\id HEB - Au NT [avt] -Papua New Guinea 1982 (DBL -2014) 
\h HIBRU 
\toc1 Tɨwei Mɨtɨk Kewisɨk Ken Mɨt Ne Isrel - Hibru 
\toc2 Hibru 
\toc3 Hi 
\mt1 Tɨwei Mɨtɨk Kewisɨk Ken Mɨt Ne Isrel - Hibru  
\imt1 Menmen me tɨwei ik  
\io1 Krais keteiknai God hɨrak kɨre mekak \ior 1:1-3\ior*  
\io1 Krais Iuwe kinɨn mɨt ensel \ior 1:4–2:18\ior*  
\io1 Krais Iuwe kinɨn Moses ketike Josua \ior 3:1–4:13\ior*  
\io1 Krais Iuwe kinɨn mɨt pris \ior 4:14–7:28\ior*  
\io1 Hɨm me Krais hɨram minɨn hɨm enɨpaa God kewet Moses em \ior 8:1–9:28\ior*  
\io1 Hemkre me Jisas minɨn hemkre me bulmakau, ehɨram mesak menmen enum maiu \ior 10:1-39\ior*  
\io1 Haiu mɨt han ekitet Jisas haiu emnakɨn tokim eemisesim \ior 11:1–12:29\ior*  
\io1 Hɨm me menmen mɨt ne weiwɨk me God ehɨr nanisesim \ior 13:1-19\ior*  
\io1 Hɨm mɨkaru \ior 13:20-25\ior*  
\c 1  
\s1 God Nɨkan kɨrak kekrehɨr ke Haai kɨrak ketpai hɨm mɨrak  
\p
\v 1 Nɨpaa enum eik me wɨ ham yapɨrwe, God katɨp mɨt profet hɨm mɨrak kenipi hɨr nɨtyak. Nepei au, hɨrak keriuweti nan natɨp maamrer hɨm mɨrak.  
\v 2 \x * \xo 1:2 \xt Sam 2:8; Mt 21:38; Jo 1:3; Kl 1:16\x*Te in ek, wɨ kerek tɨ nepei au mamɨsi, God kewepaiyapɨr hɨm mɨrak keriuwe menmen Nɨkan kɨrak ketpim. God epei kehimɨtanek hɨrak kakwetɨwek menmen mɨrak yapɨrwe. Nɨpaa God katɨp Nɨkan kɨrak te hɨrak kises hɨm mɨrak hɨrak Nɨkan kɨrɨak menmen yapɨrwe mau tɨ mau nepni, mar ke Haai kɨrak hanhanem.  
\v 3 \x * \xo 1:3 \xt 2Ko 4:4; Ap 2:33-34; Kl 1:15; Hi 8:1\x*Nɨkan kɨrak Jisas keteiknai menmen iuwe me God merhɨhe mɨre tɨpar meteiknai hɨmɨn kaiu kentar han kɨrak kerekek kɨre God. Hɨrak hɨm mɨrak iuwe menip menmen yapɨrwe hɨram mises han kɨrak te hɨrak naanmɨpre menmen yapɨrwe mau merer wit wit. Hɨrak hɨrekes kaa kentar nu tentarakɨt kesak menmen enum mekre han ke haiu mɨt. Epei au, hɨrak ken kau wit kerek God Mɨtɨk Iuwe kewiyen, hɨrak kau menep his yaaim mɨrak kerek mɨt iuwe naanmɨpre menmen yapɨrwe hɨr newi.   
\s1 Nɨkan ke God kinɨn mɨt ensel  
\p
\v 4 \x * \xo 1:4 \xt Fl 2:9\x*Jisas kau menep his yaaim me God kerek mɨt iuwe newi. Mar im God epei keteiknai hɨrak kɨrɨakek hɨrak kinɨn mɨt ensel kar ke niuk kerek God kewetɨwekem hɨram minɨn niuk me mɨt ensel.  
\v 5 \x * \xo 1:5 \xt Ap 13:33; Hi 5:5; 2Sml 7:14; Sam 2:7\x*Niuk mɨrak iuwe minɨn niuk me mɨt ensel mentar nɨpaa God ap katɨp mɨt nɨrak ensel kar ik:  
\q1 “Petepin hi hehimɨtenit ti are nɨkan kai.” God keteipim pɨke ketpim kar ik:  
\q1 “Maain hi ahu are Haai kɨrak, hɨrak kaku kakre Nɨkan kai.” God ap katɨp me mɨt ensel nɨrak au. Hɨrak katɨp me Nɨkan kɨrak Jisas kerekek.  
\v 6 \x * \xo 1:6 \xt Ro 8:29; Sam 97:7\x*Kerek wɨ nɨpaa God kakriuwet Nɨkan kɨrak iuwe mɨtɨk kaknen tɨ ik, hɨrak keteipim pɨke ketpim kar ik:  
\q1 “Yi mɨt ensel nai yi eiwenɨpi niuk mɨrak.”   
\p
\v 7 \x * \xo 1:7 \xt Sam 104:4\x*Hɨrak katɨp me mɨt ensel kar ik:  
\q1 “Hi herekyor hɨr nɨrɨak menmen mai waswas nar ke nɨme, hɨr nanɨwaank menmen ap mises han kai au nar ke si merhɨhe.”  
\v 8 \x * \xo 1:8 \xt Sam 45:6-7\x*Te hɨrak katɨp me Nɨkan kɨrak kar ik:  
\q1 “Ti are hi God ti Mɨtɨk Iuwe naanmɨpre menmen yapɨrwe tipmain tipmain enum eik. Ti tewen naanmamre menmen mit ti hɨrɨakem yaaim yaaim.   
\q1
\v 9 Ti hanhan heriuwe menmen yaaim, ti au han enuk heriuwe menmen enum, te ti Mɨtɨk Iuwe, hi God kit hi ehimɨtanit ti iuwe ti han yaaik ehinɨn mɨt yapɨrwe.”  
\v 10 \x * \xo 1:10 \xt Sam 102:25-27\x*God pɨke katɨp keteipim kar ik:  
\q1 “Ti Mɨtɨk Iuwe nɨpaa enum eik ti hɨrɨak tɨ metike nepni meriuwe his mit.   
\q1
\v 11 Maain tɨ ik ketike nepni hɨram mamɨwaank mamɨt te ti au. Ti ehu ehɨt tipmain tipmain enum eik. Mar ke mɨt neriuwet laplap ere enum hɨr newɨrem, maain tɨ ketike nepni hɨram mamweikɨn his mamɨrem.   
\q1
\v 12 \x * \xo 1:12 \xt Sam 22:22\x*Mar ke mɨt nenep laplap enum tokim newɨrem hɨr neit ham yaaim neriuwetem, te ti ehɨt tɨ ketike nepni enum ti ewɨrem emɨt, ti enip meiyam yaaim emɨkrehɨr mɨram. Ti hɨrekes au, ti ehu apar ke in ek ti hɨrekes hepu. Ti ap te eweikɨnhis are menmen enum tokim au. Ti ehu tipmain tipmain enum eik.”  
\v 13 \x * \xo 1:13 \xt Sam 110:1\x*Nɨpaa God katɨp kar ik:  
\q1 “Ti ehu menep etikewa eno menep his mai yaaim kerek mɨt iuwe newi, ti ehu ere hi enep mɨt enun nepan ni enɨp enepi.”  
\p God hɨrak ap katɨp hɨm im men mɨt ensel au. Hɨrak katɨp Nɨkan kɨrak em keremem.  
\v 14 \x * \xo 1:14 \xt Sam 34:7, 91:11\x*Te mɨt ensel hɨr nɨre mekam? Hɨr nɨre hɨmɨn hɨr nɨrɨak menmen God ketpor, hɨrak keriuweti nanɨno nanrɨakem nankaap mɨt miyapɨr kerek hɨrak hanhan kaktorhis nanu nantikerek.   
\c 2  
\s1 God hɨrak kakɨkepai kaktaihis-Menmen im hɨram iuwe  
\p
\v 1 Nɨkan ke God Jisas hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨn menmen yapɨrwe, te haiu emises wɨsenum menmen kerek nɨpaa haiu memtewem te haiu ap emnaaiwɨr hɨm im emweikɨn sip emwetɨwem au emɨt!  
\v 2 \x * \xo 2:2 \xt Ga 3:19\x*Nɨpaa God katɨp mɨt ensel nɨrak hɨm mɨrak. Hɨr netɨwem netpim newepyapɨr mɨt em. Menmen nepei man mar ke nɨpaa hɨr netpim. Mɨt kerek neweikɨn sip newet hɨm yaaim me God, hɨr nises menmen enum God kakrekyor enum mamaɨr ke hɨr nɨrɨak menmen enum.  
\v 3 \x * \xo 2:3 \xt Hi 10:29, 12:25\x*Te haiu emweikɨn sip emwet hɨm iuwe me God kakɨkepai kaktaihis, te haiu ap te mamnopɨn mamkeipɨn menmen enum God kakrɨak mɨt enum em taau. Nɨpaa Mɨtɨk Iuwe Krais hɨrekes kinɨn kewepyapɨr God kaktaihis. Nepei au, mɨt kerek nemtau hɨm mɨrak hɨr nisesim, hɨr netpai nar ik: “Hɨm im ap me memitetpɨn au. Hɨram hɨm yaaim.”  
\v 4 \x * \xo 2:4 \xt Mk 16:20; 1Ko 12:4, 11\x*God hɨrekes keteikɨn hɨm mɨr hɨram yaaim keriuwe menmen yaaim hɨrak kɨrɨakem kɨkaap mɨt keriuwerem. Hɨrak kɨrɨak menmen im metike hɨrak keriwet God hɨmɨn yaaik hɨrak kises han kɨrak kan kewet mɨt menmen mɨrak yaaim.   
\s1 Jisas keweikɨnhis kɨre mɨtɨk hɨrak kekepai kaktaihis  
\p
\v 5 Haiu matɨp me tɨ ham maain God kakrɨakem mamnen mɨt kerek nisesik hɨr nanwik. God ap kehimɨtan mɨt ensel hɨr naanmɨprewem.  
\v 6 \x * \xo 2:6 \xt Sam 8:4-6\x*Au, hɨm me God kerek mɨtɨk hak kewisɨm mau tɨwei Sam hɨram matɨp mar im:  
\q1 “God haiu mɨt mɨre mekam te ti han tewenɨnai naanemprai? Haiu au enun weinɨn.   
\q1
\v 7 Me wɨ yinam te ti herekyei haiu enun te mɨt ensel hɨr ninɨnai hɨr iuwe. Ti ewetai menmen mɨt iuwe netɨwem te haiu niuk maiu iuwe.   
\q1
\v 8 \x * \xo 2:8 \xt 1Ko 15:27\x*Ti ehimɨtenai haiu maminɨn naanmamre menmen mit yapɨrwe.”  
\p Hɨm hɨram mɨtɨk ik epei kewisɨm matɨp haiu mɨt maminɨn naanmamre menmen yapɨrwe. Menmen miutɨp ap te maminɨnai taau. Te in ek haiu ap minɨn naanmɨpre menmen wen au.  
\v 9 \x * \xo 2:9 \xt Fl 2:8-9\x*Te in ek haiu mertei menmen me Mɨtɨk Jisas. Nɨpaa me wɨ yinam Jisas kau tɨ ik God kɨrɨak Jisas au mɨtɨk weinɨk, te mɨt ensel hɨr iuwe ninɨnek. In ek God kɨrɨakek hɨrak kɨre Mɨtɨk Iuwe keit menmen mɨrak iuwe kentar Jisas kaa kekrehɨr kaiu te God kakrɨak haiu mɨt menmen yaaim kakriuwe menmen im Jisas kɨrɨakem.  
\v 10 \x * \xo 2:10 \xt Ro 11:36\x*Hɨram yaaim te hɨrak God kerek haai ke menmen yapɨrwe hɨrak kɨrɨak menmen yapɨrwe hɨrak kenip Jisas hɨrak mɨtɨk yaaik wɨsenuk keriuwe menmen enum makɨp. Marim God kɨrɨak Jisas yaaik te hɨrak kakɨriyei haiu mɨt haiu mamre nɨkerek ne God haiu mamɨt menmen mɨrak yaaim.  
\v 11 \x * \xo 2:11 \xt Mt 25:40; Mk 3:35; Jo 20:17\x*Jisas kesak menmen enum haiu mɨt mɨrɨakem te haiu mɨre yaain. Hɨrak ketikewai haai kiutɨp, te hɨrak ap yɨnk enuk katɨp haiu “kikrek nɨrak.”  
\v 12 Hɨrak katɨp kar ik:  
\q1 “God hi tewen awepyapɨr niuk mit atɨp kikrek nai yem. Me nɨmɨn ke mɨt yapɨrwe nererik nises hɨm mit hi eine henye awenɨpi niuk mit.”  
\v 13 \x * \xo 2:13 \xt Ais 8:17-18\x*Te hɨrak wen katɨp kar ik:  
\q1 “Hi han ekitet hɨm me God hi ehisesim.” Hɨrak pɨke katɨp kar ik:  
\q1 “Hi hepu in etike kikrek yapɨrwe God epei kewetori.”   
\s1 Jisas keweikɨnhis kɨre mɨtɨk te hɨrak kekepai haiu mɨt  
\p
\v 14 \x * \xo 2:14 \xt Jo 12:31; 1Jo 3:8; Rev 12:10\x*Haiu mɨt miyapɨr Jisas katɨp haiu kikrek nɨrak haiu mɨre yɨnk, hemkre o hemik, te hɨrak hɨrekes keweikɨnhis kɨre haiu mɨt te hɨrak kaa kewaank Seten kerek kɨrɨak haiu mɨt haiu mami.  
\v 15 Hɨrak kɨrɨakem te haiu mɨt yapɨrwe nɨpaa haiu mɨnaain te mami mamno mamɨr God, maain haiu ap te mamnapɨn mei taau.  
\v 16 \x * \xo 2:16 \xt Ais 41:8-9\x*Hɨrak ap kɨrɨak menmen kɨkaap mɨt ensel au. Hɨrak kɨrɨakem kekepai haiu mɨt nepenyerer ne Ebraham.  
\v 17 \x * \xo 2:17 \xt Fl 2:7; Hi 2:14; 1Jo 2:2, 4:10\x*Te hɨrak Jisas keweikɨnhis kar ke haiu mɨt kikrek nɨrak hɨrak kɨre mɨtɨk kerekek. Hɨrak keweikɨnhis kɨre mɨtɨk te hɨrak kɨrɨak menmen me God kɨre mɨtɨk iuwe pris kerek hanhan keriuwe mɨt hɨrak kɨrɨakem werek werek. Hɨrak kɨrɨak menmen yaaim keiyɨm kesak menmen enum me haiu mɨt yapɨrwe.  
\v 18 \x * \xo 2:18 \xt Hi 4:15\x*Hɨrak yaaik te hɨrak kakɨkaap mɨt wen nanises God werek werek wɨ menmen enum mamnen mamɨwaanki. Hɨrak kakɨkaap mɨt kakɨntar nɨpaa menmen enum man mewaankek te hɨrak ap keweikɨn sip kewet God au.   
\c 3  
\s1 Jisas wɨsenuk kinɨn mɨtɨk Moses  
\p
\v 1 \x * \xo 3:1 \xt Hi 4:14, 6:20, 7:26, 8:1, 9:11\x*Nai yinan kerek God keit wit kɨrak kehimɨteni te yi yisesik yayɨt menmen mɨrak, yi han ekitet Jisas werek werek. Hɨrak hɨrekes God keriuwetek kɨre Aposel hɨrak kan kewepyapɨr hɨm mɨrak, hɨrak kɨrɨak menmen mɨre mɨtɨk Hetpris, haiu mɨt misesik matɨp mɨt han ek.  
\v 2 \x * \xo 3:2 \xt Nam 12:7\x*God kehimɨtanek hɨrak kɨrɨak menmen mɨrak te hɨrak kɨrɨakem kisesim werek werek, kar ke nɨpaa mɨtɨk Moses kɨrɨakem kisesim kau nɨmɨn ke mɨt miyapɨr ne weiwɨk me God.  
\v 3 Mɨtɨk Iuwe ik Jisas God kewisɨk hɨrak keit niuk mɨrak wɨsenum kinɨn niuk me Moses kɨre mɨtɨk kime wɨnak yaaik keit niuk mɨrak iuwe. Wɨnak au, hɨrak kepu weinɨm.  
\v 4 Wɨnak yapɨrwe ap te mamime hɨremes taau. Mɨt keriyen nimaam, te God kinɨn kentar hɨrak kɨrɨak menmen yapɨrwe.  
\v 5 \x * \xo 3:5 \xt Nam 12:7\x*Moses kɨrɨak menmen me God nɨmɨn ke mɨt miyapɨr ne weiwɨk mɨrak. Hɨrak kɨre wok mɨtɨk kɨrɨak menmen me mɨtɨk iuwe kɨrak. Hɨrak kewepyapɨr menmen God katɨp maain hɨrak hɨrekes kakrɨakem.  
\v 6 \x * \xo 3:6 \xt Kl 1:23; Hi 3:14\x*Krais hɨrak au. Hɨrak Nɨkan ke God kerekek, hɨrak kɨrɨak menmen me God werek werek. Hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨn naanmɨpre mɨt miyapɨr ne weiwɨk me God. Haiu mamu mamre mɨt miyapɨr ne weiwɨk me God te haiu wen han tokik emu emɨmerɨr Mɨtɨk Iuwe kanen kaktaihis o au en, taau.   
