo 3:32 \xt 1Sml 16:1, 13; Rut 4:17-22\x*Jesi kine Devit.  
\q1 Obet kine Jesi.  
\q1 Boas kine Obet.  
\q1 Salmon kine Boas.  
\q1 Nason kine Salmon.   
\q1
\v 33 \x * \xo 3:33 \xt Jen 29:35\x*Aminadap kine Nason.  
\q1 Admin kine Aminadap.  
\q1 Anai kine Admin.  
\q1 Hesron kine Anai.  
\q1 Peres kine Hesron.  
\q1 Juda kine Peres.   
\q1
\v 34 \x * \xo 3:34 \xt Jen 21:3, 25:26\x*Jekop kine Juda.  
\q1 Aisak kine Jekop.  
\q1 Ebraham kine Aisak.  
\q1 Tera kine Ebraham.  
\q1 Neho kine Tera.   
\q1
\v 35 Serak kine Neho.  
\q1 Riyu kine Serak.  
\q1 Pelek kine Riyu.  
\q1 Iba kine Pelek.  
\q1 Sila kine Iba.   
\q1
\v 36 \x * \xo 3:36 \xt Jen 11:10-26\x*Kenan kine Sila.  
\q1 Afaksat kine Kenan.  
\q1 Sem kine Afaksat.  
\q1 Noa kine Sem.  
\q1 Lemek kine Noa.  
\q1 Metusala kine Lemek.   
\q1
\v 37 Inok kine Metusala.  
\q1 Jeret kine Inok.  
\q1 Mahalalil kine Jerot.  
\q1 Kenan kine Mahalalil.   
\q1
\v 38 \x * \xo 3:38 \xt Jen 4:25–5:32\x*Inos kine Kenan.  
\q1 Set kine Inos.  
\q1 Adam kine Set.  
\q1 God kerekek kime Adam.   
\c 4  
\s1 Seten kari han ke Jisas  
\r (Mt 4:1-11; Mk 1:12-13)  
\p
\v 1 God Hɨmɨn Yaaik hɨrak kɨkɨak Jisas han kɨrak te keneisesik hɨrak kɨnaaiwɨr mani Jodan. Hɨrak keriyaak ken yaank weinɨk mɨt ap newi.  
\v 2 \x * \xo 4:2 \xt Hi 4:15\x*Hɨrak kepu en wɨ mar 40, Seten kari han kɨrak. Hɨrak ap kaam menmen mei kises wɨ kerek hɨrak kepu wit weinɨk ek au. Me wɨ yapɨrwe em, hɨrak nɨnpɨ maak.  
\v 3 Hɨrak nɨnpɨ maak kepu en wɨ mar 40, te Seten ketpɨwek kar ik: “Ti Nɨkan ke God te ti etɨp nan ik ekweikɨn ekre bret.”   
\p
\v 4 \x * \xo 4:4 \xt Diu 8:3\x*Jisas ketpɨwek, “Hɨm me God mau tɨwei matɨp, ‘Mɨtɨk kaku werek te hɨrak ap kakɨm menmen metike tɨpar weinɨm keremem au.’”   
\p
\v 5 Epei au Seten keriyaak keiyɨk ken mɨniu (o neiyɨp) iuwe kau niu ein, waswas hɨrak keteiknɨwek tɨ kerer wit wit mɨt newiyen.  
\v 6 \x * \xo 4:6 \xt Mt 28:18\x*Hɨrak ketpɨwek kar ik: “Hi awetut wit im yapɨrwe metike menmen mɨr iuwe ti naanmamrewem te ti ehɨt niuk mit iuwe. Nɨpaa God kewetewem te hi han kai hi ewet mɨtɨk kerek hi hanhanek ewetɨwekem.  
\v 7 Ti ewen ninɨp hitehɨr ewenaunɨpi hi iuwe te hi ewetutem.”  
\v 8 \x * \xo 4:8 \xt Diu 6:13-14\x*Jisas pɨke ketpɨwek kar ik: “Hɨm me God mau tɨwei matɨp haiu mɨt emwenɨpi God kaiu, hɨrak iuwe kerek ek, haiu emises menmen mɨrak. Han en au.”   
\p
\v 9 Hɨrak ketpɨwek kar ek, Seten keriyaak keiyɨk ken wit Jerusalem kewisɨk kentɨr wɨnak siup ke wɨnak iuwe ke God ketpɨwek kar ik: “Ti Nɨkan ke God te ti ehɨtɨkɨr ehɨn eno tɨ eik.  
\v 10 \x * \xo 4:10 \xt Sam 91:11-12\x*Ti ap hahi au antar hɨm me God mau tɨwei matɨp,  
\q1 ‘God katɨp mɨt ensel nɨrak hɨr maain his mamprut.   
\q1
\v 11 Hɨr nanɨnanit nanriuwe his mɨr te ti ap enkewɨn antar nan enamu hɨt mit ewenem mamniu nan taau.’”   
\p
\v 12 \x * \xo 4:12 \xt Diu 6:16; 1Ko 10:9\x*Jisas ketpɨwek kar ik: “Hɨm me God mau tɨwei matɨp: ‘Yi mɨt ap eiri han ke Mɨtɨk Iuwe ki God te kakɨkepi au ekɨt!’”   
\p
\v 13 \x * \xo 4:13 \xt Hi 2:18, 4:15\x*Seten kari han ke Jisas keriuwe menmen ham ham epei au, hɨrak kisesim au, hɨrak kɨnaiwɨrek ere maain wɨ ham.   
\s1 Jisas kinɨn kɨrɨak menmen mɨrak keit provins Galili  
\r (Mt 4:12-17; Mk 1:14-15)  
\p
\v 14 God Hɨmɨn Yaaik kekre han kɨrak keneisesik kekepik te hɨrak pɨke ken provins Galili. Hɨm me menmen Jisas kɨrɨakem men merer wit wit in.  
\v 15 Hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm kekre wɨnak kerek mɨt nau nererik nekine hɨm me Moses, te hɨr newenɨpi niuk mɨrak natɨp hɨrak yaaik.   
\s1 Mɨt neit wit Nasaret neweikɨn sip newet Jisas  
\r (Mt 13:53-58; Mk 6:1-6)  
\p
\v 16 Maain Jisas kɨpiun wit Nasaret kerek nɨpaa hɨrak kewik ere iuwe. Me wɨ Sabat hɨrak ken kekre wɨnak kɨr kerek hɨr nekine hɨm me Moses en, hɨrak ken kar nɨpaa hɨrak kɨrɨakem, hɨrak kekrit kekine hɨm me God.  
\v 17 Mɨtɨk kewetɨwek tɨwei nɨpaa mɨtɨk Aisaia hɨrak profet kewisɨm, hɨrak kenke tɨwei kɨnapɨn hɨm hɨram matɨp mar im:   
\q1
\v 18 \x * \xo 4:18 \xt Ais 61:1-2, 58:6\x*“Hɨmɨn Yaaik ke Mɨtɨk Iuwe God kekre han kai kentar hɨrak kehimɨtena hi ewepyapɨr hɨm yaaim mamno mɨt enun nau weinɨm. Hɨrak keriuweta hi atɨp mɨt har ik: ‘Menmen meteneni te hi asiupeni.’ Hi akaap mɨt kerek nanamɨr toto te hɨr enɨr ein ein. Mɨt hɨr han enuk neriuwe menmen enum te hi arekyor han kɨr yaaik kakrihis me menmen im.   
\q1
\v 19 Hɨrak keriuweta te hi awepyapɨr hɨm me tito im God kakrɨak mɨt menmen yaaim kakɨkepi.”   
\p
\v 20 Hɨrak kekinaam epei au, hɨrak keiyepet tɨwei, hɨrak pɨke kewet mɨtɨk kerek naanmɨprewem hɨrak pɨke kau yeno. Epei au, mɨt yapɨrwe nekre wɨnak eik e hɨr nɨpɨrek.   
\p
\v 21 Hɨr nɨpɨrek, hɨrak ketpor kar ik: “Petepin hɨm mau tɨwei yi yemtau hi ekinaam hɨram epei mamnen.”  
\v 22 \x * \xo 4:22 \xt Lu 3:23; Jo 6:42\x*Hɨr yapɨrwe netpɨwek nar ik: “Hɨm im yaaim?” Te hɨr han kitet hɨm yaaim hɨrak ketpim hɨr natɨpan nar ik: “Hɨrak nɨkan ke Josep kerek ek.”   
\p
\v 23 \x * \xo 4:23 \xt Mt 4:13; Jo 2:12\x*Hɨrak ketpor kar ik: “Hi hertei maain yi hanhan eiyɨtpo hɨm im kerek nɨpaa mɨt netpim nar ik: ‘Mɨtɨk ti ahɨkaap mɨt hɨr nɨnap te ti ɨkaap hɨrekes. Menmen haiu memtau ti epei hɨrɨakem meit wit Kapaneam ti erɨakem in meit wit kit haiu mamɨrem.’”  
\v 24 \x * \xo 4:24 \xt Jo 4:44\x*Hɨrak wen ketpor, “Hi hetpi werek. Mɨt ne wit ke mɨtɨk profet hɨr ap nemtau hɨm mɨrak nanisesim au.  
\v 25 \x * \xo 4:25 \xt 1Kin 17:1, 7, 18:1; Je 5:17\x*Hi hetp werek. Nɨpaa enum eik miyapɨr yapɨrwe neit Isrel mɨkan nɨr naa hɨr nepu weinɨm. Me wɨ im Ilaija kitehi God keiyepet hawɨ keit menep ere tito wikak wenke hispɨnak kiutɨp (6) te menmen ap mewo mau ni au.  
\v 26 \x * \xo 4:26 \xt 1Kin 17:8-16\x*God ap keriuwet Ilaija ken kɨkaap miyapɨr ne Isrel kerek mɨkan nɨr naa ek au. Hɨrak keriuwetek ken kɨkaap mɨte kerepep kerek mɨtɨk kɨre kaa ek, hɨre weit wit Sarefat ke wit iuwe Saidon. Hɨre ap pe weiwɨk me Isrel au.  
\v 27 \x * \xo 4:27 \xt 2Kin 5:1-14\x*Nɨpaa enum eik me wɨ mɨtɨk profet hak niuk mɨrak Ilaisa kau tɨ, mɨt yapɨrwe ne Isrel lepro mewi, te hɨrak ap kekepi hɨr nɨre yaain au. Hɨrak kɨkaap mɨtɨk Neman ke wit Siria kerekek, ap ke weiwɨk me Isrel. Yi yɨre mɨt nɨpaa nepu en, neweikɨn sip newet mɨtɨk kɨr Ilaija. In ek yi yeweikɨn sip yeweto, te hi anaiwɨri.”   
\p
\v 28 Mɨt yapɨrwe hɨr neit wɨnak eik e nemtau hɨm im hɨr han enuk neriuwerek wɨsenuk nentar hɨr nertei hɨrak keneri keriuwe hɨm im.  
\v 29 Hɨr nekrit neiyɨk nen nepɨrek kenpɨn me wit. Hɨr neriyaak neiyɨk nen mɨniu kerek wit kɨr kɨwaairi, te hɨr nanwɨrek kakɨnkewɨn kaki.  
\v 30 Au, God kenipi han kɨr toenuk te hɨrak keke tɨ kewepi nɨmɨn ken kɨnaiwɨri ken.   
\s1 Jisas kepɨr herwe enuk kekre han ke mɨtɨk  
\r (Mk 1:21-28)  
\p
\v 31 \x * \xo 4:31 \xt Mt 4:13; Lu 4:23\x*Jisas kɨnaaiwɨr wit Nasaret ken, hɨrak kekiuwe ken kiun Kepeneam, wit hak ke provins Galili. Me wɨ Sabat hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God,  
\v 32 \x * \xo 4:32 \xt Mt 7:28-29; Jo 7:46\x*Te hɨr han kekrit han yaaik neriuwe hɨm hɨrak ketporem nentar hɨrak ketpor kar ke Mɨtɨk Iuwe God keriuwetek kan ketpor hɨm mɨrak iuwe.  
\v 33 \x * \xo 4:33 \xt Mt 8:29; Mk 5:7; Lu 8:28\x*Mɨtɨk hak kau wɨnak kerek mɨt nererik nemtau hɨm me Moses mɨt nekinaam, herwe enuk ke Seten kekrerek. Te hɨrak kɨnap katɨp hɨm iuwe kar ik:  
\v 34 \x * \xo 4:34 \xt Jo 6:69\x*“Ti henmak te ti han herekyei enum Jisas ke Nasaret? Ti han awep eraiwaank mamɨt. Haiu mertei ti keimɨn. Ti Mɨtɨk Iuwe God kehimɨtenit enen akaap mɨt.”   
\p
\v 35 Jisas kenerek katɨp, “Ti ekintɨp enke enopɨn ekeipnɨwek.” Herwe enuk kewɨr mɨtɨk kerekek kan kɨwaai tɨ kekre nɨmɨn ne mɨt yapɨrwe. Hɨrak ketpɨwek kar ik, te hɨrak herwe enuk kɨnaiwɨrek, te hɨrak ap kewaankek au.  
\v 36 Mɨt yapɨrwe nɨrek hɨr han kekrit natɨpan nar ik: “Hɨm im mekam? Hɨrak ketpor keriuwe hɨm mɨrak hɨram iuwe te herwe mekrerek hɨram mɨnapen mɨrɨr mekeipnɨwek.”  
\v 37 Te hɨm me menmen Jisas kɨrɨakem men mɨt nerer wit wit nɨrapɨt Kapaneam.   
\s1 Jisas kɨkaap Pita maam pɨrak  
\r (Mt 8:14-15; Mk 1:29-31)  
\p
\v 38 Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk tɨpir kekrerek, hɨrak kekrit kɨnaaiwɨr wɨnak kerek mɨt nau nererik nekine hɨm me Moses mekrerem, hɨrak kɨnɨk ken wɨnak ke Saimon. Saimon maam pɨrak (miye pe mɨte pɨrak) hɨre wɨnap wɨsenum yɨnk sisi te hɨr nen netpɨwek netɨwekhis kan kakɨrep.  
\v 39 Hɨrak ken kerp menep yeno mɨre kerek mɨte hɨre wɨnap wɨwaaiyem em, hɨrak katɨp menmen enum, te hɨram menke mekeipnɨwe. Wasenum hɨre wekrit te hɨre wewetɨr menmen wekepi.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nɨre yaain  
\r (Mt 8:16-17; Mk 1:32-34)  
\p
\v 40 In ek wepni kewen ken te mɨt pɨke nepno ein ein nentar wɨ Sabat hɨram epei au, te hɨr neimɨn nɨr yinan nɨnap neriuwe menmen enum enum hɨr netorhis neri nan, hɨrak Jisas kewis his mentar hɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe kekepi hɨr nɨre yaain.  
\v 41 \x * \xo 4:41 \xt Mt 8:29; Mk 3:11-12\x*Herwe enum hɨram menke mekeipɨn mɨt han menepɨp mar ik: “Ti Nɨkan ke God kerekek.” Au, hɨrak keneri ketpor te hɨr ap pɨke nekrit natɨp nentar hɨr nertei hɨrak Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt.   
\s1 Jisas ken kɨrɨak menmen keit wit yapɨrwe  
\r (Mk 1:35-39)  
\p
\v 42 Maain teip hekrit, Jisas kɨnaaiwɨr wit ik ken wit weinɨk katɨp God menmen. Hɨrak ken wit weinɨk kitehi God menmen, mɨt nɨnetnɨwek ere hɨr nɨnapɨnek, hɨr newenek natɨp te hɨrak ektikeri enu enɨt.  
\v 43 \x * \xo 4:43 \xt Lu 8:1\x*Au, hɨrak ketpor, “Hi are ano herer wit wit awepyapɨr hɨm mei yaaim me mɨt enwis God naanmamror. God keriuweta te hi awepyapɨrem.”  
\v 44 \x * \xo 4:44 \xt Mt 4:23\x*Te hɨrak ken kɨnaiwɨri kewepyapɨr hɨm me God kekre wɨnak kerek mɨt nau nererik nekine hɨm me Moses nerer wit wit neit provins Judia.   
\c 5  
\s1 Pita kises hɨm Jisas ketpim te hɨrak keit saauk yapɨrwe  
\r (Mt 4:18-22; Mk 1:16-20)  
\p
\v 1 \x * \xo 5:1 \xt Mt 13:1-2; Mk 3:9-10, 4:1\x*Wɨ ham mɨt miyapɨr yapɨrwe nises Jisas neriuwetan nerp menep nanɨmtau hɨm me God hɨrak kakɨtporem kerp wan ke Genesaret.  
\v 2 Hɨrak wen katɨp hɨm, hɨrak kɨr sip wiketerem mɨwaai tenhaan. Mɨt kerek newɨr hepin nankin saauk, hɨr nɨnaaiwɨr sip nen nekemyet hepin mɨr.  
\v 3 Hɨrak ken kau kekre sip me Saimon. Hɨrak kenɨne Saimon kitɨwekhi hɨrak kakriuwet sip mamno tɨpar kike. Te hɨrak kau kekre sip wen ketpor menmen mɨrak.   
\p
\v 4 \x * \xo 5:4 \xt Jo 21:3-8\x*Hɨrak katɨp epei au, hɨrak katɨp Saimon kar ik: “Ti ehu sip eno wan kerek kesikekre, ti etike mɨt nekepi yi eiwɨr hepin emɨkiuwe wan kerekek te yi eiyɨt saauk.”  
\v 5 Saimon ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, haiu mewɨr hepin me wɨtaan ere wanewik te haiu ap mari saauk mei au. Ti hetpo te hi ewɨrem emno nɨmɨn ein.”  
\v 6 Hɨrak ketpor, hɨr newɨrem men nɨmɨn ein epei au, hɨr nari saauk yapɨrwe ere hepin mamwep,  
\v 7 te hɨr nenɨne nɨr yinan neit sip ham nanɨnen nankepi. Hɨr nan nekepi neriyaam newisɨm mekre sip ere mau hɨm te sip wik menep te mamnatɨn mamɨkre wan.  
\v 8 Saimon Pita kɨr menmen im epei au, hɨrak kewen ninɨp kerp ninaan me Jisas ketpɨwek kar ik: “Ti Mɨtɨk Iuwe enaiwɨra. Hi mɨtɨk enuk ap hises hɨm me God werek au.”  
\v 9 Hɨrak ketike mɨt kerek netikerek hɨr han kekrit nentar saauk yapɨrwe hɨr netɨwem.  
\v 10 \x * \xo 5:10 \xt Mt 13:47\x*Saimon Pita ketike wariyakɨt tɨrak Jems ketike Jon nɨkerek te mɨtɨk Sebedi hɨrakɨt tetikerek han kekrit. Jisas katɨp Saimon, “Ti ap enaain au. In ere maain ti eri mɨt enɨnen enisɨsa.”  
\v 11 \x * \xo 5:11 \xt Mt 19:27\x*Jisas ketpɨwekɨt epei au, hɨr mɨt han nekepikɨt nari sip neiyɨm nen tenhaan, hɨrakɨt tɨnaiwɨrem tisesik.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk lepro mewik  
\r (Mt 8:1-4; Mk 1:40-45)  
\p
\v 12 Wɨ ham Jisas keit wit hak kerek mɨtɨk enuk lepro mewik hɨrak keitai en. Hɨrak kɨr Jisas hɨrak kan kenke kɨwaai tɨ kitehi Jisas kar ik: “Ti han kit ti erekyo te hi yaaik.”  
\v 13 Jisas kewis his menterik katɨp kar ik: “Hi hanhan ti are yaaik.” Wasenum lepro epei menke mekeipnɨwek hɨrak kɨre yaaik.  
\v 14 \x * \xo 5:14 \xt Mk 7:36; Lu 8:56; Lev 14:1-32\x*Jisas ketpɨwek hɨm manp kar ik: “Ti ap atɨp mɨt menmen im au emɨt. Ti eno eteikɨn pris yɨnk kit, ti ewetɨwek menmen hɨrak kakwet God em mamɨr ke hɨm me Moses mekre tɨwei metpim. Menmen im mamteikɨn mɨt ti yaaik.”  
\v 15 Hɨrak katɨp mɨt hɨr ap nanwepyapɨr menmen hɨrak kerekyorem, te menmen hɨrak kɨrɨakem, mɨt nerer wit wit nemtewem te hɨr yapɨrwe nan nanɨmtau hɨm mɨrak o hɨr nan te hɨrak kakɨkepi te hɨr yaain manpenun enu.  
\v 16 \x * \xo 5:16 \xt Mk 1:35\x*Wɨ yapɨrwe hɨrak kɨpnaaiwɨr mɨt hɨrak ken wit weinɨm mɨt ap newi, hɨrak prea kitehi God menmen.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk hak his hɨt enum  
\r (Mt 9:1-8; Mk 2:1-12)  
\p
\v 17 Wɨ ham, hɨrak kewepyapɨr mɨt menmen, mɨt han ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses, hɨr netike mɨt han ne Skraip kerek newis menmen me hɨm me Moses mau tɨwei natɨp mɨt em, hɨr nau en. Hɨr nɨnaaiwɨr wit Jerusalem, han nɨnaaiwɨr wit yapɨrwe me provins Galili ketike provins Judia, hɨr nan nanɨmtau hɨm mɨrak. Menmen iuwe me Mɨtɨk Iuwe God metikerek mekepik te hɨrak kakɨkaap mɨt nɨnap o his hɨt enum te hɨr nanre yaain.  
\v 18 Mɨt han nan nɨnan mɨtɨk hak his hɨt tupe mekiuwerem epei maa meit, hɨr nɨnanek kekre kɨnaan kɨwaai yeno neiyɨk nan. Hɨr neiyɨk nanoke nein te hɨr nanɨno nɨmɨn nanwisɨk kɨwaai hɨt me Jisas.  
\v 19 Hɨr nɨnatɨn au nentar mɨt yapɨrwe nerp neiyepet ya weipɨr ke wɨnak te hɨr nɨniu wɨnak siup nen niu ein, hɨr nenke toni kɨwapɨn wɨnak siup, hɨr nesiuwe mɨtɨk neriuwe waai kau yeno ken kɨwaai tɨ kekreri nɨmɨn ke mɨt netike Jisas.  
\v 20 \x * \xo 5:20 \xt Lu 7:48\x*Jisas hɨrak kertei hɨr han kitet hɨrak kakɨkaap mɨtɨk ik, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Hi esak menmen enum ti hɨrɨakem hɨram mamno.”   
\p
\v 21 \x * \xo 5:21 \xt Lu 7:49; Ais 43:25\x*Mɨt ne Skraip netike mɨt ne Farisi hɨr nitehiyan natɨpan nar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak keimɨn te hɨrak katɨp enum, hɨrak kekrehɨr ke God? Keimɨn kakɨsak menmen enum haiu mɨt mɨrɨakem? Mɨt au, God kerekek.”  
\v 22 Jisas kertei hɨr natɨpan menmen te hɨrak ketpor, “Yi yenmak yi han kitet menmen mekre han ki mar em?  
\v 23 Hi atɨp mɨtɨk kɨwaai yeno kar ik: ‘Hi esak menmen enum ti hɨrɨakem mamno,’ te yi yepɨtari hi atɨp werek o au. Te hi etpɨwek: ‘Ti hekrit etenen yeno eiyɨm eno,’ te yi eiyɨrtei hi atɨp werek te hɨrak kakɨkrit kakno. Au en, hɨrak wen kakwaai yeno.  
\v 24 \x * \xo 5:24 \xt Jo 5:8\x*Hi hemipɨn ap hesak menmen enum mɨrak au, hi ap te akaap mɨtɨk ik kakre yaaik taau. Hi tewen atɨp mɨtɨk ik har ik: ‘Ti ekrit eno,’ te yi yayɨrtei hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi yaaik te hi herp tɨ, hi esak menmen enum mɨt nɨrɨakem mamno.” Hɨrak ketpor epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk enuk his hɨt tupe mekiuwerem epei maa meit, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Ti ekrit etenen yeno mit eiyɨm eno nit ein.”  
\v 25 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk enuk kekrit waswas te hɨr mɨt yapɨrwe nɨpɨrek hɨrak keit yeno kerek nɨpaa kɨwaaiyem, hɨrak keiyɨm ken nɨrak ein kewenɨpi niuk me God.  
\v 26 Hɨr mɨt miyapɨr yapɨrwe han kekrit newenɨpi niuk me God nenterik, hɨr natɨp nar ik: “Petepin haiu mɨr menmen nɨpaa mɨt ap nɨrem mar im au.”   
\s1 Jisas kenɨne Livai hɨrak kakisesik  
\r (Mt 9:9-13; Mk 2:13-17)  
\p
\v 27 Hɨrak kɨkaap mɨtɨk epei au, maain hɨrak ketpaan ken witeik ken kɨr mɨtɨk kerek keit pewek me takis me mɨt hɨrak kewet gavman em. Niuk me mɨtɨk ik hɨrak Livai. Hɨrak kau wɨnak kerek kari pewek me mɨt keitaak. Jisas ketpɨwek, “Ti ehisɨsa enen.”  
\v 28 Mɨtɨk Livai kerek kari pewek me mɨt hɨrak kɨnaaiwɨr menmen mɨrak yapɨrwe kekrit kises Jisas.   
\p
\v 29 Maain Livai kɨam Jisas menmen iuwe keit wɨnak kɨrak. Hɨrak kari mɨt han enun ne mɨt kerek nari pewek me mɨt newet gavman em, hɨr netike mɨt han hɨr nererik nau nekre wɨnak kɨrak naam menmen netikeret.  
\v 30 \x * \xo 5:30 \xt Lu 15:1-2\x*Mɨt ne Farisi netike mɨt Skraip kerek nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nises menmen me Farisi, hɨr nan natɨp nene mɨt disaipel kerek nises Jisas. Hɨr natɨp nar ik: “Yenmak te yi yetike mɨt enun nari pewek me mɨt, hɨr netike mɨt han nɨrɨak enum, yi yetikeri yaam menmen metike tɨpar? Menmen im au enum emɨt!”  
\v 31 Jisas kewenhi ketpor kar ik: “Neimɨn kerek yaain hɨr ap nari mɨtɨk dokta kakɨkepi au. Neimɨn kerek nɨnap hɨr keriyen nari mɨtɨk dokta kakɨkepi.  
\v 32 Hi ap han enɨne mɨt kerek han kitet hɨr nɨre yaain te hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum au. Hi han enɨne mɨt kerek nertei hɨr enun nɨrɨak enum keriyen.”   
\s1 Jisas katɨp mɨt hɨm yaaim mamɨkrehɨr me hɨm nɨpaa mɨt nisesim  
\r (Mt 9:14-17; Mk 2:18-22)  
\p
\v 33 Hɨr wen nitɨwekhi nar ik: “Mɨt disaipel ne mɨtɨk Jon ap naam menmen me wɨ yapɨrwe te hɨr nitehi God menmen. Mɨt nises hɨm me Farisi hɨr netikeri ap naam menmen au. Te mɨt nit hekrit hekrit hɨr naam menmen. Hɨr nenmak?”  
\v 34 \x * \xo 5:34 \xt Jo 3:29\x*Jisas kewenhi ketpor, “Mɨt nau netike mɨtɨk ketike mɨte epei neitan te hɨr ap naam menmen a? Taauye! Hɨr nanɨm ye!  
\v 35 Te maain wɨ mamnen mɨt han nantɨwek his kaknaaiwɨr mɨt nɨrak yinan. Me wɨ im mɨt nɨrak nɨneinɨwek menmen ap te nanɨm au. Hɨr han tewenɨnek.”   
\p
\v 36 Jisas ketpor hɨm tok piska mar im. Hɨrak katɨp, “Mɨtɨk hak ap kakwep laplap mɨrak yaaim kekerwewim mamu enum tokim au. Keimɨn kakrɨak menmen im, hɨrak kakɨwaank mɨrak yaaim em. Te laplap yaaim kerek epei kewepim kekerwewim mau tokim em ap te mamɨram au mentar ti ekemyet, hɨram mamweikɨnhis mamre kike.  
\v 37 Mɨtɨk keiyak ap te kakwen tɨpar wain wen petep mamɨkre yɨnk me meme epei enum tokim au. Hɨrak kakrɨakem te maain tɨwerpek me wain mamniu mamwep yɨnk me meme enum tokim te hɨram mamwen, tɨpar mamno tɨ.  
\v 38 Au, wain tɨpar wen yaaim emwenem emɨkre yɨnk me meme wen yaaim weiwei. Tokim au emɨt!  
\v 39 Mɨtɨk keiyak kaam wain enum tokim hɨrak katɨp hɨram yaaim. Hɨrak kɨnapen tɨpar wain wen petep. Hɨrak kaktɨp enum tokim em hɨram minɨn.”   
\c 6  
\s1 Mɨt ne Farisi nene Jisas nentar mɨt nɨrak ap nises menmen me wɨ Sabat  
\r (Mt 12:1-8; Mk 2:23-28)  
\p
\v 1 \x * \xo 6:1 \xt Diu 23:25\x*Me wɨ Sabat, Jisas ken keremir ni ham wit nɨkim mewim ketike mɨt nɨrak hiswiyen wik (12). Me wɨ Sabat, mɨt nɨrɨak menmen au, hɨr nau weinɨm. Mɨt disaipel nɨrak neit nɨkim me wit (hɨram mɨre rais), hɨr nehis newenem nekinenim naam.  
\v 2 \x * \xo 6:2 \xt Jo 5:10\x*Te mɨt han ne Farisi hɨr natɨp neneri nar ik: “Yenmak te yi yɨrɨak menmen kerek hɨm me Moses meriuwesɨsem te yi ap eirɨakem me wɨ Sabat a?”  
\v 3 \x * \xo 6:3 \xt 1Sml 21:1-6\x*Jisas keweni ketpor, “Yi epei yekine menmen nɨpaa maam nɨpu kaiu Devit ketike mɨt nɨrak hɨr nɨrɨakem me wɨ kerek hɨr nɨnpɨ maan. Te yi ap han kitetim yerteiyem werek werek au a?  
\v 4 \x * \xo 6:4 \xt Lev 24:5-9\x*Hɨrak ken kɨnɨk wɨnak ke God kerek mɨt newenɨpi God neit nɨmɨn en. Mɨtɨk iuwe pris kewetɨwekem kekin bret kerek newisɨm nehimɨtanem me God, hɨrak kaam kewet mɨt kerek netikerek kewtɨr meiyam hɨr naam. Hɨm me Moses matɨp mɨt pris keriyen nanɨm bret im e. Mɨt han au. Mɨtɨk hetpris kewis maam nɨpu kaiu Devit kɨrɨak menmen im ap kenerek au, te yi yenmak yena yatɨp hi hɨrɨak enum a?”  
\v 5 Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi yaaik te hi atɨp mɨt menmen hɨr enrɨakem me wɨ Sabat. Hi hinɨn menmen maamrer netpim te yi eiyisesim me wɨ Sabat.   
\s1 Me wɨ Sabat Jisas kɨkaap mɨtɨk his enuk hɨrak kɨre yaaik  
\r (Mt 12:9-14; Mk 3:1-6)  
\p
\v 6 Me wɨ Sabat ham, Jisas ken kekre wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses, hɨrak kewepyapɨr hɨm me God. Mɨtɨk hak kau en, hɨrak his yaaim mɨrak enum meweikɨn, hemik weinɨk.  
\v 7 \x * \xo 6:7 \xt Lu 13:14, 14:1\x*Mɨt han ne Skraip newepyapɨr hɨm me Moses netike mɨt han ne Farisi naanmɨpre Jisas te hɨr nanɨrek kakrɨak menmen kakɨkaap mɨtɨk ik his enum kakɨ wɨ Sabat kerek hɨr neriuwesɨsem, te hɨr nantɨp nansiuwek hɨm nankɨp kaki.  
\v 8 \x * \xo 6:8 \xt Lu 5:22, 9:47\x*Hɨrak kertei han kɨr, hɨrak katɨp mɨtɨk kerek his mɨrak meweikɨn ketpɨwek kar ik: “Enen ehɨrp in.” Hɨrak kekrit kan kerp in.  
\v 9 Jisas ketpor kitorhi, “Hɨm me Moses matɨp haiu mamrɨak yaaim o enum mamɨ wɨ Sabat? Haiu mamrɨak mɨtɨk kɨnap kaku o kaki me wɨ Sabat a?”  
\v 10 Hɨrak naanmenteri mɨt yapɨrwe. Hɨrak naanmenteri, hɨrak katɨp mɨtɨk ik kar ik: “Ti esiuwe his mit.” Hɨrak kɨrɨakem te his mɨrak mɨre yaaim mɨpɨram.  
\v 11 Jisas kekepik, te mɨt hɨr neperper nine han enuk wɨsenum natɨpan nime nɨpɨnek menmen hɨr nanrɨak Jisas em enum.   
\s1 Jisas kehimɨtan mɨt aposel nar hiswiyen wik (12)  
\r (Mt 10:1-4; Mk 3:13-19)  
\p
\v 12 Me wɨ im, Jisas kɨniu ken mɨniu (o neiyɨp) kitehi God menmen. Wɨtaan ere wanewik hɨrak kitɨwekhi menmen.  
\v 13 \x * \xo 6:13 \xt Jo 6:70\x*Wanewik, hɨrak ken kenɨne mɨt yapɨrwe kerek nises hɨm mɨrak, hɨrak kehimɨtan mɨt hiswiyen wik (12) hɨrak kewepor niuk mɨr kenewor kare “Aposel” nɨrak, maain hɨr enrɨak menmen mɨrak.  
\v 14 Hɨrak kehimɨtan Saimon kerek hɨrak kewis niuk mɨrak ham Pita. Hɨrak ketike nɨkik kɨrak Endru. Hɨrak kehimɨtan Jems, Jon, Filip, Batolomyu,  
\v 15 Matyu, Tomas, Jems hɨrak nɨkan ke mɨtɨk Alfias, Saimon kerek niuk mɨrak ham Selot, hɨr netike  
\v 16 Judas, nɨkan ke mɨtɨk hak Jems, hɨrak ketike Judas Iskeriot kerek maain kakwepyapɨr Jisas te mɨt enun nepan nɨrak neiyɨk nen nakɨp.   
\s1 Jisas kewepyapɨr hɨm me God hɨrak kɨkaap mɨt nɨnap  
\r (Mt 4:23-25)  
\p
\v 17 Epei au, Jisas ketike mɨt nɨrak nekiuwe mɨniu (o neiyɨp), hɨr nen wit kɨpɨrak netike mɨt yapɨrwe nises hɨm mɨrak. Hɨr netike mɨt yapɨrwe nerer wit wit me provins Judia netike mɨt ne Jerusalem netike mɨt ne wan menep wit iuwe Taia ketike Saidon,  
\v 18 hɨr nan nanɨmtau hɨm me Jisas, hɨr nan te hɨrak kakɨkepi. Mɨt han kerek hɨram herwe mekreri hɨr nan, te Jisas hɨrak kekepi kepɨrem.  
\v 19 Mɨt yapɨrwe hanhan nanwis his mamwik nanɨntar menmen mɨrak iuwe meit nɨmɨn mamno mamkaap mɨt te hɨr nanɨre yaain.   
\s1 Jisas katɨp hɨm me mɨt hɨr han yaaik, hɨm me mɨt hɨr han enuk  
\r (Mt 5:1-12)  
\p
\v 20 Jisas kerenaan kɨr mɨt nɨrak nisesik hɨrak ketpor kar ik:  
\p “Yi mɨt enun menmen auri. Yi han yaaik eiyu eiyɨntar God naanmamri.   
\p
\v 21 \x * \xo 6:21 \xt Rev 7:16-17; Sam 126:5-6; Ais 61:3\x*“Yi mɨt miyapɨr kerek hanhan eiyises hɨm me God Iuwe, yi han yaaik eiyu eiyɨntar maain yi eiyisesik werek eiyu werek eiyɨr ke mɨt kerek hɨr nɨnpi maan hɨr naam menmen ere tu iuwe.   
\p
\v 22 \x * \xo 6:22 \xt Jo 15:19, 16:2; 1Pi 4:14\x*“Yi han yaaik eiyu te hɨr mɨt han enuk neriuweri hɨr nanɨmtaantɨwo hɨr neweikɨn sip newetiyem hɨr netpi nisesi nentar yi yisɨsa hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe.  
\v 23 Nɨpaa enum eik maamrer nɨr nɨrɨak mɨt profet enum te God kakwetɨr menmen yaaim iuwe kakɨt wit kɨrak. Maain mɨt nanrekyi enum nanɨr ke nɨpaa maamrer nɨr nɨrɨak profet em. Maain wɨ menmen enum im mamnen, yi einakɨn tokim han yaaik eiyu eiyɨntar maain God kakweti menmen yaaim mɨrak kakɨt wit kɨrak.   
\p
\v 24 \x * \xo 6:24 \xt Je 5:1\x*“Yi mɨt in ek yi yetenen menmen yapɨrwe te maain yi han enuk eiyu eiyɨntar yi ap yayɨt menmen yaaim meit wit ke God au.   
\p
\v 25 “Yi mɨt in ek yi tu iuwe han enuk eiyu eiyɨntar maain yi nɨnpɨ mamiwei. Yi mɨt in ek yenwesɨs, maain yi han enuk eiyu eiyɨntar maain yi yaikɨt.   
\p
\v 26 “Newaai meruri mɨt netpi yi yaain yi naanmamre hɨras eiyɨntar menmen im ap meteikɨn yi yatɨp yaaim au. Nɨpaa maamrer ne mɨt in enun hɨr natɨp mɨt profet enun nemipɨn hɨr yaain. Te hɨr yaain au. Hɨr enun ye!   
\s1 Yi hanhan mɨt enun nepan  
\r (Mt 5:38-48)  
\p
\v 27 \x * \xo 6:27 \xt Pro 25:21; Ro 12:20\x*“Yi mɨt kerek yemtau hɨm mai hi hetpi har ik: ‘Yi hanhan mɨt nepan, yi yairɨak yaaim me mɨt hɨr han enuk neriuwi.  
\v 28 \x * \xo 6:28 \xt Ro 12:14\x*Mɨt kerek newen henye netpi enum te yi yetpor hɨm yaaim. Hɨr mɨt kerek nerekyi enum, yi eiyitehi God ekrekyor yaaim.  
\v 29 Mɨtɨk kerek kakitep kaknemtɨnut nɨkɨp, ti ewisɨk pɨke ekitep ekno nɨkɨp pɨnam. Mɨtɨk hak kaknen kakri saket kit, ti ap etenen siot au. Ti ewisɨk hɨrak ektɨwek ektikerek.  
\v 30 Neimɨn nitihi menmen yi eiwetɨrem, te yi ap pɨke yetpor hɨr enwetiyem au emɨt!  
\v 31 \x * \xo 6:31 \xt Mt 7:12\x*Yi eiyinɨn eirɨak mɨt menmen yi hanhan maain te mɨt nanrekyiyem.   
\p
\v 32 “Yi hanhan mɨt keriyen kerek hɨr hanhani, yi han kitet God kaktɨp yi yaain? Taau. Hɨram menmen weinɨm. Mɨt enun nises God au, hɨr nɨrɨak menmen mar im.  
\v 33 Yi eirɨak yaaim mɨt keriyen kerek nerekyi yaaim, yi han kitet menmen im hɨram iuwe te God kaktɨp yi yaain? Taau. Hɨram menmen weinɨm. Mɨt enun nises God au hɨr nɨrɨak menmen mar im.  
\v 34 Yi eiwet mɨt menmen kerek yi han kitet maain hɨr pɨke enwetiyem, yi han kitet menmen im hɨram iuwe te God kaktɨp yi yaain a? Taau! Hɨram menmen weinɨm. Mɨt enun newet mɨt han menmen te hɨr pɨke nantɨwem.  
\v 35 \x * \xo 6:35 \xt Lev 25:35-36\x*Yi hanhan mɨt nepan eirekyor yaaim, eiwetɨr menmen te ti ap han kitet pɨke eiyɨt menmen au emɨt! Yi eirɨak menmen im te God kakweti menmen yaaim. Yi yeteikɨn mɨt yi yaire nɨkerek ne God yentar God kɨrɨak yaaim kɨkaap mɨt enun nises han kɨr hanhan hɨras, hɨr netike mɨt yaain.  
\v 36 Yi eikaap mɨt eirekyor yaaim eire Haai ki God kɨrɨakem.   
\s1 Yi ap skelim mɨt han eitɨp yi yaain te hɨr mɨt enun au emɨt  
\r (Mt 7:1-5)  
\p
\v 37 \x * \xo 6:37 \xt Mt 6:14\x*“Yi ap skelim mɨt me menmen hɨr nɨrɨakem te God ap skelim yi mɨt me menmen yi yɨrɨakem taau. Menmen enum mɨt nerekyiyem, yi eitɨp hɨram menmen weinɨm. Te God han yaaik keriuwi kakɨsak menmen enum mi mamno.  
\v 38 \x * \xo 6:38 \xt Mk 4:24\x*Yi eiwet mɨt menmen te God kakweti menmen ere mau hɨm te mamɨhɨnhɨn. Mamɨrkeim yi eiwet mɨt menmen, hɨram mamɨr ke God maain kakwetiyem.”   
\p
\v 39 \x * \xo 6:39 \xt Mt 15:14\x*Jisas ketpor hɨm tok piksa im e. Hɨrak katɨp, “Mɨtɨk nanamɨr toto ap te kakteikɨn mɨtɨk hak kerek nanamɨr toto tatriyakɨt tatitet yayiwe. Hɨrak kakrɨak menmen mar im te hɨrakɨt tatɨnkewɨn tatɨkre wi.  
\v 40 \x * \xo 6:40 \xt Mt 10:24-25\x*Nɨkan sumatin kau skul ap kakɨrtei menmen kakinɨn mɨtɨk tisa kɨrak. Te maain hɨrak kakɨrtei menmen epei werek te hɨrak kakre tisa kɨrak kerek ek.  
\v 41-42 Ti henmak te ti hɨpɨr menmen mɨre yenkis yehes mekre nanamɨr ke kit yinak te ti ap hertei nu mɨre heneik mau mekre nanamɨr kit a? Ti ehinɨn eweikɨn sip ewet menmen enum te maain ti yaaik te ti atɨp kit yinak menmen enum hɨrak kɨrɨakem.   
\s1 Nu enum ap mine nɨkim yaaim au  
\r (Mt 7:17-20, 12:33-35)  
\p
\v 43 “Nu yaaim ap mine nɨkim enum au, nu enum ap te mine nɨkim yaaim au.  
\v 44 Mɨt nɨr nɨkim me nu ham, hɨr nertei hɨram tuwaan o hɨnaan. Mɨt ap nenep tapɨr mau nu miyak herpe au. Hɨr ap newen hɨnaan nɨkim mari mau sɨrpɨt au.  
\v 45 Mɨt hɨr nar nu im. Mɨtɨk yaaik kɨrɨak menmen yaaim kentar menmen yaaim mau han kɨrak. Hɨm me mɨt mewepyapɨr menmen mekre han kɨr.   
\s1 Hɨm me mɨt nime wɨnak  
\r (Mt 7:24-27)  
\p
\v 46 \x * \xo 6:46 \xt Mal 1:6; Mt 7:21\x*“Yi yenmak yi yatɨp hi Mɨtɨk Iuwe te yi ap yises hɨm mai au a?  
\v 47-48 Mɨtɨk kerek kaknen kakɨmtau hɨm mai kakisesim, hɨrak kakre mɨtɨk kime wɨnak. Mɨtɨk ik kekin hei kime wɨnak kentar nan keit mɨniu (o neiyɨp). Maain mani kakniu kaknep wɨnak te ap keket wɨnak au kentar mɨtɨk kimaak yaaik kime wɨnak kentar nan keit mɨniu (o neiyɨp).  
\v 49 Mɨtɨk kerek kaknen kakɨmtau hɨm mai kakisesim au, hɨrak kakre mɨtɨk kime wɨnak kekin hei kau tenhaan menep mani. Hɨrak kimaak kau tenhaan, maain mani kakniu kaknep wɨnak kakwenek, hɨrak keiyɨk kakno kakɨwaankek.”   
\c 7  
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk hɨrak kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe ke ami  
\r (Mt 8:5-13)  
\p
\v 1 Jisas katɨp menmen im epei au, hɨrak ken wit Kapaneam.  
\v 2 Hɨrak ken wit Kapaneam, mɨtɨk iuwe ke ami ke wit Rom kepu Kapaneam, hɨrak han tewenɨn mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak, hɨrak kɨnap menep te kaki.  
\v 3 Me wɨ im hɨrak kemtau Jisas kɨkaap mɨt, hɨrak keriuwet mɨt iuwe ne Juda nau wit eik te hɨr nanitɨwekhi kaknen kakɨkaap mɨtɨk ik.  
\v 4 Hɨr nan nɨr Jisas nitɨwekhi hɨm iuwe netpɨwek, “Mɨtɨk ik hɨrak yaaik te ti enen ekepik.  
\v 5 Hɨrak han tewenɨn haiu mɨt ne Isrel hɨrak kime wɨnak kaiu kerek haiu mau mererik mekine hɨm me Moses.”   
\p
\v 6 Hɨr natɨp epei au, Jisas ketikeri nen. Hɨr menep te hɨr nɨpɨun wɨnak kɨrak eik, mɨtɨk iuwe ke ami keriuwet nɨrak yinan newenyipɨri netpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe ti ap enen au emɨt! Hi ap yaaik te ti enen enɨk wɨnak kai au. Ti Mɨtɨk Iuwe hi au weinɨk.  
\v 7 Hi han kitet hi ap yaaik te hi enen erit au. Hi hertei ti atɨp hɨm keremem te mɨtɨk kai pɨke kaku werek kentar  
\v 8 hi har ke ti. Hi ehises hɨm me mɨt naiu ne ami ninɨna. Hi hinɨn naanmɨpre mɨt ne ami han. Hi atɨp mɨtɨk ik, ‘Ti eno,’ te hɨrak kakno. Hi atɨp mɨtɨk eik, ‘Ti enen,’ te hɨrak kaknen. Hi hatɨp mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mai, ‘Ti erɨak menmen im,’ te hɨrak kakrɨakem. Ti atɨp enen menmen enum mekre yɨnk ke mɨtɨk kai te hɨram emɨnke emrɨr emkepnɨwek.”   
\p
\v 9 Jisas kemtewek katɨp karik, hɨrak han kekrit han yaaik, hɨrak keweikɨn katɨp kar ik: “Hi etpi hi ap hertei mɨtɨk kiutɨp ke mɨt ne weiwɨk me Isrel hɨrak han kitet hɨm me God kar ke mɨtɨk ik kisesim au.”  
\v 10 Jisas katɨp epei au, hɨrak keriuwet mɨt kerek mɨtɨk iuwe ke ami keriuweti nan nɨrek, te hɨr pɨke nen wɨnak kɨrak, hɨr nɨr mɨtɨk kɨrɨak menmen mɨrak hɨrak pɨke kɨre yaaik.   
\s1 Jisas kɨkɨak mɨtɨk pipɨak kaa keit wit Nen  
\p
\v 11 Maain wɨ ham Jisas ken wit niuk mɨrak Nen. Mɨt nɨrak nises hɨm mɨrak netike mɨt han yapɨrwe nen netikerek.  
\v 12 Hɨrak ken kiun ya weipɨr ke nɨwa ke wit eik epei au, hɨrak kɨr mɨt nɨnan herwe kentar kɨnaan nanwisɨk kakɨkre hei. Herwe kaa, hɨrak nɨkan ke mɨte kerek nɨpaa mɨtɨk kɨre kaa. Mɨt yapɨrwe ne wit nɨkɨtek nen.  
\v 13 \x * \xo 7:13 \xt Lu 8:52\x*Mɨtɨk Iuwe Jisas kɨr miye pɨrak wɨkɨtek, hɨrak han tewenɨnep ketpɨwe kar ik: “Ti ap ekɨtek au emɨt! Ekintɨp!”  
\v 14 \x * \xo 7:14 \xt Lu 8:54\x*Hɨrak kan kewis his mentar yeno te hɨr mɨt nɨnanek neiyɨk nerp neit. Te hɨrak katɨp mɨtɨk pipɨak kar ik: “Hi hetput ti ekrit.”  
\v 15 \x * \xo 7:15 \xt 1Kin 17:23; 2Kin 4:36\x*Hɨrak katɨp epei au, herwe kerek kaa hɨrak kekrit kau, hɨrak katɨp. Te Jisas keriuwetek pɨke ketike miye pɨrak nen.  
\v 16 \x * \xo 7:16 \xt Lu 1:68, 19:44\x*Hɨr nepɨrpɨr newenɨpi niuk me God natɨp nar ik: “Mɨtɨk profet iuwe epei kan kau nɨmɨn ke haiu mɨt. God epei kan kakɨkaap haiu mɨt miyapɨr nɨrak.”  
\v 17 Mɨt newepyapɨr menmen Jisas kɨrɨakem men merer wit wit me provins Judia ketike wit menep.   
\s1 Jon keriuwet mɨtɨkɨt disaipel wiketeret ten tɨr Jisas  
\r (Mt 11:2-19)  
\p
\v 18 Mɨt disaipel ne Jon netpɨwek menmen yapɨrwe Jisas kɨrɨakem. Te hɨrak kari mɨtɨkɨt wik tɨrak,  
\v 19 \x * \xo 7:19 \xt Sam 40:7; Mal 3:1; Rev 1:8\x*keriuwetet ten Mɨtɨk Iuwe Jisas te titɨwekhi, “Ti Mɨtɨk Iuwe kerek God katɨp kaknen ek o haiu mamɨmerɨr mɨtɨk keiyak?”  
\v 20 Mɨtɨkɨt te Jon epei ten tɨr Jisas hɨrakɨt titɨwekhi tarik: “Jon kerek kɨkɨr mɨt keriuwetawɨr te hawɨr wituthi, ‘Ti Mɨtɨk Iuwe Krais kerek God keriuwetit o haiu mamɨmerɨr keiyak maain kaknen?’”   
\p
\v 21 Me wɨ im Jisas kɨkaap mɨt hɨr nɨnaap hɨr nɨre yaain. Hɨrak kɨkaap mɨt han kepɨr herwe mekre han kɨr hɨr nɨre yaain. Hɨrak kɨkaap mɨt nanamɨr toto te hɨr nɨr ein ein.  
\v 22 \x * \xo 7:22 \xt Ais 35:5-6, 61:1; Lu 4:18\x*Hɨrak kewen Jon mɨtɨkɨt tɨrak ketpɨwekɨt, “Yi pɨke eino eitɨp Jon menmen yi yɨrem, menmen yi yemtewem. Mɨt nanamɨr toto hi ekepi te hɨr nɨr ein ein. Mɨt kerek perku enum hɨr neke tɨ nen werek werek. Mɨt lepro mewi, yɨnk kɨr kɨre yaaik. Mɨt nɨkɨp toto enum hɨr nemtau. Mɨt epei naa hi hɨkɨan nekrit nepu. Hi atɨp mɨt enun menmen au, hi eweporyapɨr hɨm yaaim me God.  
\v 23 Mɨt kerek hɨr han yaaik neriuwe menmen hi hɨrɨakem han kiteta, hi Mɨtɨk God keriuweta hɨkaap mɨt, hɨr han yaaik enu.”   
\p
\v 24 Hɨrak ketpɨwekɨtem, mɨtɨkɨt Jon keriuwetet epei ten, Jisas katɨp mɨt yapɨrwe in me Jon. Hɨrak ketpor kar ik: “Yi yen yayɨr mekam yayɨt wit weinɨm a? Yi yɨr menmen weinɨm mɨre niyen (o keneiken) nɨme metɨtɨwem,  
\v 25 o au en, yi yen yayɨr mekam a? Mɨtɨk keriuwet klos yaaim? Au, mɨt narik hɨr nau werek werek hɨr nepu wɨnak ke mɨt iuwe gavman keriyen.  
\v 26 \x * \xo 7:26 \xt Lu 1:76\x*Im au, te yi yen yayɨr mekam a? Mɨtɨk profet? Yi epei yɨr mɨtɨk profet, te hi etpi werek. Hɨrak Jon kinɨn mɨt profet.  
\v 27 \x * \xo 7:27 \xt Mal 3:1\x*Jon hɨrak mɨtɨk kerek hɨm me God mau tɨwei matɨp mar im:  
\q1 ‘Eiyɨmtewem! Hi ariuwet mɨtɨk kai kaktɨp hɨm kakinɨnit kakno kaktɨp mɨt, ti Mɨtɨk hi God hehimɨtenut ti enen, te hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum nanmeriyut.’  
\v 28 Hi hetpi me wɨ Jon kɨrɨak menmen, hɨrak mɨtɨk iuwe epei kinɨn mɨt yapɨrwe kerek miyapɨr nɨpaa ninen. Te in ek hɨr mɨt kerek niuk mɨr kike hɨr nises God hɨrak naanmɨpror, maain hɨr nanu nantike God nanɨt en hɨr naninɨn Jon kerek wɨ hɨrak kau tɨ ik e.”   
\p
\v 29 \x * \xo 7:29 \xt Lu 3:12\x*Hɨr mɨt weinɨn netike mɨt kerek hɨr nari pewek me takis newet mɨt iuwe ne gavman em, hɨr yapɨrwe nemtau hɨm Jisas ketpim me Jon, hɨr natɨp, “Hɨm me God hɨram yaaim.” (Hɨr keriyen nises hɨm me God kehimɨtanorem, hɨr newis Jon kɨkɨri neriuwe tɨpar.  
\v 30 \x * \xo 7:30 \xt Mt 21:32\x*Hɨr mɨt ne Farisi kerek naanmɨpre hɨm me Moses netike mɨt ne Skraip kerek newepyapɨr hɨm me Moses, hɨr au. Hɨr neweikɨn sip newet menmen God hanhan hɨr nanisesim mamkepi te hɨr ap newis Jon kɨkɨri neriuwe tɨpar au.)   
\p
\v 31 Jisas wen ketpor kar ik: “Hi atɨp mekam te hi eteikni mɨt nau tɨ ik ek hɨr neweikɨn sip newet God hɨr nɨre mekam? Hi hetpi.  
\v 32 Hɨr nɨre nɨkerek netike miye haai nen maket nesiuwe menmen mɨr, nɨkerek han nenɨne nɨkerek han netpor,  
\p ‘Haiu mɨrɨam tukɨn mine henye te yi yɨprɨre au. Haiu memipɨn menep tukɨn han tewenɨn herwe kaa, te yi yɨkɨtek au. (Haiu mɨrɨak menmen ham ham te yi ap han yaaik yeriuwerem au.) Yi mɨt han yi yɨre nɨkerek in.’  
\v 33 Hɨrak Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar kan nɨnpɨ maak kepu, hɨrak ap kaam wain tɨpar si enum, te yi yatɨp herwe kekrerek.  
\v 34 \x * \xo 7:34 \xt Lu 15:2\x*Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe epei han haam menmen metike wain tɨpar si enum te yi yatɨp, ‘Eiyɨrek! Hɨrak kaam menmen yapɨrwe kaam tɨpar yapɨrwe. Hɨrak ketike mɨt nari pewek me takis netike mɨt nɨrɨak enum, hɨrak ketikeri nariyan nɨrɨak menmen.’  
\v 35 Menmen God kɨrɨakem mɨt kerek nisesim nertei hɨram yaaim.”   
\s1 Jisas keit wɨnak ke Saimon ke Farisi  
\p
\v 36 \x * \xo 7:36 \xt Lu 11:37\x*Mɨtɨk kiutɨp ke mɨt Farisi kitehi Jisas kaktikerek tatɨm menmen tatɨt wɨnak kɨrak, te hɨrak ketikerek ten taam menmen teit wɨnak kɨrak eik.  
\v 37 \x * \xo 7:37 \xt Mt 26:7; Mk 14:3; Jo 12:3\x*Mɨte hap weit wit ik ek, hɨre enu wɨrɨak enum. Hɨre wertei Jisas kaam menmen keit wɨnak ke mɨtɨk ke Farisi, te hɨre weit mɨn tɨpar mɨnɨn yaaim mekrerem weiyɨm wan.  
\v 38 Hɨre wen werp sip ke Jisas menep hɨt mɨrak, witehɨr wɨkɨt wan ketnen kentar hɨt mɨrak te hɨre weit paan kɨre nokik weiyɨk wesiunen hɨt mɨrak. Hɨre weiyewɨwek hɨt te hɨre wewen tɨpar sanda kerek yaaim mɨnɨn em menterim.   
\p
\v 39 Mɨtɨk hak ke Farisi ik ek nɨpaa kenɨne Jisas ken kaam menmen ketikerek hɨrak kɨr menmen im, hɨrak katɨp kekre han kɨrak, “Mɨtɨk ik hɨrak kɨre profet, te hɨrak epei kertei mɨte ip ep hɨre peimɨn hɨre wɨre mekap te hɨre wetenenik, hɨre wɨre mɨte enu wɨrɨak menmen enum.”   
\p
\v 40 Jisas kertei han kɨrak te hɨrak ketpɨwek kar ik: “Saimon, hi amɨ hetput menmen.” Saimon kewenhi kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti etpo.”  
\v 41 Jisas katɨp, “Nɨpaa mɨtɨkɨt wik tari pewek me mɨtɨk hɨrak kewetɨwekɨtem, te pɨke tatwetɨwekɨtem kiutɨp hɨrak kari 500 kina. Hak au 50 kina kerem em.  
\v 42 Maain hɨrakɨt ap tetenen pewek te hɨrakɨt pɨke tatwetɨwekem, hɨrak katɨp hɨram menmen weinɨm. Te ti han kitet keimɨn ke mɨtɨkɨt wik hɨrak han tewenɨnek wɨsenuk a?”   
\p
\v 43 Saimon katɨp, “Mɨtɨk nɨpaa kari pewek iuwe, hɨrak han tewenɨnek wɨsenuk.” Jisas ketpɨwek, “Ti atɨp werek.”   
\p
\v 44 \x * \xo 7:44 \xt Jen 18:4\x*Jisas kɨwaai naan kɨr mɨte ip e, hɨrak katɨp Saimon, “Ti epei hɨr mɨte ip a? Ti henɨnau te hi han wɨnak kit. Ti ap eweto tɨpar te hi ekemyet hɨt mai ehises menmen me maamrer naiu au. Te hɨre wekemyet hɨt mai weriuwe wan ke nanamɨr kɨre, hɨre wesiunenim weriuwe paan kɨre.  
\v 45 Nɨpaa hi han wɨnak kit ti ap heiyewowa au, te hɨre weiyewo hɨt mai kerek nɨpaa hi hɨwaai yeno ere in.  
\v 46 \x * \xo 7:46 \xt Sam 23:5\x*Ti ap hewis tɨpar mɨnɨn yaaim kike mau paan kai au. Te hɨre wewen tɨpar mɨnɨn yaaim wɨsenum mau hɨt mai.  
\v 47 Hi hetput, hɨre han tewenɨna. Menmen im meteikɨn mɨt hɨre han yaaik wentar hi epei hesak menmen enum mɨre yapɨrwe, hɨram epei men. Mɨtɨk kerek ap kertei werek God kesak menmen mɨrak hɨram iuwe, maain hɨrak han tewenɨn God kike.”  
\v 48 \x * \xo 7:48 \xt Lu 5:20-21\x*Jisas katɨp mɨte ip kar ik: “Menmen enum mit, ti nɨpaa hɨrɨakem, hi epei esakem.”  
\v 49 Mɨt han nau yeno eim naam menmen netikerek hɨr han kitetim mekre han kɨr, “Hɨrak han kitet hɨrak keimɨn te hɨrak kesak menmen enum mɨt nɨrɨakem a? Hɨrak God a?”  
\v 50 \x * \xo 7:50 \xt Lu 8:48, 17:19, 18:42\x*Au, Jisas wen ketpɨwe kar ik: “God kekepit kentar ti han kiteta. Ti han yaaik eno.”   
\c 8  
\s1 Miyapɨr han nises hɨm me Jisas  
\p
\v 1 \x * \xo 8:1 \xt Lu 4:43\x*Maain wɨ ham Jisas ken wit iuwe, wit kike kewepyapɨr hɨm yaaim me God naamamre mɨt. Mɨt nɨrak nar hiswiyen wik (12) netikerek nen.  
\v 2 \x * \xo 8:2 \xt Mt 27:55-56; Mk 15:40-41; Lu 23:49\x*Miyapɨr han kerek nɨpaa Jisas kekepi nɨnap o kepɨr herwe mewi menpɨn, niuk mɨr im: Maria kerek niuk ham Magdala kerek nɨpaa Jisas kepɨr herwe hispɨnak wik (7).  
\v 3 Hɨre wetike Joana kerek mɨte pe mɨtɨk Susa, mɨtɨk iuwe naanmɨpre menmen meit wɨnak ke mɨtɨk iuwe gavman King Herot. Hɨre wetike Susana, miyapɨr han yapɨrwe naanmɨpre Jisas ketike mɨt nɨrak nisesik hɨr naanmɨprewek neriuwe menmen mɨr.   
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piska ke mɨtɨk kamɨr menmen  
\r (Mt 13:1-9; Mk 4:1-9)  
\p
\v 4 Mɨt nerer wit wit nan nɨr Jisas. Jisas kɨr mɨt yapɨrwe nererik nerp menep, hɨrak ketpor hɨm tok piska mar im:  
\v 5 “Mɨtɨk hak ken kewɨr rais yehes meit ni mɨrak. Hɨrak wen kewɨrem, ham menke mɨwaai yayiwe, mɨt nan nentɨraam, hore meniuwe man maam.  
\v 6 Yehes ham menke mɨwaai tɨ kike kentar nan. Hɨram mewo te hɨram maa mentar tɨpar au.  
\v 7 Yehes ham menke mɨwaai tɨ waai enum tɨktɨk enum mewiyen. Yehes metike waai enum mewo mɨpɨram te waai enum mɨwapɨnem te hɨram ap mari au.  
\v 8 Yehes ham menke mekre tɨ yaaik nɨpaa mɨtɨk kewenek hɨram mewo yapɨrwe mine nɨkim mar 100.” Hɨrak Jisas wen katɨp kɨnap hɨm iuwe, “Keimɨn ekɨmtau hɨm mai nɨkɨp emnep hɨrak han ekitet menmen hi epei hetpim.”   
\s1 Jisas kewepyapɨr kenmak te hɨrak katɨp mɨt hɨm tok piska  
\r (Mt 13:10-17; Mk 4:10-12)  
\p
\v 9 Hɨrak katɨp epei au, mɨt nɨrak kerek nises hɨm mɨrak nitɨwekhi nar ik: “Ti ewepyapɨr hɨm nɨpaa ti hetpim.”  
\v 10 \x * \xo 8:10 \xt Ais 6:9-10\x*Jisas ketpor kar ik: “God kewisi yi yertei han kɨrak te hɨrak naanmamre mɨt. Te mɨt han en hi hetpor heriuwe tok piska te hɨr nɨr menmen hɨr nepɨtariyem, hɨr nemtau hɨm te hɨr ap nisesim werek au.   
\s1 Jisas kewepyapɨr menmen me tok piska  
\r (Mt 13:18-23; Mk 4:13-20)  
\p
\v 11 \x * \xo 8:11 \xt 1Pi 1:23\x*“Hɨm me tok piksa hɨram im: Rais yehes hɨram hɨm me God keremem.  
\v 12 Yehes mɨwaai yayiwe hɨram mɨre mɨt nemtau hɨm me God te Seten kan kari hɨm yaaim mau han kɨr mamno te hɨr ap nises hɨm mɨrak, te hɨrak God ap kakɨkepi kaktorhis au.  
\v 13 Yehes mɨwaai tɨ kike kentar nan hɨram mɨre mɨt nemtau hɨm me God hɨr han yaaik hɨr nɨre nekenik kike mau pɨn. Hɨr han kitet hɨm me God kike keremem, te hɨm mamno han kɨr au mɨre yehes nekenik kike mau pɨn. Maain wepni kakmɨp hɨram mamɨweiwei. Maain Seten kaknen kakri han kɨr te hɨr nanweikɨn sip nanwet hɨm me God. Hɨm mɨrak mekre han kɨr mami.  
\v 14 Yehes menke mɨwaai tɨ enuk kerek waai tɨktɨk mewiyen, hɨram mɨre mɨt nemtau hɨm me God te hɨr hemkre menepam neriuwe pewek o menmen mɨr, hɨr hanhan nises menmen han kɨr katɨp hɨram yaaim, te hɨram meiyepet han kɨr te hɨr ap nises God werek werek au.  
\v 15 Yehes menke mɨwaai tɨ yaaim ham mɨre mɨt nemtau hɨm yaaim me God. Hɨr nemi mekre han kɨr yaaik, hɨr nisesim ere hɨr nises God werek werek nɨrɨak menmen yaaim mɨre rais mari yapɨrwe.   
\s1 Mɨt hɨr ap nɨsawɨn si kɨnɨk sar au  
\r (Mk 4:21-25)  
\p
\v 16 \x * \xo 8:16 \xt Mt 5:15; Lu 11:33\x*“Mɨtɨk ap keksiu si kɨsawɨnek kekre sar o kewisɨk kɨnɨk yeno au. Hɨrak kewisɨk kau yaain te mɨt nanɨnen nɨmɨn in nanɨrek.  
\v 17 \x * \xo 8:17 \xt Mt 10:26; Lu 12:2\x*Menmen yapɨrwe mɨsawɨn meit te maain hɨram mamu yaain mɨt nanɨrem. Menmen yapɨrwe mɨsawɨn meit te maain God kakwepyapɨrem kakteikɨn mɨt em.  
\v 18 \x * \xo 8:18 \xt Mt 25:29; Lu 19:26\x*Menmen yi yemtewem yi naanempre hɨras te yi yemtewem werek, yi han ekitetim werek werek. Keimɨn ketenen hɨm yaaim kisesim, maain God kakwetɨwek hɨm ham yaaim. Keimɨn han kitet kerekek hɨrak ketenen hɨm ham hɨrak kisesim, menmen hɨrak han kitet hɨrak kerteiyem, God kakriyaam mamno mamkeipnɨwek mamɨwaank mamɨt.”   
\s1 Jisas miye pɨrak wetike kikrek nɨrak nanɨnen nanɨrek  
\r (Mt 12:46-50; Mk 3:31-35)  
\p
\v 19 Miye pe Jisas wetike kikrek nɨrak nan nanɨrek te hɨr ap nanwep mɨt yapɨrwe nanɨrek.  
\v 20 Mɨt han netpɨwek, “Miye pit wetike kikrek nit nerp wit eik nanrit.”  
\v 21 Te Jisas kewenhi ketpor, “O, hi hemtau. Te hi hetpi, mɨt kerek nemtau hɨm me God nisesim, hɨr nɨre miye wetike kikrek nai.”   
\s1 Jisas katɨp kewen yuwerep pɨke matɨn meit  
\r (Mt 8:23-27; Mk 4:35-41)  
\p
\v 22 Wɨ ham Jisas ketike mɨt nises hɨm mɨrak hɨr nen nau nekre sip. Te hɨrak ketpor, “Haiu mamno wan pɨnak ein.” Hɨrak ketpor, te hɨr nepno.  
\v 23 Hɨr nepno, Jisas kɨwaai kɨnatɨn keit, yuwerep kɨniu kekiuwe mɨniu (o neiyɨp) kan. Yuwerep kekiuwe mɨniu (o neiyɨp) kan te wan tɨpar kehɨn kekre sip, sip menep mamɨwer mamriuweri nanɨkre wan te hɨr nani.  
\v 24 Mɨt nɨrak nen nekotɨtek netpɨwek nar ek: “Mɨtɨk Iuwe, Mɨtɨk Iuwe, haiu menep te mami.” Jisas kekrit katɨp kewen yuwerep ketike wan, hɨram mewɨre meit.  
\v 25 Te hɨrak ketpor, “Yenmak yi yɨnaain te yi ap han kiteta werek werek au a?” Te hɨr han kekrit hɨr nɨnaain natɨpan nar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak iuwe, menmen iuwe mewik te hɨrak katɨp yuwerep wan hɨram mewɨre mɨwaai meit.”   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk herwe enum mekrerek  
\r (Mt 8:28-34; Mk 5:1-20)  
\p
\v 26 Sip merekir wan ere mɨpiun tɨ ke wit Gegesa. Gegesa kɨwaai wan keit pɨnak ein te Galili kɨwaai keit pɨnak in.  
\v 27 Jisas kenke ken kiun tenhaan eik, mɨtɨk ke wit iuwe kewenyipɨrek. Mɨtɨk ik herwe mekrerek me wɨ yapɨrwe hɨrak ap kamɨr laplap au. Hɨrak kau wɨnak au, hɨrak kepu han kɨnɨk mɨniu (o neiyɨp) han kerek mɨt newis herwe maa mekrerem.  
\v 28-29 Wɨ yapɨrwe herwe merekyɨwek han ken sip, mɨt naanmɨprewek hɨr newenkekik neriuwe sen ain mau his hɨt mɨrak te hɨrak keremir te herwe meriyaak meiyɨk men wit weinɨm mɨt ap newi. Jisas katɨp herwe enum hɨm manp te hɨrak kepɨrem mamno. Jisas wen ketpɨwek hɨrak kenepɨp kenkewɨn kɨwaai ninaan mɨrak hɨrak katɨp hɨm iuwe mar im: “Jisas ti Nɨkan ke God Wɨsenuk. Ti henmak herekyo menmen im? Hi hituthi ti ap herekyo menmen im au emɨt!”   
\p
\v 30 Jisas kitehi herwe kar ik: “Ti ekine niuk mit.” Hɨram matɨp mar im: “Niuk maiu mɨt yapɨrwe mentar haiu yapɨrwe mekrerek.”  
\v 31 Herwe mitɨwekhi te hɨrak ap kakriuwetem mamno hei enuk.   
\p
\v 32 Sak yapɨrwe merp mɨniu (o neiyɨp) menep maam menmen te herwe nitɨwekhi hɨrak ekwisɨm mamno mamɨkre sak im. Jisas kewenhi herwe hɨram mamno.  
\v 33 Jisas kewenhi herwe te hɨram metpaan mekeipɨn mɨtɨk, hɨram men mekre sak. Te sak mesiukɨn mekiuwe tɨnpi (o neiyi) me mɨniu (o neiyɨp) men mamɨn wan te tɨpar mekiuwe hɨm yipɨr, hɨram maa meit.   
\p
\v 34 Hɨr mɨt naanmɨpre sak nɨr menmen im, hɨr nɨrɨr nen natɨp mɨt ne wit iuwe, mɨt ne wit kike netporem.  
\v 35 Hɨr netporem, hɨr mɨt ne wit nesiukɨn nen nanɨr menmen hɨr nepei netporem me sak. Te hɨr nan nɨr Jisas ketike mɨtɨk kerek Jisas kepɨr herwe mekeipnɨwek hɨrak kau menep hɨt me Jisas. Hɨrak han yaaik epei kamɨr laplap te hɨr nɨnaain.  
\v 36 Mɨt kerek epei nɨr Jisas kekepik hɨr natɨp mɨt ne wit karkeik Jisas kɨkaap mɨtɨk nɨpaa herwe mekrerek.  
\v 37 Te mɨt nerer wit wit me Gegesa hɨr nan nitehi Jisas kaknaiwɨri kakɨntar hɨr nɨneinɨk wɨsenum, te Jisas ken kau sip kakno pɨnak ein.  
\v 38 Hɨrak kau sip kakno, mɨtɨk kerek Jisas kepɨr herwe menke menpɨn mekeipnɨwek kitehi Jisas hɨm iuwe kaktikerek tatno, te Jisas keriuwetek ketpɨwek,  
\v 39 “Ti pɨke eno nit en ewepyapɨr atɨp mɨt menmen yaaim iuwe God kerekyutem.” Hɨrak ketpɨwek, te hɨrak pɨke ken nɨrak en kewepyapɨr katɨp mɨt yapɨrwe neit nɨrak en menmen Jisas kerekyɨwekem.   
\s1 Jisas kɨkaap Jaires nɨki pɨrak wetike mɨte kerek wetenen klos mɨrak  
\r (Mt 9:18-26; Mk 5:21-43)  
\p
\v 40 Jisas pɨke ken kerekir wan ken pɨnak ein, te mɨt yapɨrwe hɨr han yaaik neriuwerek nentar hɨr nemeriyɨwek pɨke kerekir wan kaknen en.  
\v 41 Hɨrak kiun ein, mɨtɨk niuk mɨrak Jairas ken menep. Hɨrak mɨtɨk iuwe ke wɨnak kerek mɨt nau nererik nekine hɨm me Moses ein. Hɨrak kan kenke kɨwaai hɨt me Jisas kitɨwekhi hɨm iuwe kar ik: “Ti enen wɨnak kai.”  
\v 42 Hɨrak kitɨwekhi kentar hɨrak kine nɨki piutɨpen, hɨre tito hiswiyen wik (12). Hɨre wɨnap menep te wawi. Jisas kepno ketikerek, mɨt yapɨrwe nisesik neweiknɨwek.   
\p
\v 43 Mɨte hap kerek winen hemkre tito hiswiyen wik (12) hɨre wisesik. Hɨre wewɨr pewek mɨre epei mesi, te mɨt nekepye werek werek au.  
\v 44 Hɨrak kepno, hɨre wisesik weke sip kɨrak wan wetenen hɨr me saket mɨrak, te wasenum hɨre hemkre katɨn keit.  
\v 45 Jisas kitehi katɨp, “Peimɨn wetenɨna?” Te hɨr yapɨrwe niune natɨp nar ik: “Hi au. Hi au.” Pita katɨp, “Haiu mɨt yapɨrwe meweiknut merp menep menep. Ti henmak te ti hatɨp hɨm mar im?”  
\v 46 Au, Jisas katɨp, “Mɨte hap hɨre wetenɨna. Hi hertei menmen mai iuwe epei mɨnaiwɨra mɨkaap mɨte peiyap.”  
\v 47 Mɨte wertei Jisas kertei menmen hɨre wɨrɨakem, te hɨre weperper wan wewen ninɨp wɨwaai menep hɨt me Jisas, hɨre wewepyapɨr hɨrehes me ninaan me mɨt yapɨrwe markeim te wasenum hɨrak kekepiye hɨre wepu werek werek.  
\v 48 \x * \xo 8:48 \xt Lu 7:50\x*Hɨre wepu werek werek, te Jisas ketpɨwe kar ik: “Mɨte ti han kiteta te God kekepit ti hɨre yaaip. Ti han yaaik eno.”   
\p
\v 49 Jisas wen katɨp hɨm im, mɨtɨk hak ke wɨnak ke mɨtɨk iuwe Jaires kan ketpɨwek kar ik: “Nɨki pit epei waa. Ti henmak ti eriyaam ektan Jisas? Ti ewisɨk kakno.”  
\v 50 Jisas kemtewek hɨrak katɨp Jaires kar ik: “Ti ap enaain au. Ti han ekiteta te hɨre wawu werek.”  
\v 51 Hɨrak kɨpiun wɨnak, te hɨrak kewis mɨt han netikerek nanɨno nɨmɨn wɨnak au. Pita, Jems, Jon netike miye haai hɨr keriyen nen nɨmɨn.  