\s1 Mɨt ap nises hɨm me God ap te nanu werek werek taau  
\p
\v 7 \x * \xo 3:7 \xt Sam 95:7-11\x*Haiu emɨmtau hɨm kerek God Hɨmɨn Yaaik ketpaiyem emɨntar haiu ne weiwɨk miutɨp mɨrak. Hɨrak katɨp kar ik:  
\q1 “Petepin kerek yi yemtau God ketpi menmen,  
\v 8 \x * \xo 3:8 \xt Eks 17:7; Nam 20:2-5\x*yi ap paan tokik (o eiyɨnke perkenum) eiweikɨn sip eiwetɨwem au emɨt! Yi ap eiyises menmen me nɨpaa maamrer naiu nɨrɨakem neweikɨn sip newet God me wɨ hɨr nepu wit tenhaan weinɨk mɨt ap newi. Hɨr han enuk nari han kɨrak nenipɨwek han enuk keriuweri.”  
\v 9 God katɨp kar ik:  
\q1 “Maamrer ni neit wit ik hɨr nari han kai enuk te hɨr nɨr menmen hi hɨrɨakem me 40 tito, te hɨr au, hɨr neweikɨn sip neweto.  
\v 10 Hɨr nenipa hi han enuk heriuweri te hi hatɨp har ik:  
\q1 ‘Hɨr hekrit hekrit hɨr nises menmen ham enum mekre han kɨr. Hɨr au, hɨr nepɨtari menmen hi hetpim hɨr nɨnapen nisesim.’   
\q1
\v 11 \x * \xo 3:11 \xt Nam 14:21-23\x*Hi han enuk heriuweri te hi hatɨp hɨm iuwe har ik:  
\q1 ‘Hi ap ewisi hɨr nanɨnen nanu wit kerek hi ehimɨtenor hɨr nanɨno nani, ap nanɨno ein ein au.’”   
\s1 Haiu ap emweikɨn sip emwet hɨm me God emɨr ke nɨpaa hɨr mɨt ne Isrel nɨrɨakem emɨt  
\p
\v 12 Nai yinan, yi naanmamre hɨras te yi mɨt ap te eirɨak han ki enuk yi eiweikɨn sip eiwet God kerek kakpau kakpeit nɨpaa ere in te maain hɨrak kaku tipmain tipmain enum eik.  
\v 13 Wɨ yapɨrwe God katɨp hɨram mɨre “petepin” yi hekrit hekrit einakɨnan hitokim eikapan han tokik eiyu te yi ap eiwis menmen enum mamri han ki memitipɨn te yi eiweikɨn sip eiwet God au emɨt!  
\v 14 \x * \xo 3:14 \xt Hi 3:6\x*Yi eikapan eiyɨntar nɨpaa haiu mɨt memtau hɨm me Krais. Haiu emisesim ere maain haiu mami te haiu mamtikerek mamu han kiutɨp haiu mɨt mamɨt menmen mamtikerek.  
\v 15 \x * \xo 3:15 \xt Sam 95:7-8; Hi 3:7-8\x*Haiu mertei hɨm im wen mepu hɨram matɨp mar im:  
\q1 “In ek yi yemtau hɨm me God kakɨtpiyem yi ap einakɨn tokim eiweikɨn sip eiwet hɨm mɨrak mar ke nɨpaa maamrer ni nɨrɨakem.”  
\v 16 \x * \xo 3:16 \xt Nam 14:1-35\x*Neimɨn nemtau hɨm God ketpim te hɨr ap nisesim au, neweikɨn sip newetɨwem? Mɨt miyapɨr kerek Moses keriyei keri ken nɨnaaiwɨr wit Isip.  
\v 17 \x * \xo 3:17 \xt 1Ko 10:10\x*God hɨrak han enuk keriuwe neimɨn me 40 tito a? Hɨrak han enuk keriuwe mɨt miyapɨr nɨrɨak menmen enum te hɨr naa neit wit tenhaan weinɨk mɨt ap nei newi.  
\v 18 \x * \xo 3:18 \xt Hi 3:11\x*Nɨpaa God katɨp hɨm iuwe kar ik: “Hɨr ap nanɨnen nanu wit Keinen kerek hi hehimɨtanek hɨr nanwiyen ap nanɨno ein ein au,” hɨrak katɨp karik hɨrak katɨp me neimɨn a? Hɨrak katɨp me mɨt ne Isrel kerek neweikɨn sip newetɨwek.  
\v 19 Te haiu mertei hɨr ap nen nau wit kerek hɨrak epei kehimɨteni hɨr nanwiyen nentar hɨr ap nises hɨm mɨrak werek werek au.   
\c 4  
\s1 Haiu naanmamre hɨras te haiu emu emtike God  
\p
\v 1 Haiu mɨt miyapɨr naanmamre hɨras emɨntar hɨm nɨpaa God ketpim me mɨt nanɨnen nanu wit kerek hɨrak kehimɨteni nanwiyen hɨr nanu yaaim nantikerek nanu nanɨt. Hɨm yaaim im hɨram mepu. Yi naanmamre hɨras te God kakɨtpi ap te yi yaino yayɨt menmen kerek hɨrak kehimɨteni yi yaitɨwem.  
\v 2 Haiu memtau hɨm yaaim me God mar ke nɨpaa hɨr mɨt maamrer nemtewem. Te menmen hɨr nemtewem ap mekepi mentar wɨ hɨr nemtɨwem hɨr neweikɨn sip newetewem.  
\v 3 \x * \xo 4:3 \xt Sam 95:11; Hi 3:11\x*Haiu mɨt miyapɨr kerek mises hɨm me God, haiu epei mamno wit kerek God kehimɨtenai haiu mamwi en mamu yaain mamtikerek mamu mamɨt. Nɨpaa God katɨp ke wit ik hɨrak katɨp kar ik: “Hi han enuk te hi epei hatɨp hɨm iuwe har ik:  
\q1 ‘Mɨt miyapɨr kerek ap nisɨsa, hɨr ap te nanɨno wit kerek hi ehimɨteni nanu nantikewa taau.’”  
\p God nɨpaa kɨrɨak tɨ metike nepni. Me wɨ eim ere in hɨrak kau kemerɨr mɨt hɨr nanisesik nanɨno nanu nantikerek nanu nanɨt.  
\v 4 \x * \xo 4:4 \xt Jen 2:2\x*Me tɨwei miutɨp nɨpaa mɨt newis hɨm me God mekrerem, hɨram matɨp me wɨ hispɨnak wik (7) mar im: “Wɨ hispɨnak kiutɨp (6) nepei au, teipmen me wɨ hispɨnak wik (7) God kau weinɨm ap pɨke kɨrɨak menmen ham au.”  
\v 5 \x * \xo 4:5 \xt Sam 95:11\x*Me tɨwei im hɨrak pɨke katɨp kar ik: “Mɨt han en ap te nanɨno wit kerek hi hehimɨteni nanwiyen taau.”  
\v 6 Hɨm im hɨram wen mepu, te haiu mertei mɨt han nanɨno wit kerek God kehimɨteni nanu nantikerek. Nɨpaa mɨt miyapɨr nemtau hɨm yaaim me God te hɨr ap nen wit God kahimɨteni nentar hɨr neweikɨn sip newet hɨm mɨrak.  
\v 7 \x * \xo 4:7 \xt Sam 95:7-8\x*Mar ek te God kɨmat wɨ ham te mɨt nanɨno wit kɨrak nanu nantikerek. Hɨrak katɨp me wɨ im hɨram mɨre petepin. Maain tito yapɨrwe epei men me mɨt en neweikɨn sip newet God hɨrak pɨke kewepyapɨr hɨm im keriuwe menmen Devit ketpim. Hɨrak katɨp,  
\q1 “Petepin yi yemtau God ketpi menmen yi ap paan tokik (o yenkeperkenum) yeweikɨn sip yewet hɨm me God.”  
\v 8 \x * \xo 4:8 \xt Diu 31:7; Jos 22:4\x*Wit Keinan hɨrak wit God kehimɨtan Josua keriyei mɨt keri ken te hɨr nantike God nanu nanɨt te hɨrak ap pɨke katɨp keteipim me wɨ ham maain hɨram mamnen te haiu mamno wit kɨrak mamu mamtikerek.  
\v 9 Mentar menmen im haiu mertei wɨ ham mepu memerɨr haiu mɨt ne weiwɨk me God haiu mamu yain yain mamɨr ke nɨpaa God kɨrɨak menmen nepei au, me wɨ hispɨnak wik (7) hɨrak kau yain yain keit.  
\v 10 \x * \xo 4:10 \xt Jen 2:2\x*Neimɨn hɨr nanɨno nanu nantike God nanu werek werek, hɨr nanɨnaaiwɨr menmen nɨpaa hɨr nɨrɨakem te hɨr han kitet God katɨp hɨr yaain. Au hɨr enises hɨm me Krais. Menmen im hɨr nɨrɨakem hɨram mar ke hɨr nau yain yain nar ke nɨpaa God kɨnaaiwɨr menmen hɨrak kɨrɨakem hɨrak kau yain yain.  
\v 11 Te haiu yapɨrwe naanempre hɨras werek werek te haiu mamno wit ke God haiu mamu yain yain mamtikerek mamu mamɨt. Haiu mɨt ap te emweikɨn sip emwet God mamɨr ke nɨpaa maamrer hɨr nɨrɨakem.   
\p
\v 12 \x * \xo 4:12 \xt 1Pi 1:23; Ef 6:17; Rev 1:16, 19:5; Jo 12:48\x*Haiu naanempre hɨras me menmen im mentar hɨm me God hɨram weinɨm au. Hɨram mepu mɨrɨak menmen. Hɨram minɨn hɨne ke his tɨknuk enuk, hɨram mepno nɨmɨn han ketike hɨmɨn ke haiu mɨt, hɨram mewepyapɨr menmen mau mekrerem kerek haiu mɨt hanhanem o han kitetim, hɨram meteiknai menmen im hɨram yaaim o au enum.  
\v 13 Ap te menmen miutɨp nɨpaa God kɨrɨrakem hɨram mɨsawɨn te God ap kerteiyem au. Hɨrak kertei menmen yapɨrwe haiu mɨrɨakem hɨrak kɨrem. Maain hɨrak skelim haiu mɨt me menmen haiu mɨrɨakem.   
\s1 Jisas hɨrak Mɨtɨk Iuwe Hetpris kaiu  
\p
\v 14 \x * \xo 4:14 \xt Hi 3:1, 10:23\x*Haiu mɨtɨk kaiu iuwe hetpris ken kau ketike God teit wit kɨrak. Mɨtɨk ik hɨrak Jisas kerekek, hɨrak Nɨkan ke God. Te haiu han ekitet menmen wɨsenum me Jisas kerek haiu mewepyapɨrem.  
\v 15 \x * \xo 4:15 \xt Hi 2:17\x*Haiu mɨt ap te han tokik mamu maminɨn menmen yapɨrwe mamnen mamri han kaiu haiu mamrɨak enum au. Hɨram maminɨnai mamri han kaiu te hetpris kaiu hɨrak kɨre mɨtɨk han tewenɨnai keriuwe menmen enum haiu ap te maminɨnem taau. Hɨrak han tewenɨnai kentar nɨpaa menmen mari han kɨrak kar ke menmen mari han kaiu te hɨrak ap kisesim kɨrɨak menmen enum au.  
\v 16 \x * \xo 4:16 \xt Hi 10:19\x*Te haiu ap emnaain au. Haiu emitehi God hɨrekes emriuwe hɨm maiu mamno nɨkɨp mɨrak te hɨrak kakɨsak menmen enum maiu hɨrak kakɨkepai me menmen enum mamri han kaiu te haiu eminɨnem.   
\c 5  
\s1 Jisas kɨre Hetpris hɨrak kakɨsak menmen enum maiu kaktaihis  
\p
\v 1 Yi yertei mɨt keriyen haiu mari mɨtɨk hak kau nɨmɨn ke haiu mɨt haiu mehimɨtanek hɨrak kekrehɨr kaiu kitehi God ke haiu mɨt kewetɨwek menmen maiu, hɨrak kewepwar menmen kewet God em me menmen enum haiu mɨrɨakem.  
\v 2 \x * \xo 5:2 \xt Hi 4:15\x*Mɨtɨk hetpris ik hɨrak han tewenɨn mɨt kerek netaritari nɨrɨak menmen enum hɨr ap nises God werek werek au. Hɨrak han tewenɨni kentar wɨ ham menmen enum mari han kɨrak hɨrak kɨrɨak menmen enum kepɨr ke haiu mɨt.  
\v 3 \x * \xo 5:3 \xt Lev 9:7, 16:6\x*Hɨrak ap kewepwar God kewetɨwek menmen me haiu mɨt keriyen au. Hɨrak kewepwarem kewetɨwek menmen mɨrak metike menmen me haiu mɨt kentar wɨ ham hetpris hɨrekes menmen enum mari han kɨrak hɨrak kɨrɨak menmen enum te God kakɨsak menmen mɨrak enum kaktikewai.  
\v 4 \x * \xo 5:4 \xt Eks 28:1\x*Mɨtɨk kerek hetpris, niuk mɨrak iuwe, te mɨtɨk ap kehimɨtan hɨrekes kakre hetpris au. God kerekek kehimɨtanek kɨrɨak menmen im kar ke nɨpaa hɨrak kehimɨtan mɨtɨk Eron kɨre hetpris.   
\p
\v 5 \x * \xo 5:5 \xt Hi 1:5; Sam 2:7\x*Mar im Krais ap kehimɨtan hɨrekes kɨre mɨtɨk iuwe hetpris au. God ketpɨwek kar ik:  
\q1 “Ti Nɨkan kai. Petepin hi hɨre Haai kit.”   
\p
\v 6 \x * \xo 5:6 \xt Sam 110:4; Hi 6:20, 7:1, 17\x*Me hɨm mau tɨwei ham God katɨp kar ik:  
\q1 “Ti are mɨtɨk iuwe pris niuk mɨrak Melkisedek.”   
\p
\v 7 \x * \xo 5:7 \xt Mt 26:39-46\x*Nɨpaa wɨ Jisas kau tɨ kɨre mɨtɨk, hɨrak kitehi God keriuwe hɨm iuwe wan tɨpar metpenɨn moke nanamɨr kɨrak. God kemtau menmen hɨrak kitɨwekhiyem, hɨrak kekepik. Hɨrak kaa te God kɨkɨak kekrit kepu kentar hɨrak kewen han kɨrak kises han ke God.  
\v 8 \x * \xo 5:8 \xt Fl 2:6-8\x*Jisas hɨrak Nɨkan ke God te hɨrak menmen enum makɨp hɨrak yɨnk kɨrak kekek (o meiyeworek) iuwe. Menmen im makɨp hɨrak yɨnk kɨrak kekek iuwe, hɨram mekepik te hɨrak kises han ke God werek werek.  
\v 9 Hɨrak kises han ke God werek werek te hɨram meteikɨn mɨt menmen enum ap mau mekre han kɨrak au. Hɨrak yaaik te hɨrak kenip God hɨrak kakɨkaap mɨt kerek nises hɨm mɨrak te hɨrak kaktorhis nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik.  
\v 10 \x * \xo 5:10 \xt Sam 110:4\x*God kehimɨtanek hɨrak kɨre mɨtɨk hetpris kar ke nɨpaa mɨtɨk Melkisedek hɨrak mɨtɨk iuwe pris kentar menmen Jisas kɨrɨakem kakɨsak menmen enum maiu.   
\s1 Yi eiyu eiyɨr ke mɨt iuwe eiyises hɨm me God  
\p
\v 11 Me menmen me Krais ketike Melkisedek hi hare atpi menmen yapɨrwe te hi ap heteikni yem hetpiyem werek werek au. Yi han enuk yetaritari yau.  
\v 12 \x * \xo 5:12 \xt 1Ko 3:1-3\x*In ek hɨram wɨ me yi mɨt yi yepu yɨre tisa me hɨm me God yentar nɨpaa enum eik yi yemtau hɨm me God yisesim. Te yi ap eire tisa au. Yi ap yertei werek hɨm nɨpaa yi yemtewem te mɨtɨk hak pɨke eknen ekteikniyem te yi eiyɨrteiyem werek werek. Yi yɨre mɨt iuwe yaam nɨnpɨn heriyai heriyai au. Yi yɨre nɨkerek kike yaam nɨm, yi ap te yises hɨm me God werek werek wen au.  
\v 13 Haiu mertei mɨt miyapɨr kerek pɨke nemtau hɨm me God nɨpaa hɨr ninɨn nemtewem, hɨr netari nɨre nɨkerek wen kike naam nɨm me miyerer nɨr. Hɨr netaritari hɨm yaaim me God hɨr ap nertei mekam yaaim mekam au enum.  
\v 14 \x * \xo 5:14 \xt Ro 16:19; Fl 1:10\x*Mɨt iuwe nertei naam menmen heriyai heriyai hɨr nertei menmen ham yaaim menmen ham au enum. Marim mɨt nises hɨm yapɨrwe me God werek werek hɨr nertei mekam yaaim mekam ham au enum.   