\v 52 \x * \xo 8:52 \xt Lu 7:13\x*Mɨt yapɨrwe ein nɨkɨtep hɨr han tewenɨnep, te Jisas ketpor, “Yi ap eikɨtep au emɨt! Hɨre ap waa, hɨre wɨwaai kerep ep.” (Hɨrak ketpim kentar hɨrak hanhan kakɨkɨa.)  
\v 53 Hɨr nemtewek hɨr nenwesɨsek nentar hɨr nertei hɨre epei waa weit.  
\v 54 \x * \xo 8:54 \xt Lu 7:14\x*Hɨr nenwesɨsek te Jisas ketenɨnɨwe his mɨre kenɨnewe hɨm iuwe kar ik: “Nɨki ti ekrit.”  
\v 55 Hɨmɨn kɨre pɨke kan kekrerep te wasenum hɨre wekrit. Jisas katɨp miye haai hɨr enwetɨwe menmen hɨre wawɨm.  
\v 56 \x * \xo 8:56 \xt Mk 7:36; Lu 5:14\x*Miye haai nɨre, hɨr han kekrit, te hɨrak ketpor hɨm manp te hɨr ap nantɨp mɨt menmen hɨrak kɨrɨakem au emɨt!   
\c 9  
\s1 Jisas keriuwet mɨt nɨrak hiswiyen wik (12) nɨrɨak menmen mɨrak  
\r (Mt 10:5-15; Mk 6:7-13)  
\p
\v 1 Jisas kenɨne mɨt nɨrak disaipel hiswiyen wik nɨrak (12) kewisi hɨr nekrehɨr kɨrak ninɨn herwe hɨr nankaap mɨt nɨnap te hɨr nɨre yaain.  
\v 2 Hɨrak keriuweti hɨr nen nanwepyapɨr God kinɨn naanmamre mɨt. Hɨrak keriuweti nankaap mɨt miyapɨr nɨnap.  
\v 3 Hɨrak kinɨn ketpor, “Yi ap eiyɨt menmen kerek yi yeiyɨm yaino au. Menmen au, pewek au, laplap meiyam au, tanɨk metike paap au. Yi yewi yɨrɨak menmen mi,  
\v 4 \x * \xo 9:4 \xt Lu 10:4-11\x*maain yi yaino wit mɨt hɨr newisi yewi, yi yau wɨnak kiutɨp kerekek ere yi einaaiwɨr wit.  
\v 5 \x * \xo 9:5 \xt Lu 10:11; Ap 13:51\x*Yi eipiun wit mɨt ap nanɨmtau hɨm mi, yi einaaiwɨr wit eik, yi einepep toni waniu mamu hɨt mi te eiteiknor God han enuk kakriuweri.”  
\v 6 Hɨrak ketpor epei au, mɨt nɨrak nɨnaiwɨrek nen nerer wit wit newepyapɨr natɨp hɨm yaaim me God, hɨr nɨkaap mɨt ein hɨr nɨnap.   
\s1 Herot kemtau hɨm mɨt hɨr netpim me Jisas  
\r (Mt 14:1-12; Mk 6:14-29)  
\p
\v 7 \x * \xo 9:7 \xt Mt 16:14; Mk 8:28; Lu 9:19\x*In ek mɨtɨk iuwe gavman King Herot hɨrak naanmɨpre mɨt ne provins Galili, hɨrak kemtau menmen epei man, hɨrak han kitetim kentar mɨt han natɨp Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar nɨpaa kaa te in ek hɨrak pɨke kekrit kepu.  
\v 8 Mɨt han natɨp, “Ilaija profet ke nɨpaa hɨrak pɨke kan.” Mɨt han natɨp, “Mɨtɨk profet hak ke profet yapɨrwe nɨpaa ein te God kɨkɨak hɨrak epei kan.”  
\v 9 \x * \xo 9:9 \xt Lu 23:8\x*Herot kekre han kɨrak han kitet, “Nɨpaa hi herekir teruk ke Jon hɨrak kaa. Hɨrak keimɨn hi hemtau hɨrak kɨrɨak menmen im e?” Hɨrak hanhan kakɨrek.   
\s1 Jisas kewet mɨt nar 5,000 menmen hɨr naam  
\r (Mt 14:13-21; Mk 6:30-44; Jo 6:1-13)  
\p
\v 10 Maain mɨt nɨrak aposel nɨpaa keriuweti nen, hɨr epei nan netpɨwek menmen hɨr nɨrɨakem. Te hɨrak kɨnaaiwɨr mɨt yapɨrwe hɨrak keithis mɨt nɨrak hiswiyen wik (12) ketikeri keriyen hɨr nen wit Betsaida.  
\v 11 Hɨr nen en, mɨt yapɨrwe nerteiyek, hɨr nisesik nen ein te hɨrak han yaaik keriuweri ketpor God kakinɨn naanmamre mɨt, hɨrak kɨkaap mɨt nɨnap te hɨr nɨre yaain.  
\v 12 Hɨnkewɨ, mɨt nɨrak nar hiswiyen wik (12) nan netpɨwek, “Ti esiuwe mɨt enɨno te hɨr nanɨno wit metike ni mɨt newi hɨr enɨt menmen hɨr enwaai en. Wit ik ek hɨrak wit weinɨk ap menmen mewi au.”  
\v 13 Te Jisas ketpor kar ik: “Yi hɨras eiwetɨr menmen hɨr nanɨm.” Hɨr newenek netpɨwek, “Haiu metenen bret hispɨnak (5), saauk wiketeret mɨt epei nɨam kerem em. Ti hanhan te haiu mamno mamɨt menmen mamwet mɨt em? Taauye! Hɨr mɨt enun yapɨrwe!”  
\v 14 Hɨr natɨp menmen im nentar mɨt keriyen yapɨrwe hɨr 5,000 mɨt neit ein keriyen. Hɨr ap newenhis miyapɨr nɨkerek au.  
\p Jisas katɨp mɨt nɨrak, “Yi eirɨak mɨt nererik nau nɨre 50 in 50 ein nɨran ere hɨr enu tɨ werek.”  
\v 15 Mɨt nɨrak nɨrɨakem nar hɨrak ketpim, hɨr newen mɨt nau tɨ.  
\v 16 Te Jisas keit bret hispɨnak (5), saauk wiketeret kɨkɨamnaan katɨp God hɨrak yaaik, te hɨrak kewepim kewet mɨt nɨrak em te hɨr nanwetɨrem.  
\v 17 Mɨt yapɨrwe naam ere tu iuwe. Mɨt nɨrak neit menmen mɨt naam au, hɨr neit hause (o wanpnake) mar hiswiyen wik (12) neiyɨk nemi yinam kerek mɨwaai em.   
\s1 Pita kewepyapɨr Jisas hɨrak Mɨtɨk God kehimɨtanek  
\r (Mt 16:13-19; Mk 8:27-29)  
\p
\v 18 Wɨ ham Jisas hɨrak kitehi God menmen, mɨt nɨrak nau netikerek neit wit weinɨk. Hɨr nau en, hɨrak kitorhi kar ik: “Mɨt natɨp hi keimɨn?”  
\v 19 \x * \xo 9:19 \xt Lu 9:7-8\x*Hɨr newenhi natɨp, “Mɨt han natɨp ti Jon Baptais kerek nɨpaa kɨkɨri neriuwe tɨpar, pɨke kekrit kepu. Mɨt han natɨp ti profet Ilaija ke nɨpaa. Mɨt han natɨp ti mɨtɨk profet hak ke nɨpaa ein mɨt profet yapɨrwe nepu te God kɨkɨak katɨp hɨrak kaknen.”  
\v 20 \x * \xo 9:20 \xt Jo 6:68-69\x*Te Jisas hɨrak kitorhi kar ik: “Yi han kitet hi keimɨn?” Pita ketpɨwek, “Ti Mɨtɨk Krais nɨpaa God kehimɨtenit ti enen ekepai haiu mɨt.”   
\s1 Jisas katɨp maain hɨrak kaki te pɨke kakɨkrit  
\r (Mt 16:20-28; Mk 8:30–9:1)  
\p
\v 21 Jisas katɨp hɨm manp te hɨr ap newepyapɨr hɨrak Mɨtɨk God kehimɨtanek kerekek au emɨt!  
\v 22 \x * \xo 9:22 \xt Lu 9:44, 18:32-33\x*Hɨrak wen katɨp, “Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, mɨt iuwe ne Isrel nantike mɨt ne Skraip nantike mɨt iuwe naanmɨpre wɨnak iuwe ke God hɨr nanweikɨn sip nanweto, hɨr naniyep hi hahi. Maain wɨ wikak God kakɨkoya hi pɨke akrit hahu.”   
\p
\v 23 \x * \xo 9:23 \xt Mt 10:38; Lu 14:27\x*Hɨrak katɨp epei au, Jisas katɨp mɨt nɨrak yapɨrwe kar ik: “Mɨtɨk kerek kakisɨsa hɨrak ekwenɨn han kɨrak me menmen hɨrak hanhan kakrɨakem, hɨrak hekrit hekrit han kitet, ‘Hi hahi entar hi hisesik hɨram menmen weinɨm te hi ehisesik.’  
\v 24 \x * \xo 9:24 \xt Mt 10:39; Lu 17:33; Jo 12:25\x*Keimɨn ap kisɨsa kentar hɨrak wen hanhan kises han kɨrak, maain hɨrak kaki hɨrak ap kaku werek kaktike God au. Te keimɨn katɨp kar ik: ‘Hi ap hepu hises han kai hɨram menmen weinɨm, te hi hises hɨm me God,’ mɨtɨk ik kaku werek kakɨt tipmain tipmain enum eik.  
\v 25 Mɨtɨk hak kakɨt menmen yapɨrwe me tɨ im te hɨrak kewaank menmen me kaku werek. Menmen me tɨ ik mamkepik kaku kaktike God mamɨrkeik a? Taauye!  
\v 26 \x * \xo 9:26 \xt Mt 10:33; Lu 12:9; 2Ti 2:12\x*Keimɨn hɨrak yɨnk enuk kɨnapen kakisɨsa hetike hɨm mai yaaim, hi anapen hɨrak kaku kaktikewa. Maain me wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen ariuwe menmen yaaim God Haai kakwetewem, hi etike mɨt yaain nɨrak ensel, hi hɨnapen mɨtɨk kar ik kaku kaktikewa au.  
\v 27 Hi hetpi werek. Mɨt han neit in hɨr nani au ere hɨr epei nɨr menmen iuwe God kakrɨakem naanmamre mɨt kakriuwerem.”   
\s1 Jisas keweikɨnhis kar ke Mɨtɨk ke wit ke Go  
\r (Mt 17:1-13; Mk 9:2-8)  
\p
\v 28 Maain wɨ hispɨnak wikak (7) epei au, Jisas ken kɨniu mɨniu (o neiyɨp) ken kaktɨp kaktike God. Hɨrak keithis Pita, Jems, Jon tetikerek ten.  
\v 29 Hɨrak wen kitehi God menmen, ninaan mɨrak meweikɨnhis merhɨhe, klos mɨrak merhɨhe mɨre nepni mewenɨn.  
\v 30 Waswas mɨtɨkɨt wiketeret tan tetikerek tewepnak. Hɨrakɨt Moses ketike Ilaija.  
\v 31 \x * \xo 9:31 \xt Lu 9:22, 13:33\x*Hɨrakɨt tetike menmen iuwe me God merhɨhe yaaim man, hɨrakɨt tetike Jisas tatɨp me menmen Jisas kakrɨakem, kises han ke God Haai, kaki kakɨt wit Jerusalem.  
\v 32 \x * \xo 9:32 \xt Jo 1:14; 2Pi 1:16-18\x*In ek Pita ketike mɨtɨkɨt tau tetikerek hɨrakɨt tɨwaai tɨnatɨn te hɨrakɨt tekrit tɨr Jisas kerhɨhe yaaim, hɨrak ketike mɨtɨkɨt wik terp en.  
\v 33 Hɨrakɨt mɨtɨkɨt wiketeret tatnaaiwɨr Jisas tatno, Pita katɨp Jisas, “Kaiu Iuwe, hɨram yaaim te haiu mau in ek. Haiu emime weisaak emɨr wikak: Hak kit, hak ke Moses, hak ke Ilaija.”  
\v 34 Hɨrak wen katɨp hɨm im e, napɨ kɨwapɨni te hɨrakɨt wikak tɨnapen napɨ kɨwapɨnet.  
\v 35 \x * \xo 9:35 \xt Lu 3:22\x*Hɨrakɨt temtau God katɨp keke napɨ kar ik: “Ik ek hɨrak nɨkan kai, nɨpaa hi hehimɨtanek. Yi eiyɨmtau hɨm mɨrak!”  
\v 36 Hɨrakɨt temtau hɨm matɨp epei au, hɨrakɨt tɨr Jisas kiutɨpen kerek kepu. Hɨrakɨt tekintɨp wɨre wɨre. Hɨrakɨt ap tatɨp mɨt neiyan me wɨ im Jisas ken ketikeri menmen hɨrakɨt epei tɨrem au.   
\s1 Jisas kepɨr herwe mekeipɨn nɨkan kike  
\r (Mt 17:14-21; Mk 9:14-29)  
\p
\v 37 Maain teipmen hɨr nepei nekiuwe mɨniu (o neiyɨp) nan, hɨr mɨt yapɨrwe nan nɨr Jisas.  
\v 38 Mɨtɨk hak kenɨne kekre mɨt yapɨrwe hɨrak katɨp kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, hi hituthi iuwe te ti enen ehɨr nɨkan kai. Hɨrak nɨkan kai kiutɨp kerek ek.  
\v 39 Herwe keweikɨn han kɨrak te waswas hɨrak kenepɨp hɨrak keperper kaa, hɨrak teknek mar tɨwerpek kekesɨs hɨm, herwe merekyɨwek enum ere hemkre meneises yɨnk kɨrak, hɨrak kɨnapen kɨnaiwɨrek au.  
\v 40 Hi hitehi mɨt nit te hɨr nepɨrek taau.”   
\p
\v 41 Jisas kewenhi katɨp, “Yi mɨt han ki enuk yi han kitet menmen iuwe me God werek werek au. Hi hɨnapen hepu hetikewi wɨ yapɨrwe.” Hɨrak katɨp mɨtɨk eik kar ik: “Ti ehɨt nɨkan kit eiyɨk enen.” Hɨrak katɨp, te mɨtɨk ik keiyɨk kepnen.  
\v 42 Nɨkan kepnen, herwe kewɨrek ken tɨ, hɨrak keperper. Jisas kene herwe enuk kepɨrek kekeipnɨwek, nɨkan kɨre yaaik, te hɨrak keriuwet nɨkan ken haai kɨrak.  
\v 43 Mɨt yapɨrwe han kekrit nentar menmen iuwe yaaim me God hɨr epei nɨrem.  
\s1 Jisas katɨp keteipim maain hɨrak kaki  
\r (Mt 17:22-23; Mk 9:30-32)  
\p Hɨr wen han kekrit neriuwe menmen im, hɨrak Jisas katɨp mɨt nɨrak kar ik:  
\v 44 \x * \xo 9:44 \xt Lu 9:22\x*“Yi han ekitet menmen werek werek hi in ek etpiyem. Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe God, maain mɨtɨk hak kakwisa hi eno his me mɨt enun hɨr nantenɨna.”  
\v 45 \x * \xo 9:45 \xt Lu 18:34\x*Te hɨr ap nertei werek menmen hɨrak ketporem nentar hɨrak ap kekepi werek te hɨr nerteiyem. Hɨr nɨnaain pɨke nanitɨwekhiyem.   
\s1 Mɨt ne Jisas natɨpan mɨtɨk keimɨn ke hɨr mɨt hɨrak kinɨn mɨt han  
\r (Mt 18:1-5; Mk 9:33-37)  
\p
\v 46 \x * \xo 9:46 \xt Lu 22:24\x*Jisas mɨt nɨrak hɨr natɨpan nenehan keimɨn ke hɨr mɨt hɨrak kinɨn.  
\v 47 Jisas kertei menmen hɨr han kitetim, te hɨrak keit nɨkan kewisɨk kerp menep hɨrekes hɨrak ketpor kar ik:  
\v 48 \x * \xo 9:48 \xt Mt 10:40; Lu 10:16; Jo 13:20\x*“Keimɨn kɨkaap mɨtɨk kiutɨp kar ke nɨkan kike ik e kentar hɨrak kisɨsa, hɨrak kekepa. Keimɨn kekepa hɨrak kar ke hɨrak kɨkaap hɨrak Mɨtɨk Iuwe kerek keriuweta hi han. Keimɨn hɨrak han kitet hɨrak weinɨk ke yi mɨt, hɨrak kɨre iuwe kinɨni.”   
\s1 Keimɨn hɨrak kɨre mɨtɨk kepan ke yi mɨt, hɨrak ki yinak yaaik  
\r (Mk 9:38-40)  
\p
\v 49 Mɨtɨk Jon katɨp Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, haiu mɨr mɨtɨk hak kepɨr herwe kekrehɨr kit te haiu metpɨwek hɨrak kakrɨakem au kentar hɨrak ke haiu mɨt au.”  
\v 50 \x * \xo 9:50 \xt Mt 12:30; Lu 11:23\x*Jisas ketpɨwek, “Yi ap yeremirɨwek menmen mɨrak hɨrak kɨrɨakem au emɨt! Keimɨn hɨrak ap mɨtɨk kepan ke yi mɨt, hɨrak ki yinak yaaik yɨrɨak menmen miutɨp.”   
\s1 Mɨt ne wit kike ne Sameria nɨnapen nankaap Jisas  
\p
\v 51 \x * \xo 9:51 \xt Mk 10:32\x*Maain wɨ menep mamnen te Jisas kakno wit ke God, hɨrak han ekitet hɨrak kakno wit Jerusalem.  
\v 52 Hɨrak keriuwet mɨt han ninɨn nen niun wit kike ke provins Sameria hɨr nen nɨnatɨn wɨnak newis menmen neiyɨm nemeriyɨwek.  
\v 53 \x * \xo 9:53 \xt Jo 4:9\x*Au, mɨt in ap nekepik nentar hɨr nertei hɨrak kakno Jerusalem kakwenɨpi God, te hɨr nɨneinɨk.  
\v 54 \x * \xo 9:54 \xt 2Kin 1:9-16\x*Jems ketike Jon terteiyek, hɨrakɨt tatɨp tar ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti hanhan hawɨr wari si emoke wit ke God emnen si etɨn mɨt o au?”  
\v 55 Te Jisas hɨrak keweikɨn keneret.  
\v 56 Hɨrak keneret, te hɨr epei nen wit hak.   
\s1 Mɨt han nanises Jisas  
\r (Mt 8:19-22)  
\p
\v 57 Hɨr wen nitet yayiwe nanɨno Jerusalem, mɨtɨk hak katɨp Jisas kar ik: “Hi tewen aisesit epno nein kerek me ti epnori en.”  
\v 58 Jisas ketpɨwek, “Miyak mɨwaai mekre nu herkip, hore mɨwaai mekre yaank mɨr, te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi wit aure te hi ewaairi au. Ti ehisɨsa te ti ewaai nein?”  
\v 59 Jisas katɨp mɨtɨk hak, “Ti ehisɨsa.” Te hɨrak ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, ti ewisa hi ehinɨn eno ewis haai kai kerek menep kaki kakɨkre hei, te maain hi ehisesit.”  
\v 60 Jisas ketpɨwek, “Ti ewis mɨt kerek nisɨsa au hɨr enwis mɨt kerek naa, te ti eno ewepyapɨr hɨm me God naanmamre mɨt.”   
\p
\v 61 \x * \xo 9:61 \xt 1Kin 19:20\x*Mɨtɨk hak katɨp, “Mɨtɨk Iuwe, hi tewen ehisesit te hi ehinɨn eno atɨp miye haai kikrek nai hi enaiwɨri.”  
\v 62 Jisas ketpɨwek, “Mɨtɨk kerek hɨrak kises hɨm me God te hɨrak hanhan menmen enum nɨpaa hɨrak kisesim, hɨrak ap te kakises menmen me God werek werek au. Mɨtɨk ik kɨre mɨtɨk kamɨr rais keriuwe paap hɨhe, hɨrak kɨwaainaan mentar sip kɨrak hɨrak kamɨr kewaankem.”   
\c 10  
\s1 Jisas keriuwet 70 mɨt han nen nɨrɨak menmen mɨrak  
\p
\v 1 \x * \xo 10:1 \xt Mk 6:7\x*Jisas katɨp mɨt epei au, hɨrak kehimɨtan 70 mɨt han, hɨrak keriuweti ninɨnek nen hɨrak kenkeri wik wik nerer wit wit kerek hɨrak menep te kaknen.  
\v 2 \x * \xo 10:2 \xt Mt 9:37-38; Jo 4:35\x*Hɨrak ketpor kar ik: “Han ke mɨt hɨrak kɨre menmen mau ni epei mewɨnki te mɨt ap yapɨrwe nantɨwem mamɨsi. Yi eiyitehi Haai ke ni te hɨrak kakriuwet mɨt yapɨrwe te hɨr nanɨno nanri han ke mɨt hɨr nanisesik. Menmen im hɨram mɨre mɨt nanɨno ni nanɨt menmen mewɨnki ere mamɨsi.  
\v 3 \x * \xo 10:3 \xt Mt 10:16\x*Yi eino hi eriuweti yɨre sak nɨkim mamno yaank nepere kimaam kakmɨp. Te hi heriuweti yi yaino eitɨp mɨt hɨm mai te God naanmamri.  
\v 4 \x * \xo 10:4 \xt Mt 10:7-14; Mk 6:8-11; Lu 9:3-5\x*Yi ap eiyɨt tanɨk yinak o tanɨk me nemi niu mekrerem, hɨram metike su mei au emɨt! Yi eisipat mɨt yayɨt yayiwe eitikeri eiwepnak au emɨt. Yi yayɨtpor hɨm kike te yi yaino keriyen.  
\v 5 Wɨnak kerek yi yɨnɨk ek, yi eitɨp mɨt neimɨn nau wɨnak ik ek, ‘Hawɨr hanhan God kakrekyi yaain eiyu werek werek.’  
\v 6 Mɨtɨk yaaik kepu in te hɨm yaaim mi mamri han ke God kakɨkepik, o au en, God kakɨkepik kaku werek werek au.  
\v 7 \x * \xo 10:7 \xt 1Ko 9:6-14; 1Ti 5:18\x*Yi eipau wɨnak kiutɨp kerekek, eipaam menmen eipaam tɨpar kerek hɨr newisiyem. Yi ap eiwɨr nan eiwetɨrem eiyɨntar yi yɨrɨak menmen mamkepi te hɨr naanmamri menmen. Yi ap eiyu eirer wɨnak wɨnak au.   
\p
\v 8 \x * \xo 10:8 \xt 1Ko 10:27\x*“Yi eino wit hak te hɨr nantihis, yi yayno yayɨm menmen yaitikeri yaipaam menmen hɨr nanɨnkiyem.  
\v 9 Yi eikaap mɨt nɨnap neitai en, te yi eiyɨtpor, ‘God kerek wɨsenuk menep naanmamre haiu mɨt ne tɨ.’  
\v 10 Te neimɨn yi yaino wit kɨr hɨr ap nantihis au, yi yaino eiyɨrp yayiwe kɨr eiyɨtpor,  
\v 11 \x * \xo 10:11 \xt Ap 13:51, 18:6\x*‘Waniu me tɨ me wit ki ik mau hɨt maiu te haiu pɨke mesiunenim men yi hɨras meteikni God han enuk keriuwi. Te hawɨr wetpi te yi yertei menmen im. Wi epei man menep te God naanmamre haiu mɨt.’  
\v 12 \x * \xo 10:12 \xt Mt 10:15, 11:24; Jen 19:24-25\x*Hi hetpi wɨ maain mamnen God skelim mɨt ne menmen enum, mɨt ne Sodom God kakɨwaanki kike, te God kakɨwaank mɨt in au wɨsenum.   
\s1 Mɨt ne wit hɨr ap nises hɨm yaaim au, hɨr nanɨwaank hɨras  
\r (Mt 11:20-24)  
\p
\v 13 \x * \xo 10:13 \xt Mt 11:21-23\x*“Yi mɨt ne Korasin God kakriwaank. Yi mɨt ne wit Betsaida God kakriwaank eiyɨntar menmen yaaim God kerekyiyem, te yi ap yeweikɨn sip yewet menmen enum. Yi epei yɨpɨrem yisɨsa au. Te nɨpaa God kɨrɨak menmen mar im meit wit ke Taia ketike Saidon mɨt nɨrem, te hɨr waswas namɨr laplap enum newen toni te hɨr neteikɨn God hɨr neweikɨn sip newet menmen enum. Te yi au.  
\v 14 Maain God skelim mɨt, hɨrak kakrɨak mɨt ne wit Taia ketike Saidon kakrekyor menmen enum kike, te yi mɨt yeit Korasin ketike Betsaida au iuwe.  
\v 15 Yi mɨt ne Kapaneam, yi han kitet God katɨp yi yaain a? Au, maain God kaktɨp yi enun yɨre menmen weinɨn.”   
\p
\v 16 \x * \xo 10:16 \xt Mt 10:40; Lu 9:48; Jo 5:23\x*Hɨrak katɨp mɨt nɨrak, “Keimɨn kemtau hɨm mi, kemtau hɨm mai. Keimɨn keweikɨn sip kewetiyem, hɨrak kar ke hɨrak keweikɨn sip kewetewem. Keimɨn keweikɨn sip keweto, hɨrak kar ke hɨrak keweikɨn sip kewet God kerek keriuweta hi han tɨ ik.”   
\s1 Hɨr mɨt 70 hɨr han yaaik pɨke nan  
\p
\v 17 Maain mɨt 70 han yaaik pɨke nan natɨp Mɨtɨk Iuwe, “Nɨpaa haiu matɨp mekrehɨr ke ti herwe metike menmen ham yapɨrwe hɨr nemtau hɨm maiu, haiu minɨni.”  
\v 18 \x * \xo 10:18 \xt Jo 12:31; Rev 12:8-9\x*Jisas kewenhi ketpor, “Hi epei hɨr Seten hɨrak kɨre nepni mewenɨn hɨrak keke nepni ken tɨ kentar menmen yi yɨrɨakem.  
\v 19 \x * \xo 10:19 \xt Jen 3:15; Sam 91:13; Mk 16:18\x*Hi epei heweti menmen mai iuwe te yi yinɨn Seten. Yi yayɨntɨrer manpen siurp (o yenmik) yehes enum mamtike mispenepnam (o nɨkɨnpɨnepnam) te hɨram mamiwep, yi ap yayi au.  
\v 20 \x * \xo 10:20 \xt Mt 7:22; Eks 32:32; Fl 4:3; Rev 3:5\x*Yi ap han yaaik wɨsenuk eiyɨntar herwe nemtau hɨm mi au. Yi han yaaik wɨsenuk eiyu eiyɨntar niuk mi God kewisɨm mau weiwɨk miutɨp mɨrak te yi yɨre mɨt nɨrak.”   
\s1 Jisas han yaaik katɨp God hɨrak yaaik  
\r (Mt 11:25-27, 13:16-17)  
\p
\v 21 \x * \xo 10:21 \xt 1Ko 1:26-28\x*Me wɨ miutɨp keremem God Hɨmɨn Yaaik kɨrɨak Jisas han yaaik. Jisas katɨp kar ik: “Haai kai ti Mɨtɨk Iuwe ke wit kit ketike tɨ ik. Hi hetput ti yaaik hentar ti epei hɨsawɨn menmen mit me hɨr mɨt iuwe kerek han kitet hɨr nertei menmen werek werek, ti epei heteikɨn mɨt weinɨn em. Ti epei hɨrɨak menmen im hises han kit kerekek.  
\v 22 \x * \xo 10:22 \xt Jo 3:35, 10:15\x*Ti Haai kai Iuwe God epei heweto menmen mit yapɨrwe. Mɨtɨk keiyak ap kertei hi Nɨkan kit hi han kai hɨrak kar ke kit au. Ti God Haai kerekek herteiyek. Mɨtɨk keiyak ap kertei ti Haai kai hɨrak kɨre han kai han kit au. Hi Nɨkan kit kiutɨp kerekek, hetike mɨt in en hi eweputyapɨri.”  
\v 23 \x * \xo 10:23 \xt Mt 13:16-17\x*Hɨrak katɨp epei au, hɨrak keweikɨn kɨr mɨt nɨrak disaipel ketpor main main kar ik: “Yi han yaaik eiyu eiyɨntar menmen hi hɨrɨakem yi yɨrem.  
\v 24 \x * \xo 10:24 \xt 1Pi 1:10\x*Hi etpi nɨpaa enum eik mɨt profet yapɨrwe kerek newepyapɨr hɨm me God, hɨr netike mɨt kerek naanmɨpre mɨt ne wit Isrel, hɨr hanhan nanɨr menmen yi epei yɨr hi hɨrɨakem, te hɨr au. Hɨr hanhan nanɨmtau menmen yi epei yemtewem hi hetpim te hɨr au. Hɨr epei naa.”   
\s1 Jisas katɨp hɨm me mɨtɨk ke Sameria han tewenɨn kakɨkaap mɨtɨk kerek mɨt nepan nakɨp  
\p
\v 25 \x * \xo 10:25 \xt Mt 22:35-40; Mk 10:17; Lu 18:18\x*Wɨ ham mɨtɨk kerek kinɨn kertei hɨm me Moses kewepyapɨrem hɨrak kekrit kan katɨp kewises Jisas keriuwe hɨm me Moses. Hɨrak kan katɨp Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe. Hi erɨak mekam te hi ehu etike God tipmain tipmain enum eik?”  
\v 26 Jisas ketpɨwek, “Hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei matɨp mekam? Ti etpo mekam ti han kitetim.”  
\v 27 \x * \xo 10:27 \xt Diu 6:5; Lev 19:18\x*Hɨrak kewenhi ketpɨwek, “Ti hanhan Mɨtɨk Iuwe God kit wɨsenuk heriuwe han kit, han ekitetik herkit hekrit. Ti hanhan mɨt han o nit yinan har ke ti hanhan hɨrekes.”  
\v 28 \x * \xo 10:28 \xt Lev 18:5; Ro 10:5; Ga 3:12\x*Jisas ketpɨwek, “Hɨram werek. Ti erɨak menmen im te ti etike God yaikiyakɨt yayu tipmain tipmain enum eik.”   
\p
\v 29 Mɨtɨk yɨnk enuk kentar Jisas kenerek te hɨrak kewen tapɨn te hɨrak kitehi Jisas kar ik: “Keimɨn ti hatɨp hi han kitet hɨrak kai yinak?”  
\v 30 Jisas kewenhi ketpɨwek, “Nɨpaa mɨtɨk kiutɨp kɨnaaiwɨr wit Jerusalem kekiuwe ken wit Jeriko. Mɨt enun nɨsawɨn nakɨp nari menmen mɨrak, nɨnaiwɨrek kɨwaai yayiwe maain hɨrak kaki, hɨr nɨrɨr.  
\v 31 Me wɨ im mɨtɨk pris kerek kewet God menmen me mɨt, hɨrak kekiuwe yayiwe eik, hɨrak kɨrek te kesipatek ken yayiwe pɨnak ein kepno.  
\v 32 Maain kike, mɨtɨk ke weiwɨk me Livai kerek naanmɨpre wɨnak iuwe ke God, hɨrak kan kɨr mɨtɨk kɨwaai keriyen, te hɨrak kesipatek ken yayiwe pɨnak ein kepno.   
\p
\v 33 “Maain mɨtɨk kiutɨp ke mɨt yapɨrwe ne Sameria kerek nɨnapen mɨt ne Isrel, hɨrak kerekek kekiuwe yayiwe ken. Hɨrak kɨr mɨtɨk kɨwaai, hɨrak hanhan keriuwerek.  
\v 34 Hɨrak ken kɨrek kewen tɨpar me nu oliv metike wain hɨram mɨpre marasin menterik. Te hɨrak kemsɨwek his hɨt. Epei au, hɨrak kɨnanek ere kewisɨk kentar hos pɨrak, hɨrak keiyɨk ken wɨnak kerek mɨt nererik nɨwaai ek, hɨrak naanmɨprewek.  
\v 35 Teipmen, hɨrak keit pewek wik kewet mɨtɨk ke wɨnak em, hɨrak ketpɨwek, ‘Ti naanemprewek ere hɨrak pɨke yaaik. Maain hi pɨke enen hi ewetit nan emrer mit kerek ti ewɨrem eiyɨm ekepik heriuwerem.’   
\p
\v 36 “Keimɨn ke mɨtɨkɨt wikak hɨrak kɨre kɨrak yinak ke mɨtɨk ik kerek mɨt enun nakɨp?”  
\v 37 Mɨtɨk Skraip kerek kewepyapɨr hɨm me Moses hɨrak katɨp, “Hɨrak mɨtɨk kerek kekepik kerekek.” Jisas ketpɨwek, “Ti eno erɨak menmen yaaim mamɨr im.”   
\s1 Jisas ketike mɨt nɨrak disaipel nen nɨr Mata wetike Maria  
\p
\v 38 Jisas ketike mɨt nɨrak disaipel nepno, hɨr nɨpiun wit hak mɨte piutɨp niuk mɨre Mata wau en, te hɨre weriyei nen wɨnak kɨre, nanɨt menmen nanɨm.  
\v 39 \x * \xo 10:39 \xt Jo 11:1, 12:2-3\x*Mata kikɨr pɨre Maria, hɨre wau menep hɨt me Jisas wawɨmtau menmen hɨrak ketpim. Hɨre ap wɨkaap Mata wemani menmen.  
\v 40 Mata han enuk wentar menmen yapɨrwe hɨre waurɨakem me naanmamre mɨt te hɨre wan watɨp Jisas war ik: “Mɨtɨk Iuwe ti han kitet hɨram menmen weinɨm kikɨr pai wɨnaiwɨra wemtau hɨm mit te hi hɨrehes hɨrɨak menmen iuwe im e? Ti etpɨwe hɨre eunen eukepa.”  
\v 41 Jisas ketpɨwe, “Mata, tewisiye ewɨt! Ti hanhan menmen yapɨrwe ti hɨrɨakem.  
\v 42 \x * \xo 10:42 \xt Mt 6:33\x*Menmen miutɨp te ti ap etɨwem, Maria epei weit menmen im yaaim, te ti ap eriye te hɨre waunaiwɨrem au. Hɨre ewu ewɨmtau hɨm hi hetpim.”   
\c 11  
\s1 Jisas keteikɨn mɨt nises menmen mɨrak hɨr enitehi God menmen emɨrkeik  
\r (Mt 6:9-15, 7:7-11)  
\p
\v 1 \x * \xo 11:1 \xt Lu 5:33\x*Wɨ ham Jisas kitehi God menmen keit wit hak. Hɨrak kitehi God menmen epei au, mɨtɨk hak ke mɨt disaipel kerek nises hɨm mɨrak nitɨwekhi, “Mɨtɨk Iuwe, eteiknai menmen me prea te haiu mamitehi God menmen mamɨr ke Jon epei keteikɨn mɨt kerek nises hɨm mɨrak.”  
\v 2 Jisas ketpor kar ik: “Yi eiyitehi God menmen emɨr im. Yi eitɨp,  
\q1 ‘Haai, haiu hanhan niuk mit mɨre iuwe te ti enip mɨt hɨr nanwenɨpi nuik mit. Wɨ mamnen te ti naanmamre haiu mɨt.   
\q1
\v 3 Ti petepin ewetei menmen emɨm har ke nɨpaa ti eweteiyem hekrit hekrit.   
\q1
\v 4 Ti esak menmen enum haiu mɨrɨakem ap han ekitetim emɨr ke haiu hɨras matɨp menmen mɨt nerekyeiyem hɨram menmen weinɨm, haiu han ekitetim au emɨt!  
\q1 Ti ap ewis menmen enum mamri han kaiu.’”   
\p
\v 5 Jisas katɨp mɨt nɨrak, “Mɨtɨk kiutɨp ke yi mɨt ke nɨmɨn hɨrak kakno wɨnak ke kɨrak yinak, hɨrak kakɨtpɨwek, ‘Ti eweto niu mei wikak.  
\v 6 Kai yinak hak keke yanɨmɨn kan kɨra, te hi ap etenen menmen mei au, te hi ewetɨwekem.’  
\v 7 Hɨrak keit nɨmɨn kakwenuthi kakɨtput, ‘Hi epei heiyepet weipɨr, nɨkerek nai nɨwaai netikewa, hi ap te akrit awetut menmen taau.’  
\v 8 \x * \xo 11:8 \xt Lu 18:5\x*Hi etpi hɨrak ap kakɨkrit kakwetut menmen kentar mɨtɨk hɨrak kit yinak au, te hɨrak kakɨkrit kakwetit menmen kentar ti hitɨwekhi yapɨrwe me menmen.  
\v 9 Hi hetpi, yi eiyitehi God menmen te hɨrak kakwetiyem. Yi yɨnyatɨn menmen te yi yainapɨnem. Yi yeretɨt weipɨr te hɨrak kɨkeiswi weipɨr kɨrak.  
\v 10 Hi hetpi menmen im hentar keimɨn kitehi God menmen, hɨrak kakwetɨwekem. Keimɨn kɨnkatɨn menmen kaknapɨnem. Keimɨn keretɨt God kekeisɨwek weipɨr.   
\p
\v 11 “Keimɨn ke yi mɨt hɨrak kɨre haai te nɨkan kit kitɨwekhi saauk te ti ewetɨwek manpen siurp o mɨniuhan (neiyɨp han) te hɨrak kakɨm a? Taau!  
\v 12 O hɨrak kituthi suware yɨnu, te ti ewetɨwek mispenepnam (o nɨkɨnpenepnam) a? Taau!  