\c 6  
\s1 Haiu mɨt naanempre hɨras emises hɨm me God werek werek  
\p
\v 1 \x * \xo 6:1 \xt Hi 9:14\x*Haiu ap han ekitet yapɨrwe hɨm me Krais nɨpaa haiu minɨn memtewem emɨt! Haiu emises hɨm mɨrak ham te haiu emisesik werek werek. Haiu ap han ekitet yapɨrwe hɨm nɨpaa haiu memtewem marim: Haiu emweikɨn sip emwet menmen enum menipai haiu mami haiu emises hɨm me God,  
\v 2 o hɨm mɨt netpaiyem me mɨt nankɨr mɨt han neriuwe tɨpar o hɨm me mɨt hɨr newis his mɨr emɨntar paan ke mɨt nehimɨteni nanrɨak menmen me God, o hɨm me haiu mami maain God pɨke kakɨkekyai haiu mɨt yapɨrwe kakɨnkai pɨnan mamno wit kɨrak pɨnan mamno wit enuk si tatɨn tatɨkneni.  
\v 3 God hanhan ekɨkepai te haiu emises hɨm mɨrak ham te haiu emisesik werek werek.   
\p
\v 4 Hi hatɨp menmen im hentar mɨt han kerek nɨpaa nertei hɨm me God nisesim werek, hɨr neit menmen yaaim God keriuwetem meke wit kɨrak man. God Hɨmɨn Yaaik kekiuwe kan kau kekre han kɨr. Hɨr nanweikɨn sip nanwet God mamɨrkeik te haiu pɨke mamɨtpor mamri han kɨr te hɨr nanweikɨn sip nanwet menmen enum pɨke nanisesik?  
\v 5 \x * \xo 6:5 \xt 1Pi 2:3\x*Hɨr epei nertei hɨm me God kerek hɨr nisesim em hɨram yaaim. Hɨr epei nɨr menmen iuwe me God kerek epei man mau nɨmɨn ke haiu mɨt me wɨ im.  
\v 6 \x * \xo 6:6 \xt Mt 12:31; Hi 10:26-27; 1Jo 5:16\x*Hɨr mɨt nanweikɨn sip nanwet hɨm yaaim me God mamɨrkeik te haiu mamkepi hɨr pɨke enisesim? Taauye! Hɨr ap pɨke enisesim au nanɨntar hɨram mɨre hɨr pɨke nenep Jisas newenkekik kau nu tentarakɨt te mɨt han ne tɨ nɨr menmen im hɨr natɨp enum me Krais.   
\p
\v 7 Mɨt kerek nemtau hɨm me God hɨr nɨre tɨ kerek hawɨ kamɨp hɨrak yaaik kɨre tɨpar te hɨrak kaknip menmen kerek mɨt namɨr em hɨram mamwo yaaim, God han yaaik keriuwerem.  
\v 8 \x * \xo 6:8 \xt Jen 3:17-18\x*Mɨt kerek nɨpaa nises God te in ek neweikɨn sip newetɨwek hɨr nar ke tɨ enuk waai enum mɨre tɨk tɨk yenkis enum mewim. Hɨrak tɨ enuk weinɨk. God han enuk kakriuweri kaktɨp hɨr enun nar ke tɨ enum, hɨrak kakwɨri nanɨno si tatɨkneni.   
\p
\v 9 Nai yinan hi hetpi hɨm im me mɨt enun neweikɨn sip newet God te hi han ekitet yi mɨt miyapɨr eirɨak menmen marim au. Yi eirɨak menmen yaaim eisesim te God kakɨkepi kaktihis.  
\v 10 \x * \xo 6:10 \xt Hi 10:32-34\x*God hɨrak ap enuk te hɨrak ap han ekitet menmen yi yisesim au. Hɨrak kertei menmen yi epei yɨrɨakem, yi yeteikɨn yi hanhan yeriuwerek yi yɨkaap mɨt miyapɨr kerek nises hɨm mɨrak, yi yekepi nɨpaa ere in yentar yi yises hɨm mɨrak. Hɨrak han kakitetim.  
\v 11 \x * \xo 6:11 \xt Hi 3:14\x*Hi hanhan yi mɨt miyapɨr niutɨp niutɨp yi wen eiyises menmen me God wɨsenum eimeriyɨwek te maain wɨ Jisas pɨke kaknen hɨrak kaktihis. Yi yɨrɨak menmen marim ere wɨ yi yayu tɨ hɨram epei au.  
\v 12 Hi hɨnapen yi yayu yain yain me menmen me God au emɨt! Yi eiyises menmen iuwe yayɨr ke mɨt kerek han kitet hɨm me God hɨr nemeriyɨwek pɨke kaknen te hɨr nanɨt menmen yaaim nɨpaa God katɨp kakwet haiu mɨt em.   
\s1 Haiu han ekitet menmen wɨsenum  
\p
\v 13 Nɨpaa wɨ God katɨp Ebraham hɨm mɨrak, hɨrak ketpɨwek hɨm manp hɨrak kakises menmen hɨrak epei ketpim. Hɨrak ketpɨwek hɨm manp keriuwe niuk mɨrak hɨrekes kentar hɨrak Mɨtɨk Iuwe God, mɨtɨk keiyak ap te iuwe kakinɨnek taau.  
\v 14 \x * \xo 6:14 \xt Jen 22:16-17\x*Hɨrak ketpɨwek kar ik: “Ebraham, maain hi herekyut menmen yaaim hi ewetut nepenyerer nei yapɨrwe.”  
\v 15 Epei au, Ebraham kau kemerɨr menmen God ketpɨwekem hɨram mamnen. Hɨrak kemeriyɨwem ere hɨrak ketɨwem.  
\v 16 \x * \xo 6:16 \xt Eks 22:10-11\x*Menmen mɨtɨk katɨp hɨrak kakisesim hɨram mar im. Hɨrak katɨp keriuwe niuk me mɨtɨk hak iuwe hɨrak kinɨnek te mɨt nemtewek hɨr nekiyan nau neit natɨp nar ik: “Hɨram werek hɨrak kakises hɨm mɨrak.”  
\v 17 God hanhan keteiknai haiu mɨt kerek mamɨt menmen nɨpaa hɨrak katɨp kakwetaiyem, hɨrak keteiknai hɨrak kakises hɨm mɨrak te hɨrak katɨp hɨm iuwe keriuwe niuk mɨrak.  
\v 18 \x * \xo 6:18 \xt Nam 23:19; 1Sml 15:29\x*Menmen im wik me God matɨp hɨm iuwe, hɨram matɨp meriuwe niuk mɨrak hɨram meteiknai hɨram ap te mamweikɨn au, te God ap kemitaipɨn keriuwerem au. Hɨram mekepai merekyei haiu han yaaik tokik emu ere maain haiu mamɨt menmen God katɨp kakwetaiyem.  
\v 19 \x * \xo 6:19 \xt Lev 16:2-3, 12, 15\x*Haiu mertei maain Krais kakɨkepai kaktaihis te menmen im mekepai haiu han tokik mepu mar ke nu nekenik metenen nu hɨrak kerp. Menmen im haiu misesim hɨram mamkepai mamɨr ke waai o anka kewik ketenen sip kekre wan. Menmen haiu misesim hɨram mar ke hɨne ken keremir laplap mɨwapɨn haau me God kewiyen te haiu metikerek mau han kiutɨp.  
\v 20 \x * \xo 6:20 \xt Hi 5:6\x*Jisas hɨrak kinɨn ken wit ke God. Hɨrak epei ken kau kekre haau me God kewi hɨrak kekrehɨr kaiu kekepai. Hɨrak mɨtɨk iuwe kaku kakɨt kakre hetpris tipmain tipmain kakɨr ke mɨtɨk iuwe pris Melkisedek kaku.   
\c 7  
\s1 Melkisedek hɨrak mɨtɨk iuwe pris  
\p
\v 1 \x * \xo 7:1 \xt Jen 14:17-20\x*Jisas hɨrak Mɨtɨk Iuwe Hetpris kar ke Melkisedek kentar menmen im. Melkisedek hɨrak mɨtɨk iuwe hetpris ke God kerek kinɨn naanmɨpre menmen yapɨrwe. Wɨ nɨpaa Ebraham ketike mɨt nɨrak nenep mɨt iuwe kerek naanmɨpre mɨt ne wit hispɨnak (5) hɨr nanɨp nenepi. Epei au, hɨr wen nepnen wit kɨr, mɨtɨk Melkisedek kewen yipɨrek ketike mɨt nɨrak, hɨrak ketpɨwek hɨm yaaim kar ik: ‘God kerekyi menmen yaaim naanmamri.”  
\v 2 Ebraham kenke menmen yapɨrwe hɨrak ketike mɨt nɨrak netɨwem me mɨt hɨr nanɨp nenepi, hɨrak kewepim mar hiswiyen (10), hɨrak kewetɨwek pɨnam miutɨp, Ebraham ketenɨnem mar hispɨnak tekyaait (9). (Haiu meweikɨn niuk me Melkisedek mamre hɨm maiu hɨram matɨp “Mɨtɨk Iuwe kises menmen yaaim.” Melkisedek hɨrak mɨtɨk iuwe king kinɨn naanmɨpre mɨt ne wit Selem. Niuk im Selem hɨram matɨp “Wit mɨt nekiyan newik.” Te niuk mɨrak ham matɨp hɨrak “Mɨtɨk iuwe king kenip mɨt nekiyan enu enɨt.”)  
\v 3 \x * \xo 7:3 \xt Sam 110:4; Hi 5:5-6, 7:15-17\x*Nɨpaa mɨt ap newis tɨwei netpai miye haai nɨrak o maamrer nɨrak hɨr neimɨn au. Hɨr ap netpai mɨte winaak o au. Hɨr ap netpai hɨrak kaa o au te haiu han kitet hɨrak kɨre Nɨkan ke God kentar hɨrak wen kau keit. Hɨrak kau kɨre mɨtɨk iuwe pris kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik.   
\p
\v 4 Yi mɨt yi yertei hɨrak mɨtɨk iuwe. Ebraham han kitet Melkisedek hɨrak iuwe kinɨnek te hɨrak kenke menmen mɨrak hɨrak ketɨwem me wɨ kerek hɨrak kenep mɨt, hɨrak kewetɨwek pɨnam miutɨp, hɨrak ketenen pɨnam mar hispɨnak tekyaait (9).  
\v 5 \x * \xo 7:5 \xt Nam 18:21\x*Mɨt han kerek hɨr nepenyerer ne mɨtɨk Livai hɨr nɨrɨak menmen me mɨt pris. Hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei matɨp hɨr hekrit hekrit nanri pɨnam miutɨp me menmen hiswiyen (10) mɨt ne Isrel nantenenim me ni mɨr o menmen mɨt han nanwetɨrem. Hɨr mɨt yapɨrwe ne Isrel hɨr nepenyerer ne Ebraham te mɨt pris nari menmen me paaprer nɨr. Menmen im hɨram yaaim.  
\v 6 Te Melkisedek hɨrak ap ke weiwɨk me Livai te kenmak hɨrak kari menmen miutɨp me Ebraham a? Hɨrak ap ke weiwɨk mɨr te hɨrak kari menmen miutɨp me menmen mar hiswiyen (10) Ebraham ketenenim keriyaam me mɨt nepei naa. Hɨrak keriyaam kentar hɨrak mɨtɨk iuwe kinɨn Ebraham. Hɨrak keit menmen pɨnam nepei au, hɨrak ketpɨwek hɨm yaaim kar ik: “God kakrekyi menmen yaaim.” Haiu mertei Ebraham hɨrak iuwe kentar nɨpaa God ketpɨwek hɨm yaaim kakisesim kakrekyɨwekem.  
\v 7 Haiu mertei mɨtɨk kerek katɨp mɨtɨk hak hɨm yaaim kar ik: “God kakrekyut yaaim,” mɨtɨk ik katɨp menmen im hɨrak kinɨn mɨtɨk kemtau hɨm mɨrak kentar hɨrak kekrehɨr ke God hɨrak ketpɨwek menmen yaaim.  
\v 8 Mɨt pris kerek nari menmen miutɨp me menmen mar hiswiyen (10) mɨt ne Isrel netenenim, maain mɨt han ne mɨt hɨr nani, te Melkisedek kerek kari menmen miutɨp me Ebraham, hɨm me God mau tɨwei matɨp hɨrak ap te kaki au. Hɨrak kaku kakɨt.  
\v 9 Livai maam nɨpu kɨrak Ebraham kewet Melkisedek menmen miutɨp me menmen hiswiyen hɨrak ketenenim. Te hɨram yaaim haiu matɨp nɨpaa mɨtɨk Livai kewet mɨtɨk Melkisedek menmen. Markeik te Livai kewet Melkisedek menmen em? Miye winaak wen au me wɨ Ebraham kepnen wit.  
\v 10 Melkisedek hɨrak kewen yipɨr Ebraham keit yayiwe, te Ebraham kewetɨwek menmen. Ebraham hɨrak maam nɨpu ke Livai te hɨram mar ke hɨrak kewet Melkisedek menmen kekrehɨr ke Livai. Te haiu mertei Melkisedek mɨtɨk iuwe kinɨn Livai.   
\s1 Menmen me pris Melkisedek pɨke mekrit te menmen me Livai epei au mesi meit.  
\p
\v 11 Nɨpaa God katɨp mɨt hɨm mɨrak hɨr newisɨm mekre tɨwei. Hɨm im matɨp maain God kakɨkrehɨr ke menmen me mɨt pris ne weiwɨk me Eron. Menmen im meteiknai menmen mɨt pris in hɨr nɨrɨakem hɨram ap te mamɨsak menmen enum mɨt nɨrɨakem au. Te God kewis mɨtɨk pris hak kɨrɨak menmen kar ke mɨtɨk pris Melkisedek nɨpaa kɨrɨakem. Hɨrak ap kises menmen mar ke mɨt pris ne weiwɨk me Eron hɨr nɨrɨakem au. Hɨm kerek God katɨp Moses em mɨt pris ne weiwɨk me Eron, hɨr nepenyerer ne maam nɨpu kɨr Livai, hɨr neit hɨm im me God hɨr newepyapɨrem natɨp mɨt miyapɨr ne Isrel em. Hɨr yapɨrwe nisesim.  
\v 12 Te in ek mɨtɨk hak iuwe kekrehɨr ke mɨt pris me weiwɨk me Eron. Hɨm me Moses mɨt pris natɨp mɨt em hɨram ap mamu weinɨm au. Hɨram mamɨsi te hɨm ham me God mamɨkrehɨr mɨram.  
\v 13 Mɨtɨk ik kerek hɨm me God mau tɨwei metpim, hɨrak ap ke weiwɨk me mɨt pris ne Levi au. Hɨrak ke weiwɨk ham. Mɨt ne weiwɨk mɨrak nɨpaa enum eik ere in hɨr ap nɨre pris nen newis menmen newepwarem newet God em au.  
\v 14 \x * \xo 7:14 \xt Jen 49:10; Ais 11:1; Mt 2:6; Rev 5:5\x*Haiu mɨt yapɨrwe mertei Mɨtɨk kaiu Iuwe Jisas miye pɨrak winaak hɨrak ke weiwɨk me Juda. Hɨm me Moses mau tɨwei ap matɨp mɨt ne weiwɨk im hɨr nɨre pris au. Nepenyerer ne Livai keriyen. Te Mɨtɨk kaiu Iuwe hɨrak kɨre pris kekrehɨr ke mɨt pris ne weiwɨk me Livai te menmen mɨr hɨram nepei au mesi.   
\s1 Jisas hɨrak Mɨtɨk Iuwe Pris hekrit hekrit kar ke Melkisedek  
\p
\v 15 In ek haiu mertei werek werek God kekrehɨr ke pris ne nɨpaa ein netike hɨm hɨr nisesim me wit kerek hɨrak kehimɨtan Mɨtɨk Iuwe hak Krais hɨrak hetpris kises menmen ham kar ke nɨpaa Melkisedek hɨrak kisesim.  
\v 16 Hɨrak kɨre hetpris kentar God ap han kitet hɨm nɨpaa hɨrak katɨp Moses em matɨp mɨt pris hɨr ne weiwɨk miutɨp me Livai keriyen. Hɨrak han kitet hɨrak mɨtɨk iuwe ap te kaki au, te hɨrak kehimɨtanek hɨrak mɨtɨk hetpris.  
\v 17 \x * \xo 7:17 \xt Sam 110:4; Hi 5:6\x*Hɨm im yaaim mentar hɨm me God mau tɨwei matɨp mar im: “Ti ehu ehɨt tipmain tipmain enum eik. Hi ahimɨtenit ti are Mɨtɨk Iuwe Hetpris hises menmen har ke Melkisedek kisesim.”  
\v 18 God nepei kesak hɨm mɨrak nɨpaa hɨrak katɨp Moses em mɨt nisesim kentar menmen me hɨm im mɨt nisesim ap mekepai menipai haiu mɨt yaain te haiu mamu mamtike God taau!  
\v 19 \x * \xo 7:19 \xt Hi 9:9\x*Hɨm me Moses mɨt nisesim ap te mamnip menmen ham miutɨp nɨpaa enum hɨram mamre yaaim au. In ek God kewetai hɨm yaaim me Krais hɨram minɨn hɨm me Moses nɨpaa ein te haiu mertei haiu emisesim hɨram mamkepai haiu mamtike God mamkiyan mamu mamɨt.   