\v 13 Te yi mɨt enun yi yertei yewet nɨkerek ni menmen yaaim, te God Haai ki keit wit kɨrak kakinɨn menmen yi yewet nɨkerek em. Hɨrak kakwet Hɨmɨn kɨrak Yaaik kakno mɨt kerek hɨr nitɨwekhi me hɨrak.”   
\s1 Mɨt natɨp Seten Bielsebul kɨkaap Jisas kepɨr herwe  
\r (Mt 12:22-30; Mk 3:20-27)  
\p
\v 14 Maain Jisas kepɨr herwe kekre mɨtɨk kerek han enuk hɨm kɨtapu. Te hɨrak kenip mɨtɨk hɨrak kau kekrerek hɨrak hɨm kɨtapu. Herwe kɨnaiwɨrek, mɨtɨk enuk hɨrak katɨp, te mɨt yapɨrwe han kekrit neriuwe menmen im.  
\v 15 \x * \xo 11:15 \xt Mt 9:34, 10:25\x*Au, mɨt han natɨp, “Hɨrak kepɨr herwe kentar Bielsebul hɨrak wɨsenuk kinɨn herwe hɨrak kekepik kepɨrek.”  
\v 16 \x * \xo 11:16 \xt Mt 12:38\x*Mɨt han hanhan Jisas kakrɨak menmen nɨpaa hɨr nɨrɨakem taau, kakteiknor hɨrak mɨtɨk kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt.  
\v 17 Au, Jisas kertei menmen hɨr han kitetim, te hɨrak ketpor kar ik: “Wit kiutɨpen mɨt newi hɨr hɨras nenepan te mɨt ne wit hak nanɨnɨp nani nanɨnepi. Iuwe mɨtɨk ketike kike tenepakɨt te hɨrakɨt tatɨwaank weiwɨk mɨrakɨt.  
\v 18 Yi yatɨp Seten Bielsebul kekepa hi hepɨr herwe mɨrak te yi yatɨp hɨrak ketike herwe mɨrak nenepan. Seten kɨrɨak menmen im, karkeik te hɨrak kaku werek naanmɨpre menmen mɨrak werek werek a? Taauye!  
\v 19 Hi hepɨr herwe hentar Bielsebul kekepa, te keimɨn kɨkaap mɨt kerek nises hɨm mi hɨr nepɨr herwe a? Mɨt nises hɨm mi nanteikɨn yi ap yatɨp werek werek nentar hi hepɨr herwe neriuwe niuk me God.  
\v 20 \x * \xo 11:20 \xt Eks 8:19\x*Te hi hepɨr herwe heriuwe menmen iuwe me God. Menmen im hi hɨrɨakem meteikni God epei kan menep kakinɨn naanmamri yi mɨt.  
\v 21 Mɨtɨk iuwe keit yipo henmik naanmɨpre wit kɨrak, menmen mɨrak mepu werek.  
\v 22 \x * \xo 11:22 \xt Kl 2:15\x*Te mɨtɨk hak hɨrak manpenuk kinɨn mɨtɨk ik, hɨrak ketikerek tenepakɨt, hɨrak kɨnaiwɨrek hɨrak kakri yipo henmik mɨrak kerek mɨtɨk nɨpaa han kitet hɨram mamkepik, hɨrak kakriyaam mamtike menmen mɨrak yaaim mamno, hɨrak kakɨnkerem kakwet nɨrak yinan em.  
\v 23 \x * \xo 11:23 \xt Lu 9:50\x*Keimɨn hɨrak ap kekepa kari mɨt nanisɨsa, hɨrak kar ke mɨtɨk kepan kakɨwaank mɨt nai nisɨsa, hɨr nanwep nanrɨr ein ein.   
\s1 Herwe enuk pɨke kaknen kaku mɨtɨk han kɨrak  
\r (Mt 12:43-45)  
\p
\v 24 “Wɨ kerek herwe enuk kaknaaiwɨr mɨtɨk, hɨrak kakno wit tenhaan weinɨk kakɨnkatɨn nein te hɨrak kakwi, o au en, hɨrak kaktɨp, ‘Hi pɨke enen nai kerek nɨpaa hi hewiyen.’  
\v 25 Hɨrak kaknen, hɨrak kakɨr han ke mɨtɨk kɨpre wɨnak miyapɨr nɨripep menmen nɨkɨn nakɨrke mekre wɨnak.  
\v 26 \x * \xo 11:26 \xt Jo 5:14\x*Hɨrak kɨpɨrek, te hɨrak kakno kakɨthis herwe ham hispɨnak wik (7) hɨram enum minɨnek, te hɨram mamtikerek mamnen mamu mɨtɨk kerek ek. Nɨpaa hɨrak mɨtɨk kɨre enuk te in ek au mamɨwaankek.”   
\s1 Menmen mɨt enisesim te hɨr han yaaik enu  
\p
\v 27 \x * \xo 11:27 \xt Lu 1:28, 42, 48\x*Jisas katɨp menmen im epei au, mɨte piutɨp pe mɨt yapɨrwe hɨre watɨp hɨm iuwe war ik: “Peimɨn hɨre winit wewetut nɨm hɨre han yaaik wepu.”  
\v 28 \x * \xo 11:28 \xt Lu 8:15, 21\x*Te Jisas kewenhi katɨp, “O, hɨre han yaaik. Te neimɨn nemtau hɨm me God nisesik, hɨr han yaaik kɨr kakinɨn miye pai.”   
\s1 Mɨt han hanhan nanɨr menmen yaaim Jisas kakrɨakem  
\r (Mt 12:38-42; Mk 8:11-12)  
\p
\v 29 \x * \xo 11:29 \xt Mt 16:4\x*Mɨt yapɨrwe nan neweikɨn Jisas, hɨrak wen katɨp kar ik: “Mɨt miyapɨr nau tɨ in e, hɨr enun hɨr nitauhi hi arɨak menmen yaaim eteiknor God han yaaik keriuwa. Te hi eteiknor menmen yaaim yapɨrwe au. Menmen miutɨp me mɨtɨk Jona kerek nɨpaa God kekepik kepu kekre tu ke saauk me wɨ wikak.  
\v 30 Nɨpaa Jona hɨrak kɨwaai kekre saauk tu kɨrak me wɨ wikak, te God keteikɨn mɨt ne Nineva menmen mɨrak iuwe keriuwerem. Mar im hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi eteikɨn mɨt in menmen mar im eteiknor menmen iuwe me God.  
\v 31 \x * \xo 11:31 \xt 1Kin 10:1-10\x*Me wɨ God skelim mɨt, mɨte iuwe naanmɨpre mɨt ne wit Siba, hɨre wautɨp yi enun wentar nɨpaa hɨre weke yanɨmɨn wan wemtau hɨm yaaim mɨtɨk iuwe King Solomon ketpim. Hi hinɨn mɨtɨk iuwe Solomon te yi ap yemtau hɨm mai au.  
\v 32 \x * \xo 11:32 \xt Jna 3:5-10\x*Maain wɨ God skelim mɨt, mɨt enun ne Nineva nantɨp yi enun yinɨni nentar nɨpaa hɨr nemtau Jona kewepyapɨr hɨm me God, hɨr neweikɨn sip newet menmen enum. Hi hinɨn profet Jona, te yi ap yeweikɨn sip yewet menmen enum, te yi yises hɨm mai au.   
\s1 Nanamɨr hɨrak kɨre si keteikni menmen  
\r (Mt 5:15; 6:22-23)  
\p
\v 33 \x * \xo 11:33 \xt Mk 4:21; Lu 8:16\x*“Mɨtɨk hak ap keksiu si te kakwisɨk kaksawɨnek kaknɨk wɨnak, o kaknɨk tɨkenup. Au, hɨrak ekɨrp yaain te mɨt neimɨn nanɨnen nɨmɨn hɨr enɨr si mamɨr.  
\v 34 Nanamɨr kit hɨrak kɨre weipɨr. Nanamɨr kit naanmɨpre menmen yaaim te ti han kitet menmen yaaim, o au en, ti nanamɨr kit naanmɨpre menmen enum ti han ekitet menmen enum hemkre menepam heriuwerem.  
\v 35 Te yi naanempre hɨras te nanamɨr ki hɨrak kɨre weipɨr hɨrak ap ekwis menmen enum mamu mamɨkre han ki.  
\v 36 Mɨtɨk han kɨrak werek, hɨrak han kitet menmen werek werek. Te hɨrak kertei werek werek menmen God kɨrɨakem keteiknɨwekem. Hɨrak kɨre mɨtɨk han kɨrak kɨre si kɨr keteiknɨwek menmen.”   
\s1 Jisas kene mɨt Farisi netike mɨt ne Skraip  
\r (Mt 23:1-36; Mk 12:38-40; Lu 20:45-47)  
\p
\v 37 \x * \xo 11:37 \xt Lu 7:36, 14:1\x*Jisas katɨp hɨm mɨrak epei au, te mɨtɨk hak ke Farisi kitɨwekhi, “Ti enen wɨnak etikewa ewɨm menmen.” Hɨrak ketpɨwek, hɨrak ketikerek tariyakɨt ten.  
\v 38 \x * \xo 11:38 \xt Mt 15:2\x*Hɨrakɨt tariyakɨt ten, mɨtɨk ke Farisi kehɨnhɨn kentar Jisas hɨrak ap kises hɨm me maamrer nɨr, hɨrak ap kekemyet his mɨrak te kakɨm menmen taau.  
\v 39 Mɨtɨk Iuwe Jisas ketpɨwek, “Yi mɨt ne Farisi yekemyet sar wenkepye mi au werek, te yi ap yɨrɨak han ki keit nɨmɨn yaaik au. Hɨrak enuk kises menmen enum mɨre hemkre menepam me menmen o yi yetike miyapɨr yɨrɨran.  
\v 40 Yi yetaritari mɨt! Hɨrak God kerek kerekyi yɨnk ki hɨrak kɨrɨak han ki ketikerek.  
\v 41 Yi eiwet mɨt menmen mi yapɨrwe mekre sar o wenkepye hɨram mamkepi te menmen mekre han ki hɨram yaaim.  
\v 42 \x * \xo 11:42 \xt Lev 27:30\x*Yi mɨt ne Farisi menmen enum mamnen mamiwep mamɨntar yi yewet God menmen meiyam kike me menmen yapɨrwe yi yetɨwem yaaim te yi ap yɨrɨak mɨt yapɨrwe menmen mɨpɨram au. Yi ap han tewenɨn God werek werek au. Yi eiyinɨn eirɨak mɨt yaaim mɨpɨram, yi hanhan God, menmen im metike menmen me yi eiwet God menmen kike me menmen yapɨrwe, hɨram yaaim iuwe. Te yi au yɨnapen.   
\p
\v 43 “Yi mɨt ne Farisi menmen enum mamiwep mamɨntar yi hanhan yayu yeno yaaim me mɨt iuwe yayɨt wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses. Yi hanhan mɨt nanɨtpi nanwenɨpi niuk mi nanɨt maket, wit kerek mɨt nererik nesiuwe menmen mɨr.   
\p
\v 44 “Yi mɨt ne Farisi menmen enum mamiwep mamɨntar yi enun yɨre hei ke herwe kekrerek mɨt ap neriuwesɨsek au. Menmen yaaim mɨt hɨr nɨri yi yɨrɨakem, hɨram mɨsawɨn menmen enum mekre han ki mɨre meri mɨwapɨn hei enuk keriuwe herwe enuk kɨnɨn kekrerek. Maain mɨt han nises menmen yi yetporem hɨr enrɨakem te hɨr nepɨtari hɨr nises menmen enum mar ke yi mɨt yɨrɨakem.”   
\p
\v 45 Mɨtɨk ke mɨt Skraip katɨp Jisas kitɨwekhi, “Mɨtɨk Iuwe, ti atɨp menmen im ti enai metikeri.”  
\v 46 Jisas kewenhi ketpɨwek, “Yi mɨt ne Skraip menmen enum mamiwep mamɨntar yi yewis hɨm ham weinɨm mamtike hɨm yaaim me God, te mɨt ap nanisesim werek werek taau. Yi yenip mɨt hɨr nanisesim te yi ap eiyisesim au.”   
\p
\v 47 “Menmen enum mamiwep mamɨntar yi yeses herwe hei mɨkaap mɨt han tewenɨn mɨt profet kerek nɨpaa maamrer keriyen hɨr nanɨp.  
\v 48 Yi hɨras yeteikɨn yi yertei menmen enum maamrer ni nɨpaa nɨrɨakem, yi han yaaik yeriuwerem yentar yi naanmɨpre herwe hei im e.   
\p
\v 49 “God kertei menmen im te nɨpaa hɨrak katɨp hɨm mar im: ‘Hi tewen ariuwet mɨt profet nantike mɨt aposel nanɨno mɨt ne Isrel. Han hɨr nanrekyor enum, mɨt han hɨr nanɨnɨp.’  
\v 50 Te God kaknep yi mɨt ne Isrel yau tɨ ik kar ke hɨrak kaknenp maamrer ni kerek nɨpaa hɨr nenep profet yapɨrwe naa me nɨpaa enum eik ere in.  
\v 51 \x * \xo 11:51 \xt Jen 4:8; 2Kro 24:20-21\x*Nɨpaa Ebel hɨrak profet kinɨn kaa hemkre mɨrak mewen ere mɨtɨk profet kɨkaru Sekaraia kaa kerp nɨmɨn kɨnaan kerek mɨt newis menmen me God mewik metike wɨnak iuwe ke God. God kakrɨak mɨt ne Isrel nau in enum enum kakɨnterim.   
\p
\v 52 “Yi mɨt ne Skraip menmen enum mamiwep. Yi yertei hɨm me God te yi yeweikɨn hɨm mɨrak mɨre menmen ham. Yi yɨnapen yises hɨm mɨrak werek werek eiyɨntar yi hanhan mɨt nanɨnen nanitihi markeik te hɨr enises God werek werek. Yi enun yar ke mɨt yeiyepet weipɨr menmen mau meit nɨmɨn. Maain mɨt nanɨnen nanɨm menmen yi ap eiwisi nanɨno nɨmɨn nanɨm menmen au. Hɨr nanu nanɨt.”   
\p
\v 53 Maain Jisas kɨnaaiwɨr wɨnak ik ken witeik, mɨt ne Farisi hɨr han enuk nitɨwekhi menmen yapɨrwe  
\v 54 \x * \xo 11:54 \xt Lu 20:20\x*nemeriyɨwek hɨrak kaktɨp menmen enum te hɨr nansiuwek hɨm nankɨp.   
\c 12  
\s1 Yi naanempre hɨras me hɨm mɨt enun nemipɨn hɨr netpim  
\r (Mt 10:26-27)  
\p
\v 1 \x * \xo 12:1 \xt Mt 16:6\x*Mɨt miyapɨr yapɨrwe nerp menep menep te hɨr nentɨreran, Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak kinɨn kar ik: “Yi naanempre hɨras te yi ap eiyises hɨm me mɨt ne Farisi. Hɨram enum mɨre sak haak. Hi atɨp hɨr mɨt enun nemipɨn, hɨr newɨrnak nekteni te hɨr nises han kɨr.  
\v 2 \x * \xo 12:2 \xt Mt 10:26; Lu 8:17\x*Menmen yapɨrwe kerek mɨsawɨn, maain God kakwepyapɨrem te mɨt nanɨrem nanɨrteiyem.  
\v 3 Maain hɨm kerek yi epei yetpim me wɨtaan te God ke wepni kakwepyapɨrem mɨt nanɨmtewem. Menmen kerek yi yatɨp mɨt han em yi yɨsawɨn yekre wɨnak, maain God kakwepyapɨrem kakɨt wit eik te mɨt neit wit nanɨmtewem.   
\s1 Jisas katɨp keimɨn kerek mɨt nanɨneinɨk  
\r (Mt 10:28-31)  
\p
\v 4 “Hi hetpi nai yinan, yi ap einapen mɨt au emɨt! Hɨr nenep mɨtɨk yɨnk kerekek, te maain hɨr ap te nanrɨak menmen meiyam taau.  
\v 5 Hi hetpi eteikni keimɨn kerek yi eineinɨk. Yi einapen God. Hɨrak kakiwep epei au, hɨrak enuk manpenuk te kakwɨri yaino si enum. Hi hetpi, yi eineinɨk.   
\p
\v 6 Hore kike hispɨnak (5) mɨt newɨr pewek wik nantɨwem. Hore kike mɨt namɨp hɨram menmen weinɨm te God epei kertei hɨram maa.  
\v 7 \x * \xo 12:7 \xt Lu 12:24, 21:8; Ap 27:34\x*God epei kertei menmen iuwe, hɨrak kewenhis kertei paan marmenum mɨwapɨn paan hesnu ki. Te yi ap einaain menmen au. God katɨp yi hɨmɨn ki hɨrak menmen iuwe kinɨn hore. Hore hɨram menmen weinɨm ap hɨmɨn kewim au. God hanhan hore, te hɨrak hanhani mɨt wɨsenum naanmamri.”   
\s1 Hɨm me mɨt hɨr natɨp hɨr nises Jisas  
\r (Mt 10:19-20, 32-33, 12:32)  
\p
\v 8 Jisas wen katɨp, “Hi etpi nai yinan, mɨt niutɨp niutɨp neimɨn newepyapɨr hɨras nisɨsa nerp ninaan me mɨt miyapɨr yapɨrwe, te hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe maain hi ewepyapɨr mɨt in me ninaan me mɨt ensel ne God, hi atpor hɨr nɨkerek ne God keriyen.  
\v 9 \x * \xo 12:9 \xt Lu 9:26\x*Te neimɨn hɨr nepakɨn hɨr nisɨsa me ninaan me mɨt, maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe apakɨni hɨr ne God nerp ninaan me mɨt ensel ne God.   
\p
\v 10 \x * \xo 12:10 \xt Mk 3:28-29\x*“Mɨt neimɨn niutɨp niutɨp natɨp netawɨn hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, hi asak menmen enum mɨr. Neimɨn kerek natɨp neratawɨn God Hɨmɨn Yaaik, God Haai ap te kakɨsak menmen mɨr taau. Hɨram mamu mamɨt.   
\p
\v 11 \x * \xo 12:11 \xt Mk 13:11; Lu 21:12-15\x*“Mɨt maain nansiuwe hɨm nanɨntar yi yises hɨm mai, hɨr nantorhis nanri nanɨno wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitai, o yi yayɨrp ninaan me mɨt iuwe gavman netike kaunsil, te yi ap hanhan menmen te yi yayɨtpim te yi eikaap hɨras au.  
\v 12 Yi hanhan em au eiyɨntar me wɨ eim God Hɨmɨn Yaaik kakwis menmen mamɨkre han ki te yi eiyɨtporem.”   
\s1 Jisas katɨp tok piksa me mɨtɨk iuwe ap kises God au  
\p
\v 13 Mɨtɨk kiutɨp ke mɨt yapɨrwe nerp en katɨp Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe ti atɨp heiyiuwe kai te hɨrak ekweto menmen mei me menmen haai kawɨr kaa kewisɨm mɨwaairi, maain hawɨr ewɨnkerem ewetakɨt.”  
\v 14 Jisas ketpɨwek, “Mɨtɨk keimɨn kehimɨtena te hi ehɨnke menmen mi a?”  
\v 15 \x * \xo 12:15 \xt 1Ti 6:9-10\x*Hɨrak keweikɨn katɨp mɨt yapɨrwe, “Naanempre hɨras te yi ap hemkre menepepam me menmen yapɨrwe. Menmen yapɨrwe mɨtɨk kentenenim ap te mamkepik kaku au.”   
\p
\v 16 Jisas ketpor hɨm tok piksa mar im: “Mɨtɨk hak iuwe kamɨr ni hɨram matɨn yapɨrwe.  
\v 17 Te hɨrak han kitet kar ik: ‘Hi arɨak mekam? Hi menmen yapɨrwe te hi ewisɨm emwaai nein? Wɨnak au.’  
\v 18 Hɨrak katɨp, ‘Hi are arɨak menmen im. Hi ewep wɨnak ketike weisaak me teket te hi ehime ham wɨsenum minɨn im te hi ewis menmen mamwaai weisaak mamtike menmen mewo meit ni eim, hɨram mamno mamwaai mamɨkre weisaak kerem em. Hi arɨak menmen im, te  
\v 19 hi atɨp hɨrekes, Ti epu werek werek menmen meiyam yapɨrwe mepeit me tito yapɨrwe. Ti ehu ehɨm menmen ehɨm tɨpar si enum ehu han yaaik.’  
\v 20 Au, God ketpɨwek kar ik: ‘Ti etaritari mɨtɨk! Wɨtaan ik ek ti hahi, hɨmɨn kit kakno, te menmen mi yapɨrwe ti epei hetɨwem hewisɨm mɨwaai meit, maain keimɨn kaktɨwem a? Ti au!’  
\v 21 \x * \xo 12:21 \xt Mt 6:19-20\x*Keimɨn keit menmen yapɨrwe kakɨkaap hɨrekes, te hɨrak ap kises menmen God hanhan hɨrak kakisesim, hɨrak enuk kar ke mɨtɨk eik e.”   
\s1 Yi han kitet God kakɨkepi kerekek  
\r (Mt 6:25-34)  
\p
\v 22 Jisas katɨp mɨt nɨrak disaipel kar ik: “Yi eiyises menmen God hanhan yi eiyisesim, te hi hetpi menmen im: yi ap han ekitet karkeik eiyɨt pewek eiwɨrem eiyɨt menmen yi yayɨm o menmen yi eimɨr emu yɨnk ki au emɨt!  
\v 23 Hɨmɨn ki kepu werek, hɨrak kinɨn menmen yi eiyɨm. Yink ki kaku werek werek kakinɨn menmen yi yamɨr.  
\v 24 \x * \xo 12:24 \xt Sam 147:9; Lu 12:7\x*Yi yayɨr hore tepre. Hɨram ap mamɨr ni meket teket au. Hɨram mime wɨnak te mewis menmen mekrerem au, te God kewetɨr menmen. God han kitet yi iuwe yinɨn hore, hɨram au menmen weinɨm.  
\v 25 Mɨtɨk keiyak hɨrak han kitet kakrɨak menmen te hɨrak kaku wɨ meiyam o tito yapɨrwe au.  
\v 26 Yi ap eɨrɨak menmen kike mar im au, te yi yenmak han kitet menmen ham te yi yayu werek werek a? Au emɨt!   
\p
\v 27 “Yi yayɨr timen mɨwaai yayiwe. Hɨram mewo, hɨram ap mesikek yɨwaap mekerwo menmen au. Te hɨram yaaim mɨr minɨn mɨtɨk iuwe King Solomon hɨrak ketenen menmen yapɨrwe. Hɨrak nɨpaa ap kamɨr menmen mau yɨnk kɨrak yaaim minɨn timen im au. Te timen hɨram menmen weinɨm.  
\v 28 God kerekek kɨrɨak menmen im hɨram yaaim te hɨram petepin mepu teipmen mami, te mɨt nantɨwem neiyɨm nanwɨrem mamɨkre si. Timen im hɨram menmen weinɨm, te God kakweti menmen yi yaimɨr mamu yɨnk. Yi ap han kitet God werek werek au.  
\v 29 Yi ap han kitet yapɨrwe yi yayɨt menmen o tɨpar te yi yayɨm ere tu iuwe au emɨt!  
\v 30 Mɨt nerer wit wit ap nises God hɨr han kitet menmen mar im. God hɨrak Haai ki kertei yi yayɨt menmen im te yi eiyu.  
\v 31 Te yi yinɨn eiyises menmen God hanhan yi eiyisesim, te hɨrak kakweti menmen mamkepi yi yayu werek werek.”   
\s1 Yi hanhan yaiwis menmen yaaim mamu wit ke God  
\r (Mt 6:19-21)  
\p
\v 32 \x * \xo 12:32 \xt Lu 22:29; Rev 1:6\x*“Yi mɨt nai yɨre sipsip, yi ap einaain menmen au eiyɨntar God Haai ki kakwisi yi eiyinɨn naanmamre mɨt me menmen mɨrak.  
\v 33 \x * \xo 12:33 \xt Lu 18:22\x*Yi yesiuwe menmen yapɨrwe kerek yi yetenenim yayɨt pewek mererim eiwet mɨt weinɨn m. Mar im yi yaiwis menmen yaaim mamkepi mamwaai wit ke God. Hɨram mamu mamɨt te mɨt enun nekintɨp menmen o wesiuk mamnen mamɨwaank menmen mi mamɨt en au emɨt!  
\v 34 Menmen ti hanhanem, han kit ekitetim.   
\s1 Mɨt naanempre menmen me mɨtɨk iuwe hɨr enmeriyɨwek  
\p
\v 35 \x * \xo 12:35 \xt Eks 12:11; Mt 25:1-13; 1Pi 1:13\x*“Yi eimɨr laplap tokim keremem, yi eiyɨt waai eiyɨk eitepenem eiyɨksiu si, yi eiyu eimerɨr menmen mamnen.  
\v 36 \x * \xo 12:36 \xt Mk 13:33-36\x*Yi yayre mɨt nemerɨr mɨtɨk iuwe kɨr kaknen kakɨke wit kerek mɨte wetike mɨtɨk neitan neitai ein ek, hɨrak kaknen wit kɨrak te hɨr nanɨnkɨwek weipɨr wasenum kerek hɨrak kan keretɨtek.  
\v 37 \x * \xo 12:37 \xt Jo 13:4\x*Te mɨtɨk iuwe kaknen kakri mɨt nɨrɨak menmen mɨrak ap nɨwaai au, te mɨt keriyen hɨr han yaaik. Hi etpi te hɨrak kakmɨr laplap tokim mɨrak hɨrak kakɨtpor nanu yeno kerek naam menmen menterim, te hɨrak kaknen kakwetɨr menmen hɨr nanɨm kakɨr ke wok mɨtɨk kɨr.  
\v 38 Te hɨrak kaknen kakɨ wɨ nɨmɨn suware kenep enum, hɨrak kɨr mɨt nɨrɨak menmen mɨrak hɨr nepu, hɨr han yaaik nanu.   
\p
\v 39 \x * \xo 12:39 \xt Mt 24:43-44; 1Te 5:2\x*“Yi eiyɨrtei menmen im e. Mɨtɨk ke wɨnak epei kertei wɨ kerek mɨtɨk enuk kekintɨp menmen kaknen, te hɨrak ap kakwisɨk kakwep weipɨr kakno nɨmɨn kekin menmen mɨrak au.  
\v 40 Yi yɨre mɨtɨk eik e. Yi eimeriyo hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke anen me wɨ yi yepɨtari hi anen.”   
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piska me mɨtɨk yaaik mɨtɨk enuk  
\r (Mt 24:45-51)  
\p
\v 41 Jisas katɨp epei au, Pita kitehi Jisas, “Ti hetpei keriyen hɨm im o haiu mɨt yapɨrwe?”  
\v 42 Te Jisas kewenhi katɨp, “Hi hetpi yi yapɨrwe. Yi han kitet keimɨn kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe, hɨrak yaaik kemtau hɨm kisesim? Hɨrak mɨtɨk kerek mɨtɨk iuwe kɨrak kakwisɨk kakinɨn naanmamre mɨt han kerek nɨrɨak menmen me mɨtɨk kiutɨp kerek ek, hɨrak kakinɨn kakwetɨr menmen yaaim nanɨm me wɨ hɨrak kewetɨrem.  
\v 43 Maain mɨtɨk iuwe kaknen kakɨr mɨtɨk kɨrɨak menmen mɨrak hɨrak wen kɨrɨakem, te hɨrak han yaaik keriuwerek, te mɨtɨk kerekek han yaaik.  
\v 44 \x * \xo 12:44 \xt Mt 25:21, 23\x*Hi hetpi werek. Hɨrak kakwisɨk naanmamre menmen mɨrak yapɨrwe.  
\v 45 Mɨtɨk hak kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kɨrak kaktɨp, ‘Mɨtɨk iuwe kai ap te kaknen waswas,’ te hɨrak kaknep mɨt han kerek nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kerek ek, kaknep miyapɨr kerek nɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kerekek, neiyewewan, kaam menmen metike tɨpar si enum.  
\v 46 Te mɨtɨk iuwe kerekek maain hɨrak kaknen me wɨ hɨrak ap kermeriyɨwek au. Hɨrak han kaa pɨke kaknen keremem. Hɨrak au ketari, te hɨrak kakrekyɨwek enum kakɨwaankek kaksiuwerek kakno kaktike mɨt han kerek nɨrɨak menmen mɨrak ap nises hɨm mɨrak werek werek au.   
\p
\v 47 \x * \xo 12:47 \xt Je 4:17\x*“Mɨtɨk kerekek kemtau hɨm me mɨtɨk iuwe kɨrak, te hɨrak ap kises hɨm mɨrak, hɨrak mɨtɨk iuwe kɨrak kakɨkɨp wɨsenum kakriuwe nɨpɨn.  
\v 48 Te hɨrak keimɨn ap kertei werek werek menmen mɨtɨk iuwe kɨrak hanhan hɨrak kakrɨakem, hɨrak kɨrɨak menmen enum, te mɨtɨk kɨrak kakɨp kakriuwe nɨpɨn au kike. Mɨt kerek God kewetɨr menmen yapɨrwe, maain hɨr pɨke enwet God em. Mɨt neimɨn kerek neit menmen yapɨrwe me mɨt, maain hɨr pɨke enwetɨrem yapɨrwe.”   
\s1 Jisas kan kakɨnke mɨt miyapɨr nanwep pɨnan nanɨno in, nanwep pɨnan nanɨno ein  
\r (Mt 10:34-36)  
\p
\v 49 Jisas wen katɨp, “Hi han hewɨr si meit tɨ ik, te hi hanhan si emɨrhɨhe waswas,  
\v 50 \x * \xo 12:50 \xt Mk 10:38-39; Mt 26:38; Jo 12:27\x*te hi ahinɨn ahɨwaank wɨsenum hahi. Han kai enuk heriuwe menmen mamrewaank ere hɨram epei au.  
\v 51 Yi han kitet hi epei han te hɨrɨak mɨt nankiyan nanu nanɨt a? Au, hi epei han te hi ewep mɨt miyapɨr han nanɨnepan nanɨntar hɨm mai.  
\v 52 In ek ere maain mɨt ne wɨnak kiutɨp nar mɨt hispɨnak (5) hɨr nanɨnke. Mɨtɨkɨt wikak tatkite mɨtɨkɨt wiketeret nanɨnehan nanɨnepan nanɨntar hɨm mai.  
\v 53 \x * \xo 12:53 \xt Mai 7:6\x*Mɨt nanɨnkehan. Haai kaktike nɨkan kɨrak tatnehakɨt tatnepakɨt. Miye wautike nɨki pɨre nanɨnehan nanɨnepan. Mɨte wautike yani pɨre nanɨnehan nanɨnepan nanɨntar hɨm mai.”   
\s1 Mɨt nertei menmen me tɨ o nepni te hɨr nepɨtari menmen me God  
\r (Mt 6:2-3; Mk 8:11-13)  
\p
\v 54 Hɨrak katɨp disaipel nɨrak epei au, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr yapɨrwe kar ik: “Yi epei yɨr napɨ meke wit kerek wepni kewen ken keremem, waswas yi yatɨp, ‘Hawɨ kaknen.’ Maain hɨrak kaknen.  
\v 55 Yi yemtau nɨme wenituk meke wepni kokai kan te yi yatɨp, ‘Wepni sisi iuwe kaknen.’ Maain hɨrak kaknen.  
\v 56 Yi mɨt enun yemipɨn. Yi yertei menmen me tɨ o nepni. Yi yenmak te yi yetari menmen God in ek kɨrɨakem a?   
\s1 Yi eitike mɨt kerek nansiuwi hɨm yi eikiyan eiyu  
\r (Mt 5:25-26)  
\p
\v 57 “Yi yenmak te yi ap han kitet menmen yaaim te yi yɨrɨakem a?  
\v 58 Mɨtɨk hak kesiuwe hɨm kerwit (o kerwetit) te ti eno ehɨr mɨtɨk iuwe ke gavman. Ti eno kot hitet yayiwe, ti etpɨwek te yi eikiyakɨt eiyu, o au en, hɨrak kakɨrit eno kot, maain mɨt nanwɨrit eno wɨnak enuk.  
\v 59 Hi etput, ti ehu ere ti ewɨr pewek eiyɨm etnik.”   
\c 13  
\s1 Mɨtɨk ap keweikɨn sip kewet menmen enum hɨrak kaki  
\p
\v 1 Me wɨ im, mɨt han nepu en hɨr natɨp Jisas nar ik: “Mɨt han ne Galili nen wɨnak ke God nenep samiyak mɨr newepwarem nanwet God em, te mɨtɨk iuwe gavman Pailat kesiuwe mɨt nɨrak ne ami nen nanɨp, hemkre mɨr meweiknenim metike miyak mɨwaai kɨnaan.”  
\v 2 \x * \xo 13:2 \xt Jo 9:2\x*Jisas kewenhi ketpor kar ik: “Yi han kitet mɨt hɨr naa nar ik, menmen im meteiknai mɨt in ne Galili hɨr nɨrɨak menmen enum minɨn mɨt han ne provins Galili a? Taauye!  
\v 3 \x * \xo 13:3 \xt Sam 7:12\x*Hi etpi werek. Yi ap eiweikɨn sip eiwet menmen enum yi yayi yayɨr ke mɨt ein ne provins Galili epei naa.  
\v 4 Yi yertei mɨt hiswiyen hispɨnak (15) naa neit tɨpar me wit Siloam nentar wɨnak nokik kewen kanɨp? Yi han kitet menmen enum hɨr nɨrɨakem hɨram minɨn menmen enum mɨt han ne wit Jerusalem nɨrɨakem a? Taauye!  
\v 5 Hi etpi werek. Yi ap eiweikɨn sip eiwet menmen enum yi yayi yayɨr ke mɨt in.”   
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa me nu ap kine nɨkim au  
\p
\v 6 \x * \xo 13:6 \xt Mt 21:19\x*Hɨrak wen ketpor hɨm tok piksa hɨrak katɨp kar ik: “Nu hɨnaan kewo keit ni me mɨtɨk hak. Hɨrak ketpaan ken kakɨr nɨkim au, hɨrak kuwaau (o kiwaau).  
\v 7 \x * \xo 13:7 \xt Lu 3:9\x*Hɨrak kuwaau (o kiwaau) au, hɨrak katɨp mɨtɨk kerek naanmɨprɨwek ni mɨrak kar ik: ‘Ahɨrem! Tito wikak hi han hen hɨr nu hɨrak ap kine nɨkim au. Ti ekan nu eik ek eknepɨn. Hi hɨnapen hɨrak kaku tɨ ik e kari nan tɨ.’  
\v 8 \x * \xo 13:8 \xt 2Pi 3:9, 15\x*Te mɨtɨk naanmɨpre tɨ kerekek katɨp mɨtɨk iuwe, ‘Ewisɨk akɨrek me tito im e, hi awep wi aweiknɨwek awɨr waniu (o win) mamwetɨwek.  
\v 9 Maain hɨram mamine nɨkim hɨram yaaim, o au en, ti ekan eketik eknepɨn ekɨkeipɨn.’”   
\s1 Me wɨ Sabat Jisas kɨkaap mɨte wɨnap hɨre sip kɨre kɨn  
\p
\v 10 Me wɨ Sabat, Jisas keit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses, hɨrak kewepyapɨr hɨm me God.  
\v 11 Me wɨ im, mɨte hap wepu. Tɨpir kaaup te hɨre wɨnap tito hiswiyen hispɨnak wikak (18). Hɨre sip kɨre kɨn te hɨre ap wekrit wen werek werek au.  
\v 12 Jisas kɨrep, te hɨrak kenɨnwe ketpɨwe kar ik: “Mɨte hi hepɨr menmen enum mewit mamno mamnopɨn mamkeipnut, te ti ere yaaip.”  
\v 13 Hɨrak kewis his mɨrak menteriye, hɨre wekrit wenhɨ hɨrehes wekrit werp, hɨre wewenɨpi niuk me God.  
\v 14 \x * \xo 13:14 \xt Lu 6:7; Jo 5:16; Eks 20:9-10; Diu 5:13-14\x*Mɨtɨk kinɨn naanmɨpre wɨnak ik e, hɨrak han enuk kentar Jisas kɨkaap mɨte me wɨ Sabat, te hɨrak katɨp kar ik: “Wɨ hispɨnak kiutɨp (6) haiu mamrɨak menmen. Yi einen in me wɨ eim te God kakɨkepi te yi yayu werek. Me wɨ Sabat emɨt!”  
\v 15 \x * \xo 13:15 \xt Lu 14:5\x*Jisas pɨke ketpɨwek, “Yi mɨt enun yewisesik. Yi mɨt niutɨp niutɨp me wɨ Sabat yaino yaisiupan bulmakau o hos yairiyaam mamno mamɨm tɨpar.  
\v 16 \x * \xo 13:16 \xt Lu 19:9\x*Mɨte ip e kerek hɨre nepenye pe Ebraham kerek Seten kerekyɨwe enum te hɨre wɨnap tito hiswiyen hispɨnak wikak (18). Hɨre winɨn sak mi te hi ekepye herekyɨwe yaaim me wɨ Sabat.”  
\v 17 Mɨt han kerek nɨpaa natɨp menmen enum, hɨr yɨnk enuk nekintɨp nentar hɨrak katɨp hɨm im. Te mɨt yapɨrwe han yaaik neriuwe menmen iuwe yaim hɨrak kɨrɨakem.   
\s1 Hɨm me nu mastet nɨkim mɨram  
\r (Mt 13:31-33; Mk 4:30-32)  
\p
\v 18 Jisas pɨke katɨp, “Menmen God kɨrɨakem hɨram mɨre mekam? Te hi enɨnem mamtike mekam mamɨram?  
\v 19 Hɨram mɨre nu mastet nɨkim mɨrak kike enum. Mɨtɨk hak ketɨwem kamɨr mau ni mɨrak. Maain hɨrak ken niu kɨre nu iuwe, hore hɨram meniuwe meke niu mewis yaank mewik.”  
\v 20 Jisas pɨke katɨp, “Hi enɨn menmen God kɨrɨakem mekre han kaiu hɨram mamtike mekam mamɨram?  
\v 21 Hɨram mɨre yis mɨte hap wewisɨm metike plaua, hɨre weweiknenim ere werek. Maain plaua mɨniu wɨsenum.”   
\s1 Jisas katɨp ke weipɨr kike  
\r (Mt 7:13-14, 21-23)  
\p
\v 22 Jisas katɨp epei au, hɨrak ken wit iuwe wit kike kewepyapɨr hɨm me God te hɨrak kakpɨno Jerusalem.  
\v 23 Mɨtɨk hak ketpɨwek, “Mɨtɨk Iuwe, maain God kakɨthis mɨt niutɨp niutɨp keriyen nanu nantikerek o au?” Jisas katɨp mɨtɨk ik ketike mɨt yapɨrwe kar ik:  
\v 24 \x * \xo 13:24 \xt Fl 3:12\x*“Yi naanmamre hɨras te yi eino eitet weipɨr kike ek. Hi hɨre weipɨr. Mɨt yapɨrwe hɨr hanhan nanɨno nantikerek nanɨno nɨmɨn ein te hɨr au.  
\v 25 \x * \xo 13:25 \xt Mt 25:10-12\x*Maain mɨtɨk ke wɨnak kerek kakɨkrit kakiyepet weipɨr, te yi yayɨrp wit eik yairetɨt weipɨr yaitɨp, ‘Mɨtɨk Iuwe, ekaisiu weipɨr.’ Hɨrak kakɨtpi, ‘Hi ap ertei yi neimɨn.’  
\v 26 Te yi yaiyɨtpɨwek, ‘Haiu nɨpaa maam menmen maam tɨpar metikewit, te ti herp yayiwe kaiu eik ek ewepei hɨm.’  
\v 27 \x * \xo 13:27 \xt Sam 6:8\x*Te hɨrak kaktɨp, ‘Hi hetpi, hi ap hertei yi neimɨn. Yi eiyɨnka eikeipno yi mɨt enun yɨrɨak menmen enum.’  
\v 28 \x * \xo 13:28 \xt Mt 8:11-12\x*Te maain yi eiyɨr Ebraham, Aisak, Jekop netike mɨt profet nanu nantike God te yi au eiyɨt wit eik yaykɨt yainakɨn yehes.  
\v 29 \x * \xo 13:29 \xt Sam 107:3; Lu 14:15\x*Mɨt nanɨnen nanke wepni kokai kan, han nanɨnen nanke wepni kewen ken o nanoke pɨnak nanoke pɨnak nanɨnen nanu yeno nanɨt wit ke God nanɨm menmen iuwe.  
\v 30 \x * \xo 13:30 \xt Mt 19:30\x*Mɨt han kerek in ek hɨr mɨt weinɨn ek maain hɨr naninɨn mɨt iuwe han. In ek hɨr mɨt iuwe te maain hɨr nanre mɨt weinɨn.”   
\s1 Jisas kɨkɨt Jerusalem kentar mɨt nises hɨm mɨrak au  
\r (Mt 23:37-39)  
\p
\v 31 Hɨrak wen ketpim, mɨt han ne Farisi hɨr nan netpɨwek, “Yi eino eikeipɨn! In ek mɨtɨk Herot hanhan kakitep!”  
\v 32 Jisas ketpor, “Yi eino eitɨp manpen mawenekɨn Herot petepin, teipmen, tepɨn hi epɨr herwe enum, hɨkaap mɨt nɨnaap hɨr pɨke nɨre yaain. Me wɨ wikak menmen mai epei au. Menmen mai epei au, hi ehu ehɨt. Herot kakiyep au ere hi hɨrɨak menmen epei au.  
\v 33 Te hi wen ano ehitet yayiwe petepin, teipmen, tepɨn. Hi profet ke God ap ahi ehɨt wit hak au. Wit Jerusalem kerekek.   
\p
\v 34 “O mɨt miyapɨr ne Jerusalem! Nɨpaa God keriuwet mɨt profet hɨr newepyapɨr hɨm mɨrak te yi yanɨp naa. Wɨ yapɨrwe hi hanhan hari yi mɨt yererik hi naanmɨpri har ke suware wari nɨkim mɨnɨk yapɨr mɨre, te yi au yɨnapen.  
\v 35 In ek God keweikɨn sip kewet wit ki, yi hɨras naanmɨprewem. Hi etpi werek, yi eira au ere yi yaitɨp, ‘God kɨrɨak yaaim kakɨkaap mɨtɨk hɨrak keriuwetek kaknen kakɨkrehɨr ke God.’”   
\c 14  
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk kɨnap yɨnk kɨnwo hɨrak kɨre yaaik  
\p
\v 1 \x * \xo 14:1 \xt Lu 11:37\x*Me wɨ Sabat, Jisas ken kaam menmen keit wɨnak ke mɨtɨk iuwe ke Farisi. Hɨr mɨt nau en naanmɨprewek te hɨrak kɨrɨak menmen.  
\v 2 Mɨtɨk hak his hɨt mɨrak mɨnwo hɨrak kerp menep kɨrapɨt Jisas.  
\v 3 \x * \xo 14:3 \xt Lu 6:9\x*Jisas katɨp mɨt ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em hɨr netike mɨt ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses, hɨrak kitorhi kar ik: “Hɨm me Moses mamwisai haiu mɨt mamkaap mɨt nɨnap me wɨ Sabat o au?”  
\v 4 Hɨr ap newenhi au, wɨre wɨre neit, te Jisas keit mɨtɨk kekepik ere werek, hɨrak kesiuwerek ken.  
\v 5 \x * \xo 14:5 \xt Mt 12:11; Lu 13:15\x*Hɨrak kesiuwerek ken, hɨrak keweikɨn kitorhi kar ik: “Hos mi o bulmakau mi mamɨnke mamɨkre hei me wɨ Sabat, yi eiriyaak eiketik me wɨ Sabat o au?”  
\v 6 \x * \xo 14:6 \xt Mt 22:46\x*Hɨr ap newenɨwekhi netpɨwek menmen au. Hɨr yɨnk enuk.   
\s1 Mɨtɨk ap han ekitet hɨrekes mɨtɨk iuwe au emɨt  
\p
\v 7 \x * \xo 14:7 \xt Mt 23:6\x*Jisas epei kɨr mɨt yapɨrwe kerek nanɨnen nanɨm menmen, hɨr nau yeno yaaim me mɨt iuwe te hɨrak ketpor tok piksa mar im.  
\v 8 \x * \xo 14:8 \xt Pro 25:6-7\x*Hɨrak katɨp, “Wɨ kerek mɨtɨk hak hɨrak kenɨni einen eiyɨm menmen me nɨkan kɨrak kakɨt mɨte, yi ap eiyu yeno yaaim me mɨt iuwe, te mɨtɨk iuwe akinɨnit eknen.  
\v 9 Hɨrak eknen te mɨtɨk kerek nɨkan kɨrak kakɨt mɨte, hɨrak kaknen kakɨtpi, ‘Yi eiyɨnke eino ein, eiwis mɨtɨk iuwe ik hɨrak ekwim.’ Hɨrak kɨrɨak menmen im te yi yɨnk enuk eiyɨntar yi eiyu yeno weinɨm.  
\v 10 Im em emɨt! Mɨtɨk ketpi yi einen eiyɨm menmen yi eiyu yeno weinɨm me mɨt, te maain mɨtɨk nɨpaa ketput yi einen eiyɨm, hɨrak kaktihis kakɨtpi kakɨr ik: ‘Nai yinan, yi einen eiyu yeno me mɨt iuwe newim,’ te mɨt en nɨpaa hɨrak netikewi yayɨm menmen hɨr han kitet yi iuwe.  
\v 11 \x * \xo 14:11 \xt Mt 23:12; Lu 18:14\x*Mɨtɨk kerek han kitet hɨrekes mɨtɨk iuwe, God kakrɨakek hɨrak mɨtɨk weinɨk.”   
\s1 Jisas katɨp mɨt nanɨne neimɨn nanɨnen nanɨm menmen  
\p
\v 12 Nepei au, Jisas katɨp mɨtɨk kerek nɨpaa ketpɨwek kaknen kakɨm, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Maain ti enɨne mɨt nanɨnen nanɨm menmen iuwe, ti ap enɨne paaprer o haairer o nɨkerek o kikrek o nit yinan netenen menmen iuwe au emɨt! Ti ap erɨakem ehisesim ehɨntar maain hɨr pɨke nanwetut menmen mit mamrerim.  
\v 13 \x * \xo 14:13 \xt Diu 14:29\x*Maain ti hemani menmen, ti enɨne mɨt enun menmen auri o mɨt his hɨt nanamɨr enum.  
\v 14 \x * \xo 14:14 \xt Jo 5:29\x*Ti erɨak menmen mar im te God maain kakrekyut yaaim kakɨntar mɨt in enun te hɨr ap pɨke nanwetutem mamrerim. Maain God kakwetutem me wɨ kerek maain hɨrak kakɨkɨan mɨt kerek nɨre yaain hɨr pɨke nanɨkrit nanu nantikerek.”   
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa me mɨt naam menmen iuwe  
\r (Mt 22:1-10)  
\p
\v 15 \x * \xo 14:15 \xt Lu 13:29\x*Mɨtɨk kiutɨp kau kɨnaan kaam menmen kemtau menmen Jisas katɨp, hɨrak ketpɨwek kar ik: “Mɨt nau kɨnaan neit wit ke God nanɨm menmen hɨr han yaaik nanu.”  
\v 16 Jisas ketpɨwek, “Nɨpaa ein mɨtɨk kemani menmen kenɨne mɨt yapɨrwe nanɨnen.  
\v 17 Wɨ epei man te hɨrak kakwet mɨt menmen. Hɨrak keriuwet mɨtɨk kɨrak kaknɨnor kakɨtpor kar ik: ‘Hi epei emani menmen te yi einen eiyɨm eitikewa.’  
\v 18 Hɨrak kitorhi, te hɨr yapɨrwe natɨp, ‘Haiu ap te mamno au.’ Mɨtɨk hak katɨp, ‘Hi epei hewɨr pewek heiyɨm hatɨn tɨ, te hi eno ahɨrek te hi hanhan ti ap han enuk heriuwe hi ap enen taau.’  
\v 19 Mɨtɨk hak katɨp, ‘Hi epei hewɨr pewek etɨn bulmakau hiswiyen (10) me mamwen tɨ te hi ano ahɨrem enɨnem te hi hanhan ti ewisa hi ehu in ehɨm menmen mit au.’  
\v 20 \x * \xo 14:20 \xt 1Ko 7:33\x*Mɨtɨk hak katɨp, ‘Hi epei heit mɨte te hi ap anen au.’   
\p
\v 21 “Te mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak, hɨrak ken ketpɨwek. Epei ketpɨwek, hɨrak han enuk ketpɨwek kar ik: ‘Ti eno waswas erer yayiwe me wit ehɨthis mɨt kerek his hɨt nanamɨr mɨre enum, kerek nau yayiwe ek e.’  
\v 22 Maain mɨtɨk hɨrak epei kan ketpɨwek, ‘Mɨtɨk Iuwe, menmen ti etpewem hi epei hɨrɨakem, te yeno ham wen mepeit weinɨm.’  
\v 23 Mɨtɨk iuwe katɨp mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak kar ik: ‘Ti eno ehitet yayiwe iuwe, ehitet ya ke yaank, ya meke nɨmɨn te wɨnak kai eknempet ekriuwe mɨt miyapɨr.  
\v 24 Hi etput werek. Ap nei kerek nɨpaa hi henɨnor nanɨnen nanɨm menmen nantikewa au.’”   
\s1 Mɨtɨk ekinɨn han ekitet werek werek te hɨrak ekises Jisas  
\r (Mt 10:37-38)  
\p
\v 25 Mɨt miyapɨr yapɨrwe nen nises Jisas te hɨrak keweikɨn ketpor kar ik:  
\v 26 \x * \xo 14:26 \xt Lu 18:29\x*“Mɨtɨk kerek kaknen kakisɨsa hɨrak hanhan kinɨn kemtau hɨm me miye haai nɨrak, mɨte o nɨkerek nɨrak, hɨrak ap kakises hɨm mai taau.  
\v 27 \x * \xo 14:27 \xt Lu 9:23\x*Mɨtɨk kerek kisɨsa te kɨnaain menmen enum mamnen mamkɨp, hɨrak ap te kakises hɨm mai werek werek au.   
\p
\v 28 “Keimɨn ke yi mɨt hanhan kakime wɨnak iuwe nokik, hɨrak wen eku han ekitet hɨrak ketenen teket mei o niu mei kakwet mɨt kerek nankepik nanime wɨnak kɨrak ere nanɨnepik.  
\v 29 Hɨrak epei kekin hei kamɨr teinɨk kewis tapɨn, te hɨrak ap kime wɨnak kenterim wen au kentar hɨrak pewek kike hɨram epei au mesi, te mɨt kerek nanɨnen nanɨrek nanitetɨweknaan nanɨniuwesɨsek.  
\v 30 Hɨr nantɨp nar ik: ‘Mɨtɨk ik kakime wɨnak te hɨrak ap kakimaak ere werek au.’   
\p
\v 31 “Mɨtɨk iuwe kerek naanmɨpre mɨt yapɨrwe en kakno kaktike mɨt yapɨrwe nɨrak 10,000 nanɨno nanɨnepan nantike mɨtɨk iuwe hak ketike mɨt nɨrak yapɨrwe nar 20,000. Hɨrak wen eku han ekitet hɨrak manpenuk te kakɨrp kakinɨn mɨtɨk hak ik kaktike mɨt nɨrak o taau.  
\v 32 Au en, mɨtɨk hak ek wen kepeit yanɨmɨn, hɨrak kakriuwet mɨt nɨrak nanɨno nanwenyipɨrek nanitɨwekhi me mekam hɨr enrɨakem te hɨr enkiyan enu enɨt.  
\v 33 Te keimɨn hɨrak ap ekinɨn han kitet werek werek ekweikɨn sip ekwet menmen mɨrak, hɨrak ap te kakises hɨm mai taau.   
\s1 Sol tokim ap matɨn hɨm au, mɨt nanwɨrem  
\r (Mt 5:13; Mk 9:50)  
\p
\v 34 “Sol hɨram menmen yaaim, te hɨram tokim ap matɨn hɨm mamɨrmeim te hɨram pɨke emtɨn hɨm? Taauye!  
\v 35 Mɨt ap newɨrem te mamkaap tɨ au. Hɨram mamɨwaank tɨ. Hɨr nanwɨrem mamno mune me bulmakau mamkaap menmen meit ni eim mamwo taau. Mɨt nanwɨrem mamitet yayiwe weinɨk. Nɨkɨp emnep eiyɨmtewem!”   
\c 15  
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa me sipsip kɨrɨr keit pɨn  
\r (Mt 18:12-14)  
\p
\v 1 Wɨ ham, mɨt enun kerek nari pewek me takis, hɨr netike mɨt han enun nises menmen enum, hɨr nan menep nanɨmtau hɨm me Jisas.  
\v 2 \x * \xo 15:2 \xt Lu 5:30\x*Mɨt han ne Farisi netike mɨt nertei menmen me Moses newepyapɨr mɨt em, natɨpan nene Jisas nar ik: “Hɨrak hanhan kari mɨt enun kaam menmen ketikeri.”  
\v 3 Te Jisas kewenhi ketpor tok piksa im e:   
\b  
\p
\v 4 \x * \xo 15:4 \xt Esi 34:11, 16; Lu 19:10\x*“Mɨtɨk kiutɨp ke yi mɨt kewis sipsip yapɨrwe, hak kɨnaaiwɨr mɨtɨk ik kɨrɨr keit yaank te hɨrak kaknaiwɨrem mamu weinɨm, hɨrak kakɨnkakɨtnɨwek ere kerek epei kɨrɨr ek hɨrak kaknapɨnek.  
\v 5 Hɨrak kaknapɨnek, hɨrak kektɨn hɨpi han yaaik kakriuwerek.  
\v 6 Hɨrak kektɨn hɨpi kaknan ek kakɨr ik kakiun wit, hɨrak kaknɨne nɨrak yinan netike mɨt ne wit kɨrak kakɨtpor, ‘Yi han yaaik eitikewa. Hi epei hɨnapɨn sipsip kerek nɨpaa kɨrɨr keit yaank eik.’  
\v 7 Hi hetpi mɨt ensel neit wit ke God hɨr han yaaik kike keriyen neriuwe mɨt yaain hɨr nau werek werek. Te hɨr han yaaik wɨsenuk neriuwe mɨtɨk enuk kiutɨp keweikɨn sip kewet menmen enum. Hɨr han ehitet yayiwe iuwe, ehitet ya keyaaik iuwe nar ke mɨtɨk hɨrak han yaaik kentar sipsip kɨrak hɨrak kɨnapɨnek.”   
\s1 Jisas katɨp tok piksa me pewek mɨnatɨn  
\p
\v 8 “Mɨte peimɨn wetenen pewek hiswiyen (10), te kiutɨp kɨnatɨn keit, hɨre weksiu si wɨripep wɨnak ere hɨre wɨnapɨnek.  
\v 9 Hɨre epei wɨnapɨnek, hɨre wenɨne nɨre yinan netike miyapɨr ne wit kɨre eik, hɨre wetpor war ik: ‘Yi han yaaik eiyu eitikewa eiyɨntar hi hɨnapɨn pewek kerek nɨpaa kɨnatɨn.’  
\v 10 Hi hetpi mar im. Mɨt ensel ne God hɨr han yaaik iuwe neriuwe mɨtɨk hak kiutɨp keweikɨn sip kewet menmen enum.”   
\s1 Hɨm me nɨkan pipɨak kɨnaaiwɨr haai kɨrak  
\p
\v 11 Jisas wen ketpor kar ik: “Mɨtɨk hak kine nɨkerek hɨrakɨt wikereret.  
\v 12 Kike katɨp haai kɨrak, ‘Haai enkaau menmen mei in ek maain ti hahi ti ewetewem.’ Nepei au, haai kɨrak kenke menmen mɨrak kewet nɨkerek tɨrak em.  
\v 13 \x * \xo 15:13 \xt Pro 29:3\x*Maain wɨ ham, kike kesiuwe tɨ keit pewek mererik keiyɨm kakno wit iuwe yanɨmɨn ein. Hɨrak kenke menmen mɨrak kewɨrem keiyɨm katɨn menmen enum.  
\v 14 Hɨrak kewɨr pewek keiyɨm katɨn menmen enum ere pewek nan epei au mesi hɨrak kau weinɨm. Hɨrak kau weinɨm, hawɨ au te ni merer wit wit mewo au, maa meit te mɨt menmen auri, hɨr nɨnpɨ maan.  
\v 15 Hɨrak nɨnpɨ maak te hɨrak ken kɨrɨak menmen me mɨtɨk ke wit ik e, hɨrak kesiuwerek kakno naanmamre sak mɨrak.  
\v 16 \x * \xo 15:16 \xt Pro 23:21\x*Hɨrak hanhan kakɨm nu weki nɨkim mɨt newet sak em kentar hɨrak menmen au ap mei mau te hɨrak kakɨm au.   
\p
\v 17 “Hɨrak epei kertei hɨrak kau enum enum hɨrak han kitet hɨrekes katɨp kar ik: ‘Mɨt yapɨrwe nɨrɨak menmen me haai kai, hɨr neit menmen werek te hi au nɨnpɨ meiyo, hi hau in hahi hentar hi menmen au.  
\v 18 \x * \xo 15:18 \xt Sam 51:4; Jer 3:12-13\x*Hi pɨke eno ahɨr haai kai hi etpɨwek, ‘Haai, hi epei eweikɨn sip ewet God hi herekyut enum.  
\v 19 Hi ap yaaik te hi hɨre nɨkan kit au. Ti ewisa hi are mɨt nɨrɨak menmen mit.’  
\v 20 Hɨrak han kitet kar ik, te hɨrak kekrit kakno kakɨr haai.  
\p “Hɨrak kan kitet yanɨmɨn, haai kɨrak kɨrek, hɨrak hanhanek kesiukɨn ken keiyewewik, kemwek tekep kises menmen me maamrer hɨrak keteiknɨwek hɨrak han yaaik keriuwerek.  
\v 21 Nɨkan katɨp haai kar ik: ‘Haai ye! Hi epei eweikɨn sip ewet God hi herekyut menmen enum. Hi ap yaaik te ti enewa hi nɨkan kit au.’  
\v 22 Te haai keremirɨwek hɨm katɨp mɨt nɨrɨak menmen mɨrak ketpor kar ik: ‘Yi eino waswas eiyɨt laplap yaaim emɨriyɨwekem eiyɨt pitau eiyɨnwɨkem eiriuwetɨwek su emu hɨt.  
\v 23 Eiyɨt bulmakau kerek wa kewik eikɨp eiyɨk te haiu emɨm han yaaik emu. (Haai kɨrɨak menmen im keteikɨn nɨkan kɨrak hɨrak wen hanhan hɨrak kɨre nɨkan kɨrak.)  
\v 24 \x * \xo 15:24 \xt Ef 2:1, 5, 5:14\x*Haiu mamrɨakem mamɨntar nɨkan kai hɨrak kar ke mɨtɨk kaa. Te in ek haiu mɨnapɨnek epei kekrit kau.’ Hɨr nɨrɨak menmen han yaaik neriuwerem naam.   
\p
\v 25 “In ek heiyiuwe kɨrak keit ni eim. Hɨrak pɨke kaknen wɨnak eik hɨrak kemtau mɨt nɨrɨre nine henye.  
\v 26 Hɨrak kenɨne mɨtɨk ke mɨt nɨrɨak menmen me haai kɨrak, hɨrak kitɨwekhi kar ik: ‘Yi mɨt ein yi yɨrɨak mekam?’  
\v 27 Hɨrak kewenhi kar ik: ‘Nɨkik kit epei kan te haai kit kenep bulmakau wa kewik nɨak naak neiyɨk nɨrɨre nenar nɨkik kit pɨke kan kepu werek, haai hɨrak han yaaik.’  
\v 28 \x * \xo 15:28 \xt Lu 15:2\x*Hɨrak kemtewek epei au, hɨrak kine han enuk. Haai kɨrak ketpaan kan, hɨrak ketpɨwek kari han kɨrak te hɨrak kɨnapen kakno wɨnak nɨmɨn ein.  
\v 29 Hɨrak katɨp haai kɨrak, ‘Hi epei hɨrɨak menmen mit tito yapɨrwe, ap wɨ miutɨp te hi eweikɨn sip ewet hɨm mit au. Te ti ap eweto sak meme kiutɨpen te hi etike nai yinan mamkɨp mamɨk meiyɨk mamrɨre au.  
\v 30 Te nɨkan kit enuk kerek nɨpaa kewɨr pewek kerek nɨpaa ti ewetɨwekem, hɨrak ketike miyapɨr enun nari mɨt his newenɨnem neiyewewan, hɨrak epei kan in, te ti enep bulmakau yaaik wa kewik ekɨp ewetɨwekek.’   
\p
\v 31 “Haai ketpɨwek, ‘Nɨkan kai, ti hekrit hekrit epu etikewa. Menmen yapɨrwe mai hɨram menmen mit.  
\v 32 Te haiu han yaaik emu emɨm menmen emrɨre emɨntar nɨkik kit hɨrak kar ke mɨtɨk epei kaa. Te in ek hɨrak pɨke kekrit kepu. Hɨrak kɨre sipsip kepɨr keit yaank, te in ek haiu mɨnapɨnek.’”   
\c 16  
\s1 Mɨtɨk enuk naanmɨpre menmen me mɨtɨk hak kertei kɨrɨak menmen mamkaap hɨrekes  
\p
\v 1 Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak kar ik: “Mɨtɨk hak ketenen pewek menmen ham yapɨrwe, hɨrak kewis mɨtɨk hak naanmɨpre menmen mɨrak. Mɨt han nan netpɨwek, ‘Mɨtɨk kerek naanmɨpre menmen mit hɨrak kewɨr pewek mit menep epei mamesi.’  
\v 2 Hɨrak kemtewek, hɨrak ketpɨwek kar ik: ‘Hi epei hemtau ti hɨrɨak enum. Ti ewiso tɨwei eteikno menmen ti epei hɨrɨakem entar ti ap wen naanmɨpre menmen mai au.’  
\v 3 Te mɨtɨk kemtau menmen me mɨtɨk iuwe kerekek hɨrak han kitet hɨrekes katɨp kar ik: ‘Mɨtɨk iuwe kai kakɨnka kakriuweta hi ano entar hi hɨrɨak enum heriuwe menmen mɨrak. Hi arɨak mekam? Hi ap manpenuk te hi ewep wi au. Hi yɨnk enuk ehu yayiwe ehitehi mɨt nanweto pewek au.  
\v 4 Hi epei han kitet arɨak menmen ham te mɨt hɨr anɨra entauhis ano wɨnak kɨr hɨr naanemprau. Te maain hi epei henke ekeipɨn menmen nɨpaa ein hi naanmɨprewem hi ehu werek.’  
\v 5 Te hɨrak kenɨne mɨt yapɨrwe niutɨp niutɨp nan kerek nɨpaa neit menmen me mɨtɨk iuwe kɨrak weinɨm. Hɨr ap newetɨwek nan mererim wen au, te hɨrak katɨp mɨtɨk kerek kinɨn kan kar ik: ‘Ti nɨpaa heit menmen marmenum me mɨtɨk iuwe kai?’  
\v 6 Hɨrak ketpɨwek kar ik: ‘Hi nɨpaa heit dram me tɨpar mar 100.’ Mɨtɨk naanmɨpre menmen ketpɨwek, ‘Ehu in ehɨt tɨwei ik ti ewis nɨpaa ti heit 50 dram kerem em.’  
\v 7 Mɨtɨk hak kan hɨrak kitɨwekhi kar ik: ‘Nɨpaa ti heit mekam?’ Hɨrak ketpɨwek, ‘Nɨpaa hi heit 100 bek rais kerem em.’ Hɨrak ketpɨwek, ‘Ti ehu in ehɨt tɨwei ik ewis menmen mɨre 80 bek rais kerem em.’   
\p
\v 8 \x * \xo 16:8 \xt Ef 5:8; 1Te 5:5\x*“Maain mɨtɨk iuwe kɨrak kan katɨp mɨtɨk enuk kɨrak kerek naanmɨpre menmen, hɨrak ketpɨwek hɨrak mɨtɨk enuk weise tɨpar kertei menmen werek werek kari han ke mɨt te maain mɨt ein naanmamrɨwek.” Jisas wen katɨp, “Mɨt ne tɨ ap nises God hɨr ninɨn mɨt nises hɨm me God me naanmɨpre menmen mɨr yapɨrwe.   
\p
\v 9 \x * \xo 16:9 \xt Mt 6:20; Lu 14:14\x*“Hi wen hetpi werek. Yi han kitet yayɨt menmen mi eikaap mɨt eiriuwerem te maain yi yayi yaino wit ke God hɨrak kakɨtpi yi yayu yaitikerek yayɨntar yi yɨrɨak menmen yaaim a? Taauye!   
\p
\v 10 \x * \xo 16:10 \xt Lu 19:17-26\x*“Mɨtɨk keimɨn hɨrak naanmɨpre menmen kike werek werek, te maain hɨrak naanmamre menmen wɨsenum werek werek. Te hɨrak mɨtɨk kerek kemipɨn me menmen kike, maain hɨrak kakmipɨn me menmen iuwe.  
\v 11 Yi ap naanmɨpre pewek werek werek me tɨ ik e, te keimɨn kakwisi yi naanmamre hɨm yaaim me God? Taauye!  
\v 12 Te yi ap naanmɨpre menmen me mɨt han werek werek, te God ap te kakweti menmen kerek yi yaitenenim taau!   
\p
\v 13 \x * \xo 16:13 \xt Mt 6:24\x*“Mɨtɨk kɨrɨak menmen me mɨtɨk hak ap te kakrɨak menmen me mɨtɨkɨt wiketeres taau. Te hɨrak han tatwenɨn hak, hak au kakneinɨk. O hɨrak han kekrit keriuwe hak, han ap kekrit keriuwe hak. Yi han ki kakɨnke kakɨntar pewek ap te yi eiyises God werek werek taau.”   
\s1 Hɨm me Moses metike menmen me God  
\r (Mt 11:12-13)  
\p
\v 14 \x * \xo 16:14 \xt Mt 23:14\x*Mɨt ne Farisi hanhan pewek, hɨr nemtau menmen Jisas ketpim, te hɨr netpɨwek enum nanwesɨsek.  
\v 15 \x * \xo 16:15 \xt Mt 23:28; Lu 18:9-14; Pro 21:2\x*Te Jisas ketpor, “Yi keriyen yɨrɨak menmen yari han ke mɨt yeriuwerem te hɨr han kitet yi yɨre yaain yinɨn mɨt han. Te God kertei han ki. Menmen mɨt han kitet hɨram yaaim, God han kitet hɨram enum weinɨm.   
\p
\v 16 \x * \xo 16:16 \xt Mt 11:12-13\x*“Hɨm me Moses metike hɨm me mɨt profet, hɨram mepu naanmɨpri ere wɨ Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar hɨrak kan kewepyapɨr hɨm ham yaaim me God. Me wɨ eim ere in haiu mewepyapɨr hɨm im yaaim me God naanmamre mɨt.   
\p
\v 17 \x * \xo 16:17 \xt Mt 5:18\x*“Maain nepni mamtike tɨ ik mamno mamɨwaank mamɨt. Te hɨm ham kike me hɨm yaaim yapɨrwe Moses nɨpaa kewisɨm ap te mamɨt taau! Mamɨr keremem mamu mamɨt.   
\s1 Jisas katɨp hɨm me mɨtɨk kɨnaaiwɨr mɨte kakɨt mɨte hap  
\r (Mt 5:31-32; 19:9; Mk 10:11-12)  
\p
\v 18 \x * \xo 16:18 \xt Mk 10:11-12; 1Ko 7:10-11\x*“Mɨtɨk kerek kepɨr mɨte pɨrak kakɨt hap, hɨrak kɨre mɨtɨk enuk kari mɨte his kewenem. Keimɨn keit mɨte nɨpaa wɨnaaiwɨr mɨtɨk kɨre, hɨrak kɨre mɨtɨk enuk kari miyapɨr his kewenem.   
\s1 Hɨm me mɨtɨk ketenen pewek yapɨrwe ketike Lasaras  
\p
\v 19 “Nɨpaa mɨtɨk ketenen pewek yapɨrwe kepu. Hɨrak kewɨr pewek yapɨrwe keit klos yaaim iuwe. Hekrit hekrit hɨrak kau werek, keriuwet klos yaaim, kaam menmen yaaim.  
\v 20 Mɨtɨk enuk weinɨk niuk mɨrak Lasaras kepu. Hɨrak mɨt nɨrak neriyaak neiyɨk nan newisɨk kɨwaai ya weipɨr ke nɨwa ke wɨnak eik.  
\v 21 \x * \xo 16:21 \xt Mt 15:27\x*Hɨrak kemerɨr mɨt nanɨt menmen mɨt newɨrem nɨpaa mau kɨnaan ke mɨtɨk iuwe hɨram menke. Hɨrak kau en nepere mepnen meswɨwek (o mesiuwewik) wikes meriuwe nin mɨram.   
\p
\v 22 “Maain mɨtɨk weinɨk ek kaa, mɨt newisɨk kekre hei te ensel ne God nɨnan hɨmɨn kɨrak ken kau ketike mɨtɨk Ebraham teit wit kɨrak kewik. Mɨtɨk ketenen menmen yapɨrwe kaa, te mɨt newisɨk kekre hei.  
\v 23 Mɨtɨk ketenen menmen yapɨrwe hɨrak kekre si enum, menmen merekyɨwek han enuk yɨnk mɨrak mekek. Te hɨrak kɨkɨamnaan kɨr Ebraham keit yanɨmɨn kau niu ein ketike mɨtɨk Lasaras tekiyakɨt tau.  
\v 24 Te hɨrak kɨnap kenɨne, ‘Maam Ebraham, ti han ekiteta esiuwe Lasaras ekwis tɨpar emɨntɨrau nin kai te nɨme wenɨna. Hi au si teknɨna heit wit enuk ik e.’   
\p
\v 25 “Te Ebraham katɨp, ‘Nɨkan, ti han ekitet nɨpaa ti etenen menmen yapɨrwe kerek nɨpaa ti hau tɨ eik, Lasaras hɨrak kau enuk te wikes makɨp, hɨrak kaam menmen enum. In ek hɨrak kau werek werek te ti au enuk yɨnk kitewo.  
\v 26 Hi hanhan akepit te menmen mewenɨna. Wi iuwe kau nɨmɨn nɨpaa God kewisɨm kerekirai. Te neimɨn in nanɨno ein taau. Mɨt ein ap te nanrekir wi kerekek nanɨnen nanɨrei taau.’   
\p
\v 27 “Mɨtɨk ketenen pewek yapɨrwe katɨp, ‘Hi hituthi ti eriuwet Lasaras kakno wɨnak kerek haai kai nɨpaa kewik.  
\v 28 Ti atɨp Lasaras hɨrak kakno kaktɨp kikrek nai hispɨnak (5) hɨrak kakwepyapɨr ekɨtpor hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum te hɨr ap anɨnen entikewa enu wit ik kerek hi yɨnk keiyewo heitai.’   
\p
\v 29 “Te Ebraham katɨp, ‘Hɨr netenen hɨm me Moses mau tɨwei metike hɨm mɨt profet newisɨm mau tɨwei. Ewisi hɨr enises hɨm mɨr.’  
\v 30 Mɨtɨk ketenen pewek yapɨrwe katɨp, ‘Au, hɨr ap nanisesim au. Haai Ebraham mɨtɨk hak kerek nɨpaa kaa ti eriuwetek ekno ekɨtpor, te hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum.’  
\v 31 \x * \xo 16:31 \xt Jo 11:44-48\x*Ebraham ketpɨwek, ‘Hɨr ap nanɨmtau hɨm me Moses ketike profet au, te hɨr ap te nanɨmtau hɨm me keimɨn kerek nɨpaa kaa hɨrak pɨke kekrit kakno kakɨtpor taau.’”   
\c 17  
\s1 Menmen enum mari han ke mɨtɨk kises hɨm me God  
\r (Mt 18:6-7, 21-22; Mk 9:42)  
\p
\v 1 Jisas katɨp mɨt nɨrak disaipel, “Menmen enum me mamri han ke mɨt hɨr nisesim mamriwaank, hɨram mamnen. Te keimɨn kakrɨak menmen enum kakri han ke mɨt, maain hɨrak God kakɨwaankek kakɨr ke hɨrak kɨrɨakem.  
\v 2 Hɨram yaaim te mɨt nankaaip nan keriyɨwek teruk, hɨr nanwɨrek hɨrak kakno kakɨkre wan kaki kakɨt, te hɨrak kakrɨak mɨtɨk kerek kises hɨm mai hɨrak kakweikɨn sip kakises menmen enum. Hɨrak kaku kakrɨak enum, maain hɨrak kaknen kakɨr God hɨrak enuk wɨsenuk.   
\p
\v 3 \x * \xo 17:3 \xt Mt 18:15\x*“Yi naanempre hɨras hekrit hekrit yi eiyises menmen yaaim keremem. Kit yinak kerekyut enum ti enerek. Hɨrak yɨnk enuk keriuwe menmen enum hɨrak kerekyutem, hɨrak ketput, ‘Ti yaaik hi herekyut enum,’ te ti hetpɨwek hɨm yaaim mar im: ‘Hɨram menmen weinɨm.’  
\v 4 Hɨrak ke wɨ miutɨp hɨrak kerekyut enum me hispɨnak wik (7), te hɨrak yɨnk enuk keriuwerem, hɨrak pɨke kaknen kakɨtput, ‘Ti yaaik hi herekyut enum,’ te ti etpɨwek, ‘Hɨram menmen weinɨm.’ Hɨrak kɨrɨak karek karek ere hispɨnak wik (7), ti etpɨwek, ‘Hɨram menmen weinɨm,’ ti erɨweksak menmen enum.”   
\s1 Jisas katɨp menmen me mɨt enises hɨm me God  
\p
\v 5 \x * \xo 17:5 \xt Mk 9:24\x*Mɨt aposel natɨp Jisas, “Ti ekepai te haiu emisesit emɨrp han tokik.”  
\v 6 \x * \xo 17:6 \xt Mt 17:20, 21:21\x*Jisas katɨp, “Yi eiyises God werek werek kike yi yɨre nu mastet nɨkim hɨram kike te maain hɨram mamwo ere wɨsenum. Yi eiyisesik eiyɨr ek te yi yaitɨp niuwaine ik e, hɨrekes kakɨket kakriuwe puk mɨrak, te hɨrak kakɨmtau hɨm mit kakno kakɨkɨr hɨrekes kakɨkre wan eik kakɨrp kakɨt.   
\s1 Menmen mɨtɨk kɨrɨak menmen me mɨtɨk hak kakisesim  
\p
\v 7 “Te keimɨn ke yi mɨt hɨrak ketenen mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak kɨre kewen tɨ me ni o naanmɨpre sipsip mɨrak. Maain hɨrak kaknaaiwɨr ni kaknen wɨnak ti etpɨwek, ‘Ti enen ehu yeno wasenum ehɨm menmen?’ Hɨrak taau!  