\p
\v 20 Haiu mertei wɨ God kehimɨtan Jisas hɨrak kɨre hetpris, hɨrak katɨp hɨm iuwe hɨrak hɨrekes kakises menmen im, hɨrak ketpim. Nɨpaa mɨt hɨr nɨre pris, God ap ketpor hɨm iuwe kar ke hɨrak katɨp Krais em, te hɨr nɨre pris au.  
\v 21 \x * \xo 7:21 \xt Sam 110:4; Hi 5:6\x*Te Jisas hɨrak kɨre hetpris wɨ kerek God katɨp hɨm iuwe kehimɨtanek katɨp kar ik:  
\q1 “Hi God hi Mɨtɨk Iuwe hi hetput heriuwe hɨm mai iuwe hi ap te aweikɨn han kai atɨp menmei ham au. Ti ehu ehɨt har ke pris tipmain tipmain enum eik.”  
\v 22 \x * \xo 7:22 \xt Hi 8:6, 12:24\x*Haiu mertei hɨm im God ketpim me Jisas hɨram yaaim iuwe, hɨram minɨn hɨm me nɨpaa ein God kewet Moses em te mɨt miyapɨr newenhi nisesim.   
\p
\v 23 Menmen im hɨram ham. Nɨpaa pris hɨr yapɨrwe nentar hɨr naa, mɨt han nekrehɨr kɨr nar kerekek kerekek me tito yapɨrwe. Mɨtɨk kiutɨp ke hɨr mɨt ein ap kaku tipmain tipmain enum eik au.  
\v 24 Jisas kerekek hɨrak kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik, te hɨrak hɨrekes kɨrɨak menmen mɨt pris nɨrɨakem. Mɨtɨk hak ap te kakɨkrehɨr kɨrak taau kakɨntar hɨrak ap pɨke kaki au.  
\v 25 \x * \xo 7:25 \xt Ro 8:34; 1Jo 2:1\x*Te Jisas Krais hɨrak kakɨkaap werek werek haiu mɨt miyapɨr kerek mises God mentar haiu mises hɨm me Krais. Hɨrak kakɨkepai kakɨntar hɨrak kaki au. Hɨrak kaku tipmain tipmain enum eik, hɨrak kau ketike God kitɨwekhi me haiu mɨt.   
\s1 Jisas kɨre Hetpris kinɨn hetpris ne nɨpaa, hɨrak kakɨkepai haiu mɨt  
\p
\v 26 \x * \xo 7:26 \xt Hi 3:1\x*Jisas kerekek hɨrak Mɨtɨk Hetpris yaaik te kakɨkepai. Hɨrak mɨtɨk yaaik, han kɨrak yaaik prar enuk keit, menmen enum ap mau mekre han kɨrak au. Hɨrak kɨnaaiwɨr haiu mɨt enun mau tɨ hɨrak God kenipek kau ketikerek hɨrak niuk mɨrak wɨsenum.  
\v 27 \x * \xo 7:27 \xt Hi 5:3\x*Hɨrak ap kar ke hetpris ne nɨpaa ein au. Menmen hɨr newepwarem newet God em hɨram ap yaaim te mamɨsak o mamwapɨn menmen enum me mɨt tipmain tipmain enum eik au. Te hekrit hekrit hɨr nɨrɨakem. Hɨr ninɨn newepwar menmen me menmen enum hɨr hɨras nɨrɨakem nepei au, hɨr newepwar menmen newet God em me menmen enum mɨt han nɨrɨakem. Te Jisas ap kar ke mɨt en au. Hɨrak kɨrɨak im miutɨp me wɨ nɨpaa hɨrak kaa kentar nu tentarakɨt, hɨrak kewepwar hɨrekes kewet God yɨnk kɨrak hɨrak yaaik te kakɨsak menmen enum haiu mɨt miyapɨr mɨrɨakem. Te hɨrak ap kaknipem kakteipim au. Kiutɨpen kerekek.  
\v 28 \x * \xo 7:28 \xt Hi 5:1-2\x*Hɨm nɨpaa God kewet Moses em mɨt miyapɨr enisesim hɨram mehimɨtan mɨt nɨre hetpris, te mɨt in hɨr yaain au, God katɨp hɨr mɨt enun mau mekre han kɨr. Te keriuwe hɨm ham God ketpim hɨram mɨkaru man, hɨrak katɨp hɨm iuwe kehimɨtan Nɨkan kɨrak Jisas hɨrak kɨre hetpris. Hɨrak kerekek ap kɨre mɨt hetpris han kerek nɨrɨak enum au. Hɨrak nɨpaa ein ere in tipmain tipmain enum eik hɨrak yaaik kerekek.   
\c 8  
\s1 Jisas kɨrɨak menmen kɨre hetpris keit wɨnak yaaik keit wit ke God  
\p
\v 1 \x * \xo 8:1 \xt Hi 1:3, 3:1, 10:12, 12:2\x*Menmen hi hetpiyem hɨram im. Hetpris kaiu karik hɨrak kepu kar ke hi nepei hetpiyem. Hɨrak kau ketike Mɨtɨk Iuwe God tau wit kɨrak kau niu. Hɨrak kau ken menep his yaaim mɨrak kerek mɨt iuwe naanmɨpre menmen yapɨrwe newiyen.  
\v 2 Hɨrak kewiyen kɨrɨak menmen hetpris kɨrɨakem. Hɨrak kɨrɨakem kekre wɨnak God hɨrekes kimaak. Wɨnak kerek nɨpaa God katɨp Moses kimaak, hɨrak hɨmɨn ke wɨnak ik God hɨrekes kimaak keit wit kɨrak. Mɨt au.   
\p
\v 3 Hɨm nɨpaa God kewet Moses em mɨt miyapɨr enisesim, hɨram mehimɨtan mɨt hetpris hɨr newepwar menmen newet God em, hɨr nenep samiyak newet God em. Mɨtɨk kaiu Iuwe Hetpris ekwepwar menmen ekwet God em kar ke mɨt in netenen menmen newet God em. Hɨrak ketenen menmen au, hɨrak ap kɨre hetpris auye.  
\v 4 Mɨtɨk kaiu Iuwe Jisas hɨrak kau tɨ ik hɨrak ap kakre pris au ekɨntar mɨt nau nɨre pris newepwar menmen newet God em hɨr nises hɨm nɨpaa God kewet Moses em te mɨt enisesim. Te hɨr nanwis Jisas kakrɨakem taau.  
\v 5 \x * \xo 8:5 \xt Kl 2:17; Hi 9:23; Eks 25:40\x*Menmen im hɨr nɨrɨakem nar ke pris netike wɨnak ik kerek hɨr nɨrɨak menmen mekrerem, hɨram hɨmɨn keremem. Hɨram hɨmɨn mises menmen mau wit ke God. Menmen im hɨram mises menmen meit wit ke God, te wɨ nɨpaa Moses kakime wɨnak ke God, God ketpɨwek hɨm iuwe kar ik:  
\q1 “Ti ehises menmen im werek mamɨr ke nɨpaa ti heit mɨniu (o neiyɨp) eik hi heteiknutem.”  
\v 6 \x * \xo 8:6 \xt 2Ko 3:6; Hi 7:22, 9:15\x*In ek Krais hɨrak kɨrɨak menmen me hetpris hɨram yaaim minɨn menmen mɨt han pris nɨpaa nɨrɨakem. Hɨrak kinɨni kar ke hɨm ham God katɨp Jisas em kewet haiu mɨt em hɨram yaaim minɨn hɨm me nɨpaa maamrer naiu nisesim. Hɨram minɨn hɨm nɨpaa mentar hɨm ham im mamkepai werek werek. Hɨm me nɨpaa au, mɨkaap maamrer kike keremem.   
\s1 Hɨm ham yaaim minɨn hɨm me nɨpaa ein  
\p
\v 7 Hɨm me nɨpaa ein God hɨrak kewet Moses em hɨrak ketpim hɨram yaaim mekepai werek werek, kenmak te hɨrak pɨke ketpai hɨm ham? Hɨrak ketpai hɨm ham haiu emisesim kentar hɨm me nɨpaa ap werek werek mamkaap haiu mɨt miyapɨr haiu mamre yaain, au haiu mɨre enun.  
\v 8 \x * \xo 8:8 \xt Jer 31:31-34\x*God katɨp hɨm me nɨpaa ap yaaim mɨrɨak mɨt miyapɨr yaain au. Haiu mertei hɨm im yaaim mentar God katɨp kar ik:  
\q1 “Hi Mɨtɨk Iuwe atɨp yi eiyɨmtewem. Maain wɨ ham mamnen te hi atɨp mɨt ne Isrel netike mɨt ne Juda hɨm mai ham yaaim hɨr nanwenhi nanisesim.  
\v 9 Hɨm mai ham yaaim mɨt nanisesim ap mamre hɨm nɨpaa hi atɨp maamrer ni yem au, me wɨ hi hanhan heriuweri heriyei nɨnaaiwɨr Isip. Hi ap aweti hɨm mar ke nɨpaa ein hi hewetɨrem hentar hɨr ap nisesim werek werek au. Te hi eweikɨnsip hewet maamrer ni nenterim.   
\q1
\v 10 \x * \xo 8:10 \xt Hi 10:16\x*Maain wɨ hɨm me nɨpaa ein hɨram epei au, hi Mɨtɨk Iuwe God hi etpi yi mɨt ne Isrel hi aweti hɨm mai ham yaaim yi eiwenhi eisesim marim. Hi ewisɨm mamu mamɨkre han ki te mɨt ap nanɨtpi nanri han ki yi eiyisesim. Au, yi hɨras hanhan eiyisesim weinɨm. Hi are God ki yi eire mɨt miyapɨr nai.   
\q1
\v 11 Maain mɨt niutɨp niutɨp ap nantɨp heiyiuwerer nɨr o kikrek nɨr o nɨr yinan nar ik: ‘Yi eiyɨrtei menmen me Mɨtɨk Iuwe God.’ Hɨr ap te nanɨtporem au nanɨntar mɨt yapɨrwe niutɨp niutɨp neimɨn iuwe o neimɨn mɨt weinɨn, hɨr yapɨrwe nanɨrteiya werek werek.   
\q1
\v 12 \x * \xo 8:12 \xt Hi 10:17\x*Hi tewen han tewenɨni ahɨsak menmen enum mei mekre han kɨr hi ap pɨke han kakitetim han enuk ariuwerem au.”  
\v 13 Hɨm me nɨpaa ein God kewet Moses em hɨrak ketpim hɨram enum tokim mentar in ek God ketpai hɨrak pɨke kakwetai hɨm ham yaaim haiu emisesim hɨram mamɨkrehɨr mɨram ham. Haiu mertei hɨm hɨram enum tokim maain kike hɨram mamno mamɨt mamre laplap enum tokim mɨt newɨrem meit.   
\c 9  
\s1 Hetpris ke nɨpaa ein kewet God menmen  
\p
\v 1 \x * \xo 9:1 \xt Eks 26:1-30\x*Haiu wen han ekitet menmen me wɨ nɨpaa God kinɨn kewet maamrer nai ne Isrel kontrak ke hɨm mɨrak hɨr enisesim. Hɨrak katɨp hɨm manp me menmen markeik te hɨr enisesim enwenɨnpi niuk mɨrak. Hɨrak katɨp hɨm ham me wɨnak mɨt nimaak te newenɨpi niuk mɨrak nekrerek.  
\v 2 \x * \xo 9:2 \xt Eks 25:23-40\x*Hɨr newɨr sel hɨram mɨwapɨn wɨnak ik. Haau wik meit nɨmɨn. Haau kerek mau menep ya weipɨr hɨr nenewem ‘Haau mɨt nehimɨtanem me God.’ Menmen metenen si heurekan metike kɨnaan niu mei kerek mɨt newepwarem newet God em, hɨram mɨwaai mekre haau im.  
\v 3 \x * \xo 9:3 \xt Eks 26:31-33\x*Hɨr nɨmɨan laplap meiyam mau weipɨr mɨwapɨn haau ham mau mɨkaru. Hɨr nenewem ‘haau me God kewi.’ Hɨr neriuwesɨsem te mɨt ap nanɨnori au emɨt!  
\v 4 \x * \xo 9:4 \xt Eks 30:1-6, 25:10-16, 16:33; Nam 17:8-11; Diu 10:3-5\x*Menmen ham im mau mekre haau im e. Hɨr newen gol sisi meweikɨn mɨre tɨpar mentar kɨnaan kerek hɨr nesi menmen mɨre semi yairep hɨram menterim. Kɨnaan im mepu metike bokis hɨr newen gol menterik hɨr nenewek “bokis ke kontrak” nentar nan hɨm me God mewim hɨram mɨwaai mekrerek. Mɨt nime mɨn kiutɨp kɨre gol hɨr newisɨk kekrerek. Mɨt nɨpaa newis menmen ham mana kerek nɨpaa God kewet mɨt ne Isrel em neit wit weinɨk mɨt auri, hɨr newisɨm mekrerek. Menmen im mau mekre bokis metike nu paap ke Eron kerek nepei kaa nɨpaa God kenip tɨwei hɨram mewo miyakɨrem. Im metike nan wik nɨpaa God kewis hɨm mɨrak mewim kewet Moses em mɨt enisesim, menmen im yapɨrwe mɨpwaai mepɨkre bokis ik e.  
\v 5 \x * \xo 9:5 \xt Eks 25:18-22\x*Hɨmɨn me mɨtɨkɨt ensel wik hakɨt niuk mɨrakɨt Serapim kerek mɨt newis gol mɨwapɨnem hɨram merp mentɨr bokis mau niu naanmɨpre kɨnaan kerek God kesak menmen enum me haiu mɨt kentarim. Hɨmɨn wik me ensel mehimɨtan menmen iuwe me God merhɨhe mau mekre haau im e. In ek hi hɨnapen etpi menmen yapɨrwe miutɨp miutɨp hɨr nɨrɨakem neriuwerem au. Yi epei yerteiyem werek werek.   
\p
\v 6 \x * \xo 9:6 \xt Nam 18:2-6\x*Hɨr nemani menmen im werek werek hi nepei hetpiyem, mɨt pris hekrit hekrit hɨr nen haau iuwe me God menep ya weipɨr, hɨr newepwar menmen newet God em.  
\v 7 \x * \xo 9:7 \xt Eks 30:10; Lev 16:2-34\x*Te mɨtɨk iuwe hetpris kiutɨp kerekek hɨrak ken haau kike kerek mɨkaru mɨrapɨt me haau iuwe, wɨ miutɨp me tito miutɨp. Hɨrak ken kekre haau im ketenen hemkre me samiyak hɨrak kewepwarem te hɨrak kakwet God em hɨrak kakɨsak menmen enum hɨrak ketike mɨt ne Isrel netaritari nɨrɨakem.  
\v 8 \x * \xo 9:8 \xt Hi 10:19-20\x*Hɨm me God nɨpaa hɨrak kewet Moses em hɨram ap mewis mɨt hɨr nanɨno haau kike kerek mɨt nehimɨtan God kewi au. Marim God Hɨmɨn Yaaik keteiknai wɨ kerek mɨt wen nises hɨm me Moses, hɨr netike God ap nekiyan nau neit au.  
\v 9 \x * \xo 9:9 \xt Hi 10:1-2\x*Hɨm im me Moses meriuwesɨs mɨt nanɨno nanɨkre haau kike hɨram mɨre hɨmɨn meteiknai wɨ im menmen yapɨrwe mɨt pris newepwarem newet God em hɨram ap mamnip han ke haiu mɨt enun kakre yaaik.  
\v 10 \x * \xo 9:10 \xt Lev 11:2, 25, 15:18; Nam 19:11-13\x*Hɨm mɨrak im hɨram naanmɨprai me menmen haiu mamɨm o tɨpar haiu mamɨm o mamɨrkeik haiu mamkɨr te God katɨp haiu mɨt yaain. Menmen im hɨram hɨm me naanmɨprai ere wɨ God pɨke kaknip menmen yapɨrwe hɨram yaaim.   
\s1 Jisas Krais kewepwar hemkre mɨrak kewet God em  
\p
\v 11 \x * \xo 9:11 \xt Hi 3:1, 10:1\x*Te Krais epei kan kɨre Hetpris kaiu kewetai menmen mɨrak yaaim epei man. Hɨrak kɨrɨak menmen mar ke pris hɨrak ken kekre wɨnak ke God keit wit kɨrak, hɨrak yaaik kinɨn wɨnak ke God kau tɨ me nɨpaa ein. Hɨrak kinɨn wɨnak kau tɨ kentar ɨt ap nimaak, hɨrak ap menmen me tɨ au. Hɨrak kɨrɨak menmen me wit ke God.  
\v 12 Me wɨ nɨpaa kerek Krais kaa ken kekre haau kerek God hɨrekes kewi, hɨrak ap keit hemkre me samiyak kewepwarem kewet God em kɨre pris nɨrɨakem au. Hɨrak keit hemkre mɨrak epei mewen keiyɨm ken haau kerek God kewi kewepwarem kewet God em. Hɨrak ken kekrerek kewen hemkre miutɨpen mekrerek, hɨram yaaim te hɨrak ap pɨke kaknipem au. Hɨram yaaim te hɨrak kekepai kaktaihis haiu mamtikerek mamu tipmain tipmain enum eik.  