\v 8 Au, ti etpɨwek har ik: ‘Ti emɨr laplap tokim erekyo menmen mai mɨwaai eiyɨm emeriyo ere hi ehɨm menmen, ehɨm tɨpar. Te maain ti ehɨm menmen, ehɨm tɨpar mit.’  
\v 9 Hɨrak katɨp mɨtɨk kerekyɨwek menmen mɨrak, hɨrak yaaik kentar hɨrak kemtau hɨm mɨrak kerek hɨrak ketpɨwek em? Au, hɨram menmen weinɨm.  
\v 10 Yi yar ke mɨtɨk eik kɨrɨak menmen keremem. Yi epei yɨrɨak menmen God ketpiyem yɨrɨakem, yi han ekitetim emɨr im: ‘Haiu mɨt weinɨn keriyen, haiu epei mɨrɨak menmen keremem God ketpeiyem.’”   
\s1 Jisas kɨkaap mɨt hiswiyen (10) kerek lepro mewi  
\p
\v 11 \x * \xo 17:11 \xt Lu 9:51-52, 13:22\x*Jisas kepno Jerusalem kitet yayiwe kewep provins Galili ketike provins Sameria.  
\v 12 \x * \xo 17:12 \xt Lev 13:45-46\x*Hɨrak kare kakno wit kike, mɨt hiswiyen (10) lepro mewi hɨr newenyipɨrek newisɨk yayiwe eik, hɨr nepɨr nenpɨn nekeipnɨwek.  
\v 13 Hɨr nepɨr nenpɨn nekeipnɨwek, hɨr nɨnap nenɨne Jisas netpɨwek, “Jisas Mɨtɨk Iuwe, ti han etwenɨnei.”  
\v 14 \x * \xo 17:14 \xt Lev 14:2-3; Lu 5:14\x*Jisas kɨri ketpor, “Yi eino eiteikɨn mɨtɨk pris kerek kewet God menmen keit wɨnak kɨrak, yi eiteiknɨwek yɨnk ki.” Hɨrak ketpor, hɨr nepno, wasenum lepro epei mekeipnor men te yɨnk kɨr kɨre yaaik.  
\v 15 Hɨr nertei hɨr nɨre yaain, mɨtɨk kiutɨp ke mɨt en pɨke kan katɨp hɨm iuwe kewenɨpi niuk me God.  
\v 16 Hɨrak kan kenke kɨwaai hɨt me Jisas ketpɨwek, “Ti yaaik.” Hɨrak mɨtɨk ke wit Sameria.  
\v 17 Epei au, Jisas katɨp, “Hi epei hɨkaap mɨt hiswiyen (10) lepro mewi. Mɨt hispɨnak tekyaait (9) neit nein a?  
\v 18 Kenmak te mɨtɨk ik ke wit hak hɨrak kerekek pɨke kan kewenɨpi niuk me God? Mɨt ne Isrel au nɨnapen a?”  
\v 19 \x * \xo 17:19 \xt Lu 7:50\x*Jisas ketpɨwek kar ik: “Ti ekrit eno. Ti epei hɨre yaaik hentar ti han kiteta.”   
\s1 Jisas katɨp ke wɨ maain hɨrak pɨke kaknen  
\r (Mt 24:23-28, 37-41)  
\p
\v 20 \x * \xo 17:20 \xt Jo 3:3, 18:36\x*Mɨt han ne Farisi nitehi Jisas mewaai meruri wɨ mamnen te God kakinɨn naanmamre mɨt. Hɨrak kewenhi ketpor kar ik: “Mɨt ap nanɨr menmen im me God mamnen au.  
\v 21 \x * \xo 17:21 \xt Mk 13:21\x*Ap te mɨtɨk keiyak kaktɨp, ‘Eiyɨr menmen God kɨrɨakem keit in ek o meit ein e.’ Au, hɨram mau ke nɨmɨn ke yi mɨt, te yi ap eiyɨrem eiyɨr ke yi eiyɨr nu o menmen taau.”   
\p
\v 22 Hɨrak katɨp mɨt ne Farisi epei au, hɨrak keweikɨn katɨp mɨt nɨrak disaipel keriyen kar ik: “Wɨ mamnen te yi hanhan hi hahu etikewi wɨ miutɨp kerekek mar ke in ek hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hau hetikewi, te maain hi ehu etikewi au.  
\v 23 \x * \xo 17:23 \xt Lu 21:8\x*Mɨt han maain nanɨtpi nanɨr ik: ‘Eiyɨrek! Krais pɨke kan.’ o ‘Eiyɨrek in.’ Te yi ap eiyɨtpaan eino eiyɨrek au emɨt! Hɨr nemipɨn.  
\v 24 Mɨpre nepni mewenɨn iuwe mɨr merer wit wit mau yaain, mamɨr im e te hi mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe me wɨ hi pɨke enen, mɨt yapɨrwe nanɨra hi hahu yaain.  
\v 25 \x * \xo 17:25 \xt Lu 9:22\x*Te hi ehinɨn hahi, mɨt ne tɨ in ek enweikɨn sip enweto.   
\p
\v 26 \x * \xo 17:26 \xt Jen 6:5-12\x*“Maain wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe pɨke anen, menmen mamu mamɨr ke wɨ nɨpaa Noa kau tɨ.  
\v 27 \x * \xo 17:27 \xt Jen 7:6-23\x*Mɨt yapɨrwe nɨpaam menmen nɨpaam tɨpar si enum, haairer nesiuwe nɨkerek hɨram (o hɨran) nɨr te mɨt netike miyapɨr neitan, netenenan his ere wɨ Noa ken kekre sip mɨrak, wan tɨpar kɨniu kenep mɨt hɨr naa ere nenepik o nesi.  
\v 28 \x * \xo 17:28 \xt Jen 18:20, 19:25\x*Wɨ hi pɨke enen hɨram mamɨr ke wɨ nɨpaa Lot kau tɨ. Mɨt ein naam menmen metike tɨpar si enum, hɨr newɨr pewek neiyɨm neit menmen o nesiuwe menmen mɨr neit nan mererim, hɨr namɨr ni me wɨnak, hɨr nime menmen.  
\v 29 Me wɨ Lot kɨnaaiwɨr wit Sodom, God keriuwet si metike nan sisi mɨnɨn enum menep mɨt menepi neit ein.  
\v 30 Me wɨ hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe maain hi pɨke enen ewepyapɨr hɨrekes, mɨt nanrɨak menmen hi epei hetpiyem.   
\p
\v 31 \x * \xo 17:31 \xt Mt 24:17-18\x*“Me wɨ eim, keimɨn kentɨr wɨnak siup ap te kakɨkiuwe kaknen kakinɨn kakɨt menmen mɨrak yaaim mekre wɨnak kɨrak au. Hɨrak kakrɨr kerek ek. Mɨtɨk kerek keit ni mɨrak, hɨrak kɨrem, hɨrak ap te kaknen wɨnak kakɨt menmen ekɨt. Hɨrak kakrɨr kerek ek.  
\v 32 \x * \xo 17:32 \xt Jen 19:17, 26\x*Yi han ekitet Lot mɨte pɨrak. Hɨre weweikɨn werp wɨr wit Sodom te God kaaup keweikniye hɨre weweikɨn wɨre nan.  
\v 33 \x * \xo 17:33 \xt Lu 9:24\x*Mɨtɨk keimɨn hanhan naanmamre hɨrekes, hɨrak ap kises hɨm me God, maain hɨrak kaku kaktike God au. Keimɨn kerek ap hanhan naanmɨpre hɨrekes te maain hɨrak kaki kakɨntar hɨrak kises hɨm mai, God kaktɨwekhis kaku kaktikerek.   
\p
\v 34 “Hi hetpi. Me wɨtaan keremem hi pɨke enen, mɨtɨkɨt wiketeret tatwaai yeno miutɨp, kiutɨp hi etɨwekhis kaknen kaktikewa, au kiutɨp kakwaai yeno kakwaai kakɨt.  
\v 35 Miyapɨr wiketeri nehis newen niu. Hap piutɨp hi etɨwehis wawu wautikewa. Hap ep au, wawu wawɨt en. [  
\v 36 Mɨtɨkɨt wiketeret tatɨt ni eim. Mɨtɨk hak hi etɨwekhis heiyɨk kaknen, hak au kaku.]”   
\p
\v 37 \x * \xo 17:37 \xt Jop 39:30\x*Mɨt nɨrak disaipel nemtau menmen im hɨrak ketpor, hɨr nitɨwekhi, “Mɨtɨk Iuwe, menmen im mamɨt nein?” Jisas ketpor tok piksa ik: “Herwe kaa kɨwaairi te hore tepre mamno mamwik mamkinenik mamɨk.”   
\c 18  
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa me mɨte weiniye wetike mɨtɨk masistret  
\p
\v 1 \x * \xo 18:1 \xt Ro 12:12; Kl 4:2; 1Te 5:17\x*Jisas katɨp mɨt nɨrak hɨm tok piksa kakɨkepi hɨr enɨrtei te hɨr enitehi God hekrit hekrit, hɨr ap enɨnapen.  
\v 2 Hɨrak katɨp kar ik: “Nɨpaa mɨtɨk masistret kau wit hak kiutɨp, hɨrak ap kises God, ap hanhan mɨt au.  
\v 3 Mɨte hap weiniye nɨpaa mɨtɨk kɨre kaa hɨre wau wit kiutɨp wetike masistret, hɨre wen wan wɨr masistret ik wetpɨwek war ik: ‘Mɨtɨk hak enuk kan kerekyo enum. Ti ekepa.’  
\v 4 Nɨpaa enum eik masistret ap kekepye ere maain hɨrak han kitet menmen im hɨrak katɨp, ‘Hi ap hɨnapen God au, hi ap hanhan mɨt.  
\v 5 \x * \xo 18:5 \xt Lu 11:7-8\x*Hi akaap mɨte weiniye hentar hɨm hɨre wetpewem te hɨre ewu werek o au en, hɨre waunen hekrit hekrit te waurekya han enuk eriuwerep.’”   
\p
\v 6 Jisas wen katɨp, “Yi eiyɨmtau hɨm me mɨtɨk masistret enuk ketpim, yi han ekitetim.  
\v 7 In ek yi han ekitet God kakɨkaap mɨt nɨrak kakɨmtor hɨm mɨr kerek hɨr nɨnap nanitɨwekhi ekɨkepi wɨtaan wanewik o au? Te hɨrakkakɨkepi waswas o au?  
\v 8 Hi etpi, God kakɨkepi kakɨmtau hɨm mi kakrɨakem wasenum. Te maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi pɨke enen tɨ, mɨt hɨr han ekiteta nanitehi God menmen nanmeriyo o au?”   
\s1 Hɨm tok piksa me mɨtɨk ke Farisi ketike mɨtɨk enuk kari pewek me mɨt ne takis  
\p
\v 9 Jisas hɨrak wen katɨp hɨm tok piksa im e me mɨt kerek han kitet hɨras hɨr nɨrɨak menmen yaaim, te nɨnaain han en nɨrɨak menmen enum.  
\v 10 Hɨrak katɨp kar ik: “Mɨtɨkɨt wiketeret tɨniu ten wɨnak iuwe ke God hɨrakɨt titehi God menmen. Hak ke mɨt ne Farisi, hak ke mɨt nari pewek me takis me mɨt.  
\v 11 \x * \xo 18:11 \xt Lu 16:15\x*Mɨtɨk ke Farisi kerp hɨrekes kitehi God kar ik: ‘God, hi han yaaik heriuwit hentar hi ap enuk har ke mɨt han au. Hi ap enuk o sampeine hari pewek me mɨt, hises menmen enum o etike mɨte wɨrɨran au. Hi ap har mɨtɨk ik enuk kerek kari pewek me takis me mɨt au.  
\v 12 \x * \xo 18:12 \xt Jen 14:20; Mt 23:23\x*Me wɨ wik me wik miutɨp miutɨp, hi au hɨt nɨnpɨ hau te hi hituthi menmen. Hi pewek mei man hi ewepim ewetut pɨnam kike, hi ehɨt pɨnam kerek mepeit en.’  
\v 13 \x * \xo 18:13 \xt Sam 51:1\x*Hɨrak katɨp kar ik, te mɨtɨk enuk kari pewek me mɨt me takis, hɨrak keit wɨnak ke God kerp yanɨmɨn, hɨrak ap kɨkɨamnaan men niu wit ke God au. Hɨrak yɨnk enuk kɨwaai his kewen han pank kɨrak katɨp God, ‘Ti hanhan heriuwa. Hi mɨtɨk enuk hɨrɨak menmen enum.’   
\p
\v 14 \x * \xo 18:14 \xt Mt 23:12; Lu 14:11\x*Jisas katɨp, “Hi hetpi, mɨtɨk ik ek enuk kari pewek me mɨt, hɨrak kɨnaaiwɨr wɨnak ke God hɨrak God katɨp hɨrak yaaik. Te mɨtɨk hak eik au. Mɨtɨk kerek han kitet hɨrak yaaik kinɨn mɨt han, God kaktɨp hɨrak weinɨk. Te mɨtɨk kerek hɨrak han kitet hɨrak weinɨk, God kakrekyɨwek kaktɨp hɨrak yaaik iuwe.”   
\s1 Jisas kewis his mentar nɨkerek kitehi God naanmamror  
\r (Mt 19:13-15; Mk 10:13-16)  
\p
\v 15 Mɨt han neit nɨkerek kike nɨr neri nan Jisas te hɨrak ekwis his emɨnteri ekitehi God naanmamror. Te mɨt disaipel nɨr miye haai nɨr hɨr natɨp neneri nar ik: “Jisas epei kɨkaap mɨt yapɨrwe hɨr nɨnap. Nɨkerek kike hɨr weinɨn. Yi einopɨn!”  
\v 16 Te Jisas kenɨne nɨkerek kike enɨnen enɨrek, hɨrak katɨp mɨt disaipel nɨrak, “Yi eiwisi hɨr enɨnen. Yi ap eiweni eiyɨntar mɨt hɨr nanises hɨm me God hɨr han ekitet God nanɨr ke nɨkerek han kitet hɨm me miye haai netpim.  
\v 17 \x * \xo 18:17 \xt Mt 18:3\x*Hi hetpi werek. Neimɨn ap nises hɨm me God nanwisɨk naanmampri nanɨr ke nɨkerek hɨr nises hɨm me miye haai nɨr, hɨr ap nanɨt menmen God kakwetɨrem taau.”   
\s1 Hɨm me mɨtɨk iuwe kinɨn mɨt ketenen menmen yapɨrwe  
\r (Mt 19:16-30; Mk 10:17-31)  
\p
\v 18 \x * \xo 18:18 \xt Lu 10:25\x*Mɨtɨk kiutɨp ke mɨt iuwe ne Isrel kan kitɨwekhi kar ik: “Mɨtɨk Yaaik kerek ti hertei menmen ewepyapɨrem, hi erɨak mekam te hi ehɨt hɨmɨn yaaik hi ehu etike God tipmain tipmain enum eik?”  
\v 19 Jisas ketpɨwek kar ik: “Henmak te ti etpo hi yaaik? Ti hertei ti atɨp hi hɨre keimɨn te ti atɨp hi yaaik a? Mɨtɨk kiutɨp kekre nɨmɨn ne yi mɨt miyapɨr hɨrak yaaik au. God kiutɨp kerekek.  
\v 20 \x * \xo 18:20 \xt Eks 20:12-16; Diu 5:16-20\x*Ti hertei hɨm lo Moses nɨpaa kewisɨm. ‘Yi ap eitike miyapɨr kerek epei neit mɨt yi ap eirɨran au emɨt! Yi ap einep mɨt nani. Yi ap eisawɨn eiyɨt menmen me mɨt han. Yi ap eimipɨn eiwenɨn hɨm mɨtɨk hak. Yi eiyises miye haai ni eiyɨmtau hɨm mɨr.’”  
\v 21 Mɨtɨk kerek ketenen menmen yapɨrwe ketpɨwek, “Nɨpaa kerek hi hɨre nɨkan kike ere in ek hi epei hises hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei.”  
\v 22 \x * \xo 18:22 \xt Mt 6:20\x*Jisas kemtau menmen im, hɨrak ketpɨwek, “Ti wen erɨak menmen ham miutɨp ti ap hisesim. Ti etenen menmen yapɨrwe. Ti eno esiuwe menmen mit ehɨt pewek mamrerim ti ewet mɨt enun weinɨn em. Epei au, ti enen eisɨsa. Ti erɨakem te God kakwetut menmen yaaim mɨrak kakɨt wit kɨrak.”  
\v 23 Mɨtɨk ketenen menmen yapɨrwe kemtau hɨm im, hɨrak han enuk kentar hɨrak ketenen menmen yapɨrwe. Hɨrak kɨnapen kakwet mɨt em.  
\v 24 Jisas kɨrek, hɨrak han enuk te hɨrak katɨp, “Amɨrkeik te mɨt netenen menmen yapɨrwe hɨr enwis God kinɨni naanmamri hɨr nises hɨm mɨrak. Taauye!  
\v 25 Miyak kamel (hɨrak kɨre hos) kakno kakitet pewek kɨhi taau. Mɨtɨk kerek wen ketenen menmen yapɨrwe kakno kakises hɨm me God kakwis God kakinɨn naanmamrɨwek taauye!”  
\v 26 Te mɨt nemtau hɨm im, hɨr nitɨwekhi, “Te keimɨn God kaktɨwekhis kaku kaktikerek kaku kakɨt? Taauye!”  
\v 27 \x * \xo 18:27 \xt Mk 14:36\x*Jisas kewenhi ketpor, “Menmen mɨt ap nanrɨakem, hɨram menmen weinɨm God hɨrak kakrɨakem.”   
\p
\v 28 Te Pita katɨp, “Haiu epei mɨnaaiwɨr wit kaiu, menmen maiu misesit.”  
\v 29 Jisas ketpor kar ik: “Hi hetpi im e. Neimɨn nɨnaaiwɨr wit kɨr o nɨnaaiwɨr miyapɨr nɨr o kikrek nɨr o miye haairer o nɨkerek nɨr nentar hɨr nises hɨm me God,  
\v 30 hɨr nanɨt menmen yaaim yapɨrwe me wɨ hɨr nau tɨ ik e. Maain God skelim mɨt, hɨr nanu nanɨt nantikerek tipmain tipmain enum eik.”   
\s1 Jisas katɨp keteipim hɨrak kaki maain pɨke kakɨkrit  
\r (Mt 20:17-19; Mk 10:32-34)  
\p
\v 31 \x * \xo 18:31 \xt Lu 24:44\x*Jisas keithis mɨt disaipel nɨrak hiswiyen wik (12) keri ken ketpor, “Eiyɨmtau! Haiu mamno wit Jerusalem menmen yapɨrwe mɨt profet nɨpaa newisɨm mau tɨwei me hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hɨram mamnen.  
\v 32 \x * \xo 18:32 \xt Lu 9:22, 44\x*Te hɨr nanriuweta hi ano his me mɨt enun ap ne Isrel hɨr nanrekyo enum, nanitɨtonaan, nanɨtpo enum, nanɨnikɨn tɨmank mamnewa.  
\v 33 Hɨr naniyep nanriuwe nɨpɨn, hi ano te mɨt nanwenkeka hahu nu tentarakɨt hi hahi. Me wɨ wikak hi pɨke akrit ehu.”  
\v 34 \x * \xo 18:34 \xt Mk 9:32\x*Mɨt disaipel ap nertei menmen werek werek au. Te menmen kerek hɨrak ketpim au mɨsawɨn ap meke yaain au. Te hɨr ap nertei menmen werek werek Jisas ketpim au.   
\s1 Jisas kɨkaap mɨtɨk nanamɨr toto  
\r (Mt 20:29-34; Mk 10:46-52)  
\p
\v 35 Jisas kan menep wit Jeriko, mɨtɨk kerekek nanamɨr toto kau menep yayiwe kenɨne mɨt miyapɨr nanwetɨwek nan te kakɨt menmen kakɨm.  
\v 36 Mɨtɨk nanamɨr toto kemtau mɨt yapɨrwe nan nanɨno, hɨrak kitehi mɨt han kar ik: “Mɨt nɨrɨak mekam?”  
\v 37 Hɨr netpɨwek, “Jisas ke wit Nasaret kan kesipetit ken.”  
\v 38 \x * \xo 18:38 \xt Mt 15:22\x*Hɨr netpɨwek te mɨtɨk nanamɨr toto kɨnap katɨp, “Jisas Nepenyek ke Devit. Ti han etwenɨna.”  
\v 39 Te mɨt kerek ninɨn ek nenerek netpɨwek, “Ekintɨp wɨre wɨre!” Te hɨrak pɨke kɨnap yapɨrwe kenɨne hisiuwe, “Nepenyek ke Devit, ti han ekepai naanmɨprai, te ti han etwenɨna.”  
\v 40 Jisas kemtewek hɨrak kerp ketpor, “Eiyɨthis mɨtɨk nanamɨr toto eiyɨk einen.” Hɨr neiyɨk nan, hɨrak kan menep, Jisas kitɨwekhi kar ik:  
\v 41 “Ti hanhan hi erekyut mekam?” Mɨtɨk nanamɨr toto katɨp, “Mɨtɨk Iuwe, hi hanhan nanamɨr kai pɨke eksiupan te hi ahɨr menmen werek werek.”  
\v 42 \x * \xo 18:42 \xt Lu 7:50\x*Hɨrak katɨp epei au, Jisas ketpɨwek, “Ti esiupan nanamɨr ehɨr menmen. Ti han ekiteta te hi hekepit ti hɨre yaaik.”  
\v 43 Wasenum hɨrak kɨr menmen werek werek kises Jisas kewenɨpi God. Mɨt yapɨrwe nɨrek, hɨr newenɨpi God nentar hɨr han yaaik neriuwerek.   
\c 19  
\s1 Hɨm me Sakias  
\p
\v 1-2 Jisas kepno kitet wit Jeriko kesipatek kepno. Mɨtɨk iuwe niuk mɨrak Sakias hɨrak kepu wit ik. Hɨrak kinɨn naanmɨpre mɨt kerek hɨr nari pewek me mɨt ne takis newet gavman em. Hɨrak ketenen menmen yapɨrwe.  
\v 3 Mɨtɨk ik hɨrak kare kakɨr Jisas hɨrak keimɨn. Hɨrak mɨtɨk kike yinak te ap kakɨr Jisas kentar mɨt yapɨrwe nerp menep menep nesonɨwek.  
\v 4 Te hɨrak kesiuknen kinɨn mɨt yapɨrwe ken kɨniu nu fik kau niu (hɨrak kɨre tapɨr kup) hɨrak kakɨr Jisas kentar hɨrak kakno kaksipaat nu ik e.   
\p
\v 5 Jisas kan kerp nu ik e kɨkɨamnaan kɨr Sakias ketpɨwek kar ik: “Sakias, ekiuwe wasenum enen. Hi etput, hi petepin atikewit wauno wɨnak kit ek.”  
\v 6 Sakias kekiuwe wasenum kan tɨ, hɨrak han yaaik keriuwe Jisas kekre han kɨrak, hɨrak keriyaak ken wɨnak kɨrak.  
\v 7 \x * \xo 19:7 \xt Lu 5:30, 15:2\x*Hɨr mɨt yapɨrwe nɨrek, hɨr natɨpan nɨnan yipɨr newɨrek hɨr natɨp nar ik: “Jisas kakno wɨnak ke mɨtɨk enuk kɨrɨak menmen enum.”  
\v 8 \x * \xo 19:8 \xt Eks 22:1; Nam 5:6-7\x*Maain keit wɨnak eik, Sakias kekrit kerp katɨp Jisas, “Mɨtɨk Iuwe emtau! Hi ewet pewek o menmen mai pɨnam mamno mɨt enun winen menmen auri. Te hi nɨpaa emipɨn mɨt han ekinortɨp pewek mɨr, hi pɨke ewetɨrem mamrer mɨr kerek nɨpaa hi etɨwem miutɨp, hi ewetɨrem tekyaait.”  
\v 9 \x * \xo 19:9 \xt Ap 16:31-34; Lu 13:16\x*Jisas katɨp te mɨt nau en nemtewek. Hɨrak katɨp kar ik: “Petepin mɨtɨk ik epei keweikɨn sip kewet menmen enum. Hɨrak hɨrekes nepenyek ke Ebraham kentar in ek hɨrak kises God werek werek. Hɨrak kises God werek werek kentar  
\v 10 \x * \xo 19:10 \xt Lu 15:4; Jo 3:17; 1Ti 1:15\x*hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, hi han te hi hɨnhatɨn mɨt hɨr newaank hɨras nar mɨtɨk ik, te hi ekepi etorhis.”   
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa ke mɨt naanmɨpre pewek me mɨtɨk hak  
\r (Mt 25:14-30)  
\p
\v 11 Jisas katɨp hɨm tok piksa men mɨt kerek nemtewek katɨp Sakias menmen. Hɨrak katɨp hɨm im kentar in ek hɨrak epei menep kakiun wit Jerusalem kaki. Te hɨr mɨt han kitet natɨp epei menep te God kaknen kakriuwe menmen mɨrak iuwe yaaim kakinɨn naanmamre mɨt.  
\v 12 \x * \xo 19:12 \xt Mk 13:34\x*Te Jisas katɨp kar ik: “Nɨpaa mɨtɨk hak iuwe kepu. Hɨrak kakno wit hak keit yanɨmɨn te mɨt han nanwisɨk kakre iuwe naanmamre mɨt neit ein. Maain hɨrak pɨke kaknen wit kɨrak ik.  
\v 13 Menep hɨrak kakno, hɨrak kenɨne mɨt hiswiyen (10) nekepik nɨrɨak menmen mɨrak, hɨr nan. Hɨr nan, hɨrak kewtɨr pewek mar 20 kina miutɨp miutɨp. Epei au, hɨrak ketpor, ‘Eiyɨmtau menmen. Yi yayɨt pewek im em, hɨram mamri meiyam mamkiterem mamwaai ere iuwe, te hi pɨke anen.’   
\p
\v 14 \x * \xo 19:14 \xt Jo 1:11\x*“In ek, mɨt han ne wit kɨrak, hɨr nɨneinɨk te hɨr nesiuwe mɨt han nɨkaru nen natɨp nar ik: ‘Haiu mɨnapen mɨtɨk ik kakre iuwe naanmamrai.’   
\p
\v 15 “Maain mɨtɨk iuwe epei naanmɨpre mɨt pɨke kan, wasenum hɨrak kenɨne mɨt kerek nɨrɨak menmen mɨrak em kerek nɨpaa neit pewek, hɨrak keriyeiri hɨr nan nerp ninaan mɨrak, hɨrak kitorhi me pewek nɨpaa hɨrak kewetɨrem, te hɨr neit pewek meiyam mamtikerem o au.  
\v 16 Mɨtɨk hak kiutɨp kinɨn kan katɨp, ‘Mɨtɨk iuwe, me pewek nɨpaa ti ewetewem mar 20 kina, hɨram mari ham mɨre 200 kina.’  
\v 17 \x * \xo 19:17 \xt Lu 16:10\x*Mɨtɨk iuwe ketpɨwek kar ik: ‘Ti yaaik, ti mɨtɨk erekyau menmen mai yaaim. Ti yaaik naanmɨprau menmen kike mar im werek, te hi ewisit naanmamre wit iuwe mar hiswiyen (10) im e.’   
\p
\v 18 “Hɨrak epei ken, mɨtɨk hak kerek kɨrɨak menmen mɨrak ek kan katɨp, ‘Mɨtɨk iuwe, me pewek nɨpaa ti ewetewem mar 20 kina, hɨram mari ham mɨre 100 kina.’  
\v 19 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk iuwe king katɨp me mɨtɨk ik kar ik: ‘Ti naanmamre wit mar hispɨnak (5).’   
\p
\v 20 “Hɨrak epei ken, mɨtɨk hak kɨrɨak menmen mɨrak kan katɨp, ‘Mɨtɨk iuwe, im em hɨram pewek mit nɨpaa ti ewetewem. Hi hɨsawɨnem mekre wa hɨtɨn.  
\v 21 Hi hɨneinit hentar ti menmen kerek mɨt han nimaam. Ti ewenkek menmen kerek nɨpaa ti ap emɨr em au, mɨt han namɨr.’   
\p
\v 22 “Mɨtɨk iuwe king ketpɨwek, ‘Ti mɨtɨk erɨak menmen mai, ti enuk! Hi pɨke ehɨt hɨm mit ti etpim me hi, hi pɨke enit eriuwerem. Ti hertei hi mɨtɨk enuk atɨp hɨm tokik tokik ari menmen ap mai ewenkek menmen kerek hi ap epei hamɨr au mɨt han.  
\v 23 Henmak te ti ap ewisa pewek mei mekre benk? Te hi ehɨt meiyam kike weinɨm mamtikerem wɨ kerek hi pɨke han in a?’  
\v 24 Te mɨtɨk iuwe king katɨp mɨt kerek nerp ein en, ‘Eiyɨt pewek emkeipnɨwek eiwɨrem te yi eiwet mɨtɨk hak kerek ketenen 200 kina eiwetɨwekem.’   
\p
\v 25 “Hɨr netpɨwek, ‘Mɨtɨk iuwe mɨtɨk eik epei ketenen 200 kina, ekɨt.’   
\p
\v 26 \x * \xo 19:26 \xt Mt 13:12; Lu 8:18\x*“Mɨtɨk iuwe katɨp kar ik: ‘Hi etpi mɨt kerek netenen menmen hɨram yapɨrwe, te maain hɨrak mɨtɨk iuwe kakwetɨr meiyaam. Te mɨt kerek ap netenen menmen yapɨrwe au, menmen kike kerek hɨr netenenim, mɨtɨk iuwe kaktɨwem mamkeipnor.  
\v 27 In ek mɨt nai nepan nɨnaain hi hɨre mɨtɨk iuwe naanmamror, yi eitorhis einen in yi einɨp te hi ahɨri.’”   
\s1 Jisas ken Jerusalem kakre mɨtɨk iuwe naanmamre mɨt  
\r (Mt 21:1-11; Mk 11:1-11; Jo 12:12-19)  
\p
\v 28 Jisas katɨp hɨm im epei au, hɨrak kinɨn kɨniu kakno wit Jerusalem.  
\v 29 Hɨrak kan menep ke wit Betfasi ketike wit Betani keit mɨniu (o neiyɨp) niuk mɨrak oliv. Epei au, Jisas keriuwet mɨtɨkɨt disaipel wik tɨniu ten.  
\v 30 Hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Yi eino wit eik yi eiyɨr donki nɨkik (hɨrak kɨre hos) mɨt nekeipɨk kerp kerek mɨt niutɨp niutɨp ap nɨpaa newik wen au. Yi eisiupanek eiriyaak eiyɨk einen in e.  
\v 31 Te mɨt han nanitihi, ‘Yi yenmak te yi yesiupan ek,’ te yi eiyɨtpor, ‘Mɨtɨk iuwe hanhan kaktɨwek.’”   
\p
\v 32 \x * \xo 19:32 \xt Lu 22:13\x*Hɨrakɨt ten ten ere tɨnapɨn menmen mar ke Jisas nɨpaa ketpɨwekɨtem.  
\v 33 Tɨnapɨnek o, hɨrakɨt wen tesiupan hos, mɨt kerek naanmɨpre hos netpɨwekɨt, “Yi yenmak te yi yesiupanek?”  
\v 34 Hɨrakɨt tatɨp, “Mɨtɨk iuwe kawɨr kakwik.”   
\p
\v 35 Hɨr newenhi te hɨrakɨt tari hos eik teiyɨk ten Jisas, hɨr yapɨrwe newɨr saket (hɨram mɨre laplap) mentar hos sip kɨrak, te hɨr nekin Jisas newisɨk kewik.  
\v 36 \x * \xo 19:36 \xt 2Kin 9:13\x*Jisas kewik kepno, hɨr mɨt nepno netikerek nenepep saket newisɨm minɨn mɨwaai yayiwe neteikɨn hɨr newenɨpiyek han yaaik neriuwerek.  
\v 37 Jisas kan menep wit Jerusalem kerek yayiwe kiun wank kekiuwe ken mɨniu Oliv ek, mɨt disaipel nɨrak yapɨrwe nererik menep menep hɨr han yaaik newenɨpi God nine henye newep hɨm iuwe nentar menmen yaaim hɨr epei nɨr Jisas kɨrɨakem.  
\v 38 \x * \xo 19:38 \xt Sam 118:26; Lu 2:14\x*Hɨr natɨp nar ik:  
\q1 “God naanmamre Mɨtɨk Iuwe kerek naanmamre haiu mɨt, hɨrak kakɨkrehɨr God. God hanhan keriuwai haiu mɨt. God hɨrak kakɨt niuk iuwe.”   
\p
\v 39 Te mɨt han ne Farisi kerek naanmɨpre hɨm me Moses nekre mɨt yapɨrwe en natɨp Jisas, “Mɨtɨk Iuwe, ti atɨp mɨt disaipel nit wɨre wɨre nentar hɨr natɨp God keriuwetit te ti han tɨ ik. Hɨram enum.”  
\v 40 Jisas kewenhi ketpor, “Hi etpi, hɨr nekintɨp wɨre wɨre, nan hɨremes kerek mɨwaai yayiwe mamnap mamtɨp mamwenɨpi niuk mai.”   
\s1 Jisas kɨkɨt Jerusalem kentar mɨt neweikɨn sip newetɨwek  
\p
\v 41 \x * \xo 19:41 \xt Jo 11:35\x*Jisas epei kan menep wit Jerusalem, hɨrak kɨrek, hɨrak kɨkɨt mɨt nau wit eik.  
\v 42 \x * \xo 19:42 \xt Ais 6:9-10; Mt 13:14; Ro 11:8\x*Hɨrak katɨp, “Hi hanhan te yi mɨt petepin yertei menmen eitɨwem me yi eiyu werek werek, te in ek yi ap yerteiyem taau.  
\v 43 Maain wɨ mamnen te mɨt ni enun nepan nanɨnen nanweikni hɨr naniyepeti mɨt nanɨnke yinan hesini nanɨnke yinan hasini.  
\v 44 \x * \xo 19:44 \xt Lu 1:68, 21:6\x*Te hɨr nanɨnen naniwep yi mɨt miyapɨr nanɨwaank wit ki. Ap te nan mei miutɨp mamu kerek nɨpaa mepu ek taau. Menmen im mamnen mamɨntar yi ap yertei wɨ God kan te kakɨkepi.”   
\s1 Jisas ken wɨnak iuwe ke God kepɨr mɨt nesiuwe menmen neit ein  
\r (Mt 21:12-17; Mk 11:15-19; Jo 2:13-22)  
\p
\v 45 Maain wɨ ham Jisas ken wɨnak iuwe kerek mɨt nererik natɨp hɨm me God neitai en, hɨrak kene mɨt kerek nesiuwe menmen mɨre sipsip o hore menmen ham mɨt namɨp nanwet God em, hɨrak kepɨri nen.  
\v 46 \x * \xo 19:46 \xt Ais 56:7; Jer 7:11\x*Hɨrak ketpor kar ik: “Hɨm nɨpaa God ketpim mɨt newisɨm mau tɨwei mar im: ‘Wɨnak kai mɨt netpim hɨrak ke hɨr nanɨno nanitehi God menmen naneitak.’ Te yi yeweiknɨk kɨre wɨnak ke mɨt enun nekintɨp menmen newik.”   
\p
\v 47 \x * \xo 19:47 \xt Lu 21:37, 22:53; Jo 18:20\x*Epei au, hekrit hekrit Jisas katɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak keit wɨnak iuwe ke God kerek ek. Te mɨt iuwe pris newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt ne Skraip kerek natɨp mɨt miyapɨr hɨm me Moses, hɨr netike mɨt iuwe ninɨn mɨt, hɨr nimenɨpɨn Jisas hanhan nankɨp kaki.  
\v 48 \x * \xo 19:48 \xt Mt 21:46; Mk 14:1-2; Lu 20:19\x*Te hɨr ap nɨrɨakem au nentar hɨr mɨt yapɨrwe nemtau hɨm mɨrak ap te nanɨnaaiwɨr hɨm meiyam miutɨp au. Hɨr hanhan netikerek neit wɨnak iuwe ke God eik.   
\c 20  
\s1 Mit iuwe nitehi Jisas: Keimɨn kewisit ti ewepyapɨr hɨm me God?  
\r (Mt 21:23-27; Mk 11:27-33)  
\p
\v 1 Wɨ ham, kerek Jisas kepeit wɨnak iuwe ke God keit Jerusalem kerekek, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim me God, mɨt han pris iuwe kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt ne Skraip kerek natɨp mɨt miyapɨr hɨm me Moses, hɨr netike mɨt iuwe hɨr naanmɨpre mɨt ne Isrel hɨr nan.  
\v 2 Hɨr nan hɨr nitɨwekhi, “Ti etpai, keimɨn kehimɨtenit te ti han hɨrɨak menmen im? Keimɨn ketput hɨram yaaim te ti hɨrɨakem?”  
\v 3 Jisas kewenhi ketpor, “In ek hi hitihi yi eiyɨtpewem.  
\v 4 \x * \xo 20:4 \xt Mk 4:1-5\x*Mɨtɨk Jon, God keriuwetek kan hɨrak kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar ketpor hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum o Jon hɨrekes han kitetim kɨrɨakem?”  
\v 5 \x * \xo 20:5 \xt Mt 21:32\x*Hɨr natɨpan han kitetim mar im: “Haiu mamtɨp me God, te hɨrak kaktɨp, ‘Hɨram meke God man te yi yenmak ap yises hɨm me Jon?’  
\v 6 Te haiu mamtɨp Jon hɨrekes han kitetim kɨrɨakem, mɨt yapɨrwe in en nanwɨr nan nanwep nanɨntar hɨr han kitet Jon hɨrak profet, God keriuwetek kan kewepyapɨr hɨm mɨrak.”  