\v 13 \x * \xo 9:13 \xt Lev 16:3, 14-16; Nam 19:9, 17-19; Hi 10:4\x*Markeik te hemkre me meme o bulmakau mamkaap haiu mɨt? Hɨram mamkepai mamɨr im. Mɨt han hɨr netenen menmen God katɨp: “Yi mɨt ap yetenen menmen im,” te maain God kaktɨp hɨr yɨnk kɨr enuk kakɨnterim. Yɨnk kɨr enuk ere mɨt pris hɨr eninɨn enɨt hemkre me meme metike hemkre me bulmakau, im metike si waniu (o win) me yɨnk me bulmakau nɨkik hɨr neiyɨm nen newɨrem mentar yɨnk ke mɨt in. Epei au, hɨm me God matɨp hɨr pɨke yaain nentar menmen im mesak menmen enum mau yɨnk kɨr.  
\v 14 \x * \xo 9:14 \xt 1Pi 1:18-19; 1Jo 1:7; Hi 6:1\x*Hemkre me meme metike bulmakau mesak menmen mau yɨnk kaiu keremem te Krais hɨrak iuwe kinɨn meme metike bulmakau, hemkre mɨrak yaaim minɨn hemkre mɨram, hɨram mesak menmen enum mekre han kaiu. God Hɨmɨn Yaaik kekepik hɨrak kerek yaaik kɨrɨak menmen enum au te hɨrak kewepwar hemkre mɨrak kewet God em. Te hemkre mɨrak yaaim mamkaap haiu mɨt hɨram mesak menmen enum mekre han kaiu, te haiu emises God werek werek kerek kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik.   
\s1 Hemkre me Jisas mɨkaap hɨm ham yaaim God kewetaiyem  
\p
\v 15 \x * \xo 9:15 \xt 1Ti 2:5; Hi 8:6\x*Jisas kɨkaap hɨm ham yaaim mɨt enisesim hɨram mɨkaru man mentar nɨpaa hɨrak kaa kesak menmen enum haiu mɨt kerek mises hɨm ham me nɨpaa enum haiu mɨrɨakem. Jisas kau nɨmɨn ke haiu mɨt metike God kɨkaap hɨm ham yaaim mɨt enisesim hɨram mɨkaru man te haiu mɨt kerek God kehimɨteni haiu mɨt nɨrak haiu mamtikerek mamu tipmain tipmain enum eik mamɨt menmen yaaim mɨrak mamɨr ke nɨpaa God ketpim hɨm iuwe. Jisas kaa te haiu mamɨt menmen yaaim im.   
\p
\v 16 Haiu mertei mɨtɨk hak kertei maain hɨrak kaki, hɨrak kewis menmen mau tɨwei matɨp markeik te hɨrak kakɨnke tɨ metike menmen yapɨrwe hɨrak naanmɨprewem kakwet nɨkerek nɨrak em. Menmen im hɨrak kewisɨm mau tɨwei hɨram niuk mɨrak “Tɨwei me han.” Maain kerekek wɨ haai kaki, nɨkerek nɨrak nanɨt menmen mamɨr ke nɨpaa hɨrak kewisɨm mau tɨwei.  
\v 17 Haai wen kepu, te tɨwei kerek hɨrak kewisɨm em hɨram wen mepu weinɨm. Te maain hɨrak kaki, tɨwei hɨram mehimɨtan menmen me nɨkerek hɨr nantɨwem.  
\v 18 Marim nɨpaa mɨt nenep samiyak hɨram maa hemkre mɨram mewen hɨram menip hɨm im mekrit mau meit. Haiu matɨp hɨm im hɨram ap mekepai werek au kerek God kinɨn katɨp Moses em hɨrak hanhan mɨt enisesim te mɨt wen nenep menmen maa te hɨm im mekrit mau meit.  
\v 19 \x * \xo 9:19 \xt Eks 24:3, 6-8; Lev 14:4, 6\x*Wɨ nɨpaa Moses kenip hɨm im mekrit mau meit hɨrak kinɨn katɨp mɨt ne Isrel hɨm yapɨrwe God ketpɨwekem hɨrak kewisɨm mau tɨwei te mɨt miyapɨr nanisesim. Hɨrak ketpor epei au, Moses keit hemkre me bulmakau nɨkim metike meme kerek hɨr epei namɨp hemkre mɨram mewen, hɨrak keit tɨpar metikerem, hɨrak kesi tepnek me sipsip mɨre yɨwir metike timen niuk mɨram Hisop, keiyɨm ken kemtɨt mau hemkre hɨrak kewisɨm mentar tɨwei hɨm me God kewet Moses em mau mekrerem, kewisɨm mentar im metike yɨnk ke mɨt miyapɨr yapɨrwe.  
\v 20 \x * \xo 9:20 \xt Eks 24:8\x*Hɨrak wen kewisɨm mentar tɨwei metike mɨt miyapɨr, hɨrak ketpor kar ik: “Samiyak menmen nepei maa hemkre mɨram mewen hɨram meteikni yi epei yewenhi yatɨp yi eiyises hɨm me God nɨpaa hɨrak katɨp yi eiyisesim.”  
\v 21 \x * \xo 9:21 \xt Lev 8:15, 19\x*Marim hɨrak keit hemkre im metike tɨpar kewisɨm mentar wɨnak ke God ketike menmen yapɨrwe mekrerek kerek mɨt nererik newenepi God neriuwerem.  
\v 22 \x * \xo 9:22 \xt Lev 17:11; Ef 1:7\x*Tɨs, hɨm Moses kewisɨm mekre tɨwei hɨram matɨp menep menmen yapɨrwe nɨpaa hɨram ap yaaim mɨt newenɨpi God neriuwerem hemkre hɨram mɨrɨakem hɨram mɨre yaaim. Haiu mertei mɨt newen hemkre me menmen keremem te God kakɨsak menmen enum maiu mekre han kaiu, o au en, taau.   
\s1 Krais kewepwar hemkre mɨrak kakɨsak menmen enum me haiu mɨt  
\p
\v 23 \x * \xo 9:23 \xt Hi 8:5, 10:1\x*Menmen weinɨm im mau tɨ hɨram mar ke hɨmɨn me menmen iuwe meit wit ke God, Moses kewen hemkre menterim te hɨram mɨre yaaim. Te menmen mau wit ke God hɨram iuwe te hemkre im menipem yaaim au. Hemkre ham maminɨnem mamnip menmen iuwe mau wit ke God hɨram yaaim te haiu mɨt mamtike God mamkiyan mamu mamɨt.  
\v 24 \x * \xo 9:24 \xt 1Jo 2:1\x*Krais nepei kenipem hɨram yaaim kentar hɨrak ap ken kekre wɨnak kerek mɨt nimaak kau tɨ nehimɨtanek me God au. Hɨrak ken wit ke God kerek in ek hɨrak kau keit menep ninaan me God kitɨwekhi me haiu mɨt miyapɨr.  
\v 25 Krais ken kekre haau me God kewi kewepwar hemkre mɨrak miutɨpen keremem. Hɨrak ap kewepwarem yapɨrwe kar ke nɨpaa mɨtɨk pris kɨrɨakem au. Me wɨ miutɨp miutɨp me tito yapɨrwe hɨrak pris ken haau kerek mɨt nehimɨtanek me God kau kekererem hɨrak kewepwar hemkre me samiyak mei kewet God em. Te Krais au, miutɨpen keremem.  
\v 26 Hɨrak ap ken haau me God kewi yapɨrwe kar ke mɨtɨk iuwe pris kɨrɨakem au. Hɨrak ken kewepwar hɨrekes yapɨrwe te hɨrak kaki kakɨntar nu tentarakɨt yapɨrwe me wɨ nɨpaa God kɨrɨak tɨ ketike nepni ere in. Au, in ek hɨrak kan kau tɨ kaa miutɨpen kerekek hɨram werek. Me wɨ menep menmen me nɨpaa hɨram epei au mamɨsi, hɨrak kan kakɨsak menmen enum mau mekre han kaiu keriuwe hemkre mɨrak mewen hɨrak kewepwarem kewet God em miutɨpen keremem.  
\v 27 \x * \xo 9:27 \xt Jen 3:19\x*Mɨt miyapɨr yapɨrwe nani te maain hɨr nanɨr God, hɨrak skelim menmen mɨt miyapɨr in nɨrɨakem.  
\v 28 \x * \xo 9:28 \xt Hi 10:10; Ais 53:12; 1Pi 2:24; Fl 3:20; 2Ti 4:8\x*Marim Krais kaa miutɨp kewepwar hɨrekes kewet God hemkre mɨrak te kakɨsak menmen enum me maiu au. Hɨrak pɨke kaknen kakɨthis haiu mɨt miyapɨr kerek misesik memeriyɨwek kaknen.   
\c 10  
\s1 Menmen mɨt nɨpaa newepwarem hɨram ap te mamɨsak menmen enum maiu  
\p
\v 1 \x * \xo 10:1 \xt Hi 8:5\x*Hɨm nɨpaa God kewet Moses em hɨram mɨre hɨmɨn weinɨm me menmen yaaim maain mamnen, te hɨram ap menmen im yaaim hɨremes au. Me tito tito mɨt iuwe hetpris newepwar hemkre me bulmakau o meme newet God em. Hɨr nɨrɨakem mar kerememk keremem. Markeik te hɨm me Moses mamrɨak mɨt kerek nises God hɨr yaain neriuwe menmen im mɨtɨk pris kewepwarem kewet God em? Taau! Hɨram hɨmɨn weinɨm me menmen yaaim keremem.  
\v 2 Menmen mɨt newepwarem newet God em hɨram yaaim te mamɨsak menmen enum mɨt kerek nises hɨm me God hɨr nɨrɨakem te hɨr ap pɨke nanɨnen nanrɨakem meiyam taau nentar hɨr ap menmen enum mau mekre han kɨr au.  
\v 3 Au, mɨt nɨrɨakem nar keremem me tito tito yapɨrwe hɨram menip mɨt han tewenɨn menmen enum hɨr nɨrɨakem.  
\v 4 \x * \xo 10:4 \xt Hi 9:13\x*Hɨr nɨrɨakem nentar God kertei hemkre me bulmakau o meme hɨram ap te mamsɨsak menmen enum maiu mekre han ke haiu mɨt au.  
\v 5 \x * \xo 10:5 \xt Sam 40:6-8\x*God kertei menmen im, te wɨ nɨpaa kerek Krais epei kaknen tɨ kaku kaktikewai, hɨrak katɨp God kar ik:  
\q1 “Ti hɨnapen mɨt newepwar bulmakau o meme sipsip hɨr nanwetutem au. Ti epei eraumani yɨnk kai hi ahu ekrerem awepwar hɨrekes ewetutem.  
\v 6 Ti ap han yaaik heriuwe samiyak mɨt nɨmansiyem mau nan mɨre kɨnaan menmen mɨt newepwarem newetitem te hɨram mamɨsak menmen enum mɨr au.  
\v 7 Te hi Krais hetput har ik: ‘Ti God ti hɨra hi hepu, hi arɨak menmen ti hanhan hi arɨakem, mar ke nɨpaa mɨt newisɨm me hi mau tɨwei ke Moses ketpim.’”   
\p
\v 8 Hɨrak Krais kinɨn katɨp kar ik: “Ti hɨnapen mɨt newepwar menmen nanwetitem au. Ti ap hanhanem te hɨr nɨmansi samiyak mau nan mɨre kɨnaan o menmen hɨr newetitem te mamɨsak menmen enum mau han kɨr au.” Krais katɨp menmen im te hɨm me Moses kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp mɨt enisesim.  
\v 9 Hɨrak katɨp menmen eim epei au, maain hɨrak katɨp hɨm kar ik: “God ti hɨra hi hepu. Hi arɨak menmen ti hanhanem.” Hɨm im metpai Krais kenip menmen tokim me nɨpaa ein me mɨt hɨr newepwar menmen newet God em, hɨram nepei au mesi, hɨrak kekrehɨr mɨram kewepwar hɨrekes kewet God yɨnk kɨrak.  
\v 10 \x * \xo 10:10 \xt Hi 9:12, 28\x*Jisas Krais kises menmen God hanhan hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak kaa miutɨp kerekek kewepwar yɨnk kɨrak kewet God ek te hɨrak kesak menmen mekre han kaiu te haiu mɨt kerek misesik haiu yaain. Haiu mewenɨpi niuk me God werek werek.   
\s1 Menmen Krais kɨrɨakem mesak menmen enum mekre han kaiu  
\p
\v 11 \x * \xo 10:11 \xt Eks 29:38\x*Hekrit hekrit mɨt yapɨrwe nɨre pris hɨr nerp nɨrɨak menmen newepwarem newet God em. Hɨr nɨrɨakem marem marem te menmen im ap te mamɨsak menmen enum haiu mɨt haiu mɨrɨakem taau.  
\v 12 \x * \xo 10:12 \xt Hi 1:3\x*Te Krais hɨrak kɨrɨakem miutɨp kesak menmen enum maiu. Epei au, hɨrak ken kau menep his yaaim me God kentar hɨrak Mɨtɨk Iuwe kɨre God hɨrak naanmɨpre menmen. Menmen miutɨp Krais kɨrɨakem hɨram mamu mamɨt mamkepai haiu mɨt mamɨsak menmen enum mekre han kaiu tipmain tipmain enum eik.  
\v 13 \x * \xo 10:13 \xt Sam 110:1\x*Hɨrak wen kau ketikerek kemeriyɨwek ere wɨ God kaknep mɨt enun nepan kaknɨp kaknepi.  
\v 14 Haiu mertei Krais keriuwe menmen miutɨp hɨrak kɨrɨakem wɨ kerek hɨrak kaa kewepwar yɨnk kɨrak kewet God ek, hɨrak kɨrɨak mɨt miyapɨr kerek God kesak menmen enum mɨr, hɨr nɨre yaain nanu tipmain tipmain enum eik.   
\p
\v 15-16 \x * \xo 10:15-16 \xt Jer 31:33-34; Hi 8:10, 12\x*God Hɨmɨn Yaaik hɨrak kewetai hɨm mɨrak metike hɨm Krais epei ketpim God Hɨmɨn Yaaik hɨrak kinɨn katɨp kar ik:  
\q1 “Me wɨ maain mamnen hi awet mɨt hɨm mai im hɨr nanwenhi nanisesim. Hi ewisɨm mekre han kɨr te hɨr han ekitetim.”   
\p
\v 17 Nepei au, hɨrak katɨp hɨm ham mar im:  
\q1 “Hi ap pɨke han ekitet menmen enum mau mekre han ke mɨt o menmen hɨr nɨrɨakem te hi han enuk heriuweri au.”  
\v 18 God epei kesak menmen enum mai te mɨt ap te nanwepwar menmen nanwet God em nanteipim au. Hɨram epei au mesi meit.   
\s1 Haiu emises hɨm me God te haiu emu emtikerek han kiutɨp  
\p
\v 19 \x * \xo 10:19 \xt Hi 4:16\x*Te nai yinan, haiu yaain te mamno mamɨkre haau me God hɨrekes kewi mentar Jisas kaa kentar nu tentarakɨt hemkre mɨrak mewen mesak menmen enum maiu.  
\v 20 \x * \xo 10:20 \xt Mt 27:51; Hi 9:8\x*Hɨrak kaa te menmen im hɨram mɨre hɨrak kinɨn ken kewep yayiwe keremir o kewep laplap me nɨmɨn hɨram meiyepetai haiu mɨt mamno nɨmɨn kerek God kewi. Hɨram mar ke hɨrak kewep yayiwe ik keriuwe yɨnk kɨrak te haiu emisesik mentar nɨpaa hɨrak kaa pɨke kekrit kau keit.  
\v 21 Haiu Mɨtɨk kaiu Iuwe Hetpris hɨrak kepu naanmɨpre menmen meit wit ke God metike haiu mɨt kerek mises hɨm me God haiu nɨkerek nɨrak.  
\v 22 \x * \xo 10:22 \xt Lev 8:30; Esi 36:25; Ef 5:26\x*Krais kɨrɨak menmen im te haiu emnaiwɨr menmen enum me memitaipɨn mekre han kaiu emɨt, haiu emises God haiu mamtikerek emu han kiutɨp.  
\v 23 \x * \xo 10:23 \xt Hi 4:14\x*Haiu emises menmen werek werek kerek haiu matɨp haiu han kitetim. Haiu ap emweikɨn sip emwet hɨm im emɨntar haiu mertei hɨm nɨpaa God ketpim maain hɨrak kakisesim kakrɨakem.  
\v 24 Haiu han ekitet markeik te haiu emri han ke naiu yinan te haiu yapɨrwe han etwenɨnan haiu mamrɨakan menmen yaaim.  
\v 25 \x * \xo 10:25 \xt Hi 3:13\x*Yi ap einapen yaino eitike ni yinan yererik yewenɨpi niuk me God yar ke mɨt han nɨnapen nɨrɨakem au emɨt! Yi eiri han ki eikiyan wɨsenum te yi eirerik eiwenɨpi niuk me God eiyɨntar wɨ menep te mamnen Krais pɨke kaknen kakteipim.   
\s1 Haiu ap emweikɨn sip emwet God Nɨkan kɨrak Jisas  
\p
\v 26 \x * \xo 10:26 \xt Hi 6:4-8\x*Haiu mɨt epei mertei hɨm me Jisas kaa te kakɨsak menmen enum mekre han kaiu haiu misesim werek werek te maain haiu emweikɨn sip emwet hɨm im au emɨt! Haiu mamrɨak enum, menmen ham ap mepu te mɨt pɨke nanwepwarem hɨram mamɨsak menmen enum maiu te haiu mamre yaain taau.  
\v 27 \x * \xo 10:27 \xt Ais 26:11\x*Haiu emweikɨn sip emwet hɨm mɨrak au emɨt! Maain haiu mamnaain God skelim haiu mɨt, kakwɨrai mamno si kerek God kɨman me kakwɨr mɨt nɨrak enun nepan nanɨno nanɨkrerem si tatɨn.  
\v 28 \x * \xo 10:28 \xt Diu 17:6, 19:15\x*Haiu mertei mɨtɨkɨt wik o wikak tewepyapɨr mɨtɨk kiutɨp keweikɨn sip kewet hɨm me Moses, te mɨt iuwe ne Isrel nantɨwekhis hɨr ap han tewenɨnek au, hɨr nankɨp kaki.  
\v 29 \x * \xo 10:29 \xt Eks 24:8; Hi 13:20\x*Te yi han ekitet God kakɨwaank mɨtɨk kerek keweikɨn sip kewet menmen Jisas kɨrɨakem kakɨwaankek kike keremem a? Auye! Hɨrak kakɨwaankek wɨsenum kentar hɨrak kɨnaain Nɨkan ke God hɨrak katɨp menmen hɨrak kɨrɨakem me wɨ kerek hɨrak kaa hemkre mɨrak mewen hɨram menmen weinɨm. Menmen im God kewetaiyem hɨram hɨm haiu mamwenhi mamisesim te hɨrak kakrekyei haiu mamre yaain. Te God kakɨwaank mɨtɨk ik enuk kentar hɨrak keweikɨn sip kewet Nɨkan ke God. Menmen im hɨram mar ke hɨrak kɨnan yipɨr kewɨrek hɨrak keweikɨn sip kewet God Hɨmɨn Yaaik kerek hanhan keriuwai haiu mɨt kerekyei menmen yaaim.  
\v 30 \x * \xo 10:30 \xt Ro 12:19; Diu 32:36; Sam 135:14\x*Hi hatɨp menmen im hentar haiu mertei God ap kemipɨn me wɨ hɨrak katɨp kar ik: “Menmen enum mɨt nɨrɨakem, maain hi ewaniupaan mɨr eriuwerem.” Hɨrak wen katɨp hɨm ham kar ik: “Hi Mɨtɨk Iuwe God hi skelim mɨt nai me menmen hɨr nɨrɨakem.”  
\v 31 God kerek kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik skelim mɨt me menmen enum hɨr nɨrɨakem. Menmen im hɨrak menmen menipi han yaaik au. Hɨram menmen enum menipi hɨr han enuk nɨnaain wɨsenum.   
\s1 Yi han tokik eiyises hɨm me God werek werek  
\p
\v 32 Yi pɨke han ekitet menmen nepei man me wɨ nɨpaa yi yinɨn yemtau hɨm me Krais yi yisesim. Yi yisesim epei au, menmen enum man mamriwaank te menmen enum im ap te maminɨn han ki au. Yi han tokik eiyu eiyɨt.  
\v 33 \x * \xo 10:33 \xt 1Ko 4:9\x*Wɨ ham mɨt netpi enum hɨr nerekyi enum nerp ninaan me mɨt miyapɨr yapɨrwe te hɨr nanɨnwesɨsi. Wɨ ham yi yɨr mɨt enun nɨrɨak mɨt han yaain menmen enum yi eiyɨrp eitikeri eikepi hɨr han tokik nanu.  
\v 34 \x * \xo 10:34 \xt Mt 6:20, 19:21, 29\x*Yi hanhan eiriuwe mɨt yaain mɨt enun newisi nekre wɨnak enuk. Yi ap han enuk eiriuwe mɨt kerek nen nari menmen mi neiyɨm nen au. Yi han yaaik yewisi nari menmen mi yapɨrwe yentar yi epei yertei God nepei kewisi menmen ham yaaim minɨn menmen mɨt neriyaam, hɨram mamu mamɨt tipmain tipmain enum eik.  
\v 35 Nɨpaa ere in yi han tokik yepu te in ek yi ap einapen menmen enum mamnen mamriwaank au emɨt eiyɨntar yi yertei maain God kakweti mɨt miyapɨr kerek yisesik werek werek kakweti menmen mɨrak yaaim.  
\v 36 \x * \xo 10:36 \xt Lu 21:19; Hi 6:12\x*Yi wen han tokik eiyu eiyises hɨm me God te maain yi eirɨak menmen God hanhan yi yɨrɨakem, yi eiyɨt menmen yaaim nɨpaa hɨrak katɨp kakwet mɨt miyapɨr kerek hɨr nisesik kakwetɨrem.  
\v 37 \x * \xo 10:37 \xt Hab 2:3-4\x*Yi han tokik eiyu eiyɨntar hɨm me God mau tɨwei matɨp me Krais mar im:  
\q1 “Maain kike hɨrak kerekek kaknen. Hɨrak ap kakmerɨr wɨ yapɨrwe au.   
\q1
\v 38 \x * \xo 10:38 \xt Ro 1:17; Ga 3:11\x*Te nai yinan hɨr han ekiteta nanises hɨm mai hɨr nantikewa nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik, te mɨt kerek nanweikɨn sip nanweto, hi han enuk ariuweri.”  
\v 39 Haiu mɨt au, haiu ap ne mɨt kerek neweikɨn sip enwet God te hɨrak kakraiwaank au. Yi yetikewa haiu ne mɨt kerek nises hɨm me God te hɨrak kakɨkepai kaktaihis.   
\c 11  
\s1 Markeik te haiu han ekitet menmen werek werek  
\p
\v 1 \x * \xo 11:1 \xt Ro 4:18; 2Ko 5:7\x*Haiu han ekitet menmen God katɨp hɨram mamnen haiu mertei maain hɨram mamnen te haiu mameriyɨwem mamnen. Menmen im haiu ap mɨrem wen au te haiu mertei hɨram mepu mentar God katɨp hɨram mepu.  
\v 2 Nɨpaa mɨt maamrer han hɨr han kitet God werek te hɨrak han yaaik keriuweri.  
\v 3 \x * \xo 11:3 \xt Jen 1:1; Sam 33:6; 2Pi 3:5\x*Haiu mɨt i han ekitet hɨm me God hɨram yaaim te haiu mertei God kɨrɨak tɨ metike nepni keriuwe hɨm mɨrak weinɨm. Te menmen haiu mɨrem God kɨrɨakem keriuwe menmen haiu ap te mamɨrem taau.   
\s1 Hɨm me mɨtɨkɨt Ebel, Inok tetike Noa  
\p
\v 4 \x * \xo 11:4 \xt Jen 4:3-10\x*Mɨtɨk niuk mɨrak Ebel hɨrak kises hɨm me God te menmen hɨrak kewepwarem kewet God em. God katɨp menmen mɨrak kerek kewetɨwekem hɨram yaaim te God ketpɨwek hɨrak mɨtɨk yaaik kentar hɨrak kisesik werek werek. Nɨpaa Ebel hɨrak kaa hɨrak wen han kitet God werek werek te hɨm mɨrak mau tɨwei me menmen nɨpaa hɨrak kɨrɨakem hɨram meteiknai menmen menip God han yaaik keriuwai.   
\p
\v 5 \x * \xo 11:5 \xt Jen 5:24\x*Inok ap kaa kentar hɨrak han kitet God werek werek te God ketɨwekhis kau ketikerek. Mɨt han nɨnetnɨwek nɨnetnɨwek ap nɨnapɨnek au nentar God epei ketɨwekhis keiyɨk ken wit kɨrak. Hɨm me God mau tɨwei matɨp God ketɨwekhis wen au, menmen Inok kɨrɨakem hɨram menip God han yaaik keriuwerek.  
\v 6 Mɨt miyapɨr kerek ap han kitet God, menmen yapɨrwe hɨr nanrɨakem ap te nanɨnip God han yaaik kakriuweri taau. Hɨr ap te nanɨnip God han yaaik kakriuweri nanɨntar mɨt miyapɨr kerek hɨr hanhan nises God hɨr naninɨn han ekises God hɨrak kepu, maain hɨrak kakwet mɨt miyapɨr kerek hɨr hanhan nisesik kakwetɨr menmen yaaim.   
\p
\v 7 \x * \xo 11:7 \xt Jen 6:13-22, 7:1; 1Pi 3:20; Ro 3:22, 4:13\x*Wɨ nɨpaa God katɨp Noa me menmen enum hawɨ yuwerep hɨram mamnen, te Noa kɨr menmen im wen au. Hɨrak han kitet menmen God ketpim hɨram mamnen te hɨrak kime sip. Maain hɨrak kimaam werek hawɨ yuwerep epei man, hɨrak ketike mɨte pɨrak nɨkerek nɨrak nen nau nekrerem, te hɨr ap naa au. Hɨrak keteikɨn mɨt yapɨrwe hɨr enun kentar hɨrak kises hɨm God nɨpaa ketpɨwekem te hɨr au. Te hɨrak God katɨp Noa hɨrak mɨtɨk yaaik kentar hɨrak kises hɨm mɨrak.   
\s1 Ebraham kises hɨm me God  
\p
\v 8 \x * \xo 11:8 \xt Jen 12:1-5; Ap 7:2-4\x*Ebraham kemtau hɨm kerek God ketpɨwekem te hɨrak han kitet hɨm mɨrak hɨram yaaim. Te hɨrak kɨnaaiwɨr wit kɨrak ken wit hak kerek God ketpɨwek hɨrak kakwetɨwekek. God ap keteiknɨwek tɨ ik te hɨrak kepɨtari hɨrak kakno neiyɨn kakɨt mekam au.  
\v 9 \x * \xo 11:9 \xt Jen 26:3, 35:12, 17\x*Ebraham kises hɨm me God te hɨrak ken kau wit kerek God katɨp hɨrak kakwetɨwekek. Hɨrak kau kekre wɨnak sel kɨre weisaak kar ke mɨtɨk hɨrak ap tɨ kɨrak au. Aisak ketike nɨkan kɨrak Jekop hɨrakɨt tetike Ebraham tatɨt menmen God epei ketpɨwekɨt kakwetɨwekɨtem te hɨrakɨt tau wɨnak sel tar ke Ebraham kewik.  
\v 10 Ebraham kau wɨnak sel keremem kentar hɨrak kemerɨr God kakriyaak kaktɨwekhis keiyɨk kakno wit kerek God hɨrekes kimaak hɨrak kaku kakɨt kakwetɨwek wɨnak yaaik.   
\p
\v 11 \x * \xo 11:11 \xt Jen 18:11-14, 21:2\x*Sera hɨre han kitet hɨm me God te hɨrak kenipep hɨre werek te wepɨtu. Hɨre epei enu we mɨte. Hɨrak kɨrɨakem kentar hɨre han kitet hɨrak kakises hɨm nɨpaa hɨrak ketpim me hɨrak kakwetɨr nepenyerer nei yapɨrwe.  
\v 12 \x * \xo 11:12 \xt Ro 4:19; Jen 15:5, 22:17; Diu 10:22\x*Mɨtɨk ik hɨrak epei ke mɨtɨk ap te kakine nɨkerek au, te God kenipek hɨrak kine nɨkan. Maain nepenyerer nɨrak hɨr yapɨrwe nar ke tenhaan kau wan eik, o hɨr mau nepni. Mɨt ap te nanwenhisi au.   
\p
\v 13 \x * \xo 11:13 \xt Jen 23:4; 1Kro 29:15; Sam 39:12; 1Pi 2:11\x*Mɨt in hɨr yapɨrwe hɨr naa te hɨr han kitet God kakises menmen nɨpaa hɨrak ketpim. Hɨr neit menmen God ketporem au, te hɨrak keteiknor menmen hɨrak kakrɨakem mamnen hɨr han yaaik neriuwerem nertei hɨrak kakisesim. Hɨr natɨp nar ik: “Tɨ mɨt newi hɨram tɨ im ap maiu au. Haiu mau in mar ke mɨt nau tɨ ke mɨt han.”  
\v 14 Mɨt kerek natɨp nar ik hɨr neteiknai te hɨr nanɨr tɨ mɨr ham yaaim hɨr nanwim nanu nanɨt.  
\v 15 Hɨr ap pɨke hanhan nanu wit kerek nɨpaa hɨr nɨnaiwɨrek au nentar hɨr hanhanek te hɨr pɨke nen newi.  
\v 16 \x * \xo 11:16 \xt Eks 3:6, 15; Mk 12:26\x*Au, hɨr hanhan nanɨr wit hak yaaik hɨr nanɨno nanwi. Wit ik ek hɨrak wit ke God. God ap yɨnk enuk hɨr nenewek God kɨr kentar hɨr han kitetik werek werek. Hɨrak epei kerekyor wit hak yaaik te hɨr nanɨnen nanwi hɨrak keteiknai hɨrak ap yɨnk enuk ke mɨt nenewek hɨrak God kɨr.   
\p
\v 17 \x * \xo 11:17 \xt Jen 11:1-14; Je 2:21-22; Ro 9:7\x*Wɨ nɨpaa God katɨp Ebraham kɨnɨnek, Ebraham kemtau hɨm mɨrak hɨrak keit nɨkan kɨrak Aisak kewisɨk kentar nan mɨre kɨnaan hɨrak kakɨkɨp kakwepwarek kakwet God ek. Hɨrak kare kaknep nɨkan kɨrak kiutɨp kerek God nɨpaa ketpɨwek kakwetɨwekek.  
\v 18 Nɨpaa God ketpɨwek kar ik: “Aisak kerek kakine nɨkerek te hɨr keriyen nanre nepenyerer ne weiwɨk miutɨp mit, te nepenyerer han ne nɨkerek nit han au. Aisak kerekek.”  
\v 19 \x * \xo 11:19 \xt Ro 4:17\x*Te Ebraham han kitet kaknep nɨkan kɨrak kaki te God tewen kakɨkɨak kerek kaki. Hɨrak kar ke hɨrak pɨke ketɨwekhis kentar God keit sipsip neniuk hɨrak kewisɨk kekrehɨr ke Aisak. Te Aisak ap kaa au. Sipsip kerekek hɨrak kaa.   
\s1 Hɨm me Aisak, Jekop tetike Josep  
\p
\v 20 \x * \xo 11:20 \xt Jen 27:27-29, 39-40\x*Aisak han kitet God kakises hɨm nɨpaa hɨrak ketpim te hɨrak katɨp hɨm yaaim men Jekop ketike Iso me menmen yaaim mamnen.  
\v 21 \x * \xo 11:21 \xt Jen 48:15-16\x*Karik Jekop menep hɨrak kaki hɨrak katɨp hɨm yaaim men nɨkerek hɨrakɨt wik te Josep me menmen yaaim mamnen kentar hɨrak kises hɨm me God hɨrak han kitet God kakrɨak menmen nɨpaa hɨrak ketpim. Jekop ketpor hɨm yaaim epei au, hɨrak kises paap kɨrak keiyɨk kɨre hɨrekes kerp hɨrak kewenɨpi niuk me God.  
\v 22 \x * \xo 11:22 \xt Jen 50:24-25; Eks 13:19\x*Josep kises hɨm me God han kitet God kakrɨak menmen nɨpaa hɨrak ketpim, te wɨ menep hɨrak kaki, hɨrak katɨp heiyiuwerer nɨrak kar ik: “Maain God kakɨthis nepenyer naiu nanɨnaaiwɨr wit ik Isip, hɨr enɨt herwe yɨnk kai enwisɨk ekɨkre hei me wit kerek hɨr nanwiyen.”   
\s1 Hɨm me menmen Moses kɨrɨakem  
\p
\v 23 \x * \xo 11:23 \xt Eks 1:22, 2:2\x*Moses miye haai nɨrak hɨr han kitet God kakɨkepi te miye winaak epei au, hɨr nɨrek hɨrak nɨkan kɨr yaaik au wetpen enuk keit. Hɨr hɨras ap nakɨp nar ke nɨpaa mɨtɨk iuwe Fero katɨp hɨr enɨnep nɨkerek hɨrakɨt tɨrek au. Hɨr nɨsawɨnek ere wenke wikak.   
\p
\v 24 \x * \xo 11:24 \xt Eks 2:10-12\x*Moses han kitet God kakɨkepik kakri mɨt miyapɨr nɨrak ne Isrel nanɨnaaiwɨr Isip te maain hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe hɨrak kɨnapen mɨt hɨr ap enɨnewek hɨrak mɨtɨk iuwe ke Isip hɨrak nɨkan ke Fero nɨki pɨrak kerek nɨpaa ere in naanmɨprewek au.  