\v 7 Te hɨr newenhi natɨp Jisas nar ik: “Haiu ap mertei menmen Jon ketpim meke nein man?”  
\v 8 Te Jisas ketpor, “Mar keremem te hi ap hetpi keimɨn keriuweta hi hɨrɨak menmen.”   
\s1 Jisas katɨp hɨm tok piksa me mɨt enun naanmɨpre ni me waai nɨkim wain  
\r (Mt 21:33-46; Mk 12:1-12)  
\p
\v 9 \x * \xo 20:9 \xt Ais 5:1\x*Hɨrak ketpor epei au, Jisas katɨp mɨt hɨm tok piksa im: “Mɨtɨk kiutɨp kamɨr wain nɨkim mau ni kewis mɨt han naanmɨprewem. Maain hɨr nanɨt ham, hɨrak kakɨt ham. Epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit kɨrak ken kakɨt wit hak ere maain tito yapɨrwe.  
\v 10 \x * \xo 20:10 \xt 2Kro 36:15-16\x*Me wɨ kerek hɨr nanɨt waai nɨkim mewɨnki kerem em, hɨrak keriuwet mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak kakno kakɨr mɨt kerek naanmɨprewem, hɨr enwetɨwek ham pɨnam. Te mɨt kerek naanmɨpre ni keremem nakɨp nenipek yɨnk enuk nesiuwerek kan ap ketenen menmen mei au.  
\v 11 Maain hɨrak pɨke keriuwet mɨtɨk hak ken te mɨt naanmɨpre ni keremem hɨr nakɨp nenipek yɨnk enuk nesiuwerek pɨke kan ap ketenen menmen mei au.  
\v 12 Hɨrak pɨke kan ap ketenen menmen au, hɨrak keriuwet wok mɨtɨk hak kepno, te mɨt naanmɨpre ni hɨr nakɨp kaa hɨr newɨrek kenpɨn.  
\v 13 Hɨr newɨrek kenpɨn, mɨtɨk ke ni hɨrekes katɨp, ‘Hi arɨak mekam te hi ehɨt menmen mai pɨnam? Hi hertei. Hi esiuwe nɨkan kai nɨpaa hi hinaak kiutɨp kerek ek. Hɨrak ekno te hɨr han ekitetik enwetɨwek menmen.’  
\v 14 Hɨrak keriuwetek ken ni eim, te mɨt kerek naanmɨprewem nɨrek hɨr natɨpan, ‘Ik ek hɨrak nɨkan kɨrak hɨrekes kerek ek. Haiu emkɨp te haiu mamɨt ni me waai wain hɨram maiu.’  
\v 15 Te hɨr nepɨrek kaknopɨn ni me waai nɨkim kerem em, hɨr nakɨp. Mɨtɨk hɨrekes ke ni keremem ekrɨak mekam me mɨt naanmɨpre ni mɨrak?  
\v 16 Hi hetpi hɨrak eknen eknep mɨt kerek naanmɨpre ni eim, hɨrak pɨke ekwet han em naanmɨpre ni me waai keremem.” Mɨt hɨr nemtau hɨm im hɨr natɨp, “Taau! Emɨt! Mɨt kerek naanmɨpre ni ap te nanrɨak enum marim auye!”   
\p
\v 17 \x * \xo 20:17 \xt Sam 118:22\x*Jisas kɨri ketpor kitorhi kar ik: “Menmen im ap te mamnen taau, kenmak hɨm me God mau tɨwei matɨp mar im:  
\q1 ‘Teinɨk kerek nɨpaa mɨt kerek nime wɨnak ek nɨneinɨk nenkerek newisɨk kɨwaai?’  
\v 18 \x * \xo 20:18 \xt Ais 8:14-15\x*Mɨt neimɨn niutɨp niutɨp kerek neweikɨn sip neweto hɨr nar ke mɨt hɨr nerewo teinɨk ek hɨrak kakrenirɨr kike kike nanriwaank. Teinɨk kakɨnke kakɨntar neimɨn hɨrak kaksesi tɨkip tɨkip mamre niutɨp. (Hi kerekek hɨre teinɨk ik. Keimɨn ap kises hɨm mai kakɨwaank hɨrekes.)”  
\v 19 \x * \xo 20:19 \xt Lu 19:47-48\x*Mɨt hɨr natɨp mɨt miyapɨr hɨm me Moses netike mɨt iuwe pris kerek ninɨn mɨt han, hɨr hanhan in ek nanɨthis Jisas nankɨp nentar hɨrak katɨp mɨt hɨm weinɨm tok piksa me hɨr mɨt iuwe keriyen. Te hɨr nɨnapen mɨt miyapɨr yapɨrwe nererik menep menep, te hɨr netɨwekhis nanɨp au.   
\s1 Mɨt nan nitehi Jisas menmen me nanwet gavman pewek me takis  
\r (Mt 22:15-22; Mk 12:13-17)  
\p
\v 20 \x * \xo 20:20 \xt Lu 11:54\x*Te hɨr nemerɨr wɨ te nantɨwekhis. Hɨr nehimɨtan mɨt enun nemipɨn hɨr nɨre yaain te hɨr nanɨnen nanmipɨn Jisas nanitɨwekhi menmen te hɨr nanwisɨk kakno his me mɨtɨk iuwe Gavman ke Rom.  
\v 21 Hɨr nan natɨp Jisas, “Kaiu Iuwe, haiu mertei menmen ti etpim ewepyapɨrem hɨram yaaim. Haiu mertei ti ap hɨnaain mɨt iuwe o mɨt neimɨn weinɨn. Hɨram menmen weinɨm ti etpor hɨm yaaim me God keremem.  
\v 22 \x * \xo 20:22 \xt Ro 13:6-7\x*Ti etpei hɨram yaaim werek te haiu emwet mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt ne Rom netikewei pewek me takis o au?”  
\v 23 Te Jisas kertei kekre han kɨrak hɨr nemipɨn te hɨrak ketpor, “Yi yenmak te yi yitauhiyem a?  
\v 24 Yi eiteikno pewek kei kiutɨp. Hɨmɨn metike niuk me keimɨn im em?” Hɨr newenhi, “Mɨtɨk iuwe Sisa kerek naanmɨpre mɨt ne Rom ek.”  
\v 25 Te Jisas katɨp, “Yi eiwet mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt ne Rom menmen lo metpim. Te yi eiwet God menmen hɨm me Moses keremem metpim.”  
\v 26 Hɨr ap nemtau hɨm mei enum hɨrak ketpim te hɨr nanriyaak me nanamɨr me mɨt neiyɨk nanɨno au. Te hɨr nekintɨp wɨre wɨre neit, hɨr han kekrit neriuwe hɨm mɨrak.   
\s1 Mɨt nitehi Jisas menmen me mɨt nani pɨke nanɨkrit  
\r (Mt 22:23-33; Mk 12:18-27)  
\p
\v 27 Mɨt han pris hɨr nises hɨm me Sadyusi, hɨr nan Jisas. Hɨr keriyen han kitet mɨt epei naa ap te pɨke nanɨkrit taau. Hɨr nitɨwekhi nar ik:  
\v 28 \x * \xo 20:28 \xt Diu 25:5\x*“Mɨtɨk Iuwe, mɨtɨk Moses kewisai hɨm lo im em: ‘Mɨtɨk kaa kɨnaaiwɨr mɨte pɨrak te nɨkerek au, mɨtɨk kerekek nɨkik o heiyiuwe kɨrak ekɨt mɨte pɨrak weiniye kerepep te hɨre pɨke ewine nɨkerek enɨkrehɨr ke mɨtɨk nɨpaa kaa ek e.’  
\v 29 Nɨpaa mɨtɨk ketike kikrek nɨrak hispɨnak kiutɨp (6) ne haai kiutɨp hɨr nepu. Heiyiuwe kɨr keit mɨte. Maain hɨrak kaa, te hɨrak ap epei kine nɨkerek nei wen au.  
\v 30 Te nɨkik kɨrak kerek nɨmɨnek ek ketɨwe te hɨrak kaa ap epei kine nɨkerek au.  
\v 31 Nɨmnek ketɨwe te menmen mar im me hɨrakɨt hispɨnak wik (7), hɨr naa te ap hɨr nine nɨkerek nei au.  
\v 32-33 Hɨr naa, maain mɨte hɨre waa. Maain wɨ God kakɨkɨan mɨt nanɨkrit, mɨte ip e pe mɨtɨk keimɨn ke mɨt hispɨnak wik (7)?”   
\p
\v 34 Hɨr nitɨwekhi epei au, Jisas kewenhi ketpor, “Mɨt miyapɨr in ek hɨr neitan. Haairer ne miyapɨr nɨhan hɨram, hɨr nesiuwe nɨkerek nɨr nanɨno nanɨt pewek nanmereyi.  
\v 35 Te mɨt netike miyapɨr kerek hɨr yaain en nentar hɨr newis God naanmɨpri, hɨr nani te maain God kakɨkɨan hɨr nanɨkrit nanu te maain hɨr ap pɨke nanɨtan taau.  
\v 36 \x * \xo 20:36 \xt 1Jo 3:1-2\x*Hɨr nanɨre mɨt ensel nentar hɨr ap te nani au. Hɨr nanu nanre nɨkerek ne God nanɨntar hɨr naa hɨr pɨke nanɨkrit.  
\v 37 \x * \xo 20:37 \xt Eks 3:2-6\x*Mɨtɨk Moses katɨp keteiknai werek werek kerek mɨt naa maain nanɨkrit nanu. Hɨm me God mau tɨwei Moses kewisɨm matɨp menmen me wɨ hɨrak kɨr si taak nu ap kaa au, hɨrak katɨp ke Mɨtɨk Iuwe, ‘Hɨrak God ke Ebraham, God ke mɨtɨk Aisak, mɨtɨk Jekop kerek nɨpaa enum eik nepu.’  
\v 38 \x * \xo 20:38 \xt Ro 14:8-9\x*Menmen im meteiknai hɨrak God ke mɨt hɨr naa au. Hɨr nepu. Haiu mɨt in han kitet mɨt epei naa, te God katɨp au hɨr hɨmɨn kɨr kepu. Hɨr nɨnaaiwɨr yɨnk kɨr kaa kerekek te nanɨt yɨnk hak yaaik.”   
\p
\v 39 Mɨt han ne Skraip kerek newepyapɨr hɨm me Moses newenhi natɨp, “Mɨtɨk Iuwe, ti epei atɨp werek.”  
\v 40 Hɨr yɨnk enuk nɨnaain nanitehi Jisas menmen meiyam au.   
\s1 Jisas kitehi Sadyusi hɨm me mɨtɨk God kehimɨtanek kakɨkaap haiu mɨt  
\r (Mt 22:41-46; Mk 12:35-37)  
\p
\v 41 Jisas ketpor, “Nenmak mɨt kerek natɨp mɨt miyapɨr hɨm me Moses natɨp Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek hɨrak nepenyek ke Devit kerekek a?  
\v 42 \x * \xo 20:42 \xt Sam 110:1\x*Hɨrak nepenyek kɨrak kerekek au kentar Devit hɨrekes katɨp mau tɨwei Sam kar ik:  
\q1 ‘God hɨrak katɨp Mɨtɨk Iuwe kai:  
\q1 Ti ehu etikewa har ke mɨt iuwe,  
\v 43 ere maain hi enep mɨt nit enun nepan epei au nesi.’  
\v 44 Devit kene nepenyek kɨrak “Mɨtɨk Iuwe kai.” Markeik te Mɨtɨk Iuwe God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt hɨrak kakre nepenyek ke Devit kerekek a?” Jisas katɨp menmen im keteikɨn mɨt hɨrak kɨre God.   
\s1 Jisas katɨp mɨt naanmamre hɨras me menmen mɨt kerek newepyapɨr hɨm me Moses hɨr nisesim  
\r (Mt 23:1-36; Mk 12:38-40; Lu 11:37-54)  
\p
\v 45 Mɨt yapɨrwe nererik nemtewek, Jisas katɨp mɨt nɨrak disaipel menmen im:  
\v 46 “Yi naanmamre hɨras me mɨt iuwe newepyapɨr hɨm me Moses. Hɨr nanɨno ein ein neweikɨn laplap saket nokik kerek meteikɨn mɨt hɨr nises God, hɨr han yaaik nantɨpan neiyewowan nanɨrp wit maket kerek mɨt nererik nesiuwe menmen. Hɨr hanhan nanu yeno mɨt nehimɨtanem me mɨt iuwe neit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses, o wɨnak mɨt nererik naam menmen neriuwe mɨt han.  
\v 47 Hɨr hanhan nɨsawɨn nanri menmen, wɨnak o tɨ me miyapɨr mɨt nɨr epei naa nesiupani. Hɨr epei nari menmen, te hɨr nanɨno wɨnak ke God hɨr nemipɨn nitehi God menmen neteikɨn mɨt yapɨrwe hɨr yaain. Maain God kakɨwaanki wɨsenum nanɨntar hɨr nemipɨn nɨrɨak enum.”   
\c 21  
\s1 Mɨte weiniye nɨpaa mɨtɨk kɨre kaa, hɨre wewet God menmen  
\r (Mk 12:41-44)  
\p
\v 1 Jisas kerenaan kɨr mɨt netenen menmen yapɨrwe hɨr newɨr pewek yapɨrwe mekre tɨkenup mɨwaai wɨnak iuwe ke God.  
\v 2 Hɨr newɨrem, Jisas kau kɨr mɨte weiniye nɨpaa mɨtɨk kɨre kaa hɨre wewɨr pewek kike wik mepno mekre tɨkenup kerekek.  
\v 3 \x * \xo 21:3 \xt 2Ko 8:12\x*Hɨre wewɨrem epei au, Jisas katɨp, “Hi hetpi, mɨte weiniye ip e nɨpaa mɨtɨk kɨre kaa, hɨre wewɨr pewek mekre tɨkenup hɨram minɨn mɨt han.  
\v 4 Mɨt han en hɨr newis ham kerek epei nenkerem men, pɨnam au meit, te hɨr newet God em. Te hɨre wetenen pewek mei yapɨrwe au, te hɨre wewisɨm wenepim kerek hɨre wetenenim me weiyɨm wawɨm menmen.”   
\s1 Jisas katɨp wɨnak iuwe ke God maain mɨt nanɨwaankek kakɨt  
\r (Mt 24:1-2; Mk 13:1-2)  
\p
\v 5 Mɨt han hɨr natɨp menmen me wɨnak iuwe ke God hɨrak yaaik nan yaaim mɨre teinɨk mɨt newen ninaan mewik, menmen ham yaaim mɨt newisɨm neiyɨm neses wɨnak neriuwerem. Te Jisas ketpor,  
\v 6 \x * \xo 21:6 \xt Lu 19:44\x*“Hɨram menmen im yi yɨrem, maain wɨ mamnen te ap nan kei kiutɨp kaku taau, te menmen meiyam miutɨp miutɨp mamu mamɨntereram taau. Mɨt nanwɨrem mamno tɨ heriyai heriyai.”   
\s1 Jisas katɨp menmen maain mamnen mamɨwaank mɨt  
\r (Mt 24:3-14; Mk 13:3-13)  
\p
\v 7 Hɨr mɨt en nitɨwekhi nar ik: “Mɨtɨk Iuwe, me wɨ mekam te menmen im mamnen? Menmen mekam mamnen mamteiknei wɨ epei menep te menmen im mamnen?”  
\v 8 Jisas ketpor, “Yi naanmamre hɨras te mɨt ap nanmitipɨn. Mɨt yapɨrwe nanɨnen nanɨkrehɨr kai, hi Mɨtɨk God kehimɨtana hi akaap mɨt. Hɨr niutɨp niutɨp nanɨnen nantɨp, ‘Hi epei han,’ o ‘Wɨ epei man menep te tɨ kakɨwaank kakɨt.’ Yi eiyɨmtau hɨm im eiyisesim au emɨt!  
\v 9 Maain yi eiyɨmtau mɨt nanɨnepan wɨsenum yi ap einapen eipɨrpɨr au emɨt! Menmen ham yapɨrwe maminɨn mamnen keremem te wɨ eik enum epei man menep wen au.”   
\p
\v 10 Jisas wen katɨp, “Mɨt ne wit hak iuwe kiutɨp nantike mɨt han ne wit hak iuwe nanɨnepan, gavman han nantike gavman han nanɨnepan.  
\v 11 Menmen enum mamnen tɨ. Tɨ kaktanɨk kakrer wit wit, hawɨ au, te menmen mamwo au. Mɨt miyapɨr nɨnpɨ mamɨn. Menmen enum mamɨkrit mamnen te yi yainap. Menmen enum mamtike menmen ham iuwe me nepni mamɨr te yi yayɨrem.   
\p
\v 12 \x * \xo 21:12 \xt Mt 10:18-20; Lu 12:11-12\x*“Menmen im maain mamnen te im minɨn mamnen. Mɨt hɨr nanwepiyapɨr me menmen yi yɨrɨakem, nanrekyi enum te nanɨswi yi yaino mɨt kerek naanmɨpre wɨnak kerek mɨt nekine hɨm me Moses, o mɨt iuwe, o gavman te hɨr nanriwaank yaino wɨnak enuk yaiyɨntar yi yises hɨm mai.  
\v 13 Im em hɨram wɨ yaaim te yi eiwepyapɨr hɨm yaaim me God.  
\v 14 Yi ap eiyinɨn han ekitet menmen yi eitɨp mɨt iuwe em naanmampre hɨras au emɨt! Yi ap eirɨakem eiyɨntar  
\v 15 \x * \xo 21:15 \xt Ap 6:10\x*hi eweti hɨm mai yaaim yi yaiyɨrtei menmen werek werek te mɨt kerek hɨr nepan ni en ap te nanwepiyapɨr nanweni hɨm me ninaan me gavman ke menmen yi yetpim.   
\p
\v 16 \x * \xo 21:16 \xt Mt 10:21-22\x*“Mɨt enun nantike miye haai ni, o kikrek ni, yenterer ni, o ni yinan, hɨr nanriuweti yaino mɨt enun nepan, hɨr naniwep yi mɨt neiyan.  
\v 17 Mɨt yapɨrwe nanɨneini nanɨntar yi yises hɨm mai.  
\v 18 \x * \xo 21:18 \xt 1Sml 14:45; Lu 12:7\x*Te God naanmamre hɨmɨn ki yi eiyu werek werek.  
\v 19 \x * \xo 21:19 \xt Hi 10:36\x*Yi han tokik eiyu eiyises hɨm mai te mɨt naniwep yi yayi, maain hɨmɨn ki kaku werek werek yi yayu yaitikewa.   
\s1 Jisas katɨp maain mɨt nanɨwaank wit Jerusalem  
\r (Mt 24:15-21; Mk 13:14-19)  
\p
\v 20 “Maain wɨ kerek yi eiyɨr mɨt ne ami enun nepan nanɨnen nanweikɨn wit Jerusalem, te yi eiyɨrtei wɨ epei man menep te mɨt nanɨwaankek.  
\v 21 Te neimɨn nau provins Judia enrɨr enɨno mɨniu (o neiyɨp) enu enɨt en. Neimɨn kerek nau wit Jerusalem hɨr enɨno enɨnopɨn. Neimɨn kerek nerer wit wit kɨrapɨt menep Jerusalem ap pɨke enɨnen wit kɨr iuwe ek enu enɨt en au emɨt!  
\v 22 \x * \xo 21:22 \xt Diu 32:35; Jer 5:29, 46:10; Hos 9:7\x*Wɨ im hɨram wɨ God kakrɨak mɨt enum kakɨntar menmen enum hɨr nɨrɨakem mar ke nɨpaa hɨm me God mau tɨwei metpim mamnen.  
\v 23 \x * \xo 21:23 \xt 1Ko 7:26\x*Maain me wɨ im hɨr miyapɨr nanine nɨkerek hɨr han enuk, hɨr nantike miyapɨr nɨnan nɨkerek kike newetɨr nɨm nanɨntar hɨr ap nanrɨr waswas au. Menmen im enum mamnen mamɨwaanki. Menmen enum mamnen mɨt nanu tɨ ik e, God kakrɨak mɨt ne Isrel enum enum.  
\v 24 \x * \xo 21:24 \xt Esr 9:7; Sam 79:1; Ais 63:18; Ro 11:25; Rev 11:2\x*Mɨt han hɨr mɨt enun nanɨnɨp nanriuwe hɨne me his, hɨr nantorhis nanriyei nanɨno nanrer wit wit nanrɨak menmen me mɨt han. Te mɨt kerek hɨr ap ne weiwɨk me Isrel au, nanu wit Jerusalem naanmamrɨwek ere wɨ kerek God kewis mɨt nanweikɨn sip nanwet menmen enum hɨram epei au.   
\s1 Maain Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hɨrak pɨke kaknen  
\r (Mt 24:29-31; Mk 13:24-27)  
\p
\v 25 \x * \xo 21:25 \xt Sam 46:2-3, 65:7-8; Rev 6:12-13\x*“Maain menmen yapɨrwe mamu nepni mamɨr im: Hɨram wepni, hɨr, wenke mamweikɨnhis mamre menmen ham, mɨt nanrer wit wit han toenuk nanɨnapen nanɨmtau wan sɨr mewenɨn wan kakniu.  
\v 26 Mɨt yapɨrwe nanɨr menmen im han kakitet menmen meiyam enum mamnen tɨ ik te hɨr han toenuk nanpɨrpɨr nanɨnkewɨn nanwaai nanɨnatɨn. Menmen iuwe mau nepni mamɨnke mamnaaiwɨr wit mɨr mamnen in, mamno ein.  
\v 27 \x * \xo 21:27 \xt Dan 7:13; Mt 26:64; Rev 1:7\x*Te in ek yi eiyɨr hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi anen akre napɨ etike menmen mai iuwe mamtike menmen mai yaaim mamrehɨhe.  
\v 28 \x * \xo 21:28 \xt Ro 13:11\x*Menmen im enum mamɨkrit mamnen, yi han ekitet hi Mɨtɨk Iuwe menep hi anen akepi etihis, te yi ap einaain au emɨt! Yi han yaaik eiyu eiyɨt.”   
\s1 Menmen mamu nepni mamteikɨn Jisas menep te pɨke kaknen mamɨr ke nu fik keteiknai menmen  
\r (Mt 24:32-35; Mk 13:28-31)  
\p
\v 29 Hɨrak ketpor epei au, Jisas ketpor hɨm tok piksa ham im: “Yi han ekitet nu fik kerek hɨrak kɨre nu hamis ketike nu ham.  
\v 30 Wɨ yi eiyɨr nu heneik mɨram mamɨnsiunen, yi eitɨp, ‘Wepni yaaik epei te kaknen.’  
\v 31 Mar im yi yayɨr menmen im me nepni o wan hɨram mamnen mamɨr ke hi epei hetpiyem, te yi eiyɨrtei God menep te kaknen naanmamre mɨt miyapɨr ne tɨ.   
\p
\v 32 “Hi hetpi werek. Mɨt nau tɨ in ek ap nani ere wɨ mamnen te menmen yapɨrwe hi hetpim mar im hɨram mamɨkrit mamnen.  
\v 33 \x * \xo 21:33 \xt Lu 16:17\x*Maain nepni mamtike tɨ ik mamɨwaank mamɨt te hɨm mai taau, mamu mamɨt tipmain tipmain enum eik.   
\s1 Jisas katɨp mɨt disaipel nɨrak hɨr naanmamre hɨras me wɨ God kaknen naanmamre mɨt  
\p
\v 34-35 \x * \xo 21:34-35 \xt Mt 24:48-50; Mk 4:19; Lu 17:27; 1Te 5:3\x*“Yi naanmamre hɨras ap han ekitet yayɨm menmen yapɨrwe, tɨpar si enum, o menmen me tɨ, ni mi o sak o menmen im au emɨt! Hekrit hekrit yi han ekite eirɨak menmen im keremem te wɨ hi Krais pɨke enen, yi ap yemeriya werek werek au. Wɨ im mamnen mamwepyapɨr mɨt yapɨrwe nau tɨ nerer wit wit hɨr ap nises God nanɨr ke miyak ketari tɨrpe kakɨkɨp.  
\v 36 \x * \xo 21:36 \xt Mk 13:33; Rev 6:17\x*Naanmamre hɨras eiyitehi God hekrit hekrit te yi eiyɨrp han tokik me menmen enum me wɨ enum mamnen te maain yi wen eiyises hɨm mai yi yaain te yi eiyu eitikewa hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe.”   
\p
\v 37 \x * \xo 21:37 \xt Lu 19:47\x*Me wepni, Jisas ken wɨnak iuwe ke God hɨrak kewepyapɨr hɨm mɨrak katɨp mɨt em. Me wɨtaan, hɨrak kɨniu mɨniu (o neiyɨp) Oliv ken kɨwaai ein.  
\v 38 Wanewik hekrit, hɨr mɨt miyapɨr nanpɨno wɨnak iuwe ke God nanɨmtau hɨm mɨrak.   
\c 22  
\s1 Mɨtɨk Judas katɨp kakwet Mɨtɨk Iuwe Jisas kakwisɨk kakno his mɨr  
\r (Mt 26:1-5, 14-16; Mk 14:1-2, 10-11; Jo 11:45-53)  
\p
\v 1 \x * \xo 22:1 \xt Eks 12:1-27\x*Wɨ epei man menep kerek mɨt ne Isrel han tewenɨn wɨ kerek nɨpaa God kari maamrer nɨr nɨnaaiwɨr wit Isip, hɨrak ken kenep mɨt newiyen. Wɨ im hɨr nekinaam Pasova, hɨr ap newis yis mekre bret au.  
\v 2 \x * \xo 22:2 \xt Lu 20:19\x*Mɨt iuwe pris netike mɨt ne Skraip kerek natɨp mɨt miyapɨr hɨm me God kerek Moses kewisɨm mau tɨwei, hɨr han kitet mamɨrkeik te hɨr nanɨnep Jisas nanɨntar hɨr nɨnapen nanriyaak kakɨt wit yaain te mɨt kerek nises hɨm mɨrak hɨr nanɨnɨp.   
\p
\v 3 \x * \xo 22:3 \xt Jo 13:2, 27\x*Te Seten kan kari han ke Judas kerek mɨt nenewek “Mɨtɨk ke wit Keriot,” kerek hak kiutɨp ke mɨt disaipel hiswiyen wik (12).  
\v 4 Seten kari han kɨrak te Judas ken katɨp mɨt iuwe pris netike mɨt iuwe naanmɨpre polis ne wɨnak iuwe ke God, hɨrak ketpor ekɨrkeik te hɨrak ekwetɨr Jisas kakno his mɨr.  
\v 5 Hɨr nemtewem, te hɨr han yaaik natɨp nanwetɨwek pewek.  
\v 6 Judas kewenhi pewek te hɨrak han kitet ekɨrkeik te hɨrak kakwepyapɨr Jisas kakwet mɨt iuwe rek, te mɨt yapɨrwe nepu au hɨr nanɨtariyek.   
\s1 Mɨtɨkɨt wiketeret te mɨt disaipel temani menmen tɨrɨakem me wɨ Pasova  
\r (Mt 26:17-25; Mk 14:12-21; Jo 13:21-30)  
\p
\v 7 \x * \xo 22:7 \xt Eks 12:1-27\x*Wɨ epei man te mɨt ne Isrel nanɨm bret yis mekrerem au. Me wɨ ik hɨr mɨt enɨnep sipsip enɨr ke hɨm me Moses mau tɨwei metpim, hɨr nanɨm me wɨ Pasova han tewenɨn God kɨkaap maamrer nɨr nɨpaa nɨnaaiwɨr Isip.  
\v 8 Me wɨ im Jisas keriuwet Pita ketike Jon ten ketpɨwekɨt, “Yi eino eiraimani menmen eirɨakem me wɨ Pasova te haiu mamɨm.”  
\v 9 Hɨrakɨt titɨwekhi, “Ti hanhan hawɨr waumani menmen wawɨt nein?”  
\v 10 Jisas ketpɨwekɨt, “Eiyɨmtau. Yi eino wit iuwe ek yi yayɨr mɨtɨk keremɨme mɨn tɨpar mekrerem. Yi eisesik einɨk eino wɨnak kerek hɨrak kaknɨk kakno kakɨkrerek.  
\v 11 Te yi eitɨp mɨtɨk hɨrekes ke wɨnak kar ik: ‘Mɨtɨk iuwe kawɨr ketput, Ti eweto haau meiyam em te hi etike mɨt disaipel nai mamɨm menmen me Pasova mamwi.’  
\v 12 Hɨrak kakteikni haau yaaim mau niu ein epei newis menmen mekrerem. Yi eiyɨt menmen eiwisɨm emwaai haau im e.”  
\v 13 \x * \xo 22:13 \xt Lu 19:32\x*Hɨrak katɨp epei au, hɨrakɨt ten tɨnapɨn menmen kerek epei Jisas ketpɨwekɨt em, te hɨrakɨt tɨrɨak menmen mɨwaai werek werek te hɨr nanɨm menmen me Pasova.   
\s1 Jisas kewet mɨt nɨrak disaipel Komunion hɨr naam, te hɨr han tewenɨnek  
\r (Mt 26:26-30; Mk 14:22-26; 1Ko 11:23-25)  
\p
\v 14 Hɨrakɨt temani menmen epei werek, Jisas ketike mɨt aposel nɨrak nar hiswiyen wik (12), hɨr nan nau neweikɨnan nanɨm menmen.  
\v 15 Hɨr nau en, Jisas ketpor, “Hi hanhan iuwe me hi hahɨm menmen im me Pasova etikewi maminɨn te maain hi hahi.  
\v 16 \x * \xo 22:16 \xt Lu 13:29\x*Hi hanhan ehɨm menmen im entar hi etpi, hi ap te ehɨm menmen meiyam mar im ere maain God kaknen naanmamri yi mɨt nai.”   
\p
\v 17 Jisas ketpor epei au, hɨrak kekin wa hesnu keriuwe tɨpar wain, hɨrak kitehi God ketpɨwek kar ik: “Ti yaaik.” Epei au, hɨrak katɨp, “Yi eiyɨt tɨpar mekre wa hesnu ik ek, eiwenem emrer yi mɨt.  
\v 18 Hi hetpi ap te hi pɨke ehɨm tɨpar wain im me wɨ im ere maain God kakinɨn kaknen naanmamri yi mɨt.”  
\v 19 \x * \xo 22:19 \xt Lu 24:30\x*Epei au, hɨrak kekin bret kerek ek, hɨrak kitehi God ketpɨwek, “Ti yaaik,” te hɨrak kewepik kewetɨrek katɨp, “Ik ek hɨrak kɨre yɨnk kai. [Hi hahi te akepi. Yi yaitɨwem yayɨm han etwenɨn menmen hi arɨakem.”  
\v 20 Hɨr naam epei au, mar keremem hɨrak kewetɨr wa hesnu tɨpar wain mekrerem, hɨrak ketpor, “Mar im tɨpar wain hi ewenem mekre wa hesnu ik e, hɨram hemkre mai mamwen mamkepi yi mɨt te God kakweti hɨm kontrak ham mɨrak yaaim me yi eitikerek eikiyan eiyu han kiutɨp.]  
\v 21 \x * \xo 22:21 \xt Sam 41:9; Jo 13:21-22\x*Yi eiyɨmtau! Hɨrak mɨtɨk kerek maain kakwepayapɨr epei kau ketikewai kaam menmen.  
\v 22 Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi hahi ahɨr ke nɨpaa God epei katɨp, te mɨtɨk kerek kakwepayapɨrek, hɨrak kakɨwaank hɨrekes.”  
\v 23 Hɨr nemtewek epei au, hɨr nekrit nitehiyan ne hɨr hɨras keimɨnak maain kakrɨak menmen im e.   
\s1 Hɨr mɨt disaipel natɨp nenehan nare keimɨn hɨrak mɨtɨk iuwe kinɨn  
\p
\v 24 \x * \xo 22:24 \xt Lu 9:46\x*Maain mɨt disaipel natɨp nenehan me hɨr keimɨn hɨrak kakinɨni ne hɨr hɨras.  
\v 25 \x * \xo 22:25 \xt Mt 20:25-27; Mk 10:42-45\x*Hɨr nenehan menmen im te Jisas ketpor, “Mɨt iuwe ne mɨt ap ne weiwɨk me Isrel, hɨr naanmɨpre mɨt en, hanhan mɨt nenewor nɨr yinan.  
\v 26 \x * \xo 22:26 \xt Mt 23:11; Mk 9:35\x*Te yi au. Keimɨn ke yi mɨt hɨrak kakinɨn, hɨrak han ekitet hɨrak kɨre mɨtɨk weinɨk, hɨrak han ekitet hɨrak kɨre mɨt nitet yayiwe hɨrak kɨkaru.  
\v 27 \x * \xo 22:27 \xt Jo 13:12-15\x*Yi han kitet keimɨn wɨsenuk kinɨn. Mɨtɨk kau yeno kaam menmen o mɨtɨk kerek kemani menmen kekinem kewet mɨtɨk kau yeno em? Mɨtɨk kau yeno kerek ek.   
\p
\v 28 “Yi keriyen epei yetikewa me menmen enum epei man merewaank.  
\v 29 \x * \xo 22:29 \xt Lu 12:32\x*Te hi eweti menmen yi naanmamrewem yayɨr ke haai kai epei kewetewem hi naanmɨprewem.  
\v 30 \x * \xo 22:30 \xt Mt 19:28\x*Te yi yayɨm menmen mamtike tɨpar yayu yeno mai yaitikewa. Yi yayu yeno me mɨt iuwe yi skelim mɨt ne weiwɨk hiswiyen wik (12) me Isrel.”   
\s1 Jisas katɨp Pita maain hɨrak kakweikɨn sip kakwetɨwek  
\r (Mt 26:31-35; Mk 14:27-31; Jo 13:36-38)  
\p
\v 31 Jisas ketpor epei au, hɨrak katɨp Pita, “Saimon, Saimon, emtewek! Mɨtɨk enuk Seten, God epei ketpɨwek te hɨrak kakmitipɨn me menmen kakri han ke yi mɨt. Hɨrak kakrɨakem kakɨr ke mɨtɨk kerek keit rais nɨkim keses haas kewis nɨkim yaaim mamwaai in, kewɨr haas men ein.  
\v 32 Te hi epei hitehi God kakɨkepit ti Saimon te ti ehises hɨm yaaim ap te menmen mamɨwaankem. Maain te ti pɨke eweikɨn ehisɨsa, ti ekaap nit yinan in.”   
\p
\v 33 Pita katɨp keremirɨwek hɨm kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, hi ap hɨnaain te hawɨr wauno wɨnak enuk hi hahi etikewit.”  
\v 34 Jisas ketpɨwek, “Pita, hi hetput. Suware ap te kaknep enum wen au ere ti epei atɨp wikak te ti ap erteiya au.”   
\s1 Jisas katɨp disaipel hɨr naanmamre hɨras enɨntar wɨ enum epei man  
\p
\v 35 \x * \xo 22:35 \xt Lu 9:3, 10:4\x*Jisas katɨp Pita epei au, hɨrak katɨp disaipel nɨrak yapɨrwe kar ik: “Nɨpaa me wɨ hi heriuweti yi yen ap yeit tanɨk kike o tanɨk iuwe me nɨkɨn nakɨrke metike su, mɨt neweti menmen mei o au? Yi nɨnpɨ miwei o au?” Hɨr newenhi natɨp, “Haiu meit menmen werek.”  
\v 36 \x * \xo 22:36 \xt Lu 22:49\x*Jisas katɨp, “Te in ek, yi neimɨn yeit tanɨk kike o tanɨk iuwe au, yi eitɨwem. Yi neimɨn ap yeit hɨne me his au en, yi eisiuwe saket te yi eiyɨt kei ki.  
\v 37 \x * \xo 22:37 \xt Ais 53:12; Lu 22:52\x*Hi hetpiyem entar yi han tokik eiyu me menmen enum mamnen eiyɨr ke mɨtɨk ketenen hɨne keiyɨk kaknep mɨt enun nepan. Hɨm me God mau tɨwei nɨpaa mɨt newisɨm hɨram matɨp me hi mar ik: ‘Mɨt iuwe nanwisɨk kaki kaktike mɨt enun nɨrɨak enum.’ Menmen mekre tɨwei nɨpaa mɨt newisɨm me hi, hɨram mamnen mamɨrek.”  
\v 38 Hɨrak katɨp epei au, mɨt disaipel natɨp, “Mɨtɨk Iuwe, ehɨr im em. Haiu metenen hɨne me his wik.” Hɨrak kewenhi katɨp, “Hɨram werek. Emɨt. Yi yepɨtari hɨm mai.”   
\s1 Jisas prea kitehi God menmen keit mɨniu o neiyɨp niuk mɨrak wit Oliv  
\r (Mt 26:36-46; Mk 14:32-42)  
\p
\v 39 \x * \xo 22:39 \xt Lu 21:37; Jo 18:1\x*Hɨr natɨp epei au, Jisas ken witeik kɨnaaiwɨr wit Jerusalem, hɨrak ken mɨniu (o neiyɨp) Oliv kepɨr ke nɨpaa hɨrak kɨrɨakem. Mɨt disaipel nɨrak nisesik nen.  
\v 40 Hɨrak kan wit ik epei au, hɨrak ketpor, “Yi eiyitehi God te menmen enum Seten kakrekyorem hɨram ap te mamnen mamiwep taau.”  
\v 41 Hɨrak ketpor epei au, hɨrak kɨnaiwɨri ken ere yanɨmɨn ein kɨre mɨt newɨr nan, hɨrak kewen ninɨp kau tɨ kitehi God menmen.  