\v 25 Hɨrak hanhan kaku kaktike mɨt ne Isrel God nɨpaa kehimɨteni hɨr mɨt nɨrak, me wɨ mɨt ne Isip newaanki nerekyor enum. Hɨrak kɨnapen keweikɨn sip kewet God te hɨrak han yaaik kaku kakre mɨtɨk iuwe ke Isip. Menmen im enum mɨt miyapɨr nisesim hɨram ap te mamrekyor hɨr han yaaik nanu me wɨ yapɨrwe taau. Me wɨ mei kike keremem.  
\v 26 \x * \xo 11:26 \xt Hi 10:34-35\x*Hɨrak han kitet maain Krais kaknen kakwet mɨt nɨrak menmen, te hɨrak kertei hɨrak kaku kaktike mɨt ne Isrel, mɨt ne Isip netpɨwek enum. Hɨrak han kitet menmen im hɨram minɨn menmen iuwe hɨrak ketɨwem kentar hɨrak iuwe nɨkan hak ke Fero. Hɨrak han kitet maain Krais kaknen kakwetɨwek menmen yaaim minɨn menmen meit Isip.   
\p
\v 27 \x * \xo 11:27 \xt Eks 12:51, 14:13-14; Ro 1:20; 1Ti 1:17; Hi 11:1\x*Moses han kitet God kakinɨn Fero te hɨrak kɨnaaiwɨr Isip, hɨrak ap kɨnaain mɨtɨk iuwe Fero kerek hɨrak han enuk keriuwerek au. Hɨrak ap pɨke keweikɨn ken kau Isip au kentar hɨrak kertei God, kerek haiu mɨt ap mɨrek au, hɨrak kau ketikerek kekepik.  
\v 28 \x * \xo 11:28 \xt Eks 12:21-30\x*Moses han kitet God ap kaknep nɨkerek hɨrakɨt te mɨt kerek newis hemkre mau weipɨr ke wɨnak te hɨrak kɨrɨak menmen me pasova kinɨn. Hɨrak katɨp mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr enwis hemkre emu weipɨr te Ensel ke God kerek kaknep mɨt, hɨrak kaknep nɨkerek hɨrakɨt tɨr iuwe et.   
\s1 Mɨt miyapɨr yapɨrwe ne Isrel nises God werek werek  
\p
\v 29 \x * \xo 11:29 \xt Eks 14:21-31\x*Mɨt yapɨrwe ne Isrel nises hɨm me God te hɨr nerekir wan niuk mɨrak Wan Ninɨk, hɨrak kewep pɨnak pɨnak te hɨr nitet ke nɨmɨn nen pɨnak ein nɨre mɨt nitet yayiwe tɨpar ap mei mɨwaairi au. Maain mɨt ne Isip hɨr nare nanises mɨt miyapɨr ne Isrel nanɨnɨp te tɨpar pɨke kewen kan kanɨp kenepi.   
\p
\v 30 \x * \xo 11:30 \xt Jos 6:12-21\x*Mɨt miyapɨr ne Isrel han kitet God kakɨkepi hɨr nanɨnep mɨt miyapɨr ne wit Jeriko te hɨr nen neweikɨn wit kɨr me wɨ hispɨnak wik. Epei au, God kekepi te nɨwa kerek kɨsawɨn wit Jeriko keweiknɨwek kewen te hɨr nen nɨmɨn ein nenep mɨt nanɨp nenepi.  
\v 31 \x * \xo 11:31 \xt Jos 2:1-21, 6:21-25; Je 2:25\x*Mɨte Rehap nɨpaa hɨre mɨte enu wari mɨt his wenenɨnem, hɨre han kitet God kakɨkaap mɨt ne Isrel kakinɨn mɨt kerek ap nises God nau wit Jeriko wit kɨre, te hɨre wɨkaap mɨtɨkɨt te Isrel kerek hɨrakɨt tan tɨsawɨn temiyenwonaan tɨr wit. Te maain mɨt ne Isrel nen nenep mɨt ein kerek ap nises God, hɨr ap naaup au. Hɨre wau weit.  
\v 32 Hi ap etpi hɨm ham au. Hi etpi hɨm me Gidion, Berek, Samson, Jepta, Devit, Samyuel hɨrakɨt tetike mɨt profet yapɨrwe te hɨm mai mamnen nokim enum nokim.  
\v 33 \x * \xo 11:33 \xt Dan 6:22\x*Mɨt in nentar hɨr nises hɨm me God hɨr netike mɨt nerer wit wit nenepan te hɨr ninɨni nanɨp nenepi. Hɨr nɨrɨak menmen yaaim te hɨr neit menmen nɨpaa God ketpim. Hɨr nemesɨs hɨm me pusi ke yaank laion hɨrak iuwe kar ke sak te hɨram ap manɨp au.  
\v 34 \x * \xo 11:34 \xt Dan 3:23-27\x*Mɨt en hɨr ninɨn si iuwe me mɨt enun nanɨp neriuwerem te hɨram maa. Hɨr mɨt han nan menep nanɨnɨp te hɨr nɨrɨr te hɨr nanɨp taau. Hɨr mɨt iuwe au hɨr nɨre mɨt weinɨn te God kekepi hɨr nɨre mɨt iuwe manpenun. Mɨt nerer wit wit nan netikeri nenepan te hɨr nenep mɨt en hɨr pɨke nɨrɨr.  
\v 35 \x * \xo 11:35 \xt 1Kin 17:17-24; 2Kin 4:18-37\x*Miyapɨr han pɨke neithis mɨt nɨr netike nɨkerek nɨpaa naa hɨr pɨke nekrit nau. Mɨt han nekre wɨnak enuk nɨnapen neweikɨn sip newet God te mɨt hɨr nesiupani taau. Hɨr mɨt han nisesik te mɨt han nanɨp nerekyor enum enum hɨr naa, hɨr newis mɨt nanɨp te maain God kakɨkɨan hɨr nanɨkrit nantikerek nanu nanɨt.  
\v 36 \x * \xo 11:36 \xt 1Kin 22:24-27; Jer 20:2, 37:15, 38:6\x*Mɨt enun hɨr nitetnaan mɨt han yaain hɨr nɨwaai nɨpɨn nanɨp, mɨt han hɨr nesenkekhis hɨt mɨr newisi nekre wɨnak enuk.  
\v 37 \x * \xo 11:37 \xt 2Kro 24:21\x*Mɨt han enun hɨr newɨr nan nanɨp, hɨr neit so neiyɨm nerenirɨr yinan yinan, hɨr neit hɨne me his neiyɨm nenep mɨt han neriuwerem hɨr naa. Hɨr mɨt miyapɨr han yaain namɨr yɨnk me sipsip o meme neiyɨm nen in nen ein, hɨr ap netenen nan au, mɨt newaanki nerekyor enum hɨr nepu enum.  
\v 38 Hɨr mɨt miyapɨr nen ein nen ein nitet yaank weinɨk, mɨniu (o neiyɨp) weinɨm, hɨr nɨrɨr nen nau nɨnɨk mɨniu (o neiyɨp) nekre han o nekre hei iuwe me tɨ. Hɨr mɨt yaain te mɨt han nau tɨ hɨr ap yaain te hɨr nanu nanɨkreri nɨmɨn au.   
\p
\v 39 Mɨt miyapɨr in hɨr nises hɨm me God te God katɨp hɨr yaain niuk mɨr iuwe. Te mɨt in ap neit menmen God nɨpaa ketpim kakwetai haiu mɨt em wen au.  
\v 40 God kewetɨrem wen au kentar hɨrak keraimani menmen hak kinɨn menmen nɨpaa hɨr nisesim. Hɨrak han kitet kakrekyei mamtikeri haiu mɨt yaain mentar menmen Krais kɨrɨakem.   
\c 12  
\s1 Haiu emises hɨm me God emrɨak menmen nɨpaa Jisas kɨrɨakem  
\p
\v 1 \x * \xo 12:1 \xt Ro 7:21; 1Ko 9:24-25; Hi 10:36\x*Mɨt in kerek hi nepei hetpiyem hɨr nɨpaa nises hɨm me God werek werek hɨr yapɨrwe nerp wit ke God nɨrai nɨre mɨt nerp nɨr nɨkerek hɨr nesiuken neit skul. Te haiu mɨt emweikɨn sip emwet menmen yapɨrwe mamraiwaank o menmen enum kerek haiu hanhan emisesim emrɨakem te hɨram emɨt. Haiu emnaiwɨrem mar ke mɨtɨk kesiuknen kewenwo laplap hɨrak kenepim kewɨrem te hɨrak kesiuken waswas. Haiu emnaiwɨrem emɨt te haiu emises menmen werek werek God kehimɨtenai haiu emisesim.  
\v 2 \x * \xo 12:2 \xt Hi 1:3\x*Haiu han ekitet Jisas kerek hɨrak kinɨn mɨt han hɨrak kɨre Mɨtɨk Iuwe kises God werek werek te hɨrak kekepai haiu mamisesik werek werek. Hɨrak kerekek han kitet hɨrak yɨnk enuk kaa kentar nu tentarakɨt hɨram menmen weinɨm kentar hɨrak kertei maain hɨrak kakinɨn menmen enum kakɨkepai kakriuwe menmen hɨrak kɨrɨakem hɨrak yaaik kaku. Nepei au, hɨrak ken kau menep his yaaim me God kɨre Mɨtɨk Iuwe ketikerek naanmɨpre menmen yapɨrwe.   
\s1 God kewis menmen enum mamnen mamraiwaank te haiu mamisesik werek werek  
\p
\v 3 Yi han ekitet menmen enum mɨt enun nerekyɨwekem te hɨrak kau han tokik kises menmen God kehimɨtenɨwek kakisesim. Te yi ap han enuk waswas yeriuwe menmen enum miwep te yi yeweikɨn sip yewet menmen yaaim me God.  
\v 4 Wɨ Seten kakri han ki o mɨt nanrekyi enum te yi eiweikɨn sip eiwet Krais, yi ap eirɨak menmen iuwe wen au te yi yainɨn menmen enum ere hemkre mi mamwen te yi yayi yayɨr ke Krais kɨrɨakem.  
\v 5 \x * \xo 12:5 \xt Pro 3:11-12\x*Yi han kaa menmen God ketpiyem mamkepi yi eiyu han yaaik a? Nɨpaa hɨm me God mɨt newisɨm mau tɨwei matɨp yi yar ke nɨkerek nɨrak mar im:  
\q1 “Nɨkerek nai, wɨ kerek God kesiuwe menmen miwep kar ke haai kenep nɨkan kɨrak, yi ap han kitet menmen enum hɨremes man miwep au. Yi ap han enuk yeriuwerem han kitet God kɨneini au, wɨ kerek hɨrak kesiuwe menmen enum mamnen mamiwep.  
\v 6 \x * \xo 12:6 \xt Rev 3:19\x*Yi ap han ekitet eiyɨrik eiyɨntar mɨt miyapɨr kerek God hɨrak hanhan keriuweri hɨrak kewis menmen manɨp kakɨkepi hɨr enises menmen yaaim. Mɨt miyapɨr kerek hɨrak katɨp kar ik: ‘Yi nɨkerek nai,’ hɨrak kewis menmen mamnɨp mamkepi hɨr nanises menmen yaaim.”  
\v 7 \x * \xo 12:7 \xt Diu 8:5; 2Sml 7:14\x*Te yi han tokik eiyu eiriuwe menmen enum mamnen mamiwep. Yi han ekitet menmen im hɨram mɨre menmen haai hɨrak kɨrɨak nɨkerek nɨrak em, te hɨr enises hɨm mɨrak werek werek. Menmen im enum mamiwep, hɨram meteikni God hɨrak han kitet yi nɨkerek nɨrak hɨrak kakɨkepi yi yaain. Nɨpaa yi yertei mɨtɨk hak ap kenep nɨkan kɨrak o au a? Taau. Mɨt yapɨrwe nenep nɨkerek nɨr.  
\v 8 Haai ki God hɨrak ap te kakrekyi menmen mi enum, menmen im hɨram meteikni yi ap nɨkerek yaain au. Yi yɨre nɨkerek ne weiwɨk ham.  
\v 9 Nɨpaa haiu yapɨrwe haairer naiu hɨr nerekyei menmen enum maiu te haiu mɨneini han kitet hɨr iuwe. Te God hɨrak kinɨn haairer naiu, hɨrak Haai ke hɨmɨn kaiu te haiu emisesik emwisɨk hɨrak kerekyei menmen enum maiu te haiu mamtikerek mamu mamɨt.  
\v 10 Haairer naiu hɨr nises han kɨr nerekyei menmen enum maiu me wɨ ham haiu wen kike. God hɨrak au. Hɨrak kerekyei menmen maiu enum kekepai te haiu yaain mamɨr ke hɨrak.  
\v 11 \x * \xo 12:11 \xt Je 3:17-18\x*Wɨ God o mɨt nerekyai menmen maiu enum, haiu han kitet hɨram menmen enum te hɨram ap menipai han yaaik meriuwerem au. Maain haiu mɨt kerek God kerekyei menmen mar im, hɨram menipai haiu mamre mɨt yaain mamrɨak menmen yaaim haiu mamu werek werek.   
\s1 Haiu naanempre hɨras te haiu ap emweikɨn sip emwet God  
\p
\v 12 \x * \xo 12:12 \xt Ais 35:3\x*Yi mɨt han yi yɨnapen yises hɨm me Jisas Krais yar ke mɨt kerek nen yanɨmɨn hɨr his hɨt maa. Yi ap eiyu han tewenɨn hɨras me menmen epei man miwep au emɨt! Yi pɨke hanhan eiyises hɨm me Jisas werek werek.  
\v 13 \x * \xo 12:13 \xt Pro 4:26\x*Yi eiyises God werek werek hɨram mamɨr ke mɨt nɨpaa hɨt par mewers, hɨr nitet yayiwe yaaik kɨpɨrak te hɨt mɨr mamre yaaim. Mɨt han narik kerek neweikɨn sip nanwet Krais hɨr nɨri yi pɨke yises God werek werek te hɨr pɨke hanhan nanisesik werek werek.   
\p
\v 14 \x * \xo 12:14 \xt Sam 34:14; Ro 12:18\x*Yi mɨt miyapɨr yetike mɨt miyapɨr han yapɨrwe yi eikiyan eiyu. Yi eiyises menmen yaaim God hanhan yi eiyisesim eiyɨntar yi ap eiyises menmen yaaim im te yi ap yayu yaitike Mɨtɨk Iuwe God au.  
\v 15 \x * \xo 12:15 \xt Ap 8:23\x*Yi naanmamre hɨras werek werek. Hɨram ap yaaim te yi ap yayɨt menmen yaaim yapɨrwe God kakrekyiyem kakwetiyem au. Mɨtɨk hak hɨrak kar ik hɨrak kɨre hepnek ke tɨ enum mewo mɨsawɨn mekre nɨmɨn ke yenkis te maain mɨt nerp nentɨram nɨk mɨram meketet mau hɨt mɨr. Mɨtɨk kar ik hɨrak kakrɨak menmen enum kakri han ke mɨt miyapɨr yapɨrwe kakriwaank kakriuwerem.  
\v 16 \x * \xo 12:16 \xt Jen 25:33-34\x*Yi naanmamre hɨras te yi mɨt o miyapɨr han ap te eiriyanhis eiwenɨnem, o han kitet menmen me God hɨram menmen weinɨm mar ke nɨpaa mɨtɨk Iso kɨrɨakem. Hɨrak han kitet hɨm God katɨp maam kɨrak Ebraham hɨram menmen weinɨm. Te hɨrak kewis nɨkik kɨrak kakɨt menmen mɨrak yaaim maain haai kakwetɨwekem metike hɨm yaaim God ketpim me menmen mamnen. Hɨrak kewisɨk kakɨt menmen im kentar hɨrak nɨnpɨmaak nɨkik kɨrak kewetɨwek menmen mei kike hɨrak kaam.  
\v 17 \x * \xo 12:17 \xt Jen 27:30-40\x*Yi yertei maain hɨrak hanhan pɨke kakɨt menmen mɨrak te God kenip Jekop kekrehɨr kɨrak hɨrak kepɨrek ketpɨwek kar ik: “Ti taau.” Iso kɨkɨt kitɨwekhi yapɨrwe te God kenipek ap te keweikɨn han mewek au.   
\s1 Haiu meit hɨm yaaim me God haiu mamno wit Saion  
\p
\v 18 \x * \xo 12:18 \xt Eks 19:16-20; Diu 4:11-12\x*Nɨpaa wɨ yi yinɨn yises hɨm me God yi ap yɨr menmen yemtewem yar ke mɨt nɨpaa ne Isrel nɨrem nemtewem. Hɨr nan mɨniu (o neiyɨp) niuk mɨrak Sainai, hɨram si iuwe merhɨhe mau paan mɨrak, hɨr nɨr napɨ toto enum mɨwapɨn wit mar ke wɨtaan toto, yuwerep man,  
\v 19 \x * \xo 12:19 \xt Eks 20:18-21; Diu 5:22-27\x*hɨr nemtau mɨtɨk hak keit mɨniu (o neiyɨp) ketenwo taur. Epei au, hɨr nemtau Mɨtɨk Iuwe keit ein katɨp hɨm iuwe enum. Mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr nemtau hɨm enum me Mɨtɨk Iuwe eik katɨp keit mɨniu (o neiyɨp), hɨr nepɨrpɨr nitehi Moses natɨp nar ik: “Haiu mɨnapen mamtau hɨm menmen meiyam im au emɨt!”  