\v 42 \x * \xo 22:42 \xt Mt 6:10\x*Hɨrak katɨp, “Haai, ti han kit te ti ehɨt menmen im enum emkeipno. Ap han kai, au. Ti han kit ti erɨakem.”  
\v 43 [Mɨtɨk ensel keke wit ke God kan kɨrek kekepik han tokik kepu.]  
\v 44 Jisas han toenuk keriuwe menmen te hɨrak kitehi God hisiuwe, siuwan mɨrak meweikɨnhis mɨre hemkre metnen men tɨ.   
\p
\v 45 Hɨrak kitehi God epei au, hɨrak kekrit pɨke kakno kakɨr mɨt disaipel tɨrak. Au, hɨrakɨt tɨwaai tentar hɨrakɨt han enuk teriuwe menmen enum mamnen.  
\v 46 Hɨrak kitorhi ketpor, “Yenmak te yi yɨwaai a? Yi eiyɨkrit eiyitehi God ekɨkepi te Seten ap kakrekyi enum taau.”   
\s1 Mɨt nan neithis Jisas  
\r (Mt 26:47-56; Mk 14:43-50; Jo 18:3-12)  
\p
\v 47 Jisas wen ketpor menmen im, mɨtɨk niuk mɨrak Judas kerek mɨtɨk kiutɨp ke mɨt disaipel hiswiyen wik (12), hɨrak kinɨn mɨt yapɨrwe kan kerp ninaan me Jisas te keiyewewik kemɨwek tekep (kises menmen me maamrer nɨr.)  
\v 48 Te Jisas ketpɨwek, “Ti eriuwe menmen im me hawɨr weiyewewakɨt hɨram mɨre hawɨr hɨrekses te ti ewisa hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi eno his me mɨt enun nepan a?”   
\p
\v 49 \x * \xo 22:49 \xt Lu 22:36\x*Mɨt disaipel kerek nerp en netikerek nertei menmen mamnen hɨr nitɨwekhi, “Mɨtɨk Iuwe, haiu emnep mɨt mamriuwe hɨne me his maiu o au?”  
\v 50 Mɨtɨk disaipel kiutɨp kɨwaai hɨne ke his kenep mɨtɨk kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe pris, hɨrak keremir nɨkɨp me his yaaim mewen meket.  
\v 51 Au, Jisas katɨp keremiror hɨm kar ik: “Epei au werek. Eiwisɨk.” Hɨrak keit nɨkɨp pɨke kemtɨn mau paan kɨrak epei werek te mɨtɨk kɨre yaaik.   
\p
\v 52 \x * \xo 22:52 \xt Lu 22:37\x*Jisas kerekyɨwekem mɨre yaaim, hɨrak kitehi mɨt iuwe pris netike mɨt naanmɨpre polis kerek naanmɨre wɨnak iuwe ke God, hɨr netike mɨt iuwe ne kaunsil, hɨr nan nantɨwekhis, hɨrak ketpor, “Yi yenmak te yi yan yetike hɨne me his o paap yoki te yi yan yetauhis yaire yi yayɨthis mɨtɨk enuk kerek kekintɨp menmen a?  
\v 53 \x * \xo 22:53 \xt Jo 7:30, 8:20; Kl 1:13\x*Hekrit hekrit hi epeu etikewi hi heit wɨnak ke God eik ek, te yi ap eitauhis eiwisa ekre wɨnak enuk ke gavman au. Te in ek hɨram wɨ mi te yi yairɨak menmen enum. Seten in ek kare kakinɨna.”   
\s1 Pita kepakɨn Jisas katɨp kisesik au  
\r (Mt 26:57-58, 69-75; Mk 14:53-54, 66-72; Jo 18:12-18, 25-27)  
\p
\v 54 \x * \xo 22:54 \xt Sam 31:11; Lu 22:33\x*Hɨrak katɨp epei au, hɨr netɨwekhis neriyaak neiyɨk nen nekre wɨnak ke mɨtɨk iuwe hetpris. Pita kisesi wen keit yanɨmɨn.  
\v 55 Hɨr mɨt ne polis nɨman si nau menep ke wɨnak iuwe eik ek. Epei au, mɨt nererik nau si, Pita kan kau ketikeri.  
\v 56 \x * \xo 22:56 \xt Ap 4:13\x*Hɨrak kau ketikeri, mɨte piutɨp wɨrek kau si em, hɨre wenemiyɨwek naan watɨp, “Hɨrak mɨtɨk ik ek ketike Jisas.”  
\v 57 Hɨrak keremirɨwe hɨm kepakɨnek katɨp, “Mɨte hi epɨtariyek.”  
\v 58 Maain kike, mɨtɨk hak kɨrek te hɨrak ketpɨwek, “Ti kiutɨp ke mɨt yi yisesik.” Te Pita keremirɨwek hɨm katɨp, “Mɨtɨk hi ap hisesik taau.”  
\v 59 Maain kike, mɨtɨk hak katɨp hɨm manp, “Hi atɨp werek! Mɨtɨk ik nɨpaa ketikerek kentar hɨrak katɨp kɨre mɨtɨk ke provins Galili, kar ke Jisas ketpim.”  
\v 60 Au, Pita keremirɨwek hɨm katɨp, “Mɨtɨk, hi epɨtari mekam ti etpewem.” Pita wen ketpim, suware kenep enum.  
\v 61 \x * \xo 22:61 \xt Lu 22:34\x*Suware kenep enum, Jisas kerenaan kɨr Pita. Pita hɨrak keket han nɨpaa Jisas ketpɨwek me hɨm im, “Suware ap kaknep enum wen au, ti eraupakɨn wikak.”  
\v 62 Hɨrak han kitet menmen im te hɨrak ken wit eik kɨkɨt wɨsenum.   
\s1 Mɨt nitetnaan Jisas nakɨp  
\r (Mt 26:67-68; Mk 14:65)  
\p
\v 63-64 Mɨt kerek naanmɨre Jisas hɨr nitɨtɨweknaan nakɨp. Hɨr newenkɨkɨwek nanamɨr neriuwe laplap nitɨwekhi, “Keimɨn kitep a? Ti profet ti ewepyapɨrek.”  
\v 65 Hɨr netpɨwek hɨm enum me nɨrɨakek yɨnk enuk.   
\s1 Jisas kewepyapɨr hɨrekes keit kaunsil  
\r (Mt 26:59-66; Mk 14:55-64; Jo 18:19-24)  
\p
\v 66 Wanewik epei kan, mɨt iuwe naanmɨpre mɨt ne Isrel, hɨr netike mɨt iuwe naanmɨpre mɨt pris, hɨr netike mɨt ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em, hɨr nererik nau wɨnak ke kaunsil te hɨr nari Jisas kan kerp nɨmɨn.  
\v 67 \x * \xo 22:67 \xt Jo 10:24, 3:12, 8:45\x*Hɨrak kan kerp nɨmɨn, hɨr nitɨwekhi, “Ti hetpei ti Mɨtɨk kerek God kehimɨtenut kakɨrwetit ti enen tɨ ik o au?” Hɨrak ketpor, “Hi hetpi te yi ap yisɨsa hɨm mai taau.  
\v 68 Hi ehitihi menmen te yi ap yayɨtpowem taau.  
\v 69 \x * \xo 22:69 \xt Ap 7:56\x*In ek ere maain hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe ehu etike God iuwe wawinɨn naanmamre mɨt.”  
\v 70 \x * \xo 22:70 \xt Lu 4:3, 9\x*Hɨr yapɨrwe nitɨwekhi, “Ti atɨp ti Nɨkan ke God a?” Hɨrak kewenhi katɨp, “Hi Nɨkan ke God hepɨr yi yetpim.”  
\v 71 Hɨr natɨpan, “Haiu ap mamri mɨt han te nanwepyapɨr hɨm enum nɨpaa hɨrak ketpim taau. Haiu epei memtau menmen enum hɨrak in ek ketpim.”   
\c 23  
\s1 Hɨr nesiuwe hɨm Jisas kerp ninaan me mɨtɨk iuwe Pailat  
\r (Mt 27:1-2, 11-14; Mk 15:1-5; Jo 18:28-38)  
\p
\v 1 Mɨt ne kaunsil nemtau hɨm me Jisas epei au, mɨt yapɨrwe nekrit nari Jisas neiyɨk nen mɨtɨk iuwe gavman Pailat.  
\v 2 \x * \xo 23:2 \xt Lu 20:25\x*In ek hɨr newepyapɨrek natɨp, “Haiu mɨnapen mɨtɨk ik ek hɨrak kariyeinaan mɨt naiu ne Isrel, hɨrak ketpor ap emwetɨr pewek me takis emno mɨt ne gavman ke Rom, hɨrak katɨp hɨrak hɨrekes Krais, hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨn mɨt.”  
\v 3 \x * \xo 23:3 \xt 1Ti 6:13\x*Pailat kitɨwekhi, “Ti Mɨtɨk Iuwe king hinɨn naanmɨpre mɨt ne Isrel a?” Jisas kewenhi katɨp, “Ti hɨrekes hetpim me hi kerekek.”  
\v 4 Epei au, Pailat keweikɨn katɨp mɨt iuwe pris netike mɨt yapɨrwe, “Hi ap hertei menmen enum hɨrak kɨrɨakem te hi atɨp hɨrak enuk. Au, hɨrak yaaik.”  
\v 5 Te hɨr newep hɨm natɨp hɨm iuwe, “Hɨrak hɨrekes kɨrɨak mɨt han kekrit kekrit neriuwe hɨm hɨrak ketporem. Hɨrak kinɨn kɨrɨakem keit provins Galili, ken kerer wit wit ke provins Judia te in ek hɨrak epei kan Jerusalem.”   
\s1 Hɨr newepyapɨr Jisas nerp ninaan me mɨtɨk iuwe gavman Herot  
\p
\v 6 Mɨtɨk Pailat kemtau hɨm mɨr im hɨrak kitorhi, “Hɨrak mɨtɨk ik ek ke Galili a?” Hɨr netpɨwek, “O, hɨrak hɨrekes ke Galili.”  
\v 7 \x * \xo 23:7 \xt Lu 3:1\x*Hɨrak kertei Jisas hɨrak ke mɨt kerek Herot naanmɨpror neit provins Galili, hɨrak keriuwetek ken kɨrek. Me wɨ im, Herot kan kau wit Jerusalem me wɨ kike keremem.   
\p
\v 8 \x * \xo 23:8 \xt Lu 9:9\x*Mɨtɨk Herot hɨrak han yaaik kakɨr Jisas kentar hɨrak epei kemtau menmen me Jisas. Te hɨrak nɨpaa kemeriyɨwek kaktɨp kakɨrek. Hɨrak hanhan kakɨr Jisas kakrɨak menmen mɨt nɨpaa nɨrem au kakɨkaap mɨt kakriuwerem.  
\v 9 Te Herot kitehi Jisas yapɨrwe, te Jisas ap kewenhi katɨp hɨm mei miutɨp au.  
\v 10 Te mɨt iuwe ne pris netike mɨt newepyapɨr hɨm me Moses nekrit nerp natɨp hɨm manp nesiuwe hɨm Jisas.  
\v 11 Hɨr nerp nesiuwe hɨm Jisas, mɨtɨk Herot ketike mɨt nɨrak ne ami natɨp Jisas enum, nitetɨweknaan nerekyɨwek enum. Hɨr nemrɨwek laplap yaaim kerek mɨt iuwe namɨr te hɨr pɨke neriuwetek ken kakɨr mɨtɨk Pailat.  
\v 12 Me wɨ im keremem Herot ketike Pailat tekiyakɨt tau tentar Pailat keriuwet Jisas ken kɨrek. Hɨrakɨt nɨpaa tɨre mɨtɨkɨt enukɨt tepan.   
\s1 Mɨtɨk Pailat katɨp mɨt nanwis nil emu his me Jisas  
\r (Mt 27:15-26; Mk 15:6-15; Jo 18:39–19:16)  
\p
\v 13 Mɨtɨk Pailat kenɨne mɨt iuwe ne pris, mɨt iuwe ne kaunsil netike mɨt yapɨrwe,  
\v 14 te hɨrak ketpor, “Yi epei yari mɨtɨk ik ek yeiyɨk yan, yi yatɨp hɨrak kari han ke mɨt In ek, hi epei hitɨwekhi me ninaan me yi mɨt yapɨrwe, te hi ap hɨnapɨn hɨrak kɨrɨak menmen enum kerek yi yetpewem em au.  
\v 15 Herot kɨnapɨnek te hɨrak kɨrɨak enum au. Te hɨrak kesiuwerek kan in. Mɨtɨk ik ap kɨrɨak menmei enum te hɨrak kaki au.  
\v 16 Hi atɨp mɨt nai nantenenik nanwaai nɨpɨn nankɨp te hi esiuwerek kakno.”  
\v 17 (Me wɨ Pasova mɨtɨk Pailat kɨnaaiwɨr mɨtɨk kiutɨp kerek nɨpaa kau kekre wɨnak enuk ek, hɨrak kakno mɨt neitei en.)   
\p
\v 18 Mɨt yapɨrwe nererik en natɨp, “Einep Jisas. Enaaiwɨr mɨtɨk Barabas eknen ektike haiu mɨt, har ke nɨpaa me wɨ Pasova ti hɨnaaiwɨr mɨt han.”  
\v 19 (Barabas nɨpaa hɨr newisɨk kekre wɨnak enuk me menmen enum hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak ketike mɨt iuwe ne gavman nenepan te hɨrak kenep mɨtɨk kaa.)  
\v 20 Mɨtɨk Pailat hanhan kaknaaiwɨr Jisas kakno, te hɨrak pɨke kenɨne mɨt yapɨrwe ketpor kar nɨpaa hɨrak ketpim.  
\v 21 Te hɨr nɨnap natɨp, “Ewisɨk eku nu tentarakɨt! Ewisɨk eku nu tentarakɨt!”  
\v 22 Mɨtɨk Pailat pɨke ketpor ere wikak kar ik: “Te hɨrak kɨrɨak mekam enum te hi akɨp a? Hi ap hɨnapɨn menmen enum hɨrak kɨrɨakem te hi akɨp hɨrak eki! Hi hanhan mɨt nai nantenenik nanwaai nɨpɨn nankɨp te hi esiuwerek kakno!”  
\v 23 Te hɨr nɨnap nenke natɨp hɨm iuwe te hɨrak akwenkek Jisas ekɨntar nu tentarakɨt. Hɨr nɨnap narek ere Pailat kises hɨm mɨr.  
\v 24 Te Pailat katɨp Jisas kaki kakre mɨt hanhanek.  
\v 25 Hɨrak kɨnaaiwɨr mɨtɨk kerek hɨr hanhanek, kerek nɨpaa kekre wɨnak enuk kentar hɨrak ketike mɨt ne gavman nenepan, hɨrak kenep mɨtɨk kaa. Te hɨrak kesiuwe Jisas ken kaki kar ke mɨt hanhanek.   
\s1 Mɨt newenkek Jisas kau nu tentarakɨt  
\r (Mt 27:32-44; Mk 15:21-32; Jo 19:17-27)  
\p
\v 26 Mɨt ne ami ne Rom hɨr neithis Jisas neiyɨk nen. Hɨr nepno, hɨr newenyipɨr mɨtɨk niuk mɨrak Saimon, hɨrak ke wit Sairini, kerek kan keke wit kɨrak yanɨmɨn. Hɨr netɨwekhis newis nu kenterik hɨrak kekerɨr nu keiyɨk kises Jisas.  
\v 27 Mɨt yapɨrwe nisesik netike miyapɨr nei kerek nɨkɨtek netikeri nen.  
\v 28 Hɨr nɨkɨtek te Jisas keweikɨn ketpor, “Miyapɨr ne Jerusalem. Yi ap eiyɨkta au emɨt! Yi eikɨt hɨras eitike nɨkerek ni eiyɨntar mɨt nanriwaank.  
\v 29 \x * \xo 23:29 \xt Lu 21:23\x*Hi hatɨp hɨm im te wɨ maain mamnen te mɨt nantɨp,  
\q1 ‘Hɨram yaaim me miyapɨr tenmɨn,  
\q1 o miyapɨr kerek ap nine nɨkerek en,  
\q1 o miyapɨr ap newet nɨkerek nɨm,  
\q1 hɨr han yaaik enu.’  
\v 30 \x * \xo 23:30 \xt Hos 10:8; Rev 6:16\x*Me wɨ eim mɨt nantɨp hɨr hanhan mɨniu (o neiyɨp) o wank kakwen kakɨnteri.  
\v 31 \x * \xo 23:31 \xt 1Pi 4:17\x*Hɨr mɨt ne Rom neiyep te hi hɨrɨak menmen enum au, te maain hɨr nanrekyi mekam me menmen enum mɨt in nɨrɨakem? Hɨr nanriwaank yayɨt.”   
\p
\v 32 Hɨr neithis mɨtɨkɨt hakɨt wik, hɨrakɨt enukɨt tɨrɨak menmen enum tenep mɨt, nanɨksɨp tatkite Jisas.  
\v 33 Hɨr epei nan menep wit kerek mɨt nenewek “Paan Hesnu,” hɨr newenkekik kau nu tentarakɨt, te mɨtɨkɨt enukɨt raskel, hak kau kenke ken his yaaim, hak kau kenke ken his henkik.  
\v 34 \x * \xo 23:34 \xt Ais 53:12; Mt 5:44; Ap 7:60; Sam 22:18\x*Jisas kau kentar nu tentarakɨt, hɨrak katɨp, “Haai, ti han ekitet menmen im au emɨt! Ehɨsak menmen enum hɨr nerekyewem. Hɨr ap nertei hi keimɨn te hɨr nerekyewem.” Hɨr mɨt ne ami nenke laplap newetan nentar hɨr neretɨt satu o sak hemik.  
\v 35 \x * \xo 23:35 \xt Sam 22:7-8\x*Mɨt yapɨrwe nerp en nɨpɨrek, te mɨt iuwe ne kaunsil ne Isrel natɨp Jisas enum hɨr natɨp, “Hɨrak kɨkaap mɨt miyapɨr han te hɨrak Mɨtɨk God nɨpaa kehimɨtanek kakɨkaap haiu mɨt, emwisɨk hɨrak ekɨkaap hɨrekes kakɨnke kakɨrp tɨ te hɨrak kaki au.”  
\v 36 \x * \xo 23:36 \xt Sam 69:21\x*Te mɨt ne ami nan nɨrek netpɨwek enum, te hɨr newen tɨpar wain enum mɨnɨn hɨr newetɨwekem.  
\v 37 Hɨr newetɨwekem hɨr netpɨwek, “Ti mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt ne Isrel te ti ahɨkaap hɨrekes enke nu ik ehɨrp tɨ.”  
\v 38 Hɨr netpim nentar mɨtɨk iuwe ke gavman kewis hɨm im mau nu tentarakɨt mau niu mentar paan ke Jisas. Hɨram matɨp mar im: “HƗRAK MƗTƗK IUWE KING NAANMƗPRE MƗT NE ISREL.”   
\p
\v 39 Mɨtɨk ke mɨtɨkɨt hakɨt kerek epei newenkekikɨt tau nu tentarakɨt tetike Jisas Tatɨp enum kar ik: “Ti Mɨtɨk Iuwe Krais, te ti ekepawɨr wautikewit.”  
\v 40 Te mɨtɨk hak ek kemtewek, hɨrak katɨp kenerek, “Hawɨr menmen enum wetikerek mɨpɨram, te ti enapen atɨp enum te maain haiu mami God kakwep wɨsenum a?  
\v 41 Menmen im enum mɨt nerekyawɨrem me menmen enum hawɨr wɨrɨakem te hawɨr wawi wawɨnterim, hɨram werek. Mɨtɨk ik ek au, kaki weinɨm kakɨntar hɨrak ap kɨrɨak menmen enum au, menmen yaaim.”  
\v 42 \x * \xo 23:42 \xt Mt 16:28\x*Te hɨrak katɨp Jisas, “Ti han etwenɨna Jisas, maain me wɨ ti naanmamre mɨt.”  
\v 43 Jisas ketpɨwek, “Hi hetput im e. Petepin ti etikewa ehu wit yaaik kerek mɨt yaain epei naa, hɨmɨn kɨr kewi.”   
\s1 Jisas epei kaa  
\r (Mt 27:45-56; Mk 15:33-41; Jo 19:28-30)  
\p
\v 44 \x * \xo 23:44 \xt Emo 8:9\x*In ek hɨrak wepni kau nɨmɨn iuwe, te God kenip wepni kaa ap te kɨr au, te wɨtaan mɨwapɨn tɨ ik merer wit wit ere wepni kewen ken hɨnkewɨ ik e.  
\v 45 \x * \xo 23:45 \xt Eks 26:31-33, 36:35\x*Wepni wen ap kɨr te wit toto, laplap kerek nɨpaa mɨt nɨmɨan mekre wɨnak iuwe ke God ek mɨwapɨn haau hak holi tru mɨt nehimɨtanek ke God, hɨram mewep wiketerem. Mar im God keteikɨn mɨt Jisas kaa kakɨnke weipɨr te mɨt hekrit hekrit nanitehi God nanɨt ninaan mɨrak.   
\p
\v 46 \x * \xo 23:46 \xt Sam 31:5; Ap 7:59\x*Menmen im man epei au, Jisas kɨnap kenɨne hɨm iuwe, “Haai, hi esiuwe hɨmɨn kai kaknaiwɨr yɨnk kai te hi hahi.” Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kaa.   
\p
\v 47 Te mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt han nar 100 ne ami, hɨrak kɨr menmen im Jisas kɨrɨakem, hɨrak kewenɨpi God katɨp, “Hi hertei hɨrak mɨtɨk yaaik kɨrɨak menmen enum au.”   
\p
\v 48 \x * \xo 23:48 \xt Lu 18:13\x*Mɨt yapɨrwe kerek nererik nerp ein e nɨr menmen im, hɨr pɨke nen nɨr ein newen toni nɨkɨtek.   
\p
\v 49 \x * \xo 23:49 \xt Sam 38:11, 88:8; Lu 8:2-3\x*Hɨr neimɨn kerek nertei Jisas werek werek netike miyapɨr kerek nises Jisas neit Galili, hɨr nerp yanɨmɨn nɨr menmen me Jisas kaa.   
\s1 Mɨt newis Jisas kekre hei iuwe kewen kɨnɨk keit mɨniu (o neiyɨp)  
\r (Mt 27:57-61; Mk 15:42-47; Jo 19:38-42)  
\p
\v 50-51 \x * \xo 23:50-51 \xt Lu 2:25, 38\x*Mɨtɨk hak niuk mɨrak Josep, hɨrak ke wit Arimatia kerek wit kiutɨp ke Isrel. Hɨrak mɨtɨk yaaik katɨp menmen yaaim werek werek, kemerɨr God kaknen naanmamre mɨt. Hɨrak mɨtɨk kiutɨp ke mɨt ne kaunsil te hɨrak ap han yaaik keriuweri me menmen enum hɨr natɨp nanrɨak Jisas em.  
\v 52 Hɨrak ken wɨnak ke mɨtɨk iuwe Pailat kitɨwekhi ekwetɨwek yɨnk ke Jisas kerek epei kaa. Hɨrak kewenhi epei au,  
\v 53 te Josep kesiupan herwe yɨnk ke Jisas kau nu tentarakɨt ken tɨ. Hɨrak kewenkekik keriuwe laplap yaaim meweiwei, te hɨrak kɨnanek keiyɨk ken kewisɨk kɨnɨk han nɨpaa mɨt nekinɨk kekre nan ke mɨniu (o neiyɨp) kerek nɨpaa ap mɨt newis nei nekrerek wen au.  
\v 54 Hɨram me wɨ Fraide kerek mɨt hɨr nemani nekre menmen, te wɨ Sabat epei mamɨkrit.  
\v 55 \x * \xo 23:55 \xt Lu 23:49\x*Te miyapɨr kerek nɨpaa nises Jisas neke Galili nan, hɨr netike Josep nen nɨr hɨrak kewis Jisas yɨnk kɨrak kekre hei ke mɨniu (o neiyɨp) markeik.  
\v 56 \x * \xo 23:56 \xt Eks 12:16, 20:10; Diu 5:14\x*Epei au, hɨr pɨke nen wit eik nɨrɨak menmen mɨnɨn yaaim te neiyɨm nanɨnen nanwisɨm mamu yɨnk kɨrak te hɨrak ap kaknɨn waswas au. Epei au, hɨr nau neit nar ke hɨm me Moses mau tɨwei metpim ere wɨ Sabat hɨram epei au.   
\c 24  
\s1 Jisas pɨke kekrit  
\r (Mt 28:1-10; Mk 16:1-8; Jo 20:1-10)  
\p
\v 1 Wɨ Sande, wanewik kesiupan toto eik, miyapɨr nen hei kerek han kewen kɨnɨk nɨpaa mɨt newis Jisas kekrerek, hɨr neit menmen yaaim mɨnɨn te nanwisɨm mamu Jisas yɨnk kɨrak kerek nɨpaa hɨr nɨrɨakem.  
\v 2 Hɨr nen nɨr nan kerek keiyepet hɨm ke hei ek mɨt nepei nenkerek kenpɨn kekeipɨn hɨm ke weipɨr ke hei.  
\v 3 Hɨr nɨnɨk nen nɨmɨn, te hɨr nɨnetnɨwek ap nɨnapɨn yɨnk ke Jisas kekre hei kɨwaai au.  
\v 4 \x * \xo 24:4 \xt Ap 1:10\x*Hɨr nerp en han kitet me menmen im, te wasenum mɨtɨkɨt wik teriuwet laplap mɨre hike terp menep tetikeri.  
\v 5 \x * \xo 24:5 \xt Lu 2:9\x*Hɨr miyapɨr nɨnapen wɨsenum te hɨr nitehɨr newen ninɨp nau tɨ te mɨtɨkɨt hɨrakɨt tetpor, “Yenmak te yi yan yɨnyatɨn mɨtɨk pɨke kekrit kepu yeit wit ke mɨt hɨr epei naa newisi neitai a?  
\v 6 Hɨrak ap keit in au. Hɨrak epei kekrit. Yi han ekitet menmen nɨpaa hɨrak ketpiyem me wɨ hɨrak wen kepu provins Galili. Hɨrak katɨp kar ik:  
\v 7 \x * \xo 24:7 \xt Lu 9:22, 17:25\x*‘Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe, mɨt han nanwisa hi eno his me mɨt enun nises menmen enum te hɨr nanwenkɨka hahu nu tentarakɨt hi hahi. Te maain hi pɨke ahɨkrit ehu are mɨtɨk me wɨ wikak.’”   
\p
\v 8 Hɨrakɨt tatɨp epei au, miyapɨr han kitet menmen me hɨm nɨpaa hɨrak ketpim,  
\v 9-10 \x * \xo 24:9-10 \xt Lu 8:2-3\x*te hɨr nɨnaaiwɨr herwe hei pɨke nen. Mɨte kerep ep niuk mɨre Maria pe Magdala, Joana wetike Maria miye pe Jems, hɨr netike miyapɨr han natɨp hɨm im men mɨt aposel nar hiswiyen kiutɨp (11) netike mɨt han, hɨr netpor menmen hɨr epei nɨrem.  
\v 11 Te mɨt aposel natɨp nekre han kɨr menmen miyapɨr netpim hɨr nemipɨn, te hɨr ap nemtewem nisesim au.  
\v 12 Te mɨtɨk Pita kekrit kesiukɨn ken hei kerek nɨpaa mɨt newis Jisas keitai. Hɨrak ken en, hɨrak kitehɨr kɨr laplap weinɨm. Hɨrak ap kɨr menmeiyam au, te hɨrak pɨke ken wit eik han kitet menmen epei man.   
\s1 Mɨtɨkɨt wiketeret tɨr Jisas teit yayiwe ken Emeas  
\r (Mk 16:12-13)  
\p
\v 13 Me wɨ kerek Pita kɨr hei weinɨk keremem, mɨtɨkɨt wiketeret ten wit hak kiutɨp mɨt nenewek Emeas. Hɨrak yanɨmɨn kike kɨre 11 kilomita ke Jerusalem.  
\v 14 Te hɨrakɨt teke tɨ tatɨpakɨt me menmen epei man keremem.  
\v 15 \x * \xo 24:15 \xt Mt 18:20, 24:19; Mt 21:11\x*Hɨrakɨt wen tetpim han kitetim, Jisas hɨrekes kisesikɨt kan kewenyipɨret.  
\v 16 Hɨrakɨt tɨrek te hɨrakɨt ap terteiyek hɨrak keimɨn kentar hɨrak kenipɨwekɨt han kɨrakɨt ap terteiyek au.   
\p
\v 17 Jisas ketpɨwekɨt, “Yi yewepnak yatɨp mekam yi yeke tɨ yepno?” Te hɨrakɨt terp teit tenep naan mekiuwe.  
\v 18 Mɨtɨk hak niuk mɨrak Kliopas kitɨwekhi, “Mɨt miyapɨr yapɨrwe nerer wit wit han nererik neit Jerusalem me wɨ im. Te ti kiutɨp kerekek ap hertei menmen im nɨpaaseik epei man a?”  
\v 19 Jisas kitɨwekhi, “Mekam epei man?”  
\p Hɨrakɨt tetpɨwek tar ik: “Menmen epei man mewaank Jisas ke wit Nasaret. Mɨtɨk ik hɨrak profet, hɨrak kɨrɨak menmen nɨpaa mɨt ap te nɨrɨakem. Hɨrak mɨtɨk yaaik kewepyapɨr hɨm yaaim, te God ketike mɨt han kitet hɨrak yaaik iuwe.  
\v 20 Mɨt naiu iuwe ne pris netike mɨt iuwe ne kaunsil newisɨk ken gavman te hɨr newenkekik kentar nu tentarakɨt hɨrak kaa.  
\v 21 \x * \xo 24:21 \xt Lu 1:68, 2:38, 19:11; Ap 1:6\x*Te haiu hanhan hɨrak kiutɨp kerekek kakɨkepai haiu mɨt miyapɨr ne Isrel kaktaihis keriyen. In ek hɨram wɨ wikak menmen im nepei man. Menmen im epei man metike menmen ham im.  
\v 22 \x * \xo 24:22 \xt Lu 24:1-11\x*Miyapɨr han naiu nerekyei haiu han kekrit. Wanewik hɨr nen nanɨr hei kerek mɨt newisɨk kɨwaairi en.  
\v 23 Te hɨr ap nɨnapɨn yɨnk kɨrak au. Hɨr pɨke nan natɨp hɨr nau nɨtyak nɨr mɨtɨkɨt ensel tetpor, ‘Hɨrak epei kekrit kɨre mɨtɨk.’  
\v 24 \x * \xo 24:24 \xt Jo 20:3-10\x*Hɨr natɨp epei au, mɨt han ne haiu mɨt nen nɨr hei kerek mɨt newisɨk kekrerek mepɨr ke miyapɨr netpim te hɨr ap nɨnapɨnek au.”   
\p
\v 25 \x * \xo 24:25 \xt Lu 24:44\x*Te Jisas keneret ketpɨwekɨt, “Yi han auri. Yenmak te yi ap yises menmen yapɨrwe profet netpim a?  
\v 26 \x * \xo 24:26 \xt Lu 9:22; Ap 3:13, 17:3; Jo 13:31\x*Mekam? Yi ap yertei Krais kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt, hɨrak ekinɨn eki pɨke kakɨkrit te maain hɨrak kakɨt niuk iuwe me God a?”  
\v 27 \x * \xo 24:27 \xt Diu 18:15; Sam 22:1-21; Ais 53\x*Te Jisas ketpɨwekɨtem werek werek menmen tɨwei me God metpim me hɨrekes. Hɨrak kekrit keit tɨwei Moses kewisɨm, hɨrak kewepwekɨtyapɨr hɨm ere hɨrak ketpor hɨm mɨt profet netpim newisɨm mau tɨwei me hɨrekes.   
\p
\v 28 Hɨrakɨt tan menep ke wit kerek hɨrakɨt tatnori, te Jisas kemipɨn kare kakno yanɨmɨn.  
\v 29 Te hɨrakɨt tewenek kerp tetpɨwek, “Ehu etikewawɨr (o etikawɨr). Wepni epei kakwen kakno wɨtaan.” Te hɨrak ken kau ketikeret.  
\v 30 \x * \xo 24:30 \xt Lu 22:19\x*Jisas kau ketikeret tatɨm menmen. Hɨrak kekin bret katɨp God hɨrak yaaik, te hɨrak kewepik kewetɨwekɨtek.  
\v 31 Hɨrak kɨkɨak han kɨrakɨt hɨrakɨt terteiyek, te hɨrak keweikɨn his kɨre nɨme keit, hɨrakɨt ap tɨrek au.  
\v 32 Hɨrakɨt tatɨpakɨt, “Han kawɨr kekrit kerek hɨrak ketpawɨr witet yayiwe ketpawɨr werek werek hɨm me God mau tɨwei.”   
\p
\v 33 Hɨrakɨt tatɨpakɨt epei au, hɨrakɨt tekrit wasenum pɨke ten Jerusalem. Hɨrakɨt tɨr mɨt disaipel hiswiyen kiutɨp (11) nererik netike mɨt han.  
\v 34 \x * \xo 24:34 \xt 1Ko 15:4-5\x*Te hɨr netpɨwekɨt nar ik: “Haiu metpi werek. Mɨtɨk Iuwe pɨke kekrit kepu. Saimon epei kɨrek kepu.”  
\v 35 Te mɨtɨkɨt wiketeret tetpor menmen werek werek kerek epei man meit yayiwe eik. Hɨrakɨt tetpor markeik hɨrakɨt tertei Jisas kewep bret kewetɨwekɨtek.   
\s1 Hɨr mɨt disaipel nɨr Jisas  
\r (Mt 28:16-20; Mk 16:14-18; Jo 20:19-23; Ap 1:6-8)  
\p
\v 36 \x * \xo 24:36 \xt 1Ko 15:5\x*Hɨrakɨt wen tetpor hɨm im, wasenum Jisas hɨrekes kerp ketikeri ketpor, “Yi eiyu werek werek.”  
\v 37 \x * \xo 24:37 \xt Mt 14:26\x*Te hɨr nɨnapen nepɨrpɨr nentar hɨr han kitet hɨr nɨr herwe.  
\v 38 Te hɨrak ketpor, “Yenmak te yi han toenuk a? Yenmak te yi han kiteta hi herwe a?  
\v 39 Eiyɨr pap me hei mau his hɨt mai. Hi hɨrekes kerek ek. Eirɨrauhis, te yi eiyɨrtei hi hɨrekes. Herwe ap te naan o hemik kewik kar ke epei yi yɨra auye!”  
\v 40 Jisas ketpor hɨm im epei au, hɨrak keteiknor his hɨt mɨrak.  
\v 41 \x * \xo 24:41 \xt Jo 21:5\x*Hɨr ap te nanisesim nentar hɨr han yaaik wɨsenuk te hɨrak kitorhi, “Yi yeit menmen mei te yi yeweto mei ehɨm o au?”  
\v 42 Hɨr newetɨwek saauk hak kiutɨp kerek epei si taak.  
\v 43-44 \x * \xo 24:43-44 \xt Lu 18:31, 24:27\x*Hɨrak kekinɨk kaak, hɨr nɨrek. Hɨrak kaak epei au, hɨrak ketpor, “Menmen im nɨpaa hi epei hetpiyem kerek hi wen hepu hetikewi hɨram im: ‘Menmen yapɨrwe kerek nɨpaa Moses ketike mɨt profet hɨr newisɨm mau tɨwei metike hɨm mau tɨwei Sam hɨram mamnen.’”  
\v 45 Epei au, hɨrak kerekyor han kɨr kewep te hɨr nanɨrtei hɨm me God mau tɨwei werek werek.  
\v 46 \x * \xo 24:46 \xt Ais 53; Hos 6:2\x*Te hɨrak ketpor, “Im em hɨram hɨm nɨpaa mɨt newisɨm mau tɨwei: ‘Mɨtɨk God kehimɨtanek Mɨtɨk Iuwe Krais eki te pɨke kakɨkrit me wɨ wikak.’  
\v 47 \x * \xo 24:47 \xt 1Ti 3:16\x*Yi mɨt nai yeit wit Jerusalem yi yaino yairer wit wit yaitɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim te hɨr nanweikɨn sip nanwet menmen enum God kakɨsak menmen enum mɨr kakɨntar menmen hi hɨrɨakem.  
\v 48-49 \x * \xo 24:48-49 \xt Jo 15:27; Ap 1:8\x*\x * \xo 24:48-49 \xt Jo 14:16, 15:26, 16:7; Ap 1:4\x*Yi epei yɨr menmen im te yi yaiwepyapɨrem. Hi hɨrekes eriuweti menmen nɨpaa Haai kai katɨp hɨrak kaksiuwerek kaknen, te yi wen eiyu wit iuwe ik ek eimerɨr menmen iuwe me wit ke God mamɨkiuwe mamnen mamwi.”   
\s1 God kari Jisas kɨniu ken wit kɨrak  
\r (Mk 16:19-20; Ap 1:9-12)  
\p
\v 50 Jisas katɨp epei au, hɨrak keriyei nen nɨnaaiwɨr wit Jerusalem, hɨr nen wit Betani. In ek hɨrak kɨkɨam his mɨrak kitehi God naanmamror.  
\v 51 Jisas wen kitehi God naanmamror, hɨrak ken kɨnaiwɨri kɨniu ken wit ke God.  
\v 52 \x * \xo 24:52 \xt Jo 14:28, 16:22\x*Epei au, hɨr newenɨpiyek. Hɨr wen newenɨpiyek hɨr pɨke nepno wit Jerusalem han yaaik iuwe.  
\v 53 Hekrit hekrit hɨr nen wɨnak iuwe ke God newenɨpiyek.   
\s1 Mepɨr keremem