\v 20 \x * \xo 12:20 \xt Eks 19:12-13\x*Hɨr nɨnapen nemtau hɨm meiyam God ketporem nentar hɨrak katɨp kar ik: “Keimɨn mɨtɨk o mɨte, nɨkerek o samiyak hɨr nanɨnen nanɨrp nanitet mɨniu (o neiyɨp), mɨt han nanɨt nan nanwɨrem neiyɨm nanɨnep mɨtɨk kaki o samiyak mami.”  
\v 21 \x * \xo 12:21 \xt Diu 9:19\x*Mɨt en nɨr menmen im te hɨr nɨnaain nepɨrpɨr. Moses hɨrekes katɨp kar ik: “Hi hepɨrpɨr wɨsenum hentar hi hɨnaain.”   
\p
\v 22 \x * \xo 12:22 \xt Ga 4:26; Rev 5:11\x*Te yi mɨt kerek yi yises hɨm me God in, yi ap yan mɨniu (o neiyɨp) mar im au. Yi hɨmɨn ki epei kan mɨniu niuk mɨrak Saion kerek wit iuwe ke God kewi. God hɨrak kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik. Yi hɨmɨn ki epei kan wit Jerusalem, hɨrak keit wit ke God kerek mɨt ensel yapɨrwe hɨr han yaaik nererik nau en.  
\v 23 \x * \xo 12:23 \xt Lu 10:20\x*Yi hɨmɨn ki epei kan ketike nɨkerek yapɨrwe ne God kerek nanɨt menmen yaaim mɨrak yi yererik han yaaik yepu. God kewis niuk mi metike niuk mɨr mau tɨwei mɨrak hɨrak kertei yi neimɨn yi mɨt miyapɨr nɨrak. Yi hɨmɨn ki epei kan kɨr God kerek hɨrak naanmɨpre mɨt yapɨrwe, hɨrak maain skelim haiu mɨt metike mɨt kerek nɨpaa God katɨp hɨr mɨt yaain hɨr netikerek nau wit kɨrak.  
\v 24 \x * \xo 12:24 \xt Hi 8:6, 10:22; 1Pi 1:2; Jen 4:10\x*Yi hɨmɨn ki epei kan kau ketike Jisas kerek kerp nɨmɨn ke God ketike haiu mɨt, hɨrak ketpai hɨm ham yaaim haiu mewenhi mamisesim hɨrak kekepai haiu metike God haiu mau han kiutɨp. Hɨrak nɨpaa kaa hemkre mɨrak mewen. Menmen im hɨram meteiknai menmen nɨpaa mɨtɨk pris kɨrɨakem. Hɨrak keit menmen mɨre mapɨk kemtɨt mekre hemkre me bulmakau o meme kɨwaaiyem mentar yɨnk ke mɨt ein te God katɨp hɨr yɨnk kɨr yaaik. Mar im hemkre me Jisas mesak menmen enum mekre han kaiu te hɨrak kɨre yaaik. Hemkre mɨrak ap mar ke hemkre me Ebel nɨpaa hɨrak kaa au. Hɨram yaaim minɨn em. God kɨr hemkre me Ebel hɨram menipek han enuk kɨrɨak mɨtɨk Ken menmen enum. Hemkre me Jisas au. God kɨrem te hɨram menipek hɨrak hanhan keriuwai haiu mɨt, hɨrak kesak menmen enum mekre han kaiu.   
\s1 Haiu naanempre hɨras te haiu emises God werek werek  
\p
\v 25 \x * \xo 12:25 \xt Hi 2:1-3, 10:28-29\x*Yi naanempre hɨras te yi ap eiweikɨn sip eiwet hɨm Krais ketpiyem au emɨt! Nɨpaa God kerp mɨniu (o neiyɨp) Sainai katɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak. Mɨt han en neweikɨn sip newetɨwekem hɨr ap te nɨrɨr natɨnpɨn ne menmen enum God kerekyorem au. Haiu mamnopɨn mamkeipɨn menmen enum mamwep mamɨrkeik te haiu emweikɨn sip emwet hɨm me hɨrak mɨtɨk kerek kekiuwe wit ke God ketpai menmen? Taau.  
\v 26 \x * \xo 12:26 \xt Eks 19:18; Sam 68:8; Hag 2:6\x*Nɨpaa God keit mɨniu (o neiyɨp) Sainai hɨrak katɨp keriuwe hɨm mɨrak tɨ kɨtanɨk te in ek hɨrak katɨp hɨm iuwe kar ik: “Hi tewen pɨke etanɨk tɨ eteipim. Tɨ weinɨk kerekek au. Hi tewen etanɨk tɨ ketike nepni hɨram mamɨwaank.”  
\v 27 Hɨm im hɨram matɨp “meteipim,” te hɨram meteiknai menmen im: Nɨpaa God kɨrɨak tɨ te maain hɨrak kaktanɨk menmen im te hɨram yapɨrwe hɨrak kakɨwaankem mamɨt. Menmen ap me tɨ ap mamtanɨk, God kakɨwaankem au. Hɨram mamu mamɨt.   
\p
\v 28 Haiu han yaaik emu emɨntar menmen im God kakwetaiyem kakɨt wit kerek hɨrak naanmɨpre menmen yapɨrwe, wit kerek mɨtɨk hak ap te kaktanɨkem au. Te haiu mamwenɨpi God niuk mɨrak Iuwe mamrɨak menmen yaaim hɨrak hanhan haiu mɨrɨakem.  
\v 29 \x * \xo 12:29 \xt Diu 4:24, 9:3; Ais 33:14\x*Haiu emrɨak menmen mar im mamɨntar God kaiu hɨrak kɨre si tatɨm menmen te God kakɨwaank menmen yapɨrwe kerek hɨrak ap han yaaik keriuwerem au.   
\c 13  
\s1 Haiu han tewenɨn naiu yinan  
\p
\v 1 \x * \xo 13:1 \xt Jo 13:34\x*Te yi wen han tewenɨn ni yinan ne Krais.  
\v 2 \x * \xo 13:2 \xt Ro 12:13; 1Pi 4:9; Jen 18:1-8, 19:1-3\x*Yi han ekitet eikaap mɨt han ne wit hak nan eiyintar nɨpaa mɨt han nɨrɨakem marim. Hɨr nepɨtari mɨtɨkɨt et hɨr nekepikɨt hɨrakɨt mɨtɨkɨt et hɨr nekepikɨt hɨrakɨt mɨtɨkɨt ensel te wit ke God, te yi yepɨtari hɨr nanɨnen nanu wɨnak ki.  
\v 3 \x * \xo 13:3 \xt Mt 25:36; Hi 10:34\x*Yi han etwenɨn eikaap mɨt miyapɨr kerek nau nekre wɨnak enuk ke gavman nar ke yi yekrehɨr kɨr. Yi han etwenɨn eikaap mɨt miyapɨr hɨr mɨt han enun newaanki nar ke yi yekrehɨr kɨr.  
\v 4 \x * \xo 13:4 \xt Ga 5:19, 21; Ef 5:5\x*Yi han ekitet menmen me yi yayɨtan hɨram menmen yaaim. Yi mɨt miyapɨr ap eiri mɨt miyapɨr han his eiwenɨnem au emɨt eiyɨntar God skelim mɨt miyapɨr kerek nɨrɨak enum mar im.   
\p
\v 5 \x * \xo 13:5 \xt 1Ti 6:8; Diu 31:6, 8; Jos 1:5\x*Yi ap hemkre mamnepam eiriuwe pewek mei yi eitɨwem yapɨrwe au emɨt! Yi han yaaik eiyu eiriwe menmen yi yetenɨnem eiyɨntar hɨm me God mau tɨwei matɨp mar im:  
\q1 “Hi God ap hɨnaipɨsi au, hi ap eweikɨn sip ewetiyem au. Hi ekepi naanmamri me menmen.”  
\v 6 \x * \xo 13:6 \xt Sam 118:6\x*God katɨp menmen im haiu mertei hɨrak kau ketikewai, te haiu yapɨrwe niutɨp niutɨp matɨp mar im:  
\q1 “Mɨtɨk Iuwe God kekepa te hi ap anapen menmen enum mɨt hɨr nanrekyewem au.”   
\s1 Haiu emises menmen mamɨr ke nɨpaa mɨt naiu iuwe nɨrɨakem  
\p
\v 7 \x * \xo 13:7 \xt 1Ko 4:16; Hi 6:12\x*Yi han ekitet mɨt nɨpaa hɨr ninɨn naanmɨpri netpi hɨm yaaim me God. Yi han ekitet menmen hɨr nɨrɨakem markeik te hɨr nises hɨm me God hɨr naa te yi yayises menmen mamɨr ke hɨr nɨrɨakem.  
\v 8 Yi yises hɨm me Krais nɨpaa yi yemtewem yentar Jisas Krais hɨrak nɨpaa ere in ere maain hɨrak ap te kakweikɨn kakre menmen ham. Hɨrak kaku kakɨt hɨrak ap te kakɨtpai hɨm ham au. Hɨram mamu mamɨt.  
\v 9 \x * \xo 13:9 \xt Ef 4:14; Ro 14:17\x*Yi ap eiwis mɨt han nanri han ki eiriuwe hɨm ham hɨm ham mɨr kerek nɨpaa yi ap yemtewem te yi eiweikɨn sip eiwet hɨm yaaim me God au emɨt! Menmen yaaim God kerekyiyem hɨram mamkepai han kaiu te haiu emisesik werek werek. Hɨm ham mɨt netpiyem neriuwesɨs menmen te yi ap eiyɨm emɨt, hɨram menmen weinɨm. Hɨram ap mamkaap mɨt miyapɨr kerek nisesim te hɨr nanises God werek werek au.   
\s1 Menmen yaaim yi eirɨakem te God han yaaik kakriuwerem  
\p
\v 10 Mɨt kerek nises hɨm me Moses hɨr nenep samiyak newisɨm mentar kɨnaan me nan mɨt nenewek alta. Maain hɨr naam menmen im te hɨram mamkepi hɨr nanu werek. Jisas Krais kewepwar hɨrekes hɨrak kaa kewet God yɨnk kɨrak te hɨrak kekepai haiu mɨt miyapɨr kerek mises hɨm mɨrak. Te mɨt in kerek wen nises hɨm me Moses, hɨr ap yaain te hɨrak kakɨkepi taau.  
\v 11 \x * \xo 13:11 \xt Lev 16:27\x*Hɨr ap yaain te hɨrak kakɨkepi kentar hɨrak ap kɨre samiyak mɨt newepwarem newet God em te maain hɨr nanɨm au. Hɨrak kɨre menmen mɨtɨk iuwe hetpris keit hemkre me samiyak ham hɨr mɨt pris han epei namɨp hɨrak keiyɨm ken kekre haau hɨr nehimɨtanem me God te hɨrak kewisɨm mau kɨnaan te hɨram mamwapɨn menmen enum mɨt nɨrɨakem. Nepei au, hɨrak keit samiyak yɨnk kewet hɨr mɨt pris han em hɨr neiyɨm nanɨno nanɨsiyem nanɨt pɨn eik. Menmen Jisas kɨrɨakem hɨram marim.  
\v 12 \x * \xo 13:12 \xt Mt 21:39; Jo 19:17\x*Hɨrak kaa keit pɨn eik mɨt ne Isrel ap newis hemkre mɨrak mewen te mamɨsak menmen enum me haiu mɨt yapɨrwe mɨrɨakem te haiu mamre yaain. Hɨrak kaa keit pɨn eik kentar hɨrak kekrehɨr ke samiyak hɨrak kewepwar hɨrekes kewet God yɨnk kɨrak.  
\v 13 \x * \xo 13:13 \xt Hi 11:26, 12:2; Mt 7:13-14\x*Haiu emweikɨn sip emwet mɨt kerek nises hɨm me Moses haiu emises hɨm me Krais mentar mɨt kerek nises hɨm mɨrak neweikɨn sip newet Krais hɨr nepɨrek ken hɨr nakɨp kaa. Mɨt nanrekyei enum mar ke nɨpaa hɨr nɨrɨak Krais em nanɨntar haiu misesik te haiu han ekitet hɨram menmen weinɨm.  
\v 14 \x * \xo 13:14 \xt Hi 11:10, 16, 12:22\x*Haiu emweikɨn sip emwet menmen mɨt kerek nises hɨm me Moses hɨr nɨrɨakem. Haiu emnaiwɨrem emɨntar haiu mɨt ap wit kiutɨpen kaku kakɨt te haiu mamu mameitai tipmain tipmain enum eik au. Haiu mamerɨr wit yaaik kaiu maain God kakimaak haiu mamwik.  
\v 15 \x * \xo 13:15 \xt 2Kro 29:31; Sam 50:14, 23; Hos 14:2\x*Te haiu hekrit hekrit han yaaik emu emwenɨpi niuk me God emɨntar menmen Krais kɨrɨakem, menmen im haiu mɨrɨakem meriuwe hɨm maiu haiu mewepyapɨr niuk mɨrak matɨp mɨt han em, hɨram mɨre samiyak yaaim haiu mewepwarem mewet God em.  
\v 16 \x * \xo 13:16 \xt Fl 4:18\x*Hekrit hekrit yi han ekitet skelim menmen mi yaaim eikaapan eiriuwerem. Menmen im yi yɨrɨakem hɨram yaaim mɨre samiyak mɨt newepwarem newet God em, hɨram menipek han yaaik keriuweri.   
\p
\v 17 \x * \xo 13:17 \xt Esi 3:17; 1Te 5:12\x*Yi eiyɨmtau hɨm me mɨt ni naanmɨpri yi eiyisesim. Hɨr naanmɨpri nankepi nar ke mɨt kerek maain God kakɨri kakitorhi me hɨr naanmɨpri hɨmɨn ki werek werek, o au en, te hɨr nenmak hɨr ap naanmɨpri. Yi eiyises hɨm mɨr te hɨr han yaaik nanrɨak menmen, o au en, yi eiweikɨn sip eiwetɨr, hɨr han enuk nanrɨak menmen mɨr hɨr ap te nankepi yi mɨt eiyises Krais werek werek au.   
\s1 Yi eiyitehi God kakɨkepai haiu mɨt  
\p
\v 18 \x * \xo 13:18 \xt Ap 24:16; 2Ko 1:12\x*Yi wen eiyitehi God ekɨkepai emɨntar haiu mertei mekre han kaiu haiu ap yɨnk enuk meriuwe menmen haiu mɨrɨakem. Hekrit hekrit haiu mare mamrɨak menmen yaaim keremem.  
\v 19 Hi hitehi yi mɨt hɨm iuwe te yi eiyitehi God ekɨkepa te hi pɨke anen eri waswas.   
\p
\v 20 \x * \xo 13:20 \xt Sek 9:11; Ais 55:3; Jer 32:40; Esi 37:26; 1Pi 2:25\x*God kerek hɨrak kenipai haiu mɨt mekiyan mau meit, hɨrak kɨkɨak Jisas pɨke kekrit kau, hɨrak kehimɨtanek hɨrak Mɨtɨk Iuwe naanmɨprai haiu mɨt kar ke mɨtɨk naanmɨre sipsip. God kehimɨtanek hɨrak Mɨtɨk Iuwe naanmɨprai kentar nɨpaa hɨrak kaa hemkre mɨrak mewen. Hemkre mɨrak mewen menip hɨm me God yaaim kerek nɨpaa hɨrak katɨp haiu mamwenhi mamisesim. Hɨm im mamu mamɨt mamɨrek tipmain tipmain enum eik. Hɨrak ap te kakweikɨn han kɨrak au. God hɨrak yaaik kɨrɨak menmen mar im te hɨrak werek kakɨkepi.  
\v 21 Hi hanhan God kakweti menmen yaaim kakɨkepi te yi eiyises menmen hɨrak hanhan yi eiyisesim. Hi hanhan menmen im mentar menmen Jisas Krais kɨrɨakem te God kakrɨak menmen, hɨrak hanhan kakɨrɨakem mamɨkre han kaiu. Haiu hanhan Krais kakɨt niuk iuwe te mɨt nanwenɨpi niuk mɨrak tipmain tipmain enum eik.   
\s1 Mɨtɨk katɨp hɨm ham yinam  
\p
\v 22 Hi hitihi hɨm iuwe te yi eiyɨmtau hɨm mai kike im hi nepei hewisɨm hɨram mamkepi yi einakɨn tokim eiyu. Hi ap ewis tɨwei nokik au. Tɨwei ik hɨrak yinak.  
\v 23 Hi hanhan yi yertei kaiu yinak yaaik Timoti, mɨt enun nesiupanek hɨrak kɨnaaiwɨr wɨnak kɨr enuk ke gavman ken witeik. Hɨrak kaknen wit kai ik waswas te wɨ hi anen ari hi atɨwekhis hawɨr waunen wauri.   
\p
\v 24 Yi eitɨp mɨt ni ein hɨr naanmɨpri hɨr netike mɨt miyapɨr yapɨrwe nises hɨm me God en, yi eiyɨtpor hɨr yaain. Mɨt ni yinan in ne Itali kerek nises hɨm me God netpi, yi yaain.   
\p
\v 25 Hi hanhan God kakrekyi menmen yaaim.   
\s1 Mepɨr keremem